_____________________________________________________________
License: Creative Commons Attribution 2.5 South Africa
URL: http://creativecommons.org/licenses/by/2.5/za/

Name and version: NCHLT Raw isiZulu Text Corpus v2.0

Attribute work to: South African Department of Arts and Culture & Centre for Text Technology (CTexT, North-West University, South Africa)

Attribute work to URL: http://www.nwu.ac.za/ctext 
______________________________________________________________

<fn>(1124200875740 AM) GEMS_APP(ZULU).txt</fn>
Funda umhlahlandlela wesicelo sokujoyina ekhasini 7 ngokucophelela, njengoba uqukethe ulwazi olubalulekile oluzokusiza ekugcwaliseni ifomu lokufaka isicelo sokujoyina ngendlela efanele.
Gcwalisa ifomu lesicelo sokujoyina ngemuva bese uqinisekisa ukuthi uwafake onke amaphepha adingekayo kanye nesisayindo sakho lapho kudingeka khona.
ngemininingwane ethe xaxa.
zokwamukela isicelo sakho.
Isicelo sakho sizobambezeleka uma ungamhlinzeki u-GEMS ngawo wonke amaphepha adingekayo.
uma isicelo sakho singeke sikwazi ukuqhutshwa, u-GEMS uzokuthinta ezinsukwini eziyi-15 zokwamukela isicelo sakho.
Qinisekisa ukuthi uhlinzeka ngawo wonke amaphepha adingekayo.
Sicela ubheke Isigaba B somhlahlandlela wesicelo ekhasini 7 ukuze uqinisekise ukuthi labo bantu ofisa ukubaqoka njengabangaphansi kwakho bayakhwalifaya yini.
Abafaki zicelo abasebenzayo: Sicela ubonise uholo wakho ngenyanga. uma usezingeni lokuphatha eliphakathi nendawo noma eliphezulu, sicela ubonise iphekheji yakho yenyanga ingakabanjwa. Faka isiliphu somholo sakamuva noma incwadi esho ukuthi uqashiwe uma ungumsebenzi omusha.
Abafaki zicelo abahola impesheni: Sicela ubonise umholo wakho wempesheni ngenyanga.
Uma kunjalo, ngabe uyilunga elikhulu noma ungaphansi kwelunga?
Uma uyilunga/ungaphansi kwelunga, sicela ufake isitifiketi sakho sobulunga se-medical scheme endala esiqinisekisa usuku lokugcina (amakhadi obulunga awanele). Kufanele uqinisekise ukuthi ubulunga bakho kwi-medical scheme yakudala busuliwe.
Iminikelo yanyangazonke yabasebenzi ithathwa nge-othomathikhi emiholweni yabo lapho kufanele.
Uma ukhetha ukukhokha ngedebhithi oda kudingeka ugcwalise Imininingwane Yebhange Lelunga ngezansi (Isigaba H).
Imininingwane ye-akhawunti yebhange: Idingeka ukuze kufakwe imali ebuyiswayo yelunga, futhi kuthathwe imali okufanele ikhokhelwe i-Scheme.
Abaphathi bosizo lwezempilo ngolwazi, bangazisho, okudingeka ngezinhloso zokubhaliswa nokubalwa, uma lolo lwazi luthathwa njengoluyimfihlo zikhathi zonke.
Kubalulekile ukunika i-GEMS noma abasebenzi bakhe imvume yakho yokuxoxisana nodokotela wakho, isibhedlela noma isiphi isikhungo esihlinzeka ngokunakekelwa kwezempilo ukuze uqinisekise ukuthi uthola ukunakekelwa okugculisayo.
E Okuqukethwe kuleli fomu kuliqiniso, kulungile futhi kuphelele. Uma kwenzeka kuba nezinto engingazisho noma izinto ezingamelekanga kahle, ngiyazi ukuthi ubulunga bami bunganqanyulwa futhi kungadingeka ukuthi ngibuyisele i-Scheme imali, ngokusebenzisa kabi kanjalo inzuzo ye-Scheme, ebingeke ize ikhokhwe egameni lami, kuye ngezinqubo zokuzikhalela.
E Ngizikhethele lokho engikukhethile futhi ngizanelisile ngesimo senzuzo ngaphansi kwalokhu engikukhethile.
E Ngiyavuma ukuzijwayeza nemithetho ye-Scheme.
E Izindlalifa zami, ngaphandle kwalowo engiganene naye/uphathina wami, zithembele kimina ngokuphelele noma ngokuyingxenye ngendlela yokuthi abawutholi umholo wonyaka ongaphezu kowempesheni kahulumeni noma abaqashiwe ngokugcwele ngosuku lokusayina leli fomu.
E Ngiyazi ukuthi imininingwane yami nolwazi lwezokwelashwa (olutholwe kubanikezeli bosizo lwezempilo ngemvume yami) kufanele igcinwe iyimfihlo.
E Ngiyazi ukuthi impilo yami eyimfihlo neyabangaphansi kwami nolwazi oluqondene nami kungasetshenziswa ngezinhloso zocwaningo, zedatha yezibalo, unakekelo olusingethwe kanye nezinhloso zemibiko kanti ukuchezuka kulokhu kusho ukuphulwa kobumfihlo.
E Ngiyazi ukuthi uma u-GEMS efisa ukusebenzisa ulwazi oluyimfihlo lwami noma lwabangaphansi kwami ngezinhloso okungesizo ezibhalwe kulesi sivumo, u-GEMS kudingeka athole enye imvume kimina nakwabangaphansi kwami.
E Ngiyazi ukuthi ulwazi oluqondene nami noluphathelene nempilo yami ngeke lusetshenziswe ngezinhloso ezihlobone nebhizinisi noma ludayiswe ngezinhloso zebhizinisi.
E Ngiyazi ukuthi u-GEMS unike abantu abathile abasenkampanini kanye nabantu besithathu abakwinkontileka naye ilungelo olwazini oluqondene namalunga nakulolo oluphathelene nempilo yabo.
E Ngiyazi ukuthi u-GEMS kanye nabantu besithathu abakwinkontileka naye bayosebenzisa ulwazi lokwelapha/lwezempilo/lokutholwa kwesifo/lokuhlinza oluhlinzekiwe ngezinhloso ezilandelayo - ukuqhuba ifomu lesicelo sobulunga, ukuhlawulwa kwamakleyimu, ukuthola ukuthi ilunga linelungelo elingakanani ezinzuzweni kanye nendlela yokusingatha ubungozi.
E Ngiyazi ukuthi u-GEMS ungene ezivumelwaneni eziyimfihlo nabo bonke abantu besithathu abakwinkontileka naye abanelungelo lokuthola ulwazi lwezindlalifa ngenhloso yokudlulisa idatha nokusingatha, ukuphatha isikimu nezinhlelo zonakekelo olusingethwe.
E Ngiyosazisa i-Scheme oshintshweni empilweni yami nayabangaphansi kwami noma isimo esiqondene nathi, njengoba kudingwa imithetho ye-Scheme, ezinsukwini ezingama 30 yenzekile inguquko.
E Ngoyokwazisa u-GEMS okungenani amahora angama 48 ngaphambi kwesimo esingaphuthumi sokulaliswa esibhedlela. Ngiyazi ukuthi ukuhluleka ukwenza njalo kuyodala ukuthi ingxenye ethile yemali ekhokhwayo iphume kimina.
E Imithetho ngaso sonke isikhathi iyohlala isebenza futhi ngiyavuma ukuthi izincwadi, izincwadi zezindaba zangaphakathi nezincwajana akngeni esikhundleni semithetho ye-scheme.
E Ulwazi lwelunga (ulwazi oluqondene nalo nolwempilo) ngeke lusetshenziselwe izinhloso eziphathelene nebhizinisi noma ludayiselwe izinhloso zebhizinisi.
E Kunezindlela zokugada ulwazi ezikhona.
E I-Scheme nabantu besithathu abakwinkontileka bayosebenzisa ulwazi lokwelapha/lwezempilo/lokutholwa kwesifo/lokuhlinza oluhlinzekiwe ngezinhloso ezilandelayo - ukuqhuba ifomu lesicelo sobulunga, ukuhlawulwa kwamakleyimu, ukuthola ukuthi ilunga linelungelo elingakanani ezinzuzweni kanye nendlela yokusingatha ubungozi.
Sicela ungawulethi lo mhlahlandlela nefomu lakho eligcwalisiwe.
Ikhophi ye-ID yelunga elikhulu.
Isiliphu somholo sakamuva/incwadi yokuqashwa.
Amafomu e-M2 nawe-Z583, uma uhola impesheni/noma wawungumsebenzi kahulumeni.
Kuphoqelekile ukugcwalisa lonke ulwazi eSigabeni A, lapho kudingeka khona.
Abahola impesheni: Sicela nihlinzeke ngenamba yenu yeMpesheni etholakala ezincwadini enibhalelwa zona noma kwiSitifiketi seMpesheni esivela kwi-National Treasury.
Sicela ubonise igama nekhodi lenkampani yakho oyisebenzela manje. Ikhodi lenkampani lingatholakala kwisiliphu sakho somholo, uma uyisisebenzi sakwahulumeni.
Sicela ugcwalise imininingwane yabangaphansi kwakho eSigabeni B seFomu lesicelo.
Abekho abangaphansi kwakho ngaphandle kwalaba ababhalwe etafuleni elingezansi abafaneleke ukuthola ubulunga.
Afidavithi efungelwe eqinisekisa ukuthi uphathina wakho uncike kwilunga ngakwezezimali.
Isigaba songaphansi kwakho esigcwalisiwe kwifomu lesicelo. Qaphela: Uma isibongo sengane sihlukile kweselunga, i-afidavithi eqinisekisa ilungelo lengane nenesizathu sokuhluka kwezibongo iyadingeka.
Isigaba songaphansi kwakho esigcwalisiwe kwifomu lesicelo, ne uma ingane ingumfundi: ubufakazi bokubhalisa ngokuphelele esikhungweni sezemfundo -ephakeme eyaziwayo ne I-afidavithi evela kwilunga eqinisekisa ukuba ngaphansi kwakhe -ngakwezezimali uma ingane ikhubazekile ngokomqondo noma ngokomzimba: Ubufakazi bokukhubazeka obuvela kudokotela (Umbiko wokuhlolwa -kufanele ugcwaliswe uDokotela) neI-afidavithi evela kwilunga eqinisekisa ukuba ngaphansi kwakhe -ngakwezezimali.
uma ingane ingesiye umfundi noma ingakhubazekile: I-afidavithi evela kwilunga eqinisekisa ukuthi ingane ingaphansi kwalo -ilunga ngakwezezimali. Yazi: Uma isibongo sengane sihlukile kweselunga, i-afidavithi eqinisekisa ilungelo lengane nenesizathu sokuhluka kwezibongo iyadingeka.
Afidavithi efungelwe eqinisekisa ukuthi umzukulu wakho uncike kwilunga ngakwezezimali.
Afidavithi efungelwe eqinisekisa ukuthi ozalwa naye uncike kuwe ngakwezezimali. (I-afidavithi efungelwe kufanele igcwaliswe yilunga)Qaphela: Ozalwa nabo kuphela njengelunga elikhulu abangabhaliswa njengezindlalifa.
Afidavithi efungelwe eqinisekisa ukuthi abashana bancike kuwe njengelunga ngakwezezimali. (I-afidavithi efungelwe kufanele igcwaliswe yilunga nalabo ozalwa nabo, lapho kudingeka khona). Qaphela: Izingane kuphela zozalwa nabo njengelunga elikhulu ezingabhaliswa njengezindlalifa.
E Uma kufanele ulethe i-afidavithi kudingeka uye esiteshini samaphoyisa sangakini noma uye kumuntu ogunyazwe njengekhomishina yezifungo ukuze akufakazele ukuthi ulwazi oluhlinzeka ku-GEMS luyiqiniso futhi lulungile.
E Thatha ifomu "Lombiko wokuhlolwa obhalwe udokotela (Wokukhubazeka)" uliyise kudokotela ofanele bese umcela akugcwalisele lona. Imali yokubona udokotela iyokhavwa kweyenzuzo yokubona i-GP kumalunga abhalisiwe. Amalunga angakabhalisi kudingeka azikhavele izindleko zokuhambisa ifomu kudokotela ngokuzikhokhelela.
E Sicela ukhethe ngokucophelela, njengoba ungeke ukwazi ukushintsha okukhethile phakathi nonyaka ngaphandle kwemvume yabaphathi (Board of Trustees).E Izinzuzo zakho zangaphandle kwesibhedlela kanye nezinye zizobalwa ngokosuku ojoyine ngalo uma ungangenanga ngomhlaka 1 ku Januwari. Lokhu kusho ukuthi imikhawulo yenzuzo yakho iyobalwa ngokwesikhathi sobulunga esisele onyakeni kusukela osukwini ojoyine ngalo. E uyokwazi ukushintsha okukhethile ekupheleni konyaka bese kuqala ngosuku lokuqala lonyaka olandelayo.
Kufanele ubonise usuku ofisa ukujoyina ngalo u-GEMS eSigabeni D seFomu lesicelo.
E usuku ongene ngalo kufanele kube usuku lokuqala enyangeni.
E uma kungenzeka, qinisekisa ukuthi usuku ongena ngalo ku-GEMS kulandelwa ngqo usuku lokusula kwi-medical scheme yakho endala, njengoba ukunqamuka kobulunga kungaba nomthelela omubi kwisabsidi yomqashi.
E uma lungekho usuku olufakiwe, usuku lwakho lokubhalisa luyofakwa nge-othomathikhi kube usuku lokuqala lwenyanga elandelayo ukuze kungadaleki izikweletu. E uma usuku lokujoyina olukhethile ludala izikweletu, leso sikweletu siyothathwa emholweni noma kwi-akhawunti yakho yasebhange (lapho kudingeka khona).E Kulabo abangabasebenzi abasha, usuku lwakho lokubhaliswa ngeke lube ngaphambi kosuku lwakho lokuqashwa.
Abafaki zicelo abasebenzayo: Sicela ubonise uholo wakho ngenyanga. uma usezingeni lokuphatha eliphakathi nendawo noma eliphezulu, sicela ubonise iphekheji yakho yenyanga ingakabanjwa. Faka isiliphu somholo sakamuva noma incwadi esho ukuthi uqashiwe uma ungumsebenzi omusha.
Sicela ufake isitifiketi sobulunga esinosuku lokugcina kwi-medical scheme yakho endala.
E umthetho uthi wena kanye nabangaphansi kwakho ngeke nikwazi ukubhaliswa kuma-medical schemes amabili ngesikhathi esifanayo.
E Sicela wazi ukuthi uma isitifiketi sakho sobulunga singaluvezi usuku lokugcina, ngeke sikwazi ukusisebenzisa. Khumbula ukugcwalisa bese uhambisa incwadi yokunqamula ubulunga ukusula ubulunga bakho kwi-medical scheme endala, uma ungakakwenzi lokhu.
E Uma ungakwazi ukuthola isitifiketi sobulunga, siyokwamukela incwadi yokunqamula ubulunga esencwadini enobufakazi baleyo-medical scheme, njengobufakazi bokuyeka. E uma uhlangabezana nobunzima ekunqamuleni ukubanjwa kwemali yi-medical scheme yakho endala emholweni wakho, sicela ucele Isisebenzi sakwa-HR ukuthi sikunqamulele, uma kungenjalo u-GEMS ngeke akwazi ukubamba imali emholweni wakho.
Sicela uqinisekise ukuthi ufunda lesi sigaba ngokucophelela ngaphambi kokusayina lesi sigaba kwifomu lakho lesicelo.
Sicela wazi: Ifomu lakho lesicelo ngeke liqhutshwe ngaphandle kwesisayindo sakho.
u-GEMS uhlinzeka ngezinzuzo zemithi yezifo ezingapheli kuwo wonke amalunga. ukuze ukwazi ukuthola imithi yezifo ezingapheli kufanele ubhalise ohlelweni lwemithi yezifo ezingapheli, emva kokuthola isaziso sokuthi iyilunga elibhalisiwe lakwa-GEMS.
Imithi ebizayo yesikhathi esifishane ezovimba okunye ukwelashwa okubizayo; njengokulaliswa esibhedlela.
bese ethola igunya lemithi yakho yesifo esingapheli.
Ithimba lemithi liyobuyekeza imininingwane yakho uma kudingeka lixhumane nodokotela wakho ngocingo noma ngencwadi ebhaliwe ukuze likhethe imithi efanele nengabizi kakhulu. uyothunyelwa i-SMS eyobe ichaza isimo sesicelo sakho (ukwamukelwa nokuvunywa kwaso). Ukuqhuntshwa kwesicelo sakho kuyothatha cishe izinsuku eziyisikhombisa zomsebenzi.
E Ifomu lesicelo lezifo ezingapheli eliseceleni kufanele ligcwaliselwe ilunga ngalinye lomndeni elidinga imithi yezifo ezingapheli. E Gcina ikhophi yefomu eligcwalisiwe ukuzivikela.E Faka amaphepha okuhlolwa asekela lokho/uphenyo olukhethekile nezincwadi ezisaphothayo njengoba kudingeka ukuvimbela ukubambezeleka ekuqhutshweni kwesicelo sakho.
Uma isicelo sakho sesivunyiwe uyothola incwadi yegunya ebhalwe imithi ezokhokhelwa yi-Chronic Medicine Benefit yakho. Incwadi izobonisa futhi ukuthi iyiphi imithi ikwi-Medicine Price List (MPL) evunyelwe naleyo mithi ezodonsa ukhokha ngokubambisana okungekho emthethweni. Ezinye izindlela, ezingeke zidonse ukhokha ngokubambisana okusemthethweni zikhona. Sicela uxoxisane nodokotela wakho okubhalela imithi mayelana nokusetshenziswa kweminye imikhiqizo uma ufuna ukugwema ukukhokha ngokubambisana. uma imithi egunyaziwe ihlukile kunaleyo eceliwe, incwadi echazayo iyofakwa kanye nencwadi yegunya kanti nekhophi iyothunyelwa udokotela ubhala imithi edingekayo.
uma isicelo sakho sinqathwa, uyothunyelwa incwadi bese kuthi udokotela wakho okubhalela imithi athunyelwe ikhophi. uma kudingeka olunye ulwazi ngemithi, isicelo sakho siyobhekwa kabusha uma lonke ulwazi olufanele oluvela kudokotela wakho selutholiwe. Udokotela wakho angashayela ku 0860 100 608 uma edinga usizo.
uma sekuqhuntshwa ifomu lakho lesicelo, uyothola i-SMS ukuqinisekisa ukwamukelwa kwesicelo sakho. uyokwaziswa ngokufanele uma kukhona amanye amaphepha adingekayo ukugcwalisa ukubhaliswa kwesicelo sakho.
uma sekuqediwe ukubhaliswa kwefomu lakho lesicelo, iphekhi yelunga enamakhadi akho obulunga kanye nomhlahlandlela welunga ophelele kuyoposelwa ekhelini lakho leposi.
<fn>(128200995845 AM) zulu.txt</fn>
Sesifike esiphethweni sobusika obude, nokuthe kubona savivinywa isimo sezulu esibandayo sase-Highveld, izulu elahlasela elaseKapa negciwane elisha lemfuluwenza neladala ukuthi abantu badinge ukwelashwa emhlabeni jikelele.
Kusukela iqaliswa ukusebenza, i-GEMS yenze umsebenzi ewunikiwe wokukhipha izinzuzo zokwelashwa eziseqophelweni eliphezulu ezingambi eqolo nezitholakala kalula kubasebenzi bakahulumeni.
Izeluleko zokuphila kahle: - Ukubhekana nokukhandleka komqondo - Amasu okudla ngendlela - Yenza Okuthile!
Kulobu busika siphinde safudunyezwa yizincwadi ezisithintile eziqhamuka emalungwini ethu ezweni lonke njengengxenye yomncintiswano we-GEMS Sisonke. Siyanibonga ngezindaba eziningi ezimnandi enisixoxele zona. Izincwadi ezithokozisa inhliziyo ezivela kini ziyisiqinisekiso sokuthi u-GEMS unendima enkulu okufanele ayidlale ezimpilweni zabantu nokukhululeka kwamalungu akhe. Kuhle ukwazi ukuthi u-GEMS uyaqhubeka nokubhekelela amalungu akhe uma besidinga. Sizokujabulela ukwabelana nawe ngalezi zindaba ngesikhathi esizayo ebhukwini eliphuma njali i-facets.
Ubusika buhlale njalo bulandelwa yizinto ezintsha kanye nempilo elethwa yintwasahlobo! Kukulezi "zinto ezintsha zempilo" kuyangithokozisa ukulethela amalungu ibhuku lesigamu sesithathu sonyaka se- facets.
Ngithemba uzokuthokozela ukwenezelwa kwama-facets.
I-Aid for AIDS (AfA) iyiNkampani eLawula ukubhebhetheka kwe-HIV/AIDS esebenzela u-GEMS ukukuhlinzeka ngokwesekelwa okuyimfihlo okudingayo uma uphila ne-HIV. Bangakusiza futhi uma udinga ulwazi oluthe xaxa ngesifo. Ngokubheka kubona ukuze uthole usizo, uzisiza wena uqobo ngokususa umthwalo wegciwane emahlombe akho bese uwubuyisela ezandleni zakho. U-Eunice , onguthisha, owathola ukuthi uphila negciwane eminyakeni eyisikhombisa eyedlule ngesikhathi enquma ukuyohlolwa emuva kokuthi kushone elinye ilungu lomndeni. "Okunzima kakhulu ukwazi ukuthi unegciwane. Ukubhalisa Ohlelweni Lokulawula Ukubhebhetheka Kwe-HIV lwe-GEMS' (GEMS' HIV Disease Management programme) olulawulwa ngabakwa-AfA, kuchaza ukuthi ngiyoqondiswa ngiphinde ngelulekwe odokotela abaqeqeshiwe nokuthi ngiyokwazi ukukhululeka." Ngaphandle kwemiphumela yesifo, kodwa ikhona indlela engasiza."Ngase ngikhathele ngidiniwe wukukhandleka ngokomqondo ngenxa yokugula," kusho u-Eunice, "Ngangingasakwazi nokulala ebusuku ngenxa yokukhathazeka. Ngesikhathi ngibhallisa ohlelweni lwe-AfA, babenesineke futhi besiqonda kahle isimo. Bangichazela ukuthi ukuba ne-HIV futhi nokungathathi imithi yokulidambisa, uma kunesidingo kufana nokushiya iminyango namawindi ekhaya lakho kuvuliwe ube wazi ukuthi izigebengu ziyeza. Ngakujabulela ukuthatha isinqumo ngazibophezela, nakuba ngangazi kahle kamhlophe ukuthi akulona iphutha lami lokuba ne-HIV."
Baphinde bakunikeze ulwazi olwazi olubalulekile ongalwazi ngalesi sifo. USifiso , ongumabhalane wathola ukuthi abe-AfA bamsiza ukubuyisela impilo yakhe esimweni esifanele. "Bangifundisa "Ukuphila Kahle (Positive Living)" okwangifundisa ukuthi ngiyiphile kanjani impilo yami entsha. Kunolwazi ngokugcina izinto zami zihlanzekile nokuba ngigeze izithelo nezitshalo ukuze ngingatheleleki ngamagciwane. Baphinde bangitshela ukuthi kudla kuni okulungele ukuthi ngikudle nokuthi ngizivocavoce kangakanani kanti futhi ngilale isikhathi esingakanani. Okuseqinisweni, ngizizwa ngingcono kakhulu manje. Okumangalisayo, ukuthi ngathi ngiqala impilo kabusha."
Uhlelo Lokulawula Ukubhebhetheka Kwe-HIV lwe-GEMS (GEMS HIV Disease Management), olulawulwa abe-AfA, lusiza u-Eunice noSifiso ukuze bazifundise bona, ngesikhathi i-Scheme sinakekela okunye. Imithi ibhekwa ngokucophelela ukuze kutholakale imiphumela eyiyo. Odokotela nabasebenzi baselabhorethri bayaqinisekisa ukuthi leso naleso siguli sithatha imithi eyiyo ukuze impilo yaso iqhubeke ngokwejwayelekile. Leso naleso siguli sithola ukwelulekwa ngokomqondo, njengoba impilo yaso yokomoya neyomqondo ingabalulekile nje kusona kuphela kodwa nakulabo abasondelene naso. "Ngaphambi kokuba ngibhalise ohlelweni labakwa-AfA ngangihlezi ngikhathazekile ngoba ngangazi ukuthi ngiphila ne-HIV kanti nomndeni wami wawubona ukuthi ngikhandlekile emoyeni. Kwakungathi kunefu elimnyama elengamele umuzi wami futhi ngangibona sengathi yiphutha lami. Manje njengoba sengithatha ama-ART izinto sezibuyele esimweni esejwayelekile ekhaya. Impela kwakufanele ngithi ukuguqula impilo yami kancane, kodwa lokho kuyinto enhle. Ngincamele ukwenza imizamo yokuthatha imithi yami ngesikhathi ngigqoke nejezi uma kumakhaza, kunokuthi ngizibulale," kusho uSifiso.
Bhalisa nabakwa-AfA, ngokuyimfihlo, ngokuxhumana nabo kule namba ethi-0860 100 646 noma ngokukhipha ifomu lokufaka isicelo kule-website ethi-www.gems.gov.za.
Ukushaywa wuvalo akukaze kusize muntu! Kunalokho kwenza isimo siqhubekele phambili. Ukuxhumana akucaci, okusho ukuthi incazelo iyalahleka bese bethatha izinqumo ezingeyizo. Yilokho okwenzeka ezweni lethu njengamanje kanjalo nasemhlabeni jikelele mayelana "nomkhuhlane wezingulube", noma "umkhuhlane i-mexican" noma igciwane le-H1N1, nakuba kunemizamo eyiyo eyenziwa ngabasebenzi bezempilo ukwazisa umphakathi ngamaqiniso.
Uma ubuka izinga labafayo nezinga lokungaqondakali kwalo, aliyona ingozi ngaphezu komkhuhlane owejwayelekile. Ngicabanga ukuthi kubalulekile abantu bazi ukuthi umkhuhlane owejwayelekile ungadala ukugula okukhulu, njengenyumoniya. Umkhuhlane owejwayelekile ungaba mubi kakhulu kanti futhi abantu libabulala minyaka yonke.
Ngokwe-NICD, kunemikhuhlane eyahlukene ehamba nezikhathi zonyaka kunomkhuhlane wezingulube ezweni kulesi sikhathi. Isizathu esenza ukuba umkhuhlane wezingulube wethuse ukuthi uyigciwane elisha. Abantu abavikelekile egciwaneni lomkhuhlane wezingulube njengoba kunjalo nangamanye amagciwane omkhuhlane, asebeyitholile. Kodwa ke, njengemikhuhlane ehambisana nezikhathi zonyaka, umkhuhlane wezingulube akumele uthathwe nje kakula.
Umkhuhlane wezingulube uzibonakalise njengomkhuhlane ohamba nezikhathi zonyaka unezimpawu ezinengi ezinjengemfiva, ikhanda elibuhlungu, ukubabuhlungu komgudu wokuphefumula, ukukhwehlela nokuba namafinyila. Umkhuhlane wezingulubeI uphinde wehluke emkhuhlaneni ohamba nezikhathi zonyaka ngezinye izimpawu; njengobuhlungu esifubeni, uhudo kanye nokucanuzelelwa yinhliziyo osekutholakele. Ezinye iziguli sezibe nezimpawu ezinzima bese kwathi eziningi zathi ukugula kancane.
Uma uba nalezi zimpawu ezingenhla, vakashela udokotela wakho ngaphambi kokuphuthuma esibhedlela noma ngaphambi kokuthenga i-oseltamivir (Tamiflu), imithi yokwelapha umkhuhlane wezingulube. Nakuba abanye odokotela bebhalela iziguli ukuba zithole i-Tamiflu ngaphandle kokuqinisekisa ukuthi umuntu uthelelekile, abanye bayavuma ukuthi ukuthatha imithi uma ungaphethwe umkhuhlane wezingulube kwenza ukuba uyithole kalula esikhathini esizayo - uma ujwayele ukuthatha imithi enjena, igciwane liyakwazi ukumelana nayo. Lokhu kusho ukuthi uma usulithola ngempela igciwane lomkhuhlane wezingulube futhi usudinga i-Tamiflu angeke isasebenze ngendlela. Ngendlela efanele ukuthi isebenze ngayo, Ngendlela efanayo udokotela owaziyo umsebenzi wakhe angaphakamisa ukuba kunikezwe isiguli ama-antibiotic ukuze sivikeleke, njengoba lokhu kuyokwehlisa ithuba lokuba isiguli selulame ekugulisweni yigciwane.
I-NICD yeluleka ukuthi indlela eyiyo yokuvimbela ukutheleleka ngomkhuhlane wezingulube ukulandela izindlela zokuvimbela ngokukhulu ukucophelela. Gxila ekugezeni izandla zakho njalo nangendlela bese uphuza kakhulu okusaluketshezi. Ungaphinde udle kakhulu uvithami C no-B. Okokugcina, yenza izinto ezinengqondo owazitshelwa ngumama wakho: gqoka izinto ezifudumele, udle imifino bese ushesha ulale!
Kungabe uhlela ukuthatha umhlalaphansi maduze Uma ufuna ukuqhubeka nokuba yilungu lakwa-GEMS, kumele usazise okungenani esikhathini esingangenyanga ngaphambi kokuhlela ukuthatha umhlalaphansi ukuze uqiniseke ukuthi izinzuzo zakho zokwelashwa aziphazamiseki?
Ukwaziswa ngaphambi kwesikhathi kwenza ukuthi abesi-Scheme bakwedlulisele kwabahola impesheni enyangeni othatha ngayo umhlalaphansi, ngaphandle kobuhixihixi.
Uma uyilungu elikhokha imali ebekiwe kwi-Scheme ucela ukuqhubeka njengosethathe umhlalaphansi, akudingeki ukuba ugcwalise ifomu lokufaka isicelo elisha.
Treasury eqinisekisa ukuxhaswa kwakho njengosethathe umhlalaphansi, kumele uyithumele kithina. Lokhu kuqinisekisa ukuthi sisebenza isicelo sakho ngendlela eyiyo nangokushesha. Zonke izincwadi ezidingekayo ziyothunyelwa kwi-Government Employee's Pension Fund (GEPF) ukuze kugunyazwe ukuxhaswa kwakho. Isicelo sakho siyoba ngesingaphothuliwe size sithole isiqiniseko esivela kwabakwa-GEPF. Kodwa-ke, ungakhetha ukuba nezinzuzo uma ukuxhaswa kwakho sekuqinisekiswe ngabe-GEPF. Uma usuvumile ukukhokha ama-100% emali elindeleke kuwe uze ube yilungu eselithathe umhlalaphansi, uma abakwa-GEPF beqinisekisa ukuthi uzothola ukuxhaswa, ingxenye yokumxhaso osuvele uyikhokhile iyobuyiselwa kuwe. Uma unquma ukusebenzisa lolu hlobo lokuzikhethela, uyacelwa ukuba ugcwalise ifomu lemvume, ongakwazi ukulikhipha njengengxenye yeSicelo sokuba osethathe uMhlalaphansi kule-website ethi-www.gems.gov.za. Ungaphinde uthole ikhophi yala mafomu kwelinye lamahhovisi esifunda noma ngokushayela i-Scheme kule nombolo ethi-0860 00 4367.
Funda izimpendulo zeMibuzo eBuzwa Njalo ngezansi (FQA) ukuze ufunde kabanzi ngale nzuzo ebalulekile.
Ingakanani imali enginayo yokwelashwa amazinyo?
Amalungu e-Emerald anenzuzo yokwelashwa egcina ezi-R6 300 kumuntu ngamunye eminyakeni emibili. Izicelo zokukhokhelwa zikhokhwa ngama-100% esilinganiso se-Scheme. Kunemali engasetshenziselwa ukwelashwa kwamazinyo okwejwayelekile nokukubuyisela amazinyo eyi-R1 050 kumuntu ngamunye. Le mali ihlukaniswa nemali ebekelwe ukwelashwa kwamazinyo esibhedlela kanti itholakala eminyakeni emibili.
Kuzo zonke izinhlobo zokuzikhethela; amalungu angakwazi ukuhlanza nokupholisha amazinyo kabili ngonyaka (kanye ezinyangeni eziyisithupha) okuyokhokhelwa yimali yokwelashwa amazinyo okwejwayelekile.
Kwenzekani uma ngidinga ukwelashwa ngibe nginikwe imithi yokundikindikisa?
Udinga ukuthola imvume ngaphambi kwakho konke ukwelashwa okudinga ukuba unikwe imithi yokundikindikisa noma ukuba udakiswe imizwa. Ngaphambi kokwelashwa ngale ndlela, udokotela wakho wamazinyo kumele anike izizathu zokuthi kungani udinga imithi yokundikindikisa noma ukudakiswa. Konke ukulaliswa esibhedlela kwalabo abangaphansi kwelungu elikhulu abaneminyaka engaphezu kweyisi-8 kumele kwesekwe wudokotela wamazinyo obelaphayo.
Uyacelwa ukuba uqinisekise ukuthi uthola imvume kuqala ngaphambi kokuba ulaliswe esibhedlela okungenani emahoreni angama-48 ngaphambi kokwelashwa, ngaphandle uma kuyisimo esiphuthumayo..
Kwenzekani uma ngidinga ukulungiswa amazinyo okuyisipesheli?
Xhumana nabakwa-GEMS kule namba ethi-0860 00 4367 ngaphambi kokwelashwa kwamazinyo okuyisipesheli, ukuqinisekisa ukuthi ikhona imali yokwenza lokho nokuthi leyo nqubo iyokhokhelwa. Uhlelo lokwelashwa olubhalwe phansi nesilinganiso semali luyosiza ukuthola imali onayo. Lokhu kubaluleke kakhulu ngaphambi kokuhlinzwa emazinyweni noma ukwelashwa okuhlobene nalokho. Konke ukwelashwa okuphathelene nokulungiswa kwamazinyo kumele kuvunyelwe kuqala ngaphambi kokwenziwa. Okunye ukwelashwa emazinyweni ngeke kukhokhelwe ngenxa yemithetho ye-Scheme kanjalo namaphrothokholi okunakekela. Isibonelo salokhu amazinyo ashuthekwe ezinsinini, angakhokhelwa yi-Scheme.
Nge-GEMS DotMobi, uyakwazi ukufinyelela olwazini olumayelana nokufaka izicelo zokukhokhelwa, izinzuzo nokunye okuningi - noma ukuphi, ngisho ungekho eduze kwe-PC. Ukufinyelela kwi-internet ngomakhalekhukhwini wakho futhi kungenye yezindlela ezishibhe kakhulu zokufinyelela kwi-web - ukungena ekhasini elejwayelekile le-GEMS DotMobi liyokubiza imali ephakathi kwesenti elilodwa kanye namasenti amane!
Ulwazi oluningi lubekwe entendeni yesandla sakho, lutholakale ngokucofoza okulula umakhalekhukhwini wakho. Hlala uqaphele ngohlelo olulandelayo lwe-WEB SMART oluyochaza kabanzi ngesayithi luphinde luhlinzeke ngamasu anosizo.
Njengawe, sifuna izinzuzo zakho zihlale zikhona minyaka yonke - ukuqinisekisa ukuthi uyakwazi ukufinyelela ezinzuzweni ezingcono zokunakekelwa ngokwelapha ezingakunika ukwelashwa wena nomndeni wakho.
I-SMS Benefit Lookup ikwenza wazi ukuthi yiziphi izinzuzo onazo. Uma udinga ukuvakashela udokotela noma uma udinga ukwelashwa ngendlela ethile, ungahlola ukuthi ingakanani imali ngokuthumela i-SMS kule nombolo 33489 (i-SMS ngayinye ibiza R1.50).
I-GEMS iyobe isiphendula ngokushesha nge-SMS ikunike ulwazi olusha ngezinzuzo onazo.
Kungabe uzizwa ukhandlekile ngokomqondo emsebenzini Nakuba ukukhandleka komqondo kujwayelekile empilweni yethu yemihla ngemihla, ukukhandleka kakhulu ngomqondo kuyakuphazamisa ekusebenzeni ngendlela bese kukuhlasela emzimbeni nasemoyeni?
Zinakekele: Ukuthuthukisa impilo yakho yasemzimbeni nasemoyeni kuzokusiza ulwe nokukhandleka komqondo. Ukuzivocavoca, ukudla nokuphila ngendlela enempilo kubalulekile. Gwema imikhuba emibi nezindlela ezingezinhle: Hlonza izindlela ezingezinhle ezenezezela ekukhandlekeni komqondo bese uziguqula. Kuthatha isikhathi. Beka izinto ezibalulekile phambili bese uhlela kahle: Bhalansisa impilo yakho wenze isikhathi esilinganayo somsebenzi nenjabulo, uthume abantu ukuba bakusize uma ungakwazi. Yenza ngcono ubudlelwano bakho emsebenzini: Ukwenza ngcono ubudlelwane bakho nosebenza nabo bungehlisa ukukhandleka komqondo.
Dlela ukuphila: Ungadli ukudla okungaphezu kwalokho okudingwa wumzimba. Yidla izinhlobo ezahlukene zokudla: Ukudla okuvela ezinhlotsheni ezehlukene zokudla kubalulekile (amaphrotheni, isitashi, amakhabhohayidrethi namaminerali). Zama inhlanzi, amantongomane, izitshalo nezithelo ongavamile ukuzidla. Yidla kancane: Uma udla ukudla okunamakhalori amaningi, khetha isitatha kunokudla okuqinile. Yabelana ngalokho kudla nomngani futhi ungathengi ipuleti elikhulu. Yidla izithelo eziningi, imifino, okusanhlamvu nobhontshisi: Zama ukudla lokhu kudla kusekusha. Phuza amanzi amaningi: Iningi lethu liphila linamanzi amancane emzimbeni. Zama ukuphuza okungenani izingilazi eziyisi-6-8 zamanzi ngelanga.
Nciphisa ukudla okunoshukela, usawoti nemikhiqizo ecoyisisiwe. Gwema ukudla ebusuku kakhulu.
Ngezinsuku zabakwa-GEMS Zokuhlola Impilo Yabasebenzi (GEMS Wellness Screening) eyabanjelwa eminyangweni esiyisebenzelayo, ukuvocavova umzimba kwaba ngenye yezinto, amalungu ethu, ayicacisa njengento angathanda ukuyenza kakhudlwana. Sonke siyazi ukuthi kubalulekile ukuzivocavoca kodwa akulula ukukuqala. Lapha kunamasu angakusiza WENA ukuthi uqale indlela yokuba uzigcine ufithi futhi ube nempilo.
Kuyokusiza ukungazikhandli: Ungalindeli okuningi kakhulu kuwe! Qala kancane uhambe ngesivinini umzimba wakho okuvumela ukuba uhambe ngaso. Ukuqala ngokushesha kakhulu nokuzigqilaza kungakulimaza kanti ungazibona uyisehluleki ngaphambi kokuba uqale. Shayela umngani ucingo: Ukuzivocavoca nomngani, eklasini noma eqenjini kungakusiza ukuba uhlale ugqugquzelelekile. Kunohlelo lokuzivocavoca lalowo nalowo muntu: Noma ngabe isisindo sakho singakanani, umdala kangakanani, nokuthi ufithi kangakanani, usangaba fithi! Kunezinhlelo eziyisipesheli ezivumela ukuba abantu abakhubazekile, noma abantu abasalulama ekuguleni noma ekuhlinzweni ukuba bazilolonge. I-yoga nokubhukuda kuhle ukuze ugweme ukukhandleka emisipheni nasemalungeni.
Qaphela: Lawa masu ezempilo awangeni esikhaleni semiyalo yezempilo ozinikwa umhlinzeki wezempilo. Ukuze uthole olunye ulwazi lokudla ngendlela nokuphila, shayela abezempilo kule nombolo ethi-0860 00 4367.
Sijabule kakhulu ngezincwadi ezithokozisayo eziphuma kumalungu ethu angenela umncintiswane we-GEMS Sisonke.
Kuyajabulisa ukuthola izincwadi eziningi kangaka ezikhethekile. Siyabonga kini nonke enathatha isikhathi ningenela umncintiswano we-GEMS Sisonke - siyabonga ukuba nisazise ukuthi senza izinto eziningi ezinhle ngendlela. Samangazwa ukuphawula kwenu ukuthi u-GEMS wanisiza kanjani ngandlela yokuthi asikwazanga ukukhetha owokuqala nowesibili kwabathole umklomelo.
Ababili abawine Impelasonto yokuqala yababili ifaka nokundiza, ukuqasha umklomelo 1 imoto, indawo yokuhlala nokudla esifundazweni ozikhethele sona.
Qala manje uqoqe lezo zindaba waphinda washaywa yinhliziyo! Akawuvali umlomo ngosizo, ubumnene nokunakekelwa akuthola kusi-Scheme.
ukuze ube ngomunye wabawinile wanika yena nomndeni wakhe ukuthula emphefumulweni - hhayi ngoba bakhokhela izindleko kuphela, kodwa ngoba futhi emncintiswaneni wangonyaka ozayo. wathola ukwelashwa okuyikho.
Kunelinki eya ezilimini eziyi-11 ezisemthethweni ezovela. Lapha ungakhetha ukubheka incwadi ngolimi lwakho lwebele. Umsebenzi usuqalile wokuba izincwadi zokuxhumana zibe sezihunyushiwe ngonyaka wezi-2012.
U-GEMS uhlinzeka ngekhava engambi eqolo esezingeni elifanele kubasebenzi bakahulumeni - akukho okungale kwalokho. Uma kukhona oza kuwe akunike izeluleko nge-GEMS abese ezama ukukudayisela eminye imikhiqizo njengamapholisi emingcwabo, umshwalense wempilo, imali ezosheshe ivuthwe noma umshwalense wasesibhedlela, uyacelwa ukuba wazi ukuthi uyobe engamele u-GEMS. U-GEMS akawasebenzisi ama-ejenti ahola ngalokho akwenzile ukwazisa abasebenzi bakahulumeni ngobulungu babo kanjalo neminye imikhiqizo yomshwalense. I-Scheme sineqembu labalimele ezifundeni abadlulisa ulwazi nge-GEMS kubasebenzi bakahulumeni.
Imithetho yokusebenzisa imithi ye-Scheme ibekelwe ukuvikela izinzuzo zakho nokuqinisekisa ukuthi imithi oyinikwayo ingeyiyo nokuthi angeke ibe nobungozi kuwe. Le mithetho ayibekelwe ukukuvimbela ukwelashwa, ukuthola imithi noma ukuthi ufinyelele kulokho okumele ukuzuze. Eminye imithi ingaba nobungozi noma ingabe isayekeka uma ungasetshenziswa ngendlela. Ngaphansi kwemithetho emisha ye-Scheme amaphilisi ayinani elithile angeke avunyelwe esikhathini esithile, nenhlanganisela ethile yemithi ngeke ikhokhelwe. Le mithetho iyoqinisekisa ukuthi imithi ekhishiwe nenikeziwe ihambelane neminyaka nobulili bakho. Uma uba nemibuzo ungananazi ukuthintana nabakwa-GEMS kule nombolo ethi-0860 00 4367.
U-GEMS wakhelwe abasebenzi bakahulumeni. Akekho umuntu ongasebenzeli uhulumeni ongaba yilungu le-GEMS. Uma wesula emsebenzini kahulumeni, ungazami ukusebenzisa ikhadi lakho lakwa-GEMS ukuze welashwe. Noma iyiphi imali eyokhokhelwa lowo okwelaphayo, kuyomele ibuyiselwe kwi--GEMS.
Izeluleko zokunakekelwa kwezempilo kumalungu e-GEMS zitholakala kalula ocingweni. Shayela i-GEMS HealthLine kule nombolo ethi-0860 00 4367 ukuze uthole izeluleko zamahhala neziyimfihlo zokunakekelwa ngokwezempilo. Ungacela ukukhuluma nomhlengikazi onolwazi, obhalisiwe ngokukhathazeka kwakho ngezindaba zakho zezempilo.
Uma ushayela i-HealthLine ungalindela ukuqondiswa okunolwazi kokuthi ungaya nini ekhemisi ukuze uthole imithi oyithenga ngaphandle kwemvume kadokotela, uma udinga iseluleko sikadokotela noma uma kumele ungeniswe esibhedlela ngokushesha. Lolu cingo lunikeza ukufinyelela mahhala nangokushesha olwazini ngezempilo kanjalo nezeluleko, ikakhulukazi kulawo malungu ahlala kude nodokotela noma nezibhedlela.
Qaphela: Lolu hlelo aluthathi isikhundla sombono womhlinzeki wakho wezempilo.
Emagazinini yekota yesibili ye-facets, sibike ngale misebenzi elandelayo eyethulwa ukuze impilo yakho ibe lula.
UHlelo Lwabahulelwe luhlinzeka amalungu akhulelwe ngokwesekwa, imfundo nezeluleko kuzo zonke izigaba zokukhulelwa kwabo kanjalo nasesikhathini esisemva kokubeletha.
zethu zokuHlola Impilo Yabasebenzi ziletha Izinsuku imisebenzi yokuhlolisiswa endaweni osebenzela kuyo. Lokhu kusiza ukuthi kubonakale izingcuphe zempilo isikhathi sisekhona, ukuze zivinjwe noma kuncishiswe ukubhebhetheka kwesifo. Shayela i-Scheme kule nombolo ethi-0860 00 4367 ukuze uthole olunye ulwazi.
Indlela u-GEMS ebuka ngayo inkohlakalo ileyo YOKUNGAMELANI NAYO. Siyakucela ukuthi usisize ngokubika inkohlakalo noma inkohlakalo engase ibe khona yenziwa amanye amalungu, abelaphayo noma labo abangahlomula. Khululeka ukuthintana nathi mahhala nangokuyimfihlo kule nombolo ethi-0800 21 2202 uma kwenzeka wazi into okumele nathi siyazi.
<fn>(224201091153 AM) Zulu.txt</fn>
U-GEMS uzinikele ekuletheni ukunakekelwa kwempilo eduze nawe. Senza yonke imizamo ukukuhlinzeka kanye nomndeni wakho ngezinzuzo zokunakekelwa kwempilo ezinhle nangamareythi angambi eqolo. Phezu kokwehla komnotho, sinentokozo yokubika ngokunyuka kwamareythi omnikelo wethu ka 2010 acishe abe ngu 0,50% ngaphansi kwalawo ka 2009. Ukunyuka komnikelo okuphakathi nendawo kwango 2010 ngu 10,8% ohambisana nohlu lwezithuthukisi zezinzuzo eziheha kakhulu. Okubalulekile, amareythi awazange ethulwe ngokuzihambela wodwa kodwa ahambisana nokunyuka okugqamile ezinzuzweni.
Amaholidi akithina futhi umqondo wami uthi lawa kuzoba AMAHLE kakhulu! Izulu liyashisa, izulu liduma kakhulu, umnotho uyakhula kanti sonke sisebenze kanzima ukuphumelela ku 2009. Ukugubha okugcwele uhleko nentokozo kuaydingeka! Nginifisela okuhle Onyakeni Omusha futhi ngiyanikhuthaza ukuthi nibuyele emsebenzini niphumule kahle futhi nivuselelekile ngo 2010.
Okokugcina, ngiyanibonga ngobulunga benu obuqhubekayo bakwa-GEMS kanye neziphakamiso ezinhle enizenzile ngo 2009. U-GEMS ukhonela amalunga akhe kanti yila malunga enza u-GEMS abe muhle!
Njengoba nazi, inkethi ngayinye yenzuzo yakwa-GEMS inamathebula eminikelo agxile emholweni ukuze abahola kancane abasebenza kuMasevisi Omphakathi bakwazi ukuthola inkethi ethile yenzuzo. Umnikelo okhokhwa ibhendi ngayinye yomholo kwinkethi ngayinye wachazwa ebhukwini lamalunga elincane lika 2009 amalunga alithola ekuqaleni konyaka. Uma umholo welunga unyuka onyakeni, lingathola ukuthi ibhendi yomholo walo iya phezulu bese kuba ukuthi kufanele likhokhe umnikelo ophakeme okungukunyuselwa esikhundleni, ukuhlelwa kwebhendi yomholo, izindleko zokuphila zonyaka, ukunyuswa kwamaholo kanye nama-OSD. Ukuhlelwa kwemiholo kudale ukunyuswa kweminikelo yesikimu sezokwelapha kumalunga amaningi, njengoba ukuhlelwa kwemiholo kuwabeke kwibhendi yomholo wakwa-GEMS ephezulu.
Sicela usishayele ku 0860 00 4367 ngemibuzo ongaba nayo.
U-GEMS usesungule isisekelo senzuzo ephelele okusetshenzelwa kuyo futhi akulula ukuthuthukisa into eyaziwa yonke indawo njengephakheji ehamba phambili. Ngokuba neqiniso ekwaziseni ukugobeka nokusungulwa kwezinto ezintsha zeSikimu, sithole izindlela ezimbalwa zokuqhubeka nokuqinisa ukunikwa kwezinzuzo ngo 2010.
Okusha: Inzuzo Yokuphila Kwengqondo kubandakanya ukulashwa kwengqondo ngaphandle kwesibhedlela, kuncike emikhawulweni ephelele yasesibhedlela.
Okusha: Amasevisi amazinyo: Ukulashwa kwamazinyo kwangaphakathi esibhedlela kwabelwana nokulashwa kwamazinyo kwangaphandle kwesibhedlela (U R2 050 wongaphansi kwakho ngamunye ngonyaka).
Umkhawulo ezintweni ezisebenza ngogesi zokwelapha nezokuhlinza uphindwe kabili.
Ukuthatha imithi ugoduke nayo (TTO) kuncike ezimalini ezikhona kwi-PMSA.
Inzuzo ye-Block inyuke yafika ku R2 820 ngongaphansi kwakho ngamunye kanti iwu R5 640 ngomndeni ngamunye.
Okusha: Umkhawulo ongaphansi owu R735 wemithi eqondene nawe wethuliwe.
Okusha: Uhlu lwemithi evunyiwe yezifo eziqhubekayo oluphelele lusebenza ngaphakathi nangaphezu komkhawulo.
Okusha: Inzuzo ye-Block yokulekelela ewu R7 000 ngongaphansi kwakho ngamunye eminyakeni emibili iyengezwa. Imikhawulo emincane (engaphansi) iyasebenza. Lenzuzoelekelelayo iyatholakalaKulokhuokulandelayo:amasevisi amazinyo (ngaphandle kwesibhedlela), amasevisi amehlo, amasevisi ezempilo ezihlangene ne i-radiology(ama-eksireyi) eyisisekelo.
Inzuzo yezinto ezisebenza ngogesi zokwelapha nezokuhlinza iphindwe kabili.
Okusha: Umkhawulo ongaphansi (omncane) owu R1 150 wemithi eqondene nawe wethulwa.
Inzuzo yezinto ezisebenza ngogesi zokwelapha nezokuhlinza iphindwe kabili.
ngokuphatheka kahle kwakhe. Ukhethe i-Cape Town njengendawo azoyivakashela.
Impelasonto yethu ibimnandi kakhulu! Yonke into ibiyinhle kakhulu! Umlingo emilingweni - umama wami, ophethwe isifo sikashukela, unesilonda esingapholi. Emva kokuthi u-GEMS enze akwazi ukuvakashela olwandle, manje sesipholile! Ngiyabonga GEMS! Uhambo beluthandeka futhi sifunde okuningi ngedolobha e lihle laseKapa i-Mother City.
Umshini wokubala ubekelwe ngendlela yokukusiza njengophawu ekhasini lasekhaya Nakwibhathini lekhasi ngalinye kwiwebhusaythi. Uyatholakala futhi Ngaphansi kwemenyu yomcibisholo okhomba phansi "Amalunga" uma uthanda ukusebenzisa le nkethi.
Bala iminikelo yakho ngokukhetha umholo wakho nenani labangaphansi kwakho abadala nabancane emndenini wakho.
Umshini wokubala uzokunika iminikelo ephelele ekhokhwayo kuzo zonke lwa imali yokwelekela yomqashi ku 75% ke emikhawulweni esebenzayo. Sicela nazi labo basebenzi abathola imali yokwelekela.
Sifuna ukuqinisekisa ukuthi udokotela wakho uhlala engumhlanganisi wonakekelo lakho futhi ukuhlinzeka ngemithi eyifanele imali. Kunezinto eziningi ezinhle ngokuhambela udokotela weNethiwekhi yakwa-GEMS.
Ngeke ukhokhele amalevi nezindleko ngemali yakho.
Bonke odokotela bamaNethiwekhi akwa-GEMS bazimisele ukuthi isifunda sabo sokusebenza sifakwe iphrofayli ne, lapho kudingeka, ukwamukela umhlahlandlela kozakwabo (ukwelulekana kontanga) ukwenza ngcono ukunikezelwa konakekelo olubiza kangcono.
Odokotela abanephrofayli futhi abazizuzele isikhundla esiphakeme baklonyeliswa ngemali yokubona udokotela ephezulu ekhokhwa ngobucayi futhi ayisizo izindleko owengezelwe zona.
izinzuzo obunikwa zona.
bexoshelwe ukungaziphathi kahle; noma bejoyina esinye isikimu sezokwelapha. Ngokomthetho akekho ovunyelwe ukuba ilunga lezikimu zokwelapha ezimbili ngesikhathi esisodwa.
Uma kwenzeka uqhubeka nokusebenzisa ikhadi lakho lelunga emva kokusula amakleymu bese ekhokhelwa, kuyomele ukuthi ubuyise leyo mali uma izinsuku zokusula zikhonjiswa kumarekhodi ethu.
Kwenzekani ezincwadini zami zemithi yesifo esiqhubekayo uma ngisula kwa-GEMS?
Ukwehlisa isisindo akusilo nje isu elihle uma ufuna ukwanela kumajini amancane, kodwa kubalulekile esimeni sempilo yakho. Ukuze wehlise unckudingeka ukuthi ube nohlelo. Ukulwa nokukhuluphala kubandakanya ukushindlela ophila ngayo, ukukhetha ukudla okunempilo nokuhlala unyakaza njalo!
Izitadi zikhombisa ukuthi ukudla ibhulakufesi eliphelele enye yezinto ezinhle kakhuluongayenza uma ufuna ukulahla amakhilo ambalwa. Nanka amathiphu okugwema ukukhuluphala nokuhlala uqinile unyaka wonke, kodwa kakhulukazi ngezikhathi zamaholide.
Nciphisa ukudla inyama ebomvu bese udla inkukhu noma inhlanzi eningi.
Grila noma bhaka ukudla kwakho.
Phuza amanzi esikhundleni seziphuzo ezinoshukela omningi. Nciphisa futhi ekuphuzeni utshwala.
Sebenzisa ibhotela ne/noma imajarini kancane.
Gwema ukudla okuthoswe emafutheni kwasemarestorenti.
Abanye abantu bakholelwa ukuthi akufanele badle uma bezama ukwehlisa isisindo, kodwa lena inganekwane nje. Ngokwezitadi ekwehliseni isisindo, ngenkathi udla kaningi, ingenkathi Indlela okwakhiwa ngayo umzimba wakho ngokudliwayo(metabolism) kwenzeka khona ngokushesha. Enye indlela yokunyusa ireythi yemethabholizimu ukuthi udle kancane, ukudla kaningi kanye namasnekhi anempilo (njengamakinati, izithelo noma amaveji) uma ulambile noma uzizwa unokulamba.
Isinyathelo sokuqala sokuthola isisindo sakho esifanele kungaba ukuqonda nge-BMI, lokhu ukukalwa kwamafutha omzimba okugxile ebudeni nasesisindweni.
Ongaphansi kwesisindo = 18.
Isisindo esijwayelekile = 18.
Isisindo eseqile = 25 - 29.
Idayethi ebhalanse kahle efaka okungenani ukuvocavoca umzimba kwemizuzu engama 30-40 kathathu esontweni, kuyisiqalo esihle. Khetha noma imuphi umsebenzi owuthokozelayo, uma nje ukwenza unyakaze.
Sicela ubheke i-Facets yekota 3 ethe xaxa ekuphileni nasekudleni ngendlela enempilo! Lencwajana yezindaba iyatholakala futhi kwiwebhusaythi, www.gems. gov.za, ngolimi lwakho olukhethayo! !
Kusukela ngo 2010, i-Medipost Pharmacy izoba i-DSP ngezihlinzeko zezidingo zemithi yezifo eziqhubekayo zamalunga akwa-GEMS kuzo ZONKE zozinhlanu izinkethi. U-GEMS uyokhokha kuphela u 100% ngamakleymu emithi yokulapha izifo eziqhubekayo evela ohlwini lwemithi evunywe iSkimu (uhlu lwemithi yezifo eziqhubekayo evunyiwe) eqondene nenkethi yakho futhi uma itholwe kwi-DSP, kuncike kwimithetho yeSikimu. Ungakhetha ukusebenzisa noma imuphi umhlinzeki wemithi yokulapha izifo eziqhubekayo kodwa u 30% wenkokhelo okufanele uwukhokhe uyosebenza.
Khumbula ukuthi into ebalulekile ekungeneni ezinzuzweni zakho kwelinye izwe ilele ekuqinisekiseni ukuthi ifomu yekleymu okuyiyo ifika ku-GEMS ngokushesha.
Nanka amanye amathiphu okusingatha amakleymu akho ekudeni.
Uma uhambisa ikleymu uphesheya kwezilwandle, sicela uqinisekise ukuthi ifomu lakho lekleymu Ligcwaliswe ngokuphelele futhi lihlinzeka ngencazelo yemithi yokulapha.
Cishe izigidi eziyi 5.7 zabantu abaphila ne-HIV/AIDS. Inani labo eliningi Abantu besifazane, abanye omama abakhulelwe, abazodlulisela igciwane lesifo ezinganeni zabo ezizelwe. Ngomhlaka 1 Disemba 2009, umhlaba ugubha i-World AIDS Day. Lolu suku olukhethekile lunikelwa ekuqwashiseni umphakathi ngobhubhane lwe-HIV/AIDS.
Ngabe kusho ukuthini ukuncika ngakwezezimali?
Ongaphansi kwakho uncike ngokwezezimali kuwe uma engaholi ngaphezu komholo Wempesheni kuzo zonke izindawo ezimngenisela imali.
Ongaphansi kwakho kufanele futhi athembele ngokuphelele kwilunga ukungena ezinzuzweni nakumshwalense wezokwelapha.
Qiniskisa ukuthi sinenombolo yakho yeselifoni okuyiyo ukuze sikwazi ukukwenza usebenzise la masevisi.
Usungacela manje izinto ezithile njengezitifiketi zentela noma amafomu ngokusebenzisa insiza ewusizo yesevisi yokuzisiza ngokwakho yocingo yamahora angama 24 Ungashintsha futhi inkethi yenzuzo yakho nemininingwane yokuxhumana. Vele udayele u 0860 00 4367 bese ulandela amazwi.
Linda ukufakazelwa kwefeksi, kakhulukazi uma usebenzisa izinsiza zomphakathi. Ukufakazelwa kwefeksi kungubufakazi bokuthi siyitholile ifeksi yakho.
Inombolo yakho yelunga?
Sicela usho inombolo yakho yelunga kukho konke ukuxhumana ne-GEMS - lokhu kwenza sikwazi ukuthola imininingwane yakho okuyiyo ngokushesha.
zokukhulelwa kwakho, ukubeletha nesikhathi esisemva kokubeletha.
<fn>(3172010120541 PM) FINAL MB-ZULU.txt</fn>
Sizibophezeleukuhlinzeka wonke amalunga nemindeni yawo ukuze akwazi ukungena kwizinzuzo ezikhokhelekayo nezigcwelengezinhlobo zezinkethi zezinzuzo ezi 5. Kusukela kwajoyina ilunga lokuqala u-GEMS ngo 2006, sesibhekane nokukhula okungakaze kwaba khona ngaphambili futhi sajika zonke izinto ekubeni isikimu sezokwelapha esihamba phambili, esisebenza ngokuyimpumelelo nesikhokhelekayo sabo bonke abasebenzi Bamasevisi Omphakathi.
Noma iliphi iqembu labaqashi elivunywe yiSkimu.
U-GEMS uhlinzeka ngezinzuzo ezikhokhekayo kubo bonke abantu!
Wonke umuntu angakwazi ukuba namandla okujoyina u-GEMS, ngoba inani lemali olikhokhela ukuba ilunga leSkimu lincike emalini oyiholayo. Lokhu kusho ukuthi uzokhokha imali engaphansi ngenkethi yezinzuzo efanayo kunomuntu ohola ngaphezu kwakho. Ukuthi ukhokha malini kuncike futhi kusayizi womndeni wakho nokuthi iyiphi inkethi kweziyisihlanu oyikhethayo.
ISkimu esikhathalele ngokuyiqiniso futhi esigxile kwizidingo zakho siyalalela uma amalunga ethu ekhuluma!
Izinzuzo zonakekelo lwezempilo ezihamba phambili kumareythi akhokhekayo.
Ubumfihlo obuphelele - ulwazi lwakho lwezokwelashwa lugcinwa luyimfihlo ngokugcwele ngaso sonke isikhathi -ngisho nakumqashi wakho.
Ukuxhumana namalunga ngezikhathi ezifanele.
Isevisi yamakhasimende enobungani neqeqeshekile Ezikhungweni Zezingcingo na nakumahhovisi ethu ezifunda.
Amahhovisi ezifunda ezweni lonke ukuze ube nokuxhumana okulula uma udinga usizo namasevisi.
Isinyathelo 2: Gcwalisa ifomu - qinisekisa ukuthi ugcwalisa zonke izigaba ngokuphelele futhi uhlinzeke ngemibhalo esekelayo eceliwe bheka: Imiphi imibhalo odinga ukuyifaka nesicelo sakho?
Imiphi imibhalo odinga ukuyifaka nesicelo sakho?
Uma ungathanda ukujoyina u-GEMS, uzodinga ukuhlinzeka ngamakhophi aqinisekisiwe emibhalo ethile, njengomazisi, wakho nowamalunga omndeni wakho, kanye nefomu yesicelo sakho. Xhumana newebusaythi www.gems.gov.za ngohlu oluphelele lwayo yonke imibhalo ongayidinga ukuhambisa isicelo, noma fonela i-Call Centre yethu ku 0860 00 4367. Kubalulekile ukwazi ukuthi uma ungayifaki yonke imibhalo esiyidingayo, u-GEMS ngeke akwazi ukuqhuba isicelo sakho futhi kuyoba nokubambezeleka kuzo kwamukelwe yonke imibhalo edingekayo.
Njengenjwayelo, u-GEMS uphokophele ukukulethela izinzuzo zezempilo ezinhle kakhulu ezihambisana nephakethe lakho. Kuze kube manje, sikwazile ukugcina ukunyuka kwemininkelo yakho yanyangazonke ihambisana nokunyuka kwezokwelapha. Ukukunika ukukhetha okuningi yilokho isibophezelo sethu kuwena esingakho. Kunenketho yenzuzo elungele izidingo zezempilo zomndeni wakho kanye nephakethe lakho!
Lena iminikelo ephelele yanyangazonke kanti ayiyikhombisi Imali yokwelekela yomqashi. Uma umsebenzi efanelekile ukuthi athole imali yokwelekela, umqashi uyokhokha ingxenye yomnikelo bese kuthi ibhalansi ikhokhwe umsebenzi. Imali yokwelekela enkulu incike kusayizi wondeni futhi inomkhawulo ka 75% weminikelo yakho yanyangazonke, inomkhawulo ka R2 570.
Ngabe udinga ulwazi oluthe xaxa?
<fn>(39201011641 PM) ZULU SELECTION PACK FINAL.txt</fn>
Kwa-GEMS siyalalela uma amalunga ekhuluma. Siyazigqaja ngobugugu bokuxhumana okucacile futhi siphokophele ukuqinisekisa ukuthi izinkethi zethu zenzuzo namasevisi akhuluma nezidingo zamalunga ethu.
Ngiyajabula ukwethula izinzuzo zika 2010 kuwena. Kule bhrosha, ulwazi oluthe xaxa luhlinzekiwe mayelana nekhava ekhokhelekayo nelingene umsebenzi wena, njengelunga lwaka-GEMS, ongakwazi ukungena kuyo ngo 2010. Sikukhuthaza ukuthi ukhethe inkethi ekufanele kakhulu kanye nezidingo zomndeni wakho.
Ukuphokophelela kwethu ekwenzeni ngcono kungubufakazi kwisibophezelo SETHU kuwena, izidingo zakho zezempilo kanye nasekukhetheni KWAKHO. Kulo mhlahlandlela siveza izinkethi zethu ezikhokhelekayo eziyisihlanu - ukukusiza wenze ukukhetha okwazisiwe kwenkethi yenzuzo ezolungela izidingo zomndeni wakho ngo 2010.
Izinzuzo ezingumongo ezitholakala kumalunga ngo 2009 zigcinelwe u 2010. Sinyuse futhi imikhawulo yezinzuzo etholakalayo futhi sengeze ezintsha, ezinjengenzuzo entsha ye-Block kwinkethi ye-Emerald. Siyaziqhenya ngokwazi ukuthi ngisho nasezikhathini zomnotho ezinzima esizithola kuzo, siyaqhubeka nokunikezela ngonakekelo lwezempilo olukhokhelekayo noluyikhwalithi kuwena.
Iminikelo ka 2010 iqala ku R424 kanti sikwazile ukugcina ukunyuka komnikelo olingene kuzo zonke izinkethi ku 10,8%. Amathebula omnikelo ka 2010 afakiwe kulo mhlahlandlela, ukuze ukwazi ukubona kahle ukuthi ukunyuka kuzolithinta kangakanani iphakethe lakho.
Ngithanda ukukubonga ngesaphothi yakho eqhubekayo bese ngikufisela impilo enhle kakhulu ngo 2010. Khumbula ukuthi u-GEMS uhlala enguphathina wakho empilweni enhle.
Ekupheleni konyaka ngamunye sihlinzeka amalunga ethu ngethuba lokushintshela kwenye inkethi yezinzuzo. Ukuze ukhethe kudingeka ucabangisise izidingo zakho zonakekelo lwezempilo, izinzuzo ezikhona kwinkethi ngayinye kanye nomnikelo wanyangazonke.
Sicela ukucabangisise lokhu njengoba uvunyelwe ukuthi ushintshe inkethi yakho kanye kuphela ngonyaka. Uma ufisa ukushintsha inkethi yakho ngo 2010, sicela ulandele izinyathelo ezilula ezintathu ezingenzansi. Khumbula ukuthi ifomu lakho loku "Khetha" kufanele lifike kithina ngomhlaka noma ngaphambi kuka 30 Novemba 2009.
Lo mhlahlandlela uqoqa izici ezinhlobonhlobo ze-GEMS. Wenzelwe ukuba ireferensi esheshayo kuphela kanti awuyibambeli imithetho yeSikimu. Uma kwenzeka kuba nenxushuxushu, imithetho ebhalisiwe iyosebenza kuqala.
<fn>(43200923239 PM) GEMS_APP(ZULU).txt</fn>
Funda umhlahlandlela wesicelo sokujoyina ngokucophelela, njengoba uqukethe ulwazi olubalulekile oluzokusiza ekugcwaliseni ifomu lokufaka isicelo sokujoyina ngendlela efanele.
Gcwalisa ifomu lesicelo sokujoyina ngemuva bese uqinisekisa ukuthi uwafake onke amaphepha adingekayo kanye nesisayindo sakho lapho kudingeka khona.
Ama-centre ongangena kuwo aseduze nawe: Bheka umhlahlandlela wesicelo sokujoyina ngemininingwane ethe xaxa.
zokwamukela isicelo sakho.
Isicelo sakho sizobambezeleka uma ungamhlinzeki u-GEMS ngawo wonke amaphepha adingekayo.
zokwamukela isicelo sakho.
UNGAWUPHINDISI LO MHLAHLANDLELA KANYE NEfOMU LESIcELO ELIGcWALISIWE.
SIcELA UGcWALISE zONKE IzIGABA EzIfANELE NGOKUcOPHELELA NANGOKUGcWELE.
Qinisekisa ukuthi uhlinzeka ngawo wonke amaphepha adingekayo.
Sicela ubheke Isigaba B somhlahlandlela wesicelo ukuze uqinisekise ukuthi labo bantu ofisa ukubaqoka njengabangaphansi kwakho bayakhwalifaya yini. Ngeke siqhubeke nefomu lakho uma imininingwane kaMazisi ingahlinzekiwe. Ngakho-ke kuphoqelekile ukugcwalisa lesi sigaba ngokugcwele.
Abafaki zicelo abasebenzayo: Sicela ubonise uholo wakho ngenyanga. uma usezingeni lokuphatha eliphakathi nendawo noma eliphezulu, sicela ubonise iphekheji yakho yenyanga ingakabanjwa. Faka isiliphu somholo sakamuva noma incwadi esho ukuthi uqashiwe uma ungumsebenzi omusha.
Abafaki zicelo abahola impesheni: Sicela ubonise umholo wakho wempesheni ngenyanga.
Uma kunjalo, ngabe uyilunga elikhulu noma ungaphansi kwelunga?
Uma uyilunga/ungaphansi kwelunga, sicela ufake isitifiketi sakho sobulunga se-medical scheme endala esiqinisekisa usuku lokugcina (amakhadi obulunga awanele). Kufanele uqinisekise ukuthi ubulunga bakho kwi-medical scheme yakudala busuliwe.
Iminikelo yanyangazonke yabasebenzi ithathwa nge-othomathikhi emiholweni yabo lapho kufanele.
Uma ukhetha ukukhokha ngedebhithi oda kudingeka ugcwalise Imininingwane Yebhange Lelunga ngezansi (Isigaba H).
Imininingwane ye-akhawunti yebhange: Idingeka ukuze kufakwe imali ebuyiswayo yelunga, futhi kuthathwe imali okufanele ikhokhelwe i-Scheme. Ngeke siziqhube izimali ezibuyiselwayo uma singenayo imininingwane yasebhange kwirekhodi.
Abaphathi bosizo lwezempilo ngolwazi, bangazisho, okudingeka ngezinhloso zokubhaliswa nokubalwa, uma lolo lwazi luthathwa njengoluyimfihlo zikhathi zonke.
Kubalulekile ukunika i-GEMS noma abasebenzi bakhe imvume yakho yokuxoxisana nodokotela wakho, isibhedlela noma isiphi isikhungo esihlinzeka ngokunakekelwa kwezempilo ukuze uqinisekise ukuthi uthola ukunakekelwa okugculisayo.
E Okuqukethwe kuleli fomu kuliqiniso, kulungile futhi kuphelele. Uma kwenzeka kuba nezinto engingazisho noma izinto ezingamelekanga kahle, ngiyazi ukuthi ubulunga bami bunganqanyulwa futhi kungadingeka ukuthi ngibuyisele i-Scheme imali, ngokusebenzisa kabi kanjalo inzuzo ye-Scheme, ebingeke ize ikhokhwe egameni lami, kuye ngezinqubo zokuzikhalela.
E Ngizikhethele lokho engikukhethile futhi ngizanelisile ngesimo senzuzo ngaphansi kwalokhu engikukhethile.
E Ngiyavuma ukuzijwayeza nemithetho ye-Scheme.
E Izindlalifa zami, ngaphandle kwalowo engiganene naye/uphathina wami, zithembele kimina ngokuphelele noma ngokuyingxenye ngendlela yokuthi abawutholi umholo wonyaka ongaphezu kowempesheni kahulumeni noma abaqashiwe ngokugcwele ngosuku lokusayina leli fomu.
E Ngiyazi ukuthi imininingwane yami nolwazi lwezokwelashwa (olutholwe kubanikezeli bosizo lwezempilo ngemvume yami) kufanele igcinwe iyimfihlo.
E Ngiyazi ukuthi impilo yami eyimfihlo neyabangaphansi kwami nolwazi oluqondene nami kungasetshenziswa ngezinhloso zocwaningo, zedatha yezibalo, unakekelo olusingethwe kanye nezinhloso zemibiko kanti ukuchezuka kulokhu kusho ukuphulwa kobumfihlo.
E Ngiyazi ukuthi uma u-GEMS efisa ukusebenzisa ulwazi oluyimfihlo lwami noma lwabangaphansi kwami ngezinhloso okungesizo ezibhalwe kulesi sivumo, u-GEMS kudingeka athole enye imvume kimina nakwabangaphansi kwami.
E Ngiyazi ukuthi ulwazi oluqondene nami noluphathelene nempilo yami ngeke lusetshenziswe ngezinhloso ezihlobone nebhizinisi noma ludayiswe ngezinhloso zebhizinisi.
E Ngiyazi ukuthi u-GEMS unike abantu abathile abasenkampanini kanye nabantu besithathu abakwinkontileka naye ilungelo olwazini oluqondene namalunga nakulolo oluphathelene nempilo yabo.
E Ngiyazi ukuthi u-GEMS kanye nabantu besithathu abakwinkontileka naye bayosebenzisa ulwazi lokwelapha/lwezempilo/lokutholwa kwesifo/lokuhlinza oluhlinzekiwe ngezinhloso ezilandelayo - ukuqhuba ifomu lesicelo sobulunga, ukuhlawulwa kwamakleyimu, ukuthola ukuthi ilunga linelungelo elingakanani ezinzuzweni kanye nendlela yokusingatha ubungozi.
E Ngiyazi ukuthi u-GEMS ungene ezivumelwaneni eziyimfihlo nabo bonke abantu besithathu abakwinkontileka naye abanelungelo lokuthola ulwazi lwezindlalifa ngenhloso yokudlulisa idatha nokusingatha, ukuphatha isikimu nezinhlelo zonakekelo olusingethwe.
E Ngiyosazisa i-Scheme oshintshweni empilweni yami nayabangaphansi kwami noma isimo esiqondene nathi, njengoba kudingwa imithetho ye-Scheme, ezinsukwini ezingama 30 yenzekile inguquko.
E Ngoyokwazisa u-GEMS okungenani amahora angama 48 ngaphambi kwesimo esingaphuthumi sokulaliswa esibhedlela. Ngiyazi ukuthi ukuhluleka ukwenza njalo kuyodala ukuthi ingxenye ethile yemali ekhokhwayo iphume kimina.
E Imithetho ngaso sonke isikhathi iyohlala isebenza futhi ngiyavuma ukuthi izincwadi, izincwadi zezindaba zangaphakathi nezincwajana akngeni esikhundleni semithetho ye-scheme.
E Ulwazi lwelunga (ulwazi oluqondene nalo nolwempilo) ngeke lusetshenziselwe izinhloso eziphathelene nebhizinisi noma ludayiselwe izinhloso zebhizinisi.
E Kunezindlela zokugada ulwazi ezikhona.
E I-Scheme nabantu besithathu abakwinkontileka bayosebenzisa ulwazi lokwelapha/lwezempilo/lokutholwa kwesifo/lokuhlinza oluhlinzekiwe ngezinhloso ezilandelayo - ukuqhuba ifomu lesicelo sobulunga, ukuhlawulwa kwamakleyimu, ukuthola ukuthi ilunga linelungelo elingakanani ezinzuzweni kanye nendlela yokusingatha ubungozi.
Sicela ungawulethi lo mhlahlandlela nefomu lakho eligcwalisiwe.
Ikhophi ye-ID yelunga elikhulu.
Isiliphu somholo sakamuva/incwadi yokuqashwa.
Amafomu e-M2 nawe-Z583, uma uhola impesheni/noma wawungumsebenzi kahulumeni.
Kuphoqelekile ukugcwalisa lonke ulwazi eSigabeni A, lapho kudingeka khona.
Abahola impesheni: Sicela nihlinzeke ngenamba yenu yeMpesheni etholakala ezincwadini enibhalelwa zona noma kwiSitifiketi seMpesheni esivela kwi-National Treasury.
Sicela ubonise igama nekhodi lenkampani yakho oyisebenzela manje. Ikhodi lenkampani lingatholakala kwisiliphu sakho somholo, uma uyisisebenzi sakwahulumeni.
Sicela ugcwalise imininingwane yabangaphansi kwakho eSigabeni B seFomu lesicelo. Kuphoqelekile ukugcwalisa imininingwane kaMazisi yabantu obondlayo kulesi sigaba. Ngeke sikwazi ukuqhuba isicelo sakho uma lolu lwazi lungahlinzekiwe.
Abekho abangaphansi kwakho ngaphandle kwalaba ababhalwe etafuleni elingezansi abafaneleke ukuthola ubulunga.
Afidavithi efungelwe eqinisekisa ukuthi uphathina wakho uncike kwilunga ngakwezezimali.
Isigaba songaphansi kwakho esigcwalisiwe kwifomu lesicelo. Qaphela: Uma isibongo sengane sihlukile kweselunga, i-afidavithi eqinisekisa ilungelo lengane nenesizathu sokuhluka kwezibongo iyadingeka.
Isigaba songaphansi kwakho esigcwalisiwe kwifomu lesicelo, ne uma ingane ingumfundi: ubufakazi bokubhalisa ngokuphelele esikhungweni sezemfundo -ephakeme eyaziwayo ne I-afidavithi evela kwilunga eqinisekisa ukuba ngaphansi kwakhe -ngakwezezimali uma ingane ikhubazekile ngokomqondo noma ngokomzimba: Ubufakazi bokukhubazeka obuvela kudokotela (Umbiko wokuhlolwa -kufanele ugcwaliswe uDokotela) neI-afidavithi evela kwilunga eqinisekisa ukuba ngaphansi kwakhe -ngakwezezimali.
uma ingane ingesiye umfundi noma ingakhubazekile: I-afidavithi evela kwilunga eqinisekisa ukuthi ingane ingaphansi kwalo -ilunga ngakwezezimali. Yazi: Uma isibongo sengane sihlukile kweselunga, i-afidavithi eqinisekisa ilungelo lengane nenesizathu sokuhluka kwezibongo iyadingeka.
Afidavithi efungelwe eqinisekisa ukuthi umzukulu wakho uncike kwilunga ngakwezezimali.
Afidavithi efungelwe eqinisekisa ukuthi ozalwa naye uncike kuwe ngakwezezimali. (I-afidavithi efungelwe kufanele igcwaliswe yilunga)Qaphela: Ozalwa nabo kuphela njengelunga elikhulu abangabhaliswa njengezindlalifa.
Afidavithi efungelwe eqinisekisa ukuthi abashana bancike kuwe njengelunga ngakwezezimali. (I-afidavithi efungelwe kufanele igcwaliswe yilunga nalabo ozalwa nabo, lapho kudingeka khona). Qaphela: Izingane kuphela zozalwa nabo njengelunga elikhulu ezingabhaliswa njengezindlalifa.
Sicela wazi ukuthi obondlayo abadala bangawela ohlelweni lokubuyekezwa ukuthi basafanelekile yini olwenziwa minyaka yonke. Amalunga kufanele ahlinzeke ubufakazi obenziwa minyaka yonke bokondliwa kwabo bonke abayizindlalifa zabo abaneminyaka engaphezu kuka 21 ngaphandle kwabondliwayo abakhubazekile.
E Uma kufanele ulethe i-afidavithi kudingeka uye esiteshini samaphoyisa sangakini noma uye kumuntu ogunyazwe njengekhomishina yezifungo ukuze akufakazele ukuthi ulwazi oluhlinzeka ku-GEMS luyiqiniso futhi lulungile.
E Thatha ifomu "Lombiko wokuhlolwa obhalwe udokotela (Wokukhubazeka)" uliyise kudokotela ofanele bese umcela akugcwalisele lona. Imali yokubona udokotela iyokhavwa kweyenzuzo yokubona i-GP kumalunga abhalisiwe. Amalunga angakabhalisi kudingeka azikhavele izindleko zokuhambisa ifomu kudokotela ngokuzikhokhelela.
E Sicela ukhethe ngokucophelela, njengoba ungeke ukwazi ukushintsha okukhethile phakathi nonyaka ngaphandle kwemvume yabaphathi (Board of Trustees).
E Izinzuzo zakho zangaphandle kwesibhedlela kanye nezinye zizobalwa ngokosuku ojoyine ngalo uma ungangenanga ngomhlaka 1 ku Januwari. Lokhu kusho ukuthi imikhawulo yenzuzo yakho iyobalwa ngokwesikhathi sobulunga esisele onyakeni kusukela osukwini ojoyine ngalo. E uyokwazi ukushintsha okukhethile ekupheleni konyaka bese kuqala ngosuku lokuqala lonyaka olandelayo.
Kufanele ubonise usuku ofisa ukujoyina ngalo u-GEMS eSigabeni D seFomu lesicelo.
E usuku ongene ngalo kufanele kube usuku lokuqala enyangeni.
E uma kungenzeka, qinisekisa ukuthi usuku ongena ngalo ku-GEMS kulandelwa ngqo usuku lokusula kwi-medical scheme yakho endala, njengoba ukunqamuka kobulunga kungaba nomthelela omubi kwisabsidi yomqashi.
E uma lungekho usuku olufakiwe, usuku lwakho lokubhalisa luyofakwa nge-othomathikhi kube usuku lokuqala lwenyanga elandelayo ukuze kungadaleki izikweletu.
E uma usuku lokujoyina olukhethile ludala izikweletu, leso sikweletu siyothathwa emholweni noma kwi-akhawunti yakho yasebhange (lapho kudingeka khona).E Kulabo abangabasebenzi abasha, usuku lwakho lokubhaliswa ngeke lube ngaphambi kosuku lwakho lokuqashwa.
Abafaki zicelo abasebenzayo: Sicela ubonise uholo wakho ngenyanga. uma usezingeni lokuphatha eliphakathi nendawo noma eliphezulu, sicela ubonise iphekheji yakho yenyanga ingakabanjwa. Faka isiliphu somholo sakamuva noma incwadi esho ukuthi uqashiwe uma ungumsebenzi omusha.
Sicela ufake isitifiketi sobulunga esinosuku lokugcina kwi-medical scheme yakho endala.
E umthetho uthi wena kanye nabangaphansi kwakho ngeke nikwazi ukubhaliswa kuma-medical schemes amabili ngesikhathi esifanayo.
E Sicela wazi ukuthi uma isitifiketi sakho sobulunga singaluvezi usuku lokugcina, ngeke sikwazi ukusisebenzisa.
Khumbula ukugcwalisa bese uhambisa incwadi yokunqamula ubulunga ukusula ubulunga bakho kwi-medical scheme endala, uma ungakakwenzi lokhu.
E Uma ungakwazi ukuthola isitifiketi sobulunga, siyokwamukela incwadi yokunqamula ubulunga esencwadini enobufakazi baleyo-medical scheme, njengobufakazi bokuyeka. E uma uhlangabezana nobunzima ekunqamuleni ukubanjwa kwemali yi-medical scheme yakho endala emholweni wakho, sicela ucele Isisebenzi sakwa-HR ukuthi sikunqamulele, uma kungenjalo u-GEMS ngeke akwazi ukubamba imali emholweni wakho.
Kuphoqelekile ukugcwalisa lesi sigaba ngokugcwele, njengoba ifomu lakho lesicelo lingeke liqhutshwe uma imininingwane yasebhange ingahlinzekiwe.
Sicela uqinisekise ukuthi ufunda lesi sigaba ngokucophelela ngaphambi kokusayina lesi sigaba kwifomu lakho lesicelo.
Sicela wazi: Ifomu lakho lesicelo ngeke liqhutshwe ngaphandle kwesisayindo sakho.
u-GEMS uhlinzeka ngezinzuzo zemithi yezifo ezingapheli kuwo wonke amalunga. ukuze ukwazi ukuthola imithi yezifo ezingapheli kufanele ubhalise ohlelweni lwemithi yezifo ezingapheli, emva kokuthola isaziso sokuthi iyilunga elibhalisiwe lakwa-GEMS.
E Imithi ebizayo yesikhathi esifishane ezovimba okunye ukwelashwa okubizayo; njengokulaliswa esibhedlela.
bese ethola igunya lemithi yakho yesifo esingapheli.
Ithimba lemithi liyobuyekeza imininingwane yakho uma kudingeka lixhumane nodokotela wakho ngocingo noma ngencwadi ebhaliwe ukuze likhethe imithi efanele nengabizi kakhulu. uyothunyelwa i-SMS eyobe ichaza isimo sesicelo sakho (ukwamukelwa nokuvunywa kwaso). Ukuqhuntshwa kwesicelo sakho kuyothatha cishe izinsuku eziyisikhombisa zomsebenzi.
E Ifomu lesicelo lezifo ezingapheli eliseceleni kufanele ligcwaliselwe ilunga ngalinye lomndeni elidinga imithi yezifo ezingapheli. E Gcina ikhophi yefomu eligcwalisiwe ukuzivikela.E Faka amaphepha okuhlolwa asekela lokho/uphenyo olukhethekile nezincwadi ezisaphothayo njengoba kudingeka ukuvimbela ukubambezeleka ekuqhutshweni kwesicelo sakho.
Uma isicelo sakho sesivunyiwe uyothola incwadi yegunya ebhalwe imithi ezokhokhelwa yi-Chronic Medicine Benefit yakho. Incwadi izobonisa futhi ukuthi iyiphi imithi ikwi-Medicine Price List (MPL) evunyelwe naleyo mithi ezodonsa ukhokha ngokubambisana okungekho emthethweni. Ezinye izindlela, ezingeke zidonse ukhokha ngokubambisana okusemthethweni zikhona. Sicela uxoxisane nodokotela wakho okubhalela imithi mayelana nokusetshenziswa kweminye imikhiqizo uma ufuna ukugwema ukukhokha ngokubambisana. uma imithi egunyaziwe ihlukile kunaleyo eceliwe, incwadi echazayo iyofakwa kanye nencwadi yegunya kanti nekhophi iyothunyelwa udokotela ubhala imithi edingekayo.
uma isicelo sakho sinqathwa, uyothunyelwa incwadi bese kuthi udokotela wakho okubhalela imithi athunyelwe ikhophi. uma kudingeka olunye ulwazi ngemithi, isicelo sakho siyobhekwa kabusha uma lonke ulwazi olufanele oluvela kudokotela wakho selutholiwe. Udokotela wakho angashayela ku 0860 100 608 uma edinga usizo.
uma sekuqhuntshwa ifomu lakho lesicelo, uyothola i-SMS ukuqinisekisa ukwamukelwa kwesicelo sakho. uyokwaziswa ngokufanele uma kukhona amanye amaphepha adingekayo ukugcwalisa ukubhaliswa kwesicelo sakho.
uma sekuqediwe ukubhaliswa kwefomu lakho lesicelo, iphekhi yelunga enamakhadi akho obulunga kanye nomhlahlandlela welunga ophelele kuyoposelwa ekhelini lakho leposi.
<fn>(527201093318 AM) Zulu Maternity Programme.txt</fn>
kuwo wonke amazinga okukhulelwa kwakho, kokulaliswa esibhedlela nasekuzalweni kwengane yakho. ukubeletha nesikhathi esingemva kokubeletha. Inhloso ukuhlinzeka ngeziluleko nolwazi oluqhubekayo ekubeni umzali usemncane.
Ukukhulelwa kwa-GEMS, incwadi yokubeletha nokuba Isiluleko ngezinzuzo ezizokhavwa u-GEMS ngesikhathi umzali osemncane ngenkathi ubhalisa Ohlelweni sakho sokubeletha kanye nokunye ongaba nakho.
Ukungena mahhala kuwo wonke amasevisi ahlinzekwa Uhlelo Lwabakhulelwe.
Iseluleko ezihlinzekwa u-GEMS ngesikhathi ukhulelwe nangemva socingo nesaphothi uma uba nezinkinga kokubelethwa kwengane yakho. esontweni lokuqala lokuba umzali osemusha.
I-Care Plan (Ipulani Lokunakekela) ukulawula udokotela wakho emithini efanele edingekayo ngesikhathi sokukhulelwa kwakho.
YAZI: Ukuze uthokozele izinzuzo kuphoqelekile ukuthi ubhalise ohlelweni.
Ukukweluleka ngezindaba ezifana nedayethi, ukuzivocavoca, ukungakhululeki okuncane ngesikhathi ukhulelwe, ukuzalela ekhaya, imithi yokuzilapha nokuncelisa ubisi lwebele.
Ukukunika amandla ukuthi ungazinakekela kanjani ngesikhathi ukhulelwe, ubeletha nangemva kokubeletha.
Imenenja iyoba lapho ukukusaphotha nengane yakho uze wenzwe ukuhlolwa okwenziwa emva kokubeletha.
<fn>(7302010105600 AM) GEMS AR09-10_Zulu.txt</fn>
d Ngomhlangano owenziwe ngokufanele ukuqhubeka nokubeka udaba kuhlelo, uSihlalo womhlangano uqinisekisile ukuthi isaziso sokubiza umhlangano Wesithathu Wonyaka Ojwayelekile wamalunga eSikimu ngokuhlangene nohlelo lomhlangano olusemqoka, umbiko weBhodi lama-Trustees, izitatimende zezimali zonyaka ezicwaningiwe futhi ezifingqiwe kanye nombiko womcwaningi wamabhuku kuthunyelelwe kumalunga ngaphambi kokuphela kukaMeyi 2009 ngokweMithetho yeSikimu.
b Usihlalo womhlangano uqinisekise ukuthi amalunga awazihambisanga izixazululo eziphakanyisiwe ngokuhambisana nemihlinzeko yoMthetho 28.1.5 wakwa-GEMS wase ephakamisa ukwamukelwa kohlelo olunikezwe amalunga edeskini lokubhalisa. Umhlangano uqaphele ukuthi amanye amalunga asebenzise amafomu okumelela ukuhambisa izincomo zawo eSkimini nokuthi lezi zindaba ziyophakanyiswa ngesikhathi sesikhathi semibuzo nezimpendulo. UMnu. Adriaan Van Wyk uphakamise ukuthi uhlelo lwamukelwe futhi isiphakamiso senanelwa uMnu. John Themba.
b Umhlangano waqaphela ukuthi imigomo yeMithetho yeSkimu, izixazululo ezadluliswa kunoma yimuphi umhlangano ojwayelekile wonyaka kufanele ube ngendlela yamavoti amaningi amalunga onke akhona futhi amelwe umbambeli c Usihlalo wazisa umhlangano ukuthi iSkimu samukele amafomu okuqokwa kwabameleli awu 207 asemthethweni kumalunga ngosuku lokugcina lomhlaka 19 Juni 2009. Isamba esiphelele samafomu abameleli angu 48 kwadingeka ukuthi alahlwe njengoba ayequkethe izinombolo zobulunga ezingalungile noma zingabhaliwe noma kuqokwe abantu abangesiwo amalunga eSkimu njengabameleli.
d Umhlangano waphinda waqaphela ukuthi amalunga eSkimu ayeqokwe amanye amalunga ukuthi awavotele wonke angama-trustees kanye namalunga ethimba Labaphathi Abakhulu beSkimu. Abantu abakhethiwe, bakhombisa ngomhlaka 23 Juni 2009 emhlanganweni weBhodi Lama-Trustees ukuthi bafisa kanjani ukuvotela isixazululo ngasinye esibekwe emhlanganweni.
e Emva kokubekwa nokuxoxwa kwezixazululo ezilandelayo ngasinye, uSihlalo wazisa amalunga ukuthi ababambeli abaqokiwe bavote kanjani wase ebeka etafuleni izixazululo ukuze zamukelwe.
Usihlalo wabeka amaminithi ukuze amukelwe.
Amaminithi Omhlangano Ojwayelekile Wesibili Wonyaka amukelwa emva kokuthi uMnu Manganyi Abraham aphakamisa ukuthi umhlangano wamukele amaminithi kanti isiphakamiso sasekelwa uMnu Nxumalo Themba.
Usihlalo womhlangano wabeka izitatimende zonyaka zezimali zonyaka ophele mhlaka 31 Disemba 2008 ukuze zamukelwe wase azisa umhlangano ukuthi amalunga ahlinzekwa ngezitatimende zezimali ezifinyeziwe ezicwaningiwe ngaphambi komhlangano.
Usihlalo womhlangano waluleka amalunga ayekhona ukuthi ngokuhambisana namafomu abameleli amukelwe, amalungaangama205avotelaukwamukelwaKwezitatimendeZezimaliZonyakazango2008ngenkathikungabanga nalunga elavota laphikisa ukwamukelwa kwezitatimende zezimali. Amalunga ama 2 afisa ukungavoti.
Umhlangano wezwa ukuthi inqubo yethenda evuliwe yalandelwa ukuthola ifemu yabacwaningi bamabhuku ezoqokwa njengabacwaningi bamabhuku bangaphandle beSkimu onyakeni wezezimali owaphela mhlaka 31 Disemba 2009.
Iskimu saqhubeka nokukhula ngo2009 futhi ngale kwalokhu kukhula okuqhubekayo, usayizi ophelele webhizinisi nezinselele ezavela, kube nempumelelo eningi egqamile eyenzeke ngo2009. Ibhodi lama-Trustees lakwa-GEMS liyaziqhenya ngenqubekela phambili eyenziwa iSkimu nangendlela izinselele ezavela ngo2009 ezasingathwa ngayo nanokuthi izinto ezibalulekile kubantu abangaphansi kwe-GEMS zivikelwe ngaso sonke isikhathi.
Ukuhlinzeka bonke abasebenzi bemisebenzi kahulumeni babe namathuba alinganayo okuba nezinzuzo zokunakekelwa kwezempilo okuphelele okungabizi.
Uhlelo lokuphatha lenkampani olubukhali leSkimu lwenza kufuneke ukwakheka kohlelo lwamasu lwesikhathi esifishane nolwesikhathi eside oluhola noluqondisa ibhizinisi leSkimu. Impumelelo yakwa-GEMS ibalwa emandleni ezakhiwo zayo zokubusa nezokuphatha, kanye nasekuhleleni kwayo kwamasu okubukhali ekwenzayo - ndawonye lezi zici ziqinisekise ukuthi u-GEMS wakhe irekhodi elilandelekayo lokusungula ngempumelelo izinhlelo zakhe zonyaka zamasu nokufeza izinjongo eziqukethwe kulo.
Ibhodi lenze ukuhlela ngamasu kuka2009 ngokuqonda ukuthi iSkimu sesibe inhlangano evuthiwe eyakhiwe indawo yokusebenza ephelele nezinhlelo zokuphathwa kwezimali ezibukhali. Ukuhlela kwenziwa ngombono wokuqhubezela ukubeka u-GEMS njengeskimu sezokwelapha esihamba phambili, esisebenzayo nesiphumelelayo sabasebenzi bakahulumeni.
Ibhodi libukeze ukwakheka kweKomidi elasungulwa yiBhodi lika2009 ngombono wokusebenzisa ngokugcwele amakhono nobungcweti bama-trustees namalunga eKomidi elizimele. Ubukezo lweBhodi lwabheka futhi ukufaneleka kwemigomo yerefurensi yamaKomidi kanti izinguquko ezincane zadingeka.
Ama-Trustees asebenza kumaKomidi ango2009 njengoba kwabikwa ezigabeni 7 no 8 Zombiko Webhodi. Ibhodi lavuma Ekulinganisweni Bokusebenza Kwebhodi konyaka ukuthi amaKomidi asebenza kahle nokuthi ukubika kwiBhodi kungokwekhwalithi ephezulu.
Amalunga Ekomidi Elizimele asebenza ekucwaningweni kwamabhuku eSkimu, i-Ex Gratia namaKomidi Ezinxushunxushu ayaqokwa yiBhodi ukusebenza ehhovisi isikhathi esiyiminyaka emithathu kanti isikhathi senani lamalunga siphela ngesikhathi esingaphansi kobukezo. Ibhodi liqoke kabusha wonke la Malunga Ekomidi ngesinye isikhathi futhi seminyaka emithathu esiyophela ngo2012.
Izilinganiso zokubusa okulungile okwenziwa yiSkimu zathuthukiswa ngesikhathi sesikhathi esibukezwayo nesethulo senqubo yokuhlolisisa yama-trustees, amalunga ekomidi elizimele nabasebenzi. Inqubo yokuhlolisisa yakha ingxenye yohlaka lokubusa olulungile lweSkimu oluhamba ezakhiweni zokubusa nokuphatha zeSkimu, Ukuphathwa Kwezindaba Zokuqashwa Kwabasebenzi, Ukuphathwa Kohide Lokunikezela, Umgomo noHlelo lokuvimbela Ubugebengu.
UkulinganiswaKonyakaKokusebenzaKwebhodiLeSkimukwenziwangoSepthembano-Okthoba2009. Ibhodilenzaukuzihlola okwakugqugquzelwe ifemu ezimele ecwaninga amabhuku kanti ukwenza kweBhodi namaKomidi eBhodi kwatholwa kukuhle.
Ngokuhambisana nemithetho ebhalisiwe yakwa-GEMS, isikhathi sokusebenza sika 50% wama-trustees asebenza kwiBhodi lamanje lama-Trustees siyophela ngoJulayi 2010. Ibhodi elisha liyokwenziwa ukuqala ihhovisi ngomhlaka 21 Julayi 2010. Kuze kube manje, amalunga amakhulu eSkimu azokhetha ama-trustees amasha amathathu ngenkathi uNgqongqoshe Wemisebenzi Kahulumeni kanye nokuPhathwa kwayo eyokhetha futhi ama-trustees amasha ukwenza u 50% weBhodi.
Uma iBhodi, emva kokubheka umbiko womuntu noma isigungu esizimele, lanelisekile ukuthi ukhetho lwenzeke ngokuhambisana nenqubo ebekwe yiBhodi nokuthi bekuwukhetho olukhululekile futhi olungakhethi, Umphathi Omkhulu kufanele, ngokubhala incwadi azise aMalunga akhethiwe ngokhetho lwawo nosuku, nesikhathi nendawo yomhlangano olandelayo weBhodi bese ewamema ukuthi eze emhlanganweni.
Ibhodi likhuthaza amalunga amakhulu eSkimu ukuhlanganyela kwinqubo yokhetho luka2010 ngokubeka emqondweni ukuthi Ibhodi lama-Trustees linesibophezelo esibalulekile sokubheka izindaba zokuphathwa nezezimali zeSkimu nokwenza njalo ngokucabangela izidingo ezibalulekile zamalunga. Ngakho-ke kubalulekile ukuthi amalunga aphokophelele ukukhetha ama-trustees anobuqotho nanamakhono nolwazi olufanele lokwenza umsebenzi wama-Trustees.
Isinqumo sonamasheya sinomthelela okwenzweni kwebhizinisi okudalwe ukubambezeleka okunhlobonhlobo ekuqalisweni komsebenzi odingekayo ukuqedela ukwenza ngokuhambisana nezinhlaka zesikhathi ezibekwe Umkhandlu Wezikimu Zokwelapha.
Ithebula lomnikelo obhalisiwe weSkimu ligxile emholweni kanti amalunga akhokha iminikelo nyangazonke ngokuhambisana nomholo wawo wanyangazonke. Ukunyuswa komholo onyakeni kungadala ukuthi ilunga likhokhe iminikelo ephezulu ngenkathi lihleli kuhlobo lomvuzo ofanayo ngoba baye bafaneleke ukuba kwibhendi yomholo ophezulu.
Amalunga akwa-GEMS aba nokulungiselwa ibhendi yomholo (ngokubona amazinga emiholo awu 16 encishiswa eba wu 12), umholo wezindleko zokuphila zonyaka zanyuka kanye noKwabelwa Okuqondene Nomsebenzi (ama-OSD) ngo2009. Lezi zinguquko zenziwa ngokuhlehla, okusho ukuthi lawo malunga okwakufanele akhokhe iminikelo emikhulu nawo aba nesikweletu somnikelo.
Umthelela ekusebenzeni nasesimweni sezimali zeSkimu ngokuqondene nokuthola isilinganiso semali egodliwe edingwa Imithetho awufinyeleleki kalula. Ekuphokopheleni ukuvikela okubalulekile kwabangaphansi kuka-GEMS, iSkimu sizoqhubeka nokuxoxisana noMkhandlu Wezikimu Zokwelapha ngo2010 ukuqinisekisa ukuthi imithetho yokufaneleka kwamalunga eSkimu ihlala ihambisana negunya Lemisebenzi Kahulumeni elanikwa u-GEMS ekuqaleni kwawo.
Ibhodi linesibophezelo sokuqinisekisa ukuthi izinto ezibalulekile zamalunga ziyavikelwa ngokuhambisana nesigaba 57 (a) soMthetho Wezikimu Zokwelapha, nokuthi athokozela ukungena ngokugcwele nokuyimpumelelo kumalungelo awo ezinzuzo njengamalunga akwa-GEMS.
Ekufezeni isibophezelo seBhodi nenjongo yeSkimu yokuhlinzeka bonke abasebenzi bemisebenzi kahulumeni ngamathuba alinganayo okungena emivuzweni yonakekelo lwezempilo oluphelele nolukhokhekayo, izinyathelo eziningana zathathwa ukuthuthukisa ukungena nokuthuthukisa isipilliyoni ngemisebenzi kwamalunga.
Ibhodi lanika imvume yokuhunyushwa kwazo zonke izincwadi zokuxhumana zeSkimu namalunga ezilimini zonke eziyi11 ezisemthethweni. Iphrojekthi yaqala ngo2009 futhi iqhubeka iminyaka emithathu kuze kube u2012.
Iskimu sethule ukusetshenziswa kwezimvilaphu zokuphendula zebhizinisi mayelana nokuxhumana namalunga okudinga izimpendulo ezivela kumalunga.
Isevisi yokubheka imivuzo ye-SMS ukwenza amalunga ukuthi akwazi ukuqinisekisa ukuthi yimiphi imivuzo etholakalayo kuwona kanye nabangaphansi kwabo ababhalisiwe isiyethulwe kuzo zonke izinhlobo zemivuzo.
Zonke izikhungo okungenwa kuzo zamalunga akhona zilungiswe kabusha kanti ezinye ziyiswe emagcekeni amasha nathuthukisiwe. Isikhungo okungenwa kuso sesibili savulwa esifundeni ngasinye ukwenza lula kumalunga ukwamukela izinsizakalo "zobuso nobuso".
Izitatimende zomnikelo wamakota onke zethulwa ukulekelela amalunga ekuqinisekiseni ukuthi izimali ezikhokhwayo zihlala zisesikhathini esifanele.
Egameni leBhodi, ngifisa ukudlulisa ukubonga kwami okusuka ngaphakathi kimina kuDkt Eugene Watson, uMphathi Omkhulu wakwa-GEMS. Umphathi Omkhulu ukufezile obekulindelwe iBhodi nokuzigqaja okubekwe kuyena futhi uncamise ngokuhlangene iBhodi ngokuzinikela nangothando lwakhe luka-GEMS. Umphathi Omkhulu wenze Uhlelo Lwamasu oluvunyiwe luka2009 ngokuyimpumelelo futhi uqinisekise ukuthi ibhizinisi leSkimu lisebenza ngendlela eyimpumelelo neqeqeshekile.
Ibhodi lenelisekile ngemiphumela ezuzwe Abaphathi Abaphezulu BeSkimu nezingxenye zabasebenzi ngaphansi kobuholi obuhle bukaMphathi Omkhulu.
Ngo2009 iSkimu sibone isidingo sokunweba impokophelo yaso yokwenza kahle ngale kokulawula umsebenzi nezinto zokuqinisekisa zebhizinisi emandleni emisebenzi yonakekelo lwezempilo -okuyindawo efanayo lapho u 90% wazo zonke izimali zeSkimu zabiwa nokuthi uMthetho Wezikimu Zokwelapha ulichaza kanjani ibhizinisi leskimu sokwelapha. Uhlelo Lwamasu luka2009 olwamukelwa yiBhodi lama-Trustees lwadinga iSkimu ukuthi sakhele empumelelweni ekhona nokuthi siphokophelele ukuzuza impumelelelo esigabeni sonekekelo lwezempilo ngokusungula, ukuhlaziya ngokucophelela, ukuhlela okubukhali nokuphathwa kobungozi bezempilo obunamandla.
Ingqikithi ka2009, ethi "Ukungena onakekelweni lwezempilo oluhamba phambili olukhokhelekayo noluphethwe ngendlela eqeqeshekile", ihlose ukugcina nokuthuthukisa izibonakaliso zokusebenza zebhizinisi, ngenkathi inika iSkimu ithuba lokuqala ukuphenya umhlinzeko nothuthukile noma ukukhokhelwa kwezindleko ezihlobene nemisebenzi yonakekelo lwezempilo oludingekayo nolutholwa amalunga. U-GEMS waqala ukusebenza ukuguqula indlela ahlinzeka ngayo amalunga ngokungena ngokuphelele kwimisebenzi yonakekelo lwezempilo. Umsebenzi owenziwa ngo2009 uhlinzeka ngesisekelo sokuqhubeka nokusebenza ngalokhu.
Uhlelo lwamasu lonyaka linika umsebenzi kwizibophezelo zeBhodi ngokuqondisa imisebenzi yoMphathi Omkhulu nabaphathi, luhlinzeka ukulawula lapho ukusebenza kungaqashwa khona futhi luqinisekisa ukuthi ibhizinisi leSkimu lisebenza ngendlela enempumelelo neqeqeshekile. Okunye, uhlelo lwamasu lwenza iBhodi ukuthi libukeze zonke izinto zebhizinisi leSkimu ukuqinisekisa ukuthi, ngenkathi isebenza ngendlela eyimpumelelo, ibhizinisi lihlala liqhubeka kahle.
NjengoMphathi Omkhulu, ngingumphathi ophendula ngokwenzekayi kwiSkimu futhi kungumsebenzi wami ukuqinisekisa ukuthi izinhlelo zokusebenza zeSkimu zihlelelwe umsebenzi oyimpumelelo noqeqeshekile wohlelo lwamasu oluvunywe yiBhodi , okunye, ukubika njalo okuhleliwe kwezibonakalisi zokusebenza ohlelweni kuyenzeka.
Onyakeni obukezwayo, iBhodi lahlinzekwa ngemibiko yenqubekela phambili yamakota nokumiselwe umsebenzi owenziwe uqhathaniswa nezibonakalisi zokusebenza Ohlelweni Lwamasu. Umbiko wokugcina wahanjiswa kwiBhodi lama-Trustees mhlaka 10 Disemba 2009, uqinisekisa ukuthi u 96% wezibonakalisi zokusebenza zafezwa ngokuyimpumelelo.
Uhlelo Lwamasu lwasebenza njengesiqondisi esizungezelela konke ekuphatheni onyakeni wezimali ka2009. Kulokhu ngihambisa lo mbiko ngokuhambisana noHlelo Lwamasu. Ulwazi olwengeziwe kwizibonakalisi ezibalulekile zebhizinisi, izinkambo nezibalo ziyahlinzekwa Embikweni weBhodi lama-Trustees emakhasini 23 kuya ku 50 kulo mbiko.
Abalandeli abahlosiwe ngale mikhankaso baphendula kahle kanti iSkimu sizoqhubeka nokwenza le mikhankaso eyimpumelelo ngo2010.
Ngaphezu kuka 1,320 wezethulo nemiboniso eyenziwa onyakeni futhi, kakhulukazi, ubudlelwano obenzanayo phakathi kweSkimu neminyango kaHulumeni bathuthukiswa ngokusekelwa kahle kwezinsuku zezempilo nokuphila kahle ezingaphezu kuka 250.
Isu lokwenza lomhlinzeki weSkimu lathuthukiswa ngokwakhiwa nokusungulwa Kwencwadi yezindaba Zomhlinzeki Wonakekelo Lwezempilo eyathunyelwa kubahlinzeki bezonakekelo lwezempilo abangaphezu kuka 28,000 njalo ngekota. Izincwadi zezindaba Zabasebenzi Bezindaba Zabasebenzi ezingama 594 nazo zathunyelwa njalo ngekota. Iziqephu ezinhlobonhlobo nazo zafakwa ezishicilelweni zezinyunyana, ezishicilelweni zonakekelo lwezempilo, ezincwadini zezindaba zomnyango nasezincwadini zezindaba zakwa-GEPF njalo ngekota.
Uhlelo lwesihumusho lwesikhathi seminyaka emithathu lwaqala ngo2009 kanti zonke izimakethe zeSkimu nezinto zokuxhumana, kubandakanya Imithetho yeSkimu, kuyohunyushwa ngazo zonke izilimi ezisemthethweni. Ngo2009, izincwadi zezindaba zahunyushwa zase zenziwa zatholakala kwiwebhusaythi yakwa-GEMS.
Ucwaningo lokwaneliseka kwamalunga lwesibili leSkimu lwenziwa ngekota yesine ka2010 nemiphumela yokugcina nokuhlaziywa kwethulwa kwiBhodi mhlaka 10 Disemba 2009. Imiphumela yocwaningo yakhombisa ukuthi u 77.6% wamalunga athokozile ngezinsizakalo zeSkimu nokuthi isiphakamiso senani leSkimu sihambisana nezidingo zamalunga.
Imisebenzi yobubhalane esebenzayo yanikezwa iBhodi lama-Trustees naMakomidi eBhodi ngesikhathi sesikhathi esibukezwayo nangokuhambisana noMgomo Wokubusa ovunywe iSkimu. Izinyathelo eziqukethwe emgomweni ziqinisekisa ukuthi izinhlaka zokubusa zeSkimu zisebenza kahle kakhulu.
Ngenkathi ama-trustees namalunga amakomidi ehambela uqeqesho eminyakeni edlule, umgomo woqeqesho lwama-trustees olusemthethweni lwasungulwa ngo2009 ukuqinisekisa ukuthi ukufunda nokujwayezwa umsebenzi nendawo kwama-trustees kwenziwa ngendlela ehambisana nohlelo olusemthethweni. Izinguquko ezilindelwe kwiBhodi yama-Trustees ngesikhathi esiphela ngoDisemba 2010 zidinga ukuthi kufakwe ingcizelelo enkulu ekungenisweni oqeqeshweni kwama-trustees amasha.
Isu lokuphatha imali ekhokhwa nyangazonke elivela kubukezo lwenqubo yangaphakathi lakhiwa ukwethula izindaba eziqubuka ezikweletini nakumabhalansi ezikweletu, ukuhanjiswa kwe-PERSAL, amalunga ahola impesheni, ukumiswa kwamalunga nezicelo ezilindisiwe. Lolu bukezo lwenza u 50% wokuncipha okuphelele kwizikhalazo ezihlobene namalunga.
Ukusebenza komhlinzeki wensizakalo kwaphathwa ngendlela enamandla futhi kwabukezwa ngendlela eyimpumelelo ukwethula izinselelo ezazikhonjiwe. Ukuqaphelwa kokusebenza kuqhathaniswe nezibophezelo zenkontileka nokubika kuqhathaniswa nezinhlelo namasu kwenzeka.
Izindlela zokuhlanganisa izicelo zezinkokhelo zasungulwa zenziwa ukuze kuhanjiswe, kuqashwe futhi kuphathwe izicelo zezinkokhelo zomnyango wezempilo ngendlela eqeqeshekile. Ngokuphelele, isikali esingenaphutha sokuqhuba izicelo zezinkokhelo zeskimu ngo2009 sadlula u 99%.
Zonke izinkontileka zeskimu nabahlinzeki zabukezwa. Izinkontileka ezazikhona zagcinwa kanti izinkontileka zemisebenzi emisha yemihlinzeko yokuhlolisisa eZempilo noKuphila, uhlelo Lwabakhulelwe nemisebenzi Yezokuxhumana yasungulwa ngempumelelo.
Ukuqalwa komsebenzi Komkhandlu Wezikimu Zokwelapha, Isikhungo Semfundo Ephakeme sikaZwelonke- i-Mpumalanga (i-NIHE) noMkhandlu wabasebenzi Emfundweni Ephakeme (i-CHE) kwaphothulwa kanti abasebenzi balezi zinhlangano babhaliswa kwiSkimu. Umgomo wokusingatha uBugebengu eSkimini wenziwa nemisebenzi yabhekwa yiForamu Yobugebengu yeSkimu, noxhaso lokuphenya olunikezelwa Iyunithi Yokuphenya Ekhethekile (i-SIU).
Iskimu sabukeza isu lotshalozimali onyakeni lase livuma ukuqhubeka kohlelo lwesu esikhathini esasesisele onyakeni. Iskimu safaka izimali kumadiphozithi agxilile saba nama-akhawunti ezinhlanganweni zezimali ezinhlanu.
Ukusebenza kwenzalo yotshalozimali kwaqashelwa nyangazonke ngama-akhawunti asingathwa nyangazonke bese ebikwa ngokusemthethweni embikweni wokusebenza kotshalozimali wanjalo ngamakota. Kuze kube manje, iSkimu sihlanganisa umbiko njalo ngamakota ongumaka emiphumeleni yesu lotshalozimali elisetshenzisiwe. Le mibiko yafakazela ukuthi inzalo etholiwe ihambisana kahle nemakethe. Ngisho nangesikhathi sokudodobala komnotho esibonakalile ngo2009, iSkimu sakwazi ukutshala izimali ngobuhlakani saqinisekisa inzalo enkulu.
Umsebenzi omkhulu wenziwa ngo2009 ukuqinisa izilawuli zezimali nezinhlelo zokubona izindawo ezidinga ukuthuthukiswa. Uhlelo lokucwaningwa kwamabhuku olubukhali, kubandakanya umsebenzi wokucwaningwa kwamabhuku wangaphakathi nowangaphandle, lwabhekwa Yikomidi Lokucwaningwa kwamabhuku onyakeni.
Ukuthola umbiko wokucwaningwa kwamabhuku ongalingene onyakeni wethu wesine wokusebenza kungubufakazi bezinga abaphathi neBhodi elisebenza ngalo ukuvikela ngokuzinikela izimpahla zeSkimu kanye nalokho okubalulekile kumalunga.
Ibhodi lavuma uhlelo lokubambela luka2009 olwadala ukwakhiwa kwezinsizakalo zonakekelo ezisingethwe iSkimu ngokokuqondiswa kwezigwegwe -kanti kudala, izinsizakalo zonakekelo ezisingethwe zazabiwa uhlobo lwenzuzo.
Umsebenzi wokuthola ezinye izinhlelo zokubuyiselwa waqala ngokukhishwa nokusungulwa kwephrojekthi yokungathekisa ephakathi kweSkimu neNethiwekhi Yochwepheshe Bodokotela base-KZN. Inhloso yale phrojekthi yokungathekisa ukuthola nokukala ukuncipha okungenzeka ezindlekweni zonakekelo lwezempilo olungadalwa ukusungulwa kokuhlangana iwa ukukhokhela izinhlelo zensizakalo yokubuyiselwa.
Izidingo zezingqalasizinda zeSkimu zakhula ngokuqashwa kwamalunga amasha abasebenzi. Indawo yehhovisi eseduze namahhovisi abhalisiwe eSkimu yatholakala ngeKota 4 ka2009 yase isiqashwa yiSkimu emva kokubhekwa nokuvunywa yiBhodi lama-Trustees. Indawo yehhovisi enwetshiwe yalungiselelwa ukwenzela amalunga abasebenzi ukuthi akwazi ukungena emahhovisi amasha ngoFebhuwari 2010.
Abanye abahlinzeki banikwa inkontileka ukuxhasa indawo yemisebenzi ehlanganyelwe yeSkimu kubandakanya umhlinzeki omusha we-IT kanye nomhlinzeki wemisebenzi ye-HR.
Iskimu sakhipha ukusungulwa okunhlobonhlobo kwezibophezelo zomphakathi zenkampani ngesikhathi esingaphansi kobukezo. Eyodwa yamaphrojekthi yabandakanya ukukhonjwa kwezikole ezintathu emphakathini ontulayo KwaZuluNatali. Izikole ezintathu zalekelelwa ngokwenzelwa ngcono ingqalasizinda namathuluzi okusebenza, njengokufakelwa kwamawindi aphukile nokulungiswa kwezindlu zangasese.
Ngaphezu kobungozi besu, ubungozi bomsebenzi nabo bakhonjwa kanti izindlela zokunciphisa ubungozi zasungulwa ukuze zisebenze esikhathini esingaphansi kobukezo. Zonke izilinganiso zobungozi namasu okunciphisa kwavunywa yiBhodi kwase kubhekwa iKomidi Elicwaninga amabhuku. Umphathi Omkhulu wahlinzeka iBhodi ngemibiko yenqubekela phambili ekhishwa njalo ngamakota mayelana nokwenziwa kwezindlela zokunciphisa ubungozi ezivunyiwe futhi nokuthobela umgomo wokuphathwa kobungozi weSkimu wafakazelwa ngoDisemba 2009.
Umgomo Wokuphathwa Kobungozi WeSkimu waqhubeka wabukezwa ukufaka amarefurensi alungile Embikweni weNkosi III Embusweni Wokuhlanganyela.
Umgomo Wokuphathwa Kwenxanxathela Yokuphakela yeSkimu yahlanganiswa kanti izindlela zokubusa ezinenkambiso elungileyo zasetshenziswa ngo2008 zasetshenziswa futhi esikhathini esingaphansi kobukezo.
Ibhodi lama-Trustees lavuma kudala ukuthi u-GEMS kufanele alekelele Umnyango Wobudlelwano Bamazwe Omhlaba Nokuhlanganyela ekwakheni uhlobo lwenzuzo yamazwe omhlaba lwabasebenzi abazinze phesheya. Uhlelo lokuqala, umsebenzi wokucubungula nokuxhumana noMkhandlu Wezikimu Zokwelapha kwenziwa kodwa inqubo yamiswa njengoba ulwazi olufanele lwalulindiwe oluvela Emnyangweni kanye nezikimu zokwelapha abasebenzi abasabhaliswe kuzona njengamanje. U-GEMS unesibophezelo sokuqhubezela phambili inqubo. Ulwazi lwatholwa ekugcineni nomsebenzi waqhubeka ekupheleni kuka2009.
Isikali sempumelelo yanyangazonke yamalunga asebenzisa insizakalo yaBangani be-GEMS yayilokhu ingaphansi kuka 50%.
Isikali somgodla weSkimu asigculisanga ngokoMgomo 29 woMthetho Wezikimu Zokwelapha. Iskimu saba nokukhula kwamalunga okukhulu ngesikhathi esingaphansi kobukezo kanti lokhu kwahlambulula amazinga omgodla weSkimu nesikali sokuba namandla okukhokha zonke izikweletu. Isikali sokuba namandla okukhokha zonke izikweletu naso sathinteka ngokunyuka okwedlula lokho okwakwabelwe imali Ohlwini Lwamanani Erefurensi Yezempilo Kuzwelonke (okuyisikali esisetshenziswa yiSkimu ukukhokhela izicelo zezinkokhelo) nokunyuka Enanini Lokuphuma Elilodwa lemithi (i-SEP) ngesikhathi esingaphansi kobukezo okwanciphisa imigodla ngo 0.89%. Okunye, izicelo zenkokhelo ezingaphezu kwalazo ezazilindelekile zango2009 ezazidalwa ubhubhane olunhlobonhlobo (okungumkhuhlane, umkhuhlane wezingulube ne-RSV) nokunyuka kwenani lezinqubo abantu abazikhethela zona zenziwa ezibhedlela. Isilinganiso aamandla okukhokha izikweletu zonke zika 11.08% mhlaka 31 Disemba 2009 sehla ezingeni lika 11.93% elivunywe Umphathi ngo2007 okwalandela ukuvunywa kohlelo lwebhizinisi olwahanjiswa yiSkimu Emkhandlwini Wezikimu Zokwelapha. Iskimu sabika ngokushesha Emkhandlwini Wezikimu Zokwelapha ngokweSigaba 29 soMthetho Wezikimu Zokwelapha. Okubalulekile, izimali ezenziwa zanyuka cishe ngo 36% zisuka ezigidini ezingu R723 ziya ezigidini ezingu R986 kodwa lokhu akuzange kwanele ukumesha ukunyuka ngo 59% emholweni womnikelo waminyaka yonke.
Uhlobo i-Onyx luwuhlobo lwenzuzo kuphela eyabika ukuntuleka kwezimali onyakeni ongaphansi kobukezo yahluleka nokwanelisa imihlinzeko yesigaba 33 yoMthetho Wezikimu Zokwelapha. Ukulahlekelwa kulolu hlobo kuhlobene nezicelo zenkokhelo eziphezulu ezenziwa, ukuvama kwezifo ezingapheli nesikali sokulaliswa esibhedlela kwamalunga angaphansi kwalolu hlobo, nokuthi ngaphezu kuka 20% wabangaphansi kwalo i (isikali esingaphezu ngokuphindwe kathathu kunesikali sokuvama kweskimu sonke sabahola impesheni).
Ngifisa ukusebenzisa leli thuba ukubonga abasebenzi babahlinzeki bezinsizakalo abangeniswe kwinkontileka yiSkimu ukunikeza izinsizakalo. Laba basebenzi babhekana nezinselele ezinhlobonhlobo ngesikhathi esingaphansi kobukezo kodwa baqhubeka nokubonisa ukuzinikela kwabo kubantu abangaphansi kweSkimu.
Ngifisa ukubonga ngokuphelele uNgqongqoshe ngokwenza iSkimu sikwazi ukuphokophelela phambili nokwengeza isithunzi sakhe kwizigameko nezinqubo zeSkimu.
Okokugcina, izwi lokubonga elikhethekile kufanele lidluliselwe kumkami othandekayo nezingane abangivumele ukuhambela imisebenzi yami njengoMphathi Omkhulu walokhu okugcina kuyiskimu sokwelapha esihamba phambili sikaHulumeni.
Isibophezelo sohlelo lokulondoloza, okuyingxenye yediphozithi, sivunywa ngokuhambisana ne-IAS 39 futhi sikalwa ngezindleko ngoba sinophawu lokufuna. Iminikelo yohlelo lokulondoloza igunyazwa ngenzalo eqongelelwe futhi ikhishwa ngesamba, okungukuthi awukho umhlinzeko owenziwa ngezicelo zenkokhelo ezisele ekupheleni konyaka.
Ngokwesigunyazo sangaphambilini sasesibhedlela nezinsizakalo zosizo oluphuthumayo, izimali zibalwa ngokwenani lamalunga abhalisiwe enyangeni (ngokubandlulula amalunga amisiwe). Ibhalansi esele ayibi nanzalo kanti ifuneka ezinsukwini eziyi 7.
Umbuso nokuphathwa kweSkimu kwabhekwa yiBhodi lama-Trustees, elinabantu abayishumi nambili abanekhono nabafanele ukubamba ihhovisi.
Imisebenzi yotshalozimali yeSkimu iyivulela ebungozini bezimali obunhlobonhlobo, kubandakanya umthelela wezilinganiso zenzalo. Uhlelo lokusingatha ubungozi oluphelele lweSkimu lugxile ekungaqageleleki kwezimakethe zezimali kanti luhlose ukunciphisa imithelela emibi engenzeka ekusebenzeni kwezimali zotshalozimali iSkimu esingene kulo ukuhlangabezana nesibophezelo kumalunga aso.
Ukusingathwa kobungozi nezinqumo zotshalozimali kwenziwa Umphathi Ophezulu weSkimu, ngaphansi koqondiso lwemigomo evunywe yiBhodi lama-Trustees. Umphathi Ophezulu uhlinzeka ngemigomo ebhalwe phansi yokusingathwa kobungozi obuphelele, nemigomo ebhaliwe ekhava izindawo ezithile njengobungozi besikali senzalo, ubungozi besikweletu, ukusetshenziswa kwezindlela eziphumile kwezinye zezimali nokutshalwa kwesamba eseqile.
Izibalo zebhizinisi ezibalulekile nemincele yokusebenza kwethulwe kulesi sigaba Sombiko Webhodi ukubonisa ukuthi ibhizinisi leSkimu selikhule kangakanani, izinsizakalo sezinikiwe nebhizinisi selenze kangakanani esikhathini samanje.
Ukukhula kobulunga ngonyaka ka2009 benza ukuthi iSkimu sengeze u 109,000 wamalunga amasha onyakeni. Ukukhula kobulunga kwadala ukukhula enanini lolayini bezicelo zenkokhelo ezamukelwa, ezahlolwa nezakhokhelwa. Ngokuphelele iSkimu sakhokha ngaphezu kwezigidi ezingama 47 zolayini bezicelo zenkokhelo ngo2009 (ngokuqhathanisa nezigidi ezingama 32 zikalayini bamakleymu ngo2008).
Ukunyuka ezindlekweni zezinzuzo kusukela ngo-Ephreli kuya kuSepthemba minyaka yonke kwenziwa izikhathi zonyaka (izinyanga zasebusika). Iskimu sinomjikelezo wenkokhelo yezicelo zenkokhelo zamasonto angu 4 kodwa ukunyuka nokwehla ngokushesha ngezinyanga zikaJulayi no-Agasti kungenxa yezicelo zenkokhelo ezijikelezayo ngezinsuku zemisebenzii ezinde, okuyimijikelezo yezicelo zenkokhelo yamasonto ayi 5. Isilinganiso sezicelo zenkokhelo ezayaba ngoDisemba 2009 sasingu 72.06% ukuqhathaniswa no 41% ngoDisemba 2008. Lo msebenzi ophezulu ungadalwa ukuthi uDisemba unezinsuku zokusebenza eziningi (izinsuku ezingama 34) ukuqhathaniswa noNovemba (izinsuku ezingama 28). Futhi, abahlinzeki bezinsizakalo bashesha ekuhambiseni izicelo zenkokhelo yabo yangoDisemba, njengoba izicelo zenkokhelo ezingaphezu kuka 60% ezakhokhelwa ngoDisemba zihlobene naleyo nyanga.
Uhlobo lwe-Emerald lusala luwuhlobo lwenzuzo enkulu kunazo zonke (76.6% wamalunga amakhulu) ngenkathi uhlobo lwe-Beryl lusala luwuhlobo lwenzuzo encane kunazo zonke (2.8% wamalunga amakhulu). Uhlobo lwe-Sapphire lwaqopha ukunyuka okuphezulu kwamaphesenti ngelunga ngalinye ngenyanga uma luqhathaniswa nezinye. Lolu hlobo lwakhombisa lesi sikali sokukhula esiphezulu ezinyangeni ezinhlanu zilandelana kuya kuDisemba, ifakazela impumelelo yokusungulwa kabusha kwezimakethe ezihlosiwe ezinyangeni ezithintekayo.
Ukukhokhwa kwezicelo zenkokhelo kumele ingxenye enkulu yomsebenzi owenziwa ngu-GEMS.
Iskimu senza kahle kakhulu ngonyaka ka2009, siqoqa iminikelo eyeqa izicelo zenkokhelo nezindleko zazo zonke izinhlobo ngaphandle kohlobo lwe-Onyx. Ithebula elilandelayo lifingqa umsebenzi wezinhlobo zakwa-GEMS ngokulandelana kwazo ngo2009.
Ngokuphelele, izicelo zenkokhelo zangaphandle kwesibhedlela zazingaphezulu kakhulu kunokwakulindelwe okungu 18.77% ngaphezu kokwakulindelwe. Zonke izindleko zezicelo zenkokhelo zangaphandle kwesibhedlela ngaphandle kwezikeni ze-ultrasound ngokukhulelwa ngakunye zazingaphezu kwesabiwomali. Izigaba zezicelo zenkokhelo ezaba nokuphambuka okukhulu kumaphesenti kwisabiwomali kwaba ezobuchwepheshe bamazinyo, ingculaza negciwane layo nokubelethela ekhaya. Nakuba kunjalo, ngaphandle kwengculazi negciwane layo ngokwamanani ukuphambuka kwisabiwomali okuba kulezi zigaba zezicelo zenkokhelo kwakuyize.
Ngokwamanani, ukuphambuka okukhulu kakhulu kwisabiwomali kwizicelo zenkokhelo zangaphandle kwesibhedlela kwaba okongoti bangaphandle kwesibhedlela, imithi yezifo eziyingcuphe neyakho, ingculazi negciwane layo nodokotela bamazinyo abangochwepheshe. Lezi zicelo zenkokhelo zaziyiziqondisi ezinkulu zokuphambuka kwisabiwomali okwaba khona kwizicelo zenkokhelo zangaphandle kwesibhedlela ngo2009.
Iphrofayli yobungozi bobuningi babantu kwi-Emerald nakwi-Ruby yaba kahle kodwa yehla kwi-Onyx kanti lokhu kubonakala ekusetshenzisweni kwezibhedlela nezindleko. Ezingeni leSkimu, ukusetshenziswa okuphelele kwesibhedlela akunyukanga kakhulu, kodwa ukunyuka kwezindleko zesibhedlela kubukeka kuhlobene kakhulu nezinguquko ekuxubaneni kwezimo, okuhlobene namanani anyukile nobunzima kwabanye abalaliswayo.
Kulokhu, kube nokunyuka kwabalaliselwa inyumoniya, impilo yengqondo, ukufakelwa kwedolo nokuhlinzwa kwamajoyinti omzimba, kodwa eziningi izigaba zezindleko ezinkulu ezinjengokulaliselwa inhliziyo namathambo zehla. Ukulaliswa kwabakhulelwe nabaphethwe izinye, ngenkathi kusadala ingxenye ephezulu yezindleko zesibhedlela, nakho kwehlile ukuvama kwakho kanti lokhu futhi kukhona nasekubeletheni ngokuhlinzwa nenqubo yokuhlinzwa ngokufakwa okuthile esibelethweni. Yize iphrofayli yezifo ezingapheli (i-chronic) likhula, izindleko ezinkulu zemithi zivela ekungeneni ngesihle nasemithini etholakala ekhawunteni. Ukugxila kwango2010 kuzoba ekusingathweni kokusetshenziswa kwemithi ethengwa ekhawunteni, izifo ezingapheli, amalunga asebungozini obukhulu nomthelela ezindlekweni zasesibhedlela hhayi nje wezifo zendlela yokuphila, kodwa nempilo yengqondo nengculazi negciwane layo.
Ukunyuka kwezindleko zempilo ngayinye kwabalaliswayo kuka 16.6% kuhlobene nokunyuka kwenhlawulo ejwayelekile noshintsho ebudeni bokuhlala esibhedlela njengoba kukhonjiswa kwigrafu ngezansi.
Inani lokuguga kwamalunga liyagqama.
Iskimu kepha siyaqhubeka nokukhula kanti izindlela ezanele zikhona ukuqinisekisa ukuthi imigodla edingekayo iyatholakala eminyakeni ezayo nokuthi kuyafinyelelwa ku 25% ngo2011. Ukukhula ezimalini eziqongelelwe okufike ezigidini ezingu R986 zisuka kwezingu R723 kufanele ukukhunjulwa.
NgokoMthetho 13.2 weMithetho YeSkimu sakwa-GEMS neSigaba 26 soMthetho weSkimu Sokwelapha iminikelo yamalunga kufanele ikhokhwe nyangazonke esele futhi ikhokhwa kungakadluli usuku lwesithathu enyangeni ngayinye. Ngesikhathi esingaphansi kobukezo, amaqembu athile abaqashi akhokha iminikelo egameni lamalunga awo emva kosuku lwesithathu enyangeni. Abaphathi beSkimu baxoxa namaqembu abaqashi ukuthola iziathu zokukhokhwa sekudlule isikhathi kweminikelo nokugqamisa umthelela walesi senzo kumalunga eSkimu. Umcwaningi-mabhuku Jikelele waziswa ngamaqembu abaqashi akhokha sekudlule isikhathi.
Ikomidi labacwaningi bamabhuku linikwe igunya yiBhodi lama-Trustees ngokwemigomo ebhalwe phansi emaqondana nalokho (Incwadi Enikeza Amandla Yekomidi Labacwaningi bamabhuku) kubulunga balo, igunya nemisebenzi. Ikomidi linamalunga ayisithupha kanti amabili alo angamalunga eBhodi lama-Trustees. Iningi lamalunga, kubandakanya uSihlalo, awasibo Abaphathi beSkimu noma abanye babahlenzeki bensizakalo yaso. Ilunga elilodwa elizimele laliyi-trustee kudala.
Umphathi Omkhulu, uMphathi Oyinhloko: Izimali zeSkimu, Imenenja Yezezimali yoMphathi, Abacwaningi bamabhuku eSkimu Bangaphakathi naBangaphandle bahambela, uma bemenywa, imihlangano yeKomidi futhi bangena ngokungavinjelwa kuSihlalo weKomidi Labacwaningi Bamabhuku.
Ngokuhambisana nemihlinzeko yoMthetho, isibophezelo esisemqoka seKomidi Labacwaningi bamabhuku ukulekelela iBhodi lama-Trustees ekwenzeni imisebenzi yalo ehlangene nemigomo yama-akhawunti eSkimu, izinhlelo zokulawula zangaphakathi, nemisebenzi yokubika ngezimali nokuphathwa kobungozi. Ikomidi Labacwaningi bamabhuku lenza umsebenzi walo ngokwemigomo yeNcwadi enika igunya Yekomidi Labacwaningi bamabhuku onyakeni ka2009. Abacwaningi Bamabhuku Bangaphandle naBangaphakathi babika ngokusemthethweni kwiKomidi ngezinto abazitholile ezinengozi eziqhamuka emisebenzini yokucwaningwa kwamabhuku.
Amakomiti abalwe ngezansi anikwe igunya iBhodi lama-Trustees ngokwemigomo ebhalwe phansi ngobulunga, igunya nemisebenzi yawo. La makomidi ahlangana okungenani njalo ngamakota njengoba kubonisiwe kwisihleli sonyaka esivunyiwe unyaka nonyaka. Imihlangano yekomidi ihanjelwa ama-Trustees, abaphathi beSkimu babanye ongoti, abangesiwo amalunga alawo Makomidi, ngokunika izeluleko. Amathebula asekhasini 49 no 50 abonisa ukuhanjelwa kwemihlangano ngamaKomidi anhlobonhlobo.
Isibophezelo esisemqoka seKomidi ukulekelela iBhodi lama-Trustees ekuqinisekiseni umsebenzi oyimpumelelo weSkimu ngokuhlinzeka ukubheka, ukuhlola nokubukeza zonke izindaba zebhizinisi nemisebenzi yeSkimu. Kuze kube manje, iKomidi lilekelela iBhodi lama-Trustees ekuqinisekiseni ukuthi ukuhlanganyela okungenamphetho kuyenzeka phakathi kwabahlinzeki bezinsizakalo abahlukene ukuze kuhlangatshezwane nezinjongo zomsebenzi weSkimu. Ikomidi lilekelela futhi iBhodi ekuqinisekiseni ukukhula kobulunga beSkimu nezindaba zamalunga ezihamba phambili ngokubheka imisebenzi yezokuxhumana nezezimakethe.
Isibophezelo esisemqoka seKomidi ukuhlola, ukunquma nokubika ngemvume yezinkokhelo ze-Ex Gratia kumalunga eSkimu. Ikomidi ligunyazwe ukuvuma izinkokhelo ze-Ex Gratia kuphela lapho isimo nokubanjwa kokwelashwa kuphakathi kokufa nokuphila; ukulashwa kuyokwenza ikhwalithi yempilo ethuthukile yomfaki sicelo; ukulashwa kuqondene nomtholampilo futhi kugxile kwimihlahlandlela namaphrothokholi amukelwe emhlabeni wonke anokulapha okufakazelekayo; noma umfaki sicelo efakazeleka ngokuthi akanawo amandla okwenza ngenye indlela ukukhokhela ukwelashwa.
Ikomidi liguyazwe yiBhodi lama-Trustees ukuqinisekisa ukubusa ngokuhlanganyela okuphusile ngokuhlinzeka ukuphathwa, ukuhlolwa nokubukezwa kwazo zonke izindaba zamasu, zombuso, nezokuthobela zebhizinisi leSkimu. Izibophezelo zeKomidi zibandakanya ukuqinisekisa ukuthobela uMthetho Weskimu Sokwelapha neMigomo yaso; imithetho yezincwadi zemvume nezimpawu zebhizinisi; nezinye izinhlaka zomthetho eziphathelene nebhizinisi leSkimu. Ikomidi ligunyaziwe futhi ukuqinisekisa ukuphathwa okuyimpumelelo kobungozi nokuphathwa kwabanamasheya.
Azikho izinxushunxushu ezamukelwa yikomidi ngo2009.
Ama-Trustees anesibophezelo sokulungiselela, ubuqotho, nokwethulwa okulungile Kwezitatimende Zezimali zeSkimu Sokwelapha saBasebenzi Bakahulumeni. Izitatimende Zezimali ezethulwe emakhasini 57 no 70 zilungiselelwe ngokuhambisana Nemigomo Yokubika Ezezimali Yamazwe Omhlaba (IFRS) futhi zibandakanya amanani agxile ekwahluleleni nasesilinganisweni sabaphathi.
Ama-Trustees abona ukuthi ekulungiseleleni Izitatimende Zezimali Zonyaka asebenzise imigomo yama-akhawunti efaneleke kakhulu, esetshenziswe ngokungaguquki nexhaswe ukwahlulelwa nezilinganiso ezifanele nezinobuhlakani.
Ama-Trustees enelisekile ukuthi ulwazi oluqukethwe Kwizitatimende Zezimali Zonyaka lwethula ngokulungile imiphumela yemisebenzi yonyaka nesimo sezimali seSkimu ekupheleni konyaka. Ama-Trustees futhi alungiselele olunye ulwazi olubandakanyiwe embikweni wonyaka futhi anesibophezelo sokungabi naphutha nokungaguquki kwawo neZitatimende Zezimali.
Ama-Trustees anesibophezelo sokuqinisekisa ukuthi amarekhodi ama-akhawunti agciniwe. Amarekhodi ama-akhawunti aveza ngokungabi naphutha isimo sezimali zeSkimu okwenza ama-Trustees ukuthi akwazi ukuqinisekisa ukuthi Izitatimende Zezimali Zonyaka zivumelana nomthetho ofanele.
Isikimu Sokwelapha Sabasebenzi Bakahulumeni sisebenze endaweni elawulwa kahle, enemibhalo emihle nebukezwa njalo. Lokhu kufaka ukuphathwa kobungozi nezinqubo zokulawula ngaphakathi, ezidizayinwe ukuhlinzeka ngesithembiso esiqondekayo, kodwa futhi esingaphelele, sokuthi izimpahla zigadiwe ukuthi ziphephe nokuthi ubungozi obubhekene nebhizinisi buyalawulwa.
Izikhalazo eziqhubekayo zifakiwe ekulungiselweni Kwezitatimende Zezimali Zonyaka. Ama-Trustees awanaso isizathu sokukholwa ukuthi iSkimu ngeke sibe yisikhalazo esiqhubekayo esikhathini esizayo esibonakalayo, ngokugxila kwizibikezelo nezinsiza zezimali ezikhona. Lezi Zitatimende Zezimali Zonyaka zixhasa ukusebenza ngempumelelo kahle.
Abacwaningi bamabhuku eSkimu bangaphandle, i-SizweNtsaluba VSP banesibophezelo sokuhlola Izitatimende Zezimali ngoKwemigomo Yamazwe Omhlaba Ekucwaningweni Kwamabhuku kanti umbiko wabo wethulwe ekhasini 56.
<fn>(762010101403 AM) 1495 Final Gems Birthing Options_ZULU.txt</fn>
Ukuba nengane kuyoba enye yezigameko eziklomelisa kakhulu kodwa futhi ezifaka ingcindezi empilweni yakho. Kwelinye icala, ulindele ukwa-mukela intokozo yakho elindelekile emva kwezinyanga eziyisishiyaga-lolunye. Kepha, kwelinye icala uzobe ucabanga ukuthi ungaqinisekisa kanjani ukudlula kwengane yakho esibelethweni ize kulo mhlaba ngen-dlela engaba nokuhlukumezeka komqondo okuncane.
Ngokwazi izinkethi zakho nangokuxhumana nomhlinzeki wakho wese-visi yokunakekelwa kwezempilo, ungathatha isinqumo esikahle sakho nesengane yakho. Impilo yakho ngokujwayelekile nokuphila kwakho, kanye nalokho kwengane yakho engakazalwa, izona zinto eziyoba izikali ekukhetheni onakho. Qinisekisa ukuthi uyaqonda ngokuzokwenzeka nezinto ezinhle nezimbi ekukhetheni kwakho.
Wena nengane yakho niyaqashelwa inqubo yonke yokubeletha futhi isitafu sezokwelapha esiqeqeshiwe siyatholakala uma uba nezinkinga.
Ukuqashelwa okweqile kungaholela ekungenisweni kokwelashwa okungenasidingo.
Ungadinga ukududuzwa izinto ezijwayelekile ngalesi sikhathi kanti isibhedlela asiyona indawo enemfudumalo neduduzayo njalo.
Ukuzalela ekhaya kuyinkethi ephephile, uma ukukhulelwa kwakho kujwayelekile, umuntu okubelethisayo usebenzisa izinsiza zangaleso sikhathi, eziphathekayo futhi ukwazi ukufinyelela ekhaya lakho ngesikhathi.
Usendaweni oyijwayele, ethokomele ngenkathi ubeletha ingane yakho.
Uma uba nezinkinga, usizo ozoluthola luncike ebungcwetini bomhlengikazi noma okubelethisayo nasekukudluliseleni kalula esibhedlela, uma lokhu kudingeka.
Lokhu ukubeletha okujwayelekile okwenzeka ngaphansi kwamanzi futhi kungasetshenziswa njengendlela yokunciphisa izinhlungu ngesikhathi sokubeletha.
Unganyakaza kalula emanzini.
Kungaba nobungozi bokuthola amagciwane kuwena nasenganeni.
Ingane izalwa ngokusika isisu nesibeletho. Kungaphephisa impilo yengane nekamama, kodwa imiphumela yokuhlinzwa okukhulu nokujovwa ungezwa lutho kungadala ukuthi umama abe nezinkinga.
Ukubeletha ngokuhlinzwa Kokuzikhethela kuhlelwa ngesikhathi ukhulelwe ngenxa yezinkinga zokulashwa noma zokubeletha, lapho ukubeletha kuthathwa njengokunga-phephile enganeni noma kumama.
Ukubeletha ngokuhlinzwa Okuphuthumayo kwenziwa uma izinkinga zenzeka ngesikhathi sokubeletha. Ngesinye isikhathi, isidingo sokubeletha ngokuhlinzwa asicaci kuze kuqalwe ukubelethisa kanti abanye omama abahlose ukube-letha ngendlela ejwayelekile, kungadingeka ukuthi babelethe ngokuhlinzwa.
Ukubeletha kwakho kuqhubeka ngendlela embi.
Amathambo akho enkimfi emancane kakhulu.
Ukushaya kwenhliziyo yengane, okuyoqashwa ngomshini ohlola nge-elekthronikhi ekubelethisweni kwakho konke, kungasho ukuthi ingane inobunzima ngesikhathi sokubelethiswa.
Ukukhulelwa izingane eziningi isib.
Kwezinye izimo, ukubeletha ngokuhlinzwa kuyadingeka.
Lesi isifo sesibeletho esingavela emva kwezinsuku ezine kuya kweziyisikhombisa emva kokuhlinzwa.
Kujwayele ukulashwa ngemithi eyenza isibeletho ukuthi sifingqane bese siyeka ukopha.
Ukufakelwa igazi, ukuhlinzwa, futhi ezimeni ezingavamile i-hysterectomy, (ukuhlinzwa kukhishwe isibeletho) kungadingeka.
Ukulimala kwesinye noma umgudu wamathumbu kungenzeka.
Kudingeka ukuthi ubhalise Ohlelweni Lwabakhulelwe ukuthola izinzuzo zakho njengelunga lenye yezinkethi zezinzuzo ezilandelayo zakwa-GEMS.
Ukuzalela ekhaya kungu R6 610 kongaphansi kwelunga elikhulu ngamunye.
<fn>(87200915142 PM) isiZulu.txt</fn>
Ukuvuselelwa kwenkontileka yokusebenza: Qinisekisa ukuthi okubhalwayo kwenziwe!
Sesiphakathi nonyaka u-2009 futhi sesingene zi ebusika. Njengoba izinsu-ku ziba mfushane futhi zibanda, sethemba ukuthi sizokuthulela imfudumalo nentokomalo ngalolu shicilelo lwesibili lwe-Facet luka-2009.
Isimo sokubukeka esisha se-Facet sithole ukwamukelwa ngentokomalo nangomdlandla ngamalungu, futhi sethemba ukuthi uzothola lezi zindaba zihlaba umhxwele, zimnandi futhi ziwusizo.
Uma umuntu ecabanga ngokuthi imisebenzi ka-GEMS igxile ngokuphelele ekugcineni amalungu ayo angaphezu kwe-350 000 ejabulile futhi ephilile, kuyamangaza ukuthi kukancane kanjani lapho sithola khona ukwabelana ngezindaba eziyiqiniso - ezinesiphetho esihle - zamalungu ethu. Enye yalezi zindaba ngekaMzimasi Ngqelu nokuthi wasinda engcupheni yokufa, okamuva nje wafika emahnovisini ethu. Sathinteka kakhulu ngomthelela we-GEMS ebe nawo empilweni yakwe. Angizukona indaba ngokunitshela kabanzi aka konke lapha; kodwa uma nipheqela ekhasini elilandelayo ningafunda ngendaba yakhe ehlaba umxhwele.
Kulolu shicilelo siphinde sembule umcintiswano wamalungu ethu, i-Sis-onke, ogqugquzelwe ngokuvelele uMzimasi. Siyakugqugquzela ukuba uwungenele umncintiswano ngoba singathanda ukuzwa ukuthi ingabe i-GEMS iyithinte kanjani impilo yakho.
Sibe sesethula izinsuku ze-GEMS zokuhlolelwa ubukahle bempilo, eziletha izinsizo zokuhlolwa impilo emsebenzini. Olunye usizo olusha olwethuliwe kulolu shicilelo uhlelo olusebenizisa umakhalekhukhwini pecelezi olubizwa ngokuhi "SMS benefit lookup", okugqugquzelwa amalungu ukuba ayise-benzise. Konke ongakwenza mayelana nokuthi ungazuzani ngaphambi kokuba ufake isicelo ngukuthumela i-SMS oHlelweni lwakho oluphuma phambili, sizobe sesikuphendula esikhathini esiyimizuzwana sikuphathele lonke ulwazi oludingayo.
Olunye nolunye uhlelo luchazwe kabanzi kuleli bhukwana lezindaba - nga-kho qinisekisa ukuthi ufunda ngakho konke. Ekulungiseleleni lomyalezo ngizamile, njengasemihleni, pukuginiseka amalungu ethu ukuthi i-GEMS iyaqhubeka ngokungakhathali ukufuna ubuhle. Amalungu aya qhubeka ngo futhi lamalungu ethu athathwa futhi aphathwe njengabantu abafanelwe izinsizo ezingcono kakhulu.
Ngethemba ukuthi nizolujabulela lolu shicilelo lwe-Facet, kuze kube isikhathi esilandelayo - hlalani ngemfudumalo futhi niphila.
nyango Wezimboni Zikahulumeni, oyilungu le-GEMS, akakaze akhumbule kahle usuke njengoba ekhumbula lelo mhla ethola incwadi yesikweleti sezempilo eposini.
Ngokushesha ngabona ukuthi bengingasoze ngakwazi ukukhokha imali enganga-R180 000 yezindleko zesibhedlela ngemali ephuma ephoketheni lami" kuchaza uNgqelu. "Imali enkulu i-GEMS eyikhokhile ukubhekana nezindleko zesibhedlela zaqinisekisa ukuthi ngithola uk welashwa okungcono kakhulu.
Wabe esedluliselwa esikhungweni sokululamela e-Kensington, eGoli, lapho athola ukwelashwa komzimba nokuhlolwa kwengqondo. NgoJanuwari 2009 wabe esekulungele ukubuyela emsebenzini; okungokuthile odokotela ababe-cabanga ukuthi kungeke kwenzeke. Impilo yakhe yaguqukelela kokugcono. Usho njalo. Ngazisa impilo kakhulu futhi sengize ngazitholela unkosikazi," engeza inku-lumo yakhe. Washada ngoNovemba ngonyaka odlule noNqobile Mangena (manje osenguNgqelu). Manje usejabulela impilo yakhe entsha futhi uzama ukugqugquzela abantu abaningi ukuba babe ngamalungu e-GEMS. " Ngiyabonga futhi, GEMS" ephet-ha. "Anizange nenze umahluko empilweni yami kuphela, kodwa nasiza ukuy-isindisa."
lo yelungu lomndeni wakho Noma ingabe impilo yakho isingcono futhi ithuthuke kakhulu selokhu waba yilungu le-GEMS?
Singathanda ukuzwa ngakho konke okuhle okwenzekile kuwena njengelungu le-GEMS. Uma wabelana nathi ngodaba lwakho njengoba uMzimasi Ngqelu enzile, kungenzeka ucatshangelwe umklomelo! Akudingi ukuthi ube ngumbhali oqavile noma uxoxe indaba kahle; udinga kuphela ukuba nodaba oluhle ongaluxoxa.
Kulula! Sithumele umkhahlamezo, imeyili noma incwadi ngeposi lapho usitshe-la ngendaba yakho eyakhayo. Ungakwenza lokhu nganoma iluphi ulimi oluse-mthethweni - sizozifunda zonke.
Khumbula ukufaka igama lakho, imininingwane yokuxhumana kanye nenombolo yobulungu.
Kuyintokozo ukunazisa ngomncintiswano owenza umahluko. Empeleni um-ncintiswano owenzelwe wena nje. Uma uyilungu le-GEMS ngaleyo ndlela uyafaneleka ukuwungenela. Uma uyilungu usethubeni lokuphumelela umklomelo ongathandwa ngabaningi. Okwakho ngukwabelana na-manye amalungu osebenza nawo ngodaba lwakho, ngaphezu kwakho konke - nathi.
Ingabe ukuba yilungu le-GEMS kusindise impilo yakho noma impi-Sinentokozo yokunethulela ukuthi abezuzayo manje sebenokufinyelela oHlelweni lakwa-GEMS lwabakhulelwe. Lolu hlelo laqaliswa ngomhla lu -1 Meyi 2009 futhi luhlinzeka abakhulelwe abangabazuzayo ngokusekelwa, ukufundiswa kanye nokwelulekwa kuwo wonke amazinga okukhulelwa nangemuva nje kokuteta.
Lusebenza kanjani luhlelo?
Lolu hleloluholwa ngabaphathi bezimo, abangabahlengikazi ababhalisile abanolwazi olwedlulele lokubelethisa. Laba hlengikazi bazokusiza ngezinqubo zokubhalisa futhi bangathintwa nanoma kukuliphi izinga lokukhulelwa ukuze bakweluleke ngolwa a lola kuhelwa kwakhoi.
Uzothola incwadi yakwa-GEMS ekhuluma nango kubeletha ngokukhulelwa, ehlinzeka ngolwazi olubalulekile komame abakhulelwe.
Omama bathola isikhwanyana sesipho esivela kwa-GEMS! Lesi sipho sithunyelwa omame abase zingeni ezinya ezintathu zokukhulelwa.
Uba nokufinyelela olwazini lwezempilo oluzokusiza ukunquma ngempilo yakho nangezinqumo zokuteta nodokotela wakho noma umbelethisi.
Ukwelulekwa kwasocingweni kanye nokusekelwa kuyatholakala uma unezinkinga emavikini okuqala okuba ngumzali.
Sicela uqaphele: Lolu hlelo lumahhala kumalungu futhi ukuzuza okujwayelekile kokukhulelwa kusasetshen-ziswa. Lolu hlelo luhlinzeka amalungu okuningi okuyinzuzo kodwa alimele izeluleko ezizwakalayo zokwe-lashwa nokunakekelwa okuvela kodokotela.
Ngilubhalisela kanjani lolu hlelo?
Kukangakhi uzithola kufanele uhlole inzuzo esohlelweni lakho lezokulashwa ngokushesha Siyakwazi lokhu ukuthi kujwayeleke ukuba kuphuthume futhi sibe sesihlupha izingqondo zethu ukuthola isixazululo?
Kulula, thumela i-SMS enalolu lwazi olulandeayo kule nombolo: 33489 (i-SMS Ibiza u-R1.50): Isinyathelo soku-1: Uhlobo Lokuzuza Isinyathelo sesi-2: Bhala inombolo yobulungu bakho ye-GEMS Isinyathelo sesi-3: Khetha ukuzuza odinga ukukuhlola kumathebula angezansi (Qaphela: uhlu ngalunye luhlolwa nge-SMS eyodwa). Isinyathelo sesi-4: Bhala usebenzise ikhodi emfushane uthathela ohlwini olungezansi. Isinyathelo sesi-5: Bhaka i-dependant code yakho (ungakuthola lokhu ngemuva kwekhadi lakho lobulungu ngaphansi kwe"gama", isib: 00, 01 njll.) Uma ungelona ilungu elikhulu bhala u-"00". Isinyathelo sesi- 6: Cindezela u-"send" kumakhalekhukhwini wakho.
Uma i-SMS yakho ingaphumelelanga, uzothola impendulo ephuma kwa-GEMS echaza ukuthi kungani ingaphumelelanga. Ungalilungisa lelo phutha, bese uthumela i-SMS entsha ukuze uthole ulwazi oludingayo. Uma uneminye imibuzo xhumana nabakwa-GEMS kwi-Call Centre yabo kule nombolo: 0860 00 4367.
Abasebenzi bakahulumeni abangewona amalungu e-GEMS nabo bazothola ithuba lokusebenzisa lolu sizo olwehlukile.
Ngokumenywa wumnyango wakho, abasebenzi bezempilo bakwa-GEMS bazohlela indawo yokuhlolwa impilo kumnyango wakho. Bonke abasebenzi bazokwazi ukuyohlolelwa ubukahle bempilo usuku lonke.
Abasebenzi bezempilo bazoba khona ukuba bazoxoxisana nawe ngomlando wempilo yakho nokuhlola kwezempilo. Kuzoxoxiswana ngabanye ngemiphumela yokuhlolwa kanye nomlando, futhi nokululekwa kuzotholakala mayelana nokuthi iziphi izinyathelo okufanele zithathwe.
Ngosuku lakwa-GEMS lokuhlolela ubukahle bempilo, kungeke kudinge ukuthi abasebenzi bazibekele izikhathi ngabanye, ngoba abasebenzi bezempilo bazobe bebalinde endaweni ehleliwe. Badinga nje ukuya lapho. Ukumasashwa kwekhanda nentamo nakho kuzohlinzekwa kubo bonke abasebenzi njengokungeziwe okuhle okuvela ohlwelweni lakho losizo lokwelashwa.
Bonke abasebenzi ababamba iqhaza ekuhlolweni bokukahle kwempilo bazothola ulwazi ngengozi yezimpilo zabo ngabanye nangezinyathelo okufanele zithathwe ukuqanda noma ukwehlisa inkinga yezempilo.
Yini ezokwenziwa ekuhlolweni kobukahle bempilo?
Bonke abasebenzi kuzodingeka ukuba bagcwalise ifomu lemibuzompendulo lezempilo elilula, elizohlinzeka umsebenzi wezempilo ngolwazi oluthile lwe-phrofayili yengozi yempilo yabo ngaphambu kokuba kuhlolwe.
Isisindo nobude, kusetshenziswa i-indeksi yomzimba..
Engxenyeni yesibili yochungechunge lwe-WEB SMART sikutshe-la kabanzi ngokwethulwa kwesiGaba i-"My Wellness" Sobukahle Bempilo Yami esiku-GEMS website, esikuhlinzeka ngalo lonke ulwazi lwezempilo kanye nokucetshiswa okudingayo. Unoku-finyelela kuma-athikili olwazi lobukahle bempilo kanye nomtapol-wazi wezempilo omkhulu wezimpawu, izimo, izinkambiso, kanye nemithi. Thola isihloko osithandayo ngokusebenzisa uhlelo lokubuka ushesha kalula. IsiKhungo Sosizo Lokuqala sihlinzeka ngokuthi kufanele wenze njani masishane uma kwenzeka ingozi yezempilo engalindelekile. Ungafunda futhi ngokubona izimpawu zokuhlaselwa yinhliziyo nokuthi ulunika kanjani usizo lokuqala.
Ikomidi Lokulawula, Liqinisekisa ukuthi ukuphathwa kwenhlangano okukahle kuyasetshenziswa ezindabeni Lengozi Nabahlan-zoHlelo Losizo Lokwelashwa, ngokuqinisekisa ukuthi uHlelo Losizo Lokwelashwa ganeli alephuli nanoma imuphi umthetho ekusebenzeni kwalo. Lifanele liphinde liqinisekise ukuthi izingozi zebhizinisi yoHlelo Losizo Lokwelashwa ziyabonwa futhi ziphathwa ngendlela kanye nangenhloso yokuvikela ukunaka kwabo boke abahlanganeli.
Ikomidi Lokushay-Licabangisisa lizimele futhi lihlale lapho kunanoma ikuphi ukushayisana uMsebenzi isana Omkhulu angakudlulisa ukuba kulanyulwe.
Uma usebenza ngenkotileka yesikhashana, yesikhathiesibekiwe, noma eguquguqukayo kuhulumeni kubalulekile ukuthi kugcwaliswe amaphepha afanele ngenkathi inkontileka yakho ivuselelwa futhi lokho kufanele kufakwe ohlelweni lokuhola.
Uma lokhu kungenziwa, umholo wakho engengakhokhwe kanti ne-GEMS ingekwazi ukuthola imali yakho yohlelo losizo lokwelashwa. Lokhu kunga-holela ekutheni inzuzo yakho ivalwe futhi kuchithwe izicelo zokukhokhela indleko zokwelashwa.
Buza uphiko lwakho le-HR ukuba likulungiselele ukudonswa kwemali emholweni wakho ngqo ukuze kukhokhwe imali ekhokhwayo eyisikoleti. Ungashayela i-GEMS call centre ku-0860 00 4367 ucele incwadi i-0189, ongabe usuyithatha uyise ophikweni lakho le-HR. Incwadi izochaza ukuthi yini okufanele yenziwe.
Khumbula: Uma ungakhokhi ngokuphelele, lokho kungabanga uku-thi ukhishwe ekuzuzeni okungadala ukuthi izicelo zakho zokukhokhwa kwezindleko zichithwe.
Uma ucabanga ukuthi kukhona okwenzekayo okuyinkohliso, xhumana nabakwa-GEMS ngocingo oluphuthumayo, olulawulwa ngabakwa-KP-MG. Ungesabi ukubika noma ngabe yini engahambi kahle ocingweni olusheshayo, ngoba iwusizo olungachemile futhi olungeke lwaziwe. Inom-bolo yocingo olusheshayo lwamahhala ihlala ivuliwe amahola angama-24, izinsuku eziyisikhombisa. Yenza okufanele!
Shayela inombolo ethi 0800 21 2202 (mahhala).
Ungakhetha ungakhetha ukuhlala ungaziwa. Hlinzeka ngeminin-ingwane ephelele kophendula ucingo. Imininingwane efana nalena ifanele iqukathe ukuthi; ubani, wenzani, kanjani, kuphi, nini nemali ethintekayo.
Ngezinsizo zabangani bakwa-GEMS zosizo olukuvumela ukuthi ufune usizo endaweni ohlala kuyo nge-SMS, manje sebethuthukile. Uma kungekho ohlinzeka ngosizo endaweni yakho, usizo luzokufunela umsizi endaweni yakho ngokuzenzakalelayo. Uma kungekho ohlinzeka ngosizo ngakini, owethula usizo uzobe esezama kumalokishi noma amadolobha angomakhelwane. Faka isicelo usenze sikufunele.
Umfuna kanjani umuntu ohlinzeka ngosizo lwezempilo usebenzisa abangani baka-GEMS Vele uthumele i-SMS ku-33489 ngale ndlela elandelayo: Faka inombolo yakho yobulungu, uhlobo lomuntu ohlinzeka ngosizo lwezempilo, ilokishi kanye dolobha?
<fn>01 Module 1 zulu.txt</fn>
Umthetho 108 ka 19960 ngokwesigaba 152 ubophezela uHulumeni wasekhaya ngokuthi u'Hulumeni waseKhaya' kumele 'agqugquzele ukubandanyeka kwemiphakathi nezinhlangano zomphakathi ezindabeni zoHulumeni basekhaya'. Lokhu kwalandelwa umthetho osuphasile woHulumeni basekhaya othi, 'ukwakha uhulumeni wentando yeningi endaweni kuyindima ebalulekile yoHulumeni basekhaya nokuthi omasipala kumele bakhe izindlela nezinkambiso zokulokhu beqhubeka nokubandakanya izakhamuzi, osomabhizinisi kanye namaqembu omphakathi'.
Impahla yokuqeqesha eyamukelekile, engasetshenziswa ekuqeqesheni amakhansela ezigceme namalungu ekomidi lesigceme.
Imihlangano yokufundisana ngomsebenzi eyimpumelelo futhi enokuhlanganyela komphakathi okuphelele.
Amakhansela ezigceme namalungu amakomidi ezigceme aqondayo ngezindima zawo ezahlukahlukene njengamalungu ekomidi.
Ukunikeza amakhansela ezigceme namalungu amakomidi ezigceme amandla okubandakanya umphakathi ekwakhiweni kwezinqubomgomo eziwuthintayo.
Ukwakhiwa kwezindlela zokukala ezamukelekile ukubonakalisa igalelo loqeqesho.
Lomqulu uhlelwe ngendlela efanayo nendlela lelikhasi elihlelwe ngalo.
Lesisithombe sikhomba lokho okubaluleke kakhulu.
Lapho kunikezwe khona imininingwane yokuxhumana, uzobona lesisithombe.
Uzobona lesisithombe lapho kunezibonelo khona.
Lesisithombe sisetshenziswa uma unikezwa amathiphu athe xaxa, amacebo noma imibono.
Isithombe ngasinye simele uhlobo oluhlukile lolwazi.
Umnyango wezoHulumeni baseKhaya neziNdaba zoMdabu.
Imaphi amatemu esiwasebenzisa uma sikhuluma ngomthetho okhishiwe?
Imiphi imithetho ekhishwayo ekhuthaza ukuhlanganyela komphakathi?
Iziphi izindawo ezibalulekile ezidinga ukuhlanganyela komphakathi?
Uquqaba lungahlanganyela kanjani kuHulumeni wasekhaya?
Lapho bentuthuko ngendlela yesimo sokuthi iziphi izidingo zentuthuko, ababandakanyiwe ukuze ukungena kwezindlela okuzoqhutshwa ngazo zikhombe benethuba lokufakela okuyikhona okubalulekile emphakathini.
Kubalulekile kuHulumeni wasekhaya kanye namanxusangoba kusiza bona ukwazi ukuthi badingani ezobamelaePhalamende, nokuthi benza kanjani uma sekufanelebethule. Kunikeza uHulumeni wasekhaya ulwazikwimbandela yaleyondawo, izidingo, izifiso kanye nezimo, futhi nokusiza uHulumeni wasekhaya ukuba akheizinqubomgomo ezinhle.
Umthethosisekelo unikeza ingqikithi yemithetho ehlukene lenaeyenza impilo njengoba sazi ukuthi kungenzeka.
Isiphakamiso esakhelwe phezu kwesisekelo senqubomgomokanye nomthethosisekelo sethule ezinye izidingo noma amalungelo.
Umthetho onegunya noma ukuvunyelwa komthetho kuphezukwesisekelo sesiphakamiso.
Umthetho lowo owenzelwe ukuba namandla kuleyonqubomgomoekhethiwe.
Indlela ekhethiwe yokuthula izindaba.
wamukelwe ngokomthetho ePhalamende. Emva kokungeniswakwezithathiselo ezisuka ebandleni lesifunda nasemva kokuhlala komkhandlu kaHulumeni ube usushicilelwa njengenqubomgomoebizwa ngokuthi umthetho.
Kukhona izicucu eziningi zemithetho ekhishwayo leyo ebekaumgogodla ukuze umphakathi uhlanganyele kuHulumeniwasekhaya.
Bangakhetha ukufinyelela ezidingweni zenhlalakahleenezinga elihle-lokhu kudinga ukuthi lezidingo zibekhona.
Intuthuko futhi ifaka ukwakha ulwazi kubantu nokubanikeza amathuba ukuba basebenzise ukuhlakanipha kwabo.
Kuyini ukulondeka kwentuthuko?
Kugxilisiwe emqondweni kaHulumeni wentuthuko wasekhaya, kuyisidingo leso sokuthi omasipala kufanele bakhe intandoyeningi ehlanganyele kanye nokugqugquzela ukuhlanganakomphakathi. Ukuhlanganyela ngokwentando yeningi kubekauphawu ekuzibandakanyeni komphakathi enqubekeni kaMasipala efanele ukuthuthukiswa kwezindawo zikaMasipala kanyenentuthuko eseyadlula nokuntuleka. Ukuhlanganyela koMphakathinokuthembela entuthukweni kaHulumeni wasekhaya.
Umthetho osuphasile ubuye ubone ukuvuselela amandlaomphakathi njengempumelelo kaHulumeni wasekhaya wentuthuko.
Umthetho osuphasile we Batho Pele uyabeka imigomo yokuhola, ukwenzeka komsebenzi kubasebenzi bomphakathi. Phakathiemigomeni kunomcabango wokubonisana nomphakathi.
Nikela isigaba esifanele semisebenzi kanye namandlaphakathi kwezinhlobo zoMasipala.
Nikeza izinhlelo ezifanele eziphathelene nokuvota.
Uhlobo A Labomasipala abaphathelene nedolobha elikhulu, abanamandla ngaphandle kokubusa nokwenzaimigomo ezindaweni zabo.
Izinqumo zamaqhinga ohlelo eziphathelene nokuhlinzekelaizinsiza zikaMasipala.
Umthetho wokubusa ubonisa ukuthi izinkambiso ezisebenzayo, ukwenza kanye nenqubo kungeke kukwazi ukungenisa khonaincazelo entsha yokuthuthukisa uHulumeni wasekhaya. Ngakhoke lokhu kukhomba ukuthi ukuphathwa kukaMasipala kumeleukuba kwakhiwe futhi kugqugquzelwe ngenkambiso yokunikaamandla oMasipala, ngaphezu kwezinye izinto.
f Enza kubelula ukuhlanganisa nokuqondanisa kanye nokuxhumana phakathi kwezakhiwo zabo zezepolitiki, iziphathimandla zezepolitiki kanye nabaphathi nomphakathi wakuleyondawo.
Umthetho wokusebenza komasipala uqhubeka unqumelamalungelo nemisebenzi elandelayo umphakathi onawokuHulumeni ohlanganyele.
Ukunikeza ukubusa ngentando yeningi kanyenokubophezela kuHulumeni.
Umthetho womasipala wentela yendawo.
Ukuhlinzekela uhlelo lokuphikisa nokudlulisa.
Lena imihlangano esemthethweni ehlelelwe ukuchasiselaokunikiwe.
Amaqembu abhekisisayo noma anothando ebhekene nokwenza imithetho.
Lawa amaqembu abantu abangawona amakhansela abahlanganangokuzoluleka umkhandlu kunoma iluphi udaba olunguphakathiemkhandlwini olwaziwayo.
Lena ijwayele ukusesthenziswa amakhansela ukwazisa uquqabangezinqumo uMasipala azithathile lezo ezingathinta amalungelokanye namathuba abo; futhi/ kanye nokubika ngesimo sezindabazika Masipala.
Ungacabanga ezinye izindlela lapho uquqaba lungazibandakanya ezindaweni zikamasipala?
Bhala uhla lwezindlela lapho abantu esigcemeni sakho bengazibandakanya ezindabeni zikaHulumeni wasekhaya.
Yini ikomidi lesigceme?
Imiphi imithetho nemihlahlandlela ebalulekile emakomidini ezigceme?
Iyiphi indima nemisebenzi yamakomidi ezigceme?
Amalungu ekomidi lesigceme akhethelwa isikhathi esingakanani?
Akhokhelwa kanjani amalungu ekomidi lesigceme?
Umthethosisekelo uqoka ukuthi amalungu omkhandlu kuphelaanokuvota. Abaholi bendabuko bangahlanganyela ezindabenizikaHulumeni wasekhaya ngokufaka imibono, benze izicelo futhibabuze nemibuzo.
Abaholi bendabuko noma labo ababamele kumele nabo bamelwe ekomidini lesigceme.
Umkhandlu kufanele unike isaziso esifanele sokuthi sifisa ukulihlakaza ikomidi.
Nantu uhla lokuhlela lwemithetho nemihlahlandlela ozoyidingaukuze wazi ukuthi kumele wenzeni njengelungu lekomidiyesigceme.
Umthethosisekelo we RepublicyaseMzanzi Africa umthetho 109wango 1996 isahluko 7 isigaba 154- izinjongo zohulumeni basekhaya.
Umthetho wokumelana nenhlekelele 57 ka 2002 . Omasipalabonke kumele babe nohlelo lokumelana nenhlekelele.
Lomsebenzi udidiyelwa njengamanje omasipala besifunda.
Ngesikhathi senhlekelele kujwayele ukuba nokutatazela, ukungakholwa, ukuthuka, ukukhandleka kwengqondo, nokulahlekelwa ukuzithiba. Kubalulekile-ke ukuthi kube nendlela ehlelekile neqondile yokumelana nalesisimo.
Amalungu ekomidi lesigceme kumele athole ulwazi kuqalangemiphakathi yawo ukuze akwazi ukulekelela ngokuphakaabaholi bemikhakha ehlukahlukene nemininingwane yaboemiphakathini yabo ukuze balekelele ngesikhathisenhlekelele.
Bheka isijobelelo 3 okunesibonelo seNqubomgomoyokuhlanganyela komphakathi.
Inqubo okusetshenzelwa phezu kwayo uma uyilungu lekomidilesigceme noma indlela yokuziphatha uma uyikhansela, izokuhlahlela indlela ngemithetho nemitheshwana esebenzaesikhundleni sakho njengelungu lekomidi lesigceme nomaikhansela lesigceme bheka itemplethe.
Ukuba nezwi ekuthatheni izinqumo, ukuhlela kanyenamaprojethi enziwa umkhandlu noma umasipala, anomthelelo kulesosigceme.
Khumbula ukuthi ikhansela lesigceme kumele lilinganise phakathikokulindelwe isigceme elisimele kanye nalokho okulindelweeqembu lalo lapolitiki. Lokhu kwenza ukuthi iqhaza elilithathayolibe elilukhuni. Kubalulekile ukuthi lokhu kuqondakale futhikucace khona kuzobonakala ukuthi iyiphi indlela engconoongabeka ngayo izwi lakho ekomidini. Uma iqhaza lekhanselayesigceme licacile, ungakugwema ukuqhudelana okungenasidingonezinkinga ezingase zibekhona nalowomuntu.
Ikhansela lesigceme liwusihlalo wekomidi lesigceme.
Ikhansela lesigceme libophezekile ukuqiniseka ukuthi uhlalwemihlangano, kubandakanye naleyo yekomidi lesigceme, yezakhamizi naleyo ephuthumayo lwenziwe kahle.
Ikhansela lesigceme lisebenzisana nekomidi lesigcemeukuqiniseka ukuthi lukhona yini uhlelo lonyakalokuzokwenziwa.
Kumele lihlanganyele ngokugcwele kuyo yonke imisebenziyomphakathi lapho ikomidi lesigceme lineqhaza khona.
Ikhansela le PR kumele liyethamele imihlangano yekomidilesigceme yezakhamizi naleyo ephuthumayo.
Amalungu ekomidi lesigceme akhethwa abesigceme ukumelaimibono yabo. Lamalungu adlala indima esemqoka emphakathini.
Ukweluleka ikhansela lesigceme uma kukhonjwa izidingo, nokuhlupha abahlali besigceme, nokudlulisela lokhuemkhandlwini.
Ukusiza ikhansela lesigceme ukutshela umphakathingamalungelo awo.
Ukusebenza njengeqembu nokukhuluma ngazwi linye.
Ukuba nezikhundla ezisemthethweni ekomidini Isib.
Amalungu ekomidi lesigceme kanye namakhanselaayakuthola ukuqeqeshwa?
Impendulo: Yebo. Umasipala wakho kumele anikezelengoqeqesho lokungenisa kuwo wonke amalunguekomidi lesigceme, ubuye usize ukuhlela ukuqeqeshakuhlanganise namakhono okuba unobhala, okubhalaimibiko, okuxazulula izinkinga, obuholi, ukusebenzakukamasipala nesabelo sezimali.
Izinqumo ezithathwa ikomidi lesigcemeziyawubophezela umkhandlu?
Amalungu ekomidi lesigceme ayakhokhelwangomsebenzi wawo.
Impendulo: Cha. Ayikho inkokhelo ngomsebenzi kodwa izindlekoeziqhamukayo njengezokugibela, ukudla nokunye, ziyakhokhwa.
Abe umuntu ophilile engqondweni.
Ukusetshenziswa kwemihlahlandlela enikwe ngenhla ukuthi kwakhiweindlela yokukhomba amaqembu abhekele izidingo ezithize futhikuleyonkambiso amaqembu abhekele izidingo zabesifazanenokumeleka kwaminye imifelandawonye kumele kubonakiliseukuhlanganyela ngokulingana nabesifazane.
Abaholi bendabuko kumele balibambe iqhaza.
Kunezinqubo ezahlukene ezingalandelwa uma kukhethwa amalunguekomidi lesigceme.
Ihhovisi likaSomlomo nekhansela lesigceme banendima abayidlalayolapha. Kuwumsebenzi wekhansela lesigceme ukubiza umhlanganowokukhetha amalungu ekomidi lesigceme. Lomhlangano ubizwangokuthi 'umhlangano wabavoti'. Ihhovisi likaSomlomo ilona eliphathaukhetho ukuqiniseka ukuthi luba oluzimele.
Njengoba sekushiwo ngaphambili amakomidi esigceme angabanamalungu ayishumi. Nantu uhla lwezinto okumele zenziwe umakulungiselwa ukhetho lwamalungu ekomidi lesigceme.
Lisebenzisane nehhovisi likaSomlomo ukunquma usukuolubalungene ukwenza umhlangano wokukhatha amalunguekomidi lesigceme.
Liqiniseke ukuthi izihlalo zilungisiwe ikakhulu uma kunabantuasebebadala.
Litshele wonke umuntu ngosuku, isikhathi, indawo kanyenenhloso yomhlangano. Ucabange ngokubeka izazisoemtapweni wezincwandi, imitholampilo, ezikoleni, kushicilelweizaziso ephepheni lendawo futhi usebenzise iziteshi zomsakazozendawo ukufaka izaziso. Ihhovisi likaSomlomo kufanele likhiphe imali yokwazisa.
Liqiniseke ukuthi liyazazi zinke izinqubo zokhethoezisetshenziswa umasipala walo. Ihhovisi likaSomlomo ilonaelizophatha ukhetho kodwa ikhansela lesigceme nama lunguekomidi kumele babe nolwazi ngenqubo yokhetho.
Lilungise ozotolika uma kunesidingo salokho.
Liqiniseke ukuthi likhona iregista yabathamele umhlanganokuyo yonke imihlangano yezakhamizi futhi nokuthi isayiniwekhona kuzobhekisiswa inqubo yokhetho.
Ukuchazela umhlangano ngendima nemisebenzi yamakomidinamalungu awo.
Ukuchazela bonke abathintekayo ngenqubo yokhetho njengobaumthetho uhlinzekela ngokwezindawo nemikhakhaokungakhethwa kuyona uma kukhethwa amalungu (njengobasekushiwo). Yilowo nalowo masipala kumele uzikhombeleinqubomgomo yawo kuye ngokuthi iqoke yiphi indlelayokukhetha.
Ukucela amagama abazophakamiselwa okukhethwa kanyenalabo abasekelayo.
Ukuqiniseka ukuthi amalungu ekomidi esigceme ayazi ngendimanemisebenzi yawo bese esayina amafomu afanele.
Icebo elingasiza ikhansela lesigceme - biza umhlangano wokuqala wekomidi lesigceme elisha bengakawushiyi umhlangano wezakhamizi.
Kujwayeleke ukuba lukhuni ukuhlela umhlangano onabantu abaningi, ikakhulu uma kuzomele uthinte bonke ngocingo abantu bonke ngamunye.
Ikhona yini inqubo zokugcwalisa izikhala ekomidinilesigceme?
Impendulo: Yebo. Inqubo iyehluka kuya ngenhlobo yesikhala.
Zikhona yini izimeko lapho ilungu lekomidi lesigcemelingasuswa ekomidini?
Kwenzekani uma ilungu lekomidi lesigceme lisukaliyohlala kwesinye isigceme?
Impendulo: ilungu kumele lisule noma lishiye ngoba kumele libeumvoti obhalisile kuleso sigceme ukuze likwazi ukubasekomidini laleso sigceme.
Lenqubo ingaletha izinkinga ezinkulu ngoba kulukhuni ukuqinisekaukuthi ilabo bavoti abafanelekile abavotile. Ukubala izandla nako kungaphikiswa. Kubalulekile ukuthi lenqubo ichazelwe futhiivunywe yiwo wonke umuntu okhona. Kumele kube nezindlelaezanele zokuhlola ukuqinisekisa ukuthi kungenzeki ukungahambisingendlela. Ukubalwa kwamavoti kumelwe kwenziwe okungenaniabantu ababili.
Omasipala abaningi basebenzisa lenqubo. Ngobaukusebenzisa indlela yokhetho egcwele kuyabizafuthi kuthatha isikhathi eside.
Lokhu kuzofuna inqubo emile eholela okhethweni, kufakwenokushicilela amaphepha okuvota, kungaamabhalothi nokunye.
Kuyaphakanyiswa ukuthi ilungu kumele lisebenze ekomidiniiminyaka engadluli kwemithathu. Lokhu kuzosiza ukwenzaukuqhubeka komsebenzi kodwa khona lapho kube kuvumelaukungena kwemiqondo emisha nokwakheka kwabantu abaningiemphakathini ngesikhathi sokhetho loHulumeni basekhaya.
Umkhandlu uzonquma ukuthi ubulungu kuqala nini buphele nini.
Kumele kubhekelwe nezindleko zokuthuthukisa nokuqeqeshaamalungu ekomidi.
Iziphi izinqinamba ezikhona esigcemeni sakho ezingavimbaikomidi lesigceme ukuthi lisebenze ngendlela eyiyo.
Ukuzinikela kwamakhansela (ingabe amakhanselaazinikeleyo ekuboneni ikomidi lesigceme lisebenza)?
Ukuze kusebenzeke kahle?
Ezobulili ungabe abesifazane bameleke ngokulinganayo?
Yini ocabanga ukuthi ingenziwa ikomidi lesigceme sakhongalezizinkinga?
Iyiphi indima edlalwa imikhakha emithathu kahulumeni?
Ukuxhumana kweminyango kaHulumeni kuyikhuphula kanjani intuthuko yomphakathi?
Ubandlululo emzansi Africa lwashiya izimpawu zalo kuyoyonkeimikhakha kaHulumeni ikakhulukazi leyo yoHulumeni basekhaya.
Inqubo yenguquko obandlululweni kuHulumeni wasekhayawentuthuko idinga ukuzimisela, ukuzinikela nokuzidela kubobonkeabaphathiswa ababalulekile ikakhulu abaphuma emphakathini, kwezamabhizinisi nakosopolitiki.
d Ihloniphe izikhundla, izinhlangano, amandla nemisebenzi kaHulumeni kwezinye izindawo.
Ukugwema ukumangalelana kwezomthetho.
Ake sibheke izindima nemisebenzi yemikhakha emithathukaHulumeni nokuthi ingayikhuthaza kanjani intuthuko yomphakathi.
Imithetho nezinqubomgomo ivunywa amalungu esishayamthethosikazwelonke kanye nesigungu sikazwelonke sesifundazwe(NCOP). Isishayamthetho sikazwelonke sakhiwe amalunguephalamende, akhethwa njalo emuva kweminyaka emihlanu.
Isigungu sikazwelonke sezifundazwe sakhiwa abameleizishayamthetho zezifundazwe noHulumeni basekhaya.
Yonke iminya ngo ilungisa isabelo sezimali somsebenzi wawo.
Lezabelo zifakwa ndawonye esabelweni sika zwelonke umnyongooqondene nezezimali futhi kumele ivunywe iphalamende.
UHulumeni kazwelonke kumele aqikelele ukuthi kube khonaukufanisana nokuvumelana phakathi kwayo yomiththu imikhakhakahulumeni. Kumele akhe umhlahlandlela, wokuqapha nokubhekala amaphutha lapho ohulumeni bezifundazwe nabasekhayabengenza khona imisebenzi yabo.
Izifundazwe zinezimo nezinselelo ezahlukene ezibhekene nazo emsebenzini wazo wokusekela omasipala abangaphansi kwabo.
Isishayamthetho sibuye sidlulise isabelo sezimalli njalo ngonyaka.
Izishayamthetho zikhethwa ngokhetho lwezifundazwe olubakhona umakukhethwa uhulumeni kazwelonke njalo emiva kweminyaka emihlanu.
UNdunankulu ukhethwa isishayamthetho bese yena eqoka abaphathiswaukuba izinhloko zepolitiki kulowo nalowomnyango wesifundazwe.
Ibuye ibophezeleke ukuqinisa ukuthi izinhlelo zomasipala nezesabelosezimali kunikeze ngokushesha izidingo zomphakathi futhi kukhuphuleintuthuko yezenhlalakahle nezomnotho zomphakathi njengoba kufunekaesigabeni 153 somthethosisekelo (ukusungula imisebenzi yomasipala).
Izifundazwe zinendima ebucayi yokwakha amandla omasipala okuphathaezezimali nokungenela uma kunesidingo ukuze kuqiniseke ubuqothokwezezimali.
Ukubuyisela umasipala esimweni esiphilayo kwezezimali nomaukuqiniseka ukuthi kukhona ukusimama kwezezimali.
Ukugwema inkohlakalo nokuphatha budedengu.
Izakhamuzi nemiphakathi bakhathazekile ngezindawo abahlala kuzo, bakhathazeka ukufinyelelela ezinkonzweni, nasemathubeni ezomnotho, amandla okuhamba, ezokuphepha, ukungabibikho kokungcolisanokucinana, ukusondelana nezizinda zezenhlalakahle/ezemidlalonokunye.
Wonke umzansi Africa uhlukaniswe waba omasipala bezindawo.
Kulowo nalowo masipala kuneziphathimandla nabasebenzi bakamasipala abenza umsebenzi kamasipala. Umkhandlu wakhiwengamalungu akhethiwe okuyiwona amukela avume izinqubomgomonemithetho yomasipala endaweni yawo. Umkhandlu kumele udluliseisabelo sezimali sika Masipala minyaka yonke. Kumele futhi banqumengezinhlelo zentuthuko nokwethulwa kwezinsiza komasipala babo.
Umsebenzi womkhandlu uhlanganiswa usodolobhu (meya) okhethiweumkhandlu. Usodolobha usizwa ikomidi elikhulu noma ikomidi lemeyaelakhethwa ngamakhansela. Imeya nekomidi lemeya libuye lingameleumsebenzi wemenenja kamasipala nezinhloko zeminyango.
Izindawo zasemadolobheni kufanele zakhe izindawo okuhlalwa phakathi kwazo, ukusiza ukuhlanganyela kulawomaqembuayengenemathuba ngokwezenhlalo nezomnotho wedolobha. Kufaneleubuye uphakamise ukuqinisa ukuhlanganisa ukusebenza namakhonoaxubile. kumele bahlele futhi babhekelele ukuhlangabezana nezimoezikhona nezizayo zokusebenzisa izindawo nezidingo zokuthuthukisaizinqalasizinda zezindawo zokuhlala, zezohwebo, nezemisebenzi.
Izindawo zamadolobha amakhulu zidinga ukucabangela nokuhlinzekelaizidingo zenani labantu elikhula ngesivinini esikhulu.
Ukuqhubekisa intuthuko yezomnotho yendawoUHulumeni wasekhaya angadlala indima ebalulekile ukukhuthazaukunikezela ngemisebenzi nokukhuphula ezomnotho zendawo.
Ukubhekelela izidingo ezinqala ngokuletha izinsiza ezisezingenieliphezulu, ezibiza kahle, futhi nokwakha indawo ibe indawo emnandiyokuhlala nokusebenza kungaba isiqalo esibalulekile.
UHulumeni wasekhaya kumele aphinde abuyekeze izinqubomgomoezikhona nezinkambiso ukukhuphukisa intuthuko yendawo kwezomnothofuthi ahlolisise icebo lawo lokuletha izinsiza zezomnotho.
Ukuhlinzeka umphakathi ngamandla nokusebenzisa amafa endawo.
Obunye bobuqatha bohlelo lwentuthuko oludidiyelwe ukuthiluqhakambisa ukuxhumana phakathi kwentuthuko, ukunikezela nentandoyeningi. Ukwakha intando yeningi ekuhlaleni kuyiqhaza elibalulekilelohulumeni basekhaya.
zokuxhumana njalo nezakhamuzi, amabhizinisi namaqembu omphakathi.
Kulindeleke ukuthi omasipala bakhulise ukwethulwa kwezinsizangaphakathi kwesimo samafa akhona. Nakuba ukuqeqesheka kungabaenye yezindlela zokuthola lokhu, enye, eyokusebenzisa lowomnothoongeziwe esabelweni sezimali kudlulwe nezigaba ezizimele, imiphakathi, izinhlangano zabaxhasi bomhlaba, ukukhuthaza intuthuko yemisebenziekhishiwe eqalwe uhulumeni wasekhaya, imiphakathi kanye nezigabaezizimele kodwa ezingaxhasiwe uhulumeni wasekhaya.
Bheka isijobelelo 7 ukuthola imininingwane yokuxhumana neminyangoehlukahlukene yesifundazwe.
Lemikhakha ehlukene oyibhale ngenhla isebenza yodwa nomaisebenza neminye imikhakha kaHulumeni?
Ukusizana komasipala bebodwa nakho kubalulekile.
Umthethosisekelo uyabavumela omasipala ukuthi bakhe izinhlobozezinhlangano zomasipala.
Emoyeni wokubusa ngokubambisana, uHulumeni kazwelonkenowesifundazwe kufanele asekele futhi baphakamise indimayentuthuko yohulumeni basekhaya.
Yini umgogodla wezomthetho wokuthuthukiswa kwamandla?
Yini ukuthuthukiswa kwamandla?
Kungani amakomidi ezigceme edinga ukuthuthukiswa kwamandla?
Yini umasipala angayenza ukuthuthisa amandla amakomidi ezigceme?
Umthethosisekelo ubeka impoqo kuHulumeniukudlala indima ekwakheni amandla kaHulumeni wasekhaya.
sekele futhi baqinise amandla omasipala bakwazi ukuphathaizindaba zabo, basebenzise amandla abo bese benza nemisebenzi yabo.
ukwenza imisebenzi yabo bese besebenzisa amandla abo laphoamandla engenele khona.
Ukuqhubeka la, umthetho wezakhiwo zikamasipala ubeke futhiisibophezelo kumasipala wesigodi ngamunye sokwakha.
amandla okusebenza komasipala basekhaya endaweni yaboyokwenza imisebenzi yabo kanye nokusebenzisa amandla abolapho kushoda khona amandla okusebenza.
eminyangweni kazwelonke kanye nesifundazwe soHulumenibasekhaya kanye nomasipala besifunda.
ukuphatha noma ngabe imuphi umkhakha kaHulumeni, izinhlaka zombuso, ne misebenzi ehlongozwayo yomphakathi kufanele inamathele emigomweni yokuphatha komphakathi.
Umthethosisekelo ukubeka kucace ukuthi zonke izikhundla zikaHulumeni nazozonke izinhlaka ngaphandle kwesisebenzi sezomthetho banomsebenzi wokwandisa amandla kaHulumeni wasekhaya nesikhundla sikaHulumeni esisesimweni sokugcina izimpilo zabantu baseNingizimu Africa ngokunikezela ngezinsiza ezifanelekile.
Ngokomthethosisekelo omasipala abathuthukayo ilabo ababonakala benamandla okubusa izindaba zoHulumeni basekhaya baleyomiphakathi bezisusele ngokwabo, bengabanjiwe yilutho kodwa besekelwe ngendlela enqala yobudlelwano phakathi koHulumeni, noHulumeni kazwelonke nowesifundazwe.
Amandla angabonakala njengento engenzeka.
Amandla angabuye asho amandla omuntu, amandla enhlangano kanye namandla ezendawo.
Lawo ngamandla atholakala enhlanganweni ethile. Afaka amafaabantu (amandla omuntu) kodwa futhi ifaka ubuholi obunamacebookuphatha, injongo yenhlangano, ukukhanyiswa kwendlela, ukukhumbula ngenhlangano, ukuzethemba ngaphakathi, ukuhlanganyela, ubudlelwano boHulumeni, izinhlelo zamafa izakhiwo, izinkambiso, isikompilo, namandla ezomnotho.
Lokhu akusho ukuthi omasipala bangeke balinganiswa noma ukuthiezinye izidingo zamandla ngeke zaphathelana nohlobo lonke, kushoukuthi omasipala kumele baqhathaniswe nezindlela ezifanelekile.
Ukuzimisela ekukhuliseni amandla.
Lelibhukwana libuka lijule emandleni ewonke kaHulumeni wasekhaya.
Badinga ukuqonda ngezindima abazidlalayo kanye nezibophoekubaqiniseni.
Ukuzibandakanya komphakathi ekubuseni kufanele kwakhiwe bese kuqiniswa.
Yenza uhlu lwezinto ongazicabanga.
Ukuthi uhlelo lokuthuthukisa amandla nokuqeqeshwa kumelelwakhelwe umuntu nomuntu wekomidi lesigceme.
Isabelo sezimali sonyaka sohlelo lokuthuthukisa amandlanoqeqesho kumele silungiswe ngokohlaziyo lwezidingo..
Izinqubo zemihlangano, yobumbano efaka, ukuthathwakwamaminithi, ukubhala umbiko, kanye nokubhala icwadi.
Ukuphatha okufaka amakhono omsebenzi wobubhalane, amakhono okuphatha, ukuphathwa kwamabhuku, ezokubalwakwezezimali.
Ngabe lokhu kuyazenelisa izidingo zakho zokuqeqeshwa?
Uma kungenjalo, bhala ukuthi yikuphi okunye ocabanga ukuthiwena noma amalungu ekomidi adinga ukuqeqeshwa kukhona.
Kuyithuba futhi lokuthi nazane khonanizokwazi ukuqala ukwakha ithimu ebukhali.
Ukwenza isabelo sonyaka sokuthuthukisa amandla kanyenohlelo lokuqeqesha okuhambisana nokuhlolwa kwezidingoolwenziwe.
Yakha isiko lokunikezana ngamakhono- khuthaza amkhanselaesigceme ukunikeza ngamakhono abawathole ekuqeqesheninoma/ kanye nolwazi kwamanye amalungu ekomidi lesigceme.
Iyini inqubomgomo yomphakathi?
Izinqubomgomo zibhekene nemicimbi ezokwenzeka esikhathiniesiphambili lokho kususelwa emicimbini yamanje neyakudala.
Ukwakhiwa kwenqubomgomo kaHulumeni wasekhayakuwumphumela kwezinhlelo zokuhlela ezithathwe umasipala.
Isakhiwo sokuphatha omabhuku nokubekwa kwabasebenzi.
Umkhandlu kumele futhi ukhombise ukuthi imaphi amafa angalethwa ukuzosiza leziziphathimandla ekwenzeni imisebenzi yazo.
Iyini imisuka yenqubomgomo yomphakathi?
Umjikelezo wokwakhiwa kwenqubomgomo uqala ngokukhonjwakanye/noma ukulangazelela udaba oluthize olubikezela isidingozokucabanga ukwenza okuthile.
Umthethosisekelo udinga ukuthi yonke imikhakha kaHulumeniyenze imisebenzi yayo ngokulawulwa okuvunyelwe isigaba 41.
Yonke imikhakha kaHulumeni itshelwa ukuthi mayisebenzisanengokubambisana ngokwethembana nagobuqotho ngokusizana nokusekelana, itshelane, ibuzane ngezindaba ezithinta yonkefuthi bahlanganise izenzo zabo.
ICAO nezinhlangano zemisebenzi zehlabathi ekwakhiwenikwenqubomgombo imikhandlu kamasipala, esikhathini esiningiingeke ize ngqo. Lapho uHulumeni wethu kazwelonke ubonakufanele ukwamukele imithetho ebekwe amaqembu ehlabathi, nemithetho iyosebenza bese iba nomthetho emikhandlwini yomasipala ngoba ikhona emthethweni kazweloke.
a Khomba umsebenzi ngokomthetho womkhandlu ukwamukela inqubomgomo enjalo.
Umkhandlu ngeke wamukele inqubomgomo ukuphendula izidingozomuntu oyedwa kodwa imifakela eyenziwe umuntu oyedwaingakhombisa izidingo zabantu abaningi emphakathini, kungakho kungafanele ishaywe indiva.
Amaphephandaba nabanye bezindaba: indima yamaphephandaba nabezindaba ekwakhiweni kwenqubomgomoakumele ibukelwe phansi. Amqembu azimele ajwayele ukulawulaamaphephandaba nezindaba. Imibono yalamaqembu neminye imibono ephikisanayo iyavela lokhu bese kwenza umkhandlukamasipala ubone izidingo bese uyazibheka futhi lezizidingo.
Umkhandlu akufanele uvume nje imibono evela ezindabeninjengeqiniso kuze kube ukuthi usuzenzele ngokwawo uphenyolokuqinisekisa amaqiniso futhi uthole ukuthi lemibono iyiyo ngempela na.
Ukuthintana nabanye omasipala asebenayo inqubomgomo.
Abazimele abakhuluma ngezindaba zokuqasha nezinye izindaba namanyunyana.
Imihlangano yokubonisana nomfela ndawonye uma ikhona.
Uhlelo lokuqala umsebenzi kubekwe izinsuku ezihleliwenjll.
Ucezu olubalulekile ekwakheni kwenqubomgomoukumbandakanywa kwabo bonke abathintekayo ohlelweni.
Umphakathi ungaletha futhi amacebo, iziyalo nezikhalongokubhala noma ngomlomo emkhandlwini kamasipala futhibangafuna ngekani impendulo esheshayo kulokhu. Amakomidi ezigceme kumele asebenzise futhi uhlelo lwe IDP isiza ukuqinisaintando yeningi bese kuba noshintsho lwezikhungo ngoba izinqumozithethwa ngentando yeningi futhi ngendlela enganamfihlo, kuzokuba zithathwe abantu abathile abancane.
Umasipala angaqikelela kanjani ukuthi izinsiza azinikezayo ziyalondeka futhi zingakhokheleka kalula?
Ubani okubhekeke ukuthi anikeze izinsiza?
Yiziphi izinto okufanele ziqikekelwe ngaphambi kokucabanga ukuthi yiluphi uhlelo lwezinsiza olunguthathwa?
Yini indima edlalwa umasipala ekunikezeleni ngezinsiza?
Yini indima yamakomidi ezigceme ekunikezelweni kwezinsiza?
Yimiphi imithetho elawula umasipala ekunikezelweni kwezinsiza?
Ngenxa yemiphumela loHulumeni basekhaya olwenzeka ngomhlaka5 Desemba 2000, omasipala eningizimu Africa yonke bebesohlelwenilokuguqula ohulumeni basekhaya ukuze baqiniseke ukuthi babhekelelaizidingo zemiphakathi abayisebenzelayo.
Isibophezelo komasipala ekuhambiseni izinsiza emiphakathiniabayimele itholakala kumthetho sisekelo nasemthethweni ephumakumthetho sisekelo.
b Ukuqikelela ukunikezela kwezinsiza emiphakathini ngendlelaezizobondla isikhathi eside.
Ukwethulwa kwemisebenzi kodwa-ke akulula ngaphandle kwemalieyanele kanye necebo lokuhlela owunamandla ukuze kube nesikalosenanini lemali eqongelelwe izindleko, ukuqhuba umsebenzisi, ukukhanda kanye nemali etholakalayo ebuyayo.
Imisebenzi yomphakathi kahulumeni wasekhayaidinga ukuthi abasebenzi bakamasipala bakhe besebegcina izinqalasizinda njengemigwaqo, amanzi, nokunikezela, nokushabalaliswa kwamandla kagesi.
Kwezinye izindawo umkhandlu yiwona okubhekweukuthi unikezele ngogesi. Eminye imikhandlu ithengaugesi kwabanikezela ngobuningi bese bewudluliselaemiphakathini yawo. Ukudayisa ngogesi iwonamthombo wokungenisa imali komasipala basekhaya.
Omasipala kumele babhekele ukuthuthwa kwendle yabantu. UHulumeniwasekhaya wakha ebese egcina amapayipi endle ahlukanise amanziezikhukhula nokungcola bese ewahlanza amanzi angcolile.
Izinsiza zomphakathi zifaka izinhlelo zokuqwashisa umphakathiezintweni ezifana nobugebengu, ingculazi, ukubhema uhlelo lwemfundoyabadala, kanye nokwakhiwa kwezikhungo zomphakathi, imitholampilo, izinkulisa nezikole zojahidada, lezizinto zibalulekilekwezenhlalakahle yomphakathi. Ziningi izindlela zokuhlela lemisebenzi.
UHulumeni wasekhaya angaba negunya lukuhlela nokuphatha izindlelazokuthola imixhaso / usizo lwezemali kodwa lomsebenzi udidiyelwaezingeni lesiFundazwe. Kodwa-ke, Uhulumeni wasekhaya angasekelaizinsiza zomphakathi ezisemphakathini noma ezenziwa umphakathi.
Kwezinye izindawo ikakhulukazi ezindaweni zasemadolobheni, oHulumeni basekhaya baxhasa ukuhanjiswa kwezinsizaezinhlobonhlobo zamasiko. Ukuthi lezizinsiza zamasiko zihlelwa kanjani bese zihanjiswa kanjani kuhluke ngomasipala kodwaokujwayelekile ukuthi izinqinamba zezezimali ezibhekene noHulumenibasekhaya ziyabaphoqa ukuba benze / badale amaqhinga okunikezelabaqinise izinsiza zamasiko.
UHulumeni wasekhaya futhi ubhekeke ukuthi aqikelele ukuthiukuxhumana emigwaqeni phakathi kwezindawo ezahlukahlukenekuhleleke ngokucabanga nokuthi izindlela ezahlukene zokuthuthaziyacatshangelwa. Indlela ephusile yokuphathwa kwezokuthuthaibalulekile ukuze kuqiniseke ukuphepha kwabagibeli nokuphathwakwezokuthutha kubalulekile ekuphephiseni abagibeli namathubaamabhizinisi akhulayo.
Lempoqo ifaka ukubhekela ukungalingani kwakudala (okwadalwaubandlululo) futhi kufanele iqiniseke ukufinyelela okungenaniemisebenzini ngendlela engabizi kakhulu. Kuloyo okwenzelwa yenangalesosikhathi futhi omasipala kufanele baqikelele ukuthi izinsizaziyokondla abantu isikhathi eside.
Izinyathelo ezingathathwa omasipala ukuqikelela ukuthi izinsizaziyabondla abantu isikhathi eside futhi ziyenzeka.
Umasipala yiwona mkhakha kaHulumeni oseduze nabantu, bakhethweabantu ukubamela ngakho kufanele babone ukuthi izinsiza ziyahanjiswaemphakathini. enye indlela umasipala angenza ngayo ukunikezaizinsiza yena uqobo ngokusebenzisa imali yabo, abasebenzi, nemishini.
Ukuhlela ezezimali ukuze umkhandlu ukwazi ukuthola ukuthi ungakhokha kangcono kanjani ukhokhele ukuba ngconokwezinsiza nokwandisa nowokuthi ungayithola kanjani iqophelolomsebenzi olingana nemali yabo.
Lendlela ingabuye ibize uma ngabe umasipala enesizinda semaliencane namanye amafa.
Ukunikeza umsebenzi wokusebenza ngaphansi komunye nomangegxenye yomsebenzi enye indlela engcono yokwehlisa izindlela.
Ikakhulukazi ezintweni ezidinga imali eningi.
Lena indlela ethatha isikhathi eside. Kulokhu umasipala ungenaesivumelwanene esiyiminyaka ewu 20 kuya ku 30 nenkampani ezimeleukuzalisa nokubheka umsebenzi wonke. Isibonelo okuyiso kungabaukwakha nokusebenzisa indawo lapho kuchithwa khona indlelaezosebenzela indawo ethile imele umasipala.
Okuyikhona okubalulekile okufanele kuqikelelwe yizinga lomsebenziozobe wenziwa.
Kuwumsebenzi wekomidi lesigceme ukuthola ukuthi umphakathiuthini ngemisebenzi eyisidingo endaweni yabo nokuthi iziphiizidingo eziqondene nabo.
Omasipala kufanele bahlaziye ukuthi yini isilinganiso sabosentengo yemisebenzi eyisidingo yamahhala, yiziphi izabeloabazitholayo nanokuthi yisiphi isizinda sangaphakathi samafaabo. Lokhu kuzobasiza ekubatsheleni ukuthi yikuphiabangakwenza nanokuthi iyiphi indlela engcono yokwenza lokhu.
Omasipala kudingeka benze lokhu ukuqiniseka ukuthi imiphakathiyabo ithola izinsiza ngokwanele.
Thola izidingo zamakhasimende kanye nokubaluleka kwayo.
Ukunikeza kuthinta izinqumo ngamafa ngakho-ke kubalulekileukuzwa uvo lomphakathi ikakhulukazi kulabo abekade bencishiweukuthola amathuba emisebenzi kanye nabantu abangathulakunzima ukuphumela obala bazikhulumele. Izindlela ezifanelekilezokuqoqa ulwazi kufanele zisetshenziswe njegokuthi -ukuzigcwalisela amaphepha anemibuzo angeke kulunge umakubuzwa abantu abangafundile ngezidingo zabo.
Thola isizinda sezinsiza ezenziwayoThola ulwazi ngezinga lemisebenzi eyenziwayo ukuze wazi ukuthiukunizekezelwa kwemisebenzi kungenziwa njani ngcono.
Yimiphi imisebenzi enikezelwayo, kuziphi izindawo futhiiziphi izindawo ezintenga-ntengayo emisebenzini eyanele.
Bama isikhathi esingakanani abantu ngaphambi kokuthibabonwe.
Kuthatha isikhathi esingakanani ukwenza amalayisensi.
Ngabe ulwazi lubhalwe ngolimi olwaziwa abantu.
Thola izikhala zokwenza ngconoKuyohlala kenesikhala phakathi kwezinsiza ezenziwayo kanyenalezo ezifunwa abantu. Okubalulekile ukuvala igebe-ngamafa amancane.
Izimali kufanele zitholakale noma zabiwe kabusha uma zingasetshenziswa ngendlela, ukuqikelela ukuthi izingalomsebenzi kufinyelelwe kulo.
Nokwenza iminqumo yokuhlola ukusebenza ekunikezelweningemisebenzi.
Imithetho yokunikeza izinsiza.
Izinsiza ebantwini kufanele zisuselwe emthethweni wokunizela ngezinsiza.
Ukubandakanya umphakathi ekutholeni izidingo zawolokhu kusho ukuthi umasipala uyahlonipha ukuqhubekakwentando yeningi bese inyanzeleka ebantwini bamasipalaokuleyondawo.
Ukuqikelela ukuthi ukwabiwa kwamafa kuzozonkeizikhundla zikahulumeni kuyalingana futhi kulungile.
Ukukhuthaza izindlela zokuphatha ezakhayo ezidalaimpumelelo enhle emphakathini.
Kufanele kuxoxiswane nabantu mayelana nezizinga nohlobolwezinsiza zomphakathi ozitholayo futhi uma kwenzeka banikezweithuba lokubheka izinsiza ezinikezwayo.
Abantu kufanele batshelwe mayelana nezinga lezinsiza abazozithola ukuze bazi ukuthi kufanele balindeleni.
Abantu kufanele bafinyelele ngokulinganayo ezinkonzweni.
Abantu kufanele baphathwe ngenhlonipho nangokucatshangelwa.
Abantu kufanele banikezwe ulwazi olugcwele oluqondile mayelana nezinsiza zomphakathi okufanele bazithole.
Ukuvuleleka nokuphumela obala.
Abantu kufanele batshelwe ukuthi amandla ezweni lonke, ezifundeni, nomphakathi uphathwe kanjani, kubiza malini nanokuthi ubani ophethe.
Uma ngabe izinga lezinsiza elithenjisiwe lingakhishwanga kufanele kuxoliswe kubantu, banikezwe incazelo egcwele nesithombululo esisheshayo nesiphusile futhi uma abantu bekhonondile, kufanele bathole impendulo enozwelo, enomphumela omuhle.
Izinsiza zomphakathi kufanele zinikezwe ngokonga nangobuciko ukuze kunikezwe abantu okuyikhona okulingene nemali.
Kuyini ukuhlanganyelwa kwezinsiza zikaMasipala?
Kungani kunesidingo sukohlanganyela izinsiza zikaMasipala?
Iziphi izindlela noma izinhlobo zokuhlanganyelwa kwezinsiza zikaMasipala?
Lusebenza kanjani uhlelo loku ukuhlanganyelwa kwezinsiza zikaMasipala?
Umphakathi ubandakenya kanjani ohlelweni lokuhlanganyela kwezinsiza zikaMasipala?
Umthethosisekelo uthi oMasipala banomgomo wokuqinisekisaukuthi bonke abantu bendawo banikiwe izinsiza zokwanelisa izidingo zabo ezinqala (njengamanzi, ugesi ukwakha nokugcinaizakhiwo njll.) Noma ngabe uMasipala uyaziletha noma ngabeakazilethi izinsiza noma ukhetha ukungena esivumelwaneninenkampani ezimele, umsebenzi usahleli phezu kwamahlombeakhe.
Kunezinhlobo ezahlukahlukene lapho umasipala angaletha ngazoizinsiza. Omasipala abakhudlwana banokuletha izinsizangokwabo kodwa omasipala bazodinga ukuthola izindlelaezifanelekile ezixubile zokuletha izinsiza. Amathuba okukhetha izindlela zokuletha izinsiza kumele alawulwe ngezindlela ezicacileezibekiwe njengenani, isimo, kanye nezinjongo zesimo sezomnothosendawo zikamasipala.
isophe ukunika uhlaka olucacile lokuqoqa nokuthatha izinqalasizinda zezinhlangano zomphakathi, CBOs, NGOs, nezizimele ekuphokopheleni ukuhlangabezana nezinjongozentuthuko yezwe lonke.
kuyisivumelwano phakathi kukamasipala nenkampani yemisebenziezimele. Inkampani yemisebenzi ezimele ingaba abaphetheamandla omphakathi (njengebhodi lamanzi noma umasipalawesifunda), inkampani ezimele, inhlangano engeyona ekahulumeni(NGO), inhlangano yomphakathi(CBO).
Ikhono elikhulu lichaza ukuthi ngokubanakalayo imisebenzieminingi ingenziwa ngemali esesabelweni sezimali somkhandluemisiwe. I-MSP ibuye ivumele imikhandlu yomasipala ukuthiyehlise izindleko zokuboleka imishini, ukukweleta, izintengo, nezinhlelo zokunikwa amalayisense ngemishini.
Isivumelwano esibhaliwe phakathi kukamasipala nenkampaniezimele yangaphandle kungathatha izindlela eziningi. Nomangabe iyiphi indlela umasipala ayikhethayo, kumele njalo ibesemgqeni nezinjongo zokuphakamisa izinga lemisebenzi, kuzekudlulele ebantwini bendawo abengenayo lemisebenzi futhiinikwe ngenani elamukelekayo.
Isivumelwano esibhaliwe sasayinelwa somsebenzi siyisivumelwanophakathi kukamasipala nenkampani ezimele ukwenza leyongxenyeyomsebenzi kamasipala ngesikhathi esifushane esikaliwe (unyakanoma iminyaka emibili). Umasipala isabelo sezimali ibhajethibese elusa umsebenzi wenkampani ezimele ukuqinisekisa ukuthiinkampani ingeyohlobo oluhle futhi yenza umsebenzingokulawulwa isabelo sezimali.
Isibonelo: Isivumelwano sokukhanda nokugcina amathuluzikamasipala.
Ukukhipha izinkontileka kuphumelela uma omasipala becacisilefuthi bebeke ngqo ukuthi uhlobo luni lomsebenzi abalufunaenkampanini, futhi babe nezindlela zokuphatha isimo sethendanentuthuko yesivumelwano kanye nokwalusa ngendlela eqinisekisaukuthi izinhloso zikamasipala zigciniwe yini.
Isibonelo: isivumelwano sokuphatha ukuthuthwa kukadoti, laphoinkampani ezimele inesibopho sokuphatha uhlelo lokuthuthaudoti ibe isebenzise izisebenzi namathuluzi kamasipala.
Ngaphansi kwesivumelwano sezimvume inkampani ezimeleithatha ukuphatha, ukwenza, ukukhanda nokubhekelelakomsebenzi othize. Inkampani kulindeleke ukuthi ifake isambasemali ezinkulu ukwandisa nokuthuthukisa umsebenzi.
Isibonelo: Inkampani ezimele kungadingeka ukuthi yakhe uhlaolusha lokulethela indawo amanzi.
Yakha-sebenza-nikezela (inkontileka yakha impahla), iyisebenze okwesikhathi esithize bese inikezela kumasipala.
Encintisanayo, engabandlululi, esobala, elingene futhi eyongayo.
Anike zonke izinkampani ezizimele ezinesifiso ithubaelilingene ukuthola ulwazi olufanele ukuze zifake izicelo.
Anciphise amathuba okukhwabanisa nenkohlakalo.
Emuva kokuthi isikhethiwe inkampani ezimele, umasipala kumeleesisekelweni semiqulu yokufaka isicelo, kanye nokunye okufakiwe, izijobelelo noma izichibiyelo ebezinikwe zonke izinkampaniezifake isicelo bese idlulisela imikhawulo nezimiselo zokugcinazesivumelwano sokwenza umsebenzi kuleyonkampani esikhethiwe, uma sekuphumelele lokhu bese ungena esivumelwaneninaleyonkampani ekhethiwe ngezimiso ezibekwe emiqulwiniyokufaka isicelo.
Incazelo ngamalungelo nezibopho zamacala omabili..
isibonelo, enkontilekeni yokuthutha imigqomo kadoti, inkampani ezimele kungafanele ibe nezala zikadotiezindaweni ezikhonjiwe bese ichitha ngezikhathi ezithile ngesonto.
Incaciselo yokuthi inkampani izoyithola nini inkokhelo.
Kumele sisho futhi ukuthi umasipala unelungelo lokuhlolaumsebenzi wenkampani ukuqinisekisa ukuthi yenza lokhoemele ukukwenza na. Uma umsebenzi ungenziwe ngendlelaegculisayo, umasipala unelungelo lokuthatha izinyatheloezithize.
Umsebenzi obaluleke kakhulu kamasipala ngesikhathikusetshenzwa ukwelusa umsebenzi ukuqinisekisa ukuthi zifezekileyini zonke izidingo kanti futhi nabantu bathole ingxenye nesimoesifanelekile somsebenzi.
Seluse njalo ngenyanga ukwenziwa komsebenzi inkontilekangaphansi kwesivumelwano.
Imiphakathi nezinhlangano zawo ineqhaza elibaluleke kakhuluekuhleleni nasekusebenzeni kwamaMSP.
Ukusiza umasipala ukuthatha isinqumo esiyiso sokuthiimiphi imisebenzi okumele yandiswe futhi ithuthukisweikakhulukazi ngesikhathi sokuhlela bese ugcizelela ukuthiumkhandlu ubonisane nomphakathi ngesikhathi uthathaisinqumo.
Imiphakathi noma abakhulumeli bangadlala indimaekulinganisweni kwenkampani ezimele engakhethwa, ekungeneleni kwemiphakathi ekwenzeni imisebenzinasekulusweni kwemisebenzi yezinkampani ezizimele.
Ngaphambi kokuthi umasipala angenele isivumelwanonenkampani ezimele, umphakathi waziswe ezindabeni.
Inkampani ezimele ikhethwa ngesimo sethenda esezingenieliphezulu, ekufanele ingabandlululi, ivuleleke futhi ibenentengiso ekahle.
Ukuqinisekisa ukuthi imibono yabantu bendawo ibhekeliwe, nokuthi umkhandlu ubheke ngqo ekuthuthukiseninasekwandiseni imisebenzi lapho kudingeka khona kakhulubese uthola nentengo yemali.
Iziphi izindlela zeMSP ezisetshenziswa umasipala wakho?
Iliphi iqhaza elabanjwa ikomidi lakho lesigceme kulenqubo?
Ubani okumele akhokhele izinsiza?
Yini indima edlalwa ikomidi lesigceme kuloluhlelo?
Ngokuhle kakhulu umasipala uyafuna ukuthola umvuzokwimiphakathi yasekhaya ayisebenzelayo, owanele inani lezinsizaabazinikezayo. Lokhu ngesinye isikhathi kuthiwa ukukhokhelwakukaHulumeni wasekhaya futhi kuyabonakala esabelweni sezimalizikamasipala.
Ngendlela nathi singabazali ababophezekile sikhokhela izintoezifana nentela yendlu, ugesi kanye namanzi, ukudla, yimfundofuthi kufanele senze isabelo sezimali emholweni yethu ukuqinisekaukuthi sizikhokhele lezizidingo. Umasipala kufanele abe nesabelosezimali ukukhombisa ukuthi ungamelana nezindleko zokunikezaizinsiza emiphakathini ozisusela emalini oyitholayo.
Umasipala unemithombo emithathu yokuqoqa izimali. Lena, iyona eletha kakhulu izimali ozidingayo ukuze wenze imisebenziyawo. Inkokhelo yomsebenzi, intela yendawo kanye nokukolekwakwezinhlawulo.
UHulumeni wasekhaya uyisigaba sikahulumeni esisondelenekakhulu nomphakathi. Lesisigaba sikaHulumeni sinesibophezelosokuletha izinsiza ezidingakalayo lezo ezidingwa umphakathi, njengamanzi, imiphambo yendle kanye nokuthuthwa kukadoti.
Umbuzo ukuthi: iqhamuka kuphi imali yokukhokhela lezizinsiza?
Impendulo ilula, ivela emphakathini lowo othola lezozinsiza.
Kodwa-ke akwanele ukutshela abantu ukuthi kumele bakhokhe, umasipala kumele atshele abantu ukuthi imalini okumelebayikhokhe futhi bakhokhelani. Ama-akhawunti ezinsiza, lawoathunyelwa kubathengi akhombisa ukuthi bakweleta malinikumasipala, kumele aqonde ngqo, aqondeke kahle futhi abenayoyonke imininingwane. Kumele alungiswe bese ethunyelwangosuku olufanayo njalo ngenyanga. Kubalulekile futhi ukuthiumasipala ukhombise ukuthi ungaphendula ngezimali eziqoqiwefuthi ungaziphatha kahle.
Inselelo uHulumeni wasekhaya abhekene nayo ileyo yokuthikumele abe sesimeni esihle sezimali futhi esilondolozekayo.
Ngaphandle kokuthi omasipala babeke futhi bagcine izinhlelozokuphatha izimali ezifanele, lenselelo iyoqhubeka ukuba inhlosoengafezeki.
Kunciphise ukungakhokhi futhi kukhombe nabangakhokhi.
Ukuqinisekisa ukuthi wonke umuntu uphathwa ngendlelaengabandlululi futhi esebenza kahle.
Izinqubo nezindlela zokuqondisa abakweletayo.
Izinqubo nezindlela zokuqoqa izikweletu.
Ukuhlinzekela abakweletayo abantulayo okuhambisananezinqubomgomo zenhlawulo nentela yakho kanye nanomaiyiphi inqubomgomo kazwelonke ngabantu abantulayo.
Inzalo kokusalele ekukhokhweni lapho kufanele.
Ukungezwa kwesikhathi sokukhokhela am-akhawunti.
Ukumiswa noma ukuthibela izinsiza uma inhlawulo isalele emuva.
Ukusetshenziswa kwezinsiza ngokungemthetho, ukwebakanye nokulimaza.
Izinqubo zokuqondisa abakweletayo kumele zingabandlululifuthi kube lula ukuziqonda futhi zisebenze ngokulinganayokubantu bonke.
Uhlelo lokuqondisa abakweletayo kumele lube bukhali, luqeqesheke futhi longe.
Uma lokhu kwenzeka, ukubuya kwezimali kwabakweletayokungaba ngcono.
Agqugquzele okushiwo ngabathengi ngezinga lezinsizaezinikezwa umasipala noma abasebenzela umasipala.
Anikeze abathengi ulwazi oluqondakala kalula ngezindlekozezinsiza zikamasipala, izizathu zokuthi abathengibakhokhele izinsiza, nokuthi imali eqoqwayo ngalendlelaisetshenziselwani.
Aqinisekise ukuthi umphakathi wazi ngokugcwele ukuthiazikho izinsiza zamahhala. Ngesinye isikhathi kunezinsizaezixhasiwe zabampofu.
Abone ukuthi abathengi bathola njalo ama akhawuntiaqondile akhombisa izibalo ngokuphelele ngamananiakweletwayo.
Anikeze abantu abafuna ukubuza nga akhawuntinokubhalwe kumamitha indlela elula yokufinyelela.
Anikeze izinqubo zezikhalazo ezinika zabantu izimpenduloezisheshayo.
Abone ukuthi amaphutha kuma akhawunti alungiswamashishane.
Abhekane nezikhalo ngokushesha futhi anikeze izimpendulonezisombululo ezisheshayo.
Aluse ukuqeqesheka uma kuphendulwa imibuzo nezikhalozabathengi.
Athole izindlela ezilula zokuthi abantu bakhokhele ama akhawunti abo.
Noma ubani okweleta umasipala imali ungumkweleti futhikufanele afakwe emarekhodini abakweletayo.
Ucwaningo lweminyaka kanye nama akhawuntiasedlulelwe isikhathi sokukhokhelwa.
Lokhu kujwayele ukufaka ukumiswa kwezinsiza kulowomthengi.
Insiza emisiwe ayinakuvulwa futhi kuze kukhokhwe yonke imaliesalele, kanye nengezwa ngenxa yokudlulelwa isikhathi, izinhlawulo kanye nentengo yokuqalisa insiza.
Uma umthengi engaphumeleli ukukhokhela i akhawunti yakheinsiza isivaliwe, umasipala kumele aqalise uhlelo oluhlelekilelokuqoqa izikweletu, okungagcina sekuthathwa izinyathelozomthetho.
Umthengi, ngezimo ezithize, angalungisa nemenenja kamasipalaukukhokha imali esalele ngesikhathi esithize. Umnyangowezezimali kamasipala unganikeza ulwazi olusha ngezinquboezidingakalayo.
Uma ngabe yonke imizamo, ngokwenqubomgomo, ingaphumeleli, umthengi kumele adluliselwe kubameli bakamasipala ukuzekuthathwe izinyathelo zenkantolo.
Umasipala uyobe esekhokhelwa kulemali eqoqwe endalini beseumnikazi athole lokho okuyobe kusele.
Omasipala banelungelo lokufaka inzalo kuma akhawuntiasedlulelwe isikhathi. Isilinganiso sijwayele ukubekwa ephesentinielilodwa ngaphezu kwesilinganiso semali umasipala anayoebhange.
Ukuxhumanisa okungemthetho nokuganga ngemishini yokukala.
Ukuxhumanisa ngokungemthetho kuyajeziswa ngokomthetho.
Izigangi kumele zibikwe emaphoyiseni zibekwe icala lobugebengu.
Ukuganga ngemishini yokukala nakho akuvunyelwe. Umasipalaunamandla okubeka inhlawulo kulowo obeganga.
a Umkhandlu unganikeza nje kuphela usizo lwezinsiza kubathengi 'abantulayo abahlala kuleyondawo kamasipala.
Ukuphathwa kwenqubomgomo kumele kuqeqesheke futhikonge uma kwenziwa.
f Umholo noma imali engena emndenini ehlanganisiweiyobhekwa.
Uqeqesho lwamakhono nenye imfundo eqondenenaloluhlelo kumele lulethwe ukuthuthukisa abantulayoukuze bakwazi ukuzimela ngalokho-ke kunciphe isibalo.
Umasipala ngamunye ubeka izinkambiso zakhe, ezidingekayoukuze akwazi ukuphendula ngokugcwele ngezinqumo zakhe.
Isicelo somxhaso senziwa ngegama lomuntu, kodwaizinkambiso zokuvumeleka zithinta umndeni wonkana.
Lokhu kusho ukuthi uMasipala uzibheka izimo ezihlangenezabobonke abantu abahlala kulowo muzi.
Imindeni kuphela efaka isicelo emafomini abekiwe futhiabagcina izinkambiso abangavumeleka oxhasweni.
Umholo ohlanganisiwe wamalunga omndeni alowo ocelayokumele ube ngaphansi kwenani elibekwe uMasipala.
Umasipala kumele anqume izinga loxhaso oluzonikezwa. Izingalibekeke engxenyeni elingene yesabelo leyo ebekelwe uxhasokanye nalelonani umkhandlu alilungiselele, esabelweni sakhesezimali (lokhu kungaba ingxenye yoxhaso ehlanganisiweyezinsiza ezifanele). Ngakho-ke izinga elilinganisiwe lomxhaso, ngale kwamanzi amahhala nenqubomgomo ngogesi obekwaumkhandlu, kumele liqokelwe izinsiza ezidingakalayo ngayinye, kulezi ezingezansi.
Umkhandlu kuyothi njalo emva kwezinyanga eziyisithupha ubhekeizinga lomxhaso kuye ngokwesibalo sabafake izicelo.
Eminye imikhandlu ingaze ibuye ivumele izicelo ezinomthelela ngemuva.
Kwezinye izimo umkhandlu idinga ukuthi abahlali bayo ngendlelaebekiwe bafakwe kwirejista yabantulayo.
Inselele yokuphinda kufakwe isicelo ngasososnke isikhathi, ezimweni ezinje ukuze kuqhubeke usizo noma ukuletha ushintshoesimweni ihlala phezu komndeni.
Ezimweni lapho uxhaso lwabantulayo lwenziwa ngokubekwakwezintela zempahla, izintela ngokwazo ziba indlela yokuqondisa.
Azikho ezinye izindlela zokuqondisa ezidingakalayo kulezizimo.
Kulezozimo lapho abahlali kumele bafake isicelo sosizolwabantulayo izindlela ezithize zokuqondisa kumele zibekweendaweni.
Ocelayo kungabuye kufanele avume ukuthi umkhandlu unswinyekokubili, inani kanye nezinga lezinsiza ezinikezwayo.
Noma iziphi izinyathelo esiyothathwa wumkhandlu.
Ukuvulwa kwecala lokukhwabanisa kulawo obethola.
Imiphakathi iyoba manqikanqika ukukhokhela izinsiza umangabe ukuhanjiswa kwezinsiza kubonakala kuntenga ntenga.
Emoyeni wokuqwashisa umphakathi amakomidi ezegcemekufanele athathe indima yokudala ubudlelwane obuhle besebeqiniseka ukuthi imiphakathi iyaqonda ngezezimali zikamasipalabese beba umgudu wokuxhumana mayelana nokuthi umthethowokusiza abampofu ungabasiza kanjani nokuthi usebenzakanjani.
Yimiphi imithetho futhi kwenzekani uma abantu benikezaimininingwane engelona iqiniso ukuthola usizo?
Endimeni yokuba amalungu amakomidi esigceme kufanelebazi abantu babo futhi bazi izimo zabo futhi kufanele babe sesimweni sokusiza umasipala ekwenzeni ukuthibonke abamele ukuthola bayaluhlomula usizo.
Kufanele basize ekwaluseni lomthetho bese becwaningaizicelo ukuqiniseka ukuthi imininingwane enikeziwe iyiqinisongakhoke futhi kunciphise ukuvunywa kosizo lwabampofuokungelona iqiniso.
Iziphi izinkokhelo ezinziwa imiphakathi kumasipala futhi kungani?
Iziphi izinkinga ezibhekene nomphakathi wakho mayelananokungakhokhelwa kwezinsiza?
Ingabe umasipala wakho unayo yini inqubomgomo yoxhasolwabantulayo?
<fn>02 Module 2-1 zulu.txt</fn>
Yimiphi imibhalo efaneleyo yokulekelela umhlangano osemthethweni?
Yiziphi izinqumo ekumele amakomoti ezinqceme azilandele ukuze umhlangano ube yimpumelelo?
Iyiphi imithetho noma imidanti yokuqhuba umhlangano?
Yimaphi amatemu asetshenziswa emhlanganweni?
Amalungu onke aziswa ngomhlangano kusenesikhathi?
Wonke amalungu alithola ithuba lokuphawula nge Ajenda?
Amaminithi omhlangano odlule atholakala lungakafikiusuku lomhlangano?
Afundwa amaminithi omhlangano odlule neziphakamisoezamiswa zalandelwa na?
Izincwadi noma iposi lalilungele ukwethulwa na?
Akhona amalungu okwakumele anike imibiko ngokuthize?
Ayazi ukuthi kemele lemibiko ayinike nini futhi nesikhathianaso ukunika lemibiko?
Umhlangano waqala ngesikhathi esifanele?
Isikhathi sasibhekiwe sonke isikhathi, futhi kwakucacileukuthi umhlangano uzophela nini?
Wonke amalungu alithola ithuba lokuphawula anikeimibono yawo ngesikhathi sezingxoxo?
Kwakukhona ukugoqwa kwezinkulumo umhlanganousaqhubeka nangenkathi usuphela?
Abantu banikezwa imisebenzi noma okumele bakwenze emhlanganweni?
USihlalo wabheka ukuthi labo abanikwa umsebenzi emhlanganweni odlule bawenzile na?
Ayenziwe yini amalungiselelo ezivakashi noma izikhulumizosuku?
Wonke amalungu anelungelo lokuthamela umhlangano kumele athole isaziso somhlangano kusekhona isikhathi ukuze akwazi ukulungiselela umhlangano. Kujwayeleke ukuthi kube umsebenzi kaNobhala ukukhipha isaziso.
Usuku, isikhathi nendawo lapho umhlangano ozokwenzekakhona.
Inika amalungu isikhathi sokwenza umsebenzingokuzoxoxwa ekhaya.
Ikhomba lowomsebenzi okuzobe kuxoxwa ngawo.
Isiza ekubhaleni amaminithi.
Abaxolisile, abaphuthile nohla lwalobobonke abakhona.
Igama likaSihlalo noNobhala obhale minithi.
Amaminithi omhlangano odlule kwavunyelwana ngawo, noma yiziphi izichibiyelo ezenziwa.
Imibhalo yakho konke okubalulekile okwaxowa ngakho, nezinqumo ezathathwa kuleso naleso sihloko.
Okumele kwenziwe, kwenziwe ubani, kwenziwe nini.
Usuku lomhlangano olandelayo.
Ngingawubhala umlando noma ulwazi olungumsukawendaba?
Impendulo: Cha. Okumele ukusho ukuthi udaba lwasukaphi?
Ungangeni kunoxhaka wokubhalela ababengekhoemhlanganweni. Uma ubhala konke okwashiwo, uzogcina usubhala ibhuku elincane njalongomhlangano.
Impendulo: Cha. Okujwayelejkile ukuthi amaminithi ashookwashiwo hhayi ukuthi kwashiwo ngubani.
Umbuzo: Ngisebenzisa siphi isiqu?
Umbuzo: kusetshenziswa yiphi inkathi?
Impendulo: Lalela umyalezo noma iphuzu bese ukubela ngendlela yakho. Ukubhala amaminithi kuyikhonoelibandakanya ukutolika hhayi ukubhalangokushesha.. Qaphela ukungenela bese usuyawasebenzisa, noma ulandele labo abakhulumabacacise - lokhu kuzokwenza amaminithi abe nokuchema. Kubalulekile ukuthi amaminithi abhalwe ngendlela yokungachemi, kufanele amele leyongxoxonjengoba ixoxiwe kungabi indlela okuxoxwe ngayo.
Bheka isijobelelo 9 - okuyisibonelo samaminithi.
Nazi izinkomba ezilungiselwe ukusiza ikhansela lesigceme, eliwusihlalo wekomidi lesigceme ukulungiselela umhlanganowokuqala. Uma ikomidi selike lahlangana lakhetha uNobhala, ilowomuntu osezosiza ikhansela ukuphatha indawo kaSihlalo.
Uma ikhansela liwumuntu ohlelekile njengosihlalo, kungabalulaukudlulisela ngomsebenzi kwamanye amalungu ekomidi, ngalokhoumhlangano bese uhamba kahle.
Usukhombile futhi wabekisa indawo lapho ikomidilizohlanganela khona njalo. -khumbula lokhu kumele kube indawo yomphakathi hhayi ikhaya lomuntu.
Loku kuyasiza ngoba ikomidi lesigceme nalo selingakwaziukuhlela isikhathi salo kulowonyaka.
Uyilungisile yini iajenda yomhlangano ozayo?
Usuke walucabanga usuku lomhlangano wokwakha uhlelolonyaka lwemisebenzi (Bheka isahluko10)?
Lemihlangano isiza ikhansela nekomidi nekomidi lesigcemeukuthi bazi futhi baqonde izindingo zomphakathi.
Khetha abantu ezikhundleni- kumele ube noNobhala ubone ukuthi mhlawumbe uyamdinga nosikhwama.
Emhlanganweni wokuqala, amalungu ekomidi awazaneahlanganyele ngalokho afuna ukukufeza njengamalunguekomidi lesigceme.
Cela unobhala akhe uhla lalapho amalungu engatholakalakhona bese wonke amalungu ekomidi ethola ikhophi.
Bheka isijobelelo 12 yesibonelo sohla lwamakomidiesigceme.
kungavunyelwana Ukuthi imihlangano ibe nini.
Misa umhlangano wokwakha uhlelo lonyaka. Lokhukungaba umhlangano ophuthumayo noma owekomotiolandelayo.
Yaba izikhundla eg. Ezezindlu, ezempilo, ezenhlala kahle, intuthuko yezomnotho nokunye.
Ukuthatha amaminithi ayo yonke imihlangano ibizweusihlalo nekomidi lesigceme.
Abantu babuyela amaminithi ukubheka ngezinqumoezithathwe emhlanganweni.
Nikeza isaziso ngomhlangano. Yazisa ngesikhathinangendawo isikhathi sisekhona. Njengoba sekushiwo, unobhala uyena owenza lokhu.
Usihlalo uzovula umhlangano afunde I-ajendangokulandelana kwayo.
Babhale bonke abakhona. Ungakwenza lokhu ngokubanerejista noma uhla lwabakhona. Bheka isijobelelo 13uthole isibonakaliso serejista yabakhona.
Izincwadi: lezi izincwadi eziya ekomidini noma ilezoezithunyelwe ikomidi. Ileyo naleyincwadi kumele yaziweikomiti ngoba isuke ithunyelwe ngegunya lalo.
Ilungu elilodwa kufanele lethule bese liqala ingxoxongephuzu elithile. Lokhu kungaba ukuthula iphuzu besekushiwo ukuthi zinyathelo zini esezithathiwe nokuthi yiniesisilele ukuthi yenziwe.
Khumbula ukuthi kubalulekile ukuthi wonke amalungu ekomidiakwazi ukuhlanganyela emhlanganweni. Usihlaloangawuqhoqhobali umhlangano.
Umsebenzi kasihlalo ukuhola umhlangano nge-ajenda ukuzekutholakale lokhu okumele kwenziwe. Usihlalo ufana nombhidi webhendi hhayi umhlabeleli uhlabelela ngayedwana.
Zama ukuthi kungabi uwena okhuluma kakhulu kodwaulalele ukuthi abanye bathini futhi ubheke ukuthi abaphumikwi-ajenda.
Bhala phansi amaphuzu abalulekile ngesikhathi sezingxoxo.
Yenza ukuthi umhlangano uhambe ngendlela ehlelekilelokhu kusho ukuqiniseka ukuthi izikhulumi ziyahlonishwa, abantu abalibali ukuhleka noma ukukhuluma emhlanganweni.
Zama ukuqeda umhlangano ngesikhathi.
Ikomidi lesigceme kemele lithathe izinqumo ngokuvumelana.
Imidanti emile ingase inqume ukuthi amakomidi ezigceme kufaneleathamele yonke imihlangano yawo, futhi ilungu eliphuthaemihlanganweni edlula kwemithathu ilandelana lingazangelivunyelwe lingakhishwa ekomidini yesigceme.
Imidanti ezimele inganquma indlela yokoziphatha emhlanganweni isibonelo ukulala, noma ukufika udakiwe emhlanganweni nomaukuba namazwi ayiziswana ngelinye noma amanye amalungukusho ukuziphatha kabi ngokwendlela yokuziphatha.
Imvume yokudlulisela ulwazi emphakathini (nomakumaphephandaba noma kwabezindaba bebonke) kufanelekuqondiswe kusihlalo. Ilungu lekomidi yesigceme okhipha izimfihlolingalandelanga imigudu efanele linecala.
USihlalo, emzamweni wokugcina ukuhleleka emihlanganwenilekomidi lesigceme, angakhipha ilungu lekomiti lesigceme (nomailungu lomphakathi) emhlanganweni. Usihlalo angacela ukuthilomuntu akhishwe noma alengiswe uma engayihloniphi imithetho.
Kuvumelekile ukuthi ukuvota kwenziwe ngokuphakamisa izandla, ngaphandle uma kunesicelo esicacile sokusebenzisa ivotieliyimfihlo. Uma sekuvotiwe abantu belingana ngapha nangapha, sekufikwe kwangqingetshe, usihlalo usebenzisa iviyo lakhelokunquma.
Imidanti emile ingabuye iqondise ngokuthi amalungu angayibuzakanjani imibuzo emhlanganweni noma ukuthi angakhulumaisikhthi esingakanani odabeni oluthize.
Ikomidi Eliphuthumayo: Ikomidi elincane, lesikhashanaelikhethelwe nje ukwenza umsebenzi othile.
Umthethosekelo: Imithetho ebusa leyo naleyo nhlangano.
Isiphakamiso: Lesi siphakamiso esibhaleke ngokuhlelekilebese sibekwa phambi komhlangano.
Ivoti eliphoswayo: Ivoti lokukhipha isinqumo.
Iyiphi indima angadlalwa umasipala endaweni yokusingatha amakomidi ezigceme ekuphatheni?
Kungani ukugcina amabhuku nokubika ngesimo sezimali kubalulekile?
Yimaphi amakhono amahle okusebenzisa ucingo?
Siyibhala kanjani umlando womuntu (CV)?
Imikhandlu kumele iphokophele ukuqiniseka ukubakhonankathizonke kwezinhlaka zokuphatha ezizohlala emihlanganweniyesigceme, ukusiza ikhansela lesigceme namalungu ukwenza umsebenzi wabo wokuphatha.
Ukuhlela, ukwakha noma ukukhomba indawo ekahle laphokuzohlanganyelwa khona futhi lapho umphakathi ungakwaziukufinyelela khona.
Ukusiza ngokutolika imibiko kanye nosomqulu.
Ukuletha amandla angeziwe nemikhankaso yokwazisaabantu engadingeka ukulungisela imihlangano emikhulu, uma kunesidingo.
Ukwakha nokuletha izinhlelo eziqhubekayo zokufundisanokwakhana ngokomqondo emakomidini ezigcemengesikhathi asibekelwe sokusebenza.
Ligcine imibiko ephelele futhi efanele amaminithiemihlangano, uhla lwezimali zekomidi ezingenayoneziphumayo, impahla ikomidi elinayo, izikweletu kanyenazo zonke izivumelwano zezimali azenziwe ikomidi.
Liqiniseke ukuthi zonke izinqalazizinda ezikhona zigcinekekahle futhi zisetshenziswa ngendlela eyiyo.
Liqiniseke ukuthi zonke izinyathelo zomthetho eziqondenenamakomidi ziyalandelwa na.
Liqiniseke ukuthi izinqumo ezithathwe yikomidi lesigcemezenziwe zibe semthethweni futhi zifakwe ehhovisi likaSomlomo ukuze zethulwe emkhandlwini ngezikhathiezikhishwe uSomlomo.
Ukubhala imibiko eqhubekela phambili yempumelelo kanyenokwehluleka, kubekwe izizathu zingakapheli izinyangaezimbili emva kokuphela konyaka wezimali.
Ukugcinwa kwamabhuku nekhono lokwenza imibiko.
Njengekhansela noma ilungu lekomidi lesigcemekungenzeka ukuthi udinge ukuphatha izimalizenhlangano yakho.
Ukugcina amabhuku yindlela yokulandela yonke imali engenayonaleyo ephumayo enhlanganweni. Indlela enhle yokugcinaamabhuku incike ebufakazini - futhi kubalulekile ukugcina wonkeamaphepha ahlangene nemali esetshenzisiwe noma eqoqiwe.
Imali engenile - le, iyoyonke imali engenile enhlanganweni kungaba ngeminikelo ngokwandisa isikhwama sezimali, ngemixhaso njll.
b Imali esebenzile - le iyoyonke imali esetshenziswe inhlangano ekuthengeni amaphepha nempahla yokubhala, ukuthutha, inkokhelo yasebhangi njll.
c Imali esele - le imali esele ekupheleni kwenyanga emva kokuthi sekwenzeke konke.
Inhlangano ingakwazi ukuhlelela kahle ikusasa ngobaizobe inalo lonke ulwazi oludingekayo ngemali engenayonephumayo.
Iyiphi imiqulu yezezimali okumele igcinwe?
Ngokomthetho yonke imiqulu okuthathwa kuyona ulwazi kumeleigcinwe. Imiqulu yolwazi iyona eyisiqiniseko semali engenilenaleyo ekhokhiwe.
Amarisidi lapha kufanele kufakwe: usuku lwesivumelwano, igama lekhasimende, igama lomthumeli mpahla, imininingwane ngalokho okukhokhelwayo kanye nesibaloesiphelele salokho okukhokhelwayo sibhalwe ngamagamanangezinombolo.
Izincwadi zokufakazela lemadlana encane esetshenziselwaukukhokhela izinto ezincane njengobisi, izitembu zokuposa.
Yonke lemiqulu kufanele ishicilelwe ebhukwini lezimali (cashbook) elitholakala kunoma isiphi isitolo esidayisa izincwadi.
Ukuphatha I akhawunti yasebhangi.
Inhlangano yakho kunokuba isinayo inqubomgomo yezezimaliukuhambisa ngomthetho inqubo nenkambiso elandalwayokuzozonke ezeimali.
Imvume esemthethweni yokusayina okuthile eziphathelene nezezimali enhlanganweni yakho. Enyeyalezizinqubo, ukuvula ibhuku lasebhange.
Amalungiselelo kufanele enziwe nebhangi enifuna ukuvula kulo, bese kuba nababili noma abathathu okuyibona abazosayinaebhange. (Lokhu kuzoya ngokuthi inqubomgomo yenhlanganoithini.) Uma inhlangano ikhetha I akhawunti yesheke, kunaleyoyokulondoloza, ibhange lizoyinika ibhuku lamasheke.
Ibhange lithumela inhlangano umbiko (isitatimende) kanyengenyanga esichaza wonke amasheke nezimali ezingenileebhukwini nalawomasheke nezimali eziphumile. Lombiko kumeleusetshenziswe ukuhlolisisa ukuthi imiqulu yezimali ekhona imi ngomumo na.
Imibiko yezezimali yonyaka.
Inhlangano kumele ilungise imibiko (izitatimende) yezezimaliekupheleni kwalowo nalowo nyaka wezimali. Lombiko uzonikaisithombe esiphelele ngemali engenile nezindleko ezibekhona, kanye nemali esele kulowonyaka.
Kujwayelekile ukuthi lokhu kungeniswe ingakapheli inyangaemva kokuphela konyaka wezimali.
Umcwaningi ozimele kumele ahlole amabhuku enhlanganominyaka yonke ukuze abone ukuthi konke kwenziwa ngendlelaeyiyo. Kuyaphakanyiswa futhi ukuthi uma kungenzeka, kwenziweucwaningo lwangaphakathi, lungakenziwa olwabacwaningiabazimele ukuqiniseka ukuthi inhlangano iyakwazi ukubonaukuthi izinto zihamba kahle. Imibiko yezimali esayiniwe ibeisidluliselwa emkhandlwini bese kuthi amakhophi ayiwo ngqoagcinwe endaweni ephephile.
Ukuntshontsha noma ukukhwabanisa, noma ukungazibhali phansiizimali zenhlangano kungenzeka kalula kakhulu.
Abantu bangakhipha imali ngamasheke aphumekungabhekisiswanga ukuthi zonke izimfanelo zikhona na.
Ikomidi lesigceme linemisebenzi eminingi ehlukahlukene okumeleliyenze esigcemeni. Lokhu kukhomba ukuthi uyoba cishe nolwazioluningi, amaphepha kanye nemiquluyaleyomisebenzi. Ukuze ukwazi ukwenzaleyomisebenzi kahle kuhle ukuba nendawoyokugcina lonke lolulwazi. Lokhu kusho ukuthiwonke amaphepha abalulekile ngesigcemenokusebenza kwaso kumele agcinwe lapho.
Ungayigcina kanjani yonke imiqulu ukuze kube lula futhi kusheshe ukuthola ulwazi kuwona Uhlelo oluhle lokugcina imiqulu lunguhamba ibanga elide ukukusiza ekubhekeleni ulwazi oluningi?
Ukuba nohlelo lokugcina kusho ukuthi noma ubani odinga umqulu uzokwazi ukuthi abheke kuphi. Ziningi-ke izindlel zokuhlela ukubeka imiqulu, kuya ngezidingo ezahlukahlukene.
Ukuthola indlela yokuhlela imiqulu wena oyidingayo, qala uthole konke ongakudinga ukugcina emibikweni - uma kungenzeka udinge ukuyibheka ngokuzayo. Kubalulekile ukugcina yonke imiqulu ephathelene nezezimali. Isizathu salokhu ukuthi imibuzo nezinkathazo eziningi zisukela emalini. Amakomidi kumele akwazi ukukhombisa nangasiphi isikhathi ukuthi kwenzekani ngaleyomali leyomali yasetshenziswa noma yatholakala kanjani, nini.
Okokuqala okumele ukwenze, ukuhlunga amaphepha nemiqulu uwafake ephepheni elibukhuni lokufaka izincwadi ezahlukene.
Ilelo nalelo phepha lokugoqa lizoba negama lohlobo lwalo.
Ikomidi lakho lesigceme liyalusebenzisa yini uhla lokugcinaimiqulu?
Iziphi ezinye izigaba ozisebenzisayo uma wenza uhla lokugcinaimiqulu - Awuzibhale ezinye zazo.
Ngohlu lokulandelana kwamagama ngokusebenzisauhlamvu lokuqala lwegama mhlawumbe lenkampani nomalomuntu. Uma usebenzisa amagama abantu, usebenzisauhlamvu lokuqala lwesibongo hhayi lwegama lakhe.
Isigaba esilandelayo esokugcina amafayela endaweni ephephile.
Ubani ozongamela uhla lokugcina imiqulu?
Lomuntu kumele aqiniseke ukuthi yonke imiqulu igcinwe ngendlelaeyiyo futhi endaweni efanelekile. Ukwengamela loluhla, akushoukuthi uwena osuzobopheka ukugcina imiqulu ohlwini.
Noma nini uma usebenzisa izindlela zokulobelana izincwadi njengendlela yokuxhumana izincwadi, izimemezelo, imibiko, izikhahlamezi nokunye umele ukwenza okumbalwa phambikokuthi uqale.
Ngifunelani ukubatshela lokhu?
Bhala phansi ofuna ukukusho.
Funda uhla osulubhalila bese uyanquma ukuthi ikuphiokubalulekile futhi ikuphi ongakushiya.
Lifunde futhi uze ube nesiqiniseko ukuthi umbiko ofunaukuwudlulisa iwona ngempela yini.
Yiba lula - sebenzisa amagama alula aqondwa yibobonke.
Izincwadi ziwuhlobo olujwayelekile yo kuxhumana ngokubhala.
Ikheli lakho nosuku incwadi ebhalwe ngalo.
Igama nesikhundla salowo ombhalelayo.
Isingeniso - esishoyo ukuthi uyibhalelani lencwadi.
Ufaka isicelo somsebenzi, ufaka isikhalazo, kukhona okubikayo noma kukhona okucelayo.
Isiqu - Ilapho ubhala khona ingqikithi yomlayezo yencwadi.
Umusho wokuphetha: Lapho usuphetha incwadi.
Isiphetho: Ukuvalelisa, igama lakho nokusayina.
Bheka isijobelelo 14 esinesiboniso sencwadi yomsebenzi.
Imicikilisho yalokhu kuxhumana kuyangobudlelwano onabo naloyo ombhalelayo.
Ulimi olusetshenziswayo kujwayeleke ukuthilungunwebi futhi lube lula.
Njengeminye yemisebenzi yakho njengelungu lekomidi lesigcemekungenzeka kudingeke ukuthi ubhale imibiko.
Uzodinga ukuxhumana nehhovisi likaSomlomo kamasipala wakhoukuthola ukuthi yiziphi izidingo zemibiko kamasipala, okufakaumlamulajuqu wemibiko. Kujwayelekile ukuthi nyangazonkemhlawumbe ngoLwesihlanu lokugcina enyangeni. IhhovisilikaSomlomo kungenzeka libe netemplethe yendlela yokubika.
Lokhu kuyasiza ngoba kuzokulawula ukuthi ufake konkeokudingekayo.
Bheka isijobelelo 18 okuyisibonelo setemplethe yemibiko.
Qonda ukuthi lesi kuphela isibonelo sokuthi umbiko ungawumisakanjani, okuqukethwe umbiko neziphakamiso okungathathwanjengokuhle kakhulu. Kungenzeka ucabange indlela yenqubonezixazululo engcono.
Iziphi izihloko ezahlukene?
Bheka ukuthi izihloko ezihlukene zinombolwe kanjani, namaphuzu ahlukene ngaphansi kwaleso naleso sihloko.
Uma ubheka izinhlelo okusetshenzelwa phezu kwazo, uzobona ukuthi ziyachaza ukuthi kungani kwenziwauphenyo, kumele luphele nini nokuthi lwenziwa ubani.
Ingxenye ekhuluma ngemibandela iyasitshela ukuthiumphenyi waqoqa luphi ulwazi mayelana nenkinga.
Imiphumela iyasitshela ukuthi watholani.
Okokugcina, umbhali wombiko kumele asayine igamalakhe, anike usuku lapho umbiko owabhalwa ngalo.
Kuyisu elihle ukuhlela umhlangano ophuthumayo emuvakokubekwa kwekomidi lesigceme ukwakha uhlelo lokusebenzalonyaka. Lokhu kumele kwenziwe minyaka yonke.
Umhlahlandlela ubeka ngokucacile izidingo ezinqala zekomidilesigceme nokuthi lifuna ukuzuzani. Lokhu kuzonikusiza ukuthiubone ukuthi niyazizuza yini izinjongo zenu. Kuzonisiza futhi umanibhala imibiko yenu eya kumasipala, njengoba kulindelekeukuthi nenze njalonjalo (esikhathini esiningi kanye ngenyanga).
Iziphi izindaba ezibalulekile emphakathini Angasiza nganiamakomidi ezigceme Nokuthi ningakwenza nini lokhu?
Iziphi izinkundla zomphakathi, njenge zempilo, ezamaphoyisa omphakathi, lapho ikomidi lesigceme lifunaukumelwa khona?
Iziphi izinhlangano zomphakathi noma iminyangokamasipala enifuna ukuzimema ukuthi zimeleke ekomidinilesigceme noma emihlanganweni yomkhandlu?
Obani abanganikwa miphi imisebenzi?
Iziphi izinto ezibalulekile noma ezijahekile enifuna ukuzenza kuqala nokuthi ikuphi okungalinda isikhashana?
Bheka isijobelelo 20 enesibonelo soHlelo Lomsebenzi wekomidilesigceme.
Abasebenzi benhlangano bejwayeleukuthatha imilayezo yabantu abangekho.
Amakhono okusebenzisa ucingo.
Kubalulekile ukuzwakala njengomuntu oqeqeshiwe uma ukhulumanomunye ngocingo endaweni yomsebenzi. Ukwenza lokhu kumeleube namakhono amahle okusebenzisa ucingo.
Phinda njalo inombolo otholakala kuyo. Yenza lokhu umaushiya inombolo komunye umuntu noma uthatha inombolo yomunye umuntu.
Uma ushayela omunye umuntu, yazi kabanzi ngomuntuofisa ukukhuluma naye.
Kuyisu elihle ukubhala phansi lokho ofuna ukukushongaphambi kokuthi ushaye ucingo khona ungezukukhohlwaobufuna ukukusho.
Bhala phansi yonke imininingwane oyinikwa abantuocingweni khona ungeke ukhohlwe ukuthi kufuneka wenzeni, njengokuthi uma uthola ucingo lokuthi kufanele ulungiseleumhlangano, bhala phansi imininingwane yokuthi nini, kuphi lapho kumele nihlangane khona.
Ingxoxo kumele uyiqede njalo ngokubonga lomuntu omunyengesikhathi sakhe.
Ungayisebenzisa iCV uma ufaka isicelo somfundaze, umxhasonoma umsebenzi womphakathi othize.
Sithe abantu abaningi basebenzisa iCV uma befuna umsebenzi.
Yiziphi ezinye izindawo lapho ungacelwa khona iCV yakho?
Siyini isabelo sezimali?
Kungani omasipala kumele babe izimali?
Iyini inqubo nemigomo yokwabiwa kwezimali?
Umasipala inhlangano eqoqa izimali zezakhamuzi nezinhlanganoezikuleyo ndawo eyabelwe. Uyabe ususebenzisa leyomalikulezozinsiza ezisiza bonke abantu abahlala kuleyondawo.
Lokhu kusho ukuthi izimali zikamasipala zenziwa izingxenyeezimbili ezibalulekile zokuvumelana - icala lemali engenayonecala lemali ekhokhwayo. Umasipala awukwazi ukusebenzisaimali engaphezu kwaleyo ayizuzayo. Ngalokho kubalilekileukuthi imali umasipala ayitholayo ilingane naleyo ayisebenzisayo.
Ukuqikelela lokhu umasipala usebenzisa isabelo sezimali. Isabelosezimali sohulumeni basekhaya iyona ndlela okuyiyonayokukhalima esetshenziswayo.
Isabelo sezimali sikamasipala uhlelo oludalula ukuthi kahle kahle imiphi imisebenzi nezinto umasuipala ofuna ukuzenza onyakeni olandelayo wezimali, ukuthi ilelo nalelo uhlelo luzodla malini, nanokuthi imalini ezodingeka ekwenzeni lemisebenzi.
Umasipala uphoqelekile ukwakha isabelo sezimali ngobaumthetho usho njalo. Kodwa akufanele wenze lokho kuphela.
Ukwakha isabelo sezimali kuyithuluzi elibalulekile lokuhleleka.
ezizolandela kuyithuluzi elibalulekile lokukhalima.
Ukwakha isabelo sezimali kusiza omasipala baphathe kahleizimali futhi bakwazi ukuthi bangasebenzisi imali ngaphezukwaleyo abayitholayo. Ikhombisa imali esetshenzisiwe kamasipala(ukuthi abaphathi bayisebenzisa kanjani imali yomphakathietholiwe) nangemali engenile (lapho nangendlela ohulumenibasekhaya bethola khona imali.
Isabelo sezimali sikamasipala siyinhliziyo kamasipala. Zonkeizinto ofisa ukuzenza kanye nayo yonke imali acabanga ukuyithola, ukusho lutho, ngaphambi kokuthi zibe esabelweni sezimali.
Iziphi izingxenye ezakha isabelo sezimali?
Nemali ezuzwa uMasipala ngentela.
Iyona ebeka uhlaka lwesabelo sikaMasipala bese, ihlanganyela nesiphathi mandla esikhulu sezezimali, nophethe umnyango ukuvuma izabelo zezimali zeminyango.
Emva kokuthi yonke imibono, iziphakamiso nezincomosezicutshungiwe, isabelo sezimali sibe sesethulwaemkhandlwini ukuze usivume. Lokhu kumele kwenzeke okungenani izinsuku ezingu 30 ngaphambi kokuqalakonyaka wezimali. Umkhandlu kemele futhi usamukelengaphambi kokuqala konyaka wezimali.
Uma umkhandlu ususamukele isabelo sokugcinaisiphathimandla esikhulu kumele sisethule kuNgqogqoshewezizimali zingakapheli izinsuku eziyishumi nane.
Isiphathimandla Esikhulu Sezimali isona esilungisa lombikookumele siqhathanise imali esetshenzisiwe naleyo esesabelweni.
Umahluko phakathi kwalokhu okubili kubizwa ngokuthiokwahlukile. Kungakuhle ukuthi umahluko ungabibikho kodwalokhu akuvamile ukwenzeka.
Ukuhlanganyela komphakathi ekwakheni uhlelo oludidinyelwelwentuthuko nesabelo sezimali zoHulumeni basekhayakubalulekile, nanjengoba izimali zingekho. Kunikeza abantuithuba lokubeka izidingo nezibono futhi libenze bangeneleleohlelweni lokubeka lokho abafuna kuqalwe ngakho.
Lokhu okulandelayo ezinye zezindlela imiphakathi engabambangazo iqhaza esabelweni sezimali zikaMasipala.
Ngokukhokhela izinsiza ezilethwa uMasipala njenga manzi, nogesi, ngesikhathi esifanele nyanga zonke.
Ngokunikeza imibono uma kusakhiwa isabelo sezimalizikaMasipala.
Ukuze bawenze kahle umsebenzi wabo, ngendlela enolwazi, amakhansela anelungelo lokuthola ulwazi lwezezimali nezibucikokubaphathi bakaMasipala. Amakhansela kumele abe nolwaziolucwele ngezithelo eziseduze nezikude zaleso naleso siphakamisosemali esetshenziswa oHulumeni basekhaya.
ngaphambi kokukhetha ukuthi isiphi isiphakamiso abonaukuthi isona esilungile uma ikhansela selinqumileselizokuthatha loku likwenze impikiswano yepolitiki.
Ukukhuthaza amalungu omphakathi ukukhusela impahlayawo (impahla kahulumeni).
Ikomidi lakho lesigceme liyahlanganyela yini ekwakhiwenikwesasabelo sezimali?
Uma lokhu kungenzeki, cabanga ukuthi ikomidi lakho lesigcemelingahlanganyela kanjani ekwakheni isabelo sezimali?
Kuyini ukuphathwa kokwenziwa komsebenzi?
Uluphi uhlelo lokwelusa nokukala umsebenzi?
Ukwakhiwa nokuqala kohlelo lokuphathwa kokwenziwa komsebenzi emikhandlwini kungaba ithuluzi elibalulekile ekuzibandakanyeni komphakathi kuHulumeni wasekhaya.
Umthetho womasipala iMunicipal System Acts ithi umasipala, ngezindlela, ngezinqubo nangezinkambiso ezifanelekile ezishiwo esahlukweni 4, kumele abandakanye umphakathi wendawo ekwakhiweni nasekuqaleni futhi abuyele emuva abheke uhlelo lukaMasipala lokuphathwa kwemisebenzi bese ngempela avumele umphakathi ukuthi uzibandakanye ekuhleleni izinkomba ezibalulekile zomsebenzi kanye nemigomo yemisebenzi kaMasipala.
Lesisahluko sifuna ukuchaza kakhulu ukuthi ukuphathwa kokwenziwa komsebenzi kuyini, kungani, kwakhiwa kanjani nendima kaMasipala kulenqubo.
Ukuphathwa kwemisebenzi kuwuhlelo olusetshenziswa ukuqininseka ukuthi zonke izigamu zenhlangano zisebenza ndawonye ukufeza izinjongo nemigomo ebekiwe.
Kuyisu labaphathi lokuhlangabeza, elihlomisa abaholi, abaphathi, abasebenzi nabathintekayo ezigabeni ezehlukene ngamathuluzi nezindlela zokuhlela njalo, zeluse njalo bese zibuye zibheke emuva ukuthi ukusebenza kwenhlangano ngokwezinkoma nemigomo ebekiwe yokufaneleka, ukusebenzisisa nomthelela.
Ukuphathwa kwemisebenzi kaMasipala kuyindlela ekabili yenqubo yokuxoxisana phakathi kukaMasipala nomphakathi osebenzisa izinsiza zikaMasipala. Ukusebenza kukaMasipala kube sekukalwa maqondana nezikalo ezibekiwe, ezakhiwe ngokuzwana futhi kuvunyelwane ngazo ngesikhathi senqubo yeIDP, ngokumele kwenziwe kuqala.
Ukuphathwa kokwenziwa komsebenzi akuqondile ukuba indlela yokujezisa kodwa kuyithuluzi lokusekela.
Kunika ulwazi olufanele ngokuphathwa ukuze kuthathwe izinqumo.
Kusiza ekubhekeni ukuthi umsebenzi wenzeke ngendlela obekuhlelwe ngayo.
Kuveza izinkomba zengozi masinyane mayelana nezinkinga ezingase zivele ekuqaliseni I-IDP.
Kukhuthaza ukwenziwa komsebenzi ngendlela okubhekwe ukuthi wenziwe ngayo.
Kumele ikhombise ukuthi izosebenza futhi iphathwe kanjani kusukela esikhawini sokuhlela kuze kufike esikhathini zokubhekwa komsebenzi nokubika.
Kumele icacise izindima nezibopho zamuntu ngamunye ngisho nezomphakathi wendawo, ekusebenzeni kwenqubo.
Kumele icacise inqubo yokuqalisa uhlelo ngaphakathi komkhombandlela wenqubo ye-IDP.
Kumele iqophe izikhathi zokubika, nini futhi ubani okubekwe kuye nezindlela zokuphendula ngemisebenzi.
Lawamathuluzi ajwayelekile abizwa ngokuthi izikali ezisetshenziswa ukuphatha ukwenziwa komsebenzi.
Isinyathelo sesithupha: ukubikwa nokubekwa kabushangemisebenziUma sithatha ngokuthi isilinganiso sokuphathwa kokwenziwakwemisebenzi sesikhona, uMasipala kuyomele aphendule ngokuthisisebenze kanjani uma siqhathaniswa nezikhalo ezibekiwe. Lokhukuyomele akwenze ngezakhiwo zokubika okuvunyelwene ngazonezinqubo zokubika imibiko ebuyayo kanye nokucebisangokusamele kwenziwe. Hayi ukuthi umkhandlu kuyomeleuziphendulele wona nezakhiwo zawo zangaphakathi kuphela, kuyomele futhi ulethe umbiko ngemisebenzi emphakathini.
Kufanele inqandane nohlu lokubaluleka, izinjongo, izinkomba kanye nemigomo equkethwe I-IDP.
Ukukhuthaza umphakathi ukuthi uzumbandakanye ekwakhiweni nasekwethulweni nasekubhekweni kabusha ukuphathwa kokwenziwa kwemisebenzi kamasipala nasekubekweni kwezinkomba zemisebenzi nemigomo yemisebenzi kamasipala.
Ukunquma ngenqubo yePMS. Ukukhetha abantu abayizohambisa lenqubo, beluse ukwakhiwa nokwethulwa kanye nenqubo yokuphatha.
Imenenja kamasipala Isibopho nje sonke sokuphathwa nokuhlanganisa ukuthi bonke abaneqhaza bambandakanyele nokuthi inqubo ihamba njongoba kuhleliwe.
Ukucwaningisisa izikalo zomsebenzi.
Imiphakathi njenga bantu abaneqhaza elibalulekile, ibhekweukuthi idlale indima ebonakalayo ekwakheni iPMS kamasipala.
Imiphakathi iyabandanyeka ekwakhiweni kwePMS kamasipala.
Ngokushushumbisa ukukhonjwa okubalulekile kuqala, ukukhethwa kwezenkomba nokubekwa kwemigomo.
Nokufuna ukuthi umkhandlu unikeze amathuba okusho ngomsebenzi wekomidi lokucwaninga ngokusebenza.
Yini okumelwe kubikwe ngayo, kubani futhi nini.
Kuzohlolwa futhi kubhekwe kanjani kabusha ngomsebenziokubikwe ngawo.
Umbiko obuyela emva uzokwenziwa kanjani.
Umbiko wonyaka oya ezakhamizini ngendlela efanalekileozokwenziwa kanjani.
Ukubheka kabusha kungasebenza kahle kuphela uma ulwazingomsebenzi owenziwayo lwaziwa okusho ukuthi ukwalusanokuhlola sikwenzekele lolu lwazi lukhomba lapho izinto zenzekakhona nalapho zingenzeki khona bese lwazisa inqubo yokuhlela, kufakwa nokuhlelwa kwemisabenzi ekhishiwe, ukwakhiwa nokuqalisa komsebenzi.
futhi amalungu ekomodi lesigceme kumele azi ukuthiazoyithola nini imibiko abese eyiyisa emphakathini.
Uma kunjalo, lalizibandakanye kanjani?
Uma kungenjalo, ucabanga ukuthi lingazibandakanya kanjani?
<fn>04 Module 3 zulu.txt</fn>
Kungani amakomidi ezigceme kumele axhumane?
Yimiphi imigudu okufanele ilandelwe amakomidi ezifunda uma kuxhunywana?
Kubaluleke ngani ukukhuluma esidlangalaleni?
Kungani imiphakathi kufanele yazi ngoxhumana?
Amakomidi ezigceme angadlala indima ebalulekile ekuqiniseniukuthi imiphakathi ibe nezwi ezinqumweni zikahulumeni.
Ukukhuluma kuyindlela yokuxhumana elula nengenamgomo.
Ubuhle balendlela ukuthi iyashesha futhi impendulo ibuya ngokushesha. Ububi bayo ukuthi umbiko kulula ukuthi ungaqondakali ngenxa yobuningi babantu, umsindo njalonjalo.
Ububi obukhulu ukuthi ayikho into ebhalwa phansi ngobekushiwo, ekungabhekwa kuyona.
Ukulalela akufani nokuzwa. Ukulalela yilokho esifunda kulokho esikuzwayo - ukwenza lokhu kusho ukubandakanyeka okuhlangene.
Ezinhlanganweni ukubhala kubalulekile. Abantungeke bakwazi ukukhumbula njalo okushilokodwa uma ukhuluma nabo ngokubhala, kunobufakazi bomyalezo wakho. Yingakhokubalulekile ukudlulisa umyalezo okuyiwo ukuze ungasetshenziswakabi kuwena. Izibonelo zokuxhumana ngokubhaliwe, imininingwane yemihlangano, izincwadi, imiqulu yomthetho, umbiko olotshiwe wezindikimba, ibhodi lezimemezelo, incwadi yezindaba, incwadi yokuchachisa njll.
Abacwaningi sebethole ukuthi amaphesenti angu 35 ombikoowuthola ekuxhumaneni uqhamuka emiyalezweni ekhulunywayobese kuthi amaphesenti angu 65 avele ekuxhumaneni buthule.
Lokhu kuveza ukubaluleka kokufunda ukukhulumisana komzimba.
Kubalulekile ukuthi zonke izinkomba zokuxhumana buthule zivumelane nombiko oxoxwayo. Uma ngabe umbiko oxoxwayonenkulumiswano buthule kungavumelani, lokho kuyokwenzaukungezwani. Ukuxoxisana buthule kufaka isimo sephimbonokucaca kwezwi lakho, isimo sobuso, ukusebenzelana kwezandla nokunyakaza komzimba. Izinto eziyimvelo ezikuzungezile ziyenzaukuthi udlulise umbiko ogqamile njengokuthi uma ubambelaumhlangano endaweni engcolile, engabukeki kahle nomaenomsindo, lokho kungasho futhi ukuthi awubakhatheleli abantuabazobe bekhona.
Ukuxhumana okuhle kungasiza kunoma iyiphi imisebenzi ekhishiwenoma umsebenzi. Kodwa ukuxhumana kungebe impumelelongenxa yezizathu ezithize.
Uma kukhona ome phambi kwephepha lokwazisa, nomaumbhalo ephepheni lokwazisa mncane futhi ongafundekiukude.
Uma abantu bekhathele bengazimisele ukulalela inkulumoende.
Abantu abadala bezizwa bengakuthokozeli ukulalelaabantu abancane noma abesilisa belalela abesimame.
Uma umuntu okhulumayo enganikezi abantu ithubalemibuzo nokufaka imibono.
Abantu bangacikeka uma kukhulunywa kakhulu.
Kunezindlela ezahlukene zokwenza ukuxhumana kube yimpumelelo.
Ukubheka ngqo uma ukhuluma nabantu.
Qondisisa kahle ukuthi yiluphi ulwazi ofuna abantu balutholengaphambi kokuthi nikhulumisane.
Unganikezi ulwazi oluningi ngesikhathi esisodwa.
Bamba imihlangano ngenkathi abantu bengakakhathali.
Qikelela ukuthi awukho umsindo omkhulu ozophazamisaabantu.
Nikeza abanti ithuba lokubuza imibuzo basho nemibono yabo.
Buza imibuzo bese uthole imiqondo yabantu kulokhoabakhuluma ngakho.
Vama ukunikeza amanothi afingqiwe alokho obekushiwo.
Sebenzisa imisho emifushane, amagama alula, sebenzisaizibonelo nezibonelo ezizokwaziwa abantu.
Sebenzisa izindlela ezifanele zokuxhumana ezimweni ezahlukahlukene.
Sebenzisa imidwebo ukudlulisa imilayezo ebukhuninjengokuthi ukudweba isikweletu sikagesi noma imithaukukhombisa ukuthi ifundwa kanjani.
Sebenzisa izindlela ezahlukahlukene/ ngezikhathiezahlukahlukene ukuxhumana ngomlayezo ofanayo.
Qaphela ukuthi umzimba wakho uwusebenzisa kanjani.
Khumbula ukuthi kunezizathu zokuthi amakomidi ezigcemekungani kufanele axhumane-ukuthola izidingo zomphakathi, ukudlulisela loku kumasipala, nokwazisa umphakathingokwenzekayo kumasipala. Ziningi izindlela zokuxhumananomphakathi. Ezinye izindlela zisebenza kangcono kunezinye.
Ake sibuke eminye yalemigudu yokuxhumana.
Kumele bazi ngalokhu.
Loluhlobo lwemihlangano lusho ukuthi uhlangana neqoqo labantuesigcemeni. Lomhlangano kungaba owabantu bomgwaqo othile, esigcemeni, iqoqo elithile labantu njengeqoqo lothisha.
Lemihlangano iyasiza ikakhulukazi uma amakomidi ezigcemeefuna ukudlulisa ulwazi olunzulu kubantu. Emihlanganweniemincane abantu banethuba lokubuza imibuzo bese bexoxisana nesikhulumi.
Kubalulekile ukuthi wonke umuntu esigcemeni athole ulwazialufanayo noma ngabe ikomidi lesigceme linamalunguangakanani. Imihlangano emincane isho ukuthi amakomidiezigceme azochitha isikhathi esiningi emihlanganweni futhingesinye isikhathi amakomidi ezigceme angeke alinde isikhathiesiningi adinga ulwazi ngokushesha. Imihlangano nemiguduyokuxhumana kumele ihlelelwe ukuzuza ukuhlanganyela kodwaibe icabangela izimo lapho izimpendulo zidingeka khona.
Enye indlela ikomidi elinganikezelana ngayo ngolwazi nesigceme, ukuvuleleka kwanoma ubani esigcemeni. Indlela yokuvulelekaingakhonjiswa esigcemeni ngokuthi amalungu omphakathiavuleleke ukufunda amaminithi emhlangano yekomidi uma ufuna.
Imihlangano ingeke yakwazi ukuqeda konke - lokhu kungathathaisikhathi eside - kodwa abanye abantu kungenzeka bafuneimininingwane. Kungenzeka ukuthi abanye abantu bangakwaziukufunda ngakho-ke amalungu ekomidi kumele azimiseleukuphendula imibuzo evela emphakathini mayelana nendlelaumasipala asebenza ngayo noma banikeze iziyalo mayelananokuthi ubani ongabaphendulela imibuzo yabo noma axazululeizinkinga zabo.
Umasipala usebenzisa imigudu eminingi yokuxhumana namalunguomgwamanda.
Imisebenzi ekhishiwe, isibonelo: umsebenzi wokwakha izindlu, umsebenzi ophathelene nengculazi njll.
Iziphathimandla ezixhumana nomphakathi.
Amakomidi ezigceme kufanele acacelwe ukuthi ngubaniongakhuluma nabezindaba nanokuthi yini angakhuluma ngayo.
Ikhansela lesigceme yilona elingakhuluma nabezindaba njengobakuyilona elakhethwa ukumela ikomidi lesogceme futhi yilonaelingakwazi ukufinyelela olwazini lomkhandlu. Kuwumqondoomuhle ukuthi kube nemithetho mayelana nokusebenzisananabezindaba ukuze kungabi khona ongena enkingeni.
Ukukhuluma esidlangaleni kuyingxenyeebalulekile yomsebenzi wekomidi lesigceme.
Amalungu amakomidi ezigceme avamiseukuxhumana nabantu bengamaqoqo, okubizwa ngokuthi ukukhuluma esidlangaleni.
Kufanele ucabange ukuthi uzonikeza inkulumo enjaninokuthi uhlose ukuzuzani. Kufanele wazi ukuthi injongoyakho ukwazisa, ukuheha noma ukujabulisa abantu.
Uma usucabangile ukuthi luhlobo luni lwenkulumo, kufaneleucabange ukuthi uzokhuluma kubani. Kumele uuhleleinkulumo yakho ihambelane nohlobo lwezethameli kanje.
Hlela lokho ozokusho, hlela amaphuzu akho, amaphuzuamqoka, uqale ngesingeniso esimnandi ukuze uzuze abantubese ugcina ngesiphetho esifanelekile.
Hlela isethulo/indikimba. Kuwumqondo omuhle ukwazingekhanda isingeniso sakho kodwa hhayi inkulumo yonke.
Sebenzisa izingqwemba noma amaphepha ukubhala lokhoofuna ukukusho. Kubalulekile ukwenza uhlelo lube lufushane.
Yehlisa amaphaphu. Noma ngabe uzizwa uthukile, izethameli ngeke zikubone lokho, futhi uma ukulandelilelokhu okungenhla, akufanele ube nenkinga ngenkulumoyakho. Donsa umoya uma uzizwa uthuka, khuluma kakhulu, kucace bese uma uqonde kodwa yenza umzimba wakhoukhululeke ungagqilazeki. Gxila ekudluliseni umlayezowakho - uma uqikelela ekwenzeni abantu ukuthi baqondelokho okushoyo ngeke uze ube naso nesikhathi sokuzwauvalo.
Omunye umsebenzi obalulekile wekomidi lesigceme ukukhuthazaukuhlanganyela komphakathi. Inkinga enkulu ekuhlanganyeleni komphakathi ukungabibikho kolwazi, esigcemeni somphakathi.
Amalungu omphakathi kungenzeka angazi ngamakomidi esigcemenoma ngohulumeni basekhaya nanokuthi kubathinta kanjanibona njengomphakathi ukwakha ukuzumbandakanyaemphakathini. Ngakhoke ukwakha ukuhlanganyela emphakathiniikomidi lesigceme kumele lenze umphakathi wazi. Ukuqondanokwazi kungamandla futhi ikomidi lesigceme limele ukwakhaamandla emphakathini walo.
Lolulwazi kungaxhumana nini ngalo emphakathini?
Yiziphi izinto ezidingekayo uma kuzokhulunyiswanangalolulwazi emphakathini?
Ezikhathini eziningi umasipala wakha olwakhe uhlelo lokuxoxisana.
Yiziphi izinkinga eninazo ukuthi isigceme senu saziwe?
Yiziphi izindlela zobuholi obuqotho, namakhono adingekayo?
Yini umehluko phakathi komholi nomphathi?
Umholi oqotho kumele abenaziphi izimpawu?
Njengamanje uhulumeni wasekhaya usesikhathini lapho ubuholi kubalulekile kakhulu kunakuqala.
Izinga likahulumeni wasekhaya lokushintsha ukwethulwa kwezinsiza emiphakathini lizoncika kakhulu ebuqothweni babaholi bethu.
Amalungu ekomidi lesigceme abanye abaholi abazothola kusemigomweni yabo ukuletha ushintsho esimweni sikahulumeni wasekhaya. Intuthuko yomphakathi izoncika kakhulu kumakhono obuholi bamalungu ekomidi lesigceme.
Ubuholi buyisikhali esingasiza ikomidi lesigceme ekuhleleni nasekuhlanganiseni umsebenzi walo kahle ukuze likwazi ukusebenzisa amasu alo.
Bungasiza futhi ukuphakamisa izinga lokuziphendulela ngempumelelo yekomidi, isigceme kanye nezinhlelo zomphakathi. Izinhlelo zivame ukuncika kwiIDP. Ukuze noma iziphi izinhlelo ziphumelele, kudingakala umuntu ozokwazi ukuhola ikomidi nomphakathi.
Ubuholi busho futhi ukudlulisa ulwazi kubantu, kuchazwa izifiso, izimpokophelo izinhloso nezinhlelo zamakomidi ezigceme kanye nokunikeza imisebenzi nemilayezo, nokuthatha noma ngabe iziphi izinyathelo ezidingakalayo ukuze kufezeke izinjongo futhi kumelwane nodweshu.
Ngokomthetho ubuholi kumakomidi ezigceme busho ukufaka umoya nokuholela ukwenza kwabantu ekomidini lesigceme nasemphakathini ngendlela ezobenza bazijube ngokwabo ukuthi bafeze izinjongo zikamasipala.
Ukuphatha iqembu labantu akusho ukuthi usunezimpendulo zonke.
Kuchaza ukuthi uneqembu labantu abazokusiza ukuthi uthole izimpendulo futhi uthole nemiphumela edingakalayo. Ngeshwa, esikhathini esiningi ilokhu abaholi abakukhohlwayo!
Abaholi baphambanisa ubuholi nokushiqela bese becindezela izilokotho zabantu kanye neqembu elibasebenzelayo, noma bathathe enye indlela bagxile enhlanganweni nezinhlelo bakhohlwe ubuntu.
Ngale kwenkolo ejwayelekile, ubuholi akubona obozalo. Ubuholi bihlanganisa ubuchule bokunhlangananyela kanye nobuchule bokwazi ukwenza abantu bazijube ngokwabo ukuthi benze umsebenzi okufanele wenziwe. Lobubuchule bungafundwa.
Umshini wobunhlangano kumele uvuthelwe ukuze kwenzeke izinhlelo zabaphathi bomsebenzi. Ubuholi bubeka inhlangano emgqeni.
Isibopho esikhulu samalungu kuwona wonke amazinga enhlangano ukuqondisa nokugqugquzela umsebenzi wabantu emsebenzini okhishiwe.
Ubuholi kumele buphendule amacebo abe amaqiniso.
Kuwumgomo obalulekile womholi ukuthi ahlanganise futhi adidiyele izinqalazizinda zabantu nokwenza kwabo ukuze kufezeke izinjongo zenhlangano, lapha okusho ikomidi lesigceme.
Ukugoqa lokhu esesikushilo - ubuholi buchaza ukufaka umoya nokuqondisa ukwenza kwabantu ekomidini lesigceme nasemphakathini ngendlela ezobenza bakuphokophele ngokwabo ukufuna ukufeza izinjongo zikamasipala.
Ubuholi abusiwona kuphela umqobelo wempumelelo, kodwa bungomunye obaluleke nakanjani. Ukwenza amakomidi ezigceme aphumelele kakhudlwana, kungakuhle ukuthi wonke amalungu amakomidi ezigceme abe ngabaholi.
Hlala egunyeni. Inhliziyo yokulokotha nomaukuqala ukwenza.
Ukwazi ukubekezela uma iqembu lihlehla ngobalidikibala noma lingenawo amandla okubekezela.
A. Umqashi B.
Amalungu ekomidi kumele abhekele izidingo nezimfunozamalungu emikhandlu noma namaqembu endawo emikhandluasesigcemeni sawo.
Ubuholi obuhle abuhambi nje bungenamininingwane. Kunabaholibamanqamu abahle abahlulekayo ngesikhathi 'esigozolele.'Kunabaholi abahle kakhulu ezindabeni ezithintana nezimo zomphakathi ezinzulu kanti bona futhi behluleke uma bezamaukuhola isimo lapho ezomnotho ziphambili ohlweni lwenkulumo.
e Ukwazi ukukhusela ukwethembeka kubantu ngobuqotho.
f Ulalela konke okushiwoyo nxazonke zomphakathi.
g Umshumayeli nomgqugquzeli ovelele. Kumele akwazi ukuthengisa umbono agqugquzele abantu ukuthi bawamukele bese besimbandakanya nawo.
h Ukuvuma ukushintsha isimo.
i Ukuvuma ukuthintana nongaba isitha.
j Umdlali weqembu: Umkhandlu ophethe wanoma imuphi umphakathi uyiqembu labaphathi futhi kumele uziphathekanjalo - hhayi njengembumba ethwele olayo uhla lwezinto.
Akesabi ukucela usizo: umholi kumele akholwe ekuphatheningeningi. Lokhu kudinga amakhono amahle kakhuluokunikezela kwabanye umsebenzi.
p Uvulelekile emibonweni nasekugxekweni kwemibono yakhe.
q Uvuma ukuhola okunemfundiso kwabamlandelayo.
r Uvuma ukukhulumisana nezinye izinhlelo zomphakathi.
s Uvuma ukubona nokuvuma amaphutha akhe.
t Ukholelwa ebulungisweni, ngobuqotho nokulingana.
Ake ucabange umuntu omthatha njengomholi omuhle.
Bubaluleke ngani ubudlelwano?
Izinkinga zixazululwa kanjani?
Kusho ukuthini ukusebenza ngokuhlanganyela?
Sibagqugquzela kanjani abanye?
Kuyini ukwahlukahluka ngamasiko?
Kubaluleke ngani ukulalela?
Kubaluleka ngani ukubekezela?
Sibahlonipha kanjani abanye?
Ukuzithiba nokuqondisa kusho ukuthini?
Amakhono obudlelwano abalulekile kunoma ubani ofuna ukuba nobudlelwano obuhle nabantu abaseduze kwabo kungabaezimpilweni zabo, emphakathini noma emsebenzini.
Cabanga ngomhlangano osanda kuwethamela.
Kuloku okubhalile lamakhono angezansi abekhona?
Amaqembu akhiwa ngobudlelwano phakathi kwamalungu.
Kuyiphutha lendalo ukucabanga ukuthi uma izinto zizinhle, zohlalazizinhle. Ukuze iqembu libe nemiphumela emihle futhi lizameukwenza izikhathi ezimnandi zihlale zikhona, kufanele likwazi ukubhekana nezimo ezilukhuni ngendlela eyiyo.
Wonke umuntu unaye umuntu ambona elukhuni.
Kujwayelekile ukuthi kubekhona oyedwa olukhuni eqenjini.
Uhlale ethikazisa/akalaleli Qhubeka nokukhuluma usebenzise izinkomba ngokuziphathaisibonelo, 'uma unginika ithuba lokuqedela' Mcele ngesizotha lowomuntu ukuthi angaphazamisi.
Akakubuzi ngemibono noma imicabango yakho.
Cela impendulo ngemibono yakho futhi uthole ukuthi imibono yakho bayayiqonda yini, isibonelo, nicabanga ukuthini ngalemibono yami Mhlawumbe ngingachaza ngenye indlela?
Ucindezela imibono yakho noma uphakamisa izinkinga.
Cela izimpendulo futhi uthole ukuthi imibono yakho bayayiqonda yini bese ubheka nokuthi zikhona yini izizathu zokungavumelani kungokomoya nje. Bacele ukwakha phezu kwemibono yakho, isibonelo, buza ukuthi uma becabanga, imibono yakho ingasebenza na Mhlawumbe imibono yabo ingasiza ukuthi eyakho isebenze?
Bheka ukuthi bayayiqondisisa imibono yakho ukuzama ukubona ukuthi basho ukuthini. Isibonelo, Vumelana nabo, ubuze ukuthi bayavuma yini ukuthi uma benza kanje basho lokhu: ukuthula kwabo kusho ukuvumelana na?
Uhlale ungenasiqiniseko sokuthi bayavumelana nemibono yakho noma cha.
Cela izimpendulo ngemicabango, nemibono yakho futhi ungacabangi ukuthi bayaphikisana nayo. Isibonelo, Manje, nicabanga kanjani ngalemibono Futhi singayisebenzisa kanjani?
Bakhuluma kakhulu Ungabanaki kodwa uphawule ukuziphatha kwabo.
Ubacela ngesizotha ukuthi banike abanye ithuba lokukhuluma.
Kwesinye isikhathi ukuguqula ukuziphatha kwabantu akwaneleukuxazulula izinkinga. Uma lokhu kwenzeka, kumele ubhekanengqo nenkinga. Ukutshela abantu ukuthi ubathola belukhunikuyingozi futhi kungenza inkinga ibhebhetheke. Nakhuongakwenza ukuzama ukuthi inkinga ingabhebhetheki.
Babuze ukuthi kungani beziphatha ngendlela abaziphathangayo-buza kanje: Imibono yami niyidicilela phansi ngobanicabanga ukuthi mibi?
Uma kungenzeka yihlakaze inkinga enkulu ibe izicucu ezincane.
Bhekisisa izinqumo ezikhona noma wakhe izixazululoezingasebenza: Yiziphi izinqumo engingazisebenzisaukuxazulula lezinkinga.
Khetha indlela efanelekile: Khetha izinqumo ongazithatha ukuxazulula inkinga.
Hlaziya: Bhekisisa ukubona ukuthi lesinqumo osikhethile sisebenzile yini ukuxazulula inkinga.
Amalungu ekomidi kungenzeka aqhamukeezinhlanganweni ezahlukene futhi abenemibono eyahlukene, kodwa kuhle akwaziukuzwa ukuthi wonke ayingxenye yeqoqoelilodwa- iqoqo eliphethe izindaba zesigodi.
Kwenzekani ukuze iqembu lakheke Okubalulekile kakhuluukuthi baqoqe ulwazi ngemininingwane ngelungu ngalinyenangendlela elibona ngayo izinto. Bakwazi ukuthi ilelo nalelolunguliwumuntu onezinjongo nezinkinga. Ngaleyondlela, bayafundaukwethembana, nokuqonda lapho lelolungu limi khona. Isikhathiesisetshenziswe ngendlela enhle amalungu endawonye sibalulekekakhulu. Yingakho-ke ukuhlangana njalo kusheshisa ukwakhekaizinhlelo zokwakha ukusebenzisana. Ukuchitha isikhathi esikhulu ndawonye kungenza lezinhlelo zisheshiseke kakhulu?
Bakhuthaze , ubabandakanye, ubanike umsebenzi, ubalalele.
Tshele wonke amalungu eqembu okulindeleke kuwona.
Ncome umsebenzi omuhle owenziwe.
Cele babuyise imibiko noma mihle noma mibi.
Nike lelo nalelolungu ithuba lokwaneliseka emsebenzini, ukuzithuthukisa nokuqamba okusha.
Ukubonelela amazinga okugqugquzeleka, namakhono.
Ukubaqotho kubantu ngaso sonke isikhathi.
Ukubakhona uma udingeka ngaso sonke isikhathi.
Singatha iqembu noma ngabe linamaphutha.
Yenza amalungu eqembu akhululeke ngawe, nangawo.
Ukuze abantu bakwazi ukusebenza kahle, kubalulekile ukuthi lowo nalowo muntu azizwe ebalulekile futhi agqugquzelwe ukuthianikele emphakathini wakhe. Ngesikhathi sobandlululo abantubaseMzansi africa, babetshelwa ukuthi alukho oluhlanganisaabantu bezinhlanga namasiko ahlukene. Kodwake, njengobasesaziakusafani manje. Siyazi manje ukuthi ukwahlukana kwethu yikonaokwandisa ukwazisana kwethu. Isibonelo, uma ufuna ukuthola isixazululo senkinga, kungaba kuhle ukuthola izinhlobonhlobozabantu ukunika imibono. Lapho ususethubeni lokuthathalowombono odluleleyo noma omuhle kunayo yonke.
Bhekisisa umcebo ongaqhamuka ekwahlukaneni, kuthuthukiswe amakhono angaholela emiphumelelweni engcono.
Ukugcizelela ubudlelwano phakathi kwabantu okuyikhonaokwakha ukusebenzisana okuhle.
Ukulalela elinye lamakhono obudlelwana elibaluleke kakhulu.
Kukhona abantu abakwazi ukulalela kahle kanti kukhona abangakwazi. Labo abantu abanochuku bajwayele ukufunaukuqhakambisa eyabo imibono kanti laba abacabanga buthuleeyabo imibono kanti laba abacabanga buthule uyalalelangaphambi kokuthi akhulume.
Ukulalela kungafundelwa futhi kubandakanya ukuzithiba, ukuhlonipha kanye nokubekezelana. Uma ungamuzwa umuntu, kukuwena ukumisa inkulumo ukhombise ukuthi awuzwa.
Kungumsebenzi wakho futhi ukubheka ukuthi uyaqonda kahlehle ukuthi lo okhulumayo uthini noma uzama ukuthini. Kuyintoenhle ukummisa okhulumayo njalo, uphinde amaphuzu abalulekile.
Lokhu kubhekelela ukuqonda futhi kuqiniseke ukuthi bobabiliabaxoxisanayo bayacacelwa okuxoxwa ngakho.
Inkulumo engezwakali, ukunweba noma ungawakhiphikahle amagama.
Umongo wolwazi, noma izihloko ezilahleka ngenxayokutolika okungekona.
Umsindo endaweni njengomculo omemezayo.
Lo , olalela angasho ukuthi uyezwa kanti akazwanga nomaakaqondanga lutho. Kwesinye isikhathi athule nje ngobaehlonipha isimo- isibonelo, uma kukhona ukwahlukanangamasiko.
Izinkulumo ezinde, ezomile futhi ezingenamdlandla.
Kungakho-ke kufanele silalele okushiwoyo bese ubhekalawomaphuzu esingawaqondisisi kahle.
Abantu abaningi abakwazi ukubekezelela abanye, bafuna njekulalelwe bona kuphela. Umake kusetshenzwa nabantu nomanezimo ezilukhuni kubalulekile ukuthi kusetshenziswe ukubekezelana. Akusho lokhu ukuthi kumele uvele uthule nje, uvume konke. Hlakanipha ulalele, uma ufuna ukuveza umbononoma ufuna ukuzwisisa, kwenze lokho ngendlela enesizotha.
Uma kukhona okhulumayo futhi engakuniki ithuba lokuphendula, bhala phansi amaphuzu bese ucela ithuba lokuphendula.
Kubalulekile ukuthi abantu bangahluthukelwa izinhliziyo ngobaukuthukuthela ngeke kukusize ekuxazululeni izinkinga. Uma ungenaso isineke nokubekezela, kujwayelekile ukuthi ugcineusulahlekelwe isithunzi. Njengomholi abantu babheke futhibathembele kuwena ukuthi ubekezele ekuvumeleni ukuthi zonke iziphakamiso/imibono izwakale futhi iphenywe.
Kuyimvelo ukuthi umuntu alindele ukuthi wonke umuntu uzobanemibono, nemiqondo, akuthandayo nangakuthandi okufananokwakhe. Kodwa-ke njengoba izimvelaphi zethu ngokwamasiko, izilimi, nokwazi zehlukene, sohlala sibona izinto ngokungafani.
Kulungile ukungavumelani nabanye, kodwa kufanele naweuhloniphe ukuthi nabo labo banelungelo lokungafani nawe.
Ukuzithiba kuyiwona khiye wokwakha ukuhloniphananokuthembana emphakathini. Ukuzithiba kusho ukuthi uyakwaziukuzibamba ekuthukutheleni, ekujabuleni ngisho nasolwiminilwakho. Njengoba sekuke kwashiwo, kungcono ume, ucabangephambi kokuthi ukhulume kakhulukazi uma kukhona okukucasulilenoma okukudinile.
Ikuphi okufanele nokungafanele kwenziwe ekuxazululeni udweshu?
Imaphi amakhono okuxazulula udweshu?
Iziphi izindlela ezahlukene ongazisebenzisa ukuxazulula udweshu?
Ekuxoxisaneni nemiphakathi yethu nsukuzonke, kubakhonaizikhathi lapho udweshu nokungazwani kubakhona ngenxayokungazwani noma ukuhlephuka kwenkulumo. Uma kwenzekalokhu, kufanele ukwazi ukusebenzisa amakhono okukhuluma ukuzama ukuxazulula lolo dweshu. Ekuthatheni indima yokubaikhansela noma ilulngu lekomidi lesifunda, uzithola njalousuhlanganiseka ekuxazululeni udweshu lomphakathi.
Udweshu luyimiphumela yokuhlukahlukana kwemiqondo okungabakhona. Lujwayele ukuvhazwa ngendlela okungeyona yokungezwani, ukulwa, ukudonsisana nokuphambana kwezifiso. Abantu banokulinyazwa udweshu bese kulimazeka ubudlelwano obunesikhathi nobunenqubekela phambili. Udweshu luphazamisa ukunethezeka kwenhlalayenza bese iqhudelana nathi ekuhlaziyeni kabusha indlela esenza nesibona ngayo izinto.
Akuhlale njalo kuyindlela okungeyona kodwa kakhulu umfutho ongakhipha imiphumela eyakhayo.
Udweshu lungaba noma yini esuka empikiswaneni kuya empini lugcine seluveze isithombe okungesona. kodwa lunguba nomkhanya uma luxazululwe ngendlela.
Izimbangela zodweshu azipheli kodwa zingahlukaniswa ngezigaba ezintathu futhi izingxabano eziningi zihlanganisa ezimbili noma ezintathu zalezizigaba.
a Udweshu lokubanga ingcebo.
b Udweshu lwezidingo zengqondo.
c Udweshu oluhlanganisa amagugu.
Udweshu lokubanga amafa: uhlobo olulula ukubonakala nokuxazululwa. Ngokujwayelekile abantu bafuna into eyodwa kodwa enganele ukubanelisa bonke.
Udweshu lwezidingo zengqondo: Intsha ingaba nezidingo eziningi ezifana namandla, nobungane ukuzimbandakanya kanye nobungcweti. Izingxabano zaloluhlobo zinzima kuzixazulula ngoba umuntu angazifihla izidingo bese ekhombisa ukunganeliseki ngezinye izindlela ezingeyona imbangela yangempela.
Udweshu oluhlanganisa amagugu: Lezi akuzona izinto ezinzima ukuzixazulula njengobaamagugu eyisisekelo sezinkolelo zethu.
Izinselelo zamagugu ziphinde zibe izinselelo zezimpilo zethu.
Siziphendula ngendlela ejulile yokuzovokela nenamandla. Kunzima ukuhlubuka ezifanekisweni ezindala bese sikhetha ukwakha izimpendulo ezintsha. Futhi uma udweshu olubangwa ukuhlukana kwamagugu luxazululwa kuphela esigabeni sengcebo nezidingo, lungubuye luvele kwezinye izinhlelo.
Ukuxhumana kwezepolitiki - ukufuna ukubusa.
izidingo - ukuqhudelana ngengcebo enomkhawulo.
Ungabheki umuntu kodwa isimo.
Udweshu luyindlela ethize yokuqhudelana phakathi kwabantunoma amaqembu okujwayele ukuphelela ekulimazekeni komzimbanoma ingqondo noma kuhlukumezeke omunye umuntungokuyinhloso.
Lusiza ekukhuleni komuntu uma kunokubhekwa odweshwini.
Udweshu lungenzeka ngesimanga sabantu behlanganisa nomabekhulumela izinjongo ezithize, izintando, izikhundla nemibono.
Ngesinye isikhathi lwenzeka uma kuphokophelana imisebenzinezidingo zabantu, zamaqoqo abantu kanye namaqembu.
Kungenazinjongo zokugcina ubudlelwano noma vele kwake kwaliwa naphambilini.
Kunokukhuphuka kwezinga lokuthukuthela, ukwesaba nokudideka.
Amazinga okuthukuthela, ukwesaba nokudideka zivezwa obala zingafihlwa.
Ababandakanyayo bekwazi ukusebenzisa amakhono abo okuletha ukuthula futhi bevuma nabo ukusizwa.
Isithunzi somuntu singanyathelwa.
Abantu abahlukene baxazulula udweshu ngezindlela ezahlukene.
Ushaka - 'Yenza ngendlela yami noma ungenzi'Lapha kunesimo sokufuna ukuzidelisa, noma ngabe abanyebathini.
Amasu: qhudelana, phatha, hlula ngomqondo, phoqa, ilwa.
Uvame ukuba: ophoqayo, uthuswaukuphikiswa, akanandaba nezidingo zabanye, akalalelisisi.
Isimo lapho amaqembu abangsayo efuna ukwanelisa ngokugcwelezonke izimfuno zawo wonke umuntu.
Intshe 'Udweshu Udweshu lwani?
Upopayi - ' Kulungile konke okushoyo kumina.
Isimo lapho omunye kwabaxabene ebeka ezabanye izikhalo phambi kwezakhe.
Ujakalase - ' Ngizokufakazela nawe uma wenzenjalo kimi.'
Isimo lapho omunye nomunye engxabanweni ezimisele ukungatholikonke akufunayo.
Amasu: bheka ezinye izindlela, qoqa ulwazi, vumela ukuxoxisana, bese ubeka ngokusobalaizidingo.
Sivame ukuba: sikhulu endabeni, siyavuma ukushintsha, siyanikezela ngomsebenzi, siyazinaka zonke izidingo zabantungokwethembeka, siyalalelisisa.
Ucabanga ukuthi ungumuntu onjani Bhala phansi ukuthiucabanga ukuthi ungaluxazulula kanjani udweshu?
Iyakujabulisa indlela oxazulula ngayo udweshu Uma kungenjalo, ungenzani ukushintsha?
Iziphi izinyathelo ezingathathwa umakuxazululwa udweshu?
Cela icala ngalinye ukuthi lichaze ngowalo umbono, izimpikiswano nemimoya yelinye icala.
Iyini injongo yokuxoxisana?
Sisonke, sithole izihloko ezibanzi eziyinkinga kumaqembuwonke nalezo okuvunyelwana ngazo.
Sibheka izindaba noma izihloko okumelwe zixoxwe.
Amaqembu kumele avunyelwe futhi agqugquzelelweukubeka imibono yawo etafuleni.
Buzisisa kahle yonke imibuzo nemibono uqiniseke ukuthiuyiqonda kahle.
Uzithola kanjani izixazululo?
Uyikhetha kanjani indlela okuyiyo?
Khetha indlela evumelana nendlela yezinjongo nengacheminezovumelana namaqembu womabili.
Ukwenza kanjani lokhu?
Wake wabandakenyeka yini ekuxoxisaneni esigcemeni sakho?
Uma kunjalo, kwaba nempumelelo?
Bhala phansi ukuthi wenze njani uma uxoxisana bese ubhalaukuthi ungashintshani kulokho owakwenza ngesikhathi esizayo.
Kuyini ukukhandleka kwengqondo?
Kubangwa yini ukukhandleka kwengqondo?
Kungakwenzani ukukhandleka kwengqondo?
Kungenziwani ukuze kukhalinywe noma kumelwane nokukhandleka kwengqondo?
Ukwenza umsebenzi ongawuthandi noma ongakufanele.
Uba nezingozi, uyachithileka, udla izidakamizwa, ushesheuthukuthele, udla kakhulu noma kancane kakhulu, uyaphuza, ubheme kakhulu, ukhuluma ungaqedi, uhleka ngokwesaba, wenza izinto ngobutatata futhi uqhaqhazela.
Uba nobunzima bokuthatha izinqumo, ube nokwenza zonkeizimo zibe zimbi, izinga lokuqala izinto liyehla, ube nobunzima bokuxazulula izinkinga, ukhohlwe kalula, uphatheka kabimashishane uma ugxekwa, awusalaleli, awusahleli kahleumsebenzi nowunikiwe, ukhalamasinyane, ube nesithukuthezi.
Isifuba somoya, izinhlungu esifubeni, izinhlungu zeqolo, isifosenhliziyo, ukukhishwa isisu, ukuwa nesiyezi, ukuqunjelwa, ukuchama kaningi, ikhanda, ikhanda lamehlo, ukuhanjelwaingqondo, amaphupho amabi, ukungalali, ukuhlanya, iskhumbaesibi, izilonjana, nokulahlekelawa imizwa yobuntu.
Uphutha kaningi, awukhulumi kahle, iziteleka, awunaki umsebenzi, ulimala kaningi, ukuphikisana okuningi, awunandaba nabanyeabasebenzi, awanileseki umsebenzi, awukhiqizi ngokwanelisayo.
Wake waba sesimweni esikhandla ingqondo, sidala imigomoyokuba ilungu lekomidi yesigceme Kwakubangelwa yini lokhu?
Imiphi imicabango owabanayo eyenza ukuthi ukholwe ukuthiukhandlekile engqondweni?
Wenzani/ yini ongayenza ukudambisa izinga lokukhandleka?
Bangaki abantu abadala abangakwazi ukufunda nokubhala?
Siyini isibopho sikaHulumeni kwi ABET?
Kungabe kuyinkinga yini ukungafundi endaweni yakho?
Uma kunjalo ucabanga, ucabanga ukuthi lokhu kuwenzelani umsebenzi wakho wesegceme?
Yenza uhla lwezinye izinkinga ongazicabanga.
Uma ngabe usukwazile ukufunda ufike lapha, unenhlanhla.
Ubuzwe obunyakazayo - ukufunda ngamanye amazwenemizabalazo yabo nokusebenzisa imitheshwana ebanzietholakala kumthethosisekelo ukuzithuthukisa nomphakathi.
f ngacwasi ngokwebala g bhaliswe ngokomthetho kuHulumeni futhih esigcina izinga elingekho ngaphansi kwezinga lezikole zikaHulumeni okungaqhathaniswa nazo.
Isigatshana asikushiyi ngaphandle ukuxhaswa uHulumenikwezikole ezizimele.
Uhulumeni kumele futhi akhombise ukuthi uyakungezaukutholakala kwemfundo nokuqeqeshwa kwabantu abadalaokuqhubekayo.
Uhlobo lohlelo lwemfundo kumele lube usizo, lufaneleke, lwethulwe ngolimi lomfundi uma kunesidingo kuvalweisikhala sokunganakwa esikhathini esidlule.
kwenza ukuthi kwakhiwe, kubuswe futhi kuxhaswe izindawo zokufunda zabantu abadala.
Kwenza ukuthi kubenendlela yokuqinisekisa isimo esifanelenendlela yokuqinisekisa yokukhulisa isimo esifanele seABET.
Kufanele kube nezindawo zokufundela zikaHulumeni ezixhasiwe nomakuphi lapho kudingeka ukuthi abantuabadala banikwe imfundo ephansi.
Imfundo namakhono kathisha nezinto zokufundisa ezisetshenziswayo kulezizikole, kumele zibe ezohlobooluphakeme.
Cabanga ngemfundo yabantu abadala endaweni yangakini.
Banayo yini indlela yokufinyelela emfundweni abantu bangakini?
Uma kungenjalo, ucabanga ukuthi yini ndaba Yenza uhlalwezizathu ongazicabanga?
Misa ikomidi labantu abanesifiso abasuka kuyoyonkeimiphakathi efuna ukuzibandakanya kulolohlelo. Ikomidialidingi ukuba nabantu abaningi. Kodwa ukuze kugwenyweizinkinga nokwenza uhlelo luqine, kufanele limele wonkeumuntu. Lokhu kusho ukuthi abantu abakulo kumele bakwazi ukukhulumela bonke abantu bomphakathi abathintekayokulolohlelo.
Tshela uthisha ukuthi enza loluhlelo lokuhlolwa, uma konke ukuhlolwa sekubhaliwe, uzobona ukuthi udinganinjengokuthi isibalo esingakanani sabafundi abazongenakuziphi izifundo futhi kusiphi isigaba.
Amalungu ekomidi kumele avakashele izindlu zokufundelangasosonke isikhathi ukubona ukuthi konke kuhambakahle.
Imaphi amathuluzi okufunda adingwa abafundi?
Kodwa kumele singakhohlwa ukuthi labantu abadalakungenzeka ukuthi bazifunela ukwazi ukufunda nokubhlalaukuze bakwazi ukukusebenzisa, hhayi ukuthi bafunaukukhuphuka nezinga lemfundo. Isakhiwo esisha sifakazonke izinto njengamakhono okuphila, ukuthahta imibikongocingo, ukusebenzisa umshini wemali (ATM), ukukhiphanokufaka imali, ukwaba imali ekhaya, nolwazi olunyeoluningi ngezempilo, ezikaHulumeni wendawo, ingculaza, ukunakekelwa kwezingane, ubuhlengi basendlini, amalungelo abantu, ukulima, ukuqala ibhizinisi elincane- uhla lungeke lwaphela.
Ibukeka kanjani indlu yokufundela yabantuabadala?
Uthisha owuhlobo oluhle kakhulu yilowo ozithembayo futhiohlonipha abafundi akwazi nokubona okufanele bakufunde, futhi amise izikhathi zokufunda zihlangabezani nezidingozabafundi. Othisha abahle abangabantu abafundiabakhululekayo ngabo. Baqhuba izifundo zabo ngendlelaenobungani futhi ekhululekile kodwa futhi bengachithiisikhathi sabafundi.
Izinhlangano ezizimele kumele zibambe iqhaza elibalulekileemiphakathini lapho amaPALC kaHulumeni kunzima ukuwamisa.
Izindawo zokufundela zingaba amasonto, amahholo omphakathi, imitapo lwazi noma amakhaya.
Abafundi abangabantu abadala ngokujwayelekile bangangenelafuthi bahlale ezinhlelweni ezikhombisa izinzuzo ezisheshayo, noma ngabe babhekana naziphi izinqinamba, njengobuphofu, impilo engeyinhle, ukukhubazeka, izindleko zokugibela kanyenendlala. Imihahiso yokukhuthaza ukungenela nezindlelaezihehayo zokususa izinqinamba kumele kusetshenzelwe phezukwazo.
Imfundo ingaphezu komnyakazo wendawo, iwuhlelo abantuabakhulisa futhi bathuthukise ngayo ubuntu babo. Indimayezinhlangano zezakhamuzi ekuletheni imfundo iya ngokubalulekakakhulu. Kunesidingo sokuvuselela izinhlangano zomphakathiukuze zibambe iqhaza eliphakeme emfundweni yabantu abadala.
<fn>06101211151004.txt</fn>
Namhlanje sithe asihambele lendawo yase Nseleni ukuzobonisana nani ngezindlela esingazisebenzisa ukugwema izifo ezingasiphatha isidingo singekho. Lomkhankaso esikuwo namhlanje ukhombisa ngokusobala ukuthi abaholi bezwe liphela bakhathazekile ngokudlanga kwe TB kulelizwe.
Umkhankaso lona uqhuba lona okade sinawo endaweni yase Msinga ekuqaleni konyaka, uphinde ulandele lona asaba nawo enkabeni yedolobha leTheku, waze waphelela ezinkundleni zemidlalo elokishini lase Mpumalanga eHammarsdale ekuqaleni kwenyanga ka August.
Masikubeke kucace ukuthi abahlali balendawo esikuyo babalelwa ku 130 000 kanti ke laba okumanje abahambela izikhungo zethu belashelwa I TB bangu 700. Thina njengoMnyango asinayo nencane inkinga yokubelapha bonke laba abaphathekile. Kubalulekile kuwo wonke umuntu okhona lapha ukuthi azi aphinde atshele nalaba abangaphumelelanga ukuthi ukuhlolelwa I TB kanye nokuyelapha sikwenza mahhala.
Ukulapha lowo muntu ke kube sekudla thina imali engaphezu kuka R24 000, naye lona ophathekile azithole esihlala esikhathi eside esibhedlela, eseqhelelene namalunga omndeni wakhe.
Lezimpawu zifuna uphuthume emtholampilo ngoba nawe ungasiza ekuqedweni kwe TB.
yilabo abahlala nomuntu onayo, ongayelaphi izingane ezineminyaka engaphansi kwemihlanu abantu abaphila negcewane legculazi abantu abaxhaphaza kakhulu utshwala abantu abasebenzisa izidakamizwa abantu abakhathazwa istress, kanye nabantu abahlala ezindaweni ezingangenisi umoya ngokwanele.
Labo bantu abadla ama ARV's kuhle bazi ukuthi imithi ye TB ayixabene namaphilisi abo. Umehluko ukuthi awe TB uwadla izinyanga eziyisithupha kanti ama ARV's uwadla impilo yakho yonke. Khumbula , nawe ingakungena i TB uma uhlala nomuntu usenayo, nongayelaphi.
Thina njengoMnyango wezeMpilo siyazi ukuthi kubalulekile ukuthi udle ukudla okunomsoco ukuze uphile. Siyazi futhi ukuthi angeke ukwazi ukumelana namaphilisi kungekho lutho esiswini yingakho sikhipha ama food parcels sinekeza laba abaphathekile. Umphakathi ngokugcwele sithi wona mawubuyele enhlabathini, yiko nje ngiphethe lamathuluzi okwenza izingadi. Impilo iyasetshenzelwa.
<fn>07060416151010.txt</fn>
Ukusebenza ngendlela efanele kwaMabhizinisi Angaphansi Kukahulumeni State Owned Enterprises SOE kubaluleke kakhulu kunoma yimuphi uhulumeni osathuthuka Ukungaqondakali nokukhula komnotho womhlaba, amandla ezimakethe, nokungenisa kwezindlela zembulunga yonke zokulondoloza imali kuletha inselele kuyo yonke imibuso njengoba ithuthukisa inqubo-mgomo yokuthuthukisa iminotho yayo. Ngakho-ke siye sanquma ukusebenzisa igunya lombuso ezindaweni zomnotho eziyinhloko ukuze siqinisekise injongo ezinzileyo.
Amabhizinisi kahulumeni kufanele abe ngazinzileyo nazimele kwezezimali ukuze akwazi ukuhlanganisa zonke izidingo zezimakethe zezimali kuzwelonke nasemazweni omhlaba. Nakuba uhulumeni engase asize lamabhizinisi ngezimali lapho esasungulwa nakwezinye izimo kamuva kufanele akwazi ukukhula ngezimali zawo nasezimakethe zezimali.
Ukusebenza ngendlela efanele enye into ebalulekile kakhulu kumabhizinisi kahulumeni. Lokho kusebenza ngokufanele kudinga izinga lokuphatha, izisebenzi kanye nezobuchwepheshe okuhambisana nenqubo engcono kakhulu Ngokubambisana la mabhizinisi kahulumeni angaba nengxenye enkulu emnothweni ngolondolozo-mali lwawo, izisebenzi kanye nocwaningo lwawo kanye nangezinhlelo zawo zentuthuko.
Njengoba uhulumeni efisa ukuthuthukisa izinga lokuzuza ngedayimane eNingizimu Afrika, u-Alexkor yiyona nqola yokwenza lokhu. Nokho, kunezindima ezimbili ezengeziwe okumelwe uzifeze futhi ezibalulekile ngenxa yezizathu zentuthuko. Eyokuqala kulezi, njengenqola yezohwebo kufanele ihlanganise umphakathi wase-Richtersveld entuthukweni yawo. Eyesibili esanda kwenzeka kodwa inomgomo ohlanganisiwe owukunikeza isisekelo sokuhlelwa kabusha kwezindawo zedayimane zaseNamaqualand. Nokho, ukungaqiniseki ngomhlaba sekuye kwabeka u-Alexkor esimweni esibucayi ngakwezezimali nasezimweni zokusebenza.
U-Infraco uye wasungulwa ukuze siqinisekise ukuthi sithuthukisa isisekelo esibalulekile kwezokuxhumana. Akulula kangako ukuncintisana nolwazi lomnotho womhlaba ngaphandle kwamanani aphansi, athembekile kanye natholakala kabanzi amaza okuxhumana (bandwidth). Kunamabhizinisi angaqhubeka ekhona emnothweni wethu kodwa ngeke akwazi ngenxa yokuthi amanani ethu amaza okuxhumana awakwazi ukumelana nawo. Ukukhula komnotho waseNingizimu Afrika kuye kwakhutshazwa amaza okuxhumana angekho esimweni nabizayo.
Manje esigxile kukho kakhulu ukuqedela izidingo zokuxhaswa nokuhlelwa kabusha kwamaqhinga ka-SAA, okuzokwenza ukuba i-SAA ithembele kakhulu ezimalini zayo. Nokho ukuhlakazwa nokwenziwa kabusha kwezinye izingxenye kungaba okudingekile. Lokhu kuzohlanganisa ngokuyinhloko ukwenziwa lula kohlelo lwabasebenzi, ukufaka abalingani kanye nokukhishwa kwemisebenzi engenasidingo. Izingxoxo zokubonisana nezinyunyana ziyaqhubeka.
Nakuba lenkampani inengxenye ebalulekile engangamaphesenti angu-30 embonini yokhuni, manje imane nje ifake amaphesenti angu-2,5 kuphela emnothweni wayo yonke imboni, kanye namaphesenti angu-3,5 okuqashwa. Ngakho i-cabinet iye yagunyaza ukuthi ingxenye esasele ka-Safcol, amahlathi ase-Komatiland, kufanele ichithwe.
Ngo-2006/07 ibhodi labaqondisi liye lagunyaza uhlelo lweminyaka emihlanu lolondolozo-mali engango-R64,5bn. Lolu hlelo lweminyaka emihlanu luye lwabuyekezwa ngo-2007/08 futhi manje selufinyelele ku-R78bn. Lolulondolozo-mali lwaluhloselwe ukusimamisa nokwandisa ukusebenza ngokukhulisa umthamo wensimbi yethu exubene netshe kanye namalahle, ukuthuthukisa ingqalasizinda yamachweba kanye nokwandisa umumo wepayipi elisuka eThekwini liye eGoli.
Sisebenzisana nebhodi manje sisohlelweni lokuhlela kabusha uhlaka lokusebenzisana ekusebenzeni ezindaweni ezintsha zama-container ezakhiwayo njengamanje echwebeni laseNgqura futhi sizokwenza isaziso esiningiliziwe ngakho maduze nje.
Sidinga ukuqinisekisa ukutholakala kwezinto ezibalulekile ngakho indlela engcono kakhulu yokwenza lokhu ukuthuthukisa umthamo wethu. Nokho, lowomkhiqizo wethu kufanele uhambisane nowamazwe omhlaba ngenani nangezinga. Imizamo yokubambisana phakathi kuka-JPF, uMnyango Wezemfundo, uMnyango Wezabasebenzi nama-SETA athintekayo kanye na-SOE iyaqhubeka ukuba kubhekwe izifundo, amakholeji kanye nalabo abaneziqu abangase bakwazi ukuqedela uqeqesho lwabo lomsebenzi emabhizinisini kahulumeni ngaphambi kokuba bahlolelwe umsebenzi ofanele.
<fn>08022215151002.txt</fn>
Ngivumeleni ngalesisikhathi sokuhlangana kwephalamende iphelele kwesithathu okuyisikhathi esilandela esokugcina ukuze kukhulunyiswane ngesimo sezwe, ukuthi ngifisele amalungu ephalamende ahloniphekile umnyaka omusha omuhle nonempumelelo.
Nginethemba ukuthi umnyaka ka 2008 uzoba ngonesimanga impela kulombuso wethu wentando yeningi uma sisebenza ngokubambisana ukufezekisa amaphupho ethu sonke empilo engcono. Ngikusho loku nje ngoba ngokubekisa kwethu akukavami ukuthi isizwe sicelwe ukuthi sifake umfutho omkhulu ukuze kufezekiswe amaphupho abantu. Umlando ususibeke kuso lesosigaba.
Ngikhuluma nani namuhla, Nkosazana, mongameli wephalamende phambi kukamama ongizalayo u Epainette Mbeki, MaMofokeng, oze lapha nomlayezo oqaqile ovela ebantwini basemaphandleni aseTranskei lapho ahlala khona iminyaka eminingi. Uthi lababantu bafuna ukuthi sibatshele njengabaholi babo ukuthi sisazinikele yini ekuthini ikusasa lizoba ngcono kunanamuhla. Emuva kwezinsuku eziyishiyagalombili, ngomhlaka 16 Febhuwali umama uzohlanganisa iminyaka engu 92. Isipho asibhekile sosuku lokuzalwa kwakhe yiqiniso nje kuphela. Ngiyambonga ngokuthi azinike ithuba lokubanathi namuhla kanti-ke ngiyethemba ukuthi asingeke simdumaze.
Zonke lezivakashi eziqavile ezimele isikhumbuzo nethemba, ngokubakhona kwazo zisikhumbuza ukuthi umsebenzi wethu ufana nomjaho wokunikezelana ngogodo oqhubeka njalo ukuze kufezekiswe amaphupho empilo engcono kubobonke abantu baseNingizimu Africa. Impela, lamaqhawe amele isikhumbuzo sentshisekelo engenakwehlulwa lutho yabantu bakithi iphinde inike isinike inselela yokuthi siziphathe ngedlela engadazululi noma ejabhisa izinjongo zabantu bakithi.
Sesizoqalisa umnyaka ogcwele wokugcina wezimali wephalamende yesithathu yombuso wentando yeningi emuva kwaloko sizokuya okhethweni lwesine lokazwelonke. Hulumeni ubukeze indima eseyilinyiwe mayelana nemisebenzi okwakubhekwe ukuthi wenziwe kusukela ngo 2004.
Kuyangijabulisa ukusho ukuthisizamile kakhulu ekufezekiseni izithembiso esazenza kubantu ngo 2004. Kodwa-ke, kusobala ukuthi usemningi umsebenzi osasele.
Njengoba sesiseduze nokuqeda isikhathi esibekelwe sona, uhulumeni unqume ukuthi ahlele Imisebenzi Emqoka okudingeke yenziwe eyibeke ngokulandelana nangokubaluleka kwawo lapho uhulumeni azakuqondisa kuye du, lokukuzosetshenziselwa ukuthi kufezekiswe izinjongo zabantu abazibheke kuhulumeni.
Ngiyathokoza ngoba inkulumo yesimo sezwe inginikeze ithuba lokuthi ngibikele iphalamende nesizwe ngalemisebenzi engu 24 ehlelelwe ukwenziwa ngaphambi kweminye abahlonishwa bangayithola kuwebhusayiti kahulumeni ngeviki elizayo.
Ukukhonjwa kwaleMisebenzi Emqoka okumele yenziwe ngaphambi kweminye kusho ukuthi zonke izigaba zikahulumeni, kazwelonke, wezifundazwe kanye nowasekhaya, esigungwini nasekuphatheni bazinikele ukuthi kulesikhathi esifushane esisele bazakufaka umfutho ukuze kufezekiswe umgomo obalulekile wekuzuza impilo engcono kawonke-wonke.
Izinhlelo zonke zikaHulumeni ziyazibopha ekutheni esikhathini esizayo bazakuzimilesa bakhiphe lonke unyawo ukuze bazuze okubhekiwe - Inqubo Engejwayelekile. Uma sikhuluma ngeNqubo Engejwayelekile asisho ukuthi imigomo kahulumeni ishintshile, kodwa sisho ijubane okuzosetshenzwa ngalo, nekhono nempumelelo okuzosetshenzwa ngayo ukuze izimpilo zabantu ziguquke zibe ngcono ngokushesha.
Ukuze siqinisekise ukuthi loku kuyenzeka, sithethe izinyathelo zokuqinisekisa ukuthi uhlelo lokuqondisa ukuthi izimali zichithwa kanjani lweminyaka yonke oluzokhishwa ngugqongqoshe wezimali ingakapheli lenyanga lwenza ukuthi sikwazi ukufezekisa lemisebenzi okumele yenziwe ngaphambi kweminye.
sikhulise ukuqondana nezindawo ezibalulekile ekusebenzisaneni namanye amazwe siqondise ezindabeni zase-Afrika nobudlelwano base ningizimu eseningizimu.
Isimo esibhekene naso kanye nemisebenzi esizinikeze wona sidinga ukuthi sivuse ugqozi kubantu sibahlanganise babe munye ukuze kwenziwe zonke izinto okumele zenziwe singakhohlwa ukuthi sonke kanye kanye siphethe ikusasa lethu ezandleni zethu!
Njengoba sisebenzisana sonke lapha ezweni lethu kumele sizwisise ukuthi loku kumayelana - Nenqubo Engejwayelekile!
Ngenkathi ngilungiselela inkulumo lena, omunye phakathi kwethu wabeka umbono kimina wokuthi izwe lethu limbhozwe yimimoya emikhulu eyenza ukuthi kube lukhuni ukuthi sibone ukuthi izwe lethu liyobe likuphi kusasa.
Kwakuyizikhathi ezinhle kwakuyizikhathi ezimbi, kwakuyisikhathi senhlakanipho, kwakuyisikhathi sobuwula, kwakuyisikhathi esinqunyiweyo sokukholwa, kwakuyisikhathi esinqunyiweyo sezimanga, kwakuyisikhathi sokukhanya, kwakuyisikhathi sobumnyama, kwakuyintwasa hlobo yethemba, kwakuyikwindla yokulahla ithemba, sasonako konke phambi kwethu sasingenalutho phambi kwethu, sonke sasiya ezulwini, sonke sasihamba ngenye indlela - kafushane isikhathi sasifana nalesi esikuso kangangoba abaphathi ababenomsindo bathi asisemukele lesikhathi, noma kuzoba kuhle noma kuzoba kubi uma silinganisa nokwedlula konke.
Impendulo yami ithi QHA! Njengohulumeni wonke ngiyenesilwa ukuthi isisekelo esakhe kusona kuleminyaka engu 14 eyedlule siqinile. Kumele siqhubeke sisebenzele kuso lesisisekelo siye phambili sifezekise amaphupho ethu empilo engcono yethu sonke. Ngakoke simele ukuthi sonke sizigqugquzele ukuthi sisesendleleni esiyisa empumelelweni siyizwe.
Kodwa-ke, njengawo onke amalungu ahloniphekile, kuyangicacela ukuthi abaningi emphakathini bakhathazekile, bengenathemba lokuthi izwe liyobe likuphi kusasa.
Bakhathazwa ngokwenzekayo emnothweni wethu, ikakhulu ukukhula kwenzalo yemali, nokudla kanye namafutha okwenza ukuthi abantu abampofu bathwale kanzima. Abanye phakathi kwethu bakhathazekile ukuthi kuzokwenzekani emnothweni wethu uma imelika ingena kuriseshini (lesiyisikhathi lapho amandla omnotho ehla khona kakhulu, umnotho ungasathuthuki).
Bakhathazwa wukuthi sinawo yini amandla okuvikela amalungelo entando yeningi, nomthetho sisekelo owaqanjwa ngukuzinikela kwabantu abaningi ngezimpilo zabo. Loku kubangwa yizinto ezinje ngokushushiswa kukakhomishane wamaphoyisa, ukumiswa emsebenzini komqondisi omkhulu ehhovisi labashushisi, ukwesaba ukuthi amajaji awasenayo inkululeko yokukhipha izigwebo ngokuzimela nokuthotshelwa komthetho, kanye nokuthi abantu basebenzisa amandla ombuso ukulwa izimpi zabo zepolitiki.
Bayazi kanti futhi bahlonipha ilungelo leqembu elibusayo ukuthi lenza izinto ngendlela yabo, bafuna ukuthi leliqembu liqhubeke lidlale indima yalo njengelinye elaqamba yiNingizimu Africa ophumelelayo nobuswa yintando yeningi, ongabandlululi ngebala, nangobunini.
Kusobala ukuthi asifanele ukuzishaya indiva lezikhalo noma sibathathe njengabaphrofethi abashumayela ukubhujiswa. Isalela esibhekene nayo wukuthi sibaphendule ngendlela ekhombisa bonke abantu ezweni lethu, nezinkulungwane zase-Afrika nasemhlabeni jikelele azisibeke iso ukuthi sisemile yini emigomeni yethu yokwakha iNingizimu Afrika enikeze ithemba kubantu balo kanye nakubantu bakwamanye amazwe.
Angisho ngesibindi esikhulu ngithi lesikhathi emlandweni wethu sifuna ukuthi sibambane sisebenzisane ukuze sifezekise imigomo yethu sigcine iphupho elisibumbanisile uma sihamba lendlela angazange ihanjwe ngumuntu yokwakha iNingizimu Africa obhekwe ngamehlo engqondo omthetho sisekelo wethu.
Ingozi kazwelonke ebangwa wukunqipha kwamandla kagesi isinika isalela iphinde isinike amathuba ezweni ukuze silandele ubizo olwenziwe lokuthi sibambane ngezenzo sisebenzisane sigcine izwe lethu endleleni yentuthuko. Loku kumele kusho kithi sonke ukuthi sisesikhathini esinzima, kodwa ubunzima obungeke busehlule. Kanti-ke njengoba sisebunzimeni nje, sisesikhathini samathuba amakhulu futhi.
Njengoba abahlonishwa bazi, wathi: Angiziboni izinkinga zokwesweleka kwamandla kagesi kuyingozi enkulu, kanti-ke iNingizimu Africa ayiyodwa, kunezinkinga zokweswelakala kwamandla kagesi emisebenzini yokuthuthukisa inkapani yethu emazweni iChile naseBrazil.
Ngiyavuma izinkinga lapha zinkudlwana, kuzodingeka ubuqhwepheshe obukhulu ukuzinqoba, ikakhulu ekongeni nasekusebenziseni ugesi kahle, kanye nasekuthuthukiseni ezinye izindlela zamandla. Uma sonke singakha ubuhlobo bokulwisa lesisimo, sizonqoba sonke. Lesi akusona isikhathi sokusolana, kodwa sokusebenzisana sithole ikhambi lezinkinga zethu.
Noma sesikhulumile ngalendlela, kuyisikhathi sokuthi sidlulise amagama okuxolisa ezweni avela kuhulumeni nakubakwa Eskom ngalengozi esizithola kuyona yokweswelakala kwamandla kagesi. Ngithanda ukubonga izakhamuzi zonke ngokuziphatha kwabo nokubekezela esikhathini esinjena.
Emavikini amabili adlule, ongqongqoshe bezimbiwayo namandla kanye nongqongqoshe wemisebenzi kahulumeni bayichazile inkinga esibhekene nayo nokuthi kuyini esingakwenza siyizakhamuzi ngamunye ukuze isimo sibuyele kwesijwayelekile. Iviki eledlule amalungu ahloniphekile athole ithuba lokuyicabangisisa lendaba.
Ukukhula kwesidingo samandla kagesi eminyakeni emibili edlule kweqe ithamo esinalo lokuphehla ugesi. Loku kubangele ukuthi ugesi omncane ukhinyabezwe nanoma ngayini eyenzekayo ezintanjeni zikagesi angabe asasenela. Kulesisimo sidinga ukugwema ukuqishiswa kwagesi kungazelelwe kanti-ke yinye indlela esingayisebenzisa ukweza loku wukunciphisa isidingo sikagesi ukuze kuhlale kunogesi oseceleni ongasetshenziswa uma kudingeka.
Njengohulumeni, umsebenzi wethu wukuhola siphinde sihlanganise abantu bezwe lethu emkhankasweni wokusebenzisa ugesi ngendlela eyiyo ukuze silwe nalesisimo. Kuso sonke lesimo, kumele siqinisekise ukuthi amakhaya ethu kanye nomnotho kusebenzisa ugesi ngendlela eyiyo.
Kunezinyathelo ezithile abantu namakhaya kanye namabhizinisi angazithatha. Lezinyathelo ziyasakazwa yigatsha lezimbiwayo namandla, kanti noma ngubani angasinikeza umbono wakhe ukuze sibonisane sonke.
Uhulumeni uzoqalisa umkhankaso wokuqinisekisa ukuthi amalambu asebenzisa ugesi ngedlela eyiyo, ukufudumeza amanzi ngamandla elanga, nokusebenzisa amagiza ngendlela eyonga ugesi. Kuzokweziwa ukuthi izindlu ezintsha zesebenzise ugesi ngokunga. Sicela imindeni engakhona iqalise isebenzise lezizindlela zokonga ugesi ngokushesha.
Kukhishwe umlayezo wokuthi zonke izindlu zikahulumeni zinciphise ukusetshenziswa kwegesi, siyanicela ukuthi nibasho nibahlaze labo abangawulandeli lomlayezo.
Ngasekuphehleni ugesi, abakwaEskom bamatasatasa bazama indlela yokuthi ezinye izinkampani zibalekelele ekuphehleni ugesi. Kuthathwa izinyathelo zokukhulisa ithamo lokugcinwa kwemishini kaEskom. Kuneqembu eseliqokiwe elisebenza umsebenzi wokutholakala kwamalahle asezingeni eliphezulu nezimayini ezinkulu, kanti-ke sisebenza kanzima sizama ukutholakala kwemvume yokwakha umshini wokuphehla ugesi osebenzisa umoya. Yonke lemizamo uma uyihlanganisa nokonga ugesi izokwenza ukuthi ugesi atholakale njalo.
Uhlelo olukhulu lukaEskom lokwakha imishini emisha yokusakaza ugesi nokumthumela ezindaweni ezahlukahlukene luyaqhubeka, ezinye izinhlelo zizakuphangisiswa. Ngithanda ukubonga amabhizinisi angasese ngokuthi azimisele ukwelekelela ngezindlela ezahlukene. Emhlanganweni nomgcini sihlalo wakwa General Electric (GE) kuleliviki, bavuma ukuthi bazakuthenga egameni lethu izinsimbi ezingavamile zomshini wokuphehla ugesi. eNingizimu Africa izinkampani ezinkulu ezinjengo Sasol, Anglo kanye neBHP Billiton zibamba izinkulumo ezibalulekile neGatsha Lezimbiwayo Namandla kanye neGatsha Lemisebenzi Kahulumeni ukuze kutholakale amakhambi angabizi nazokusisiza isikhathi eside okuphehla ugesi. Indlela esentshenziswayo ngeyokubambisana hayi eyokusolana.
Ukusebenza ngokubambisana, nokukhulumisana yiko okubalulekile ekubhekaneni nalenkinga. Amaqembu ngokwehlukahlukana kwawo ayasebenza ezindaweni eziningi. Iviki elizayo bondunankulu bamaphrovinsi bazohlangana nabosodolobha babo ukuze bakhe amasu nokuthi befezekise amasu abo okonga ugesi kubobonke omasipala ezweni lethu. Bazokwelekelelwa ngamaqembu anolwazi oluthile avela kwaEDI Holdings, Eskom kanye nenhlangano esebenza ngokonga amandla noma ugesi. iGatsha Likahulumeni Wasekhaya neZifundazwe lizakwelekelela ngokubiza imihlangano, nezinye izinto besebenzisana nabeGatsha Lezimbiwa Namandla kanye neGatsha Lemisebenzi kaHulumeni.
Ngizokubiza umhlangano weqembu likaMongameli ukuze sihlanganise imisebenzi yethu. Ngizomemezela iqembu lompetha kwezamandla elizofaka phakathi osaziwayo eNingizimu Afrika elizolekelela uhulumeni kumkhankaso wokongeni ugesi lazise abatshali zimali nemiphakathi ngesimo sezinto nokuthi bangalekelela kanjani ukuze silwe nalenkinga esinayo.
UNgqongqoshe Wezimali uzakusinikeza ulwazi olunzulu ngenkathi akhipha ibhajeti ngokuthi uhulumeni uzokwenzani mayelana nomkhankaso wokonga ugesi nasehlelweni lokwakha lakwaEskom.
Sibhekene nobunzima kodwa sizonqoba ngesikhashana nje. Lesisimo sisikhombisa ukuthi isikhathi sokuthenga ugesi nganani eliphansi sesiphelile. Kodwa-ke uma sibheka imishini yethu yokuphehla ugesi esinayo, umnotho wethu usezoba nogesi othengekayo esikhathini eside esizayo.
Umnotho wethu ugcwele izimbiwa. Ngakoke kumele siqhubeke silekelele imboni yezimbiwa. Iqiniso esingeke silibalekele wukuthi uma sifuna ukuqhubeka sikhula njengezwe elakha izinto nezimpahla, kuzodinkenga ukuthi silekelele ukuthatha izimbiwa sizenze ubucwebecwebe. Kodwa kubalulekile ukuthi zonke izimboni zonge ugesi. Kona ukonga loko kusinikeza amathuba okukhulisa umnotho.
Asisebenziseni lelithuba lokwesweleka kukagesi ukuthi sakhe ikusasa lokusebenzisa ugesi ngendlela eyiyo. Asiqinisekise ukuthi lomkhumbi wethu awucwili, sifakwe ugqozi yiqiniso lokuthi isimo sethu sifuna iNqubo Engejwayelekile.
Kumele sisebenzise yona lendlela uma silungisela ukwemukela izivakashi ngenkathi kudlalwa umdlalo wendebe yokuhlanganyela yeFIFA ngo 2009 nendebe yomhlaba kaFIFA ngo 2010 ezoqala ezweni lethu amuva kwezinsuku ezingu 854 kusukela namuhla. Ngikhuluma ngaloludaba namuhla ngoba lesigameko esibhekene naso senze ukuthi abanye emhlabeni bazibuze ukuthi sizophumelela yini ukubamba lemincintiswano.
Angingabazi neze ukuthi sizophumelela ukudlalisa imidlalo kaFIFA sijabulise abadlali nabathandi bebhola mhlaba wonkana, sakhe bonke ubunjani obudingekile bokuthi kubanjwe umcintiswano ongungqayizivele wendebe yomhlaba ka FIFA.
Imimoya esiyihogelayo kubantu baseNingizimu Afrika kanye nasemhlabeni wonke ezibonakalisa ngequbekela phambili yethu emalungiselweni ithi - iNqubo Engejwayelekile. Asiqhubeke siyibambe njalo.
Angibuyele kuleMisebenzi Emqoka okumele yenziwe ngaphambi kweminye engikhulume ngayo.
Ukuze siqhubeke ukuphangisisa ukukhula komnotho nentuthuko sizokwenza njengesiphakamiso, uhlelo lwemigomo yezimboni. Uhulumeni uzoqhubeka nohlelo lwezimboni aqhubeke akhe amathuba entuthuko nawokuqamba imisebenzi. Kubekwe imali engu R2,3 billion yokwenza izinhlelo zemigomo yezimboni, nenye engu R5 billion yokunxephezela abatshali zimali ngokubakhokhisa intela ephansi eminyakeni emithathu ezayo.
Ngokusebenzisana nabosomabhizinisi nezisebenzi, sizokwakha amasu abalulekile masishane lapho angekho khona, njengemboni yezimbiwa kanye nokuguqula okumbiweyo kube ngubucwebecwebe, kube yizinto ezingasetshenziswa ngabantu zibaqhube isikhathi eside, zibe yimpahla okungahwetshwa ngazo ngamabhizinisi asemancane, ezimbonini zokwakha nezokuqamba izinto, nezokulima.
Ngithanda ukugqizelela ukuthi sizimisele ukuphasa imboni yezimoto ngakoke sizoqinisekisa ukuthi usizo olunikezwa lemboni wuhlelo lokuthuthukisa imboni yezimoto luyaqhubeka.
Kwezomnotho eziphathelene nezwelonke sizoqhubeka sakhe isimo eselekelela ukukhulisa umnotho nentuthuko kuze sinciphise ukuthembela kwamanye amazwe.
Ukuze senze uhlelo lokwakha izakhiwo esizisebenzisayo siyizwe lusheshe, sizoqedelela ukuqamba isu lethu lezakhiwo esizisebenzisayo siyizwe sigqizelele ekongeni amandla kagesi. Loku kufaka phakathi ukuhlanganisa izinhlelo zemisebenzi kahulumeni, nezokuthutha, namaphiyiphi ahambisa amandla, zolwazi nezokuthintana, imigwaqo, amanzi nogesi singakhohlwa ukuthi sizibeka endaweni enjani noma ekude kangakanani.
Siyavuma ukuthi umsebenzi wokuqhuba izicelo zokutshala izimali mayelana nokuthenga umhlaba, nezakhiwo esizisebenzisayo siyizwe, nezinhlolo zokuthi imvelo izophazamiseka kanjani uma kwakhiwa, uhambisa okonyawo lonywabu kangangoba abatshali zimali abanye bayadangala bayekele bangabe basazitshala izimali zabo, sithethe isinqumo ngomoyo wenqubo engajwayelekile, sokwakha indawo lapho abatshali zimali bangasheyela khona ucingo ukuze bathole ukuthi sekusetshenzwe kwafikwaphi. Lomsebenzi usuqalisiwe.
kulemisebenzi kahulumeni okumele yenziwe ngaphambi kweminye sizoqondisa ekuthuthukiseni amakhono okwenza umsebenzi. Umsebenzi wokubuyekeza uhlelo lokuthuthukisa amakhono abantu kazwelonke luzoqedwa kulomnyaka, kanti uhlelo lukahulumeni, nabasebenzi, nosomabhizinisi kanye nezikolo zemfundo ephakeme olwenziwa ngaphansi kwe JIPSA luzophuthunyiswa.
Okubalulekile ezinhlelweni zethu zomnotho wukuthi sibheke ukuthi siyabasiza yini abantu baseNingizimu Afrika ngoba ziyisikhali sethu sokulwa nobumpofu nokuthi sifinyelele emigomeni yethu yokunciphisa ukweswelakala kwemisebenzi nokutholakala kwempilo engcono yethu sonke.
Ohlelweni lokutholela abantu izindawo zokuhlala, sesiyakwazi ukunikeza abantu izindlu ezingu 260 000 ngonyaka, sesenziwe isivumelwano nenhlangano yohulumeni basekhaya yaseNingizimu Africa (SALGA), ukuthi bangasathengisi amabala ukuze asetshenziselwe uhlelo lokwakhela abantu izindlu.
Okunye esikwenzayo okuhambelana nokunciphisa ubumpofu, siyaqhubeka silwa nobuthakathaka obuningi, phinde siqube ukusebenza komthetho wokusetshenziswa komhlaba, nokubuyiselwa kwemihlaba yabantu kubanikazi, nokulekelela labo abathenge umhlaba, nokufezekisa uhlelo lokuthuthukisa izindawo ezisemaphandleni.
Yizo izinhlelo esizozisebenza kulomnyaka siqinisekise ukuthi sifinyelela emigomeni esizibekele yona.
Omunye Umsebenzi Omqoka kulemisebenzi okumele yenziwe ngaphambi kweminye wukukhulisa uhlelo nesu lokulwa nobumpofu sibhekise ebantwini abaqindezeleke kakhulu. Sikhuluma ngabantwana, abesifazane, intsha, abantu abahlala emaphandleni, nabahlala emikhukhwini emadolobheni, abantu abakhubazekile, nabantu abaphethwe yizifo ezingelapheki, nabantu abadala.
Izinto okumele zenziwe wuhlelo olunwetshiwe lwemisebenzi kahulumeni, nokufaka imali ukuze kwakhiwe imisebenzi, ukukhulisa indlela abantu abafuna imisebenzi ngayo, ukuthuthukisa imfundo, ukuthuthukisa indlela abantu banikezwa izinfanelo zabo ezindaweni zabo, ukusiza imindeni empofu, ukuqinisekisa ukuthi izinhlangano ezilekelela abesifazane zisebenza ngendlela efanele. Izinhlelo zabesifazane zizohlolisiswa ukuze kuthuthukiswe indlela abesifazane banikezwa ngayo amandla okuziphilisa.
Izingane ezineminyaka engaphezu kwengu 14 ezisenkingeni asingeke sizikhohlwe, sisafuna indlela esingazelekelela ngayo.
Siyavumelana sonke ukuthi abampofu angeke balinde izinhlelo, nezinkulumo, nemihlangano, naloku zibalulekile. Seziningi izinto uhulumeni azenzayo noma zingeneli nje. Ngomoya weNqubo Engajwayelekile, uhulumeni uzimisele ukuthi enze umkhankaso wokuhambe afuna imindeni nabantu abahluphekile abese uyabasiza.
Ukuze siqhube lomsebenzi sizodinga ikamelo lempi likazwelonke elizosebenza ukulwa nobumpofu lihlanganise amagatsha kahulumeni elintuthuko kwezenhlalakahle, ohulumeni basekhaya nabezifundazwe, igatsha lezohwebo nezimboni, lezolimo nomhlaba, imisebenzi kahulumeni, lezempilo, nabaphathi bezasekhaya nabezifundazwe abazosebenzisana nezinhlangano ezingekho ngaphansi kukahulumeni, nabosomabhizinisi ukuze kutholakale izidingo zemindeni ethile bese iyalekelelwa masishane.
Kulomnyaka sizosebenzana nezinye izinto ezibaluleke kakhulu ekulweni nobumpofu ukuze kuthuthukiswe ezenhlalakahle nezomnotho.
siphangisise ukutholakala nokusetshenziswa komhlaba, senze ukuthi izinhlelo zokulekelela abalimi zibe ngcono, nokunikeza imindeni ukudla, nokunikeza inhlangano i MAFISA imali eyenele yokuboleka abalimi imali.
ukukhulisa uhlelo olunwetshiwe lwemisebenzi kahulumeni oseludlulile enanini ebelibekiwe okukhombisa ukuthi lusenomthamo wokumukela abanye. Kuzothathwa intsha eningi ngaphansi kwalohlelo ukuze bagcine izakhiwo esizisebenzisayo siyisizwe, inani labantwana ababhaliswayo ohlelweni lwentuthuko yabantwana lizophindwa kabili luye ku 600 000 ezindaweni ezingu 1 000 lapho kunabafundisi babantwana abaqeqeshiwe, nabaqashiwe abangu 3 500. Konke loku kukhulisa inani labantu abagcina izingane.
ukuqala uhlelo lokukhetha ukuthi uhulumeni uthenga kubani nje ngakosomabhizinisi abasakhasayo, nabasemkhathini, nabancane nokubeka izinhlelo zokuthi uma uhulumeni ethenge kosomabhizinisi abancane asheshe abakhokhele zingakapheli izinsuku ezingu 30.
Sizokhulisa, sihlanganise izinhlelo zokuthuthukisa izindawo zokuhlala abantu, siphangisise ukutholakala kwamanzi, nokuthuthwa kwendle, nogesi, ukuze uma kufika u 2014, asithole sinezindawo ezihloniphekile zokuhlala abantu ezitholwa yimindeni yonke.
Ukuphangisisa ukusondela kwethu emigomeni yethu yempilo engcono kawonke-wonke sizowenza njengesiphakamiso uhlelo lukazwelonke lokulwa negciwane le HIV nengqulase (AIDS). Kuwo lomnyaka sifuna ukunciphisa abantu abayekela uhlelo lwesifo sofuba iTB kusuka ku 10% kuya ku 7%, sifundise abasebenzi bezempilo abangaphezu kwe 3 000 ukuze beluse lesisifo, siphinde siqinisekise ukuthi abantu abaphethwe yisifo sofuba esehlula amakhambi athile bathola ukwelashwa.
Njengoba sihlanganisa imizamo yethu silindela iNqubo Engajwayelekile kumele sigqile ekukhulumisaneni siyisizwe ngezindaba ezisakhayo thina sonke.
Ezimbili zalezondaba zidinga ukuthi ngikhulume ngazo.
Eyokuqala yisiphakamiso sokuthi kumele siqambe isifungo esizolandwa ngabafundi esikoleni ekuseni uma bahlangana, kanye nesithembiso sentsha esizobonga sihloniphe ukulunga kokuziphatha kwabantu nokubumbana kwethu singabantu baseNingizimu Afrika. Ungqongqoshe weZemfundo uzokwanda ngalesisifungo iviki elizayo ngenkathi yenkulumo-mpikiswano ephalamende.
Eyesibili ngeyokwetha izindawo zethu amagama edinga uhlelo okuvunyelwene ngalo kuzo zonke izifundazwe ukuze sakhe isisekelo sezinguquko. Loluhlelo okuvunyelwene ngalo sizoliqalise masishane sizoholwa yikhanseli yokwetha amagama yaseNingizimu Afrika kanye nekomidi yizifundazwe.
Ngenkathi sikhulume ngedaba yobugebengu ephalamende ngonyaka odlule, sonke sazwakalisa ukukhathazeka ngezinga lobugebengu kanye nokuthi ubugebengu bokubulalana buyanda soloku sathola umbuso wentando yeningi.
Ngomnyaka odlule sikhulumisane nabosomabhizinisi, nezinye izinhlangothi zesizwe, ukuze sithole ikhambi elingamela sonke lokwakha kabusha indlela izinkantolo zethu zisebenza ngayo.
Ngomoya wenqubo engajwayelekile, isigungu sikahulumeni sivumelene ukuthi kuzoba nezinguquko ekusebenzeni kwezinkantolo zethu ukze zibe ngezintsha, ngezesimanje-manje, sisebenze ngendlela eyiyo.
Njengoba abahlonishwa bazi, ezinye zalezinhlelo seziqalisile, kodwa sinethemba lokuthi uma zingaqhutshwa ngokubambisana nokwelekelelana, amandla azo azoba makhulu ekulweni nobugebengu. Iviyo likangqongqoshe wokuqhutshwa komthetho, nabasebenza ukuvikela ubugebengu nabokulondolozeka bazokwanda ngaloludaba ngeviki elizayo.
Kulomnyaka sizosebenza umthetho osavivinywa wokuguqula ukusebenza kwamajaji, sizokhulumisana namajaji kanye nezimantshi, siqedelele isu lokugcina nokulondoloza imincele yethu, sivuselele isivumelwano sabantu abahlukubezekile ngenxa yobugebengu, siqondise kulabo abangaqalisi ukwenza ubugebengu siqhubeke senze njengesivumelwano nezincomo zekhomishane yeqiniso nokuxolelana.
Sizoqhubeka sifune ulwazi njengoba sithatha lesisinyathelo sokuzinikela kukahulumeni ekulweni nobugebengu sithuthukise nendlela esiphatha ngayo lomsebenzi nokuhlanganisa izinhlangano zethu zokugcina umthetho.
Okubaluleke kakhulu, impumelelo yethu ekulweni nobugebengu isekusebenzisaneni phakathi kwethu sonke njengabantu abathobela umthetho, sinikwa ugqozi yintshisekelo yokuthobela umthetho, ukuhlonipha amajaji ethu, nokufuna amalungelo abantu alinganayo esiqguqguzelwa ngumthetho-sisekelo wethu ukuthi siwuthobele.
Sizoqhubeka kulomnyaka ngemizamo yokuthuthukisa izinkambo zikahulumeni ukuze sefezekise izithembiso zethu kuzakhamuzi. Umoya weNqubo Engajwayelekile awusimboze sonke esinenhlanhla yokuba yizisebenzi zikahulumeni.
Kunemisebenzi elula kodwa ebalulekile esizoyenza njengemizamo yokuthuthukisa ukuhleleka namandla okusebenza kukahulumeni.
Okokuqala kuvunyelwene kuhulumeni wonkana izikhala zomsebenzi zivalwe kungakapheli izinyanga eziyisithupha zivulekile. Igatsha elisebenza ngezindaba zomphakathi nokuphathwa kwazo lizophoyisa lesisinqumo ukuthi ngabe siyalandelwa yini.
Okwesibili njalo ngenyanga ka Meyi minyaka yonke (ezinyangeni ezimbili uqalile umnyaka wezimali kohulumeni basekhaya) bonke omenijeni abakhulu kufuneka babe sebangesine izivumelwano zokusebenza kwabo nabaphathi babo.
Okwesithathu, siyazi ukuthi igatsha lezindaba zasekhaya lithinta impilo yezakhamuzi zonke, sizofaka umfutho ukuthi imisebenzi yabo ithathe isikhathi esifanele noma esiyiso njengokuvumelana kwesigungu sikahulumeni. Kuzothuthukiswa isayensi yolwazi, ukufundiswa kwezisebenzi izindlela ezingcono zokusebenza, kukhishwe abantu abakhohlakele, kuqaliswe umsebenzi womazisi omusha wekhadi.
Ukuthuthuka kwezinga lomsebenzi kahulumeni kuya ngokuthi abaholi nabimenijeni abakhulu bawenza kahle yini umsebenzi wabo. Kubaluleke kakhulu ukuthi kukhuliswe ukuzinikela kwabasebenzi bakahulumeni emsebenzini wabo. Lona ngumsebenzi wabaholi, nabasebenzi qobo lwabo kanye namanyunyane.
Sizosebenzisana namanyunyane ezisebenzi zikahulumeni, sibize umhlangano omkhulu ukuze kukhulunyiswane ngayo yonke into ukuze umoya wa "Abantu kuqala" ungavungaza njalo uma kwenziwa umsebenzi kahulumeni.
Sizobambisana nabalingani bethu kulelohlangothi sizoqinisekisa ukuthi ungakapheli lomnyaka uhlelo lwesibili lukazwelonke lokuNgeZwani Nenkohlakalo luyamukelwa nokuthi uhlelo lokwenza okwavunyelwana ngalo nabosomabhizinisi luyenziwe. Esigabeni sohulumeni basekhaya sizokwelekelela omasipala abangu 150 bokuqala ukwakha uhlelo lokuNgeZwani Nenkohlakalo.
Sizoqhubeka kulomnyaka ukufaka umfutho ukukhulisa ithamo nokuqinisa amandla okwenza umsebenzi kohulumeni basekhaya ngokulandela isivumelwano seminyaka emihlanu sohulumeni basekhaya. AbakwaSALGA bavumile ukukhipha umbiko njalo ngekota ukuze kweluswe loluhlelo.
Ukuze kuthuthukiswe umsebenzi owenzelwa ababuthakathaka njengabantu abadala, abesifazane, nentsha, sizobuyekeza amakomidi anikezwe lomsebenzi sifune izindlela ezingcono zokusebenza, loku kuzofaka phakathi namakomidi kahulumeni ikakhulu lawo abhekene nentuthuko yentsha nokunikeza intsha amandla okuzimela.
Iningi lezinkinga zethu zibangwa wubuthakathaka ekuhleleni imisebenzi yethu. Ngakoke njengenxenye yemisebenzi okumele yenziwe ngaphambi kweminye, esikhathini esizayo, sizoqedelela umsebenzi wokusiza uhulumeni akwazi ukuhlela ngokwemfanelo yonke imisebenzi yakhe.
Loku sizokwenza sinikwa ugqozi yintshisekelo yethu sonke bezwekazi laseAfrika lobumbano sifuna ukuhlangana siyiAfrika esigabeni zonke. Isinyathelo esibalulekile ukuhlanganiswa kwezinhlangano zezifunda nemisebenzi ehlose ukuthola ubumbano lwezifundazwe.
Sizoqhubeka nokukhulumisana namazwe angabomakhelwane sibabili noma sibaningi kanye nenhlangano yobumbano yaseYuropu siholwa yinhlangano yobumbano lweAfrika (AU) ukuze siqinisekise ukuthi izivumelwano zobambiswano kwezomnotho ziyaqedelelwa masishane ukuze siphangisise intuthuko yesifunda sethu.
Kafushane, amaqembu akhulumisanayo afike asivumelwaneni esigcwele kuzo zonke izindaba ezibalulekile. Loku kufaka phakathi izindaba ezimayelana nomthetho-sisekelo, ukulondolozeka, imithetho yokusakaza neyokhetho, nezinye izindaba ababephikisana ngazo iminyaka eminingi. Imithetho emayelana nezinkinga zabo isivunyiwe yiphalamende yabo kanye noshintsho kumthetho-sisekelo wabo. Okusele yindlela yokuthi bazowungenisa kanjani, nokuthi bazowungenisa nini omthetho-sisekelo abavumelene ngawo.
Ubudlelwano bethu obunamagatsha amaningi nezwe laseDemocratic Republic of Congo buzoqhubeka njengoba siqhubeka sifuna ukwelekelela emizameni yabantu balelozwe yokuthola ikhambi lokuthula baqale ngohlelo lwabo lokwakha nokuthuthukisa izwe labo.
Sizoqhubeka sizama ukuphosela ilitshe esivivaneni ukuze izinhloso sesivumelwano zase-Kyoto ngokuguquka kwesimo sezulu ziphumelele, nokugqugquzela inqubekela phambili yezinkulumo ze WTO eDoha.
Kulomnyaka sigubha unyaka weshumi saqamba ubudlelwano belizwe laseNingizimu Afrika nelizwe laseshayina. Ukuvumbuka kobudlelwano ezindaweni eziningi phakathi kohulumeni bethu nabantu bakhona kunikeza ubufakazi bokuthi ubudlelwano beshayina neNingizimu Afrika bokukhula nentuthuko ngobuhle impela lapho kuzuza bonke abantu esifuna ukuthi buqine bube namandla.
Ngomnyaka ozayo, iNingizimu Afrika izomukela izivakashi ezizothamela umhlangano wokubukeza, ukuze kuhlolisiswe ukuthi izinqumo ezathathwa, emhlanganweni wokukhombisa ukungahambelani nobandlululo owabanjelwa lapha kuleli ngo 2004, ziyenziwa yini. Nginethemba lokuthi ohulumeni nabantu bomhlaba ngokuzonda ububi bobandlululo nokubona ukhukhulelangoqo obangwa wubandlululo, bazosebenzisana nathi ekuqinisekiseni ukuthi lomhlangano wokubukeza, ufinyelela enhlosweni yawo.
Lezizibopho zomhlaba wonke kanye nokugunyazwa ukuthi sibambe umncintiswano webhola wendebe yomhlaba kaFIFA kuchaza sobala ukuthi abantu bomhlaba bayalethemba izwe lethu njengelidlala indima ekwenzeni izinto ezinhle mhlaba wonke jikelele. Kodwa singazithathi kalula lezizinto.
Nginethemba lokuthi ngaphansi kobuholi bekhansela yokuthengisa yokuhweba nokutshalwa kwezimali yaseNingizimu Afrika i (TISA) inhlangano yezokuvakasha yaseNingizimu Afrika nezinye izinhlangano, sizohlanganisa amakhanda sitshele umhlaba wonke ngenqubo engajwayelekile, nokuqhubeka kwethu sakhe umphakathi onakekelayo nokwakha isimo sokuthi umhlaba jikelele ungeza uzogubha ubuntu baseAfrika ngo 2010.
Singikusho konke engikukhulumile, ngibuyela emuva kumbuzo othi: siyini isimo sezwe lethu njengoba singena kunyaka ka 2008!
Engikwaziyo nengikusho ngesibindi wukuthi: noma sihaqwe yizinkinga okwamanje, sisesendleleni eya ekuphumeleleni!
Loku ngikusho ngesibindi esikhulu ngoba nginesiqiniseko sokuthi iNingizimu Afrika inekhono nokuzimisela kokubhekana nalezinkinga zomlando. Sokhiphe lonke unyawo, sibhekane nobunzima obusiphazamisayo nalobo ebumayelana nomnotho, nosimo sezombusazwe nezomnotho eAfrika, nakwezinye izindawo emhlabeni, sithatha lamathuba esiwanikezwe yimpumelelo yezwe lethu eminyakeni eyishuminane eyedlule siwasebenzise.
Ngezandla zethu zibambelele emkhunjini, sizimisele ukuqhubeka nempilo yethu ngendlela engajwayelekile nephumelelayo, sizakugcina inkambiso yokwakha nentuthuko siyise ezigabeni ezingaphezulu.
<fn>09021915451005.txt</fn>
Ngime ngaphambi kwabantu baseNingizimu Afrika ngokuzithoba ngethuba engibe nalo lokuba sehhovisi elikhulu kunawo wonke ezweni ngenxa yesimo esingejwayelekile esivele esinqumeni senhlangano eholayo kuhulumeni sokususa uMongameli obengaphambili esikhundleni.
Mina owami umsebenzi, wezinyanga ezimbalwa, wukuhola Izikhulu Eziphethe Kuzwelonke ekufezeni igunya elanikezwa i-African National Congress okhethweni luka-2004, nokwenza isendlalelo sokuphatha ngemuva kokhetho oluzoba khona.
Ukuthi sakwazi ukuqinisekisa uguquko olungenaphutha ezinyangeni ezinhlanu ezedlule kanye nokuqhubeka nezinhlelo zikahulumeni, sibonga ukuvuthwa kohlelo lomthethosisekelo, ingxenye yalo ebonakala ekubambisaneni kwamalungu eZikhulu Eziphethe ezintsha nezindala kanye noxhaso oluqinile lwabaphathi bezingxenye zikahulumeni wethu.
Uma ngibheka emuva eminyakeni eyishumi nanhlanu eyedlule, ngifisa ukubonga ukuzinikela nokusebenza kanzima koMongameli uNelson Mandela noThabo Mbeki kanye nabesifazane namadoda amaningi ababamba iqhaza lokugwedla lo mkhumbi kahulumeni ngaphansi kombuso wentando yeningi: EZikhulwini Eziphezulu nokuphatha, izishayamthetho ezingxenyeni zozintathu zikahulumeni kanye namaJaji; ukuqhutshwa yisifiso sokwenza ngcono iqophelo lempilo yabo bonke abantu baseNingizimu Afrika.
Ngaphezu kwakho konke, ngimi phambi kwenu ngokuziqhenya nesibindi sokuthi le-Ningizimu Afrika esiyigubhayo namhlanje imihlaba ehlukene nokuhlukaniswa, ingxabano kanye nokukhishelwa ngaphandle kweminyaka eyi-15 eyedlule kuwumphumela wemisebenzi kanye nokuzikhandla kwabantu besifazane namadoda aseNingizimu Afrika azo zonke izigaba zempilo.
Laba bantu baseNingizimu Afrika bamelele ithemba kanye nokubekezela okuyisibonelo sesizwe sethu.
Yilaba kanye nabanye abantu bezwe lethu okufanele bathole ingxenye enkulu kunazo zonke yomvuzo uma simemezela ukuthi, nanoma yiziphi izivunguvungu zomnotho esibhekana nazo, nanoma yikuphi ukungaqiniseki ngezomnotho okungasihlasela, sisonke oguqukweni isizwe sethu sisesimeni esihle.
Kodwa-ke, akufanele ukuthi sizibhekele phansi izinselele esibhekene nazo. Ukwehla kwamandla omnotho emhlabeni jikelele kubeka umnotho wethu engozini enkulu ngokulahleka kwemisebenzi kanye nezinga lempilo yabantu bethu.
Ngokujwayelekile, ukungaqiniseki ngoguquko lwezepolitiki kungenza imibuzo eminingi kunokuba sinezimpendulo njengamanje.
Ngenxa yalokhu, abanye bethu bajatshuliswa amava esikhashana esimo esimanzonzo baphakamise amahlombe kulokhu kuphithana kwezomnotho kanye nokudideka kwezepolitiki.
Kodwa okwethu uhambo olunethemba nokubekezela.
Singasho nje nokusho ukuthi, ngenhlanhla engajwayelekile, izinto eziningi eziphathelene nomyalelo womthethosisekelo wethu ziye zavivinywa kulesi sikhathi esisandakudlula; kanti zonke ziye zasiphasa isivivinyo ukukhombisa umbuso wentando yeningi oguquguquka ngendlela emangalisayo.
Umbuso wethu wentando yeningi uphilile. Kancane kancane uyakhula uba namandla, oboshezelwe Umthethosisekelo ocishe kungabi bikho ofana nawo emhlabeni.
Nempela, ukuqina kokuzibandakanya kwezepolitiki yethu kulo mqhudelwano wesikhathi sokhetho esizovumelana nakho ukuthi kufanele ube nesithunzi ube noxolo kuyisiqinisekiso sokuphila okuqhubekayo nokujulile kombuso wethu wentando yeningi.
Abantu baseNingizimu Afrika abaqinisekise inqubekela phambili yawo; kanti futhi yibo abazovikela umbuso wethu wentando yeningi eminyakeni ezayo.
Ngivumele, Somlomo nawe Sihlalo, kulesi simo ukuthi ngikhuthaze bonke abantu baseNingizimu Afrika abafanele ukuthi babhalise futhi bavote okhethweni lukazwelonke nolwezifundazwe, ukuze sikwazi ukuzakhela isimo sethu salapho esifuna ukufinyelela khona.
Kufanele sikwenze lokhu ngazo zonke izinsuku zokusebenza emahhovisi kamasipala, ngaphambi kokuba kuvalwe uhlu lwamagama abavoti. Kufanele futhi siyisebenzise impelasonto yokubhalisa eyisipesheli ehlelwe yiKhomishana yoKhetho kusasa nangeSonto, mhla ka-7 namhla ka-8 uNhlolanja.
Kufanele ngithathe leli thuba ngikuveze ukuthi ezinsukwini ezimbalwa ezilandelayo ngizoqedqa ukubonisana neKhomishini Yokhetho kanye noNdunankulu Bezifundazwe bese ngimemezela nosuku lokhetho.
Sikweleta ubuthina njengombuso wentando yeningi kubantu baseNingizimu Afrika, ngomhla ka-27 KuMbasa 1994, okokuqala ngqa ngokuhlanganyela bathathela ikusasa labo ezandleni zabo.
Ngaleso senzo esilula kanjalo kodwa esiphelele sokuvotela uhulumeni wawo wonke umuntu wasezweni lethu ngebhalothi, sasifulathela isikhathi esedlule esasibukela phansi isithunzi sethu sobuntu.
Lowo mzamo wendlala isisekelo sesivumelwano samazwe omhlaba jikelele, ngokusebenzisa Izizwe Ezihlangene, endleleni yezingxoxo zaseNingizimu Afrika.
Ngaphakathi eNingizimu Afrika, yaba isisusa kokwakwenziwa eNgqungqutheleni ka-1989 yeKusasa Lombuso Wentando Yeningi ihlanganisa ndawonye abantu bezwe abavela kuzo zonke izigaba zempilo.
Konke lokhu kwaholela ohlelweni lwezingxoxo ezabonakala okhethweni lwethu lokuqala lokubusa ngokwentando yeningi ngo-1994.
Maqondana nalokhu, kufanele simbonge uMongameli we-African National Congress, Oliver Reginald Tambo, ngokusungula nokuhlola ukuthi kuzosebenza yini ngokusebenzisa abantu bezwekazi kanye nemigwamanda yomhlaba okwaba umhlahlandlela wesixazululo soxolo lwengxabano ezweni lethu.
Ngesikhathi leyo Ngqungquthela ichaza isithunzi sendawo yaseNingizimu Afrika njengoba siyazi namhlanje, sasincike ekucindezelweni ngokobuhlanga nokukhiphela ngaphandle.
Lokho kwesaba nokungavikeleki kwaholela emashumini eminyaka yokuzabalaza. Kulokhu, sikhulekela indodana enesibindi yabantu bethu, uSolomoni Kalushi Mahlangu owayolengiswa entanjeni eminyakeni engama-30 edlule eziqhenya, ngokwazi okunokuziqhenya kokuthi igazi lakhe lizononophalisa isihlahla senkululeko.
Emva kweminyaka eyikhulu namashumi amathathu , singahamba kuphela ngethemba kanye nokubambelela okwakungene kulezo zinhliziyo ezazinkulu.
Ekukhumbuleni laba bafundi beminyaka edlule kunemiyalezo ehleli, leyo yokomela inkululeko nolwazi olutheleka nangamandla entsheni yethu.
Umyalezo wezenzo zabo zobuqhawe unkenteza ngokuyiqiniso namhlanje njengoba kwenzeka eminyakeni eminingi eyadlula, owukuthi kufanele sandise sindawonye amathuba; ukuthi impela njengoba kusho Umqulu Wenkululeko, siyivule kakhulu iminyango yokufunda neyamasiko!
Sikhumbuza lezi zinhlangano kanye nabaholi ukugcizelela umoya wethemba nokubambelela okufaka umzabalazo wokubusa kwentando yeningi ngisho ngabe yonke into yayibukeka ilahlisa ithemba; ukugqamisa umsebenzi osemahlombe ethu ukuqhuba leyo migomo abantu abaningi abazinikelele yona, bengavumi ukusatshiswa izinto ezikubuyisela emuva kanye nobunzima.
Kanti futhi, Mama Somlomo kanye nawe Sihlalo Ohloniphekile, kufanele sizibuze ngokwethu: izenzo zethu ziyichaze kanjani indlela yokwakheka kweNingizimu Afrika eminyakeni eyishumi nanhlanu kusukela selokhu kwazalwa umbuso wentando yeningi; nokuthi siyiqhube kanjani intuthuko yomuntu kanye nesithunzi somuntu kusukela egunyeni lokubusa ngokwentando yeningi lika-2004!
Namhlanje sinohlelo lokubusa ngokwentando yeningi olusebenza kahle, oluncike emigomeni yokwenzela izinto obala nokuvuleleka, ngamaplatifomu amaningana okuhlanganyela komphakathi nezikhungo ezizimele ezigunyazwe Umthethosisekelo ukuthi kwesekwe ukubusa kwentando yeningi.
Eminyakeni, kancane kancane izakhiwo zokubusa sizenze zaba ngcono. Sakhe uhlelo olunempilo lobudlelwano phakathi kohulumeni emikhakheni yonke, sase senza ngcono nokuhlanganyela phakathi kwabo.
Impela, uhulumeni angaziqhenya ngokuthi siguqule ukuhlanganyela kwesibalo sezinhlobo zabantu emisebenzini kahulumeni, cishe yonke into ihlambekisela isimo somphakathi wethu.
Kodwa-ke, nakuba abesifazane bengama-34% azo zonke izikhundla eziphezulu emisebenzini kahulumeni, lokhu kusashoda ekulinganiseni okuhlosiwe esizibekele khona ngokwethu.
Ezingeni lesishayamthetho sikazwelonke nesezifundazwe, izinkomba zithi isizwe sizokwedlula izinga lokumelwa kwabesifazane elingama-32% elifezwe ngo-2004 futhi siyethemba, ngisho u-40% otholakale ngo-2006 okhethweni lohumeni wasekhaya.
Siyethemba ukuthi zonke izinhlangano zezepolitiki lapho ziqedela izinhlu zazo zokhetho, zizofaka isandla kulo mzamo omuhle!
Nakuba kunenye inqubekela phambili eyenziwe, ku-0,2%, isimo asithokozisi neze maqondana nabantu abakhubazekile abaqashwe uhulumeni, uma beqhathaniswa no-2% ohlosiwe esazibekela wona.
Kukho kokubili, ingxenye ezimele isilele emuva kakhulu.
Kubekwe izindlela ezahlukene zokwenza ngcono ukusebenza kahle kwemisebenzi kahulumeni, kubandakanya nokuphathwa kwezimali, Izikhungo Zezinsizakalo ZaseThusong kanye nezinye izinguquko zokuletha izinsizakalo, izimbizo, njengamanje eMnyangweni Wezindaba Zasekhaya, ubuholi obuqinile.
Kodwa-ke, kuningi kakhulu okusafanele kwenziwe ukwenza ngcono isiko lokwenza umsebenzi kanye nokwazi abanye abasebenzi bakahulumeni, ikakhulukazi labo abaqondene ngqo nokuxhumana nomphakathi ubuso nobuso.
Nakuba Amalungu Ahloniphekile ezokwazi, uhulumeni wethu ulwile nenkohlakalo okungenye yemikhakha ngqangi okugxilwe kuyo.
Lokhu kukhonjisiwe, phakathi kokunye, ekukhishweni kwemithetho, emithethweni nasezimisweni ezibusa abasebenzi bakahulumeni kanye nabasemahhovisi ezepolitiki ngokufana, ukubambisana nomphakathi wesizwe kanye nomphakathi wamabhizinisi, kanjalo nezinamba zezingcingo zokulwa nenkohlakalo.
Kungaba ukuthi izinhlelo zokuvimbela nezokujezisa inkohlakalo azikeneli; kodwa ngokubona kwezinhlelo zikahulumeni, singaziduduza ngokuthi amacala angaphezu kwama-70% enkohlakalo abikiwe kwabezindaba aziwa ngumphakathi ngoba uhulumeni uthole into embi eyenziwe futhi kwaba khona akwenzayo ukulwa nakho.
Izinselele ezifanayo ezibhekene nengxenye ezimele. Ekugcineni, inselele imaqondana nesimiso somthetho; njengoba imaqondana nokuqiniswa okuthembekile.
Nginesiqiniseko sokuthi sonke siyavumelana ukuthi ukuphila kahle komphakathi wethu kuncike, ikakhulukazi, enqubekeleni phambili esiyenzayo ekwandiseni umcebo wesizwe nasekuqinisekiseni ukuthi izinzuzo zokukhula komnotho abantu bashiyelana ngazo bonke.
Kuyisizathu esijwayelekile ukuthi, emva kokudondobala komnotho kwasekuhambeni kweminyaka yama-1980 kanye nasekuqaleni kweminyaka yama-1990, iNingizimu Afrika iye yaba nesikhathi eside kakhulu sokugcina ukukhula komnotho kusukela ekurekhodweni kwalezo zibalo ngonyaka ka-1940.
Ngesikhathi sokububula kwabathengi, kuqhutshwa umsebenzi kanye nezimali ezingenayo ezikhulayo kanye nezinga lamandla emali eliphansi kanye namazinga entela, kwabamba iqhaza kulokhu, siyakhuthazwa ukukhankasa ngokubanzi kwamathuba okunye ukwanda okuya phambili.
Lokhu kubandakanya, esimeni sokuqala, amazinga aphakeme okutshalwa kwezimali yizo zozimbili izingxenye ekahulumeni nezimele. Kulokhu, eminyakeni emihlanu edlule, sasilengela kuma-16% esakhiwo semali yomnotho engaguquki isiyonke njengephesenti lomkhiqizo wasekhaya usuwonke i-Gross Domestic Product (GDP). Lokho kube ukwanda ekutshalweni kwezimali okuwukuthi namhlanje le namba isime kuma-22%, eduze kwama-25% ahlelelwe ukutholakala kuphela ngonyaka ka-2014. Lokhu kuyingxenye yomphumela wezinhlelo zamabomu ezenziwe uhulumeni ukwandisa ingqalasizinda yomphakathi.
Kungumphumela futhi wezinqubomgomo zokwenza ngcono isimo sokutshalwa kwezimali engxenyeni ezimele; nokuqhuba inqubomgomo yezomnotho kanye nowemali ngendlela eyandisa ukufinyelela ezinsizakalweni neyehlisa umthwalo wokwehla kwamandla emali kanti khona lapho kuqinisekiswa ukusimama nokuqhubeka kwezomnotho okukhulu.
Ukugxila ezinguqukweni zezomnotho ezincane eshumini leminyaka eledlule, kanye nemizamo ikakhulukazi kusukela ngo-2004 kunendlela enye yokususa izinkinga ezahlukene ekukhuleni okube nomthelela omuhle.
Kungenxa yalesi simo ukuthi kuqale ukusetshenziswa komzamo wokukhula komnotho okusheshayo nokwabelwana ngawo obizwa ngokuthi i-Accelerated and Shared Growth Initiative (AsgiSA), kuqinisekisa ukuthi zonke izivimbo ezibalulekile ezinjengezingqinamba zengqala sizinda, inqubomgomo kanye nezinhlelo zezimboni ezihlangene, inselele yamakhono, izingqinamba zokulawula kanye nokusebeza ngempumelelo kwezinsizakalo zikahulumeni zibhekelwa ngendlela egxilile nelandela uhlelo.
Umnotho wethu usuvulelekile, kanti kusukela ngonyaka ka-2004 uye wahlanganiswa nohlelo lwamazwe omhlaba jikelele. Izikhungo zethu zezimali zingamandla esibonelo esihle okusikhusele ezivunguvungwini zomnotho wamazwe omhlaba jikelele.
Yebo, izinga lokufinyelela kuzo emphakathini wethu lisalokhu liphansi kakhulu kunokulindelekile. Umnotho wethu usalokhu uthembele kakhulu ezimayini nasekuhanjisweni kwezimpahla zezolimo kwamanye amazwe. Ngaphandle kwengxenye yezinsizakalo, asikakuboni ukwanda okwanele kakhulu ezingxenyeni ezibalulekile, ikakhulukazi ekwenzeni impahla.
Kanjalo nezinga lokukhula kokuhanjiswa kwempahla emazweni angaphandle alibanga phezulu uma liqhathaniswa namanye amazwe. Kungenxa yalobu buthakathaka okuchaza isikweletu esikhulu ku-Current Account ikakhulukazi uma singena ezinhlotsheni eziphezulu zokukhula.
Ngenxa yokuthi sinezinga eliphansi lokulondoloza, bekufanele ukuthi sethembele ekuhambeni kwemali yebhizinisi yesikhathi esifushane ukukhokhela izikweletu kanjalo nezinhlelo zokutshala izimali.
Lezi yizinselele okufanele izwe lethu o ngokuqinisileyo libhekane nazo liya phambili.
Okubaluleke kakhulu umbuzo wokuthi: ukukhula kwezomnotho kahle hle kufanele kukhulume ngani Umcebo wenziwelwa ukuthi wenze ngcono izinga lempilo yabantu?
Ngakho-ke, umbuzo wokuthi ingabe ukukhula kwabelwana ngakho ngokulingana yini kufanele kube isisekelo esiphakathi nendawo sakho konke okucatshangwa ngezomnotho.
Okubalulekile, ukwabelana ngezinzuzo zokukhula kufanele zibe nokutholakala komsebenzi, ukuqinisekisa ukuthi kunomsebenzi ohloniphekile.
Ngempela, irekhodi esingaziqhenya ngalo ukuthi phakathi kuka-1995 no-2003, umnotho wenza imisebenzi emisha eyisigidi nesigamu isiyonke; nokubonakala kakhulu imisebenzi engama-500 000 ngonyaka phakathi kuka-2004 no-2007.
Kulesi sikhathi sakamuva, okokuqala ngqa selokhu kwatholakala umbuso wentando yeningi, kwenziwa imisebenzi eminingi kunabantu abasha abangena emakethe yezemisebenzi, bese kunciphisa izinga lokungasebenzi lisuka kuma-31% ngonyaka ka-2003 ukuya kuma-23% ngonyaka ka-2007.
Akufanele lokhu kusiphazamise esibopheni sethu sokuqhubeka nokubhekisisa udaba leqophelo lale misebenzi, kubandakanya amalungelo kanye nezinzuzo ezitholwa ngabasebenzi.
Ukwabelana ngezinzuzo zokukhula kufanele nakho kubadakanye ukuqalisa kokusetshenziswa okusheshisiwe kwesinyathelo sokukhuphula esikhundleni ababencishwe amathuba kubandakanya nokunikezwa amandla omnotho kwabantu abamnyama ngokubanzi.
Lokhu akusikho ukulandela uhlelo olunobuhlanga. Empeleni, izwe elingaqinisekisi ukubandakanyeka kwabantu bezwe lalo bonke kuwo wonke amazinga emsebenzini wezomnotho ngokuqinisekileyo lizosebenza ngaphansi kakhulu kunalokho ebelingakwazi ukukwenza.
Ukuthi ingxenye ezimele isalele emuva ngokushintsha izinhlobo zokuphatha nemisebenzi yamakhono, ekuthuthukiseni ezomnotho nokunye kwenza ukuthi izwe lihudule izinyawo kumathuba okukhula kakhulu.
Ukushiyelana ngezinzuzo zokukhula nakho kusho iqhaza elisebenza ngempumelelo kanye nelilinganayo kuhulumeni ekusebenziseni imali njengento yokuhambisa futhi kanye nokushiyelana umthwalo wokuhlinzeka izimpahla zikahulumeni.
Amalungu Ahloniphekile azolukhumbula ulwazi oluningi kakhulu oluqoqiwe ngezindaba eziphathelene namaholo omphakathi. Kodwa-ke ngizobala izigameko ezimbalwa futhi ukudweba nje isimo senqubekela phambili esesiyenzile kanye nezinselele esibhekene nazo.
Nakuba kubuhlungu kodwa uhulumeni uyazi ukuthi kusenendlala enkulu emphakathini, kanti nezinga lokungalingani liphezulu kakhulu.
Okokuqala, indlala yemethrikhi yemali yehle kakhulu kusukela ekuqaleni kwekhulu nyaka. Ukwehla kakhulu kwabangwa ukwanda ngokushesha kokusetshenziswa kwezimali zokuxhasa umphakathi kusukela ngo-2002 ukuya phezulu. Lokhu kwenziwa ngcono kukhonjiswa ngokufinyelela ezinsizakalweni eziyisisekelo ukwehla ngokushesha empahleni yendlala ngisho ngabe yandulela ngisho ukwehla endlaleni yemethrikhi yemali. Okwesibili, nakuba ukwehla ebumpofini bekukukhulu, ukungalingani okusezingeni kwakhula ngeminyaka yo-1990. Okwesithathu, izinguquko eziyisisekelo ebumpofini kanye nemikhuba yokungalingani kusho isimo senqubomgomo ngokubanzi [U] ubumpofu sebehlile kusukela ngesikhathi soguquko, kodwa ukungalingani akukaze kube ngcono.
phakathi kwemizi ebandakanya izingane (ezichazwa njengalezi ezineminyaka yobudala eyi-17 nangaphansi), inamba yemizi eyabika ukuthi ingane ihambe ilambile yehla kakhulu (ngaphezu nje kwamaphesenti angama-31) phakatrhi kuka-2002 kanye no-2006. Lokhu kuphakamisa ukuthi isimo sendlala sesingcono kakhulu, ikakhulukazi kubantu abasezingeni elikhulu kakhulu lokuncishwa ngokwenhlala kahle. Ukuba khona kwendlala phakathi kwezingane kwehle ngesigamu eminyakeni emine.
Impela, lokhu kuqapha kuqinisekiswe yithi ngocwaningo lwethu, okukhombisa ukuthi indlala yemali ikakhulukazi emiphakathini yabantu abaMnyama namaKhaladi yehlile, kancane ngenxa yamazinga aphezulu omsebenzi kanye nokufinyelela ezimalini zokuxhasa umphakathi. Kanti inamba yabazuzi bemali yokuxhaswa kwakuyizigidi ezi-2,5 ngo-1999, ngo-2008 le namba ikhuphukile yaba izigidi eziyi-12,4.
Lokhu kakhulu kubangwa ukwanda kakhulu ekufinyeleleni koSizo Lwemali Yokuxhasa Izingane, okwakhulu kusuka kubazuzimali abayizinkulungwane ezingama-34 ukuya ezigidini eziyi-8,1 ngo-2008.
Njengengxenye yomnikelo emalini yabampofu, amathuba omsebenzi ahlosiwe ayisigidi esiso-1 ngokusebenzisa Uhlelo Lwemisebenzi Yomphakathi Eyandisiwe olwatholakala ngo-2008, unyaka ngaphambi kwesikhathi esasicatshangiwe egunyeni lokhetho lwango-2004. Lokhu kwenze ukuthi kube nokwenzeka okukhulu kokwandisa uhlelo nokwenza ngcono iqophelo lwalo.
Maqondana nokufinyelela komuzi ezinsizakalweni eziyisisekelo, izinamba zizikhulumela ngokwazo. Isibonelo, ukufinyelela emanzini ahambayo sekube ngcono ngama-62% ngo-1996 ukuya kuma-88% ngo-2008, ugesi (58% ukuya kuma-73%).
Ubufakazi beholo lomphakathi liyabonakala futhi ekwenziweni ngcono okukhulu kokufinyelela ezinsizeni zempilo eziyisisekelo. Ama-95% abantu baseNingizimu Afrika manje sebehlala endaweni engamakhilomitha ama-5 ensiza yezempilo, kanti sitshelwe ukuthi yonke imitholampilo manje seyiyakwazi ukufinyelela emanzini aphathekayo. Ukukhavwa kokugonywa kwezingane kuyakhula kancane kancane ukufika kuma-85%; kanti nezindaba zikamalaleveva sezehle kakhulu.
Kuyasikhuthaza kakhulu futhi ukuthi ucwaningo lokuba khona kwegciwane lesandulela ngculazi lukhombisa ukuqina nokwehla okuncane emazingeni okutheleleka.
Okunye, uhlelo lwethu lokwelapha ngezidambisi-gciwane alulukhulu nje kuphela kunazo zonke emhlabeni; kodwa luyanda ngaso sonke isikhathi, iziguli ezingaphezu kuka-690 000 eseziqalise ukwelashwa ngezidambisi-gciwane selokhu kuqale uhlelo.
Kodwa izindawo zezinsiza eziningi zezempilo azihlali njalo zinemithi edingekayo, amazinga abasebenzi afanele, kanye nokunikezelwa kwezinsizakalo eziyisisekelo njengamanzi ahlanzekile ompompi nogesi. Kwezinye zalezi zinsiza, akuphethwe kahle kanti nendlela abasebenzi abacabanga ngayo idinga ukuthi yenziwe ngcono.
Kwezemfundo, sibone ukwehla enanini lezingane uthisha akanazo ekilasini; cishe ukufinyelela jikelela ngokokubhalisa ezingeni lezikole ezisemazingeni aphansi; nokwenziwa ngcono kwenamba yezingane eziphasa imethamethiki, ukubala nje izibonelo ezimbalwa.
Khona lapho umzamo omkhulu ubekwe kakhulu ekwenzeni ngcono ingqalasizinda ezindaweni ezihluphekile.
Siyazi ukuthi izinga lokuphuma phakathi ikakhulukazi esokhondari nasemazingeni ezemfundo ephakeme kuphezulu ngokungemukelekile, futhi uhlelo lwezemfundo kufanele lukhiqize izinhlobo zamakhono ezidingekayo emphakathini.
Ukwengeza, imikhuba ekusebenzeni, kukho kokubili ukufundisa nokufunda, kukhombisa ukuqhubeka okukhathazayo kokuhlukanisa umphakathi kwesikhathi esedlule.
Okungakholakali, lapho imfundo idingeka khona kakhulu ukuze isize ekuqedeni indlala, yila ingqalasizinda ingekho khona, amandla okuphatha kanye nawothisha awathokozisi.
Izinhlelo zomphakathi ezenziwa nguhulumeni seziyenze ngcono futhi impahla yemiphakathi ehluphekile, ngokwezindlu izindlu ezihlinzekiwe ezixhaswe ngezigidi ezi-2,6.
Kufanele sivume futhi ukuthi uhlelo lokubuyiselwa kwemihlaba kanjalo nosizo ngemuva kokubuyiselwa belungaphathwa ngokushesha nakangcono.
Kukonke, siyaziqhenya ngenqubekela phambili ezinhlelweni zomphakathi wethu. Kodwa singeze sazenelisa ngoguquko olubalekayo nje kuphela.
Kungaba ezemfundo, ezempilo, ezezindlu, amanzi noma ukuhlanzeka, umbuzo omkhulu osimele zonke izinsuku ukuthi silenza njani iqophelo lalezi zinsizakalo zethu libe ngcono! Sisenebanga okufanele silihambe kulokhu.
Ezikhungweni zikahulumeni nezizimele, ukwenzeka ukuthi izikimu zokukhohlakala zincunce izidingongqangi ngenkohlakalo njalo kuba yinto ebanga ukukhathazeka okukhulu.
Izinga lobugebengu lilonke, selikhulile ngo-2002, liye laqhubeka nokwehla. Zonke izinhlobo zezibalo zingashiwo zikhombisa lokhu.
Kodwa siyazi ukuthi ukwehla bekungasheshi ngokwanele, hhayi ngisho izinga eliphakathi kuka-7-10% esizibekele lona ngokwethu ezigabeni eziningi ezahlukene zobugebengu bokuthintana. Ukuthi izigameko zokurobha ngodlame emizini kanye nasemabhizinisini bekwanda; nobugebengu obubhekiswe kwabesifazane nezingane abukakehli ngendlela ebonakalayo, kuyinto ekhathazayo.
Lokhu kukhomba ubuthakathaka ezindaweni zethu, ikakhulukazi ukwakha amabhondi emiphakathi ebumbene ezosiza ukuvimbela nokuqeda ubugebengu. Ikhomba ubuthakathaka kohlelo ohlelweni lwezobulungiswa oluqondene nobugebengu, kusukela ekuphenyweni kobugebengu kuye ekubuyiselweni kwezimilo zabanamacala. Kukhomba ubuthakathaka ekusebenzeni kahle kohlelo lwezinkantolo, ngakho kokubili okobuchwepheshe kanye nenye ingqalasizinda nokuphatha.
Kodwa-ke, ekuzigxekeni ngokungenazwelo, akufanele silahlekelwe ukuthi lokhu esikuhlolayo uhlelo olunegunya kangcono kunokuke kwaba khona ezweni lethu.
Lokhu kubangelwa uguquko oselwenzekile kulezi zikhungo, ngokwezinkolelo zazo ezincike esikweni lamalungelo abantu, izinhlobo zezibalo zabantu abakhona kanye nezinhlelo zabo zokuziphendulela.
Nginesiqiniseko sokuthi Amalungu Ahloniphekile azovuma ukuthi ubuntu balesi sikhathi sombuso wethu wentando yeningi kufanele sithole ukusho ngezinga esizokwazi ukulalela ngalo umphakathi osengozini kakhulu.
Kulokhu, , ngokusebenzisa umthetho, izingqungquthela zamazwe omhlaba kanye nezimiso kanye nemikhankaso siqinisekisa ukuthi imizamo ephathekayo iyenziwa ukwenza ngcono izimo zezingane, abesifazane, abantu abakhubazekile nasebekhulile.
Ngokusebenzisa imikhankaso yokwazisa nangenxa yobudlelwano esibakhile nezinhlangano ezimelele la maqembu abekeke engozini, senze ngcono ukuqwashisa ngezindaba ezibathintayo; futhi saqhubeka nokukhuthaza ukujwayeleka kwalokhu kukhathazeka.
Kanti ukufinyelela emsebenzini kunzima kakhuklu kwabesifazane basemakhaya, intsha kanye nabantu abakhubazekile. Igciwane lesondulela ngculazi linomthelela kakhulu kwabesifazane abasebancane. Udlame olubhekiswe kwabesifazane nezingane luphezulu kakhulu.
Konke lokhu kuyimisebenzi yesikhathi esizayo.
Lokhu ngokunye kwezinto ezinhle ezalethwa umbuso wentando yeningi; kanye nenqubekela phambili uhulumeni akayenzile ekufezeni igunya labavoti.
Kungeze kwaphikiswa ukuthi, ngananoma iyiphi indlela, inqubekela phambili eyenziwe kusukela ngo-1994 beyijabulisa. Kodwa angeke futhi kube nokungabaza ukuthi izinselele zizohlala zijulile.
Ngiluhambile lolo hambo olude oluphikelele enkululekweni. Ngizamile ukuthi ngingaphambuki; ngiwenzile amaphutha endleleni. Kodwa ngithole imfihlo yokuthi emva kokugibela intaba enkulu, umuntu uthola ukuthi ziningi izintaba okusafanele azigibele. Ngike ngathatha umzuzu ngathi ukuphumula, ngantshontsha ukubukeka kwezwe elingizungezile okuyisimangaliso, ngabheka emuva ebangeni esengilihambile. Kodwa ngingaphumula nje okwesikhashana, ngoba inkululeko ihamba nezibopho zokwenza umsebenzi, kanti angeke ngikwazi ukulova nje, ngoba uhambo lwami olude alukapheli namanje .
Ezinyangeni ezimbalwa ukusuka manje abantu basezweni lethu bazobe bememezela ubuholi abangathanda ukuthi buthwale lo msebenzi ohlonipheke kangaka walo mlweli nkululeko omkhulu kanye nabanye abasunguli bombuso wentando yeningi.
Nakuba izindlela zethu zokwenza zingehluka, izinjongo okudingeka ukuthi sizihlose zishiwo ngokucacile nokungambandazi kuMthethosisekelo wethu: ukwakha umphakathi obumbene, ongenabuhlanga, ongenabulili, obusa ngentando yeningi noqhubekayo obamba iqhaza elihle ekwakheni umhlaba ongcono.
Eminyakeni eyisithupha eyedlule, abaholi babantu bethu bahlangana ndawonye eMbizweni Yokukhula Nentuthuko bafinyelela esivumelwaneni sokuthi ngemisebenzi okufanele siyenze ukwenza ngcono izinga lempilo yabantu baseNingizimu Afrika, ikakhulukazi ukugamula ukungasebenzi nobumpofu ngo-2014.
ukuqhuba ukulingana, ukuthuthukisa amakhono, ukwenza amathuba ezomnotho kanye nokwelula izinsizakalo ; kanye nesenzo sasendaweni kanye nokuqalisa ukusebenza kwentuthuko, kubandakanya ukuhlinzeka ngengqalasizinda nokufinyelela ezinsizakalweni eziyisisekelo.
Nginesiqiniseko sokuthi, njengengxenye nokwengeza kulezi zinhloso abantu baseNingizimu Afrika angeke behluke maqondana nesidingo sokwenza ngcono uhlelo lwethu lwezemfundo; ukunikezela ngokunakekela kwezempilo okusebenza kahle, okunesithunzi nokulinganayo; ukuthuthukisa izindawo zethu zasemakhaya kanye nokuqinisekisa ukuvikeleka kokudla; nokuqinisa ukulwa nobugebengu kanye nenkohlakalo.
Ngisho lezi zinto hhayi ngoba zihlanganisa konke noma ukuthi ngokuzibalula sizolungisa bonke ububi bomphakathi wethu. Kunalokho, ngikhethe ukwenza kanjalo ukuze ngigcizelele iphuzu lokuthi iNingizimu Afrika ayiphathwa indlala yemigomo. Inselele yethu ukuthi le migomo siyihumushe ibe yizinhlelo namaphrojekthi ukuze kuqaliswe ngempumelelo ukusebenza.
Kanti-ke abantu namhlanje bangabhekana nengozi yokuthi ukufezeka kwalezi zinhloso kungahlehliswa ngeminyaka eminingi, uma kungeyiwo amashumi eminyaka, ngenxa yenhlekelele yezomnotho ekhungethe umhlaba jikelele.
Okwaqala njengenhlekelele kwezezimali, uma ukubhekile, ezikhungweni zokwebolekisa ezimbalwa sekuqubuke kwaba isimo esibaluleke kakhulu sesikweletu emhlabeni jikelele, nemiphumela enamandla yokukhiqiza ngempela kanye nokuhweba.
Singawugxeka umhawu, umqondo omfishane kanye nokunganaki kwabaphathi bezinkampani ezinkulu ezadlondlobalisa inhlekelele. Singagxeka izinqubomgomo zohulumeni ezasusa amehlo ebholeni kwavunyelwa ilayisense enomhawu yezimakethe ezingalawulwa ukuthi zibange inhlekelele ezinhlelweni zezimali. Singakwenza konke lokhu, futhi sizothetheleleka ngokuphelele.
Umsebenzi wakho omkhulu nosheshayo ukuncoma ngokugcwele imiphumela yale ntuthuko emnothweni wethu nasesifundeni sethu, nokwenza izimpendulo ezizonciphisa umthelela wazo ikakhulukazi izingxenye ezisengozini kakhuku emphakathini wethu.
Esikwaziyo ukuthi isimo esilawulayo ezweni lethu kanye nezinqubomgomo zesabiwo mali eziwumjikelezo eziphikisayo. Samukele lokhu ukuze sisizakale ekuvimbeleni izinhlekelele.
Kodwa-ke sonke siyazi, ngoba sonke isifake ngokuhlanganiswa emnothweni, izimfuno zokukhiphela ngaphandle impahla; ukufinyelela ezimalini kanye nokungena kwemali okuphenduke kwaba kubi; ukufuneka okuphansi kunciphise umkhiqizo, ukwakheka kwemisebenzi kuthinteke kabi kanti kwezinye izingxenye ukudilizwa yinto eyiqiniso.
Lobu bunzima buhlangane nesikhathi lapho ukwehla kwamandla emali kanye namazinga enzalo kusesephezulu kakhulu.
Kuhlanganisiwe, lezi zinto zikhombisa ububi bezimali nesidinga ukuthi sandise ukuhlinzekwa kwezinsizakalo futhi siqalise ukusebenza kwamaphrojekthi engqalasizinda. Ngokunjalo, siye saphoqeleka ukuthi sinciphise ebesikucabangile ngokwezokukhula kanye nokwenza amathuba omsebenzi.
Siyazi ukuthi iNingizimu Afrika ayithintekile ngokunamadla kunamanye amazwe. Ngempela, ngesikhathi lapho abanye benokwehla kwamandla ezomnotho, iNingizimu Afrika kanye namanye amazwe kuzwekazi kusabheke ukukhula, ngisho ngabe ngezinga eliphansi.
Maqondana nalokhu, Malungu Ahloniphekile, ngiyajbula ukubika ukuxhumana phakathi koMnyango KaMongameli nabaholi babalingani bemiphakathi abehlukene, sivumile ngokuhlanganyela ukwenza izindlela zokungenelela ezizonciphisa umthelela wale nhlekelele emphakathini wethu.
Okokuqala, uhulumeni uzoqhubeka namaphrojekthi akhe okutshala izimali emphakathini, inani lawo eselikhuphuke lafika kumabhiliyoni angama-R690 eminyakeni emithathu ezayo. Maqondana nalokhu, lapho kunesidingo khona, sizothola izindlela ezinokusungula zokuqoqa izimali.
Lokhu kuzobandakanya usizo oluvela ezikhungweni zethu zokuthuthukisa izimali kanye nokuboleka izimali ezinhlanganweni zamazwe omhlaba, kanjalo nokubambisana nezinhlangano ezizimele nokusebenzisa izidingongqangi ezilawulwa abasebenzi ezinjengezikhwama zezimpesheni.
Okwesibili, sizoqinisa izinhlelo zokuqasha kuhulumeni. Ngakolunye uhlangothi, izinhlelo zokwandisa izingxenye zomsebenzi ezifana nezempilo, inhlalakahle yomphakathi, ezemfundo kanye nezinhlangano zokuqinisa umthetho zizoqhubeka. Ngakolunye uhlangothi, sizosheshisa ukwethulwa kwesigaba esilandelayo soHlelo Lwemisebenzi Yomphakathi Olwandisiwe.
Okwesithathu, kungenziwa izenzo ezithethelekayo engxenyeni ezimelele ukuphikisana nokwehla kokutshalwa kwezimali okweqile kanye nokuvalwa kwemigudu yokukhiqiza okungadingekile noma izitshalo.
Engxenyeni yakhe, uhulumeni uzojwayela ukuxhasa ngezimali kwezimboni kanye nezinto zokukhuthaza ukusiza ukubhekana nezinselele ezingxenyeni ezahlukene, kanye futhi nokukhuthaza ukwakhiwa kwezikhungo zezimali ukusiza amafemu asebunzimeni ngenxa yenhlekelele.
Ezinye izindlela ezahlukile ekuhambiseni abasebenzi ziyobhekwa, kubandakanya amaholide amadenyana, ukuqeqeshwa okweluliwe, isikhathi esifushane kanye nokushiyelana ngomsebenzi. Lokhu kuzohlanganiswa nokukhuthazwa komkhankaso wokuZidla ngokuba ngowaseNingizimu Afrika kanye nesinyathelo esiqinile ekungeneni kwempahla evela kwamanye amazwe okungekho emthethweni.
Okwesine, uhulumeni uzoqhubeka futhi andise nezindleko zomphakathi, kubandakanya ngokuqhubekayo ukwandisa ukufinyelela emalini yokuxhasa izingane ukufika ezinganeni ezineminyaka eyi-18 ubudala nokwehlisa iminyaka yokufaneleka ukuthola impesheni ibe ngama-60 eminyaka emadodeni.
Ukwengeza, sizosebenzisa ngokubanzi kakhulu Imali Yokuxhasa Kokukhulula Izingxaki Zomphakathi kanye nezindlela zokuvikela ukudla ikakhulukazi ukuhlosa labo mhlawumbe abangavikelwe yiSikhwama Somshuwalense WokungaSebenzi noma asebeziqedile izinzuzo zabo.
Sizoqhubeka nokuqapha okuyisipesheli enselelweni yokuziphatha ngendlela engeyona yoku ukuncintisana engxenyeni yezinye izinhlangano zethu. Kulokhu, besithanda ukuncoma Ikhomishini Yokuncintisana ngesandla sayo esiqinile abasikhombisayo ukuqinisekisa ukuthi abonile bayajeziswa.
Siyethemba ukuthi umphakathi uzothuthukisa izinga lawo lobushoshovu ukuqinisekisa, phakathi kwezinye iizinto, ukuthi amanani entengo afakwayo ayehla, izinzuzo abantu bayazizwa.
Lezi zindlela ezisheshayo zizokwaziswa umgomo wenqubomgomo wemali owumjikelezo ophikisanayo. Kodwa-ke, sizoqinisekisa ukuthi amazinga okweboleka okwenziwa uhulumeni ahlakaniphile futhi ayaqhubeka. Lokhu futhi kusho ukwehla ngokushesha emazingeni esikweletu sikahulumeni noma nini lapho lapho izimo ziba ngcono.
Imizamo yethu futhi izokwaziswa ngukubonga ukuthi izindlela zokuvikela imvelo nokunciphisa umthelela wokushintsha kwesimo sezulu nakho kungaba nesandla ekwakheni imisebenzi.
Kokubili imihlangano ye-G20 kanye nokunye ukuxhumana nezikhungo ezinezinhlangothi eziningi, uhulumeni wethu ukhulume ngokungenelela okufanele nokuphuthumayo ikakhulukazi emazweni asethuthukile lapho izinhlekelele zaqala khona nalapho ezinamandla khona. Sikholwa ukuthi isikhathi sesifikile sokuqinisa imithetho yasekhaya kanye nokusuphavayiza uhlelo lwezimali; kodwa ngaphezu kwalokhu, ukuqapha okuqinaqinile nokuthatha izinyathelo ezingeni lamazwe omhlaba sekuyinto engenakugwemeka nedingekayo.
Okubalulekile, kufanele sivikele isithunzi sohlelo lokuhweba lomhlaba, siqedele izingxoxo zamanje ku-Doha Round zezingxoxo zokuhweba emhlabeni, nokuqinisekisa ukuthi intuthuko ayincishiswa.
Isifundo sesikhathi eside kulolu lwazi ukuthi sidinga ubambiswano olunamandla kwababambe iqhaza kwezomnotho ezingeni lasekhaya nelamazwe omhlaba, hhayi ngokumisa umthelela wenhlekelele nje kuphela, kodwa ukufaka izindlela ezizovimbela ukuthi kuphinde kwenzeke.
Ezweni lethu, sizoqala lezi zinto njengengxenye yohlelo lokubeka umphakathi wethu ekukhuleni okuphezulu nasemgudwini wentuthuko. Ubude besikhathi maqondana nokuthola umzila kungenzeka ukuthi kweluliwe kancane. Kodwa asingabazi ukuthi umzuzu ubuzofika ngokushesha ngaphandle kokuchitha isikhathi.
Maqondana nalokhu, kuzoba semqoka kakhulu ukuthi izwe lethu silibeka kanjani emathubeni ahlukile okusizakala esihlangana nawo. Lapha ngibhekise ngqo kwiNdebe yoMhlaba ye-FIFA yowezi-2010 kanye neNdebe yeNhlangano ezoba sezinyangeni ezimbalwa ukusuka manje. Cishe onke amaphrojekthi kanye nezinhlelo sekuphelile noma sekusondela ekupheleni kusukela ezinkundleni zezemidlalo, ingqalasizinda yezokuthutha, izindlela zokuvikela, izindaba zezindawo zokuhlala ukuya ezinhlelweni zezempilo nezokuhambela kwamanye amazwe ukuqinisekisa ukuzethemba kwabemidlalo yebhola lezinyawo bamazwe omhlaba ukuthi eyethu kuzoba ithonamenti eyimpumelelo ngempela.
Futhi siyakholwa ukuthi, emva kokuwina okuhlanu kulandelana, ithimba lesizwe lebhola lezinyawo manje seliyazethemba kakhulu lizilungiselela ukudlala ngaphezu kokulindelekile!
Kodwa ngaphezu kwalokho, umnikelo wale midlalo kuzoba ukukwazi ukukhombisa imfudumalo nobuntu beNingizimu Afrika kanye ne-Afrika ukushintsha ngokugcwele imicabango ngezwe lethu kanye nezwekazi lethu kubantu bomhlaba. Lokho kuncike kithi sonke; futhi akukho nani lentengo esingalifaka lapho!
Futhi besithanda ukuhalalisela wonke amathimba ezemidlalo aqinisekise ukulandela ukusebenza ngokuncomekayo kweNingizimu Afrika ngonyaka odlule.
Umzamo kufanele usenze sikwazi ukusebenza namanye amazwe ezwenikazi lethu futhi nangaphandle kwasekhaya siqhubeke sibe sesimeni sabantu abangcono.
Ngaphezu kweminyaka eyi-15 azange singazami ukuqinisekisa ukuthi i-Afrika ithola ukuvuselelwa kulokho okufanele engabe kwenziwa ngempela kube Ikhulu nyaka le-Afrika. Kancane kancane, izwekazi lethu liyaqhubeka liphikelele ekuzalweni kabusha, ngothando lwabantu balo bekhula bedlondlobala ohlelweni lwabaholi balo, lizwakalisa ithemba lalo kanye nokubambelela kwalo esigabeni samazwe omhlaba.
Yilokhu, futhi yilokhu kuphela okwenze ukuthi siqhubeke nokusiza abantu base-Zimbabwe ukuthola isixazululo sesikhathi eside kule nhlekelele yaleliya lizwe. Sihalalisela zonke izinhlangano e-Zimbabwe ngokuphetha izingxoxo, ngokuthi balethe umklomelo wokugcina owawuyilokhu uyisifiso sabantu baleliya lizwe kanye nengxenye yezwekazi iyonke: uhulumeni ophilile nosemthethweni owenzelwe ukubhekela izinselele abantu ababhekene nazo. Kusithokozisa kakhulu lokhu, izolo, Iphalamende lase-Zimbabwe liphasise isiChibiyelo 19 soMthethosisekelo, lenza isesekelo sokuqalisa uhulumeni obandakanyayo.
Lapha ngiqagula ngokukhethekile umxhumanisi we-SADC, uMongameli wangaphambilini uThabo Mbeki kanye nethimba elasiza ngokungakhathali nangokubekezela ukuletha uhlelo esiphethweni esiyimpumelelo.
Manje umsebenzi wokwakha kabusha usungaqala ngamandla; kanti abantu baseNingizimu Afrika bahlala njalo bekulungele ukusiza lapho esingasiza khona. Maqondana nalokhu, kunesidingo esiphuthumayo sokusiza ngokubhekana nenhlekelele yabantu kulelo zwe. Sqinisekile ukuthi, ngoba uyanakekela, umphakathi wamazwe omhlaba uzobambisana nabantu baseZimbabwe lapho bebhukula belandela umkhondo omusha.
Njengoba kuke kwafakazeleka ezintuthukweni ezahlukene ezinyangeni ezimbalwa ezedlule, iNingizimu Afrika izosebenzisa ilungelo lokuba ngusihlalo we-SADC ukuqinisa lesi sikhungo sesifunda esibalulekile, kugxilwe ikakhulukazi ekuqaliseni ukusebenza kwezixazululo ze-Summit kanye nokuqinisa ukubumbana kwesu lesifunda.
Kulo mcimbi sihalalisela abantu nabaholi base-Zambiya, e-Ghana kanye naseMelika ngokhetho oluwuphawu olungale kwemingcele emincane yamazwe ezwe labo.
Sizohlala njalo sifuna ukuqinisa ukubambisana nalaba kanye namanye amazwe ukulandelela lokho okuhle ebantwini.
Sinenhlanhla yokuthi kulo nyaka siphetha imigubho yeminyaka yeshumi lokuqala yobuhlobo bobunxusa neRiphabhliki Yabantu base-China. Kule minyaka, kwacaca kunangaphambilini ukuthi kunenzuzo enkulu kithi sobabili engazuzwa ngalokhu kubambisana.
Ezikhathini ezingasabaleki siye sazwakalaisa ukukhathazeka kwethu ngokuqhubeka kwengxabano yaseMpumalanga eMaphakathi jikelele ikakhulukazi kwa-Israel nasePhalestina. Akuchazeki ukuphoxeka kwethu ngokubhebhetheka kwakamuva nje kwengxabano nokulahleka kwezimpilo okukhulu, ikakhulukazi abantu abangenacala kubandakanya izingane, abesifazane nabantu asebekhulile.
Angeke kuze kube nencazelo yalokhu kucekela phansi okungenangqondo kanye nale ndlela yokuziphatha enonya nodlame. Siyethemba kulokhu ukuthi le mizamo yomphakathi wamazwe omhlaba evuselelwe kabusha yokuthola isixazululo sesikhathi eside sale ngxabano izothela izithelo, ukuze abantu bakwa-Israyeli namaPhalestina bezokwazi ukuphila ngokuthula nokuvikeleka njengomakhelwane ezindaweni ezizimele.
Sihalalisela uhulumeni nabantu base-Cuba kulesi sikhumbuzo sama-50 bathola ukuzimela kanye nenkululeko yokuzikhethela indlela yentuthuko.
Sakwazi onyakeni odlule ukuphothula izingxoxo ne-Nyunyana yaseYurophu ngobambiswano lwethu olunesu, futhi siyethemba ukuthi umoya owenza lokho kubandakanyeka uzovuka lapho siqedela izingxoxo zezinhlangano eziningi ngeZivumelwano Zokubambisana Kwezomnotho namazwe asesifundeni sethu.
Silindele ukukuqinisa futhi lokhu kubambisana uma sesisingatha INgqungquthela yeNingizimu Afrika-neNyunyana yaseYurophu ekuhambeni kwalo nyaka.
Kanye namanye amazwe aseNingizimu sizoqhubeka nokulandela imbangela yokuhlela kabusha kweziZwe eziHlangene, isiKhwama seMali samaZwe Omhlaba kanye nezinye izikhungo zezinhlangano eziningi ukuze bakhombe ushintsho kanye neqiniso lomhlaba oshintshayo basebenze ngendlela yentando yeningi, yokulingana neyokwenzela izinto obala.
Siyazibophezela futhi ukuhlangabezana nezinhloso zezivumelwano zamazwe omhlaba, kubandakanya i-Kyoto Protocol kanye nabalandeli ngezinzuzo zesizukulwane esizayo phakathi kwabantu bethu kanye nabantu bomhlaba.
Imizamo yethu emibili yaziswa imigomo emibili eyisisekelo: isidingo sokuqedela igunya elanikezwa lo hulumeni ngowezi-2004; nokubaluleka kokuqinisekisa ukuthi uhulumeni ongenayo emva kokhetho uthola iplatifomu elungile ukuqalisa izinhlelo zakhe ukusebenza ngaphandle kokubambezeleka okungachazeki.
Ezinyangeni ezimbalwa ezizayo ngokuncika okhethweni lukazwelonke nolwezifundazwe, sizozama ukuqedela lelo gunya elamukelekile.
ukuqinisa imizamo yokuvuselela kabusha uhlelo lwezobulungiswa obubhekela ubugebengu, kubandakanya amandla angcono asemthethweni, ukukhula ngokushesha kwenamba yabaseshi, ukusetshenziswa ngokugcwele kolwazi kanye nobuchwepheshe bokuxhumana, kanye nokuphathwa kwezinkantolo; kanye nokuxhumanisa izinhlelo okuhloswe ngazo ukuqinisa imishini ebhekana nezindaba zokulingana ngokobulili njengokumelelwa ngo-50/50 ezakhiweni ezenza izinqumo, ukuthuthukiswa kwentsha, amalungelo abantu abakhubazekile kanye namalungelo ezingane kubandakanya ukuqedela ukubonisana ngeNqubomgomo Yentsha Kazwelonke, kulungiselelwa ukuqalisa ukusebenza koMqulu Wentsha Yase-Afrika uma ngabe seyisetshenziwe yiPhalamende, nokumisa Inhlangano Yokuthuthukisa Intsha Kuzwelonke; ukwethula i-SADC Protocol ngoBulili kanye neNtuthuko ePhalamende; ukuqinisa ukukhuthaza ngamalungelo abantu abakhubazekile; nokwelula inamba yomasipala abenze Izindawo Okugxila Kuzo Amalungelo Ezingane ngaphezu kwama-60%.
Lezi zinhlelo kanye nezinye, kubandakanya nemiSebenzi emQoka akhonjwe kuNkulumo Echaza iSimo seZwe ngoNhlolanja owedlule, yakha isisekelo semizamo yethu yokuphetha igunya elamukelekile nokwenza isisekelo sekusasa.
Sizoyiqinisa imizamo yethu ekhuthazwa ngugqozi, ithemba kanye nokuqina kwabantu baseNingizimu Afrika ngokulandelela lokho okuhle kithi sonke. Lokhu kuwumthombo wokuzethemba kwethu uma sithi isizwe sisesimeni esihle. Umbuso wethu wentando yeningi uphilile. Kancane kancane ukhula ngamandla.
<fn>10030914151001.txt</fn>
Isilinganisomali okulindeleke ukuba sisetshenziswe, ngokwevoti ngalinye, kulowo nalowo nyaka kulesi sabelomali esibekelwe iminyaka ethile, sehlukanise imali ekhona nesisetshenzisiwe ngaleso sikhathi.
Ningangitsheli izinto zenu eziseqhulwini. Ngikhombiseni lapho nisebenzisa khona imali yenu mina ngizobe sengiyanitshela ukuthi ziyini lezo zinto.
Namuhla sizokhombisa amalungu ahloniphekile ukuthi sihlose ukuyisebenzisa kuphi imali yethu, bese niyasitshela ukuthi ngabe iyazifeza yini izinto eziseqhulwini esifundazweni. Kodwa nikhumbule, "Imali iyinsiza nje. Ingakuthatha ikubeke lapho ufisa ukuya khona, kodwa ngeke ithathe isikhundla sakho wena njengomshayeli."
Noma, ngokwamagama othandiweyo wethu uMadiba, "Imali ngeke iyidale impumelelo, yinkululeko yokuyenza eyoyidala."
Unyaka ka-2010 uwunyaka lapho sizokwenza khona izinto ngokwehlukile. Indlela entsha yokwenza izinto ikhombisa umbono wethu ngezwe lethu kanye nesifundazwe sethu futhi ikhonjiswe kahle ngemiphumela eyi-12.
Ohulumeni baseKhaya abasenza ngobuqotho, ngokushesha nangokuzikhandla.
Ukuze sifeze umbono wethu oqukethwe kule miphumela, isifundazwe sesisungule uhlelo lokuqoqa imininingwane oluholwa yihhovisi likaNdunankulu. Lolu hlelo luqhutshwa ngokuqashwa kwamavolontiya. Asebenza emiphakathini eyahlukene ukwenza ucwaningo bese ebhala phansi izidingo zemiphakathi yakithi ngokungena umuzi ngomuzi. Imininingwane ephelele yomuzi nomuzi izosenza sikwazi ukubona amazinga obuphofu isimo sezempilo, kanye kanye namazinga emfundo emphakathini. Lokhu kuzonika isifundazwe ulwazi olwanele lokusungula izinqubomgomo kanye nezinhlelo ezizoba nemithelela emihle ekwenzeni ngcono izimpilo zabantu bakithi.
Izindleko ezishaya emhlolweni zokuqasha amavolontiya anele ukwenza lolu cwaningo lokungena umuzi nomuzi emiphakathini zisabalwa, ngakho-ke imali yalolu hlelo eyanele iyoze ibe khona uma sekucutshungulwa imali ngo-2010/11. Okwamanje iminyango kaHulumeni eqhuba lolu hlelo kumele isebenzise imali enayo ukuqhuba lezi zinhlelo.
Izinto eziseqhulwini esifundazweni ekufezekiseni le miphumela eyi-12 zisazoluthola uxhaso futhi nabanye abalingani bami abangoNgqongqoshe basazocacisa ngalokhu uma nabo sebethula izabelomali zeminyango.
Ukwethulwa kwezinhlelo zokuphilisana kanye nokuziphatha kahle emphakathini.
Isimo esingesihle njengamanje sezomnotho sesiqubule imibuzo mayelana nendlela yokuziphatha kanye nokubalulekile kanti futhi sekunomuzwa oqinile wokuthi umhlaba usudinga inkombamnotho entsha ezosikhombisa ingqubekela phambili. Kumele senze lokho u-Albert Einstein, owazuza indondo ayekholelwa kukho "umhlaba ngeke udlule kulesi simo esibi sezomnotho uma usalandela lezi zindlela ezifanayo nalezi ezawufaka kuso."
Kumele sifunde emaphutheni esiwenzile nakulawo enziwe emhlabeni wonke jikelele.
Sizoqala lomshikashika ngesiqubulo esithi SENZA OKUNINGI NGOKUNCANE. Ngeke sinciphise izinga lokuletha izidingo kubantu kodwa sizogxila ekusebenzeni ngokuzikhandla, ngokucophelela nangobuhlakani ukuze siphumelele kulesi simo esingesihle sezomnotho.
Nomakunjalo, namuhla sihlangana ngomoya wokuba sibheke empumelelweni. Umnotho wethu kawusantenga ntengi kakhulu manje. Empeleni sisimama ngesivinini esingaphezulu kunaleso esilindelekile ngenxa yenqubomgomo yomnotho wethu kazwelonke. Njengoba ngonyaka odlule sasikleliswe saba ngabe-15 ngabezokuncintisana kwezoMnotho eMhlabeni wonke jikelele, njengamanje iNingizimu Afrika seyikleliswe yaba sendaweni yesithupha emazweni ayi-133 "ngenxa yokusebenza kahle kwamabhange."
Umnotho womhlaba wonke jikelele usimama ngesivinini esikhulu kunalokho obekucatshangwa ngaphambilini. Njengoba umnotho womhlaba wonke jikelele usimama kulesi simo sokuntengantenga sango-2009, abe-International Monetary Fund (IMF) baphoqeleke ukuthi baqagule ukwenyuka komnotho wabo ngaphambi kwesikhathi ngama-3,9% kulo nyaka bese kuba ngama-4,3% ngo-2011.
ENingizimu Afrika uMgcinimafa kaZwelonke yena uqagula ukukhula ngempela kwe-GDP iye ema-2,3% ngo-2010 bese ikhula ngama-3,2% ngo-2011. Ukubuyela ezingeni lokukhula ngama-5% nangaphezulu minyaka yonke kuzodinga ukuthi sizikhandle kakhulu. Kudingeka siqise amaxhama, ikakhulukazi, ekubambeni iqhaza kwentsha kwezomnotho, emiphakathini yasemakhaya kanye nalabo ababencishwe amathuba.
Kodwa-ke yize sinethemba kumele sikhumbule ukuthi asikelulami kahle hle. Ngaphandle kokukhula komnotho okwenzeke ngamakwata okugcina ka-2009, iminotho yomibili kaZwelonke nowesiFundazwe ibilokhu izika unyaka nonyaka.
Ukwenyuswa kwentengo kagesi ngabakwa-Eskom ngama-25% kungaphansi kunalokhu obekuhlongozwa.
Imiphumela yale nzikamnotho mikhulu futhi yehlukene. Kube nokuthuthuka okukhulu enzuzweni yokukhula komnotho ngesivinini kanye nasemathubeni emisebenzi kusukela ngo-2001-2008.
Inhlangano yoMhlaba ebhekelela ezabaSebenzi ibika ukuthi balinganiselwa ezigidini ezingama-34 abantu abalahlekelwe yimisebenzi emhlabeni wonke jikelele ezinyangeni eziyi-18 ezedlule. IBhange loMhlaba libalinganisela ezigidini ezingama-200 abantu abangase babe sezingeni lobuphofu ngenxa yenzikamnotho. ENingizimu Afrika bangama-870 000 abantu abalahlekelwe yimisebenzi lokhu kuqale le nhlekelela. EsiFundazweni saKwaZulu-Natal bangama-220 000 abalahlekelwe yimisebenzi kuze kuyoba yikwata yesine ka-2009.
Okudabukisayo, ukuthi le miphumela engemihle esikhathini esiningi ingase izwele kakhulu kulabo abadla imbuya ngothi. Ngokujwayelekile ishaya kakhulu intsha kanye nabesifazane okuyibona abayingxenye enkulu yabadla imbuya ngothi. Lezi zinombolo ezingezansi zisinika izibalo zabangasebenzi ngokweminyaka yobudala. Kuyacaca-ke lapha ukuthi kusamele sigxile kakhulu ekwandiseni amathuba omsebenzi wentsha.
Uhulumeni unendlela embaxambili yokubhekana nale nkinga - Yisu lesikhashana elizobhekana nalabo abaqeda kulahlekelwa wumsebenzi ngenxa yesimo somnotho esintengayo njengoba kubonakala ohlakeni oluyisivumelwano, bese kuzoba ngamasu azobhekana nabantu abangasebenzi kanye nalabo asebephose ithawula ekufuneni umsebenzi. Ngaleso sizathu, ngifisa ukuphinda isicelo sikaNdunankulu uMkhize asenza ngesikhathi ethula inkulumo yakhe eyibhekise esiFundazweni ukuthi izinkampani kumele zilisebenzise ithuba lohlelo lokuqeqesha ezinikwa lona.
Inzikamnotho igadle kwezwakala nasezimalini zikahulumeni. Ukuqoqwa kwentela kuZwelonke akuhambanga kahle ngonyaka ka-2009/10, kube ngaphansi ngemali elinganiselwa kwizigidigidi ezingama-R69. Kulindeleke ukuthi lolu khondolo luqhubeke ngisho nangonyakazimali ka-2010/11 ngenxa yodonda kwezinga lokuqoqa le ntela.
Yize iNingizimu Afrika kuyisebenzele ukuba negama elihle "ngokuba namabhange asebenza kahle" ekubolekeni imali ngenzalo ephansi, sonke siyazi ukuthi imali iyinto ebizayo ngakho-ke kumele siqaphele ukuthi singacwili kakhulu ezikweletini. Ngokwejwayelekile, amazwe acwile kakhulu ezikweletini (iJapan, iGreece, kanye ne-Italy) kungalindeleka ukuthi umnotho wawo ukhule kancane kakhulu ekuhambeni kwesikhathi kunamazwe anezikweletu ezincane(iChina, neChile).
Ukwenyusa izinga lokuboleka kudala ukuthi sibe sikhulu kakhulu isikweletu sezwe, lokho okuholela ekutheni libe nesikweletu esikhulu semali eyinzalo. NgokoMgcinimafa kaZwelonke, izindleko zokukhokha isikweletu ziqala ukulwisana nokutshalwa kwezimali kweminye imikhakha nokuwukhandolo olubonakala sengathi lusazoqhubeka naseminyakeni embalwa ezayo. Isikweletu sikaZwelonke kulindeleke ukuthi senyuke sisuka kwizigidigidi ezingama-R526 ekupheleni konyakazimali ka-2008/09 kuya kwizigidigidi eziphindwe kathathu nengxenyana (R1.3 trillion) ngonyakazimali ka-2012/13.
Ekuqinisekiseni ukuthi lesi sabelomali sibhekelela izinkinga nezidingo zabantu baKwaZulu-Natali, ngibe nemihlangano eminingi yokuthekelana ngemibono nemiphakathi ngokufanele kubhekelewe isabelomali. Lesi kuba yisithangami esihle sabantu bakithi ukuthi baveze lokho okusezinhliziyweni zezidingo zabo. Okuvele kwagqama kwathi bha ukuthi abantu bafuna sibhekelele izinto ezifana nokwakhowa kwamathuba emisebenzi, ukukhula komnotho kanye nokwehlisa izinga lobuphofu. Okunye okusondelene kakhulu nalokhu, yizinselelo ezihlasele imiphakathi yakithi ezifana nesandulela ngculazi nengculazi uqobo kanye nesifo sofuba okuyizifo ezingomashayabhuqe ezilokhu ziqhubekile ukuhlasela isiFundazwe nezwe lonke, kanye nemfundo eseqophelweni eliphezulu nokuthuthukiswa kwamakhono.
Umsebenzi wethu njengoHulumeni waKwaZulu-Natal wukuqinisekisa ukuthi imali yabelwa lokho okuyizidingo eziseqhulwini kubantu. Okunye futhi okubaluleke ngokufanayo wukuqinisekisa ukuthi izimali zikahulumeni zisetshenziswa ngobuhlakani nangobuqotho.
Ngokubonelela umnotho wethu okhula ngezinga eliphakathi nendawo kanye nokukhula kwezindleko zemalimboleko, uhulumeni ucubungula ukusebenza kweminyango yakhe ukuze kuthuthukiswe ukusebenza ngokuzimisela, ukwenza lokho okubalulekile ngemali kanye nokuyisa izinsiza lapho zidingeka khona kakhulu.
Sikhuluma-nje, sengihlangene nabo bonke abalingani bami, okungoNgqongqoshe, ukuxoxa ngezabelomali zevoti nevoti. Lokhu kusinike ithuba lokucubungulisisa ingcindezi eba khona uma kusetshenziswa imali, sifune izisombululo sisonke; futhi ngifisa ukubabonga ngokubamba iqhaza kwabo ngokuzimisela kulezi zingxoxo.
iThebula 1 ukhombisa ukwabelwa koMnyango ngamunye.
Imali eningi ingene kwezeMfundo. Isabelo sezeMfundo sizonyuka sisuka kwizigidigidi ezingama-R26,058 ngo-2009/10 siye kwizigidigidi ezingama-R33,292 ngo-2012/13. Lokhu kukhombisa ukwenyuka okungalinganiselwa ku-8,5% ngonyaka (ukulinganisa) no-3,5% ngokwezimali zangempela. Lokhu kwenzelwa ukubeka phambili okuseqhulwini ezinhlelweni zikahulumeni, okungukuthuthukisa izinga lezemfundo.
Ukubhekelela ukuntuleka kwengqalasizinda, njengamanje kwakhiwa izikole ezingu-8 kanti ezingama-200 zamabanga aphansi ezinezinkulisa (ECD) ezizohlomula ngamagumbi okufundela angomahamba nendlwana. Ngokuhambisana nalokhu, isibalo samagumbi okufundela isigaba-R esifundazweni sesenyukele ku-5 500 kule minyaka eyisihlanu edlule.
Ingane elambile ngeke ikwazi ukwenza kahle esikoleni. Ngalokho, uhlelo lukazwelonke lokuphakela izingane ukudla ezikoleni selunwetshelwe ukubhekelela nabafundi bezikole zamabanga aphezulu eziku-Quintile 2. Lokhu kuzokwenza lolu hlelo lufinyelele kubafundi abangu-1 845 000 ngo-2010/2011 kanti sizokwenyukela ku-2 168 821 ngo-2012/13.
Lesi sabelomali sizoqhubeka ukusetshenziselwa ukuthuthukisa izinga lokulethwa kwezidingo zezempilo esifundazweni. Lokhu kuhlanganisa nohlelo oludidiyelwe lokulwa nesandulela ngculazi nengculazi uqobo, nokuvimbela ukusuleleka kwengane kunina ingakazalwa nempilo yabesifazane kanjalo nohlelo lokulwa nesifo sofuba.
Isabelo esinikezwe uMnyango wezeMpilo sizohlinzekela ukwelashwa kwabantu abayizigidi ezingama-33 918 308 ezibhedlela nasemitholampilo ngonyaka ka-2012/13. Lokhu wukukhula ngenani eliyizigidi ezi-7 727 150 kusuka onyakeni wezimali zika-2009/10. Kulezi zibalo, isigidi esi-1 775 407 ngesezingane ezingaphansi kweminyaka eyisihlanu yobudala.
Isabelo esinikezwa uMnyango wezokuThutha senyukile kusuka kwizigidigidi ezi-R5,232 ingo-2009/10 saya kwezi- R6.267 ngo-2012/13 okukhombisa ukukhula ngonyaka okungu-1,3% ngokwezibalo zangempela (6,2% ngokulinganisa). Lokhu kuzokwenza uMnyango ukwazi ukuqhubeka nokwakhwa, ukunakekela nokulungisa imigwaqo yesifundazwe, uhlele, ulawule uphinde unikezele ngezinhlelo ezisezingeni zokuthutha, uphinde ulawule nezimoto emigwaqeni. Lokhu kuzokwenza lo Mnyango ukwazi, phakathi kokunye, ukuvuselela imigwaqo engalinganiselwa kwi-1 400 000 m2 ngonyaka uphinde upheshe kabusha oyitiyela olinganiselwa kwi-1 800 000 m2. Ziningi izinhlelo eziqhutshwa yilo Mnyango usebenzisa amandla okusebenza kwabantu, futhi lo nyaka wezimali uzokwenza ziqhubeke izinhlelo zikaZibambele eziqasha osonkontileka abangama-40 000 njalo ngonyaka. Ngokuhambisana nohlelo lwe-EPWP, uMnyango uzosungula amathuba emisebenzi ayizigidi ezi-5,240 ngonyaka.
Ukuthola izidingongqangi ezinjengezezindlu kanye namanzi aseduzane KwaZulu-Natal kuyakhuphuka kancane kancane kule minyaka. Isibonelo, njengamanje ingaphezulu kwesigidi esi-1.3 semindeni eseyihlomule ngezindlu ezisezingeni uma kuqhathaniswa nayizinkulungwane ezingama-910 000 ngonyaka ka-2001. Sesehlile Isibalo semindeni engakabi nawo amanzi ahlanzekile sisuka kwizinkulungwane ezingama-594 000 ngonyaka ka-2001 njengoba sebebalelwa kwizi-100 000 njengamanje.
UMnyango wezoLimo, ezeMvelo nokuThuthukiswa kweziMiphakathi yasemaKhaya uzogxila ekuthuthukiseni izindawo ezisemakhaya, ukuvuselela ezolimo kanye nakwingqalasizinda yezenhlalo nezomnotho kanye kulondolozwa kweMvelo. Isabelomali salo Mnyango senyukile sisuka kwisigidi esi-R1,999 ngo-2009/10 saya ezigidini ezi-R2,481 kunyaka wezimali ka-2012/13 nokuwukukhula kancane ngonyaka okulinganiselwa ku-2,5% (7,5% ngokulinganisa). Lesi Sabelo sizoqinisekisa ukuthi imindeni eyizinkulungwane ezi-791 956 engenakudla izohlomula ngezinhlelo zokungenelela kwalo Mnyango kulo nyaka wezimali. Ngaphezu kwalokho, bangaphezulu kwezinkulungwane ezi-800 000 ngonyaka abazohlomula ngezijumbana zembewu.
zizoqoqelwa ndawonye ku-Provincial Revenue Fund uma sekwedlule unyaka ka-2010. Kodwa lo Mnyango usazokwazi ukuqhubeka nokugxila ekuphuculeni izinga lokuphathwa komasipala, ukutshala izimali kwingqalasizinda, ukwandisa ulwazi, nokukhuthaza nokubusa ngokubambisana.
Lo Mnyango uzokuphinde uqhamuke nezinye izinhlelo ezintsha, njengohlelo lweTourism Buddy oluqeqesha abantu abazolekelela abavakashi ngolwazi oluyilona lona ngesikhathi seNdebe yoMhlaba. Lesi sabelomali, siphinde sihlinzekele nangezinhlelo zokusungulwa kohlaka olwaziwa nge-Agri-Business Development Agency, okuwuhlelo oluyisipesheli okuhloswe ngalo ukuthuthukisa ukubuyekeza ukusetshenziswa komhlaba kanjalo nokulekelela abalimi abasafufusa, kuhlanganisa nokuhlonza izimakethe ezifanele zokudayisa.
Inzalo yokubolekwa kwemali izogcinwa ifana, okuzoba nomphumela wokuthi ukukhula kwayo kube ngu-4,5% kuphela ngonyaka. Lesi Sabelo futhi sibhekelele nohlelo oluqondene nokulekelelwa komasipala olubizwa nge-Municipal Support Programme oluqhubekayo nokweseka luphinde lusize omasipala ekuthuthukiseni izindlela zokuphatha nokusebenzisa izimali kanjalo nokubika ngokusebenza kwazo.
Isabelomali soMnyango wezobuCiko namaSiko senyukile sisuka ezigidini ezingamakhulu ama-R267,323 ngonyakamali ka-2009/10 saya kwezingamakhulu ama-R358,124 kunyakamali ka-2012/13. Lokhu wukukhula ngo-5,2% ngokwezibalo zangempela (10,2% ngokulinganisa). Lokhu kukhula kwenziwe wukuthi kunyakamali ka-2010/11 kunesamba semali ekhishwa kanye kuphela eyizigidi ezingama-R56,943 okungeyezinhlelo ezehlukene zokwakha ingqalasizinda njengokuvuselela nokwakha izikhungo zezobuciko, ukulungisa amahholo nezindawo zokukhempa. Lo Mnyango usuqale nohlelo lokufaka ngaphansi kwawo yonke imitapo yolwazi yomphakathi kunyakamali ka-2010/11 nokwenziwa ngokwezigaba ezehlukene.
UMnyango wezeMidlalo nokuNgcebeleka wenyuselwe isabelomali sawo sasuka ezigidini ezingamakhulu ama-R266.187 kunyakamali ka-2009/10 safinyelela kwezingamakhulu ama-R383,364 kunyakamali ka-2012/13 nokuwukukhula kancane okulinganiselwa ku-7,8% kwangempela (12,9% ngokulinganisa). Njengoba kubaluliwe phambilini, lokhu kukhula kancane kwenziwe wukususwa kwezimali zokuthuthukisa umdlalo kanobhujuzwayo eHhovisi likaNdunankulu zeza kulo Mnyango. Ingxenye enkulu yesabelomali ngumhlomulo onombandela obhekele ukuthuthukiswa kwemidlalo edlalwa ngabantu ngabaningi nezokungcebeleka nokuthuthukiswa kwale midlalo ezikoleni nasemiphakathini ngezinhlelo ezehlukene.
Isabelomali sesiShayamthetho sesiFundazwe senyukile sisuka ezigidini ezingama-R306,768 kunyakamali ka-2009/10 saya kwezingama-R380,684 ka-2012/13 nokuwukukhula okulinganiselwa ku-2,5% (7,5% ngokulinganisa). Lesi Sabelo sihlanganisa imiholo nemihlomulo yamalungu esiShayamthetho. Lesi sabelomali siphinde sihlinzekele nezinhlelo ezihlanganisa ukubamba iqhaza komphakathi, okuhloswe ngazo ukuthuthukisa ukuxhumana kwesiShayamthetho nomphakathi wesiFundazwe.
Isabelomali soMnyango weziNdaba zaseNdlunkulu senyukile sisuka ezigidini ezingamshumi ama-R40,643 kunyakamali ka-2010/11 saya kwezingamashumi ama-R48,560 kunyakamali ka-2012/13, okuwukwenyuka okungu-1,2% (6,1% ngokulinganisa). Inhloso wukuthi lo Mnyango uguqulwe ube wuhlobo lwesikhungo olungaphansi kukahulumeni kuwona lo nyaka, lapho esizofakwa khona ngaphansi kukaVote 1: okuyiHhovisi likaNdunankulu.
Ezezimali wubuciko bokudlulisa imali isuka kwesinye isandla iye kwesinye ize iphele.
Ngenxa yokulokhu sisebenzisa imali esingenayo ebolekwayo, isifundazwe asikwazi ukuhlonza siqinisekise inzuzo esingayenza. Ngenxa yalokhu, siphoqeke ukuba sibuyekeze zonke izinzuzo ezenziwa yisifundazwe okungaba yisigidi esi-R115,226 kunyakamali ka-2010/11, esi-R126,857 ongabakhona kunyakamali ka-2011/12 kanye nesiyi-R105,237 kunyakamali ka-2012/13. Emuva kokubalisisa kahle lezi zimali ezibuyekeziwe, isifundazwe silinganisela ekuqoqeni imali eyisigidigidi esi-R1,804, esi-R1,943 neszi-R2,068 kule minyakamali, kanti iningi layo izoqhamuka ezimalini ezikhokhelwa amalayisense ezimoto, ukugembula, nasemalini ekhokhwa yiziguli. Yize kunjalo, isifundazwe sidinga ukucubungula siqhamuke nezindlela ezintsha zokwakha inzuzo futhi uMnyango woMgcinimafa wesuFundazwe uphezu kwamaqhinga okwenza alokhu.
Ukudidiyela lesi sabelomali kudinge isifundazwe ukuba sibukisise kahle izinto okumele sizibeke eqhulwini. Isibonelo, izimali ezibhekele ukusingathwa kwemidlalo yeNdebe yoMhlaba ka-2010 ebezingaphansi kwemiNyango eyehlukene, kudingeke ukuba zibyiselwe esikhwmwni soMgcinimafa wesiFundazwe bese zididiyelwe ndawonye ukuze zabiwe kabusha ngendlela ezobhekelela izinto ezisemqoka, njengoba zingeke zisadingeka futhi emuva kwale midlalo. Ngakho-ke, izamba zezimali eziyisigidi esiyi-R172.513, esiyi-R181.139 nesiyi-R193.196 kunyakamali ka-2010/11 zibuyiselwe ezimalini zesifundazwe ukuze zabiwe kabusha. Lezi zimali ziqhamuka kakhulukazi eMnyangweni wezokuBusa ngokuBambisana neziNdaba zoMdabu, okuyiwona owafaka izimali zawo ekwakhiweni kwezinkundla ukuhlelela imidlalo yeNdebe yoMhlaba ezifundeni eziyisihlanu.
IsiFundazwe semukela ezinye izimali eziyizabelo ezengeziwe eziphuma kuHulumeni oMkhulu kunyakamali ka-2010/11 MTEF.
Yize kunjalo, ingxenye enkulu yesabelo esengeziwe isuke ibekelwe amaholo njengoba kubekiwe ethebuleni 2 ngezansi.
Njengoba kuchaziwe ethebuleni 2 ngenhla, imali eyizigidigidi ezi-R2,123, ezi-R2,268 nezi-R2,413 zengezelwe isifundazwe kulezo okwabelwana ngazo kulo nyakamali.
Kubalulekile ukuba le Ndlu iqaphele ukuthi lokhu kwengezwa akukeneli ukuhlinzekela zonke izindleko zesivumelwano ngamaholo kanjalo nokuqhuba uHlelo lokuPhuculwa kwamaholo emikhakheni ehlukene. Ngokwesilinganiso sethu sisilele emuva ngemali ebalelwa kwisigidigidi esi-R1,1 kulezo zindawo ezimbili ezidinga kukhishwe imali, futhi uma zingakhokhwa ziphelele ngokuzayo, zoya ngokuya zikhula zikapakela kunyakamali ka-2010/11 bese ziba nomthelela omubi esabelwenimali.
Ngaphandle kwalezi zamba ezibalulwe ngenhla, isifundazwe sithola imali encane kakhulu emalini okwabelwana ngayo ngenxa yemininingwane eguquguqukayo enomthelela ohlelweni lokwaba imali. Iningi lale mali okwabelwana ngayo iqonda kwezinye izinhlelo zesiFundazwe eziseqhulwini, engizokhuluma ngazo kamuva.
Izimali eziyimihlomulo enemibandela zikhombise ukukhula kunyakamali ka-2010/11 njengoba zikhule ngezigidigidi ezi-R2,158, ezi-R2,301 nezi-R3,405. Kumele kuqashelwe ukuthi lezi zimali zifakwe emiNyangweni efanele njengoba kukhonjisiwe Thebuleni 1.
i-Infrastructure Grant ebheke ezifundazweni ehlinzekelwe ezeMfundo, ezeMpilo nezokuThutha izokwehla ngemali eyizigidi ezi-R2.136 ngonyaka ka-2010/11 ngenxa yokuguqulwa kancane kwezinto wuMnyango woMgcinimafa kaZwelonke, yenyuke ngonyakamali ka-2011/12 nango-2012/13 kusukela ezigidini eziyi-R17.265 nezingama-R285.696, ngokulandelana. Imali eyengeziwe eyizigidi ezingama-R52.954 wesabelo sonyaka ka-2012/13 ukuthuthukiswa kwengqalasizinda ezikoleni.
Imali ebhekele ebhekele ukulwisana negciwane lesandulela ngculazi nayo uqobo eyaziwa nge-Comprehensive HIV and AIDS ithola uchatha onyakenimali ka-2010/11 kanjena: izigidi ezingama-R485,729 ngonyakamali ka-2010/11, izigidi ezingama R787,325 ngonyakamali ka-2011/12 kanye nesigidigidi esi-R1,151 kunyakamali ngo 2012/13. Lokhu kwengezelwe ukweseka ukuzibophezela kukahulumeni ekulweni nokubhebhetheka kwegciwane lengculazi kanye nayo uqobo. Ukweseka lokhu, izinga le-CD4 count labantu abahaqwe yisifo sofuba nabakhulelwe liyashenxa ku-200 liya ku-350, kanti ukwelashwa okuphindwe kathathu kwezingane ezizalwa negciwane lesandulela ngculazi nayo uqobo kuzohlinzekwa kuzo zonke izingane.
Ngenxa yesizathu sokusebenzisa imali esingenayo nebolekiwe ebhange, iKhabhinethi ivumelene ngokufaka kuphela izimali kulezo zinhlelo zesiFundazwe ebone zisemqoka nokuba igxile ekufakeni izimali ezengeziwe ukuqinisekisa ukuthi kuncishiswa izikweletu zemalimboleko. Ngakho-ke, imali eyengeziwe okwabelwana ngayo ngenxa yemininingwane eguquguqukayo engike ngakhuluma ngayo phambilini, yasetshenziselwa ukwehlisa isikweletu semalimboleko. Ngaphezu kwalokho, kuzongezwa nangezimali ezibuyiswe yiminyango ezazabelwe imidlalo yeNdebe yoMhlaba ka-2010. Lezi zinhlelo eziseqhulwini zesiFundazwe ezilandelayo zithole uchatha, imali yazo yafinyelela ezigidini ezingama -R328,169, nezingama-R330,351 kanye nezingama-R355,984 kulo nyakamali.
Ukufakwa ngaphansi kwesiFundazwe kwayo yonke imitapo yolwazi yomphakathi.
Inzuzo yonyaka ingamaphawondi angamashumi amabili, imali esetshenziswe ngonyaka ingu-nineteen six, imiphumela, yinjabulo. Inzuzo yonyaka ingamaphawondi angamashumi amabili, imali esebenzile ngonyaka ingamaphawondi angamashumi amabili, imiphumela, ukudangala.
Amalungu azokhumbula ukuthi isifundazwe siqale ukuhlela izimali sibeke emqondweni ukonga okungu-7,5% ngenxa yokuthi kwehliswe ngalesi sibalo, izimali ezibekwa yimiNyango yokuthenga impahla nosizo ngonyakamali ka-2009/10. Inhloso kwakuwukukhokha imali eyasetshenziswa yisifundazwe singenayo esikhathini esiyiminyaka emithathu. Ukuqalwa koHlelo lokuPhucula amaholo abasebenzi emikhakheni eyahlukene okwakungalindelekile ezingxoxweni zamaholo kwenze isifundazwe sasheshe sabona ukuthi ngeke sakwazi ukufeza le nhloso yokukhokha imali esiyikweleta ibhange kulesi sikhathi ebesibekiwe kunyakamali ka-2009/10. Lokhu kwenze ukuthi isiFundazwe siqhubeke nokuhlela isabelomali ngendlela yokuthi kube nemali esalayo nakulo nyakamali. Ukuqinisekisa ukuthi kunokukhula kusasa futhi akulokhu kuthikamezeka ukuphakelwa kwezidingo zomphakathi ngenxa yokwenyuka kwezindleko zokusebenzisa imali engekho nezinzalo ezihambisana nalokhu, lo nyakamali uhlelelwe ngendlela yokuthi kunciphe ukwenza lokhu okungagcini nje ngokuchitha imali yethu kodwa okwenza silahlekelwe nayimali engenayo.
Le mali ezosala isho ukuthi imali asiyabe ngezilinganiso ezincishisiwe kancane (ngemuva kokunciphisa ngo-7,5% emalini ebekelwa ukuthenga impahla nosizo), kanye nokufaka ingxenye yemali isiFundazwe esiyithola ngokuguquguquka kwemininingwane yemali okwabelwana ngayo ezinhlelweni eziseqhulwini zesiFundazwe. Ngamafuphi: isenti nesenti esizolonga sizolifaka ekukhokheni imali esiyikweleta ibhange esayisebenzisa singenayo.
IThebula 3 ngenhla likhombisa ngesabelomali esiklanywe kusukela ngonyakamali ka-2009/10 esithe xaxa ngenxa yemali etholwa yisiFundazwe, kodwa alikuvezi ukusebenza kwezimali ezisetshenziswa yimiNyango. Ngakhoke, isabelomali okulindleke ukuthi sisale siyenyuka sisuka kwisigidigidi esi-R1.211 kunyakamali ka-2010/11 siya kwesingu-R1.805 kunyakamali ka-2011/12 nakwezi-R2.220 ngonyakamali ka-2012/13. Lokhu kumele kwanele ukuba isifundazwe sikhokhele ibhange imali esayisebenzisa singenayo kunyakamali ka-2010/11, inqobo nje uma isifundazwe singakhungathwanga wukwenyuka okungalindelekile kwezindleko ngenxa yezivumelwano zamaholo. Izimali zesiFundazwe nezikaZwelonke zisengcindezini enkulu ngenxa yezivumelwano zezingxoxo zamaholo zonyaka ka-2009. Njengoba uNgqongqoshe uGordhan ememezele kwinkulumo yakhe mhla ziyi-17 kuNhlolanja 2010, ukuthi ukuya phambili, kuzodingeka ukuba kuthotshwe izinga lokwenyuswa kwamaholo ukuqiniseka ukuthi imali yokukhula emisebenzini yomphakathi ikhona futhi ukuze ukusetshenziswa kwezimali kungathunazi ukuphakelwa kwezidingo zomphakathi.
Ngesikhathi ngethula izinguquko kwisabelomali sika-2009/10, ngakubalula kule Ndlu ukuthi kuzoba nezinhlelo zokunciphisa izindleko ezizoqinisekisa ukuthi isimo sezimali zesiFundazwe sibuyela kwesinempilo. Lezi zinhlelo zokunciphisa izindleko ngezokuthi isifundazwe sense okuningi ngokuncane esinakho. Kumele kuqapheleke futhi ukuthi lezi zindlela azisungulelwanga kuphela unyakamali ka-2009/10, kodwa zizoba khona kuze kube isifundazwe sikhokha yonke imali esiyikweleta ibhange.
Imihlangano, Imihlangano yokubumba amaqhinga, nemihlangano yokucobelelana ngolwazi kumele kubanjelwe emahhovisi emiNyango esikhundleni sezindawo ezizimele.
Ukwehliswa kokulala okwandulela umsebenzi okungenasidingo.
Akuqiniswe imigomo nenqubo yokukhiswa kwemisebenzi kahulumeni ukuze kunqandwe ukwenzelela nokukhwabanisa phakathi kwabasebenzi bakahulumeni nezinkampani ezikhankasela umsebenzi.
Ngifisa kuzwakale ngokucacile ukuthi iningi lalezi zindlela zokunciphisa izindleko ziyinqubo ejwalekile ezikhungweni zikahulumeni okumele ziqhubeke noma sesisesimweni esihle nesikweletu sesisiqedile. "Umbuso omuhle kuwumphumela wokusebenza ngokuzikhandla"-asizikhumbuze njalo lokhu.
Ngiyajabula ukubika ukuthi iningi lemiNyango kahulumeni izisebenzisa ngomdlandla lezi zindlela zokunciphisa izindleko kanti eminye yenza okungaphezulu kokudingekile. Lokhu kuyancomeka futhi ngale ndlela yokubambisana siyophumelela-angikungabazi lokho.
Ngaphezu kokunciphisa ngo-7,5% engikhulume ngakho phambilini, isifundazwe sesisebenzise umthetho i-first charge rule (ngokwesigaba 34 sePFMA) okokuqala ngqa ngonyakamali ka-2009/10 esilinganisweni esiguquliwe. Lokhu kwenziwe ngoba ukusetshenziswa kwezimali kweminye imiNyango eminyakeni edlule kungangendlela yokuthi ngisho unganciphisa ngo-7,5% ngeke kwanele ukubuyisela isimo kwesejwayelekile. Lokhu kuchaza ukuthi imiNyango ethintekile, okungowezeMfundo, owezeMpilo, nowezokuThutha, iphinde yancishiselwa futhi ezabelweni zayo zokusebenzisa imali, ukuze ikwazi ukukhokha ngokugcwele imali eyayisebenzisa ngokweqile kunyakamali ka-2008/09.
ezibhekele ukusetshenziswa zincishiswe ngezigidi eziyi-R111.466 kwezeMfundo, ezingama-R758 kwezeMpilo nezingama-R185.492 kwezokuThutha. Kubalulekile ukuqaphela nokuqonda kahle ukuthi lezi zimali azisuswanga kule miNyango kodwa zifakwa kuyona ngaphansi kwezimali ezazingagunyaziwe ukuthi zisetshenziswe ukuze uMgcinimafa wesiFundazwe akwazi ukuzelusa.
Ngo-2010/11, imiNyango wezeMfundo nowezokuThutha, izophinde ingene kulolu hlelo okwesibili, njengoba isabelo sayo sincishisiwe ngemali eyizigidi eziyi-R106.039 neziyi-R185.466, ngokulandelana. OwezeMpilo awukahlawuliswa wona kulo nyakamali, ukuvumela ithimba eliqokelwe ukubumba amaqhinga azoshintsha izinto kulo Mnyango elihlanganisa uMnyango kaMgcinimafa, nowezeMpilo.
Ngaphezu kwalokho, ikomidi elibhekele ukusetshenziswa kwezimali zikahulumeni i-Standing Committee on Public Accounts (SCOPA) sagunyaza izamba ezithize ukuba zisetshenziswe futhi lezo zimali ziyobhekelelwa emthethweni sivivinyo esiyolawula ukugunyazwa kokusetshenziswa kwezimali okwakukade kungagunyaziwe esiyothulwa kwisiShayamthetho sesiFundazwe. Yize kunjalo kunezamba eziningana ezingazange zigunyazwe, nokwenza zingene ngaphansi komthetho i-First Charge kuleyo miNyango ethintekayo.
Kusobala ukuthi uhulumeni akanayo indawo yokunyakaza. Ukusebenzisa ngendlela imali ekhona yiyona ndlela KUPHELA.
Ngaphandle kwezindlela zokunciphisa izindleko ezigunyazwe yiKhabhinethi, kusenokunye ukuchitheka kwezimali okudinga ukuqedwa. Izinhlelo zethu zokuthenga impahla kahulumeni zisasikhathaza. Njengoba uNgqongqoshe uGordhan akubeka: "Indawo enkulu echitha imali iphinde yenze kungenziwa kahle umsebenzi yinqubo esetshenziswa wuphiko lwezokuthengwa kwempahla. Ukudidiyeleka kwezenzo zenkohlakalo, ukungasebenzi kahle kophiko lwezokuthenga impahla kahulumeni, ukungahleli ngendlela kanye nokugxambukela kwezinkampani ezizimele, kungayisizathu esenza umphakathi ungakutholi ukunikezelwa ngezidingo okufanele imali yawo".
Izindlela zethu zesiFundazwe zokunqanda ukuchitheka kwezimali ezibhekiswe kuyo yonke imiNyango ukuba ithathe izinyathelo ezinqala ukulwa nenkohlakalo nokukhwabanisa, okuqhubekayo nokuvuzisa izimali zesiFundazwe.
Siyanxusa futhi kosomabhizinisi ukuba imisebenzi abayenzela uhulumeni ifanelane nemali abayikhokhisayo. Ukunyusa amanani ngenxa yokuthi kudayiselwa uhulumeni akunaso isizathu esiphathekayo. Ningazihlanganisi nabasebenzi abakhohlakele, lokhu kuwukweba izimali engabe zisiza abampofu ngezidingongqangi. Kumele siwushitshe lo mqondo wokuthi kuyazitamuzelwa kwahulumeni uma sifuna kuhlomule bonke abantu.
Izinsuku zokunika izinkampani ezingawazi umsebenzi kodwa ezixhumanisayo kuphela sezibaliwe, kanjalo nalabo basebenzi bakahulumeni abasebenzisa uhulumeni ukuzicebisa bona. Sekuboshwe abantu abaningi kanti futhi baningi abasozoboshwa.
Inhloso yenqubomgomo yaseNingizimu Afrika ebeka abebencishwe amathuba phambilini i-Black Economic Empowerment (BEE) ayikaze ibe ngeyokunothisa abantu abambalwa. Ingumgomo obalulekile wokukhulisa amaqhinga obhekiswe kakhulu kulezo ngxenye ezibuthaka nokungalingani kwamathuba ezomnotho. Kumele sikhulise izindawo ezihambisana nokukhulisa umnotho, ukuthuthukisa kanye nokuthuthukisa ezamabhizinisi amancane, kungabi nje wukusabalalisa umcebo okhona. Ukuthuthukisa kumayelana nokuhlomisa abantu ngamakhono ukuze bakwazi ukubamba iqhaza kwezomnotho, bathuthukise izimpilo zabo akukhona ukuxebula izimali ezishisiwe kuhulumeni.
IsiFundazwe siqhamuka nezindlela ezizoqeda inkohlakalo ophikweni lwezokuthenga impahla, kodwa zinike umphakathi izidingo ezifanele imali yawo. Ihhovisi likaMgcinimafa nelikaNdunankulu aseyayiphothula le ndlela.
UNdunankulu ukugcizelele enkulumweni yakhe yesiFundazwe ukuthi, "Uhulumeni ubheka izindlela ezingasetshenziswa yiyo yonke iminyango ukuze kulawulwe ukuphathwa kokukhishwa kwamathenda nokujwayela ukuqhathanisa intengo nokuvikela ukwenyuswa kwemali ngendlela engafanele".
Amanani akhushulwa kakhulu uma uhulumeni efuna usizo lwezinkampani ezizimele ngokusebenzisa uhlelo "lokucela izilinganiso zamanani" esikhundleni sokuthi kumenyezelwe ithenda bese kuncintiswana.
Lolu hlelo olusha luzonikeza yonke imiNyango uhlu lwamanani angalesi sikhathi ezinto ezithengwayo. Uhlu lwamanani luzobuyekezwa nsuku zonke futhi umsebenzi oyothenga okuthize ngenani elingaphezulu kwelibekiwe, uyochaza ukuthi kungani enza njalo.
Luzosebenza njengenqubo ye-Reuters yona ekhipha uhlu lwamanani azo zonke izinto emakethe ngaleso sikhathi bese lukumisa ukukhishwa kwe-oda uma inani lokuthengwayo lingaphezulu kwalesi esibekwe yile ndlela.
Luzophinde lunike ithuba abezinkampani ezinikeza umsebenzi ithuba lokuncintisana bebodwa. Ngaphambi kokuba lwethulwe lolu hlelo, uhulumeni uzobhekisisa indlela okuthengwa ngayo. Ngalokhu uzokwazi ukubona ukuthi yiziphi izinto ezivamise ukuthengwa kakhulu nezidingo ezidingeka njalo, ubheke ukuthi kuchithwa malini kulezi zinto ngonyaka nokuthi ngobani abazikhiqizayo kumbe abanikezela ngazo, njalonjalo.
Lolu hlelo luzoxhumana ngqo nabanikezeli balolo sizo abavele banezinkontileka noMgcinimafa kaZwelonke (ngokwejwayelekile abahlala beba nezinkontileka bavamise ukungambi eqolo). Olunye uhlangothi lwale nqubo luvumela ukuba kuphinde kuxoxiswane ngazo zonke izinkontileka ezikhona kosomabhizinisi nohulumeni wesiFundazwe ukuze kwenele izinhlangothi zonke.
Sibheke ukuba le ndlela ibe isiphothuliwe ngonyakamali ka- 2010/11. Sekuyisikhathi manje sokuthi kube nguhulumeni oqagula amanani okuthenga izinto angathathi noma yini kuye ngokuthi kuthengwa ini ngenxa yamandla anawo okuthenga.
Kusukela ngonyaka ka-1994, isiFundazwe singenele umshikashika wokuqeda ukusalela emuva kokwakhiwa kwengqalasizinda ebeyenza kubekhona ukungalingani kwempilo yezakhamisi, yenze ngcono indlela yokutholakala kosizo nezidingo kuhulumeni esiFundazweni sonke. Lokhu kuziveze ngokwakhiwa kwengqalasizinda efana nezikole, imitholampilo nemigwaqo.
Iningi lezakhiwo ezakhiwa kusukela ngonyaka ka-1994, sezidinga ukuvuselelwa nokunakwa ngendlela esezingeni eliphezulu. Ukuze isakhiwo sisebenze ngendlela efanele, siding ukunakekelwa njalo. Ongoti abaningi bayavumelana ngokuthi kudingeka okungenani imali engu-4% kuleyo okwakhiwa ngayo isakhiwo ukuze sinakekelwe sihlale sisesimweni sengathi sisha, nokumele kube yingxenye yokusinakekela.
Ibalelwa ku-49% imali eyisabelo esibekelwe ukunakekela ingqalasizinda. Ukunakekela impahla yesiFundazwe kuyaselula isikhathi sokusebenza kwempahla. Lapho kungenzeka khona, imiNyango iyanxuswa ukuba isebenzise imigomo ye-Expanded Public Works Programme (EPWP) ukwandisa isibalo sabantu abathola amathuba emisebenzi ekunakekelweni kwengqalasizinda.
Lokhu kuzokwenza isiFundazwe sikwazi ukuthola umhlomulo obekelwe lolu hlelo.
Igranti yohlelo i-EPWP yenyusiwe kusukela ezigidini ezingama-R84 kulo nyakamali yaya kwezingama-R169.470 kunyakamali ka-2010/11. Nalapha akunasilinganiso esitheni kuya ngokuthi isiFundazwe sidinga engakanani bese sifaka isicelo sokwesekwa ngale mali. Wumzamo omuhle lona owenza imiNyango yakhe amathuba emisebenzi, ekubeni inikezela ngezidingo emphakathini. Njengoba izinga labangasebenzi liphezulu, izinhlelo ezizokwenza kuqasheke abantu abaningi yizona ezizoba seqhulwini.
Kunabantu abambalwa abasemqoka ababambe iqhaza ngezindlela ezehlukene ukuqinisekisa ukuthi siyakwazi ukwethula isabelomali sonyakamali ka-2010/11 namuhla. Ngithatha leli thuba ukudlulisa ukubonga kwami kuNdunankulu uDkt. Z.L.
Sabelomali sika-2010/11. Sibonga asiphezi futhi kuNgqongqoshe uPravin Gordhan, ngobuhlakani bakhe nokusiqapha ekulungiseleleni isabelomali salo nyakamali. Ithimba lomnyango wezeZimali lisinikeze iziyalo eziphusile kulo msebenzi, ngibonga angiphezi kubona.
KuSihlalo weKomidi lesiShayamthetho leziMali uNksz Belinda Scott neKomidi lonkana, ngithi siphokophelele ukuqhubeka nokuxoxisana okusezingeni eliphezulu nani.
Ngithanda ukubonga nakubasebenzi boMnyango wami, beholwa ngobuqotho nguSimiso Magagula ngokuqinisekisa ukuthi lo mqingo wesabelomali usezingeni eliphezulu.
KoNgqongqoshe, "Imihlomulo yethu ifana nezicathulo, uma zizincane kakhulu ziyasimpintsha kabuhlungu, kodwa uma zisixega ziyasikhuba, siwe."10 Sengathi imihlomulo yenu kulo nyakamali ingafana nezicathulo ezisilingana kahle, zingasimpintshi kakhulu kodwa zibe nkulu ngokwanele ukuthi kungene unyawo lukhululeke.
<fn>2000-04-zulu.txt</fn>
INingizimu Afrika inezibopho zamazwe ngamazwe ngaphansi kwezivumelwano ezibophezelayo nomthetho olawula ohulu-meni bamazwe ngamazwe endimeni yamalungelo esintu eqhu-bekisa ukulingana futhi enqabela ubandlululo olungalungile.
mfanelo zemvumelwano njengokuyala kweSivumelwano sokuSusa Zonke Izinhlobo zoBandlululo loBuzwe neSivume-lwano sokuSusa Zonke Izinhlobo zoBandlululo olubhekene nabeSifazane phakathi kwezinye.
Ukubakhona kobandlululo oluhleliwe nokungalingani, kakhulu maqondana nobuzwe, ubulili nomqhina kuyo yonke imikhakha yempilo ngenxa yobandlululo olunga-lungile lwamanje nolwedlule olwalethwa ababusi ababe-busa lelizwe bekwamanye amazwe, uhlelo lobandlululo nohlelo lokubuswa ngabesilisa; kanye nesidingo sokuthatha izinyathelo kuwo wonke amazinga zokususa ubandlululo olunjalo nokungalingani.
Lomthetho uyambophezela uHulumeni nabo bonke abantu.
LoMthetho awusebenzi kunoma imuphi umuntu futhi kangangoba uMthetho woMsebenzi wokuLunga, 1998 (uMthetho 55 ka 1998), usebenza kuyena.
Noma uHulumeni noma ngabe imuphi umuntu angebandlulule ngokungalungile noma imuphi umuntu.
ukunqabela ukufunyaniseka kwamathuba, kumbandakanya ukufunyaniseka kwezinkonzo noma amathuba ezinkontileka zokunika izinkonzo zenkokhelo.
i ukungalingani okuhleliwe ekufunyanisekeni kwama-thuba ngabesifazane ngenxa yokwaba umsebenzi ngobu-lili.
ngokwehluleka ukususa imigoqo/izithiyo ezikhawulisa ngokungalungile noma ezivimbela abantu abanemiqhina ekuthokozeleni amathuba alinganayo noma ukwehluleka ukuthatha izinyathelo zokulungiselela ngokufanele izidingo zabantu abanjalo.
yokuvuthela noma yokuhlwanyela inzondo.
Ngaphandle kokona noma imaphi amakhambi ohlobo lwe-cala legazi ngaphansi kwaloMthetho, inkantolo njen-gokuhambisana nesigaba 21 (a) futhi nalapho kufanele khona, ingaledlulisela kumQondisi oShushisela uMphakathi onamadla noma iliphi icala eliphathelene nokwazisa, uku-phakamisa, ukuhlanganyela noma ukudalula inkulumo eyin-zondo njengoba kucatshangwe kusigatshana , ukuze kuqaliswe icala lobulelesi njengokuyala koMthethi weZwe, noma umthetho oqondene.
Akukho muntu ongabeka noma imuphi umuntu ijoka lokuhlushwa.
ongazisa noma abonise noma isiphi isikhangiso/isincomo noma isaziso, Esingahunyushwa ngokufanele noma esingaqondwa ngokufa-nele njengesikhombisa inhloso esobala yokubandlulula noma imuphi umuntu: Kuqikelelwe ukuthi ukungena ebungcwetini bokubumba/bokuqamba, inhlakanipho yengqondo ukuphenya ngezesayensi, ukubika okulungile ngonako lomphakathi noma ukwazisa nganoma iluphi ulwazi, isikhangis/isincomo noma isa-ziso njengokuhambisana nesigaba 16 soMthethosisekelo, aku-vinjiwe yilesi sigaba.
uma owodwa noma engaphezulu yemibandela ehlelwe kundima (b) yencazelo "izizathu ezinqats-helwe" ziqiniswa; futhi ii ngaphandle kokuba umphendulicala eqinisa ukuthi ubandlululo alulungile.
Akulona ubandlululo olungalungile ukuthatha izinyathelo ezihlose ukuvikela noma ukuqhubekisela phambili abantu noma izinhlobo zabantu ezimiswe kabi ubandlululo olunga-lungile nomaa amalungu alawo maqoqo noma izinhlobo zabantu.
noma ubandlululo lwehlukanisa ngokufanele noma ngo-kuvunyelwe umthetho phakathi kwabantu njengoku-hambisana nezilinganiso ezinqumeka zingathonywe yilutho olunye, ezifunekayo kulowo msebenzi.
Ezehlweni zenkulumo eyinzondo nokuhlushwa isigaba 14 asisebenzi.
zonke iziNkantolo eziPhakeme ziyizinkantolo zokulingana kulezo zindawo ezingaphansi kwazo.
aguqule noma ahoxise nanoma isiphi isaziso esik hishwe kulandelwa lendima.
d inhloko ephethe echazwe kwindima c kumele ibhale incwadi lapho iqoka khona imantshi eyodwa noma ngap-hezulu, abazokwengamela inkantolo yokulingana, nokuncike kwimigomo yesigatshana 2.
kuphela engaqokwa njengoba kuchazwe kwisigatshana.
bathathe zonke izinyathelo ukuqinisekisa ukuqokwa koyedwa okungenani ukwengamela inkantolo yokulingana endaweni abayiphethe; futhi bazise uMqondisi-Jikelele ngokushesha lapho kunejaji, imantshi okanye imantshi yokwengeza esiphothule uqe-qesho oluchazwe kwisigaba 31 no noma eqokwe kulandalelwa isigatshana.
abaphothule uqeqesho oluchazwe kwisigaba 31 no ; noma abaqokwe ukuba bongamele inkantolo yokulingana njen-goba kuchazwe kwisigatshana.
Lowo oqokwe ukwengamela inkantolo yokulingana kumele enze imisebenzi abuye asebenzise namandla awanikwe yiloMthetho okanye yinoma imuphi omunye umthetho.
Omabhalane bezinkantolo zokulingana a uMqondisi-Jikelele kuMnyango, ebhekele imigomo yesigatshana 2 kanye nemithetho engamele ukusebenza kwe-minyango kahulumeni, angaqoka umsebenzi oyedwa noma ngaphezulu kulowo Mnyango, noma aqoke omunye umuntu oyedwa noma ngaphezulu ngendlela enqunyiwe, abazoba omabhalane benkantolo yokulingana abayosiza leyo nkan-tolo abajutshelwe kuyo ukwenza imisebenzi yayo enqunyiwe.
ngaphambi kokuba kuqale ukusebenza kwesigaba 31; noma njengoba kubhekelwe kwisigaba31, futhi nogama lakhe livela kuhla oluchazwe kwisigatshana, abangaqokwa njengoba kuchazwe kwisigatshana (a).
abaphothule uqeqesho oluchazwe kwisigaba 316; noma abaqokwe ukuba bongamele inkantolo yokulingana njen-goba kuchazwe kwisigatshana (a)
uMqondisi-Jikelele unelungelo lokudlilisela imisebenzi noma amandla athile anawo ngaphansi kwalesigaba kunoma imu-phi omunye umsebenzi woMnyango ngaphansi kwemiban-dela eyobekwa nguye, kodwa lokho akumphuci lawo mandla awanikwe yilesigaba, futhi unelungelo lokuguqula noma ahoxise isinqumo esithathwe yilowo msebenzi ekusebenziseni lawo mandla.
Ukubakhona kofakazi nokukhokhwa kwemali yofakazi emacaleni avuka ekusebenzeni kwaloMthetho makunqunywe nguNgqongqoshe ngendlela enqunyiwe.
nesikhundla samandla omthetho, kuye ngesigatshana kanye nanjengokuba kungekho okunye ukuhlinzeka osekwenziwe kwizimiselo ngaphansi kwesigaba 30 saloM-thetho.
Onke amacala angaphambi kwenkantolo makaqhutshwe enkantolo evulekile, ngaphandle nanjengokuba inkantolo ingayala ngokunye ngenxa yeminako yokuphathwa kobulungiswa.
b Ukusebenza kwendima a, ephathelelene nokuqiniswa komyalo, iyalengiswa kuze kube noma yikuphi ukudlulisa okucatshangwe kusigaba 23 sekuphethiwe.
Umuntu ofuna ukumangala njengokuyala kwalo noma nga-phansi kwaloMthetho makazise umabhalane wenkantolo yokulingana, ngenhloso yokwenze njalo, ngendlela enqunyiwe.
hekiswe kuyo njengenye inkundla ngokubona kwesiphathimandla engaluphatha kangcono ngokufanele udaba njengokuyala kwamandla nemisebenzi kwaleyo enye inkundla.
b Uma isiphathimandla esongamele sinquma ukkuthi udaba luzothethwa enkantolo yokulingana, isiphathi-mandla esongamele masilukhombe udaba kumabhalane wenkantolo yokulingana okufanele phakathi kwenkathi enqunyiwe yalokhu kukhonjwa anike usuku lokuthethwa kodaba.
imibono yesikhulu esifanele kunoma iyiphi enye inkundla ecatshangiwe.
Umabhalane wenkantolo yokulingana makalwedlulisele udaba futhi azise abahlanganyeli odabeni ngokwedluliswa kwalo, ngendlela enqunyiwe, ekwamukeleni umyalo okubhekiswe kuwo kwisigatshana.
Inkundla enye ekukhulunywa ngayo mayiluvavanye udaba ngokushesha ekumukeleni udaba oludluliselwe kuyo njengokuyala kwamandla nemisebenzi yalo.
yehluleka ukulivavanya udaba ngaphakathi kwesikhathi esifanele njengoba kumi kanjalo; noma ingakwazi ukulixazulula udaba ngokwenelisa oyedwa noma bobabili abahlanganyeli futhi oyedwa noma boba-bili abahlanganyeli becala kanjalo, isikhungo esinye masiluphindisele emuva kwinkantolo yokulingana olwa-vela kuyo, ngendlela enqunyiwe, ukwahlulelwa, ngapha-kathi kwesikhathi esinqunyiwe kusukela osukwini olwaphindiselwa ngalo kwinkantolo yokulingana.
uHulumeni nezikhungo zoMthethosisekelo mazisize, njen-goba kunokwenzeka ngokufanele, noma imuphi umuntu ofuna ukumangala njengokuyala kwalo noma ngaphansi kwaloMthetho, ngokulungiselela ukuba kwenzeke ukuba umuntu akhonjiswe isikhulu/umsebenzi ofanele ukuze enze okudingekile ukuqhubekisela phambili udaba okukhulunywa ngalo.
Inkantolo yokulingana ekumangalwa kuyo amacala njen-gokuyala kwalo noma ngaphansi kwaloMthetho mayenze uphenyo ngendlela enqunyiwe bese inquma noma ubandlu-lulo olungalungi;e lwenzekile, inkulumo eyinzondo noma ukuhlupha, kuye ngesimo, kwenzekile, njengoba kushiwo.
umyalo wokuthobela noma isiphi isihlinzeko soMthetho.
Umyalo owenziwe inkantolo yokulingana njengokuyala kwalo noma ngaphansi kwaloMthetho unomphumela womyalo wenkantolo eshiwo owenziwe ecaleni lombango, lapha kufanele khona.
ingadlulisela noma iliphi icala elingaphambi kwayo kunoma isiphi isikhungo soMthethosisekelo esiqondene noma umgwamanda ofanele ukuze luxazululwe, kushwelezwe noma kuboniswane.
Inkantolo inawoonke amandla asizayo/alekelelayo adingekile noma ahambisana nawo ngokufanele ekwenzeni imisebenzi yayo nokusebenzisa amandla ayo, kumbandakanya amandla okunika imiyalo yesikhashana noma izinqumo zokuvimbela.
Kunoma iliphi icala njengokuyala kwalo noma ngaphansi kwaloMthetho, inkantolo, icelwa inoma imuphi wabahlan-ganyeli, noma ngentando yayo uma isiphathimandla esonga-mele sibona ukuthi kunokusiza ubulungiswa, inabiza ukuzoyisiza oyedwa noma bobabili abantu abafanele futhi abanokutholakala futhi abangavuma ukuhlala futhi benze njengabasizi.
Abeluleke ababekwe njengokuyala kwesiagatshana , bacatshangwa ukuthi bangamalungu enkantolo ngezinhloso zaloMthetho, kuye ngesigatshana.
Isiphathimandla esongamele masilihlehlise iala maqon-dana nanoma iluphi udaba noma inkinga okubhekiswe kuyo endimeni (a) bese sihlala sodwa ukuthetha lelo cala kanye nesinqumo salolo daba noma inkinga.
Nanini lapho isiphathimandla senza isinqumo njengoku-yala kwendima (a)masinike izizathu zaleso sinqumo.
Kuzo zonke izindaba ezenzeke ngempela okutholiwe noma isinqumo seningi lamalungu enkantolo singokutholiwe noma siyisinqumo senkantolo, futhi uma kwenzeka ukuba kube ngoyedwa umluleki, okutholiwe noma isinqumo senkantolo siyoba namandla.
singayala ukuba icala liqalwe kabusha; noma iii uma umluleki engekho, lihlehliswe icala ukuze kutholakale ukubakhona komluleki.
b Isiphathimandla esongamele masinike izizathu zanoma isiphi isiyalo okubhekiswe kuso kundima i noma ii.
uma lowo mhlanganyeli ecaleni engasizwa ummeli; futhi ii uma isiphathimandla esongamele sinombono wokuthi abeluleki abathintekile benze ngokusobala okutholiwe okungalungile.
Umabhalane wenkantolo yokulingana makaziyise lezo zizathu kanye nerekhodi lecala kwinkantolo ephakeme yokwedlulisa okukhulunywa ngayo, ngesikhathi esi-nokwenzeka kahle, ngendlela enqunyiwe, ukuzobukezwa.
Inkantolo yokwedlulisa inamandla okuqinisa okutholiwe okushiwo noma ukwenza noma imuphi umyalo ofanele maqondana nalokho okutholiwe ukuthi ngombono wen-kantolo yokwedlulisa engabe kwenziwa njengoba kumi kanjalo.
Noma imuphi umuntu onesikhalo/owoniwe yinoma imuphi umyalo owenziwe inkantolo yokulingana njengokuyalela kwalo noma ngpahansi kwaloMthetho, angawedlulisa lowo myalo obhekene naye eNkantolo ePhakeme enesikhundla samandla omthetho noma kwinkantolo ePhakeme yokwe-Dlulisa, kuye ngesimo.
Ekudluliswei, iNkantolo ePhakeme yookweDlulisa, kuye nge-simo, ingenza lowo myalo odabeni njengoba ingacabanga kufanele.
Phezu kokuba isigatshana sihkinzeka kanjalo, noma imu-phi umuntu okhononda nganoma imuphi umyalo owenziwe inkantolo yokulingana, kuye ngemithethonqubo yeNkantolo yoMthethosisekelo, angawedlulisela ngokuqondile ngqo kwiNkantolo yoMthethosisekelo ukuyoxazululwa.
Uma kwenzeka kuba khona iziphathimandla ezenza izinqumo ezishayisanayo ezindabeni ezifanayo maqondana nendima (b) sencazello "izizathu ezenqatshelwe", isinqumo masiyiswe kwiNkantolo ePhakeme enamandla, ukuze sibukezwe.
iNkantolo ePhakeme ekukhulunywa ngayo mayenze isixazululo maqondana nesizathu okubhekiswe kuso endimeni (a) futhi emuva kwalokho ingenza noma imu-phi umyalo njengokuyala kwaloMthetho njengoba ibona kufanele, emuva kokubheka udaba.
Ukusebenza kwendima (a) kuyalengiswa kuze kube noma yikuphi ukudlulisa okucatshangwe kulesi sigaba sekuphethiwe.
UKUQHUBEKISA UKULINGANA 24 Isibopho esijwayelekile sokuqhubekisa ukulingana uHulumeni unemfanelo nesibopho sokuqhubekisa nokufeza ukulingana.
Bonke abantu banemfanelo nesibopho sokuqhubekisa ukulingana.
makenze amasu olwazi ngenhloso yokuba loMthetho waziwe.
iKhomishani yamaLungelo eSintu yaseningizimu Afrika kanye nezinye izikhungo zomthethosisekelo, ngaphezulu kwanoma iyiphi enye imfanelo, ingacela noma iyiphi enye ingxenye ewela ngaphakathi kwencazelo kaHulumeni noma imupphi umuntu ukuyinika ulwazi lwanoma iziphi izinya-thelo eziqondene nokufezwa kokulingana kumbandakanya, lapha kufanele khona, kwenziwa ngomthetho noma ngesi-gungu nangokuthobela umthetho, ngezindlela zomkhuba wokuziphatha kanye nangezinhlelo, njengokuyala koMthe-thosisekelo noma imuphi umthetho.
ngokucela kuMnyango ngendlela enqunyiwe, imibiko evamile maqondana nenani lamacala nohlobo nompphumela wawo.
ngokuphoqelela nokuqapha ukuphoqelelwa kwamapulani okulingana, izindlela zokuziphatha namasu okulungisa ezithuthukiswe yibona; kanye nangokwenza imibiko evamile kumagunya aqaphile aqondene noma izikhungo njengoba kungahlinzekwa kwizimiselo, lapho kufanele khona.
Ngokuvumelana nesigaba 26, bonke abantu, izinhlangano ezingekho kuHulumeni, izinhlangano ezikulowo mgwa-manda nezikhungo zendabuko maziqhubekise ukulingana ebudlelwaneni bazo neminye imigwamanda nasemisebenzini yazo yomphakathi.
Uma kuqinisiwe ekubekweni kwanoma iliphi icala ukuthi ubandlululo olungalungile ngesizathu sobuzwe, ubulili nomqhina lwaba nengxenye olwayidlala ekwenzeni icala, lokhu makuthathwe njengesim esincokolozayo ngenhloso yokugweba.
iKhomshani yamaLungelo eSintu yaseNingizimu Afrika, embikweni wayo okubhekiswe kuwo kusigaba 15 soMthetho weKhomishani yamaLungelo esintu, 1994 (uMthetho 54 ka 1994) makabandakanye inani elinqunyiwe elikhombisa uku-thi ubandlululo olungalungile ngesizathu sobuzwe, ubulili nomqhina luphikelela kangakanani eRipaliki, imiphumela yalo nezincomo zokuthi iyiphi indlela enhle kakhulu yokuxa-zulula izinkinga.
ukuqhubekisa ukulingana maqondana nobuzwe, ubulili nomqhina.
uNgqongqoshe makanqume njalonjalo ukuqondana/ ukuhlangana kwemikhuba equkethwe kwiSheduli 1 ngezi-nhloso zokukhulisa, zokuguqula, zokuphendula noma uku-susa imikhuba kwiSheduli 1, ngezincomo zeKomidi lokuBukeza ukuLingana.
Uhlu olubonisa imikhuba kuSheduli 1 allona olokugcina/ olunqamulayo juqu futhi lufanele lubhekwe futhi lubukezwe yiKomidi lokubukeza ukuingana njalonjalo.
nanoma iluphi udaba oludinge ukunqunywa ukuze kufezwe izinjongo zaloMthetho.
Noma isiphi isimiselo esenziwe ngaphansi kwalesi sigaba esi-bangela uHulumeni incithakalo, masenziwe kuboniswana noNgqongqoshe wezeZimali.
a Noma isiphi isimiselo esenziwe ngaphansi kwalesi sigaba masibekwe ezithebeni zePhalamende izinsuku ezingama-30 ngaphambi kokumenyezelwa kwaso kwiGazethi uma iPhalamende ihlezi kulesoo sikhathi.
Izimiselo ezenziwe njengokuyala kwalesi sigaba, futhi kakhulu isigatshan 1a asiphathelene nenqubo ophenyweni, mazi-lungiselele ukuthi ukusebenza kwaloMthetho kulula, kulungile futhi kuyathwaleka, njengoba kungenzeka.
Nakuba kuchazwe ngokunye kwisigaba 16 , alukho udaba oluyoqala enkantolo yokulingana ngaphandle uma kukhona ongamele inkantolo nomabhalane wenkantolo.
b uNgqongqoshe kumele asakaze lomthetho ngazo zonke izilimi ezisemthethweni kungakapheli iminyaka emibili kuphasiswe loMthetho.
uMqondisi-Jikelele kumele athathe zonke izinyathelo ezifa-nele ngezinsiza anazo ukuqinisekisa ukuthi inkantolo yoku-lingana ngayinye kwiRipabliki inomabhalane oyedwa okungenani.
baqeqeshe abazongamela izinkantolo ngezindlela zokuphila kwemiphakathi; futhi babuye bahlinzeke ngezindlela, izinqubo namazinga afa-nayo okumele alandelwe yilabo abongamele izinkanolo zokulingana ngenkathi besebenza babuye basebenzise amandla abawanikiwe.
kuqeqeshwe omabhalane ngezindlela zokuphila kwemiphakathi; futhi kubuye kuhlinzekwe ngezindlela, izinqubo namazinga afanayo okumele alandelwe ngomabhalane bezinkantolo zokulingana ngenkathi beqhuba umsebenzi wabo.
uNgqongqoshe kumele athule umbiko phambi kwePhala-mende njengoba kunqunyiwe, oqondene nokuqukethwe kanye nendlela oluqhutshwa ngayo uqeqesho oluchazwe kwizigatshana no.
ilungu loMkhandlu kaZwelonke weZifundazwe.
lineminye imisebenzi namandla njengoba kunqunyiwe.
amalungu eKomiti lokuBukeza ukuLingana okubhekiswe kuwo kusigaba 36(a), (d) no (e) abekwa inkathi eyiminyaka emihlanu futhi angabuye aphinde abekwe ekupheleni kwesi-khathi sabo sokuphatha isikhundla.
Ezinye izivemelwano nemibandela yokubekwa kwamalungu eKomiti lokuBukeza ukuLingana zinjengoba zinqunyiwe.
Umsebenzi wokupatha ohlangene nokwenza imisebenzi yeKomiti lokuBukeza ukuLingana ufanele wenziwe iziphathimandla ezikhonjwe nguMqondisi-Jikelele woMnyango.
Amalungu eKomiti lokuBukeza ukuLingana anelungelo kulowo mvuzo, izinkokhelo ezinqunyiwe kanye nezinye izi pho zesihle njengoba zinganqunywa nguNgqongqoshe wezeZimali.
iKomiti mayiphenye bese yenza izincomo ezidingekayo kuNgqongqoshe ngaphakathi konyaka owodwa.
oluvimbela inkantolo ekunqumeni ukuthi lezi zizathu zimbandakanyiwe kwesisodwa noma kwezingaphezulu izizathu maqondana nendima (b) yencazelo "izizathu ezinqatshelwe" noma kwesisodwa noma kwezingaphe-zulu izizathu ezibhalwe kundima (a) yencazelo "izizathu ezinqatshelwe".
Izinsuku ezahlukile zinganqunywa mayelana nezihlinzeko ezahlukile zaloMthetho.
Ukwehluleka ukuhlonipha umgomo weholo elilinganayo emsebenzini olinganayo.
Ukwenza iholo elingalingani elehlukanisayo elisukela obandlululweni olungalungile lingapheli.
Ukusilalisa abantu ngokungalungile kuzikhungo zemfundo, kumbandakanya abafundi abanezidingo ezingavamile.
Ukwehluleka ngokufanele nangokwenza ukulungisela ukungefani emfundweni.
Ukwenza izilingo zesayensi kubantu ngaphandle kwemvume yabo elumukile.
Ukwalela ngokungalungile noma ukunqabela noma imuphi umuntu ukufunyaniseka kwezimfanelo zokunakekela ngem-pilo noma ukwehluleka ukwenza izimfanelo zokunakekela ngempilo zifunyaniseke kunoma imuphi umuntu.
Ukwenqaba ukwelapha ngemithi okuphuthumayo/engozini kubantu bamaqoqo athile abakhonjwe ngesisodwa noma ngaphezulu zezizathu ezinqatshelwe.
Ukunqaba ukuhlinzeka ngokufanele abadala ngezinkonzo zempilo.
Ukukhipha abantu endlini ngokunganaki-mthetho/ngokufohloza kwesisodwa noma ngaphezulu zezizathu ezinqatshelwe.
Ukudwebela umugqa obomvu ngesizathu sobuzwe nokuma kwezokuhlalisana.
Ukubandlulula ngokungalungile ngokuhlinzeka ngebhondi yezindlu, imali yokwebolekwa noma usizo lwemali oluseke-lwe kubizwe, ubulili noma ezinye izizathu ezinqatshelwe.
Ukwehluleka ngokufanele ukulungisela izidingo ezingavamile zabadala.
Ukumisa kabi umuntu noma abantu ngokungalungile, kum-bandakanya ngokungalungile noma ngokungafanele ukun-qaba ukunika izinkonzo kubantu ngoba nje isisekelo kuwukuma KWESANDULELA NGCULAZI/INGCULAZI.
Ukusilalisa noma imuphi umuntu kubulungu besikhwama somhlalaphansi ngokungalungile noma ekwamukeleni noma isiphi isipho sesihle esikhwameni kwesisodwa noma kwezingaphezulu zezizathu ezinqatshelwe.
Ukubandlulula ngokungalungile amalungu noma abamukeli besikhwama somhlalaphansi.
Ukugidlela izivumelwano noma imibandela engalungile nebandlululayo umuntu amenywa ngaphansi kwayo noma angeniswa ngayo ukuba umhlanganyeli.
Ukugidlela imibandela ebekela umncele ngokungalungile noma ukwalela abantu abakumaqoqo ajiyezekile ukungena emsebenzini oqeqeshelwe.
Ukubekela umncele ngokungalungile noma ukwalela ama-lungu ukufunyaniseka kwezipho zesihle noma izimfanelo ngenxa yesizathu esinqatshelwe.
Ukunqaba ngokungalungile noma ukwehluleka ukuhlinzeka ngezimpahla/izinto noma izinkonzo noma ukwenza izimfa-nelo zitholakale kunoma imuphi umuntu noma iqoqo labantu kwesisodwa noma ngaphezulu zezizathu ezinqatshe-lwe.
Ukugidlela izivumelwano, imibandela noma imikhuba eyenza imikhokha yobandlululo olungalungile olwedlule ingapheli noma ukusilalisa maqondana nokufunyaniseka kwezinsizo zemali.
Ukubekela umncele ekufunyanisekeni kwamathuba ezinkontileka zokunika izimpahla nezinkonzo.
Ukunqaba ngokungalungile ukubheka isicelo somuntu sobulungu benhlangano noma iklabhu nganoma iziphi izizathu ezinqatshelwe.
Ukwalela ngokungalungile ilungu ukufunyaniseka, noma ukubekela umncele ilungu ukufunyaniseka kwanoma isiphi isipho sesihle esihlinzekwe inhlangano noma iklabhu.
Ukwehluleka ukuqhubekisa ukungefani ekukhetheni amadlanzi/amathimu amele.
<fn>2004 scc_zulu.txt</fn>
Noma ngubani ngaphandle kwezinkampani ezibaliswe ngo-komthetho kanye nezinhlangano.
Umuntu ongaphansi kweminyaka engu 21 kufanele asizwe ngumzali wakhe noma umbheki wakhe osemthethweni.
Ngubani ongamangalelwa zimfuno?
Ngaphandle kuka hulumeni, noma ngubani angamangalelwa kuhlanganise nezinkampani, izinhlangano, omasipala ngisho nanoma yini enye esebenza endaweni ephethwe yileyo nkan-tolo.
Imali engakanani engamangalelwa?
Uma izimfuno zakho singaphezu kwenani lika R7000, un-gafaka izimfuno zenani elingaphansi ukuze isimangalo sakho samukelwe enkantolo yokumangalela izimfuno ezincane.
Izimfuno zemali yenani elingaphezu kuka R7000.
Izimfuno zokumangalela u-Hulumeni.
Izimfuno ezimayelana nobunjalo besimo sengqondo yomuntu.
Izimfuno ezibizela isenzo esithile esingavumi inkokhelo yokunxeshezelwa, ngaphandle kwecala elihlanganisa uku-dluliswa kwe akhawunti noma kwempahla ezinzile noma ethwalekayo engengaphezu kuka R7000 inani layo.
Ingabe uphoqelekile ukumangala enkantolo yezimfuno ezincane?
Cha, ungakwazi ukukhetha ukuthi ufuna ukumangala enk-antolo yezimfuno ezincane okanye noma kuyiphi inkantolo engaqula icala lakho.
Ukuthola ummeli nosizo lwakhe ekulungiseleleni isi-mangalo.
Akuvunyelwe ukumelwa ngummeli ojwayelekile noma ophakeme. Kodwa nokho, ngezindleko zakho ungazitholela iseluleko sommeli ngaphambilini.
Kufanele kuhlelwe kusengaphambili nomabhalane wenkantolo ukutholakala komhumushi uma ubufakazi buzonikezwa ngolimi olungaqondwa kahle ngomunye wabathintekayo.
Mazise ummangalelwa (lona ngumuntu ofaka isimangalo esingo-komthetho ngokumelene naye) ngokuya kuye ngokoqobo, ngocingo noma ngokumbhalela, umcele ukuthi akwanelise izimfuno zakho.
Uma ummangalelwa engaphenduli esicelweni sakho, mbhalele incwadi yezimfuno (ubalule yonke imibandela yemfuno, nenani izimfuno zakho) umnikeze ithuba lezinsuku ezingu 14 ukusuka usukwini athole ngalo incwadi yezimfuno yokwanelisa imfuno zakho evela kuwena.
Yihambise ngesandla noma ngeposi elibhaliswayo incwadi yesibizo kummangalelwa (lomuntu ofaka isimangalo esingokomthetho ngo-kumelene naye).
Noma yiyiphi incwadi yesivumelwano noma eyisiqinisekiso semibandela izimfuno zakho.
Igama eliphelele nekheli (ikheli lase khaya, nelasemsebenzini, uma likhona) nenombolo yocingo kammangalelwa.
Yena nomsizi wezomthetho bazocubungula izincwadi oziphethe bese bekusiza ukubhala isamanisi elilula.
Uyobhala isamanisi akunikeze lona.
Ungalihambisa wena uqobo isamanisi kummangalelwa.
Isamanisi ungalinikeza nenkokhelo yokulihambisa ephoyiseni lesi-funda (u-Sheriff) lapho ummangalelwa ehlala khona, ukuze iphoyisa lilihambise kummangalelwa.
Yini okufanele uyenze ngokulandelayo?
Gcina incwadi yesivumelwano noma iyiphi incwadi eyisiqinisekiso semibandela yesibizo osenzayo.
Yazisa ofakazi bakho ngosuku nesikhathi sokuqulwa kwe-cala uhlele nokuthi babe khona enkantolo ngaleso sikhathi esibekiwe.
Angase abambisane ngokwenelisa izimfuno sika mmangali.
Angathumela isitatimende esibhaliwe kunobhala wenkantolo, esiqukethe imininingwane nemibandela yokuzivikela kwakhe, abese ethumela ikhophi kummangali.
Angafaka esakhe izimfuno esimelene naleso ngokuletha isitatimende esiqukethe iminingwane edingekayo yesamanisi mabhalane wenkantolo.
Uma kuvela isikhalo sika shwele noma izimfuno esimelene, icala kusafanele liqhubeke nokuqulwa.
Yini okufanele uyenze uma ummangalelwa esenelisile izimfuno sakho?
Wazise umabhalane wenkantolo masinyane ukuthi izimfuno sakho sesanelisiwe nokuthi ngeke usaqhubeka necala.
Yini okufanele uyenze ngosuku nesikhathi sokuqulwa kwecala?
Kufanele uze enkantolo qobo lwakho.
Indlela yokuqulwa kwecala ingekhululekile futhi elula.
Akuvunyelwe ukufakana imibuzo phakathi kwabamangala-lene. Nokho, ngemvume ka Khomishani ungayibuza imibuzo embalwa kwenimangalanene naye.
Lapho uKhomishani eselalele okushiwo nguwena nalowo enimangalanene naye nofakazi abangase kube bakhona, ink-antolo izokwethula isinqumo. Ukhomishani angasho nokuthi uzonazisa isahlulelo sakhe ngokunibhalela kamuva.
ukuphathwa budedengu okukhulu kwalelo cala.
Isinqumo senkantolo singu juqu, ngaphandle-ke uma sikhona isizathu esamukelekayo sesikhalazo.
Khokhela noma yiziphi izindleko ezibekwa yinkantolo kuwena. Izindleko ezingaba khona yilezo ummangali angabe uzithole ngokukhokhela u-sheriff.
Hambisana nesinqumo senkantolo.
Lowo enimangalenene naye uyokukhokhela masinyane imali yesahlulelo, uma enayo. Mnikeze ilasidi laleso samba masin-yane.
Uma lowo enimangalenene naye engakwazi ukulandela isinqumo senkantolo khona lapho, inkantolo izofunisisa isimo sakhe ngokwezimali nokuthi angakwazi yini ukukukhokhela mayelana nesahlulelo kanye nezindleko bese ikhipha isinqumo salokho.
Uma lowo olahlwe yicala ehluleka ukulandela isahlulelo noma isinqumo senkantolo yokumangalela izimfuno ezincane kanti wena ufuna ukumphoqa ngaleso sahlulelo, icala lidluliselwa enkantolo yemantshi, bese liqulwa ngokulandela uMthetho weZinkantolo zeziMantshi, 1944 (Umthetho 32, ka 1944). Kuyancomeka ukuba uthole ummeli ngokuqulwa kwaleli cala.
Leli pheshana likwazisa nje ngezinyathelo ezisemqoka okumel-we zilandelwe mayelana nokufaka isimangalo secala enkantolo yokumangalela izimfuno ezincane.
Uma udinga noma yiluphi usizo nganoma yiyiphi indaba, liyatholakala ikheli nenombolo yocingo kanobhala wenkan-tolo yokumangalela izimfuno ezincane, enkantolo kamantshi yangakini.
<fn>2007 MIN STAND ZUL_V3.txt</fn>
ImiThetho yokuLinganisa eqondene nalabo abahlukunyezwe ubugebengu, ingumqulu wolwazi, owabhalelwa ukuchaza kabanzi ngamalungelo akho njengoba enjalo kwinqubomgomo ephathelene nokuhlukunyezwa ubuge- bengu eNingizimu Afrika. ukuze la malungelo abe yiqiniso. INqubomgomo yokuhlukunyezwa ubugebengu, kanye nemithetho yokulinganisa, kuhlose Uku kuni ka ulwazi oluphelele oluphathelene nokuzibophezela ku kaHulumeni eku khuphuleni izinga lokusiza labo abahlu kunyezwe ubugebengu. Umthetho wokulinganisa uhlose ukuchaza kabanzi igalelo okumele lithathwe ukusiza labo abahlukunyezwe ubugebengu. Umthetho wokulinganisa akukhona Ukuthi kumele undlale amalungelo nemigomo, kodwa noku kuni ka ulwazi olunzulu oluzokusiza Ukuba Ukwazi Ukusebenzisa amalungelo akho kanye nokusiza labo abaqondene nokwenza lo msebenzi ukuze balandele kahle umgomo wamalungelo ohlukunyeziwe njengoba enjalo kwiNqubomgomo, ngokubeka obala imigomo okumele ilandelwe yilabo abaqondene nokwenza lo msebenzi.
Uma ubika ubugebengu unikeze nobufakazi enkantolo, usuke ubambe iq- haza elibalulekile ekusizeni umnyango wezokuvikela ukukwazi ukubhekana nezidingo zomphakathi wenze nesiqiniseko sokuthi abahlukumezi bamela izenzo zabo. Okulandelayo, umnyango wezokuvikela kumele ubhekelane nawe ngokushesha nangokucophelela, ukuphathe ngendlela yenhlonipho evi kelekile Ukuhlangabezana nezidingo zakho. lmigomo Ebekiwe izama Uku-qiniseka ukuthi lokhu kuyenzeka, ngokukunika ulwazi oludingekayo ukuze Ukwazi Ukuqiniseka ngamalungelo akho.
lmigomo Ebekiwe yenzelwe Ukuthi kubelula Ukuhlola Ukuthi umsebenzi uhamba ngendlela imigomo ebekwe ngayo uma kuqhathaniswa ngendlela umsebenzi owenziwa ngayo. lzikhungo eziqondene nokulawulwa kwemigi- mo, iminyango ethile, izobhekela ukusetshenziswa kwamalungelo nendlela yokusebenzisana njengoba kuvela kwiMigomo Ebekiwe futhi, njengenxenye yokuhlola nokubonisana, lezizinhlangano zingabuye zixhumane nawe. Em- inye yemiphumela yalokuhlolwa nokubonisana kungashicilelwa.
lzinhlelo eziqukethwe kwiMigomo Ebekiwe zibhekelele bonke abahlukumeze- kile ngaphandle kokubacwasa nganoma iyiphi indlela ngokwebala, ngoko- bulili, ngokocansi, okhulelwe, isimo somshado, imvelaphi yakho, ibala, ubulili ozikhethele bona, iminyaka, ukukhubazeka, unembeza, ukuthembeka, inkole- lo yakho, isiko, ulimi nala uzalelwe khona, njengoba kubhaliwe kwisigaba 9 so Mthetho-Sisekelo waseRiphabliki yaseNingizimu Afrika (ACT 1 08 ya 1 996).
Uma umuntu esebekwe icala, icala lidluliselwa enkantolo lapho umshush- isi eszo kwenza umsebenzi wa khe WO kushushisa ecaleni.
Umshushisi uzobheka imininingwane yalelonalelo cala ngokucophelela. Umshushisi angenza okunye kwalezinto ezintathu: Anganquma ukuthi kunobufakazi obanele bokuthi angashushisa aqhubeke nokulishushisa. Anganquma Ukuthi kusadingeka olunye ulwazi Ukuze akwazi Ukwenza isinqumo esinolwazi bese ngaleyondlela atshele umseshi aqhubeke nokusesha icala. Ngezizathu ezithile, njengokwaneliseka komphakathi, anganquma uku- sula icala.
Ungalindela ukuthi umshushisi uzofuna ulwazi olufanele ukuthola in-qubekelaphambili kumseshi bese eyiveza enkantolo, ukuqiniseka ukuthi isinqumo esivumela noma esalela ibheyili kummangalelwa kwenziwa ngokucabangela iizifiso zakho noku kuvi kela.
Ngaphambi kokwamukela ukuvuma kwakho ukuthi wonile, umshushisi uzobhekelela izidingo zakho, nalezo zomndeni wakho.
Amaphoyisa azokwazisa uma kumele uvele enkantolo. Amacala aman- ingi athethelwa enkantolo kamantshi, bese lawo anzima kakhulu aye kwisi khungo noma enkantolo enkulu.
Ukufaka icala enkantolo yamacala kungabanzima, ikakhulukazi uma kuh- langanisa abantu abaningi. Labo abaphathelene nalelocala benza okuse- mandleni abo ukuthi lingena enkantolo ngokushesha okukhulu.
1 . Ukunikeza ubufakazi enkantolo kungakukhathaza. Lapho abathintekayo amaphoyisa, abashushisi nabasebenzi basen kantolo -bazo kuzimazisa, bakulungiselele futhi bakunike nalo lonke ulwazi ngokungase kwenzeke.
Uma ufika enkantolo,, ungase ufice izimpawu ezizokusiza ukuthola uku- thi uyaphi. Uma zingacacile lezimpawu kanti awazi ukuthi ikuphi inkan- tolo, uma ku khona, buza endaweni YokubuzaffoIwaziffokweluleka Ukuze uthole ukuthi ikuphi inkantolo ekuzolalelwa kuyona ubufakazi bakho noma la ngezinto ezikhona. Ungaqonda futhi kumalunga okushushisa, wona azokwazi ukuphendula noma imuphi umbuzo wakho mayelana nenqubo. Umshushisi ophethe icala lakho uzokwazi Uku kutshela Ukuthi uzolinda isikhathi esingakanani ngaphambi kokuthi uthule ubufakazi.
Umshushisi uzokwenza konke okusemandleni akhe ukuqiniseka ukuthi ubizwa masishane Ukuzothula ubufakazi. Umshushisi oqondene necala lakho, la kunesidingo khona, uzobonisana nawe ngaphambi kokuba ubi-zwe Ukuzothula ubufakazi. Kodwa-ke, kwesinye isikhathi kuba nokubam- bezeleka. Kumele uqiniseke Ukuthi ufi ka enkantolo yamacala ngesi khathi. Kumele umazise umshushisi uma uzofi ka emva kwesi khathi noma uma ungeke ukwazi ukufika enkantolo ngelanga lecala.
Uma kufanele uthule ubufakazi, kwesinye isikhathi, cela umngani noma okuvumelayo kulelicala akuphelezele ukuya enkundleni yamacala. Emva kokuba usubethulile ubufakazi bakho uzotshelwa Ukuthi usungahamba yini.
Ungakwazi, kuya ngezimo ezithile, Ukuthula ubufakazi bakho enda- weni evalelekile ngendlela yamabonakude (lokhu kusho Ukuthi awu- bikhona endaweni yamacala eyodwa nalona obekwe icala, kodwa wena uzoba kwelinye igumbi). Ungakwazi futhi, uma iminyaka yakho ingaphansi kuka-l8 noma futhi uma omele icala (kungaba imantshi noma ijaji) enombono wokuthi Ukuthula kwakho ubufakazi kuzokugqilaza ngokwenqondo ku ku- bangele Ukugula okungenasidingo, Ukuba nomsizi ozongenelela (umuntu ozokukhulumela) uma ufakaza ngendlela yamabonakude kwigumbi elivalelekile.
Kufuneka ubufakazi obu khulu ngaphambi kokuthi umuntu atholakale enecala. Umshushisi kumele akhombise ngokungathandabuzi ukuthi um- mangalelwa unecala. Lokhu kungase kusho ukuthi umuntu okholelwayo ukuthi unecala, umthole engenacala. Lokhu akusho ukuthi ukwehlulela kwakho, kodwa kuyamelele ekuqineni kokushushiswa kwecala ngokuph- elele.
Umshushisi uzobiza ofakazi bahulumeni abahambisana nawe ngokwa- lecala elibekwe ummangalelwa kwesinye isikhathi. Utolika uzobakhona uma kunesidingo. Omangalelwe uzonikwa ithuba lokukubuza imibuzo, lokunikeza ubufakazi nokubiza ufakazi. Emuva kokuba inkantolo isizwe bonke ubufakazi bomshushisi nomvikeli, abommangali nabommangalel- wa bazoni kwa ithuba lokubingelela inkantolo ngaphambi koku khishwa kwesigwebo.
Ngaphambi kokukhipha isigwebo, omele icala, umshushisi noma ovike- la icala, angacela omele owezikhalo noma omunye onekhono uku- lungisa isiphumo ngawe noma ngommangalelwa. lsiphumo lesi singa- faka ucwaningo olukhombisa ubungako bomthelela wokuhlukumezeka ilobugebengu kuwena. Lolwazi kungaba oluthathwe kwistatimende sakho osenze emaphoyiseni, noma i-probation officer ingakubuza yona bukhoma noma ubizwe Ukuzothula ubufakazi ngesi khathi sokukhishwa kwesigwebo.
Umnyango Wezobulungiswa uzokwenza isiqiniseko sokuthi izigwebo zokuboshwa zenzeka ngendlela ehambisana nomthetho. Uma kucat- shangwa ukudedela ummangalelwa, uMnyango Wezobulungiswa uzob- heka ngokucophelela ukugada ummangalelwa okhishwe ngokuphule- Iwa isigwebo.
Ungacela ukuya ukuyolalela Ukulungiswa Kwezigwegwe noma iBhodi Yokuphula Izigwebo. Uma uthanda ukuya, uzokwaziswa ngosuku lokula- lelwa kanti futhi iBhodi izozicabangela izinto ezingakukhathaza uma ica-banga Uku khulula ummangalelwa ngokumephulela isigwebo.
Kuwowonke amacala lapho ummangalelwa ekhishwe ngokuphulelwa isigwebo, iBhodi Yezigwebo ibeka imbandela ehambisana nokukhishwa kommangalelwa, uma ibona ukuthi lokhu kuqondene nezidingo zakho.
Eminingi iminyango kahulumeni izokunikeza usizo. Amaphoyisa azoku- siza ngokungenelela endaweni ekwenzeke kuyo inxushunxushu; ukuku- siza Ukuthola usizo lwabezempilo noma bengqondo; Ukuchaza izinqubo zasemaphoyiseni; Uku kuni keza ulwazi mayelana namalungelo akho; ngoku kuhlanganisa nezinhlangano ezingekho phansi ku kahulumeni (NGO's) nezisemphakathini (CBO's) noma izinhlangano zomphakathi ezi- sizana nabahlukumezekile; ukuqiniseka ukuvikeleka kwakho enkundleni yobugebengu; ukugcina ubufakazi; nokukucebisa ukuthi ungabuvikela kanjani ubugebengu.
Uma kuba khona ukusatshiswa emva kokukhishwa kwesigwebo, uwena, umseshi noma umshushisi kumele bazise i-ofisi IeNgxenye Yokuvikelwa Ko- fa kazi.
1 . Abasebenzi bezempilo bazoqikelela ukuthi amalungelo akho njengoba ebhaliwe kusomqulu Wamalungelo Eziguli, ayenzeka.
S Uma ubi ke ubugebengu ngokuthintana namaphoyisa, bazobuyela nombi ko kuwena ngokushesha.
Ungacela ukubuzwa ilunga lamaphoyisa eliwubulili obubodwa nawe, uma likhona, kuzokwenzeka lokho.
l 0 Uzokwenza isiqiniseko sokuthi inqubo yecala yenzeka ngendlela yokuthi ayihlukumezi amalungelo akho okukuphatha ngenhlonipho ukubamba isithunzi sakho nelungelo lakho lokuhlonipha ubuwena nezimfihlo zak- ho.
l 1 Uzothatha izinyathelo, ikakhulu kazi emacaleni okuhlu kunyezwa ngoko- cansi nawodlame Iwasekhaya, Ukuqiniseka Ukuthi lakwenzeka khona, icala liphathwa umshushisi oyedwa kusuka ekuqaleni kuya ekugcineni.
l4 llunga lomsebenzi wasenkantolo yamacala uzokwazisa ukuthi kufuneka umele ukukhokhelwa izindleko zakho zokuhamba (zokugibela) nez- inye izindleko zesikhathi osihlala enkantolo ukunikeza ubufakazi, futhi uzokuni ka ulwazi ngalokho abuye akusize ekufuneni inkokhelo.
Bazobeka, uma bekhona, abasebenzi noma amavolontiya aqeqeshiwe kwivictim Support Services ukusiza wena nomndeni wakho enkantolo ngaphambi kwecala, ngesikhathi secala nangemuva kwecala.
l9 Bazokuvumela, uma ucelile futhi indlela ikhona, ukulinda uhlukaniswe nommangalelwa nofa kazi ba khe ecaleni.
Uma uhlukumezeke ngokocansi, amaphoyisa angase adinge izingubo za kho njengobufa kazi, kulesosimo ungacela abasizi bezenhlala kahle ba- kusize ngokuthola ezinye izingubo.
Uma uhlukumezeke ngokocansi, uma ucela futhi kungenzeka, ukuthi ucwaningo lomzimba wakho namakhambi kwenziwe udokotela on- obulili obufana nobakho.
Uma ungakwazi ukufunda, lazise iphoyisa, ngaleyondlela ilunga lep- hoyisa lizokufundela isitatimende bese likucela usifunde bese uqiniseka esi kuqu kethe ngokusisayina noma Ubeke uphawu lwesithupha sakho kusona, futhi c.
uma utolika ekhona nawe ufuna ukuthi isitatimende sifundwe ngoli- mi olwaziyo ngaphambi kokuba uzibophelela ngokusisayina noma ngokubeka uphawu lwesithupha sakho, utolika uzosetshenziselwa lesisizathu.
Uzolindeleka ukuthi wazise umseshi wecala uma ummangalelwa ep- hazamisa noma ezama ukuphazamisa uphenyo Iwecala, uma engeke abekhona ecaleni noma uma ekusabisa.
Phakathi kwezinye izinto, uzobhekelela izidingo zakho ngaphambi kok- wenza isinqumo sokungenisa noma ukungangenisi icala.
kucela ukuthi uveze lonke ulwazi onalo olungasiza ukwenza isinqumo sokuthi akhiphe ummangalelwa ngebheyili, njengokuthi, ummangalel- wa uphazamisa ubufakaza noma ofakazi, noma ummangalelwa usabisa noma uhlukumeza wean nnoma umndeni wakho, noma ummangalel- wa akazuvela enkundleni yamacala; nokuthi, uma kwenzeka, umshush- isi uzokubiza wethule ubufakazi bakho ekulalelweni kwebheyili.
Kulokubonisana uzothola ithuba lokuveza imininingwane yakhokonke ukulahlekelwa nokulimala okukwehlela ngenxa yalobugebengu. Um- shushisi uzobheka zonke lezozimo ngaphambi kokuba enze isinqumo sokuvuma isicelo sokwehlisa isigwebo. lmihuzuko ebangelwe ilobuge- bengu kuwena nomndeni wakho izothulwa enkundleni yamacala noma uzoni kezwa ithuba lokuthula ubufakazi enkundleni yamacala noma umbiko olungiswe uchwepheshe uzothulwa enkundleni yama- cala ngesikhathi sokuthulwa kwesigwebo; futhi ngesikhathi sokuxoxisana uzokucela ukuthi uveze konke okunye okung- abhalwanga kwisitatimende sakho. Uma lokhu kunomthelela ecaleni, umshushisi uzokwethula kubathethi becala ngaphambi kwecala.
uma kunesidingo, bazokubuza imibuzo futhi uma kutholakala ukuthi ubufakazi bezempilo buzoba nomthelela ecaleni, bazokwenza amalung- iselelo okuthi uyohlolwa abezempilo; futhi ngayoyonke indlela, bazame inqubekela phambili ngokuqiniseka Uku-thi usebenzisane nomsizi wezenhlalakahle oyedwa noma ivolontiya elilodwa kusukela ubika icala kuze kubesekupheleni kwecala.
antolo amarekhodi okuhlolwa kwakho nalo lonke olunye ulwazi obani- ke Iona olungasiza ecaleni.
Uma uhlalela Ukulalela iBhodi Lokwephula kwesigwebo, bazokuvumela ukuthi unikele umbono wakho ngokuzikhulumela ekulalelweni kwecala noma ufake umbono obhalwe phansi.
Ukuboshwa kommangalelwa b.
Ukuthi kuzofuneka uyokhomba ummangalelwa phakathi kwabanye nosuku olubekelwe lokho c.
Noma isiphi isinqumo sokuhoxisa noma ukushintsha umumo we- cala.
Usuku lwecala nemiphumela yokugcina j.
Usuku lokugweba nemiphumela yakhona k.
Ukuthi ummangalelwa uyaphikisana yini neziphumo zecala noma isigwebo nemiphumela yophikiswano.
lzimpahla ezithathiwe zizobuyiselwa nini futhi kanjani.
Bazoqiniseka ukuthi izimpawu nencazelo kuyatholakala enkantolo baphinde bakuyalele indlela yenkundla yecala. Lapho betholakala khona, aben kantolo Yosizo/YoIwazi/Yeziyalo bazo kwazisa Ukuthi iyiphi inkundla yamacala ekuzothulelwa kuyo ubufakazi bakho.
Kwazi ukubhekana nemibuzo maqondana nenqubo yenkantolo futhi, uma kunokubambezeleka, akutshele ukuthi uzolinda isikhathi esingaka- nani ngaphambi kokwethula ubufakazi.
Kwazisa ngemiphumela yecala nokuthi sifakiwe yini isicelo sokuphikisa isigwebo.
Kwazisa ngezi khungo zomphakathi ezi khona ezisizayo kanye nengezi k- hungo ongazishayela Ukukusiza.
1 Uma ucelile, zizokwazisa ngezikhungo zezemfundo ezikhona endaweni eziqondene nokubhekelela abahlu kumezekile.
Uma ucelile, nangemvume yommangalelwa, kwazisa ngezinhlelo zoku- lungiswa ummangalelwa azihambile, noma azozihamba ukuze asizwe ukushintsha indlela aziphethe ngayo.
kuyodingeka unike yonke imininingwane yakho yezezimali kubaphathi Bohlelo Lokuvikela Ofakazi ukuze bakwazi uk-hokheleke ngendlela ekuyiyo.
Ukwaziswa Ukuthi, kwesinye isikhathi, inkantolo ingavimbela ukusaka- zwa kwezindaba eziqondene necala (okungabalwa kukona amagama abahlu kunyeziwe kanye nawofakazi) noma ikuphi okunye okuhlelelwe ukwenzeka ngemuva kweminyango; futhi lapho kunesidingo khona, uyokwazisa Ukuthi noma ubani oyokhipha ulwazi ngo kungekho emthethweni, noma a khiphe amagama ofa kazi, unecala, futhi uyoshushiswa.
thatha izinyathelo zokuqiniseka ngayo yonke indlela ukuthi wena nomn- deni wakho niphephile.
a. ehleleke ngedlela ezobangela Ukuthi Ukhululeke b.
usizo lokuthinta umndeni nabangani b.
usizo uma unezimpawu uma unengcindezi emuva kwesimo esi hlu- ku mezayo c.
ukuchazelwa ngemigudu ezolandelwa d.
sebenzi wabo yini, bese bekusiza ngokuthola inkantolo iv.
Ukunxeshezelwa kusho isamba semali eyaye ikhishwe inkantolo ebhek- ene nobugebengu uma ulahlekelwe, noma ulinyalelwe impahla (okufaka nemali)ngenxa yobugebengu bommangalelwa oboshelwe lesosehlakalo. Lo kunxeshezelwa kuzama Uku buyisela isimo sommangali kuleso simo ayeku- so ngaphambi kokulahlekelwa noma Ukulinyalelwa.
Yonke iminyango, izimiso kanye namagatsha athintekayo ecaleni anenhloso yokwenza umsebenzi osezingeni eliphakeme. Kodwa-ke izinto zibuye zon- akale. Uma izinto sezonakele kuyaye kufuneke ulwazi lokuthi konakelephi.
Uma isikhalo sakho sithinta ukuziphatha komphathiswa, ungabhalela noma wenze isicelo sokubonana nomphathi wamajaji (Judicial Head) kulendawo okuyona. lkheli lakhe kanye nezinombolo zocingo unga- zithola enkantolo kamantshi eseduzane.
Uma isikhalo sakho siphathelene nenkaktolo yendawo ungabhalela noma ubonane nomphathi wamajaji kuleyondawo ethintekayo.
Uma ungenelisekile yindlela onakekelwe ngayo umsebenzi wemtho- lampilo kahulumeni, kufanele uqale ubhekise isikhalo sakho kuyena lo okade ethi uyakusiza. Uma-ke ehluleka ukuxazulula isikhalo sakho usun-gadlulela kumphathi waleyondawo okade ufuna usizo kuyo.
Uma unesikhalo ngothisha noma ilunga lezisebenzi esikoleni noma endaweni yokufundela, thintana nothishanhloko walesosikole.
Uma ungakeneliswa ungadlulela kumphathisa wezemfundo kuleyo province, noma umnyango wezemfundo kuzwelonke.
Uma isikhalo sakho sibhekene nomsebenzi womnyango wokulungiswa kwezimilo, ungabhalela U Khomishane Wezamajele (Wezokulungiswa Kwezimilo) noma uMhloli Wamajaji.
Umnyango Wezobulungiswa nezokuthuthukiswa KoMthetho-sisekelo baya- bonga kuzo zonke izinhlangano ekungezona ezahulumeni ngokubamba iqhaza ekuphumeleleni ukusungula losomqulu.
<fn>2007 Service charter ZULU v4.txt</fn>
Ukubona lnqubekela phambili eseyenzekile kusu kela kuqala um-buso wentando yeningi, mayelana noguquko kuzinhlelo zobulungiswa ukuqiniseka ukufinyelela kwezobulungiswa nokuphenduleka kwezinqubo kuwonkewonke, ngaphandle kobuhlanga, ubulili, amasiko nesimo sakho.
Unelungelo lokuthi unakekelwe ngokushesha nan- gokucophelela, uphatheke ngokuhlonipha isithunzi sakho nokuqikelela imfihlo kuwo wonke amalungu anoma imuphiumnyango, izikhungo, izindawo noma izinhlangano ezimayelana noma ezinikeza usizo kuwe-na (emva kwalokho ezaziwa njengabani kezi bosizo).
Amaphoyisa, ngesikhathi sophenyo; abashushisi noma izikhulu zenkantolo ngesikhathi sokulungiselelwa kwe- cala noma ngesikhathi sokuthethwa kwecala; kanye nabanye abanikela ngosizo, bazokwenza imizamo yokuzama ukunciphisa noma ikuphi ukukuxakanisa okubangwa, phakathi kwezinye izinto, Ukubuzwa imi- buzo ngolimi olukhethile noma olwaziyo ngasese uma kunesidingo.
Unelungelo lokunikeza ulwazi ngesikhathi sophenyo lwecala nangesi khathi so kuthethwa kwalo.
Amaphoyisa, umshushisi kanye nesikhulu somnyango wezamajele bazothatha izinyathelo ukuqiniseka ukuthi noma ikuphi ofuna ukukufaka ophenyweni, ekushushisweni nasekulalelweni kwesicelo sokuphule- Iwa isigwebo kuyalalelwa futhi kucatshangelwe uma sekunqunywa ukuthi kuqhutshekwe yini nophenyo noma ekushushisweni noma ekuphulweni kwesigwebo.
qunyweni kwesigwebo futhi/noma ekulalelweni kweB- hodi Lokwephulwa Kwesigwebo. Kusho ukuthi uzothola ithuba ukwenza isitatimende esinye emaphoyiseni uma ubona ukuthi isitatimende sakho sokuqala asiphelele; unganikeza futhi, la kuvuma khona, isitatimende enkantolo noma unike ubufakazi ngesi khathi sokukhishwa kwesigwebo ukuveza umthele- la obangelwa ubugebengu ekwazini kwenkantolo.
Kanti futhi ungenza isicelo esibhaliwe esiya kuSihlalo weBhodi Lokwephulwa Kwesigwebo sokuba khona ekulalelweni kwesicelo sesaphulo sesigwebo ufake nemibono yakho ebhalwe phansi.
Unelungelo lokwaziswa ngamalungelo akho nokuthi ungawasebenzisa kanjani. Njenqenxenye yelungelo lakho, ungacela Ukuni kezwa incazelo yanoma ikuphi ongakuzwisisi kahle ngolimi olwaziyo. Unelungelo lokuthi uthole ulwazi nokuthi waziswe ngalo lonke usizo olukhona olunikezwa abanikezi bosizo.
Uzokwaziswa ngeqhaza ozolibamba ecaleni nangesili- nganiso sesikhathi esingathathwa ukuthethwa kwecala. ungacela ulwazi olumayelana nosuku lokulalelwa kwe- cala, nemali ekhokhelwa ofakazi nangoHlelo Lokuvi kela Ofa kazi.
Ungabuza ngesinqumo esithathwe inkantolo mayelana necala lakho ukuthi lizoshushiswa noma cha. Uvumelekile ukuthola amabhuku umthetho okuvumela Ukuthi uwathole.
Ungacela ukuthi Umnyango Wezamajele ukwazise uma ummangalelwa eqile ejele noma eshintshelwe kwelinye ijele.
Unelungelo lokucela usizo futhi, lapho kunesidingo khona, ukwazi ukuthola usizo Iwezenhlalakahle, eze- mpilo nokwelulekwa, kanye futhi nosizo lwezomthetho okuyilona oluzobhekana nezidingo zakho.
Umshushisi uzoqiniseka ukuthi izidingo ezibalulekile ziyalandelwa uma kumayelana nokuhlukumezeka ngokocansi, udlame lwasekhaya, ukunakekelwa kwa- bantwana noma okuphathelene nesondlo, kulokho, nalapho kutholakala, amacala anjengalawa alalelwa ezinkantolo ezi khethelwe.
Uma unesidingo esithile, zonke izikhungo zosizo zizo-zama, ngokwemisebenzi yazo, ukuthatha izinyathelo ezifanele ukuhlangabezana nezi dingo zakho ngoku- qiniseka ukuthi uthathwa ngendlela enozwelo.
Unelungelo lokunxeshezelwa ngokulahlekelwa noma ukulinyalelwa impahla okwenzeke ngesizathu sobuge- bengu obukwenzekele.
Ukunxephezelakusho inani lemali inkantolo ebhekana mamacala obugebengu eyinikela lowo olahlekelwe noma olinyalelwe impahla, kubala imali, ngesizathu sesenzo sobugebengu noma okuthathwe umuntu obanjelwe ukwenza ubugebengu.
Umshushisiuzokwazisa uma isicelo sakho sokunxeshe- zelwa sibe impumelelo, akuchazele ingqikimba yaso nokusetshenziswa kwaso. Ungafaka icala lokuhlu ku- mezeka kummangalelwa uma inkantolo iphikisana nokukunxephezela. Lokhu kuvamise ukwenzeka uma kungelula ukubeka inani lokulinyalelwa kwakho, njengokuthi uma uhlukumezeke ngokwengqondo, ngobuhlungu noma ngokomoya.
Unelungelo lokubuyiselwa impahla noma indawo yakho uma ithathwe ngendlela engahambisani nomthetho, noma uma impahla noma indawo yakho ilinyazwe ngokungewona umthetho.
Ukubuyiselwa kuqonde amacala lapho inkantolo, emva koku banjwa, iyalela ummangalelwa Uku buyisa impahla noma indawo yakho ethathwe ngokungemthetho, noma alungise impahla noma indawo yakho elimale ngokungemthetho, ukuze kubuyele esimeni obekuyiso ngaphambi kokwenzeka kwaleli cala.
Umshushisi uzokwazisa ukuthi Ukubuyiselwa ku- mayelana nani nomabhalane wenkantolo uzokusiza ukuqiniseka leli lungelo.
Uma wazi Ukuthi unelungelo lokufaka isikhalazo sakho, ungathintana nalowo mnyango kahulumeni noma isikhungo sezosizo uma unesi khalazo ngosizo olutholayo, noma uma amalungelo akho engabonelelwanga.
IKhomishana Ebhekele Ukulingana Kobulili d.
Abomnyango Wezobulungiswa nezokuthuthukiswa KoMthethosisekelo bayabonga kuzo zonke izinhlangano okungezona ezi kahulumeni nezi khungo zezemfundo ephakeme ngokubamba iqhaza ekuphumeleleni ukusu- ngula lo Mqulu Wabahlukumezekile.
<fn>2008 DV isiZulu brochure.txt</fn>
Uma uMmangalelwa ephula Umyalelo Wokuvikeleka ngok-uphinda ahlukumeze ngokomzimba noma ngokomlomo ngendlela echazwe ekuqaleni kwale ncwajana, ungakwazi uk-ufaka isikhalazo esiteshini samaphoyisa bese unikezela Incwadi Yokubopha kumaphoyisa azobe esebopha Ummangalelwa.
Isinqumo sokusebenzisa Incwadi Yokuboshwa emva kokweqiwa koMyalelo singesakho ngokuphelele.
Ungakwazi, nganoma yisiphi isikhathi, ukufake isicelo ukuze Umyalelo wakho ubekelwe eceleni, kodwa, kungumbono kaMantshi ukuthi Isifungo asibekele ecelene noma cha. Loku kuzokusho ukuthi Umyalelo wokuzivikela uzothathwa njengongasasebenzi.
Umthetho Wokuhlukunyezwa Kwemindeni We-116 Ka-1998 uvumela ukuthi ohlushwayo ngohlukunyezwa umndeni noma olinyazwayo afune Umyalelo Wokuvikeleka Enkantolo Yemantshi maqondana nomuntu omhlukumezayo. Inhloso yalo Mhlahlandlela ukuthi unikeze ohlushwayo ulwazi aludingayo ukuthi alethe incwadi yesicelo soMyalelo Woku-vikeleka ngokulandela Umthetho Wokuhlukunyezwa kwemindeni. Bobabili abesifazane nabesilisa bangaba necala, baphuinde babe ngabahlushwayo Odlameni Lwemindeni. Ngenhloso yalo Mhlahlandlela kodwa, siye safanekisa ukuhlukunyezwalinygzwa oku-maqondana nabesifazane ngoba lokhu yikhona okujwayelke ukwenzeka kakhulu.
owabelane naye ngesethembiso somshado, ukuthandana ngokwesiko noma ngokuvakashelana, okufaka ukuthandana kwangempela noma okwakubon-akala, okunokwazana kakhulu noma kokuya ocansini nganoma yisiphi isikhathi umuntu owabelana naye noma oye wabelana naye kungekudala indawo efanayo Le ndaba ingahlehliswa ibekelwe olunye usuku lokuya enkantolo. UNobhala Wenkantolo uzokusiza noma akuqondise emuntwini ozokusiza ngokubhala impendulo.
Ngosuku lokulalela icala iMantshi izozama ukwenza isinqumo esesekwe ngeZifungo ezi-fayilwe yibo bobabili. Imantshi ingacela oyedwa wenu noma nina nobabili ngencazelo yenu yezindaba ezithile. Imantshi ingathatha isinqumo sokuqinisekisa Umyalelo ibekele eceleni Umyalelo bese iphoqelela ukuthi kulalelwe ubufakazi bomlomo.
uMmangalelwa uzoboshwa yini ngoMyalelo Wokuvikeleka?
uMmangalelwa angeke aboshwe lapho enikezwa Umyalelo Wokuvikeleka.
Yini Ukudelela Inkantolo?
Lokhu kwenzeka uma Ummangalelwa engalandeli Umyalelo, noma ehluleka ukuvela eNkantolo Yamacala Obugebengu ukuzophendula ngamacala abekwe wona.
Uma ucabanga ukuthi ungohlushwayo nganoma yiluphi uhlo-bo lokuhlukunyezwa Kwemindeni njengoba kubalwe ngenhla, yiya eNkantolo Kamantshi eseduzane bese ucela usizo lokuthi ungasifaka kanjani isicelo soMyalelo Wokuvikeleka. Unobhala weNkantolo uzokusiza ukuthi ugcwalise amafomu afanele futhi akuse naphambi kwemantshi ezobheka ukuthi kumele yini ikunikeze Umyalelo noma cha. Imininingwane yabanikezela ngezinsiza abangakweluleka bakusize ngokuphathelene na-lokhu inikeziwe ekuqaleni kwalo Mhlahlandlela.
UNobhala weNkantolo uzokusiza ekugcwaliseni amafomu adingekayo kanye nokukusa ngaphambi kweMantshi.
Kumele ngiye kuyiphi Inkantolo?
Iya enkantolo eseduzane nalapho uhlala noma use-benza khona. Uma ngabe kuwukuthi waphoqwa ukuthi ushiye inda-wo ohlala kuyo ngenxa yokuhlukunyezwa futhi uhlala kwenye indawo okwesikhashana, ungaya enkantolo eseduzane nendawo ohlala kuyo okwesikhashana.
Umyalelo Wokuvikeleka wesikhashana uzocela Ummangalelwa (umuntu ohlukumezayo) ukuthi angakuhlukumezi ngendlela ecaciswe eshiwo ku-Affidavit yakho.
Ezimweni ezimbi kakhulu, iMantshi ingakubona kufanele ukuthi iphoqelele Ummangalel-wa ukuthi aphume endlini abahlala kuyo bonke noma amvimbele ukuthi angene ez-indaweni ezithile zendawo abahlala kuyo.
Uma ngabe yizingane ezihlushwayo kuloku kuhlukunyezwa, Inkantolo ingaphoqelela ukuthi Ummangalelwa angabonani nezingane nhlobo noma azibone okwesikhashana nje.
Inkantolo ingenza umyalelo wokusizwa ngezimali esheshayo. Loku kusho ukuthi uma ud-inga ukufaka isicelo sezindleko zokugula noma imali yokuhlala kwenye indawo ezivele ngokuqondene ngqo nokuba ngumphumela wokuhlukunyezwa, kumele unikeze ubu-fakazi bezindleko obe nazo bese ucela inkantolo ukuthi ibheke lesi sicelo.
Inkantolo ingatshela amaphoyisa ukuthi athathe isibhamu sommangalelwa uma ngabe eke wenza nanoma yikuphi ukwesabisa impilo yakho ngaso.
Ukuze ibhekele ngokugcwele uhlobo lokuhlukunyezwa okucacile okwenziwa kuwe inkan-tolo ithembele kuSifungo osenzile lapho ufaka isicelo sakho.
Umyalelo Wokuvikeleka wesikhashana kumele unikezwe Ummangalelwa (umuntu ohlukumezayo) ngokushesha okukhulu. Awukwazi ukuya ngokwakho uyonikeza Ummangalelwa Umyalelo Wokuvikeleka njengoba lokhu kungeke kube indlela yokwenza umsebenzi elungile. Ngamanye amazwi, ukunikeza Umyalelo Wokuvikeleka wesikhasha-na ngumsebenzi womunye umuntu osesikhundleni sokuba semthethweni okusho ukuthi Iphoyisa. Kumele umukise Umyalelo Wokuvikeleka wesikhashana Ehhovisi likaSherifu noma esiteshini samaphoyisa esiseduzane nekheli lom-mangalelwa lasekhaya noma lasemsebenzini. Esiteshini sama-phoyisa, uyacelwa ukuba ukhumbule ukubhala phansi igama kanye/noma inombolo yebheji yomuntu oyiphoyisa omnikeza lo-Myalelo. Lokhu kuzokusiza ukuthi ukwazi ukulandelela kalula Umy-alelo esikhathini esizayo. Iziteshi eziningi zamaphoyisa zineSisebenzi esiGunyaziwe sokuphatha izindaba zokuhlukunyezwa kwemindeni.
Hlela nePhoyisa ukuthi liqoqe, Incwadi Ebuyiswayo,(Ubufakazi Bokunike-za). Lobu wubufakazi bokuthi Umyalelo Wokuvikeleka uye wanikezwa Ummangalelwa nokuthi lowo muntu uwamukele ngokwakhe. Ungahleli ukuthi iphoyisa lithumele noma lipose Incwadi Ebuyiswayo iye Enkan-tolo ngoba lokhu kuhamba kancane kakhulu futhi akufiki enkantolo ngaphambi kosuku lokubuyiswa.
<fn>2008 Maintenance Zulu.txt</fn>
uMnyango Wezobulungiswa Nokuthuthukiswa Komthethosisekelo.
uMnyango Womqondisi Omkhulu: Ukuthuthukiswa Kwamalungelo Amaqembu Angalimala.
Ngizokwazi kanjani ukuthi imali ikhokhiwe?
Njalo nje shaya ucingo ngaphambi kokuba uze eNkantolo, ukuqinisekisa ukuthi imali isikhokhiwe.
Uma imali ingakhokhiwe, iNkantolo izozama kuqala ukubona ukuthi inkokhelo yenziwe, kodwa uma kungenjalo izokutshela ukuthi yini okulandelayo ozokwenza.
Ngizolinda isikhathi esingakanani ukuthi ngikhokhelwe imali?
Usuku lokukhokha luncike kuMyalelo waseNkantolo.
Umuntu onesibopho sokukhokha kumele akhokhe enkantolo ukuze ukhokhelwe.
Inkokhelo ingengaakwazi ukulandelelwa ngenxa yokunikezwa Kwenombolo yereferensi engalungile.
Khumbula ukuthi uma imali ikhokhwe NGESHEKE yafakwa ngaphakathi kweakhawunti yakho yebhange, imali IZOTHOLAKALA KUPHELA emva kwezinsuku EZIYISIKHOMBISA.
Angiphatheki kahle uma ngisebenzisa i-akhawunti yasebhange.
Khumbula ukuthi kuphephile nakho futhi kulula ukusebenzisa i-akhawunti yakho yasebhange kunokuba inkokhelo yenziwe nge-oda yokuphoqelelwa enkantolo.
Cela isitatimende esinemininingwane yonke (hhayi isitatimende esingaphelele) se-akhawunti yakho yebhange ekhawunteni yasebhange lakho lendawo noma ku-ATM.
Letha isitatimende sasebhange kanye nencwadi kamazisi enKantolo.
Uma ngingumuntu okhokha iMali yeSondlo kumele ngenzeni?
Ukhokha imali ngqo ku-akhawunti yebhange - wenza idiphozithi kuakhawunti yebhange yomuntu okufanele akhokhelwe leyo mali.
Indlela okhokha ngayo kumele irekhodwe kuMyalelo Wenkantolo.
Inombolo yereferensi enikezwa yinkantolo kumele inikezwe njalo uma ukukhokha ngqo ku-akhawunti yebhange noma ekhawunteni.
Kwenzekani uma i-akhawunti okufanele kufakwe kuyo imali seyivaliwe?
Nikeza inkantolo imininingwane yasebhange emisha.
Isisebenzi Sezemali Yesondlo sizokwazisa obekwe icala ngemininingwane yakho yasebhange emisha nemali akayikweletayo.
Kwenzekani uma umuntu olanda Imali yeSondlo egula, ekhubazeka, eshona noma esezweni elingaphandle?
Umlondolozi wengane, unikezwa imvume yokulanda imali.
Esehlakalweni sokugula, ukukhubazeka noma lapho umuntu onikezwe amandla engekho ezweni, kumele kubekwe omunye umuntu. Lokhu kungenziwa ngokukhipha umbhalo Wamandla Obummeli onikeza omunye umuntu igunya lokuthi alande imali yesondlo.
Ngakwelinye icala, kungaxhunyanwa noMnyango Wezindaba Zezenhlalonhle (uSonhlalakahle) ukuze kutholwe usizo.
Ngiya kuphi uma ngifuna ukwazi ngamalungelo Okugcina abantwana nawokubathola?
Ukuze uthole ulwazi olwengeziwe ngokuphathelene Nokugcina abantwana nokubathola, dlulisela ehhovisi loMmeli.
Ivulwa nini Inkantolo?
Ngizokuya kuphi uma ngifika eNkantolo?
Qala njalo ngokuya kumuntu osebenza eDeskini loLwazi ukuze akuthumele endaweni efanele.
Ngiyicela kanjani imali yesondlo?
Yini amalungelo ami?
Ngumsebenzi wabo bobabili abazali ukusiza ingane yabo ngemali.
Lokhu kufaka iminikelo ngokuphathelene nokukhokhela ukudla, izimpahla, indawo yokuhlala, ukunakekela ezokwelashwa kanye nemfundo.
Isamba semali yesondlo sizotholakala ngokuqhathanisa ingxenye yeholo lomzali ngamunye.
Umuntu onesibopho sokukhokha isondlo unelungelo lokufaka isikhalo maqondana nomyalelo wesondlo.
Ngesehlakalo sesehlukaniso, owayekade engumlingani unelungelo lokuthola isondlo uma yayifakwe njengengxenye yesahlukaniso kunqubo yenkantolo.
Ngingaqonda nini enKantolo yeSondlo?
Uma omunye umuntu engakunikezi imali yesondlo yengane noma yomndeni.
Uma kungokokuqala ufaka icala lemali yesondlo.
Uma Inkantolo Yezehlukaniso yenze Umyalelo wokuthi uvule ifayili yokuthi inkantolo yazise umuntu othintekayo, ukuthi uzozenza kanjani, nini nakuphi izinkokhelo.
Lapho ngifaka isicelo sokukhuphula noma ukwehlisa umyalelo wesondlo okhona.
Yiyiphi inKantolo engingaya kuyo ukuze ngifake Imali yeSondlo?
Uyacelwa ukuba uxhumane neNkantolo eseduzane nawe ngocingo ngoba bangakwazi ukukusiza ngolwazi olufanele. (Inkantolo esesifundeni lapho ingane noma umuntu ozokondliwa ehlala khona).
Kungani ngidinga usuku lokuya eNkantolo?
Ukunikeza Inkantolo isikhathi sokwazisa omunye umuntu ukuthi kumele abe khona ekuqulweni kwecala.
Kungani kudingeka ukuthi umuntu ngamunye eze enKantolo?
Lokhu kwenzelwa ukuba nizofinyelela esivumelwaneni sokuthi kudingeka Imali Yesondlo engakanani nokuthi umuntu othintekayo angakwazi ukukhokha imali engakanani.
Yini okumele ngiyisebenzise njengeNombolo Yereferensi?
Inombolo ivezwe Ekhadini lakho Lesondlo eliwolintshi.
Ngizolinda isikhathi esingakanani ngaphambi kokuba kwenziwe uMyalelo weNkantolo?
Lokhu kuncike ekutheni abantu bobabaili basebenzisana kanjani. Uma laba Bantu bevumelana, inkokhelo yokuqala kumele yenziwe njengoba kucaciswe nguMyalelo Wenkantolo.
Yiziphi izindlela ezehlukile engingazisebenzisa ukulanda Imali yeSondlo?
I-Oda ephoqelela ukukhokha - inkampani idonsa imali ngqo emholweni womuntu onesibopho iyifake ku-akhawunti yebhange leNkantolo.
Ukukhokha ngokheshe - ulanda imali ekhawunteni enkantolo.
Indlela engcono yokuthola Isondlo ukuthi imali ikhokhwe ngqo ku-akhawunti yakho yasebhange.
Yini okumele ngihambe nayo?
Ngisifaka kanjani isicelo sayo?
Inqubo yonke yokufaka isicelo sesondlo ukuthola inkokhelo yokuqala kungathatha amaviki ambalwa, kuye ngokuthi abantu bobabili bazwana kanjani.
Inombolo ye-ID kanye nesithombe somzali/somuntu onesibopho sokukhokha imali yesondlo.
Isitatimende sasebhange uma une-akhawunti yasebhange.
Uhlu lwezindleko oluchaza izidingo zengane.
Isiliphu seholo samanje sabo bobabili abantu abathola iholo.
Ikheli lesakhiwo, lokuhlala nelasemsebenzini lelungu lomndeni noma oyisihlobo.
Usuku lwenkantolo (uma lubekiwe).
Inombolo yereferensi (uma isinikeziwe).
Umyalelo Wenkantolo (uma usuke wanikezwa).
Isivumelwano Sesahlukaniso (uma kube nesehlukaniso).
Shayela Inkantolo yendawo ukuthola ukuthi yiyiphi inkantolo efanele ukuthi uye kuyo ukuze uthole imali Yesondlo.
Shayela ucingo leyo nkantolo yesondlo uqinisekise ukuthi yini okudingeka ukuthi uze nayo ukuze ufake isicelo semali Yesondlo.
Yiza eNkantolo uzogcwalisa ifomu lokufaka isicelo.
Inkantolo izokunikeza usuku umuntu obekwa icala akazophumelela ngalo (lona omunye umzali) okuzomele eze ngalo eNkantolo.
Inkantolo izobizela umuntu obekwa icala enkantolo nomunye umzali ukuthi azovela enkantolo ngosuku oluthile.
Yiziphi izindleko ezingabalwa njengezidingo zengane?
Kuzodingeka uphathe imibhalo eyeseka enye nenye yezindleko ezingenhla, uma kungenjalo INKANTOLO AYIKWAZI UKUQALISA UKUQULWA KWECALA, isb: isiliphu seholo, isikweletu sikagesi, imali yesikole kanye namarisidi ezindleko zokwelashwa.
Kuyadingeka yini ukuthi ngiye eNkantolo?
Uya eNkantolo efanele yini.
Unalo lonke ulwazi olufanuka kuwe ngalolo suku.
Uyazi ukuthi lona omunye obekwe icala (omunye umzali) kumele abe lapho ngalolo suku.
<fn>2008 PoliticalPardon_TOR_isiZulu.txt</fn>
Iqembu elibhekisisa lidlulisele eliqukethe abamele amaqembu ezombusazwe lizokwethulwa.
Ngomhlangano wokuqala weqembu leli, amalunga kufanele aqoke uMphathisihlalo okuzoba nguyena ozokongamela yonke imihlangano yeqembu.
Bazokwamukela zonke izicelo zikashwele esezihloliwe ezibuya eMnyangweni weZobulungisa kanye nokuthuthukiswa koMthethosisekelo.
Bazobheka isicelo ngasinye bese bedlulisela kuMongameli umbiko ozomsiza ukwenza isinqumo okuyisona.
Leli qembu kuyomele lona ngokwalo lizenzele imithetho kanye nezinkambiso elizoyisebenzela phezu kwazo uma kubhekwa isicelo ngasinye ngenjongo yokunika umbiko oyiwona obhekene nesicelo ngasinye.
Iqembu leli kuyomele lazise uMnyano wezobulungisa kanye nokuthuthukiswa koMthethosisekelo ngale mithetho kanye nezinkambiso ezinsukwini eziyi-14 liqale ukuhlangana.
Wonke amalungiseleo aphathelene nomsebenzi weqembu azokwenziwa nomphathi ozobe ekhethiwe ngaphakathi koMnyango wezobulungisa kanye nokuthuthukiswa koMthethosisekelo.
Leli qembu lizosebenza ngomhla wokuqala kuze kube ngowokugcina lapho umsebenzi walo usuphethiwe. Zombili lezi zinsuku zimbandakanyiwe, usuku lokugcina lungeqi umhla-ka 30 Septhemba ngo-2008.
Uma isicelo sihambisana nemigomo ebekiwe efomini, lowo othweswe icala angafaka isicelo kuMongameli ngendlela emisiwe.
b icala okukhulunywa ngalo esiqeshini a kumele kube ngelenziwa ngaphambi kosuku lokubekwa kukaMongameli ngezi-16 Juni ngo-1999; futhi c isicelo sihambisana ne-afidavithi noma incwadi yesiqinisekiso evela kulowo obekwe wumkhandlu, iqembu lezombusazwe noma elinye iqembu elilwela inkululeko ukuqinisekisa ukuthi ngempela lowo ocela ushwele ubeyilunga elisebenza ngaphansi kwemiyalelo ebenikwe yona.
a ngabe icala ethweswe lona: i.
kanti futhi c uma ngabe ofaka isicelo engahambisananga nemigomo ebekiwe ngaphambi kwezinyanga ezintathu ezibekelwe abafaka isicelo.
Izicelo eziyokwamukelwa yilezo ezizobe zigcwaliswe ngendlela ekuyiyona kanti futhi zilandela yonke imigomo ebekiwe ezinyangeni ezintathu zokuhlolwa.
Isicelo esifakwe ngulowo obekwe icala yisona esizobhekwa. Isicelo kumele sifakwe yilowo othweswe icala njengoba kumisiwe wuMnyango wezobulungisa nokuthuthukiswa koMthethosisekelo.
Iqembu lezombusazwe lelo obekwe icala ayilunga lalo nalo lingamfakela isicelo lowo othweswe icala eMnyangweni wezobulungisa nokuthuthukiswa koMthethosisekelo.
liqinisekise ngaphansi kwesifungo ukuthi ukuboshwa kwalowo oyilunga labo kuyahambisana nezehlakalo zezombusazwe iqembu lelo elaliyingxenye yazo.
Zonke izincomo ezenzelwe izicelo zikashwele kumele zidluliselwe kuMongameli.
Izincomo zeqembu elibhekisisa lidlulisele zizokwenziwa ukulandela isicelo ngasinye sikashwele.
UMongameli unawo amandla kanye negunya lokuba angenqaba izincomo ezenziwe yiqembu elibhekisisa lidlulisele.
Emvakokubheka zonke izincomo ezenziwe yiqembu elibhekisisa lidlulisele uMongameli unawo amandla kanye negunya lokunika noma ukwenqaba isicelo leso sikashwele.
Akekho umuntu onelungelo lokuba athole ushwele kaMongameli.
<fn>2008_tradcourts_pfrmw_zulu.txt</fn>
Umqulu weNqubomgomo wesimo sobulungiswa sezendabuko ngaphansi koMthethosisekelo.
Umbono nenhloso yalolu hlaka lwenqubomgomo 7 1.
Izimiso zamasiko ezikhuthaza ukuxhumana kwemiphakathi, uxolo nokuhlalisana kahle.
Indlela yobuholi bendabuko elungele iNingizimu Afrikha nesikhathi esisha sentando yeningi.
Ukuqinisekisa kwemigomo yokubuyiselwa kwemithetho ngaphakathi kohlelo lomthetho wendabuko.
Ukuhlinzekwa kwamacebo afanele ukuze kwenziwe lula indima nemisebenzi yabaholi bendabuko ekuphathweni kobulungiswa.
Umbiko weKhomishana ebhekene nokuguqulwa komthetho ezinkantolo zendabuko eNingizimu Afrikha nemisebenzi yabaholi bendabuko ekushayweni kwemithetho.
Abaholi bendabuko kumele babeke yonke into obala uma benza imisebenzi yabo ekuphathweni kwemithetho.
Izinkantolo zendabuko zinelungelo zokulalela izindaba ezimayelana namacala emibango asuselwa emthethweni ophathelene namasiko neminye imithetho namacala egazi.
Izinkantolo zendabuko zeleka unswinyo oluphathelene nokuguqulwa kobulungiswa.
Ukukhishwa kwezaziso nezinhlelo zokusebenza nokuqinisekiswa kokusebenza kwezinqumo ezithathwe ezinkantolo zendabuko.
Ukushiywa ngaphandle kwabammeli ekulalelweni kwamacala ezinkantolo zendabuko.
Izinqumo zasezinkantolo zendabuko kumele zibe ngezingujuqu futhi kuvunyelwe ukudluliswa kwamacala ngaphansi kwemigomo ethize.
Ukubuyekezwa kwezinqumo zezinkantolo zendabuko.
Izindlela okumele zenziwe ukuze kususelwe kuzo emacaleni asuka ezinkantolo zendabuko ayiswe ezinkantolo zezimantshi, ngokushintshana.
Indima edlalwa izinkantolo zendabuko ohlelweni lokuthethwa kwamacala egazi.
Abaholi bendabuko nezinkantolo zendabuko kumele ziqhubele phambili izimiso kanye nemigomo ekuSomqulu wamaLungelo abantu.
Isidingo sokuthi umthetho kazwelonke olawulayo uqinisekise ukufanana.
Ukuthuthukiswa komthetho ezinkantolo zendabuko. 40 7.
Ukubaluleka kwesikhungo ekugcineni uxolo nokuxhumana emphakathini wasemaphandleni.
Umphakathi wasemaphandleni udlala indawo ebalulekile nebucayi ekuphathweni kwemithetho. Uyingxenye yefa lamasiko labantu base-Afrikha kanti lokhu kuvunywe nawuMthethosisekelo.
Umthetho ophathelene namasiko wawukhona kusukela esikhathini sasendulo futhi uvunywa nawuhlelo lwezemithetho lwaseNingizimu Afrikha. Iningi labantu abahlala emiphakathini yasemakhaya egunyazwe yimigomo yemithetho ephathelene namasiko nokusingatha uhlelo lwenkantolo yendabuko, usebenzisa lolu hlobo lomthetho. Abantu abangalinganiselwa ezigidini eziyishumi nane bazoba yingxenye yomphakathi wendabuko kuzo zonke izifundazwe zaseNingizimu Afrikha ngaphandle kwaseNtshonalanga Kapa.
Isikhungo sobuholi bendabuko sidlala indima ebalulekile ekwenyuseni izinga lezokuhlalisana komphakathi, uxolo nokuxhumana emphakathini. Kulesi sikhundla sokuphathwa kwemithetho yobulungiswa, abaholi bendabuko baxazulula izimpikiswano ezinkantolo zendabuko (Inkundla). Ukubaluleka kwezinkantolo zendabuko kusukela ephuzwini lokuthi zisondelene kakhulu nemiphakathi kanti futhi zisebenzisa ulimi nezindlela umphakathi oziqonda kangcono ukunezinhlelo ezisetshenziswa ezinkantolo zezimantshi. Umholi wendabuko nabeluleki bakhe bahlala ngokuhlanganyela, balalele ubufakazi babamangali kanye "nabamangalelwa" baxazulule izingqinamba njengokwemithetho yamasiko akulowo mphakathi. Izinkantolo zendabuko azinalo uhlu lwemithetho ezilulandelayo olubhalwe phansi. Ziqondiswa amasiko nemikhuba yakulowo mphakathi ezisebenza kuwo. Ngaleyo ndlela, ubulungiswa benziwa ngendlela elula nesheshayo.
Esikhathini esingemuva kokhetho lwentando yeningi lonyaka we-1994 lezi zigaba ezilandelayo zobuholi zemukelwa.
Leli thebhula elilandelayo likhombisa ukusabalala esifundazweni kwamazinga amathathu obuholi bendabuko kuleli zwe.
Indlu yabaholi bendabuko kuzwelonke yakhiwa ngaphansi komthetho weNdlu yabaHoli beNdabuko kaZwelonke ka 1997 futhi usebenza kuzwelonke, leli thebhula elilandelayo likhombisa isimo esikhona esithinta iziNdlu zezifundazwe nezasekhaya ezifundazweni.
Kulowo nalowo mphakathi ongaphansi komholi wendabuko, umkhandlu wendabuko kumele wakhiwe futhi wamukelwe.
Umbono walolu hlaka lwenqubomgomo ukugcizelela ukubaluleka kwesikhungo sobuholi bendabuko ekuphathweni kwemithetho, esingabala kukho ukuthuthukiswa kwethuba lokufinyelela ebulungisweni nokufaka isandla ekwenzeni ngcono izimpilo zabo bonke abantu.
Inhloso esemqoka yale ncwadi yenqubomgomo ukuvumelanisa uhlelo lwemithetho yezinkantolo zendabuko noMthethosisekelo.
UMthetho wokuphathwa kwabaMnyama, njengensalela yokwakuyisisekelo sokuhlukanisa ngokobuhlanga, wachithwa ngoLwezi kowe-1995. Lokhu kwaveza isidingo sokufaka isimiselo somthetho kazwelonke sokuqhuba ngendlela indima edlalwa ngayo kanye nemisebenzi yabaholi bendabuko ekuphathweni kwemithetho.
Ibhukwana lenqubomgomo liyinhlanganisela yomphumela ovele ocwaningweni lwemibhalo, isifundo sokuqhathanisa ezinye izindawo lapho kumele umthetho usebenze khona, ukufakana imilomo nabaholi bendabuko, leyo Minyango kahulumeni ebhekelele izindaba zendabuko nabanye abanentshisekelo emkhakheni womthetho ophathelene namasiko. UNgqongqoshe kanye nezinye izikhulu bavakasha ngenhloso yokuyofunda ukuze bazibonele ngokwabo indlela okuqhutshwa ngayo eNdiya naseBotswana. Olunye ulwazi lwasuselwa kokwatholakala engqungqutheleni yomhlaba yezikhungo zendabuko, eyayibanjelwe eThekwini kuNhlaba kowezi-2007, kanye nengqungquthela yeziMantshi eyalandela lapho, eyayibanjelwe eMidrand kuMandulo kowezi-2007. Kulezi zingqungquthela, kwaxoxwa ngeqhaza lezi zikhungo ezilibambile ekuphathweni kwemithetho.
Ukhetho lwentando yeningi lowe-1994 lwaholela enqubweni entsha. Le nqubo entsha yaba yisisekelo sokubuyekeza umthetho nezinqubo ezazikhona ngaphambi konyaka we 1994. Le ncwadi yenqubomgomo igxile endimeni edlalwayo kanye nemisebenzi yabaholi bendabuko kulesi sikhathi sentando yeningi, ekuphathweni kwemithetho.
Isikhungo sobuholi bendabuko sithatha enkulu indawo empilweni yobu-Afrikha, ngokomlando, nasengqikithini yombuswazwe waseNingizimu Afrikha. Sibandakanya ukugcinwa kwamasiko, imikhuba, izimiso nemigomo yabantu base-Afrikha, kanti ngaso leso sikhathi simele izigaba zomphakathi zangesikhathi esedlule kanjalo nokubusa. Kodwa-ke ngesikhathi iNingizimu Afrikha yamukela uMthethosisekelo wesikhashana emva kwalokho kwase kuba noMthethosisekelo wezwe ka1996, abantu bakithi bachaza iNingizimu Afrikha njengezwe elizimele, elibuswa ngokwentando yeningi elisekelwe emigomweni eyamukelwe wumuntu wonke, lapha singabala nokubangungqo shishilizi koMthethosisekelo. Lokhu kwaba yinkomba yokuthi itshe selizogaya ngomunye umhlathi.
Emva kokhetho lowe-1994, uhulumeni omusha waqala isigaba sokubumba kabusha izwe laseNingizimu Afrikha. Lokhu kwakufaka nezikhungo zokubusa ezazizovumelana nenqubo entsha yentando yeningi nemigomo yoMthethosisekelo enjengokulingana, nokungacwasani. Esinye salezi zikhungo esobuholi bendabuko. Njengalabo ebabehambe le ndlela ngaphambili kuleli zwekazi lase-Afrikha, sisabhekene nenselelo enkulu yokuchaza indima eyayizodlalwa isikhungo sobuholi bendabuko ohlelweni olusha lokubusa. UMthethosisekelo omusha usibekile isisekelo salokhu kanjalo wabambisana nohulumeni omusha ukuthuthukisa umthetho ozobhekana nalolu daba ngokugcwele.
ukugcizelela ukubaluleka kobuholi bendabuko ekuphathweni kwemithetho nokusungula isibuko sobulungiswa bendabuko esifanele uhlelo olusha loMthethosisekelo.
Ukwakha isisekelo sokumiswa komthetho ogunyaza indima nemisebenzi yabaholi bendabuko ekuphathweni kwemithetho yobulungiswa, ehambelana nohlelo olusha loMthethosisekelo.
Ukungabi khona kwazo zonke izinto ezidingekayo ezinkantolo zendabuko makulungiswe ngendlela yokuthi kugcine kuhambelana nezidingo zoMthethosisekelo omusha.
Esahlukweni esilandelayo (isahluko sesibili), indima eyayidlalwa wubuholi bendabuko ngokomlando inikeziwe. Lesi sahluko sizama ukucacisa futhi sinike nolwazi oluyisisekelo ngendima eyayidlalwa wubuholi bendabuko ekuphathweni komthetho ngaphambi kokuqala ukusebenza koMthethosisekelo. Lesi sahluko siveza nje kancane ngokwakwenzeka ngesikhathi sengcindezelo, isikhathi sobandlululo, nesikhathi sezabelo ezazinozibuse, nesikhathi esasingaphambi kancane kwesikhathi sohlelo loMthethosisekelo omusha.
Isihloko sesithathu: sigxile esifundweni sokuqhathanisa sohlelo lwemithetho yendabuko emazweni akhethiwe ase-Afrikha nakwamanye amazwe aseNyakatho, kanjalo nalezo zinto eziveza uhlelo lwaseNingizimu Afrikha. Isihloko sesine sibheka intuthuko elethwe wuhlelo loMthethosisekelo omusha, bese kuthi isihloko sesihlanu sibheke izinselelo ngobubanzi, ubuholi bendabuko obubhekene nazo ngaphansi koMthethosisekelo omusha. Isihloko sokugcina (isihloko sesithupha) sigxile kwinqubomgomo engafanela uhlelo lwaseNingizimu Afrikha lwemithetho yendabuko bese sinika nohlaka lomthetho obhekiswe ekunikeni amandla uhlaka lwenqubomgomo.
Isihloko sesikhombisa: sinesiphetho esinika isithombe sokukade kudingidwa ohlelweni lokufakana imilomo olwenziwa ukuze kuqhanyukwe nalolu hlaka lwenqubomgomo.
Isikhungo sobuholi bendabuko ngesikhathi sombuso wengcindezelo.
Indima edlalwa yizikhungo zendabuko ekuphathweni kwemithetho isuka endulo. UBennet3 uyachaza ukuthi isikhungo sobuholi bendabuko saqala ezikhathini zasendulo lapho abantu babenezinkolelo ezifanayo, benamakhosi awodwa lapho babesikelwa umhlaba wokuhlala namadlelo. Umholi wayeyinhloko yomphakathi, ngaphansi komholi bese kuba nezigaba ezimbili zomphathi womphakathi kanye nenhloko yomndeni. Umholi wayedlala indawo yokuhola kuzo zonke izinhla zomphakathi, kusukela ekuthuthukisweni kwezindawo zasemaphandleni kuye ekuholeni amabutho eya empini nasekuxazululeni ukungaboni ngaso linye emphakathini. Uhulumeni wendabuko wawehlukile ukunowentando yeningi wamanje. Wawungabhekeli ukwabiwa kwamandla nemisebenzi ephathelene nemithetho yokugweba, ukuphatha nokwenziwa kwemithetho.4 Indima yesikhungo ibalulekile ekuqondeni izinselelo ezibhekene nesikhungo ngaphansi kohlelo lwentando yeningi. Ukwamukelwa kwezinkantolo zabaholi bendabuko, njengoba iningi licabanga, kwakuyinto efanele, njengoba lokhu kwakwenziwa kuncikiswe ezinhlelweni zomthetho ezejwayelekile kulowo mphakathi.
Ukufika kwengcindezelo kwaletha ushintsho oluphelele ekuphathweni kwemithetho ngabaholi bendabuko. Ohulumeni bengcindezelo nowobandlululo bangenelela ezinhlakeni zezinkantolo ngokuqala izinkantolo eziseceleni zabantu abamnyama. Ukwamukelwa kwe "zinkantolo zamakhosi" ngesikhathi sengcindezelo kwakubonakala njengengxenye ebalulekile yokuphatha ngokucindezela ngaphansi kwenqubomgomo yomthetho wesi-5. Inqubomgomo yomthetho ongagunyaziwe, ngaphandle kokuthi yayiyisidingo esibalulekile sokuphatha ukuze kuphumelele ukuhlola ukusebenza kwayo ngabengcindezelo, yayisuselwe ephuzwini lokuthi kwakunokushayisana kwamasiko phakathi kwabacindezeli nomphakathi wabomdabu. Lokho okwakudinga ukuthi izindaba zabomdabu ziphathwe ngokwahlukana nalezo zezikhungo nezinhlaka ezazibekelwe abaMhlophe.
Ngokuka Olivier, ngasekupheleni kokucindezelwa kwaboMdabu ngamaNgisi (phakathi kuka 1957 no 1967), imithetho yayisisebenza yomibili ngokulingana. Lolu hlelo lwezinhlaka ezimbili zazihlanganisa imithetho yokufika (owaseNtshonalanga) kanye nomthetho omayelana nendabuko.
Nakuba abomdabu babesazisebenzisa lezi zinkantolo ngalesi sikhathi, kwakungakhululekisi ukusebenza kwazo. Lezi zinkantolo, njengazo zonke izingxenye zemiphakathi yabomdabu, zazenganyelwe abesilisa. Ukucwasa ngokobulili ekwakhiweni kwalezi zinkantolo kwakungundabamlonyeni. Kweminye imiphakathi abesifazane babengavunyelwe ukwengamela noma ukubamba iqhaza ekuqhubekeni kwezinto "ezinkantolo zamakhosi", ngaphandle kokuba ababeleseli bezikweletu, noma uma besizwa amadoda. 8 "Izinkantolo zamakhosi" zazisathathwa njengeziwusizo futhi zithandeka ngokuthi zazikwazi ukushesha ukuqhamuka nezixazululo, njengoba futhi kwakufikeka kalula kuzona, zazingabizi (zivamise ukuba mahhala) futhi kuwuhlobo lwenkantolo eqondile.
Isikhungo sobuholi bendabuko ngesikhathi sombuso wobandlululo.
Ngenxa yokuhlunyeleliswa komthetho wokuphathwa kwabomdabu, "amakhosi" aba abantu abasebenzela uhulumeni, esebenzisa amandla awo ephethe izinkantolo, esengasekho ngaphansi kwemvume yokusebenza ayinikwe abantu kodwa esesebenza ngokwezimiso zikahulumeni wangaleso sikhathi. Ngaphansi kohlelo lwengcindezelo nohulumeni wobandlululo owalandela, "izinkantolo zamakhosi" zazisetshenziswa wuhulumeni ukufeza izinhloso zakhe ngokusebenzisa amandla akhe ngokusebenzisa isikhundla, indima kanye nomsebenzi wa"makhosi" nezi"nkantolo zamakhosi" zazisetshenziselwa ukuzuza kukahulumeni.
Ngalesi sikhathi umkhuba wokwalusa okwakwenzeka ekubuseni kwabaholi bendabuko umkhandlu kwakuyiwona owawunika izeluleko nokwathi kamuva "amakhosi" afakwa ngaphansi kukasigaxamabhande omkhulu, emva kwalokho aba ngaphansi kukaMongameli wezwe owayenesikhundla sobuNdunankulu esikhathini sengcindezelo nesobandlululo. Ukuze kugcineke ukuphatha, kunohlelo lwakhiwa olwalunika igunya inkantolo kaKhomishani (okwakubusa kuyo abamhlophe) eyayisebenza njengenkantolo yokwedlulisela amacala anqunywe "amakhosi".
Umphumela wokufaka izinkantolo zabaholi bendabuko ngaphansi kohlelo lwemithetho yezwe kwakuyisimo esinezinhla ezimbili zomthetho ezisebenza kanyekanye, izinkantolo ezaziphethwe ngokwaseNtshonalanga eziphakamisa ukugcinwa "komthetho wezwe" kube kukhona nalezo zinkantolo ezazingenamibhedesho, "izinkantolo zamakhosi" nezinkantolo zikaKhomishani ezazibhekele ukugcinwa kwemithetho ephathelene namasiko. Lokhu kuba "mbaxambili" komthetho kwabeka "izinkantolo zamakhosi" esikhundleni esingaphansi kwalezo ezazibhekelele umthetho waseNtshonalanga, nakuba babethi bamele ukulingana. Kodwa-ke, abantu abaningi babenokucabanga ukuthi "izinkantolo zamakhosi" zingaphansi ngokwezinga.
Izinkantolo zikaKhomishani zaqedwa ngonyaka we-1986 ngaphansi komthetho wenkantolo eziyisipesheli zabantu abantu abamnyama ka 1986 (Umthetho 34 ka 1986), kanti "izinkantolo zamakhosi nezinduna" zagcinwa. Lokhu kwalandela iziphakamiso zeKhomishani kaHoexter ngonyaka we-1983.
Ukwakhiwa kwezabelo nezindawo ezinozibuse kwaletha ushintsho ohlelweni lwezinkantolo zendabuko. Izabelo nezindawo ezazinozibuse zazinikwe amandla okuziphathela zona izinkantolo zazo. Lokhu kwaholela ezabelweni ziba nezinhlelo ezehlukene "zezinkantolo zamakhosi" kuye ngokuthi amasiko nemikhuba yakuleyo ndawo kusebenza kanjani.
Ezindaweni ezazaziwa ngokuthi yiTranskei neKwaZulu "izinkantolo zamakhosi" zazinamandla acishe afane nawezinkantolo zeziMantshi. Ukwedluliselwa kwamacala endaweni eyayaziwa ngokuthi yiTranskei esuswa kubaholi bendabuko kwakuyiswa kubaholi beziyingi lapho amakhosi nezindlovukazi babemelwe khona.
Endaweni eyayaziwa ngeBophuthatswana, ngokwenkambiso yomthetho wezinkantolo zendabuko zaseBophuthatswana ka1979 (Umthetho 29 ka 1979), igunya lokulalela amacala egazi nawombango lanikezelwa ezinhlakeni (amakhosi ezigodi) hhayi kumholi wendabuko ngamunye. Ukwedluliselwa kwamacala esuswa kulezi zinhlaka zendabuko kwakuya enkantolo eyisipesheli kuleso naleso sikhungo sikamantshi namalungu amabili ongeziwe (ongoti basezizweni ezakhele leso siyingi).
Endaweni eyayaziwa ngeCiskei, "amakhosi" nezinduna babenelungelo lokulalela amacala egazi nawemibango aphathelene nemithetho yendabuko ngokwezinga lezikhundla zabo zokuba amakhosi endabuko.
Ezindaweni ezazaziwa ngeGazankulu, Lebowa neQwaqwa, lesi sikhathi saqinisekisa ukushaywa komthetho owawukhuluma ngokuphathwa kwaBantu abamnyama. Ngokwalo mthetho, uNgqongqoshe wanika amandla okulalela amacala egazi nawemibango "emakhosini" nasezinduneni.
Endaweni eyayaziwa ngeVenda, isigaba 24 nesigaba sika 25 sokumenyezelwa kokuphatha kwabaholi bendabuko baseVenda (isimemezelo sika 29 sonyaka ka 1991), sahlinzeka ukuqinisekisa kokulalela amacala egazi nawemibango phezu "kwamakhosi" nezinduna nguSihlalo womkhandlu wobumbano lukazwelonke.
Izinkantolo zendabuko ziqhubekile nokuba khona nokusebenza ikakhulukazi ngaphansi komthetho omdala owawuhlinzekwe wumthetho wokuphathwa kwabomdabu neminye imithetho yezifundazwe. UMthethosisekelo uvumela ukuqhubeka nokusebenza kwalezi zinkantolo, lokhu kuncike kuMthethosisekelo nasekushintsheni komthetho ngabantu abakulungele. Umthetho wokuphathwa kwabomdabu wachitshiyelwa kwezinye izindawana ukususa izindawana ezazingavumelani nezimiso zoMthethosisekelo njengokushaya noma ukushaywa. Ukushaywa kwavela njengento ephambene nelungelo lokuhlonishwa kwesithunzi sobuntu njengokusho kukaSomqulu wamaLungelo. Ilungelo lokuboshwa yizikhulu zeziyingi endaweni eyayaziwa ngeTranskei latholwa lingelingalungile.
Izwe laseBotswana linohlelo olumbaxambili. Izinkantolo zendabuko zisebenza ngokulingana nezinkantolo zezimantshi. Lezi zinkantolo zakhiwa ngokohlelo lukaNgqongqoshe woHulumeni wezaseKhaya ngaphansi komthetho wezinkantolo zendabuko ka1974. Izinkantolo zihlukaniseke izigaba ezintathu: iKhomishani yezinkantolo zendabuko, inkantolo yokwedlulisela amacala, kanye nezinkantolo zomthetho ophathelene namasiko.
Emazingeni aphansi alolu hlelo lokuxazulula izinkinga kukhona umndeni, oba nendoda, unkosikazi nezingane. Abantu abathintekayo kulokho kushayisana ngemibono bavamise ukuxazulula izinkinga zabo zomndeni ngaphakathi emndenini. Uma lokhu kungasebenzi, bangalethwa phambi kwengqoqo, eba nabantu abasondele bomndeni abahlala enxulumeni elilodwa. Elinye izinga kuba yingqoqo enabantu abahlala esigodini esisodwa. Uma imindeni engaphezu kowodwa ihlala ndawonye endaweni ephethwe ngohlelo olubonakalayo lokhu kubizwa ngokuthi yiwadi. Amawadi angaphansi kwenduna esikhundla sayo sitholakala ngokuzalana. Ezizweni ezinkulu njengoBangwaketse noBamangwato, izinduna zihlukaniswa ngamazinga (kusukela ku A kuya ku G kulesi sizwe sokuqala bese sisukele ku A siye ku K kulesi sesibili). Kwezinye izizwe ezinjengaBakwena, aBatawana namaBamalete, kukhona izinduna namasekela amakhosi. Esizweni saBakwena, la masekela amakhosi abekwa emazingeni asukela ku A aye ku C. Yileso naleso sikhulu somthetho sinamalungelo omthetho okulalela amacala, okwenza bakwazi ukuxazulula ukungezwani. Izinkantolo zezinduna zibizwa ngokuthi izinkantolo zokuxolelana , okungenzeka ukuthi umthetho we-12 wezinkantolo zemithetho yesintu waba nomthelela ekuqalweni kwalolu hlelo.
Izinkantolo zendabuko, ziholwa ngomongameli abakhethwa nguNgqongqoshe woMnyango woHulumeni bezaseKhaya zisebenza ezikhungweni ezinkulu ezisemadolobheni (Gaborone, Francistown, Lobatse, Selebi-Pikwe, Jwaneng, Ghanzi naseKasane). Lezi zinkantolo zisebenza ngamacala amancane afaka imibango yemihlaba, imishado nezimpahla. Amacala ezifikanamthwalo angalalelwa kulezi zinkantolo. Ukuthola abammeli akuvumelekile ezinkantolo zemithetho yendabuko kanti futhi ayikho imithetho elawula ukwethulwa kobufakazi. Amajaji asezinkantolo zamakhosi akhethwa yinkosi noma umphakathi, anquma izigwebo, ezingedluliselwa enkantolo yamacala emibango. Ikhwalithi yesinqumo esithathwa kulolu hlobo lwenkantolo luyehluka kulowo nalowo mphakathi. Kwezinye izikhathi amajaji akulezi zinkantolo akhipha izigwebo ezinjengokushaywa kwabantu esidlangaleni.
Kunezinkantolo ezimthethweni ezasungulwa nguNgqongqoshe woMnyango woHulumeni baseKhaya njengoba kuhlonza umthetho wezinkantolo. Lo mthetho uyibeka ngokusobala ukuthi imingcele yezindawo lezi zinkantolo ezinamandla kuzo. Lo mthetho ubuye uhlonze ukusebenza kwenkantolo, izinqumo okumele kubukelwe kuzo ngamalungu azo namandla nemisebenzi alowo nalowo muntu oqashelwe ukusiza ekuthatheni izinqumo.
IMalawi, isanda kwenza uhlelo oluthi alufane lokubuyekeza izinhla zezinkantolo zayo, yabuye yazama nezindlela zokufaka ukuhlanganisa imithetho emayelana nokuphathwa kwemithetho. Leli lizwe lenze izithangami zemithetho ephathelene nezendabuko enamalungu angafika ema-24 000, emphakathini. Lezi zithangami zemithetho ephathelene nobulungiswa, ezisebenza ngaphansi kwezizinda zezinkantolo ezingama-217 ziphethwe yizimantshi, zilalela amacala angaphakathi kwama-80 nama90% okungezwani.
Uhlobo lokungezwani oluvamise ukulethwa phambi kwenkantolo yendabuko kujwayele ukuthi kube yilawo amayelana nemindeni, imibango yemihlaba nezimpahla.
Izithangami zemithetho yendabuko zibhekelela.
Nakuba uhlelo lwemithetho yase-India luhlelwe kahle futhi lusebenza ngendlela, izinkantolo zibhekene nezinkinga ezine ezisemqoka; inani lezinkantolo namajaji kuwo wonke amazinga akwanele, kube nokwenyuka emacaleni okumele alalelwe kule minyaka ngenxa yezenzo ezinokungethembeki ezenziwa yilabo abakuhulumeni, imali edleka ngokushushisa amacala ezinkantolo zezimantshi iphezulu ngenxa yezimali ezikhokhelwa abammeli nezimali ezongezwa ngaphezulu, nokulibaziseka kokuthethwa kwamacala ngenxa yokuthi ahlala ehlehla nokugcina kwenze izinkantolo zasalela emuva ngenani lamacala athethwayo.
Abahlwempu bakuthola kunzima ukushushisa icala ngenxa yokubiza kwezinto. Amajaji asezinkantolo eziphakeme alokhu egcizelela ukuthi abantu abahlwempu kumele bathole ukummelwa mahhala. Okunye okungenziwa, ukuthi kusetshenziswe izinkantolo zabantu, lapho kwenziwa khona ubulungiswa ngaphandle kokulandela ubuchule bomthetho.
Uhlelo lwezinkantolo zabantu lwaqalwa eGujarat ngoNdasa kowe-1982 kanti manje selusabalale kulo lonke izwe. Ukushintsha kwalolu hlelo kwakuyingxenye yobuciko bokuphungula imithwalo yamacala alindele ukulalelwa ezinkantolo. Lezi zinkantolo zakhiwa ukuze zibhekane namacala asalinde ukuthethwa futhi zihlinzeke ukukhululeka kulabo ababasela izikweletu.
Iphalamende lase-India lamisa umthetho wokuphatha imithetho obizwa nge-Legal Services Authorities, ka1987, enye yezinhloso zalo mthetho kwakuwukuhlela izinkantolo zabantu (Lok Adalat) ukuze kuqinisekiswe ukuthi ukusebenza kohlelo lomthetho oluphakamisa ubulungiswa obakhelwe phezu kwamathuba alinganayo kuwonke wonke. Lo mthetho unikeza amandla ekuxazululweni kokungaboni ngaso linye ngokuhlangabezana nokukhokhelana kwabantu enkantolo yabantu. Lo mbono usukela ohlelweni olubizwa nge-Panchayats, unezimpande emlandweni nasemasikweni ase-India.
Abaqoqi bezikweletu bathola inzuzo eningi ezinkantolo zabantu (Lok Adalat). Akukhokhwa mali noma ngabe icala bese liqalile sekudingeka ukuthi kukhokhwe imali iyabuyiswa uma kufinyelelwe esivumelwaneni ezingeni "lapho kungadingeki kukhokhwe khona". Ayikho indlela ephoqelela ukuthi imithetho isetshenziswe ngendlela ethile, noMthetho woBufakazi ngesikhathi kusabhekwa amaphuzu abalulekile ecaleni. Abathintekayo odabeni, noma bemelwe abammeli basemajajini, kodwa basangaya enkantolo yabantu, bafike bachaze isimo sabo nokuyinto engenzeki ezinkantolo zezimantshi. Izinkinga zingalethwa ngqo phambi kwenkantolo yabantu esikhundleni sokuthi kuqalwe kuyiwe ezinkantolo zezimantshi. Isinqumo sasenkantolo yabantu siyabopha kwabathintekayo kanjalo nokuthi ziyakwazi ukushaya umthetho ngezinhlelo ezifanele zomthetho.
Akuvunyelwe ukudlulisa amacala athethwe ezinkantolo zabantu (Lok Adalat), kanti ezinkantolo zezimantshi kuhlezi kunethuba lokudlulisela amacala ayiswe ezithangamini eziphezulu ukuze kubuyekezwe isinqumo esithathwe ecaleni, okuholela ekuphuzeni ukuthola isisombululo sokungaboni ngaso linye.
Nakuba kwaziswa ubukhosi, izinkantolo zendabuko zaphela emva kokuba izwe lithole uzimele geqe. Isikhungo asinawo amandla okushaya, ukuphatha noma ukukhipha izigwebo ngokomthetho. Nakuba kunjalo, inkosi isenamandla amakhulu, isahlonishwa abantu bomphakathi, isakwazi ukuqondisa izigwegwe. Amakhosi nemikhandlu yendabuko anwebe amandla awo aba ngaphezu kokubheka izindaba zobukhosi, ezomndeni, ezezimpahla, izehlukaniso, nokuthi ubani ozothatha izingane emva kwesehlukaniso nemibango yomhlaba. Banquma ikakhulu amacala abizwa ngokuthi awangasese nawemibango ukunalawo egazi. Izinto ezibalulekile ngalolu hlelo lwemithetho yendabuko ukuthi luyinto esemqoka kakhulu ezweni laseGhana, nemithetho ephathelene namasiko iyaqiniswa esifundeni nasezinkantolo, lokho kuncike ohlotsheni lwento edala ukungezwani.
Ijaji elikhulu lasezweni laseGhana, uJaji George Kingsley Acquahwakhumbuza ababemlalele ukuthi "amakhosi yibona bagadi bezwe, nokuthi axazulula izinkinga eziningi zemibango yezwe. Ngakho-ke amakhosi ahlala 'ethandeka ngokwemisebenzi yawo' ezakhamuzini eziningi, ikakhulukazi ezindaweni zasemakhaya. Babuye baxazulule izinkinga eziningi zemibango yemindeni ezindaweni zabo. Ukungabi namithetho emileyo kulezi zinkantolo kwenza ukuthi zithandeke futhi zisebenziseke kalula nabantu bazibuke njengezabo, hhayi njengento abaxhilwa ngayo."
Abaholi bendabuko basawagcinile amandla abo okuthetha amacala abaqhubeka nokuwasebenzisa nakuba kwaqedwa izinkantolo zendabuko ngeminyaka yokuqala wenkululeko.
Nakuba uMthethosisekelo ungazigunyazi izinkantolo zomdabu, abaholi bendabuko nemikhandlu yendabuko sebezandisile izindawo lapho bebusa khona badlula nezinto eziphathelene nemindeni nemibango yezimpahla, lapha singabala nezehlukaniso, ukuthi ubani ozothola ukuhlala nezingane nezemihlaba. UMnyango wezobulungiswa noMnyango woMmeli-Jikelele bakhombisa ukuthi lolu hlelo kumele luhambe kanjani ekubuyiseni uhlelo lwezinkantolo zendabuko olwakhiwa ngaphansi komthetho owashaywa ngo1883 owaziwa ngele-Native Jurisdiction Ordinance. Ukuqeqeshwa kwiADR nakwezinye izinto ezithinta umthetho sekukhuphukile nohlaka lomthetho kuzokwakhiwa ukusimamisa lolu hlelo olubalulekile. Ukubona leli phuzu elimqoka kangaka lamandla okubusa endaweni ethize, izikhungo ezingazodwa njengeBhange loMhlaba zinike umdlandla ekuhlinzekweni koqeqesho lomthetho emakhosini endabuko. Lokhu kusize kakhulu eGhana.
Embhalweni othi Information Bulletin oshicilelwe nguhulumeni waseNingizimu Australia, uJohn Tomaino wabhala ukuthi izinkantolo zemisinsi yokuzimilela eNingizimu Australia, ezakhiwa njengohlelo lokuhlola ngonyaka ka1999, zathuthuka ngenxa yokuthi kwakungekho ukwethemba izinkantolo zezimantshi. Abantu bakuleyo ndawo babona ukuthi, njengabaxazululi, babeneqhaza elincane ababelibambile ekushayweni kwemithetho nasekuthathweni kwezinqumo. Babebona lezi zinkantolo zibandlulula ngokwamasiko, futhi zingawamukeli umphakathi nemindeni. Uyakubeka nokuthi ezinye izinto ezisunguliwe ukuze imiphakathi yakuleyo ndawo izizwe ikhululekile ingenakwesaba. Bonke ababambe iqhaza, lapha sibala nezimantshi, bahlala ezingeni elilodwa nemiphakathi ukuze bakwazi ukugcina amaxhama okuxhumana evulekile. Imantshi ihlala nelungu lomphakathi elingumsinsi wokuzimilela kuleyo ndawo futhi elinolwazi ngamasiko nelingeluleka inkantolo kwezinye izinto ezithinta amasiko. Ukusebenzisa ulwazi olutholakala singakakhishwa isigwebo, lapha sibala nemibiko ngezicelo zebheyili, ukusiza kuthathwe isinqumo esiyiso. Uhulumeni nezinhlangano ezizimele unika usizo nenduduzo kumakhasimende akhe, nokuvula amathuba okuhlumelelisa izimilo. Izimantshi ezilalela amacala enkantolo aba nokuzwana nemisinsi yokuzimilela kulowo mphakathi, okusiza ukuletha ulwazi ngezindaba ezenzeka kulowo mphakathi okuholela ekukhishweni kwezigwebo eziyizo.
Ukusebenza kwezinkantolo zemisinsi yokuzimilela, kuveza umbono ngokufanele izinkantolo zemiphakathi zaseNingizimu Afrikha zibe yikho, ukufana kwazo nezinkantolo zendabuko kugxile ekutheni zombili izinkantolo zifukamele amasiko, ukuthi abantu abazethamelayo babamba iqhaza futhi bahlale bevuselela imithetho.
Ukuvuselela imithetho kuhlinzeka ngesimo esisha sokususa ingcindezelo kubantu bakulowo mphakathi. Bafuna ukusuka ezimweni zobulungiswa ezingezwakali kahle, ezibibiyelwe nezenziwa yonke indawo neziwusiko lwaseYurophu oluchaza ubulingiswa ngendlela abanolwazi ngayo, imikhuba nemigomo yabo. Lolu hlobo lwemithetho lumayelana nokufunda 'ngokufanele sibe yikho' kanye 'nokufunda kabusha okubheke kithi ngokosiko' lokhu kubukeka njengokwelapha ngoba izinxushunxushu nobugebengu kubukeka kuyizifo zomoya, zomphefumulo, zomzimba nomqondo kubantu abaphila kulowo mphakathi okumele zelashwe ngendlela yesintu. Ingxenye yalolu hlelo ifaka ukubuyisana kommangalelwa nonembeza wakhe nokunikwa iziyalo yizibonda zendawo noma amanye amalungu omphakathi. Lokhu kunika amandla futhi kusize lowo muntu athole ubulungiswa emphakathini.
Ukuze kubonakale kahle ukuvuselelwa komthetho eCanada kwaqalwa iprojekthi yoMkhandlu womphakathi, eyayinezinhloso yokubuyisela emuva ukulethwa konswinyo olwalungafanele ezimpilweni zalabo ababevele bengabhekelelwe wumthetho, ukuvimbela imithelela esindayo nefundisa ngobugebengu obukhulu basetilongweni, lokhu kunika izindlela eziningi ezehlukile ezingasiza kulabo abathatha izinqumo ukuze bakhethe kuzo, zihlinzeke imithetho eyanelisayo kwabahlukumezekile nasemiphakathini ukuze kubhekwane nezinto ezithinta umphakathi, ezomnotho nezangasese okuhlobene namacala angaba nezigwebo zokukhokhwa kwemali.
Okwenzeka eNingizimu Australia naseCanada kungena shi ezinkantolo zendabuko kubuye kugcizelele ukuvuselelwa kwemithetho okufanele zimele lo mthetho.
Kuyacaca ukuthi lokhu kuhluza okungenhla kuyizibonelo zokuxazululwa kokungezwani emiphakathi yendabuko yaseAfrikha, Asia, Australia naseCanada. Kodwa-ke, umbuzo oqubuka ngokushesha ukuthi kungabe lezi zibonelo zifanele izinkantolo zendabuko?
Isibonelo saseBotswana sidala ukugibelana phakathi kwezinkantolo zezimantshi nalezo zendabuko.
Isibonelo sase-India sivumela labo abaqondene nalokhu ukuthi bamelwe ngabammeli basemajajini, lokhu enye indlela yokuxazulula ukungezwani.
E-Australia naseCanada izimantshi nalabo abangebona abaholi bendabuko bahlala balalele amacala ezinkantolo zendabuko.
Ukwamukelwa kwezinkantolo zendabukongaphansi koMthethosisekelo omusha.
UMthethosisekelo uyasazisa isikhungo, ngezinga nendima edlalwa wubuholi bendabuko njengoba kusho umthetho ophathelene namasiko, kodwa usengaphansi futhi kumele uvumelane noMthethosisekelo. Wazisa futhi wamukele ukuthi kumele kuhlonishwe amandla nokuphatha omthetho ophathelene namasiko, ube ungaphansi kwemithetho ebekiwe.
Ngesikhathi kukhishwa izitifiketi , ukusikazwa kokuthi uMthethosisekelo osebenzayo wawehluleka ukusungula izinkantolo zendabuko (njengoba kubiza umgomo woMthethosisekelo XIII) waphikiswa. Ngaphansi koMthethosisekelo osebenzayo izinkantolo ezisebenza ngaphansi komthetho ophathelene namasiko zichazwa njenga 'noma iyiphi inkantolo eyakhiwe noma eyaziswa wumthetho njengoba kuhlonza iPhalamende.' Kodwa-ke, ngenxa yokuthi ababusa ngendlela yendabuko babuye babe abashayi bemithetho, kushiwo ukuthi njengamajaji, abakwazi ukungathathi hlangothi njengoba kufunwa yiFCs 156 . KuBangindawo nabanye ebhekene Ikhanda leNyanda Regional Authority nabanye 1998 SA 262 (Tk), abamangali basebenzisa le nkulumo ukuphikisana nenkantolo yesifunda yaseTranskei. Inkantolo enkulu yakuchitha lokhu kuphikisa ngesizathu sokuthi ukuhlolwa komthetho wokuhlalisana ngokuzimela nokungathathi hlangothi yayisetshenziswa. E-Afrikha, nakuba ungacacile kahle umehluko phakathi kokwakhiwa kwemithetho nokusetshenziswa kwayo kodwa akukho muntu oke akhononde ngendlela abaholi bendabuko abasebenzisa ngayo amandla abanawo ekushayweni kwemithetho.
nesesi 1017 - 18 inkantolo yagcizelela ukuthi abaholi bendabuko abanaso isiqiniseko sokuthi umsebenzi wabo uzohlala ukhona njengamajaji nokusekelwa yisigaba se-177 soMthethosisekelo. Icala likaMhlekwa alihambanga ngaphezu kwelikaBangindawo, nelaligxile ekuphathweni kwamacala emibango. NgokukaBennet, lo mphumela uyiwo emacaleni emibango, ukuthi uyahambisana yini noMthethosisekelo kumele kukalwe ngokuqhathaniswa nokutholakala kosizo lomthetho. Ukuphuca abaholi bendabuko amandla kuyobe kungukuncisha umphakathi wasemaphandleni izinkantolo eziseduze lapho ukwazi ukuxazulula izinkinga zawo kalula khona. Icala likaMhlekwa liyaqinisekisa umbono we South African Law Reform Commission ngezinkantolo zendabuko nemisebenzi yokwahlulela kwabaholi bendabuko labo abanamacala nokuyilona daba olusezithebeni lapha uma sithinta udaba lwamandla ezinkantolo zendabuko okuthetha namacala egazi. Ikhomishani iyakwala ukuthi ukungathathi hlangothi nokuzimela akubalulekile ngaphezu kokukhululeka ekushayelweni umthetho. Le nkinga ivelela kakhulu emacaleni egazi, lapho labo abathetha amacala bengabavamile ukungathathi hlangothi, uma ngesikhathi esisodwa bengu "mmangali", "umshushisi" and "nejaji".
Ngokwenhlolombono kaBarbara Oomenendaweni kaSekhukhune, amalungu omphakathi kuleyo ndawo akhetha izinkantolo zendabuko ukunalezo eziphethwe yizimantshi. Amaphesenti angama-65 abantu abaphendulile ezindaweni ezisemakhaya bathanda "izinkantolo zamakhosi" futhi basekela uhlelo lokuba izinkinga zabo zokungezwani zixazululwe ezinkantolo zendabuko. Kuyakhombisa ukuthi abantu basemaphandleni bazizwa bephephile ngendlela amacala abo aphathwa ngayo, ngoba ayalalelwa nezinqumo ziphume ngokushesha. Enye into eyenza abantu abaningi bathande izinkantolo zendabuko ukuthi bakwazi ukusebenzisa ulimi lwabo, nokuyinto imiphakathi ephila isintu eyithanda kakhulu.
Ezinye izinkinga ezivamise ezixazululwa ezinkantolo zendabuko wubusela, ukushaya abantu, ukulimaza impahla, ezemihlaba, ukuhlukunyezwa ngokushaywa abomndeni, ubuthakathi, eziphathelene nemishado kanye nokucokofulwa, nakuba amacala amaningi efaka imibango ngenxa yomonakalo odalwa yizilwane ezifuyiwe ezidla ukudla kwabantu, kodwa kukhona nokukhulelisa inkosikazi yomuntu, ukukhulelisa intombazane esencane nemibango ephathelene nokukhokhwa kwamalobolo.
Endaweni kaSikhukhune, enye yezimantshi yacacisa ukuthi abanawo umsebenzi omningi ngoba abantu abaningi baxazulula izinkinga zabo emakhaya. Washo nokuthi uvamise ukuba necala elilodwa ngesonto nokuvamise ukuthi kube elobusela, njengabo bonke ozakwabo ubona ukuthi amacala okumele alalelwe ngaphansi komthetho wendabuko yilawo ambandakanya imibango yemihlaba, izimpi emndenini nokucokofulana.
Ngaphambi kokufika koMthethosisekelo omusha kwabonakala ukuthi umthetho owawukhona ngesikhathi sokhetho lomhla ka 27 kuMbasal 1994 emva kwesikhathi.
aImithetho eyayikhona ekuqaleni kwale mithethosisekelo yayizoqhubeka nokusebenza kulezo zindawo eyayisebenza kuyo ngaphambi kokuthi le mithethosisekelo iqale ukusebenza.
b Uma kunesidingo, ukuphathwa kwemithetho eyayikhona kwakuzonikezelwa kwabafanele ezigabeni ezifanele zikahulumeni, njengoba kusho le mithethosisekelo yomibili. Isizathu salokhu sisuka ekutheni yomibili imithethosisekelo yayihlinzeke ukuthi amandla okwakha imithetho abe sezigabeni ezehlukene zikahulumeni. Amandla namalungelo okwenza imithetho kuzwelonke nasezifundazweni achazwe ngokucacile. Lo mbono awuchazwanga kahle ngesikhathi sokwenza uMthethosisekelo esingaphambi kuka 1994. Ngaphezu kwalokho, izabelo zazinemithetho yazo , eyaqhubeka nokusebenza nasemva kuka 27 kuMbasa 1994 nokwafanela ukuba iphathwe emazingeni afanele kahulumeni, hhayi kuphela lapho yayikade isebenza khona phambilini.
c Zonke izinkantolo, lapha sibala nezinkantolo zabaholi bendabuko, ezazikhona ngesikhathi kuqala ukusebenza koMthethosisekelo omusha, zazizoqhubeka nokusebenza ngokwemithetho ezilawulayo, nakuba eminye yayisangashintshwa kumbe icishwe.
Nakuba zaziqhubeka nokubakhona ngaphansi kombuso wentando yeningi izinkantolo zendabuko ziyaqhubeka nokuthola izinselelo ekusebenzeni koMthethosisekelo nendlela ezisebenza ngayo. Izinsolo zokusetshenziswa ngokungendlela kwamandla okulalela amacala ngabaholi bendabuko, yilabo abakholelwa ekutheni amadoda kumele kube yiwo aphetheyo nokuqhubeka kokukhishwa inyumbazana kwabesifazane ezinkantolo zendabuko nokubophela abesifazane amanqina enyathi enqubweni yasezinkantolo. Izinselelo ezisuka ekungabonini ngaso linye ngoba kunokugibelana kwezinto ezithinta uMthethosisekelo nezinkantolo zezimantshi, ukuphazamiseka kokuqhubeka kwezinto nokungabibikho kohlelo oluqhubekayo nesiqinisekiso sokuthi imithetho ilandelwa ngendlela yokuthatha izinqumo ezinkantolo zendabuko zicacisiwe kulesi sigaba esilandelayo.
Ukuqala ukusebenza koMthethosisekelo kwaqeda ukuthi iPhalamende libe umakhonya kuzo zonke izinto.
UMthethosisekelo ungumakhonya nokusebenza komthetho.
Ngaphezu kwalokhu, uMthethosisekelo ungumthetho oyishaya yonke kwiRipublikhi noma ngabe yimuphi umthetho ongahambelani nalokhu awuyiwo.
USomqulu waMalungelo abantu uyisizinda sentando yeningi eNingizimu Afrikha. Uveza amalungelo awo wonke umuntu ngokucacile ubuye uqinisekise imigomo yentando yeningi okuyisithunzi sabantu, ukulingana nenkululeko, uhlinzeke ukuthi uhulumeni ahloniphe , avikele, athuthukise abuye agcwalise amalungelo abekwe kuSomqulu waMalungelo abantu.
Inselelo enkulu ebhekene nesikhungo sabaholi bendabuko ukuqondisa imicimbi esukela emasikweni nasemikhubeni lokhu kuhambelane nemigomo yoMthethosisekelo, njengokulingana nokucoboshiswa kokucwaswa ngokungenasidingo okufaka ubuhlanga, ubulili nobudala. Isibonelo, okwakuhlinzekwe umthetho nokuPhathwa kwaBantu abamnyama, ofuna ukuthi abaholi bendabuko balalele amacala emibango ambandakanya abantu abamnyama, namacala egazi uma ummangalelwa engowomdabu, lokhu kungukucwasa ngokobuhlanga. Indima nomsebenzi wobuholi bendabuko ekuphathweni kwemithetho kumele lubhekwe luqhathaniswe nalokhu okubikwe ngenhla.
Okunye okubalulekile ngezindawo izinkantolo zendabuko ezikwazi ukushaya imithetho kuzo wudaba lokujezisa ngokushaya. Izinkantolo zendabuko zisaqhubeka nokusebenzisa lesi sijeziso ngokwehluka, kusuka ekushayeni imivimbo embalwa kuya ekudindeni ngenduku.
UMthethosisekelo ufuna ukuthi abaphathi bomthetho abaqokwe noma kuyiphi inkantolo ukuthi babe ngabesilisa nabesifazane abaqeqeshiwe nabakulungele ukusebenza. Ukunikwa umsebenzi, ukukhushulelwa esikhundleni, ukushintshwa endaweni osebenzela kuyo, ukuxoshwa emsebenzini kwabantu abasebenza ngomthetho kumele kwenziwe ngokungachemi nokungakhethi bala. Ngaphambi kokuba abasebenza ngomthetho baqale imisebenzi yabo kumele bafungiswe ngendlela ebekwe wuMthethosisekelo, ukuthi bazowuhlonipha futhi bawuvikele uMthethosisekelo.
Nakuba abaholi bendabuko benikwe imisebenzi yokwenza umsebenzi wokugcina imithetho ngaphansi komthetho wokuphatha abantu abamnyama, lokho akusho ukuthi sebengabasebenzi bokushaya imithetho njengoba kuhlonza uMthethosisekelo. Abasebenzi bomthetho (izimantshi namajaji) abaqashwe ngaphansi komthethosiseklo kanye nomthetho olawula izimantshi. Abaholi bendabuko abaqashelwe ukushaya imithetho, kodwa baqashelwe ukuhlala ezihlalweni zobukhosi. Ngakho-ke okudinga babe nakho, ukuthi babe abantu abakulungele ukusebenza, kanti ukukhushulelwa ezikhundleni nokuxoshwa kwabashayi bomthetho akubathinti abaholi bendabuko.
UMthethosisekelo ka1993 wahlinzeka ukuthi kukhishwe umyalelo wokuphathwa komthetho wezifundazwe, uma lowo mthetho uwela ngaphansi kwendawo echazwe esigabeni sesi-6 eMthethosisekelweni ka1993, "abasezikhundleni ngokwendabuko" kanye "imithetho yemisinsi yokuzimilela nemithetho ephathelene namasiko" yayibaliwe kulezi zindawo ezichaziwe. Iningi lemithetho ephathelene nokuphathwa kwemithetho zazinikezelwe ezifundazweni.
Ukuze kube nohla olulodwa lwemithetho esebenzayo kuzwelonke (hhayi imithetho yeNingizimu Afrikha endala nezabelo esezaphela ebhekelene nezinkinga ezifanayo ezindaweni ezehlukene ezweni), ngemva nje kuka 1994 iMinyango eminingi kahulumeni yakhulisa imithetho yokufanisa imitheshwana yasezabelweni neyaseNingizimu Afrikha. Ukufaniswa kwale mitheshwana kwacisha leyo eyayisebenza ezabelweni, eyayisebenza kulezi zindawo, nemithetho evumelana nayo yaseNingizimu Afrikha yayisebenza kulo lonke izwe. Kodwa-ke lokhu akwenzekanga kuleyo mithetho eyayihambelana nendima nokusebenza kwabaholi bendabuko ekuphathweni kwemithetho. Lokhu kwaba ngenxa yokungabi lula kwalezi zindaba nokulinganisa isikhungo sabaholi bendabuko nohlelo olusha loMthethosisekelo, kuzodinga ukubuyekezwa kwenqubomgomo ezoholela emthethweni omusha.
Ukuze kuqinisekiswe ukuthi kunemithetho eyehlukile eyayikhona ngaphambi kuka 27 kuMbasa 1994 yabuyekezwa emazingeni afanele kahulumeni, njengoba kwakusho uMthethosisekelo wesikhashana, ukuphathwa kwemithetho eminingi kwakuphakwe ngokwenyuka (kuhulumeni kazwelonke) kwaphakwa ngokwehla (kohulumeni bezifundazwe). Kulolu hlelo, ukuphathwa kwayo yonke imithetho ebhekelele indima nokusebenza kwemithetho eyayinqunywa esigabeni sezifundazwe, neyake yafakwa ngaphansi kukazwelonke okwesikhashana ngaphansi kukaNgqongqoshe wezoBulungiswa. Emuva nje kwalokho, ukuphathwa kweningi lale mithetho kwanikezelwa ezifundazweni ezehlukene. Eminye imithetho yasala ngaphansi kweso likaNgqongqoshe wezoBulungiswa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo.
Iningi lemithetho ebalwe ngenhla ebhekelele indima nemisebenzi yabaholi bendabuko ekuphathweni kwemithetho, osekuphethwe yizifundazwe ezehlukene, kwaqalwa yizigaba se-12 nesama-20 zemithetho yokuphathwa kwabomdabu neminye imithetho eyayikhona ngezikhathi zezabelo. Kwezinye izifundazwe ukushaywa kwemithetho kulala ezandleni zabaholi bendabuko abadala, bese kuthi kwezinye kube yizinduna, kwezinye kube yimikhandlu yendabuko.
Isibonelo, esifundazweni saseNyakatho Ntshonalanga (endaweni eyayaziwa ngeleBophuthatswana), imvume yokulalela amacala aphathelene negazi nemibango inikeziwe ezinhlakeni zezinkantolo zendabuko hhayi kumholi wendabuko ngamunye. Ukudluliswa kwamacala esuka ezinhlakeni zendabuko eya ezinkantolo eziyisipesheli zezimantshi, ezinezimantshi kanye nabantu ababili (ochwepheshe basemiphakathini yakuleso sifunda). Endaweni eyayaziwa ngokuthi yiCiskei, amakhosi nezinduna banamalungelo okulalela amacala egazi nawemibango asukela emthethweni wezendabuko ngokwezikhundla zabo. Ukwedluliselwa kwamacala esuka kubaholi bendabuko eya ezifundeni, lapho amakhosi nezindlovukazi zimelwe khona.
Nakuba kunokwesekela okuningi emthethweni yendabuko, kunabantu abangavumelani nalokhu, abathi lezi zinkantolo azikwenzi lokhu ezazakhelwe ukukwenza. Ikakhulukazi kulesi sikhathi semithetho emisha. Izinsolo zokuhlukumeza amandla okubusa ngabaholi bendabuko, ukuphakanyiswa kwabesilisa, ukushiywa ngaphandle kwabantu besifazane nokuchema nabantu besifazane abangabaxazululi kusalokhu kuletha ifu elimnyama phezu kwezinkantolo. Uma umuntu wesifazane eshade nomunye wesifazane (indoda) ukuze atholele umyeni wakhe izingane, uyahlawuliswa ngokuthi, njengomuntu oshadile, akakwazi ukukhuluma emile.
Nakuba isikhungo sabaholi bendabuko nezinkantolo zendabuko zaba ngezinye zezikhungo ezasetshenziswa wuhulumeni wobandlululo ukugcina abomdabu bebodwa, kodwa zazingatholi imali eyanele kuhulumeni. Zazincike ezimalini ezazikhokhelwa izizwe ezingaphansi kwamakhosi. Ngakolunye uhlangothi, izinkantolo zikaKhomishani zazihlomula ezimalini zikahulumeni; noKhomishani abamhlophe ababegada abaholi bendabuko babethola imali eyongeziwe ukubakhokhela ngoba benza umsebenzi ophazamisa izimpilo zabo. Ukuthi lolu hlelo luyaqhubeka ukusebenza nakuba kungekho mali efakwe kulo wuhulumeni kuwubufakazi bokuthi umphakathi walwemukela ngazo zombili izandla. Lwaze lwemukelwa emva kokwaziswa kwabaholi bendabuko wuMthethosisekelo nokuyilapho uhulumeni aqala khona ukuluxhasa ngezimali, esebenzisa iMinyango yezifundazwe ukuthi zilubheke. Ukufika kwale mali kwakusho ukuthi kumele kuchazwe ukuthi isetshenziswe kanjani. Lokhu kwakungekho ngesikhathi sobandlululo. Kwakungekho migomo ebekiwe okwakufanele kusetshenzelwe phezu kwayo ukuchaza ukusetshenziswa kwemali ekhokhwe yizakhamuzi, namaholo amakhosi', izinduna namaphoyisa amakhosi nokuyizinto ezazenziwa kuqala ngaphambi kwalokho okwakudingwa wumphakathi. Akukhokhelwa ukulalela amacala ezinkantolo zamakhosi. Kubukwa njengokusiza umphakathi.
Azikho izinhlelo zokuqeqesha ezanikwa nabaholi bendabuko ukubalungiselela ukusebenza koMthethosisekelo omusha. Imigomo nezinhlelo zalokhu ezalethwa yintando yeningi zaziyinto entsha endleleni yokwenza izinto ngokwamasiko. Ukuphathwa kwezimali zomphakathi eziyintela ekhokhwa yisizwe kwasuswa kubaholi bendabuko yayiswa kuhulumeni. Izindaba zokubusa zalungiswa ngaphansi kweNdlu yabaholi bendabuko. Isikhungo sasingahlinzekwanga ngabantu abanamakhono okunika ukweseka ngesikhathi sokuqala ukusebenza komthetho omusha wentando yeningi. Abanye abantu ababevolontiyile ezinkantolo zendabuko babengeke bashuthekwe ngaphansi kukahulumeni ngenxa yokuthi babengenazo izicucu ezifanele.
Ukujeziswa ngokushaywa, nokwakuwuhlobo lwesigwebo olujwayelekile ezinkantolo zendabuko, kwayekwa ngoba kungenziwa ngendlela efanayo sonke isikhathi futhi kuphambene namalungelo esithunzi somuntu abhalwe kuSomqulu waMalungelo abantu, ukusetshenziswa kwamaphoyisa enkosi kwayekwa njengoba kwase kukapakela emsebenzini wamaphoyisa kahulumeni avunyelwe wumthetho ukuthi angabopha abantu. Ukuba ntekenteke kokuphoqa ukusebenza ngaphandle kokusetshenziswa kwezindlela ezihambisana noMthethosisekelo, kwehlisa ukusebenza kahle kwezinkantolo zendabuko.
UMthethosisekelo wasungula izikhungo ezinjengeKhomishani yamalungelo abantu -iKhomishani yokulingana ngokobulili noMvikeli woMphakathi ngamagunya okuphenya izinto eziphambana noMthethosisekelo. Lezi zikhungo, kwesinye isikhathi, zihlinzeka imisebenzi ehlobene nokuxazululwa kokungezwani okusukela kuSomqulu waMalungelo abantu ebuye incintisane nezinkantolo zendabuko kwesinye isikhathi.
Kukhona futhi okunye ukukhwelana phakathi kwamandla okusebenza kwezinkantolo zezimantshi nezinkantolo zendabuko kwamanye amacala, isibonelo: amacala okweba nokuthukwa, kanti lokhu kuholela ekutheni abantu bazame ukuthenga abanye ukuze babavune. Lokhu kwenza amandla ezinkantolo zendabuko okumela ukuziphatha okuhle namasiko abe ntekenteke.
Lezi zifundo zamacala ezilandelayo zikhombisa ezinye zezinselelo ezisekhona ekuthethweni kwamacala ezinkantolo zendabuko.
i Ingxabano yasuka ngoNcwaba ka1997 esigodini saseMononono eBakgatla-ba-Kgalefa engaphansi kwenkosi uPilane. Owesifazane washonelwa wumyeni wakhe wase enqaba ukulandela indlela yokuzila olubekwe eBakgatla yokuthi achinse ikhambi elibizwa nge'mogaga' lapho ezohamba khona uma ephuma egcekeni lakwakhe. Wanqaba ukwenza lokhu ngenxa yenkolo yakhe eyayingahambisani nalolu siko. Walethwa phambi kwenkantolo wagwetshwa ukuthi angaphumi egcekeni lakwakhe izinyanga eziyi-12. Lo mfelokazi wasesigodini saseMonono wayazi ukuthi uhlala esigodini saseBakgatla-ba-Kgalefa, nokuthi wayebhekeke ukuthi alandele amasiko aseBakgatla. Kodwa-ke, uMthethosisekelo waseNingizimu Afrikha uyabavumela abantu ukuthi basebenzise amalungelo abo. Le nkinga ijulile ngoba ihlanganisa izinhlelo ezimbili ezehlukene. Umfelokazi wazithola esenhlukanamgwaqo ngenxa yesiko lomyeni wakhe kanye nenkolo yakhe. Okwenza le nkinga ibe yindida kakhulu ukuthi abaseBakgatla babemgwebe ukuthi angaphumi emagcekeni akwakhe izinyanga eziyi-12 ngale kokucabanga ngenkolo yakhe.
Isifundo saleli cala senziwa uBarbara Oomen endaweni yaseSekhukhune. Sibheka ingxabano eyanqunywa enkantolo yaseSekhukhune eMamone phakathi kwemindeni emibili, abakwaMagakala nabakwaMonagedi. Kuleli cala, indoda yakwaMagakala yesabisa umkayo ngokuthi izombulala. Umndeni womkayo wathatha incwadi wayiyisa emzini womholi omkhulu, lapho kwavunyelwana khona ukuthi yomibili imindeni izolandela imithetho ebekiwe ngokuletha icala kumholi wendabuko. Lokhu kwakusho ukuthi indoda kumele ihloniphe umkayo, ingamshayi nokuthi kumele bahlale ngoxolo. Ekugcineni uMnu Magakala walivuma icala lakhe. Ekukhipheni isigwebo, kwaba nokungavumelani emkhandlwini. Abanye babethi akashaywe, abanye bethi akahlawuliswe.
Kulezi zifundo zamacala ezingenhla, kuyacaca ukuthi uhlaka lwenqubomgomo kumele lubhekane nezinselelo eziqondene ngqo nezinkantolo zendabuko, njengohlobo lwamacala oluvulwayo, unswinyo olulethiwe, ukusebenzisa ezinye izindlela zokuxazulula izinkinga nokubuyisela umthetho endaweni, ukulingana ngokobulili kanye nokujeziswa ngokushaywa ngenduku.
Izimiso zamasiko ezikhuthaza ukuxhumana kwemiphakathi, uxolo nokuhlalisana kahle indima edlalwa yisikhungo sobuholi bendabuko ekuthuthukiseni ukuphathwa kwemithetho yobulungiswa ayivalelekile engosini yokuxazulula ukungezwani kuphela.
i indima yokugadla kuqala ukukhuthaza ukuzwana komphakathi, ukuhlalisana kahle, uxolo nokuzwana, iiindima yokulinda zize ziqubuke izinkinga ngaphambi kokuba kube khona okwenziwayo.
Izimiso zendabuko, ezisuselwa emthethweni ophathelene namasiko zitholakala emiphakathini yendabuko kuphela. Okuqaphelekayo kulezi zimiso wukuthi ziyimikhuba eyenziwa emiphakathini yendabuko ekhuthaza ukuzwana kwemiphakathi, ukuphilisana, uxolo nokuxhumana, kwesinye isikhathi lokhu kwaziwa ngokuthi ubuntu, kwenziwa ngokutshala imbewu yokuhlonipha umthetho nokwenza izinto ngendlela, ngenye indlela nokukhumbuza abantu ngamandla okuphatha. Isikhungo sobuholi bendabuko silokhu saba ngumbheki walezi zimiso kanti futhi kumele siqhubeke nokwenzenjalo. Sidlala indawo ebalulekile ekuthuthukiseni lezi zimiso, nasekuzishintsheni uma kunesidingo. Isikhungo sobuholi bendabuko sibekelwe ukudlala indima ebalulekile ekushintsheni nasekuthuthukiseni lezi zimiso nemikhuba.
Kunezikhathi lapho kwakuba nokushayisana phakathi kwalezi zimo nemikhuba efakwe kuMthethosisekelo. Lokhu kushayisana kuveza isidingo sokuqhubeka nokuthuthukisa umthetho ophathelene nezendabuko ukuze kuhambisane nezimiso zoMthethosisekelo. UMthethosisekelo uhlanganisa zonke izinkantolo, lapha singabala izinkantolo zendabuko, izinkantolo zasehlathini uma kuhunyushwa noma yimuphi umthetho noma uma kuthuthukiswa umthetho ophathelene namasiko, ukwenyusa umoya nokuphakamisa okushiwo wuMthethosisekelo.
Lezi zindawo ezilandelayo yilezo ezingabamba elikhulu iqhaza ekukhuthazeni ukuhlalisana komphakathi , uxolo nokuxhumana.
Imikhuba ejwayelekile nemigidi yamasiko idume ngokwakha ubumbano, njengezimbizo zokukhulekela uxolo nemvula noma ukwenza inhlambuluko emva kokwehlelwa yibhadi noma ukuhlonipha izinsuku ezithile nezindawo ezinomlando ukukhumbula izehlakalo ezithinta umlando isib.
Ukuthuthukisa izimiso zemindeni, ukuba wumzali owenza okufanele nokuhlunyeleliswa kwezimilo, kuhlanganiswe nezinhlaka zokubusa ezifanele.
Ukuvimbela ubugebengu, ngokuhlanganyela namaphoyisa nezinye izinhlaka zokugcinwa komthetho, njengamaphoyisa asebenzela emphakathini nezinhla ezibhekelele ukuphepha emphakathini.
Isikhungo sobuholi bendabuko singaphinde siqhubeke sidlale indima ekusabalaliseni ukusebenza kwale nqubomgomo nezinhlelo ezithintekayo ekuphathweni kwemithetho. Isibonelo ezinhlelweni zeShadi labaxakekile, isikhungo sabaholi bendabuko kungenzeka sinqindeke emandleni aso ukusiza imiphakathi ngemikhankaso ukuze basebenzise amalungelo abo ngendlela echazwe eShadini.
Uhlelo lobuholi bendabuko kumele lukhulise futhi lugcine imigomo yemithetho yaseAfrikha, egxiliswe emithethweni yokubuyisana neyokubhala kabusha imithetho. UMthethosisekelo uvikela amalungelo aphathelene namasiko nesikhungo sobuholi bendabuko. Abaholi bendabuko, ikakhulukazi, bangababheki bamasiko nemikhuba. Ukwabiwa kwemisebenzi yesikhungo sabaholi bendabuko kumele kwenziwe ngendlela ezogcina imigomo isesimweni isikhungo esimiselwe kuso.
Izinkantolo zendabuko ziyehluka ezinkantolo zezimantshi ngokuthi zitholakala kalula, ukuze zivuselele futhi zibophe ubudlelwane phakathi kwabantu bendabuko futhi zibe nokuthathwa kwezinqumo ezisobala abantu basemphakathini abavunyelwe ukubamba iqhaza kuzo. Izinkantolo zezimantshi, ngakolunye uhlangothi, zilandela uhlelo lwemithetho oluphicayo olugxila ekubuyisaneni.
Lapha, inkosi elungile yayiziveza hhayi ngokwesabisa noma ngokuba ikwazi ukukhombisa, kodwa yayiziveza ngekhono lokusebenzisa imithetho ngendlela eyiyo emphakathini, okubuye kufake ukusebenzisa imithetho kuwo wonke umuntu eyamukelekayo nemithetho eyayisetshenziswe phambilini ukuxazulula izinkinga isetshenziswa ngendlela eyiyo
UMthethosisekelo uqhakambisa "ilungelo lawo wonke umuntu ukuthi abe nenkinga engaxazululwa wumthetho ecaleni elilalelwa esithangamini senkantolo lapho kunobulungiswa, noma lapho okufanele khona, kube nesithangami esizimele nesingachemile." NgokoMthethosisekelo, noma yiluphi uhlobo lwenkantolo noma isithangami sihlangabezana nezimiso ezingaguquki zomthethosisekelo zokuzimela nokungachemi.
Ubuholi bendabuko yilokhu bubhekelele imithetho emiphakathini yendabuko emakhulwini eminyaka. Ngaphambi kukahulumeni wengcindezelo, amacala emibango nawegazi eyayixazululwa ngokusebenzisa umthetho wendabuko wasenkundleni, alalelwe ngabaholi bendabuko. Nakuba izinqumo zazithathwa ngokusebenzisa intando yeningi, uhlelo alubanga yiqiniso, intando yeningi njengoba lubonakala ezinsukwini zesimanje, ikakhulukazi ngenxa yesizathu sokuthi abesifazane kwamanye amasiko babengavunyelwe ukuthamela nokuphikisana ezinkantolo.
Umthetho kazwelonke uthi kumele kuqiniswe izikhungo zendabuko noma izithangami ezihlezi njengenkantolo lapho abaholi bendabuko basebenzisa amandla abo aphathelene nokuphathwa kwemithetho. Lo mthetho ohlongozwayo kumele uhlinzeke imigomo ezolandelwa ezinkantolo zendabuko.
Lezi zinqubomgomo ezifakwe kulolu hlaka kuhloswe ngazo ukuqinisa lezi zindlela zokuphathwa kwemithetho emile emigomweni yemiphakathi yendabuko. Lolu hlelo aluzile ukuzothatha isikhundla sohlelo lwezinkantolo zezimantshi. Kodwa luzoncoma futhi lweseke lezi zinkantolo. Ngakho-ke kumele kuqashelwe ukuthi kungahunyushwa imigomo yohlelo lwezinkantolo zendabuko njengoba kwenziwe ohlelweni lokusetshenzwa komthetho. Isibonelo, ummangalelwa, njengoba kuchazwa emthethweni wokuqhutshwa kwamacala egazi ka1977, inencazelo ehlukile kummangalelwa esimweni sohlelo lwenkantolo yendabuko. Kulokhu ummangalelwa kufanele abe nommeli, kanti ummangalelwa akavunyelwe ohlelweni lwezinkantolo zendabuko.
Lezi zinqubomgomo zihlose ukunyusa izinga lokufinyelela emthethweni kwabo bonke abantu abangasizwa ngokwanele wumthetho wasezinkantolo zezimantshi- ngokwehlisa izindleko zokuthethwa kwamacala amancane. Ukuvezwa kwezinto ezisemqoka emphakathini nokuxazululwa kwezinkinga, lokhu kuyokwenza ukuthi lolu hlelo luthole ukuhlonishwa emphakathini wendabuko.
Uhlelo lwemithetho yendabuko, luqala emndenini noma ezingeni lomphakathi. Abadala emndenini babezama ukuxazulula ukungezwani. Uma bengaphumeleli ukwenza lokho, babedlulisela udaba enduneni. Ukuxazulula izinkinga ezingeni lomndeni noma lomphakathi kugunyazwe wumthetho wendabuko. Ukuyisa udaba enkantolo yendabuko kuvamise ukwenziwa ekugcineni, futhi kwenziwa uma imizamo yokuqala ukuxazulula izinkinga ifadalele.
Ngokuvama icala lingayiswa enkantolo yendabuko kuphela uma sekuzanywe konke kwehluleka. Ukukhononda kuqala ezingeni lomndeni uma lokhu kungalungiseki kulelo zinga kuqhutshelwa ezingeni lezinduna ukuze kutholakale isixazululo. Uma udaba lungaxazululeki enduneni kumele ludluliselwe kumholi omdala okunguyena obe eseqalisa inkantolo yendabuko. Izinkonondo nokungezwani kulalelwa emahhovisi ezinkantolo zendabuko, okungaba yisehhovisi lenkosi noma endlini yokuthathela izinqumo zomkhandlu. Lezi zikhalazo zilalelwa kungezothathwa zinqumo okufaka nezingxoxo phakathi kwabantu abathintekayo lapha sibala nomholi wendabuko namanye amalungu omkhandlu wendabuko. Bakhetha izindlela zokuxazulula izinkinga ezizobasiza ukufinyelela esivumelwaneni sabo bonke abathintekayo. Uma kungafinyeleleki esivumelwaneni, kuba yicala elihlala phambi kwenkantolo yendabuko.
Ukuhlala kwenkantolo kuvulelekile emalungwini omphakathi, anelungelo lokuphawula nokuphonsa imibuzo kubona bobabili abasecaleni. Ekupheleni kwecala umholi wendabuko ukhipha isinqumo senkantolo. Ezindaweni lapho kukhona abaholi bendabuko abadala abangaphansi kwenkosi noma indlovukazi, libakhona ilungelo lokudlulisela leso sinqumo enkosini noma endlovukazini.
Ukuxazululwa kokungezwani ezingeni lomndeni noma lezinduna kubuswa wumthetho wendabuko. Lo mthetho ohlongozwayo uzobusa ukuxazulula ukungezwani uma lelo cala selilethwe enkantolo yendabuko.
Ukuqinisekiswa kwemigomo yokubuyiselwa kwemithetho ngaphansi kohlelo komthetho wendabuko.
Emlandweni, ubuholi bendabuko bunezindlela zokuxazulula izinkinga, ezaziphumelela ekuxazululeni izinkinga emiphakathini yasemaphandleni. Inhloso enkulu yezinkantolo zendabuko ukuletha ukuxolelana phakathi kwabantu abebexabene.
Nakuba kuyiqiniso ukuthi inkantolo yendabuko, uma ilalela icala, ikhipha "isinqumo" (ukuthola umuntu enecala noma emsulwa), kuyiqiniso ukuthi inhloso yokuqhubeka kwecala ukuxazulula izinkinga nokubuyisela ubudlelwane obuhle phakathi kwabantu abathintekayo. Izinsalela zokubuyiselwa komthetho, ezibukeka ziyitulo elisebenzayo ezinkantolo zezimantshi, sezibekhona kusukela endulo ezinkantolo zendabuko.
Ukuhlinzekwa kwamacebo afanele ukuze kwenziwe lula indima kanye nemisebenzi yabaholi bendabuko ekuphathweni kwemithetho.
Kungafani nasezinkantolo zezimantshi namajaji lapho abasebenzi bakhona beqashelwa ukubhekana ngqo nemisebenzi yokuthetha amacala, isikhungo sobuholi bandabuko sinochungechunge lweminye imisebenzi esukela emasikweni nasezindleleni zokuphila, esigunyazwe ukuzenza wumthetho. Kungafani nezimantshi namajaji, abaholi bendabuko abafakwa ezindaweni abakuzona ngokwamakhono abo noma ngokuwazi kwabo umsebenzi, kodwa bahlala ezihlalweni ngokuthi bazalwa wobani. Abakhethwa, bazalelwa "ukuba abaholi".
Abaholi bendabuko benza umsebenzi wabo emiphakathini. Umthetho wobuHoli beNdabuko nokubusa uhlanganyela nohulumeni ekuhlinzekeni ukuthi zonke izinhlaka zikahulumeni kumele zilwele ukuqinisekisa ukuhlinzekwa kwezinto ezizosiza abaholi bendabuko benze umsebenzi wabo. Ubeka ngokusobala ukuthi zonke izinhlaka zikahulumeni kumele zilwele ukwabiwa kwezindima ezidlalwayo nemisebenzi eyenziwa isikhungo sobuholi bendabuko nokuthi konke okudingekayo ukufezekisa lokhu kukhona, nokuthi kuqinisekiswe ukuthi uhlelo lokubalwa kwezimali kubekwe obala. Kubalulekile ukuhlinzeka indawo ezokwelekelela futhi yenyuse indlela ehlanganisa izinhlaka ezehlukene ekwenziweni kwemisebenzi yawo wonke amazinga kuhulumeni. Kulokhu, uMnyango wezoBulungisiwa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo ubhekeke ukuba uhlinzeke umthamo namacebo angadingeka ikakhulukazi ukuze kusetshenzwe imisebenzi yabaholi bendabuko ekuphathweni kwemithetho, njengamacebo abalulekile ukuhlinzeka ukuqeqeshwa nokuphathwa kwemithetho yezinkantolo zendabuko.
Umbiko weKhomishana ebhekene nokuguqulwa komthetho ezinkantolo zendabuko eNingizimu Afrikha nemisebenzi yabaholi bendabuko ekushayweni kwemithetho.
UMnyango kumele umise umthetho, kwakhiwe izinkantolo zemithetho yendabuko ezinamandla okulalela amacala egazi nawemibango, njengoba kushiwo kulo Mthetho, kumele kuhlonzwe nemali enkulu engemukelwa kule nkantolo emacaleni emibango.
Umthetho kumele uhlinzeke ukumelwa nokubamba iqhaza kwabantu besifazane ezinkantolo zemithetho yendabuko.
Ukumelwa ecaleni akumele kuvunyelwe ekuqhutshweni kwamacala ezinkantolo ezingaphansi kwemithetho yamasiko.
izinkantolo zemithetho yamasiko kumele zinikwe amandla okuhlawulisa abantu nokukhipha izigwebo ezilengisiwe.
Abamangalelwa emacaleni eza ezinkantolo ezingaphansi kwemithetho yamasiko kumele babe nelungelo lokuphuma nokuyisa amacala abo ezinkantolo zezimantshi.
Ukudluliswa kwamacala ngenxa yezinqumo ezithathwe ezinkantolo ezingaphansi kwemithetho yamasiko kumele kunqunywe yinkantolo yokudlulisela amacala ephethwe ngemithetho yamasiko eyakhelwe ukulalela amacala adlulisiwe.
Izinqumo zezinkantolo zabaholi bendabuko kumele zisetshenziswe ezinkantolo zezimantshi.
viii Unobhala wasezinkantolo zemithetho yamasiko kumele zakhiwe esifundazweni ngasinye ukuze kuhlinzekwe ukwesekwa ekuphatheni izindaba zezinkantolo zamasiko esifundazweni.
Nakuba umbiko uqukethe iziphakamiso ezizama ukuhlumelelisa nokuqinisa ukuvunyelwa kokusebenza kwezinkantolo ezingaphansi komthetho wamasiko, ezinye zeziphakamiso, ikakhulukazi lezo eziphathelene nokwelekwa kwezigwebo ezilengisiwe, ukudluliswa kwamacala nokugcinwa kwamarekhodi obekuqhubeka enkantolo, kususelwa ezinkantolo zaseNyakatho kanti kungenzeka kungahambisani nenqubo yemithetho yomdabu.
Ukuqokwa kwabaholi bendabuko ukuthi bengamele izinkantolo zabo.
UNgqongqoshe kumele aqoke amakhosi, izindlovukazi nabaholi bendabuko abadala ukuthi bengamele ukulalelwa kwamacala ezinkantolo zendabuko ezakhiwe ezindaweni zabo, ezichazwe emthethweni.
Umthetho kazwelonke kumele uhlinzeke lokhu kuqokwa ngokukubhala phansi. Ukwethanyelwa kwalolu qeqesho olubekiwe kumele kube ngomunye wemigomo yokuqokwa kwabaholi bendabuko ukuthi benze umsebenzi wabo badlale nendima okubhekeke ukuthi bayidlale ekuphathweni kwemithetho. Ngokufanayo, umthetho kumele uhlinzeke ukuthi abantu basuswe ezikhundleni zabo uma besebenzisa amandla abo ngendlela engemukelekile.
Induna noma ilungu lomndeni wasebukhosini lingaqokwa njengomuntu ozolalela amacala ezinkantolo zendabuko ukuze lenze umsebenzi womholi wendabuko omdala uma yena engeke akwazi ukwenza umsebenzi wakhe.
Abaholi bendabuko kumele babeke yonke into obala uma benza imisebenzi yabo ekuphathweni kwemithetho.
Azikho izindlela zokuqinisekisa ukuthi abaholi bendabuko benze umsebenzi wabo ekuphathweni kwemithetho yobulungiswa ezigabeni zomthetho. Ukungabibikho kwezindlela zokuqinisekisa ukuthi abaholi bendabuko benza umsebenzi wabo wokuphathwa kwemithetho ngendlela okuchazwe ngayo eMthethosisekelweni nasemthethweni, kunika izinselelo. Njengoba umthetho kazwelonke ufuna ukuthi amajaji nezimantshi bathathe izifungo zokwenza imisebenzi yabo ngaphambi kwenkantolo yemantshi endaweni lapho inkantolo yendabuko inamandla okulalela amacala khona.
Umthetho kazwelonke ungahlinzeka ukuthuthukiswa kwendlela yokuziphatha kwabaholi bendabuko abaqokelwe ukudlala indima yabo nokwenza imisebenzi yabo yokuphatha imithetho, kumele futhi ibeke obala izindlela okumele zilandelwe uma abaholi bendabuko bephule leyo mithetho yokuziphatha. Lezo zindlela zingafaka iziphakamiso zokuyoqeqeshwa noma ukuhoxa kwesikhashana noma unomphela esikhundleni uma ukwephula lowo mthetho kugunyaza lokho.
Abaholi bendabuko kumele bathole uhlelo lokuqeqeshwa olubekiwe, ngamalungelo esintu, ukwehlukana ngendlela yokuhlalisana emphakathini njengabantu ababekiwe ukuthi basebenze ukulalela amacala ezinkantolo zendabuko. Lokhu kuqeqeshwa kumele kufike nasezinduneni noma amalungu emindeni yasebukhosini abekiwe ukulalela amacala.
Umthetho kumele uhlinzeke izinhlelo ezinjalo zokuqeqesha (ngokuhlanganyela neKolishi lezoBulungiswa) njengoba kungaba nesidingo ukuze kuqhubeke kahle ukusebenza kwezinkantolo zendabuko. Uhlelo lokuqeqesha kumele lufake nokufundiswa ngamalungelo esintu, nokuqeqeshwa mayelana nokwahlukana nendlela yokuhlalisana emphakathini.
Izinkantolo zendabuko zinelungelo zokulalela izindaba ezimayelana namacala emibangoi asuselwa emthethweni ophathelene namasiko neminye imithetho namacala egazi.
Phambilini, izinkantolo zendabuko zazibukwa njengezikwazi ukuphatha izindaba eziqubuka emikhubeni yezendabuko. Imithetho yendabuko iwuchungechunge lwemithetho engabhaliwe phansi ehlukahlukanayo ngokwendawo esenenza kuyo emiphakathini yendabuko. Imithetho yendabuko, iyimikhuba, imithetho, izikhungo nemigomo esebenza emiphakathini yendabuko.
Umehluko phakathi kwezinkinga ezisuselwa emthethweni wendabuko nakulowo ongabhaliwe phansi awuvamile ukuba sobala. NgokukaSachs, umngcele phakathi kosiko nomthetho ongabhaliwe phansi awusabonakali kahle. Uyasho ukuthi nakuba lamatemu esetshenziswa ngokwehlukana kuMthethosisekelo, kodwa avela njengasetshenziswe ngendlela echazayo negelezayo hhayi ngendlela evamile nehlukanisa izinto.
Zombili lezi zindlela zidinga ukuba zifakwe emigomweni yoMthethosisekelo. Ngezinsuku zokwahlukana ngokobuhlanga lezi zindlela zazihlukanisiwe, ngokwemibono nangokwezikhungo. Kulezi zinsuku asiko isizathu sokuthi kungemukelwa ukuthi indlela ngayinye iyakwazi ukusekela enye futhi iyiqinise. Okunye, zozimbili izindlela zichashazelwe wumthetho, uma ngabe imithetho emsulwa yomthetho ongabhaliwe phansi nomthetho wendabuko yake yaba khona, ayisekho namuhla.
Ukunwebeka kwamandla ezinkantolo zendabuko okulalela amacala emibango nawegazi kungaqukula izinselelo ziseMthethosisekelweni. Kunomehluko omncane phakathi kwamacala asukela emthethweni wendabuko nalawo asukela emthethweni ongabhaliwe phansi. Ukulandela ucwaningo kulolu daba, awekho amacala angaphansi kwemithetho yendabuko aziwayo ngaphandle kwalawo asuselwa emthethweni ongabhaliwe phansi. Lokhu kwenziwa wukuthi umthetho wendabuko awubhaliwe phansi kanti futhi uyehluka kulowo nalowo mphakathi. Nakuba emthethweni wamacala emibango kunezinto ezigxile emthethweni wendabuko, kubalulekile ukuthi kucaciswe umngcele lapho izinkantolo zendabuko zigcina khona ukulalela amacala, zinganikwa igunya ukulalela amacala emibango namacala angaphansi komthetho ongabhaliwe phansi. Ukunwebeka kwamandla okulalela amacala emibango nawegazi kumele kuhlale njalo kuhambelana nezidingo ezibekwe wuMthethosisekelo.
Kubalulekile ukuthi izinkantolo zendabuko zinikezwe imvume namandla okulalela amacala asezindaweni zazo okuthi zilalele amacala angemabi kakhulu nokuxazulula ukungezwani okuhambisana namacala emibango asukela emthethweni wendabuko nowamacala omthetho ongabhaliwe phansi.
Imvume namandla okulalela amacala ezinkantolo zendabuko kumele kube mayelana namacala enzeke kuleyo ndawo.
UNgqongqoshe kumele, ngezinye izikhathi, ngokwenza isimemezelo kuSomqulu kahulumeni wezimemezelo, ukuhlonza ubungako bemali okumele ikhokhelwe amacala alalelwa ezinkantolo zendabuko. Amacala amakhulu njengokuhlunyezwa ngabomndeni noma ukuhlukunyezwa ngokocansi akumele alalelwe ezinkantolo zendabuko.
Ngenxa yokuthi iNingizimu Afrikha ayinalo uhlelo olulodwa lomthetho wendabuko, izinkantolo zendabuko ziyaqhubeka futhi sisazoqhubeka nokubhekana nezimo lapho kumele zikhiphe isinqumo ekutheni iyiphi indlela okumele isetshenziswe ecaleni okumele balilalele. Lokhu kungavumelani kujwayele ukuxazululwa ngokuvumelana kwalabo abathintekayo kulolo daba. Uma kungafinyeleleki esivumelwaneni, uhlobo okumele lusebenze yilolo olusebenza kulowo mphakathi wendabuko, noma lowo mthetho osondelene nalelo cala.
Izinkantolo zendabuko akufanele zeleke noma yiluphi uhlobo lokuboshwa noma isigwebo esilengisiwe.
Ngokomlando, abaholi bendabuko babekwazi ukweleka unswinyo olunjengokuxosha emphakathini. Kodwa-ke, lolu nswinyo lwabonakala lungalungile ngokoMthethosisekelo.
Izinkantolo zendabuko zingagidlabeza abantu ngezinhlawulo nezinxephezelo zezimali. Ngokwezinkantolo zendabuko, kugxilwa kakhulu ekubuyisaneni nasekwenziweni kabusha komthetho ngaphezu kwezijeziso. Inhlawulo ibhekwa njengento esho ukuthi umuntu uyalivuma icala kanti umuntu uvamise ukuzivumela yena.
Uma umuntu ebona ukuthi usephutheni noma kucaca ukuthi amalungu olibo lwakhe abona kanjalo, angazikhethela ukuhlawula ngemvu, imbuzi noma inkomo ukukhombisa ukuzisola kwakhe nokugeza isiphambeko sakhe. Lokhu ukuzisola kwakhe kwesinye isikhathi kusetshenziswa khona ezinkantolo zezinduna, kuthathwa ngokuthi uvuma icala. Lokhu kwaziwa ngokuthi imali yokuzithandazela, kanti lokhu kukhombisa ukuthi umuntu uzisola ngokwempela. Lapho lowo onecala ezijezisa yena ngokuzihlawulisa yena ngalokhu amalungu enkundla angaboni ukuthi kusifanele isigwebo, lokhu kuthathwa ngokuthi akazisoli ngokwempela, lokhu kungasikhulisa isigwebo asitholayo, ngakolunye uhlangothi uma ezijezisa ngokweqile, leso sigwebo singancishiswa.
Izinkantolo zendabuko kumele zinikwe amandla okugidlabeza umphakathi ngonswinyo olwenziwe kabusha, ikakhulukazi unswinyo olusekela umthetho owenziwe kabusha, ekugcineni indima yendabuko edlalwa ngabaholi bendabuko. Ngokomlando, abaholi bendabuko babanejoka lokugcina uxolo nokuthula emiphakathini. Umthetho omiselwe ukulingana ezinkantolo ungaletha ukuqondisa okunosizo kulokhu, noma ukuthi ummangalelwa anxephezele ummangali imali yamademeshe, kodwa kube nesikali esibekiwe esivimbela ukungaxhashazwa kwabantu.
Umthetho kazwelonke kumele unike amandla kuNgqongqoshe ukuze anqume inhlawulo enkulu kunazo zonke engakhishwa yinkantolo yendabuko. Inhlawulo kumele ibe yimali. Izinhlawulo zezinxephezelo zingaba yimali noma izilwane ezifuyiwe. Izimali ezikhokhwe njengenhlawulo kumele zibe ingxenye yezintela zikahulumeni futhi ziphathwe kanjalo.
Ukukhishwa kwezaziso nezinhlelo zokusebenza kwenkantolo nokuqinisekiswa kokusebenza kwezinqumo ezithathwe ezinkantolo zendabuko.
Emva kokuqala kokusebenza kohlelo olusha lwentando yeningi uhlelo lwamaphoyisa amakhosi nokwakuyinto ebalulekile ukuqinisekisa ukusebenza kwezinqumo ezithathwe ezinkantolo zendabuko lwafadalala. Omunye wemisebenzi yamaphoyisa endabuko kwakuwukukhipha izaziso, ukuyalela abathintekayo namalungu omphakathi ukuthi baye ezinkantolo nokubhekelela ukuhlonishwa kwezinqumo zenkantolo. Uma engekho amaphoyisa enkosi, kubalulekile ukuthi kuhlinzekwe indlela wokwenza umsebenzi ophathelene nalokhu.
Ukushiywa ngaphandle kokuba nabammeli ekulalelweni kwamacala ezinkantolo zendabuko.
Amalungelo okuthola ukumelwa ecaleni ezinkantolo zezimantshi abekwe ngokucacile esigabeni sama-35 eMthethosisekelweni kanti leli lungelo alinakuvinjelwa. Nakuba kunjalo, ohlelweni lwendabuko, ilungelo lokummelwa enkantolo alusebenzi njengoba uhlelo lomthetho wendabuko lwehlukile kunolwezinkantolo ezejwayelekile njengokuhlonza koMthethosisekelo (isigaba 35 (c)). Inhloso yezinkantolo zendabuko akukhona ukugweba, kodwa ukubuyisela ukuzwana nokubuyisana.
Ngalokhu engikushoyo angichazi ukuthi izinkantolo zomphakathi ezindaweni zasemaphandleni, eziholwa abaholi bendabuko futhi ezisebenza ngokwemithetho enganqunyiwe yimithetho ephathelene namasiko, ayinikwe amandla okuyisa abantu ejele. Akufanele futhi zinikwe imvume yokujezisa abantu ngokubashaya. Uma kukhona ongase alahlekelwe yilungelo lokukhululeka, kumele kube nomthetho obekiwe, abammeli abavikela abamangalelwa, amaphepha anemininingwane yokwethweswa icala, uhlelo lokwedlulisela amacala nemithetho eqinile ebhekelele lokhu. Yilokhu okufunwa wuMthethosisekelo. Kodwa ukuxazulula izinkinga emndenini nasemphakathini nokubhekana nokulwa nobusela bezinto ezincane kudinga amanye amasu nezinhlelo.
Ukumelwa ecaleni akumele kuvunyelwe ngoba izinkantolo zendabuko azilaleli amacala anemibuzo edinga ubuchule bolwazi obudinga ukuchazwa abammeli.
Izinqumo zezinkantolo zendabuko zizoba ngezingujuqu futhi kuvunyelwe ukudlulisela amacala ngaphansi kwemigomo ethize.
Izigwebo noma izinqumo zezinkantolo zendabuko zivamise ukususelwa esivumelwaneni sommangalelwa, kanti lezi zinqumo okufinyelelwe kuzo zichaza izinqumo zomphakathi njengoba wonke umuntu ebamba iqhaza ekuxazululweni kwezinkinga. Udaba lokudlulisela amacala alwaziwa kahle ohlelweni lwezinkantolo zendabuko. Lwaqalwa ngesikhathi sengcindezelo nesobandlululo lapho uhulumeni owuhlobo lwaseNtshonalanga wayegada ubuholi bendabuko. Ukudlulisela amacala kwenza uhlelo lwezemithetho luhambe kancane.
Emacaleni akhethiwe ukudluliselwa kwamacala aye ezinkantolo zezimantshi ezinelungelo lokuwalalela kumele kuvunyelwe uma kunemiyalelo yokukhokha inhlawulo eyimali enkulu noma isinxephezelo.
Izinqumo zezinkantolo zendabuko kumele zikwazi ukubuyekezwa yinkantolo kamantshi lokhu kumele kuhlinzekelwe emthethweni oshayiwe. Lezi zizathu kumele zifake ukungabibikho kwamandla okulalela icala elenzeke endaweni ethile, izinto ezingenzekanga ngendlela, ukufuna ukwazi ngesisusa nokuchema.
Izindlela okumele zenziwe ukuze kususelwe kuzo emacaleni asezinkantolo zendabuko ayiswe ezinkantolo zezimantshi ngokushintshana.
Kumele kukwazi ukwenzeka ukuthi amacala asuka enkantolo yendabuko aye ezinkantolo zezimantshi ezinegunya lokulalela lawo macala uma ngokubona kwenkantolo yendabuko, icala lelo lidinga ukudluliswa.
Ngokunjalo, icala kumele likwazi ukuyiswa enkantolo yendabuko wumshushisi omkhulu, uma yena ngokubona kwakhe kufanele kube njalo.
Indima edlalwa izinkantolo zendabuko ohlelweni lwemithetho yamacala egazi.
Izinkantolo zendabuko kumele zisetshenziswe njengezinye zezindlela ezehlukile kulezo ezejwayelekile lapho amacala ekhishwa khona ezinkantolo ezejwayelekile ezisebenzisa uhlelo lomthetho wamacala egazi ngokusebenzisa olunye uhlelo lokuxazulula ukungezwani noma umthetho ovuselelweyo.
Ukubamba iqhaza komuntu ohlushwayo nokwaneliseka okwenyukayo. Izinkantolo ezejwayelekile zidume ngokuba ngezigxile kwizaphulamthetho kanti lowo ohlukunyeziwe akabi ngokugxilwe kuye ikakhulukazi ngoba icala lisuke lenziwe emthethweni. Ukuvuselelwa komthetho kugxila kulowo ohlukunyeziwe nakwisaphulamthetho.
Ukwamukelwa kwesibopho: ukuxhumana phakathi kwesaphulamthetho nalowo ohlukunyeziwe kunika ithuba lokuthi isaphulamthetho sivume ukwenza kwaso okubi futhi samukele isibopho sokuzilungisa.
Ukwehla kokungavumelani: Izifundo ezike zenziwa ziyacacisa ukuthi ukungavumelani kuncishiswa wuhlelo lokuvuselelwa komthetho, uma kuqhathaniswa nezinhlelo ezejwayelekile zomthetho wamacala egazi.
Indlela yokuxazulula izinkinga ezibhekene namacala: Ukubamba iqhaza kwamaphoyisa ezingqungqutheleni zobulungiswa kusiza amaphoyisa nalabo abasebenza ngomthetho wamacala egazi ukuthi baqonde izimbangela zokwenziwa kwala macala ezindaweni ezithile nokuthi kumele lwenziwe kanjani uphenyo.
Amandla ongeziwe: ukunikeza izinhlaka okubanjiswene nazo ohlelweni lwemithetho yamacala egazi ithuba lokubamba iqhaza nokuthatha izinqumo ezingqungqutheleni ekubuyiselweni kobulungiswa kunika amandla.
Kuyisimiselo sokubuyiselwa kobulungiswa ukuthi izinqumo ezibhekelele ukubhekana nokwenzeka emva kwamacala, emva kokuba imibono yalabo abathintekayo isibhekiwe. Emva kokubhekwa nokuhlanganiswa, kuphuma isinqumo seqembu esibe sesiqhutshezelwa phambili.
Isikhungo sabaholi bendabuko, ngezinkantolo zendabuko, sinendawo ebalulekile esiyidlalayo ekufukameleni uhlelo lomthetho ohlunyelelisiwe wokuxazulula ukungaboni ngaso linye.
Umthetho kumele uhlinzekele uhlobo lwamarekhodi ukuthi agcinwe evumelana nenqubo yasenkantolo yendabuko. Amarekhodi abekiwe kumele abe anele ukuze akwazi ukuveza irekhodi lesinqumo nezizathu zokuthathwa kwaleso sinqumo senkantolo yendabuko ukuze kuvunyelwe ukusebenza kwanoma yiliphi ilungelo, isibonelo, ilungelo lokudlulisela amacala noma ilungelo lokucela ukuthi kubuyekezwe okwenzeka enkantolo.
Abaholi bandabuko nezinkantolo zendabuko kumele ziqhubezele phambili imigomo ekuSomqulu wamalungelo abantu.
Ngamalungelo abantu nokuqeqeshwa kwabantu emiphakathini, abaholi bendabuko kumele baziswe ngokulingana ngokobulili ukuze uma bexazulula ukungezwani okuthinta abesifazane nalawo malungu omphakathi anobuthakathaka, bathobele amalungelo aqukethwe kuSomqulu wamalungelo.
Nakuba kukhona ukuzibophezela kweminye imiphakathi yokwesula ukucwasa okwakukhona phambilini okwakubhekiswe kubantu besifazane nokubuyiselwa kwabo nhlanye ekubambeni iqhaza ezinkantolo zendabuko, kodwa kukhona lapho okutholakala khona ukuthi kusenokungalingani okukhulu nalapho kunabantu abangezwelani nezindaba zobulili ohlelweni lwezinkantolo zendabuko.
Imithetho ephethe izinkantolo zendabuko kumele iqinisekise futhi igcizelele ilungelo lokulingana elifakwe kuMthethosisekelo futhi ihlinzeke izinhlelo ezizoqinisekisa ukubamba iqhaza ngokugcwele kwabantu besifazane, intsha kanye nabantu abakhubazekile ezinkantolo zendabuko.
Isidingo sokuthi umthetho kazwelonke olawulayo uqinisekise ukufanana.
Ukuphathwa komthetho kuyinto okumele yenziwe ezingeni likazwelonke, okusho ukuthi akumele kube nezigaba eziphathelene nokuphathwa kwemithetho okufanele zeqiwe wuMthethosisekelo uma uxhumana nohulumeni bezifundazwe kanye nabasekhaya. Izifundazwe zinegunya phezu kwaleyo mithetho ehlobene nemithetho yendabuko, lokhu kuncike esahlukweni seshumi nambili kuMthethosisekelo, kodwa azinamandla ezindabeni ezithinta ukuphathwa kwemithetho njengoba kuchaziwe esahlukweni sesishiyagalombili.
Kubalulekile ukumisa umthetho oqinisekisa ukuthi kunokufanana kulo lonke izwe ekushayweni kwemithetho.
Amalungiselelo asengaguquka abalulekile ukunika amandla emkhakheni wezinkantolo zendabuko ophakanyiswe kulolu hlaka lwenqubomgomo kanti lezi zinto zizodingidwa kulo mthetho ohlongozwayo. Lokhu okulandelayo yizindawo lapho la malungiselelo esikhashana ebaluleke khona.
Ngenxa yokuklanywa kwemithetho okumele isetshenziswe ezabelweni ezifundazweni ezahlukene ngo1994, imithetho ehlukene manje isetshenziswa ezingxenyeni ezithile lapha eNingizimu Afrikha. Ezinye izifundazwe seziyicishile imithetho eyayibhekene nazo, khona manjalo ibe isasebenza kwezinye izingxenye zaseMpumalanga naseMpumalanga Kapa, singabalula uMthetho wakwaNdebele wokulalelwa kwamacala egazi nawombango ka 1984, kanye nomthetho wezinkantolo zezifunda ka 1982 ayikaze ibhekiswe eMpumalanga naseMpumalanga Kapa. Umthetho owodwa oshaywe yiPhalamende ongamele ukusebenza kwabaholi bendabuko nokuphathwa kwemithetho uyadingeka. Lokhu kunesidingo ukuze kwesule yonke leyo mitheshwana eshaywe uhulumeni kazwelonke neminye imithetho yezishayamthetho. Kunesidingo sokubheka ukwesulwa kwale mithetho ukuze kuphele lolu hlaka lwemithetho esekhona nokusiza ukuletha umthetho owodwa oshaywe yiPhalamende ozosebenza iNingizimu Afrikha yonke. Izifundazwe kumele zinikwe isikhathi esanele ukwesula imitheshwana yazo.
Uma kwesulwa le mitheshwana kubuye kubhekelelwa indima nokusebenza kwabaholi bendabuko ekuphathweni kwemithetho, kuyobaluleka ukuvumela izinkantolo zendabuko ukuthi ziqedele izindaba ezisemqoka emithethweni eyayisebenza ngesikhathi lezo zindaba ziqala ukudingidwa. Ukwedluliselwa kwamacala angakathethwa ngesikhathi somthetho omusha, okusho ukuthi kumele athethwe ngaphansi komthetho enzeka ngaphansi kwawo.
Ukuze kuqinisekiswe ukuqhubeka, abaholi bendabuko abanikezwe igunya lokulalela amacala egazi nawemibango nangachithwanga ngaphansi komthetho wokuphathwa kwaboMdabu ka 1927, noma ngaphansi komunye umthetho, kumele bavunyelwe ukuqhubeka nokuthetha amacala baze babekwe ngokusemthethweni ngaphansi komthetho omusha. Laba baholi bendabuko kumele bathole ukuqeqeshwa okufanele futhi bafungiswe noma baqinisekise ukuthi bakulungele ukuqhubeka nokwenza umsebenzi ngendlela. Laba baholi bendabuko kumele banikwe isikhathi esanele sokuthi bayoqeqeshwa babuye bafungiswe. Lesi sikhathi kumele sibe nosuku olubekiwe okumele kube sekuhlangatshezwene nezimfuno zalo mthetho omusha ngalo.
Lolu hlaka lwenqubomgomo luzama ukuvuselela nokuqinisa uhlelo lwemithetho yendabuko nokuyinto ebalulekile ekufezeni inhloso yokwenza umthetho utholakale kalula kubantu. Incwajana ingumphumela wocwaningo olunzulu nokuxhumana ngenhloso yokuthola imibono yalabo abaqondene nokuphathwa kwemithetho ngaphakathi nangaphandle kwemingcele yaseNingizimu Afrikha. Lokhu kuyisendlalelo esibekwe wumthetho omusha okuhloswe ngawo ukuphumelelisa izinhlinzeko zomthetho owuhlaka lwabaholi bendabuko nokubusa kwabo, okuhlanganisa uMnyango, njengengxenye kahulumeni, ukwaba imisebenzi nezibopho zesikhungo sabaholi bendabuko ekuphethweni kwemithetho. UMthethosivivinyo wezinkantolo zendabuko uzophakanyiswa ePhalamende ukuze kunikezwe amandla eziphakanyisweni zenqubomgomo equkethwe lapha.
Ingqungquthela kazwelonke yezimantshi ebibanjwe wuMnyango ngoMandulo 20007 eyayethanyelwe izithunywa ezingama-500, esingabala kuzo amajaji asemkantshubomvu, izimantshi noNgqongqoshe nezisebenzi zomthetho ezaziqhamuka emazweni akhethiwe ase-Afrikha eseNingizimu asafufusa, adingida kweminye yemibuthano, ukubaluleka kwendima edlalwa ubuholi bendabuko ekugqugquzeleni ukuzwana komphakathi nokubhekana nokuxazululwa kokungaboni ngaso linye. Ingqungquthela yabuka inqubomgomo nokuqalwa kwemithetho izithunywa ezazibophezela ngayo njengezifundo ezibalulekile ezingasiza ukuletha ukuzwana emphakathini nokubuyiselwa kwezinto endaweni yazo emazweni akade enezinxushunxushu.
Ingqungquthela, eyayiyisiqalo sezingxoxo ezishubile ngendima edlalwa yizinkantolo zendabuko, yalandelwa yizingxoxo zokubonisana ngesikhathi uMnyango uhlangene NeNdlu kaZwelonke neyesiFundazwe yabaholi bendabuko ukudingida okuhloswe ukusungulwa ngenqubomgomo nokufanele kube yisisekelo salo mthetho ohlongozwayo.
vii) Kusukela zingu 12 kuya zingu 13 kuZibandlela ngo 2007 eGauteng (lapho kwakunabamele iNdlu kaZwelonke yabaHoli beNdabuko kanye nababemele iziNdlu zabaHoli beNdabuko ezifundazweni bahlangana noMnyango ukuzodingida umbiko owawusuhlanganisiwe ususelwa emibonweni eyayibekwe ezifundazweni, kanjalo nakusomqulu omayelana nezinkantolo zeNdabuko ongakaqedwa.
Indlu kazwelonke yabaholi beNdabuko yayinabayimele kuzo zonke izingqungquthela zokubonisana ngamalungu eKomidi yokuThuthukiswa koMthethosisekelo leNdlu kazwelonke yabaHoli beNdabuko. Ileyo naleyo ngqungquthela yokubonisana yavulwa ngokusemthwethweni nguSihlalo weNdlu yesiFundazwe yabaholi bendabuko ofanele. Ngaphandle kwababemele abaholi bendabuko kuleso naleso sifundazwe , ababemele amajaji, abashushisa umphakathi, izikhungo ezisesahlukweni sesi-9 neNhlangano yoHulumeni baseKhaya eNingizimu Afrikha nabo babemenyiwe, beza babamba iqhaza kokwakuqhubeka. Izakhiwo zeMinyango yezifundazwe ebhekelele izindaba zendabuko nazo zazikhona futhi zabamba iqhaza engqgungqutheleni yokubonisana.
Ukwamukela nokuvula kwenziwa nguSihlalo weNdlu yesiFundazwe yabaholi bendabuko.
Inhloso yale ngqungquthela yokufana imilomo.
Izinselelo ezibhekene nomthetho okhona njengamanje wezendabuko, njengoba kuchaziwe esahlukweni sesihlanu.
Izindawo ezikhonjiwe lapho inqubomgomo ingangenelela khona, njengoba kuchaziwe esahlukweni sesithupha.
Amaqenjana ahlukene adingida okwenzekayo (amakhomishani), lezo zinto ezidinga ukungenelela kwenqubomgomo zadingidwa ngokugcwele.
Umbiko ogcwele ophuma eqenjini ngalinye wethulwa kanjalo nokukhuluma okuvulelekile endlini yengqungquthela.
Ukuthola izimvo nokubamba iqhaza kwabantu ababalulekile, ikakhulukazi abaholi bendabuko, ekusungulweni kwenqubomgomo nokudayiswa komthetho, osuselwa kwinqubomgomo, ehlobene nendima nokusebenza kwabaholi bendabuko ekuphatheni izindaba zobulungiswa.
Nokuchasisa izindawo ezidinga ukuthi kubhekwe inqubomgomo.
Emva kwenhlangano yokuthola imibono abebebambe iqhaza bacelwa futhi bagqugquzelwa ukuthi baqhubeke nokuxhumana nezinye izinhlaka ezelekelela uhlelo lwabaholi bendabuko ezindaweni zabo nokuthi balethe izimvo zabo kulolu daba olusezithebeni, eMnyangweni.
Kusukela ezimvweni ezinikiwe zalo mhlangano wokuthola imibono neziphakamiso ezenziwe, kwaba nokuvumelana ezindaweni eziningi ezithinta uhlelo lwezinkantolo zendabuko, imisebenzi ebekelwe abaholi bendabuko njengabantu abalalela amacala ezinkantolo zendabuko kumele isekelwe ekutheni baye kothola ukuqeqeshwa, ukuthuthukiswa kwemigomo yokuziphatha ebekelwe abaholi bendabuko ngesikhathi benza imisebenzi yokuphathwa kobulungiswa, ukuhlinzekwa kwethuba lokudluliselwa kwamacala ngaphakathi kwamazinga ehlukene esikhungo sabaholi bendabuko, ukushiywa ngaphandle kokumelwa emacaleni, ekuqulweni kwamacala ezinkantolo zendabuko nokwenziwa kwezinhlelo ezigqugquzela ukulingana ngokobulili. Kodwa-ke kwakunemibono eyehlukene phakathi kwezifundazwe, isibonelo, ezinye izifundazwe zazicabanga ukuthi ukudluliswa kwamacala kumele kwenziwe ezinkantolo zezimantshi.
Zonke izimvo neziphakamiso ezenziwe kule ngqungquthela yokuthola imibono nangemva kwayo nesikhungo sobuholi bendabuko ibhekiwe ngesikhathi sekudidiyelwa iziphakamiso eziqukethwe ohlakeni lwenqubomgomo.
<fn>2010_wwmp_adultpros_zulu.txt</fn>
Chaza indlela yokuphucula umthetho elandelweyo kulolucwaningo lokudayisa ucansi ngabantu abadala?
Chaza zonke iziphakamiso ezahlukene ezidalulwe emphakathini?
Okokuqala, ngaphansi koMthetho welizwe lakithi ukudayiswa kocansi ngenhloso, nokuthenga ucansi kumuntu omdala ngenhloso kanye futhi nezinye izenzo eziphathelene nokudayiswa kocansi kuphambene noMthetho.
Okwesibili, zonke iziphakamiso ezicukethwe kuleliPhepha-ngxoxiswano zikubona kuyicala ukudayiswa kocansi ngabantu abasebancane; ukuphoqelela ukudayisa ucansi ngaphandle kwesivumelwano; kanye futhi nokuhweba ngabantu ngenhloso yokudayisa ucansi. IKhomishani ibona ukuthi ukuphoqelela umuntu ukudayisa ngocansi kuphambene nomthetho kanti futhi lesisiphakamiso kufanele sifakwe kwi-Repoti yeziphakamiso zokugcina zeKhomishani.
Isiphakamiso sesibili sithi akube yicala elingaphelele izenzo zabantu ezihambisa ukudayiswa kocansi, amabhizinisi okudayisa ucansi kanye namakhasimende ocansi. Abantu okuyibona abadayisa ucansi abaphuli umthetho ngoba babonwa kungabantu okufanele bavikelwe.
Isiphakamiso sesithathu sithi akulawulwe futhi kuvunyelwe ngokomthetho ukudayiswa kocansi kuhambe ngendlela ebekiwe njengokukhipha amalicense wamabhizinisi ocansi, kubhaliswe abantu abadayisa ngocansi kanti futhi izindawo eziyingozi lapho abantu abadayisa ngocansi besebenzela khona zidalulwe. Ngaphansi kwalesisiphakamiso, ukudayiswa kocansi ngabantu abadala kuvunyelwe, kodwa kufanele kuhambe ngendlela ebekiwe. Ukudayiswa kocansi okungahambi ngendlela ebekiwe akube yicala.
Isiphakamiso sesine sithi ukudayisa ucansi akungabonwa njengesenzo esiphambene nomthetho. Lokhu kuhambisana nokuthi ukudayiswa kocansi kuthathwa njengenye yezidlela ezivunyelwe zokusebenza- kodwa ukusetshenziswa kwemithetho yabasebenzi kuloludaba akusho ukuthi lokho kuyikona sizathu sokungaphuli umthetho. Kudwa akuthathwe njengomgomo obekwe nguhulumeni.
Chaza kafushana ukuthi yingani ungenawo umbono mayelana nomdlalo webhola lendebe yomhlaba kanobhutshuzwayo?
Ucwaningo selulonke olumayelana namacala aphathelene nezocansi (okusho ukuthi i-Project 107), olwacala ngo 1998 lunegunya elibanzi. Inhloso yalolucwaningo wokuphucula kabanzi indlela yokuhanjiswa kobulingiswa ngokuphathelene nawo onke amacala amayelana nocansi kanye nokudayiswa kocansi ngabantu abadala, nokucwaningisisa imithetho ephethelene namacala ukuze kwenziwe iziphakamiso-sivivinyo ezihlose ukuphucula izindlela zokuhanjiswa kobulungiswa ukuze kulwiswe udlame oluhambisana nocansi nokuthi lezi iziphakamiso-sivivinyo zilethe izinguquko.
<fn>3_OLM PH 4 EXEC SUMM (ISIZULU) (2).txt</fn>
Lombiko unezinhlelo zemikhakha elishumi (njengoba idingwa ihhovisi lika PIMSS) ezilungiselwe isigaba sesine sohlelo lwentuthuko oludidiyelwe.
Inhloso yombiko ukuveza umbono womkhakha ngamunye nokubonisa ukuthi izinjongo ezivele emaphuzwini abalulekile embikweni wesigaba sesibili zihambisana kanjani nalemikhakha.
Ukuhlasela kwegciwane lesandulelangculazi nengculazi kuzwakele kuso sonke isifundazwe nakhona lapha Okhahlamba.
Ubuphofu, nokwesweleka kwemisebenzi, ukusebenzela kude namakhaya , ukuncipha kwemikhuba emihle empilweni yemindeni neyomphakathi kuyanezezela ebunzimeni bokunqanda lesisifo kanti nekhambi lokuselapha kusaxoxiswana ngalo ikakhulukazi mayelana nokuthelelana kwalo phakathi kukamama nomntwana. Lesisifo singesinye sezifo ezibangela ukwenyuka kwamazinga okufa kwabantu.
Ukukhula komphakathi woKhahlamba kuyehla ngenxa yalesisifo lokhu kusho ukuthi kudingeka ukucophelela okukhulu lapho kuhlelelwa ukwengezwa kwenqgalasizinda nezidingo ngenxa yokubaluleka kokusimama kohlelo lokulethwa kwezidingo.
Umbono womkhakha nezinjongo ezihambisana nawo.
Kudingeka kubhekisiswe amanani ezimali zoxhaso lwezenhlalakahle nolwazi lokuthi zitholakala kanjani lutholakale.
Ukukhuthaza izinhlelo zokuqwashisa ngamathuba omnotho nokwakha izizinda ezinikeza usizo lobuchwepheshe nezeluleko ngentuthuko.
Ngokwemiphumela yokubalwa kwabantu ngonyaka ka 1996 kubikwa ukuthi umphakathi Okhahlamba ulinganiselwa ku 119319 iningi labo lihlala ezindaweni zamaKhosi ezingaphandle kwamadolobha nasezabelweni kanye nasezindaweni ezihlelelwe ukuhlaliswa kwabantu.
Kubikwa nokuthi kunesilinganiso sokuthi umndeni ngamunye Okhahlamba unamalungu ayisikhombisa.
Umphakathi omningi walapha yintsha okutholakale ukuthi inamazinga aphansi emfundo namathuba amancane okuthola imivuzo. Lesisimo siqhubela phambili ubuphofu namazinga aphansi empilo.
Umbono womkhakha nezinjongo ezihambisana nawo.
Ukubhekana nembangela yobuphofu ngokuletha amathuba enhlalakahle nawomnotho eduze kweningi lomphakathi.
UMasipala abhekisise amanani ezimali zoxhaso lwezenhlalakahle enze nolwazi lokutholakal kwazo lutholakale.
Inqgalasizinda imbandakanya ukutholakala kwamanzi ayisamba nalawo asehlelelwe ukuya ezindaweni ezehlukene, ukulahlwa kwendle, ukuthutha, ukuqoqwa nokulahlwa kwemfucuzal, amandla kagesi, nokuxhumana nezakhiwo okutholakala kuzona izidingo zenhlalakahle.
Kube, kusukela ngo 1994 uHulumeni wakhipha izimali ezinkulu zokuba kufakwe inqgalasizinda kwatholakala ukuthi oKhahlamba amasu awabangakhona. Mhlawumbe uhlelo lwentuthuko oludidiyelwe luzisiza ngokwakha umqondo ngokudingeka kwenqgalasizinda. Umgomo wendlela yokuhlela ukusungulwa kwamaweb. Amaweb achaziwe ngaphansi kwesihloko somkhakha wokuhlelwa kwendawo.
Ukuqhuba umsebenzi wokufaka inqgalasizinda kancanekancane esemazingeni azofinyeleleka ngokomnotho azodala ukusimama ukuze amazinga empilo abe ngcono kuzona zonke izakhamuzi zoKhahlamba.
Ezolimo yiwona mkhakha oqinile ekuhlengeni isimo somnotho kuloMasipala. Kunomkhakha oqinile wezohwebo kwezolimo namathuba akhona okuqhubela phambili intuthuko kulomkhakha nokukhuthaza ukuthelelana phakathi kwezindawo ezisohlelweni lwezinguquko kwezomhlaba kanye nezindawo ezingaphansi kwamaKhosi lapho kunomhlaba ongakhululelwa ukulima..
Uhwebo kwezolimo luthatha indawo elinganiselwa ku 70 kokungu 100. Lendawo iyalinywa impela ngokwenelisayo. Kulinywa lokhu okulandelayo (umbila, ubhontshisi nokolo- kuniselwa ngenkasa kanye nezitshalo ezidinga umhlaba owomile), izitshalo eziluhlaza, kuyasengwa futhi kukhiqizwa inyama yenkomo neyemvu. Uhwebo ngezingodo lwenzeka endaweni encane elinganiselwa koku 1.9 kokungu100.
Indawo esele elinganiselwa koku 30 kokungu 100 , ngaphandle kwamadolobha amancane , igcwele abantu abakhe ezabelweni kanye nezindawo zamaKhosi lapho imikhiqizo yezolimo ngeyokondla imindeni kuphela.
Ukuvuleleka komnotho weNingizimu Africa ngonyaka ka 1994 kwaqeda ukuvikeleka kwabalimi ngokuphela kwezimali zoxhaso, lokhu kwadala ukuba ukudla okuvela emazweni angaphandle kubize kangcono kunokudla kwangaphakathi. Lokhu kudale ushintsho ezindleleni zokuphathwa kwemikhiqizo, ukusintsha kwamabhizinisi, ukwehla kwezindleko bokubuyela ezindleleni zokulima izindawo ezinkulu. Izindleko zomhlaba bezilokhu zehla nakuba kubonakala sengathi lokhu kuba ngcono.
Imikhiqizo yenyama yenkomo yilona bhizinisi elike labhekana nesidingo sokuba kwehliswe izindleko , lokhu kwenza ukuba kubuyelwe kulolohlobo lwezinkomo oludinga ukuphiwa kancane ukudla . Ngenkathi kwenzeka lokhu zehlisiwe izindleko zomsebenzi owenziwa kulenyama.
Umoya ongemuhle phakathi kwabanikazi bamapulazi nabasebenzi bamapulazi kanye nomakhelwane; kanye nokuphoqwa kwabalimi ukuba bakhokhe intela yamapulazi.
Izindawo ezinobunini obuhlanganyelwe zinenkinga yokungabi namnini oyedwa, bacishe bacinae abantu ezindaweni ezihlelelwe ukuhlaliswa kwabantu, baye nggokuqgaqgana kulezozindawo eziqhelile kulezo ezihleliwe. Izindawo zokulima zincane, amanani emfuyo awanamkhawulo, imfuyo ihamba igcwale indawo yonke lokhu okubangela umonakalo ezitshalweni futhi ukulima kwenzelwa ukondla imindeni akukho mikhiqizo ethengiswayo.
Izilimo ezikhiqizwayo yilezi; umbila, ubhontshisi, amazambane, bese kuba yizitshalo ezincane eduze kwamakhaya nasezingadidni zomphakathi. Ukudla okulinyiwe kondla imindeni kube kuncane okuthengiswayo khona lapho endaweni.
Ukusungulwa kobudlelwane nemboni yezokuvakasha ukuze kwakhiwe izivumelwano zokuthengiselana imikhiqizo.
Nokuntuleka kwabazosebenza ipulazi emindenini. Lokhu sekunezezelwa nawukubheduka kwegciwane lesandulelangculazi nengculazi elibonakala liyiphazamisa imindeni eminingi ngesikhathi ilwa nesimo somnotho.
Ukuthuthukiswa komnotho wezolimo ozofinyelela ezingeni lokusimama komnotho nesimo sendawo futhi uvuleleke kulabo abazongena kulomkhakha abasezindaweni zamaKhosi nasezabelweni.
Ukuzabalazela ukwakha isimo sokuhambisana kokukhula komnotho nokusetshenziswa kwabantu nemvelo.
Uhlumeni kazwelonke ubona umkhakha wezokuvakasha kuyiwona odinga ukuthuthukiswa kakhulu. Lomkhakha awukathuthukiswa ngokwenele ngasezintabeni zoKhahlamba kanti kunamathuba okuba uthuthukiswe.
Ukuvula umkhakha wezokuvakasha ukuze izindlalifa zendawo ngobuningi bazo zibe yingxenye ngaphakathi kohlelo lomhlaba wonke jikelele nolwangaphakathi.
Ukuzabalazela ukwakha isimo sokuhambisana kokukhula komnotho nokusetshenziswa kwabantu nemvelo.
Umnotho yisamba semikhiqizo yonke yokuxhumana komuntu nendawo aphila kuyona. Uphathelene nokwazi ukukhiqiza ingcebo nokuthi leyongcebo yahlukaniswe ngokulinganayo futhi iphathwe ngendlela ezokwenza ukuba isimame. Uphathelene nentuthuko yomnotho wangaphakathi endaweni kanti ushiya ngaphandle imikhakha yomnotho kwezokuvakasha nezolimo ukuba izimele emibikweni yayo.
Ukuqiniswa komnotho ukuze ukwazi ukubhekana nezimakethe ezintsha namathuba ngendlela ezokwandisa imikhiqizo yesifunda namazinga empilo yazo zonke izakhamuzi.
Ukuzabalazela ukwakha isimo sokuhambisana kokukhula komnotho nokusetshenziswa kwabantu nemvelo.
Ukufeza izidingo zemfundo zabantu bendawo ukuze kusunguleke amathuba okukhula nokusimama komnotho.
Isimo sendawo kulombiko sisho ikakhulukazi isimo sendawo mayelana nemvelo nesakhiwo sendawo nakuba kungasho ukuthi siphelela kulezizinhlangothi kuphela.
Ukuqinisekisa ukuthi ukongiwa kwemvelo kuyasimama ukuze intuthuko yakhelwe phezu kwakho.
Ukulandela uhlelo lokuphathwa kwendawo oluzokwelekelela ukonga izindawo ezibucayi lwengeze ekuphathweni kwazo zonke izindawo ngaphansi kwesimo sokusimama.
Ukuzabalazela ukuhambisana phakathi kokukhula nentuthuko yomnotho kanye nokusetshenziswa ngendlela ezodala ukusoimama kwabantu nemvelo.
UKhomishani wezokwabiwa kabusha komhlaba nokubuyiselwa komhlaba kubanikazi ubika ukuthi kunezicelo ezingu 46 abamatasatasa ngazo ezingaphansi kwendawo yaseBergville. Alubnagakhona olunye ulwazi olutholakele ngalombandela.
Ukuba nababusi bendabuko abathathu kuphela kwenza kube lula ukuxhumana.
Izinhlelo zezinguquko kwezemihlaba sekuyisikhashana zaqala. Ngakhoke imiphakathi eminingi, nezinhlangano ezizizmele , neminyango kaHulumeni bamatasatasa ngaloludaba futhi banabasebenzi abanolwazi oluphelele ngalomkhakha kulesisifunda.
Lendawo seykie yahlukunyezwa yimibango yomhlaba nendlela yokuphathwa komhlaba phambilini.
Umnyango Wezemihlaba unabasebenzi abangenele okwamanje kanti izidingo zomphakathi zinkulu ikakhuklukazi ezabasebenzi bamapulazi.
Ukusetshenziswa kezinhlelo zezinguquko kwezomhlaba njengethuba lokukhuthaza intuthuko kwezolimo phakathi kwabalimi abasafufusa nokuhlela kabusha ubunini bomhlaba ngokwabiwa kwawo.
Ukuzabalazela ukwakha isimo sokuhambisana kokukhula komnotho nokusetshenziswa kwabantu nemvelo.
UMasipala abhekisise izindlela zokwabiwa kwezimali zoxhso lwezenhlalakahle azise nezindlela zokutholakala kwalo.
Ziyisithupha izinhlaka ezahalanganiswa ngenkathi kwakhiwa uMasipala Okhahlamba. Okhahlamba kunamawrd angu 13, I ward ngayinye ineKhansela elakhethwa ngumphakathi bese kuba namaKhansela angu amele izinhlangano 13 aseMkhandlwini kaMasipala.
Amakomidi esikhashana ayasungulwa lapho kunesidingo. Kunezikhala ezingu 25 kuMasipala ezinabantu okwamanje, kuyacatshangwa ukuthi lapho uMkhandlu sewusunguleke kahle kuyoba khona ezinye izikhala ezingu18 ezisukela esikhundleni soMqondisi kwehla kuya emazingeni ababenzi abanjengomabhalane bamaKomidi. Zimbili izikhala zabaqondisi ezisavelile.
Ukuhlanganiswa kwemisebenzi kaHulumeni kazwelonke neyesifundazwe kanye neyeminyango kaHulumeni eyenzeka endaweni kaMasipala.
Omasipala akufanele bahle ngendlela yokusebenzisa izimali abangenazo. Lokhu kusho ukuthi imali eqoqwa nguMasipala okungenani ayilingane nemali yokuqhutshwa komsebenzi sekuhlangene nokubuya kwemali, abasebenzi, izimpahla zokusebenza nezimpahla zokusebenza nezokwakha, ihhovisi nemisebenzi kaMasipala nokunye. Ukutholakal mahala kwezidingo nakhpo kufanele kubalelwe ngaphakathi kwezindleko zikaMasipala zokuqhutshwa komsebenzi.
Ukuxazulula amaphuzu abalulekile eziqondene nentsha nabantu besifazane kuwona onke amazinga okubuswa kwendawo ngokusebenzisa izinhlaka zomphakathi ezilhlekile.
Ukukhuthaza ukudidiyelwa kohlelo lwendawo yoKhahlamba ngendlela yokuthuthukiswa kwamaweb nemizila ehlanganisa izindawo.
Ukuzabalazela ukwakha isimo sokuhambisana kokukhula komnotho nokusetshenziswa kwabantu nemvelo.
<fn>AIDSz.txt</fn>
Ucansi oluvikelekile kuchaza ukuthi sebenzisa ijazi lomkwenyana zikhathi zonke.
Ucansi oluvikelekile luchaza ukuthi isitho sangasese sowesilisa singangeni esithweni sangasese sowesifazane.
Kuchaza ukuthi iya ocansini nomngani oyedwa. (ubungani obuthembekile).
Ucansi oluvikelekile kuchaza ukuthi wena nomngani wakho nihlolwe igazi ukuze kutholakale ukuthi aninalo igciwane. Nobabili seningaya ocansini. Nakho lokhu kuseyilo ucansi oluphephile.
Umuntu onegciwane lengculaza angaphila isikhathi eside uma ezinakekela.
Phuza amanzi ahlanzekile.
Mboza ukudla ukuze izimpukane zingezukwandisa amagciwane.
Geza izandla emva kokusebenzisa indlu yangasese.
Geza izandla ngaphambi kokudla.
Lahla udoti ngendlela efanele.
Gcina ikhaya nendawo ohlala kuyo ihlanzekile.
Ukugqugquzela ukusetshenziswa kwamajazi omkhwenyana.
Ukugqugquzela ucansi oluphephile.
Nokuthi cha ocansini.
Abantu abanengculaza nabo banamalungelo njengawo wonke umuntu. Ilungelo lokuhlonishwa.
Ilungelo lokuba nomuzi.
Ilungelo lokuvikelwa kweminining wane ngabo.
Ingculaza isifo esibulala amasosha omzimba sishiye umuntu engavikelekile ezifweni.
Ingculaza ibangwa ukuphelelwa amandla kwamasosha omzimba. Umuntu angaphila negci-wane lengculaza iminyaka eminingi engatshengisi izimpawu.
Ingculaza noma isandulela ngculaza iphakathi kwethu, iyiqiniso, kanti futhi iyabhebhetheka ngesivinini esiphezulu. Lesisifo singasinqoba kuphela uma singahlangana sibambane ngezandla ukuze sisindise isizwe sethu. Sonke lesisikhathi besivale amehlo sithemba ukuthi ingculaza akusilo iqiniso. Ngokwenza njalo sivumele isandulela ngculaza ukuba sibhebhetheke yonke leminyaka. Izwe lethu lihamba phambili ngale-sisifo. Usuku nosuku isibalo esingango 1500 sabantu batheleleka ngalesisifo eMzansi Afrika. Abantu abangaphezu kwezigidi ezintathu sebe-naso lesisifo.
Njengabahlanganyeli abalwa nesandulela ngculaza noma ingculaza kumele sihlanganise sonke izinhla zethu, kanye namandla nemiqondo yethu.
Ayikho enye indlela esingavikela ngayo ukwanda kwengculaza ngaphandle kokuziphatha kahle kwethu.
Kumele sisebenzisane futhi sisekele izikhungo zezempilo ekuphenyeni ikhambi lengculaza nesandulela sayo. Kumele sazise zonke izingcebo zesizwe ukuthi zihambise imilayezo yokuvikela ingculaza, sinike uxhaso kulabo asebenaso lesisifo nabasondelene nabo.
Kumele sibambane ngezandla njengabahlanganyeli, sazi ukuthi ukuhlangana kwethu kungaba nemi-phumela emihle.
Kumele sazi ukuthi esikwenza namhlanje sikwenzela ikusasa lethu nesizwe sethu. Umasindawonye njengabahlanganyeli silwa nengcu-laza nesandulela ngculaza singanqoba.
Igciwane lesandulela ngculaza lingena emzimbeni ngezindlela ezilandelayo: Ngokuya ocansini ngaphandle kokuse benzisa isivikeli e.
Umama angathelela ingane yakhe ngesikhathi ingaphakathi kuye, noma ngesikhathi ebeletha. Ngokuthelekisa ngegazi elinegciwane.
wane. Ukuthinta igazi lomuntu onegciwane lengculaza e.g igazi lihlangane nokuvuleka kwesikhumba, noma isikhumba esilimele.
indlebe, ngaphansi kwekhwapha noma kwizimvilapho.
Izilonda ezingapholi emlonyeni.
Izimpawu zesifo sofuba, ukukhwehlela nokujuluka.
Ukukhishwa isisu okungapheli okubuye kuhambisana nokuphalaza.
Ukulahleka komqondo nokukhohlwa kalula.
Ziningi izindlela zokuvikela ingculaza. Isikhathi esiningi ingculaza ithelelana ngoko-cansi. Kumele uye ocansini oluvikelekile uma ufuna ukuphepha.
<fn>ANNEXURE A.txt</fn>
Izidingo zobuholi ezengeziwe zezikhala zomsebenzi ezingenamuntu zoThishanhloko namaPhini Othishanhloko kufanele kube yilezi" "Ubuholi, ukuphatha kanye namakhono okuPhatha aphathelene nohlobo lwezikole ezithize".
Ukwethulwa kweSitatimende Sohlelo Lwezemfundo Lukazwelonke Kwezemfundo Nokuqeqeshwa Okwejwayelekile (GET) (izikole, Izigaba Eziyisisekelo, Eziphakathi Nendawo Nezamazinga Aphezulu) kwenza ukuthi kukhangiswe ngezikhala zemisebenzi ezikole zamabanga aphansi nezingamasekhondari ngokwezidingo zohlelo lwezemfundo.
kanye Namakhono Empilo. Othisha beSigaba Esiyisisekelo kufanele njengomthetho ojwayelekile bakwazi ukufundisa zozintathu izinhlelo zokufunda.
Kulesi sigaba Izilimi neMethamethiki kufanele kube izinhlelo zokufunda ezahlukile. Kwezinye izikole uthisha oyedwa angafundisa zonke izinhlelo zokufunda noma othisha bangafundisa izinhlelo zokufunda eziqondile ngqo.
Isigaba Esiphakeme imikhakha yokufunda eyisishiyagalombili ihlelwe yaba izinhlelo zokufunda eziyisishiyagalombili. NjengaseSigabeni Esiphakathi Nendawo, kwezinye izikole uthisha oyedwa kungenzeka afundise zonke izinhlelo zokufunda eziyisishiyagalombili noma othisha kungenzeka bafundise uhlelo oluqonde ngqo lokufunda. Izikole zinganquma inamba kanye nesimo sezinye izinhlelo zokufunda ezincike kulezo zinto ezibalulekile enhlanganweni yesikole.
Njengomthetho ojwayelekile, isikhala somsebenzi esingenamuntu kufanele sikhangiswe ngokweZinhlelo Zokufunda okulindeleke ukuthi uthisha azifundise.
Leli fomu lihlanganisa ulwazi ngezidingo zezikhala zomsebenzi ezenziwe ezikoleni. Kufanele igcwaliswe uthishomkhulu wesikole, isayinwe futhi u-IDSO kanye noMqondisi Wesifunda.
<fn>AnnexureA_Guidelines_circ 66_.txt</fn>
Zonke izikole zinikiwe ikhophi yesekhula efanele, i-CD yefomu yokubala kanye nediski. Izikole kulindeleke ukuthi zibuyisele ifomu esayiniwe, ukuhlola okwenziwe ngesandla okugcwalisiwe noma ifomu eliphrintiwe, ifothokhophi yalo kanye nediski (nolwazi olufakiwe). Izikole ezingakwazi ukufinyelela kumakhompiyutha kufanele zibuyise ifomu lokuhlola elisayiniwe lagcwaliswa ngesandla kanye nefothokhophi yalo.
Isigaba 1 sisebenza kukho kokubili izikole ezejwayelekile kanye neziyisipesheli.
Isigaba 2 sisebenza kuphela ezikoleni ezejwayelekile.
Isigaba 3 sisebenza ezikoleni eziyisipesheli (LSEN).
QAPHELA: Le miyalelo isebenza ezikoleni ezigcwalisa ifomu ngesandla.
Kufanele kubanjelelwe eziqondisweni ezilandelayo uma kugcwaliswa amafomu.
Sicela usebenzise izinhlamvu EZINKULU uma ugcwalisa amafomu.
Sicela ubhale ngokuhlanzeka okunokwenzeka.
Sayina kuphela isikhala esihlinzekwe kusignesha.
Sicela ugcwalise elinye ikhasi uma wenze amaphutha ekhasini.
Sicela ufake i-EMIS namba ekhasini ngalinye.
Amakhasi asefomini abuyise esesimeni esilungile.
Kufanele kuhlinzekwe lonke ulwazi.
Ikhasi "umbhalo wokunikeza imvume" - ikhasi lesibili kufomu - kufanele ligcwaliswe ngesandla. Sicela uqinisekise ukuthi yonke imibhalo eyesekayo oyiqinisekisile ukuthi ikhona embhalweni wokunikeza imvume ihlelwe kahle.
Gcwalisa imininingwane yesikole sakho noma ngabe ayikho into eshintshile. Iyunithi ye-EMIS izofaka ulwazi olusha kunanoma yiluphi ulwazi olushintshile ngaphandle kwegama lesikole.
Ikheli Leposi: 1.
Ikhodi yeposi Ikheli lendawo: 1.
Khombisa inamba yabafundi abaseBangeni 1 neBanga 2 esikoleni sakho ngokweminyaka yabo. Sicela wazi ukuthi isamba sonke salaba bafundi kufanele sifane nenamba yonke yabafundi bamaBanga afanayo eThebulini 3. Leli Thebuli lisesthenziselwa ukuqapha ukuba ngaphezu kweminyaka nokungaba ngaphansi kweminyaka yabafundi abangena ohlelweni.
Khombisa inamba yabafundi ebangeni ngalinye, inamba yamayunithi ekilasi (amaqembu abafundi ngebanga ngalinye) kanye nenamba yabaphindayo, okungukuthi abaphinda okokuqala, abaphinda okwesibili, njll.
Amakilasi okulungisa/osizo kusho ikilasi labafundi abathola ukufundiswa kokulungisa okwesikhashana. Izinamba zabafundi sezivele zifakiwe emakilasini ebanga.
Khombisa inani umfundi ngamunye okuzofanele alikhokhe njengezimali zesikole kulo nyaka. Ezimeni zezikole ezingenazinsizakalo zamahositela, lokhu akufaki izimali zamahositela.
Khombisa inamba yabafundi abaxolelwe ukukhokha izimali ngonyaka ka-2008.
Khombisa inamba yabafundi abadluliswe besuka kwezinye izifundazwe noma kwamanye amazwe beya eGauteng. Bala kuphela labo bafundi abajoyine isikole ngonyaka ka-2009.
Khombisa inamba yabafundi ngokwebanga abalihambayo ukuya esikoleni. Lokhu kubandakanya abafundi abahlaliswe emahositela.
Inamba seyiyonke yabafundi kuleli thebuli kufanele ihambisane nenamba yonke yabafundi emathebulini 3 no-8.
Leli thebuli lisebenza kubazali/ababheki abahlala nomfundi.
Ungabali ngokuphindwe kabili lapho abazali/ababheki behlala futhi besebenza endaweni.
Umfundi ngamunye kufanele kuchazwe ngawe kanye kuleli thebuli.
Ithebuli 9: Ulwazi lomsebenziIthebuli 9.
Khombisa inamba yabasebenzi abaqashwe Uhulumeni esikoleni ngobulili, izinga nohlobo lomsebenzi.
Izinga lesikhala somsebenzi sikathishomkhulu kufanele sikhonjiswe.
Khombisa inamba yabasebenzi abaqashwe ngasese esikoleni ngobulili, izinga nohlobo lomsebenzi.
Bheka isigaba 2 sethebuli 1 sesikole ezejwayelekile ngenhla.
Khombisa inamba yabafundi ebangeni/esigabeni ngasinye, ubulili, amayunithi ekilasi esewonke kanye nenamba yawo ngebanga/ngesigaba ngasinye amaqembu abafundi ngebanga /ngesigaba ngasinye.
Ithebula 3: Umnikelo wezezimali umfundi ngamunye (Bheka isigaba 2 ithebula 4 sezikole ezejwayelekile ngenhla).
Ithebula 4: Inamba yabafundi eyaxolelwa ekukhokheni izimali ngonyaka ka-2008. (Bheka isigaba 2 ithebula 5 sezikole ezejwayelekile ngenhla).
Khombisa inamba yabafundi abakhubazekile. Sicela wazi ukuthi lapho kunokukhubazeka okuningi, abafundi kufanele babalelwe ukukhubazeka kwabo okukhulu.
Inamba yonke yabafundi kuleli thebula kufanele ihambisane nenamba yonke yabafundi kuthebula 2, 7 no-8.
Ithebula 6: Inamba yabafundi abaye eGauteng ngonyaka ka-2009 (Bheka isigaba 2 ithebula 6 sezikole ezejwayelekile ngenhla).
Khombisa inamba yabafundi ngokwebanga abalihambayo ukuya esikoleni. Lokhu kubandakanya abafundi abahlaliswe emahositela.
Inamba yonke yabafundi kuleli thebula kufanele ihambisane nenamba yonke yabafundi abasethebulini 2, 5 no-8.
Ithebula 8: Inamba yabafundi Iphrofayili yaBazali/yaBabheki babo engena ngaphakathi kwale ndlela.
Khombisa inamba yabafundi maqondana nesimo sabazali/sababheki babo njengeoba behlinzekelwe kuNqubomgomo Yokwamukela.
Leli thebula lisebenza kubazali/kubabheki abafundi abahlala nabo.
Ungabali uphinde kabili lapho umzali ehlala futhi asebenze endaweni.
Umfundi ngamunye kufanele abalwe kanye kuleli thebula.
Inamba yonke yabafundi kuleli thebula kufanele ihambisane nenamba yonke yabafundi kuthebula 2, 5 no-7.
Khombisa inamba yabasebenzi abaqashwe nguhulumeni esikoleni ngobulili, isikhundla kanye nohlobo lomsebenzi.
Izinga lesikhala somsebenzi kathishomkhulu kufanele likhonjiswe.
Khombisa inamba yabasebenzi abaqashwe ngasese esikoleni ngobulili, izinga nohlobo lomsebenzi.
<fn>AnnexureB_ User manual_circ 66_.txt</fn>
Khetha isifunda lapho okukhona khona isikole sakho, uhlu ngaphansi "kweSinyathelo 2: Thayipha inamba ye-EMIS noma khetha isikole ohlwini " isihloko sizobukezwa, sikukhombisa izikole ezisesifundeni sakho.
Dlulisa amehlo kulolu hlu ukuze uthole isikole sakho ngqo noma inamba ye-EMIS yesikole ebhokisini elincane leCombo ngezansi, lapho uthayipha inamba, igama lesikole likhombiseka kahle nalo, cindezela ukhiye u-[Enter] kukhibhodi nasemininingwaneni yesikole kufanele kugqanyiswe ohlwini.
Cindezela inkinobho "Isinyathelo 3: Faka ulwazi lwesikole sakho" kanye nebhokisi lenkulumo mpendulwana lizovela.
Emva kokuba uqhafaze u-"OK", ikhasi 1 lefomu lokufaka ulwazi oluqoqiwe lizovela. Gcwalisa zonke izindawo ezidingekayo njengoba ubuzokwenza kukhophi eqinile efomini lokuhlola.
Umdwebo 5: Ikhasi 1 lefomu lokufakaOnke amafomu abukeka futhi asebenza ngokufana futhi akhelwe ukuthi afane nekhophi eqinile.
Yana kwelinye ikhasi, qhafaza inkinobho "ikhasi elilandelayo" ku-toolbar enkulu. Yana ekhasini elilandelayo kuphela uma unesiqiniseko sokuthi lonke ulwazi oluqoqiwe lufakiwe lwekhasi elithize, njengoba ulwazi lwethebula ngalinye lizoqinisekiswa ngaphambi kokuba ulondoloze futhi uphrinte.
Uma ufuna ukugcwalisa ifomu yokuhlola ngesandla ungenalo ifomu elingabhalwe lutho, qhafaza inkinobho ye"fomu elingabhalwe lutho" ku-toolbar enkulu. Lesi senzo sizophrinta ifomu lokuhlola elingenalutho.
Uma sewukuqedile ukuhlola, qhafaza inkinobho "Ukulondoloza nokuPhrinta ulwazi lwezikole" ku-toolbar enkulu, uhlelo luzobe seluphrinta ifomu Yokubala nolwazi olufakile. Uma uphendule wathi "yebo" emuzweni ngokulondoloza ulwazi oluqoqiwe ngeZikole kwelinye ifomu ngendlela esusekayo, isb. I-CD noma i-memory stick, uhlelo luqzosheshe lufune indawo. Ingasayinwa-ke ikhophi ephrintiwe kanye kanye nendlela ephethe ifayili lolwazi oluqoqiwe olulethwe ehhovisi lesifunda.
Izikole eziyisipesheli: Amathebula 2, 5, 7 no-8 kufanele kube nezamba kanye nolwazi lwekilasi kufanele lugcwaliswe emakilasini onke lapho okubhaliswe khona. Sicela uqiniseke ukuthi izinamba ethebulini ngalinye zilungile ukuze izamba zizolingana.
Izikole ezejwayelekile: Amathebula 3, 7 no-8 kufanele kube nezamba kanye nolwazi lwekilasi kufanele lugcwaliswe emakilasini onke lapho okubhaliswe khona. Sicela uqinisekise ukuthi izinamba ethebulini ngalinye zilungile ukuze izamba zihambelane.
Uma kwenzeka udinga nanoma yiluphi uhlobo losizo noma lokwesekwa, sicela uqondise imibuzo yakho kumsebenzi ofanele.
<fn>AnnexureC_Ord_Sch_Surv_Form_circ 66_.txt</fn>
Othishanhloko bayayalelwa (ngokweSekhula 66 ka-2008 yokuBala amakhanda ka-2009) ukuthi banikezele ngolwazi olungenaphutha nolubalulekile njengoba lunomthelela ekushoni nasekutholeni izidingongqangi zezikole. Ukwehluleka ukuletha lolu lwazi olungenaphutha nolubalulekile kuzokwenza ubandlululo kanye nokulimala kwemisebenzi yoMnyango futhi kuzocatshangwa sengathi awuzange unake umyalelo osemthethweni.
Mina, Thishanhloko wase ngiqinisekisa ukuthi ulwazi oluhlinzekwe lapha luhlinzekiwe lapha, ngokwazi kwami nangenkolelo yami luyiqiniso futhi lulungile.
Mina, IDSOngiqinisekisa ukuthi ulwazi olukuleli fomu ngokwazi kwami nenkolelo yami lulungile futhi luphelele.
Luhlolwe Umqondisi Wesifunda: Mina, Umqondisi Wesifundangiqiniseksia ukuthi ulwazi oluhlinzekwe kuleli fomu, ngokwazi nenkolelo yami, lulungile futhi luphelele.
Lesi sigaba kufanele sigcwaliswe ngokuphelele futhi siqinisekiswe Uthishanhloko noma Iphini Likathishanhloko noma omunye umuntu okhethiwe esikoleni. Uthishomkhulu kufanele asayini bese egxiviza ngesitembu esikhaleni esihlinzekiwe ezansi ekhasini lokuqinisekisa ukuqinisekisa ukuthi ukuhlolwa kolwazi oluqoqiwe kwenziwe futhi onke amaphutha alungisiwe ohlwini ngalunye. Lolu hlu lokuqinisekisa kufanele luhanjiswe emahhovisi esigodi/esifunda bese kuthi ikhophi ifakwe efayilini esikoleni kwenzelwe izinhloso zokucwaningwa kwamabhuku.
Uma ngabe ifomu selitholakele livela esikoleni ehhovisi lesigodi noma lesifunda, Umphathi Wezemfundo Wesifunda okhethiwe (Umqondisi Wesigodi) kufanele aqiniseksie ulwazi oluqoqiwe entweni ngayinye ohlwini.
Ithebuli Lokulawula elifingqiwe : Isigaba Sesikole/Somfundi Ihloliwe futhi yaqinisekiswa?
Ingabe isigaba seMininingwane Yesikole (Ithebula 1) igcwaliswe kahle kuzo zonke izinto na?
Ingabe inamba yonke yabafundi ebhalise esikoleni ebangeni ngalinye (Ithebula 3) iyabhalansa yini nerijista yekilasi nalelo banga?
Ngiyafakazisa ukuthi ulwazi olunikezelwe kuleli fomu ngokolwazi nenkolelo yami lulungile futhi luphelele.
Ikheli lendawo Ikheli leposi ungagcwalisi uma lifana neleNdawo, maka ngo-.
Ibanga SP libhekise ekilasini labafundi abanezidingo zezemfundo eziyisipesheli esikoleni esejwayelekile.
Amakilasi Okulungisa/Okusiza kubhekise ekilasini labafundi abathola ukufundiswa kokubalungisa okwesikhashana. Laba bafundi sebevele bafakiwe emakilasini amabanga abo.
Umnikelo wezimali womfundi ngamunye (Izimali zesikole) (Uma ngabe isikole sizikhokhisa izimali zesikole , maka ngo-.
Ulwazi Lwabasebenzi AMANOTHI: 1. Bonke abafundi abaqashwe esikoleni ngosuku locwaningo kufanele kukhonjiswe efomini yocwaningo. 2. Abasebenzi abaselivini kufanele bakhonjiswe noma ngabe kufakwe abanye esikhundleni sabo 3. Izikole ezizimele kufanele zikhombise KUPHELA abasebenzi bazo ngaphansi kwesihloko "Umkhandlu Ophethe/Abakhokhelwa Ngasese", 4. AKUKHO lungu labasebenzi okufanele balwe ngaphezu kokukodwa.
Sebebonke c Kubafundisi abakumathebuli amabili 9.1a no-9.
Okufakwe esikhundleni = umfundisi ovala isikhala somunye umfundisi ofakwe kukhalamu yabaqashwe unomphelo noma okwesikhashana. Okugcwele = umsebenzi oqashwe esikhundleni ngokugcwele osebenza isonto eligcwele. Okwesikhashana = umsebenzi oqashwe ukuthi asebenze amahora ambalwa kunomsebenzi oqashwe ngokugcwele.
<fn>AnnexureC_Spec_Sch_Surv_Form_circ 66_.txt</fn>
Othishanhloko bayayalelwa (ngokweSekhula 66 ka-2008 yokuBala amakhanda ka-2009) ukuthi banikezele ngolwazi olungenaphutha nolubalulekile njengoba lunomthelela ekushoni nasekutholeni izidingongqangi zezikole. Ukwehluleka ukuletha lolu lwazi olungenaphutha nolubalulekile kuzokwenza ubandlululo kanye nokulimala kwemisebenzi yoMnyango futhi kuzocatshangwa sengathi awuzange unake umyalelo osemthethweni.
Mina, Thishanhloko wase ngiqiniseksia ukuthi ulwazi oluhlinzekwe lapha luhlinzekiwe lapha, ngokwazi kwami nangenkolelo yami luyiqiniso futhi lulungile.
Mina, IDSOngiqinisekisa ukuthi ulwazi olukuleli fomu ngokwazi kwami nenkolelo yami lulungile futhi luphelele..
Luhlolwe Umqondisi Wesifunda: Mina, Umqondisi Wesifundangiqiniseksia ukuthi ulwazi oluhlinzekwe kuleli fomu, ngokwazi nenkolelo yami, lulungile futhi luphelele.
Lesi sigaba kufanele sigcwaliswe ngokuphelele futhi siqinisekiswe Uthishanhloko noma Iphini Likathishanhloko noma omunye umuntu okhethiwe0 esikoleni. Uthishomkhulu kufanele asayini bese egxiviza ngesitembu esikhaleni esihlinzekiwe ezansi ekhasini lokuqiniseksia ukuqinisekisa ukuthi ukuhlolwa kolwazi oluqoqiwe kwenziwe futhi onke amaphutha alungisiwe ohlwini ngalunye. Lolu hlu lokuqinisekisa kufanele luhanjiswe emahhovisi esigodi/esifunda bese kuthi ikhophi ifakwe efayilini esikoleni kwenzelwe izinhloso zokucwaningwa kwamabhuku.
Uma ngabe ifomu selitholakele livela esikoleni ehhovisi lesigodi noma lesifunda, Umphathi Wezemfundo Wesifunda okhethiwe (Umqondisi Wesigodi) kufanele aqiniseksie ulwazi oluqoqiwe entweni ngayinye ohlwini.
Ithebula Lokulawula elifingqiwe : Isigaba Sesikole/Somfundi Ihloliwe futhi yaqinisekiswa?
Ingabe isigaba seMininingwane Yesikole (Ithebula 1) igcwaliswe kahle kuzo zonke izinto na?
Ingabe inamba yonke yabafundi ebhalise esikoleni ebangeni ngalinye (Ithebula 2) iyabhalansa yini nerijista yekilasi nalelo banga?
Ungakuqinisekisa yini ukuthi bonke abafundi ababhalisa ngokukhubazeka (Ithebuli 5) bahlolwa ngohlelo lokuhlolwa olusemthethweni?
Ungakuqinisekisa yini ukuthi imibhalo eyeseka ukuhlolwa komfundi ngamunye okusemthethweni kukhona esikoleni?
Ngiyafakazisa ukuthi ulwazi olunikezelwe kuleli fomu ngokolwazi nenkolelo yami lulungile futhi luphelele.
Ikheli lendawo Ikheli leposi ungagcwalisi uma lifana neleNdawo, maka ngo-.
Umnikelo wezimali womfundi ngamunye (Izimali zesikole) (Uma ngabe isikole sizikhokhisa izimali zesikole , maka ngo-.
a Abasebenzi ngokwezigaba zomsebenzi abaholelwa Uhulumeni AMANOTHI: 1. Bonke abafundi abaqashwe esikoleni ngosuku locwaningo kufanele kukhonjiswe efomini yocwaningo . 2. Abasebenzi abaselivini kufanele bakhonjiswe noma ngabe kufakwe abanye esikhundleni sabo. 3. Izikole ezizimele kufanele zikhombise KUPHELA abasebenzi bazo ngaphansi kwesihloko "Umkhandlu Ophethe". 4. AKUKHO lungu labasebenzi okufanele balwe ngaphezu kokukodwa.
Okufakwe esikhundleni = umfundisi ovala isikhala somunye umfundisi ofakwe kukhalamu yabaqashwe unomphelo noma okwesikhashana. Okugcwele = umsebenzi oqashwe esikhundleni ngokugcwele osebenza isonto eligcwele. Okwesikhashana = umsebenzi oqashwe ukuthi asebenze amahora ambalwa kunomsebenzi oqashwe ngokugcwele.
b Abasebenzi ngokwezigaba zomsebenzi abaholelwa Umgwamanda Ophethe/Abakhokhelwa Ngasese AMANOTHI: 1. Bonke abafundi abaqashwe esikoleni ngosuku locwaningo kufanele kukhonjiswe efomini yocwaningo. 2. Abasebenzi abaselivini kufanele bakhonjiswe noma ngabe kufakwe abanye esikhundleni sabo. 3. Izikole ezizimele kufanele zikhombise KUPHELA abasebenzi bazo ngaphansi kwesihloko "Umkhandlu Ophethe". 4. AKUKHO lungu labasebenzi okufanele balwe ngaphezu kokukodwa..
Okufakwe esikhundleni = umfundisi ovala isikhala somunye umfundisi ofakwe kukhalamu yabaqashwe unomphelo noma okwesikhashana. Okugcwele = umsebenzi oqashwe esikhundleni ngokugcwele osebenza isonto eligcwele. Okwesikhashana = umsebenzi oqashwe ukuthi asebenze amahora ambalwa kunomsebenzi oqashwe ngokugcwele.
<fn>App. IsiZulu.txt</fn>
Izicelo eziyofika emva kwesikhathi angeke zibhekwe.
Inombolo eyinkomba Usuku afike ngalo / ... /...
Igama leQembu / leNhlangano bheka u-4.5.
Imininingwane yokuxhumana Igama lomhlanganisi eqenjini/ enhlanganweni obhekelele uMklamo (umuntu okuzothunyelelwa kuye izincwadi). Isihloko, Igama nesibongo:...
Ngakube leli kheli?
Ucingo: (lomsebenzi) lwasekhaya ... Umakhalekhukhwini: ... IFeksi: ... I-imeyili: ... i-Website:...
Ulimi lwabangezwa: Olunye ulimi: Kumbe okunye(cacisa)...
Uma inhlangano yakho iyigatsha lenhlangano enkulu kumbe ilungu lebhodi eyengamele, sicela usitshele ukuthi yiyiphi?
Okunye (Sicela usho): Inombolo yokurejista kanya negama okurejistwe ngalo (uma kukhona):...
Inombolo yokulindela ukurejistwa:...
Yasungulwa nini inhlangano Unyaka/ Inyanga: Inhloso:..?
Hlinzeka ngesendlalelo esifushane senhlangano yakho kanye nemisebenzi yayo kungeqi ekhasini elilodwa. Isib.
Bangaki abantu ababambe iqhaza ekusebenzeni kweqembu/ kwenhlangano kanye nomklamo?
Nikeza Uhlaka Lwabaphathi Benhlangano yakho uveze nesikhundla, ubulili kanye nenani labantu ababambe iqhaza.
Abantu balijoyina kanjani iqembu/ inhlangano/ isikhungo sakho Isib?
Igama lomklamo owufakela isicelo:...
Chaza izinhloso zomklamo wakho :...
Usuku okulindeleke ukuthi uphele ngalo..?
Ngubani ozohlomula kulo Mklamo wakho futhi uzohlomula kanjani?
Lo mklamo wakho ugxile emaqenjini abantu abeneminyaka emingaki: sicela unikeze inombolo?
Bangaki abantu abazohlomula kulolu xhaso?
Iqembu okugxilwe kulo...
Ngakube abantu abaningi ogxile kubo bahlala kuphi?
ISifunda / iWadi: UMasipala: ... ISifunda :...
Ungabachaza kanjani abantu beqembu ogxile kulo ngokwalo mklamo. Sicela ufake uphawu ebhokisini elifanele?
Abantu abaphila negciwane lesandulela-ngculazi/ nengculaziOkunye(sicela ucacise):...
Udinga imali engakanani ukuze ukwazi ukwenza imisebenzi oyifakela isicelo Uyacelwa ukuba ukhombise ukuthi uzoyisebenzisa kanjani imali uqiniseke ukuthi isabelomali sakho siyithinta yonke imikhakha efanele?
Igama le-akhawunti yomklamo...
Inombolo yocingo yeBhange:...
Ngubani eqenjini lenu ongasayinela amasheke ale akhawunti?
USihlalo : (sayina) Igama kanye neSibongo: ... Inombolo yocingo:...
UNobhala: (sayina) Igama kanye neSibongo: ... Inombolo yocingo:...
UMgcinimafa: (sayina) Igama kanye neSibongo: ... Inombolo yocingo:...
Igama kanye neSibongo: Inombolo yocingo.:...
Igama lombhali wama-akhawunti ozimele ozobe ebhekelele ukuphathwa kwezimali zenhlangano : Igama kanye neSibongo: Ikheli athinteka kulo:...
Hlinzeka amagama ofakazi ababili abazimele, umholi womphakathi kanye nomuntu oqeqeshekile emkhakheni wakho wobuciko ofanele. Uyacelwa ukuba ulethe ubufakazi obubhaliwe basayinwa ofakazi ababaluliwe.
Ngiyavuma ngokolwazi lwami oluphelele kanye nenkolelo ukuthi lonke ulwazi olunikezwe kuleli fomu lokufaka isicelo luyiqiniso futhi lucophelekile. Ngiyaqonda ukuthi olunye ulwazi olwelekelelayo lungadingeka nanoma ingasiphi isikhathi sokubhekwa kwesicelo.
USihlalo, uSekela-sihlalo kumbe uMgcinimafa weQembu/ iNhlangano/iSikhungo kumele asayine ngezansi. Umhlanganisi akavumelekile ukuthi asayine ngezansi.
Ngiyaqiniseka ukuthi nginikezwe igunya lokusayina lesi bopho egameni le(igama leqembu/inhlangano) kanye nokuthi, ngokolwazi lwami kanye nenkolelo, lonke ulwazi olunikeziwe luyiqiniso futhi lucophelekile.
Isikhundla onaso eqenjini/ enhlanganweni: Ibizo: ... Igama kanye neSibongo ... Ikheli ongathintwa kulo kubandakanya nekheli lokuposa ... Ikhodi yeposi...
Isicelo sakho siyobhekwa kuphela uma yonke imibuzo ekule fomu iphenduliwe, amafomu kanye nezivumelwano kusayinwe ngabantu abafanele futhi zonke izinto ezidingekayoi okumele zifakwe zitholakalile. Uyacelwa ukuthi usebenzise lolu hlu lokuhlola ukuqinisekisa ukuthi uletha izincwadi kanye nolwazi olufanele ukuze kube lula ukubhekwa kwesicelo sakho.
Ikhophi yaleli fomu lokufaka isicelo kumele lenziwe futhi libekwe ukuze libe ubufakazi bakho. Uma ufake uphawu kuwona wonke la mabhokisi, isicelo sakho sesiphelele.
<fn>Budget Peoples guide zulu 2008.txt</fn>
Ukuthuthuka komnotho ezweni lonke kuyehla kanti futhi kuningi okungabazisayo ngezimakethe zezimalizomhlaba. Kulindeleke ukuthi izinga lokuthuthuka komnotho lehle kakhulu uma liqhathaniswa kwiminyaka ukusukela ngoka 2001. Yize umnothowaseNingizimu Afrika uzophazamiseka ngenxa yalokwehla komnotho kumhlaba jikelele, isiseke-lo sawo sisimeme kanti nezimali zezwe zime kahle. Ukutshalwa kwezimali kuyakhula futhikubonakala kamhlophe ukuthi umnotho uzo-qhubeka ukhule. Konke lokhu kunika ithemba lokuthi sizonqoba. Lokukukhula komnotho wethu akukaze kubonwe eminyakeni engu50. eminyakeni emihlanu edlule futhi kulinganiswa ukuthi izinga lokukhula limeku5%. Ukusukela ngoka 2001 sekudaleke imisebenzi elinganiselwa esigidini. Zimbili izinto ezenza ukuthi uhulumeni akwazi ukuthuthukisa izimpilo zomphakathi ezwenilakithi: ukukhula komnotho nokuphathwa kahle kwezimali zezwe. Lokhu kwenze ukuthi uhulu-meni akwazi ukunika abantu izinsiza kwezemfun-do, ezempilo, impesheni, kwezezindlu, kwezamaphoyisa, kwezokuthutha kuka wonke-wonke, izitediamu, imigqaqo namajele. Njengoba umnotho ukhula ngesivinini esin-gaka zibekhona izingqinamba esih-langabezane nazo. Kuyabonakala ukuthi abanele abantu abanamakhono omsebenzi kanti futhi ugesi nosimende awenele ukuh-langabezana nezinga lokukhula. Enye inkinga ukugcwalakwemigwaqo. Ukuze umnotho ukhule nangaphezulu kwalokhu, kufanele sitshale izimali ekuthuthukisweni kwamakhono, kwingqalasizinda, ekuthengweni kwemishini, emigwaqweni nakwe-zokuthutha. Ngenxa yalezi zinqinamba kanye nok-wehla kwezomnotho emhlabeni, kubonakala sengathi izinga lokukhulakomnotho wethu luzokwehlela kuma 4% ukuya kuma 4Ã‚Â½% eminyakeni emithathu elandelayo. Noma lokhu kun-gaphanzi uma kuqhathaniswa neminya-ka emihlanu edlule, kusancomeka ezweni elifana neNingizimu Afrika. Okubalulekile ukuthi sizo-qhubeka ngokulungiselela ikusasa ngokutshala izimali. Isabelo sezimali sika 2008 sizokwabela imali elingene ukwenza ukuthi iningi labantu lihlomule ikakhulukazi labo besilisa abamukela impesheniabaphakathi kweminyaka engu 60 no 64, ukuphu-cula uhlelo lokondla abantwana besikole nokuqinisekisa ukuthi isimo sezikole nezibhedlela sihle. Okunye okuhlosiwe ngalesi sabelo ukwenza ukuthi labo abangena manzi nezokuthutha indlebathole lezo zinkonzo, kanye nokutshala imali kwezo kuthutha abaningi, ukukhuphula amaholoawothisha nabongikazi, ukunyusa inani labashushusi nomantshi, ukwandisa amajele, ukukhuthaza abantu ukonga ugesi kanye nokunika umfutho kwezohwebo nezinto ezithengiswa ngaphandle kwaleli. Sifuna nokuqikelela ukuthiuhulumeni usebenzela abantu kangcono nokuthi yonke imali esetshenziswayo inomthelela oncomekayo. Intselelo esibhekene nayo inkulu, kodwa uma sisebenza ngokuzimisela, sithola imiphumela emihle ngokusebenzisa imali futhi sitshala ngoku-cophelela singaphumelela ukunyusa umnotho wakuleli ngo6%. Noma isisekelo somnotho wethusisimeme nje, uzobhekana nobunzima eminyakeni emibili ezayo. Wonke umuntu eNingizimu Afrikakuzofanele asebenze ngokuzimisela, futhi kozo-fanel'ukuthi labo abenza imigomo bacabangisise. Kanjalo isizwe sizophumelela. Sizophumelela Siyini Isabelo SezimaliSikazwelonke Unyaka nonyaka ngoFebruari ungqon-gqoshewezeZimali wethula izihlelo zikaHulumeni zokusentshenziswa kwemali, ukuqoqwa kwen-tela kanye namasu okubolekwa kwemali eminyakeni emithathu elandelayo. Lokhu kubizwa ngokuthi Isabelo Sezimali SikaZwelonke. Lokhu kuchaza indlela uhulu-meni azimisele ukuqoqa ngayo imali yentelaukubolekwa kwemali. Kubuye kuchaze nendlelalemali ezochithwa ngayo. Isabelo sezimalisikazwelonke sabela imali iminyango kahulu-meni kazwelonke, izifunda kanye nomasipala?
malungiselelo emidlalo yebhola yendebe yomhlaba yeFIFA 2010 ayashesha. Sakha izinkundla zemidlalo, izindawo zokuzilo-longa kanye nezindawo lapho izethameli zizongce-beleka khona zibuke imidlalo. Siphucula amasu okuthutha iningi labantu. Konke okuphathelene nale midlalo kubhekelwe - amandla kagesi, esokusakaza nezokuxhumana, izindawo ezizohlala abavakashi, ezokuvakasha ukuheha abavakashi emadolobheni kanye nokwenza amadolobha abe mahle. Kuphinde futhi kulungiselelwe okungenze-ka kwezempilo nokunye okungase kubange izinkinga. Kuzoqikelelwa nokuthi ezokuphepha nokuqeqesha amavolontiya, ukulungiswa kwezen-dalo nokukhucula ukungcola, ezokwazisa ngemid-lalo nakho konke okuphathelene no2010.
Kufanele ukuthi kongezwe imali ukulungiselela ukuthutha kwabaningi eziphathelene nemidlalo yendebe yomhlaba.
Ukwengezwa kwemali yezidingo zezenhlalakahle angaphezulu kwezigidi ezingu12 abamukela imali yezenhlalakahle. Imali yezenhlalakahle ihlinzekelwa ukuthi ibhekane nezidingo zalabo abantengantengayo emphakathini - abadala, izingane, abakhubazekile kanye nalabo abangakwazi ukuzisebenzela. Imali ebekelwe impesheni yabadala, imali yabakhubazekile, imali yezingane ezingena bazali kanye nemali yalabo abadinga ukuncedwa.
Impesheni yabadala ibaluleke kakhulu ohlelweni lwe-zenhlalakahle. Kwabaningi abamukela le mali ban-cike kuyo kuphela ukuthenga ukudla nezinye izidingo ezisemqoka. Ngenxa yalokhu, uhulumeni unqume ukuthi ongeze le mali ngama R69 billion ukwenzela ukuthi abesilisa nabo bahlomule ukusuka kwiminyaka engu60 nje ngabesifazane. Ngoka2008/2009 imali yempesheni izonyukela kuR9,6 billion, okungamaph-esenti angu10 emali echithwa uhulumeni.
Lokhu kwenza ukuthi uMzansi Afrika kube elinye la-mazwe aphambili ekubhekeleni abadingayo ngemali yezenhlalakahle.
Ziningi ezinye izinhlelo zikahulumeni ezisizana nal-abo abahluphekile. Izingane ezithola imali yezenhlalakahle azikhokhi mali yesikolo. Izingane ezinabazali abahluphekayo nazo azikhokhi mali yesikole. Zonke izingane ezingaphansi kweminyaka engu6 azikhokhi emtholampilo noma esibhedlela uma zigula, kanti nabo bonke abathola imali yezenhlakahle bayaxhaswa ezibhedlele uma begula futhi bengenawo umshwalense obhekene nezempilo.
<fn>CJReview-TOR-IsiZulu.txt</fn>
Nokuhlinzeka ababhali benqubomgomo ngolwazi oludingekayo ukukala ukusebenza koHlelo loMthetho waMacala oBugebengu eNingizimu Afrikha esisekelweni sesayensi.
Ushintsho noma izinguquko okumele zenziwe ezihlobene nezindlela nemithetho yokwethulwa kobufakazi ngendlelanqubo yamacala obugebengu, ibheyili nezindlela kanjalo nemithetho yokukhipha izigwebo, iziboshwa ezilinde ukuthethwa kwamacala azo nokuminyana emajele ukuphucula ukusebenza ngempumelelo nangendlela kohlelo lwamacala obugebengu.
Uma kunesidingo, ingqungquthela yokuhlanganisa nokuxhumana nabazohlomula oHlelweni loMthetho waMacala oBugebengu, lapha sibala nabamele iminyango kahulumeni, abafundisa ezikhungweni zemfundo ephakeme kanye nomphakathi wasemadolobheni.
Ithimba lokubuyekeza uBulungiswa bamacala obugebengu (iThimba lokuBuyekeza); nethimba lokuphathwa kobulungiswa bamacala obugebengu noCwaningo lweZindlela ezingasiza (iThimba loCwaningo).
Nokuqinisekisa ukwabiwa kwemiphumela yokugcina kubo bonke abanesabelo kulokho.
UNgqongqoshe woMnyango wezoBulungiswa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo kumele asebenze njengoSihlalo weThimba loCwaningo.
Ukukhipha yonke imiphumela ebalwe ngenhla.
IBhodi elinikeza usizo lwezoMthetho; kanye Nethimba labacwaningi abawaziyo umsebenzi wabo, lapha sibala neKhomishana yoKwenziwa kaBusha koMthetho waseNingizimu Afrikha.
UMqondisi Jikelele woMnyango wezoBulungiswa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo kumele asebenze njengoSihlalo weThimba loCwaningo.
Kumele kusungule ihhovisi lobubhalane ukuhlinzeka ukweseka amaThimba okuCwaninga nokuBuyekeza, Ihhovisi lobubhalane kumele libe seHhovisi loMnyango wezoBulungiswa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo.
Umbiko wokugcina kumele wethulwe kuMongameli wezwe, onyakeni owodwa kusuka ngosuku lokuqala ukusebenza kweThimba, nemibiko yesikhashana, uma idingeka.
<fn>COMMENTS SHEET FOR DRAFT SDP - ZULU.txt</fn>
Uma ungavumelani, iziphi izikhalo onazo ngaloluhlelo?
Kungabe umele inhlangano ethize?


Le nhlobo yokuhlola seyiphethiwe kuzo zonke izikole zikahulumeni nezikole eziyimele, kanye nasezikoleni zikahulumeni ze-pre primary. Imininingo eqoqiwe ngalesikhathi kwenziwa le nqubo yimininingwane ngabafundi kanye nenani labafundisi nabasebenzi esikoleni leso naleso. Ifomu elilungiselelwe ukufaka le mininingwane kufanele lingcwaliswe yizikole ngosuku lweshumi emuva kokuvulwa kwezikole, kusho ukuthi nge-24 Janawari 2000.
Izinhloko zezikole zizokunikezwa inothisi eyanele ebabikela ukuthi inqubo izokuqala nini na.
Ama-ofishali azakubamba izingxoxo nabafundisi nenhloko yesikole ukuzama ukuthelisisa iqiniso ngenani labafundi.
Bazakuhlolisisa wonke amaphepha (amarejista wekilasi namalisti wekilasi) kunye nezincwadi okanye nawaphi na amaphepha awusizo, benze nezifanekiso zalezincwadi namaphepha umakunesidingo salokho.
Ngaphezulu kwalokho kuzakwenziwa ukuhlola nokubheka ngamehlo abafundi abakhona esikoleni leso ukuze kuqinikesikiswe lokho okubhalwe phansi, kubuye futhi kubhekwe inani lamagumbi wokufundela. Lokuvakashela izikole kuzokuthatha isikhathi esingangehora elilodwa kuye kwamabili.
Kuzokhethwa isampula eyinxenye ye 2% okanye 3% yezikole ezikhona. Indlela yokukhetha izikole izokwenziwa ngaphandle kokucabanga kodwa kuzakuzanywa nakanjani ukuthi zonke iziqephu nezinhlobo-nhlobo zezikole zivakashelwe.
<fn>Cir9076z.txt</fn>
Ukuze kuvikelwe isimo lapho abafundisi bangazithola bebekwe icala lokungaziphathi ngendlela efanele, kuseqwini ukuthi bazazi izilinganiso ezisetshenziswayo ukunquma ukuthi yizini ezithathwa ngokuthi ziyindlela embi nengafanele endaweni yomsebenzi.
a aphikisa noma ahluleka ukuhambiselana nembandela yalomthetho noma nanoma owuphi na umthetho othinta izindaba zemfundo b enza noma ebangela ukwenziwa okanye eyekela ukwenziwa noma ecimela into engalungile ezodala ihlazo endleleni yokuziphatha nasendleleni uMnyango oqhuba ngayo umsebenzi wawo emahhovisi wawokanye nasezikhungweni zawo c engalandeli imilayezo, noma enquma ukuthi angekhe alandele imilayezo esemthethweni ebuya kumuntu onegunya lokuyinikeza, noma ngamazwi noma ngezenzo abonisa ukungahloniphi d akawenzi umsebenzi wakhe ochazwe yisikhundla asiphethe ngendlela efanele e enza umsebenzi wakhe wangaphandle engatholanga imvume kumqashi wakhe, futhi uma lomsebenzi loyo uhlangene ngqo nomsebenzi womfundisi f ezama ukuthola usizo kumuntu wangaphandle ongaqashwanga nguhulumeni okanye umuntu ongasiyilungu lenyunyane malunga nendaba ephathelene nomsebenzi wakhe kanye nesimo sakhe sokuqashwa nokwenza umsebenzi wakhe; ngaphandle kokuthi lolusizo luzosiza ukuletha isimo sokulingana kumuntu obehlelelekile njengoba kuchazwa kumthetho wabasebenzi iLabour Relations Act noma ephalamende noma emthethweni weprovinsi lakhe g eziphatha ngendlela ekuyihlazo, engafanele ngengabukeki, okanye angabonisi kuhlonipha ngesikhathi somsebenzi noma ehlukumeza abanye abantu ngokubafuna isondo nezinye izindlela zokuhlukumeza h aphuza utshwala noma ezinye izidakamizwa ngesikhathi somsebenzi i akhuluma ngezindaba zomsebenzi angafanelekanga ukuzikhipha ngaphandle kwemvume yomqashi, noma asebenziswa ulwazi lwakhe lwalezindaba ukuthi enze imisebenzi angaqeshelwanga yona kulendaba akunakwanga ukuthi uye wakhuluma na ngolwazi lolu noma cha j ngaphandle kwemvume yomqashi aukele oma abize izimali ngokwenza umsebenzi wakhe awuqashelwe njengomfundisi, izihlobo zezimali ingabe ngamakhomishini, noma imiklomela kanye nezimali ezikhokhelwa loyo msebenzi awenzile kube akanalungelo lalezimali. Lezinto zihlanganisa nesimo lapho ahluleke ukubikela umqashi ukuthi wamukele lezimali k esebenzisa izinto noma izakhiwo zikaHulumeni ngokungekho mthethweni l uma onile m uma engazanga emsebenzini ngaphandle kwesizathu esizwakalayo; noma n akhuluma amanga noma enza inkulumo ekungasiyiqiniso ngenhloso yokuthola amalungelo omsebenzi nangenhloso yokulimaza igama nesithunzi sikahulumeni, noma uMnyango wezeMfundo okanye omunye umsebenzi wakahulumeni.
A1. Uma umsebenzi eboshiwe ngokuthi inkundla imthole enecala noma ekhululwe lokho akusho ukuthi uMnyango awunakumthathela izinyathelo zokumjezisa ngokusebenzisa lomthetho; nanoma ubufakazi obunikezwe ngesikhathi ebekwa icala, uma kutholwe buyiqiniso, kodwa abumkhululi umsebenzi ukuthi angasamangalelwa nguhulumeni kulandelwa ekubhalwe emthethweni wabasebenzi.
a embikelayo ngesinyathelo sokummisa emsebenzini ngumqashi esithathwe b achazele umfundisi ukuthi eziphi izizathu ezimenze wathatha lesinqumo c anikeze umfundisi ithuba lokuthi abonise izizathu zokuthi yini engenza ukuthi angamiswa emsebenzini, lokuthi kumele kwenziwe phakathi kwezinsuku ezingu-14 emuva kwalelosuku ekubhalwe lona encwadini.
<fn>Cir9079z.txt</fn>
IMIBUZO: Yonke imibuzo mayelana nokuqukethwe kulesekhula kumele idluliselwe ehhovisi lesiqephu sakho.
UGDE njengomqashi uyazi ukuthi kuyilungelo labasebenzi ukuthi baphathwe kahle njengoba kubandakanywa kumthetho-sisekelo wase Ningizimu Afrika kanye nesemithethweni ephathelene nendlela yokuphathwa kwabasebenzi.
Kuyisibopho somqashi kanye nomsebenzi ukuthi balandele imilawulo ye LRA futhi bahloniphe nezibopho zabaphathi babo mayelana nalokhu.
Zonke lezimali zizoqala ukudonswa nge 1 Okthobha 1999.
Amalungu walezinyunyane iSAOU, NAPTOSA, PSA, PAWUSA, COSATU kanye nalezo zoMnyango wezeMfundo ezingena phansi kweCOSATU, uma efuna ukuphikisa umqashi ngokuthi wona awazange angene ndawo esitelekeni, noma uma afuna ukuthi awazange alalele imibiko ebuya kumanyunyane wabo lapho bebelayelwa ukuthi benze nanoma yini ethe yabenza ukuthi bangakwazi ukwenza umsebenzi abaqashelwe wona; kumele banikezele kumqashi ngencwadi yesiqinisekiso echaza ukuthi abazange bangenele isiteleka phambi kosuku lwe15 Septemba 1999. Kumahhovisi weziqephu lencwadi kumele inikezwe uDEC, kwamanye amahhovisi wezifund nasehhovisi elikhulu lencwadi kumele inikezwe abaqondisi abakhulu. [Funda okubhalwe kusekhula 30 no130/1998 uthole khona namafomu ekumele agcwaliswe].
Izicelo zekhefu azizokwamukelwa ngumqashi ngalesikhathi sesiteleka, kuzakwamukelwa nje lezo ezenziwe ngaphambili uma kuyizicelo zalabo bayokuthola izingane, izicelo zokubhala izamanesheni kanye nezicelo zabantu abangaphilanga uma umuntu ethe wagula isikhathi esedlula izinsuku ezingu 14, futhi uma lezi zicelo zokugula zihamba nencwadi, noma isithifikethi, ebuya kudokotela okanye eminye imithola-mpilo.
Labo basebenzi abathe baziphatha ngendlela embi ngesikhathi sesiteleka bazokuthathelwa izinyathelo zokujezisa.
Nanoma omuphi na umsebenzi otholwe esesitelekini ngokungekho emthethweni uzakuthathelwa isinyathelo sokujezisa futhi kungadlulelwa nasesinqumeni sokuthi axoshwe emsebenzini wakhe. Inombolo yocingo olusipesheli olubekelwe yonke imibiko nemibuzo mayelana nalendaba ithi 0800600933.
<fn>Cir9080z.txt</fn>
Okuqukethwe kule sekhula kufanele kwenziwe khona-manje. Qaphelani ukuthi phakathi nonyaka ka 2000 kuzokwengezwa/ noma kushintshwe lapho nalapho okuqukethwe kule sekhula, futhi okushintshiwe kuzothunyelwa kini.
Inhloko yoMnyango wezeMfundo (HOD) inesibopho sokubhekana nokuphathwa kwenqubo yokwamukelwa kwabafundi ezikoleni zika wonke-wonke.
Ukuphathwa kwalenqubo kuhlanganisa kukho izinto ezinjengokukhishwa kwamakhadi okushintshelwa kwabafundi kwezinye izikole, ukuthunyelwa kwemininingo yabafundi esikoleni esisha kanye nokulondolozwa kwerejista enemininingo emayelana nokwamukelwa kwabafundi esikoleni.
UHOD ngalamazwi unikezela lo mthwalo namandla wokuwuthwala kutshishanhloko wesikole. Uthishanhloko unikezwa intembeko yokuthi aqinisekise ukuthi uzolandela indlela echazwe kulesekhula aqhubeke nomsebenzi wokwamukela abafundi esikoleni, kodwa ngaso sonke isikhathi abeke phambili ukuthi ulandela imigomo emayelana nalokho kanye namasekhula azothunyelwa esikhathini esizayo.
QAPHELA: Akusingumsebenzi/noma indima kathishanhloko ukunquma ukuthi umfundi makamukelwe na esikoleni noma cha.
UHOD unelungelo lokujezisa uthishanhloko othe watholwa ukuthi akazenzanga ezinye izinto ezikhankanywe kulo mgomo.
Ukuqondana nokwakhiwa kwezinto ezidingekayo ekuqhubekiseni abafundi abamukelwe kumabanga anabantwana abancane kakhulu kunabo ngobudala.
Ukuqondana nokubhaliswa kwabafundi uma sekudlule isikhathi kwaliwe izincwadi zokubhalisa, ukuze aqinisekise ukuthi labo bafundi bathola izindawo esikoleni ngokushesha.
Ukuqondana nokuthola indawo ekuzothunyelwa kuyo abafundi abanezinto ezibavimbelayo ezikoleni zikawonke-wonke noma uma kwenzeka ukuthi isimo senhlobo yesikole umfundi angangena kuso iseyishintshile.
Ahlole ukuthi kwenzeka kangakanani na ukuthi abafundi bangezi esikoleni uma labo bafundi besasebudaleni babafundi ekufanele bangene isikole.
Ahlole irejista lokubhaliswa kwabafundi, kanye nerejista labamele ukuvela kwezindawo.
Ukuqiniseka ngomgomo wokwamukelwa kwabafundi ongeniswa ngamandla wabaphathi-zikole.
Ukuthathwa kwezinqumo mayelana nokuthi sikhona na isidingo sokuthi umfundi abhale uvivinyo ukuze asizwe ukuthola indawo esikoleni.
I-SGB kufanele idale umgomo ozosetshenziswa ekwamukeleni abafundi ngokusebenzisa imigomo yeprovinsi kanye neyezwe mayelana nalendaba. Le ndlela yokudala lo mgomo kufanele ihambiselane nezimiso ezichazwe kumthetho i-Education Policy Act.
Kumele ibandla linikezele umqondisi wesiqephu ngencwadi yomgomo wokwamukelwa kwabafundi phambi kokuphela kuka-Apreli yonke iminyaka, ukuze yena umqondisi ayibhekisise azokwazi ukuyinikeza imvume.
Likhuthaze abazali ukuthi bafake izicelo zokutholela abantwana babo izindawo esikoleni phambi kokuphela konyaka wesikole.
Umfundi ofunda kuleso sikole noyimisele ukuthi abuyele kuso ngonyaka ozayo kufanele abikele isikole ngalokho phambi kokuphela kuka-Okthobha wonyaka lo, umangabe akhona.
Isidingo salokhu akusiwukunquma ukuthi uzakwamukeleka na, kodwa kuyadingeka njengoba kuzakuba wusizo esikoleni mayelana namapulani wenani lamakilasi azodingeka kanye nenani labafundisi abazodingeka.
Akuvumelekanga ukubiza izimali zokwenza le nqubo engenhla ebazalini.
Umfundi ofuna ukungena esikoleni okokuqala ngqa ekuqaleni konyaka wesikole kufanele abhalise kuso ukuqala kuka-Agasti kuya ekupheleni kuka-Septhemba wonyaka wangaphambili kokuqala kwakhe esikoleni.
Abafundi abahlala ezindaweni ezingekho kumaphethelo wendawo ekwakhiwe kuyo isikole, bangabhalisa kodwa amagama wabo azokulondolozwa kwirejista labafundi abamele indawo; futhi bazokwaziswa phambi kokuphela kuka-Okthobha walonyaka ababhalise ngawo ukuthi ngabe bayayithola na indawo kulesikole bebefake isicelo kuso. Umfundi ozokwalelwa imvume yokungena isikole esikoleni ebefake isicelo kuso umangabe nje isikole leso sesigcwele.
Abazali kumele banikezwe ifomu lokubhalisa uma bezokufaka amagama wezingane zabo erejisteni.
Zonke izimali ezibizelwe ukubhalisa noma ukwamukelwa esikoleni kufanele zidonswe emalini yenkokhelo ezokhokhwa ngumzali esikhathini esizayo. Uma kwenzeka ukuthi umfundi akazokuyithatha indawo ayinikeziwe yisikole, lezo mali asezikhokhile kumele zibuyiswe yisikole.
Imali ebizelwa ukubhalisa akufanele idlule inani lemali ekhokhwa kancane kancane ngenyanga ezimalini zenkokhelo.
Akukho mfundi okumele alelwe ukufunda kuleso sikole ngenxa yokuthi umzali wakhe akakhoni ukukhokha imali yokubhalisa noma idiphozithi.
Akukho umfundi okumele alelwe indawo esikoleni ngenxa yokuthi umzali wakhe akahambiselani nemission statement yesikole, noma engahambiselani nenhlanganisela yemithetho ebhalwe yisikole eqopha indlela yokuziphatha kwabafundi (code of conduct); noma ale ukungena kwinkontilaka eqopha ukuthi umzali akazokubiza zindleko esikoleni umangabe kuvele umonakalo ngenxa yemfundo enikezwe umntwana wakhe.
QAPHELA: UMnyango uyazi ukuthi sekukhona izikole eseziqale ngenqubo yokwamukela abafundi kunyaka ka 2000, futhi ezinye zalezikole sezithumele nombiko emphakathini wokuthi zona azisenandawo kubafundi abafuna indawo kunyaka ka-2000. Lesisenzo salezikole saphula umthetho obekwe ngulo mgomo. Kepha, iNhloko yezeMfundo (HOD) kumele iqinisekise ukuthi inqubo yokwamukela abafundi iqhutshwa kahle, nokuthi futhi labo bazali asebabhalise abantwana babo esikoleni abazothathelwa izithuba abasebezitholile futhi ngekhe kubenesidingo sokuthi baqale phansi babhalise. Phezu kwalokhu iHOD isasenelungelo lokuqinisekisa ukuthi abafundi abahlala duzane nendawo leyo ekwakhiwe isikole yibo abathola indawo esikoleni phambi kokuthi kwamukelwe abafundi ababuya ezindaweni ezingaphandle kwamaphethelo endawo ekwakhiwe kuyo isikole.
Kumele kwaziwe ukuthi umfundi wamukelwe kwinhlanganiselo yezinto ezenziwayo kwiprogramu ephelele yesikole, futhi akumele alelwe ukuza kwamanye amakilasi wesikole, ukufikelela kwizinto ezenziwayo zobuzwe, ezemidlalo noma ezokujabulisana esikoleni, noma angatholi incwadi yombiko yasesikoleni noma amasetifikhethi wokushintshela kwesinye isikole; noma ahlukunyenzwe phansi kwalokhu okubhalwe kwisahlukwana 4.
Itransfer card litholakala esikoleni lapho umfundi ebefunda khona. Leli khadi kumele lithunyelwe ngeposi noma linikezelwe kuthishanhloko wesikole esisha ngumuntu osemthethweni linganikezwa umzali noma ummeli-mzali womfundi.
Uthishanhloko kumele aqinisekise ukuthi ngempela lamaphepha asemthethweni. Uma kwenzeka ukuthi amanye walamaphepha awakho kumele kuxoxiswane nomqondisi wesiqephu; kusukela lapho umfundi amukelwe okwesikhashana sezinyanga ezintathu lapho esikoleni. Ngaso lesikhathi isikole kanye nomqondisi wesiqephu kufanele bakhombise umzali indlela yokuthola la maphepha asadingekayo. Uma siphela lesikhathi sezinyanga ezintathu umzali engekawalethi la maphepha adingekayo, ibandla labaphathi-sikole kumele lixoxisane nomqondisi wesiqephu baxazulule le nkinga. Akukho mfundi obudala obunyanzelekile ukuthi abesesikoleni ozakwalelwa ukungena isikole ngesizathu sokuthi umzali akakhonanga ukuletha amaphepha adingekayo.
Umfundi kufanele ahambe isikole kuze kufikelele isikhathi sosuku lokugcina lonyaka wesikole lapho umfundi ezakuba neminyaka eyi-15 noma eqeda u Gredi 9, noma eyiphi eyenzeka kuqala kulezi.
Umfundi obudala buwela kuleli nani eliqophiwe njengelokuthi usamele abe usangena isikole, uma etholwe ukuthi uyalidlula ngeminyaka emithathu nangaphezulu, kumele avunyelwe ukungena isikole. Uthishanhloko, ngokuxoxisana nomqondisi wesiqephu, kufanele nakanjani amfake loyo mfundi kwiprogramu lokumqhubekisa phambili ngokushesha ukuze afikelele ezingeni labafundi balelogredi afakwe kulo (ngesinye isikhathi lokhu kungadinga ukuthi umfundi afakwe kwesinye isikhungo esizosiza ngalokhu).
Amabandla abaphathi zikole awavumelekile ukuvivinya abafundi ngenhloso yokuthi azobanikeza izindawo ezikoleni, futhi awavumelekanga nokuthi ayalele othishanhloko nanoma ubani ukuthi enze lokho.
Lapho umfundi adinga ukufakwa ezinhlobeni zezifundo eziyisipesheli njengezifundo zezinhlobo-nhlobo zomsebenzi, umdanso kanye nomculo futhi nalapho kuzakuba wusizo kumfundi ukuthi ahlolwe; umfundi angacelwa ngumqondisi wesiqephu ukuthi avumele isikole ukuthi simhlole.
Abafundi abahlala eduzane nendawo lapho isikole sakhiwe khona kufanele banikezwe ilungelo lokuqala lokuthola indawo. Isikole esiseduzane sithathwa ngokuthi yileso sikole esingekho kude nalapho umfundi ahlala khona noma esiseduzane nalapho abazali (noma umzali) bomfundi basebenza khona.
Laba bafundi kumele baziswe ukuthi amagama wabo abhalwe kuhlu lwabafundi abamele ukuvela kwezindawo, futhi kumele banikezwe nenombholo yabo kulerejista.
Lo mgomo uzosetshenziswa ngokufanayo ekwamukeleni abantwana abangasiyizakhamuzi zezwe, kanye nakulabo abazali babo banepemethe yokuhlala lana umlibe noma okwesikhashana, kanye noma abazali belapha ngaphandle kwemvume kahulumeni wezwe.
Umfundi ongene ezweni ngokuthola ipemethe yokufunda kumele atshengise abaphethe esikoleni ukuthi unayo leyo pemethe.
Abazali abalapha ezweni ngokungekho mthethweni uma befakela abantwana babo izicelo kumele babenezaziso zokuthi basebefake izicelo eMnyangweni wezaseKhaya ukuthi umthetho wezwe ubavumele bahlale ngokusemthethweni.
Uma bengenazo lezi zaziso, kumele balulekwe ukuthi bangawathola kanjani na amaphepha adingekayo. Ngalesikhathi kusamelwe amaphepha, bona abantwana ekufanele ukuthi babesesikoleni ngomthetho bangaloko beqhubeka ngezifundo zabo.
Uma ngabe umfundi uyalelwa ukuthola indawo esikoleni, uthishanhloko kuzofanele asebenzise amandla awanikwe ngu HOD, abhale incwadi echaza isizathu sokwaliwa komfundi. Uthishanhloko futhi kufanele anikeze umzali womfundi umniningo wekheli nothelefoni wehhovisi lesiqephu kanye negama leDEC ebhekane nalenhlobo yomsebenzi.
Uma kwenzeka ukuthi ibandla labaphathi sikole liyamalela umfundi ukuthi athole indawo ehostela noma limyalela ukuthi aphume ehostela kuzofanele lona ibandla linikeze uHOD incwadi echaza izizathu zokwenza lokho.
Umangabe umfundi engasadingi indawo ehostela, asikho isidingo sokuthi kuthathwe indawo yakhe esikoleni.
Akukho sikole esivumelekile ukuthi siqhube imisebenzi ye ECD ezimele endaweni yesikole sikahulumeni ngaphandle kokuthola imvume kumqondisi wesiqephu.
Lezo zikole ezinalezinhlobo zomsebenzi kudingeka ukuthi yonke iminyaka zifake izincwadi zezicelo zokuqhubeka kunyaka ozayo ekupheleni kwethemu lesibili lonyaka ongaphambili kwalowo ezifuna ukuqhubeka ngawo; zizame ukuthola imvume yokwenza lo msebenzi ngonyaka ozayo.
UMqondisi wesiqephu kufanele asibikele isikole ngencwadi uma siyayithola imvume noma cha.
UMqondisi wesiqephu kufanele anikeze isigaba se-ECD and Primary Unit eHhovisi elikhulu uhlu lwamagama wezikole ezifake izicelo nombiko wokuthi ziyitholile na imvume noma cha. Lo mbiko wenziwa ngokusebenzisa ifomu u-Annexture 4.
<fn>CircZ.40.txt</fn>
Abafundi abakusigaba 9 kumele benze ama-Learning Area anqunyiwe kanye nezilimi ezimbili ezisemthethweni okungenani olulodwa ulimi lube lokuqala bese lolu olunye lube ulimi lwesibili lolungeziwe.
Okungenani nesilinganiso "Uphumelele ingxenye" kuwo wonke ama-learning area ayisithupha asele.
Amamaki ezogcwaliswa emakhasini amamaki asebenzayo working marksheets aleyo naleyo Learning Area. Lawa makhasi amamaki asebenzayo azogaywa nguMnyango wesiFundazwe bese ethunyelwa ezikoleni.
Ikhasi lamamaki ahlangene (composite marksheet) lizobe seligcwaliswa nguthisha wekilasi bese kuthi leli khasi lamamaki lisetshenziswe ukugcwalisa ikhadi lombiko (report card) lomfundi. Amakhasi amamaki ahlanganisiwe aqukethe ulwazi oluphathelene nabafundi azonikwa izikole.
Okuvivinya lwesiFunda. Amasheduli amamaki azogaywa ekuqaleni konyaka omusha ebese esetshenziselwa ukuqinisekisa ukuqhutshekiselwa phambili ezikoleni. Kuzobe sekuba yisibopho samaqembu okuhlola esikoleni school assessment teams ukuqinisekisa ukuthi inqubo yokufakwa kwamamaki esikoleni isezingeni.
Okungekho kulokho okudingekayo okukhethiwe kanye nokunikwa indawo okuyisipesheli ngokwezinhlobo zokuhlolwa kunganikwa indawo yizikole.
Ukuqhubekela phambili ngokuxolelwa kuzosetshenzwa ngako ngokubheka izimo ezibikwa yizikole ezithintekayo. Isikole kudingeka ukuba sinike izizathu ezichaza ubungako besimo sokukhubazeka esenza ukuthi sifaneleke ukuthi sixolelwe.
bayaxolelwa/bayakhululwa kumgomo wezilimi ezimbili. Kodwa-ke, uma laba bafundi benza izilimi ezimbili, isigaba 3.4 sizosetshenziswa. Uma umfundi enza ulimi olusemthethweni olulodwa nje kuphela kumele athole okungenani isilinganiso esingu "Uphumelele ingxenye" ukuze anelise izidingo zokuqhutshekiselwa phambili.
kolulodwa kwezimbili izilimi. Abafundi abakhubazeke ngokwezindlebe abenza ulimi olulodwa olusemthethweni kumele okungenani bathole isilinganiso esingu "Uphumelele ingxenye" ukuze bafaneleke ukuthi baxolelwe. Lokhu kusho ukuthi kumele kube okungenani nesilinganiso esingu "Uphumelele" ku MLMMS.
Abafundi abayizifiki asebehlale ezweni iminyaka engaphansi kwemithathu bazoxolelwa kumgomo wezilimi ezimbili.
Uphumelele" okungenani kolulodwa ulimi abalwenzayo kanye no "Uphumelele ingxenye" okungenani kulolu olunye (bheka isigaba 2.3).
Uma kutholakala ukuthi kunokuhluka ngokwencazalo phakathi kwale sekhula ehunyushiwe nalena esuselwe kuyo, lena esuselwe kuyo yiyo ezosiqondisa.
<fn>Circz.43.txt</fn>
Gazette, Volume 402, No. 19640, usuku 23 Disemba 1998 ukucubungula kuzokwenziwa ukuqinisekisa ukuthi inqubo yokuhlolwa ihlale isezingeni elifanelekile. Lokhu kuzokwenziwa kusetshenziswa isampula emazingeni ehlukene ohlelo njengesisekelo, esikoleni, esixukwini, kanye nasezingeni lesifundazwe.
ecwaningwe inhloko yesifundo/inhloko yesigaba/umfundisi omkhulu.
ayayiswa abuye alandwe ezikhungweni zokucwaninga. IQembu lokuHlola lesiGodi (DAT) lizocebisa othishanhloko ngendlela okuyiyonayona yokubopha amaphothfoliyo ngenjongo yokuthi aphatheke kahle.
Isifundazwe sizonikeza izikole uhla lwamagama angu-6 abafundi akhethwe noma yikanjani kwi-learning area ngayinye, ngaphandle kwezilimi bheka isigaba 5.2 ukuthi banikeze i CTA isigaba kanye nephothfoliyo yombukiso ukuze icutshungulwe.
Yileso naleso sikole sizonikeza isamba samaphothfoliyo angu-54 kanye neziqephu ezingu-54 zesigaba A seCTA ukuze zicutshungulwe.
Lapho umfundi okhethiwe esesishiyile isikole, uthishanhloko kumele akhethe omunye ozothatha indawo yakhe . Uma umfundi egula engakwazi ukubhala iCTA akakwazi ukumelwa ngomunye, ngakho-ke iphothfoliyo yakhe yombukiso kumele ilethwe. Incwadi echazayo evela kuthishanhloko kumele ifakwe kwiphothfoliyo kathisha.
Umdibanisi weDAT kumele aqoke izikhungo okuzocutshungulelwa kuzo, banike futhi bazise othishanhloko bezikole kanye nehhovisi elikhulu imininingwane edingekayo ngomhlaka 29 Agasti 2003.
Uhlelo lokucubungula luzokwenzeka ezinsukwini ezingu- 10 bheka ithebula elisekhasini-6 mayelana nezinsuku zokucubungula iCASS ne CTA.
Umfundisi omela isikole emihlanganweni yesixuku kumele abekwe abe ngumcubunguli.
Uma kwenzeka kuba nomehluko ngokwencazelo phakathi kwale sekhula ehunyushiwe nalena esuselwe kuyo, lena esuselwe kuyo yiyo ezosiqondisa.
<fn>Committees of Parliament IsiZulu.txt</fn>
ISihayamthetho Kuzwelonke sinamakomidi amaningi angaphakathi abhekene nokusebenza kwePhalamende. Amakomidi avamise ukuba namaLungu anesikhathi eside esePhalamende. IKomidi lama-Rules kanye namakomidi amancane angaphansi kwalo adingida imithetho elandelwayo yeNdlu, isabelomali seNdlu, ukwesekwa kwamaLungu, amalungiselelo angaphakathi, kanye namandla nokuvikeleka kwamaLungu. Amanye amakomidi angaphakathi kubakhona iKomidi Lezinhlelo elihlela umsebenzi weSishayamthetho Kuzwelonke, iKomidi Lokuqondiswa Kwezigwegwe, kanye neKomidi Losihlalo.
UMkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe unawalo amakomidi angaphakathi. IKomidi lama-Rules kanye namakomidi amancane angaphansi kwalo adingida imithetho elandelwayo ye-NCOP, isabelomali se-NCOP, ukuvikeleka kwamalungu ePhalamende, amalungiselelo angaphakathi, izindaba zamazwe omhlaba kanye nomthetho ogunyaziwe. IKomidi Lezinhlelo lihlela umsebenzi we-NCOP bese kuthi iKomidi Losihlalo lenza izincomo ngokusebenza kwamaKomidi kanye nezinye izinkundla ze-NCOP.
Uma kukhona umsebenzi ophuthumayo okumele wenziwe iPhalamende noma enye yeziNdlu zalo zingakhetha ikomidi lesikhashana.
Amakomidi adlala indima ebaluleke kakhulu ekwakheni intandoyeningi kanye nokubandakanya umphakathi ezinhlelweni kanye nezinto ezenziwa iPhalamende.
Kazwelonke Wezifudazwe, zenza umsebenzi wazo emihlanganweni ebanjwa indlu nendlu lapho amaLungu endlu ehlangana ndawonye enze umhlangano owodwa weNdlu), uma kuhlangene izindlu zombili zephalamende (lapho amaLungu ezindlu zombili ehlangana khona enze umhlangano owodwa weNdlu, nasemakomidini amthimba amancane amaLungu.
Ukunikeza iPhalamende indawo yokulalela ubufakazi kanye nokuqoqa ulwazi o oluqondene nomsebenzi wekomidi elithize.
Ngokujwayelekile, amakomidi akheke ngokwamanani ezihlalo zamaqembu ePhalamende. Imihlangano yamakomidi ivulelekile emphakathini, kodwa ingavaleleka uma kunesidingo sokwenzenjalo.
Bayaqapha baphinde bagade umsebenzi kanye nezabelomali zeminyango o kahulumeni kazwelonke bese bayenze iphendule ngakho konke ekwenzayo.
Bacubungula imithethosihlongozo yamalungu ziqu zawo kanye nemithetho o ehlongozwa izifundazwe kanye neziphakamiso ezikhethekile.
Amakomidi anelungelo lokubiza noma ubani ukuba azovela phambi kwawo, azokwethula ubufakazi noma azokwethula amaphepha. Bangase badinge ukuthi umuntu noma isikhungo sibike kubo. Amakomidi angaphinde amukele uhla lwezikhalazo, izincazelo zokuziphendulela noma izethulo ezivela emphakathini.
Ikomidi ngalinye liholwa uSihlalo.
INdlu yeSishayamthetho Kuzwelonke (i-NA) sikhetha phakathi kwamalungu aso amakomidi amaningi ukwengamela umsebenzi weminyango eyehlukene kahulumeni kazwelonke.
Ukugada umsebenzi wonyango ongaphansi kwawo, bafake imibuzo kanye..
nokwenza izincomo ngokuthize emnyangweni, kubandakanya ukwakheka kwawo, ukusebenza kanye nenqubomgomo yawo.
Umsebenzi wamakomidi awugcini kuhulumeni kuphela. Bangaphenya nanoma ingaluphi udaba oluthinta umphakathi olungaphansi komsebenzi wabo. Kuba neKomidi leNdlu Kazwelonke eMnyangweni kazwelonke ngamunye kanye neminyango kahulumeni esebenzisana nawo.
Ikomidi Lomkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe (NCOP) likhetha amakomidi akhethekile emalungwini alo ngokugcwele ukwengamela umsebenzi weminyango kahulumeni eyehlukene kanye nokudingida iMithethosivivinywa. Ngoba kumaLungu angama-90 ase NCOP angama-45 kuphela amalungu ayizithunywa ngokugcwele uma kuqhathaniswa kwangama-400 ase-NA, amakomidi akhethekile ongamela umsebenzi weminyango engaphezulu kowodwa kahulumeni kazwelonke.
Ikomidi eLibheke Ukusetshenziswa kwezimali zomphakathi leNdlu kazwelonke lisebenza njengomqaphi wendlela oNgqongqoshe abasebenzisa ngayo izimali zabakhokhintela. Unyaka nonyaka uMcwaningimabhuku Jikelele ubeka imibiko ngezimali kanye nokuphathwa kwemali iminyango eyehlukene kahulumeni kanye nezikhungo Zombuso.
Abaphathi beminyango kahulumeni kanye nabezikhungo bavamise ukubizwa ileli komidi ukuze bazobika baphinde bachaze ngendlela imali esebenze ngayo. Ikomidi lingenza isincomo sokuthi iSishayamthetho Kuzwelonke sithathe izinyathelo uma isidingo sikhona.
Kuzwelonke. Lemithethosivivinywa ibhekwa ikomidi elibhekene neMithethosihlongozo yaMalungu kanye neziphakamiso ezikhethekile. Uma ikomidi livumelana ngenhloso yomthethosivivinywa ohlongozwayo, kube sekulungiswa umthethosivivinywa ozobhekwa iPhalamende.
Iziphakamiso ezihlongoza umthetho zingethulwa ePhalamende bese zidluliselwa ekomidini elisebenza ngalezo zindaba eziphakanyisiwe.
<fn>Constitionalcourt.Constitution.2009-02.zu.txt</fn>
ISINGENISO

Thina, Bantu baseNingizimu Afrika,

Siyakukhumbula ukucekelwa phansi kwamalungelo okwenzeka eminyakeni eyadlula;

Sibungaza labo abahluphekela ubulungiswa nenkululeko kulo mhlaba wethu;

Sihlonipha labo abasebenzele ukwakha nokuthuthukisa izwe lethu; futhi

Sikholelwa ekutheni iNingizimu Afrika ingeyabo bonke abahlala kuyo, sibumbene nakuba

singefani.

Ngakhoke, ngabameleli bethu esibakhethe ngokukhululeka, samukela lo Mthethosisekelo

njengomthetho-nqangi weRiphabhuliki ukuze -

Silungise ukwehlukana kwesikhathi esedlule bese sakha umphakathi owesekelwe yinkolelo

yenqubo yentando yeningi, ubulungiswa emphakathini, kanye namalungelo obuntu;

Sibeke isisekelo sokwakha umphakathi oqhuba ngendlela yentando yeningi; futhi ovulekile, lapho

uhulumeni wakhelwe phezu kwentando yabantu futhi lapho sonke isakhamuzi sivikelwe

ngumthetho ngendlela efanayo;

Sithuthukise izinga lokuphila lazo zonke izakhamuzi futhi sikhulule amakhono omuntu ngamunye;

isifuthi

Sakhe iNingizimu Afrika ebumbene futhi eqhuba ngenqubo yentando yeningi ekwazi ukuthatha

indawo yayo efanele njengezwe elizimele phakathi komndeni wamazwe ngamazwe.

Sengathi uNkulunkulu angabavikela abantu bakithi.

Nkosi Sikelel'iAfrika. Morena boloka setjhaba sa heso.

God seÃƒÂ«n Suid-Afrika. God bless South Africa.

Mudzimu fhatutÃ…Â¡hedza Afurika. Hosi katekisa Afrika.

^

Isahluko 1

Ukusekwa koMthethosisekelo

IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika

1. IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika iyizwe elilodwa elibumbene elibuswa ngumbuso

weningi elisekwe phezu kwezibopho ezilandelayo:

(a) Isithunzi somuntu, ukusebenzela ukulingana kwabantu nokuthuthukiswa kwamalungelo

nenkululeko yabantu.

(b) Ukungabandlululi ngokobuzwe nangokobulili.

(c) Ubukhulu bomthethosisekelo nokubusa komthetho okugculisayo.

(d) Ilungelo lokuvota kwabobonke abantu abadala, uhlu lwabobonke abavoti, ukhetho njalo

ngezikhathi ezimiswe ukuthi kubenokhetho ngazo kanye nohlelo lokubusa oluqhuba ngenqubo

yentando yeningi oluvumela iqhaza lamaqembu ahlukahlukene ukuze kuqinisekiswe

ukuphenduleka, ukunakekelwa kwezidingo nokusebenzela obala kukahulumeni.

UBukhulu boMthethosisekelo

2. LoMthethosisekelo ungumthetho omkhulu waseRiphablikhi; umthetho noma isenzo

esingahambisani nawo akukho emthethweni, futhi imibandela ezibekwe nguMthethosisekelo

kufanele ilandelwe.

Ubuzwe

3. (1) Kukhona ilungelo lobuzwe elifanayo lazo zonke izakhamuzi zaseNingizimu Afrika.

(2) Zonke izakhamuzi -

(a) zinelungelo elilinganayo lokuthola wonke amalungelo, ilungelo mvumo nezinzuzo

zobuzwe; futhi

(b) zethweswe ngokulinganayo izibopho nemithwalo ehambisana nobuzwe.

(3) Umthetho kazwelonke kufanele uhlinzekele ukutholakala, ukulahlekelwa nokubuyiselwa

kobuzwe.

Iculo lesiZwe

4. Iculo lesizwe laseRiphabhuliki liyonqunywa nguMongameli ngesimemezelo

ephephandabeni likaHulumeni lomthetho.

IFulegi lesizwe

5. Ifulegi lesizwe linombala omnyama, osagolide, oluhlaza okotshani, omhlophe, obomvu

noluhlaza okwesibhakabhaka, njengoba lichazwe futhi ladwetshwa kuSheduli 1.

Izilimi

6. (1) Izilimi ezisemthethweni eNingizimu Afrika yisiPedi, isiSuthu, isiTswana, isiSwazi,

isiVenda, isiTsonga, isiBhunu, isiNgisi, isiNdebele, isiXhosa kanye nesiZulu.

(2) Ngokubuka umlando wokwehliswa kokusetshenziswa nezinga lezilimi zendabuko zabantu

bethu, umbuso kufanele uthathe izinyathelo ezingasebenza nezinenqubekelaphambili

zokuphakamisa izinga nokuthuthukisa ukusetshenziswa kwalezi zilimi.

(3) (a) Uhulumeni kazwelonke kanye nohulumeni wezifundazwe angasebenzisa izilimi

ezithile ezisemthethweni emsebenzini kahulumeni, ecabangela ukusetshenziswa kwalezo zilimi,

ubunzima bokusebenzisa ezinye izilimi, izindleko, isimo sesifundazwe, kanye nokuqhathaniswa

kwezidingo nokukhethwa ngumphakathi uwonke noma kwisifundazwe esithintekile; kodwa

uhulumeni okazwelonke noma owesifundazwe kumele usebenzise izilimi ezimbili

ezisemthethweni.

(b) Omasipala kufanele babhekelele lezo zilimi ezisetshenziswayo nezikhethwa ngabahlala

kumasipala ngamunye.

(4) Uhulumeni kazwelonke nabezifundazwe, kufanele balawule futhi baqaphe ukusetshenziswa

kwezilimi ezisemthethweni. Ngaphandle kokususwa lokho okubekwa yisigatshana (2), zonke

izilimi ezisemthethweni kufanele zihlonishwe ngendlela elinganayo futhi zithathwe ngendlela

efanele.

(5) IBhodi yeziLimi zonke zaseNingizimu Afrika emiswe ngumthetho kazwelonke kufanele

-

(a) ikhuthaze futhi yakhe izimo ezilungele ukuthuthukiswa nokusetshenziswa -

(i) kwazozonke izilimi ezisemthethweni;

(ii) ulimi lwamaKhoi, amaNama namaSan; futhi

(iii) ulimi lokukhuluma ngezimpawu; futhi

(b) ikhuthaze futhi iqinisekise ukuhlonishwa kanye nokuthuthukiswa -

(i) kwazo zonke izilimi ezijwayelekile emphakathini waseNingizimu Afrika ezibandakanya

isiJalimani, isiGrikhi, IsiGujerati, isiHindi, isiPutukezi, isiTamil, isiTelegu, isi-Urdu; kanye

(ii) isi-Arabhu, isiHebheru, isiSanskrit nezinye izilimi ezisetshenziselwa ezenkolo

ngokwejwayelekile yimiphakathi yaseNingizimu Afrika.

Isahluko 2

UMqulu wamaLungelo

Amalungelo

7. (1) Lomqulu wamalungelo uyisisekelo sombuso wenqubo yentando yeningi

eNingizimu Afrika. Ugcizelela amalungelo awowonke umuntu ezweni lethu futhi uqinisa inkolelo

yenqubo yentando yeningi yokwazisa isithunzi somuntu, ukulingana nokukhululeka.

(2) Umbuso kufanele uhloniphe, uvikele, uphakamise, futhi uphelelise amalungelo akuMqulu

wamaLungelo.

(3) Amalungelo akuMqulu wamaLungelo angakhawulwa ngemikhawulo equkethwe noma

okukhulunywe ngayo kwisigaba 36, noma kwezinye izingxenye zoMqulu.

Ukusebenza koMqulu

8. (1) UMqulu wamaLungelo usebenza kuyo yonke imithetho futhi uphoqa

isishayamthetho, isigungu sokuphatha sikahulumeni, abaphethe izinkantolo, nazozonke izingxenye

zombuso.

(2) Isimiso kuMqulu wamaLungelo sibopha abantu bemvelo nalezozakhiwo ezithathwa

ngumthetho njengabantu uma, futhi kungadluli ezingeni okungenzeke ngakho lokhu, uma

kubhekwe uhlobo lwelungelo nanoma yiziphi izibopho ezibekwa yilelo lungelo.

(3) Uma isebenzisa izimiso zoMqulu wamaLungelo kubantu bemvelo nakulezozakhiwo

ezithathwa ngumthetho njengabantu, ngokubeka kwesigatshana (2), inkantolo-B.

(a) ukuze ilenze libenomphumela ilungelo elikuMqulu, inkantolo kufanele ilisebenzise, noma

uma kunesidingo, ithuthukise umthetho ojwayelekile ngendlela ezonika ilungelo umphumela lapho

umthetho osemabhukwini ungakwenzi lokhu; futhi

(b) ingathuthukisa imitheshwana yomthetho ojwayelekile ukuze ikhawule ilungelo, kodwa

lowo mkhawulo kufanele uhambisane nesigaba 36(1).

(4) Lezozakhiwo ezithathwa njengabantu ngumthetho zingabanamalungelo akuMqulu

wamaLungelo kuphela ngendlela edingwa uhlobo lwelungelo kanye nolwaleso sakhiwo esithathwa

njengomuntu ngumthetho.

Ukulingana

9. (1) Wonke umuntu uyalingana phambi komthetho, futhi unelungelo elilinganayo

lokuvikelwa ngumthetho nenzuzo yomthetho.

(2) Ukulingana kubandakanya ukuthokozela onke amalungelo nenkululeko ngokugcwele

nangokulingana Ukuze kukhuthazwe impumelelo yelungelo lokulingana, kungathathwa

izinyathelo zokushaya imithetho nezinye izinyathelo okuqondwe ngazo ukuthi kuvikelwe noma

kuthuthukiswe abantu noma imikhakha yabantu abancishiselwe amathuba ngenxa yobandlululo

olungafanele.

(3) Umbuso ungebandlulule noma yimuphi umuntu ngokungafanele, ngendlela esobala noma

ngendlela ecashile, ngesizathu esisodwa noma ezingaphezulu, ezibandakanya ukubandlulula

ngokobuhlanga, ubulili, ukukhulelwa, isimo somuntu kwezomshado, isizwe kambe umphakathi

umuntu adabuka kuwo, ibala, ubulili umuntu azifanisa noma afaniswa nabo, iminyaka yobudala,

ukukhubazeka, inkolo, unembeza, inkolelo, isiko, ulimi kanye nokuzalwa.

(4) Akekho umuntu ovunyelwe ukubandlulula omunye ngokungafanele ngendlela esobala

noma ecashile ngesizathu esisodwa noma ngaphezulu njengokusho kwesigatshana (3). Kufanele

kushaywe umthetho kazwelonke ukuze kugwenywe noma kunqandwe ubandlululo olungafanele.

(5) Ubandlululo ngesizathu esisodwa noma ezingaphezulu ezibalululwe kwisigatshana (3)

akufanele ngaphandle uma kuboniswa ukuthi lolo bandlululo lufanele.

Isithunzi sabantu

10. Wonke umuntu unesithunzi ngokwemvelo futhi unelungelo lokuthi isithunzi sakhe

sihlonishwe futhi sivikelwe.

Impilo

11. Wonke umuntu unelungelo lokuphila.

Inkululeko nokuphepha komuntu

12. (1) Wonke umuntu unelungelo lenkululeko nokuphepha kwakhe, okubandakanya

ilungelo -

(a) lokungephucwa inkululeko ngaphandle kokunikwa ithuba lokuziphendulela noma

ngaphandle kwesizathu esilungile;

(b) lokungavalelwa ngaphandle kokuqulwa kwecala;

(c) lokukhululeka kuzozonke izinhlobo zodlame ezivela ezakhiweni zombuso noma ngasese;

(d) lokungahlukunyezwa nganoma iyiphi indlela; futhi

(e) lokungaphathwa noma ajeziswe ngendlela enesihluku, engenabo ubuntu nelulazayo.

(2) Wonke umuntu unelungelo lokukhululeka nokuhlonishwa komzimba kanye nengqondo,

okubandakanya ilungelo -

(a) lokwenza izinqumo ezimayelana nokuzala;

(b) lokuphepha komzimba nokuzilawulela umzimba; futhi

(c) lokungasetshenziselwa ukufunisela ngezokwelapha noma ngezesayensi ngaphandle

kwemvume yakhe.

Ubugqili, ukwesetshenziswa njengesigqila, nokusetshenziswa ngenkani

13. Akekho umuntu ongenziwa isigqila, asetshenziswe njengesigqila noma asetshenziswe

ngenkani.

Ukungaphazanyiswa

14. Wonke umuntu unelungelo lokungaphazanyiswa, okubandakanya

ilungelo -

(a) lokungaseshwa umzimba noma umuzi wakhe;

(b) lokungaseshwa kwempahla;

(c) lokungaphucwa impahla anelungelo layo; noma

(d) lokungaphazanyiswa kokuxhumana kwakhe nabanye abantu.

Inkululeko kwezenkolo, inkolelo noma umbono

15. (1) Wonke umuntu unelungelo lenkululeko kanembeza, yenkolo, yokucabanga,

yenkolelo kanye neyombono.

(2) Izinkonzo zingabanjelwa ezikhungweni zombuso, noma kulezo zikhungo ezisizwa

ngumbuso ngezimali kodwa uma -

(a) labo ababambe izinkonzo belandela imitheshwana eyenziwe abaphathi abaqondene naleyo

ndawo abafanele;

(b) zibanjwe ngendlela efanele; futhi

(c) ukuhambela lezo zinkonzo kungaphoqelelwe kodwa kungokokukhululeka

nangokuzithandela.

(3) (a) Lesi sigaba asivimbeli umthetho ovumela -

(i) imishado ehlanganiswe ngokwesiko noma ngokohlelo lomthetho wenkolo, noma

wemiphakathi ethile ebusa abantu nemindeni kuleyo miphakathi; noma

(ii) uhlelo lomthetho womphakathi othile obusa abantu nemindeni kuleyomiphakathi ngaphansi

kwanoma yiliphi isiko noma oluhlonishwa abantu abalandela inkolo ethile.

(b) Imishado eyamukelwe noma izinhlelo zemithetho yemiphakathi ezamukelwe njengoba

kusho isigatshana (a), kufanele zihambisane nezimiso zomthethosisekelo.

Ukuveza imibono ngokukhululeka

16. (1) Wonke umuntu unelungelo lokuveza imibono yakhe ngokukhululeka,

okubandakanya -

(a) inkululeko yamaphephandaba neminye imithombo yezindaba;

(b) inkululeko yokufumana nokudlulisela phambili ulwazi nemibono;

(c) inkululeko yokwakha izinto ngokusebenzisa ubuciko; futhi

(d) inkululeko kwezemfundo kanye nenkululeko yokwenza ucwaningo olunzulu.

(2) Ilungelo elikwisigatshana (1) alihlanganisi -

(a) inkulumo egqugquzelela impi;

(b) ukugqugquzela udlame olufufusayo; noma

(c) ukutshala umoya wenzondo ngokobuzwe, ngokobuhlanga, ubulili noma ngokwenkolo

okudala inxushunxushu.

Ukubuthana, ukubhikisha, ukugculisa abanye ukuthi beseke umbikisho nokwethula izicelo

ezibhalwe phansi

17. Wonke umuntu unelungelo lokubuthana nabanye lokubhikisha, lokugculisa abanye ukuthi

beseke lowo mbhikisho nelokwethula izicelo ezibhaliwe, kodwa uma lokho kwenziwa ngokuthula

futhi kungahlonyiwe.

Ilungelo lokuzibandakanya

18. Wonke umuntu unelungelo lokuzibandakanya ngokukhululeka.

Amalungelo ezepolitiki

19. (1) Yileso naleso sakhamuzi sikhululekile ukuzikhethela nokuzenzela izinqumo

eziphathelene nezepolitiki, okubandakanya ilungelo -

(a) lokusungula iqembu lezepolitiki;

(b) ukubamba iqhaza emisebenzini yenhlangano yezepolitiki, noma ukuyifunela amalungu;

futhi

(c) nokukhankasela iqembu lezombangazo noma izinjongo ezithile zepolitiki.

(2) Yileso naleso sakhamuzi sinelungelo lokuthi kubekhona ukhetho olukhululekile

nolubanjwa njalo ngezikhathi ezimisiwe lwanoma yisiphi isakhiwo sesishayamthetho esisungulwe

ngokulandela umthethosisekelo.

(3) Yileso naleso sakhamuzi esidala sinelungelo -

(a) lokuvota okhethweni lwanoma yisiphi isishayamthetho esisungulwe njengokusho

koMthethosisekelo futhi lokuvota ngokuyimfihlo; futhi

(b) lokungenela ukhetho lwesikhundla sokumela umphakathi kuthi uma sikhethiwe, sithathe

leso sikhundla.

Ubuzwe

20. Asikho isakhamuzi okufanele sincishwe ilungelo laso lobuzwe.

Ilungelo lokuhamba nokuhlala

21. (1) Wonke umuntu unelungelo lokuhamba.

(2) Wonke umuntu unelungelo lokushiya iRiphabhuliki.

(3) Yileso naleso sakhamuzi sinelungelo lokungena, nokuhlala noma kuyiphi indawo

eRiphabhuliki.

(4) Yileso naleso sakhamuzi sinelungelo lokuthola iphasiphothi.

Ilungelo Lokuhweba, lesikhundla kanye nohlobo lomsebenzi

22. Yileso naleso sakhamuzi sinelungelo lokukhetha ngokukhululeka uhwebo, umsebenzi

noma iprofeshini. Indlela yokuqhuba nokuphatha uhwebo umsebenzi noma iprofeshini ingahlelwa

ngumthetho.

Ubudlelwane phakathi kwabasebenzi nabaqashi

23. (1) Yilowo nalowo muntu unelungelo lokuphathwa ngendlela efanele emsebenzini.

(2) Bonke abasebenzi banelungelo -

(a) lokusungula nokujoyina izinhlangano zabasebenzi;

(b) lokuzibandakanya ezenzweni nasezinhlelweni zezinhlangano zabasebenzi; futhi

(c) lokuteleka.

(3) Bonke abaqashi banelungelo -

(a) lokusungula nokujoyina izinhlangano zabaqashi; futhi

(b) lokuzibandakanya ezenzweni nasezinhlelweni zezinhlangano zabaqashi;

(4) Zonke izinhlangano zabasebenzi nezinhlangano zabaqashi zine nelungelo -

(a) lokuzithathela izinqumo ngezokuphathwa, ngezinhlelo kanye nangezenzo zenhlangano;

(b) lokugqugquzela; futhi

(c) lokuxoxisana ngokuhlanganyela; futhi lokusungula nokujoyina imifelandawonye.

(5) Zonke izinyunyane zabasebenzi, izinhlangano zabaqashi kanye nomqashi zinelungelo

lokuvumelana ngokuhlanganyela. Umthetho kazwelonke ungamiswa ukulawula isivumelwano

esihlanganyelwe. Esimweni lapho umthetho unganciphisa ilungelo kulesi sahluko, ukuncishiswa

kwelungelo makuhambisane nesigaba 36(l).

(6) Umthetho kazwelonke ungagunyaza ukuhlelelwa ezokuphepha enyunyanini

okungavunyelwana ngakho ngokuhlanganyela. Esimweni lapho umthetho unganciphisa ilungelo

kulesi sahluko, ukuncishiswa kwelungelo makuhambisane nesigaba 36 (1).

Indawo okuphilwa kuyo

24. Wonke umuntu unelungelo -

(a) lokuphila endaweni engesiyo ingozi empilweni noma kwinhlalakahle yakhe; futhi

(b) lokuba kuvikelwe imvelo, ukuze kusizakale izizukulwana zamanje nezizayo, ngemithetho

efanele nangezinye izinyathelo ezimisiwe okuqondwe ngazo -

(i) ukuvimbela ukunukubezeka nokucekelwa phansi kwempilo yezitshalo neyezilwane;

(ii) ukukhuthaza ukulondolozwa kwemvelo; futhi

(iii) nokuqinisekisa intuthuko engapheli nokusetshenziswa ngendlela efanele kwemithombo

yemvelo kube kugqugquzelelwa ukuthuthuka okufanele komnotho nendlela yokuphila

yomphakathi.

Impahla

25. (1) Akekho umuntu ongephucwa impahla ngaphandle uma kumiswe umthetho

osebenza ngokufanayo kubobonke abantu, futhi awukho umthetho ongavumela ukuthi umuntu

aphucwe impahla engazange anikezwe ithuba lokuziphendulela.

(2) Impahla ingathathwa kuphela njengoba kubekwe wumthetho osebenza kubobonke abantu

ngokufanayo -

(a) uma kuyisidingo somphakathi noma kuzozuza umphakathi; futhi

(b) uma kuzoba nesinxephezelo inani, isikhathi nendlela yokusikhokha isinxephezelo

okuvunyelwane ngaso noma kunqunywe noma kwamukelwe yinkantolo.

(3) Inani, isikhathi nendlela yokunxephezela kufanele kube elinganayo negculisayo, eveza

ukulingana phakathi kwemali yomphakathi kanye nakulabo abathintekile, emva kokubhekela

bonke abathintekile izimo ezibandakanya -

(a) ukusetshenziswa kwempahla ngaleso sikhathi;

(b) umlando wobunikazi bempahla nokusetshenziswa kwayo;

(c) inani engathengiswa ngalo ngaleso sikhathi;

(d) inani lezimali ezatshalwa umbuso nemali umbuso owasiza ngayo, ekutholakaleni kwaleyo

mpahla nasekuyithuthukiseni ukuze ibeyinzuzo; futhi

(e) isizathu sokuthathwa kwempahla.

(4) Kulesisigaba -

(a) inzuzo yomphakathi ibandakanya ukuzibophezela kwesizwe ekuthini kuguqulwe uhlelo

lobunikazi bomhlaba, nasekuthini; futhi

(b) kube noguquko oluzoqinisekisa ukuthi kufinyeleleka ngendlela egculisayo kuwo wonke

umnotho wemvelo waseNingizimu Afrika.

(5) Umbuso kumele uthathe izinyathelo zomthetho nezinye izinyathelo, ezilungile,

ngokusemandleni awo, ukweseka isimo esizokwenza izakhamuzi zikwazi ukuthola umhlaba

ngendlela egculisayo.

(6) Umuntu noma umphakathi onelungelo lomhlaba elintengantengayo ngokomthetho ngenxa

yomthetho noma izenzo zesikhathi esedlule ezibandlulula ngobuzwe, unelungelo ngendlela eshiwo

ehlinzikelwe ngumthetho wePhalamende, lokuthola ilungelo elime laqina emthethweni noma

lokunikezwa usizo olungafaniswa nokuqiniswa kwalelolungelo.

(7) Umuntu noma umphakathi owathathelwa impahla emva kuka 19 June 1913, ngenxa

yemithetho noma izenzo unelungelo njengoba kuhlinzekelwa ngumthetho wePhalamende

lokubuyiselwa leyo mpahla, noma lokuthola usizo olufanele.

(8) Akukho okushiwo kulesisigaba okungavimba umbuso ekubeni uthathe izinyathelo

zokushaya imithetho nezinye izinyathelo ngenhloso yokuphumelelisa uguquko kwezomhlaba,

amanzi nokunye okuyelene nalokho, ukuze ulungise imiphumela yobandlululo ngobuzwe

lwesikhathi esedlule, kodwa konke okuqhelile ezimisweni zalesisigaba kufanele kuhambisane

nezimiso zesigaba 36(1).

(9) IPhalamende kufanele lishaye umthetho oshiwo kwizigatshana (6).

Izindlu

26. (1) Wonke umuntu unelungelo lokukwazi ukuthola indlu efanelekile.

(2) Umbuso kufanele uthathe izinyathelo zomthetho ezifanele nezinye izinyathelo,

ngokusemandleni ombuso ukwenza ukuba ukuphumelela kwaleli lungelo kuqhubekele phambili.

(3) Akekho umuntu ongasuswa emzini wakhe noma kudilizwe indlu yakhe ngaphandle

kwesinqumo senkantolo esenziwe ngemuva kokuba ibheke izimo ezithile ezifanelekile Awukho

umthetho oyovumela ukususwa abathintekayo benganikwanga ithuba lokuziphendulela.

Impilo, ukudla, amanzi, nenhlalakahle

27. (1) Wonke umuntu unelungelo -

(a) lokunakekelwa kwezempilo, okubandakanya ukunakekelwa kwezempilo okuqondene

nokubeletha;

(b) lokuthola amanzi nokudla okwenele; futhi

(c) lenhlalakahle okubandakanya, usizo olufanele uma umuntu engakwazi ukuzondla nokondla

labo okufanele abondle.

(2) Umbuso kufanele uthathe izinyathelo zomthetho ezifanele nezinye izinyathelo

ngokusemandleni ombuso ukuze ukuphumelela kwalelo nalelolungelo kuqhubekele phambili.

(3) Akekho umuntu ongalelwa ukuba athole usizo lwezokwelashwa oluphuthumayo.

Abantwana

28. (1) Wonke umntwana unelungelo -

(a) lokuba negama nobuzwe kusukela ngesikhathi ezalwa;

(b) lokunakekelwa ngumndeni, noma ukunakekelwa ngabazali noma ukunakekelwa okunye

okufanele uma lowo mntwana esusiwe emndenini;

(c) lokuthola ukudla okunomsoco, indawo yokuhlala, ukwelashwa kanye nezenhlalakahle;

(d) lokuvikelwa ekuphathweni ngendlela engafanele, ekubeni anganakekelwa,

ekuhlukunyezweni nasekuphathweni ngendlela eyehlisa isithunzi;

(e) lokuvikelwa ezimweni zokuxhashazwa emsebenzini;

(f) lokuthi kungadingeki noma kungavunyelwa ukuthi enze umsebenzi -

(i) ongamfanele umuntu oneminyaka yobudala elingana neyalowo mntwana; noma

(ii) obeka inhlalakahle engozini, imfundo, impilo yomzimba noma yengqondo, noma

ukuthuthuka komoya, kwesimilo noma kobudlelwano nomphakathi, komntwana, esimweni

esibucayi;

(g) lokungaboshwa ngaphandle uma ukuboshwa kwakhe kuyisinyathelo sokugcina

esingathathwa, okuyothi uma kwenzeka, ngaphezulu kwamalungelo anikwe umntwana esigabeni

12 kanye no 35 umntwana angaboshwa kuphela isikhathi okuyisona esifushane angaboshwa

ngaso, futhi unelungelo -

(i) lokungahlanganiswa nabanye abantu ababoshiwe abaneminyaka yobudala engaphezulu

kuka 18; futhi

(ii) lokuphathwa ngendlela futhi aboshwe ezimweni ezikhombisa ukubonelela iminyaka yakhe;

(h) lokuba nommeli amnikezwa umbuso ngezindleko zombuso, emacaleni ombango athinta

umntwana, uma ukunganikezwa ummeli kungaba nomphumela wokwehluleka kakhulu

kobulungiswa; futhi

(i) lokungasetshenziswa ngqo ekulweni izimpi futhi avikelwe ngazozonke izikhathi lapho

kuliwa.

(2) Kuzona zonke izinto ezithinta umntwana, kuyobekwa phambili izidingo zakhe.

(3) Kulesisigaba "umntwana" kusho umuntu oneminyaka yobudala engaphansi kwengu-18.

Imfundo

29. (1) Yilowo nalowo muntu unelungelo -

(a) lokuthola imfundo eyisisekelo, kuhlanganisa imfundo eyisisekelo yabantu abadala,

ezikhungweni zombuso noma ezikhungweni ezithola usizo embusweni; futhi

(b) lemfundo engaphezu kweyisisekelo, sokuthatha izinyathelo ezinqala, kufanele wenze

intuthuko ibe khona kunoma ngubani.

(2) Wonke umuntu unelungelo lokuthola imfundo ngolimi alukhethayo esakhiweni semfundo

somphakathi lapho leyo mfundo inganikezwa Ukuze kuqinisekiswe ukuthi leli lungelo

kuyafinyelelwa kulona ngempela, nokuphoqelelwa kwaleli lungelo, umbuso kufanele uhlolisise

yonke imigudu efanele yemfundo, kubandakanya nezakhiwo zemfundo ezifundisa ngolimi

olulodwa, kube kunakekelwe okulandelayo -

(a) lokho okugculisayo wonke othintekile;

(b) ukuthi kungenzeka yini; futhi

(c) isidingo sokulungisa imiphumela yemithetho nenqubo eyedlule eyayibandlulula

ngokobuzwe.

(3) Yilowo nalowo muntu unelungelo lokusungula nokugcina,ngezindleko zakhe, izikhungo

zemfundo zangasese -

(a) ezingabandlululi ngokohlanga;

(b) ezibhaliswe nombuso; futhi

(c) ezigcina amazinga angekho ngaphansi kwamazinga asezikoleni ezingaqhathaniswa

nezixhaswa yizimali zombuso.

(4) Isigatshana (3) asizivimbeli izimali zombuso ezixhasa izakhiwo zemfundo ezizimele.

Ulimi namasiko

30. Wonke umuntu unelungelo lokusebenzisa ulimi alukhethayo futhi abambe iqhaza

empilweni yamasiko ayikhethayo, kodwa akekho ovunyelwe ukusebenzisa lawa malungelo

ngendlela engahambisani nanoma yisiphi isimiso soMqulu wamaLungelo.

Imiphakathi enamasiko, izinkolo kanye nezilimi ezithile

31. (1) Abantu abangamalungu emiphakathi enamasiko, izinkolo noma izilimi ezithile

kufanele bangaphucwa ilungelo, kanye namanye amalungu emiphakathi yabo, lokwenza

okulandelayo -

(a) ukuthokozela amasiko abo, ukuqhuba inkolo yabo nokusebenzisa ulimi lwabo; futhi

(b) bakhe, bajoyine futhi bagcine izinhlangano zamasiko, zenkolo nezezilimi kanye nezinye

izinhlangano zomphakathi.

(2) Leli lungelo kwisigatshana (1) malingasetshenziswa ngendlela engahambisani nanoma

yisiphi isimiso esikuMqulu wamaLungelo.

Ukuthola Ulwazi

32. (1) Wonke umuntu unelungelo lokuthola -

(a) nanoma yiluphi ulwazi olusezandleni zombuso; futhi

(b) nanoma yiluphi ulwazi olusezandleni zomunye umuntu oludingekayo ekusetshenzisweni

noma ekuvikelweni kwanoma yimaphi amalungelo.

(2) Umbuso kufuneka wenze amalungelo asesigatshaneni (1) asebenze ngokushaya umthetho

kazwelonke futhi lomthetho ungahlinzekela izinyathelo ezifanele ezinganciphisa umsebenzi

wokwengamela izidingo zalelilungelo kanye nezindleko kumbuso.

Ukuphatha ngokusemthethweni

33. (1) Yilowo nalowo muntu unelungelo lokuphathwa yiminyango nezakhiwo zombuso

ngendlela esemthethweni, efanele futhi elandela inqubo egculisayo.

(2) Yilowo nalowo muntu onamalungelo athintwe yisinyathelo sokuphatha, unelungelo

lokunikezwa izizathu ezibhaliwe zaleso sinyathelo.

(3) Kufanele kushaywe umthetho kazwelonke ukuze la malungelo asebenze futhi lo mthetho

kufanele -

(a) uhlinzekele ukuhlaziywa kabusha kwaleso sinyathelo enkantolo noma, esimweni esilungile

kuhlaziye inkundla ezimele nengavuni cala;

(b) ubeke isibopho phezu kombuso ukuthi uhloniphe amalungelo akwisigatshana (1) no (2);

futhi

(c) ukhuthaze ukuthi kubenombuso osebenza ngokukhuthala.

Ukuvumeleka ukuya eNkantolo

34. Wonke umuntu unelungelo lokuthi noma yiyiphi ingxabano engaxazululwa ngokusebenzisa

umthetho, inqunywe yinkantolo yomthetho ecaleni eligculisayo elivulekele umphakathi noma,

lapho kulungile, leyo ngxabano ingaxazululwa yinkundla ezimele nengavuni hlangothi.

Abantu ababoshiwe, abavalelwe nababekwe amacala

35. (1) Wonke umuntu oboshiwe ngoba kuthiwa wenze icala, unelungelo -

(a) lokuthula angasho lutho;

(b) lokwaziswa ngokushesha -

(i) ngelungelo lokuthula angasho lutho; futhi

(ii) ngomphumela wokungasho lutho;

(c) lokuba angaphoqwa ukuhlambuluka noma ukuvuma izinto ezingase zisetshenziswe

njengobufakazi ecaleni lakhe;

(d) lokuba ayiswe enkantolo ngokushesha okungase kwenzeke kodwa engakadluli -

(i) amahora angu-48 emva kokuboshwa; noma

(ii) ekupheleni kosuku lokuqala lwenkantolo emva kwesikathi esingamahora angu-48

sesidlulile ngaphandle kwesikhathi esejwayelekile sokusebenza kwenkantolo, noma nosuku

olungelona lokusebenza kwenkantolo;

(e) ekuveleni kokuqala phambi kwenkantolo emva kokuboshwa, lokuba adedelwe ngaphandle

uma ethweswa icala futhi inkantolo inquma ukuthi aqhubeke evalelwe; futhi

(f) lokukhululwa ekuvalelweni uma izidingo zobulungiswa zivuma, kodwa ngemibandela

efanelekile.

(2) Wonke umuntu ovalelwe, kubandakanya noma yisiphi isiboshwa esidonsa isigwebo,

unelungelo -

(a) lokwaziswa ngokushesha ngezizathu zokuvalelwa kwakhe;

(b) lokuzikhethela kanye nokubonana nommeli nokwaziswa ngokushesha ngalelilungelo;

(c) lokunikezwa ummeli ngezindleko zombuso, uma ukunganikezwa ummeli

kungabukhinyabeza kakhulu ubulungiswa, futhi aziswe ngaleli lungelo ngokushesha;

(d) lokuphikisa ukubasemthethweni kokuvalelwa kwakhe mathupha phambi kwenkantolo,

futhi uma kutholakala ukuthi loko kuvalelwa akukho emthethweni adedelwe;

(e) lokuba avalelwe ngaphansi kwesimo esihlonipha isithunzi sobuntu, kubandakanye ukuthi

okungenani ukulolonga umzimba nokuhlinzeka ngezindleko zombuso, indawo eyanele, umsoco

owanele, izinto zokufunda ezanele kanye nokwelashwa kwempilo okwanele; futhi

(f) lokuxhumana nokuvakashelwa -

(i) ngowakwakhe noma lowo azwana naye;

(ii) yisihlobo esisondelene naye;

(iii) umkhokheli kwezenkolo oqokwe nguye; futhi

(iv) udokotela oqokwe nguye.

(3) Wonke umuntu obekwe icala unelungelo lokuba icala lakhe liqulwe ngendlela egculisayo,

lokhu kuhlanganisa ilungelo -

(a) lokuba aziswe ngecala athweswe lona ngokunikwa imininingwane eyanele ukuze akwazi

ukuziphendulela;

(b) lokuba anikwe isikhathi nezidingo ezanele zokulungisela ukuziphendulela;

(c) lokuba icala lakhe lethanyelwe ngumphakathi enkantolo ejwayelekile yamacala;

(d) lokuba icala liqalwe futhi liphethwe ngaphandle kokuchitha isikhathi kungafanele;

(e) lokuba khona enkantolo uma kuthethwa icala lakhe;

(f) lokukhetha ummeli nokumelwa ngummeli futhi abenelungelo lokwaziswa ngaleli lungelo

ngokushesha;

(g) lokubanommeli onikezwe ngumbuso futhi ngezindleko zombuso uma ukunganikezwa

ummeli kungabukhinyabeza kakhulu ubulungiswa, futhi nelungelo lokwaziswa ngaleli lungelo

ngokushesha;

(h) lokuthathwa ngokuthi akanacala futhi lokungasho lutho ngecala futhi lokunganiki bufakazi

ngesikhathi kuqulwa icala lakhe;

(i) lokunika futhi lokuphikisa ubufakazi;

(j) lokungaphoqwa ukuba anike ubufakazi obuzomethwesa ngecala;

(k) lokuba icala liqulwe ngolimi aluzwayo, noma uma loko kungaphumeleli ukuqulwa kwecala

kutolikelwe kulolo limi alwaziyo;

(l) lokungagwetshelwa ukwenza noma ukungenzi okuthile okwakungelona icala

ngokomthetho wezwe noma wamazwe ngamazwe ngesikhathi ekwenza noma engakwenzi;

(m) lokungabhekani necala enkantolo eliphathelene nalokho asatholwa engenacala lako noma

asagwetshelwa kona;

(n) lokunikezwa isigwebo esisinda kancane kunesinye esimisiwe uma isigwebo esimiselwe lelo

cala sishintshiwe phakathi kwesikhathi sokwenziwa kwecala nesikhathi sokugwetshwa; futhi

(o) lokufaka isicelo sokudlulisa icala noma ukuhlaziywa kwalo yinkantolo enkulu.

(4) Lapho lesi sigaba sidinga ukuba umuntu aziswe okuthile, lolo lwazi kufanele lowo muntu

alunikwe ngolimi aluqonda kahle.

(5) Ubufakazi obutholakale ngendlela ephambene nanoma yiliphi ilungelo elikuMqulu

wamaLungelo kufanele bungangeniswa njengobufakazi ecaleni uma ukungeniswa kwalobo

bufakazi bungenza ukuthi icala lingagculisi noma kungakhinyabeza ukuphathwa kobulungiswa.

Ukuncishiswa Kwamalungelo

36. (1) Amalungelo aqukethwe kuMqulu wamaLungelo angancishiswa kuphela ngokusho

komthetho osebenza kunoma yimuphi umuntu, kungadluli ezingeni lokuthi ukuncishiswa kube

kufanele futhi kwamukelekile emphakathini ovulekile, onombuso wentando yeningi nosekelwe

yisithunzi sobuntu, ukulingana, nenkululeko, kunakwe zonke izinto ezithintekayo ezibandakanya

-

(a) ubunjalo belungelo;

(b) ukubaluleka kwezinjongo zokuncishiswa;

(c) ubunjalo nobungako bokunciphisa;

(d) ubudlelwane phakathi kokunciphisa nezinjongo zawo; futhi

(e) ezinye izindlela ezinezihibe ezingaphansi ezingafeza injongo efanayo.

(2) Ngaphandle uma kwenziwe ngendlela ehlinzekelwe kwisigatshana (1) noma esinye

sezimiso zoMthethosisekelo awukho umthetho onganciphisa noma yiliphi ilungelo elihlinzekelwe

kuMqulu wamaLungelo.

Isimo esibucayi

37. (1) Isimo esibucayi singamenyezelwa kuphela ngokulandela uMthetho wePhalamende,

futhi kuphela uma -

(a) impilo yezwe yesatshiswa ngenxa yempi, yokuhlaselwa, yokuvukelwa kombuso,

yeziphithiphithi, yenhlekelele yemvelo noma yesehlakalo esibucayi emphakathini; futhi

(b) isimemezelo sesimo esibucayi sidingekile ukuze kubuyiselwe uxolo nokuthula.

(2) Ukumenyezelwa kwesimo esibucayi, kanye nomthetho owenziwe noma isinyathelo noma

yisiphi esithathwe kulandela leso simemezelo, kungasebenza kuphela -

(a) kuya esikhathini esilandelayo; futhi

(b) isikhathi esingeqile ezinsukwini ezingu 21 kusukela osukwini lwesimemezelo ngaphandle

uma uMkhandlu kaZwelonke unquma ukwelula isikhathi sesimemezelo. UMkhandlu kaZwelonke

unganquma ukwelula isikhathi sokusebenza kwesimemezelo sesimo esibucayi ngesikhathi

esingeqile ezinyangeni ezintathu. Ukwelulwa kokuqala kwesikhathi sesimo esibucayi kufanele

kwenziwe ngesinqumo esivunjwe yiningi lamalungu oMkhandlu. kaZwelonke Noma yikuphi

ukwelulwa kwesikhathi okulandelayo kufanelwe kwenziwe ngesinqumo esesekwe okungenani

ngamalungu oMkhandlu angamaphesenti angu-60 Isinqumo esishiwo kulesi sigatshana kufanele

sithathwe ngemuva kwenkulumompikiswano eMkhandlwini.

(3) Noma iyiphi inkantolo ingathatha isinqumo mayelana nokubasemthethweni -

(a) kwesimemezelo sesimo esibucayi;

(b) kokwelulwa kwesimemezelo sesimo esibucayi; noma

(c) kwanoma yimuphi umthetho owenziwe, noma isinyathelo esithathiwe ngokulandelwa

kwaleso simemezelo sesimo esibucayi.

(4) Noma yimuphi umthetho omisiwe ngenxa yokumenyezelwa kwesimo esibucayi

kungazitshwa kumthetho-sivivinywa kulezi zimo kuphela -

(a) ukuzitshwa kwesimemezelo kudingwa yisimo esibucayi kuphela; kanye

(b) umthetho unga -

(i) vumelana nezimiso zeRiphubliki ngaphansi komthetho womhlaba wonke omiselwe isimo

esibucayi;

(ii) hambisana nesigatshana (5); futhi

(iii) ushicelelwa kusomqulu kahulumeni kazwelonke ngokushesha uma kunokwenzeka emva

kokuba umisiwe.

(5) Awukho uMthetho wePhalamende noma umthetho oshaywe ngenxa yesimemezelo sesimo

esibucayi noma esinye isinyathelo esithathwe ngenxa yesimemezelo sesimo esibucayi esingavumela

-

(a) ukuxolelwa kombuso, noma komuntu noma yimuphi mayelana nesenzo esingekho

emthethweni;

(b) ukuzitshwa kwalesi sigaba noma ngayiphi indlela; noma

(c) ukuzitshwa kwesigaba esishiwo kwingxenye 1 yoluhla lwamalungelo angeke azitshwe,

ngezinga elivezwe ngaphesheya kwesigaba engxenyeni 3 yoluhla.

Uhla lwamalungelo angeke ajivazwa

1 2 3

Inombolo Isihloko Izinga lokuvikelwa kwelungelo

yesigaba sesigaba

9. Ukulingana. Mayelana nokubandlululwa

okungamukelekile ngokohlanga, ibala, ubuzwe noma

imvelaphi, ubulili, inkolo noma ulimi.

10. Isithunzi somuntu. Ngokuphelele.

11. Ukuphila. Ngokuphelele.

12. Ukukhululeka Mayelana nezigatshana (1)(d) no (e) no 2(c)

nokuphepha

komuntu

13. Ubugqili, Mayelana nobugqili nokwenziwa isigqila

ukwenziwa isigqila

nokusetshenziswa

ngempoqo.

28. Izingane. Mayelana nesigatshanna 1(d), kanye no (e);

namalungelo kwisigatshana (i) kanye no (ii) wesigatshana (1)(g);

kanye nesigatshana (1)(i) esimayelana nabantwana abaneminyaka

engu- 15 nabangaphansi.

35. Abantu ababoshiwe, Mayelana :

abatokile noma - nezigatshana (1) (a), (b) no (c) 2(d);

abethweswe amac- - amalungelo akupharagrafu (a) ku yaku (o)

ala esigatshana (3), ngaphandle kweppharagrafu (d);

-isigatshana (4); kanye

-nesigatshana (5) ngokumayelana nokukhishelwa

ngaphandle kobufakazi uma ukwamukelwa kwalobo bufakazi

kungakhinyabeza ukuthethwa

kwekala ngendlela efanele

(6) Noma yinini lapho umuntu evalelwe ngaphandle kokuthethwa kwecala ngaphansi

komthetho wesimo esibucayi izimiso ezilandelayo kufanele ziqikelelwe:

(a) umuntu omdala oyilungu lomndeni noma umngane walowo ovalelwe kufanele atshelwe

ngokushesha okungase kwenzeka ngokuvalelwa kwalowo muntu.

(b) Isaziso kufanele sishicilelwe kwiphephandaba iGazethi kaHulumeni kazwelonke

zingakapheli izinsuku ezinhlanu umuntu evalelwe, lesi saziso kumele sisho igama lomuntu nalapho

evalelwe khona nesimo esibucayi aboshwe ngaphansi kwaso;

(c) Umuntu ovalelwe kumele avunyelwe ukuqoka, kanye nokuvakashelwa ngudokotela noma

ngasiphi isikhathi esifanele;

(d) Umuntu ovalelwe kumele avunyelwe ukuqoka, kanye nokuvakashelwa ngummeli noma

ngasiphi isikhathi esifanele;

(e) Inkantolo yamacala kumele ibuyekeze ukuvalelwa kwomuntu ngokushesha okungase

kwenzeke, kodwa zingakapheli izinsuku ezingu 10 emuva kokuvalelwa kwakhe, futhi inkantolo

kumele imudedele lowo ovalelwe ngaphandle uma kunesidingo sokuqhubeka nokumvalela ukuze

kubuyiselwe isimo soxolo nokuthula;

(f) Umuntu ongadedelwanga njengokusho kwesibuyekezo esikwindima (e) noma

ongadedelwanga ngemuva kokubuyekezwa ngaphansi kwalesi sigaba angenza isicelo enkantolo

ukuba kuphinde kubuyekezwe ukuvalelwa kwakhe noma ngasiphi isikhathi ngemuva kwezinsuku

ezingu-10 lwenziwe uhlaziyo oludala, futhi kunoma yikuphi ukubuyekezwa inkantolo kufanele

imdedele umuntu ngaphandle uma kudingekile ukuba aqhubeke evalelwe ukuze kubuyiselwe

uxolo nokuthula;

(g) Umuntu ovalelwe unelungelo lokuvela qobo lwakhe phambi kwenkantolo, ukumelwa

ngummeli kulolo daba futhi nokwethula izizathu eziphikisa ukuthi aqhubeke esekuvalelweni; futhi

(h) Umbuso kufanele wethule phambi kwenkantolo izizathu ezibhalwe phansi zokuthi

kubaluleke ngani ukuvalelwa noma ukuqhubeka nokuvalela lowo muntu, ikhophi yezizathu

zinikwe lowo ovalelwe okungenani esikhathini esiyizinsuku ezimbili ngaphambi kokuthi inkantolo

ibuyekeze ukuvalelwa kwakhe.

(7) Uma inkantolo idedela obevalelwe, lowo muntu angeke aphinde avalelwe ngezizathu

ezifanayo, ngaphandle uma umbuso ungethula phambi kwenkantolo isizathu esiqinile esenza kube

nesidingo sokuthi lowo muntu aphinde avalelwe.

(8) Izigatshana (6) no (7) azisebenzi kubantu abangezona izakhamuzi zaseNingizimu Afrika

futhi abavalelwe ngenxa yempi phakathi kwamazwe Esikhundleni salezo zigatshana, umbuso

kufanele uhambisane nemigomo ebophe iRiphabhuliki ngaphansi komthetho wobuntu wamazwe

ngamazwe mayelana nokuvalelwa kwalabo bantu.

Ukuphoqelelwa kwamalungelo

38. Nanoma wubani obaliwe kulesi sigaba unelungelo lokufaka isicelo enkantolo, esho ukuthi

ilungelo elikuMqulu wamaLungelo, liphuliwe noma kungenzeka liphulwe, inkantolo inganikeza

usizo okufanele okubandakanya ukumenyezelwa kwamalungelo Abantu abangenza izicelo zosizo

yilaba -

(a) noma yimuphi umuntu ozifakela yena isicelo;

(b) noma yimuphi umuntu owenza isicelo egameni lomunye umuntu ongakwazi ukuzenzela

yena;

(c) noma yimuphi umuntu ofaka isicelo njengelungu, noma owenza lokho egameni leqembu

noma lomkhakha othile wabantu;

(d) noma yimuphi umuntu ofaka isicelo ukuzuzela umphakathi; kanye

(e) nenhlangano efaka isicelo ngenhloso yokuzuzela amalungu ayo.

Ukuhunyushwa komqulu wamalungelo

39. (1) Uma kuhunyushwa uMqulu wamaLungelo, yileyo naleyo nkantolo -

(a) kufanele ikhuthaze imigomo eyeseka umphakathi ovulekile nobuswa yinqubo yentando

yeningi eyesekelwe yisithunzi somuntu, ukulingana nenkululeko;

(b) kufanele ibheke umthetho wamazwengamazwe; futhi

(c) ingabuka umthetho wezinye izizwe.

(2) Uma kuhunyushwa nanoma yimuphi umthetho, futhi uma kuthuthukiswa umthetho

owejwayelekile noma umthetho wesintu, yileyo naleyo nkantolo, noma inkundla kumele ikhuthaze

umoya, inhloso kanye nezinjongo zoMqulu wamaLungelo.

(3) UMqulu wamaLungelo awukuphiki ukubakhona kwamanye amalungelo avela

emthethweni owejwayelekile, umthetho wesintu noma imithetho eshaywe izishayamthetho,

kugcine ezingeni lokuhambisana kwayo noMqulu wamalungelo.

Isahluko 3

Uhulumeni wobumbano

Uhulumeni eRiphabhuliki

40. (1) Uhulumeni eRiphabhuliki, wakheke waba yimikhakha kazwelonke, yezifundazwe

kanye neyezindawo, engafani, enobudlelwano nokuhlobana.

(2) Yonke imikhakha kahulumeni kufanele iqaphele futhi ilandele imigomo ebekwe kulesi

sahluko futhi kumele yenze imisebenzi yayo ngokulandela uhlaka olunikezwa yilesi sahluko.

Izibopho zikahulumeni wobambiswano

41. Yonke imikhakha kahulumeni nazo zonke izingxenye zombuso emkhakheni ngamunye

kufanele -

(a) kugcine uxolo, ubumbano lwesizwe, nokungahlukaniseki kweRiphabhuliki;

(b) kuphephise inhlalakahle yabantu baseRephabhliki;

(c) kumise uhulumeni weRiphabhuliki wonkana onobuciko, osebenzela obala, ophendulayo

futhi odidiyelwe kahle;

(d) kuthembeke kuMthethosisekelo, kwiRephabhliki, nakubantu bayo;

(e) kuhloniphe amazinga ohulumeni bakweminye imikhakha abekwe ngumthethosisekelo,

izakhiwo, amandla kanye nemisebenzi yohulumeni abakweminye imikhakha;

(f) kungazithatheli amanye amandla nemisebenzi eminye ngaphandle kwaleyo enikezwe

ngokoMthethosisekelo;

(g) kusebenzise amandla ako futhi nokwenza nemisebenzi ngendlela yokungeyi amandla

endawo, ukusebenza kanye nobuqotho bohulumeni beminye imikhakha; futhi

(h) kusebenzisane ngokwethembana nangomoya omuhle -

(i) ngokwakha ubudlelwano bokuzwana;

(ii) ngokusizana nokwesekana;

(iii) ngokwazisana nokubonisana nezindaba ezithinta imikhakha ngokufanayo;

(iv) ngokudidiyela izenzo kanye nemithetho;

(v) ngokulandela izindlela zokusebenza okuvunyelenwe ngazo; futhi

(vi) ngokugwema ukwethwesana ngamacala phambi komthetho.

(2) Umthetho wePhalamende kumele -

(a) uhlinzekele izindlela ezifanele kanye nezinhlelo zokugqugquzela ukuxazululwa

kwezingxabano phakathi kohulumeni abehlukahlukene; futhi.

(b) uhlinzekele indlela efanele yokusebenza kanye nenqubo yokugqugquzela ukusonjululwa

kwengxabano phakathi kohulumeni.

(3) Ingxenye yombuso ethintekayo engxabanweni ephakathi kohulumeni kufanele yenze yonke

imizamo efanele yokuxazulula leyo ngxabano ngokusebenzisa izindlela nezinhlelo ezibekelwe leso

sidingo, futhi kufanele isebenzise yonke eminye imigudu ekhona ngaphambi kokudlulisela udaba

enkantolo ukuba ixazulule leyo ngxabano.

(4) Uma inkantolo ingagculisekile ukuthi izidingo zesigatshana (4) zigcwalisiwe,

ingayibuyisela leyo ngxabano kuleyo ngxenye yombuso ethintekile.

Isahluko 4

IPhalamende

Ukwakheka kwePhalamende

42. (1) IPhalamende lakhiwe -

(a) nguMkhandlu kaZwelonke; kanye

(b) noMkhandlu kaZwelonke wesiFundazwe.

(2) UMkhandlu kaZwelonke kanye noMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe babamba iqhaza

ekushayweni kwemithetho ngendlela ebekwe kulo Mthethosisekelo.

(3) UMkhandlu kaZwelonke ukhethelwe ukuba umele abantu futhi noqinisekisa umbuso

wabantu ngaphansi koMthethosisekelo Ukwenza loku ngokukhetha uMongameli, ngokuba

yinkundla kazwelonke yokucwaningwa kwezindaba phambi komphakathi, ngokushaya imithetho

kanye nokuhlolisisa nokuqapha izenzo zikahulumeni.

(4) UMkhandlu kaZwelonke eziFundazwe umele izifundazwe ukuze siqinisekise ukuthi

izidingo zezifundazwe ziyaqikelelwa emkhakheni kahulumeni kazwelonke Sikwenza loku

ikakhulukazi ngokubamba iqhaza ekushayweni kwemithetho kazwelonke nokuba yinkundla

kazwelonke yokucwaningwa kwezindaba ezithinta izifundazwe phambi komphakathi.

(5) UMongameli angabizela iPhalamende emhlanganweni ongejwayelekile noma ngasiphi

isikhathi ukuze lenze umsebenzi ongejwayelekile.

(6) Indawo yokuhlala kwePhalamende ise Kapa, kodwa umthetho wePhalamende oshaywe

ngendlela ehambisana nezigaba 76(1) no (5), unganquma ukuthi iPhalamende lihlala kwenye

indawo.

Igunya lokushaya imithetho eRiphabhuliki

43. ERiphabhuliki igunya lokushaya imithetho -

(a) emkhakheni kahulumeni kazwelonke linikezwe iPhalamende, njengoba kushiwo esigabeni

44;

(b) emkhakheni kahulumeni wezifundazwe linikezwe isishayamthetho njengoba kushiwo

esigabeni 104; futhi

(c) emkhakheni kahulumeni wendawo linikezwe ezigungwini zikamasipala, njengoba kushiwo

esigabeni 156.

Igunya lokushaya imithetho kazwelonke

44. (1) Igunya lokushaya imithetho kazwelonke njengoba linikezwe iPhalamende -

(a) libeka amandla phezu koMkhandlu kaZwelonke -

(i) okushintsha uMthethosisekelo;

(ii) okwamukelwa imithetho mayelana nazozonke izindaba, kubandakanya lokho okufakwe

kuluhlu lukaSheduli 4, kodwa kungahlanganisi, ngaphandle kwendlela eshiwo yisigatsana (2),

udaba olufakwe kuluhlu lukaSheduli 5; futhi

(iii) okudlulisela noma yimaphi amandla okushaya umthetho, ngaphandle kwamandla

okushintsha uMthethosisekelo, kunoma yisiphi isishayamthetho komunye umkhakha kahulumeni;

futhi

(b) libeka amandla phezu koMkandlu weziFundazwe kaZwelonke -

(i) okubamba iqhaza ekuguqulweni koMthethosisekelo, njengokusho kwesigaba 74;

(ii) okwamukelwa imithetho njengokusho kwesigaba 76, umthetho omayelana nanoma yiluphi

udaba olufakwe ohlwini lukaSheduli 4, futhi nanoma yiluphi olunye udaba okudingeka lamukelwe

ngendlela ebekwe nguMthethosisekelo egasibeni 76; futhi

(iii) okucwaninga, ngendlela eshiwo yisigaba 75, noma yimuphi omunye umthetho

owamukelwe nguMkhandlu kaZwelonke.

(2) IPhalamende lingagxambukela ngokwamukela umthetho, ngendlela ehambisana nesigaba

76(1), mayelana nodaba olufakwe ohlwini lukaSheduli 5, uma kunesidingo -

(a) sokugcina ukuphepha kwezwe;

(b) sokugcina ubumbano lomnotho;

(c) sokugsima amazinga asemqoka kazwelonke

(d) sokumisa amazinga okungafanele ehliswe okunikela ngemisebenzi yombuso; noma

(e) sokuvimbela isenzo esingafanele esithathwa yisifundazwe esingakhinyabeza esinye

isifundazwe noma izwe ngokuphelele.

(3) IsiGungu sikaZwelonke seziFundazwe sinamandla okushaya imithetho mayelana nodaba

oludingekile ukuze kusetshenziswe ngendlela kwamandla, noma oluncikene nokusetshenziswa

ngendlela kwamandla aphathelene nanoma yiluphi udaba olufakwe ohlwini lukaSheduli 4.

(4) Uma lisebenzisa igunya lalo lokushaya imithetho, iPhalamende libekelwe imigomo

nguMthethosisekelo kuphela, futhi kufanele lenze njengoba kusho uMthethosisekelo, lilandela

imibandela yoMthethosisekelo.

Amakomiti emitheshwana nezinqumo okuhlanganyelwe

45. (1) UMkhandlu kaZwelonke neisGungu sikaZwelonke weziFundazwe kufanele

kokubili kumise ikomidi elihlangene lokushaya le mitheshwana elizomisa imitheshwana nezinqumo

mayelana nomsebenzi odidiyelwe woMkhandlu neisGungu, kubandakanya imitheshwana

nezinqumo -

(a) yokumiswa kwezinqubo zokugqugquzela uhlelo lokushaya imithetho, kubandakanya

ukubeka imikhawulo yesikhathi sokuqeda isinyathelo esithile ohlelweni;

(b) yokumiswa kwamakomidi ahlangenyelwe akhiwe ngabamele imikhakha yomibili

yePhalamende, uMkhandlu nesiGungu, ukuze acwaninge futhi wethule imibiko

ngeMithethosivivinywa ehlongozwa ezigabeni 74 no 75 esidluliselwe kulawo makomiti;

(c) yokumiswa kwekomidi elihlangenyelwe lokubuyekeza uMthethosisekelo minyaka yonke;

futhi

(d) yokulawula umsebenzi -

(i) wekomidi elihlangenyelwe lemitheshwana;

(ii) weKomidi labaLamuli;

(iii) wekomidi lokubuyekezwa komthethosisekelo; futhi

(iv) wanoma yiliphi ikomidi elimiswe ngokusho kwesigaba (b).

(2) Amalungu eKhabhinethi, amalungu ePhalamende likazwelonke kanye namalungu amele

uMkhandlu seziFundazwe sikazwelonke anelungelo elilinganayo ngaphambi kwekomidi

elihlanganyelwe lePhalamende kanye noMkhandlu njengoba benalo ngaphambi kwePhalamende

noma uMkhandlu.

UMkhandlu KaZwelonke

Ukwakheka nokukhethwa kwamalungu

46. (1) UMkhandlu kaZwelonke wakhiwe yinani labantu besifazane nabesilisa elisuka ku

350 kodwa elingedlulille ku 400 abakhethwe njengamalungu njengoba kubekwe nguhlelo lokhetho

-

(a) olubekwe ngumthetho kazwelonke;

(b) olwakhelwe phezu koluhla lwabobonke abavoti;

(c) oluhlinzekela ukuthi kuvotela abantu abaneminyaka engu 18 kuya kwengaphezulu; futhi

(d) olunomphumela, kabanzi, wokumelwa ngokwamanani amavoti atholiwe.

(2) Umthetho wePhalamende kumele uhlinzeke indlela yokunquma inani lamalungu

oMkhandlu kaZwelonke.

Ubulungu

47. (1) Zonke izakhamuzi ezivunyelwe ukuvotela amalungu oMkhandlu kaZwelonke

zingaba amalungu oMkhandlu, ngaphandle -

(a) kwanoma ngubani oqashwe noma osebenzela umbuso, futhi owuholelayo lowomsebenzi,

ngaphandle kwabalandelayo -

(i) uMongameli wezwe, iSekela likaMongameli, oNgqongqoshe namaSekela oNgqongqoshe;

futhi

(ii) abanye abasezikhundleni imisebenzi yabo ehambisanayo nemisebenzi yelungu loMkhandlu,

futhi sekumiswe ngumthetho kaZwelonke ukuthi iyahambisana naleyomisebenzi;

(b) izithunywa ezigcwele zesiGungu kaZwelonke weziFundazwe, noma amalungu

esishayamthetho sesiFundazwe noma uMkhandlu kamasipala;

(c) abehlulwe yizikweletu inkantolo yaze yanquma ukuthi abanalutho okungolwabo, uma leso

sinqumo singakasuswa;

(d) noma ngubani onesinqumo senkantolo yaseRiphabhuliki sokuthi unomqondo ongaphilile

kahle; noma

(e) noma ngubani okwathi emuva kuthi lesi sigaba siqale ukusebenza, watholwa enecala

wagwetshwa isikhathi esingaphezulu kwezinyanga ezingu-12 ejele ngaphandle kwesijeziso semali,

lapha eRiphabhuliki noma ngaphandle kweRiphabhuliki uma leso senzo asigwetshelwa sasingaba

yicala eRiphabhuliki; kodwa, akekho umuntu oyothathwa ngokuthi ugwetshiwe kuze

kubenesinqumo maqondana nokudluliswa kwecala noma kuze kudlule isikhathi sokulidlulisa icala

Isithibe ngaphansi kwalesi sigaba siphela eminyakeni emihlanu emuva kokuqedwa kwesigwebo.

(2) Umuntu ongavunyelwe ukuba yilungu loMkhandlu kaZwelonke ngokusho kwezigatshana

(1)(a) noma (b) angalumela ukhetho loMkhandlu, uma kuhambisana nemikhawulo noma

imbandela emiswe ngumthetho kazwelonke.

(3) Umuntu ulahlekelwa wubulungu boMkhandlu kaZwelonke uma lowo muntu -

(a) eyeka ukuba ngumuntu ovunyelwe; noma

(b) ephuthe eMkhandlwini ngaphandle kwemvume kuleso simo esibekwa yimitheshwana

nezinqumo ukuthi kufanele alahlekelwe ngubulungu.

(4) Izikhala eMkhandlwini kaZwelonke kumele zigcwaliswe ngokusho komthetho

kazwelonke.

Izifungo nokuvuma ngokuzibophelela

48. Ngaphambi kokuba ilungu loMkhandlu kaZwelonke liqale ukwenza imisebenzi

yoMkhandlu, kufanele lifunge noma lethembise ukwethembeka kwiRiphabhuliki kanye

nokuthobela uMthethosisekelo, ngendlela ebekwe kwiSheduli 2.

Isikhathi uMkhandlu kaZwelonke okhethelwe sona

49. (1) UMkhandlu kaZwelonke ukhethelwa isikhathi esiyiminyaka emihlanu.

(2) Uma uMkhandlu kaZwelonke uhlakazwe njengoba kubekiwe esigabeni 50, noma emva

kokuphelelwa yisikhathi sawo, uMongameli, kufanele abize ukhetho ngesimemezelo esishicilelwe

futhi asho kuleso simemezelo ukuthi luzobanjwa ngaziphi izinsuku lolo khetho, kodwa kufanele

lubanjwe phakathi kwezinsuku ezingu-90 kusukela ekuhlakazweni koMkhandlu noma

ekuphelelweni kwawo yisikhathi.

(3) Uma umphumela wokhetho loMkhandlu kaZwelonke ungamenyezelwanga phakathi

kwesikhathi esibekwe kwisigaba 190 noma uma ukhetho luchithwe yinkantolo, uMongameli,

kufanele abize abeke nezinsuku zolunye ukhetho ngesimemezelo esishicilelwe phakathi

kwezinsuku ezingu 90 kusukela ekweqeni kwesikhathi sokumemezela umphumela noma kusukela

ngelanga ukhetho olwachithwa ngalo.

(4) UMkhandlu kaZwelonke uyaqhubeka nokubanamandla okusebenza kusukela esikhathini

ohlakazwe ngaso, noma ophelelwe ngaso yisikhathi, kuze kube yilanga elingaphambi kwelanga

lokuqala lokuvotela uMkhandlu olandelayo.

Ukuhlakazwa koMkhandlu kaZwelonke ngaphambi kokuphela kwesikhathi sawo

50. (1) UMongameli kufanele awuhlakaze uMkhandlu kaZwelonke uma -

(a) UMkhandlu uthathe isinqumo sokuhlakazeka esesekwe yiningi lamalungu; futhi

(b) sekwedlule iminyaka emithathu emva kokukhethwa koMkhandlu.

(2) IBamba likaMongameli kufanele liwuhlakaze uMkhandlu uma -

(a) kunesikhala esikhundleni sikaMongameli; futhi

(b) UMkhandlu wehluleka ukukhetha uMongameli omusha phakathi kwezinsuku ezingu-30

sivelile leso sikhala.

Izikhathi zokuhlangana nezamakhefu

51. (1) Emva kokhetho, umhlangano wokuqala woMkhandlu kaZwelonke kufanele uhlale

ngesikhathi kanye nangelanga elibekwe nguMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo, kodwa

lingabingaphezulu kwezinsuku ezingu-14 emva kokumenyezelwa komphumela wokhetho

UMkhandlu kaZwelonke ungabeka izikhathi nobude beminye imihlangano yawo kanye namakhefu

awo.

(2) UMongameli angabiza ngokushesha uMkhandlu ukuba uze emhlanganweni

ongajwayelekile noma ngasiphi isikhathi ukuze wenze umsebenzi ongejwayelekile.

(3) Imihlangano yoMkhandlu kaZwelonke ivunyelwe ezindaweni ezingeyona indawo

yokuhlala kwePhalamende kuphela ngezizathu eziyizidingo zomphakathi, zokuphepha noma

ubulula bamalungiselelo, futhi uma kuhlinzekelwe emitheshwaneni yoMkhandlu.

USomlomo noma iSekela likaSomlomo woMkhandlu

52. (1) Emhlanganweni wokuqala woMkhandlu ngemuva kokukhethwa kwawo, noma

uma kudingekile ukuze kuvalwe isikhala, uMkhandlu kaZwelonke kufanele ukhethe uSomlomo

nesekela likaSomlomo phakathi kwamalungu awo.

(2) UMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo kufanele engamele ukhetho lukaSomlomo,

noma aqoke elinye ijaji ukuthi lengamele USomlomo wengamela ukhetho lweSekela

likaSomlomo.

(3) Uhlelo olubekwe kwingxenya A kuSheduli 3 lusebenza nalapho kukhethwa uSomlomo

nesekela likaSomlomo.

(4) UMkhandlu kaZwelonke ungasusa uSomlomo noma iSekela likaSomlomo esikhundleni

ngokuthatha isinqumo sokwenza njalo Iningi lamalungu oMkhandlu kufanele abekhona lapho

kuthatha lesi sinqumo.

(5) Ngokusho kwemitheshwana nezibopho, UMkhandlu kaZwelonke ungakhetha phakathi

kwamalungu awo abanye abangangamela imihlangano yoMkhandlu ukuze basize uSomlomo

neSekela likaSomlomo.

Izibopho

53. (1) Ngaphandle uma uMthethosisekelo ubeka ngokukwehlukile -

(a) iningi lamalungu oMkhandlu kaZwelonke kufanele libekhona ngaphambi kokuthi

kuvotelwe uMthethosivivinywa noma isichibiyelo kuMthethosivivinywa;

(b) okungenani ingxenye engu-1/3 yamalungu kufanele ibekhona ngaphambi kokuthi

kuvotelwe noma yiluphi olunye udaba olubekwe phambi koMkhandlu; futhi

(c) isinqumo ngazo zonke izinto ezibekwe phambi koMkhandlu kufanele sithathwe

ngokwesekwa yiningi lamavoti afakiwe.

(2) Ilungu loMkhandlu kaZwelonke elengamele umhlangano woMkhandlu alikwazi ukufaka

ivoti elejwayelekile kodwa -

(a) kufanele lifake ivoti lesinqumo uma inani lamavoti lilingana ezinhlangothini zombili zodaba

oluvotelwayo; futhi

(b) lingafaka ivoti elejwayelekile uma udaba kufanele lunqunywe ngokwesekwa okungenani

yinani lamavoti eliyingu-2/3 kumalungu oMkhandlu.

Amalungelo amalungu athile eKhabinethi eMkhandlwini kaZwelonke

54. UMongameli kanye nanoma yiliphi ilungu leKhabhinethe elingelona ilungu loMkhandlu

kaZwelonke, bangawuhambela umhlangano woMkhandlu, bakhulume eMkhandlwini kodwa

abavunyelwe ukuvota.

Amandla oMkhandlu kaZwelonke

55. (1) Ekusebenziseni amandla okushaya imithetho, uMkhandlu kaZwelonke -

(a) ungacwaninga, wemukele, ushintshe noma uchithe noma yimuphi umthetho obekwe

phambi koMkhandlu; futhi

(b) ungasungula noma ulungise umthetho ngaphandle kweMithethosivivinywa yemali.

(2) UMkhandlu kaZwelonke kufanele uhlinzekele izindlela -

(a) zokuqinisekisa ukuthi zonke izingxenye zombuso emkhakheni kahulumeni kaZwelonke

ziphendula kuwona; futhi

(b) ukugcina iso kuloku -

(i) ukusetshenziswa kwegunya lokuphatha ngokukaZwelonke, kubandakanya ukuthatha lawo

manyathelo okwenza ukuthi umthetho usebenze; futhi

(ii) noma yiyiphi ingxenye yombuso.

Ubufakazi noma ulwazi oluphambi koMkhandlu kaZwelonke

56. UMkhandlu kaZwelonke noma ikomidi lawo noma yiliphi -

(a) ungabiza noma yimuphi umuntu ukuthi avele phambi kwawo ukuze anike ubufakazi

obufungelwe noma obuqinisekisiwe noma ukuze aveze amaphepha athile;

(b) ungafuna ukuthi noma yimuphi umuntu noma isakhiwo sinikeze umbiko kuwona;

(c) ungaphoqa, ngokomthetho kazwelonke noma imitheshwana nezinqumo zawo, ukuthi

noma yimuphi umuntu noma isakhiwo silandele okushiwo yisamanisi noma okushiwo kwisigaba

(a) noma (b); futhi

(d) ungemukela izicelo, imibono noma iziphakamiso ezivela kunoma yimuphi umuntu othintwa

wudaba noma eminye imikhakha.

Amalungiselelo ezangaphakathi, imisebenzi nezinkambiso zoMkhandlu kaZwelonke

57. (1) UMkhandlu kaZwelonke -

(a) ungazithathela izinqumo futhi uzilawulele amalungiselelo ezangaphakathi; futhi

(b) wenze imitheshwana nezibopho maqondana nomsebenzi wawo ube ubhekelele ukuqhuba

ngenqubo yentando yeningi eyazisa ukumeleka komphakathi nokubamba kwawo iqhaza,

ukuphendula, ukusebenzela obala nokuthintwa komphakathi.

(2) Imitheshwana nezibopho zoMkhandlu kaZwelonke kufanele kuhlinzekele -

(a) ukumiswa, ukwakheka, amandla, imisebenzi, inqubo kanye nesikhathi sokubakhona

kwamakomidi;

(b) ukubamba iqhaza emisebenzini wePhalamende, kanye namakomidi amaqembu amancane

ezepolitiki amelwe ePhalamende, ngendlela ehambisana nenqubo yentando yeningi;

(c) usizo lwezemali nezokuphathwa komsebenzi emaqenjini amelwe ePhalamende

okulinganisiwe ngokumelwa kwawo; ukuze kusimamiswe iqembu kanye nomholi walo ekwenzeni

umsebenzi ababekelwe wona ePhalamende ngendlela elindelekile; kanye

(d) ukwamkelwa, komholi weqembu elikhulu kunawo wonke eliphikisayo elisePhalamende

njengomholi weqembu eliphikisayo.

Ilungelo mvumo

58. (1) Amalungu eKhabinethi kanye namalungu oMkhandlu kaZwelonke -

(a) avumelekile lokukhuluma ngokukhululeka kuMkhandlu kaZwelonke nasemakomidini awo,

ngendlela evumelana nemitheshwana nezinqumo; futhi

(b) angeke athweswe amacala ombango noma obulelesi, aboshwe, avalelwe noma akhokhiswe

amademeshe ngenxa -

(i) yanoma yini ayishilo, ayivezile noma ayinikeze uMkhandlu noma ikomidi lawo noma

yiliphi; noma

(ii) yanoma yini evelile ngenxa yalokho akushilo, akuvezile akunikeze uMkhandlu noma

ikomidi lawo noma yiliphi.

(2) Ezinye izibonelelo nokuvikeleka koMkhandlu kaZwelonke amalungu eKhabinethi, kanye

namalungu oMkhandlu kaZwelonke kungabekwa ngumthetho kazwelonke.

(3) Amaholo, nezinye izinkokhelo ezihlangene namaholo ezikhokhelwa amalungu oMkhandlu

kaZwelonke kuvela ngqo esikhwameni sikaZwelonke seMali.

Ukuvumeleka komphakathi kuMkhandlu kaZwelonke kanye nokuthinteka kwawo

59. (1) Iphalamende likaZwelonke kufanele -

(a) ligqugquzele ukubanjwa kweqhaza ngumphakathi ekushayweni umthetho nakwezinye

izinhlelo zasePhalamende kanye namaKomidi alo; futhi

(b) ukuqhuba umsebenzi ngendlela esobala, libambe imihlangano yalo, nemihlangano yalawo

makomidi alo, obala, kodwa makuqashelwe lokhu -

(i) ukulungisa amathuba avumela umphakathi; kubandakanya ukungena nokuphuma

kwabezindaba babe khona ePhalamende kanye nasemakomidini alo; kanye

(ii) nokuhlinzekela ukusesha noma yimuphi umuntu, futhi lapho kufanele, ukwenqatshelwa

imvume yokungena, noma ukukhishelwa phandle kwanoma yimuphi umuntu.

(2) Iphalamende likazwelonke alisoze lawukhipha inyumbazane umphakathi, kanye

nabezokusakaza, emhlanganweni wekomidi ngaphandle uma kufanelekile futhi kunesidingo

sokukwenza lokho emphakathini wonkana nowentando yeningi.

UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe

Ukwakheka koMkhandlu kaZwelonke

60. (1) UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe sakhiwe yiqembu elilodwa lezithunywa

elivela esifundazweni ngasinye elinezithunywa eziyishumi.

(2) Lezizithunywa eziyishumi ziyilaba abalandelayo -

(a) izithunywa eziyizipesheli ezine ezilandelayo -

(i) uNdunankulu wesiFundazwe noma, uma engekho noma yiliphi ilungu lesishayamthetho

sesifundazwe eliqokwe nguNdunankulu okwesikhathi esithile noma maqondana nomsebenzi othile

ophambi koMkhandlu kaZwelonke; futhi

(ii) ezinye izithunywa ezikhethiwe ezintathu; futhi

(b) izithunywa ezigcwele eziyisithupha eziqokwe ngokusho kwesigaba 61(2).

(3) UNdunankulu wesiFundazwe, noma uma engekho, ilungu lezithunywa zesifundazwe

eliqokwe nguNdunankulu, lihola izithunywa.

Ukwabiwa kwezithunywa

61. (1) Amaqembu amelwe kwisishayamthetho sesifundazwe anelungelo lokuba

nezithunywa eqenjini lezithunywa zesifundazwe ngokulandela indlela yokubala ebhalwe

kwiNgxenye B ekuSheduli 3.

(2) Esikhathini esingangezinsuku ezingu-30 ngemuva kokumenyezelwa kwemiphumela

yokhetho lwesishayamthetho sesifundazwe, isishayamthetho kufanele -

(a) sinqume, ngendlela ebekwe ngumthetho kazwelonke, inani lezithunywa ezivela eqenjini

ngalinye elizoqokwa njengezithunywa ezimile nokuthi bangaki abazoba yizithunywa ezikhethiwe;

futhi

(b) siqokele esikhundleni lezo zithunywa ezigcwele ngendlela elandela iziphakamiso

zamaqembu ezombusazwe.

(3) Umthetho kazwelonke ovezwe kwisigatshana (2) (a) mawuqhakambise ukubanjwa

kweqhaza kwamaqembu amancane ezombusazwe emikhakheni yomibili yabaqokwe ngokugcwele

kanye namalungu ayisipesheli akhe ithimba elimele amaqembu ezombusazwe ngendlela evumelana

nentando yeningi.

(4) Isishayamthetho, ngokuvumelana noNdunankulu kanye nabaholi bamaqembu abanegunya

lokuba yizithunywa zezeiFundazwe, mabaqoke izithunywa ezikhethiwe ezidingekayo ngezikhathi

ezahlukahlukene, phakathi kwamalungu eSishayamthetho.

Izithunywa eziqokwe ngokugcwele

62. (1) Umuntu ophakanyiswe njengesithunywa esimile kufanele abengumuntu ovunyelwe

ukuba yilungu lesishayamthetho sesifundazwe.

(2) Uma umuntu oyilungu lesishayamthetho sesifundazwe eqokelwe esikhundleni sokuba

yisithunywa esigcwele, lowo muntu uyayeka ukuba yilungu lesishayamthetho.

(3) Izithunywa ezigcwele ziqokelwa ezikhundleni kuze kube yisikhathi ngaphambili nje

kokuhlala kokuqala kwesishayamthetho sesifundazwe emuva kokhetho olulandelayo.

(4) Umuntu uyayeka ukuba yisithunywa esimile uma lowomuntu -

(a) engasavunyelwe ukuba yilungu lesishayamthetho sesifundazwe nganoma yisiphi isizathu

ngaphandle kokuqokwa njengesithunywa esigcwele;

(b) useqokelwe esikhundleni seKhabhinethe;

(c) uselahlekelwe ukwethenjwa yisishayamthetho sesifundazwe futhi wabuyiselwa emuva

yilelo qembu elaphakamisa lowo muntu;

(d) eyeka ukuba yilungu leqembu elaphakamisa lowo muntu futhi ebuyiselwa emuva yilelo

qembu; noma

(e) ephutha kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe engenamvume esimweni lapho

imitheshwana nezibopho zoMkhandlu zibeka ukuthi kufanele alahlekelwe yisikhundla

sokubayisithunywa esimile.

(5) Izikhala ezivela ezithunyweni ezimile kufanele zigcwaliswe njengokusho komthetho

kazwelonke.

(6) Ngaphambi kokuthi amalungu amile aqale ukwenza umsebenzi wawo eMkhandlwini

kaZwelonke wezifundazwe, kufanele bafunde noma bathembise ukwethembeka kwiRiphabhuliki

kanye nokuthobela uMthethosisekelo, ngendlela ebekwe kuSheduli 2.

Imihlangano yoMkhandlu kaZwelonke

63. (1) UMkhandlu kaZwelonke ungazinqumela isikhathi sokuqala nobude bemihlangano

yaso kanye nezikhathi zamakhefu.

(2) UMongameli angabizela uMkhandlu kaZwelonke emhlanganweni ongejwayelekile noma

yinini ukuba sizokwenza umsebenzi ongejwayelekile ovelile.

(3) Imihlangano yoMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe ugabanjwa kwezinye izindawo

ngaphandle kwesihlalo sePhalamende kuphela ngezizathu zezidingo zomphakathi, zokuphepha

noma ubulula, futhi uma imitheshwana nezinqumo zesiGungu kukuvumela loku.

Usihlalo neSekela likaSihlalo

64. (1) UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe singakhetha usihlalo namaSekela amabili

kaSihlalo phakathi kwezithunywa.

(2) USihlalo nomunye wamaSekela kaSihlalo ukhethwa phakathi kwezithunywa ezimile

ekhethelwa isikhathi esingangeminyaka emihlanu ngaphandle uma isikhathi sabo njengezithunywa

siphela ngaphambi kwaleso sikhathi.

(3) Elinye iSekela likaSihlalo likhethelwa isikhathi esingangonyaka owodwa, futhi kufanele

lilandelwe yisithunywa esivela kwesinye isiFundazwe, ukuze isifundazwe ngasinye sithole ithuba

lokumelwa.

(4) UMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo kufanele engamele ukhetho lukaSihlalo,

noma aqoke elinye ijaji elizokwenza loko USihlalo wengamela ukhetho lweSekela likaSihlalo.

(5) Inkambiso ebekwe kuSheduli 3 iyasebenza ekukhethweni kukaSihlalo neSekela likaSihlalo.

(6) UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe ungamsusa usiHlalo noma iSekela likaSihlalo

esikhundleni.

(7) Ngokumaqondana nemitheshwana kanye nezinqumo, uMkhandlu kazwelonke

weziFundazwe ungaqoka phakathi kwezithunywa esinye isikhulu esengamele ukhetho ukulekelela

uSihlalo kanye namasekela kaSihlalo.

Izinqumo

65. (1) Ngaphandle kwalapho uMthethosisekelo ubeka ngokuhlukile -

(a) isiFundazwe ngasinye sinevoti elilodwa elifakwa egameni lesifundazwe lifakwa umholi

wezithunywa zaleso sifundazwe; futhi

(b) zonke izindaba eziphambi koMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe zisuke zemukelwe

uma okungenani izifundazwe eziyisihlanu zivote ngokulweseka udaba.

(2) Umthetho wePhalamende, omiswe ngokuhambisana nokwakheka kwesigatshana (1) noma

isigatshana (2) kwisigaba 76, kufanele unikeze inqubo efanayo ngokumaqondana nokugunyazwa

okuvumelana nesishayamthetho seziFundazwe ezithunyweni zaso ukuba nelungelo lokuvota

egameni laso.

Ukubamba iqhaza kwamalungu oMkhandlu kazwelonke wokuphatha

66. (1) Amalungu eKhabinethe kanye namaSekela oNgqongqoshe, bangabakhona,

bakhulume, kuMkhandlu, kodwa abavunyelwe ukuvota.

(2) UMkhandlu kaZwelonke ungabiza ilungu leKhabinethe, iSekela likaNgqongqoshe noma

umuntu osebenzela isigungu sokuphatha sikaZwelonke noma sesifundazwe ukuthi eze

emhlanganweni woMkhandlu noma wekomidi loMkhandlu.

Ukubamba iqhaza kwabamele ohulumeni bendawo

67. Abamele ohulumeni abanqenqile kwabayishumi abathunyelwe ohulumeni bendawo

abahlelekile ngendlela ebekwa yisigaba 163, ukuthi bamele izinhlobo ezahlukile zomasipala, uma

kunesidingo bangabamba iqhaza emisebenzini yoMkhandlu kaZwelonke wezifundazwe, kodwa

abavunyelwe ukuvota.

Amandla oMkhandlu kaZwelonke

68. Ekusebenziseni amandla aso, uMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe -

(a) ungacwaninga, samukele, ushintshe, uncome ushintsho, noma sichithe noma yimuphi

umthetho obekwe phambi koMkhandlu ngendlela eshiwo kulesi sahluko; futhi

(b) Ungaziqalela noma uzilungiselele umthetho ongena phakathi kwemisebenzi ebalwe ohlwini

lukaSheduli 4 noma omunye umthetho oshiwo esigabeni 76(3), kodwa angeke uziqalele noma

uzilungiselele iMithethosivivinywa yemali.

Ubufakazi nolwazi olunikezwa uMkhandlu kaZwelonke

69. UMkhandlu kaZwelonke kanye nanoma yiliphi ikomidi lawo -

(a) ungabiza noma yimuphi umuntu ukuthi avele phambi kwawo ukuze anike ubufakazi

ngaphansi kwesifungo noma isethembiso sokukhuluma iqiniso noma ukuzoveza amaphepha athile;

(b) ungafuna ukuthi noma yisiphi isakhiwo noma umuntu asinikeze umbiko;

(c) ungaphoqa njengokusho komthetho kazwelonke noma kwemitheshwana nezinqumo,

ukuthi noma yimuphi umuntu ukuthi enze njengoba kushiwo kwisamanisi eliphathelene nokushiwo

kwisigaba (a) noma (b) ongenhla; futhi

(d) ungemukela izicelo, imibono kanye neziphakamiso ezivela kunoma yimuphi umuntu

othintekile.

Amalungiselelo angaphakathi, umsebenzi nezinkambiso zoMkhandlu kaZwelonke wesiFundazwe

70. (1) UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe -

(a) ungazinqumela sizilawulele amalungiselelo aso angaphakathi, imisebenzi yaso kanye

nezinkambiso zaso; futhi

(b) ungazenzela imitheshwana nezibopho eziphathelene nomsebenzi waso, siqikelele

ukumelwa nokubanjwa kweqhaza kwinqubo yentando yeningi, ukuphenduleka, ukusebenzela

obala kanye nokubamba iqhaza komphakathi.

(2) Imitheshwana nezibopho zoMkhandlu kaZwelonke kufanele uhlinzekele -

(a) ukumiswa, ukwakheka, amandla, imisebenzi kanye nobungako besikhathi samakomidi aso;

(b) ukubamba iqhaza kwazozonke izifundazwe emisebenzini yaso, ngendlela ehambisana

nenqubo yentando yeningi; futhi

(c) ukubamba iqhaza emisebenzini yoMkhandlu namakomidi aso kwawowonke amaqembu

amancane amelwe eMkhandlwini, ngendlela ehambisanayo nenqubo yentando yeningi,

ngazozonke izikhathi lapho kufanele kuthathwe isinqumo ngendlela ebekwe esigabeni 75.

Amalungelomvume

71. (1) Izithunywa eMkhandlwini kaZwelonke weziFundazwe kanye nabantu abashiwo

ezigabeni 66 no 67 -

(a) banelungelo lokukhuluma bakhululeke eMkhandlwini nasemakomidini aso, ngendlela

ehambisanayo nemitheshwana nezinqumo; futhi

(b) angeke baquliswe amacala ombango noma obelelesi, baboshwe, bavalelwe noma

bakhokhiswe amademeshe

ngenxa -

(i) yanoma yini abayishilo, abayivezile noma abayilethile eMkhandlwini noma ekomidini laso

noma yiliphi;

(ii) yanoma yini evezwe ngesizathu sanoma yini abayishilo, abayivezile noma abayilethile

eMkhandlwini noma ekomidini laso noma iliphi.

(2) Amanye amalungelomvume nokuvikeleka koMkhandlu kaZwelonke, kwezithunywa

zoMkhandlu kanye nabantu abashiwo ezigabeni 66 no 67, zingahlinzekelwa ngumthetho

kazwelonke.

(3) Amaholo nezinye izinkokhelo ezihambisana namaholo aholelwa amalungu agcwele

oMkhandlu kaZwelonke avela ngqo esikhwameni semali sikaZwelonke.

Ukufinyelela komphakathi eMkhandlwini kaZwelonke nokubamba kwawo iqhaza

72. (1) UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe kumele -

(a) ugqugquzele ukubanjwa kweqhaza ngumphakathi emisebenzini yokushaya imithetho

nakweminye imisebenzi yoMkhandlu namakomidi awo; futhi

(b) wenze umsebenzi wawo ngendlela esobala sivumele umphakathi emihlanganweni yawo

neyamakomidi awo; kodwa kufanele kuqashelwe lokhu -

(i) ukuvumela umphakathi ukuba ungene emhlanganweni, kubandakanya nabezokusakaza

izindaba, eMkhandlwini nasemakomidini aso, futhi

(ii) uhlinzekele nokuseshwa kwanoma yimuphi umuntu, futhi, uma kufanele, ukuvinjelwa

ukungena noma ukukhishwa kwanoma yimuphi umuntu.

(2) UMkhandlu kazwelonke weziFundazwe awungakhiphi umphakathi inyumbazane,

kubandakanya nabasakaza izindaba, ukuba bababekhona emhlanganweni wekomidi ngaphandle

uma lokho kufanelekile ukuba kwenzeke emphakathini wentando yeningi.

Ukushaywa Kwemithetho KaZwelonke

Yonke imithethosivivinywa

73. (1) Noma yimuphi uMthethosivivinywa ungethulwa eMkhandlwini kaZwelonke.

(2) Yilungu leKhabinethe noma iSekela likaNgqngqoshe, noma ilungu loMkhandlu noma

ikomidi loMkhandlu kuphela abangethula uMthethosivivinywa eMkhandlwini kodwa yilungu

leKhabhinethe elibhekele izindaba zezimali zikaZwelonke kuphela elingethula uMthethosivivinywa

ophathelene nemali eMkhandlwini.

(3) UMthethosivivinywa, ophathelene nemisebenzi ebalwe ohleni kulaSheduli 4 noma eshiwo

esigabeni 76(3), ngaphandle koMthethosivivinywa ophathelene nemali, ungethulwa eMkhandlwini

kaZwelonke weziFundazwe.

(4) Yilungu, noma yikomidi loMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe kuphela elivunyelwe

ukwethula uMthethosivivinywa phambi koMkhandlu.

(5) UMthethosivivinywa owamukelwe nguMkhandlu kaZwelonke kufanele udluliselwe

kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe uma kufanele ucwaningwe uMkhandlu kaZwelonke;

uMthethosivivinywa ovunywe uMkhandlu kaZwelonke kufanele uyiswe kuMkhandlu

kaZwelonke.

IMithethosivivinywa echibiyela uMthethosisekelo

74. (1) Isigaba 1 kanye nalesi sigatshana kungachitshiyelwa ngumthethosivivinywa

owamukelwe ngu -

(a) Mkhandlu kaZwelonke ngokwesekwa yivoti okungenani elingamaphesenti ang -75

kumalungu awo; futhi

(b) Mkhandlu kaZwelonke weziFundazwe wesekwe yivoti okungenani lezifundazwe

eziyisithupha.

(2) Isalukho 2, singachitshiyelwa ngumthethosivivinywa owamukelwe

ngu -

(a) Mkhandlu kaZwelonke, ngokusekwa yivoti okungenani lamalungu amabili kwamathathu;

futhi

(b) Mkhandlu kaZwelonke weziFundazwe wesekwe yivoti okungenani lezifundazwe

eziyisithupha.

(3) Noma yimuphi umbandela womthethosisekelo ungachitshiyelwa nguMthethosivivinywa

owamukelwe -

(a) uMkhandlu kaZwelonke, wesekwe yivoti okungenani lamalungu amabili kwamathathu;

futhi

(b) uMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe, wesekwe yivoti okungenani lezifundazwe;

(4) IPhalamende alivunyelwe ukwemukela uMthethosivivinywa wokushintsha

uMthethosisekelo futh ophathelene nemandla, imingcele kanye nemisebenzi yezifundazwe,

ngaphambi kokuba udluliselwe kwisishayamthetho sesifundazwe esithintekile ukuze sinikeze

imibono yaso.

(5) Okungenani izinsuku engu-30 ngaphambi kokwethulwa kwesichibiyelo somthethosisekelo

ngokulandela isigaba 73(2), umuntu noma ikomidi elizimisele ngokwethula umthethosivivinywa

kufanele -

(a) lishicilele kusomqulo kabulumeni, ngokulandela imitheshwana nezinqumo zoMkhandlu

kaZwelonke, imininingwane yesichibiyelo esihlongozwayo ukuze uphakathi ube nezwi;

(b) lithule, ngokulandela imitheshwana kanye nezinqumo zoMkhandlu, leyo mininingwane

kwisiShayamthetho sesiFundazwe ukuzwa uvo lwaso; futhi

(c) lithule, ngokulandela imitheshwana kanye nezinqumo zoMkhandlu kaZwelonke

weziFundazwe, leyo mininingwane eMkhandlwini ukuze kuphikiswane ngawo obala, uma

isichibiyelo esihlongozwayo kungesona isichibiyelo esidinga ukuba samukelwe nguMkhandlu.

(6) Uma kwethulwa isichibiyelo somthethosivivinywa, umuntu noma ikomidi elethula

umthethosivivinywa kufanele lilethe iziphakamiso ezibhalwe phansi zanoma yiluphi uhlobo

eziphakanyiswe ngumphakathi kanye nezishayamthetho zezifundazwe -

(a) ku Somlomo ukuze zethulwe ePhalamende likazwelonke; futhi

(b) mayelana nezichibiyelo okuphawlwe ngazo kwisigatshana (1), (2), noma (3)(b), ku Sihlalo

woMkhandlu sikazwelonke sezifundazwe ukuze zethulwe kuMkhandlu.

(7) Umthethosivivinywa ochibiyela umthethosisekelo awunakuvotelwa ePhalamende

ezinsukwini ezingu-30

(a) lo mthethosivivinywa uthuliwe uma iPhalamende lihlangene ngenkathi umthethosivivinywa

wethulwa; noma

(b) ukwethulwa kwawo ePhalamende, uma iPhalamende lisahlabe ikhefu ngenkathi

umthethosivivinywa wethulwa.

(8) Uma umthethosivivinywa okuphawulwe ngawo kwisigatshana (3)(b), noma iyiphi

ingxenye yomthethosivivinywa, ethintene nesifundazwe esithile noma izifundazwe, uMkhandlu

kaZwelonke seziFundazwe asinakuvuma umthethosivivinywa noma ingxenye

yomthethosivivinywa ngaphandle uma kuvunywe yisiShayamthetho noma iziShayamthetho

zesiFundazwe noma iziFundazwe ezithintekile.

(9) Umthethosivivinywa ochibiyela umthethosisekelo ovunywe yiphalamende likaZwelonke

futhi uma kudingekile, noMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe, mawudluliselwe kuMongameli

ukuze kutholakale imvume yakhe.

IMithethosivivinywa engachaphazeli izifundazwe

75. (1) Uma uMkhandlu kaZwelonke wamukela uMthethosivivinywa ongumthetho lapho

kulandelwe inqubo ebekwe kwisigaba 74 noma 75, lowo Mthethosivivinywa kufanele uyiswe

eMkhandlwini kaZwelonke wesiFundazwe futhi uphathwe ngendlela ehambisana nenkambiso

elandelayo:

(a) UMkhandlu kaZwelonke kufanele -

(i) wamukele uMthethosivivinywa;

(ii) wamukele uMthethosivivinywa kodwa kuphela uma ushintsho olunconywa uMkhandlu

lwenziwa; noma

(iii) siwuchithe uMthethosivivinywa.

(b) Uma uMkhandlu kaZwelonke wamukela uMthethosivivinywa singazange sincome

isichibiyelo kuwona, uMthethosivivinywa kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.

(c) Uma uMkhandlu singawamukeli noma siwamukela uma kufakwa ushintsho, uMkhandlu

kaZwelonke kufanele uwucwaninge kabusha uMthethosivivinywa ugxile kulolo shintsho

olunconywe uMkhandlu futhi -

(i) singawemukela futhi uMthethosivivinywa, noshintsho noma ngaphandle koshintsho; noma

(ii) singanquma ukungaqhubeki nalowoMthethosivivinywa.

(d) UMthethosivivinywa owemukelwe nguMkhandlu kaZwelonke ngokusho kwesigaba (c)

ngenhla, kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.

(2) Uma uMkhandlu kaZwelonke uvotela udaba ngokusho kwalesi sigaba, isigaba 65

asisebenzi; esikhundleni saso -

(a) isithunywa ngasinye eqenjini lezithunywa zesifundazwe sibanevoti elilodwa;

(b) okungenani ingxenye eyodwa kwezintathu yezithunywa kufanele ibekhona ngaphambi

kokuba kuvotelwe udaba; futhi

(c) udaba lunqunywa ngokuthi iningi lamavoti afakiwe lesekani, uma kunamavoti alinganayo

ezinhlangothini zombili isithunywa esengamele umhlangano kufanele sifake ivoti elizoveza

isinqumo.

IMithethosivivinywa echaphazela izifundazwe

76. (1) Uma uMkhandlu kaZwelonke wamukela uMthethosivivinywa ophathelene

nomsebenzi obalwe kwizigotshana (3),(4) noma (5), lowo Mthethosivivinywa kufanele

udluliselwe kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe futhi uphathwe ngendlela elandela

lenkambiso:

(a) UMkhandlu kaZwelonke kufanele wenze okukodwa kulokhu -

(i) wamukele uMthethosivivinywa;

(ii) wamukele uMthethosivivinywa oshintshiwe; noma

(iii) uwuchithe uMthethosivivinywa.

(b) Uma uMkhandlu kaZwelonke wamukela uMthethosivivinywa ngaphandle koshintsho,

lowoMthethosivivinywa kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.

(c) Uma uMkhandlu kaZwelonke wamukela uMthethosivivinywa oshintshiwe,

lowoMthethosivivinywa kufanele uyiswe kuMkhandlu kaZwelonke, futhi uma uMkhandlu

wamukela loMthethosivivinywa kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.

(d) Uma uMkhandlu ungawuvumi uMthethosisekelo, noma uma uMkhandlu kaZwelonke

wenqaba ukuwemukela uMthethosivivinywa oshiwo kwisigaba (c) ngenhla, lowo

Mthethosivivinywa futhi, uma kunesidingo, kanye noMthethosivivinywa oshintshiwe, kufanele

kuyiswe kwikomidi lokuBuyisana elingavumelana -

(i) ngoMthethosivivinywa njengoba wemukelwe uMkhandlu;

(ii) ngoMthethosivivinywa oshintshiwe njengoba wemukelwe uMkhandlu; noma

(iii) ngenye inhlobo yalo Mthethosivivinywa.

(e) Uma iKomidi Labalamuli lingakwazi ukuvumelana phakathi kwezinsuku ezingu-30 emva

kukuyiswa koMthethosivivinywa kulona, uMthethosivivinywa uphelelwa yisikhathi ngaphandle

kokuthi uMkhandlu kaZwelonke uphinde uwamukele lo Mthethosivivinywa, kodwa wesekwe

yivoti okungenani lababili kwabathathu bamalungu awo.

(f) Uma iKomidi Labalamuli livumelana ngoMthethosivivinywa njengoba wamukelwe

nguMkhandlu kaZwelonke, uMthethosivivinywa kufanele uyiswe eMkhandlwini kaZwelonke,

kuthi uma uMkhandlu siwamukela lowo Mthethosivivinywa, lowo Mthethosivivinywa kufanele

uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.

(g) Uma iKomidi Labalamuli livumelana ngoMthethosivivinywa oshintshiwe njengoba

wamukelwe nguMkhandlu kaZwelonke, uMthethosivivinywa kufanele uyiswe eMkhandlwini

kaZwelonke, futhi uma wamukelwa uMkhandlu, kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole

imvume.

(h) Uma iKomidi Labalamuli livumelana ngenye inhlobo yoMthethosivivinywa, lowo

Mthethosivivinywa kufanele uyiswe kuMkhandlu kaZwelonke nakwisiGungu kaZwelonke, futhi

uma wemukelwa nguMkhandlu kanye noMkhandlu, kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole

imvume.

(i) Uma uMthethosivivinywa oyiswe eMkhandlwini kaZwelonke njengokusho kwesigaba (f)

noma (h) ngenhla awemukelwa uMkhandlu, uMthethosivivinywa uphelelwa yisikhathi ngaphandle

uma lowoMthethosivivinywa wemukelwa nguMkhandlu kaZwelonke ngokwesekwa yivoti

okungenani lababili kwabathathu bamalungu awo.

(j) Uma uMthethosivivinywa oyiswe kuMkhandlu kaZwelonke njengokusho kwengaba (g)

no (h) ngenhla, ungemukelwa nguMkhandlu, lowoMthethosivivinywa uphelelwa yisikhathi,

kodwa uMthethosivivinywa owawamukelwe nguMkhandlu ekuqaleni ungaphinde futhi

wamukelwe nguMkhandlu kodwa wesekwe yivoti okungenani lababili kwabathathu bamalungu

awo.

(k) UMthethosivivinywa owamukelwe nguMkhandlu kaZwelonke njengokusho kwesigaba

(e), (i) noma (j) ngenhla kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.

(2) Uma uMkhandlu kaZwelonke wamukela uMthethosivivinywa ophathelene nemisebenzi

esesigatshaneni, uMthethosivivinywa kufanele uyiswe kuMkhandlu kaZwelonke futhi uphathwe

ngendlela elandela lenkambiso:

(a) UMkhandlu kaZwelonke kufanele wenze okukodwa kulokhu -

(i) wemukele uMthethosivivinywa;

(ii) wemukele uMthethosivivinywa oshintshiwe; noma

(iii) uwuchithe uMthethosivivinywa.

(b) UMthethosivivinywa owamukelwe nguMkhandlu kaZwelonke njengokubeka kwesigaba

(a)(i) ngenhla kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.

(c) Uma uMkhandlu kaZwelonke wamukela uMthethosivivinywa oshintshiwe,

uMthethosisekelo oshintshiwe kufanele uyiswe eMkhandlwini kaZwelonke; futhi uma uMkhandlu

wamukela uMthethosivivinywa oshintshiwe, lowo Mthethosivivinywa kufanele uyiswe

kuMongameli ukuze uthole imvume.

(d) Uma uMkhandlu uwuchitha uMthethosivivinywa noma uma uMkhandlu kaZwelonke

wenqaba ukwamukela uMthethosivivinywa oshintshiwe oyiswe kuwona njengokusho kwesigaba

(c) ngenhla, lowo Mthethosivivinywa futhi, uma kunesidingo, kanye noMthethosivivinywa

oshintshiwe, kufanele udluliselwe kwiKomidi Labalamuli, elingavumelana ngokulandelayo -

(i) UMthethosivivinywa njengobawamukelwe uMkhandlu ;

(ii) Umthethosivivinywa oshintshiwe njengoba wemukelwe nguMkhandlu; noma

(iii) enye inhlobo yoMthethosivivinywa.

(e) Uma iKomidi Labalamuli lingakwazi ukuvumelana phakathi kwezinsuku ezingu-30 emva

kokuyiswa koMthethosivivinywa kulona, uMthethosivivinywa uphelelwa yisikhathi.

(f) Uma iKomidi Labalamuli livumelana ngoMthethosivivinywa njengoba wamukelwe

nguMkhandlu kaZwelonke, uMthethosivivinywa kufanele uyiswe eMkhandlwini kaZwelonke,

kuthi uma iKomidi liwamukela lowoMthethosivivinywa, uMthethosivivinywa kufanele uyiswe

kuMongameli ukuze uthole imvume.

(g) Uma iKomidi Labalamuli livumelana ngoMthethosivivinywa oshintshiwe njengoba

wamukelwe nguMkhandlu kaZwelonke, uMthethosivivinywa kufanele uyiswe eMkhandlwini

kaZwelonke, futhi uma wemukelwa uMkhandlu, kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole

imvume.

(h) Uma iKomidi Labalamuli livumelana ngolunye uhlobo loMthethosivivinywa,

lowoMthethosivivinywa kufanele uyisiwe uMkhandlu ikaZwelonke wesiFundazwe

naseMkhandlwini kaZwelonke, futhi wamukelwa uMkhandlu uyisiwe kuMongameli ukuze uthole

imvume.

(i) Uma uMthethosivivinywa oyiswe kuMkhandlu kaZwelonke njengokusho kwesigaba (f)

noma (h) ungemukelwanga nguMkhandlu, uMthethosivivinywa uphelelwa yisikhathi.

(3) UMthethosivivinywa ungaphathwa ngendlela ebekwe kwisigatshana (1) noma (2)

kulesigaba uma uhlinzekela umthetho ohlongozwe kunoma yisiphi kulezizigaba ezilandelayo;

(a) isigaba 65(2);

(b) isigaba 163;

(c) Isigaba 182;

(d) isigaba 195(3) no (4);

(e) isigaba 196; futhi

(f) isigaba 197

(4) UMthethosivivinywa kufanele uphathwe ngendlela ebekwe kwisigatshana (1) salesi sigaba

uma ungewona uMthethosivivinywa wemali, futhi uma uhlinzekela umthetho -

(a) ohlongozwe esigabeni 44(2); noma

(b) ohlongozwe kwenye ingxenye kwiSahluko 13, futhi othinta izidingo zezimali zomkhakha

kahulumeni wezifundazwe.

(5) Umthethosivivinywa okuphawulwe ngawo kwisigaba 42(6) kufanele uhlangatshenzwe

ngokulandela inqubo emiswe kwisigatshana (1), ngaphandle uma -

(a) uma iphalamende likaZwelonke livotela umthethosivivinywa, imibandela yesigaba 53(1)

ayilandelwa, esikhundleni salokho umthethosivivinywa ungavunywa kuphela uma iningi lamalungu

ePhalamende liwuvotela; futhi

(b) uma umthethosivivinywa okuphawulwe ngawo ekomidini laBalamuli, kulandelwa

imithetho elandelayo: -

(i) Uma iPhalamende likaZwelonke licubungula umthethosivivinywa okuphawulwe ngawo

kwisigatshana (1)(g) noma (h), lowo mthethosivivinywa ungavunywa kuphela uma iningi

lamalungu ePhalamende ewuvotela;

(ii) Uma iPhalamende likaZwelonke licubungula noma licubungulisisa kabusha

umthethosivivinywa okuphawulwe ngawo kwisigatshana (1)(e), (i) noma (j), lowo

mthethosivivinywa ungavunywa kuphela uma okungenani amalungu amabili kwamathathu

ePhalamende ewuvotela.

(6) Lesi sigaba asilandelwa emthethwenisivivinywa wezeZimali.

IMithethosivivinywa yemali

77. (1) UMthethosivivinywa osebenzisa imali noma owethwesa izintela, amalevi noma

ezinye izinkokhelo zombuso unguMthethosivivinywa wemali NguMthethosivivinywa wemali

kuphela ongasebenzisa imali, noma wethweswe izintela, amalevi noma ezinye izinkokhelo

zombuso futhi uMthethosivivinywa wemali awuvunyelwe ukuphatha ezinye izinto ngaphandle

kokwethweswa kwezintela zokusebenzisa imithombo yomphakathi, noma izigwebo nezinye

izijeziso zemali.

(2) Umthetho wePhalamende kufanele uhlinzekele inkambiso engalandelwa ukuma

iPhalamende lishintsha iMithethosivivinywa yemali. UMthethosivivinywa wemali kufanele

ucwaningwe ngokulandela inkambiso obekwe esigabeni 75.

IKomidi Labalamuli

78. (1) IKomidi Labalamuli lakhiwe -

(a) amalungu ayisishiyagalolunye oMkhandlu kaZwelonke akhethwe nguMkhandlu

ngokulandela inkambiso ebekwe yimitheshwana nezinqumo zoMkhandlu futhi enomphumela

wokuthi amaqembu amaleleke ngendlela enokufana nokumeleleka kwawo eMkhandlwini; futhi

(b) isithunywa esisodwa esivela ezithunyweni zesifundazwe ngasinye, esiqokwe yilezo

zithunywa.

(2) IKomidi Labalamuli lisuke selivumelene ngoMthethosivivinywa othile noma selinqumile

ngodaba uma lowoMthethosivivinywa noma uhlangothi oluthile lobaba lusekwa -

(a) okungenani abahlanu babamele uMkhandlu kaZwelonke; futhi

(b) okungenani abahlanu babamele uMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe.

Ukuvunywa iMithethosivivinywa

79. (1) UMongameli kufanele avume futhi asayine uMthethosisekelo owemukelwe

njengokusho kwalesi Sahluko noma, uma uMongameli engagculisekile ngokuthi

uMthethosivivinywa uyahambisana noMthethosisekelo, kufanele awuphindisele kuMkhandlu

kaZwelonke ukuze uwucwaninge kabusha.

(2) Imitheshwana ehlangene kanye neziqhumo kufanele ihlinzekele inqubo uma uMkhandlu

kaZwelonke noma isiGungu sikaZwelonke seziFundazwe sicwaninga kabusha

uMthethosivivinywa.

(3) IsiGungu sikaZwelonke seziFundazwe sibamba iqhaza ekucwaningeni kabusha

koMthethosivivinywa ophindiswe emuva eMkhandlwini kaZwelonke nguMongameli kuphela uma

-

(a) ukungagculiseke kukaMongameli mayelana nokungahambisani koMthethosivivinywa

noMthethosisekelo kuphathelene nodaba lwenkambiso oluthinta isiGungu; noma

(b) isigaba 74 (1), (2) noma (3)(b) noma 76 sasetshenziswa ekwamukelweni

koMthethosivivinywa.

(4) Uma, emuva kokucwaningwa kabusha, uMthethosivivinywa wenelisa ngokuphelele

ukungagculiseki kukaMongameli, uMongameli kufanele awuvume futhi awusayine

lowoMthethosisekelo; uma kungenzeki loko, uMongameli kufanele enze okunye kwaloku -

(a) avume futhi asayine uMthethosivivinywa; noma

(b) awudlulisele eNkantolo yoMthethosisekelo ezonquma ngokuhambisana kwawo

noMthethosisekelo.

(5) Uma iNkantolo yoMthethosisekelo inquma ukuthi uMthethosivivinywa uyahambisana

noMthethosisekelo, uMongameli kufanele awuvume futhi awusayine.

Izicelo ezifakwa ngamalungu oMkhandlu kaZwelonke eNkantolo yoMthethosisekelo

80. (1) Amalungu oMkhulu kaZwelonke angafaka isicelo eNkantolo yoMthethosisekelo

sokuthi inkantolo ikhiphe izwi lokuthi wonke noma ingxenye yoMthethosivivinywa noma uma

sewushicilelewe, uMthetho, owamukelwe yiPhalamende awuhambisani noMthethosisekelo.

(2) Isicelo -

(a) kufanele sesekwe amavoti okungenani loyedwa kwabathathu bamalungu oMkhandlu; futhi

(b) kufanele senziwe phakathi kwezinsuku ezingu 30 kusukela osukwini uMongameli

awuvume futhi awusayina ngalo umthetho.

(3) INkantolo yoMthethosisekelo inganquma ukuthi wonke umthetho noma ingxenye

yomthetho okufakwe isicelo ngawo njengokusho kwesigatshana (1) ngenhla, angeke usebenze

ngaphambi kokuthi iNkantolo ikhiphe isinqumo ngesicelo uma -

(a) izidingo zobulungiswa ziphoqelela lesi sinqumo; futhi

(b) isicelo sinamathuba anele okuphumelela

(4) Uma isicelo singaphumeleli, iNkantolo yoMthethosisekelo kufanele inqume ukuthi labo

abafake isicelo kufanele bakhokhe izindleko ngaphandle uma isicelo besinamathuba anele

okuphumelela.

Ukushicilelwa kweMithetho

81. UMthethosivivinywa ovunyiwe futhi wasayinwa nguMongameli uba nguMthetho

wePhalamende, kufanele ushicilelwe ngokungachithi sikhathi, futhi uqala ukusebenza uma

ushicilelwa noma ngelanga elingemuva elinqunywe ngokusho kwalowo Mthetho.

Ukugcina ukuphepha kwemithetho yePhalamende

82. Ikhophi esayiniwe yomthetho wePhalamende ingubufakazi obugcwele balokho

okuqukethwe kulowo mthetho futhi emuva kokushicilelwa, kufanele unikezwe iNkantolo

yoMthethosisekelo ukuze iwugcine ngokuphepha.

Isahluko 5

UMongameli noMkhandlu

kaZwelonke

UMongameli

83. UMongameli -

(a) uyiNhloko yoMbuso nenhloko yoMkhandlu kaZwelonke;

(b) kufanele aseke, avikele, ahloniphe uMthethosisekelo njengomthetho omkhulu

kunayoyonke eRiphabhuliki; futhi

(c) akhuthaze ubumbano lwesizwe naloko okuqhubela iRiphabhuliki phambili.

Amandla nemisebenzi kaMongameli

84. (1) UMongameli unamandla awanikezwe nguMthethosisekelo nomthetho,

kubandakanya lawo mandla afanele ukuze enze imisebenzi yeNhloko yombuso nenhloko

yesigungu sikazwelonke.

(2) UMongameli ubhekele okulandelayo -

(a) ukwamukela nokusayina iMithethosivivinywa;

(b) ukubuyisela uMthethosivivinywa emuva ePhalamende ukuze liwubuyekeze ukuze

uhambisane noMthethosisekelo;

(c) ukudlulisela uMthethosivivinywa kwiNkantolo yoMthethosisekelo ukuze ikhiphe isinqumo

ngokuhambisana kwawo noMthethosisekelo;

(d) ukubizela uMkhandlu kaZwelonke, uMkhandlu kaZwelonke zesiFundazwe noma

iPhalamende emhlanganweni oyisipesheli;

(e) ukuqoka abazophatha izikhundla okumiswe kuMthethosisekelo noma ngumthetho, ukuthi

kufanele kwenziwe nguMongameli ngaphandle kokuqoka akwenza njengenhloko yesigungu

sikazwelonke;

(f) ukumisa amakhomishana okuphenya;

(g) ukumisa uhlololuvo lukazwelonke njengokumisa komthetho wePhalamende;

(h) ukwemukela futhi azise izithunywa zakwamanye amazwe kanye nabamele amanye

amazwe;

(i) ukuqoka aManxusa, aManxusa agunyaziwe, abaphathelene nezindaba zamazwe kanye

nabamele amanye amazwe;

(j) ukuxolela abagwetshelwe amacala futhi ehlise nezigwebo; futhi

(k) uklomelisa ngezindondo zokuhlonipha ubuqhawe.

Igunya lokuphatha eRiphabhuliki

85. (1) Amandla okuphatha eRiphabhuliki abekwe kuMongameli.

(2) UMongameli usebenzisa amandla okuphatha ebambisene namanye amalungu eKhabhinethi

ngalezi zindlela -

(a) ngokuphoqelela umthetho kazwelonke ngaphandle uma uMthethosisekelo noma umthetho

wePhalamende usho okunye okwehlukile;

(b) ngokuthuthukisa nokuphoqelela imigomo kazwelonke;

(c) ngokudidiyela imisebenzi yeminyango yombuso kanye neyezakhiwo zombuso;

(d) ngokulungisa nokungenisa umthetho; futhi

(e) nokwenza noma yimiphi eminye imisebenzi yokuphatha ehlinzekelwe kuMthethosisekelo

noma kumthetho kazwelonke.

Ukukhethwa kukaMongameli

86. (1) Emhlanganweni wawo wokuqala nalapho kunesidingo sokuvala isikhala,

uMkhandlu kaZwelonke kufanele ukhethe umuntu wesifazana noma wesilisa phakathi

kwamalungu awo ukuthi abe nguMongameli.

(2) UMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo kufanele engamele lolu khetho noma aqoke

elinye ijaji ukuba likwenze loko Inqubo ebekwe kwiSheduli 3 iyona esebenzayo ekukhethweni

kukaMongameli.

(3) Ukhetho lokugcwalisa isikhala esikhundleni sikaMongameli kufanele lubekelwe isikhathi

nelanga nguMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo kodwa zingakadluli izinsuku ezingu-30

emuva kokuvela kwalesosikhala.

Ukuqala ukusebenza kukaMongameli

87. Uma esekhethwe njengoMongameli, umuntu uyayeka ukuba yilungu loMkhandlu

kaZwelonke futhi, phakathi kwezinsuku eziyisihlanu, kufanele aqale umsebenzi esikhundleni

sikaMongameli ngokufunga noma ukuqinisekisa ukwethembeka kwiRephabhliki nokuthobela

uMthethosisekelo, njengokusho kukaSheduli 2.

Isikhathi sesikhundla sikaMongameli

88. (1) UMongameli unesikhathi esikhundleni esiqala kusukela eqala umsebenzi siphele

lapho kuvela isikhala noma uma umuntu olandelayo okhethelwe esikhundleni sokuba

nguMongameli eqala umsebenzi wobuMongameli.

(2) Akekho umuntu ovunyelwe ukuba sesikhundleni njengoMongameli ngaphezulu

kwezikhathi ezimbili uma umuntu ekhethelwe ukuthi agcwalise isikhala esikhundleni

sobuMongameli, isikhathi esiphakathi kokugcwalisa isikhala nokhetho olulandelayo, asithathwa

njengesikhathi soBungameli kulowomuntu.

Ukususwa kukaMongameli esikhundleni

89. (1) UMkhandlu kazwelonke ngesinqumo esesekwe ngababili kwabathathu bamalungu,

ungamsusa uMongameli esikhundleni kuphela ngezizathu ezilandelayo -

(a) ukwephulwa koMthethosisekelo noma umthetho obalulekile;

(b) ukungaziphathi kahle ngendlela embi kakhulu; noma

(c) ukungakwazi ukwenza imisebenzi yesikhundla.

(2) Noma ngubani osuswe esikhundleni sikaMongameli ngendlela ebekwe ngu 1(a) noma (b)

angeke athole izinzuzo zaleso sikhundla futhi akavunyelwe ukumela ukhetho lwesikhundla

somphakathi.

IBamba likaMongameli

90. (1) Uma UMongameli engekho kwiRiphabhuliki noma engakwazi ukufeza izidingo

zomsebenzi kaMongameli; noma kunesikhala kuleso sikhundla, iziphathimandla ezilandelayo

zingambambela njengoMongameli:

(a) Isekela likaMongameli.

(b) UNgqongqoshe ojutshwe nguMongameli.

(c) UNgqongqoshe ojutshwe ngamanye amalungu eKhabhinethi.

(d) USomlomo, uMkhandlu kaZwelonke uze ujube omunye wamalungu awo.

(2) IBamba likaMongameli linezibopho, amandla nemisebenzi kaMongameli.

(3) Ngaphambi kokuthatha izibopho, amandla nemisebenzi kaMongameli IBamba

likaMongameli kufanele lifunge noma liqinisekise ukwethembeka kwiRiphabhuliki nokuthobela

uMthethosisekelo, njengokubeka kukaSheduli 2.

IKhabhinethi

91. (1) IKhabhinethi inoMongameli, njengenhloko yeKhabhinethe, iSekela likaMongameli

kanye nawoNgqongqoshe.

(2) UMongameli uqoka iSekela likaMongameli kanye noNgqongqoshe, ubanika amandla

nemisebenzi, futhi angabasusa esikhundleni.

(3) UMongameli -

(a) kufanele akhethe iSekela likaMongameli phakathi kwamalungu oMkhandlu kaZwelonke;

(b) angakhetha noma yinani elingakanani loNgqongqoshe phakathi kwamalungu oMkhandlu;

futhi

(c) angakhetha oNgqongqoshe abangeqile kwababili abavela ngaphandle koMkhandlu.

(4) UMongameli kufanele aqoke ilungu leKhabhinethe elizoba umholi womsebenzi

kahulumeni eMkhandlwini kaZwelonke.

(5) ISekela likaMongameli kufanele lisize uMongameli ekwenzeni imisebenzi kahulumeni.

Imithwalo kanye nokulindelekile

92. (1) ISekela likaMongameli kanye noNgqongqoshe babhekele amandla nemisebenzi

yesigungu abethweswe yona nguMongameli.

(2) Amalungu eKhabhinethi aphendula ewonke kanye nelungu ngalinye kwiPhalamende

mayelana namandla nokwenza imisebenzi yawo.

(3) Amalungu eKhabhinethi kufanele -

(a) enze njengokuhambisana noMthethosisekelo; futhi

(b) anikeze iPhalamende imibiko ephelele njalo ngemuva kwezikhathi ezejwayelekile

maqondana nezindaba ezilawulwa yiwo.

Osekela boNgqongqoshe

93. UMongameli angaqoka oSekela boNgqongqoshe phakathi kwamalungu oMkhandlu

kaZwelonke ukuba basize amalungu eKhabhinethe futhi angabasusa esikhundleni.

Ukuqhubeka kweKhabhinethi emuva kokhetho

94. Uma kubanjwe ukhetho loMkhandlu kaZwelonke, iKhabhinethi, iSekela likaMongameli,

oNgqongqoshe nanoma yimuphi uSekela kaNgqongqoshe usengakwazi ukusebenza aze athathe

isikhundla njengoMongameli lowomuntu okhethwe nguMkhandlu kaZwelonke omusha ukuthi abe

nguMongameli.

Izifungo neziqinisekiso

95. Ngaphambi kokuthi iSekela likaMongameli, oNgqongqoshe kanye namaSekela

oNgqongqoshe baqale imisebenzi yezikhundla zabo, kufanele bafunge noma baqinisekise ukuthi

bazokwethembeka kwiRephabhliki futhi bathobele uMthethosisekelo, ngokuhambisana ne Sheduli

2.

Ukuziphatha kwamalungu eKhabhinethi namaSekela oNgqongqoshe

96. (1) Amalungu eKhabhinethi kanye namaSekela oNgqongqoshe kufanele aziphathe

ngendlela ehambisana nohlelo lokuziphatha olubekwe ngumthetho kazwelonke.

(2) Amalungu eKhabhinethe namaSekela oNgqongqoshe akufanele -

(a) benze omunye umsebenzi okhokhelwayo;

(b) baziphathe noma ngayiphi indlela engahambisani nezikhundla zabo, noma bazibeke

kunoma yisiphi isimo esingadala ukuthi babonakale benobunzima bokwehlukanisa phakathi

kwezidingo zomsebenzi nezidingo zomuntu zangasese;

(c) basebenzise isikhundla noma ulwazi lwanoma uluphi uhlobo elunikezelwe kubona

ukuzenzela inzuzo noma ukwenzela omunye inzuzo engafanele.

Ukudluliswa kwemisebenzi

97. UMongameli angadlulisela kwilungu leKhabhinethi ngesimemezelo esishicilelwe

okulandelayo -

(a) ukwengamelwa kwanoma yimuphi umthetho onikezwe elinye ilungu; noma

(b) amandla noma umsebenzi onikezwe elinye ilungu ngokomthetho.

Ukunikezwa kwemisebenzi okwesikhashana

98. UMongameli anganikeza ilungu leKhabhinethi noma yimaphi amandla noma umsebenzi

yelinye ilungu leKhabhinethe elingekho noma elingakwazi ukusebenzisa lawo mandla noma

ukwenza lowo msebenzi.

Ukwabiwa kwemisebenzi

99. Ilungu leKhabhinethi lingabela ilungu loMkhandlu esikhulu sesifundazwe noma uMkhandlu

sikaMasipala noma yimaphi amandla noma umsebenzi okufanele wenziwe ngokomthetho

wePhalamende Ukwabiwa -

(a) kufanele kuhambisane nesivumelwano phakathi kwelungu leKhabhinethe elithintekile

nelungu loMkhandlu esikhulu sesifundazwe noma uMkhandlu sikaMasipala;

(b) kufanele kuhambisane nomthetho wePhalamende ophathelene nalawomandla noma

umsebenzi.

(c) kuqala ukusebenza emva kokumenyezelwa nguMongameli.

Ukulawulwa ngokukazwelonke kombuso wesiFundazwe

100. (1) Uma isifundazwe singakwazi noma singagcwalisi izibopho zaso ezibekwe

ngumthetho noma uMthethosisekelo, isiGungu esikhulu singalungena udaba ngokuthatha

izinyathelo ezifanele ukuqinisekisa ukugcwaliswa kwezibopho, kubandakanya -

(a) ukukhipha isiyalelo esiya kuMkhandlu esikhulu sesifundazwe esichaza indlela esehluleka

ngayo ukugcwalisa izibopho zaso futhi sisho izinyathelo okufanele zithathwe ukuze kugcwaliswe

lezozibopho; futhi

(b) nokuzithathela umsebenzi wokubhekela lezo zibopho ezithintekile kuleso sifunda ngendlela

edingekile ukuze -

(i) kugcinwe amazinga abalulekile ngokukazwelonke noma kuhlangatshezwane namazinga

amisiwe okungafanele ehliswe okunikezwa izidingo zomphakathi;

(ii) kugcinwe ubumbano lwezomnotho;

(iii) kugcinwe ukuphepha kwezwe; noma

(iv) kunqandwe leso sifundazwe ukuze singathathi izinyathelo ezingafanele ezikhinyabeza

ezinye izifundazwe noma izwe lonke.

(2) Uma isiGungu esikhulu singena udaba kwisifundazwe ngokubeka kwesigatshana (1)(b)

-

(a) isaziso sokulungena udaba kufanele sibekwe phambi koMkhandlu kaZwelonke

weziFundazwe phakathi kwezinsuku ezingu 14 zomhlangano waso wokuqala emuva kokungenwa

kodaba;

(b) ukungenwa kodaba kufanele kuphele ngaphandle uma kwamukelwe uMkhandlu phakathi

kwezinsuku ezingu-30 emuva komhlangano wokuqala emuva kokungenwa kodaba; futhi

(c) uMkhandlu kufanele sikuphenye kabusha ukungenwa kodaba njalo emva kwezikhathi

ezithile futhi senze noma yiziphi izincomo ezilungile isiGungu esikhulu.

(3) Umthetho kazwelonke ungalawula uhlelo olumiswe kulesi sigaba.

Izinqumo zesiGungu esikhulu

101. (1) Isinqumo sikaMongameli kufanele sibhalwe phansi uma -

(a) sithathwe maqondana nomthetho kaZwelonke; noma

(b) sinemiphumela esemthethweni.

(2) Isinqumo esibhalwe phansi nguMongameli kufanele sisayinwe ngomunye wamalungu

eKhabhinethi uma leso sinqumo sixhumene nomsebenzi owabelwe lelo lungu leKhabhinethi.

(3) Izimemezelo, imitheshwana kanye neminye imithombo yemithetho engaphansi kweminye

kufanele umphakathi ukwazi ukufinyelela kuyo.

(4) Umthetho kazwelonke ungacacisa indlela imithombo yemithetho eshiwo kwisigatshana

(2) okufanele,

(a) ibekwe phambi kwePhalamende;

(b) yamukelwe yiPhalamende.

Iziphakamiso zokungethembeki

102. (1) Uma uMkhandlu kaZwelonke wemukela isiphakamiso sokuthi iKhabhinethi,

ngaphandle kukaMongameli, ayisathembekile eMkhandlwini, ngevoti elesekwe yiningi lamalungu

oMkhandlu, uMongameli kufanele alakhe kabusha iKhabhinethi.

(2) Uma uMkhandlu kaZwelonke wamukela isiphakamiso sokuthi uMongameli

akasathembekile kubona, ngevoti elesekwe yiningi lamalungu oMkhandlu, uMongameli namanye

amalungu eKhabhinethi kanye nanoma yiliphi iSekela likaMongameli kufanele bashiye isikhundla.

Isahluko 6

Izifundazwe

Izifundazwe

103. (1) IRiphabhuliki inezifundazwe ezilndelayo:

(a) iMpumalanga Koloni

(b) iFuleyisitata

(c) iGauteng

(d) iKwaZulu/Natali

(e) iMpumalanga

(f) iNyakatho Koloni

(g) iNyakatho

(h) iNyakatho Ntshonalanga

(i) INtshonalanga Koloni.

(2) Imingcele yezifunda yileyo ekhona ngesikhathi uMthethosisekelo uqala ukusebenza.

Izishayamthetho zesifundazwe

Igunya lokushaya imithetho lezifundazwe

104. (1) Igunya lokushaya imithetho lesifundazwe libekwe kwisishayamthetho

sesifundazwe, futhi linikeza isishayamthetho sesifundazwe amandla -

(a) okwamukela umthethosisekelo wesifundazwe noma okushintsha noma yimuphi

umthethosisekelo owamukelwe yiso ngokusho kwezigaba 142 no 143;

(b) ukwamukela imithetho kwisifundazwe futhi yesifundazwe maqondana -

(i) nanoma yiluphi udaba olubalulwe kuSheduli 4;

(ii) nanoma yiluphi udaba olubalulwe kuSheduli 5;

(iii) nanoma yiluphi udaba olungabalulwanga lapho, futhi olwabelwe isifundazwe ngokusho

komthetho kazwelonke; futhi

(iv) noma yiluphi udaba olubalulwe wumthethosisekelo, ukumiswa komthetho wesiFundazwe;

kanye

(c) ukwabela noma yimaphi amandla aso okushaya imithetho kunoma yisiphi uMkhandlu

sikaMasipala kwisifundazwe.

(2) Isishayamthetho sesifundazwe, ngesinqumo esesekelwe okungenani ngababili kwabathathu

bamalungu aso, singacela iPhalamende ukuthi lishintshe igama laleso sifundazwe.

(3) Isishayamthetho sesifundazwe siboshwe kuphela nguMthethosisekelo futhi, uma

sesamukele umthethosisekelo wesifundazwe saso, yilowomthethosisekelo, futhi kufanele senze

okuhambisana nalokho okubekwe ngumthethosisekelo nalowomthethosisekelo wesifundazwe.

(4) Umthetho wesifundazwe maqondana nodaba oludingekile ukuze kusetshenziswe amandla

ngendlela noma oluhlangene nokusetshenziswa ngendlela kwamandla athintene nanoma yiluphi

udaba olukuluhlu lukaSheduli 4, ungumthetho maqondana nodaba olukuluhlu lukaSheduli 4.

(5) Isishayamthetho sesifundazwe singancoma eMkhandlwini kaZwelonke umthetho

ophathelene nanoma yiluphi udaba olungaphandle kwamagunya alesosishayamthetho, noma

okubusa kulo, umthetho wePhalamende ngaphezu komthetho wesifundazwe.

Ukwakheka nokukhethwa kwezishayamthetho zezifundazwe

105. (1) Isishayamthetho sesifundazwe sakhiwe ngabantu besifazane nabesilisa abakhethwe

njengamalungu njengokusho kohlelo lokhetho -

(a) olumiswe ngumthetho kazwelonke;

(b) olwakhelwe phezulu kwengxenye yesifundazwe yoluhlu lukazwelonke lwabobonke

abavoti;

(c) oluhlinzekela iminyaka yobudala yokuvota engu 18; futhi

(d) olunomphumela, jikelele, wokumelwa okuhambisana nenani lamavoti elitholiwe.

Ubulungu

106. (1) Yileso naleso sakhamuzi esinelungelo lokuvotela uMkhandlu kaZwelonke, singaba

yilungu lesishayamthetho sesifundazwe, ngaphandle -

(a) kwanoma ngubani oqokwe noma osebenzela umbuso futhi ekhokhelwa ngenxa yalowo

msebenzi, ngaphandle -

(i) kukaNdunankulu namanye amaLungu oMkhandlu soMkhandlu wesifundazwe, futhi

(ii) nanoma yiziphi ezinye iziphathimandla ezenza imisebenzi ehambisana nemisebenzi yelungu

lesishayamthetho sesifundazwe futhi oshiwo ngumthetho kazwelonke ukuthi uhambisana

naleyomisebenzi;

(b) kwamalungu omkhandlu kaZwelonke, amalungu agcwele oMkhandlu kaZwelonke

wesiFundazwe noma amalungu oMkhandlu sikaMasipala;

(c) komuntu onezikweletu angeke akwazi ukuzikhokha;

(d) kwanoma ngubani inkantolo yaseRephabhliki ethe akaphilile engqondweni; noma

(e) kwanoma ngubani okuthe ngemuva kokuqala ukusebenza kwalesi sigaba, walahlwa yicala

futhi wagwetshwa isikhathi esingaphezulu kwezinyanga ezingu-12 ngaphandle kwesijeziso semali,

kweRiphabhuliki noma ngaphandle kweRiphabhuliki uma leso senzo esiyicala sasingaba yicala

eRiphabhuliki; kodwa akekho ongathathwa njengogwetshiwe, kuze kubenesinqumo

ngokudluliswa kwecala noma kuze kuphele isikhathi sokudluliswa kwecala Ukungabinalungelo

ngaphansi kwalesigaba kuphela eminyakeni emihlanu emuva kokuqedwa kwesigwebo.

(2) Umuntu ongafanelekile ukuba yilungu lesiShayamthetho sesiFundazwe ngokumaqondana

nesigatshana (1) (a) noma (b) angathathwa njengomuntu ongaqokwa abe yilungu

lesiShayamthetho, ngaphansi kwemibandela noma isimo esimiswe wumthetho kaZwelonke.

(3) Umuntu ulahlekelwa ubulungu besiShayamthetho sesiFundazwe uma lowo muntu -

(a) engasakulungele ukuba yilungu; noma

(b) ephutha kwisiShayamthetho ngaphandle kwemvume, esimweni lapho umthetho nezinqumo

zesiShayamthetho zibeka ukulahlekelwa wubulungu.

(4) Izikhala kwisiShayamthetho sesiFundazwe kufanele zigcwaliswe ngokulandela umthetho

kaZwelonke.

Ukufunga noma ukuqinisekisa

107. Ngaphambi kokuba amalungu esishayamthetho sesifundazwe enze imisebenzi yawo

kwisishayamthetho kufanele afunge noma enze isiqiniseko sokwethembeka kwiRiphabhuliki

nangokuthobela uMthethosisekelo, ngokuhambisana noSheduli 2.

Isikhathi sokusebenza kwezishayamthetho zezifundazwe

108. (1) Isishayamthetho sesifundazwe sikhethelwa iminyaka emihlanu.

(2) Uma isishayamthetho sesifundazwe sihlakazwa njengokusho kwesigaba 109, noma lapho

isikhathi saso siphela, uNdunankulu wesfundazwe ngesimemezelo esishicilelwe, kufanele abize

ukhetho okufanele lubanjwe lubanjwe zingakapheli izinsuku ezingu 90 ngemuva kokuhlakazwa

kwesishayamthetho, noma ngemuva kokuphela kwesikhathi sokusebenza kwaleso sishayamthetho.

(3) Uma umphumela wokhetho lwesishayamthetho sesifundazwe, ungamenyezelwanga

ngaphakathi kwesikhathi esishiwo esigabeni 190 noma uma ukhetho luchithwa yinkantolo,

uMongameli kufanele abize futhi abeke usuku lokhetho okufanele lubanjwe zingakapheli izinsuku

ezingu 90 ngemuva kokudlula kwalesosikhathi noma kosuku ukhetho olwamiswa ngalo.

(4) Isishayamthetho sesifundazwe sinamandla okusebenza kusukela ngesikhathi sihlakazwa

noma siphelelwa yisikhathi, kuze kube wusuku olungahambi kosuku lokuqala lokuvotelwa

isishayamthetho esilandelayo.

Ukuhlakazwa kwezishayamthetho zezifundazwe ngaphambi kokuphela kwesikhathi

109. (1) UNdunankulu kufanele ahlakaze isishayamthetho sesifundazwe uma -

(a) lesosishayamthetho sithathe isinqumo sokuhlakazeka esisekelwe yiningi lamalungu aso;

futhi

(b) iminyaka emithathu isidlulile emuva kokukhethwa kwalesosishayamthetho.

(2) Ibamba likaNdunankulu kufanele lihlakaze isishayamthetho sesifundazwe uma -

(a) kukhona isikhala esikhundleni sikaNdunankulu; futhi

(b) isishayamthetho sehluleka ukukhetha uNdunankulu omusha zingakapheli izinsuku ezingu

30 ngemuva kokuvela kwesikhala.

Izikhathi zokuhlangana nezamakhefu

110. (1) Emuva kokhetho, umhlangano wokuqala kufanele ubanjwe ngesikhathi nangosuku

olunqunywe nguMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo, kodwa zingakapheli izinsuku

ezingu-14 emuva kokumenyezelwa komphumela wokhetho Isishayamthetho sesifundazwe

singanquma isikhathi nobude bemihlangano yaso eminye kanye namakhefu aso.

(2) UNdunankulu wesifundazwe angabizela isishayamthetho sesifundazwe emhlanganweni

ongavamile noma ngasiphi isikhathi ukuze senze umsebenzi oyisipesheli.

(3) Isishayamthetho sesifundazwe singanquma indawo esizohlanganela kuyo

ngokujwayelekile.

OSomlomo kanye namaSekela oSomlomo

111. (1) Ekuhlaleni kwaso kokuqala emuva kokhetho, noma uma kudingekile ukuba

kugcwaliswe isikhala, isishayamthetho sesifundazwe kufanele sikhethe uSomlomo neSekela

likaSomlomo phakathi kwamalungu aso.

(2) IJaji elijutshwe nguMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo kufanele lengamele

ukukhethwa kukaSomlomo USomlomo wengamela ukukhethwa kwesekela likaSomlomo.

(3) Inqubo kwingxenye A ebekwe kuSheduli 3 iyasebenza ekukhethweni koSomlomo

namaSekela oSomlomo.

(4) Isishayamthetho sesifundazwe singamsusa esikhundleni uSomlomo noma iSekela

likaSomlomo ngokuthatha leso sinqumo Iningi lamalungu esishayamthetho kufanele libekhona

uma kuthathwa leso sinqumo.

(5) Njengokusho kwemitheshwana nezinqumo yaso, isishayamthetho sesifundazwe kufanele

sikhethe phakathi kwamalungu aso abanye abengameli ukuze basize uSomlomo noSekela

likaSomlomo.

Izinqumo

112. (1) Ngaphandle uma uMthethosisekelo uhlinzekela ngokunye -

(a) iningi lamalungu esishayamthetho sesifundazwe kufanele libekhona ngaphambi kokuba

kuvotelwe uMthethosivivinywa noma ushintsho loMthethosivivinywa;

(b) okungenani oyedwa kwabathathu bamalungu esishayamthetho kufanele babekhona

ngaphambi kokuba kuvotelwe noma yluphi udaba okufanele kunqunywe ngalo phambi

kwesishayamthetho; futhi

(c) zonke izindaba ezingaphambi kwesishayamthetho sesifundazwe kufanele zinqunywe

ngokwesekwa yiningi lamavoti afakiwe.

(2) Ilungu elingamele isishayamthetho sesifundazwe alinali ivoti elicatshangiwe, kodwa -

(a) kufanele livote uma kukhona amanani amavoti alinganayo ezinhlangothini zombili zodaba;

futhi

(b) lingavota ngokucatshangiwe uma udaba lufanele lunqunywe ngokusekwa yivoti

okungenani lababili kumalungu amathathu.

Amalungelo ezithunywa ezigcwele kwizishayamthetho zezifundazwe

113. Izithunywa zesifundazwe ezigcwele kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe

zingahambela isishayamthetho futhi zikhulume kwizishayamthetho zezifundazwe zazo kanye

nasemakomidini azo, kodwa azivunyelwe ukuvota Isishayamthetho singadinga ukuba isithunywa

esimile sibekhona kwisishayamthetho noma emakomidini aso.

Amandla ezishayamthetho zezifundazwe

114. (1) Ekusebenziseni amandla okushaya imithetho, isishayamthetho sesifundazwe -

(a) singacwaninga, semukele, sishintshe noma sichithe noma yimuphi umthetho obekwe

phambi kwesishayamthetho; futhi

(b) singasungula noma silungise umthetho ngaphandle kweMithethosivivinywa yemali.

(2) Usihayamthetho sesifundazwe kufanele sihlinzekele izindlela -

(a) zokuqinisekisa ukuthi zonke izingxenye zombuso emkhakheni kahulumeni wesifundazwe

ziphendula kusona; futhi

(b) zokugcina iso kuloku -

(i) ukusetshenziswa kwegunya lesifundazwe lokuphatha kwisifundazwe, kubandakanya

nokuphoqelelwa kwemithetho; futhi

(ii) noma yiyiphi ingxenye yombuso.

Ubufakazi noma ulwazi phambi kwesishayamthetho sesifundazwe

115. Isishayamthetho sesifundazwe noma ikomidi laso noma yiliphi -

(a) singabiza noma yimuphi umuntu ukuthi avele phambi kwaso ukuze anike ubufakazi

obufungelwe noma obuqinisekisiwe noma ukuze aveze amaphepha athile;

(b) singafuna ukuthi noma yimuphi umuntu noma isakhiwo sinikeze umbiko kusona;

(c) singaphoqa, ngokomthetho wesifundazwe noma imitheshwana nezinqumo zaso, ukuthi

noma yimuphi umuntu noma isakhiwo silandele okushiwo yisamanisi noma okushiwo kwisigaba

(a) noma (b); futhi

(d) singemukela izicelo imibono noma iziphakamiso ezivela kunoma yimuphi umuntu othintwa

wudaba noma izikhungo.

Amalungiselelo ezangaphakathi, imisebenzi nenqubo yezishayamthetho zezifundazwe

116. (1) Isishayamthetho sesifundazwe -

(a) singazithathela izinqumo futhi silawule amalungiselelo aso angaphakathi, izinhlelo kanye

nezinqubo; futhi

(b) senze imitheshwana nezinqumo maqondana nomsebenzi waso sibe ubhekele ukuqhuba

ngenqubo yentando yeningi eyazisa ukumelwa nokubanjwa kweqhaza, ukuphendula, ukusebenzela

obala nokuthintwa komphakathi.

(2) Imitheshwana nezibopho yesishayamtetho sesifundazwe kufanele kuhlinzekele -

(a) ukumiswa, ukwakheka, amandla, imisebenzi, inqubo kanye nesikhathi sokubakhona

kwamakomidi aso;

(b) ukubanjwa kweqhaza emisebenzini yesishayamthetho sesifundazwe, kwawo wonke

amaqembu amancane ezepolitiki amelekile eMkhandlwini, ngendlela ehambisana nenqubo

yentando yeningi;

(c) usizo lwezemali nokuhanjiswa ngendlela komsebenzi eqenjini ngalinye elimelwe

kwisishayamthetho sesifundazwe, olulingana nokumeleka kwalo, ukuze iqembu ngalinye nomholi

walo likwazi ekwenza imisebenzi yalo kwisishayamthetho; futhi

(d) ukwaziswa, njengoMholi wabaPhikisayo, komholi weqembu elikhulu kunawo wonke

amaqembu amancane kwisishayamthetho kwiKhabinethi.

Ukubonelelwa kwaMalungu

117. (1) Amalungu esishayamthetho sesifundazwe kanye nezithunywa ezigcwele

zoMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe -

(a) anelungelo lokukhuluma ngokukhululeka kwisishayamthetho nasemakomidini aso,

ngendlela evumelana nemitheshwana nezinqumo; futhi

(b) angeke athweswe amacala ombango noma obulelesi, aboshwe, avalelwe noma akhokhiswe

amademeshe ngenxa -

(i) yanoma yini ayishilo, ayivezile noma ayinikeze isishayamthetho noma ikomidi laso noma

yiliphi;

(ii) yanoma yini evelile ngenxa yalokho akushilo, akuvezile akunikeze isishayamthetho noma

ikomidi lawo noma yiliphi.

(2) Ezinye izibonelelo nokuvikeleka kwesishayamthetho sesifundazwe, kanye namalungu aso

zingabekwa ngumthetho kazwelonke.

(3) Amaholo, nezinye izinkokhelo ezihlangene namaholo ezikhokhelwa amalungu

esishayamthetho kuvela ngqo esiKhwameni seMali sesiFundazwe.

Ukuvumeleka komphakathi kwisishayamthetho kanye nokuthinteka kwawo

118. (1) Isishayamthetho sesifundazwe kufanele -

(a) senze kubelula ukuthi umphakathi uthintwe ngomsebenzi wokushaya imithetho neminye

imisebenzi yesishayamthetho namakomidi aso; futhi

(b) senze umsebenzi waso ngendlela esobala, sivumele umphakathi emihlanganweni yaso

naleyo yamakomidi aso; kodwa, amanyathelo afanele angathathwa ukuze -

(i) kulawulwe ukungena nokuphuma komphakathi, kubandakanya ukungena nokuphuma

kwabezindaba, kwisishayamthetho nasemakomidini aso;

(ii) nokuhlinzekela ukusesha noma yimuphi umuntu, futhi lapho kufanele, ukwenqatshelwa

ukuba angene noma ukususwa kwanoma yimuphi umuntu. uMkhandlu kaZwelonke

weziFundazwe

(2) Isishayamthetho sesiFundazwe angeke sakhiphele ngaphandle umphakathi, kubalulwa

nabezindaba, ukuba babe khona emhlangaweni wekomidi ngaphandle uma lokho kufanelekile futhi

kusemthethweni ukwenza lokho emphakathini wetando yeningi.

Ukwethulwa kwemithethosivivinywa

119. Ngamalungu esiGungu esiKhulu sesifundazwe kuphela noma ekomidi noma

esishayamthetho sesifundazwe angethula uMthethosivivinywa kwisishayamthetho; kodwa yilungu

lesiGungu esiKhulu elibhekele izindaba zezimali kwisifundazwe kuphela, elingethula

uMthethosivivinywa wemali kwisishayamthetho enokungabaza ngokuhambisana

koMthethosisekelo, angawuthumela kwisishayamthetho ukuba siphinde siwubeke.

IMithethosivivinywa yemali

120. (1) UMthethosivivinywa osebenzisa imali noma owethwesa izintela, amalevi noma

ezinye izinkokhelo zombuso unguMthethosivivinywa wemali.

NguMthethosivivinywa wemali kuphela ongasebenzisa imali, noma wethweswe izintela, amalevi

noma ezinye izinkokhelo zombuso futhi uMthethosivivinywa wemali awuvunyelwe ukuphatha

ezinye izinto ngaphandle kokwethweswa kwezintela zokusebenzisa imithombo yomphakathi,

noma izigwebo nezinye izijeziso zemali.

(2) Umthetho wesifundazwe kufanele uhlinzekele inqubo engalandelwa ukuma

isishayamthetho sesifundazwe sishintsha iMithethosivivinywa yemali.

Ukuvuma iMithethosivivinywa

121. (1) UNdunankulu kufanele avume futhi asayine uMthethosisekelo owemukelwe

njengokusho kwalesiSahluko noma, uma uNdunankulu engagculisekile ngokuthi

uMthethosivivinywa uyahambisana noMthethosisekelo, kufanele awuphindisele

kwisishayamthetho ukuze siwucwaninge kabusha.

(2) Uma, emuva kokucwaningwa kabusha, uMthethosivivinywa wenelisa ngokuphelele

ukungagculiseki kukaNdunankulu, uNdunankulu kufanele awuvume futhi awusayine

lowoMthethosisekelo; uma kungenzeki loko, uNdunankulu kufanele enze okunye kwaloku -

(a) avume futhi asayine uMthethosivivinywa; noma

(b) awudlulisele eNkantolo yoMthethosisekelo ezonquma ngokuhambisana kwawo

noMthethosisekelo.

(3) Uma iNkantolo yoMthethosisekelo inquma ukuthi uMthethosivivinywa uyahambisana

noMthethosisekelo, uNdunankulu kufanele awuvume futhi awusayine.

Izicelo ezifakwa ngamalungu kwiNkantolo yoMthethosisekelo

122. (1) Amalungu esishayamthetho angafaka isicelo eNkantolo yoMthethosisekelo sokuthi

inkantolo ikhiphe izwi lokuthi wonke noma ingxenye yoMthethosivivinywa noma uma

sewushicilelewe, uMthetho, owamukelwe yisishayamthetho awuhambisani noMthethosisekelo.

(2) Isicelo -

(a) kufanele sesekwe amavoti okungenani angamaphesenti angu 20 amalungu

esishayamthetho; futhi

(b) kufanele senziwe phakathi kwezinsuku ezingu 30 kusukela osukwini uNdunankulu

awuvume futhi awusayina ngalo umthetho.

(3) INkantolo yoMthethosisekelo inganquma ukuthi wonke umthetho noma ingxenye

yomthetho okufakwe isicelo ngawo njengokusho kwesigatshana (1) ngenhla, angeke usebenze

ngaphambi kokuthi iNkantolo ikhiphe isinqumo ngesicelo uma -

(a) izidingo zobulungiswa ziphoqelela lesi sinqumo; futhi

(b) isicelo sinamathuba anele okuphemelela.

(4) Uma isicelo singaphumeleli, iNkantolo yoMthethosisekelo kufanele inqume ukuthi labo

abafake isicelo kufanele bakhokhe izindleko.

Ukushicilelwa kweMithetho

123. UMthethosivivinywa ovunyiwe futhi wasayinwa nguNdunankulu uba nguMthetho

wesifundazwe, kufanele ushicilelwe ngokushesha, futhi uqala ukusebenza uma ushicilelwa noma

ngelanga elingemuva elinqunywe ngokusho kwalowoMthetho.

Ukugcina ngokuphepha kwemithetho yesifundazwe

124. Ikhophi esayiniwe yoMthetho wesifundazwe ingubufakazi obugcwele balokho

okuqukethwe kulowo mthetho futhi emuva kokushicilelwa, kufanele unikezwe iNkantolo

yoMthethosisekelo ukuze iwugcine ngokuphepha.

Izigungu Ezinkulu zesifundazwe

Igunya lokuphatha lesifundazwe

125. (1) Amandla okuphatha isifundazwe abekwe kuNdunankulu waleso sifundazwe.

(2) UNdunankulu usebenzisa amandla okuphatha ebambisene namanye amalungu esigungu

esikhulu sesifundazwe ngalezizindlela -

(a) ngokuphoqelela umthetho wesifundazwe kwisifundazwe;

(b) ngokuphoqelela yonke imithetho kazwelonke ephakathi koluhlu lukaSheduli 4 noma 5

ngaphandle uma uMthethosisekelo noma uMthetho wePhalamende uhlinzeka okwahlukile;

(c) ngokuphathwa kwisifundazwe kwemitheto kaZwelonke engaphandle koluhlu lukaSheduli

4 kanye no 5, ukuphathwa kwayo osekwabelwe isifundazwe njengokusho kwMthetho

wePhalamende;

(d) ngokuthuthukisa nokuphoqelela imigomo yesifundazwe;

(e) ngokudidiyela imisebenzi yeminyango yesifundazwe nokuphathwa kwemisebenzi;

(f) ngokulungisa nokusungula imthetho yesifundazwe; futhi

(g) ngokwenza noma yimiphi eminye imisebenzi eyabelwe sona ngokusho koMthethosisekelo

noma koMthetho wePhalamende.

(3) Isifundazwe sinamandla okuphatha njengokusho kwezigatshana(2)(d) kodwa ubungako

balamandla buncike ekutheni isifundazwe singakwazi yini ukuphatha umsebenzi ohlangene

nokusetshenziswa kwalawo mandla ukuze sikwazi ukuqala ukubhekela ngendlela efanele

Uhulumeni kazwelonke kufanele usize ohulumeni bezifundazwe ngemithetho nangezinye izindlela

ukuba zithuthukise amakhono namandla okuphatha imisebenzi adingekayo ukuze zikwazi

ukusebenzisa amandla azo zenze nemisebenzi yazo eshiwo kwisigatshana (2), ngendlela efanele.

(4) Noma iyiphi inqxabano evelayo maqondana nekhono namandla esifundazwe okuphatha

noma yimuphi umsebenzi, kufanele idluliselwe kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe ukuze

sixazululwe phakathi kwezinsuku ezingu-30 emuva kokodluliselwa kuMkhandlu.

(5) Ngokunakekela okushiwo yisigaba 100 ukuphoqelelwa kwemithetho kwisifundazwe

kusemandleni aphelele esifundazwe kuphela.

(6) Isigungu esikhulu sesifundazwe kufanele senze ngokulandela -

(a) uMthethosisekelo; kanye

(b) nomthethosisekelo wesifundazwe, uma umthethosisekelo sewamukelwe yisifundazwe.

Ukwabiwa kwemisebenzi

126. Ilungu loMkhandlu esikhulu sesifundazwe lingabela uMkhandlu sikaMasipala noma

yimaphi amandla okufanele asetshenziswe noma umsebenzi okufanele wenziwe, ngendlela eshiwo

kumthetho wePhalamende, noma wesifundazwe, ende Ukwabiwa -

(a) kufanele kuhambisane nesivumelwano phakathi kwelungu leKhabhinethe elithintekile

nelungu loMkhandlu esikhulu sesifundazwe noma uMkhandlu sikaMasipala;

(b) kufanele kuhambisane nomthetho ophathelene nokusetshenziswa kwalawo mandla

nokwenziwa kwalowomsebenzi;

(c) kuqala ukusebenza emva kokumenyezelwa nguNdunankulu.

Imisebenzi kaNdunankulu

127. (1) UNdunankulu unamandla nemisebenzi okubekwe kuleso sikhundla

nguMthethosisekelo nomthetho.

(2) UNdunankulu wesifundazwe ubhekele okulandelayo -

(a) ukwamukela nokusayina iMithethosivivinywa;

(b) ukubuyisela uMthethosivivinywa emuva kwisishayamthetho sesifundazwe ukuze

siwubuyekeze ukuze uhambisane noMthethosisekelo;

(c) ukudlulisela uMthethosivivinywa kwiNkantolo yoMthethosisekelo ukuze ikhiphe isinqumo

ngokuhambisana kwawo noMthethosisekelo;

(d) ukubizela isishayamthetho emhlanganweni ongejwayelekile ukuze senze umsebenzi

oyisipesheli;

(e) ukumisa amakhomishana ophenyo; kanye

(f) nokumemezela uhlololuvo kwisifundazwe ngendlela emiswe ngummthetho.

Ukukhethwa kukaNdunankulu

128. (1) Emhlanganweni wawo wokuqala emveni koketho, nalapho kunesidingo sokuvala

isikhala, isishayamthetho sesifundazwe kufanele sikhethe umuntu wesifazane noma wesilisa

phakathi kwamalungu awo ukuthi abe nguNdunankulu wesifundazwe.

(2) UMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo kufanele engamele lolukhetho noma aqoke

elinye ijaji ukuba likwenze loko Inqubo ebekwe kwingxenye A kwiSheduli 3 iyona esebenzayo

ekukhethweni kuka Ndunankulu

(3) Ukhetho lokugcwalisa isikhala esikhundleni sikaNdunankulu kufanele lubekelwe isikhathi

nelanga nguMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo kodwa zingakadluli izinsuku ezingu 30

emuva kokuvela kwalesosikhala.

Ukuqala ukusebenza kukaNdunankulu

129. Umuntu okhethelwe isikhundla sikaNdunankulu, kufanele aqale umsebenzi esikhundleni

sikaNdunankulu phakathi kwezinsuku ezinhlanu ekhethiwe, ngokufunga noma ukuqinisekisa

ukwethembeka kwiRephabhliki nokuthobela uMthethosisekelo, njengokusho kukaSheduli 2.

Isikhathi sesikhundla sikaNdunankulu

130. (1) UNdunankulu unesikhathi sokuba esikhundleni esiqala kusukela eqala umsebenzi

siphele lapho kuvela isikhala noma uma umuntu olandelayo okhethelwe esikhundleni sokuba

nguNdunankulu eqala umsebenzi wobuNdunankulu.

(2) Akekho umuntu ovunyelwe ukuba sesikhundleni njengoNdunankulu ngaphezulu

kwezikhathi ezimbili uma umuntu ekhethelwe ukuthi agcwalise isikhala esikhundleni

sobuNdunankulu, isikhathi esiphakathi kokugcwalisa isikhala nokhetho olulandelayo, asithathwa

njengesikhathi sobuNdunankulu kulowomuntu.

(3) IsiShayamethetho sesiFundazwe, ngesivumelwano esithathwe ngokusekwa yivoti

okungenanai lamalungu awo amabili kwamathathu, angasusa esikhundleni uNdunankulu kuphela

ngaphansi kwemibandela -

(a) ukwaphulwa kanzima koMthethosisekelo noma umthetho;

(b) ukuziphatha kabi; noma

(c) ukwehluleka ukwenza imisebenzi yesikhundla sakhe.

(4) Noma yimuphi umuntu osuswe esikhundleni sokuba nguNdlunankulu ngokwesigatshana

(3)(a) noma (b) akanukuthola lutho lwaleso sikhundla, futhi akavunyelwe ukusebenza kunoma

yiliphi ihhovisi likahulumeni.

IBamba likaNdunankulu

131. (1) Uma UNdunankulu engekho noma engakwazi ukufeza izidingo zomsebenzi

kaNdunankulu; noma kunesikhala kulesosikhundla, iziphathimandla ezilandelayo ngokulandelana

zingambambela njengoNdunankulu:

(a) Ilungu lesiGungu esikhulu sesifundazwe elijutshwe nguNdunankulu.

(b) Ilungu lesiGungu esikhulu elijutshwe ngamanye amalungu esiGungu.

(c) USomlomo, isishayamthetho size sijube omunye wamalungu aso

(2) IBamba likaNdunankulu linezibopho, amandla nemisebenzi kaNdunankulu.

(3) Ngaphambi kokuthatha izibopho, amandla nemisebenzi kaNdunankulu iBamba

likaNdunankulu kufanele lifunge noma liqinisekise ukwethembeka kwiRiphabhuliki nokuthobela

uMthethosisekelo, njengokubeka kukaSheduli 2.

UMkhandlu esiKhulu

132. (1) IsiGungu esiKhulu sakhiwe nguNdunankulu, njengenhloko yesiGungu, namalungu

esishayamthetho aqokwe nguNdunankulu amahlanu noma ngaphezulu kodwa angeqile eshumini.

(2) UNdunankulu wesifundazwe uqoka amalungu esiGungu esikhulu, uwanika amandla

nemisebenzi, futhi angawasusa esikhundleni.

Ukuphendula nokubhekela

133. (1) Amalungu oMkhandlu esikhulu sesifundazwe abhekele amandla nemisebenzi

yesigungu abethweswe yona nguNdunankulu.

(2) Amalungu oMkhandlu esikhulu sesifundazwe aphendula ebumbene wonke kanye

nanjengelungu ngalinye kwisishayamthetho mayelana namandla okwenziwa kwemisebenzi yawo.

(3) Amalungu oMkhandlu esikhulu sesifundazwe kufanele -

(a) enze ngokuhambisana noMthethosisekelo; futhi uma umthethosisekelo wesifundazwe

uvunyiwe kwisifundazwe, futhi lowo mthethosisekelo; futhi

(b) anikeze isishayamthetho imibiko ephelele njalo ngemuva kwezikhathi ezejwayelekile

maqondana nezindaba ezilawulwa yiwo.

Ukuqhubeka koMkhandlu esikhulu emuva kokhetho

134. Uma kubanjwe ukhetho lwesishayamthetho sesifundazwe, uMkhandlu esikhulu

sesifundazwe, namalungu aso asakwazi ukusebenza aze athathe isikhundla njengoNdunankulu

lowo muntu okhethwe yisishayamthetho esilandelayo.

Izifungo neziqinisekiso

135. Ngaphambi kokuthi uMkhandlu esikhulu sesifundazwe siqale imisebenzi yezikhundla zaso,

kufanele amalungu afunge noma aqinisekise ukuthi azokwethembeka kwiRiphabhuliki futhi

athobele uMthethosisekelo, ngokuhambisana neSheduli 2.

Ukuziphatha kwamalungu oMkhandlu esiKhulu

136. (1) Amalungu oMkhandlu esiKhulu sesifundazwe kufanele aziphathe ngendlela

ehambisana nohlelo lokuziphatha olubekwe ngumthetho kazwelonke.

(2) Amalungu oMkhandlu esiKhulu sesifundazwe akufanele -

(a) enze omunye umsebenzi okhokhelwayo;

(b) aziphathe noma ngayiphi indlela engahambisani nezikhundla zabo, noma azibeke kunoma

yisiphi isimo esingadala ukuthi abonakale enobunzima bokwehlukanisa phakathi kwezidingo

zomsebenzi nezidingo zomuntu zangasese;

(c) basebenzise isikhundla noma ulwazi lwanoma uluphi uhlobo elunikezelwe kubona

ukuzenzela inzuzo noma ukwenzela omunye inzuzo engafanele.

Ukudluliswa kwemisebenzi

137. UNdunankulu angadlulisela kwilungu loMkhandlu esiKhulu ngesimemezelo esishicilelwe

okulandelayo -

(a) ukwengamelwa kwanoma yimuphi umthetho onikezwe elinye ilungu; noma

(b) amandla noma umsebenzi onikezwe elinye ilungu ngokomthetho.

Ukunikezwa kwemisebenzi okwesikhashana

138. UNdunankulu anganikeza ilungu loMkhandlu esiKhulu noma yimaphi amandla noma

umsebenzi welinye ilungu elingekho noma elingakwazi ukusebenzisa lawo mandla noma ukwenza

lowomsebenzi.

Ukulawulwa kukahulumeni wendawo yisiFundazwe

139. (1) Uma umasipala ungakwazi noma ungagcwalisi izibopho zawo ezibekwe

ngumthetho, uMkhandlu esikhulu esithintekayo singalungena udaba ngokuthatha izinyathelo

ezifanele ukuqinisekisa ukugcwaliswa kwezibopho, kubandakanya -

(a) ukukhipha isiyalelo esiya kuMkhandlu sikaMasipala, esichaza indlela esehluleka ngayo

ukugcwalisa izibopho zaso futhi sisho izinyathelo okufanele zithathwe ukuze kugcwaliswe lezo

zibopho; futhi

(b) nokuzithathela umsebenzi wokubhekela lezo zibopho ezithintekile kuleso sifunda ngendlela

edingekile ukuze -

(i) kugcinwe amazinga abalulekile ngokukazwelonke noma kuhlangatshezwane namazinga

amisiwe okungafanele ehliswe okunikezwa kwezidingo zomphakathi;

(ii) kunqandwe leso siGungu sikaMasipala ukuze singathathi izinyathelo ezingafanele

ezikhinyabeza omunye umasipala noma isifundazwe sonke; noma

(iii) kugcinwe ubumbano lomnotho.

(2) Uma isiGungu esikhulu sesifundazwe singena udaba lukamasipala ngokubeka

kwesigatshana (1)(b) -

(a) ukungenwa kodaba kufanele kuphele ngaphandle uma kwamukelwe yilungu leKhabhinethi

likahulumeni waseKhaya phakathi kwezinsuku ezingu-4 emuva kokungenwa kodaba;

(b) isaziso sokulungena udaba kufanele sibekwe phambi kwesishayamthetho soMkhandlu

kaZwelonke weziFundazwe phakathi kwezinsuku ezingu 14 zemihlangano yazo yokuqala emuva

kokungenwa kodaba; futhi

(c) ukungenwa kodaba makupheliswe ngaphandle uma kuvunywa yisiGungu ezinsukwini

ezingu-30 zomhlangano waso wokuqala emva kokuba sekuqaliswe ukungenwa kodaba; futhi

(d) isiGungu kufanele sikuphenye kabusha ukungenwa kodaba njalo emva kwezikhathi ezithile

futhi senze noma yiziphi izincomo ezilungile kwisiGungu esikhulu sesifundazwe.

(3) Umthetho kazwelonke ungalawula uhlelo olumiswe kulesi sigaba.

Izinqumo zesiGungu esikhulu

140. (1) Isinqumo sikaNdunankuklu kufanele sisayinwe futhi ngelinye ilungu lesiGungu

esikhulu uma -

(a) lesosinqumo senziwe ngokusho komthetho; futhi

(b) lowomthetho uyingxenye unomphumela osemthethweni.

(2) Isinqumo esibhalwe phansi nguNdlunankulu masisayinwe ngelinye lamalungu esiGungu

esikhulu uma leso sinqumo sixhumene nomsebenzi owabelwe lelo lungu.

(3) Izimemezelo, imitheshwana kanye neminye imithombo yemithetho engaphansi kweminye

yesifundazwe kufanele umphakathi ukwazi ukufinyelela kuyo.

(4) Umthetho wesifundazwe ungacacisa indlela imithombo yemithetho eshiwo kwisigatshana

(3) okufanele,

(a) ibekwe phambi kwesishayamthetho sesifundazwe; futhi

(b) yamukelwe yisishayamthetho sesifundazwe.

Iziphakamiso zokungethembeki

141. (1) Uma isiGungu sesishayamthetho samukela isiphakamiso sokuthi isiGungu esikhulu

sesifundazwe, ngaphandle kukaNdunankulu, asisathembekile kwisishayamthetho ngevoti elesekwe

yiningi lamalungu esiGungu, uNdunankulu kufanele asakhe kabusha iSigungu.

(2) Uma isishayamthetho sesifundazwe, samukela isiphakamiso sokuthi UNdunankulu

akasathembekile kubona, ngevoti elesekwe yiningi lamalungu esishayamthetho, uNdunankulu

namanye amalungu esiGungu esikhulu kufanele bashiye isikhundla.

Imithethosisekelo yezifundazwe

Ukwamukelwa kwemithethosisekelo yezifundazwe

142. Isishayamthetho sesifundazwe singemukela umthethosisekelo wesifundazwe noma, uma

kungenzeka, singawushintsha umthethosisekelo waso, uma okungenani ababili kwabathathu

bamalungu aso bevote beseka uMthethosichibiyelo.

Okuqukethwe ngumthethosisekelo wesifundazwe.

143. (1) Umthethosisekelo wesifundazwe akufanele ungahambisani naloMthethosisekelo,

kodwa ungahlinzekela -

(a) izakhiwo zesifundazwe zokushaya imithetho nokuphatha nezinhlelo ezehlukile kulezo

ezihlinnzekelwe kulesi sahluko; noma

(b) ubukhosi bendabuko, iqhaza labo, amagunya kanye nezinga lobukhosi bendabuko, lapho

kungenzeka.

(2) Izimiso ezifakwe kumthethosisekelo wesifundazwe noma kushintsho lomthethosisekelo

okuhambisana nesigaba (a) noma (b) yesigatshana (1) -

(a) kufanele zihambisane nesaHluko 3 kanye nomqondo wesigaba (1); futhi

(b) zinganika isifundazwe noma yimaphi amandla noma imisebenzi ewela -

(i) ngaphandle kwezinga lamandla esifundazwe njengokusho kukaSheduli 4 no 5; noma

(ii) ngaphandle kwamandla nemisebenzi enikezwe isifundazwe ngezinye izigaba

zoMthethosisekelo.

Ukuqinisekiswa komthethosisekelo wesifundazwe

144. (1) Uma isishayamthetho sesifundazwe sesamukele noma sashintsha umthethosisekelo,

uSomlomo wesishayamthetho kufanele ahambise umbhalo woMthethosisekelo noma woshintsho

loMthethosisekelo eNkantolo yoMthethosisekelo ukuze uqinisekiswe.

(2) Akukho mbhalo womthethosisekelo wesifundazwe noma ushintsho lomthethosisekelo

olungaba ngumthetho ngaphambi kokuba iNkantolo yoMthethosisekelo iqinisekise -

(a) ukuthi umbhalo wamukelwe ngokuhambisana nesigaba 142; futhi

(b) ukuthi wonke umbalo uhambisana nesigaba 143.

Ukusayinwa, ukushicilelwa nokugcinwa kokukuphepha kwemithethosisekelo yesifundazwe

145. (1) UNdunankulu wesifundazwe kufanele avume futhi asayine umbhalo

womthethosisekelo wesifundazwe noma ushintsho lomthethosisekelo oseluqinisekiswe yiNkantolo

yoMthethosisekelo.

(2) Umbhalo ovunyiwe wasayinwa nguNdunankulu kufanele ushicilelwe kwiGazethi

kaHulumeni kazwelonke futhi uqala ukusebenza njengomthetho ngokushicilelwa kwawo noma

emuva kokushicilelwa ngelanga elinqunywe ngokusho kwalowomthethosisekelo noma ushintsho

lomthethosisekelo.

(3) Umbhalo womthethosisekelo wesifundazwe noma wesichibiyelo somthethosisekelo

osayiniwe ungubufakazi obuphelele bezimiso zawo futhi, emva kokushicilelwa, kufanele unikezwe

iNkantolo yoMthethosisekelo ukuba iwugcine.

Ukungqubuzana kwemithetho

Ukungqubuzana phakathi komthetho kazwelonke nomthetho wesifundazwe

146. (1) Lesisigaba sisebenza lapho kunokungqubuzana phakathi komthetho kazwelonke

nowesifundazwe mayelana nodaba olungena kuluhlu lwemisebenzi olubalulwe kuShedule 4.

(2) Umthetho kazwelonke osebenza ngendlela efanayo ezweni lonke ubusa ngaphezulu

komthetho wesifundazwe uma noma yimiphi yale mibandela ihlangatsheziwe:

(a) Umthetho kazwelonke uphathelene nodaba olungakwazi ukulawulwa ngendlela efanele

ngemithetho eshaywe yisifundazwe ngasinye.

(b) Izidingo zezwe lonke zidinga ukuthi udaba luphathwe ngendlela efanayo ezweni lonke,

futhi umthetho kazwelonke unikeza lokokuphatha ngendlela efanayo ngokumisa -

(i) indlela eyiyo namazinga;

(ii) izinhlaka; noma

(iii) imigomo kazwelonke.

(c) Umthetho kazwelonke udingelwa -

(i) ukugcinwa kokuphepha kwesizwe;

(ii) ukugcinwa kobumbano lwezomnotho;

(iii) ukuvikelwa kwezimakethe ezihlanganyelwe maqondana nokunyakaza kwempahla, izidingo

zomphakathi, izimali kanye namandla okusebenza;

(iv) ukukhuthazwa izenzo zomnotho nangale kwemingcele yezifundazwe;

(v) ukukhuthazwa kwamathuba alinganayo kanye nokufinyelela okufanayo kwizidingo

zomphakathi zikahulumeni; noma

(vi) ukuvikelekwa kwemvelo.

(3) Umthetho kazwelonke ubusa ngaphezulu komthetho wesifundazwe uma umthetho

kazwelonke uqondiswe ekunqandeni izenzo ezingafanele zesifundazwe -

(a) ezingakhinyabeza umnotho, impilo noma izidingo zokuphepha zesinye isifundazwe noma

zezwe lonke; noma

(b) ezicindezela ukuphoqelelwa kwemigomo kazwelonke yomnotho.

(4) Uma kukhona ukuxabana okuxhumene nesidingo somthetho kaZwelonke ngehloso

ebekwe kwisigatshana (2)(c) futhi lokho kuxabana kuvela ngaphambi kwekantolo yezisombululo,

inkantolo ikhathalele ukuvunywa noma ukwenqatshwa komthetho nguMkhandlu kaZwelonke

weziFundazwe.

(5) Umthetho wesifundazwe ubusa umthetho kazwelonke uma isigatshana (2) noma (3)

singasebenzi.

(6) Umthetho oshaywe ngokulandela uMthetho wePhalamende noma uMthetho

wesiFundazwe ungabusa kuphela uma lowo mthetho wamukelwe nguMkhandlu kaZwelonke

weziFundazwe.

(7) Uma uMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe ungafinyeleli ungawemukeli phakathi

kwezinsuku ezingu-30 zokuhlala kwawo kokuqala emuva kokuba umthetho udluliselwe kuwona,

lowo mthetho kufanele uthathwe ngokuthi wamukelwe uMkhandlu.

(8) Uma Umkhandlu kaZwelonke weziFundazwe ungawemukeli umthetho odluliselwe kusona

ngokusho kwesigatshana (6), kufanele, phakathi kwezinsuku ezingu-30 emuva kwesinqumo,

sithumele izizathu zokungawemukeli umthetho kuleso siphathimandla esandlulisa lowo mthetho

eMkhandlwini.

Okunye ukungqubuzana

147. (1) Uma kunokungqubuzana phakathi komthetho kazwelonke nesimiso

somthethosisekelo wesifundazwe maqondana -

(a) nodaba loMthethosisekelo odinga noma ohlongoze ukuthi makushaywe umthetho

kazwelonke maqondana nalo, umthetho kazwelonke ubusa ngaphezu kwalesosimiso

somthethosisekelo esithintekile;

(b) nokugqumbukela ngokukazwelonke ngokushaya umthetho njengoba kushiwo esigabeni

44(2), umthetho kazwelonke ubusa ngaphezu kwesimiso somthetho-sisekelo wesifundazwe; noma

(c) nodaba oluphakathi kwemisebenzi ekuluhlu lukaSheduli 4, isigaba 146 sisebenza sengathi

isimiso esithintekile somthethosisekelo wesifundazwe singumthetho wesifundazwe oshiwo kuleso

sigaba.

(2) Umthetho kazwelonke oshiwo kwisigaba 44(2) ubusa ngaphezu komthetho wesifundazwe

mayelana nezindaba eziphakathi kwemisebenzi equkethwe kuSheduli 5.

Ukungqubuzana okungaxazululeki

148. Uma ingxabano ehlangene nokungqubuzana ingakwazi ukuxazululwa yinkantolo,

umthetho kazwelonke ubusa ngaphezulu komthetho wesifundazwe noma umthethosisekelo

wesifundazwe.

Izinga lomthetho ongasebenzi ngaphezu komunye

149. Isinqumo senkantolo sokuthi umthetho ubusa ngaphezulu komunye umthetho asiwucimi

lowo mthetho omuye, kodwa lowo mthetho omunye awusebenzi ngasosonke isikhathi

ukungqubuzana kusekhona.

Ukuhunyushwa kokungqubuzana

150. Uma idingida ukungqubuzana okungathi kukhona phakathi komthethto kazwelonke

nowesifundazwe, noma phakathi komthetho kazwelonke nomthethosisekelo wesifundazwe, zonke

izinkantolo kufanele ziqoke ukuhumusha okulungile kwalowo mthetho noma komthethosisekelo

okuvimbela ukungqubuzana, ngaphezu kokunye ukuhumusha okungaba nophumela

wokungqubuzana.

Isahluko 7

Uhulumeni wendawo

Izinga lomasipala

151. (1) Umkhakha kahulumeni wendawo wakhiwe ngomasipala, okufanele bamiswe

kuyoyonke indawo yaseRiphabhuliki.

(2) Amandla okuphatha nokushaya imithetho kamasipala abekwe esiGungwini sikaMasipala.

(3) Umasipala unelungelo lokubusa, ngendlela aziqokele yona, izindaba zikahulumeni

wendawo zomphakathi wawo, ngendlela ehambisana nomthetho kazwelonke nowesifundazwe

njengoba kubekiwe kumthethosisekelo.

(4) Uhulumeni kazwelonke nowesifundazwe abavunyelwe ukukhinyabeza noma ukuvimbela

ikhono noma ilungelo likamasipala lokusebenzisa amandla awo noma lokwenza imisebenzi yawo.

Izinjongo zikahulumeni wendawo

152. (1) Izinjongo zikahulumeni wendawo yilezi -

(a) ukuhlinzekela uhulumeni obusa ngenqubo yentando yeningi nophendulayo, emiphakathini

yezindawo;

(b) ukuqinisekisa ukuhlinzekelwa kwezidingo emiphakathini ngendlela eqhubekayo;

(c) ukugqugquzelela ukuthuthuka komphakathi nokomnotho;

(d) ukugqugquzelela ukuphepha nokuba nempilo kwendawo; kanye

(e) nokugqugquzele ukubamba iqhaza kwemiphakathi kanye nezinhlangano zomphakathi

ezindabeni zikahulumeni wendawo.

(2) Umasipala ungazama, kangangoba uvunyelwa yizimali kanye namandla okwengamela

imisebenzi, ukufeza zonke izinjongo ezibekwe kwisigatshana (1).

Izibopho zomasipala zokuthuthukisa indawo

153. Umasipala kufanele -

(a) wakhe futhi uphathe iminyango yawo eyahlukene, uhlelo lokusetshenziswa kwezimali,

kanye nokuhlelwa kwezinhlelo zawo, ngendlela ebeka phambili izidingo zomphakathi eziyisiseko,

kanye nokugqugquzelela ukuthuthuka komphakathi nezomnotho emphakathini; futhi

(b) ukubamba iqhaza ezinhlelweni zikazwelonke nezezifundazwe zokuthuthuka.

Omasipala phakathi kukahulumeni wobambiswano

154. (1) Uhulumeni kazwelonke kanye nowezifundazwe, ngomthetho kanye nangezinye

izinyathelo, kufanele beseke futhi baqinise amandla omasipala okuphatha izindaba zabo,

okusebenzisa amandla abo kanye nokwenza imisebenzi yabo.

(2) Umthetho osongozwayo kazwelonke noma wesifundazwe ophathelene nokuma,

izikhungo, amandla noma imisebenzi yohulumeni bendawo kumele kushicilelwe ukuze kuzwiwe

uvo lomphakathi ngaphambi kokwethulwa kwawo ePhalamende noma isishayamthetho

sesifundazwe, ngendlela evumela uhulumeni wendawo ohlelekile, umasipala kanye nabanye abantu

abanothando, ithuba lokwethula iziphakamiso maqondana nomthetho osongozwayo.

Ukumiswa komasipala

155. (1) Kunalezi zinhlobo ezilandelayo zomasipala:

(a) Uhlobo A: Umasipala onegunya eligcwele lokuba ngumasipala endaweni yakhe.

(b) Uhlobo B: Umasipala oshiyelana amandla agcwele okuba ngumasipala negunya lokushaya

umthetho endaweni yakhe ebambisene nohlobo C lukamasipala ngaphansi kwalezo zindawo

akuzona.

(c) Uhlobo C: Umasipala onamandla okuba ngumasipala negunya lokushaya umthetho

endaweni efaka omasipala abangaphezu koyedwa.

(2) Umthetho kazwelonke kumele uchaze izinhlobo ezahlukene zikamasipala abangamiswa

ngaphansi kohlobo ngalunye lukamasipala.

(3) Umthetho kazwelonke kumele -

(a) umise indlela yokuthatha isinqumo uma indawo ilindeleke ukuba nohlobo olulodwa olungu

A lukamasipala noma uma ilindeleke ukuba nezinhlobo zombili u-B no-C lukamasipala;

(b) umise indlela kanye nenqubo yokunqunywa kwemingcele yomasipala ngumgwamanda

ozimele; kanye

(c) maqondana nesigaba 229, uhlinzekele ukwahlukaniswa ngendlela efanele amandla kanye

nemisebenzi phakathi komasipala lapho indawo inomasipala bezinhlobo ezimbili u-B no-C.

Ukwahlukaniswa kwamandla kanye nemisebenzi phakathi kohlobo u-B kanye no-C kungehluka

ekwahlukanisweni kwamandla kanye nemisebenzi phakathi komunye umasipala onguhlobo

olungu-B kanye nalolo olunguhlobo C.

(4) Umthetho oshiwo kwisigatshana (3) kumele uqikelele isidingo sokuhlinzekela imisebenzi

kamasipala ngendlela elinganayo futhi ngendlela eqinileyo.

(5) Umthetho wesifundazwe kumele unqume izinhlobo ezahlukene zikamasipala ezingamiswa

esifundazweni.

(6) Uhulumeni wesifundazwe ngamunye umele umise omasipala esifundazweni sawo

ngendlela ehambisana nomthetho omiswe ngokwesigatshana (2) kanye no (3), futhi ngokomthetho

noma ezinye izinyathelo, kufanele -

(a) uhlinzekele ukubhekelwa kanye nokweseka uhulumeni wendawo esifundazweni; futhi

(b) ugqugquzele amandla entuthuko yohulumeni wendawo ukuze omasipala bakwazi ukwenza

umsebenzi wabo babuye bakwazi ukuphatha izindaba zabo.

(7) Uhulumeni kazwelonke, maqondana nesigaba 44, kanye nohulumeni wesifundazwe

banegunya ngokusemthethweni lokubheka ukuthi umsebenzi womasipala uqhubeka ngendlela

efanele mayelana nezindaba ezibekwe kwisheduli 4 kanye no-5, ngokuhlelela igunya lokusebenza

komasipala okuphawulwe kwisigaba 156(1).

Amandla nemisebenzi yomasipala

156. (1) Umasipala unegunya lokuphatha maqondana nokulandelayo, futhi unelungelo

lokwengamela, -

(a) izindaba zikahulumeni wendawo ezibalwe kwiNgxenye B kaSheduli 4 kanye neNgxenye

B kaSheduli 5; futhi

(b) noma yiluphi olunye udaba olwabelwe noma olunikezelwe kuwona ngomthetho

kazwelonke noma wesifundazwe.

(2) Umasipala ungashaya futhi wengamele imithetho yendawo ngenhloso yokuphatha

ngendlela lezo zinto anelungelo lokuziphatha.

(3) Ngaphandle uma kungahambisani nesigaba 151 (4), umthetho wendawo ophikisana

nomthetho kazwelonke noma wesifundazwe uphambene nomthetho Uma kunempikiswano

phakathi komthetho wendawo nomthetho kazwelonke noma wesifundazwe ongasebenzi ngenxa

yokuphikisana nomthetho wendawo njengoba kushiwo esigabeni 149, umthetho wendawo

kufanele uthathwe ngokuthi usemthethweni ngasosonke isikhathi lowomthetho ungakasebenzi.

(4) Umthetho kazwelonke noma wesifundazwe kufanele wabele noma unikeze umasipala,

ngesivumelwano nangaphansi kwanoma yimiphi imibandela, igunya lokwengamela noma yiluphi

udaba olubalwe kwiNgxenye A kaSheduli 4 noma kwiNgxenye A kaSheduli 5 oluphathelene

nohulumeni wendawo, uma -

(a) lolo daba lungengamelwa kangcono emkhakheni wendawo; futhi

(b) umasipala enamandla okulwengamela lolo daba.

(5) Umasipala unelungelo lokusebenzisa noma yimaphi amandla maqondana nodaba

olubalulekile ekutheni noma elincikelene nokuthi umasipala enze umsebenzi wakhe ngendlela

efanele.

Ukwakheka nokukhethwa koMkhandlu kaMasipala

157. (1) UMkhandlu kaMakasipala wakhiwe yilaba -

(a) amalungu akhethwe ngendlela ehambisana nezigatshana (2),(3),(4) no (5); noma

(b) uma kuhlinzekelwe ngumthetho kazwelonke -

(i) amalungu aqokwe ngomunye uMkhandlu kaMasipala ukuba amele lowo Mkhandlu

omunye; noma

(ii) amalungu akhethwe ngendlela ehambisana nesigaba (a)) ngenhla kanye namalungu aqokwe

ngendlela ehambisana nesigatshana (i) sale pharagrafu.

(2) Ukukhethwa kwamalungu oMkhandlu kaMasipala njengoba kulindelwe esigatshaneni

(1)(a) ngenhla, kufanele kubengendlela ehambisana nomthetho kazwelonke okufanele ubeke

uhlelo -

(a) lokumelwa ngokwenani lamavoti atholiwe uma kuqhathaniswa nenani labavoti

abangaphansi kwalowo masipala, futhi oluhlinzekela ukukhethwa kwamalungu avela kuluhlu

lweqembu olwakhiwe ngendlela enqunywe yiqembu; noma

(b) lokumelwa ngokwenani lamavoti njengoba kushiwo kwisigaba (a) ngenhla luhlanganiswe

nohlelo lokumelwa ngamawadi aklaywa kusetshenzelwa phezu kwengxenye yalowo masipala

etholakala uma kuqhathaniswa noluhlu lwabavoti lukazwelonke.

(3) Uhlelo lokuvota okushiwo kwisigatshana (2) kufanele luqinisekise ukuthi inani eliphelele

lamalungu akhethiwe evela eqenjini ngalinye liyahambisana nobungako benani lamavoti atholwe

yilawo maqembu.

(4) Uma uhlelo lokhetho lubandakanya ukumelwa ngamawadi, kufanele ukuklaywa

kwamawadi kwenziwe yisakhiwo esigunyaziwe esizimele, esimiswe njengoba kusho umthetho

kazwelonke futhi esisebenza ngokulandela izinkambiso nezinkomba ezibekwe ngumthetho

kazwelonke.

(5) Umuntu angavota kumasipala kuphela uma ebhaliswe engxenyeni yalowo masipala yoluhlu

lwabavoti.

(6) Umthetho kaZwelonke okuphawulwe ngawo kwisigatshana (1)(b) kumele umise indlela

evumela amaqembu kanye nezifiso ezivezwe ngaphansi kwesiGungu sikaMasipala oqashayo,

ukuba imelwe ngendlela efanele esiGungwini sikaMasipala ozoqasha.

Ubulungu boMkhandlu kaMasipala

158. (1) Zonke izakhamuzi ezinelungelo lokuvotela uMkhandlu kaMasipala zingaba

amalungu alowo Mkhandlu ngaphandle kwalaba -

(a) noma ngubani oqokwe esikhundleni, noma osebenzela umasipala; futhi oholayo futhi

engazange akhishwe ngumthetho kazwelonke ekuvinjweni yilesi sigatshana;

(b) noma ngubani oqokelwe esikhundleni ngumbuso, noma osebenzela umbuso, komunye

umkhakha futhi othola umholo ngaleso sikhundla noma umsebenzi, futhi ongavunyelwe ukuba

yilungu loMkhandlu ngumthetho kazwelonke;

(c) noma ngubani ongavunyelwe ukuvotela uMkhandlu kamasipala noma ongavunyelwe

ngokusho kwesigaba 47(1)(c)(d) noma (e) ukuba yilungu loMkhandlu;

(d) ilungu loMkhandlu kaZwelonke, eliyisithunywa soMkhandlu kaZwelonke seziFundazwe

noma lesishayamthetho sesifundazwe; kodwa lomkhawulo awusebenzi kwilungu loMkhandlu

kaMasipala omele uhulumeni wendawo eMkhandlwini kaZwelonke; noma

(e) ilungu lomunye uMkhandlu kaMasipala; kodwa lomkhawulo awusebenzi kwilungu

loMkhandlu kaMasipala elimele lesosiGungu komunye uMkhandlu kaMasipala sengxenye

ehlukile.

(2) Umuntu ongavunyelwe ukuba yilungu loMkhandlu kaMasipala ngokusho kwesigatshana

(1)(a), (b), (d), noma (e) angamela ukhetho loMkhandlu, ngaphansi kwemikhawulo nemibandela

emiswe ngumthetho kazwelonke.

Isikhathi soMkhandlu kaMasipala

159. Isikhathi soMkhandlu kaMasipala asingeke sibe ngaphezulu kweminyaka emine,

njengokusho komthetho kazwelonke.

Inqubo yangaphakathi

160. (1) UMkhandlu kaMasipala -

(a) ukuthatha izinqumo eziphathelene namandla kanye nokusebenza kukamasipala;

(b) ukuqoka usihlalo wawo;

(c) ungaqoka ikomidi eliyisigungu kanye namanye amakomidi, ngokumaqondana nomthetho

kazwelonke; futhi

(d) ungaqasha abasebenzi abadingekile ekwenzeni umsebenzi wawo.

(2) Imisebenzi elandelayo ayinakugunyazwa nguMkhandlu kamasipala:

(a) ukuvuma imithetho-kamasipala;

(b) ukuvuma amabhajethi;

(c) ukuthwesa izintela ezikhokhela imisebenzi eyenziwe kanye nezinye zolunye uhlobo,

amalevi kanye nenkokhelo yombuso; kanye

(d) ukufaka isicelo semali ebolekisayo.

(3) (a) Iningi lamalungu oMkhandlu kamasipala kumele libe khona ngaphambi

kokuthathwa kwevoti lwanoma yiluphi udaba.

(b) Yonke imibuzo ephathelene nezindaba okuphawulwe ngazo kwisigatshana (2) inqunywa

ngesinqumo esithathwe uMkhandlu kamasipala ube wesekwe yivoti lobuningi bamalungu.

(c) Yonke eminye imbibuzo engaphambili koMkhandlu kaMasipala inqunywa ubuningi

bamavoti.

(4) Akukho mthetho kamasipala ongavunywa uMkhandlu kaMasipala ngaphandle -

(a) onke amalungu oMkhandlu enikezwe inothisi; futhi

(b) umthetho kamasipala osongozwayo ushicilelwe ukuthola uvo lomphakathi.

(5) Umthetho kazwelonke ungahlinzekela indlela yokunquma -

(a) ubungako bomkhandlu kaMasipala;

(b) ngabe uMkhandlu kaMasipala ungaqoka yini isigungu sekomiti noma amanye amakomidi;

noma

(c) ubungako isigungu sekomidi noma yimaphi amanye amakomidi oMkhandlu kaMasipala;

(6) UMkhandlu kaMasipala ungashaya imithetho kamasipala ebeka imithetho kanye

nezinqumo -

(a) kumalungiselelo angaphakathi;

(b) imisebenzi yaso kanye nezindaba; kanye

(c) ukumiswa, ukwakhiwa, inqubo, amandla kanye nemisebenzi yamakomidi aso.

(7) UMkhandlu kaMasipala kumele wenze umsebenzi waso obala, futhi singavala ukuhlangana

kwaso, noma kwamakomiti aso, uma kuphela kufanelekile ukwenza lokho uma kulandelwa isimo

sodaba okusuke kuxoxwa ngalo.

(8) Amalungu oMkhandlu kaMasipala anegunywa lokubamba iqhaza emihlanganweni yaso

kanye neyamakomidi ngendlela yoku -

(a) vumela amaqembu ezombusazwe kanye nabathintekayo phakathi koMkhandlu ukuba

bamelwe ngendlela efanele.

(b) hambisana nentando yeningi; futhi

(c) ingalungiswa ngumthetho kazwelonke.

Amalungelomvumo

161. Umthetho wesifundazwe phakathi kohlaka lomthetho kazwelonke ungahlinzekela

amalungelomvume nokuvikeleka kweziGungu zoMasipala namalungu azo.

Ukushicilelwa kwemithetho kamasipala wendawo

162. (1) Umthetho kamasipala wendawo ungaphoqelelwa kuphela emuva kokuthi

ushicelelwe ephephandabeni likahulumeni elisemthethweni kulesosifundazwe.

(2) Uhulumeni wesifundazwe kufanele ushicilele umthetho kamasipala wendawo ngesicelo

sikamasipala.

(3) Imithetho kamasipala wendawo kufanele ifinyeleleke emphakathini.

Uhulumeni wendawo ohlelekile

163. Umthetho kazwelonke oshaywe ngendlela ebekwe yisigaba 76 kumele -

(a) uhlinzekele ukwaziswa ngokomthetho kwezinhlangano zikazwelonke nezesifundazwe

ezimele omasipala;

(b) umise inqubo engavumela uhulumeni wendawo ukuba -

(i) abonisane nohulumeni kazwelonke nowesifundazwe;

(ii) uphakamise izithunywa ukuba zibambe iqhaza kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe;

futhi

(iii) uphakamise abantu abangaba kwiKhomishana yezimali nesiKhwama semali kaHulumeni.

Ezinye izindaba

164. Zonke izinto eziphathelene nohulumeni wendawo ezingathintwanga kulo Mthethosisekelo

zingabekwa ngumthetho kazwelonke noma umthetho wesifundazwe phakathi kohlaka lomthetho

kazwelonke.

Isahluko 8

Izinkantolo nokuphathwa kwezobulungiswa

Igunya lokuphatha umthetho

165. (1) Igunya lokuphathwa komthetho waseRiphabhuliki lisezinkantolo.

(2) Izinkantolo zizimele, futhi zisebenza ngokuholwa kuphela nguMthethosisekelo nomthetho,

okumele ziwusebenzise ngokungavuni hlangothi futhi ngaphandle kokwesaba, ukwenzelela noma

ukukhetha.

(3) Akukho muntu noma ingxenye yombuso okufanele iphazamise ukusebenza kwezinkantolo.

(4) Izingxenye zombuso kufanele zisize futhi zivikele izinkantolo ukuze ziqinisekise

ukuzimela, ukungakhethi, isithunzi, ukufinyeleleka kanye nokusebenza ngendlela efanele

kwezinkantolo, ngokushaya imithetho nangezinye izindlela.

(5) Isiphoqelelo noma isinqumo esikhishwe yinkantolo sibopha wonke umuntu kanye

nezingxenye zombuso ezithintekile.

Uhlelo lwezinkantolo

166. Izinkantolo yilezi -

(a) iNkantolo yoMthethosisekelo;

(b) iNkantolo eNkulu yamajaji okwedluliselwa kuyo amacala;

(c) iziNkantolo eziPhakeme, kubandakanya noma yiyiphi inkantolo enkulu yokwedlulisela

amacala engamiswa nguMthetho wePhalamende ukuze iqule amacala adluliswe yiziNkantolo

eziPhakeme;

(d) iziNkantolo zeziMantshi; kanye

(e) noma yiziphi ezinye izinkantolo ezimiswe noma ezamukelwe nguMthetho wePhalamende,

kubandakanya izinkantolo ezisezingeni elifanayo neziNkantolo eziPhakeme noma iziNkantolo

zeziMantshi.

Inkantolo yoMthethosisekelo

167. (1) INkantolo yoMthethosisekelo inoMongameli, iSekela likaMongameli namanye

amajaji ayisishagalolunye.

(2) Okungenani amajaji ayisishagalombili kufanele athathe isinqumo ngodaba oluphambi

kweNkantolo yoMthethosisekelo.

(3) INkantolo yomthethosisekelo -

(a) iyinkantolo ephakeme kunazo zonke ezinye kuzo zonke izindaba zomthethosisekelo;

(b) inganquma kuphela ngezindaba zomthethosisekelo; kanye nalokho okuhlangene

nezinqumo ezindabeni zomthethosisekelo; futhi

(c) ithatha isinqumo esingujuqu mayelana nokuthi ngabe udaba luwudaba lomthethosisekelo

noma luhlangene yini nesinqumo sodaba lomthethosisekelo.

(4) YiNkantolo yoMthethosisekelo kuphela -

(a) enganquma ngengxabano engaba khona phakathi kwezingxenye zombuso zikazwelonke

noma zesifundazwe eziphathelene namazinga ngokomthethosisekelo, amandla nemisebenzi

yanoma yiziphi lezo zingxenye zombuso;

(b) enganquma ngokusemthethweni wePhalamende ukuthi noma yimuphi uMthethosivivinywa

noma wesifundazwe, kodwa ingakwenza lokho kuphela uma isimo sivuma kwisigaba 79 noma

121;

(c) enganquma ngezicelo ezivele kwisigaba 80 noma 122;

(d) enganquma ngokusemthethweni noma yiluphi uguquko lomthethosisekelo;

(e) enganquma ukuthi iPhalamende noma uMongameli uhlulekile ukufeza imibandelo

yomthethosisekelo; noma

(f) engenza isiqinisekiso ngomthethosisekelo wesifundazwe ngokumaqondana nesigaba 144.

(5) INkantolo yoMthethosisekelo yenza isinqumo esingujuqu ngokuthi uMthetho

wePhalamende, uMthetho wesifundazwe noma isenzo sikaMongameli kuyahambisana yini

nomthethosisekelo, futhi kufanele iqinise noma yisiphi isiphoqelelo sokungabisemthethweni

esenziwe yiNkantolo eNkulu yamaJaji yokudluliswa kwamacala, seNkantolo ePhakeme, noma

senkantolo yezinga elifanayo, ngaphambi kokuthi lokho kuphoqelela kube namandla omthetho.

(6) Umthetho kazwelonke noma imitheshwana yeNkantolo yoMthethosisekelo kufanele

ivumele umuntu, uma kunesidingo sobulungiswa futhi ngemvume yeNkantolo yoMthethosisekelo

-

(a) ukuletha udaba luqonde ngqo eNkantolo yoMthethosisekelo; noma

(b) ukudlulisa udaba luqonde ngqo eNkantolo yoMthethosisekelo luvela kunoma iyiphi enye

inkantolo.

(7) Udaba olumayelana nomthethosisekelo lubandakanya noma yini ephathelene

nokuhunyushwa, ukuvikelwa nokuphoqelelwa koMthethosisekelo.

INkantolo eNkulu yamaJaji yokudluliswa kwamacala

168. (1) INkantolo eNkulu yamaJaji yokudluliselwa kwamacala ineJaji eliKhulu, isekela

leJaji eliKhulu kanye namanye amajaji okudluliselwa kuwo amacala inani lawo elibekwe

nguMthetho wePhalamende.

(2) Udaba oluphambi kweNkantolo enkulu yamaJaji yokudlulisa amacala kufanele lunqunywe

yinani lamajaji elishiwo nguMthetho wePhalamende.

(3) INkantolo eNkulu yamaJaji yokudluliselwa kwamacala, inganquma ngezindaba

ezidlulisiwe Iyinkantolo ephakeme kunazozonke yokudluliswa kwamacala ngaphandle kwezindaba

eziphathelene nomthethosisekelo, futhi inganquma kuphela -

(a) ngokudluliselwa kwamacala;

(b) ngezinto eziphathelene nokwedluliswa kwamacala; futhi

(c) noma yiluphi olunye udaba olungabhekiswa kuyo kwizimo ezichazwe nguMthetho

wePhalamende.

IziNkantolo eziPhakeme

169. INkantolo ePhakeme inganquma -

(a) noma yiluphi udaba ngaphandle kodaba -

(i) olunganqunywa yiNkantolo yoMthethosisekelo kuphela; noma

(ii) olwabelwe enye inkantolo yezinga elifanayo neleNkantolo ePhakeme nguMthetho

wePhalamende; futhi

(b) noma yiluphi olunye udaba olungabelwe enye inkantolo ngokoMthetho wePhalamende.

IziNkantolo zeziMantshi nezinye izinkantolo

170. IziNkantolo zeziMantshi nazo zonke ezinye izinkantolo zinganquma noma iluphi udaba

olushiwo nguMthetho wePhalamende, kodwa izinkantolo ezisezingeni elingaphansi kweNkantolo

ePhakeme azivunyelwe ukucwaninga noma ukunquma ukuthi umthetho, noma yimuphi, noma

isenzo sikaMongameli, ngabe kuyahambisana yini noMthethosisekelo.

Izinqubo zenkantolo

171. Zonke izinkantolo zisebenza njengokusho komthetho kazwelonke futhi imitheshwana

nezinqumo zazo kufanele zihlinzekelwe njengokusho komthetho kazwelonke.

Amandla ezinkantolo ezindabeni zomthethosisekelo

172. (1) Uma yenza isinqumo odabeni lomthethosisekelo olusemandleni ayo, inkantolo -

(a) kufanele iphakamise ukuthi noma yimuphi umthetho noma isenzo esingahambisani

nomthethosisekelo kuphambene nomthetho kuya ngezinga lokungahambisani noMthethosisekelo;

futhi

(b) ingenza noma yisiphi isiphoqelelo esilungile nesifanele, kubandakanya -

(i) isiphoqelelo esinciphisa ukusebenza kwesiphakamiso sokuphambana nomthetho esikhathini

esedlule; futhi

(ii) isiphoqelelo esilengisa isiphakamiso sokuphambana nomthetho noma yisikhathi

esingakanani kanye nangaphansi kwanoma yimiphi imibandela, ukuze isiphathimandla esifanele

sinikezwe ithuba lokulungisa loko kuphambuka.

(2) (a) INkantolo eNkulu yamaJaji yokudluliswa kwamacala, iNkantolo ePhakeme noma

inkantolo yezinga elifanayo neleNkantolo ePhakeme ingenza isiphoqelelo mayelana nokuthi

umthetho wePhalamende, umthetho wesifundazwe noma isenzo sikaMongameli, kuyahambisana

yini noMthethosisekelo, kodwa leso sinqumo ngokuhambisana noMthethosisekelo asikwazi

ukusebenza ngaphambi kokuthi iNkantolo yoMthethosisekelo isho ukuthi iyavumelana nalesi

sinqumo.

(b) Inkantolo ekhipha ukuphoqelela mayelana nokuhambisana noMthethosisekelo inganika

isinqumo sesikhashana esinqanda noma esiphoqa ukuthi kwenziwe okuthile noma inike noma

yisiphi esinye isinqumo esingasiza othintekile odabeni, noma ingamisa ukuqhutshwa kodaba

enkantolo, kuze kuphume isinqumo seNkantolo yoMthethosisekelo maqondana

nokubasemthethweni koMthetho noma isenzo.

(c) Umthetho kazwelonke ungahlinzekela ukudluliselwa kwesiphoqelelo sokungahambisani

nomthethosisekelo eNkantolo yoMthethosisekelo.

(d) Noma yimuphi umuntu noma ingxenye yombuso ethinteke ngokwanele ingadlulisela udaba

eNkantolo yoMthethosisekelo noma ifake isicelo siqonde ngqo eNkantolo yoMthethosisekelo,

ukuba ivume noma iguqule isiphoqelelo sokuphambana nomthethosisekelo esikhishwe yinkantolo

ngokuhambisana nalesi sigatshana.

Amandla endalo ezinkantolo

173. INkantolo yoMthethosisekelo, iNkantolo eNkulu yamaJaji yokudlulisela amacala kanye

neNkantolo ePhakeme zinamandla endalo okuvikela nokulawula izinhlelo zazo, kanye

nokuthuthukisa umthetho wezwe, kube kuqikelelwe izidingo zobulungiswa.

Ukuqokelwa ezikhundleni kwabehluleli basezinkantolo

174. (1) Noma yimuphi umuntu wesifazane noma wesilisa onemfundo elungele leso

sikhundla, futhi nangezinye izindlela okulungele ukuba kulesi sikhundla angaqokwa ukuthi

abengumehluleli wasenkantolo Umuntu ongaqokelwa esikhundleni seNkantolo yoMthethosisekelo

kufanele abeyisakhamuzi saseNingizimu Afrika.

(2) Isidingo sokuthi isakhiwo sabehluleli basezinkantolo sibonise kabanzi, ukwakheka

kweNingizimu Afrika ngokobuhlanga nangokobulili kufanele kucatshangwe uma abehluleli

basezinkantolo beqokelwa ezikhundleni.

(3) UMongameli, njengenhloko yokuphatha kukazwelonke uqoka uMongameli neSekela

likaMongameli ngemuva kokubonisana neKhomishani leMisebenzi yoBulungiswa kanye nabaholi

bamaqembu amelwe kuMkhandlu kaZwelonke, futhi, aqoke iJaji eliyinhloko ngemuva

kokubonisana neKhomishana yeMisebenzi yoBulungiswa.

(4) Amanye amaJaji eNkantolo yoMthethosisekelo aqokwa nguMongameli njengenhloko

yokuphatha kukazwelonke, emva kokubonisana noMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo,

kanye nabaholi bamaqembu amelwe kuMkhandlu kaZwelonke elandela inqubo elandelayo:

(a) IKhomishana leMisebenzi yoBulungiswa, kufanele yenze uhla lwamagama abantu

abaphakanyisiwe futhi kufanele kube namagama amathathu ngaphezu kwaleso sibalo sabantu

abafanele baqokelwe ezikhundleni, bese inikeza uMongameli loluhla.

(b) UMongameli angaqokela ezikhundleni abantu abasohlwini, futhi kufanele azise

iKhomishani lemiSebenzi yoBulungiswa ngezizathu, uma kukhona abaphakanyisiwe

abangemukelekile, futhi kusenesidingo sokuqokwa kwabanye ezikhundleni.

(c) IKhomishani leMisebenzi yoBulungiswa, kufanele linezelele uhla ngamanye amagama

aphakanyisiwe, futhi uMongameli kufanele aqoke laba abasele ohlwini olunezezelwe.

(5) Ngazozonke izikhathi, kufanele okungenani amalungu amane eNkantolo

yoMthethosisekelo kube ngabantu ababengamaJaji ngesikhathi beqokelwa ukuba ngamaJaji

eNkantolo yoMthethosisekelo.

(6) UMongameli kufanele aqoke amaJaji azo zonke ezinye izinkantolo, ngokuyalelwa

yiKhomishani leMisebenzi yoBulungiswa.

(7) Abanye abahluleli basezinkantolo kumele baqokwe ngokomthetho wePhalamende okumele

uqikelele ukuthi ukuqokwa kwabo, ukukhushulelwa ezikhundleni ezithe xaxa, ukushintshelwa

kwenye indawo noma ukumiswa emsebenzini kwalowo, noma ukujeziswa, lokhu kwenziwa

ngaphandle ngokuvuna abathile noma ukukhetha abathile.

(8) Ngaphambi kokuthi abehluleli basezinkantolo baqale ukwenza imisebenzi yabo kufanele

bafunge noma baqinisekise ngokulandela lokho okushiwo kuSheduli 2, ukuthi bazowuphakamisa

bawuvikele uMthethosisekelo.

Amajaji angamabamba

175. (1) UMongameli angaqoka umuntu wesifazana noma wesilisa ukuba abe yiJaji

eliyibamba leNkantolo yoMthethosisekelo uma kunesikhala, noma uma iJaji lingekho Ukuqokwa

kweJaji kumele kwenziwe ngokulandela izincomo zelungu leKhabinethi elibhekele ukuphathwa

kwezobulungiswa ezesekwe nguMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo neJaji eliKhulu.

(2) Ilungu leKhabinethi elibhekele ukuphathwa kwezobulungiswa kufanele liqoke amaJaji

angamabamba kwezinye izinkantolo ngemuva kokubonisana neJaji elisesikhundleni esiphezulu

kuleyonkantolo lapho iJaji eliyibamba lizosebenza khona.

Isikhathi sokuba sesikhundleni kanye nokukhokhelwa

176. (1) AmaJaji eNkantolo yoMthethosisekelo aqokelwa isikhathi esiyiminyaka engu-12,

kodwa kufanele athathe umhlalaphansi uma eneminyaka engu-70.

(2) Amanye amajaji ahlala ezikhundleni aze ayekiswe emsebenzini njengokusho koMthetho

wePhalamende.

(3) Amaholo, izibonelelo, nezinzuzo zamajaji akufanele kuncishiswe.

Ukususwa esikhundleni

177. (1) Ijaji lingasuswa esikhundleni kuphela uma -

(a) iKhomishana leMisebenzi yoBulungiswa lithola ukuthi linesifo esililulazayo, lehluleka

kakhulu ukuwenza ngendlela umsebenzi walo noma litholakale linecala elibi lokungaziphathi

ngendlela efanele, futhi

(b) uMkhandlu kaZwelonke uthatha isinqumo sokuthi iJaji lelo lisuswe esikhundleni esesekwa

okungenani ngamalunga awo amabili kwamathathu.

(2) UMongameli kufuneka alisuse ijaji esikhundleni ngemuva kokwamukelwa kwesinqumo

sokususwa kwalelo jaji.

(3) UMongameli ngokwelulekwa yiKhomishani leMisebenzi yoBulungiswa, angalimisa

emsebenzini okwesikhashana ijaji elithintekayo kulezo zinqubo ezishiwo kwisigatshana (1).

IKhomishana leMisebenzi yoBulungiswa

178. (1) IKhomishana leMisebenzi yoBulungiswa lakhiwe -

(a) yiJaji eliKhulu, elengamele iKhomishana;

(b) nguMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo;

(c) iJaji eleNgamele isifundazwe elikhethwe ngamanye amaJaji eNgamele kwezinye

izifundazwe;

(d) Ilungu leKhabinethi elibhekene nokuphathwa nokuphathwa kwezobulungiswa, noma

umuntu okhethwe yilelo lungu ukuba alimele kwiKhomishana;

(e) abammeli ababili bezinkantolo zamajaji abaphakanyiswe ngabanye abammeli basemaJajini

ukuba bamele bonke abammeli basemajajini, futhi beqokwe nguMongameli wezwe;

(f) abammeli ababili abakhethwe ngabanye abammeli bakwezinye izinkantolo, ukuba bamele

bonke laba bammeli, futhi beqokwe nguMongameli wezwe;

(g) umfundisi oyedwa wezomthetho okhethwe ngabafundisi bezomthetho kumaYunivesithi

aseNingizimu Afrika;

(h) amalungu oMkhandlu kaZwelonke ayisithupha aqokwe nguMkhandlu kaZwelonke,

okungenani abathathu kubona kufuneka kubengamalungu amaqembu aphikisayo amelwe

kuMkhandlu;

(i) amalungu amane oMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe aqokwe kanyekanye yileso

uMkhandlu ngesinqumo esithathwe ngokwesekwa okungenani yizifunda eziyisithupha;

(j) amalungu amane aqokwe nguMongameli njengenhloko yokuphatha kaZwelonke emuva

kokubonisana nabaholi bamaqembu wonke kuMkhandlu kaZwelonke; futhi

(k) uma kucutshungulwa izindaba eziqondene ngqo neNkantolo ePhakeme yesiFundazwe

noma yendawo iJaji eleNgamele leyonkantolo noNdunakulu waleso sifundazwe noma umuntu

okhethwe nguNdunankulu waleso sifundazwe.

(2) Uma inani labantu abaphakanyiswe ngabammeli basemajajini nabanye abammeli ngokusho

kwesigatshana (1)(e) noma (f) lilingana nezikhala okufanele zigcwaliswe, uMongameli wezwe

kufanele abaqokele ezikhundleni Uma inani labantu abaphakanyisiwe leqile enanini lezikhala

okufanele zigcwaliswe, uMongameli kufanele aqoke abantu abalingana nezikhala emuva

kokubonisana nalowo mkhakha wabammeli othintekayo, futhi kufanele aqikelele ukuthi laba

abaqokwayo bawumele lowomkhakha wabammeli jikelele.

(3) Amalungu eKhomishana akhethwe uMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe asebenza aze

ashintshwe ewonke, noma kuze kuvele isikhala kuwona Abanye abangamalungu eKhomishana

basebenza kuyona baze bahoxiswe yilaba ababebaphakamisile.

(4) IKhomishana yeMisebenzi yoBulungiswa inamandla nemisebenzi enikezwe yona

nguMthethosisekelo nomthetho kazwelonke.

(5) IKhomishana yeMisebenzi yoBulungiswa lingaluleka uhulumeni kazwelonke kunoma

yiluphi udaba oluhambisana nobulungiswa noma nokuphathwa komthetho kodwa, uma icubungula

noma yiluphi udaba ngaphandle kokuqokwa kweJaji, kufuneka ihlale ngaphandle kwamalungu

aqokwe njengokusho kwesigatshana (1)(h) no (i).

(6) IKhomishana yeMisebenzi yoBulungiswa ingamisa izinqubo zayo, kodwa izinqumo

zeKhomishana kufuneka zesekwe yiningi lamalungu ayo.

Isigungu soKushushisa

179. (1) Kukhona isigungu sokushushisa esisodwa eRephabhliki esimiswe njengokusho

komthetho kazwelonke, futhi esakhiwe yilaba -

(a) uMqondisi kaZwelonke wokuShushiswa koMphakathi oyinhloko yesigungu sokushushisa,

futhi uqokwa nguMongameli njengenhloko kazwelonke yokuphatha, kanye

(b) nabaQondisi bokuShushiswa koMphakathi ababekwe ngumthetho kazwelonke.

(2) Isigungu sokushushisa sinamandla okushushisa egameni likahulumeni senze noma yikuphi

okuhambisana nokushushisa ukuze amacala athethwe ezinkantolo.

(3) Umthetho kazwelonke kufanele uqikelele ukuthi abaQondisi bokuShushiswa koMphakathi

-

(a) banemfundo elungele leso sikhundla; futhi

(b) babhekelele ukushushisa ezindaweni ezithile ezigaguliwe ngaphansi kwalokho okushiwo

yisigatshana (5).

(4) Umthetho kazwelonke kumele uqikelele ukuthi isigungu sokushushisa senza umsebenzi

waso ngaphandle kokwesaba, ukwenzelela nokukhetha abanye.

(5) UMqondisi kaZwelonke wokuShushiswa koMphakathi -

(a) kufanele amise imigomo yokushushisa okufanele ilandelwe uma kushushiswa,

ngokuvumelana nelungu leKhabinethe elibhekelele ukuphathwa kwezobulungiswa, futhi emuva

kokubonisana nabaQondisi bezokuShushiswa koMphakathi;

(b) kufanele akhiphe imiyalo ecacisa imigomo okufanele ilandelwe uma kushushiswa;

(c) angagxambukela ohlelweni lokushushisa uma ngabe imiyalo yemigomo ingalandelwanga;

futhi

(d) angasihlolisisa kabusha isinqumo sokuthi udaba oluthile lushushiswe noma

lungashushiswa, emuva kokubonisana noMqondisi wokushushiswa koMphakathi ohlangene

naleso sinqumo futhi emuva kokuzwa iziphakamiso phakathi kwesikhathi esibekwe nguMqondisi

kaZwelonke wokuShushiswa koMphakathi, ezivela kwabalandelayo:

(i) Umuntu obekwe icala.

(ii) Ummangali.

(iii) Noma yimuphi omunye umuntu noma iqembu uMqondisi kaZwelonke wokuShushiswa

koMphakathi abona kuthintekile.

(6) Ilungu leKhabinethi elibhekelele ukuphathwa kobulungiswa kufanele lengamele lesi

siphathimandla sokushushisa.

(7) Konke okunye okuphathelene nesiphathimandla sokushushisa kuzonqunywa ngumthetho

kazwelonke.

Ezinye izindaba ezimayelana nokuphathwa kwezobulungiswa

180. Umthetho kazwelonke ungahlinzekela noma yiluphi udaba olumayelana nokuphathwa

kwezobulungiswa okungakhulunywanga ngalo kuMthethosisekelo, kuhlanganisa -

(a) izinhlelo zokuqeqesha abengameli basezinkantolo;

(b) izindlela zokubhekana nezikhalo ezithinta abehluleli basezinkantolo; futhi

(c) nokubamba iqhaza kwabantu abangebona abehluleli bezinkantolo ekuthathweni

kwezinqumo zenkantolo.

Isahluko 9

Izikhungo Zombuso Ezeseka

umthethosisekelo wetando yeningi

Ukumiswa nemigomo ephethe

181. (1) Lezi zikhungo ezilandelayo zisiza ekuqiniseni umbuso wentando yeningi

eRiphabhuliki:

(a) UMvikeli woMphakathi.

(b) IKhomishana yamaLungelo oBuntu.

(c) IKhomishana yokuthuthukiswa nokuvikelwa kwamalungelo amasiko, enkolo nezilimi

zemiphakathi.

(d) IKhomishana yokuLingana ngokoBulili.

(e) UMcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zombuso.

(f) IKhomishana yokhetho.

(2) Lezi zikhungo zizimele futhi zisebenza kuphela ngokulandela uMthethosisekelo

nomthetho, futhi kufanele zingathathi hlangothi futhi kufanele zisebenzise amandla ezinikwe wona

ngaphandle kokwesaba, ukwenzelela, nokukhetha.

(3) Ezinye izingxenye zombuso, ngemithetho nangezinye izinyathelo, kufanele zelekelele futhi

zivikele lezi zikhungo ukuze kuqinisekiswe ukuzimela, ukungakhethi cala, isithunzi kanye

nokusebenza kwazo ngendlela efanele.

(4) Akukho muntu futhi akukho ngxenye yombuso okufanele igxambukele ekusebenzeni

kwalezi zikhungo.

(5) Lezi khungo ziphendula kuMkhandlu kaZwelonke futhi kufanele zethule imibiko

ngokusebenza kwazo okungenani kanye ngonyaka kuMkhandlu.

UMvikeli woMphakathi

Imisebenzi yoMvikeli woMphakathi

182. (1) UMvikeli woMphakathi unamandla alandelayo, ngokulawulwa ngumthetho

kazwelonke -

(a) okuphenya noma yisiphi isenzo ezindabeni zezwe, noma ekuphathweni kwemisebenzi

yomphakathi kunoma yimuphi umkhakha kahulumeni, okuthiwa noma okusolelwa ukuthi

asilungile noma esingaba nomphumela ongalungile noma onokukhetha;

(b) okunika umbiko ngaleso senzo; futhi

(c) okuthatha izinyathelo ezifanele zokulungisa isimo.

(2) UMvikeli woMphakathi unamandla nemisebenzi engeziwe amiswe ngumthetho

kazwelonke.

(3) UMvikeli woMphakathi angeke aphenye izinqumo zenkantolo.

(4) Bonke abantu nemiphakathi kumele bakwazi ukufinyelela kumvikela womphakathi.

(5) Noma yimuphi umbiko okhishwe nguMvikeli woMphakathi abantu kufanele bavunyelwe

ukuba bawubone ngaphandle uma kunezimo ezithile ezingavamile eziyonqunywa ngumthetho

kazwelonke nezidinga ukuba umbiko ugcinwe uyimfihlo.

Isikhathi sesikhundla

183. UMvikeli woMphakathi uqokelwa inkathi eyiminyaka eyisikhombisa futhi engavuselelwa.

IKhomishana yamaLungelo oBuntu

Imisebenzi yeKhomishana yamaLungelo oBuntu

184. (1) IKhomishana yamaLungelo oBuntu kufanele -

(a) ikhuthaze ukuhlonishwa kwamalungelo obuntu nokuthuthukiswa kwendlela yokuphila

eyazisa amalungelo oBuntu eRephabhliki;

(b) ikhuthaze ukuthuthukiswa, ukuvikelwa nokutholakala kwawamalungelo obuntu; futhi

(c) iqaphe futhi ihlole izinga lokuhlonishwa kwamalungelo obuntu eRiphabhuliki.

(2) IKhomishana yamaLungelo oBuntu inamandla, ngokulawulwa ngumthetho kazwelonke,

adingekile ukuze yenze imisebenzi yayo, kubandakanya amandla -

(a) okuphenya nokubika ngokuhlonishwa kwamalungelo obuntu;

(b) okuthatha izinyathelo ezifanele zokunikeza ukunxeshezelwa okufanele lapho

kuhlukunyezwe amalungelo obuntu;

(c) okwenza ucwaningo;

(d) okufundisa.

(3) Minyaka yonke iKhomishana yamaLungelo oBuntu ingafuna ukuthi izingxenye zombuso

ezifanele zihlinzeke iKhomishana ngolwazi maqondana nezinyathelo ezizithathayo ukufeza

amalungelo akuMqulu wamaLungelo oBuntu athintene nendle, ukunakekelwa kwezempilo,

ukudla, amanzi, ezenhlalakahle yomphakathi, imfundo, kanye nendawo.

(4) IKhomishana yamaLungelo oBuntu inamandla nemisebenzi eyengeziwe emiswe

ngumthetho kazwelonke.

IKhomishana yokuThuthukiswa nokuVikelwa kwamaLungelo amaSiko, eNkolo neziLimi

zemiPhakathi

Imisebenzi yeKhomishana

185. (1) IKhomishana yokuThuthukiswa nokuVikelwa kwamaLungelo amaSiko, eNkolo

neziLimi zemiPhakathi, inezinjongo ezimqoka ezilandelayo -

(a) ukukhuthaza ukuhlonishwa kwamalungelo amasiko enkolo nezilimi zemiphakathi;

(b) ukukhuthaza nokuthuthukiswa kokuthula, ubungane ubuntu kanye nokubekezelelana

phakathi kwemiphakathi enamasiko, nezinkolo nezilimi ezahlukene phezu kwesisekelo

sokulingana nokungabandlululani nokuhlangana ngokukhululeka; futhi

(c) ukuncoma ukumiswa ngokuhambisana nomthetho kazwelonke kwemikhandlu yamasiko

noma eminye imikhandlu yomphakathi noma yemiphakathi ethile eNingizimu Afrika.

(2) IKhomishana inamandla njengoba kulawula umthetho kazwelonke, adingekayo

ukuphumelelisa izinjongo zayo ezimqoka, kubandakanya amandla okuqapha, okuphenya,

okucwaninga, okufundisa, okukhankasela imibono ethile, okweluleka nokubika mayelana

namalungelo amasiko, enkolo nezilimi zemiphakathi.

(3) IKhomishana ingenza umbiko nganoma yiluphi udaba oluwela ngaphakathi kwamandla

nemisemsebenzi yeKhomishana yamaLungelo oBuntu, ukuze luphenywe.

(4) IKhomishana inamandla nemisebenzi eyengeziwe emiswe ngumthetho kazwelonke.

Ukwakheka kweKhomishana

186. (1) Inani lamalungu eKhomishana yokuThuthukiswa nokuVikelwa kwamaLungelo

amaSiko, eNkolo neziLimi zemiPhakathi nokuqokwa kwawo nesikhathi sokuba sesikhundleni

kumelwe kumiswe ngumthetho kazwelonke.

(2) Ukwakheka kweKhomishana kufanele -

(a) kubonise ukumelwa kabanzi kwemiphakathi, kwamasiko, izinkolo nezilimi ezahlukene

ezigqamile eNingizimu Afrika; futhi

(b) kubonise kabanzi ukwakheka ngokobulili komphakathi waseNingizimu Afrika.

IKhomishani yokuLingana ngokoBulili

Imisebenzi yeKhomishana yokuLingana ngokoBulili

187. (1) IKhomishani yokuLingana ngokoBulili kumele ikhuthaze ukuhlonishwa

kokulingana kobulili futhi nokuthuthukiswa, ukuvikela nokufinyelela ekulinganeni kobulili.

(2) IKhomishani yokuLingana ngokoBulili inamandla, ngokulawulwa ngumthetho

kazwelonke, adingekayo ukuze yenze imisebenzi yayo, kuhlanganisa amandla okuqapha,

ukuphenya, ukucwaninga, ukufundisa, ukugqugquzela, ukweluleka nokubika ngezindaba ezithinta

ukulingana kobulili.

(3) IKhomishana yokuLingana koBulili inamandla nemisebenzi eyengeziwe, njengoba

kumiswe ngumthetho kazwelonke.

UMcubunguli-Jikelele wamabhuku

ezimali zombuso

Imisebenzi yoMcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zombuso

188. (1) Umcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zombuso kufanele acubungule futhi

anikeze imibiko mayelana nokusetshenziswa kwezimali, isimo samabhuku ezimali kanye

nokuphathwa kwezimali kwabalandelayo -

(a) yonke iminyango nemisebenzi kahulumeni kazwelonke nowesifunda;

(b) bonke omasipala; futhi

(c) noma yisiphi esinye isakhiwo noma okunye okusebenzisa imali okudingeka ukuthi

kucubungulwe nguMcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zombuso, ngokusho ngomthetho

kazwelonke noma wesifundazwe.

(2) Ngaphezulu kwezibopho ezibekwe kwisigatshana (1) ngenhla, futhi njengokusho

kwanoma yimuphi umthetho, angacubungula futhi anikeze umbiko ngokusetshenziswa kwezimali,

isimo samabhuku ezimali kanye nokuphathwa kwezimali zalaba -

(a) noma yisiphi isakhiwo esithola imali esiKhwameni seMali kaZwelonke, esiKhwameni

seMali sesifundazwe, noma kumasipala; noma

(b) isakhiwo esigunyazwe ngokusho kwanoma yimuphi umthetho ukuba samukele izimali

sizamukelela injongo yomphakathi.

(3) UMcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zombuso kufanele anikeze imibiko

yokucubungula kwanoma yisiphi isishayamthetho esithintekayo ngaloko kucubungula, futhi

kunoma isiphi esinye isakhiwo esishiwo ngumthetho kazwelonke Yonke imibiko kufanele

ivezelwe umphakathi.

(4) UMcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zombuso unamanye amandla nemisebenzi

ayinikezwe ngumthetho kazwelonke.

Isikhathi sesikhundla

189. UMcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zombuso kufanele aqokelwe esikhundleni

isikhathi esimile esingavuselelwa seminyaka ephakathi kweyisihlanu neyishumi.

IKhomishana yoKhetho

Imisebenzi yeKhomishana

190. (1) IKhomishana yoKhetho kufanele -

(a) iphathe ukhetho lwezakhiwo zokushaya imithetho zikazwelonke, zezifundazwe kanye

nezomasipala, njengoba kubekwe ngumthetho kazwelonke;

(b) uqinisekise ukuthi ukhetho lukhululekile futhi luyagculisa; futhi

(c) amemezele umphumela wokhetho phakathi kwesikhathi esimiswe ngumthetho kazwelonke

futhi esifishane ngendlela efanelekile.

(2) Ikhomishani yokhetho inamandla nemisebenzi engaphezulu kwalena njengokubeka

komthetho kazwelonke.

Ukwakhekha kweKhomishani yokhetho

191. IKhomishani yokhetho kufanele yakhiwe okungenani ngabantu abathathu Inani lamalungu

kanye nesikhathi abazoba sesikhundleni ngaso kufanele kubekwe ngumthetho kazwelonke.

IsiPhathimandla esiZimele esiLawula ukuSakaza

Isiphathimandla sokusakaza

192. Umthetho kazwelonke kufanele umise isiphathimandla esizimele esizolawula ukusakaza

sinakekele loko okuyizidingo zomphakathi, futhi siqinisekise ukuthi kusakazwa ngendlela elungile

futhi nokuvezwa ngendlela elungile futhi nokuvezwa kwemibono eyahlukahlukile emele kabanzi,

umphakathi waseNingizimu Afrika.

Izimiso ezejwayelekile

Ukuqokelwa ezikhundleni

193. (1) UMvikeli woMphakathi kanye namalungu anoma iyiphi iKhomishani emiswe

njengokusho kwalesi sigaba kumele kubengabesifazane nabesilisa -

(a) abayizakhamuzi zaseNingizimu Afrika;

(b) abakulungele ukuphatha isikhundla elithile; futhi

(c) behambisana nanoma iziphi izidingo ezimiswe ngumthetho kazwelonke.

(2) Isidingo sokuthi ikhomishani imiswe ngalesi sahluko kubonise kabanzi ukwakheka,

ngokobulili nangokobuzwe, komphakathi waseNingizumu Afrika kufanele siqashelwe uma

kuqokwa amalungu eKhomishani.

(3) Umcubunguli wamabhuku ezimali zikahulumeni kumele kube umuntu wesifazane noma

wesilisa oyisakhamuzi saseNingizimu Afrika futhi umuntu okulungele ukuphatha lesi sikhundla

Ulwazi olunzulu kanye, noma ukuthi umuntu uke wasebenza yini njengomcubunguli wamabhuku

ezemali, ngezimali zombuso, kumele kunakwe ngendlela efanele uma kuqokelwa esikhundleni

umcubunguli omkhulu wamabhuku ezimali zikaHulumeni.

(4) UMongameli, kumele aqokele esikhundleni ngokulandela isincomo sePhalamende

likaZwelonke, uMvikeli womphakathi, umcubunguli omkhulu wamabhuku kahulumeni, kanye

namalungu -

(a) eKhomishani lamaLungelo aBantu;

(b) eKhomishani lokuLingana ngoBulili ; kanye

(c) neKhomishani loKhetho.

(5) IPhalamende likaZwelonke kumele liphakamise izincomo zabantu -

(a) abaphakanyisiwe yikomidi lePhalamende kaZwelonke elakhiwe amalungu awo wonke

amaqembu amelwe eMkhandlwini ngezingxenye zokumelwa kwawo ePhalamende; futhi

(b) abemukelwe yiPhalamende ngesinqumo esithathwe ngokwesekwa amavoti -

(i) okungenani amaphesenti angamashumi angu-60 amalungu ePhalamende, uma izincomo

eziphathelene nokuqashwa koMvikeli woMphakathi noma uJenene ophathelene nokugcinwa

kwamabhuku ezimali; noma

(ii) iningi lamalungu ePhalamende, uma izincomo ziphathelene nokuqashwa kwelungu

leKhomishani.

(6) Ukubamba iqhaza komphakathi ekwenzeni izincomo kungahlinzekelwa njengoba

kulindelwe esigabeni 59(l)(a).

Ukususwa esikhundleni

194. (1) UMvikeli woMphakathi, uMcubunguli -jikelele wamabhuku ezimali zikahulumeni

noma ilungu leKhomishani emiswe yilesisahluko bangasuswa esikhundleni kuphela -

(a) ngezizathu zokungaziphathi kahle, ukungakwazi ukusebenza noma ukungawenzi ngendlela

umsebenzi;

(b) uma ikomidi loMkhandlu lithole kukhona noma yisiphi isimo esishiwo ngenhla ku (a);

(c) Ukwamukelwa nguMkhandlu kaZwelonke kwesinqumo, sokuthi lowo muntu akasuswe

esikhundleni.

(2) Isinqumo sePhalamende esiphathelene nokususwa esikhundleni -

(a) soMvikeli woMphakathi noma Ujenene ophethe ukugcinwa kwamabhuku ezimali kumele

sivunywe ngokwesekwa ngamavoti okungenani amabili kwamathathu kumalungu ePhalamende;

noma

(b) ilungu leKhomishani kumele livunywe ngokusekwa ngamavoti eningi lamalungu

ePhalamende.

(3) UMongameli -

(a) angammisa umuntu esikhundleni okwesikhashana noma yinini emva kokuqala

kwamanyathelo ekomidi loMkhandlu kaZwelonke aphathelene nokususwa kwalowo muntu

esikhundleni; futhi

(b) Kumele amsuse esikhundleni umuntu emva kokuthathwa kwesinqumo, nguMkhandlu

kaZwelonke, sokususwa kwalowo muntu esikhundleni.

Isahluko 10

Ukuphathwa kwemisebenzi

yombuso

Lokhu ukwamukelwa njengokulungile nemigomo eyengamele ukuphatha

195. (1) Ukuphatha koMbuso kufanele kuhanjiswe ngendlela eyamukelekile njengelungile

nangemigomo equkethwe kuMthethosisekelo, kuhlanganisa le migomo elandelayo:

(a) kufanele kukhuthazwe futhi kugcinwe izinga eliphezulu lobungcweti.

(b) kufanele kukhuthazwe ukusetshenziswa kwemithombo yomnotho ngendlela ekhombisa

ikhono, yokonga, nenomphumela omuhle.

(c) Umsebenzi wokuphathwa kombuso, kufanele uphokophele ukuthuthukisa.

(d) Imisebenzi kufanele ihlinzekelwe ngokungakhethi ngobuqotho ngokufaneleyo,

nangaphandle kokwenzelela.

(e) Izidingo zabantu kufanele zibhekelelwe, futhi umphakathi kufanele ukhuthazwe ukuthi

ubambe iqhaza lapho kwenziwa imigomo.

(f) Umbuso kufanele ukwazi ukubikela umphakathi ngendlela ophethe ngayo.

(g) Ukusebenza kombuso ngokusobala kufanele kukhuthazwe ngokuhlinzekela umphakathi

ngolwazi olutholakala ngokushesha, nakuyilona.

(h) kufanele kukhuthazwe amakhono okuphatha kahle abantu kanye nemisebenzi efundelwe,

ngenhloso yokuthi abantu benze imisebenzi yezinga eliphezulu.

(i) Ukuphatha umbuso kufanele kumele bonke abantu baseNingizimu Afrika, futhi ukuqasha

nokuphatha abasebenzi kufanele kuxhumekeke ekutheni abantu banamakhono, abaphathi

abakhethi, nokuthi kunesidingo sokuqeda ukulingalingani kwesikhathi sakudala, ukuze zonke

izinhlobo zabantu zimelwe.

(2) Le migomo engenhla isebenza kokulandelayo -

(a) ukuphatha yonke imikhakha kaHulumeni;

(b) izingxenye zombuso; futhi

(c) izinkampani nemisebenzi kaHulumeni.

(3) Umthetho kaZwelonke kufanele uqiniseke ukukhuthazwa kwaloko okulungile futhi

nemigomo ebalulwe kwisigatshana (1).

(4) Ukuqokwa emsebenzini kaHulumeni kwenani labantu ngokuhambisana nemigomo ebusayo

ngaleso sikhathi njengoba kuhlinzekwe umthetho kaZwelonke akunqatshelwe.

(5) Umthetho ohambisa kahle ukuphatha kombuso, ungehlukanisa izindlela zokuphathwa

kwemikhakha eyahlukene nezikhungo ezikhona zombuso.

(6) Uhlobo nemisebenzi yemikhakha ehlukene, yezikhungo zokuphathwa kubasebenzi

bombuso kuyizinto ekufanele zicatshangwe uma kuhanjiswa kahle ukuphathwa kwabasebenzi.

Ikhomishani yokuphatha umsebenzi womphakathi

196. (1) Kukhona iKhomishani yokuphatha imisebenzi yomphakathi eyodwa yayonke

iNingizimu Afrika.

(2) Ikhomishani izimele futhi kufanele ingakhethi futhi kumele isebenzise amandla ibuye yenze

imisebenzi yayo ngaphandle kokusaba, ukubonelela abathile noma ukukhipha abathile

inyumbazane ngenhloso yokulungisa ngendlela efanele kanye nokuphatha kahle umphakathi kanye

nokukhuphula amazinga obuciko bokwethembeka emsebenzini womphakathi. Ikhomishani kumele

isebenze ngokomthetho kazwelonke.

(3) Ezinye izingxenye zombuso, ngenxa yomthetho kanye nezinye izimiso, kumele ilekelele

futhi ivikele iKhomishani ukuqikelela ukuzimela, ukungakhethi, isithunzi kanye nokusebenza

ngendlela elindelekile kweKhomishani. Akekho umuntu noma ingxenye yombuso ongaphazamisa

ukusebenza kweKhomishani.

(4) Amandla kanye nemisebenzi ekhomishani yilena -

(a) Ukugqugquzela okumisiwe kanye nemigomongqangi ebekwe esigabeni 195, kubasebenzi

bomphakathi bonkana;

(b) ukucubungula, ukubhekela kanye nokuhlaziya inhlangano kanye nabaphathi, nokusebenza

kwabasebenzi, bomphakathi;

(c) ukuphakamisa izimiso ukuqikelela ukwenziwa komsebenzi ngendlela elindelekile kanye

nefanele emsebenzini womphakathi;

(d) ukunikeza inkomba ehlose ekuqikeleleni ukuthi inqubo yabasebenzi ephathelene

nokuqasha, ukushintshwa kwabasebenzi basiwe kwezinye izindawo, ukukhushulwa ezikhundleni

kanye nokuxoshwa kwabasebenzi iyahambisana nokumisiwe kanye nemigomongqangi ebekwe

esigabeni 195;

(e) ukubika mayelana nemisebenzi kanye nokwenziwa kwemisebenzi, kubandakanya noma

yikuphi okuphakanyisiwe yiyo kanye nezinkomba nezeluleko engazinikeza, futhi ihlinzekele

ukuhlaziya ukuthi izimiso kanye nemigomongqangi ebekwe esigabeni 195 ilandelwe yini; kanye

(f) noma ngokuthanda kwayo noma ngokuvela kwezikhalo -

(i) icubungule ibuye ihlaziye izicelo zabasebenzi kanye nabaphathi bomphakathi, ibuye ibike

esigungwini esithentekile kanye nesishayamthetho;

(ii) ukucubungula izikhalo zabasebenzi emsebenzini womphakathi eziphathelene nokwenziwa

yiziphathimandla noma amaphutha, kanye nokwenza izincomo ezifanele ngezithombululo;

(iii) ukubhekela kanye nokucubungula okusondelene nenqubo emsebenzini womphakathi; futhi

(iv) ukweluleka izingxenye zombuso zikazwelonke kanye nezezifundazwe mayelana nezenzo

zabasebenzi emsebenzini womphakathi, kubandakanya nalokho okuhambisana nokuqasha,

ukuqokelwa ezikhundleni, ukushintshelwa kwenye indawo, ukuxoshwa kanye neminye iminxa

yemisebenzi yabaqashwa emsebenzini womphakathi.

(5) IKhomishani ibikela iPhalamende ngokusebenza kwayo.

(6) Ikhomishani kufanele ibike okungenani kanye ngonyaka njengoba kubhalwe kwisigatshana

(4)(e) -

(a) ePhalamende; kanye

(b) nokumayelana nokwenzeka esifundazweni,kwisishayamthetho saleso sifundazwe.

(7) Ikhomishani inoKhomishani abangu-14 abaqokwe nguMongameli abahlelwe ngendlela

elandelayo:

(a) Okhomishani abangu-5 abavunywe yiPhalamende ngokumaqondana nesigatshana (8) (a);

kanye

(b) UKhomishani oyedwa ngesifundazwe sisinye oqokwe nguNdunankulu wesiFundazwe

ngokumaqondana nesigatshana (8) (b)

(8) (a) UKhomishani oqokiwe ngokumaqondana nesigatshana (7)(a) kufanele -

(i) aphakanyiswe yikomidi lePhalamende elakheke ngamalungu alinganayo ezinhlangano

zonke ezimelwe ePhalamende; futhi

(ii) avunywe yiPhalamende ngesiphakamiso esithathwe ngokwesekwa ngamavoti eningi

lamalungu.

(b) UKhomishani oqokwe nguNdunankulu wesifundazwe kufanele -

(i) aphakanyiswe yikomidi lesishayamthetho sesifundazwe elakhiwe ngamalungu alinganayo

ezinhlangano zonke ezimelwe kwisishayamthetho; futhi

(ii) avunywe yiSishayamthetho ngesiphakamiso esithathwe ngokwesekwa ngamavoti eningi

lamalungu.

(9) Umthetho wePhalamende kufanele wakhe inqubo yokuqashwa koKhomishani.

(10) UKhomishani uqokelwa isikhathi esiyiminyaka engu-5, esivuselelwa kanye kuphela, kanti

kumele abe ngowesifazane noma owesilisa o -

(a) yisakhamuzi saseNingizimu Afrika; futhi

(b) umuntu ophilile futhi okulungele ukuqokwa onolwazi, noma ongumakadebona,

ekuphatheni, nokudidiyela umsebenzi womphakathi.

(11) UKhomishani angasuswa esikhundleni sakhe kuphela uma -

(a) ngokuziphatha kabi, ukungakwazi ukuphatha umsebenzi noma ububhimbi emsebenzini;

(b) ngesiphakamiso esimayelana nalokho sekomidi lePhalamende noma, uma kwenzeka

uKhomishani eqokwe nguNdunankulu wesifundazwe, yikomidi leSishayamthetho lesifundazwe;

futhi

(c) ukuvuma kwePhalamende noma iSishayamthetho sesifundazwe esithintekile,

ngesiphakamiso esesekwe ngamavoti eningi lamalungu aso efuna kususwe esikhundleni

uKhomishani.

(12) UMongameli kumele asuse esikhundleni uKhomishani phezu -

(a) ukuvuma kwePhalamende ngesiphakamiso esithi uKhomishani akasuswe esikhundleni;

noma

(b) isaziso esibhalwe phansi nguNdunankulu weSishayamthetho saleso sifundazwe esithathwe

ngesiphakamiso sokususwa kukaKhomishani.

(13) OKhomishani okuphawulwe ngawo kwisigatshana (7)(b) angasebenzisa igunya lamandla

akhe futhi enze imisebenzi kakhomishani kwizifundazwe zawo njengoba kubalulwe kumthetho

kazwelonke.

Abasebenzi bakaHulumeni

197. (1) Ngaphakathi kokuphathwa kombuso, kukhona abasebenzi bakaHulumeni

beRiphabhuliki, okufanele basebenze, bahlelwe, ngokulandela umthetho kazwelonke, futhi

okufanele zigcine imigomo ehambisana nomthetho kaHulumeni wangaleso sikhathi.

(2) Izimiso nemibandela yokuqashwa kumsebenzi womphakathi kufanele iphathwe

ngumthetho kaZwelonke Abasebenzi banelungelo lokuthola impesheni efanele, njengoba

ingahanjiswa kahle ngumthetho kazwelonke.

(3) Akukho msebenzi kaHulumeni okufanele avunwe noma ajivazwe ngenxa nje yokuthi lowo

muntu weseka iqembu noma inkolelo yepolitiki.

(4) Ohulumeni bezifundazwe babhekene nokufuna abasebenzi, ukuqasha, ukukhushulwa

ezikhundleni, ukushintshela kwenye indawo umsebenzi kanye nokuxosha amalungu abasebenzi

bakahulumeni emahhovisi okuphatha ngaphansi kombandela wamazinga afanayo kulokho

okumiselwe abasebenzi bakahulumeni.

Isahluko 11

Amaziko okuphepha

Imibutho ebusayo

198. Imigomo elandelayo iphathelene nokuphepha kukaZwelonke Riphabhuliki:

(a) Ukuphepha kukaZwelonke, kumele kuveze ukuzinikela kwabobonke abantu

baseNingizimu Afrika, umuntu ngamunye futhi nanjengesizwe, ukuphilisana njengabantu

abalinganayo, ngokuthula, nokuzwana, bangabi nokwesaba nokweswela futhi baphokophelele

impilo engcono.

(b) Ukuzinikela ekuphileni ngokuthula nangokuthula nangokuzwana kuvimbela wonke

oyisakhamuzi saseNingizimu Afrika ukuthi abambe iqhaza empini, ngaphakathi ezweni noma

namanye amazwe, ngaphandle uma kwenzeka njengokuhlinzeka koMthethosisekelo noma

umthetho kazwelonke.

(c) Ukuphepha kwezwe kumele kuqikelelwe ngendlela ehambisana nomthetho, kubandakanya

umthetho wamazwe ngamazwe.

(d) Ukuphepha kwezwe kulawulwa yiPhalamende nomkhandlu wokuphatha kazwelonke.

Ukumiswa, ukuhleleka nokuziphatha kwezikhungo zokuphepha

199. (1) Izikhungo zokuphepha zeRiphabhuliki zakhiwe ngumbutho wokuvikela owodwa,

iziko lamaphoyisa elilodwa kanye namaziko obunhloli amiswe njengokusho koMthethosisekelo

(2) Umbutho wokuvikela yiwona wodwa umbutho ohlomile osemthethweni eRephabhliki.

(3) Ngaphandle kwamaziko okuphepha amiswe njengokusho koMthethosisekelo, izinhlangano

noma amaziko ahlomile, zingamiswa njengokusho komthetho kazwelonke.

(4) Amaziko okuphepha kufanele akhiwe futhi aqhutshwe ngokomthetho kaZwelonke

(5) Amaziko okuphepha kumele enze, futhi afundise futhi aphoqelele amalungu awo ukuba

enze izinto njengendlela ehambisana nokushiwo nguMthethosisekelo nomthetho, kuhlanganisa

umthetho osungamasiko wamazwengamazwe ezibophezela iRephabhliki.

(6) Akukho lungu lanoma yiliphi iziko lokuphepha elivunyelwe ukulandela isiyalo

esiphambene nomthetho ngokusobala.

(7) Amaziko okuphepha kanye namalungu awo awavunyelwe ukwenza imisebenzi yawo

ngendlela -

(a) ekhinyabeza izinjongo zepolitiki ezizemthethweni ngokusho koMthethosisekelo; noma

(b) ngendlela eqhuba izinjongo zeqembu lepolitiki elithile, ngendlela evuna leloqembu.

(8) Ukuze kufezeke imigomo yokusebenzela obala nakuziphendulela kwamakomidi

asePhalamende akhiwe okumelwe kuwo amaqembu ahlukahlukene kumele aqaphe ukwenza

kwawo wonke amaziko okuphepha, ngendlela ebekwe ngumthetho kazwelonke noma

yimitheshwana noma izinqumo zePhalamende.

Ukuvikela

Umbutho wokuvikela

200. (1) Umbutho wokuvikela kumele uhleleke futhi uphathwe njengombutho ohlomile

onokuzithiba.

(2) Injongo ebalulekile yombutho wokuvikela nokukhusela iRephabhliki, ukuhlonishwa

kwemingcele yayo kanye nangemigomo yomthetho wamazwengamazwe olawula ukusetshenziswa

kwamandla.

Ukuphathwa ngabezepolitiki

201. (1) Ilungu leKhabinethe kumele libhekelele ukuvikela.

(2) Umongameli kuphela, njengehloko yoMkhandlu kaZwelonke, angagunyaza ukuqashwa

kweziko lokuvikela -

(a) ngokubambisana nombutho wamaphoyisa;

(b) ngenhloso yokuvikela uMphakathi; noma

(c) ukugcwalisa isibopho9 somthetho wamazwe ngamazwe.

(3) Uma iziko lezokuvikela liqashwa nganoma iyiphi inhloso eshiwo kwisigatshana (2),

uMongameli kumele azise iPhalamende ngokushesha futhi abike imininingwane efanele

maqondana nokulandelayo -

(a) izizathu zokusetshenziswa kombutho wokuvikela;

(b) izindawo lapho kusetshenziswa amandla khona;

(c) inani labantu elithintekayo; futhi

(d) isikhathi okulindelwe ukuthi umbutho uzosetshenziswa ngaso.

(4) Uma iPhalamende lingahlangani ezinsukwini eziyisikhombisa emva kokuqokwa kombutho

weZokuvikela njengoba kubhalwe kwisigatshana (2), uMongameli kumele anikeze ulwazi

oludingekile kwisigatshana (3) ekomidini elifanele.

Ukukhuzwa kombutho wokuvikela

202. (1) UMongameli, njengenhloko yokuphathwa kukaZwelonke unguMkhuzi oMkhulu

wombutho wokuvikela, futhi kumele aqokele esikhundleni abakhuzi bempi bombutho wokuvikela.

(2) UKukhuzwa kwombutho wokuvikela kumele kwenziwe ngendlela ehambisana nokuyalela

kwelungu leKhabinethe elibhekelele ukuvikela.

Isimo sokuvikela izwe

203. (1) UMongameli angakhipha isimemezelo sokuthi kunesimo sokuvikela izwe, futhi

kumele azise iPhalamende ngokushesha futhi anikeze imininingwane efanele mayelana -

(a) nezizathu zesimemezelo sesimo;

(b) namoma iyiphi indawo lapho kusetshenziswa khona amandla; futhi

(c) Inani labantu abathintekayo.

(2) Uma lingahleli iPhalamende, ngesikhathi kumenyezelwa isimo sokuvikela izwe,

uMongameli kumele abizele iPhalamende emhlanganweni oyisipesheli phakathi kwezinsuku

eziyisikhombisa senziwe isimemezelo.

(3) Isimemezelo sesimo sokuvikela izwe siyaphela ngaphandle uma ngabe samukelwe

yiPhalamende phakathi kwezinsuku eziyisikhombisa ezenziwe.

Abasebenzela ukuvikela umphakathi bengewona amalungu ombutho

204. Kufanele umthetho kazwelonke umise isakhiwo sabasebenzela ukuvikela bengewona

amalungu ombutho kodwa bengamalungu ajwayelekile omphakathi, esizosebenza ngokulayelwa

yilungu lekhabinethe elibhekelele ukuphepha.

Amaphoyisa

Isakhiwo samaphoyisa

205. (1) Isakhiwo samaphoyisa sikaZwelonke kumele sihleleke ngendlela yokuba sisebenze

emikhakheni kazwelonke, yezifundazwe neyezifundazwe neyezindawo.

(2) Umthetho kazwelonke kumele umise amandla nemisebenzi yesakhiwo samaphoyisa enze

umsebenzi wawo ngendlela enempumelelo, enaka isidingo zezifundazwe.

(3) Izinjongo zesakhiwo samaphoyisa wokuqonda ukuvimbela nokuphenya amacala, ukugcina

ukuthula emphakathini nokuvikela nokuphephisa abahlali baseRephabhliki nempahla yabo, kanye

nokuphakamisa nokuphoqelela umthetho.

Ukuphatha kwabezepolitiki

206. (1) Ilungu leKhabinethe kumele libhekelele umsebenzi wobuphoyisa, futhi kumele

liseke imigomo kazwelonke yomsebenzi wobuphoyisa emva kokubonisana noHulumeni bezifunda

nokuqaphela izidingo zokuphoyisa kanye nezidingongqangi zezifundazwe ngokwesinqumo

sesiGungu sesifundazwe.

(2) Inqubo yokuphoyisa kazwelonke ingahlinzekela izinqubo ezahlukene ngokwezifundazwe

ezahlukene emva kokuhlangabezana nezidingo zokuphoyisa kanye nezidingongqangi zalezo

zifundazwe.

(3) Isifunda ngasinye sinelungelo -

(a) lokuqapha ukuziphatha kwamaphoyisa;

(b) lokubaneso okumbandakanya ukunikezwa imibiko ngempumelelo yemisebenzi yawo kanye

nokwenziwa ngobuchwephesha komsebenzi wawo ;

(c) ukuthuthukisa ubudlelwane obuhle phakathi kwamaphoyisa nomphakathi;

(d) lokubhekisisa impumelelo yokwenza umsebenzi wamaphoyisa ngokusobala; futhi

(e) lokuxhumana nelungu leKhabhinethi elibhekele nomsebenzi wobuphoyisa futhi senze

izincomo maqondana nobugebengu kanye nokusebenza kwamaphoyisa kwisifundazwe

(4) IsiGungu sesifundazwe sibhekele imisebenzi yokuphoyisa -

(a) egunyazwe kulesi sahluko;

(b) egunyazwe ngokumaqondana nomthetho kazwelonke; futhi

(c) eyabelwe kuyona ngokwenqubo yokuphoyisa kazwelonke.

(5) Ukuze isifundazwe sikwazi ukwenza imisebenzi ebekwe kwisigatshana (3) -

(a) ingacubungula, noma iqoke ikhomishani yophenyo ngalolu daba, noma yisiphi isikhalo

sokungagculisi kwamaphoyisa noma ukunqamuka kobudlelwane phakathi kwamaphoyisa kanye

nomphakathi; futhi

(b) yenze izincomo elungwini leKhabhinethi elibhekele ukuphoyisa.

(6) Emva kokwamukela kwesikhalo esifakwe yisiGungu sesifundazwe, ithimba elizimele

lezikhalo zamaphoyisa elimiswe ngumthetho kazwelonke malicubungule noma yisiphi isenzo

sokungaziphathi kahle, noma icala elenziwe, yilungu labasebenzela amaphoyisa esifundazweni.

(7) Umthetho kazwelonke mawuhlinzekele indlela yokwakhiwa, amandla, imisebenzi kanye

nokulawulwa komsebenzi wamaphoyisa kamasipala.

(8) Ikomidi elakhiwe ngamalungu eKhabhinethi kanye namalungu oMkhandlu soMkhandlu

obhekele umsebenzi wamaphoyisa kumele sakhiwe ukuze siqikelele ukusebenzisana ngendlela

efanele phakathi kwamaphoyisa neminye imikhakha kahulumeni.

(9) ISishayamthetho sesifundazwe singadinga uKhomishane wesifunda ukuba avele ngaphambi

kwaso noma yinoma yiliphi elinye lamakomidi akhe ukuphendula imibuzo.

Ukulawulwa kwesakhiwo samaphoyisa

207. (1) UMongameli njengenhloko WoMkhandlu sikazwelonke kufanele aqokele

esikhundleni umuntu wesifazane noma wesilisa njengoKhomishana kaZwelonke wamaphoyisa,

ukuze alawule futhi aphathe amaphoyisa.

(2) UKhomishana kaZwelonke kufanele alawule futhi aphathe amaphoyisa ngendlela

ehambisana nemigomo kazwelonke yokwenza umsebenzi wamaphoyisa kanye neziyalelo zelungu

leKhabinethe elebhekele umsebenzi wobuphoyisa.

(3) UKhomishana kaZwelonke, ngokuvumelana noMkhandlu wesifundazwe, kufanele aqokele

esikhundleni umuntu wesifazane noma wesilisa njengokhomishana waleso sifundazwe, kodwa uma

uKhomishani kazwelonke kanye noweMkhandlu wesifundazwe behluleka ukuvumelana

ngokuqoka lowo muntu, ilungu leKhabhinethi elibhekele umsebenzi wamaphoyisa kumele

libonisane namaqembu ezombungazwe.

(4) OKhomishani besifundazwe babhekele ubuphoyisa ezifundazweni zabo -

(a) njengoba kubekwe ngumthetho kazwelonke; futhi

(b) ngokuhlonipha amandla kaKhomishana kaZwelonke okulawula nokuphatha umsebenzi

wamaphoyisa njengokusho kwesigatshana (2).

(5) UKhomishani wesifundazwe kumele abike kwiSishayamthetho sesifundazwe minyaka

yonke ngomsebenzi wobuphoyisa esifundazweni, futhi kumele athumele ikhophi yombiko

kuKhomishani kazwelonke.

(6) Uma uKhomishane wesifundazwe engawesethembi uMkhandlu wesifundazwe, lowo

uMkhandlu singamisa umthetho ofanele wokususa noma ukushintshwa, noma ukuthathela

izinyathelo zomthetho lowo Khomishani, ngokumaqondana nomthetho kazwelonke.

Abasebenzela amaphoyisa bengamalungu ajwayelekile omphakathi

208. Kumele kumiswe isakhiwo sabasebenzela amaphoyisa abangewona amaphoyisa,

bengamalungu ajwayelekile omphakathi, ngomthetho kazwelonke abasebenza ngokuyalelwa

yilungu leKhabhinethe elibhekele umsebenzi wobuphoyisa.

Ubunhloli

Ukumiswa nokulawulwa kwemisebenzi yobunhloli

209. (1) Noma yimiphi imisebenzi yobunhloli, ngaphandle kwengxenye yobunhloli

engaphansi lombutho wokuvikela nguMongameli njengenhloko yokuphatha kazwelonke, futhi

kuphela njengokusho komthetho kazwelonke.

(2) Umongameli njengenhloko yokuphatha kaZwelonke kufanele aqokele esikhundleni umuntu

wesifazane noma wesilisa njengenhloko yomsebenze yobunhloli ngamunye, omiswe njengokusho

kwesigatshana (1), futhi kumele aphendule kwezopolitiki maqondana nokulawulwa nokuyalelwa

kwanoma yimiphi yalemisebenzi noma aqoke ilungu leKhabinethi okuyilona elizophendula.

Amandla, imisebenzi kanye nokuqapha

210. Umthetho kazwelonke kufanele uhlele izinjongo, amandla kanye nemisebenzi yobunhloli,

kuhlanganisa noma iyiphi ingxenye yobunhloli, kuhlanganisa noma iyiphi ingxenye yobunhloli,

yombutho wokuvikela noma yamaphoyisa futhi kufanele uhlinzekele okulandelayo -

(a) ukudidiyelwa kwayo yonke imisebenzi yobunhloli; kanye

(b) nokugadwa kwezenzo zaleyo misebenzi yobunhloli nomhloli ongelona ilungu lombutho

yokuphepha oqokelwe esikhundleni nguMongameli njengenhloko yokuphatha kazwelonke, futhi

owamukelwe ngesinqumo esesekwe okungenani amalungu oMkhandlu kaZwelonke amabili

kwamathathu.

Isahluko 12

Abaholi bendabuko

Ukuvunywa ngokomthetho

211. (1) Uhlelo, izinga kanye nendawo edlalwa ngubuholi bendabuko, nje ngoba kubekwa

ngumthetho wamasiko, kuyabonnwa ngokomthetho kodwa kuphela uma kuhambisana

noMthethosisekelo.

(2) Umbuso wendabuko olandela uhlelo lomthetho wamasiko ungasebenza kuphela

ngokuhambisana nomthetho noma yimuphi kanye namasiko, kanye nanoma yiluphi ushintsho

noma ukucishwa kwalomthetho noma amasiko.

(3) Izinkantolo kufanele zisebenzise imithetho yamasiko uma lowo mthetho kuyiwona

okufanele usebenze kodwa kuphela uma kuhambisana noMthethosisekelo kanye nanoma yimuphi

umthetho ophathelene ngqo nomthetho wamasiko.

Indawo engadlalwa ngabaholi bendabuko

212. (1) Umthetho kazwelonke ungahlinzekela ukuthi ubuholi bendabuko, njengohlelo

lokuphatha emkhakheni wezindawo, njengohlelo lokuphatha emkhakheni wezindawo, bube

nesandla maqondana nezindaba ezithinta imiphakathi yezindawo.

(2) Ukuze ubhekelele izindaba eziphathelene nobuholi bendabuko, iqhaza abaholi bendabuko

abangabanalo, umthetho wamasiko kanye namasiko emiphakathi elandela uhlelo lomthetho

wamasiko -

(a) Umthetho kazwelonke noma wesifundazwe ungahlinzekela ukumiswa kwezindlu zabaholi

bendabuko; futhi

(b) Umthetho kazwelonke ungamisa uMkhandlu sabaholi bendabuko.

Isahluko 13

Izimali

Okuphathene nezimali jikelele

Isikhwama semali sikazwelonke

213. (1) Kunesikhwama semali sikazwelonke okufakwa kusona yonke imali kanye nemali

etholwe nguhulumeni kazwelonke, okufanele ikhokhwe, ngaphandle kwemali ekhishelwe

ngaphandle komthetho wePhalamende.

(2) Imali ingakhishwa esikhwameni semali sikazwelonke kuphela -

(a) Njengokusho komthetho wePhalamende okuphathelene nokusetshenziswa kwemali; noma

(b) njengokuhlinzeka koMthethosisekelo noma umthetho wePhalamende, omisa ukuthi imali

ethile ibekelwe umsebenzi othile.

(3) Ingxenye yemali kazwelonke eya kwizifundazwe evela ezimalini zikazwelonke

ingakhishwa ngqo esikhwameni semali kazwelonke.

Izingxenye ezigculisayo zemali kanye nokwabiwa kwezimali

214. (1) Umthetho wePhalamende kufanele uhlinzekele -

(a) ukwehlukaniswa ngendlela egculisayo kwezimali eziqoqelwe esikhwameni sikazwelonke,

zehlukaniselwa imikhakha kahulumeni kazwelonke, yezifundazwe neyezindawo;

(b) indlela egculisayo yokunquma ubungako bengxenye yemali etholwa yisifunda ngasinye;

(c) noma yikuphi okunye ukwabiwa kwezimali okuya kohulumeni bezifundazwe

nokamasipala, kuvela esabelweni semali sikazwelonke kanye nemibandela engabekelwa

lokukwaba.

(2) UMthetho oshiwo kwisigatshana (1) ungashaywa kuphela emva kokubonisana nohulumeni

besifundazwe, ohulumeni bendawo abahlelekile kanye neKhomishana yezimali nokusetshenziswa

kwezimali zikahulumeni, futhi kwabekelwa noma yisiphi isincomo sekhomishani; futhi ubhekele

-

(a) izidingo zezwe;

(b) noma yiziphi izimiso okufanele zenziwe maqondana nesikweletu sezwe kanye neminye

imibandela kazwelonke;

(c) izidingo nezinto ezibalulekile kuhulumeni kazwelonke, ezinqunyelwe emuva

kokubhekelwa kwayo yonke imicabango efanele;

(d) isidingo sokuqinisekisa ukuthi omasipala banamandla okufeza izidingo ezisemqoka

zabantu okulindelwe ukuthi zifezwe ngumasipala futhi benze imisebenzi eyabelwe kubona;

(e) amandla ezezimali kanye nokusebenza ngobunyoninco kwezifundazwe nawo masipala;

(f) izidingo zokuthuthukiswa nezinye izidingo zezifundazwe, zohulumeni bendawo kanye

nawomasipala;

(g) ukwehluka kwezimo zomnotho phakathi kwesifundazwe ngasinye naphakathi

kwezifundazwe ezahlukahlukile;

(h) izibopho zezifundazwe nawomasipala njengokubeka komthetho kazwelonke;

(i) ukudingeka kwezabelo zemali ezingaguqulwa kalula futhi ezilindelekile; kanye

(j) nesidingo sokungaqinisi izintamo uma kubhekwana nezimo ezibucayi ezivelayo noma

ezinye izidingo zesikhashana, kanye nezinye izimo ezinesisekela esifanayo.

Ukuhlelwa kokusetshenziswa kwemali emkhakheni kazwelonke, wesifundazwe kanye nowendawo

215. (1) Ukuhlelwa kokusetshenziswa kwemali emkhakheni kazwelonke, wesifundazwe

nowendawo kanye nako konke okuphathelene nokuhlela ukusetshenziswa kwezimali kufanele

kugqugquzelele ukusebenzela obala, ukuphenduleka, kanye nokuphathwa kwezimali

okunempumelelo emnothweni, nokuphathwa okunempumelelo kwesikweletu kanye nemisebenzi

yomphakathi.

(2) Umthetho kazwelonke kufanele umise ukuthi -

(a) uhlelo lwezimali lukazwelonke, lwezifunda nolwezindawo lufanele lubenjani.

(b) izinhlelo zokusetshenziswa kwezimali zikazwelonke zezifundazwe noma zendawo kufanele

zethulwe nini; futhi

(c) izinhlelo zokusetshenziswa kwezimali kuyo yonke imikhakha kahulumeni kufanele ibonise

ukuthi izimali zivelaphi nokuthi izimali okuhlongozwa ukuthi zisetshenziswe zizohambisana

ngayiphi indlela nomthetho kazwelonke.

(3) Izinhlelo zokusetshenziswa kwezimali emkhakheni kahulumeni ngamunye kufanele

zibonise -

(a) izilinganiso zezimali ezizotholwa kanye nezizosetshenziswa ezehlukanisa phakathi

kwezindleko zesikhathi eside nezindleko zesikhashana;

(b) iziphakamiso zokuthi izikweletu ezilindelekile zizokhokhwa kanjani kuleso sikhathi salolo

hlelo; kanye

(c) nokuthi kuhlongozweni maqondana nokubolekwa kwemali nezinye izinhlobo zesikweletu

ezizokwandisa izikweletu zomphakathi onyakeni olandelayo.

Ukulawulwa kokugcinwa kwezimali

216. (1) Umthetho kazwelonke kufanele umise ihhovisi likazwelonke futhi abeke izindlela

zokuqinisekisa ukusebenza ngendlela esobala kanye nokulawulwa kokusetshenziswa kwezimali

emkhakheni ngamunye kahulumeni, ngokuthi ethule -

(a) izinkambiso ezamukelwa njengezijwayelekile zokubika ngezimali;

(b) izigaba imali esetshenziselwa zona ezisetshenziswa ngokufana ezincwadini zezimali

zombuso;

(c) izindlela ezifanayo zokuphathwa kwemali.

(2) Ihhovisi likazwelonke lokuphathwa kwemali, ngokuvunyelwa njengelungu leKhabinethe

elibhekele izindaba zezimali zikazwelonke, lingamisa ukudluliselwa kwemali engxenyeni

kahulumeni kuphela ngesizathu sokuthi imigomo nezimiso ezibekwe kwisigatshana (1) ngenhla

zephulwe kabi kakhulu noma ngokuphindaphindwa.

(3) Isinqumo sokumisa ukudluliselwa kwemali esifundazweni singathathwa kuphela

njengokusho kwesigatshana (2), ngenhla, futhi -

(a) asivunyelwe ukumisa ukudluliswa kwemali isikhathi esingaphezulu kwezinsuku

ezingu-120; futhi

(b) singaphoqelelwa khona kanjalo kodwa singasuswa kusekela esikhathini esedlule

ngaphandle uma iPhalamende lisamukela lesi sinqumo emuva kokulandela uhlelo olusondelene

nalolo olumiswe kwisigaba 76(1) futhi lwamiswa yimitheshwana nezibopho zePhalamende. Lolu

hlelo kufanele lwenziwe luqedwe phakathi kwezinsuku ezingu 30 senziwe isinqumo sehhovisi

likazwelonke lokuphatha izimali.

(4) IPhalamende lingasivuselela isinqumo sokumisa ukudluliselwa kwemali isikhathi esingeqile

ezinsukwini ezingu-120 ngesikhathi, emva kokulandela uhlelo olubekwe njengokusho

kwesigatshana (3).

(5) Ngaphambi kokuthi iPhalamende lamukele noma livuselele isinqumo sokumisa

ukudluliselwa kwezimali esifundazweni -

(a) UMcubunguli omkhulu wamabhuku ezimali zikahulumeni kufanele anikeze iPhalamende

umbiko; futhi

(b) isifundazwe kufanele sinikwe ithuba lokuziphendulela kuloko esithweswe icala ngako

sibeke udaba lwaso phambi kwekomidi.

Impahla nemisebenzi ekhokhelwa ngezimali zikahulumeni

217. (1) Uma izingxenye zikahulumeni zifuna ukuthenga impahla noma ubuciko bokwenza

imisebenzi ethile, kufanele zikwenze lokhu ngendlela ehambisana nemithetho kazwelonke noma

yesifundazwe emisa uhlelo olugculisayo, olulungile, olusobala, oluvumela ukuqhudelana futhi

olusebenzisa imali ngendlela efanele.

(2) Isigatshana (1) asivimbeli ukusetshenziswa kwezimiso zokuthengwa kwempahla nobuciko

bokwenza imisebenzi ezibekwe yingxenye kahulumeni ezihlinzekela okulandelayo:

(a) Izigaba ezinconywayo ekwabiweni kwezivumelwano zokuthengwa kwempahla noma

ubuciko bokwenza imisebenzi; futhi

(b) ukuvikelwa noma ukuthuthukiswa kwabantu noma izigaba zabantu abuyisele emuva

ubandlululo olungalungile.

(3) Umthetho kazwelonke kufanele uhlinzekele uhlaka lokusetshenziswa kwezimiso ezishiwo

kwisigatshana (2) ngenhla.

Iziqinisekiso zikahulumeni

218. (1) Uhulumeni kazwelonke, wesifundazwe noma umasipala angaqinisekisa

ukukhokhwa kwesikweletu kuphela uma isiqinisekiso sihambisana nemibandela ebekwe

emthethweni kazwelonke.

(2) Umthetho kazwelonke oshiwo kwisigatshana (1) ungashaywa kuphela emuva kokuthi

kubhekelelwe noma yiziphi izincomo zeKhomishana yezimali nokusetshenziswa kwezimali.

(3) Minyaka yonke uhulumeni ngamunye kufanele ashicilele umbiko ngeziqinisekiso azinikile.

Ukukhokhelwa kwabantu abasezikhundleni zikahulumeni

219. (1) Umthetho wePhalamende kufanele umise uhlaka lokufinyelela ezinqumweni

ngokulandelayo -

(a) amaholo, izibonelelo nezinzuzo zamalungu omkhandlu kazwelonke, izithunywa ezimile

zesiGungu sikazwelonke sezifundazwe, zamalungu eKhabinethe, zosekela bongqongqoshe,

zabaholi bendabuko kanye namalungu anoma yiziphi izigungu zabaholi bendabuko; kanye

(b) nezinga elingeke leqiwe lamaholo, izibonelelo nezinzuzo zamalungu ezishayamthetho

zezifundazwe, amalungu eziGungu zokuphatha zomasipala zezigaba ezahlukene.

(2) Umthetho kazwelonke kufanele umise ikhomishani ezimele yokwenza izincomo

maqondana namaholo, izibonelelo kanye nezinzuzo ezishiwo kwisigatshana (1).

(3) IPhalamende lingemukela umthetho oshiwo kwisigatshana (1) kuphela emuva

kokubhekelela noma yiziphi izincomo ezenziwe yikhomishana emiswe njengoba kushiwo

kwisigatshana (2), ngenhla.

(4) UMkhandlu sokuphatha sikazwelonke, sesifundazwe, umasipala noma yisiphi esinye

isiphathimandla singaphoqelela umthetho kazwelonke oshiwo esigatshaneni (1), ngenhla, kuphela

emuva kokubhekelela noma yisiphi isincomo esenziwe yiKhomishana emiswe njengoba kushiwo

kwisigatshana (2), ngenhla.

(5) Umthetho kazwelonke kufanele umise izinhlaka zokunquma amaholo, izibonelelo

nezinzuzo zamajaji, zoMvikeli woMphakathi, zoMcubunguli omkhulu wamabhuku ezimali

zikahulumeni kanye namalungu anoma iyiphi ikhomishana ehlinzekelwe kuMthethosisekelo,

kubandakanya isiphathimandla sokusakaza esishiwo esigabeni 192.

Ikhomishana yezimali nokusetshenziswa kwezimali

Ukumiswa nokusebenza kwayo

220. (1) KuneKhomishana yezimali nokusetshenziswa kwezimali yeRephabhliki eyenza

izincomo ezilindelwe kulesi sahluko, noma emthethweni kazwelonke, izethule kwiPhalamende,

kwizishayamthetho zezifundazwe kanye nakunoma ngumthetho kazwelonke.

(2) IKhomishana izimele futhi ilawulwa kuphela nguMthethosisekelo kanye nomthetho futhi

kumele ingavuni muntu.

(3) IKhomishana kufanele isebenze njengoba kushiwo ngumthetho wePhalamende futhi,

ekwenzeni umsebenzi wayo kufanele ibhekelele zonke izinto ezithintekayo kubandakanya lezo

ezibalwe ohleni olusesigabeni 214 (2).

Ukuqokelwa esikhundleni nesikhathi sesikhundla samalungu

221. (1) IKhomishana yakhiwe yilaba bantu besifazana nabesilisa abalandelayo abaqokelwe

esikhundleni nguMongameli, njengenhloko yokuphatha kazwelonke:

(a) USihlalo kanye nesekela likasihlalo abangamalungu aphelele;

(b) abantu abayisishiyagalolunye, umuntu ngamunye ophakanyiswe uMkhandlu sokuphatha

sesifundazwe, isifundazwe ngasinye sinelungelo lokuphakamisa umuntu oyedwa;

(c) abantu ababili abaphakamiswe ohulumeni bendawo abahleleke njengoba kushiwo esigabeni

163; kanye

(d) nabantu abayisishiyagalolunye abanye.

(2) Amalungu eKhomishana kufanele abenobuciko obufanele.

(3) Amalungu asebenza kulezozikhundla njengoba kusho umthetho kazwelonke uMongameli

ongalisusa ilungu esikhundleni ngezizathu zokungaziphathi kahle, zokungakwazi ukuwenza

umsebenzi ngenxa yesimo esithile noma zokungawazi umsebenzi.

Imibiko

222. IKhomishana kufanele inikeze imibiko izikhathi ezijwayelekile ePhalamende

nakwezishayamthetho zezifundazwe.

Ibhange elikhulu lesizwe

Ukumiswa

223. IBhange lesizwe laseNingizimu Afrika liyibhange elikhulu laseRephabhliki futhi lilawula

njengokusho komthetho wePhalamende.

Inhlobo ebalulekile

224. (1) Uhlobo olubalulekile lweBhange lesizwe laseNingizimu Afrika ukuvikela intengo

yemali ukuze kuqinisekiswe ukukhula komnotho okungantengantengi nokuqhubeka njalo

eRephabhliki.

(2) IBhange lesizwe laseNingizimu Afrika, ngenhloso yokufeza izinjongo zayo, kufanele yenze

imisebenzi yayo ngokuzimela kanye nokungabi nokwesaba, ukukhetha noma ukujivaza; kodwa

kufanele kube nokubonisana phakathi kweBhange nelungu leKhabhinethe ebhekelele izindaba

zezimali zikazwelonke.

Amandla nokusebenza kwawo

225. Amandla nemisebenzi yeBhange lesizwe laseNingizimu Afrika yileyo ejwayelekile

kumabhange amakhulu, futhi okufanele imiswe emthethweni wePhalamende futhi kufanele

asetshenziswe noma enziwe ngokulawulwa yimibandela ebekwe njengoba kusho lowo mthetho.

Izindaba eziphathelene nezimali zesifundazwe nezendawo

Isikhwama sezimali zesifundazwe

226. (1) Kunesikhwama sezimali zesifundazwe sesifundazwe ngasinye okufanele kufakwe

kuso zonke izimali ezitholwe nguhulumeni wesifundazwe.

(2) Imali ingakhishwa esikhwameni semali sesifundazwe kuphela -

(a) njengoba kushiwo ngumthetho wesifundazwe; noma

(b) njengesikweletu esiqonde ngqo esikhwameni uma lokho kuhlinzekelwe

ngumthethosisekelo noma umthetho wesifundazwe.

(3) Izimali ezabiwe ngesifundazwe ziya kuhulumeni wendawo kuleso sifundazwe, njengoba

kusho isigaba 214(1), ziyisikweletu esiqonde ngqo esikhwameni semali yesifundazwe.

Imithombo kazwelonke yezimali zesifundazwe nezikahulumeni wendawo

227. (1) Uhulumeni wendawo nesifundazwe ngasinye -

(a) unelungelo lokuthola ingxenye egculisayo yemali eqoqwe ngokukazwelonke ukuze akwazi

ukuhlinzekela izidingo zomphakathi nokwenza imisebenzi enikezelwe kuwona; futhi

(b) ungathola ezinye izabelo zemali zikahulumeni kazwelonke ezinemibandela noma

ezingenamibandela.

(2) Izimali ezingaphezulu eziqokwe yizifundazwe noma ngomasipala akufanele zisuswe

engxenyeni yazo yemali eqoqwe ngokukazwelonke noma kwezinye izabelo ezenzelwe kubona

ezivela ezimalini zikahulumeni kazwelonke ngokulinganayo, uhulumeni kazwelonke akaphoqwe

yilutho ukuba anxephezelise izifundazwe noma omasipala abangaqoqi izimali ezilingana nezimali

ezingaqoqwa noma izintela ezingakhokhwa.

(3) Ingxenye yemali egculisayo yesifundazwe eqoqwe ngokukazwelonke kufanele idluliselwe

kwisifundazwe ngokushesha futhi kungazange kubanjwe zimali kuyo, ngaphandle uma

ukudluliswa kumiswe njengoba kusho isahluko 216.

(4) Isifundazwe kufanele sizihlinzekele sona loko esikudingayo, njengoba kusho izimiso

zomthethosisekelo waleso sifundazwe, ezingaphezulu kwezidingo ezilindelekile

kumthethosisekelo.

Izintela zesifundazwe

228. (1) Isishayamthetho sesifundazwe singabeka -

(a) izintela, amalevi noma ezinye izintelo ngaphandle kwentela yeholo, intela yempahla noma

imisebenzi ekhokhelwayo, intelo yentengo, intela yomhlaba nezakhiwo noma intela yemikhiqizo

yakwamanye amazwe; futhi

(b) izintela ezingaquki ezibalwe ngokulinganisa intela engaqoqwa kunoma yisiphi isigaba

sentela, samalevi noma sezinhlobonhlobo zentela ebekwe ngumthetho kazwelonke ngaphandle

kwezimali zezintela ezivela ezinzuzweni zohwebo, kwintela yohwebo, intela yomhlaba nezakhiwo,

noma izintela zemikhiqizo evela kwamanye amazwe.

(2) Amandla esifundazwe okubeka izintela, amalevi ezinye izimali ezingena esikhwameni

semali sikahulumeni ngezinkokhelo ezahlukile, noma ngezimali ezikhokhelwa izidingo

zomphakathi -

(a) angesetshenziswa ngendlela engakhinyabeza kakhulu futhi ngendlela engafanele imigomo

kazwelonke yezomnotho, izinyathelo eziphathelene nomnotho ezeqe imingcele yezifundazwe

noma ukuhwebelana ngokukazwelonke ngempahla, amasevisi, izimali noma imisebenzi; futhi

(b) kufanele alawulwe ngumthetho wePhalamende, ongashaywa kuphela emuva

kokubhekelelwa kwezincomo yiKhomishana yezimali nokusetshenziswa kwezimali zikahulumeni.

Izintela nezintela zobunikazi bomhlaba nezakhiwo komasipala

229. (1) Ngokumaqondana nesigatshana (2),(3) kanye no(4), umasipala angahlawulisa -

(a) Umasipala angabeka intela yempahla umuntu anayo, kanye nezintela zokukhiqiza,

ngomsebenzi owenziwe egameni likamasipala; futhi

(b) ngokugunyazwa ngumthetho kazwelonke, angabeka ezinye izintela, amalevi noma ezinye

izimali ezingena esikhwameni semali sikahulumeni ngezinkokhelo ezahlukahlukene, kodwa

umasipala akavunyelwe ukubeka intela yeholo, intela yokuhweba, intela yentengo ejwayelekile,

intela yokusebenzisa izidingo zomphakathi noma izintela zemikhiqizo evela kwamanye amazwe.

(2) Amandla kamasipala okuhlawulisa izintela empahleni yabantu, nezinye izintela zokukhiqiza

nezemisebenzi eyenziwe noma egameni likamasipala, noma ezinye izintela, amalevi noma izintela

zemikhiqizo evela kwamanye amazwe -

(a) angeke yenziwa ngendlela engalungile yokubandlulula inqubo yezomnotho kazwelonke,

imisebenzi yezomnotho ngaphandle kokulandela imingcele kamasipala, noma ukuhanjiswa

kwempahla kukazwelonke, imisebenzi, imali yebhizinisi noma yokusebenza; futhi

(b) ingalawulwa ngokomthetho kazwelonke.

(3) Uma omasipala ababili benamandla afanayo ngokwesikhwama sombuso kanye nemisebenzi

emaqondana nendawo efanayo, ukwabiwa ngendlela efanele kwalawo mandla kanye nemisebenzi

kumele kwenziwe ngokulandela umthetho kazwelonke. Ukwabiwa kungenziwa kuphela emva

kokuqashelwa kwale ndlela elandelayo:

(a) isidingo sokuhlangabezan a nemigomongqangi ezwakalayo yokukhishwa kwentela;

(b) amandla kanye nemisebenzi eyenziwa ngumasipala ngamunye;

(c) ubungako besikhwama sombuso sikamasipala ngamunye;

(d) indlela efanele nenomphumela omuhle wokuhlawulisa izintela, amalevi kanye nemali

ekhokhela imikhiqizo evela kwamanye amazwe angaphandle; futhi

(e) ukulingana.

(4) Akukho lutho kulesi sigaba okuvimbela ukwabelana ngemali engenile yombuso

ngokumaqondana nalesi sigaba phakathi komasipala labo abanamandla phezu kwesikhwama

sombuso kanye nemisebenzi kuleyo ndawo.

(5) Umthetho kazwelonke ovezwe kulesi sigaba ungamiswa kuphela emva kokuthintana

nohulumeni wendawo kanye nabeZimali neKhomishani yesikhwama sombuso, futhi uma

sekucutshungulwe noma yisiphi isincomo sikaKhomishani.

Imali ebolekwe yisifundazwe noma ngumasipala

230. (1) Isifundazwe noma umasipala angaboleka izimali zokuhlangabezana ndleko

ezingaveli njalo, zezinto ezizokwenza ukuthi umasipala akwazi ukuqhuba umsebenzi lowo noma

zokuhlangabezana nezindleko ezijwayelekile ezisheshe zedlule ngokulandela imibandela efanele

emiswe ngumthetho kazwelonke, kodwa izimali ezibolekelwa izindleko ezijwayelekile ezisheshe

zedlule -

(a) zingabolekwa kuphela uma kunesidingo sokuvala isikhala esikhathini sonyaka wezimali;

futhi

(b) kufanele zibuyiselwe phakathi kwesikhathi esingangezinyanga eziyishumi nambili.

(2) Umthetho kazwelonke oshiwo esigatshaneni (1) ngenhla, ungashiywa kuphela emuva

kokuba izincomo zeKhomishana yezimali nokusetshenziswa kwezimali zikahulumeni

zibhekelelwe.

Isahluko 14

Izimiso ezixubile

Umthetho wamazwengamazwe

Izivumelwano zamazwe ngamazwe

231. (1) Ukuxoxiswana nokusayinwa kwezivumelwano zamazwe ngamazwe

kungumsebenzi wesigungu sokuphatha sikazwelonke.

(2) Isivumelwano samazwe ngamazwe sibophelela iRephabhliki kuphela uma samukelwe

ngesinqumo esithathwe nguMkhandlu kaZwelonke kanye noMkhandlu kaZwelonke sezifundazwe,

ngaphandle uma siyisivumelwano esishiwo kwisigatshana (3).

(3) Isivumelwano samazwe ngamazwe sohlobo oluphathelene nezinto zobuciko obuthile,

zokuhambisa kahle imisebenzi noma zokuphatha, noma isivumelwano esingadingi ukwemukelwa

noma ukwesekwa, esenziwe yisigungu sikazwelonke sokuphatha, sibophelela iRephabhliki

ngaphandle kokwamukelwa nguMkhandlu kazwelonke noma uMkhandlu kaZwelonke

sesifundazwe, kodwa kufanele sethulwe phambi komkhandlu kazwelonke kanye noMkhandlu

kaZwelonke weziFundazwe ngesikhathi esifanele.

(4) Noma yisiphi isivumelwano samazwe ngamazwe siba yimithetho kwiRephabhliki uma

singeniswe emthethweni ngokushaywa komthetho kazwelonke; kodwa isimiso sesivumelwano

esizisebenzayo ngokwaso futhi esamukelwe yiPhalamende sibangumthetho eRephabhliki

ngaphandle uma siphambene noMthethosisekelo noma umthetho wePhalamende.

(5) IRephabhliki ibophelelwa yizivumelwano zamazwengamazwe ezazibophelela iRephabhliki

ngesikhathi soMthethosisekelo uqala ukusebenza.

Umthetho wamazwe ngamazwe osuyisiko

232. Umthetho wamazwe ngamazwe osuyisiko ngumthetho kwiRephabhliki ngaphandle uma

ungahambisani noMthethosisekelo noma umthetho wePhalamende.

Ukusetshenziswa komthetho wamazwe ngamazwe

233. Uma kuhunyushwa noma yimuphi umthetho, yonke inkantolo kufanele incamele noma

yikuphi ukuhumusha okufanele okuhambisana nomthetho wamazwe ngamazwe kunokunye

ukuhumusha okungahambisani nomthetho wamazwe ngamazwe.

Ezinye izindaba

Imiqulu yamaLungelo

234. Ukuze kujuliswe isiko lenqubo yentando yeningi elimiswe ngumthethosisekelo,

iPhalamende kufanele lamukele imiqulu yamalungelo ehambisana noMthethosisekelo.

Ukuzimela

235. ILungelo labantu baseNingizimu Afrika ngobuningi babo ukuba bazimele njengoba

kukhonjisiwe kulo Mthethosisekelo, alikuvimbeli, phakathi kohlaka kwale lilungelo, ukwaziswa

kwelungelo lokuba noma yimuphi umphakathi onamasiko nolimi olufanayo uzimele endaweni

ethile yeRephabhliki noma ngayiphi enye indlela ebekwe ngumthetho kazwelonke.

Ukwesekwa ngezimali kwamaqembu ezombusazwe

236. Ukuthuthukisa inqubo yentando yeningi evumela amaqembu ahlukahlukene ezombusazwe

ukuba abambe iqhaza, imithetho kazwelonke kufanele ihlinzekele ukwesekwa ngezimali

kwamaqembu epolitiki ameleleke ngokukazwelonke nakwizishayamthetho zesifundazwe indlela

egculisayo nelandela ukumeleleka kwamaqembu.

Ukwenziwa kwemisebenzi ngokukhuthala

237. Yonke imisebenzi ebekwe ngokomthethosisekelo kufanele yenziwe ngokukhuthala futhi

ngokungachithi sikhathi.

Ukwenzelwa imisebenzi nokudluliswa kwamandla okwenza imisebenzi

238. Ingxenye kahulumeni ehlangene nokuphatha kunoma yimuphi umkhakha kahulumeni

ingenza okulandelayo -

(a) ingadlulisa amandla noma okwenza noma yimuphi umsebenzi okufanele wenziwe

ngokusho komthetho, kwenye ingxenye kahulumeni ehlangene nokuphatha; noma

(b) isebenzise amandla noma yenze imisebenzi yenzela enye ingxenye kahulumeni ehlangene

nokuphatha njengomele leyongxenye kahulumeni noma ngokuthatha amandla ayo.

Izincazelo

239. Kulo mthethosisekelo ngaphandle uma kuhlongozwe okwehlukile

"umthetho kazwelonke" kuchaza okulandelayo -

(a) umthetho ongaphansi komunye owenziwe maqondana nomthetho wePhalamende; futhi

(b) umthetho owawusetshenziswa ngesikhathi umthethosisekelo uqala ukusebenza futhi

olawulwa nguhulumeni kazwelonke;

"izingxenye zombuso" kusho -

(a) noma yimuphi umnyango kahulumeni wokuphatha kukazwelonke, kwesifundazwe noma

uhulumeni wendawo; noma

(b) noma yisiphi isikhungo sokusebenza -

(i) sisebenzisa amandla noma ukwenza umsebenzi omayelana nomthethosisekelo noma

umthethosisekelo wesifundazwe; noma

(ii) sisebenzisa amandla okusebenza emphakathini noma kwenziwa umsebenzi womphakathi

mayelana nanoma yimuphi umthetho, kodwa kungafaki inkantolo noma isikhulu esibhekele

umthetho;

"umthetho wesifundazwe" ubandakanya -

(a) umthetho ongaphansi komunye owenziwe kulandelwa umthetho wesifundazwe; futhi

(b) umthetho owawusetshenziswa ngesikhathi umthethosisekelo uqala futhi owawubhekelwe

nguhulumeni wesifundazwe.

Ukungahambisani kokushiwo emibhalweni eyahlukene yomthethosisekelo

240. Uma kukhona ukungahambisani phakathi kwemibhalo eyahlukahlukene

yomthethosisekelo, umbhalo weSingisi yiwona obusayo.

Umthetho wobudlelwane phakathi kwabasebenzi nabaqashi, ka 1995

241. ISheduli 6 uhambelana nenguquko yohlelo yomthethosisekelo omusha osungulwe yilo

mthethosisekelo, futhi nanoma yiluphi udaba olungavela mayelana naleyo nguquko.

Ukususwa kwemithetho

242. Imithetho eshiwo kwiSheduli 7 isusiwe, kodwa loku kulawulwa yisigaba 243 kanye

noSheduli 6.

Isihloko esifushane kanye nokuqala ukusebenza

243. (1) Lo mthetho ubizwa ngokuthi umthethosisekelo weRephabhliki yaseNingizimu

Afrika, 1996, futhi uzoqala ukusebenza ngelanga elibekwe nguMongameli ngokwesimemezelo,

ngaphambi kokuba kushaye umhlaka 1 Julayi 1997.

(2) UMongameli angabeka izinsuku ezahlukene ngaphambi kwelanga elishiwo kwisigatshana

(1), mayelana nokuhlinzekela ukusebenza kwezimiso ezehlukene ezishowo uMthethosisekelo.

(3) Ngaphandle uma kuhloswe ukuthi kwehluke, isimiso sikhuluma ngesikhathi sokuqala

kokusebenza komthethosisekelo kusuke kushiwo isikhathi sokuqala ukusebenza kwaleso simiso.

(4) Uma isimiso sibekelwe ilanga elitheli elahlukile kulelo elishiwo kwisigatshana (2), ngenhla,

isimiso esifana naleso esikuMthethosisekelo waseNingizimu Afrika ka 1993 (Umthetho 200 ka

1993) esishiwo esimemezelweni sisuswa kusukela ngelanga elifanayo.

(5) Izigaba 213, 214, 215, 216, 218, 226, 227, 228, 229, 230 zizoqala ukusetshenziswa

ngomhlaka l ku Januwari 1998, kodwa lokhu akushiyi ngaphandle ukuniswa mayelana nalo

mthethosisekelo womthetho obhekelekile kunoma yikuphi okuhlinzekelwe ngaphambi kwalolo

suku. Ngaphambi kwalolo suku noma yikuphi okuhambisanayo futhi ukuhlinzekela

obekungabhekekile kumthethosisekelo weRephabliki yaseNingizimu Afrika, 1993, uzoqhubeka

usetshenziswe.

ISheduli 1

IFulegi likaZwelonke

(1) Ifulegi likaZwelonke linamacala amane; ubude balo buyingxenye nanye ngaphezulu

kobubanzi.

(2) Linombala omnyama, osagolide, oluhlaza okotshani, nomhlophe, obomvu okukapelepele

kanye noluhlaza okwesibhakabhaka.

(3) Inendawo eluhlaza okotshani eyakheke njengombhalo u enobubanzi obungangengxenye

eyodwa kwezinhlanu nanye yefulegi. Imigqa ephakathi nendawo yale ndawo eluhlaza okotshani

iqala ekhoneni elingenhla nelingezansi eduze kwesigxobo sefulegi, iyasondelana maphakathi

nefulegi iqhubeke, owodwa eduze komunye ize iphelele phakathi nendawo kwicala elibhekene

nalelo imigqa eqale kulona.

(4) Lendawo eluhlaza okotshani ikakwe ngumbala omhlophe ngenhla nangezansi kuthi

ngasesigxotsheni sefulegi ikakwe ngumbala osagolide Umbala okake indawo eluhlaza okotshani,

ngayinye iwububanzi obuyingxenye yokukodwa kokuhlanu yobubanzi befulegi.

(5) Unxantathu oseduze kwesigxobo sefulegi umnyama.

(6) Indawo elele engenhla inombala obomvu kuthi indawo elele engezansi ibeluhlaza

okwesibhakabhaka Lezi zindawo ziwububanzi obungangengxenye eyodwa kwezintathu zobubanzi

befulegi.

ISheduli 2

Izifungo neziqinisekiso

Isifungo noma isiqinisekiso sikaMongameli kanye nebamba likaMongameli

1. UMongameli noma ibamba likaMongameli, kufanele afunge noma aqinisekise phambi

kukaMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo ngendlela elandelayo:

Phambi kwabo bonke abantu ababuthene lapha, futhi ngicacelwa kahle wukubaluleka

kwesikhundla engibizelwe kuso njengoMongameli weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, mina,

A B ngiyafunga / ngiyaqinisekisa ukuthi ngizokwethembeka kwiRiphabhuliki yaseNingizimu

Afrika, futhi ngizothobela ngilandele, ngiphakamise futhi ngigcine uMthethosiseklo kanye nayo

yonke eminye imithetho yaseRiphabhuliki; futhi ngokuqinisekileyo nangokuzinikela ngiyethembisa

ukuthi ngiyohlala njalo -

s ngiqhubela phambili lokho okuzothuthukisa futhi ngiphikisa konke okungakhinyabeza,

iRiphabhuliki;

s ngivikela futhi ngiqhubela phambili amalungelo abo bonke abantu baseNingizimu Afrika;

s ngenza imisebenzi yami ngawo wonke amandla ami namakhono enginawo futhi ngilandela

iziyalo zikanembeza wami;

s Ngenza ubulungiswa kubo bonke; futhi

s ngizinikezela kwinhlalakahle yeRiphabhuliki nabo bonke abantu bayo.

(Uma kuthathwa isifungo: INkosi ingisize).

Isifungo noma isiqinisekiso sesekela likaMongameli

2. Isekela likaMongameli, kufanele lifunge noma liqinisekise phambi kukaMongameli

weNkantolo yoMthethosisekelo ngendlela elandelayo:

Phambi kwabo bonke abantu ababuthene lapha, futhi ngicacelwa kahle ukubaluleka

kwesikhundla engibizelwe kuso njengesekela likaMongameli eRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika,

mina, A B, ngiyafunga /ngiyaqinisekisa ukuthi ngizokwethembeka kwiRiphabhuliki yaseNingizimu

Afrika, futhi ngizothobela, ngilandele, ngiphakamise futhi ngigcine uMthethosisekelo nayo yonke

eminye imithetho yaseRiphabhuliki; futhi ngokuqinisekileyo nangokuzinikela ngiyethembisa ukuthi

ngiyohlala njalo -

s ngiqhubela phambili lokho okuzothuthukisa, futhi ngiphikisa konke okungakhinyabeza,

iRiphabhuliki;

s ngingumeluleki weqiniso nowethembekile;

s ngenza imisebenzi yami ngawo wonke amandla ami namakhono enginawo futhi ngilandela

iziyalo zikanembeza wami;

s ngenza ubulungiswa kubo bonke; futhi

s ngizinikezela kwinhlalakahle yeRiphabhuliki nabo bonke abantu bayo.

(Uma kuthathwa isifungo: INkosi ingisize).

Isifungo noma isiqinisekiso soNgqongqoshe kanye namasekela oNgqongqoshe

3. UNgqongqoshe ngamunye kufanele afunge aqinisekise, phambi kukaMongameli

weNkantolo yoMthethosisekelo noma elinye ijaji elijutshwe nguMongameli weNkantolo

yoMthethosisekelo, ngendlela elandelayo:

Mina, A B ngiyafunga/ ngiyaqinisekisa ukuthi ngizokwethembeka kwiRiphabhuliki

yaseNingizimu Afrika futhi ngizothobela ngihloniphe futhi ngiphakamise uMthethosisekelo nayo

yonke imithetho yaseRiphabhuliki; futhi ngethembisa ukuphatha isikhundla sami

njengoNgqongqoshe / njengeSekela likaNgqongqoshe ngokuhlonipheka nangesithunzi;

ukungadlulisi ngendlela eqondile noma ecashile noma yiluphi udaba oluyimfihlo engethenjwe

ngalo; kanye nokwenza imisebenzi yesikhundla sami ngokuzinikela kanye nangawo wonke

amandla enginawo.

(Uma kuyisifungo: INkosi ingisize).

Isifungo noma isiqinisekiso samalungu oMkhandlu kaZwelonke, izithunywa ezimile zesiGungu

kaZwelonke weziFundazwe kanye namalungu esishayamthetho zezifundazwe

4. (1) Amalungu oMkhandlu kaZwelonke, izithunywa ezimile zesiGungu kaZwelonke

sezifundazwe kufanele afunge noma aqinisekise, phambi kukaMongameli weNkantolo

yoMthethosisekelo, noma elinye ijaji elijutshwe nguMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo,

ngendlela elandelayo:

Mina, AB ngiyafunga/ ngiyaqinisekisa ukuthi ngizokwethembeka kwiRiphabhuliki

yeNingizimu Afrika futhi ngizothobela, ngihloniphe futhi ngiphakamise uMthethosisekelo kanye

nayo yonke eminye imithetho yaseRiphabhuliki, futhi ngethembisa ngokuqinisekile ukuthi

ngizokwenza imisebenzi yami njengelungu loMkhandlu kaZwelonke / njengesithunywa esimile

kuMkhandlu kaZwelonke sezifundazwe /amalungu esishayamthetho sesifundazwe sase CD ngawo

wonke amandla enginawo.

(Uma kuyisifungo: INkosi ingisize).

(2) Abantu abagcwalisa isikhundla kuMkhandlu kaZwelonke, sesithunywa esigcwele

sesiGungu kaZwelonke weziFundazwe noma izishayamthetho zezifundazwe bangafunga noma

baqinisekise, njengoba kushiwo ku(1), ngenhla, phambi komphakathi wohlelo loMkhandlu,

woMkhandlu noma wesishayamthetho, kuya ngokuthi kugcwaliswa siphi isikhundla.

Izifungo neziqinisekiso zoNdunankulu kanye namalungu eziGungu zokuphatha zesifundazwe,

5. UNdunankulu wesifundazwe, kanye nelungu ngalinye loMkhandlu sokuPhatha

kwisiFundazwe, kufanele afunge/ aqinisekise phambi kukaMongameli weNkantolo

yoMthethosisekelo noma ijaji elijutshwe nguMongameli wenkantolo yoMthethosisekelo, ngendlela

elandelayo:

Mina, AB ngiyafunga / ngiqinisekisa ukuthi ngizokwethembeka kwiRiphabhuliki

yeNingizimu Afrika futhi ngizothobela, ngihloniphe futhi ngiphakamise uMthethosisekelo kanye

nayo yonke eminye imithetho yeRiphabhuliki; futhi ngiyethembisa ukuphatha isikhundla sami

njengoNdunankulu/ njengelungu loMkhandlu wokuPhatha wesiFundazwe sase CD

ngokuhlonipheka nangesithunzi; ukuba ngumeluleki weqiniso nowethembekile; ukuba ngumeluleki

weqiniso nowethembekile; ukungadlulisi ngokusobala noma ngendlela ecashile noma yiluphi

udaba oluyimfihlo engethenjwe ngalo; futhi ukwenza imisebenzi yesikhundla sami

ngokwethembeka nangawo wonke amandla enginawo.

(Uma kuyisifungo: INkosi ingisize).

6. (1) Ijaji ngalinye noma ibamba lejaji, kufanele lifunge noma liqinisekise phambi kweJaji

elikhulu leNkantolo enkulu yokudluliselwa kwamacala noma elinye ijaji elijutshwe yiJaji elikhulu,

ngendlela elandelayo:

Mina, AB ngiyafunga/ ngiyaqinisekisa ukuthi, njengejaji leNkantolo yoMthethosisekelo

/lenkantolo eNkulu yokudluliselwa kwamacala / leNkantolo ePhakeme yase EF / leNkantolo yase

GH ngizokwethembeka kwiRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, ngizophakamisa futhi ngivikele

uMthethosisekelo; futhi ngizokwabela ubulungiswa kubo bonke abantu ngokufana ngaphandle

kokwesaba, kokuvuna noma ukukhinyabeza ngokulandela uMthethosisekelo kanye nomthetho.

(Uma kuyisifungo: INkosi ingisize).

(2) Umuntu oqokelwe esikhundleni sokuba yiJaji elikhulu leNkantolo eNkulu yokudluliselwa

kwamacala engelona ijaji ngaleso sikhathi sokuqokelwa esikhundleni, kufanele afunge noma

aqinisekise ngaphambi kukaMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo.

(3) Abehluleli basezinkantolo zomthetho kanye namabamba abehluleli bezinkantolo zomthetho

ngaphandle kwamajaji kufanele bafunge/ baqinisekise njengoba kusho umthetho kazwelonke.

ISheduli 3

Inqubo yokhetho

Ingxenye A

Inqubo yokhetho lwabaphathi bezikhundla abahlinzekelwe nguMthethosisekelo

Ukusetshenziswa

1. Inqubo ebekwe kule Sheduli isetshenziswa njalo uma -

(a) UMkhandlu kaZwelonke uhlangana ukuze ukhethe uMongameli, noma uSomlomo noma

iSekela likaSomlomo loMkhandlu;

(b) UMkhandlu kaZwelonke sezifundazwe siyahlangana ukuze sikhethe usihlalo noma iSekela

likaSihlalo; noma

(c) isishayamthetho sesifundazwe siyahlangana ukuze sikhethe uNdunankulu wesifundazwe

noma uSomlomo noma iSekela likaSomlomo lesishayamthetho.

Iziphakamiso

2. Umuntu ongusihlalo emhlanganweni okusebenza kuwo leSheduli kufanele abize ukuba

kuphakanyiswe emhlanganweni abantu abazomela ukhetho.

Izidingo

3. (1) Isiphakamiso kufanele senziwe kwifomu elibekwe yimitheshwana eshiwo ku 9,

ngezansi.

(2) Ifomu okwenziwe kulo lezi ziphakamiso kumele lisayinwe -

(a) ngamalungu amabili oMkhandlu kaZwelonke, uma kuzokhethwa uMongameli noma

uSomlomo noma iSekela likaSomlomo;

(b) ngesandla sezithunywa ezimbili sezifundazwe, uma kuzokhethwa uSihlalo noma iSekela

likaSihlalo loMkhandlu kaZwelonke kwisifundazwe; noma

(c) ngamalungu amabili esishayamthetho sesifundazwe esithintekile uma kozokhetha

uNdunankulu wesifundazwe noma uSomlomo noma iSekela likaSomlomo wesishayamthetho.

(3) Umuntu ophakanyisiwe kufanele abonise ukusamukela isiphakamiso ngokuthi asayine

ifomu lesiphakamiso noma ngayiphi enye indlela yokubonisa ukwamukela isiphakamiso

esibhaliwe.

Ukumenyezelwa kwamagama abamele ukhetho

4. Emhlanganweni okusebenza kuwo leSheduli, umuntu owengamele kufanele amemezele

amagama alabo bantu abaphakamisiwe njengabamele ukhetho, kodwa angayivumeli

inkulumompikiswano.

Omele ukhetho eyedwa

5. Uma kuphakanyiswe umuntu oyedwa, umuntu owengamele umhlangano kufanele

amemezele ukuthi ukhethelwe esikhundleni.

Inqubo yokhetho

6. Uma kuphakanyiswe ngaphezulu komuntu oyedwa -

(a) kufanele kuvotwe emhlanganweni ngevoti langasese;

(b) ilungu ngalinye elikhona, noma uma kungumhlangano woMkhandlu kaZwelonke

weziFundazwe, isifundazwe ngasinye esimelwe, emhlanganweni singavota ngevoti elilodwa; futhi

(c) umuntu owengamele kufanele amemezele ukuthi bakhethiwe labo abathole iningi lamavoti.

Inqubo yokuchitha abanye

7. (1) Uma kungekho othola iningi lamavoti, lowo othole amavoti amancane

kunabobonke kufanele achithwe okhethweni bese kuvotwa futhi kuvotelwa labo abasele njengoba

kushiwo ku 6 ngenhla. Lenqubo kufanele iphindwe kuze kubenothola iningi lamavoti.

(2) Uma kusetshenziswa u(1), ngenhla, uma kunababili noma abangaphezulu kwababili

abanamavoti alinganayo amancane kunabobonke, kufanele kuvotwe ngokwehlukana kuvotelwa

laba bantu, futhi kuphindwe lokuvota uma kunesidingo kuze kucace ukuthi kuchithwa bani.

Eminye imihlangano

8. (1) Uma kuphakanyiswe abantu ababili kuphela, noma uma kusele ababili kuphela

emva kwenqubo yokuchitha isetshenzisiwe, labo ababili benamavoti alingangayo, kufanele

kubanjwe omunye umhlangano phakathi kwezinsuku eziyisikhombisa, ngesikhathi esishiwo

ngumuntu owengamele.

(2) Uma kubanjwe omunye umhlangano njengokusho kuka (1), ngenhla, inqubo ebekwe kule

Sheduli kufanele isetshenziswe kulowo mhlangano sengathi umhlangano wokuqala walolo khetho.

Imitheshwana

9. (1) UMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo kufanele enze imitheshwana ebeka

-

(a) inqubo emihlanganweni okusebenza kuyo leSheduli;

(b) imisebenzi yomuntu owengamele kulowo mhlangano, neyanoma yimuphi umuntu

omsizayo;

(c) ifomu okwenziwa iziphakamiso kulo; futhi

(d) indlela okufanele kuvotwe ngayo.

(2) Le mitheshwana kufanele yaziswe ngendlela uMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo

abeka ngayo.

Ingxenye B

Indlela yokunquma ukuthi amaqembu alibamba kanjani iqhaza kwizithunywa zezifundazwe eziya

eMkhandlwini kaZwelonke weziFundazwe

1. Inani lezithunywa eliya kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe iqembu ngalinye

elinelungelo lazo kufanele libalwe ngokuthi kuphindaphindwe inani lezihlalo iqembu elinazo

kwisishayamthetho sesifundazwe, ngeshumi bese umphumela wehlukaniswa ngenani lezihlalo

zalelo qembu kwisishayamthetho lihlanganiswe nesihlalo esisodwa.

2. Uma isibalo esiku 1, ngenhla, sinika insalela engabalelwa kwizithunywa ezinikezwa iqembu

elithile njengokusho kuka 1, leyonsalela kufanele iqhathaniswe nezinsalela zamanye amaqembu,

futhi noma yiziphi izithunywa ezingekabiwa kulelo qembu lezithunywa zabelwe lelo qembu noma

lawo maqembu ngobuningi bezinsalela lezo.

ISheduli 4

Izindawo zemisebenzi uhulumeni

kaZwelonke nabezifundazwe

abanamandla okushaya imithetho kuzo

Ingxenye A

Ukulawulwa kwamahlathi emvelo

Ezolimo

Izikhungo zezindiza ezibandakanya ezamazwe ngamazwe nezikazwelonke

Ukulawulwa kwezilwane nezifo

Amakhasino, imijaho, ukugembula, nokubheja, ngaphandle kwamalotho namalotho emidlalo

Ukuvikelwa kwabathengi

Ukulawulwa kwezinhlekelele

Imfundo kuyo yonke imikhakha, ngaphandle kwemfundo ephakeme

Imvelo

Ezempilo

Izindlu

Umthetho wendabuko kanye nomthetho wamasiko kodwa uma kuhambisana neSahluko 12

soMthethosisekelo

Ukuthuthukiswa kwezimboni

Izimiso ngezilimi kanye nokulawulwa kwezilimi ngokomthetho kangangoba izimiso zesigaba 6

kuMthethosisekelo zinika ngokucacile isishayamthetho sesifundazwe amandla okushaya imithetho

maqondana nalokhu

Ukuvikelwa kwemvelo, ngaphandle kwamapaki kazwelonke,

Izingadi zezitshalo zikazwelonke kanye nengcebo yasolwandle

Ezokusakaza ezilawulwa ngqo nguhulumeni wesifundazwe kodwa kuphela uma kuhambisana

nesigaba 192

Amaphoyisa kangangoba isahluko 11 soMthethosisekelo sinikeza isishayamthetho sesifundazwe

amandla okushaya imithetho maqondana nalokhu

Izimali zokudlulisa ubunikazi bempahla

Izinkampani noma imisebenzi kahulumeni wesifundazwe mayelana nezindawo zemisebenzi ezikule

Sheduli nakuSheduli 5

Izindaba zamasiko zesifundazwe

Izinto zokuhamba zomphakathi

Imisebenzi yomphakathi kuphela maqondana nezidingo

Zeminyango kahulumeni wesifundazwe, ekwenzeni imisebenzi yayo yokulawula imisebenzi

enikezelwe kuyona ngokusho koMthethosisekelo nanoma yimuphi omunye umthetho

Ukuhlelwa kwesifundazwe nokuthuthukiswa

Ukulawulwa kwezinto zokuhamba emigwaqweni

Ukuvikelwa kwesihlabathi

Ezokuvakasha

Uhwebo

Ubuholi bendabuko kuphela uma kuhambisana neSahluko 12 saloMthethosisekelo

Ukuthuthukiswa kwamadolobha nezindawo zasemakhaya

Ukuthelelwa kwezinqola zokuhamba

Ezenhlalakahle

Ingxenye B

Izindaba zikahulumeni wendawo ezilandelayo kangangoba kubekwe kwisigaba 155(6) no (7);

Ukudungeka komoya

Imitheshwana elawula ukwakha

Izindawo zokunakekela izingane

Ukudonswa kukagesi kanye negesi

Abacishi bemililo

Ezokuvakasha zendawo

Izikhungo zezindiza zendawo

Ukuhlelwa kukamasipala

Izinto zokuhamba zomphakathi zikamasipala

Imisebenzi yomphakathi yakumasipala kuphela mayelana nezidingo umasipala ahlangabezana nazo

ekwenzeni umsebenzi wokulawula imisebenzi enikezelwe ngqo kuwona ngaphansi kwalo

Mthethosisekelo noma ngamuphi omunye umthetho

Izinto zokuhamba zaselwandle

izindawo ezakhiwe zangenela olwandle kanye nasemitateni ngaphandle kokulawulwa kwezindaba

zolwandle zamazwe ngamazwe ngamandla noma zikazwelonke nezinto ezincikene nazo

Ukulawulwa kwamanzi ezikhukhula ezindaweni okwakhiwe kuzo

Imitheshwana elawula uhwebo

UKunikezwa kwamanzi nokuqoqwa kwendlela

Okuphathelene nohlelo lwamanzi endawo kuphela kanye nokuqoqwa kwamanzi angcolile

ngendlela yasekhaya

Isheduli 5

Izindawo zemisebenzi

ezingashayelwa imithetho

yisiFundazwe kuphela

Ingxenye A

Amadele

Ama-ambulense

Izikhungo zokugcina wonke amadokodo kahulumeni ngaphandle kwezikhungo zikazwelonke

Imithombo yolwazi ngaphandle kwekaZwelonke

Amalayisense otshwala

Izindawo ezilondoloze futhi ezibukisa ngomlando ngaphandle kwezikazwelonke

Ukuhlelwa kwesifundazwe

Izindaba zesifundazwe eziphathelene namasiko

Ukungcebeleka kanye nezindawo zalokhu zesifundazwe

Imidlalo yesifundazwe

Imigwaqo yesifundazwe nokusetshenziswa kwayo

Ukwelashwa kwezilwane ngaphandle kokulawulwa kwalowo msebenzi

Ingxenye B

Izindaba ezilandelayo zikahulumeni wendawo njengangoba zibekwe esigabeni 155(6) no (7)

Amabhishi kanye nezinto zokungcebeleka

Imithetho ebhalwe ezingqwembeni kanye nezimemezelo ezindaweni zomphakathi

Amathuna, amakhaza nezindawo zokushisa izidumbu

Ukuhlanza

Ukulawula uthikamezo lomphakathi

Ukulawulwa kwemisebenzi ethengisela umphakathi utshwala

Izindawo zokugcina, zokunakekela kanye nokungcwaba izilwane

Ukubiyela kanye nezinto zokubiyela

Ukuthelelwa kwezinja

Ukuthelelwa kanye nokulawulwa kwemisebenzi edayisela umphakathi ukudla

Ukulawulwa kwemisebenzi edayisela umphakathi utshwala

Izikhungo zomphakathi zendawo

Izikhungo zemidlalo zendawo

Izimakethe

Amadele kamasipala

Amapaki nezokungcebeleka zikamasipala

Imigwaqo kamasipala

Ukubanga umsindo

Ukugcinwa kwezinto ezisuswe emphakathini

Izindawo zomphakathi

Ukususwa, ukulahla kukadoti kanye nokuqoqwa kwendle

Uhwebo lwasemigwaqeni

Ukukhanyiswa kwemigwaqo

Ukusetshenziswa kwemigwaqo nokupakwa kwezinto zokuhamba

Isheduli 6

Amalungiselelo esikhashana

Izincazelo

1. KuleSheduli ngaphandle uma kungahambisani nalokho okuhlongozwe kuleso simiso -

"isabelo " kusho indawo yeRiphabhuliki eyayithathwa njengendawo ezimele noma ezibusayo

ngomthetho waseNingizimu Afrika ngaphambi kokuthi uMthethosisekelo ongaphambi kwalona

uqale ukusebenza;

"uMthethosisekelo omusha" kusho uMthethosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika,

1996;

"imithetho yohlelo oludala" kusho imithetho eyashaywa ngaphambi kokuba uMthethosisekelo

ongaphambi kwalo uqale ukusebenza;

"UMthethosisekelo ongaphambi kwalona" kusho uMthethosisekelo weRiphabhuliki

yaseNingizimu Afrika, 1993, (Umthetho 200 ka 1993).

Ukuqhubeka kwemithetho esikhona

2. (1) Wonke umthetho owawusebenza uma uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza

uyaqhubeka nokusebenza kodwa kuya ngokuthi -

(a) ushintshiwe noma ususiwe yini, futhi

(b) uyahambisana yini noMthethosisekelo omusha.

(2) Umthetho wohlelo oludala ohambisana nokushiwo kwisigatshana (1) ngenhla, -

(a) awusebenzi kabanzi ngokwendawo nangayiphi enye indlela kunangesikhathi esingaphambi

kokuthi uMthethosisekelo ongaphambi kwalona uqale ukusebenza ngaphandle uma ushintshiwe

ukuze usebenze kabanzi; futhi

(b) Uyaqhubeka nokuphethwa yileso siphathimandla esasiwuphethe ngesikhathi

uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza ngendlela eshiwo nguMthethosisekelo omusha.

Ukuhunyushwa komthetho okhona

3. (1) Ngaphandle uma kungahambisani nalokho okuqonde ukushiwo noma ngokucacile

kungafanele, uma umthetho owawukhona ngaphambi kokuthi uMthethosisekelo omusha uqale

ukusebenza -

(a) eRephabhliki yaseNingizimu Afrika noma isabelo (ngaphandle uma ukhuluma ngomhlaba

uqobo), kufanele uthathwe ngokuthi ukhuluma ngeRephabhliki yaseNingizimu Afrika ngaphansi

koMthethosisekelo omusha;

(b) ePhalamende, uMkhandlu kaZwelonke noma uMkhandlu weziGele kufanele uthathwe

ngokuthi usho iPhalamende, uMkhandlu kaZwelonke noma uMkhandlu kaZwelonke

weziFundazwe ngaphansi koMthethosisekelo omusha;

(c) kuMongameli, iSekela likaMongameli, uNgqongqoshe, iSekela likaNgqongqoshe noma

iKhabhinethi, kufanele ithathwe ngokuthi ikhuluma ngoMongameli, iSekela likaMongameli,

uNgqongqoshe, iSekela likaNgqongqoshe noma iKhabhinethi ngaphansi koMthethosisekelo

omusha njengoba kushiwo ku 9 wale Sheduli;

(d) kuMongameli woMkandlu wezigele, kufanele kuthathwe ngokuthi kukhulunywa

ngosihlalo woMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe;

(e) ngesishayamthetho sesifundazwe, uNdunankulu, uMkhandlu noma ilungu loMkhandlu

esiphethe lesifundazwe kufanele kuthathwe ngokuthi kukhulunywa ngesishayamthetho

sesifundazwe, uNdunankulu, uMkhandlu sokuphatha noma ilungu loMkhandlu sokuphatha

ngaphansi koMthethosisekelo omusha, njengoba sokuphathwa ngaphansi koMthethosisekelo

omusha, njengoba kushiwo ku 12, waleSheduli; noma

(f) ngolimi noma izilimi ezisemthethweni, kufanele kuthathwe ngokuthi kukhulunywa

nganoma yiluphi ulimi olusemthethweni ngaphansi koMthethosisekelo omusha.

(2) Ngaphandle uma kungahambisani nokuhlosiwe noma kungafanele ngokucacileyo, uma

umthetho wohlelo lwakudala -

(a) ePhalamende, ngeNdlu yePhalamende noma umkhandlu wokushaya imithetho, noma

isakhiwo seRephabhliki noma sesabelo, kufanele kuthathwe ngokuthi kukhulunwa -

(i) ngePhalamende ngaphansi koMthethosisekelo omusha, uma ukuphathwa kwalowo

mthetho kwabelwe noma kunikezelwe njengokusho koMthethosisekelo ongaphambi kwalona

noma leSheduli kuMkhandlu sokuphatha sikazwelonke; noma

(ii) isishayamthetho sesifundazwe, uma ukuphathwa kwalowo mthetho kwabelwe noma

kunikezelwe, njengokusho koMthethosisekelo ongaphambi kwalona noma kwale Sheduli

kuMkhandlu sokuphatha sesifundazwe; noma

(b) kuMongameli weZwe, uNgqongqoshe oMkhulu, uMphathi noma omunye umphathi

omkhulu, iKhabhinethi, uMkhandlu soNgqongqoshe noma uMkhandlu sokuphatha seRephabhliki

noma sesabelo, kufanele kuthathwe ngokuthi kukhulunywa -

(i) ngoMongameli ngaphansi komthethosisekelo omusha, uma ukuphathwa kwalo mthetho

kwabelwe noma kunikezelwe ngokusho koMthethosisekelo ongaphambi kwalona noma kwale

Sheduli esigungwini sokuphatha kaZwelonke; noma

(ii) uNdunankulu wesifundazwe ngaphansi koMthethosisekelo omusha, uma ukuphathwa

kwalowo mthetho kwabelwe noma kunikezelwe ngokusho koMthethosisekelo ongaphambi

kwalona noma leSheduli esigungwini sokuphatha sesifundazwe.

UMkhandlu kaZwelonke

4. (1) Noma yimuphi umuntu owayeyilungu loMkhandlu kaZwelonke uma

uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, uba yilungu noma isiphathi sikhundla soMkhandlu

kaZwelonke ngaphansi koMthethosisekelo omusha, futhi uphatha isikhundla njengelungu noma

umphathi sikhundla njengoba kushiwo nguMthethosisekelo omusha.

(2) UMkhandlu kaZwelonke njengoba wakhiwe ngokusho kuka (1), ngenhla, kufanele

uthathwe ngokuthi ukhethwe ngaphansi koMthethosisekelo omusha ukhethelwa isikhathi esiphela

ngomhlaka 30 Epreli 1999.

(3) UMkhandlu kaZwelonke wakhiwe ngamalungu angu-400 esikhathini esiphela ngo 30

Epreli 1999, kodwa lokhu kulawulwa okushiwo kwisigaba 49(4) soMthethosisekelo omusha.

(4) Imitheshwana nezinqumo zoMkhandlu kaZwelonke ezisebenzayo ngesikhathi

uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, uyaqhubeka nokusebenza, kodwa kunakekelwe

ushintsho olwenziwe noma loko okususiwe.

Umsebenzi ongaqedwanga ophambi kwePhalamende

5. (1) Noma yimuphi umsebenzi ongaphelile phambi kwePhalamende kufanele

kuqhutshekwe nawo njengokusho koMthethosisekelo omusha.

(2) Noma yimuphi umsebenzi ongaphelile phambi komkhandlu weziGele uma

uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza kufanele uyiswe kuMkhandlu kaZwelonke

weziFundazwe, futhi uMkhandlu kufanele siqhubeke nalowo msebenzi ngokusho

koMthethosisekelo omusha.

Ukukhethwa koMkhandlu kaZwelonke

6. (1) Kungebanjwe ukhetho loMkhandlu kaZwelonke ngaphambi komhlaka 30 Epreli

1999 ngaphandle uma uMkhandlu uhlakazwa njengokubeka kwesigaba 50(2) emva kokuthathwa

kwesinqumo sokungamethembi uMongameli njengokwesigaba 102(2) soMthethosisekelo omusha.

(2) Isigaba 50(1) soMthethosisekelo omusha siyalengiswa kuze kube ngumhlaka 30 Epreli

1999.

(3) Nangaphandle kokususwa koMthethosisekelo ongaphambi kwalona emabhukwini

omthetho, iSheduli 2 yalowo Mthethosisekelo njengoba itshintshwe yisijobelelo A sale Sheduli

iyasebenza -

(a) okhethweni lokuqala loMkhandlu kaZwelonke ngaphansi koMthethosisekelo omusha;

(b) ubulungu boMkhandlu buphela esimweni esingahlinzekelwe esigabeni 47(3)

soMthethosisekelo omusha; futhi

(c) ekugcwaliseni izikhala kuMkhandlu, nokugcwaliselwa, ukuhlolwa kabusha,

nokusetshenziswa koluhla lweqembu ukuze ligcwalise isikhala, kuze kufike ukhetho lwesibili

loMkhandlu ngaphambi koMthethosisekelo omusha.

(4) Isigaba 47(4) soMthethosisekelo omusha siyalengiswa kuze kube wukhetho lwesibili

loMkhandlu kaZwelonke ngaphansi koMthethosisekelo omusha.

UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe

7. (1) Esikhathini esiphela ngaphambi kokuhlala komhlangano wokuqala

wesishayamthetho sesifundazwe obanjwe emva kokhetho lawo lokuqala ngaphansi

koMthethosisekelo omusha -

(a) ukumeleleka kwezithunywa ezimele amaqembu eqenjini lezithunywa lesifundazwe eliya

kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe kufanele kufane nokumeleleka kwezigele eziyishumi

zesifunda ezaziphakanyiswe ngokusho kwesigaba 48 soMthethosisekelo ongaphambi kwalona;

futhi

(b) ukwabela kwezithunywa ezimile kanye nezithunywa ezikhethiwe emaqenjini amelwe

kwisishayamthetho sesifundazwe sinjengalokhu okulandelayo:

Isifundazwe Izithunywa Ezimile Izithunywa

Eziyisipesheli

1. Impumalanga Kapa ANC 5 ANC 4

NP 1

2. IFleyistata. ANC 4 ANC 4

FF 1

NP 1

3. EGauteng. ANC 3 ANC 3

DP 1

FF 1

NP 1 NP 1

4. KwaZulu\Natal. ANC 1 ANC 2

DP 1

IFP 3 IFP 2

NP 1

5. EMpumalanga. ANC 4 ANC 4

FF 1

NP 1

6. INyakatho Kapa. ANC 3 ANC 2

FF 1

NP 2 NP 2

7. Isifundazwe ANC 6 ANC 4

8. INyakatho yase- ANC 4 ANC 4

Ntshonalanga FF 1

NP 1

9. INtshonalanga ANC 2 ANC 1

Kapa DP 1

NP 3 NP 3

(2) Iqembu elimelwe kwisishayamthetho sesifundazwe -

(a) kufanele liphakamise izithunywa zalo esingasuswa phakathi kwabantu ababengamalungu

omkhandlu wezigele uma uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza futhi abangabakhona ukuze

basebenze njengezithunywa ezimile; futhi

(b) ingaphakamisa abanye abantu njengezithunywa esingasuswa kuphela uma kungekho noma

lingenele inani lababengamalungu omkhandlu wezigele angabakhona ukuze asebenze

njengezithunywa ezimile.

(3) Isishayamthetho sesifundazwe kufanele siqokele esikhundleni izithunywa zaso esingasuswa

ngokuhambisana neziphakamiso zamaqembu.

(4) U (2) no (3), ngenhla, basebenza kuphela ekuqokweni kokuqala kwezithunywa zesiGungu

kaZwelonke.

(5) Isigaba 62(1) soMthethosisekelo omusha asisebenzi ekuphakamisweni nasekuqokelweni

esikhundleni kwababengamalungu omkhandlu wezigele, njengezithunywa esingasuswa

njengokusho kwalesi simiso.

(6) Imithethwana nezinqumo zomkhandlu wezigele obusebenza ngesikhathi uMthethosisekelo

omusha uqala ukusebenza, kufanele isetshenziswe mayelana nemisebenzi yoMkhandlu

kaZwelonke kangangoba ingasetshenziswa kunakekelwe lokho okushintshiwe nokususiwe.

Ababengamalungu omkhandlu wezigele

8. (1) Owayeyilungu lomkhandlu wezigele ongaqokelwanga esikhundleni sesithunywa

esimile sesiGungu kaZwelonke sesifundazwe unelungelo lokuba yilungu eliphelele elingavota

lesishayamthetho sesifundazwe leso ayephakanyiswe kuso njengelunga loMkhandlu wezigele

njengokusho kwesigaba 48 somthethosisekelo omdala.

(2) Uma owayeyilungu lomkhandlu wezigele ekhetha ukungabi yilungu lesishayamthetho

sesifundazwe lowo muntu uthathwa ngokuthi usishiye isikhundla sokubayilungu lomkhandlu

weziGele ngelanga elandulela ilanga uMthethosisekelo omusha oqale ngalo ukusebenza.

(3) Iholo, izibonelelo, kanye nezinzuzo zowayeyilungu lendlu yezigele oqokelwe esikhundleni

sokuba yisithunywa esimile noma njengelungu lesishayamthetho sesifundazwe alingeke lincishiswe

ngenxa nje yokuthatha leso sikhundla.

Isigungu esikhulu

9. (1) Noma yimuphi umuntu owayenguMongameli, iSekela likaMongameli,

uNgqongqoshe noma iSekela likaNgqongqoshe ngaphansi koMthethosisekelo owendulela lona,

ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, uyaqhubeka kuleso sikhundla njengoba

kusho uMthethosisekelo omusha, kodwa ngokulandela okushiwo ku(2), ngenhla.

(2) Kuze kube ngumhlaka 30 Epreli 1999, izigatshana 84, 89, 90, 91, 93, no 96

zoMthethosisekelo omusha kufanele zifundwe sengathi zibhalwe njengesiJobelelo B sale Sheduli.

(3) U (2), ngenhla, akamuvimbeli uNgqongqoshe owayeyilungu lendlu yezigele ngesikhathi

uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, ekubeni aqhubeke njengoNgqongqoshe oshiwo

esigabeni 91(1)(a) soMthethosisekelo omusha, njengoba leso sigaba sibhaliwe kwisiJobelelo B.

Izishayamthetho zezifundazwe

10. (1) Noma ngubani owayeyilungu noma ebambe isikhundla sesishayamthetho

sesifundazwe ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, uba yilungu noma

umphathi sikhundla wesishayamthetho saleso sifundazwe ngaphansi koMthethosisekelo omusha

kanye nanoma yimuphi umthethosisekelo wesifundazwe ongabakhona.

(2) Isishayamthetho sesifundazwe njengokusho kuka (1) ngenhla, kufanele sithathwe ngokuthi

sakhethwa ngaphansi koMthethosisekelo omusha sikhethelwa isikhathi esiphela ngomhlaka 30

Epreli 1999.

(3) Kuze kube ngukuphela kwesikhathi sesishayamthetho wesifundazwe ngomhlaka 30 Epreli

1999, kodwa kunakekelwe okushiwo esigabeni 108(4), isishayamthetho sakhiwa yinani lamalungu

elinqunyelwe leso sishayamthetho ngaphansi koMthethosisekelo owendulela lona kanye nenani

lababengamalungu endlu yezigele ababangamalungu esishayamthetho njengokusho kuka 8 wale

Sheduli.

(4) Imitheshwana nezibopho zesishayamthetho sesifundazwe ebezisebenza ngesikhathi

uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza ziyaqhubeka nokusebenza, kodwa kunakekelwe

lokho okushintshiwe nokususiwe.

Ukhetho lwezishayamthetho zezifundazwe

11. (1) Yize ususiwe emabhukwini emithetho uMthethosisekelo owendulela lona, iSheduli

2 yalowo Mthethosisekelo, njengoba ushintshwe yisiJobelelo A saleyo Sheduli, iyasebenza -

(a) okhethweni lokuqala lesishayamthetho sesifundazwe ngaphansi soMthethosisekelo

omusha;

(b) ekulahlekelweni ngubulungu besishayamthetho ezimweni ezingahlinzekelwanga yisigaba

106(3) soMthethosisekelo omusha; futhi

(c) ekugcwaliseni izikhala kwisishayamthetho, kanye nokugcwalisa, ukubheka kabusha,

nokusetshenziswa kwezinhla zamaqembu ukuze kugcwaliswe izikhala, kuze kube yisikhathi

sokhetho lwesibili lwesishayamthetho ngaphansi koMthethosisekelo omusha.

(2) Isigaba 106(4) soMthethosisekelo omusha siyalengiswa maqondana nesishayamthetho

sesifundazwe kuze kube ukhetho lwesibili lwesishayamthetho ngaphansi koMthethosisekelo

omusha.

Isigungu sokuphatha sesifundazwe

12. (1) Noma yimuphi umuntu owayenguNdunankulu noma ilungu loMkhandlu

sokuphatha sesifundazwe ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, uyaqhubeka

kuleso sikhundla futhi aphathe leso sikhundla ngokusho koMthethosisekelo omusha kanye

nomthethosisekelo wesifundazwe ongabakhona, kodwa ngokuhambisana no (2), ngenzansi.

(2) Aze athathe isikhundla ngaphansi koMthethosisekelo omusha uNdunankulu okhethwe

emva kokhetho lokuqala lwesifundazwe, noma isifundazwe size sizishayele umthethosisekelo

wesifundazwe, lokho okwenzeka kuqala kunokunye, izigaba 132 no 136 zoMthethosisekelo

omusha kufanele zithathwe ngokuthi zibhalwe njengoba kushiwo kwisiJobelelo C sale Sheduli.

Imithethosisekelo yesifundazwe

13. Umthethosisekelo owamukelwe ngaphambi kokuthi uMthethosisekelo omusha uqale

ukusebenza kufanele uhambisane nesigaba 143 soMthethosisekelo omusha.

Ukunikezelwa kwemithetho kwisifundazwe

14. (1) Imithetho ephathelene nodaba oluphakathi kwemisebenzi ebalwe kuluhlu

lukaSheduli 4 noma 5 lo Mthethosisekelo omusha futhi eyayiphethwe yisiphathimandla phakathi

kwesigungu sokuphatha kaZwelonke, ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza,

unganikezelwa nguMongameli, ngesimemezelo ephephandabeni lomthetho kahulumeni,

kwisiphathimandla esiphakathi kwesifundazwe esiqokwe uMkhandlu sokuphatha sesifundazwe.

(2) Uma kunesidingo sokunikezelwa komthetho njengoba kushiwo ku (1) ngenhla,

uMongameli, ngesimemezelo ephephandabeni likahulumeni elisemthethweni, angenza

okulandelayo -

(a) angashintsha noma aguqule umthetho ukuze alawule ukuhumushwa noma ukusebenza

kwawo;

(b) uma ukunikezelwa komthetho kuthinta ingxenye yalowomthetho kuphela, angawususa

bese eshaya kabusha, ashintshe nezinguquko ezishiwo ku (a), ngenhla, noma ngaphandle kwazo,

lezi zimiso ezithinteke nokunikezelwa; noma

(c) angalawula noma yiluphi olunye udaba okunesidingo sokuthi lulawulwe ngenxa yaloku

kunikezela, kubandakanya ukudluliswa noma ukwetshelekisa ngabasebenzi, noma ukwedluliselwa

kwempahla, izikweletu, amalungelo, kanye nezibopho eziya noma ezivela kwisigungu sokuphatha

sikazwelonke noma sesifundazwe noma kumnyango kahulumeni, umsebenzi kahulumeni,

izikhungo zokuphepha noma yisiphi esinye isakhiwo.

(3) (a) Ikhophi ngesimemezelo ngasinye esikhishwe njengokubeka kuka (1) noma (2),

ngenhla, kufanele inikezwe uMkhandlu kaZwelonke kanye noMkhandlu kaZwelonke

weziFundazwe phakathi kwezinsuku ezingu-10 kushicilelwe isimemezelo.

(b) Uma uMkhandlu kaZwelonke kanye noMkhandlu kaZwelonke ngesinqumo abasivumeli

isimemezelo noma yisiphi isimiso saso isimemezelo noma isimiso kuyaphelelwa isikhathi, kodwa

akuthikamezi okulandelayo -

(i) ukubasemthethweni kwanoma yiziphi izenzo ezenziwe leso simemezelo noma isimiso

singakaphelelwa isikhathi; noma

(ii) ilungelo noma isibonelelo esitholwe noma isibopho noma isikweletu esakhiwe ngaphambi

kokuba siphelelwe isikhathi.

(4) Uma umthetho unikezelwe ngokusho kuka (1), ngenhla, uma ukukhulunywa

ngesiphathimandla esiphethe lowo mthetho kufanele kuthathwe ngokuthi kubhekiswe

kwisiphathimandla esinikezelwe ngokomthetho.

(5) Noma yikuphi ukunikezelwa komthetho ngaphansi kwesigaba 235(8) soMthethosisekelo

owandulela lona kubandakanya noma yiluphi ushintsho, inguquko noma ukususwa kanye

nokushaywa kabusha kwanoma yimuphi umthetho kanye nanoma yisiphi esinye isinyathelo

esithathwe ngaphansi kwalesi sigaba, kuthathwa ngokuthi kwenziwe ngaphansi kwalesi sigaba.

Imithetho esekhona engaphandle kwamandla eSishayamthetho sasePhalamende

15. (1) Isiphathimandla phakathi kwesigungu sokuphatha sikazwelonke esengamele noma

yimuphi umthetho owela ngaphandle kwamandla ePhalamende okushaya imithetho ngesikhathi

uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, sihlala sinamandla okwengamela lowo mthetho uze

unikezelwe kwisiphathimandla esiphakathi kwesigungu sokuphatha sesifundazwe ngokubeka kuka

14 wale Sheduli.

(2) U(1), ngenhla akasebenzi emva kweminyaka emibili uMthethosisekelo omusha waqala

ukusebenza.

Izinkantolo

16. (1) Zonke izinkantolo, kumbandakanya nezinkantolo zabaholi bendabuko, ezazikhona

ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, ziyaqhubeka nokusebenza nokuba

namandla eziwanikwa yimithetho ezithintayo, futhi umuntu ophethe isikhundla njengomehluleli

wenkantolo uyaqhubeka esiphethe leso sikhundla njengoba kusho umthetho osebenzayo kuleso

sikhundla, kube kunakekelwe -

(a) lokho okushintshiwe noma okususiwe kulowo mthetho; kanye

(b) nokuhambisana noMthethosisekelo omusha.

(2) (a) Inkantolo yoMthethosisekelo emiswe nguMthethosisekelo owandulela lona iba

yiNkantolo yoMthethosisekelo ngaphansi koMthethosisekelo omusha.

(b) Noma ngubani ophethe isikhundla sokuba nguMongameli, iSekela likaMongameli noma

iJaji leNkantolo yoMthethosisekelo ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza,

ubanguMongameli, yiSekela likaMongameli noma iJaji leNkantolo yoMthethosisekelo ngaphansi

koMthethosisekelo omusha, futhi aqhubeke esesikhundleni isikhathi esisasele esikhathini esibekwe

ngokwesigaba 176(1) soMthethosisekelo omusha.

(3) (a) Inkantolo enkulu yamajaji yaseNingizimu Afrika yamacala adlulisiwe iba yinkantolo

enkulu yokudlulisela amacala ngaphansi koMthethosisekelo omusha.

(b) Noma yimuphi umuntu ophethe isikhundla njengeJaji elikhulu, iSekela leJaji eliKhulu,

noma iJaji lenkantolo yamacala adlulisiwe ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala

ukusebenza uba yiJaji eliKhulu, iSekela leJaji eliKhulu noma iJaji lenkantolo enkulu

yokudluliselwa kwamacala ngaphansi koMthethosisekelo omusha.

(4) (a) Inkantolo eNkulu yaseNingizimu Afrika yesifundazwe noma yendawo noma

inkantolo enkulu yesabelo noma ingxenye eyejwayelekile yaleyo nkantolo, iba yiNkantolo

ePhakeme ngaphansi koMthethosisekelo omusha kungazange kushintshwe lutho mayelana

namandla ayo, kodwa kunakekelwe ukudidiyelwa okulindelwe ku (6), ngezansi

(b) Noma yimuphi umuntu ophethe isikhundla njengeJaji elengamele kwisifundazwe noma

iSekela leJaji elengamele kwisifundazwe noma iJaji lenkantolo okukhulunywe ngalo ku(a),

ngenhla, uma uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, uba yiJaji elengamele isifundazwe

noma yijaji laleyo nkantolo ngaphansi koMthethosisekelo omusha, kodwa kube kunakekelwe

ukudidiyelwa okulindelwe ku(6), ngezansi.

(5) Ngaphandle uma kungahambisani nalokho okuhlosiwe noma ngokucacile kungafanele,

uma umthetho noma uhlelo lukhuluma ngokulandelayo -

(a) iNkantolo yoMthethosisekelo ngaphansi koMthethosisekelo owandulela lona, kufanele

kuthathwe njengeNkantolo yoMthethosisekelo phansi koMthethosiselo omusha;

(b) iNkantolo eNkulu yaseNingizimu Afrika yamacala adlulisiwe, kufanele ithathwe

njengeNkantolo eNkulu yokudluliselwa kwamacala;

(c) iNkantolo eNkulu yaseNingizimu Afrika yesifundazwe noma yendawo noma inkantolo

enkulu yesabelo noma ingxenye eyejwayelekile yaleyo nkantolo, kufanele ithathwe

njengeNkantolo ePhakeme.

(6) (a) Ngokushesha okungase kwenzeke emuva kokuthi uMthethosisekelo omusha

uqalile ukusebenza, zonke izinkantolo, kumbandakanya ukwakheka kwazo, ukumeleleka,

ukusebenza kanye namandla azo futhi nayo yonke imithetho ethintekayo, kufanele ididiyelwe

ngenhloso yokumisa uhlelo lwezinkantolo oluhambisana nezimiso zoMthethosisekelo omusha.

(b) Ilungu leKhabinethe elibhekele ukwenganyelwa kwezobulungiswa, emva kokubonisana

neKhomishana yezemisebenzi yezinkantolo, kufanele athathe izinyathelo zokuphatha loku

kudidiyela okushiwo ku(a), ngenhla.

Amacala asengaphambi kwezinkantolo

17. Onke amacala ayesengaphambi kwenkantolo ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala

ukusebenza, kufanele abhekelwe sengathi uMthethosisekelo omusha awukho, ngaphandle uma

izidingo zobulungiswa zimisa ukuthi kungabinjalo.

Isiphathi mandla sokushushisa

18. (1) Isigaba 108 soMthethosisekelo owandulela lona siyaqhubeka sisebenza kuze

kuqale ukusebenza umthetho wePhalamende obhekwe yisigaba 179 soMthethosisekelo omusha

Lesi sigaba asithikamezi ukuqokelwa esikhundleni koMqondisi kaZwelonke wokuShushisa

koMphakathi njengokusho kwesigaba 179.

(2) Umshushisi omkhulu ophethe isikhundla ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala

ukusebenza, uyaqhubeka nokusebenza njengokusho komthetho othinta leso sikhundla, kodwa

kube kubhekelelwe okushiwo ngu (1), ngehla.

Izifungo neziqinisekiso

19. Umuntu oqhubekayo esesikhundleni ngokubeka kwale Sheduli futhi othathe isifungo noma

owenze isiqinisekiso uma ethatha isikhundla, ngaphansi koMthethosisekelo owendulela lona,

akaphoqelekile ukuthi aphinde athathe isifungo sesikhundla noma isiqinisekiso ngaphansi

koMthethosisekelo omusha.

Ezinye izakhiwo zomthethosisekelo

20. (1) Kulesi sigaba uma kuthiwa "izakhiwo zomthethosisekelo" kusho -

(a) uMvikeli woMphakathi;

(b) iKhomishana yaMalungelo Abantu;

(c) Ikhomishana yokuLingana ngoBulili;

(d) uMcubunguli oMkhulu wamabhuku ezimali zikahulumeni;

(e) iBange iRizevu yaseNingizimu Afrika;

(f) iKhomishana yezimali nokusetshenziswa kwezimali zikahulumeni;

(g) iKhomishana yemisebenzi yezomthetho; noma

(h) iBhodi yezilimi zonke zaseNingizimu Afrika.

(2) Isakhiwo soMthethosisekelo esimiswe ngokubeka koMthethosisekelo owandulela lona

siyaqhubeka nokusebenza njengokusho komthetho obhekene naso, futhi umuntu ophethe

isikhundla njengelungu lekhomishana, ilungu lebhodi yeBhange iRizevu noma iBhodi yazo zonke

izilimi zaseNingizimu Afrika, uMvikeli woMphakathi noma uMcubunguli oMkhulu wamabhuku

ezimali zikaHulumeni ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, uyaqhubeka

kuleso sikhundla njengokusho komthetho othinta leso sikhundla, kodwa kube kunakekelwe -

(a) lokho okushintshiwe noma okususiwe kulowo mthetho; futhi

(b) ukuhambisana noMthethosisekelo omusha.

(3) Izigigaba 199(1), 200(1), (3) kanye no(5) kuya ku(11) kanye no 201 kuya ku206

zoMthethosisekelo owandulela lona ziyaqhubeka zisebenza zize zisuswe yinoma yimuphi

uMthetho wePhalamende owamukelwe njengokusho kwesigaba 75 soMthethosisekelo omusha.

(4) Amalungu eKhomishana yemisebenzi yezemithetho ashiwo kwisigaba 105(1)(h)

soMthethosisekelo owendulela lona, ayayeka ukuba ngamalungu eKhomishana uma sekuqokelwe

ezikhundleni amalungu ashiwo kwisigaba 178(1)(i) soMthethosisekelo omusha.

(5) (a) UMkhandlu esibhekene nodaba lokuzimela kwamaBhunu esimiswe ngokusho

koMthethosisekelo owandulela lona iyaqhubeka nokusebenza njengokusho komthetho obhekene

naso, futhi noma yimuphi umuntu ophethe isikhundla njengelungu loMkhandlu ngesikhathi

uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza uyaqhubeka esikhundleni njengokubeka komthetho

obhekene naleso sikhundla, kodwa kube kunakekelwe -

(i) lokho okushintshiwe nokususiwe kulowo mthetho; futhi

(ii) ukuhambisana noMthethosisekelo omusha.

(b) Izigaba 184A no 184B (1)(a), (b) no (d) zoMthethosisekelo owandulela lona ziyaqhubeka

zisebenza zize zisuswe ngumthetho wePhalamende owamukelwa njengokubeka kwesigaba 75

soMthethosisekelo omusha.

Ukushaywa komthetho odingwa nguMthethosisekelo omusha

21. (1) Uma uMthethosisekelo omusha udinga ukuthi kushaywe umthetho kazwelonke

noma wesifundazwe lowo mthetho kufanele ushaywe yisiphathimandla esifanele phakathi

kwesikhathi esamukelekile emuva kwelanga uMthethosisekelo owaqala ukusebenza ngalo.

(2) Isigaba 198(b) soMthethosisekelo omusha angeke siphoqelelwe kuze kushaywe umthetho

olindelekile kuleso sigaba.

(3) Isigaba 199(3)(a) soMthethosisekelo omusha angeke siphoqelelwe ngaphambi kokudlula

kwezinyanga ezintathu emva kokushaywa komthetho elindelekile kulesi sigaba.

(4) UMthetho kazwelonke olindeleke kwisigaba 217(3) soMthethosisekelo omusha kufanele

ushaywe phakathi kweminyaka emithathu kusukela ngelanga uMthethosisekelo omusha owaqala

ngalo ukusebenza, kodwa ukungabikho kwalo mthetho ngalesi sikhathi akuvimbeli ukuthi

kuphoqelelwe izimiso ezishiwo kwisigaba 217(2).

(5) Ngaphambi kokumiswa komthetho wePhalamende okuphawulwe ngawo esigabeni 65(2)

womthethosisekelo omusha onqunywe yiSishayamthetho sesifundazwe ngasinye ngokwenqubo

yaleso sifundazwe ngokulandela igunya eligunyaze izithunywa zaso okuvota egameni loMkhandlu

sezifundazwe sikazwelonke.

(6) Ngaphambi kokumiswa komthetho ovezwe esigabeni 229(1)(b) somthethosisekelo

omusha, umasipala uzohlala enamandla okuhlawulisa noma iyiphi intela, ilevi noma imali

ekhokhela umkhiqizo ovela kwamanye amazwe ogunyazwe ukuhlawulisa uma uMthethosisekelo

usuqale ukusebenza.

Ubumbano lwezwe nokubuyisana

22. Ngaphandle kwalokho okushiwo kunoma yisiphi esinye isimiso soMthethosisekelo omusha

nangaphandle kokususwa koMthethosisekelo owandulela lona, zonke izimiso eziphathelene

nokuxolelwa kwamacala ezitholakala kuMthethosisekelo owandulela lona ngaphansi kwesihloko,

"Ubumbano lwezwe nokubuyisana" zithathwa ngokuthi ziyingxenye yoMthethosisekelo omusha

ngenhloso yokuGqugquzelela umthetho woBumbano lweSizwe nokuBuyisana wango 1995,

(umthetho 34 ka 1995), njengoba uguquliwe, kubandankanya nenhloso yokumiswa kwawo.

UMqulu wamaLungelo

23. (1) Umthetho kaZwelonke olindeleke kwizigaba 9(4), 32(2), no 33(3)

zoMthethosisekelo omusha kufanele zishaywe phakathi kwesikhathi seminyaka emithathu

kusukela ngelanga uMthethosisekelo omusha owaqala ngaso ukusebenza.

(2) Ngaphambi kokuba umthetho olindeleke kwizigaba 32(2) no 33(3) zoMthethosisekelo,

ushaywe -

(a) isigaba 32(1) kufanele sithathwe ngokuthi sibhalwe ngendlela elandelayo:

"(i) wonke umuntu unelungelo lokuthola lonke ulwazi olusezandleni zombuso noma yiyiphi

yezingxenye zawo kunoma yimuphi umkhakha kahulumeni, uma lolo lwazi ludingeka ukuze

kusetshenziswe noma kuvikelwe noma yiliphi ilungelo"; futhi

(b) Izigaba 33(1) no (2) kufanele zithathwe ngokuthi zibhalwe ngendlela elandelayo:

"Wonke umuntu unelungelo -

(a) lokuthathelwa izinyathelo ezisemthethweni ngabasebenzela umbuso uma amalungelo akhe

noma izidingo zakhe zithinteka noma ezihanjiswe ngenkambiso zesatshiswa;

(b) lezinyathelo elungile lapho amalungelo omuntu noma amathemba afanele ethinteka noma

esatshiswa;

(c) lokunikezwa izizathu ezibhaliwe zezinyathelo ezithathwe ngabasezinkhundleni zombuso

ezithinta noma yimaphi amalungelo noma izidingo ngaphandle uma lezo zizathu zimenyezelwe;

futhi

(d) lokuthola izinyathelo ezifanele uma kuqhathaniswa nezizathu ezinikiwe zalezo zinyathelo

uma amalungelo ethinteka noma esatshiswa".

(3) Izigaba 32(2) no 33(3) zoMthethosisekelo omusha ziphelelwa isikhathi uma umthetho

olindelekile kulezi zigaba ngokulandelana kwazo, ungashaywa phakathi kweminyaka emithathu

kusukela ngelanga lapho uMthethosisekelo omusha uqale ukusebenza.

Ukuphathwa kwemisebenzi yombuso nezikhungo zokuphepha

24. (1) Izigaba 82(4)(b), 215, 218(1), 219(1), 224 kuya ku 228, 236(1), (2), (3), (6),

(7)(b) no (8), 237(1) no(2)(a) no 239(4) no (5) zoMthethosisekelo omusha ziqhubeka

zisemthethweni sengathi uMthethosisekelo owandulela lona awususiwe, kodwa kuncike ku -

(a) lokho okushintshiwe kulezo zigaba ezibekwe kwisiJobelelo. D;

(b) noma yiluphi olunye ushintsho noma ukususwa kwalezozigaba nguMthetho wePhalamende

owamukelwe njengoba kushiwo esigabeni 75 soMthethosisekelo omusha; futhi

(c) ukuhambisana noMthethosisekelo omusha.

(2) IKhomishana yemisebenzi yombuso kanye namakhomishana emisebenzi yombuso

ezifundazwe ashiwo esahlukweni 13 soMthethosisekelo owandulela lona, aqhubeka nokusebenza

njengoba kusho leso sahluko kanye nomthetho osebenza kuleso sahluko sengathi iSahluko

asisusiwe, kuza kususwe iKhomishana namaKhomishana ezifundazwe ngomthetho wePhalamende

owamukelwe ngendlela ebekwe kwisigaba 75 soMthethosisekelo omusha.

(3) Ukususwa koMthethosisekelo owandulela lona akuthikamezi izimemezelo ezikhishwe

ngaphansi kwesigaba 237(3), soMthethosisekelo owandulela lona futhi lezo zimemezelo

ziqhubeka nokusebenza, kodwa kube kunakwe -

(a) lokho okushintshiwe noma okususiwe; futhi

(b) ukuhambisana noMthethosisekelo omusha.

Izizathu ezinezezelwe zokungavunyelwa ukuba yilungu lesishayamthetho

25. (1) Noma yimuphi umuntu owayedonsa isigwebo sasejele eRiphabhuliki esingaphezulu

kwezinyanga ezingu-12 ngaphandle kwefayini ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala

ukusebenza akavunyelwe ukuba yilungu loMkhandlu kaZwelonke noma lesishayamthetho

sesifundazwe.

(2) lokhu kuvinjelwa komuntu okuku(1) -

(a) kuyaphela uma isigwebo sibekwa eceleni emva kokudluliswa kwecala, noma isigwebo

sehlisiwe, emva kokudluliswa kwecala saba yisigwebo esingavimbeli umuntu; futhi

(b) kuyaphela eminyakeni emihlanu emuva kokuqeda isigwebo.

Uhulumeni weNdawo(WaseKhaya)

26. (1) kwala ukuhlinzekelwa kwesigaba 151,155,156,kanye no157 womthethosisekelo

omusha -

(a) ukuhlinzekelwa komthetho Wesikhashana kaHulumeni Wendawo ka 1993 (umthetho 209

ka 1993), njengoba ungaguqulwa noma nini ngumthetho kazwelonke ohambisana

noMthethosisekelo omusha, kuzohlala kusebenza kuze kube ngumhlaka 30 ku Apreli 1999 noma

uze ususwe, noma yikuphi okungenzeka kuqala kunokunye; futhi

(b) uMholi Wendabuko womphakathi obhekele indlela yomthetho wendabuko kanye nohlala

ngaphansi komhlaba osendaweni yoMkhandlu sesikhashana sendawo, uMkhandlu

esisemaphandleni noma omele leso uMkhandlu, esishiwo kumthetho kaHulumeni weNdawo ka

1993, futhi okhonjiswe esigabeni 182 somthethosisekelo omdala, unamandla ngokwesikhundla

(ex officio) agunyazwe ukuba yilungu loMkhandlu kuze kube ngumhlaka 30 ku Apreli 1999 noma

kuze kube umthetho wePhalamende usho okwahlukile kunalokhu.

(2) Isigaba 245(4) soMthethosisekelo owandulela lona siyaqhubeka nokusebenza kuze

kuphelelwe ukusebenza kwalesi sigaba. Isigaba 16(5) no (6) somthetho kaHulumeni

Wesikhashana weNdawo, ka 1993, angeke ususwe ngaphambi komhlaka 30 Epreli 1999.

Ukugcinwa ngokuphepha kwemithetho yePhalamende neyezifundazwe

27. Izigaba 82 no 124 zoMthethosisekelo omusha azithikamezi ukugcinwa ngokuphepha

kwemithetho yePhalamende noma yesifundazwe eyamukelwe ngaphambi kokuthi

uMthethosisekelo omusha uqale ukusebenza.

Ukubhaliswa kwempahla engagudluki yoMbuso

28. (1) Ekwakhiweni kwesitifiketi ngabasemagunyeni sokuthi impahla engagudluki

yoMbuso imisiwe ngokomthetho kahulumeni kulandelwa isigaba 239 somthethosisekelo omdala,

Unobhala wamafa kufanele abhale lokhu kushintshana noma izivumelwano noma amanye

amaphepha okubhalisa impahla yoMbuso engagudluki egameni lalowo hulumeni.

(2) Akukho nhlawulo, imali ekhokhwayo noma ezinye izindleko ezikhokhwayo mayelana

nokubhaliswa okubekwe kwingxenyana (1).

Okujotshelelwe A

Ushintsho kwiSheduli 2 yoMthethosisekelo owandulela lona

1. Ukufakwa esikhundleni sika (1) loku okulandelayo:

"1. Amaqembu abhalise ngokusho komthetho kazwelonke futhi emela ukhetho loMkhandlu

kaZwelonke, kufanele aphakamise abamele ukhetho kuluhlu lwabamele ukhetho olwenziwe

ngokulandela izimiso zale Sheduli nomthetho kazwelonke.".

2. Ukufakwa esikhundleni sika (2) loku okulandelayo:

"2. Izihlalo eMkhandlwini kaZwelonke njengoba kunqunyiwe kwisigaba 46 soMthethosisekelo

omusha, zizogcwaliswa ngalendlela:

(a) Ingxenye yezihlalo evela kuluhlu lwezifundazwe lweqembu ngalinye, kube kunenani elimile

lezihlalo elibekelwe isifundazwe ngasinye njengoba kunqunywe yiKhomishana inqumela ukhetho

oluzayo loMkhandlu, ibhekelele ulwazi olukhona maqondana nabavoti kanye neziphakamiso

ezivela ebantwini.

(b) Ingxenye yesibili yezihlalo ezivela kuluhlu lukazwelonke olufakwe yiqembu ngalinye, noma

uluhlu lwesifunda uma uluhlu lukaZwelonke lungangeniswanga."

3. Ukufakwa esikhundleni sika (3) loku kulandelayo:

"3. Uluhlu lwabamele ukhetho olungeniswa yiqembu, kufanele libenesamba samagama

esingeqile enanini lezihlalo ezikhona eMkhandlwini kaZwelonke, futhi uluhlu ngalunye luhlela

amagama ngendlela efiswa yiqembu elifake lolo luhlu.".

4. Ukushintshwa kuka (5) ngokufakelwa kwamagama alandelayo esikhundleni salawo

angaphambi kwesigaba (a);.

"5. Izihlalo okukhulunywa ngazo ku 2(a) kufanele zabelwe amaqembu amele ukhetho

ngokwezifundazwe, ngale ndlela elandelayo.".

5. Ukushintshwa kuka 6 -

(a) ngokufaka esikhundleni amagama angaphambi kwesigaba (a) lamagama alandelayo:

"6. Izihlalo okukhulunywa ngazo ku 2(b) zizokwabelwa amaqembu amele ukhetho ngendlela

elandelayo:" ; futhi

(b) ngokufaka esikhundleni sesigaba (a) okulandelayo:

"(a) Isabelo samavoti sesihlalo ngasinye sizobalwa ngokwehlukanisa isamba samavothi afakwe

ngokukazwelonke ngenani lezihlalo ezikuMkhandlu kaZwelonke, kuhlanganiswe nesisodwa, bese

umphumela uhlanganiswe nokukodwa, kuzitshwe insalela engaphelele, kuzoba yisona isabelo

samavoti aya eshihlalweni ngasinye.".

6. Ukushintshwa kuka 7(3) ngokufaka esikhundleni sesigaba (b) okulandelayo:

"(b) Isabelo samavoti esihlalweni ngasinye esishintshiwe sizobalwa ngokwehlukanisa isamba

samavoti afakwe ngokukazwelonke, kususwe isamba samavoti afakelwe iqembu okukhulunywa

ngalo esigabeni (a) ngokukazwelonke, ngenani lezihlalo kuMkhandlu, kuhlanganiswe nesisodwa,

bese kususwa inani lezihlalo eligcine labelwe iqembu elishiwo njengokusho kwesigaba (a).".

7. Ukufakwa esikhundleni sika 10 kwaloku okulandelayo:

"10. Inani lezihlalo kwisishayamthetho sesifundazwe ngasinye lizoba njengoba kunqunyiwe

ngokusho kwesigaba 105 soMthethosisekelo omusha.".

8. Ukufakwa esikhundleni sika 11 kwalokhu okulandelayo"

"11. Amaqembu abhaliswe ngokusho komthetho kazwelonke futhi emele ukhetho

lwesishayamthetho sesifundazwe, kufanele aphakamise abamele ukhetho lwaleso sishayamthetho

sesifundazwe kuluhlu lwesifundazwe oluhlelwe ngokuhambisana nale Sheduli kanye nomthetho

kaZwelonke.".

9. Ukufakwa esikhundleni sika 16 kwalokhu okulandelayo:

"Ukubekwa kwabameleli

16. (1) Emva kokubalwa kwamavoti, inani labameleli bamaqembu ahlukahlukile

selitholakele nomphumela wokhetho usumenyezelwe njengokusho kwesigaba 190

soMthethosisekelo omusha, iKhomishana phakathi kwezinsuku ezimbili emuva kokumemezela

kufanele ibeke abameleli ithatha kuluhlu lweqembu ngalinye, ishicilele njengoba kusho umthetho

kaZwelonke.

(2) Emva kokubekwa kwabameleli uma ngabe igama lalowo obemele ukhetho luvela

ngaphezulu koluhlu olulodwa loMkhandlu kaZwelonke noma kuluhlu loMkhandlu kanye

nolwesishayamthetho sesifundazwe (uma lolu khetho lubanjwa ngesikhathi esifanayo), futhi

obemele ukhetho angabekwa njengommeleli ezikhundleni ezingaphezulu kwesisodwa, iqembu

elimphakamisile kufanele, phakathi kwezinsuku ezimbili lisho ukuthi lowo muntu kufanele abekwe

ngaluphi uluhlu noma ukuthi uzosebenza kusiphi isishayamthetho, emva kwalokho igama lalowo

muntu lizosuswa kolunye uluhlu.

(3) IKhomishana emva kwalokhu izoshicilela uluhlu lwamagama abameleli kwisishayamthetho

noma kwizishayamthetho.".

10. Ukushintshwa kuka 18 ngokufakwa esikhundleni sengaba (b) lengaba elandelayo

"(b) ummeleli uqokelwa ukuba yisithunywa esimile eMkhandlwini kaZwelonke

weziFundazwe;".

11. Ukufakwa esikhundleni sika 19 kwaloku okulandelayo:

"19. Izinhla zabamele ukhetho beqembu elishiwo ku 16(1) zinganezelwa kube kanye kuphele

noma ngasiphi isikhathi phakathi kwezinyanga zokuqala ezingu 12 emuva kokuthi ukuqokwa

kwabameleli njengokusho kuka 16 kuqediwe, ukuze kugcwaliswe izikhala ezivela zingalindelwe:

Kodwa lokho kunezezelwa kufanele kwenziwe ekugcineni koluhlu.".

12. Ukufakwa esikhundleni sika 23 kwalokhu okulandelayo:

"Izikhala

23. (1) Uma kwenzeka kuba nesikhala kwisishayamthetho esithintwa yile Sheduli, iqembu

elaphakamisa ilungu elishiyayo lizogcwalisa isikhala ngokuphakamisa omunye umuntu -

(a) ogama lakhe likhona kuluhlu lwabamele ukhetho lolo ayephakanyiswe kulo lowo oshiyayo;

futhi

(b) ongolandelayo kuluhlu ovunyelwe futhi okhona ukuze agcwalise isikhala.

(2) Isiphakamiso sokugcwalisa isikhala kufanele sinekezwe uSomlomo sibhalwe phansi.

(3) Uma iqembu elimelwe kwisishayamthetho lishabalala noma liyeka ukuba khona

njengeqembu futhi amalungu alelo qembu eshiya izihlalo zawo ngenxa ka 23A(1) izihlalo lezo

kufanele zabelwe amaqembu asele njengokuvuma kwezimo, sengathi lezozihlalo zishiywe

njengokuvuma kwesimo, sengathi lezozihlalo zishiywe njengoba kushiwo ku 7 noma 14, kuya

ngesimo esivelile.".

13. Ukufakelwa kwalokhu okulandelayo emuva kuka 23:

"Izizathu ezinezezelwe zokulahlekelwa ngubulungu besishayamthetho

23A. (1) Umuntu ulahlekelwa ngubulungu besishayamthetho esithintwa yile Sheduli uma

lowo muntu eyeka ukuba yilungu leqembu elaphakamisa lowo muntu njengelungu laleso

sishayamthetho.

(2) Nangaphandle kokushiwo ku (1) ngenhla, noma yiliphi iqembu lepolitiki elikhona

lingalishintsha igama lalo noma ngasiphi isikhathi.

(3) Umthetho we Phalamende ungashaywa phakathi kwesikhathi esamukelekile emuva

kokuthi umthethosisekelo omusha uqale ukusebenza, ngokuhambisana nesigaba 76(1)

soMthethosisekelo omusha ukuze ushintshe okuqukethwe ku 23 ukuhlinzekela indlela engenza

ukuthi ilungu lesishayamthetho eliyeka ukuba yilungu leqembu elaliphakamise lelolungu likwazi

ukuqhubeka nobulungu balesosishayamthetho.

(4) Umthetho wePhalamende oshiwo ku (3) ngenhla ungahlinzekela nokuthi -

(a) noma yiliphi iqembu elikhona lihlangane nelinye iqembu kube yiqembu elilodwa; noma

(b) yiliphi iqembu lehlukane libe ngamaqembu angaphezulu kwelilodwa.".

14. Ukucinywa kuka 24

15. Ukushintshwa kuka 25 -

(a) ngokufakwa esikhundleni sencazelo ka "Khomishana" kwale ncazelo elandelayo:

"iKhomishana" ichaza iKhomishana yoKhetho eshiwo esigabeni 190 soMthethosisekelo omusha;";

futhi

(b) ngokufaka incazelo elandelayo emuva kwencazelo ka "uluhlu lukazwelonke:"

"'uMthethosisekelo omusha' uchaza uMthethosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika,

1996;".

16. Ukucinywa kuka 26.

Okujotshelelwe B

uHulumeni woBumbano: Umkhakha kazwelonke

1. Isigaba 84 soMthethosisekelo omusha sithathwa ngokuthi siqukethe lezi zigatshana

ezilandelayo ukwenezezela kwesikhona:

"(3) uMongameli kufanele abonisane namaSekela kaMongameli -

(a) ekuthuthukiseni nasekuphoqeleleni imigomo kahulumeni kazwelonke;

(b) kuzo zonke izindaba eziphathelene nokuphathwa kweKhabhinethi nokwenziwa

komsebenzi weKhabhinethi;

(c) ekwabeni kwemisebenzi kumaSekela kaMongameli;

(d) ngaphambi kokuqokela ezikhundleni ngaphansi koMthethosisekelo noma komthetho noma

yimuphi, kubandakanya ukuqokwa komele izwe kwamanye amazwe;

(e) ngaphambi kokuqoka amakhomishana ophenyo;

(f) ngaphambi kokubiza inhlolovo; futhi

(g) ngaphambi kokuxolela noma ukukhululwa kwalabo abangwetshiwe.".

2. Isigaba 89 soMthethosisekelo omusha sithathwa ngokuthi siqukethe lezi zigatshana

ngaphezu kwalezo ezikhona:

"(3) Izigatshana (1) no (2) ziyasebenza nakwiSekela likaMongameli.".

3. Isigaba (a) sesigaba 90(1) soMthethosisekelo omusha sithathwa ngokuthi sifundeka

ngendlela elandelayo:

"(a) iSekela likaMongameli eliqokwe ngu Mongameli;".

4. Isigaba 91 soMthethosisekelo omusha sithathwa ngokuthi sifundeka ngalendlela:

"iKhabhinethi

91. (1) IKhabhinethi yakhiwe nguMongameli, ngamaSekela kaMongameli kanye -

(a) noNgqongqoshe abangeqile ku 27 abangamalungu oMkhandlu kaZwelonke futhi beqokwe

njengokusho kwezigatshana (8) kuya ku (12); kanye

(b) noNgqongqoshe ongeqile koyedwa ongelona ilungu loMkhandlu ka Zwelonke oqokwe

njengokusho kwesigatshana (13), kodwa nguMongameli,ebonisana neSekela likaMongameli

nabaholi bamaqembu abambe iqhaza, ngokubona kufanele ukuqokwa kwalowo Ngqongqoshe.

(2) Iqembu ngalinye elinezihlalo okungenani ezingu 80 emkhandlwini kaZwelonke linelungelo

lokuqoka isekela likaMongameli phakathi kwamalungu oMkhandlu.

(3) uma lingekho iqembu elinezihlalo ezingu 80 noma ezingaphezulu eMkhandlwini, iqembu

elinezihlalo eziningi kunawo wonke neqembu elinenani elilandelayo lezihlalo ngalinye linelungelo

lokuqoka iSekela likaMongameli elilodwa phakathi kwamalungu oMkhandlu.

(4) Uma seliqokiwe iSekela likaMongameli lingakhetha ukuhlala liyilungu loMkhandlu

noma ukuyeka ubulungu.

(5) ISekela lika Mongameli lingasebenzisa amandla futhi lenze imisebenze abekelwe isikhundla

seSekela likaMongameli nguMthethosisekelo noma abelwe leso sikhundla nguMongameli.

(6) ISekela likaMongameli liba sesikhundleni -

(a) kuze kube ngumhlaka 30 Epreli 1999 ngaphandle uma kufakwe omunye esikhundleni

sakhe noma ebuyiselwe emuva yiqembu elinelungelo lokwenza isiphakamiso njengokusho

kwesigatshana (2) noma (3); noma

(b) kuze kubeyisikhathi lapho umuntu okhethelwe ukuba nguMongameli emuva kokhetho

loMkhandlu kaZwelonke olubanjwe ngaphambi komhlaka 30 Epreli 1996, ethatha esikhundla.

(7) Isikhala esikhundleni seSekela likaMongameli singagcwaliswa yiqembu eliphakamise

lelo Sekela likaMongameli.

(8) Iqembu elinezihlalo ekungenani ezingu 20 eMkhandlwini kaZwelonke futhi elinqume

ukubamba iqhaza kuhulumeni wobumbano, linelungelo lokwabelwa isikhundla esisodwa noma

ngaphezulu seKhabhinethe, esiqokelwa oNgqongqoshe abashiwo kwisigatshana (1)(a), ngendlela

ehambisanayo nenani lezihlalo zalelo qembu eMkahandlwini kaZwelonke uma kuqhathaniswa

nenani lezihlalo zamanye amaqembu abamba iqhaza.

(9) Izikhundla zeKhabhinethe kufanele zabelwe iqembu ngalinye elibambe iqhaza

ngokulandela uhlelo lokubala olulandelayo:

(a) Isabelo sezihlalo esiqondene nesikhundla ngasinye kufanele sibalwe ngokwehlukanisa inani

eliphelele lezihlalo kuMkhandlu kaZwelonke elibanjwe yiwowonke amaqembu abambe iqhaza

ngenani lezikhundla ezizoqokelwa oNgqongqoshe abashiwo esigatshaneni (1) (a) bese

kuhlanganiswa noyedwa.

(b) Umphumela, kunganakwa izingxenye kusukela enombolweni yesithathu nezilandelayo,

uma zikhona izabelo zezihlalo zesikhundla ngasinye.

(c) Inani lezikhundla ezizokwabelwa iqembu elibamba iqhaza ngalinye linqunywa

ngokwehlukanisa inani eliphelele lezihlalo zaleloqembu kuMkhandlu kaZwelonke ngesabelo

esishiwo kwisigaba (b).

(d) Umphumela, ngaphandle kokushiwo kwingaba (e), ukhomba inani lezikhundla okufanele

zabelwe leloqembu.

(e) Uma ukusetshenziswa kohlelo lokubala olungenhla kugcina kunensalela engathathwanga

yinani lezikhundla ezabelwe iqembu, leyonsalela iqhudelana nezinye izinsalela ezifana nayo zelinye

iqembu noma zamanye amaqembu, futhi izikhundla noma yiziphi, ezisele zingabiwanga kufanele

zabelwe iqembu noma amaqembu athintekile ngokulandela insalela enkulu kunazo zonke.

(10) UMongameli emuva kokubonisana namaSekela kaMongameli kanye nabaholi bamaqembu

abamba iqhaza kufanele -

(a) anqume ngezikhundla ezizokwabelwa iqembu elibamba iqhaza ngalinye ngokulandela inani

lezikhundla eza belwe amaqembu ngokusho kwesigatshana (9);

(b) aqoke maqondana naleso sikhundla ngasinye ilungu lo Mkhandlu kaZwelonke eliyilungu

leqembu elabelwe leso sikhundla ngaphansi kwesigaba (a), njengoNgqongqoshe obhekelele leso

sikhundla;

(c) uma kubanesidingo ngezizathu zoMthethosisekelo noma ngenxa yokubusa kahle

kukahulumeni, ashintshe noma yisiphi isinqumo ngaphansi kwesigaba (a), ngaphandle kokushiwo

esigatshaneni (9);

(d) aqede noma yikuphi ukuqokwa ngaphansi kwesigaba (b) -

(i) uma uMongameli ecelwe ukuthi enze kanjalo ngumholi weqembu, lowo Ngqongqoshe

ayilungu lalo

(ii) uma kunesidingo ngezizathu zoMthethosisekelo noma ngenxa yokubusa kahle

kukahulumeni; noma

(e) agcwalise isikhala esikhundleni sikaNgqongqoshe, uma kunesidingo, ngaphandle

kokushiwo kwisigaba (b).

(11) Isigatshana (10) kufanele siphoqelelwe ngomoya oqukethwe kumqondo wohlobo

lukahulumeni olunguhulumeni wobumbano futhi uMongameli kanye nabanye abawusebenzelayo

abathintekile, kufanele uma bephoqelela leso sigatshana bazame ukuthola ukuvumelana:

kungatholakali maqondana -

(a) nokusetshenziswa kwamandla ashiwo kwisigaba (a), noma (d) (ii) kuleso sigatshana,

isinqumo sikaMongameli siyabusa;

(b) ukusetshenziswa kwamandla ashiwo kwisigaba (b), (d) (i) noma (e) kuleso sigatshana

athinta umuntu ongesilo ilungu leqembu likaMongameli, isinqumo somholi weqembu lowo muntu

ayilungu lalo siyabusa, futhi

(c) ukusetshenziswa kwamandla ashiwo kwingaba (b) noma (e) kulesosigatshana athinta

umuntu oyilungu leqembu lika Mongameli, isinqumo sikaMongameli siyabusa.

(12) Uma isinqumo ngokwabiwa kwezikhundla sishintshwa ngaphansi kwesigatshana (10)(c),

oNgqongqoshe abathintekile kufanele bashiye izikhundla zabo kodwa bavunyelwe, uma

kungenzeka ukuthi baqokwe kabusha, kwezinye izikhundla ezabelwe amaqembu abo ngalinye

ngokusho kwesinqumo esishintshiwe.

(13) UMongameli -

(a) ebonisana namaSekela kaMongameli kanye nabaholi bamaqembu abamba iqhaza, kufanele

(i) anqume ukuthi uNgqongqoshe oshiwo kwisigatshana (1) (b) uzophatha isikhundla siphi

uma kunesidingo emuva kwesinqumo sikaMongameli ngaphansi kwale so sigatshana;

(ii) aqoke maqondana naleso sikhundla umuntu ongelona ilungu loMkhandlu kaZwelonke,

njengoNgqongqoshe obhekelele leso sikhundla;

(iii) agcwalise, uma kunesidingo, isikahala esiqondene naleso sikhundla, noma

(b) emuva kokubonisana namaSekela kaMongameli kanye nabaholi bamaqembu abambe

iqhaza, kufanele afinyelele esinqunyweni nganoma yikuphi ukuqoka okungaphansi kwesigaba (a)

uma kubanesidingo ngezizathu zoMthethosisekelo noma zokubusa kahle kukahulumeni.

(14) Imihlangano yeKhabhinethe kufanele yenganyelwe nguMongameli, noma, uma

uMongameli esho kanjalo, kube yisekela likaMongameli: Kodwa amaSekela kaMongameli

ayashintshisana ngokwengamela imihlangano yeKhabhinethe ngaphandle uma ukuphuthuma

kwezidingo zikahulumeni kanye nomoya oqukethwe ngumqondo wohlobo likahulumeni

olunguhulumeni wobumbano, kudinga ukuthi kwenzeke ngenye indlela.

(15) Ikhabhinethi kumele lisebenze ngendlela ecabangela ukutholakala komoya kokuvumelana

ngokwesimiso sikahulumeni wobumbano futhi njengokwesidingo sokuba nohulumeni osebenza

ngendlela efanele.".

5. Isigaba 93 soMthethosisekelo omusha sithathwa ngokuthi sifundeka ngalendlela

elandelayo:

"Ukuqokwa kwamaSekela oNgqongqoshe

93. (1) UMongameli, emuva kokubonisana namaSekela oMongameli kanye nabaholi

bamaqembu abamba iqhaza kwiKhabhinethi, angamisa izikhundla zobusekela bukangqongqoshe.

(2) Iqembu linelungelo lokwabelwa isikhundla esisodwa noma ezingaphezulu zobusekela

bukangqongqoshe ngamanani alinganayo kanye nangendlela efana naleyo esentshenziselwe

ukwabiwa.kwezikhundla zeKhabhinethe.

(3) Izimiso zezigaba 91 (10) kuya (12) zisebenza noshintsho olufanele maqondana

namaSekela oNgqongqoshe, futhi kulokho kusetshenziswa uma kuleso sigaba kukhulunywa

ngoNgqongqoshe noma isikhundla sikaNgqongqoshe noma isikhundla seSekela likaNgqonqoshe,

ngokuqondana.

(4) Uma umuntu eqokwe njengeSekela likaNgqongqoshe lanomayisiphi isikhundla esinikezwe

uNgqongqoshe -

(a) lelo Sekela likaNgqongqoshe kufanele ngegama lalowo Ngqongqoshe, lisebenzise futhi

lenze noma yimaphi amandla noma imisebenzi eyabelwe lowo Ngqongqoshe ngokusho konthetho

noma yimuphi noma ngenye indlela uNgqongqoshe angabela ngayo iSekela likaNgqongqoshe

ngokuhambisana nemiyalelo kaMongameli; futhi

(b) noma yimuphi umthetho okhuluma ngalowo Ngqongqoshe kufanele uhunyushwe ngokuthi

ubandakanye iSekela lika Ngqongqoshe elibambe ngokusho kwesabelo ngaphansi kwesigaba (a)

sikaNgqongqoshe obanjelwe yilelo Sekela likaNgqongqoshe.

(5) Uma iSekela likaNgqongqoshe lingekho noma ngesizathu esithile lingakwazi

ukusenbenzisa noma ukwenza noma yimaphi amandla noma imisebenzi yesikhundla, uMongameli

angaqoka noma yiliphi elinye iSekela likaNgqongqoshe noma omunye umuntu noma yimuphi

ukuba abambe isikhundla saleloSekela likaNgqongqoshe sonke, ngokujwayelekile noma

maqondana nokusetshenziswa noma ukwenziwa kwanoma yimaphi amandla noma imisebenzi

ebaluliwe.".

6. Isigaba 96 soMthethosisekelo omusha sithathwa ngokuthi siqukethe lezi zigatshana

ezilandelayo ezinezezelwe:

"(3) ONgqogqoshe baphendula ngamunye kuMongameli futhi naku Mkhandlu kaZwelonke

maqondana nokuphathwa kwezikhundla zabo, futhi wonke amalungu eKhabhinethe aphendula

njengembumba maqondana nokwenziwa kwemisebenzi kahulumeni kazwelonke kanye

nangemigomo yawo.

(4) ONgqongqoshe kufanele baphathe izikhundla zabo ngokulandela imigomo enqunywe

yiKhabhinethi.

(5) Uma uNgqongqoshe ehluleka ukuphatha isikhundla ngokuhambisana nomgomo

weKhabhinethe, uMongameli angafuna ukuthi uNgqongqoshe othintekile aqondise ukuphathwa

kwaleso sikhundla ukuze kuhambisane nalowo mgomo.

(6) Uma uNgqongqoshe othintekile ehluleka ukuhlangabezana nezidingo zikaMongameli

ngaphansi kwesigatshana (5), uMongameli angamususa uNgqongqoshe esikhundleni -

(a) uma kunguNgqongqoshe oshiwo esigabeni 91(1)(a), emuva kokubonisana

noNgqongqoshe futhi, uma uNgqongqoshe engelona ilungu leqembu likaMongameli noma

engeyena umholi weqembu elibamba iqhaza, futhi emuva kokubonisana nomholi weqembu lalowo

Ngqongqoshe; noma

(b) uma kunguNgqongqoshe oshiwo esigabeni 91(1)(b), emuva kokubonisana namasekela

kaMongameli nabaholi bamaqembu abamba iqhaza.".

Okujotshelelwe C

UHulumeni woBumbano Umkhakha Wesifundazwe

1. Isigaba 132 soMthethosisekelo omusha sithathwa ngokuthi sifundeka ngendlela

elandelayo:

"IsiGungu esikhulu sesifundazwe

132. (1) Isigungu esikhulu sesifundazwe sakhiwe nguNdunankulu kanye namalungu

angevile kwayishumi aqokwe nguNdunankulu ngokumayelana nalesi sigaba.

(2) Inhlangano enezihlalo okungenani ezingamaphesenti ayishumi kwisishayamthetho

sesifundazwe abanqume ukuzibandakanya nohulumeni wobumbano, banegunya lokunikwa

isikhundla esisodwa noma ngaphezulu kuMkhandlu esikhulu ngokulingana nenani lezihlalo

zenhlangano kwisishayamthetho okuncike enanini lezihlalo zezinye izinhlangano ezibambe iqhaza

kwisishayamthetho.

(3) Izikhundla kwiSigungu Esikhulu kumele zabiwe kwizinhlangano ezibambe iqhaza

njengoba kushiwo esigabeni 91 (9), futhi uma kusetshenziswa lowo mthetho oshiwo kuleso

sigaba: -

(a) somkhandlu kaHulumeni, kufanele ifundwe ngokubheka kuMkhandlu eSikhulu;

(b) sikaNgqongqoshe, kufanele ifundwe ngokubheka ilungu lesiGundu eSikhulu; futhi

(c) somkhandlu ka Zwelonke, kufanele ufundwe ngokubheka kwisishayamthetho

sesifundazwe.

(4) UNdunankulu Wesifundazwe kufanele, emva kokuxhumana nabaholi bezinhlangano

ezibamba iqhaza, enze lokhu -

(a) anqume izikhundla eziqondene ngqo nokufunekayo azozinika izinhlangano ezibambe

iqhaza ngendlela eshiwo yisigatshana (3);

(b) aqoke ngokwesikhundla ngasinye, ilungu lesishayamthetho elimele inhlangano

okungukuthi leso sikhundla sikhishwe ngokwesigaba (a), leli lungu lizoba njengelungu

loMkhandlu eSikhulu eliqokelwe leso sikhundla;

(c) uma kuba khona isidingo ngenxa yomthethosisekelo noma ngenxa kahulumeni olungile,

ahlukanise noma yikuphi ukuqoka okungaphansi kwesigaba (a); okuncike kwisigatshana (3);

(d) aphelelise ukuqoka okushiwo kwisigaba (b) -

(i) uma uNdunankulu eceliwe ukwenzenjalo ngumholi wenhlangano okungukuthi lelo lungu

okukhulunywa ngalo liyilungu loMkhandlu eSikhulu; noma

(ii) uma kuba nesidingo ngenxa yomthethosisekelo noma ngenxa kahulumeni omuhle; noma

(e) agcwalise, uma kunesidingo, okungukuthi kuncike kwisigaba (b); isikhundla ehhovisi

lelungu loMkhandlu eSikhulu.

(5) Isigatshana (4) kufanele sisetshenziswe ngomoya ongaphakathi kuHulumeni woBumbano,

kanti futhi uNdunankulu nabanye asebenza nabo abathintekile kufanele ekusebenziseni

kwesigatshana, azuze ukuvumelana kwabo bonke zikhathi zonke: Ngaphandle uma ukuvumelana

kungeke kwazuzeka ngenxa yalokhu -

(a) ukusebenzisa amandla ashiwo kusiqephu (a), (c) noma (d) (ii) saleso sigatshana isinqumo

sikaNdunankulu singumnqamulajuqu;

(b) ukusebenzisa amandla ashiwo kusiqephu (b), (d) (i) noma (e) sesigatshana esithinta

umuntu ongelona ilungu lenhlangano kaNdunankulu, isinqumo soMholi wenhlangano nesalowo

muntu othintekile, singumnqamulajuqu; futhi

(c) ukusebenzisa amandla ashiwo kusiqephu (b) noma (e) saleso sigatshana esithinta umuntu

oyilungu lenhlangano kaNdunankulu, isinqumo sikaNdunankulu singumnqamulajuqu.

(6) Uma ukunqunywa kokunikeza isikhundla kuhlukaniswa ngokwesigatshana 4 (c), amalungu

athintekayo kufanele ashiye izikhundla zawo kodwa avumelekile lapho kunesidingo khona ukuba

aqokwe kabusha kwezinye izikhundla ezinikezwe izinhlangano zabo ngokwehluka kwezinqumo.

(7) Imihlangano yoMkhandlu eSikhulu kufanele yenganyelwe nguNdunankulu wesiFunda.

(8) UMkhandlu eSikhulu kufanele sisebenze ngendlela enomoya wokuzuza ukuvumelana

okhona kuHulumeni woBumbano, nangokwesidingo soHulumeni osebenza ngokuzikhandla.".

2. Isigaba 136 soMthethosisekelo omusha sithathwa njengokuthi sinalezi zigatshana

ezongeziwe:

"(3) Amalungu oMkhandlu eSikhulu ayazibikela ilungu ngalinye kuNdunankulu

nakuSishayamthetho sesiFundazwe ngokuphathwa kwezikhundla zawo, kanti futhi wonke

amalungu oMkhandlu eSikhulu ngendlela efanayo, ayazibikela esehlangene wonke ngomsebenzi

awenzayo kuHulumeni wesiFunda, nangemigomo yawo.

(4) Amalungu oMkhandlu eSikhulu kufanele engamele izikhundla zawo ngokumayelana

nenqubo ekhishwe uMkhandlu.

(5) Uma ilungu loMkhandlu eSikhulu lehluleka ukuphatha isikhundla salo ngokumayelana

nenqubo yoMkhandlu, uNdunankulu angaba nesidingo sokuba acele ilungu elithintekile ukuba

liphathe isikhundla salo ngokuhambisana nenqubo yoMkhandlu.

(6) Uma ilungu elithintekile lehluleka ukuhambisana nesidingo sikaNdunankulu esibekwe

ngaphansi kwesigatshana (5), uNdunankulu angalisusa lelo lungu ehhovisi emva kokuxoxisana

nalo, kanti uma ilungu lingelona elenhlangano kaNdunankulu noma lingeyena umholi weqembu

elibambe iqhaza, futhi emva kokuxoxisana nomholi weqembu lelungu.".

Okujotshelelwe D

Izidingo zokuphathwa kanye nezokhuphepha zomphakathi:

Izichibiyelo kwizigaba zomthethosisekelo owedlule

1. Ukuchibiyelwa kwesigaba 218 kumthetho-sisekelo owedlule -

(a) ukufaka esikhundleni sesigatshana (1) amagama andulela upharagrafu (a) ngamagama

alandelayo:

" (1) Ngokumayelana nezinkomba zikaNgqongqoshe WezoKuphepha nokuVikela, uKhomishani

kaZwelonke uzoba nalo mthwalo -";

(b) ukufaka esikhundleni sepharagrafu (b) sesigatshana (1) ipharagrafu elandelandelayo:

"(b) ukuqokwa koKhomishani beZifundazwe;";

(c) ukufaka esikhundleni sepharagrafu (d) sesigatshana (1) ipharagrafu elandelayo:

"(d) ukuphenya kanye nokuvimbela ubugebengu obuhleliwe noma ubugebengu obudinga

uphenyo kanye nokuvimbela ubugebengu kukaZwelonke noma amakhono aphezulu;"; kanye

(d) ukufaka upharagrafu (k) wesigatshana (l) ipharagrafu elandelayo:

"(k) ukwakhiwa kanye nokubhasojwa kophiko lwenqubo kaZwelonke ukuba iphakwe ukuze

yeseke futhi ngokwesicelo sikaKhomishani wesiFundazwe;".

2. Ukuchibiyelwa kwesigaba 219 kumthetho-sisekelo owedlule ngokufaka amagama

alandelayo andulela upharagrafu (a) kwisigatshana (1):

"(1) Maqondana nesigaba 218(1), Ukhomishani wesiFunda uzobhekela lokhu -".

3. Ukuchibiyelwa kwesigaba 224 kumthetho-sisekelo owedlule ngokufaka umbandela

kwisigatshana (2) ngalo mbandela olandelayo:

"Inqobo uma lesi sigatshana sizobuye sisebenze kumalungu ombutho wamaphoyisa anoma

yiluphi uhlobo adlulisele uhlu lwabasebenzi bawo emva kokuqala ukusebenza komthetho-sisekelo

waseNingizimu Afrika, ngo 1993 (umthetho ongunombolo 200 ka 1993), kodwa ngaphambi

kokuvunywa komqulu womthetho-sisekelo omusha njengoba kuvezwe kwisigaba 73 salowo

mthethosi-sekelo, uma inhlangano yezepolitiki igxile ngaphansi kwegunya nokulawulwa noma

inhlangano inokuxhumana futhi igqugquzela izinhloso ibuye yabamba iqhaza eMkhandlwini

eSikhulu Senguquko yabuye yabamba iqhaza okhethweni lokuqala Lwesishayamthetho

kaZwelonke neseziFundazwe ngaphansi komthetho-sisekelo oshiwo ngenhla.".

4. Ukuchibiyelwa kwesigaba 227 kumthetho-sisekelo owedlule ngokufaka isigatshana

esilandelayo esikhundleni sesigatshana (2):

"(2) Umbutho Wezokuvikela KaZwelonke uzoba namandla futhi uzokwenza umsebenzi wawo

ngokwenza lokho okuzozuza umphakathi kaZwelonke kuphela ngokumaqondana nesahluko 11

somthetho-sisekelo waseNingizimu Afrika, 1996.".

5. Ukuchibiyelwa kwesigaba 236 kumthetho-sisekelo owedlule -

(a) ngokufaka lesi sigatshana esilandelaya esikhundleni sesigatshana (1):

"(1) Uhulumeni, umnyango kahulumeni, ukuphathwa kukahulumeni noma eZokuphepha

okwathi masinyane ngaphambi kokuqaliswa komthethosisekelo waseNingizimu Afrika, ngo 1996

(okuthiwa lapha "umthetho-sisekelo omusha"), wenza umsebenzi kahulumeni, waqhubeka

nokwenza umsebenzi ngokumayelana nomthetho ohambisana nalowo msebenzi kuze kushaye

isikhathi lapho uqedwa khona noma ufakwa noma uba mdibi kunoma iyiphi inhlangano efanele

noma ezwakalayo noma egxile kunoma iyiphi inhlangano.".

(b) ngokufaka lesi sigatshana esilandelayo esikhundleni sesigatshana (6):

"(6) (a) UMongameli angaqoka ikhomishani ezobuka kabusha isiphetho noma isichibiyelo

sesivumelwano, ukuqashwa noma ukukhushulelwa esikhundleni esiphakeme, noma ukuklomelisa

kwesikhathi esimisiwe noma isimo sokusebenza noma ezinye izinzuzo, okwenzeka phakathi

komhlaka 27 Apreli 1993 no 30 Septemba 1994 kunoma ubani okuphawulwe ngaye

kwisigatshana (2) noma yiliphi izinga labantu abanjalo.

(b) Ikhomishani ingaguqula noma ichibiyele isivumelwano, ukuqashwa, ukukhushulelwa

esikhundleni esiphakeme noma umklomelo uma kungalungile noma kwamukelekile esimweni

salolo daba"; futhi

(c) ngokususa amagama athi, "lo Mthetho-sisekelo", noma yikuphi lapho kuvela khona

kwisigaba 236, kufakwe ukuthi, "Umthetho-sisekelo omusha".

6. Ukuchibiyelwa kwesigaba 237 kumthetho owedlule -

(a) ngokufaka ipharagrafu elandelayo esikhundleni sika pharagrafu (a) kwisigatshana (1):

"(a) Ukwenza zonke izinhlangano zibe ngezizwakalayo kulezo ezishiwo kwisigaba 236(1),

ngaphandle kwemibutho yamasotsha eshiwo kwisigaba 224(2), kuzothi emva kokuqala

ukusebenza koMthetho-sisekelo waseNingizimu Afrika wango 1996, ziqhubeke, zinombono

wokwakha -

(i) ukuphatha okunqala kwezindaba eziphathelene nombuso wakuleli; futhi

(ii) ukuphatha okunqala kwesiFundazwe ngasinye ukuze kubhekelwe izindaba ezingaphansi

kwesiFundazwe ngasinye."; futhi

(b) ngokufaka ipharagrafu elandelayo esikhundleni sika pharagrafu (i) wesigatshana (2)(a):

"(i) izinhlangano ezishiwo kwisigaba 236(1), ngaphandle kwemibutho yamasotsha, zizoba

ngaphansi kukahulumeni kaZwelonke, ozobusa ehlanganyele nohulumeni beziFundazwe,".

7. Ukuchibiyelwa kwesigaba 239 kumthetho owedlule ngokufaka lesi sigatshana esilandelayo

esikhundleni sesigatshana (4):

"(4) Maqondana futhi nokumayelana nanoma yimuphi umthetho, impahla, amalungelo,

imisebenzi kanye nezindleko zayo yonke imibutho eshiwo kwisigaba 224(2) zizokwehlela phezu

Kombutho Wezokuvikela kaZwelonke ngokumayelana nokulawulwa nguNgqongqoshe

weZokuvikela.".

ISHEDULI 7

IMITHETHO ECHITHIWE

INOMBOLO KANYE ISIHLOKO SOMTHETHO

NONYAKA YOMTHETHO

Umthetho 200 ka 1993. Umthetho-sisekelo waseNingizimu Afrika,1993

Umthetho 2 ka 1994. Umthetho-sisekelo waseNingizimu Afrika,. Umthetho Ochibiyelwe, 1994

Umthetho 3 ka 1994. Umthetho-sisekelo waseNingizimu Afrika,. Ochibiyelwe okwesibili, 1994

Umthetho 13 ka 1994.Umthetho-sisekelo waseNingizimu Afrika,. Ochibiyelwe okwesithathu,

1994

Umthetho 14 ka 1994.Umthetho-sisekelo waseNingizimu Afrika,. Ochibiyelwe okwesine, 1994

Umthetho 24 ka 1994.Umthetho-sisekelo waseNingizimu Afrika,. Ochibiyelwe okwesithupha,

1994

Umthetho 29 ka 1994.Umthetho-sisekelo waseNingizimu Afrika,. Ochibiyelwe okwesihlanu,

1994

Umthetho 20 ka 1995.Umthetho-sisekelo waseNingizimu Afrika,. Ochibiyelwe ngo 1995

Umthetho 44 ka 1995.Umthetho-sisekelo waseNingizimu Afrika,. Ochibiyelwe okwesibili ngo

1995

Umthetho 7 ka 1996. Umthetho-sisekelo waseNingizimu Afrika,. Ochibiyelwe ngo 1996

Umthetho 26 ka 1996.Umthetho-sisekelo waseNingizimu Afrika,. Ochibiyelwe okwesithathu

ngo 1996

UMHLAHLANDLELA

(Sicela uqaphele lokhu: Izinombolo emva kwezihloko zimele izinombolo zezigaba)

Iculo leSizwe, 4

Umhlaziyizimali-Jikelele, 181,188

Amalungelo Abantu -

Ukuvunyelwa ukungena ezinkantolo, 34

Ukuvunyelwa ukuthola ulwazi, 32

Ukusebenza koMqulu, 8

Abantu ababoshiwe, abagqunywe ejele kanye nababekwe amacala, 35

Iphalamende, ukubhikisha, onogada kanye nezikhalo, 17

Abantwana, 28

Ubuzwe, 20

Amasiko, inkolo kanye nezilimi zomphakathi, 31

Imfundo, 29

Ukuqiniswa kwamalungelo, 38

Indawo okuphilwa kuyo, 24

Ukulingana, 9

Isithunzi sabantu, 10

Ukukhululeka kanye nokuphepha komuntu, 12

Ukuvesa imibona ngokukhululeka

Ukukhululeka ukuxhumana nabanye abantu, 18

Ukukhululeka kokuya nomaphi kanye nokuhlala noma kuphi, 21

Ukukhululeka ngokwezenkolo, inkolelo kanye nombono, 15

Ukukhululeka ngakwezokuhweba, isikhundla somsebenzi kanye nomsebenzi ofundelwe, 22

Ukunakekelwa ngakwezempilo, ukudla, amanzi kanye nokuphepha komphakathi, 27

Ezezindlu, 26

Ukuhumusha, 39

Umthetho wabasebenzi, 23

Ulimi kanye namasiko, 30

Impilo, 11

Imigomo yamalungelo abantu, 36

Amalungelo ezepolitiki, 19

Ilungelo lokubawedwa, 14

Impahla, 25

Ukuphatha umsebenzi ngendlela efanele, 33

Ukugqilazwa, ubugqila kanye nokusetshenziswa ngempoqo, 13

Isimo esibucayi, 37

Ezokusakaza izindaba, Umgwamanda ozimele wokudlulisa izindaba, 181,192

Ibhajethi, 215

Amabhange, 223 - 225

Uhulumeni wobambiswano, 41

Ubuzwe, 3

Ikhabhinethi, 91 - 99, 101, 102

Ikhomishani yokulingana ngokobulili, 181, 187

Ikhomishani yokugqugquzela kanye nokuvikela amalungelo amasiko, inkolo kanye nolimi

lwabantu, 18l, 185, 186

Imithetho enggubuzanayo, 146 - 150

Izinkantolo -

Inkantolo yomthethosisekelo, 167

Izinkantolo eziphakeme, 169

Izinkantolo zeziMantshi kanye nezinye, 170

Amandla ezindaba zomthethosisekelo, 172

Inkantolo enkulu yamaJaji, 168

Umbutho wezokuvikela, 200 - 204

Ikhomishani yokhetho, 181, 190, 191

Inqubo yokhetho lwezikhundla zabasingethe umthethosisekelo, okuSheduli 3, Ingxenye A

Isigungu esiphakeme -

seziFundazwe, 125

seRiphabliki, 85

Umkhandlu Ophakeme, Wesifundazwe, 132 - 141

Ezezimali, Izwelonke, 213, 214, 216, 217

Ezezimali, IsiFundazwe kanye nohulumeni wendawo, 226 -230

Ikhomishani yezimali kanye nezimali zombuso, 220 - 222

Ifulegi, 5

Ukukhokhelwa kwamaqembu ezombusazwe, 236

Ikhomishani yamalungelo abantu, 181, 184

Umkhandlu ozimele wokulawula ukusakazwa kwezindaba, 192

Abaphenyi bezindaba, 209, 210

Umthetho wamazwe ngamazwe, 231 - 233

Umkhandlu wamaJaji, 165

Abasebenzi bomkhandlu wamaJaji, 174 - 177

Ikhomishani lomsebenzi wamaJaji, 178

Indlela yokusebenza kwamaJaji, 166

Izilimi, 6

Ukushaywa komthetho, 73 - 82

IsiShayamthetho, 43, 44

Uhulumeni wendawo/wasekhaya, 152, 163

Omasipala, 151 -164

Iphalamende -

Ukwakheka kwalo kanye nokhetho, 46

Ukuthatha izinqumo, 53

Ubufakazi noma ulwazi ngaphambi kwePhalamende likazwelonke, 56

Amandla, 55

Ukuvunyelwa komphakathi, 59

UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe -

Ukwabiwa kwezithunywa, 61

Ukwakheka, 60

Ukuthatha izinqumo, 65

Ubufakazi noma ulwazi ngaphambi kwesiGungu sikazwelonke, 69

Ukubanjwa kweqhaza yizithunywa zezinhlangano zepolitiki esiFundazweni, uSheduli 3, Ingxenye

B

Ukubanjwa kweqhaza ngabamele ohulumeni bendawo/basekhaya, 67

Izithunywa eziqokwe ngokugcwele, 62

Amandla, 68

Ukuvunyelwa ukungena komphakathi, 72

Iphalamende, 42

Amaphoyisa, 205 - 208

Ondunankulu beziFundazwe, 127 - 130

UMongameli, 83 -89

Amandla okugweba, 179

Izifundazwe, 103

Umthethosisekelo weziFundazwe, 142 - 145

Izishayamthetho zesifundazwe, 104 - 121

Ukusebenza kwamalungu enkantolo yomthethosisekelo, 122

Amalungelo ezithunywa eziqokwe ngokugcwele, 113

Ukuvunyelwa ukungena komphakathi, 118

Ukuphathwa komsebenzi womphakathi, 195

Ikhomishani yokuphathwa komsebenzi womphakathi, 196

Umsebenzi womphakathi, 197

Umvikeli womphakathi, 181, 182

Ezokuphepha, 198, 199

Ukuzimisela, 235

Ubukhulu begunya lomthethosisekelo, 2

Abaholi bendabuko, 211, 212

uMthethosisekelo

weRiphabhuliki YaseNingizimu Afrika ka 1996

Njengoba Wamukelwe Wumkhandlu Odweba uMthethosisekelo Ngomhlaka 8 ku Meyi 1996

Ngokwesichibiyelo Sangomhlaka 11 ku Okuthoba 1996

Umthetho Owodwa weSizwe Esisodwa

OKUQUKETHWE

Isingeniso 1

Isahluko 1 3

Ukusekwa koMthethosisekelo

Isahluko 2 6

UMqulu wamaLungelo

Isahluko 3 27

Uhulumeni wobumbano

Isahluko 4 29

IPhalamende

Isahluko 5 57

UMongameli noMkhandlu kaZwelonke

Isahluko 6 65

Izifundazwe

Isahluko 7 88

Uhulumeni wendawo

Isahluko 8 97

Izinkantolo nokuphathwa kwezobulungiswa

Isahluko 9 108

Izikhungo Zombuso Ezeseka Umbuso Wentando Yeningi

Isahluko 10 116

Ukuphathwa kwemisebenzi yombuso

Isahluko 11 122

Amaziko okuphepha

Isahluko 12 129

Abaholi bendabuko

Isahluko 13 130

Izimali

Isahluko 14 141

Izimiso ezixubile

ISheduli 1 146

IFulegi likaZwelonke

ISheduli 2 148

Izifungo neziqinisekiso

ISheduli 3 152

Inqubo yokhetho

ISheduli 4 156

Izindawo zemisebenzi uhulumeni kaZwelonke nabezifundazwe abanamandla okushaya imithetho

kuzo

Isheduli 5 159

Izindawo zemisebenzi ezingashayelwa imithetho

yisiFundazwe kuphela

Isheduli 6 161

Amalungiselelo esikhashana

Isheduli 7 198

Imithetho echithiwe

Umhlahlandlela 199

Contents 206

<fn>ConstitutionalCourt.Constitution(2009).2010-10-13.zu.txt</fn>
UMTHETHOSISEKELO WERIPHABHULIKI YASENINGIZIMU AFRIKA
[UVUNYWE MHLA ZI-16 KUZIBANDLELA 1996]
[USUKU LOKUQALA KWAWO UKUSEBENZA: 4 KUNHLOLANJA 1997]
(Ngaphandle kwalapho kushiwo okunye)
(Umbhalo wesiNgisi usayinwe nguMongameli)
njengoba uguqulwe ngu-
Mthethosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, 1996
Mthetho wokuQala Wokuguqula uMthethosisekelo ka-1997
Mthetho wesiBili Wokuguqula uMthethosisekelo ka-1998
Mthetho wesiThathu Wokuguqula uMthethosisekelo ka-1998
Mthetho wesiNe Wokuguqula uMthethosisekelo ka-1999
Mthetho wesiHlanu Wokuguqula uMthethosisekelo ka-1999
Mthetho wesiThupha Wokuguqula uMthethosisekelo ka- 2001
Mthetho wesiKhombisa Wokuguqula uMthethosisekelo ka-2001
Mthetho wesiShiyagalombili Wokuguqula uMthethosisekelo ka-2002
Mthetho wesiShiyagalolunye Wokuguqula uMthethosisekelo ka-2002
Mthetho weShumi Wokuguqula uMthethosisekelo ka- 2003
Mthetho weShumi naNye Wokuguqula uMthethosisekelo ka-2003
Mthetho weShumi naMbili Wokuguqula uMthethosisekelo ka-2005
Mthetho weShumi naNtathu Wokuguqula uMthethosisekelo ka-2007
Mthetho weShumi naNe Wokuguqula uMthethosisekelo ka-2008
Mthetho weShumi naNhlanu Wokuguqula uMthethosisekelo ka-2008
Mthetho weShumi nesiThupha Wokuguqula uMthethosiskelo ka2009
Ngokwemigomo yeSimemezelo sama-26 sika 26 kuNhlaba, 2001, ukusetshenziswa kwalo Mthetho kunikezwe uNgqongqoshe wezoBulungiswa kanye nokuThuthukiswa koMthethosisekelo.
UMTHETHO
Wokwethula uMthethosisekelo omusha weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika nokubonelela izindaba ezencike kuwo.
OKUQUKETHWE
Isendlalelo
Izigaba
ISAHLUKO 1
1-6 Imibandela Yokwesekwa
ISAHLUKO 2
7-39. Umqulu wamalungelo
ISAHLUKO 3
40-41 Uhulumeni Obumbene
ISAHLUKO 4
42-82 IPhalamende
ISAHLUKO 5
83-102 UMongameli noMkhandlu kaZwelonke
ISAHLUKO 6
103-150 Izifundazwe
ISAHLUKO 7
151-164 UHulumeni Wendawo
ISAHLUKO 8
165-180 Izinkantolo Nokuphathwa Kwezobulungiswa
ISAHLUKO 9
181-194 Izikhungo Zombuso Ezeseka ing Constitutional Democracy
ISAHLUKO 10
195-197. Ukuphathwa Kwemisebenzi Yombuso
ISAHLUKO 11
198-210 Amaziko Ezokuphepha
ISAHLUKO 12
211-212 Abaholi Bendabuko
ISAHLUKO 13
213-230A Izimali
ISAHLUKO 14
231-243 Izimiso Ezixubile
Isheduli 1 Ifulegi Likazwelonke
Isheduli 2 Izifungo neziqinisekiso ezinohlonze
Isheduli 3 Izinqubo Zokhetho
Isheduli 4 Izindawo Zemisebenzi Ohulumeni bakaZwelonke nabeziFundazwe Abashaya Imithetho Kuzo Kanyekanye
Isheduli 5 Izindawo Zemisebenzi Ezishayelwa Imithetho yesiFundawe Kuphela
Isheduli 6 Amalungiselelo Esikhashana
Isheduli 6A
[Isheduli 6A ifakwe yi-s. 6 soMthetho weShumi wokuChibiyela uMthethosisekelo ka- 2003 yaphinde yachithwa yisigaba 6 soMthetho weShumi naNe wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2008.]
lsheduli 6B
[Isheduli 6B, ngaphambilni ebiyisheduli 6A, ifakwe yisigaba 2 soMthetho weShumi nesiShiyagalombili wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2002, iphindwe yanikezwa inombolo yesigaba 6 soMthetho weShumi wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2003 yaphinde yachithwa yisigaba 5 soMthetho weShumi naNhlanu wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2008.]
Isheduli 7 197
ImiThetho Echithiwe
Uhla lwezihloko
Isendlalelo
Thina, Bantu baseNingizimu Afrika,
Siyakubona ukwenziwa kokungalungile kwangesikhathi sethu esesadlula;
Siphakamisa labo abahluphekela ubulungiswa nenkululeko emhlabeni wethu;
Sihlonipha labo abasebenzele ukwakha nokuthuthukisa izwe lethu; futhi
Sikholelwa ekuthini iNingizimu Afrika ingeyabo bonke abahlala kuyo, sibumbene nakuba singafani.
Ngakho-ke, ngokusebenzisa abameleli bethu esibakhethe ngokukhululeka, semukela lo Mthethosisekelo njengomthethongqangi weRiphabhuliki ukuze -
Siqede ukwehlukana kwesikhathi esedlule bese sakha umphakathi owesekelwe yinkolelo yentando yeningi, ubulungiswa emphakathini nowesekelwe kumalungelo esintu;
Sibeke izisekelo zomphakathi oqhuba ngendlela yentando yeningi novulekile, lapho uhulumeni wakhelwe khona phezu kwentando yabantu futhi lapho sonke isakhamuzi sivikelwe ngumthetho ngendlela elinganayo;
Sithuthukise izinga lokuphila lazo zonke izakhamuzi futhi sikhulule amakhono omuntu ngamunye; futhi
Sakhe iNingizimu Afrika ebumbene futhi eqhuba ngenqubo yentando yeningi ekwazi ukuthatha indawo yayo efanele njengombuso oziphethe emndenini wamazwe.
Sengathi uNkulunkulu angavikela abantu bakithi
Nkosi Sikelel' i-Afrika. Morena boloka setjhaba sa heso.
God seÃƒÂ«n Suid-Afrika. God bless South Africa.
Mudzimu fhatutÃ…Â¡hedza Afurika. Hosi katekisa Afrika.
ISAHLUKO 1
IMIBANDELA YOKWESEKWA
1 IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika
IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika ingumbuso wentando yeningi obumbene, oziphethe owesekwe phezu kwezibopho ezilandelayo:
(a) Isithunzi somuntu, ukufinyelela ukulingana kwabantu nokuqhutshekiselwa phambili kwamalungelo nenkululeko yabantu.
(b) Ukungabandlululi ngokobuzwe nangokobulili.
(c) Ubukhulu bomthethosisekelo nokubusa komthetho.
(d) Ilungelo lokuvota kwabobonke abantu abadala, uhlu lwabo bonke abavoti, ukhetho olwenziwa njalo ngezikhathi ezimiswe kanye nohlelo lokubusa ngokwentando yeningi oluvumela iqhaza lamaqembu ahlukahlukene, ukuze kuqinisekiswe ukuphenduleka, ukunakekelwa kwezidingo nokusebenzela obala.
2 Ubukhulu boMthethosisekelo
Lo Mthethosisekelo ungumthetho omkhulu weRiphabhulikhi; umthetho noma isenzo esingahambisani nawo asikho emthethweni, futhi izibopho ezibekwe yiwo kufanele zilandelwe.
3 Ubuzwe
Kunobuzwe obufanayo bezakhamuzi zaseNingizimu Afrika.
Zonke izakhamuzi -
(a) zinegunya elilinganayo lokuthola amalungelo, ilungelomvume nezinzuzo zobuzwe; futhi
(b) zethweswe ngokulinganayo izibopho nemithwalo ehambisana nobuzwe.
(3) Umthetho kazwelonke kufanele uhlinzekele ukutholakala, ukulahlekelwa nokubuyiselwa kobuzwe.
4 Ingoma yesizwe
Ingoma yesizwe yaseRiphabhuliki iyonqunywa nguMongameli ngokuthi enze isimemezelo.
5 Ifulegi lesizwe
Ifulegi lesizwe linombala omnyama, osagolide, oluhlaza okotshani, omhlophe, obomvu noluhlaza okwesibhakabhaka, njengoba lichazwe futhi ladwetshwa kuSheduli 1.
6 Izilimi
(1) Izilimi ezisemthethweni eNingizimu Afrika yisiPedi, isiSuthu, isiTswana, isiSwazi,
isiVenda, isiTsonga, isiBhunu, isiNgisi, isiNdebele, isiXhosa kanye nesiZulu.
(2) Ngokubuka ukwehliswa kokusetshenziswa kanye nesimo sezilimi zendabuko zabantu bethu, ngokomlando, umbuso kufanele uthathe izinyathelo ezingasebenza nezinenqubekelaphambili zokuphakamisa izinga nokuthuthukisa ukusetshenziswa kwalezi zilimi.
(3) (a) Uhulumeni kazwelonke kanye nohulumeni bezifundazwe bangasebenzisa noma yiziphi izilimi ezithile ezisemthethweni emsebenzini kahulumeni, bebe becabangela ukusetshenziswa kwalezo zilimi, ukwenzeka kwalokho, izindleko, izimo zezifunda, kanye nokuqhathaniswa kwezidingo nalokho okukhethwa ngumphakathi uwonke noma esifundazweni esithintekile; kodwa uhulumeni kazwelonke noma uhulumeni wesifundazwe ngasinye kufanele asebenzise okungenani izilimi ezimbili ezisemthethweni.
(b) Omasipala kufanele babonelele izilimi ezisetshenziswayo nezikhethwa ngabantu abahlala kubo.
(4) Uhulumeni kazwelonke nohulumeni bezifundazwe, kufanele balawule futhi baqaphe ukusetshenziswa kwezilimi ezisemthethweni ngokuthi basebenzise izinyathelo zomthetho kanye nezinye. Ngaphandle kokususa kulokho okubekwa yisigatshana(2), zonke izilimi ezisemthethweni kufanele zihlonishwe ngendlela elinganayo futhi zithathwe ngendlela efanele.
(5) IBhodi yeziLimi zonke zaseNingizimu Afrika emiswe ngumthetho kazwelonke kufanele-
(a) ikhuthaze, futhi yakhe izimo ezilungele, ukuthuthukiswa nokusetshenziswa -
(i) kwazo zonke izilimi ezisemthethweni;
(ii) kolimi lwamaKhoi, amaNama namaSan; futhi
(iii) kolimi lokukhuluma ngezimpawu; futhi
(b) ikhuthaze futhi iqinisekise ukuhlonishwa -
(i) kwazo zonke izilimi ezivame ukusetshenziswa emiphakathini yaseNingizimu Afrika ezibandakanya isiJalimani, isiGrikhi, IsiGujerati, isiHindi, isiPutukezi, isiTamil, isiTelegu, nesi-Urdu; kanye
(ii) nesi-Arabhu, isiHebheru, isiSanskrit nezinye izilimi ezisetshenziselwa ezenkolo eNingizimu Afrika.
ISAHLUKO 2
UMQULU WAMALUNGELO
7. Amalungelo
(1) Lo Mqulu wamaLungelo uyisisekelo sombuso wenqubo yentando yeningi eNingizimu Afrika. Ugcizelela amalungelo abo bonke abantu ezweni lethu futhi uqinisa inkolelo yenqubo yentando yeningi yokwazisa isithunzi somuntu, ukulingana nokukhululeka.
(2) Umbuso kufanele uhloniphe, uvikele, ukhuthaze, futhi ufeze amalungelo akuMqulu wamaLungelo.
(3) Amalungelo akuMqulu wamaLungelo aphethwe yimikhawulo equkethwe noma okukhulunywe ngayo kwisigaba 36, noma kwezinye izingxenye zoMqulu.
8. Ukusebenza koMqulu
(1) UMqulu wamaLungelo usebenza kuyo yonke imithetho futhi uphoqa isishayamthetho, isigungu esiphethe sikahulumeni, abaphethe izinkantolo, nazo zonke izingxenye zombuso.
(2) Isimiso kuMqulu wamaLungelo sibopha abantu bemvelo kanye nalezo zakhiwo ezithathwa ngumthetho njengabantu uma, futhi kungadluli ezingeni okungenzeka ngakho lokhu, uma kubhekwe uhlobo lwelungelo kanye nanoma yiziphi izibopho ezibekwa yilelo lungelo.
(3) Uma isebenzisa izimiso zoMqulu wamaLungelo kubantu bemvelo nakulezo zakhiwo ezithathwa ngumthetho njengabantu, ngokubeka kwesigatshana(2), inkantolo -
(a) ukuze ilenze libenomphumela ilungelo elikuMqulu, kufanele isebenzise, noma uma kunesidingo, ithuthukise umthetho owesekwe kuzinqumo nasezinkambisweni ngendlela ezonika ilungelo umphumela lapho umthetho osemabhukwini ungakwenzi lokhu; futhi
(b) ingathuthukisa imitheshwana yomthetho owesekwe kuzinqumo nasezinkambisweni ukuze ikhawule ilungelo, inqobo uma lowo mkhawulo uhambisana nesigaba 36(1).
(4) Lezo zakhiwo ezithathwa njengabantu ngumthetho zinegunya lokuthola amalungelo akuMqulu wamaLungelo, ngendlela edingwa uhlobo lwamalungelo kanye nolwaleso sakhiwo esithathwa njengomuntu ngumthetho.
9. Ukulingana
(1) Wonke umuntu uyalingana phambi komthetho, futhi unelungelo lokuthola ukuvikelwa nokusizakala ngomthetho okulinganayo.
(2) Ukulingana kubandakanya ukuthokozela onke amalungelo nenkululeko ngokugcwele nangokulingana. Ukuze kukhuthazwe ukulingana, kungahle kuthathwe izinyathelo zokushaya imithetho nezinye ezenzelwe ukuthi kuvikelwe noma kuthuthukiswe abantu noma imikhakha yabantu, abancishiselwe amathuba ngenxa yobandlululo olungafanele.
(3) Umbuso ungebandlulule noma yimuphi umuntu ngokungafanele, ngendlela esobala noma ngendlela ecashile, ngesizathu esisodwa noma ezingaphezulu, ezibandakanya ukubandlulula ngokobuhlanga, ubulili, ukukhulelwa, isimo somuntu kwezomshado, isizwe kambe umphakathi umuntu adabuka kuwo, ibala, ubulili umuntu azifanisa noma afaniswa nabo, iminyaka yobudala, kukhubazeka, inkolo, unembeza, inkolelo, isiko, ulimi kanye nokuzalwa.
(4) Akekho umuntu ovunyelwe ukubandlulula omunye ngokungafanele ngendlela esobala noma ecashile ngesizathu esisodwa noma ngaphezulu njengokusho kwesigatshana (3). Kufanele kushaywe umthetho kazwelonke ukuze kugwenywe noma kunqandwe ubandlululo olungafanele.
(5) Ubandlululo ngesizathu esisodwa noma ezingaphezulu kwezibalulwe kwisigatshana (3) alufanele ngaphandle uma kuboniswa ukuthi lolo bandlululo lufanele.
10. Isithunzi somuntu
Wonke umuntu unesithunzi ngokwemvelo futhi unelungelo lokuthi isithunzi sakhe sihlonishwe futhi sivikelwe.
11. Impilo
Wonke umuntu unelungelo lokuphila.
12 Inkululeko nokuphepha komuntu
(1) Wonke umuntu unelungelo lenkululeko nokuphepha kwakhe, okubandakanya ilungelo -
(a) lokungephucwa inkululeko ngaphandle kokunikwa ithuba lokuziphendulela noma ngaphandle kwesizathu esilungile;
(b) lokungavalelwa ngaphandle kokuqulwa kwecala;
(c) lokukhululeka kuzo zonke izinhlobo zodlame ezivela emithonjeni yombuso noma yangasese;
(d) lokungahlukunyezwa nganoma iyiphi indlela; kanye
(e) nelokungaphathwa noma ajeziswe ngendlela enesihluku, engenabo ubuntu nelulazayo.
(2) Wonke umuntu unelungelo lokukhululeka nokuhlonishwa komzimba kanye nengqondo, okubandakanya ilungelo -
lokwenza izinqumo ezimayelana nokuzala;
lokuphepha komzimba nokuzilawulela umzimba; kanye
(c) nelokungasetshenziselwa ukufunisela kwezokwelapha noma kwezesayensi ngaphandle kwemvume yakhe ayinikeza lapho esethole ulwazi.
13. Ubugqila, ukusetshenziswa njengesigqila, nokusetshenziswa ngenkani
Akekho umuntu ongenziwa isigqila, asetshenziswe njengesigqila noma asetshenziswe ngenkani.
14. Ukungaphazanyiswa
Wonke umuntu unelungelo lokungaphazanyiswa, okubandakanya ilungelo -
lokungaseshwa umzimba noma umuzi wakhe;
lokungaseshwa kwempahla yakhe;
(c) lokungaphucwa impahla anelungelo layo; noma
(d) lokungaphazanyiswa kokuxhumana kwakhe nabanye abantu.
15. Inkululeko kwezenkolo, yenkolelo neyombono
(1) Wonke umuntu unelungelo lokuba nenkululeko kanembeza, eyenkolo, eyokucabanga, eyenkolelo kanye neyombono.
(2) Izinkonzo zingabanjelwa ezikhungweni zombuso, noma kulezo zikhungo ezisizwa ngumbuso ngezimali inqobo uma -
(a) labo ababambe izinkonzo belandela imitheshwana eyenziwe yiziphathimandla zomphakathi ezifanele;
(b) zibanjwe ngendlela efanele; futhi
(c) ukuhanjelwa kwazo kungaphoqelelwe kodwa kungokokukhululeka nangokuzithandela.
(3)
(a) Lesi sigaba asivimbeli umthetho ovumela -
(i) imishado ehlanganiswe ngaphansi kwanoma yiliphi isiko noma ngokohlelo lomthetho wenkolo, noma womuntu othile noma owomdeni; noma
(ii) izinhlelo zomthetho womuntu othile nowomndeni ngaphansi kwanoma yiliphi isiko noma oluhlonishwa ngabantu abalandela inkolo ethile.
(b) Ukwemukelwa ngokwepharagrafu(a), kufanele kuhambisane nalesi sigaba kanye nezinye izimiso zoMthethosisekelo.
16. Ukuveza imibono ngokukhululeka
(1) Wonke umuntu unelungelo lokuveza imibono yakhe ngokukhululeka,
Okubandakanya -
inkululeko yamaphephandaba neminye imithombo;
inkululeko yokuthola nokwedlulisela ulwazi nemibono;
inkululeko yokwakha izinto ngokusebenzisa ubuciko; kanye
inkululeko kwezemfundo kanye nenkululeko yokwenza ucwaningo olwesekelwe kwezesayensi.
(2) Ilungelo elikusigatshana (1) aledluleli -
(a) kunkulumoze egqugquzelela impi;
(b) ukugqugquzela udlame olufufusayo; noma
(c) ukutshala inzondo eyesekwe ngokobuzwe, ububuhlanga, ubulili noma inkolo, nokungukugqugquzela ukwenziwa komonakalo.
17. Ukubuthana, ukubhikisha, ukugculisa abanye ukuthi beseke umbikisho nokwethula izicelo
Wonke umuntu unelungelo lokubuthana nabanye, lokubhikisha, lokugculisa abanye ukuthi baweseke lowo mbhikisho nelokwethula izicelo ezibhaliwe, uma lokho kwenziwa ngokuthula futhi kungahlonyiwe.
18. Ilungelo lokuzibandakanya
Wonke umuntu unelungelo lokuzibandakanya ngokukhululeka.
19. Amalungelo ezombusazwe
(1) Yileso naleso sakhamuzi sikhululekile ukuzikhethela nokuzenzela izinqumo
eziphathelene nezombusazwe, okubandakanya ilungelo -
(a) lokusungula iqembu lezombusazwe;
(b) lokubamba iqhaza emisebenzini yenhlangano yezombusazwe, noma lokuyifunela amalungu; kanye
(c) nelokukhankasela iqembu lezombusazwe noma izinjongo ezithile zezombusazwe.
(2) Yileso naleso sakhamuzi sinelungelo lokuthi kubekhona ukhetho olukhululekile nolubanjwa njalo ngezikhathi ezimisiwe lwanoma yisiphi isakhiwo sesishayamthetho esisungulwe ngokulandela uMthethosisekelo.
(3) Yileso naleso sakhamuzi esingumuntu omdala sinelungelo -
(a) lokuvota okhethweni lwanoma yisiphi isishayamthetho esisungulwe ngokoMthethosisekelo, nelokukwenza lokho ngokuyimfihlo; kanye
(b) nelokungenela ukhetho lwesikhundla sokumela umphakathi
20. Ubuzwe
Asikho isakhamuzi okufanele sincishwe ilungelo lobuzwe.
21. Ilungelo lokuhamba nokuhlala
Wonke umuntu unelungelo lokuhamba ngenkululeko.
Wonke umuntu unelungelo lokushiya iRiphabhuliki.
Wonke umuntu unelungelo lokungena, libe khona kanye nelokuhlala noma yikuphi eRiphabhuliki.
Yileso naleso sakhamuzi sinelungelo lokuthola iphasiphothi.
22. Ilungelo lokuhweba, lomsebenzi owenziwayo nelomsebenzi ofundelwe
Yileso naleso sakhamuzi sinelungelo lokukhetha ngokukhululeka uhwebo, umsebenzi owenziwayo noma ofundelwe. Indlela yokuqhuba uhwebo, umsebenzi owenziwayo noma ofundelwe ingahle ihlelwe ngumthetho.
23. Ubudlelwane kwezemisebenzi
(1) Bonke abantu banelungelo lokuphathwa ngezinkambiso ezilungile zezemisebenzi.
(2) Yilowo nalowo muntu osebenzayo unelungelo-
lokusungula nokujoyina inyunyana yabasebenzi;
lokuzibandakanya kokwenziwayo nasezinhlelweni zenyunyana yabasebenzi; kanye
nelokuteleka.
(3) Yilowo nalowo mqashi unelungelo-
(a) lokusungula nokujoyina izinhlangano zabaqashi; futhi kanye
b) nelokuzibandakanya kokwenziwayo kanye nasezinhlelweni zezinhlangano zabaqashi.
(4) Zonke izinyunyana zabasebenzi nezinhlangano zabaqashi zinelungelo -
(a) lokuzithathela izinqumo ngezokuphathwa, ngezinhlelo kanye nangezikwenzayo;
(b) lokugqugquzela; kanye
(c) nelokusungula nelokujoyina umfelandawonye.
(5) Zonke izinyunyana zabasebenzi, izinhlangano zabaqashi nomqashi banelungelo lokuvumelana ngokuhlanganyela. Umthetho kazwelonke ungabekwa ukulawula ukuvumelana okwenziwa ngokuhlanganyela. Esimweni lapho umthetho unganciphisa ilungelo kulesi Sahluko, ukuncishiswa kwelungelo makuhambisane nesigaba 36(1).
(6) Umthetho kazwelonke ungagunyaza ukuhlelelwa okwenzelwe ezokuphepha okuqukethwe kuzivumelwano ezenziwe ngokuhlanganyela. Esimweni lapho umthetho unganciphisa ilungelo kulesi sahluko, ukuncishiswa kwelungelo makuhambisane nesigaba 36(1).
24. Indawo okuphilwa kuyo
Wonke umuntu unelungelo-
lokuphila endaweni engesiyo ingozi empilweni noma kunhlalakahle yakhe; kanye
nelokuba kuvikelwe imvelo, ukuze kusizakale izizukulwana zamanje nezizayo, ngemithetho nezinye izinyathelo ezemukelekayo -
ezivimbela ukunukubezeka nokucekelwa phansi kwempilo yezitshalo neyezilwane;
ezikhuthaza ukulondolozwa kwemvelo; futhi
neziqinisekisa intuthuko engapheli ngokwempilo yezitshalo nezilwane kanye nokusetshenziswa ngendlela efanele kwemithombo yemvelo kube kugqugquzelelwa ukuthuthuka okufanele komnotho nokwezokuhlalisana.
25 Impahla(1) Akekho umuntu ongephucwa impahla ngaphandle kwalapho kumiswe umthetho osebenza ngokufanayo kubo bonke abantu, futhi awukho umthetho ongavumela ukuthi umuntu enqatshelwe impahla engazange anikezwe ithuba lokuziphendulela.
(2) Impahla ingathathwa kuphela njengoba kubekwe wumthetho osebenza kubo bonke abantu ngokufanayo -
uma kuyisidingo somphakathi noma kuzozuza umphakathi; futhi
uma kuzoba nesinxephezelo inani laso nesikhathi nendlela yokusikhokha okuvunyelwane ngaso yilabo abathintekayo noma okunqunywe noma okwamukelwe yinkantolo.
(3) Inani lesinxephezelo nesikhathi nendlela yokunxephezela kufanele kube ngokulungile nokulinganayo, kuveze ukulingana phakathi kwezintshisekelo zomphakathi kanye nezintshisekelo zalabo abathintekayo libhekisise zonke izimo ezifanele ezibandakanya -
ukusetshenziswa kwempahla ngaleso sikhathi;
umlando wokutholwa kwempahla nokusetshenziswa kwayo;
inani engadayiswa ngalo ngaleso sikhathi;
ubungako benani lezimali ezatshalwa umbuso nemali umbuso owasiza ngayo, ekutholakaleni kwaleyo mpahla nasekuyithuthukiseni ukuze ibeyinzuzo; kanye
nesizathu sokuthathwa kwempahla.
(4) Mayelana nalesi sigaba-
(a) intshisekelo yomphakathi ibandakanya ukuzibophezela kwesizwe enguqukweni yezomhlaba, nasezinguqukweni zokuletha ukufinyeleleka okulinganayo kuyo yonke ingcebo yemvelo yaseNingizimu Afrika; nokuthi
(b) impahla ayigcini kuphela ngomhlaba.
(5) Umbuso kufanele uthathe izinyathelo zomthetho nezinye izinyathelo, ezamukelekayo, ngokusemandleni awo, ukweseka isimo esizokwenza izakhamuzi zikwazi ukuthola umhlaba ngendlela egculisayo.
(6) Umuntu noma umphakathi onelungelo lomhlaba elintengantengayo ngokomthetho ngenxa yomthetho noma izenzo zesikhathi esedlule ezibandlulula ngobuzwe, unelungelo, ngendlela ehlinzikelwe nguMthetho wePhalamende, lokuthola ilungelo elime laqina emthethweni noma lokunikezwa usizo olungafaniswa nokuqiniswa kwalo.
(7) Umuntu noma umphakathi owathathelwa impahla ngemuva kwamhla zi-19 kuNhlangulana 1913, ngenxa yemithetho noma izenzo zesikhathi esedlule ezazibandlulula ngokohlanga, unelungelo njengoba kuhlinzekelwa nguMthetho wePhalamende, lokubuyiselwa leyo mpahla, noma lokuthola usizo olulinganayo.
(8) Akunazimiso zalesi sigaba ezingavimba umbuso ekubeni uthathe izinyathelo zokushaya imithetho nezinye izinyathelo ngenhloso yokuphumelelisa uguquko kwezomhlaba, amanzi nokunye okuhambelana nalokho, ukuze ulungise imiphumela yesikhathi esedlule yobandlululo ngokohlanga, inqobo uma noma yikuphi ukuqhela ezimisweni zalesi sigaba kufanele kuhambisana nezimiso zesigaba 36(1).
(9) IPhalamende kufanele lishaye umthetho oshiwo kusigatshana (6).
26 Izindlu
(1) Wonke umuntu unelungelo lokukwazi ukuthola indlu efanelekile.
(2) Umbuso kufanele uthathe izinyathelo zomthetho ezifanele nezinye izinyathelo, ngokusemandleni onawo, zokwenza kube nokuphumelela kwaleli lungelo okuqhubekela phambili.
(3) Akekho umuntu ongasuswa emzini wakhe noma kudilizwe ikhaya lakhe ngaphandle kwesinqumo senkantolo esenziwe ngemuva kokuba ibheke zonke izimo ezifanelekile. Awukho umthetho oyovumela ukususwa kwabathintekayo benganikwanga ithuba lokuziphendulela.
27. Ukunakekelwa kwempilo, ukudla, amanzi, nenhlalakahle
(1) Wonke umuntu unelungelo lokukwazi ukuthi athole -
ukunakekelwa kwezempilo, okubandakanya ukunakekelwa kwezempilo okuqondene nokubeletha;
amanzi nokudla okwenele; kanye
(c) nenhlalakahle, okubandakanya, usizo olufanele uma umuntu engakwazi ukuzondla yena kanye nalabo okufanele abondle.
(2) Umbuso kufanele uthathe izinyathelo zomthetho ezifanele nezinye izinyathelo, ngokusemandleni onawo, ukuze ufinyelele ukuphumelela kwalelo nalelo lungelo okuqhubekela phambili.
(3) Akekho umuntu ongalelwa ukuba athole usizo lwezokwelashwa oluphuthumayo.
28. Izingane
(1) Zonke izingane zinelungelo -
(a) lokuba negama nobuzwe kusukela ngesikhathi zizalwa;
(b) lokuthola ukunakekelwa ngumndeni, noma ukunakekelwa ngabazali noma ukunakekelwa okunye okufanele uma lowo mntwana esusiwe ngaphansi kwesimo sasemndenini;
(c) lokuthola ukudla okunomsoco, indawo yokuhlala, ukusizakala ngokwelashwa okuyisisekelo kanye nokusizakala ngezenhlalakahle;
(d) lokuvikelwa ekuphathweni ngendlela engafanele, ekubeni zinganakekelwa,
ekuhlukunyezweni nasekuphathweni ngendlela eyehlisa isithunzi;
(e) lokuvikelwa ezimweni zokuxhashazwa emsebenzini;
lokuthi kungadingeki noma kungavunyelwa ukuthi zenze umsebenzi -
(i) ongamfanele umuntu oneminyaka yobudala elingana neyaleyo ngane; noma
obeka engcupheni inhlalakahle, imfundo, impilo yomzimba noma yengqondo, noma ukuthuthuka komoya, kwesimilo noma kobudlelwano nomphakathi, kwengane;
(g) lokungaboshwa ngaphandle kwalapho ukuboshwa kwazo sekuyisinyathelo sokugcina esingathathwa, okuyothi uma kwenzeka, ngaphezulu kwamalungelo anikwe ingane ngaphansi kwezigaba se-12 nesama-35, ingane ingahle iboshwe ukuphela kwesikhathi okuyisona esifushane engaboshwa ngaso, futhi inelungelo -
(i) lokungahlanganiswa nabanye abantu ababoshiwe abaneminyaka yobudala engaphezulu kwe-18 leminyaka; futhi
(ii) iphathwe ngendlela, ibuye igcinwe ezimweni ezikhombisa ukubonelela iminyaka yayo yobudala;
(h) lokuba nommeli ezimnikezwa ngumbuso, nangezindleko zombuso, emacaleni ombango athinta ingane, uma ukunganikezwa ummeli kungaba nomphumela wokwehluleka okukhulu kobulungiswa; kanye
(i) nelokungasetshenziswa ngqo ekulweni kuhlonyiwe, nelokuthi ivikelwe ngazozonke izikhathi lapho kuliwa kuhlonyiwe.
(2) Kuzona zonke izinto ezithinta ingane, kuyobekwa phambili izidingo zayo.
(3) Kulesi sigaba "ingane" kusho umuntu oneminyaka yobudala engaphansi kweyi-18.
29. Imfundo
(1) Wonke umuntu unelungelo -
(a) lokuthola imfundo eyisisekelo, kuhlanganisa imfundo eyisisekelo yabantu abadala; kanye
(b) nelemfundo esebangeni eliphambili, okufanele ukuthi umbuso uyenze ilokhu iqhubeka ngokutholakala futhi ifinyeleleka, ngokuthi usebenzise izinyathelo ezifanele.
(2) Wonke umuntu unelungelo lokuthola imfundo ngolimi olusemthethweni alukhethayo ezikhungweni zemfundo zomphakathi lapho leyo mfundo ikwazi ukutholakala ngendlela efanelekile. Ukuze kuqinisekiswe ukuthi leli lungelo kuyafinyelelwa kulona ngempumelelo, nokuthi lenziwe leli lungelo, umbuso kufanele uhlolisise yonke imigudu efanele yemfundo, kubandakanya nezikhungo zemfundo ezifundisa ngolimi olulodwa, kube kuqikelelwe -
(a) ukulingana;
ukuthi kungenzeka yini; kanye
nesidingo sokulungisa imiphumela yemithetho nenqubo eyedlule eyayibandlulula ngokohlanga.
(3) Wonke umuntu unelungelo lokusungula nokugcina, ngezindleko zakhe, izikhungo zemfundo ezizimele -
(a) ezingabandlululi ngokohlanga;
(b) ezibhaliswe nombuso; futhi
(c) ezigcina amazinga angekho ngaphansi kwamazinga asezikhungwenii ezingaqhathaniswa nazo nezixhaswa yizimali zombuso.
(4) Isigatshana(3) asizivimbeli izikhungo zemfundo ezizimele ezimalini zoxhaso lombuso.
30. Ulimi namasiko
Wonke umuntu unelungelo lokusebenzisa ulimi alukhethayo futhi abambe iqhaza empilweni yamasiko ayikhethayo, kodwa akekho ovunyelwe ukusebenzisa lawa malungelo ngendlela engahambisani nanoma yisiphi isimiso soMqulu wamaLungelo.
31. Imiphakathi enamasiko, izinkolo kanye nezilimi ezithile
(1) Abantu abangamalungu emiphakathi enamasiko, izinkolo noma izilimi ezithile
abanakuphucwa ilungelo, kanye namanye amalungu alowo mphakathi -
(a) lokuthokozela amasiko abo, ukuqhuba inkolo yabo nokusebenzisa ulimi lwabo; kanye
(b) nokubumba, bajoyine futhi bagcine izinhlangano zamasiko, zenkolo nezezilimi kanye nezinye izinhlangano zomphakathi wezakhamuzi.
(2) Amalungelo kusigatshana(1) awanakusetshenziswa ngendlela engahambisani nanoma yisiphi isimiso esikuMqulu wamaLungelo.
32 Ukuthola ulwazi
(1) Wonke umuntu unelungelo lokuthola -
(a) nanoma yiluphi ulwazi olusezandleni zombuso; kanye
(b) nanoma yiluphi ulwazi olusezandleni zomunye umuntu noludingekayo ekusetshenzisweni noma ekuvikelweni kwanoma yimaphi amalungelo.
(2) Kufanele kushaywe umthetho kazwelonke ukuze leli lungelo lisebenze, futhi ungahlinzekela izinyathelo ezifanele ukunciphisa umthwalo wokwengamela nowezimali embusweni.
33. Ukuphatha ngokusemthethweni okulungileyo
(1) Wonke umuntu unelungelo lokuphathwa ngendlela esemthethweni, efanele kanye negculisayo ngokwenqubo elandelwayo.
(2) Wonke umuntu onamalungelo athintwe kabi yisinyathelo sokuphatha, unelungelo lokunikezwa izizathu ezibhaliwe ngalokho.
(3) Kufanele kushaywe umthetho kazwelonke ukuze la malungelo asebenze futhi lo mthetho kufanele -
(a) uhlinzekele ukuhlaziywa kabusha kwesinyathelo sokuphatha yinkantolo noma, lapho kunesimo esifanele kuhlaziye inkundla ezimele nengavuni hlangothi;
(b) ubeke isibopho phezu kombuso ukuthi amalungelo akuzigatshana(1) nese-(2) asebenze; futhi
(c) ukhuthaze ukuthi kube nombuso osebenza ngekhono.
34. Ukuvumeleka ukuya ezinkantolo
Wonke umuntu unelungelo lokuthi noma iyiphi ingxabano engaxazululwa ngokusebenzisa umthetho, inqunywe yinkantolo yomthetho ecaleni eligculisayo elivulekele umphakathi noma, lapho kulungile, leyo ngxabano ingaxazululwa yinkundla noma yisithangami esizimele nesingavuni hlangothi.
35. Abantu ababoshiwe, abavalelwe nababekwe amacala
(1) Wonke umuntu oboshwe ngoba esolwa ukuthi wenze icala unelungelo -
(a) lokuthula angasho lutho;;
(b) lokwaziswa ngokushesha -
(i) ngelungelo lokuthula angasho lutho; kanye
(ii) nangomphumela wokuthi angathuli angasho lutho;
(c) lokuba angaphoqwa ukuhlambuluka noma ukuvuma izinto ezingase zisetshenziswe njengobufakazi ecaleni lakhe;
(d) lokuba ayiswe enkantolo ngokushesha okungase kwenzeke kodwa engakadluli -
(i) amahora angama-48 emva kokuboshwa; noma
(ii) ekupheleni kosuku lokuqala lwenkantolo ngemuva kokudlula kwesikathi esingamahora angama-48, uma ngabe amahora angama-48 edlula ngaphandle kwesikhathi esejwayelekile sokusebenza kwenkantolo, noma nosuku olungelona olwejwayelekile lokusebenza kwenkantolo;
(e) ekuveleni kokuqala phambi kwenkantolo emva kokuboshwa, lokuba ethweswe icala noma aziswe ngesizathu sokuthi aqhubeke nokuvalelwa, noma adedelwe; kanye
(f) nelokudedelwa ekuvalelweni uma izidingo zobulungiswa zivuma, kodwa lokho kwencike kumibandela efanelekile.
(2) Wonke umuntu ovalelwe, kubandakanya noma yisiphi isiboshwa esidonsa isigwebo, unelungelo -
lokwaziswa ngokushesha ngezizathu zokuvalelwa kwakhe;
lokuzikhethela kanye nokubonana nommeli nokwaziswa ngokushesha ngaleli lungelo;
lokunikezwa ummeli ngezindleko zombuso, uma ngabe ukunganikezwa ummeli kungabukhinyabeza kakhulu ubulungiswa, futhi aziswe ngaleli lungelo ngokushesha;
(d) lokuphikisa ukuba semthethweni kokuvalelwa kwakhe akwenze mathupha phambi kwenkantolo, futhi uma kutholakala ukuthi lokho kuvalelwa akukho emthethweni, adedelwe;
(e) lokuba avalelwe ngaphansi kwezimo ezihlonipha isithunzi sobuntu, kubandakanye ukuthi okungenani akwazi ukulolonga umzimba futhi ahlinzekwe, ngezindleko zombuso, indawo yokumgcina eyanele, ukondliwa okwanele, izinto zokufunda ezanele kanye nokwelashwa kwempilo okwanele; kanye
(f) nelokuxhumana kanye, futhi avakashelwe -
ngowakwakhe noma lowo azwana naye;
yisihlobo esisondelene naye;
umeluleki kwezenkolo oqokwe nguye; kanye
nodokotela oqokwe nguye.
3. Wonke umuntu owethweswe icala unelungelo lokuthi icala lakhe lithethwe ngendlela elungile, okubandakanya ilungelo -
lokwaziswa ngecala abekwe lona ngemininingwane eyenele ukuze aziphendulele;
lokuba nesikhathi esenele nezidingo ezanele ukulungiselela ukuziphendulela;
lokuba icala lakhe lethanyelwe ngumphakathi ngaphambi kwenkantolo eyejwayelekile;
lokuba ukuthethwa kwecala lakhe kuqalwe futhi kuqedwe ngaphandle kokulibaziseka okungafanele;
lokuba khona uma kuthethwa icala lakhe;
lokukhetha ummeli nokumelwa ngummeli futhi abenelungelo lokwaziswa ngaleli lungelo ngokushesha;
lokuba nommeli onikezwe ngumbuso futhi ngezindleko zombuso uma ukunganikezwa ummeli kungabukhinyabeza kakhulu ubulungiswa, futhi nelungelo lokwaziswa ngaleli lungelo ngokushesha;
(h) lokuthathwa ngokuthi akanacala, lokuthula angasho lutho, kanye nelokunganiki bufakazi ngesikhathi kuqulwa icala lakhe;
(i) lokunika kanye nelokuphikisa ubufakazi;
(j) lokungaphoqwa ukuba anike ubufakazi obuzomethwesa ngecala;
(k) lokuba icala liqulwe ngolimi aluzwayo, noma uma lokho kungaphumeleli, athole ithuba lokuthi ukuqulwa kwalo kutolikwe ngalolo limi;
(l) lokungagwetshelwa ukwenza noma ukungenzi okuthile okwakungelona icala ngokomthetho wezwe noma wamazwe ngamazwe ngesikhathi ekwenza noma engakwenzi;
(m) lokungabhekani necala enkantolo eliphathelene nalokho asatholwa engenacala lako noma asagwetshelwa kona;
(n) lokunikezwa isigwebo esisinda kancane kunesinye esimisiwe uma isigwebo esimiselwe lelo cala sishintshiwe phakathi kwesikhathi sokwenziwa kwecala nesikhathi sokugwetshwa; kanye
(o) nelokufaka isicelo sokudlulisa icala, noma ukuhlaziywa kwalo, yinkantolo ephakeme.
(4) Lapho lesi sigaba sidinga ukuba umuntu aziswe okuthile, lolo lwazi kufanele lowo muntu alunikwe ngolimi aluqondayo.
(5) Ubufakazi obutholakale ngendlela ephambene nanoma yiliphi ilungelo elikuMqulu wamaLungelo kufanele bungangeniswa njengobufakazi ecaleni uma ukungeniswa kwalobo bufakazi bungenza ukuthi icala lingagculisi noma kungakhinyabeza ukuphathwa kobulungiswa.
36 Ukuncishiswa kwamalungelo
(1) Amalungelo aqukethwe kuMqulu wamaLungelo angancishiswa kuphela ngokusho komthetho osebenza kunoma yimuphi umuntu, kungadluli ezingeni lokuthi ukuncishiswa kube kufanele futhi kwamukelekile emphakathini ovulekile, nowentando yeningi nowesekelwe kusithunzi sobuntu, ukulingana nenkululeko, kube kunakwe zonke izinto ezithintekayo ezibandakanya -
ubunjalo belungelo;
ukubaluleka kwezinjongo zokuncishiswa;
ubunjalo nobungako bokuncishiswa;
ubudlelwane phakathi kokunciphisa nezinjongo zako; kanye
nezinye izindlela ezinezihibe ezingaphansana ukufeza injongo leyo.
Ngaphandle kwanjengoba kuhlinzekelwe kusigatshana(1) noma kunoma yisiphi esinye sezimiso zoMthethosisekelo, awukho umthetho onganciphisa noma yiliphi ilungelo elihlinzekelwe kuMqulu wamaLungelo.
37. Izimo ezibucayi
(1) Isimo esibucayi singamenyezelwa kuphela ngokulandela uMthetho wePhalamende, futhi kuphela uma -
(a) impilo yezwe yesatshelwa ngenxa yempi, yokuhlaselwa, yokuvukelwa kombuso, yeziphithiphithi, yenhlekelele yemvelo noma yesinye isehlakalo esibucayi emphakathini; futhi
(b) nesimemezelo sidingekile ukuze kubuyiselwe uxolo nokuthula.
(2) Ukumenyezelwa kwesimo esibucayi, kanye nomthetho oshayiwe noma isinyathelo noma yisiphi esithathwe kulandela leso simemezelo, kungasebenza kuphela -
(a) kuye esikhathini esilandelayo; futhi
(b) ngesikhathi esingeqile ezinsukwini ezingu 21 kusukela osukwini lwesimemezelo ngaphandle kwlapho iPhalamende likaZwelonke linquma ukwelula isikhathi sesimemezelo. IPhalamende likaZwelonke lingelula isikhathi sokusebenza kwesimemezelo sesimo esibucayi ngesikhathi esingeqile ezinyangeni ezintathu ngasikhathi. Ukwelulwa kokuqala kwesikhathi sesimo esibucayi kufanele kwenziwe ngesinqumo esivunywe yiningi lamavoti asixhasayo lamalungu ePhalamende. Noma yikuphi ukwelulwa kwesikhathi okulandelayo kufanelwe kwenziwe ngesinqumo esesekwe okungenani ngamalungu ePhalamende angamaphesenti angama-60 okungenani. Isinqumo esishiwo kulesi sigatshana kufanele sithathwe ngemuva kwenkulumompikiswano ePhalamende evulelwe bonke.
(3) Noma iyiphi inkantolo efanele ingathatha isinqumo mayelana nokubasemthethweni -
(a) kwesimemezelo sesimo esibucayi;
(b) kwanoma yikuphi ukwelulwa kokwelulwa kwesimemezelo sesimo esibucayi; noma
(c) kwanoma yimuphi umthetho oshayiwe, noma isinyathelo esithathiwe ngokulandelwa kwaleso simemezelo sesimo esibucayi.
(4) Noma yimuphi umthetho oshayiwe ngenxa yokumenyezelwa kwesimo esibucayi ungazitshwa kuMqulu wamaLungelo kuphela uma -
ukuzitshwa kwesimemezelo kudingwa yisimo esibucayi kuphela; futhi
umthetho -
(i) uvumelana nezibopho zeRiphabhuliki ngaphansi komthetho wamazwe ngamazwe omiselwe izimo ezibucayi; futhi
(ii) uhambisana nesigatshana(5); futhi
(iii) ushicelelwe kusoMqulu kaHulumeni kazwelonke ngokushesha okunokwenzeka ngemuva kokuba umisiwe.
.
(5) Awukho uMthetho wePhalamende onikeza igunya lokumenyezelwa kwesimo esibucayi, futhi akunamthetho oshayiwe noma esinye isinyathelo esithathwe ngenxa yesimemezelo ongavumela noma onganikeza igunya -
(a) ukuxolelwa kombuso, noma komuntu noma yimuphi mayelana nesenzo esingekho emthethweni;
(b) ukuzitshwa kwalesi sigaba;
(c) lanoma yikuphi ukuzitshwa kwesigaba esishiwo kukholomu 1 yoHla lwamaLungelo Angenakuzitshwa, ngokwezinga elivezwe laqondana nesigaba leso kukholomu 3 yoHla. Uhla lwamalungelo angeke ajivazwa
1Inombolo yesigaba
2
Isihloko sesigaba
3
Izinga ilungelo elingenakuzitshwa kufikwe kulo
9
Ukulingana
Mayelana nokubandlululwa
okungamukelekile ngokohlanga, ibala, ubuzwe noma
imvelaphi, ubulili, inkolo noma ulimi.
10
Isithunzi somuntu
Ngokuphelele.
11
Impilo
Ngokuphelele.
12
Inkululeko nokuphepha komuntu
Mayelana nezigatshana(1) (d) no-(e) no- 2(c)
13
Ubugqila, ukwenziwa isigqila nokusetshenziswa ngempoqo
Mayelana nobugqili nokwenziwa isigqila
ukwenziwa isigqila nokusetshenziswa
ngempoqo.
28
Izingane
Mayelana:
- nesigatshanna 1(d), kanye no(e)
- namalungelo akuzigatshana(i) kanye no-(ii) zesigatshana(1)(g); kanye
- nesigatshana(1)(i) esimayelana nezingane ezineminyaka eyi-15 nezingaphansi.
35
Abantu ababoshiwe, abatokile nabethweswe icala
Mayelana:
- nezigatshana(1) (a) ,(b) no-(c) no-(2) (d) ;
- namalungelo akuzigaba(a) kuye ku-(o) wesigatshana(3), ngaphandle kwepharagrafu(d) ;
- isigatshana(4); kanye
- nesigatshana(5) mayelana nokukhishelwa
ngaphandle kobufakazi uma ukwamukelwa kwalobo bufakazi kungenza ukuqulwa kwecala kuhambe ngendlela efanele
(6) Noma yinini lapho umuntu evalelwe ngaphandle kokuthethiswa ngenxa yokuzitshwa kwamalungelo okuqhamuka ekumenyezelweni kwesimo esibucayi, kufanele ziqikelelwe izimiso ezilandelayo:
(a) Umuntu omdala oyilungu lomndeni noma umngane walowo ovalelwe kufanele athintwe ngokushesha okungase kwenzeke, bese aziswa ngokuvalelwa kwalowo muntu.
(b) Isaziso kufanele sishicilelwe kusoMqulu kazwelonke kaHulumeni zingakapheli izinsuku ezinhlanu umuntu evalelwe, sisho igama lomuntu nalapho evalelwe khona sibuye sisho nesimo esibucayi aboshwe ngenxa yaso;
(c) Umuntu ovalelwe kufanele avunyelwe ukuqoka, kanye nokuvakashelwa ngudokotela noma ngasiphi isikhathi esamukelekayo.
(d) Umuntu ovalelwe kufanele avunyelwe ukuqoka, kanye nokuvakashelwa ngummeli noma ngasiphi isikhathi esamukelekayo
(e) Inkantolo kufanele ibuyekeze ukuvalelwa kwomuntu ngokushesha okungase kwenzeke, kodwa zingakapheli izinsuku eziyi-10 ngemuva kosuku lokuvalelwa kwakhe, futhi inkantolo kufanele imdedele lowo ovalelwe ngaphandle kwalapho kunesidingo sokuqhubeka nokumvalela ukuze kubuyiselwe isimo soxolo nokuthula;
(f) Umuntu ovalelwe ongadedelwanga ngokwesibuyekezo esikupharagrafu (e) noma ongadedelwanga ngemuva kokubuyekezwa ngaphansi kwale pharagrafu angenza isicelo enkantolo ukuba kuphinde kubuyekezwe ukuvalelwa kwakhe noma ngasiphi isikhathi ngemuva kwezinsuku eziyi-10 lwenziwe uhlaziyo lwangaphambilini, futhi inkantolo kufanele imdedele umuntu ovalelwe ngaphandle kwalapho kusadingekile ukuba aqhubeke evalelwe ukuze kubuyiselwe uxolo nokuthula;
(g) Umuntu ovalelwe kufanele avunyelwe ukuvela mathupha phambi kwanoma iyiphi inkantolo ebhekene nokuvalelwa kwakhe, amelwe ngummeli kuloko kwethanyelwa, futhi akwazi ukwethula izizathu eziphikisa ukuthi aqhubeke nokuvalelwa; futhi
(h) Umbuso kufanele wethule phambi kwenkantolo izizathu ezibhalwe phansi zokuthi kubaluleke ngani ukuvalelwa kwalowo ovalelwe, futhi kufanele ulethe ikhophi lezizathu lezo kumuntu ovalelwe okungenani esikhathini esiyizinsuku ezimbili ngaphambi kokuthi inkantolo ibuyekeze ukuvalelwa kwakhe.
(7) Uma inkantolo idedela obevalelwe, lowo muntu angeke aphinde avalelwe ngezizathu ezifanayo, ngaphandle kwalapho umbuso ungethula phambi kwenkantolo isizathu esiqinile esenza kube nesidingo sokuthi lowo muntu aphinde avalelwe.
(8) Izigatshana(6) nesesi-(7) azisebenzi kubantu abangezona izakhamuzi zaseNingizimu Afrika futhi abavalelwe ngenxa yokulwa kuhlonyiwe okuphakathi kwamazwe. Esikhundleni salokho, umbuso kufanele uhambisane nemigomo ebophe iRiphabhuliki ngaphansi komthetho wobuntu wamazwe ngamazwe mayelana nokuvalelwa kwalabo bantu.
38. Ukuphoqelelwa kwamalungelo
Noma ngubani obaliwe kulesi sigaba unelungelo lokufaka isicelo enkantolo efanele, aveze ukuthi ilungelo eliseMqulwini wamaLungelo, lephuliwe noma kungenzeka lephulwe, kanti nenkantolo inganikeza usizo olufanele, olubandakanya ukumenyezelwa kwamalungelo. Abantu abangaya enkantolo -
(a) yinoma ngubani ozifakela yena isicelo;
(b) yinoma ngubani owenza isicelo egameni lomunye umuntu ongakwazi ukuzenzela yena;
(c) yinoma ngubani ofaka isicelo njengelungu, noma owenza lokho egameni leqembu noma lomkhakha othile wabantu;
(d) noma ngubani ofaka isicelo ukuzuzela umphakathi; kanye
(e) nenhlangano efaka isicelo ngenhloso yokuzuzela amalungu ayo.
39. Ukutolikwa koMqulu wamaLungelo(1) Uma kutolikwa uMqulu wamaLungelo, yileyo naleyo nkantolo, inkundla noma isithangami -
(a) kufanele ikhuthaze imigomo eyeseka umphakathi ovulekile nobuswa yinqubo yentando yeningi eyesekelwe yisithunzi somuntu, ukulingana nenkululeko;
(b) kufanele ibheke umthetho wamazwe ngamazwe; futhi
(c) ingabuka umthetho wangaphandle.
(2) Lapho kutolikwa nanoma yimuphi umthetho, futhi uma kuthuthukiswa umthetho owesekelwe kuzinqumo zamacala nasenkambisweni noma umthetho wesintu, yileyo naleyo nkantolo, noma inkundla noma isithangami kufanele ikhuthaze umoya, inhloso kanye nezinjongo zoMqulu wamaLungelo.
(3) UMqulu wamaLungelo awukuphiki ukuba khona kwanoma yimaphi amanye amalungelo noma izinkululeko ezemukelwa noma ezibekwa ngumthetho owesekelwe kuzinqumo zamacala nasenkambisweni, ngumthetho wesintu noma yimithetho eshayiwe, kufike ezingeni lokuhambisana kwawo noMqulu.
ISAHLUKO 3
UHULUMENE OBUMBENE(ss 40-41)
40. Uhlumeni weRiphabhuliki
(1) ERiphabhuliki, uhulumeni ubunjwe waba yimikhakha kazwelonke, yezifundazwe kanye neyezindawo, engafani, enobudlelwano nehlobene.
(2) Yonke imikhakha kahulumeni kufanele iqaphele futhi ilandele imigomo ebekwe kulesi Sahluko futhi kufanele yenze imisebenzi yayo ngokulandela uhlaka olunikezwa yiSahluko.
41. Imigomo yokuphatha ngokubumbana kanye nobudlelwane obuphakathi kohulumeni
(1) Yonke imikhakha kahulumeni nazo zonke izingxenye zombuso emkhakheni ngamunye kufanele
(a) zigcine uxolo, ubumbano lwesizwe, nokungahlukaniseki kweRiphabhuliki;
(b) ziphephise inhlalakahle yabantu baseRephabhliki;
zinikeze ukuphathwa kweRiphabhuliki yonkana okusebenza ngempumelelo, okusebenzela obala, ophendulayo ngezibopho ezikhona nokudidiyelwe kahle;
(d) zethembeke kuMthethosisekelo, kuRephabhliki nakubantu bayo;
(e) zihloniphe isimo ngokomthethosisekelo, izikhungo, amandla kanye nemisebenzi kahulumeni kweminye imikhakha;
(f) zingazithatheli noma yimaphi amanye amandla noma imisebenzi ngaphandle kwaleyo okuyinikezwe ngokoMthethosisekelo;
(g) zingasebenzisi amandla azo zenze nemisebenzi yazo ngendlela engagxambukeli kubuqotho bukahulumeni komunye umkhakha; futhi
(h) zisebenzisane ngokwethembana nangomoya omuhle -
ngokwakha ubudlelwane obunokuzwana;
ngokusizana nokwesekana;
ngokwazisana, kanye nangokubonisana mayelana nezindaba ezizithinta ngokufanayo;
ngokuqondanisa ezikwenzayo kanye nemithetho eshaywayo;
ngokulandela izinqubo okuvunyelwene ngazo; kanye
nangokugwema ukwethwesana amacala ngaphambi komthetho.
(2) UMthetho wePhalamende kufanele -
usungule noma ubonelele izakhiwo nezikhungo zokukhuthaza nokuqhubekisa ubudlelwane phakathi kohulumeni; futhi
ubonelele amasu alandelwayo afanele kanye nezinqubo ezilandelwayo ukuqhubekisa ukuxazululwa kwezingxabano eziphakathi kohulumeni.
(3) Ingxenye yombuso ethintekayo ezingxabanweni eziphakathi kohulumeni kufanele yenze yonke imizamo efanele yokuxazulula leyo ngxabano ngokusebenzisa amasu kanye nezinqubo ezilandelwayo ezibekelwe leyo nhloso, futhi kufanele isebenzise yonke eminye imigudu ekhona ngaphambi kokudlulisela udaba enkantolo ukuba ixazulule leyo ngxabano.
(4) Uma inkantolo ingagculisekile ukuthi izidingo zesigatshana(3) zigcwalisiwe,
ingayibuyisela leyo ngxabano kuleyo ngxenye yombuso ethintekile.
ISAHLUKO 4
IPHALAMENDE
42 Ukwakheka kwePhalamende
(1) IPhalamende lakhiwe -
(a) nguMkhandlu kaZwelonke; kanye
(b) noMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe.
(2) UMkhandlu kaZwelonke kanye noMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe ibamba iqhaza ekushayweni kwemithetho ngendlela ebekwe kuMthethosisekelo.
(3) UMkhandlu kaZwelonke ukhethelwe ukuba umele abantu nokuqinisekisa ukuphatha kwabantu ngaphansi koMthethosisekelo. Lokhu ukwenza ngokukhetha uMongameli, ngokunikeza isithangami sikazwelonke sokucwaningwa kwezingqinamba phambi komphakathi, ngokushaya imithetho nangokuhlolisisa nokuqapha okwenziwa ngabaphethe.
(4) UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe umele izifundazwe ukuze uqinisekise ukuthi izidingo zezifundazwe ziyaqikelelwa emkhakheni kahulumeni kazwelonke . Lokhu ukwenza ikakhulukazi ngokubamba iqhaza ekushayweni kwemithetho kazwelonke nangokunikeza isithangami sikazwelonke sokucwaningwa kwezingqinamba ezithinta izifundazwe phambi komphakathi.
(5) UMongameli angabizela iPhalamende emhlanganweni ongejwayelekile noma ngasiphi isikhathi ukuze lenze umsebenzi okhethekile.
(6) Indawo yokuhlala kwePhalamende iseKapa, kodwa umthetho wePhalamende oshaywe ngokulandela izigaba 76(1) nesesi-(5), unganquma ukuthi indawo yokuhlala iPhalamende ibe kwenye indawo.
43 Igunya lokushaya imithetho eRiphabhuliki
ERiphabhuliki igunya lokushaya imithetho -
(a) lomkhakha kahulumeni kazwelonke linikezwe iPhalamende, njengoba kushiwo esigabeni 44;
(b) lomkhakha kahulumeni wezifundazwe linikezwe izishayamthetho zezifundazwe njengoba kushiwo esigabeni 104; futhi
(c) elomkhakha kahulumeni wendawo linikezwe imikhandlu zikamasipala, njengoba kushiwo esigabeni 156.
44 Igunya lokushaya imithetho kazwelonke
(1) Igunya lokushaya imithetho kazwelonke njengoba linikezwe iPhalamende -
(a) libeka amandla phezu koMkhandlu kaZwelonke -
(i) okuguqula uMthethosisekelo;
(ii) okubeka imithetho mayelana nanoma yiluphi udaba, kubandakanya udaba olusengxenyeni yokwenziwayo okukleliswe kuSheduli 4, kodwa kungabandakanywa, ngokusebenzisa isigatsana(2), udaba olukleliswe kuSheduli 5; kanye
(iii) nawokudlulisela noma yimaphi amandla awo okushaya umthetho, ngaphandle kwamandla okuguqula uMthethosisekelo, kunoma iyiphi inhlangano yesishayamthetho ekomunye umkhakha kahulumeni; futhi
(b) libeka amandla phezu koMkandlu weziFundazwe kaZwelonke -
(i) okubamba iqhaza ekuguqulweni koMthethosisekelo, ngokwesigaba 74;
(ii) okushaya, ngokwesigaba 76, umthetho mayelana nanoma yiluphi udaba olusengxenyeni yokwenziwayo okukleliswe kuSheduli 4, kanye nanganoma yiluphi olunye udaba oludingwa ukuthi lubekwe nguMthethosisekelo ngokwesigaba 76; kanye
(iii) nawokucwaninga, ngokwesigaba 75, noma yimuphi omunye umthetho
oshaywe nguMkhandlu kaZwelonke.
(2) IPhalamende lingangenelela, ngokuthi lishaye umthetho ngokwesigaba 76(1), mayelana nodaba olungena ngaphansi kwengxenye yokwenziwayo olufakwe ohlwini lukaSheduli 5, uma udingeka -
(a) ukugcina ukuphepha kwezwe;
(b) ukugcina ubumbano kwezomnotho;
(c) ukugcina amazinga asemqoka kazwelonke;
(d) ukusungula amazinga okungenakwehlelwa ngaphansi kwawo adingekayo ukuze kwenziwe imisebenzi ethile; noma
(e) ukuvimbela isenzo esingafanele esithathwa yisifundazwe esingakhinyabeza izintshisekelo zesinye isifundazwe noma zezwe ngokuphelele.
(3) Imithetho emayelana nodaba oludingeka ngendlela eyamukelekayo, noma olungumphumela wokunye okubalulekile, ukuze kusetshenziswe ngempumelelo amagunya amayelana nanoma yiluphi udaba olukleliswe kuSheduli 4, iyimithetho mayelana nodaba olukleliswe kuSheduli 4.
(4) Lapho lisebenzisa igunya lalo lokushaya imithetho, iPhalamende libekelwe imigomo nguMthethosisekelo kuphela, futhi kufanele lisebenze ngokulandela uMthethosisekelo, nangaphakathi kwemikhawulo yoMthethosisekelo.
45 Imitheshwana nezinqumo ezihlanganyelwe namakomiti ahlanganyelwe
(1) UMkhandlu kaZwelonke noMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe kufanele
isungule ikomiti elihlanganyelwe lemithetho elizokwenza imitheshwana nezinqumo mayelana nomsebenzi ohlanganisiwe wePhalamende nowoMkhandlu, kubandakanya imitheshwana nezinqumo -
(a) zokumiswa kwezinqubo ezilandelwayo zokugqugquzela uhlelo lokushaya imithetho, kubandakanya ukubeka imikhawulo yesikhathi sokuqeda isinyathelo esithile ohlelweni;
(b) zokumiswa kwamakomitdi ahlangenyelwe akhiwe ngabamele imikhakha yomibili yePhalamende kanye noMkhandlu, ukuze acwaninge futhi ethule imibiko ngeMithethosivivinywa ehlongozwa ezigabeni 74 nesama-75 esidluliselwe kulawo makomiti;
(c) zokumiswa kwekomiti elihlangenyelwe elizobukeza uMthethosisekelo okungenani njalo ngonyakayonke; kanye
(d) nezokulawula umsebenzi -
(i) wekomiti elihlangenyelwe lemitheshwana;
(ii) weKomiti eliLamulayo;
(iii) wekomiti elibukeza umthethosisekelo; kanye
(iv) nowanoma yimaphi amakomiti ahlanganyelwe asungulwe ngokwendima u-(b).
(2) Amalungu eKhabhinethi, amalungu ePhalamende kanye nezithunywa zoMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe banelungelo nokuvikeleka okufanayo ngaphambi kwekomiti elihlanganyelwe lePhalamende kanye noMkhandlu njengoba benalo ngaphambi kwePhalamende noma uMkhandlu.
UMkhandlu KaZwelonke
46 Ukwakheka nokukhethwa
(1) uMkhandlu kaZwelonke wakhiwe yinani labesifazane nabesilisa elingengaphansi kwama-350 nelingengaphezulu kwama-400 abakhethwe njengamalungu ngokohlelo lokhetho -
(a) olubekwe ngumthetho kazwelonke;
(b) olwakhelwe phezu kohla lukazwelonke lwabovoti;
(c) oluhlinzekela ukuthi iminyaka yobudala yokuvota ingabi ngaphansi kweyi-18; kanye
(d) noluba nomphumela, ngokubanzi, wokuthi kumelwe ngokwamanani amavoti atholiwe.
[Isigatshana(1) esiguqulwe yisigaba 1 soMthetho 2 ka-2003.]
(2) Umthetho wePhalamende kumele uhlinzeke ngendlela yokuthola inani lamalungu oMkhandlu kaZwelonke.
[Isigatshana (1) sichibiyelwe yisigaba 1 soMthetho weShumi wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2003 futhi nayisigaba1 yoMthetho weShumi naNhlanu wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2008.]
47 Ubulungu
(1) Zonke izakhamuzi ezivunyelwe ukuvotela amalungu oMkhandlu kaZwelonke
zingaba amalungu oMkhandlu, ngaphandle -
(a) kwanoma ngubani oqashwe, noma osebenzela umbuso, futhi okhokhelwayo ngalokho kuqashwa noma umsebenzi, ngaphandle -
(i) kukaMongameli, iPhini likaMongameli, oNgqongqoshe namaPhini oNgqongqoshe; kanye
(ii) nabanye abasezikhundleni abamisebenzi yabo ihambisanayo nemisebenzi yelungu loMkhandlu, kwabuye kwashiwo ngumthetho kazwelonke ukuthi iyahambisana naleyo misebenzi;
(b) kwabayizithunywa ezihlala unomphela zoMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe, noma abangamalungu esishayamthetho sesiFundazwe noma oMkhandlu kamasipala;
(c) kwasebehlulwa yizikweletu abangasenakubuyiselwa amalungelo abo;
(d) kwanoma ngubani okuthiwe akaphilile kahle ngokwengqondo yinkantolo yeRiphabhuliki; noma
(e) kwanoma ngubani okwathi emuva kokuthi lesi sigaba siqale ukusebenza, watholwa enecala wagwetshwa isikhathi esingaphezulu kwezinyanga ezingu-12 ejele ngaphandle kokunikezwa ithuba lokuhlawuliswa imali, lapha eRiphabhuliki noma ngaphandle kweRiphabhuliki uma isenzo esiyicala sasingaba yicala eRiphabhuliki; kodwa, akekho umuntu oyothathwa ngokuthi ugwetshiwe kuze kube kuthathwe isinqumo maqondana nokutholwa enecala noma kube sekubekwe isigwebo, noma kube sekuphele isikhathi sokwedlulisa icala. Isithiyo ngaphansi kwale ndima siphela eminyakeni emihlanu ngemuva kokuqedwa kwesigwebo.
(2) Umuntu ongavunyelwe ukuba yilungu loMkhandlu kaZwelonke ngokusho kwezigatshana(1)(a) noma u-(b) angalumela ukhetho loMkhandlu, kwencike kunoma iyiphi imikhawulo noma izimiselo ezimiswe yimithetho kazwelonke.
(3) Umuntu ulahlekelwa wubulungu boMkhandlu kaZwelonke uma lowo muntu -
(a) eyeka ukuba ngumuntu ovunyelwe; noma
(b) ephuthe eMkhandlwini ngaphandle kwemvume kulezo zimo lapho imitheshwana nezinqumo zisho khona ukuthi ulahlekelwa ubulungu.
Ã‚Â© eyeka ukuba yilungu lenhlangano emkhethile ukuba abe yilungu loMkhandlu.
(4) Izikhala eMkhandlwini kaZwelonke kumele zigcwaliswe ngokomthetho
kazwelonke.
48 Isifungo noma ukuvuma ngokuzibophelela
Ngaphambi kokuba amalungu oMkhandlu kaZwelonke aqale ukwenza imisebenzi yoMkhandlu, kufanele afunge noma ethembise ukwethembeka kuRiphabhuliki kanye nokuthobela uMthethosisekelo, ngokulandela iSheduli 2.
49 Isikhathi esihlalwa nguMkhandlu kaZwelonke
(1) UMkhandlu kaZwelonke ukhethelwa isikhathi esiyiminyaka emihlanu.
(2) Uma uMkhandlu kaZwelonke uhlakazwe ngokwesigaba 50, noma lapho usuphelelwa yisikhathi sawo, uMongameli, kufanele ahlele futhi abeke nezinsuku zokhetho ngesimemezelo esishicilelwe, okufanele lwenziwe zingakapheli izinyanga ezingama-90 ukusuka osukwini okwahlakazwa ngalo noma okwaphela ngalo isikhathi sawo. Isimemezelo esihlela futhi sibeka izinsuku zokhetho singahle sikhishwe ngaphambili noma ngemuva kokuphela kwesikhathi soMkhandlu kaZwelonke.
[Isigatshana(2) indawo yaso ithathwe yisigaba 1 soMthetho wesiHlanu wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-1999.]
(3) Uma umphumela wokhetho loMkhandlu kaZwelonke ungamenyezelwanga kungakapheli isikhathi esibekwe ngokwesigaba 190, noma uma ukhetho luchithwe yinkantolo, uMongameli, kufanele ahlele futhi abeke nezinsuku zolunye ukhetho ngesimemezelo esishicilelwe, okufanele lwenziwe zingakapheli izinsuku ezingama-90 zokuphela kwaleso sikhathi noma ukusuka ngelanga ukhetho olwachithwa ngalo.
(4) UMkhandlu kaZwelonke uyaqhubeka nokuba namandla okusebenza ukusuka esikhathini ohlakazwe ngaso noma ophelelwe ngaso yisikhathi, kuze kube yilanga elingaphambi kwelanga lokuqala lokuvotela uMkhandlu olandelayo.
50 Ukuhlakazwa koMkhandlu kaZwelonke ngaphambi kokuphela kwesikhathi sawo
(1) UMongameli kufanele awuhlakaze uMkhandlu kaZwelonke uma -
(a) UMkhandlu uthathe isinqumo sokuhlakazeka esesekwe yiningi lamalungu lawo; futhi
(b) sekwedlule iminyaka emithathu selokhu kwakhethwa uMkhandlu.
(2) IBamba likaMongameli kufanele liwuhlakaze uMkhandlu kaZwelonke uma -
(a) kunesikhala esikhundleni sikaMongameli; futhi
(b) noMkhandlu wehluleka ukukhetha uMongameli omusha zingakapheli izinsuku ezingama-30 sivelile leso sikhala.
51 Izikhathi zokuhlangana nezamakhefu
(1) Ngemuva kokhetho, umhlangano wokuqala woMkhandlu kaZwelonke kufanele wenzeke ngesikhathi kanye nangelanga elibekwe nguMongameli weNkantolo, kodwa kungakapheli izinsuku eziyi-14 ngemuva kokumenyezelwa komphumela wokhetho. UMkhandlu kaZwelonke ungabeka izikhathi nobude beminye imihlangano yawo kanye namakhefu awo.
[Isigatshana (1) indawo yaso ithathwe yisigaba 1 soMthetho wesiThupha wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
(2) UMongameli angabiza ngokushesha uMkhandlu ukuba uze emhlanganweni
ongejwayelekile noma ngasiphi isikhathi ukuze wenze umsebenzi okhethekile.
(3) Imihlangano yoMkhandlu kaZwelonke ivunyelwe ukubanjwa ezindaweni ezingeyona indawo yokuhlala kwePhalamende kuphela ngenxa yezizathu eziyizidingo zomphakathi, ezokuphepha noma ezokufinyeleleka kalula, futhi uma ngabe kuhlinzekelwe emitheshwaneni nasemiyalweni yoMkhandlu.
52 USomlomo noma iPhini likaSomlomo woMkhandlu
(1) Emhlanganweni wokuqala woMkhandlu ngemuva kokukhethwa kwawo, noma
kudingeka kuvalwe isikhala, uMkhandlu kaZwelonke kufanele ukhethe uSomlomo nephini likaSomlomo phakathi kwamalungu awo.
(2) UMongameli weNkantolo kufanele engamele ukhetho lukaSomlomo, noma aqoke elinye ijaji ukuthi lengamele. USomlomo wengamela ukhetho lwePhini likaSomlomo.
[Isigatshana (2) indawo yaso ithathwe yisigaba 2 soMthetho wesiThupha wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
(3) Inqubo elandelwayo ebekwe engxenyeni A kuSheduli 3 iyasebenza ekukhethweni kukaSomlomo nephini likaSomlomo.
(4) UMkhandlu kaZwelonke ungasusa uSomlomo noma iPhini likaSomlomo esikhundleni ngokuthatha isinqumo sokwenza njalo. Iningi lamalungu oMkhandlu kufanele libekhona lapho kuthathwa lesi sinqumo.
(5) Ngokwemitheshwana nemiyalo, uMkhandlu kaZwelonke ungakhetha phakathi kwamalungu awo ezinye iziphathimandla ezingengamela imihlangano yoMkhandlu ukuze zisize uSomlomo nePhini likaSomlomo.
53 Izinqumo
(1) Ngaphandle kwalapho uMthethosisekelo ubeka ngandlela yimbe -
(a) iningi lamalungu oMkhandlu kaZwelonke kufanele libekhona ngaphambi kokuthi kuvotelwe uMthethosivivinywa noma uguqulo kuMthethosivivinywa;
(b) okungenani ingxenye engoku-1/3 yamalungu kufanele ibekhona ngaphambi kokuthi kuvotelwe noma yiluphi olunye udaba olubekwe phambi koMkhandlu; futhi
(c) isinqumo ngazo zonke izinto ezibekwe phambi koMkhandlu kufanele sithathwe ngokwesekwa yiningi lamavoti afakiwe.
(2) Ilungu loMkhandlu kaZwelonke elengamele umhlangano woMkhandlu alikwazi ukufaka ivoti elejwayelekile kodwa -
(a) kufanele lifake ivoti eliletha isinqumo uma inani lamavoti lilingana ezinhlangothini zombili zodaba oluvotelwayo; futhi
(b) lingafaka ivoti elejwayelekile uma udaba kufanele lunqunywe ngokwesekwa okungenani yinani lamavoti elingo-2/3 kumalungu oMkhandlu.
54 Amalungelo amalungu athile eKhabinethi kanye nawamaPhini oNgqongqoshe eMkhandlwini kaZwelonke
UMongameli kanye nanoma yiliphi ilungu leKhabhinethe noma yinoma yiliphi iPhini likaNgqongqoshe elingelona ilungu loMkhandlu kaZwelonke, kube kwencike emitheshwaneni nasemiyalweni, bangahambela futhi bakhulume eMkhandlwini, kodwa abavunyelwe ukuvota.
[Isigaba 54 indawo yaso ithathwe yisigaba 3 soMthetho wesiThupha wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
55 Amandla oMkhandlu kaZwelonke
(1) Ekusebenziseni amandla okushaya imithetho, uMkhandlu kaZwelonke -
(a) ungacwaninga, wemukele, uguqule noma uchithe noma yimuphi umthetho obekwe phambi koMkhandlu; futhi
(b) ungasungula noma ulungise umthetho oshaywayo ngaphandle kweMithethosivivinywa yemali.
(2) UMkhandlu kaZwelonke kufanele uhlinzekele izindlela -
(a) zokuqinisekisa ukuthi zonke izingxenye zombuso emkhakheni kahulumeni kaZwelonke ziphendula kuwona; futhi
(b) zokubeka iso -
(i) ekusetshenzisweni kwegunya lokuphatha ngokukaZwelonke, kubandakanya nokusetshenziswa komthetho; futhi
(ii) kunoma yiyiphi ingxenye yombuso.
56 Ubufakazi noma ulwazi oluphambi koMkhandlu kaZwelonke
UMkhandlu kaZwelonke noma yiliphi elinye lamakomiti awo -
(a) bangabiza noma yimuphi umuntu ukuthi avele phambi kwawo ukuze anike ubufakazi obufungelwe noma obuqinisekisiwe, noma ukuze aveze imibhalo ethile;
(b) bangafuna ukuthi noma yimuphi umuntu noma inhlangano ukuba inikeze umbiko kuwona;
(c) bangaphoqa, ngokomthetho kazwelonke noma imitheshwana nemiyalo yawo, ukuthi noma yimuphi umuntu noma inhlangano ukuba ilandele okushiwo yisamanisi noma yizidingo ngokwendima(a) noma u-(b); futhi
(d) ungemukela izicelo ezisayinwe ngabazesekayo, imibono noma iziphakamiso ezivela kunoma yimuphi umuntu othintekayo noma kwezinye izinhlangano ezithintekayo.
57 Amalungiselelo angaphakathi, okuqhubekayo kanye nezinqubo ezilandelwayo zoMkhandlu kaZwelonke
(1) UMkhandlu kaZwelonke -
(a) ungazithathela izinqumo futhi uzilawulele amalungiselelo angaphakathi, okuqhubekayo kanye nezinqubo ezilandelayo; futhi
(b) wenze imitheshwana nezibopho maqondana nomsebenzi wawo, ube ubonelela ukuqhutshwa kwenqubo yentando yeningi ebheka ukumelwa nokubamba iqhaza, ukuba nezibopho, ukusebenzela obala nokubamba iqhaza komphakathi.
(2) Imitheshwana nemiyalo yoMkhandlu kaZwelonke kufanele ihlinzekele -
ukumiswa, ukwakheka, amandla, imisebenzi, inqubo elandelwayo kanye nesikhathi sokubakhona kwamakomiti;
(b) ukubamba iqhaza kokuqhubekayo ePhalamende kanye nakumakomiti alo amaqembu amancane ezombusazwe amelwe ePhalamende, ngendlela ehambisana nenqubo yentando yeningi;
(c) usizo lwezemali nezokuphathwa komsebenzi eqenjini ngalinye elimelwe ngendlela elingalinganisiwe ePhalamende, ukusiza iqembu kanye nomholi walo ekwenzeni umsebenzi wabo ngempumelelo ePhalamende; kanye
(d) nokwamukelwa komholi weqembu elikhulu kunawo wonke eliphikisayo elisePhalamende njengomholi weqembu eliphikisayo.
58 Ilungelomvume
(1) Amalungu eKhabinethi kanye namalungu oMkhandlu kaZwelonke -
(a) avumelekile ukukhuluma ngokukhululeka kuMkhandlu kaZwelonke nasemakomitini awo, ngendlela evumelana nemitheshwana nemiyalo; futhi
(b) angeke athweswe amacala ombango noma obulelesi, aboshwe, avalelwe noma ahlawuliswe ngenxa -
yanoma yini ayishilo, ayivezile noma ayinikeze uMkhandlu noma yinoma yiliphi ikomiti lawo; noma
(ii) ngenxa yanoma yini evelile ngenxa yalokho akushilo, akuvezile noma akunikeze uMkhandlu noma yiliphi ikomiti lawo.
[Isigatshana(1) siguqulwe yisigaba 4 soMthetho 34 ka-2001.]
(2) Amanye amalungelomvume nokuvikeleka koMkhandlu kaZwelonke, kwamalungu eKhabinethi, kanye nokwamalungu oMkhandlu kungabekwa ngumthetho kazwelonke.
(3) Amaholo, izimali zokubonelela okuthile kanye nezimali ezikhokhelwa ukusiza amalungu oMkhandlu kaZwelonke kubizwa ngqo esikhwameni sikaZwelonke seziMali.
[Isigaba 58 sichibiyelwe yisigaba 4 soMthetho wesiThupha wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
59 Ukukwazi ukufinyelela kanye nokubamba iqhaza komphakathi kuMkhandlu kaZwelonke
(1) Umkhandlu kaZwelonke kufanele -
(a) ugqugquzele ukubanjwa kweqhaza ngumphakathi kunqubo yokushaywa komthetho nakwezinye izinqubo zasePhalamende nezamaKomiti alo; futhi
(b) uqhube umsebenzi ngendlela esobala, ubambe imihlangano yawo, nemihlangano yalawo makomiti alo, obala, kodwa kungahle kuthathwe izinyathelo ezifanele -
(i) ukuhambisa ngokomthetho ukufinyelela komphakathi; kubandakanya ukufinyelela kwabezindaba ePhalamende kanye nasemakomitini alo; kanye
(ii) nokuhlinzekela ukuseshwa kwanoma yimuphi umuntu, futhi lapho kufanele, ukwenqatshelwa imvume yokungena, noma ukukhishelwa ngaphandle kwanoma yimuphi umuntu.
(2) Umkhandlu kaZwelonke awunakushiya ngaphandle umphakathi, kubalwa
nabezezindaba, emhlanganweni wekomiti ngaphandle kwalapho kufanelekile futhi kunesidingo sokukwenza lokho emphakathini wentando yeningi.
UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe
60 Ukwakheka koMkhandlu kaZwelonke
(1) UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe wakhiwe yiqembu elilodwa lezithunywa elivela esifundazweni ngasinye elinezithunywa eziyishumi.
(2) Izithunywa eziyishumi -
(a) yizithunywa ezikhethekile ezine ezibunjwe -
(i) uNdunankulu wesiFundazwe noma, uma engekho uNdunankulu noma yiliphi ilungu lesishayamthetho sesifundazwe eliqokwe nguNdunankulu okwesikhathi esithile noma maqondana nomsebenzi othile ophambi koMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe; kanye
(ii) nezinye izithunywa ezikhethekile ezintathu; kanye
(b) nezithunywa ezikhona unomphelo eziyisithupha eziqokwe ngokwesigaba 61(2).
(3) UNdunankulu wesiFundazwe, noma uma engekho uNdunankulu, ilungu lezithunywa zesifundazwe eliqokwe nguNdunankulu, lihola izithunywa.
61 Ukwabiwa kwezithunywa
(1) Amaqembu amelwe kusishayamthetho sesifundazwe anelungelo lokuba
nezithunywa eqenjini lezithunywa zesifundazwe ngokulandela indlela yokubala ebhalwe eNgxenyeni B kuSheduli 3.
(2) Isishayamthetho sesifundazwe kufanele, kungakapheli izinsuku ezingama-30 ngemuva kokumenyezelwa kwemiphumela yokhetho lwaleso sishayamthetho sesifundazwe -
sinqume, ngendlela ebekwe ngumthetho kazwelonke, ukuthi zingaki izithunywa zeqembu ngalinye ezizoqokwa njengezithunywa ezizoba khona unomphela kanye nokuthi bangaki abazoba yizithunywa ezikhethekile; futhi
siqoke izithunywa zamalungu azoba khona unomphela ngokulandela amagama aphakanyiswe ngamaqembu.
[Indima (b) ikhishwe yisigaba 1 soMthetho weShumi naNe wokuChibiyela uMthethosisekelo ka 2008]
[Isigatshana (2) indawo yaso ithathwe yisigaba 1 soMthetho wesiShiyagalolunye wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2002 futhi ngokunjalo nangomunye weMithetho yeShumi naNe wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2008]
(3) Umthetho kazwelonke ovezwe kusigatshana(2)(a) mawuqinisekise ukubanjwa kweqhaza ngamaqembu amancane ezombusazwe emikhakheni yomibili yezithunywa eziqokwe unomphela neyezikhethekile yethimba elimele amaqembu ezombusazwe ngendlela ehambelana nentando yeningi.
(4) Isishayamthetho, ngokuvumelana noNdunankulu kanye nabaholi bamaqembu abanegunya lokuba nezithunywa ezikhethekile ethimbeni lesifundazwe, kufanele baqoke izithunywa ezikhethekile, njengoba zidingeka ngezikhathi ezahlukahlukene, phakathi kwamalungu esishayamthetho.
62 Izithunywa eziqokwe unomphela
(1) Umuntu ophakanyiswe njengesithunywa esikhona unomphela kufanele abengumuntu ovunyelwe ukuba yilungu lesishayamthetho sesifundazwe.
(2) Uma umuntu oyilungu lesishayamthetho sesifundazwe eqokelwe esikhundleni sokuba yisithunywa esikhona unomphela, lowo muntu uyayeka ukuba yilungu lesishayamthetho.
(3) Izithunywa ezikhona unomphela ziqokelwa ezikhundleni isikhathi esiphela
(a) masishane ngaphambi kokuhlangana kokuqala kwesishayamthetho sesifundazwe ngemuva kokhetho lwaso olulandelayo.
(b)
[Indima (3) ikhishiwe indawo yayo ithathwe yisigaba 2 soMthetho weShumi naNe wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2008]
[Isigatshana (3) indawo yaso ithathwe yisigaba 2 soMthetho wesiShiyagalolunye wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2002 futhi indawo yaso yabe isithathwa yisigaba 2 soMthetho weShumi naNe wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2008]
(4) Umuntu uyayeka ukuba yisithunywa esikhona unomphela uma lowo muntu -
(a) eseyeka ukuba yilungu lesishayamthetho sesifundazwe nganoma yisiphi isizathu ngaphandle kokuqokwa njengesithunywa esikhona unomphela;
(b) eba yilungu leKhabhinethi;
(c) eselahlekelwe ukwethenjwa yisishayamthetho sesifundazwe futhi wasebuyiselwa emuva yilelo qembu elaphakamisa igama lalowo muntu;
(d) eyeka ukuba yilungu leqembu elaphakamisa igama lalowo muntu futhi ebuyiselwa emuva yilelo qembu; noma
(e) ephutha kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe engenamvume ezimweni lapho imitheshwana nemiyalo yoMkhandlu ibeka ukuthi kufanele alahlekelwe yisikhundla sokuba yisithunywa esikhona unomphela.
(5) Izikhala ezivela ezithunyweni ezikhona unomphela kufanele zigcwaliswe njengokusho komthetho kazwelonke.
(6) Ngaphambi kokuthi amalungu amile aqale ukwenza umsebenzi wawo eMkhandlwini kaZwelonke wezifundazwe, kufanele bafunge noma bethembise ukwethembeka kuRiphabhuliki kanye nokuthobela uMthethosisekelo, ngokulandela iSheduli 2.
63. Imihlangano yoMkhandlu kaZwelonke
(1) UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe ungazinqumela isikhathi sokuqala nobude bemihlangano yawo kanye nezikhathi zamakhefu.
(2) UMongameli angabizela uMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe emhlanganweni ongejwayelekile noma yinini ukuba sizokwenza umsebenzi okhethekile.
(3) Imihlangano yoMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe uvunyelwe ukubanjwa kwezinye izindawo ngaphandle kwendawo esePhalamende kuphela ngenxa yezizathu zezidingo zomphakathi, zokuphepha noma zokwenza lula, futhi uma lokhu kubonelelwe ngemitheshwana nezinqumo zesiGungu.
64. USihlalo namaPhini kaSihlalo
(1) UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe kufanele ukhethe uSihlalo namaPhini amabili kaSihlalo phakathi kwezithunywa.
(2) USihlalo noyedwa wamaPhini kaSihlalo bakhethwa phakathi kwezithunywa ezikhona unomphela isikhathi esiyiminyaka emihlanu ngaphandle kwalapho isikhathi sabo njengezithunywa siphela ngaphambi kwaleso sikhathi.
(3) Elinye iPhini likaSihlalo likhethelwa isikhathi esingunyaka owodwa, futhi kufanele lilandelwe yisithunywa esivela kwesinye isiFundazwe, ukuze isifundazwe ngasinye sithole ithuba lokumelwa.
(4) UMongameli weNkantolo kufanele engamele ukhetho lukaSihlalo, noma aqoke elinye ijaji elizokwenza lokho. USihlalo wengamela ukhetho lwePhini likaSihlalo.
[Isigatshana (4) indawo yaso ithathwe yisigaba 5 soMthetho wesiHlanu wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
(5) Inqubo elandelwayo ebekwe kuSheduli 3 iyasebenza ekukhethweni kukaSihlalo namaPhini kaSihlalo.
(6) UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe ungamsusa uSihlalo noma iPhini likaSihlalo esikhundleni.
(7) Mayelana nemitheshwana kanye nemiyalo yawo, uMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe ungaqoka phakathi kwezithunywa ezinye izikhulu ezengamele ezizokwelekelela uSihlalo kanye namaPhini kaSihlalo.
Izinqumo
65. (1) Ngaphandle kwalapho uMthethosisekelo ubeka ngokuhlukile -
(a) isiFundazwe ngasinye sinevoti elilodwa, elifakwa egameni lesifundazwe lifakwa ngumholi wethimba laso; futhi
(b) zonke izindaba eziphambi koMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe zisuke zemukelwe uma okungenani izifundazwe eziyisihlanu zivotele ukulweseka udaba.
(2) UMthetho wePhalamende, omiswe ngokuhambisana nenqubo elandelwayo esungulwe ngokwesigatshana(1) noma isigatshana(2) sesigaba 76, kufanele ubonelele inqubo efanayo okuthi ngokuyisebenzisa izishayamthetho zezifundazwe zinikeze igunya ezithunyweni zazo zokuba nelungelo lokuvota egameni lazo.
Ukubamba iqhaza kwamalungu oMkhandlukazwelonke ophethe
66. (1) Amalungu eKhabinethi kanye namaPhini oNgqongqoshe, bangabakhona,
bakhulume, kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe, kodwa abavunyelwe ukuvota.
(2) UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe ungabiza ilungu leKhabinethi, iPhini likaNgqongqoshe noma isiphathimandla sesigungu esiphethe sikazwelonke noma esesifundazwe ukuthi beze emhlanganweni woMkhandlu noma wekomiti loMkhandlu.
Ukubamba iqhaza kwabamele ohulumeni bendawo
67. Abanakuba ngaphezulu kweshumi abangabameli besikhashana abakhonjwe ngohulumeni bahlelekile bendawo ngokwesigaba 163, ukuthi bamele imikhakha eyahlukene yomasipala, abangabamba iqhaza uma kunesidingo emisebenzini yoMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe, kodwa bebe bengavunyelwe ukuvota.
Amandla oMkhandlu kaZwelonke
68. Ekusebenziseni amandla awo asemthethweni, uMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe -
(a) ungacwaninga, wamukele, uguqule, uphakamise izinguquko, noma uchithe noma yimiphi imithetho ebekwe phambi koMkhandlu ngokwalesi Sahluko; futhi
(b) ungaqala noma ulungiselele umthetho ongena phakathi kwezinto ezenziwayo ezikleliswe kuSheduli 4 noma omunye umthetho okubhekisw ekuwo esigabeni 76(3), kodwa awunakuqala noma ulungiselele iMithethozivivinywa zemali.
Ubufakazi nolwazi olunikezwa uMkhandlu kaZwelonke
69. UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe noma yiliphi ikomiti lawo -
ungabiza noma yimuphi umuntu ukuthi avele phambi kwawo ukuze anike ubufakazi ngaphansi kwesifungo noma isethembiso noma ukuzoveza imibhalo ethile;
ungadinga ukuthi noma iyiphi inhlangano noma umuntu awunikeze umbiko;
ungaphoqa, njengokusho komthetho kazwelonke noma kwemitheshwana nemiyalo, noma yimuphi umuntu ukuthi alandele amasamanisi noma isidingo esiphathelene nokushiwo endimeni(a) noma u-(b); futhi
ungemukela izicelo ezisayiniwe, imibono noma iziphakamiso ezivela kunoma yibaphi abantu noma izinhlangano ezinetshisekelo.
Amalungiselelo angaphakathi, okwenzekayo nezinqubo ezilandelwayo zoMkhandlu kaZwelonke
70. (1) UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe -
(a) ungazinqumela futhi uzilawulele amalungiselelo aso angaphakathi, okwenzekayo kanye nezinqubo ezilandelwayo; futhi
(b) ungazenzela imitheshwana nemiyalo ephathelene nomsebenzi waso, uqikelele ukumelwa nokubanjwa kweqhaza kwenqubo yentando yeningi, ukuba nezibopho ngokuthile, ukusebenzela obala kanye nokubamba iqhaza komphakathi.
(2) Imitheshwana nemiyalo yoMkhandlu kaZwelonke kufanele ihlinzekele -
(a) ukumiswa, ukwakheka, amandla, imisebenzi, izinqubo ezilandelwayo kanye nobungako besikhathi samakomiti ayo;
(b) ukubamba iqhaza kwazo zonke izifundazwe kokwenzayo ngendlela ehambisana nenqubo yentando yeningi; kanye
(c) nokubamba iqhaza kokwenziwa nguMkhandlu namakomiti awo amaqembu amancane amelwe eMkhandlwini, ngendlela ehambisanayo nenqubo yentando yeningi, ngazo zonke izikhathi lapho kufanele kuthathwe isinqumo ngokwesigaba 75.
Amalungelomvume
71. (1) Izithunywa eMkhandlwini kaZwelonke weziFundazwe kanye nabantu okubhekiswe kubo ezigabeni 66 nesama-67 -
(a) banelungelo lokukhuluma bakhululeke eMkhandlwini nasemakomitini aso, ngendlela ehambisanayo nemitheshwana nemiyalo yawo; futhi
(b) angeke baquliswe amacala ombango noma obelelesi, baboshwe, bavalelwe noma bakhokhiswe inhlawulo ngenxa -
(i) yanoma yini abayishilo, abayivezile noma abayilethe eMkhandlwini noma yinoma yiliphi ikomiti lawo;
(ii) yanoma yini evezwe ngesizathu sanoma yini abayishilo, abayivezile noma abayilethe eMkhandlwini noma yinoma yiliphi ikomiti lawo.
(2) Amanye amalungelomvume nokuvikeleka koMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe, kwezithunywa zoMkhandlu kanye nabantu abashiwo ezigabeni 66 nesama-67, zingabekwa ngumthetho kazwelonke.
(3) Amaholo, izimali ezikhokhelwa okuthile kanye nezinye izimali ezikhokhelwa ukusiza amalungu akhona unomphela oMkhandlu kaZwelonke zibizwa ngqo eSikhwameni seMali sikaZwelonke.
Ukufinyelela komphakathi eMkhandlwini kaZwelonke nokubamba kwawo iqhaza
72. (1) UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe kumele -
(a) ugqugquzele ukubanjwa kweqhaza ngumphakathi kokwenziwayo ukushaya imithetho nakweminye imisebenzi yoMkhandlu namakomiti awo; futhi
(b) wenze umsebenzi wawo ngendlela esobala, wenze ukuthi imihlangano yawo neyamakomiti awo ivulelwe umphakathi; kodwa kungahle kuthathwe izinyathelo ezifanelekile -
(i) uhambise ngokomthetho ukuvunyelwa komphakathi ukuba ungene emhlanganweni, kubandakanya nabezezindaba, eMkhandlwini nasemakomitini awo, futhi
(ii) uhlinzekele nokuseshwa kwanoma yimuphi umuntu, futhi, uma kufanele, ukuvinjelwa ukungena, noma uhlinzekele ukukhishwa kwanoma yimuphi umuntu.
(2) UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe awunakushiya ngaphandle umphakathi, kubandakanya nabezezindaba, ukuba babe khona emhlanganweni wekomiti ngaphandle kwalapho kufanelekile futhi kuvumelekile ukuba kwenziwe kanjalo emphakathini wentando yeningi.
Inqubo Yokushaywa Kwemithetho KaZwelonke
Yonke imithethosivivinywa
73. (1) Noma yimuphi uMthethosivivinywa ungethulwa eMkhandlwini kaZwelonke.
(2) Yilungu leKhabinethi noma iPhini likaNgqngqoshe, noma ilungu loMkhandlu noma ikomiti loMkhandlu kaZwelonke kuphela, elingethula uMthethosivivinywa eMkhandlwini, kodwa yilungu leKhabhinethi kuphela elibhekele izindaba zezimali zikaZwelonke elingethula iMithethosivivinywa elandelayo eMkhandlwini:
uMthethosivivinywa wezimali; noma
uMthethosivivinywa obonelela umthetho ocatshangwa kusigaba 214.
[Isigatshana (2) indawo yaso ithathwe yisigaba 1(a) soMthetho wesiKhombisa wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
(3) UMthethosivivinywa, obalwe esigabeni 76(3), ngaphandle koMthethosivinywa okubhekiswe kuwo esigatshaneni(2) (a)(b) salesi sigaba, ungethulwa eMkhandlwini kaZwelonke weziFundazwe.
[Isigatshana (3) indawo yaso ithathwe yisigaba 1(b) soMthetho wesiKhombisa wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
(4) Yilungu, noma yikomiti loMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe kuphela elivunyelwe ukwethula uMthethosivivinywa phambi koMkhandlu.
(5) UMthethosivivinywa owamukelwe nguMkhandlu kaZwelonke kufanele udluliselwe kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe uma kufanele ucwaningwe nguMkhandlu. UMthethosivivinywa ovunywe nguMkhandlu kufanele uyiswe kuMkhandlu kaZwelonke.
IMithethosivivinywa echibiyela uMthethosisekelo
74. (1) Isigaba 1 kanye nalesi sigatshana kungaguqulwa nguMthethosivivinywa
owamukelwe -
nguMkhandlu kaZwelonke, ngokwesekwa yivoti lamalungu awo elingamaphesenti angama -75 okungenani; kanye
nanguMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe, ngokwesekwa yivoti lezifundazwe eziyisithupha okungenani.
(2) ISahluko 2, singachitshiyelwa ngumthethosivivinywa owamukelwe -
(a) nguMkhandlu kaZwelonke, ngokusekwa yivoti lamalungu awo amabili kwamathathu okungenani; kanye
(b) nanguMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe wesekwe yivoti lezifundazwe eziyisithupha okungenani.
(3) Noma yisiphi isibonelelo soMthethosisekelo singachitshiyelwa nguMthethosivivinywa owamukelwe -
nguMkhandlu kaZwelonke, wesekwe yivoti lamalungu amabili kwamathathu okungenani; kanye
nanguMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe, wesekwe yivoti lezifundazwe eziyisithupha okungenani, uma uguqulo;
luphathelene nodaba oluthinta uMkhandlu;
luguqula imingcele yezifundazwe, amandla, imisebenzi noma izinhlangano; noma
luguqula isibonelelo esibhekene ngqo nodaba lwesifundazwe.
(4) Umthethosivivinywa oguqula uMthethosisekelo awunakufaka izibonelelo ezinye ngaphanlde kwezinguquko zomthethosisekelo kanye nezindaba ezihambisana nezinguquko.
(5) Okungenani izinsuku ezingama-30 ngaphambi kokwethulwa koMthethosivivinywa oguqula uMthethosisekelo ngokwesigaba 73(2), umuntu noma ikomiti elizimisele ukwethula uMthethosivivinywa kufanele -
(a) lishicilele kusoMqulu kaHulumeni, ngokulandela imitheshwana nemiyalo yoMkhandlu kaZwelonke, imininingwane yesichibiyelo esihlongozwayo ukuze umphakathi ubeke izwi;
(b) lethule, ngokulandela imitheshwana kanye nemiyalo yoMkhandlu, leyo mininingwane kuzishayamthetho zesifundazwe ukuzwa uvo lwazo; futhi
(c) lethule, ngokulandela imitheshwana kanye nemiyalo yoMkhandlu kaZwelonke
weziFundazwe, leyo mininingwane eMkhandlwini ukuze kube nenkulumompikiswano ngayo obala, uma uguqulo oluhlongozwayo lungesona uguqulo oludinga ukuba lwamukelwe nguMkhandlu.
(6) Uma uMthethosivivinywa oguqula uMthethosisekelo wethulwa, umuntu noma ikomiti elethula uMthethosivivinywa kufanele lilethe noma yiziphi iziphakamiso ezibhalwe phansi zanoma yiluphi uhlobo ezilethwe ngumphakathi kanye nezishayamthetho zezifundazwe -
(a) kuSomlomo ukuze zethulwe ePhalamende likaZwelonke; futhi
(b) mayelana nezichibiyelo okuphawulwe ngazo kusigatshana(1),(2), noma(3)(b), kuSihlalo woMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe ukuze zethulwe kuMkhandlu.
(7) UMthethosivivinywa ochibiyela umthethosisekelo awunakuvotelwa ePhalamende zingakapheli izinsuku ezingama-30 -
(a) wethuliwe uma iPhalamende lihlangene ngenkathi uMthethosivivinywa wethulwa; noma
(b) zokwethulwa kwawo ePhalamende, uma iPhalamende lisahlabe ikhefu ngenkathi uMthethosivivinywa wethulwa.
(8) Uma umthethosivivinywa okuphawulwe ngawo kusigatshana(3)(b), noma yinima iyiphi ingxenye yomthethosivivinywa, ithintene kuphela nesifundazwe esithile noma izifundazwe, uMkhandlu kaZwelonke seziFundazwe awunakuvumela uMthethosivivinywa noma ingxenye yawo efanelekile ngaphandle kwalapho kuvunywe yisishayamthetho noma izishayamthetho zesifundazwe noma zezifundazwe ezithintekile.
(9) UMthethosivivinywa oguqula uMthethosisekelo ovunywe yiPhalamende likaZwelonke futhi, uma kudingekile, nanguMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe, kufanele wedluliselwe kuMongameli ukuze kutholakale imvume yakhe.
IMithethosivivinywa engathinti izifundazwe
75. (1) Lapho uMkhandlu kaZwelonke wemukela uMthethosivivinywa ongumthetho ongewona uMthethosivivinywa okusebenza kuwo inqubo elandelwayo kusigaba 74 noma esama-75, lowo Mthethosivivinywa kufanele uyiswe eMkhandlwini kaZwelonke wesiFundazwe futhi udingidwe ngendlela ehambisana nenqubo elandelayo:
(a) UMkhandlu kaZwelonke kufanele -
(i) wamukele uMthethosivivinywa;
(ii) wamukele uMthethosivivinywa kodwa kuphela uma uguquko olunconywa yiwo; noma
(iii) uwuchithe uMthethosivivinywa.
(b) Uma uMkhandlu kaZwelonke wamukela uMthethosivivinywa ngaphandle kwezichibiyelo eziphakanyisiwe, uMthethosivivinywa kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.
(c) Uma uMkhandlu ungawamukeli noma uwemukela uMthethosivivinywa uma uzofakwa izinguquko, uMkhandlu kaZwelonke kufanele uwucwaninge kabusha uMthethosivivinywa, ubheke noma yiziphi izinguquko ezinconywe uMkhandlu, futhi -
(i) ungawemukela futhi uMthethosivivinywa, unezinguquko noma ungenazo; noma
(ii) unganquma ukungaqhubeki noMthethosivivinywa.
(d) UMthethosivivinywa owemukelwe nguMkhandlu kaZwelonke ngokwesigaba(c), kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.
(2) Uma uMkhandlu kaZwelonke uvotela udaba ngokusho kwalesi sigaba, isigaba 65 asisebenzi; esikhundleni salokho -
(a) isithunywa ngasinye ethimbeni lezithunywa zesifundazwe sibanevoti elilodwa;
(b) okungenani ingxenye eyodwa kwezintathu yezithunywa kufanele ibekhona ngaphambi kokuba kuvotelwe udaba; futhi
(c) udaba lunqunywa ngeningi lamavoti afakiwe, kodwa uma kunenani lamavoti alinganayo ezinhlangothini zombili, isithunywa esengamele umhlangano kufanele sifake ivoti elizoveza isinqumo.
IMithethosivivinywa eyejwayelekile ethinta izifundazwe
76. (1) Uma uMkhandlu kaZwelonke wemukela uMthethosivivinywa okubhekiswe kuwo ezigatshaneni(3),(4) noma esesi-(5), lowo Mthethosivivinywa kufanele
wedluliselwe kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe futhi uphathwe ngokulandela le nqubo elandelwayo:
(a) UMkhandlu kaZwelonke kufanele -
(i) wemukele uMthethosivivinywa;
(ii) wemukele uMthethosivivinywa oguquliwe; noma
(iii) uwuchithe uMthethosivivinywa.
(b) Uma uMkhandlu kaZwelonke wamukela uMthethosivivinywa ngaphandle kwenguquko, uMthethosivivinywa lowo kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.
(c) Uma uMkhandlu kaZwelonke wamukela uMthethosivivinywa oguquliwe, uMthethosivivinywa oguquliwe kufanele uyiswe kuMkhandlu kaZwelonke, futhi uma uMkhandlu wamukela uMthethosivivinywa oguquliwe, kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.
(d) Uma uMkhandlu ungawuvumi uMthethosisekelo, noma uma uMkhandlu kaZwelonke wenqaba ukwemukela uMthethosivivinywa ophawulwe kundima(c), lowo Mthethosivivinywa futhi, lapho kunesidingo, kanye noMthethosivivinywa oguquliwe, kufanele kuyiswe ekomitini lokuLamula , elingahle livumelane -
(i) ngoMthethosivivinywa njengoba wemukelwe uMkhandlu;
(ii) ngoMthethosivivinywa oguquliwe njengoba wemukelwe uMkhandlu; noma
(iii) ngenye inhlobo yoMthethosivivinywa.
(e) Uma iKomiti Lokulamula lingakwazi ukuvumelana ezinsukwini ezingama-30 emva kokuyiswa koMthethosivivinywa kulona, uMthethosivivinywa uphelelwa yisikhathi ngaphandle kokuthi uMkhandlu kaZwelonke uphinde uwamukele lo Mthethosivivinywa, kodwa wesekwe yivoti okungenani lababili kwabathathu bamalungu awo.
(f) Uma iKomiti Lokulamula livumelana ngoMthethosivivinywa njengoba wamukelwe nguMkhandlu kaZwelonke, uMthethosivivinywa kufanele uyiswe eMkhandlwini kaZwelonke, kuthi uma uMkhandlu uwamukela lowo Mthethosivivinywa, lowo Mthethosivivinywa kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.
(g) Uma iKomiti Lokulamula livumelana ngoMthethosivivinywa oguquliwe njengoba wamukelwe nguMkhandlu kaZwelonke, uMthethosivivinywa kufanele uyiswe eMkhandlwini kaZwelonke, futhi uma wamukelwa uMkhandlu, kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.
(h) Uma iKomiti Lokulamula livumelana ngenye inhlobo yoMthethosivivinywa, leyo nhlobo yoMthethosivivinywa kufanele iyiswe kuMkhandlu kaZwelonke nakusiGungu, futhi uma wemukelwa nguMkhandlu kanye nesiGungu, kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.
(i) Uma uMthethosivivinywa oyiswe eMkhandlwini kaZwelonke ngokwesigaba(f) noma u-(h) ungemukelwa uMkhandlu, uMthethosivivinywa uphelelwa yisikhathi ngaphandle kwalapho uMkhandlu kaZwelonke uvumela uMthethosivivinywa lowo ngokwesekwa yivoti okungenani lababili kwabathathu bamalungu awo.
(j) Uma uMthethosivivinywa oyiswe kuMkhandlu kaZwelonke ngokwesigaba(g) no-(h), ungemukelwa nguMkhandlu, lowo Mthethosivivinywa uphelelwa yisikhathi, kodwa uMthethosivivinywa owawamukelwe nguMkhandlu ekuqaleni ungaphinde futhi wamukelwe nguMkhandlu, kodwa wesekwe yivoti okungenani lababili kwabathathu bamalungu awo.
(k) UMthethosivivinywa owamukelwe nguMkhandlu kaZwelonke njengokusho kwesigaba(e),(i) noma u-(j) kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.
(2) Uma uMkhandlu kaZwelonke wamukela uMthethosivivinywa ophathelene nemisebenzi esesigatshaneni, uMthethosivivinywa kufanele uyiswe kuMkhandlu kaZwelonke futhi udingidwe ngokulandela lenqubo elandelayo:
(a) UMkhandlu kaZwelonke kufanele -
(i) wemukele uMthethosivivinywa;
(ii) wemukele uMthethosivivinywa oguquliwe; noma
(iii) uwuchithe uMthethosivivinywa.
(b) UMthethosivivinywa owamukelwe nguMkhandlu kaZwelonke ngokwesigaba(a)(i) kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.
(c) Uma uMkhandlu kaZwelonke wamukela uMthethosivivinywa oguquliwe, uMthethosisekelo oguquliwe kufanele uyiswe eMkhandlwini kaZwelonke; futhi uma uMkhandlu wamukela uMthethosivivinywa oguquliwe, lowo Mthethosivivinywa kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.
(d) Uma uMkhandlu uwuchitha uMthethosivivinywa noma uma uMkhandlu kaZwelonke wenqaba ukwamukela uMthethosivivinywa oguquliwe oyiswe kuwona ngokwendima(c), uMthethosivivinywa futhi, uma kunesidingo, kanye noMthethosivivinywa oguquliwe, kufanele yedluliselwe eKomitini Labalamuli, elingavumelana ngalokhu -
(i) ngoMthethosivivinywa njengoba wemukelwe nguMkhandlu ;
(ii) ngoMthethosivivinywa oguquliwe njengoba wemukelwe nguMkhandlu; noma
(iii) ngenye inhlobo yoMthethosivivinywa.
(e) Uma iKomiti Labalamuli lingakwazi ukuvumelana zinakapheli izinsuku ezingama-30 ngemuva kokuyiswa koMthethosivivinywa kulo, uMthethosivivinywa uphelelwa yisikhathi.
(f) Uma iKomiti Labalamuli livumelana ngoMthethosivivinywa njengoba wamukelwe nguMkhandlu kaZwelonke, uMthethosivivinywa kufanele uyiswe eMkhandlwini kaZwelonke, kuthi uma uMkhandlu uwemukela lowo Mthethosivivinywa, uMthethosivivinywa kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.
(g) Uma iKomiti Labalamuli livumelana ngoMthethosivivinywa oguquliwe njengoba wemukelwe nguMkhandlu kaZwelonke, uMthethosivivinywa kufanele uyiswe eMkhandlwini, futhi uma wemukelwa uMkhandlu, kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.
(h) Uma iKomiti Labalamuli livumelana ngolunye uhlobo loMthethosivivinywa, lowo Mthethosivivinywa kufanele uyiswe kusiGungu naseMkhandlwini kaZwelonke, futhi uma wemukelwa nguMkhandlu uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.
(i) Uma uMthethosivivinywa oyiswe kuMkhandlu kaZwelonke ngokwendima(f) noma u-(h) ungemukelwanga nguMkhandlu, uMthethosivivinywa uphelelwa yisikhathi.
(3) UMthethosivivinywa kufanele udingidwe ngokwenqubo elandelwayo ebekwe kusigatshana(1) noma esesi-(2) uma ungena ngaphakathi komsebenzi owenziwayo osohlwini lweSheduli 4 yemithetho ehlongozwayo kunoma yisiphi isigaba kwezilandelayo;
(a) isigaba 65(2);
(b) isigaba 163;
(c) Isigaba 182;
(d) isigaba 195(3) nosesi-(4);
(e) isigaba 196; kanye
(f) nesigaba 197.
(4) UMthethosivivinywa kufanele udingidwe ngokulandela inqubo esungulwe yisigatshana(1) uma ubonelela umthetho -
(a) ohlongozwe esigabeni 44(2); noma sama-220(3); noma
(b) ohlongozwe kuSahluko 13, futhi ofaka noma yiziphi izibonelelo ezithinta ezezimali zomkhakha kahulumeni wezifundazwe.
[Indima (b) indawo yayo ithathwe yisigaba 1 soMthetho 1 wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2003.]
(5) UMthethosivivinywa ohlongozwe esigabeni 42(6) kufanele udingidwe ngokulandela inqubo emiswe kusigatshana(1), ngaphandle kokuthi -
(a) lapho uMkhandlu kaZwelonke uvota ngoMthethosivivinywa, izibonelelo zesigaba 53(1) azilandelwa, esikhundleni salokho uMthethosivivinywa ungavunywa kuphela uma iningi lamalungu ePhalamende liwuvotela; futhi
(b) uma uMthethosivivinywa uyiswa eKomitini labaLamuli, kulandelwa imithetho elandelayo: -
(i) Uma iPhalamende likaZwelonke licubungula uMthethosivivinywa ohlongozwa kusigatshana(1)(g) noma u-(h), lowo Mthethosivivinywa ungavunywa kuphela uma iningi lamalungu ePhalamende liwuvotela;
(ii) Uma iPhalamende likaZwelonke licubungula noma licubungulisisa kabusha umthethosivivinywa ohlongozwa kusigatshana(1)(e),(i) noma(j), lowo Mthethosivivinywa ungavunywa kuphela uma okungenani amalungu amabili kwamathathu ePhalamende ewuvotela.
(6) Lesi sigaba asisebenzi kuMthethosivivinywa wezeZimali.
IMithethosivivinywa yemali
77. (1) UMthethosivivinywa unguMthethosivivinywa wezezimali uma -
wephuca imali;
ubeka izintela, izimali ezikhokhiswayo, izimali ezitheliswa ngempahla noma izimali ezikhokhiswa ngaphezulu kuzwelonke;
uqeda noma wehlisa, noma unikeza ukukhululwa ekukhokheni izintela, izimali ezikhokhiswayo, izimali ezitheliswa ngempahla noma izimali ezikhokhiswa ngaphezulu kuzwelonke;
ugunyaza izimali ezibizwa ngqo esiKhwameni seziMali sikaZwelonke, ngaphandle koMthethosisekelo ohlongozwa esigabeni 214 esigunyaza ukubizwa ngqo kwezimali.
(2) UMthethosivinywa wezezimali awunakudingida noma yiluphi olunye udaba ngaphandle -
kodaba olungaphansi olulandela ukwephucwa kwemali;
kokubekwa, ukuqedwa noma ukwehliswa kwezintela, izimali ezikhokhiswayo, izimali ezitheliswa ngempahla noma izimali ezikhokhiswa ngaphezulu kuzwelonke;
ukunikezwa kokukhululwa ekukhokheni izintela, izimali ezikhokhiswayo, izimali ezitheliswa ngempahla noma izimali ezikhokhiswa ngaphezulu kuzwelonke; noma
ukugunyazwa kwezimali ezibizwa ngqo esiKhwameni seziMali zikaZwelonke.
(3) Yonke iMithethosivinywa kufanele ibhekisiswe ngokulandela inqubo elandelwayo esungulwe yisigaba 75. UMthetho wePhalamende kufanele ubonelele inqubo elandelwayo yokuguqula iMithethosivivinywa yezezimali ngaphambi kwePhalamende.
[Isigaba 77 indawo yaso ithathwe yisigaba 2 soMthetho wesiKhombisa wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
Ikomiti Labalamuli
78. (1) IKomiti Labalamuli lakhiwe -
(a) ngamalungu ayisishiyagalolunye oMkhandlu kaZwelonke akhethwe nguMkhandlu ngokulandela inqubo ebekwe yimitheshwana nemiyalo yoMkhandlu futhi enomphumela wokuthi amaqembu akwazi ukumelwa ngendlela enokufana okuthe xaxa nokumeleleka kwawo eMkhandlwini; kanye
(b) nesithunywa esisodwa esivela ethimbeni lesifundazwe ngasinye, esiqokwe yithimba lelo.
(2) Ikomiti Labalamuli lisuke selivumelene ngohlobo loMthethosivivinywa othile noma selinqumile ngodaba, uma lolo hlobo, noma uhlangothi olulodwa lodaba lusekwa -
(a) okungenani ngabahlanu babamele uMkhandlu kaZwelonke; futhi
(b) okungenani abahlanu babamele uMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe.
Ukuvunywa iMithethosivivinywa
79. (1) UMongameli kufanele avume futhi asayine uMthethosisekelo owemukelwe
ngokwalesi Sahluko noma, uma uMongameli engagculisekile ngokuthi
uMthethosivivinywa uyahambisana noMthethosisekelo, kufanele awuphindisele kuMkhandlu kaZwelonke ukuze uwucwaninge kabusha.
(2) Imitheshwana nemiyalo ehlanganisiwe kufanele ihlinzekele inqubo elandelwayo uma kucwaningwa kabusha uMthethosivivinywa nguMkhandlu kaZwelonke kanye nokuhlanganyela kwesiGungu sikaZwelonke seziFundazwe kulokho okwenziwayo.
(3) IsiGungu sikaZwelonke seziFundazwe kufanele sibambe iqhaza ekucwaningeni kabusha koMthethosivivinywa ophindiswe emuva eMkhandlwini kaZwelonke nguMongameli uma -
(a) ukungagculiseki kukaMongameli mayelana nokungahambisani koMthethosivivinywa noMthethosisekelo kuphathelene nodaba lwenkambiso oluthinta isiGungu; noma
(b) isigaba 74(1),(2) noma(3)(b) noma sama-76 sasetshenziswa ekwamukelweni koMthethosivivinywa.
(4) Uma, ngemuva kokucwaningwa kabusha, uMthethosivivinywa wenelisa ngokuphelele ukungagculiseki kukaMongameli, uMongameli kufanele awuvume futhi awusayine lowo Mthethosisekelo; uma kungenzeki lokho, uMongameli kufanele enze okunye kwaloku -
(a) avume futhi asayine uMthethosivivinywa; noma
(b) awedlulisele eNkantolo yoMthethosisekelo ezonquma ngokuhambisana kwawo noMthethosisekelo.
(5) Uma iNkantolo yoMthethosisekelo inquma ukuthi uMthethosivivinywa uyahambisana noMthethosisekelo, uMongameli kufanele awuvume futhi awusayine.
Izicelo ezifakwa ngamalungu oMkhandlu kaZwelonke eNkantolo yoMthethosisekelo
80. (1) Amalungu oMkhandlu kaZwelonke angafaka isicelo eNkantolo yoMthethosisekelo sokuthi inkantolo ikhiphe umyalo othi wonke noma ingxenye yoMthetho wePhalamende awuhambisani nomthethosisekelo.
(2) Isicelo -
(a) kufanele sesekwe yivoti loyedwa kwabathathu bamalungu oMkhandlu okungenani; futhi
(b) kufanele senziwe kungakapheli izinsuku ezingama-30 kusukela osukwini uMongameli awuvume futhi awusayina ngalo uMthetho.
(3) INkantolo yoMthethosisekelo ingayalela ukuthi wonke umthetho noma ingxenye yomthetho okufakwe isicelo ngawo njengokwesigatshana(1), angeke usebenze kuze kube yilapho iNkantolo ikhiphe isinqumo ngesicelo uma -
(a) izidingo zobulungiswa zikudinga lokhu; futhi
(b) nesicelo sinamathuba enele okuphumelela.
(4) Uma isicelo singaphumeleli, futhi singenamathuba enele okuphumelela, iNkantolo yoMthethosisekelo inganquma ukuthi abafake isicelo kufanele bakhokhe izindleko.
Ukushicilelwa kweMithetho
81. UMthethosivivinywa ovunywe futhi wasayinwa nguMongameli uba nguMthetho
wePhalamende, kufanele ushicilelwe ngokushesha, futhi uqala ukusebenza lapho usushicilelwe noma ngosuku olubekwe ngokoMthetho.
Ukugcinwa ngokuphepha kweMithetho yePhalamende
82. Ikhophi esayiniwe yomthetho wePhalamende ingubufakazi obugcwele balokho
okuqukethwe kulowo mthetho, futhi ngemuva kokushicilelwa, kufanele unikezwe iNkantolo yoMthethosisekelo ukuze iwugcine ngokuphepha.
ISAHLUKO 5
UMONGAMELI NOMKHANDLU KAZWELONKE OPHETHE
UMongameli
83. UMongameli -
(a) uyiNhloko yoMbuso nenhloko yomkhandlu kazwelonke ophethe;
(b) kufanele eseke, avikele, ahloniphe uMthethosisekelo njengomthetho omkhulu kuyo yonke eRiphabhuliki; futhi
(c) akhuthaze ubumbano lwesizwe nalokho okuqhubela iRiphabhuliki phambili.
Amandla nemisebenzi kaMongameli
84. (1) UMongameli unamandla awanikezwe nguMthethosisekelo nomthetho,
kubandakanya lawo mandla afanele ukuze enze imisebenzi yeNhloko yombuso nenhloko yomkhandlu kazwelonke ophethe.
(2) UMongameli ubhekene -
(a) nokwemukela nokusayina iMithethosivivinywa;
(b) nokubuyisela uMthethosivivinywa emuva ePhalamende ukuze licubungule kabusha ukuhambisana kwawo noMthethosisekelo;
(c) nokwedlulisela uMthethosivivinywa eNkantolo yoMthethosisekelo ukuze ikhiphe isinqumo ngokuhambisana kwawo noMthethosisekelo;
(d) nokubizela uMkhandlu kaZwelonke, uMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe noma iPhalamende emhlanganweni ongejwayelekile ukuze kwenziwe umsebenzi okhethekile;
(e) nokuqoka noma yibaphi abazophatha izikhundla okumiswe kuMthethosisekelo noma ngumthetho, ukuthi kufanele kwenziwe nguMongameli, ngaphandle kokuqoka akwenza njengenhloko yesigungu sikazwelonke esiphethe;
(f) nokumisa amakhomishana okuphenya;
(g) nokumisa uhlololuvo lukazwelonke ngokomthetho wePhalamende;
(h) nokwemukela futhi azise izithunywa zakwamanye amazwe kanye nabamele amanye amazwe;
(i) nokuqoka amanxusa, amanxusa agunyaziwe, abaphathelene nezindaba zamazwe kanye nabamele amanye amazwe;
(j) nokuxolela noma asindise abagwetshelwe amacala futhi ehlise noma yiziphi izigwebo; futhi
(k) aklomelise ngezindondo zokuhlonipha.
[Incazelo ejwayelekile: ukutuswa ngokuhlonishwa okwenziwe kuSomqulu kaHulumeni ka-24155 zingumhlaka-6 kuZibandlela, 2002 kanye noSomqulu kaHulumeni ka-25213 zingumhlaka-25 kuNcwaba, 2003.]
Igunya lokuphatha eRiphabhuliki
85. (1) Amandla okuphatha eRiphabhuliki abekwe kuMongameli.
(2) UMongameli usebenzisa amandla okuphatha, ebambisene namanye amalungu eKhabhinethi -
(a) ngokusebenzisa umthetho kazwelonke ngaphandle kwalapho uMthethosisekelo noma umthetho wePhalamende usho okunye okwehlukile;
(b) ngokuthuthukisa nokusebenzisa izinqubomgomo zikazwelonke;
(c) ngokuqondanisa imisebenzi yeminyango yombuso kanye neyezakhiwo zombuso;
(d) ngokulungisa nokungenisa umthetho; kanye
(e) nokwenza noma yimiphi eminye imisebenzi yokuphatha ehlinzekelwe kuMthethosisekelo noma kumthetho kazwelonke.
Ukukhethwa kukaMongameli
86. (1) Emhlanganweni wawo wokuqala ngemuva kokukhethwa kwawo, nalapho kunesidingo sokuvala isikhala, uMkhandlu kaZwelonke kufanele ukhethe umuntu wesifazana noma wesilisa phakathi kwamalungu awo ukuthi abe nguMongameli.
(2) UMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo kufanele engamele lolu khetho noma aqoke elinye ijaji ukuba likwenze lokho. Inqubo elandelwayo ebekwe kuNgxenye A yeSheduli 3 iyona esebenzayo ekukhethweni kukaMongameli.
[Isigatshana (2) indawo yaso ithathwe yisigaba 6 soMthetho wesiThupha wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
(3) Ukhetho lokugcwalisa isikhala esikhundleni sikaMongameli kufanele lubekelwe isikhathi nosuku nguMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo, kodwa kubekadluli izinsuku ezingama-30 ngemuva kokuvela kwesikhala.
[Isigatshana (3) indawo yaso ithathwe yisigaba 6 soMthetho wesiThupha wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.)
Ukuqala ukusebenza kukaMongameli
87. Uma esekhethwe njengoMongameli, umuntu uyayeka ukuba yilungu loMkhandlu
kaZwelonke futhi, zingakapheli izinsuku eziyisihlanu, kufanele aqale umsebenzi esikhundleni sikaMongameli ngokufunga noma ukuqinisekisa ukwethembeka kuRephabhliki nokuthobela uMthethosisekelo, nokweSheduli 2.
Isikhathi sesikhundla sikaMongameli
88. (1) Isikhathi esibekelwe isikhundla sikaMongameli siqala kusukela eqala umsebenzi siphele lapho kuvela isikhala noma uma umuntu olandelayo okhethelwe esikhundleni sokuba nguMongameli eqala umsebenzi.
(2) Akekho umuntu ovunyelwe ukuba sesikhundleni njengoMongameli ngaphezulu kwamahlandla amabili, kodwa uma umuntu ekhethelwe ukuthi agcwalise isikhala abe uMongameli, isikhathi esiphakathi kokugcwalisa isikhala nokhetho olulandelayo, asithathwa njengesikhathi soBongameli.
Ukususwa kukaMongameli esikhundleni
89. (1) UMkhandlu kaZwelonke, ngesinqumo esesekwe ngababili kwabathathu bamalungu awo, ungamsusa kuphela uMongameli esikhundleni ngezizathu -
(a) zokwephulwa okubucayi koMthethosisekelo noma komthetho;
(b) zokungaziphathi kahle ngendlela embi kakhulu; noma
(c) zokungakwazi ukwenza imisebenzi yesikhundla.
(2) Noma ngubani osuswe esikhundleni sikaMongameli ngokwesigatshana 1(a) noma u-(b) angeke athole izinzuzo zaleso sikhundla futhi akavunyelwe ukumela ukhetho lwesikhundla somphakathi.
IBamba likaMongameli
90. (1) Uma uMongameli engekho eRiphabhuliki noma engakwazi ukufeza izidingo
zomsebenzi kaMongameli ngenxa yokuthile; noma uma kunesikhala kuleso sikhundla, iziphathimandla zingambambela njengoMongameli ngalokhu kulandelana:
(a) Iphini likaMongameli.
(b) UNgqongqoshe ojutshwe nguMongameli.
(c) UNgqongqoshe ojutshwe ngamanye amalungu eKhabhinethi.
(d) USomlomo, uMkhandlu kaZwelonke uze ujube omunye wamalungu awo.
(2) IBamba likaMongameli linezibopho, amandla nemisebenzi kaMongameli.
(3) Ngaphambi kokuthatha izibopho, amandla nemisebenzi kaMongameli iBamba
likaMongameli kufanele lifunge noma liqinisekise ukwethembeka kuRiphabhuliki nokuthobela uMthethosisekelo, ngokweSheduli 2.
(4) Umuntu okuthe njengeBamba likaMongameni wafunga noma waqinisekisa ukwethembeka kuRiphabhuliki akudingeki ukuthi aphinde inqubo elandelwayo yokufungisa nokuqinisekisa mayelana nesikhathi esilandelayo sokuba yiBamba likaMongameli ngesikhathi esiphela lapho umuntu okhethelwe ukuba nguMongameli engena esikhundleni.
[Isigatshana (4) esengezwe yisigaba 1 soMthetho wokuQala wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-1997]
IKhabhinethi
91. (1) IKhabhinethi iqukethe uMongameli, njengenhloko yeKhabhinethe, iPhini likaMongameli kanye nawoNgqongqoshe.
(2) UMongameli uqoka iPhini likaMongameli kanye noNgqongqoshe, abanike amandla nemisebenzi yabo, futhi angabasusa esikhundleni.
(3) UMongameli -
(a) kufanele akhethe iPhini likaMongameli phakathi kwamalungu oMkhandlu kaZwelonke;
(b) angakhetha noma yinani elingakanani loNgqongqoshe phakathi kwamalungu oMkhandlu kaZwelonke; futhi
(c) angakhetha oNgqongqoshe abangeqile kwababili abavela ngaphandle koMkhandlu.
(4) UMongameli kufanele aqoke ilungu leKhabhinethi elizoba umholi womsebenzi kahulumeni eMkhandlwini kaZwelonke.
(5) IPhini likaMongameli kufanele lisize uMongameli ekwenzeni imisebenzi kahulumeni.
Imithwalo kanye nokulindelekile
92. (1) IPhini likaMongameli kanye noNgqongqoshe babhekele amandla nemisebenzi yabaphethe abethweswe yona nguMongameli.
(2) Amalungu eKhabhinethi anezibopho ewonke kanyekanye nangokwelungu ngalinye nePhalamende mayelana nokusetshenziswa kwamandla nokwenziwa kwemisebenzi yawo.
(3) Amalungu eKhabhinethi kufanele -
(a) asebenze ngokuhambisana noMthethosisekelo; futhi
(b) anikeze iPhalamende imibiko ephelele njalo ngemuva kwezikhathi ezejwayelekile maqondana nezindaba ezilawulwa yiwo.
AmaPhini oNgqongqoshe
93. (1) UMongameli angaqoka -
noma yiliphi inani lamaPhini oNgqongqoshe phakathi kwamalungu oMkhandlu kaZwelonke; kanye
namaPhini oNgqongqoshe angengaphezulu kwamabili aqhamuka ngaphandle koMkhandlu, ukuba asize amalungu eKhabhinethi,
futhi angawasusa esikhundleni.
(2) AmaPhini oNgqongqoshe aqokwe ngokwemigomo yesigatshana (1)(b) anesibopho ePhalamende sokusebenzisa amandla awo kanye nokwenza imisebenzi yawo.
[Isigaba 93 indawo yaso ithathwe yisigaba 7 soMthetho wesiThupha wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
Ukuqhubeka kweKhabhinethi emuva kokhetho
94. Uma kubanjwe ukhetho loMkhandlu kaZwelonke, iKhabhinethi, iPhini likaMongameli, oNgqongqoshe kanye nanoma yiliphi iPhini likaNgqongqoshe baqhubeka belokhu bekwazi ukusebenza aze athathe isikhundla njengoMongameli umuntu okhethwe nguMkhandlu kaZwelonke olandelayo.
Isifungo noma isiqinisekiso
95. Ngaphambi kokuthi iPhini likaMongameli, oNgqongqoshe kanye namaSekela
oNgqongqoshe baqale imisebenzi yezikhundla zabo, kufanele bafunge noma baqinisekise ukuthi bazokwethembeka kuRephabhliki futhi bathobele uMthethosisekelo, ngokweSheduli 2.
Ukuziphatha kwamalungu eKhabhinethi namaPhini oNgqongqoshe
96. (1) Amalungu eKhabhinethi kanye namaPhini oNgqongqoshe kufanele aziphathe
ngendlela ehambisana nohlelo lokuziphatha olubekwe ngumthetho kazwelonke.
(2) Amalungu eKhabhinethi namaPhini oNgqongqoshe akufanele -
(a) benze omunye umsebenzi okhokhelwayo;
(b) baziphathe noma ngayiphi indlela engahambisani nezikhundla zabo, noma bazibeke kunoma yisiphi isimo esingadala ukuthi babonakale benobunzima bokwehlukanisa phakathi kwezintshisekelo zabo zomsebenzi nezintshisekelo zomuntu zangasese;
(c) basebenzise isikhundla sabo noma ulwazi lwanoma uluphi uhlobo olunikezelwe kubona balubheke, ukuzinothisa noma ukwenzela omunye inzuzo ngendlela engafanele.
Ukudluliswa kwemisebenzi
97. UMongameli angadlulisela kwilungu leKhabhinethi ngesimemezelo esishicilelwe
-
(a) ukwengamelwa kwanoma yimuphi umthetho onikezwe elinye ilungu; noma
(b) noma yimaphi amandla noma umsebenzi onikezwe elinye ilungu ngokomthetho.
Ukunikezwa kwemisebenzi okwesikhashana
98. UMongameli anganikeza ilungu leKhabhinethi noma yimaphi amandla noma umsebenzi welinye ilungu leKhabhinethe elingekho noma elingakwazi ukusebenzisa lawo mandla noma ukwenza lowo msebenzi.
Ukwabiwa kwemisebenzi
99. Ilungu leKhabhinethi lingabela ilungu loMkhandlu esikhulu sesifundazwe noma uMkhandlu sikaMasipala noma yimaphi amandla noma umsebenzi okufanele wenziwe ngokomthetho woMkhandlu oPhethe. Ukwabiwa -
(a) kufanele kuhambisane nesivumelwano phakathi kwelungu leKhabhinethi elithintekile kanye nelungu loMkhandlu oPhethe noma noMkhandlu kaMasipala;
(b) kufanele kuhambisane nomthetho wePhalamende ophathelene nokusetshenziswa noma ukwenziwa kwalawo mandla noma umsebenzi; futhi
(c) kuqala ukusebenza lapho kumenyezelwa nguMongameli.
Ukungenelela kukazwelonke ekubusweni kwesiFundazwe
Isihloko sichibiyelwe yisigaba 2(a) soMthetho weShumi naNye wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2003.]
100. (1) Uma isifundazwe singakwazi noma singagcwalisi izibopho zaso zokuphatha ezibekwe nguMthethosisekelo noma ngumthetho, isigungu esiphethe singalungena udaba ngokuthatha izinyathelo ezifanele ukuqinisekisa ukugcwaliswa kwezibopho, kubandakanye -
(a) ukukhipha isiyalelo esiya kuMkhandlu ophethe wesifundazwe esichaza indlela esehluleka ngayo ukugcwalisa izibopho zaso futhi sisho izinyathelo okufanele zithathwe ukuze kugcwaliswe izibopho zaso; kanye
(b) nokuzithathela umsebenzi wokubhekela lezo zibopho ezithintekile kuleso sifunda ngezinga elidingekile ukuze -
(i) kugcinwe amazinga abalulekile ngokukazwelonke noma kuhlangatshezwane namazinga okungenakuyiwa ngaphansi kwawo mayelana nokunikezwa kwezidingo;
(ii) kugcinwe ubumbano lwezomnotho;
(iii) kugcinwe ukuphepha kwezwe; noma
(iv) kuvinjwe leso sifundazwe ukuze singathathi izinyathelo ezingafanele ezikhinyabeza izintshisekelo zezinye izifundazwe noma zezwe lonke.
[Isigatshana (1) sichibiyelwe yisigaba 2(b) soMthetho weShumi naNye sokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2003.]
(2) Uma isigungu esiphethe singena udaba esifundazweni ngokwesigatshana(1)(b) -
(a) isaziso esibhaliwe sokulungena udaba kufanele sibekwe phambi koMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe zingakapheli izinsuku eziyi-14ngemuva kokuqala kokungenwa kodaba;
(b) ukungenwa kodaba kufanele kuphele ngaphandle uma uMkhandlu ungakwemukele zingakaphelo izinsuku ezingama-30 ngemuva kokuqala kokungenwa kodaba; futhi
(c) uMkhandlu kufanele, ngenkathi ukungenwa kodaba kuqhubeka, ukubukeze njalo ukungenwa kodaba futhi wenze noma yiziphi izincomo ezifanele esiGungwini esiphethe.
[Isigatshana (2) indawo yaso ithathwe yisigaba 2Ã‚Â© soMthetho weShumi naNye wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2003.]
(3) Umthetho kazwelonke ungalawula uhlelo olumiswe yilesi sigaba.
[Isigaba 100 sichibiyelwe yisigaba 2(a) soMthetho weShumi naNye wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2003.]
Izinqumo zesiGungu esiphethe
101. (1) Isinqumo sikaMongameli kufanele sibhalwe phansi uma -
(a) sithathwe maqondana nomthetho; noma
(b) sinemiphumela esemthethweni.
(2) Isinqumo esibhalwe phansi nguMongameli kufanele sisayinwe ngelinye lamalungu eKhabhinethi uma leso sinqumo sixhumene nomsebenzi owabelwe lelo lungu leKhabhinethi.
(3) Izimemezelo, imitheshwana kanye neminye imithombo yemithetho engaphansi kweminye kufanele umphakathi ukwazi ukufinyelela kuyo.
(4) Umthetho kazwelonke ungacacisa indlela, kanye nebanga imithetho eshiwo kusigatshana(3) okufanele -
(a) ibekwe ngayo phambi kwePhalamende;
(b) yamukelwe ngayo yiPhalamende.
Iziphakamiso zokungethembeki
102. (1) Uma uMkhandlu kaZwelonke wemukela, ngevoti elesekwe yiningi lamalungu awo, isiphakamiso sokungasalethembi iKhabhinethi, ngaphandle kokubala uMongameli, uMongameli kufanele alakhe kabusha iKhabhinethi.
(2) Uma uMkhandlu kaZwelonke wamukela ngevoti elesekwe yiningi lamalungu alo, isiphakamiso sokungasamethembi uMongameli, uMongameli namanye
amalungu eKhabhinethi kanye nanoma yimaphi amaPhini oNgqongqoshe kufanele bashiye izikhundla.
ISAHLUKO 6
IZIFUNDAZWE
Izifundazwe
103. (1) IRiphabhuliki inezifundazwe ezilandelayo:
(a) iMpumalanga Koloni;
(b) iFuleyisitata;
(c) iGauteng;
(d) iKwaZulu/Natali;
(e) iMpumalanga;
(f) iNyakatho Koloni;
(g) iLimpopo;
(h) iNyakatho Ntshonalanga;
(i) iNtshonalanga Koloni.
[Isigatshana (1) indawo yaso ithathwe uMthetho wesiKhombisa wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2003 yaphinde yathathwa yisigaba 1 soMthetho weShumi naMbili wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2005.]
(2) Imingcele yezifunda ihlanganisa inani laleyo migcele yezifundazwe eziveziwe kumabalazwe ahlukene ashiwo kuSaziso esibalulwe kuSheduli 1 A.
[Isigatshana (2) indawo yaso ithathwe yisigaba 1 soMthetho weShumi naMbili wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2005.]
(3) (a) Noma inini lapho imingcele yezifunda iklamwa kabusha ngokuchibiyelwa koMthethosisekelo, uMthetho wePhalamende unganikezela ngezinyathelo zokuhlela, ngaphansi kwesikhathi esifanele, umthetho, ukusetshenziswa kanye nokunye mayelana nokuklama kabusha.
(b) UMthetho wePhalamende obalulwe yindima (a) ungamiswa futhi usetshenziswe ngaphambi kokuba kuChibiyelwe uMthethosisekelo, kodwa nanoma imiphi imisebenzi yesifundazwe, impahla, amalungelo, izimiselo, imisebenzi noma izikweletu kungasuswa kuphela ngokwemigomo yalowo Mthetho ngemva kokuchibiyelwa koMthethosisekelo.
[Isigaba 103 indawo yaso ithathwe yisigaba 1 soMthetho weShumi naMbili wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2005.]
Izishayamthetho zesifundazwe
Igunya lokushaya imithetho lezifundazwe
104. (1) Igunya lokushaya imithetho lesifundazwe libekwe kusishayamthetho
sesifundazwe, futhi linikeza isishayamthetho sesifundazwe amandla -
(a) okwamukela umthethosisekelo wesifundazwe noma okuguqula noma yimuphi umthethosisekelo owamukelwe yiso ngokwezigaba 142 nese-143;
(b) okwamukela imithetho yesifundazwe saso mayelana -
(i) nanoma yiluphi udaba olungapahkathi kwemisebenzi eyenziwayo olukleliswe kuSheduli 4;
(ii) nanoma yiluphi udaba olukleliswe kuSheduli 5;
(iii) nanoma yiluphi udaba olungekho ngaphakathi kwaleyo misebenzi eyenziwayo, futhi olwabelwe isifundazwe ngokusho komthetho kazwelonke; kanye
(iv) nanganoma yiluphi udaba, okuthi amalungiselelo abalulwe kumthethosisekelo, ahlongoze ukumiswa komthetho wesifundazwe;
kanye
(c) nokwabela noma yimaphi amandla aso okushaya imithetho kunoma yimuphi uMkhandlu kaMasipala kuleso sifundazwe.
(2) Isishayamthetho sesifundazwe, ngesinqumo esesekelwe okungenani ngababili kwabathathu bamalungu aso, singacela iPhalamende ukuthi liguqule igama laleso sifundazwe.
(3) Isishayamthetho sesifundazwe siboshwe kuphela nguMthethosisekelo futhi, uma sesamukele umthethosisekelo wesifundazwe saso, nayilowo mthethosisekelo, futhi kufanele senze okuhambisana nemikhawulo ebekwe nguMthethosisekelo kanye nomthethosisekelo waleso sifundazwe.
(4) Umthetho wesifundazwe mayelana nodaba oludingekile ukuze kusetshenziswe amandla ngendlela noma oluhlangene nokusetshenziswa ngendlela kwamandla athintene nanoma yiluphi udaba olukleliswe kuSheduli 4, ungumthetho ngazo zonke izinhloso mayelana nodaba olukleliswe kuSheduli 4.
(5) Isishayamthetho sesifundazwe singancoma eMkhandlwini kaZwelonke umthetho ophathelene nanoma yiluphi udaba olungaphandle kwamagunya aleso sishayamthetho, noma owenganyelwe nguMthetho wePhalamende ngaphezu komthetho wesifundazwe.
Ukwakheka nokukhethwa kwezishayamthetho zezifundazwe
105. (1) Isishayamthetho sesifundazwe sakhiwe ngabantu besifazane nabesilisa abakhethwe njengamalungu ngokohlelo lokhetho -
(a) olumiswe ngumthetho kazwelonke;
(b) olwakhelwe phezulu kwengxenye yesifundazwe yoluhlu lukazwelonke lwabo bonke abavoti;
(c) oluhlinzekela iminyaka yobudala yokuvota okungenakuyiwa ngaphansi kwayo eyi-18; futhi
(d) olunomphumela, ngokubanzi, wokumelwa okuhambisana nenani lamavoti elitholiwe.
[Isigatshana (1) sichibiyelwe yisigaba 3 soMthetho weShumi naMbili sokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2003 futhi nayisigaba 3 soMthetho weShumi naNe wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2008.]]
(2) Isishayamthetho sesifundazwe siqukethe phakathi kwama-30 kuye kuma-80 amalungu.Inani lamalungu, elingahle lehluke phakathi kwezifundazwe, kufanele linqunywe ngokusebenzisa uhlelo lwezinombolo olubekwe ngumthetho kazwelonke.
Ubulungu
106. (1) Yileso naleso sakhamuzi esinelungelo lokuvotela uMkhandlu kaZwelonke, singaba yilungu lesishayamthetho sesifundazwe, ngaphandle -
(a) kwanoma ngubani oqokwe noma osebenzela umbuso futhi ekhokhelwa ngenxa yalowo msebenzi, ngaphandle -
(i) kukaNdunankulu namanye amaLungu oMkhandlu oPhethe wesifundazwe; kanye
(ii) nanoma yiziphi ezinye iziphathimandla ezenza imisebenzi ehambisana nemisebenzi yelungu lesishayamthetho sesifundazwe futhi oshiwo ngumthetho kazwelonke ukuthi uhambisana naleyo misebenzi;
(b) kwamalungu oMkhandlu kaZwelonke, amalungu akhona unomphela oMkhandlu kaZwelonke wesiFundazwe noma amalungu oMkhandlu kaMasipala;
(c) komuntu onezikweletu angakwazi ukuzikhokha nongasenakubuyiselwa amalungelo;
(d) kwanoma ngubani inkantolo yaseRiphabhuliki ethe akaphilile ngokwengqondo; noma
(e) kwanoma ngubani okuthe ngemuva kokuqala ukusebenza kwalesi sigaba, walahlwa yicala futhi wagwetshwa isikhathi esingaphezulu kwezinyanga eziyi-12 ngaphandle kokuthi akhethiswe isijeziso senhlawulo yemali, eRiphabhuliki noma ngaphandle kweRiphabhuliki uma leso senzo esiyicala sasingaba yicala eRiphabhuliki; kodwa akekho ongathathwa njengogwetshiwe, kuze kube nesinqumo ngokwedluliswa kwecala noma kuze kuphele isikhathi sokwedluliswa kwecala. Ukungabinalungelo ngaphansi kwale ndima kuphela eminyakeni emihlanu emuva kokuqedwa kwesigwebo.
(2) Umuntu ongafanelekile ukuba yilungu lesiShayamthetho sesiFundazwe, mayelana nesigatshana(1) (a) noma u-(b) angathathwa njengomuntu ongaqokwa abe yilungu lesishayamthetho, ngaphansi kwemibandela noma isimo esimiswe ngumthetho kaZwelonke.
(3) Umuntu ulahlekelwa ubulungu besishayamthetho sesifundazwe uma lowo muntu -
engasakulungele ukuba yilungu; noma
ephutha kusiShayamthetho ngaphandle kwemvume, esimweni lapho umthetho nemiyalo yesiShayamthetho ibeka ukulahlekelwa wubulungu; noma
eyeka ukuba yilungu leqembu elaphakamisa igama lalowo muntu njengelungu lesishayamthetho, ngaphandle kwalapho ilungu selibe yilungu lelinye iqembu ngokweSheduli 6A.
[Isigatshana (3) indawo yaso ithathwe yisigaba 4 soMthetho weShumi wokuChibiyela uMthethosisekelo kanye nayisigaba 4 soMthetho weShumi naNe wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2008.)
(4) Izikhala kusishayamthetho sesifundazwe kufanele zigcwaliswe ngokulandela umthetho kazwelonke.
Ukufunga noma ukuqinisekisa
107. Ngaphambi kokuba amalungu esishayamthetho sesifundazwe enze imisebenzi yawo kusishayamthetho kufanele afunge noma enze isiqiniseko sokwethembeka kuRiphabhuliki nangokuthobela uMthethosisekelo, ngokuhambisana noSheduli 2.
Isikhathi sokusebenza kwezishayamthetho zezifundazwe
108. (1) Isishayamthetho sesifundazwe sikhethelwa iminyaka emihlanu.
(2) Uma isishayamthetho sesifundazwe sihlakazwa ngokwesigaba 109, noma lapho isikhathi saso siphela, uNdunankulu wesifundazwe ngesimemezelo esishicilelwe, kufanele ahlele futhi abeke izinsuku zokhetho okufanele lubanjwe lubanjwe zingakapheli izinsuku ezingama-90 isishayamthetho sahlakazwa, noma kwaphela isikhathi sokusebenza kwaso. Isimemezelo esibiza nesibeka izinsuku zokhetho singakhishwa ngaphambi noma ngemuva kokuphela kwesikhathi sesishayamthetho sesifundazwe.
[Isigatshana (2) indawo yaso ithathwe yisigaba 1 soMthetho wesiNe wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-1999.)
(3) Uma umphumela wokhetho lwesishayamthetho sesifundazwe, ungamenyezelwanga kungakapheli isikhathi esishiwo esigabeni 190, noma uma ukhetho luchithwa yinkantolo, uMongameli kufanele abize futhi abeke usuku lokhetho okufanele lubanjwe zingakapheli izinsuku ezingama-90 ngemuva kokwedlula kwaleso sikhathi noma kosuku ukhetho olwamiswa ngalo.
(4) Isishayamthetho sesifundazwe siqhubeka sibe namandla okusebenza kusukela ngesikhathi sihlakazwa noma siphelelwa yisikhathi, kuze kube wusuku olungahambi kosuku lokuqala lokuvotelwa kwesishayamthetho esilandelayo.
Ukuhlakazwa kwezishayamthetho zezifundazwe ngaphambi kokuphela kwesikhathi
109. (1) UNdunankulu kufanele ahlakaze isishayamthetho sesifundazwe uma -
(a) isishayamthetho sithathe isinqumo sokuhlakazeka esisekelwe yiningi lamalungu aso; futhi
(b) iminyaka emithathu isiyedlulile ngemuva kokukhethwa kwesishayamthetho.
(2) Ibamba likaNdunankulu kufanele lihlakaze isishayamthetho sesifundazwe uma -
(a) kukhona isikhala esikhundleni sikaNdunankulu; futhi
(b) isishayamthetho sehluleka ukukhetha uNdunankulu omusha zingakapheli izinsuku ezingama-30 ngemuva kokuvela kwesikhala.
Izikhathi zokuhlangana nezamakhefu
110. (1)Ngemuva kokhetho, umhlangano wokuqala kufanele ubanjwe ngesikhathi nangosuku olunqunywe yijaji eliqokwe nguMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo, kodwa zingakapheli izinsuku eziyi-14 ngemuva kokumenyezelwa komphumela wokhetho. Isishayamthetho sesifundazwe singanquma isikhathi nobude bemihlangano yaso eminye kanye nezikhathi zaso zekhefu.
[Isigatshana (1) indawo so ithathwe yisigaba 8 soMthetho wesiThupha wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
(2) UNdunankulu wesifundazwe angabiza isishayamthetho sesifundazwe ukuba size emhlanganweni ongejwayelekile ukuze kuzokwenziwa umsebenzi okhethekile.
(3) Isishayamthetho sesifundazwe singanquma ukuthi sizohlangana ndawanaphi ngokwejwayelekile.
OSomlomo kanye namaPhini oSomlomo
111. (1) Ekuhlaleni kwaso kokuqala ngemuva kokhetho, noma uma kudingekile ukuba
kugcwaliswe isikhala, isishayamthetho sesifundazwe kufanele sikhethe uSomlomo nePhini likaSomlomo phakathi kwamalungu aso.
(2) IJaji elijutshwe nguMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo kufanele lengamele ukukhethwa kukaSomlomo. USomlomo wengamela ukukhethwa kwePhini likaSomlomo.
[Isigatshana (2) indawo yaso ithathwe yisigaba 9 soMthetho wesiThupha wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
(3) Inqubo elandelwayo kuNgxenye A yeSheduli 3 iyasebenza ekukhethweni koSomlomo namaPhini oSomlomo.
(4) Isishayamthetho sesifundazwe singamsusa esikhundleni uSomlomo noma iPhini likaSomlomo ngokuthatha isinqumo. Iningi lamalungu esishayamthetho kufanele libekhona uma kwemukelwa leso sinqumo.
(5) Njengokusho kwemitheshwana nemiyalo yaso, isishayamthetho sesifundazwe singakhetha phakathi kwamalungu aso abanye abaphathimandla ukuze basize uSomlomo noPhini likaSomlomo.
Izinqumo
112. (1) Ngaphandle kwalapho uMthethosisekelo uhlinzekela ngokunye -
iningi lamalungu esishayamthetho sesifundazwe kufanele libekhona ngaphambi kokuba kuvotelwe uMthethosivivinywa noma uguquko kuMthethosivivinywa;
okungenani oyedwa kwabathathu bamalungu esishayamthetho kufanele abekhona ngaphambi kokuba kuvotelwe noma yiluphi udaba okufanele kunqunywe ngalo phambi kwesishayamthetho; futhi
zonke izindaba ezingaphambi kwesishayamthetho sesifundazwe kufanele zinqunywe ngokwesekwa yiningi lamavoti afakiwe.
(2) Ilungu elengamele isishayamthetho sesifundazwe alinavoti elicatshangiwe, kodwa -
kufanele lifake ivoti elizoveza isinqumo lapho kunamanani amavoti alinganayo ezinhlangothini zombili zodaba;futhi
lingavota ngokucatshangiwe uma udaba lufanele lunqunywe ngokwesekwa yivoti okungenani lababili kumalungu amathathu esishayamthetho.
Amalungelo ezithunywa ezigcwele kwizishayamthetho zezifundazwe
113. Izithunywa zesifundazwe ezikhona unomphela kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe zingahambela isishayamthetho futhi zikhulume kwizishayamthetho zezifundazwe zazo kanye nasemakomitini aso, kodwa azivunyelwe ukuvota. Isishayamthetho singadinga ukuba isithunywa esikhona unomphela siye kusishayamthetho noma emakomidini aso.
Amandla ezishayamthetho zezifundazwe
114. (1) Ekusebenziseni amandla okushaya imithetho, isishayamthetho sesifundazwe -
(a) singacwaninga, semukele, siguqule noma sichithe noma yimuphi umthetho obekwe phambi kwesishayamthetho; futhi
(b) singasungula noma silungise imithetho, ngaphandle kweMithethosivivinywa yemali.
(2) Isishayamthetho sesifundazwe kufanele sihlinzekele izindlela -
(a) zokuqinisekisa ukuthi zonke izingxenye zombuso emkhakheni kahulumeni wesifundazwe ziphendula kusona; futhi
(b) zokugcina iso -
(i) ekusetshenzisweni kwegunya lesifundazwe lokuphatha, kubandakanya nokusetshenziswa kwemithetho; kanye
(ii) nakunoma iyiphi ingxenye yombuso.
Ubufakazi noma ulwazi phambi kwesishayamthetho sesifundazwe
115. Isishayamthetho sesifundazwe nanoma yiliphi ikomiti laso -
(a) singabiza noma yimuphi umuntu ukuthi avele phambi kwaso ukuze anike ubufakazi obufungelwe noma obuqinisekisiwe noma ukuze aveze imibhalo ethile;
(b) singafuna ukuthi noma yimuphi umuntu noma inhlangano inikeze umbiko kusona;
(c) singaphoqa, ngokomthetho wesifundazwe noma imitheshwana nemiyalo yaso, ukuthi noma yimuphi umuntu noma inhlangano ilandele okushiwo yisamanisi noma okushiwo yisidingo sesigaba(a) noma u-(b); futhi
(d) singemukela izicelo ezisayiniwie, imibono noma iziphakamiso ezivela kunoma yibaphi abantu abanetshesekelo noma kunoma yiziphi izinhlangano.
Amalungiselelo angaphakathi, okwenziwayo nenqubo elandelwayo yezishayamthetho zezifundazwe
116. (1) Isishayamthetho sesifundazwe -
(a) singazithathela izinqumo futhi silawule amalungiselelo aso angaphakathi, ezikwenzayo kanye nezinqubo; futhi
(b) senze imitheshwana nemiyalo mayelana nomsebenzi waso, sibe sibhekele ukuqhuba ngenqubo yentando yeningi eyazisa ukumelwa nokubanjwa kweqhaza, ukuba nesibopho, ukusebenzela obala nokubandakanywa komphakathi.
(2) Imitheshwana nemiyalo yesishayamthetho sesifundazwe kufanele ihlinzekele -
(a) ukumiswa, ukwakheka, amandla, imisebenzi, inqubo elandelwayo kanye nesikhathi sokuba khona kwamakomiti aso;
(b) ukubanjwa kweqhaza emisebenzini yesishayamthetho sesifundazwe, kanye namakomiti aso amaqembu amancane ezombusazwe amelwe eMkhandlwini, ngendlela ehambisana nenqubo yentando yeningi;
(c) usizo lwezemali nokuhanjiswa ngendlela komsebenzi eqenjini ngalinye elimelwe kusishayamthetho sesifundazwe, olulingana nokumelwa kwalo, ukuze iqembu ngalinye nomholi walo likwazi ukwenza imisebenzi yalo kusishayamthetho; kanye
(d) nokwemukelwa, njengoMholi wabaPhikisayo, komholi weqembu elikhulu kunawo wonke amaqembu amancane kusishayamthetho.
Ilungelomvume
117. (1) Amalungu esishayamthetho sesifundazwe kanye nezithunywa ezikhona unomphela zoMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe -
(a) anelungelo lokukhuluma ngokukhululeka kusishayamthetho nasemakomitini aso, ngendlela evumelana nemitheshwana nemiyalo; futhi
(b) angeke athweswe amacala ombango noma obulelesi, aboshwe, avalelwe noma akhokhiswe inhlawulo ngenxa -
yanoma yini ayishilo, ayivezile noma ayinikeze isishayamthetho nanoma yiliphi ikomiti laso;
yanoma yini evelile ngenxa yalokho akushilo, akuvezile akunikeze isishayamthetho nanoma yiliphi ikomiti laso.
(2) Ezinye izibonelelo nokuvikeleka kwesishayamthetho sesifundazwe namalungu aso zingabekwa ngumthetho kazwelonke.
(3) Amaholo, nezinye izimali ezikhokhelwa okuthile kanye nokusizakala okukhokhelwa amalungu esishayamthetho kuvela ngqo esiKhwameni seMali sesiFundazwe.
Ukuvumeleka komphakathi kusishayamthetho kanye nokubandakanyeka kwawo
118. (1) Isishayamthetho sesifundazwe kufanele -
(a) senze kube lula ukuthi umphakathi ubandakanywe emsebenzini wokushaya imithetho neminye imisebenzi yesishayamthetho namakomiti aso; futhi
(b) senze umsebenzi waso ngendlela esobala, sivumele umphakathi emihlanganweni yaso naleyo yamakomiti aso; kodwa, izinyathelo ezifanele zingathathwa ukuze -
(i) kulawulwe ukufinyelela komphakathi, kubandakanya ukufinyelela kwabezindaba, kusishayamthetho nasemakomitini aso; kanye
(ii) nokuhlinzekela ukusesha noma yimuphi umuntu, futhi lapho kufanele, ukwenqatshelwa ukuba angene noma ukususwa kwanoma yimuphi umuntu.
(2) Isishayamthetho sesiFundazwe asinakukhiphela ngaphandle umphakathi, kubalwa nabezindaba, ukuba babe khona emhlangaweni wekomiti ngaphandle kwalapho lokho kufanelekile futhi kwemukeleka ukwenza kanjalo emphakathini wentando yeningi.
Ukwethulwa kwemithethosivivinywa
119. Ngamalungu esiGungu esiPhethe sesifundazwe kuphela noma ekomiti noma ilungu lesishayamthetho sesifundazwe angethula uMthethosivivinywa kusishayamthetho; kodwa yilungu lesiGungu esiPhethe kuphela elibhekene nezindaba zezimali kusifundazwe, elingethula uMthethosivivinywa wemali kusishayamthetho.
IMithethosivivinywa yemali
120. (1) Umthethosivivinywa unguMthethosivivinywa wemali uma -
wephuca imali;
wethwesa izintela, izimali ezikhokhelwa okuthile, izimali ezikhokhelwa izimpahla ezithile kanye nezimali ezihlawuliswa ngaphezulu zesifundazwe;
uqeda noma wehlisa, noma unikeza ukukhululwa kuzintela, izimali ezikhokhelwa okuthile, izimali ezikhokhelwa izimpahla ezithile kanye nezimali ezihlawuliswa ngaphezulu zesifundazwe; noma
ugunyaza ukukhokhiswa ngqo kwesiKhwama sesiFundazwe seMali.
(2) UMthethosivivinywa wemali wesifundazwe awunakubhekana nanoma yiluphi udaba ngaphandle -
kodaba olungaphansi olungenxa yokwephucwa kwemali;
kokubekwa kwezintela, izimali ezikhokhelwa okuthile, izimali ezikhokhelwa izimpahla ezithile kanye nezimali ezihlawuliswa ngaphezulu zesifundazwe;
kokunikeza ukukhululwa kuzintela, izimali ezikhokhelwa okuthile, izimali ezikhokhelwa izimpahla ezithile kanye nezimali ezihlawuliswa ngaphezulu zesifundazwe;
kokugunyaza ukukhokkhiswa ngqo kwesiKhwama sesiFundazwe seMali.
(3) Umthetho wesifundazwe kufanele uhlinzekele inqubo engalandelwa
isishayamthetho sesifundazwe esingaguqula ngayo uMthethosivivinywa wemali.
[Isigaba 120 indawo yaso ithathwe yisigaba 3 soMthetho wesiKhombisa wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.)
Ukuvuma iMithethosivivinywa
121. (1) UNdunankulu kufanele avume futhi asayine uMthethosisekelo owemukelwe
yisishayamthetho sesifundazwe ngokwalesi Sahluko noma, uma uNdunankulu engagculisekile ngokuthi uMthethosivivinywa uyahambisana noMthethosisekelo, kufanele awuphindisele kusishayamthetho ukuze siwucwaninge kabusha.
(2) Uma, emuva kokucwaningwa kabusha, uMthethosivivinywa wenelisa ngokuphelele ukungagculiseki kukaNdunankulu, uNdunankulu kufanele awuvume futhi awusayine uMthethosisekelo; uma kungenzeki loko, uNdunankulu kufanele enze okunye kwalokhu -
(a) avume futhi asayine uMthethosivivinywa; noma
(b) awudlulisele eNkantolo yoMthethosisekelo ezonquma ngokuhambisana kwawo noMthethosisekelo.
(3) Uma iNkantolo yoMthethosisekelo inquma ukuthi uMthethosivivinywa uyahambisana noMthethosisekelo, uNdunankulu kufanele awuvume futhi awusayine.
Izicelo ezifakwa ngamalungu eNkantolo yoMthethosisekelo
122. (1) Amalungu esishayamthetho angafaka isicelo eNkantolo yoMthethosisekelo sokuthi inkantolo ikhiphe umyalo othi wonke noma ingxenye yoMthethosivivinywa awuhambisani nomthethosisekelo.
(2) Isicelo -
(a) kufanele sesekwe amavoti okungenani angamaphesenti angama-20 amalungu esishayamthetho; futhi
(b) kufanele senziwe kungakapheli izinsuku ezingama-30 kusukela osukwini uNdunankulu awuvume futhi awusayine ngalo uMthetho.
(3) INkantolo yoMthethosisekelo inganquma ukuthi wonke umthetho noma ingxenye yomthetho okufakwe isicelo ngawo ngokwesigatshana(1), angeke usebenze ngaphambi kokuthi iNkantolo ibe ikhiphe isinqumo ngesicelo uma -
(a) izidingo zobulungiswa ziphoqelela lesi sinqumo; futhi
(b) isicelo sinamathuba anele okuphemelela.
(4) Uma isicelo singaphumeleli, futhi besingenathuba elenele lokuthi singaphumelela, iNkantolo yoMthethosisekelo inganquma ukuthi abafake isicelo bakhokhe izindleko.
Ukushicilelwa kweMithetho
123. UMthethosivivinywa ovunyiwe futhi wasayinwa nguNdunankulu uba nguMthetho
wesifundazwe, kufanele ushicilelwe ngokushesha, futhi uqala ukusebenza lapho usushicilelwe noma ngosuku olunqunywe ngokoMthetho.
Ukugcinwa ngokuphepha kwemithetho yesifundazwe
124. Ikhophi esayiniwe yoMthetho wesifundazwe ingubufakazi obugcwele balokho
okuqukethwe yilowo mthetho, futhi ngemuva kokushicilelwa, kufanele unikezwe iNkantolo yoMthethosisekelo ukuze iwugcine ngokuphepha.
IziPhathimandla zeziFundazwe
Igunya lokuphatha lesifundazwe
125. (1) Amandla okuphatha isifundazwe abekwe kuNdunankulu waleso sifundazwe.
(2) UNdunankulu usebenzisa amandla okuphatha ebambisene namanye amalungu esiGungu esiPhethe sesifundazwe -
(a) ngokusebenzisa umthetho wesifundazwe kwisifundazwe;
(b) ngokusebenzisa yonke imithetho kazwelonke esemisebenzini ekleliswe kuSheduli 4 noma eyesi-5 ngaphandle kwalapho uMthethosisekelo noma uMthetho wePhalamende uhlinzeka okwahlukile;
(c) ngokuphathwa esifundazweni kwemithetho kaZwelonke engaphandle kwemisebenzi ekleliswe kuSheduli 4 kanye neyesi-5, ukuphathwa kwayo osekwabelwe isifundazwe ngokusho koMthetho wePhalamende;
(d) ngokuthuthukisa nokwenza inqubomgomo yesifundazwe;
(e) ngokuqondanisa imisebenzi yabaphethe isifundazwe neminyango yaso;
(f) ngokulungisa nokusungula imthetho yesifundazwe; kanye
(g) nangokwenza noma yimiphi eminye imisebenzi eyabelwe abaphethe isifundazwe ngokoMthethosisekelo noma ngokoMthetho wePhalamende.
(3) Isifundazwe sinamandla okuphatha ngokwesigatshana(2)(d) kufike lapho ibanga lalawa mandla lencike ekutheni isifundazwe sinekhono yini ukuphatha ngempumelelo. Uhulumeni kazwelonke, ngokuthi asebenzise izinyathelo zomthetho noma ezinye, kufanele asize izifundazwe ukuthi zenze ikhono elidingekayo lokuphatha ukuze zisebenzise ngempumelelo amandla nemisebenzi yazo ekubhekiswe kuyo esigatshaneni(2).
(4) Noma iyiphi inqxabano evelayo maqondana nekhono namandla esifundazwe okuphatha mayelana nanoma yimuphi umsebenzi, kufanele yedluliselwe kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe ukuze ixazululwe kungakapheli izinsuku ezingama-30 ngemuva kokwedluliselwa kuMkhandlu.
(5) Ngokushiwo yisigaba 100, ukusetshenziswa kwemithetho yesifundazwe
kungamandla okuphatha aphelele esifundazwe kuphela.
(6) Isigungu esiphethe sesifundazwe kufanele sisebenze ngokulandela -
(a) uMthethosisekelo; kanye
(b) nomthethosisekelo wesifundazwe, uma umthethosisekelo sewamukelwe yisifundazwe.
Ukwabiwa kwemisebenzi
126. Ilungu loMkhandlu oPhethe wesifundazwe lingabela uMkhandlu sikaMasipala, noma yimaphi amandla okufanele asetshenziswe noma umsebenzi okufanele wenziwe, ngokoMthetho wePhalamende, noma ngokoMthetho wesifundazwe. Ukwabiwa -
kufanele kuhambisane nesivumelwano phakathi kwelungu loMkhandlu oPhethe kanye noMkhandlu kaMasipala;
kufanele kuhambisane nomthetho ophathelene nokusetshenziswa nokwenziwa kwalawo mandla noma umsebenzi; futhi
(c) kuqala ukusebenza ngemuva kokumenyezelwa nguNdunankulu.
Amandla nemisebenzi kaNdunankulu
127. (1) UNdunankulu unamandla nemisebenzi okubekwe kuleso sikhundla
nguMthethosisekelo nanoma yimuphi omunye umthetho.
(2) UNdunankulu wesifundazwe ubhekele okulandelayo -
(a) ukwamukela nokusayina iMithethosivivinywa;
(b) ukubuyisela uMthethosivivinywa emuva kwisishayamthetho sesifundazwe ukuze kubuyekezwe ukuhambisana kwawo nomthethosisekelo;
(c) ukudlulisela uMthethosivivinywa eNkantolo yoMthethosisekelo ukuze ikhiphe isinqumo ngokuhambisana kwawo noMthethosisekelo;
(d) ukubizela isishayamthetho emhlanganweni ongejwayelekile ukuze senze umsebenzi okhethekile;
(e) ukumisa amakhomishana ophenyo; kanye
(f) nokumemezela uhlololuvo esifundazweni ngokulandela umthetho kazwelonke.
Ukukhethwa kukaNdunankulu
128. (1) Emhlanganweni wawo wokuqala ngemuva kokhetho, nalapho kunesidingo sokuvala isikhala, isishayamthetho sesifundazwe kufanele sikhethe umuntu wesifazane noma wesilisa phakathi kwamalungu awo ukuthi abe nguNdunankulu wesifundazwe.
(2) UMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo kufanele engamele ukhetho lukaNdunankulu. Inqubo elandelwayo ebekwe engxenyeni A kuSheduli 3 iyasebenza ekukhethweni kuka Ndunankulu
[Isigatshana (2) indawo yaso ithathwe yisigaba 10 soMthetho wesiThupha wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.)
(3) Ukhetho lokugcwalisa isikhala esikhundleni sikaNdunankulu kufanele lubekelwe isikhathi nosuku nguMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo kodwa zingakedluli izinsuku ezingama-30 ngemuva kokuvela kwesikhala.
[Isigatshana (3) indawo yaso ithathwe yisigaba 10 soMthetho wesiThupha wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.)
Ukuqala ukusebenza kukaNdunankulu
129. Umuntu okhethelwe isikhundla sikaNdunankulu, kufanele aqale umsebenzi esikhundleni sikaNdunankulu zingakapheli izinsuku ezinhlanu ekhethiwe, ngokufunga noma ukuqinisekisa ukwethembeka kuRephabhliki nokuthobela uMthethosisekelo, ngokweSheduli 2.
Isikhathi esihlalwa esikhundleni nokususwa koNdunankulu
130. (1) Isikhathi sikaNdunankulu sokuba sesikhundleni siqala lapho uNdunankulu engena esikhundleni uma kuvela isikhala noma uma umuntu olandelayo okhethelwe esikhundleni sokuba nguNdunankulu eqala umsebenzi wobuNdunankulu.
(2) Akekho umuntu ovunyelwe ukuba sesikhundleni njengoNdunankulu ngaphezulu kwamahlandla amabili, kodwa uma umuntu ekhethelwe ukuthi agcwalise isikhala esikhundleni sobuNdunankulu, isikhathi esiphakathi kokugcwalisa isikhala nokhetho olulandelayo, asithathwa
njengesikhathi sobuNdunankulu kulowo muntu.
(3) Isishayamethetho sesifundazwe, ngesivumelwano esithathwe ngokusekwa yivoti okungenani lamalungu aso amabili kwamathathu, singasusa esikhundleni uNdunankulu kuphela ngenxa yezizathu -
(a) zokwephulwa okubucayi koMthethosisekelo noma umthetho;
(b) zokuziphatha kabi; noma
(c) zokwehluleka ukwenza imisebenzi yesikhundla leso.
(4) Noma yimuphi umuntu osuswe esikhundleni sokuba nguNdlunankulu ngokwesigatshana(3)(a) noma u-(b) akanukuthola zinzuzo zaleso sikhundla, futhi akavunyelwe ukusebenza kunoma yiliphi ihhovisi likahulumeni.
IBamba likaNdunankulu
131. (1) Uma UNdunankulu engekho noma engakwazi ukufeza izidingo zomsebenzi
kaNdunankulu; noma kunesikhala esikhundleni sikaNdunankulu, isiphathimandla singabamba njengoNdunankulu ngokulandelana okungezansi:
(a) Ilungu lesiGungu esiPhethe eliqokwe nguNdunankulu.
(b) Ilungu lesiGungu esiPhethe eliqokwe ngamanye amalungu oMkhandlu.
(c) USomlomo, isishayamthetho size siqoke omunye wamalungu aso.
(2) IBamba likaNdunankulu linezibopho, amandla nemisebenzi kaNdunankulu.
(3) Ngaphambi kokuthatha izibopho, amandla nemisebenzi kaNdunankulu iBamba likaNdunankulu kufanele lifunge noma liqinisekise ukwethembeka kwiRiphabhuliki nokuthobela uMthethosisekelo, ngokweSheduli 2.
Imikhandlu ePhethe
132. (1) ImiKhandlu ePhethe yakhiwe nguNdunankulu, njengenhloko yoMkhandlu, kanye namalungu angengaphansi kwamahlanu nangengaphezulu kwayishumi aqokwe nguNdunankulu phakathi kwamalungu esishayamthetho sesifundazwe.
(2) Undunankulu wesifundazwe uqoka amalungu oMkhandlu oPhethe, awanikeze amandla kanye nemisebenzi yawo, futhi angawasusa.
Ukuphendula nokuba nezibopho
133. (1) Amalungu oMkhandlu oPhethe esifundazwe anesibopho ngemisebenzi
yomkhandlu ethweswe yona nguNdunankulu.
(2) Amalungu oMkhandlu oPhethe esifundazwe aphendula ehlangene kanyekanye nanjengelungu ngalinye kusishayamthetho mayelana nokusetshenziswa kwamandla nokwenziwa kweemisebenzi yawo.
(3) Amalungu oMkhandlu oPhethe wesifundazwe kufanele -
(a) asebenze ngokuhambisana noMthethosisekelo; futhi uma umthethosisekelo wesifundazwe uvunyiwe esifundazweni, nangokuhambisana nalowo mthethosisekelo; futhi
(b) anikeze isishayamthetho imibiko ephelele nelethwa njalo mayelana nezindaba ezilawulwa yiwo.
Ukuqhubeka koMkhandlu oPhethe ngemuva kokhetho
134. Uma kwenziwe ukhetho lwesishayamthetho sesifundazwe, uMkhandlu oPhethe wesifundazwe, namalungu aqhubeka ekwazi ukuba asebenze aze umuntu okhethwe yisishayamthetho esilandelayo waba uNdunankulu athathe isikhundla.
Izifungo neziqinisekiso
135. Ngaphambi kokuthi amalungu oMkhandlu oPhethe wesifundazwe aqale ukwenza imisebenzi yezikhundla zawo, kufanele afunge noma aqinisekise ukuthi azokwethembeka kuRiphabhuliki futhi athobele uMthethosisekelo, ngokuhambisana neSheduli 2.
Ukuziphatha kwamalungu oMkhandlu oPhethe
136. (1) Amalungu oMkhandlu oPhethe wesifundazwe kufanele asebenze ngokulandela uhlelo lokuziphatha olubekwe ngumthetho kazwelonke.
(2) Amalungu oMkhandlu oPhethe wesifundazwe akufanele -
(a) enze omunye umsebenzi okhokhelwayo;
(b) aziphathe noma ngayiphi indlela engahambisani nezikhundla zawo, noma azibeke kunoma yisiphi isimo esingadala ukuthi abonakale enobunzima bokwehlukanisa phakathi kwezintshisekelo zawo zomsebenzi nezintshisekelo zawo zangasese;
(c) asebenzise isikhundla sawo noma yiluphi ulwazi aluphathisiwe, ukuzinothisa noma ukwenzela omunye umuntu inzuzo ngendlela engafanele.
Ukwedluliswa kwemisebenzi
137. UNdunankulu angedlulisela elungwini loMkhandlu oPhethe ngokusebenzisa isimemezelo -
(a) ukusetshenziswa kwanoma yimuphi umthetho onikezwe elinye ilungu; noma
(b) yinoma yimaphi amandla noma umsebenzi onikezwe elinye ilungu ngokomthetho.
Ukunikezwa kwemisebenzi okwesikhashana
138. UNdunankulu wesifundazwe anganikeza ilungu loMkhandlu oPhethe noma yimaphi amandla noma umsebenzi welinye ilungu elingekho noma elingakwazi ukusebenzisa lawo mandla noma ukwenza lowo msebenzi.
Ukungenela kwesifundazwe kuhulumeni wendawo
139. (1) Uma umasipala engakwazi noma engagcwalisi izibopho zakhe zokuphatha ngokoMthethosisekelo noma ngokomthetho, umkhandlu ophethe othintekayo ungalungena udaba ngokuthatha izinyathelo ezifanele ukuqinisekisa ukugcwaliswa kwezibopho lezo, kubandakanya -
(a) ukukhipha isiyalelo esiya kuMkhandlu kaMasipala, esichaza ibanga lokwehluleka ukufeza izibopho zawo futhi sisho izinyathelo okufanele zithathwe ukuze kuhlangatshezwe izibopho zawo.
(b) ukuzithathela umsebenzi wezibopho ezithintekile kulewo masipala ngendlela edingekile ukuze -
kugcinwe amazinga abalulekile ngokukazwelonke noma kuhlangatshezwane namazinga okungenakuyiwa ngapahnsi kwawo okunikezwa kwezidingo;
kunqandwe lewo Mkhandlu kaMasipala ukuze ungathathi izinyathelo ezingafanele ezikhinyabeza izintshisekelo zomunye umasipala noma zesifundazwe sonke; noma
kugcinwe ubumbano lomnotho; noma
kuhlakazwe uMkhandlu kaMasipala bese kubekwa umlawuli kuze kube sekumenyezelwe ukuthi sekukhethwe uMkhandlu kaMasipala okhethwe kabusha, uma izinyathelo ezikhethekile zisidinga isinyathelo esinjengalesi.
(2) Uma umkhandlu ophethe wesifundazwe ungena udaba lukamasipala ngokwesigatshana(1)(b) -
(a) kufanele ulethe isaziso esibhaliwe sokungena udaba
elungwini leKhabhinethi elibhekene nezindaba zohulumeni bendawo; kanye
nakusishayamthetho esifanele kanye nakuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe,
kungakapheli izinsuku ezi-14 ngemuva kokuqala kokungenwa kodaba;
(b) ukungenwa kodaba kufanele kuphele uma -
ilungu leKhabhinethi elibhekene nezindaba zohulumeni bendawo likugxeka ukungenwa kodaba kungakapheli izinsuku ezingama-28 ngemuva kokuqala kokungenwa kodaba noma uma ekupheleni kwaleso sikhathi lingakakuvumeli ukungenwa kodaba; noma
uMkhandlu ukugxeka ukungenwa kodaba kungakapheli izinsuku eziyi-180 ngemuva kokuqala kokungenwa kodaba noma uma ekupheleni kwaleso sikhathi ungakakuvumeli ukungenwa kodaba; futhi
(c) uMkhandlu kufanele, ngenkathi ukungenwa kodaba kusaqhubeka, ubukeze ukungenwa lokho njalo futhi ungenza noma yiziphi iziphakamiso ezifanele kusishayamthetho sesifundazwe.
(3) Uma uMkhandlu kaMasipala uhlakazhwa ngokwesigatshana(1)(c)-
(a) abaphethe esifundazweni kufanele masishane balethe isaziso esibhaliwe sokuchithwa -
(i) elungwini leKhabhinethi elibhekene nezindaba zohulumeni bendawo; kanye
(ii) nakusishayamthetho sesifundazwe esifanele kanye nakuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe; futhi
(b) ukuhlakazwa kwenzeka ezinsukwini eziyi-14 ukusuka osukwini lokuthola isaziso nguMkhandlu ngaphandle kwalapho sibekelwe eceleni yilelo lungu leKhabhinethi noma nguMkhandlu ngaphambi kokuphela kwalezo zinsuku eziyi-14.
(4) Uma umasipala engakwazi noma engazifezi izibopho ngokoMthethosisekelo noma ngokomthetho zokuvumela isabelozimali noma yizizphi ezinye izinyathelo zokungenisa imali ezidingekayo ukuphumelelisa ukusetshenziswa kwesabelozimali, abaphathi besifundazwe abafanele kufanele bangene udaba ngokuthatha noma yiziphi izinyathelo ezifanele ukuqinisekisa ukuthi isabelozimali noma lezo zinyathelo zokungenisa imali ziyavunywa, kubandakanya nokuchithwa koMkhandlu kaMasipala futhi -
baqoke umlawuli kuze kube sekumenyezelwe ukuthi sekukhethwe uMkhandlu kaMasipala okhethwe kabusha; futhi
bavume isabelozimali sesikhashana noma izinyathelo zokungenisa imali ukubonelela ukusebenza okuqhutshekiswayo kukamasipala.
(5) Uma umasipala, ngenxa yesixakaxaka ezindabeni zakhe zezezimali, ephula noma elokhu ebelesela ukwephula izibopho zakhe zokunikeza izidingo eziyisisekelo noma ukuhlangabeza izivumelwano zakhe zezezimali, noma uma evuma ukuthi akakwazi ukuhlangabeza izibopho zakhe noma izivumelwano zezezimali, abaphathi besifundazwe abafanele kufanele -
(a) babeke uhlelo lokusindisa oluqondiswe ekuqiniseni ikhono likamasipala lokuhlangabezana nezibopho zakhe zokunikeza izidingo eziyisisekelo noma izivumelwano zezezimali, okufanele -
silungiswe ngokulandela umthetho kazwelonke; futhi
lubophelele umasipala ekwenzeni igunya lakhe langokomthetho nelokuphatha, kodwa kugcine kuphela lapho kudingeka khona ukuze kuxazululwe isixakaxaka ezindabeni zakhe zezezimali; futhi
(b) bahlakaze uMkhandlu kaMasipala, uma umasipala engakwazi noma engazivumi izinyathelo zomthetho, kubandakanywa isabelozimali noma yiziphi izinyathelo zokungenisa imali, ezidingekayo ukuze kwenziwe uhlelo lokusindisa, futhi -
baqoke umlawuli kuze kube sekumenyezelwa ukuthi sekukhethwe uMkhandlu kaMasipala okhethwe kabusha; futhi
bavumele isabelozimali sesikhashana noma yiziphi izinyathelo zokungenisa imali zesikhashana ukuze kwenziwe uhlelo lokusindisa ukubonelela ukusebenza okuqhutshekiswayo kukamasipala; noma
(c) uma uMkhandlu kaMasipala engachithwa ngokwendima(b), bathathe umthwalo wokwenziwa kohlelo lokusindisa kuze kugcine lapho umasipala engakwazi noma ngokunye engalwenzi uhlelo lokusindisa.
(6) Uma abaphathi besifundazwe bengena udaba kumasipala ngokwesigatshana(4) noma sesi-(5), kufanele balethe isaziso esibhaliwe sokungenwa kodaba -
elungwini leKhabhinethi elibhekene nezindaba zohulumeni bendawo; kanye
nakusishayamthetho sesifundazwe esifanele kanye nakuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe,
kungakapheli izinsuku eziyisikhombisa ngemuva kokuqala kokungenwa kodaba.
(7) Uma abaphathi besifundazwe bengakwazi noma bengakwenzinoma bengawasebenzisi ngokwenele amandla noma benza imisebenzi okubhekisw ekuyo ezigatshaneni(4) noma(5), abaphathi bakazwelonke kufanele balungene udaba ngokwesigatshana(4) noma(5) esikhundleni sabaphathi besifundazwe abafanele.
(8) Umthetho kazwelonke ungaphatha ngokusemthethweni ukwenziwa kwalesi sigaba, kubandakanya nezinqubo ezisungulwe yilesi sigaba.
[Isigaba 139 indawo yaso ithathwe yisigaba 4 soMthetho weShumi naNye wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2003.]
Izinqumo zoMkhandlu oPhethe
140. (1) Isinqumo sikaNdunankulu kufanele sibhalwe phansi uma -
sithathwe ngokomthetho; noma
sinemiphumela yasemthethweni.
(2) Isinqumo esibhalwe nguNdunankulu kufanele siphinde sisayinwe ngelinye ilungu loMkhandlu oPhethe uma ngabe leso sinqumo sithinta umsebenzi onikezwe lelo lungu elinye.
(3) Izimemezelo, imithetho kanye neminye imithombo yemithetho engaphansi eshayelwe isifundazwe kufanele zikwazi ukufinyelelwa ngumphakathi.
(4) Umthetho wesifundazwe ungacacisa indlela, kanye nebanga imithombo yemithetho eshiwo kusigatshana(3) okufanele -
(a) ibekwe ngalo phambi kwesishayamthetho sesifundazwe; futhi
(b) yamukelwe yisishayamthetho sesifundazwe.
Iziphakamiso zokungethembeki
141. (1) Uma isishayamthetho sesifundazwe, ngevoti elesekwe yiningi lamalungu aso, semukela isiphakamiso sokuthi uMkhandlu oPhethe ngaphandle kukaNdunankulu, awusathembekile kusishayamthetho, uNdunankulu kufanele awakhe kabusha uMkhandlu.
(2) Uma isishayamthetho sesifundazwe, ngevoti elesekwe yiningi lamalungu aso, semukela isiphakamiso sokuthi uNdunankulu akasethembekile kusona, uNdunankulu namanye amalungu oMkhandlu oPhethe kufanele bashiye izikhundla.
Imithethosisekelo yezifundazwe
Ukwamukelwa kwemithethosisekelo yezifundazwe
142. Isishayamthetho sesifundazwe singemukela umthethosisekelo wesifundazwe noma, lapho kungenzeka khona, siwuguqule umthethosisekelo waso, uma okungenani ababili kwabathathu bamalungu aso bevote beseka uMthethosivivinywa.
Okuqukethwe ngumthethosisekelo wesifundazwe.
143. (1) Umthethosisekelo wesifundazwe, noma isichibiyelo somthethosisekelo, akufanele kungahambisani naloMthethosisekelo, kodwa kungahlinzekela -
(a) izinhlaka zesifundazwe zokushaya imithetho nezokuphatha nezinqubo ezilandelwayo ezehlukile kulezo ezihlinnzekelwe kulesi Sahluko; noma
(b) ubukhosi bendabuko, iqhaza labo, amagunya kanye nesimo sesikhundla senkosi yendabuko, lapho kusebenza khona lokho.
(2) Amalungiselelo afakwe kumthethosisekelo wesifundazwe noma oguqukweni lomthethosisekelo ngokwendima(a) noma(b) yesigatshana(1)
(a) kufanele ahambisane nesigaba 1 kanye neSahluko 3; futhi
(b) azinakunikeza isifundazwe noma yimaphi amandla noma imisebenzi ewela -
(i) ngaphandle kwezinga lamandla esifundazwe ngokweSheduli 4 noma eyesi-5; noma
(ii) ngaphandle kwamandla nemisebenzi enikezwe isifundazwe ngezinye izigaba zoMthethosisekelo.
Ukuqinisekiswa komthethosisekelo wesifundazwe
144. (1) Uma isishayamthetho sesifundazwe sesamukele noma saguqula umthethosisekelo, uSomlomo wesishayamthetho kufanele ahambise umbhalo woMthethosisekelo noma woguqulo loMthethosisekelo eNkantolo yoMthethosisekelo ukuze uqinisekiswe.
(2) Akukho mbhalo womthethosisekelo wesifundazwe noma uguqulo lomthethosisekelo oba ngumthetho ngaphambi kokuba iNkantolo yoMthethosisekelo iqinisekise -
(a) ukuthi umbhalo wamukelwe ngokulandela isigaba 142; kanye
(b) nokuthi wonke umbalo uhambisana nesigaba 143.
Ukusayinwa, ukushicilelwa nokugcinwa ngokuphepha kwemithethosisekelo yesifundazwe
145. (1) UNdunankulu wesifundazwe kufanele avume futhi asayine umbhalo
womthethosisekelo wesifundazwe noma uguqulo lomthethosisekelo oseluqinisekiswe yiNkantolo yoMthethosisekelo.
(2) Umbhalo ovunyiwe wasayinwa nguNdunankulu kufanele ushicilelwe kusoMqulu kaHulumeni kazwelonke futhi uqala ngokushicilelwa kwawo noma
ngosuku lwakamuva olunqunywe ngokwalowo mthethosisekelo noma uguqulo
lomthethosisekelo.
(3) Umbhalo womthethosisekelo wesifundazwe noma woguqulo lomthethosisekelo osayiniwe ungubufakazi obuphelele bezimiso zawo futhi, emva kokushicilelwa, kufanele unikezwe iNkantolo yoMthethosisekelo ukuba iwugcine ngokuphepha.
Ukungqubuzana koMthetho
Ukungqubuzana phakathi komthetho kazwelonke nomthetho wesifundazwe
146. (1) Lesi sigaba sisebenza lapho kunokungqubuzana phakathi komthetho kazwelonke nowesifundazwe okungena emsebenzini owenziwayo ngokokukleliswe kuSheduli 4.
(2) Umthetho kazwelonke osebenza ngendlela efanayo ezweni lonke ubusa ngaphezulu komthetho wesifundazwe uma noma yimiphi yemibandela elandelayo ihlangatsheziwe:
(a) Umthetho kazwelonke uphathelene nodaba olungakwazi ukulawulwa ngokusemthethweni ngendlela efanele ngemithetho eshaywe yizifundazwe ezilandelanayo ngazinye .
(b) Umthetho kazwelonke udingida udaba okuthi, ukuze ludingidwe ngempumelelo, ludinge ukwenziwa kwezinto ngendlela efanayo ezweni lonke, futhi umthetho kazwelonke unikeza lokho kufana ngokuthi umise -
(i) izinkambiso namazinga;
(ii) izinhlaka; noma
(iii) imigomo kazwelonke.
(c) Umthetho kazwelonke udingelwa -
(i) ukugcinwa kokuphepha kwesizwe;
(ii) ukugcinwa kobumbano lwezomnotho;
(iii) ukuvikelwa kwezimakethe ezihlanganyelwe mayelana nokunyakaza kwempahla, izidingo zomphakathi, izimali kanye namandla okusebenza;
(iv) ukukhuthazwa izenzo zomnotho nangale kwemingcele yezifundazwe;
(v) ukukhuthazwa kwamathuba alinganayo kanye nokufinyelelwa okufanayo kwezidingo zomphakathi zikahulumeni; noma
(vi) ukuvikelekwa kwedawo okuphilwa kuyo.
(3) Umthetho kazwelonke ubusa ngaphezulu komthetho wesifundazwe uma umthetho kazwelonke uqondiswe ekunqandeni izenzo ezingafanele zesifundazwe -
(a) ezingakhinyabeza umnotho, impilo noma izidingo zokuphepha zesinye isifundazwe noma zezwe lonke; noma
(b) ezicindezela ukwenziwa kwemigomo kazwelonke yomnotho.
(4) Lapho kukhona ingxabano mayelana nokuthi ngabe umthetho kazwelonke uyadingeka yini ngokwenhloso ebekwe kusigatshana(2)(c) futhi naleyo ngxabano ivela ngaphambi kwenkantolo ukuze ixazulululwe, inkantolo kufanele ibe nokunaka okufanele ngokuvunywa noma ukwenqatshwa komthetho nguMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe.
(5) Umthetho wesifundazwe ubusa umthetho kazwelonke uma isigatshana(2) noma sesi-(3) singasebenzi.
(6) Umthetho oshaywe ngokoMthetho wePhalamende noma uMthetho
wesifundazwe ungabusa kuphela uma lowo mthetho wamukelwe nguMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe.
(7) Uma uMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe ungafinyeleli isinqumo kungakapheli izinsuku ezingama-30 zokuhlangana kwawo kokuqala ngemuva kokuba umthetho wedluliselwe kuwona, lowo mthetho kufanele uthathwe ngokuthi ngazo zonke izinhloso wamukelwe uMkhandlu.
(8) Uma uMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe ungawemukeli umthetho odluliselwe kuwona ngokwesigatshana(6), kufanele, kungakapheli izinsuku ezingama-30 ngemuva kwesinqumo sawo, uthumele izizathu zokungawemukeli umthetho kuleso siphathimandla esadlulisela lowo mthetho kuwo.
Okunye ukungqubuzana
147. (1) Uma kunokungqubuzana phakathi komthetho kazwelonke nesimiso
somthethosisekelo wesifundazwe mayelana -
(a) nodaba oluthinta loMthethosisekelo ngqo oludinga noma oluhlongoza ukushaywa komthetho kazwelonke, umthetho kazwelonke uyabusa ngaphezu kwaleso simiso somthethosisekelo wesifundazwe esithintekile;
(b) nokungena udaba ngokomthetho kazwelonke ngokwesigaba 44(2), umthetho kazwelonke ubusa ngaphezu kwesimiso somthethosisekelo wesifundazwe; noma
(c) nodaba oluphakathi kwemisebenzi ekleliswe kuSheduli 4, isigaba 146 sisebenza sengathi isimiso esithintekile somthethosisekelo wesifundazwe singumthetho wesifundazwe okubhekiswe kuwo kuleso sigaba.
(2) Umthetho kazwelonke okubhekiswe kuwo esigabeni 44(2) ubusa ngaphezu komthetho wesifundazwe mayelana nezindaba eziphakathi kwemisebenzi ekleliswe kuSheduli 5.
Ukungqubuzana okungaxazululeki
148. Uma ingxabano ehlangene nokungqubuzana ingakwazi ukuxazululwa yinkantolo,
umthetho kazwelonke ubusa ngaphezulu komthetho wesifundazwe noma komthethosisekelo wesifundazwe.
Isimo somthetho ongasebenzi ngaphezu komunye
149. Isinqumo senkantolo sokuthi umthetho ubusa ngaphezulu komunye umthetho asiwuqedi lowo mthetho omunye, kodwa lowo mthetho omunye awube usasebenza ngesikhathi ukungqubuzana kusekhona.
Ukuhunyushwa kokungqubuzana
150. Uma idingida ukungqubuzana okungathi kukhona phakathi komthethto kazwelonke nowesifundazwe, noma phakathi komthetho kazwelonke nomthethosisekelo wesifundazwe, zonke izinkantolo kufanele ziqoke noma yikuphi ukuhunyushwa okufanele komthetho noma komthethosisekelo okuvimbela ukungqubuzana, ngaphezu kokunye ukuhunyushwa okungaba nophumela wokungqubuzana.
ISAHLUKO 7
UHULUMENI WENDAWO
Ukuma komasipala
151. (1) Umkhakha wendawo kahulumeni uqukethe omasipala, okufanele bamiswe kuyo yonke indawo yaseRiphabhuliki.
(2) Igunya lokuphatha nelokushaya imithetho likamasipala libekwe kuMkhandlu wakhe kaMasipala.
(3) Umasipala unelungelo lokubusa, ngokwamandla aziqalisele wona, izindaba zikahulumeni wendawo zomphakathi wakhe, ngendlela ehambisana nomthetho kazwelonke nowesifundazwe njengoba kubekiwe kuMthethosisekelo.
(4) Uhulumeni kazwelonke noma wesifundazwe akufanele abeke ebucayini noma akhinyabeze ikhono noma ilungelo likamasipala lokusebenzisa amandla akhe noma lokwenza imisebenzi yakhe.
Izinjongo zikahulumeni wendawo
152. (1) Izinjongo zikahulumeni wendawo -
(a) ukuhlinzekela ukubusa ngokwenqubo yentando yeningi nokuphendulayo emiphakathini yezindawo;
(b) ukuqinisekisa ukuhlinzekelwa kwezidingo emiphakathini ngendlela ekwazi ukuqhutshekiswa;
(c) ukugqugquzelela ukuthuthuka kwezokuhlalisana nakwezomnotho;
(d) ukugqugquzelela indawo okuphilwa kuyo ephephile nephilile; kanye
(e) nokukhuthaza ukubamba iqhaza kwemiphakathi kanye nezinhlangano zomphakathi ezindabeni zikahulumeni wendawo.
(2) Umasipala kufanele azame, kangangoba euvunyelwa yizimali kanye namandla okwengamela imisebenzi, ukufeza izinjongo ezibekwe kusigatshana(1).
Izibopho zomasipala zokuthuthukisa indawo
153. Umasipala kufanele -
akhe futhi aphathe iminyango yakhe eyahlukene nezinqubo zokwabiwa kwezimali nokuhlelwa kwezinto ukuze ubeke phambili izidingo zomphakathi eziyisiseko, kanye nokugqugquzelela ukuthuthukiswa komphakathi kwezokuhlalisana nakwezomnotho; futhi
abambe iqhaza ezinhlelweni zikazwelonke nezezifundazwe zentuthuko.
Omasipala ekubuseni ngokubambisana
154. (1) Uhulumeni kazwelonke kanye nohulumeni bezifundazwe, ngokusebenzisa umthetho nezinye izinyathelo, kufanele beseke futhi baqinise amandla omasipala okuphatha izindaba zabo, okusebenzisa amandla abo kanye nokwenza imisebenzi yabo.
(2) Umthetho ohlongozwayo kazwelonke noma wesifundazwe ophathelene nokuma, izinhlangano, amandla noma imisebenzi yohulumeni bendawo kufanele ushicilelwe ukuze umphakathi uphawule ngawo ngaphambi kokuthi wethulwe ePhalamende noma kushayamthetho sesifundazwe, ngendlela evumela uhulumeni wendawo ohlelekile, omasipala kanye nabanye abantu abanentshisekelo, ithuba lokwethula iziphakamiso mayelana nomthetho ohlongozwayo.
Ukumiswa komasipala
155. (1) Kunalezi zinhlobo ezilandelayo zomasipala:
(a) Uhlobo A: Umasipala onegunya lokuphatha nelomthetho eligcwele njengomasipala endaweni yakhe.
(b) Uhlobo B: Umasipala oshiyelana amandla okuphatha nawomthetho njengomasipala kanye nomasipala oluhlobo C awela ngaphansi kwendawo yakhe.
(c) Uhlobo C: Umasipala onegunya lokuphatha nelomthetho endaweni efaka omasipala abangaphezu koyedwa.
(2) Umthetho kazwelonke kufanele uchaze izinhlobo ezahlukene zikamasipala abangamiswa ngaphakathi kohlobo ngalunye lukamasipala.
(3) Umthetho kazwelonke kufanele -
(a) umise imigomo ezolandelwa ukunquma uma indawo kufanele ibe nomasipala oyedwa oluhlobo A lukamasipala noma uma kufanele ibe nomasipala abazinhlobo zombili uhlobo B nohlobo u-C;
(b) umise imigomo nenqubo ezolandelwa yokunqunywa kwemingcele yomasipala yisiphathimandla esizimele; kanye
(c) ngokulandella isigaba 229, ahlinzekele ukwehlukaniswa ngendlela efanele amandla nemisebenzi phakathi komasipala lapho indawo inomasipala abazinhlobo zombili u-B no-C. Ukwahlukaniswa kwamandla nemisebenzi phakathi kohlobo u-B lukamasipala kanye nohlobo u-C lukamasipala kungehluka ekwahlukanisweni kwamandla nemisebenzi phakathi komunye umasipala oluhlobo B kanye nolukamasipala lowo oluhlobo C.
(4) Umthetho okubhekiswe kuwo kusigatshana(3) kufanele uqikelele isidingo sokuhlinzekela imisebenzi kamasipala ngendlela elinganayo nekwazi ukuqhutshekiswa.
(5) Umthetho wesifundazwe kufanele unqume ukuthi yiziphi izinhlobo ezahlukene zikamasipala okufanele zimiswe esifundazweni.
(6) Uhulumeni wesifundazwe ngamunye kufanele amise omasipala esifundazweni sakhe ngendlela ehambisana nomthetho omiswe ngokwezigatshana u-(2) no-(3), futhi ngokwezinyathelo zomthetho noma ezinye, kufanele -
ahlinzekele ukubhekwa nokwesekwa kukahulumeni wendawo esifundazweni; futhi
agqugquzele ukwakhiwa kwekhono likahulumeni wendawo ukwenza omasipala bakwazi ukwenza umsebenzi wabo baziphathele nezindaba zabo.
(6A) Uma imigomo ecatshangwa kusigatshana(3)(b) ingakwazi ukufezwa ngaphandle komngcele kamasipala oqhubekela ngale komngcele wesifundazwe -
(a) lowo mngcele unganqunyelwa ngale komngcele wesifundazwe, kuphela uma -
(i) kunokuvumelana nezifundazwe ezithintekayo; kanye
(ii) nangemuva kokuba abaphathi bezifundazwe lezo begunyazwe ngumthetho kazwelonke ukuthi bamise umasipala ngaphakathi kwaleyo ndawo kamasipala;
(b) umthetho kazwelonke -
(i) ngokulandela isigatshana(5), ungahlinzekela ukumiswa kuleyo ndawo kukamasipala oluhlobo okuvunyelenwe ngalo phakathi kwezifundazwe ezithintekayo;
(ii) unganikeza uhlaka lokusetshenziswa kwegunya lokuphatha lesifundazwe kuleyo ndawo kamasipala kanye namayelana nalowo masipala; futhi
(iii) uhlinzekele ukunqunywa kabusha kwemingcele yomasipala lapho esinye sezifundazwe sihoxisa ukweseka kwaso umngcele kamasipala onqunywe ngokwendima(a).
[Isigatshana(6A) sifakwe yisigaba 1 soMthetho wesiThathu wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-1998 saphinde sasuswa yisigaba 2 soMthetho weShumi naMbili wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2005.]
(7) Uhulumeni kazwelonke, ngokulandela isigaba 44, nohulumeni bezifundazwe banegunya lomthetho nelokuphatha ukubonelela ukwenziwa ngempumelelo komsebenzi ngomasipala mayelana nezindaba ezikleliswe kumaSheduli 4 no-5, ngokuphatha ngokusemthethweni ukusetshenziswa ngomasipala kwegunya labo lokuphatha okubhekiswe kulo kusigaba 156(1).
Amandla nemisebenzi yomasipala
156. (1) Umasipala unegunya lokuphatha, futhi unelungelo lokwengamela, -
(a) izindaba zikahulumeni wendawo ezikleliswe kuNgxenye B kaSheduli 4 kanye neNgxenye B kaSheduli 5; kanye
(b) nanoma yiluphi olunye udaba alwabelwe ngumthetho kazwelonke noma wesifundazwe.
(2) Umasipala angashaya futhi engamele imithetho yendawo ngenhloso yokuphatha ngempumelelelo izinto anelungelo lokuziphatha.
(3) Ngokulandela isigaba 151(4), umthetho wendawo ongqubuzana nomthetho kazwelonke noma wesifundazwe awukwazi ukusebenza. Uma kunokungqubuzana phakathi komthetho wendawo nomthetho kazwelonke noma wesifundazwe ongasebenzi ngenxa yokungqubuzana okubhekiswe kukho esigabeni 149, umthetho wendawo kufanele uthathwe njengosebenzayo ngaso sonke isikhathi lowo mthetho ungasebenzi.
(4) Uhulumeni kazwelonke nohulumeni wesifundazwe kufanele babele umasipala, ngokwesivumelwano nangaphansi kwanoma yiziphi izimiso, igunya lokwengamela udaba olubalwe kuNgxenye A kaSheduli 4 noma kuNgxenye A kaSheduli 5 oluphathelene nohulumeni wendawo, uma -
(a) lolo daba lungenganyelwa kahle kakhulu ngaphansi kwendawo; futhi
(b) uma umasipala enamandla okulwengamela lolo daba.
(5) Umasipala unelungelo lokusebenzisa noma yimaphi amandla mayelana nodaba olubalulekile, noma oluncikene, nokwenziwa ngempumelelo komsebenzi wakhe.
Ukwakheka nokukhethwa kweMikhandlu kaMasipala
157. (1) UMkhandlu kaMakasipala wakhiwe -
ngamalungu akhethwe ngokulandela izigatshana(2) no-(3); noma
uma kuhlinzekelwe ngumthetho kazwelonke -
(i) amalungu aqokwe ngemunye iMikhandlu kaMasipala ukuba amele leyo Mikhandlu eminye; noma
(ii) kokubili amalungu akhethwe ngendlela ehambisana nendima(a) futhi amalungu aqokwe ngokulandela indima engaphansana u-(i) yale ndima.
[Isigatshana (1) indawo yaso ithathwe yisigaba 1(a) soMthetho wesiShiyagalombili wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2002 kanye nayisigaba 3 soMthetho weShumi naNhlanu wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2008.]
(2) Ukukhethwa kwamalungu oMkhandlu kaMasipala njengoba kulindelwe esigatshaneni(1)(a), kufanele kulandele umthetho kazwelonke okufanele ubeke uhlelo -
(a) lokumelwa ngokwenani lamavoti atholiwe olwesekelwe engxenyeni yalowo masipala yohlu lukazwelonke lwabavoti,noluhlinzekela ukukhethwa kwamalungu avela ohlwini lwabaphakanyiswe yiqembu ababekwe ukuthi balandelane ngokuthanda kweqembu; noma
(b) lokumelwa ngokwenani lamavoti njengoba kuchazwe kusigaba(a) oluhlanganiswe nohlelo lokumelwa ngamawadi olwesekelwe kuleyo ngxenye kamasipala yohlu lukazwelonke lwabavoti.
(3) Uhlelo lokuvota ngokwesigatshana(2) kufanele lube nomphumela wokuthi, ngokubanzi, kube nokumelwa ngokobungako benani lamavoti atholiwe.
[Isigatshana (3) indawo yaso ithathwe yisigaba 1(b) soMthetho weShumi nesiShiyagalombili wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2002.]
(4) (a)Uma uhlelo lokhetho lubandakanya ukumelwa ngokwezifunda zedolobha, kufanele ukuklaywa kwezifunda zedolobha kwenziwe yinhlangano ezimele eqokwe ngokuthi kulandelwe, futhi nesebenza, ngokwezinqubo ezilandelwayo kanye nemigomo ebekwe ngumthetho kazwelonke.
(b)
[Indima b isuswe yisigaba 1(b) soMthetho weShumi nesiShiyagalombili sokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2005]
[Isigatshana (4) indawo yaso ithathwe yisigatshana 2 soMthetho wesiThathu wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-1998.]
(5) Umuntu angavota kumasipala kuphela uma ebhaliswe engxenyeni yalowo masipala yoluhlu lukazwelonke lwabavoti.
(6) Umthetho kaZwelonke okubhekiswe kuwo kusigatshana(1)(b) kufanele umise indlela evumela amaqembu kanye nezifiso ezivezwe ngaphansi koMkhandlu kaMasipala oqoka abantu, ukuba amelwe ngendlela efanele eMkhandlwini kaMasipala okuqokelwa kuwo.
Ubulungu boMkhandlu kaMasipala
158. (1) Zonke izakhamuzi ezinelungelo lokuvotela uMkhandlu kaMasipala zingaba amalungu alowo Mkhandlu, ngaphandle -
kwanoma ngubani oqokelwe esikhundleni, noma osebenzela umasipala, futhi ekuholelwa ukuqokwa noma ukusebenza kwakhe, futhi engazange akhululwe kulokhu kungavunyelwa ngokomthetho kazwelonke;
kwanoma ngubani oqokelwe esikhundleni ngumbuso, noma osebenzela umbuso, komunye umkhakha, futhi ekuholelwa ukuqokwa noma ukusebenza kwakhe, futhi ongavunyelwe ukuba yilungu loMkhandlu kaMasipala ngokomthetho kazwelonke;
kwanoma ngubani ongavunyelwe ukuvotela uMkhandlu kaZwelonke noma ongavunyelwe ngokwesigaba 47(1)(c)(d) noma u-(e) ukuba yilungu loMkhandlu;
kwelungu loMkhandlu kaZwelonke, isithunywa soMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe noma ilungu lesishayamthetho sesifundazwe; kodwa lokhu kungavunyelwa akuusebenzi elungwini loMkhandlu likaMasipala elimele uhulumeni wendawo eMkhandlwini kaZwelonke; noma
(e) kwelungu lomunye uMkhandlu kaMasipala; kodwa lokhu kungavunyelwa akusebenzi elungwini loMkhandlu kaMasipala elimele lowo Mkhandlu komunye uMkhandlu kaMasipala wohlobo olwehlukile.
(2) Umuntu ongavunyelwe ukuba yilungu loMkhandlu kaMasipala ngokwesigatshana(1)(a),(b),(d), noma u-(e) angamela ukhetho loMkhandlu, ngaphansi kwanoma iyiphi imikhawulo nezimiso ezimiswe ngumthetho kazwelonke.
(3) Izikhala zomsebenzi kuMkhandlu kaMasipala mazigcwaliswe ngokwemigomo yomthetho kazwelonke.
[Isigatshana 3 singezwe yisigaba 4 soMthetho weshumi naNhlanu wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2008.]
Isikhathi soMkhandlu kaMasipala
159. (1) Isikhathi soMkhandlu kaMasipala asinakuba ngaphezulu kweminyaka emihlanu, ngokomthetho kazwelonke.
Uma uMkhandlu kaMasipala uhlakazwa ngokomthetho kazwelonke, noma lapho kuphela isikhathi sawo, kufanele kwenziwe ukhetho zingakapheli izinsuku ezingama-90 zosuku uMkhandlu owahlakazwa ngalo noma kwaphela isikhathi sawo.
UMkhandlu kaMasipala, ngaphandle koMkhandlu ohlakazwe kulandela ukungenela ngokwesigaba 139, uhlala ukulungele ukusebenza ukusuka ngeiskhathi uhlakazwa noma kuphela isikhathi sawo, kuze kube sekumenyezelwe ukukhethwa koMkhandlu osanda kukhethwa.
[Isigaba 159 indawo yaso ithathwe yisigaba 1 soMthetho wesiBili wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-1998.]
Izinqubo ezilandelwayo zangaphakathi
160. (1) UMkhandlu kaMasipala -
uthatha izinqumo eziphathelene nokusetshenziswa kwamandla kanye nokwenziwa kwayo yonke imisebenzi kamasipala;
kufanele ukhethe usihlalo wawo;
[Usuku lokuqala ukusebenza kwendima u-(b): 30 Nhlangulana 1997.]
ungakhetha ikomiti eliphethe kanye namanye amakomiti, ngokomthetho kazwelonke; futhi
ungaqasha abasebenzi abadingekayo ukuze kwenziwe umsebenzi wawo ngempumelelo.
(2) Imisebenzi elandelayo ayinakugunyazwa nguMkhandlu kaMasipala:
(a) ukushaywa kwemithetho kamasipala;
(b) ukuvunywa kwezabelozimali;
(c) ukubekwa kwezintela ezikhokhela imisebenzi eyenziwe kanye nezinye zolunye uhlobo, izintela ezikhokhelwa okuthile kanye nezimali ezikhokhelwa izimpahla ezithile; kanye
(d) nokufaka isicelo semali ebolekwayo.
(3) (a) Iningi lamalungu oMkhandlu kamasipala kufanele libe khona ngaphambi kokuthathwa kwevoti nganoma yiluphi udaba.
(b) Yonke imibuzo ephathelene nezindaba eziphawulwe kusigatshana(2) inqunywa ngesinqumo esithathwe uMkhandlu kaMasipala ube wesekwe yivoti leningi lamalungu awo.
(c) Yonke eminye imibuzo engaphambili koMkhandlu kaMasipala ithathelwa isinqumo ngokweningi lamavoti afakiwe.
(4) Akukho mthetho kamasipala ongavunywa uMkhandlu kaMasipala ngaphandle kokuthi -
(a) wonke amalungu oMkhandlu aziswe kusenesikhathi esifanele; futhi
(b) umthetho kamasipala ohlongozwayo ushicilelwe ukuze umphakathi uphawule ngawo.
(5) Umthetho kazwelonke ungahlinzekela indlela yokunquma -
(a) ubungako bomkhandlu kaMasipala;
(b) ukuthi ngabe uMkhandlu kaMasipala ungaliqoka yini ikomiti eliphethe noma yimaphi amanye amakomiti; noma
(c) ubungako bekomiti eliphethe nobanoma yiliphi elinye ikomiti loMkhandlu kaMasipala;
(6) UMkhandlu kaMasipala ungashaya imithetho kamasipala ebeka imitheshwana kanye nemiyalo -
(a) yamalungiselelo awo angaphakathi;
(b) yemisebenzi yawo kanye nekwenzayo; kanye
(c) neyokumiswa, ukwakhiwa, izinqubo, amandla kanye nemisebenzi yamakomiti awo.
(7) UMkhandlu kaMasipala kufanele wenze umsebenzi wawo obala, futhi ungavala ukuhlangana kwaso, noma kwamakomiti awo, kuphela uma kufanelekile ukwenza lokho kube kucophelelwa ubunjalo bodaba olusuke ludingidwa.
(8) Amalungu oMkhandlu kaMasipala anegunya lokubamba iqhaza ekokuqhubekayo kuwo kanye nasemakomitini awo ngendlela -
(a) evumela amaqembu kanye nezintshisekelo ezikhonjiswa ngaphakathi koMkhandlu ukuba kumelwe ngendlela efanele.
(b) ehambisana nentando yeningi; kanye
(c) nengahle ikwazi ukuphathwa ngokomthetho kazwelonke.
Amalungelomvumo
161. Umthetho wesifundazwe phakathi kohlaka lomthetho kazwelonke ungahlinzekela amalungelomvume nokuvikeleka kweMikhandlu kaMasipala namalungu ayo.
Ukushicilelwa kwemithetho kamasipala
162. (1) Umthetho kamasipala wendawo ungaphoqelelwa kuphela ngemuva kokuthi
ushicelelwe ephephandabeni likahulumeni laleso sifundazwe esifanele.
(2) Iphephandaba likahulumeni lesifundazwe kufanele lishicilele umthetho kamasipala wendawo lapho licelwa ngumasipala.
(3) Imithetho kamasipala wendawo kufanele ikwazi ukufinyelelwa ngumphakathi.
Uhulumeni wendawo ohlelekile
163. UMthetho wePhalamende oshaywe ngokwenqubo elandelwayo esungulwe yisigaba 76 kufanele -
(a) uhlinzekele ukwaziswa ngokomthetho kwezinhlangano zikazwelonke nezesifundazwe ezimele omasipala;
(b) umise inqubo engavumela uhulumeni wendawo ukuba -
(i) abonisane nohulumeni kazwelonke nowesifundazwe;
(ii) akhombe abazommela babambe iqhaza kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe; futhi
(iii) abambe iqhaza kunqubo ebekwe emthethweni kazwelonke ocatshangwayo esigabeni 221(1) (c )
[Isigaba 163 indawo yaso ithathwe yisigaba 4 soMthetho wesiKhombisa wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
Ezinye izindaba
164. Noma yiluphi udala oluphathelene nohulumeni wendawo olungadingidwanga kuMthethosisekelo lungabekwa ngumthetho kazwelonke noma ngumthetho wesifundazwe ngaphakathi kohlaka lomthetho kazwelonke.
ISAHLUKO 8
IZINKANTOLO NOKUPHATHWA KWEZOBULUNGISWA
Igunya lokuphatha umthetho
165. (1) Igunya lokuphathwa komthetho waseRiphabhuliki libekwe ezinkantolo.
(2) Izinkantolo zizimele, futhi zisebenza ngokuholwa kuphela nguMthethosisekelo nomthetho, okufanele ziwusebenzise ngokungavuni hlangothi futhi ngaphandle kokwesaba, ukwenzelela noma ukukhetha.
(3) Akukho muntu noma ingxenye yombuso okufanele iphazamise ukusebenza kwezinkantolo.
(4) Izingxenye zombuso, kufanele zisize futhi zivikele izinkantolo ukuze ziqinisekise ukuzimela, ukungakhethi, isithunzi, ukufinyeleleka kanye nokusebenza ngendlela efanele kwezinkantolo, ngokusebenzisa umthetho nezinye izinyathelo.
(5) Umyalo noma isinqumo esikhishwe yinkantolo sibopha bonke abantu kanye nezingxenye zombuso esisebenza kubo.
Uhlelo lwezinkantolo
166. Izinkantolo yilezi -
(a) iNkantolo yoMthethosisekelo;
(b) iNkantolo eNkulu okwedluliselwa kuyo amacala;
(c) iziNkantolo eziPhakeme, kubandakanya noma iyiphi inkantolo enkulu yokwedlulisela amacala engamiswa nguMthetho wePhalamende ukuze iqule amacala adlulisiwe avela eziNkantolo eziPhakeme;
(d) iziNkantolo zoMantshi; kanye
(e) nanoma yiziphi ezinye izinkantolo ezimiswe noma ezamukelwe ngokoMthetho wePhalamende, kubandakanya noma yiziphi izinkantolo ezisezingeni elifanayo neleziNkantolo eziPhakeme noma iziNkantolo zoMantshi.
Inkantolo yoMthethosisekelo
167. (1) INkantolo yoMthethosisekelo iqukethe uMongameli wamaJaji aseNiningizimu Afrika, iPhini likaMongameli wamaJaji kanye namanye amajaji ayisishiyagalolunye.
[Isigatshana (1) indawo yaso ithathwe yisigaba 11 soMthetho weShumi naNye wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
(2) Udaba oluphammbi kweNkantolo yoMthethosisekelo kufanele lwethanyelwe ngamajaji ayisishiyagalombili okungenani.
(3) INkantolo yomthethosisekelo -
(a) iyinkantolo ephakeme kunazo zonke ezinye kuzo zonke izindaba zomthethosisekelo;
(b) inganquma kuphela ngezindaba zomthethosisekelo; kanye nangezingqinamba ezixhumene nezinqumo ezimayelana nezindaba zomthethosisekelo; futhi
(c) ithatha isinqumo esingujuqu mayelana nokuthi ngabe udaba luwudaba lomthethosisekelo noma ingqinamba ihlangene yini nesinqumo sodaba lomthethosisekelo.
(4) YiNkantolo yoMthethosisekelo kuphela -
(a) enganquma ngezingxabano ezingaba khona phakathi kwezingxenye zombuso zikazwelonke noma zesifundazwe eziphathelene nesimo ngokomthethosisekelo, amandla noma imisebenzi yanoma yiziphi lezo zingxenye zombuso;
(b) enganquma ngokuhambisana nomthethosisekelo kwanoma yimuphi uMthethosivivinywa wephalamende noma wesifundazwe, kodwa ingakwenza lokho kuphela ezimweni ezilindelwe esigabeni 79 noma 121;
(c) enganquma ngezicelo ezicatshangwa esigabeni 80 noma 122;
(d) enganquma ngokuhambisana nomthethosisekelo kwanoma iyiphi inguquko eyenziwe kuMthethosisekelo;
enganquma ukuthi iPhalamende noma uMongameli behlulekile ukufeza isibopho somthethosisekelo; noma
(f) engenza isiqinisekiso ngomthethosisekelo wesifundazwe ngokwesigaba 144.
(5) INkantolo yoMthethosisekelo yenza isinqumo esingujuqu ngokuthi uMthetho wePhalamende, uMthetho wesifundazwe noma isenzo sikaMongameli kuyahambisana yini nomthethosisekelo, futhi kufanele iqinise noma yimuphi umyalo wokungabisemthethweni owenziwe yiNkantolo eNkulu yokwedluliswa kwamacala, yiNkantolo ePhakeme, noma yinkantolo yezinga elifanayo, ngaphambi kokuthi lowo myalo ube namandla athile.
(6) Umthetho kazwelonke noma imitheshwana yeNkantolo yoMthethosisekelo kufanele ivumele umuntu, uma kuzosebenzela ubulungiswa kanye nangemvume yeNkantolo yoMthethosisekelo -
(a) ukuthi alethe udaba luqonde ngqo eNkantolo yoMthethosisekelo; noma
(b) ukuthi edlulisele udaba luqonde ngqo eNkantolo yoMthethosisekelo luvela kunoma iyiphi enye inkantolo.
(7) Udaba olumayelana nomthethosisekelo lubandakanya noma yini ephathelene nokuhunyushwa, ukuvikelwa nokuphoqelelwa koMthethosisekelo.
INkantolo eNkulu yamaJaji yokwedluliswa kwamacala
168. (1) INkantolo eNkulu yamaJaji yokwedluliselwa kwamacala inoMongameli, iPhini likaMongameli kanye nenani lamajaji okweldulilselwa kwamacala elibekwe nguMthetho wePhalamende.
[Isigatshana (1) indawo yaso ithathwe yisigaba 12 soMthetho wesiThupha wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
(2) Udaba oluphambi kweNkantolo eNkulu yokwedluliselwa kwamacala kufanele lunqunywe yinani lamajaji elishiwo nguMthetho wePhalamende.
[Isigatshana (2) indawo yaso ithathwe yisigaba 12 soMthetho wesiThupha wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
(3) INkantolo eNkulu yokwedluliselwa kwamacala, inganquma nganoma yiziphi izindaba ezedlulisiwe. Iyinkantolo ephakeme kunazozonke okwedluliselwa kuyo amacala ngaphandle kwezindaba eziphathelene nomthethosisekelo, futhi inganquma kuphela -
(a) ngamacala edlulisiwe;
(b) ngezinto eziphathelene nokwedluliswa kwamacala; kanye
(c) nanganoma yiluphi olunye udaba olungabhekiswa kuyo ezimweni ezichazwe nguMthetho wePhalamende.
IziNkantolo eziPhakeme
169. INkantolo ePhakeme inganquma -
(a) nganoma yiluphi udaba lomthethosisekelo ngaphandle kodaba -
(i) olunganqunywa yiNkantolo yoMthethosisekelo kuphela; noma
(ii) olwabelwe enye inkantolo yezinga elifanayo neleNkantolo ePhakeme nguMthetho wePhalamende; kanye
(b) nanganoma yiluphi olunye udaba olungabelwe enye inkantolo nguMthetho wePhalamende.
IziNkantolo zoMantshi nezinye izinkantolo
170. IziNkantolo zoMantshi nazo zonke ezinye izinkantolo zinganquma noma iluphi udaba olushiwo nguMthetho wePhalamende, kodwa izinkantolo ezisezingeni elingaphansi kweleNkantolo ePhakeme azivunyelwe ukucwaninga noma zibeke isinqumo ngokuhambisana nomthethosisekelo kwanoma yimuphi umthetho noma isenzo sikaMongameli.
Izinqubo ezilandelwa yinkantolo
171. Zonke izinkantolo zisebenza ngokomthetho kazwelonke, futhi imitheshwana nezinqubo ezilandelwayo zazo kufanele zihlinzekelwe ngokomthetho kazwelonke.
Amandla ezinkantolo ezindabeni zomthethosisekelo
172. (1) Lapho yenza isinqumo odabeni lomthethosisekelo olusemandleni ayo, inkantolo -
(a) kufanele isho ukuthi noma yimuphi umthetho noma isenzo esingahambisani nomthethosisekelo akusebenzi ngokomthetho kuye ngezinga lokungahambisani kwalokho nomthethosisekelo; futhi
(b) ingenza noma yimuphi umyalo olungile nofanele, kubandakanya -
(i) umyalo obeka umkhawulo mayelana nokuthi ukusebenza kokushiwo kokuthi okuthile akuhambisani nomthetho kwedluliselwe nasesikhathini esedlule; kanye
(ii) nomyalo olengisa ukushiwo kokuthi okuthile kuphambane nomthetho noma yisikhathi esingakanani kanye nangaphansi kwanoma yiziphi izimiso, ukuze abaphethe abafanele banikezwe ithuba lokulungisa iphutha lelo.
(2) (a) INkantolo eNkulu yokwedluliswa kwamacala, iNkantolo ePhakeme noma inkantolo yezinga elifanayo neleNkantolo ePhakeme ingenza umyalo mayelana nokuthi umthetho wePhalamende, umthetho wesifundazwe kanye nanoma yisiphi isenzo sikaMongameli, kuyahambisana yini nomthethosisekelo, kodwa umyalo wokuthi okuthile akuhambisani nomthethosisekelo awukwazi ukusebenza ngaphambi kokuthi kuqiniswe yiNkantolo yoMthethosisekelo.
(b) Inkantolo ekhipha umyalo mayelana nokuhambisana nomthethosisekelo inganika isinqumo sesikhashana esinqanda noma esiphoqa ukuthi kwenziwe okuthile noma inike noma yisiphi esinye isinqumo sesikhashana esingasiza othintekile odabeni, noma ingamisa ukuqhutshwa kodaba enkantolo, kuze kuphume isinqumo seNkantolo yoMthethosisekelo mayelana nokubasemthethweni kwalowoMthetho noma isenzo.
(c) Umthetho kazwelonke kufanele uhlinzekele ukwedluliselwa komyalo wokuthi okuthile akuhambisani nomthethosisekelo eNkantolo yoMthethosisekelo.
(d) Noma yimuphi umuntu noma ingxenye yombuso enokuthinteka okwanele ingedlulisela udaba eNkantolo yoMthethosisekelo noma ifake isicelo siqonde ngqo eNkantolo yoMthethosisekelo, ukuba iqinise noma iguqule umyalo wokuthi okuthile kuphambene nomthethosisekelo okhishwe yinkantolo ngokwalesi sigatshana.
Amandla avele ekhona ezinkantolo
173. INkantolo yoMthethosisekelo, iNkantolo eNkulu yokwedlulisela amacala kanye neNkantolo ePhakeme zinamandla avele ekhona okuvikela nokulawula izinhlelo zazo, kanye nawokuthuthukisa umthetho owesekelwe emacaleni aseke avela, kube kuqikelelwe izidingo zobulungiswa.
Ukuqokelwa ezikhundleni kwabehluleli basezinkantolo
174. (1) Noma yimuphi umuntu wesifazane noma wesilisa onemfundo elungele leso okulungele npkufanele ukuba kulesi sikhundla angaqokwa ukuthi abengumehluleli wasenkantolo. Noma yimuphi umuntu ongaqokelwa esikhundleni seNkantolo yoMthethosisekelo kufanele abeyisakhamuzi saseNingizimu Afrika.
(2) Isidingo sokuthi abehluleli basezinkantolo babonise ngokubanzi, ukwakheka kweNingizimu Afrika ngokobuhlanga nangokobulili kufanele sicatshangwe uma abehluleli basezinkantolo beqokelwa ezikhundleni.
(3) UMongameli, njengenhloko yabaphathi bakazwelonke uqoka uMongameli nePhini likaMongameli ngemuva kokubonisana neKhomishani leMisebenzi yobuLungiswa kanye nabaholi bamaqembu amelwe kuMkhandlu kaZwelonke, uqoka iJaji eliyiNhloko kanye nePhini leJaji eliyiNhloko futhi ngemuva kokubonisana neKhomishana yeMisebenzi yoBulungiswa, uqoka uMongameli kanye nePhini likaMongameli beNkantolo eNkulu yokwedluliselwa kwamacala.
[Isigatshana (3) indawo yaso ithathwe yisigaba 13 soMthetho wesiThupha wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
(4) Amanye amaJaji eNkantolo yoMthethosisekelo aqokwa nguMongameli njengenhloko ephethe kuzwelonke, ngemuva kokubonisana noMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo, kanye nabaholi bamaqembu amelwe kuMkhandlu kaZwelonke elandela inqubo elandelayo:
(a) IKhomishani leMisebenzi yoBulungiswa, kufanele yenze uhla lwamagama abantu abaphakanyisiwe lube namagama amathathu ngaphezu kwaleso sibalo sabantu abafanele baqokelwe ezikhundleni, bese inikeza uMongameli loluhla.
(b) UMongameli angaqokela ezikhundleni abantu abasohlwini, futhi kufanele azise iKhomishani lemiSebenzi yoBulungiswa ngezizathu, uma kukhona abaphakanyisiwe abangemukelekile, futhi kusenesidingo sokuqokwa kwabanye ezikhundleni.
(c) IKhomishani leMisebenzi yoBulungiswa, kufanele linezelele uhla ngamanye amagama aphakanyisiwe, futhi uMongameli kufanele aqoke laba abasele ohlwini olunezezelwe.
[Isigatshana (4) indawo yaso ithathwe yisigaba 13 soMthetho wesiThupha wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
(5) Ngazo zonke izikhathi, kufanele okungenani amalungu amane eNkantolo
yoMthethosisekelo kube ngabantu ababengamaJaji ngesikhathi beqokelwa ukuba ngamaJaji eNkantolo yoMthethosisekelo.
(6) UMongameli kufanele aqoke amaJaji azo zonke ezinye izinkantolo, ngokuyalelwa yiKhomishani leMisebenzi yoBulungiswa.
(7) Abanye abehluleli basezinkantolo kufanele baqokwe ngokomthetho wePhalamende okufanele uqikelele ukuthi ukuqokwa kwabo, ukukhushulelwa ezikhundleni ezithe xaxa, ukushintshelwa kwenye indawo noma ukumiswa emsebenzini kwalowo, noma ukujeziswa, lokhu kwenziwa ngaphandle ngokuvuna abathile noma ukukhetha abathile.
(8) Ngaphambi kokuthi abehluleli basezinkantolo baqale ukwenza imisebenzi yabo kufanele bafunge noma benze isiqinisekiso ngokulandela lokho okushiwo kuSheduli 2, ukuthi bazowuphakamisa bawuvikele uMthethosisekelo.
Amajaji angamabamba
175. (1) UMongameli angaqoka umuntu wesifazana noma wesilisa ukuba abe yiJaji eliyibamba leNkantolo yoMthethosisekelo uma kunesikhala, noma uma iJaji lingekho. Ukuqokwa kweJaji kufanele kwenziwe ngokulandela izincomo zelungu leKhabinethi elibhekele ukuphathwa kwezobulungiswa ezenziwa ngokwesekwa nguMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo.
[Isigatshana (1) indawo yso ithathwe yisigaba 14 soMthetho soMthetho wesiThupha wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
(2) Ilungu leKhabinethi elibhekele ukuphathwa kwezobulungiswa kufanele liqoke amaJaji angamabamba kwezinye izinkantolo ngemuva kokubonisana neJaji elisesikhundleni esiphezulu kuleyo nkantolo lapho iJaji eliyibamba lizosebenza khona.
Isikhathi sokuba sesikhundleni kanye nokukhokhelwa
176. (1) AmaJaji eNkantolo yoMthethosisekelo aqokelwa isikhathi esingenakuvuselelwa esiyiminyaka eyi-12, noma kuze kufike lapho efika eminyakeni engama-70 yobudala, kwencike kulokho okufika kuqala, ngaphandle kwalapho uMthetho wePhalamende welula isikhathi sokuba sesikhundleni seJaji leNkantolo yoMthethosisekelo.
[Isigatshana (1) indawo yaso ithathwe yisigaba 15 soMthetho wesiThupha wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
(2) Amanye amajaji ahlala ezikhundleni aze ayekiswe emsebenzini njengokusho koMthetho wePhalamende.
(3) Amaholo, izimali ezibonelela okuthile kanye nokusizakala okuyingxenye yeholo kwamajaji akufanele kuncishiswe.
Ukususwa esikhundleni
177. (1) Ijaji lingasuswa esikhundleni kuphela uma -
(a) iKhomishani leMisebenzi yoBulungiswa lithola ukuthi linokulikhinyabezayo, lehluleka kakhulu ukuwenza ngendlela umsebenzi walo noma litholakale linecala elibi lokungaziphathi ngendlela efanele, futhi
(b) noMkhandlu kaZwelonke uthi iJaji lelo lisuswe esikhundleni, ngesinqumo esesekwa okungenani ngamalunga awo amabili kwamathathu.
(2) UMongameli kufuneka alisuse ijaji esikhundleni ngemuva kokwamukelwa kwesinqumo sokususwa kwalelo jaji.
(3) UMongameli ngokwelulekwa yiKhomishani leMisebenzi yoBulungiswa, angalimisa emsebenzini okwesikhashana ijaji elithintekayo kulezo zinqubo ezishiwo kusigatshana(1).
IKhomishani leMisebenzi yoBulungiswa
178. (1) IKhomishani leMisebenzi yoBulungiswa lakhiwe -
(a) yiJaji eliKhulu, elengamela imihlangano yeKhomishana;
(b) nguMongameli weNkantolo eNkulu yokwedluliselwa kwamacala;
[Indima (b) indawo yayo ithathwe yisigaba 16(a) soMthetho wesiThupha wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
(c) iJaji eleNgamele isifundazwe elikhethwe ngamanye amaJaji eNgamele kwezinye izifundazwe;
(d) Ilungu leKhabinethi elibhekene nokuphathwa kwezobulungiswa, noma umuntu okhethwe yilelo lungu ukuba alimele kwiKhomishani;
(e) abameli ababili bezinkantolo zamajaji abasebenzayo ngaleso sikhathi abaphakanyiswe ngabanye abameli basemaJajini ukuba bamele bonke abameli basemajajini, futhi beqokwe nguMongameli wezwe;
(f) abameli ababili abakhethwe ngabanye abameli bakwezinye izinkantolo, ukuba bamele bonke laba bameli, futhi beqokwe nguMongameli wezwe;
(g) umfundisi oyedwa wezomthetho okhethwe ngabafundisi bezomthetho kumayunivesithi aseNingizimu Afrika;
(h) amalungu oMkhandlu kaZwelonke ayisithupha aqokwe nguMkhandlu kaZwelonke, okungenani abathathu kubona kufuneka kube ngamalungu amaqembu aphikisayo amelwe kuMkhandlu;
(i) amalungu amane oMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe aqokwe kanyekanye nguMkhandlu ngesinqumo esithathwe ngokwesekwa okungenani yizifunda eziyisithupha;
(j) amalungu amane aqokwe nguMongameli njengenhloko ephethe kaZwelonke ngemuva kokubonisana nabaholi bamaqembu wonke kuMkhandlu kaZwelonke; kanye
(k) nalapho kucutshungulwa izindaba eziqondene neNkantolo ethile ePhakeme iJaji eleNgamele leyo nkantolo noNdunakulu waleso sifundazwe noma umuntu okhethwe nguNdunankulu waleso sifundazwe.
[Indima (k) indawo yayo ithathwe yisigaba 2 soMthetho wesiBili wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-1998 kanye nayisigaba 16(b) soMthetho wesiThupha wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
(2) Uma inani labantu abaphakanyiswe ngabameli basemajajini nabanye abameli ngokwesigatshana(1)(e) noma(f) lilingana nezikhala okufanele zigcwaliswe, uMongameli wezwe kufanele abaqokele ezikhundleni. Uma inani labantu abaphakanyisiwe leqile enanini lezikhala okufanele zigcwaliswe, uMongameli kufanele aqoke abantu abaphakanyisiwe abalingana izikhala ngemuva kokubonisana nalowo mkhakha wabameli othintekayo, futhi kufanele aqikelele ukuthi laba abaqokwayo bawumele lowo mkhakha wabameli jikelele.
(3) Amalungu eKhomishana akhethwe uMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe asebenza aze ashintshwe ewonke, noma kuze kuvele isikhala kuwona. Abanye abangamalungu eKhomishana basebenza kuyona baze bahoxiswe yilaba ababebaphakamisile.
(4) IKhomishani yeMisebenzi yoBulungiswa inamandla nemisebenzi enikezwe yona nguMthethosisekelo nomthetho kazwelonke.
(5) IKhomishani yeMisebenzi yoBulungiswa ingaluleka uhulumeni kazwelonke kunoma yiluphi udaba oluhambisana nobulungiswa noma nokuphathwa komthetho kodwa, uma icubungula noma yiluphi udaba ngaphandle kokuqokwa kweJaji, kufuneka ihlangane ngaphandle kwamalungu aqokwe njengokusho kwesigatshana(1)(h) no-(i).
(6) IKhomishani yeMisebenzi yoBulungiswa ingamisa izinqubo zayo, kodwa izinqumo zeKhomishana kufuneka zesekwe yiningi lamalungu ayo.
(7) Ijaji eliKhulu noma uMongameli weNkantolo eNkulu yokwedluliselwa kwamacala engakwazi ukusebenza kuKhomishani okwesikhashana, iPhini leJaji eliKhulu noma iPhini likaMongameli weNkantolo eNkulu yokwedluliselwa kwamacala, kulokho okuzobe kwenzeka, lizosebenza njengozolimela kuKhomishani.
[Isigatshana (7) singezwe yisigaba 2(b) soMthetho wesiBili wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-1998 futhi indawo yaso ithathwe sisigaba 16(c) soMthetho wesiThupha wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
(8) Umongameli kanye nabantu abaqoka, baphakamise noma bakhombe amalungu eKhomishani ngokwesigaba(1) (c),(e),(f) noma u-(g), ngendlela efanayo bangaqoka, baphakamise noma bakhombe omunye ongangena esikhundleni selungu ngalinye, ukuba asebenze kuKhomishani njalo lapho ilungu elithenkile lingakwazi ukwenza njalo ngenxa yesizathu sokwehluleka noma sokungabikho eRiphabhuliki noma ngenxa yanoma yisiphi esinye isizathu esenele.
[Isigatshana (8) singezwe yisigaba 2(b) soMthetho wesiBili wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-1998]
Isigungu sezokushushisa
179. (1) Kukhona isigungu sezokushushisa esisodwa eRiphabhuliki esimiswe ngokomthetho kazwelonke, futhi esakhiwe yilaba -
uMqondisi kaZwelonke wezokuShushiswa koMphakathi, oyinhloko yesigungu sezokushushisa, futhi uqokwa nguMongameli njengenhloko kazwelonke ephethe, kanye
nabaQondisi bezokuShushiswa koMphakathi ababekwe nguMthetho wePhalamende.
(2) Isigungu sezokushushisa sinamandla okushushisa egameni lombuso, nelokwenza noma yikuphi okuhambisana nokushushisa ukuze amacala athethwe ezinkantolo.
(3) Umthetho kazwelonke kufanele uqikelele ukuthi abaQondisi bezokuShushiswa koMphakathi -
(a) banemfundo elungele leso sikhundla; futhi
(b) babhekana nokushushisa ezindaweni ezithile ezigaguliwe ngaphansi kwesigatshana(5).
(4) Umthetho kazwelonke kufanele uqikelele ukuthi isigungu sezokushushisa senza umsebenzi waso ngaphandle kokwesaba, ukwenzelela nokukhetha abanye.
(5) UMqondisi kaZwelonke wezokuShushiswa koMphakathi -
(a) kufanele amise imigomo yokushushisa okufanele ilandelwe uma kushushiswa, ngokuvumelana nelungu leKhabhinethi elibhekene nokuphathwa kwezobulungiswa, nangemuva kokubonisana nabaQondisi bezokuShushiswa koMphakathi;
(b) kufanele akhiphe imiyalo ecacisa imigomo okufanele ilandelwe uma kushushiswa;
(c) angangenela ohlelweni lokushushisa uma ngabe imiyalo yemigomo ingalandelwanga; futhi
(d) angasihlolisisa kabusha isinqumo sokuthi udaba oluthile lushushiswe noma lungashushiswa, ngemuva kokubonisana noMqondisi wezokushushiswa koMphakathi ohlangene naleso sinqumo futhi ngemuva kokuzwa iziphakamiso esikhathini esibekwe nguMqondisi kaZwelonke wezokuShushiswa koMphakathi, ezivela:
(i) Kumuntu obekwe icala.
(ii) Kummangali.
(iii) Kunoma yimuphi omunye umuntu noma iqembu uMqondisi kaZwelonke wokuShushiswa koMphakathi athatha ukuthi lithintekile.
(6) Ilungu leKhabinethi elibhekene nokuphathwa kobulungiswa kufanele libe nokwengamela okungumnqamulajuqu ngesigungu sezokushushisa.
(7) Zonke ezinye izindaba eziphathelene nesiphathimandla sezokushushisa zizonqunywa ngumthetho kazwelonke.
Ezinye izindaba ezimayelana nokuphathwa kwezobulungiswa
180. Umthetho kazwelonke ungahlinzekela noma yiluphi udaba olumayelana nokuphathwa kwezobulungiswa olungadingidwanga kuMthethosisekelo, kuhlanganisa -
(a) izinhlelo zokuqeqesha abengameli basezinkantolo;
(b) izinqubo ezilandelwayo zokubhekana nezikhalo ezithinta abehluleli basezinkantolo; kanye
(c) nokubamba iqhaza kwabantu abangebona abehluleli bezinkantolo ekuthathweni kwezinqumo zenkantolo.
ISAHLUKO 9
IZIKHUNGO ZOMBUSO EZESEKA UMTHETHOSISEKELO WENTANDO YENINGI
Ukumiswa nemigomo ephethe
181 (1) Lezi zikhungo ezilandelayo zisiza ekuqiniseni umbuso wentando yeningi
eRiphabhuliki:
UMvikeli woMphakathi.
IKhomishani yaseNingizimu Afrika yamaLungelo oBuntu.
(c) IKhomishani yokuthuthukiswa nokuvikelwa kwamalungelo amasiko, enkolo nezilimi zemiphakathi.
(d) IKhomishani yokuLingana ngokoBulili.
(e) UMcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zombuso.
(f) IKhomishani yoKhetho.
(2) Lezi zikhungo zizimele futhi zisebenza kuphela ngokulandela uMthethosisekelo nomthetho, kanti kufanele zingathathi hlangothi futhi kufanele zisebenzise amandla ezinikwe wona ngaphandle kokwesaba, ukwenzelela, nokukhetha.
(3) Ezinye izingxenye zombuso, ngokusebenzisa imithetho nangezinye izinyathelo, kufanele zelekelele futhi zivikele lezi zikhungo ukuze kuqinisekiswe ukuzimela, ukungakhethi cala, isithunzi kanye nokusebenza kwazo ngendlela efanele.
(4) Akukho muntu futhi akukho ngxenye yombuso okufanele igxambukele ekusebenzeni kwalezi zikhungo.
(5) Lezi khungo ziphendula kuMkhandlu kaZwelonke futhi kufanele zethule imibiko ngokusebenza kwazo okungenani kanye ngonyaka kuMkhandlu.
Imisebenzi yoMvikeli woMphakathi
182. (1) UMvikeli woMphakathi unamandla, njengoba elawulwa ngumthetho kazwelonke -
okuphenya noma yisiphi isenzo ezindabeni zezwe, noma ekuphathweni kwemisebenzi yomphakathi kunoma yimuphi umkhakha kahulumeni, okuthiwa noma okusolelwa ukuthi asilungile noma esingaba nomphumela ongalungile noma onokukhetha;
okunika umbiko ngaleso senzo; kanye
nawokuthatha izinyathelo ezifanele zokusilungisa.
(2) UMvikeli woMphakathi unamandla nemisebenzi eyengeziwe emiswe ngumthetho kazwelonke.
(3) UMvikeli woMphakathi akanakuphenya izinqumo zenkantolo.
(4) Umvikeli woMphakathi kufanele akwazi ukufinyelelwa yibo bonke abantu nemiphakathi.
(5) Umbiko okhishwe nguMvikeli woMphakathi abantu kufanele bavunyelwe ukuba bawubone ngaphandle kwalapho kunezimo ezithile ezingavamile, eziyonqunywa ngumthetho kazwelonke nezidinga ukuba umbiko ugcinwe uyimfihlo.
Isikhathi sesikhundla
183. UMvikeli woMphakathi uqokelwa isikhathi esiyiminyaka eyisikhombisa esingavuselelwa.
Ikhomishani yaseNingizimu Afrika yamaLungelo obuNtu
Imisebenzi yeKhomishani yamaLungelo obuNtu
184. (1) IKhomishani yaseNingizimu Afrika yamaLungelo obuNtu kufanele -
(a) ikhuthaze ukuhlonishwa kwamalungelo obuntu nosiko lwamalungelo obuntu;
(b) ikhuthaze ukuvikelwa, ukuthuthukiswa nokutholakala kwawamalungelo obuntu; futhi
(c) iqaphe futhi ihlole izinga lokuhlonishwa kwamalungelo obuntu eRiphabhuliki.
(2) IKhomishani yaseNingizimu Afrika yamaLungelo oBuntu inamandla, njengoba ilawulwa ngumthetho kazwelonke, adingekile ukuze yenze imisebenzi yayo, kubandakanya amandla -
(a) okuphenya nokubika ngokuhlonishwa kwamalungelo obuntu;
(b) okuthatha izinyathelo ezifanele zokunikeza ukunxeshezelwa okufanele lapho kuhlukunyezwe amalungelo obuntu;
(c) okwenza ucwaningo; kanye
(d) nawokufundisa.
(3) Minyaka yonke iKhomishani yaseNingizimu Afrika yamaLungelo oBuntu kufanele ifune ukuthi izingxenye zombuso ezifanele zihlinzeke iKhomishani ngolwazi mayelana nezinyathelo ezizithathayo ukufeza amalungelo akuMqulu wamaLungelo oBuntu athintene nezezindlu, ukunakekelwa kwezempilo, ukudla, amanzi, ezenhlalakahle yomphakathi, imfundo, kanye nendawo okuphilwa kuyo.
(4) IKhomishani yamaLungelo oBuntu inamandla nemisebenzi eyengeziwe emiswe ngumthetho kazwelonke.
[Isigaba 184 siguqulwe yisigaba 4 soMthetho 65 ka-1998.]
IKhomishani yokuThuthukiswa nokuVikelwa kwamaLungelo amaSiko, eNkolo neziLimi zemiPhakathi
Imisebenzi yeKhomishani
185. (1) Izinjongo ezisemqoka zeKhomishani yokuThuthukiswa nokuVikelwa kwamaLungelo amaSiko, eNkolo neziLimi zemiPhakathi -
(a) ukukhuthaza ukuhlonishwa kwamalungelo amasiko enkolo nezilimi zemiphakathi;
(b) ukukhuthaza nokuthuthukiswa kokuthula, ubungane, ubuntu ukubekezelelana kanye nokubumbana kwesizwe phakathi kwemiphakathi enamasiko, nezinkolo nezilimi ezahlukene, phezu kwesisekelo sokulingana nokungabandlululani nokuhlangana ngokukhululeka; kanye
(c) nokuncoma ukumiswa nokwemukelwa, ngokuhambisana nomthetho kazwelonke, kwemikhandlu yamasiko noma eminye imikhandlu yomphakathi noma yemiphakathi ethile eNingizimu Afrika.
(2) IKhomishani inamandla, njengoba kulawula umthetho kazwelonke, adingekayo ukuphumelelisa izinjongo zayo ezimqoka, kubandakanya amandla okuqapha, okuphenya, okucwaninga, okufundisa, okukhankasela imibono ethile, okweluleka nawokubika mayelana namalungelo amasiko, enkolo nezilimi zemiphakathi.
(3) IKhomishani ingenza umbiko nganoma yiluphi udaba oluwela ngaphakathi kwamandla nemisebenzi yeKhomishani yaseNingizimu Afrika yamaLungelo oBuntu, ukuze luphenywe.
(4) IKhomishani inamandla nemisebenzi eyengeziwe emiswe ngumthetho kazwelonke.
Ukwakheka kweKhomishani
186. (1) Inani lamalungu eKhomishani yokuThuthukiswa nokuVikelwa kwamaLungelo amaSiko, eNkolo neziLimi zemiPhakathi nokuqokwa kwawo nesikhathi sokuba sesikhundleni kumelwe kumiswe ngumthetho kazwelonke.
(2) Ukwakheka kweKhomishana kufanele -
kubonise ukumelwa kabanzi kwemiphakathi, kwamasiko, izinkolo nezilimi ezahlukene ezigqamile eNingizimu Afrika; futhi
kubonise kabanzi ukwakheka ngokobulili komphakathi waseNingizimu Afrika.
Ikhomishani yokuLingana ngokoBulili
Imisebenzi yeKhomishana yokuLingana ngokoBulili
187. (1) IKhomishani yokuLingana ngokoBulili kufanele ikhuthaze ukuhlonishwa
kokulingana ngokobulili kanye nokuvikelwa, ukuthuthukiswa nokufinyelela ekulinganeni kobulili.
(2) IKhomishani yokuLingana ngokoBulili inamandla, ngokulawulwa ngumthetho
kazwelonke, adingekayo ukuze yenze imisebenzi yayo, kuhlanganisa amandla okuqapha, ukuphenya, ukucwaninga, ukufundisa, ukukhankasela, ukweluleka nokubika ngezindaba ezithinta ukulingana kobulili.
(3) IKhomishani yokuLingana koBulili inamandla nemisebenzi eyengeziwe, njengoba kumiswe ngumthetho kazwelonke.
UMcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zombuso
Imisebenzi yoMcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zombuso
188. (1) Umcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zombuso kufanele acubungule futhi anikeze imibiko mayelana nokusetshenziswa kwezimali, isimo samabhuku ezimali kanye kuphathwa kwezimali -
(a) kwayo yonke iminyango nemisebenzi yombuso kazwelonke nowesifunda;
(b) yabo bonke omasipala; kanye
(c) neyanoma iyiphi enye inhlangano noma abantu abanesibopho sokuphendula okudingekayo ukuthi bacutshungulwe nguMcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zombuso, ngokomthetho kazwelonke noma wesifundazwe.
(2) Ngaphezulu kwezibopho ezibekwe kusigatshana(1), kanye nangokwanoma yimuphi umthetho, uMcubunguli-Jikelele angacubungula futhi anikeze umbiko ngokusetshenziswa kwezimali, isimo samabhuku ezimali kanye nokuphathwa kwezimali -
(a) kwanoma iyiphi inhlangano ethola imali esiKhwameni seMali kaZwelonke, esiKhwameni seMali sesifundazwe, noma kumasipala; noma
(b) kwanoma iyiphi inhlangano egunyazwe ngokusho kwanoma yimuphi umthetho ukuba yemukele izimali ezosetshenziselwa izinjongo zomphakathi.
(3) UMcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zombuso kufanele anikeze imibiko yokucutshungulwa kwanoma yisiphi isishayamthetho esithintekayo ngalokho kucubungula, futhi kunoma iyiphi enye inhlangano ephethe ebekwe ngumthetho kazwelonke. Yonke imibiko kufanele ivezelwe umphakathi.
(4) UMcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zombuso unamanye amandla nemisebenzi ayinikezwe ngumthetho kazwelonke.
Isikhathi sesikhundla
189. UMcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zombuso kufanele aqokelwe esikhundleni isikhathi esimile, esingenakuvuselelwa seminyaka ephakathi kweyisihlanu neyishumi.
Ikhomishani yoKhetho
Imisebenzi yeKhomishani yoKhetho
190. (1) IKhomishani yoKhetho kufanele -
(a) iphathe ukhetho lwezinhlangano zokushaya imithetho zikazwelonke, zezifundazwe kanye nezomasipala, njengoba kubekwe ngumthetho kazwelonke;
(b) uqinisekise ukuthi ukhetho lolo lukhululekile futhi luyagculisa; futhi
(c) imemezele umphumela wokhetho lolo singakapheli isikhathi okufanele simiswe ngumthetho kazwelonke futhi nesifushane ngendlela efanelekile.
(2) IKhomishani yoKhetho inamandla nemisebenzi eyengeziwe ebekwe ngumthetho kazwelonke.
Ukwakhekha kweKhomishani yoKhetho
191. IKhomishani yoKhetho kufanele yakhiwe okungenani ngabantu abathathu. Inani lamalungu kanye nesikhathi abazoba sesikhundleni ngaso kufanele kubekwe ngumthetho kazwelonke.
IsiPhathimandla esiZimele esiLawula ukuSakaza
Isiphathimandla sokusakaza
192. UMthetho kaZwelonke kufanele umise isiphathimandla esizimele esizolawula ukusakaza ngokwezidingo zomphakathi, futhi siqinisekise imibono elungile neyehlukahlukene emele kabanzi, umphakathi waseNingizimu Afrika.
Izimiso ezejwayelekile
Ukuqokelwa ezikhundleni
193. (1) UMvikeli woMphakathi kanye namalungu anoma iyiphi iKhomishani emiswe ngokwalesi Sahluko kufanele kube ngabesifazane nabesilisa -
(a) abayizakhamuzi zaseNingizimu Afrika;
(b) abakulungele nabakufanele ukuphatha isikhundla elithile; futhi
(c) behambisana nanoma iziphi izidingo ezimiswe ngumthetho kazwelonke.
(2) Isidingo sokuthi iKhomishani imiswe ngalesi Sahluko ukubonisa kabanzi ukwakheka ngokobulili nangokobuzwe, komphakathi waseNingizumu Afrika kufanele kuqashelwe uma kuqokwa amalungu.
(3) Umcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zikahulumeni kufanele kube umuntu wesifazane noma wesilisa oyisakhamuzi saseNingizimu Afrika okulungele nokufanele ukuphatha leso sikhundla. Ulwazi olunzulu kanye, noma ukuthi umuntu uke wasebenza yini njengomcubunguli wamabhuku
ezemali, ngezimali zombuso, kufanele kunakwe ngendlela efanele uma kuqokelwa esikhundleni uMcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zikaHulumeni.
(4) UMongameli, kufanele aqokele esikhundleni ngokulandela isincomo sePhalamende, uMvikeli woMphakathi, uMcubunguli-Jikelele wamabhuku kahulumeni, kanye namalungu -
eKhomishani yaseNingizimu Afrika yamaLungelo obuNtu;
[Indima(a) iguqulwe yisigaba 4 soMthetho 65 ka-1998.]
(b) eKhomishani lokuLingana ngoBulili ; kanye
(c) neKhomishani loKhetho.
(5) IPhalamende likaZwelonke kufanele liphakamise izincomo ngabantu -
(a) amagama abo aphakanyiswe yikomiti lePhalamende elakhiwe ngamalungu awo wonke amaqembu amelwe eMkhandlwini ngokobungako bokumelwa kwawo; futhi
(b) abemukelwe yiPhalamende ngesinqumo esithathwe ngokwesekwa amavoti -
(i) okungenani angamaphesenti angama-60 amalungu ePhalamende, uma izincomo ziphathelene nokuqashwa koMvikeli woMphakathi noma uMcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali; noma
(ii) eningi lamalungu ePhalamende, uma isincomo siphathelene nokuqashwa kwelungu leKhomishani.
(6) Ukubamba iqhaza komphakathi ekwenzeni izincomo kungahlinzekelwa njengoba kulindelwe esigabeni 59(l)(a).
Ukususwa esikhundleni
194. (1) UMvikeli woMphakathi, uMcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zikahulumeni noma umuntu oyilungu leKhomishani omiswe yilesi Sahluko bangasuswa esikhundleni kuphela -
(a) ngezizathu zokungaziphathi kahle, ukungakwazi ukusebenza noma ukungawenzi ngendlela umsebenzi;
(b) uma ikomiti loMkhandlu lithole kukhona isimo leso; kanye
(c) ngokwemukelwa nguMkhandlu kaZwelonke kwesinqumo sokuthi lowo muntu asuswe esikhundleni.
(2) Isinqumo sePhalamende esiphathelene nokususwa esikhundleni -
(a) koMvikeli woMphakathi noma uMcubunguli -Jikelele wokugcinwa kwamabhuku ezimali kufanele sivunywe ngokwesekwa okungenani ngamavoti ababili kwabathathu amalungu ePhalamende; noma
(b) neselungu leKhomishani kufanele sivunywe ngokwesekwa ngamavoti eningi lamalungu ePhalamende.
(3) UMongameli -
(a) angammisa umuntu esikhundleni okwesikhashana noma yinini ngemuva kokuqala kwezinyathelo zekomiti loMkhandlu kaZwelonke eziphathelene nokususwa kwalowo muntu esikhundleni; futhi
(b) kufanele amsuse esikhundleni umuntu ngemuva kokuthathwa kwesinqumo sokususwa kwalowo muntu esikhundleni nguMkhandlu kaZwelonke.
ISAHLUKO 10
UKUPHATHWA KWEMISEBENZI YOMBUSO
Imigomo nokwamukelwa njengokulungile okuyisisekelo okulawula ukuphatha kombuso
195. (1) Ukuphatha kombuso kufanele kuhanjiswe ngendlela eyamukeleka njengelungile nangemigomo equkethwe kuMthethosisekelo, kuhlanganisa imigomo elandelayo:
(a) kufanele kukhuthazwe futhi kugcinwe izinga eliphezulu lenkambiso elungileyo emisebenzini eyenziwayo.
(b) kufanele kukhuthazwe ukusetshenziswa kwemithombo yezinto ngendlela ekhombisa ikhono, eyongayo nenomphumela omuhle.
(c) Umsebenzi wokuphathwa kombuso, kufanele wencikele ngasekuthuthukiseni.
(d) Imisebenzi kufanele ihlinzekelwe ngokungakhethi, ngobuqotho, ngokulingene nangaphandle kokwenzelela.
(e) Izidingo zabantu kufanele zibonelelwe, futhi umphakathi kufanele ukhuthazwe ukuthi ubambe iqhaza lapho kwenziwa imigomo.
(f) Umbuso kufanele ukwazi ube nezibopho oziphendulelayo ngendlela ophethe ngayo.
(g) Ukusebenza kombuso ngokusobala kufanele kukhuthazwe ngokuhlinzekela umphakathi ngolwazi olutholakala ngokushesha, olufinyelelekayo nolunembayo.
(h) Kufanele kukhuthazwe amakhono okuphatha kahle abantu abasetshenziswayo nokuthuthukiswa kwemisebenzi efundelwe, ngenhloso yokukhuphulela ezingeni eliphezulu.
(i) Ukuphatha umbuso kufanele kufanele bonke abantu baseNingizimu Afrika, nezinkambiso zokuqasha nokuphatha abasebenzi kufanele zesekelwe phezu kwekhono, ukungakhethi hlangothi, ukulunga, kanye nasesidingweni sokuqeda ukulingalingani kwesikhathi esedlule ukufinyelela ukumelwa okubanzi kwabantu.
(2) Le migomo engenhla isebenza -
(a) ekuphathweni kuyo yonke imikhakha kahulumeni;
(b) ezingxenyeni zombuso; kanye
(c) nakumabhizinisi kaHulumeni.
(3) Umthetho kaZwelonke kufanele uqiniseke ukukhuthazwa kwalokho okulungile nemigomo ebalulwe kusigatshana(1).
(4) Ukuqokwa emsebenzini kaHulumeni kwenani labantu ngokuhambisana nemigomo akuvinjelwe, kodwa umthetho kazwelonke kufanele ikuphathe ngokusemthethweni lokho kuqokwa emisebenzini yombuso.
(5) Umthetho ohambisa kahle ukuphatha kombuso, ungehlukanisa phakathi kwemikhakha eyahlukene, iminyango ephethe noma izinhlangano.
(6) Uhlobo nemisebenzi yemikhakha ehlukene, yeminyango ephethe noma izinhlangano zokuphathwa kwezombuso ngamaphuzu okufanele acatshangwe emthethweni ophethe ukuhanjiswa kwemisebenzi yombuso.
IKhomishani ephethe imisebenzi kahulumeni
196. (1) Kukhona iKhomishani eyodwa ephethe imisebenzi kahulumeni yeRiphabhuliki.
(2) IKhomishani izimele futhi kufanele ingakhethi, futhi kufanele isebenzise amandla ayo ibuye yenze imisebenzi yayo ngaphandle kokwesaba, ukubonelela noma ukubandlulula ngenhloso yokugcina ukuphathwa komphakathi ngempumelelo nangendlela esebenza kahle kanye nezinga eliphakeme lenkambiso elungileyo ngokomsebenzi owenziwayo emsebenzini kahulumeni. IKhomishani kufanele iphathwe ngumthetho kazwelonke.
(3) Ezinye izingxenye zombuso, ngokusebenzisa umthetho nezinye izinyathelo, kufanele zelekelele futhi zivikele iKhomishani ukuqinisekisa ukuzimela, ukungakhethi, isithunzi kanye nokusebenza ngempumelelo kweKhomishani. Akekho umuntu noma ingxenye yombuso engaphazamisa ukusebenza kweKhomishani.
(4) Amandla kanye nemisebenzi ekhomishani -
(a) ukugqugquzela okuthathwa njengokulungile nemigomo ebekwe esigabeni 195, kuyo yonke imisebenzi kahulumeni;
ukucubungula, ukuqapha nokuhlaziya inhlangano nokuphatha, kanye nokwenziwa ngabasebenzi, kwemisebenzi kahlumeni;
ukuphakamisa izinyathelo ukuqinisekisa ukwenziwa komsebenzi ngempumelelp nangokufanele emsebenzini kahulumeni;
ukunikeza inkomba ehlose ukuqinisekisa ukuthi izinqubo ezilandelwayo ngabasebenzi eziphathelene nokuqasha, ukushintshwa kwabasebenzi basiwe kwezinye izindawo, ukukhushulwa ezikhundleni kanye nokuxoshwa kwabasebenzi ziyahambisana nokuthathwa njengokungile kanye nemigomo ebekwe esigabeni 195;
ukubika mayelana nemisebenzi yayo kanye nokwenziwa kwemisebenzi, kubandakanya noma yikuphi ekutholile kanye nezinkomba nezeluleko engazinikeza, futhi ihlinzekele ukuhlaziywa ukuthi okuthathwa njengokulungile nemigomo ebekwe esigabeni 195 ilandelwe yini; kanye
(f) nangokuthanda kwayo noma ngokuvela kwezikhalo -
(i) icubungule ibuye ihlaziye izicelo zabasebenzi kanye nezinkambiso zabaphethe umbuso kanye nokubika esigungwini esiphethe kanye nakusishayamthetho;
(ii) icubungule izikhalo zabasebenzi ngomsebenzi kahulumeni eziphathelene nokwenziwa yiziphathimandla noma amaphutha, kanye nokwenza izincomo ezifanele ngezixazululo;
(iii) ukuqapha nokuphenya ukulandelwa kwezinqubo ezisebenza emisebenzini kahulumeni; futhi
(iv) yeluleke izingxenye zombuso zikazwelonke nezezifundazwe mayelana nezenzo zabasebenzi emsebenzini wombuso, kubandakanya nalokho okuhambisana nokuqasha, ukuqokelwa ezikhundleni, ukushintshelwa kwenye indawo, ukuxoshwa kanye neminye iminxa yemisebenzi yabaqashiwea emsebenzini kahulumeni.
(g) ukusebenzisa noma ukwenza amandla noma imisebenzi eyengeziwe ebekwe nguMthetho wePhalamende.
[Indima (g) ingezwe yisigaba 3 soMthetho wesiBili wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-1998.]
(5) IKhomishani ibikela iPhalamende ngokusebenza kwayo.
(6) IKhomishani kufanele ibike okungenani kanye ngonyaka njengoba kubhalwe kusigatshana(4)(e) -
(a) ePhalamende; kanye
(b) namayelana nekwenzayo esifundazweni, kusishayamthetho saleso sifundazwe.
(7) IKhomishani inawokhomishani abayi-14 abaqokwe nguMongameli:
(a) Okhomishani aba-5 abavunywe yiPhalamende ngokwesigatshana(8)(a); kanye
(b) nokhomishani oyedwa ngesifundazwe ngasinye oqokwe nguNdunankulu wesiFundazwe ngokwesigatshana(8)(b).
(8) (a) Ukhomishani oqokwe ngokwesigatshana(7)(a) kufanele -
(i) aphakanyiswe yikomiti lePhalamende elakheke ngamalungu esakhiwe ngokulandela isilinganiso esenziwe ngamanani azo zonke izinhlangano ezimelwe ePhalamende; futhi
(ii) avunywe yiPhalamende ngesiphakamiso esithathwe ngokwesekwa ngamavoti eningi lamalungu alo.
(b) Ukhomishani oqokwe nguNdunankulu wesifundazwe kufanele -
(i) aphakanyiswe yikomiti lesishayamthetho sesifundazwe elakhiwe ngamalungu alandela isilinganiso samanani ezinhlangano zonke ezimelwe kusishayamthetho; futhi
(ii) avunywe yisishayamthetho ngesiphakamiso esithathwe ngokwesekwa ngamavoti eningi lamalungu alo.
(9) UMthetho wePhalamende kufanele wakhe inqubo elandelwayo yokuqashwa kokhomishani.
(10) Ukhomishani uqokelwa isikhathi esiyiminyaka emihlanu, esivuselelwa isikhathi esisodwa kuphela, kanti kufanele abe ngowesifazane noma owesilisa -
(a) oyisakhamuzi saseNingizimu Afrika; futhi
(b) ongumuntu ophilile futhi okulungele ukuqokwa onolwazi, noma ongumakadebona, ekulawulweni, ekuphatheni nasekuhlinzekweni kwezidingo zomphakathi.
(11) Ukhomishani angasuswa esikhundleni sakhe kuphela -
(a) ngenxa yokuziphatha kabi, ukungabi sesimweni sokusebenza noma ukungasebenzi ngendlela efanele;
(b) ngenxa yokuthathwa kwesinqumo ngalokho yikomiti lePhalamende noma, uma kungukhomishani oqokwe nguNdunankulu wesifundazwe, yikomiti lesishayamthetho laleso sifundazwe; kanye
(c) ngokuvunywa yiPhalamende noma yisishayamthetho sesifundazwe esithintekile, kwesiphakamiso esesekwe ngamavoti eningi lamalungu aso efuna kususwe esikhundleni ukhomishani.
(12) UMongameli kufanele asuse esikhundleni ukhomishani lapho -
(a) iPhalamende livuma isiphakamiso esithi ukhomishani lowo akasuswe esikhundleni; noma
(b) kunesaziso esibhalwe phansi nguNdunankulu wesishayamthetho saleso sifundazwe esithathwe ngesiphakamiso sokususwa kukakhomishani.
(13) Okhomishani okuphawulwe ngabo kusigatshana(7)(b) bangasebenzisa amandla futhi benze imisebenzi yeKhomishani ezifundazweni zabo njengoba kubekiwe ethethweni kazwelonke.
Abasebenzi bakaHulumeni
197. (1) Ngaphakathi kokuphathwa kombuso, kukhona abasebenzi beRiphabhuliki, okufanele basebenze, bahlelwe, ngokulandela umthetho kazwelonke, futhi benze ngokwethembeka imigomo ehambisana nomthetho kahulumeni wangaleso sikhathi.
(2) Izimiso nemibandela yokuqashwa emsebenzini kahulumeni kufanele iphathwe ngumthetho kazwelonke. Abasebenzi banelungelo lokuthola impesheni efanele njengoba ingahanjiswa kahle ngumthetho kazwelonke.
(3) Akukho muntu osebenzela uhulumeni okufanele avunwe noma abandlululwe ngenxa nje yokuthi lowo muntu weseka iqembu noma inkolelo ethile yezombusazwe.
(4) Ohulumeni bezifundazwe babhekene nokufuna abasebenzi, ukuqasha, ukukhushulwa ezikhundleni, ukushintshela kwenye indawo umsebenzi kanye nokuxosha amalungu angabasebenzi bakahulumeni emahhovisi okuphatha ngaphakathi kohlala lwamazinga afanayo kulokho okumiselwe abasebenzi bakahulumeni.
ISAHLUKO 11
AMAZIKO EZOKUPHEPHA
Imigomo ebusayo
198. Imigomo elandelayo iphathelene nokuphepha kwezwe eRiphabhuliki:
(a) Ukuphepha kwezwe, kufanele kuveze ukuzinikela kwabo bonke abantu baseNingizimu Afrika, njengomuntu ngamunye futhi nanjengesizwe, ukuphilisana njengabantu abalinganayo, ngokuthula, nokuzwana, ukungabi nokwesaba nokweswela kanye nokufuna impilo engcono.
(b) Ukuzinikela ekuphileni ngokuthula nangokuthula nangokuzwana kuvimbela wonke umuntu oyisakhamuzi saseNingizimu Afrika ukuthi abambe iqhaza empini, ngaphakathi ezweni noma namanye amazwe, ngaphandle kwalapho kunokwenzeka khona njengokuhlinzeka koMthethosisekelo noma umthetho kazwelonke.
(c) Ukuphepha kwezwe kufanele kuqikelelwe ngendlela ehambisana nomthetho, kubandakanya umthetho wamazwe ngamazwe.
(d) Ukuphepha kwezwe kulawulwa yiPhalamende nomkhandlu ophethe kuzwelonke.
Ukumiswa, ukuhleleka nokuziphatha kwezikhungo zezokuphepha
199. (1)Izikhungo zezokuphepha zeRiphabhuliki zakhiwe ngumbutho wokuvikela owodwa, iziko lamaphoyisa elilodwa kanye namaziko obunhloli amiswe ngokoMthethosisekelo.
(2) Umbutho wezokuvikela yiwona wodwa umbutho ohlomile osemthethweni eRiphabhuliki.
(3) Ngaphandle kwamaziko okuphepha amiswe ngokoMthethosisekelo, izinhlangano noma amaziko ahlomile, zingamiswa kuphela ngokusho komthetho kazwelonke.
(4) Amaziko okuphepha kufanele akhiwe futhi aqhutshwe ngokomthetho kazwelonke.
(5) Amaziko okuphepha kufanele enze, futhi kufanele afundise abuye adinge ukuthi amalungu awo enze izinto, ngendlela ehambisana nokushiwo nguMthethosisekelo nomthetho, kuhlanganisa umthetho osungamasiko wamazwe ngamazwe nezivumelwano zamazwe ngamazwe ezinezibopho kuRiphabhuliki.
(6) Akukho lungu lanoma yiliphi iziko lokuphepha elivunyelwe ukulandela umyalo ophambene ngokusobala nomthetho.
(7) Amaziko okuphepha, noma yinoma yimaphi amalungu awo, awanakwenza imisebenzi yawo ngendlela -
(a) ekhinyabeza izinjongo zeqembu lezombusazwe ezizemthethweni ngokoMthethosisekelo; noma
(b) ezingaqhubekisa, ngendlela eqhuba izinjongo zeqembu lezombusazwe elithile, noma yiziphi izinto ezivuna iqembu elithile.
(8) Ukuze kufezeke imigomo yokusebenzela obala neyokuziphendulela, amakomiti asePhalamende amele amaqembu amaningi, aqapha konke ukwenza kwamaziko ezokuphepha ngendlela ebekwe ngumthetho kazwelonke noma imitheshwana noma imiyalo yePhalamende.
Ezokuvikela
Umbutho wezokuvikela
200. (1) Umbutho wokuvikela kufanele uhleleke futhi uphathwe njengombutho ohlomile onokuzithiba.
(2) Injongo ebalulekile yombutho wokuvikela ukuvikela nokuhlonipha iRiphabhuliki, ukuhlonishwa kwemingcele yayo kanye nabantu bayo ngokwemigomo yomthetho wamazwe ngamazwe olawula ukusetshenziswa kwamandla.
Izibopho ngokwezombusazwe
201. (1) Ilungu leKhabhinethi kufanele libonelele ukuvikela.
(2) NguMongameli kuphela, njengehloko yoMkhandlu kaZwelonke, ongagunyaza ukuqashwa kombutho wezokuvikela -
(a) ngokubambisana nombutho wamaphoyisa;
(b) ngenhloso yokuvikela iRiphabhuliki; noma
(c) ngokugcwalisa isibopho samazwe ngamazwe.
(3) Uma iziko lezokuvikela liqashwa nganoma iyiphi inhloso eshiwo kusigatshana(2), uMongameli kufanele azise iPhalamende, ngokushesha futhi abike imininingwane efanele -
(a) ngezizathu zokusetshenziswa kombutho wezokuvikela;
(b) nganoma yiziphi izindawo lapho umbutho usetshenziswa khona;
(c) ngenani labantu elithintekayo; kanye
(d) nangesikhathi okulindelwe ukuthi umbutho uzosetshenziswa ngaso.
(4) Uma iPhalamende lingahlangani ezinsukwini zokuqala eziyisikhombisa ngemuva kokuqokwa kombutho wezokuvikela njengokucatshangwa esigatshaneni(2), uMongameli kufanele anikeze ulwazi oludingekile kusigatshana(3) ekomitini eliqaphayo elifanele.
Ukukhuzwa kombutho wokuvikela
202. (1) UMongameli, njengenhloko ephethe ezweni unguMkhuzi oMkhulu
wombutho wezokuvikela, futhi kufanele aqokele esikhundleni abaKhuzi beMpi bombutho wezokuvikela.
(2) Ukukhuzwa kwombutho wezokuvikela kufanele kwenziwe ngendlela ehambisana nokuyalela kwelungu leKhabhinethi elibhekene nezokuvikela.
Isimo sezokuvikelwa kwezwe
203. (1) UMongameli njengenhloko ephethe ezweni angakhipha isimemezelo sokuthi kunesimo sokuvikela izwe, futhi kufanele azise iPhalamende ngokushesha futhi anikeze imininingwane efanele -
(a) ngezizathu zesimemezelo;
(b) nganoma iyiphi indawo lapho kusetshenziswa khona umbutho; kanye
(c) nangenani labantu abathintekayo.
(2) Uma lingahlangene iPhalamende ngesikhathi kumenyezelwa isimo sokuvikela izwe, uMongameli kufanele abizele iPhalamende emhlanganweni ongejwayelekile zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa senziwe isimemezelo.
(3) Isimemezelo sesimo sokuvikela izwe siyaphela ngaphandle kwalapho semukelwe yiPhalamende zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa senziwe.
Abasebenzela ukuvikela umphakathi abangamalungu omphakathi
204. Kufanele umthetho kazwelonke umise iziko labasebenzela ezokuvikela abangamalungu omphakathi kodwa bengamalungu ajwayelekile omphakathi, esizosebenza ngokulayelwa yilungu leKhabhinethi elibhekene nezokuphepha.
Amaphoyisa
Iziko lezamaphoyisa
205. (1) Iziko lezamaphoyisa likaZwelonke kufanele lihleleke ngendlela yokuba lisebenze emikhakheni kazwelonke, eyezifundazwe nalapho kufanele khona, neyezindawo.
(2) Umthetho kazwelonke kufanele umise amandla nemisebenzi eziko lamaphoyisa futhi wenze umsebenzi wawo ngendlela enempumelelo, enaka isidingo zezifundazwe.
(3) Izinjongo zeziko lezamaphoyisa ukuvimbela, ukulwisa nokuphenya ubelelesi, ukugcina ukuthula emphakathini nokuvikela nokuphephisa abahlali baseRiphabhuliki nempahla yabo, kanye nokuphakamisa nokuphoqelela umthetho.
Izibopho ngokwezombusazwe
206. (1) Ilungu leKhabhinethi kufanele libonelele ukwenziwa komsebenzi wobuphoyisa, futhi kufanele liseke imigomo kazwelonke yomsebenzi wobuphoyisa ngemuva kokubonisana nohulumeni bezifundazwe nangokuqaphela izidingo zokuphoyisa kanye nezidingongqangi zezifundazwe ngokwesinqumo sabaphethe isifundazwe.
(2) Inqubo yokuphoyisa kazwelonke ingahlinzekela imigomo eyahlukene ngokwezifundazwe ezahlukene ngemuva kokucabangela izidingo zobuphoyisa kanye nezidingongqangi zalezo zifundazwe.
(3) Isifundazwe ngasinye sinelungelo -
lokuqapha ukuziphatha kwamaphoyisa;
lokubeka iso ekusebenzeni ngempumelelo kweziko lamaphoyisa , kubandakanya nokwemukela imibiko ngeziko lamaphoyisa;
lokuthuthukisa ubudlelwane obuhle phakathi kwamaphoyisa nomphakathi;
lokubhekisisa impumelelo yokwenza umsebenzi wamaphoyisa ngokusobala; kanye
nelokuxhumana nelungu leKhabhinethi elibhekene nomsebenzi wobuphoyisa mayelana nobelelesi kanye nokusebenza kwamaphoyisa esifundazweni.
(4) Abaphethe esifundazweni banesibopho sokubheka imisebenzi yobuphoyisa -
(a) abayigunyazelwe yilesi Sahluko;
(b) abayinikezwe ngokomthetho kazwelonke; kanye
(c) nabayabelwe ngokwenqubo kazwelonke yezamaphoyisa.
(5) Ukuze isifundazwe sikwazi ukwenza imisebenzi ebekwe kusigatshana(3) -
(a) singacubungula, noma siqoke ikhomishani yophenyo, nganoma yiziphi izikhalo zokungasebenzi ngokugculisa kwamaphoyisa noma ukunqamuka kobudlelwane phakathi kwamaphoyisa kanye nanoma yimuphi umphakathi; futhi
(b) kufanele senze izincomo elungwini leKhabhinethi elibhekene nezamaphoyisa.
(6) Ngemuva kokwamukela kwesikhalo esifakwe ngabaphethe isifundazwe, inhlangano yezamaphoyisa ezimele yezikhalo emiswe ngumthetho kazwelonke kufanele iphenye noma yikuphi ukungaziphathi kahle okusolwayo, noma icala okusolwa ukutho lenziwe, yilungu labasebenzela amaphoyisa esifundazweni.
(7) Umthetho kazwelonke kufanele uhlinzekele indlela yokwakhiwa, amandla, imisebenzi kanye nokulawulwa komsebenzi wamaphoyisa kamasipala.
(8) Ikomiti elakhiwe ngamalungu eKhabhinethi kanye namalungu oMkhandlu oPhethe obhekene nomsebenzi wamaphoyisa kufanele lakhiwe ukuze kuqikelelwe ukusebenza ngempumelelo kwamaphoyisa kanye nokubambisana okuyimpumelelo neminye imikhakha kahulumeni.
(9) Isishayamthetho sesifundazwe singadinga ukuthi ukhomishani wesifunda avele ngaphambi kwaso noma kunoma yiliphi elinye lamakomiti aso ukuphendula imibuzo.
Ukulawulwa kweziko lamaphoyisa
207. (1) UMongameli njengenhloko yabaphethe kuzwelonke kufanele aqokele
esikhundleni umuntu wesifazane noma wesilisa njengoKhomishani kaZwelonke wamaphoyisa, ukuze alawule futhi aphathe amaphoyisa.
(2) UKhomishani kaZwelonke kufanele alawule futhi aphathe amaphoyisa ngendlela ehambisana nemigomo kazwelonke yokwenza umsebenzi wamaphoyisa kanye neziyalelo zelungu leKhabhinethi elibhekene nomsebenzi wobuphoyisa.
(3) UKhomishani kaZwelonke, ngokuvumelana nabaphethe isifundazwe, kufanele aqokele esikhundleni umuntu wesifazane noma wesilisa njengokhomishani waleso sifundazwe, kodwa uma uKhomishani kaZwelonke kanye nabaphethe isifundazwe behluleka ukuvumelana ngokuqoka lowo muntu, ilungu leKhabhinethi elibhekene nomsebenzi wamaphoyisa kufanele
lilamule phakathi kwamaqembu ezombusazwe.
(4) OKhomishani besifundazwe banesibopho kwezamaphoyisa ezifundazweni zabo -
(a) njengoba kubekwe ngumthetho kazwelonke; kanye
(b) nangokuhlonipha amandla kaKhomishana kaZwelonke okulawula nokuphatha umsebenzi wamaphoyisa njengokusho kwesigatshana(2).
(5) UKhomishani wesifundazwe kufanele abike kusishayamthetho sesifundazwe minyaka yonke ngomsebenzi wobuphoyisa esifundazweni, futhi kufanele athumele ikhophi yombiko kuKhomishani kaZwelonke.
(6) Uma ukhomishani wesifundazwe engasabethembi abaphethe isifundazwe, labo baphathi bangamisa inqubo efanele yokususa noma ukushintshwa, noma ukuthathela izinyathelo zomthetho lowo khomishani, ngokulandela umthetho kazwelonke.
Abasebenzela amaphoyisa bengamalungu omphakathi
208. Kufanele kumiswe iziko labasebenzela amaphoyisa abangamalungu omphakathi, ngomthetho kazwelonke ukuthi basebenze ngokuyalelwa yilungu leKhabhinethi elibhekene nomsebenzi wobuphoyisa.
Ubunhloli
Ukumiswa nokulawulwa kwemisebenzi yobunhloli
209. (1) Noma yimiphi imisebenzi yobunhloli, ngaphandle kwengxenye yobunhloli
engaphansi kombutho wezokuvikela, ingamiswa kuphela nguMongameli, njengenhloko ephethe kuzwelonke, futhi kuphela njengokusho komthetho kazwelonke.
(2) UMongameli njengenhloko ephethe kuzwelonke kufanele aqokele esikhundleni umuntu wesifazane noma wesilisa njengenhloko yezomsebenzi wobunhloli ngamunye, omiswe ngokwesigatshana(1), futhi kufanele athathe isibopho ngokwezombusazwe mayelana nokulawulwa nokuyalelwa kwanoma yimiphi yale misebenzi noma aqoke ilungu leKhabinethi okuyilona elizothatha leso sibopho.
Amandla, imisebenzi kanye nokuqapha
210. Umthetho kazwelonke kufanele uhlele izinjongo, amandla kanye nemisebenzi yobunhloli, kuhlanganisa noma iyiphi ingxenye yobunhloli yombutho wezokuvikela noma yezamaphoyisa, futhi kufanele uhlinzekele -
(a) ukuqondaniswa kwayo yonke imisebenzi yobunhloli; kanye
(b) nokuqaphelwa ngamalungu omphakathi kwezenzo zaleyo misebenzi ngumhloli oqokelwe esikhundleni nguMongameli, njengenhloko ephethe kuzwelonke, futhi kwamukelwe ngesinqumo sePhalamende esesekwe yivoti lamalungu amabili kwamathathu okungenani.
ISAHLUKO 12
ABAHOLI BENDABUKO
Ukuvunywa
211. (1) Uhlelo, izinga kanye neqhaza elibanjwa ngubuholi bendabuko, njengoba kubekwa ngumthetho wamasiko, kuyavunywa, kuphela uma kuhambisana noMthethosisekelo.
(2) Umbuso wendabuko olandela uhlelo lomthetho wamasiko ungasebenza kuphela ngokuhambisana nanoma yimuphi umthetho osetshenziswayo kanye namasiko, ohlanganisa ukuguqulwa noma ukucishwa kwalowo mthetho noma amasiko.
(3) Izinkantolo kufanele zisebenzise imithetho yamasiko uma lowo mthetho kuyiwona okufanele usebenze, kodwa kuphela uma kuhambisana noMthethosisekelo kanye nanoma yimuphi umthetho ophathelene ngqo nomthetho wamasiko.
Iqhaza eibanjwa ngabaholi bendabuko
212. (1) Umthetho kazwelonke ungahlinzekela iqhaza lobuholi bendabuko, njengohlelo lokuphatha emkhakheni wezindawo ngezindaba ezithinta imiphakathi yezindawo.
(2) Ukuze ubhekane nezindaba eziphathelene nobuholi bendabuko, iqhaza labaholi bendabuko, umthetho wamasiko kanye namasiko emiphakathi elandela uhlelo lomthetho wamasiko -
(a) Umthetho kazwelonke noma wesifundazwe ungahlinzekela ukumiswa kwezindlu zabaholi bendabuko; futhi
(b) Umthetho kazwelonke ungamisa umkhandlu wabaholi bendabuko.
ISAHLUKO 13
IZIMALI
Okuphathene nezimali ngokubanzi
Isikhwama seMali sikaZwelonke
213. (1) Kunesikhwama seMali sikaZwelonke okufakwa kuso yonke imali kanye nemali etholwe nguhulumeni kazwelonke, okufanele ikhokhwe, ngaphandle kwemali ekhishelwe ngaphandle ngezizathu ezifanele ngumthetho wePhalamende.
(2) Imali ingakhishwa esikhwameni seMali sikaZwelonke kuphela -
(a) ngokuthi ithathwe ngokoMthetho wePhalamende; noma
(b) njengemali ebekelwe umsebenzi othile ikhishwa esikhwameni seMali sikaZwelonke, uma ihlinzekelwe soMthethosisekelo noma eMthethweni wePhalamende.
(3) Ingxenye yemali kazwelonke eya ezifundazweni evela ezimalini zikazwelonke
ikhishwa ngqo esiKhwameni seMali kaZwelonke.
[Usuku lokuqala ukusebenza kwesigaba 213: 1 kuMasingana 1998.]
Ukwabiwa ngokulingana kanye nokwabiwa kwezimali
214. (1) UMthetho wePhalamende kufanele uhlinzekele -
(a) ukwehlukaniswa ngokulingana kwezimali eziqoqwe ezweni lonke phakathi kwemikhakha kahulumeni kazwelonke, yezifundazwe neyezindawo;
(b) ukutholwa kwendlela egculisayo yokunquma ngokulinganayo ubungako bengxenye yemali etholwa yisifundazwe ngasinye esabelweni sesifundazwe saleyo mali; kanye
(c) nanoma yikuphi okunye ukwabiwa okuya kohulumeni bezifundazwe, bendawo noma komasipala, kuvela esabelweni semali sikahulumeni kazwelonke, kanye nanoma yiziphi izimo okungenzelwa phezu kwazo lokho kwabiwa.
(2) UMthetho okubhekiswe kuwo esigatshaneni(1) ungashaywa kuphela ngemuva kokubonisana nohulumeni besifundazwe, ohulumeni bendawo abahlelekile kanye neKhomishani yezeziMali neyesiKhwama soMbuso, futhi kwabhekisiswa noma yisiphi isincomo sekhomishani; futhi kufanele ubhekele -
(a) izidingo zezwe;
(b) noma yiziphi izibonelelo okufanele zenziwe mayelana nesikweletu sezwe kanye nezinye izibopho zikazwelonke;
(c) izidingo nezintshisekelo zikahulumeni kazwelonke, ezitholakele ngokuthi kusetshenziswe imigomo engathathi hlangothi;
(d) isidingo sokuqinisekisa ukuthi izifundazwe nomasipala bayakwazi ukufeza izidingongqangi nokwenza imisebenzi abayabelwe;
(e) amandla ezezimali kanye nokusebenza ngekhono kwezifundazwe nomasipala;
(f) izidingo zokuthuthukiswa nezinye izidingo zezifundazwe, zohulumeni bendawo kanye nomasipala;
(g) ukungafani kwezimo zomnotho phakathi kwezifundazwe;
(h) izibopho zezifundazwe nomasipala ngokomthetho kazwelonke;
(i) ukufuneka kokwabiwa kwezabelo zemali ezisimeme nezilindelekile; kanye
(j) nesidingo sokungaqinisi izintamo uma kubhekwana nezimo eziphuthumayo noma ezinye izidingo zesikhashana, kanye namanye amaphuzu esekelwe kumigomo efanayo engabandlululi.
[Usuku lokuqala kwesigaba 214: 1 kuMasingana 1998.]
Izabelozimali zikazwelonke, zesifundazwe nezomasipala
215. (1) Izabelozimali zikazwelonke, zesifundazwe nezomasipala kanye nezinqubo zokwabiwa kwezimali kufanele zigqugquzelele ukusebenzela obala, ukumela izibopho, kanye nokuphathwa kwezimali okunempumelelo kwezomnotho, izikweletu kanye nokuphathelene nomphakathi.
(2) Umthetho kazwelonke kufanele ubeke imiyalo -
(a) ngokuthi izabelozimali zikazwelonke, ezezifundazwe nezomasipala kufanele zime kanjani;
(b) ngokuthi izabelozimali zikazwelonke, ezezifundazwe noma zendawo kufanele zethulwe nini; kanye
(c) nokuthi izabelozimali emkhakheni ngamunye kahulumeni kufanele zibonise ukuthi izimali zivelaphi nokuthi izimali okuhlongozwa ukuthi zisetshenziswe zizohambisana ngayiphi indlela nomthetho kazwelonke.
(3) Izinhlelo zokusetshenziswa kwezimali emkhakheni kahulumeni ngamunye kufanele ziqukathe -
(a) izilinganiso zezimali ezizotholwa kanye nezizosetshenziswa ezehlukanisa phakathi kwezindleko zokwandisa impahla engagudluki kanye nezindleko eziqhubekayo;
(b) iziphakamiso zokuthi noma yikuphi ukuntuleka kwemali okulindelekile kuzokhokhwa kanjani kuleso sikhathi okuzobe kwenzeka ngaso; kanye
(c) nokuvezwa kwezinhloso mayelana nokwebolekwa kwemali nezinye izinhlobo zezikweletu somphakathi ezizokwandisa izikweletu zomphakathi onyakeni olandelayo.
[Usuku lokuqala kwesigaba 215: 1 kuMasingana 1998.]
Ukulawulwa kwezimali zombuso
(1) Umthetho kazwelonke kufanele umise ihhovisi likazwelonke okugcinwa kulo izimali zombuso bese ubeka izindlela zokuqinisekisa kokubili ukusebenza ngendlela esobala kanye nokulawulwa kokusetshenziswa kwezimali emkhakheni ngamunye kahulumeni, ngokuthi ethule -
(a) ukusetshenziswa kwezindlela ezamukelwa njengezijwayelekile zokubika ngezimali;
(b) ukuhlelwa ngokwezigaba okufanayo mayelana nokusetshenziswa kwemali; kanye
(c) nezinkambiso nezilinganiso ezifanayo mayelana nezimali zombuso.
(2) Ihhovisi likazwelonke lezimali zombuso kufanele liphoqelele ukulandelwa kwezinyathelo ezisungulwe ngokwesigatshana(1), futhi lingamisa ukwedluliselwa kwemali engxenyeni yombuso uma ngabe leyo ngxenye yombuso yephule lezo zinyathelo ngendlela embi kakhulu noma elokhu iphindaphindwa.
[Isigatshana (2) indawo yaso ithathwe yisigaba 5(a) soMthetho wesiKhombisa wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
(3) Isinqumo sokumisa ukwedluliselwa kwezimali okumele zitholwe yisifundazwe ngokwesigaba 214(1) (b) singathathwa kuphela ngaphansi kwezimo eziphawulwe esigatshaneni(2), futhi -
(a) asinakumisa ukwedluliselwa kwemali isikhathi esingaphezulu kwezinsuku eziyi-120; futhi
(b) singaphoqelelwa khona manjalo, kodwa sizosuswa sibuyiselwe esikhathini esedlule ngaphandle kwalapho iPhalamende lisemukela khona ngemuva kokulandela uhlelo olufana kakhulu nalolo olumiswe ngokwesigaba 76(1) futhi lwamiswa yimitheshwana nemiyalo ehlanganyelwe yePhalamende. Lolu hlelo kufanele lwenziwe luqedwe kungakapheli izinsuku ezingama-30 senziwe isinqumo sehhovisi likazwelonke lezimali zombuso.
[Isigatshana (3) sichibiyelwe yisigaba 5(b) soMthetho wesiKhombisa wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
(4) IPhalamende lingasivuselela isinqumo sokumisa ukwedluliselwa kwemali zingeqi izinsuku eziyi-120 ngesikhathi ngasinye, ngemuva kokulandela uhlelo olubekwe ngokwesigatshana(3).
(5) Ngaphambi kokuthi iPhalamende lemukele noma livuselele isinqumo sokumisa ukwedluliselwa kwezimali esifundazweni -
(a) Umcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zikahulumeni kufanele anikeze iPhalamende umbiko; futhi
(b) isifundazwe kufanele sinikwe ithuba lokuziphendulela ngalokho esethweswe icala ngakho, futhi sibeke udaba lwaso phambi kwekomiti.
Impahla nemisebenzi ekhokhelwa ngezimali zikahulumeni
217. (1) Uma ingxenye yombuso emkhakheni kahulumeni kazwelonke, wesifundazwe noma wendawo, noma iyiphi enye inhlangano evezwe emthethweni kazwelonke, ungena ezivumelwaneni mayelana nempahla noma imisebenzi, kufanele zikwenze lokhu ngokulandela uhlelo olugculisayo, olulungile, olusobala, oluvumela ukuqhudelana nolusebenzisa imali ngendlela efanele.
(2) Isigatshana(1) asizivimbeli izingxenye zombuso noma izinhlangano okubhekisw ekuzo kuleso sigatshana ekuthini zisebenzise umgomo wokutholwa kwempahla noma wokwenziwa kwemisebenzi ohlinzekela -
(a) izigaba ezinconywayo kunezinye lapho kwabiwa izivumelwano ezenziwayo; kanye
(b) nokuvikelwa noma ukuthuthukiswa kwabantu noma izigaba zabantu, ababekwe esimweni esingesihle ngenxa yobandlululo.
(3) Umthetho kazwelonke kufanele ubeke uhlaka okufanele kwenzelwe ngaphakathi kwalo inqubomgomo ephawulwe ezigatshaneni(2).
[Isigatshana (3) indawo yaso ithathwe yisigaba 6 soMthetho wesiKhombisa wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
Iziqinisekiso zikahulumeni
218. (1) Uhulumeni kazwelonke, uhulumeni wesifundazwe noma umasipala anganikeza isiqinisekiso ngemali etshelekwayo kuphela uma isiqinisekiso sihambisana nanoma yiziphi izimiso ezibekwe emthethweni kazwelonke.
(2) Umthetho kazwelonke ophawulwe esigatshaneni(1) ungashaywa kuphela ngemuva kokuthi noma yiziphi izincomo zeKhomishani yezeziMali neyesiKhwama soMbuso sezicutshunguliwe.
(3) Minyaka yonke, uhulumeni ngamunye kufanele ashicilele umbiko ngeziqinisekiso azinikile.
[Usuku lokuqala ukusebenza kwesigaba 218: 1 kuMasingana 1998.]
Ukukhokhelwa kwabantu abasezikhundleni zikahulumeni
219. (1) UMthetho wePhalamende kufanele umise uhlaka lokufinyelela izinqumo -
(a) ngamaholo, izibonelelo nezinzuzo zamalungu ePhalamende, izithunywa ezisezikhundleni unomphela zoMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe, zamalungu eKhabhinethi, zamaPhini oNgqongqoshe, zabaholi bendabuko kanye nezamalungu anoma yimiphi imikhandlu yabaholi bendabuko; kanye
(b) nokubeka umkhawulo ongenakweqiwa ngamaholo, izibonelelo noma izinzuzo zamalungu ezishayamthetho zezifundazwe, amalungu emiKhandlu ePhethe kanye namalungu eMikhandlu yoMasipala bezinhlobo ezahlukene.
(2) Umthetho kazwelonke kufanele umise ikhomishani ezimele yokwenza izincomo mayelana namaholo, izibonelelo kanye nezinzuzo eziphawulwe esigatshaneni(1).
(3) IPhalamende lingemukela umthetho ophawulwe esigatshaneni(1) kuphela ngemuva kokucubungula noma yiziphi izincomo ezenziwe yiKhomishani emiswe njengoba kushiwo esigatshaneni(2).
(4) Abaphethe kuzwelonke, abaphethe esifundazweni, umasipala noma yisiphi esinye isiphathimandla bangasebenzisa umthetho kazwelonke ophawulwe esigatshaneni(1), kuphela ngemuva kokucubungula noma yisiphi isincomo esenziwe yiKhomishani emiswe ngokwesigatshana(2).
(5) Umthetho kazwelonke kufanele umise izinhlaka zokufinyelela izinqumo ngamaholo, izibonelelo nezinzuzo zamajaji, zoMvikeli woMphakathi, zoMcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zikahulumeni kanye nezamalungu anoma iyiphi iKhomishani ehlinzekelwe soMthethosisekelo, kubandakanya isiphathimandla sezokusakaza esiphawulwe esigabeni 192.
Ikhomishani yezeziMali neyesiKhwama soMbuso
Ukumiswa nokusebenza kwayo
220. (1) KuneKhomishani yezeziMali neyesiKhwama soMbuso yeRiphabhuliki eyenza izincomo ezicatshangwayo kulesi Sahluko, noma emthethweni kazwelonke, izethule ePhalamende, kuzishayamthetho zezifundazwe kanye nakunoma yiziphi ezinye iziphathimandla ezibekwe ngumthetho kazwelonke.
(2) IKhomishani izimele futhi ilawulwa kuphela nguMthethosisekelo nangumthetho, futhi kufanele ingavuni hlangothi.
(3) IKhomishani kufanele isebenze ngokoMthetho wePhalamende futhi,
ekwenzeni imisebenzi yayo kufanele icubungule wonke amaphuzu athintekayo, kubandakanya lawo akleliswe esigabeni 214(2).
Ukuqokelwa esikhundleni nesikhathi sesikhundla samalungu
221. (1) IKhomishani yakhiwe yilaba bantu besifazane nabesilisa abalandelayo abaqokelwe esikhundleni nguMongameli, njengenhloko yabaphethe kuzwelonke:
Usihlalo kanye nephini likasihlalo;
abantu abathathu abakhethwe, ngemuva kokubonisana noNdunankulu,ohlwini olwenziwe ngokulandela inqubo esetshenziswayo ebekwe ngumthetho kazwelonke;
abantu ababili abakhethwe, ngemuva kokubonisana nohulumeni wendawo ohlelekile, ohlwini olwenziwe ngokulandela inqubo esetshenziswayo ebekwe ngumthetho kazwelonke; kanye
(d) nabantu ababili abanye.
[Isigatshana (1) indawo yaso ithathwe yisigaba 7(a) soMthetho wesiHlanu wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-1999 yaphinda yathathwa yisigaba 7(a) soMthetho wesiKhombisa wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
(1A) Umthetho kazwelonke okubhekiswe kuwo esigatshaneni(1) kufanele ubonelele ukubamba iqhaza -
koNdunankulu ekwenziweni kohlu olucatshangwa esigatshaneni(1) (b); kanye
nokukahulumeni wendawo ohlelekile ekwenziweni kohlu oluhlongozwa esigatshaneni(1) (c).
[Isigatshana(1A) sifakwe ngu-7(b) wesigaba 61 soMthetho 61 ka-2001.]
(2) Amalungu eKhomishani kufanele abenobuciko obufanele.
(3) Amalungu asebenza ezikhundleni ngokomthetho kazwelonke. UMongameli angalisusa ilungu esikhundleni ngezizathu zokungaziphathi kahle, zokungakwazi ukwenza umsebenzi ngenxa yesimo esithile noma zokungawazi umsebenzi.
Imibiko
222. IKhomishani kufanele inikeze imibiko ngezikhathi ezibekiwe ndawo zombili ePhalamende nasezishayamthethweni zezifundazwe.
Ibhange elikhulu lesizwe
Ukumiswa
223. IBhange lesiZwe laseNingizimu Afrika liyibhange elikhulu laseRiphabhuliki futhi lilawulwa ngokoMthetho wePhalamende.
Inhloso ebalulekile
224. (1) Inhloso olubalulekile yeBhange lesiZwe laseNingizimu Afrika ukuvikela intengo yemali ukuze kuqinisekiswe ukukhula komnotho okungantengantengi nokuqhubekayo eRiphabhuliki.
(2) IBhange lesiZwe laseNingizimu Afrika, ekufezeni inhloso yalo ebalulekile, kufanele lenze imisebenzi yalo ngokuzimela nangaphandle kokwesaba, ukukhetha noma ukujivaza, kodwa kufanele kube nokubonisana okwenziwa ngezikhathi ezithile phakathi kweBhange nelungu leKhabhinethi elibhekene nezindaba zezimali zikazwelonke.
Amandla nemisebenzi
225. Amandla nemisebenzi yeBhange lesiZwe laseNingizimu Afrika yileyo evame ukusetshenziswa futhi yenziwe ngamabhange amakhulu, nekufanele imiswe nguMthetho wePhalamende futhi kufanele isetshenziswe noma yenziwe ngokwezimiso ezibekwe ngokwalowo mthetho.
Izindaba eziphathelene nezeziMali zesiFundazwe nezeNdawo
IsiKhwama seziMali zesiFundazwe
226. (1) KunesiKhwama seziMali zesiFundazwe sesifundazwe ngasinye okufanele kufakwe kuso zonke izimali ezitholwe nguhulumeni wesifundazwe, ngaphandle kwemali ekhishelwe ngaphandle ngokufanele nguMthetho wePhalamende.
(2) Imali ingakhishwa esiKhwameni seMali sesiFundazwe kuphela -
(a) ngokuthi ithathwe ngokoMthetho wesifundazwe; noma
(b) njengemali ebekelwe umsebenzi othile ikhishwa esiKhwameni seMali sesiFundazwe.
(3) Izimali ezabiwe ngokusebenzisa isifundazwe ziya kuhulumeni wendawo kuleso sifundazwe, ngokwesigaba 214(1), zikhishwa ngqo esiKhwameni seMali saleso sifundazwe.
(4) Umthetho kazwelonke ungathatha isinqumo ngohlaka okumele kusetshenzelwe ngaphakathi kwalo ukuthi -
uMthetho wesifundazwe ngokwesigatshana(2)(b) unganikeza igunya lokuthi kukhishwe imali njengemali ebekelwe umsebenzi othile ikhishwa esiKhwameni seMali sesiFundazwe; futhi
nemali eyabiwe ngokusebenzisa isifundazwe yanikwa uhulumeni wasekhaya kuleso sifundazwe ngokwesigatshana(3) kufanele ikhokhelwe omasipala kuleso sifundazwe.
[Isigatshana (4) singezwe yisigaba 8 soMthetho wesiKhombisa wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
[Usuku lokuqala ukusebenza kwesigaba 226: 1 kuMasingana 1998.]
Imithombo kazwelonke yezimali zesifundazwe nezikahulumeni wendawo
227. (1) Uhulumeni wendawo nesifundazwe ngasinye -
(a) banelungelo lokuthola ingxenye egculisayo yemali eqoqwe ngokukazwelonke ukuze bakwazi ukuhlinzekela izidingo zomphakathi nokwenza imisebenzi abayabelwe; futhi
(b) bangathola okunye ukwabiwa okuqhamuka emalini kahulumeni kazwelonke, okungabekelwa izimiso noma kungabinazimiso.
(2) Izimali ezingaphezulu eziqoqwe yizifundazwe noma ngomasipala akufanele zisuswe engxenyeni yabo yemali eqoqwe ngokukazwelonke, noma kokunye ukwabiwa abakuthole ezimalini zikahulumeni kazwelonke. Ngokulinganayo, uhulumeni kazwelonke akaphoqwe yilutho ukuba anxephezelise izifundazwe noma omasipala abangaqoqi izimali ezilingana nekhono labo kwezezimali abakwazi ukuthi bangaziqoqa noma esisekelweni sezintela abangazithola.
(3) Ingxenye yemali egculisayo yesifundazwe eqoqwe ngokukazwelonke kufanele yedluliselwe kusifundazwe ngokushesha futhi kungazange kubanjwe zimali kuyo, ngaphandle kwalapho ukwedluliselwa kumiswe ngokwesigaba 216.
(4) Isifundazwe kufanele sizihlinzekele ngokwaso noma yiziphi izinto esizidingayo, ngokokuhlinzeka komthethosisekelo waso wesifundazwe, ezingaphezulu kwezidingo ezihlongozwe soMthethosisekelo.
[Usuku lokuqala ukusebenza kwesigaba 227: 1 kuMasingana 1998.]
Izintela zesifundazwe
228. (1) Isishayamthetho sesifundazwe singabeka -
(a) izintela, izimali ezikhokhiselwa okuthile nezimali ezikhokhelwa izimpahla ezithile, ngaphandle kwentela yeholo, intela efakwa enanini lentengo yokuthile, intela eyejwayelekile kokuthengiswayo, intela yomhlaba nezakhiwo noma intela yemikhiqizo yakwamanye amazwe; kanye
(b) nemali eyinani elingaguquki ehlawuliswa ngaphezu kwanoma iyiphi intela, imali ekhokhelwa okuthile noma imali ekhokhelwa izimpahla ezithile ebekwe ngumthetho kazwelonke, ngaphandle kwezimali zezintela ezivela emalini etholwa ngezohwebo, emalini efakwa enanini lemtengo yokuthile, intela yomhlaba nezakhiwo noma izintela zemikhiqizo evela kwamanye amazwe.
[Indima (b) indawo yayo ithathwe yisigaba 9 soMthetho wesiKhombisa wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
(2) Amandla esishayamthetho sesifundazwe okubeka izintela, izimali ezikhokhiselwa okuthile, izimali ezikhokhelwa izimpahla ezithile kanye nezimali ezihlawuliswa ngaphezulu -
(a) awanakusetshenziswa ngendlela engakhinyabeza kakhulu futhi ngendlela engafanele izinqubomgomo zikazwelonke zezomnotho, izinyathelo eziphathelene nezomnotho ezeqe imingcele yezifundazwe, noma ukuhanjiswa ngokukazwelonke kwezimpahla, imisebenzi eyenziwayo, izimali noma abasebenzi; futhi
(b) kufanele alawulwe ngokoMthetho wePhalamende, ongashaywa kuphela ngemuva kokucutshungulwa kwanoma yiziphi izincomo zeKhomishani yezeziMali neyesiKhwama soMbuso.
[Usuku lokuqala ukusebenza kwesigaba 228: 1 kuMasingana 1998.]
Amandla nemisebenzi yesikhwama sezimali sikamasipala
229. (1) Ngokwesigatshana(2),(3) no-(4), umasipala angahlawulisa -
(a) intela yempahla umuntu anayo kanye nezimali ezihlawuliswa ngaphezulu ezimalini ezikhokhiselwa umsebenzi owenziwe noma owenziwe egameni likamasipala; futhi
(b) uma egunyazwe ngumthetho kazwelonke, angabeka ezinye izintela, izimali ezikhokhiselwa okuthile nezimali ezikhokhelwa izimpahla ezithile ezifanele uhulumeni wendawo noma uhlobo lukahulumeni wendawo okungena ngaphansi kwalo lowo masipala, kodwa akunamasipala ovunyelwe ukubeka intela yeholo, intela efakwa enanini lentengo yezinto, intela ejwayelekile yokuthengiswayo noma intela yemikhiqizo evela kwamanye amazwe.
(2) Amandla kamasipala okuhlawulisa izintela empahleni yabantu, izimali ezihlawuliswa ngaphezulu kwezimali ezikhokhiselwa umsebenzi owenziwe noma owenziwe egameni likamasipala, noma ezinye izintela, izimali ezikhokhiselwa okuthile noma izimali ezikhokhelwa izimpahla ezithile zemikhiqizo evela kwamanye amazwe -
(a) awanakusetshenziswa ngendlela engakhinyabeza kakhulu futhi ngendlela engafanele izinqubomgomo zikazwelonke zezomnotho, izinyathelo eziphathelene nezomnotho ezeqe imingcele yezifundazwe, noma ukuhanjiswa ngokukazwelonke kwezimpahla, imisebenzi eyenziwayo, izimali noma abasebenzi; futhi
(b) angalawulwa ngumthetho kazwelonke.
(3) Uma omasipala ababili benamandla afanayo ngokwesikhwama sombuso nangokwemisebenzi emayelana nendawo efanayo, ukwabiwa ngendlela efanele kwalawo mandla nemisebenzi kufanele kwenziwe ngokomthetho kazwelonke. Ukwabiwa kungenziwa kuphela ngemuva kokuqashelwa kwale migomo elandelayo:
(a) Isidingo sokuhlangabezana nemigomo ezwakalayo yokuhlawuliswa intela;
(b) Amandla nemisebenzi eyenziwa ngumasipala ngamunye;
(c) Ubungako besikhwama sombuso sikamasipala ngamunye;
(d) Ukusebenza ngempumelelo nangekhono lokwenziwa kokuhlawuliswa kwezintela, izimali ezikhokhiselwa okuthile nezimali ezikhokhelwa izimpahla ezithile.
(e) Ukulingana.
(4) Akukho lutho kulesi sigaba okuvimbela ukwabelana ngemali engeniswe ngokwalesi sigaba phakathi komasipala abanamandla phezu kwesikhwama sombuso kanye nemisebenzi endaweni yinye.
(5) Umthetho kazwelonke ocatshangwa kulesi sigaba ungamiswa kuphela ngemuva kokubonisana nohulumeni wendawo kanye neKhomishani yezeziMali neyesiKhwama soMbuso, futhi uma sekucutshungulwe noma yisiphi isincomo seKhomishani.
[Usuku lokuqala ukusebenza kwesigaba 229: 1 kuMasingana 1998.]
Imali ebolekwa yisifundazwe
230. (1) Isifundazwe singeboleka izimali zokuhlangabezana izindleko zokwandisa impahla engagudluki nezezindleko eziqhubekayo ngokomthetho kazwelonke, kodwa imali eyebolekelwa izindleko eziqhubekayo ingebolekwa kuphela uma kunesidingo sokubonelela lapho kunokuntula khona onyakeni othile wezimali.
(2) Umthetho kazwelonke ophawulwe esigatshaneni(1) ungashaywa kuphela ngemuva kokuba izincomo zeKhomishani yezeziMali neyesiKhwama soMbuso sezicutshunguliwe.
[Isigaba 230 indawo yaso ithathwe yisigaba 10 soMthetho wesiKhombisa wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
Imali ebolekwa ngumasipala
230 A. (1) Umkhandlu kaMasipala, ngokulandela umthetho kazwelonke -
ungebolekela umasipala izimali zokuhlangabezana izindleko zokwandisa impahla engagudluki nezezindleko eziqhubekayo, kodwa imali eyebolekelwa izindleko eziqhubekayo ingebolekwa kuphela uma kunesidingo sokubonelela lapho kunokuntula khona onyakeni othile wezimali; futhi
ungazibophelela wona kanye noMkhandlu olandelayo ekusetshenzisweni kwegunya lawo lomthetho nelokuphatha ukuze utholele umasipala izimali ezebolekwayo noma umtshalele izimali.
(2) Umthetho kazwelonke ophawulwe esigatshaneni(1) ungashaywa kuphela ngemuva kokuba izincomo zeKhomishani yezeziMali neyesiKhwama soMbuso sezicutshunguliwe.
[Isigaba 230A sifakwe yisigaba 17 soMthetho wesiThupha wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
ISAHLUKO 14
IZIMISO EZIXUBILE
Umthetho wamazwengamazwe
Izivumelwano zamazwe ngamazwe
231. (1) Ukuxoxisana nokusayinwa kwazo zonke izivumelwano zamazwe ngamazwe
kungumsebenzi womkhandlu ophethe kazwelonke.
(2) Isivumelwano samazwe ngamazwe sibophelela iRiphabhuliki kuphela ngemuva kokuthi samukelwe ngesinqumo esithathwe ndawo zombili yiPhalamende kanye noMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe, ngaphandle kwalapho kuyisivumelwano esiphawulwe esigatshaneni(3).
(3) Isivumelwano samazwe ngamazwe sohlobo oluphathelene nezobuciko obuthile, nezokuhambisa kahle imisebenzi noma ezokuphatha, noma isivumelwano esingadingi ukwemukelwa noma ukwesekwa, esenziwe ngumkhandlu ophethe, sibophelela iRiphabhuliki ngaphandle kokwamukelwa nguMkhandlu kaZwelonke noma uMkhandlu kaZwelonke weZifundazwe, kodwa kufanele sethulwe phambi kwePhalamende kanye noMkhandlu kungakedluli isikhathi esifanele.
(4) Noma yisiphi isivumelwano samazwe ngamazwe siba ngumthetho kuRiphabhuliki uma singeniswe emthethweni ngokushaywa komthetho kazwelonke; kodwa isimiso sesivumelwano esizisebenzayo ngokwaso esamukelwe yiPhalamende singumthetho eRiphabhuliki ngaphandle kwalapho siphambene noMthethosisekelo noma umthetho wePhalamende.
(5) IRiphabhuliki iboshelelwa yizivumelwano zamazwe ngamazwe ezazibophelela iRiphabhuliki ngesikhathi uMthethosisekelo uqala ukusebenza.
Umthetho wamazwe ngamazwe osuyisiko
232. Umthetho wamazwe ngamazwe osuyisiko ungumthetho kuRiphabhuliki ngaphandle kwalapho ungahambisani noMthethosisekelo noma umthetho wePhalamende.
Ukusetshenziswa komthetho wamazwe ngamazwe
233. Uma kuhunyushwa noma yimuphi umthetho, yonke inkantolo kufanele ikhethe noma yikuphi ukuhunyushwa komthetho okufanele okuhambisana nomthetho wamazwe ngamazwe kunokunye ukuhunyushwa okungahambisani nomthetho wamazwe ngamazwe.
Ezinye izindaba
Imiqulu yamaLungelo
234. Ukuze kujuliswe isiko lenqubo yentando yeningi elimiswe nguMthethosisekelo,
iPhalamende kufanele lemukele imiqulu yamalungelo ehambisana noMthethosisekelo.
Ukuzimela
235. ILungelo labantu baseNingizimu Afrika ngokuphelele lokuba bazimele, njengoba kukhonjisiwe kulo Mthethosisekelo, alikuvimbeli, phakathi kohlaka lwaleli lungelo, ukwemukelwa kwelungelo lokuba noma yimuphi umphakathi ohlanganyele amasiko nolimi olufanayo uzimele, endaweni ethile yeRiphabhuliki noma yingayiphi enye indlela, ebekwe ngumthetho kazwelonke.
Ukwesekwa ngezimali kwamaqembu ezombusazwe
236. Ukuthuthukisa inqubo yentando yeningi evumela amaqembu ahlukahlukene, imithetho kazwelonke kufanele ihlinzekele ukwesekwa ngezimali kwamaqembu ezombusazwe abambe iqhaza ngokukazwelonke nakuzishayamthetho zesifundazwe ngendlela egculisayo nelandela ukufaneleka kwawo ngokwamanani.
Ukwenziwa kwemisebenzi ngokukhuthala
237. Yonke imisebenzi ebekwe ngokomthethosisekelo kufanele yenziwe ngokukhuthala nangokungachithi sikhathi.
Ukwenzelwa imisebenzi nokwedluliswa kwamandla okwenza imisebenzi
238. Ingxenye kahulumeni ephethe kunoma yimuphi umkhakha kahulumeni -
ingedlulisela noma yimaphi amandla noma umsebenzi okumele usetshenziswe noma wenziwe ngokomthetho kunoma iyiphi enye ingxenye kahulumeni ephethe, inqobo uma ukwedluliselwa kuhambisana nomthetho okusetshenziswa ngawo amandla noma okwenziwa ngawo umsebenzi; noma
ingasebenzisa noma yimaphi amandla noma yenze noma iyiphi imisebenzi yenzela noma iyiphi enye ingxenye kahulumeni ephethe ngokuthi isebenze ukwenzela abanye umsebenzi noma eyedluliselwa umsebenzi.
Izincazelo
239. Ku Mthethosisekelo, ngaphandle kwalapho isimo sikhombisa okwehlukile -
"umthetho kazwelonke" ubandakanya -
(a) umthetho ongaphansi komunye owenziwe ngokomthetho wePhalamende; kanye
(b) nomthetho owawusetshenziswa ngesikhathi uMthethosisekelo uqala ukusebenza futhi olawulwa nguhulumeni kazwelonke;
"ingxenye yombuso" isho -
(a) noma yimuphi umnyango wombuso noma wokuphatha emkhakheni kahulumeni kazwelonke, wesifundazwe noma kahulumeni wendawo; noma
(b) noma yisiphi esinye isikhungo sokusebenza noma inhlangano -
(i) esebenzisa amandla noma eyenza umsebenzi ngokoMthethosisekelo noma umthethosisekelo wesifundazwe; noma
(ii) esebenzisa amandla okusebenza emphakathini noma eyenza umsebenzi womphakathi ngokwanoma yimuphi umthetho,
kodwa ayifaki inkantolo noma isikhulu sezomthetho;
"umthetho wesifundazwe" ubandakanya -
(a) umthetho ongaphansi komunye owenziwe ngokomthetho wesifundazwe; kanye
(b) nomthetho owawusetshenziswa ngesikhathi uMthethosisekelo uqala ukusebenza futhi owawulawulwa nguhulumeni wesifundazwe.
Ukungahambisani emibhalweni eyahlukene
240. Uma kukhona ukungahambisani phakathi kwemibhalo eyahlukahlukene
yoMthethosisekelo, umbhalo wesiNgisi yiwona ozothathwa.
Amalungiselelo esikhashana
241. ISheduli 6 isebenza ekuguqukeni kuyiwe kuMthethosisekelo omusha osungulwe yilo Mthethosisekelo, kanye nakunoma yiluphi udaba olungavela mayelana naleyo nguquko.
Ukupheliswa kwemithetho
242. Imithetho ephawulwe kuSheduli 7 iphelisiwe, ngokulandelwa kwesigaba 243 kanye noSheduli 6.
Isihloko esifushane kanye nokuqala ukusebenza
243. (1) Lo Mthetho ubizwa ngokuthi uMthethosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu
Afrika, ka-1996, futhi uqala ukusebenza masishane ngokusemandleni ngosuku olubekwe nguMongameli ngokwesimemezelo, olungenakuba usuku olungemuva kwamhla lu-1 kuNtulikazi 1997.
(2) UMongameli angabeka izinsuku ezahlukene ngaphambi kosuku olushiwo esigatshaneni(1), mayelana nokuhlinzekela okwehlukene kwezimiso zoMthethosisekelo.
(3) Ngaphandle kwalapho isimo sikhombisa okwehlukile, ukuphawula okusesimisweni soMthethosisekelo esikhathini uMthethosisekelo oqale ukusebenza ngaso kufanele kuthathwe njengokubhekisa esikhathini leso simiso esaqala ukusebenza ngaso.
(4) Uma noma yisiphi isimiso esithile soMthethosisekelo sibekelwe usuku olwehlukile ngokwesigatshana(2), noma yisiphi isimiso esihambelana nesoMthethosisekelo waseNingizimu Afrika, ka-1993(Umthetho 200 ka-1993), esiphawulwe esimemezelweni siyapheliswa ukusuka ngosuku olufanayo.
(5) Izigaba 213, 214, 215, 216, 218, 226, 227, 228, 229 no-230 zizoqala ukusetshenziswa mhla lu-1 kuMasingana 1998, kodwa lokhu akushiyi ngaphandle ukumiswa ngokwalo Mthethosisekelo komthetho ocatshangwa kunoma yiziphi lezi zimiso ngaphambi kwalolo suku. Kuze kube yilolo suku noma yiziphi izimiso ezihambisanayo nezenzeka ngenxa yokuthile zoMthethosisekelo weRephabliki yaseNingizimu Afrika, ka-1993, ziyaqhubeka nokusebenza.
ISheduli 1
IFULEGI LIKAZWELONKE
(1) Ifulegi likazwelonke linezinhlangothi ezine; lungubude obungokukodwa nohhafu ngaphezulu kobubanzi.
(2) Linombala omnyama, osagolide, oluhlaza okotshani, nomhlophe, obomvu okukapelepele kanye noluhlaza okwesibhakabhaka.
(3) Linebhande eliuhlaza okotshani elime okuka-Y elinobubanzi obungokukodwa kokuhlanu efulegini. Imigqa ephakathi nendawo yebhande iqala ezingosini ezingenhla nezingezansi eziseduze kwesigxobo sefulegi, ihamba iyohlangana maphakathi nefulegi, bese iqhubeka owodwa eduze komunye ize iphelele phakathi nohlangothi oluzimele.
(4) Ibhande eliluhlaza okotshani likakwe, ngenhla nangezansi ngumbala omhlophe, bese kuthi ngasesigxotsheni sefulegi likakwe ngumbala osagolide. Umbala okake indawo eluhlaza okotshani, ngamunye ungokukodwa kokuyishumi nesihlanu kobubanzi befulegi.
(5) Unxantathu oseduze kwesigxobo sefulegi umnyama.
(6) Ibhande elilele ngenhla linombala obomvu okusapelepele kuthi ibhande elilele ngezansi libe luhlaza okwesibhakabhaka. La mabhande angokukodwa kokuthathu lilinye ebubanzini befulegi.
Black - omnyama
Gold - osagolide
Red - obomvu
White - omhlophe
Green - oluhlaza okotshani
Blue - oluhlaza okwesibhakabhaka
ISheduli 2
IZIFUNGO NEZIQINISEKISO
[Isheduli 2 ichibiyelwe yisigaba 2 soMthetho wokuQala wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-1997 futhi indawo yayo ithathwe yisigaba 18 soMthetho wesiThupha wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
Isifungo noma isiqinisekiso sikaMongameli neseBamba likaMongameli
1. UMongameli noma iBamba likaMongameli, kufanele afunge noma aqinisekise phambi kukaMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo, noma ngaphambi kwejaji elinye elijutshwe nguMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo, ngendlela elandelayo:
Phambi kwabo bonke abantu ababuthene lapha, futhi ngicacelwa kahle ukubaluleka kwesikhundla engibizelwe kuso njengoMongameli /njengeBamba likaMongameli weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, mina, A.B. ngiyafunga / ngiyaqinisekisa ukuthi ngizokwethembeka kuRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, futhi ngizothobela ngilandele, ngiphakamise futhi ngigcine uMthethosisekelo kanye nayo yonke eminye imithetho yaseRiphabhuliki; futhi ngokuqinisekileyo nangokuzinikela ngiyethembisa ukuthi ngiyohlala njalo -
ngiqhubela phambili konke okuzothuthukisa iRiphabhuliki; futhi ngiphikise konke okungayikhinyabeza;
ngivikela futhi ngiqhubela phambili amalungelo abo bonke abantu baseNingizimu Afrika;
ngenza imisebenzi yami ngawo wonke amandla namakhono ami ngokwazi kwami okuphelele nekhono lokwenza futhi ngilandela iziyalo zikanembeza wami;
ngenza ubulungiswa kubo bonke; futhi
ngizinikezela kunhlalakahle yeRiphabhuliki nabo bonke abantu bayo.
(Uma kuthathwa isifungo: INkosi ingisize).
Isifungo noma isiqinisekiso sephini likaMongameli
2. IPhini likaMongameli, kufanele lifunge noma liqinisekise phambi kukaMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo noma kwelinye ijaji elijutshwe nguMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo ngendlela elandelayo:
Phambi kwabo bonke abantu ababuthene lapha, futhi ngicacelwa kahle ukubaluleka kwesikhundla engibizelwe kuso njengePhini likaMongameli eRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, mina, A.B., ngiyafunga /ngiyaqinisekisa ukuthi ngizokwethembeka kuRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, futhi ngizothobela, ngilandele, ngiphakamise futhi ngigcine uMthethosisekelo nayo yonke eminye imithetho yaseRiphabhuliki; futhi ngokuqinisekileyo nangokuzinikela ngiyethembisa ukuthi ngiyohlala njalo -
ngiqhubela phambili lokho okuzothuthukisa, futhi ngiphikisa konke okungayikhinyabeza;
ngingumeluleki weqiniso nowethembekile;
ngenza imisebenzi yami ngawo wonke amandla namakhono ami ngokwazi kwami okuphelele nekhono lokwenza futhi ngilandela iziyalo zikanembeza wami;
ngenza ubulungiswa kubo bonke; futhi
ngizinikezela kunhlalakahle yeRiphabhuliki nabo bonke abantu bayo.
(Uma kuthathwa isifungo: INkosi ingisize).
Isifungo noma isiqinisekiso soNgqongqoshe kanye namaPhini oNgqongqoshe
3. UNgqongqoshe ngamunye nePhini likaNgqongqoshe ngalinye kufanele afunge aqinisekise, phambi kukaMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo noma elinye ijaji elijutshwe nguMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo, ngendlela elandelayo:
Mina, A.B., ngiyafunga/ ngiyaqinisekisa ukuthi ngizokwethembeka kuRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika futhi ngizothobela ngihloniphe futhi ngiphakamise uMthethosisekelo nayo yonke imithetho yaseRiphabhuliki; futhi ngethembisa ukuphatha isikhundla sami njengoNgqongqoshe / njengePhini likaNgqongqoshe ngokuhlonipheka nangesithunzi; ukuba ngumeluleki weqiniso nowethembekile; ukungedlulisi ngendlela eqondile noma ecashile noma yiluphi udaba oluyimfihlo engethenjwe ngalo; kanye nokwenza imisebenzi yesikhundla sami ngokuzinikela kanye nangawo wonke amandla enginawo.
(Uma kuthathwa isifungo: INkosi ingisize).
Isifungo noma isiqinisekiso samalungu oMkhandlu kaZwelonke, izithunywa ezisezikhundleni unomphela kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe namalungu ezsishayamthetho zezifundazwe
4. (1) Amalungu oMkhandlu kaZwelonke, izithunywa ezisezikhundleni unomphela kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe namalungu ezishayamthetho zezifundazwe kufanele afunge noma aqinisekise, phambi kukaMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo, noma elinye ijaji elijutshwe nguMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo, ngendlela elandelayo:
Mina, A.B., ngiyafunga/ ngiyaqinisekisa ukuthi ngizokwethembeka kuRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika futhi ngizothobela, ngihloniphe futhi ngiphakamise uMthethosisekelo kanye nayo yonke eminye imithetho yaseRiphabhuliki; futhi ngethembisa ngokuqinisekile ukuthi ngizokwenza imisebenzi yami njengelungu loMkhandlu kaZwelonke / njengesithunywa esisesikhundleni unomphela kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe /njengelungu lesishayamthetho sesifundazwe sase-C.D. ngawo wonke amandla enginawo.
(Uma kuthathwa isifungo: INkosi ingisize).
(2) Abantu abagcwalisa isikhundla kuMkhandlu kaZwelonke, sesithunywa esisesikhundleni umomphela soMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe noma izishayamthetho zezifundazwe bangafunga noma baqinisekise, njengoba kushiwo ku-(1), phambi kophethe uhlelo lwePhalamende, loMkhandlu noma lwesishayamthetho, kuye ngokuthi kugcwaliswa siphi isikhundla.
Izifungo neziqinisekiso zoNdunankulu, amaBamba oNdunankulu namalungu emiKhandlu ePhethe yesifundazwe
5. UNdunankulu noma iBamba likaNdunankulu wesifundazwe, kanye nelungu ngalinye loMkhandlu oPhethe kusiFundazwe, kufanele afunge/ aqinisekise phambi kukaMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo noma ijaji elijutshwe nguMongameli wenkantolo yoMthethosisekelo, ngendlela elandelayo:
Mina, A.B. ngiyafunga / ngiqinisekisa ukuthi ngizokwethembeka kuRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika futhi ngizothobela, ngihloniphe futhi ngiphakamise uMthethosisekelo kanye nayo yonke eminye imithetho yeRiphabhuliki; futhi ngiyethembisa ukuphatha isikhundla sami njengoNdunankulu/njengeBamba likaNdunankulu/ njengelungu loMkhandlu oPhethe wesiFundazwe sase-C.D. ngokuhlonipheka nangesithunzi; ukuba ngumeluleki weqiniso nowethembekile; ukungedlulisi ngokusobala noma ngendlela ecashile noma yiluphi udaba oluyimfihlo engethenjwe ngalo; nokwenza imisebenzi yesikhundla sami ngokwethembeka nangawo wonke amandla enginawo.
(Uma kuthathwa isifungo: INkosi ingisize).
Isifungo noma isiqinisekiso sabenza umsebenzi wezamajaji
6. (1) Ijaji noma ibamba lejaji ngalinye, kufanele lifunge noma liqinisekise phambi kukaMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo noma ijaji elijutshwe nguMongameli wenkantolo yoMthethosisekelo, ngendlela elandelayo:
Mina, A.B. ngiyafunga/ ngiyaqinisekisa ukuthi, njengejaji leNkantolo yoMthethosisekelo /lenkantolo eNkulu yokwedluliselwa kwamacala / leNkantolo ePhakeme/leNkantolo yase-E.F, ngizokwethembeka kuRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, ngizophakamisa futhi ngivikele uMthethosisekelo namalungelo obuntu atholakala kuwo; futhi ngizokwabela ubulungiswa kubo bonke abantu ngokufana ngaphandle kokwesaba, kokuvuna noma ukukhinyabeza ngokulandela uMthethosisekelo kanye nomthetho.
(Uma kuthathwa isifungo: INkosi ingisize).
(2) Umuntu oqokelwe esikhundleni sokuba yiJaji elikhulu leNkantolo yoMthethosisekelo ongelona ijaji ngaleso sikhathi sokuqokelwa esikhundleni, kufanele afunge noma aqinisekise ngaphambi kwePhini likaMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo, noma uma lingekho lelo jaji, phambi kwejaji leNkantolo yoMthethosisekelo elitholakalayo elilandelayo ngokuphakama.
(3) Abasebenza ezinkantolo zomthetho, kanye namabamba abasebenza ezinkantolo zomthetho, ngaphandle kwamajaji, kufanele bafunge/ baqinisekise njengoba kushiwo umthetho kazwelonke.
ISheduli 3
INQUBO ELANDELWAYO NGOKHETHO
[Isheduli 3 ichibiyelwe yisigaba 2 soMthetho wesiNe wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-1999 , kanye nayisigaba 19 soMthetho wesiThupha wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
Yisigaba 3 soMthetho wesiShiyagalalunye wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2002 kanye nayisigaba 1 soMthetho weShumi naNe wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2008
Ingxenye A
Inqubo elandelwayo ngokhetho lwabaphathi bezikhundla abahlinzekelwe nguMthethosisekelo
Ukusetshenziswa
1. Inqubo ebekwe kule Sheduli isetshenziswa njalo uma -
(a) UMkhandlu kaZwelonke uhlangana ukuze ukhethe uMongameli, noma uSomlomo noma iPhini likaSomlomo loMkhandlu;
(b) UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe uhlangana ukuze ukhethe uSihlalo noma iPhini likaSihlalo walo; noma
(c) isishayamthetho sesifundazwe sihlangana ukuze sikhethe uNdunankulu wesifundazwe noma uSomlomo noma iPhini likaSomlomo lesishayamthetho.
Iziphakamiso
2. Umuntu ongusihlalo emhlanganweni okusebenza kuwo leSheduli kufanele acele ukuba kuphakanyiswe emhlanganweni abantu abazomela ukhetho.
Izidingo ezilandela imithetho ethile
3. (1) Isiphakamiso kufanele senziwe efomini elibekwe yimitheshwana ephawulwe ku-9.
(2) Ifomu okwenziwe kulo isiphakamiso kufanele lisayinwe -
(a) ngamalungu amabili oMkhandlu kaZwelonke, uma kuzokhethwa uMongameli noma uSomlomo noma iPhini likaSomlomo;
(b) egameni lamathimba amabili ezifundazwe, uma kuzokhethwa uSihlalo noma iPhini likaSihlalo loMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe; noma
(c) ngamalungu amabili esishayamthetho sesifundazwe esithintekile, uma kozokhethwa uNdunankulu wesifundazwe noma uSomlomo noma iPhini likaSomlomo wesishayamthetho.
(3) Umuntu ophakanyisiwe kufanele akhombise ukusemukela isiphakamiso ngokuthi asayine ifomu lesiphakamiso noma asayine noma yiliphi elinye ifomu lokukhombisa ukwamukela isiphakamiso ngokuthi kubhalwe phansi lokho.
Ukumenyezelwa kwamagama abamele ukhetho
4. Emhlanganweni okusebenza kuwo leSheduli, umuntu owengamele kufanele amemezele amagama alabo bantu abaphakanyiswe njengabamele ukhetho, kodwa akanakuyivumela noma iyiphi inkulumompikiswano.
Omele ukhetho eyedwa
5. Uma kuphakanyiswe umuntu oyedwa kuphela, umuntu owengamele umhlangano kufanele amemezele ukuthi lowo muntu ophakanyisiwe ukhethelwe esikhundleni.
Inqubo elandelwayo yokhetho
6. Uma kuphakanyiswe ngaphezulu komuntu oyedwa -
(a) kufanele kuvotwe emhlanganweni ngevoti langasese;
(b) ilungu ngalinye elikhona, noma uma kungumhlangano woMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe, isifundazwe ngasinye esimelwe, singafaka ivoti elilodwa emhlanganweni; futhi
(c) umuntu owengamele kufanele amemezele ukuthi bakhethiwe labo abathole iningi lamavoti.
Inqubo elandelwayo yokuchitha abanye
7. (1) Uma kungekho othola iningi lamavoti, lowo othole amavoti amancane
kunabo bonke kufanele achithwe okhethweni bese kuphinda kuvotelwa labo abasele njengoba kushiwo ehuzwini u-6. Le nqubo kufanele iphindwe kuze kube nothola iningi lamavoti.
(2) Uma kusetshenziswa iphuzu u-(1), uma abamele ukukhethwa ababili noma abangaphezulu benamavoti alinganayo amancane kunawabo bonke, kufanele kuvotwe ngokwehlukana kuvotelwa labo bantu, futhi kubuye kuphindwe ngokwesidingo esikhona ukuze kucace ukuthi kuchithwa muphi omele ukukhethwa.
Eminye imihlangano
8. (1) Uma kuphakanyiswe abantu ababili kuphela, noma uma kusele ababili kuphela ngemuva kokusetshenziswa kwenqubo yokuchitha, bese labo ababili bethola amavoti inani lamavoti elifanayo, kufanele kubanjwe omunye umhlangano kungakapheli izinsuku eziyisikhombisa, ngesikhathi esiphawulwe ngumuntu owengamele.
(2) Uma kubanjwe omunye umhlangano njengokusho kwephuzwana u-(1), inqubo elandelwayo ebekwe kule Sheduli kufanele isetshenziswe kulowo mhlangano sengathi kusengumhlangano wokuqala wokhetho oludingidwayo.
Imitheshwana
9. (1) UMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo kufanele enze imitheshwana ebeka -
(a) inqubo elandelwayo emihlanganweni okusebenza kuyo leSheduli;
(b) imisebenzi yomuntu owengamele kulowo mhlangano, neyanoma yimuphi umuntu omsizayo;
(c) ifomu okufanele kufakwe iziphakamiso kulo; kanye
(d) nendlela okufanele kuvotwe ngayo.
(2) Le mitheshwana kufanele yaziswe ngendlela uMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo abona ngayo.
Ingxenye B
Indlela yokunquma ukuthi amaqembu alibamba kanjani iqhaza emathimbeni ezifundazwe eMkhandlwini kaZwelonke weziFundazwe
1. Inani lezithunywa ethimbeni lesifundazwe loMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe iqembu ngalinye elinelungelo lokulithola, kufanele libalwe ngokuthi kuphindaphindwe inani lezihlalo iqembu elinazo kusishayamthetho sesifundazwe ngeshumi bese umphumela wehlukaniswa ngenani lezihlalo kusishayamthetho uhlanganiswe nesihlalo esisodwa.
2. Uma isibalo esenziwe ngokwephuzu u-1, sinika insalela engangeni kuzithunywa ezinikezwa iqembu elithile njengokusho kwalokho, insalela kufanele iqhathwe nezinsalela ezitholwa ngelinye iqembu noma amanye amaqembu, futhi noma yiziphi izithunywa ezingekabiwa ethimbeni kufanele zabelwe iqembu lelo noma amaqembu lawo ngokulandelana kwensalela ephakeme kunazo zonke.
3. Uma izinsalela ezincintisanayo ezicatshangwa ephuzwini u-2 zilingana, izithunywa ezingabiwe kufanele zabelwe iqembu noma amaqembu, kubandakanya noma iyiphi iqembu elihlanganiswe nelinye njengoba kucatshangwa esigabeni 61(2) (b), ngensalela efanayo elandela inani eliphakeme kunawo wonke lamavoti arekhodiwe, kuqalwe ngeqembu noma iqembu elihlanganiswe nelinye elibe namavoti aphakeme kunawo wonke, kubandakanya namavoti ahlanganisiwe eqenjini elihlangene nelinye, ngesikhathi sokugcina sokhetho lwesishayamthetho sesifundazwe esithintekayo.
[Iphuzu 3 lengezwe yisigaba 2 soMthetho wesiNe wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-1999 indawo yalo yaphinde yathathwa yisigaba 3 soMthetho wesiShiyagalolunye ka-2002 kanye naysigaba 5(a) soMthetho weShumi nane wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2008.]
4. Uma amaqembu angaphezu kwelilodwa anezinsalela ezifanayo ethole amavoti alinganayo ngesikhathi sokhetho lokugcina lwesishayamthetho sesifundazwe esiqondene, isishayamthetho esiqondene masabe izithunywa ezingabiwanga ethimbeni sizinikeze iqembu noma amaqembu anensalela efanayo ngendlela ehambisana nentando yeningi.
,
[Iphuzu 4 lengezwe yisigaba 5(b) soMthetho weShumi naNe wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2008.]
ISheduli 4
IZINDAWO OKUSETSHENZISWA KUZO AMANDLA OKUSHAYA UMTHETHO KAZWELONKE NAWEZIFUNDAZWE
INGXENYE A
Ukulawulwa kwamahlathi emvelo
Ezolimo
Izikhumulo zezindiza ngaphandle kwezikhumulo zezindiza zamazwe ngamazwe nezikazwelonke
Ukulawulwa kwezilwane nezifo
Amakhasino, imijaho, ukugembula nokubheja, ngaphandle kwamalotho namamihlanganyel yezemidlalo
Ukuvikelwa kwabathengi
Izindaba zezamasiko
Ukulawulwa kwezinhlekelele
Imfundo kuyo yonke imikhakha, ngaphandle kwemfundo ephakeme
Indawo okuphilwa kuyo
Ezempilo
Izindlu
Umthetho wendabuko kanye nomthetho wamasiko, okuphethwe yiSahluko 12 soMthethosisekelo
Ukuthuthukiswa kwezezimboni
Inqubomgomo ngezilimi kanye nokulawulwa ngokomthetho kwezilimi ezisemthethweni kangangoba izimiso zesigaba 6 soMthethosisekelo zinika ngokucacile izishayamthetho zezifundazwe amandla okushaya umthetho mayelana nalokhu
Ezokusakazwa kolwazi ezilawulwa ngqo noma ezihlinzekwa nguhulumeni wesifundazwe, ngokuphathwa yisigaba 192
Ukuvikelwa kwemvelo, ngaphandle kwamapaki kazwelonke, izingadi zezitshalo zikazwelonke kanye nengcebo yasolwandle
Amaphoyisa kangangoba iSahluko 11 soMthethosisekelo sinikeza isishayamthetho sesifundazwe amandla okushaya imithetho mayelana nalokhu
Ukulawulwa kokunukubezeka
Ukuthuthukiswa kwabantu abakhona
Izimali zokwedlulisa ubunikazi bempahla
Izinkampani noma imisebenzi kahulumeni wesifundazwe mayelana nezindawo okusetshenza kuzo ezikule Sheduli nakuSheduli 5
Izinto zokuhamba zomphakathi
Imisebenzi yomphakathi kuphela mayelana nezidingo zeminyango kahulumeni wesifundazwe, ekwenzeni imisebenzi yayo yokulawula imisebenzi enikezelwe kuyo ngokusho koMthethosisekelo nanoma yimuphi omunye umthetho
Ukuhlelelwa nokuthuthukiswa kwezifunda
Ukulawulwa kwezinto ezihamba emigwaqweni
Ukuvikelwa kwenhlabathi
Ezokuvakasha
Uhwebo
Ubuholi bendabuko kuphela uma kuhambisana neSahluko 12 soMthethosisekelo
Ukuthuthukiswa kwezindawo ezisemadolobheni nezasemakhaya
Ukuthelelwa kwezinqola zokuhamba
Ezenhlalakahle
INGXENYE B
Izindaba zikahulumeni wendawo ezilandelayo kangangoba kubekwe esigabeni 155(6)(a) no-(7);
Ukunukubezeka komoya
Imitheshwana elawula ukwakha
Izindawo zokunakekela izingane
Ukufakwa ohlakeni oluthile kukagesi kanye negesi
Ezokucishwa kwemililo
Ezokuvakasha zendawo
Izikhumulo zikamasipala zezindiza
Ukuhlelwa kukamasipala
Ezempilo zikamasipala
Izinto zokuhamba umphakathi zikamasipala
Imisebenzi yomphakathi eyenziwa ngumasipala kuphela mayelana nezidingo umasipala ahlangabezana nazo ekwenzeni umsebenzi wokulawula imisebenzi enikezelwe ngqo kuye ngaphansi kwalo Mthethosisekelo noma kwanoma yimuphi omunye umthetho
Isikejana esisetshenziswa uma kudingeka ukuntanta emanzini, isikejana sokuthutha abantu nezimpahla emanzini, izakhiwo ezenziwe ogwini ukuvikela izindawo zokungenisa imikhumbi, insika eyakhiwe phezu kwamanzi esetshenziselwa ukuhlalisa okuthile namatheku, ngaphandle kokulawulwa kwezindaba zokuthuthwa kwezinto olwandle zamazwe ngamazwe nezikazwelonke nezinto ezincikene nazo
Ukulawulwa kwamanzi ezikhukhula ezindaweni okwakhiwe kuzo
Imitheshwana elawula uhwebo
Ukunikezwa kwamanzi nokuqoqwa kwendle okugciniswa ezinhlelweni zokulethwa kwamanzi aphuzekayo kanye nasezinhlelweni zokuqoqwa kwamanzi angcolile nezokulahlwa kwendle emakhaya
Isheduli 5
IZINDAWO OKUSETSHENZWA KUZO EZISHAYELWA IMITHETHO YISIFUNDAZWE KUPHELA
INGXENYE A
Amadele
Ezama-ambulense
Izikhungo zokukhweza imilando okungezona izikhungo zikazwelonke zokukhweza imilando
Imitapo yezincwadi okungeyona imitapo yezincwadi kaZwelonke
Amalayisense otshwala
Iminyuziyamu okungeyona iminyuziyamu kazwelonke
Ukuhlelwa kwesifundazwe
Izindaba zesifundazwe eziphathelene namasiko
Ukungcebeleka kanye nezindawo zalokhu zesifundazwe
Ezemidlalo zesifundazwe
Imigwaqo yesifundazwe nokuhamba kuyo
Ezokwelashwa kwezilwane, ngaphandle kokulawulwa kwalowo msebenzi
INGXENYE B
Izindaba ezilandelayo zikahulumeni wendawo njengangoba zibekelwe izifundazwe esigabeni 155(6)(a) no-(7)
Amabhishi kanye nezinto zokuzijabulisa
Izinqwembe ezinkulu zokwazisa kanye nokukhonjiswa kwezikhangiso ezindaweni zomphakathi
Amathuna, amakhaza nezindawo zokushisa izidumbu
Ukuhlanza
Ukulawula uthikamezo lomphakathi
Ukulawulwa kwezindawo ezithengisela umphakathi utshwala
Izindawo zokugcina, zokunakekela kanye nokungcwaba izilwane
Ukubiyela kanye nezinto zokubiyela
Ukuthelelwa kwezinja
Ukuthelelwa kanye nokulawulwa kwezindawo ezidayisela umphakathi ukudla
Izikhungo ezilusizo nezijabulisayo zomphakathi zasendaweni
Izikhungo zemidlalo zasendaweni
Izimakethe
Amadele kamasipala
Amapaki nezokungcebeleka zikamasipala
Imigwaqo kamasipala
Ukunukubeza ngokubanga umsindo
Izindawo zokugcina izinto ezephucwe emphakathini
Izindawo zomphakathi
Ukususwa kukadoti, izindawo zokulahla udoti kanye nokulahlwa kwemfucuza eqinile
Uhwebo lwasemigwaqeni
Ukukhanyiswa kwemigwaqo
Ukusetshenziswa kwemigwaqo nezindawo zokupaka
Isheduli 6
AMALUNGISELELO ESIKHASHANA
[Isheduli 6 ichibiyelwe yisigaba 3 soMthetho wokuQala wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-1997, nayisigaba 5 soMthetho wesiBili wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-1998 kanye nayisigaba 20 soMthetho wesiThupha wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
Izincazelo
1. 1. Kule Sheduli, ngaphandle kwalapho kungahambisani nesimo -
"isabelo " kushiwo ingxenye yeRiphabhuliki, eyayithathwa njengendawo ezimele noma ezibusayo ngomthetho waseNingizimu Afrika ngaphambi kokuthi uMthethosisekelo ongaphambi kwalona uqale ukusebenza;
"uMthethosisekelo omusha" kushiwo uMthethosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, 1996;
"imithetho yohlelo oludala" kushiwo imithetho eyashaywa ngaphambi kokuba uMthethosisekelo ongaphambi kwalo uqale ukusebenza;
"UMthethosisekelo owandulela lo" kushiwo uMthethosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, ka-1993,(UMthetho 200 ka-1993).
Ukuqhubeka kwemithetho esikhona
2. (1) Wonke umthetho owawusebenza uma uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza uyaqhubeka nokusebenza, kodwa uzophathwa -
yinoma iyiphi inguquko noma ukupheliswa; kanye
(b) nokuhambisana noMthethosisekelo omusha.
(2) Umthetho wohlelo oludala oqhubeka ukusebenza ngokwephuzwana u-1 -
(a) awunakusetshenziswa okubanzi, ngokwendawo nangayiphi enye indlela, kunebinakho ngaphambi kokuthi uMthethosisekelo ongaphambi kwalona uqale ukusebenza ngaphandle kwalapho uye waguqulwa ukuze usebenze kabanzana; futhi
(b) Uyaqhubeka nokuphathwa yilezo ziphathimandla ezaziwuphethe ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, ngendlela ephawulwe nguMthethosisekelo omusha.
Ukuhunyushwa komthetho okhona
3. (1) Ngaphandle kwalapho kungahambisani nalokho okuhlosiwe noma ngokucacile kungafanele, okushiwo kunoma yimuphi umthetho owawukhona lapho uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza -
(a) ngeRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika noma ngesabelo(ngaphandle kwalapho ukhuluma ngendawo engeyabathile), kufanele kuthathwe ngokuthi kukhuluma ngeRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika ngaphansi koMthethosisekelo omusha;
(b) ngePhalamende, eMkhandlwini kaZwelonke noma eMkhandlwini weziGele kufanele kuthathwe ngokuthi kusho iPhalamende, uMkhandlu kaZwelonke noma uMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe ngaphansi koMthethosisekelo omusha;
(c) ngoMongameli, iPhini eliPhethe likaMongameli, uNgqongqoshe, iPhini likaNgqongqoshe noma iKhabhinethi, kufanele kuthathwe ngokuthi kukhuluma ngoMongameli, iPhini likaMongameli, uNgqongqoshe, iPhini likaNgqongqoshe noma iKhabhinethi ngaphansi koMthethosisekelo omusha, kulawulwe yiphuzu u-9 lale Sheduli;
(d) ngoMongameli woMkhandlu weziGele, kufanele kuthathwe ngokuthi kukhuluma ngoSihlalo woMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe;
(e) ngesishayamthetho sesifundazwe, uNdunankulu, uMkhandlu noma ilungu loMkhandlu oPhethe wesifundazwe kufanele kuthathwe ngokuthi kukhuluma ngesishayamthetho sesifundazwe, uNdunankulu, uMkhandlu oPhethe noma ilungu loMkhandlu oPhethe ngaphansi koMthethosisekelo omusha, kulawulwe yiphuzu u-12 lale Sheduli; noma
(f) ngolimi noma izilimi ezisemthethweni, kufanele kuthathwe ngokuthi kukhuluma nganoma yiluphi ulimi olusemthethweni ngaphansi koMthethosisekelo omusha.
(2) Ngaphandle uma kungahambisani nokuhlosiwe noma kungafanele ngokucacileyo, okushiwoyo kunoma yimuphi umthetho wohlelo lwakudala -
(a) ngePhalamende, ngeNdlu yePhalamende noma umkhandlu wokushaya imithetho, noma inhlangano yeRiphabhuliki noma yesabelo, kufanele kuthathwe ngokuthi kukhuluma -
ngePhalamende ngaphansi koMthethosisekelo omusha, uma ukuphathwa kwalowo mthetho kwabelwe noma kunikezelwe ngokoMthethosisekelo ongaphambi kwalona noma le Sheduli emkhandlwini ophethe kazwelonke; noma
ngesishayamthetho sesifundazwe, uma ukuphathwa kwalowo mthetho kwabelwe noma kunikezelwe, ngokoMthethosisekelo ongaphambi kwalona noma kwale Sheduli emkhandlwini ophethe wesifundazwe; noma
(b) ngoMongameli weZwe, uNgqongqoshe oMkhulu, uMlawuli noma omunye umphathi omkhulu, iKhabhinethi, uMkhandlu woNgqongqoshe noma umkhandlu ophethe weRiphabhuliki noma wesabelo, kufanele kuthathwe ngokuthi kukhulunywa-
ngoMongameli ngaphansi komthethosisekelo omusha, uma ukuphathwa kwalo mthetho kwabelwe noma kunikezelwe ngokoMthethosisekelo ongaphambi kwalona noma ngokwale Sheduli emkhandlwini ophethe kaZwelonke; noma
(ii) ngoNdunankulu wesifundazwe ngaphansi koMthethosisekelo omusha, uma ukuphathwa kwalowo mthetho kwabelwe noma kunikezelwe ngokoMthethosisekelo ongaphambi kwalona noma ngokwale Sheduli emkhandlwini ophethe wesifundazwe.
UMkhandlu kaZwelonke
4. (1) Noma yimuphi umuntu owayeyilungu noma esesikhundleni soMkhandlu kaZwelonke lapho uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, uba yilungu noma umphathisikhundla woMkhandlu kaZwelonke ngaphansi koMthethosisekelo omusha, futhi uphatha isikhundla njengelungu noma umphathisikhundla ngokoMthethosisekelo omusha.
(2) UMkhandlu kaZwelonke njengoba wakhiwe ngokwephuzwana u-(1), kufanele uthathwe ngokuthi ungokhethwe ngaphansi koMthethosisekelo omusha ukhethelwa isikhathi esiphela mhla zi-30 kuMbasa 1999.
(3) UMkhandlu kaZwelonke wakhiwe ngamalungu angama-400 esikhathini esiphela mhla zi-30 kuMbasa1999, kulawulwe yisigaba 49(4) soMthethosisekelo omusha.
(4) Imitheshwana nemiyalo yoMkhandlu kaZwelonke ebisebenza ngesikhathi
uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, iyaqhubeka nokusebenza, kodwa kunakwe noma iyiphi inguquko noma ukupheliswa.
Umsebenzi ongaqedwanga ophambi kwePhalamende
5. (1) Noma yimuphi umsebenzi ongaphelile phambi kwePhalamende lapho uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza kufanele kuqhutshekwe nawo ngokoMthethosisekelo omusha.
(2) Noma yimuphi umsebenzi ongaphelile phambi kweziGele lapho
uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza kufanele uyiswe kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe, futhi uMkhandlu kufanele uqhubeke nalowo msebenzi ngokoMthethosisekelo omusha.
Ukukhethwa koMkhandlu kaZwelonke
6. (1) Kungebanjwe ukhetho loMkhandlu kaZwelonke ngaphambi kwamhla zi-30 kuMbasa 1999 ngaphandle kwalapho uMkhandlu uhlakazwa njengokubeka kwesigaba 50(2) ngemuva kokuthathwa kwesinqumo sokungamethembi uMongameli ngokwesigaba 102(2) soMthethosisekelo omusha.
(2) Isigaba 50(1) soMthethosisekelo omusha siyalengiswa kuze kube mhla zi-30 kuMbasa 1999.
(3) Nangaphandle kokupheliswa koMthethosisekelo ongaphambi kwalona, iSheduli 2 yalowo Mthethosisekelo, njengoba iguqulwe yisijobelelo A sale Sheduli, iyasebenza -
(a) okhethweni lokuqala loMkhandlu kaZwelonke ngaphansi koMthethosisekelo omusha;
(b) ekulahlekelweni ubulungu boMkhandlu ezimweni ezingaphandle kwezihlinzekelwe esigabeni 47(3) soMthethosisekelo omusha; kanye
(c) nasekugcwaliseni izikhala eMkhandlwini, nokugcwaliselwa, ukuhlolwa kabusha, nokusetshenziswa kwezinhla zeqembu ukuze kugcwaliswe izikhala, kuze kube ukhetho lwesibili loMkhandlu ngaphansi koMthethosisekelo omusha.
(4) Isigaba 47(4) soMthethosisekelo omusha siyalengiswa kuze kube wukhetho lwesibili loMkhandlu kaZwelonke ngaphansi koMthethosisekelo omusha.
UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe
7. (1) Esikhathini esiphela masishane ngaphambi kokuhlala komhlangano wokuqala
wesishayamthetho sesifundazwe obanjwe ngemuva kokhetho lwaso lokuqala ngaphansi koMthethosisekelo omusha -
(a) ubungako bokumelwa yizithunywa ethimbeni lesifundazwe eMkhandlwini kaZwelonke weziFundazwe kufanele kufane nobungako bezigele eziyi-10 zesifundazwe ezaziphakanyiswe ngabo ngokwesigaba 48 soMthethosisekelo ongaphambi kwalona; futhi
(b) ukwabelwa kwezithunywa ezisezikhundleni unomphela kanye nezithunywa ezikhethekile emaqenjini amelwe kusishayamthetho sesifundazwe, kunjengokulandelayo:
ISIFUNDAZWE
ISITHUNYWA ESISESIKHUNDLENI UNOMPHELA
IZITHUNYWA EZIKHETHEKILE
1. IMpumalanga Kapa
ANC 5
NP 1
ANC 4
2. IFreyistata
ANC 4
FF 1
NP 1
ANC 4
3. IGauteng
ANC 3
DP 1
FF 1
NP 1
ANC 3
NP 1
4.KwaZulu-Natali
ANC 1
FF 1
IFP 3
NP 1
ANC 2
IFP 2
5. IMpumalanga
ANC 4
FF 1
NP 1
ANC 4
6. INyakatho Kapa
ANC 3
FF 1
NP 2
ANC 2
NP 2
7. ILimpopo
ANC 6
ANC 4
8. INtshonalanga eseNyakatho
ANC 4
FF 1
NP 1
ANC 4
9. INtshonalanga Kapa
ANC 2
DP 1
NP 3
ANC 1
NP 3
(2) Iqembu elimelwe kusishayamthetho sesifundazwe -
kufanele liphakamise izithunywa zalo ezisesikhundleni unomphela phakathi kwabantu ababeyizigele lapho uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza futhi abangabakhona ukuze basebenze njengezithunywa ezisezikhundleni unomphela; futhi
lingaphakamisa abanye abantu njengezithunywa ezisesikhundleni unomphela kuphela uma kungekho noma kutholakala inani elingenele lababeyizigele zalo.
(3) Isishayamthetho sesifundazwe kufanele siqokele esikhundleni izithunywa zaso ezisesikhundleni unomphela ngokuhambisana namagama aphakanyiswe ngamaqembu.
(4) Amaphuzwana u-(2) no-(3), asebenza kuphela ekuqokweni kokuqala kwezithunywa ezisesikhundleni unomphela zoMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe.
(5) Isigaba 62(1) soMthethosisekelo omusha asisebenzi ekuphakanyisweni kwamagama nasekuqokelweni esikhundleni kwababeyizigele, njengezithunywa ezisesikhundleni unomphela ngokwaleli phuzu.
(6) Imithethwana nemiyalo yeziGele ebisebenza ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, kufanele isetshenziswe mayelana nemisebenzi yoMkhandlu kaZwelonke kangangoba ingasetshenziswa, kunakwe noma iyiphi inguquko noma ukuchithwa.
Ababeyizigele
8. (1) Owayeyisigele ongaqokelwanga ukuba yisithunywa esisesikhundleni unomphela eMkhandlwini kaZwelonke wesiFundazwe unelungelo lokuba yilungu eliphelele elingavota lesishayamthetho sesifundazwe leso ayephakanyiswe kuso njengesigele ngokwesigaba 48 somthethosisekelo wangaphambili.
(2) Uma owayeyisigele ekhetha ukungabi yilungu lesishayamthetho sesifundazwe lowo muntu uthathwa ngokuthi wesulile esikhundleni sokuba yisigele ngosuku olwendulela uMthethosisekelo omusha oqale ngalo ukusebenza.
(3) Iholo, izibonelelo, kanye nezinzuzo zowayeyisigele oqokelwe esikhundleni sokuba yisithunywa esisesikhundleni unomphela noma njengelungu lesishayamthetho sesifundazwe azinakuncishiswa ngenxa yokuqokwa lokho.
Umkhandlu ophethe
9. (1) Noma yimuphi umuntu owayenguMongameli, iPhini likaMongameli eliPhethe,
uNgqongqoshe noma iPhini likaNgqongqoshe ngaphansi koMthethosisekelo owendulela lona, ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, uyaqhubeka kuleso sikhundla ngokoMthethosisekelo omusha, kodwa ngokulandela okushiwo ephuzwaneni u-(2).
(2) Kuze kube mhla zi-30 kuMbasa 1999, izigatshana 84, 89, 90, 91, 93, no-96 zoMthethosisekelo omusha kufanele zifundwe sengathi zibhalwe kusiJobelelo B sale Sheduli.
(3) U-(2), akamvimbeli uNgqongqoshe owayeyisigele ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, ekubeni aqhubeke njengoNgqongqoshe ophawulwe esigabeni 91(1)(a) soMthethosisekelo omusha, njengoba leso sigaba sisho kusiJobelelo B.
Izishayamthetho zezifundazwe
10. (1) Noma ngubani owayeyilungu noma engumphathisikhundla wesishayamthetho
sesifundazwe ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, uba yilungu noma umphathisikhundla wesishayamthetho saleso sifundazwe ngaphansi koMthethosisekelo omusha, futhi uba sesikhundleni njengelungu noma njengomphathisikhundla ngokoMthethosisekelo omusha kanye nanoma yimuphi umthethosisekelo wesifundazwe ongaba khona.
(2) Isishayamthetho sesifundazwe njengoba sakhiwe ngokwephuzwana u-(1), kufanele sithathwe ngokuthi sakhethwa ngaphansi koMthethosisekelo omusha sikhethelwa isikhathi esiphela mhla zi-30 kuMbasa 1999.
(3) Kuze kube ngukuphela kwesikhathi sesishayamthetho wesifundazwe mhla zi- 30 kuMbasa 1999, futhi kunakwe okushiwo esigabeni 108(4), isishayamthetho sesifundazwe sakhiwa yinani lamalungu elinqunyelwe leso sishayamthetho ngaphansi koMthethosisekelo owendulela lona kanye nenani lababeyizigele ababangamalungu esishayamthetho ngokwephuzu u-8 lale Sheduli.
(4) Imitheshwana nemiyalo yesishayamthetho sesifundazwe ebisebenza ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza iyaqhubeka nokusebenza, kunakekwe noma yikuphi okuguquliwe nokuphelisiwe.
Ukhetho lwezishayamthetho zezifundazwe
11. (1) Yize uphelisiwe uMthethosisekelo wangaphambili, iSheduli 2 yalowo Mthethosisekelo, njengoba iguqulwe yisiJobelelo A saleyo Sheduli, iyasebenza -
(a) okhethweni lokuqala lwesishayamthetho sesifundazwe ngaphansi koMthethosisekelo omusha;
(b) ekulahlekelweni ngubulungu besishayamthetho ezimweni ezingezona ezihlinzekelwe yisigaba 106(3) soMthethosisekelo omusha; kanye
(c) nasekugcwaliseni izikhala kusishayamthetho, kanye nokugcwalisa, ukubheka kabusha, nokusetshenziswa kwezinhla zamaqembu ukuze kugcwaliswe izikhala, kuze kube yisikhathi sokhetho lwesibili lwesishayamthetho ngaphansi koMthethosisekelo omusha.
(2) Isigaba 106(4) soMthethosisekelo omusha siyalengiswa mayelana nesishayamthetho sesifundazwe kuze kube ukhetho lwesibili lwesishayamthetho ngaphansi koMthethosisekelo omusha.
Abaphethe izifundazwe
12. (1) Noma yimuphi umuntu owayenguNdunankulu noma ilungu loMkhandlu oPhethe wesifundazwe ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, uyaqhubeka futhi aphathe leso sikhundla ngokoMthethosisekelo omusha kanye nangokomthethosisekelo wesifundazwe ongaba khona, kodwa ngokuhambisana nephuzwana u-(2).
(2) Aze athathe isikhundla ngaphansi koMthethosisekelo omusha uNdunankulu okhethwe ngemuva kokhetho lokuqala lwesifundazwe, noma isifundazwe size sizishayele umthethosisekelo waso, lokho okwenzeka kuqala kunokunye, izigaba 132 no-136 zoMthethosisekelo omusha kufanele zithathwe njengoba zibekwe kusiJobelelo C sale Sheduli.
Imithethosisekelo yezifundazwe
13. Umthethosisekelo owamukelwe ngaphambi kokuthi uMthethosisekelo omusha uqale ukusebenza kufanele ulandele isigaba 143 soMthethosisekelo omusha.
Ukunikezelwa kwemithetho ezifundazweni
14. (1) Imithetho ephathelene nodaba oluphakathi kwemisebenzi eyenziwayo ebalwe ohlwini lweSheduli 4 noma u-5 yoMthethosisekelo omusha futhi eyayiphethwe yisiphathimandla phakathi komkhandlu ophethe kaZwelonke, ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, inganikezelwa nguMongameli, ngokusebenzisa isimemezelo, kusiphathimandla esiphakathi kwabaphethe esifundazweni esiqokwe uMkhandlu ophethe wesifundazwe.
(2) Ngokuba khona kwesidingo sokuthi kunikezelwe umthetho ngaphansi kuka-(1), uMongameli, ngokusebenzisa isimemezelo -
(a) angaguqula noma aphendule umthetho ukuze alawule ukuhunyushwa noma ukusebenza kwawo;
(b) lapho ukunikezelwa komthetho kungasebenzi kuyo yonke ingxenye yanoma yimuphi umthetho, angawususa bese ewushaya kabusha, ube nezinguquko noma ukuphendulwa eziphawulwe endimeni u-(a), lezo zimiso okusebenza kuzo ukunikezelwa noma kugcine lapho ukunikezelwa kusebenza khona kuzo; noma
(c) angalawula noma yiluphi olunye udaba okunesidingo sokuthi lulawulwe ngenxa yaloku kunikezelwa, kubandakanya ukwedluliselwa noma ukwebolekisa ngabasebenzi, noma ukwedluliselwa kwempahla, izikweletu, amalungelo kanye nezibopho, eziya noma ezivela kubaphathi bakazwelonke noma besifundazwe noma kunoma yimuphi umnyango kahulumeni, ukuphathwa, ezokuphepha noma iyiphi enye inhlangano.
(3) (a) Ikhophi yesimemezelo ngasinye esikhishwe ngokuka-(1) noma u-(2), kufanele inikezwe uMkhandlu kaZwelonke kanye noMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe kungakapheli izinsuku eziyi-10 kushicilelwe isimemezelo.
(b) Uma yomibili uMkhandlu kaZwelonke kanye noMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe ngesinqumo ingasivumeli isimemezelo noma yinoma yisiphi isimiso saso, isimemezelo noma isimiso siphelelwa yisikhathi, kodwa ngaphandle kokuthikameza -
(i) ukuba semthethweni kwanoma yini eyenziwe ngokwesimemezelo noma isimiso singakaphelelwa isikhathi; noma
(ii) ilungelo noma isibonelelo esitholiwe noma isibopho noma isikweletu esivele ngaphambi kokuba siphelelwe isikhathi.
(4) Uma umthetho unikezelwe ngokuka-(1), noma yikuphi okushiwoyo emthethweni ngesiphathimandla esiwuphethe, kufanele kuthathwe ngokuthi kubhekiswe kusiphathimandla esiwunikezelwe.
(5) Noma yikuphi ukunikezelwa komthetho ngaphansi kwesigaba 235(8) soMthethosisekelo wangaphambili, kubandakanya noma iyiphi inguquko, ukuphendulwa noma ukupheliswa nokushaywa kabusha kwanoma yimuphi umthetho kanye nanoma yisiphi esinye isinyathelo esithathwe ngaphansi kwaleso sigaba, kuthathwa ngokuthi kwenziwe ngaphansi kwalesi sigaba.
Imithetho esekhona engaphandle kwamandla okushaya umthetho asePhalamende
15. (1) Isiphathimandla phakathi kwabaphethe kuzwelonke esengamele noma yimuphi umthetho owela ngaphandle kwamandla ePhalamende okushaya imithetho ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, sihlala sinamandla okwengamela lowo mthetho uze unikezwe isiphathimandla esiphakathi kwabaphethe isifundazwe ngokuka-14 wale Sheduli.
(2) Iphuzwana u-(1), liyeka ukusebenza ngemuva kweminyaka emibili uMthethosisekelo omusha uqale ukusebenza.
Izinkantolo
16. (1) Zonke izinkantolo, kubandakanya nezinkantolo zabaholi bendabuko, ezazikhona ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, ziyaqhubeka nokusebenza nokusebenzisa amandla eziwanikwa yimithetho ezithintayo, futhi noma ngubani ophethe isikhundla njengowenza umsebenzi wezamajaji uqhubeka asiphethe leso sikhundla ngokomthetho osebenzayo kuleso sikhundla, kube kunakekelwe -
(a) noma iyiphi inguquko noma ukupheliswa kwalowo mthetho; kanye
(b) nokuhambisana noMthethosisekelo omusha.
(2) (a) Inkantolo yoMthethosisekelo emiswe nguMthethosisekelo wangaphambili iba yiNkantolo yoMthethosisekelo ngaphansi koMthethosisekelo omusha.
(b) .......
[Iphuzwana u-(b) licishwe yisigaba 20(a) soMthetho wesiThupha wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
(3) (a) INgxenye yokwedlulisela amacala yeNkantolo eNkulu yaseNingizimu Afrika iba yiNkantolo eNkulu yokwedlulisela amacala ngaphansi koMthethosisekelo omusha.
(b) ......
[Iphuzwana u-(b) licishwe yisigaba 20(a) soMthetho wesiThupha wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
(4) (a) Ingxenye yesifundazwe noma yendawo yeNkantolo eNkulu yaseNingizimu Afrika noma inkantolo enkulu yesabelo noma ingxenye eyejwayelekile yenkantolo enjalo, iba yiNkantolo ePhakeme ngaphansi koMthethosisekelo omusha kungazange kuguqulwe lutho mayelana namandla ekwazi ukuwasebenzisa, kube kunakwe noma yikuphi ukudidiyelwa okucatshangwa ephuzwaneni u-(6).
(b) Noma yimuphi umuntu ophethe isikhundla noma othathwa njengosiphethe njengeJaji elinguMongameli, iPhini leJaji elinguMongameli noma ijaji lenkantolo okukhulunywe ngalo endimeni u-(a), uma uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, uba yiJaji elinguMongameli, iPhini leJaji elinguMongameli noma yijaji lenkantolo enjalo ngaphansi koMthethosisekelo omusha, kunakwe ukudidiyelwa okucatshangwa ephuzwaneni u-(6).
(5) Ngaphandle kwalapho kungahambisani nesimo noma ngokucacile kungafanele, uma umthetho noma okwenziwayo kukhuluma -
ngeNkantolo yoMthethosisekelo ngaphansi koMthethosisekelo owandulela lona, kufanele kuthathwe njengokusho iNkantolo yoMthethosisekelo ngaphansi koMthethosiselo omusha;
iNgxenye yokwedlulisela amacala yeNkantolo eNkulu yaseNingizimu Afrika, kufanele ithathwe njengesho iNkantolo eNkulu yokwedluliselwa kwamacala;
iNgxenye yesifundazwe noma yendawo yeNkantolo eNkulu yaseNingizimu Afrika noma inkantolo enkulu yesabelo noma ingxenye eyejwayelekile yaleyo nkantolo, kufanele ithathwe njengesho iNkantolo ePhakeme.
(6) (a) Ngokushesha okungase kwenzeke ngemuva kokuthi uMthethosisekelo omusha uqalile ukusebenza, zonke izinkantolo, kubandakanya ukwakheka kwazo, ukuhlanganiswa kwazo, ukusebenza kanye namandla azo, kanye nayo yonke imithetho ethintekayo, kufanele ididiyelwe ngenhloso yokumisa uhlelo lwezinkantolo oluhambisana nezidingo zoMthethosisekelo omusha.
(b) Ilungu leKhabhinethi elibhekene nokulawulwa kwezobulungiswa, ngemuva kokubonisana neKhomishani yezemisebenzi yeziNkantolo, kufanele liphathe ukudidiyelwa okucatshangwa endimeni u-(a).
(7) (a) Noma ngubani osesikhundleni, lapho uMthetho wokuGuqulwa koMthethosisekelo waseNingizimu Afrika ka-2001 uqala ukusebenza, -
njengoMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo, uba yiJaji eliKhulu njengoba kucatshangwa esigabeni 167(1) soMthethosisekelo omusha;
njengePhini likaMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo, uba yiPhini leJaji eliKhulu njengoba kucatshangwa esigabeni 167(1) soMthethosisekelo omusha.
njengeJaji eliKhulu, uba nguMongameli weNkantolo eNkulu yokwedluliselwa kwamacala njengoba kucatshangwa esigabeni 168(1) soMthethosisekelo omusha; futhi
njengePhini leJaji eliKhulu, uba yiPhini likaMongameli weNkantolo eNkulu yokwedluliselwa kwamacala njengoba kucatshangwa esigabeni 168(1) soMthethosisekelo omusha
(b) Yonke imithetho nemitheshwana noma ukuyalela okwenziwe nguMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo noma yiJaji eliKhulu esebenzayo maduzane ngaphambi kokuba uMthetho wokuGuqulwa koMthethosisekelo waseNingizimu Afrika ka-2001, uqale ukusebenza, iyaqhubeka isebenze ize ipheliswe noma iguqulwe.
(c) Ngaphandle kwalapho kungahambisani nesimo noma ngokucacile kungafanele, ukubhekiswa okukunoma yimuphi umthetho noma okwenziwayo okukhuluma ngeJaji eliKhulu noma ngoMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo, kufanele kuthathwe njengokubhekisa eJajini eliKhulu njengoba kucatshangwa esigabeni 167(1) soMthethosisekelo omusha.
[Iphuzwana u(7) lingezwe yisigaba 20(b) s soMthetho wesiThupha wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2001.]
Amacala asalindwe phambi kwezinkantolo
17. Wonke amacala abesalindiwe phambi kwenkantolo ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, kufanele edluliswe sengathi uMthethosisekelo omusha awuzange ube khona, ngaphandle kwalapho izidingo zobulungiswa zimisa ukuthi kungabi njalo.
Isiphathimandla sezokushushisa
18. (1) Isigaba 108 soMthethosisekelo owandulela lona siyaqhubeka nokusebenza kuze kuqale ukusebenza umthetho wePhalamende ocatshangwa yisigaba 179 soMthethosisekelo omusha. Leli phuzwana alithikamezi ukuqokelwa esikhundleni koMqondisi kaZwelonke wezokuShushisa koMphakathi ngokwesigaba 179.
(2) Umshushisi omkhulu ophethe isikhundla ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, uyaqhubeka nokusebenza ngokomthetho osetshenziswa kuleso sikhundla, kunakwe iphuzwana u-(1).
Izifungo neziqinisekiso
19. Umuntu oqhubekayo esesikhundleni ngokwale Sheduli futhi othathe isifungo noma owenze isiqinisekiso uma ethatha isikhundla, ngaphansi koMthethosisekelo owendulela lona, akaphoqelekile ukuthi aphinde athathe isifungo sesikhundla noma isiqinisekiso ngaphansi koMthethosisekelo omusha.
Ezinye izinhlaka zomthethosisekelo
20. (1) Kulesi sigaba uma kuthiwa "izinhlaka zomthethosisekelo" kushiwo -
(a) uMvikeli woMphakathi;
(b) iKhomishani yamaLungelo obuNtu;
[Indima(b) ichibiyelwe yisigaba 4 soMthetho wesiBili wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-1998.]
(c) IKhomishani yokuLingana ngokoBulili;
(d) uMcubunguli oMkhulu wamabhuku ezimali zikahulumeni;
(e) iBhange eliKhulu laseNingizimu Afrika;
(f) iKhomishani yezeziMali neyesiKhwama soMbuso;
(g) iKhomishani yezokuPhathwa kwezobuLungiswa; noma
(h) iBhodi yeziLimi zoNke zaseNingizimu Afrika.
(2) Uhlaka loMthethosisekelo olumiswe ngokoMthethosisekelo owandulela lona luyaqhubeka nokusebenza ngokomthetho obhekene nalo, futhi noma ngubani osesikhundleni njengelungu lekhomishani, ilungu lebhodi yeBhange eliKhulu noma leBhodi yeziLimi zoNke zaseNingizimu Afrika, uMvikeli woMphakathi noma uMcubunguli oMkhulu wamabhuku ezimali zikaHulumeni ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, uyaqhubeka kuleso sikhundla ngokomthetho osebenza kuleso sikhundla, kunakwe -
(a) noma iyiphi inguquko noma okuphelisiwe kwalowo mthetho; kanye
(b) nokuhambisana noMthethosisekelo omusha.
(3) Izigaba 199(1), 200(1),(3) kanye no-(5) kuya ku-(11) kanye nesama-201 kuya kwesama-206 zoMthethosisekelo owandulela lona ziyaqhubeka zisebenze zize zipheliswe nguMthetho wePhalamende owemukelwe ngokwesigaba 75 soMthethosisekelo omusha.
(4) Amalungu eKhomishani yezokuphathwa kwezobuLungiswa ephawulwe esigabeni 105(1)(h) soMthethosisekelo owendulela lona, ayayeka ukuba ngamalungu eKhomishani uma sekuqokelwe ezikhundleni amalungu aphawulwe esigabeni 178(1)(i) soMthethosisekelo omusha.
(5) (a) UMkhandlu wezeZwe eliziMele lamaBhunu omiswe ngokoMthethosisekelo owandulela lona uyaqhubeka nokusebenza ngokomthetho osebenza kuwo, futhi noma ngubani osesikhundleni njengelungu loMkhandlu ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza uyaqhubeka ngokuba kuleso sikhundla ngokomthetho osebenza kuleso sikhundla, kunakwe -
noma yikuphi okuguquliwe noma okuphelisiwe kulowo mthetho; kanye
nokuhambisana noMthethosisekelo omusha.
(b) Izigaba 184A nese-184B(1)(a),(b) no-(d) zoMthethosisekelo owandulela lona ziyaqhubeka zisebenza zize zipheliswe ngumthetho wePhalamende owamukelwa ngokwesigaba 75 soMthethosisekelo omusha.
Ukushaywa komthetho odingwa nguMthethosisekelo omusha
21. (1) Lapho uMthethosisekelo omusha udinga ukuthi kushaywe umthetho kazwelonke noma wesifundazwe, lowo mthetho kufanele ushaywe yisiphathimandla esifanele singakapheli isikhathi esamukelekile ngemuva kosuku uMthethosisekelo owaqala ukusebenza ngalo.
(2) Isigaba 198(b) soMthethosisekelo omusha asinakuphoqelelwa kuze kube sekushaywe umthetho ocatshangwayo kuleso sigaba.
(3) Isigaba 199(3)(a) soMthethosisekelo omusha asinakuphoqelelwa ngaphambi kokuthi kube sekwedlule izinyanga ezintathu ngemuva kokushaywa komthetho ocatshangwayo kuleso sigaba.
(4) UMthetho kazwelonke ocatshangwa esigabeni 217(3) soMthethosisekelo omusha kufanele ushaywe kungakapheli iminyaka emithathu kusukela ngosuku uMthethosisekelo omusha owaqala ngalo ukusebenza, kodwa ukungabikho kwalo mthetho ngalesi sikhathi akuvimbeli ukuqala kusetshenziswe izinqubomgomo eziphawulwe esigabeni 217(2).
(5) Kuze kube yilapho kumiswa uMthetho wePhalamende okuphawulwe ngawo esigabeni 65(2) somthethosisekelo omusha, isishayamthetho sesifundazwe ngasinye singanquma eyaso inqubo elandelwayo ezosetshenziselwa ukunikeza ethimbeni layo lokuba lifake amavoti egameni laso eMkhandlwini kaZwelonke weziFundazwe.
(6) Kuze kube yilapho kumiswa uMthetho ocatshangwa esigabeni 229(1)(b) somthethosisekelo omusha, umasipala uzohlala enamandla okuhlawulisa noma iyiphi intela, izimali ezikhokhelwa okuthile noma izimali ezikhokhela impahla evela kwamanye amazwe eyayigunyazwe ukuzihlawulisa lapho uMthethosisekelo uqala ukusebenza.
Ubumbano lwezwe nokubuyisana
22. (1) Ngaphandle kwalokho okushiwo ezinye izimiso zoMthethosisekelo omusha nangaphandle kokupheliswa koMthethosisekelo owandulela lona, zonke izimiso eziphathelene nokuxolelwa kwamacala ezitholakala soMthethosisekelo owandulela lona ngaphansi kwesihloko, "Ubumbano lwezwe nokubuyisana" zithathwa ngokuthi ziyingxenye yoMthethosisekelo omusha ngezinhloso zoMthetho oGqugquzelela uBumbano lweSizwe nokuBuyisana ka-1995,(umthetho 34 ka-1995), njengoba uguquliwe, kubandankanya nezinhloso zokusebenza kwawo.
(2) Mayelana nezinhloso zephuzwana(1), usuku '6 kuZibandlela 1993' lapho luvela khona ezimisweni zoMthethosisekelo owandulela lona ngaphansi kwesihloko "Ubumbano lwezwe nokubuyisana", kufanele lufundwe njengo'11 kuNhlaba 1994'.
[Iphuzwana u-(2) lingezwe yisigaba 3 soMthetho wokuQala wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-1997.]
UMqulu wamaLungelo
23. (1) Umthetho kazwelonke ocatshangwa ezigabeni 9(4), 32(2), nesama-33(3)
zoMthethosisekelo omusha kufanele zishaywe kungakapheli iminyaka emithathu kusukela ngosuku uMthethosisekelo omusha owaqala ukusebenza ngalo.
(2) Kuze kube lapho kushaywa umthetho ocatshangwa ezigabeni 32(2) nesama-33(3) zoMthethosisekelo omusha -
(a) isigaba 32(1) kufanele sithathwe ngokuthi sifundeka ngendlela elandelayo:
"(i) Wonke umuntu unelungelo lokuthola lonke ulwazi olusezandleni zombuso noma zanoma iyiphi ingxenye yawo kunoma yimuphi umkhakha kahulumeni, uma lolo lwazi ludingeka ukuze kusetshenziswe noma kuvikelwe noma yiliphi lamalungelo akhe"; futhi
(b) Izigaba 33(1) nesesi-(2) kufanele zithathwe ngokuthi zifundeka ngendlela elandelayo:
"Wonke umuntu unelungelo -
(a) lokuthola izinyathelo ezisemthethweni kwabaphethe lapho noma yimaphi amalungelo akhe noma izidingo zakhe zithinteka noma ziba nokwesatshiswa;
(b) lokuthola izinyathelo ezisemthethweni ezilungile lapho noma yimaphi amalungelo akhe noma amathemba afanele ethinteka noma eba nokwesatshiswa;
(c) lokunikezwa izizathu ezibhaliwe zezinyathelo ezithathwe ngabaphethe ezithinta noma yimaphi amalungelo noma izidingo ngaphandle kwalapho lezo zizathu zimenyezelwe; kanye
(d) nelokuthola izinyathelo kwabaphethe ezifanele uma kuqhathaniswa nezizathu ezinikiwe zazo lapho amalungelo akhe ethinteka noma eba nokwesatshiswa".
(3) Izigaba 32(2) nesama-33(3) zoMthethosisekelo omusha ziphelelwa isikhathi uma umthetho ocatshangwayo kulezo zigaba ngokulandelana kwazo, ungashaywa kungakapheli iminyaka emithathu kusukela ngosuku uMthethosisekelo omusha oqale ukusebenza ngalo.
Ukuphathwa kwemisebenzi yombuso nezikhungo zokuphepha
24. (1) Izigaba 82(4)(b), 215, 218(1), 219(1), 224 kuya kwesama-228, 236(1),(2),(3),(6),(7)(b) no-(8), 237(1) no-(2)(a) nesama-239(4) no-(5) zoMthethosisekelo owandulela lona ziqhubeka ngokusebenza sengathi uMthethosisekelo owandulela lona awupheliswanga, kwencike-
(a) kulokho okuguquliwe kulezo zigaba ezibekwe kusiJobelelo. D;
(b) kunoma iyiphi enye inguquko noma ukupheliswa kwalezo zigaba nguMthetho wePhalamende owamukelwe ngokwesigaba 75 soMthethosisekelo omusha; futhi
(c) ekuhambisaneni noMthethosisekelo omusha.
(2) IKhomishani yezeMisebenzi yoMbuso kanye namakhomishani ezifundazwe emisebenzi yombuso aphawulwe kuSahluko 13 soMthethosisekelo owandulela lona, aqhubeka nokusebenza ngokwaleso Sahluko kanye nomthetho osebenza kuwo sengathi iSahluko asipheliswanga, kuze kube kususwa iKhomishani namakhomishani ezifundazwe ngoMthetho wePhalamende owamukelwe ngokwesigaba 75 soMthethosisekelo omusha.
(3) Ukupheliswa koMthethosisekelo owandulela lona akuthikamezi noma yisiphi isimemezelo esikhishwe ngaphansi kwesigaba 237(3), soMthethosisekelo owandulela lona, futhi noma yiziphi izimemezelo ezinje ziqhubeka nokusebenza, kube kunakwe -
(a) noma yiziphi izinguquko noma ukupheliswa; kanye
(b) nokuhambisana noMthethosisekelo omusha.
Izizathu ezinezezelwe zokungavunyelwa ukuba yilungu lesishayamthetho
25. (1) Noma yimuphi umuntu, owayedonsa isigwebo sasejele eRiphabhuliki esingaphezulu kwezinyanga eziyi-12 ngaphandle kokunikezwa ithuba lenhlawulo yemali, lapho uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, akavunyelwe ukuba yilungu loMkhandlu kaZwelonke noma lesishayamthetho sesifundazwe.
(2) lokhu kungavunyelwa komuntu ngokwephuzu(1) -
(a) kuyaphela uma isigwebo sibekwa eceleni ngemuva kokwedluliselwa kwecala, noma isigwebo sehlisiwe, ngemuva kokwedluliswa kwecala saba yisigwebo esingamvimbeli lowo muntu; futhi
(b) kuyaphela eminyakeni emihlanu ngemuva kokuqedwa kwesigwebo.
Uhulumeni wendawo
26. (1) Yize kunezimiso zezigaba 151,155,156, nese-157 zomthethosisekelo omusha -
izimiso zoMthetho wesiKhashana kaHulumeni weNdawo, ka-1993(uMthetho 209 ka-1993), njengoba ungaguqulwa noma nini ngumthetho kazwelonke ohambisana noMthethosisekelo omusha, zizohlala zisebenza mayelana noMkhandlu kaMasipala kuze kube kumenyezelwe ukuthi sekukhethwe uMkhandlu kaMasipala othatha isikhundla salowo Mkhandlu ngenxa yomphumela wokhetho jikelele lokuqala lweMikhandlu yoMasipala ngemuva kokuqala koMthethosisekelo omusha; futhi
[Iphuzwana u-(a) indawo yalo ithathwe yisigaba 5(a) soMthetho wesiBili wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-1998.]
umholi wendabuko womphakathi olandela indlela yomthetho wendabuko nohlala emhlabeni osendaweni yomkhandlu wesikhashana wendawo, yomkhandlu wesikhashana wasemaphandleni noma yomkhandlu wesikhashana omele umkhandlu, ophawulwe eMthethweni wesiKhashana kaHulumeni weNdawo, ka-1993, futhi okhonjwe esigabeni 182 somthethosisekelo owandulela lona unamandla ngokwesikhundla(ex officio) okuba yilungu lalowo mkhandlu kuze kube kumenyezelwe ukuthi sekukhethwe uMkhandlu kaMasipala othatha isikhundla salowo mkhandlu ngenxa yomphumela wokhetho jikelele lokuqala lweMikhandlu yoMasipala ngemuva kokuqala koMthethosisekelo omusha.
[Iphuzwana u-(b) indawo yalo ithathwe yisigaba 5(a) soMthetho wesiBili wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-1998.]
(2) Isigaba 245(4) soMthethosisekelo owandulela lona siyaqhubeka nokusebenza kuze kuphele ukusebenza kwaleso sigaba. Isigaba 16(5) no-(6) soMthetho Wesikhashana kaHulumeni weNdawo, ka-1993, asinakususwa ngaphambi kwamhla zi-30 kuMbasa 2000.
[Iphuzwana u-(2) lichibiyelwe yisigaba 5(b) soMthetho wesiBili wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-1998.]
Ukugcinwa ngokuphepha kweMithetho yePhalamende neMithetho yezifundazwe
27. Izigaba 82 nese-124 zoMthethosisekelo omusha azithikamezi ukugcinwa ngokuphepha kweMithetho yePhalamende noma yesifundazwe eyamukelwe ngaphambi kokuthi uMthethosisekelo omusha uqale ukusebenza.
Ukubhaliswa kwempahla engagudluki yoMbuso
28. (1) Lapho kuvezwa isitifiketi ngabanegunya esithi impahla engagudluki yoMbuso inikezwe uhulumeni othile ngokwesigaba 239 soMthethosisekelo owandulela lona, unobhala wamafa kufanele akubhale lokho noma lezo zivumelwano encwadini efanele yokubhalisa, emaphepheni okubhalisa impahla egameni lothile noma komunye umbhalo wokubhalisa leyo mpahla engagudluki egameni lalowo hulumeni.
(2) Akunanhlawulo, imali ekhokhwayo noma ezinye izindleko ezikhokhwayo mayelana nokubhaliswa okubekwe ephuzwaneni(1).
OKUJOTSHELELWE A
IZINGUQUKO KUSHEDULI 2 YOMTHETHOSISEKELO OWANDULELA LONA
1. Ukufakwa kwephuzu elilandelayo esikhundleni sephuzu u-1:
'1. Amaqembu abhaliswe ngokomthetho kazwelonke namele ukhetho loMkhandlu kaZwelonke, kufanele aphakamise amagama abazomela ukhetho lolo ezinhleni zabamele ukhetho ezenziwe ngokulandela le Sheduli nomthetho kazwelonke.'.
2. Ukufakwa kwephuzu elilandelayo esikhundleni sephuzu u-2:
'2. Izihlalo eMkhandlwini kaZwelonke njengoba kunqunywe ngokwesigaba 46 soMthethosisekelo omusha, zizogcwaliswa ngendlela elandelayo:
(a) Uhhafu owodwa wezihlalo ovela ezinhleni zezifundazwe ezifakwe yiqembu ngalinye, kube kunenani elingaguquki lezihlalo elibekelwe isifunda ngasinye njengoba kunqunywe yiKhomishani inqumela ukhetho olulandelayo loMkhandlu, kube kubhekwe imidati etholakalayo eyesekelwe kwezesayensi mayelana nabavoti, kanye neziphakamiso ezivela emaqenjini anezintshisekelo.
(b) Omunye uhhafu wezihlalo ezivela ezinhleni zikazwelonke ezifakwe yiqembu ngalinye, noma ezinhleni zesifunda uma izinhla zikaZwelonke zingangeniswanga.'.
3. Ukufakwa kwephuzu elilandelayo esikhundleni sephuzu u- 3:
'3. Izinhla zabamele ukhetho olufakwa yiqembu, kufanele uma seziphelele zibe nesamba samagama esingeqile enanini labantu abaphakanyisiwe elilingana nezihlalo ezikhona eMkhandlwini kaZwelonke, futhi uhlu ngalunye luzohlela amagama lawo ngendlela engaguquki yokuthandiwe njengoba iqembu linganquma ngalokho.'.
4. Ukuguqulwa kwephuzu u-(5) ngokufaka amagama alandelayo esikhundleni samagama endulela indima(a):
'5. Izihlalo okukhulunywa ngazo ephuzwini 2(a) zizokwabelwa isifundazwe ngasinye zinikezwe amaqembu amele ukhetho, ngale ndlela elandelayo.".
5. Ukuguqulwa kwephuzu u-6 -
(a) ngokufaka esikhundleni samagama angaphambi kwendima u-(a) lawa magama alandelayo:
'6. Izihlalo okukhulunywa ngazo ku 2(b) zizokwabelwa amaqembu amele ukhetho, ngendlela elandelayo:"; kanye
(b) nangokufaka esikhundleni sendima u-(a) indima elandelayo:
'(a) Isabelo samavoti sesihlalo ngasinye sizobalwa ngokwehlukanisa isamba samavoti afakwe ngokukazwelonke ngenani lezihlalo eziseMkhandlwini kaZwelonke, kuhlanganiswe nesisodwa, bese kuthi umphumela uhlanganiswe nokukodwa, kunganakwa izingcezu ezingaphelele, ube yisabelo samavoti aya esihlalweni ngasinye.".
6. Ukuguqulwa kwephuzu u-7(3) ngokufaka indima elandelayo esikhundleni sendima u-(b):
'(b) Isabelo samavoti esiguquliwe esihlalweni ngasinye sizobalwa ngokwehlukanisa isamba samavoti afakwe ngokukazwelonke, kususwe inani lamavoti afakelwe iqembu okukhulunywa ngalo endimeni u-(a) ngokukazwelonke, ngenani lezihlalo eMkhandlwini, kuhlanganiswe nesisodwa, bese kususwa inani lezihlalo eligcine labelwe iqembu elishiwo ngokwesigaba(a).'.
7. Ukufakwa kwephuzu elilandelayo esikhundleni sephuzu u-10:
'10. Inani lezihlalo kusishayamthetho sesifundazwe ngasinye lizoba njengoba kunqunyiwe ngokwesigaba 105 soMthethosisekelo omusha.'.
8. Ukufakwa kwephuzu elilandelayo esikhundleni sephuzu u-11:"
'11. Amaqembu abhaliswe ngokomthetho kazwelonke futhi emele ukhetho lwesishayamthetho sesifundazwe, azophakamisa amagama abamele ukhetho lwaleso sishayamthetho sesifundazwe ezinhleni zesifundazwe ezilungiswe ngokuhambisana nale Sheduli kanye nomthetho kazwelonke.".
9. Ukufakwa kwephuzu elilandelayo esikhundleni sephuzu u-16:
' 16. Ukubekwa kwabameleli.
(1) Ngemuva kokuqedwa kokubalwa kwamavoti, inani labameleli beqembu ngalinye selitholakele nomphumela wokhetho usumenyezelwe ngokwesigaba 190 soMthethosisekelo omusha, iKhomishani, kungakapheli izinsuku ezimbili ngemuva kokumenyezelwa, izobeka isusela ohlwini ngalunye lwabamele ukhetho, olushicilelwe ngokomthetho kazwelonke, abazomela iqembu ngalinye kusishayamthetho.
(2) Ngemuva kokubekwa ngokwephuzwana(1), uma igama lalowo obemele ukhetho livela ohlwini olungaphezu kolulodwa loMkhandlu kaZwelonke noma ezinhleni zandawo zombili zoMkhandlu kaZwelonke kanye nolwesishayamthetho sesifundazwe(uma ukhetho loMkhandlu nolwesishayamthetho sesifundazwe lubanjwa ngesikhathi esifanayo), futhi nobemele ukhetho kulindeleke ukuthi abekwe njengommeleli ezikhundleni ezingaphezulu kwesisodwa, iqembu elingenise lezo zinhla, kungakapheli izinsuku ezimbili ngemuva kwesimemezelo leso, lizosho kuKhomishani ukuthi umuntu kufanele abekwe kususelwa kuluphi uhlu noma ukuthi uzosebenza kusiphi isishayamthetho, ngokwesimo esizobe sikhona, okuzokwenza ukuthi igama lalowo obemele ukhetho licishwe kwezinye izinhla.
(3) IKhomishani khona lapho izobe isishicilela uhlu lwamagama abameleli kusishayamthetho noma kuzishayamthetho.".
10. Ukuguqulwa kwephuzu u-18 ngokufaka indima elandelayo
esikhundleni sendima u-(b):
'(b) ummeleli uqokelwa ukuba yisithunywa esisesikhundleni unomphela eMkhandlwini kaZwelonke weziFundazwe;".
11. Ukufakwa kwephuzu elilandelayo esikhundleni sephuzu u-19:
'19. Izinhla zabamele ukhetho beqembu elishiwo ephuzwini u-16(1) zinganezezelwa kube kanye kuphele noma ngasiphi isikhathi phakathi kwezinyanga zokuqala eziyi-12 ngemuva kokuthi ukuqokwa kwabameleli ngokwephuzu u-16 kuqediwe, ukuze kugcwaliswe izikhala ezivela zingalindelwe:
Inqobo uma ukunezezelwa lokho kwenziwa ekugcineni kohlu.'.
12. Ukufakwa kwephuzu elilandelayo esikhundleni sephuzu u-23:
'23 Izikhala.
(1) Uma kwenzeka kuba nesikhala kusishayamthetho esithintwa yile Sheduli, iqembu elaphakamisa ilungu elishiyayo lizogcwalisa isikhala ngokuphakamisa umuntu -
(a) ogama lakhe likhona ohlwini lwabamele ukhetho lowo oshiyayo ayephakanyiswe kulo lowo ekuqaleni; futhi
(b) ongolandelayo ohlwini ovunyelwe notholakalayo.
(2) Isiphakamiso sokugcwalisa isikhala sizonekezwa uSomlomo sibhalwe phansi.
(3) Uma iqembu elimelwe kusishayamthetho lishabalala noma liyeka ukuba khona futhi amalungu alelo qembu eshiya izihlalo zawo ngenxa yephuzu u-23A(1), izihlalo ezithintekayo kufanele zabelwe amaqembu asele ngokuguquguquka kwezimo okudingekayo(mutates mutandis) sengathi lezo zihlalo zishiywe ngokwephuzu u-7 noma u-14, kuye ngesimo esivelile.'.
13. Ukufakelwa kwephuzu elilandelayo ngemuva kwephuzu u-23:
' 23A Izizathu ezinezezelwe zokulahlekelwa ngubulungu bezishayamthetho
(1) Umuntu ulahlekelwa ngubulungu besishayamthetho esithintwa yile Sheduli uma lowo muntu eyeka ukuba yilungu leqembu elaphakamisa lowo muntu njengelungu lesishayamthetho.
(2) Nangaphandle kokushiwo yiphuzu u-(1), noma yiliphi iqembu lezombusazwe elikhona lingalishintsha igama lalo noma ngasiphi isikhathi.
(3) UMthetho wePhalamende, ungashaywa kungakapheli isikhathi esamukelekile ngemuva kokuthi umthethosisekelo omusha uqale ukusebenza, ngokuhambisana nesigaba 76(1) soMthethosisekelo omusha ukuze uguqule leli phuzu kanye nephuzu u-23 ukuhlinzekela indlela engenza ukuthi ilungu lesishayamthetho eliyeka ukuba yilungu leqembu elaliphakamise lelo lungu, likwazi ukugcina ubulungu baleso sishayamthetho.
(4) UMthetho wePhalamende ophawulwe ephuzwaneni u-(3) ungabuye uhlinzekele nokuthi -
(a) noma yiliphi iqembu elikhona lihlangane nelinye iqembu kube yiqembu elilodwa; noma
(b) ukuthi noma yiliphi iqembu lehlukane libe ngamaqembu angaphezulu kwelilodwa.".
14. Ukucinywa kwephuzu u-24
15. Ukuguqulwa kwephuzu u-25 -
(a) ngokufakwa esikhundleni sencazelo ka 'Khomishani' kwale ncazelo elandelayo:
'iKhomishani' ichaza iKhomishani yoKhetho ephawulwe esigabeni 190 soMthethosisekelo omusha;'; futhi
(b) ngokufaka incazelo elandelayo ngemuva kwencazelo ka 'uhlu lukazwelonke:'
'uMthethosisekelo omusha' uchaza uMthethosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, 1996;'.
16. Ukucinywa kwephuzu u-26.
OKUJOTSHELELWE B
UHULUMENI WOBUMBANO LWESIZWE:
UMKHAKHA KAZWELONKE
1. Isigaba 84 soMthethosisekelo omusha sithathwa ngokuthi siqukethe lesi sigatshana esilandelayo ngaphezu kwesikhona:
'(3) uMongameli kufanele abonisane namaPhini kaMongameli aPhethe -
(a) ekuthuthukiseni nasekwenziweni kwezinqubomigomo zikahulumeni kazwelonke;
(b) kuzo zonke izindaba eziphathelene nokuphathwa kweKhabhinethi nokwenziwa komsebenzi weKhabhinethi;
(c) ekwabiweni kwemisebenzi kumaPhini kaMongameli aPhethe;
(d) ngaphambi kwanoma yikuphi ukuqokela ezikhundleni ngaphansi koMthethosisekelo noma kwanoma yimuphi umthetho, kubandakanya ukuqokwa kwamanxusa noma kwabamele izwe kwamanye amazwe;
(e) ngaphambi kokuqoka amakhomishani ophenyo;
(f) ngaphambi kokubiza inhlolovo; kanye
(g) nangaphambi kokuxolela noma ukukhululwa kwalabo abenze amacala'.
2. Isigaba 89 soMthethosisekelo omusha sithathwa ngokuthi siqukethe lezi zigatshana ngaphezu kwalezo ezikhona:
'(3) Izigatshana(1) no-(2) ziyasebenza nasePhinini likaMongameli eliPhethe.'.
3. Indima(a) yesigaba 90(1) soMthethosisekelo omusha ithathwa ngokuthi ifundeka ngendlela elandelayo:
'(a) iPhini likaMongamelieliPhethe eliqokwe nguMongameli;'.
4. Isigaba 91 soMthethosisekelo omusha sithathwa ngokuthi sifundeka ngendlela elandelayo:
' 91 IKhabhinethi
(1) IKhabhinethi yakhiwe nguMongameli, ngamaPhini kaMongameli aPhethe kanye -
(a) noNgqongqoshe abangeqile kuma-27 abangamalungu oMkhandlu kaZwelonke futhi beqokwe ngokwezigatshana(8) kuya ku-(12); kanye
(b) noNgqongqoshe ongeqile koyedwa ongelona ilungu loMkhandlu kaZwelonke oqokwe ngokwesigatshana(13), inqobo uma uMongameli, esebenza ngokubonisana namaPhini kaMongameli aPhethe nabaholi bamaqembu abambe iqhaza, ebona kufanele ukuqokwa kwalowo Ngqongqoshe.
(2) Iqembu ngalinye elinezihlalo okungenani ezingama- 80 eMkhandlwini kaZwelonke linelungelo lokuqoka iPhini likaMongameli eliPhethe phakathi kwamalungu oMkhandlu.
(3) Uma lingekho iqembu noma kuyiqembu elilodwa kuphela elinezihlalo ezingama-80 noma ngaphezulu eMkhandlwini, iqembu elinezihlalo eziningi kunawo wonke neqembu elinenani elilandelayo lezihlalo ngalinye linelungelo lokuqoka iPhini likaMongameli eliPhethe elilodwa phakathi kwamalungu oMkhandlu.
(4) Uma seliqokiwe iPhini likaMongameli eliPhethe lingakhetha ukuhlala liyilungu loMkhandlu noma ukuyeka ubulungu.
(5) IPhini lika Mongameli eliPhethe lingasebenzisa amandla futhi kufanele lenze imisebenzi ebekelwe isikhundla sePhini likaMongameli eliPhethe nguMthethosisekelo noma eyabelwe leso sikhundla nguMongameli.
(6) IPhini likaMongameli eliPhethe liba sesikhundleni -
(a) kuze kube mhla zi-30 kuMbasa 1999 ngaphandle kwalapho kufakwe omunye esikhundleni salo noma libuyiselwe emuva yiqembu elinelungelo lokwenza isiphakamiso ngokwezigatshana(2) noma u-(3); noma
(b) kuze kube yilapho umuntu okhethelwe ukuba nguMongameli ngemuva kwanoma yiluphi ukhetho loMkhandlu kaZwelonke olubanjwe ngaphambi kwamhla zi-30 kuMbasa 1996, ethatha esikhundla.
(7) Isikhala esikhundleni sePhini likaMongameli eliPhethe singagcwaliswa yiqembu eliphakamise lelo Phini likaMongameli.
(8) Iqembu elinezihlalo ekungenani ezingama-20 eMkhandlwini kaZwelonke futhi elinqume ukubamba iqhaza kuhulumeni wobumbano lwesizwe, linelungelo lokwabelwa isikhundla esisodwa noma ngaphezulu seKhabhinethi, esiqokelwa oNgqongqoshe abaphawulwe esigatshaneni(1)(a), ngendlela ehambisanayo nenani lezihlalo zalelo qembu eMkhandlwini kaZwelonke uma kuqhathaniswa nenani lezihlalo zamanye amaqembu abamba iqhaza.
(9) Izikhundla zeKhabhinethi kufanele zabelwe iqembu ngalinye elibambe iqhaza ngokulandela uhlelo lokubala olulandelayo:
(a) Isabelo sezihlalo esiqondene nesikhundla ngasinye kufanele sibalwe ngokwehlukanisa inani eliphelele lezihlalo eMkhandlwini kaZwelonke elibanjwe ngokuhlanganyela ngamaqembu abambe iqhaza ngenani lezikhundla ezizoqokelwa oNgqongqoshe abaphawulwe esigatshaneni(1) (a), bese kuhlanganiswa noyedwa.
(b) Umphumela, kunganakwa amadesimali esithathu nalandelayo, uma ekhona, uyizabelo zezihlalo ngesikhundla ngasinye.
(c) Inani lezikhundla ezizokwabelwa iqembu elibamba iqhaza ngalinye linqunywa ngokwehlukanisa inani lesamba sezihlalo zalelo qembu eMkhandlwini kaZwelonke ngesabelo esiphawulwe esigabeni(b).
(d) Umphumela, owencike endimeni(e), ukhomba inani lezikhundla okufanele zabelwe lelo qembu.
(e) Uma ukusetshenziswa kohlelo lokubala olungenhla kugcina kunikeza kunensalela engathathwanga yinani lezikhundla ezabelwe iqembu, leyo nsalela iqhudelana nezinye izinsalela ezifana nayo ezitholwa elinye iqembu noma ngamanye amaqembu, futhi noma yiziphi izikhundla, ezisele zingabiwanga kufanele zabelwe iqembu noma amaqembu athintekile ngokulandelana kwensalela enkulu kunazo zonke.
(10) UMongameli ngemuva kokubonisana namaPhini kaMongameli aPhethe kanye nabaholi bamaqembu abamba iqhaza kufanele -
(a) anqume ngezikhundla ezithile ezizokwabelwa iqembu elibamba iqhaza ngalinye ngokulandela inani lezikhundla elizabelwe ngokwesigatshana(9);
(b) aqoke mayelana naleso sikhundla ngasinye ilungu loMkhandlu kaZwelonke eliyilungu leqembu elabelwe leso sikhundla ngaphansi kwendima(a), njengoNgqongqoshe obhekene naleso sikhundla;
(c) uma kuba nesidingo ngezizathu zoMthethosisekelo noma ngenxa yezidingo zokubusa kahle kukahulumeni, aguqule noma yisiphi isinqumo esingaphansi kwendima u-(a), ngokwencike esigatshaneni(9);
(d) asuse noma yikuphi ukuqokwa ngaphansi kwendima(b) -
(i) uma uMongameli ecelwe ukuthi enze kanjalo ngumholi weqembu lowo Ngqongqoshe ayilungu lalo; noma
(ii) uma kuba nesidingo ngezizathu zoMthethosisekelo noma ngenxa yezidingo zokubusa kahle kukahulumeni; noma
(e) agcwalise isikhala esikhundleni sikaNgqongqoshe, uma kunesidingo, ngakwencika esigabeni(b).
(11) Isigatshana(10) kufanele senziwe ngomoya oqukethwe emqondweni wohlobo lukahulumeni wobumbano lwesizwe, futhi uMongameli kanye nabanye abamsebenzelayo abathintekile, kufanele uma benza leso sigatshana bazame ukuthola ukuvumelana ngazikhathi zonke: Uma kwenzeka ukuvumelana kungakwazi ukufinyelelwa mayelana -
(a) nokusetshenziswa kwamandla aphawulwe endimeni u-(a),(c) noma u-(d)(ii) yaleso sigatshana, isinqumo sikaMongameli siyasetshenziswa;
(b) nokusetshenziswa kwamandla aphawulwe endimeni(b),(d)(i) noma u-(e) yaleso sigatshana athinta umuntu ongelona ilungu leqembu likaMongameli, isinqumo somholi weqembu lowo muntu ayilungu lalo siyasetshenziswa; kanye
(c) nokusetshenziswa kwamandla aphawulwe endimeni u-(b) noma u-(e) yaleso sigatshana athinta umuntu oyilungu leqembu likaMongameli, isinqumo sikaMongameli siyasetshenziswa.
(12) Uma noma yisiphi isinqumo ngokwabiwa kwezikhundla siguqulwa ngaphansi kwesigatshana(10)(c), oNgqongqoshe abathintekile kufanele bashiye izikhundla zabo kodwa bavunyelwe, uma kungenzeka, ukuthi baqokwe kabusha kwezinye izikhundla ezabelwe iqembu labo ngalinye ngokwesinqumo esiguquliwe.
(13) UMongameli -
ebonisana namaPhini kaMongameli aPhethe kanye nabaholi bamaqembu abamba iqhaza, kufanele -
(i) athole isikhundla esithile sikaNgqongqoshe ophawulwe esigatshaneni(1) (b) uma kwenzeka kuba nesidingo ngemuva kwesinqumo sikaMongameli ngaphansi kwaleso sigatshana;
(ii) aqoke mayelana naleso sikhundla umuntu ongelona ilungu loMkhandlu kaZwelonke, njengoNgqongqoshe obhekene naleso sikhundla;
(iii) agcwalise, uma kunesidingo, isikhala esiqondene naleso sikhundla, noma
(b) ngemuva kokubonisana namaPhini kaMongameli aPhethe kanye nabaholi bamaqembu abambe iqhaza, kufanele aqede noma yikuphi ukuqokwa okungaphansi kwendima u-(a) uma kuba nesidingo ngezizathu zoMthethosisekelo noma zokubusa kahle kukahulumeni.
(14) Imihlangano yeKhabhinethi kufanele yenganyelwe nguMongameli, noma, uma uMongameli enikeza umyalo, kube yiPhini likaMongameli eliPhethe: Kwencike ekuthini amaPhini kaMongameli aPhethe ayashintshisana ngokwengamela imihlangano yeKhabhinethi ngaphandle kwalapho ukuphuthuma kwezidingo zikahulumeni kanye nomoya oqukethwe ngumqondo kahulumeni wobumbano lwesizwe, kudinga ukuthi kwenzeke ngenye indlela.
(15) IKhabhinethi kufanele isebenze ngendlela ecabangela ukutholakala komoya wokuvumelana ngokomqondo kahulumeni wobumbano lwesizwe kanye nangokwesidingo sokuba nohulumeni osebenza ngendlela efanele.".
5. Isigaba 93 soMthethosisekelo omusha sithathwa ngokuthi sifundeka ngendlela elandelayo:
'93 Ukuqokwa kwamaPhini oNgqongqoshe
(1) UMongameli, ngemuva kokubonisana namaPhini oMongameli aPhethe kanye nabaholi bamaqembu abamba iqhaza kuKhabhinethi, angasungula izikhundla zamaphini kangqongqoshe.
(2) Iqembu linelungelo lokwabelwa isikhundla esisodwa noma ezingaphezulu zamaphini kangqongqoshe ngamanani alinganayo kanye nangendlela yokubala efana naleyo esentshenziselwe ukwabiwa kwezikhundla zeKhabhinethi.
(3) Izimiso zezigaba 91(10) kuya kwese-(12) ziyasebenza, nezinguquko eziufanele, mayelana namaPhini oNgqongqoshe, futhi kulokho kusetshenziswa ukuphawula okubhekise kuNgqongqoshe noma esikhundleni kufanele kufundwe njengokuphawula ngePhini likaNgqongqoshe noma ngesikhundla sePhini likaNgqonqoshe, ngokulandelana kwalokho.
(4) Uma umuntu eqokwe njengePhini likaNgqongqoshe lanoma yisiphi isikhundla esinikezwe uNgqongqoshe -
(a) lelo Phini likaNgqongqoshe kufanele ngegama lalowo Ngqongqoshe, lisebenzise futhi lenze noma yimaphi amandla noma imisebenzi eyabelwe lowo Ngqongqoshe ngokomthetho noma yimuphi noma ngenye indlela lowo Ngqongqoshe angabela ngayo iPhini likaNgqongqoshe, ngokuhambisana nemiyalelo kaMongameli; futhi
(b) noma yikuphi ukuphawula nganoma yimuphi umthetho okhuluma ngalowo Ngqongqoshe kufanele uthathwe ngokuthi ubandakanya iPhini likaNgqongqoshe elibambe ngokokujutshwa ngaphansi kwendima(a) nguNgqongqoshe obanjelwe yilelo Phini likaNgqongqoshe.
(5) Lapho iPhini likaNgqongqoshe lisuke lingekho noma ngenxa yanoma yisiphi isizathu lingakwazi ukusebenzisa noma ukwenza noma yimaphi amandla noma imisebenzi yesikhundla, uMongameli angaqoka noma yiliphi elinye iPhini likaNgqongqoshe noma yimuphi omunye umuntu ukuba abambe isikhundla salelo Phini likaNgqongqoshe, ekwenza lokho ngokuphelele noma mayelana nokusetshenziswa noma ukwenziwa kwanoma yimaphi amandla noma imisebenzi abaluliwe.'.
6. Isigaba 96 soMthethosisekelo omusha sithathwa ngokuthi siqukethe lezi zigatshana ezilandelayo ezinezezelwe:
'(3) ONgqogqoshe banezibopho umuntu ngamunye kuMongameli kanye naseMkhandlwini kaZwelonke mayelana nokuphathwa kwezikhundla zabo, futhi wonke amalungu eKhabhinethi anezibopho njengembumba mayelana nokwenziwa kwemisebenzi kahulumeni kazwelonke kanye nangenqubomigomo yakhe.
(4) ONgqongqoshe kufanele baphathe izikhundla zabo ngokulandela inqubomgomo enqunywe yiKhabhinethi.
(5) Uma uNgqongqoshe ehluleka ukuphatha isikhundla ngokuhambisana nenqubomgomo yeKhabhinethi, uMongameli angadinga ukuthi uNgqongqoshe othintekile aqondise ukuphathwa kwaleso sikhundla ukuze kuhambisane nalowo mgomo.
(6) Uma uNgqongqoshe othintekile ehluleka ukuhlangabezana nezidingo zikaMongameli ngaphansi kwesigatshana(5), uMongameli angamsusa uNgqongqoshe esikhundleni -
(a) uma kunguNgqongqoshe ophawulwe esigabeni 91(1)(a), ngemuva kokubonisana noNgqongqoshe futhi, uma uNgqongqoshe engelona ilungu leqembu likaMongameli noma engeyena umholi weqembu elibamba iqhaza, nangemuva kokubonisana nomholi weqembu lalowo Ngqongqoshe; noma
(b) uma kunguNgqongqoshe ophawulwe esigabeni 91(1)(b), ngemuva kokubonisana namaPhini kaMongameli aPhethe nabaholi bamaqembu abamba iqhaza.'.
OKUJOTSHELELWE C
UHULUMENI WOBUMBANO LWESIZWE
UMKHAKHA WESIFUNDAZWE
'132 Imikhandlu ePhethe
Umkhandlu oPhethe isifundazwe uqukethe uNdunankulu kanye namalungu angengaphezulu kwayi-10 aqokwe nguNdunankulu ngokulandela lesi sigaba.
(2) Iqembu elinezihlalo ezingamaphesenti ayi-10 okungenani kusishayamthetho sesifundazwe nelinqume ukuzibandakanya kuhulumeni wobumbano lwesizwe, linegunya lokunikwa isikhundla esisodwa noma ngaphezulu zoMkhandlu oPhethe ngokulingana nenani lezihlalo elinazo kusishayamthetho okuncike enanini lezihlalo zamanye amaqembu abambe iqhaza kusishayamthetho.
(3) Izikhundla eMkhandlwini oPhethe kufanele zabelwe amaqembu abambe iqhaza ngokulandela indlela yokubala efanayo nesesigabeni 91(9), futhi uma kusetshenziswa leyo ndlela ukuphawula okukuleso sigaba: -
ngeKhabhinethi, kufanele kufundwe njengokubhekisa eMkhandlwini oPhethe;
(b) ngoNgqongqoshe, kufanele kufundwe njengokubhekisa elungwini loMkhandlu oPhethe; kanye
(c) nangoMkhandlu kaZwelonke, kufanele ufundwe ngokubhekisa kusishayamthetho sesifundazwe.
(4) UNdunankulu wesifundazwe kufanele, ngemuva kokubonisana nabaholi bamaqembu abamba iqhaza -
(a) anqume izikhundla ezibaluliwe ezizonikezwa amaqembu afanele abamba iqhaza ngokulandela inani lezikhundla azinikezwe ngokwesigatshana(3);
(b) aqoke ngokwesikhundla ngasinye, ilungu lesishayamthetho elimele iqembu elinikezwe isikhundla ngokwendima u-(a), njengelungu loMkhandlu oPhethe elibhekene naleso sikhundla;
(c) uma kuba nesidingo ngenxa yezinhloso zomthethosisekelo noma ngenxa yokubonelela ukuphatha ngendlela elungile, ahlukanise noma yikuphi ukuqoka okungaphansi kwendima u-(a); kwencike esigatshaneni(3);
(d) asuse noma yikuphi ukuqoka okungaphansi kwendima u-(b) -
(i) uma uNdunankulu eceliwe ukwenza kanjalo ngumholi weqembu ilungu loMkhandlu oPhethe eliyilungu lalo; noma
(ii) uma kuba nesidingo ngenxa yezinhloso zomthethosisekelo noma ngenxa yokuphatha okulungile; noma
(e) agcwalise, uma kunesidingo, ngokwencika esigabeni(b); isikhundla ehhovisi lelungu loMkhandlu oPhethe.
(5) Isigatshana(4) kufanele sisetshenziswe ngomoya ongaphakathi komqondo kahulumeni wobumbano lwesizwe, kanti futhi uNdunankulu nabanye asebenza nabo abathintekile kufanele ukuthi ekusetshenzisweni kwesigatshana leso, baphokophela ukufinyelela ukuvumelana ngazikhathi zonke: Uma kwenzeka kungakwazi ukufinyelela ukuvumelana mayelana -
(a) nokusetshenziswa kwamandla aphawulwe endimeni u-(a),(c) noma u-(d)(ii) yaleso sigatshana, isinqumo sikaNdunankulu siyasetshenziswa;
(b) nokusetshenziswa kwamandla aphawulwe endimeni u-(b),(d)(i) noma u-(e) yesigatshana esithinta umuntu ongelona ilungu leqembu likaNdunankulu, isinqumo somholi weqembu lowo muntu ayilungu lalo siyasetshenziswa; kanye
(c) nokusetshenziswa kwamandla aphawulwe endimeni u-(b) noma u-(e) yaleso sigatshana esithinta umuntu oyilungu leqembu likaNdunankulu, isinqumo sikaNdunankulu siyasetshenziswa.
(6) Uma noma yikuphi ukunqunywa kokunikezwa kwezikhundla kuguqulwa ngokwesigatshana 4(c), amalungu athintekayo kufanele ashiye izikhundla zawo kodwa avumelekile, lapho kunesidingo khona, ukuba aqokwe kabusha kwezinye izikhundla ezinikezwe amaqembu awo ngokwsinqumo esiguquliwe.
(7) Imihlangano yoMkhandlu oPhethe kufanele yenganyelwe nguNdunankulu wesiFundazwe.
(8) UMkhandlu oPhethe kufanele usebenze ngendlela ecabangela umoya wokufuna ukuvumelana oqukethwe kuhulumeni wobumbano lwesizwe, kanye nangokwesidingo sikahulumeni osebenza ngempumelelo.'.
2. Isigaba 136 soMthethosisekelo omusha sithathwa njengesiqukethe lezi zigatshana ezenezezelwe:
'(3) Amalungu oMkhandlu oPhetheu anesibopho ilungu ngalinye kuNdunankulu
nakusishayamthetho sesifundazwe ngokuphathwa kwezikhundla zawo, kanti futhi wonke amalungu oMkhandlu oPhethe ngokufanayo, anesibopho njengembumba mayelana nokwenziwa komsebenzi kahulumeni wesifundazwe kanye nangemigomo yakhe.
(4) Amalungu oMkhandlu oPhethe kufanele engamele izikhundla zawo ngokulandela inqubomgomo ekhishwe nguMkhandlu.
(5) Uma ilungu loMkhandlu oPhethe lehluleka ukuphatha isikhundla salo ngokulandela inqubomgomo yoMkhandlu, uNdunankulu angaba nesidingo sokuba acele ilungu elithintekile ukuba liphathe isikhundla salo ngokuhambisana nenqubomgomo leyo.
(6) Uma ilungu elithintekile lehluleka ukuhambisana nesidingo sikaNdunankulu esingaphansi kwesigatshana(5), uNdunankulu angalisusa lelo lungu esikhundleni ngemuva kokubonisana nalo, kanti uma ilungu lingelona eleqembu likaNdunankulu noma lingeyena umholi weqembu elibamba iqhaza, nangemuva kokubonisana nomholi weqembu lelungu lelo.'.
OKUJOTSHELELWE D
IZIDINGO ZOKUPHATHWA KANYE NEZOKUPHEPHA KOMPHAKATHI:
IZINGUQUKO EZIGABENI ZOMTHETHOSISEKELO OWENDULELA LO
1. Ukuguqulwa kwesigaba 218 soMthethosisekelo owendulela lo -
(a) ngokufaka esikhundleni samagama endulela indima u-(a) esigatshaneni(1) ngamagama alandelayo:
'(1) Ngokwencika emiyalelweni kaNgqongqoshe wezoKuphepha nezokuVikela, uKhomishani kaZwelonke uzoba nesibopho -';
(b) ngokufaka esikhundleni sendima u-(b) yesigatshana(1) indima elandelayo:
'(b) ukuqokwa kokhomishani bezifundazwe;';
(c) ngokufaka esikhundleni sendima u-(d) yesigatshana(1) indima elandelayo:
'(d) ukuphenya kanye nokuvimbela ubugebengu obuhleliwe noma ubugebengu obudinga uphenyo kanye nokuvimbela ubugebengu okwenziwa kuzwelonke noma amakhono akhethekile;'; kanye
(d) nangokufaka indima u-(k) yesigatshana(l) indima elandelayo:
'(k) ukwakhiwa kanye nokugcinwa kophiko lukazwelonke olubheka ukusimama kwezimo emphakathini ukuze luthunyelwe ukuyokweseka kanye nalapho kunesicelo sikaKhomishani wesiFundazwe;'.
2. Ukuguqulwa kwesigaba 219 soMthethosisekelo owendulela lo ngokufaka amagama endulela indima u-(a) esigatshaneni(1) ngamagama alandelayo:
'(1) Ngokwencika esigabeni 218(1), uKhomishani wesiFundazwe uzoba nesibipho -".
3. Ukuguqulwa kwesigaba 224 soMthethosisekelo owendulela lo ngokufaka esikhundleni sombandela obekelwe isigatshana(2) umbandela olandelayo:
'Inqobo uma lesi sigatshana sizobuye sisebenze kumalungu anoma yimuphi umbutho ohlomile ofake uhlu lwabasebenzi bawo ngemuva kokuqala ukusebenza koMthethosisekelo waseNingizimu Afrika, ka-1993(uMthetho 200 ka-1993), kodwa ngaphambi kokuvunywa komqulu womthethosisekelo omusha njengoba kucatshangwa esigabeni 73 salowo Mthethosisekelo, uma inhlangano yezezombusazwe umbutho lowo ogxile ngaphansi kwegunya lawo nokulawula kwawo negqugquzela izinhloso zawo iye yabamba iqhaza eMkhandlwini oPhethe wesiKhashana noma yabamba iqhaza okhethweni lokuqala loMkhandlu kaZwelonke nowezishayamthetho zezifundazwe ngaphansi koMthethosisekelo okukhulunywa ngawo.'.
4. Ukuguqulwa kwesigaba 227 soMthethosisekelo owendulela lo ngokufaka esikhundleni sesigatshana(2) isigatshana esilandelayo:
'(2) UMbutho wezokuVikela kaZwelonke uzosebenzisa amandla awo futhi uzokwenza umsebenzi wawo ngokwenza kuphela lokho okubhekene nezidingo zezwe ngokweSahluko 11 soMthethosisekelo waseNingizimu Afrika, ka-1996.'.
5. Ukuguqulwa kwesigaba 236 soMthethosisekelo owendulela lo -
ngokufaka esikhundleni sesigatshana(1) isigatshana esilandelayo:
'(1) Uhulumeni, umnyango kahulumeni, ukuphathwa kukahulumeni noma ezokuphepha okwathi masinyane ngaphambi kokuqaliswa koMthethosisekelo waseNingizimu Afrika, ka-1996(ngemuva kwalapha obizwa ngokuthi 'uMthethosisekelo omusha'), wabe wenza imimsebenzi kahulumeni, uyaqhubeka nokusebenza ngokomthetho osebenza lapho kuze kube ukuthi uyaqedwa noma ufakwa noma uhlanganiswa kunoma iyiphi inhlangano efanele noma udidiyelwa noma uqiniswe kanye nanoma iyiphi enye inhlangano.'.
(b) ngokufaka esikhundleni sesigatshana(6) isigatshana esilandelayo:
'(6)(a) UMongameli angaqoka ikhomishani ezobuka kabusha ukuphethwa noma ukuguqulwa kwesivumelwano, ukuqashwa noma ukukhushulelwa esikhundleni esiphakeme, noma ukunikezwa kwesikhathi esimisiwe noma isimo sokusebenza noma ezinye izinzuzo, okwenzeka phakathi kwamhla zi-27 kuMbasa 1993 namhla zi-30 kuMandulo 1994 kunoma yimuphi umuntu okuphawulwe ngaye esigatshaneni(2) noma kunoma yiliphi izinga labantu abanjalo.
(b) Ikhomishani ingahlehlisa ibuyisele emuva noma iguqule isivumelwano, ukuqashwa, ukukhushulelwa esikhundleni esiphakeme noma ukunikezwa kokuthile uma kungalungile noma kwamukelekile ezimweni zalolo daba"; kanye
(c) ngokufaka esikhundleni samagama athi, "lo Mthethosisekelo", noma yikuphi lapho evela khona esigabeni 236, amagama athi, "uMthethosisekelo omusha".
6. Ukuguqulwa kwesigaba 237 soMthethosisekelo owendulela lo -
(a) ngokufaka esikhundleni sendima u-(a) yesigatshana(1) indima elandelayo:
'(a) Ukuhlelwa kudidiyelwe zonke izinhlangano eziphawulwe esigabeni 236(1), ngaphandle kwemibutho yamasotsha ephawulwe esigabeni 224(2), kuzoqhubeka ngemuva kokuqala ukusebenza koMthethosisekelo waseNingizimu Afrika ka-1996, ngenhloso yokusungula -
ukuphathwa okusebenza ngempumelelo emkhakheni kahulumeni kazwelonke ukubhekana nezindaba ezingena ngaphansi kwesandla somkhakha kazwelonke;
(ii) ukuphatha okusebenza ngempumelelo kwesifundazwe ngasinye ukubhekana nezindaba ezingaphansi kwesandla sesifundazwe ngasinye."; futhi
ngokufaka esikhundleni sendinyana u-(i) yesigatshana(2)(a) indinyana elandelayo:
'(i) izinhlangano eziphawulwe esigabeni 236(1), ngaphandle kwemibutho yamasotsha, zizoba ngaphansi kukahulumeni kazwelonke, ozosebenzisa leso sibopho ngokubambisana nohulumeni bezifundazwe,'.
7. Ukuguqulwa kwesigaba 239 soMthethosisekelo owendulela lo ngokufaka esikhundleni sesigatshana(4) isigatshana esilandelayo:
'(4) Ngokwencika nangokulandela yinoma yimuphi umthetho osebenzayo, izimpahla, amalungelo, imisebenzi kanye nezindleko zayo yonke imibutho ephawulwe esigabeni 224(2) zizokwehlela phezu koMbutho kaZwelonke wezokuVikela ngokulandlela imiyalelo kaNgqongqoshe wezokuVikela.'.
Isheduli 6A
[Isheduli 6 A ifakwe yisigaba 6 soMthetho weShumi wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2003 yaphinde yachithwa yisigaba 6 soMthetho weShumi naNe wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2008]
ISheduli 6B
KANYE NOKUGCWALISWA KWEZIKHALA
[ISheduli 6B, ngaphambilini ebiyiSheduli 6A, ifakwe yisigaba 2 soMthetho weShumi nesiShiyagalombili wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2002, yachibiyelwa yisigaba 5 soMthetho weShumi wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2003, yabe seyinikezwa inombolo entsha yesigaba 5 soMthetho weShumi wokuChibiyela uMthethosisekelo ka-2008 futhi yachithwa yisigaba 5 soMthetho weShumi naNhlanu wokuChibiyela uMthethosisekelo .]
,)
ISheduli 7
IMITHETHO EPHELISIWE
Inombolo kanye noNyaka woMthetho
Isihloko
UMthetho 200 ka- 1993
UMthethosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, ka-1993
UMthetho 2 ka- 1994
UMthetho oGuqlula uMthethosisekelo weRiphabhuliki
yaseNingizimu Afrika, ka-1994
UMthetho 3 ka-1994
UMthetho wesiBili oGuqula uMthethosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, ka-1994
UMthetho 13 ka-1994
UMthetho wesiThathu oGuqula uMthethosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, ka-1994
UMthetho 14 ka-1994
UMthetho wesiNe oGuqula uMthethosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, ka-1994
UMthetho 24 ka-1994
UMthetho wesiThupha oGuqula uMthethosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, ka-1994
UMthetho 29 ka-1994
UMthetho wesiHlanu oGuqula uMthethosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, ka-1994
UMthetho 20 ka-1995
UMthetho oGuqula uMthethosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, ka-1995
UMthetho 44 ka-1995
UMthetho wesiBili oGuqula uMthethosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, ka-1995
UMthetho 7 ka- 1996
UMthetho oGuqula uMthethosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, ka-1996
UMthetho 26 ka- 1996
UMthetho wesiThathu oGuqula uMthethosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, ka-1996
<fn>DAC-NLS.Aanhef.2009-03.zu.txt</fn>
ISINGENISO











Thina, Bantu baseNingizimu Afrika,



Siyakukhumbula ukucekelwa phansi kwamalungelo okwenzeka eminyakeni eyadlula; Sibungaza labo abahluphekela ubulungiswa nenkululeko kulo mhlaba wethu; Sihlonipha labo abasebenzele ukwakha nokuthuthukisa izwe lethu; futhi



Sikholelwa ekutheni iNingizimu Afrika ingeyabo bonke abahlala kuyo, sibumbene nakuba singefani.



Ngakhoke, ngabameleli bethu esibakhethe ngokukhululeka, samukela lo Mthethosisekelo njengomthetho-nqangi weRiphabhuliki ukuze -



Silungise ukwehlukana kwesikhathi esedlule bese sakha umphakathi owesekelwe yinkolelo yenqubo yentando yeningi, ubulungiswa emphakathini, kanye namalungelo obuntu;



Sibeke isisekelo sokwakha umphakathi oqhuba ngendlela yentando yeningi; futhi ovulekile, lapho uhulumeni wakhelwe phezu kwentando yabantu futhi lapho sonke isakhamuzi sivikelwe ngumthetho ngendlela efanayo;



Sithuthukise izinga lokuphila lazo zonke izakhamuzi futhi sikhulule amakhono omuntu ngamunye; isifuthi



Sakhe iNingizimu Afrika ebumbene futhi eqhuba ngenqubo yentando yeningi ekwazi ukuthatha indawo yayo efanele njengezwe elizimele phakathi komndeni wamazwe ngamazwe.



Sengathi uNkulunkulu angabavikela abantu bakithi. Nkosi Sikelel'iAfrika. Morena boloka setjhaba sa heso. God seÃƒÂ«n Suid -Afrika. God bless South Africa. Mudzimu fhatutÃ…Â¡hedza Afurika. Hosi katekisa Afrika.



^



Isahluko 1



Ukusekwa koMthethosisekelo IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika



IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika iyizwe elilodwa elibumbene elibuswa ngumbuso weningi elisekwe phezu kwezibopho ezilandelayo:



(a) Isithunzi somuntu, ukusebenzela ukulingana kwabantu nokuthuthukiswa kwamalungelo nenkululeko yabantu.



(b) Ukungabandlululi ngokobuzwe nangokobulili.



(c) Ubukhulu bomthethosisekelo nokubusa komthetho okugculisayo.



(d) Ilungelo lokuvota kwabobonke abantu abadala, uhlu lwabobonke abavoti, ukhetho njalo ngezikhathi ezimiswe ukuthi kubenokhetho ngazo kanye nohlelo lokubusa oluqhuba ngenqubo yentando yeningi oluvumela iqhaza lamaqembu ahlukahlukene ukuze kuqinisekiswe ukuphenduleka, ukunakekelwa kwezidingo nokusebenzela obala kukahulumeni.

UBukhulu boMthethosisekelo



LoMthethosisekelo ungumthetho omkhulu waseRiphablikhi; umthetho noma isenzo esingahambisani nawo akukho emthethweni, futhi imibandela ezibekwe nguMthethosisekelo kufanele ilandelwe.



Ubuzwe



(1) Kukhona ilungelo lobuzwe elifanayo lazo zonke izakhamuzi zaseNingizimu Afrika.



(2) Zonke izakhamuzi -



(a) zinelungelo elilinganayo lokuthola wonke amalungelo, ilungelo mvumo nezinzuzo zobuzwe; futhi



(b) zethweswe ngokulinganayo izibopho nemithwalo ehambisana nobuzwe.



(3) Umthetho kazwelonke kufanele uhlinzekele ukutholakala, ukulahlekelwa nokubuyiselwa kobuzwe.



Iculo lesiZwe



4. Iculo lesizwe laseRiphabhuliki liyonqunywa nguMongameli ngesimemezelo ephephandabeni likaHulumeni lomthetho.



IFulegi lesizwe



Ifulegi lesizwe linombala omnyama, osagolide, oluhlaza okotshani, omhlophe, obomvu noluhlaza okwesibhakabhaka, njengoba lichazwe futhi ladwetshwa kuSheduli 1.



Izilimi



(1) Izilimi ezisemthethweni eNingizimu Afrika yisiPedi, isiSuthu, isiTswana, isiSwazi, isiVenda, isiTsonga, isiBhunu, isiNgisi, isiNdebele, isiXhosa kanye nesiZulu.



(2) Ngokubuka umlando wokwehliswa kokusetshenziswa nezinga lezilimi zendabuko zabantu bethu, umbuso kufanele uthathe izinyathelo ezingasebenza nezinenqubekelaphambili zokuphakamisa izinga nokuthuthukisa ukusetshenziswa kwalezi zilimi.



(a) Uhulumeni kazwelonke kanye nohulumeni wezifundazwe angasebenzisa izilimi ezithile ezisemthethweni emsebenzini kahulumeni, ecabangela ukusetshenziswa kwalezo zilimi, ubunzima bokusebenzisa ezinye izilimi, izindleko, isimo sesifundazwe, kanye nokuqhathaniswa kwezidingo nokukhethwa ngumphakathi uwonke noma kwisifundazwe esithintekile; kodwa uhulumeni okazwelonke noma owesifundazwe kumele usebenzise izilimi ezimbili ezisemthethweni.



(b) Omasipala kufanele babhekelele lezo zilimi ezisetshenziswayo nezikhethwa ngabahlala kumasipala ngamunye.



Uhulumeni kazwelonke nabezifundazwe, kufanele balawule futhi baqaphe ukusetshenziswa kwezilimi ezisemthethweni. Ngaphandle kokususwa lokho okubekwa yisigatshana (2), zonke izilimi ezisemthethweni kufanele zihlonishwe ngendlela elinganayo futhi zithathwe ngendlela efanele.



IBhodi yeziLimi zonke zaseNingizimu Afrika emiswe ngumthetho kazwelonke kufanele



-



(a) ikhuthaze futhi yakhe izimo ezilungele ukuthuthukiswa nokusetshenziswa - (i) kwazozonke izilimi ezisemthethweni;



(ii) ulimi lwamaKhoi, amaNama namaSan; futhi (iii) ulimi lokukhuluma ngezimpawu; futhi



(b) ikhuthaze futhi iqinisekise ukuhlonishwa kanye nokuthuthukiswa -



(i) kwazo zonke izilimi ezijwayelekile emphakathini waseNingizimu Afrika ezibandakanya isiJalimani, isiGrikhi, IsiGujerati, isiHindi, isiPutukezi, isiTamil, isiTelegu, isi-Urdu; kanye



(ii) isi-Arabhu, isiHebheru, isiSanskrit nezinye izilimi ezisetshenziselwa ezenkolo ngokwejwayelekile yimiphakathi yaseNingizimu Afrika.



Isahluko 2



UMqulu wamaLungelo Amalungelo



7. (1) Lomqulu wamalungelo uyisisekelo sombuso wenqubo yentando yeningi eNingizimu Afrika. Ugcizelela amalungelo awowonke umuntu ezweni lethu futhi uqinisa inkolelo yenqubo yentando yeningi yokwazisa isithunzi somuntu, ukulingana nokukhululeka.



Umbuso kufanele uhloniphe, uvikele, uphakamise, futhi uphelelise amalungelo akuMqulu wamaLungelo.



Amalungelo akuMqulu wamaLungelo angakhawulwa ngemikhawulo equkethwe noma okukhulunywe ngayo kwisigaba 36, noma kwezinye izingxenye zoMqulu.



Ukusebenza koMqulu



8. (1) UMqulu wamaLungelo usebenza kuyo yonke imithetho futhi uphoqa isishayamthetho, isigungu sokuphatha sikahulumeni, abaphethe izinkantolo, nazozonke izingxenye zombuso.



Isimiso kuMqulu wamaLungelo sibopha abantu bemvelo nalezozakhiwo ezithathwa ngumthetho njengabantu uma, futhi kungadluli ezingeni okungenzeke ngakho lokhu, uma kubhekwe uhlobo lwelungelo nanoma yiziphi izibopho ezibekwa yilelo lungelo.



Uma isebenzisa izimiso zoMqulu wamaLungelo kubantu bemvelo nakulezozakhiwo ezithathwa ngumthetho njengabantu, ngokubeka kwesigatshana (2), inkantolo-B.



(a) ukuze ilenze libenomphumela ilungelo elikuMqulu, inkantolo kufanele ilisebenzise, noma uma kunesidingo, ithuthukise umthetho ojwayelekile ngendlela ezonika ilungelo umphumela lapho umthetho osemabhukwini ungakwenzi lokhu; futhi



(b) ingathuthukisa imitheshwana yomthetho ojwayelekile ukuze ikhawule ilungelo, kodwa lowo mkhawulo kufanele uhambisane nesigaba 36(1).



Lezozakhiwo ezithathwa njengabantu ngumthetho zingabanamalungelo akuMqulu wamaLungelo kuphela ngendlela edingwa uhlobo lwelungelo kanye nolwaleso sakhiwo esithathwa njengomuntu ngumthetho.



Ukulingana



(1) Wonke umuntu uyalingana phambi komthetho, futhi unelungelo elilinganayo lokuvikelwa ngumthetho nenzuzo yomthetho.



(2) Ukulingana kubandakanya ukuthokozela onke amalungelo nenkululeko ngokugcwele nangokulingana Ukuze kukhuthazwe impumelelo yelungelo lokulingana, kungathathwa izinyathelo zokushaya imithetho nezinye izinyathelo okuqondwe ngazo ukuthi kuvikelwe noma kuthuthukiswe abantu noma imikhakha yabantu abancishiselwe amathuba ngenxa yobandlululo olungafanele.



(3) Umbuso ungebandlulule noma yimuphi umuntu ngokungafanele, ngendlela esobala noma ngendlela ecashile, ngesizathu esisodwa noma ezingaphezulu, ezibandakanya ukubandlulula ngokobuhlanga, ubulili, ukukhulelwa, isimo somuntu kwezomshado, isizwe kambe umphakathi umuntu adabuka kuwo, ibala, ubulili umuntu azifanisa noma afaniswa nabo, iminyaka yobudala, ukukhubazeka, inkolo, unembeza, inkolelo, isiko, ulimi kanye nokuzalwa.



(4) Akekho umuntu ovunyelwe ukubandlulula omunye ngokungafanele ngendlela esobala noma ecashile ngesizathu esisodwa noma ngaphezulu njengokusho kwesigatshana (3). Kufanele kushaywe umthetho kazwelonke ukuze kugwenywe noma kunqandwe ubandlululo olungafanele.



(5) Ubandlululo ngesizathu esisodwa noma ezingaphezulu ezibalululwe kwisigatshana (3) akufanele ngaphandle uma kuboniswa ukuthi lolo bandlululo lufanele.



Isithunzi sabantu



Wonke umuntu unesithunzi ngokwemvelo futhi unelungelo lokuthi isithunzi sakhe sihlonishwe futhi sivikelwe.



Impilo



Wonke umuntu unelungelo lokuphila.



Inkululeko nokuphepha komuntu



12. (1) Wonke umuntu unelungelo lenkululeko nokuphepha kwakhe, okubandakanya ilungelo -



(a) lokungephucwa inkululeko ngaphandle kokunikwa ithuba lokuziphendulela noma ngaphandle kwesizathu esilungile;



lokungavalelwa ngaphandle kokuqulwa kwecala;



lokukhululeka kuzozonke izinhlobo zodlame ezivela ezakhiweni zombuso noma ngasese;



lokungahlukunyezwa nganoma iyiphi indlela; futhi



lokungaphathwa noma ajeziswe ngendlela enesihluku, engenabo ubuntu nelulazayo.



(2) Wonke umuntu unelungelo lokukhululeka nokuhlonishwa komzimba kanye nengqondo,



okubandakanya ilungelo -



lokwenza izinqumo ezimayelana nokuzala;



lokuphepha komzimba nokuzilawulela umzimba; futhi



lokungasetshenziselwa ukufunisela ngezokwelapha noma ngezesayensi ngaphandle kwemvume yakhe.



Ubugqili, ukwesetshenziswa njengesigqila, nokusetshenziswa ngenkani



13. Akekho umuntu ongenziwa isigqila, asetshenziswe njengesigqila noma asetshenziswe ngenkani.



Ukungaphazanyiswa



14. Wonke umuntu unelungelo lokungaphazanyiswa, okubandakanya ilungelo -



lokungaseshwa umzimba noma umuzi wakhe;



lokungaseshwa kwempahla;



lokungaphucwa impahla anelungelo layo; noma



lokungaphazanyiswa kokuxhumana kwakhe nabanye abantu.



Inkululeko kwezenkolo, inkolelo noma umbono



15. (1) Wonke umuntu unelungelo lenkululeko kanembeza, yenkolo, yokucabanga, yenkolelo kanye neyombono.



Izinkonzo zingabanjelwa ezikhungweni zombuso, noma kulezo zikhungo ezisizwa ngumbuso ngezimali kodwa uma -



(a) labo ababambe izinkonzo belandela imitheshwana eyenziwe abaphathi abaqondene naleyo ndawo abafanele;



(b) zibanjwe ngendlela efanele; futhi



(c) ukuhambela lezo zinkonzo kungaphoqelelwe kodwa kungokokukhululeka nangokuzithandela.



(a) Lesi sigaba asivimbeli umthetho ovumela -



(i) imishado ehlanganiswe ngokwesiko noma ngokohlelo lomthetho wenkolo, noma wemiphakathi ethile ebusa abantu nemindeni kuleyo miphakathi; noma



(ii) uhlelo lomthetho womphakathi othile obusa abantu nemindeni kuleyomiphakathi ngaphansi kwanoma yiliphi isiko noma oluhlonishwa abantu abalandela inkolo ethile.



Imishado eyamukelwe noma izinhlelo zemithetho yemiphakathi ezamukelwe njengoba kusho isigatshana (a), kufanele zihambisane nezimiso zomthethosisekelo.



Ukuveza imibono ngokukhululeka



16. (1) Wonke umuntu unelungelo lokuveza imibono yakhe ngokukhululeka, okubandakanya -



inkululeko yamaphephandaba neminye imithombo yezindaba;



inkululeko yokufumana nokudlulisela phambili ulwazi nemibono;



inkululeko yokwakha izinto ngokusebenzisa ubuciko; futhi



inkululeko kwezemfundo kanye nenkululeko yokwenza ucwaningo olunzulu.



(2) Ilungelo elikwisigatshana (1) alihlanganisi -



inkulumo egqugquzelela impi;



ukugqugquzela udlame olufufusayo; noma



ukutshala umoya wenzondo ngokobuzwe, ngokobuhlanga, ubulili noma ngokwenkolo okudala inxushunxushu.



Ukubuthana, ukubhikisha, ukugculisa abanye ukuthi beseke umbikisho nokwethula izicelo ezibhalwe phansi



17. Wonke umuntu unelungelo lokubuthana nabanye lokubhikisha, lokugculisa abanye ukuthi beseke lowo mbhikisho nelokwethula izicelo ezibhaliwe, kodwa uma lokho kwenziwa ngokuthula futhi kungahlonyiwe.



Ilungelo lokuzibandakanya



Wonke umuntu unelungelo lokuzibandakanya ngokukhululeka. Amalungelo ezepolitiki



(1) Yileso naleso sakhamuzi sikhululekile ukuzikhethela nokuzenzela izinqumo eziphathelene nezepolitiki, okubandakanya ilungelo -



(a) lokusungula iqembu lezepolitiki;



(b) ukubamba iqhaza emisebenzini yenhlangano yezepolitiki, noma ukuyifunela amalungu; futhi



(c) nokukhankasela iqembu lezombangazo noma izinjongo ezithile zepolitiki.



(2) Yileso naleso sakhamuzi sinelungelo lokuthi kubekhona ukhetho olukhululekile nolubanjwa njalo ngezikhathi ezimisiwe lwanoma yisiphi isakhiwo sesishayamthetho esisungulwe ngokulandela umthethosisekelo.



(3) Yileso naleso sakhamuzi esidala sinelungelo -



(a) lokuvota okhethweni lwanoma yisiphi isishayamthetho esisungulwe njengokusho koMthethosisekelo futhi lokuvota ngokuyimfihlo; futhi



(b) lokungenela ukhetho lwesikhundla sokumela umphakathi kuthi uma sikhethiwe, sithathe leso sikhundla.



Ubuzwe



Asikho isakhamuzi okufanele sincishwe ilungelo laso lobuzwe.



Ilungelo lokuhamba nokuhlala



21. (1) Wonke umuntu unelungelo lokuhamba.



Wonke umuntu unelungelo lokushiya iRiphabhuliki.



Yileso naleso sakhamuzi sinelungelo lokungena, nokuhlala noma kuyiphi indawo eRiphabhuliki.



Yileso naleso sakhamuzi sinelungelo lokuthola iphasiphothi.



Ilungelo Lokuhweba, lesikhundla kanye nohlobo lomsebenzi



Yileso naleso sakhamuzi sinelungelo lokukhetha ngokukhululeka uhwebo, umsebenzi noma iprofeshini. Indlela yokuqhuba nokuphatha uhwebo umsebenzi noma iprofeshini ingahlelwa ngumthetho.



Ubudlelwane phakathi kwabasebenzi nabaqashi



(1) Yilowo nalowo muntu unelungelo lokuphathwa ngendlela efanele emsebenzini.



(2) Bonke abasebenzi banelungelo -



(a) lokusungula nokujoyina izinhlangano zabasebenzi;



(b) lokuzibandakanya ezenzweni nasezinhlelweni zezinhlangano zabasebenzi; futhi



(c) lokuteleka.



(3) Bonke abaqashi banelungelo -



lokusungula nokujoyina izinhlangano zabaqashi; futhi



lokuzibandakanya ezenzweni nasezinhlelweni zezinhlangano zabaqashi; (4) Zonke izinhlangano zabasebenzi nezinhlangano zabaqashi zine nelungelo -



lokuzithathela izinqumo ngezokuphathwa, ngezinhlelo kanye nangezenzo zenhlangano;



lokugqugquzela; futhi



lokuxoxisana ngokuhlanganyela; futhi lokusungula nokujoyina imifelandawonye.



Zonke izinyunyane zabasebenzi, izinhlangano zabaqashi kanye nomqashi zinelungelo lokuvumelana ngokuhlanganyela. Umthetho kazwelonke ungamiswa ukulawula isivumelwano esihlanganyelwe. Esimweni lapho umthetho unganciphisa ilungelo kulesi sahluko, ukuncishiswa kwelungelo makuhambisane nesigaba 36(l).



Umthetho kazwelonke ungagunyaza ukuhlelelwa ezokuphepha enyunyanini okungavunyelwana ngakho ngokuhlanganyela. Esimweni lapho umthetho unganciphisa ilungelo kulesi sahluko, ukuncishiswa kwelungelo makuhambisane nesigaba 36 (1).



Indawo okuphilwa kuyo



24. Wonke umuntu unelungelo -



lokuphila endaweni engesiyo ingozi empilweni noma kwinhlalakahle yakhe; futhi



lokuba kuvikelwe imvelo, ukuze kusizakale izizukulwana zamanje nezizayo, ngemithetho efanele nangezinye izinyathelo ezimisiwe okuqondwe ngazo -



ukuvimbela ukunukubezeka nokucekelwa phansi kwempilo yezitshalo neyezilwane;



ukukhuthaza ukulondolozwa kwemvelo; futhi



nokuqinisekisa intuthuko engapheli nokusetshenziswa ngendlela efanele kwemithombo yemvelo kube kugqugquzelelwa ukuthuthuka okufanele komnotho nendlela yokuphila yomphakathi.



Impahla



25. (1) Akekho umuntu ongephucwa impahla ngaphandle uma kumiswe umthetho osebenza ngokufanayo kubobonke abantu, futhi awukho umthetho ongavumela ukuthi umuntu aphucwe impahla engazange anikezwe ithuba lokuziphendulela.



(2) Impahla ingathathwa kuphela njengoba kubekwe wumthetho osebenza kubobonke abantu ngokufanayo -



uma kuyisidingo somphakathi noma kuzozuza umphakathi; futhi



uma kuzoba nesinxephezelo inani, isikhathi nendlela yokusikhokha isinxephezelo okuvunyelwane ngaso noma kunqunywe noma kwamukelwe yinkantolo.



(3) Inani, isikhathi nendlela yokunxephezela kufanele kube elinganayo negculisayo, eveza ukulingana phakathi kwemali yomphakathi kanye nakulabo abathintekile, emva kokubhekela bonke abathintekile izimo ezibandakanya -



ukusetshenziswa kwempahla ngaleso sikhathi;



umlando wobunikazi bempahla nokusetshenziswa kwayo;



inani engathengiswa ngalo ngaleso sikhathi;



inani lezimali ezatshalwa umbuso nemali umbuso owasiza ngayo, ekutholakaleni kwaleyo mpahla nasekuyithuthukiseni ukuze ibeyinzuzo; futhi



isizathu sokuthathwa kwempahla.



(4) Kulesisigaba -



inzuzo yomphakathi ibandakanya ukuzibophezela kwesizwe ekuthini kuguqulwe uhlelo lobunikazi bomhlaba, nasekuthini; futhi



kube noguquko oluzoqinisekisa ukuthi kufinyeleleka ngendlela egculisayo kuwo wonke umnotho wemvelo waseNingizimu Afrika.



(5) Umbuso kumele uthathe izinyathelo zomthetho nezinye izinyathelo, ezilungile, ngokusemandleni awo, ukweseka isimo esizokwenza izakhamuzi zikwazi ukuthola umhlaba ngendlela egculisayo.



(6) Umuntu noma umphakathi onelungelo lomhlaba elintengantengayo ngokomthetho ngenxa yomthetho noma izenzo zesikhathi esedlule ezibandlulula ngobuzwe, unelungelo ngendlela eshiwo ehlinzikelwe ngumthetho wePhalamende, lokuthola ilungelo elime laqina emthethweni noma lokunikezwa usizo olungafaniswa nokuqiniswa kwalelolungelo.



(7) Umuntu noma umphakathi owathathelwa impahla emva kuka 19 June 1913, ngenxa yemithetho noma izenzo unelungelo njengoba kuhlinzekelwa ngumthetho wePhalamende lokubuyiselwa leyo mpahla, noma lokuthola usizo olufanele.



(8) Akukho okushiwo kulesisigaba okungavimba umbuso ekubeni uthathe izinyathelo zokushaya imithetho nezinye izinyathelo ngenhloso yokuphumelelisa uguquko kwezomhlaba, amanzi nokunye okuyelene nalokho, ukuze ulungise imiphumela yobandlululo ngobuzwe lwesikhathi esedlule, kodwa konke okuqhelile ezimisweni zalesisigaba kufanele kuhambisane nezimiso zesigaba 36(1).



(9) IPhalamende kufanele lishaye umthetho oshiwo kwizigatshana (6).



Izindlu





















26.

(1)

Wonke umuntu unelungelo lokukwazi ukuthola indlu efanelekile.





(2)

Umbuso

kufanele

uthathe

izinyathelo

zomthetho

ezifanele

nezinye

izinyathelo,





ngokusemandleni ombuso ukwenza ukuba ukuphumelela kwaleli lungelo kuqhubekele phambili.



(3) Akekho umuntu ongasuswa emzini wakhe noma kudilizwe indlu yakhe ngaphandle kwesinqumo senkantolo esenziwe ngemuva kokuba ibheke izimo ezithile ezifanelekile Awukho umthetho oyovumela ukususwa abathintekayo benganikwanga ithuba lokuziphendulela.

Impilo, ukudla, amanzi, nenhlalakahle



27. (1) Wonke umuntu unelungelo -



lokunakekelwa kwezempilo, okubandakanya ukunakekelwa kwezempilo okuqondene nokubeletha;



lokuthola amanzi nokudla okwenele; futhi



lenhlalakahle okubandakanya, usizo olufanele uma umuntu engakwazi ukuzondla nokondla labo okufanele abondle.



(2) Umbuso kufanele uthathe izinyathelo zomthetho ezifanele nezinye izinyathelo ngokusemandleni ombuso ukuze ukuphumelela kwalelo nalelolungelo kuqhubekele phambili.



(3)

Akekho umuntu ongalelwa ukuba athole usizo lwezokwelashwa oluphuthumayo.



Abantwana





28.

(1)

Wonke umntwana unelungelo -





lokuba negama nobuzwe kusukela ngesikhathi ezalwa;



lokunakekelwa ngumndeni, noma ukunakekelwa ngabazali noma ukunakekelwa okunye okufanele uma lowo mntwana esusiwe emndenini;



lokuthola ukudla okunomsoco, indawo yokuhlala, ukwelashwa kanye nezenhlalakahle;



lokuvikelwa ekuphathweni ngendlela engafanele, ekubeni anganakekelwa, ekuhlukunyezweni nasekuphathweni ngendlela eyehlisa isithunzi;



lokuvikelwa ezimweni zokuxhashazwa emsebenzini;



lokuthi kungadingeki noma kungavunyelwa ukuthi enze umsebenzi -



ongamfanele umuntu oneminyaka yobudala elingana neyalowo mntwana; noma



obeka inhlalakahle engozini, imfundo, impilo yomzimba noma yengqondo, noma ukuthuthuka komoya, kwesimilo noma kobudlelwano nomphakathi, komntwana, esimweni esibucayi;



(g) lokungaboshwa ngaphandle uma ukuboshwa kwakhe kuyisinyathelo sokugcina esingathathwa, okuyothi uma kwenzeka, ngaphezulu kwamalungelo anikwe umntwana esigabeni 12 kanye no 35 umntwana angaboshwa kuphela isikhathi okuyisona esifushane angaboshwa ngaso, futhi unelungelo -



lokungahlanganiswa nabanye abantu ababoshiwe abaneminyaka yobudala engaphezulu kuka 18; futhi



lokuphathwa ngendlela futhi aboshwe ezimweni ezikhombisa ukubonelela iminyaka yakhe; (h) lokuba nommeli amnikezwa umbuso ngezindleko zombuso, emacaleni ombango athinta umntwana, uma ukunganikezwa ummeli kungaba nomphumela wokwehluleka kakhulu kobulungiswa; futhi



lokungasetshenziswa ngqo ekulweni izimpi futhi avikelwe ngazozonke izikhathi lapho



kuliwa.



(2) Kuzona zonke izinto ezithinta umntwana, kuyobekwa phambili izidingo zakhe.



(3) Kulesisigaba "umntwana" kusho umuntu oneminyaka yobudala engaphansi kwengu-18. Imfundo



29. (1) Yilowo nalowo muntu unelungelo -



(a) lokuthola imfundo eyisisekelo, kuhlanganisa imfundo eyisisekelo yabantu abadala, ezikhungweni zombuso noma ezikhungweni ezithola usizo embusweni; futhi



lemfundo engaphezu kweyisisekelo, sokuthatha izinyathelo ezinqala, kufanele wenze intuthuko ibe khona kunoma ngubani.



(2) Wonke umuntu unelungelo lokuthola imfundo ngolimi alukhethayo esakhiweni semfundo somphakathi lapho leyo mfundo inganikezwa Ukuze kuqinisekiswe ukuthi leli lungelo kuyafinyelelwa kulona ngempela, nokuphoqelelwa kwaleli lungelo, umbuso kufanele uhlolisise yonke imigudu efanele yemfundo, kubandakanya nezakhiwo zemfundo ezifundisa ngolimi olulodwa, kube kunakekelwe okulandelayo -



lokho okugculisayo wonke othintekile;



ukuthi kungenzeka yini; futhi



isidingo sokulungisa imiphumela yemithetho nenqubo eyedlule eyayibandlulula ngokobuzwe.



(3) Yilowo nalowo muntu unelungelo lokusungula nokugcina,ngezindleko zakhe, izikhungo zemfundo zangasese -



ezingabandlululi ngokohlanga;



ezibhaliswe nombuso; futhi



ezigcina amazinga angekho ngaphansi kwamazinga asezikoleni ezingaqhathaniswa nezixhaswa yizimali zombuso.



(4) Isigatshana (3) asizivimbeli izimali zombuso ezixhasa izakhiwo zemfundo ezizimele.



Ulimi namasiko



Wonke umuntu unelungelo lokusebenzisa ulimi alukhethayo futhi abambe iqhaza empilweni yamasiko ayikhethayo, kodwa akekho ovunyelwe ukusebenzisa lawa malungelo ngendlela engahambisani nanoma yisiphi isimiso soMqulu wamaLungelo.



Imiphakathi enamasiko, izinkolo kanye nezilimi ezithile



(1) Abantu abangamalungu emiphakathi enamasiko, izinkolo noma izilimi ezithile kufanele bangaphucwa ilungelo, kanye namanye amalungu emiphakathi yabo, lokwenza okulandelayo -



(a) ukuthokozela amasiko abo, ukuqhuba inkolo yabo nokusebenzisa ulimi lwabo; futhi (b) bakhe, bajoyine futhi bagcine izinhlangano zamasiko, zenkolo nezezilimi kanye nezinye izinhlangano zomphakathi.



(2) Leli lungelo kwisigatshana (1) malingasetshenziswa ngendlela engahambisani nanoma yisiphi isimiso esikuMqulu wamaLungelo.



Ukuthola Ulwazi



(1) Wonke umuntu unelungelo lokuthola -



nanoma yiluphi ulwazi olusezandleni zombuso; futhi



nanoma yiluphi ulwazi olusezandleni zomunye umuntu oludingekayo ekusetshenzisweni noma ekuvikelweni kwanoma yimaphi amalungelo.



(2) Umbuso kufuneka wenze amalungelo asesigatshaneni (1) asebenze ngokushaya umthetho



kazwelonke futhi lomthetho ungahlinzekela izinyathelo ezifanele ezinganciphisa umsebenzi wokwengamela izidingo zalelilungelo kanye nezindleko kumbuso.



Ukuphatha ngokusemthethweni



33. (1) Yilowo nalowo muntu unelungelo lokuphathwa yiminyango nezakhiwo zombuso ngendlela esemthethweni, efanele futhi elandela inqubo egculisayo.



Yilowo nalowo muntu onamalungelo athintwe yisinyathelo sokuphatha, unelungelo lokunikezwa izizathu ezibhaliwe zaleso sinyathelo.



Kufanele kushaywe umthetho kazwelonke ukuze la malungelo asebenze futhi lo mthetho kufanele -



(a) uhlinzekele ukuhlaziywa kabusha kwaleso sinyathelo enkantolo noma, esimweni esilungile kuhlaziye inkundla ezimele nengavuni cala;



(b) ubeke isibopho phezu kombuso ukuthi uhloniphe amalungelo akwisigatshana (1) no (2);



futhi



(c) ukhuthaze ukuthi kubenombuso osebenza ngokukhuthala. Ukuvumeleka ukuya eNkantolo



Wonke umuntu unelungelo lokuthi noma yiyiphi ingxabano engaxazululwa ngokusebenzisa umthetho, inqunywe yinkantolo yomthetho ecaleni eligculisayo elivulekele umphakathi noma, lapho kulungile, leyo ngxabano ingaxazululwa yinkundla ezimele nengavuni hlangothi.

Abantu ababoshiwe, abavalelwe nababekwe amacala



(1) Wonke umuntu oboshiwe ngoba kuthiwa wenze icala, unelungelo -



lokuthula angasho lutho;



lokwaziswa ngokushesha -



ngelungelo lokuthula angasho lutho; futhi



ngomphumela wokungasho lutho;



lokuba angaphoqwa ukuhlambuluka noma ukuvuma izinto ezingase zisetshenziswe njengobufakazi ecaleni lakhe;



lokuba ayiswe enkantolo ngokushesha okungase kwenzeke kodwa engakadluli -



amahora angu-48 emva kokuboshwa; noma



ekupheleni kosuku lokuqala lwenkantolo emva kwesikathi esingamahora angu-48 sesidlulile ngaphandle kwesikhathi esejwayelekile sokusebenza kwenkantolo, noma nosuku olungelona lokusebenza kwenkantolo;



(e) ekuveleni kokuqala phambi kwenkantolo emva kokuboshwa, lokuba adedelwe ngaphandle uma ethweswa icala futhi inkantolo inquma ukuthi aqhubeke evalelwe; futhi



(f) lokukhululwa ekuvalelweni uma izidingo zobulungiswa zivuma, kodwa ngemibandela efanelekile.



(2) Wonke umuntu ovalelwe, kubandakanya noma yisiphi isiboshwa esidonsa isigwebo, unelungelo -



(a) lokwaziswa ngokushesha ngezizathu zokuvalelwa kwakhe;



(b) lokuzikhethela kanye nokubonana nommeli nokwaziswa ngokushesha ngalelilungelo; (c) lokunikezwa ummeli ngezindleko zombuso, uma ukunganikezwa ummeli kungabukhinyabeza kakhulu ubulungiswa, futhi aziswe ngaleli lungelo ngokushesha;



(d) lokuphikisa ukubasemthethweni kokuvalelwa kwakhe mathupha phambi kwenkantolo, futhi uma kutholakala ukuthi loko kuvalelwa akukho emthethweni adedelwe;



(e) lokuba avalelwe ngaphansi kwesimo esihlonipha isithunzi sobuntu, kubandakanye ukuthi okungenani ukulolonga umzimba nokuhlinzeka ngezindleko zombuso, indawo eyanele, umsoco owanele, izinto zokufunda ezanele kanye nokwelashwa kwempilo okwanele; futhi



(f) lokuxhumana nokuvakashelwa -



ngowakwakhe noma lowo azwana naye;



yisihlobo esisondelene naye;



umkhokheli kwezenkolo oqokwe nguye; futhi



udokotela oqokwe nguye.



(3) Wonke umuntu obekwe icala unelungelo lokuba icala lakhe liqulwe ngendlela egculisayo, lokhu kuhlanganisa ilungelo -



lokuba aziswe ngecala athweswe lona ngokunikwa imininingwane eyanele ukuze akwazi ukuziphendulela;



lokuba anikwe isikhathi nezidingo ezanele zokulungisela ukuziphendulela;



lokuba icala lakhe lethanyelwe ngumphakathi enkantolo ejwayelekile yamacala;



lokuba icala liqalwe futhi liphethwe ngaphandle kokuchitha isikhathi kungafanele;



lokuba khona enkantolo uma kuthethwa icala lakhe;



lokukhetha ummeli nokumelwa ngummeli futhi abenelungelo lokwaziswa ngaleli lungelo ngokushesha;



lokubanommeli onikezwe ngumbuso futhi ngezindleko zombuso uma ukunganikezwa ummeli kungabukhinyabeza kakhulu ubulungiswa, futhi nelungelo lokwaziswa ngaleli lungelo ngokushesha;



lokuthathwa ngokuthi akanacala futhi lokungasho lutho ngecala futhi lokunganiki bufakazi ngesikhathi kuqulwa icala lakhe;



lokunika futhi lokuphikisa ubufakazi;



lokungaphoqwa ukuba anike ubufakazi obuzomethwesa ngecala;



lokuba icala liqulwe ngolimi aluzwayo, noma uma loko kungaphumeleli ukuqulwa kwecala kutolikelwe kulolo limi alwaziyo;



lokungagwetshelwa ukwenza noma ukungenzi okuthile okwakungelona icala ngokomthetho wezwe noma wamazwe ngamazwe ngesikhathi ekwenza noma engakwenzi;



lokungabhekani necala enkantolo eliphathelene nalokho asatholwa engenacala lako noma asagwetshelwa kona;



lokunikezwa isigwebo esisinda kancane kunesinye esimisiwe uma isigwebo esimiselwe lelo cala sishintshiwe phakathi kwesikhathi sokwenziwa kwecala nesikhathi sokugwetshwa; futhi

lokufaka isicelo sokudlulisa icala noma ukuhlaziywa kwalo yinkantolo enkulu.



Lapho lesi sigaba sidinga ukuba umuntu aziswe okuthile, lolo lwazi kufanele lowo muntu alunikwe ngolimi aluqonda kahle.



Ubufakazi obutholakale ngendlela ephambene nanoma yiliphi ilungelo elikuMqulu wamaLungelo kufanele bungangeniswa njengobufakazi ecaleni uma ukungeniswa kwalobo bufakazi bungenza ukuthi icala lingagculisi noma kungakhinyabeza ukuphathwa kobulungiswa. Ukuncishiswa Kwamalungelo



(1) Amalungelo aqukethwe kuMqulu wamaLungelo angancishiswa kuphela ngokusho komthetho osebenza kunoma yimuphi umuntu, kungadluli ezingeni lokuthi ukuncishiswa kube kufanele futhi kwamukelekile emphakathini ovulekile, onombuso wentando yeningi nosekelwe yisithunzi sobuntu, ukulingana, nenkululeko, kunakwe zonke izinto ezithintekayo ezibandakanya

-



(a) ubunjalo belungelo;



(b) ukubaluleka kwezinjongo zokuncishiswa; (c) ubunjalo nobungako bokunciphisa;



(d) ubudlelwane phakathi kokunciphisa nezinjongo zawo; futhi



(e) ezinye izindlela ezinezihibe ezingaphansi ezingafeza injongo efanayo.



(2) Ngaphandle uma kwenziwe ngendlela ehlinzekelwe kwisigatshana (1) noma esinye sezimiso zoMthethosisekelo awukho umthetho onganciphisa noma yiliphi ilungelo elihlinzekelwe kuMqulu wamaLungelo.



Isimo esibucayi



(1) Isimo esibucayi singamenyezelwa kuphela ngokulandela uMthetho wePhalamende, futhi kuphela uma -



(a) impilo yezwe yesatshiswa ngenxa yempi, yokuhlaselwa, yokuvukelwa kombuso, yeziphithiphithi, yenhlekelele yemvelo noma yesehlakalo esibucayi emphakathini; futhi



(b) isimemezelo sesimo esibucayi sidingekile ukuze kubuyiselwe uxolo nokuthula.



(2) Ukumenyezelwa kwesimo esibucayi, kanye nomthetho owenziwe noma isinyathelo noma yisiphi esithathwe kulandela leso simemezelo, kungasebenza kuphela -



(a) kuya esikhathini esilandelayo; futhi



(b) isikhathi esingeqile ezinsukwini ezingu 21 kusukela osukwini lwesimemezelo ngaphandle uma uMkhandlu kaZwelonke unquma ukwelula isikhathi sesimemezelo. UMkhandlu kaZwelonke unganquma ukwelula isikhathi sokusebenza kwesimemezelo sesimo esibucayi ngesikhathi esingeqile ezinyangeni ezintathu. Ukwelulwa kokuqala kwesikhathi sesimo esibucayi kufanele kwenziwe ngesinqumo esivunjwe yiningi lamalungu oMkhandlu. kaZwelonke Noma yikuphi



ukwelulwa kwesikhathi okulandelayo kufanelwe kwenziwe ngesinqumo esesekwe okungenani ngamalungu oMkhandlu angamaphesenti angu-60 Isinqumo esishiwo kulesi sigatshana kufanele sithathwe ngemuva kwenkulumompikiswano eMkhandlwini.



Noma iyiphi inkantolo ingathatha isinqumo mayelana nokubasemthethweni - (a) kwesimemezelo sesimo esibucayi;



(b) kokwelulwa kwesimemezelo sesimo esibucayi; noma



(c) kwanoma yimuphi umthetho owenziwe, noma isinyathelo esithathiwe ngokulandelwa kwaleso simemezelo sesimo esibucayi.



Noma yimuphi umthetho omisiwe ngenxa yokumenyezelwa kwesimo esibucayi kungazitshwa kumthetho-sivivinywa kulezi zimo kuphela -



(a) ukuzitshwa kwesimemezelo kudingwa yisimo esibucayi kuphela; kanye (b) umthetho unga -



(i) vumelana nezimiso zeRiphubliki ngaphansi komthetho womhlaba wonke omiselwe isimo esibucayi;



(ii) hambisana nesigatshana (5); futhi



(iii) ushicelelwa kusomqulu kahulumeni kazwelonke ngokushesha uma kunokwenzeka emva kokuba umisiwe.



Awukho uMthetho wePhalamende noma umthetho oshaywe ngenxa yesimemezelo sesimo esibucayi noma esinye isinyathelo esithathwe ngenxa yesimemezelo sesimo esibucayi esingavumela

-



(a) ukuxolelwa kombuso, noma komuntu noma yimuphi mayelana nesenzo esingekho emthethweni;



(b) ukuzitshwa kwalesi sigaba noma ngayiphi indlela; noma



(c) ukuzitshwa kwesigaba esishiwo kwingxenye 1 yoluhla lwamalungelo angeke azitshwe, ngezinga elivezwe ngaphesheya kwesigaba engxenyeni 3 yoluhla.



Uhla lwamalungelo angeke ajivazwa



2 3



Inombolo

Isihloko

Izinga lokuvikelwa kwelungelo





yesigaba

sesigaba









9.

Ukulingana.

Mayelana nokubandlululwa





okungamukelekile ngokohlanga, ibala,

ubuzwe

noma



imvelaphi, ubulili, inkolo





noma ulimi.







Isithunzi somuntu. Ngokuphelele.



Ukuphila. Ngokuphelele.



Ukukhululeka Mayelana nezigatshana (1)(d) no (e) no 2(c) nokuphepha



komuntu



Ubugqili, Mayelana nobugqili nokwenziwa isigqila ukwenziwa isigqila



nokusetshenziswa ngempoqo.

28.

Izingane.

Mayelana nesigatshanna 1(d), kanye no (e);





namalungelo kwisigatshana (i) kanye no (ii)

wesigatshana (1)(g);



kanye nesigatshana (1)(i)



esimayelana

nabantwana

abaneminyaka



engu-



15 nabangaphansi.







35.

Abantu ababoshiwe,

Mayelana :









abatokile noma

- nezigatshana (1) (a), (b) no (c) 2(d);







abethweswe amac-

- amalungelo akupharagrafu (a) ku yaku (o)



ala

esigatshana (3), ngaphandle kweppharagrafu (d);









-isigatshana (4); kanye



-nesigatshana (5) ngokumayelana nokukhishelwa



ngaphandle kobufakazi uma ukwamukelwa kwalobo bufakazi



kungakhinyabeza ukuthethwa



kwekala ngendlela efanele



Noma yinini lapho umuntu evalelwe ngaphandle kokuthethwa kwecala ngaphansi komthetho wesimo esibucayi izimiso ezilandelayo kufanele ziqikelelwe:



(a) umuntu omdala oyilungu lomndeni noma umngane walowo ovalelwe kufanele atshelwe ngokushesha okungase kwenzeka ngokuvalelwa kwalowo muntu.



(b) Isaziso kufanele sishicilelwe kwiphephandaba iGazethi kaHulumeni kazwelonke zingakapheli izinsuku ezinhlanu umuntu evalelwe, lesi saziso kumele sisho igama lomuntu nalapho evalelwe khona nesimo esibucayi aboshwe ngaphansi kwaso;



(c) Umuntu ovalelwe kumele avunyelwe ukuqoka, kanye nokuvakashelwa ngudokotela noma ngasiphi isikhathi esifanele;



(d) Umuntu ovalelwe kumele avunyelwe ukuqoka, kanye nokuvakashelwa ngummeli noma ngasiphi isikhathi esifanele;



(e) Inkantolo yamacala kumele ibuyekeze ukuvalelwa kwomuntu ngokushesha okungase kwenzeke, kodwa zingakapheli izinsuku ezingu 10 emuva kokuvalelwa kwakhe, futhi inkantolo kumele imudedele lowo ovalelwe ngaphandle uma kunesidingo sokuqhubeka nokumvalela ukuze kubuyiselwe isimo soxolo nokuthula;



(f) Umuntu ongadedelwanga njengokusho kwesibuyekezo esikwindima (e) noma ongadedelwanga ngemuva kokubuyekezwa ngaphansi kwalesi sigaba angenza isicelo enkantolo ukuba kuphinde kubuyekezwe ukuvalelwa kwakhe noma ngasiphi isikhathi ngemuva kwezinsuku ezingu-10 lwenziwe uhlaziyo oludala, futhi kunoma yikuphi ukubuyekezwa inkantolo kufanele imdedele umuntu ngaphandle uma kudingekile ukuba aqhubeke evalelwe ukuze kubuyiselwe uxolo nokuthula;



(g) Umuntu ovalelwe unelungelo lokuvela qobo lwakhe phambi kwenkantolo, ukumelwa ngummeli kulolo daba futhi nokwethula izizathu eziphikisa ukuthi aqhubeke esekuvalelweni; futhi (h) Umbuso kufanele wethule phambi kwenkantolo izizathu ezibhalwe phansi zokuthi kubaluleke ngani ukuvalelwa noma ukuqhubeka nokuvalela lowo muntu, ikhophi yezizathu zinikwe lowo ovalelwe okungenani esikhathini esiyizinsuku ezimbili ngaphambi kokuthi inkantolo ibuyekeze ukuvalelwa kwakhe.



Uma inkantolo idedela obevalelwe, lowo muntu angeke aphinde avalelwe ngezizathu ezifanayo, ngaphandle uma umbuso ungethula phambi kwenkantolo isizathu esiqinile esenza kube nesidingo sokuthi lowo muntu aphinde avalelwe.



Izigatshana (6) no (7) azisebenzi kubantu abangezona izakhamuzi zaseNingizimu Afrika futhi abavalelwe ngenxa yempi phakathi kwamazwe Esikhundleni salezo zigatshana, umbuso kufanele uhambisane nemigomo ebophe iRiphabhuliki ngaphansi komthetho wobuntu wamazwe ngamazwe mayelana nokuvalelwa kwalabo bantu.



Ukuphoqelelwa kwamalungelo



38. Nanoma wubani obaliwe kulesi sigaba unelungelo lokufaka isicelo enkantolo, esho ukuthi ilungelo elikuMqulu wamaLungelo, liphuliwe noma kungenzeka liphulwe, inkantolo inganikeza usizo okufanele okubandakanya ukumenyezelwa kwamalungelo Abantu abangenza izicelo zosizo yilaba -



(a) noma yimuphi umuntu ozifakela yena isicelo;



(b) noma yimuphi umuntu owenza isicelo egameni lomunye umuntu ongakwazi ukuzenzela yena;



(c) noma yimuphi umuntu ofaka isicelo njengelungu, noma owenza lokho egameni leqembu noma lomkhakha othile wabantu;



noma yimuphi umuntu ofaka isicelo ukuzuzela umphakathi; kanye



nenhlangano efaka isicelo ngenhloso yokuzuzela amalungu ayo.



Ukuhunyushwa komqulu wamalungelo



39. (1) Uma kuhunyushwa uMqulu wamaLungelo, yileyo naleyo nkantolo -



kufanele ikhuthaze imigomo eyeseka umphakathi ovulekile nobuswa yinqubo yentando yeningi eyesekelwe yisithunzi somuntu, ukulingana nenkululeko;



kufanele ibheke umthetho wamazwengamazwe; futhi



ingabuka umthetho wezinye izizwe.



Uma kuhunyushwa nanoma yimuphi umthetho, futhi uma kuthuthukiswa umthetho owejwayelekile noma umthetho wesintu, yileyo naleyo nkantolo, noma inkundla kumele ikhuthaze umoya, inhloso kanye nezinjongo zoMqulu wamaLungelo.



UMqulu wamaLungelo awukuphiki ukubakhona kwamanye amalungelo avela emthethweni owejwayelekile, umthetho wesintu noma imithetho eshaywe izishayamthetho, kugcine ezingeni lokuhambisana kwayo noMqulu wamalungelo.



Isahluko 3



Uhulumeni wobumbano Uhulumeni eRiphabhuliki



(1) Uhulumeni eRiphabhuliki, wakheke waba yimikhakha kazwelonke, yezifundazwe kanye neyezindawo, engafani, enobudlelwano nokuhlobana.



(2) Yonke imikhakha kahulumeni kufanele iqaphele futhi ilandele imigomo ebekwe kulesi sahluko futhi kumele yenze imisebenzi yayo ngokulandela uhlaka olunikezwa yilesi sahluko. Izibopho zikahulumeni wobambiswano



Yonke imikhakha kahulumeni nazo zonke izingxenye zombuso emkhakheni ngamunye kufanele -



(a) kugcine uxolo, ubumbano lwesizwe, nokungahlukaniseki kweRiphabhuliki; (b) kuphephise inhlalakahle yabantu baseRephabhliki;



(c) kumise uhulumeni weRiphabhuliki wonkana onobuciko, osebenzela obala, ophendulayo futhi odidiyelwe kahle;



(d) kuthembeke kuMthethosisekelo, kwiRephabhliki, nakubantu bayo;



(e) kuhloniphe amazinga ohulumeni bakweminye imikhakha abekwe ngumthethosisekelo, izakhiwo, amandla kanye nemisebenzi yohulumeni abakweminye imikhakha;



(f) kungazithatheli amanye amandla nemisebenzi eminye ngaphandle kwaleyo enikezwe ngokoMthethosisekelo;



(g) kusebenzise amandla ako futhi nokwenza nemisebenzi ngendlela yokungeyi amandla endawo, ukusebenza kanye nobuqotho bohulumeni beminye imikhakha; futhi



(h) kusebenzisane ngokwethembana nangomoya omuhle - (i) ngokwakha ubudlelwano bokuzwana;



(ii) ngokusizana nokwesekana;



(iii) ngokwazisana nokubonisana nezindaba ezithinta imikhakha ngokufanayo; (iv) ngokudidiyela izenzo kanye nemithetho;



(v) ngokulandela izindlela zokusebenza okuvunyelenwe ngazo; futhi (vi) ngokugwema ukwethwesana ngamacala phambi komthetho.



(2) Umthetho wePhalamende kumele -



(a) uhlinzekele izindlela ezifanele kanye nezinhlelo zokugqugquzela ukuxazululwa kwezingxabano phakathi kohulumeni abehlukahlukene; futhi.



(b) uhlinzekele indlela efanele yokusebenza kanye nenqubo yokugqugquzela ukusonjululwa kwengxabano phakathi kohulumeni.



(3) Ingxenye yombuso ethintekayo engxabanweni ephakathi kohulumeni kufanele yenze yonke imizamo efanele yokuxazulula leyo ngxabano ngokusebenzisa izindlela nezinhlelo ezibekelwe leso



sidingo, futhi kufanele isebenzise yonke eminye imigudu ekhona ngaphambi kokudlulisela udaba enkantolo ukuba ixazulule leyo ngxabano.



(4) Uma inkantolo ingagculisekile ukuthi izidingo zesigatshana (4) zigcwalisiwe, ingayibuyisela leyo ngxabano kuleyo ngxenye yombuso ethintekile.



Isahluko 4 IPhalamende

Ukwakheka kwePhalamende



(1) IPhalamende lakhiwe - (a) nguMkhandlu kaZwelonke; kanye



(b) noMkhandlu kaZwelonke wesiFundazwe.



(2) UMkhandlu kaZwelonke kanye noMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe babamba iqhaza ekushayweni kwemithetho ngendlela ebekwe kulo Mthethosisekelo.



(3) UMkhandlu kaZwelonke ukhethelwe ukuba umele abantu futhi noqinisekisa umbuso wabantu ngaphansi koMthethosisekelo Ukwenza loku ngokukhetha uMongameli, ngokuba yinkundla kazwelonke yokucwaningwa kwezindaba phambi komphakathi, ngokushaya imithetho kanye nokuhlolisisa nokuqapha izenzo zikahulumeni.



(4) UMkhandlu kaZwelonke eziFundazwe umele izifundazwe ukuze siqinisekise ukuthi izidingo zezifundazwe ziyaqikelelwa emkhakheni kahulumeni kazwelonke Sikwenza loku ikakhulukazi ngokubamba iqhaza ekushayweni kwemithetho kazwelonke nokuba yinkundla kazwelonke yokucwaningwa kwezindaba ezithinta izifundazwe phambi komphakathi.



(5) UMongameli angabizela iPhalamende emhlanganweni ongejwayelekile noma ngasiphi isikhathi ukuze lenze umsebenzi ongejwayelekile.



(6) Indawo yokuhlala kwePhalamende ise Kapa, kodwa umthetho wePhalamende oshaywe ngendlela ehambisana nezigaba 76(1) no (5), unganquma ukuthi iPhalamende lihlala kwenye indawo.



Igunya lokushaya imithetho eRiphabhuliki



ERiphabhuliki igunya lokushaya imithetho -



emkhakheni kahulumeni kazwelonke linikezwe iPhalamende, njengoba kushiwo esigabeni



44;



emkhakheni kahulumeni wezifundazwe linikezwe isishayamthetho njengoba kushiwo esigabeni 104; futhi



emkhakheni kahulumeni wendawo linikezwe ezigungwini zikamasipala, njengoba kushiwo esigabeni 156.



Igunya lokushaya imithetho kazwelonke



44. (1) Igunya lokushaya imithetho kazwelonke njengoba linikezwe iPhalamende -



libeka amandla phezu koMkhandlu kaZwelonke -



okushintsha uMthethosisekelo;



okwamukelwa imithetho mayelana nazozonke izindaba, kubandakanya lokho okufakwe kuluhlu lukaSheduli 4, kodwa kungahlanganisi, ngaphandle kwendlela eshiwo yisigatsana (2), udaba olufakwe kuluhlu lukaSheduli 5; futhi



okudlulisela noma yimaphi amandla okushaya umthetho, ngaphandle kwamandla okushintsha uMthethosisekelo, kunoma yisiphi isishayamthetho komunye umkhakha kahulumeni; futhi



libeka amandla phezu koMkandlu weziFundazwe kaZwelonke -



okubamba iqhaza ekuguqulweni koMthethosisekelo, njengokusho kwesigaba 74;



okwamukelwa imithetho njengokusho kwesigaba 76, umthetho omayelana nanoma yiluphi udaba olufakwe ohlwini lukaSheduli 4, futhi nanoma yiluphi olunye udaba okudingeka lamukelwe ngendlela ebekwe nguMthethosisekelo egasibeni 76; futhi



okucwaninga, ngendlela eshiwo yisigaba 75, noma yimuphi omunye umthetho



owamukelwe nguMkhandlu kaZwelonke.



IPhalamende lingagxambukela ngokwamukela umthetho, ngendlela ehambisana nesigaba 76(1), mayelana nodaba olufakwe ohlwini lukaSheduli 5, uma kunesidingo -



(a) sokugcina ukuphepha kwezwe; (b) sokugcina ubumbano lomnotho;



(c) sokugsima amazinga asemqoka kazwelonke



(d) sokumisa amazinga okungafanele ehliswe okunikela ngemisebenzi yombuso; noma



(e) sokuvimbela isenzo esingafanele esithathwa yisifundazwe esingakhinyabeza esinye isifundazwe noma izwe ngokuphelele.



IsiGungu sikaZwelonke seziFundazwe sinamandla okushaya imithetho mayelana nodaba oludingekile ukuze kusetshenziswe ngendlela kwamandla, noma oluncikene nokusetshenziswa ngendlela kwamandla aphathelene nanoma yiluphi udaba olufakwe ohlwini lukaSheduli 4.



Uma lisebenzisa igunya lalo lokushaya imithetho, iPhalamende libekelwe imigomo nguMthethosisekelo kuphela, futhi kufanele lenze njengoba kusho uMthethosisekelo, lilandela imibandela yoMthethosisekelo.



Amakomiti emitheshwana nezinqumo okuhlanganyelwe



45. (1) UMkhandlu kaZwelonke neisGungu sikaZwelonke weziFundazwe kufanele kokubili kumise ikomidi elihlangene lokushaya le mitheshwana elizomisa imitheshwana nezinqumo mayelana nomsebenzi odidiyelwe woMkhandlu neisGungu, kubandakanya imitheshwana nezinqumo -



(a) yokumiswa kwezinqubo zokugqugquzela uhlelo lokushaya imithetho, kubandakanya ukubeka imikhawulo yesikhathi sokuqeda isinyathelo esithile ohlelweni;



(b) yokumiswa kwamakomidi ahlangenyelwe akhiwe ngabamele imikhakha yomibili yePhalamende, uMkhandlu nesiGungu, ukuze acwaninge futhi wethule imibiko ngeMithethosivivinywa ehlongozwa ezigabeni 74 no 75 esidluliselwe kulawo makomiti;



(c) yokumiswa kwekomidi elihlangenyelwe lokubuyekeza uMthethosisekelo minyaka yonke; futhi



(d) yokulawula umsebenzi -



(i) wekomidi elihlangenyelwe lemitheshwana; (ii) weKomidi labaLamuli;



(iii) wekomidi lokubuyekezwa komthethosisekelo; futhi



(iv) wanoma yiliphi ikomidi elimiswe ngokusho kwesigaba (b).



Amalungu eKhabhinethi, amalungu ePhalamende likazwelonke kanye namalungu amele uMkhandlu seziFundazwe sikazwelonke anelungelo elilinganayo ngaphambi kwekomidi elihlanganyelwe lePhalamende kanye noMkhandlu njengoba benalo ngaphambi kwePhalamende noma uMkhandlu.



UMkhandlu KaZwelonke



Ukwakheka nokukhethwa kwamalungu



(1) UMkhandlu kaZwelonke wakhiwe yinani labantu besifazane nabesilisa elisuka ku



kodwa elingedlulille ku 400 abakhethwe njengamalungu njengoba kubekwe nguhlelo lokhetho



-



(a) olubekwe ngumthetho kazwelonke;



(b) olwakhelwe phezu koluhla lwabobonke abavoti;



(c) oluhlinzekela ukuthi kuvotela abantu abaneminyaka engu 18 kuya kwengaphezulu; futhi (d) olunomphumela, kabanzi, wokumelwa ngokwamanani amavoti atholiwe.



(2) Umthetho wePhalamende kumele uhlinzeke indlela yokunquma inani lamalungu oMkhandlu kaZwelonke.



Ubulungu



(1) Zonke izakhamuzi ezivunyelwe ukuvotela amalungu oMkhandlu kaZwelonke



zingaba amalungu oMkhandlu, ngaphandle -



kwanoma ngubani oqashwe noma osebenzela umbuso, futhi owuholelayo lowomsebenzi, ngaphandle kwabalandelayo -



uMongameli wezwe, iSekela likaMongameli, oNgqongqoshe namaSekela oNgqongqoshe;



futhi



abanye abasezikhundleni imisebenzi yabo ehambisanayo nemisebenzi yelungu loMkhandlu, futhi sekumiswe ngumthetho kaZwelonke ukuthi iyahambisana naleyomisebenzi;



izithunywa ezigcwele zesiGungu kaZwelonke weziFundazwe, noma amalungu esishayamthetho sesiFundazwe noma uMkhandlu kamasipala;



abehlulwe yizikweletu inkantolo yaze yanquma ukuthi abanalutho okungolwabo, uma leso sinqumo singakasuswa;



noma ngubani onesinqumo senkantolo yaseRiphabhuliki sokuthi unomqondo ongaphilile kahle; noma



noma ngubani okwathi emuva kuthi lesi sigaba siqale ukusebenza, watholwa enecala wagwetshwa isikhathi esingaphezulu kwezinyanga ezingu-12 ejele ngaphandle kwesijeziso semali, lapha eRiphabhuliki noma ngaphandle kweRiphabhuliki uma leso senzo asigwetshelwa sasingaba yicala eRiphabhuliki; kodwa, akekho umuntu oyothathwa ngokuthi ugwetshiwe kuze kubenesinqumo maqondana nokudluliswa kwecala noma kuze kudlule isikhathi sokulidlulisa icala Isithibe ngaphansi kwalesi sigaba siphela eminyakeni emihlanu emuva kokuqedwa kwesigwebo.



(2) Umuntu ongavunyelwe ukuba yilungu loMkhandlu kaZwelonke ngokusho kwezigatshana (1)(a) noma (b) angalumela ukhetho loMkhandlu, uma kuhambisana nemikhawulo noma imbandela emiswe ngumthetho kazwelonke.



(3) Umuntu ulahlekelwa wubulungu boMkhandlu kaZwelonke uma lowo muntu -



eyeka ukuba ngumuntu ovunyelwe; noma



ephuthe eMkhandlwini ngaphandle kwemvume kuleso simo esibekwa yimitheshwana nezinqumo ukuthi kufanele alahlekelwe ngubulungu.



(4) Izikhala eMkhandlwini kaZwelonke kumele zigcwaliswe ngokusho komthetho



kazwelonke.



Izifungo nokuvuma ngokuzibophelela



48. Ngaphambi kokuba ilungu loMkhandlu kaZwelonke liqale ukwenza imisebenzi yoMkhandlu, kufanele lifunge noma lethembise ukwethembeka kwiRiphabhuliki kanye nokuthobela uMthethosisekelo, ngendlela ebekwe kwiSheduli 2.



Isikhathi uMkhandlu kaZwelonke okhethelwe sona



49. (1) UMkhandlu kaZwelonke ukhethelwa isikhathi esiyiminyaka emihlanu.



Uma uMkhandlu kaZwelonke uhlakazwe njengoba kubekiwe esigabeni 50, noma emva kokuphelelwa yisikhathi sawo, uMongameli, kufanele abize ukhetho ngesimemezelo esishicilelwe futhi asho kuleso simemezelo ukuthi luzobanjwa ngaziphi izinsuku lolo khetho, kodwa kufanele lubanjwe phakathi kwezinsuku ezingu-90 kusukela ekuhlakazweni koMkhandlu noma ekuphelelweni kwawo yisikhathi.



Uma umphumela wokhetho loMkhandlu kaZwelonke ungamenyezelwanga phakathi kwesikhathi esibekwe kwisigaba 190 noma uma ukhetho luchithwe yinkantolo, uMongameli, kufanele abize abeke nezinsuku zolunye ukhetho ngesimemezelo esishicilelwe phakathi kwezinsuku ezingu 90 kusukela ekweqeni kwesikhathi sokumemezela umphumela noma kusukela ngelanga ukhetho olwachithwa ngalo.



UMkhandlu kaZwelonke uyaqhubeka nokubanamandla okusebenza kusukela esikhathini ohlakazwe ngaso, noma ophelelwe ngaso yisikhathi, kuze kube yilanga elingaphambi kwelanga lokuqala lokuvotela uMkhandlu olandelayo.



Ukuhlakazwa koMkhandlu kaZwelonke ngaphambi kokuphela kwesikhathi sawo





50. (1) UMongameli kufanele awuhlakaze uMkhandlu kaZwelonke uma -



UMkhandlu uthathe isinqumo sokuhlakazeka esesekwe yiningi lamalungu; futhi



sekwedlule iminyaka emithathu emva kokukhethwa koMkhandlu.



(2) IBamba likaMongameli kufanele liwuhlakaze uMkhandlu uma -



kunesikhala esikhundleni sikaMongameli; futhi



UMkhandlu wehluleka ukukhetha uMongameli omusha phakathi kwezinsuku ezingu-30 sivelile leso sikhala.



Izikhathi zokuhlangana nezamakhefu



(1) Emva kokhetho, umhlangano wokuqala woMkhandlu kaZwelonke kufanele uhlale ngesikhathi kanye nangelanga elibekwe nguMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo, kodwa lingabingaphezulu kwezinsuku ezingu-14 emva kokumenyezelwa komphumela wokhetho UMkhandlu kaZwelonke ungabeka izikhathi nobude beminye imihlangano yawo kanye namakhefu awo.



(2) UMongameli angabiza ngokushesha uMkhandlu ukuba uze emhlanganweni ongajwayelekile noma ngasiphi isikhathi ukuze wenze umsebenzi ongejwayelekile.



(3) Imihlangano yoMkhandlu kaZwelonke ivunyelwe ezindaweni ezingeyona indawo yokuhlala kwePhalamende kuphela ngezizathu eziyizidingo zomphakathi, zokuphepha noma ubulula bamalungiselelo, futhi uma kuhlinzekelwe emitheshwaneni yoMkhandlu.



USomlomo noma iSekela likaSomlomo woMkhandlu



(1) Emhlanganweni wokuqala woMkhandlu ngemuva kokukhethwa kwawo, noma uma kudingekile ukuze kuvalwe isikhala, uMkhandlu kaZwelonke kufanele ukhethe uSomlomo nesekela likaSomlomo phakathi kwamalungu awo.



(2) UMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo kufanele engamele ukhetho lukaSomlomo, noma aqoke elinye ijaji ukuthi lengamele USomlomo wengamela ukhetho lweSekela likaSomlomo.



(3) Uhlelo olubekwe kwingxenya A kuSheduli 3 lusebenza nalapho kukhethwa uSomlomo nesekela likaSomlomo.



(4) UMkhandlu kaZwelonke ungasusa uSomlomo noma iSekela likaSomlomo esikhundleni ngokuthatha isinqumo sokwenza njalo Iningi lamalungu oMkhandlu kufanele abekhona lapho kuthatha lesi sinqumo.



(5) Ngokusho kwemitheshwana nezibopho, UMkhandlu kaZwelonke ungakhetha phakathi kwamalungu awo abanye abangangamela imihlangano yoMkhandlu ukuze basize uSomlomo neSekela likaSomlomo.



Izibopho



(1) Ngaphandle uma uMthethosisekelo ubeka ngokukwehlukile -



(a) iningi lamalungu oMkhandlu kaZwelonke kufanele libekhona ngaphambi kokuthi kuvotelwe uMthethosivivinywa noma isichibiyelo kuMthethosivivinywa;



okungenani ingxenye engu-1/3 yamalungu kufanele ibekhona ngaphambi kokuthi kuvotelwe noma yiluphi olunye udaba olubekwe phambi koMkhandlu; futhi



isinqumo ngazo zonke izinto ezibekwe phambi koMkhandlu kufanele sithathwe ngokwesekwa yiningi lamavoti afakiwe.



(2) Ilungu loMkhandlu kaZwelonke elengamele umhlangano woMkhandlu alikwazi ukufaka ivoti elejwayelekile kodwa -



kufanele lifake ivoti lesinqumo uma inani lamavoti lilingana ezinhlangothini zombili zodaba oluvotelwayo; futhi



lingafaka ivoti elejwayelekile uma udaba kufanele lunqunywe ngokwesekwa okungenani yinani lamavoti eliyingu-2/3 kumalungu oMkhandlu.



Amalungelo amalungu athile eKhabinethi eMkhandlwini kaZwelonke



54. UMongameli kanye nanoma yiliphi ilungu leKhabhinethe elingelona ilungu loMkhandlu kaZwelonke, bangawuhambela umhlangano woMkhandlu, bakhulume eMkhandlwini kodwa



abavunyelwe ukuvota.



Amandla oMkhandlu kaZwelonke



55. (1) Ekusebenziseni amandla okushaya imithetho, uMkhandlu kaZwelonke -



ungacwaninga, wemukele, ushintshe noma uchithe noma yimuphi umthetho obekwe phambi koMkhandlu; futhi



ungasungula noma ulungise umthetho ngaphandle kweMithethosivivinywa yemali.



(2) UMkhandlu kaZwelonke kufanele uhlinzekele izindlela -



zokuqinisekisa ukuthi zonke izingxenye zombuso emkhakheni kahulumeni kaZwelonke ziphendula kuwona; futhi



ukugcina iso kuloku -



ukusetshenziswa kwegunya lokuphatha ngokukaZwelonke, kubandakanya ukuthatha lawo manyathelo okwenza ukuthi umthetho usebenze; futhi



noma yiyiphi ingxenye yombuso.



Ubufakazi noma ulwazi oluphambi koMkhandlu kaZwelonke



56. UMkhandlu kaZwelonke noma ikomidi lawo noma yiliphi -



ungabiza noma yimuphi umuntu ukuthi avele phambi kwawo ukuze anike ubufakazi obufungelwe noma obuqinisekisiwe noma ukuze aveze amaphepha athile;



ungafuna ukuthi noma yimuphi umuntu noma isakhiwo sinikeze umbiko kuwona;



ungaphoqa, ngokomthetho kazwelonke noma imitheshwana nezinqumo zawo, ukuthi noma yimuphi umuntu noma isakhiwo silandele okushiwo yisamanisi noma okushiwo kwisigaba

noma (b); futhi



ungemukela izicelo, imibono noma iziphakamiso ezivela kunoma yimuphi umuntu othintwa wudaba noma eminye imikhakha.



Amalungiselelo ezangaphakathi, imisebenzi nezinkambiso zoMkhandlu kaZwelonke



57. (1) UMkhandlu kaZwelonke -



ungazithathela izinqumo futhi uzilawulele amalungiselelo ezangaphakathi; futhi



wenze imitheshwana nezibopho maqondana nomsebenzi wawo ube ubhekelele ukuqhuba ngenqubo yentando yeningi eyazisa ukumeleka komphakathi nokubamba kwawo iqhaza, ukuphendula, ukusebenzela obala nokuthintwa komphakathi.



(2) Imitheshwana nezibopho zoMkhandlu kaZwelonke kufanele kuhlinzekele -



ukumiswa, ukwakheka, amandla, imisebenzi, inqubo kanye nesikhathi sokubakhona kwamakomidi;



ukubamba iqhaza emisebenzini wePhalamende, kanye namakomidi amaqembu amancane ezepolitiki amelwe ePhalamende, ngendlela ehambisana nenqubo yentando yeningi;



usizo lwezemali nezokuphathwa komsebenzi emaqenjini amelwe ePhalamende okulinganisiwe ngokumelwa kwawo; ukuze kusimamiswe iqembu kanye nomholi walo ekwenzeni umsebenzi ababekelwe wona ePhalamende ngendlela elindelekile; kanye



ukwamkelwa, komholi weqembu elikhulu kunawo wonke eliphikisayo elisePhalamende njengomholi weqembu eliphikisayo.



Ilungelo mvumo



58. (1) Amalungu eKhabinethi kanye namalungu oMkhandlu kaZwelonke -



avumelekile lokukhuluma ngokukhululeka kuMkhandlu kaZwelonke nasemakomidini awo, ngendlela evumelana nemitheshwana nezinqumo; futhi



angeke athweswe amacala ombango noma obulelesi, aboshwe, avalelwe noma akhokhiswe amademeshe ngenxa -



yanoma yini ayishilo, ayivezile noma ayinikeze uMkhandlu noma ikomidi lawo noma yiliphi; noma



yanoma yini evelile ngenxa yalokho akushilo, akuvezile akunikeze uMkhandlu noma ikomidi lawo noma yiliphi.



Ezinye izibonelelo nokuvikeleka koMkhandlu kaZwelonke amalungu eKhabinethi, kanye namalungu oMkhandlu kaZwelonke kungabekwa ngumthetho kazwelonke.



Amaholo, nezinye izinkokhelo ezihlangene namaholo ezikhokhelwa amalungu oMkhandlu kaZwelonke kuvela ngqo esikhwameni sikaZwelonke seMali.



Ukuvumeleka komphakathi kuMkhandlu kaZwelonke kanye nokuthinteka kwawo



59. (1) Iphalamende likaZwelonke kufanele -



ligqugquzele ukubanjwa kweqhaza ngumphakathi ekushayweni umthetho nakwezinye izinhlelo zasePhalamende kanye namaKomidi alo; futhi



ukuqhuba umsebenzi ngendlela esobala, libambe imihlangano yalo, nemihlangano yalawo makomidi alo, obala, kodwa makuqashelwe lokhu -



ukulungisa amathuba avumela umphakathi; kubandakanya ukungena nokuphuma kwabezindaba babe khona ePhalamende kanye nasemakomidini alo; kanye



nokuhlinzekela ukusesha noma yimuphi umuntu, futhi lapho kufanele, ukwenqatshelwa imvume yokungena, noma ukukhishelwa phandle kwanoma yimuphi umuntu.



(2) Iphalamende likazwelonke alisoze lawukhipha inyumbazane umphakathi, kanye nabezokusakaza, emhlanganweni wekomidi ngaphandle uma kufanelekile futhi kunesidingo sokukwenza lokho emphakathini wonkana nowentando yeningi.



UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe



Ukwakheka koMkhandlu kaZwelonke



(1) UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe sakhiwe yiqembu elilodwa lezithunywa elivela esifundazweni ngasinye elinezithunywa eziyishumi.



(2) Lezizithunywa eziyishumi ziyilaba abalandelayo - (a) izithunywa eziyizipesheli ezine ezilandelayo -



(i) uNdunankulu wesiFundazwe noma, uma engekho noma yiliphi ilungu lesishayamthetho sesifundazwe eliqokwe nguNdunankulu okwesikhathi esithile noma maqondana nomsebenzi othile ophambi koMkhandlu kaZwelonke; futhi



(ii) ezinye izithunywa ezikhethiwe ezintathu; futhi



(b) izithunywa ezigcwele eziyisithupha eziqokwe ngokusho kwesigaba 61(2).



(3) UNdunankulu wesiFundazwe, noma uma engekho, ilungu lezithunywa zesifundazwe eliqokwe nguNdunankulu, lihola izithunywa.



Ukwabiwa kwezithunywa



(1) Amaqembu amelwe kwisishayamthetho sesifundazwe anelungelo lokuba nezithunywa eqenjini lezithunywa zesifundazwe ngokulandela indlela yokubala ebhalwe kwiNgxenye B ekuSheduli 3.



(2) Esikhathini esingangezinsuku ezingu-30 ngemuva kokumenyezelwa kwemiphumela yokhetho lwesishayamthetho sesifundazwe, isishayamthetho kufanele -



(a) sinqume, ngendlela ebekwe ngumthetho kazwelonke, inani lezithunywa ezivela eqenjini ngalinye elizoqokwa njengezithunywa ezimile nokuthi bangaki abazoba yizithunywa ezikhethiwe; futhi



(b) siqokele esikhundleni lezo zithunywa ezigcwele ngendlela elandela iziphakamiso zamaqembu ezombusazwe.



(3) Umthetho kazwelonke ovezwe kwisigatshana (2) (a) mawuqhakambise ukubanjwa kweqhaza kwamaqembu amancane ezombusazwe emikhakheni yomibili yabaqokwe ngokugcwele kanye namalungu ayisipesheli akhe ithimba elimele amaqembu ezombusazwe ngendlela evumelana nentando yeningi.



(4) Isishayamthetho, ngokuvumelana noNdunankulu kanye nabaholi bamaqembu abanegunya lokuba yizithunywa zezeiFundazwe, mabaqoke izithunywa ezikhethiwe ezidingekayo ngezikhathi ezahlukahlukene, phakathi kwamalungu eSishayamthetho.



Izithunywa eziqokwe ngokugcwele



(1) Umuntu ophakanyiswe njengesithunywa esimile kufanele abengumuntu ovunyelwe ukuba yilungu lesishayamthetho sesifundazwe.



(2) Uma umuntu oyilungu lesishayamthetho sesifundazwe eqokelwe esikhundleni sokuba yisithunywa esigcwele, lowo muntu uyayeka ukuba yilungu lesishayamthetho.



(3) Izithunywa ezigcwele ziqokelwa ezikhundleni kuze kube yisikhathi ngaphambili nje kokuhlala kokuqala kwesishayamthetho sesifundazwe emuva kokhetho olulandelayo.



(4) Umuntu uyayeka ukuba yisithunywa esimile uma lowomuntu -



(a) engasavunyelwe ukuba yilungu lesishayamthetho sesifundazwe nganoma yisiphi isizathu ngaphandle kokuqokwa njengesithunywa esigcwele;



(b) useqokelwe esikhundleni seKhabhinethe;



(c) uselahlekelwe ukwethenjwa yisishayamthetho sesifundazwe futhi wabuyiselwa emuva yilelo qembu elaphakamisa lowo muntu;



(d) eyeka ukuba yilungu leqembu elaphakamisa lowo muntu futhi ebuyiselwa emuva yilelo qembu; noma



(e) ephutha kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe engenamvume esimweni lapho imitheshwana nezibopho zoMkhandlu zibeka ukuthi kufanele alahlekelwe yisikhundla sokubayisithunywa esimile.



(5) Izikhala ezivela ezithunyweni ezimile kufanele zigcwaliswe njengokusho komthetho kazwelonke.



(6) Ngaphambi kokuthi amalungu amile aqale ukwenza umsebenzi wawo eMkhandlwini kaZwelonke wezifundazwe, kufanele bafunde noma bathembise ukwethembeka kwiRiphabhuliki kanye nokuthobela uMthethosisekelo, ngendlela ebekwe kuSheduli 2.



Imihlangano yoMkhandlu kaZwelonke



(1) UMkhandlu kaZwelonke ungazinqumela isikhathi sokuqala nobude bemihlangano yaso kanye nezikhathi zamakhefu.



(2) UMongameli angabizela uMkhandlu kaZwelonke emhlanganweni ongejwayelekile noma yinini ukuba sizokwenza umsebenzi ongejwayelekile ovelile.



(3) Imihlangano yoMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe ugabanjwa kwezinye izindawo ngaphandle kwesihlalo sePhalamende kuphela ngezizathu zezidingo zomphakathi, zokuphepha noma ubulula, futhi uma imitheshwana nezinqumo zesiGungu kukuvumela loku.



Usihlalo neSekela likaSihlalo



(1) UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe singakhetha usihlalo namaSekela amabili kaSihlalo phakathi kwezithunywa.



(2) USihlalo nomunye wamaSekela kaSihlalo ukhethwa phakathi kwezithunywa ezimile ekhethelwa isikhathi esingangeminyaka emihlanu ngaphandle uma isikhathi sabo njengezithunywa siphela ngaphambi kwaleso sikhathi.



(3) Elinye iSekela likaSihlalo likhethelwa isikhathi esingangonyaka owodwa, futhi kufanele lilandelwe yisithunywa esivela kwesinye isiFundazwe, ukuze isifundazwe ngasinye sithole ithuba lokumelwa.



(4) UMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo kufanele engamele ukhetho lukaSihlalo, noma aqoke elinye ijaji elizokwenza loko USihlalo wengamela ukhetho lweSekela likaSihlalo.

(5) Inkambiso ebekwe kuSheduli 3 iyasebenza ekukhethweni kukaSihlalo neSekela likaSihlalo.



(6) UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe ungamsusa usiHlalo noma iSekela likaSihlalo esikhundleni.



(7) Ngokumaqondana nemitheshwana kanye nezinqumo, uMkhandlu kazwelonke weziFundazwe ungaqoka phakathi kwezithunywa esinye isikhulu esengamele ukhetho ukulekelela uSihlalo kanye namasekela kaSihlalo.



Izinqumo



(1) Ngaphandle kwalapho uMthethosisekelo ubeka ngokuhlukile -



isiFundazwe ngasinye sinevoti elilodwa elifakwa egameni lesifundazwe lifakwa umholi wezithunywa zaleso sifundazwe; futhi



zonke izindaba eziphambi koMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe zisuke zemukelwe uma okungenani izifundazwe eziyisihlanu zivote ngokulweseka udaba.



(2) Umthetho wePhalamende, omiswe ngokuhambisana nokwakheka kwesigatshana (1) noma isigatshana (2) kwisigaba 76, kufanele unikeze inqubo efanayo ngokumaqondana nokugunyazwa okuvumelana nesishayamthetho seziFundazwe ezithunyweni zaso ukuba nelungelo lokuvota egameni laso.



Ukubamba iqhaza kwamalungu oMkhandlu kazwelonke wokuphatha



66. (1) Amalungu eKhabinethe kanye namaSekela oNgqongqoshe, bangabakhona, bakhulume, kuMkhandlu, kodwa abavunyelwe ukuvota.



(2) UMkhandlu kaZwelonke ungabiza ilungu leKhabinethe, iSekela likaNgqongqoshe noma umuntu osebenzela isigungu sokuphatha sikaZwelonke noma sesifundazwe ukuthi eze emhlanganweni woMkhandlu noma wekomidi loMkhandlu.



Ukubamba iqhaza kwabamele ohulumeni bendawo



67. Abamele ohulumeni abanqenqile kwabayishumi abathunyelwe ohulumeni bendawo abahlelekile ngendlela ebekwa yisigaba 163, ukuthi bamele izinhlobo ezahlukile zomasipala, uma kunesidingo bangabamba iqhaza emisebenzini yoMkhandlu kaZwelonke wezifundazwe, kodwa abavunyelwe ukuvota.



Amandla oMkhandlu kaZwelonke



68. Ekusebenziseni amandla aso, uMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe -



ungacwaninga, samukele, ushintshe, uncome ushintsho, noma sichithe noma yimuphi umthetho obekwe phambi koMkhandlu ngendlela eshiwo kulesi sahluko; futhi



Ungaziqalela noma uzilungiselele umthetho ongena phakathi kwemisebenzi ebalwe ohlwini lukaSheduli 4 noma omunye umthetho oshiwo esigabeni 76(3), kodwa angeke uziqalele noma uzilungiselele iMithethosivivinywa yemali.



Ubufakazi nolwazi olunikezwa uMkhandlu kaZwelonke



69. UMkhandlu kaZwelonke kanye nanoma yiliphi ikomidi lawo -



ungabiza noma yimuphi umuntu ukuthi avele phambi kwawo ukuze anike ubufakazi ngaphansi kwesifungo noma isethembiso sokukhuluma iqiniso noma ukuzoveza amaphepha athile;

ungafuna ukuthi noma yisiphi isakhiwo noma umuntu asinikeze umbiko;



ungaphoqa njengokusho komthetho kazwelonke noma kwemitheshwana nezinqumo, ukuthi noma yimuphi umuntu ukuthi enze njengoba kushiwo kwisamanisi eliphathelene nokushiwo kwisigaba (a) noma (b) ongenhla; futhi



ungemukela izicelo, imibono kanye neziphakamiso ezivela kunoma yimuphi umuntu othintekile.



Amalungiselelo angaphakathi, umsebenzi nezinkambiso zoMkhandlu kaZwelonke wesiFundazwe



70. (1) UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe -



ungazinqumela sizilawulele amalungiselelo aso angaphakathi, imisebenzi yaso kanye nezinkambiso zaso; futhi



ungazenzela imitheshwana nezibopho eziphathelene nomsebenzi waso, siqikelele ukumelwa nokubanjwa kweqhaza kwinqubo yentando yeningi, ukuphenduleka, ukusebenzela obala kanye nokubamba iqhaza komphakathi.



(2) Imitheshwana nezibopho zoMkhandlu kaZwelonke kufanele uhlinzekele -



ukumiswa, ukwakheka, amandla, imisebenzi kanye nobungako besikhathi samakomidi aso;



ukubamba iqhaza kwazozonke izifundazwe emisebenzini yaso, ngendlela ehambisana nenqubo yentando yeningi; futhi



ukubamba iqhaza emisebenzini yoMkhandlu namakomidi aso kwawowonke amaqembu amancane amelwe eMkhandlwini, ngendlela ehambisanayo nenqubo yentando yeningi,



ngazozonke izikhathi lapho kufanele kuthathwe isinqumo ngendlela ebekwe esigabeni 75. Amalungelomvume



(1) Izithunywa eMkhandlwini kaZwelonke weziFundazwe kanye nabantu abashiwo ezigabeni 66 no 67 -



(a) banelungelo lokukhuluma bakhululeke eMkhandlwini nasemakomidini aso, ngendlela ehambisanayo nemitheshwana nezinqumo; futhi



(b) angeke baquliswe amacala ombango noma obelelesi, baboshwe, bavalelwe noma bakhokhiswe amademeshe



ngenxa -



(i) yanoma yini abayishilo, abayivezile noma abayilethile eMkhandlwini noma ekomidini laso noma yiliphi;



(ii) yanoma yini evezwe ngesizathu sanoma yini abayishilo, abayivezile noma abayilethile eMkhandlwini noma ekomidini laso noma iliphi.



(2) Amanye amalungelomvume nokuvikeleka koMkhandlu kaZwelonke, kwezithunywa zoMkhandlu kanye nabantu abashiwo ezigabeni 66 no 67, zingahlinzekelwa ngumthetho kazwelonke.



(3) Amaholo nezinye izinkokhelo ezihambisana namaholo aholelwa amalungu agcwele oMkhandlu kaZwelonke avela ngqo esikhwameni semali sikaZwelonke.



Ukufinyelela komphakathi eMkhandlwini kaZwelonke nokubamba kwawo iqhaza



(1) UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe kumele -



ugqugquzele ukubanjwa kweqhaza ngumphakathi emisebenzini yokushaya imithetho nakweminye imisebenzi yoMkhandlu namakomidi awo; futhi



wenze umsebenzi wawo ngendlela esobala sivumele umphakathi emihlanganweni yawo neyamakomidi awo; kodwa kufanele kuqashelwe lokhu -



ukuvumela umphakathi ukuba ungene emhlanganweni, kubandakanya nabezokusakaza izindaba, eMkhandlwini nasemakomidini aso, futhi



uhlinzekele nokuseshwa kwanoma yimuphi umuntu, futhi, uma kufanele, ukuvinjelwa



ukungena noma ukukhishwa kwanoma yimuphi umuntu.



(2) UMkhandlu kazwelonke weziFundazwe awungakhiphi umphakathi inyumbazane, kubandakanya nabasakaza izindaba, ukuba bababekhona emhlanganweni wekomidi ngaphandle uma lokho kufanelekile ukuba kwenzeke emphakathini wentando yeningi.



Ukushaywa Kwemithetho KaZwelonke Yonke imithethosivivinywa

(1) Noma yimuphi uMthethosivivinywa ungethulwa eMkhandlwini kaZwelonke.



(2) Yilungu leKhabinethe noma iSekela likaNgqngqoshe, noma ilungu loMkhandlu noma ikomidi loMkhandlu kuphela abangethula uMthethosivivinywa eMkhandlwini kodwa yilungu leKhabhinethe elibhekele izindaba zezimali zikaZwelonke kuphela elingethula uMthethosivivinywa ophathelene nemali eMkhandlwini.



(3) UMthethosivivinywa, ophathelene nemisebenzi ebalwe ohleni kulaSheduli 4 noma eshiwo esigabeni 76(3), ngaphandle koMthethosivivinywa ophathelene nemali, ungethulwa eMkhandlwini kaZwelonke weziFundazwe.



(4) Yilungu, noma yikomidi loMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe kuphela elivunyelwe ukwethula uMthethosivivinywa phambi koMkhandlu.



(5) UMthethosivivinywa owamukelwe nguMkhandlu kaZwelonke kufanele udluliselwe kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe uma kufanele ucwaningwe uMkhandlu kaZwelonke; uMthethosivivinywa ovunywe uMkhandlu kaZwelonke kufanele uyiswe kuMkhandlu kaZwelonke.



IMithethosivivinywa echibiyela uMthethosisekelo



(1) Isigaba 1 kanye nalesi sigatshana kungachitshiyelwa ngumthethosivivinywa



owamukelwe ngu -



Mkhandlu kaZwelonke ngokwesekwa yivoti okungenani elingamaphesenti ang -75 kumalungu awo; futhi



Mkhandlu kaZwelonke weziFundazwe wesekwe yivoti okungenani lezifundazwe eziyisithupha.



(2) Isalukho 2, singachitshiyelwa ngumthethosivivinywa owamukelwe ngu -



Mkhandlu kaZwelonke, ngokusekwa yivoti okungenani lamalungu amabili kwamathathu;



futhi



Mkhandlu kaZwelonke weziFundazwe wesekwe yivoti okungenani lezifundazwe eziyisithupha.



(3) Noma yimuphi umbandela womthethosisekelo ungachitshiyelwa nguMthethosivivinywa owamukelwe -



uMkhandlu kaZwelonke, wesekwe yivoti okungenani lamalungu amabili kwamathathu;



futhi



uMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe, wesekwe yivoti okungenani lezifundazwe;



(4) IPhalamende alivunyelwe ukwemukela uMthethosivivinywa wokushintsha uMthethosisekelo futh ophathelene nemandla, imingcele kanye nemisebenzi yezifundazwe, ngaphambi kokuba udluliselwe kwisishayamthetho sesifundazwe esithintekile ukuze sinikeze imibono yaso.



(5) Okungenani izinsuku engu-30 ngaphambi kokwethulwa kwesichibiyelo somthethosisekelo ngokulandela isigaba 73(2), umuntu noma ikomidi elizimisele ngokwethula umthethosivivinywa kufanele -



lishicilele kusomqulo kabulumeni, ngokulandela imitheshwana nezinqumo zoMkhandlu kaZwelonke, imininingwane yesichibiyelo esihlongozwayo ukuze uphakathi ube nezwi;



lithule, ngokulandela imitheshwana kanye nezinqumo zoMkhandlu, leyo mininingwane kwisiShayamthetho sesiFundazwe ukuzwa uvo lwaso; futhi



lithule, ngokulandela imitheshwana kanye nezinqumo zoMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe, leyo mininingwane eMkhandlwini ukuze kuphikiswane ngawo obala, uma isichibiyelo esihlongozwayo kungesona isichibiyelo esidinga ukuba samukelwe nguMkhandlu.



(6) Uma kwethulwa isichibiyelo somthethosivivinywa, umuntu noma ikomidi elethula umthethosivivinywa kufanele lilethe iziphakamiso ezibhalwe phansi zanoma yiluphi uhlobo eziphakanyiswe ngumphakathi kanye nezishayamthetho zezifundazwe -



ku Somlomo ukuze zethulwe ePhalamende likazwelonke; futhi



mayelana nezichibiyelo okuphawlwe ngazo kwisigatshana (1), (2), noma (3)(b), ku Sihlalo woMkhandlu sikazwelonke sezifundazwe ukuze zethulwe kuMkhandlu.



(7) Umthethosivivinywa ochibiyela umthethosisekelo awunakuvotelwa ePhalamende ezinsukwini ezingu-30



lo mthethosivivinywa uthuliwe uma iPhalamende lihlangene ngenkathi umthethosivivinywa wethulwa; noma



ukwethulwa kwawo ePhalamende, uma iPhalamende lisahlabe ikhefu ngenkathi umthethosivivinywa wethulwa.



(8) Uma umthethosivivinywa okuphawulwe ngawo kwisigatshana (3)(b), noma iyiphi ingxenye yomthethosivivinywa, ethintene nesifundazwe esithile noma izifundazwe, uMkhandlu kaZwelonke seziFundazwe asinakuvuma umthethosivivinywa noma ingxenye yomthethosivivinywa ngaphandle uma kuvunywe yisiShayamthetho noma iziShayamthetho zesiFundazwe noma iziFundazwe ezithintekile.



(9) Umthethosivivinywa ochibiyela umthethosisekelo ovunywe yiphalamende likaZwelonke futhi uma kudingekile, noMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe, mawudluliselwe kuMongameli



ukuze kutholakale imvume yakhe. IMithethosivivinywa engachaphazeli izifundazwe



(1) Uma uMkhandlu kaZwelonke wamukela uMthethosivivinywa ongumthetho lapho kulandelwe inqubo ebekwe kwisigaba 74 noma 75, lowo Mthethosivivinywa kufanele uyiswe eMkhandlwini kaZwelonke wesiFundazwe futhi uphathwe ngendlela ehambisana nenkambiso elandelayo:



(a) UMkhandlu kaZwelonke kufanele - (i) wamukele uMthethosivivinywa;



(ii) wamukele uMthethosivivinywa kodwa kuphela uma ushintsho olunconywa uMkhandlu lwenziwa; noma



(iii) siwuchithe uMthethosivivinywa.



(b) Uma uMkhandlu kaZwelonke wamukela uMthethosivivinywa singazange sincome isichibiyelo kuwona, uMthethosivivinywa kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.



(c) Uma uMkhandlu singawamukeli noma siwamukela uma kufakwa ushintsho, uMkhandlu kaZwelonke kufanele uwucwaninge kabusha uMthethosivivinywa ugxile kulolo shintsho olunconywe uMkhandlu futhi -



(i) singawemukela futhi uMthethosivivinywa, noshintsho noma ngaphandle koshintsho; noma (ii) singanquma ukungaqhubeki nalowoMthethosivivinywa.



(d) UMthethosivivinywa owemukelwe nguMkhandlu kaZwelonke ngokusho kwesigaba (c) ngenhla, kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.



(2) Uma uMkhandlu kaZwelonke uvotela udaba ngokusho kwalesi sigaba, isigaba 65 asisebenzi; esikhundleni saso -



(a) isithunywa ngasinye eqenjini lezithunywa zesifundazwe sibanevoti elilodwa;



(b) okungenani ingxenye eyodwa kwezintathu yezithunywa kufanele ibekhona ngaphambi kokuba kuvotelwe udaba; futhi



(c) udaba lunqunywa ngokuthi iningi lamavoti afakiwe lesekani, uma kunamavoti alinganayo ezinhlangothini zombili isithunywa esengamele umhlangano kufanele sifake ivoti elizoveza isinqumo.



IMithethosivivinywa echaphazela izifundazwe



(1) Uma uMkhandlu kaZwelonke wamukela uMthethosivivinywa ophathelene nomsebenzi obalwe kwizigotshana (3),(4) noma (5), lowo Mthethosivivinywa kufanele udluliselwe kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe futhi uphathwe ngendlela elandela lenkambiso:



(a) UMkhandlu kaZwelonke kufanele wenze okukodwa kulokhu - (i) wamukele uMthethosivivinywa;



(ii) wamukele uMthethosivivinywa oshintshiwe; noma (iii) uwuchithe uMthethosivivinywa.



(b) Uma uMkhandlu kaZwelonke wamukela uMthethosivivinywa ngaphandle koshintsho, lowoMthethosivivinywa kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.



(c) Uma uMkhandlu kaZwelonke wamukela uMthethosivivinywa oshintshiwe, lowoMthethosivivinywa kufanele uyiswe kuMkhandlu kaZwelonke, futhi uma uMkhandlu wamukela loMthethosivivinywa kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.



(d) Uma uMkhandlu ungawuvumi uMthethosisekelo, noma uma uMkhandlu kaZwelonke wenqaba ukuwemukela uMthethosivivinywa oshiwo kwisigaba (c) ngenhla, lowo Mthethosivivinywa futhi, uma kunesidingo, kanye noMthethosivivinywa oshintshiwe, kufanele kuyiswe kwikomidi lokuBuyisana elingavumelana -



(i) ngoMthethosivivinywa njengoba wemukelwe uMkhandlu;



(ii) ngoMthethosivivinywa oshintshiwe njengoba wemukelwe uMkhandlu; noma (iii) ngenye inhlobo yalo Mthethosivivinywa.



Uma iKomidi Labalamuli lingakwazi ukuvumelana phakathi kwezinsuku ezingu-30 emva kukuyiswa koMthethosivivinywa kulona, uMthethosivivinywa uphelelwa yisikhathi ngaphandle kokuthi uMkhandlu kaZwelonke uphinde uwamukele lo Mthethosivivinywa, kodwa wesekwe yivoti okungenani lababili kwabathathu bamalungu awo.



Uma iKomidi Labalamuli livumelana ngoMthethosivivinywa njengoba wamukelwe nguMkhandlu kaZwelonke, uMthethosivivinywa kufanele uyiswe eMkhandlwini kaZwelonke, kuthi uma uMkhandlu siwamukela lowo Mthethosivivinywa, lowo Mthethosivivinywa kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.



Uma iKomidi Labalamuli livumelana ngoMthethosivivinywa oshintshiwe njengoba wamukelwe nguMkhandlu kaZwelonke, uMthethosivivinywa kufanele uyiswe eMkhandlwini kaZwelonke, futhi uma wamukelwa uMkhandlu, kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.



Uma iKomidi Labalamuli livumelana ngenye inhlobo yoMthethosivivinywa, lowo Mthethosivivinywa kufanele uyiswe kuMkhandlu kaZwelonke nakwisiGungu kaZwelonke, futhi uma wemukelwa nguMkhandlu kanye noMkhandlu, kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.



Uma uMthethosivivinywa oyiswe eMkhandlwini kaZwelonke njengokusho kwesigaba (f) noma (h) ngenhla awemukelwa uMkhandlu, uMthethosivivinywa uphelelwa yisikhathi ngaphandle uma lowoMthethosivivinywa wemukelwa nguMkhandlu kaZwelonke ngokwesekwa yivoti okungenani lababili kwabathathu bamalungu awo.



Uma uMthethosivivinywa oyiswe kuMkhandlu kaZwelonke njengokusho kwengaba (g) no (h) ngenhla, ungemukelwa nguMkhandlu, lowoMthethosivivinywa uphelelwa yisikhathi, kodwa uMthethosivivinywa owawamukelwe nguMkhandlu ekuqaleni ungaphinde futhi wamukelwe nguMkhandlu kodwa wesekwe yivoti okungenani lababili kwabathathu bamalungu awo.



UMthethosivivinywa owamukelwe nguMkhandlu kaZwelonke njengokusho kwesigaba (e), (i) noma (j) ngenhla kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.



(2) Uma uMkhandlu kaZwelonke wamukela uMthethosivivinywa ophathelene nemisebenzi esesigatshaneni, uMthethosivivinywa kufanele uyiswe kuMkhandlu kaZwelonke futhi uphathwe ngendlela elandela lenkambiso:



UMkhandlu kaZwelonke kufanele wenze okukodwa kulokhu -



wemukele uMthethosivivinywa;



wemukele uMthethosivivinywa oshintshiwe; noma



uwuchithe uMthethosivivinywa.



UMthethosivivinywa owamukelwe nguMkhandlu kaZwelonke njengokubeka kwesigaba (a)(i) ngenhla kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.



Uma uMkhandlu kaZwelonke wamukela uMthethosivivinywa oshintshiwe, uMthethosisekelo oshintshiwe kufanele uyiswe eMkhandlwini kaZwelonke; futhi uma uMkhandlu wamukela uMthethosivivinywa oshintshiwe, lowo Mthethosivivinywa kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.



Uma uMkhandlu uwuchitha uMthethosivivinywa noma uma uMkhandlu kaZwelonke wenqaba ukwamukela uMthethosivivinywa oshintshiwe oyiswe kuwona njengokusho kwesigaba



ngenhla, lowo Mthethosivivinywa futhi, uma kunesidingo, kanye noMthethosivivinywa oshintshiwe, kufanele udluliselwe kwiKomidi Labalamuli, elingavumelana ngokulandelayo -



UMthethosivivinywa njengobawamukelwe uMkhandlu ;



Umthethosivivinywa oshintshiwe njengoba wemukelwe nguMkhandlu; noma



enye inhlobo yoMthethosivivinywa.



Uma iKomidi Labalamuli lingakwazi ukuvumelana phakathi kwezinsuku ezingu-30 emva kokuyiswa koMthethosivivinywa kulona, uMthethosivivinywa uphelelwa yisikhathi.



Uma iKomidi Labalamuli livumelana ngoMthethosivivinywa njengoba wamukelwe nguMkhandlu kaZwelonke, uMthethosivivinywa kufanele uyiswe eMkhandlwini kaZwelonke, kuthi uma iKomidi liwamukela lowoMthethosivivinywa, uMthethosivivinywa kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.



Uma iKomidi Labalamuli livumelana ngoMthethosivivinywa oshintshiwe njengoba wamukelwe nguMkhandlu kaZwelonke, uMthethosivivinywa kufanele uyiswe eMkhandlwini kaZwelonke, futhi uma wemukelwa uMkhandlu, kufanele uyiswe kuMongameli ukuze uthole imvume.



Uma iKomidi Labalamuli livumelana ngolunye uhlobo loMthethosivivinywa, lowoMthethosivivinywa kufanele uyisiwe uMkhandlu ikaZwelonke wesiFundazwe naseMkhandlwini kaZwelonke, futhi wamukelwa uMkhandlu uyisiwe kuMongameli ukuze uthole imvume.



Uma uMthethosivivinywa oyiswe kuMkhandlu kaZwelonke njengokusho kwesigaba (f) noma (h) ungemukelwanga nguMkhandlu, uMthethosivivinywa uphelelwa yisikhathi.



(3) UMthethosivivinywa ungaphathwa ngendlela ebekwe kwisigatshana (1) noma (2) kulesigaba uma uhlinzekela umthetho ohlongozwe kunoma yisiphi kulezizigaba ezilandelayo;



isigaba 65(2);



isigaba 163;



Isigaba 182;



isigaba 195(3) no (4);



isigaba 196; futhi



isigaba 197



(4) UMthethosivivinywa kufanele uphathwe ngendlela ebekwe kwisigatshana (1) salesi sigaba uma ungewona uMthethosivivinywa wemali, futhi uma uhlinzekela umthetho -



ohlongozwe esigabeni 44(2); noma



ohlongozwe kwenye ingxenye kwiSahluko 13, futhi othinta izidingo zezimali zomkhakha kahulumeni wezifundazwe.



(5) Umthethosivivinywa okuphawulwe ngawo kwisigaba 42(6) kufanele uhlangatshenzwe ngokulandela inqubo emiswe kwisigatshana (1), ngaphandle uma -



uma iphalamende likaZwelonke livotela umthethosivivinywa, imibandela yesigaba 53(1) ayilandelwa, esikhundleni salokho umthethosivivinywa ungavunywa kuphela uma iningi lamalungu ePhalamende liwuvotela; futhi



uma umthethosivivinywa okuphawulwe ngawo ekomidini laBalamuli, kulandelwa imithetho elandelayo: -



Uma iPhalamende likaZwelonke licubungula umthethosivivinywa okuphawulwe ngawo kwisigatshana (1)(g) noma (h), lowo mthethosivivinywa ungavunywa kuphela uma iningi lamalungu ePhalamende ewuvotela;



Uma iPhalamende likaZwelonke licubungula noma licubungulisisa kabusha umthethosivivinywa okuphawulwe ngawo kwisigatshana (1)(e), (i) noma (j), lowo mthethosivivinywa ungavunywa kuphela uma okungenani amalungu amabili kwamathathu ePhalamende ewuvotela.



(6) Lesi sigaba asilandelwa emthethwenisivivinywa wezeZimali. IMithethosivivinywa yemali



77. (1) UMthethosivivinywa osebenzisa imali noma owethwesa izintela, amalevi noma ezinye izinkokhelo zombuso unguMthethosivivinywa wemali NguMthethosivivinywa wemali kuphela ongasebenzisa imali, noma wethweswe izintela, amalevi noma ezinye izinkokhelo zombuso futhi uMthethosivivinywa wemali awuvunyelwe ukuphatha ezinye izinto ngaphandle kokwethweswa kwezintela zokusebenzisa imithombo yomphakathi, noma izigwebo nezinye izijeziso zemali.



(2) Umthetho wePhalamende kufanele uhlinzekele inkambiso engalandelwa ukuma iPhalamende lishintsha iMithethosivivinywa yemali. UMthethosivivinywa wemali kufanele ucwaningwe ngokulandela inkambiso obekwe esigabeni 75.



IKomidi Labalamuli



78.

(1)

IKomidi Labalamuli lakhiwe -









(a)

amalungu

ayisishiyagalolunye

oMkhandlu

kaZwelonke

akhethwe

nguMkhandlu





ngokulandela inkambiso ebekwe yimitheshwana nezinqumo zoMkhandlu futhi enomphumela wokuthi amaqembu amaleleke ngendlela enokufana nokumeleleka kwawo eMkhandlwini; futhi (b) isithunywa esisodwa esivela ezithunyweni zesifundazwe ngasinye, esiqokwe yilezo zithunywa.



IKomidi Labalamuli lisuke selivumelene ngoMthethosivivinywa othile noma selinqumile ngodaba uma lowoMthethosivivinywa noma uhlangothi oluthile lobaba lusekwa -

(a) okungenani abahlanu babamele uMkhandlu kaZwelonke; futhi



(b) okungenani abahlanu babamele uMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe. Ukuvunywa iMithethosivivinywa



79. (1) UMongameli kufanele avume futhi asayine uMthethosisekelo owemukelwe njengokusho kwalesi Sahluko noma, uma uMongameli engagculisekile ngokuthi uMthethosivivinywa uyahambisana noMthethosisekelo, kufanele awuphindisele kuMkhandlu kaZwelonke ukuze uwucwaninge kabusha.



Imitheshwana ehlangene kanye neziqhumo kufanele ihlinzekele inqubo uma uMkhandlu kaZwelonke noma isiGungu sikaZwelonke seziFundazwe sicwaninga kabusha uMthethosivivinywa.



IsiGungu sikaZwelonke seziFundazwe sibamba iqhaza ekucwaningeni kabusha koMthethosivivinywa ophindiswe emuva eMkhandlwini kaZwelonke nguMongameli kuphela uma

-



(a) ukungagculiseke kukaMongameli mayelana nokungahambisani koMthethosivivinywa noMthethosisekelo kuphathelene nodaba lwenkambiso oluthinta isiGungu; noma



(b) isigaba 74 (1), (2) noma (3)(b) noma 76 sasetshenziswa ekwamukelweni koMthethosivivinywa.



Uma, emuva kokucwaningwa kabusha, uMthethosivivinywa wenelisa ngokuphelele ukungagculiseki kukaMongameli, uMongameli kufanele awuvume futhi awusayine lowoMthethosisekelo; uma kungenzeki loko, uMongameli kufanele enze okunye kwaloku - (a) avume futhi asayine uMthethosivivinywa; noma



(b) awudlulisele eNkantolo yoMthethosisekelo ezonquma ngokuhambisana kwawo noMthethosisekelo.



Uma iNkantolo yoMthethosisekelo inquma ukuthi uMthethosivivinywa uyahambisana noMthethosisekelo, uMongameli kufanele awuvume futhi awusayine.



Izicelo ezifakwa ngamalungu oMkhandlu kaZwelonke eNkantolo yoMthethosisekelo



80. (1) Amalungu oMkhulu kaZwelonke angafaka isicelo eNkantolo yoMthethosisekelo sokuthi inkantolo ikhiphe izwi lokuthi wonke noma ingxenye yoMthethosivivinywa noma uma sewushicilelewe, uMthetho, owamukelwe yiPhalamende awuhambisani noMthethosisekelo.

(2) Isicelo -



kufanele sesekwe amavoti okungenani loyedwa kwabathathu bamalungu oMkhandlu; futhi



kufanele senziwe phakathi kwezinsuku ezingu 30 kusukela osukwini uMongameli awuvume futhi awusayina ngalo umthetho.



(3) INkantolo yoMthethosisekelo inganquma ukuthi wonke umthetho noma ingxenye yomthetho okufakwe isicelo ngawo njengokusho kwesigatshana (1) ngenhla, angeke usebenze ngaphambi kokuthi iNkantolo ikhiphe isinqumo ngesicelo uma -



izidingo zobulungiswa ziphoqelela lesi sinqumo; futhi



(b) isicelo sinamathuba anele okuphumelela



(4) Uma isicelo singaphumeleli, iNkantolo yoMthethosisekelo kufanele inqume ukuthi labo abafake isicelo kufanele bakhokhe izindleko ngaphandle uma isicelo besinamathuba anele okuphumelela.



Ukushicilelwa kweMithetho



UMthethosivivinywa ovunyiwe futhi wasayinwa nguMongameli uba nguMthetho wePhalamende, kufanele ushicilelwe ngokungachithi sikhathi, futhi uqala ukusebenza uma ushicilelwa noma ngelanga elingemuva elinqunywe ngokusho kwalowo Mthetho.



Ukugcina ukuphepha kwemithetho yePhalamende



Ikhophi esayiniwe yomthetho wePhalamende ingubufakazi obugcwele balokho okuqukethwe kulowo mthetho futhi emuva kokushicilelwa, kufanele unikezwe iNkantolo yoMthethosisekelo ukuze iwugcine ngokuphepha.



Isahluko 5



UMongameli noMkhandlu kaZwelonke UMongameli



UMongameli -



uyiNhloko yoMbuso nenhloko yoMkhandlu kaZwelonke;



kufanele aseke, avikele, ahloniphe uMthethosisekelo njengomthetho omkhulu kunayoyonke eRiphabhuliki; futhi



akhuthaze ubumbano lwesizwe naloko okuqhubela iRiphabhuliki phambili.



Amandla nemisebenzi kaMongameli



84. (1) UMongameli unamandla awanikezwe nguMthethosisekelo nomthetho, kubandakanya lawo mandla afanele ukuze enze imisebenzi yeNhloko yombuso nenhloko yesigungu sikazwelonke.



(2) UMongameli ubhekele okulandelayo -



ukwamukela nokusayina iMithethosivivinywa;



ukubuyisela uMthethosivivinywa emuva ePhalamende ukuze liwubuyekeze ukuze uhambisane noMthethosisekelo;



ukudlulisela uMthethosivivinywa kwiNkantolo yoMthethosisekelo ukuze ikhiphe isinqumo ngokuhambisana kwawo noMthethosisekelo;



ukubizela uMkhandlu kaZwelonke, uMkhandlu kaZwelonke zesiFundazwe noma iPhalamende emhlanganweni oyisipesheli;



ukuqoka abazophatha izikhundla okumiswe kuMthethosisekelo noma ngumthetho, ukuthi kufanele kwenziwe nguMongameli ngaphandle kokuqoka akwenza njengenhloko yesigungu sikazwelonke;



ukumisa amakhomishana okuphenya;



ukumisa uhlololuvo lukazwelonke njengokumisa komthetho wePhalamende;



ukwemukela futhi azise izithunywa zakwamanye amazwe kanye nabamele amanye amazwe;



ukuqoka aManxusa, aManxusa agunyaziwe, abaphathelene nezindaba zamazwe kanye nabamele amanye amazwe;



ukuxolela abagwetshelwe amacala futhi ehlise nezigwebo; futhi



uklomelisa ngezindondo zokuhlonipha ubuqhawe.



Igunya lokuphatha eRiphabhuliki



85. (1) Amandla okuphatha eRiphabhuliki abekwe kuMongameli.



(2) UMongameli usebenzisa amandla okuphatha ebambisene namanye amalungu eKhabhinethi ngalezi zindlela -



(a) ngokuphoqelela umthetho kazwelonke ngaphandle uma uMthethosisekelo noma umthetho



wePhalamende usho okunye okwehlukile;



ngokuthuthukisa nokuphoqelela imigomo kazwelonke;



ngokudidiyela imisebenzi yeminyango yombuso kanye neyezakhiwo zombuso;



ngokulungisa nokungenisa umthetho; futhi



nokwenza noma yimiphi eminye imisebenzi yokuphatha ehlinzekelwe kuMthethosisekelo noma kumthetho kazwelonke.



Ukukhethwa kukaMongameli



86. (1) Emhlanganweni wawo wokuqala nalapho kunesidingo sokuvala isikhala, uMkhandlu kaZwelonke kufanele ukhethe umuntu wesifazana noma wesilisa phakathi kwamalungu awo ukuthi abe nguMongameli.



(2) UMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo kufanele engamele lolu khetho noma aqoke elinye ijaji ukuba likwenze loko Inqubo ebekwe kwiSheduli 3 iyona esebenzayo ekukhethweni kukaMongameli.



(3) Ukhetho lokugcwalisa isikhala esikhundleni sikaMongameli kufanele lubekelwe isikhathi nelanga nguMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo kodwa zingakadluli izinsuku ezingu-30 emuva kokuvela kwalesosikhala.



Ukuqala ukusebenza kukaMongameli



87. Uma esekhethwe njengoMongameli, umuntu uyayeka ukuba yilungu loMkhandlu



kaZwelonke futhi, phakathi kwezinsuku eziyisihlanu, kufanele aqale umsebenzi esikhundleni sikaMongameli ngokufunga noma ukuqinisekisa ukwethembeka kwiRephabhliki nokuthobela uMthethosisekelo, njengokusho kukaSheduli 2.



Isikhathi sesikhundla sikaMongameli



(1) UMongameli unesikhathi esikhundleni esiqala kusukela eqala umsebenzi siphele lapho kuvela isikhala noma uma umuntu olandelayo okhethelwe esikhundleni sokuba nguMongameli eqala umsebenzi wobuMongameli.



(2) Akekho umuntu ovunyelwe ukuba sesikhundleni njengoMongameli ngaphezulu kwezikhathi ezimbili uma umuntu ekhethelwe ukuthi agcwalise isikhala esikhundleni sobuMongameli, isikhathi esiphakathi kokugcwalisa isikhala nokhetho olulandelayo, asithathwa njengesikhathi soBungameli kulowomuntu.



Ukususwa kukaMongameli esikhundleni



(1) UMkhandlu kazwelonke ngesinqumo esesekwe ngababili kwabathathu bamalungu, ungamsusa uMongameli esikhundleni kuphela ngezizathu ezilandelayo -



(a) ukwephulwa koMthethosisekelo noma umthetho obalulekile; (b) ukungaziphathi kahle ngendlela embi kakhulu; noma



(c) ukungakwazi ukwenza imisebenzi yesikhundla.



(2) Noma ngubani osuswe esikhundleni sikaMongameli ngendlela ebekwe ngu 1(a) noma (b) angeke athole izinzuzo zaleso sikhundla futhi akavunyelwe ukumela ukhetho lwesikhundla somphakathi.



IBamba likaMongameli



(1) Uma UMongameli engekho kwiRiphabhuliki noma engakwazi ukufeza izidingo zomsebenzi kaMongameli; noma kunesikhala kuleso sikhundla, iziphathimandla ezilandelayo zingambambela njengoMongameli:



(a) Isekela likaMongameli.



(b) UNgqongqoshe ojutshwe nguMongameli.



(c) UNgqongqoshe ojutshwe ngamanye amalungu eKhabhinethi.



(d) USomlomo, uMkhandlu kaZwelonke uze ujube omunye wamalungu awo.



(2) IBamba likaMongameli linezibopho, amandla nemisebenzi kaMongameli.



(3) Ngaphambi kokuthatha izibopho, amandla nemisebenzi kaMongameli IBamba likaMongameli kufanele lifunge noma liqinisekise ukwethembeka kwiRiphabhuliki nokuthobela



uMthethosisekelo, njengokubeka kukaSheduli 2. IKhabhinethi



(1) IKhabhinethi inoMongameli, njengenhloko yeKhabhinethe, iSekela likaMongameli kanye nawoNgqongqoshe.



(2) UMongameli uqoka iSekela likaMongameli kanye noNgqongqoshe, ubanika amandla nemisebenzi, futhi angabasusa esikhundleni.



(3) UMongameli -



(a) kufanele akhethe iSekela likaMongameli phakathi kwamalungu oMkhandlu kaZwelonke; (b) angakhetha noma yinani elingakanani loNgqongqoshe phakathi kwamalungu oMkhandlu; futhi



(c) angakhetha oNgqongqoshe abangeqile kwababili abavela ngaphandle koMkhandlu.



(4) UMongameli kufanele aqoke ilungu leKhabhinethe elizoba umholi womsebenzi kahulumeni eMkhandlwini kaZwelonke.



(5) ISekela likaMongameli kufanele lisize uMongameli ekwenzeni imisebenzi kahulumeni. Imithwalo kanye nokulindelekile



(1) ISekela likaMongameli kanye noNgqongqoshe babhekele amandla nemisebenzi yesigungu abethweswe yona nguMongameli.



(2) Amalungu eKhabhinethi aphendula ewonke kanye nelungu ngalinye kwiPhalamende mayelana namandla nokwenza imisebenzi yawo.



(3) Amalungu eKhabhinethi kufanele -



(a) enze njengokuhambisana noMthethosisekelo; futhi



(b) anikeze iPhalamende imibiko ephelele njalo ngemuva kwezikhathi ezejwayelekile maqondana nezindaba ezilawulwa yiwo.



Osekela boNgqongqoshe



UMongameli angaqoka oSekela boNgqongqoshe phakathi kwamalungu oMkhandlu kaZwelonke ukuba basize amalungu eKhabhinethe futhi angabasusa esikhundleni. Ukuqhubeka kweKhabhinethi emuva kokhetho



Uma kubanjwe ukhetho loMkhandlu kaZwelonke, iKhabhinethi, iSekela likaMongameli, oNgqongqoshe nanoma yimuphi uSekela kaNgqongqoshe usengakwazi ukusebenza aze athathe isikhundla njengoMongameli lowomuntu okhethwe nguMkhandlu kaZwelonke omusha ukuthi abe nguMongameli.



Izifungo neziqinisekiso



Ngaphambi kokuthi iSekela likaMongameli, oNgqongqoshe kanye namaSekela oNgqongqoshe baqale imisebenzi yezikhundla zabo, kufanele bafunge noma baqinisekise ukuthi bazokwethembeka kwiRephabhliki futhi bathobele uMthethosisekelo, ngokuhambisana ne Sheduli





Ukuziphatha kwamalungu eKhabhinethi namaSekela oNgqongqoshe



(1) Amalungu eKhabhinethi kanye namaSekela oNgqongqoshe kufanele aziphathe ngendlela ehambisana nohlelo lokuziphatha olubekwe ngumthetho kazwelonke.



(2) Amalungu eKhabhinethe namaSekela oNgqongqoshe akufanele - (a) benze omunye umsebenzi okhokhelwayo;



(b) baziphathe noma ngayiphi indlela engahambisani nezikhundla zabo, noma bazibeke kunoma yisiphi isimo esingadala ukuthi babonakale benobunzima bokwehlukanisa phakathi kwezidingo zomsebenzi nezidingo zomuntu zangasese;



(c) basebenzise isikhundla noma ulwazi lwanoma uluphi uhlobo elunikezelwe kubona ukuzenzela inzuzo noma ukwenzela omunye inzuzo engafanele.



Ukudluliswa kwemisebenzi



UMongameli angadlulisela kwilungu leKhabhinethi ngesimemezelo esishicilelwe okulandelayo -



ukwengamelwa kwanoma yimuphi umthetho onikezwe elinye ilungu; noma



amandla noma umsebenzi onikezwe elinye ilungu ngokomthetho. Ukunikezwa kwemisebenzi okwesikhashana



98. UMongameli anganikeza ilungu leKhabhinethi noma yimaphi amandla noma umsebenzi yelinye ilungu leKhabhinethe elingekho noma elingakwazi ukusebenzisa lawo mandla noma ukwenza lowo msebenzi.



Ukwabiwa kwemisebenzi



99. Ilungu leKhabhinethi lingabela ilungu loMkhandlu esikhulu sesifundazwe noma uMkhandlu sikaMasipala noma yimaphi amandla noma umsebenzi okufanele wenziwe ngokomthetho wePhalamende Ukwabiwa -



kufanele kuhambisane nesivumelwano phakathi kwelungu leKhabhinethe elithintekile nelungu loMkhandlu esikhulu sesifundazwe noma uMkhandlu sikaMasipala;



kufanele kuhambisane nomthetho wePhalamende ophathelene nalawomandla noma umsebenzi.



kuqala ukusebenza emva kokumenyezelwa nguMongameli.



Ukulawulwa ngokukazwelonke kombuso wesiFundazwe



(1) Uma isifundazwe singakwazi noma singagcwalisi izibopho zaso ezibekwe ngumthetho noma uMthethosisekelo, isiGungu esikhulu singalungena udaba ngokuthatha izinyathelo ezifanele ukuqinisekisa ukugcwaliswa kwezibopho, kubandakanya -



(a) ukukhipha isiyalelo esiya kuMkhandlu esikhulu sesifundazwe esichaza indlela esehluleka ngayo ukugcwalisa izibopho zaso futhi sisho izinyathelo okufanele zithathwe ukuze kugcwaliswe lezozibopho; futhi



(b) nokuzithathela umsebenzi wokubhekela lezo zibopho ezithintekile kuleso sifunda ngendlela edingekile ukuze -



(i) kugcinwe amazinga abalulekile ngokukazwelonke noma kuhlangatshezwane namazinga amisiwe okungafanele ehliswe okunikezwa izidingo zomphakathi;



(ii) kugcinwe ubumbano lwezomnotho; (iii) kugcinwe ukuphepha kwezwe; noma



(iv) kunqandwe leso sifundazwe ukuze singathathi izinyathelo ezingafanele ezikhinyabeza ezinye izifundazwe noma izwe lonke.



(2) Uma isiGungu esikhulu singena udaba kwisifundazwe ngokubeka kwesigatshana (1)(b)



-



(a) isaziso sokulungena udaba kufanele sibekwe phambi koMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe phakathi kwezinsuku ezingu 14 zomhlangano waso wokuqala emuva kokungenwa kodaba;



(b) ukungenwa kodaba kufanele kuphele ngaphandle uma kwamukelwe uMkhandlu phakathi kwezinsuku ezingu-30 emuva komhlangano wokuqala emuva kokungenwa kodaba; futhi



(c) uMkhandlu kufanele sikuphenye kabusha ukungenwa kodaba njalo emva kwezikhathi ezithile futhi senze noma yiziphi izincomo ezilungile isiGungu esikhulu.



(3) Umthetho kazwelonke ungalawula uhlelo olumiswe kulesi sigaba. Izinqumo zesiGungu esikhulu



(1) Isinqumo sikaMongameli kufanele sibhalwe phansi uma -



sithathwe maqondana nomthetho kaZwelonke; noma



sinemiphumela esemthethweni.



Isinqumo esibhalwe phansi nguMongameli kufanele sisayinwe ngomunye wamalungu eKhabhinethi uma leso sinqumo sixhumene nomsebenzi owabelwe lelo lungu leKhabhinethi.



Izimemezelo, imitheshwana kanye neminye imithombo yemithetho engaphansi kweminye kufanele umphakathi ukwazi ukufinyelela kuyo.



Umthetho kazwelonke ungacacisa indlela imithombo yemithetho eshiwo kwisigatshana



(2) okufanele,



ibekwe phambi kwePhalamende;



yamukelwe yiPhalamende. Iziphakamiso zokungethembeki



102. (1) Uma uMkhandlu kaZwelonke wemukela isiphakamiso sokuthi iKhabhinethi, ngaphandle kukaMongameli, ayisathembekile eMkhandlwini, ngevoti elesekwe yiningi lamalungu oMkhandlu, uMongameli kufanele alakhe kabusha iKhabhinethi.



(2) Uma uMkhandlu kaZwelonke wamukela isiphakamiso sokuthi uMongameli akasathembekile kubona, ngevoti elesekwe yiningi lamalungu oMkhandlu, uMongameli namanye amalungu eKhabhinethi kanye nanoma yiliphi iSekela likaMongameli kufanele bashiye isikhundla. Isahluko 6



Izifundazwe



Izifundazwe



103. (1) IRiphabhuliki inezifundazwe ezilndelayo:



iMpumalanga Koloni



iFuleyisitata



iGauteng



iKwaZulu/Natali



iMpumalanga



iNyakatho Koloni



iNyakatho



iNyakatho Ntshonalanga



INtshonalanga Koloni.



Imingcele yezifunda yileyo ekhona ngesikhathi uMthethosisekelo uqala ukusebenza. Izishayamthetho zesifundazwe



Igunya lokushaya imithetho lezifundazwe



104. (1) Igunya lokushaya imithetho lesifundazwe libekwe kwisishayamthetho sesifundazwe, futhi linikeza isishayamthetho sesifundazwe amandla -



(a) okwamukela umthethosisekelo wesifundazwe noma okushintsha noma yimuphi umthethosisekelo owamukelwe yiso ngokusho kwezigaba 142 no 143;



(b) ukwamukela imithetho kwisifundazwe futhi yesifundazwe maqondana - (i) nanoma yiluphi udaba olubalulwe kuSheduli 4;



(ii) nanoma yiluphi udaba olubalulwe kuSheduli 5;



(iii) nanoma yiluphi udaba olungabalulwanga lapho, futhi olwabelwe isifundazwe ngokusho komthetho kazwelonke; futhi



(iv) noma yiluphi udaba olubalulwe wumthethosisekelo, ukumiswa komthetho wesiFundazwe; kanye



(c) ukwabela noma yimaphi amandla aso okushaya imithetho kunoma yisiphi uMkhandlu sikaMasipala kwisifundazwe.



Isishayamthetho sesifundazwe, ngesinqumo esesekelwe okungenani ngababili kwabathathu bamalungu aso, singacela iPhalamende ukuthi lishintshe igama laleso sifundazwe.



Isishayamthetho sesifundazwe siboshwe kuphela nguMthethosisekelo futhi, uma sesamukele umthethosisekelo wesifundazwe saso, yilowomthethosisekelo, futhi kufanele senze okuhambisana nalokho okubekwe ngumthethosisekelo nalowomthethosisekelo wesifundazwe.



Umthetho wesifundazwe maqondana nodaba oludingekile ukuze kusetshenziswe amandla ngendlela noma oluhlangene nokusetshenziswa ngendlela kwamandla athintene nanoma yiluphi udaba olukuluhlu lukaSheduli 4, ungumthetho maqondana nodaba olukuluhlu lukaSheduli 4.



Isishayamthetho sesifundazwe singancoma eMkhandlwini kaZwelonke umthetho ophathelene nanoma yiluphi udaba olungaphandle kwamagunya alesosishayamthetho, noma



okubusa kulo, umthetho wePhalamende ngaphezu komthetho wesifundazwe. Ukwakheka nokukhethwa kwezishayamthetho zezifundazwe



(1) Isishayamthetho sesifundazwe sakhiwe ngabantu besifazane nabesilisa abakhethwe njengamalungu njengokusho kohlelo lokhetho -



(a) olumiswe ngumthetho kazwelonke;



(b) olwakhelwe phezulu kwengxenye yesifundazwe yoluhlu lukazwelonke lwabobonke abavoti;



(c) oluhlinzekela iminyaka yobudala yokuvota engu 18; futhi



(d) olunomphumela, jikelele, wokumelwa okuhambisana nenani lamavoti elitholiwe. Ubulungu



(1) Yileso naleso sakhamuzi esinelungelo lokuvotela uMkhandlu kaZwelonke, singaba yilungu lesishayamthetho sesifundazwe, ngaphandle -



(a) kwanoma ngubani oqokwe noma osebenzela umbuso futhi ekhokhelwa ngenxa yalowo msebenzi, ngaphandle -



(i) kukaNdunankulu namanye amaLungu oMkhandlu soMkhandlu wesifundazwe, futhi (ii) nanoma yiziphi ezinye iziphathimandla ezenza imisebenzi ehambisana nemisebenzi yelungu lesishayamthetho sesifundazwe futhi oshiwo ngumthetho kazwelonke ukuthi uhambisana naleyomisebenzi;



(b) kwamalungu omkhandlu kaZwelonke, amalungu agcwele oMkhandlu kaZwelonke wesiFundazwe noma amalungu oMkhandlu sikaMasipala;



(c) komuntu onezikweletu angeke akwazi ukuzikhokha;



(d) kwanoma ngubani inkantolo yaseRephabhliki ethe akaphilile engqondweni; noma



(e) kwanoma ngubani okuthe ngemuva kokuqala ukusebenza kwalesi sigaba, walahlwa yicala futhi wagwetshwa isikhathi esingaphezulu kwezinyanga ezingu-12 ngaphandle kwesijeziso semali, kweRiphabhuliki noma ngaphandle kweRiphabhuliki uma leso senzo esiyicala sasingaba yicala eRiphabhuliki; kodwa akekho ongathathwa njengogwetshiwe, kuze kubenesinqumo ngokudluliswa kwecala noma kuze kuphele isikhathi sokudluliswa kwecala Ukungabinalungelo ngaphansi kwalesigaba kuphela eminyakeni emihlanu emuva kokuqedwa kwesigwebo.



(2) Umuntu ongafanelekile ukuba yilungu lesiShayamthetho sesiFundazwe ngokumaqondana nesigatshana (1) (a) noma (b) angathathwa njengomuntu ongaqokwa abe yilungu lesiShayamthetho, ngaphansi kwemibandela noma isimo esimiswe wumthetho kaZwelonke.



(3) Umuntu ulahlekelwa ubulungu besiShayamthetho sesiFundazwe uma lowo muntu - (a) engasakulungele ukuba yilungu; noma



(b) ephutha kwisiShayamthetho ngaphandle kwemvume, esimweni lapho umthetho nezinqumo zesiShayamthetho zibeka ukulahlekelwa wubulungu.



(4) Izikhala kwisiShayamthetho sesiFundazwe kufanele zigcwaliswe ngokulandela umthetho kaZwelonke.



Ukufunga noma ukuqinisekisa



Ngaphambi kokuba amalungu esishayamthetho sesifundazwe enze imisebenzi yawo kwisishayamthetho kufanele afunge noma enze isiqiniseko sokwethembeka kwiRiphabhuliki nangokuthobela uMthethosisekelo, ngokuhambisana noSheduli 2.



Isikhathi sokusebenza kwezishayamthetho zezifundazwe



(1) Isishayamthetho sesifundazwe sikhethelwa iminyaka emihlanu.



Uma isishayamthetho sesifundazwe sihlakazwa njengokusho kwesigaba 109, noma lapho isikhathi saso siphela, uNdunankulu wesfundazwe ngesimemezelo esishicilelwe, kufanele abize ukhetho okufanele lubanjwe lubanjwe zingakapheli izinsuku ezingu 90 ngemuva kokuhlakazwa kwesishayamthetho, noma ngemuva kokuphela kwesikhathi sokusebenza kwaleso sishayamthetho.



Uma umphumela wokhetho lwesishayamthetho sesifundazwe, ungamenyezelwanga ngaphakathi kwesikhathi esishiwo esigabeni 190 noma uma ukhetho luchithwa yinkantolo,



uMongameli kufanele abize futhi abeke usuku lokhetho okufanele lubanjwe zingakapheli izinsuku ezingu 90 ngemuva kokudlula kwalesosikhathi noma kosuku ukhetho olwamiswa ngalo.



(4) Isishayamthetho sesifundazwe sinamandla okusebenza kusukela ngesikhathi sihlakazwa noma siphelelwa yisikhathi, kuze kube wusuku olungahambi kosuku lokuqala lokuvotelwa isishayamthetho esilandelayo.



Ukuhlakazwa kwezishayamthetho zezifundazwe ngaphambi kokuphela kwesikhathi 109. (1) UNdunankulu kufanele ahlakaze isishayamthetho sesifundazwe uma -



lesosishayamthetho sithathe isinqumo sokuhlakazeka esisekelwe yiningi lamalungu aso;



futhi



iminyaka emithathu isidlulile emuva kokukhethwa kwalesosishayamthetho.



(2) Ibamba likaNdunankulu kufanele lihlakaze isishayamthetho sesifundazwe uma -



kukhona isikhala esikhundleni sikaNdunankulu; futhi



isishayamthetho sehluleka ukukhetha uNdunankulu omusha zingakapheli izinsuku ezingu



30 ngemuva kokuvela kwesikhala. Izikhathi zokuhlangana nezamakhefu



(1) Emuva kokhetho, umhlangano wokuqala kufanele ubanjwe ngesikhathi nangosuku olunqunywe nguMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo, kodwa zingakapheli izinsuku ezingu-14 emuva kokumenyezelwa komphumela wokhetho Isishayamthetho sesifundazwe singanquma isikhathi nobude bemihlangano yaso eminye kanye namakhefu aso.



(2) UNdunankulu wesifundazwe angabizela isishayamthetho sesifundazwe emhlanganweni ongavamile noma ngasiphi isikhathi ukuze senze umsebenzi oyisipesheli.



(3) Isishayamthetho sesifundazwe singanquma indawo esizohlanganela kuyo ngokujwayelekile.



OSomlomo kanye namaSekela oSomlomo



(1) Ekuhlaleni kwaso kokuqala emuva kokhetho, noma uma kudingekile ukuba kugcwaliswe isikhala, isishayamthetho sesifundazwe kufanele sikhethe uSomlomo neSekela likaSomlomo phakathi kwamalungu aso.



(2) IJaji elijutshwe nguMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo kufanele lengamele ukukhethwa kukaSomlomo USomlomo wengamela ukukhethwa kwesekela likaSomlomo.



(3) Inqubo kwingxenye A ebekwe kuSheduli 3 iyasebenza ekukhethweni koSomlomo namaSekela oSomlomo.



(4) Isishayamthetho sesifundazwe singamsusa esikhundleni uSomlomo noma iSekela likaSomlomo ngokuthatha leso sinqumo Iningi lamalungu esishayamthetho kufanele libekhona uma kuthathwa leso sinqumo.



(5) Njengokusho kwemitheshwana nezinqumo yaso, isishayamthetho sesifundazwe kufanele sikhethe phakathi kwamalungu aso abanye abengameli ukuze basize uSomlomo noSekela likaSomlomo.



Izinqumo



(1) Ngaphandle uma uMthethosisekelo uhlinzekela ngokunye -



iningi lamalungu esishayamthetho sesifundazwe kufanele libekhona ngaphambi kokuba kuvotelwe uMthethosivivinywa noma ushintsho loMthethosivivinywa;



okungenani oyedwa kwabathathu bamalungu esishayamthetho kufanele babekhona ngaphambi kokuba kuvotelwe noma yluphi udaba okufanele kunqunywe ngalo phambi kwesishayamthetho; futhi



zonke izindaba ezingaphambi kwesishayamthetho sesifundazwe kufanele zinqunywe ngokwesekwa yiningi lamavoti afakiwe.



(2) Ilungu elingamele isishayamthetho sesifundazwe alinali ivoti elicatshangiwe, kodwa -



kufanele livote uma kukhona amanani amavoti alinganayo ezinhlangothini zombili zodaba;



futhi



(b) lingavota ngokucatshangiwe uma udaba lufanele lunqunywe ngokusekwa yivoti okungenani lababili kumalungu amathathu.



Amalungelo ezithunywa ezigcwele kwizishayamthetho zezifundazwe



113. Izithunywa zesifundazwe ezigcwele kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe zingahambela isishayamthetho futhi zikhulume kwizishayamthetho zezifundazwe zazo kanye nasemakomidini azo, kodwa azivunyelwe ukuvota Isishayamthetho singadinga ukuba isithunywa esimile sibekhona kwisishayamthetho noma emakomidini aso.



Amandla ezishayamthetho zezifundazwe



(1) Ekusebenziseni amandla okushaya imithetho, isishayamthetho sesifundazwe - (a) singacwaninga, semukele, sishintshe noma sichithe noma yimuphi umthetho obekwe phambi kwesishayamthetho; futhi



(b) singasungula noma silungise umthetho ngaphandle kweMithethosivivinywa yemali.



(2) Usihayamthetho sesifundazwe kufanele sihlinzekele izindlela -



(a) zokuqinisekisa ukuthi zonke izingxenye zombuso emkhakheni kahulumeni wesifundazwe ziphendula kusona; futhi



(b) zokugcina iso kuloku -



(i) ukusetshenziswa kwegunya lesifundazwe lokuphatha kwisifundazwe, kubandakanya nokuphoqelelwa kwemithetho; futhi



(ii) noma yiyiphi ingxenye yombuso.



Ubufakazi noma ulwazi phambi kwesishayamthetho sesifundazwe



Isishayamthetho sesifundazwe noma ikomidi laso noma yiliphi -



singabiza noma yimuphi umuntu ukuthi avele phambi kwaso ukuze anike ubufakazi obufungelwe noma obuqinisekisiwe noma ukuze aveze amaphepha athile;



singafuna ukuthi noma yimuphi umuntu noma isakhiwo sinikeze umbiko kusona;



singaphoqa, ngokomthetho wesifundazwe noma imitheshwana nezinqumo zaso, ukuthi noma yimuphi umuntu noma isakhiwo silandele okushiwo yisamanisi noma okushiwo kwisigaba

noma (b); futhi



singemukela izicelo imibono noma iziphakamiso ezivela kunoma yimuphi umuntu othintwa wudaba noma izikhungo.



Amalungiselelo ezangaphakathi, imisebenzi nenqubo yezishayamthetho zezifundazwe



116. (1) Isishayamthetho sesifundazwe -



singazithathela izinqumo futhi silawule amalungiselelo aso angaphakathi, izinhlelo kanye nezinqubo; futhi



senze imitheshwana nezinqumo maqondana nomsebenzi waso sibe ubhekele ukuqhuba ngenqubo yentando yeningi eyazisa ukumelwa nokubanjwa kweqhaza, ukuphendula, ukusebenzela obala nokuthintwa komphakathi.



(2) Imitheshwana nezibopho yesishayamtetho sesifundazwe kufanele kuhlinzekele -



ukumiswa, ukwakheka, amandla, imisebenzi, inqubo kanye nesikhathi sokubakhona kwamakomidi aso;



ukubanjwa kweqhaza emisebenzini yesishayamthetho sesifundazwe, kwawo wonke amaqembu amancane ezepolitiki amelekile eMkhandlwini, ngendlela ehambisana nenqubo yentando yeningi;



usizo lwezemali nokuhanjiswa ngendlela komsebenzi eqenjini ngalinye elimelwe kwisishayamthetho sesifundazwe, olulingana nokumeleka kwalo, ukuze iqembu ngalinye nomholi walo likwazi ekwenza imisebenzi yalo kwisishayamthetho; futhi



ukwaziswa, njengoMholi wabaPhikisayo, komholi weqembu elikhulu kunawo wonke amaqembu amancane kwisishayamthetho kwiKhabinethi.



Ukubonelelwa kwaMalungu



117. (1) Amalungu esishayamthetho sesifundazwe kanye nezithunywa ezigcwele



zoMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe -



anelungelo lokukhuluma ngokukhululeka kwisishayamthetho nasemakomidini aso, ngendlela evumelana nemitheshwana nezinqumo; futhi



angeke athweswe amacala ombango noma obulelesi, aboshwe, avalelwe noma akhokhiswe amademeshe ngenxa -



yanoma yini ayishilo, ayivezile noma ayinikeze isishayamthetho noma ikomidi laso noma



yiliphi;



yanoma yini evelile ngenxa yalokho akushilo, akuvezile akunikeze isishayamthetho noma ikomidi lawo noma yiliphi.



(2) Ezinye izibonelelo nokuvikeleka kwesishayamthetho sesifundazwe, kanye namalungu aso zingabekwa ngumthetho kazwelonke.



(3) Amaholo, nezinye izinkokhelo ezihlangene namaholo ezikhokhelwa amalungu esishayamthetho kuvela ngqo esiKhwameni seMali sesiFundazwe.



Ukuvumeleka komphakathi kwisishayamthetho kanye nokuthinteka kwawo 118. (1) Isishayamthetho sesifundazwe kufanele -



senze kubelula ukuthi umphakathi uthintwe ngomsebenzi wokushaya imithetho neminye imisebenzi yesishayamthetho namakomidi aso; futhi



senze umsebenzi waso ngendlela esobala, sivumele umphakathi emihlanganweni yaso naleyo yamakomidi aso; kodwa, amanyathelo afanele angathathwa ukuze -



kulawulwe ukungena nokuphuma komphakathi, kubandakanya ukungena nokuphuma kwabezindaba, kwisishayamthetho nasemakomidini aso;



nokuhlinzekela ukusesha noma yimuphi umuntu, futhi lapho kufanele, ukwenqatshelwa ukuba angene noma ukususwa kwanoma yimuphi umuntu. uMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe



(2) Isishayamthetho sesiFundazwe angeke sakhiphele ngaphandle umphakathi, kubalulwa nabezindaba, ukuba babe khona emhlangaweni wekomidi ngaphandle uma lokho kufanelekile futhi kusemthethweni ukwenza lokho emphakathini wetando yeningi.



Ukwethulwa kwemithethosivivinywa



119. Ngamalungu esiGungu esiKhulu sesifundazwe kuphela noma ekomidi noma esishayamthetho sesifundazwe angethula uMthethosivivinywa kwisishayamthetho; kodwa yilungu lesiGungu esiKhulu elibhekele izindaba zezimali kwisifundazwe kuphela, elingethula uMthethosivivinywa wemali kwisishayamthetho enokungabaza ngokuhambisana koMthethosisekelo, angawuthumela kwisishayamthetho ukuba siphinde siwubeke.



IMithethosivivinywa yemali



120. (1) UMthethosivivinywa osebenzisa imali noma owethwesa izintela, amalevi noma ezinye izinkokhelo zombuso unguMthethosivivinywa wemali.



NguMthethosivivinywa wemali kuphela ongasebenzisa imali, noma wethweswe izintela, amalevi noma ezinye izinkokhelo zombuso futhi uMthethosivivinywa wemali awuvunyelwe ukuphatha ezinye izinto ngaphandle kokwethweswa kwezintela zokusebenzisa imithombo yomphakathi, noma izigwebo nezinye izijeziso zemali.



(2) Umthetho wesifundazwe kufanele uhlinzekele inqubo engalandelwa ukuma isishayamthetho sesifundazwe sishintsha iMithethosivivinywa yemali.



Ukuvuma iMithethosivivinywa



121. (1) UNdunankulu kufanele avume futhi asayine uMthethosisekelo owemukelwe njengokusho kwalesiSahluko noma, uma uNdunankulu engagculisekile ngokuthi uMthethosivivinywa uyahambisana noMthethosisekelo, kufanele awuphindisele





kwisishayamthetho ukuze siwucwaninge kabusha.



(2) Uma, emuva kokucwaningwa kabusha, uMthethosivivinywa wenelisa ngokuphelele ukungagculiseki kukaNdunankulu, uNdunankulu kufanele awuvume futhi awusayine



lowoMthethosisekelo; uma kungenzeki loko, uNdunankulu kufanele enze okunye kwaloku -



avume futhi asayine uMthethosivivinywa; noma



awudlulisele eNkantolo yoMthethosisekelo ezonquma ngokuhambisana kwawo noMthethosisekelo.



(3) Uma iNkantolo yoMthethosisekelo inquma ukuthi uMthethosivivinywa uyahambisana noMthethosisekelo, uNdunankulu kufanele awuvume futhi awusayine.



Izicelo ezifakwa ngamalungu kwiNkantolo yoMthethosisekelo



(1) Amalungu esishayamthetho angafaka isicelo eNkantolo yoMthethosisekelo sokuthi inkantolo ikhiphe izwi lokuthi wonke noma ingxenye yoMthethosivivinywa noma uma sewushicilelewe, uMthetho, owamukelwe yisishayamthetho awuhambisani noMthethosisekelo.

(2) Isicelo -



(a) kufanele sesekwe amavoti okungenani angamaphesenti angu 20 amalungu esishayamthetho; futhi



(b) kufanele senziwe phakathi kwezinsuku ezingu 30 kusukela osukwini uNdunankulu awuvume futhi awusayina ngalo umthetho.



(3) INkantolo yoMthethosisekelo inganquma ukuthi wonke umthetho noma ingxenye yomthetho okufakwe isicelo ngawo njengokusho kwesigatshana (1) ngenhla, angeke usebenze ngaphambi kokuthi iNkantolo ikhiphe isinqumo ngesicelo uma -



(a) izidingo zobulungiswa ziphoqelela lesi sinqumo; futhi (b) isicelo sinamathuba anele okuphemelela.



(4) Uma isicelo singaphumeleli, iNkantolo yoMthethosisekelo kufanele inqume ukuthi labo abafake isicelo kufanele bakhokhe izindleko.



Ukushicilelwa kweMithetho



UMthethosivivinywa ovunyiwe futhi wasayinwa nguNdunankulu uba nguMthetho wesifundazwe, kufanele ushicilelwe ngokushesha, futhi uqala ukusebenza uma ushicilelwa noma ngelanga elingemuva elinqunywe ngokusho kwalowoMthetho.



Ukugcina ngokuphepha kwemithetho yesifundazwe



Ikhophi esayiniwe yoMthetho wesifundazwe ingubufakazi obugcwele balokho okuqukethwe kulowo mthetho futhi emuva kokushicilelwa, kufanele unikezwe iNkantolo yoMthethosisekelo ukuze iwugcine ngokuphepha.



Izigungu Ezinkulu zesifundazwe Igunya lokuphatha lesifundazwe

(1) Amandla okuphatha isifundazwe abekwe kuNdunankulu waleso sifundazwe.



(2) UNdunankulu usebenzisa amandla okuphatha ebambisene namanye amalungu esigungu esikhulu sesifundazwe ngalezizindlela -



(a) ngokuphoqelela umthetho wesifundazwe kwisifundazwe;



(b) ngokuphoqelela yonke imithetho kazwelonke ephakathi koluhlu lukaSheduli 4 noma 5 ngaphandle uma uMthethosisekelo noma uMthetho wePhalamende uhlinzeka okwahlukile;



(c) ngokuphathwa kwisifundazwe kwemitheto kaZwelonke engaphandle koluhlu lukaSheduli



kanye no 5, ukuphathwa kwayo osekwabelwe isifundazwe njengokusho kwMthetho wePhalamende;



(d) ngokuthuthukisa nokuphoqelela imigomo yesifundazwe;



(e) ngokudidiyela imisebenzi yeminyango yesifundazwe nokuphathwa kwemisebenzi; (f) ngokulungisa nokusungula imthetho yesifundazwe; futhi



(g) ngokwenza noma yimiphi eminye imisebenzi eyabelwe sona ngokusho koMthethosisekelo noma koMthetho wePhalamende.



(3) Isifundazwe sinamandla okuphatha njengokusho kwezigatshana(2)(d) kodwa ubungako balamandla buncike ekutheni isifundazwe singakwazi yini ukuphatha umsebenzi ohlangene nokusetshenziswa kwalawo mandla ukuze sikwazi ukuqala ukubhekela ngendlela efanele



Uhulumeni kazwelonke kufanele usize ohulumeni bezifundazwe ngemithetho nangezinye izindlela ukuba zithuthukise amakhono namandla okuphatha imisebenzi adingekayo ukuze zikwazi ukusebenzisa amandla azo zenze nemisebenzi yazo eshiwo kwisigatshana (2), ngendlela efanele.



Noma iyiphi inqxabano evelayo maqondana nekhono namandla esifundazwe okuphatha noma yimuphi umsebenzi, kufanele idluliselwe kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe ukuze sixazululwe phakathi kwezinsuku ezingu-30 emuva kokodluliselwa kuMkhandlu.



Ngokunakekela okushiwo yisigaba 100 ukuphoqelelwa kwemithetho kwisifundazwe kusemandleni aphelele esifundazwe kuphela.



Isigungu esikhulu sesifundazwe kufanele senze ngokulandela -



uMthethosisekelo; kanye



nomthethosisekelo wesifundazwe, uma umthethosisekelo sewamukelwe yisifundazwe. Ukwabiwa kwemisebenzi



126. Ilungu loMkhandlu esikhulu sesifundazwe lingabela uMkhandlu sikaMasipala noma yimaphi amandla okufanele asetshenziswe noma umsebenzi okufanele wenziwe, ngendlela eshiwo kumthetho wePhalamende, noma wesifundazwe, ende Ukwabiwa -



kufanele kuhambisane nesivumelwano phakathi kwelungu leKhabhinethe elithintekile nelungu loMkhandlu esikhulu sesifundazwe noma uMkhandlu sikaMasipala;



kufanele kuhambisane nomthetho ophathelene nokusetshenziswa kwalawo mandla nokwenziwa kwalowomsebenzi;



kuqala ukusebenza emva kokumenyezelwa nguNdunankulu.



Imisebenzi kaNdunankulu



127. (1) UNdunankulu unamandla nemisebenzi okubekwe kuleso sikhundla nguMthethosisekelo nomthetho.



(2) UNdunankulu wesifundazwe ubhekele okulandelayo -



ukwamukela nokusayina iMithethosivivinywa;



ukubuyisela uMthethosivivinywa emuva kwisishayamthetho sesifundazwe ukuze siwubuyekeze ukuze uhambisane noMthethosisekelo;



ukudlulisela uMthethosivivinywa kwiNkantolo yoMthethosisekelo ukuze ikhiphe isinqumo ngokuhambisana kwawo noMthethosisekelo;



ukubizela isishayamthetho emhlanganweni ongejwayelekile ukuze senze umsebenzi oyisipesheli;



ukumisa amakhomishana ophenyo; kanye



nokumemezela uhlololuvo kwisifundazwe ngendlela emiswe ngummthetho.



Ukukhethwa kukaNdunankulu



(1) Emhlanganweni wawo wokuqala emveni koketho, nalapho kunesidingo sokuvala isikhala, isishayamthetho sesifundazwe kufanele sikhethe umuntu wesifazane noma wesilisa phakathi kwamalungu awo ukuthi abe nguNdunankulu wesifundazwe.



(2) UMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo kufanele engamele lolukhetho noma aqoke elinye ijaji ukuba likwenze loko Inqubo ebekwe kwingxenye A kwiSheduli 3 iyona esebenzayo ekukhethweni kuka Ndunankulu



(3) Ukhetho lokugcwalisa isikhala esikhundleni sikaNdunankulu kufanele lubekelwe isikhathi nelanga nguMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo kodwa zingakadluli izinsuku ezingu 30 emuva kokuvela kwalesosikhala.



Ukuqala ukusebenza kukaNdunankulu



Umuntu okhethelwe isikhundla sikaNdunankulu, kufanele aqale umsebenzi esikhundleni sikaNdunankulu phakathi kwezinsuku ezinhlanu ekhethiwe, ngokufunga noma ukuqinisekisa ukwethembeka kwiRephabhliki nokuthobela uMthethosisekelo, njengokusho kukaSheduli 2.

Isikhathi sesikhundla sikaNdunankulu



(1) UNdunankulu unesikhathi sokuba esikhundleni esiqala kusukela eqala umsebenzi



siphele lapho kuvela isikhala noma uma umuntu olandelayo okhethelwe esikhundleni sokuba nguNdunankulu eqala umsebenzi wobuNdunankulu.



(2) Akekho umuntu ovunyelwe ukuba sesikhundleni njengoNdunankulu ngaphezulu kwezikhathi ezimbili uma umuntu ekhethelwe ukuthi agcwalise isikhala esikhundleni sobuNdunankulu, isikhathi esiphakathi kokugcwalisa isikhala nokhetho olulandelayo, asithathwa njengesikhathi sobuNdunankulu kulowomuntu.



(3) IsiShayamethetho sesiFundazwe, ngesivumelwano esithathwe ngokusekwa yivoti okungenanai lamalungu awo amabili kwamathathu, angasusa esikhundleni uNdunankulu kuphela ngaphansi kwemibandela -



ukwaphulwa kanzima koMthethosisekelo noma umthetho;



ukuziphatha kabi; noma



ukwehluleka ukwenza imisebenzi yesikhundla sakhe.



(4) Noma yimuphi umuntu osuswe esikhundleni sokuba nguNdlunankulu ngokwesigatshana (3)(a) noma (b) akanukuthola lutho lwaleso sikhundla, futhi akavunyelwe ukusebenza kunoma yiliphi ihhovisi likahulumeni.



IBamba likaNdunankulu



(1) Uma UNdunankulu engekho noma engakwazi ukufeza izidingo zomsebenzi kaNdunankulu; noma kunesikhala kulesosikhundla, iziphathimandla ezilandelayo ngokulandelana zingambambela njengoNdunankulu:



(a) Ilungu lesiGungu esikhulu sesifundazwe elijutshwe nguNdunankulu.



(b) Ilungu lesiGungu esikhulu elijutshwe ngamanye amalungu esiGungu.



(c) USomlomo, isishayamthetho size sijube omunye wamalungu aso



(2) IBamba likaNdunankulu linezibopho, amandla nemisebenzi kaNdunankulu.



(3) Ngaphambi kokuthatha izibopho, amandla nemisebenzi kaNdunankulu iBamba likaNdunankulu kufanele lifunge noma liqinisekise ukwethembeka kwiRiphabhuliki nokuthobela uMthethosisekelo, njengokubeka kukaSheduli 2.



UMkhandlu esiKhulu



(1) IsiGungu esiKhulu sakhiwe nguNdunankulu, njengenhloko yesiGungu, namalungu esishayamthetho aqokwe nguNdunankulu amahlanu noma ngaphezulu kodwa angeqile eshumini.



(2) UNdunankulu wesifundazwe uqoka amalungu esiGungu esikhulu, uwanika amandla nemisebenzi, futhi angawasusa esikhundleni.



Ukuphendula nokubhekela



(1) Amalungu oMkhandlu esikhulu sesifundazwe abhekele amandla nemisebenzi yesigungu abethweswe yona nguNdunankulu.



(2) Amalungu oMkhandlu esikhulu sesifundazwe aphendula ebumbene wonke kanye nanjengelungu ngalinye kwisishayamthetho mayelana namandla okwenziwa kwemisebenzi yawo.

(3) Amalungu oMkhandlu esikhulu sesifundazwe kufanele -



(a) enze ngokuhambisana noMthethosisekelo; futhi uma umthethosisekelo wesifundazwe uvunyiwe kwisifundazwe, futhi lowo mthethosisekelo; futhi



(b) anikeze isishayamthetho imibiko ephelele njalo ngemuva kwezikhathi ezejwayelekile maqondana nezindaba ezilawulwa yiwo.



Ukuqhubeka koMkhandlu esikhulu emuva kokhetho



Uma kubanjwe ukhetho lwesishayamthetho sesifundazwe, uMkhandlu esikhulu sesifundazwe, namalungu aso asakwazi ukusebenza aze athathe isikhundla njengoNdunankulu lowo muntu okhethwe yisishayamthetho esilandelayo.



Izifungo neziqinisekiso



Ngaphambi kokuthi uMkhandlu esikhulu sesifundazwe siqale imisebenzi yezikhundla zaso, kufanele amalungu afunge noma aqinisekise ukuthi azokwethembeka kwiRiphabhuliki futhi athobele uMthethosisekelo, ngokuhambisana neSheduli 2.



Ukuziphatha kwamalungu oMkhandlu esiKhulu



(1) Amalungu oMkhandlu esiKhulu sesifundazwe kufanele aziphathe ngendlela ehambisana nohlelo lokuziphatha olubekwe ngumthetho kazwelonke.



(2) Amalungu oMkhandlu esiKhulu sesifundazwe akufanele - (a) enze omunye umsebenzi okhokhelwayo;



(b) aziphathe noma ngayiphi indlela engahambisani nezikhundla zabo, noma azibeke kunoma yisiphi isimo esingadala ukuthi abonakale enobunzima bokwehlukanisa phakathi kwezidingo zomsebenzi nezidingo zomuntu zangasese;



(c) basebenzise isikhundla noma ulwazi lwanoma uluphi uhlobo elunikezelwe kubona ukuzenzela inzuzo noma ukwenzela omunye inzuzo engafanele.



Ukudluliswa kwemisebenzi



UNdunankulu angadlulisela kwilungu loMkhandlu esiKhulu ngesimemezelo esishicilelwe okulandelayo -



(a) ukwengamelwa kwanoma yimuphi umthetho onikezwe elinye ilungu; noma (b) amandla noma umsebenzi onikezwe elinye ilungu ngokomthetho. Ukunikezwa kwemisebenzi okwesikhashana



UNdunankulu anganikeza ilungu loMkhandlu esiKhulu noma yimaphi amandla noma umsebenzi welinye ilungu elingekho noma elingakwazi ukusebenzisa lawo mandla noma ukwenza lowomsebenzi.



Ukulawulwa kukahulumeni wendawo yisiFundazwe



(1) Uma umasipala ungakwazi noma ungagcwalisi izibopho zawo ezibekwe ngumthetho, uMkhandlu esikhulu esithintekayo singalungena udaba ngokuthatha izinyathelo ezifanele ukuqinisekisa ukugcwaliswa kwezibopho, kubandakanya -



(a) ukukhipha isiyalelo esiya kuMkhandlu sikaMasipala, esichaza indlela esehluleka ngayo ukugcwalisa izibopho zaso futhi sisho izinyathelo okufanele zithathwe ukuze kugcwaliswe lezo zibopho; futhi



(b) nokuzithathela umsebenzi wokubhekela lezo zibopho ezithintekile kuleso sifunda ngendlela edingekile ukuze -



(i) kugcinwe amazinga abalulekile ngokukazwelonke noma kuhlangatshezwane namazinga amisiwe okungafanele ehliswe okunikezwa kwezidingo zomphakathi;



(ii) kunqandwe leso siGungu sikaMasipala ukuze singathathi izinyathelo ezingafanele ezikhinyabeza omunye umasipala noma isifundazwe sonke; noma



(iii) kugcinwe ubumbano lomnotho.



(2) Uma isiGungu esikhulu sesifundazwe singena udaba lukamasipala ngokubeka kwesigatshana (1)(b) -



(a) ukungenwa kodaba kufanele kuphele ngaphandle uma kwamukelwe yilungu leKhabhinethi likahulumeni waseKhaya phakathi kwezinsuku ezingu-4 emuva kokungenwa kodaba;



(b) isaziso sokulungena udaba kufanele sibekwe phambi kwesishayamthetho soMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe phakathi kwezinsuku ezingu 14 zemihlangano yazo yokuqala emuva kokungenwa kodaba; futhi



(c) ukungenwa kodaba makupheliswe ngaphandle uma kuvunywa yisiGungu ezinsukwini ezingu-30 zomhlangano waso wokuqala emva kokuba sekuqaliswe ukungenwa kodaba; futhi (d) isiGungu kufanele sikuphenye kabusha ukungenwa kodaba njalo emva kwezikhathi ezithile futhi senze noma yiziphi izincomo ezilungile kwisiGungu esikhulu sesifundazwe.



(3) Umthetho kazwelonke ungalawula uhlelo olumiswe kulesi sigaba. Izinqumo zesiGungu esikhulu



(1) Isinqumo sikaNdunankuklu kufanele sisayinwe futhi ngelinye ilungu lesiGungu esikhulu uma -



(a) lesosinqumo senziwe ngokusho komthetho; futhi



(b) lowomthetho uyingxenye unomphumela osemthethweni.



Isinqumo esibhalwe phansi nguNdlunankulu masisayinwe ngelinye lamalungu esiGungu esikhulu uma leso sinqumo sixhumene nomsebenzi owabelwe lelo lungu.



Izimemezelo, imitheshwana kanye neminye imithombo yemithetho engaphansi kweminye yesifundazwe kufanele umphakathi ukwazi ukufinyelela kuyo.



Umthetho wesifundazwe ungacacisa indlela imithombo yemithetho eshiwo kwisigatshana



okufanele,



(a) ibekwe phambi kwesishayamthetho sesifundazwe; futhi (b) yamukelwe yisishayamthetho sesifundazwe. Iziphakamiso zokungethembeki



(1) Uma isiGungu sesishayamthetho samukela isiphakamiso sokuthi isiGungu esikhulu sesifundazwe, ngaphandle kukaNdunankulu, asisathembekile kwisishayamthetho ngevoti elesekwe yiningi lamalungu esiGungu, uNdunankulu kufanele asakhe kabusha iSigungu.



(2) Uma isishayamthetho sesifundazwe, samukela isiphakamiso sokuthi UNdunankulu akasathembekile kubona, ngevoti elesekwe yiningi lamalungu esishayamthetho, uNdunankulu namanye amalungu esiGungu esikhulu kufanele bashiye isikhundla.



Imithethosisekelo yezifundazwe



Ukwamukelwa kwemithethosisekelo yezifundazwe



Isishayamthetho sesifundazwe singemukela umthethosisekelo wesifundazwe noma, uma kungenzeka, singawushintsha umthethosisekelo waso, uma okungenani ababili kwabathathu bamalungu aso bevote beseka uMthethosichibiyelo.



Okuqukethwe ngumthethosisekelo wesifundazwe.



(1) Umthethosisekelo wesifundazwe akufanele ungahambisani naloMthethosisekelo, kodwa ungahlinzekela -



(a) izakhiwo zesifundazwe zokushaya imithetho nokuphatha nezinhlelo ezehlukile kulezo ezihlinnzekelwe kulesi sahluko; noma



(b) ubukhosi bendabuko, iqhaza labo, amagunya kanye nezinga lobukhosi bendabuko, lapho kungenzeka.



(2) Izimiso ezifakwe kumthethosisekelo wesifundazwe noma kushintsho lomthethosisekelo okuhambisana nesigaba (a) noma (b) yesigatshana (1) -



(a) kufanele zihambisane nesaHluko 3 kanye nomqondo wesigaba (1); futhi (b) zinganika isifundazwe noma yimaphi amandla noma imisebenzi ewela -



(i) ngaphandle kwezinga lamandla esifundazwe njengokusho kukaSheduli 4 no 5; noma (ii) ngaphandle kwamandla nemisebenzi enikezwe isifundazwe ngezinye izigaba zoMthethosisekelo.



Ukuqinisekiswa komthethosisekelo wesifundazwe



(1) Uma isishayamthetho sesifundazwe sesamukele noma sashintsha umthethosisekelo, uSomlomo wesishayamthetho kufanele ahambise umbhalo woMthethosisekelo noma woshintsho loMthethosisekelo eNkantolo yoMthethosisekelo ukuze uqinisekiswe.



(2) Akukho mbhalo womthethosisekelo wesifundazwe noma ushintsho lomthethosisekelo olungaba ngumthetho ngaphambi kokuba iNkantolo yoMthethosisekelo iqinisekise -



(a) ukuthi umbhalo wamukelwe ngokuhambisana nesigaba 142; futhi (b) ukuthi wonke umbalo uhambisana nesigaba 143.



Ukusayinwa, ukushicilelwa nokugcinwa kokukuphepha kwemithethosisekelo yesifundazwe



(1) UNdunankulu wesifundazwe kufanele avume futhi asayine umbhalo womthethosisekelo wesifundazwe noma ushintsho lomthethosisekelo oseluqinisekiswe yiNkantolo yoMthethosisekelo.



(2) Umbhalo ovunyiwe wasayinwa nguNdunankulu kufanele ushicilelwe kwiGazethi kaHulumeni kazwelonke futhi uqala ukusebenza njengomthetho ngokushicilelwa kwawo noma



emuva kokushicilelwa ngelanga elinqunywe ngokusho kwalowomthethosisekelo noma ushintsho lomthethosisekelo.



(3) Umbhalo womthethosisekelo wesifundazwe noma wesichibiyelo somthethosisekelo osayiniwe ungubufakazi obuphelele bezimiso zawo futhi, emva kokushicilelwa, kufanele unikezwe iNkantolo yoMthethosisekelo ukuba iwugcine.



Ukungqubuzana kwemithetho



Ukungqubuzana phakathi komthetho kazwelonke nomthetho wesifundazwe



146. (1) Lesisigaba sisebenza lapho kunokungqubuzana phakathi komthetho kazwelonke nowesifundazwe mayelana nodaba olungena kuluhlu lwemisebenzi olubalulwe kuShedule 4.



Umthetho kazwelonke osebenza ngendlela efanayo ezweni lonke ubusa ngaphezulu komthetho wesifundazwe uma noma yimiphi yale mibandela ihlangatsheziwe:



(a) Umthetho kazwelonke uphathelene nodaba olungakwazi ukulawulwa ngendlela efanele ngemithetho eshaywe yisifundazwe ngasinye.



(b) Izidingo zezwe lonke zidinga ukuthi udaba luphathwe ngendlela efanayo ezweni lonke, futhi umthetho kazwelonke unikeza lokokuphatha ngendlela efanayo ngokumisa -



(i) indlela eyiyo namazinga; (ii) izinhlaka; noma



(iii) imigomo kazwelonke.



(c) Umthetho kazwelonke udingelwa - (i) ukugcinwa kokuphepha kwesizwe; (ii) ukugcinwa kobumbano lwezomnotho;



(iii) ukuvikelwa kwezimakethe ezihlanganyelwe maqondana nokunyakaza kwempahla, izidingo zomphakathi, izimali kanye namandla okusebenza;



(iv) ukukhuthazwa izenzo zomnotho nangale kwemingcele yezifundazwe;



(v) ukukhuthazwa kwamathuba alinganayo kanye nokufinyelela okufanayo kwizidingo zomphakathi zikahulumeni; noma



(vi) ukuvikelekwa kwemvelo.



Umthetho kazwelonke ubusa ngaphezulu komthetho wesifundazwe uma umthetho kazwelonke uqondiswe ekunqandeni izenzo ezingafanele zesifundazwe -



(a) ezingakhinyabeza umnotho, impilo noma izidingo zokuphepha zesinye isifundazwe noma zezwe lonke; noma



(b) ezicindezela ukuphoqelelwa kwemigomo kazwelonke yomnotho.



Uma kukhona ukuxabana okuxhumene nesidingo somthetho kaZwelonke ngehloso ebekwe kwisigatshana (2)(c) futhi lokho kuxabana kuvela ngaphambi kwekantolo yezisombululo, inkantolo ikhathalele ukuvunywa noma ukwenqatshwa komthetho nguMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe.



Umthetho wesifundazwe ubusa umthetho kazwelonke uma isigatshana (2) noma (3) singasebenzi.



Umthetho oshaywe ngokulandela uMthetho wePhalamende noma uMthetho wesiFundazwe ungabusa kuphela uma lowo mthetho wamukelwe nguMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe.



Uma uMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe ungafinyeleli ungawemukeli phakathi kwezinsuku ezingu-30 zokuhlala kwawo kokuqala emuva kokuba umthetho udluliselwe kuwona, lowo mthetho kufanele uthathwe ngokuthi wamukelwe uMkhandlu.



Uma Umkhandlu kaZwelonke weziFundazwe ungawemukeli umthetho odluliselwe kusona ngokusho kwesigatshana (6), kufanele, phakathi kwezinsuku ezingu-30 emuva kwesinqumo, sithumele izizathu zokungawemukeli umthetho kuleso siphathimandla esandlulisa lowo mthetho eMkhandlwini.



Okunye ukungqubuzana



147. (1) Uma kunokungqubuzana phakathi komthetho kazwelonke nesimiso somthethosisekelo wesifundazwe maqondana -



nodaba loMthethosisekelo odinga noma ohlongoze ukuthi makushaywe umthetho kazwelonke maqondana nalo, umthetho kazwelonke ubusa ngaphezu kwalesosimiso somthethosisekelo esithintekile;



nokugqumbukela ngokukazwelonke ngokushaya umthetho njengoba kushiwo esigabeni 44(2), umthetho kazwelonke ubusa ngaphezu kwesimiso somthetho-sisekelo wesifundazwe; noma



nodaba oluphakathi kwemisebenzi ekuluhlu lukaSheduli 4, isigaba 146 sisebenza sengathi isimiso esithintekile somthethosisekelo wesifundazwe singumthetho wesifundazwe oshiwo kuleso sigaba.



(2) Umthetho kazwelonke oshiwo kwisigaba 44(2) ubusa ngaphezu komthetho wesifundazwe mayelana nezindaba eziphakathi kwemisebenzi equkethwe kuSheduli 5.



Ukungqubuzana okungaxazululeki



148. Uma ingxabano ehlangene nokungqubuzana ingakwazi ukuxazululwa yinkantolo, umthetho kazwelonke ubusa ngaphezulu komthetho wesifundazwe noma umthethosisekelo wesifundazwe.



Izinga lomthetho ongasebenzi ngaphezu komunye



149. Isinqumo senkantolo sokuthi umthetho ubusa ngaphezulu komunye umthetho asiwucimi lowo mthetho omuye, kodwa lowo mthetho omunye awusebenzi ngasosonke isikhathi ukungqubuzana kusekhona.



Ukuhunyushwa kokungqubuzana



150. Uma idingida ukungqubuzana okungathi kukhona phakathi komthethto kazwelonke nowesifundazwe, noma phakathi komthetho kazwelonke nomthethosisekelo wesifundazwe, zonke izinkantolo kufanele ziqoke ukuhumusha okulungile kwalowo mthetho noma komthethosisekelo okuvimbela ukungqubuzana, ngaphezu kokunye ukuhumusha okungaba nophumela wokungqubuzana.



Isahluko 7 Uhulumeni wendawo Izinga lomasipala



151. (1) Umkhakha kahulumeni wendawo wakhiwe ngomasipala, okufanele bamiswe kuyoyonke indawo yaseRiphabhuliki.



(2) Amandla okuphatha nokushaya imithetho kamasipala abekwe esiGungwini sikaMasipala.



(3) Umasipala unelungelo lokubusa, ngendlela aziqokele yona, izindaba zikahulumeni wendawo zomphakathi wawo, ngendlela ehambisana nomthetho kazwelonke nowesifundazwe njengoba kubekiwe kumthethosisekelo.



(4) Uhulumeni kazwelonke nowesifundazwe abavunyelwe ukukhinyabeza noma ukuvimbela ikhono noma ilungelo likamasipala lokusebenzisa amandla awo noma lokwenza imisebenzi yawo.

Izinjongo zikahulumeni wendawo



152. (1) Izinjongo zikahulumeni wendawo yilezi -



ukuhlinzekela uhulumeni obusa ngenqubo yentando yeningi nophendulayo, emiphakathini yezindawo;



ukuqinisekisa ukuhlinzekelwa kwezidingo emiphakathini ngendlela eqhubekayo;



ukugqugquzelela ukuthuthuka komphakathi nokomnotho;



ukugqugquzelela ukuphepha nokuba nempilo kwendawo; kanye



nokugqugquzele ukubamba iqhaza kwemiphakathi kanye nezinhlangano zomphakathi ezindabeni zikahulumeni wendawo.



(2) Umasipala ungazama, kangangoba uvunyelwa yizimali kanye namandla okwengamela imisebenzi, ukufeza zonke izinjongo ezibekwe kwisigatshana (1).



Izibopho zomasipala zokuthuthukisa indawo



153. Umasipala kufanele -



wakhe futhi uphathe iminyango yawo eyahlukene, uhlelo lokusetshenziswa kwezimali, kanye nokuhlelwa kwezinhlelo zawo, ngendlela ebeka phambili izidingo zomphakathi eziyisiseko, kanye nokugqugquzelela ukuthuthuka komphakathi nezomnotho emphakathini; futhi



ukubamba iqhaza ezinhlelweni zikazwelonke nezezifundazwe zokuthuthuka. Omasipala phakathi kukahulumeni wobambiswano



154. (1) Uhulumeni kazwelonke kanye nowezifundazwe, ngomthetho kanye nangezinye izinyathelo, kufanele beseke futhi baqinise amandla omasipala okuphatha izindaba zabo, okusebenzisa amandla abo kanye nokwenza imisebenzi yabo.



(2) Umthetho osongozwayo kazwelonke noma wesifundazwe ophathelene nokuma, izikhungo, amandla noma imisebenzi yohulumeni bendawo kumele kushicilelwe ukuze kuzwiwe uvo lomphakathi ngaphambi kokwethulwa kwawo ePhalamende noma isishayamthetho sesifundazwe, ngendlela evumela uhulumeni wendawo ohlelekile, umasipala kanye nabanye abantu



abanothando, ithuba lokwethula iziphakamiso maqondana nomthetho osongozwayo. Ukumiswa komasipala



155. (1) Kunalezi zinhlobo ezilandelayo zomasipala:



Uhlobo A: Umasipala onegunya eligcwele lokuba ngumasipala endaweni yakhe.



Uhlobo B: Umasipala oshiyelana amandla agcwele okuba ngumasipala negunya lokushaya umthetho endaweni yakhe ebambisene nohlobo C lukamasipala ngaphansi kwalezo zindawo akuzona.



Uhlobo C: Umasipala onamandla okuba ngumasipala negunya lokushaya umthetho endaweni efaka omasipala abangaphezu koyedwa.



(2) Umthetho kazwelonke kumele uchaze izinhlobo ezahlukene zikamasipala abangamiswa ngaphansi kohlobo ngalunye lukamasipala.



(3) Umthetho kazwelonke kumele -



umise indlela yokuthatha isinqumo uma indawo ilindeleke ukuba nohlobo olulodwa olungu A lukamasipala noma uma ilindeleke ukuba nezinhlobo zombili u-B no-C lukamasipala;



umise indlela kanye nenqubo yokunqunywa kwemingcele yomasipala ngumgwamanda ozimele; kanye



maqondana nesigaba 229, uhlinzekele ukwahlukaniswa ngendlela efanele amandla kanye nemisebenzi phakathi komasipala lapho indawo inomasipala bezinhlobo ezimbili u-B no-C. Ukwahlukaniswa kwamandla kanye nemisebenzi phakathi kohlobo u-B kanye no-C kungehluka ekwahlukanisweni kwamandla kanye nemisebenzi phakathi komunye umasipala onguhlobo olungu-B kanye nalolo olunguhlobo C.



(4) Umthetho oshiwo kwisigatshana (3) kumele uqikelele isidingo sokuhlinzekela imisebenzi kamasipala ngendlela elinganayo futhi ngendlela eqinileyo.



(5) Umthetho wesifundazwe kumele unqume izinhlobo ezahlukene zikamasipala ezingamiswa esifundazweni.



(6) Uhulumeni wesifundazwe ngamunye umele umise omasipala esifundazweni sawo ngendlela ehambisana nomthetho omiswe ngokwesigatshana (2) kanye no (3), futhi ngokomthetho noma ezinye izinyathelo, kufanele -



uhlinzekele ukubhekelwa kanye nokweseka uhulumeni wendawo esifundazweni; futhi



ugqugquzele amandla entuthuko yohulumeni wendawo ukuze omasipala bakwazi ukwenza umsebenzi wabo babuye bakwazi ukuphatha izindaba zabo.



(7) Uhulumeni kazwelonke, maqondana nesigaba 44, kanye nohulumeni wesifundazwe banegunya ngokusemthethweni lokubheka ukuthi umsebenzi womasipala uqhubeka ngendlela efanele mayelana nezindaba ezibekwe kwisheduli 4 kanye no-5, ngokuhlelela igunya lokusebenza komasipala okuphawulwe kwisigaba 156(1).



Amandla nemisebenzi yomasipala



(1) Umasipala unegunya lokuphatha maqondana nokulandelayo, futhi unelungelo lokwengamela, -



(a) izindaba zikahulumeni wendawo ezibalwe kwiNgxenye B kaSheduli 4 kanye neNgxenye B kaSheduli 5; futhi



(b) noma yiluphi olunye udaba olwabelwe noma olunikezelwe kuwona ngomthetho kazwelonke noma wesifundazwe.



(2) Umasipala ungashaya futhi wengamele imithetho yendawo ngenhloso yokuphatha ngendlela lezo zinto anelungelo lokuziphatha.



(3) Ngaphandle uma kungahambisani nesigaba 151 (4), umthetho wendawo ophikisana nomthetho kazwelonke noma wesifundazwe uphambene nomthetho Uma kunempikiswano phakathi komthetho wendawo nomthetho kazwelonke noma wesifundazwe ongasebenzi ngenxa yokuphikisana nomthetho wendawo njengoba kushiwo esigabeni 149, umthetho wendawo kufanele uthathwe ngokuthi usemthethweni ngasosonke isikhathi lowomthetho ungakasebenzi.



(4) Umthetho kazwelonke noma wesifundazwe kufanele wabele noma unikeze umasipala, ngesivumelwano nangaphansi kwanoma yimiphi imibandela, igunya lokwengamela noma yiluphi udaba olubalwe kwiNgxenye A kaSheduli 4 noma kwiNgxenye A kaSheduli 5 oluphathelene nohulumeni wendawo, uma -



(a) lolo daba lungengamelwa kangcono emkhakheni wendawo; futhi (b) umasipala enamandla okulwengamela lolo daba.



(5) Umasipala unelungelo lokusebenzisa noma yimaphi amandla maqondana nodaba olubalulekile ekutheni noma elincikelene nokuthi umasipala enze umsebenzi wakhe ngendlela efanele.



Ukwakheka nokukhethwa koMkhandlu kaMasipala



(1) UMkhandlu kaMakasipala wakhiwe yilaba -



amalungu akhethwe ngendlela ehambisana nezigatshana (2),(3),(4) no (5); noma



uma kuhlinzekelwe ngumthetho kazwelonke -



amalungu aqokwe ngomunye uMkhandlu kaMasipala ukuba amele lowo Mkhandlu omunye; noma



amalungu akhethwe ngendlela ehambisana nesigaba (a)) ngenhla kanye namalungu aqokwe ngendlela ehambisana nesigatshana (i) sale pharagrafu.



(2) Ukukhethwa kwamalungu oMkhandlu kaMasipala njengoba kulindelwe esigatshaneni (1)(a) ngenhla, kufanele kubengendlela ehambisana nomthetho kazwelonke okufanele ubeke uhlelo -



(a) lokumelwa ngokwenani lamavoti atholiwe uma kuqhathaniswa nenani labavoti abangaphansi kwalowo masipala, futhi oluhlinzekela ukukhethwa kwamalungu avela kuluhlu lweqembu olwakhiwe ngendlela enqunywe yiqembu; noma



(b) lokumelwa ngokwenani lamavoti njengoba kushiwo kwisigaba (a) ngenhla luhlanganiswe nohlelo lokumelwa ngamawadi aklaywa kusetshenzelwa phezu kwengxenye yalowo masipala etholakala uma kuqhathaniswa noluhlu lwabavoti lukazwelonke.



(3) Uhlelo lokuvota okushiwo kwisigatshana (2) kufanele luqinisekise ukuthi inani eliphelele lamalungu akhethiwe evela eqenjini ngalinye liyahambisana nobungako benani lamavoti atholwe yilawo maqembu.



(4) Uma uhlelo lokhetho lubandakanya ukumelwa ngamawadi, kufanele ukuklaywa kwamawadi kwenziwe yisakhiwo esigunyaziwe esizimele, esimiswe njengoba kusho umthetho kazwelonke futhi esisebenza ngokulandela izinkambiso nezinkomba ezibekwe ngumthetho kazwelonke.



(5) Umuntu angavota kumasipala kuphela uma ebhaliswe engxenyeni yalowo masipala yoluhlu lwabavoti.



(6) Umthetho kaZwelonke okuphawulwe ngawo kwisigatshana (1)(b) kumele umise indlela



evumela amaqembu kanye nezifiso ezivezwe ngaphansi kwesiGungu sikaMasipala oqashayo, ukuba imelwe ngendlela efanele esiGungwini sikaMasipala ozoqasha.



Ubulungu boMkhandlu kaMasipala



(1) Zonke izakhamuzi ezinelungelo lokuvotela uMkhandlu kaMasipala zingaba amalungu alowo Mkhandlu ngaphandle kwalaba -



(a) noma ngubani oqokwe esikhundleni, noma osebenzela umasipala; futhi oholayo futhi engazange akhishwe ngumthetho kazwelonke ekuvinjweni yilesi sigatshana;



(b) noma ngubani oqokelwe esikhundleni ngumbuso, noma osebenzela umbuso, komunye umkhakha futhi othola umholo ngaleso sikhundla noma umsebenzi, futhi ongavunyelwe ukuba yilungu loMkhandlu ngumthetho kazwelonke;



(c) noma ngubani ongavunyelwe ukuvotela uMkhandlu kamasipala noma ongavunyelwe ngokusho kwesigaba 47(1)(c)(d) noma (e) ukuba yilungu loMkhandlu;



(d) ilungu loMkhandlu kaZwelonke, eliyisithunywa soMkhandlu kaZwelonke seziFundazwe noma lesishayamthetho sesifundazwe; kodwa lomkhawulo awusebenzi kwilungu loMkhandlu kaMasipala omele uhulumeni wendawo eMkhandlwini kaZwelonke; noma



(e) ilungu lomunye uMkhandlu kaMasipala; kodwa lomkhawulo awusebenzi kwilungu loMkhandlu kaMasipala elimele lesosiGungu komunye uMkhandlu kaMasipala sengxenye ehlukile.



(2) Umuntu ongavunyelwe ukuba yilungu loMkhandlu kaMasipala ngokusho kwesigatshana (1)(a), (b), (d), noma (e) angamela ukhetho loMkhandlu, ngaphansi kwemikhawulo nemibandela emiswe ngumthetho kazwelonke.



Isikhathi soMkhandlu kaMasipala



Isikhathi soMkhandlu kaMasipala asingeke sibe ngaphezulu kweminyaka emine, njengokusho komthetho kazwelonke.



Inqubo yangaphakathi



(1) UMkhandlu kaMasipala -



ukuthatha izinqumo eziphathelene namandla kanye nokusebenza kukamasipala;



ukuqoka usihlalo wawo;



ungaqoka ikomidi eliyisigungu kanye namanye amakomidi, ngokumaqondana nomthetho kazwelonke; futhi



ungaqasha abasebenzi abadingekile ekwenzeni umsebenzi wawo.



Imisebenzi elandelayo ayinakugunyazwa nguMkhandlu kamasipala:



(a) ukuvuma imithetho-kamasipala; (b) ukuvuma amabhajethi;



(c) ukuthwesa izintela ezikhokhela imisebenzi eyenziwe kanye nezinye zolunye uhlobo, amalevi kanye nenkokhelo yombuso; kanye



(d) ukufaka isicelo semali ebolekisayo.



(a) Iningi lamalungu oMkhandlu kamasipala kumele libe khona ngaphambi kokuthathwa kwevoti lwanoma yiluphi udaba.



(b) Yonke imibuzo ephathelene nezindaba okuphawulwe ngazo kwisigatshana (2) inqunywa ngesinqumo esithathwe uMkhandlu kamasipala ube wesekwe yivoti lobuningi bamalungu.



(c) Yonke eminye imbibuzo engaphambili koMkhandlu kaMasipala inqunywa ubuningi bamavoti.



Akukho mthetho kamasipala ongavunywa uMkhandlu kaMasipala ngaphandle -



onke amalungu oMkhandlu enikezwe inothisi; futhi



umthetho kamasipala osongozwayo ushicilelwe ukuthola uvo lomphakathi.



(5) Umthetho kazwelonke ungahlinzekela indlela yokunquma -



ubungako bomkhandlu kaMasipala;



ngabe uMkhandlu kaMasipala ungaqoka yini isigungu sekomiti noma amanye amakomidi;



noma



(c) ubungako isigungu sekomidi noma yimaphi amanye amakomidi oMkhandlu kaMasipala; (6) UMkhandlu kaMasipala ungashaya imithetho kamasipala ebeka imithetho kanye nezinqumo -



kumalungiselelo angaphakathi;



imisebenzi yaso kanye nezindaba; kanye



ukumiswa, ukwakhiwa, inqubo, amandla kanye nemisebenzi yamakomidi aso.



UMkhandlu kaMasipala kumele wenze umsebenzi waso obala, futhi singavala ukuhlangana kwaso, noma kwamakomiti aso, uma kuphela kufanelekile ukwenza lokho uma kulandelwa isimo sodaba okusuke kuxoxwa ngalo.



Amalungu oMkhandlu kaMasipala anegunywa lokubamba iqhaza emihlanganweni yaso kanye neyamakomidi ngendlela yoku -



(a) vumela amaqembu ezombusazwe kanye nabathintekayo phakathi koMkhandlu ukuba bamelwe ngendlela efanele.



(b) hambisana nentando yeningi; futhi



(c) ingalungiswa ngumthetho kazwelonke. Amalungelomvumo



161. Umthetho wesifundazwe phakathi kohlaka lomthetho kazwelonke ungahlinzekela amalungelomvume nokuvikeleka kweziGungu zoMasipala namalungu azo.



Ukushicilelwa kwemithetho kamasipala wendawo



162. (1) Umthetho kamasipala wendawo ungaphoqelelwa kuphela emuva kokuthi ushicelelwe ephephandabeni likahulumeni elisemthethweni kulesosifundazwe.



Uhulumeni wesifundazwe kufanele ushicilele umthetho kamasipala wendawo ngesicelo sikamasipala.



Imithetho kamasipala wendawo kufanele ifinyeleleke emphakathini. Uhulumeni wendawo ohlelekile



163. Umthetho kazwelonke oshaywe ngendlela ebekwe yisigaba 76 kumele -



(a) uhlinzekele ukwaziswa ngokomthetho kwezinhlangano zikazwelonke nezesifundazwe ezimele omasipala;



(b) umise inqubo engavumela uhulumeni wendawo ukuba - (i) abonisane nohulumeni kazwelonke nowesifundazwe;



(ii) uphakamise izithunywa ukuba zibambe iqhaza kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe; futhi



(iii) uphakamise abantu abangaba kwiKhomishana yezimali nesiKhwama semali kaHulumeni. Ezinye izindaba



164. Zonke izinto eziphathelene nohulumeni wendawo ezingathintwanga kulo Mthethosisekelo zingabekwa ngumthetho kazwelonke noma umthetho wesifundazwe phakathi kohlaka lomthetho kazwelonke.



Isahluko 8



Izinkantolo nokuphathwa kwezobulungiswa Igunya lokuphatha umthetho



165. (1) Igunya lokuphathwa komthetho waseRiphabhuliki lisezinkantolo.



Izinkantolo zizimele, futhi zisebenza ngokuholwa kuphela nguMthethosisekelo nomthetho, okumele ziwusebenzise ngokungavuni hlangothi futhi ngaphandle kokwesaba, ukwenzelela noma ukukhetha.



Akukho muntu noma ingxenye yombuso okufanele iphazamise ukusebenza kwezinkantolo.



Izingxenye zombuso kufanele zisize futhi zivikele izinkantolo ukuze ziqinisekise ukuzimela, ukungakhethi, isithunzi, ukufinyeleleka kanye nokusebenza ngendlela efanele kwezinkantolo, ngokushaya imithetho nangezinye izindlela.



Isiphoqelelo noma isinqumo esikhishwe yinkantolo sibopha wonke umuntu kanye nezingxenye zombuso ezithintekile.



Uhlelo lwezinkantolo 166. Izinkantolo yilezi -



(a) iNkantolo yoMthethosisekelo;



(b) iNkantolo eNkulu yamajaji okwedluliselwa kuyo amacala;



(c) iziNkantolo eziPhakeme, kubandakanya noma yiyiphi inkantolo enkulu yokwedlulisela amacala engamiswa nguMthetho wePhalamende ukuze iqule amacala adluliswe yiziNkantolo eziPhakeme;



(d) iziNkantolo zeziMantshi; kanye



(e) noma yiziphi ezinye izinkantolo ezimiswe noma ezamukelwe nguMthetho wePhalamende, kubandakanya izinkantolo ezisezingeni elifanayo neziNkantolo eziPhakeme noma iziNkantolo zeziMantshi.



Inkantolo yoMthethosisekelo



167. (1) INkantolo yoMthethosisekelo inoMongameli, iSekela likaMongameli namanye amajaji ayisishagalolunye.



Okungenani amajaji ayisishagalombili kufanele athathe isinqumo ngodaba oluphambi kweNkantolo yoMthethosisekelo.



INkantolo yomthethosisekelo -



(a) iyinkantolo ephakeme kunazo zonke ezinye kuzo zonke izindaba zomthethosisekelo; (b) inganquma kuphela ngezindaba zomthethosisekelo; kanye nalokho okuhlangene nezinqumo ezindabeni zomthethosisekelo; futhi



(c) ithatha isinqumo esingujuqu mayelana nokuthi ngabe udaba luwudaba lomthethosisekelo noma luhlangene yini nesinqumo sodaba lomthethosisekelo.



YiNkantolo yoMthethosisekelo kuphela -



(a) enganquma ngengxabano engaba khona phakathi kwezingxenye zombuso zikazwelonke noma zesifundazwe eziphathelene namazinga ngokomthethosisekelo, amandla nemisebenzi yanoma yiziphi lezo zingxenye zombuso;



(b) enganquma ngokusemthethweni wePhalamende ukuthi noma yimuphi uMthethosivivinywa noma wesifundazwe, kodwa ingakwenza lokho kuphela uma isimo sivuma kwisigaba 79 noma 121;



(c) enganquma ngezicelo ezivele kwisigaba 80 noma 122;



(d) enganquma ngokusemthethweni noma yiluphi uguquko lomthethosisekelo;



(e) enganquma ukuthi iPhalamende noma uMongameli uhlulekile ukufeza imibandelo yomthethosisekelo; noma



(f) engenza isiqinisekiso ngomthethosisekelo wesifundazwe ngokumaqondana nesigaba 144.



INkantolo yoMthethosisekelo yenza isinqumo esingujuqu ngokuthi uMthetho wePhalamende, uMthetho wesifundazwe noma isenzo sikaMongameli kuyahambisana yini nomthethosisekelo, futhi kufanele iqinise noma yisiphi isiphoqelelo sokungabisemthethweni esenziwe yiNkantolo eNkulu yamaJaji yokudluliswa kwamacala, seNkantolo ePhakeme, noma senkantolo yezinga elifanayo, ngaphambi kokuthi lokho kuphoqelela kube namandla omthetho.



Umthetho kazwelonke noma imitheshwana yeNkantolo yoMthethosisekelo kufanele ivumele umuntu, uma kunesidingo sobulungiswa futhi ngemvume yeNkantolo yoMthethosisekelo

-



(a) ukuletha udaba luqonde ngqo eNkantolo yoMthethosisekelo; noma



(b) ukudlulisa udaba luqonde ngqo eNkantolo yoMthethosisekelo luvela kunoma iyiphi enye inkantolo.



Udaba olumayelana nomthethosisekelo lubandakanya noma yini ephathelene nokuhunyushwa, ukuvikelwa nokuphoqelelwa koMthethosisekelo.



INkantolo eNkulu yamaJaji yokudluliswa kwamacala



(1) INkantolo eNkulu yamaJaji yokudluliselwa kwamacala ineJaji eliKhulu, isekela leJaji eliKhulu kanye namanye amajaji okudluliselwa kuwo amacala inani lawo elibekwe nguMthetho wePhalamende.



(2) Udaba oluphambi kweNkantolo enkulu yamaJaji yokudlulisa amacala kufanele lunqunywe yinani lamajaji elishiwo nguMthetho wePhalamende.



(3) INkantolo eNkulu yamaJaji yokudluliselwa kwamacala, inganquma ngezindaba ezidlulisiwe Iyinkantolo ephakeme kunazozonke yokudluliswa kwamacala ngaphandle kwezindaba eziphathelene nomthethosisekelo, futhi inganquma kuphela -



(a) ngokudluliselwa kwamacala;



(b) ngezinto eziphathelene nokwedluliswa kwamacala; futhi



(c) noma yiluphi olunye udaba olungabhekiswa kuyo kwizimo ezichazwe nguMthetho wePhalamende.



IziNkantolo eziPhakeme



INkantolo ePhakeme inganquma -



(a) noma yiluphi udaba ngaphandle kodaba -



olunganqunywa yiNkantolo yoMthethosisekelo kuphela; noma



olwabelwe enye inkantolo yezinga elifanayo neleNkantolo ePhakeme nguMthetho wePhalamende; futhi



(b) noma yiluphi olunye udaba olungabelwe enye inkantolo ngokoMthetho wePhalamende. IziNkantolo zeziMantshi nezinye izinkantolo



170. IziNkantolo zeziMantshi nazo zonke ezinye izinkantolo zinganquma noma iluphi udaba olushiwo nguMthetho wePhalamende, kodwa izinkantolo ezisezingeni elingaphansi kweNkantolo ePhakeme azivunyelwe ukucwaninga noma ukunquma ukuthi umthetho, noma yimuphi, noma isenzo sikaMongameli, ngabe kuyahambisana yini noMthethosisekelo.



Izinqubo zenkantolo



171. Zonke izinkantolo zisebenza njengokusho komthetho kazwelonke futhi imitheshwana



nezinqumo zazo kufanele zihlinzekelwe njengokusho komthetho kazwelonke. Amandla ezinkantolo ezindabeni zomthethosisekelo



172. (1) Uma yenza isinqumo odabeni lomthethosisekelo olusemandleni ayo, inkantolo -



kufanele iphakamise ukuthi noma yimuphi umthetho noma isenzo esingahambisani nomthethosisekelo kuphambene nomthetho kuya ngezinga lokungahambisani noMthethosisekelo; futhi



ingenza noma yisiphi isiphoqelelo esilungile nesifanele, kubandakanya -



isiphoqelelo esinciphisa ukusebenza kwesiphakamiso sokuphambana nomthetho esikhathini esedlule; futhi



isiphoqelelo esilengisa isiphakamiso sokuphambana nomthetho noma yisikhathi



esingakanani kanye nangaphansi kwanoma yimiphi imibandela, ukuze isiphathimandla esifanele sinikezwe ithuba lokulungisa loko kuphambuka.



(2) (a) INkantolo eNkulu yamaJaji yokudluliswa kwamacala, iNkantolo ePhakeme noma inkantolo yezinga elifanayo neleNkantolo ePhakeme ingenza isiphoqelelo mayelana nokuthi umthetho wePhalamende, umthetho wesifundazwe noma isenzo sikaMongameli, kuyahambisana yini noMthethosisekelo, kodwa leso sinqumo ngokuhambisana noMthethosisekelo asikwazi ukusebenza ngaphambi kokuthi iNkantolo yoMthethosisekelo isho ukuthi iyavumelana nalesi sinqumo.



(b) Inkantolo ekhipha ukuphoqelela mayelana nokuhambisana noMthethosisekelo inganika isinqumo sesikhashana esinqanda noma esiphoqa ukuthi kwenziwe okuthile noma inike noma yisiphi esinye isinqumo esingasiza othintekile odabeni, noma ingamisa ukuqhutshwa kodaba enkantolo, kuze kuphume isinqumo seNkantolo yoMthethosisekelo maqondana



nokubasemthethweni koMthetho noma isenzo.



Umthetho kazwelonke ungahlinzekela ukudluliselwa kwesiphoqelelo sokungahambisani nomthethosisekelo eNkantolo yoMthethosisekelo.



Noma yimuphi umuntu noma ingxenye yombuso ethinteke ngokwanele ingadlulisela udaba eNkantolo yoMthethosisekelo noma ifake isicelo siqonde ngqo eNkantolo yoMthethosisekelo, ukuba ivume noma iguqule isiphoqelelo sokuphambana nomthethosisekelo esikhishwe yinkantolo ngokuhambisana nalesi sigatshana.



Amandla endalo ezinkantolo



173. INkantolo yoMthethosisekelo, iNkantolo eNkulu yamaJaji yokudlulisela amacala kanye neNkantolo ePhakeme zinamandla endalo okuvikela nokulawula izinhlelo zazo, kanye nokuthuthukisa umthetho wezwe, kube kuqikelelwe izidingo zobulungiswa.



Ukuqokelwa ezikhundleni kwabehluleli basezinkantolo



174. (1) Noma yimuphi umuntu wesifazane noma wesilisa onemfundo elungele leso sikhundla, futhi nangezinye izindlela okulungele ukuba kulesi sikhundla angaqokwa ukuthi abengumehluleli wasenkantolo Umuntu ongaqokelwa esikhundleni seNkantolo yoMthethosisekelo kufanele abeyisakhamuzi saseNingizimu Afrika.



(2) Isidingo sokuthi isakhiwo sabehluleli basezinkantolo sibonise kabanzi, ukwakheka kweNingizimu Afrika ngokobuhlanga nangokobulili kufanele kucatshangwe uma abehluleli basezinkantolo beqokelwa ezikhundleni.



(3) UMongameli, njengenhloko yokuphatha kukazwelonke uqoka uMongameli neSekela likaMongameli ngemuva kokubonisana neKhomishani leMisebenzi yoBulungiswa kanye nabaholi bamaqembu amelwe kuMkhandlu kaZwelonke, futhi, aqoke iJaji eliyinhloko ngemuva kokubonisana neKhomishana yeMisebenzi yoBulungiswa.



(4) Amanye amaJaji eNkantolo yoMthethosisekelo aqokwa nguMongameli njengenhloko yokuphatha kukazwelonke, emva kokubonisana noMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo, kanye nabaholi bamaqembu amelwe kuMkhandlu kaZwelonke elandela inqubo elandelayo:



IKhomishana leMisebenzi yoBulungiswa, kufanele yenze uhla lwamagama abantu abaphakanyisiwe futhi kufanele kube namagama amathathu ngaphezu kwaleso sibalo sabantu abafanele baqokelwe ezikhundleni, bese inikeza uMongameli loluhla.



UMongameli angaqokela ezikhundleni abantu abasohlwini, futhi kufanele azise iKhomishani lemiSebenzi yoBulungiswa ngezizathu, uma kukhona abaphakanyisiwe abangemukelekile, futhi kusenesidingo sokuqokwa kwabanye ezikhundleni.



IKhomishani leMisebenzi yoBulungiswa, kufanele linezelele uhla ngamanye amagama aphakanyisiwe, futhi uMongameli kufanele aqoke laba abasele ohlwini olunezezelwe.



(5) Ngazozonke izikhathi, kufanele okungenani amalungu amane eNkantolo yoMthethosisekelo kube ngabantu ababengamaJaji ngesikhathi beqokelwa ukuba ngamaJaji eNkantolo yoMthethosisekelo.



(6) UMongameli kufanele aqoke amaJaji azo zonke ezinye izinkantolo, ngokuyalelwa yiKhomishani leMisebenzi yoBulungiswa.



(7) Abanye abahluleli basezinkantolo kumele baqokwe ngokomthetho wePhalamende okumele uqikelele ukuthi ukuqokwa kwabo, ukukhushulelwa ezikhundleni ezithe xaxa, ukushintshelwa kwenye indawo noma ukumiswa emsebenzini kwalowo, noma ukujeziswa, lokhu kwenziwa ngaphandle ngokuvuna abathile noma ukukhetha abathile.



(8) Ngaphambi kokuthi abehluleli basezinkantolo baqale ukwenza imisebenzi yabo kufanele bafunge noma baqinisekise ngokulandela lokho okushiwo kuSheduli 2, ukuthi bazowuphakamisa bawuvikele uMthethosisekelo.



Amajaji angamabamba



175. (1) UMongameli angaqoka umuntu wesifazana noma wesilisa ukuba abe yiJaji eliyibamba leNkantolo yoMthethosisekelo uma kunesikhala, noma uma iJaji lingekho Ukuqokwa



kweJaji kumele kwenziwe ngokulandela izincomo zelungu leKhabinethi elibhekele ukuphathwa kwezobulungiswa ezesekwe nguMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo neJaji eliKhulu.



(2) Ilungu leKhabinethi elibhekele ukuphathwa kwezobulungiswa kufanele liqoke amaJaji angamabamba kwezinye izinkantolo ngemuva kokubonisana neJaji elisesikhundleni esiphezulu kuleyonkantolo lapho iJaji eliyibamba lizosebenza khona.



Isikhathi sokuba sesikhundleni kanye nokukhokhelwa



(1) AmaJaji eNkantolo yoMthethosisekelo aqokelwa isikhathi esiyiminyaka engu-12, kodwa kufanele athathe umhlalaphansi uma eneminyaka engu-70.



(2) Amanye amajaji ahlala ezikhundleni aze ayekiswe emsebenzini njengokusho koMthetho wePhalamende.



(3) Amaholo, izibonelelo, nezinzuzo zamajaji akufanele kuncishiswe. Ukususwa esikhundleni



(1) Ijaji lingasuswa esikhundleni kuphela uma -



iKhomishana leMisebenzi yoBulungiswa lithola ukuthi linesifo esililulazayo, lehluleka kakhulu ukuwenza ngendlela umsebenzi walo noma litholakale linecala elibi lokungaziphathi ngendlela efanele, futhi



uMkhandlu kaZwelonke uthatha isinqumo sokuthi iJaji lelo lisuswe esikhundleni esesekwa okungenani ngamalunga awo amabili kwamathathu.



UMongameli kufuneka alisuse ijaji esikhundleni ngemuva kokwamukelwa kwesinqumo sokususwa kwalelo jaji.



UMongameli ngokwelulekwa yiKhomishani leMisebenzi yoBulungiswa, angalimisa emsebenzini okwesikhashana ijaji elithintekayo kulezo zinqubo ezishiwo kwisigatshana (1). IKhomishana leMisebenzi yoBulungiswa



178. (1) IKhomishana leMisebenzi yoBulungiswa lakhiwe -



yiJaji eliKhulu, elengamele iKhomishana;



nguMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo;



iJaji eleNgamele isifundazwe elikhethwe ngamanye amaJaji eNgamele kwezinye izifundazwe;



Ilungu leKhabinethi elibhekene nokuphathwa nokuphathwa kwezobulungiswa, noma umuntu okhethwe yilelo lungu ukuba alimele kwiKhomishana;



abammeli ababili bezinkantolo zamajaji abaphakanyiswe ngabanye abammeli basemaJajini ukuba bamele bonke abammeli basemajajini, futhi beqokwe nguMongameli wezwe;



abammeli ababili abakhethwe ngabanye abammeli bakwezinye izinkantolo, ukuba bamele bonke laba bammeli, futhi beqokwe nguMongameli wezwe;



umfundisi oyedwa wezomthetho okhethwe ngabafundisi bezomthetho kumaYunivesithi aseNingizimu Afrika;



amalungu oMkhandlu kaZwelonke ayisithupha aqokwe nguMkhandlu kaZwelonke, okungenani abathathu kubona kufuneka kubengamalungu amaqembu aphikisayo amelwe kuMkhandlu;



amalungu amane oMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe aqokwe kanyekanye yileso uMkhandlu ngesinqumo esithathwe ngokwesekwa okungenani yizifunda eziyisithupha;



amalungu amane aqokwe nguMongameli njengenhloko yokuphatha kaZwelonke emuva kokubonisana nabaholi bamaqembu wonke kuMkhandlu kaZwelonke; futhi



uma kucutshungulwa izindaba eziqondene ngqo neNkantolo ePhakeme yesiFundazwe noma yendawo iJaji eleNgamele leyonkantolo noNdunakulu waleso sifundazwe noma umuntu okhethwe nguNdunankulu waleso sifundazwe.



(2) Uma inani labantu abaphakanyiswe ngabammeli basemajajini nabanye abammeli ngokusho kwesigatshana (1)(e) noma (f) lilingana nezikhala okufanele zigcwaliswe, uMongameli wezwe kufanele abaqokele ezikhundleni Uma inani labantu abaphakanyisiwe leqile enanini lezikhala



okufanele zigcwaliswe, uMongameli kufanele aqoke abantu abalingana nezikhala emuva kokubonisana nalowo mkhakha wabammeli othintekayo, futhi kufanele aqikelele ukuthi laba abaqokwayo bawumele lowomkhakha wabammeli jikelele.



Amalungu eKhomishana akhethwe uMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe asebenza aze ashintshwe ewonke, noma kuze kuvele isikhala kuwona Abanye abangamalungu eKhomishana basebenza kuyona baze bahoxiswe yilaba ababebaphakamisile.



IKhomishana yeMisebenzi yoBulungiswa inamandla nemisebenzi enikezwe yona nguMthethosisekelo nomthetho kazwelonke.



IKhomishana yeMisebenzi yoBulungiswa lingaluleka uhulumeni kazwelonke kunoma yiluphi udaba oluhambisana nobulungiswa noma nokuphathwa komthetho kodwa, uma icubungula noma yiluphi udaba ngaphandle kokuqokwa kweJaji, kufuneka ihlale ngaphandle kwamalungu aqokwe njengokusho kwesigatshana (1)(h) no (i).



IKhomishana yeMisebenzi yoBulungiswa ingamisa izinqubo zayo, kodwa izinqumo zeKhomishana kufuneka zesekwe yiningi lamalungu ayo.



Isigungu soKushushisa



179. (1) Kukhona isigungu sokushushisa esisodwa eRephabhliki esimiswe njengokusho komthetho kazwelonke, futhi esakhiwe yilaba -



(a) uMqondisi kaZwelonke wokuShushiswa koMphakathi oyinhloko yesigungu sokushushisa, futhi uqokwa nguMongameli njengenhloko kazwelonke yokuphatha, kanye



(b) nabaQondisi bokuShushiswa koMphakathi ababekwe ngumthetho kazwelonke.



Isigungu sokushushisa sinamandla okushushisa egameni likahulumeni senze noma yikuphi okuhambisana nokushushisa ukuze amacala athethwe ezinkantolo.



Umthetho kazwelonke kufanele uqikelele ukuthi abaQondisi bokuShushiswa koMphakathi



-



(a) banemfundo elungele leso sikhundla; futhi



(b) babhekelele ukushushisa ezindaweni ezithile ezigaguliwe ngaphansi kwalokho okushiwo yisigatshana (5).



Umthetho kazwelonke kumele uqikelele ukuthi isigungu sokushushisa senza umsebenzi waso ngaphandle kokwesaba, ukwenzelela nokukhetha abanye.



UMqondisi kaZwelonke wokuShushiswa koMphakathi -



(a) kufanele amise imigomo yokushushisa okufanele ilandelwe uma kushushiswa, ngokuvumelana nelungu leKhabinethe elibhekelele ukuphathwa kwezobulungiswa, futhi emuva kokubonisana nabaQondisi bezokuShushiswa koMphakathi;



(b) kufanele akhiphe imiyalo ecacisa imigomo okufanele ilandelwe uma kushushiswa;



(c) angagxambukela ohlelweni lokushushisa uma ngabe imiyalo yemigomo ingalandelwanga; futhi



(d) angasihlolisisa kabusha isinqumo sokuthi udaba oluthile lushushiswe noma lungashushiswa, emuva kokubonisana noMqondisi wokushushiswa koMphakathi ohlangene naleso sinqumo futhi emuva kokuzwa iziphakamiso phakathi kwesikhathi esibekwe nguMqondisi kaZwelonke wokuShushiswa koMphakathi, ezivela kwabalandelayo:



(i) Umuntu obekwe icala. (ii) Ummangali.



(iii) Noma yimuphi omunye umuntu noma iqembu uMqondisi kaZwelonke wokuShushiswa koMphakathi abona kuthintekile.



Ilungu leKhabinethi elibhekelele ukuphathwa kobulungiswa kufanele lengamele lesi siphathimandla sokushushisa.



Konke okunye okuphathelene nesiphathimandla sokushushisa kuzonqunywa ngumthetho kazwelonke.



Ezinye izindaba ezimayelana nokuphathwa kwezobulungiswa



Umthetho kazwelonke ungahlinzekela noma yiluphi udaba olumayelana nokuphathwa kwezobulungiswa okungakhulunywanga ngalo kuMthethosisekelo, kuhlanganisa -



(a) izinhlelo zokuqeqesha abengameli basezinkantolo;



(b) izindlela zokubhekana nezikhalo ezithinta abehluleli basezinkantolo; futhi



(c) nokubamba iqhaza kwabantu abangebona abehluleli bezinkantolo ekuthathweni kwezinqumo zenkantolo.



Isahluko 9



Izikhungo Zombuso Ezeseka umthethosisekelo wetando yeningi Ukumiswa nemigomo ephethe



(1) Lezi zikhungo ezilandelayo zisiza ekuqiniseni umbuso wentando yeningi eRiphabhuliki:



(a) UMvikeli woMphakathi.



(b) IKhomishana yamaLungelo oBuntu.



(c) IKhomishana yokuthuthukiswa nokuvikelwa kwamalungelo amasiko, enkolo nezilimi zemiphakathi.



(d) IKhomishana yokuLingana ngokoBulili.



(e) UMcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zombuso.



(f) IKhomishana yokhetho.



(2) Lezi zikhungo zizimele futhi zisebenza kuphela ngokulandela uMthethosisekelo nomthetho, futhi kufanele zingathathi hlangothi futhi kufanele zisebenzise amandla ezinikwe wona ngaphandle kokwesaba, ukwenzelela, nokukhetha.



(3) Ezinye izingxenye zombuso, ngemithetho nangezinye izinyathelo, kufanele zelekelele futhi zivikele lezi zikhungo ukuze kuqinisekiswe ukuzimela, ukungakhethi cala, isithunzi kanye nokusebenza kwazo ngendlela efanele.



(4) Akukho muntu futhi akukho ngxenye yombuso okufanele igxambukele ekusebenzeni kwalezi zikhungo.



(5) Lezi khungo ziphendula kuMkhandlu kaZwelonke futhi kufanele zethule imibiko ngokusebenza kwazo okungenani kanye ngonyaka kuMkhandlu.



UMvikeli woMphakathi



Imisebenzi yoMvikeli woMphakathi



(1) UMvikeli woMphakathi unamandla alandelayo, ngokulawulwa ngumthetho kazwelonke -



(a) okuphenya noma yisiphi isenzo ezindabeni zezwe, noma ekuphathweni kwemisebenzi yomphakathi kunoma yimuphi umkhakha kahulumeni, okuthiwa noma okusolelwa ukuthi asilungile noma esingaba nomphumela ongalungile noma onokukhetha;



(b) okunika umbiko ngaleso senzo; futhi



(c) okuthatha izinyathelo ezifanele zokulungisa isimo.



(2) UMvikeli woMphakathi unamandla nemisebenzi engeziwe amiswe ngumthetho kazwelonke.



(3) UMvikeli woMphakathi angeke aphenye izinqumo zenkantolo.



(4) Bonke abantu nemiphakathi kumele bakwazi ukufinyelela kumvikela womphakathi.



(5) Noma yimuphi umbiko okhishwe nguMvikeli woMphakathi abantu kufanele bavunyelwe ukuba bawubone ngaphandle uma kunezimo ezithile ezingavamile eziyonqunywa ngumthetho kazwelonke nezidinga ukuba umbiko ugcinwe uyimfihlo.



Isikhathi sesikhundla



UMvikeli woMphakathi uqokelwa inkathi eyiminyaka eyisikhombisa futhi engavuselelwa. IKhomishana yamaLungelo oBuntu



Imisebenzi yeKhomishana yamaLungelo oBuntu



184. (1) IKhomishana yamaLungelo oBuntu kufanele -



ikhuthaze ukuhlonishwa kwamalungelo obuntu nokuthuthukiswa kwendlela yokuphila eyazisa amalungelo oBuntu eRephabhliki;



ikhuthaze ukuthuthukiswa, ukuvikelwa nokutholakala kwawamalungelo obuntu; futhi



iqaphe futhi ihlole izinga lokuhlonishwa kwamalungelo obuntu eRiphabhuliki.



(2) IKhomishana yamaLungelo oBuntu inamandla, ngokulawulwa ngumthetho kazwelonke, adingekile ukuze yenze imisebenzi yayo, kubandakanya amandla -



okuphenya nokubika ngokuhlonishwa kwamalungelo obuntu;



okuthatha izinyathelo ezifanele zokunikeza ukunxeshezelwa okufanele lapho kuhlukunyezwe amalungelo obuntu;



okwenza ucwaningo;



okufundisa.



Minyaka yonke iKhomishana yamaLungelo oBuntu ingafuna ukuthi izingxenye zombuso ezifanele zihlinzeke iKhomishana ngolwazi maqondana nezinyathelo ezizithathayo ukufeza amalungelo akuMqulu wamaLungelo oBuntu athintene nendle, ukunakekelwa kwezempilo, ukudla, amanzi, ezenhlalakahle yomphakathi, imfundo, kanye nendawo.



IKhomishana yamaLungelo oBuntu inamandla nemisebenzi eyengeziwe emiswe ngumthetho kazwelonke.



IKhomishana yokuThuthukiswa nokuVikelwa kwamaLungelo amaSiko, eNkolo neziLimi zemiPhakathi



Imisebenzi yeKhomishana



(1) IKhomishana yokuThuthukiswa nokuVikelwa kwamaLungelo amaSiko, eNkolo neziLimi zemiPhakathi, inezinjongo ezimqoka ezilandelayo -



(a) ukukhuthaza ukuhlonishwa kwamalungelo amasiko enkolo nezilimi zemiphakathi;



(b) ukukhuthaza nokuthuthukiswa kokuthula, ubungane ubuntu kanye nokubekezelelana phakathi kwemiphakathi enamasiko, nezinkolo nezilimi ezahlukene phezu kwesisekelo sokulingana nokungabandlululani nokuhlangana ngokukhululeka; futhi



(c) ukuncoma ukumiswa ngokuhambisana nomthetho kazwelonke kwemikhandlu yamasiko noma eminye imikhandlu yomphakathi noma yemiphakathi ethile eNingizimu Afrika.



(2) IKhomishana inamandla njengoba kulawula umthetho kazwelonke, adingekayo ukuphumelelisa izinjongo zayo ezimqoka, kubandakanya amandla okuqapha, okuphenya, okucwaninga, okufundisa, okukhankasela imibono ethile, okweluleka nokubika mayelana namalungelo amasiko, enkolo nezilimi zemiphakathi.



(3) IKhomishana ingenza umbiko nganoma yiluphi udaba oluwela ngaphakathi kwamandla nemisemsebenzi yeKhomishana yamaLungelo oBuntu, ukuze luphenywe.



(4) IKhomishana inamandla nemisebenzi eyengeziwe emiswe ngumthetho kazwelonke. Ukwakheka kweKhomishana



(1) Inani lamalungu eKhomishana yokuThuthukiswa nokuVikelwa kwamaLungelo amaSiko, eNkolo neziLimi zemiPhakathi nokuqokwa kwawo nesikhathi sokuba sesikhundleni kumelwe kumiswe ngumthetho kazwelonke.



(2) Ukwakheka kweKhomishana kufanele -



(a) kubonise ukumelwa kabanzi kwemiphakathi, kwamasiko, izinkolo nezilimi ezahlukene ezigqamile eNingizimu Afrika; futhi



(b) kubonise kabanzi ukwakheka ngokobulili komphakathi waseNingizimu Afrika. IKhomishani yokuLingana ngokoBulili



Imisebenzi yeKhomishana yokuLingana ngokoBulili



(1) IKhomishani yokuLingana ngokoBulili kumele ikhuthaze ukuhlonishwa kokulingana kobulili futhi nokuthuthukiswa, ukuvikela nokufinyelela ekulinganeni kobulili.



(2) IKhomishani yokuLingana ngokoBulili inamandla, ngokulawulwa ngumthetho



kazwelonke, adingekayo ukuze yenze imisebenzi yayo, kuhlanganisa amandla okuqapha, ukuphenya, ukucwaninga, ukufundisa, ukugqugquzela, ukweluleka nokubika ngezindaba ezithinta ukulingana kobulili.



IKhomishana yokuLingana koBulili inamandla nemisebenzi eyengeziwe, njengoba kumiswe ngumthetho kazwelonke.



UMcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zombuso



Imisebenzi yoMcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zombuso



188. (1) Umcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zombuso kufanele acubungule futhi anikeze imibiko mayelana nokusetshenziswa kwezimali, isimo samabhuku ezimali kanye nokuphathwa kwezimali kwabalandelayo -



(a) yonke iminyango nemisebenzi kahulumeni kazwelonke nowesifunda; (b) bonke omasipala; futhi



(c) noma yisiphi esinye isakhiwo noma okunye okusebenzisa imali okudingeka ukuthi kucubungulwe nguMcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zombuso, ngokusho ngomthetho kazwelonke noma wesifundazwe.



Ngaphezulu kwezibopho ezibekwe kwisigatshana (1) ngenhla, futhi njengokusho kwanoma yimuphi umthetho, angacubungula futhi anikeze umbiko ngokusetshenziswa kwezimali, isimo samabhuku ezimali kanye nokuphathwa kwezimali zalaba -



(a) noma yisiphi isakhiwo esithola imali esiKhwameni seMali kaZwelonke, esiKhwameni seMali sesifundazwe, noma kumasipala; noma



(b) isakhiwo esigunyazwe ngokusho kwanoma yimuphi umthetho ukuba samukele izimali sizamukelela injongo yomphakathi.



UMcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zombuso kufanele anikeze imibiko yokucubungula kwanoma yisiphi isishayamthetho esithintekayo ngaloko kucubungula, futhi kunoma isiphi esinye isakhiwo esishiwo ngumthetho kazwelonke Yonke imibiko kufanele ivezelwe umphakathi.



UMcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zombuso unamanye amandla nemisebenzi ayinikezwe ngumthetho kazwelonke.



Isikhathi sesikhundla



189. UMcubunguli-Jikelele wamabhuku ezimali zombuso kufanele aqokelwe esikhundleni isikhathi esimile esingavuselelwa seminyaka ephakathi kweyisihlanu neyishumi.



IKhomishana yoKhetho Imisebenzi yeKhomishana



190. (1) IKhomishana yoKhetho kufanele -



iphathe ukhetho lwezakhiwo zokushaya imithetho zikazwelonke, zezifundazwe kanye nezomasipala, njengoba kubekwe ngumthetho kazwelonke;



uqinisekise ukuthi ukhetho lukhululekile futhi luyagculisa; futhi



amemezele umphumela wokhetho phakathi kwesikhathi esimiswe ngumthetho kazwelonke futhi esifishane ngendlela efanelekile.



(2) Ikhomishani yokhetho inamandla nemisebenzi engaphezulu kwalena njengokubeka komthetho kazwelonke.



Ukwakhekha kweKhomishani yokhetho



191. IKhomishani yokhetho kufanele yakhiwe okungenani ngabantu abathathu Inani lamalungu kanye nesikhathi abazoba sesikhundleni ngaso kufanele kubekwe ngumthetho kazwelonke. IsiPhathimandla esiZimele esiLawula ukuSakaza



Isiphathimandla sokusakaza



192. Umthetho kazwelonke kufanele umise isiphathimandla esizimele esizolawula ukusakaza sinakekele loko okuyizidingo zomphakathi, futhi siqinisekise ukuthi kusakazwa ngendlela elungile



futhi nokuvezwa ngendlela elungile futhi nokuvezwa kwemibono eyahlukahlukile emele kabanzi, umphakathi waseNingizimu Afrika.



Izimiso ezejwayelekile Ukuqokelwa ezikhundleni



(1) UMvikeli woMphakathi kanye namalungu anoma iyiphi iKhomishani emiswe njengokusho kwalesi sigaba kumele kubengabesifazane nabesilisa -



(a) abayizakhamuzi zaseNingizimu Afrika;



(b) abakulungele ukuphatha isikhundla elithile; futhi



(c) behambisana nanoma iziphi izidingo ezimiswe ngumthetho kazwelonke.



(2) Isidingo sokuthi ikhomishani imiswe ngalesi sahluko kubonise kabanzi ukwakheka, ngokobulili nangokobuzwe, komphakathi waseNingizumu Afrika kufanele siqashelwe uma kuqokwa amalungu eKhomishani.



(3) Umcubunguli wamabhuku ezimali zikahulumeni kumele kube umuntu wesifazane noma wesilisa oyisakhamuzi saseNingizimu Afrika futhi umuntu okulungele ukuphatha lesi sikhundla Ulwazi olunzulu kanye, noma ukuthi umuntu uke wasebenza yini njengomcubunguli wamabhuku ezemali, ngezimali zombuso, kumele kunakwe ngendlela efanele uma kuqokelwa esikhundleni umcubunguli omkhulu wamabhuku ezimali zikaHulumeni.



(4) UMongameli, kumele aqokele esikhundleni ngokulandela isincomo sePhalamende likaZwelonke, uMvikeli womphakathi, umcubunguli omkhulu wamabhuku kahulumeni, kanye namalungu -



(a) eKhomishani lamaLungelo aBantu;



(b) eKhomishani lokuLingana ngoBulili ; kanye (c) neKhomishani loKhetho.



(5) IPhalamende likaZwelonke kumele liphakamise izincomo zabantu -



(a) abaphakanyisiwe yikomidi lePhalamende kaZwelonke elakhiwe amalungu awo wonke amaqembu amelwe eMkhandlwini ngezingxenye zokumelwa kwawo ePhalamende; futhi



(b) abemukelwe yiPhalamende ngesinqumo esithathwe ngokwesekwa amavoti -



(i) okungenani amaphesenti angamashumi angu-60 amalungu ePhalamende, uma izincomo eziphathelene nokuqashwa koMvikeli woMphakathi noma uJenene ophathelene nokugcinwa kwamabhuku ezimali; noma



(ii) iningi lamalungu ePhalamende, uma izincomo ziphathelene nokuqashwa kwelungu leKhomishani.



(6) Ukubamba iqhaza komphakathi ekwenzeni izincomo kungahlinzekelwa njengoba kulindelwe esigabeni 59(l)(a).



Ukususwa esikhundleni



(1) UMvikeli woMphakathi, uMcubunguli -jikelele wamabhuku ezimali zikahulumeni noma ilungu leKhomishani emiswe yilesisahluko bangasuswa esikhundleni kuphela -



(a) ngezizathu zokungaziphathi kahle, ukungakwazi ukusebenza noma ukungawenzi ngendlela umsebenzi;



(b) uma ikomidi loMkhandlu lithole kukhona noma yisiphi isimo esishiwo ngenhla ku (a); (c) Ukwamukelwa nguMkhandlu kaZwelonke kwesinqumo, sokuthi lowo muntu akasuswe esikhundleni.



(2) Isinqumo sePhalamende esiphathelene nokususwa esikhundleni -



(a) soMvikeli woMphakathi noma Ujenene ophethe ukugcinwa kwamabhuku ezimali kumele sivunywe ngokwesekwa ngamavoti okungenani amabili kwamathathu kumalungu ePhalamende; noma



(b) ilungu leKhomishani kumele livunywe ngokusekwa ngamavoti eningi lamalungu ePhalamende.



(3) UMongameli -



(a) angammisa umuntu esikhundleni okwesikhashana noma yinini emva kokuqala kwamanyathelo ekomidi loMkhandlu kaZwelonke aphathelene nokususwa kwalowo muntu esikhundleni; futhi



(b) Kumele amsuse esikhundleni umuntu emva kokuthathwa kwesinqumo, nguMkhandlu kaZwelonke, sokususwa kwalowo muntu esikhundleni.



Isahluko 10



Ukuphathwa kwemisebenzi yombuso



Lokhu ukwamukelwa njengokulungile nemigomo eyengamele ukuphatha



(1) Ukuphatha koMbuso kufanele kuhanjiswe ngendlela eyamukelekile njengelungile nangemigomo equkethwe kuMthethosisekelo, kuhlanganisa le migomo elandelayo:



(a) kufanele kukhuthazwe futhi kugcinwe izinga eliphezulu lobungcweti.



(b) kufanele kukhuthazwe ukusetshenziswa kwemithombo yomnotho ngendlela ekhombisa ikhono, yokonga, nenomphumela omuhle.



(c) Umsebenzi wokuphathwa kombuso, kufanele uphokophele ukuthuthukisa.



(d) Imisebenzi kufanele ihlinzekelwe ngokungakhethi ngobuqotho ngokufaneleyo, nangaphandle kokwenzelela.



(e) Izidingo zabantu kufanele zibhekelelwe, futhi umphakathi kufanele ukhuthazwe ukuthi ubambe iqhaza lapho kwenziwa imigomo.



(f) Umbuso kufanele ukwazi ukubikela umphakathi ngendlela ophethe ngayo.



(g) Ukusebenza kombuso ngokusobala kufanele kukhuthazwe ngokuhlinzekela umphakathi ngolwazi olutholakala ngokushesha, nakuyilona.



(h) kufanele kukhuthazwe amakhono okuphatha kahle abantu kanye nemisebenzi efundelwe, ngenhloso yokuthi abantu benze imisebenzi yezinga eliphezulu.



(i) Ukuphatha umbuso kufanele kumele bonke abantu baseNingizimu Afrika, futhi ukuqasha nokuphatha abasebenzi kufanele kuxhumekeke ekutheni abantu banamakhono, abaphathi abakhethi, nokuthi kunesidingo sokuqeda ukulingalingani kwesikhathi sakudala, ukuze zonke izinhlobo zabantu zimelwe.



(2) Le migomo engenhla isebenza kokulandelayo - (a) ukuphatha yonke imikhakha kaHulumeni;



(b) izingxenye zombuso; futhi



(c) izinkampani nemisebenzi kaHulumeni.



(3) Umthetho kaZwelonke kufanele uqiniseke ukukhuthazwa kwaloko okulungile futhi nemigomo ebalulwe kwisigatshana (1).



(4) Ukuqokwa emsebenzini kaHulumeni kwenani labantu ngokuhambisana nemigomo ebusayo ngaleso sikhathi njengoba kuhlinzekwe umthetho kaZwelonke akunqatshelwe.



(5) Umthetho ohambisa kahle ukuphatha kombuso, ungehlukanisa izindlela zokuphathwa kwemikhakha eyahlukene nezikhungo ezikhona zombuso.



(6) Uhlobo nemisebenzi yemikhakha ehlukene, yezikhungo zokuphathwa kubasebenzi bombuso kuyizinto ekufanele zicatshangwe uma kuhanjiswa kahle ukuphathwa kwabasebenzi. Ikhomishani yokuphatha umsebenzi womphakathi



(1) Kukhona iKhomishani yokuphatha imisebenzi yomphakathi eyodwa yayonke iNingizimu Afrika.



(2) Ikhomishani izimele futhi kufanele ingakhethi futhi kumele isebenzise amandla ibuye yenze imisebenzi yayo ngaphandle kokusaba, ukubonelela abathile noma ukukhipha abathile inyumbazane ngenhloso yokulungisa ngendlela efanele kanye nokuphatha kahle umphakathi kanye nokukhuphula amazinga obuciko bokwethembeka emsebenzini womphakathi. Ikhomishani kumele isebenze ngokomthetho kazwelonke.



(3) Ezinye izingxenye zombuso, ngenxa yomthetho kanye nezinye izimiso, kumele ilekelele



futhi ivikele iKhomishani ukuqikelela ukuzimela, ukungakhethi, isithunzi kanye nokusebenza ngendlela elindelekile kweKhomishani. Akekho umuntu noma ingxenye yombuso ongaphazamisa ukusebenza kweKhomishani.



(4) Amandla kanye nemisebenzi ekhomishani yilena -



Ukugqugquzela okumisiwe kanye nemigomongqangi ebekwe esigabeni 195, kubasebenzi bomphakathi bonkana;



ukucubungula, ukubhekela kanye nokuhlaziya inhlangano kanye nabaphathi, nokusebenza kwabasebenzi, bomphakathi;



ukuphakamisa izimiso ukuqikelela ukwenziwa komsebenzi ngendlela elindelekile kanye nefanele emsebenzini womphakathi;



ukunikeza inkomba ehlose ekuqikeleleni ukuthi inqubo yabasebenzi ephathelene nokuqasha, ukushintshwa kwabasebenzi basiwe kwezinye izindawo, ukukhushulwa ezikhundleni kanye nokuxoshwa kwabasebenzi iyahambisana nokumisiwe kanye nemigomongqangi ebekwe esigabeni 195;



ukubika mayelana nemisebenzi kanye nokwenziwa kwemisebenzi, kubandakanya noma yikuphi okuphakanyisiwe yiyo kanye nezinkomba nezeluleko engazinikeza, futhi ihlinzekele ukuhlaziya ukuthi izimiso kanye nemigomongqangi ebekwe esigabeni 195 ilandelwe yini; kanye

noma ngokuthanda kwayo noma ngokuvela kwezikhalo -



icubungule ibuye ihlaziye izicelo zabasebenzi kanye nabaphathi bomphakathi, ibuye ibike esigungwini esithentekile kanye nesishayamthetho;



ukucubungula izikhalo zabasebenzi emsebenzini womphakathi eziphathelene nokwenziwa yiziphathimandla noma amaphutha, kanye nokwenza izincomo ezifanele ngezithombululo;



ukubhekela kanye nokucubungula okusondelene nenqubo emsebenzini womphakathi; futhi



ukweluleka izingxenye zombuso zikazwelonke kanye nezezifundazwe mayelana nezenzo zabasebenzi emsebenzini womphakathi, kubandakanya nalokho okuhambisana nokuqasha, ukuqokelwa ezikhundleni, ukushintshelwa kwenye indawo, ukuxoshwa kanye neminye iminxa yemisebenzi yabaqashwa emsebenzini womphakathi.



(5) IKhomishani ibikela iPhalamende ngokusebenza kwayo.



(6) Ikhomishani kufanele ibike okungenani kanye ngonyaka njengoba kubhalwe kwisigatshana (4)(e) -



(a) ePhalamende; kanye



(b) nokumayelana nokwenzeka esifundazweni,kwisishayamthetho saleso sifundazwe.



(7) Ikhomishani inoKhomishani abangu-14 abaqokwe nguMongameli abahlelwe ngendlela elandelayo:



(a) Okhomishani abangu-5 abavunywe yiPhalamende ngokumaqondana nesigatshana (8) (a); kanye



(b) UKhomishani oyedwa ngesifundazwe sisinye oqokwe nguNdunankulu wesiFundazwe ngokumaqondana nesigatshana (8) (b)



(8) (a) UKhomishani oqokiwe ngokumaqondana nesigatshana (7)(a) kufanele -



aphakanyiswe yikomidi lePhalamende elakheke ngamalungu alinganayo ezinhlangano zonke ezimelwe ePhalamende; futhi



avunywe yiPhalamende ngesiphakamiso esithathwe ngokwesekwa ngamavoti eningi lamalungu.



(b) UKhomishani oqokwe nguNdunankulu wesifundazwe kufanele -



aphakanyiswe yikomidi lesishayamthetho sesifundazwe elakhiwe ngamalungu alinganayo ezinhlangano zonke ezimelwe kwisishayamthetho; futhi



avunywe yiSishayamthetho ngesiphakamiso esithathwe ngokwesekwa ngamavoti eningi lamalungu.



(9) Umthetho wePhalamende kufanele wakhe inqubo yokuqashwa koKhomishani.



UKhomishani uqokelwa isikhathi esiyiminyaka engu-5, esivuselelwa kanye kuphela, kanti kumele abe ngowesifazane noma owesilisa o -



(a) yisakhamuzi saseNingizimu Afrika; futhi



(b) umuntu ophilile futhi okulungele ukuqokwa onolwazi, noma ongumakadebona, ekuphatheni, nokudidiyela umsebenzi womphakathi.



UKhomishani angasuswa esikhundleni sakhe kuphela uma -



ngokuziphatha kabi, ukungakwazi ukuphatha umsebenzi noma ububhimbi emsebenzini;



ngesiphakamiso esimayelana nalokho sekomidi lePhalamende noma, uma kwenzeka uKhomishani eqokwe nguNdunankulu wesifundazwe, yikomidi leSishayamthetho lesifundazwe; futhi



ukuvuma kwePhalamende noma iSishayamthetho sesifundazwe esithintekile, ngesiphakamiso esesekwe ngamavoti eningi lamalungu aso efuna kususwe esikhundleni uKhomishani.



(12) UMongameli kumele asuse esikhundleni uKhomishani phezu -



ukuvuma kwePhalamende ngesiphakamiso esithi uKhomishani akasuswe esikhundleni;



noma



isaziso esibhalwe phansi nguNdunankulu weSishayamthetho saleso sifundazwe esithathwe ngesiphakamiso sokususwa kukaKhomishani.



(13) OKhomishani okuphawulwe ngawo kwisigatshana (7)(b) angasebenzisa igunya lamandla akhe futhi enze imisebenzi kakhomishani kwizifundazwe zawo njengoba kubalulwe kumthetho kazwelonke.



Abasebenzi bakaHulumeni



197. (1) Ngaphakathi kokuphathwa kombuso, kukhona abasebenzi bakaHulumeni beRiphabhuliki, okufanele basebenze, bahlelwe, ngokulandela umthetho kazwelonke, futhi okufanele zigcine imigomo ehambisana nomthetho kaHulumeni wangaleso sikhathi.



(2) Izimiso nemibandela yokuqashwa kumsebenzi womphakathi kufanele iphathwe ngumthetho kaZwelonke Abasebenzi banelungelo lokuthola impesheni efanele, njengoba ingahanjiswa kahle ngumthetho kazwelonke.



(3) Akukho msebenzi kaHulumeni okufanele avunwe noma ajivazwe ngenxa nje yokuthi lowo muntu weseka iqembu noma inkolelo yepolitiki.



(4) Ohulumeni bezifundazwe babhekene nokufuna abasebenzi, ukuqasha, ukukhushulwa ezikhundleni, ukushintshela kwenye indawo umsebenzi kanye nokuxosha amalungu abasebenzi bakahulumeni emahhovisi okuphatha ngaphansi kombandela wamazinga afanayo kulokho okumiselwe abasebenzi bakahulumeni.



Isahluko 11 Amaziko okuphepha Imibutho ebusayo

198. Imigomo elandelayo iphathelene nokuphepha kukaZwelonke Riphabhuliki:



Ukuphepha kukaZwelonke, kumele kuveze ukuzinikela kwabobonke abantu baseNingizimu Afrika, umuntu ngamunye futhi nanjengesizwe, ukuphilisana njengabantu abalinganayo, ngokuthula, nokuzwana, bangabi nokwesaba nokweswela futhi baphokophelele impilo engcono.



Ukuzinikela ekuphileni ngokuthula nangokuthula nangokuzwana kuvimbela wonke oyisakhamuzi saseNingizimu Afrika ukuthi abambe iqhaza empini, ngaphakathi ezweni noma namanye amazwe, ngaphandle uma kwenzeka njengokuhlinzeka koMthethosisekelo noma umthetho kazwelonke.



Ukuphepha kwezwe kumele kuqikelelwe ngendlela ehambisana nomthetho, kubandakanya umthetho wamazwe ngamazwe.



Ukuphepha kwezwe kulawulwa yiPhalamende nomkhandlu wokuphatha kazwelonke.



Ukumiswa, ukuhleleka nokuziphatha kwezikhungo zokuphepha



(1) Izikhungo zokuphepha zeRiphabhuliki zakhiwe ngumbutho wokuvikela owodwa, iziko lamaphoyisa elilodwa kanye namaziko obunhloli amiswe njengokusho koMthethosisekelo (2) Umbutho wokuvikela yiwona wodwa umbutho ohlomile osemthethweni eRephabhliki.



(3) Ngaphandle kwamaziko okuphepha amiswe njengokusho koMthethosisekelo, izinhlangano noma amaziko ahlomile, zingamiswa njengokusho komthetho kazwelonke.



(4) Amaziko okuphepha kufanele akhiwe futhi aqhutshwe ngokomthetho kaZwelonke



(5) Amaziko okuphepha kumele enze, futhi afundise futhi aphoqelele amalungu awo ukuba enze izinto njengendlela ehambisana nokushiwo nguMthethosisekelo nomthetho, kuhlanganisa umthetho osungamasiko wamazwengamazwe ezibophezela iRephabhliki.



(6) Akukho lungu lanoma yiliphi iziko lokuphepha elivunyelwe ukulandela isiyalo esiphambene nomthetho ngokusobala.



(7) Amaziko okuphepha kanye namalungu awo awavunyelwe ukwenza imisebenzi yawo ngendlela -



(a) ekhinyabeza izinjongo zepolitiki ezizemthethweni ngokusho koMthethosisekelo; noma (b) ngendlela eqhuba izinjongo zeqembu lepolitiki elithile, ngendlela evuna leloqembu.



(8) Ukuze kufezeke imigomo yokusebenzela obala nakuziphendulela kwamakomidi asePhalamende akhiwe okumelwe kuwo amaqembu ahlukahlukene kumele aqaphe ukwenza kwawo wonke amaziko okuphepha, ngendlela ebekwe ngumthetho kazwelonke noma yimitheshwana noma izinqumo zePhalamende.



Ukuvikela



Umbutho wokuvikela



(1) Umbutho wokuvikela kumele uhleleke futhi uphathwe njengombutho ohlomile onokuzithiba.



(2) Injongo ebalulekile yombutho wokuvikela nokukhusela iRephabhliki, ukuhlonishwa kwemingcele yayo kanye nangemigomo yomthetho wamazwengamazwe olawula ukusetshenziswa kwamandla.



Ukuphathwa ngabezepolitiki



(1) Ilungu leKhabinethe kumele libhekelele ukuvikela.



Umongameli kuphela, njengehloko yoMkhandlu kaZwelonke, angagunyaza ukuqashwa kweziko lokuvikela -



(a) ngokubambisana nombutho wamaphoyisa; (b) ngenhloso yokuvikela uMphakathi; noma



(c) ukugcwalisa isibopho9 somthetho wamazwe ngamazwe.



Uma iziko lezokuvikela liqashwa nganoma iyiphi inhloso eshiwo kwisigatshana (2), uMongameli kumele azise iPhalamende ngokushesha futhi abike imininingwane efanele maqondana nokulandelayo -



(a) izizathu zokusetshenziswa kombutho wokuvikela; (b) izindawo lapho kusetshenziswa amandla khona; (c) inani labantu elithintekayo; futhi



(d) isikhathi okulindelwe ukuthi umbutho uzosetshenziswa ngaso.



Uma iPhalamende lingahlangani ezinsukwini eziyisikhombisa emva kokuqokwa kombutho weZokuvikela njengoba kubhalwe kwisigatshana (2), uMongameli kumele anikeze ulwazi oludingekile kwisigatshana (3) ekomidini elifanele.



Ukukhuzwa kombutho wokuvikela



202. (1) UMongameli, njengenhloko yokuphathwa kukaZwelonke unguMkhuzi oMkhulu wombutho wokuvikela, futhi kumele aqokele esikhundleni abakhuzi bempi bombutho wokuvikela.



(2) UKukhuzwa kwombutho wokuvikela kumele kwenziwe ngendlela ehambisana nokuyalela kwelungu leKhabinethe elibhekelele ukuvikela.



Isimo sokuvikela izwe



(1) UMongameli angakhipha isimemezelo sokuthi kunesimo sokuvikela izwe, futhi kumele azise iPhalamende ngokushesha futhi anikeze imininingwane efanele mayelana -



(a) nezizathu zesimemezelo sesimo;



(b) namoma iyiphi indawo lapho kusetshenziswa khona amandla; futhi (c) Inani labantu abathintekayo.



(2) Uma lingahleli iPhalamende, ngesikhathi kumenyezelwa isimo sokuvikela izwe, uMongameli kumele abizele iPhalamende emhlanganweni oyisipesheli phakathi kwezinsuku eziyisikhombisa senziwe isimemezelo.



(3) Isimemezelo sesimo sokuvikela izwe siyaphela ngaphandle uma ngabe samukelwe yiPhalamende phakathi kwezinsuku eziyisikhombisa ezenziwe.



Abasebenzela ukuvikela umphakathi bengewona amalungu ombutho



Kufanele umthetho kazwelonke umise isakhiwo sabasebenzela ukuvikela bengewona amalungu ombutho kodwa bengamalungu ajwayelekile omphakathi, esizosebenza ngokulayelwa yilungu lekhabinethe elibhekelele ukuphepha.



Amaphoyisa



Isakhiwo samaphoyisa



(1) Isakhiwo samaphoyisa sikaZwelonke kumele sihleleke ngendlela yokuba sisebenze emikhakheni kazwelonke, yezifundazwe neyezifundazwe neyezindawo.



(2) Umthetho kazwelonke kumele umise amandla nemisebenzi yesakhiwo samaphoyisa enze umsebenzi wawo ngendlela enempumelelo, enaka isidingo zezifundazwe.



(3) Izinjongo zesakhiwo samaphoyisa wokuqonda ukuvimbela nokuphenya amacala, ukugcina ukuthula emphakathini nokuvikela nokuphephisa abahlali baseRephabhliki nempahla yabo, kanye nokuphakamisa nokuphoqelela umthetho.



Ukuphatha kwabezepolitiki



(1) Ilungu leKhabinethe kumele libhekelele umsebenzi wobuphoyisa, futhi kumele liseke imigomo kazwelonke yomsebenzi wobuphoyisa emva kokubonisana noHulumeni bezifunda nokuqaphela izidingo zokuphoyisa kanye nezidingongqangi zezifundazwe ngokwesinqumo sesiGungu sesifundazwe.



(2) Inqubo yokuphoyisa kazwelonke ingahlinzekela izinqubo ezahlukene ngokwezifundazwe ezahlukene emva kokuhlangabezana nezidingo zokuphoyisa kanye nezidingongqangi zalezo zifundazwe.



(3) Isifunda ngasinye sinelungelo -



(a) lokuqapha ukuziphatha kwamaphoyisa;



(b) lokubaneso okumbandakanya ukunikezwa imibiko ngempumelelo yemisebenzi yawo kanye nokwenziwa ngobuchwephesha komsebenzi wawo ;



(c) ukuthuthukisa ubudlelwane obuhle phakathi kwamaphoyisa nomphakathi;



(d) lokubhekisisa impumelelo yokwenza umsebenzi wamaphoyisa ngokusobala; futhi



(e) lokuxhumana nelungu leKhabhinethi elibhekele nomsebenzi wobuphoyisa futhi senze izincomo maqondana nobugebengu kanye nokusebenza kwamaphoyisa kwisifundazwe



(4) IsiGungu sesifundazwe sibhekele imisebenzi yokuphoyisa - (a) egunyazwe kulesi sahluko;



(b) egunyazwe ngokumaqondana nomthetho kazwelonke; futhi (c) eyabelwe kuyona ngokwenqubo yokuphoyisa kazwelonke.



(5) Ukuze isifundazwe sikwazi ukwenza imisebenzi ebekwe kwisigatshana (3) -



(a) ingacubungula, noma iqoke ikhomishani yophenyo ngalolu daba, noma yisiphi isikhalo sokungagculisi kwamaphoyisa noma ukunqamuka kobudlelwane phakathi kwamaphoyisa kanye nomphakathi; futhi



(b) yenze izincomo elungwini leKhabhinethi elibhekele ukuphoyisa.



Emva kokwamukela kwesikhalo esifakwe yisiGungu sesifundazwe, ithimba elizimele lezikhalo zamaphoyisa elimiswe ngumthetho kazwelonke malicubungule noma yisiphi isenzo sokungaziphathi kahle, noma icala elenziwe, yilungu labasebenzela amaphoyisa esifundazweni.



Umthetho kazwelonke mawuhlinzekele indlela yokwakhiwa, amandla, imisebenzi kanye nokulawulwa komsebenzi wamaphoyisa kamasipala.



Ikomidi elakhiwe ngamalungu eKhabhinethi kanye namalungu oMkhandlu soMkhandlu obhekele umsebenzi wamaphoyisa kumele sakhiwe ukuze siqikelele ukusebenzisana ngendlela efanele phakathi kwamaphoyisa neminye imikhakha kahulumeni.



ISishayamthetho sesifundazwe singadinga uKhomishane wesifunda ukuba avele ngaphambi kwaso noma yinoma yiliphi elinye lamakomidi akhe ukuphendula imibuzo.



Ukulawulwa kwesakhiwo samaphoyisa



207. (1) UMongameli njengenhloko WoMkhandlu sikazwelonke kufanele aqokele esikhundleni umuntu wesifazane noma wesilisa njengoKhomishana kaZwelonke wamaphoyisa, ukuze alawule futhi aphathe amaphoyisa.



UKhomishana kaZwelonke kufanele alawule futhi aphathe amaphoyisa ngendlela ehambisana nemigomo kazwelonke yokwenza umsebenzi wamaphoyisa kanye neziyalelo zelungu leKhabinethe elebhekele umsebenzi wobuphoyisa.



UKhomishana kaZwelonke, ngokuvumelana noMkhandlu wesifundazwe, kufanele aqokele esikhundleni umuntu wesifazane noma wesilisa njengokhomishana waleso sifundazwe, kodwa uma uKhomishani kazwelonke kanye noweMkhandlu wesifundazwe behluleka ukuvumelana ngokuqoka lowo muntu, ilungu leKhabhinethi elibhekele umsebenzi wamaphoyisa kumele libonisane namaqembu ezombungazwe.



OKhomishani besifundazwe babhekele ubuphoyisa ezifundazweni zabo - (a) njengoba kubekwe ngumthetho kazwelonke; futhi



(b) ngokuhlonipha amandla kaKhomishana kaZwelonke okulawula nokuphatha umsebenzi wamaphoyisa njengokusho kwesigatshana (2).



UKhomishani wesifundazwe kumele abike kwiSishayamthetho sesifundazwe minyaka yonke ngomsebenzi wobuphoyisa esifundazweni, futhi kumele athumele ikhophi yombiko kuKhomishani kazwelonke.



Uma uKhomishane wesifundazwe engawesethembi uMkhandlu wesifundazwe, lowo uMkhandlu singamisa umthetho ofanele wokususa noma ukushintshwa, noma ukuthathela izinyathelo zomthetho lowo Khomishani, ngokumaqondana nomthetho kazwelonke.



Abasebenzela amaphoyisa bengamalungu ajwayelekile omphakathi



208. Kumele kumiswe isakhiwo sabasebenzela amaphoyisa abangewona amaphoyisa, bengamalungu ajwayelekile omphakathi, ngomthetho kazwelonke abasebenza ngokuyalelwa yilungu leKhabhinethe elibhekele umsebenzi wobuphoyisa.



Ubunhloli



Ukumiswa nokulawulwa kwemisebenzi yobunhloli



209. (1) Noma yimiphi imisebenzi yobunhloli, ngaphandle kwengxenye yobunhloli engaphansi lombutho wokuvikela nguMongameli njengenhloko yokuphatha kazwelonke, futhi kuphela njengokusho komthetho kazwelonke.



Umongameli njengenhloko yokuphatha kaZwelonke kufanele aqokele esikhundleni umuntu wesifazane noma wesilisa njengenhloko yomsebenze yobunhloli ngamunye, omiswe njengokusho kwesigatshana (1), futhi kumele aphendule kwezopolitiki maqondana nokulawulwa nokuyalelwa kwanoma yimiphi yalemisebenzi noma aqoke ilungu leKhabinethi okuyilona elizophendula.

Amandla, imisebenzi kanye nokuqapha



210. Umthetho kazwelonke kufanele uhlele izinjongo, amandla kanye nemisebenzi yobunhloli, kuhlanganisa noma iyiphi ingxenye yobunhloli, kuhlanganisa noma iyiphi ingxenye yobunhloli, yombutho wokuvikela noma yamaphoyisa futhi kufanele uhlinzekele okulandelayo -



ukudidiyelwa kwayo yonke imisebenzi yobunhloli; kanye



nokugadwa kwezenzo zaleyo misebenzi yobunhloli nomhloli ongelona ilungu lombutho yokuphepha oqokelwe esikhundleni nguMongameli njengenhloko yokuphatha kazwelonke, futhi owamukelwe ngesinqumo esesekwe okungenani amalungu oMkhandlu kaZwelonke amabili kwamathathu.



Isahluko 12



Abaholi bendabuko



Ukuvunywa ngokomthetho



(1) Uhlelo, izinga kanye nendawo edlalwa ngubuholi bendabuko, nje ngoba kubekwa ngumthetho wamasiko, kuyabonnwa ngokomthetho kodwa kuphela uma kuhambisana noMthethosisekelo.



(2) Umbuso wendabuko olandela uhlelo lomthetho wamasiko ungasebenza kuphela ngokuhambisana nomthetho noma yimuphi kanye namasiko, kanye nanoma yiluphi ushintsho noma ukucishwa kwalomthetho noma amasiko.



(3) Izinkantolo kufanele zisebenzise imithetho yamasiko uma lowo mthetho kuyiwona okufanele usebenze kodwa kuphela uma kuhambisana noMthethosisekelo kanye nanoma yimuphi umthetho ophathelene ngqo nomthetho wamasiko.



Indawo engadlalwa ngabaholi bendabuko



(1) Umthetho kazwelonke ungahlinzekela ukuthi ubuholi bendabuko, njengohlelo lokuphatha emkhakheni wezindawo, njengohlelo lokuphatha emkhakheni wezindawo, bube nesandla maqondana nezindaba ezithinta imiphakathi yezindawo.



(2) Ukuze ubhekelele izindaba eziphathelene nobuholi bendabuko, iqhaza abaholi bendabuko abangabanalo, umthetho wamasiko kanye namasiko emiphakathi elandela uhlelo lomthetho wamasiko -



(a) Umthetho kazwelonke noma wesifundazwe ungahlinzekela ukumiswa kwezindlu zabaholi bendabuko; futhi



(b) Umthetho kazwelonke ungamisa uMkhandlu sabaholi bendabuko. Isahluko 13



Izimali



Okuphathene nezimali jikelele Isikhwama semali sikazwelonke



(1) Kunesikhwama semali sikazwelonke okufakwa kusona yonke imali kanye nemali etholwe nguhulumeni kazwelonke, okufanele ikhokhwe, ngaphandle kwemali ekhishelwe ngaphandle komthetho wePhalamende.



(2) Imali ingakhishwa esikhwameni semali sikazwelonke kuphela -



(a) Njengokusho komthetho wePhalamende okuphathelene nokusetshenziswa kwemali; noma (b) njengokuhlinzeka koMthethosisekelo noma umthetho wePhalamende, omisa ukuthi imali ethile ibekelwe umsebenzi othile.



(3) Ingxenye yemali kazwelonke eya kwizifundazwe evela ezimalini zikazwelonke ingakhishwa ngqo esikhwameni semali kazwelonke.



Izingxenye ezigculisayo zemali kanye nokwabiwa kwezimali



(1) Umthetho wePhalamende kufanele uhlinzekele -



ukwehlukaniswa ngendlela egculisayo kwezimali eziqoqelwe esikhwameni sikazwelonke, zehlukaniselwa imikhakha kahulumeni kazwelonke, yezifundazwe neyezindawo;



indlela egculisayo yokunquma ubungako bengxenye yemali etholwa yisifunda ngasinye;



noma yikuphi okunye ukwabiwa kwezimali okuya kohulumeni bezifundazwe nokamasipala, kuvela esabelweni semali sikazwelonke kanye nemibandela engabekelwa lokukwaba.



(2) UMthetho oshiwo kwisigatshana (1) ungashaywa kuphela emva kokubonisana nohulumeni



besifundazwe, ohulumeni bendawo abahlelekile kanye neKhomishana yezimali nokusetshenziswa kwezimali zikahulumeni, futhi kwabekelwa noma yisiphi isincomo sekhomishani; futhi ubhekele

-



izidingo zezwe;



noma yiziphi izimiso okufanele zenziwe maqondana nesikweletu sezwe kanye neminye imibandela kazwelonke;



izidingo nezinto ezibalulekile kuhulumeni kazwelonke, ezinqunyelwe emuva kokubhekelwa kwayo yonke imicabango efanele;



isidingo sokuqinisekisa ukuthi omasipala banamandla okufeza izidingo ezisemqoka zabantu okulindelwe ukuthi zifezwe ngumasipala futhi benze imisebenzi eyabelwe kubona;



amandla ezezimali kanye nokusebenza ngobunyoninco kwezifundazwe nawo masipala;



izidingo zokuthuthukiswa nezinye izidingo zezifundazwe, zohulumeni bendawo kanye nawomasipala;



ukwehluka kwezimo zomnotho phakathi kwesifundazwe ngasinye naphakathi kwezifundazwe ezahlukahlukile;



izibopho zezifundazwe nawomasipala njengokubeka komthetho kazwelonke;



ukudingeka kwezabelo zemali ezingaguqulwa kalula futhi ezilindelekile; kanye



nesidingo sokungaqinisi izintamo uma kubhekwana nezimo ezibucayi ezivelayo noma ezinye izidingo zesikhashana, kanye nezinye izimo ezinesisekela esifanayo.



Ukuhlelwa kokusetshenziswa kwemali emkhakheni kazwelonke, wesifundazwe kanye nowendawo 215. (1) Ukuhlelwa kokusetshenziswa kwemali emkhakheni kazwelonke, wesifundazwe nowendawo kanye nako konke okuphathelene nokuhlela ukusetshenziswa kwezimali kufanele kugqugquzelele ukusebenzela obala, ukuphenduleka, kanye nokuphathwa kwezimali okunempumelelo emnothweni, nokuphathwa okunempumelelo kwesikweletu kanye nemisebenzi yomphakathi.



(2) Umthetho kazwelonke kufanele umise ukuthi -



uhlelo lwezimali lukazwelonke, lwezifunda nolwezindawo lufanele lubenjani.



izinhlelo zokusetshenziswa kwezimali zikazwelonke zezifundazwe noma zendawo kufanele zethulwe nini; futhi



izinhlelo zokusetshenziswa kwezimali kuyo yonke imikhakha kahulumeni kufanele ibonise ukuthi izimali zivelaphi nokuthi izimali okuhlongozwa ukuthi zisetshenziswe zizohambisana ngayiphi indlela nomthetho kazwelonke.



(3) Izinhlelo zokusetshenziswa kwezimali emkhakheni kahulumeni ngamunye kufanele zibonise -



izilinganiso zezimali ezizotholwa kanye nezizosetshenziswa ezehlukanisa phakathi kwezindleko zesikhathi eside nezindleko zesikhashana;



iziphakamiso zokuthi izikweletu ezilindelekile zizokhokhwa kanjani kuleso sikhathi salolo



hlelo; kanye



(c) nokuthi kuhlongozweni maqondana nokubolekwa kwemali nezinye izinhlobo zesikweletu ezizokwandisa izikweletu zomphakathi onyakeni olandelayo.



Ukulawulwa kokugcinwa kwezimali



216. (1) Umthetho kazwelonke kufanele umise ihhovisi likazwelonke futhi abeke izindlela zokuqinisekisa ukusebenza ngendlela esobala kanye nokulawulwa kokusetshenziswa kwezimali emkhakheni ngamunye kahulumeni, ngokuthi ethule -



izinkambiso ezamukelwa njengezijwayelekile zokubika ngezimali;



izigaba imali esetshenziselwa zona ezisetshenziswa ngokufana ezincwadini zezimali zombuso;



izindlela ezifanayo zokuphathwa kwemali.





(2) Ihhovisi likazwelonke lokuphathwa kwemali, ngokuvunyelwa njengelungu leKhabinethe



elibhekele izindaba zezimali zikazwelonke, lingamisa ukudluliselwa kwemali engxenyeni kahulumeni kuphela ngesizathu sokuthi imigomo nezimiso ezibekwe kwisigatshana (1) ngenhla zephulwe kabi kakhulu noma ngokuphindaphindwa.



(3) Isinqumo sokumisa ukudluliselwa kwemali esifundazweni singathathwa kuphela njengokusho kwesigatshana (2), ngenhla, futhi -



(a) asivunyelwe ukumisa ukudluliswa kwemali isikhathi esingaphezulu kwezinsuku ezingu-120; futhi



(b) singaphoqelelwa khona kanjalo kodwa singasuswa kusekela esikhathini esedlule ngaphandle uma iPhalamende lisamukela lesi sinqumo emuva kokulandela uhlelo olusondelene nalolo olumiswe kwisigaba 76(1) futhi lwamiswa yimitheshwana nezibopho zePhalamende. Lolu hlelo kufanele lwenziwe luqedwe phakathi kwezinsuku ezingu 30 senziwe isinqumo sehhovisi likazwelonke lokuphatha izimali.



IPhalamende lingasivuselela isinqumo sokumisa ukudluliselwa kwemali isikhathi esingeqile ezinsukwini ezingu-120 ngesikhathi, emva kokulandela uhlelo olubekwe njengokusho kwesigatshana (3).



Ngaphambi kokuthi iPhalamende lamukele noma livuselele isinqumo sokumisa ukudluliselwa kwezimali esifundazweni -



(a) UMcubunguli omkhulu wamabhuku ezimali zikahulumeni kufanele anikeze iPhalamende umbiko; futhi



(b) isifundazwe kufanele sinikwe ithuba lokuziphendulela kuloko esithweswe icala ngako sibeke udaba lwaso phambi kwekomidi.



Impahla nemisebenzi ekhokhelwa ngezimali zikahulumeni



(1) Uma izingxenye zikahulumeni zifuna ukuthenga impahla noma ubuciko bokwenza imisebenzi ethile, kufanele zikwenze lokhu ngendlela ehambisana nemithetho kazwelonke noma yesifundazwe emisa uhlelo olugculisayo, olulungile, olusobala, oluvumela ukuqhudelana futhi olusebenzisa imali ngendlela efanele.



(2) Isigatshana (1) asivimbeli ukusetshenziswa kwezimiso zokuthengwa kwempahla nobuciko bokwenza imisebenzi ezibekwe yingxenye kahulumeni ezihlinzekela okulandelayo:



(a) Izigaba ezinconywayo ekwabiweni kwezivumelwano zokuthengwa kwempahla noma ubuciko bokwenza imisebenzi; futhi



(b) ukuvikelwa noma ukuthuthukiswa kwabantu noma izigaba zabantu abuyisele emuva ubandlululo olungalungile.



(3) Umthetho kazwelonke kufanele uhlinzekele uhlaka lokusetshenziswa kwezimiso ezishiwo kwisigatshana (2) ngenhla.



Iziqinisekiso zikahulumeni



(1) Uhulumeni kazwelonke, wesifundazwe noma umasipala angaqinisekisa ukukhokhwa kwesikweletu kuphela uma isiqinisekiso sihambisana nemibandela ebekwe emthethweni kazwelonke.



(2) Umthetho kazwelonke oshiwo kwisigatshana (1) ungashaywa kuphela emuva kokuthi kubhekelelwe noma yiziphi izincomo zeKhomishana yezimali nokusetshenziswa kwezimali.



(3) Minyaka yonke uhulumeni ngamunye kufanele ashicilele umbiko ngeziqinisekiso azinikile. Ukukhokhelwa kwabantu abasezikhundleni zikahulumeni



(1) Umthetho wePhalamende kufanele umise uhlaka lokufinyelela ezinqumweni ngokulandelayo -



(a) amaholo, izibonelelo nezinzuzo zamalungu omkhandlu kazwelonke, izithunywa ezimile zesiGungu sikazwelonke sezifundazwe, zamalungu eKhabinethe, zosekela bongqongqoshe, zabaholi bendabuko kanye namalungu anoma yiziphi izigungu zabaholi bendabuko; kanye



(b) nezinga elingeke leqiwe lamaholo, izibonelelo nezinzuzo zamalungu ezishayamthetho zezifundazwe, amalungu eziGungu zokuphatha zomasipala zezigaba ezahlukene.



(2) Umthetho kazwelonke kufanele umise ikhomishani ezimele yokwenza izincomo maqondana namaholo, izibonelelo kanye nezinzuzo ezishiwo kwisigatshana (1).



(3) IPhalamende lingemukela umthetho oshiwo kwisigatshana (1) kuphela emuva kokubhekelela noma yiziphi izincomo ezenziwe yikhomishana emiswe njengoba kushiwo kwisigatshana (2), ngenhla.



UMkhandlu sokuphatha sikazwelonke, sesifundazwe, umasipala noma yisiphi esinye isiphathimandla singaphoqelela umthetho kazwelonke oshiwo esigatshaneni (1), ngenhla, kuphela emuva kokubhekelela noma yisiphi isincomo esenziwe yiKhomishana emiswe njengoba kushiwo kwisigatshana (2), ngenhla.



Umthetho kazwelonke kufanele umise izinhlaka zokunquma amaholo, izibonelelo nezinzuzo zamajaji, zoMvikeli woMphakathi, zoMcubunguli omkhulu wamabhuku ezimali zikahulumeni kanye namalungu anoma iyiphi ikhomishana ehlinzekelwe kuMthethosisekelo, kubandakanya isiphathimandla sokusakaza esishiwo esigabeni 192.



Ikhomishana yezimali nokusetshenziswa kwezimali Ukumiswa nokusebenza kwayo



220. (1) KuneKhomishana yezimali nokusetshenziswa kwezimali yeRephabhliki eyenza izincomo ezilindelwe kulesi sahluko, noma emthethweni kazwelonke, izethule kwiPhalamende, kwizishayamthetho zezifundazwe kanye nakunoma ngumthetho kazwelonke.



IKhomishana izimele futhi ilawulwa kuphela nguMthethosisekelo kanye nomthetho futhi kumele ingavuni muntu.



IKhomishana kufanele isebenze njengoba kushiwo ngumthetho wePhalamende futhi, ekwenzeni umsebenzi wayo kufanele ibhekelele zonke izinto ezithintekayo kubandakanya lezo ezibalwe ohleni olusesigabeni 214 (2).



Ukuqokelwa esikhundleni nesikhathi sesikhundla samalungu



(1) IKhomishana yakhiwe yilaba bantu besifazana nabesilisa abalandelayo abaqokelwe esikhundleni nguMongameli, njengenhloko yokuphatha kazwelonke:



(a) USihlalo kanye nesekela likasihlalo abangamalungu aphelele;



(b) abantu abayisishiyagalolunye, umuntu ngamunye ophakanyiswe uMkhandlu sokuphatha sesifundazwe, isifundazwe ngasinye sinelungelo lokuphakamisa umuntu oyedwa;



(c) abantu ababili abaphakamiswe ohulumeni bendawo abahleleke njengoba kushiwo esigabeni 163; kanye



(d) nabantu abayisishiyagalolunye abanye.



(2) Amalungu eKhomishana kufanele abenobuciko obufanele.



(3) Amalungu asebenza kulezozikhundla njengoba kusho umthetho kazwelonke uMongameli ongalisusa ilungu esikhundleni ngezizathu zokungaziphathi kahle, zokungakwazi ukuwenza umsebenzi ngenxa yesimo esithile noma zokungawazi umsebenzi.



Imibiko



IKhomishana kufanele inikeze imibiko izikhathi ezijwayelekile ePhalamende nakwezishayamthetho zezifundazwe.



Ibhange elikhulu lesizwe Ukumiswa



IBhange lesizwe laseNingizimu Afrika liyibhange elikhulu laseRephabhliki futhi lilawula njengokusho komthetho wePhalamende.



Inhlobo ebalulekile



(1) Uhlobo olubalulekile lweBhange lesizwe laseNingizimu Afrika ukuvikela intengo yemali ukuze kuqinisekiswe ukukhula komnotho okungantengantengi nokuqhubeka njalo eRephabhliki.



(2) IBhange lesizwe laseNingizimu Afrika, ngenhloso yokufeza izinjongo zayo, kufanele yenze imisebenzi yayo ngokuzimela kanye nokungabi nokwesaba, ukukhetha noma ukujivaza; kodwa



kufanele kube nokubonisana phakathi kweBhange nelungu leKhabhinethe ebhekelele izindaba zezimali zikazwelonke.



Amandla nokusebenza kwawo



Amandla nemisebenzi yeBhange lesizwe laseNingizimu Afrika yileyo ejwayelekile kumabhange amakhulu, futhi okufanele imiswe emthethweni wePhalamende futhi kufanele asetshenziswe noma enziwe ngokulawulwa yimibandela ebekwe njengoba kusho lowo mthetho. Izindaba eziphathelene nezimali zesifundazwe nezendawo



Isikhwama sezimali zesifundazwe



(1) Kunesikhwama sezimali zesifundazwe sesifundazwe ngasinye okufanele kufakwe kuso zonke izimali ezitholwe nguhulumeni wesifundazwe.



(2) Imali ingakhishwa esikhwameni semali sesifundazwe kuphela - (a) njengoba kushiwo ngumthetho wesifundazwe; noma



(b) njengesikweletu esiqonde ngqo esikhwameni uma lokho kuhlinzekelwe ngumthethosisekelo noma umthetho wesifundazwe.



(3) Izimali ezabiwe ngesifundazwe ziya kuhulumeni wendawo kuleso sifundazwe, njengoba kusho isigaba 214(1), ziyisikweletu esiqonde ngqo esikhwameni semali yesifundazwe. Imithombo kazwelonke yezimali zesifundazwe nezikahulumeni wendawo



(1) Uhulumeni wendawo nesifundazwe ngasinye -



unelungelo lokuthola ingxenye egculisayo yemali eqoqwe ngokukazwelonke ukuze akwazi ukuhlinzekela izidingo zomphakathi nokwenza imisebenzi enikezelwe kuwona; futhi



ungathola ezinye izabelo zemali zikahulumeni kazwelonke ezinemibandela noma ezingenamibandela.



(2) Izimali ezingaphezulu eziqokwe yizifundazwe noma ngomasipala akufanele zisuswe engxenyeni yazo yemali eqoqwe ngokukazwelonke noma kwezinye izabelo ezenzelwe kubona ezivela ezimalini zikahulumeni kazwelonke ngokulinganayo, uhulumeni kazwelonke akaphoqwe yilutho ukuba anxephezelise izifundazwe noma omasipala abangaqoqi izimali ezilingana nezimali ezingaqoqwa noma izintela ezingakhokhwa.



(3) Ingxenye yemali egculisayo yesifundazwe eqoqwe ngokukazwelonke kufanele idluliselwe kwisifundazwe ngokushesha futhi kungazange kubanjwe zimali kuyo, ngaphandle uma ukudluliswa kumiswe njengoba kusho isahluko 216.



(4) Isifundazwe kufanele sizihlinzekele sona loko esikudingayo, njengoba kusho izimiso zomthethosisekelo waleso sifundazwe, ezingaphezulu kwezidingo ezilindelekile kumthethosisekelo.



Izintela zesifundazwe



228. (1) Isishayamthetho sesifundazwe singabeka -



izintela, amalevi noma ezinye izintelo ngaphandle kwentela yeholo, intela yempahla noma imisebenzi ekhokhelwayo, intelo yentengo, intela yomhlaba nezakhiwo noma intela yemikhiqizo yakwamanye amazwe; futhi



izintela ezingaquki ezibalwe ngokulinganisa intela engaqoqwa kunoma yisiphi isigaba sentela, samalevi noma sezinhlobonhlobo zentela ebekwe ngumthetho kazwelonke ngaphandle kwezimali zezintela ezivela ezinzuzweni zohwebo, kwintela yohwebo, intela yomhlaba nezakhiwo, noma izintela zemikhiqizo evela kwamanye amazwe.



(2) Amandla esifundazwe okubeka izintela, amalevi ezinye izimali ezingena esikhwameni semali sikahulumeni ngezinkokhelo ezahlukile, noma ngezimali ezikhokhelwa izidingo zomphakathi -



angesetshenziswa ngendlela engakhinyabeza kakhulu futhi ngendlela engafanele imigomo





kazwelonke yezomnotho, izinyathelo eziphathelene nomnotho ezeqe imingcele yezifundazwe noma ukuhwebelana ngokukazwelonke ngempahla, amasevisi, izimali noma imisebenzi; futhi (b) kufanele alawulwe ngumthetho wePhalamende, ongashaywa kuphela emuva



kokubhekelelwa kwezincomo yiKhomishana yezimali nokusetshenziswa kwezimali zikahulumeni. Izintela nezintela zobunikazi bomhlaba nezakhiwo komasipala



229. (1) Ngokumaqondana nesigatshana (2),(3) kanye no(4), umasipala angahlawulisa -



Umasipala angabeka intela yempahla umuntu anayo, kanye nezintela zokukhiqiza, ngomsebenzi owenziwe egameni likamasipala; futhi



ngokugunyazwa ngumthetho kazwelonke, angabeka ezinye izintela, amalevi noma ezinye izimali ezingena esikhwameni semali sikahulumeni ngezinkokhelo ezahlukahlukene, kodwa umasipala akavunyelwe ukubeka intela yeholo, intela yokuhweba, intela yentengo ejwayelekile, intela yokusebenzisa izidingo zomphakathi noma izintela zemikhiqizo evela kwamanye amazwe.



(2) Amandla kamasipala okuhlawulisa izintela empahleni yabantu, nezinye izintela zokukhiqiza nezemisebenzi eyenziwe noma egameni likamasipala, noma ezinye izintela, amalevi noma izintela zemikhiqizo evela kwamanye amazwe -



angeke yenziwa ngendlela engalungile yokubandlulula inqubo yezomnotho kazwelonke, imisebenzi yezomnotho ngaphandle kokulandela imingcele kamasipala, noma ukuhanjiswa kwempahla kukazwelonke, imisebenzi, imali yebhizinisi noma yokusebenza; futhi

ingalawulwa ngokomthetho kazwelonke.



(3) Uma omasipala ababili benamandla afanayo ngokwesikhwama sombuso kanye nemisebenzi emaqondana nendawo efanayo, ukwabiwa ngendlela efanele kwalawo mandla kanye nemisebenzi kumele kwenziwe ngokulandela umthetho kazwelonke. Ukwabiwa kungenziwa kuphela emva kokuqashelwa kwale ndlela elandelayo:



isidingo sokuhlangabezan a nemigomongqangi ezwakalayo yokukhishwa kwentela;



amandla kanye nemisebenzi eyenziwa ngumasipala ngamunye;



ubungako besikhwama sombuso sikamasipala ngamunye;



indlela efanele nenomphumela omuhle wokuhlawulisa izintela, amalevi kanye nemali ekhokhela imikhiqizo evela kwamanye amazwe angaphandle; futhi



ukulingana.



(4) Akukho lutho kulesi sigaba okuvimbela ukwabelana ngemali engenile yombuso ngokumaqondana nalesi sigaba phakathi komasipala labo abanamandla phezu kwesikhwama sombuso kanye nemisebenzi kuleyo ndawo.



(5) Umthetho kazwelonke ovezwe kulesi sigaba ungamiswa kuphela emva kokuthintana nohulumeni wendawo kanye nabeZimali neKhomishani yesikhwama sombuso, futhi uma sekucutshungulwe noma yisiphi isincomo sikaKhomishani.



Imali ebolekwe yisifundazwe noma ngumasipala



230. (1) Isifundazwe noma umasipala angaboleka izimali zokuhlangabezana ndleko ezingaveli njalo, zezinto ezizokwenza ukuthi umasipala akwazi ukuqhuba umsebenzi lowo noma zokuhlangabezana nezindleko ezijwayelekile ezisheshe zedlule ngokulandela imibandela efanele emiswe ngumthetho kazwelonke, kodwa izimali ezibolekelwa izindleko ezijwayelekile ezisheshe zedlule -



zingabolekwa kuphela uma kunesidingo sokuvala isikhala esikhathini sonyaka wezimali;



futhi



kufanele zibuyiselwe phakathi kwesikhathi esingangezinyanga eziyishumi nambili.



(2) Umthetho kazwelonke oshiwo esigatshaneni (1) ngenhla, ungashiywa kuphela emuva kokuba izincomo zeKhomishana yezimali nokusetshenziswa kwezimali zikahulumeni



zibhekelelwe.













Isahluko 14













Izimiso ezixubile











Umthetho wamazwengamazwe











Izivumelwano zamazwe ngamazwe









231.

(1)

Ukuxoxiswana

nokusayinwa

kwezivumelwano

zamazwe

ngamazwe





kungumsebenzi wesigungu sokuphatha sikazwelonke.



Isivumelwano samazwe ngamazwe sibophelela iRephabhliki kuphela uma samukelwe ngesinqumo esithathwe nguMkhandlu kaZwelonke kanye noMkhandlu kaZwelonke sezifundazwe, ngaphandle uma siyisivumelwano esishiwo kwisigatshana (3).



Isivumelwano samazwe ngamazwe sohlobo oluphathelene nezinto zobuciko obuthile, zokuhambisa kahle imisebenzi noma zokuphatha, noma isivumelwano esingadingi ukwemukelwa noma ukwesekwa, esenziwe yisigungu sikazwelonke sokuphatha, sibophelela iRephabhliki ngaphandle kokwamukelwa nguMkhandlu kazwelonke noma uMkhandlu kaZwelonke sesifundazwe, kodwa kufanele sethulwe phambi komkhandlu kazwelonke kanye noMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe ngesikhathi esifanele.



Noma yisiphi isivumelwano samazwe ngamazwe siba yimithetho kwiRephabhliki uma singeniswe emthethweni ngokushaywa komthetho kazwelonke; kodwa isimiso sesivumelwano esizisebenzayo ngokwaso futhi esamukelwe yiPhalamende sibangumthetho eRephabhliki ngaphandle uma siphambene noMthethosisekelo noma umthetho wePhalamende.



IRephabhliki ibophelelwa yizivumelwano zamazwengamazwe ezazibophelela iRephabhliki ngesikhathi soMthethosisekelo uqala ukusebenza.



Umthetho wamazwe ngamazwe osuyisiko



232. Umthetho wamazwe ngamazwe osuyisiko ngumthetho kwiRephabhliki ngaphandle uma ungahambisani noMthethosisekelo noma umthetho wePhalamende.



Ukusetshenziswa komthetho wamazwe ngamazwe



233. Uma kuhunyushwa noma yimuphi umthetho, yonke inkantolo kufanele incamele noma yikuphi ukuhumusha okufanele okuhambisana nomthetho wamazwe ngamazwe kunokunye ukuhumusha okungahambisani nomthetho wamazwe ngamazwe.



Ezinye izindaba Imiqulu yamaLungelo



234. Ukuze kujuliswe isiko lenqubo yentando yeningi elimiswe ngumthethosisekelo, iPhalamende kufanele lamukele imiqulu yamalungelo ehambisana noMthethosisekelo. Ukuzimela



235. ILungelo labantu baseNingizimu Afrika ngobuningi babo ukuba bazimele njengoba kukhonjisiwe kulo Mthethosisekelo, alikuvimbeli, phakathi kohlaka kwale lilungelo, ukwaziswa kwelungelo lokuba noma yimuphi umphakathi onamasiko nolimi olufanayo uzimele endaweni ethile yeRephabhliki noma ngayiphi enye indlela ebekwe ngumthetho kazwelonke.

Ukwesekwa ngezimali kwamaqembu ezombusazwe



236. Ukuthuthukisa inqubo yentando yeningi evumela amaqembu ahlukahlukene ezombusazwe ukuba abambe iqhaza, imithetho kazwelonke kufanele ihlinzekele ukwesekwa ngezimali kwamaqembu epolitiki ameleleke ngokukazwelonke nakwizishayamthetho zesifundazwe indlela egculisayo nelandela ukumeleleka kwamaqembu.



Ukwenziwa kwemisebenzi ngokukhuthala



237. Yonke imisebenzi ebekwe ngokomthethosisekelo kufanele yenziwe ngokukhuthala futhi ngokungachithi sikhathi.



Ukwenzelwa imisebenzi nokudluliswa kwamandla okwenza imisebenzi



238. Ingxenye kahulumeni ehlangene nokuphatha kunoma yimuphi umkhakha kahulumeni ingenza okulandelayo -



(a) ingadlulisa amandla noma okwenza noma yimuphi umsebenzi okufanele wenziwe ngokusho komthetho, kwenye ingxenye kahulumeni ehlangene nokuphatha; noma



(b) isebenzise amandla noma yenze imisebenzi yenzela enye ingxenye kahulumeni ehlangene nokuphatha njengomele leyongxenye kahulumeni noma ngokuthatha amandla ayo.



Izincazelo



239. Kulo mthethosisekelo ngaphandle uma kuhlongozwe okwehlukile



"umthetho kazwelonke" kuchaza okulandelayo -



umthetho ongaphansi komunye owenziwe maqondana nomthetho wePhalamende; futhi



umthetho owawusetshenziswa ngesikhathi umthethosisekelo uqala ukusebenza futhi olawulwa nguhulumeni kazwelonke;



"izingxenye zombuso" kusho -



noma yimuphi umnyango kahulumeni wokuphatha kukazwelonke, kwesifundazwe noma uhulumeni wendawo; noma



noma yisiphi isikhungo sokusebenza -



sisebenzisa amandla noma ukwenza umsebenzi omayelana nomthethosisekelo noma umthethosisekelo wesifundazwe; noma



sisebenzisa amandla okusebenza emphakathini noma kwenziwa umsebenzi womphakathi mayelana nanoma yimuphi umthetho, kodwa kungafaki inkantolo noma isikhulu esibhekele umthetho;



"umthetho wesifundazwe" ubandakanya -



umthetho ongaphansi komunye owenziwe kulandelwa umthetho wesifundazwe; futhi



umthetho owawusetshenziswa ngesikhathi umthethosisekelo uqala futhi owawubhekelwe nguhulumeni wesifundazwe.



Ukungahambisani kokushiwo emibhalweni eyahlukene yomthethosisekelo



240. Uma kukhona ukungahambisani phakathi kwemibhalo eyahlukahlukene yomthethosisekelo, umbhalo weSingisi yiwona obusayo.



Umthetho wobudlelwane phakathi kwabasebenzi nabaqashi, ka 1995



241. ISheduli 6 uhambelana nenguquko yohlelo yomthethosisekelo omusha osungulwe yilo mthethosisekelo, futhi nanoma yiluphi udaba olungavela mayelana naleyo nguquko.



Ukususwa kwemithetho



242. Imithetho eshiwo kwiSheduli 7 isusiwe, kodwa loku kulawulwa yisigaba 243 kanye noSheduli 6.



Isihloko esifushane kanye nokuqala ukusebenza



243. (1) Lo mthetho ubizwa ngokuthi umthethosisekelo weRephabhliki yaseNingizimu Afrika, 1996, futhi uzoqala ukusebenza ngelanga elibekwe nguMongameli ngokwesimemezelo, ngaphambi kokuba kushaye umhlaka 1 Julayi 1997.



(2) UMongameli angabeka izinsuku ezahlukene ngaphambi kwelanga elishiwo kwisigatshana (1), mayelana nokuhlinzekela ukusebenza kwezimiso ezehlukene ezishowo uMthethosisekelo.



(3) Ngaphandle uma kuhloswe ukuthi kwehluke, isimiso sikhuluma ngesikhathi sokuqala kokusebenza komthethosisekelo kusuke kushiwo isikhathi sokuqala ukusebenza kwaleso simiso.



(4) Uma isimiso sibekelwe ilanga elitheli elahlukile kulelo elishiwo kwisigatshana (2), ngenhla, isimiso esifana naleso esikuMthethosisekelo waseNingizimu Afrika ka 1993 (Umthetho 200 ka 1993) esishiwo esimemezelweni sisuswa kusukela ngelanga elifanayo.



(5) Izigaba 213, 214, 215, 216, 218, 226, 227, 228, 229, 230 zizoqala ukusetshenziswa ngomhlaka l ku Januwari 1998, kodwa lokhu akushiyi ngaphandle ukuniswa mayelana nalo mthethosisekelo womthetho obhekelekile kunoma yikuphi okuhlinzekelwe ngaphambi kwalolo suku. Ngaphambi kwalolo suku noma yikuphi okuhambisanayo futhi ukuhlinzekela obekungabhekekile kumthethosisekelo weRephabliki yaseNingizimu Afrika, 1993, uzoqhubeka usetshenziswe.



ISheduli 1



IFulegi likaZwelonke



(1) Ifulegi likaZwelonke linamacala amane; ubude balo buyingxenye nanye ngaphezulu kobubanzi.



(2) Linombala omnyama, osagolide, oluhlaza okotshani, nomhlophe, obomvu okukapelepele kanye noluhlaza okwesibhakabhaka.



Inendawo eluhlaza okotshani eyakheke njengombhalo u enobubanzi obungangengxenye eyodwa kwezinhlanu nanye yefulegi. Imigqa ephakathi nendawo yale ndawo eluhlaza okotshani iqala ekhoneni elingenhla nelingezansi eduze kwesigxobo sefulegi, iyasondelana maphakathi nefulegi iqhubeke, owodwa eduze komunye ize iphelele phakathi nendawo kwicala elibhekene nalelo imigqa eqale kulona.



Lendawo eluhlaza okotshani ikakwe ngumbala omhlophe ngenhla nangezansi kuthi ngasesigxotsheni sefulegi ikakwe ngumbala osagolide Umbala okake indawo eluhlaza okotshani, ngayinye iwububanzi obuyingxenye yokukodwa kokuhlanu yobubanzi befulegi.



Unxantathu oseduze kwesigxobo sefulegi umnyama.



Indawo elele engenhla inombala obomvu kuthi indawo elele engezansi ibeluhlaza okwesibhakabhaka Lezi zindawo ziwububanzi obungangengxenye eyodwa kwezintathu zobubanzi befulegi.



ISheduli 2



Izifungo neziqinisekiso



Isifungo noma isiqinisekiso sikaMongameli kanye nebamba likaMongameli



1. UMongameli noma ibamba likaMongameli, kufanele afunge noma aqinisekise phambi kukaMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo ngendlela elandelayo:



Phambi kwabo bonke abantu ababuthene lapha, futhi ngicacelwa kahle wukubaluleka kwesikhundla engibizelwe kuso njengoMongameli weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, mina, A B ngiyafunga / ngiyaqinisekisa ukuthi ngizokwethembeka kwiRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, futhi ngizothobela ngilandele, ngiphakamise futhi ngigcine uMthethosiseklo kanye nayo yonke eminye imithetho yaseRiphabhuliki; futhi ngokuqinisekileyo nangokuzinikela ngiyethembisa ukuthi ngiyohlala njalo -



s ngiqhubela phambili lokho okuzothuthukisa futhi ngiphikisa konke okungakhinyabeza,



iRiphabhuliki;



s ngivikela futhi ngiqhubela phambili amalungelo abo bonke abantu baseNingizimu Afrika;



s ngenza imisebenzi yami ngawo wonke amandla ami namakhono enginawo futhi ngilandela



iziyalo zikanembeza wami;



s Ngenza ubulungiswa kubo bonke; futhi



s ngizinikezela kwinhlalakahle yeRiphabhuliki nabo bonke abantu bayo.



(Uma kuthathwa isifungo: INkosi ingisize).



Isifungo noma isiqinisekiso sesekela likaMongameli



2. Isekela likaMongameli, kufanele lifunge noma liqinisekise phambi kukaMongameli



weNkantolo yoMthethosisekelo ngendlela elandelayo:



Phambi kwabo bonke abantu ababuthene lapha, futhi ngicacelwa kahle ukubaluleka



kwesikhundla engibizelwe kuso njengesekela likaMongameli eRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, mina, A B, ngiyafunga /ngiyaqinisekisa ukuthi ngizokwethembeka kwiRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, futhi ngizothobela, ngilandele, ngiphakamise futhi ngigcine uMthethosisekelo nayo yonke eminye imithetho yaseRiphabhuliki; futhi ngokuqinisekileyo nangokuzinikela ngiyethembisa ukuthi ngiyohlala njalo -



s ngiqhubela phambili lokho okuzothuthukisa, futhi ngiphikisa konke okungakhinyabeza,



iRiphabhuliki;



s ngingumeluleki weqiniso nowethembekile;



s ngenza imisebenzi yami ngawo wonke amandla ami namakhono enginawo futhi ngilandela



iziyalo zikanembeza wami;



s ngenza ubulungiswa kubo bonke; futhi



s ngizinikezela kwinhlalakahle yeRiphabhuliki nabo bonke abantu bayo.



(Uma kuthathwa isifungo: INkosi ingisize).



Isifungo noma isiqinisekiso soNgqongqoshe kanye namasekela oNgqongqoshe



3. UNgqongqoshe ngamunye kufanele afunge aqinisekise, phambi kukaMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo noma elinye ijaji elijutshwe nguMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo, ngendlela elandelayo:



Mina, A B ngiyafunga/ ngiyaqinisekisa ukuthi ngizokwethembeka kwiRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika futhi ngizothobela ngihloniphe futhi ngiphakamise uMthethosisekelo nayo yonke imithetho yaseRiphabhuliki; futhi ngethembisa ukuphatha isikhundla sami njengoNgqongqoshe / njengeSekela likaNgqongqoshe ngokuhlonipheka nangesithunzi; ukungadlulisi ngendlela eqondile noma ecashile noma yiluphi udaba oluyimfihlo engethenjwe ngalo; kanye nokwenza imisebenzi yesikhundla sami ngokuzinikela kanye nangawo wonke amandla enginawo.



(Uma kuyisifungo: INkosi ingisize).



Isifungo noma isiqinisekiso samalungu oMkhandlu kaZwelonke, izithunywa ezimile zesiGungu kaZwelonke weziFundazwe kanye namalungu esishayamthetho zezifundazwe



4. (1) Amalungu oMkhandlu kaZwelonke, izithunywa ezimile zesiGungu kaZwelonke sezifundazwe kufanele afunge noma aqinisekise, phambi kukaMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo, noma elinye ijaji elijutshwe nguMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo, ngendlela elandelayo:



Mina, AB ngiyafunga/ ngiyaqinisekisa ukuthi ngizokwethembeka kwiRiphabhuliki yeNingizimu Afrika futhi ngizothobela, ngihloniphe futhi ngiphakamise uMthethosisekelo kanye nayo yonke eminye imithetho yaseRiphabhuliki, futhi ngethembisa ngokuqinisekile ukuthi ngizokwenza imisebenzi yami njengelungu loMkhandlu kaZwelonke / njengesithunywa esimile kuMkhandlu kaZwelonke sezifundazwe /amalungu esishayamthetho sesifundazwe sase CD ngawo wonke amandla enginawo.



(Uma kuyisifungo: INkosi ingisize).



(2) Abantu abagcwalisa isikhundla kuMkhandlu kaZwelonke, sesithunywa esigcwele sesiGungu kaZwelonke weziFundazwe noma izishayamthetho zezifundazwe bangafunga noma baqinisekise, njengoba kushiwo ku(1), ngenhla, phambi komphakathi wohlelo loMkhandlu, woMkhandlu noma wesishayamthetho, kuya ngokuthi kugcwaliswa siphi isikhundla.



Izifungo neziqinisekiso zoNdunankulu kanye namalungu eziGungu zokuphatha zesifundazwe, 5. UNdunankulu wesifundazwe, kanye nelungu ngalinye loMkhandlu sokuPhatha kwisiFundazwe, kufanele afunge/ aqinisekise phambi kukaMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo noma ijaji elijutshwe nguMongameli wenkantolo yoMthethosisekelo, ngendlela elandelayo:



Mina, AB ngiyafunga / ngiqinisekisa ukuthi ngizokwethembeka kwiRiphabhuliki yeNingizimu Afrika futhi ngizothobela, ngihloniphe futhi ngiphakamise uMthethosisekelo kanye nayo yonke eminye imithetho yeRiphabhuliki; futhi ngiyethembisa ukuphatha isikhundla sami njengoNdunankulu/ njengelungu loMkhandlu wokuPhatha wesiFundazwe sase CD ngokuhlonipheka nangesithunzi; ukuba ngumeluleki weqiniso nowethembekile; ukuba ngumeluleki weqiniso nowethembekile; ukungadlulisi ngokusobala noma ngendlela ecashile noma yiluphi udaba oluyimfihlo engethenjwe ngalo; futhi ukwenza imisebenzi yesikhundla sami ngokwethembeka nangawo wonke amandla enginawo.



(Uma kuyisifungo: INkosi ingisize).



6. (1) Ijaji ngalinye noma ibamba lejaji, kufanele lifunge noma liqinisekise phambi kweJaji elikhulu leNkantolo enkulu yokudluliselwa kwamacala noma elinye ijaji elijutshwe yiJaji elikhulu, ngendlela elandelayo:



Mina, AB ngiyafunga/ ngiyaqinisekisa ukuthi, njengejaji leNkantolo yoMthethosisekelo /lenkantolo eNkulu yokudluliselwa kwamacala / leNkantolo ePhakeme yase EF / leNkantolo yase GH ngizokwethembeka kwiRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, ngizophakamisa futhi ngivikele uMthethosisekelo; futhi ngizokwabela ubulungiswa kubo bonke abantu ngokufana ngaphandle



kokwesaba, kokuvuna noma ukukhinyabeza ngokulandela uMthethosisekelo kanye nomthetho. (Uma kuyisifungo: INkosi ingisize).



Umuntu oqokelwe esikhundleni sokuba yiJaji elikhulu leNkantolo eNkulu yokudluliselwa kwamacala engelona ijaji ngaleso sikhathi sokuqokelwa esikhundleni, kufanele afunge noma aqinisekise ngaphambi kukaMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo.



Abehluleli basezinkantolo zomthetho kanye namabamba abehluleli bezinkantolo zomthetho ngaphandle kwamajaji kufanele bafunge/ baqinisekise njengoba kusho umthetho kazwelonke. ISheduli 3



Inqubo yokhetho Ingxenye A



Inqubo yokhetho lwabaphathi bezikhundla abahlinzekelwe nguMthethosisekelo Ukusetshenziswa



1. Inqubo ebekwe kule Sheduli isetshenziswa njalo uma -



(a) UMkhandlu kaZwelonke uhlangana ukuze ukhethe uMongameli, noma uSomlomo noma iSekela likaSomlomo loMkhandlu;



(b) UMkhandlu kaZwelonke sezifundazwe siyahlangana ukuze sikhethe usihlalo noma iSekela likaSihlalo; noma



(c) isishayamthetho sesifundazwe siyahlangana ukuze sikhethe uNdunankulu wesifundazwe noma uSomlomo noma iSekela likaSomlomo lesishayamthetho.



Iziphakamiso



2. Umuntu ongusihlalo emhlanganweni okusebenza kuwo leSheduli kufanele abize ukuba kuphakanyiswe emhlanganweni abantu abazomela ukhetho.



Izidingo



(1) Isiphakamiso kufanele senziwe kwifomu elibekwe yimitheshwana eshiwo ku 9, ngezansi.



(2) Ifomu okwenziwe kulo lezi ziphakamiso kumele lisayinwe -



(a) ngamalungu amabili oMkhandlu kaZwelonke, uma kuzokhethwa uMongameli noma uSomlomo noma iSekela likaSomlomo;



(b) ngesandla sezithunywa ezimbili sezifundazwe, uma kuzokhethwa uSihlalo noma iSekela likaSihlalo loMkhandlu kaZwelonke kwisifundazwe; noma



(c) ngamalungu amabili esishayamthetho sesifundazwe esithintekile uma kozokhetha uNdunankulu wesifundazwe noma uSomlomo noma iSekela likaSomlomo wesishayamthetho.



(3) Umuntu ophakanyisiwe kufanele abonise ukusamukela isiphakamiso ngokuthi asayine ifomu lesiphakamiso noma ngayiphi enye indlela yokubonisa ukwamukela isiphakamiso esibhaliwe.



Ukumenyezelwa kwamagama abamele ukhetho



Emhlanganweni okusebenza kuwo leSheduli, umuntu owengamele kufanele amemezele amagama alabo bantu abaphakamisiwe njengabamele ukhetho, kodwa angayivumeli inkulumompikiswano.



Omele ukhetho eyedwa



Uma kuphakanyiswe umuntu oyedwa, umuntu owengamele umhlangano kufanele amemezele ukuthi ukhethelwe esikhundleni.



Inqubo yokhetho



Uma kuphakanyiswe ngaphezulu komuntu oyedwa -



kufanele kuvotwe emhlanganweni ngevoti langasese;



ilungu ngalinye elikhona, noma uma kungumhlangano woMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe, isifundazwe ngasinye esimelwe, emhlanganweni singavota ngevoti elilodwa; futhi



umuntu owengamele kufanele amemezele ukuthi bakhethiwe labo abathole iningi lamavoti. Inqubo yokuchitha abanye



7. (1) Uma kungekho othola iningi lamavoti, lowo othole amavoti amancane kunabobonke kufanele achithwe okhethweni bese kuvotwa futhi kuvotelwa labo abasele njengoba kushiwo ku 6 ngenhla. Lenqubo kufanele iphindwe kuze kubenothola iningi lamavoti.



(2) Uma kusetshenziswa u(1), ngenhla, uma kunababili noma abangaphezulu kwababili abanamavoti alinganayo amancane kunabobonke, kufanele kuvotwe ngokwehlukana kuvotelwa laba bantu, futhi kuphindwe lokuvota uma kunesidingo kuze kucace ukuthi kuchithwa bani.

Eminye imihlangano



(1) Uma kuphakanyiswe abantu ababili kuphela, noma uma kusele ababili kuphela emva kwenqubo yokuchitha isetshenzisiwe, labo ababili benamavoti alingangayo, kufanele kubanjwe omunye umhlangano phakathi kwezinsuku eziyisikhombisa, ngesikhathi esishiwo ngumuntu owengamele.



(2) Uma kubanjwe omunye umhlangano njengokusho kuka (1), ngenhla, inqubo ebekwe kule Sheduli kufanele isetshenziswe kulowo mhlangano sengathi umhlangano wokuqala walolo khetho. Imitheshwana



(1) UMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo kufanele enze imitheshwana ebeka



-



(a) inqubo emihlanganweni okusebenza kuyo leSheduli;



(b) imisebenzi yomuntu owengamele kulowo mhlangano, neyanoma yimuphi umuntu omsizayo;



(c) ifomu okwenziwa iziphakamiso kulo; futhi (d) indlela okufanele kuvotwe ngayo.



(2) Le mitheshwana kufanele yaziswe ngendlela uMongameli weNkantolo yoMthethosisekelo abeka ngayo.



Ingxenye B



Indlela yokunquma ukuthi amaqembu alibamba kanjani iqhaza kwizithunywa zezifundazwe eziya eMkhandlwini kaZwelonke weziFundazwe



Inani lezithunywa eliya kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe iqembu ngalinye elinelungelo lazo kufanele libalwe ngokuthi kuphindaphindwe inani lezihlalo iqembu elinazo kwisishayamthetho sesifundazwe, ngeshumi bese umphumela wehlukaniswa ngenani lezihlalo zalelo qembu kwisishayamthetho lihlanganiswe nesihlalo esisodwa.



Uma isibalo esiku 1, ngenhla, sinika insalela engabalelwa kwizithunywa ezinikezwa iqembu elithile njengokusho kuka 1, leyonsalela kufanele iqhathaniswe nezinsalela zamanye amaqembu, futhi noma yiziphi izithunywa ezingekabiwa kulelo qembu lezithunywa zabelwe lelo qembu noma lawo maqembu ngobuningi bezinsalela lezo.



ISheduli 4



Izindawo zemisebenzi uhulumeni kaZwelonke nabezifundazwe abanamandla okushaya imithetho kuzo Ingxenye A



Ukulawulwa kwamahlathi emvelo Ezolimo



Izikhungo zezindiza ezibandakanya ezamazwe ngamazwe nezikazwelonke Ukulawulwa kwezilwane nezifo



Amakhasino, imijaho, ukugembula, nokubheja, ngaphandle kwamalotho namalotho emidlalo Ukuvikelwa kwabathengi



Ukulawulwa kwezinhlekelele



Imfundo kuyo yonke imikhakha, ngaphandle kwemfundo ephakeme Imvelo



Ezempilo



Izindlu



Umthetho wendabuko kanye nomthetho wamasiko kodwa uma kuhambisana neSahluko 12 soMthethosisekelo



Ukuthuthukiswa kwezimboni



Izimiso ngezilimi kanye nokulawulwa kwezilimi ngokomthetho kangangoba izimiso zesigaba 6 kuMthethosisekelo zinika ngokucacile isishayamthetho sesifundazwe amandla okushaya imithetho maqondana nalokhu



Ukuvikelwa kwemvelo, ngaphandle kwamapaki kazwelonke, Izingadi zezitshalo zikazwelonke kanye nengcebo yasolwandle



Ezokusakaza ezilawulwa ngqo nguhulumeni wesifundazwe kodwa kuphela uma kuhambisana nesigaba 192



Amaphoyisa kangangoba isahluko 11 soMthethosisekelo sinikeza isishayamthetho sesifundazwe amandla okushaya imithetho maqondana nalokhu



Izimali zokudlulisa ubunikazi bempahla



Izinkampani noma imisebenzi kahulumeni wesifundazwe mayelana nezindawo zemisebenzi ezikule Sheduli nakuSheduli 5



Izindaba zamasiko zesifundazwe Izinto zokuhamba zomphakathi

Imisebenzi yomphakathi kuphela maqondana nezidingo



Zeminyango kahulumeni wesifundazwe, ekwenzeni imisebenzi yayo yokulawula imisebenzi enikezelwe kuyona ngokusho koMthethosisekelo nanoma yimuphi omunye umthetho Ukuhlelwa kwesifundazwe nokuthuthukiswa



Ukulawulwa kwezinto zokuhamba emigwaqweni Ukuvikelwa kwesihlabathi



Ezokuvakasha Uhwebo



Ubuholi bendabuko kuphela uma kuhambisana neSahluko 12 saloMthethosisekelo Ukuthuthukiswa kwamadolobha nezindawo zasemakhaya



Ukuthelelwa kwezinqola zokuhamba Ezenhlalakahle



Ingxenye B



Izindaba zikahulumeni wendawo ezilandelayo kangangoba kubekwe kwisigaba 155(6) no (7); Ukudungeka komoya



Imitheshwana elawula ukwakha Izindawo zokunakekela izingane Ukudonswa kukagesi kanye negesi Abacishi bemililo



Ezokuvakasha zendawo Izikhungo zezindiza zendawo Ukuhlelwa kukamasipala

Izinto zokuhamba zomphakathi zikamasipala



Imisebenzi yomphakathi yakumasipala kuphela mayelana nezidingo umasipala ahlangabezana nazo ekwenzeni umsebenzi wokulawula imisebenzi enikezelwe ngqo kuwona ngaphansi kwalo Mthethosisekelo noma ngamuphi omunye umthetho



Izinto zokuhamba zaselwandle



izindawo ezakhiwe zangenela olwandle kanye nasemitateni ngaphandle kokulawulwa kwezindaba zolwandle zamazwe ngamazwe ngamandla noma zikazwelonke nezinto ezincikene nazo Ukulawulwa kwamanzi ezikhukhula ezindaweni okwakhiwe kuzo



Imitheshwana elawula uhwebo



UKunikezwa kwamanzi nokuqoqwa kwendlela



Okuphathelene nohlelo lwamanzi endawo kuphela kanye nokuqoqwa kwamanzi angcolile ngendlela yasekhaya



Isheduli 5



Izindawo zemisebenzi ezingashayelwa imithetho yisiFundazwe kuphela Ingxenye A



Amadele Ama-ambulense



Izikhungo zokugcina wonke amadokodo kahulumeni ngaphandle kwezikhungo zikazwelonke Imithombo yolwazi ngaphandle kwekaZwelonke



Amalayisense otshwala



Izindawo ezilondoloze futhi ezibukisa ngomlando ngaphandle kwezikazwelonke Ukuhlelwa kwesifundazwe



Izindaba zesifundazwe eziphathelene namasiko Ukungcebeleka kanye nezindawo zalokhu zesifundazwe Imidlalo yesifundazwe



Imigwaqo yesifundazwe nokusetshenziswa kwayo



Ukwelashwa kwezilwane ngaphandle kokulawulwa kwalowo msebenzi Ingxenye B



Izindaba ezilandelayo zikahulumeni wendawo njengangoba zibekwe esigabeni 155(6) no (7) Amabhishi kanye nezinto zokungcebeleka



Imithetho ebhalwe ezingqwembeni kanye nezimemezelo ezindaweni zomphakathi Amathuna, amakhaza nezindawo zokushisa izidumbu



Ukuhlanza



Ukulawula uthikamezo lomphakathi



Ukulawulwa kwemisebenzi ethengisela umphakathi utshwala Izindawo zokugcina, zokunakekela kanye nokungcwaba izilwane Ukubiyela kanye nezinto zokubiyela



Ukuthelelwa kwezinja



Ukuthelelwa kanye nokulawulwa kwemisebenzi edayisela umphakathi ukudla Ukulawulwa kwemisebenzi edayisela umphakathi utshwala



Izikhungo zomphakathi zendawo Izikhungo zemidlalo zendawo Izimakethe



Amadele kamasipala



Amapaki nezokungcebeleka zikamasipala Imigwaqo kamasipala



Ukubanga umsindo



Ukugcinwa kwezinto ezisuswe emphakathini Izindawo zomphakathi



Ukususwa, ukulahla kukadoti kanye nokuqoqwa kwendle Uhwebo lwasemigwaqeni



Ukukhanyiswa kwemigwaqo



Ukusetshenziswa kwemigwaqo nokupakwa kwezinto zokuhamba Isheduli 6



Amalungiselelo esikhashana Izincazelo



KuleSheduli ngaphandle uma kungahambisani nalokho okuhlongozwe kuleso simiso - "isabelo " kusho indawo yeRiphabhuliki eyayithathwa njengendawo ezimele noma ezibusayo ngomthetho waseNingizimu Afrika ngaphambi kokuthi uMthethosisekelo ongaphambi kwalona uqale ukusebenza;



"uMthethosisekelo omusha" kusho uMthethosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, 1996;



"imithetho yohlelo oludala" kusho imithetho eyashaywa ngaphambi kokuba uMthethosisekelo ongaphambi kwalo uqale ukusebenza;



"UMthethosisekelo ongaphambi kwalona" kusho uMthethosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, 1993, (Umthetho 200 ka 1993).



Ukuqhubeka kwemithetho esikhona



(1) Wonke umthetho owawusebenza uma uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza uyaqhubeka nokusebenza kodwa kuya ngokuthi -



(a) ushintshiwe noma ususiwe yini, futhi



(b) uyahambisana yini noMthethosisekelo omusha.



(2) Umthetho wohlelo oludala ohambisana nokushiwo kwisigatshana (1) ngenhla, -



(a) awusebenzi kabanzi ngokwendawo nangayiphi enye indlela kunangesikhathi esingaphambi kokuthi uMthethosisekelo ongaphambi kwalona uqale ukusebenza ngaphandle uma ushintshiwe ukuze usebenze kabanzi; futhi



(b) Uyaqhubeka nokuphethwa yileso siphathimandla esasiwuphethe ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza ngendlela eshiwo nguMthethosisekelo omusha. Ukuhunyushwa komthetho okhona



(1) Ngaphandle uma kungahambisani nalokho okuqonde ukushiwo noma ngokucacile kungafanele, uma umthetho owawukhona ngaphambi kokuthi uMthethosisekelo omusha uqale ukusebenza -



(a) eRephabhliki yaseNingizimu Afrika noma isabelo (ngaphandle uma ukhuluma ngomhlaba uqobo), kufanele uthathwe ngokuthi ukhuluma ngeRephabhliki yaseNingizimu Afrika ngaphansi koMthethosisekelo omusha;



(b) ePhalamende, uMkhandlu kaZwelonke noma uMkhandlu weziGele kufanele uthathwe ngokuthi usho iPhalamende, uMkhandlu kaZwelonke noma uMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe ngaphansi koMthethosisekelo omusha;



(c) kuMongameli, iSekela likaMongameli, uNgqongqoshe, iSekela likaNgqongqoshe noma iKhabhinethi, kufanele ithathwe ngokuthi ikhuluma ngoMongameli, iSekela likaMongameli, uNgqongqoshe, iSekela likaNgqongqoshe noma iKhabhinethi ngaphansi koMthethosisekelo omusha njengoba kushiwo ku 9 wale Sheduli;



(d) kuMongameli woMkandlu wezigele, kufanele kuthathwe ngokuthi kukhulunywa ngosihlalo woMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe;



(e) ngesishayamthetho sesifundazwe, uNdunankulu, uMkhandlu noma ilungu loMkhandlu esiphethe lesifundazwe kufanele kuthathwe ngokuthi kukhulunywa ngesishayamthetho sesifundazwe, uNdunankulu, uMkhandlu sokuphatha noma ilungu loMkhandlu sokuphatha ngaphansi koMthethosisekelo omusha, njengoba sokuphathwa ngaphansi koMthethosisekelo omusha, njengoba kushiwo ku 12, waleSheduli; noma



(f) ngolimi noma izilimi ezisemthethweni, kufanele kuthathwe ngokuthi kukhulunywa nganoma yiluphi ulimi olusemthethweni ngaphansi koMthethosisekelo omusha.



(2) Ngaphandle uma kungahambisani nokuhlosiwe noma kungafanele ngokucacileyo, uma umthetho wohlelo lwakudala -



(a) ePhalamende, ngeNdlu yePhalamende noma umkhandlu wokushaya imithetho, noma isakhiwo seRephabhliki noma sesabelo, kufanele kuthathwe ngokuthi kukhulunwa -



(i) ngePhalamende ngaphansi koMthethosisekelo omusha, uma ukuphathwa kwalowo



mthetho kwabelwe noma kunikezelwe njengokusho koMthethosisekelo ongaphambi kwalona noma leSheduli kuMkhandlu sokuphatha sikazwelonke; noma



(ii) isishayamthetho sesifundazwe, uma ukuphathwa kwalowo mthetho kwabelwe noma kunikezelwe, njengokusho koMthethosisekelo ongaphambi kwalona noma kwale Sheduli kuMkhandlu sokuphatha sesifundazwe; noma



(b) kuMongameli weZwe, uNgqongqoshe oMkhulu, uMphathi noma omunye umphathi omkhulu, iKhabhinethi, uMkhandlu soNgqongqoshe noma uMkhandlu sokuphatha seRephabhliki noma sesabelo, kufanele kuthathwe ngokuthi kukhulunywa -



ngoMongameli ngaphansi komthethosisekelo omusha, uma ukuphathwa kwalo mthetho kwabelwe noma kunikezelwe ngokusho koMthethosisekelo ongaphambi kwalona noma kwale Sheduli esigungwini sokuphatha kaZwelonke; noma



uNdunankulu wesifundazwe ngaphansi koMthethosisekelo omusha, uma ukuphathwa kwalowo mthetho kwabelwe noma kunikezelwe ngokusho koMthethosisekelo ongaphambi kwalona noma leSheduli esigungwini sokuphatha sesifundazwe.



UMkhandlu kaZwelonke



4. (1) Noma yimuphi umuntu owayeyilungu loMkhandlu kaZwelonke uma uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, uba yilungu noma isiphathi sikhundla soMkhandlu kaZwelonke ngaphansi koMthethosisekelo omusha, futhi uphatha isikhundla njengelungu noma umphathi sikhundla njengoba kushiwo nguMthethosisekelo omusha.



(2) UMkhandlu kaZwelonke njengoba wakhiwe ngokusho kuka (1), ngenhla, kufanele uthathwe ngokuthi ukhethwe ngaphansi koMthethosisekelo omusha ukhethelwa isikhathi esiphela ngomhlaka 30 Epreli 1999.



(3) UMkhandlu kaZwelonke wakhiwe ngamalungu angu-400 esikhathini esiphela ngo 30 Epreli 1999, kodwa lokhu kulawulwa okushiwo kwisigaba 49(4) soMthethosisekelo omusha.



(4) Imitheshwana nezinqumo zoMkhandlu kaZwelonke ezisebenzayo ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, uyaqhubeka nokusebenza, kodwa kunakekelwe ushintsho olwenziwe noma loko okususiwe.



Umsebenzi ongaqedwanga ophambi kwePhalamende



5. (1) Noma yimuphi umsebenzi ongaphelile phambi kwePhalamende kufanele kuqhutshekwe nawo njengokusho koMthethosisekelo omusha.



(2) Noma yimuphi umsebenzi ongaphelile phambi komkhandlu weziGele uma uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza kufanele uyiswe kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe, futhi uMkhandlu kufanele siqhubeke nalowo msebenzi ngokusho



koMthethosisekelo omusha. Ukukhethwa koMkhandlu kaZwelonke



6. (1) Kungebanjwe ukhetho loMkhandlu kaZwelonke ngaphambi komhlaka 30 Epreli 1999 ngaphandle uma uMkhandlu uhlakazwa njengokubeka kwesigaba 50(2) emva kokuthathwa kwesinqumo sokungamethembi uMongameli njengokwesigaba 102(2) soMthethosisekelo omusha.



Isigaba 50(1) soMthethosisekelo omusha siyalengiswa kuze kube ngumhlaka 30 Epreli



1999.



Nangaphandle kokususwa koMthethosisekelo ongaphambi kwalona emabhukwini omthetho, iSheduli 2 yalowo Mthethosisekelo njengoba itshintshwe yisijobelelo A sale Sheduli iyasebenza -



(a) okhethweni lokuqala loMkhandlu kaZwelonke ngaphansi koMthethosisekelo omusha; (b) ubulungu boMkhandlu buphela esimweni esingahlinzekelwe esigabeni 47(3) soMthethosisekelo omusha; futhi



(c) ekugcwaliseni izikhala kuMkhandlu, nokugcwaliselwa, ukuhlolwa kabusha, nokusetshenziswa koluhla lweqembu ukuze ligcwalise isikhala, kuze kufike ukhetho lwesibili loMkhandlu ngaphambi koMthethosisekelo omusha.



(4) Isigaba 47(4) soMthethosisekelo omusha siyalengiswa kuze kube wukhetho lwesibili loMkhandlu kaZwelonke ngaphansi koMthethosisekelo omusha.



UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe



7. (1) Esikhathini esiphela ngaphambi kokuhlala komhlangano wokuqala wesishayamthetho sesifundazwe obanjwe emva kokhetho lawo lokuqala ngaphansi koMthethosisekelo omusha -



ukumeleleka kwezithunywa ezimele amaqembu eqenjini lezithunywa lesifundazwe eliya kuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe kufanele kufane nokumeleleka kwezigele eziyishumi zesifunda ezaziphakanyiswe ngokusho kwesigaba 48 soMthethosisekelo ongaphambi kwalona; futhi



ukwabela kwezithunywa ezimile kanye nezithunywa ezikhethiwe emaqenjini amelwe



kwisishayamthetho sesifundazwe sinjengalokhu okulandelayo: Isifundazwe Izithunywa Ezimile Izithunywa



Eziyisipesheli



Impumalanga Kapa ANC 5 ANC 4 NP 1



IFleyistata. ANC 4 ANC 4 FF 1



NP 1



3. EGauteng. ANC 3 ANC 3



DP 1







FF 1







NP 1

NP 1





4. KwaZulu\Natal.

ANC 1 ANC 2



DP 1







IFP 3

IFP 2





NP 1







5. EMpumalanga.

ANC 4 ANC 4



FF 1







NP 1







6. INyakatho Kapa.

ANC 3 ANC 2



FF 1







NP 2

NP 2





7. Isifundazwe ANC 6 ANC 4



8. INyakatho yase-

ANC 4 ANC 4



Ntshonalanga

FF 1



NP 1







9. INtshonalanga

ANC 2 ANC 1



Kapa DP 1







NP 3

NP 3







(2) Iqembu elimelwe kwisishayamthetho sesifundazwe -



kufanele liphakamise izithunywa zalo esingasuswa phakathi kwabantu ababengamalungu omkhandlu wezigele uma uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza futhi abangabakhona ukuze basebenze njengezithunywa ezimile; futhi



ingaphakamisa abanye abantu njengezithunywa esingasuswa kuphela uma kungekho noma lingenele inani lababengamalungu omkhandlu wezigele angabakhona ukuze asebenze njengezithunywa ezimile.



(3) Isishayamthetho sesifundazwe kufanele siqokele esikhundleni izithunywa zaso esingasuswa



ngokuhambisana neziphakamiso zamaqembu.



U (2) no (3), ngenhla, basebenza kuphela ekuqokweni kokuqala kwezithunywa zesiGungu kaZwelonke.



Isigaba 62(1) soMthethosisekelo omusha asisebenzi ekuphakamisweni nasekuqokelweni esikhundleni kwababengamalungu omkhandlu wezigele, njengezithunywa esingasuswa njengokusho kwalesi simiso.



Imithethwana nezinqumo zomkhandlu wezigele obusebenza ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, kufanele isetshenziswe mayelana nemisebenzi yoMkhandlu kaZwelonke kangangoba ingasetshenziswa kunakekelwe lokho okushintshiwe nokususiwe.

Ababengamalungu omkhandlu wezigele



(1) Owayeyilungu lomkhandlu wezigele ongaqokelwanga esikhundleni sesithunywa esimile sesiGungu kaZwelonke sesifundazwe unelungelo lokuba yilungu eliphelele elingavota lesishayamthetho sesifundazwe leso ayephakanyiswe kuso njengelunga loMkhandlu wezigele njengokusho kwesigaba 48 somthethosisekelo omdala.



(2) Uma owayeyilungu lomkhandlu wezigele ekhetha ukungabi yilungu lesishayamthetho sesifundazwe lowo muntu uthathwa ngokuthi usishiye isikhundla sokubayilungu lomkhandlu weziGele ngelanga elandulela ilanga uMthethosisekelo omusha oqale ngalo ukusebenza.



(3) Iholo, izibonelelo, kanye nezinzuzo zowayeyilungu lendlu yezigele oqokelwe esikhundleni sokuba yisithunywa esimile noma njengelungu lesishayamthetho sesifundazwe alingeke lincishiswe ngenxa nje yokuthatha leso sikhundla.



Isigungu esikhulu



(1) Noma yimuphi umuntu owayenguMongameli, iSekela likaMongameli, uNgqongqoshe noma iSekela likaNgqongqoshe ngaphansi koMthethosisekelo owendulela lona, ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, uyaqhubeka kuleso sikhundla njengoba kusho uMthethosisekelo omusha, kodwa ngokulandela okushiwo ku(2), ngenhla.



(2) Kuze kube ngumhlaka 30 Epreli 1999, izigatshana 84, 89, 90, 91, 93, no 96 zoMthethosisekelo omusha kufanele zifundwe sengathi zibhalwe njengesiJobelelo B sale Sheduli.



(3) U (2), ngenhla, akamuvimbeli uNgqongqoshe owayeyilungu lendlu yezigele ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, ekubeni aqhubeke njengoNgqongqoshe oshiwo esigabeni 91(1)(a) soMthethosisekelo omusha, njengoba leso sigaba sibhaliwe kwisiJobelelo B. Izishayamthetho zezifundazwe



(1) Noma ngubani owayeyilungu noma ebambe isikhundla sesishayamthetho sesifundazwe ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, uba yilungu noma umphathi sikhundla wesishayamthetho saleso sifundazwe ngaphansi koMthethosisekelo omusha kanye nanoma yimuphi umthethosisekelo wesifundazwe ongabakhona.



(2) Isishayamthetho sesifundazwe njengokusho kuka (1) ngenhla, kufanele sithathwe ngokuthi sakhethwa ngaphansi koMthethosisekelo omusha sikhethelwa isikhathi esiphela ngomhlaka 30 Epreli 1999.



(3) Kuze kube ngukuphela kwesikhathi sesishayamthetho wesifundazwe ngomhlaka 30 Epreli 1999, kodwa kunakekelwe okushiwo esigabeni 108(4), isishayamthetho sakhiwa yinani lamalungu elinqunyelwe leso sishayamthetho ngaphansi koMthethosisekelo owendulela lona kanye nenani lababengamalungu endlu yezigele ababangamalungu esishayamthetho njengokusho kuka 8 wale Sheduli.



(4) Imitheshwana nezibopho zesishayamthetho sesifundazwe ebezisebenza ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza ziyaqhubeka nokusebenza, kodwa kunakekelwe lokho okushintshiwe nokususiwe.



Ukhetho lwezishayamthetho zezifundazwe



(1) Yize ususiwe emabhukwini emithetho uMthethosisekelo owendulela lona, iSheduli



yalowo Mthethosisekelo, njengoba ushintshwe yisiJobelelo A saleyo Sheduli, iyasebenza -



okhethweni lokuqala lesishayamthetho sesifundazwe ngaphansi soMthethosisekelo omusha;



ekulahlekelweni ngubulungu besishayamthetho ezimweni ezingahlinzekelwanga yisigaba 106(3) soMthethosisekelo omusha; futhi



ekugcwaliseni izikhala kwisishayamthetho, kanye nokugcwalisa, ukubheka kabusha, nokusetshenziswa kwezinhla zamaqembu ukuze kugcwaliswe izikhala, kuze kube yisikhathi sokhetho lwesibili lwesishayamthetho ngaphansi koMthethosisekelo omusha.



(2) Isigaba 106(4) soMthethosisekelo omusha siyalengiswa maqondana nesishayamthetho sesifundazwe kuze kube ukhetho lwesibili lwesishayamthetho ngaphansi koMthethosisekelo omusha.



Isigungu sokuphatha sesifundazwe



12. (1) Noma yimuphi umuntu owayenguNdunankulu noma ilungu loMkhandlu sokuphatha sesifundazwe ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, uyaqhubeka kuleso sikhundla futhi aphathe leso sikhundla ngokusho koMthethosisekelo omusha kanye nomthethosisekelo wesifundazwe ongabakhona, kodwa ngokuhambisana no (2), ngenzansi.



(2) Aze athathe isikhundla ngaphansi koMthethosisekelo omusha uNdunankulu okhethwe emva kokhetho lokuqala lwesifundazwe, noma isifundazwe size sizishayele umthethosisekelo wesifundazwe, lokho okwenzeka kuqala kunokunye, izigaba 132 no 136 zoMthethosisekelo omusha kufanele zithathwe ngokuthi zibhalwe njengoba kushiwo kwisiJobelelo C sale Sheduli. Imithethosisekelo yesifundazwe



13. Umthethosisekelo owamukelwe ngaphambi kokuthi uMthethosisekelo omusha uqale ukusebenza kufanele uhambisane nesigaba 143 soMthethosisekelo omusha.



Ukunikezelwa kwemithetho kwisifundazwe



14. (1) Imithetho ephathelene nodaba oluphakathi kwemisebenzi ebalwe kuluhlu lukaSheduli 4 noma 5 lo Mthethosisekelo omusha futhi eyayiphethwe yisiphathimandla phakathi kwesigungu sokuphatha kaZwelonke, ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, unganikezelwa nguMongameli, ngesimemezelo ephephandabeni lomthetho kahulumeni, kwisiphathimandla esiphakathi kwesifundazwe esiqokwe uMkhandlu sokuphatha sesifundazwe.



(2) Uma kunesidingo sokunikezelwa komthetho njengoba kushiwo ku (1) ngenhla, uMongameli, ngesimemezelo ephephandabeni likahulumeni elisemthethweni, angenza okulandelayo -



angashintsha noma aguqule umthetho ukuze alawule ukuhumushwa noma ukusebenza kwawo;



uma ukunikezelwa komthetho kuthinta ingxenye yalowomthetho kuphela, angawususa bese eshaya kabusha, ashintshe nezinguquko ezishiwo ku (a), ngenhla, noma ngaphandle kwazo, lezi zimiso ezithinteke nokunikezelwa; noma



angalawula noma yiluphi olunye udaba okunesidingo sokuthi lulawulwe ngenxa yaloku



kunikezela, kubandakanya ukudluliswa noma ukwetshelekisa ngabasebenzi, noma ukwedluliselwa kwempahla, izikweletu, amalungelo, kanye nezibopho eziya noma ezivela kwisigungu sokuphatha sikazwelonke noma sesifundazwe noma kumnyango kahulumeni, umsebenzi kahulumeni, izikhungo zokuphepha noma yisiphi esinye isakhiwo.



(3) (a) Ikhophi ngesimemezelo ngasinye esikhishwe njengokubeka kuka (1) noma (2), ngenhla, kufanele inikezwe uMkhandlu kaZwelonke kanye noMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe phakathi kwezinsuku ezingu-10 kushicilelwe isimemezelo.



(b) Uma uMkhandlu kaZwelonke kanye noMkhandlu kaZwelonke ngesinqumo abasivumeli isimemezelo noma yisiphi isimiso saso isimemezelo noma isimiso kuyaphelelwa isikhathi, kodwa akuthikamezi okulandelayo -



(i) ukubasemthethweni kwanoma yiziphi izenzo ezenziwe leso simemezelo noma isimiso singakaphelelwa isikhathi; noma



(ii) ilungelo noma isibonelelo esitholwe noma isibopho noma isikweletu esakhiwe ngaphambi kokuba siphelelwe isikhathi.



(4) Uma umthetho unikezelwe ngokusho kuka (1), ngenhla, uma ukukhulunywa ngesiphathimandla esiphethe lowo mthetho kufanele kuthathwe ngokuthi kubhekiswe kwisiphathimandla esinikezelwe ngokomthetho.



(5) Noma yikuphi ukunikezelwa komthetho ngaphansi kwesigaba 235(8) soMthethosisekelo owandulela lona kubandakanya noma yiluphi ushintsho, inguquko noma ukususwa kanye nokushaywa kabusha kwanoma yimuphi umthetho kanye nanoma yisiphi esinye isinyathelo esithathwe ngaphansi kwalesi sigaba, kuthathwa ngokuthi kwenziwe ngaphansi kwalesi sigaba. Imithetho esekhona engaphandle kwamandla eSishayamthetho sasePhalamende



(1) Isiphathimandla phakathi kwesigungu sokuphatha sikazwelonke esengamele noma yimuphi umthetho owela ngaphandle kwamandla ePhalamende okushaya imithetho ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, sihlala sinamandla okwengamela lowo mthetho uze unikezelwe kwisiphathimandla esiphakathi kwesigungu sokuphatha sesifundazwe ngokubeka kuka

wale Sheduli.



(2) U(1), ngenhla akasebenzi emva kweminyaka emibili uMthethosisekelo omusha waqala ukusebenza.



Izinkantolo



(1) Zonke izinkantolo, kumbandakanya nezinkantolo zabaholi bendabuko, ezazikhona ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, ziyaqhubeka nokusebenza nokuba namandla eziwanikwa yimithetho ezithintayo, futhi umuntu ophethe isikhundla njengomehluleli wenkantolo uyaqhubeka esiphethe leso sikhundla njengoba kusho umthetho osebenzayo kuleso sikhundla, kube kunakekelwe -



(a) lokho okushintshiwe noma okususiwe kulowo mthetho; kanye (b) nokuhambisana noMthethosisekelo omusha.



(a) Inkantolo yoMthethosisekelo emiswe nguMthethosisekelo owandulela lona iba yiNkantolo yoMthethosisekelo ngaphansi koMthethosisekelo omusha.



(b) Noma ngubani ophethe isikhundla sokuba nguMongameli, iSekela likaMongameli noma iJaji leNkantolo yoMthethosisekelo ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, ubanguMongameli, yiSekela likaMongameli noma iJaji leNkantolo yoMthethosisekelo ngaphansi koMthethosisekelo omusha, futhi aqhubeke esesikhundleni isikhathi esisasele esikhathini esibekwe ngokwesigaba 176(1) soMthethosisekelo omusha.



(a) Inkantolo enkulu yamajaji yaseNingizimu Afrika yamacala adlulisiwe iba yinkantolo enkulu yokudlulisela amacala ngaphansi koMthethosisekelo omusha.



(b) Noma yimuphi umuntu ophethe isikhundla njengeJaji elikhulu, iSekela leJaji eliKhulu, noma iJaji lenkantolo yamacala adlulisiwe ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza uba yiJaji eliKhulu, iSekela leJaji eliKhulu noma iJaji lenkantolo enkulu yokudluliselwa kwamacala ngaphansi koMthethosisekelo omusha.



(a) Inkantolo eNkulu yaseNingizimu Afrika yesifundazwe noma yendawo noma inkantolo enkulu yesabelo noma ingxenye eyejwayelekile yaleyo nkantolo, iba yiNkantolo ePhakeme ngaphansi koMthethosisekelo omusha kungazange kushintshwe lutho mayelana namandla ayo, kodwa kunakekelwe ukudidiyelwa okulindelwe ku (6), ngezansi



(b) Noma yimuphi umuntu ophethe isikhundla njengeJaji elengamele kwisifundazwe noma iSekela leJaji elengamele kwisifundazwe noma iJaji lenkantolo okukhulunywe ngalo ku(a), ngenhla, uma uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, uba yiJaji elengamele isifundazwe noma yijaji laleyo nkantolo ngaphansi koMthethosisekelo omusha, kodwa kube kunakekelwe ukudidiyelwa okulindelwe ku(6), ngezansi.



Ngaphandle uma kungahambisani nalokho okuhlosiwe noma ngokucacile kungafanele, uma umthetho noma uhlelo lukhuluma ngokulandelayo -



iNkantolo yoMthethosisekelo ngaphansi koMthethosisekelo owandulela lona, kufanele kuthathwe njengeNkantolo yoMthethosisekelo phansi koMthethosiselo omusha;



iNkantolo eNkulu yaseNingizimu Afrika yamacala adlulisiwe, kufanele ithathwe njengeNkantolo eNkulu yokudluliselwa kwamacala;



iNkantolo eNkulu yaseNingizimu Afrika yesifundazwe noma yendawo noma inkantolo enkulu yesabelo noma ingxenye eyejwayelekile yaleyo nkantolo, kufanele ithathwe



njengeNkantolo ePhakeme.



(6) (a) Ngokushesha okungase kwenzeke emuva kokuthi uMthethosisekelo omusha uqalile ukusebenza, zonke izinkantolo, kumbandakanya ukwakheka kwazo, ukumeleleka, ukusebenza kanye namandla azo futhi nayo yonke imithetho ethintekayo, kufanele ididiyelwe ngenhloso yokumisa uhlelo lwezinkantolo oluhambisana nezimiso zoMthethosisekelo omusha.



(b) Ilungu leKhabinethe elibhekele ukwenganyelwa kwezobulungiswa, emva kokubonisana neKhomishana yezemisebenzi yezinkantolo, kufanele athathe izinyathelo zokuphatha loku kudidiyela okushiwo ku(a), ngenhla.



Amacala asengaphambi kwezinkantolo



Onke amacala ayesengaphambi kwenkantolo ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, kufanele abhekelwe sengathi uMthethosisekelo omusha awukho, ngaphandle uma izidingo zobulungiswa zimisa ukuthi kungabinjalo.



Isiphathi mandla sokushushisa



(1) Isigaba 108 soMthethosisekelo owandulela lona siyaqhubeka sisebenza kuze kuqale ukusebenza umthetho wePhalamende obhekwe yisigaba 179 soMthethosisekelo omusha Lesi sigaba asithikamezi ukuqokelwa esikhundleni koMqondisi kaZwelonke wokuShushisa koMphakathi njengokusho kwesigaba 179.



(2) Umshushisi omkhulu ophethe isikhundla ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, uyaqhubeka nokusebenza njengokusho komthetho othinta leso sikhundla, kodwa kube kubhekelelwe okushiwo ngu (1), ngehla.



Izifungo neziqinisekiso



Umuntu oqhubekayo esesikhundleni ngokubeka kwale Sheduli futhi othathe isifungo noma owenze isiqinisekiso uma ethatha isikhundla, ngaphansi koMthethosisekelo owendulela lona, akaphoqelekile ukuthi aphinde athathe isifungo sesikhundla noma isiqinisekiso ngaphansi koMthethosisekelo omusha.



Ezinye izakhiwo zomthethosisekelo



(1) Kulesi sigaba uma kuthiwa "izakhiwo zomthethosisekelo" kusho -



uMvikeli woMphakathi;



iKhomishana yaMalungelo Abantu;



Ikhomishana yokuLingana ngoBulili;



uMcubunguli oMkhulu wamabhuku ezimali zikahulumeni;



iBange iRizevu yaseNingizimu Afrika;



iKhomishana yezimali nokusetshenziswa kwezimali zikahulumeni;



iKhomishana yemisebenzi yezomthetho; noma



iBhodi yezilimi zonke zaseNingizimu Afrika.



(2) Isakhiwo soMthethosisekelo esimiswe ngokubeka koMthethosisekelo owandulela lona siyaqhubeka nokusebenza njengokusho komthetho obhekene naso, futhi umuntu ophethe isikhundla njengelungu lekhomishana, ilungu lebhodi yeBhange iRizevu noma iBhodi yazo zonke izilimi zaseNingizimu Afrika, uMvikeli woMphakathi noma uMcubunguli oMkhulu wamabhuku ezimali zikaHulumeni ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza, uyaqhubeka kuleso sikhundla njengokusho komthetho othinta leso sikhundla, kodwa kube kunakekelwe -

lokho okushintshiwe noma okususiwe kulowo mthetho; futhi



ukuhambisana noMthethosisekelo omusha.



Izigigaba 199(1), 200(1), (3) kanye no(5) kuya ku(11) kanye no 201 kuya ku206 zoMthethosisekelo owandulela lona ziyaqhubeka zisebenza zize zisuswe yinoma yimuphi uMthetho wePhalamende owamukelwe njengokusho kwesigaba 75 soMthethosisekelo omusha.



Amalungu eKhomishana yemisebenzi yezemithetho ashiwo kwisigaba 105(1)(h) soMthethosisekelo owendulela lona, ayayeka ukuba ngamalungu eKhomishana uma sekuqokelwe ezikhundleni amalungu ashiwo kwisigaba 178(1)(i) soMthethosisekelo omusha.



(a) UMkhandlu esibhekene nodaba lokuzimela kwamaBhunu esimiswe ngokusho koMthethosisekelo owandulela lona iyaqhubeka nokusebenza njengokusho komthetho obhekene naso, futhi noma yimuphi umuntu ophethe isikhundla njengelungu loMkhandlu ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza uyaqhubeka esikhundleni njengokubeka komthetho obhekene naleso sikhundla, kodwa kube kunakekelwe -



(i) lokho okushintshiwe nokususiwe kulowo mthetho; futhi (ii) ukuhambisana noMthethosisekelo omusha.



(b) Izigaba 184A no 184B (1)(a), (b) no (d) zoMthethosisekelo owandulela lona ziyaqhubeka zisebenza zize zisuswe ngumthetho wePhalamende owamukelwa njengokubeka kwesigaba 75 soMthethosisekelo omusha.



Ukushaywa komthetho odingwa nguMthethosisekelo omusha



(1) Uma uMthethosisekelo omusha udinga ukuthi kushaywe umthetho kazwelonke noma wesifundazwe lowo mthetho kufanele ushaywe yisiphathimandla esifanele phakathi kwesikhathi esamukelekile emuva kwelanga uMthethosisekelo owaqala ukusebenza ngalo.



(2) Isigaba 198(b) soMthethosisekelo omusha angeke siphoqelelwe kuze kushaywe umthetho olindelekile kuleso sigaba.



(3) Isigaba 199(3)(a) soMthethosisekelo omusha angeke siphoqelelwe ngaphambi kokudlula kwezinyanga ezintathu emva kokushaywa komthetho elindelekile kulesi sigaba.



(4) UMthetho kazwelonke olindeleke kwisigaba 217(3) soMthethosisekelo omusha kufanele ushaywe phakathi kweminyaka emithathu kusukela ngelanga uMthethosisekelo omusha owaqala ngalo ukusebenza, kodwa ukungabikho kwalo mthetho ngalesi sikhathi akuvimbeli ukuthi kuphoqelelwe izimiso ezishiwo kwisigaba 217(2).



(5) Ngaphambi kokumiswa komthetho wePhalamende okuphawulwe ngawo esigabeni 65(2) womthethosisekelo omusha onqunywe yiSishayamthetho sesifundazwe ngasinye ngokwenqubo yaleso sifundazwe ngokulandela igunya eligunyaze izithunywa zaso okuvota egameni loMkhandlu sezifundazwe sikazwelonke.



(6) Ngaphambi kokumiswa komthetho ovezwe esigabeni 229(1)(b) somthethosisekelo omusha, umasipala uzohlala enamandla okuhlawulisa noma iyiphi intela, ilevi noma imali ekhokhela umkhiqizo ovela kwamanye amazwe ogunyazwe ukuhlawulisa uma uMthethosisekelo usuqale ukusebenza.



Ubumbano lwezwe nokubuyisana



Ngaphandle kwalokho okushiwo kunoma yisiphi esinye isimiso soMthethosisekelo omusha nangaphandle kokususwa koMthethosisekelo owandulela lona, zonke izimiso eziphathelene nokuxolelwa kwamacala ezitholakala kuMthethosisekelo owandulela lona ngaphansi kwesihloko, "Ubumbano lwezwe nokubuyisana" zithathwa ngokuthi ziyingxenye yoMthethosisekelo omusha ngenhloso yokuGqugquzelela umthetho woBumbano lweSizwe nokuBuyisana wango 1995, (umthetho 34 ka 1995), njengoba uguquliwe, kubandankanya nenhloso yokumiswa kwawo.

UMqulu wamaLungelo



(1) Umthetho kaZwelonke olindeleke kwizigaba 9(4), 32(2), no 33(3) zoMthethosisekelo omusha kufanele zishaywe phakathi kwesikhathi seminyaka emithathu kusukela ngelanga uMthethosisekelo omusha owaqala ngaso ukusebenza.



(2) Ngaphambi kokuba umthetho olindeleke kwizigaba 32(2) no 33(3) zoMthethosisekelo, ushaywe -



(a) isigaba 32(1) kufanele sithathwe ngokuthi sibhalwe ngendlela elandelayo:



"(i) wonke umuntu unelungelo lokuthola lonke ulwazi olusezandleni zombuso noma yiyiphi yezingxenye zawo kunoma yimuphi umkhakha kahulumeni, uma lolo lwazi ludingeka ukuze kusetshenziswe noma kuvikelwe noma yiliphi ilungelo"; futhi



Izigaba 33(1) no (2) kufanele zithathwe ngokuthi zibhalwe ngendlela elandelayo: "Wonke umuntu unelungelo -



lokuthathelwa izinyathelo ezisemthethweni ngabasebenzela umbuso uma amalungelo akhe noma izidingo zakhe zithinteka noma ezihanjiswe ngenkambiso zesatshiswa;



lezinyathelo elungile lapho amalungelo omuntu noma amathemba afanele ethinteka noma esatshiswa;



lokunikezwa izizathu ezibhaliwe zezinyathelo ezithathwe ngabasezinkhundleni zombuso ezithinta noma yimaphi amalungelo noma izidingo ngaphandle uma lezo zizathu zimenyezelwe; futhi



lokuthola izinyathelo ezifanele uma kuqhathaniswa nezizathu ezinikiwe zalezo zinyathelo uma amalungelo ethinteka noma esatshiswa".



(3) Izigaba 32(2) no 33(3) zoMthethosisekelo omusha ziphelelwa isikhathi uma umthetho olindelekile kulezi zigaba ngokulandelana kwazo, ungashaywa phakathi kweminyaka emithathu kusukela ngelanga lapho uMthethosisekelo omusha uqale ukusebenza.



Ukuphathwa kwemisebenzi yombuso nezikhungo zokuphepha



(1) Izigaba 82(4)(b), 215, 218(1), 219(1), 224 kuya ku 228, 236(1), (2), (3), (6), (7)(b) no (8), 237(1) no(2)(a) no 239(4) no (5) zoMthethosisekelo omusha ziqhubeka zisemthethweni sengathi uMthethosisekelo owandulela lona awususiwe, kodwa kuncike ku - (a) lokho okushintshiwe kulezo zigaba ezibekwe kwisiJobelelo. D;



(b) noma yiluphi olunye ushintsho noma ukususwa kwalezozigaba nguMthetho wePhalamende owamukelwe njengoba kushiwo esigabeni 75 soMthethosisekelo omusha; futhi

(c) ukuhambisana noMthethosisekelo omusha.



(2) IKhomishana yemisebenzi yombuso kanye namakhomishana emisebenzi yombuso ezifundazwe ashiwo esahlukweni 13 soMthethosisekelo owandulela lona, aqhubeka nokusebenza njengoba kusho leso sahluko kanye nomthetho osebenza kuleso sahluko sengathi iSahluko asisusiwe, kuza kususwe iKhomishana namaKhomishana ezifundazwe ngomthetho wePhalamende owamukelwe ngendlela ebekwe kwisigaba 75 soMthethosisekelo omusha.



(3) Ukususwa koMthethosisekelo owandulela lona akuthikamezi izimemezelo ezikhishwe ngaphansi kwesigaba 237(3), soMthethosisekelo owandulela lona futhi lezo zimemezelo ziqhubeka nokusebenza, kodwa kube kunakwe -



(a) lokho okushintshiwe noma okususiwe; futhi (b) ukuhambisana noMthethosisekelo omusha.



Izizathu ezinezezelwe zokungavunyelwa ukuba yilungu lesishayamthetho



(1) Noma yimuphi umuntu owayedonsa isigwebo sasejele eRiphabhuliki esingaphezulu kwezinyanga ezingu-12 ngaphandle kwefayini ngesikhathi uMthethosisekelo omusha uqala ukusebenza akavunyelwe ukuba yilungu loMkhandlu kaZwelonke noma lesishayamthetho sesifundazwe.



(2) lokhu kuvinjelwa komuntu okuku(1) -



(a) kuyaphela uma isigwebo sibekwa eceleni emva kokudluliswa kwecala, noma isigwebo sehlisiwe, emva kokudluliswa kwecala saba yisigwebo esingavimbeli umuntu; futhi



(b) kuyaphela eminyakeni emihlanu emuva kokuqeda isigwebo. Uhulumeni weNdawo(WaseKhaya)



(1) kwala ukuhlinzekelwa kwesigaba 151,155,156,kanye no157 womthethosisekelo omusha -



(a) ukuhlinzekelwa komthetho Wesikhashana kaHulumeni Wendawo ka 1993 (umthetho 209



ka 1993), njengoba ungaguqulwa noma nini ngumthetho kazwelonke ohambisana noMthethosisekelo omusha, kuzohlala kusebenza kuze kube ngumhlaka 30 ku Apreli 1999 noma uze ususwe, noma yikuphi okungenzeka kuqala kunokunye; futhi



(b) uMholi Wendabuko womphakathi obhekele indlela yomthetho wendabuko kanye nohlala ngaphansi komhlaba osendaweni yoMkhandlu sesikhashana sendawo, uMkhandlu esisemaphandleni noma omele leso uMkhandlu, esishiwo kumthetho kaHulumeni weNdawo ka 1993, futhi okhonjiswe esigabeni 182 somthethosisekelo omdala, unamandla ngokwesikhundla (ex officio) agunyazwe ukuba yilungu loMkhandlu kuze kube ngumhlaka 30 ku Apreli 1999 noma kuze kube umthetho wePhalamende usho okwahlukile kunalokhu.



(2) Isigaba 245(4) soMthethosisekelo owandulela lona siyaqhubeka nokusebenza kuze kuphelelwe ukusebenza kwalesi sigaba. Isigaba 16(5) no (6) somthetho kaHulumeni Wesikhashana weNdawo, ka 1993, angeke ususwe ngaphambi komhlaka 30 Epreli 1999.



Ukugcinwa ngokuphepha kwemithetho yePhalamende neyezifundazwe



Izigaba 82 no 124 zoMthethosisekelo omusha azithikamezi ukugcinwa ngokuphepha kwemithetho yePhalamende noma yesifundazwe eyamukelwe ngaphambi kokuthi uMthethosisekelo omusha uqale ukusebenza.



Ukubhaliswa kwempahla engagudluki yoMbuso



(1) Ekwakhiweni kwesitifiketi ngabasemagunyeni sokuthi impahla engagudluki yoMbuso imisiwe ngokomthetho kahulumeni kulandelwa isigaba 239 somthethosisekelo omdala, Unobhala wamafa kufanele abhale lokhu kushintshana noma izivumelwano noma amanye amaphepha okubhalisa impahla yoMbuso engagudluki egameni lalowo hulumeni.



(2) Akukho nhlawulo, imali ekhokhwayo noma ezinye izindleko ezikhokhwayo mayelana nokubhaliswa okubekwe kwingxenyana (1).



Okujotshelelwe A



Ushintsho kwiSheduli 2 yoMthethosisekelo owandulela lona



Ukufakwa esikhundleni sika (1) loku okulandelayo:



"1. Amaqembu abhalise ngokusho komthetho kazwelonke futhi emela ukhetho loMkhandlu kaZwelonke, kufanele aphakamise abamele ukhetho kuluhlu lwabamele ukhetho olwenziwe ngokulandela izimiso zale Sheduli nomthetho kazwelonke.".



Ukufakwa esikhundleni sika (2) loku okulandelayo:



"2. Izihlalo eMkhandlwini kaZwelonke njengoba kunqunyiwe kwisigaba 46 soMthethosisekelo omusha, zizogcwaliswa ngalendlela:



(a) Ingxenye yezihlalo evela kuluhlu lwezifundazwe lweqembu ngalinye, kube kunenani elimile lezihlalo elibekelwe isifundazwe ngasinye njengoba kunqunywe yiKhomishana inqumela ukhetho oluzayo loMkhandlu, ibhekelele ulwazi olukhona maqondana nabavoti kanye neziphakamiso ezivela ebantwini.



(b) Ingxenye yesibili yezihlalo ezivela kuluhlu lukazwelonke olufakwe yiqembu ngalinye, noma uluhlu lwesifunda uma uluhlu lukaZwelonke lungangeniswanga."



Ukufakwa esikhundleni sika (3) loku kulandelayo:



"3. Uluhlu lwabamele ukhetho olungeniswa yiqembu, kufanele libenesamba samagama esingeqile enanini lezihlalo ezikhona eMkhandlwini kaZwelonke, futhi uluhlu ngalunye luhlela amagama ngendlela efiswa yiqembu elifake lolo luhlu.".



Ukushintshwa kuka (5) ngokufakelwa kwamagama alandelayo esikhundleni salawo angaphambi kwesigaba (a);.



"5. Izihlalo okukhulunywa ngazo ku 2(a) kufanele zabelwe amaqembu amele ukhetho ngokwezifundazwe, ngale ndlela elandelayo.".



Ukushintshwa kuka 6 -



(a) ngokufaka esikhundleni amagama angaphambi kwesigaba (a) lamagama alandelayo: "6. Izihlalo okukhulunywa ngazo ku 2(b) zizokwabelwa amaqembu amele ukhetho ngendlela



elandelayo:" ; futhi



(b) ngokufaka esikhundleni sesigaba (a) okulandelayo:



"(a) Isabelo samavoti sesihlalo ngasinye sizobalwa ngokwehlukanisa isamba samavothi afakwe ngokukazwelonke ngenani lezihlalo ezikuMkhandlu kaZwelonke, kuhlanganiswe nesisodwa, bese umphumela uhlanganiswe nokukodwa, kuzitshwe insalela engaphelele, kuzoba yisona isabelo samavoti aya eshihlalweni ngasinye.".



6. Ukushintshwa kuka 7(3) ngokufaka esikhundleni sesigaba (b) okulandelayo:



"(b) Isabelo samavoti esihlalweni ngasinye esishintshiwe sizobalwa ngokwehlukanisa isamba samavoti afakwe ngokukazwelonke, kususwe isamba samavoti afakelwe iqembu okukhulunywa ngalo esigabeni (a) ngokukazwelonke, ngenani lezihlalo kuMkhandlu, kuhlanganiswe nesisodwa, bese kususwa inani lezihlalo eligcine labelwe iqembu elishiwo njengokusho kwesigaba (a).".

7. Ukufakwa esikhundleni sika 10 kwaloku okulandelayo:



"10. Inani lezihlalo kwisishayamthetho sesifundazwe ngasinye lizoba njengoba kunqunyiwe ngokusho kwesigaba 105 soMthethosisekelo omusha.".



8. Ukufakwa esikhundleni sika 11 kwalokhu okulandelayo"



"11. Amaqembu abhaliswe ngokusho komthetho kazwelonke futhi emele ukhetho lwesishayamthetho sesifundazwe, kufanele aphakamise abamele ukhetho lwaleso sishayamthetho sesifundazwe kuluhlu lwesifundazwe oluhlelwe ngokuhambisana nale Sheduli kanye nomthetho kaZwelonke.".



Ukufakwa esikhundleni sika 16 kwalokhu okulandelayo: "Ukubekwa kwabameleli



(1) Emva kokubalwa kwamavoti, inani labameleli bamaqembu ahlukahlukile selitholakele nomphumela wokhetho usumenyezelwe njengokusho kwesigaba 190 soMthethosisekelo omusha, iKhomishana phakathi kwezinsuku ezimbili emuva kokumemezela kufanele ibeke abameleli ithatha kuluhlu lweqembu ngalinye, ishicilele njengoba kusho umthetho kaZwelonke.



(2) Emva kokubekwa kwabameleli uma ngabe igama lalowo obemele ukhetho luvela ngaphezulu koluhlu olulodwa loMkhandlu kaZwelonke noma kuluhlu loMkhandlu kanye nolwesishayamthetho sesifundazwe (uma lolu khetho lubanjwa ngesikhathi esifanayo), futhi obemele ukhetho angabekwa njengommeleli ezikhundleni ezingaphezulu kwesisodwa, iqembu elimphakamisile kufanele, phakathi kwezinsuku ezimbili lisho ukuthi lowo muntu kufanele abekwe ngaluphi uluhlu noma ukuthi uzosebenza kusiphi isishayamthetho, emva kwalokho igama lalowo muntu lizosuswa kolunye uluhlu.



(3) IKhomishana emva kwalokhu izoshicilela uluhlu lwamagama abameleli kwisishayamthetho noma kwizishayamthetho.".



Ukushintshwa kuka 18 ngokufakwa esikhundleni sengaba (b) lengaba elandelayo



"(b) ummeleli uqokelwa ukuba yisithunywa esimile eMkhandlwini kaZwelonke weziFundazwe;".



11. Ukufakwa esikhundleni sika 19 kwaloku okulandelayo:



"19. Izinhla zabamele ukhetho beqembu elishiwo ku 16(1) zinganezelwa kube kanye kuphele noma ngasiphi isikhathi phakathi kwezinyanga zokuqala ezingu 12 emuva kokuthi ukuqokwa kwabameleli njengokusho kuka 16 kuqediwe, ukuze kugcwaliswe izikhala ezivela zingalindelwe: Kodwa lokho kunezezelwa kufanele kwenziwe ekugcineni koluhlu.".



12.

Ukufakwa esikhundleni sika 23 kwalokhu okulandelayo:



"Izikhala





23.

(1)

Uma kwenzeka kuba nesikhala kwisishayamthetho esithintwa yile Sheduli, iqembu



elaphakamisa ilungu elishiyayo lizogcwalisa isikhala ngokuphakamisa omunye umuntu -



(a)

ogama lakhe likhona kuluhlu lwabamele ukhetho lolo ayephakanyiswe kulo lowo oshiyayo;



futhi









(b) ongolandelayo kuluhlu ovunyelwe futhi okhona ukuze agcwalise isikhala.



Isiphakamiso sokugcwalisa isikhala kufanele sinekezwe uSomlomo sibhalwe phansi.



Uma iqembu elimelwe kwisishayamthetho lishabalala noma liyeka ukuba khona njengeqembu futhi amalungu alelo qembu eshiya izihlalo zawo ngenxa ka 23A(1) izihlalo lezo kufanele zabelwe amaqembu asele njengokuvuma kwezimo, sengathi lezozihlalo zishiywe njengokuvuma kwesimo, sengathi lezozihlalo zishiywe njengoba kushiwo ku 7 noma 14, kuya ngesimo esivelile.".



13. Ukufakelwa kwalokhu okulandelayo emuva kuka 23: "Izizathu ezinezezelwe zokulahlekelwa ngubulungu besishayamthetho



23A. (1) Umuntu ulahlekelwa ngubulungu besishayamthetho esithintwa yile Sheduli uma lowo muntu eyeka ukuba yilungu leqembu elaphakamisa lowo muntu njengelungu laleso sishayamthetho.



Nangaphandle kokushiwo ku (1) ngenhla, noma yiliphi iqembu lepolitiki elikhona lingalishintsha igama lalo noma ngasiphi isikhathi.



Umthetho we Phalamende ungashaywa phakathi kwesikhathi esamukelekile emuva kokuthi umthethosisekelo omusha uqale ukusebenza, ngokuhambisana nesigaba 76(1) soMthethosisekelo omusha ukuze ushintshe okuqukethwe ku 23 ukuhlinzekela indlela engenza ukuthi ilungu lesishayamthetho eliyeka ukuba yilungu leqembu elaliphakamise lelolungu likwazi ukuqhubeka nobulungu balesosishayamthetho.



Umthetho wePhalamende oshiwo ku (3) ngenhla ungahlinzekela nokuthi -



noma yiliphi iqembu elikhona lihlangane nelinye iqembu kube yiqembu elilodwa; noma



yiliphi iqembu lehlukane libe ngamaqembu angaphezulu kwelilodwa.".



Ukucinywa kuka 24



Ukushintshwa kuka 25 -



(a) ngokufakwa esikhundleni sencazelo ka "Khomishana" kwale ncazelo elandelayo: "iKhomishana" ichaza iKhomishana yoKhetho eshiwo esigabeni 190 soMthethosisekelo omusha;"; futhi



(b) ngokufaka incazelo elandelayo emuva kwencazelo ka "uluhlu lukazwelonke:" "'uMthethosisekelo omusha' uchaza uMthethosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, 1996;".



16. Ukucinywa kuka 26. Okujotshelelwe B



uHulumeni woBumbano: Umkhakha kazwelonke



Isigaba 84 soMthethosisekelo omusha sithathwa ngokuthi siqukethe lezi zigatshana ezilandelayo ukwenezezela kwesikhona:



"(3) uMongameli kufanele abonisane namaSekela kaMongameli -



(a) ekuthuthukiseni nasekuphoqeleleni imigomo kahulumeni kazwelonke;



(b) kuzo zonke izindaba eziphathelene nokuphathwa kweKhabhinethi nokwenziwa komsebenzi weKhabhinethi;



(c) ekwabeni kwemisebenzi kumaSekela kaMongameli;



(d) ngaphambi kokuqokela ezikhundleni ngaphansi koMthethosisekelo noma komthetho noma yimuphi, kubandakanya ukuqokwa komele izwe kwamanye amazwe;



(e) ngaphambi kokuqoka amakhomishana ophenyo; (f) ngaphambi kokubiza inhlolovo; futhi



(g) ngaphambi kokuxolela noma ukukhululwa kwalabo abangwetshiwe.".



Isigaba 89 soMthethosisekelo omusha sithathwa ngokuthi siqukethe lezi zigatshana ngaphezu kwalezo ezikhona:



"(3) Izigatshana (1) no (2) ziyasebenza nakwiSekela likaMongameli.".



Isigaba (a) sesigaba 90(1) soMthethosisekelo omusha sithathwa ngokuthi sifundeka



ngendlela elandelayo:



"(a)

iSekela likaMongameli eliqokwe ngu Mongameli;".



4.

Isigaba 91 soMthethosisekelo omusha sithathwa ngokuthi sifundeka ngalendlela:



"iKhabhinethi





91.

(1)

IKhabhinethi yakhiwe nguMongameli, ngamaSekela kaMongameli kanye -





noNgqongqoshe abangeqile ku 27 abangamalungu oMkhandlu kaZwelonke futhi beqokwe njengokusho kwezigatshana (8) kuya ku (12); kanye



noNgqongqoshe ongeqile koyedwa ongelona ilungu loMkhandlu ka Zwelonke oqokwe njengokusho kwesigatshana (13), kodwa nguMongameli,ebonisana neSekela likaMongameli nabaholi bamaqembu abambe iqhaza, ngokubona kufanele ukuqokwa kwalowo Ngqongqoshe.



(2) Iqembu ngalinye elinezihlalo okungenani ezingu 80 emkhandlwini kaZwelonke linelungelo lokuqoka isekela likaMongameli phakathi kwamalungu oMkhandlu.



(3) uma lingekho iqembu elinezihlalo ezingu 80 noma ezingaphezulu eMkhandlwini, iqembu



elinezihlalo eziningi kunawo wonke neqembu elinenani elilandelayo lezihlalo ngalinye linelungelo lokuqoka iSekela likaMongameli elilodwa phakathi kwamalungu oMkhandlu.



(4) Uma seliqokiwe iSekela likaMongameli lingakhetha ukuhlala liyilungu loMkhandlu noma ukuyeka ubulungu.



ISekela lika Mongameli lingasebenzisa amandla futhi lenze imisebenze abekelwe isikhundla seSekela likaMongameli nguMthethosisekelo noma abelwe leso sikhundla nguMongameli.

ISekela likaMongameli liba sesikhundleni -



kuze kube ngumhlaka 30 Epreli 1999 ngaphandle uma kufakwe omunye esikhundleni sakhe noma ebuyiselwe emuva yiqembu elinelungelo lokwenza isiphakamiso njengokusho kwesigatshana (2) noma (3); noma



kuze kubeyisikhathi lapho umuntu okhethelwe ukuba nguMongameli emuva kokhetho loMkhandlu kaZwelonke olubanjwe ngaphambi komhlaka 30 Epreli 1996, ethatha esikhundla.

(7)

Isikhala esikhundleni seSekela likaMongameli singagcwaliswa

yiqembu eliphakamise



lelo Sekela likaMongameli.





(8)

Iqembu elinezihlalo ekungenani ezingu 20 eMkhandlwini kaZwelonke futhi elinqume





ukubamba iqhaza kuhulumeni wobumbano, linelungelo lokwabelwa isikhundla esisodwa noma ngaphezulu seKhabhinethe, esiqokelwa oNgqongqoshe abashiwo kwisigatshana (1)(a), ngendlela ehambisanayo nenani lezihlalo zalelo qembu eMkahandlwini kaZwelonke uma kuqhathaniswa

nenani lezihlalo zamanye amaqembu abamba iqhaza.



(9) Izikhundla zeKhabhinethe kufanele zabelwe iqembu ngalinye elibambe iqhaza



ngokulandela uhlelo lokubala olulandelayo:



Isabelo sezihlalo esiqondene nesikhundla ngasinye kufanele sibalwe ngokwehlukanisa inani eliphelele lezihlalo kuMkhandlu kaZwelonke elibanjwe yiwowonke amaqembu abambe iqhaza ngenani lezikhundla ezizoqokelwa oNgqongqoshe abashiwo esigatshaneni (1) (a) bese kuhlanganiswa noyedwa.



Umphumela, kunganakwa izingxenye kusukela enombolweni yesithathu nezilandelayo, uma zikhona izabelo zezihlalo zesikhundla ngasinye.



Inani lezikhundla ezizokwabelwa iqembu elibamba iqhaza ngalinye linqunywa ngokwehlukanisa inani eliphelele lezihlalo zaleloqembu kuMkhandlu kaZwelonke ngesabelo esishiwo kwisigaba (b).



Umphumela, ngaphandle kokushiwo kwingaba (e), ukhomba inani lezikhundla okufanele zabelwe leloqembu.



Uma ukusetshenziswa kohlelo lokubala olungenhla kugcina kunensalela engathathwanga yinani lezikhundla ezabelwe iqembu, leyonsalela iqhudelana nezinye izinsalela ezifana nayo zelinye iqembu noma zamanye amaqembu, futhi izikhundla noma yiziphi, ezisele zingabiwanga kufanele zabelwe iqembu noma amaqembu athintekile ngokulandela insalela enkulu kunazo zonke.



UMongameli emuva kokubonisana namaSekela kaMongameli kanye nabaholi bamaqembu abamba iqhaza kufanele -



(a) anqume ngezikhundla ezizokwabelwa iqembu elibamba iqhaza ngalinye ngokulandela inani lezikhundla eza belwe amaqembu ngokusho kwesigatshana (9);



(b) aqoke maqondana naleso sikhundla ngasinye ilungu lo Mkhandlu kaZwelonke eliyilungu leqembu elabelwe leso sikhundla ngaphansi kwesigaba (a), njengoNgqongqoshe obhekelele leso sikhundla;



(c) uma kubanesidingo ngezizathu zoMthethosisekelo noma ngenxa yokubusa kahle kukahulumeni, ashintshe noma yisiphi isinqumo ngaphansi kwesigaba (a), ngaphandle kokushiwo esigatshaneni (9);



(d) aqede noma yikuphi ukuqokwa ngaphansi kwesigaba (b) -



(i) uma uMongameli ecelwe ukuthi enze kanjalo ngumholi weqembu, lowo Ngqongqoshe ayilungu lalo



(ii) uma kunesidingo ngezizathu zoMthethosisekelo noma ngenxa yokubusa kahle kukahulumeni; noma



(e) agcwalise isikhala esikhundleni sikaNgqongqoshe, uma kunesidingo, ngaphandle kokushiwo kwisigaba (b).



Isigatshana (10) kufanele siphoqelelwe ngomoya oqukethwe kumqondo wohlobo lukahulumeni olunguhulumeni wobumbano futhi uMongameli kanye nabanye abawusebenzelayo abathintekile, kufanele uma bephoqelela leso sigatshana bazame ukuthola ukuvumelana: kungatholakali maqondana -



(a) nokusetshenziswa kwamandla ashiwo kwisigaba (a), noma (d) (ii) kuleso sigatshana, isinqumo sikaMongameli siyabusa;



(b) ukusetshenziswa kwamandla ashiwo kwisigaba (b), (d) (i) noma (e) kuleso sigatshana athinta umuntu ongesilo ilungu leqembu likaMongameli, isinqumo somholi weqembu lowo muntu ayilungu lalo siyabusa, futhi



(c) ukusetshenziswa kwamandla ashiwo kwingaba (b) noma (e) kulesosigatshana athinta umuntu oyilungu leqembu lika Mongameli, isinqumo sikaMongameli siyabusa.



Uma isinqumo ngokwabiwa kwezikhundla sishintshwa ngaphansi kwesigatshana (10)(c), oNgqongqoshe abathintekile kufanele bashiye izikhundla zabo kodwa bavunyelwe, uma kungenzeka ukuthi baqokwe kabusha, kwezinye izikhundla ezabelwe amaqembu abo ngalinye ngokusho kwesinqumo esishintshiwe.



UMongameli -



ebonisana namaSekela kaMongameli kanye nabaholi bamaqembu abamba iqhaza, kufanele



anqume ukuthi uNgqongqoshe oshiwo kwisigatshana (1) (b) uzophatha isikhundla siphi uma kunesidingo emuva kwesinqumo sikaMongameli ngaphansi kwale so sigatshana;



aqoke maqondana naleso sikhundla umuntu ongelona ilungu loMkhandlu kaZwelonke, njengoNgqongqoshe obhekelele leso sikhundla;



agcwalise, uma kunesidingo, isikahala esiqondene naleso sikhundla, noma



emuva kokubonisana namaSekela kaMongameli kanye nabaholi bamaqembu abambe iqhaza, kufanele afinyelele esinqunyweni nganoma yikuphi ukuqoka okungaphansi kwesigaba (a) uma kubanesidingo ngezizathu zoMthethosisekelo noma zokubusa kahle kukahulumeni.



(14) Imihlangano yeKhabhinethe kufanele yenganyelwe nguMongameli, noma, uma uMongameli esho kanjalo, kube yisekela likaMongameli: Kodwa amaSekela kaMongameli ayashintshisana ngokwengamela imihlangano yeKhabhinethe ngaphandle uma ukuphuthuma kwezidingo zikahulumeni kanye nomoya oqukethwe ngumqondo wohlobo likahulumeni olunguhulumeni wobumbano, kudinga ukuthi kwenzeke ngenye indlela.



(15) Ikhabhinethi kumele lisebenze ngendlela ecabangela ukutholakala komoya kokuvumelana ngokwesimiso sikahulumeni wobumbano futhi njengokwesidingo sokuba nohulumeni osebenza



ngendlela efanele.".



5. Isigaba 93 soMthethosisekelo omusha sithathwa ngokuthi sifundeka ngalendlela elandelayo:



"Ukuqokwa kwamaSekela oNgqongqoshe



93. (1) UMongameli, emuva kokubonisana namaSekela oMongameli kanye nabaholi bamaqembu abamba iqhaza kwiKhabhinethi, angamisa izikhundla zobusekela bukangqongqoshe.



Iqembu linelungelo lokwabelwa isikhundla esisodwa noma ezingaphezulu zobusekela bukangqongqoshe ngamanani alinganayo kanye nangendlela efana naleyo esentshenziselwe ukwabiwa.kwezikhundla zeKhabhinethe.



Izimiso zezigaba 91 (10) kuya (12) zisebenza noshintsho olufanele maqondana namaSekela oNgqongqoshe, futhi kulokho kusetshenziswa uma kuleso sigaba kukhulunywa ngoNgqongqoshe noma isikhundla sikaNgqongqoshe noma isikhundla seSekela likaNgqonqoshe, ngokuqondana.



Uma umuntu eqokwe njengeSekela likaNgqongqoshe lanomayisiphi isikhundla esinikezwe uNgqongqoshe -



(a) lelo Sekela likaNgqongqoshe kufanele ngegama lalowo Ngqongqoshe, lisebenzise futhi lenze noma yimaphi amandla noma imisebenzi eyabelwe lowo Ngqongqoshe ngokusho konthetho noma yimuphi noma ngenye indlela uNgqongqoshe angabela ngayo iSekela likaNgqongqoshe ngokuhambisana nemiyalelo kaMongameli; futhi



(b) noma yimuphi umthetho okhuluma ngalowo Ngqongqoshe kufanele uhunyushwe ngokuthi ubandakanye iSekela lika Ngqongqoshe elibambe ngokusho kwesabelo ngaphansi kwesigaba (a) sikaNgqongqoshe obanjelwe yilelo Sekela likaNgqongqoshe.



Uma iSekela likaNgqongqoshe lingekho noma ngesizathu esithile lingakwazi ukusenbenzisa noma ukwenza noma yimaphi amandla noma imisebenzi yesikhundla, uMongameli angaqoka noma yiliphi elinye iSekela likaNgqongqoshe noma omunye umuntu noma yimuphi ukuba abambe isikhundla saleloSekela likaNgqongqoshe sonke, ngokujwayelekile noma maqondana nokusetshenziswa noma ukwenziwa kwanoma yimaphi amandla noma imisebenzi ebaluliwe.".



6. Isigaba 96 soMthethosisekelo omusha sithathwa ngokuthi siqukethe lezi zigatshana ezilandelayo ezinezezelwe:



"(3) ONgqogqoshe baphendula ngamunye kuMongameli futhi naku Mkhandlu kaZwelonke maqondana nokuphathwa kwezikhundla zabo, futhi wonke amalungu eKhabhinethe aphendula njengembumba maqondana nokwenziwa kwemisebenzi kahulumeni kazwelonke kanye nangemigomo yawo.



ONgqongqoshe kufanele baphathe izikhundla zabo ngokulandela imigomo enqunywe yiKhabhinethi.



Uma uNgqongqoshe ehluleka ukuphatha isikhundla ngokuhambisana nomgomo weKhabhinethe, uMongameli angafuna ukuthi uNgqongqoshe othintekile aqondise ukuphathwa kwaleso sikhundla ukuze kuhambisane nalowo mgomo.



Uma uNgqongqoshe othintekile ehluleka ukuhlangabezana nezidingo zikaMongameli ngaphansi kwesigatshana (5), uMongameli angamususa uNgqongqoshe esikhundleni -



(a) uma kunguNgqongqoshe oshiwo esigabeni 91(1)(a), emuva kokubonisana noNgqongqoshe futhi, uma uNgqongqoshe engelona ilungu leqembu likaMongameli noma engeyena umholi weqembu elibamba iqhaza, futhi emuva kokubonisana nomholi weqembu lalowo Ngqongqoshe; noma



(b) uma kunguNgqongqoshe oshiwo esigabeni 91(1)(b), emuva kokubonisana namasekela kaMongameli nabaholi bamaqembu abamba iqhaza.".



Okujotshelelwe C



UHulumeni woBumbano Umkhakha Wesifundazwe



1. Isigaba 132 soMthethosisekelo omusha sithathwa ngokuthi sifundeka ngendlela elandelayo:



"IsiGungu esikhulu sesifundazwe



132. (1) Isigungu esikhulu sesifundazwe sakhiwe nguNdunankulu kanye namalungu angevile kwayishumi aqokwe nguNdunankulu ngokumayelana nalesi sigaba.



(2) Inhlangano enezihlalo okungenani ezingamaphesenti ayishumi kwisishayamthetho sesifundazwe abanqume ukuzibandakanya nohulumeni wobumbano, banegunya lokunikwa isikhundla esisodwa noma ngaphezulu kuMkhandlu esikhulu ngokulingana nenani lezihlalo zenhlangano kwisishayamthetho okuncike enanini lezihlalo zezinye izinhlangano ezibambe iqhaza kwisishayamthetho.



Izikhundla kwiSigungu Esikhulu kumele zabiwe kwizinhlangano ezibambe iqhaza njengoba kushiwo esigabeni 91 (9), futhi uma kusetshenziswa lowo mthetho oshiwo kuleso sigaba: -



(a) somkhandlu kaHulumeni, kufanele ifundwe ngokubheka kuMkhandlu eSikhulu; (b) sikaNgqongqoshe, kufanele ifundwe ngokubheka ilungu lesiGundu eSikhulu; futhi



(c) somkhandlu ka Zwelonke, kufanele ufundwe ngokubheka kwisishayamthetho sesifundazwe.



UNdunankulu Wesifundazwe kufanele, emva kokuxhumana nabaholi bezinhlangano ezibamba iqhaza, enze lokhu -



(a) anqume izikhundla eziqondene ngqo nokufunekayo azozinika izinhlangano ezibambe iqhaza ngendlela eshiwo yisigatshana (3);



(b) aqoke ngokwesikhundla ngasinye, ilungu lesishayamthetho elimele inhlangano okungukuthi leso sikhundla sikhishwe ngokwesigaba (a), leli lungu lizoba njengelungu loMkhandlu eSikhulu eliqokelwe leso sikhundla;



(c) uma kuba khona isidingo ngenxa yomthethosisekelo noma ngenxa kahulumeni olungile, ahlukanise noma yikuphi ukuqoka okungaphansi kwesigaba (a); okuncike kwisigatshana (3); (d) aphelelise ukuqoka okushiwo kwisigaba (b) -



(i) uma uNdunankulu eceliwe ukwenzenjalo ngumholi wenhlangano okungukuthi lelo lungu okukhulunywa ngalo liyilungu loMkhandlu eSikhulu; noma



(ii) uma kuba nesidingo ngenxa yomthethosisekelo noma ngenxa kahulumeni omuhle; noma (e) agcwalise, uma kunesidingo, okungukuthi kuncike kwisigaba (b); isikhundla ehhovisi lelungu loMkhandlu eSikhulu.



Isigatshana (4) kufanele sisetshenziswe ngomoya ongaphakathi kuHulumeni woBumbano, kanti futhi uNdunankulu nabanye asebenza nabo abathintekile kufanele ekusebenziseni kwesigatshana, azuze ukuvumelana kwabo bonke zikhathi zonke: Ngaphandle uma ukuvumelana kungeke kwazuzeka ngenxa yalokhu -



(a) ukusebenzisa amandla ashiwo kusiqephu (a), (c) noma (d) (ii) saleso sigatshana isinqumo sikaNdunankulu singumnqamulajuqu;



(b) ukusebenzisa amandla ashiwo kusiqephu (b), (d) (i) noma (e) sesigatshana esithinta umuntu ongelona ilungu lenhlangano kaNdunankulu, isinqumo soMholi wenhlangano nesalowo muntu othintekile, singumnqamulajuqu; futhi



(c) ukusebenzisa amandla ashiwo kusiqephu (b) noma (e) saleso sigatshana esithinta umuntu oyilungu lenhlangano kaNdunankulu, isinqumo sikaNdunankulu singumnqamulajuqu.



Uma ukunqunywa kokunikeza isikhundla kuhlukaniswa ngokwesigatshana 4 (c), amalungu athintekayo kufanele ashiye izikhundla zawo kodwa avumelekile lapho kunesidingo khona ukuba aqokwe kabusha kwezinye izikhundla ezinikezwe izinhlangano zabo ngokwehluka kwezinqumo.



Imihlangano yoMkhandlu eSikhulu kufanele yenganyelwe nguNdunankulu wesiFunda.



UMkhandlu eSikhulu kufanele sisebenze ngendlela enomoya wokuzuza ukuvumelana okhona kuHulumeni woBumbano, nangokwesidingo soHulumeni osebenza ngokuzikhandla.".



2. Isigaba 136 soMthethosisekelo omusha sithathwa njengokuthi sinalezi zigatshana ezongeziwe:



"(3) Amalungu oMkhandlu eSikhulu ayazibikela ilungu ngalinye kuNdunankulu nakuSishayamthetho sesiFundazwe ngokuphathwa kwezikhundla zawo, kanti futhi wonke amalungu oMkhandlu eSikhulu ngendlela efanayo, ayazibikela esehlangene wonke ngomsebenzi awenzayo kuHulumeni wesiFunda, nangemigomo yawo.



Amalungu oMkhandlu eSikhulu kufanele engamele izikhundla zawo ngokumayelana nenqubo ekhishwe uMkhandlu.



Uma ilungu loMkhandlu eSikhulu lehluleka ukuphatha isikhundla salo ngokumayelana nenqubo yoMkhandlu, uNdunankulu angaba nesidingo sokuba acele ilungu elithintekile ukuba liphathe isikhundla salo ngokuhambisana nenqubo yoMkhandlu.



Uma ilungu elithintekile lehluleka ukuhambisana nesidingo sikaNdunankulu esibekwe ngaphansi kwesigatshana (5), uNdunankulu angalisusa lelo lungu ehhovisi emva kokuxoxisana nalo, kanti uma ilungu lingelona elenhlangano kaNdunankulu noma lingeyena umholi weqembu elibambe iqhaza, futhi emva kokuxoxisana nomholi weqembu lelungu.".



Okujotshelelwe D



Izidingo zokuphathwa kanye nezokhuphepha zomphakathi: Izichibiyelo kwizigaba zomthethosisekelo owedlule

1. Ukuchibiyelwa kwesigaba 218 kumthetho-sisekelo owedlule -



(a) ukufaka esikhundleni sesigatshana (1) amagama andulela upharagrafu (a) ngamagama alandelayo:



" (1) Ngokumayelana nezinkomba zikaNgqongqoshe WezoKuphepha nokuVikela, uKhomishani kaZwelonke uzoba nalo mthwalo -";



(b) ukufaka esikhundleni sepharagrafu (b) sesigatshana (1) ipharagrafu elandelandelayo: "(b) ukuqokwa koKhomishani beZifundazwe;";



(c) ukufaka esikhundleni sepharagrafu (d) sesigatshana (1) ipharagrafu elandelayo:



"(d) ukuphenya kanye nokuvimbela ubugebengu obuhleliwe noma ubugebengu obudinga uphenyo kanye nokuvimbela ubugebengu kukaZwelonke noma amakhono aphezulu;"; kanye (d) ukufaka upharagrafu (k) wesigatshana (l) ipharagrafu elandelayo:



"(k) ukwakhiwa kanye nokubhasojwa kophiko lwenqubo kaZwelonke ukuba iphakwe ukuze yeseke futhi ngokwesicelo sikaKhomishani wesiFundazwe;".



2. Ukuchibiyelwa kwesigaba 219 kumthetho-sisekelo owedlule ngokufaka amagama alandelayo andulela upharagrafu (a) kwisigatshana (1):



"(1) Maqondana nesigaba 218(1), Ukhomishani wesiFunda uzobhekela lokhu -".



3. Ukuchibiyelwa kwesigaba 224 kumthetho-sisekelo owedlule ngokufaka umbandela kwisigatshana (2) ngalo mbandela olandelayo:



"Inqobo uma lesi sigatshana sizobuye sisebenze kumalungu ombutho wamaphoyisa anoma yiluphi uhlobo adlulisele uhlu lwabasebenzi bawo emva kokuqala ukusebenza komthetho-sisekelo waseNingizimu Afrika, ngo 1993 (umthetho ongunombolo 200 ka 1993), kodwa ngaphambi kokuvunywa komqulu womthetho-sisekelo omusha njengoba kuvezwe kwisigaba 73 salowo mthethosi-sekelo, uma inhlangano yezepolitiki igxile ngaphansi kwegunya nokulawulwa noma inhlangano inokuxhumana futhi igqugquzela izinhloso ibuye yabamba iqhaza eMkhandlwini eSikhulu Senguquko yabuye yabamba iqhaza okhethweni lokuqala Lwesishayamthetho kaZwelonke neseziFundazwe ngaphansi komthetho-sisekelo oshiwo ngenhla.".



4. Ukuchibiyelwa kwesigaba 227 kumthetho-sisekelo owedlule ngokufaka isigatshana esilandelayo esikhundleni sesigatshana (2):



"(2) Umbutho Wezokuvikela KaZwelonke uzoba namandla futhi uzokwenza umsebenzi wawo ngokwenza lokho okuzozuza umphakathi kaZwelonke kuphela ngokumaqondana nesahluko 11 somthetho-sisekelo waseNingizimu Afrika, 1996.".



5. Ukuchibiyelwa kwesigaba 236 kumthetho-sisekelo owedlule -



(a) ngokufaka lesi sigatshana esilandelaya esikhundleni sesigatshana (1):



"(1) Uhulumeni, umnyango kahulumeni, ukuphathwa kukahulumeni noma eZokuphepha okwathi masinyane ngaphambi kokuqaliswa komthethosisekelo waseNingizimu Afrika, ngo 1996 (okuthiwa lapha "umthetho-sisekelo omusha"), wenza umsebenzi kahulumeni, waqhubeka nokwenza umsebenzi ngokumayelana nomthetho ohambisana nalowo msebenzi kuze kushaye isikhathi lapho uqedwa khona noma ufakwa noma uba mdibi kunoma iyiphi inhlangano efanele noma ezwakalayo noma egxile kunoma iyiphi inhlangano.".



(b) ngokufaka lesi sigatshana esilandelayo esikhundleni sesigatshana (6):



"(6) (a) UMongameli angaqoka ikhomishani ezobuka kabusha isiphetho noma isichibiyelo sesivumelwano, ukuqashwa noma ukukhushulelwa esikhundleni esiphakeme, noma ukuklomelisa kwesikhathi esimisiwe noma isimo sokusebenza noma ezinye izinzuzo, okwenzeka phakathi komhlaka 27 Apreli 1993 no 30 Septemba 1994 kunoma ubani okuphawulwe ngaye kwisigatshana (2) noma yiliphi izinga labantu abanjalo.



Ikhomishani ingaguqula noma ichibiyele isivumelwano, ukuqashwa, ukukhushulelwa esikhundleni esiphakeme noma umklomelo uma kungalungile noma kwamukelekile esimweni salolo daba"; futhi



ngokususa amagama athi, "lo Mthetho-sisekelo", noma yikuphi lapho kuvela khona kwisigaba 236, kufakwe ukuthi, "Umthetho-sisekelo omusha".



6. Ukuchibiyelwa kwesigaba 237 kumthetho owedlule -



ngokufaka ipharagrafu elandelayo esikhundleni sika pharagrafu (a) kwisigatshana (1): "(a) Ukwenza zonke izinhlangano zibe ngezizwakalayo kulezo ezishiwo kwisigaba 236(1), ngaphandle kwemibutho yamasotsha eshiwo kwisigaba 224(2), kuzothi emva kokuqala ukusebenza koMthetho-sisekelo waseNingizimu Afrika wango 1996, ziqhubeke, zinombono wokwakha -



ukuphatha okunqala kwezindaba eziphathelene nombuso wakuleli; futhi



ukuphatha okunqala kwesiFundazwe ngasinye ukuze kubhekelwe izindaba ezingaphansi kwesiFundazwe ngasinye."; futhi



ngokufaka ipharagrafu elandelayo esikhundleni sika pharagrafu (i) wesigatshana (2)(a): "(i) izinhlangano ezishiwo kwisigaba 236(1), ngaphandle kwemibutho yamasotsha, zizoba ngaphansi kukahulumeni kaZwelonke, ozobusa ehlanganyele nohulumeni beziFundazwe,".



7. Ukuchibiyelwa kwesigaba 239 kumthetho owedlule ngokufaka lesi sigatshana esilandelayo esikhundleni sesigatshana (4):



"(4) Maqondana futhi nokumayelana nanoma yimuphi umthetho, impahla, amalungelo, imisebenzi kanye nezindleko zayo yonke imibutho eshiwo kwisigaba 224(2) zizokwehlela phezu Kombutho Wezokuvikela kaZwelonke ngokumayelana nokulawulwa nguNgqongqoshe weZokuvikela.".



ISHEDULI 7







IMITHETHO ECHITHIWE







INOMBOLO KANYE

ISIHLOKO SOMTHETHO





NONYAKA YOMTHETHO







Umthetho 200 ka 1993.

Umthetho-sisekelo waseNingizimu Afrika,1993



Umthetho 2 ka 1994. Umthetho-sisekelo waseNingizimu Afrika,.

Umthetho Ochibiyelwe, 1994



Umthetho 3 ka 1994. Umthetho-sisekelo waseNingizimu Afrika,.

Ochibiyelwe okwesibili, 1994



Umthetho 13 ka 1994.Umthetho-sisekelo waseNingizimu Afrika,.

Ochibiyelwe okwesithathu,



1994







Umthetho 14 ka 1994.Umthetho-sisekelo waseNingizimu Afrika,.

Ochibiyelwe okwesine, 1994



Umthetho 24 ka 1994.Umthetho-sisekelo waseNingizimu Afrika,.

Ochibiyelwe okwesithupha,



1994









Umthetho 29 ka 1994.Umthetho-sisekelo waseNingizimu Afrika,. Ochibiyelwe okwesihlanu,



1994



Umthetho 20 ka 1995.Umthetho-sisekelo waseNingizimu Afrika,. Ochibiyelwe ngo 1995



Umthetho 44 ka 1995.Umthetho-sisekelo waseNingizimu Afrika,. Ochibiyelwe okwesibili ngo



1995



Umthetho 7 ka 1996. Umthetho-sisekelo waseNingizimu Afrika,. Ochibiyelwe ngo 1996



Umthetho 26 ka 1996.Umthetho-sisekelo waseNingizimu Afrika,. Ochibiyelwe okwesithathu



ngo 1996



UMHLAHLANDLELA



(Sicela uqaphele lokhu: Izinombolo emva kwezihloko zimele izinombolo zezigaba)



Iculo leSizwe, 4 Umhlaziyizimali-Jikelele, 181,188 Amalungelo Abantu -



Ukuvunyelwa ukungena ezinkantolo, 34 Ukuvunyelwa ukuthola ulwazi, 32 Ukusebenza koMqulu, 8



Abantu ababoshiwe, abagqunywe ejele kanye nababekwe amacala, 35 Iphalamende, ukubhikisha, onogada kanye nezikhalo, 17



Abantwana, 28 Ubuzwe, 20



Amasiko, inkolo kanye nezilimi zomphakathi, 31 Imfundo, 29



Ukuqiniswa kwamalungelo, 38 Indawo okuphilwa kuyo, 24 Ukulingana, 9



Isithunzi sabantu, 10



Ukukhululeka kanye nokuphepha komuntu, 12 Ukuvesa imibona ngokukhululeka Ukukhululeka ukuxhumana nabanye abantu, 18



Ukukhululeka kokuya nomaphi kanye nokuhlala noma kuphi, 21 Ukukhululeka ngokwezenkolo, inkolelo kanye nombono, 15



Ukukhululeka ngakwezokuhweba, isikhundla somsebenzi kanye nomsebenzi ofundelwe, 22 Ukunakekelwa ngakwezempilo, ukudla, amanzi kanye nokuphepha komphakathi, 27 Ezezindlu, 26



Ukuhumusha, 39



Umthetho wabasebenzi, 23 Ulimi kanye namasiko, 30 Impilo, 11



Imigomo yamalungelo abantu, 36 Amalungelo ezepolitiki, 19 Ilungelo lokubawedwa, 14 Impahla, 25



Ukuphatha umsebenzi ngendlela efanele, 33



Ukugqilazwa, ubugqila kanye nokusetshenziswa ngempoqo, 13 Isimo esibucayi, 37



Ezokusakaza izindaba, Umgwamanda ozimele wokudlulisa izindaba, 181,192



Ibhajethi, 215 Amabhange, 223 - 225



Uhulumeni wobambiswano, 41 Ubuzwe, 3



Ikhabhinethi, 91 - 99, 101, 102



Ikhomishani yokulingana ngokobulili, 181, 187



Ikhomishani yokugqugquzela kanye nokuvikela amalungelo amasiko, inkolo kanye nolimi lwabantu, 18l, 185, 186



Imithetho enggubuzanayo, 146 - 150 Izinkantolo -



Inkantolo yomthethosisekelo, 167 Izinkantolo eziphakeme, 169



Izinkantolo zeziMantshi kanye nezinye, 170 Amandla ezindaba zomthethosisekelo, 172 Inkantolo enkulu yamaJaji, 168



Umbutho wezokuvikela, 200 - 204 Ikhomishani yokhetho, 181, 190, 191



Inqubo yokhetho lwezikhundla zabasingethe umthethosisekelo, okuSheduli 3, Ingxenye A Isigungu esiphakeme -



seziFundazwe, 125 seRiphabliki, 85



Umkhandlu Ophakeme, Wesifundazwe, 132 - 141 Ezezimali, Izwelonke, 213, 214, 216, 217



Ezezimali, IsiFundazwe kanye nohulumeni wendawo, 226 -230 Ikhomishani yezimali kanye nezimali zombuso, 220 - 222 Ifulegi, 5



Ukukhokhelwa kwamaqembu ezombusazwe, 236 Ikhomishani yamalungelo abantu, 181, 184



Umkhandlu ozimele wokulawula ukusakazwa kwezindaba, 192 Abaphenyi bezindaba, 209, 210



Umthetho wamazwe ngamazwe, 231 - 233 Umkhandlu wamaJaji, 165



Abasebenzi bomkhandlu wamaJaji, 174 - 177 Ikhomishani lomsebenzi wamaJaji, 178 Indlela yokusebenza kwamaJaji, 166



Izilimi, 6



Ukushaywa komthetho, 73 - 82 IsiShayamthetho, 43, 44



Uhulumeni wendawo/wasekhaya, 152, 163 Omasipala, 151 -164



Iphalamende -



Ukwakheka kwalo kanye nokhetho, 46 Ukuthatha izinqumo, 53



Ubufakazi noma ulwazi ngaphambi kwePhalamende likazwelonke, 56 Amandla, 55



Ukuvunyelwa komphakathi, 59 UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe - Ukwabiwa kwezithunywa, 61 Ukwakheka, 60



Ukuthatha izinqumo, 65



Ubufakazi noma ulwazi ngaphambi kwesiGungu sikazwelonke, 69



Ukubanjwa kweqhaza yizithunywa zezinhlangano zepolitiki esiFundazweni, uSheduli 3, Ingxenye B



Ukubanjwa kweqhaza ngabamele ohulumeni bendawo/basekhaya, 67 Izithunywa eziqokwe ngokugcwele, 62



Amandla, 68



Ukuvunyelwa ukungena komphakathi, 72 Iphalamende, 42



Amaphoyisa, 205 - 208



Ondunankulu beziFundazwe, 127 - 130 UMongameli, 83 -89



Amandla okugweba, 179 Izifundazwe, 103



Umthethosisekelo weziFundazwe, 142 - 145 Izishayamthetho zesifundazwe, 104 - 121



Ukusebenza kwamalungu enkantolo yomthethosisekelo, 122 Amalungelo ezithunywa eziqokwe ngokugcwele, 113 Ukuvunyelwa ukungena komphakathi, 118



Ukuphathwa komsebenzi womphakathi, 195



Ikhomishani yokuphathwa komsebenzi womphakathi, 196 Umsebenzi womphakathi, 197



Umvikeli womphakathi, 181, 182 Ezokuphepha, 198, 199 Ukuzimisela, 235



Ubukhulu begunya lomthethosisekelo, 2 Abaholi bendabuko, 211, 212 uMthethosisekelo



weRiphabhuliki YaseNingizimu Afrika ka 1996



Njengoba Wamukelwe Wumkhandlu Odweba uMthethosisekelo Ngomhlaka 8 ku Meyi 1996 Ngokwesichibiyelo Sangomhlaka 11 ku Okuthoba 1996









































Umthetho Owodwa weSizwe Esisodwa OKUQUKETHWE



Isingeniso

1



Isahluko 1

3





Ukusekwa koMthethosisekelo



Isahluko 2

6



UMqulu wamaLungelo



Isahluko 3

27



Uhulumeni wobumbano



Isahluko 4

29



IPhalamende





Isahluko 5

57



UMongameli noMkhandlu kaZwelonke



Isahluko 6

65



Izifundazwe





Isahluko 7

88



Uhulumeni wendawo



Isahluko 8

97



Izinkantolo nokuphathwa kwezobulungiswa



Isahluko 9

108



Izikhungo Zombuso Ezeseka Umbuso Wentando Yeningi



Isahluko 10

116



Ukuphathwa kwemisebenzi yombuso



Isahluko 11

122



Amaziko okuphepha



Isahluko 12

129



Abaholi bendabuko



Isahluko 13

130



Izimali





Isahluko 14

141



Izimiso ezixubile



ISheduli 1

146



IFulegi likaZwelonke



ISheduli 2

148



Izifungo neziqinisekiso



ISheduli 3

152



Inqubo yokhetho



ISheduli 4

156





Izindawo zemisebenzi uhulumeni kaZwelonke nabezifundazwe abanamandla okushaya imithetho



kuzo





Isheduli 5

159





Izindawo zemisebenzi ezingashayelwa imithetho yisiFundazwe kuphela



Isheduli 6 161 Amalungiselelo esikhashana

Isheduli 7

198





Imithetho echithiwe





Umhlahlandlela

199



Contents

206







<fn>DAC-NLS.Adv.ThomasProfile.2009-11-17.zu.txt</fn>
UMmeli uThomas usemafulufulu ngemuva kweminyaka eyi-11

Ngemuva kweminyaka eyi-11 aqokelwa eHhovisi loMvikeli Womphakathi (i-OPP)eliseMpumalanga Kapa, uMmeli uNomsa Thomas usenogqozi lokwenza okufanele akwenze ekuguquleni izimpilo zemiphakathi ukuzezibe ngcono.

Lungako-ke uthando loMmeli oshaye impitha, owazalwa wakhula eQueenstown, kangakothi angajabula kakhulu uma enganika usizo nangaphandle kwesikhathi somsebenzi labo abadinga uziso. Ezisekela

"Ngithola ugqozi lwami uma ngiguqula ukunyukubala kokuhlupheka nokungathembi ngikwenza ukumamatheka kwethemba. Kunginikeza isizathu sokuba ngibe ngilindele ngosuku oluzayo isakhamuzi esijwayelekile emgwaqeni," usho njalo. "Imiphakathi yasemaphandleni esiyisebenzelayo isibona njengabasindisi ekuthulweni Kwezinsizo."

Kusukela esemncane kakhulu, uMmeli Thomas wayevele ezithandela ekubambeni iqhaza lokuba nomphakathi ongenzelei lapho abantu, ngaphandle kwebala nangendlea yokubuka izinto baphila ngokukhululeka, benamathuba alinganayo endaweni ephephile.

Empeleni, kwabe kungokunye kokungalingani embuswebni wobandlululo okwemnika ugqozi lokuba acabange ngumsebenzi wezomthetho.

Ukholelwa ukuthi iHhovisi Lomvikeli Womphakathi lingenye yesikhungo ezinomsebenzi omkhulu wokubheka ukuthi uhulumeni udlala indima yakhe ekuqinisekiseni ukuthi intandi yeningi iyagxiliswa futhi iqhutshekiswe.

Ngenkathi uMmeli Thomas ekholwelwa ekutheni iHhovisi ongxenye yalo yamasu ngukwakha ubudlelwano nezinye izinhlaka zombuso kubalulekile, uyashesha ukuqhakambisa ukuthi iHhovisi kufanele, nokho, lihlale lingachemile futhi lingayeme.

"I-OPP ifanele ibe yimvubelo ekuphatheni komphakathi ezoba nomthelelela omuhle owenza okukhulumayo ekwenzeni intando yeningi ukuba ibonakale kwizakhamizi ezijwayelekile," usho njalo.

Ematasa enjalo uMmeli Thomas akanaso isikhathi sokungenzi lutho, nokho, uma ethola isikhathi sokuphumula, uyaye afunde aphinde "aninge ngomhlaba".

Unothando lwemidanti yoguquko phakathi Komphakathi wakhe futhi udlala indima ebalulekile ekusungulweni kweqembu losekelana le-HIV/AIDS, iVukume.

Ezinye zezinto azithandayo ngukudlala isikwashi, ibhola lomphebezo, ishesi, ibhola lombhoxo nokuya endaweni yokuzilolonga, agile kakhulu ekuzilolongeni kwesekhethi.



<fn>DAC-NLS.Briefs.2009-03.zu.txt</fn>
Ukwaziswa Okuvela Kubaphathi









ABaphathi be-SATI bebewubambe ngomhla ka-14 Febhuwari 2009 umhlangano wabo wamuva nje. Lapha ngezansi kubekwe ufingqo lwezindaba eziyinhloko okukhulunywe ngazo.



Uhlaka lwe-SATI kanye nokhetho luka-2009



Iningi lezingxoxo emhlanganweni beliphathelene noMthetho-sisekelo kanye nohlaka (lwale nhlangano) ukuya phambili. Amalungu azokwaziswa ngokuhamba kwesikhathi ngezichibiyelo zoMthetho-sisekelo ezihlongozwayo, kanti nesimemo sokuphakanyiswa kwamagama alabo abazofakwa kuBaphathi nakumakomiti kule minyaka emibili ezayo sizokwenziwa maduze.



Umklomelo we-SATI ngeNkumusho Evelele



Izigaba kanye nemithetho mayelana nalo Mklomelo kuphothuliwe futhi isimemo esigabeni ngasinye kulezi sizothunyelwa ngoMashi. Khumbula ukuthi umklomelo jikelele uyekisiwe futhi manje sekuzokhishwa imiklomelo engayodwa kulezi zigaba: ukulotshwa kwamabhuku, okungekona i-fiction, amabhuku ezingane, ukuhumusha kokusebenza kanye nezichazamazwi. Amalungu ayakhuthazwa ukuba asabalalise ulwazi ngalo Mklomelo kanye nesimemo sokuphakanyiswa kwamagama phakathi kwamakhasimende nabanye nje abanesithakazelo.



Umcimbi wemiklomelo uzoba ngoSeptemba 2009 (budebuduze noSuku Lokuhumusha Lwamazwe).



Imifundaze



Imifundaze ye-SATI yengqikithi ka-R25 000 iye yanikwa abafundi abahlanu kulo nyaka wokufunda ka-2009. Iminikelo yamalungu engena eSikhwameni Sokuthuthukisa isetshenziselwa ukusiza abafundi abebengenayo enye indlela yokuqhubeka nezifundo zokuhumusha. Kwavunyelanwa ngokuthi ukusuka ngonyaka ozayo zizomukelwa izicelo ezivela kubafundi abasonyakeni wokuqala.



Amalungu ayakhunjuzwa ukuthi zinokucatshangelwa nezicelo zemifundaze mayelana nezifundo zokuqeqeshwa kwesikhathi esifushane.



Amakomiti



Ikomiti lokuqeqesha liphezu kwenhlolovo yokuhlonza izidingo zamalungu zokuqeqeshwa, ikakhulukazi ngokuphathelene nezifundo zokuqeqeshwa kwesikhathi esifushane ezimayelana nokuhumusha. Loku kuzothunyelwa kumalungu maduze nje.



Ikomiti le-website libike ukuthi kulindeleke ukuba i-version yesiBhunu egcwele ye-website ye-SATI ibe isisebenza maphakathi no-Aprili. Ukuhumusha ngesiXhosa nangesiTswana nako kuyaqhubeka nakuba kona kuhamba ngesivinini esiphansi. Amalungu asebenza ngalezi ezinye izilimi ezisemthethweni








akhuthazwa ukuba avolontiye ngosizo lwawo elekelele ukuqinisekisa ukuthi le Website imelela zonke izilimi ngokulinganayo.



Ukuqinisekiselwa umsebenzi



Ngeshwa, sinqamukile isivumelwano i-SATI ebinaso ne-NAATI (Australian National Accreditation Authority for Translators and Interpreters), leso ebesivumela ukuqinisekiselwa umsebenzi kwabahumushi abasebenza ngezilimi ezisetshenziswa ngabambalwa zangaphandle kwakuleli, ngenxa yolawulo olusha e-NAATI kanye nezindleko zokuhlolwa ezimba eqolo.



Indebe Yomhlaba Kanobhutshuzwayo ka-2010



Amalungu ayakhunjuzwa ukuthi kuzoba khona ikhasi elikhethekile ku-Website ye-SATI elinohla lwemininingwane yotolika abazimisele ukwenza ukuba izinkonzo zabo zitholakale kule Ndebe Yomhlaba. Uma ngabe awukakayilethi imininingwane yakho kanti ubungathanda ukuba igama lakho livele kuleli khasi, siza uthinte ihhovisi le-SATI ngokushesha okunokwenzeka.



Umhlangano waBaphathi olandelayo uzoba ngoJuni 2009.





Ulwazi oluvela emhlangwaneni wakamuva wabaphathi

Vol. 4 No. 1







Febhuwari 2009















<fn>DAC-NLS.Bulletin.2009-03.zu.txt</fn>












IX / 1 (2009)



____________________________________________________________________________





Nazo-ke, kakade sesingena enyangeni yesibili yonyaka. Sithemba ukuthi kuzoba wunyaka ojabulisayo, onempilo nonempumelelo kuwo onke amalungu. Sindawonye kuningi esingakuzama sikufinyelele senzela iprofesheni yethu - ake sizwe ukuthi ingabe ikhona yini imicabango onayo ngezinkonzo le Nhlangano okufanele ngabe iyazinikeza.



Imali yobulungu 2009



Khumbula ukuthi izimali zobulungu zalo nyaka kumelwe zikhokhwe kungakedluli ukuphela kukaMashi. Ama-invoice athunyelwa ngoDisemba. Uma ungayitholanga eyakho, ucelwa ukuba uthinte ihhovisi le-SATI ukuze uthole ikhophi. Khumbula ukuthi buyatholakala ubulungu bezinkampani maqondana nama-agency kanye nama-hhovisi. Siyabonga kulawo malungu asekhokhile kakade. Ucelwa ukuba uqiniseke ukuthi uyamazisa umbhalisi ngokukhokha kwakho.



Inhlolovo yama-tariff



Imiphumela yenhlolovo yokugcina yama-tariff isifakiwe ku-Website ye-SATI. Amalungu ayakhunjuzwa ukuthi lawa akuwona amanani "asemthethweni" noma "atuswayo". Ngokomthetho asivunyelwe ukuba simise ama-rate. Okuwukuphela kwesikwenzayo thina wukuqoqa imfome-sheni ngaloko ngokujwayelekile okukhokhiswayo bese senza leyo mfomesheni itholakale. Ngakho-ke sicela amalungu angathi "i-SATI itusa la manani". Amalungu nabanye bangawasebenzisela ukuqhathanisa nawabo ama-nani, kodwa kufanele baqaphele ukuthi zikhathi zonke kuzoba khona abasebenza ngolimi abakhokhisa ngaphezulu noma ngaphansi kwala manani.



Ubulungu



Muva nje saziswe ukuthi uMnu. PF (Flippie) du Toit washona ngoFebruwari 2007. UMnu. Du Toit ubengelo-kugcina ilungu elisaphila kulawo aqalisa i-SATI. Sathintana naye ngesikhathi sigubha iminyaka engama-50 ngo-2006, kodwa impilo yakhe ayimvumelanga ukuba abambe iqhaza ngokuthÃƒÂ© ngqo kuleyo migubho yethu.



Ngasekupheleni konyaka odlule umbhalisi wethu wenza uhlaziyo lwamalungu e-SATI ngokolimi lwasekhaya. Imi-phumela ithakazelisa kakhulu. Kulawo malungu angama-707 ayebhalisiwe ngaleso sikhathi, cishe uhhafu (311 noma 44%) ngabakhuluma isiBhunu abasincela. Iqembu elilandelayo ngobukhulu - abakhuluma isiNgisi - linga-phansi kukahhafu waleso sibalo: amalungu ayi-139 noma 19,7%. Abakhuluma izilimi zabomdabu abazincela benza i-16% yamalungu ewonke (isiNdebele 4; isiXhosa 38; isiZulu 28; isiPedi 6; isiSuthu 11; isiTswana 21; isiSwazi 1; isiVenda 2; isiTsonga 2), bese kuthi lena enye i-20,3% ihlukaniseke kanje: isiFulentshi: amalungu angama-41;




isiJalimane: amalungu angama-39; isiNtaliyana: amalungu ayi-8; isiPutukezi: amalungu angama-22; isiRomani: amalungu ama-4; isiRashiya: amalungu ama-4; isiPanishi: amalungu ayi-9, bese kuba yilungu elilodwa ngalunye kulezi zilimi - isiKantoni, isiGreki, isiHebheru, isiSwahili, isiPolishi nesiShona.



Amalungu amasha: Azza Abdelmutti, Zahid Afzal, Andrea Bongiorni, Rudolph Botha, Birgit BÃƒÂ¶ttner, Bashir Castineira Gamo, Susana Cavaleiro, Bridget Claasen, Wilson Cotiyana, Tanja Deyzel, Johan Duvenhage, Joan Fairhurst, VÃƒÂ©ronique FÃƒÂ©au, Paulo Ferreira, Yolandie Fick, Hanelle Fourie, Morgan Funde, Abebe Gebremariam, Gert Griessel, Marinette Grimbeek, Marieta Harley, Mboma Ingila, Patrick Kabini, Giasuma Kamuangu, Melanie King, Geraldine Kruger, Karen KrÃƒÂ¼ger, Rina Leitao Freitas, Thabang Letsoso, Regina Malan, Makhosana Malinga, Monika Matika, Mahlubi Mayongo, Julius Mazibuko, Novel Moroe, Choice Mpanza, Werner Muller, Kamelia Nashed, Zahn Nel, Marie Josephine Ngoua, Mathieu Ngounou, Linda Nienaber, Colin Paterson, Win Phillips, Tim Pretorius, Gertrude Rammala, Monique Rosenberg, Tlhoriso Sakachane, Amanda Sekati, Karin Sivertsen, Lele Skhosana, Ilse Smalberger, Philip Smit, Annamie Stander, Klaus Staudt, Marie Steyn, Amanda Swanepoel, CilliÃƒÂ© Swart, Yolani van der Westhuizen, Jutta van Rooyen, Alex Vassev, Gina Wang, Jani Zandberg



Resignations: Paul Beezhold, Ute Ben Yosef, Annatjie Bouwer, Elizabeth du Preez, Susan Roux, Margot Schultz, MÃƒÂ¨tzi van der Merwe, Estelle Williams, Wordworx

Abashonile: Marian Brink



Abasha abaqinisekisiwe: MariÃƒÂ¨nne Botha: Ukuhumusha - isiNgisi-isiBhunu; Enver de Wet: Ukuhumusha - isiNgisi-isiBhunu; Sponono Mahlangu: Ukutolika Kungamiwa - isiNgisi-isiNdebele; Thivhulawi Sishonga: Ukutolika Kungamiwa - isiNgisi-isiVenda; Thana Street: Uku-editha isiBhunu



Okuthakazelisayo



I-Common Sense Advisory, Inc., ifemu yokucwaninga nokukhonsalitha ezinze eMelika, iye yamemezela izibike-zelo zayo zango-2009 ngomsebenzi wolimi, izinkonzo nethekinoloji. Izibikezelo ezinhlanu zale femu kule mboni yilezi: Ukukhuluma kuzoba nguyena ngqa-phambili ezingqinambeni zokusetshenziswa kwezilimi eziningi; Ukuhumusha kuya ngokuba lula, kodwa wonke umuntu uyasokola ukuthola imali; Ukuhumusha ngemishini kungena ezinkampanini ezinkulu kusetshenziswa ama-aplikesheni anenani elikhulu; i-Google itomula ezinye izimangaliso emgodleni wayo wamaqhinga okuhumusha; Inqubo-mgomo yolimi kanye nokuzigcina uphila kwa-





I-SATI - Igudluza izingqinamba zolimi



mazwe ngamazwe kunika uhulumeni ugqozi ngolimi. Imfomesheni eyengeziwe: www.commonsenseadvisory.com.



I-software nama-Website



Izinhla zamatemu ze-National Language Service seziyatholakala ku-Website yoMnyango Wobuciko Namasiko, i-www.dac.gov.za. Landela ixhumo lalo mnyango ekhasini i-home eliya ekhasini i-"National Language Service completed terminology". Izinhla ezitho-lakalayo yilezi: ICT (ngezilimi eziningi), Mathematics (ngezilimi eziningi), Natural Sciences (isiNguni, isiSuthu, nesiBhunu, isiVenda nesiTsonga) kanye ne-Parliamentary (ngezilimi eziningi).



I-Lingua et Machina yethule i-Similis Version 2.14.0 ithuluzi lokuhumusha eliyi-software elenzelwe abahumushi abangochwepheshe elisekelwe kuthekinoloji yamamemori okuhumusha nelimakethwa njengelizimele noma i-server (ku-Windows), elinophico lwamakhasi anokusetshenziswa kanyekanye ngesiNgisi, isiFulentshi, isiJalimane nesi-Panishi. Vakashela i-www.lingua-et-machina.com.



I-SDL, umhlinzeki wezixazululo zembulunga yonke zokulawulwa kwemfomesheni, iye yamemezela uku-khululwa kwe-SDL Trados 2007 Suite. Njengoba (le suite) ihlanganisa kahle ukuhumusha ngomshini nesixazululo sayo sememori yokuhumusha, yenza indawo yokuhumusha ngokubuka maqondana nophico lwamakhasi asetshe-nziswayo ngesakhi (component) esisha esibizwa ngokuthi yi-SDL Passolo Essential. Imfomesheni eyengeziwe: www.sdl.com.



I-Language Line Services, Inc., umhlinzeki wezinkonzo zokutolika, iye yamemezela ukutholakala kwe-Language Line BiMedical.net, i-aplikesheni etholakala ngentanethi eyakha amafomu ezokwelapha andimi-mbili kanye nezinhla zemibuzo ngezilimi eziningi ukwenzela ukuba kuxhu-maneke khona manjalo neziguli ezingasazi kahle isiNgisi. Njengoba eprintwe ngazo zombili izilimi, olwesiguli nolwaloyo ohlengayo, la mafomu aklanyelwe ukuba avikele ukuphepha kwesiguli. Imfomesheni eyengeziwe: info@languageline.com noma www.languageline.com.



I-Wordfast LLC, umhlinzeki we-software yememori yokuhumusha (translation memory, TM), ikhulule i-Wordfast 6.0 - eklanyelwe izinkampani ezinkulu, ama-agency okuhumusha kanye nabahumushi abazimele. Le version entsha ihlanganisa indawo yokuhumushela ezimele yodwa engadingi pulatifomu; ukuhlaziywa, ukuhunyushwa nokuhlanzwa okuthuthukisiwe kwezinyanda; ukusekelwa kohleleko lwefayela okuthuthukisiwe; kanye ne-administration ye-TM eyenziwe ngcono. Imfomesheni eyengeziwe: www.wordfast.com.



I-Translate.org.za engabhekile inzuzo isikhiphe i-Virtaal, okuwuhlelo lwe-graphical translation program olusu-ngulwe njengengxenye ye-Translate Project. Izimpawu zeseka izimo eziningi zezinhlelo ze-localisation; ziqhaka-mbisa i-syntax nokukhonjiswa kokuphawula nendikimba; kanye nesihlolisipelingi sokuhunyushiwe nalokho okuhunyushwayo. I-Translate.org.za iyingxenye ye-



African Network for Localisation (ANLoc) esaqala ukuvelela nesiqale ukwenza izinhlelo zama-,locales ezilimini zaboMdabu ezingaphezu kwe-100. Ulwazi oluthe


xaxa luyatholakala ku: http://o2.it46.se/afrigen/ noma ku: www.translate.org.za.



I-Dutch HLT Agency ( TST-Centrale - Centrale voor Taal-en Spraaktechnologie) iyi-ejensi ye-Dutch-Flemish yoku-lawulwa, yokugcinwa kanye neyokusatshalaliswa kwezinsizakusebenza zezilimi eziyidijithali eDutch. Iningi lezinsizakusebenza zikhokhelwa nguhulumeni. I-HLT Agency yenza ukuba lezi zilimi zitholakale mayelana nemfundo, uma kwenziwa ucwaningo nangezizathu zoku-thuthukisa. Ukuthola ulwazi oluthe xaxa vakashela ku: www.inl.nl/index.php?option=com_content&task=view&id =448&Itemid=552&lang=en. Umkhiqizo osanda kukhi-shwa yi-TST-Centrale yi-Sofeer, okuyisihlolisipelingi kubuye kube yisichazamazwi sokuhunyushiwe phakathi kwesiHebheru/isiJuda nesi-Dutch. Funda ngalokhu kabanzi kuWebusayidi yabo.



Ukuthola izichazamazwi ezinihlonze vakashela ku: http://www.lai.com/glossaries.html.



I-Compendium of Translation Software (January 2009) yeshumi nesihlanu isiyatholakala. Eyenziwe nguJohn Hutchins egameni le-European Association for Machine Translation, lesi sifinyezo singumhlahlandlela oyirifarensi eqondisisekayo ezinhlelweni zohumusho lwemishini kwe-zokuhweba ezikhona okwamanje, amathuluzi nabathengisi okweseka izihumusho ezelekelelwa yikhompyutha. Ulwazi oluthe xaxa luyatholakala ku: http://www.eamt.org.



I-Tranflex AB, okuyi-ejensi yezohumusho, isikhiphe i-InDesign for Translators - okuyibhuku elinemiyalelo ekuyalela kahle kancane kancane mayelana nokulungiselela ukuhumusha amafayili e-InDesign. Ngokugunyazwa nguChris Phillips, umphathi we-ejensi, kwabe sekusu-ngulwa i-e-book yabahumushi, yama-ejensi ezokuhumusha neyabashicileli abashicilela ngekhompyutha kanye neprinta. Ulwazi oluthe xaxa luyatholakala ku: www.tranflex.com.



Okushicilelwe



I-Interpreting: International Journal of Research and Practice in Interpreting, ehlelwe nguMiriam Shlesinger benoFranz PÃƒÂ¶chhacker. Le jenali isiza njengomthombo wezocwaningo nezinkulumompikiswano kuzo zonke izinhlangothi zokutolika, nezinhlelo ezahlukahlukene zokusebenza, izindlela ezisebenza ngazo kanye nokuhlelwa kwazo. Ulwazi oluthe xaxa luyatholakala ku: www.benjamins.com noma subscriptions@benjamins.nl.



I-Telephone Interpreting: A Comprehensive Guide to the Profession nguNataly Kelly: okuwushicilelo olukhulu loku-qala mayelana nalesi sihloko, le ncwadi inolwazi oluningi lwabatoliki, lothisha, lwabemisebenzi yokuqeqeshelwa umsebenzi wokutolika nalabo abasebenzisa imisebenzi yotolika kuzo zonke izimboni lapho kusetshenziswa khona imisebenzi yezokutolika ngocingo. Vakashela iWebusayithi yomshicileli ukuze uthole imininingwane ethe xaxa: www.trafford.com/08-1015.



I-Routledge Encyclopedia of Translation Studies Second Edition, ehlelwe nguMona Baker benoGabriela Saldanha: Le-Encyclopedia bekulokhu kuyiyo iriferensi evame ukusetshenziswa kulo mkhakha kusukela ngesikhathi yakhishwa ngonyaka we-1998. Ibhuku lesibili elabu-yekezwa kabanzi futhi landiswa lenza lo mthombo ukuba





I-SATI - Igudluza izingqinamba zolimi



ube yilowo wakamuva. Lihlukanise izingxenye ezimbili: Okuvamile (okudingida ngethiyori yezokuhumusha, izindlela zokuhumusha nokutolika, izinhlobo zokuhumusha nokutolika) kanye noMlando neNdabuko. Ulwazi oluthe xaxa luyatholakala ku: http://www.routledgelinguistics.com/books/Routledge-Encyclopedia-of-Translation-Studies-isbn9780415369305



I-Theatre Translation Theory and Performance in Contemporary Japan: Native Voices, Foreign Bodies nguBeverley Curran (ISBN 978-1-1905763-11-5). Lolu shicilelo landisa izingxoxo mayelana nezokuhumusha kwasethiyetha ngokusebenzisa imidlalo eyisithupha yaseNtshonalanga ekhethelwe ucwaningo neyahunyushwa yadlalwa eshashalazini eJapan kusukela ngeminyaka yawo-1960. Iqubula ukucabangisisa ngomqondo wabase-Ntshonalanga mayelana nokuphithana kokwenzelana kwezilimi nemizimba kwezokuhumusha nezasethiyetha ngesikhathi behamba futhi beguqula ukwenza kwabo ngaphansi kwezimo ezahlukene zamasiko. Ulwazi oluthe xaxa luyatholakala ku: http://www.stjerome.co.uk/page.php?id=522&doctype=StJ Books&section=3



I-Multilingualism and Educational Interpreting: Innovation and Delivery nguSolwazi Marlene Verhoef benoSolwazi Theo du Plessis. Lolu shicilelo lumele umsebenzi oyisiqalo emkhakheni omusha wezemfundo yezokutolika mayelana nokutolika ngezilimi ezingabhaliwe phansi. Le volumu yesithupha eluchungechunge lwase-Van Schaik i-Studies in Language Policy in South Africa ayiyibekeli eceleni ingqikithi yezombusazwe ngezilimi zaseNingizimu Afrika futhi yethula imfundo yezokutolika njengendlela ese-benzayo ekuphumeleleni esimeni sohlelo lokufundisa noku-funda ngoliminingi emkhakheni wezemfundo. Ukuthola ulwazi oluthe xaxa, xhumana nabakwa-Van Schaik Pub-lishers kule nombolo: 012 342 2765 noma ku: wsenekal@vanschaiknet.com.



Izigameko nokumenywa kwezithulo



Stellenbosch University Language Centre: Uhlelo lonyaka wonke lwamawekshophu luyatholakala ku: www.sun.ac.za/taalsentrum/EVD.



Interaction between text and graphics: Lena yisemina ethatha isigamu sosuku ezoba seStellenbosch University Language Centre, 20 Febhuwari 2009, izobe ithulwa nguSolwazi Leon de Stadler, oyisazi sokwenziwa kwama-bhukwana (document design specialist). Le semina idingida ukuthola incazelo kulokho okunokubonwa nokubhaliwe, ukwenzelana kokudwetshiwe nokubhaliwe, ukusetshe-nziswa kokudwetshiwe kanye nomsebenzi wesikhala kanye nethophografi. Ulwazi kanye namafomu okubhalisa kuyatholakala ku: www.sun.ac.za/taalsentrum/EVD. Uma unemibuzo: xhumana no-Audrey ku:taalsentrum@sun.ac.za noma kule nombolo: 021 808 2167. Usuku lovala ukubhalisa: 13 Febhuwari 2009. Isikhala silinganiselwe.



Writing for the Media I: General: Yiwekshophu ethatha izinsuku ezimbili ezoba seStellenbosch University Language Centre, ngomhla zi-5-6 Meyi 2009, eyalabo


okumele babhalele imithombo yezindaba nalabo okumele njalo baxhumane nabemithombo yezindaba. Ulwazi nama-fomu okubhalisa kuyatholakala ku: www.sun.ac.za/ taalsentrum/EVD. Eminye imibuzo: xhumana no-Audrey Poole ku:taalsentrum@sun .ac.za noma kule nombolo: 021 808 2167. Usuku lokuvala ukubhalisa: 23 Febhuwari 2009. Isikhala silinganiselwe.



GALA Localisation Certification Programme: I-Localisation Certification Programme and Localisation Project Management Certification eyenziwa minyaka yonke yesine izobanjelwa eSan Francisco, USA (23-27 Mashi 2009) naseCologne, Germany (11-15 Meyi 2009). Ulwazi oluthe xaxa luyatholakala ku: http://rce.csuchico.edu/localise/ noma ku: http://www.gala-global.org.



International colloquium: ThÃƒÂ©orie, pratique et didactique de la traduction spÃƒÂ©cialisÃƒÂ©e, eCraiova, Rumania, 28-29 Meyi 2009. Izethulo zizokwenziwa ngesiFulentshi noma nge-Rumanian. Ulwazi oluthe xaxa luyatholakala ku: http://dtil.unilat.org/colocviu_craiova_2009/



Third Conference of the International Association for Translation and Intercultural Studies (IATIS), eMonash University, eMelbourne, Australia, 8-10 Julayi 2009. Ulwazi oluthe xaxa luyatholakala ku: http://www.foxevents.com.au/Current-Events/2009-Events/IATIS-Conference/Default.asp[4].



Society for Editors and Proofreaders conference,



Editing in the 21st century: e-University of York, England, 14-15 Septhemba 2009. Ulwazi oluthe xaxa luyatholakala ku: www.sfep.org.uk/pub/confs/conf09/conf2009_advance.asp



Globalization and Localization Association, GALA 2009:



The business of language. The language of business: eCancun, Mexico, ngomhla ka -14-16 Septhemba 2009. Ulwazi oluthe xaxa luyatholakala ku: www.gala-global.org



Korean Association of Translation Studies (KATS) International Conference, Translation and Globalisation: eSookmyung Women's University, Seoul, Korea, ngomhla we-30-31 Okthoba 2009. Le yinkomfa okuhloswe ngayo ukuhlola imiphumela yezinto ezinkulu esezenziwe kwezo-buchwepheshe bokuxhumana kanye nemithelela yemi-phumela ezinhlanganweni zeminotho nezimiphakathi njengoba lezi zinto zibhekene nabahumushi nokuhu-nyushiwe. Ophuthumayo ukholwa ngamantshontsho ekubhaliseni ngomhla woku-1 Januwari kuya kumhla zingama-31 Mashi 2009. Ulwazi oluthe xaxa luyatholakala ku: http://www.kats.or.kr



Ukuhumusha ngesBhunu: Ria Crafford, Irene Dippenaar, Fred Pheiffer, Maureen van Helden, Robert Young Ukuhumusha ngeSesotho: Abel Mphanya Ukuhumusha ngeSetswana: Peter Mekgwe Ukuhumusha ngesiXhosa: Angelinah Dazela



Ukuhumusha ngesiZulu: Manzo Khulu, Yvonne Malindi





__________________________________________________________________________________________________________________



Ongabathinta e-SATI: Marion Boers. Ucingo: 011 803 2681. Ifeksi: 0866 199 133. E-mail: publications@translators.org.za Irene Dippenaar. Ucingo: 079 492 9359. Ifeksi: 086 511 4971. E-mail: registrar@translators.org.za



I-SATI - Igudluza izingqinamba zolimi

<fn>DAC-NLS.GEPF.2009-11-17.zu.txt</fn>
Umfelokazo uthola izimali zakhe ngemuva kokungenelela koMvikeli Womphakathi

Umfelokazi wowaye sebenza KuwiKhwama Sokunxephezela uthole inzuzo yempesheni yomyeni wakhe ongasekho ngemuva kenyanga yoku ngenelela koMvikeli Womphakathi uLawrence Mushwana.

IHhovisi loMvikeli Womphakathi (i-OPP) lethule ngokwalo ukuqaliswa kophenyo lokubambezeleka okungafanele ekusetshenzweni kokukhokhwa kwenzuzo yisiKhwama Sempesheni Yabasebenzi Bakahulumeni (i-GEPF) kanye nesiKhwama Sokunxephezela kumfakisikhalo, uNks M du Toit.

Lokhu kwenzeke ngemuva kufike ngaphambu kwe-OPP ukuthi uNks M du Toit, futhi naye owabe esebenza kusiKhwama Sokunxephezela, wayesalinde inzuzo okufanele ayithole, ngemuva kwezinyanga ezintathu umyeni wakhe ashona.

Inzuzo ibingakakhokhwa yize kungukuthi wafaka konke okudingekayo njengoba kuchaziwe emthethweni yeMpesheni Yabasebenzi Bakahulumeni.

Inzuzo obukufanele ikhokhelwe yena kwabe kuyimpesheni evela ku-GEPF kanye nemali yelivu evela eMnyango Wezabasebenzi okunguthi isiKhwama Sokunxephezela singaphansi kwawo.

Ekuphenyeni, kwatholakala ukuthi ukubambezeleka kwaba ngumphumela wokuthi oshonile wabe engabhalisile njengomkhokhintela ngokuhambisana noMthetho Wentwl ka-1962. UMthetho udinga ukuba wonke umuntu othola umholwa okudonswakuwo intela engaphezulu kwemali eyisilinaniso sama-R120 000 ngonyakanyaka wokuhlola akhokhe intela. Isikhundla somsebenzi oshonile kanye nezinga lomholo wakhe belidlula lesi silinganiso.

Kungalesi sizathu, imiyalo yentela mayelana nenzuzo yokugcwaba yaliwa uma ifakwe oPhikweni Lwezentela Lwaseningizimu Afrika (i-SARS), kodwa-ke, umfakisikhalazo kucatshangelwa ukuthi akakaze athole okumazisayo mayelana nosekwenziwa okuvela ku-GEPF.

Mayelana nemali eyinzuzo yelivu, uMnyango Wezemisebenzi watholwa ungalandelanga okuchazwe kwisiXazululo Sesi-7 Simkhandlu Wokuxoxisana Wabasebenzi Nabaqashi sika-2000.

Isixazululo sinquma ukuthi ngesigameko sokushona, izimali zelivu kufanele zikhokhelwe abantu abakhethwe njengabazuzayo futhi uma engekho okhethiwe ikhokhelwe umlingani noma umasihlekisane empilweni walowo oshonile.

Ngemuva kokungenelela kwe-OPP, i-SARS yebeka isikhathi sokubonana no-Nks Du Toit. Kungapheli izinsuku ezingama-24 uNks Du Toit nomyeni wakhe ongasekho babhaliswa njengabakhokhi bentela futhi amafomu okuhlolwa kwentela ayesele afakwa, ngaleyo ngalokho evula indlela yokuba kukhokhwe inzuzo okwakufanele ayithole.

Uphinde wancenga uMnyango Wezabasebenzi ukuba uqinisekise ukuthi Izincazelo zesiXazululo sesi-7 sika-2000 mayelana nokukhokhwa kwezimali zelivu ziyalandela.





<fn>DAC-NLS.Lebowakgomo.2009-11-17.zu.txt</fn>
Ukulindela izindlu ze-RDP okude sekuzophela

Abahlali bakwaYunithi R no-S elokishini laseLebowakgomo eLimpopo , abanye babo asebelindele izindlu zoHlelo Lokwakha Kabusha Nentuthuko (i-RDP) kusukela ngonyaka ka-1996, bangazithola maduze ukulinda kwabo okude kuphela.



Lokhu kulandela uphenyo lweHhovisi Yomvikeli Womphakathi (i-OPP) ngokwehluleka koMnyango WaseLimpopo Kahulumeni Wasekhaya Nezezindlu ukufeza isibopho sawo sokwakha izindlu ze-RDP sakhele lo mphakathi.



Lolu daba lwalethwa okokuqala ukuba lithole ukunaka kwe-OPP yikhansela lendawo, uMnu Frans Letwaba, owabe elulethela abahlali.

Abafakizicelo bafaka isicelo sokulekelwa ngezimali ngonyaka ka-1996 ukuya ku-2006. Izicelo zabo zaphasiswa nguMnyango ngaphansi kohlelo losizo ngezimali olwalubizwa i-Project Linked Subsidy.

Lolu hlelo lwanikezwa inkampani okwakuthiwa yi-COMDEV, eyahluleka ukwakha izindlu noma ihlinzeke ngezinto zokwakha. Kwatholakala ukuthi ingxenye yezinye izindlu eyakhiwe futhi nguhhafu kuphela wezinto zokwakha owethulela abanye okufanele bazuze kulolu hlelo.

Umnayango usolwa ngokuthi wehluleka ukwakha izindlu noma ukuhlinzeka ngezinto zokwakha abafakisikhalazo ukuze bakhe imizi yabo.

Uphenyo lwe-OPP lathola ukuthi isicelo zezimali zabafakisikhalazo zaphasiswa ngonyaka ka-1997 ukuya ku-2006. Abanye babafakisikhalazo bakhetha ukwakha izindawo zokuhlala ngezimali zabo, kanti abanye abanye baqenda ingxenye yezakhiwo zezindlu besebenzisa izinto zabo.

Umvikeli womphakathi waphakamisa ukuthi uMnyango ufanele wakhe izindlu zabo bonke abazuzayo ozicelo zabo zaphasiswa ngo- noma ngaphambu kuka-2006.

UMnyango kufanele uqedele izindlu ezishiywe kanjalo futhi uhlinzeke ngezinto zokwakha bonke abazuzayo ozicelo zabo zaphasiswa.

Uphinde waphakisa ukuthi uMnyango usize abafakizicelo abaqala ukwakha ukuba bakhe izindlu zabo ngokwabo, kodwa wehluleka ukuziqeda futhi anxephezele bonke labo abazabakhele izindlu zabo ngaphandle kosizo loMyango ngemuva kokuba babesebe bephasisiwe njengabazuzi.

<fn>DAC-NLS.ManualForThePublicServiceCommission.2009-03.zu.txt</fn>


IBHUKWANA LEKHOMISHINI YEMISEBENZI KAHULUMENI KANYE NEHHOVISI LEKHOMISHINI YEMISEBENZI KAHULUMENI. Ngokwesigaba 14 soMthetho Wokukhuthazwa Kokutholakala Kolwazi, (Umthetho No. 2 we-2000)



UNYAKAMALI: 2006/2007



Okuqukethwe



1. Imisebenzi yeKhomishini Yemisebenzi Kahulumeni (PSC) 2

2. Isakhiwo se-PSC 3

3. Imininingwane yokuxhumana noMsebenzi Wezokwazisa 5

4. Ukwelulekwa kweKhomishini Yamalungelo Abantu YaseNingizimu Afrika mayelana nokusetshenziswa koMthetho 6

5. Ukutholakala kwemilando egciniwe 6

5.1 Ukuchazwa kwezihloko lezo i-PSC enemilando yazo kanye

nezigaba zemilando ekhona yesihloko ngasinye 7

5.2 Ukudalula ngokuzithandela kanye nemilando ezitholakalelayo 8

5.3 Inqubo yokwenza isicelo 8

6. Imisebenzi etholakalayo emphakathini nokuthi kufinyeleleka kanjani kuyo

6.1 Imisebenzi

6.2 Lutholakala kanjani usizo lomsebenzi 10

7. Amalungiselelo avumela ukubandakanyeka komphakathi ekwenziweni

kwenqubomgomo kanye nasekwenziweni kwemisebenzi 11

7.1 Inqubomgomo neqoqomithetho okwazisayo

8. Amakhambi akhona maqondana nezenzo noma ukwahluleka ukuthatha

izinyathelo 12

8.1 Izinqubo zokubika noma zokulungisa 12

8.2 Okunye ukulungisa okwesekayo 13

8.3 Ukubika okungumsebenzi 13

9. Ukufaka ulwazi lwakamuva ebhukwini 13

10. Ukutholakala kwebhukwana 13

1. IMISEBENZI YEKHOMISHINI YEMISEBENZI KAHULUMENI



IKhomishini Yemisebenzi Kahulumeni (i-PSC) iyisikhungo somphakathi esizimele nesizicabangela ngokwaso, esakhiwe ngokweSigaba 196 soMthethosisekelo WeRiphabhulikhi YaseNingizimu Afrika, we-1996. I-PSC inikezwe umsebenzi kanye namandla, okuphenya, nokuqapha kanye nokuhlola inhlangano kanye nokuphatha imisebenzi kaHulumeni. Leli gunya libandakanya ukuhlolwa kwempumelelo, noma ukungabi bikho kwezinhlelo zikaHulumeni. Okwengezwe kulawa mandla ashiwo ngenhla, i-PSC inesibopho sokukhuthaza izindlela zokuqinisekisa ukusebenza ngempumelelo nakahle Emisebenzini KaHulumeni kanye nokukhuthaza amagugu kanye nemigomo yokuphathwa komphakathi njengoba kubekwe kuMthethosisekelo kuyona yonke imisebenzi kaHulumeni.



Igunya le-PSC

IKhomishini ithola igunya layo esigabeni 195 nese-196 soMthethosisekelo we-1996. Isigaba 195 sibeka okukholelwa kukona kanye nemigomo ebusa ukuphathwa komphakathi okufanele ikhuthazwe iKhomishini. Lokho okukholelwa kukho nemigomo yilokhu:



Izinga eliphezulu lokuziphatha okuhle ngokomsebenzi.

Ukusetshenziswa kwemithombo okukahle, okwezomnotho nokuyimpumelelo.

Ukuphathwa komphakathi okuncike entuthukweni.

Imisebenzi kufanele inikezwe ngokungabandlululi, ngobuqotho, ngokulingana kanye nokungenzeleli.

Kufanele kuphendulwe ezidingweni zabantu, futhi umphakathi kufanele ukhuthazwe ukuzibandakanya ekwenziweni kwenqubomgomo.

Kufanele kuphendulwe ngokuphathwa komphakathi.

Ukwenzela izinto obala.

Ukutshalwa kokuphathwa kwabantu okuhle kanye nemisebenzi yokuthuthukisa kwemisebenzi.

Ukuphathwa komphakathi okumele wonke umuntu onomsebenzi wokuqasha kanye nokuphatha abasebenzi ngokwamakhono, ukucabanga okuzimele, ubuqotho, kanye nokubuyisela esimweni esilungile ukungalingani kwesikhathi esedlule.



Ngokwesigaba 196(4) soMthethosisekelo, 1996, imisebenzi esemqoka kanye namandla eKhomishini yilawa:



Ukukhuthaza amagugu kanye nemigomo yokuphathwa komphakathi eshiwo esigabeni 95 soMthethosisekelo eMisebenzini kaHulumeni yonke.

Ukuphenya, ukuqapha kanye nokuhlola inhlangano, ukuphatha kanye nokusebenza kwabasebenzi beMisebenzi kaHulumeni, ikakhulukazi ukubambelela kokukholelwa kukho nasemigomeni eshiwo esigabeni195, kanjalo nasezinqubweni zemisebenzi kaHulumeni.

Ukululeka izingxenye zikahulumeni kuzwelonke nasezifundazweni maqondana nemisebenzi yabasebenzi.

Ukubika ekutholile kanye nezincomo okungenani kanye ngonyaka kwiSishayamthetho sikaZwelonke noma kwiZishayamthetho zezifundazwe njengoba kwenzeka.

Ukubika izindaba ezikhathazayo zomsebenzi eziphuthumayo kwiziphathimandla ezifanele eziphethe.

Ukuphenya izikhalazo zabasebenzi bese wenza iziphakamiso zamakhambi afanele.





Izindawo Zokusebenza Ezisemqoka



Umsebenzi weKhomishani uhlelwe wazungeza lezi zindawo zokusebenza ezibalulekile ezilandelayo eziyisithupha:



Ukwenziwa ngcono kwezindaba zabasebenzi;

Ukuphenya ukuhambisa ezomphakathi;

Ezezimilo zezingcweti nokubuyekezwa kwezokuphatha abasebenzi;

Ukuphatha ezokubusa;

Ubuholi nokwenziwa ngcono ukuphatha nokwenziwa komsebenzi

Ukwenza umsebenzi nokuqinisekisa amazinga.





Le mikhakha ihlelwe yaba yizinhlelo ezimbili, okuyilezi: Ukuphenya Nokubukezwa Kokuphathelene Nabasebenzi; kanye Nokuqapha Nokuhlola Kahle Nokwenziwa Komsebenzi.



Eminye yemibiko ekhiqizwe yi-PSC, ibala kuyo, phezu kweminye, iSimo Semisebenzi Kahulumeni, UHlolovo Lokugculiseka Kwezakhamizi, Ukukala Ukusebenza Ngempumelelo Kwenombolo Kazwelonke Yamahhala Esheshayo Yohlelo Lokulwisana Nenkohlakalo, Ukuhlaziywa Kohlaka Lwenqubomgomo Yokulawula Isimo SEGCIWANE LESANDULELANGCULAZI NENGCULAZI kubasebenzi bahulumeni. Uhlu oluqukethe konke lemibiko ekhiqizwe yo PSC lutholakala eSigabeni 15 se-PSC/OPSC kanti futhi luyatholakala kwisizindalwazi se-PSC, www.psc.gov.za .





2. UKWAKHEKA KWE-PSC



Isendlalelo



IKhomishini yakhiwa ngokwesigaba 196 soMthethosisekelo WeRiphabhulikhi YaseNingizimu Afrika,1996. UMthethosisekelo ufuna iKhomishini Yemisebenzi kaHulumeni eyodwa eNingizimu Afrika enamalungu ayishumi nane, abahlanu kuwo bakhethwe nguMengameli ngesiphakamiso seSishayamthetho sikaZwelonke, kanti ilungu elilodwa lesifundazwe ngasinye liqokwe uNdunankulu Wesifunda. IKhomishini iyaziphendulela kwiSishayamthetho SikaZwelonke okufanele ibike kuso okungenani kanye ngonyaka. Kufanele futhi ibike ngemisebenzi yaso ezifundazweni kwiZishayamthetho Zezifundazwe.



Ngokuvumelana noMthethosisekelo njengoba kushiwo ngenhla, i-PSC inoKhomishani abayi-14: OKhomishani aba-5 abasePitoli kanye noyedwa esifundazweni ngasinye. I-PSC yesekwe yiHhovisi LeKhomishini KaHulumeni, eliphethwe nguMqondisi-Jikelele, (onguMsebenzi Ophendulayo).



Amalungu

Njengoba kudingeka, uMengameli wamisa amalungu ayishumi nane. Amahlanu alamalungu aseHhovisi Elikhulu ePitoli bese kuthi ayisishiyagalolunye abe sesifundazweni ngasinye:



Laba abalandelayo bangamalungu eKhomishini:



Baqokwe iSishayamthetho SikaZwelonke:

USolwazi SS Sangweni, uSihlalo
UMnu. JH Ernstzen, Iphini likaSihlalo
UDkt. EG Bain,
UNksz. MRV Mashigo

UDkt. N mxakato-Diseko



Baqokwe iZishayamthetho Zezifundazwe:

UMnu M Msoki (eMpumalanga Kapa)
Mnu P Helepi (eFreyistata)

Dkt R Mgijima, (eGauteng)
Nksz PM Tengeni (KwaZulu-Natali)
Mnu Mahoai (eLimpopo)

Mnu DW Mashego, (eMpumalanga)

UMnu JDS Mahlangu, (eNorth West)

Mnu KL Mathews, (eNyakatho Kapa)

Dkt NV Maharaj eNtshonalanga Kapa)



Izindlela Zokuphatha

Isakhiwo senhlangano ye-PSC sakhiwe salandela izinhloso zesu laso kwase kulandela imikhakha yaso yokusebenza.



Umsebenzi wekhomishani uhlelwe emikhakheni yawo eyisithupha yokusebenza njengoba iboniswe ngaphansi ephuzwini 1 ngenhla. Lezi zindawo zehlukaniswe kwaba usizo lokuphatha lwamaGatsha amabili emisebenzi eyenziwayo, lilinye linemikhakha emithathu eyesekwa yiGatsha Lemisebenzi Nokuxhumana Esifundeni, elinikeza imisebenzi yokweseka jikelele nezokuphinda emagatsheni womabili emisebenzi:



IGatsha: Lemisebenzi Nokuxhumana Esifundeni lihlinzeka ukuphatha jikelele kanye nokuphathwa kwezimali; ukuphatha abasebenzi kanye nabahlinzeka usingatho, ukuxhumana kanye nobuchwepheshe bamakhomputha kwi-O/PSC.



IGatsha: Lokuphenya Nokubuyekeza Imithombo Engabasebenzi lenza ukuba iKhomishini ikwazi ukuthuthukisa ukuphathwa kwezindaba zobudlelwano babasebenzi, ukucwaninga amabhuku ehhovisi elisingethe nokuphenya nokugqugquzela ukulwa nenkohlakalo; kanye nokubukeza ukuqala ukusetshenziswa kwezinqubomgomo zabasebenzi eMisebenzini Kahulumeni.



IGatsha: Lokuqapha Nokuhlaziya lisungula izinga eliphezulu lokuholwa Kwemisebenzi Kahulumeni, ukwenganyelwa ngendlela kanye nokuhlinzekwa kwemisebenzi ngezinga elingconywana ngokubandakanya abomphakathi.





3. IMINININGWANE YOKUXHUMANA YESIPHATHIMANDLA SOKWAZISA NAMAPHINI.



UMqondisi-Jikelele we-OPSC, uNksz. Odette Ramsingh, unguMsebenzi Wezokwazisa ngokwemigomo yoMthetho Wokukhuthazwa Kokutholakala Kolwazi. Imininingwane yokuxhumana noNksz. Ramsign yile: Odette@opsc.gov.za, Ucingo: (012) 352-1005. Laba bantu abalandelayo baqokwe njengamaPhini Abasebenzi Bezokwazisa:



UMnu. Mashwahle Diphofa, iPhini loMqondisi-Jikelele: Ukuqapha Nokuhlaziya, iposi likagesi: Mashwahled@opsc.gov.za Ucingo: (012) 352-1011

UMnu. Admil Simpson, iPhini loMqondisi-Jikelele: Ukuphenya kanye Nokubukeza Imithombo Engabasebenzi, iposi likagesi: Admills@opsc.gov.za , Ucingo: (012) 352-1206

UMnu. Dumisani Maphumulo, iPhini loMqondisi-Jikelele: Imisebenzi Nokuxhumana Esifundeni, iposi likagesi: Dumisanim@opsc.gov.za , Ucingo: 352-1194, kanye

noMnu. Humphrey Ramafoko, UMqondisi: Imisebenzi Yokuxhumana Nokwazisa - humphreyr@opsc.gov.za, Ucingo: (012) 352-1196



Ikheli:



Ikheli Lokuposa:

Private Bag X121 PRETORIA, 0001

Ikheli Lomgwaqo: Commission House



Ikheli Lesizinda

C/o Hamilton and Ziervogel Streets, PRETORIA



Isizindalwazi: www.psc.gov.za

Ucingo: (012) 352-1000

Isihlanzandaba: (012) 325-8382



4. IZELULEKO ZEKHOMISHINI YAMALUNGELO ABANTU YASENINGIZIMU AFRIKA ZOKUTHI KUFANELE BAWUSEBENZISE KANJANI UMTHETHO



Iseluleko sokuthi ungasetshenziswa kanjani UMthetho Wokukhuthazwa Kokutholakala Kolwazi, we-2000 sizotholakala kuKhomishini Yamalungelo Abantu YaseNingizimu Afrika engakadluli uNcwaba 2004. Kungabuzwa:



KwiKhomishini Yamalungelo Abantu YaseNingizimu Afrika:

Uphiko lwe-PAIA

Umnyango Wezokucwaninga Nemibhalo



Ikheli Lokuposa:

Private Bag x2700

Houghton

2041

Ucingo: 011-484 8300

Isihlanzandaba: 011 484 1360

Isizindalwazi: www.sahrc.org.za

Iposi likagesi: PAIA@sahrc.org.za





5. UKUFINYELELA EMILANDWENI EGCINIWE



5.1 UKUCHAZWA KWEZIHLOKO LEZO I-PSC ENEMILANDO YAZO KANYE NEZIGABA ZEMILANDO EKHONA YESIHLOKO NGASINYE



Ngezinjongo zokusiza ngezicelo ngokoMthetho, ukuchazwa kwezihloko lezo i-PSC enemilando yazo kanye nezigaba zemilando ekhona isihloko ngasinye kukanje:






Amaphepha ethulwa

Imilando egciniwe yemihlangano yokubonisana kanye nezingqungquthela

Izincwadimabhuku namabhuku

UMbiko Wonyaka we-PSC

Izingqwembe zokukhangisa

Imibiko ye-PSC eshicileliwe

Izinqubomgomo zabasebenzi

Amafayela abasebenzi kanye

Imininingwane ephathelene nokuqeqesha abasebenzi.

Uhlahlomali

Izinhlelo Zamasu Okusebenza

Izethulo Zohlaka Lemali Ezochithwa Esikhathini Sobude Esiphakathi Nendawo

Izitatimende zezimali.

Izinqubomgomo Zokuhlinzekwa Kwezidingo Zokusebenza

Ibhuku lokubhalisa impahla yoMnyango

Imibhalo yamathenda etholakala kubahlinzeki bosizo, ngemva kokuhlinzekwa kwethenda

Izimvumelwano nabahlinzeki bosizo

Ukukucwaningwa nokuphenywa okwenziwa ekuhanjisweni kwemisebenzi yomphakathi

Imibiko Yamacala Abikiwe eNombolweni Esheshayo Yamahhala Ukuvimba Inkohlakalo KuZwelonke.

Ukudalula Kwabaphathi Abakhulu Kokuphathelene Nezimali

Amaminithi emihlangano Yezithangami Zikazwelonke Zokulwisana Nenkohlakalo

Imibiko yezikhalo

Imibiko Yokuqapha Nokuhlaziya





UKUDALULA NGOKUZIKHETHELA KANYE NEMILANDO EZITHOLAKALELAYO



ISaziso Sesigaba 15 Sokudalula Ngokuzithandela maqondana nemilando ye-PSC/OPSC, siqondiswa njalo ngonyaka kanti siyatholakala kwisizindalwazi se-PSC, www.psc.gov.za. Lesi sihambisana nokuhlinzekwe yiSigaba 15 (2) soMthetho Wokukhuthazwa Kokutholakala Kolwazi. Isigaba 15 Sesazisi se-PSC/OPSC senza ukuba kufinyeleleke, phezu kokunye okuningi, emibikweni eshicilelwe futhi yabekwa etafuleni ePhalamende, kanye nakunoma imiphi eminye imilando ekwisizindalwazi, ngaphandle kukuba kufuneke ukuthi umuntu afake isicelo ngokwemigomo yomthetho okukhulunywe ngawo.



Kufanele kwaziwe ukuthi eminye imibiko eqondene nezifundazwe ezithize kanye neqondene neminyango eyayihlanganiswe i-PSC iyatholakala kulezo zifundazwe eziqondene kanye neminyango kanti awekho ku- PSC/OPSC. Ukwengeza, uMbiko Wonyaka we-PSC, zincwadimabhuku/amabhuku, izingqwembe zokukhangisa, kanye nemapheshana okwazisa ayazitholakalela Ophikweni Lwezokuxhumana ngokuthinta uMnu. Ben De Villiers, ku-Bend@opsc.gov.za noma ngocingo ku: (012) 352 1059. Uhlu olunemininingwane yokutholakala kalula kwemibhalo luqukethwe eSigabeni 15 sesazizo esiphathekayo ngenhla.





5.3 INQUBO YOKWENZA ISICELO



5.3.1 Sivunywa noma sinqatshelwani isicelo



Inqubo elandelwayo mayelana nokuvunywa noma kokunqatshwa kwesicelo kutholakala eMthethweni Wokukhuthazwa kokutholakala Kolwazi[1]. Inqubomgomo iyatholakala kwisizindalwazi se-PSC ku- www.psc.gov.za



5.3.2 Umuntu ukucela kanjani ukuthola umlando:



Ã¢â‚¬Â¢ Umuntu ocelayo kufanele asebenzise ifomu (iFomu A) eyayishicilelwe kwiGazethi Kahulumeni (Isaziso sikahulumeni R187 samhla zi-15 kuNhlolanja 2002).



Ã¢â‚¬Â¢ Umuntu ocelayo kufanele asho ukuthi ufuna ikhophi yomlando yini noma ufuna ukuza azowubheka ehhovisi lesikhungo somphakathi (PSC/OPSC). Noma-ke, uma umlando kungesiwo umbhalo osephepheni, ungabhekwa efomini eliceliwe, uma kwenzeka.



Ã¢â‚¬Â¢ Uma umuntu ecela umlando ngesimo esithile (isib. ikhophi yephepha, ngokwekhomputha, njll) kufanele awuthole ngaleso simo awucela ngaso, ngaphandle uma ukwenza njalo kuyophazamisa ngokungenangqondo ukusebenza kwesikhungo esithintekayo (PSC/OPSC), noma kulimaze umlando, noma kuphazamise ilungelo lokushicilela okungesilo elikahulumeni. Uma ngenxa yezizathu ezizwakalayo ukutholakala komlando kungeze kwanikezwa ngesimo leso ocelayo asifunayo kodwa linikezwe ngesinye isimo, ngakho-ke imali kufanele ibalwe ngokwale ndlela ocelayo aqale wacela ngayo.



Ã¢â‚¬Â¢ Uma, ngaphezu kwempendulo ebhaliwe esicelweni somando, ocelayo efuna ukutshelwa ngesinqumo ngenye indlela, isib. ucingo, lokhu kufanele kukhonjiswe.



Ã¢â‚¬Â¢ Uma umuntu ocela ulwazi ecelela omunye umuntu, kufanele akhombise ukuthi umcelela ngaphansi kwaliphi igunya lokusebenza.



Ã¢â‚¬Â¢ Uma ocelayo engakwazi ukufunda noma ukubhala, noma ekhubazekile, isicelo kufanele-ke senziwe ngomlomo. Umsebenzi wezokwazisa kufanele agcwalisise ifomu lowo muntu ocelayo bese emnikeza ikhophi yefomu egcwalisiwe.





5.3.3 Izimali ezikhokhwayo



Kunezinhlobo ezimbili zezimali okufanele zikhokhwe ngokomthetho, yilezi: imali yesicelo kanye nemali yokutholakala kolwazi (yokwaziswa ngesinqumo sokuvunywa kokutholakala).



Ã¢â‚¬Â¢ Umuntu ocela ukuthola umlazi onemininingwane ngaye akudingeki ukuthi akhokhe imali yesicelo. Omunye nomunye umceli kufanele ayikhokhe imali yokucela engama-R35 (ekhokhwa ezikhungweni zomphakathi).



Ã¢â‚¬Â¢ Umsebenzi wezokwazisa kufanele azise ocelayo (ngaphandle kocela okuqondene naye) ngesaziso, esidinga ukuthi ocelayo akhokhe imali yokucela enqunyiwe (uma ikhona) bese eyifaka ebhange (uma ikhona) ngaphambi kokuba sisetshenzwe isicelo.



Ã¢â‚¬Â¢ Ocelayo angafaka isikhalo sangaphakathi, lapho sifanele khona, noma isicelo enkantolo ephikisana nethenda noma nokukhokhwa kwemali yokucela.



Ã¢â‚¬Â¢ Emva kokuba umsebenzi wezokwazisa esenze isinqumo ngesicelo, kufanele ocelayo aziswe ngaleso sinqumo ngendlela afune ukwaziswa ngayo.



Ã¢â‚¬Â¢ Uma ocelayo enikeziwe kufanele kukhokhwe enye imali yokukhishwa kanye nokufunwa nokulungiswa kwanoma yisiphi isikhathi esishiwo esingaphezulu kwamahora ashiwo okufuna kanye nokulungisela umlando ukuba udalulwe.



Ã¢â‚¬Â¢ Ukutholakala komlando kuyogodlwa kuze kube ocelayo useyikhokhe yonke imali efunekayo.




6. IMISEBENZI ETHOLAKALAYO EMPHAKATHINI NOKUTHI ITHOLAKALA

KANJANI



6.1 Imisebenzi



Imisebenzi ye-PSC/OPSC, njengoba kushiwo ephuzwini loku-1, ingale ndlela yokuthi amaklayenti ayo isiShayamthetho SikaZwelonke, iZishayamthetho Zezifundazwe, neminye iminyango kaHulumeni kanye nezikhungo/izinhlangano zomphakathi futhi aziyenzi noma imiphi imisebenzi etholakalayo emphakathini. Kodwa-ke olunye ulwazi ngemisebenzi kaHulumeni, njengesikhundla semisebenzi kahulumeni kanye nocwaningo lokwaneliseka kwezakhamuzi ngemisebenzi kaHulumeni, kungatholakala Emisebenzini Yokuxhumana Nokwazisa: Bend@opsc.gov.za. Umphakathi uyakwazi ukuthola iNombolo Esheshayo Engakhokhelwa Elwisana Nenkohlakalo KuZwelonke Emisebenzini Yomphakathi (0 800 701 701) elondolozwe iphinde iphathwe yi-PSC.



6.2 Uluthola kanjani usizo lwemisebenzi



Amaklayenti e-PSC/OPSC angathola usizo lwemisebenzi ngokwenza izicelo:



KuMqondisi-Jikelele: IHhovisi Lekhomishini Yemisebenzi Kahulumeni



Ikheli Lokuposa:

Private Bag X121

PRETORIA

0001



Ikheli Lomgwaqo:

Commission House

C/o Hamilton and Ziervogel Streets

PRETORIA



Abantu okungaxhunywana nabo:

UMmathari Mashao, Ucingo (012) 352 1043 noma uThabo Moeng- (012) 352-1076

Isihlanzandaba: (012) 325-8379

Iposi likagesi: Mmatharim@opsc.gov.za noma Thatom@opsc.gov.za

Isizindalwazi: www.psc.gov.za








AMALUNGISELELO AVUMELA UKUBANDAKANYEKA KOMPHAKATHI EKWENZIWENI KWENQUBOMGOMO KANYE NOKWENZIWA KWEMISEBENZI



7.1 INQUBOMGOMO NEQOQOMITHETHO OKWAZISAYO



I-PSC iqapha futhi ihlole izinhlelo zemisebenzi kaHulumeni ngenhloso yokunikezela izeluleko, nalapho kudingeka khona yenze uphenyo lokuthola izindlela zokwenza ngcono umsebenzi emisebenzini kahulumeni. Yize i-PSC ingabandakanyeki ngqo ekwenziweni kwezinqubomgomo, ngegunya layo lokuqapha nokuhlola izinga lokuphatha nokwenziwa kwemisebenzi, inikeza umphakathi izwi eliqondile ekutheni bazifuna zihlelwe kanjani izinqubomgomo, ngokubonisana nomphakathi kanye nezinhlelo zokuhlola ukwenziwa komsebenzi ezibalwe ngezansi -



ukuhlola ukwaneliseka kwezakhamizi, ukuhlola impumelelo yokwenziwa komsebenzi ngokubona kwezakhamizi ezisebenzisa insiza ethile;



izinhlangano zezakhamizi ezisebenzisa izindlela ezibandakanyayo ukuthola imibono kubantu ngokuthi zingenziwa kanjani ngcono izinhlelo zikahulumeni;



ukuhlola ukusebenza kwenhlangano kanye nokuhlela ukunikeza izeluleko ezinhlokweni zeminyango kanye nakubaholi bezepolitiki ukuthi lezi zindawo ezimbili zingenziwa kanjani ngcono; kanye



nokuhlolwa kwezinhlelo nezindlela ezibandakanya ukuhlola okujulile kokufaneleka kwezinhlelo nezindlela, impumelelo nokusebenza kahle kwezinhlelo nezindlela kanjalo nokulungisa kanye nokwenza izinhlelo nezindlela.



I-PSC yenza ukuhlola okuningi okwahlukene okuphelela emibikweni eyethulwa kwiSishayamthetho SikaZwelonke, ISishayamthetho sezifundazwe, kanye neminyango ngaminye. Le mibiko inikezela ngolwazi ezinhlelweni zokwenza izinqubomgomo kanye nemithetho



Noma nini lapho kudingeka, i-PSC iza nemithetho kanye nemihlahlandlela okungathuthukisa ukwenza ngcono ekubuseni kanye/noma ekwenziweni komsebenzi emisebenzini kahulumeni. Kwesinye isikhathi imithetho ekhona kanye nemihlahlandela/nezinqubomgomo ziyabukezwa ukuthi zifaneleke ezinguqukweni zemisebenzi/zokuhlela emisebenzini yomphakathi.






8. AMAKHAMBI AKHONA EZENZWENI NOMA EKUHLULEKENI

UKUTHATHA IZINYATHELO



Zikhona lezi zinkambiso ezilandelayo ukuthi abantu babike noma balungise izenzo ezisemthethweni okuthiwa azilungile, azifanele noma azilandeli umthetho noma zeqiwe i-PSC/OPSC noma esinye sezisebenzi zayo.



8.1 Izinqubo zokubika noma zokulungisa:



8.1.1 Amakhambi ezenzweni noma ekwehlulekeni ukuthatha izinyathelo ngokoMthetho Wokukhuthazwa Kokutholakala Kolwazi: Isiphathimandla sokudlulisa izikhalo ngaphakathi ngenhloso yalo Mthetho Usihlalo weKhomishini Yemisebenzi Kahulumeni (isigaba 74 - 77). Emva kokusebenzisa onke amakhambi okukhalaza angaphakathi, kungafakwa isicelo enkantolo (izigaba 78 - 82 zoMthetho Wokukhuthazwa Kokutholakala Kolwazi).



8.1.2 Umsebenzi kahulumeni angafaka isikhalo noma ukukhononda ukuthi kuphenywe iKhomishini Yemisebenzi Kahulumeni maqondana nesenzo esisemthethweni noma ukweqiwa kwaso (isigaba 35 soMthetho Wemisebenzi Kahulumeni, 1994). Imithetho yokuthi usifaka kanjani isikhalazo/ukukhononda yashicilelwa kuGazethi kaHulumeni 23635 yomhla zi-19 kuNtulikazi 2002 kanti iyatholakala kwisizindalwazi, www.psc.gov.za



8.1.3 Umuntu angasebenzisa amakhambi omsebenzi maqondana nezenzo ezisemthethweni noma nokweqiwa kwesimo somsebenzi, njengokuphikisa amalungelo (UMthetho Wemisebenzi Kahulumeni, 1994, kanye noMthetho Wobudlelwano Emsebenzini, 1995);



8.1.4 Umuntu angafaka isikhalazo kumhloli wemisebenzi maqondana nanoma yikuphi ukuphazanyiswa kweMithetho Eyisisekelo yoMthetho Wezemisebenzi, 1997 (Umthetho No. 75 we-1997 - isigaba 78(1)(a)), noma UMthetho Wokulingana Emsebenzini, 1998 (UMthetho No. 55 we-1998 - isigaba 34(e)).



8.1.5 Umuntu angafaka isikhalazo kuMvikeli Womphakathi maqondana nesenzo somsebenzi okusolwa sengathi asikho emthethweni noma esingalungile noma ukweqiwa (UMthethosisekelo kanye noMthetho Womvikeli Womphakathi, 1994 (UMthetho No. 23 we-1994).



8.1.6 Umuntu angafaka isikhalazo neKhomishini Yamalungelo Abantu YaseNingizimu Afrika maqondana nesenzo esisemthethweni noma nokweqiwa okusolwa sengathi kungukwephulwa noma kwesabisa noma yiliphi ilungelo eliyisisekelo (UMthetho Wekhomishini Yamalungelo Abantu, 1994 (UMthetho No. 54 we-1994).



8.1.7 Ukuze avikeleke ekujezisweni ngenxa yokudalula okuqondene nokuziphatha okungekho emthethweni noma okungalungile komqashi noma omunye osebenza naye, lowo muntu angalandela izinqubo zokudalula eMthethweni Wokudalula Okuvikelekile, 2000 (UMthetho No. 26 we-2000).



8.1.8 Ukusetshenziswa kwezinye izixazululo zomthetho ezinjengezinqubo zesikhungo zokubukeza komthetho kwesenzo sokuphatha ngokomthetho Wokukhuthaza Ubulungiswa Bokuphatha, 2000 (UMthetho No. 3 we-2000).



8.2 EZINYE IZIXAZULULO EZELEKELELAYO:



8.2.1 Umuntu angacela izizathu zesenzo sokuphatha ngokoMthetho Wokukhuthaza Ubulungiswa Bokuphatha, 2000 (isigaba 5).



8.2.2 Umuntu angacela ukuthola imilando yomnyango kaHulumeni noma esinye isigungu somphakathi ngokoMthetho Wokukhuthazwa Kokutholakala Kolwazi, 2000 (isigaba 11).



8.3 UMSEBENZI WOKUBIKA:



8.3.1 Umsebenzi kahulumeni, ekwenzeni imisebenzi yakhe, unesibopho ngokoMthetho Wokuziphatha Kwabasebenzi Bahulumeni ukubika kwiziphathimandla ezifanele, ukukhwabanisa, inkohlakalo, ukuqasha ngokobuhlobo, ukungaphathi kahle kanye nezinye izenzo eziyicala noma ezibandlululayo kulokho okuthandwa umphakathi. Umsebenzi ohlulekayo ukuhambisana nalokhu, unecala lokungaziphathi kahle. (Izimiso zoMthetho B.3 kanye no-C.4.10 zeSahluko 2 Zezimiso Zomthetho Zomsebenzi Kahulumeni, 2001).



8.3.2 Umsebenzi wawo wonke umqashi kanye nomsebenzi wokudalula ubugebengu kanye nanoma yikuphi ukuziphatha okungalungile emsebenzini nakho kuqinisa UMthetho Wokudalula Okuvikelekile, 2000 (Isendlalelo).





9. UKUFAKA ULWAZI LWAKAMUVA EBHUKWANENI



I-PSC/OPSC, uma kunesidingo, izofaka ulwazi lwakamuva bese ishicilela ibhukwana layo elishiwo esigatshaneni (1) sesigaba 14, ngezikhawu ezingengaphezu konyaka.



10. UKUTHOLAKALA KWEBHUKWANA



Leli bhukwana ngoKwesimiso 187 soMthetho, lizokwenziwa ukuba litholakale okungenani ngezilimi ezintathu ezisemthethweni ngale ndlela:



ngokunikezelwa kwiKhomishini Yamalungelo Abantu

ngokubekwa kuwo wonke amahhovisi e- PSC/OPSC; kanye

nanggokulifaka kwisizindalwazi se-PSC , www.psc.gov.za

***********************************



<fn>DAC-NLS.Motsoaledi.2009-11-17.zu.txt</fn>
U-MEC utholwe emsulwa ekuziphatheni Okungekuhle

U-MEC Wezemfundo waseLimpopo wangaphambilini, uDk Aaron Motsoaledi, utholwe emsulwa kunoma ikuphi ukungaziphathi kahle abesolwa ngakho, nguMvikeli Womphakathi uLawrence Mushwana kulandela uphenyo ngezinsolo zokungasebenzisi kahle amandla akhe nokwephula ukuthembeka.

Bekusolwa ukuthi, ngenkathi eseyinhloko yezombusazwe yesifundazwe kuMnyango Wezemfundo, uDk Aaron Motsoaledi wayekhonze abahlinzeki abathile befenisha yezikole namagumbi okufundela angomahambanendlwana abanikwa izivumelwa nguye ukuba abahlinzeke ngalezi zimpahla uMnyango.

Umfakisikhalazo uphinde wasola ukuthi abahlinzeki okukhulunywa ngabo babe bengabangani baka-Dk Aaron Motsoaledi nokuthi wathola "isipho esibizayo' esiwuhlobo lwemoto komunye wabo.

Ngokuya ngomfakisikhalazo, uMnyango, kusolwa ukuthi ngokuyalwa ngu-Dk Aaron Motsoaledi, wephula imiThethonqubo Yokuphathwa Kweketanga Lokuthenga, eyakhishwa ngokoMthetho Wokuphatha Izimali Zomphakathi (i-PFMA).

Ngenkathi uphenyo luthole ukuthi izinsolo ezibhekiswe ku-MEC nabanye babasebenzi zabe zingenasisekelo, luphinde lwabonisa futhi ukuthi uMnyango awunayo inqubomgomo oyisebenzisayo, njengoba kudingwa yi-PFMA.

"Ukwehluleka ukwakha nokusetshenziswa koHlelo Lokuphathwa Kweketanga Lokuthenga njengoba kudingwa yi-PFMA wudaba oludinga ukunakwa okukhulu," ushilo uMushwana.

Uncome ukuthi uMnyango uhambisane ne-PFMA , usungule futhi ulondoloze uhlelo olufanele lokuthenga olungenzeleli, olungenazimfihlo, oluncitinayo nolungabizi kakhulu.

<fn>DAC-NLS.Mphephu.2009-11-17.zu.txt</fn>
Isibonelelo sempesheni yabadala ivuselelwe ngemuva kokungenelela koMvikeli Womphakathi

Umuntu omdala waseLimpopo oneminyaka engama-86, osibonelelo sakhe sobudala samiswa eminyakeni emithathu eyedlule ngenxa yokuthi ubekade esebenzisa inombolo eyodwa kamazisi nomunye umuntu oseFreyistata, manje umamatheka yedwa ebheke emholweni, kubongwa ukungenelela koMvikeli Womphakathi.

Isibonelelo senyanga sika-Nks Nyasedza Sophia Mphephu wasesigodini saseThononda eVenda samiswa yiNhlangano Yokunakekelwa Komphakathi YaseNingizimu Afrika (i-SASSA) ngo-Okhthoba ka-2005 ngaphandle kokumnika incazelo. Ube lokhu eya emholweni cishe iminyaka emithathu yonke, ehamba ebuya elambatha ngaso sonke isikhathi.

Isimo, nokho, saguquka sangcono kulandela ukungelela koMmeli uMshwana njengoba isibonelelo sika-Nks Mphephu sempesheni sabuyiswa. Wathola imali yeminyaka emithathu ebisalele emuva futhi uMvikeli Womphakathi uqhubekile waphakamisa ukuthi akhokhelwe nenzuzo kule mali ebisalele emuva. UNks Mphephu uphinde wathola negrosa eyanela izinyanga ezintathu ngenkathi i-SASSA isebenzana inkinga yakhe.

Ukuhlupheka kwakhe kuthole ukunakwa yiHhovisi loMvikeli Womphakathi (i-OPP) ngoMeyi ka-2009 ngemuva kokuba iphendaba lesifunda elise-Limpopo, i-Capricorn Voice, lashicilela udaba lwakhe. I-OPP yashesha yangenelela ngokwayo yaqalisa uphenyo ngalolu daba.

Uphenyo lwathola ukuthi ukuziphatha kwe-SASSA kwakungafanele ngoba kwabe kungekho sizathu sokumiswa kwesibonelelo sakhe njengozuzayo. Kwaphinda kwatholwa ukuthi akuzange kwenziwe enye indlela yokuba aziphilise nomndeni wakhe ngesikhathi isibonelelo sakhe simisiwe.

Kulandela imiphumela yophenyo, uMmeli uMshwana wabhalela uMsebenzi Omkhulu Ophethe We-SASSA, ephakamisa ukuthi isibonelelo sika-Nks Mphephu sempesheni sivuselelwe futhi akhokhelwe nemali esalele emuva yeminyaka emithathu nenzuzo yayo.

"UMphathi Omkhulu Wesifunda we-SASSA eLimpopo kufanele aqoke ithimba lomSebenzi, njengoba kuthenjisiwe. ukuba liphenye ngokumiswa kwezibonelelo ngenxa yokusetshenziswa kwezinombolo zomazisi ezifanayo ngabantu abaningi ngokushesha," ushilo uMmeli uMshwana.

Uphinde waphakamisa ukuthi i-SASSA ihlinzeke abathola isibonelelo, ozibonelelo zabo zimisiwe, ngezijumbane zokudla ngesikhathi sophenyo ukuze baphile ngenkathi Inhlangano Yokunakekelwa Komphakathi ixazulula inkinga ebangele ukumiswa kwesibonelelo.

UMmeli uMshwana uphinde waphakamisa ukuthi i-SASSA ize nezindlela zokuphetha uphenyo lwayo kungakapheli izinyanga ezintathu ngemuva kokuba isibonelelo simisiwe.



<fn>DAC-NLS.NewsInBrief.2009-11-17.zu.txt</fn>
Izindaba ngamanqampunqampu



I-GEPF ubuyisele izimali owabe eyiphoyisa



Owabe eyiphoyisa lesimame ubuyiselwe imali eyisamba semali edonswayo kwimpesheni yakhe njengengxenye yokuqoqa izikoledu zomyango. UMvukeli womphakathi uLawrence Mushwana uphakamise isincomo sokuba umfakisikhalazo abuyiselwe imali nenzuzo, ibalwe kusukela ngosuku lokudonsa imali ekhokhwayo.



Lokhu kwenzeke ngemuva kophenyo lweHhovisi Lomvukeli Womphakathi lithole ukuthu inkambiso echazwe kusiKhwama Sempesheni Yabasebenzi Bakahulumeni (i-GEPF) yiManuwali Yenkambiso yayo yokuqoqa izikoledu zomnyango ngokwesahluko sama-21 soMthetho Wempesheni Yabasebenzi Bakahulumeni ka-1996 (umthetho we-GEPF) awulandelwanga.

Kuphinde kwatholakala ukuthi isinqumo sokubuyisa izimali zomnyango kwimpesheni yomfakisikhalazo besingahambisani nezidingo zesaHluko sesi-3 soMthetho Wokuwhubekisela phambili Ubulungisa Bokuphatha ka-200 futhi ngaleyo ndlela "bekwenzelela ngokwenkambiso".



Isomlomo uncengwe ukuba kuthathelwe izinyathelo uSekela Ngqongqoshe



Usomlomo Wesigungu Sikazwelonke uncengwe ukuba athathele isinyathelo uSekela Ngqongqoshe Womnyango Wezasekhaya, uMalusi Gigaba, ngokungalandeli isibopho sakhe somthethosisekelo sokungasebenzisani neHhovisi Lomvikeli Womphakathi.



Lokhu kwakungemuva kokuba uMnu Gigaba ehluleke ukusebenzisana ne-OPP ophenyweni lezinsolo zokuthi wathumela unkosikazi wakhe izimbali ngezindleko zombuso futhi wakhokhela ithikithi nemoto yokuqashwa nabanye abanti kusigameko ezimbalwa.



Kulandela uphenyo , uMvikeli womphakathi uLawrence Mushwana waphakamisa isincomo kuthi usomlomo athathe izinyathelo ezifanele ukuqinisekisa ukuthi ukwehluleka kuka-Mnu Gigaba kuyalungiswa.

Ngenkathi uphenyo luthole ukuthi izindleko ezathwalwa yihhovisi likaMnu Gigaba mayelana nezimbali ezaqthunyelwa kumkakhe kwabe kungafanele, kungenamphumela omuhle futhi kungukumosha, lwaphinde lathola ukuthi izinsolo mayelana nezindleko zokuhamba ezithwalwe yihhovisi liSekela Ngqongqoshe zabe zingenasizika.

UMmeli Mushwana waphinde wancoma ukuthi ihhovisi Lomqondisi-jikelele Womnyango , uMavuso Msimang, athuthukise izindlela zokulawulwa kwezimali eHhovisi likaMnu Gigaba.



IPhalamende lizoqapha ukusetshenziswa kwezincomo ze-NERSA 'ngokucinywa kukagesi'



IKomidi Lomsebenzi Lasephalamende elibheke amandla kufanele liqaphe futhi libike njalo liphinde liqalise ukusebenza kwezincomo esenziwe nguMlawuli Kazwelonke Wamandla (i-NERSA) ngo-Meyi 2008 kulandela uphenyo lokunganeli kukagesi.



Ephakamisa isincomo sokungenziwa ukulungisa kulandela uphenyo lwangaphambili oluqaliswe yiHhovisi ngezigameko zokunganeli kukagesi nokucima ngengxa ye-"load shedding" ngumsebenzisi wamandla ombuso, u-Eskom, umvikeli womphakathiwacenga uSomlomo Wesigungu Sikazwelonke ukuba athathe izinyathelo mayelana nalokhu.



Ingxenye enkulu yaseNingizimu Afrika yaba nezinkinga zokunganeli kukagesi nokucima kukagesi ngenxa ye-"load shedding" ukusukela ngoJanuwari 2007 kwaze kwaba uFebhuwari 2008.



"Ukubona nokuohetha okwenziwe wuphenyo kabwa ngukuthi kwabe kukhona ukuphuza engxenyeni kahulumeni ekwenzeni ngcono ukugaywa kwamandla kagesi we-Eskom ngesikhathi futhi ukuxolisa okuya emphakathini kwenziwamayelana nezinkinga ezidalwe yi-"load shedding," kusho uMmeli Mushwana.



Ungeze wathi i-NERSA, njenge-ejenti engumgcini nephoqelela uhlaka lokulawulwa oluhlinzekwe ngumthetho Wokulawulwa Kukagesi ka-2006, inamandla kanye negunya lokuqinisekisa ukuthi zonke izincomo esenziwe embikweni wayo iyasetshenziswa futhi u-Eskom ulandela izimo zemvume yakhe kanye nemibandela yoMthetho.









<fn>DAC-NLS.PPMessage.2009-11-17.zu.txt</fn>
Umyalezo ocela kuMvikeli Womphakathi

Sekuyinto eyaziwayo ukuthi izwe lethu, njengamanye emhlabeni wonke, libhekene nokwentuleka kwezomnotho (economic recession). Iriseshini manje sekuyigama elisha elijwayelekile futhi ngenye indlela sonke sihhlukumezekile yiyo. Njengoba siqhubeka nokuzwa ubunzima kwezomnotho, okudinga ukuba sikwazi ukuba siphephe kwezezimali, ihhovisi lami liyaqhubeka nokusebenza ngezikhalazo zokumiswa kwezibonelelo zempesheni yobudala. Abazuzayo lezi zibonelelo yizakhamizi esezindala, ezingabanye bamaqembu abuthakathaka futhi aphila ebuphofini.

Esinye sezimo ezifana nalezi sokumiswa kwesibonelelo sobudala yileso sikaVho Mphephu wesiFundazwe saseLimpopo oneminyaka eyi-86 ubudala., osibonelelo sakhe samiswa eminyakeni ecishe ithi ayibe mithathu Ngenxa yokusolelwa ukuthi usebenzisa inombolo kamazisi yomunye umuntu osesifundazweni sase-Free State.

Okulandela ukungenelela kwehhovisi lami, isibonelelo sikaVho Mphephu sempesheni sabuyiselwa futhi wathola imali yakhe eselele iphelelele. Ngiqhubeka ngaphakamisa ukuthi iNhlangano Yokunakekelwa Komphakathi YaseNingizimu Afrika, eLimpopo, iqoke iqembu lomsebenza elizophenya ngodaba lokumiswa kwezibonelelo njengoba kubonakala ukuthi inkinga evamile. Ukusetshenziswa kwalwzi zincomo kuzoqashwa kakhulu.

Ngenkathi uhulumeni eqhubeka nokuhlinzeka ngezindlu zemali encane kwabaswele, kusekhona izinselelo kulowo mkhakha. Ihhovisi lami kamuva-nje liphenye ngesikhalazo sabahlali baseYunithi R nakwa-S eLebowakgomo ngoMnyango Wohulumeni Wasekhaya Nezezindlu eLimpopo, sokuhluleka ukwakha noma ukuqedelela izindlu ze-RDP zomphakathi.

Iziphamiso ezivela ehhovisi lami bekungukuthi uMnyango ufanele wakhe uphinde uqedele izindlu zabo bonke abazuzayo ozicelo zabo zaphasiswa. Ukwengeza kulokhu, izimali zesabhsidi njengamanje ezikhona zifanele ukusetshenziselwa ukusiza abafakizikhalazo njengoba izindleko zezinto zokwakha zenyukile eminyakeni edlule.

Ukubika ngobugebengu ngempela kwenze imiphakathi ephephile ngakho ihhovisi lami laphenya isikhalazo somcebi ekhalaza ngoMbutho WaseNingizimu Afrika Wamaphoyisa (i-SAPS) ngokwehluleka ukufeza isithembiso sawo sokukhokha ama-R75 000 awumklomelo ngemuva kokunikeza ngolwazi olwaholela ekuboshweni nasegugwetshweni ecaleni lokugebenga. Ngemuva kophenyo, ngaphakamisa ukuthi i-SAPS ikhokhele umfakisikhalazo umklomelo ophelele njengoba yabe ithembisile nokuthi igcine izethembiso zayo lapho izenzile kusasa.

Sicela nize phambili nezikhalazo zenu, ihhovisi lethu litholakala ezindaweni ezehlukene ezweni futhi sinenombolo yocingo lamahhala ethi: 0800 11 20 40 ongayisebenzisa ukufaka isikhalazo. Sikubheke ngabomvu ukuba nobudlelwano bomsebenzi nawe ukuqinisa intando yeningi engumthethosisekelo.



Kuze kube ngokuzayo



NguMmeli ML Mushwana

<fn>DAC-NLS.Programmes.2011-09-26.zu.txt</fn>
Ulwazi lwemakethe eduze kwakho
Ukuhambisana nobuchwepheshe obuqhubekayo, uphiko lezoKuzithengisa loMnyango Wezolimo, Ezamahlathi Nezezinhlanzi (i-DAFF) lwethula iDatha Yezinsizo Ezingahlekekile Zokwesekela (i-USSD) ngonyaka odlule ngoSephtemba. Lolu hlelo luhlose ukwelekela abalimi kanye nanoma ngabe ngubani ongenako ukufinyeleleka ku-ithanethi ukuba athole ulwazi ngemakethe.
Ngaphambilini uHlelo Lolwazi Lwemakethe Yezolimo (i-AMIS) olutholakala ku-inthanethi labe lungukuphela komthombo wolwazi ngemakethe olutholwa ngabalimi abanokufinyelela ku-inthanethi. Manje, ulwazi olusetshenziswayo olutholwa ngabalimi kuphela ku-inthanethi lutholakala ku-inthanethi ngeselula. Ngalolu sizo, ngisho abalimi abasezindaweni zasemakhaya abangenakufinyeleleka ku-inthanethi ukuze bathole ulwazi ngokuthi imikhiqizo yabo ibiza kanjani ngokuhambelana nokubiza okufana nalokhu ezimakethe. Ngemikhiqizo eyi-157 yokutshalwayo kanye nokubiza kwenyama ezimakethe eziyi-16, abalimi banendathane yamathuba okukhetha kuwo uma bebeka ukubiza kwezimpahla zabo.
"Lolu sizo luhlomisa abalimi ukuba benze izinqumo ezifanele zokuthengisa ngaphambu kokuba baye emakethe futhi aliphoqi ukuba babe sendaweni ethile nomalidinge ukuba babe nokufinyeleleka ku-ithanethi" kusho uBilly Morokolo ongumqondisi wophiko lokuzithengisa, ekhuthaza abalimi ukuba basebenzise usizo lwabo. Uqhubeke nokukhuthaza ukuba bangaqedwa umoya izindleko ezibizwayo ngenxa yokuthi ulwazi lufanele nanoma iliphi isenti elikhokhwayo.
Lo lusizo lubiza amasenti angama-60 ngomzuzu, futhi kuthatha ngaphansi komzuzu ukuhlinzekwa ngolwazi oluzwakalayo. Lolu sizo lusekelwe nganoma ngabe yimuphi umakhala ekhukhwini futhi lutholakala kunoma ngabe kukumuphi umhlinzeki wosizo lomakhalekhukhwini ofana no-MTN, u-CellC, kanye no-Vodacom. Lukhuluma ngokuphelele futhi alufani ne-SMS. Lolu hlelo lukuphendula ngesikhathi okuyisona. Yonke imiyalo yohlelo izovela kumakhalekhukhwini wakho, futhi ilindele ukuba umsebenzisi aphendule, ngokufanayo nemishini yasebhange ama-ATM. Lezi zinyathelo ezilula zizoqinisekisa ukuthi noma ngabe ngubani ofuna ulwazi lwakamuva nje ngezimakethe aluthole ngokushesha. Bhala le nombolo *120*4040# bese ucindezela inkinobho yokushaya ucingo, uhlelo luzophendula ngemenu enkulu, lukhombise okuthathu kokulandelayo umsebenzisi angakhetha kukho:
Umkhiqizo
Ukufuna
Ukuxhumana nathi
Umsebenzisi angakhetha okuku-1 okungukukhiqiza bese ethumela, izinhlobo zomkhizo ezahlukene zizobe sezivela. Ukubuka umkhiqizo khetha inombolo edingekayo, isibonelo, ukunquma ukubiza kwamazambane emakethe yaseBloemfontein, u-Bloemfontein (Bfn) ungunombolo 2. Cindezela impendulo okungu-2 bese uthumela.
Ukwengeza ku-USSD, kukhona olunye usizo olubizwa i-SMS bulk olwethulwa ngo-Ephreli futhi njengamanje lusahlolwa kubalimi bokutshalwayo abayi-10 kuzo zonke izifundazwe. Ngokuhlukile ku-USSD, i-SMS bulk ithumela ulwazi lokubiza ezimakethe zomkhiqizo wezolimo nge-SMS kubalimi ababhalisile kanye nabakudathabhesi . UTlou Kabe ovela ophikweni lokuzithengisa weluleke abalimi ukuba babhalise kuzigodi zabo nakomasipala babo ukuze bazuze ekutholeni lolu ziso oluhlinzekwayo.
UPhiko: Ukuzithengisa:
Ucingo lukaTlou Kabe: (012) 319 8065
IziNhlelo Zikazwelonke Zokunakekela Umhlaba
Inhlosombono yoHlelo Lukazwelonke Lokunakekela Umhlaba (i-NLP) ukuba nemiphakathi kanye nabantu ngabanye abazokwemukela indlela ezimele yobudlelwano bezinto nendawo yazo ekuphatheni imvelo nemithombo yemvelo yaseNingizimu Afrika, ngenkathi zenza ngcono ikhwalithi yempilo yabantu. Lokhu kusho ukuthi abantu basebenzisa inhlabathi, amanzi kanye nemithombo yezimila ngendlela yokuthi ikhwalithi yempilo yabo ibe ngcono kanye nokuthi izizukulwane zakusasa zikwazi ukuyisebenzisa ukwanelisa izidingo zazo. Lokhu kusho ukuthi ukutshala, ukufuya kanye nokuvuna imithombo yemvelo kufanele iphathwe ngendlela enqanda umunakalo (ofana nokuguguleka kwenhlabathi, ukuphela kwezakhamzimba, ukuphela kwezingxenye zezimila, ukukhula kokugeleza kwamanzi, njll.
Ukuze kufezwe lokhu, uMnyango Wezolimo Kazwelonke uhlinzeka ngokusekelwa kokuphathwa kwemithombo yemvelo ngoHlelo Lukazwelonke Lokunakekela Umhlaba. Ngalolu hlelo amaqembu omphakathi akhuthazwa ukuba aphathe ngemfanelo futhi alondoloze umhlabathi, izimila, amanzi kanye nokwehlukahluka kwemvelo ezindaweni zabo.
Ukwedlula kulokhu, uMnyango Wezolimo Kazwelonke ufuna ukuqhubekisela phambili inqubomgomo yawo kaZwelonke Yokuphathwa Komhlaba Kanye Nemithombo Yezolimo kuyo yonke imikhakha kahulumeni nakwabanye abanotho ngokusebenzisa lolu hlelo.
Izinhloso Nezintshisekelo
Inhloso yoHlelo Lukazwelonke Lokunakekela Umhlaba (i-NLP) ngukusungula kanye nokusebenzisa izindlela ezimbandakanyayo zokuphatha imithombo yemvelo yaseNingizimu Afrika ngempumelelo, ngokuzimele, nokulingana, kanye nezihambisana nemigomo yokuthuthukiswa okuzimele kobudlelwano bemvelo.
Izintshisekelo ze-NLP:
Ã¢â‚¬Â¢ Ngukukhuthaza ubudlelwano phakathi kwemiphakathi,, imikhakha yangasese kanye noHulumeni ekuphathweni kwemithombo yemvelo;
Ã¢â‚¬Â¢ Ngukwenza amalungiselelo ezikhungo okusungula nokusebenzisa izinqubomgomo, izinhlelo kanye nezinqubo ezizokhuthaza ukusetshenziswa okuzimelel kwemithombo yemvelo.
Ã¢â‚¬Â¢ Ngukukhuthaza ukuthuthukiswa kwamakhono okuziphilisa okuzimele;
Ã¢â‚¬Â¢ Ngukuvula amathuba okuthuthukiswa kwezinhlangano zamabhizinisi ngokugxila ekuphatheni okuzimele kwemithombo.
Ã¢â‚¬Â¢ Ngukwenza ngcono ukukhiqizwa kwesikhathi eside kwemithombo yemvelo.
Izingxenye Zezibonelelo Zemiphakathi Emincane Yezinhlelo Zikazwelonke Zokunakekela Umhlaba
Lezi zibonelelo ezifika kuma-R100,000 kuhloswe ngazo ukuhlinzeka izinsizo zokukhuthaza ukufezwa kwezitshisekelo ze-NLP. Lezi zibonelelo zitholelwa amaphrojethi agcizelela:
Ã¢â‚¬Â¢ Ukwenza ngcono ukukhona kwabasebenzisi mhlaba ukuphatha umhlaba, amanzi kanye nezimila ezihlobene nakho ngendlela ezimele nethembekile;
Ã¢â‚¬Â¢ Ukubhekana nezimbangela zokonakala kwemvelo kanye nemithombo, kunokubhekana nezimpawu;
Ã¢â‚¬Â¢ Ukuqhubekisela phambili izindlela ezimbandakanyayo kuzindawo eziyimingenela yemifula zendawo kanye nasekuhlelweni kwendawo;
Ã¢â‚¬Â¢ Ukukhombisa izindlela zokuqamba ekuphatheni imithombo yemvelo;
Ã¢â‚¬Â¢ Ukukhuthaza ukusetshenziswa komhlaba, amanzi kanye nemithombo yezimila ezihlobene ngokusemandleni;
Ã¢â‚¬Â¢ Ukukhuthaza ukusungulwa kwamaqembu okunakekelwa komhlaba/izindawo eziyimingenela;
Ã¢â‚¬Â¢ Ukubhekana nezidingo zemiphakathi eyabe ishiyeke ngaphandle ngaphambilini;
Ã¢â‚¬Â¢ Ukugxila okukhulu ekugqugquzeleni izinqubo ezingcono kakhulu ekuphathweni komhlaba.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukuthola ukufinyeleleka kulolu hlelo, amaqembu emiphakathi kulindeleke ukuba enze amaphrojekhthi okuphatha nokulondoloza anesici esisodwa noma ngaphezulu kwezilandelayo:
Ã¢â‚¬Â¢ Umphakathi wendawo ungabelana ngenzuzo;
Ã¢â‚¬Â¢ Amaphojekhthi aqinisa ubudlelwano phakathi kwemikhakha ehlukene yomphakathi wasemaphandleni;
Ã¢â‚¬Â¢ Ubukhona bokusekelwa kanye nokubamba iqhaza okukhulu komphakathi;
Ã¢â‚¬Â¢ Iphrojekhthi izosiza ukuthuthukiswa ulwazi lomsebenzi olufanele, ulwazi namakhono emphakathini, isibonelo, ngokubonisa ngephrojekhthi encane;
Ã¢â‚¬Â¢ Ukwenza okuhleliwe kokuphatha kwemithombo yendawo engumngenela;
Ã¢â‚¬Â¢ Iphrojekhthi eyingxenye yesu lesikhathi eside lokuphathwa kwemithombo yemvelo, isibonelo uhlelo lwendawo noma lendawo engumngenela;
Ã¢â‚¬Â¢ Imiphumela yephrojekhthi inendima kuzintshisekelo zikazwelonke zokuphathwa okuzimele kwemvelo (sicela ubheke inqubomgomo kaZwelonke Yokuphathwa Komhlaba Nemithombo Yezolimo, isiQephu sesi-4 senqubomgomo kazwelonke yezolimo ukuthola ulwazi oluthe xaxa);
Ã¢â‚¬Â¢ Ngokukhonekayo uhlangana namanye amaphulo kaHulumeni;
Ã¢â‚¬Â¢ Iphrojekhthi kufanele ikhuthaze ukuthuthukiswa komnotho nenhlalo noma ukwenziwa kwamabhizinisi okufanele kuhlangane nokusetshenziswa kahle kwemithombo kanye nokuvuselelwa kwemvelo;
Ã¢â‚¬Â¢ Imiphumela izokukwaziswa abanye abantu kanye nezinhlangano ezithintekayo.
Lezi zibonelelo akuhlosiwe ngazo ukuba zithathe indawo yemisebenzi yokuphatha imithombo, kumbandakanya imisebenzi yocwaningo, yamanye amazinga kahulumeni noma abantu ngabanye, kodwa kunqondwe ngayo ukusheshisa isenzo kanye kanye nokubophezela ekuphathweni kwemithombo yemvelo.
Ukusekelwa kwesikhathi eside kwemisebenzi yokuphathwa kwemithombo akukho ngeziNxenye Zezibonelelo Ezincane Zezinhlelo Zikazwelonke Zokunakekela Umhlaba. Ukunikwa kwemali yephrojekhthi akujwayelekile ukuba kuhlinzekwe isikhathi ubukhulu baso obuyiminyaka emithathu (izinyanga ezingama-36). Lokhu kuvumela izimali ukuba ziqondiswe kumathuba amasha njengoba evela.
Ukufakwa kwezimali akuzukunconywa lapho amaphrojekhthi ephindaphinda ngokungadingekile imisebenzi eyenziwa kwezinye izindawo, noma anganikwa izimali ngemfanelo ngezinye izinhlelo.
Okuxhunyanwa naye ukuze kutholakale ulwazi oluthe xaxa:
UMnu. M klaas
012 319 7687
IMODELI YOKWENZIWA KUKAKOPELETSHENI WEZOLIMO OMBANDAKAYO WENINGIZIMU AFRIKA
ISINGENISO
Enye yezintshisekelo ezibalulekile zomkhakha wezolimo bekukade kunguhlinzeka kanye nokuqhubeka nokuhlinzeka ngokudla okwanele umphakathi waseNingizimu Afrika. Ukuthunywa ngokomthethosisekelo komnyango wezolimo, ezamahlathi kanye nezezinhlanzi kokuqinisekisa ukuthi imindeni nesizwe bathola ukudla kufanele kwenziwe ngamandla. Ukubiza kokudla okulokhu kukhuphuka kanye nezindleko zokufakwayo okubizayo kunomthelela ongemuhle kumkhakha futhi kubeka ukutholakala kokudla engozini ezweni. Ukutholakala kokudla kuholela endlaleni futhi kungaba nemiphumelela engadingekile yokungaziphathi kahle enhlalweni.
Ngeminotho emikhulu yomhlaba ehlupheka ngokwehla komnotho kusukela ngesikhathi sokwehla komnotho sakamuva nje (kufakwa phakathi neNingizimu Afrika), inani elikhulu lemisebenzi lilahlekile emikhakheni emikhulu yomnotho. Lesi simo nezinye bubeka ubunzima emkhakheni wezolimo wokwakha amathuba emisebenzi kanye nokuba nendima ekuqedeni ubuphofu. Ekwaziseni ukuthuthukiswa kwezindawo zasemaphandleni njengensika ebalulekile ekulweni nokungabikhona kwemisebenzi, ubuphofu kanye nokungalingani, imizamo kufanele iqondiswe ekwenzeni ngcono izinga lokwethulwa kwezinsizo emiphakathini yasemaphandleni. Okopeletsheni bezolimo njengolunye lwezinhlobo zamabhizinisi bangasetshenziselwa ukuqhubekisela phambili izintshisekelo zikahulumeni zokwakha imisebenzi emkhakheni ukwenzela imiphakathi yasemaphandleni.
ISENDLALO
Okopeletsheni emkhakheni wezoLimo babe ngabokuqala ukwenziwa babe semthethweni ngaphansi komthetho wokopeletsheni waseNingizimu Afrika futhi ukusuka lapho sebethuthuke baba yinhlangano ehlelekile neyimpumelelo yombuthano kuzwelonke, umKhandlu Wamabhizinisi Ezolimo (i-ABC). Inhlangano kakopeletsheni wezolimo yaphumelela futhi yathuthuka njengomphumela wesimo esihle esakhiwe nguhulumeni ngokwenza izinqubomgomo namasu afanele okusekela inhlangano. Ukwethulwa kweBhange Lomhlaba ngonyaka we-1912 njengelinye lamasu okusekela abalimi kwaba ngumnyakazo omkhulu emkhakheni.
IBhange Lomhlaba laqoka okopeletsheni bezolimo ukuba basebenze njengama-ejenti okudlulisela kubalimi izimali zokwesekela umkhiqizo kanye nokuba yibhange elibolekisana ngqo kokopeletsheni bezokulimo. Yize kunjalo, ikakhulukazi ngenxa yezinqubomgomo zobandlululo zikahulumeni wangaleso sikhathi, kwabe kunokungahambi kahle entuthukweni yokopoletsheni njengoba lezi zinqubomgomo zabe zibhekela uhlangothi oluthile labantu. Okopeletsheni bohwebo lwabamhlophe baba abazuzi kuzinhlelo zikahulumeni eziqondiswe ekusekeleni umkhakha wezolimo.
Ngemuva konyaka we-1994 umnotho waseNingizimu Afrika wabhekena nezinselelo eziningi futhi ikakhulukazi inselelo ekabili yokwakha amathuba emisebenzi ezimele kanye nokuhlisa amazinga aphakeme obuphofu ikakhulukaza kumikhakha ehlukeneyo yabantu. Iningi lokopeletsheni bezolimo elisungulwe abalimi abakhasayo alikakhoni ukuqophisana kahle nokopeletsheni abami kahle kwezomnotho futhi iningi labo ngabamhlophe. Laba okopeletsheni abakwazi ukuba negalelo elizwakalayo emnothweni kanye nasekwakhiweni kwamathuba emisebenzi ikakhulukazi ebantwini abampofu basemaphandleni. Lokhu kungabangwa ukuswelakala kwesu elimbandakanyayo lokusekela eliqinisekisa ukuthi okopeletsheni bezolimo bazuza kuzo zonke izinhlobo zokusekelwa ezitholakalayo.
Ukuze okopeletsheni bezolimo baphumelele badinga ukwamukela indlela embandakanyayo. Ukopeletsheni ombandakanyayo ubeka ngokuvumelana imisebenzi yakhe nezidingo zemisebenzi yamalungu. Kunokuba ahlinzeke izinsizo nje kokufakwayo kanye nokwenziwe, ukopeletsheni ombandakanyayo usiza ngqo amalungu ukukhulisa umkhiqizo wawo, ngokuhlinzeka ngeqoqo elimbandakanyayo lezinsizo, kumbandakanya ukwelula, isikoledu, okufakwayo, umhlahlandlela nokuqashwa, ukubiza okungcono kokwenziwe kwabo kanye neminye imisebenzi yokuzithengisa. Ohlelweni likakopeletsheni wezolimo ombandakanyayo, ingeniso yamalungu ilindeleke ukuba ingezeleleke ngezizathu ezilandelayo:
[a] Imisebenzi yokwenza ngcono umkhiqizo (imbewu engcono, amakhemikhali, njll.)
[b] Umsebenzi owonga izindleko (ukuthengwa ngobuningi kokufakwayo)
[c] Imisebenzi yokunqanda ukulahlekelwa (ukupakisha okungcono, ukugcina okungcono, ukuthutha nokuzithengisa)
[d] Ukungeza ukubaluleka (ukuguqulela kweminye imikhiqizo)
INHLOSO YEMODELI
Inhloso yale Modeli ukuhlinzeka ngohlaka lokusekela okopeletsheni bezolimo ukuqinisekisa ukuthi baba amabhizinisi asebenzayo ayakwazi ukwakha amathuba emisebenzi futhi aba nesandla emnothweni ojwayelekile. Ubunini bokuphatha ingozi ngokuhlanganyela.
IZINTSHISEKELO ZEMODELI
Intshisekelo yeModeli ukufeza lokhu okulandelayo:
Ukuhlela imiphakathi ukuba ibe ngamabhizinisi azimele
Ukwakha izinhlangano zabalimi ezifana namaQembu Okuzisiza kanye nokopeletsheni ngokuhambelana nempahla ekhiqizwayo
Ukuhlela onke amaqembu ezimpahla asungulwe abe ukopeletsheni wezolimo (uhlaka) ezingeni likamasipala
Uhlaka olwelekelelayo oluzosebenza njengendawo yosizo olusheshayo
Ukukhuthaza ukonga phakathi kwamalungu
Ukusungula izinhlangano zezinsizo zezezimali zamalunga, isib. okopeletsheni bezinsizo zezezimali/ Amabhange Okopeletsheni
Ukuhlela izinhlelo zikahulumeni ezifana neMafisa, i-Casp, njll.
Ukwenza lula ukufinyeleleka kuziMakethe nakumathuba e-Agro-processing
Ukuqeqesha kanye nokuhlomisa amalungu
IZIZATHU ZOKUSEKELA KUKAHULUMENI OKOPELETSHENI BEZOLIMO
Okopeletsheni bezolimo banamandla anele okuvala isikhala esinganalutho somphakathi ngokuhlinzeka izinsizo ezidingwa ngumphakathi ngempumelelo nangesikhathi futhi ezisekelwe kumigomo yezinga eliphezulu lokuphatha kanye nakunkambiso elungile yeNkambiso yoKopeletsheni. Ezinye zalezi zinsizo zimbandakanya ukuthenga ngobuningi, ukuzithengisa, ukwakha amandla, ukungeza ukubaluleka, njll. Kodwa-ke okopeletsheni bohwebo lwezolimo ababe ngababamhlophe babehlinzeka futhi basahlinzeka ngalezi zinsizo kumalungu abo.
Ngabhadi limbi kungeke kwakhulunywa okufanayo ngokopeletsheni bezolimo abavelayo. Inselelo enkulu ngukunganeli kwamakhono. Abasebenzi kanye namalungu ebhodi alabo kopeletsheni aswele amakhono jikelele okuphatha ngenxa yokunganeli kokusekelwa kokuqeqeshwa okukhona. Amathuba amabhizinisi amaningi amahle ayalahleka ngoba kunokunganeli kokuxhumana phakathi kwabaphathi nebhodi.
Ubunzima bohlobo Iokuphatha okopeletsheni kanye nokubambelela emthethweni okuphoqayo kudinga ukwesekelwa okuphelele kokopeletsheni. Uhlobo olukhulu lobunikazi obuphawula le modeli yebhizinisi bethula ubunzima obuqhubekayo obuvimbela inqubekela phambili kula mabhizinisi.
Ukwenziwa kokopeletsheni kuphawulwe ngoHlaka Lwamasu Esikhathi Esimaphakathi (i-MTSF) njengenye yezinkundla ezibekwe phambili ezizoqiniswa ukuba zisize uhulumeni ukuba afeze okukodwa kwezinhloso ngqangi zamasu akhe okuqinisekisa ukuthi kunesu eliphelele lokuthuthukisa izindawo zasemaphandleni elihlobene nenguquko yomhlaba nezolimo kanye nokutholakala kokudla. Ngaphandle uma okopeletsheni bezolimo basekelwa futhi baqinisiwe ukuba baqinisekise ukuthi badlala indima ebalulekile kulo lonke iketanga lokubaluleka kwezolimo, bazokudlala indima engabonakali enqonde ekufezeni izintshisekelo zoHlaka Lamasu Esikhathi Esimaphakathi. Ngakho-ke kuyabaluleka ukuba uhulumeni abeke izilinganiso kanye nezinhlelo zokusekela okopeletsheni bezolimo.
INDIMA YOKOPELETSHENI EMNOTHWENI WEZOLIMO
Kuwo wonke umhlaba okopeletsheni bezolimo badlale indima ebalulekile ekwakheni iminotho, ekwakheni amathuba emisebenzi kanye nasekwenzeni ngcono amazinga empilo yemiphakathi yasemaphandleni. Okopeletsheni babakhiqizi bezolimo besilinganiso esincane bahlinzeka ngendlela eyimpumelelo nengenzeleli yokuhlela imiphakathi empofu yasemaphandleni futhi neyakha amandla ayo okuqala amabhizinisi asekelwe emphakathini asukela kumisebenzi yepulazi kanye nengeyona eyepulazi. Ukwenza okufaka bonke abalimi kubonakala kuyisu elizwakala kakhulu lokufeza ukuhlanganiswa kwabalimi abancane ukuba babe yizimakethe eziguqukayo. Ngokujayelekile okopeletsheni bangadlala lezi zindima ezilandelayo emnothweni:
Okopeletsheni bezolimo bangasiza amalungu ukuba aphumelelise iminotho yezinga ngokufaka ndawonye umkhiqizo ukuze uthengiswe
Okopeletsheni bezolimo bangasiza amalungu ukuba ehlise izindleko zokuthengiselana
Izenzo ngokuhlanyela kwamalungu okopeletsheni zisiza ukukhuphula amandla awo okuxoxisana
Bangasetshenziselwa ukuhlela imithombo yamalungu entuthukweni yawo
Okopeletsheni bokusebenza bangasiza ukwehlisa ukuzibophezela kukahulumeni ekusekeleni intuthuko yasemaphandleni
Okopeletsheni bezolimo bangahlinzeka ngeseluleko esiphathelene nokusetshenziswa kwemishini kanye nokwelulelwa kwayo kumamalungu
I-Letsema/Ilima
I-Letsema/Ilima isho ukusebenzisana ukuze sizikhulule engcindezelweni yobuphofu, ukusebenzisana ukukhiqiza ukudla, ukwakha izindlu, ngaleyo ndlela kuhlinzekwa umndeni indawo yokufihla ikhanda; ukusebenzisana ukutheza izinkuni ukwenza amandla; ukusebenzisana ukuqondisa izigwegwe nokubonisa izingane zethu njengoba zikhula; ukusebenzisana ukuvikela inkululeko yethu kanye nokwakha lesi sizwe.
Isiko le-Letsema/Ilima livela ephuzwini lokuthi izindawo ezinkulu zomhlaba zinikwe imiphakathi kanye nabantu ngabanye, umhlaba osezandleni zamakhosi kanye nomhlaba okade ungalinywa kahle iminyaka ngeminyaka, manje usushiwe uvukuziwe noma ungasetshenziswa ngokuphelele. Ngalokho lo mkhankaso uzosetshenziselwa ukukhuthaza abantu bethu ukuba basebenzise ngemfanelo isikhathi sokulima samanje nesizayo.
Nge-Operation Gijima (Operation Accelerated Production), lesi sikhathi se-Letsema/Ilima kufanele sisetshenziswe ngenhloso nangepumelelo ukuthola imiphumela emihle. Lolu hlelo lusekelwa yi:-
Ã¢â‚¬Â¢ Mafisa
Ã¢â‚¬Â¢ CASP
Ã¢â‚¬Â¢ Ukuzithengisa
Ã¢â‚¬Â¢ Ukusetshenziswa kwemishini kwezolimo
Ã¢â‚¬Â¢ AgriBEE
Ã¢â‚¬Â¢ IFSNP
Ã¢â‚¬Â¢ Ukuthuthukiswa kukaKopeletsheni
Ã¢â‚¬Â¢ Ukunakekelwa Komhlaba
Umuntu okungaxhunywana naye: NguNobhala we-CASP
UNks. E Mtshiza
012 319 7380
Uhlelo Oluphelele Lokusekelwa Kwezolimo (i-CASP)
Inhloso yalolu hlelo ngukuhlinzeka ngokusekelwa ngemuva kokuhlaliswa kwabazuzayo kuzinguquko zomhlaba kanye nabanye abakhiqizi abazitholele umhlaba ngezindlela zangasese futhi, isibonelo, abaneqhaza kumabhizinisi enza ukubaluleka ngaphakathi ezweni nangaphandle.
Lolu hlelo lungukugxila okukhulu komnyango futhi lizokwenza ukungenelela ezindaweni eziyisithupha ezibekwe phambili:
Ukuphathwa kolwazi nobuchwepshe
Usizo lokusetshenziswa kwemishini kanye nokululekwa
Uthuthukiswa kokuzithengisa kanye namabhizinisi
Ukuqeqeshwa kanye nokwakhiwa kwamandla
Izingqalasizinda zepulazi/nezingezona ezepulazi
Ukusekela kwezezimali (i-MAFISA) - Imalimboleko yokukhiqiza
Imiphumela elindelwe:
Ukukhula kokwakhiwa komnotho wezolimo kanye nasezindaweni zasemaphandleni
Ukukhula kwamathuba emisebenzi okuzimele
Ukukhula kwemali engenayo kanye nokukhula kwemali engenayo yakwamanye amazwe
Ukwehla kobuphofu kanye kanye nokungalingani kubunini bomhlaba nobamabhizinisi
Ukulima ngempumelelo okwenziwe ngcono
Ukutholakala okwenziwe ngcono kokudla kuzwelonke kanye nasemakhaya
Imiphakathi enzinzile nephephile yasemaphandleni, ukwehlisa amazinga obugebengu nodlame, kanye nentuthuko ezimele yasemaphandleni
Ukuzethemba okungcono kwabatshalizimali, okuholela ekukhuleni kokonga ngaphakathi ezweni nesemazweni angaphandle
Ukuziqhenya nesithunzi kwezolimo njengomsebenzi kanye nomkhakha
Abazuzayo:
Abaswele ukudla
Abakhiqizela ukuziphilisa kanye nabakhiqizela ukuba badle emakhaya
Abalimi
Izinhlelo ezinkulu zezolimo ngaphakathi kwendawo yabathengi
ISIBONELELO I-CASP
Izintshisekelo kanye nendlela yoKwaba:
Ukumbandakanyeka komphakathi kanye nobumnini
Abazuzi abanqondiwe kufanele babe abavela emaqenjini abeshiyeke ngaphandle ngaphambilini
Ukwenza ngcono ukutholakala kokudla kuzwelonke kanye nasemakhaya
Isibonelelo sakanye futhi asibophezeli uHulumeni kunoma yiluphi uhlobo lokusebenza ngqo ngokubuyelela noma izibonelelo zamaphrojekhthi okulungisa
Ukuqhubekekela phambili kwesikhathi eside kanye nokuthuthuka komnotho
Ukusekelwa kwezezimali kwephrojekhthi kuzohlinzekwa kuphela imisebenzi yezolimo enezinga elifunwayo lokusekelwa kwesikhungo kanye nokusekelwa kwemishini
Amaphrojekhthi lawo azokwenza amathuba emisebenzi kufanele abekwe phambili
Imibandela yesibonelelo
Izabelozimali zokungezelela kuzifundazwe zokwenza ngcono futhi zikhuphule izinsizo zokusekelwa kwabalimi ngaphakathi kohlaka lwe-CASP.
Ukuqaliswa ukusebenza kokubika kwekota kuzinhlelo ezamukelwe kuzindawo ezinqondiwe kanye namaqembu abazuzi
Izinhlelo zamasu zonyaka we-2005/06 ukukhombisa ngokucacile izintshisekelo ezikalekayo kanye nokusebenza okuqondiwe
Umuntu okungaxhunywana naye:
UNks. E Mtshiza
012 319 7380
UHLELO OLUNCANE LWEZEZIMALI ZEZOLIMO LWENINGIZIMU AFRIKA
Luyini uHlelo Oluncane Lezezimali Zezolimo LweNingizimu Afrika?
Ngokulandela isaziso sikaMongameli uThabo Mbeki, sokusungula kabusha uHlelo Lokukweledisa Lwezolimo kuMnyango Wezolimo, i-MAFISA yasungulwa njengohlelo oluncane lwezimali zohwebo lwezolimo ukwenzela abantu abaswele abakhuthele kwezomnotho.
I-MAFISA izovumela ukufinyeleleka kuzinsizo zezezimali ngezikhungo zezezimali ezisendaweni ngokwamaziko anzinze endaweni yasekhaya ngokwendlela engabizi neqhubekayo.
INGABE UHLELO LWEZIKOLEDI EZINCANE ZEZOLIMO LWENZANI?
Ukufinyeleleka okukhulu kuzikoledu ezincane zezolimo kanye nakuzinsizo zokonga.
Izimalimboleko okuqondwe ngazo amaqembu ukuzisa kubalimi ngabanye abakumaqembu.
Izikhungo zokonga nokufaka imali ebhange kuzikhungo ezamukelwe.
NGUBANI OKUFANELE AFAKE ISICELO SEMALIMBOLEKO?
Abalimi abancane abasafufusa abangabanini bomhlaba.
Uguquko lomhlaba kanye nabazuzayo kwezolimo.
Abalimi abasemhlabeni ohlanganyelwe ngesikhathi soguquko lokusuka ekulimeleni ukuziphiliza ukuya ekubeni ngabalimi abasafufusa.
Abesimame nentsha
Abanikazi bemihlaba emincane
Abasebenzi basemapulazini
Izinhlangano zokuzisiza
Amabizinisana amancane ezolimo
UNGASIFAKELANI ISICELO?
IMALIMBOLEKO:
Yokufakwayo ukuze kukhiqizwe (umanyolo, imbewu, izibulalazinambuzane), njll.
Ukuthengwa kwemfuyo
Amaphampu okunisela nawamanzi
Ukuthengwa kwamathuluzi okulima kanye nezinye izisetshenziswa (amahalavu, izimfologo, ogandaganda, imishini, njll.)
Izakhiwo ezimile impela (ukwenziwa ngcono) zokuba umlimi wezinyoni noma izingulube, njll.
I-akhawunti yokonga imali ngePosi.
USIFAKA KANJANI ISICELO?
Xhumana nezindawo zeMAFISA kuzikhungo okubanjiswene nazo ezikhona ezibamba iqhaza ezifana neBhange Lomhlaba, iPosi Hhovisi, kanye neziKhungo Zesifundazwe Zezimali Zentuthuko, ukuze uthole amafomu okufaka isicelo, kusukela ngezinsuku ezishiwo.
ULIGCWALISA KANJANI IFOMU LOKUFAKA ISICELO?
Uma ungakwazi ukugcwalisa amafomu adingekayo usizo luzotholakala:
Kusikhulu Sokwelulwa soMnyango Wezolimo.
KuBhange Lomhlaba, iPosi Hhovisi noma izikhungo zezezimali ezibamba iqhaza.
IMIBANDELA YEMALIMBOLEKO YEMALI YAKWAMAFISA OYIBOLEKILE?
Uma imali ibolekwe ivela kwa-MAFISA kufanele ibuyiswe ngokwezimo nemibandela okuvunyelenwe ngazo njenganoma kukuyiphi imalimboleko.
Nanoma ngabe yikuphi okwenziwayo kuzobe kusiza obolekayo.
Izinombolo zokuxhumana:
012 319 7295
<fn>DAC-NLS.Propaganda.2009-11-17.zu.txt</fn>
Umvikeli Womphakathi uthole umnyango umsulwa ekusakazweni kwenkoloze yeqembu lezombusazwe

Izinsolo zokuthi izimali zomphakathi zasetshenziswa nguMnyango WaseGauteng Wokuthuthukiswa Komphakathi ukuqhubekisela phambili izinhloso zeqembu lezombusazwe zabe zingenasisekelo, lokhu kuvezwe uphenyo lweHhovisi Lomvikeli Womphakathi.(i-OPP).

I-OPP yaphenya ngodaba lapho iLungu Lephalamende likhalaza ngokubhekisa ku- African National Congress (i-ANC) elabe liku-MEC yamngaleso sikhathi, ukuthi inkulmo yokwethulwa kwesabelo zimali ka- Kgaogelo Lekgoro yabe ingafanele futhi ingekho emthethweni. Ukuhunyushwa okwabe kuhleliwe kwashicilelwa njengesikhangiso ephephandabeni.

Umfakisikhalazo wayelwa nokuthi isikhangaso sabe sifana nokusakazwa kwenkoloze yeqembu lezombusazwe okukhokhelwe ngezimali zomphakathi.

Kodwa-ke, uphenyo lathola ukuthi " kwabe kungesiyo into entsha nengafanele" ukuthi "izinhloko zombusazwe kwiminyango zikhulume ngombono wazo ngokuphunyelelwe yeqembu lezepolitiki ezilimele, uma zikhuluma nesishayamthetho ngemidanti ethinta umphakathi.

"UMnyango uboshezelwe nguMthethosisekelo ukuba wazise umphakathi ngokwenza umsebenzi wawo nokuthiyimalini eyabiwe yophakathi esetshenzisiwe," kusho umbiko we-OPP ulandelala uphenyo.

"Izindleko ezethwelwe ekufakeni isikhangiso ephaphandabeni okukhulunywa ngaso ukwazisa umphakathi ngokuqukethwe enkulumeni ka-MEC, kungeke kuthathwe njengokungagunyaziwe noma okungafaneleUMvikeli Womphakathi wathola ukuthi izindleko mayelana nesikhangisi azenziwelanga amahhala futhi ngalokho zingeke zathathwa njengezingenamsebenzi nokumosha.

<fn>DAC-NLS.SAPSReward.2009-11-17.zu.txt</fn>
Amaphoyisa afanele akhokhele izingqapheli njengoba kwathenjiswa - Mushwana

UMvikeli Womphakathi uLawrence Mushwana uncenge uMbutho Wezaphoyisa AseNingizimu Afrika (i-SAPS) ukuba ukhokhele izingqapheli, ezisize amaphoyisa kanye Nesiphathimandla Sikazwelonke Sokushushisa (i-NPA) ukuba baxazule amacala okuphanga, imvuzo ongama-R75.000.

Ngemuva kokuphenywa kwalolu daba, uMmeli uMshwana wancenga i-SAPS ukuba igcine ukwenza izethembiso engazifezi kubacebi njengoba lokhu kuphethe ngokungcolisa igama layo. "Lokhu kuziphatha kwenza ukuba isithombe sayo (i-SAPS) sonakale," ushilo.

Umfakisikhalazo weza ku-OPP ngo-2007, ngemuva kweminyaka emithathu icala laphothulwa, esola ngukuthi i-SAPS yaseGauteng ihlulekile ukumkhokhela umklomelo.

Amaphoyisa ayekhiphe umklomelo kunoma ngubani ongayisiza ne-NPA ekubopheni abasolwa futhi baqinisekise ukugwetshwa ecaleni, elabe limayelana nokudunwa kwemoto ethwala imali, ukubulala nokuzama ukubulala. Umfakisikhalazo waphinda wafakaza enkantolo ukuze kwenzeke lokhu.

Umklomelo okucatshangwa ukuthi wakhishwa yinkampani yonogada iKhulani Security yawunika i-SAPS, yize abathembisa ukukhokha kwabe kungamaphoyisa ekwenzela inkampani yonogada.

Umfakisikhalazo wabekwa ngaphansi kohlelo lokuphepha kafakazi. Ngesikhathi sop[henyo, i-OPP yathola ukuthi ngempela umfakisikhalazo wanikeza i-SAPS ngolwazi olwaholela ekuboshweni nokugwetshwa kwabasolwa ecaleni lokuduna..

Kwatholakala ukuthi ngempela i-SAPS yehluleka ukukhokhela umfakisikhalzo umklomelo owawushiwo.

Ummeli uMshwana wafaka akutholile nombiko weziphakamiso kuNgqongqoshe uNathi Mthethwa Wezokuphepha Nezokuvikela (manje asebizwa amaphoyisa) kanye nakuKhomishane Wamaphoyisa EGauteng uPerumal Naidoo.



<fn>DAC-NLS.WarningSignsForCanceInChildren.2009-03.zu.txt</fn>




















Shesha:



Ubone udokotela uma unezimpawu ezingapholi





Iiihle:



Ichashaza elimhlophe ehlweni, inxemu entsha, ukungaboni okusha, ihlo eliphumele ngaphandle



Libuhlungu:



Iqolo, amathambo, amalunga omzimba, namathambo aphuka kalula







Ukuvuvuka:



Esiswini, nasokhalweni, ekhanda, entanyeni, ezingalweni nasemilenzeni, emasendeni nasemadlaleni



Ayichazeki:



Ukuzaca, ukungathandi ukudla, ukukhathala, ukushisa komzimba, nokopha kalula







Ngokwenggondo:



Kuzoba noguquko, nangokuma,

nangokuhamba, ukubuyela emuva

ngokukhula, ikhanda elibuhlungu,

qukukhula kwekhanda ngamandla








































































































www.choc.org.za









CHOC is a member of the



International Confederation



of Childhood Cancer



Parent Organisations



www.icccpo.org







East London Division



PO Box 2565 I Beacon Bay I 5205



Tel I 086 111 2109



Email I el@choc.org.za



www.choc.org.za

<fn>DACB.1-500.SinneVanVertalersBatch19.1.0.0.DPS.2010-07-12.zu.txt</fn>
Abaqashi kumele babakhokhele abasebenzi esikhundleni sokubanika izinsuku zekhefu uma sebeyeka ukusebenza.
Uphenyo lusaqhubeka kanti amafoni antshontshiwe angakatholwa kumele abuyiswe.
Kanti okwesithathu umgomo wokulinganiselwa awube usacatshangwa kahle uma sekuthathwa isinqumo sodlame.
IZizwe eziHlangene ziyithuluzi elisemqoka elenza ukuthi inqubo ehlanganisa izingxoxo zohulumeni abaningi ibe negalelo elibonakalayo ekuxazululweni kwezinkinga nezingqinamba esibhekene nazo namuhla.
ITrasti yesibhedlela sezingane i-Red Cross Children's Hospital Trust ifaniswa nobuhle obedlulele bokucela umixhaso, izinga eliphezulu lobuqotho kanye nelokungafihli lutho.
Angizwanga lutho olubi ngami, ngakhoke akukho lutho neze engingalusho, kodwa ngizamile ukwenza amalungiselelo ngaphambili okuthi ngizofika emuva kwesikhathi.
UMongameli u-Comparore uthe izingxoxo zodaba olusezithebeni zizoqhubeka ngaphansi koMkhandlu i-African Union Peace and Security Council.
Inhloso yalolu hambo ikakhulukazi ukuxoxa ngokuqhubekayo e-Comores njengamanje kanye nokulungiselela ukhetho lukaMongameli.
Sihambe egcekeni; sadlulela egumbini lami ngoba bekungafanele singene endlini enkulu esiyibiza ngokuthi yiPhalamande.
Imininingwane ehluziwe ibe isihlelwa ukuze ikhiphe isethi yemininingwane eliqiniso.
Imibiko evela emazweni aphesheya kwezilwandle iveza ukuthi i-ammonium sulphate ne-urea ngomanyolo abakahle kakhulu emhlabathini omanzi kakhulu noma ogcwele omanzi.
UHulumeni uyakubona ukubaluleka kwegalelo lezomnotho elenziwa imboni ye-synthetic fuels eNingizimu Afrika ngokuthi ayinike uhlobo lwentela yokuvikela kubakhiqizi be-synthetic fuel.
Lezi zizosiza isizwe ukuze size simelane nezindlela zomlando wokubuswa ngabezizwe kanye nangobandlululo, wokushatshalaliswa kohlanga oluthile, wobugqila, wezimpi zomzabalazo kanye nozomshikashika wofuna inkululeko.
Kwachazwa kabanzi ngesikhathi somhlangano wekomiti ukuthi ulwazi oludingekayo lwezindlela zokuqinisekisa luningi kakhulu esikhathini esibekelwe sona.
UNdunankulu waxolisa siqu kuzifiki zakwamanye amazwe ngenxa yokuhlukumezeka kwazo ezandleni zezigebengu.
Ngenyanga yohlolovo, umndeni owawuqokiwe kwakudingeka ukuthi ubhale konke onakho kudayari.
Sebenzisa inqubo yokubonwa noma nini ukuze weluleke noma yimuphi umthengi ngamahora omsebenzi.
Isikhungo i-Artscape Resource Centre sijonge ukuxoxisana nezingcweti zamakhono ezincane nezisaqalayo ngomklamo wokweluleka abasafundela kuzinhlobonhlobo zemikhakha kanye nangokuningi okuphathelene nemboni.
Imali yangempela yomnotho wolwazi ngabantu abenza ucwaningo, abaqhuba intuthuko kanye nobuchwepheshe besayensi obuletha imikhiqizo emisha kanye nezinsizakalo eziqala kabusha.
Ukusebenzisa umgomo wohlelo lwemfundo ehlanganisile kufaka ukwenza kabusha uhlelo lwemfundo ukuze ibhekane futhi inciphise imigoqo ekufundeni.
Kanti futhi, njengoba uhulumeni wedlanzana wawubhekene nomshikashika wokufuna inkululeko, lolu daba lwaba ngaphezulu kodaba lwezokuphepha futhi, ngenxa yalokho, nokusebenza kwalawo mathuluzi omthetho ayehambisana nawo.
Njengabameli bezigidi zabantu abalangazelela inguquko eqavile kanye nempilo engcono, akumele silahlekelwe yileli thuba elihle kakhulu.
Ukhomishani angesula esikhundleni noma nini njengekhomishani ngokuthi afake incwadi yokwesula kwakhe ayibhekise kuMongameli.
Mnumzane, ngiyazincoma lezi zinguquko zomthethosisekelo ezizodingidwa yileNhlangano enesithunzi kanti ngiyalukhulekela lolu bumbano olusha lokufuna into eyodwa singabaseZimbwabwe ukuthi luqine, kusho ungqongqoshe.
Umklamo wezindlu uveza ukuthuthukisa kabusha izindawo ezivele zikhona kusetshenziswe ikakhulukazi imixhaso yezindlu yesifundazwe.
Yimpendulo ehlanganisiwe yobudlelwano neNamibia okuyisona kuphela isixazululo ekuphatheni izidingo zentuthuko.
Ngokusebenzisa ulwazi oluvela emalungeni omphakathi, abasolwa baboshwa ngasemakhaya abo kwathi igilosa encane yatholakala.
Nginokudabula okukhulu ekuvumeni ukuthi ngalekelela ebubini njengomuntu omhlophe waseNingizimu Afrika.
Umhlaba omusha udinga ukuthi sidale futhi siqale kabusha.
Imiphakathi kumele ihlale iqaphile njalo, yenze noma nini ukuthi kube nzima kunoma ngubani ukuthi ayikhohlise ngokusebenzisa izinkinga kanye nolulangazelela kwayo efeza izizathu zobulelesi.
Ukuxhumana nezinhlangano ezingabalwanga lapha kuyamukeleka kakhulu.
Kanti ubungako obushiwo kwenye yale miqulu obubukeka sengathi buyavumelana nemithamo esayikhiqiza, nomake owawungemkhulu kakhulu.
Ukubhekana nobuphofu kanye nokondleka komzimba kungenzeka emazingeni amaninginingi - kanti elinye lalawo ukuhlinzeka ngezengezo ezinomsoco kanye nezijumbama zokudla.
Ungacela umsakazo wendawo yakho ukuthi usingathe iqoqo labantu abazoludingida noma uvumele umphakathi ushaye izingcingo ngalolu daba.
Abomdabu wase-Afrika sengathi bayizwela kakhulu imithelela yezidikizisamizwa kanti futhi ngoba selapha abomdabu wase-Afrika abaningana kunabamhlophe, kumele baphindwe kabili abasebenzi bethu uma sisebenzise izidikizisamizwa.
Kumele sithathe izinyathelo zokukhuthaza isivumelwano esinokuthula, okuxoxisenwe ngaso kule mpikiswano
Kuthe uma befika enkundleni yebhola lezinyawo bamtshela ukuthi bafuna ukwenza ucansi naye njengoba sebemphelezele indawo ende kangaka.
Sasingenabo ubungane ngesikhathi sisungula ukuhlolwa kwamabhuku; sasazi ukuthi sizohlangabezana nomzabalazo kwezinye izinhlangothi.
Imithelela yezidingo, okufana nobudlelwano nabathengi abavele bekhona, kumele kunakwe mayelana nabahlomulayo kumaninerali.
UMlaba ukhuthaza yonke imiphakathi enamandla ngokomzimba ukuthi nayo ngokufanayo isebenzise intando yeningi yethu ngokusebenzisa kakhulu umhlaba wayo .
Njengoba abantu sebeqala ukuzinza, ngicela ukwenza izimemezelo ezimbalwa?
Hlanza ngokucophelela okhoyela be-condenser yefriji njalo, empeleni babekwe ngemuva noma ngaphansi kwefriji.
Mongameli, ngicela wemukele ukukubongela kwami ekumukeleni kwakho ukusebenzela le-Assembly esemqoka kangaka.
Siyanemukela nonke ngezandla ezifudumele kulokhu kulalelwa kweKhomishani yamaQiniso nokuBuyisana.
Ulimi okufundiswa ngalo kanye nolukhulunywayo lungaba umgoqo ekufinyeleleni noma libe neqhaza ekufeyileni.
Ukuthi "Union" kusho ukuthi African Union eyasungulwa ngaphansi komthetho i-Consultative Act ekhona.
Kusezingeni lesifundazwe, lapho sidinga khona ngempela lokhu kuqapha, kodwa kudingeka futhi ukuthi sisekele ozakwethu ezifundazweni, abavamise ukungena kwenkulu ingcindezi.
Waba nesibindi impela sokuthi asibike isigigaba kuyise wabuye wakhombisa namaphoyisa umsolwa.
Othisha baphiwa itiye ngabadala abahlala esikhungweni i-Chicago Cenre for the Aged.
Kuyolandela ukuhanjelwa ngabezindaba kule ndali lapho uyothola khona ithuba lokuxoxisana nabakhangisayo uze uthathe nezithombe.
Udokotela wezilwane uhlala emtholampilo wezilwane wasemaphoyiseni. i-South African Police Service.
Ukusatshalaliswa kolwazi ngendlela efinyelelekayo ngokuthi kube khona imigudu esemthethweni kanye nengekho emthethweni okuhlanganisa nokuxoxisana nabezindaba.
Manene namanenekazi, nizovumelana nami ukuthi zonke lezi zindaba zisemqoka ukuze kuqinisekiswe ukuhlinzekwa kwezinsizakalo ezifanele nezihambelanayo nezidingo zabahlukunyezwe ubugebengu kanye nodlame.
Ngizizwa ngibaluleke futhi ngibusiseke kakhulu uma ngikhuluma nani kusihlwa njengoMongameli wenu.
I-African Union isicele imiphakathi yesifunda kwezomnotho ukuthi isungule izigceme ezifana nalezi.
Inhlangano eqondiswe kubafundi eyahlukaniselwe ukuvikela kanye nokuqwashisa ngodaba kwe-HIV ne-AIDS.
Izinhlangothi zombili zavuma ukuqinisa ubudlelwano ukuze zibheke amaqhinga ezokuphepha okungewona ajwayelekile.
Ngaphansi kwesimo esibi esiqhubekayo kwezemvelo kukhona iqiniso elithi ukukhula kakhulu kwenani labantu kufaka ingcindezi ekusetshenzisweni kwezinsizakalo zemvelo eziyingcosane .
Izithunywa zenkantolo zingayifuna imali futhi zingaphoqeki ukuthi zikunike irisidi.
Ukukhula komnotho kuhleleke ngendlela enikeza amathuba asimeme kubo bonke abantu abahlala emadilobheni.
Cishe kukhona izinhlobo ezingamakhulu amabili zezinyoni ezibhaliwe, iningi lazo yilezo ezithanda amanzi.
Uma ufuna umbono wami ngqo, ngithi ngiyakuphika geqe lokho.
Njengengxenye yemizamo kahulumeni yokuqhubekisa ukukhula komnotho osimeme kanye nokufaka umfutho emkhakheni wezezimali, kusungulwe i-Namibian Financial Institutions Supervisory Authority.
Umsolwa uzovela eNkantolo kaMantshi yasePitoli kusasa kanti kulindelekile ukuthi icala lidluliselwe eMusina.
Ngemininingwane ekhishiwe izolo, okudayiswayo ngakunye kwandile okwangempela.
Ngakhoke lokho kuyisigaba sokuqala sokusola ngokusemthethweni kwama-pyschologists okwafika emuva kwesethulo sami esidlule.
Uzizwa unengcindezi noma udabukile, kanti ngezinye izikhathi uba nemicabango yokuzibulala.
Isimo sibhebhethekiswa ukutholakala kwezinsizakalo okungahlangene, ubunini bomhlala obungaqediwe, ukuncipha kolwazi oluqotho kanye nomlando wokungahleli kahle kohulumeni abadlule.
Ugcizelele ukubaluleka kwemininingwane yendawo ezosekela izinqumo ezimayelana nokuhlela kanye nokwabiwa kwezingqalazinda
Xhumana nehhovisi lesifunda eliseduze nawe khona uzothola ulwazi oluphathelene nezinhlelo zokwaba ukudla kanye nezikhungo zokufikela kuzo-Drop In Centres endaweni yangakini.
Kusemqoka ukuthi abahlinzeka ngezinsizakalo zenhlalakahle babe nekhono kanye nesimo zomqondo esidingekayo ekuhlinzekeni ngezinsizakalo ngendlela efanelekile futhi ephusile.
Abalimi kumele babuye bacabange ngezinye izitshalo ukuze bakhulise izingqalazinda zamanzi eziyingcosane endaweni.
Ngalokhu siyaqhubeka singena emikhakheni yokuvikela lokho okungokwethu okuntekenteke kakhulu, izingane zethu.
Nomake amayunithi okuqala emiselwe ukuthi aqedwe bese edluliselwa kubanikazi ngoJulayi kulo nyaka, umklamo wonke uhlelelwe ukuthi uphele nya ngo-Okthoba.
Kuyinjabulo enkulu kimi nakuzithunywa zami ukuba kuleli zwe elihle kangaka, phakathi kwamaqabane nabangani esazana nawo kudala.
Kumele ubudlelwano emhlabeni wonke buqhutshwe ezweni eliguqukile ngokuqavileyo eminyakeni eyishumi eyedlule.
Qhathanisa ezokuvakasha nezinye izimboni ezifana nayo ukuze izibalo zibe namandla amakhudlwana.
Kodwake, abaphathi bazokwazi ukuzicabangela, ngaphakathi kweziqondiso zikazwelonke, ukuze banqume izigaba zamakhono, ubungako bamazinga okuqala kanye nemiklomelo nemihlomulo ehambisana nokusebenza.
Ezinye izikontilaka ziyakwazi ukuziba izibopho eziphathelene nemithetho yabasebenzi.
Qaphela ukuthi lokhu nakanjani sekuthelelwe yisimo esisemabhizinisini amaningi sokuthi kunikwe abantu abangaphandle imisebenzi efana nokuhlanza, ukuphepha kanye nezinsizakalo zebhizinisi.
Izinseleleo zase-Afrika zixabalasile futhi ngeke uzihlangabeze ngayinye, uyeke ezinye.
Ibuye yagxila kulezo zindawo ezivame kakhulu lobu bugebengu futhi ifuna nokumisa ubugebengu kulezi zindawo.
Ngitsheliwe ukuthi ukufinyelela kulezi zimali akuwona umsebenzi olula futhi oqondile.
Umgomo waleli cebo elenziwayo owokuthi kuhlale njalo kukhona okungenani amabhishi amabili aklonyeliswe ngesikhundla se-Blue Flag ngaso sonke isikhathi sonyaka.
Mnuz. Webster, ubufakazi bakho buthi awubonanga zikhulu zezokuphepha ezizama ukuqapha izixuku.
Ukubuye kungeniswe imidlalo ezikoleni kanye nokuyenza ibe yimpoqo esinye sezenzo esikhombisa ukungenelela kwethu.
Lokhu kukhula kwezomnotho kuhlanganisa hhayi nje intuthuko kwezomnotho nasenhlalweni, kodwa nokuthula nokusimama.
Ngicabanga ukuthi isimo sesakhiwo samandla kumele sinakwe.
Yebo okusehlukanisayo kungaba kuncane futhi kungacaci kodwa asikwamukele.
Kusetshenziswa uhlu oluhlukile lokufa emadodeni kanye nakwabesifazane ngeqoqo ngalinye leminyaka.
Ukuqinisekisa impumelelo, kudingeka indlela edidiyele ngokuphelele ezobuye ihlangabezane nezidingo esihlupha kakhulu.
UMongameli Motlanthe kanye nezithunywa zakhe bazobamba izingxoxo nomlingani wakhe waseLibya ngaphansi kwesimo sokuqinisa ubudlelwano kwezombusazwe, kwezomnotho kanye nakwezokuhwebelana nxazombili phakathi kwamazwe omabili.
Sizoyiqhuba ingcindezi namanye amazwe ukuze siqinisekise ukuthi ezokuhwebelana kuhambisana nentuthuko yangempela.
Endlini yokugcina umlando eBeaufort West kuzoba khona imihlangano-misebenzi ekhuluma ngemilando yemindeni.
Kodwake, ukunciphisa kuneqhaza elisemqoka kuleli cebo.
Futhi, imboni yomculo iyimboni enezigidigidi zamaRandi enezezela kakhulu emnothweni wethu.
Uzonikeza ngaphandle kokunanaza lokho kuphepha okuthe xaxa okudingekayo kubantu bethu.
Uhlezi esikhundleni esisemqoka futhi esibucayi njengelunga elilodwa kwayisihlanu elingaguquki loMkhandlu wokuPhepha we-United Nations.
Nciphisa ukutshekisela kakhulu emadilobheni ukusetshenziswa kwezimali zomphakathi e-Afrika ngokuthi kudluliselwe izinsizakalo zisuke emisebenzi yasemadilobheni ziye kweyasemakhaya.
Izakhiwo zokuphepha zaseNingizimu Afrika zithi zinabo abantu kanye nokuqeqesheka okwanele kokuqapha i-Indian Premier League (IPL) kanye nokhetho olukhulu oluzayo.
Uphinde washo ukuthi abaqhuba umsebenzi wezamatekisi ngeke balahlekelwe nzuzo noma misebenzi.
Qinisekisa ukuthi inqubo ye-Preferential Procurement ebekwe nguhulumeni iyalandelwa.
Nokwandisa amandla ezindlu zokugezela okuhlanganisa izakhiwo zesikhashana noma ezingaguquki nakho kuyenziwa.
Imiphumela emibi ihlanganisa ukuzichamela ulele, ukungabuthandi ubudlelwano, ukuziphatha kabi kanye nobunzima bokucabangisisa esikoleni.
Funda amalebuli ngokucophelela bese utshela udokotela nosokhemisi wakho mayelana nanoma yimiphi imithi oyisebenzisayo.
Sebenzisa le ngqungquthela ngokuthi uzibophezele emsebenzini owufundele bese uphuma lapho uyokhulula abasephansi, yiba yisizinda senhlakanipho yangempela yase-Afrika bese uzibophezela ekhwakheni intando yeningi kulo mhlaba.
Ukunqanyulwa kwamareyithi kubonakala ngohlangothi lwesimo somnotho njengamanje esikhinyabeza izimboni kuwo wonke umhlaba.
Uma imiyalelo yami bekuwukusebenzisa indluzula encane kakhulu ngakhoke ngicabanga ukuthi yisibhanu sezinyoni ebengizosisebenzisa.
Izinhlangano zezenkolo, imiphakathi yabamabhizinisi, nezinye izinhlangano zomphakathi kanye nomasipala ezweni lonke baceliwe ukuthi basekele imashi ye-Torches of Tolerance.
Kwenziwa ucwaningo lokuthola indlela enhle kakhulu yokusebenza njengamanje kwamanye amazwe akhuluma isiNgisi.
Ukulimaza kanye nokunukubeza imvelo yasemandulo ngenxa yezenzo zabantu, ikakhulukazi ngemfucumfucu evela emakhaya kanye neyamakhemikhali, isibonelo, okubonakalayo, umsindo, uthuli, amaphunga.
INingizimu Afrika ihlanganyele nemiphakathi yomhlaba wonkana ukukhathazeka mayelana nokubhebhetheka kwezikhali zenuzi kanti ikhulumela kabanzi isimo somhlaba ongenazo izikhali zenuzi nhlobo.
Isampula lokuqala elisemqoka likhishwa ohlwini lwezindawo ezibalwayo ezasungulwa ngesikhathi sesigaba sokuklanywa kwezindawo kubalwa kwabantu.
Uwuzami ukungitshela ukuthi abantu bawa besuka phezulu esitezi?
Volontiya enhlanganweni yomphakathi, noma usebenze ngezikhathi ezithile ukuze uthole ulwazi.
Qinisekisa ukubambisana okuvulelekile phakathi kwababambi qhaza okuhlanganisa nokusebenzisana phakathi kwemikhakha eyehlukene.
Igesi ehanjiswa ngamapayipi iyisibalo esincane kodwa iyiphesenti elikhulayo eNingizimu Afrika lenhlanganisela yezinto zomfutho wamandla.
Konke ukudidiyela okuhlanganisa izinsizakalo sezimo eziphuthumayo, ukuphathwa kwezokuthutha kanye nezokuxhumana kuyosetshenzwa kusuka lapho.
Inhloso yehhovisi loMqondisi Omkhulu ukuhlinzeka ngosizo lokuxhumanisa okubanzi futhi okuhambisanayo nabezindaba kanye nohulumeni.
Isikhungo se-Quantity Surveying sinomthwalo wesabelomali kanye nokuphathwa kwezindleko zemiklamo yokwakhiwa kwezindlu zikamasipala.
Ukuqeqeshwa usemsebenzini kuzohlinzekwa emaphoyiseni i-South African Police Service.
Abosizo ezimweni eziphuthumayo i-eThekwini Municipality's Emergency Services bayajabula ngokuphendula masinyane kwedilobha ngesikhathi kundindizele umhlaba okuzwakale kulo lonke idilobha ekuseni izolo.
Lezi zinhlelo zomxhaso azakhiwe ngendlela yokuthi zibuye zibuyise utshalomali olusuke lwenziwe.
Kusho ukucekela phansi ngamabomu amaqoqo kazwelonke, ngobuhlanga, ngokwenkolo kanye nangokobuzwe.
Angikwazi ukusho ikheli lendawo ngoba izenzo zazenziwa e-Soweto.
Uvele ngaphambi kukaMantshi waseMitchells Plain Magistrate's Court wase ekhululelwa ngaphansi kwabazali bakhe ngaphansi kwemithetho eqoshiwe yenkantolo.
Kukhona isiqubulo esisha zonke izinyanga, ngaphandle kukaDisemba noJanuwari lapho isiqubulo siba esezinyanga ezimbili.
Ngokwezinga lenhlalo yethu ikakhulukazi ngendlela yasemasontweni nasezikoleni ukukhankasa sekuphoqiwe, wathi akukho mfundo engaba khona ngaphambi kokuthola inkululeko kwezombusazwe.
Ukulungiselela umshado kanye nokubuye ushade, ukuthokomalisa impilo yasemndenini, ukuqinisa ubudlelwane phakathi kwabaganeneyo, izinhlelo zokufundisa ukukhuliswa kwezingane zibalulekile ekuqhubekiseni inhlalakahle yemindeni.
Lo msebenzi ujahekile ngenxa yobucayi obukhulu bokungabi bikho kwemisebenzi phakathi kwalabo abangenalo ikhono nalabo abanekhono elincane futhi abasebasha abangasebenzi.
Uthike ebufakazini bakho ngesikhathi secala ucasulwe kakhulu umbono.
Imibuzo ephathelene nolwazi oluqondene ngqo nomsebenzi kumele ludlulisilwe kulowo muntu oshiwo kulowo msebenzi.
Lokho kwakungenye yezingxenye empeleni engingazange ngiyithande mayelana nokwakha i-ecstacy ngoba kwasengasekho kusatshiswa nakancane
I-Rwanda ibe neqhaza elihamba phambili kulokhu ngenxa yokuhambisana nenqubo kanye nokuba ngelinye lamazwe okuqala ukwenza ubuyekezo.
Uma beke benza njalo, umqashi ubophezelekile ukuthi agcine lolu lwazi luyisifuba.
Omasipala baneqhaza elikhulu ekuphatheni kanye nasekulethweni kwemiklamo, ngesikhathi abaphathi bezifundazwe besiza emiklamweni yokumonitha kanye nokuhlaziya.
Ingabe uthi babenenhloso yokufaka wena ecaleni noma babefuna ukuqamba amanga kithina na?
Ukuhlanganiswa kwezenzo zobunhloli eNingizimu Afrika ulwazi emphakathini luhlanganiswe isakhiwo esaziwa ngokuthi yi-Co-ordinating Intelligence Committee ngokufingqiwe, yi-CIC.
Ngikuphathele izilokotho zokungani ezivela kuhulumeni waseNingizimu Afrika kanye nabantu bezwe lethu.
Kukhona amasu abanzi amathathu okwelashelwa ukusebenzisa budedengu izidakamizwa, okususelwa ebukhulwini benkinga.
Imininingwane yokufunekayo kukhompiyutha iyohlanganisa imininingwane yemiphumela yokuxoxisana kanye nezindlela zokuxazulula izinkinga ezingavela kulezi zindawo.
Abasolwa babe sebebaleka endawenii kanye nenani lemali elingashiwongo, kanye nomakhalekhukhwini nosikilidi ababekuntshontshe esitolo.
Ngokumela amabhange ngingathi siyavumelana nomthwalo wethu oqhubekayo ngeqhaza lakho kokubili.
Ungusihlalo webhodi lokutshalwa kwezimali zomphakathi i-Public Investment Corporation kanti uphethe ibhodi yezezimali i-Financial Services Board.
Ukulashwa kwezifo ezingosomathuba, ezifana ne-meningitis, oral thrush, TB ne-pneumonia, kuyatholakala ezikhungweni zokunakekela impilo yomphakathi ngale kwesimo sempilo yomuntu mayelana ne-HIV.
Impilo kumele ibukwe njengesimo senhlalakahle ephelele emphefumulweni, emqondweni kanye nasenyameni, hhayi ngokungabi bikho kokugula kanye nobuthaka kuphela.
Somlomo, bahlonishwa abakhulu, manene namanenekazi, ekufikeni kwakho lapha ekuseni sengathi nihlangatshezwe ukugqama kwegama elilodwa elinibingelelile elithi: Sishoshovu
Usizo lwesihawu lulinde emngceleni izinsuku eziyisihlanu ngaphambi kokuthi ludluliswe.
Kuphusile ukuthi amabhizinisi aseNingizimu Afrika, kunokuthi aqhudelane namabhizinisi ase-France, kumele abambisane nezinkampani zase-France.
Ibhasi ngalinye kulo mhlambi lizofakwa amakhamera e-closed circuit TV, ngaphakathi nangaphandle, kanye nasezitobhini zamabhasi.
Kodwa, iminyaka eyishumi ibone ukuqala kwababhali base-Afrika, abanye, beziqambela kanti abanye bebhala imibhalo kanye nezigigaba kanye nokuhlazinya umphakathi.
Kutholakala izigaba ezintathu zokuphatha amadlelo ngesizathu sokwandisa izeluleko ngomanyolo i-K fertilisation.
Ukuthi lesi sikhungo senza kahle ukungasho ngokwanele.
Yabuye yaqinisekisa ukuthi kwakhiwa isithangami sokuvula zonke izihibe ezazingase zibe khona ngokuzayo.
Uma kungukuthi lokhu engikade ngikusho kuzwakale njengamagama nje angenamsebenzi, ake ngiphinde futhi ngisho lokho ebengikusho sengikuqondise ngqo.
Uma ungenalo igunya elifanele, ngeke ukwazi ukungena ngekhompiyutha ku-Secure Resource Section.
Njengoba ziya ngokuphela izingqalazimda ezingakwazi ukuvuselelwa, kumele kutholwe izinsiza ezintsha zokuthuthukisa izisetshenziswa ngokuzayo.
Izingane zabazali ababhemayo sihogela ubungako benikhothini obufanayo sengathi nazo imbala ziyabhema.
Batshelwe umnyango wami kanye nowabalimi abazihlelile ngezindawo eziphathekayo kanye nomthelela kwezomnotho wesifunda.
Inhlanganisela yazo zomibili lezi zimpawu kumele iholele eziphethweni ezintathu, okungenani.
Ukwakhiwa kwesikhungo samafilimi eKapa i-Cape Town Film Studios sekuzoqala nakanjani.
INingizimu Afrika iyathinteka ngalokhu kanti ngeke sibavimbele abaseZimbabwe ukuthi bangene eNingizimu Afrika.
Kukulowo moya lapho njengosihlalo we-Non Aligned Movement sabamba umhlangano wekomiti ngePalestine i-Committee on Palestine lapha eNingizimu Afrika ngesonto elidlule.
Enye yezindlela zokwehlisa izindleko zokungenayo kanye nokwenza ngcono ukuqhudelana kwezomnotho wethu ukuze kube ngcono ukusebenza kwezimakethe zalokho okuletha amandla i-energy.
Kuyaxaka ukuthi amazwe adinga lolu lwazi kakhulu yiwona aluthola ngobungako obuncane kakhulu.
Isikhathi sesifikile kithina ukuthi sivikele imigomo yoMbutho futhi sibuye sigcizelele kabusha iqhaza loMbutho, kanye nasegalelweni, lwezindaba zasesikhathini samanje.
Ukwehlukana kwemiphumela ngamandla amakhulu kanye nobungcono bokwazi ukumela ukuphazamiseka ezindaweni ezihlukene zezomnotho emhlabeni wonkana.
Ukunqoba ubandlululo kwakuwukukhombisa ngokwempela impumelelo yomoya wesintu.
Ubisi oluthenga esitolo segilosa lu-pasteurised futhi lupakishwe ngendlela embonini yobisi egunyaziwe.
Awukaze ukudingide lokhu kamuva nabaphathi bakho noma omunye umuntu.
Ukusekelwa ngababambi qhaza abasemqoka kuyadingeka ekuhleleni kanye nasekusunguleni izethulo zemiklamo.
Amashumi, uma kungewona amakhulu, ezibhamu zalahleka esandleni samaPhoyisa aka-Metropolitan.
Ukusungula imigomo ethile eyisisekelo ehlose ukuphephisa isithunzi sezindawo ezingamagugu ama-World Heritage Sites kanye nokuzithuthukisa ngokusimeme lezi zindawo.
Uthe kungenzeka uphindaphinde, usuwabekile la maphuzu kanti ngineqiniso lokuthi sesiwabambile.
Kwadingidwa kabanzi ukuthi isikali kumele silingane phakathi kwezinkantolo esikhethekile kanye nokusatshalaliswa kwezinkantolo nje.
Kwatholwa amakredithi khadi ayishumi nanhlanu egoqwe ngesikhwamana sepulasitiki ase efihlwa ngaphakathi ekhabetheni.
Kwakuyimpoxo enkulu esithunzini sobuntu kubo bonke abasebenzi abangafakwanga ezikhungweni kanye nasemathubeni
Into eyodwa ebalulekile kakhulu esingenayo eNingizimu Afrika ukunakisisa lezi zimpawu ezisemqoka zemfundo.
Ngaba sesimweni sokudideka ikakhulukazi ngendlela izinto ezazenzeka ngayo.
Kubalulekile kuyisikhumbuzo futhi siyazigqaja ngokuhlanganyela nodadewethu kanye nabafowethu base-Afrika kulesi kulesi siqephu eziqopha umlando.
Ekubuyeni kwabo, unina waya kobheka izingane wathola ukuthi lena eneminyaka eyisishiyagalombili yayingasabambethe obhulankethe.
U-Goeppert uzonika abamlalele ulwazi lomuntu ongaphakathi ngesakhiwo kanye nokwakhiwa kophahla oluhlukile, oluzothatha cishe unyaka ukuthi luphele.
Isiteshi sase-Jeppe sizovulwa ekuseni kakhulu ukuze simelane nabalandeli abahamba ngesitimela kanti kukhona izitimela zabalandeli ezikhethekile eziyisishiyagalombili ezihlelwe uMgqibelo ngabakwa-Metrorail.
Amabhangi kanye nabanye abaphathimali, futhi nabathengisi sebeyihambele imihlangano yokubaqeqesha mayelana nezimpawu zokuphepha esenziwe ngcono.
Izitshudeni ezinhlanu zizokhethwa ukuthi ziqophe isithombe esingangomuntu ngempela sethusi sokugubha umnyaka weshumi wentando yeningi eNingizimu Afrika.
INingizimu Afrika inezifundazwe eziyisishiyagalolunye, ngasinye sinesishayamthetho saso, undunankulu kanye nomkhandlu wokuphatha singakubali ukwehluka kwazo ngasinye ngendlela yendalo yaso, ubuningi babantu, ezomnotho kanye nesimo sezulu.
Omabili amazwe angase acabange amanye amazwe okungangenwa nawo esivumelwaneni esimkhakha mithathu sokwenza imiklamo.
Benza kube lula ukubabona njengabangani, balande imithi, futhi bahambe bayothenga lokhu nalokhuya njll.
Ukuphatha ukophusile kuncike ekuthembaneni ngapha nangapha kanye nasebudlelwaneni obuqhamuka ndawo zombili phakathi kukahulumeni nabantu.
Okungase kube yizindlela zokukhokhela iziFunda kanye noZwelonke kudinga ukuthi kuphenyisiwe khona kuzobhalwa ipulani elibanzi lokukhokhela uhlelo.
Indawonye le mithetho uma isihlangene yenza ibhuku lemithetho, okuvamise ukuba yimiqingo ehamba ngezigaba ezakha irekhodi eliphelele elisemthethweni.
Dingida izinselelo eziku-National Sysytems of Innovation, ikakhulukazi ekuqhubekeni usuka ocwanigweni uze kufike emikhiqizweni kanye nasezinsizakalweni eziqala kabusha.
Bheka izincwadi eziqondiswe kuMikhandlu yeNdawo ezicela kubaqondisi amacebo abawakhethayo mayelana nokuphathwa kwezicelo zesikhungo esincane.
Ngokufanelekile, omunye wemigomo esemqoka wokuvuselela i-Afrika owesidingo sokukhulukeka okuphelele kwabo bonke abantu basezwenikazi.
Inqobo nje uma sibhekana nalezi zimo ezimbi kakhulu emsukeni yilaphoke singathemba ukuvimbela izinxushunxushu ngaphambi kokuthi zibheduke.
I-Academy yakhiwe yi-Academic Faculty, ne-Intelligence Research Institute kanye nengxenye yokusekela i-Education, Training and Development.
Uma ukuzibeka uphawu kubandakanya ubuhlungu obungapheli ezilwaneni, ingcindezi izoba nomthelela omubi ekukhiqhizeni.
Konke lokhu okwenziwayo kusinika ithemba lokuthi uhlolovo luzoqhubeka ngokuthula njengoba kuhleliwe.
Imisebenzi yentuthuko isiya ngokuya imonithwa ngezinhlelo ezisebenziza izimpawu zezibalo ezifana nezemogomo yentuthuko yeminyaka eyinkulungwane.
Iqoqoq lemigomo kanye namasikompilo, okuyiwona asingethe inqubomgomo yezindaba zemihlaba, ibaluleke kakhulu kwinqubo yokwakha inqubomgomo kaye nokuyisebenza.
Kodwa izikhathi ezinqunyiwe zomklamo, azikuvumeli ukuthi kubuyiselwe masinyane izimpawu ezikade zilinyaziwe ngobudlova.
Ngakhoke akumangalisi ukuthi abaningi babiza lokhu kudlulela kwethu entandweni yeningi njengomlingo.
Ingalo yomthetho yasebenza ngokushesha okukhulu eThekwini emadodeni amabili aba neqhaza ekuphangeni kuhlonyiwe endaweni yokudayisa ese-North Beach.
Imisebenzi yephoyisa yehlukene okwenza nokuthi ukuphephisa impilo kube yingxenye yalolo lubizo.
INhlangano yeZizwe izoqhubeka ibambe iqhaza elakhayo kulesi sikhathi esisha sokusebenzisana futhi iqhubeke neqhaza layo elikhulu elibonakalayo e-Kosovo.
Abantu abaningi abanothando bacela ukuqhutshelwa isikhathi okwakuvunyelwane ngaso ekuqaleni ukuze bakwazi ukunikeza amapulani emiklamo abanzi.
Ukusebenzisa lo mgomo kumele kube ukwakha emandleni noma olwazini bese kukhonjwa izikhala lapho kusadingeka khona ukuthi zivalwe.
Njengengxenye yale nqubo noma yikuphi ukuxoshwa kungafanele emsebenzini kuyavikeleka futhi kuqedwe nya.
Vula iwebhusayithi yephepha i-Sunday Times bese ufunda umbiko okhethekile ngomncintiswano wedilobha elihlanzekile kakhulu i-Cleanest Town Competition.
Uma kungenzeka, izakhiwo ezimile ezibekwe ezindaweni ezinengozi ziyosuswa noma ziyiswe kwenye indawo.
Ukuthula kanye nokusimama kuyisidingonqangi sentando yeningi, yentuthuko kanye nokubambisana,
Ingabe bakuphathile yini ukuba khona kokungabanza ngalezi zincwadi emhlanganweni?
Sihlangana esikhathini lapho ukubaluleka kokuxoxisana emazweni ahlukene, kanye nezinselelo eziningi ezibhekene nabantu, kungakaze kubaluleke kangaka.
Lokhu yizingxoxo zokuqala ezisemazingeni aphezulu kakhulu kulandela incwadi yesivumelwano kanye nokubambisana eyasayinwa ngoNgqongoshe ababili.
Kungadingeka ukuthi ngezikhathi ezibekiwe lumbiwe uqweqwe oluphezulu lwenhlabathi khona kuzokhuthaza ukushona phansi kwamanzi kanye nomanyolo.
Thuthukisa izindlela zokuxoxisana ngaphakathi bese wenza yonke iminyango yazi ngezinsizakalo ezihlinzekwa yiyunithi.
Impela indlela yenqubo esesiyithathile kungenzeka ukuthi bekungesiyona efanelekile mayelana nesikhathi eyenziwe ngaso futhi bekumele ukuba sixoxisane kabanzi nabantu abaningi uma sesibhekisisa manje.
Iyofaka futhi indawo yezemidlalo enkulu ezokwazi ukusebenziseka ohlwini lwezinhlobo zemidlalo kanye nezikhungo zemidlalo.
Kuthi uma intaba isiheshiwe, abakwa-City Parks bese besebenzisa ikhono labo bese bedala izindlela kanye nemihlobiso besebenzisa amatshe, batshale izihlala bese bephisela namabhentshi.
Umhlangano ubuye walivuma icelo i-SA Nanotechnology Strategy, elihlose ukukhulisa umsebenzi wezwe kulo mkhakha, futhi liqinisekise ukuthi sihlala sihamba phambili kwezentuthuko yomhlala wonkana.
Le ndlela, eyathathwa mayelana kokusebenza ngaphansi komkhakha okhethekile, ibe nomphumela wokudaleka kwesizinda esinamandla sabantu abafundisiwe, abanekhono futhi abazinikele ukuba ngabaseshi, abashushisi kanye namajaji.
Ingabe lesi sinqumo sabe sesiqhutshelwa yini kwabanye ababambi qhaza na?
Uhulumeni ozoqinisekisa ukuthobela umthetho okulesi sivumelwano futhi abe yisibonelo ngendlela aphatha ngayo amagugu ombuso.
Uhlelo luzoba futhi kumele ngakhoke lungahlehli kwezinye izinhlelo zokunakekelwa ngokwempilo kanye nokuhlinzekwa kwezidingo zenhlalo.
Ukufundiswa ngendlela yokuhlalisana kanye nokuvota kuyingxenye ebalulekile ekudaleni isimo esivuma ukubanjwa kokhetho olukholekayo futhi oluqhutshwa ngentando yeningi.
Ngesikhathi ehamba ehlisa umgwaqo, sabona imoto eyayimile eceleni komgwaqo.
Manene namanenekazi, ngivumeleni ngenabe kabanzi ngokukodwa nje okusemqoka okuyisithiyo ekuthuthukeni komnotho kulabo benu abenza imisebenzi lapha eNingizimu Afrika.
Ngawo lomkhakha, imeya imema bonke abahlobene nomndeni abazokuhambela ukuhlangana kabusha.
Baphakathi kwabakhi bamaloli abakhulu abane kanti amanani entengo yabo ancintisana kahle kanti sibheke ukuthi iyiphi inhlobo yokubambisana esingase siyiqale.
Kanti lokhu kukhombisa ukuthi uhlelo lokuxhasa izinhlelo zikahulumeni kunomthelela ongena yonke indawo emkhakheni wabazimele.
Ngokumela uhulumeni waseNingizimu Afrika kanye nabantu bakhe, ngifisa ukubonga ukusekelwa esikunikwe yiNtaliyane ukuze siqinisekise ukuthi le ngxenye iyayifeza imigomo yayo.
Ukuba phezulu komfutho wegazi i-BP yisifo esibalulekile kakhulu esibambekayo, ngakhoke kubalulekile ukuyobheka njalo umfutho wegazi lakho.
Ngiyakholwa ukuthi ikakhulukazi sasekela uhlu olubanzi lwezimboni ezisemingceleni ngokuletha ingqalazinda.
Manjeke uyazi yini ukuthi ngubani owakhokhela ukuxhumana ngomsakazo ne-Sandton.
UMnyango manje usukulungele ukuthatha igxathu elikhulu elilandelayo lokufuna ukuphathwa kahle, ngokulingana kanye nokusimama kwezindawo zabadobi.
Imiklamo ihlose ukuletha inzuzo elinganisekayo emphakathini ozozuza futhi ohlonziwe ngaphansi kwesikhathi esiqoshiwe, emuva kokuphela kwalelo cebo.
Kudingeka ukuthi sibuye siyithathe indawo emigwaqweni yethu bese sakha izindawo eziphephile ezizojabulisa wonke umuntu, washo.
Uhlelo luzosivumela ukuthi siphathe kangcono amandla ethu okunakekela nokusekela labo abayizakhamizi abahlangabezane nezinhlekelele bephesheya.
Nomake, kule nqubo yokuhlangana komhlaba nakanjani ichaza kabusha isimo kanye nokuqhutshwa kokuhlonishwa kokuzimela kwezwe.
Uhlelo lwemfundo luthi abafundi abafundiswe izifundo eziyisikhombisa, ezihlanganisa izifundo ezine ezingumongo kanye nezintathu ongazikhetha ngoba uzithanda.
Lokhu kwabangwa wukwehla emkhakheni wezokumbiwa phansi kanye nokuba ntekenteke kwezokulima kule ndawo.
Ifulegi lethu, neculo lesizwe kanye nebheji kumele ubuthina nokobuzwe, kanti kumele kuqhutshekwe kugxiliswe ukuzigqaja kanye nesimo somqondo sobuzwe kanye nokuthanda izwe lakho kuthina sonke.
Umphakathi oqhubekayo ulokhu ucindezela noma iyiphi ingxenye yabantu abahlala kuwo uyazincisha umthombo oyigugu wokuthi abantu bayikhona kuthuthuka emphakathini.
Kungathiwa impumelelo ivela phakathi kokunye ukuphatha ngokucophelela izindleko, ukusebenza ngokuthembeka kanye nokuphatha ngempumelelo.
Ukunikeza usizo kubalulekile ngezohwebo baseNingizimu Afrika abazinze kwamanye amazwe.
Izifo ezivikelekayo kanye ne-HIV AIDS kumele kuliwe nazo kanti nomthwalo wezikweletu kumele ususwe.
IKwaZulu-Natal yagcina isimo senjabulo siphezulu ngesikhathi sosuku lwenkululeko olwalubanjwe enkundleni yase-Absa eThekwini.
Yakhelwe ukuthi ihambisane nezinselelo zokuthula, ukuphepha kanye nokuzinza okubhekene nesifunda.
Abesifazane okuyibona abahlupheka kakhulu ngenxa yodlame lwasemakhaya bangaya emthethweni ukuze baqinisekise ukuthi bayavikeleka.
Qaphela ukuthi izindleko ezihlangene nokulethwa komthamo omkhulu kanye namadamu kuzokhokhelwa nguMkhandlu.
Ngale kwalokho Nxusa wemukelekile kakhulu kanti sizosebenza ngokubambisana nawe ukuze sibone ukuthi singenzenjani ukuze sithole le miphumela.
Esinye isizathu sokunezezela ekunakekelweni kwemihosha wukugqugquzela ukuhamba kofishi, ikakhulukazi labo abahlala nasolwandle.
Lezi zikhulu zombili zisebenze kahle kakhulu futhi ngokwethembeka ku-ANC endaweni entsha ezibekwe kuyo.
Futhi, ngokuhambisana nokwehlisa ubuphofu kanye namasu okuqinisa ukondleka komzimba, uhulumeni uzokhuthaza uphenyo ngezinye izindlela zokwelapha, ikakhulukazi izinezezelo kanye nemithi yokunika umfutho amasosha omzimba.
Mayelana nokunika abantu bangaphandle abangophathina babo imisebenzi ehlanganisa ukuhlelelwa ngokwezimali, ukulingana kophathina ngeke kwenzeke.
Kuningi lethu onke lamabomu kanye nodlame olunobulwane olubhekiswe kubantu lulanda umlando, wezinto ezike zafika futhi esezihambile.
Kodwake, ukugaya ubuye ukusebenzise ngeke kucatshangwe kuphela ezikhathini lapho kubuyisa khona inzuzo ngqo.
Kuyosetshenziswa izindlela ezinqala futhi nezifanelekile zokuhlola ukufaneleka kanye nokulungela izinhlelo zenhlalakahle.
Lendawo okugxilwe kuyo izothuthukisa amandla okuhweba iNingizimu Afrika ukuze kwakhiwe izinto ezivumelekile zenuzi, okuhlanganisa imikhumbi, okuphatha umlilo kanye nemikhumbi yokugcina amafutha.
Nomake maningi amacala okukhwabanisa abekiwe, ikomiti ithole okushiwoyo kunezizathu ezincane kakhulu ezinohlonzo.
Ukuxhumana njalo phakathi kwezinhlangothi zombili kufakazela iqiniso lokuthi sesinobudlelwano obuhle kakhulu bezombusazwe.
Angisizwanga muntu kodwa sazizamela njengamaqabane ukulishiya leli.
Isikhungo sokuxhumana simonitha abezindaba ezibhalwayo kanye nezikomabonakude ukuze kugcinwe ezokuxhumana zikahulumeni zazi ngentuthuko ngaphakathi kwezokuxhumana.
Imiqulu kanye nokwagcinwa kudala kuyohlala kubalulekile ngaso sonke isikhathi noma kuphi lapho ikhona.
Amalungiselelo kantike kumele enzelwe ukuxolelwa okuthile ngaphansi kwezimo ezikhethekile.
Kumele kufakwe elinye inani kulokhu kuhlaziya ngokuthi kubuye kucutshungulwe indawo okuvela khona amasamanisi kanye nezinqumo zamacala.
Ingxenye enkulu yezikhalazo ibiphathelene nezikweletu, kanti futhi inani elikhulu lezikhalazo belivela ngoba kungekho mpendulo, kungaxhunyanangwa kahle noma kungekho mpendulo nhlobo.
Kwezinye izikhathi, imininingwane iyahlukaniswa isifunda ngesifunda, khona kuzohlaziyeka intuthuko ngesifunda.
Izwe lethu linabasebenzi abayingcosane kule misebenzi efundelwe, okudingeka lezi zifundo zibe yimpoqo.
Uma nje imiphumela kamatikuletsheni seliyitholile ikoliji, kuyobe sekuqinisekiswa ukwamukelwa.
Namhlanje njengoba sihamba siya esikhathini senjabulo ngifisa futhi ukuthi sicabange ngengqikithi yaleli pulani.
Ukugxila ngomkhakha kudala ukubambisana kanye nokuzinza kwesimo ezinkampanini, kuqiniseke ukuhamba kahle kwezomnotho ngokunikeza uhlelo olukhulu lwezingqalazinda.
I-Mathematics njengesifundo yayekwa ohlwini olufundiswayo ezikoleni, wabe esezifundisa yena.
Ukudla okune-fibre ephezulu, nosawoti omncane kuzowusiza umfutho wegazi lakho ukuthi wehle.
Akwemukeleki neze ukuthi abantu abaningi kangaka babulawe usuku ngosuku.
EKhimbili, ukwakhiwa kwesikhungo sezingqungquthela , nokuletha kwaso amathuba ezokuvakasha, kuzokhuthaza okwenziwayo kwezomnotho wendawo bese kusiza ekufakeni umfutho ku-Gross Domestic Product.
Umgomo osemqoka wecebo lokunikeza ulwazi lwezokondleka kahle emndeni kanye nasemphakathi lumbaxantathu.
Kodwake, kukhona isidingo esikhulu emphakathini osebenzisa ezinto zokuthutha ukuthi uqaphele kakhulu bese ubika noma yini okubukeka kusoleka ukuthi ingaphathelana nobudlova.
Sekube khona, kodwake, ukugudluka emhlabeni wonke kwinqubo yokuncika ekuthembeni umthetho kukho konke kodwa kubhekwe nasekuxoxisaneni.
Isikali samandla sizohlala silingana emhlabeni wonke, noma lokho kuncike ezinguqukweni ezihamba nesikhathi, samashumishumi eminyaka amaningi.
Le mpumelelo inikeza inkomba ecacile yobukhulu bokuzimisela ukulwa nobugebengu obuhleliwe esifundeni sase-North West.
Uhlelo lokufunda kanye nelokunikezela ngokudla ezinganeni ezifunda ezinkulisa lizingenisa ekuhambeleni indlu yamagugu ngendlela yobungani, ikhuthaze nokuvakasha kwazo khona.
Somlomo, izinselele kuyo yonke le mpumelelo, ukuthi lokhu kumele kungabukeki njengezenzo zosuku olulodwa.
Izincwadi zezikweletu ezifakwe ngaphambi komqamulajuqu ongasenhla ziyodluliswa singakapheli isigaba sesibili kodwa nje uma isihumusho sitholakele ngaphambi kwesikhathi senkulumo mpikiswano ehleliwe.
Lokhu kuvamise ukwenziwa ngokusebenzela phezu kolwazi oluvela kwamanye amazwe, noma ngokusebenzisa izinhlolovo esezadlulewa yisikhathi.
Okusemqoka, sekukhonjisiwe eNingizimu Afrika kanye nasemhlabeni wonke, amasu okubambisana abhekene ngqo nezinkinga zamacala nobuphoyisa ziletha imiphumela emihle mayelana nokwehlisa ubugebengu.
Siyazi ukuthi umgudu wokudlulisa abantu abantulayo baye empilweni ethokomele futhi babe negalelo empilweni, imfundo ekahle.
Cha, angiqageli, ngikhuluma ngezinto ezenzenka kanye nezinto engazibona.
Umsebenzi wabo kanye namaphepha okusiza ababaleki kwakuvame ukuthi kunganakwa yizikhulu.
Umxhumanisi kaZwelonke wohlelo lwe-Blue Flag ukhombise ukujabula kwakhe ngalokhu okutholwe yila mabhishi wawalinganisa njengamanye alawo amahle kakhulu ezweni.
Ezikoleni zamabanga amancane, ababambi qhaza abakhulu ngokuphathelene nokuphatha kuhlanganisa abazali kanye nothisha.
Leli qhaza ligcwaliswa ngokuthi kunikezwe ofuna imvume isitifiketi sokusebenza njalo ngonyaka.
Ngale kwalokho Nxusa, wemukelekile kakhulu kanti sizosebenza ngokubambisana nawe ukuze sibone ukuthi singenzenjani ukuze sithole le miphumela.
Kukhona izimo ezingadingi ukude ziguqulwa, isibonelo, isimo sendawo nokungaphezulu komhlabathi, izindawo ezizwelayo ngenxa yemvelo; kanti okunye okufana nezingalazinda, ukusetshenziswa komhlaba kuzodinga ukuthi kude kuguquguqulwa njalo.
Kukhona inqwaba yezizathu zokuthi kungani abafundi bengasiqedi isikole.
Emuva kwalokhu kuzovakashelwa imiklamo yokwakha ekhethiwe embalwa, ukuze kube khona amathuba okuthatha izithombe.
Kukhona amagxathu asethathiwe ekukhipheni izimvume zokusakaza emikhakheni yangasese kanye nomphakathi
Sizolenza izinga lempilo labantu bakwaZuku Natal ukuthi libe ngcono ngokukhulisa amathuba obungcweti kwezokungcebeleka nemidlalo ngokuhlanganyela nowonkewonke kanye nentuthuko.
Sicela uzizwe wemukelekile lapha ngalolu suku olukhethekile lapho sihlangene sizokhulekela ukuthula kanye nezinkinga eziningi eziphathelene nezenhlalo nomnotho ezikhungethe imiphakathi yakithi.
Umthetho wokwehlukanisa izinto i-Separate Amenities wangcwatshwa kusukela ngesikhathi intsha emnyama nemhlophe enemfundo efanayo isiqala ukwenza imisebenzi ndawonye emabhange, ezitolo nasezimbonini.
Ukwehla kuzozwakala ikakhulukazi ekukhiqizweni kommbila, kumantongomane kanye ne-cassava.
Manje ngicabanga ukuthi uyakwamukela ukuthi ubufakazi bakho kumele kuqondiswe noma buqonde ukuze lezo zinto othathela kuzo zivele.
Ilunga lomphakathi latshela amaphoyisa ukuthi umuntu olimele ungakuphi, base abaseshi ababelindele ukubizwa bambambha masinyane.
Emuva kwamahora amaningi akha umjondolo, intsha yesikole yakhexa imilomo isibona umlilo uwushabalalisa ngokucwazima kweso.
Sizimisele ngokusheshisa ukukhiqiza kwezolimo kanye nezomhlaba, ukunakekela abantekenteke, kanye nokusekela ngokwezimali abalimi abancane kanye nabaphakathi nendawo.
Kusobala ukuthi izindlela zokuziphilisa kanye nezokukhiqiza ikakhulukazi kulabo abahola kakhulu ayisakwazi ukuhlala ikuleli zinga.
Abahloli basemnyangweni wabasebenzi kumele baluleke abasebenzi kanye nabaqashi ngamalungelo abo kanye nangezibopho zabo.
Kumele bazibone bengabanegalelo elibalulekile abenza abanye basebenze kakhulu.
Abakwa-Metro Water bathule indlela entsha enhle ezokwenza umphakathi ubike amaphutha aphathelene nobunjiniyela kanye nezinsizakalo zamanzi.
Zombili izinhlangothi zigcizelele ukubaluleka kokubambisana emhlabeni wonke ukuze kuvikeleke futhi kuqhutshekiswe amalungelo esintu.
Mayelana nokuthola ulwazi kanye nokuqiniseka kwesigungu semisebenzi kwakwenziwa yilokhu kanti babezokuqinisekisa ukudingeka kwenkampani efana nale.
Eminye imithetho ezobekwa ephalamende ephathelene nezezimali yile i-Division of revenue and Western Cape Inherited Debt Relief Bill.
Ngifisa ukuthi siqale kanti ngiqala ngokuthi ngamukele wonke umuntu okhona kulo mhlangano.
I-Satellite Training yenziwa e-Logistics, kanti e-Silverton ikakhulukazi okuphathelene nokuthuthukiswa kwamakhono kanye nezinhlelo zokufunda usebenza.
Ubhekisisa ukuphundlela kwezimboni kulezi zinsuku, umkhakha wezisebenzi zikahulumeni uzokwethula ukusebenza kahle ngokunikezelana ezivumelwaneni zemisebenzi kahulumeni.
Wonke umuntu waseNingizimu Afrika unelungelo lesimo sokuhlala nesokusebenza esingayilimazi impilo kanye nenhlalakahle yakhe.
Inqubomgomo ehlose ukuqhubekisa ukuncintisana ngaphakathi, ukukhula kanye nokuthuthuka bese kukhula ukubhekela umnotho kwangaphandle sekuqaliwe.
Uhulumeni uzohlola ukuthi angaphumelela yini amasu ahlukene ngokuhambisana namanye kube kugcizelelwa kakhulu ukongeka kwemali jikelele eswini ngalinye.
Inani lentengo yamaminerali kanye nemikhiqizo esihluziwe liyokwenziwa ngokwesimo sezimakethe.
Njengoba siqala umkhankaso wethu wokuphepha engwaqweni i-Arrive Alive namuhla, ngifisa ukubonga amadoda kanye nabesifazane abasebenza kulesi sikhungo esincane esilapha.
Lo mklamo ukhombisa impumelelo yepulazi labalimi bomphakathi kanye nokuqala okujabulisayo kwezenzo zabasangena kulo mkhakha wezolimo.
Ngikholwa ukuthi umzabalazo owawumelene nobandlululo wadala ukuthi sibumbano, ngoba sonke sasazi ukuthi sibhekephi.
Idilobha manje lifisa ukuqoka izikhulu zokuxhamanisa umphakathi ukuhlanganisa idilobha kanye nomphakathi kanye nabezikontilaka kuze kuphele umklamo.
Ubhalile izinhlamvu zokuqala kulo lonke ikhasi le-Wili wase usayina ikhasi lokugcina, phambi kofakazi.
Zonke izinhlelo zenqubo nokuphatha kanye nokuqapha kumele zihambisane nezidingo zalabo abazisebenzisayo futhi sikhombise ikhono.
Unobhala jikelele angazimukela, egameni lenhlangano, izipho, ifa kanye nominye iminikelo enikezwa inhlangano, inqobo nje uma ivunywe umkhandlu wongqongqoshe.
Ukufakwa kukamanyolo, ikakhulukazi i-nitrogini, kungabanga izinkinga zobuthi ngokuphelele, ngenxa yezinga eliphezulu le-Nitrate ezitshalweni okulandela ukufakwa kukamanyolo kanye namaqhuzu kamanyolo nokuchitheka kwawo ngesikhathi usathelwa.
Nomake ukutshalwa kwezimali kubalulekile, ukubuyela endaweni kwezomnotho kuncike kakhulu ekuzinzeni kwezwe ngakwezombusazwe.
Kwenzeka nini, ohulumeni bavamise ukuswela ikhono kanye namandla okusebenzisa ulwazi oluqoqowe.
Simemezele indlela yokufakwa ngezikhawu ekwenziweni kwalolu hlelo kanye nokuvulwa kwePhalamende.
Izinsizakusebenza zokuqapha kanye nokulawula zibandakanya ukushaywa kwemithetho ngqo kanye nokuthembela ikakhulukazi ekusebenzeni izimiso zemithetho ezifana nemigomo, izimvume kanye nezilawula ukusetshenziswa komhlaba.
Sizwa sihlonishiwe kakhulu ukuthola ilungelo lokuhlanganyela nabantu kanye nohulumeni waseMozambique ukugubha uminyaka eyishumi yokuthula nokuzinza ezweni lenu elihle kakhulu.
Ngabe ukhuluma ngomhubhe osemqoka ongaphansi kwendawo yokuhlala engasentshonalanga ebuye ibe nesikhungo sokwelapha futhi ikukhiphele enkundleni yini na?
Sifuna ukwandisa inani labantu abanomlamdo wokuncishwa amathuba ukuthi babe abanini, baphathe futhi balawule izintambo zamandla omnotho.
Uzobuye achaze kabanzi ukuthi ukusingatha indebe yomhlaba kulindeleke ukuthi kukwenze ngcono kanjani ukubukeka kweNingizimu Afrika kanye ne-Afrika emhlabeni wonkana, ngakwezombangazwe kanye nomnotho.
Ngesikhathi kwenziwa le mithetho, ukuthobela imigomo ekhona yokuphatha izimali kugcizeleliwe.
Ukufika kwenu ngezinkani kulo mhlangano kufakazela ukuhambisana kwemibono ekhombisa ukuba yisikhathi esiyiso salokhu kuxoxisana.
Ukuphendula lolu valo olingenaso isisekelo mayelana nekusasa phakathi kwamanye amaqabane, siyacelwa ukuthi sikugweme ukukhuluma iqiniso.
Siyanincenga ukuthi niqhubeke ngokubambisana nathi ekwakheni umbimbi olubanzi lokulwa nobugebengu.
Abafake isicelo basengozini yokungamukeleki ngenxa yokwehluleka ukuletha onke amaphepha.
Okwenziwayo kuhlelwe kwaba yizinhlelo ezimbili ezincane, ezaziwa nge-Public Diplomacy kanye ne-Protocol.
Ubuphofu bubeka ingcindezi ezinsizakalweni zasekhaya kanye nokuxhumana komndeni kanye nobunye ubudlelwano, okwandisa isidingo sezenhlalakahle esemthethweni.
Sibiza yonke imiphakathi ekade ibandlululiwe ukuthi ifake izicelo emnyangweni yokuthi ulethelwe izidingo zenhlalakahle.
Siyaqhubeka nokuxoxisana nabo bonke ababambiqhaza kulesi simo esibucayi ukuze sakhe isibindi kanye ukuzethemba.
Iyaqinisekisa ukuthi unalo ilungelo lokucela izizathu zokuthatha izinyathelo zomthetho ezinomthelela omubi.
Basusa amashidi nobhulankethe bepulasitiki emboze amadilamu bathola amaphasela ensangu ngaphakathi.
Lokhu kuphendule amaphuzo amaningi aphathelene nokuphela kwezibalo e-Afrika; ukungaxhaswa ngemali eyanele, ukungaphathi kahle, ubuchwepheshe besayensi obudala, ukuxhumana okungenele, kanye nokuphendula emuva kwesikhathi ezidingweni zolwazi ezitsha.
Kule nhlanganisela kubuye kube khona nezidingo ezibaluleke kakhulu zabafundi zokudlala kanye nokuhlangana nabanye.
Lezi zimpawu zifana kakhulu nesimo sakho lapha imbindini we-Karoo.
Abanemvume kumele bayiphathe sonke isikhathi.
Akumele kube khona ukucwaswa kwabasebenzi basezimayini ngenxa yokuthi bavelaphi.
Kungahlanganiswa imishini ngezindlela ezintathu, kubalwa kanye nezinga lokusebenza kwayo ngayinye, njengoba ishiwo ngezansi.
AbaseNingizimu Afrika kumele bafune okubahlanganisayo kanye nesikompilo elifanayo.
Akungabazisi ukuthi lo mhlangano udonse amehlo.
Ukuphuma kwelanga emafini kubekwe phakathi kwamaphiko enyoni kwase kuqedela isakhiwo esimise okweqanda esiya ngokukhuphuka.
Ungabhalisa noma ngabe umusha embonini noma uyi-guide eseliphelelwe isikhathi sokubhalisa.
Inyuvesi yase-Stellenbosch yethula izifundo zesikhathi esifushane zamandla kagesi obuye ugaywe kabusha futhi ozinzile ukuze kukhuliswe ikhono ezweni lokwenza imiklamo kule ndawo.
Ama-Albania ase-Kosovo aseshilo ukuthi ukuqhubeka nezingxoxo akwenzi mehluko njengoba abasefuni lutho ngaphandle kwenkululeko.
Iningi labahlanganyeli bathole ukuqeqeshwa okuqondene ngqo nomsebenzi okubenza babe sesimweni ezingcono sokukhushulwa ezikhundleni kulo msebenzi.
Inqubomgomo kanye nesu lezezindlu likahulumeni liqondiswe ikakhulukazi ekusebenziseni izinsizakalo zikahulumeni ezincane ukuze kufezeke ngokugcwele le mizamo kanye nezinsizakalo ngokuhambisana ngokutshala kanye nokuletha izidingo nabangekho kuhulumeni.
Ukhetho lohulumeni basekhaya lusebenzisa inqubo yokulinganiswa kokumelwa kanye nesuka esizindeni seqembu.
Kumele iqale ngokuchaza ifilosofi, ibuye ichaza kabusha umgomo, okuqondiwe ngqo kanye nezinto eziphambili zobuhlakani ukuze kusungulwe isiko elisha lobuhlakani.
Bekukhona ukuhambisana nomhlaba wonke kubafundi, jikeleleezikhungweni eziningi zemfundo.
Ngitshelwe ukuthi kukhona umuntu onemibono eyehlukile ovela kwabakhulumela abomthetho.
Kodwa uyakhumbula futhi ukuthi ngesikhathi ungena kubekukhona abebephuma kanti ngifuna ukucabanga ukuthi, noma ngingenalo iqiniso eligcwele kungenzeka ukuthi bekungonjiniyela bebhanoyi.
Kulezi zinyanga ezizayosizobona umhlaba wonke unyakaza, njengoba izinguquko yizona eziseqhulwini lohlu lwamaxoxo.
Izinkomo zenyama zikhiqizo inyama kanti zinkulu futhi zinemisipha.
Lo mthetho kumele ufake uhlaka olufanelekile kwezomthetho olukwenza ukuthi osomabhizinisi afasafufusa asebezibumbila baba ngamadlandawonye okuwukuthi kulo mthetho okhona abangeni emthethweni wamadlandawonye.
I-Afrika ngeke ibe yizwe eliyilunga emazweni aphesheya ngaphambi kokuthi ithole ukuhlangana kwezezimali kanye nezomnotho.
Njengoba wazi uMongameli uKabila uvakashele ngokusebuhulumeni eNingizimu Afrika.
Uhlelo lwezenzo ezididyele lukhombe izindawo eziyisithupha zokusebenza ezimi kanje, ukukhula, ukuncintisana, ukusebenza, ukuthuthukisa amabhizinisi amancane, ukunika amandla abamnyama, kanye nokuhlala kuzo zonke izindawo.
Nginesihumusho sesiNgisi njengoba ngingakwazi ukukhuluma isiBhunu, kodwa wothi ngiyifingqe.
Lonke ulwazi lubhaliwe lwase lunikezwa umsebenzi nabo bonke abanye abazosekela isikhalo.
Kuzoqalwa indlela yokufaka umdlandla ezinkampanini ezisebenzisa izinto ezonga amandla kagesi, ngokuthi kwakhiwe uhlaka lokwengeza umhlomulo wamandla onciphisa inani lempahla.
Asizibophezeleni ekuletheni ubulungiswa obukahle, obonga imali futhi obusezingeni eliphezulu.
Lamaqhinga ancike ikakhulukazi ekwakheni, kanti ukufuneka kwekhono lobunjiniyela kuzokhula kakhulu ngenxa yalokho.
Amazwe amaningi asathuthuka ezwe sengathi asakhishwa inyumbazana futhi asancishiwe inzuzo yokuba yingxenye yomhlaba wonke kanye nokuba sesigabeni sokusebenza ngendlela yokuba dijithali.
Uma uyiposa, qiniseka ukuthi ushiya isikhathi esanele sokuthi ifike ungakadluli umqamula juqu.
Imikhakha eminingi esiyibonile yokutshala izimali kanye nokuqhubekisa ukuthunyelwa kwezimpahla kuyahambisana nalezo zimboni zaseSwidi ezikhombise amandla.
Wathi idilobha laseMatlosana lilandele isibonelo sabanye omasipala lase liqalisa izinhlelo ezihlose ukuthuthukisa ibhola lezinyawo.
Kufike amahhashi amane kodwa empeleni kukhona amaphoyisa ayisishiyagalombili ngoba amane awo ayesebenza ngezimoto ezimbili ezincanyayana.
Noma ngabe yayibizwa ngokuthi yikomiti ye-Crisis noma ngokunye kodwa leliqoqwana lalikhona futhi lalibhekela izindaba eziphathelene nomndeni ngaleso sikhathi.
Isakhiwo sisiza iminyango kanye nezifundazwe ngokuthuthukisa amasu okuxhumana kanye nokwabelana ngayo ku-National Communication Strategy.
Ukuphathwa kwemiklamo sekukonke kuhlanganisa ukuyimonitha kanye nokusebenza kwesabelo sezimali.
izikulungele kangcono manje ukuba yindlala yokwenza kanye nokuqapha ukuthuthukiswa kwenqubomigomo kanye nezindlela zokusebenza.
Lonke ulwazi mayelana nemiklamo lunikezwa ngabaxhumanisi bemiklamo.
Lapho isimo sendawo simagumaguma khona, izikhonkwane kumele sithothane, kodwa endaweni ecishe ibe samathafa, zingabekwa zigqagqane.
Ngithole abanye sebenqaba kimi abebesejele, kukhona abeqe imingcele ngoba sebebalekela isethembiso sabo sokufakaza, ngakhoke noma yini ingenzeka.
Unguthisha kanti nguyena kuphela umuntu oseqale futhi wasungula umculo wezimfijoli i-orchestra, ephethe abamnyama kuphela.
Ngesikhathi ngifika ekhaya likaNkosikazi Mandela ngabeka imoto yami ngaphandle ngase ngingena endlini ngakhuluma naye wase engibingelela.
Abasebenzi akumele baphathwe kabi ngenxa yokufuna amalungelo abo ngaphansi kwaloMthetho.
Ngiyamazi lomlisa, nokho angisalikhumbuli igama lakhe langempela kodwa sasivamise ukumbiza ngokuthi ngu-Pontsu.
Lokhu kungaba yingxenye eyodwa yenqubo yokugcina konke esisakukhumbula kokuhlukunyezwa okwedlule.
Sisendleleni yokuqinisekisa ukuthi akuseyophinda futhi ukuthi ongesiye owase-Afrika achaze i-Afrika.
Ngiyethemba ukuthi ukuziphatha kwami ngeke kuphinde kukuphoxe futhi.
Ukuphindela emuva ngiyobona lezo zindawo kubalulekile ekungisizeni ukuthi ngigcine sengikhohliwe okwangempela.
Ngizwa ngigculiseka uma ngidlulisela kwabanye kanti ngiyaneliseka uma kuthathwa, kuguqulwa futhi kusetshenziswe kanye nezinye izifundo, ukufundiswa kanye nokuhlolwa.
Ngeke sithi abasekho ondlovukayiphendulwa noma ayikho imizamo ezokwenziwa ngokuzayo yokubavusa futhi.
Mphathisihlalo ufakazi uthi akasakhumbuli noma wake wafakaza yini ecaleni lokuhlowa ukufa komuntu noma cha.
Ucabange ukuthi isimo sethu sisho lokho, uma ubheka okuthandwa yizwe, singaba abokuqala emhlabeni wonke ukudala leso simo.
Iqhinga lokususa abanye ababoshiwe emajele ethu akusiyona kuphela indlela ebesingayenza ukubhekana nokugcwala okudlulele.
Bafuna ukusheshisa inqubo eholela ekuqedeni nya umlando wobandlululo.
Ufe kabuhlungu ngoba wayengakwazanga ukuthola ukwelashwa okwakushiwo ngesikhathi esejele.
Ngokuzithoba okukhulu, ngifisa ukusho ukuthi uhulumeni akadingi ukufundiswa kunoma yiziphi kulezi zimo.
Akukho okuyiqiniso kulesi simo sezwe sakamuvanje ngaphandle komgomo wokuthi akukho lutho olungenakushintsha.
Ukuvikela imvelo kanye nomhlaba wethu ukuze izizukulwane ezizayo ziwufice kuhlezi ze emahlombe ethu.
Ngenxa yenhliziyo embi, imicabango emibi noma inzondo, eqondiswe kulowo owenza izenzo zobubi.
Kuzoba khona itafula lokubuza, igumbi lokuxoxisana kanye nenkantini yokudlela ngaso sonke isikhathi seNgqungquthela.
Imiphumela yalokhu kuncishwa amathuba ihlala njalo ibonakala ngobuphofu bemiphakathi, izikole ezisezingeni eliphansi, ukungabikho kwemisebenzi okukhulu kanye nezingqalazinda ezingenele.
Eminyakeni emithathu eyedlule, kwenziwe uchungechunge lwemiklamo phakathi kwabaseLeeds naseThekhwini.
Umasipala u-Namakwa kumele ugqugquzele ukuhlanganyela komphakathi ocwaningweni lokuhlola umphumela kwimvelo.
Indlu yokugcina amagugu ikhombisa ukwakhiwa kabusha kwekhaya eligqamile laseThekwini lakwaRobinsons.
Umthetho wokusebenzisa izinhlelo zasekhaya luzovivinyeka kakhulu ngesikhathi sekuqala izindlela zokwaba isikhathi ezintsha.
Isigaba sesibili sizobandakanya ukunwetshwa komgwaqo onguthelawayeka ukuze kuvele isikhala esanele sokwengeza imizila.
Sidinga ukuthi siqhubeka sisebenze nezikhungo zezezimali zomhlaba wonke kanye nezamazwe asathuthuka khona sizofanisa izakhiwo zezezimali zomhlaba wonke ezikwazi ukukhusela lokhu okubizwa "ngezimakethe ezisathuthuka" esimweni sezimakethe ezivele ziqhamuke sezingasahambi kahle kungalidele muntu.
Ukutshala izimali kungqalazinda kuyindlela esemqoka yokwandisa umkhiqizo wezomnotho, ngakhoke kufake nomfutho entuthukweni yezezimali.
Somlomo, lolu hlahlomali lwethemba -Budget of Hope luqondiswe ekwenzeni ngcono kanye nasekusheshiseni ukulethwa kwezidingo.
Uma uqhathanisa abazozuza uthola ukuthi bayiqoqo elikhulu kanti uma abahlukumezekile bechazwa ngokulinganiswa nabazozuza sithola ukuthi yibona abayiningi emphakathini.
Lokhu kwenziwa ngeqhinga lokuqondanisa ngqo lebhange lentuthuko i-Development Bank yaseNingizimuAfrika.
Ngelishwa ngenxa yeqiniso lokuthi sinezintyo zokuhamba eziningi, angisasikhumbuli isikhathi se-call sign.
Isidingo sokuthi kumele sibe namandla anele phakathi kuhulumeni kuzokwenziwa ngokukubhalansisa nokunciphiswa kwezisebenzi zikahulumeni.
Sikwenzile lokho ngesilinganiso esithi asibe yimpumelelo kanti njengamanje sijatshuliswa yizinga eliphezulu lokuzinza kwezomnotho kanye nokuthembisa kwezamabhizinisi.
Ukuba khona kwamasiko ahlukahlukene edilobheni laseThekwini kanye nasezindaweni ezilizungezile kucaca kahle kube yizingxenye ezihlukene njengoba uphuma edilobheni.
Umklamo i-Justice Footprint Project lona esesizowenza ukhombise okuhle kakhulu emhlabeni wonke ekuxazululeni kanyekanye udaba lwabantu abaningi.
Walubika udaba emaphoyiseni, abe asebopha futhi agweba uMasemeni ngecala lokudlwengula.
Imithetho yentela eyehliswayo iyasebenza nasemabhizinisini amancane asembonini yokwakha nayo izobuye ichibiyelwe ngokuvumelanayo.
Ikhomishani ixube odokotela kanye nabanye ochwepheshe abafana nodokotela bemizwa, abezemfundo, abezobuciko, abaholi bezenkolo, abameli kanye nabamele amalungelo emiphakathi nabantu baluleka futhi basize ngezinga lobuchwepheshe babo.
Undunankulu u-Brown uthathe isinqumo sokungasifaki isicelo esiphikisa isinqumo sakhe, noma nje ubengagculisekile mayelana nezinye izingxenye zesinqumo sejaji.
Uma umfundi etholakala ukuthi useyazi ngesikhathi sokuvivinywa uyaye athole endaweni yesitifikethi esibizwa ngokuthi yi-Certificate of Attendance esibizwa ngokuthi yi-Certificate of Competence.
Kuyafana kubahambi abaningi abafika kulezi ziqhingi ezinhle befuna ukubalekela ukuhlushwa ngokwezenkolo.
Ukuqondisa izigwegwe kumele kwenziwe ngokuphelele, kufane, njalo futhi masinyane.
Ngiyajabula ngokuthi, ngenxa yalezi zenzo iNtshonalanga Koloni isengakwazi ukwabelana ngedlule kukhona neNingizimu Afrika yonkana.
Izivakashi zizototoswa ziyiswe emibukisweni yengqephu ezobukelwa esiteji seqhwa langempela, zibukele umcintiswano woshampeni abashibilika ngamabhodi eqhweni ngolwesiHlanu ekuseni kanye noshokoledi yonke indawo kuhlanganisa ingqephu yoshokoledi.
Ngizizwa ngibalulekile kakhulu futhi ngijabulela nokunamukela eNingizimu Afrika entsha okukuzalwa kwayo kuncike kulo mbutho kanye nakumalunga ngalinye aba negalelo elikhulu kakhulu.
Ngiyakubuza ingabe lowo muntu wenze ngokomthetho yini noma cha, ngumbuzo nje.
Uma ngibheka nje sikhona isiqiniseko sokunikezwa okuthiwa ngumsolwa i-orijinali kanti leyo orijinali yanikezwa umsolwa.
Lo mklamo ungenziwa ezindaweni ezifana nokumbiwa phansi, ekwakhiweni kwesiteshi samandla enunzi ngamanzi kanye nakwezinye izindawo zokuhlanganyela.
Imincintiswano engahleliwe kahle ingaba nemiphumela emibi edilobheni kanye nasembonini uqobo washo enenezela.
Kuthiwa bathenga izinto zokuhamba ngezincwadi zomgunyathi ezifana nepheshana elisho imali oyiholayo kanye namapasi.
Umgomo wemfiva i-yellow fever uyisidingo ekutholeni iphasiphothi laseNingizimu Afrika.
Abahlinzeki kanye nabanikazi, abahambisana nabo bayokwazi ukulunqaba usizo, bavale ama-akhawunti, basuse noma kwehle okuqukethwe noma bakhansele ama-oda njengoba nebona.
Kumele kube khona ubuqotho kungabi bikho mizamo yokusetshenziswa noma yokwenziwa kwento ezicashileyo.
Ongcweti bazempilo-Abantu abawufundele umsebenzi wokunakekela abagulayo, abafana nonesi, odokotela, abaphethwe yizifo zomqondo kanye nabaye ochwepheshe.
Endaweni yesayensi kanye nobuchwepheshe besayensi i-Afrika ibilokhu njalo ikuthokozela ukusekelwa okuvela eNtaliyane.
Inyama yengulube kumele iphathwe eceleni kunezinye izinyama kanye nokudla, ukuvikela ukunukubezeka okusuka lapha nalaphaya.
Izikhungo sihlanganisa ukuphathwa kanye nezenzo zohulumeni bakwamanye amazwe abahleli eNingizimu Afrika.
Lahlehliswa besatokile kodwa bebekwe eziteshini zamaphoyisa ezehlukene ngesikhathi amaphoyisa eqhubeka nekuphenya.
Indawo yokulala engabizi, okuhlanganisa namaBackpackers, nayo iyatholakala.
Ukuphakanyiswa kwamagama kulindelekile khona kuzoqokwa umlini wesifazane i- Female Farmer of the Year competition, ohlelwa uMnyango wezoLimo.
Ukubalwa kukadoti kanye nezincomo zokuthi ubuye usetshenziswe emkhakheni wezokwakha e-Ntshonalanga Koloni.
Lo myalelo okhiswa yinkantolo i-Constitutional Court uzokwenziwa masinyane nje uma iphalamende selibuyele emsebenzini.
Ngifisa ukusho ukuthi ukusekela ukubuyisela kanye nokukhuthaza kulolu hlelo esilubona lungolwesikhathi kakhulu futhi lubalulekile.
Isithangami sinegalelo elibalulekile ekuqinisekiseni ukuthi siyakwazi ngempumelelo ukuhlangabezana nale nselelo enezigaba eziningi.
Hlanganisa izisebenzi zikahulumeni ndawonye ukuze zikhumbule uthando kanye nobuhle bokwenza ngcono ukulethwa kwezidingo emiphakathini abasebenza kuyo.
Kuthiwa ohlukumezekile wasala nomsolwa endlini ngoba u anti wohlukumezekile wayehambele umlindelo.
Ngemizamo yokwenza umcintiswano webhola i-Confederations Cup ukuthi ufinyelele kubo bonke abantu, noma ngabe abanalo ithikithi, idilobha lihlele ukusingatha izindawo zokubuka zomphakathi.
Namuhla ngisendaweni yase-Swartland ngizovakashela amapulazi akhahlamezwe yisomiso esiqhubekayo.
Ngale kokhokho bethu abafanayo, kuningi abase-Uganda abelana ngakho nabaseNingizimu Afrika.
Okwamanje, izibalo zesithombe sabacwaningi eNingizimu Afrika siyaguquka.
Sikhathazekile futhi ngokuthi ukulwa nobushokobezi akumele kuphazamise ukuhlonishwa komthetho womhlaba wonke kanye nokuvikelwa kwamalungelo esintu nokukhululeka kwemiphakathi.
Izindleko zangampela zokulothisa ongasekho noma ukumgcwaba ethuneni.
Ubungabo bamanzi agcinekile emhlabathini ngaphambi kwesikhathi sokutshala kunomthelela omkhulu ekusungulweni, ekukhuleni kanye nasekusimameni kwezitshalo ngesikhathi sesomiso.
Yikho lokho ebengikucabanga, ukuthi sizocela usizo kuNkosikazi Mandela, yilokho kuphela.
Kusethi yesibili emdlaweni yethenisi, ababili base-Spain babezabalaza ukuthola ukuhambisana kanti izintokazi eziyizelamani zathatha isethi yesibili ngawo onke amaphuzu.
Inqobo nje uma iphuzu lakho kungelokuthi uzonikeza esakho isithombe leso ofuna ukusibeka kulo fakazi.
Izinsizakalo zasema-Laboratory kumele zihlanganiswe nohlelo i-National Health Information System kanye nolwazi oluqoqwa ema-laboratories ezempilo kumele kuhlaziywe bese kusatshalaliswa ngokufanalekile.
Intuthuko ibonwa njengenqubekela phambili esemqoka emhlabeni wonke.
Ngelishwa angikwazanga ukuthola isethulo sokuthi ngitshele abami, kodwa akusenani.
Iqonde ukunika amandla abazali kanye nabanakekeli ukuze babambe iqhaza entuthukweni kanye nasemfundweni yezingane zayo.
Inhlangano yezizwe iyona ezokwenza ukuthi kube khona ukutolika okuhambisana nezingxoxo kanye nokuhumusha ngaphandle lwesikhungo ngesikhahi sengqungquthela.
UMnyango wezoMlilo uzwa lokhu engikholwa ukuthi isiteleka uma ngithi bawagodlile amandla abo.
I-Amnesty International iluthathile lolu dabe ngesikhathi uMichael enqatshelwa ibheyili esethathwa efakwa ezitokisini izinyanga eziyisithupha.
Kulokhu sizimisele ukudlala indawo yethu ngendlela ephusile futhi ehambisana nobuhlakani.
Ngokuthi nje senze ngcono amandla ethu okuphatha, sizosiza ukwenza ngcono izinga lemfundo ezikoleni zethu.
Impela sesiyaqala ukubeka imfundo kanye namakhono phakathi nendawo yayo yonke imizamo yethu.
Imiphumela yokuhlowa kanye neyokuhlolwa futhi iyabhalwa kuprogremu eqoqa imininingwane edalelwe lesi sizathu ngqo.
Sicabanga ukuthi imiphumela izokuba nomthelela omuhle othandweni lwabatshalizimali.
Izinto zokuhamba ezehlisa umgwaqo uPine Street zizohamba ngokukhululeka kube khona umzila owodwa kuphela ozovalwa ngasesandleni sokunxele.
Lokho okwenziwa ngamaShayina kumaOlympics eBeijing ngempela kuwumzekelo kithi, esho.
Sengike ngezwa kuthiwa uhlelo lwenguqko esiluqalile luyalwisana nenhloso yokuxolelana ezweni.
Sikhulumile sathi uma umhlaba ufuna ukufeza umqamulajuqu wemigomo yentuthuko yeminyaka eyinkulungwane i-Millenuim Development Goals, lokhu kudinga izenzo ezimikhakha miningi ikakhulukazi esekela izwekazi lase-Afrika.
Osomabhizinisi bangasiza uma sibala okunye, ukusingatha isiteshi samaphoyisa, ukusiza ngezinsizakalo zokuvikela ubugebengu ezifana nokukhuthaza abantu ukuthi babhalise babe ngamaphoyisa angamarizevu ezigabeni ezihlukene.
Uhulumeni usebenzisana nezinkampani ezakha imithi ukuthi zehlise intengo yemithi elwa nale mikhuhlane.
Le mboni yezigidigidi izoletha ukuzinza emkhakheni wezimali wabazimele bese yandisa emkhakheni wabazimele ikhava yosizo lokwelashwa imedical aid.
Ikala ukuthi ezomnotho zikhulule noma zinciphile, kumiphi imikhakha kanye nokuthi kangakanani.
Ukuqoqwa kolwazi kuhambisana nokuxoxisana okujilile, okwenziwa izikhathi eziyisihlanu ezehlukene.
Ukuthi ungalibamba kanjani iqhaza elizoba nomthelela ekuthathweni kwesinqumo ezizothinta ezemvelo nanokuthi ivikeleka kanjani imvelo ngezivumelwano nohulumeni.
Ikhona lapha ndawo thizeni kodwa ake ngiqedele lokhu engizama ukukusho.
Inkantolo yezingane ingaguqula, imise noma ihoxise izinqumo sokukhokha noma isivuse kabusha emuva kokuthi kade sesihoxisiwe.
Lolu hlelo lobuchwepheshe luqondiswe ngqo kubakhi bewayini kanye nalabo abathanda ukufundela umsebenzi ohambisana nemboni yamawayini.
UHulumeni wase-Slovenia njengamanje awunaye umuntu owumele ngokusemthethweni lapha eNingizimu Afrika.
Abaningi kithina basebenzise ubuhlakani bokudalwa kanye nobutholakele ekukhuleni bafunda izindlela zokukhohlisa.
Impumelelo engase ibe khona ohlelweni lokuthumela izimpahla emazweni ase-Afrika kanye nasemhlabeni wonke lwemikhiqizo yaseNingizimu Afrika kumele lukhuthazwe ngawo onke amandla.
Noma yini eyenzekayo embi iyobeka imicabango okungesiyo yalokho okuzokwenzeka kulo lonke elase-Afrika.
Ngiyethemba ukuthi amaxoxo ethu anamuhla impela asosiza kakhulu ebudlelwaneni bethu ngokwezempi, njengoba sibonile ngokubonisana ngapha nangapha phakathi kwawo omabili amazwe.
Izindlu kanye nezakhiwo zomphakathi kudingeka ukuthi ziqanjwe kabusha ukuze kuhlonishwe labo bantu kanye nezigigaba esezadlula.
Kufanele, ngamanye amazwi, kukalwe ukuze imiphumela ilinganiseke.
Ingabe unazo yini izinkinga ngokunikezwa imisebenzi yokuphepha kulo mbukiso?
Nomake, ezomnotho ziguquka kanti nezindlela zokuzikala kumele sishintshe.
Inhlalakahle iletha umqondo onezigaba eziningi eziphathelele nezidingo zomuntu, akuthandayo kanye nakufunayo.<fn>DACB.501+.SinneVanVertalersBatch19.1.0.0.DPS.2010-07-12.zu.txt</fn>
Akashongo lutho ngaphandle kwalokho kodwa emva komdlalo wayesesangweni lapho afuthwa khona ebusweni.
Uma kukhona noma yiliphi iphuzu, ukuvuvuka, ukujuluka noma ukushintsha kwesikhumba kungaba yisifo esibizwa nge-scrotum - bona udokotela.
Ngokohlelo lokuheha umhlaba wakwelinye izwe othathwa njengezwe lehlathi futhi ulawulwa NguMnyango Wezamanzi kanye namahlathi.
Ungabanjwa ubekwe icala uma uhluleka ukusiza noma ngabe yimuphi omunye umuntu olimale engozini.
Ngemizamo ebumbene yabaholi bethu, manje i-Afrikha ibumbene ngokuqinile ohlwini lwamazwe futhi sihlala sikulindele ukuzimela futhi sibonakale.
Abaphathi, nabasebenzela izinkampani kanye nongoti benkampani, behambisana nabasebenzi benkampani, behlangene nezinyonyana, kumele basungule incazelo ecacile, kanye nomthetho obhekene nokuhlukunyezwa ngokocansi.
Ngakhoke kumele uqonde ukuthi kunesithombe esikhulu lapho sifaka khoma imibuzo.
Sebedlulile esigabeni esibalulekile sokusayinda izivumelwano.
Manxusa, manje namukelekile ngezandla ezimhlophe futhi nginifisela ukuhlala ngempumelelo.
Ungawubeki umbono wokuthi bewungekho umsebenzi we-Stallion phambilini?
Umnyango wezokuVikela uzobika ngokwesweleka kwezimali ngohlelo olwejwayelekile lokonga kanye nokwehlisa isabelo sezimali.
Ukuqhubeka kwakho kanye nethemba onalo ekwenyuseni ukutshala izimali kwezemfundo kulesi sifunda kufike ngesikhathi esingesihle.
Akakhethelwanga ukuziba isikhathi sakhe esedlule noma indima yakhe ekuhlobiseni isikhathi esedlule ezweni lethu.
Abantu abangena emadanyini, emifuleni kanye nasezizibeni kumele bakwazi ukuzisiza emanzini.
Njengoba ngazi bewungekho umsebenzi wokufundisa indawo e-Roodeplaat.
Ukucasuka kanye nokukhathazeka kwezigidi zabantu emhlabeni wonke kuzikhombisa khona eNingizimu Afrikha.
Lezi zincazelo ezimbili zemfundo ehlukile eNingizimu Afrikha yimicabango yamakomiti kanye nawesikole ahlala ezingxoxweni abedutshelwe ukuphenya ngekusasa lezikole zabakhubazekile.
Izinto ezisetshenziswa ngabasebenzi bezempilo kumele zibe nolwazi besayensi futhi obuyiqiniso.
Amasu ngesinyathelo sokugqugquzela abanikazi bamapulazi futhi afukule abafakela ukudla endaweni yaseThekwini kanye neKwaZulu-Natal ukuze ibe yisizinda esikhiqiza ubhontshisi.
Into yokuqala eyenziwa yiqhinga lethu elisha ukukhipha uhla lwamasu kanye nemigomo yothisha kanye nokufundisa.
Angeke size sigcizelele indima edlalwa ngabalawuli ukugqugquzela uhla olukahle lwentuthuko kanye noshintsho lwezidingongqangi zomphakathi.
Ngokomlando, ukuvikelwa kokukhokhwa kwentela ephezulu kwenziwe embonini kawoyela, nokwenza umthelela kumanani abathengi abathenga ngawo uwoyela.
Uthishanhloko, othisha kanye nomuntu wezempilo bazamile ukumfaka umoya isikhathi esingaphezulu kwehora, emva kwalokho wafa.
Sijabulile ukuthi amaphoyisa asebenze kahle ukubamba abanye abasolwa ecaleni elisondelene nokudlwengula futhi sincoma ukuphendula kwabo ngokushesha kulelicala.
Imithelela emibi endaweni kanye namalungelo endawo ehlala abantu kulindelwe futhi kuvikelekile, nalapho engeke aze avikeleke nhlobo, ancishisiwe futhi kuliwe nakho.
Abasolwa abathathu baboshelwe amacala okubulala ezigamekweni ezintathu ezahlukene ezenzeke e-North West ngempelasonto.
Sonke sinomsebenzi wokuthi sibe yingxenye yempi enzima yokuvuselela kanye nokwenza kabusha Izwekazi lethu.
Ungavumeli noma ngubani aphathe noma abheke izikhwama zakho ngaphandle kwabasebenzi basemabhanoyini abagqoke umfaniswano.
Abaphathi beMishini banikezele ngezimoto zabo ngokusebenzisa izimali zabo abazihlelile.
Lena yinselelo esabekayo esibhekene nayo ngekusasa, kodwa kukhona oyedwa, oyoletha imivuzo emikhulu ngelinye ilanga.
Lokhu kudinga ukuthi kuqhubeke nokusebenza ukuze sibonge imizamo yokuzimisela Kombutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrikha.
Encwadini akulula ukufingqa ngokuhlukanisa izinto eziphathelene nomthetho.
Noma yiliphi ilunga lenhlangano kumele likhokhe imali yokubhalisa esikhwameni senhlangano.
Iphuzu lesithupha ukuzimbandakanya kwamakhomanisi kanti sengike ngakhuluma ngakho, kabanzi, enkulumweni yami yaphambilini ebikhuluma ngalokhu.
Sizozama ukubuyisana futhi sihlanganise ukubekezelelana phakathi kwamaqembu epolitiki.
Umsebenzi wangeSonto, njengomsebenzi wasebusuku ungaba nemiphumela ephazamisayo emphakathini kanye nasemndenini.
Yize kunokungqubuzana okuncane, kodwa, kucacile ukuthi sisabhekene nengwadla enkulu.
Lendawo isesigabeni esiphansi sentuthuko, ikakhulukazi ngenxa yokungabikhona kwabantu abazinikele kanye nezinto zokusebenza.
Umnyango nawo ugqugquzela isicelo sezingxoxo esizosetshenziswa kunoma yiluphi uhlobo lwecala kanye nesigwebo.
Amavolontiya ayinkulungwane azothathwa ezindaweni zomphakathi ezithathwa njengezizinda zezigebengu, kanye nezindawo zasemapulazini kanye nabahlwempu ngokugcizelela ababengenawo amathuba phambilini.
Ukuqalisa ukusebenzisa lezi zinhlelo kuzoba yinselelo futhi kuzodinga izinga eliphezulu lobuhlakani.
Kumele kube nesiqinisekiso sokuzinikela, ukuqhubeka futhi kanye nokubuka ngeso elibukhali kulokho osekuvele kwenzakele.
Izinto ezikhombisa ukuthi kusebenza kanjani , kanye nokwenziwe yilezi zinhloso kuzokwenziwa ngenhloso yokuhlola ukuthi lezi zingxenye zixhumana kanjani.
Okokuqala loHulumeni angeke aze avumele ukuthikanyezwa kulemboni ezinikezele ukunikezela ngosizo emiphakathi yesifunda sethu.
Ngokuhlonipha isithunzi sami, isifiso sami sokubamba iqhaza nalokho okungivimbayo kubekwe kumina ngenxa yesimo engizithola ngikusona njengamanje.
Into ebaluleke kakhulu kulokhu ukudlondlobala kwezwe lethu njengento ebalulekile kwi-FDE ezwekazini lethu.
Ukukhumbula amandla okuvolontiya kwabaphathi mabhuku, abaqeqeshi, abasebenza ngezandla kanye nabaholi bomphakathi.
Ungakwenza lokho ngokuveza izithombe futhi lokho kungashintsha umqondo.
Uma uhlelo lokususa amagciwane seluphelile, amanzi afakiwe angashaywa kanye namanzi aphuma emshinini ofakela amanzi.
Lesi siqephu sinikeze ngamazwi amafishane izinto ezibalulekile ezimayelana nokwenza amanzi amtoti eNingizimu Afrikha.
Ukuhlukana kwezikhungo kwenze isimo lapho imfucuza ingalawuleki ngendlela ebhekela ukuthi kungenzeka ukuba kube nemfucuza esuka kwenye indawo bese iya kwenye indawo.
Ukuvikela kuthathwa njengento ebalulekile kakhulu futhi kufaka ngaphansi kwakho ipolitiki, umphakathi, ezomnotho kanye nezindaba eziphathelene nendawo esihlala kuyona.
Sengikhohliwe ukuthi utheni emishweni embalwa yokuqala.
Enkulumweni yami yokuvuma njengoNdunankulu ngithembise abantu baseNtshonalanga Koloni ukuqeda ukuphoxeka kokuhlekwa ngabanye oHulumeni bezifunda bakuleli izwe.
Amapaki omphakathi, amadamu okubhukuda kanye nezinye izinto zokusiza umphakathi endaweni zinakekelwe futhi zilawulwa ngabaphathi basekhaya.
Ngicabanga ukuthi abantu ababambisene banethuba lokwakha imboni yesimanje futhi engacwasi ngokwebala.
Inhlolovo ikhomba ukuthi ukwakhiwa kweZindlu kanye nezeMpilo kuthathwa njengezindawo ezibucayi ezifika kancane emphakathini, kanti izinto ezifana nokuthutha kanye nokuvikelwa komphakathi, akusiwona kuphela umsebenzi kaHulumeni wasekhaya.
Ukuhlanganiswa kombhalo wokuqala sekuphothuliwe futhi umbhalo usendleleni yokuthi uhlolwe wuSolwazi walesi sifundo.
Izitolo nazo zifakiwe, ukwengeza umsebenzi wokubamba iqhaza ekubhekeni imikhiqizo yangaphakathi ukuze idayiselwe umphakathi.
I-SABC inohla lweziteshi ezintathu zikamabonakude kanye neziteshi eziyishumi nesithupha zomsakazo.
Ukuhlaselwa wuhlobo olungaziwa lwezitshalo kanye nezilwane kuyinkinga enkulu eNingizimu Afrikha.
Njengomasipala siyaqhubeka nokuqinisekisa ukwenza kangcono ukuthola usizo lwamahhala futhi sibhekane nomsebenzi osalele emumva kwizinsizangqangi zomphakathi.
Uthe, "Ezinye zezinto njengokwakhiwa kwezinsizangqangi zomphakathi okuqhubeka kahle emadolobheni kuzoqhubeka".
Amaphoyisa athumele imikhondo kanye nemininingwane ephuma lapho kwenzeke khona ubugebengu kwase kuboshwa amadoda amathathu ngoLwesine.
Ezokuvakasha ziyadlodlobala esifundeni futhi ziyahambisana nemithetho yezindawo zokuhlala ezindaweni ezinhle eziseduzane kwemifula.
Lokhu kuqhamuke ngesikhathi esihle sethuba lokumbonga khona nje esenathi ngohambo aluhambile phambilini ukuze sonke sizuze.
Isikole saphihlizwa kanye nolayini bocingo, izihlalo zamathoyilethe kanye nebhokisi lesigubhu sikagesi samosheka.
Ama-Paramedics afunakala kakhulu emhlabeni wonke ngenxa yendlela aqeqeshwe ngayo kanye namakhono.
Kuyoba wusuku olubi kakhulu eZweni Lethu uma singasenabo abantu abadala ngoba Intsha yethu ibulawe yi-HIV.
UHulumeni waseNingizimu Afrikha uveza zonke izinto anazo ukukusiza ukuba uqale ibhizinisi lakho eNingizimu Afrikha.
Ukwakhiwa kabusha komsebenzi Wokuvikela iMishini kusendleleni, njengoba kuwukusungulwa kombhalo wokuvikela eMnyangweni.
Ukuhlukaniswa komsebenzi omkhulu noma ukucezula kusho imisebenzi ehlukaniswayo bese iba yizinkontileka ezincane ukwandisa amathuba okuthi izinkampani ezincane nazo zithole umsebenzi.
Abantu okunezinto abangazibuyisanga bayaziswa ngencwadi, i-email noma ucingo.
Amakhathalogi uhla lwemiqingo yakudala egcinwe ezindaweni zokugcina Imiqingo yaseNingizimu Afrikha jikelele.
Ukusuka kokuhlukaniswa komnotho kuthola indawo, sibe sakha indawo yokuphila komasipala ukuze bakwazi ukubhekana nokufaka imali futhi batshale izimali ngezinsizangqangi zomphakathi wabo.
Amaphoyisa aphuthume lapho kwenzeke khona umonakalo kwase kuthi uma efika, umnini muzi watholakala emile esangweni.
Umshini wobuchwepheshe wokusiza ukuqondisa izimilo uvumela abantu abakhubazekile ukuba babambe iqhaza ngokulinganayo nabanye.
Sizobuye siqinisekise ukuthi uHulumeni uthenga ezinye izimpahla kanye nosizo ekhaya, ngaphandle kokubukela phansi indlela esincintisana ngayo emhlabemi noma ukwenyusa amanani ngamazinga angemukelekile.
Isiteleka sakamunva sabasebenzi sokuthi baqashwe yidolobha, esingekho emthethweni sibe simbi kakhulu futhi senze ukuthi idolobha lethu libukeke kabi.
Izigaba ezibalulekile zebhizinisi enkulu, mhlawumbe bekumele zisebenze kuqala ukuphikisana nobandlululo.
Ekuvakasheni kwami izolo, ngicabanga ukuthi ngigcizelele kulelo phuzu esitatimendeni sami.
INingizimu Afrikha ithumela kakhulu amakhemikhali enuzi e-Kuwait, imikhiqizo ye-ayoni kanye nensimbi kanye neyephepha esuka e-Kuwait imumethe ngokukhethekile uwoyela ongahluziwe kanye nemikhiqizo yamafutha.
Uhlobo lwesithuthi olubizwa nge-Dial-a-Ride enye indlela yokuthutha abantu abakhubazekile abangakwazi ukusebenzisa ezinye izindlela zokuthutha ezijwayelekile.
Sibophezekile ukuthi sihambise usizo olulinganayo, olufanele futhi olutholakala kalula sibe siqinisekise ukuthi yonke into ihamba kahle futhi azikho izindleko eziningi.
Kuhlala kwenziwa njalo lokho kucwaningo lwenhlolovo, uma sikala imininingwane eqoqiwe, ukuze imininingwane inikelwe bonke abantu.
Ukubuyekezwa kabusha kwezilwane emikhakheni engesiyona ingozi ikhombisa impumelelo ekugcinweni kwemvelo.
UMongameli uyakholelwa ekutheni ngalomhlangano izinga lokuhlolwa komsebenzi luzokwenzeka.
Sesibe nezigameko ezimbili kubantu ababodwa ababenentshisekelo yeBhola kunokunye.
Kodwa ukuhlukanisa kwenzelwe ukuthi kube nezigaba ezahlukene zomsebenzi, ukubophezeleka emsebenzini womuntu, kanye nokumele ukwenze.
Ukwakha uhlelo lokuxosha indlala olugxile ekunikezeleleni ukudla, amakhishi apheka isobho kanye nokunye okufana nalokho.
Ngesikhathi sikhuluma kulesi sidlangalala se- Millennium Debate ngonyaka odlule , sicelile ukuthi kumele sisebenzise lonyaka ukulungiselela ukuqamba i-African Century.
Ukugqugquzela nokulungiselela izinkulumo zomphakathi zezinqumo zesifundazwe kanye nombono kuncikene namalungelo abantu.
Lezi zinyathelo zobulungiswa zithathelwe ukugada isithunzi se-Afrikha kulemboni yabalimi.
Isigaba sesithathu kulesi sihloko sihlanganisa nokungenelela ekuphathweni kwezwe, okuyingxenye encikene nohlelo lomhlaba ohlangene.
Yebo, sithathwa njengendawo ephezulu emhlabeni uma siza kwezokuvakasha.
Izinga eliphezulu lokushintsha kwentengo yezokumbiwa kanye nokutholakala kwamafutha agcinekile kungashintsha kulesi siithombe.
Size sakhulula uhlaka lokuqondisa ukungena kwabantu ukuze umphakathi uphawule.
Uyamenywa ukuthi uze kuqeqesho lwezezindaba ukuze bazejwayeze ngohlelo oluzosetshenziswa Esikhungweni Sokusebenzisa Imiphumela.
Umsebenzi owenziwe wokubekwa kabusha kanye nokuqokwa kwabaphathi kuzosiza ukukhuluma ngalendaba.
Ukuthi Umthetho Wosizo Lwamabhanoyi Emhlabeni jikelele uchibiyelwe ukuqalisa izincomo zokungalawuli izimpahla ezithunyelwa ngomkhumbi.
Inkinga lapha ukuthi abalawuli kanye nalabo ababhala ngomthetho abakwazi ukulawula ukuthi ngubani okumele athole ilayisense yokulawula.
Inhloso yesikhungo ukufundisa, ukuthuthukisa, ukuxhasa kanye nokushintsha abafazi kanye nezingane ezihlukunyeziwe.
Isinqumo sathathwa ukusiza amazwe afana naleli ukuze aqhubekele phambili kuHulumeli osebenzisa intando yeningi.
Mhlawube owesifazane angasiza lapho, ekhasini lesine esitatimendeni esibhaliwe ngomshini.
Ake sithi iqembu noma izinhlaka zombutho ziyangenela, kuzosetshenziswa izindlela ezifanayo.
Anginaso isiqinisekiso sokuthi lombuzo uncikene kanjani nombuzo wokuhlehlisa.
Igunya lokusebenza libekelwe ukuhlala iminyaka emihlanu lisebenza.
Umhlukunyezwa ubeka ukuthi waya kwibhuloho laseMaseru eyokuxhumana nesithandwa sakhe.
Kepha, uma unikezwa izizathu ngomlomo futhi zikujabulisa, kusho ukuthi ayikho inkinga.
Njengoba sonke sazi, izinselelo ezibhekene nezwekazi lethu yindlala kanye nokuvikela ukungasweleki kokudla.
Isifo sofuba singaholela ezimweni ezinzima zokulimala kwamaphaphu, ukukhubazeka ngisho nokufa.
Umhlaba uhlangene uphinde unikeze amathuba amahle kumazwe asathuthuka ahlanganisa ukuvulwa kwezimakethe, ukuthola ulwazi, ezobuchwepheshe, kanye nezinye izinto zokusebenza.
Ilendlela yobuhlongandlebe bokuthatha izwe, ukungahloniphi ukuzimela kwenkolo namasiko abantu base-Afrika okwahlanganisa abantu emzabalazweni wokulwa nobungxiwankulu.
Izimali zokushintsha ezintulekayo emhlabeni kumelwe zigcinwe bese zinikezwa ekukhokheleni izimali zomhlaba ezibalulekile.
Kunina nonke enikhona, akekho ngisho noyedwa kuthina ongagcizelela ukubaluleka kokuthuthukiswa kwezokwenza imikhiqizo emisha.
Lamaqembu asungulwe ngenxa yendlela ehlukile kunalena ejwayelekile yokubhenka , eyayingekho kwabantulayo , kodwa enikeza ukuxhumana okubalulekile komphakathi kanye namaqembu abantu.
Umphakathi usugqugquzelwe ukuthi wehliswe izinga lokusebenzisa ugesi ngokuthi kutshalwe ezintweni eziyizinsiza ezingcono okuhlanganisa isimfonyo sokukhava igiza, ukonga ugesi ezokukhanyisa ezingcono kanye nogesi welanga.
Angisakhumbuli inani lamasheya, kodwa kwakuyinani lawo.
Yonke into eyenziwe kumele yaziswe ngokuphenya kanye nobufakazi obuqanda ikhanda.
Lokhu kuhlanganisa ukuqoqwa kokuphathwa kolwazi futhi okuthinta ukwenziwa kwamafilimi kulesifundazwe.
Ngokukhuluma iqiniso, ubumbano luqhubeke ngenxa yokuhambisana nezenzo zobulungiswa ebezikade ngikhuluma ngazo.
Lomthombo utholakale ngemva kokuba umbutho wezomthetho ondizayo uhoshe umkhondo wezimoto ezintshontshiwe.
Yonke into ingashintsha, kepha ukunikezwa kwezidingo kubantu abasikhethile kuyohlala kubalulekile.
Amalunga ezamaphepha ayamenywa kwisidlo sasekuseni ukuze athole ulwazi oluncane ngokoMsebenzi Wenyanga wokugcinwa kweMvelo eThekwini.
Bengibheka lokhu ebengikusola ikakhulukazi ekungabini bikho kwemifaniswano yombutho.
Njengoba iningi lenu lazi, izwe lethu lintula izinjingalwazi eziqeqeshelwe ezezibalo, kanye nezobuchwepheshe.
Kubuye kubhekwe ekuphathweni kolwazi kanye nezindlela zobudlelwano obuqinile bukaHulumeni osimeme.
Isilwane esibizwa nge-Colophon beetle isona sodwa isilwane esibekwe kuloluhla yiNingizimu Afrikha.
Uhlelo lwekhompuyutha olubizwa nge-Midvaal luzohlala ngaso sonke isikhathi lufaka imininingwane emisha kulesi sitatimende esiyimfihlo ukukhombisa izimpendulo zenkampani kanye namakhasimende.
Ngikuphikisa ngokuphelele, indaba eshiwoyo yokuthi iloli lalethwa ukuze kubulawe.
Isivumelwano esivimba ezokulima sesiphenduke ingqinamba enkulu kwisivumelwane sonke sokuhwebelana kwase-Doha okukhona njengamanje.
Ngiyafisa futhi ukubeka ukuthi kulesi sifundazwe sethu sesiqale ukuba nezinhlola buchopho kanye nezinhlola mzimba.
Kunabanye esibasukumisayo ukwamukela izinyonyane kwezinye izindawo.
Izifundazwe, nemikhandlu kanye nabaphathi bezindawo zasekhaya kumelwe baqoke imihlaba okumelwe ithuthukiswe kulesisikhathi esifushane.
Amanxusa angaphandle ayosiza imindeni esemanzini ngosizo oludingekayo oluthintene nokubuyiswa kwezidumbu emuva eNingizimu Afrika.
Omunye wesifazane onobuqhawe, njenganawe owaze waya enkantolo ukuze enze umsebenzi obalulekile.
Kungakafiki okhethweni lukaHulumeni wentando yeningi, imithetho yokuvikela yakhiwa uHulumeni wedlanzana.
Yebo, simnikeze umbiko ogcwele ngezinsolo ebezenziwa abantu esikhulume nabo.
Isigaba sokwenza kumele siqale ukuze siholele ekuqedweni kwempi kanye nokuhlukumezeka kwabantu base-Burundi.
Umfana omncane wahlakanipha ngokwanele ukuthi ahlale onqenqemeni lomgwaqo kunokuba antayize emgwaqeni omatasatasa.
Ubungozi bokuthi kungathathwa izimpahla ukukhokha imali libukeka liphansi, ngoba isikhwama sinemali eyanele esikhona.
Imithetho yokuziphatha kwabasebenzi bomphakathi kumele sibe yingxenye yohlelo lokulwisana nobukhonyovu.
Umkhandlu ngezinye izikhathi uthola ukwaphulwa kwemithetho, kepha usathole izikhalazo ezimbalwa kuleminyaka.
Esinye sezincomo kwaba ukwakhiwa kwethimba elixubile elizoqala uphenyo kwizehlakalo zemboni yamatekisi, izinxushunxushu zodlame kanye nobugebengu.
Isigaba esilandelayo sinikeza uhlelo lokuqala imigomo yangasechwebeni.
Lenqubo encikile isiholele kuhlelo loshintsho elizophela kulonyaka kunokuba yilolo olwalungaziwa.
UHulumeni uzokwakha uhlaka oluzoqhubekisa indlela yokuhlanganisa ubudlelwane kwizimboni futhi ngokuqinisekisa izinto ezithinta bonke abasebenza ezimayini.
Ukuhlafuna ukudla okubuya esiswini kuyasiza ukunciphisa amaqhuzu okudla, bese ehlangana namathe nokudla.
Ihositela laliqalelwe ukuthi lisebenziswe abesilisa abafuna umsebenzi uma befika okokuqala endaweni yasedolobheni.
Yebo ngiyabona lokhu kuwukuphela kombutho ukuthi abantu besebenzisa I-CBWs ukuphikisana nawe, kanti ungakusebenzisa futhi nawe ukubhekana nabo.
Lokhu kuzoba nokusiza ekwenzeni izinga lokuphazamiseka ekuhlelekeni kwemboni kulesi sikhathi sokunyuka kokuncintisana kwimakethe nokwehlisa ukumoshakala kwemali engena kwa-SABC.
Isexwayiso kumele samukeleke sokuthi wonke umlando wabantu usuka ngokuxoxelwa.
Isikhala esikhona Ophikweni Lokuphathwa Kwemisebenzi futhi sincike ekucubungulweni kabili ngonyaka ukuthi umuntu usebenza kanjani kusona.
Uphiko olusha lokucubukungula izifo luzoqaliswa ezakhiweni zesibhedlela esasibizwa nge-Paarl East Day Hospital.
Ngakho ngiyabona ukuthi impendulo yakho ichaza ukuthi waqeqeshwa njengethimba labasocongi.
Ngebhadi , lokhu bekulokhu kunikezwa njalo njengesaziso esanele , noma uvivinyo olwanele ngasosonke isikhathi kodwa ngaphandle kokuxhumana nabafanele ukulisebenzisa.
Ngesambulelo sezindawo zamakhono lokhu kuzosiza abantu kulomkhakha ukuthatha lelithuba lokukhula ngokuya kwesikhathi salomcimbi.
Ezinye zezibhedlela zidinga ushintsho lwezingqalazidingo futhi kuzodingeka isikhathi esengeziwe sokuzilungiselela ngaphambi kokuba ziqale ezibhedlela.
Izidingo zamanje futhi nolwazi olubalulekile ngephalamende njengoba liqala.
Labatshalizimali bangaba noma bangabi abazokwazi ukukhokha mangabe sekulethwe umkhiqhizo.
Indawo kaHulumeni engasechwebeni akumele ukuthi inganakwa, ngoba ngokuhamba kwesikhathi izosiza umphakathi.
Isabelo sezimali ngokwezigaba sisuka ohlelweni, isibonelo imali yokucebisa, izindleko zokugaya, njalonjalo.
Inani lamalunga amele izinhlaka zikaHulumeni kanye nezinkambiso ezakhiwe umthetho kumele zingeqi kwingxenye yamalunga ebhodi, engabalwa uSihlalo.
Sesikwazile ukufaka isicelo ngoba siphumelele ekwakheni usiko lokukhokhelwa kwezidingo eDolobheni laseKapa.
Ukuxegiswa kwesikweletu kumele kuqhubeke kuhlelo lwethu njengoba sixhumana namazwe asathuthuka.
Ukulwa nobugebengu obushubile kuyaqhubeka ukuba inselelo ebhekene nesifundazwe sethu kanye nezwe lonkana.
Sihlongoza ukuqhubeka kepha uma sibona ukuthi sihlangabezana nobunzima sizokuveza lokho.
Eqinisweni, sibe nonyaka omatasatasa kwizinto zokuthuthukiswa kwe Afrikha esikhathini eside esizayo.
Kuyakhathaza kakhulu uma ulandela lemibiko evela kwabezindaba bakuleli nabakwamanye amazwe.
Umbiko wamaphoyisa kwikhompuyutha kumele udlale indima eqinile ekufundiseni abantu ngezinto ezifana nokusebenzisa izidakamizwa ngokweqile.
Izingcinalwazi zaseNingizimu Afrika zizokhetha indlela yokusebenza ngokubheka ikhwalithi, ukufika ngesikhathi, izindleko kanye nobunzima kwabaphendulayo.
UHulumeni uhlose ukusuka ekuqinisekeni ngokwezindleko ukuze ukwazi ukufika ezingeni eliphezulu loshintsho kanye nezinhlelo.
Amaphoyisa afisa ukunxusa amalunga omphakathi ukuba angabiki izigameko ezingamanga ngoba uzobanjwa futhi uzogwetshwa.
Iqiniso lisinikeza isikhathi esengeziwe sokuzibongela kanye nemfundo.
Kunabantu abaningi baseNingizimu Afrika abasezweni lase-Iraq abenza imisebenzi yezokuvikela ngokungemthetho.
Ukushoda kwemanganizi ezinkomeni ezimithi kudala amadolo axegayo kumathole eziwazalayo.
Lokhu kuthuthuka kuxhunyaniswe ukuphendulwa okukhulu okwenziwe kuhlelo labasebenzi bomkhandlu kanye nohlelo lokuphathwa kwezimali okwenziwe kuleminyaka emibili edlule.
Izinkomba kulelizinga kumele zigxile emadolobheni kanye nesikhathi esesidlulile ngemva kwalomcimbi.
Lendawo yethu egudle ulwandle ingukuziqhayisa okucebile bezwe futhi inikeza usizo olukhulu kubantu base Ningizimu Afrika.
Ngivakashele izikole ezithile zemiphakathi ezikhulume nami ngenkinga yokusebenzisa izidakamizwa kwizingane zesikole emindenini yazo, futhi babe sebecela ukuthi kube nokungenelela.
Izigaba ezedlule kanye nezindlela ezazisetshenziswa ukwamukela abantulayo kumele ziyekwe unomphela.
Siyaqonda futhi ukuthi abantu emhlabeni wonke, banentshisekelo ngaBathwa kanye nangendlela abaphila ngayo.
UHulumeni kumele azame ukuqinisekisa ukuthi ayikho ingane ephucwa ilungelo layo lokunakekelwa kwezempilo.
Ukunikezelwa kwamanzi ahluziwe kungasiza ekwehliseni isikhathi esichithwa wumndeni ukuqokelela amanzi, futhi kungavikela ukusabalala kwezifo ezisuka emanzini njengesifo sohudo kanye nokugula esinyeni.
Lesigaba sihlanganisa umsebenzi wokuqokelela kanye nokusabalalisa izimali, ngaphandle kwalezo zomushwayilense kanye nemali yempesheni.
Umnyango uyaphikisana nayo yonke inhlobo yokukhwabanisa nokungaziphathi kahle futhi bonke abasebenzi bayathembisa ukuveza yonke iminyakazo ecindezela ukuziphatha okuhle okulindelekile.
Loluhlelo lomsebenzi lwakhelwe ukugqugquzela futhi luphakamise izinhlaka ezine ezibalulekile emlandweni njengengxenye yemizamo yokwakha amathuba emisebenzi yezokuvakasha.
Ukunikezelwa kwamanzi emphakathini kuzolekelelwa futhi kuyisidingo esibalulekile ngenxa yokushoda kanye nekhwalithi yamanzi aphuma phansi.
INingizimu Afrika isikhiqize abadlali bebhola lezinga eliphezulu amakhulu eminyaka edlule kepha akekho othole amathuba anjengalawa lesi sizukulwane esiwajabulelayo.
Zonke izingane ezifuna indawo yokukhuseleka kumele ziqale zibhekwe usonhlalakahle.
Ukugqugquzela abasha ukuthi basebenzise lelithuba kulonyaka ukuze benze umehluko omkhulu ezimpilweni zabo.
Ukucwaninga izimo zezindawo ezizungeze lesi sifundazwe, lesikhungo sokugcina amagugu sikhombisa ukuthuthuka kwesifunda sase-Pinetown kusukela esikhathini esedlule kuze kube yisikhathi samanje.
Siyaqinisekisa ukwenza umsebenzi futhi kulula ukwazi ngathi, sinikeza inzuzo kwimali, sibhekelela amakhasimende ethu futhi siqikelela izinga eliphezulu.
IJalimane njengelinye lamazwe aphezulu kwezezimboni emhlabeni jikelele iphinde ibe elinye lamazwe adlelana neNingizimu Afrika.
Isixazululo singatholakala, uma labo abaphethe loludaba bengaluphatha kahle.
Umkhandlu kumele ucebise abaphathi bamazwe ukubheka izindlela nezenzo zokungenelela odabeni lwase-Palestina.
Labo abasebenzisa umhlaba ezikhumulweni zamabhanoyi eziphezulu kumele benyuse izinga ukuhlangabezana nezidingo ezithize zabavakashi.
Kutholakele ukuthi uLehohla ukhokhele inkampani yakhe yezomhlaba ngokusebenzisa imali ejwayelekile ebolekwa ebhange, futhi abukho ubufakazi bokuthi yena qobo lwakhe usebenzise izindlela ezingalungile zokuthola imali.
Ngatshelwa ukuthi angikhiqize inkulungwane yamakhilo futhi lokhu kwadlula kwiminyango efanele yezimali zenkampani.
Kodwa wasitshela ukuthi ungumlandeli nje kepha akanalo ikhadi lobulunga.
Ibhuku lamazwi okudlulisa ukuzwelana lizotholakala kusukela kusasa emyango wase City Hall ukuze lisayinwe.
Leli siko elisha selenze umehluko obonakalayo ngaphakathi kanye nangaphandle kulengxenye yezwe.
Eminyakeni eminingi abantu base Ningizimu Afrika baphendulile ezimweni ebezibabhekile futhi "benza isakhiwo sokulawula indawo abahlala kuyona" njengoba kukhonjisiwe kulombiko walomhlangano.
Ubalula okubalulekile kumele kunikezwe ekuxhumaneni ngokwezobunjulalwazi emkhakheni wezezimayini ukuthuthukiswa kwemikhiqizo yezimbiwa phansi njll.
Uhlelo Lukazwelonke lwezinkomba Zendawo Esiphila kuyona lwaqaliswa ngoba kudingeka ukuthuthukiswa kwezinga lokubika ngokwezindawo zaseNingizimu Afrika.
Okudingakalayo kanye nokufanele kwenziwe abalingani kuyocaciswa futhi kuxoxiswane ngakho uma kunesidingo.
Zonke izingane ezisolakala ukuthi zinokuphazamiseka emzimbeni kumele ziyiswe emtholampilo oseduze ukuze zibhekwe futhi zelashwe.
Lemihlangano yenzelwe abasebenzisa ulwazi ukuba bathole ulwazi olujulile ezintweni abazidingayo emkhakheni eqondene nabo.
ONgqongqoshe bezangaphandle basemazweni ayisikhombisa ezizwe zamasulumane abebehlangene e-Islamabad banxuse impendulo ngezindlela ezihlelekile ukubheka uhlelo lwenuzi lwase-Iran.
Lapho esigcina khona ulwazi kukhona izinhlobo ezahlukene zolwazi iningi lazo esizithole kwabanye.
Nginesiqinisekiso sokuthi sonke esikulomhlangano obalulekile asiwavalile amadlebe ethu nemiqondo yethu kulesikhalo sosizo esithinta inhliziyo.
Loluhlelo luqikelela ukuhlanganisa yonke imizamo yabathintekayo ukuqinisekisa ukusetshenziswa okuphelele kwezingqala sizinda.
Lomkhandlu uthathe igxathu ngemuva komhlangano woNgqongqoshe basemazweni ase -Arab nase Ntshonalanga osuka kwigxathu elibuyekeziwe elathathwa eNgilandi.
Ukunyusa ukusetshenziswa kwamanzi ezolimo kuzwelonke, inhlabathi kanye nemozulu ukuthuthukisa ezomnotho ezisimeme.
Abatshali bezimali, abazoba nethuba lokuthuthukisa ihhotela ngokubambisana, kubikwe ukuthi ngo-Julayi bavakashele indawo okuzokwakhiwa kuyona.
Kunezingxenye ezine ezithintekayo ukubalula, umsebenzi, umqashi kanye nezingxenye eziningi zika Hulumeni.
Ngabe ukuxhumanisa kusho noma kukhombisa ukuthi usuthatha izinqumo jikelele ezithinta ezokuphepha enkundleni yase-Ellis Park?
Ngiyacabangela, kepha ungiqondise uma nginephutha, kwakuyizikhathi zehora lesine ngalobo busuku, ngesikhathi uMnumzane Lewis, isekela lami lingifonela endlini ekhaya.
Wazi kangcono kunami ukuthi umhlaba yindaba esishubile kulelizwe.
<fn>DACB.SinneVanVertalersBatch1.1.0.1.WP.2010-05-24.zu.txt</fn>
Inani lamakhilomitha ahanjiwe ngelitha elisetshenzisiwe.
Isango lamanzi lisanda kwenziwa ngebe-Hydrology bebambisene ne-WRC kanye ne-Yunivesithi yase Stellenbosch.
Abashayeli bezimoto bayanxuswa ukuba bathathe eminye imigwaqo njengoba kulindeleke ukubambezeleka, futhi baqaphele uma befika kuleyo ndawo okusetshenzwa kuyo ezobe ikhonjiswe ngokufanele.
Uma abantu abathathiwe bengenele lezo zibalo ebeziphakanyisiwe zizoba yisigamu ngaphandle kokuphazamiseka kokuhleleka kwezinhlaka .
Kusuke inxushunxushu njengoba umsolwa ebelwa engafuni ukuboshwa, abantu bekhala bebaleka begcwala izinkalo.
Wathatha wonke amagolide ezigamekweni zakhe azithandayo, wehlula abencintisana nabo emijahweni yakhe ebuthakathaka wakwazi ukudla umhlanganiso nakuba wayengasaboni kahle.
"Ukwehla kwentengo yemali kungenza ukuthi umnotho wehle kakhulu ngokwenza kube lukhuni ukukhokhela izikweledu kuphinde kube nomthelela ekwehlisweni kwamazinga enzalo e-Fed," kusho uMnu Wei.
Uhlobo lokufakwa phakathi lwe-Old Oregon pine floor lady luvuselelwe e-guest house enamakamelo okulala amathathu kanye nezindlu zokugezela ezine.
UMnyango Wezamanzi Namahlathi (i-DWAF) uphoqa ukuba kubhekelelwe okumele kwenziwe kuzo zonke izindawo lapho kulahlwa khona udodi, ukuze uqinisekise ukuthi lezi zindlela ezikhona okwamanje zokuzisindisa ziyahleleka futhi zilawulwe.
Isitshalo esifakwe umoya sivame ukukhihlika igwebu, igesi eku-rumen ibhajwa kuleli gwebu fithi ayikwazi ukuphuma ngokubhodla.
I-Ellis Park izokhokhela ezinye zalezo zinkampani ezisayine izinkontileka.
I-Isle of Capri ihambisa abantu ngomkhumbi ngenhloso yokungcebeleka zonke izinsuku ngokuvunyelwa yisimo sezulu, ukusuka ejethi (okuyisakhiwo esichonyelwa olwandle sokukhuleka izikebhe) ese-Aliwal Street.
Amalungu aphinde athola izibhamu ezinhlanu, esisodwa sohlobo lwe-shotgun kanye nezine zohlobo lwama-pistol zabasolwa, kanye nemoto yohlobo lwe-Renault.
Amaphoyisa aseBatho ethule uhlelo lokufunwa kwabantu ukuze bathole labo bantu abahlala ngokungemthetho kuleyo miphakathi yawo.
I-WCED ixoshe okwesikhashana labo abagada abafundi bakatikuletsheni ngesikhathi behlalele ukuhlolwa - Lesi sitatimende sikhishwe nguRon Swartz, oyiNhloko YezeMfundo eNtshonakoloni.
Njengentathelo eyayziqashile eyayisebenzela iphephandaba langeSonto laseLandani, i-The Observer, waba nesithangami sokubuza imibuzo umholi we-PAC, uRobert Sobukwe owayevalwe umlomo.
Lo mkhankaso wawuholwa nguSupt Zithulele Sithole ongumseshi we-Bhekithemba owaba yimpumelelo.
Kulesi simo kungalunga ngenhloso yokuhlonipheka, nangokugwema ukungabukeki kahle noma inkathazo evela lapho .
Waphinde waba ngusihlalo futhi se-Trust eyayibhekelele i-Gandhi's Phoenix Settlement lapho uGandhi wayenza khona imisebenzi yakhe yomphakathi yeqiniso neyayingenalo udlame.
Ababesebenza ndawonye, uDulcie Davids noSpasie Adams babamba iqhaza kulokho ababekwenza ngokushesha emva kwalokho.
Kodwa abahlaseli baseJaphani beza ngamabhayisikili bahlasela amaNgisi bewaqhamukela ngemuva.
Ama-LCRC asebenza ukuphenya ezindaweni okwenzeke ubugebengu, okufaka phakathi ukuqoqwa kobufakazi kuleyo ndawo.
Kuzobhekwa nezinye izindlela zobambiswano, kusukela kulezo zokulawula ngokubambisana kuye kubambiswano oluphakathi kwezinkampani zikahulumeni nezangasese.
Imifino ye-alkaloids, yemvelo noma leyo ekhiqizwe ngohlelo lwe-synthesis (lokwenziwa), nosawoti, nama-ether, nama-ester ayo kanye nokunye okuphuma kuyo.
Amaphoyisa aseKimberley, naseGaleshewe kanye nawaseRoodepan anxusa umphakathi ukuba akhiphe lezo zigebengu ezilimaza nezimosha amatshe emathuneni.
Kuwo wonke amaSulumane namaJuda: Sengathi ningaba ne-Eidul Fitr kanye ne-Rosh Hashana enhle.
UBongani Mvumvu ungumpetha omusha womhlaba emncintiswaneni wokuqeqesha amahashi ezingeni lezingane emva kokuwina isicoco somhlaba i-Federasie Equestre Internationale e-Hagen, eJalimane.
ITheku inesimo sezulu esinamazinga okushisa akahle, esifunda esakhelene netrophiki futhi yaziwa ngobusika obungabandi kakhulu futhi obubalela ilanga kakhulu.
U-Constable Du Toit noTerry bakuthokozele kakhulu ukuphumelela kwabo, noma kunjalo, ukujabula kwabo kuphazanyiswa ukulahlwa kwengane yentombazanyana.
Ukwenza ukuxhumana okuqinile phakathi komkhakha we-SMME namakhopharethivi.
Amaphoyisa aphumelele ekubopheni abasolwa abathathu kwabane.
Esontweni eledlule abaseshi Bobugebengu Obuhleliwe bebesebenza ngokuzikhandla, ngethemba lokuthi bazobopha abanye abanye abasolwa bashaqe nempahla.
Ifilosofi yakhe yokungasebenzisi udlame yabonakala emizabalazweni eminingi eyayenziwa ngabantu bethu ngesikhathi belwa nohulumeni wobandlululo.
UKaputeni uPerumal Pillay uphethe amabhodlela amasampula egazi ayephuma nayo kusivimbamgwaqo ebesiseNewlands.
Umphakathi wamakhompuyutha waseNingizimu Afrika usiza uKhanya ngokufundisa ngemisebenzi eKhanya Learnership Kickstart Programme.
Amaqembu ezingxoxo ka-Ehud Olmert, uNdunankulu wase-Israeli, nakaMahmoud Abbas, uMongameli wase Palestina, ebelokhu enemihlangano yezingxoxo kusukela ngenkomfa yase-Annapolis.
Bengingu-Lieutenant Colonel Emisebenzini Yamaphoyisa esikhathi esedlule.
Amaphoyisa athola nezimoto ezimbili ezebiwe, yohlobo lweMitsubishi Husky neyohlobo lwe-Honda Ballade emaruni.
Isizathu sokugxila kukaMpofu eBrandfort kwabonakala ngesikhathi secala likaRichardson.
Nakuba abafi babesebencane bobabili, bayiphila impilo yabo ngokuphelele.
Ama-PCB kanye nezinsalela zesibulalazinambuzane i-chlorinated hydrocarbon ezinyonini nasezinhlanzini zasemachibini amakhulu aseWilderness.
Eyodwa eseduze naseMigdol nenye eseduze naseGlaudina.
Abameli bamalungelo abantu athi kubalulekile ukuthi ihlazo lobandlululo kubhekwane nalo macala onke, ngokuphelele nangokuqonda.
Ngenxa yezimayini eziseduze, abasolwa abaningi bazibandakanya ekuvuleni izindlu zokuncibilikisa ezingekho emthethweni.
UThenjiwe Mtintso ukhombisa nangemidwebo ukwesabela ukudlwengulwa okuhlala kukhona kuziboshwa zabesifazane.
U-Inspector Michael Gojo beno-Inspector Lindela Makhapela babopha abasolwa bathola nezinto ezazebiwe.
Izinto ezingeyona imali ezithwalwa ngenani elikahle ngemali yangaphandle lizobikwa ngokusebenzisa uhlelo lokuguqula amanani akade ekhona ngesikhathi kunqunywa ngalawo manani.
Noma kunjalo, kugqama izigameko ezimbili ezibaluleke kakhulu ekuhlahleni indlela yezombusazwe kaMahatma Ghandi, kanye nokwethulwa okusemthethweni kweSatyagraha.
Ingcweti yemifanekiso eyaziwa lapha ekhaya nasemazweni, uWilliam Kentridge, uhlonishwa ngeziqu zobudokotela zaseMaryland Institute of Contemporary Art in Baltimore, e-USA.
Izimo Zobugebengu: uMnu Mokone ufunwa ngabe-SAPS ngecala lokudlwengula abekwe lona.
Amabalazwe ayatholakala kuMnyango Wezokuhlola Nezokwaziswa Kwemihlaba.
Faka cishe isigamu sezibungu ebhokisini lezibungu elilungiswe kabusha umjikelezo uzobe usuqala futhi.
Kuyinkinga ukuthi angazi.
Ukhomishane wesiteshi samaphoyisa e-Ekombe wabonga amalungu ngokusebenza kanzima ekutholeni izibhamu ezingekho emthethweni nokuphinde babophe abasolwa.
UMapule Ramashala uzobayalela ukuba bathathe isifungo.
Amaphoyisa aseMokopane abophe abasolwa ababili, uDiana noKhothatso Mashamaite ngokubathola nezintambo zekhopha ezazisolwa ukuthi zebiwe.
Imigudu yamanzi avela eDanyini i-Clanwilliam yenyusa ubumvelo behlobo phezu kwedamu i-Bulshoek Dam.
Amazwe amathathu e-EU athe wona ngeke ayithathe njengesemthethweni i-Kosovo, yiCyprus, neRomania kanye Slovakia.
Ama-athikhili ezangaphakathi ngaphandle kwezangaphakathi zecimbi elenza usilika, esikhumba somvusi (goldbeater's skin), ezinye noma imisipha .
Leso naleso sidleke sinehinji kasilika nesivalo futhi zembozwe zenziwe kahle sengathi yimfucumfucu.
Ngokwenhlangano, isikhungo sinenhloko nabaxhumanisi abathathu, izikhundla ezimbili zabo azikagcwaliswa.
Okwamanje umnyango ufuna iNkantolo Ephezulu uvimbele izaphulamthetho ezigqamile futhi ufuna kube yizo ezikhokhela izindleko zalezi zibizo.
I-MTCR akusiyo ethatha izinqumo njengeqembu mayelana namalayisensi alokho okuthunyelwa ngaphandle.
U-Inspector Mamaiti Lekgotla wesiteshi samaphoyisa saseFouriesburg ukhombisa intambo yekhopha eshaqwe yiyunithi yezinja yaseBethlehem.
Ekuqaleni yayinezibhedlela ezimbili ezazihlukaniswe ngokucwasa ngokobuzwe ezazingapha nangapha kwemifula iLiesbeeck neBlack .
Ukuhlala isikhathi eside kumisebe yelanga (ultraviolet UV) ngesikhathi useyingane nangesikhathi usungene ebubhungwini noma ebuntombini, kuyaziwa futhi kugwemeka kalula.
Amalungu e-IFP ayethanda ukungibiza igwala.
Uhulumeni akaxoxisani ne-Cosatu, kodwa uxoxisana ne-PDC, lapho uMnu. Tony Ehrenreich eyilungu lakhona.
Ngokwempela, kuzokwenzeka okufanayo nakubalandeli be-Pirates.
UJean-Pierre Bemba angeke abuyele kuleli lizwe namhlanje noma kusasa, futhi alukho usuku olusha oselubekiwe, kusho isikhulumi sakhe uMoise Musangana ngoLwesibili.
Iningi labahlali nendawo, begcwele inkumbulo kaKatrina, bagcwala imizila yokuphuma.
Akukho ukujabula ngaphandle kwamaphupho amabi andulela ukujabula.
USilias Sebea, oyikhomredi elizithobile, umdalixolo nomlamuli kanye nomuntu okwaziyo ukubonisana, umzimba wakhe weza uhamba wodwa.
Njengoba yonke imidwebo yonjiniyela yenziwa ama-microfilm, law amazinga alandelayo kumele abhekelelwe ukuqinisekisa ukuthi lokho okubuye kwakhiqizwa kubonakala kahle.
Sifuna ukuvula izandla zethu ngokungokwenzeka, kwasho uSolana.
Akunakwazeka ukulalelwa kwamathephu.
Ilungu lomphakathi lambona umsolwa okhela imoto yohlobo lwekhumbi yakwa-VW kombi eluhlaza okwesibhakabhaka , wase ebiza amaphoyisa.
Bakuthokozela ukucula uShosholoza ngesikhathi sicela ukuba kudlalwe umculo ohambisana nesiko laseVenisi ohambeni lwethu.
Ukusweleka kwamakhono kumsebenzi kunzima kakhulu kulezi zimo.
Ukuhlinzekwa komhlaba - ovela kuyinzika kanye nokusabalala kwawo kukusizalo somfula esiseKnysna: kanye nesilinganiso sezinganhle lemvelo.
Isikhulu sophenyo, u-Inspector Jeffrey Mlonyeni, wachaza uZuko njengendoda esencane eluhlupho kule ndawo yaseSterkstroom.
Amagundwane ayefika eseleni kaMohamed ebusuku adle amaphedi angcolile.
Izixuku zabantu zazihambisana nomsindo omubi kanye nezigameko zokugcwaneka lapha nalaphaya.
Wathi ukubuyekezwa kwesinqumo kuzofaka phakathi izwe elingumakhelwane iBurkina Faso, okungelinye lamazwe ahluphekayo emhlabeni jikelele.
Ngakho-ke ngokuya ngokubuyiswa kukaDokotela Wouter Basson, lezi zinqubo ziyahlehliswa ngaphandle kokubekwa kolunye usuku.
Zonke izibalo zezikhalazo zithunyelwa ku-H: SLES e-EMDC zinyanga zonke.
Ukugezwa kwamafilimu kufaka phakathi ukwenziwa kwawo, ukuphrintwa kanye nokukhuliswa kwamanegethivi noma kwezithombe ezineminyakazo ezithathwe yikhasimende, okwenzelwa abathwebulizithombe abasafunda noma amakhasimende ezohwebo.
Izikhungo ezine zemiyalelo yama-mobile obuchwepheshe obusezingeni eliphezulu zizothola ifutheji esakazwa bukhoma evela ezindizeni nakwamanye amakhamera.
I-gala dinner - lapho uNgqongqoshe Wezempilo KaZwelonke, uDkt. Manto Tshabalala-Msimang kanye noNdunankulu waseWestern Cape, uMnu. Ebrahim Rasool bezobe bethula khona inkulumo.
Kuchungechunge lwezithombe zobuso bakhe uCindy Sherman ukhombisa imisebenzi ehlukahlukene yabesifazane emphakathini, kumafilimu kanye nokumithombo yezindaba.
Kwahlolwa ukubambisana ngokuhlanganyela nakwezamasu ekuzuzeni izinsimbi eziligugu
UMoodley ushiya emhlabeni unkosikazi wakhe u-Asha, owayengunkosikazi wakhe uSam kanye nezingane zakhe ezine nomzukulu.
Ubufakazi obuphikwayo bamaphuzu akhe.
ITanzania, iSudan, iSenegal kanye neLibya sebenikezele ngamasotsha mayelana nale mpokophelo.
Abe-SAPS eTseki babophe umsolwa waseLeribe Village mayelana nokuhlukumeza unkosikazi wakhe.
Othishanhloko bezikole ezihluphekayo bayaluphakamisa lolu daba ezingxoxweni zethu nabo.
Izoba ngenye yochungechunge lwamakhampawundi e-Amphetamine.
Kusho ukuthi akusilo iqiniso ukuthi i-APLA kwakuyisikhali esingalawulwa noma yayizenzela ngomathanda nje.
Abo-Inspector Mhlungu noSukude batuswa ngesibindi sabo ngabezokulawula baseMayville SAPS.
Ukhansela Dumisani Ximbi, Oyilungu Lekomidi Lemeya Kwezokuphepha Nokuvikeleka kuzobe kunguye owenza umsebenzi wesikhulu esisemthethweni kulo mcimbi.
UMmeli kaHulumeni uPedro van Wyk wabonga u-Insp. Stoffels ngomsebenzi wakhe oncomekayo kuleli cala.
Kuyaqina ukucabanga ukuthi iqembu labahlaseli lithathwa kumarenki abo.
Lokhu kudinga ikhono lokuqonda iqiniso ngasohlangothini lwabo, kanye nokuqonda nomhlahlandlela owakhayo ngasohlangothini lwabaphathi kanye nontanga.
Imiswenya engama-Elateridae kanye nemiswenya mbumbulu engama-Tenebrionidae itholakala lapha nalaphaya kodwa ingaba yingozi enkulu, kanti kuyadingeka ukuba ibulawe le miswenya ngezinye izikhathi.
Ichaza ngokujulile izigameko ezehlukahlukene ezifaka phakathi ukuqhunyiswa kwamabhomu ngaphambi kokhetho kanye nokunye okwephula umthetho okwakwenziwa ngontamolukhuni.
Izinqola ezisondombili eziboshelwa emishinini yokuqoqa ifoliji zivame ukulimaza amabheringi amasondo ale mishini.
Owazuza indondo ye-Emergency Hero Award Finalist ngonyaka odlule, uConst Zukisani Mpum, usephinde wawundabuzekwayo ngokubopha abasolwa abathathu ebebephanga behlomile, wathola nesibhamu kanye nemoto eyebiwe ebeyisetshenziswa ngabaphangi.
Le moto ebeyisetshenziswa ngabasolwa yathathwa nayo.
O-Constable Green noGroup abangeniswa ePaarl Medi-Clinic basesimeni esigculisayo.
I-Lepidopterist - ofunda ngezinambuzane (entomologist) ogxile ekuqoqweni nasekufundeni ngezivemvane nangamabhu.
Imikhankaso eqhubekayo yokuxoxisana nokuqwashisa eyenziwa nemiphakathi engasogwini kwaphinde kwaqokwa Abaqaphi nama-Honorary MCI.
Le ndlela yokuhlinzeka okuseceleni kuhloswe ngakho ukuvuselela imboni yaseNingizimu Afrika futhi kusheshise nenguquko yenqubekela phambili kuleli lizwe efika kulokho okubizwa ngokuthi inkentanga lamanani eliqonde ukufaka phakathi imikhiqizo yamakhono kanye nobuchwepheshe bezinganhle eliphezulu.
UMolly Martin wasiza uRuth Lewin kanye no-Odele Pearce abahlale besiza njalo ngokuthola imithombo yabezindaba.
Ingabe ungummeli kaMnu Hlapo?
Umnikazi walandela umsolwa wakhipha iphanga wagwaza umsolwa.
Lona ngu-Inspector Bonita Dry ngesikhathi sakhe asithandayo lapha, ukumadokhethi akhe ufuna okunye okungamholela emikhondweni.
Imithelela kanye nokulinyazwa okungalungiseki kwezinsizakusebenza ezingasatholakali angeke kukhuthazelwe noma okungenani kuzolawulwa ngesandla esiqinile.
UKhomishane Ophezulu waseSingapore uHE Mnu. Benard ngesikhathi kwethulwa izincwadi zenkolelo noma zekhomishini kuMongameli uKgalema Motlanthe, ePitoli.
I-Operation Thiba prevent stop ngumkhankaso ohanjiswa ngokuhlakanipha, ongxile kumiphumela, ohlelwe ngendlela enamaqhinga futhi oqhubekayo.
Namhlanje amaphoyisa ase-Chatsworth emukele indlela enobuchule okuhloswe ngayo ukubhekana nobugebengu emazingeni aphansi.
Abazalo bomzali oshone kuqala wabashiya, bazoba yizindlalifa zalo lonke ifa njengoba ingekho incwadi yamafa.
UChris Cleator waqasha uVanessa njengomeluleki we-CKB futhi wayebika kuye.
Lapho kwathathwa izithombe eziningana zezinganhle eliphezulu, esisandakuthathwa sibekwe phezu kwesithombe sakudala sezinganhle eliphezulu.
Iziteshi Zamaphoyisa zaseStilfontein naseSannieshof nazo zengeza esibalweni ngokubopha abasolwa abayisithupha.
Amalungu abemithombo yabezindaba bayamenywa lapho kuzobe kunikezwa amatekisi amamitha amastikha okuqinisekisa.
Ababiki bezindaba abanjengoThandi Khubule, ababiki bezindaba abanjengoNorma Venda, ababethathwa ngengababambisene namaphoyisa aleso sikhathi.
Umsebenzi womtapolwazi uNcumisa Mpayipeli uhlela izithangami zemibukiso yevidiyo nokuxoxwa kwezindaba njalo ngesonto.
Amaphoyisa abuye athola nezibhamu ezimbili ezazebiwe zohlobo lwama-handguns kanye nemoto yohlobo lwe-Volkswagen Polo okuthathwa ngokuthi yasetshenziswa ngesikhathi kwenziwa ubugebengu.
Izenzo zodlame kubikwa ukuthi zigqugquzelwa ngabezokuvikela, ngabasha bezempi, abahlabana empini kanye nabalandeli be-Zanu-PF ne-MDC.
Indawo yokuhlala emise okophahla yokuzalanisa nokunakekelwa kwamankonyane, eyenziwa ngotshani noma ngezinto ezilula ezifanele.
Angikholwa ukuthi besethembele kuphela ekuvunyweni kwezenzo.
Waguqula ukuhlupheka nokuzizwela ubuhlungu wakwenza umsebenzi onzima wagxilisa nombono wokuthi awubi ngumuntu olungile ngokubheka imifanekiso engcwele nje kuphela.
Imishini yokushisa udodi - isusa udodi emgodini iwuse lapho okungenwa khona endaweni yokushaja.
Umsebenzi WobuMongameli ubuwenziwa ngendlela yokuhlangabezana nezidingo zikahulumeni, kubhala uSholain Govender.
Amalungu Eqembu Elibhekele Ukugqekezwa Kwezindlu laseThohoyandou libe nempumelelo enkulu engesikhathi bebamba abasolwa abayisikhombisa ababehlupha imiphakathi eyisikhombisa ngokuyigqekezela izindlu.
Akekho umhlali ohlala eDominican Republic omele Ningizimu Afrika.
UKhomishani Wesiteshi saseQueenstown, Umsizi KaKhomishani uNikki Mlilwana, wancoma abaphenyi baseQueenstown ngobungcweti bekhono nobuchwepheshe bokwenza umsebenzi ikakhulukazi iKaputeni Captain Joseph Stander no-Inspector Louis Sinclair.
I-esidi yamamineral ingahlangana namandla nama-oganikhi khampawundi kanye namabheyisi .
Ngesikhathi sokuboshwa kwabo, izihlobo zenza uzungu lokubulala umuntu ogama lakhe linguLindele Gizani.
Omabhalane be-Provisioning Administrative basebenzela Kwezemisebenzi Yamaphoyisa aseNingizimu Afrika: Kwezemicikilisho (Logistics), ezweni lonke.
UStanley Dludla usiza abafundi abaningi baseTechnikon ngesihle abacela kuye usizo ngesikhathi sakhe.
Ukukhululeka kwezohwebo okwaba khona ngenxa Yesivumelwano seMarrakech.
Iqembu Lokusebenza Esifundazweni saKwaZulu-Natal eliholwa nguSupt Bayers Marx labopha abasolwa abathathu mayelana nokukhwabanisa.
Ngalokhu,siyaphinda sidlulisa ukudabuka nokuzwelana nomndeni wakwaMadlala nowakwaNdabandaba.
Uhlanga Lohlabathi, iNkosi uGoodwill Zwelithini KaBhekuzulu, naye uzokwethula inkulumo kulo mcimbi.
I-Endoscopic Camera System kanye nomthombo wokukhanya kokuhlola ama-endoscopic telescope anhlobonhlobo.
Imigomo ebalulekile yomehluko phakathi kwabalwayo nabangalwi kanye nobungako bokuhlasela kumele kuhlonishwe.
Izilwane ezincelisayo eziyindlala nezisengcupheni njenge-Cape clawless otter, i-Aonyx capensis, nazo zirekhodiwe.
Omunye wabasolwa wadubula kubantu ababezihambela ngesikhathi sokuphanga, kodwa akekho owalimala.
Ngalesi sikhathi uNqakula wayesebenzela uKhongolose ngomshoshaphansi, esakaza izinkolelo zikaKhongolose .
Sibuye sihalalisele uLitha Booi benoLungelo Dhladhla abengeze kule mpumelelo ngokudla umhlanganiso emncintiswaneni Womlingisi Othembisayo Kakhulu Wesilisa kanye noMlingisi Othembisa Kakhulu Wesifazane ngokulandelana kwabo.
Izindiza zezingcweti ezihlola ebusuku ezithwele Amaphoyisa ase- SA Police kanye nabaqaphi bezeMpi abasiza abezempi abahamba phansi behlola emalokishini.
Ukuthengwa kwama-flip mini-books charts ezibalo zezibalo ezezinziwa ngengqondo ezinga eliphansi neliphakathi nendawo.
Ixhaphozi elikhulu uMkuzi nemibhede yalo yemihlanga emikhulu kanye namachibi alo embozwe ngamazibu, kanye nehlathi elikhulu lexhaphozi iMfabeni.
Kunemihlangano eMadibeng yokubuyekeza i-WSDP ne-WSA lapho kuthiwe bazomema abaxhumanisi DWAF WSDP.
Inhloko Yeyunithi Yokuvimbela Ubugebengu ye-SAPS Sydenham uKaputeni Chule uphethe izibhamu ezitholiwe kanye nemoto yohlobo lweBMW.
UNgqongqoshe Wezindaba Zangaphandle u-Alfred Nzo usayina isivumelwano e-Ottawa sokuqedwa kwamabhomu atshalwa ngaphansi komhlaba.
Utshani nezilimo zaseKaroo kwemboze amathafa avulekile ngesikhathi i-besembush, izihlahla ze-wild olive kanye ne-bush guarri kusaphazeke phezu kwamagqunyana.
Ukushintsha njalo emva kwesikhathi esithile kuqinisekisa ukuthi i-CPI ihambisana nokushintsha kwemikhuba yendlela amakhasimende athenga ngayo.
U-Dir Roberts uthe uzoqhubeka nokucindezela amakilabhu asebusuku kanye namabhara.
Izindawo zokulala izivakashi kwamanye amahotela, kuma-bed-and-breakfast kanye nakuma- guest houses zafakwa kumakhathalogi.
Iqembu lokuqala lempi elinamabutho ayinkulungwane lalawa masotsha aqeqeshiwe, elibizwa nge-Rapid Reaction Battalion, lemukelwa nguNgqongqoshe Wezokuvikela wase-DRC, uChikez Diemu ngesonto eledlule.
Ngikutshelile kafuphi ngesonto eledlule mayelana ne-blue-hatting ye-African Union Mission eSudan.
Imoto ye-SADF iqhumise ibhomu langaphansi komhlaba eduze kwaseMbunzi e-Eastern Transvaal.
Utswinyo lwaphesheya lubonisile ukuthi "luwuphawu olukhulu," kwengeza umbiko, nokusolwa ama- British nama American condemnations of President Robert Mugabe are, "if anything, counterproductive".
Yemukelwa ngesasasa ibhayografi entsha yomlingisi ovusa usinga waseHollywood u-Ava Gardner odlale ku-noir temptresses and big city vamps, but never the girl next door.
Ukungahambi kahle kwemethabholisimu njengobuthi emchameni, ne-esidi eyeqile ezicutshini zomzimba, kuvame ukudala ukuvuvuka ezinkomeni.
Ukucabanga kwami kungaba ukungasebenzisani nezimpimpi kanye nabasebenzisana nazo.
Kukhona namanzi ahlanzekile amadamu ongagwedla kuwo kanye nombukiso wezikhathi zonke oheha abantu abaningi kakhulu.
Ukukhululeka kokulawula ezobuciko bokubhala kanye nentuthuko encike ezimakethe, umsebenzisi wemikhiqizo nemisebenzi elethwa wuthando lwezobuciko bokubhala.
U-AULAI onguMongameli wase-Seehaam Samaai waphawula ngohlelo nje lonke, okufaka phakathi izinhloso zalo.
Imikhankaso yasebusuku eyenziwa ngezindiza ezinophephela emhlane yokuqeda umsebenzi, udlame kanye nobugebengu obenziwa ngama-SDU SPU.
UHulumeni waseNingizimu Afrika wanikezela ngoxhaso ngezimali ukusiza labo bafundi abenza kahle esikoleni kodwa bebe benezinkinga zezimali.
Ukucwasa ngokwebala kwenziwa njengenqubo elungile eyenziwa kanyekanye yokwenza abantu izigqila kanye nokubuswa kwamazwe ngamanye amazwe.
UGladwin Marumo Njengesikhulu Esiphezulu Kwezokusebenza kanye noMichiel Naude Njengesikhulu Esiphezulu Kwezezimali saseSentech.
Izipanela kanye nezindlawu okusetshenziswa ngezandla okufaka phakathi izindlawu zemitha lamandla okuphenduphenduka kwezinsimbi zenjini kodwa kube kungabalwa izindlawu zempompi; izipanela zezimbobo eziphambaniswayo, ezinezibambo noma ezingenazo.
U-Insp. Maseyimani beno-Sgt Masimla, besizwa ngamaphoyisa aseMaletswai, benza umsebenzi oncomekayo futhi bayahalaliselwa ngempumelelo yabo.
Uyakwazi ukuya lapho ngokudlula eDouala naseN'djamena nge-Toumai Air Chad.
Ukungenzi ngendlela ezobonwa njengaleyo encintisana nezinhlelo zendlu yobuNgqongqoshe be-DSR.
Izimpahla ezatholwa zisuka kumaskrini ohlobo lwe-plasma, amathelevishini, amakhompuyutha kanye namamakhrowevi.
Ukuhlinzeka, ukuletha kanye nokufaka izinhlelo ze-air conditioning extraction: i-Eerste River Hospital, i-Eerste River.
EWashington - i-Hurricane Gustav yahlala e-Louisiana ezweni lase-US ngoMsombuluko, yafika emhlabeni oseningizimu nentshonalanga nedolobha laseNew Orleans, ngokuya nge-National Hurricane Centre.
Bonke abasolwa baboshelwa eHillbrow SAPS kanti abanye abasolwa kulindeleke ukuba bavele phambi kweNkantolo Kamantshi yaseHillbrow ngokuya ngobubi becala.
I-ICCAT yasungula nezindlela zokuqapha kanye nokuhambisana ezididiyelwe kanye nezindlela zokuvimbela ukudoba izinhlanzi okungekho emthethweni, nokungekho ngaphansi kolawulo lanye nokungabikiwe.
Ukubulawa kukaSayitsheni uPretorius kanye namalungu amabili e-MK, uMaluleke noMbnenge.
Ukusungulwa kwe-AU kwavusa umdlandla mayelana nenhloso yokwakha ubumbano lwe-Afrika.
Wathi iSyria, eyayimelwe emhlanganweni kaNgqongqoshe Wezangaphandle uWalid Muallem, yeseka isicelo.
Amadlelo ezinganhle elifiswayo lokuphinde kutshalwe kuwo angahlinzekwa izilwane ngokulungisa amakhempu amaningana noma isikhathi sokutshala kabusha emva kokusetshenziswa.
Ukuxhumana phakathi kokubhekwa kwe-biophysical nomnotho wezenhlalakahle ngenhloso yokusimamisa intuthuko kwezomnotho.
Abanye opende kanye namavanishi okufaka phakathi ama-enameli, upende wasobondeni (lacquers) kanye nopende olukhuni owenza izinto zikhazimule (distempers), okwenziwa ngopende ongamanzi waleyo nhlobo osetshenziselwa ukuqedelela isikhumba.
Lo Myango uxhumanisa uphinde ube ngusihlalo ku-KZN Waste Minimisation Re-use and Recycling Forum.
Babili abasemqoka abaphromotha i-SA ePortugal: nguJames Rawes no-NovoTours.
I-Esselen Park Secondary School eWorcester siseduze nomphakathi ohlala emafulethini.
U-Archbishop Desmond Tutu, owathola indondo ye-Nobel Peace nongumkhankasi ohamba phambili ekuphikiseni ubandlululo , usekhombise ukweseka kwakhe i-Woodside Centre, okwakhuphula kakhulu izinga lalo mkhankaso.
I-Mexican edume ngokudla okumnandi futhi okubiza ngokulingene, inebhara eliphezulu esakhiweni.
iNxusa laseNingizimu Afrika eliseVienna, e-Austria, liqinisekisiwe eSlovenia njengokungeyena umhlali walapho.
Iqenjana lifaka phakathi iwolisela ehweba ngedayimane, ngohlobo oluthile lobuhlalu obumhlophe (pearls), kanye namanye amatshe aligugu kanye nalawo aligugu kodwa inani lawo lingaphansi kwalawo aligugu, ubucwebe, igolide kanye nemikhiqizo yesiliva kanye namamedali.
Usesungule ubudlelwane obuhle nekilabhu yezingane i-Bateshda, futhi uvame ukwenza umbuthano wabafundi ukuze abangqungquzele ngokomoya.
Ozoba ngusihlalo nguSomlomo Omncane, uVuyo Xulu ovela e-Milnerton High School.
INingizimu Afrika ikhathazekile ngesibhicongo esenzeka e-Iraq ngenxa yonswinyo.
Abakhulumi asebekhulumile okubalwa kubo osomabhizinisi besifazane asebephumelele, oNksz Hixonia Nyasulu, uNgqongqoshe uJeff Radebe, uNksz Gugu Moloi, kanye nabanye abaningi.
Esihlokweni setshe lesikhumbuzo esihamba sihlangane namagquma ngokufihlekile, kuneSikhumbuto - okuyingxenye ebalulekile yesikhumbuzo.
I-Denel engaphansi kukahulumeni kanye namaqembu ezezimboni amathathu amakhulu ezinkampani ezizimele - i-Altech, i-Reunert kanye ne-Grintek, okwamanje okuyizo ezivelele kwezezimakethe zokuvikela.
Izinto ezinhlobonhlobo zokuzithokozisa isib. amapaki okuzithokozisa, izikole zokugibela, izinkundla zokushwibiliza, njll.
Ezempilo ezikahle kanye nokudla okufanele kuzovimbela izifo ezidalwa ngamagciwane amathumbu adala izifo, okubalwa kuwo i-coccidiosis, i-colibacillosis kanye nama-salmonellosis.
Lokhu kuhleleka yikho okunquma mayelana nesimo sesimo sezulu, sendawo, sokufundwa kolwandle, sezimpawu zamanzi kanye nesokuphilayo ogwini lethu.
Ukwenziwa nokusetshenziswa obumile kabusha emva kokusikwa bohlobo lotshani buka-Smuts.
U-Andrew Zondo waklhuluma ngokudangala okukhulu mayelana nokufa okwenzekile.
Zonke izindawo ezimoshwe ngumlilo zizothathwa njengezindawo lapho kwenzeke ubugebengu khona ukuthola ukuthi alikho yini icala lokuthungela ngomlilo elibandakanyekayo, kwasho Ukhomishani Wamaphoyisa ase-Victoria uChristine Nixon.
Zkhona izindiza ezisuka eGoli ziye ngqo eDouala naseYaounde ze-Air Cameroon.
UMongameli uBarack Obama wafnga ngoMsombuluko "ukuqeda ukwenyuka kobugebengu basolwandle," njengoba izigebengu zasolwandle zaseSomali ziqhubeka nokuhlasela nokuthumba imikhumbi olwandle oluvulekile.
I-South African Institute for Aquatic Biodiversity SAIAB yasungulwa ngenxa yokucatshwa kwendlela kwesayensi yokuhlukanisa imikhakha yezinhlanzi zasolwandle okwenziwa nguSolwazi JLB Smith kanye nozakwabo.
Sisekhaya lezindawo zokwehlukahlukana kokuphilayo ezimbili ezinhle ezidume umhlaba wonke - okuyi-Cape Floral Kingdom kanye ne- Succulent Karoo.
Kanye nabo bonke.
UNobhala Wezangaphandle uMiliband no-Amb Mabuza bayatheleka esikhumulweni sezindiza i-OR Tambo.
Kubalulekile ukwenza i-RSVP ukuze uthole isiqinisekiso.
Mayelana ne-Iraq, uMnu Obama wakuqhakambisa enkulumweni tokugcotshwa kwakhe ukuthi izwe lase-US lizoqala ukukhipha amasotsha empi bese liqhubeka nokusebenzela inkululeko etholakale kanzima e-Afghanistan.
Enye yamapaki amahle kakhulu yezilwane nezinyoni zasendle ezizingelwa ngenhloso yezemidlalo noma yokudliwa amahle kakhulu asezintabeni iMahale zaseLake Tanganyika.
Imoto yethelwa ngengcweti yeze-physics (isayensi yezifundo zemvelo) yaseBritain uJames Prescott Joule, owayaziwa kakhulu ngocwaningo lwakhe kwezogesi ne-thermodynamics (isayensi yobudlelwane phakathi kokushisa nezinye izimo zamandla .
Ngenxa yokuhlaselwa kweMumbai ngabashokobezi, i-Archaeological Survey of India ASI icabanga ukuqinisa ezokuphepha eTaj Mahal nakulezo zindawo eziyizungezile.
Kwakukhona amaqembu ayisikhombisa abashokobezi ayemelwe ngamnxusa asezingeni eliphezulu, okubalwa kuwo i-Sudanese Liberation Movement SPLM kanye ne-Justice and Equality Movement JEM .
Indlu yokuhlala izivakashi ehlelwe ngokusemaphandleni enophiko lwezivakashi oluzimele, evulekile futhi enemihlobiso emihle - kukhulunywa isiJalimane, isiZulu nesiNgisi.
Ngaleso sikhathi, kwakuthenjelwe ezikoleni ukuba zihlinzeke ngezingane kumakilabhu kanye nakuzinhlangano.
UMnu Ban wahlangana noMongameli waseGibhithe u-Hosni Mubarak neNkosi u-Abdullah waseJordan ngoLwesithathu ngenhlsoso yokuxoxisana nokumiswa kwempi.
Lokhu kuyimiphumela elindelekile yesikhathi sobandlululo.
U-Oberholster waboshwa ngu- Inspector uRudi du Toit wabaSeshi baseVryburg.
Solwazi Haysom, ngizothatha ngokuthi weseka uMnu Vally kulokho.
Ukuhlinzeka, ukudiliva kanye nokufakelwa kwe-high performance liquid chromatograph tandem quadruple mass spectrometer ehlelelwe ukuhlaziywa kwe-LC-MS MS.
AbezokuPhatha ku-SAPS eMayville bancome abaseshi abane ngendlela abahambise ngayo uphenyo oluholele ekuboshweni kwabasolwa abayingozi.
Amaphoyisa adla amakhompuyutha amane nama-laptop amabili okwakusetshenziswa ukufoja amadokhumenti.
Umbulali ka-Stompie wafakaza yena mayelana nokuthi lokho kwakuyigidigidi.
Umkhankaso wesibili wokuphikisana nobugqila eKapa owawuholwa nguGalant, owayeyisigqila sase-Koue Bokkeveld.
UMasipala Wendawo i-Prince Albert uhlinzeka i-Leeu Gamka, i-Klaarstroom ne-Prince Albert.
Ukusungula idlelo le-kikuyu ngembewu kuthatha isikhathi kunokusungula ngengxenye yesithombo qobo lwaso.
Noma yiliphi inani elidlula lapha kuzofuneka ukuba ligunyazwe yi-Bangko Central Pilipinas BSP .
Uhlelo lwezempi lwaluholwa nguThenjiwe Mthintso, uPatrick Mavundla "Naledi" , kanye "noDan".
I-Kroonstad Police Cluster Operation okubalwa neziteshi zamaphoyisa ezinjengoSteynsrus, i-Vierfontein, i-Maokeng, i-Heuningspruit kanye nabakwa-SAPS baseKroonstad.
Inoveli emnandi eyilirikhi yokuqala ekhuluma ngemindeni emibili yama-Irish - yindaba emnandi enemizwa yothando kulabo bafundi abayithokozelayo imiphumela emangazayo.
Amapuleti anezithombe, amafilimu, amaphepha, amaphephabhodi kanye nezindwangu ezichaywe ekukhanyeni ngekhamera kodwa okungakenziwa izithombe.
I-Mitchells Plain Sub Council ihlinzeka izigceme eziyisithupha okufaka phakathi i-Strandfontein.
USekela Mongameli uMlambo-Ngcuka ufakiwe naye ohlelweni lokuvakashela uCrown Prince Naruhito oyizibulo lika-Emperor Akihito.
Imishini yokucindezela noma eminye yokuginqa, ngaphandle kweyezinsimbi noma ingilazi kanye namasilinda ngakho-ke.
Amalungu eBhodi ye-Airports Company ACSA , uMnu Tommy Oliphant ongusihlalo yalo.
U-Archbishop Tutu use-Adis Abeba uzothatha isonto lonke elapho.
Leli yithuluzi lokuhlola ipulani lokubumba izinto.
EReno, iNingizimu Afrika izobe imelwe ngabafundi ababili abasebancane abazobe bephuma eGoli, eBradley Pieter Rautenbach nase-Sean Daly.
Ihlathi eliminyene elinezihlahla ezifushane elisesihlabathini esingashoni phezu kwamatshe okwenza usimende lihlukile ku-BCA.
Ngisho okhulumela i-DA uWillem Doman usanda kuvuma ukuthi ukuthi umnyango wami usebenzile noma besingaphansi kwesimo esiphithene nesinamandla kakhulu.
Izakhamizi zangaphandle ezifisa ukuvakashela eMoldova zingafaka izicelo zamavisa okungena nokuphuma kuzimishini eziphathelene nezindaba zezwe laseMoldovan diplomatic missions kanye namahhovisi aqinisekisiwe abantu abanakekela izindaba zabantu ngqo abavela emazweni alapho abaphuma khona phesheya.
I-franchise ethandwa yimindeni ngenxa yamasteki kanye namabhega abiza kahle kakhulu.
Umcimbi wokuvala kwakunabaculi abadumile baseThekwini, i-Big Nuz, uDJ Tira noDJ Rice kanye nokunye ukuzijabulisa kwendawo.
Ujeje lwezimoto ezaziphethe ukudla okulinganiselwe kwabasebenzi be-UNAMID eWest Darfur, zadutshulwa ngezikhali ezilula nangamarokhethi.
Ukuqeda lokho okwashiywa ubandlululo kuzodingeka kwenziwe imizamo emikhudlwana ngesikhathi esikhudlwana.
Bazobuyekezwa njalo emva kwesikhathi esithile, bese behlowa ngokusemthethweni baziswe ngokwakamuva njalo ngonyaka.
Ukubona ngokwehlukana okukhulu mayelana nobuchule kanye nokuhlehlela emuva okungabakhona mayelana nenqubekela phambili kwezesayensi nezobuchwepheshe kuzwelonke.
Lo mbiko ubuyekezwe ngaphakathi ngabakwa-MarkData Pty Ltd. Kanye noMnyango Wezokuthutha.
ngoLwesihlanu ebusuku intsha yahlasela izitolo zabaphuma emazweni angaphandle eLetsopa ngaphandle kwe-Ottosdal.
UKhansela Vos uzoqala e-Goodwood Library Gardens, aqhubekele endaweni engemuva kwe-Shoprite Centre eku- Hugo Street, aze ayofika e-Vasco Boulevard eGoodwood.
Le phrojekthi izokwenza ngcono izindawo izindlela zabahamba ngezinyawo kanye nabahamba ngamabhayisikili ezidlula eWaterkant kucatshangwa nokwenziwa kwamabhuloho amabili abahamba ngezinyawo eBuitengraght.
Ubuchule kwezobuchwepheshe kumele kutholakale kalula ukuze iminotho yenziwe yesimanje futhi ivuselelwe iminotho.
Amathuluzi kanye nezobuchwepheshe konga kakhulu ngokwenza izinqubo eziphithene zibe lula futhi zisheshise leyo misebenzi ethatha isikhathi eside ebandakanyeka ku-ERM.
Njengamanje lo Mnyango ucwaninga amalayisensi omgunyathi akhishwe eStellenbosch, eWorcester, eKhayelitsha, eVredenburg naseCaledon.
Njengoba ukube ebethunyelwe kuwebhu yamathikithi ukuze kutholakale ithikithi lomdlalo wamanqamu we-BOB.
Okwenza ukuba ukuphenya kube lukhuni, umsolwa kwakungeyena umuntu owaziwa ngabantu abaningi endaweni yase-Indermark.
UNkk Sofia van Eeden waseClarens usendlini yakhe no-D Insp. Machobane Mngomezulu lapho kwangena khona umsolwa owatshontsha ubucwebe bakhe ekamelweni lokulala.
Umcabango wokuthi i-TVET ikhombisa kuphela amandla noma ikhono elilula, lezandla kulimaze isithunzi sayo kwaphinde kwabeka usizo lwayo ezingeni eliphansi.
Lokhu akusikho "ukuzifaka emkhakheni", futhi kuvame ukuncika kulezo zibopho zalowo ohlukanisa ngemikhakha, okwenza ukuba lezi zibopho zihlale zimile njalo.
Umbono omkhulu wokwethulwa ngokusemthethweni kwayo i-carbon-neutral kunesinyathelo semvelo esilula.
Ukufundisa kwenziwa ngokusebenzisa ezobuchwepheshe be-multimedia - amathelevishini, ama-CCTV, amaphrojektha evidiyo, njll.
Beholwa yiSekela Likakhomishane Wesifundazwe uCeliwe Binta kanye Nenhloko Yezoqeqesho Yesifundazwe, uMqondisi Rosina Mulaudzi, abesifazane babengachezuki kulokho ababephokophelele kukho futhi bezinikele.
UMnu. Phillip Dlabantu owenyusa nothuthukisa abaculi kanye nabalingisi abasafufusa, abavela kuleyo miphakathi eyayincishwe amathub ngaphambilini abuye enze ngcono izimpilo zabo.
Ukuzibandakanya kwezindiza ezingaphansi kukaHulumeni ezimakethe zasekhaya ezingenazimiselo bekunezinkulumo-mpikiswano mayelana nakho ezinkundleni ezahlukahlukene eminyakeni eyedlule embalwa, okudinga ukuba kuxazululwe.
Amafulethi anamatatiyela esigaba azolinganiswa ngalinye ngokuhambisana ne-MPRA.
Izinhlobo ezibaluleke kakhulu okubalwa nembila, i-jambirre, i-chanfuta, kanye ne-sandalwood yase-Afrika.
Amalungu abemithombo yezindaba ayamenywa ukuba azothamela umcimbi wokwamukela nokuhlonipha i-Verdanta Institute lapho uSwami Parthasarathy ehleli khona lapho ukwamukelwa kokuvakasha kwakhe kanye nokujatshuliswa kwakhe kwenziwa yiMeya yaseThekwini u-Obed Mlaba.
Izibonelo ezinhle zezinkuni ezaphendulwa amatshe ziyatholakala ezinyathelweni zama-dinosaur.
Uma ugcina i-burdizzo kungaba kuhle kakhulu ukuba ushiye imihlathi ivulekile ukuze uvimbele ukuguga emaceleni emihlathi.
Uhlelo lwe-Health-Care Waste Minimisation Club wuhlelo lokuthuthukiswa kwamakhono ukuze kwenziwe ngcono ukulawulwa kokumoshwa konakekelo lwezempilo kuzikhungo zonakekelo lwezempilo.
Izindikimba kanye nezisusa kuzohlonzwa, bese kubhekwa lokho okushiywe yi-The Master of Suspense.
Lo mkhankaso odidiyelwe wokubhekana nobugebengu ngokuhlakanipha waqalwa nguMkhuzi Weyunithi Yobugebengu Obuhleliwe, uNsumpa Omkhulu uRS Aiyer.
Yakhishwa ngokubambisana yi-dti, i-Seda, kanye noMasipala i-Alfred Nzo District.
Abakhiqizi bezinsizazitshalo ezisetshenziswa kubhayela, anjengezinto zokonga, amasupha hitha, okokuqoqa isitimu kanye nama-accumulators.
I-Black Consciousness Movement of Azania BCMA kanye nophiko lwayo lwezempi, i-Azanian National Liberation Army AZANLA .
Ukuqokwa kwabantu abalungile nabangachemile njengababimafa, ama-trustees, abaphathi beminyuziyamu nokunye okuqoqiwe kanye nama-likhwideyitha.
Waphinde wabonga igalelo elibalulekile le-Oudtshoorn AeroClub noMasipala i-Oudtshoorn, ababe negalelo ekwakhiweni kwendlu enkulu yamabhanoyi entsha.
Abamoshi babhala igama Umbulali ngopende ezindongeni zeKwamuhle Myuziyamu kaMasipala weTheku.
Wabe enoJimmy Mouton ngosuku abizelwa ngalo kumashemba amajaji.
Woza ube mdibi munye emculweni wama-octave amaningi enziwa ngokucula noma ngokudlala uphiyano, njengoba kuzobe kukhona iziphiwo ezihlukahlukene ze-Rory Rootenberg of Phantom of the Opera.
Ngesikhathi indoda esencane ibona abaSeshi abangama-Constables okwakungoLeon van Belling noSicelo Vinqi yabonakala iba nokukhathazeka okukhulu ngokushesha.
Kuzobhekisiswa ubambiswano olusha nezikhungu zezezimali kanye neikhakha emincane yezezimali zizohlonyiswa ngolwazi ekwesekeni ezamabhizinisi kanye nemisebenzi yokukhiqiza.
Izifundo zoqeqesho lokulandela umzila kanye nokwezamaqhinga okwenza kahle zizokwethulelwa labo bantu abasebenza ngezinja kanye nezinja zabo.
Ukusebenzela ukusebenzisana kokudidiyela nokuhlukanisa kwezolawulo lwamanzi aqoqwa emvuleni.
USusan Ferguson wayeyisiKhulu sePhrojekthi kanti uMary Morudu yena wayeyisiKhulu sezokuPhatha.
I-albhamu ka-Jae yesibili ka- G.I Jae, ayenze ngomzamo wokuhlanganyela nomfundisi omkhulu womculo onesiphiwo, uVerdi, iyilokhu akufunayo uma uyiqhathanisa neyakhe yokuqala futhi ikhombisa owesifazane osemncane okhulayo empumelelweni nasekuzithembeni.
Lokhu kubonakale njengesinyathelo esiyinqubekela phambili ekubhekaneni nezinkinga amagayidi ezokuvakasha ahlangabezana nazo nsuku zonke ngenxa Yokugayida Okungekho Emthethweni.
Sizwile ukuthi ezokuVikela ze-PSL zakhiwe ngengxenye ye-Orlando Pirates kanye nengxenye ye-Kaizer Chiefs, kuyiqiniso yini lokho?
Ukulingisa isimo semodeli ye-NSBFT sokudla inyama ezosetshenziswa ohlelweni olukhulu lwekhompuyutha ye-Burroughs.
UMongameli wanqoba amazwe asemqoka aseVirginia, e-Ohio nasePennsylvania, okwamenza ukuba azuze isihlalo sakhe eWhite House.
Isimo saseKinshasa sisazinzile kodwa sisesibi kodwa izinto zibuyela ezimweni esejwayelekile.
Wathi nguye owabulala uMnu Sitelo Lomo ngenxa yokuthi wayesola uMnu Lomo ngokuba yimpimpi yamaphoyisa.
Ukhiqizwa kwezinto ezenziwa ngoshukela njengamaswidi abilisiwe, amathofi, amafaji, amakharameli, ama-cachous, i-nougat, ama-fondant kanye noshokoledi omhlophe.
Ezokulawulwa kwezinambuzane ezikhathazayo kanye nezifo i-IPDM yamahhabhula namaganandoda KwaZulu-Natal.
Inkulumo kaMongameli waseRiphabhulikhi yaseNtaliyane, uMnu Giorgio Napolitano nayo izokwethulwa.
UNksz Mariann Clarkson, onguthisha e-Eldoraigne High School, naye wamphelekezela.
Ukuqhamuka eJai Ho to Gimme Hope Jo'anna, umcimbi wokuvala we-IPL wajabulisa izihlwele zaseNingizimu Afrika,okwabakhombisa amasiko amaNdiya Nabomdabu baseNingizimu.
Icala lokubulala lisaphenywa ngabaSeshi be-SAPS eMbongolwane.
Amaphoyisa akholelwa wukuthi laba basolwa ababili bayabandakanyeka kuzinkohlakalo zedola elimnyama kanye zezinyanga zamakhambi.
Umfowabo kaGwebu waphindisela ngokukhipha abanye abasolwa.
Indlela yokucabanga nokuhlela kabusha ukuze kuqinisekiswe umsebenzi womphakathi ohlangene, odidiyelwe nowesekayo.
Sethemba ukuthi lo mhlangano okhona khona manje e-New York, ohanjiswa nguNobhala Jikelele uzokuza nemininingwane ebambekayo yendlela yokuchaza lesi isivumelwane esibanzi.
Umkhulumeli WoMnyango Wezindaba Zangaphandle uNomfanelo Kota watshela abe-BuaNews ukuthi uFaghmi benoMari kwakuyibo kuphela abayizakhamizi zaseNingizimu Afrika kuleyo hotela.
Irafeji ezinganhle eliphansi yenza ukushisa okukhulu uma uyiqhathanisa nenani lokudla elibekwe ngokusemthethweni okugayekayo kahle.
Wahalalisela neqembu lophenyo ngemizamo yabo yokuzikhandla ekulandeleleni leli cala.
Umsolwa usolwa ngokugqekeza ezindlini atshontshe noma yini.
Ukuthuthukiswa kwempi ephikisana namagwerila oshintsho eyenziwa ngokuya ngamasu amagwerila ngenhloso yokushabalalisa amagwerila oshintsho ukuze kulawulwe abantu.
Leli qoqo lezincwadi ezihambisanayo le-Trinity liyamangalisa - bengicwile ezincwadini izinsuku eziningi.
Embikweni wakhe, uBowen ukudluliswa kwamaphrojekthi okwakha kabusha asephothuliwe axhaswe yi-US kuhulumeni wase-Iraqi "aphazamisekile" isikhathi esingangonyaka.
Abatshwizi bamaphoyisa bawuthola umzimba wentombazanyana eneminyaka emithathu - okusolwa ukuthi yamukiswa nguyise.
Isibhedlela i-Yusuf Dadoo, esasaziwa ngokuthiwa yi-Paardekraal, sethelwa ngoYusuf Mahomed Dadoo, isishoshovu sezombusazwe esalwa siphikisana nokucwaswa ngokwebala kanye nobandlululo.
Asizange sisebenzise izinhlamvu ezisindayo, sasebenzisa ama-AAA nezinhlamvu zezinyoni.
Bhukuda kuphela ezindaweni eziklanyiwe ezimakwe ngokubeka amafulegi abombu naphuzi.
UPhapha Benedict XVI wezwakalisa izwi lokudangala udlame e-Iraq wachaza leliya lizwe and described the country as "njengelidabuke phakathi ngenxa yokubulawa kwabantu okuqhubekayo".
Ukwakhiwa kabusha nokulungiswa kwezinhlaka zokuwela umfula ezine ezimoshwe yizikhukhula Endaweni yaseSwellendam.
Amaphrojekthi alezi zindawo zokusebenza zihlowa amamenenja eZenzele phrojekthi esayine inkontileka.
UMayor Mlaba wadlulisa amazwi enduduzo emndenini wakwaKhanyile, kubangani kanye nasezihlotsheni ngalesi sikhathi esibuhlungu.
IDolobha usayine inkontileka nengcweti ye-International Corrosion Control and Cathode Protection, uDkt. DL Van Oostendorp ngenhloso yokubuyekeza izifundo zontanga ezenziwa yi-PPT.
Zonke izindawo zezimayini ezisolwayo kanye nazo zonke izindawo ezithuthukiswayo zikhishwe amabhomu atshalwayo kanye nokunye kokulwa obekungakaqhumi.
Ukuzihambela nje, lokhu kufaka phakathi ukubhakuzisa izandla, ukuginqa ikhanda kanye nokusonta umzimba, noma ukuspina ipuleti.
Kungenzeka abahlali ngaphakathi kwesikhungo bazoxoxisane nabohlelo lwezokwelashwa ngalesi sikhathi.
Ukuthola ukukhula, ukuphila nokuthola ukwesabela kwe-canola kububanzi bemigqa ehlukene kanye nokuminyana kwezitshalo.
Ngesikhathi bengahlaseli abantu bangqungquzela, bacheme bahlomise abontamolukhuni, abakhuzi bezempi kanye nabaxwayi.
Indawo yokuhlala eyabo bonke abantu abathanda izinto ezehlukene kanye nezimo zemali ezehlukene, inezindawo zokukhempa ezingenabukhazikhazi kuya kumawotela angubukhazikhazi.
Ukutshalwa kwama-hop cones, izimpande zama-chicory noma izimpande kanye nezitshalo eziyizigaxa ezinesitashi esiningi noma ezinensulini.
Abefundisi bethu bathandazela ukunqoba kwethu, kanti amanyuvesi ethu asifundisa ngempi.
Ukusebenzisa imali ngokwedlulele kubangwe izinto zokusebenza ezithengwe ngaphansi kwezimo eziphuthumayo.
Uma ekhuluma ngezindawo okwakubambene izimpi kuzo, uthi uhambo oluya eCuito Cuanavale e-Angola lapho impi yesikhathi esedlule yaseNingizimu Afrika yahlulwa khona kabuhlungu kusekhona ezingqondweni.
Izinhlaka zazivikelwa ngamalungu aqeqeshwe ngaphakathi kanye nasemazweni angomakhelwane.
UKhomishane wesiteshi sabeSAPS ePoint, uMqondisi Ndlovu, wabonga umsebenzi omuhle owenziwa ngu-Inspector To You Shabangu, uConstable Mpendulo Sibiya, uConstable Hloni Ngcobo kanye noNorma Ngcobo.
I-Hamas uqobo yayidubula ngamarokhethi njalo ngezikhathi ezithile futhi bevame ukudubula ngombayimbayi.
INhloko yethu, uDkt Harold Wesso, waphuma isibili ku-IT Personality of the Year.
Ukwakhiwa kwezikebhe zokuzijabulisa ezenzelwe ukwemukela izinjini ohlangothini olungaphakathi noma olungasemaceleni esikebhe noma ezihanjiswa ngumoya, noma ngezigwedlo.
I-Exco ikwemukele ukuvalwa kwendawo ye-Bisaser Road Landfill kanye neqhinga lokuthi ukushiswa kwamagesi e-methane kungabhekiswa ohlangothini le miphakathi eyakhele eduze kwaleyo ndawo.
INkosi uSandile wayeyindodana yeNkosi uNgqika benenkosikazi yakhe, uSuthu, basebukhosini be-Great House.
Hlangana noLeseja Senona, oyiphoyisa lokuqala eTshwane elaqeqeshwa nenhlangano yamazwe i-Bureau of Investigations FBI e-US.
UBasetsana Khumalo, obuye aziwe ngelikaJulia Makgalemele, uba ngu-Miss South Africa.
USihlalo we-Moral Regeneration Movement MRM yesiFundawe, uMfu. M. Xundu kanye noMxhumanisi we-MRM kulo Mnyango uMfu. V. Stefano bebe ngabanye babahlonishwa abebethamele lo mcimbi.
Ukuthi ukushona komama kwehle ngokuthathu kokune, kanti ukushona kwezingane ezingaphansi kweminyaka emihlanu kona kwehla ngokubili kokuthathu, ngamazinga abo amanje.
Ngenhlonipho enkulu, uchezukela endaweni eyingozi Dokotela Wouter Basson.
Sizoqhubeka nokunxenxa Abasemagunyeni ePalestina ukuba bayeke konke ukuhlasela ama-Israyeli ngamarokhethi.
UNgqongqoshe waseNtshonalanga Kapa Wezokuphepha Komphakathi uLeonard Ramatlakane usephawule ngokudumala mayelana nokungatholwa enecala uMujahid Daniels ongumgulukudu ongunqondonqondo enkantolo yamacala Ephakeme yaseKapa.
Insangu yayivela eLesotho iyothengiswa endaweni yase-Itsoseng.
I-CITES yenzelwe kuphela ukuvimbela ukusetshenziswa kabi kakhulu kokuhweba ngezilwane zasendle namazwe angaphandle.
I-CPI, i-PPI, imithamo yezohwebo nokunye, kwethulwa ngabe-Central Statistical Services.
I-CWWC yeluleka i-NPC mayelana nokusetshenziswa kwe-Chemical Weapons Convention CWC .
UMarius Garbers nguye ophethe ezokumaketha jikelele kanye ne-PR ye-TISSA.
Ukwenziwa ngcono kwe-Groblersdal WTW Doubling kwephayiphi eliphakathi nendawo eliya eTafelkop Rising Main liye eSterkfontein Lukau.
Ngicabanga ukuthi umtoliki wayeqonde uChris Hani, hhayi uChris Hanekom.
Umhlangano uzoqala ngochungechunge lokuxoxisana nokubanjiswene nabo abathintekayo ohlelweni lwe-BRT.
Kuyaqhubeka ukuvinjelwa kokubhebhetheka kwesandulela ngulaza nengculaza kwa-KwaZulu-Natal.
Besisebhasini evela efemini kabhekeni i-Escort eseHeidelberg.
Umsolwa ubhekene namacala okuphanga kuhlonyiwe kanye nokuba nesibhamu esingenalayisensi.
Izimayini zaseKloof Gold zigubha umkhosi wempumelelo yokuthi akuzange kube nabashonayo kwamanye futhi amashifu ayisigidi okusebenza.
Sebesitholile isimo sesikhundla sokuthunyelwa ngaphandle kwempahla esibizwa nge-Euro gap and Fairtrade kanti sebevele bengabathumeli-ngaphandle bamahhabhula, amaganandoda kanye nezithelo ezisawolintshi baphinde bathumele namagilebhisi ewayini kumenzi-mawayini owaziwayo.
Ngesikhathi elaliswa eSterkfontein, wayenezilonda ezibhibhayo emaqakaleni kanti lokhu njengoba iningi lenu lazi, kuyizimpawu zesifo se-pellagra, hhayi isifo sokugula ngengqondo.
Mayelana nalokhu, ngizothanda ukubonga uMhlonishwa uDkt Stanley Mogoba ekusizeni ekuxazululeni le nkinga.
Isivumelwano sokubambisana kuhulumeni eZimbabwe kuvule ikhasi elisha ezweni, okuzolisindisa eminyakeni eminingi yokulahlekelwa ithemba kwabantu bakhona kanye nomnotho, kubhala uBathandwa Mbola.
Utshani obusikiwe bomiswa obenziwe ngesikhathi uhlobo lotshani obunamacembe amancane bungakanambitheki kahle ekwelukeni, buba mnandi kakhulu.
Thola ifenisha enkulu enganqikiswa futhi yenze ngcono ukucija kwawo wonke amakhona.
Ngenxa yalokhu okungenhla, imiphakathi idinga ukuba ijwayele izimo zezulu zesikhathi esizayo.
Sinabo ubufakazi bokuthi uStompie Seipei wayesolwa ngokuthi uyimpimpi.
Kube nezigameko ezimbili zokubulala, okufaka phakathi ukuhlaselwa ngamabomu kmphakathi.
I-ANC ivumile ukuthi kube nezikhathi eziningana lapho kungzange kuhanjiswe ngokwenqubomgomo, futhi idumele kakhulu ngokulimala kwamalungu omphakathi.
UMnu Vally waya endlini encane wase exolisa ngalokho.
IDolobha laseKapa linendawo eyidolobha enhle nethuthukayo.
UHulumeni uzosusa imithetho mayelana nemboni yowoyela njengoba lokho okubekiwe kube yimpumelelo.
UDkt Ivan Meyer uqalisa ngomhlangano osandakubanjwa wokuhlela ezamasu Wokuphathwa Kwempahla eHouwhoek eduze kwaseGrabouw.
Isixuku sabantu ebesijabule nebesimagange saqoqana eTiananmen Square kusukela ekuseni, siphakamise amafulegi abomvu kazwelonke aseShayina kanye namafulegi e-Olympic.
Wamholela emalathini ayeseduzane lapho afike khona amsabisa wase emdlwengula.
Abahlaseli ababili baphanga uMnu Mtshiselwa iselula yakhe emva kokudubula .
UMnu Qureshi wathi ukubandakanyeka kwabantu bangaphandle ngeke kubekelwe eceleni ekuhlaselweni kweqembu lekhilikithi laseSri Lanka.
Isitatimende samaphuzu sokuqokelwa esikhundleni se-Ambassador Minty sinanyathiselwe lapha.
Okuxhumene nalokhu kwakuwukusetshenziswa "kwamaqembu abagadli" elalivunyelwe nguhulumeni ukwengeza ukwesabisa kanye nokubulala okusemthethweni okwakwenziwa yi-Civil Co-operation Bureau kanye neyinithi yamaphoyisa aseVlakplaas.
I-Dreamworld Record of Decision RoD i-Wildlife and Environmental Society of SA WESSA kanye Cape Nature bafaka isicelo sokuba sibuyekezwe.
Izindawo eziyisikhombisa zeminye yemiphakathi yethu ehlupheka kakhulu, okubalwa kuyo i-Khayalitsha, i-Mitchells Plain , i-Delft kanye ne-Bitterfontein, sezihlonziwe.
U-Sen Supt Eugene van der Merwe uvula isango lokuqala eliya ejele.
Abantu abaphila nokukhubazeka bazwelwa ubuhlungu, bakhangeziswe futhi banakekelwe ezikhungwini eziseceleni.
I-MHQ nayo yanezezelwa, ngokuqasha amasekela amaningi emazingeni e-HQ.
Ngifuna ukufunda i-ECC Declaration njengoba iqoqela ndawonye imphokophelo yalo mkhankaso.
Mangiqale ngokubonga Wena Wakomkhulu, uKhomishane Ophezulu uLindiwe Mabuza ngesethulo sakhe esinomusa nobubele kanyenokubamba lo mcimbi oyimpumelelo.
Amathemplethi azokhuliswa ukuze alingane nendawo yakho yombukiso.
Nakuba sasinezinhloso zethu ezifanayo, ubandlululo luyaqhubeka nokuba nathi.
UKkhomishani Wophiko Lwemisebenzi Yezophenyo ude Beer, ngokuziqhenya okukhulu wezwa ukuhlonishwa nokwaneliseka, wanikezela ngezitifikethi kulaw malungu ayekulungele ukuzithola.
UMkhandlu awukwazi ukuqhubekela phambili ngenxa yokwebiwa kukagesi emalokishini okuqhubekayo.
Izinto zokufinyelela zizonikwa uNobhala Jikelele we-United Nations.
Lesi simo sangempela sinikezela ngesimo esivundile sengxabano, sokungazinzi kanye nesokungathuthuki.
Amaphuzu afana nalawa uGeneral Oelschig waxoxa ngawo ecaleni laseMsane.
Iqembu lase-Sri Lankan lahlelelwa ukudlala umdlalo wabio wezinsuku ezintathu neqembu lasePakistani ku-Test Match yabo yesibili ngesikhathi behlaselwa.
I-Sergiusis yisikhungo okuhloswengaso ukuqinisa umphakathi kanye nokuthuthukisa imali yomphakathi e-Ukraine.
Ngemizuzu nje uhlangene noMnu. Daya, ugcina ungumlaleli ongenantshisekelo impilo yakho yonke.
UMnu Larijani naye wathi uzobamba izingxoxo nalowo oyiNhloko yenqubomgomo yezangaphandle ye-EU uJavier Solana esikhathini esizayo.
Inani lezinhlamvu ezingabhalwa ngendlela okuyiyo egameni lingachazwa.
Ukulangazelela kanye nochuku yikho okwaholela ukuhlasela kwamazwe abusa amanye izindawo ezinkulu zomhlaba eAsia, e-Africa kanye nowamaMelika.
U-Senior Supt Nayager awthi izikhulu zaqhbekela endaweni ebizwa ngokuthi yi-Two Shops.
I-African Institute for Mathematical Sciences yethulwa ngokusemthethweni eMuizenberg, eKapa.
IKhomishane inxusa uGeneral Lothar Neethling kanye noMnu Vally ukuba baphathe ukuhlolwa.
Leli nalo liyikhaya likaPixley ka Isaka Seme, uzinikele nowayebambisene nabanye ekusungulweni kwe-African National Congress.
Kwaba nomhlangano emva kokuthi i-Rwanda iphendule mayelana nohlelo lwe-DRC lokwephuca i-FDLR izikhali, i- Kigali eyathi lolu hlelo alunamandla kwase kuthi ngenxa yalokho yabeka isincomo esasiphikisana nalo.
Akusiwo amagciwane adala izifo kodwa ayizinkomba zzokuthi kungaba khona amagciwane adala izifo.
Indawo yokulahlela udodi yaseMarian hill iseMarian hill eNkabeni Yesifunda saeNtshonalanga.
I-franchise emhlabeni jikelele ingeke yaqeda ingcindezelo kanye nobandlululo lwezigisigidi zeminyaka iyodwa.
Ngiyaxolisa, lo nguNorman Kades, ovela egameni lomndeni wakwa-Asvat.
Umnikazo okunguye wezingxenye wafunwa watholwa wase ezihlanza kahle izimpahla.
UJames Slabbert wrethula Ikomidi Lokuhlolwa Kwezindlu elisandakusungulwa.
Kuthunyelwa kuMnu J Schlosch eComputicket kuphuma kuMnu Tidiella.
Izifundo zokulima kabusha nokusetshenziswa kwehlathi lameva endaweni yaseMuden eNatal.
Ingqalasizinda yogu yobonda lolwandle oluse-Umdloti North Beach ludinga ukulungiswa okusheshayo.
Leli bhukwazna eliwusizo olumayelana nokubika nge-SoE lenziwa nguGrid Arendal.
Wanxenxa uSayitsheni Mthethwa ukuba abambe iqhaza ekumseizeni ekulandeleni umkhondo womsolwa.
Isikole i-Kalkfontein Primary esiseKuilsriver sethule umbukiso omangalisayo zolo ebusuku.
USeerane wayengusoswempu wamakhansela e-ANC eMogale City.
Isixazululo okuyisona kuphela isixazululo esithathwe ngokuxoxisana esizosiza abantu baseSri Lanka.
Amaphoyisa aseStilfontein angeze isibalo ngokubopha abasolwa abathathu.
Isisusa sezikole zasemaphandleni eziyizinkulisa ezintathu eCiskei ngokuya ngalokho okutholwe nguDkt Francis Wilson mayelana nokuhlupheka.
Kodwa mayelana nokugxeka izenzo zikahulumeni waseMyanmar, asingabazi.
Amanzi ageleza ophahleni angagcinwa kumathange bese esetshenziselwa ukunisela izingadi.
ULister Mooi kanye nezinye izikhulu zasejele lase-Ugandan yibo ababegada iziboshwa.
Umcimbi wosuku olulodwa kuzobe kuwumcimbi wokufakelwa kanye nokubukisa lapho amalungu omphakathi ezokwazi ukuletha ama-PC noma ama-laptops ukuze afakelwe futhi akhonjiswe.
USenior Supt Nayager wathi imikhankaso ngezidakamizwa izoqhubeka.
Kuninikezwa abanzi benqubomgomo umqondo mayelana nezokhenketho kanye nemisebenzi nemithelela yazo kuyinhlalo nakumnotho.
Ingxenye yokuqala yeqhinga likaWinnie Mandela mayelana noKatiza Cebekhulu endlini yobufundisi esePaul Verryn alisebenzanga.
Imoto yashiywa eTubelos Place, e-Avian Park eWorcester lapho amaphoyisa abopha khona oyedwa wabasolwa.
UPhil Masinga benoMark Fish, okwakungabadlali baseNingizimu Afrika abadlala emazweni angaphandle eNtaliyane uPhil edlalela iBari kanti Mark yena edlalela iLazio, baba mdibi munye kulo mcimbi wamaNtaliyane.
Lo mtholampilo usebenza eCaledon Hermanus Health District eBoland Region.
Bobabili abasolwa bathweswa icala lokuba nezibhamu ezingenalayisensi kanye nezinlamvu.
UHulumeni waseNingizimu Afrika uyaqonda mayelana nenhlekelele nezokuphepha okuthinta amalungu omphakathi waseSri Lanka.
Ukubika kwabomthombo wezindaba ngu-Amb Grobler kwabezindaba mayelana ne- SA-EU Troika kanye nokuvakasha kwe-Min.
Ngokusebenzisa igrayinda kanye nokunye kokugqekeza njengamagilavu, imigxala kanye nokokufihla ubuso, abasolwabese belubhobozile ubonda ngesikhathi beficwa ngamaphoyisa.
Abafundi abathathu abashaya abanye abafundi emakhanda kwaba ngu kwabaJoyce Feretelo, owaphasa izifundo ezine ngamalengiso, uThoko Bell benoLerato Ditiri, abaphumelela ngamalengiso ezifundweni ezintathu emunye.
Lesi sibhedlela sisebenzela eCaledon Hermanus Health District eseBoland Region.
Okunye okwakucatshangwa kwakungukuthi noma yini leyo uCommandant de Bruin ayeyibheka wayenikezwa nguBrig Basson.
Inanda Seminary yaziwa ngokufundisa abesifazane abasebencane ukuba ngabaholi.
Kungenzeka kube nguBrigadier Coetzee noma uColonel van der Merwe.
Imali yobulungu bonyaka kumele ivuselelwe ngesikhathi ukuze kugwemeke ukunqamuka kokulethelwa.
Imithelela emibi mayelana nesimo samanzi ahlanzekile ingahlukana kabili kungaba yimithelela ye-ikholoji kanye nemithelela ekusetshenzisweni ngabantu kwale nsizakusebenza.
Indaba kaNeal Petersen, omunye owaba nempumelelo kodwa ongazange abongwe, ifakazela inguquko engabakhona yezimpilo zemitampolwazi.
Amakhromozomu, amajini, kanye ne-DNA-okuyizakhi zempilo yikho okunquma ngokuhluka kwaleso naleso sidalwa kanye nohlobo ngalunye.
Njengengxenye lwe-Greening Programme i-South Durban Basin isilungise i-Calicut Place View Site ngokwakha amabhentshi kasimende yahlobisa nendawo.
Kodwa uDkt u-Akoojee wayedamane engihlola njalo kanti nomphakathi wawungeseka.
Kumkhakha wezamabhizinisi uNozolo Lumbe wasePhilippi East wadla umhlanganiso.
I-Uitenhage, yimboni enkulu nebanzi yamajasi.
Abasolwa kulindeleke ukuba bavele eNkantolo Yemantshi eseMankweng ngokushesha.
Noma kunjalo, ukuba sengozini yezinhlayiyana ezikhishwa ngamalahle yimindeni ebasa ngamalahle ezindaweni ezingenawo ugesi kanye nalezo zindawo lapho eminye imindeni ingenawo ugesi ezindaweni ezisemadolobheni, kanye nemindeni ebasa ngezinkuni ezindaweni ezisemaphandleni.
Owayengusombusazwe uFrederick van Zyl Slabbert owaba ngomunye owasungula iKhula ngokubambisana, okuyinkampani yangasese yokutshalwa kwezezimali enabaninizabelo iningi labo okungabantu abamnyama.
Kukhona ikwari embalwa eduze kweGonubie ekhiphela imboni yezokwakha isihlabathi.
Emakhempini kwenzeka izigameko ezimangazayo zokungaziphathi kahle kwamasosha ambalwa seziqala ukuvelela obala.
Imigomo ye-AU yokusebenza ngempumelelo kumele ukuba namaqembu angaphansi kwezifunda nawo ayisebenzise.
Ezinye zalezi zinto ezintsha, okubalwa kuzo Ukuguqulwa Kwamajini (Genetic Modification) kanye nokwenziwa komuntu ofana ncamashi nomunye (cloning), kuyindida.
Kuleyo Nkulumo wacaphuna inkondlo ka-Ingrid Jonker.
Labo abaphumelele bathola imiholo emihle, efaka phakathi indawo yokuhlala, kanye nezinye izinsizakalo -izibane ezikhokhelwa ngaphambili, amabhonasi okusebenza kahle, njll.
Abagqekezi ababili ababehlahle amehlo baphuma ngokushesha ezindaweni ababecashe kuzo base bezinikela.
I-NSM yathunyelwa kuMnyango Wezamanzi ngenhloso yokusiza ngamaphrojekthi okuhlinzeka ngamanzi.
Esikhathini esedlule ukudidiyelwa kokulingana ngobulili kwakuvame ukuthathwa njengomcabango oza ngemuva.
UMnu Bruce uzoxoxa indaba ye-SAVA, okuyinhlangano yezingqalabutho zaseNingizimu Afrika (South African Veteran Association).
Amakilabhu anethemba lokwenyuka kwamakhasimende ngesikhathi Sendebe Yomhlaba.
Uyazi ukuthi umdlalo uqale okungenani ngehora lesishiyagalombili njengoba bekuhleliwe?
Izibophezelo ezibanzi zokuvikela ukugcinwa kokuthula kanye nezinye izimpokophelo zokuthuthukiswa kwenhlalo yabantu zibekiwe phezu kulezo zinhlangano ezilwayo.
Lokho kwakuyiSivumelwane Sokuhlosiwe (Declaration of Intent) sethu futhi sikhombisa ngokusobala izinjongo zale nhlangano.
USaeb Erakat, iNhloko yezokuxoxisana ngenhloso yokuphuma nesisombululo yasePalestina, wathi enye yemali izobekelwa eceleni ukuze isize isimo senhlalo yabantu efadalalayo eGaza Strip.
Bobabili oMnu Sujan Miah noNur Dulal basavalelwe ngenxa yamacala okubulala kanye nokuvimbela ukusebenza komthetho.
Umdlavuza wamtshazo nowendlala yesinye uhlobene nokudla okunamafutha amaningi.
Irestoranti ehanjiswa ngumndeni omkhulu inebhafe yokudla kwamaGriki kanye nesipesheli sokuzidlela uze udele.
Azikho izinhlobo zezitshalo eseziboniwe ezingajwayelekile, ukwesabela noma ukuba sengcupheni yokushabalala kule ndawo kodwa kukhona ezinye izitshalo ezivamile kwezinye izindawo ezinjenge-Gladiolus vaginatus kanye neSatyrium princeps, phakathi kwezinye.
Abaphulimthetho abayingozi kuphela emphakathini okumele ukuba bahlale ejele.
Abadobi abadoba ngenhlso yokuhweba kanye nabadoba ngenhloso yezemidlalo sebenciphise ezinye izinhlobo zokutholakala olwandle.
Uke wabona noma yibaphi onogada be-APS belengise amabhomu kumabhande abo?
Ngumfowabo wendodakazi eyizibulo kaZinzi.
Izinhlelo zesikhathi ezifanele kumele ukuthi abaqashi balawule ngazo izindleko ngaphandle kokubambezeleka kokulingana okungenasikhathi esibekiwe.
Zinyanga zonke i-St Georges Park ibambela ezobuciko e-Park lapho izakhamizi zithengisa yonke into kusukela ezintweni ezenziwe ngesandla kuya ekudleni okwehla esiphundu kanye namasneksi.
Ngokuya nge-URP, amaphrojekthi kumele aphothulwe ngesikhathi esibekwe yi-URP.
SinoDokotela uKoekemoer uzofakazela ukuthi igama lekhodi abalisebenzisela i-MDMA ebizwa ngokuthi yi-ecstasy.
Amahlathi ehlisa itafula lamanzi kanti lokhu kungaholela ekungeneni kwamanzi anosawoti angadingeki.
Izikhulu zophenyo o-Insp. FL Erasmus beno-Const AA Brophy baqinisekisa ukuthi lo sathane uzochitha impilo yakhe yonke ebhadla ejele.
Lapho inhlabathi ibonakala ishintsha emabangeni amafushane kumele ukuba kusetshenziswe ukushintshisana kwamadlelo.
Manje uyavumelana yini nami uma ngithi ukujikijelwa kwesisi esikhalisa izinyembezi kuyicala?
Iyunithi yemali yiDirham, ehlukaniswa ngamasentimesi ayikhulu.
I-IASP ithabatha izindlela zokulawula ukugasela kwezitshalo okungezona zomsinsi wokuzimilela kuleli.
Izinhlamvu zenjoloba kanye namabhomu, yikho kokubili ofuna ukukusebenzisa yini?
Lawa makilabhu azonikezwa yonke into ukuze akwazi ukuncintisana.
Kuthe sebengaphandle kwethaveni, baqala bamhlukumeza ngokumshaya bemfaka nezicathulo.
Umqondisi Jikelele useyikhululile incwadi yami eya kuJaji uWilhelm Heath eya kumphakathi.
Ukuhlelwa kabusha kuzokwenziwa ngokuhambisana nenqubomgomo kaHulumeni emayelana nendlela yokuhlela kabusha kwempahla kaHulumeni.
UKkhomoshani Wesiteshi saseEzakheni wabonga amalungu ngempumelelo yawo encomekayo.
Uthi bekufanele kusetshenziswe amabhomu kanye nezinhlamvu zenjoloba.
Uhlelo lokupaka imoto yakho bese ugibela isithuthi esizokuyisa enkundleni luzobe lusebenza ukusuka eWemmerpan, eBezuidenhout Park, naseWits University's West Campus.
Ukuhlinzeka ngemisebenzi yokuhlanza eHhovisi Lesifunda lasePaarl isikhathi esiyiminyaka emithathu.
Ukulawulwa okungahambi kahle kokuqoqwa kwemvula kuba nemithelela emibi ezindaweni ezisogwini nasemachibini.
Abasolwa abathathu baboshwa ngu-Sergeant Ngonyama kanye no-Constable Moodley ngesikhathi bezama ukweqa othango lukagesi oluphakeme olukake umuzi.
I-PTIP isebenzela phezu komsebenzi osuvele wenziwe nguMnyango wami.
Abahlaziyi Bolwazi Lwezobugebengu basebenzela emaHhovisi e-Crime Intelligence ezweni lonke.
Ukuthi uKhomishani kaZwelonke kanye namasekela akhe bathembisa ukweseka kwaba yinto egqamayo.
Ingasetshenziswa kuphela eziqhingini zaseSao Tome nasePrincipe.
Ngahlangana noVusile, ngoMkotcho.
Amalungu esikhungo ethamela inkomfa ye-Risk Based Approach to AML CFT.
UPelo kanye nabanye kwakungabaseParys futhi abanye bambona eParys.
Ezimeni eziningi siphila ngaphansi kwezimo ezingazinzile ezadalwa okwakwenzeka.
Imishini yokudla kwezilwane ezifuyiwe kumele ukuba ihlelwe kahle ukuze ukudla kwezilwane ezifuyiwe kungagcoliswa ngumhlabathi kanye nobulongwe.
Izindlela okwenziwa ngazo ezolimo kanye nezimboni zezolimo kube nesandla ekwenyukeni kwemithelela emibi kwimvelo.
Yirestoranti yesiNtaliyane ethandwa kakhulu futhi esetshenziswa ngosomabhizinisi kanye nalabo abadla ezindaweni zokudlela.
UPali Lehohla ungusozibalo jikelele eNingizimu Afrika futhi uyinhloko ye-Statistics SA.
Mangiqale ngokucaphuna enkondlweni yembongi yaseLebanese uGibran Khalil Gibran, engithole ukuthi iyahambisana nomcimbi wanamuhla.
Izigameko ezazingezinhle ezenzeka ngokushesha lapho kwahlaselwa khona izindlu zabongqongqoshe, kwasho yena.
UMtampolwazi unamaqoqoq amaningi ekhethelo ezincwado ezingasatholakali kalula, imisebenzi yobuciko, amabalazwe omlando, imiqulu, izithombe kanye nezinye izinto nemikhiqizo yobuciko eyenziwa ngabantu.
Izimayini kanye nokugujwa kwenhlabathi eshiywe yizikhukhula ngenhloso yokuthola amadayimane.
Faka amagogolose avikela amehlo, ezinganhle eliphezulu avikela amahlo emisebeni eyingozi yelanga.
Uyabona ukuthi ukubuzisisa kuyasiza kunokuthi lowo obuzisisayo avele emukele impendulo.
UMphenyi oyingcweti weYunithi Yokwebiwa Kwemfuyo, uD Insp. Jurie Hayes, naye uphumile kuYunithi yaseMalmesbury Yokwebiwa Kwemfuyo.
Ukuthola izindlela zokuhlanganisa ukulethwa kwezidingo ukuze kutholakale imiphumela emihle kakhulu.
Ukusetshenziswa kwamabhomu angaphansi komhlaba angatholwa kuphelisiwe kuncike kumbono wesikhathini esingaphoqelelwe esiyiminyaka eyisishiyagalolunye kusukela kusetshenziswa.
Noma kunjalo, inzwabethi yokuthi uShabalala wayezolandela isibonelo sowayengumkhuzi wezempi kuKhongolose ngokujoyina i-United Democratic Front ayizange yenzeke.
Ukunciphisa noma ukugwema ukudlulisa kokungcolisayo kusuka kwenye into kuya kwenye.
Izinqubomgomo zezigaba zibheka ukuxhumana kanye nokudlulela kwemikhakha kweminye ehlobene yomnotho.
Wawukuphi umdlalo phakathi kweKaizer Chiefs ne-Orlando Pirates?
Futhi iyingxenye yesizungu futhi iqhubekisela phambili isivumelwano sokungasho lutho.
Umphakathi uyexwayiswa futhi ukuthi mawuyeke ukwenza ukuthungela izindawo ezivulekile ngemililo.
Dkt Basson, wena wenze isitatimende sokuthi ngibeke iphuzu okungesilo.
Ngizophumela phandle ebumnyameni obesabekayo ngifike ngicule kabi kakhulu.
Kwathathwa isinyathelo nase-Bellville South, enye indawo eyingozi ye-drag racing.
I-Kuils River Police yalunywa indlebe kwase kuthi Iqembu Lokuqala - uMseshi Inspector Mike Thebus kanye noMseshi Constable Stoffel Matroos - bafika kuleyo ndawo ngenhloso yokuthatha icala.
Owadla umhlanganiso kulo mkhakha wezobuciko kanye namasiko kwaba ngu-Evelyn Koopman waseBelhar.
Ogandaganda kanye namakalishi amahhasi kuhambisa izivakashi kuzifikise phakathi emahlathini, ngesikhathi umzila wamapulangwe uholela labo ababuka indawo emigedeni yabathwa nasebhulohweni elilengayo eliseStorms River Mouth.
Mangiqale ngokucaphuna enkondlweni yembongi yaseLebanese uGibran Khalil Gibran, engithole ukuthi iyahambisana nomcimbi wanamuhla.
Okunye futhi, ngokusebenza, ngokushintsha umhlaba, welula ukusetshenziswa kwenkululeko.
Uma abakaki befakelwe ukuthi okutholiwe kwenzeke ngesikhathi kungekho muntu enkundleni yemidlalo.
Igalelo lezinkampani zikahulumeni libonakele kuzo zonke izahluko ezingaphambili.
Ngesikhathi "uBeneza Allah" enikezwa isigwebo ngesonto eledlule eNkantolo Ephakeme yaseGrahamstown, iJaji uZamani Mhlongulela wabiza leli cala "njengelesabekayo"kanye "nokuhlasela okungenazwelo".
Kunohlelo lwemfundo ethulile eyenziwa ngemibukiso, ngamasampula ezitshalo ezibhalwe amagama, njll.
Ukuhlinzekwa kwabasebenzi kumaqembu okulungiswa kwemigwaqo e-Ashton, eBotrivier, eCaledon, eStanford naseWorcester.
Amakhono afaka ingcindezi ekuxhumaneni okufaka izinhlobo zezithuthi ezithwala izimpahla kumele kuhlonzwe.
Ngesikhathi ekhuluma nezintatheli, uHolmes akekho umuntu ongathi yena akanacala lokulimaza umphakathikanye nabasebenzi bosizo: hhayi amambuka, noma ezempi zikahulumeni.
Ube usuthola ukuphawula kukaBrig Basson lapho ethi, lokho okuthathu ayenako kwanikezwa uCommandant de Bruin njengoba sekungasasebenzi.
Izindawo ezaziyizimayini nalapho okwakumbiwa khona igolide kumele ukuba zilungiswe kabusha ukuze zikwazi ukudala amathuba okuba zisetshenziswe esikhathini esizayo.
Isamba sifaka phakathi umkhakha wamandla ashintshwayo lapho kuphekwa 'ongachazwanga'.
Abanye osawoti bama-inorganic acids noma bama-peroxo acids okufaka phakathi ama-aluminosilicates ngisho noma amakhemikhali akhona echaziwe noma engachazwanga, ngaphandle kwama-azides.
Sebenzisa konke ukudla okubolayo okuphekwe ngaphambili noma okulungele ukudliwa masinyane ngokungenzeka.
Sithi halala kuma-Constable Ishmael Letlojane, uThabo Rakate kanye noMJ Mofokeng ngokwengeza enye impumelelo ohlwini lwabo lwempumelelo oseluvele lulude.
U-Ehud Olmert, uNdunankulu wakwa-Israyeli, uwusabalalisile lo mbono ngesonto eledlule.
Ubunzima bokuhumusha uhlelo lwe-lDP kuskokhadi senhlangano, nokuludlulisela phansi kumaskokhadi abantu ngabanye.
I-Orthotics - Yisayensi Yezokwelapha yemishini ekhethekile yokweseka noma yokusiza izingalo noma imilenze noma amajoyinti abuthakathaka noma angasebenzi kahle.
Okwesine umoya wokungalandeli umthetho kanye nokungahloniphi abasemagunyeni njengoba kuvela ekuguqulweni kwezindlela ezisetshenziswa yizimbangi zethu.
Ukusetshenzwa Kwemibiko Yohlelo Lokulawulwa Kwemvelo kuzosheshiswa.
U-Inspector Bennie Cloete weGatsha Labaseshi ePotchefstroom nguye owayephethe uphenyo.
Unelungelo loku-editha imiyalezo okungeyakho kodwa kuyinhlonipho kwabanye abantu ukuba ukhombise ukuthi imiyalezo yabo iye ya-edithwa.
Iqembu lomsino i-Tlhatswang ka Diatla Cultural lalisina ngezikhathi kulo mcimbi, okwajabulisa izethameli ngemijiko nangemigido enesigqi sesizwe sabaTswana.
Uhlelo olukhulu inqwaba engaphansi kwesidingo ihambisane eNzikasi naseNkomazi.
I-Chartwell Drive yiwo umzila osemqoka ovuleke nxa zombili esikhungwini sezohwebo sase-Umhlanga.
Inqubo eyenziwe kabusha yenhlangano kuhloswe ngayo ukwakha amakhono enhlangano ukweseka iSu le-Ikapa Elihlumanyo.
Izilwanyana zohlobo lwama-leafhopper zomndeni we-Jassidae zidlulisela amagciwane emmbileni.
Indlu endala, izakhiwo zangaphandle kanye nensimbi yezigqila kwasinda futhi kuyingxenye yejalidi le-Elsenburg College of Agriculture.
Ngesikhathi sokubuzwa kwemibuzo, kwavela ukuthi uCaba usolwa ngokuthi weba isibhamu endaweni yaseBuffelshoek, engekho kude nePotchefstroom, lapho ayesebenza khona.
Babebheke kakhulu lezo zakhiwo eziyinkinga, amathaveni, amashibhi okuzungezile.
Futhi uColonel de Jager ngesikhathi sakhe wayezoxhumana nozakwabo bese behlanganisa ulwazi mayelana nalokho.
Uma iDelta-G ingaphansi kwe-Medchem njengenkampani engaphambili njengoba neKowolsky ingaphansi kweMedchem, angiqondi ukuthi yingani uthi i-Medchem akusiyo inkampani engaphambili.
Ukuthanda abantu abangenamakhono nokuvikela izinga eliphakathi elingelihle noma elingelibi kumele kube yingxenye yethu edlulile.
UMongameli uKgalema Motlanthe uzothola okuchaza impumelelo yakhe okuvela ku-Heads od Mission eqokiwe.
Abahlukunyezwa kwakumele ukuba basebenzisane nohulumeni.
Uhlelo lwe-CIFAL Durban Training lwethulwe ngokusemthethweni izolo ebusuku.
Singakujabulela ukuphindisela kini impatho enhle kanti futhi singakuthokozela ukuba Abahlonishwa bangasheshe bavakashele izindawo zethu zasogwini ezinhle.
Ngaphansi kuka-Inspector Marcus Ferreira, leli qembu elinabo-Sergeant Amos Seeco, nabo-Constables Izak Blom no-Elisha Moshoeshoe, benza umsebenzi oncomekayo ekuphothuleni amacala angazange axazululwe.
I-Currents of contrast yincwadi encomekayo impela futhi ilusizo ukuba ngenye yezincwadi zomtampolwazi wethu.
UMongameli Motlanthe wacusa iqembu elikhulu lezwe likanobhutshuzwayo - iBafana Bafana - mayelana nokudlala kwalo okudandukwenzeka.
Ama-Family Group Conference angezinye zezindlela eziningi zokugcinwa kobulungiswa ezisetshenziswa ukudidiyela abephula imithetho abaseyizingane emphakathini.
Uma singabhekani nale nkinga ngokushesha, kuzoqhubeka ukuba khona kwezobuchwepheshe obuncomekayo kodwa okungasabalalisi ukusizakala kwezomnotho.
Ubusi olusetshenziswa ngabantu oluvela ngqo ezinkomeni livame ukuphuma kulawo mapulazi angemukelwe noma angahlolwa, olungahloliwe ukuba linazo yini zinsalela zezidakamizwa njengama-antibiotics.
Izikhulu ezivela kuMnyango Wezempilo ngeke zizenze izinhlelo zempahla ethuthwayo egameni labahlinzeki bempahla abangabakhona.
UKhomishani Wesiteshi saseQueenstown, iSekela likaKhomishani uNikki Mlilwana, bancoma usizo abaluthola kumphakathi wakwaNomzamo ekuboshweni kwabasolwa.
Izakhamizi zaseNingizimu Afrika zibiza idolobha lakuleli elithandwa kakhulu ngokuliteketisa zithi "yiJoburg", "yiJozi" nokuthi "yiGoli".
Umnikazitafula kusho umlimi othembekile ogunyazwe ukuhlala etafuleni.
I-isinambithisi sobushukela ungasisebenzisa njengoba sinjalo, kumasaladi, kuma-hors d'oeuvres, noma kumasementshisi kanye nakulokho okufakwa phakathi kumasementshisi.
Indaba emnandi, enendikimba eyingwijikhwebu impela.
Sikhuluma ngokukhiqizwayo, asikhulumi ngezifundo, asikhulumi ngokuhlolwayo.
Umsolwa usolwa ngokushaya uMnu van Schalkwyk ngenduku ekhanda.
Elinye izinga okudinga ukuba libhekisiswe kakhulu ukwenza isimo ukuba silungele amagayidi ezokuvakasha ukuba akwazi ukuphumelela.
Fakela ikhanda leshawa elikhipha amanzi kancane futhi ufakele okokufaka ugesi emanzini kompompi kuzo zonke izimpompi.
Sekungathi-ke ukuba sisebenzise lawa mathuba ngokuba senze iminotho yethu ibe nhlobonhlobo futhi sehlise nengcindezelo ekuhlinzekeni kwethu.
Ukusungulwa kwezokuvakasha ezindaweni ezisogwini kanye nezindawo zokuzijabulisa akuhlangene futhi akukho ngaphansi kolawulo.
Kwatholwa izimoto ezasetshenziselwa ukubaleka ngabasolwa emva kokuqolwa kwemoto ehambisa imali okwenzeke eBracken downs ntambama namhlanje.
Iqembu eliqokwe ngokucophelela liphenya amadokhethi kanzulu ngenhloso yokuhlola ukuthi abasolwa abaxhumene yini namanye amacala.
USekela likaNgqongqoshe Wezemfundo u-Enver Surty uzokwethula iqhinga ngokusemthethweni.
Ukucabanga ngendlela engalungile okubonwe kwezinye izizwe kanye nemiphakathi kumele ukuba kuqedwe.
Amabhukwana amathenda azotholakala ehhovisi likaNjiniyela Wezogwaqo Wesifunda, eBon Chretien Street, Oosterlig, Ceres.
Olunye uhlelo olwaqashelea kwaba wukusungulwa kwesikhungo samantombazane i-Makeba Centre for Girls Yinxusa Loxolo, uMiriam Makeba.
Ukulungisa kufaka phakathi ukungenelela okubheka okwenzekile ukuze kube nempumelelo ekulungiseni ukulimala kwemvelo.
Umsolwa wabe esekhipha isibhamu wase edubula kanye.
Izimoto ezimbili zohlobo lwe-Toyota Run-X zayiswa kwabe-SAPS.
Imijondolo eseKayamandi ngenye yezindawo zokuhlala ezihlwempu e-Stellenbosch.
Kwatholwa kunoma yiyiphi Indlu Yenxusa lase-Lao PDR Embassy phesheya ngaphambi kokutheleka kulelo lizwe.
Ukusetshenzwa kabusha nokugandaya kwemigwaqo esendaweni kaMasipala Wesifunda eCape Winelands District Municipality.
Vakashela uMnyango ekhoneni lezitaladu iRyke neWorchester, eGrabouw.
Ngesikhathi moto ima, bobabili abasolwa bagxumela ngaphandle kwemoto babaleka bangena ehlathini eliseduzane komgwaqo.
Ukufa kwabantu okwenzeka eBulhoek, e-Alexandra, eNew Brighton, eSharpeville, eSoweto, eSebokeng nase Shobashobane - nabo baba yingxenye yesibhicongo esasicatshangwa esingazange senzeke.
Izinga lezobuchwepheshe kumele kube ngelifanele, nabangaba namandla okulithola kanye nelingabizi.
I-Table Mountain National Park izothumela abasebenzi ngemuva kokuqasheliswa.
I-abalone - wuhlobo lomnenke wasolwandle odliwayo onegobolondo elimise okwendlebe ngaphakathi olembozwe ngokuhlotshisiwe okukhazimulayo okusetshenziswa ukwenza izinkonobho nokunye.
Izimila zohlelo lwamachibi aseWilderness kanye nenkinga yokuba khona kwama-saprophyte (izitshalo noma izilwanyana eziphila ngezinto ezibolile).
Abasolwa ababili abasolwa ngokuduna izimoto bagadwe ngamaphoyisa esibhedlela emva kokuditshulwa.
UNdunankulu uPeters wabuye wethula ngokusemthethweni i-Victims Charter enkulumeni yakhe.
Labo bafundi bavela kumasekhethi aseNsikazi, eWhite River neyaseSikhulile.
Njengoba umsolwa wayengaziwa, kwadwetshwa imifanekiso wobuso bakhe.
Yingaleso sikhathi lapho uxolo olutholakale kanzima eBurundi lungeke lusaphindela emuva.
Ngethemba ukuthi nawe awusikholwa isitimende esingubulima esenziwe nguCebekhulu.
Ukukhokhela ngenhloso yokubonelela labo abahlukunyezwa ngudlame lwezombusazwe kanye nokunyathelwa kwamalungelo abantu.
Ukuhamba kwezimoto kuzovulelwa kuphela engxenyeni yomgwaqo oseWestbound.
Leli qembu elingumakade ebona laliholwa ngu-Senior Supt Madonsela.
UMnu Tom Manthata benoPiet Meiring bazokwenza isethulo samaqembu angachezuki kulokho akwenzayo.
Ukwethuka okukhulu okuhleli engqondweni yakhe ukungwavuma okwethusayo okuzwalakayo okwenziwa yimoto ezayo yamaphoyisa ezokuvikela kuphendule wonke umsindo wenjini kube owokundonda wokwesabisa.
Lesi sithombe sikhombisa sikaRanjith Kally owaziwayo waseThekwini esibizwa 'Ugogo uyangigeza'.
Imboni yokwenziwa ngamapulangwe ye-Sappi Lomati ingenye yezinkulu kakhulu kuleli lizwe.
Ukongiwa kwamanzi kungaba yinto ebiza kakhulu njengoba okungumsebenzi omkhulu futhi kungumsebenzi omkhulu nokuwulawula.
UMaSisulu uyisibuko sokuba nesibindi, kanye nokuzinikela enkululekweni kanye nokuphokophelela impilo engcono yawo wonke umuntu.
Isisekelo Sohlelo Lokukhululeka: Inani, ukulinganisa okwenziwe ngokukhululeka kanye nokuhlola ukungcola kungasetshenziswa nguHulumeni kanye nezimboni njengesisekelo sokwenziwa kwenqubomgomo, sokulawula kanye nokunciphisa isigwebo.
INingizumu Afrika iyakugxeka ukuzama ukubulala uNdunankulu waseSomalia.
Kuzoqalwa ngokuvakashela izikole iMahatma Primary kanye ne-Everest Heights Primary zasePhoenix naseVerulam amva kwamaholide ePhasika ezikole.
Naye uzoba ngusihlalo ngokubambisana noSabin Intxaurraga ovela kuHulumeni waseBasque, onguNgqongqoshe Wokuhlelwa Komhlaba Nemvelo.
Ukulawulwa kokushintshisana kuphelisiwe ngenhloso yokuhlela imali eyongeziwe ezosetshenziswa kumkhakha we-EPZ futhi inzalo yemalimboleko ihambisana nezezimakethe.
Izilinganiso zesabelomali ezisekelwe ngezizathu kanye nezincomo zizoba ngumphumela walokhu.
I-Quartet isimagange ekwamukeleni uMnu. Blair kumhlangano wayo olandelayo.
Lokhu kufaka phakathi ukubukeka kwendawo emizileni emikhulu kanye nasezimpambanweni zemigwaqo emikhulu.
Impushumpushu yokhuni eyenziwe ngamakhemikhali, isoda noma i-sulphate, ngaphandle kwamagredi ancibilikayo.
UTribe Bhengu wathola indondo yakwa-SAIEE yezihlabani ezisencane.
Uhulumeni waseNingizimu Afrika unxusa umphakathi wamazwe angaphandle ukuba uxoxisane ngaphandle kwemibandela noHulumeni Wokuhlanganyela wasePalestina futhi uqede lonke unswinyo olubhekiswe kuhulumeni wasePalestina.
ICanada, engumhlanganyeli nathi ekulwiseni ubandlululo, isinguphathina wethu onamandla ekubhekaneni nezinselelo zokwesweleka kwentuthuko.
Noma yiziphi izindwangu esezindala zingadatshulwa bese zisetshenziswa njengezindwangu zokuhlanza.
Amashibhini nawo ayehlaselwa kule ndawo nakuba amaphoyisa ayethola ingcindezelo kubantu ababebukela ababeyimpi.
I-South African High Power Rocketry Association inamakilabhu kulo lonke lakuleli kulabo abanentshisekelo kumarokhrthi anamandla amakhulu.
Ukwehla kwengozi yemililo kanye nezikhukhula eziza emva kwemililo.
ULesetja Kganyago uhlola iqembu loMnyango Wezamafa kaHulumeni kuZwelonke ngokungakhathali.
UNngqongqoshe uDlamini Zuma benoDkt. Jorge Taiana bazoba ngosihlalo ku-Second Meeting of the SA Argentine Binational Commission ne-Plenary Meeting.
Abaseshi Bamaphoyisa aseMfuleni eduze neKuils River abophe umsolwa wesithathu mayelana nokubulala okubili.
Kunezinsolo zokuthi uMnu Ubisse wamiswa kusivimbamgwaqo eBloemhof, ehamba ngemoto eyebiwe.
Amanye amaBhunu angaphansi kombuso wamaNgisi avukela umbuso, noma kunjalo, ngenhloso yokuzwelana namariphablikhi.
Uhlelo lukaMongameli mayelana nendawo ebizwa i-Inanda Kwamashu Ntuzuma, eyaziwa ngokuthiwa yi-INK, yenyukela kwelinye izinga kulo nyaka.
Ibizwa "i-Joule", okuyimoto eyi-ultra sleek zero-emission yimpendulo ye-Afrika mayelana nokushintsha kwesimo sezulu.
Lokhu kuzobe kuwukuhlanganisa okuyisisekelo okudlulela phambili kuye kwezamasiko, kwezobuzwe kanye nokunye okungenzeka kucwaswe ngakho.
Amaphoyisa anxusa olunye usizo lwamaphoyisa kwase kubanjwa abanye abasolwa.
Mnu Kruger, imiyalelo yami imayelana nokuthi waziwa kabi ngokuba nolaka.
Ngaphandle kokuhlanganiswa ngezemidlalo, sikhona isimo mayelana nokumeleleka.
UMnu Phajane usolwa ngokuthi wathatha intombi ayezwana nayo ngendluzula waya nayo ekhaya likamngane wakhe wafike wayidlwengula.
I-GKG Transfrontier Park kuzoba yindawo esezingeni lomhlaba kwezokukhenketha ezimayelana ne-ikholoji (ubudlelwane phakathi kwezilwane zizodwa kanye nezindawo eziphila kuzo), ngokubandakanyeka okukhulu kwezinkampani zangasese, kodwa ilawulwe ukuze kube nezinsizakalo ezinin gi ezimayelana nokongiwa kwemvelo kanye nokuthuthukisa umnotho wemiphakathi yendawo.
Ukwakha okuhlobene nama-SME kubhekene nobunziwa obunhlobonhlobo bokufinyelela kuzimakethe.
Noma kunjalo, ukwethula kwethu kuzobe kungaphelele uma singazilungisi izenzo ezithusayo neziingozi zokushaqwa kwempahla.
Ngicabanga ukuthi manje kumele sibize uMnu Willemse, Mnu Tienie Willemse.
UMqondisi we-Flatfoot Dance Company, eseNyuvei yaKwaZulu-Natal, uLliane Loots watshela abezindaba be-BuaNews ukuthi ukudansa nezingoma kusiza imiphakathi yase-Afrika ukuqinisa ukuqwashisa ngezamasiko kanye nezomlando.
Mnu Vally, phinda ubuze uDokotela Wouter Basson lowo mbuzo wakho.
Intuthuko kanye nokuhlinzekwa ngobuchule be-tele-collaborative learning kanye nokulawulwa kolwazi.
ULaurie ulinde lapha endaweni ebudebuduze uzofika khona manje emva kukaRoger.
Ikhadi lekhasimende kanye namarandi ayisikhombisa kwatholwa kanti umsolwa "washaqwa" wayiswa endaweni emlungele, emaseleni amaphoyisa.
I-Plettenberg Bay ilungiselela isikhathi esimnandi ngekhalenda gcwele imicimbi eqinisekisa ukujabulisa izivakashi ezizobe ziphuma emhlabeni wonke.
Ubushokobezi be-Chemical and Biological Weapons: I-Calibrating Risks and Responses e-edithwe nguBrad Roberts.
Izakhamizi ezimbili zaseNingizimu Afrika, uMonique noCallie Strydom bathunjiwe eJolo Island ePhilippines ngangambuka aseMuslim.
Ukuzibandakanya kwamaShayina emkhakheni wokukhiqiza ukukhanya eNingizimu Afrika bakwenza nge-SOE Shanghai Industrial kanye nenkampani yendawo engaphansi kwayo i-Shanghai Industrial Investment Corporation.
Ukwehliswa kokuqondwe kukho mayelana nemifudlana engcolile kanye nokungcolisayo okuphezulu ohlwini lokubalulekile okuxoxwe ngakho kwase kudluliselwa kulabo okubanjiswene nabo abafanele.
Ezinye izinkambiso zifaka phakathi ukukhuluma kabanzi kanye nokuqwashisa ngodlame olubhekiswe kubulili.
Le athikhili iphindwe yakhishwa ngabashicileli ngesihe; okungabakwa-Bell-Roberts Publishing.
Lokhu kuvimbela izinhlelo ezizenzekelayo ekusebenziseni ngendlela engafanele uhlelo lwethu lwekhompuyutha.
Ukwenza ngamazinga isifundo sokubona ukuthola ukuthi lephrojekthi yaseOlifants-Sand ORWSDP izokwazi yini ukusebenza kuzokwenziwa ngendlela enhle kakhulu nephucukile okuzoqala maduzane nje.
Leli cala lisaphenywa nguMseshi u-Inspector Yugen Moodley wabe-SAPS Yemisebenzi Yezophenyo eScottsburg.
Ukudala amathuba emisebenzi kanye nokuthuthukisa amakhono alabo abasiza ekufundiseni kugcwaliseka izinjongo ze-iKapa Elihlumayo futhi kulungisa amaqhinga ezezimali kubantu nakwezenhlalakahle.
Ukuphenya okujulile okwenziwe ngu-Inspector Deon Viljoen kwenze ukuba umdlwenguli athole isigwebo seminyaka eyishumi nesihlanu ebhadla ejele.
Ngenxa yokulandelwa komkhondo wolwazi Igatsha Labaseshi Lokuvimbela Parkway laphumelela ekubopheni abasolwa abathathu ku-Dr Belcher Road eHeidedal.
Isimo siyacasula njengoba ungekho umthetho onika amandla iNdlu kaNgqongqoshe weDSR ukuba athathe noma angasithathi isinyathelo.
Ingcweti yomculo wepop yakuleli uBrenda Fassie wangcatshwa lapha, njengezinye izingqalabutho ezazilwa nobandlululo.
Ngokuya ngami lokhu kukhuluma ngazo zonke izinhlangothi zokukhula kwengane yentombazane ize ibe ngugogo.
Ukonakalisa impahla - ukulimaza noma ukumosha ngamabomu impahla - kuyicala.
Umhlaba wenhlukano ukulungele lokukusebenza kwe-geomorphy, kwe-hydrological, kwasemanzini, kwasemhlabeni kanye nokwe-ikholoji.
Izindlela zezokuvikela kwezakhiwo ze-Tulbagh Park and Sangcardia zenziwe ngcono.
Emva kokushaqwa kwensangu, uRapie Modibane wakhokha inhlawulo ngokuvuma icala wase ededelwa.
I-arena, eQwaQwa, ivame ukuvela ne-Hoodia futhi idliwa ngenhloso yokucindezela inhliziyo evulekile.
Okushiyiwe kufaka phakathi izimayini ezenzelwe ukubulala abantu ezingcolisa ukubukeka kwezwe lase-Afrika.
Akusho ukuthi ngivumelana nokuthula komphakathi wamaJuda ngesikhathi sobandlululo, ngizama ukukuchaza lokhu futhi ngicela ukuba nikuqonde lokhu engikushoyo.
Amalayisensi, awekho amalaisensi ngaphandle kwalawo akhishelwe abezokusakzela umphakathi.
Siyajabula kakhulu ukushintshana okunzulu phakathi kweminyango ethu isilethe inqubekela phambili ebalulekile.
Ukushiswa kwezindawo zokuhlala zabantu abaphuma emazweni angaphandle eMohlaletsi e-Apel.
Emva kokuzalwa, ngesikhathi inkonyane iqala ukuncela, le-odema (isimo lapho kuba namanzi amaningi ezicutshini zomzimba) ivame ukunyamalala ngaphandle kokuba nanoma yiiphi mithelela emibi.
Umcimbi wokuvalelisa lowo owayeyiSekela Ngqongqoshe Wezangaphandle uMnu Aziz Pahad wabanjelwa eGalagher Estate, eMidrand.
Ukungalingani okufana nalokhu kwindlela abantu abaphila ngayo ayamukelekile neze impela emiphakathini yanamuhla ephucuzekile kanye nakuhulumeni wentando yeningi.
UMkhandlu Wezokuphepha nawo uzothola amazwibela ngabaPhathiswa Abakhethekile bakaNobhala Jikelele mayelana nokuya eGeorgia naseKosovo kwe-UN Missions.
Izifo ezithathelanayo, kwasho uDkt Frean, zazibonakala kakhulu kuleli lizwekazi.
IMariannhill kwaba yindawo yokuqala yokulahla udodi, okwaphikiswana ngayo ukuba ifakwe njengendawo okugcinwa kwe-ecosystem futhi ibhaliswe njengendawo eyi-National Conservancy.
Ukwehlisa izinga lokucwaswa kwabantu abanokukhubazeka kuncike kuzinkolelo zakudala kanye nemikhuba.
Okunye okuqukethwe kule webhusayithi kusefayilini yesimo se-Adobe Acrobat PDF.
Izingane eziguliswa yizifo ezithathelanayo azivunyelwe ukuba ziye esikoleni.
Basebenza ngaphansi kukaMama u- Albertina Sisulu, okwakungomongameli bezifundazwe bezwelonke futhi baba ngosekela mongameli okunguKgabisi Mosunkutu noRam Saloojee.
Kodwa isikhulu sophenyo, uMseshi u-Inspector Murphy Papa, wahola ukufunwa kwabantu wabathola abasolwa efulethini elise-Upper Liesbeeck Road, Mowbray.
Ungawushii umlilo ungabhekwe ngumuntu futhi uqinisekise ukuthi imililo icinywa kahle ngaphambi kokusuka kuleyo ndawo.
Izindlela eziningi kanye nezinto ezisetshenziselwa ukugcinwa kwe-ex-situ, okufaka phakathi izingadi zebhothani neze-zoology, amanesari, i-arboreta, i-aquaria, i-herbaria, i-gene banks, i-tissue kanye nokuqoqwa kwamasiko, kanye namayunithi okuzalisa.
Izinqubo zokulawula ukusebenza zizoncika kumibandela yezesayensi ebheka izimpawu eziguqukayi kuzinsizakusebenza kanye nokuphilisana kwezingxenye zama-ecosystem asolwandle.
Basolwa ngokuthi yibo abahlinzeki abakhulu bamaselula "alungisiwe" eMpumalanga.
Ngenxa yalokhu, bonke abalimi baseWuppertal sebetshala i-rooibos ngendlela yobu-oganikhi.
Umqeqeshwa ngamunye oqokiwe uzoqeqeshwa ngokuphelele kumisebenzi yezeMpilo Neyokuhlanza kanye namanye amakhono empilo ahambisana nalokhu.
Uthogayidi ibhalisiwe naye ozosebenza kuhambo lwasebusuku noma losuku olulodwa.
Ngenhloso yokukwamukela, ngizobuye ngicele futhi noCommissioner Yasmin Sooka ukuthi akusize ekwethuleni isitatimende sakho.
Isikhulu sase-Cato Manor SAPS Communications u-Insp. Valery Govender ophethe izinto ezitholwe ngesikhahi somkhankaso we-Operation Dudula.
Uhlobo lwesibhamu lwe-Norinco pistol, lwabasolwa, lwatholwa ohlotsheni lwemoto i-VW Kombi eyayishiywe ngabaphangi e-ga Maja village.
I-SAMDI izobambisana nesikhungu esinguzakwabo eDRC.
Umqondo wayo ukusabalalisa ithemba mayelana nempilo engcono kubo bonke abantu bakithi.
Okunye okufuyiwe, okuyi-Bos indicus, kubonakala kuthola i-esidi eyeqile ukudlula okunye.
Itheku liqhosha ngabodisayina axhaphakile abangakwenzela leyo ngubo yakho yamaphupho yalowo mcimbi oyifunela yona.
Ukuqhubekisela phambili kokungalingani ezikoleni kungenza kube khona ukungeneliseki phakathi kwemiphakathi yethu yezemfundo.
Leli qembu elingaphansi kwelinye lifaka phakathi iwolisela yokuhweba ngeziphuzo ezingadaki nezidakayo.
Ababambiqhaza kulo mcimbi babephuma eHawston, eGenadendal, eWorcester, eRobertson naseMontagu.
But he warned that if current flooding patterns continued unabated, the situation would deteriorate considerably.
Angeke simelane nesinye isigameko saseThree-Mile Island noma Chernobyl, noma sikwazi ukungasinaki nokusigwema.
Izimpajla zabo okufaka phakathi izimoto zohlobo oluphambili, izindlu ezisePlattekloof kwashaqwa.
Umsebenzi wabaculi awufani, kuncike kulokho abangongcweti kukho.
Ngenjabulo, uHercules uhlangana noHenriette, kwase kuthi emva kokukhulelwa umntwana wabo wokuqala, kwenzeka isibhicongo.
Kuwo wonke amabhukwana asemthethweni, i-Rouble ifinqwa kanje Rbl.
Le sayithi isebenzisa i-byte eqinisekisa kushesha kokulandwa kwamadokhumenti e-PDF.
Umsebenzi owenziwe mayelana nokuthuthukisa amaseli e-photovoltaic, kuyintuthuko enkulu impela ekusebenziseni amandla elanga, futhi kukhombisa izimpawu ezinhle mayelana nohlelo lwezamandla olungavuselelwa.
OMasipala baseMookgophong nowaseBelaBela Municipalities banenkinga yamanzi angenele kanti kukodwa abangakwenza ukwandisa amanzi wofishi aphuzekayo aphuma ephayiphini laseMagalies Water Board.
Futhi kubuye kwashiswa kwe-Ellis Park Management Pty Ltd.
Iizndlu ezingamashaleyi zethithiwe ngamagama ezinkosi njengoShaka, uSoshangane kanye noNgungunyane.
Uma kukhona okungahambanga kahle, bazobe benze ukuthi ukuhlolwa kungethenjwa kulawo makilasi.
Bakhomba abasebenzi ngezibhamu base beba imali yenani elingashiwongo emathilini.
Iningi lezikole zezomthetho azizange ziyithathe inselele yemikhuba yezomthetho yokusebenzisa ngaphandle kokucubungula imithetho engalungile ngenhloso yokuthatha uhlangothi lwesigungu ngaphandle kokucabanga
Uhlelo okungolwethu, i-SA-Mali Project, lengeza ekugcineni okuqhubekayo komsebenzi wabafundile emhlabeni wonke ngokwenza umsebenzi omkhulu obandakanya imiqulu engamakhulu ngamakhulu.
Izikhulu zamaphoyisa aseCato Manor, uSenior Supt Mnganga uphethe isikhwama esitholiwe kanti uCapt Mbambo yena uphethe imali etholiwe ngesikhathi begaxwa nguNksz Annette Roux.
Emva kokuqoqa ulwazi olumayelana nomsolwa,uSupt Engelbrecht no-Insp. Coetzee ebebehola amalungu eqembu, abamba umhlangano omude wokuthola iqhunga nokuhlelela lokho ababezokwenza.
Ukwethulwa kombiko wenyanga ku-NCACC mayelana nazo zonke izimvume ezamukelwe, kanye nezinkambiso zaleli lizwe kanye namaphrofayili ezifunda.
Umcabiu wendlela ingcweti kwezobuciko emnyama, uGeorge Pemba ushonele eMpumalanga.
Ngenhlanhla ngafunda ukubhukuda ngisesemusha, besizomuka sidliwe yizingwenya, kwasho uMnu Mashiyi.
Ngokuya ngesichazamazwi i-Oxford Dictionary ukuthula kusho "ukuzola, ukungaveli obala".
Futhi okwesibili kungukubuzisisa imibuzo uMnu Daan Goosen.
Ngenxa yeminyaka yabo abayichitha bendawonye e-Inanda baba nobudlelwane nokwethembana kanye nesikole.
Amacala amancane afaka phakathi ukungcolisa kanye nokulahla lapho kungafanele khona emizileni engasogwini, ukudedela izinja ebhishi, nokusetshenziswa kwezikebhe zasesihlabathini emabhishi lapho kuhanjwa khona nalapho kuzijabuliswa khona.
I-Ribotech Pty Ltd, esebenza ngaphansi kwe-Bioclones, ngokokukhiqiza okusahlolwa okusezingeni eliphezulu okwenziwe ukuba kuhambisane nazo zonke izidingo zokukhiqiza okuhle.
Ngesikhathi owesifazane eqala ememeza ekhala ezama ukulwa kusolwa ukuthi umsolwa wabe esemgwaza entanyeni.
Umufi kusolwa ukuthi wagwazwa etekisini wabe eseshonela esibhedlela iThebe District Hospital esiseHarrismith.
Esikhathini esisandakudlula, amalungu eYunithi Yobugebengu Obuhleliwe yasePotchefstroom babenokuphazanyiswa yizenzo phakathi kwePotchefstroom neKhuma, ngesikhathi bemangaza amaqembu amabili abesilisa ngokubabhadama ezindlini zokuncibilikisa ezingekho emthethweni.
UKhanya wanikezela nge-laptop ku-Tauriq Jackson, osalulamela ekhaya ekulimaleni kwakhe.
Njengoba kulinganiswe yi-Gini Coefficient, iNingizimu Afrika yiyo ehamba phambili ngokuba nohlelo lokusabalalisa umnotho olungaqondile emhlabeni.
Lena yinsalela yezigameko ezimbalwa lapho izindlu zawongqongqoshe zahlaselwa.
Enye yalezi zindawo yiphaseji ye-Overstrand esuka eRooi Els eWest iye eGansbaai e-East.
Mayelana nalokhu, uHulumeni waseNingizimu Afrika wazemukela izingxoxo zangoFebhuwari odlulile phakathi kukaNdunankulu wase-Israyeli u-Ariel Sharon kanye noMongameli wasePalestinian uMahmoud Abbas eSharm el-Sheik, Egibhithe.
Amafriji angasebenzi ngeqhwa awadingi ukukhishwa iqhwa, kodwa asebenzisa ugesi omningi.
Uma ngikhumbula kahle kwenzeke isigameko lapho abafundi baseDaliwonga bekumele ukuba bathumbe abafana ababili ejalidini.
Isizwe sama-San nama-Khoi babehlukunyezwa ngendlela embi kabi okwacishe kwabashabalalisa nya.
Njengoba izikole ezaziwa ngokuthi ngama-former Model-C zisezindaweni zokuhlala ezinamathuba, okusho ukuthi izinkundla zesikole zibalulekile ukudlula lezo zezikole ezisemalokishini njengaseKhayelitsha naseMitchell's Plain.
Uma kukhona ofuna ukukusho noma ukuchazelwa uyacelwa ukuba uxhumane noClayton Wakeford.
Ngisho nangenhloso yokuthola nokudlulisela phambili imiyalezo wenze ukuba kubonakale sengathi wayengakwazi ukubhekana nesimo.
UPapwa Sewgolum wenziwe njengomuntu ophila naphakade efilimini evutshelwa inkampani yakuleli kanye nendodana yakhe uRajen Sewsunker.
Kuphothulwe ekupheleni konyaka wezimali ngenxa yokucindezelwa yisikhathi kanye nokungabibikho kwabasebenzi ngesikhathi seziteleka zabasebenzi bakahulumeni.
UKhomishane Wesiteshi saseQueenstown, iSekela likaKhomishane uNikki Mlilwana, batusa amalungu omphakathi waseQueenstown, ikakhulukazi lowo muntu waseNew-vale.
Ubandlululo lwadala ukungalingani kuMisebenzi Yomphakathi, i-PS yentando yeningi idinga ukuxazulula lokhu kungalingani bese yakha kabusha indawo yezombusazwe, yezomnotho kanye neyezenhlalakahle.
Amasudi abesifazane noma amantombazane, okugqokwa ndawonye, amajakhethi, amabhuleyiza, izingubo, iziketi, iziketi ezihlukanisiwe, amabhulukwe, amabhibhi, kanye nama-ovaroni, amabhulukwe okugibela kanye nezikhindi ngaphandle kokokubhukuda, kunithiwe noma kukhiloshiwe.
I-Maluleka Associates iqokwe ukwenza i-Water Sector Plan ye-LM.
Uyaphikisana nawe mayelana nokuthi amabhomu noma izinhlamvu zenjoloba kwasetshenziswa kulowo mdlalo.
U-Alfa Franks, umholi womphakathi kumphakathi waseZanzibari eChatsworth, uhola imashi yemishado.
Abasolwa bafuna ukwazi ukuthi isisefo sesibhamu sasikuphi, isibhamu sohlobo lwe-pistol sadubula abasolwa abathathu babo.
Uhulumeni nwase-Iraqi ngeke aphumelele ekuphatheni, ekuvikeleni nasekusimameni ngokwethembela kwezempi zaseU.S. kanye nokwesekwa kwezomnotho yiyo kuphela.
Izikhulu ze-Alert Flying Squad ezazigadile zabopha umsolwa oyedwa wabo owayefunwa eVerulam bathola nesibhamu esingenalayisensi kuye.
Akuzange kulimale mintu njengoba abasebenzi banamathela kuzinqubo zokuphuma esakhiweni futhi baphuma ngesikhathi.
Uyaphika ngokuphindelela ukuthi akukho mbango phakathi kwakho ne-PSL.
UNgqongqoshe uFraser-Moleketi wabonga amalungu eBhodi ayeseshiya ngegalelo lawo ekugcwalisekeni igunya le-SITA.
I-GKG Transfrontier Park kuzoba yiyo eyindawo enkulu kunazo zonke yokugcinwa kwemvelo e-Afrika futhi okungangabazeki ukuthi izoba phakathi kwalezo zindawo ze-ecotourism eziphezulu ezitholakala noma kuphi.
Ngosuku olulandelayo uSenior Supt Nayager wathi unogada wadutshulwa amahlandla amaningi eKennedy Road ngesibhamu sakhe esebiwa.
Futhi ngithanda ukudlulisa ukubonga ikomidi lophenyo elinabantu ababili vo okunguMnu Len Dekker ongusihlalo kanye noMnu Efraim Oppelt ngendlela abenza ngayo imisebenzi yabo.
Into eyodwa ethintekayo ebonakala kakhulu ngolo bambiswano phakathi kwezinkampani zikahulumeni nezangasese, futhi okuthela izithelo ezinhle ekusebenzisaneni kwe-Southern African, yi-Maputo Development Corridor.
Abemithombo yezindaba bendawo babike ukuthi ezinye izigidigidi sezihambile eMississippi,e- Alabama kanye ningizimu-mpumalanga ne-Texas.
I-guesthouse ephelele yohlobo oluphambili enamakamelo okulala amathathu enendlu yokugezela eyodwa ekamelweni lokulala elinombhede oyidabuli kanye nezindlu ezimbili zokugezela emakamelweni okulala enemibhede emibili engamasingili.
Wathola abasolwa abathathu wathola nesibhamu, lapho abasolwa ababili baphenduka ofakazi bakahulumeni ngoMohapi.
Amaphoyisa alandela imikhondo mayelana nabaqoqi bemithi kanti sekuzoboshwa abanye maduzane nje.
Osherifi kumele ukuba baxoshwe ngamatshe futhi noma yimaphi amadokhumenti abawakhiphayo kumele anganakwa noma ajikijelwe le.
Izindonga, iphansi kanye nophahla ezingenamigodi zokucashisa amagundane.
Ukuhlinzeka ngemisebenzi yezothutho ehamba emoyeni engahlelelwe sikhathi emizileni ehlelelwa isikhathi.
Ukudlulela kukaPollock ekubeni ngumdlali wekhilikithi wasesitaladini bese eba ngumdlali ovelele kwaba yinto ejwayelekile.
Umfana wayesongela uthisha, okwamethusa maqede washaya umfana ngempama.
Amalungu eGrassy Park SAPS batheleka endaweni yokuhlala eseCuckoo Crescent, eParkwood ngemizamo yokuqeda ukuhlukumezeka ngenxa yokusetshenziswa kwesidakamizwa esilalisayo esingekho emthethweni emphakathini wabo.
Igama ngingu-Antrobus ngemele i-Ellis Park nozakwethu u-Jan Engelbrecht.
Kubonakala sengathi ngandlelathile indoda ingene yaphambana nomfula iKlipriver udla izindoni ezinsukwini ezimbili ezedlule.
Ukwenziwa kwesimo esilungele ukusebenzisana, i-Nanotechnology Research encintisana ngaphambili kanye nemisebenzi Yezentuthuko embonini.
Isifunda saseBitou sihlinzekela izivakashi ukuba zibone imvelo enhle ngokumangazayo kweqiniso futhi enokuhlukahlukene okungajwayelekile.
UMongameli wasePalestina uMahmoud Abbas usechaze ukungena kwama-Israyeli eGaza Strip ahlasele abulale okusandakwenzeka "njengesibhicongo".
Iphrojekthi yokulima ye-Georgedale, i-Ogunjini kanye neSiqophumlando ngamanye phakathi kwamaphrojekthi amakilabhu axhaswe yi-Rural ABMD abheke ukutshala imifino ngenhloso yokuhweba.
Imoto yohlobo lwe-Ford Telstar elebiwe eKagisaning nayo yatholwa kanti umsolwa waboshelwa ukutholakala nempahla okusolwa ukuthi yebiwe.
Mayelana nokuyekisa abantu abacabanga ukwenza icala, ucwaningo lukhombise ukuthi ukuboshwa kwabo isikhathi eside akudingeki.
Ukusebenzisa ngokweqile izinsizakusebenza eziphilayo zasolwandle, izinhlanzi, imidambi, izikhubashe zamadwala, kanye nezimbaza, akulawulwa ngokwanele.
Okwamanje uyilungu le-ANC NEC futhi unguSihlalo ku-NEC Legislature and Governance Sub-committee.
Ukuchaza kwetu okwesibili wukuthi inkohlakalo akusiyo intando yeningi, idicilela phansi okuyikho kanye nokukholeka kohulumeni abakhethwe ngentando yeningi kanye nezibophezelo zabasebenzi bakahulumeni.
Mama Sisulu, ngifuna ukubuyela emuva ekuthunjweni kwezingane endlini yobufundisi baseMethodist.
Kube nenqubekela phambili pahakthi kokuhlangana kwe-Cape Town neKigali.
INxusa laseNingizimu Afrika e-Athens, eGreece, liqinisekisiwe eBosnia naseHerzegovina ngokuba isakhamuzi sangaphandle.
U-Andrew Kelehe udla umhlanganiso ku-Comrades Marathon ukusuka eMgungundlovu kuya eThekwini.
UMnu Oosthuizen wathi izakhamizi zaseNingizimu Afrika zikubheke ngamehlo abomvu ukwemukela ukudla umhlanganiso koshampeni be-FIFA World Cup.
ILungu lethu Lekomidi Lemeya Lezezimali, u-Alderman Ian Neilson, uzokunika imininingwane egcwele yesabelomali.
Lokhu kubizwa i-epididymis, okuqoqa kudlulise imbewu yowesilisa.
Izazi zokwakha (artchitacts) kuMisebenzi Yamaphoyisa AseNingizimu Afrika zingasebenza eLogistics.
Abakwa-SAPS Diep River bagasele indawo yezidakamizwa ehlonziwe efulethini lasePrimrose Park, Exeter Road, Plumstead.
UNgqongqoshe Ramatlakane uphawulile emva kokuzwa mayelana nokuboshwa 'kukangqondongqondo' kwesigebengu esingumsolwa eDelft namuhla ekuseni.
UMiriam Makeba wenza ubuya njengoba evela ekudingesweni nge-albhamu yakhe ethi iSangoma.
Ukuqhubekisela hambili ingcindezelo yabo phezu kwabantu base-Afrika, amazwe abausa amanye amazwe bafuna ukugqilaza ingqondo yomuntu wase-Afrika bonakalise umoya wom'Afrika.
Amaphayiphi kanye namaphampu obisi enziwa ajikeleze ngenhloso yokuwahlanza, insipho ingaphampeka kuwo ngaphakathi.
Ukufaka ekusebenzeni isevisi lapho ama-vectors eqashelwa, elawulwa bese elahlwa ukuze kwehliswe ukwedlulela phambili kwama-vector athwele izifo.
UKhomishane Wesiteshi eWelkom, uMqondisi Sam Mocwaledi watusa amalungu mayelana nomsebenzi omuhle awenza.
Kube nama-athikhili anemibono kodwa alahlekile mayelana negalelo le-WCED ekusizeni labo abasinde engozini yebhasi ye-Dennegeur Primary School.
UThapelo Khuma noLebogang Mokgothu, okwamanje basejele mayelana namacala ayisikhombisa abawenze endaweni yasePudimoe.
Amazwe amaningi asethuthukile nalawo asathuthuka abhekene nengcindezi yokwehla kwamandla emali okungakenzeki ngaphambili, okukhombisa izinselele ezimeni zomnotho esisebenza kuzo.
Vermiculture or earthworm farming has been practised for centuries - a thriving local industry exists to breed earthworms for fishing.
I-dti izokhulisa lobu budlelwane obusafufusa kuze kufike leso sikhathi lapho sebuvikelekile futhi sekunezivumelwano ezikhona.
Amanye amabalazwe okuqoqwa kwamanzi emvula nawo ayethulwa ukukhombisa ukusatshalaliswa, isimo kanye nendlela lokho nalokho osekube negalelo Additional catchment maps are also presented portraying the distribution, nature and extent of each contributing land-cover class to each generalised category.
Kwakhonjiswa lapho sithola indondo ye-National VUNA ngokuba yisifundazwe esihamba phambili ekwesekeni omasipala.
I-Saamstaan yaba negalelo elibalulekile ekuviviseni imiphakathi ngesikhathi simanamashi okuphikisana nezimo kanye nokuvivisa abantu mayelana nalezi zinkinga.
Isenzo sokuhloma, kusukela ekuhlaseleni kwamasotsha empi lapha nalaphaya emazweni amaningana angomakhelwane, kufikela ekuhlaseleni okuphelele okwenzeka e-Angola.
I-Flower Picking Industry emaqondana ne-Mountain Catchment Management eFynbos.
Imibukiso emigwaqeni kumele ibekwe endaweni elibanga elingadluli lelo elibekiwe .
Ibutho lezokulawulwa kokudoba okungekho emthethweni, okungabikiwe kanye nokungabekelwe imithetho kanye nokulawulwa komthamo wokudoba.
Saya eMuzimuhle kanti ngesikhathi ngifika ekhaya, ngahlangana noVirginia Erasmus Richardson.
Ushicilelo, izindaba, amapheshana kanye namaphosta okubalulekile nokwakamuva kumele kufakwe kuwebhisayithi futhi kumele kwehliseke.
Sasicula amaculo omzabalazo kanti uXoliswa Falati wayesihola kulezo zingoma futhi sasidansa sililizele.
UHolmes ukuphikile ukuthi unakho ukungena ekhempini yaseKassab engxenyeni esenyakatho naleso sifunda.
Ukwengeza kulokho, kwakhushulwa izinga lezokuphepha kwahlinzekwa nangemisebenzi yezokuphepha eDiplomatic Guesthouse and Union Buildings.
Izingxoxo phakathi kwethimba elisesikhundleni esiphezulu lasePalipehutu FNL kanye nezikhulu zaseTanzania zabanjelwa eTanzania ngaphansi kukaMongameli uBenjamin Mkapa.
Abasolwa abathathu baseTsakane naseFrankfort baboshwa bagcinwa esitokisini samaphoyisa.
Umshini we-ultrasound one-pulse doppler osetshenziselwa i-Cardiac and Vascular Surgery.
Mayelana nokuphepha kwabo, abezimoto, abamabhayisikili kanye nabahamba ngezinyawo bayacelwa ukuba banamathele kulezo zimpawu zomgwaqo zesikhashana.
Ziningi izinto ezikhona ikakhulukazi zezingane ezifana namadamu okugedlwa kuwo, kanye nezindawo zokushibilika nezinotshani.
I-EXCO ikwesekile ukungeniswa kwemikhawulo yokusebenzisa amanzi eningizimu noMfula uMkomazi kanye naseLokishini laseMagabeni.
Yinhlangano ezilawulayo eyamukela izicelo zokufakwa, amalayisensi ama-stockbrokers, futhi yenza umsebenzi wokuhweba, wokusula kanye nowokukhokha ku-exchange.
Ngizobiza umhlangano we-Provincial Funding Conference ngoSepthemba okuzobe kuhloswe ngawo ukuthola imali kubanikeli bangasese ngezimali kanye nakubatshalizimali kumaphrojekthi eISRD nawe URP.
Ukungeneliseki ngenxa yokuthi akukho nqubekela phambili eseyenziwe, uDorothy Hendricks wakhononda ku-Asst Comm. Raymond Ntobela, owabe esecela ukuba iYunithi Yobugebengu Obuhleliwe Yesifundazwe kube yiyo eqhubeka nophenyo.
Ngithe ngadubula kasikhombisa ngesikhathi abantu babejikijela ngamatshe kanti ngaso sonke leso sikhathi ngidubula kasikhombisa abantu nabo bebejikijela ngamatshe.
Umthwalo walezi zitatimende wukuthi akumele ukuba soxoxe ngokucwasa njengoba ukuxoxa ngokucwasa kuwukucwasa futhi kwenza kube nokucwasa.
Ukwenyuka kokusondezwa kubantu kweminyango kanye nezokuphathwa kwezifundazwe kwemisebenzi yezolawulo nokuthathwa kwezinqumo kwansuku zonke.
Ukwesweleka kwe-Darma Wallabies e-Afrika, kwenza i-Ally ukuba ibe ngehehayo kakhulu kwezemfundo.
Imali yobulungu kumakilabhu ezemidlalo nawokuzijabulisa, isib. ama-country kilabhu kanye namakilabhu egalofu.
I-DNA yisifinyezo se-deoxyribonucleic acid, okuyimolekhulu eyiketanga elide etholakala kumaseli, egcina lonke ulwazi oludingeka empilweni.
Umkhankaso, inhloso yawo enkulu wukuboshwa kwabasolwa abasachanasa, wahlanganiswa nguMkhuzi Wegatsha Labaseshi lase-Ikageng, uSuperintendent J C Scholtz.
Growth of neo-liberal and neo-conservative ideologies which confuse market economies with market societies and argue that the ideological debate about the nature of political economy has ended.
Sizobe sisheshisa ukukakwa ekusebenzeni iqhinga lethu lokulwa namagenge, okufaka phakathi isu elididiyelwe lokulwa nezidakamizwa okuxhumene namaphrojekthi azoba yimpumelelo emiphakathini esengozini enkulu.
Kubonakala sengathi i-EU kanye ne-USA bazoqhubeka nonswinyo eZimbabwe, okuzoqhubeka kufadalalise isimo somnotho.
Ushicilelo lwangaphakathi nolwangaphandle, ukuchicilelwa kwamadokhumenti Edeskini Lezokwazisa, ukuze umphakathi ukwazi ukuwafinyelela kanye nokufaka okwakamuva kuwebhusayithi yoMnyango.
Izimoto ezimbili zohlobo lwe-Toyota Camry zomunye wabasolwa kanye ne-truck, kwashaqwa.
Watshela i-IRNA lapha ukuthi yonke imisebenzi yokuphucula abantu base-Iran ibukwa ngamakhamera futhi iqashelwa ngabahloli bama-nuclear.
Amabhasi kanye nezitimela okuhamba phakathi kwamadolobha kubiza kahle futhi kuhamba zonke izinsuku ukuya ezindaweni ezehlukahlukene.
UDavid MacEnulty uzovula umncintiswano njengomphathiswa we-chess for change.
Kwakufanele ukuba bakhiphe amagama ozakwabo ukuze kuboshwe nabanye, ukukhipha iqiniso nolwazi kanye nokwesabisa nokuzama ukucindezela abantu ukuba babe yizimpimpi.
Amalungu ephalamende sebenenhlahla manje sebeyakwazi ukuqinisekisa ukuthi izigungu eziphezulu zawo zithatha izinqumo ezindabeni.
Lokhu kube kwenze ukuba This has only resulted in massive Israeli military and other repressive actions and has undermined the just Palestinian cause internationally.
Ukudlula lapho ngiyajabula ukumemezela ukuthi sizoqhubekisela lolu hlelo lwe-SSS ezindaweni zaseLavender Hill, eSteenberg, eCafda naseRetreat.
Imoto yomsolwa, yohlobo lwe-White Toyota Camry, yahlonzwa kusivimba-mgwaqo ngesikhathi le moto yayilibhekise kusivimba-mgwaqo.
UConstable Govender esegumbini lokulawula umsakazo wakuqinisekisa ukuthi lezi zingxoxo zomsakazo zaba khona.
UHulumeni waseNingizimu Afrika ubelokhu ekugxeka ukuhlaselwa kwezakhamizi, noma ngabe yizakhamizi zasePalestina noma ngezakwa-Israyeli.
Ukuhambisa izimpahla ngomkhumbi kungumjikelezo kanti abanikazi bemikhumbi kanye nabasebenza ngayo kumele ukuba bakwazi ukwenza imikhumbi yabo ihambisane nezimo eziguqukayo.
Kwatholakala ukuthi umhlambi wezinkomo wahlatshelwa epulazini elingekho kude naseRulaganyang, endaweni yaseWolmaransstad.
U-Emyr Jones Parry, inxusa laseBrithani, lathi i-West yeseka uhulumeni waseGedi, kodwa ulindele inqubekela phambili kwezombusazwe ngaphambi lokuthumela amasotsha.
UMasipala uphakamisa ukuba kuphambukiswe ukuhamba kwezimoto okwesikhashana emigwaqeni i-Centenary Road, i-Carlisle kanye nakuma-Cross Streets.
I-Sasavona Guesthouse eseLulekani, okungamakhilomitha ambalwa ukusuka eKruger National Park yasePhalaborwa Gate, ivulelwe abakhenkethi kanye nezivakashi ngesonto eledlule.
Kwenziwa ibhizinisi njengenjwayelo, isikhulumi somnyango uSizwe Kupelo, watshela abezindaba be-BuaNews ngoLwesihlanu.
Angakusho ukuthi i-POP yafaka uthango oluhlabayo ukuzungeleza isixuku esasingena?
I-Social Transformation Programme isungulwe ise-Ikapa GDS futhi ihambisana nomqondo obalulekile wezenhlalakahle mayelana namandla omphakathi.
UFrank Wygold, oyi-Physicist nonjiniyela, osebenze ngokuzinikela ekufundiseni ngemvelo nangamakhono empilo, njengesikhungu samakhono ezamabhizinisi esiseBrooklyn Chest Hospital.
Ukugonyelwa i-tetanus kaye ne-typhoid kuyanconywa.
Lesi sivumelwano akusilo iphupho elingafinyeleleki uma ubona lokho okwenzeka eCecilia Makiwane Hospital e- Eastern Cape.
Lesi sikhungo sisebenzisa i-Compaq okuyiziteshi zokusebenzela kanye nalabo abasohlwini abanamakhono asezingeni eliphezulu kanye nabahlinzeki bezokuxhumana abaningi ngokweqile.
Ukuphelekezela imithwalo yabagibeli kubobhekwana nakho ngendlela edingekayo efanayo.
Gwema ukugwedla ezindaweni ezaziwa ngokuba noshaka abamhlophe, njengaseduze kwemiphakathi yezimvu zamanzi kanyenasezindaweni lapho ezibuthana khona ngasogwini ngezinyanga zasehlobo.
Waphuthuinyiswa kudokotela wezilwane wathungwa izitishi eziningana.
Ukuphika kwalezi zikhulu eziphezulu kwathenwa amandla ngalawa madkhumenti.
Lo msolwa wayexhumene nesigameko eziningana zokugqekezwa ezindlini futhi wathola nemoto eyayebiwe.
Imiphumela yokuhlaziywa kwamanzi kwaqinisekisa ukuthi akukho okwakukhombisa kwakufuneka ukuba kwenziwe i-bio-augmentation ebizayo.
Izindaba zokushona kukaLesley "Slow Poison" Manyathela, owangemgadli ku-Orlando Pirates nakuBafana Bafana zethusa kakhulu futhi zazibuhlungu.
UGrindrod wathi uthokozile kakhulu ngokuthi amahotela aseCape Town kanye nemikhiqizo kwatholwa iyinhle kakhulu.
Ukusetshenziswa kwezimoto ezingekho emgwaqeni kanye nama-jet skis akulawulwa ngokwanele.
Izinqwabanqwaba zamabhokisi aqukethe amaswidi ebiwe kanye netiye kwashaqwa ngesikhathi kuboshwa abasolwa ababili ngaphandle kwe-Potchefstroom.
Amaphoyisa athola isibhamu asesithumela ukuze siyohlolwa ngokwesayensi yezibhamu (ballistic).
Plotting of development control applications and enquiries on a cadastral plan to be undertaken by Development Management Dept by mid-March.
Amamenenja enkantolo kanye nama-registrar ayaqokwa ukuba basebenze lapho kudingeka khona amakhono nobungcweti, noma okukanye kwenzeka bathuthukiswe uma besesimeni esinjalo.
Amaphoyisa aseKuruman ehlise izinga lokwebiwa kwezingcingo zekhopha ngesikhathi ebopha abasolwa abane ngokutholwa benezingcingo zekhopha.
Ngakho-ke iDolobha selinesu mayelana nokuthuthukisa izindawo zokuhlala zabantu ukuze wenze ngcono impilo yabantu bonke, kusho uCllr Erleigh.
Lesi sithombe sikhombisa ababili abadle umhlanganiso okuwuMichael Mbanjwa noMartin Dreyer behalaliselwa nguMnu. Rajbansi emaphethelweni omjaho eBlue Lagoon eThekwini.
Njalo ngezikhathi ezithile From time to time the underlying structural assumptions are updated, but inevitably only in retrospect, giving rise to potential revisions.
Akuvunyelwe mlilo noma yikuphi ngakuxhaxha lwezintaba ipeninsula ngaphandle kwalezo zindawo ezithile ezibekelwe lokho.
Ngizoqala ngesiqephu esifushane engisicaphune ekulalelweni kwembangela yokufa kukaSteve Biko.
Wena wakoMkhulu uzongixolela ngokuhaya ngalesi sifundazwe, siyikhaya lami!
Isikhulu se-LOC Chief Marketing uDerek Carstens uthi izikhangiso zigqugquzela izamamizi zaseNingizimu Afrika ukuba zithathe lo mncintiswan kube ngowazo.
Okokuqala inikezele ngezizathu zokuthi izindlela zokuphepha kumele ziqinise ngasekujeziseni, zibe yimfihlo futhi zibe nemikhawulo futhi okwesibili kukhombisa ukuphikisana nohulumeni ukungethembeki futhi kuyisenzo sobumbuka.
Phela yena uzibiza ngoJimmy Mouton, kodwa abanye abantu bambiza ngoJimmy Mittens.
I-Coat of Arms uchungechunge lwezinto ezihlelwe ngokwesimethrikhi okunesimo sokusaqanda okugibelene.
Isamba sifaka phakathi amanye amaqembu angashiwongo kanye nobulili.
Anginalo ulwazi lokubuzisiswa kanye nokufa kukaThemba Johannes Mabotha.
Umngane kanye nalowo aboshwe naye, u-Ismail Meer, wachaza uGumede 'njengomuntu othanda izwe lakubo, ohlonishwa ngabalandeli bakhe kanye nezimbangi zakhe ngokufana'.
Ekugcineni wayiyeka impilo egqamile waba ngunkosikazi ye-ejenti yezamathiyetha uCecil Tennant waqala umsebenzi wakhe omusha wokuba ngunkosikazi nomama.
Impilo ephathelene nokulawula ubudlelwane bamazwe iyimpilo lapho wenza abangane abasha kanye nokuvalelisana okungemnandi.
'Ukubheka emuva' ukudidiyela kumele ukuba kugqigquzelwe: okusho ukuthi, abantu abangakhubazekile abafuna ukuqeqeshwa ngaphambi kokuqashwa kumele ukuba banikezwe ithuba lokuya kuzikhungo zokufundela imisebenzi okungamavokheshinali.
Izindondo zeNyunivesi yaseWitwatersrand i-Athol Fugard okuyiziqu zokuhlonishwa zobudokotela.
Amagama embongi yaseChile uPablo Neruda akhuluma ngesikhathi sekhulu leminyaka kanye nemilenyamu esiphindela ngokushesha emuva.
Umseshi ongekho emsebenzini olindele ukubizwa uD Insp. Makgae, futhi oyingcweti ekuthathweni kweminwe waseLCRC babizwa kwase kubhaliswa icala lokubulala.
A sub-tropical coastal plain incorporating the Eastern Transvaal Lowveld, Mozambique and northern KwaZulu Natal, in which the marine influence is strong, and aquatic ecosystems have variable salinity.
Izinto zokufunda zamaqembu kanye nokuthatha isikhathi sakho zibhekiswe kubasebenzisi abaqalayo, inamamojuli eqembu kanye nalawo okwaziyo ukuthatha isikhathi sakho uwenza okuhloswe ngawo ukuhlinzeka abasebenzisi ngolwazi oluyisisekelo ngamakhompuyutha kanye nolwazi mayelana namakhono okufunda nokubhala.
Uyakwazi yini ukukhumbula ukuthi wayekuphi uNjala ngesikhathi ubona lokhu?
Kusukela kuma-accountants kanye nabacwali bezinwele kuya kumathogayidi kanye nama-trackers, imboni yezokhenketho ifaka phakathi amakhono amaningi ahlukene.
Ngokuya ngoFalati, kwakukhona umlisa owayengumlungu ogama lakhe lalinguPaul Verryn owayehlukumeza intsha.
UMasipala Wendawo WaseSaldanha Bay usebenzela iWest Coast Peninsula, iLangebaan neHopefield.
Akukho ukufa kwabantu osekubikiwe eNarbethong lapho okwafa khona abantu abayisishiyagalombili kanye naseYarra Glen okwafa khona oyedwa.
Izindlela zokuhlaziya nezinto zokusebenza okusetshenziswa eCedara Feed Laboratory.
Ngesikhathi amaphoyisa etheleka ezindaweni ezingekho emthethweni, salindela umsindo wokwenqaba nowokusongela kubanikazi bamashibhini namathaveni.
Izolo uNgqongqoshe kanye nezinye izikhulumi baxwayise izakhamizi zaseNingizimu Afrika ngemiphumela yokwephula unswinyo lweUN e-UNITA.
Mayelana nemifula, i-aquatic ecosystems kanye nalawo ma-ecosystems ancike kuwo.
Ku-Adv. Rodney De Kock kanye nabashushisi abenza izinkantolo zethu zihlale zisebenza.
<fn>DACB.SinneVanVertalersBatch1.1.0.2.DPS.2010-05-26.zu.txt</fn>
Abesifazane abangafuni ukuhlukunyezwa noma abakhonondayo \, kungenzeka bangakhushulelwa ezikhundleni eziphezulu.
I-ICRC ikhathazekile ikakhulukazi mayelana nokuhlukunyezwa kwamalungu omphakathi ngabantu abahlimile, ikakhulukazi abesifazane nezingane, kwasho uPatrick Walder, inhloko ye-ICRC engaphansi okuyingxenye yamanxusa eBukavu.
Imikhankaso nemisebenzi yokuvivisa kanye nokuhlela umphakathi kanye nezinsizakusebenza ezizosiza ukusimamisa lokhu.
Amakhalipha ayatholakala kulabo bantu banepholiyo, ukungasebenzi kahle kwemizwa yonke emzimbeni nikuzwana kwayo, ukufa uhlangothi kanye nokungasebenzi kahle kwemisipha (low musle tone).
UHulumeni Wesifunda ukusuqalile ukubhekana nezinsolo zokuthi izinkampani zabamhlophe zisebenzisa abantu abamnyama niengabanikazi noma njengabanezikhundla eziphezulu ezinkampanini zabo.
I-Khanya Project yoMnyango Wezemfundo eNtshonakoloni usufake ilabhorethri eBernadino Heights Secondary School eseKraaifontein.
Amasampula nokuhlaziywa kwamanzi angcolile elabhorethri Lokuhlaziya aphuma emithonjeni ehlukahkukene okufaka phakathi ezimbonini ezihlanza amanzi angcolile, ukungcola kwezohwebo okuvela kuzinqubo zezimboni, ama-lactate avela lapho okulahlwa khona udodi, kanye nakuzihlibhi.
Okunye kufakwe esikhwameni esibonakalisayo esinobufakazi bokuthi asikavulwa esihlolwa ehhovisi lendawo elamukela izimpahla.
Ukuhlanzwa Okwenziwa Ekugcineni Kwamaphayiphi: Ukuhlanza lokho okungcolisayo ekupheleni kwenqubo, isibonelo, ngezisefo, ngama-catalysts kanye nangokuhuhlayo (scrubbers), esikhundleni sokuvimbela ukuba khona kwalezi zinto ezingcolisayo.
Ngesikhathi ngikhula nganifuna njalo ukuba yi-Olympian, kwasho uPhelps.
I-Thai Baht kanye nedola lase-US yikho okusetshenziswa ezindaweni eziningi.
UNibsuzimela yedwa ku-Flowers in the Rain emnandi.
Kufana nokudlulela ngale kwesibuko somlingo uye emhlabeni onamadlelo aluhlaza nokuthula.
UNgqongqoshe waseNtshonakoloni Wezokuphepha Nokuvukeleka Komphakathi uLeonard Ramatlakane kanye noKhomishane Wesifundazwe Wamaphoyisa uMzwandile Petros bahlangana namalungu e-Foreign Diplomatic Missions azinze ekaKapa.
Isihloko esinemifanekiso ekhonjiswe kahle yokuqalisa ukuqeqeshwa ngamaweyithi kulabo abafisa ukwakha imisipha yemizimba yabo, futhi sinikezela ngemihlahlandlela edingekayo nesizayo mayelana noqeqesho.
Ngithanda ukudlulisa ukubonga okukhulu ikakhulukazi kulezo zikhulu zezokuxhumana ezimbili, uFesty Nyamate benoPalesa Mpuru, mayelana nomdlandla nenjabulo yabo.
UKhomishane Wesiteshi Se-SAPS sae-Sydenham uSenior Supt Glen Nayager wancoma lezo zikhulu ezibandakanyekayo wase eqinisekisa umphakathi ukuthi amaphoyisa azoqhubeka nemikhankaso yezidakamizwa okuzoholela ekuboshweni balabo abaphezu kwalokhu.
Iqembu eliqokelwe ukwenza umsebenzi e-Ivory Park task mayelana nokugqekezwa kwezindlu eliholwa ngukaputeni u-Evert Grobler laqinisa ukuphenya ngokushesha emva kokwenzeka kwaleso sigameko.
Le phrojekthi ibusiswe ngabe-Norwegian Nobel Institute.
Okunye akunikwa ngabaphathi bakhe kwaba ngukusungula ukuxhumana nabamabhizinisi eMaputo mayelana nokuthenga imidambi kanye namazinyo ezindlovu.
Umbhali waseNingizimu Afrika, uJM Coetzee, wadla umhlanganiso ku-Nobel Prize for Literature.
Mayelana nalokhu, kwakungenakuvinjelwa ukuba sigxile ezindabeni zamadayimane.
Lokhu kwexwayisa abosonkontileka ababhalise neCIDB nge-imeyili noma nge-sms.
Yingani sinamekhankaso ekhethekile yokugomela ipholiyo?
Izingubo zangaphansi zabesilisa noma zabafana, izikhindi, aamahembe okulala, amaphijama, amagawuni nokunye okufana nalokhu, okukhiloshiwe nokunithiwe.
I-Xhariep DM isizoqoka abaxoxisani be-WSDP futhi okuyibo abazohlela imikhakha yamanzi yomasipala bendawo okufaka phakathi i-Mohokare LM.
Ubunceku iDolobha elithole ukuhlonipheka ngabo.
Amagorila azobuyela ezweni labo lendabuko, iCameroon, okwalandandela isicelo esikhethekile esenziwa nguHulumeni waseCameroon, esekwe ngu-IFAW.
Le mikhuba yokubhema ngokweqisa ikhombisa okusha mayelana nokuthi abantu abaningi baphathwe yizifo eziyingozi ezifana ne-chronic bronchitis, i-emphysema kanye ne-TB.
Umbukiso othokozisayo wezithombe zomlando wabantu abangumsinsi wokuzimilela kwelaseMelika, osihloko esithi Sacred Legacy owenziwe yingqalabutho yomthwebulizithombe kanye noEdward oyi-ethnographer (umchazi wesayensi yobuzwe namasiko abantu .
Amabhalbhu okukhanyisa onga amandla kagesi kumele afakwe esikhundleni samabhalbhu okukhanyisa.
Amacala endelelo ahlobene nokujesizwa kwezigebengu ngokwephula umthetho The contempt charges relate to criminal sanctions in terms of our Act.ngaokuhambisana noMthetho wethu
Ukudlula lapho, i-DSR izisayinela izivumelwano zamazwe angaphandle ezimayelana nezemidlalo kanye nokungcebeleka.
UHolst wabonga uMlaba mayelana nokweseka kukhonjiswe yiDolobha eminyakeni eminingi edlulile.
Nakuba kungesinye sezikole zaseThekwini ezihlupheka kakhulu, iDawnridge Primary inesimo esihle futhi inabafundi abaningi abafunda kuso.
Abantu abanesikhumba esimnyama noma esinsundu abayinaki indaba yomdlavuza wesikhumba njengoba isikhumba sabo si-melanin pigment, kodwa abavikelekile ekulinyazweni yilanga.
UNobhala Jikelele we-United Nations kumele ukuba athumele Umphathiswa Okhethekile ukuba ayommela.
Ukuzibambela mathupha mayelana nokweseka ngamakhono ukukhombisa ukuhlanganisa omasipala ngokusebenzisa abagqugquzeli bokulethwa kwezidingo emphakathini i-Siyenza Manje Service.
Kucacile ukuthi ngokuhlanganyela nokuphathwa kwamnye amazwe, ukubhekana ngeziqu zamahlo ngamazwe, izimpi zemiphakathi, ukungalawulwa kahle kweminotho, ukucwaswa kwabesifazane kwaba negalelo elikhulu kokusweleka kwentuthuko e-Afrika.
Ukuqaphelisisa, ibhulakufesi elinokudla okuningi kanye nempatho enhle nefudumele kubalulekile ukukhumbuleka kokuvakasha.
Ukuqhubeka nokubhekana nokuqashwa kwabesifazane ezikhundleni eziphezulu zokuphatha.
Ngokwazi kwami usukhululekile manje futhi usuxolelwe.
Sigxile ezinyathelweni ze-ikholoji yethu okumayelana Nokushitsha Kwesimo Sezulu kanye nokuthi sizijwayeza kanjani nokuthi sisenza kanjani lesi simo ukuba sibe ngcono.
Akudutshulwanga ngesikhathi kwenzeka lesi sigameko kodwa kwabikwa ukuthi omunye wesilisa wathola ukulimala emva kokuhlaselwa ngomunye wabasolwa.
Uphawuda wathunyelwa kwabe-Forensics ukuze uhlaziywe ukuze kutholakale inani lawo.
Amaphaphu aphezulu eWashington njengoba esikhathini esingekho ngaphansi kwesonto esisele ngaphambi kokuba uBarack Obama agcotshelwe ukuba nguMngomangemi wokuqala wase-United States ongumuMelika Onsundu.
Amalungu Amaphoyisa e-Woodstock, ayedutshulwa ngesikhathi ejaha abaduni, abopha umsolwa owayeselimele empambanweni yemigwaqo i-Lansdowne neDuinefontein Roads eduze naseGugulethu.
Ifundo ehlelekile yasemaNyuvesi, ema-technikon kanye nakuzikhungo zemfundo ezifana ne-IWM kanye ne-CSIR.
Ngesikhathi sihamba ngomgwaqo iMalendela Road wakhombisa amahostele kanye kanti eceleni kwawo kunemijondolo.
UKhomishani Wesiteshi saseQueenstown, uSekela likaKhomishane uNikki Mlilwana, wancoma ngendlela enhle abaseshi besabela ngayo kanye nasekwenzeni umsebenzi ngobungcweti.
Amalungu e-Grassy Park Police, aphethwe nguKaputeni uAshley Petersen, baba nempumelelo enkulu ngesikhathi bebopha abasolwa abayisikhombisa mayelana nokuphanga kuhlonyiwe eWynberg.
Ingabe yikho konke ukuhlola okutholile kule liphepha?
Izibonelo zezinkampani, zezinhlangano, zemikhiqizo, zabantu kanye nezezigameko okukhulunywa ngakho lapha kususelwe ekhanda.
Imikhankaso yokucashiswa kuzoba yimikhankaso eyenziwa phakathi kwamazwe amabili noma ngaphezulu kanye nemikhankaso yemfihlo lapho abantu bezolandelwa ezindaweni eziningi.
Imali yokukhokhela izidingongqangi zingabhekwa kuwebhusayithi yaseSwellendam.
Ngeke kuthenjelwe emanzini ahlanzekile futhi isikelemu sitholakala ogwini kanye nasohlangothini lwezwe.
Namhlanje, sifunde ngamazwi achaza ubudlelwane bethu nezwe laseLesotho - athi 'iLesotho alivalekile emhlabeni kuphela kodwa liveleleke ngisho naseNingizimu Afrika'.
Ukuhlangabezana nokwenziwa nguHulumeni mayelana nokuvimbela ukwenyuka kokudalwa koxolo kwamazwe angaphandle, izivumelwano kanye nohlelo lukahulumeni lapho iNingizimu Afrika iyingxenye.
Izidingo mayelana nesikhala sezitsha zokudla kanye namanzi kwamazinga ahlukene emfuyo.
Uhlelo lwemizila yezitimela olungaphansi komhlaba eKapa kanye nezifunda zezolimo eziniselwayo zingaphansi kwengcindezi enkulu yokusweleka kwamanzi kuyo.
UShabalala wake waphuma okwesikhashana ku-IFP, eyamxosha emva kokuhola imashi eThekwini, eyagcina ngokudubulana namaphoyisa.
Iphethe izibalo zesikhashana zemikhiqizo kanye nezokuthengiswa ngaphandle kwamaminerali.
Ukuvela kwesifo sikashukela Ekhalendeni Yomhlaba Yezinsuku Zamazwe, kuyacaca ukuthi siyisimo esiyingozi esingaba yisingxenye zesifo esesisotholakala ezindaweni eziningi.
Ukulukwa ngesandla lwezindwangu yohlobo lwe-tapestry zohlobo lwe-Gobelins, ne-Flanders, ne-Aubusson, ne-Beauvais nezinye zohlobo oluthi malufane nalolu, kanye nama-tapestry athingwe ngenalidi, isibonelo, i-petit point, i-cross stitch, ngisho zenziwe noma zingenziwanga.
UMnu Lefevre watshela ababiki bezindaba ukuthi uzizwa ehabulile ngokuhlabana ngemedali yesiliva.
Ngokuhambisana nalokhu, labo ababuthakathaka ababengavunyelwe ukuba namandla okuba ngabanikazi bomhlaba, abangasebenzi, abangafundile, abanye abahanjiswa bayihlaliswa ezabelweni, abantu abahlukunyezwa wukuhlupheka.
Amaphoyisa athola ase eshaqa amabhomu ezohwebo phakathi kwamapulasitiki ayephethwe ngabasolwa.
Izitebhisi okhuluma ngazo zenziwe ngensimbi.
Isilayidi sikhombisa ukuthi amayunithi ngamanye e-Yin-Yang ahlanganiswe ngophawu elikhombisa iglophu.
Amaselula amathathu kanye nemoto yohlobo lwe-Opel Astra okwasetshenziwa ekwenzeni lobu bugebengu, nakho kwashaqwa.
Ibhomu elaliboshelwe emotweni laqhuma ngaphambi kweGarfunkel Restaurant eThekwini.
Balinganiselwa kusigamu semiliyoni abafundi asebesizakele ngale-phrojekthi.
Ukungahambisi ngomthetho kwalabo abasebenza ngamatekisi sekugxekiwe nguSekela Khomishane Wesifunda uBenny Ntlemeza owaphendula ngokuthi lokhu kuziphatha kwalabo abasebenza ngamatekisi angeke kubekezelelwe.
UNkk Burton uzokwenza isifungo bese kuthi uGlenda Wildschut yena uzohola ubufakazi.
Kuyazicacela ukuncishwa amathuba komphakathi wethu kulezo zinsuku esezadlula.
Abanye abahlala lapho yilabo abafake izicelo okuyizo ze-District Six claimants; kanti kusaphenywa mayelana nabanye.
Umsolwa wafuna imali kumphangi ohlomile emva kokuphangwa kweposi laseMarishane.
UFanie wayephatha ulwazi oluvela kuzimpimpi ayelubika kuMnu Watermeyer mayelana nolwazi oluqoqwe kunoma yiliphi icala.
Cha, u-Aletta Rautenbach wayelapha nonkosikazi wami u-Isabel Erasmus wayelapho naye.
Isikhulumeli sabakwa-SAPS eBerea, uKaputeni Caroline Naidoo, wathi Izikhulu zamaPhoyisa EMetro bahlasela amajalidi endawo yaseBotanic ayesetshenziswa yilabo abahweba ngokocansi.
Besabela ukuthi isimo sabo singaba sibi futhi mhlawumbe bahlukunyezwe wukubulawa kwabantu abaningi okungenzeka.
Akazange enabe esigqikini sakhe sobukhosi ngokumomotheka okwemenisayo.
Kumele wenze izifundo ezinamamojuli yokuqala yamaphoyisa yomthetho nokuthula emphakathini, ukuvinjelwa kobugebengu kanye nezinye izifundo zemisebenzi yobungcweti.
Abemithombo yezindaba abangaqinisekile angeke bafinyelele ekuhlelekeni ngokusemthethweni kwezinhlelo.
Yena noBreda baphuthynyiswa esibhedlela saseMnambithi ukuba bayokwelashwa.
Abanye bamalungu abopha abasolwa ababili abeba imfuyo kanye nokushaqa inyama kanye nembazo eyasetshenziswa ekuhlinzeni.
Siyabonga ngamathuluzi akhethekile okusebenza okuyi-hydrostatic winch kanye ne-torpedo-shaped pipe cracker attachment yayo, kudingeka ukuba kumbiwe imisele embalwa enkabeni yedolobha, okusho ukuthi sekuzoba khona ukuphazamiuseka kancane kokuhamba kwezimoto.
Izimakethe emhlabeni wonke bezibhekane nokwesaba okukhulu kokufadalala komnotho emhlabeni wonke.
Inqubukela phambili isibe khona mayelana nokuqhakambisa ukuzibophezela kanye nokuzibophezela ekunakekeleni ngokwezempilo.
Lesi Sibhedlela sithanda ukubonga kubo boke abanikeli bethu kanye nokweeka kwabo okungenamkhawulo.
Amakhamera e-CCTV eKimberley emshinini we-ATM edolobheni.
Othishanhloko bangaxhuana nabaxhumanisi bokuhlolwa be-EMDC ukuze bathole ulwazi oluthe xaxa kanye nohlahlandlela.
Amaphoyisa athola nemoto eyebiwe yohlobo lwe-Toyota Hilux, ishiywe emijondolo eseSamsamshoek eNuwerus kanye nesibhamu kanye negxeye yemali eyebiwe.
Ulwazi mayela nezinto ezibalulekile zingatholakala bese zisetshenziswa ngenhloso zokuholela kwezinye izenzo.
I-Afrika ikhalela ukuzalwa ngokusha,i-Carthage ilindelwe ukubuyiselwa kwenjabulo yayo.
Ngesikhathi bezwa ukuthi kunezinkinga zokuxhaswa abazange bangabaze ukuza kimi noqhinga.
Inhlupheko yaseSwanieville isobala, kanti kunezinga eliphezulu kakhulu labantu abangasebenzi.
I-DSW bayaqhubeka nokusebenzisa izikimi zabo zama-ER, ngemisebenzi yokulawulwa kwegesi ezindaweni okuchithwa kuzo udodi ezintsha ezindweni zokuchitha udodi.
Ngesikhathi siphindela kulolu gu lwase-Asian, saphinda saqinisekisa intambo yegolide elokhu ikhona kusukela ngezikhathi zawo Bandung, esibophele ndawonye ngesikhathi se-Non-Aligned Movement.
Bakaka indlu base beqinisa ukusesha kwabo emajalidini.
Imizamo 'yamaphuzu' kaHulumeni ngenhloso yokulawula ukubhalisa okumiselwe lokhu kuphela futhi okungalandeli mthetho othile.
Zombili izinhlangothi zezwakalisa ukuthi sezikulungele ukubambisana mayelana nokuhlinzekwa kwamatilogo nama-coupler okudingwa Yimizila Yezitimela ye-Islamic Republic of Iran.
Ngingachitha isikhathi esiningi ngixoxa ngazo zonke izindaba eziningi mayelana nezinto ezazingahambi kahle.
Bheka leli bhodlela engilithathe endlini, kusho u-Ernest Seitshoko.
Ukuqhubeka kwesimo esingesihle se-SABC kuba nomthelela omkhulu ekuletheni kokudideka mayelana nalokhu kuhlukana.
Abacwaningi bafake amalebuli kwamanye awo futhi bathathe ngisho namasampula ezicubu zomzimba ukuze kwenziwe amaphrofayili amajini (genes).
Ukuthatha okuvulekile kuwukuthatha lapho omazisi babantu abehlukene bazelana ngabo.
Kunesinye isixwayiso esikhishiwe mayelana nezinqamu zikagwayi, okwaziwayo ukuthi yizo kakhulu ezokhela imililo.
Hlonipha imiyalelo yabasindisi bempilo ngokuba ubhukude lapho kuvunyelwe khona kuphela.
Ukubandakanyeka kwe-Leeds kufaka phakathi izifundo zeLeeds zokuqeqeshelwa ukuba ube ngumqeqeshi webhola likanobhutshuzwayo ezizobanjwa kulo lonke idolobha ibhola.
Amalungelo omsebenzisi angeke adluliselwe komunye futhi azobuyela kuHulumeni.
Lokhu kusho lukhulu mayelana nokutshalwa kwezimali kuzingqalazizinda kanye nakumathuba omsebenzi.
Ukuphikisana kuya ngokukhula ngezingxoxo ezifana nalezi, ezimayelana nokucwasa, ukuthi zingaholela kuphela ekuhlukaniseni izwe lethu ukuba kube khona umbango olinganayo kumakhembu acwasanayo.
Ngithanda ukusho futhi ukuthi lezo zikole ezinakekelwa ngokuphelele zizothuthukiswa njengamamodeli ayizikole ezididiyelayo.
Yebo, kwakungumbiko omayelana nokudikhompoza kwamakhemikhali okubangwa wukushisa uMX kanye nami sasikholelwa ukuthi kwakukhona i-cannabis kulokhu kanye ne-diphenal amine.
Amaqembu ebhola amakhulu okuyi-Kaizer Chiefs ne-Orlando Pirates azobe ebambene phezulu eCoca Cola Park kanti izinkumbulu zabalandeli kulindeleke ukuba zigcwale inkundla.
I-UV inezinganhle elimnyama elithi malifane nephupho elibi eliheha umfundi kancane nangemfihlo kwimfihlo yayo.
Okucatshangwayo kubi impela mayelana nabagibeli abesemotweni.
Kusho ukuthi sikhuluma ngezizumbulu ezimbili zezimali ezingabakhona.
Ngokushesha wabona iveni eme endleleni yemoto esejalidini lendlu wase emisa eyakhe euzane neyakhe.
Laba basolwa ababili kulindeleke ukuba bavele eNkantolo Yemantshi Yasengwavuma.
Umbiko ubuye ugqamise ukuthi awekho amaphayiphi amade ahamba ngaphansi komhlaba azolungiswa gokuphelele.
Akukho ngisho neyodwa indlela ebekiwe nechaziwe yokuhlola ukusebenza kwesikhulu esiqokwe nguhulumeni esihlala ezweni elingaphandle elivikela izakhamizi zikahulumeni ezikulelo lizwe.
Omunye wabasolwa owayehlomile kunezinsolo zokuthu wakhomba iphoyisa ngesibhamuwase edutshulwa kanye esifubeni yiphoyisa.
Siyazihalalisela zonke izikhulu zamaphoyisa ebezibandakanyekile ekuphothuleni leli cala.
Lena yindawo lapho isifo samalunga esingaqondakali sikaMsileni saqala khona.
Imibukiso ye-GIS izofaka phakathi 'ukundizela' endilingeni yomhlaba, kubonwa amazinga ahlukene olwazi, kanye nemoto yokuqapha ye-CCTV.
Le mivinqo isiza ekukhipheni uketshezi kusuka lungena emzimbeni nangalesikhathilwehla luya esiswni sesine sesilwane esetshisayo.
Sibonga siyanconcoza kuNgqongqoshe u-Essop Pahad ngokuzibophezela kwakhe kuphrojekthi i-Timbuktu nokugcina zonke izingxenye ezehlukahlukene zale phrojekthi zisondezelwe ndawonke.
Uphenyo lusaqhubeka kanti okunye ukuboshwa sekuseduzane.
Ukuqokwa komhlinzeki womsebenzi uzophothulwa ukuze inqubo yokubuyekeza isheshe.
Amaphoyisa ajaha abasolwa futhi akwazi ukubopha ababili babo.
Itatiyele yesigaba yezindlu ikhokhela kuphela imigqomo kadodi abayisebenzisayo.
Njengamanje izigaba Zezezidakamizwa ze-FSL ziphuphuma izicelo zokuba zibeke amacala phezulu ohlwini lokubalulekile ukuze ahlangabezane nezinsuku zokugcina zenkantolo zamacala alabo abasezitokisini.
USayitsheni uMolepo esekhululekile moyeni wayisonga ingane ngejakhethi yakhe ukuze ifudumale ukuze ivikeleke kokunye ukulimala okungase kwenzeke.
Ukukhula kwesibalo sabantu sekuphazamise izinqubo ze-ecosystem, ukulahleka kwenhlukano yezinto eziphilayo, kaye nokwehla kwesibalo sezinsizakusebenza ezivunwayo eziphila ogwini nasolwandle.
Uphenyo lwangaphambili lwazisa amaphoyisa ekubambeni umsolwa kwelinye ikheli eKhayamnandi.
I-Croatia kanye nokwakuyi-Yugoslav Republic of Macedonia ziyaqhubeka nokuba yingxenye ye-Stabilisation and Association Process.
Izihlwele zabantu zabuthana ngenhloso yokugubha lolu suku, zacula ngokujabula.
Lokhu kusho ukuthi le miphakathi eminingi esengcupheni ezindaweni zasemakhaya kuvame ukufinyelelwa kuyo kuleyo naleyo kuphela, kwasho inhloko yomkhankaso we-ICRC's Darfur, uDenise Duran, ecashunwa kusitatimende.
Angeke sikwazi ukuqeda ukucwasa ngebala ngaphandle kokubhekana nokucwasa ngobulili ngesikhathi esisodwa.
Umbuso wedemokhrasi wathola umnotho ongalungile owamoshwa yiminyakanyaka yombuso wobandlululo.
Umcimbi wokwamukela kanye nokwethulwa komculo kuzobanjwa yi-Portugal ngalobo busuku.
Lokhu akukwazi ukwenzeka ngendlela isibhaxa sakhiwa ngayo.
Njengoba kunguwe ninoMargo eniyicindezele, ngifuna ukukubeka kinina.
U-Oupa Sehere naye nguye owabadubula.
Amalungu esiteshi samaphoyisa saseMadibogo, aphethe ezinye izinto zasendlini ezebiwe azishaqile.
INingizimu Afrika idlala neFrance okwakuyiyo eyayibambe imidlalo, futhi kumakhaza ngendlela exakayo, ukufinyelela kwayo kumanqamu okokuqala kwaphetha ngendumalo enkulu.
Indlela ekahle kakhulu yokufundisa ngomsebenzi kusaphikiswana kakhulu ngayo.
Kuzohlanganwa nabakhi bezindlu kulesi sifundazwe ngenhloso yokuhlola isimo esikhona kanye nokuhlela ngokubambisana ekupheleni kukaJuni.
Imfuyo ezihambela emigwaqeni kathelawayeka izoshaqwa kanti abanikazi bayo bazohlawuliswa.
Kuyasicacela ukuthi ingcindezi ebangwe umnotho wezomhlaba uqinise waphinde wagudluka ngezindlela ezibalulekile.
Eminye imishini yokufukula, yokuphatha, yokwethwesa noma wokwethula isibonelo, ama-lift, ama-escalator, ama-conveyor, ama-teleferic.
Isifo sofuba - Yisifo esibangwa yigciwane elithelelanayo kodwa elelaphekayo.
Igama likaSipo nalo lalikhona lapho, ngicabanga ukuthi negama likaLerothodi Ikaneng nalo lalikhona ohlwini lwamagama.
Amacala akhe kwakungawezimali ikakhulukazi njengoba akhwabanisa uhulumeni ngamarandi ayisigidi.
Amavolontiya nawo ayathathwa ukuba ayosiza kuleyo misebenzi eyenziwa ngabasebenzi bezonakekelo.
Usuzilungiselele ukuphuma kumibhoshongo.
Imicabango mayelana nabantu baseCentral naseSouth America ngokuya ngale nhlolovo kuthiwa banesikhumba esimnyama, banezinhliziyo ezincane, basheshe bacasuke, abakwazi ukucabanga, abahlakaniphile, abathembekile futhi abanamakhono.
Ukuzenza zibe wuhlobo olufanayo (Homogenising) kuzozenza ukuba zilingane zonke futhi zikhiqize ubusi olumnandi kakhulu nokugayekayo emanzini.
Kwengezwe ngezinye izindiza ezinophephela emhlane ezinenjini eyodwa kwabe-SAPS.
Ubani okuyise eMkuze?
Ugogo wase-Alabama ngaphandle kwe-Klerksdorp, wathola okwesabisayo lapho eqaphela ukuthi umzukulu wakhe onezinyanga eziyishumu nesihlanu kuphela wayenobunzima bokuhamba kanye nokuchama.
Owayeboshwe naye watshela umndeni ukuthi wayetshelwe yilabo ababembuza imibuzo nababemhlukumeza ukuthi uStanza Bopape waditshulwa ngesikhathi ezama ukweqa.
UNgqongqoshe Wobudlelwane Bamazwe Angaphandle Nokubambisana uMaite Nkoana-Mashabane uzobamba Umcimbi Wokuvula Iphalamende ngenhloso yokuhlonipha ama-Diplomatic Corps.
Abantu asebephothule izifundo zabo zangaphambi kokuthola iziqu noma lezo zangemuva kokuba neziqu ngempumelelo.
Ukusebenzisa izibalo ngobuqotho akugwemeki ekusethenzisweni ngokungeyona indlela ekahle kanye nokuthi zingahlanekezwelwe.
Ama-boom-gates lapho kwehliwa khona asebenza ngokucindezalwa kwenkinobho yokuthuka nabonogada abangahlomile banikwa amankinobho okwethuka.
Umdlavuza wesibeletho ungomunye wemidlavuza evimbekayo.
Ukuhlola ngezinga elamukelekile, okwenziwa ngamarubrikhi kumele kube yikho okusetshenziswayo.
Ukukhokha okulawulwayo ngempumelelo mayelana nale mithombo yezezimali ngempumelelo kuyadingeka.
Izikole ezichake kakhulu zilinganiselwa kumaphawundi ayikhulu elilodwa kanye lezo ezihlupheka kancane zilinganiselwa kumaphawundi angamakhulu amahlanu.
Labo abafake izicelo kumele ukuba babe ngenayo eminye imifundaze noma amaskolashiphi.
ENorth Kivu ukuba khona kwengxenye yempi yaseCongo eseka imbuka uGeneral Nkunda kanye nokuphikisana kwabo kokufakwa kwabezempi edidiyelwe kuyakhathaza kakhulu.
Abakhangisi bayakhononda ngalokho abakubiza ngokuthi ngamanani adla eqolo abizwa ngabezemisakazo.
Ngesikhathi kufuneka kakhulu ukuba kube nokukhululeka kweminotho kuba nokwenyuka kokuvikela izimboni zasekhaya.
Uma kukhona ocabanga ukuthi uFatima Meer uzothatha umhlalaphansi ngokuthula emzabalazweni emva kokungena kwedemokhrasi eNingizimu Afrika, badumala.
Ukwazisa kanye nokufundisa umphakathi ngemali eyenziwe ngcono, i-SARB isisungule umkhankaso wokuxhumana mayelana nalokhu.
Abasolwa baphanga abesilisa ababili amaselula abo eCasamia Flats eBloemfontein.
Abaseshi base-Eshowe SAPS babethemba lokuthi bazokwazi ukuxhumanisa laba basolwa abane ekugqekezweni kwezindlu kanye namanye amacala endaweni yase-Eshowe.
I-Group and Entrepreneurial Schemes, ukuthuthuka kwamabhizinisi kanye nokwenziwa kobudlelwane obuhambisanayo ngenhloso yokuthola amathuba.
Ukuqinisekisa ukuhlinzeka umphakathi ngentuthuko egxile kwezemisebenzi yezempilo kuleyo ndawo.
Umnyango wezokwazisa kanye Nekomidi le-HRV lizocelwa ukuba lisheshise inqubo yokuthola ye-RRC.
UMiranda Strydom naye uyangijoyina kulokhu kusakaza, onguzakwethu kwaSABC, umbhali wethu kwezombusazwe.
Uma ukwenza ngaleyo ndlela ngivumelana nawe, Mnu Co-Chairman.
Qaphela - asilweni nemililo ngokubambisana nangokucabanga.
Abaseshi ababili baseDelareyville, abo-Inspectors Deon Viljoen benoRoelf Herbst, babophe abasolwa abayisishiyagalombili ebebefunwa emacaleni amahlanu ahlukene kusukela ngesonto eledlule.
Lokhu kuzogqigquzela ezokhenketho kuso sonke isifunda sase-Overberg.
Kwavunyelwana mayelana nokuseceleni kweNgqungquthela yase-Franco-Africa eCannes.
Ezinsukwini ezedlule udlame lwaqina kakhulu, futhi ngesikhathi lapho amasotsha e-AMISOM iningi lawo livela e-Uganda lathunyelwa eMogadishu.
Ukubukwa kwezinyoni kanye nokudoba ngokuzijabulisa yikho okuheha kakhulu izivakashi esizalweni somfula.
Impompi evuzayo noma umculo ongemnandi othi "thump thump" kungadala ingcindezi enkulu.
UHulumeni unqume ukuthi angalwenzi uhlelo lokufakwa kwezimayini ngaphansi kwakhe ngenhloso yokubuyisela emuva ubunikazi bezimayini.
Lena yimpi enezitha zohlobo olusha.
Bobabili basimamiswa base bephuthunyiswa eSt Dominic's Hospital esiseSouthernwood.
Iphoyisa lowesifazane lisebenzisa umshini we-morph touch ukuhlola abasolwa abafunwayo.
Sebesungule ingalo yezemfundo ukuze bazimbele ukwemuka osekubonakala kwenzeka.
Ukuphela kwaleso sikhathi kwabonakala ngomehluko ongacacile phakathi "kwezigameko zokuhloma nezodlame".
Kusolakala ukuthi bebesebenzela ebhodlelasitolo esekhoneni lezitaladu i-Ntemi Piliso ne-Bree street.
Izindawo zokudoba zesifunda ezimbili ngamadolobha iPort Nolloth kanye ne-Hondeklipbaai.
Okunye okwenziwayo wukudonsa noma ukududula izikebhe, uhambo olusushane, ukuhamba noma ukubuka indawo ngesikebhe, abathuthu basemanzini, amatekisi asemanzini, njll.
Manje sengizobiza omelet i-OASSSA, uNksz Ann Harper ukuba eze ngaphambili.
Umthelela we-red nut grass, i-Cyprus rotundas, ekukhuleni nasekuthuthukeni kwezinye zezitshalo.
Okusihlukanisayo yigalaji kanye nomgwaqo wetiyela.
I-Three Young Tenors yaseGugulethu kanye nebhendi yebrasi yaseFrank Pietersen Music Centre yikho okwajabulisa abantu.
Izingxoxo zazigqugquzelwa nguNobhala Jikelele we-Special Envoy Peter Walsum.
Uhlaka lomqondo lokuhlola ama-allelochemicals emhlabathini.
Izibalo zokuqhathanisa zafakwa kabusha kumikhakha ngenxa yamaphutha esikhathi sangaphambili nokwethula isitatimende sokusebenza kwezezimali.
Ukubandakanyeka kumkhankaso wokuphuma ungena ezindlini kanye neZimbizo ngenhloso yokwabelana ngolwazi.
Siyekwemukela, Mnu Nobhala Jikelele, njengomkhululi empini yabakhululi, njengoba kufanelekile ukuba ube lapho.
Ngabona izimoto ngabona namaphoyisa amane egibele amahhashi.
Iphrojekthi- ukulawulwa kwamaphrojekthi anaomsebenzi omningi ngokuhambisana nohlaka lwe-EPWP.
Izinhlelo lokuhlanzwa kwamanzi ezincike ku-nanotechnology zingasiza ukwehlisa izinga lamanzi adala izifo ezifana nekholera.
IKhomishane iMotsanyane yasungulwa ngenhloso yokubhekana nokuhlukumezeka okwakwenzeka ekudingisweni.
Ngenye yamafestivali amakhulu ezenkolo amathathu amaJuda.
Abagibeli bamabhayisikili bachitha ubusuku bangayizolo eYzerfontein, base bema badla ilantshi bathatha nezithombe eKreeft Bay eMelkbosstrand.
Nathi sizoba umbukiso wezohwebo kulo nyaka eChina, eHong Kong, eShanghai naseBeijing.
Yiba mdibi munye emicimbini yezamasiko yemiphakathi eyahlukahlukene ngezikhathi zamaholide okuphela konyaka.
Yebo, kwaba nokuhlolwa kwesidumbu, ngenxa yokuthi batholwa benamanxeba amaningi futhi bagwazwa yonke indawo emizimbeni yabo.
Baphakamisa lolu daba kuMongameli kanye nakuNgqongqoshe Wezobulungiswa abakwenza ngendlela efanele.
Lolu hlelo olulandelayo kulelwe ukuba luqondaniswe ne-World Conference Against Rasicm.
Eminyakeni emithathu nesigamu edlule uKaputeni uThabo Mofamere waqala ukucinga abefundisi kwabe-SAPS.
Idolobha lichithe izinyanga eziningi lilungiselela imigqa emide kanye nokuminyana kokuhamba kwezimoto emigwaqeni okungagwemeki.
I-Beira, eseMozambique, yichweba elingabizi lazo zonke izithelo ezisawolinsthi kanye nezithelo zasezindaweni ezingasetrophikhi ezikhiqizwa eHighveld yaseZimbabwe.
Umsebenzi wezobuciko, i-Linoprint, okusetshenziswe ekhasini elisemqoka kwenziwa nguMnu Lucas Lesedi Bambo.
Kwale phrojekthi kuyatholakala ehhovisi laseBlocuso naseKai!
Amazwe ethu womabili anezinkinga ezifanayo zokwesweleka kwamanzi okwenziwa yizimo sezulu ezifanayo.
Izindondo ezikhethekile ze-Birding and Environmental Law zombili zaya eSans Souci Girls High.
Sekuyisikhathi lapho siyeka ekuzeneliseni thina.
Bashaqe nemoto yabo yohlobo lwe-Opel Corsa eyasetshenziswa ukuhambisa ithusi.
Okwesithathu ohlelweni wukwethulwa ngokusemthethweni kwe-FTA, kanti okokugcina ukubuyiselwa kwe-Seychelles.
Phakathi kwezinye izigameko ezalingiselwa kwaba wukudunwa kwendiza kanye nesimo sokuthumba.
Kuzofakwa iqembu lamaphoyisa elididiyelwe lezempi yase-Ivorian kanye nokwakungabashokobezi esikhundleni sabo.
Angikhumbuli kahle kodwa kwakuyizikhathi zeminyaka yezinkulungwane zesishiyagalolunye.
Bobabili abasolwa kwakulindeleke ukuba bavele eNkantolo kaMantshi ya-Kwamsane.
Esasikwenza kwaba ukumasha, ukwethula amamorandamu base beza besidubula ngesisi esikhalida amehlo, basibopha.
UMnu Archary wemukela ukuqokwa wase ethi kungumsebenzi omkhulu kodwa awuthandayo.
Izifunda ezingenazo izifundo zezokwelapha kumele ukube zisizakale "ezindaweni lapho imvula ingen emfuleni" ephakathi kwezifunda.
Lokhu kuzokwandulelwa ngumhlangano wangaphambili wezingcweti zemisebenzi obizwe yi-UN Economic Commission for Africa.
I-State of the Environment Report SOER idlulisa ulwazi lokuchaza isimo phakathi kwabanikazi bolwazi.
Imijondolo - izindku kanye nemikhukhu okwakhiwe emhlabeni ongathuthukisiwe .
Ukuhlinzeka nokudiliva umanyolo ePulazini lase-Outeniqua Experimental.
Imisebenzi yokulima ukugandaya, izingadi zamagilebhisi kanye nezingadi zemithi yezithelo phakathi kwendawo yezikhukhula kuguqule umgudu womfula kanye nombhede, kwehlisa izinganhle lamanzi kwenyusa ukwenzeka kwenzika.
Inqubo yokusungula i-Bi-National Commission yaqalwa ngenhloso yokusheshisa izindawo ezahlukene zokubambisana ngokusebenza kanye nokweseka ukwakhiwa kbusha emva kodlame olwalwenzeka eSudan.
Izinhlwele zaqala zadudulana kanti kunezinsolo zokuthi amaphoyisa aqala ajikijela izihlwele ngesisa esikhalisa izinyembezi, okwadala ukuba kube nokunyathelana kwabantu.
Lolu hlelo luqondiswe kulabo besifazane abayizinhloko zemindeni lapho izakhiwo zemiphakathi kanye namakhansela ezigceme ebona ukuthi le mindeni yiyo ehlupheka kakhulu impela.
I-Serbia isimemezele ukuba ifisa ukuthi kuqhutshekwe nezingxoxo futhi inikeza i-Kosovo i-Serbia uzibuse ngokuphelele.
I-Hall of Merebank iyazibandakanya emikhankasweni yokuvivisa intsha ngokuyinika isipho sekusasa eliqhakazile - umfundazwe wokusiza labo abangenayo imali nalabo bafundi abakufanele njengoba besebenza ngokuzikhandla ezifundweni zabo.
I-United Nations Security Council okwamanje ivumile ukwelula uphenyo mayelana nokubulawa kwayenguNdunankulu waseLebanon, uRafik Hariri, ukufaka phakathi kokubulawa kukaMnu Gemayel.
Wonke ama-PC axhunywe kuseva elawulwa endaweni eyodwa ehlinzeka ngayo yonke imisebenzi.
Babhaxabulwa futhi kubonakala sengathi bashokhiwa ngezintambo zikagesi ngandlela thize kanti kwakuvamile ukuba bahlukunyezwe bashokhiwe futhi.
Ngaphandle kwezithuthi ezahlukahlukene, ukufakwa kophahla lwerenki yamatekisi nalo luzofakwa kuphrojekthi.
Ezikhathini ezedlule ukufinyelela ulwazi lukahulumeni kwakulukhuni.
Izinga elilandelayo lezokuphatha kwakuyiqembu lonogada eliholwa nguMkhuzi we-Platoon Commander kanye no- Platoon Commissar.
Abasolwa abathathu ababoshwa ngamaphoyisa bavuma ngokuphelele ukuthi lokhu kuhlasela kwakuhlelwe ngongqondongqondo.
<fn>DACB.SinneVanVertalersBatch13.1.0.1.DPS.2010-10-12.zu.txt</fn>
Uhlobo lokuhhayeka, kanye nohlobo lokuqoqeleka ndawonye kufanele kucatshangwe uma ufuna ukwenezela i-calcium ne-phosphorus ukuze uthole isilinganiso esilungile kusamba se-ration.
Isifundazwe njengamanje sakhela Inkwenkwezi isikole esisha.
Ukwenze njengokwezinqumo ezithathiwe kuSummit izithatha isikhathi eside ukuze kusunguleke uhlobo lwekusasa le Afrika elicatshangwayo.
Manje namuhla, ngenxa yomfutho weSABISA, noDavid Ginsberg ikakhulukazi, sihlangana nama-bursars nemizimba yezikole zikahulumeni kanye nalezo ezizimele.
Iningizimu afrika ifake isicelo sokuba ikhululwe ekusebenziseni ama-PCBs ezintweni zokuguqula zikagesi kanye nasekubulaleni izinambuzane nge-DDT kuze kutholakale enye indlela engaba wusizo.
Nginesiqiniseko sokuthi uMongameli uzophendula ngezinsolo ezingumsangano ezenziwe ngujenene wobandlululo, Umhlonishwa Holomisa izolo.
Emhlanganweni wakamuva ebenginawo noDanie unginikeze iziqhumane kanye necwadi yeziqhumane kanye nokunye, yilokho nje kuphela.
Kubalulekile ukuba sisebenze ngokwakha izinhlelo ezisebenzayo ezizosivumela ukuba sijwayele futhi siguqule i-curricula masinyane uma kuvela isidingo.
Njalo umhlangano we-WTO eDoha uvule umzuliswano wesibili wezingxoxo ozogxila ku-ajenda eqhubekayo, ukuqinisekisa ukubhekelela izinto zaseNingizimu.
Izindwendwe zomama abancelisayo bancelisa abantwana babo ngosizo lwesitafu esisekelayo.
Iningizimu Afrika ikuvumile ukuba isiyingxenye yezinhlangano zamazwe kuKyoto Protocol kanye namathlusi okuba yingxenye alungiswa nguMnyango wezaNgaphandle.
Isimo sizophinde sicutshungulwe uma kutholakala olunye ulwazi.
Igama lami nginguJerome Chaskalson futhi ngizohola ubufakazi esikhundleni seKhomishani kule ntambama.
General Knobel, ngakho okushoyo uthi empeleni wasebenza ngezinto ezibulalayo kodwa awuzange uziqhubeke nokuzithuthukisa.
Ungqongqoshe nabahloli bavakashela uhla olwakhiwe phezukolunye oluphezulu enkundleni lapho kwengezwe khona izihlalo eziningi kanye nophahla nendawo yokupaka izimoto.
Kuvulwe i-ajenda yekhomishani nokubambisana phakathi kwala mazwe amathathu isiqalile noksebenza.
Inxushunxushu yaseSomalia izoqhubeka kunganciphi ngaphandle uma sithola isixazululo sezopolitiki kulolu daba.
Amaphoyisa athola ulwazi ngabantu abagubha amakhebuli ekhopha emzileni wesitimela eduzane nakwaSpoornet.
Nginesibindi sokukwenza kangcono kunabanye abalingani bami besilisa.
Ngisho noSlash umbuzile mayelana nokudayisa abantu.
Mnu. Mabena ungavuma ukuthi leso yisithombe sekhona elisenyakatho mpumalanga yenkundla.
Uma ufuna ukuphakamisa lokho ngokufunda imibhalo ethi ngahlukumeza ingasese lakhe, lokho kungaphikiswana ngakho.
Sangathola ukuba ngabe okhona yini owabazisa.
Thola ukuthi ukuxhumana okukhona kwezenhlalo okufana nama-NGOs zihlanganiswa kanjani kanye nokuthuthukiswa ngenxa yokuhlomulisa umphakathi.
Ngakho ke ngimi lapha ngijabule ngokuba umnyango wethu uphinde wathatha igxathu ukukhombisa ukuzinikela kwawo ekwenzeni impilo engcono yabantu bethu abasebasha.
Amalungu ombutho wamaphoyisa esiteshi saseJansenville angaphinde azincome futhi ngiyaziqhenya ngabo.
I-NEAP imelwe kumaqenjana onke futhi yinhlangano emelwe kakhulu ebhekelele ukuvuleleka kwezokuthutha zomphakathi.
Indlela yokukhombisa usifiso sezinga lokunenga ukuze uqhubeke nokuphindisela noma izenzo zokunqanda izinto ezimbi ezibhekene ku- ANC.
Lapho kudingeka khona ukwehlisa nokwenyusa, amakhasi kufanele aphenywe ngokwanele ukuya phezulu esiphethweni sephepha.
Enkabeni yeTheku yisizinda sebhizinisi nokungcebeleka izinze eduzane nesikhumulo semikhumbi esimatasatasa.
Ukuphambuka kokwejwayelekile isib. Uma inkunzi izala izithende ezithende ezingajulile, kungenzeka ukuba inhlangano yokumaketha i-A.I. Zokhombisa ngendodakazi yayo ephuma phambili, enezithende ezijule ngokwanele.
Idatha ye-WIS izosetshenziswa njengesisekelo sezinhlelo zokwakha uhlelo oluhlangene lokulawula udoti.
Kwathula kwathi cwaka, ngesikhathi kwehla izinyathelo, wonke umuntu wayelindele ukubona ukuthi zizokuma kuphi izinyathelo.
Faka okushisisa ngokwanele, izikhala ezingenisa umoya nohlelo lokuphehla umoya uma kunesidingo futhi uqinisekise ukuba zisetshenziswa ngokwanele.
Uhlolo lokuqala lwezingane nabasebancane luyaphambana nomthetho.
Inkinga yokweswela izimoto zakwa-GG ezanele ngenxa yamalayisensi kanye namathuluzi okulanda umkhondo afakwa ezimotweni sekuholele ekubambezelekeni ukufika ngesikhathi ukuzosiza uma kunezidingo.
Amalungu omphakathi abiza amaphoyisa ngesikhathi ezwa owesifazane ekhala.
Abalethi beZidingo abathandayo bayakhuthazwa ukuba bavakashele ihhovisi lakwa-RLCC bayoqinisekisa incazelo yezinto.
Izilwane ezetshisayo zimele isibonelo esizedlula zonke zobudlelwane phakathi kwezilwane ezincelisa abantwana bazo kanye nezilokazana ezincane ungazibona kuphela ngaphansi kwe-microscope.
Mnu. Nuttall nawe ngithanda ukukwamukela kulokhu kulalelwa kwala macala futhi ngizokucela ulandise iKhomishani ngezicwadi ozethulile.
Ukwabelana ngolwazi kuzozisiza zozimbili izinhlangothi.
Njengoba sonke sazi, igama elithi "renaissance" kusho ukuzalwa kwabusha, ukuzalwa kabusha, ukuhluma kabusha.
Eminyakeni engamashumi amabili adlule ngangihamba ngemoto nomfanyana wami oneminyaka emihlanu ubudala ngesikhathi liqala ukuna.
Naye futhi ungumuntu obizelwe enkantolo, Mnu. Mgcinisihlalo.
Ukuxhumana phakathi kokuhlela amazinga enzalo okwenziwa yiBhange Ngodla kanye ne-CPIX, ehlukanisa amazinga emali mboleko, njalo kuxoxiswana ngezimali kanye nomcwaningi wezomnotho.
Abaphathi bohlelo lwe-Aurecon banikezwe umsebenzi wokuqinisekisa ukuthi izinhlelo ezinabantu ongafunda kubo ziphumelele.
Uzobe ematasatasa efaka izindlela ezithile zokuqapha okuvumelana nengqubomgomo yeFOSS.
Sikhona isidingo sokucabanga ngokudalelwa kwakho emva kokuyekela ukusebenzisa izikhali.
Futhi siyalazi iqhaza elibanjwe yisHellenic Republic esifundeni sakho.
Manje sekukhona omunye owengezelelwe emndenini: uKhayalethu.
Umsebenzi wesulile emsebenzini wakhe esifakile noma engasifakile isaziso ngenxa yokuba umqashi uqhubekile nokwenza isimo sokusebenza sangabekezeleleka lkumsebenzi.
Incazelo iveza izidingo zokuphakela, ukunikeza, ukufaka, ukubonisa nokufaka imali yezinto zokuwasha izikwaziyo ukomisa ezizosetshenziswa eVredenburg Provincial Hospital.
The NPA is not a stand-alone programme and does not have its own programmes.
Uyanikana eizeluleko, uma kukhona odinga ukusekelwa.
Ukubuyekezwa ulwazi olungeziwe olusha kukhokhelwa imali ku futhi umsebenzi wasemtatsheni wolwazi unomsebenzi wokwazisa isishayamthetho esifanele ngolwazi lwakamuva.
I-Macroeconomics - Yisifundo sesithombe sonke sezommnotho ezweni.
Lokhu kuzofukula kakhulu izikole zethu eziningi.
Isu elihlanganisile lokuphepha ezikoleni kufanele liphethe ngokufakwa kungqubomgomo, ezenzweni, uxhumano lokungenelela kanye cishe nakusishayamthetho.
Lokhu kubonakale ngokungasebenzi kahle kwabantu basezindlini okwenze kwaba nokudutshwa kokukhokhwa kwemali yomqasho.
Izichibiyelo zemithetho njengoba zaphakanyiswa mayelana nezinkinga zemisebenzi nezomthetho, izinga elithile lokwenzeka kwezinto, nokuthola izincazelo eziyiqiniso nezikhathi ezibekelwe inqubo yokwedlulisa icala.
Sihlele kuthi sethule ihora elilodwa eliyipoqo ezikoleni zamabanga aphansi zonke izinsuku lokho kuzogcizelela izibalo zengqondo kanye nokukhalipha kwengqondo, ukuqhathanisa nohhafu wehora lethu eliphoqaya lezikhathi zokufunda.
Usayiza nemibandela yezitholeni inomthelela okwehliseni ubisi.
Ngakho ke kulandela ukuthi ukwakha uhulumeni wentando yeningi, ozwe elingabandlululi ngokobuhlanga nangokobulili sifuna phakathi kokunye, ukuqeda lesi simo sokungqindwa amandla.
Izicelo ezihambisana nama-CV kufanele athunyelwe nezinombolo zereferensi ezifanele, kumuntu oshiwo womnyango ngamunye.
Udaba lokungasebenzi ligqanyisiwe kuma-Driving Forces esigabeni sombiko wesisekelo solwembu.
Abantu abafana noKhansela uMatshoba ngoKhansela Gophe bafake amahora ngamahora beqaphe abantu ababamele.
Ubuthi bungadala ukulimala noma ukufa uma bugwinyiwe, bumunciwe, noma noma buhogelwe.
Ngakho kusobala ukuthi leyo nqubo yokubonisana kabanzi, ukuba sobala ngakho ke kuyintando yeningi.
Ngenxa yaleso sizathu, ngesizathu sokuthi singomama base-Afrika abahlinziwe kanye nezingane eziMnyama ezinqunywe amakhanda zaseRwanda, kufanele sithi kwanele futhi akuphele.
Uzibophezele ngasohlangothini lwezesayensi futhi uma kungekho abangabika kuye phakathi kwabanye uJenene Nieuwoudt noJenene Knobel.
Ngabe kuxhumene kanjani lokhu, uSonwabo wayengekho esithombeni noKenny akekho esithombeni.
Umnyango weZemfundo waseNtshonalanga Kapa uzohlonipha, futhi uhloniphe zonke izikole eziphume ngamalengiso ngokwemfundo, ngokuvamile ezikhathini ezinzima.
Bekubonakala kangcono futhi kulula ukubona unogada noma iphoyisa ngakuleyo ndawo.
Sinolwazi olunqwabelene ngokwenza izikontileka zomsebenzi - oluphenyiwe nolungaphinywanga.
Siyazi ukuthi onobhala nabalawula udaba lwezimali ezikoleni abenza le sifundo bazohlomula ethubeli lokukhula kwephrofeshini.
Indlela owubeke ngayo umbuzo wakho kukhombisa ukuthi Ikhomishani isifinyelele ezinqumweni zayo ngalezi zindaba ezibalulekile.
Lo Sihlalo wesifazane ube yizimpendulo zezikhalazo ezisuka endaweni edayisa utshwala.
Ucwaningo lwemali yempahla elahlekile luzothunyelwa kanye nemali etholakele yezimpahla ezilahlekile ezenzelwe iresidi ngothatha imali kanye ne mali etholakele enhlanganweni izobhadalwa.
Ukuhlinzeka ngezinhlelo zokuletha izidingo isikhathi eside kwabampofu.
isidingo sokwandisa intando yeningi ukuze kwakhiwe futhi kuqiniswe ubumbano lwesizwe ngokugcizelela ukubaluleka okuvamile kwesizwe.
Umnu. Mkhwanazi, yiqiniso elaziwayo ukuthi izinkulungwane zombutho wabaMhlophe benqaba ukuhlanganyela ebuthweni qezokuvikela kuleli iSouth African Defence Force.
Ms Sooka, yebo, angikulindele ukuba ukukholwe lokhu.
Manje simatasatasa ngokugandaya ngaphandle kanye nokuqedela indawo yokupaka izimoto, kusho imenenja yenkundla, uPaul Appalsamy.
Wehlulekile ukwenza isaziso sokushisha kwagqamuka umlilo.
Umnu.Cloete uyiNhloko yoMnyango esikoleni sakhe.
Kuzohlolwa futhi kubekwe umqondo yizinhlangano ezinentshisekelo nezithintekayo.
Uma le ndawo isilungisiwe, uhlaka oluphezulu luqediwe kanye nay yonke imali ebiziwe isikhokhiwe, ofake isicelo sokuba umnikazi wendlu.
Izinhlobo eziyisikhombisa ezihlala kule ndawo zimelelwe ezindaweni ezivikelekile kodwa izindawo eziphansi ze-fynbos, eseKaroo, iNama Karoo, ezindaweni eZiphakeme eziyinkangala kanye nezihlahla nezilwane akuvikelekile ngendlela.
Lezi zinsiza zikhombisile ukuthi azisebenzi ekuxazululeni izinkinga eziningi ezihambelana namacala ezakhiwo lapho kungekho khona ofakazi, njengokugqekezwa kwezindlu nokugqekezwa kwezimoto ebusuku.
Ukulandela inqubo yamathenda, amazwe kanye nezinkampani yezokuxhumane kwezwe zaqokwa nezinkululmo ezihambisana nesivumelwano somthetho.
Izinhlelo zezifundo ziyavumelana nokwakhiwa kwamazinga aphezulu olimi azosetshezinswa nokubala kubalulekile kukho konke ukufunda.
Isiminyaminya esidalwa yinani eliphezulu leziboshwa ezilindele ukuthethwa kwamacala azo kuyinkinga enkulu.
Sungula futhi ulondoloze izinhlelo zokusekela inqubomgomo kanye ne-inter-agency ezoba nobambiswano ekuhlanganiseni imisebenzi ethuthukisayo elungeni.
Sengisihoxisile isitatimende futhi ngaxolisa kuye.
Ngeshwa kugcinwe endaweni yakho ezobekwa ngegunya layo, imithetho yayo kanye nemihlahlandlela yayo.
Emva kokutholakala kwencwadi yokusesha, kwangenwa esakhiweni sokucuya eMonwood Road.
Kusobala ukuthi amathuba abedlula ekudeni ubungozi.
Kunemiphumela emikhulu engenzeka ngenxa yalokhu kwaHlulela futhi ngicele uMnyango wethu wezoMthetho ukuba ulandele wonke umthetho noma imigudu ukuze ilethe isixazululo.
Uthi esitatimendeni sakho waqondisisa ukuthi uMadondo washaywa ngenxa kaNkk. Mandela.
Futhi wawuphakathi kweminyaka engamashumi ayisihlanu kuleso sigaba?
Mhlawembe kwaba khona ukudideka mayelana nedokodo.
INingizimu Afrika yedlulile emlingweni wezepoli, osekudingeka kakhulu manje umlingo wezomnotho.
Lezi azifakiwe kugazethi njengoba kunqunyiwe eMthethweni.
Izincwadi zathunyelwa kwabakweletayo zibakhumbuza ukuba mabenze amalungiselelo okukhokha.
Ama-axis, futhi, wuphawu lwenkomba ngokusebenzisa ikhampasi ekhomba indlela eya phambili.
Eminyakeni emihlanu yokuqala yokuthuthukisa kanye nohulumeni bentando yeningi bendawo, eThekwini igxile kumasu okulawulsa izinsiza zawo.
Ngenxa yesizathu saleliPhepha eLimhlophe [White Paper], izincazelo ezilandelayo zizokwanela.
Ngibonga ngiyanconcoza, ngibonga kakhulu ngokungikhathalela kwakho.
Njengo uMnu. Brian Scheuder eshilo enkulumeni yakhe, i-WCED ihlinzeke ngezinhlelo eziningi zokungenelela ekukhiqizeni amafundi abaningi abanomphumela omuhle wezibalwe nesayensi.
Pho wazi kanjani ukuthi ngempela kwadluliselwa kuyena?
Umthetho Ophathelene nezaBasebenzi unikeza uphahla lobudlelwano bezimboni embonini yezimayini ukuba iphikise kancene kanye nendlela ewusizo kunendlela ebikhona kuze kube manje.
It is simply wrong to claim, as some commentators have, that basic services will be curtailed in order to finance the stadium, she said.
Kodwa kufanele kwaziwe ukuthi ezinye izikole ezimbalwa ziyakwazi ukusungula uhlobo olufanayo lomsebenzi ukuze zikhulise izimali zazo.
Nginesiqiniseko futhi sokuthi uMeerKAT uzophinde ekhiphe omunye umhlomulo omkhulu wezingane eziningi ezinesiphiwo ukuba zizinikele empilweni kwezesayensi.
Uhlelo lomhlomulo luvuleleke bonke abakhiqizi nabathengi.
Ithebuli elisekhasini olibhekile lichaza izinto eziguqukayo okudingeka zicatshangwe ekwenzeni lolu hlolo.
Waphuthunyiswa eklinikhi eseduzane lapho wafike washonela khona.
Noma yini engaphezulu kwalokho okudingayo, umkhiqizo owenzekayo, ukuthumela ukukhanya noma ukushisa, okusele noma izinsalela zanoma iyiphi inqubo noma umsebenzi.
Izisombululo zezwe ezimbili kufanele zizungezwe yile mifutho.
Ukuboshwa nokuphathwa kabi kwabaholi bezepolitiki abangahambisani nabamhlophe kanye neziboshwa ezingebona abelungu jikelele.
Sizoqhubeka nezinye izinhlelo ukuze singakhuthazi intsha yethu ingazimbandakanyi nobugebengu nokungamukeleki kwendlela yokuziphatha, okugqugquzelwe ngumqondo we-RDP yomphefumulo.
Amalungelo ezintshisekelo zezomnotho wabadobi ababalulekile kufanele ahlonishwe.
I-NEDLAC kanye ne-CEO yayo, uMnu. Herbert Mkhize usebenze kahle ngesikhathi sesikhwama sezimali zombuso ngokuqhubeka nokuqondisa izinkulumo phakathi kwezinhlangothi ezahlukene zezenhlalo.
Nokho sizophinda sihlole uma kunezindawo ezithile ziveza isidingo esizolethe ukukhathazeka okukhulu kunalokho bengicabanga ukuthi yizindaba ezilungele isimo esithile.
Ngakho ke, akukho ukudotshwa kwezinhlanzi okuvunyelwe emadanyini futhi kuzomiswa amabhodi ezaziso ngalokhu.
Ngiyacabanga ukuthi wayengumholi wempi ngesikhathi eshiya ebuthweni wezokuvikela.
Qinisekisa ukuthi abaqaphi bayakubona uma usemanzini.
I-NEF ibheke ukuxhasa ngemali amaqembu e-BEE azimisele ukufinqa imikhono futhi bangeze izinga ezinguqukweni ngokukhulisa uguquko.
Ukwendlala ukhaphethi obomvu kwakuyinto eyenzelwa amakhosi nezindlovukazi kuphela futhi kusho ukwamukela ngesizotha esikhuulu kanye nomgubho.
Ngisho nakusomnotho ophansi, akuyona into ezima ukwenza inqalasizinda ye-arithimethiki ukusiza ekuqondisiseni ububanzi bentaba okufanele siyikhuphuke.
Ngaphandle kwenzuzo yokukhushulwa kwezinga lezenhlalo, uhlelo luzobona ukwenyuka kwesikhathi sempilo yalo ezakhiweni zesifundazwe futhi nezindleko eziphezulu zokuzinakekela zizokhuphuka.
Ngabe lokho kumbandakanya ukuqapha uthango ukuze babone ukuthi ngabe kukhona noma akukho okusondelayo lapho?
Iphalamende lisebenza ukuvumela nokuchibiyela imithetho ehambelana nomthetho wezamandla.
I-Spatial Development Initiatives - umfutho oxhunyanisiwe wokuthuthukisa okungenziwa endaweni ethile.
Labo ababefunda phesheya futhi banikezwa izikhundla zokufundisa emva kokuphothula izifundo zabo ngokwemvelo balinga ukufanisa lokho okwenziwa ezikhungweni abaphuthula kuzo izifundo zabo.
Konke lokhu kudinga ukuhlanganisa imali encane yezwe, ulwazi lwezetheknoloji nezemisebenzi ethile kanye nokusetshenziswa kwendlela ephathekayo yokuhlela emazingeni ezwe, ezifundeni nasezifundazweni.
Sahlanganisa izincwade zakhe ngaleso sikhathi, senzela lolo suku.
Izinqubo zokuhlala nokuphathwa kwamalayisense nezinto zokushabalalisa, okubalwa kuzo izinqubo zangaphandle nezangaphakathi zokuqapha.
Izinhlelo ze-SDI zibandakanya ukubambisana kwemikhakha ezimele kanye nemikhakha kahulumeni kanye nokulondoloza.
Ukuxhumana kwaleli khasi kungatholakala ekhasini elibalulekile lolwembu.
Umkhankaso ungolonye uphawu oluthathe isikhathi esingangonya kuhulumeni, ukuhlanganisa kanye nokuphambanisa izinhlangothi njengendlela yokunciphisa ukuhlukunyezwa kwabesifazane.
Kulesi sigaba amalungu abafunde asatholakele, okusho ukuthi umnyango usengwakwazi ukukhipha izikhala ngendlela enekhono.
Imininingwane iveza izidingo zokwethulwa komsebenzi wokuvikela isiBhedlela iValkenberg.
Abafundi bamaphephandaba nabalaleli beziteshi zemisakazo yaseKapa ikhethe abayishumi nane abazongenela imkhakha eyisikhombisa ohlelweni lokushaya ucingo.
Namuhla izimbazi ezimnyama zifuywe eSaldanha Bay kanye nemvume yokufuya i-abalone, umdambi nokhula lwasolwandle ikhishiywe.
Kungumbono wethu ukuba abezindaba baseNingizimu Afrika kufanele badlale indima eyakhayo isisize ekutholeni isisombululo sodaba lwaseZimbabwe.
Ngeshwa ngeke ngibe lapha kusasa.
Umhlaba wethu ubhekene nesimo esinzima kakhulu, isimo esibucayi selokhu kwasungulwa uMhlabuhlangene, kusho uMnu. d'Escoto enkulumeni yakhe yokuvula.
Isitafu sizobe sime ngomumo ngesikhathi semidlalo sizosiza ekutholeni kokucisha ukoma noma yiziphi ezinye izidingo.
Ngicabanga ukuthi kungaba yinto enhle ukuba ngivakashele e-Italy njengoba ngizobe ngingaphesheya eMalta.
Ipheshi leso oligqokile, ngabe ngumbala onjani loyo?
Ukuqiniswa kobambiswano lokuhlalisana, nokho umkhakha ozimele ekunikezeni amandla, ekunothiseni nasekuqiniseni i-Afrika.
Umnu. Ntsebeza uzobuza imibuzo futhi ngiyethemba ukuthi uNksz Mncube ngeke ahambe emva kwalokhu.
Ukwakhiwa kwe-Integrated National Disability Strategy kudingeka kuqale ngohlelo lokulandelana lokwakha nokuthuthukiswa, kufanele kuhlelwe futhi kuqaliswe ngokwemigomo yesu lemihlahlandlela.
Onogada abahlomile babasusile futhi ngokushesha bathatha umdayini wamathikithi bayombeka endaweni ephephile.
Kokuqala kawba udaba lukanembeza, ezinhliziyweni zethu besingakalungeli ukuthatha izikhali sivikele ubandlululo lwezinye izakhamize.
Uphinde wafisela amalungu ekomidi lakhe okuhle njengoba eya okhethweni lwawo.
Masinyane ngizothinta izindima ezibalulekile kulokho esikulethile.
Izimfuno ngesikhathi esincane se-DPSA ekucabangeni izicelo eziningi ezivela eminyango nokuphathwa kwezifundazwe ngokuqhezuka ezinkambisweni ezibekiwe.
Le mininingwane iqukethe imishwana jikelele esebenza ekutshaleni nasekwakheni amahlathi emmangweni, ukugcwalisa imigodi, izindaweni eziklayiwe, imigodi yokubolekwa emikhulu, imigwaqo ebhukiwe noma ezinye izindawo ezidinga izihlahla.
INingizimu Afrika ayikho e-Afghanistan futhi ngakho ke sixhumana neMission yethu e-Islamabad ukuze siqinisekise ukuthi basiza ngokushesha mayelana nalolu daba.
Inkomfa iqubule enkulu impikiswano, yasusa intshisekelo nokufinyelela kuzincomo eziningi mayelana nezindaba ezibalulekile zeqhinga lethu.
Ngala magama ambalwa, ngithanda ukunamukela.
Usho ilanga ashaywa ngalo, cha.
I-fibre ayigayeki futhi imfushane kakhulu, awukho nomsoco oyingezayo ekudleni.
Izinhlelo eziningi ezintsha zikhethiwe ngokwemigomo ye-NAASP.
Uma kunjalo, nizokwazi ukusiza ekwesuleni umshwana futhi wazise namaqashi bakho.
Lokhu kuyaqinisekisa ukuthi inzuzo iqhathaniswa ngokwamazinga afanayo.
Ukwehla kwezinga lenhlalo kanye nezinga lempilo emakhulwini ezigidi zabantu base-Afrika.
Ngaphambi kokuba size lapha besixoxa ngengxenye ye-ajenda yoMkhandlu weZokuvikela.
Empeleni akubona bobane Mnu. Sekela-Sihlalo ngoba kwakungabona bobane kuphela.
Silindele ukusebenza ngokusondelana kanye nobudlelwano obunezithelo.
Njengabantu bezindaba kanye nabaxhumanisi nohulumeni sisuke sibhekele phansi iqhaza elibanjwe yizwekazi lethu ekwenzeni ngcono isintu.
Izinhlangano zethu zokufunda, izifunda zethu zokufunda kanye nezifundazwe zethu zokufunda zincike ezihlelweni ezisebenza ngokuxhumana (networked)
Ngakho ke ubuholi bezwekazi ayithathiwe kanye nezindaba zomnotho nokuthuthukiswa.
Lokhu kuqondiswe enqubeni abaphezukwayo yokulondoloza nokugcina izinsiza ezisogwini uma kufanele noma kulungile, nokuphatha nokulawula imisebenzi yabantu ezingaba nomthelela kulezi zinsiza.
Umklamo uthwele imifanekiso yeqanda, ewuphawu lwenzalo engaphakathi yempilo.
Ngakho ke- kwangathi wonke umuntu wayenikezwe umsebenzi wokuqapha leyo ndawo yazama okungenani ukuvikela isango ngezikhathi ezibucayi ngaphambi kokuwa kothango.
Masinyane ngizothinta izindima ezibalulekile kulokho esikulethile.
I-PSDF futhi izosebenza njengethuluzi lokuqapha ukuhlola ukusekelela kwe-IDP nama-SDF kamasipala nokwakwenziwa kweziphakamiso.
Empeleni kuletha injabulo nehloniphekile ukunamukela nonke kuBiNational Commission yesihlanu phakathi kwamazwe ethu amabili.
Manene namanenekazi, isikhathi esisha sifikile futhi nginethemba lokuthi ubuholi obusha be-AAPSCOMs izimisele ukuthatha le nhlangano iyedlulisele kwelinye ibanga lokukhula.
Kwenzeka lapho abantu bengasakwazi ukuhamba emigwaqeni yezwe ngaphandle kokwesabela ukuqhunyiswa isiqhumane sasemayini.
Iningi lisikhethe sonke ngoba bebenethemba lokuthi singoti babampofu.
Izikhungo ngenqubo yebhajethi yawo, kufanele ziqiniseke ukuthi uxhaso lwezimali oludingekayo kuqondiswa ekuqaliseni i-ERM.
Zonke izinqumo ze-TEC, ehambisana kakhululu nenqubo yezingxoxo, kufanele isekelwe yiphalamende ukuze zibe semthethweni futhi zihlonipheke nakumthethosisekelo.
Sikhona isidingo sokulondoloza ukushintshanisa kwemvelo kwezibhidi phakathi kosebe lolwandle nolwandle kanye nosebe lolwandle nezindunduma zesihlabathi.
Lokhu futhi kufanele kusho ukuthi iTurkey iluqondisa kahle udaba oluthinta ezomnotho osafufusa.
Ziningi ezinye izinto ezinemithelela emkhiqizweni we-allelochemicals.
Lokhu kwakusetshenziselwa imifanekiso yeminwe kanye nezithombe zomsolwa futhi imiselwe ukuqeda inkinga endala yokushintshaniswa kwabasolwa.
Izingane zazithanda izikhwama masinyane zazibophela emahlombe ngemfashini efanayo neyezintokazi ezigqoke izikhwanyana zazo.
Ukugayeka kokudla kuyalingana nokudla okungaphumi njengendle futhi kucatshangwa ukuthi kumunceke emzimbeni wesilwane.
Kulokhu sibeke phambili ukuqiniswa kwezwekazi nezinhlaka zesifundazwe ikakhulukazi i-AU ne-SADC.
Ngicela wazi ukuthi ukubhaliswa kwenzelwe ukuba kuzenzakalele ngengxa yohlelo lokuphatha kudingeka luqinisekise indawo yakho enhlanganweni, ngokunjalo inquma ngezimvume zakho.
Yikho konke lokhu bekade ngifuna ukukusho futhi seningeza neziphakamiso zenu.
Futhi nithathe imiyalelo kubona noma imiyalelo isuka ohlelweni engicabanga ukuthi nivumelene ngalo nonke ngokuhlanganyela.
Lolu hlelo luhlose ukufinqa izidingo zezokuthutha, izinjongo nokuhlosiwe kweSifunda sase-Overberg.
I-Half Moon Hotel eJamaica i-adophthe umgwaqo omkhulu onguhhafu wemayela ozungeze ihhotela layo futhi izinikele ukuwulondoloza nokuwenza ube muhle.
Idolobha linikele amalungelo alo ngaphansi kwesivumelwano sokufaka imali e-Investec njengesibambiso sokukhokhela umqasho kanye nentengo ongakhetha kuyo.
Amazwe angomakhelwane ayahlupheka ngoba avalelekile izimpahla nezidingo uma kuthuthwa kudluliswa eKenya ngakho ke lokhu kuthintana namazwe angomakhelwane.
Sikhathazekile ngalolu daba lwase-Iceland.
Ngokutoboza inkinobho le-Remind button, i-password yakho izothunyelwa kuwe nge- email.
Kukhona impikiswano mayelana nokungahlehliseki kokulahleka yizinto zemvelo isib., izindunduma zesihlabathi kanye nomhlume uma kuqhutshekwa nokufakwa kweTheku eThekwini.
Njengoba umfuthi awuphumelelanga njengoba bengicabanga ukuthi uzophumelela.
Ngazibuza ukuthi kungakanani okuyisu langabomu lokuhlukanisa phakathi abasebenzi.
Umsebenzi wokubhalisa ukwedluliselwa komhlaba, kanye namalungelo omhlaba, kusemahlombe eDeeds Registry.
Indawo yakhona engenisa imikhumbi imatasatasa eNingizimu Afrika, kanye nezinqola eziqukethe impahla emtateni omatasatasa kakhulu emhlabeni ongaseningizimu.
Yebo, kodwa kawunaso isimo esingahambisana nezibhelu ngaphandle kwezwe.
Qinisekisa ukuba kungena umoya ohlanzekile noma kuheleza umoya opholile - amakamelo angafakwa umoya ngokusebenzisa izitini ezifaka umoya, wenze izimbontshana ezifaka umoya noma ngokuvula amafasitela.
Okwamanje, isisulu sesine besisesibhedlela, sikhishiwe futhi siyalulama ekulimaleni esikuthole ngesikhathi sokuhlaselwa.
Ngempela, kuyintokozo kimi kulobu suku ukwamukela, uSolwazi John Butler-Adam we-Ford Foundation.
Indlu yesiteki ematasatasa inentengo ephansi futhi idayisa inyama ephambili.
Ngibonga ukubekezela kwakho Nkomishana, ngiyabonga ukulalela kwakho.
Sibe sesingeza imithelela ka-element c ukusebenzisana phakathi kwama-element a no- b .
Roger ake usitshele ukuthi yibaphi ababhlali bencwadi abalungele ukuqoshwa.
Ngiyaxolisa, awukhulumeli ku-microphone.
Isimo sobuciko bokuqapha ukuxhumana komoya kufakwe ohlwini lwamathenda.
Ukuzila, noma isisu esingenalutho ngaleso sikhathi kudliwa umchamo, kwandisa ukwenzeka kobuthi, ngenxa yokuthi ama-microbes kawakwazi ukusebenzisa masinyane i-ammonia eyakhiwe.
Amaphoyisa athole imoto eyebiwe eyebiwa ngoLwesihlanu ekuseni emgwaqeni uSeedat, e-Actonville.
Usizi olukhulu lwe-asthma ukuthi kwesinye isikhathi ayibonakali futhi ilashwe, ngaleyo ndlela isiguli sidlula ekuguleni singekho isidingo.
Le nkampani izosebenza ukunakekela inkundla kanye nepaki yezemidlalo nokungcebeleka yenze izinguquke eGreen Point Common.
Ngonyaka odlule kuthathwe amagxathu amakhulu ngenqubo yeLubombo SDI kanye nama-ejensi ukuqalisa amsu kahulumeni entuthuko endaweni.
Sithemba ukuthi ukuhlala kwakho eNingizimu Afrika uzokujabulela ngendlela efanayo.
Futhi masinyane uma eseqediwe sizobe sesithatha lawo malungu e-Paliphehutu-FNL afuna ukubhidlizwa aphinde ahlanganiswe.
Umuntu angashintsha ngokushesha asuke ekudleni okusanhlamvu adle okumahhedle kodwa Hhayi ukusuka ekudleni okumahhedle adle okusanhlamvu.
Uthe kwafika isikhathi lapho uma wakha umbono lokho kwakungesekhona okwakho ukubhamba uMabota ngokungekho emthethweni.
Ukwenza umsebenzi noma ukwenza uphenyo mayelana nokuthuthukiswa komsebenzi wokuhlalisana kwabantu.
Ukulawula ukuqla kohlelo lwezifundo nokwenziwa kwemisebenzi ehambalana nakho.
Yebo ngangicabanga ukuthi unobambiswano oluhle.
Ukukhululwa kwakamuva kwe-GDP futhi kunikeze umqondo obalulekile obalulekile emandleni okuthuthuka kwezomnotho ezifundazwen.
Sizobheka ukuthi abezindaba bashiywe ngaphandle ekubhaleni ngokhekhetho.
Ayikho i-username eyatholakala emininingwaneni - ukuzichaza kabanzi ngicela uchaze inombolo egqondene nawe ngqo.
Izindaba eziphathelene nengaphakathi lohulumeni zingumsebenzi okhethekile kaHulumeni wezwe.
Izinkuni eziqinile zasendaweni eshisayo zingumkhiqizo obaluleke kakhulu, nakuba amasimu ephayini nogamthilini nawo akhona.
Sungula ithemba etsheni nakwabesifazane mayelana nekusasa.
I-thallium insimbi engatholakali kalula ngakho ke kufanele uyithenge endaweni ethile, ngeke ukhiqize kalula i-thallium kunoma yini, ngenye yama- element.
Ngizophinde ngimbize ngokuhamba kwesikhathi mayelana nemisebenzi yaseSikhaweni.
Amandla amasosha akhuliswa ngokuhamba kwesikhathi ukuze kufakwe uhlaka lwamasosha amasha.
Sengiphetha, anginifisele okuhle ezifundweni zenu futhi nginikhuthaze nonke ukuba nezinikele ngamandle enu onke kulesifundo esibaluleke kangaka sokuthuthukisa amakhono.
Siyazehlisa ngalesi sinqume sokhetho esenziwe abantu bezwe lethu, abakhethe uhulumeni wabo ngendlela enelisa kakhulu kangaka.
Sithenga isitoko sefenisha yesikhathi enhlobonhlobo, i-antique ne-modern silver, ubucwebe, imidwebo, amawashi, izikhali, izitsha zobumba, ithusi ne- brass.
Qinisekisa ukuba noma yini edingekayo mayelana nokuthokozisa neminingilizo ye-SABS kuhlangabezwana nakho.
Uphinde wakhuluma ngezindlela eziningi zokujezisa ukuze kubhekwane nezingqinamba zokufunda.
Sisebenza emigwaqeni nabantu abaningi ababambe iqhaza njalo futhi hhayi kuphela uma sisingathe izinkomfa.
Ngathandaza kuNkulunkulu ngoba ngangimude ukubedlula bonke, kwadingeka ngisebenze kanzima.
Zimbalwa izikhala zomsebenzi ezigxilile emisebenzini yesikhathi sokuvivinywa, baningi ngokuphindwe kabili abasebenza emahhovisi ezikhundleni zokuvivinywa ngokuzibophezela emisebenzini yabo yosonhlalakahle.
Bekuwubandlululo oluhleliwe ngenxa yokuthi bayasizonda, esho.
Ukuphinda kuhlolwe amandla omsele wamanzi, okunye ukuminyana kanye nokulawulwa kwesibalo sezinhlanzi jikelele.
isivumelwano esisayindwe ngumnikazi nomqashi osebenzayo.
Ukukhanya okungena ngomphahla kuvumela ukukhanya kwemvelo kungene endlini ngezinsuku lapho ilanga libalele futhi kunciphisa ukusebtshenziswa kokukhanya kokwenziwa.
I- EAS ngumthombo wokuqala wokuqagela amazinga onyaka entela ne-GDP.
Kuyintokozo ukukwemukela kuleli dolobha eliseningizimu ukwedlula ezwenikazi lase-Afrika, kanye nasemkhandlwini womhlangano wokuqala wobuholi be- carbon sequestration e-Afrika.
Mnu. McNally, emuva kwalokho waqokelwa ukuhola ubufakazi ngaphambi kwalokho okwakubizwa ngeKhomishane kaHarms ingxenye yeKhomishani ngokwemibandela yokudlulisela ukukubheka izikwati zokubulala?
Kanjalo, sikhumbula futhi sibungaze ubukhulu obungaka nezenzo zobuqhawe zentsha yezwe lethu emzabalazweni wethu wenkululeko.
Mnu. Mnyani, wemukelekile futhi siyakubonga sibonga kakhulu ngokufika kwakho.
Uxhaso oluhambisana nezinga lomsebenzi kufanele lwethule ngokwenyuka kwenani lemali ukuze kuvunyelwe izikhungo ukuba zenze uguquko ngolwazi lwazo kanye nezinhlelo zokuqapha.
Kubalulekile ukuba izihloko ezehlukile kufanele zisetshenzwe ngama-Notes Verbales ehlukile njengoba kunamadeski ahlukile asebenza ngezihloko ezahlukene.
Qhubeka nokufunda i-newsletter ye-StatsOnline futhi uzokwazi ukuzigcina unolwazi ngentuthuko ye-Stats SA.
Amalungu abezindaba amenyiwe ukuba ajoyine iMeya ohambweni lwayo ngezinyawo osebeni lolwandle lonyaka.
Kufanele siphinde futhi senze umsebenzi wabadwebi bohlelo.
Okwesithathu, baba empeleni ngabasekele ngenxa yokuthi umqondo wokungasekeli awuzange usebenza.
Ngakhulisa futhi ngafundisa izingane zami ngenhlanhla, ngesikhathi abaseduzane nami bencishiwe amathuba.
Uma wenze isikhombiso sekhasi encwadini, khumbula ukuvusezela isikhombiso sakho encwadini ngesikhathi ungena ekhasini elisha lethenda.
Ukubamba iqhaza ekongeni zonke izilwane nezihlahla zohlelo zemvelo zezilwane nezihlahla nendawo ezihlala kuye e-KZN ngokulawula ukuhlasela kwalezo ezingezona zendawo.
Manene namanenekazi, manje izintambo sengizozidlulisela kuNkomishana Mabaso asichazele kabanzi.
Lo mthesho unikeza ukusungulwa kwekhomishane ezoba nengqondo futhi ihlele kabusha uhulumeni wendawo eDolobheni eliseNdaweni yaseKapa.
Ngesikhathi sezivimbamgwaqo i-SAPS yaseParkweg yakhipha amapheshana aqgqugquzela ukuvikela abesifazane nezingane ekuhlukunyezweni, kanye nezexwayiso zokubikela ubugebengu jikelele.
Ingxenye esheshayo yophenyo kuzoba ukubheka izikhalazo zabazali ezikoleni zamabanga aphansi zaseMilnerton naseSomerset-West .
Siyabona ukuthi ukuhamba kodokotela besuka emazweni adla imbuya ngothi beya emazweni anothile ngeminye imiphumela yomncintiswano esigodini sezwe.
Amasamaniso okuqala kwesinyathelo esimbandakanya ukuvenjelwa ukubhadalwa kwemali yomqasho ngokwayo.
Kusobala ukuthi amazwe aseNyakatho kanye nalawo aseNingizimu anesibophezelo esingenakwephucwa sokusebenza ndawoyo ekuthuthukiseni nokuchuma kwalabo abampofu nabadla imbuya ngothi.
Ngabe ubusuke wababheka abantu be-AIN ezoKuphepha kule sigaba, abantu abahlome ngezihlangu zeziqwayi?
Ngithanda ukukwamukela futhi ngizokwamukela, ngizocela uTom Manthata akusize ukuba ufunge ngaphambi kukaNkomishana, wenze isifungo sakho.
Dkt. Klatzow bewuqondise esigamekweni engingenalwazi ngaso.
Izindledlana nemizila yokungena kufanele ihlelwe ngokulandela kakhulu ukunquma ngezintaba.
Abalimi bokuqala babenquma izingodo, balandelwa abalimi abafuyi bezinkomo futhi kwalinywa kwatshalwa kancane futhi emuva nje kwalokho le ndawo kwabe sekungeyokuchitha iholide nendawo yomhlalaphansi.
Ngempela sinezinto ezifanayo nesizwe saseCuba, viz. umthetho wokuhlalisana, ukulingana kanye nenkululeko.
Laba ngoniniyela futhi nabaklami bedolobha ababeka amanzi ahlanzekile kanye nabashabalalisa udoti.
Izingcweti ezinamakhono okweluleka ngokwengqondo zinendima ebalulekile okumele ziyidlale, ikakhulukazi ekusizeni izinqubo ezizobhekana nezinkinga zezizukulwane nozwelo.
Amaphoyisa azobopha bonke abephula imithetho yomgwaqo okubalwa kuwo ukushayela uphuzile, ukulayisha ngokweqile, isivinini, ukushayela budedengu, ukushaya idayisi okungekho emthethweni kanye namanye amacala ahambelana nalawo angadala izingozi esifundazweni.
Uma ibhidi yaseNingizimu Afrika yokusingatha i-SKA telescope iphumelela,eLaseNingizimu ne-Afrika lizothola amandla amakhulu okwenza uphenyo lomsakazo wezinkanyezi, ukuqeqeshwa kakhulu kwezitshudeni kanye nesakhiwo sezingqalasizinda.
Uphenyo lwamaphepha kanye namanye amaphepha ahambisana nawo kuso sonke isizinda se-FS Health Portal.
Ngakho ke manje wonke umuntu ufuna ukungena ehhovisini eliseduzane kwalelo elinamathikithi asendalini.
Ngikushiye phansi ukubuza noma ingxenye yokubuza kodwa babezinze ekomkhulu, ebizwa ngeWagthuis.
Ukubuyekezwa kweBhayoloji yokukhuliswa kwe-fibre kanye nokungahle kube ufuzo kanye nokungalona ufuzo izindlela zokufaka umthelela wokukhuliswa kwe-fibre yezimvu neyezimbuzi.
Umnu. Kusene, udutshulwe wafa esiteshini samaphoyisa i-Orkney lapho abesebenza njengesiboshwa esigwetshiwe.
Kwakhishwa imihlahlandlela yokushisa udodi jikelele, kodwa namuhla ukushiswa okuncane kukadoti okwenziwa iziphathimandla zendawo akulawulwa.
Ukujuba utshani kaningi, njengoba lokhu kushisa masinyane futhi kungazilimaza izibungu.
Okwesibili, ngizokhuluma ephepheni lami, kodwa ephepheni lami ngizifinyezile ezinye izindima, ukuze ngibe mfushanes.
Yebo kodwa lolu daba asiluxoxanga neNeethling emva kokuba sesijabule kakhulu.
I-EAS wuphenyo lonyaka, lususelwa esampulini yemabhizinisi azimele kanye nawakahulumeni asebenza emkhakheni webhizinisi elingelona lezolimo, ngaphandle kwezezimali ezisemkhathini, umshwalense nezikhungo zikahululmeni.
Impahla engenayo iwela kakhulu ohlotsheni lokudla okulungisiwe, okuphuzwayo, utshwala noviniga; ugwayo kanye nemikhizo emi esikhundleni sikagwayi.
Ukwehlulela ukulandela konke okuphezulu kungaholela ekutheni isicelo sakho senqatshwe.
Umzimba wongoti abanikeza ezeluleko abangenzi inzuzo abaxhumanisa abaphenyi nohulumeni bazosungula ungqubomgomo ezomsebenzi, umndeni kanye nezempilo.
Ukusebenzisa amthuluzi esokhethini esepulagini ukukhanyisa amalamu kanye nokuwacisha njengesikhathi esinqunyiwe ebusuku.
Ngaphansi kobuholi bokwenza Ngcono iZikhungo kanye nokuziThuthukisa, I-Provincial Training Academy imiswe kabusha, futhi ukuqeqeshwa kusukuma njengento ebalulekile yokuncintisana kuHulumeni weSifundazwe.
Uphenyo lwaphethwa futhi ngeviki eliphelile bobathathu batholwa benecala lokudlwengula yinkantolo yaseFochville.
Esikhona lapho yiskrini esikhulu esise Johannesburg Stadium futhi esinye nokwenzeka ukuba sifakwe eNyakatho neParklane.
Akukho ukuvimbela okungaphansi nangaphezulu kwalezo ezisohlwini kuleli phepha.
Ngizocela uNkk. Mary Burton aphendule umbuzo wakho.
Ngokuphathekayo, ukuvumelana ngenqubo yebhajethi kungaba yinto elukhuni futhi kufanele kuqondiswe kuziphathimandla ezifanele ngasekuqaleni kwenqubo.
Umhlangano wezinhloko zombuso ukugcizelele ukuthi imfundo yisisekelo sentuthuko yesikhathi eside.
Inkolo yethu ethize yasakazwa abezindaba, futhi izikhulu zethu zezepolitiki zavotelwa zabuyiselwa emandleni okuphatha njalo njalo ngenani elikhula njalo.
Lezi zintombi nezinsizwa zingamakhaya amashumi amakhulu abantu abadla imbuya ngothi.
Isigaba sesibili sezidingo zemali simayelana nehhovisi lobubhalane eliyohlala njalo le-CSSDCA elizokwakhiwa uma kuphela izingxoxo.
Isu lethu Lokusiza ukuFundisa liheha ukwesekelwa okukhulu ezweni lonke futhi lithole imibiko emihle kubahlaziyi abazimele.
Kokuqala, ulwazi luveza ukuthi kuncane ukulondoloza okunakekeleni kanye nokuvusezelwa kwezinqalasizinda okwenziwa ngabanye omasipala.
Nganginikeziwe igunya ngoba ngesikhathi ngibizwa futhi ngayivuma imithetho yesimemo futhi ngafika lapha ngachazelwa ngesimo esisendaweni.
Amadoda ayisithupha azovela eNkantolo yeMantshi eKlerksdorp namuhla, ukulandela ukuboshwa kwabo ngezinsolo zokumbandakanyeka esigamekweni sokubulala ngempelasonto eJouberton ngaphandle kwaseKlerksdorp.
Ukuthi akekho umuntu owayebekiwe ekungeneni kwaloyo mhume.
Uma kukhona umbono onawo wokuqinisa amandla noma okuzoheha intshisekelo yomnotho kula mazwe, sicela usazise.
Mhlawumbe amanye amalungu ethimba azofuna ukubuza imibuzo.
Umbiko kaBaker-Hamilton ugcizelela iphuzu elithi izinkinga zaseMiddle East nase-Asia ziyihlangene futhi iphuzu elibalulekile esisombululweni sesifundazwe wudaba lwasePalestina.
Ukwanda kolwazi lwethu kuyasiphoqa ukuba siuze imibuzo: Ngabe ukubhaqana kwamazinga kuyasebenza ezimweni zenxushunxushu e-Afrika kunakwezinye izindawo.
Ngabe isango elisongekayo lizoba phansi uma livaliwe?
Kuvulwe izitodlwana ezidayisa amathikithi okwesikhashana alo mdlalo nalapho futhi amathikithi abedayiswa lapho ngalobo busuku.
Siyabona ukuthi lokho kuzodinga abakhokhi bethu bezindleko ukuba baguqule indlela ababhajetha ngayo ngenyanga okwamanje futhi ngaleso siphazamiso kuyaxoliswa kakhulu.
Iphrojekthi izonikeza ulwazi amalungu omphakathi futhi kusungulwe izingxoxo ngezihloko futhi kwesinye isikhathi ngezindaba ezisusa impikiswano.
Ulwazi lwalandelwa futhi kwaboshwa owesifazane esigodini saseLekoko ngaphandle waseMafikeng.
Emhlabeni okhungethwe yizimpi noqhekeko, ikuthula ngesinye sezisekelo zekusasa.
Futhi kufanele sigcizelele ukubonga kwethu ngezimpendulo eziqinile zabahleli njengoba kubonisiwe kulezicashunwa ezihambelana nokuhlela.
Kubese kwenza imibono yezingqikithi zokwakha umthetho omusha.
Sibe nayo impikiswano ngokuthutha isitodlwana esidayisa ithikithi uqobo, yebo.
Inhloso yamathehula lapha ngaphansi ukunikeze usizo oluqondene nokuhlinzeka okuningi okufanele mayelana nengqubomgomo mayelana nezinkantolo ezahlukene.
Le sitatimende sikaDkt. Boraine sichaza ukuthi iningi lezikhulu eziphezulu eMbuthweni weZokuvikela zazimbandakanyeka ezenzweni lapho kudingeka khona ushwele.
Ukunikeza abafundi amandla ngokuthuthukisa amandla albo ngamunye nokubenza bahlanganyele ngokuhlaziya kunqubo yokufunda.
Ukusebenza ngokuhlanganyela kwenza umqondo omuhle webhizinisi, konga izinsiza futhi kuyasivumela ukuba sigxilise amandla ethu kulokho okubaluleke kakhulu.
Ukungabambisani phakathi kwamandla obumantshi nawobushushisi.
INingizimu Afrika ihlangana ne-USA kule phrojekthi.
Ngeke sikwazi ukuqanda ukuthutheleka kwabaseZimbabwe eNingizimu Afrika.
Zonke izilwane nezihlahla - indlela yokuziphatha kwezihlahla, izilwane nama-micro-organism ingamankimbinkimbi emphakathini kanye nendawo yazo engaphili zixhumana kwangathi yinto eyodwa.
Siyabonag Lieze ngokusethulela kwakho kanye nangesikhathi sakho.
Kuletha ukukhathazeka ukuthi kunomqondo kwezinye izingxenye ezithi uguquko kanye nokumelwa kwezinhlobo zabantu ngandlela-thile 'kubhekela phansi' ukukhethwa ngokwamazinga.
Njengoba kuhleliwe, lokhu kushiye amanye amalanga ayisikhombisa ukuba avokomale, ngaleso sikhathi isitafu esenza umsebenzi sikulandele ngaphandle kokuthola impendulo.
Sicebe kakhulu emoyeni ngokwazi uthando lwakhe kanye nobuhle bakhe.
Washiya isikole futhi wayosebenza enkampanini yabaMeli njengemesenja.
Ngokunjalo ukulondoloza kwethu ezintweni zokusekela umfundi kwenzelwe ukwenza ngcono indawo yokufunda ngokunikeza izincwadi, amathuluzi, itheknoloji, ama-laboratort njl. - ikakhulukazi ezikoleni ezazincishwe amathuba.
Ukube kwakukhona ukuzalana kwandawonye kweqembu lezilwane, igosi elithusayo kungenzeka livele.
Ucwanigno lwendawo olungaphakamisa ulwandle luyadingeka ukuze kusetshenzwe ngoxolo esifundazweni.
Imininingwane yezidingo kanye nemiphumela nezenzo ezihambelana nakho kuzophenywa futhi kuthuthukiswe kulandelwe isinyathelo sentuthuko yezinhlelo zamasu emigomo emifushane.
Nokho uMnu. Nyaku, usuka ophenyweni lommeli omkhulu uSemenya ngabe, ungakhumbula udlula lapho kuphanyekwa khona izigebenqu zinqunywe amakhanda?
Izinsingo uma zisetshenzisiwe ekugundeni noma ubani zisulwa igwebu ephepheni elihlanzekile noma ngezinye izinto ezihlanzekile eziwuhlobo olunjalo.
Ukwenza isicelo sokufunda esikoleni, abafundi kudingeka bahlolelwe ikhono.
Ukhongolose wase-US usungule isikhundla sobuhloli jikelele uSigir uzobheka ukuba izimali zazisetshenziswa kanjani e-Iraq.
Abasayini babumbe iCharter ezonikeza uhlaka lokuqhubekisa ukunikezwa amandla kwalabo ababencishwe amathuba eNingizimu Afrika ezimbonini yezamandla awuketshezi.
Okusho ukuthi ngokujwayelekile ukunconywa kwamaphoyisa abazongena emaphoyiseni, labo bantu abangafakwa bangawenza umsebenzi.
Uphinde futhi wanikeza isitafu sakuleli dolobha umfutho omkhulu wezimilo ngesikhathi uthola isicoco seMaya yoMhlaba.
Okulandelayo, imininingwane esezingeni lezwe yamaqiniso kwesinye isikhathi isikhundla sayo sivalwa yizilinganiso ezikhiqizwa yizinhlangano fzamazwe.
Abantu abanokukhwehlela okungapheli, ukukhathala, ukujuluka ebusuku, kanye nokuncipha noma ungakuthandi ukudla bayakhuthazwa ukuba bavakashele isikhungo sezempilo bayohlolwa isikhwehlela mahhala bahlolelwe i-TB.
Umonakalo ngokunjalo udalwa izibukeli ezingena enkundleni yezemidlalo ngokungekho emthethweni?
Abantu abane-HIV AIDS banokulimala ngokwengqondo ngenxa yokuhlonzwa ukuba bane-HIV kanye nangesikhathi sebeqala ukugula.
Siyabonga ngamagama akho okuqala anobubelel ngiyabonga futhi kini nonke ngokwamukela ngentokomalo.
Hhayi uma kunesidingo, kodwa ubekhuluma nami uma edinga ukwenze njalo.
Ngibafisela okuhle kodwa futhi siyaziqhenya ngabo, kusho umthandi webhola uMnu. Khusi.
Sonke singasiza ekuphunguleni umthwalo wolunikela ngezitho zomzimba ezibhedlela zethu ngokulandela isitayela sempilo enciphisa ubungozi besifo sezinso.
Ukusekela kwanoma yimuphi umnyango weZwe ngenhloso yokufukulo isimo somnotho.
Uma uhlela umcimbi, ungakwenza ngokuwufaka ohlwini lwe-website mahhala.
Uhulumeni waseNingizimu Afrika ukhombisa ukubonga kwakhe ezikhulwini zakhe ngokwesekela okwenziwe abagibeli baseNingizimu Afrika ngesikhathi sombhikisho esikhumulweni sezindiza eThailand.
Izinga eliphezulu lephrofayili yezimpawu zokukala, isibonelo, abathengi nabakhiqizi ukwehla kwamandla emali, ukuheha ukunakwa okufanele njalo.
Namuhla kwamukeleke kakhulu ukuthi uShintsho lweSimo sezulu kuxhumene kakhulu nokuqedwa kobuphofo kanye nentuthuko yesikhathi eside.
Njengoba isaqala imboni yaleli zwe, inqubo yobusayensi ezinkampanini ibukene nezinselelo ezahlukile namathuba.
I-rodding eye boundary manhole iyingxenye yohlelo lokuhambisa amanzi ezimele yempahla, futhi ngakho ke akuyona kaMasipala.
Uhambo olususelwa enkabeni yokuncintisana ukuya embonini ethuthukiswe ngokuphelele eNingizimu Afrika idinga i-close cooperation kanye nokuxhumana emazingeni onke amazinga esheyini.
Isitatimende sakho siqophe ukuthi uMadondo washaywa ngenxa kaNkk. Mandela.
Ukuqaliswa kokusebenza kwesivumelwano seminyaka eminingi se-co-operative silindeleke siqale phakathi kwengxenye ezayo.
Ngokusho kwakhe, inhloso inhloso yokusebenza emgwaqeni ebusuku nangempelasonto ukunciphisa ukuphazamiseka kwesiminyaminya sezimoto esesivele siqalile ekuhambeni kwezimoto.
UMnu. Sihlalo, ngingeze ngaba nethuba elilodwa lokubheka okukodwa kulokho okushiwo nguMnu. Wills.
Kulungile ngifuna kukubeka kuwe ukuthi uyimenemene, ngoba kusobala kuleso siqhopha mazwi ukuthi ukudla kwaphakelwa wonke umuntu enkundleni okulwelwa kuyo izimpi.
Sizobuza omunye umuntu ofuna ukubuza umbuzo ukuba eze ngaphambili.
Empeleni sasidinga iminyaka elinganiselwa kweyisihlanu siphothule izifundo zethu zophenyo, izinkululeko, iziphetho, iziphakamiso.
Ukuvumela ukuvuleleka kwezakhamizi ekutholeni ulwazi olusemgangathweni nolwazi olufanele mayelana nemiphakathi yabo nolwazi olungabasiza ekwenzeni izinqumo ezisebenza kakhulu, futhi kunikeza amandla.
Umsolwa oboshiwe wenze isicelo sokuzisola eNkantolo yeSifundazwe eThekwini.
Ukuxhumana nokuthungatha ulwazi lokuqalisa ukusebenza kwemithetho yengqubomgomo kanye nemihlahlandlela yokuqalisa ukusebenza kwezinhlelo zokufunda umsebenzi.
Ngesimo ngasinye esanelisayo, iphrojekthi izoklonyeliswa iholide eliqongelelwe leminyaka emibili kuze lifinyelele eminyakeni eyisithupha.
Sizoqhubeka nokuqinisa umfelandawonye wethu uma sihlangana ngasekupheleni konyaka esiqongweni sezinga iSharm-el-Sheikh.
Uphenyo lusukela ecaleni lokubulala elibhaliswe ezinyangeni ezimbili ezedlule esiTeshini saMaphoyisa e-Oudtshoorn.
Iphinde ikhulumisane futhi ixhumane neminye iminyango nohulumeni bendawo, ikhangisa ngokuhlangana kwenhlalo yezezindlu, iqaphe futhi ihlaziye isimo samasu enhlalo yezezindlu.
Kodwa uMnu. Kupelo uthi odokotela babanike isiqiniseko sokuthi yisitafu esizobe singasebenzi esizohlanganyela emashini kanye nokuthi labo abazobe besebenza bazoqhubeka nokusiza iziguli.
Uma kuvunyelwa okwaphambilini, mhlawumbe u-Israel angathumela amashumi ezinkulungwane amasosha emuva eGaza ayobhidliza inhlangano yamaSulumane.
Ukuzivusezela kwamandla ezinhlelo zemvelo ukumunca umthelela odalwa yizimbangela zemisebenzi yabantu noma izinto ezenzeka ngokwemvelo.
Ukugqugquzela ukuzenelisa, ukuqhubeka isikhathi eside kanye nempumelelo kwezobuciko namasiko.
Iumhlaba ongasogwini lolwandle uyimpahla ebalulekile yezwe futhi akufanele uhlomulise abambalwa abanenhlanhla.
Ukulawula ukusabalala kwesifo esikhna kanye nokuvimbela ukuqhubeka nowethulwa kwezilwane nezihlahla ezintsha, i-IASP inikeza imisebenzi kubantu ababhekelwa phansi ezinhlangothini zomphakathi wethu jikelele.
Ukuphatha ukususwa kwemijondolo esiFndazweni saKwaZulu-Natal.
Umonakalo wethumbu okufana nokuhlaselwa yizinhlungu zesisu, uhudo nesicanucanu, kodwa ukuphalaza okungavamile noma imfiva.
Ukubuthwa nokuqoqwa kobunhloni bobugebengu kufanele kwenzeke enkambini yezomthetho.
Lolo wuhlobo lweKhaya Labo Bonke- lelo esinombono walo sonke.
Ukugcina amandla esiko lezempi ukuqinisekisa ukuvikeleka kwezwe ngezinyathelo ezinomfutho kanye nokuzenelisa ekwakhiweni nasekukhiqizeni izikhali, lapho kungenzeka khona.
Lapho ngikhombisa izinga lokugubha ujule kanye nokuxhumana ngezinye izingxoxo ukusungula ipulatifumi elihluzekile lapho kuzozinza khona uhlelo oluphathekayo nogxoxo endeHere I have demonstrated the value of digging deeper and connecting with other discourse to create a sound intellectual platform on which to base planning practice and discourse.
Ubukhona bami lapha ngumphumela wokuzinikela kukaMongameli Felipe Calderon wokubumba ubudlelwane obuqinile besikhathi eside phakathi kwamazwe ethu.
Ngiyabona kakhulu futhi ngizonibona nonke e-New Delhi.
Umnikazi ubhambekile kweminya imisebenzi okungenzeka iphazamise kanzima ikhono lakho jikelele kanye nokwethembeka njengomshayeli wethekisi.
Mnu. Mongameli, ukhulume ngezinsolo zakho onazo mayelana nodaba lwaseKenya kanye naseChad.
La mabande lilinye liyinxenye yokuthathu ubukhulu befulegi.
Ungqongqoshe unelisekile ngokuthi ukwehluleka ukunweba isifumelwano kungabukela phansi ukuzuza ngokuhlanganyela ezingeni legqeme.
Futhi izinhliziyo zethu zithintekile ngomhlangano ohlanganisa ngale ndlela.
Umangali futhi uthola ukwelulekwa ngokwethuka esiteshini samaphoyise .
Bengifuna ukuthi irekhodi lingaveza ukuthi loyo kwakunguJenene uSpiwe Nyanda.
Inhloso yale phrojekthi ukubhekana nokudicilelwa phansi kwendawo okususelwa isimo senhlalo yezomnotho engamile kahle kanye nezimo ezifaka ingcindezi ezinsizeni zemvelo zaseGreater Sekhukhune District.
Indoda ithe izimendlela izibekele umngani wakhe egalaji.
Angeza, ngikutshelile ukuthi ukuzama kwakho ukufakaza ngeke kuzwakale.
Kunikeza ukuhlaziywa kwesimo sentando yeningi ezweni.
Yingakho efuna uHenk aphendule imibuzo embalwa.
Umqondisi Jenene Simelane wanikeza umphakathi inombolo yeselula yakhe yezikhulu zikahulumeni ezibhekene , phakathi kwezinye, izindaba zokunakekela futhi wabakhuthaza ukuba bazisebenzise le zinombolo.
Ngempela ngasohlangothini oluhle, umhlaba usungula amathuba angazange aba khona okwakha umcebo kanye nokwenza ngcono izimo zabantu. .
Lona kufanele abheke imithetho engahambisani nokwethembana, ukuthatha ingxenye enkulu yomnotho kuleli zwe kwakungeyona into enhle nento enempilo.
Njengamalungu ephalamende akhethiwe kufanele siwuqaphelisise umsebenzi wethu kanye nezinselelo esibhekene nazo uma kungasho ukuti sizosiza ezidingweni zabantu.
Ngikhulumile nakuba kungekhona ukumbonga u-Oom Bey, kodwa ukukhuluma iqiniso mayelana nalokho ayeyikho nalokho ayekwenza.
Sifana nenhlamba kimi isitatimende esishiwo yinsizwa engakwesokudla kimi ngokungibiza nge- martel gat, futhi ngilindele ukuba asihoxise ngokushesha.
Ezikhathini zakudala, ukufakelwa kwezitho zomzimba bekwenziwa ezibhedlela zikahulumeni.
Ngesikhathi eseyintsha esakhula, ithalente lakhe lizobe selimtholele indawo kuma-Manhattan Brothers odumo futhi ebiyilungu elibalulekile eqenjini labesifazane abane i-Skylarks.
Ngokwezinhlangothi eziphambili, siphinde sibe nezinjongo ezifanayo, ezifana nesidingo zokubumba izikhungo eziningi ukuqinisekisa ukuqoqela ndawonye nohlelo lwentando yeningi emhlabeni lokubuza.
Uthe ngisanda kusho ngaphandle kokungabaza ngaphansi kwesifundo ukuthi isiqhophi kwaphinde kwaqoshwa phezu kokuqoshiwe, angikushongo lokho.
Futhi lokho yindlela ehlukile ephakathi nalela okususelwa kuyo ufubakazi obuhamba kuyo.
Ubukhona boKuqiniswa koMthetho kuzokhuliswa kula madamu ukuqinisekisa ukuvumelana.
Okuqanda ukugobhoza noma imitha ekhokhelwa ngaphambili kagesi noma ngabe yiliphi elinye ithuluzi elingasiza ekongeni ugesi.
Inali labantu livamise ukwanda kulezi zindawo lokho kwandisa amathuba emithelela.
Izindawo ezihlala abantu kanye nezinsiza zomphakathi kodwa kufaka phakathi izindawo ezinezinhlaka zokusiza ezithile.
Esigabeni sokuqala sephrojekthi, kuzogxilwa esixheke sezokuthengisa ze-IT, ukwakha kwama-network kanye nokuba nomthelela wengqubomgomo we- IT.
I-NPASC yenze iziphakamiso ezilandelayo ngokuhambisana nokuqaliswa kokusebenza kwe-NPA.
Izinhlobo ezimbili zama-athekile kamuva, i-Sunday Tribune ibike ukuthi iHillcrest beyinempilo efana nesiqhumane esingaqhuma noma yinini, ukuthi uhlelo lomgwaqo ngeke lumelane ngenxa ye.
Ukushaywa kanye namazwi anobuhlanga kwabanye abafundi kwenzeka kuNosipho Mkhize ngonyaka odlule ngaphandle kwesakhiwo sase-Edgemead High School.
Ngakhononda ukuthi iso lami libuhlungu kodwa abazange bangilalela.
Ngenxa yakho konke lokhu kwenziwa ngcono komsebenzi wezomgwaqo, nginethemba lokuthi izikhathi zoguquko ekwenzeni amalayisense izoqhubeka nokuncipha.
Yiso le simo esingenalo ithemba okufanele siphendule kuso.
I-SABC yamanje izohlukaniswa ibe omabonakude ababili abazimele ngayinye izoba nesiteshi sezwe.
Izindaba zezokudayisa ziphazamisa kokubili ukuvikelwa nokungavikelwa kwenzuzo yomnotho ezimbonini zakuleli kanye nokusiza amasu ezinjongo zezimboni ezweni.
Kancane kancane, i-Afrika izozisebenzela ngendlela yayo iyozitholela indawo okungeyayo phakathi kwamazwekazi emhlabeni wethu.
Akungabazeki ukuthi unya lokona sonke siyaluzwa ngodlame olubhekiswa kwabesifazane nezingane ezweni lethu kanye nasemhlabeni jikelele.
Ukusungulwa Kwezempilo eMayini noKuhlolwa kwezoKuphepha njengobunye nohululmeni izosiza ekuheheni isidingo sezinga lokuqinisw komthetho.
Njengoba ngisho lokhu, kubalulekile ukugcizelela ukuthi uhulumeni wethu azinikele ekubhekaneni ngokwempela ne HIV AIDS kusale kungayi emuva.
Ikapa ngiyo yodwa komasisipala abambalwa ezweni abathole umbiko wocwaningo lwamabhuku olungavunywa nguMncwangingi Mabhuku Jikelele eminyakeni emihlanu eyedlule.
Ukuphatha yonke ingqubomgomo yokuthuthukisa nokulawula kulo Mnyango.
Ubese uvusa udaba lweskrini se-PA kanye nomsindo kanye naleyo RM, futhi kuzobe sekuphelele?
Eningizimu Afrika, iminyango yezangaphandle zingumbhekeleli osemthethweni wengqubo ye-MDG, kanti abeZibalo e-SA bayi-ejensi ehamba phambili elawula le nqubo.
Oh ngicabanga ukuthi uMnu. Ayob uzophinde akuqoqe lokho, empeleni anginayo okuthile engiphinde ngakuqoqa.
Lesi sihluku sephula umthetho wamazwe futhi iGeneva Convention kanye nohulumeni waseNingizimu Afrika uyakuphikisa lokho.
Uma ungayisebenzisi ishaja kamakhalekhuwini wakho, yikhiphe eplagini elisodongeni - iyaqhubeka nokudonsa ugesi uma ihlezi odongeni.
Kodwa umehluko omkhulu kwaba - ukuthi kwakungewoma amabhizinisi amaBhunu ayephikisana nawo onke.
Kusukela ekuqaleni, kufanele kugcizelelwe ukuthi kwakufanele sizimbandakanye kanye nokwakhiwa kwengqubomgomo, ukuchazwa komthetho kanye nokuqaliswa kwawo.
Izinqumo ezibalulekile zizolethwa kuwe njengoba kanye nangokwakhiwa yi-EXCO.
La masekhula enikeza incazelo ngokuthi izingqubomgomo ezahlukene kufanele ziqaliswe kanjani ukusebenza, isibonelo iqhaza lawomasipala, ukuphathwa kwabeluleki, ama-ngo nabadevelophayo.
Ngiyaqinisa futhi ngizofinyeza kamuva, ngokuthi ngezenzo zesandla esinoboya zabasebenzi zezobunhloli bakahulumeni ka-de Klerk izenzo zethu ezihleliwe zakhishwa ngabomu emzileni ukuze kubhuntshiswe inhloso yethu.
Impumelelo yethu kulo mkhakha werenke kanye nobukhazikhazi emhlabeni.
Iqembu lentsha lizohlangana njalo ngolweSine, ngosizo lomphakathi waseBlackheath, thola izindlela zokunqoba lezi zinkinga.
I-COSAT isikukhombisile okungenziwa okwenyusa inombolo yabafundi ababencishwe amathuba abaphase umethrikhi nge-higher grade.
Ngempelasonto, amanye amadoda amabili nawo aboshiwe futhi eFochville.
Uyakwzi Futhi nokuqagela ubude besikhathi osichithe esitolo esidayisa amathikithi?
Lokho okwakamuva ngokuhamba ngokungaguquki kwalwazi olungaqondile noluhlanekezelwe.
Ifayele kufanele libe nenombolo yereferensi yokungena njengokudinga kwerejista.
Abantu abasele abayishumi nambili ababoshwa, babekwa amacala amancane afana nokufohla kanye nokutholakala ezweni ngokungekho emthethweni.
Izinsiza -imifanekiso yemvelo nemifanekise ephendukezelwe neyakhiwa abantu kudala namanje.
Ngikholwa ukuthi i-SALGA njengenhlangano igunyazwe ngokomthethosisekelo inendima enkulu okufanele iyidlale kulokhu.
Baphenya kodwa akukho okwenzeka emuva kwalokho.
Ukuvuselela ukuzisusela emphakathini, mhlawumbe ngezibonelelo ezincane, angakwazi ukugwadlula iqhaza kuhulumeni kahulumeni wasekhaya kanye nebhizinisi lasekhaya.
Ngalokhu, ama-Afrika ngokwayo kufanele ahambe phambili ekuqoqweni kwezinsiza zawo ukubhekana nezinselelo zezentuthuko ababhekene nazo ezwenikazi.
Siyabambisana njengamazwe ezidlangaleni zamazwe nakwezinye izindawo eziningi njengokushintshisana kwamasiko kanye nakubantu bethu kuye kwezokuthintana kwabantu.
Ngokuqeda ukwehla kwamandla emali yasekhaya izikhulu zezimali nazo zizobamba iqhaza ekuzinziseni izinga langaphandle le randi.
Ngakho-ke ukumbandakanyeka okusondele koMnyango wezeMidlalo ekwakheni iNkundla yase-Athlone njengenkundla esezingeni lomhlaba kuyahlolwa.
Kodwa, uDkt. Fukuda ukhuthaza abantu abanezimpawu zomkhuhlane ukuba bangasheshi ukuthatha uhambo futhi bafune ukwelashwa ngokushesha.
Kwaba ngumphumela womfutho owawusetshenziswa eminyakeni eminingi ukugxilisa ukuqondisisa phakathi kwezigidi zabantu bethu ukuthi ukwengamela kwabamnyama kwakukubi njengokwengamela kwabamhlophe.
Ngesikhathi ngifika eSunset, onojele abaMhlaphe lapho, bebengithuka njalo futhi bengibiza ngamagama.
Impumelelo esanda kutholwa amaphoyisa ase Itsoseng, kungeza erekhodini labo vele elihle, ngasohlangothini lokusombulula amacala.
Kwabe kungumthetho omile obewusatshalaliswa ngaphezulu konyaka phambilini.
Ingxenye yohla lwabavoti abejwayelekile bezwe kuleyo ndawo, ngokulinganayo bamele izinhlangano ebezincintisana okhethweni kuleyo ndawo.
Asibuyekeze izindaba ezintathu ezikucasulile.
Mnu. Dlamini, usanda kuqinisekisa ukuthi kufanele kuthathe ukuhlakanipha kancane ukuqamba amanga futhi ngokugculisayo.
Abantu bokuhamba bahlala bexhumene nemindeni yabo esemaphandleni, ngokuvamile bathumela imali noma izimpahla, futhi kungenzeka babuyele ezindaweni ezisemaphandleni ngesikhathi sebethathe umhlalaphansi noma bedilizwa emsebenzini.
Kufanele silwe lalokhu kungaqondikahle ngaso sonke isikhathi.
Ubakhangisi bengqondo badinga isisekelo semininingwane yangempela esiteji sokulinganisa.
Ngalokho simema uMnu. Piedt wabezindaba ukuba azobeka kuqala.
Umnu. Arendse ukubeke kuwena izolo ukuthi umhlahlandlela wabadayisi bewuzoyibubusa ngobuqotho lobu dlelwno ngomqondo wesivumelwano somthetho.
Ukuhlinzeka ngezokuphepha kanye nendawo yokuma izimoto eceleni komgwaqo kanye nezindawo zokusiza ebusuku kubashayeli bebanga elide emigwaqeni esemazingeni aphansi zizoqhutshekiswa.
Ngiye kwa-X-ray emva, emva kokuba sebezivalelile le zinsimbi ezingaphakathi emlenzeni wami.
Ngimthukuthelele ummeli omkhulu ongenzanga lutho nongenzanga lutho futhi akezanga nokuzosinikeza umbiko nodokotela wami wangihlonza ukuba ngihlaselwe yisifo solwembu lobuchopho.
Ubizo lokuthola umqondo wabantu bonke eNtshonalanga Kapa ngokuhambisana nemthetho wezwe.
Ukwehlulelwa kungaholelwa ebuxakaxakeni ngokuvunywa kwezinhlelo zokwakha.
Isiteji kuzofakwa esikhundleni sophahla olukhona lwendawo yokuziwasha yozobanjelwa kuyo imicimbi esipesheli efana namakhonsathi esidlo sasemini.
Ukulawulwa kokungcola kanye nezinyathelo zokulawula udoti kuzaqaliswa ukusebenza ukuqinisekisa ukuthi okukhishwayo kuhlala esilinganisweni sempilo yazilwane nezihlala ezisogwini lolwandle.
Thola indawo yokubeka ibhodlela legesi i-LP yokushisa amaringi abalulekile okupheka kanye nokubilisa amanzi eziphuzo ezishisayo.
Okuphambene nezinsolo ezihlanekezelwe, lolubili uphenyo alondoloziwe futhi enziwa ngcono.
Incazelo yemisebenzi yephrojekthi ngayinye kanye nokusamsebenzi okuhambisana nephrojekthi yezingqalasizinda.
Ngabe yini ePhuthukezi, lokhu kuphambene nezinguquko kufanele sizivalele.
Abashayeli bezindiza abayazi impahla elayishwa ngomkhumbi futhi nalokho kubaluleke kakhulu.
Uhlelo lwesikali esiphelele sakhiwa, futhi salayishwa ngomkhumbi sahanjiswa eKapa, ukuze kuthi ithimba lephrojekthi lenze uphenyo kulolu hlelo.
Lesi yiSidlangala soMhlangano wezeluleko mayelana nomongo wendaba yephuzu lethu eliseqhulwini lokuqinisa amaxhama ethe amabili ezepolitiki kanye nobudlelwano obuningi ngombono wokuqhubela phambili i-ajenda yokuthuthukiswa kwelaseNingizimu.
Uma le sazakhiwo zeqashiswa, ukubhaliswa kwazo kusemthethweni kuyadingeka ukuze kube yisiqinisekiso sokuqashisa, umqashi.
Amasu aphakanyisiwe okutshala ihlathi ezindaweni ezithanjiswa ngamanzi eNatal.
Umkhiqizi wezinto ngamakhemikhali noma ngokusacingo lokwenziwa noma umucu isibonelo, uthi lokwenziwa.
Zonke izibalo zenziwo wuhlelo lomshini ukuze kugwemeke amathuba okukhipha ulwazi olungaqondile.
Wacija ikhono lakhe lekhilikithi enkundleni eyenziwe okwesikhashana engadini yakhe esemncane edlala nomfowabo uPeter.
Futhi uthe uyivakashele, akukho okubonile ukufana nayo?
Sibafisela inhlanhla abantu baseMiddle East emizamweni yabo yokudala uxolo.
Somlomo, ukuqoqwa kwemiphakathi ezindaweni zokuhlala ukuze ihlanganyele ekulweni nobugebengu ekuthuthukisweni kwezwe, yisimo esidingeka kuqala ekwakheni ukuthulo nokuzinza kwesimo.
Kwabe kuwumzimba lapho imisebenzi yayixhunyaniswa khona yobuNhloli emphakathini.
Itheknoloji yesimanje iwubhebhethisekile lomkhuba, okwenza ukuba abantu banciphe kwaguguleka umqondo womphakathi.
Geza izandla immese nogqoko lokuqobela ukudla ngamanzi ashisayo anensipho emva kokuphatha ukudla okungaphekiwe.
Beyimingani imigqa eyayilapho, usakukhumbula lokho?
Ezingeni lwezepolitiki ezwenikazi, I-Afrika vele isihlelwe ngezifunda eziningi zamablokhi okuthuthukiswa komnotho.
Ngokujwayelekile i Judicial Inspectorate ilindele ukwenza umehluko eziboshweni nama-IPVs ethu kanye namasu okwenza ngcono isimo seziboshwa.
Abantu abayishumi abanothuqu bazohlinzwa esibhedlela mahhala.
Siyaxolisa ngomonakalo ongaka owenzekile.
Umama umhlalise phansi futhi balethwa nabo abanye, kodwa imibiko abayilethile beyingenakuxolelwa.
I-Poliyo ithathelwana kalula sidalwa yipholiyo-variyasi sihlasela kakhulu izingane ezincane, kodwa noma yimuphi omunye umuntu ongagonywanga ingamngena ipholiyo, kusho u-Uys.
Noma yiliphi iqembu lasemanzini, izihlahla ezingenayo imithambo isib. Asinazo izimpande, isiqu namacembe.
Onke amafomu okufaka izicelo kanye nezidingo zokuhambisa manje sezikhona - online ku-Adobe Acrobat formats.
Izipele nokokwelekelela amathulizi omshini kuhlukaniswa lapha njengokulahla abaphathi bomsebenzi, amapuleti obuso, ukwehlukanisa amakhanda kanye nezinye izinto ezisipesheli ezinanyathiselwe zamathuluzi omshini.
Nathi futhi sifisa ukwedlulisa izilokotho ezinhle zikahulumeni nezabantu baseNingizimu Afrika Kubahlonishwa, kuhulumeni nakubantu ase-Uganda.
Angiphethe ngokuqinisekisa ubudlelwano obuqinile nokusekelana okukhona phakathi kwamazwe ethu kanye nabantu bethu.
Ukulahlekelwa yinto eyome kakhulu okudalwa yisithwathwa "ukusha" nokubola, kuhambisana nokuphumula isikhathi eside.
Singasho namuhla, ngaphandle kokusaba ukuziphikisa, ukuthi ngeBambanani Neighbourhood bheka amavolontiya njengoba sewenzela umthelela onamandla.
UGrindrod uthi isisekelo, ngokoqeqesho kanye nokusekelwa kwezamabhizinisi, kudingeka kudlalwe manje.
Ukufa ngaphandle kokuzwa ubuhlungu yiyo kuphela indlela engakhulula isiguli ezinhlungwini zaso.
Ithemba yisithako esibalulekile, kusho uHaskin, Abantu abahlaselwe yizinkinga zezidakamizwa notshwala bavamise ukuzizwa belahlekelwe yithemba futhi bethothongene.
Leli kilasi liqukethe izimpawu ezisabophezeleke endaweni okuhloswe ngazo ukukhomba nokufumana indawo: Amabhizinisi, ama-enterprises bezimboni ezisezindaweni ezisemadolobheni.
Ngokwenzenjalo sizokwakhela esisekelweni esabekwa ngokuzikhuza kwethu.
Singazifundisa kanjani izingane zethu ngokwezimilo zokuhlonipha nokwehlukahlukana esikhundleni salokhu okuzinze ekwengameleni nasodlameni.
Amagiza amisiwe awusebenzisa ngendlela ugesi kunalawo abekwe avundlisi.
Izitshalo ezinosiko lwamathishu ziyanconywa ngengxa yokungabikho kwezifo kuzona, ukufana namandla azo ukwedlula uhlobo lwezihlahla zosiko.
Nakuba benamagama afanayo, bayizinhlelo zezinkolelo ezingafani.
Iqhaza lami encwadini yakho ngamagama okubonga engawabhala nengingumbhali wawo.
Uma izidingo ezincane, ezishiwo ngenhla, zingaphelele ukuqinisekisa ukuqina okungasetshenziswa ekwamukeleni amanzi endawo, kuzosetshenziswa amazinga aqinile ngokuhambisana nendlela eyahlukanisayo.
Uma kodwa unawo amandla aqondile kodwa usenazo izinkinga ze- login, sicele usithinte.
Umuntu ophothule i-Learnership ngempumelelo uneziqu ezikhombisa ulwazi lomsebenzi okuyinto eyamukelekile ezweni lonke.
Imithombo yokungcola inezinsalela zensimbi zingambandakanya okukhishwa yizimboni isib. Ukuqedelisisa kwensimbi kanye nezimboni ezimboza ngensimbi, iphayiphi elikhipha amanzi emayini kanye nenzika esemoyeni edalwa yintuthu ekhishwa yizimoto.
Loga-in lapha ubheke amathenda, faka isicelo somsebenzi, okhokhela ubulungu ephepheni lethu kanye nokufaka ibhizinisi lako ehlwini lwethu lokuthumela impahla noma ubhalise.
Uma lokho bekuzoba isizathu, esimweni sakho bekuzoba ukungangombi kahle?
Izizumbulu zemali ezithunyelwayo zisuka emazweni asethuthukile ziye emazweni asathuthuka ukuze kwenyuswe izinga lokulondoloza nokuthuthuka.
Thintana nama-Stuff Busters njengamanje bazokusiza masinyane futhi ngempumelelo ozoyizwa yehla ingcindezi futhi ugxile indleleni eqhubekela phambili.
Iyekele ihlale umzuzu ngaphambi kokuyesula.
Okubaluleke kakhulu uMsebenzi uzobhekana nokugwema intela nokukhwabanisa njengoa iqhubeka nokwandisa isizinda sentela ngokuletha amabhizinisi angabhalisiwe kanye nabantu kule nethi.
Kukhulunywe noMasipala abathathu, futhi indawo elungele itholakale eThekwini.
I-buck rake noma elayisha ngaphambili, ukwendlalwa kokusikwa kwendawo egcina uwoyela to spread the cut pasture in the bunker.
Angikhumbuli ngoba ebusuku akekho bekufanele ngimbone.
Emphambana mngwaqo qhubeka unqamule, thatha jikela kwesokudla futhi wehle ngomgwaqo, iZwelitsha Steve Vukile Tshwete ingakwesobunxele njengoba wehla ngomgwaqo.
Kufanele kugcizelelwe ukuthi inhloso yale nto kulokhu igcizelela ukuphepha nokuvikeleka.
Uma sineqiniso sizovuma ukuthi saphuma emkhankasweni wokhetho lona obewuhlukanisa.
I-DSW iqhubeka nokulwela ukuba ngehamba phambili uma kuza ngokulawula udoti oqinile.
Ngicela wamukele ukubonga kwami ngingcongcoze ngokusingatha icala lami njengoba wenzile.
Ngiyazisola ngokuthi ngabe umncane ngokwanele ukuba wenze okunye kwezinombolo ezingaphezulu.
Ukuphakelwa kwamanzi kwamanje kusuka emaphayiphini akuleli, ngenqwaba yamanzi angaphansi komhlaba.
Inhloso yenhlangano ukuxoxisana ngezivumelwano sezinhlangothi ezahlukene ukunciphisa kwezikhali ze-nuclear nezamakhemikhali kanye nokuqedwa kwezikhali.
Ukuphindaphindwa kokukhonjiswa ukuthanda ukuba ngumnikazi noma umona kangangokuba kwenza ukuhlasela kakhulu kwakhe, inkululeko, ubuqotho kanye noma nokuvikeleka.
Wabeka icala lokudlwengula futhi wavela eBoschfontein Periodical Court lapho esavalelwe khona esitokisini.
Futhi uma abantu beqala ukukhala, lokhu kungidalela inkinga mina ngoba ngisukeka ngisengachazi kabanzi ngalokho engakwenza.
Lolu hlaka, Uhlelo lweZiqu zeMasters luqondiswe kulabo ababencishwe amathuba abafuna ukwenza umsebenzi emkhakheni wezoLimo.
Abezindaba ze-elekthronikhi bezisezandleni zikahulumeni kuphela, futhi yayisetshenziselwa izinhlelo ezinkulu ezihambisana nohulumeni, ngakho aziphazamisekanga ngalezi zinsongo.
Ukusetshenziselwa izinhloso ngaphandle kokuvikela okusemthethweni kanye nezidingo zokuvikela zezwe elamukelayo.
Ukuhlolwa nokukhandwa kwethuluzi lokucima umlilo kuzo zonke izakhiwo nezikhungo ze-PGWC, eDolobheni laseKapa nasezindaweni ezizungezile.
Ukudlala nezingane ezintathu kanye nokuhlala nomndeni nabangani.
Ngeke uqashwe njengothisha uma ungabhalisile ne-SACE.
Songa izingubo zakho eziwashiwe, ukuze ungazi-ayini.
Izinkombandlela ezithile noma izingqikithi ezihambelana nemali ezenhlalo zingakhonjwa ukuba zenze ngcono kakhulu ukuxhumana okusebenzayo kwamasu angomuso.
Kulungile, ngiyakutshela angenzanga kanjalo.
Amazinga e-fibre engahluziwe avamise ukusala amile ebusika ngomehluko omncane phakathi kokuluhlaza okotshani ukumbozwe yimathiriyeli eyisithwathwa.
Lokhu kumbandakanya ukumunceka kodoti kanye nokuhlanzwa kwezinsiza zamazi alethwa uhlelo lwezemvelo ezisogwini.
Okufakaka phakathi izakhiwo njengengxenye yesigaba esilandelayo iPhrojekthi yokuQeda iMijondolo.
Kusiza ekukhumbuleni womlando wethu wakudala, isikhathi esiphila kuso kanye nekusasa lethu njengoba lindlaleka phambikwethu.
I-LED ngenye yezimpawu ezibalulekile zezwe ezixhumene nokusungulwa kwamathuba omsebenzi.
Sigqugquzela ukuthintana kwabantu nabantu ngamasiko, ngokwemfundo kanye ngokushintshisana ngemidlalo kanye nokukhuthaza ezokuvakasha phakathi kwamazwe ethu.
Manje besebephuthuma ezinkundleni kusukela lapho kunemigqa khona.
Lokhu kwenza ngcono ukuvuleleka ezimalini kanye nokusungula indlela yokulawula imvelo enobungani, kanye nokuqinisa amalungiselelo ethu ezikhungo ze-NSI.
Ilungu lamazwe lizibophezele ukuba lizobheka ngokucubungula imithetho ebaliwe ku-Athekile III we-Charter yamanje.
Leli khasi yisifinyezo samanye amaphuzu abalulekile ahambisana nokukhiqizwa kwamadlelo kanye nokusetshenziswa kwamadlelo.
La magama kufanele asikhuthaze futhi asiphoqe ukuba siwuphinde kabili umfutho wethu ukuba sisebenze masinyane ukunqoba izinselelo esibhekene nazo.
Inqubo yezikhalazo akufanele ibhekele phansi umthetho ohlinzekiwe nalowo osebenzayo.
Ngish nakule Nkomfa, umbuzo osobala olula - ungayichaza kanjani iNingizimu Afrika yanamuhla - izokhipha izimpendulo eziyiqiniso enjengemibala yothingo lwenkosazana.
Ukukhuphuka kancane kwamazinga okushisa emhlabeni, kudalwe yimisebe yelanga efinyelela ngaphezu komhlaba bese ibanjwa ukungcola emoyeni.
Ukube lolo bizo lwenziwa e-SADC ngabe kwathathwa izinyathelo kudala ngaphambi kokuxoshwa komholi owayekhethwe ngentando yeningi.
Ukusabalaliswa nokulethwa komphako webhotela kwa-ASB eThekwini isikhathi esiyiminyaka emibili.
Ugu kufanele luthathwe njengohlelo oluhamba lodwa, ukukhumbula ubudlelwano obuphakathi kwabasebenzisa ugu nezihlahla nezilwane kanye naphakathi komhlaba nolwandle.
Ngakho ke, ophenyweni lwezwe, ungalindela ukuqagela okuqonde ngqo ezingeni lezwe kunasezingeni lesifundazwe.
Ukuqeqeswa kwamanye amaphoyisa, kanye namandla okuhlasela okuzophikisana ne-ANC, kanye nesidingo iqembu elizosiza umbutho wezempi.
Akudingekile asebenze ngokugcwele endaweni yokuhlola iqembu labantu abasebemza kuMasipala i-OMU.
Okuthunyelwayo kuwela kakhulu emikhakheni yokudla okulungisiwe nakumakhemikheli.
Leso silonda sisekhona ngoba lawo maphoyisa avele azihambela.
Ukuzinikela kwezinhlangano ekujuleni kokubaluleka koBambiswano Olusha lweNtuthuko yase-Afrika ngokobuholi.
I-SAOM uphethe ngokuthi ukhetho lobungameli nolwezifundazwe lwase-DRC abekhethwe ngentando yeningi, ngoxolo, ukukholeka futhi ikhanye kakhulu.
Kunokubambisana phakathi koNgqongqoshe beZokuvikela ezophelelisela ekusayinweni kwesivumelwano phakathi kwemiNyango emibili ngesikhathi salokhu kuvakasha.
Impikiswano ngalesi simo esingaphansi kokunqanda ukusekelwa kwemibhikisho iyaqhubeka.
Ngishilo lapha ukuthi ubaba Mgojo ngizomphendula ekupheleni kwalokhu, futhi lokhu kuzofaka phakathi lokho.
Amandla ezimboni zabahloli kuzobhekwana nawo ngokwehlukile emthethweni wezabasebenzi.
U-Fort Wynard ulindeleke ukuba aphinde abuyiselwe futhi afakwe kangcono kokuvamile (Common).
Amanye amacala amancane noma amacala ngokweminye imithetho kamasipala, futhi ingathunyelwa eZinkantolo zoMphakathi.
Lena yimihlomula emikhulu esabalaliswe emhlanganweni womkhandlu.
UCullen uvumelene nalokhu, bethi lisitendi besihlala sigcwele, imicimbi kashizi newayini beyigcwele.
Uchungechunge olubanzi lwezivakashi, nosizo lwezithuthi eziqhashwayo, kanye nezimotho eziqhaswayo, uzobe ekhona ezolungiselela izidingo zezokuvakasha eziqondene ngomuntu ngqo.
Ngiyaxolisa ngokukuphazamisa, kodwa uSolly izikhave ngokucacile izimo e-Alan Taylor Residence, ngakho ke mhlawumbe ungaqhubekela odabeni lukahulumeni weziTshudeni.
Ngawo lowo nyaka, washayela iNingizimu Afrika igoli lomhlaba bedlala neSweden.
Ngokuqondisias isimo nokubhekisisa, angiqinisekile ukuthi amaPhoyisa enze konke abengakwenza kukho konke ukubhekana nenkinga.
Ukumunceka kwezindleko yiminyango ngohlelo lokuqalisa kabusha ngezinto ezibalulekile kanye nokonga ngendlela.
Ngaphambi kokulibangisa ePalamende uClaire nami sihambe ngezinyawo saya olwandle lapho athatha khona izithombe zami.
Indlela entsha yokuhlola ukubona ihomoni yokukhula komuntu i- HGH yethulwe ngesikhathi emiDlalweni, kusho uMnu. Moutian.
I-SAPP yenze kwenzeka ukuba amalungu alibazise ukusebenzisa imali emishinini emisha ngenxa yokuhlangana kanye nesiqhoqho samandla esifundeni.
Uma ufuna ulwazi olubanzi ngezivivinyo, vakashela Impilo yeMayini nezoKuphepha: Izivivinyo.
Obunye ubunziba obubhekene namazwe asathuthuka wudaba logibe lwezikweletu.
Esifundazweni saseNyakatho Ntshonalanga, edolobhaneni laseGopane, amalungu omphakathi aseqala ukuhamba ezungeza evula izindlu zangasese ezikoleni ezisendaweni.
U-MEC Rajbansi uzolontsha amaphrojekthi amasha, kanye nokwakhiwa kokuqala kokuzosetshenziselwa ebhishi yasendaweni eMandeni.
Izinhlangano zikahulumeni ziqoqelwe ndawonye ngokuphelele ukuzoqinisekiswa umthetho nokuthula futhi kuvikelwe wonke umuntu ezweni lethu.
Ukuhlanganyela kwamasiko kufanele kwabiwe ngokwabelana kwezwe ngalinye kwenani lohwebe olungaphakathi lwe-SACU, nokuphinde kuyise kwamanye amazwe.
Isikhathi esilahleke ngenxa yokulimala enanini lesamba sabanokukhubazeka, abalimele kanzima kanye nesikhathi esilahleke ngenxa yokulimala ngenhloso yohlelo lwalo mhlomulo.
Ungayikhanyisela ikhomishani ukuthi yibaphi abantu oqondise kubona, iziphathimandla, izibukeli?
Manje, uma ubheka izinhlobo zebhizinisi, ngizokwenza umbono omfushane, ungahle ubheke ngasezinhlangothini ezintathu.
Bazonikela umzamo wabo ekubumbeni nasekuqiniseni ezweni, okusasifundazwe kanye nezakhiwo zasezwenikazi ezisekela ukubusa okuhle.
Abahambisa imikhumbi e-SA amanje awanikezwa ukuvikeleka namalungelo afanayo emthethweni wezabasebenzi njengabasebenzi abasebenza emhlabeni.
Imigubho izobanjelwa eNingizimu Afrika naphesheya.
Gqugquzela abafundi ukuba bazilungiselele imisebenzi kwezesayensi, ubunjiniyela kanye ne-ICT.
Lokhu kwanda kokuvuleleka kwamakhaya ekutholeni izinkonzo eziyizisekelo amanzi angekho ezingeni le-RDP kukhombisa ukusalela emuva kokulethwa kwezidingo.
Awuhlobene nakancane kodwa nokho asizwe impendulo.
Dkt. Randera angiqinisekile ngokuphelele ukuthi ngiyavuma ukuthi ukuba namandla okukhiqiza okungakwazi ukusebenza ngendlela umphatheli kufana nse.
Abanye babo bagubha ngokujulile ukuve bafinyelele phansi kwalokho.
Ekugcineni, ukushicilelwa kwakhiwa lapho kugcinwa khona imininingwane ekhiqizwa wucwaningo kanye nesigaba soguquko, nokusabalalisa ulwazi ngezindleka eziningi.
Ngicela uvakashele iwebhusayithi ye-BuaNews bese ulandela uxhumano ukuze u-subscribe.
Ngicabanga ukuthi lokhu okwe-RNL njengenkampani.
Ingcebo ekhona yamasiko esigodini sesiko-nhlalo, kwezomoya kanye nezinganawo umoya, ezingeni lezomlando nakwezepolitiki kanye nencazelo ebenza babe nobunzima bokuchaza ukubaluleka kwabantu abehlukene emazingeni ahlukene.
Ukuqinisa iqhaza yomkhakha ozimele ku-NSI.
Ukuze ufunde la mafayili kudingeka ube nohlobo lwakamuva lwe-Acrobat Reader lufakwe ekhompyutheni yakho.. .
Ngizothanda manje ngemuvume yakho ukucela uDkt. Barker oyisikhulumli sethu esiqavile ezethulweni.
Okufakiwe ukukhiqizwa kwezindwangu ezinithiwe , isicaba noma indingilizi, kune noma ingekho ikhemikhali ecishe ifane nerabha noma uhala werabha kanye nenqwaba yomnitho noma indwangu ye-terry.
Sizwa manje ukuthi waqhunyiswa - ngikuzwile lokho.
Shiya isikhala esanele uma kungenzeka ufuna ukwenza izinto ngezikhathi eziphuthumayo.
Umasipala weTheku uyaqhubeka nokulandela, ngokuhlasela, ingqubomgomo yokunikezwa ithuba lokunikwa njengengxenye yomzama wethu oqhubekayo wokwezama ukusiza i-BEE kanye nokudala umsebenzi.
Empeleni, sonke sizovuma ukuthi ambalwa ama-Afrika, ezwenikazi lonke, ngokwawo angeyona i-boa gente.
Ngenxa yale sizathu, manje sibiza ibhizinisi lethu ukuba lithathe ithuba lale zikhungo enze ucwaningo lokwandisa ukuncintisana kwabo.
Kwakukhona amanye amalungu abalimele kodwa ngenhlanhla abasilahlekelanga.
Kuyavunywa ukufunda kwaphambilini emisebenzini esemakhampasini athile enzihlelo ezithile.
Nakuba kunezindlela zokulinganisa ezingahloniphekile, ezifana nokukhulisa inani labantu ngolunye usuku ngokukhula ngonyaka ngezinga elicatshangwayo, kakhulu umzamo oqinile wokulinganisa ukusebenzisa indlela yokuhlanganisa okufanayo.
Ukuqhubeka nokuqeqeshwa kabusha kwenzelwa ukugcina izinga eliphezulu lokunakekela kanye nokwethulwa kwemisebenzi.
Akekho onga, ngokuhambisana komthetho nokuthula, abekelwe isinyathelo esimvimbelayo ekusebenziseni lawa malungelo.
Umasipala uselokhu uzinikele ekuqinisekiseni ekutheni abahlala abakhona e-ARK bafakwa kahle ezindlini futhi kulandelwe nezinqubo ezifanele enqubeni yokuphinda bafakwe ezindlini.
Gubha umgodi oyisikwele, udedele izimpande zikhulele ngaphandle.
Ngakho qeda lokhu kweba ngokuqapha ngeso lokhozi.
Kulindeleke ukuba ngokuhamba kwesikhathi sizohlangabezana namagoli ethu okugcina ubukhulunyelwa, ukwakha inhlangano encintisanayo neyokufunda.
Emazweni amaningi namuhla izinhlangano zabesifazane sezaphela amandla njengoba ezinye zezimpo zemvelo ezaziliwa abesifazane sezamukeleka njengeNqubomgomo.
Kungenzeka ukuba lesi simo silibambile iqhaza ngenxa yokuthi amaphephandaba kuleli qembu abeswele ukuxhumana okuhle phakathi kwezinhlangano zenkululeko.
Ukukholwa okuyikho kokusinikeza ifa elinaphakade, kodwa ukholo olulondoloziwe luphinde lwenze futhi; ludale ukuvilapha, ukungabi nawo amandla okuphendula kuzinselelo zesikhathi noguquko.
Ukwandiswa kwenani labeluleki besigaba esiphakathi nendawo kuzolungisa isimo okucatshangwa ukuthi siyavuna ekusekeleni isigaba esikhulu kanye imfundo nokuqeqeshwa okungaphezulu ezikoleni.
Ngesikhathi bafika eThokoza, bafakwa ngaphakathi eshositela.
Angazi noma yiqiniso kodwa ukuthi waqhunyiswa ngeziqhumane.
Uma ungenayo eminye imibuzo kaNsumpa uMarion, siyabonga futhi siyakudedela, Nsumpa.
Ekugcineni uhulumeni wezwe manje usekwenze kwaba nengqondo lokho okwakubonakala njengomehluko oluvindi baphakathi kwemisebenzi yokuletha izidingo kwesifunda sikahulumeni kanye nalezo zifundazwe, umasipala wedolobha kanye neziphathimandla.
Ukukhumbula abahlali benhlangano abasesimweni somugqa ophambili.
Uhulumeni ukukhuthalele ukubhekana nalezi zinselelo, ukuze kwakhiswe isimo esizokwenza kwenzeke futhi kusize ukusebenzisa imishanguzo yokulwa nengculazi emkhakheni wezempilo zomphakathi.
Isilengiso seqondiswe ekuhlukaniseni umthetho-sivivinywa ifakwe esigabeni sawo esifanele somthetho.
Amabhizinisi abeke iDolobha laseKapa ezingeni eliphezulu uma kuqhathaniswa nezinye izikhungo ezisesimweni esifanayo.
Onke amasilingi kufanele abe yimathiriyeli eqinisekisiwe eqinile embozwe ngelayimi noma iplasta kasimende noma enye imatheriyeli engavuzi efanele yokuqedela kuye ongwengwezini olubushelelezi kanye nokokuvikela uthuli.
Kwabekade bekuphethe, amaphoyisa athole immese esetshenzise ekubulaweni kwesisulu.
Izimo ze-Zooplankton nezendawo ezinhlelweni zechibi elisogwini ngaseNingizimu yeKapa.
I-MPCC yisenta yesiteshi esisodwa lapho uhulumeni wendawo, esifundazwe kanye nowezwe, kanye neminye imisebenzi anikezelwa khona kanye nolwazi olufanele kumphakathi wendawo.
Ezinye zaxazululwa ngaphandle kokungenelela ngasohlangothini lwethu, kodwa kuseyihlazo ukuthi siphoqiwe ukuba singenelele kwasekuqaleni.
IJakarta ibuye kude eminyakeni eyedlule ngasohlangothini lwezenhlanzeko, kodwa amaphuzu ambalwa akasho lutho.
Cha lalela umbuzo ngokucophelela.
Ngicela uvakashele i-Readme fayili ezokunikeza ulwazi ngamafayili abalulekile ekuhlaziyeni idatha kanye nosayizi bayo.
Laba basebenzeli bakhelwe ohlelweni lwezikhali ngokuhlanganyela ne-Armscor.
Iqembu lakho lesibili othi liyaphikisa, kwangathi lithi kufanele ugxile kubaholi, lokho u - ngiyacabanga ukuthi usho ezepolitiki?
Izobheka indlela imizimba ephethe isikole iyisbenzisa kanjani imali yesikole, futhi kuzoqedelwa ngasekupheleni kukaMashi ngonyaka ozayo.
Landela umhlahlandlela wethu odwetshiwe wencazelo elula yendlela okwenziwa ngawo umthetho.
Imininingwane yemisebenzi izoposwa lapha njengoba nangesikhathi isikhona.
Ukubekezela kwakho kuphinde kwaqinisekisa ukusombululwa kwenkinga.
Ngiyaxolisa General Knobel, ukwenzile lokho kuleliya zinga.
Futhi bebengitshela; indluyakho futhi ePiville igcwele amanzi noma leyo ndawo futhi ukholwa noma yini.
I-Afrika ibonakale iheha lonke uhlobo lwezivakashi ongahle ungacabanga ngalo.
Umnikazi wesitolo waqonda kumshayeli wemoto namaphoyisa ambopha.
Abantu bebezimelela kulezo zihlalo.
Izinhlelo zangomuso zikaLowe zibandakanya ukuqhubeka nomsebenzi womculo nokukhuthaza intsha ukuba ilandele amaphupho ayo.
Njengengxenye yokuthuthukiswa kwezingqalasizinda zezenhlalo sizokwakha izindlu ezisendaweni efanele nezindlu ezingabizi kanye nendawo enhle yokuhlala abantu.
Izinkontilaka zeminyaka emithathu zinikwe usonkontilaka osemthethweni ngokwenqubo yokunikezwa kwamathenda.
Izibhelu zeminyaka engamashumi amabili nesithupha e-Angola ziyakhathaza njengoba zisabalala futhi zithinta amanye amazwe esigodi.
Uhulumeni wase-China bewufaka amandla awo onke eDarfur, njengoba ngiqondisisa futhi ngiyabonga, usho njalo.
I-WCED futhi ixoxisana noMkhandlu weDini yezeMfundo eWestern Cape HEIs ukuze yenze ngcono uhlelo, ukuqondisa ezokuxhumana kanye nesiphetho sezinga lemfundo.
Engizama ukukusho ukuthi ubandlululo lwalucindezela ngempela.
Indawo okusetshenzelwa kuyo kufanele ingenise umoya ngemishini endaweni engaphandle izoshintsha umoya wonke ongaphakathi izikhathi ezingamashumi amabili ngehora.
Mhlawumbe kodwa bewuzoba nabantu abamangalisayo abasele bephila.
Sinezihlalo ezine ngakho ke abane benu mabeze ngaphambili.
Ukuphindaphinda i-ZUR esebenze ngayo beyaziwa futhi beyisentshenziswa yilaba bantu futhi bekunokuphindaphinda bekunikezwe umsakazo wesiteshi kanye nendiza efanele.
Imikhakha eyahlukene kuMasipala weTheku izosebenza ndawonye ukuqinisekisa ukwakha kabusha okusebenzayo.
Okunye okufakiwe yindwangu yengilazi elukiwe kanye nokukhiqizwa kwezindwangu ezisipesheli ezifana ne-pile noma i-chenille fabrics, ithawula le-teri, i-gauze, njll.
Izilinganiso zaphakathi nonyaka, kusetshenziswe uhlobo lomthelela weNgculazi.
Ukuhlelela intuthuko edolobheni lethu kumayelana nokuqinisekisa ukuthi senze isilinganiso esibalulekile phakathi komnotho, ubudlelwano bezilwane nezitshalo nendawo kanye nomphakathi.
Amabhele ayisikwele kufanele abekwe endaweni embozekile eyindlwana , kanti amabhele ayindingilizi kufanele abekwe endaweni efaneleyo engaphandle kwedlelo.
Incwadi yokubunywa kwezimo ze-TEP.
Ukuxosha bekuyisinyathelo esifanele esingasetshenziswe ekwephulweni komthetho noma kwezinga.
Usiko lalibambe ukuthi kwakunetshe okubulawa kulo ngokomthetho elalisetshenziswa yinkosi ukunquma abantu okwakukholwa ukuthi bangabathakathi.
Ireshiyo enkulu yenza kuqine isamba senqubo yokukhiqiza.
Manene namanenekazi namuhla, uhulumeni wesifundazwe saseNtshonalanga Kapa uqinisekisa ukuzibophezela kwakhe ekwabeni kabusha komhlaba kule sifundazwe.
Niyazi ukuthi ngesikhathi siqala kwakungafanele sibulale abantu.
Isimo sokuphathwa kwezimayini ezihlelelwe ukuvalwa eminyakeni emihlanu.
Ilungelo lokusebenzisa amandla enyukliyasi ngeke kuncishiswe yilabo asebevele benalawo mandla nakuba singeke sikusekele ukusebenzisa la mandla anjalo ngengxa yezindlela zokungabi nakho ukuthula.
Kodwa ngokolwazi lwezibalo ngokwemvelo, inqubekelaphambili kanye nemiphumela yezokuvakasha igxile kakhulu ezibalweni zobuningi ezifana nokufika, ukuhlala ubusuku kanye namazinga afihlwe kwesinye isamba sezifundo zezomnotho.
Abasebenzi abaqeqeshiwe bazobe bekhona bezosiza ukuqinisekisa ukuba ibhizinisi lakho lihamba kahle ngaphandle kwezihibe ezingadingekile.
Siyisifundazwe sokuqala esiqeqeshe Abakhaphi beziVakashi eziNgezwa ezindlebeni njengoba sikholwa ukuthi ezokuvakasha kwabangezwa ezindlebeni yindawo engakaze ithintwe.
Bonke abafundisi ababandakanyeka ku-Physical Sciences, Natural Sciences, Life and Agricultural Sciences neTechnology zonke izifundo zamukelekile ukuzohlanganyela kuyo yonke imisebenzi ye-SAASTE.
Ikhabhinethi yatshelwa kafushane, futhi yayamukela inqubekela-phambili mayelana, namalungiselelo ezibalo zoMhlangano wabaholi bamazwe e-OAU AU ozobanjelwa eThekwini emavikini amabili ezayo.
Indlela yokuqala yokucabanga ngoshintsho oludingekayo ukwenza uguquko kwezemfundo.
Abantu bokuqala abazokhuluma ababili abangaba-Baruti, noNgqongqoshe ababili.
Wawungekho umyalelo onjalo futhi ayikho nephrojekthi eyabhaliswa e-RRL.
Lwalunjalo uhlelo lobandlululo, ukuqhubeka kwemvelo kwale layisense yomhobholo.
Ngenye yezinto ezaletha ubunzima emphakathini njengabafundisi kanye nobunzima esibhekana nabo njengabafundisi.
Ikhona indawo yokwandiswa kobuvolontiya ukuze kukhuliswe imisebenzi yezenhlalakahle.
Ngimele abantu abasazabalaza, phakathi kwamaqhawe nabaholi babo babala, amaCongolese nama-Afrika angafiyo isishoshovu uPatrice Lumumba.
Abantu bokugcina abangabaThwa bahlala eKalahari indaweni eseNyakatho Kapa.
Phazimisa uma noma usesekelo esinemilenze emithathu uma uthwebula ngaphakathi ku-National Assembly Chamber.
Kwesinye isigamelo ithimbe belizosiza hlangangana nowesilisa osolisayo eduzane kweGalaji iBhoboza Caltex Garage.
This historical antecedent set in motion heroic struggles whose legacy we now have the privilege to celebrate and honour.
Izikole eziningi eCape Flats zizungezwe yinqwaba yezigelekeqe.
Ngeke sikudumaze, sizodiliva njengokwesithembiso sethu ku-LOC naku-FIFA ukuze siqede inkundla ngesikhathi, esho.
Endaweni ebanzi ezungezile ukusetshenziswa komhlaba kuyafana ngaphandle kokuthi kunezindawo eziningi eziseduze kolwandle kanye nezindawo zokuhlala eziningi.
Dibhale ngezinto zaseThekwini esithole ukuba ziyajabulisa.
Abasethubeni lokuba ababhidi bazohlanganela ehhovisi leHholo likaMasipala iNkonkobe: eSupper Room esikhathini esinqunyiwe emva kwalokho kuzovakashelwa indawo okwakhiwa kuyo.
Isikhala somsebenzi kuNkomishani ngeke iphazamise inqubo esemthethweni noma izinqumo zikaNkomishani.
Wacela okungenani othisha ababili kwaJuta abasuka esikoleni ukuba bavakashele eBangalore ukuze baqondisise usiko lwabo.
Ekugcineni ngifuna ukukhuluma ngalokho esikwenzayo ekwakheni izindlu ngendlela, kodwa sakhe ukwakhelana okunohlalisana nobuzoqhubeka isikhathi eside.
Futhi ngicabanga lokhu kuvakashelwa wuphiko lwezokuvikela kumayelana nesicelo sami sokuhlela kabusha.
Emva kwalokhu, uma siphenya izinga okungalinganiswa kulo sineminyaka emibili nohhafu selokhu sakha kokuqala uhulumeni wethu wentando yeningi nongabandlululi.
Ukusekela ukuhlanganyela ukwaziswa kwendima edlalwe yizinhlangano zomphakathi njengokubaluleka kokuthuthukisa kanye nokuqinisiswa kombuso wentando yabantu.
Amapuleti, amashidi, umucu, udobo kanye nezimo zephrofayili, zerabha eyakhiwe okwentabamlilo kunaleyo rabha eqinile.
Umbuzo Mnu. Mongameli, bekukhulunywa ezindabeni ngaphambi kokuba ufike ngodaba lokuthi iZimbabwe kufanele iphoqwe iyomiswa ngaphambu koMkhandlu we-UN wezovikela.
Abebekhona banikezwe ithuba lokuxoxa nezingcweti ngokuzibuza imibuzo.
Amasu entuthuko kufanele abe yiqiniso akhombise imithelela yesikhathi esifushane-, phakathi nendawo kanye nesikhathi eside, nemiphumela ye, uguquko lwenani labantu kanye namaphethini okukhiqizwayo nokuthengwa abantu.
Icala lokwenqaba ukulalela inkantolo - isiphathimandla sikahulumeni wesifundazwe - umyalelo wemali eyanele yokukhokhela izikweletu - noma impikishwano ngokuboshwa - ukukhululeka komthethosisekelo - ikhambi elinikezwa koMthetho wePhromoshini yokuPhathwa kobulungiswa.
Kuyintokozo kimi ukunethulela amalungu amasha e-SANAC.
Isizathu esenze watshela uNkk. Madikizela Mandela le ndaba yingoba bewufuna ukuba ngenelele kule nkinga othole uKatiza ekuyo.
Uhlelo lokuBhalisa nekunikeza iZitifiketi oluzosebenza ngokuhanganyela ne-WIS eshicilelwe ukuphawula.
I-Iziko Planetarium lakhe ibhodi lomdlalo ukusiza abadlali bafunde kabanzi ngeLanga noNozungezilanga.
Umlawuli webhizinisi ubalulekile njengoba izogqugquzela ukuvuleleka okukhulu kanye nomncintiswano emkhakheni onganyelwe abadlali abakhulu abangabodwa: I-Eskom ku-Elektriki, uPetronet kupetholiyamu kanye neSasol kugesi.
Thina sonke, kanye noBotha bekufanele sihambe siyolanda imali kuNkk. Mandela.
Njengoba nazi nginguGeorge Nene, ngibhekelele izindaba ezibandakanya amaqembu angaphezulu kwelilodwa kuMnyango weZangaphandle.
Esikhathini esimatasatasa samaviki amabili, idatha ebalulekile ishicilelwe emayelana nendawo ngayinye kulezi eziphambili.
Ukusekelwa kwe-SMME kufanele kuhlanganiswe kakhulu nakho konke okunye ukwesekelwa kwezinhlelo zentuthuko ze-RDP.
UVish wadlala indima eyaziwa abambalwa kuphela.
Le nkomba kufanele ihunyuswa ngokuhlanganyela nekhombisa "Isilinganiso senombolo yamakamelo endlu ngayinye" fukuze kutholakale ukuqondisiseka okugcwele kwesimo sesiminyaminya.
Umumo oncomekayo weHolstein-Friesland ngamandla ayo okusenga.
Angifuni ukuba sibuyele emuva engxoxweni yaphambilini.
Noma kanjani isiteleka sidalwe ukungaziphathi ngendlela komqashi.
Ngasohlangothini lwami ngivamise ukumangala futhi ngiziqhenya kakhulu ngesikalo somzamo wokuhlanganyela kweNingizimu Afrika kusayensi.
Ukusiza ngokuhlanganyela kwendawo emazweni angaphandle kanye nasekwenzeni uphenyo lwemisebenzi emibili yezwe, kakhulukazi ophenyweni olwenziwa ngobuchwepheshe.
U-Alderman Justus umema izakhimizi ukuba zinamathele ezinhlelweni zokongiwa kwamanzi lezi ezisasebenza.
Njengengxenye ye-SCMP ngendawo kuzogcinwa ikekhodi lakho konke ukushushiswa ngempumelelo.
Umsebenzi nawo usungule amasu okuheha nokugcina abasebenzi abanamakhono athusayo abadingeka ekwenzeni imisebenzi esipesheli eMsebenzini, njengabashayeli bamabhanoyi abenza ucwaningo lwezomthetho njll.
Undunankulu ozokwethula inkulumo ebalulekile uzophinda ethule Inkomishani yeNtsha yeSifundazwe esekuphele isikhathi eside ilindelwe.
Misa umsebenzi ngokushesha njengesinyathelo sokwexwayisa uma kunobufakazi obuphathekayo.
Vakashela izindawo, thola ulwazi olubanzi ngazo bese uzithathela izinqumo zakho.
Ukuthuthukiswa kwamakhono amaningi ikakhulukazi emazingeni aphansi emisebenzi kahulumeni, lapho kwakuncishiswe khona amakhono.
Iminyango eyehlukene isebenzisana ne-SAPS, ivakashela izitolo zomaselula kanye namanye amabhizinisi, futhi abopha abadayisi ukuqinisekisa ukuba umthetho nokuthula kuyagcinwa.
Ukubamba iqhaza koMphakathi kusiza omasipala ekuhleleni, ukuhlanganisa, ukuvumela nokuqalisa uhlelo lokubandakanya umphakathi.
Kwakuvaliwe, kuvuliwe, kwavalwa, kwavulwa, nakho ke Mnu. Cassim.
Ngakho ke sifaka umandla amaningi ekuxhumaneni, ukusebenza ndawonye, ukuhlanganisa wonke umsebenzi esesiwenzile, kulesi sigaba sokugcina.
Sibhadale imali ngokunsundu kwethu yomfaniswano wamakhamofulashi, izinwele zethu siziyekelile zakhula zaba zinde futhi sahamba, sayosebenza noKoevoet ezinye izinyanga eziyisikhombisa.
Umhlangano weKomiti loNgqongqoshe be-SADC balindeleke ukuba bethule ngamabomu isu lokuthuthukisa ukuze basebenzise iNhlangano.
Emuva kokuqeda le nqubo idatha izihanjiswa emaqenjini okusetshenziswana nawo ukuze kufakwe isilinganiso kuzo zonke izilimi zase-Afrika.
Ukuthi uma i-Anglo mhlawumbe yenze okwehlukile kuleli phuzu, ngakho lokhu kukhula okwakufanele kwenzeke ngaphandle koBandlululo ngabe kwafika masinyane.
Izinhlangano ezisemthethweni ezinomlando owaziwayo wokuqeqesha emkhakheni we-ECD okungenani unyaka owodwa.
Ngamunye kule mikhakha, uguquko lwenani labantu abaqashiwe kanye nokushintsho lwamaphesenti, ikota ngekota nangonyaka ngonyaka, kwethuliwe.
Uma kuvela isidingo, amaklayenti azokwaziswa kusenesikhathi ngokuqaliswa kokusebenza.
Manje umbono - futhi bengisalelwe yilanga layizolo, ukuthi unomuzwa ophezulu futhi ngandlela thile ungumuntu osheshe azwele, uzwela kakhulu impela.
Vumela amazwe asathuthuka ukuba asize izinhlangano zenkululeko emizabalazweni yawo.
Kunikezwa abathile, amaqembu noma abantu abaningi ukuqinisa ukuncintisana, ukuzithemba kanye nomuzwa wempilo enhle.
Ukuphepha kwezithuthi zomphakathi kanye nokufakwa ngokuphoqa kohlelo lwe-recapitalisation kanye nokudambisa impi yamatekisi, kuzoqaliswa ukusebenza nge-RTMCC kanye nangaphakati eminyangweni noMnyango weZokuthutha.
Amagundane abe yinto enkulu okugxilwe kuyo ezifundweni zokugula ngengqondo kanye nezokweluleka ngokwengqondo lapho kuqagulwe khona ngokuziphatha kwabantu.
Kuqala ngokunwetshwa komthamo wethu, singazibophezela kokuningi.
Isenta yokuchmusela izoqala ukuthuthukiswa kabusha nokuliswa kwefenisha nemboni yokhuni esigodini nasesifundazweni.
Ababhikishi bajikijele amaphoyisa nezimoto zabantu ngamatshe, kwagcina kulimele izimoto zabantu eziningi, nephoyisa lathola imihuzukwana.
I-TGCSA inomsebenzi okufanele iwenze ezivakashini zezwe nezamazwe ukuqinisekisa izinga eliphezulu, empeleni iqinisekise ukuba zonke izivakashi zithola izindawo zokulala ezisezingeni elihle eNingizimu Afrika.
Isitshalo esijwayezwe impilo yendawo enesimo esome kakhulu isib. i-cacti yasogwadule .
Zonke ezinye izindaba zisukela emsebenzini woMnyango.
I-Burgundy yisifundazwe esibalulekile sewani eFrance futhi ngesinye sezibalulekile emhlabeni, ikakhulukazi ngamawayini asezingeni eliphezulu.
UValda Arendse, uqeqeshi wesifundo, uthi umsebenzi kahulumeni akuyona inhlanhla kodwa yilungelo kunoma yimuphi umphakathi wentando yeningi.
Amathebula alandelayo akhombisa izingxenye Uhlelo oLwemukelwe Lokulethwa Kwezidingo kanye nentuthuko eyenziwe ngokuqalisa ukusebenza kohlelo.
Abasolwa abayisithupha, ababoshelwa ukubulala iphoyisa eHluhluwe, kulindeleke ukuba bavele eNkantolo yeMantshi eMtubatuba namuhla.
U-Chief Electoral Officer, U-Adv Pansy Tlakula, uzonikeza umbiko kulezo zinhlangano ezilethe uhla lwabantu abazokhethwa namadiphozi ngaphambi kwesikhathi esingumnqamulajuqu.
Nakuba uhulumeni ezisusile izimvimbelo sezibhamu zasemoyeni, ukuhlukunyezwa kwezibhamu zasemoyeni kuthathwa njengecala.
Zonke lezi zinyathelo zithathelwa ukuvuselela umnotho kanye nokulondoloza kanye nokudalwa kwemisebenzi.
Ukwengeza emabhishi alo amahle nesimo sezulu esihle, ibhanitshawe isiphenduke isipesheli saseThekwini.
Ngacabanga ukuthi umqondo wakho ukudicilela phansi.
Baba Sidilwane, ngicela ukuhlola, ukubhalile phansi, ukubuza kukaMose, ebuholini besonto.
Siyaxolisa ngokuphazamiseka okudalwe yilolu guquko.
Ngesikhathi kunokudubulana namaphoyisa, kodwa bakwazile ukubaleka.
Ngakho sinezikuludrayiva eziningi ezilandelanayo zenza umsebenzi wokugwaza kanti ezinya zisebenza njengesirinji enenalithi.
Lapho kubukeka kungekho ukuvuleleka okuqondile akuvumelekile ukutshuza.
Isehlo esisodwa esinjalo eHornsnek, Akasia, ePitoli zizobhalwa engqondweni yethu isikhathi eside esizayo.
Umbuzo uphenduliwe, Mnu. Maritz.
Ngiyaziqhenya ukuvuma ubukhona egalari komuntu oncomekayo nomngani wezwe lethu nabantu, umlingisi ohola phambili eNdiya "eBollywood", u-Anil Kapoor.
I-QES izokwandisa ukucubungula kangcono ukukhula kwamathuba omsebenzi ngezimboni, okuzoba yindima yomsuka wophenyo kanye namandla.
Umasipala uqale inqubo yengqondo yohlelo lwamakheli emigwaqo yedolobha.
Inani lamatheknikhali amancane ezibuyekezo emngceleni kamasipala yamukeleka.
Kuzoba nomcimbi wamasiko ebusuku eMonte khasino eGoli.
Amathemba kaHulumeni weSifundazwe azokwakhela kuyo futhi ngokunikeza ukuqeqesha emsebenzini.
Omabili amazwe aqala izinqubo zawo zentando yeningi cishe ngesikhathi esifanayo.
Incazelo kufanele itholakale ekuhlukanisweni kwezikhumulo sezindiza ukuze kugwemeke ukudideka okukhona njengamanje.
Izingane ikakhulukazi ziyiqembu eliyizisulu ngoba, ngaphandle komhumushi azikwazi ukuxoxa ngenkinga yazo.
Izindaba okukhulunywe ngazo bezihambisana nezinhloso ze-Operation Romulus.
Ireferensi ye-Error Object ayilungiselelwe into eyenziwayo ngokushesha.
Ukugcizelela okukhulu kufanele kubekwe enkunzini ezala ubungcono ngakho konke, noma ngobunjalo bayo, ikakhulukazi umsipha ophakathi nendawo owinile kanye nokufakwa okwamukelekile kombele nosayizi.
Futhi kuphazanyiswa yinkunzi engalulangazeleli ucansi nokukhwelana.
Umthelela wenzeka ngesikhathi isikhumba somuntu sithintana namazi afreshi anukubezekile, lapho kuhlala khona iminenke ebizwa ethwala i-schistosomes.
Yebo lokho kubona kwangempela - babona umdlalo futhi bafuna ukungena ngaphakathi futhi babe yingxenye yobumnandi.
Ngeshwa zonke lezo zindaba zashicilelwa ngesikhathi ngingekho kuKhabhinethi yeLegotla ngaphambi kokuba ngindize ngilibhekise eLiverpool ngiyoqhuba ibhizinisi.
Ngizizwa ngistakile futhi angeke ngiwafezekise izinhloso engazihlela.
Sinethemba ngokuthi loMhlangano wabaholi bamazwe uzoqhubeka nokuthi uzoba nezithunywa ezanele ukuqinisekisa ukuba ube nomphumela omuhle.
Simema bonke abantu bethu izindaweni ezahlukene ukuba baphendule isimemo sethu.
Ukuhlunyeleliswe kwezemfundo yingxenye yomsebenzi wokwesekela imfundo.
Lezi ziguli zizovumeleka nakuba kunokungazinzi kwesimo sezingqondo zazo.
Wena uqobo lwakho uthe ukuchithile ukuthi akazange ahlale endlini yami, kodwa ubengena ephuma.
Le migwaqo isebalazweni likamasipala elikhona ezinhlelweni zemininingwane eku-GIS.
Sixhumana emazingeni abaholi bezenkolo, ukubunjwa kwezepolitiki, izinyunyane, umkhakha ozimele kanye nangezinhlaka zikahulumeni.
Omunye wabasolwa wabulawa emva kwalokho futhi omunye walinyazwa kwesinye isigameko.
Amarekhodi akhe agcinwa ngemicikilisho futhi uhlelo lwakhe luhle kakhulu.
Futhi ukuzibandakanya emamashini kanye nakho konke okunye.
Belingekho irekhodi lophenyo ngembangela yokufa kwakhe.
Manje sinikezwe umsebenzi oqinile wokumenenja leli dolobha elimangalisayo, eligcwele ubuhle ngokuphikisayo.
Cimani amamonitha amakhompyutha ngokuphelele kunokuba niwashiye eku-othomathiki.
Beyindawana thize lapha ekhoneni.
Osomaqhuzu abazongena esihlalweni kudingeka okungenani abe nesipiliyoni seminyaka eyisishiyagalombili yokuphatha noma eyimenenja.
Ngiyaxolisa Moegamat, ngingakubuza ngingasheshi.
Inani lamaphosta omkhankaso wokhetho kufanele ancishiswe angeqi kwamabili epalini ngalinye noma izinga.
Izimoto zangasese zingasetshenziwa eCedara ngokubona komnikazi.
Ngicabanga ukuthi emva kwalokho futhi kungenzeka ukuba awukuqaphele lokho, bahambile empeleni kulokho abakubiza ngegumbi lokubona into ethile.
Njalo bengicabanga ukuthi abantu abamhlophe bahlala edolobheni, abantu abamnyama eBonguletu namakhaladi eBridgeton.
Inhloso yethoshi lalichaza uphawu lokukhanyisa inqubo yelangabi lalo lokuthula.
Angisakhumbuli ukuthi ngabuyela kanjani endlini kaNKK. Ryklief.
Ngabe lokho bekuyisikhangisi samathikithi noma bekucatshangwa ngamathikithi kanye nokuvikela noma ngabe akunwetshwangwa, ukuqondisisa kanjani lokhu?
Amanye amaphothifoliyo awokuvimba ukwakhiwa wezindawo zemisebenzi yokuvikela njengezempilo nezobunjiniyela.
Emkhakheni wezemsebenzi esemthethweni kuyanda ukuhlehla okubheke kulabo abathola amakhono ngokufunda nokuqeqeswa , nomkhuba wokuvumela imikhakha yomnotho osathuthuka nothuthukile kwezinye izindawo.
Okunye futhi, ama-ejenci aqinisa umthetho, ngokubambisana neminye iminyango, bebekwazi ukukhomba nokuthena amandla amaqembu amaningi obugebengu obuhleliwe.
Umbono ukuba lokhu kumiswa ehhovisi likaMongameli.
Futhi iNPA kanye nonyaka ozayo uzobona ukudlondlobala kwamaphoyisa kanye nokuboshwa kakhulu kwezigebengu.
Uma iphrojekthi ikhombisa ukuba yimpumelelo, izoqaliswa ukusebenza kwezinye izindawo.
Lokhu kuzokwaziwa ngendlela yimigqa emithethu esesiphetheni ebheka ukuvikelwa kwezihlahla nezilwane , intothuko yezomnotho kanye nobulungiswa bezenhlalo.
Izinyona ezinobuthi ziphumelele ukuqeda ukunqanyulwa kwamakhebula kanye nokwebiwa kkunye okuhambelana nokusansimbi, umasipala wonga izigidi zamarandi.
Ngakho sekufingqiwe, ukusolwa, ukubamba iqhaza ezenzweni zobugebengu kweYunivesithi neSifundazwe kokubili iYunivesithi kanye neSifudnazwe ngabe benze lukhulu.
Uthi u-MEC Wezemfundo eNtshonalanga Kapa uCameron Dugmore: Ngiyaziqhenye ngokuba lo mphakathi ungabambana ngezandla futhi wabelane futhi wakhane.
Kunamagama amakhode athile engithanda ukuba usisize ngawo.
Ungqongqoshe ungeze ukuthi amaPaki aseNingizimu Afrika abheka amazinga aphezulu amazwe okulondoloza imvelo kanye nokuthi iNingizimu Afrika ayisivumeli ukuba sizingele izindlovu emapaki ezwe layo.
Political Guidance and Direction to the other levels of the structure, aimed at assisting bureaucrats with lower-level decision making.
Umsebenzi wakhe wokuqala we-molecular biology ulethe inzuzo ebalulekile yezomnotho wemboni yamahlathi kanye nowezwe lonke.
Emuva kwalokho, izibhamu nezimpi ukwahlulwa kwaba kwaba yizindlela ezethembekile ezandle zabalimi abavela kwamanye amazwe.
Ifakwe ngendlela yokuba kube lula ukuyithola ngezinhloso zokuyinakekela.
Uyabandakanyeka ekubumbeni i-JB Marks Educational Trust, enikeza umfundaze abasebenzi basezimayini kanye nalabo abancike kubo.
Lo mthetho uchibiyela futhi welula isicelo seMitheth ethile ephethwe yi-Department of Environmental Affairs and Tourism.
Kwakukhona iMamelodi yabantu abaMnyama, kwakune-Eersterus yabantu abangamakhaladi, njll, njll.
I-TIA izosiza ekwakheni inethiwekhi yaamsenta okuncintisana egxile emathubeni okumaketha ngokubambisana nezimboni kanye nezikhungu zophenyo zikahulumeni.
Futhi ngizothanda ukubonga aMalungu aHloniphekile ngemibono yawo eyakhayo abayiphakamisile ngesikhathi sempikiswano yeBhajethi, esizoyilandela.
Ukwakhiwa kabusha kweStrelitzia Hall, Warner Beach: Imibuzo yomsebenzi kufanele ibuzo, futhi emva kwalokho izimpendulo ezishiwo zamukelekile.
Izilwane nezihlahla zasogwini lolwandle nazo zibulawa itshe lentaba namanzi emvula enesiphepho.
Inani lenzalo ebhadalwayo kokungakhokhelwa kanye nosuku olusebenzayo lwenzalo.
Uhlelo lwekhompyutha ifunwa yiSikhwama, enezimpilo esebenzayo enomkhawulo, alinganiswa nezindleko ezinqwbelane kancane ngokwenza uhlelo lokuzikhokha kancane kancane kanye nokunqwabelana kokulahlekelwa ukusebenza kwengqondo.
Kufanele umbuso ukuthathe njengephepha elisemthethweni, Umhlabuhlangene, i-ejensi esipesheli noma inhlangano okukhulwinya ngayo.
Wabe esethathwa amanzi edamini futhi wabanjwa yimihlanga odakeni olujulile.
Akusizi ukulapho lezo zinduna ngoba uzokufa.
Ngaphansi kwezemidlalo nokusungulwa kwezinhlelo nemisebenzi eyenziwa yizingane esikoleni futhi sisebenzela ukwandisa umqondo wesikole njengesizinda esikhulu somphakathi.
Umbukiso owathola umklomelo uzobe ubukiswa emphakathini endaweni enkulu evulekile eCape Town Civic Centre ekupheleni kukaMfumfu.
NjengoMatiwane, iningi elisemdlalweni liphuma emiphakathini eyayincishwe amathuba.
Umkhiqizi wezinongo, okokunonga ukudla, iviniga, iyisti, umkhiqizo wamaqanda, amasobho kanye nemnye imikhiqizo yokudla n.e.c.
Ngokusho kukaGrandWest, lokhu kuqonda kubona ukuthi ukufundisa nge-AIDS kuqondiswe eqenjini labasebancane kungaba yiphrojekthi ebalulekile njengengxenye yokuzibophezela kwezenhlalo.
Uthi othisha bazama ngamandla onke ukulungiselela abafundi.
Silindele ukukwamukela e- ARTS Resource Centre.
Kuyelapha ukusiza ingane yadlulise ukulahlekelwa kwayo.
Akuzange kube yindlela yokusho izingxenye ezibalulekile ngamagama ambalwa i-MDMA, futhi ngeke ngiphawule ukuthi kubukeka kanjani ngoba angikazi ngikubone mina.
Umnu. Webster, ngempela ukumemeza enkundleni yebhola.
End of the Cretaceous, was mainly the result of habitat destruction brought about by sea-level change.
La makhadi aklanyelwe ukugcinwa ebhokisini lesicathulo, nangaseshalufini lefayili noma amafolda ayifanele ngempela intengo esetshenzisiwe.
Private ownership of mineral rights suppresses exploration activity as well as the opportunity for alternative views to be taken of the economics of mining an unexploited ore body.
Ngithe uma besingachazelwa kafushane ngekufanele sikusho kafushane.
Thola izikhumbuzo zama-imeyili nama-SMS ezisho ukuthi sekufanele uvuselele.
Sikhululekile, sonke sikhululekile manje futhi besilwela ukulingana, sonke siyalingana lapha.
Hlola ukuze uqinisekise ukuba unesipelingi esiqondile futhi uhlole nofeleba.
Amalungu abese aya egcekekeni elingemuva lapho bahlole khona umjondolo futhi bawuthole wonke umthunzi wezinkukhu.
Lena yindima eyehlukile yesonto kanye nezinye izinhlangano zezenkolo, izwe elinomthetho kanye nokuqondisisa okusha kobuzwe nezwe lonke.
Ngiyakhuluma manje ngaphambi kokuba izinto zingene esimeni esiphuthumayo.
Vakashela eyodwa yezindawo eziphephile ezimbili zezindlovu kwezisizungezile futhi usondelane futhi ube nobuntu kwezincane nezindala.
Uma sazi ukuthi kwenzekani lesi yisikhathi sokuhlangabezana nengozi yokuba namaseli ambalwa egazi akunjalo?
Sizokwakha uhlelo olusebenzayo nohlelo oluphakathi lwesikhathi eside lokukhulisa uhlelo lwethu lwe-HIV ne-Aids ezikolweni.
Kufanele bakwazi ukuthatha izinqumo ezihlanganisayo ezindabeni zohlelo olubanzi lwezokuvakasha.
Amasaka nezikhwama, zohlobo ezisetshenzisiwe ekufakeni izimpahla.
Futhi ngezikhathi zonke, bekuqagulwa ukuba ngeNdebe yoMhlaba kuzokwenziwa imali eningi ngezivakashi eziningi ezisezingeni eliphezulu ezizofika eNgingizimu Afrika.
Mnu. Sihlalo ngithatha njengobufakazi benzwa bathi.
Imali yezokuhlalisana kanye nokuba sengozini kwabesifazane ezindaweni zokuhlala eziyimijondolo eThekweni.
Indela yokuziphatha kweziphathimandla zezemidlalo, abamakethayo kanye nabagijimi kuzoba yinto ebalulekile.
Okuzokwenza izitshudeni zisebenzise ulwazi lwengqondo ezimweni eziphathekayo zomsebenzi.
Ngiyacabanga ukuthi abanayo inkinga ngokucaphuna kulokho abakulethile.
Usakhumbula ukuthi bekuyisikhathi sini ngesikhathi ungena kumpheme omkhulu wezibukeli esentshonalanga?
Abafundi lapha namuhla, abafana - ungakhohlwa, uqinile emzimbeni kunentombazane - lena yisayensi yempilo engahambi kahle, kodwa engqondweni nakwezimfundo niyalingana.
Leli qembu libandakanya imisebenzi ethintana noma esondelene nesozo olufaka phakathi imali, kunomshuwalensi kanye noxhasomali lwempesheni, kodwa akubandakanyi usizo lwezezimali uqobo.
Uphinde wakhuluma mayelana nesimo sonke mayelana nezikhalazo ezihanjiswe endlini kaNkk. Madikizela-Mandela.
Ngesikhathi esikusona njengoba sizabalazela ukulwa nobuphofu kanye nokuba nempilo engcono kubo bonke abaseNingizimu Afrika.
Ngokwamathemu aphakathi, i-DST kuzobe kushayelwa ukuqaliswa kokusebenza kwe-Ten-Year Innovation Plan, ebonisa izinselelo ezinhle okuxoxwa ngazo ngezansi.
Udkt. Ramashala uzobe esekusiza ekukhulumeni ekwethuleni kwakho.
Lokhu ukukhombisa ngokusobala ukuthi ibhizinisi lokubambisana phakathi kukahulumeni nasemiphakathini kanye nokunye ukwakhiwa, kungavuna imiphumela emihle njengale phrojekthi.
Kodwa angihlukunyezwanga futhi angikutholanga ukulimala unomphela.
Ngiyacabanga ukuthi kufanele umuntu enze njengoba uKritzinger eshilo, loyo yena wambama ngamagilavu.
Isipiliyoni sakwamanye amazwe sikhombisa ukuthi olunye uhlelo lokulandelana kwelojiki ekwakhiweni kohlelo lokusekela.
Izifo ezilawulekayo zidalwa yizimo asebenza kuzo emsebenzini.
Wake wakubona okunye ukuhlumeza nodlamu olunje?
Kwafika amaphoyisa futhi athatha wonke umuntu owayelele lapho.
Zine izindlela ezibalulekile lolu hlelo oluzama ngakho ukusombulula lezi zinkinga ezenziwa ukuhlasela kwezihlahla zakwamanye amazwe: uxhaso-mali, umthetho, ukulawula ezemfundo kanye nesayensi yokuphilayo.
Ikhabhinethi iyasiza ngokuxhumanisa kanye nokuqalisa kokusebenza kwenqubomgomo yamandla futhi uqinisekisa ukuhlanganisa nezinye izinqubomgomo zemikhakha.
AbaseNIngizimu Afrika baqagule ukuthi impaka ingaba ngenye yezilwane ezinkulu ezinhlanu eNingizimu Afrika, kodwa i-LOC yamangaza wonke umuntu ngokukhetha kwayo.
Kunezinkampani engizaziyo lapho imihlomulo ethile yabantu aBamnyama ababandlululwayo kuyo.
Yonke imigwaqo yomsebenzi, izindawo okuhanjwa kuzo ngemoto, njll. Kufanele uphakanyiswe kahle futhi kube nohlelo oluhamba kahle lomsele wamanzi.
Chofoza egameni le-Sector ulande eminye imininingwane yombhalo ku-pdf.
Ukubheka ubugebengu njengodaba lwezokuhlala, hhayi njengodaba lwezokuvikela.
Idolobha liyaxolisa ngomonakalo eliwudalile kumakhasimende alo, kodwa lezi yizimo asingakwazi ukuzilawula.
Umunye umkhakho okufanele kuphenywe kuwo ukubandakanyeka kunqubomgomo ebanzi ye-SADF kanye nohlelo lokuphatha oluxhumene nempi.
I-TRC beyiwusizo njengenqubo yokwelulama eningini labaseNingizimu Afrika ababethinteka ngqo ekuhlukunyezweni kobandlululo.
Abamele isifundazwe se-SARPCCO kanye neNdlu yeNxusa laseFrance bazokwethamela umhlangano.
UKhumalo abephenya ngokubulala okwenziwa yisikwata esibulalayo.
Ukuchitshiyelwa komthetho kuyadingeka ukuvusezela umthetho ophelelwe yisikhathi obusa umkhandlu.
Vakashela i-GSH Museum ukuze ubone indlela oguquke ngayo umuthi wokwelapha kule minyaka.
Ukusiza ngokuhlinzeka imisebenzi eyenziwa emuva kwesikole njengokosiko kanye namaqembu edrama, imisebenzi yezemidlalo kanye nezinye izino ezingenziwa emva kwesikole.
I-Afrika iyisu elikhulayo elibalulekile kuMhlabuhlangene.
Imishini yokucindezela, yokugaya kanye neminye efuze leyo esetshenziswa ekukhiqizeni iwayini isayida, ujusi yezithelo noma iziphuzo ezifana nalezo.
Loku kubaluleke kakhulu ikakhulukazi emncintiswaneni owesabekayo wokhetho lwalo nyaka.
Abahlazini bezomnotho mabaqaphele le miphumela inikeza ukusebenza okubalulekile kanye nezimpawu zezimo somnotho sonke.
Sonke sihlangabezana isinyathelo esingakaze sibonwe kwezomnotho emhlaben jikelele.
Kuleli zinga amalungu aphuma eHillbrow aqhubekela ngaseMonza futhi amalungu aphuma Ophikweni lweZinja eGoli balandele iveni yohlobo lweNissan.
Impahla ebalulekile ethunyelwayo yikhofi, ukotini, ama-cashew nuts, ugwayi, isitshalo sokwenza izindophi, imbali kanye netiye.
Ngophiko lwethu lweCompliance and Monitoring Unit sibhone futhi sikhombise futhi sasombulula imisebenzi yokukhwabanisa okumayelana nokuvivinywa kokuqina komshayeli kanye nokulungela umgwaqo kwemoto.
Futhi ngesitatimende esbhalwe ngesandla uthi ubeyigxenye yokushaya.
Udoti nawo kufanele ufakwe emigqonyeni enezivalo futhi kufanele ibekwe ezindaweni ezinomthunzi owanele.
Umthetho wokwakhiwa kwezikhali zezomnotho, igazethi futhi iqaliswe ukusebenza yiziphathimandla.
Izimpawu ezipendwe ezindongeni nasophahleni kuzovunyelwa kuphela ezindaweni zasedolobheni ezinokulawulwa okuncane kanye nokulawuwa okulingene futhi kufanele zibekelwe ukuba kwenziwe isivumelwano kuzo zozimbili izimo.
Ngikufisela ukucabanga okunezithelo futhi ngiyabonga ngokunginakekela kwakho okulungile.
Ukufundiswa kabusha kwabantu abakhona ngezinhlangothi zobulungiswa benhlalo, ubulili, uzwelo kwezobuhlanga kanye nomthetho ogcizelelwe kumthethosisekelo ngelinye iphuzu.
Kokuqala kunakho konke, ngiyanibonga nonke ngethuba lokuba lapha eTsinghua University.
Empeleni sizokwenza inkulumo egcwele ngeviki elizayo.
Amakhebuli efayibha enzi siso libone ngoucacile enziwe ngomgodla wamafayibha omuntu, noma uhlanganiswe noma ungahlanganiswanga nezintambo zikagesi noma ifakwe izintambo ezixhumanisayo.
Kulezi zingxenye ezilangelayo iToolkit ihlola indlela yokuphatha yohlobo lonke, engasetshenziswa ukwazisa le misebenzi.
Umncintiswano walo nyaka ugxile kakhulu emiphakathini eyayincishwe amathuba nasezikoleni ngokunikeza mahhala izithwebuli-zithombe ezilahlwayo uma sezisetshenzisiwe emnyango.
Njengoba ebalulekile inonogada abagijima ngesitimelala esehlayo?
Ngempela siyabonga kakhulu Mnu. Mongameli, ukuba uthole isikhathi sokusivakashela, uhambisana nabaholi nabantu abahola amabhizinisi kahulumeni base- Czech.
Uze wafika lapho ngaphambi kokuba leli bhilidi limiswe.
Mhlonishwa Ongusomlomo - ubuchwepheshe be-New Age buyangithokozisa, anginawo amahloni okukuvuma lokhu, futhi kwesinye isikhathi nami kuyangithusa.
They have chosen to respect principle rather than fall victim to opportunism.
Dkt. Klatzow lokho kuzowela esigabeni sezinhlobo ezahlukene zezixazululo u-Armscor azobe eziphenya ngaleso sikhathi.
Izinhlobo ezintsha ezikhiqizwa ngesu lezihlala ezizalwa yizinto ezingafani kanye nokusetshenziswa kwamaseli nebhakthiriya kungabeka kungabeka engozini izitshalo ezazilinywa yizizukulwane zabalimli besintu.
Futhi ngethemba ukuthi abezezindaba bazodlala indima ekuvezeni ubungozi bokushintsha kwesimo sezulu njengenkulumo eyandayo emhlabeni jikelele.
Ukulungiselela isidlo sasemini esiconsisa amathe ngoLwesine sizofuna amagama kanye nezinombolo zocingo zezintatheli ezizokwethamela lomhlangano wokufakana imilomo.
Siyazi futhi ukuba sisabhekene nezinkinga ezimangalisayo zokuhlukunyezwa kwezingane nabesifazane abasebancane, okubandakanya ubugebengu obubi bokudlwengula.
Ukukhulula - Ukususa imithetho evimbelayo nokulawula kukahulumeni okwenza inqubekela phambili noma ubunzima bempumelelo.
Kunye nezinto, iqembu lontanga, abasebenzayo, abangasebenzi, izitshudeni, ubuhlanga njll.
I-Zip Zap Circus, efundisa abantu abasebancane amakhono esekisi, bazothone nesibondelelo.
Ukutholwe yisayensi ephenya ngezinto zasendulo kusukela kudala ngenkathi yokusetshenziswa kwamatshe kukhombisa ubufakazi bempumelelo ngesayensi nebuchwepheshe obasetshenziswa e-Afrika.
Kule sikhathi, angicaciso zonke izindaba zikhanye bha.
Imibhalo yonke yadluliswa ngokufanayo, ngendlela efanayo.
Ukuze ihlangabezani nalezi zinto ezilindelekile, sizoqhubeka nokuzabalazela ukuqeda ububha, ukukhulisa umnotho wethu, kanye nokusheshisa uhlelo lokudiliva izidingo.
Ngesikhathi i-ASASA iphethe ikhodi, inhloso yayo ukungabi yibhodi elichemile nelizimele emkhakheni wezokukhagnisa, uhulumeni nabathengi.
Futhi noma iyiphi indoda yobisi ezokwehluleka ukuhambisana nokuhlinzekiwe kuzothathwa ukuba yephume umthetho kamasipala.
Ukuqhakambiswa umqondo onempilo ogxile ekuqiniseni umqondo ophilile.
Ukwehluleka kwe-Airline Pilots Association ukuveza obala abakutholile, eqinisekiswe kimina abashayeli abaninig bezindiza, kufanele kuphenywe.
Kufanele sizifakele ugqozi zonke izikole ukulandela isibonelo se-Ithuteng Trust okungachazwa ngeqiniso njengesibonelo esidl'ubhedu sesimangaliso saseNingizimu Afrika.
Bonke abavuni bezinsiza bazodingeka ukuba bagcine idatha ngenhloso yezokuphatha.
Sesiyayibona imbewu yalokhu kuvusezela kabusha itshalwa zonke izinsuku, abaningi abajwayelekile kanye nabaholi bebhizinisi abantu abajwayelekile, ezepolitiki, ezamasiko kanye nezinye ezingaphambili.
Ukwakhiwa kweSivumelwano soMthetho esishicilelwe sokuQondisisa ukuqinisekisa ukuba imisebenzi yenziwa ngokufanele ngaphandle kokuyiphindaphinda nangendlela yokubambisana nokusekelana.
Kulungile asikubeke ngale ndlela, mina noKlaas sasingabangani abahle futhi wayezongishayela ucingo.
Ukusiphulwa kwempande L ezimpandeni zesitshalo nasendaweni enenhlabathini.
Indawo engaphambili evulekile yindawo engaphandle lapho kungavunyelwa khona izilwane.
Ukushesha nokomiswa komfaniswano emkhakheni wonke wezinto ezinqunyiwe.
Emva kokhetho ezinye iziphathimandla nosopolitiki baba yizisebenzi zomphakathi nezephalamende.
Izinsuku zethu ziyohlala zinovalo njalo uma inani eliphezulu labesifazane nezingane kule lizwe lethi liba yizisulu zokudlwengulwa kanye namanye amacala odlame.
Kudinga imadlala encanye yokuqala okudingeka ibekwe, kodwa isheshe itholakale.
Thina, njengoba eshilo uDkt. Randera umsebenzi wethu omkhulu bewuphakathi kokuhlanywa kwezindiza kanye namathuluzi ezokuxhumana.
Yebo, vele kuzwakala njengegama labenz bamafilimu aseMelika abaphuphayo ngesikhathi iqembu labantu licabanga ngendlala yokuxazulula ikinga yento engabonakali kahle.
Maningi amathuba okwakha amahhotela amasha nawakanokusho.
I-Ethekwini Electricity inikeza akhipha intengo yokuthutha amamitha iyobabeka emnceleni ebiza imali encane kunaleyo beyibizwe "ngosonkontileka abangathembekile".
Inikeza imisebenzi evulelekile ebucikweni bomphakathi waseNtshonalanga Kapa ngokugxila ekunikezeni amandla osobuciko abasebancane ngokudlulisela ulwazi, ukwakha amanethiwekhi nokukhuthaza ukuhlanganyela.
Idrama yokuthumba, eyaqala e-Ikageng ngoMgqibelo, yaphela ngenjabulo ngesikhathi ubaba wengane aboshwa, nosana olunezinyanga eziyisishiyagalolunye lwahlanganiswa nonina.
Bheka leli phepha yishejuli, ngeshwa alibekiwe izinombolo.
Uma umfundi oxoshiwe useminyakeni ephoqelekile yokungena isikole, iNhloko yezeMfundo kufanele yenze amalungiselelo okufaka kwesinye isikole sikahulumeni.
Phamisa amakhono futhi uhlomise izakhamizi zethu ngamakhono abalulekile ukuze zibambe iqhaza kwezomnotho.
Ungabhalisa ohlwini, noma uguqule ukubhalisa okukhona, engxenyeni engezansi.
Abahlaziyi kamuva babone ukuthi lowo msebenzi uvumele umzabalazo nezimfuno ze-UDF zishicilelwe emazweni; futhi kwabamba imicabango yabantu nokusiza ekufakeni ipolitiki emphakathini.
Siyabonga ngobufakazi benu, siyabonga ngesikhathi senu.
Kudingeka ubhalise njengelungu lomphakathi we-StatsOnline ukuze ungene kulelikhasi.
Cha uthi leyo Crisis Committee yayikhona ngaphambi kokuba ibe khona ngempela.
Izindlela zokusebenza zakhiwa phakathi kwe-DPLG, LGSETA ne-SALGA kulokhu.
Kusanda kuvela izinsongo ezintsha ngezilwane nezihlahla ezingezona zendawo kanye nokushintsha kwesimo sezulu kanye nobumuncu bolwandle.
Okuthandwayo kuqukethe izindlela kungasho ukuthi inhlangano yamukela inkundla "nezethulo eziqinile", futhi kuqaphe untuthuko yangomuso.
Ukwethula izinhlobo zobungozi kuGeographic Information System okungaxhunyaniswa namanye amabalazwe ezifundazwe kanye nolwazi lokwenza ngcono uhlelo kanye namandla okuphatha inhlekelele.
Izigqebhezana ezimakiwe zikhona emakethe, kodwa zibiza kakhulu futhi lezi zinhlamvu nazo zizophupha noma zihlubeke.
Ukwakha iNingizimu Afrika ebumbene nenentando yeningi ikwazi ukuthatha indawo yayo efanele njengezwe elizibusayo emndenini wezizwe.
Angiqinisekile, kodwa kwangathi usesimweni esishaqisayo.
Lena yimithetho ephoqayo, ngendlela okufanele zonke izindiza zisebenze ngayo.
Ngabe sengisejele futhi ngezwa ngomuntu owangivakashela, ukuthi uBotha wadutshulwa eduzane naseBaragwaneth futhi washonela khona lapho.
Manje ngish lokho ukuze ngingaphambuki kule ngozi embi.
Inani labasebenzi abaziveze engcindezini yokushisa kanye nemisebenzi yabo.
Abalimi, asebethuthukile kanye nabasafufusa, kanye nezisebenzi zasemapulazini nazo zizokhuluma.
Ukwenza umkhiqizo owehluke kancane emkhiqizweni wenkampani encintisanayo.
Ingasetshenziswa futhi ukukala isimo somsoco wabesifazane abakhulelwe.
Izilinganiso zembuyiselo yokusetshenzisiwe kuzingqalasizinda zomphakathi endaweni ziqinisiwe.
Cha angikhumbuli kwenziwa izinsolo kodwa ngikhumbula kuphela into eyakhulunywa kimina nguLiela Groenewald mayelana nomfowethu.
Bazobona into ngale kwempi engapheli e-Angola.
Hlanza ngokwesula uzungeze idiski.
Ihlose ukunciphisa kanye noma uvikele ukufunda nezithiyo, abafundi abangadibana nazo kunoma yisiphi isiteji emsebenzini yabo yokufunda.
Sizothatha leli thuba sibonge iChina ngokuthatha isinyathelo sokusungula izingxoxo neqembu leDalai Lama eTibet.
Angazi ukuthi kufanele ngenzeni ukuze ukholwe ukuthi lokho engikushoyo kuyiqiniso.
Washonela endizeni emva kokuba nohambo olungajwayelekile ne-Armscor ibe nalo kwazi kwaba yizolo, ukuphikile ukuba wayesebenzela bona.
Babenelisekile ukuthi imbangela yabo yayifanele, idingekile futhi kusemthethweni.
Kunezinga eliphezulu lokuqoqana kokungcola ezindaweni okuhlalwa kulo, ikakhulukazi ukubaswa kwamalahle nezinkuni.
Isahluko esahlukile sixoxa ngokusetshenziwa kwedatha ye-demographic yokwenza izinqumo, ukuhlela nokuthuthukisa.
Amaphepha ngeke aposwe niyacelwa walandeni.
I- Rental Housing Tribunal inikeza izinsiza zamahhala abaqasha kanye nabaqashisi kusho sonke iSifundazwe saseNtshonalanga Kapa.
Angikhumbuli kodwa bekungimi noKilla esabe sazi ngalokhu.
Abantu bakho abalawula amasango, bekufanele badabule amathikithi.
Kudingeka sivikele indawo yaseNingizimu Afrika nemithombo yemvelo, okubalwa kukho amanzi ahlanzekile, ulwandle lwethu nezidalwa ezihlala kuwo.
Ukwethulwa kwentuthuko bekungumsebenzi wongoti abangabalethi bezidingo abaqokwa ngenqubo yamathenda kanye nabasebenzi be-CTI babhekene nokuqinisekisa okusezengeni kokwethulwa kwezinhlelo.
Inhloso esemqoka ye-BioFISA ukwakha umthamo wokufunda ngezilwane izihlahla nabantu nokwethula imikhiqizo emisha emakethe ngenhloso yokuthola intuthuko yesikhathi eside esifundazweni.
Siyalidinga iqhaza labo ekufundeni ngezihlala, izilwane nabantu, uphenyo lukuvuselela kabusha amandla, izikalo zolwazi lokuziphatha komhlaba nobuchwepheshe; kanye nokusingathwa kwezinye izinselelo kodwa izinhlelo ezijabulisayo.
Mnu. Sihlalo bengizobhekana ngqo nokwahlulela kukaNugent.
Izinhlelo zezikhungo zokusiza i-LED ngokuvala okuvuzayo.
Bonke abaxhumana nohululmeni bokuqala bazoba nethuba lukunconywa phambi komphakathi ngokwenza umsebenzi omuhle.
Kugcizelela ku-GCIS isiko lokufunda ngozipiliyoni zethu.
Ngokushesha silungela ukubamba iqhaza ngendlela ezwakalayo emnothweni womhlaba.
Ungaphenya isinqumo esithile usebenzisa izinsiza zokuhlwaya ezibalulekile noma okokufunda izinhlu zezingqubomgomo emkhakheni wezingqubomgomo.
Akwenzelwe ukuba lezi zikali okuqhathaniswa nazo zisetshenziswe njengendlela yokulawula.
Umphumela wokuHlolwa Kwesidumbu zibonise ukuba imbangela yokufa kwaba ukuklinywa.
Udoti ongenayo kufanele ulawulwe kuqoshwe nohlelo lokukala izimoto nemithwalo yazo.
Anginayo inombolo eqondile kodwa ukugcwalisa ngokuphelele kwalokhu okubili.
Ingozi yomthethosisekelo obhekene neFederal Islamic Republic of the Comoros inikeza ithemba lokulethwa kokuthula kanye nokuzinza kwesimo kula mazwe.
kungenzeka ukuba ukusha kwengwengwezi oluvikela iso lubonakele kulelo banga, yebo.
Ngamanye amagama, izinga lokuvimba ukushintshiselana, zonke izimpawu ezibucayi zezomnotho sezingcono.
Akudingeki ukuthi, ukubonakala ngamehlo kwempahla yesifundazwe nakho kuzokwenziwa ngcono.
Uma ukhwehlela, vala umlomo wakho nekhala ngokugqoka isimfonya noma isikhafu uma usendaweni evalekile noma enesiminyaminya.
Ukwengeza, umngqongqoshe uthi, ukusungulwa kwentela yempahla engenayo nephumayo ezweni nemithetho unqunyiwe futhi yashicilelwa nenqwaba yempahla egciniwe ezosetshenziswa ngokuzayo iyivumile i-Eskom.
Empeleni, le zinkampani zidlala indima ebalulekile ekwakheni i-WTO kanye nezinye izivumelwane zokonga ezivumela ukwandiswa kwezinkampani zedlulele ngale kwesikali sezwe.
Ngakho ke wonke umuntu kufanele eze ngaphambili futhi basho uhlangothi lwabo lwendaba.
Ekugcineni, ngokuxhumana nalokho okubili, ngiyakholwa, Mnu. Sihlalo, sisilele kakhulu emuva ngokuqeqesha abantu.
Amantombazane amabili anogqozi alufakelwe wumkhankaso wokuqhuba isikhathi eside i-Imagine yaseThekwini ibe ngamandla aqhubayo emuva kokusungula iphrojekthi yegiza eshisisa amanzi ngelanga yeTheku labo .
Njengoba wayesezobuyela endlini enkulu, wazithole esebhekene ngqo namadoda amane, amabili kuwo ayephethe izibhamu.
Idolobha alilethi abantu abasha abaphuma kwezinye izindawo ukuzobahlalisa.
Kodwa, ngiyakholwa ukuthi mhlawumbe kufanele siphendule le mibuzo ngokwethembeka bese sibhekana nempendulo eyiqiniso, nakuba ingaba buhlungu kangakanani.
Kudingeka siqondisise ukuthi abantu bethu babe abasingathi abemukelayo emhlabeni, kufanele sikhuthaze abaseNingizimu Afrika ukuba bajabulele izwe lethu.
Ukuhlola umthelela wohlelo lokufuna imali yokuqhuba umsebenzi ngokwemiwomo engaletha inzuzo emnothweni waseNingizimu Afrika, kanye nemithelela yezwe yesabiwomali lwesikhwama sezimali sikahulumeni.
Umsebenzi wezibalo, bese, ukuxhumanisa kwalokhu okukhombisa ezinye izinto ezibalulekile, ngakho leso sikali, ukuqapha nokuhlaziya kungaqiniswa.
Ukutshalwa kwezinhlamvu zikawoyela noma izithelo ezinowoyela namantongomane, okubandakanya izinhlamvu zikabhekilanga, amantongomane noma ubhontshisi isoya.
Ubukhulu bokusetshenziswa lapho, zonke ezinye izinto ezilinganayo, amazinga okubamba angaqhutshwa isikhathi eside esingakaliwe.
Kubonakala ukuba ukugxila komphakathi kugudlukile kwasuka ebungozini be-engeli ecijile bezifo ezibulalayo ngokwezivumelwano zesikhathi eside mayelana nezinga bunjalo, ukuphepha nezowhebo.
Ukuqeqeshwa esakwenza okwangempela, ngizokuphika ngempela, ukuthi asizange senza ukuba inja yobandlululo izale.
Ungqongqoshe ngokuqokwa kwakhe, kodwa okungedluli eminyakeni emithathu, futhi bangaqokwa kabusha emva kokunqanyulwa kwaleso sikhathi.
Ukusebenzisa nokuqinisekisa imisebenzi eyohlala yenzeka yokubambisana nomasipala nobuxakaxaka.
Kungasho noma yikuphi ukuphepha, igumbi elinezindonga nomnyango owugqinsi, ibhokisi lensimbi, ithili, ishalufu eligcina imali futhi likhombise nerekhodi lemali etholiwe, ibhokisi elikhiywayo lokugcina imali noma elinye ibhokisi lokufaka imali noma yimuphi umshini wokuphrinta iphawu olusemthethweni olukhombisa ukuthi imali yokuposa ibhadaliwe.
Lokhu kuyiqiniswe ohlelweni olusha olufana nolwethu.
Uthi ubanjiwa waboshwa ngamanye amalungu eqembu lebhola lezinyawo.
Ungqongqoshe uNqakula nethimba lakhe balindeleke ukuba bavakashele isifunda maduzane bazokwanelisa iPaliphehutu-FNL ukuthi amsu abo ngeke asebenze.
Lapho amazinga amasha abekelwe abanikezi bemvume yokuhamba abakhona kanye nalawula udoti, isigaba sendlela okuxoxiswene ngayo ngokusebenzisa isilinganiso esifushane, phakathi nendawo kanye nezinjongo zesikhathi eside ezibheke impumelelo yamazinga amasha azokwakhiwa.
I-NNMC izokwakha amathuba onjiniyela abamnyama ukuba bangene esheyinini lezimboni ezikhiqiza inyukliyasi.
Kudingeka sigcizelele ukuthi yilungelo loMkhandlu ukuba lithathe isinqumo esivumelana noma esiphikisana lokuqhubeka nokuqamba kabusha.
Ngenxa yokuba iningi lamaqembu aseBurundi ayingxenye yenqubo yokuthula,asikholwa ukuthi leli qembu lingadala inkinga eqinile kwezokuthula.
Mnu. Mavundla ngabe usuyaqeda, ngabe ususeduzane nokuqeda?
Ibhulakufesi le-English eliphelele lizophakwa kamuva futhi sikhuthaza ukuqinisekisa lapho kufanele khona ngenhloso yokuzopheka.
Iningi lachaza lokhu ukuba kusho ukuthi ezempi bezikhombisa ukuthi i-USA esimweni se-Post Cold-War, yayifuna ukuba yiphoyisa lomhlaba.
Ininga losomnotho e-United States belikholwa ukuthi imithetho yokungathembi ibamba iqhaza elibalulekile empilweni yomnotho kanye nbobuholi baseMelika emhlabeni wezomnotho.
Esimweni samanje, ezokusakaza okubalwa kuzo i-SABC ingenza izivumelwano ne-Orbicom noma iSentech ukusabalalisa uphawu lwabo noma bangakha uhlelo lwabo.
I-ASGISA ayenzelwe ukukhava lonke unhlelo lwezinto ezibaliwe zentuthuko.
Besuthumela amaqembu ethu ezamasiko lapho emafilimini nokunye.
Uhlelo lweMboni yezoHwebo nezeNtuthuko lwasungulelwa ukuzonikeza isu eliqondisayo emikhakheni ebekwe ekuqaleni yomnotho ukuqinisekisa umthamo wabo wokuncintisana uzoqhuba isikhathi eside.
Nakuba bengekho lapha, bazoba khona, okusho iziNyala?
UHymans uqinisekisile kwabe kungumcimbi wosuku olulodwa, kodwa ngahlela ukubamba usuku njengomcimbi wonyaka wabaphila nokukhubazeka.
Ngiyajabula ukwazi manje njengoba ngimi laphha ukuthi umma lokho kunqumile noma emaphethelweni ngodaba lokuthi wayengeyena umxhumanisi.
Mnu. Mnisi, imizuzu yakho emihlanu futhi ngizobuza uTarien ukuba akhulume imizuzu emhlanu bese kulandela imibuzo.
Ngokubhekisa kusithasiselo samazinga ngaphansi kwamaphepha, bheka amasekhula.
Manene namanenekazi ezamaphephandaba, namukelekile futhi ezingxoxweni zethu ezivamile ngezindaba zokubaluleka kwezamazwe kuhulumeni wethu kanye nabantu baseNingizimu Afrika.
Konke lokhu nezinye izilinganiso, phakathi kwezinye izinto, zizosisiza ukuqinisekisa ukuqaliswa kokusebenza kwemigomo eyisikhombisa eyashiwo nguLord Nolan.
Ulwazi okwamanje luyalandelwa mayelana nabantu abamsizile ekwenzeni ubugebengu.
Kuba sengathi usesimweni semvu ngeke uphikisane nenja yasendle ngaphandle kwenduku.
Ukudlulisela ukuqhubekayo kucutshunguliwe ngokwezidingo njengesikhathi kutholwa izicelo ezinjalo isib.
Ngiyabonga kakhulu, uyayemukela imibono, ngiyabonga.
Ukusetshenziswa kwendawo yomphakathi enencazelo yezidingo ezifanele ezizobandakanywa.
Ekwenzeni imgomo uNgqongqoshe angasebenzisa noma iyiphi indlela yokwahlukanisa alulekwe ngakho: Kuya ngokuthi awukho umehluko ngokobuhlanga noma ngeba ongenziwa.
Amanxusa ahambele i-WCAR kufanele bathole isimo somuntu ezweni labo abahlala kulo, ezobasiza ekususeni amathuluzi abezindaba.
Uhlaka lwamaphrojekthi ahlanganisiwe kufanele asungulwe futhi kufanele kukhonjwe amaphrojekthi ahlanganiswe kakhulu.
Futhi umane ukunamathelisele ngenhloso yokukuphelelisa kanye nendawo engasemuva.
Namuhla ngalolu suku lokugubha iminyaka eyishumi nanhlanu ye-Freedom Day, siyazinikela ukuba siqinise leli siko eliyifanele iNingizimu Afrika kanye nama-Afrika.
Le nkinga ibhebhethekiswa yinani elikhulu labantu abafudukela eDolobheni laseKapa basuka ezindaweni ezisemaphandleni njalo ngonyaka.
Qeda ukuba kube yimpoqo kuze kufinyelele ukubeni kungavunyelwa.
Umphumela wezindleko zokuqalisa kokusebenza kwesu lokuqoqwa kwezibi nokuzithutha kufinyezwe kuleli thebuli elingezansi.
Lokhu kubonakala kudatha yezibalo ekhula njalo ukusekela nokuqinisa intshisekelo ethile.
Eyethu "intela yozwelwano" yafakwa unyaka owodwa kuphela, yahambisana nokububula okukhulu okuvela kwemnye imkhakha yophakathi wethu.
Amakhefu abalulekile ekulungiseni izahlulelo nokufunda izicelo zokwedlulisa icala.
Sifuna izikole zethu esigxile ukuba kube yizo ezizothola indlela kanye nezikhungu ezihamba phambili.
Inhloso elokhu ihlongozwa yalo mqondo osekelwayo ingqikithi "izindlela zomdabu zokwazi umsebenzi" ukuphakamisa ukuqwashisa ngokubukisa ngemikhiqizo etholakala ngolwazini lwemvelo kanye nezobuchwepheshe kusukela emikhakheni ehlukene.
Leli phephe eliphinde labhalwa kabusha belethulwe ezinhlangothin zombili zokuphawulwa kwabo.
Lapho kufanele khona ukubambisana nezinhlangano zamazwe ezincintisanayo, noma kokusazifundazwe, ezofindazweni noma emhlabeni.
Njengazo zonke iziqalo, ezethu nazo zingumkhuleko wekusasa.
Intombazane beyikhala, futhi kwaqhamuka indoda engaziwa igijima.
Angisho ukuthi bagodle ulwazi, ngithe kungenzeka.
Ngicabanga ukuthi impendulo isikhishiwe.
Uma udinga ukuphrinta kakhulu noma amakhophi, ngicele ubuze koyihhovisi lolwazi olusemsebenzini ukusiza ekuhambiseni ulwazi olusemshinini we-elekthronikhi luye kuBaqondisi.
Futhi ekuqaleni ukhombe, ekuqaleni ushilo ukuthi ngokolwazi oluqoqwe nguTrevits ukuthi ulwazi lwasetshenziselwa izinhloso yezinto zangaphakathi.
Amathuba ezokuvakasha asekelwe yimvelo ngasogwini akhona futhi angahlomulisa imiphakathi yendawo.
Ngifisa ukubhekisa ezehlakalweni ezithile lapho kudingeka khona ubufakazi.
Kungenzeka kube ukuthi uguquko luyenzeka kumabhodirumu.
I-ajenda ngayinye unohlu lwezicelo zamalayisense otshwala iBhodi elixoxe ngakho noma ezoxoxa ngakho emhlanganweni.
Umnyango ulondoloza amahhovisi esifundazweni ngasinye ukueze unikeze izidingo kubantu.
Umbuzo wokugcina ongikhathaza kakhulu okudingeka ngiwubuze.
Umnotho wobandlululo wawenzelwe ukusiza izimfuno zabantu abambalwa futhi ashiya izinkumbi zabantu ngaphandle komthamo omkhulu wokuthuthuka komnotho.
Uveze amathuba amaningi ebhizinisi ku-SMMEs enkampanini yakhe.
Futhi akekho umuntu okufanele angene ngohlaka olungena emanzini noma ngemvilaphu ephuma emanzini.
Amadathabhesi akuncikwe kuwo asheshayo abuleleke ezingeni eliphezulu lamazwe.
Njengomlingisi kanye nokubukeka kwebhilidi kanye ne-streetscape sonke.
Bengicabanga ukuthi bekuwukuphelelwa amandla koMbutho weZokuvikela abefuna ukuyisebenzisa.
Uhulumeni waseNingizimu Afrika ukhathazeke kakhulu mayelana nentuthuko eyithole ePalestine.
Babesemjondolo, lona esiwubiza ngeLusaka.
Dokotela Knobel, angikukhumbuze ukuthi usengaphansi kwesifungo.
Uhlaka ulunikeza ukuvuleleka kolwazi kufanele lucatshangwe, kubandakanywe ukuhlanganiswa kohlelo lolwazi lwezokuklama izakhiwo.
Ukusiza ekwakhiweni kohlelo olusha lwezemigwaqo, izimoto kufanele zijikiselwe emigwaqeni yesikhashana edlula ngasedolobheni.
Ukuhlinzekwa kwesesekelo semali nesingasona semali ngendlela yokuqeqesha embonini.
Ukuthinta uButhelezi ukuze azohlaziya izidingo zakhe mayelana nenhlangano ezenza umbutho wezempi ongekho emthethweni.
Kufanele bakhombise itshisekelo edingekayo yezepolitiki yokunqamula iisimo esinzima.
Abalimi abehlulekayo ukugcina, noma abanogqozi lokuphumelela, lezi zigaba zivamise ukugxeka abeluleki babo ngokwenza "kungabi lula ukuba kwenzeke" noma "kungakholakali" iziphakamiso zokondla.
Okubalulekile kulolu daba ukufunda ukuthsna umbhalo wamaphoyisa oxhumene nokusebenza.
Ezinye zezimoto zothisha ezipakwe ngaphakathi kwesakhiwo nazo bezilimele.
Lezi ziphakathi kokweluleka, kuye "izinja eziqaphile" futhi ukweluleka, ukuhlanganyana ngokukhuthala kanye nokuzinikela ngokuphelele ngaphansi kwemihlahlandlela ebekiwe.
Bobabli bavuma ukuthi isinyathelo esiqinile sithathelwe abaphikisana namalungu.
Sicele ukuba ikilabhu ihlukane kodwa wenqaba.
Nakuba iDurban Curry ichazwa ngezinga elingenaphutha, wonke ukhari ohlangene ufika nenhlobo yawo kanye neresiphi yomndeni futhi manje okhari ababili bazonambitheka ngendlela efanayo.
Enye yezinto ezijwayele ukwenziwa eSibhedlela iGarankuwa ukuhlukanisa omama nezingane zabo kusukela zibelethwa, into ephazamisa ukuncelisa ngempumelelo.
Le sigaba sesikuphelele wena, ungakhululeka.
Iminyango yezesayensi nobuchwepheshe kanye nezemfundo zizohlangana ekuqaliseni ukusebenzisa isu.
Ngokwenqubo noma ngokwendlela ye-metadata, lokhu okuhambisana nenqubo okuqoqwa ngayo idatha kanye nokuyihlaziya, njengokwenza amasampula izindlela zokuqoqa kanye nenqubo yokuhlela.
Ukweswala ukusekelwa kanye nokungabikhona kokwesekelwa okucatshangwayo yizinhlaka zezepolitiki.
Laba abantu, okuthi uma benikezwe ithuba, kufanele bafundiswe ngendlela ukuze bazigomele bona ngokuzethemba njengabantu abanobungcweti emsebenzini futhi babambe iqhaza elibonakalayo emsebenzini.
Sidinga ezinye izinhlelo eziphezulu ezingxilile neziqinile ukuze sisheshise intuthuko e-Afrika futhi sigweme ukuba lelizwekazi lizike kakhulu exhaphozini lobophofu nokungathuthuki.
Ngakho ke uma sifuna imoya yabase-Afrika ababulawa iphumule ngokuthula, kufanele siqinisekise ukuthi ama-Afrika akhona nalandelayo kawagqilzwa.
Ngesikhathi inkontilaka edumile igciniwe ukuba yakhe izikole, uhhafu wabasebenza abanganawo amakhono abasetshenzisiwe kule phrojekthi besiyisuka emphakathini wendawo.
Ukuhlinzekwa kolwazi lwezinsiza, okubandakanya lezo ezidinga ukusekelwa kukusebenza kwe-CHE.
Isu lidonsa amehlo kuzinselelo ezinkulu esibhekene nazo njengoba sifuna ukunikeza imfundo esezingeni kubo bonke.
Angifuni ukubuza imibuzo, kodwa ngiqinisekile uMnu. Boinamo uyafuna.
Leli phepha okuxoxwa ngalo liphenya ngobunhloko bamakhaya phakathi kwabesilisa nabesifazane kanye nezindlela ezisetshenziswayo ukukhetha inhloko.
Le zinhlelo zemali yentela zikhona kumakhasimende abhadale phambili imali yokuxhunyelwa ngokugcwele.
Ukuze kwenziwe umhlaba ube yindawo ephephile kanye nokuvikela ukwanda kakhulu kulabo abanezikhali zenyukliyasi kufanele baqale inqubo yesinyathelo ngesinyathelo sokuphelisa izindawo zokukhweza izikhali zabo zenyukliyasi.
Ukuqeqeshwe kusele kugxile esikweni lwesithunzi somuntu nokulethwa kwezidingo.
Cha, angihlehle futhi ngikubekele imibuzo kancane kancane.
Sabe sesitshelwa ukuthi leyo theyiphu kwaqoshwa phezu kwayo futhi ukuphawula kwakhe kuthi, "ngakuthola lokhu kungumsangano wangempela".
Ngithanda ukukubonga, umfowethu waseMiddelburg.
Umkhandlu futhi usebenza ukuvikela okwenzeka kokukhubazeka emzimbeni.
Imiphakathi yendawo okwamanje ithole imihlomulo embalwa ogwini.
Uphenyo luzokwamukela uguquka olusanda kwenzeka eminceleni yomasipala.
Ngenxa yokuthi ngashaywa ngeziqhumane impilo yami yonke yezepolitiki.
Siza ekuphuleni izinqubo ezingcono kuhulumeni, isibonelo ngokusebenzisa i-e-commerce ne-e-government.
Amadoda amathathu aphuma eRustenburg okwamanje asesitokisini emva kokuboshelwa izinsolo zokubandakanyeka ekubanjweni kwendoda inkunzi yephucwe yonke impahla yayo, emva kokumdubula nokumshaya.
Kumiswe amathende amathathu onyango futhi anabasebenzi abenele kanye nesitoko sokubhekana nokubheduka kwesimo esiBhedlela eMusina.
Inqwaba yezintuthuko isendaweni esogwini.
Cha anginalo iqoqo elisha elichaza ukuthi babevela kuphi.
Bewuzama uku, ngokobufakazi bakho, ukugwema ukubhadala i-VAT.
Ukunika nokumiswa umbhoshongo wezinsika ezinde onamathileyi amakhebuli ongamamitha angamashumi amathathu ozisekela ngokwawo.
Le senzo siphinde sawela ezinhlosweni ze-Operation Romulus.
Ezinye izinto ezincane ezifana nokufakwa kwamakhaphethi amasha endaweni yokubamba kanye nokuqedelwa kwezindlela okuhanjwa kuzo ngezinyawo nazo zisasele.
Amadolobha awela ngaphansi kwamandla eNgwathe Local Municipality ahlangabezana nezinkinga ngokuthunyelwa kwamanzi ngobuningi futhi ikakhulukazi emadolobheni ase-Edenville naseKoppies.
Lesi sikole esiseMuizenberg sisetshenziselwa ukuba yisizinda semfundo yezokuvakasha eCape Peninsula.
Mnu. Falconer nami sinqume ukubhekana nakho ngale ndlela.
Ngoba uMabota wayebandakanyeka ekudutshulweni kwamaphoyisa amabili nokuthi kuzophinda kwenzeke nokuthi kufanele kuvikeleke.
Uhulumeni uzophumelelisa izinhloso zakhe zenhlalo ngaleso sikhathi eqinisa inqubomgomo yomnotho kazwelonke wenhlalo yendawo.
Abekho futhi abahlali basemijondolo abazovunyelwa ukuhlela endawen yokongiwa kwemvelo.
Amaqembu endawo nomphakathi angasungulwa futhi asekelwe ukusiza ama-ejensi kaHulumeni ngokuphatha ndawonye kwezinsiza zasogwini zendawo nezesifundazwe.
Inselelo yokuqala enkulu ukukwazi ukuqeqeshela amakhono kabusha kwabantu abasebenzayo ukuhlangabezana nezidingo ezintsha zomsebenzi.
Kudwa bancane kakhulu kunalokho kubukela ngokunethezeka.
Bonke abathengi bamayunithi bawasebenzisela izinhlobo zokuhweba kuphela.
Abaphathi bancoma ilungu ngokubopha kwakhe umsolwa ngokushesha.
Lesi sisetshenziswa ukwenza abasebenzisayo basungule amathebula babuke nemiphumela kalula njengamashadi namabalazwe.
Ukuqwashiswa komphakathi nesidingo sobambinswano nokusebenzisana zizokwakhiwa.
Leli phepha linikeza ulwazi ngamakhodi emithetho yesikole, ukujezisa ngokushaya, ezinye izindlela zokujezisa, ukumisa nokuxosha.
Kodwa lokhu kungabonakala njengento engajwayelekile mayelana nokwamukelwa kalula kokuvuma kofanayo oMnyama ojeziswe yimantshi.
Siyazi ukuthi sihlangabezana nezinselelo ezinamandla emgwaqeni kulelo langa elisha.
Ukuzuza indawo eningi yokuphromotha ukongiwa kwezindlovu kuma-national park eNingizimu Afrika, okubandakanya izindawo zokongiwa kwemvelo.
Emva kokubashaya, sabaxosha sabakhiphela ngaphandle kwegceke.
Uyifanisa nenye iphrojekthi ewuhlobo lwayo eGoli.
Izunikeza futhi iziphakamiso ngendlela olungaguqulwa ngayo lolu hlelo.
Unezinga eliphezulu lokuncintisana okungenani ngolulodwa lwezilimi zesifundazwe.
Akukhona kuphela okufana nendawo enkulu yokumbiwa - lapho okutholakalayo kumbiwa ekujuleni kwedwala idolomathi - eselaziwa ngakho izwe lethu.
Bengazi kahle kamhlophe ukuthi uThembiso wayesebenzisa imoto yami, umbuzo ophakame lapha.
Ekuqaleni amaphoyisa abambe amanye amadoda amabili, esanda kwedlule esangweni lase-Oshoek eMpumalanga.
Ngicabanga ukuthi empeleni uzokwazisa uMongameli mayelana nesimo salapho.
I-LFS wucwaningo lwasendlini mayelana nokunikwa kwabasebenzi.
Kuminyene untshumo kolayini bethu, futhi neTechnical Support Agencies kufanele babongwe ngomsebenzi abawenze ngaphansi kwenkulu ingcindezi.
Kubalulekile ukuba izikole zisebenzise indlela esetshenziswa umphakathi ekuxazululeni izinkinga futhi ziqinisekise ukuthi ezinye izinhlangothi zesikole somphakathi ziyabandakanyeka.
Oneminyaka eyishumi nesithupha ubudala uZakhona Zama uthi inqubekela phambili eningi ifikile emphakathini wakhe, wengeza ngokuthi uyaziqhenya ngokubona umcimbi omkhulu nobaluleke kangaka esizweni.
Izisulu zodlame lwasekhaya, zokudlwengulwa kanye namanye amacala ngeke kusadingeka ukuba zihlale esiteshini samaphoyisa esibandayo eMbumbulu.
Abasebenzi basemapulazini kanye nabasebenzi basezindlini kabakhaviwe yi-Wage Act.
Okusiza kakhulu ukusebenza ezikhumulweni zezindiza, okubalwa kukho ukunikezwa kwezivumelwano, kanye nokwethulwa kwezimali zentela ezizobhadalwa.
Futhi kukhona isitatimende omabili amakamelo azonikezwa izincingo zasendlini ezimbili.
Njengohulumeni sikhathazekile ngokuthi iningi labantu bethu liyafa futhi lithola ukulimala unomphela okungadingekile, ngenxa yezingozi nemigwaqo yethu.
Nakuba kunjalo iDolobha laseKapa liyazithemba ngokuba seyikhona inhloso yokusungula inhlalo yendawo yesikhathi eside edolobheni yinto engaphumelela.
Umasipala weTheku njalo uzamba ukuxazulula izindaba ezibhekene nabakhokhi bentela.
Uhulumeni ngumthengi wempahla nezidingo omkhulu ezweni, futhi kanjalo uhulumeni otholakele kufanele asekele izinhlolo zomnotho wonke wase Ningizimu Afrika.
Ngizomvumela noWynand kodwa ungabeka umbuzo wakho bese ngidedela uWynand.
Uhlelo lwezandla lwendawo, lukhombisa ubungako bendawo nemininingwane.
Unikeza ukunquma kabusha kwemincele lapho esisodwa sezifundazwe sihoxisa ukusekela waso ekunqumeni ngemincele ngokwendima a .
Ukulahleka kwethusa kakhulu ezinganeni ezicane futhi kunzima ezikhululwini ukuthola abazali uma izingane zizincane kakhulu.
UXulu noPayi baboshwa futhi babulawa ngokomthetho: ukubulala kathathu kutholwe umbuso wobandlululo ngaphandle kokudubula ngisho eyodwa inhlamvu.
Owesifazane osemncane owatholakala ngaphakathi emotweni, waboshwa.
Ukunikeza ikhredithi yomshuwalense wokuthumela ipahla, kanye nomshuwalense oqondene nemvume yesimo sokuhlehlisa uguquko noma ukungasebenzi kwabathumeli-mpahla bendawo.
Lokhu kuzohamba ibanga elide ekuzinziseni lesifunda esiguquguqukayo.
Indawo yamathuna omndeni, iphethwe yisisiso somndeni, isengadini.
Izivimbamgwaqo ezigxile kwabashayela bephuzile, isivinini kanye namanye amacala okwephula imithetho yomgwaqo nawo abanjwa ngeviki eledlule.
Ngakho ke, akudingeki simemezele isimo esiphuthumayo ukudweba umudwa ngaphansi kwephuzu.
Njengoba uhulumeni wezwe ebukela kakhulu ezifundazweni ukuba asize agcwalise ukukhula nomsebenzi wekwenza uguquko, ye-CITI manje isiyaziwa njengomholi emkhakheni wokwakhiwa kwesixuku, kusho uManuel.
Ngiyaxolisa, bengicabanga ukuthi nawe unikezwe iNyanda enenombolo, ngiyaxolisa.
Ngesikhathi sompetha womhlaba izingane zizohlanganyela emkhakheni emithathu yokuphakamisa ngamandla, ezibizwa i-squat lift, i- bench lift kanye ne-dead-weight lift.
Uhulumeni uzoqapha futhi ahlaziye izinkinga ezingaba khona ezingadalwa ukwethula kokungalawuli, ithathe nesinyathelo sokulungisa.
Abantu endaweni bamzwile owesifazane ememeza, futhi bamhlenga.
Umncintiswano uhlose ukuphromotha nokuvusezela amakhono okushayela kahle kakhulu.
Lokhu kubandakanya ukwakhiwa kwezilinganiso zekhono, okuhlanganisa nohlelo lokuqapha izindleko zonyaka kanye nokwakha uhlelo hluziwe lwezimpawu zokusebenza kwezimali.
Uma uwasha izingubo ezincane, sebenzisa amanzi asezingeni elilingene.
Lokho kwaba yisiqalo sobambiswano olusha phakathi kweCity Parks kanye nomphakathi waseRockland, kusho uNksz. Le Roux.
Ubhekeni kwethembo lwentuthuko yosizi nokufisa kwabo.
Ngaphambi kwalokho akuzange kuke kuxoxwe ngisho nasemazingeni e-CMC.
Ngakhumbula uRoos de Vos, lona omunye okwathi ngesikhati bebulawa ngokomthetho, kwabe kusesibhedlela.
Kusukela ngaleso sikhathi kuqhubeke kwadingeka ngithathe indawo yemphathi wephrojekthi kuGeneral Nieuwoudt.
Futhi kuyaphikisana nobufakazi abunikezayo manje.
Ukuvuleleka okufanele elwazini lwemakethe yezabasebenzi abafuna umsebenzi kuqinisiwe.
Futhi kuyiqiniso, uzobe ebatshela ukuthi ungoti womphakathi wezamazwe ulindele ukuba iNingizimu Afrika ukube ibambe iqhaza ngokuzithoba ngezindlela zokubhekana nezindaba ezinzima ku-ajenda yoMkhandlu wezoKuphepha.
Uhulumeni wangaleso sikhathi bekudingeka uqinisekise ukugunyaza ukugasela okweqa umncele.
I-NYSP izodlala indima yokunciphisa umonakalo ekwengezeleni amakhono entsha yethu ngesikhathi bezibandakanya entuthukweni yamasu omphakathi.
Ukungacabangisisi kwangaleso sikhathi kwadala ukuba la macala enziwe ngabantu kwabanye.
Izinhlangano zivumile ukuhlangana masinyane azobumba izenzo zohlelo olufanayo.
Futhi ke, akukho okuhle kumaKhrestu naMasulumane ngokulwa impi engcwele uma benoNkulunkulu oyedwa.
Asikaze ngisho kusiphi isiteji lapho sike saziphathela umthetho.
Ukunikeza ukusekela kobuchwepheshe i-DoD, ukwenza ukuthenga okunolwazi ngesikhathi sosizo lwamaphrojekthi.
Weze wazobabiza futhi wathi kunomhlangano eThokoza.
Ekuqalen uthe uKatiza wathunyelwa nguNkk. Mandela ukuzonidida nonke.
Kunezine izindaba esizozidingida ku-JMC kusasa.
Imigomo eyendeziwe yenzelwe lezi zizathu ezisebenzayo kuma- ACL ezikhumulo zezindiza.
I-Migrant - ngumuntu uhamba ukuya nokubuya endaweni.
Lesi sivumelwano futhi sizobamba iqhaza ekusunguleni isifundazwe esiguquguquka kakhulu.
Sithemba ukuthi ukuphatheka kokuqalisa kokusebenza kwalesi sivumelwano sizosombuluka unyaka wonke.
Isikhungu esikhulu samabhetri kaJoule siyakwazi ukwamukela inqwaba yamabhethri ahlukahlukene asuka kubathumelimpahla abehlukene, ukunikeza ikhasimende umsebenzi wokukhetha nentengo.
Ukucishiswa komfutho ophezulu wegazi -kwehliswa umfutho wegazi, kwehliswa i-GFR decline.
Beka iso lakho kuwebusayithi yabo ukuze ubone okulontshiwe endaweni yakho.
Umthamo wemthetho osetshenziswayo wokubuyisela amandla nokusatshalaliswa kwemisebenzi.
Intengo yimpahla ephambili futhi nemihlomulo yakho akufanele kuphelele kwabambalwa abanenhlanhla.
Imiphumela egcina ibe nomthelela wobugebengu wesenzo uma kungezwa esikhathini sakudala, samanje kanye nokungaba yizenzo ezibonisa ikusasa.
Impendulo iqembu lizokwazi ukulandela zonke izinsolo nabadlali bendima abehlukene ukuze kwakhiwe isimo sabantu bonke baseziMbabwe ukuba bayovota ngenkululeko.
Imiqondo evumayo, uthando lwezwe lami futhi ingenza umqondo.
Kuya ngokuthi ubukhona benqubo yokuxhumana nomphathi.
Ukulondoloza emalini yabantu ezikalini zezesayensi ngezindlela ezikhombisa ukwehlukana ngezindlela zezinhlelo zomphakathi waseNingizimu Afrikat systematically and increasingly reflect the diversity of South Africa's society.
Sizinikela thina ukuba siqhubeke nokuba amalungu akhuthele emphakathini wamazwe.
Isibonelo sabo sihole amanye ama-alumni aqhubeka nokusekela isikole.
Izikhungo zezezimali ezaziwayo ziyasetshenziswa ukuphenya nangezinhloso zokuphatha ukheshe.
Ukusebenzisa ulwazi olusho lobuchwepheshe ukungezelela iGCIS izinhlelo zokuphathwa kolwazi nolwazi.
Angisho ukuthi ngiyi-cyanide kulowo shokoledi, ngithi kwakuphatheka, kuyinto ejwayele ukwenziwa kwalobu buthi ekuqeqesheni.
Ngithanda ukubuza uMnu. Peyaga, senze uphenyo oluningi mayelana nokuthi bakuphi abantu abafanele abasuka eSomchem, ngiyesaba asisondelene nabo.
Ukungeza, abahwebu bedlule ochungechungeni loqeqesho nezinhlelo zokufundisa ekubasizeni ekwakheni amabhizinisi azuqhubeka isikhathi eside. businesses.
<fn>DACB.SinneVanVertalersBatch14.1.0.1.DPS.2010-10-08.zu.txt</fn>
Izitatimende zezimali ezihloliwe kanye nezitatimende zamasheya zingacelwa enkampanini.
Ngikholwa wukuthi ukuqalisa ukusebenza kwe-NCS sekungasekupheleni.
Iskeni se-CAT, esisebenzisa ama-eksireyi, okokuhlonza imisebe ye-radiation kanye namakhompyutha ukukhiqiza imifanekiso yezindawo eziqondile emzimbeni.
Ngiyazi ukuthi abanye abantu, lapha sifaka nabaphenyi ezindabeni ezifaka uNkk Madikizela-Mandela nabo babiziwe ukuba beze ekulalelweni kwecala okufanayo kweKhomishana.
Kodwa, inqubomgomo yokuphepha nokuvikeleka ivamise ukuhlonzwa wuhlaka kanye nezinhlelo ze-NCPS.
Ukunikeza incazelo encane kwivelu ngokuthi ivelu yemali kuphela okukhulunywa ngayo.
Izimoto eziningi zama nse ukuze zibuke umbukiso.
Impi yokuthuthukisa i-Afrikha nezindawo eziyakhele ibonakala njengedidiyela izinto eziningi.
Wathi umnyango ngaleso sikhathi wawunisela kakhulu.
Abaqashwa kwezinye izindawo kumele babhekane nomthamo womsebenzi osuwandile.
Angikaze ngibambe iqhaza kunoma yiluphi ucwaningo olwenziwe e-Methaqualone.
Iqala ezingeni lephrojekthi, uma liqhathaniswa nezinga likazwelonke, ukuthi ukuncishiswa kokuphumayo kuyikho.
Kwacaca ukuthi isixazululo sokugcina ekubambisaneni kukahulumeni, umphakathi kanye ne-SAPS.
Ukudayisa, loku kufaka namasuphamakethe awuchungechunge, amakhemisi, iziteshi zikaphethiloli kanye nezindawo okuvame kuyo abavakashi.
Izinhloso eziqondile nokungafinyeleleka kuzo kumele zibekwe emazingeni ezifundazwe nawezifunda, kusetshenziswa uhlaka lwezinhloso zikazwelonke.
Ukuhlangabezana nalezi zinhloso ze-NEPAD kumele sibe nezakhiwo zezikhungo eziqinile emazingeni ezwekazi kanye nasezifundeni ezingaphansi kwamazwe.
Ngalezi zikhathi zonke izimoto ezinqwabelene ku-Hospital Bend zizoya ngasenkabeni yedolobha ngo-De Waal Drive.
Abantu abami ezinhleni ezinjalo kumele badedele labo abafike kuqala.
Kwakuwumgomo ukuthi kungabi nezinto ezinobuthi obunjengamakhemikhali ezingafakwa emabhanoyini akwamanye amazwe.
Amaphrojekthi kumele enziwe ezindaweni ezihlwempu nezindawo ezihlonzwe yizifundazwe.
Imali edingekayo ukufaka kabusha amapayipi, amathanki kanye nemigodi uma isifike esikhathini sokungasebenzi ngendlela.
Isikhwehlela esithathelwa ukucinga isifo sofuba kumele siqoqwe ezigulini bese sithunyelwa elabhorethri ukuze sihlolwe.
Akumele ngizame ukuphazamisa indlela ofaka ngayo imibuzo.
Ngesikhathi salo msebenzi amalungu athola izimpahla ezinjengosofa, imibhede, amakhompyutha, amathuluzi asengadini kanye namamaykhrowevu.
Kungaba wubudedengu ukuvumela ezokuvakasha, nokungumkhakha obalulekile womnotho wethu, ukuba uphuculwe ngokungenelisi kube kuhlupheka abakhokhintela.
Lolu shintsho lufaka uhlelo olumbaxaningi kanye nokuhlela izimali.
Ukulalelwa kwamacala noma obunye ubufakazi obulethiwe kwakungagculisi.
Uphenyo lwahola amaphoyisa lwawayisa endlini esesigcemeni sase-Umfuyaneng.
I-IMF yabika ukuthi i-Sub-Saharan Africa izoqhubeka nesikhathi sokukhula okuqhubekayo kusukela yathola uzimele.
Emazweni omhlaba, iminyaka emibili phakathi kweholo kanye nokuvezwa kwemiphumela yokubalwa kwabantu ibukwa njengewumhlomulo omkhulu.
Emhlabeni odlondlobalayo, masiqhubekisele phambili umzabalazo wabesifazane eNingizimu yonkana.
Uphenyo olunzulu lomseshi wasesiteshini samaphoyisa sase-Erasmia lwaholela ekuhlonzweni kanye nasekuboshweni kukaLungu.
Babheka izimpendulo zomphakathi ezimayelana noshintsho esimweni sendawo.
Njengoba sihenqelwe yizindonga ezine, nophahla phezu kwamakhanda ethu, asikwazi ukuqalaza isibhakabhaka ngaseningizimu.
Uhlobo lwezitshalo zemvelo endaweni ethile noma esifundeni, oluzimilela endaweni ethile olubonakala ngezimo ezithile ezi-bio-geophysical.
Ingaba nemiphumela emibi emithonjeni yamanzi.
Enyangeni eyedlule, kube namacala abikiwe ezifo ezinjenge-meningococcal disease, i-rubella, kanye nokuqubuka kwesifo sohudo, amarabi kanye ne-gnathostomiasis.
Kimina kubukeka sengathi ubulapha izolo ngesikhathi uDkt Mike Odendal efakaza ukuthi wayengusosayensi owayebambe iqhaza ocwaningweni kanye nasekwenzeni umsebenzi.
Ukunwetshwa kwefomula yokukhokhwa kwemali yentela yokumbiwa kwegolide uma kuqhathaniswa nezinye izinhlobo zokumbiwa phansi.
Abase-Melika banohlelo olubiza kakhulu lokulawula umngcele ophakathi kwayo ne-Mexico kodwa lokhu akukuthibile ukuthutheleka kwabase-Mexico e-United States of America.
Isizwe sonke siyayikweleta intsha enganikiwe ithuba lokuba ijabulele ubusha bayo.
Umphakathi womhlaba wanxuswa ukuba uvikele izikhungo zesikhashana uphinde uqinisekise ukuvikeleka e-Kinshasa- umsebenzi ozoqalwa yi-MONUC.
Angifuni ukwenza sengathi kuncane, ngenhlonipho, Sihlalo, ngicubungula lo mehluko ngendlela ekhombisa ukubaluleka kwalo.
Izinkomba odabeni lombiko ngesimo sendawo ziveza okwehlukahlukene, imigomo eqondile nelula ukuhumusheka esetshenziselwa ukuchaza izimo ezimqoka zendawo.
Akumele kube khona ongabaza nokukwazi kukahulumeni ukubhekana ngqo nangokuqondile nezenzo zobugebengu noma zingaba ezibukeka zinzima kanjani.
UQuincy wakhulela elokishini elincane lase-Wentworth, eNingizimu neTheku, kanti wayefuna ukuba wumlingisi kusukela emncane.
Lokhu kufaka nokuhlolwa ukuthi uzokwazi ukwenza umsebenzi, izisombululo zokuxoshwa ngokungekho emthethweni, ukuxoshwa ngokwezidingo zokusebenza, lapho kufinyelela khona izivumelwano zezingxoxo nabasebenzi kanjanlo nokuhlinzeka okuthile komthetho owaziwa ngele-Basic Conditions of Employment Act.
Lokhu kwambeka njengomuntu obalulekile nosohlelweni lokuhlanganisa izakhiwo eziningi zezobunhloli ngaphansi kukahulumeni wobandlululo nenqubomgmo engcolilie yama-Bantustan.
Uhlelo lwezifundo ze-AHSCs luzobuyekezwa ukuze kugcizelelwe izidingo zemiphakathi, ngokuhambisana nemigomo yezempilo.
Ngokucacile, izinga lokubiza izinto likhiphe yonke imizamo yokungase kwenzeke.
Lezi zifungo, kodwa, akuhlosiwe ngazo ukuba kuzuze i-FIFA kuphela.
Iphinde ihlinzeke uhlelo lokukhetha okungahlolwa, njengokusho komthetho.
I-Explorer ithi ayifane ne-Windows Explorer, lapho ama-programme, ama-networks kanye neziteshi zokuhlola zingabhekwa ngokulandelana ngokubaluleka.
Ama-Afrikha yonke indawo kumele athole isithunzi sawo athathe indawo phakathi kwabanye abantu esiphila nabo njengabalingana nathi abahlezi ngokomthetho emhlabeni wethu osuqala ukuba munye.
Zonke iziqhumane ezikhipha into evuthayo kumele zibhekiswe emoyeni ngendlela eqonde phezulu.
Hlala ubheka le ndawo ukuze uthole ithaymthebuli yokuhlolwa kokuchibiyela.
Kwakungeke kwenzeke ukuba kutholakale izinto ezilingana nse phakathi kwama-biomes.
Izinhloko zikaHulumeni zavuma ukugcina isimo sezombusazwe esishintshayo sibuyekezwa ngenhloso yokuhlonza izinyathelo okumele zithathwe ezizosiza abantu base-Haiti.
Lolu hlelo kuhloswe ngalo ukuba izikole zethu zibe yindawo eyejwayelekile yokufunda.
Okokugcina, nonke nginifisela uKhisimusi onezibusiso nonenjabulo kanye nonyaka omusha onentokozo.
Ukuhlinzeka izikhali zempi, izindawo kanye nezisebenzi ezizobamba iqhaza ezinhlelweni, emibukisweni kanye nasemibhikishweni ehlobene nokuvikela izwe.
Imibono yami ngemfundo njengomfundi emva kwalokho njengothisha yashintshwa yile ncithabuchopho nothisha.
Izimali kumele zitholakale emithonjeni eyehlukene, lokho kufaka nemithombo kahulumeni nezimele kanjalo nosizo oluvela emazweni angaphandle.
Ukuhlinzeka izinhlelo zomphakathi kanye nezomnotho ezibhekana nezidingo zezindaba zabasebenzi besifundazwe kanye nezwe.
Ukukhishwa kwe-franchise esifundeni kuyoqinisekisa ukuthi amathuba abadlali abamnyama ayenziwa nokuthi labo badlali bahlale kuleso sifunda.
Kanti okwesibili lokho akungeni kwesikhuluma ngakho manje.
Angikwazi lokho kodwa bekuhlale kunomqondo wokuthi kule ndawo izihlalo azibekelwe muntu.
I-LGTA Website ayisebenzisi noma idalule ulwazi olubucayi ngomuntu ngamunye, njengohlanga, inkolo, noma ukuzibandakanya ngokwezombuszwe, ngaphandle kwemvume yakho ekucacisa bha.
I-Brazil ihlala ingelinye lamazwe anamandla ngasebholeni likanobhujuzwayo kanye iyilona lodwa iqembu eselike ladlala kuyo yonke imidlalo yendebe yoMhlaba.
Kodwa kunomthetho oqondile ogunyaza ukuba kwemukelwe ilungelo lamaklayenti angachaziwe noma okucishe kube njalo.
Izivumelwano kumele zibhalwe kwirejista egcinwa yi-City Manager nokuyiyona okumele yenze isimemezelo kwiMeya.
Ikomidi elihlelayo lizobheka ukuthi amalungiselelo omcimbi asemi ngomumo.
INingizimu Afrikha kumele idlale indima ephambili e-Afrikha kuzo zonke lezo zindawo lapho kungafakwa isandla ngendlela ngaphandle kwenhlese yezombusazwe engadina ababambisene nezwe base-Afrikha.
Nginesiqiniseko ukuthi sonke lapha, singahambisana nalama qiniso.
Siyazi ukuthi kunezindawo zamathikithi kanye nedamu lokubhukuda khona lapho.
Emazweni aphesheya ama-SMME kanye nemifelandawonye ayaziwa emhlabeni wonke njengababambi qhaza ababalulekile ekudalweni kwemisebenzi.
Noma ama-ejenti abo ngokuthenga izinto ezingaphinde zisebenziseke.
Isicelo sokwehliselwa imali siqeda ukungakhokhi ngesikhathi esikhathini esizayo.
Inkundla emachopho mathathu izokhipha izinqubo okuvunyelwene ngazo kulolu hlelo.
Kwatholakala ukuthi ushintsho ekwakhekeni kwezinhlobo zezitshalo nezilwane kanjalo nokubheka amahlokozi yizona izinkinga ezinkulu.
Imidlalo yosuku ifaka i-mini-cricket, i-volleyball, i-basketball, imidlalo yendabuko, ukufundiswa ngokusebenza kwemitapo yolwazi, imidlalo yamasiko, ukuxoxa izinganekwane ukubala okumbalwa.
Bambalwa abathola inzuzo yezomnotho emisebenzini yasogwini.
Ngingathanda ukunamukela ngemfudumalo kulobu busuku bese nginibonga ngokwamukela isimemo sethu.
Ukubuyisela amabhange ngaphansi kukahulumeni akubonakali njengokuyisixazululo yiminotho ekhululekile, kodwa uMnu Power wathi kulolu daba akulungile kwasanhlobo.
Yilokho kanye uphenyo olubhekene nakho, ukusola ukusetshenziswa kukashevu.
Abafundi bazokwazi ukukhombisa amasu okuba yizimenenja nokuba omabhalane.
Kunentuthuko engenzikile ngendlela kanye nengqalasizinda engeyiyo kanye nemisebenzi ezingxenyeni ezehlukene zesifunda.
Ukuzinikela kukahulumeni ukwenyusa ukutshala izimali ezisetshenziselwa ukwakha kuvinjwa yizimali uhulumeni azisebenzisela umphakathi.
Isigaba esilandelayo sicubungula okuchazwa ngumusho othi "intuthuko ezimele yezindawo zogu".
Ngisho imfashini imbala ibisezingeni eliphezulu kanti abavakashi abaningi begqoke inyumfoma kwababethamele umjaho omkhulu we-Durban July.
Abangekho amalungu e-Dog Unit kanye ne-VIS.
Ibhodi lamanzi kumele, ezinyengeni ezine emva kokuphela konyaka wezimali, kwakhishwa nezitatimende zezimali ezihloliwe.
Ama-Space displays ayathandeka ezikhungweni zesayensi emhlabeni wonke kanti izikhungo ezimbalwa eNingizimu ziba nemibukiso.
Uma umonakalo ubhebhetheka, iziguli ziyodluliselwa ezingeni elilandelayo lokunakekekelwa.
Ulwazi olukule ncwajana aluphikisani nanoma yisphi isitatimende sohlahlomali.
Zombili izinhlangothi zalo mbono kumele ziphenywe ngendlela efanayo.
Zukubambisana nezinhlangano zikahulumeni kanye nalezo ezizimele ezinhlelweni zentuthuko ezigxile emphakathini ukuphucula ukuhlangabezana nezidingo zentsha.
Umcimbi uzogubha, uphikisane uphinde uhlole izindaba ezimayelana nokuchaza kabusha kanye nokwakha kabusha izwekazi lase-Afrikha ngokufinyelela nokuphucula imithombo yokuhlobana yomnotho kanye nezombusazwe.
Lezi zinhlelo ziyimizamo yokuvikela kanye nokuthuthukisa kubantu abakhubazekile.
Omama bayimigogodla yemindeni yethu, imiphakathi kanye nesizwe sethu.
I-ICPC ikholelwa kakhulu ukuthi akubona bonke abantu abagcotshiwe abangaba abafundisi basezikoleni kanti nalabo abangakwazi, kumele baqeqeshwe ukuba ukuba benze imisebenzi yabo ngokuzimisela nangendlela.
Isu lethu ukuqinisekisa ukuthi bangena ohlelweni olukhulu.
Ngoba impela singakwazi ukuthola izimpendulo eziyizo kufakazi.
Ekuphetheni, le nkinga ngeke ixazululwe wuhulumeni kuphela.
Umgogodla woMnyango wezeMpilo eSifundazweni wukuhlinzeka ezempilo, ngamanye amagama, ukuphucula, ukuvikela, nemisebenzi yokubhalisa izimpahla nokubuyisela izigelekeqe emphakathini.
Lobu buchwepheshe obusha, kusho yena, sebukhulise uhlu lwabavoti kuZwelonke lungafakwa kuleso naleso skeni.
Yebo, ngakho-ke angiboni ukuthi kuchaza ukuthini lokho.
Ngokwejwayelekile, izithunywa zingakwazi ukufinyelela esiphethweni, uma kade befakana imilomo ukuze kube yisiphetho esiyiso esingathathwa yinoma yimuphi umuntu.
Ngaphezu kwalokho ayikho imininingwane engingakunika yona mayelana nokuthumba, ukushaya kanye nokubulawa kukaStompie Seipei.
I-Met Office ikhiphe isexwayiso esikhulu ngesimo sezulu e-England, e-Wales kanye nasezingxenyeni ezisempumalanga ne-Scotland.
Imbangi yakhe u-Park Tae-hwan wathi kwakuyinto enkulu kanjalo nengeyinhle ukuncintisana nama-Phelps, njengoba ayekwazi ukubhukuda isikhathi esiwumzuzwana kuphela.
Ngiyazi ukuthi omunye umuntu , lapha sibala nalowo ophenyayo ezindabeni ezifaka uNkk Madikizela-Mandela ubiziwe ukuba zofakaza enkantolo ecaleni elifanayo leKhomishana.
Wathi wabika isehlakalo kothile eLusaka.
Bangaki owawungabafukamela kwi-Public Order Policing?
Fakaza ngendlela enkantolo, kanti kumele uhambisane nemigomo efanele.
Lokho ngakusho ngenxa yentukuthelo kanye nokuphatheka kabi ngendlela ayekhulume ngayo nami.
Uhlelo olwesekwe emphumeleni oluhlose ukuhlinzeka izinto eziyisisekelo zokufunda, ulwazi kanye namakhono ahlomisa ababambiqhaza neziqu ezivumelekile ezweni lonke.
Njengezwe sikude kabi ne-Britain, sibe siseduze.
Ngenxa yobunjalo bezikhukhula, ngeke zivikeleke ngokugcwele njengoba imvula ivamise ukwedlula umthamo ongamunyathwa wuhlelo lwethu lwamanzi ezulu.
Ulimi olusebenzisile aluchazi, uphoqa abantu ukuba benze into abazoyithola ekugcineni.
Okucoyisisa uwoyela ongahluziwe ukuthenga okudingwa wuwoyela.
Max, noma Mnu Du Preez, ngithanda ukukwamukela lapha namuhla kwesinye isikhundla.
Amabhasi amane asemoyeni ahambisa amavolontiya asuka e-Ireland eya eNingizimu Afrikha, nokuwuhlelo lwesibili olukhulu lokuhambisa amavolontiya emlandweni.
Jubie, uzothatha isifungo noma?
Kulokhu, sijabulile ukuthi izinhlangano ezibambisene nohulumeni kanye nezinkampani ezilimele zihamba phambili ekuqaleni amaphrojekthi azoqinisekisa ukwakhiwa kabusha kwezwekazi lethu.
Leli lungelo akumele neze lisetshenziselwe ukusebenzisa izingane ezineminyaka engakakulungeli lokhu.
Sifuna ukuqhubeka nokwethula ubufakazi bukaDkt Wouter Basson, kanti ngizocela uSihlalo ukuba amkhumbuze ukuthi usengaphansi kwesifungo.
Wonke umuntu kwi-Crisis Committee ukhulume ngabo sengathi wayebazi bonke.
Isiphakamiso esilethwe kwi-NORSA ukuthola usizo lwezimali ukuphucula ucwaningo lwe-marine aquaculture kwi-Aquarium.
UMnu McNally ucabanga ukuthi udaba ngeke luphumelele enkantolo yomthetho.
Emva kweminyaka emine kuxhunyanwa nababambiqhaza abasemqoka, iKhabhinethi leSifundazwe ligunyaze uhlelo lokunciphisa ngonyaka odlule.
Uthando lukaZanele lwezakhiwo kanjalo nemboni yezokwakha okwaqala ngonyaka ayenza ngawo ibanga leshumi ngesikhathi ebona amapulani okwakha isikole esisha.
Ngakho-ke kunethuba elanele ukuba sibhekane nalokho.
Wabika isehlakalo kuthishanhloko wesikole, uNkk Emely Nhlapo, owabe esebiza amaphoyisa.
Nakuba abaholi ababhekela izikhungo zokuboshwa banesibopho sokubheka okungaphezu kwesikalo esibekiwe, ubuholi boMnyango wezokuVikeleka abuthathanga izinyathelo ezanele ukulungisa isimo.
Ngehlo elincishanayo nje singakwazi ukukucabanga lokho.
UMnu McNally ucabanga ukuthi udaba ngeke luphumelele enkantolo yomthetho.
Saya endlini esayiswa kuyo nguBotha.
Sekushiwo lokhu, kubalulekile ukusho ukuthi ngesikhathi izingane zidlala imidlalo enobungozi kwesinye isikhathi, amatuba okuba zitheleleke esikoleni mancane.
Ukuhlinzeka, ukudiliva, ukuxhuma izintambo, ukubhikisha nokukhomishina i-buck room ngosaspenshini osuka phansi uye ophahleni ukuze usetshenziswe wumnyango wama-eksireyi wase-Swartland Provincial Hospital.
Leli klasi linezikhangiso kanye nezimpawu eziningi ezinanyathiselwe noma ezipendwe entweni enkulu engabekelwe lezo zikhangiso njengamabhilidi, imibhoshongo kanye namabhriji.
Ukungacwasi kanye nemithetho efanele kumele ibheke izidingo zomkhakha wabakhubazekile.
Asizimisele ukudingida lolu daba kunoma iyiphi inkundla yokubambisana kwamazwe amaningi.
Inkundla kumele ihlanganise uhulumeni nasebenzisana nabo ukuphucula amandla kuzwelonke kanye nemithombo ezosiza ukukhula kokwakha amathuba omsebenzi kanye nokuqeda ubuphofu.
Okumele kukhokhelwe wuhwebo kubonakala ekuqaleni ngesamba esilungile esikalwe emalini yesikweletu esisuliwe kusetshenziswa indlela yokukhulisa inzalo.
Ukuqhubekisa ubunjalo, ukusebenzisa kanye nobukhona bezinto ezinjalo okumele ziqoqwe.
I-Urban Design ifaka ukwakha, ukwakha kabusha, ukuphucula kanye nokugadwa kwezindawo zomphakathi edolobheni, okufaka nezitaladi, ama-squares kanye namapaki kanjalo nezindawo eziphambili entuthukweni nezindawo eziyisipesheli ezibiyelwe.
Njengamadodana kanye namadodakazi ase-Afrikha, simelene nokungalithandi izwekazi lase-Afrikha okwenza siphile nobuphofu kanjalo nokuqhubeka nokuhudula isithunzi sethu, ukuhlakanipha kanye namandla phansi.
Leli fomu likuvumela ukuba ubike amaphutha owabonayo emkhandlwini.
Ukuqala ukusebenzisa umthetho kazwelonke ukuvikela ukwephulwa kwesivumelwano sezikhali yi-UN Security Council.
Lokho kuzokunika amaphesenti angama-99 amasu angcolile emhlabeni.
Ezweni lonke kusikazwa ukuthi abangaba yizigidi ezine nohhafu abakaze baye esikoleni.
Ngicabanga ukuthi ingozi enkulu wukuthi iNingizimu Afrikha ibifuna ukwehlukanisa izwi likaNkulunkulu bese iletha isihumusho esihambisana nentando yayo.
Ukuhlakazwa kokulawulwa ndawonye kwezinto zibekwe ezingeni eliphansi, isib. ukuphathwa kanye nokulawulwa kwezifo eziyizimbelambela, izifo zabantu asebebadala kanye nokululanyiswa.
Kanti ngiyethemba ukuthi ikhomishani iyonikwa lezo zincwadi.
Ngingathanda ukuxolisa nganoma yikuphi ukuhlukumezeka okutholwa omunye wezithunywa njengomphumela wanoma yikuphi ukwehluleka kwethu njengabaseNingizimu Afrikha.
I-CMC ibike ngemisebenzi yenkampani.
Ngaso leso sikhathi, angiphinde ngixwayise ngokuthi sizoveza nanoma yisiphi isikhungo sokuletha izimpahla ezisangasetshenziswa ezamukela nezimpahla ezitholakele ngokungemthetho.
Iphrojekthi ihlose ukuzuzisa abantwana besikole abavela emiphakathini eswele.
Izinhlobo zakusasa zizofaka nemisebenzi kwikhompyutha kanye nokusebenzisana nohulumeni.
Kulindelekile ukuthi abaGwedi bazobambisana nabafundi be-Industrial Design ukuphumelelisa lo mbono.
Izimali ziyadingeka hhayi ukuqalisa ingqalasizinda ye-ERM kuphela kodwa nokuphuvula uhlelo lokulawula izindawo ezingasebenzi ngendlela.
Ophethe uthe uma abantu bezulelwa amanqe okuxoshwa emsebenzini kumele baqale bazise labo ababakweletayo ngalokho bese besebenzisa imali abayithole kubaqashwa ukukhokha izikweletu zabo.
Le phrojekthi enkulu yokuqoqa idatha incishiswe yilokho okwakubhalwe kumafomu.
Khona ungayirejista kodwa angizoqhubeka nokungawuvumeli lowo mbuzo.
Abasezikhundleni banxuse abantu ukuba baqaphele ikakhulukazi ebusuku nokuthi bangahambi ngabodwana kanti siyakweseka lokhu.
I-TAMA ihlose ukuthola izindlela ezintsha zokwakha ubudlelwane bokubambisana nasemabhizinisini esikhathini esizayo.
Lokhu kukhombisa iqiniso kulokhu okushilo ePhalamende namuhla ngesikhathi ukhuluma ngomthelela omuhle abokufika abangawubona emizini yabo emisha.
Le phrojekthi imayelana nokukhulisa ukusetshenziswa kwemithombo yamanzi ekhona.
Ukuvalelwa ngaphandle, ngaphandle uma lokho kuvalelwa kuqondiswe esitelekeni.
Isonto linikwe ingqikithi ethi "Isayensi nobuchwepheshe bakusasa busezandleni zentsha yethu" iminyaka emine eyedlule, Njengengxenye yesu leminyaka eyisihlanu yokuphucula indlela elibukwa ngayo.
Uke wakuhlola lokho noma uyaqagela nje?
Nakuba kunokuncishiswa kanye nezinkinga, sibe nabafundi abaningi abaphasa ibanga leshumi, okuvame ukuba izinga eliphezulu kunawo wonke ezweni.
Nciphisa konke ukumemezela okunjalo, uma ngishaye khona.
Uma umsebenzi onjalo noma isimo singaphumeleli ukuhambisana nezidingo zoMthetho, umuntu ophethe kumele ahambisane nezidingo zoMthetho.
Lokhu kuyomele kwenzeke ngesinqumo esithathwe ngokuhlanganyela kwababambisene base-Ivory.
Le mihlahlandlela izophinde yenze ukubambisana phakathi kwama-AHSC ehlukene.
Ukuze uthole eminye imininingwane uyacelwa ukuba uthintane nengxenye yame-Backlogs ukuthola usizo kwikhompyutha.
Ngiyakholwa wukuthi lokhu kuzokwenzeka ngokubambisana kanjalo nokusebenza ngenhloso yokwenyusa imali yomphakathi nokuthi sithole amandla ukuthatha izinyathelo ezinkulu nezangempela.
Sindawonye sihlakaze isidleke sobandlululo, sindawonye singakwazi ukunqoba ubugebengu.
Ngathumela i-telex ePietersburg ukuze bayomfuna emzini kababa wakhe.
Izindlela ezivunywe eNingizimu Afrikha zokulimela ukudayisa wuvolo ongadliwa yizinambuzane, uvoklo ongalinyazwa yizibulali zinambuzane, isoya engalinyazwa yizibulalizinambuzane, ummbila omhlophe nobomvu ongadliwa yizinambuzane.
nabo kuyabakhulula ezinhlakeni zabantu, ezinezitebhisi ezilethwa wubuchwepheshe kanjalo nezinhlangano ezihlobene nenhlalakahle.
Kodwa kumabonakude i-SABC iyaqhubeka nokudlulisa amashaneli amathathu amakhulu, asebenza ngenzuzo ngokwemibiko yakamuva.
Isibopho sokuhlinzekwa kwamanzi kanye nokuthuthwa kwendle kumele kwehliselwe ezingeni eliphansi lesikhungo lapho kudingeka khona ukukwazi ukusebenza kube kunezinsiza ezanele.
Uma ungabi nobudlelwane uyoba nezinkinga ezingapheli nokukhishwa kwemali.
Nguyena ozobheka iziqoqelamagugu eKhomishana.
Mayelana nalokho Mongameli, ngifuna ukusho ukuthi silandela ezinyathelweni ze-Singapore.
Kulokhu, uhlelo lwezingxoxo zokuxazulula eziholwa yi-SADC ziyingxenye yemizamo yesifunda yokubhekana nezinselelo zezombusazwe kanye nenzenhlalo nomnotho ezibhekene neZimbabwe.
Kunjalo, ezinye izinto ngazitshelwa wuMshoshovu.
Izibhakabhaka zethu ezicwebile, isimo sezulu esifudumele nokuhlala ngaphandle kunesandla ekulimaleni kwesikhumba ngenxa yemisebe e-ultraviolet eyenyusa ingcuphe yomdlavuza wesikhumba.
Ungafaka o-ziro phambili, kodwa lokho akunasidingo.
Impucuko eqhubekayo ephokophelele ukwenza izinto ngendlela ngamazinga okusebenza nendlela yokuziphatha emsebenzini.
Ngenxa yokusilela emuva okukhulu okukhona nokwenyukayo ekutholakaleni kwezindlu, ngenxa yokuhlinzekwa kwemali encane yamareythi ezindlu zangempela.
Izamba zihlanganisa nalabo abebegula abangachazanga ukuthi baya yini kwabelaphayo noma cha.
Awukuvezanga lokho eziphakamisweni zakho ngale ntambama.
Sifuna ukuba amalokishi aqale adlale ikhilikithi emaqenjini ezindaweni zawo, kusho yena.
Kodwa lolu daba asiphikisani nalo, Mnu Arendse.
Lokhu kwadilivwa njenge-crystalline, i-crystalline emhlophe, yayingaxutshwe nalutho nhlobo.
INingizimu Afrikha ekhululekile iyikhaya lenu njengoba ingelethu nathi.
Kanti amazwe awabeke ithemba lawo hhayi embuthweni wezempi, kodwa ekwesekweni abantu bawo ngemizamo yomphakathi.
Namabhibhi esizowabukisa lapha.
Engangikucabanga wukuthi umuntu useyafa.
Uhlelo lokuthatha izinqumo olunezidingo ezehlukene kumele luthuthukiswe ukunweba umnotho kanjalo nomthelela wokuthuthukisa ingqalasizinda.
Kungabe amanye ama-ambulensi ake afika lapha, angena enkundleni aphinde aphuma?
Okuchazwe kwilayisense kwahlukaniswa noma kwahlotshaniswa nezinye izakhiwo.
Ukuvimbela abantu abadakiwe ukuba basebenze ngemishini ekhipha amalangabi.
NgeSonto eledlule, amaphoyisa acishe abamba iqembu endaweni yase-Seweding.
Unazo izipikha zokulalela emadlebeni ngoba lokho kungakusiza.
Amaqembu amasiko aKwaZulu-Natal azofakwa ohlelweni.
Labo abakhohlwa yizolo labo bazoliphinda.
Ngokwemigomo yokulawula abantu abahlonipha imiyalelo evela emaphoyiseni.
Imibono yomphakathi kanye nokuziphendulela ngemiphumela yemibono evezwa kumawekshophu.
Abagqekezi babalekela amaphoyisa ngaso sonke isikhathi baqala baziqhayisa kangangokuthi baphindela kuleyo ndawo bayoqoqa ababekushiye ekuqaleni.
Isimo: Izimpawu ziyobekwa zibhekane nezimoto ezizayo.
Ikhishi elincane elinazo zonke izinto lihlinzekwe nesitofu, imaykhroweyvu kanye nefriji.
Ubuwazi ukuthi ucingo lwalinyazwa ngesikhathi esithile?
Kwenqatshwa emva kwesikhathi angiqinisekise ngokuthi ngikunike impendulo engcono negcwele ngiyibhale phansi.
Amatende agxunyekiwe kanye namakharaveni kumele athathwe njengomhlaba kanye nezakhiwo.
Okubalulekile okukhishelwa yiNingizimu Afrikha ngaphandle okumbiwa phansi okungahluziwe, amalahle kanye ne-anthracite, izintuli zamatshe ayigugu kanye nezinkuni.
Izimboni zokumbiwa phansi okuphucula izimakethe nokudayisa imikhiqizo yayo ezweni nasemazweni aphesheya ezimakethe ezincintisanayo.
Ngifisa ukuzwakalisa ukubonga kwethu ngeqhaza elidlalwa yi-Indonesia njengoSekela Sihlalo ukulungiselela iNgqungquthela.
Wangena waphuma endlini yami.
Okubalulwe ngezansi yizindawo zokudayisa lapho kungathengwa khona amathikithi kagesi asetshenziswa kugesi wekhadi.
Siyaxolisa ngolwazi olungeyilo olwanikwa emhlanganweni wabezindaba nokuphazamiseka okungadalwa yilokhu.
Icala elichaza ngokusobala ukuthi imidlalo ayinamingcele nokuthi ingasetshenziswa ukusisiza sibhekane nezinselelo eziningi esibhekene nazo emphakathini.
Uxolo luqala ngokubona ngaso linye, ukwakha ubumbano lobungani, ukubambana nokuzwana namazwe omhlaba.
Uma umthethosivivbinywa uba wuMthetho, amabinzana awo abizwa ngezigaba.
Akubizi iqiniso, ukuqonda noma ukuphelela ulwazi oluhlinzekiwe.
Ngangingalindela, lokho kuncike ekubandakanyekeni kwakhe okungenzeka ukuba wayefuna lowo omphethe azi ngalokho.
Ukweseka zonke izikole ukugcina abafundi babo ngaphansi kohlelo lwe-CEMIS.
Qaphela indlela isisindo esehlukahlukana ngayo ngenxa yezimo nokukhulelwa.
Intando yeningi kanye nenkululeko zibeke kule ndlu ukuthi umsebenzi ofungelwe wokugada ukuba sobala nokuziphatha kulokhu kukhetha.
Osebenza ukugada wakhuluma wabe esengena ezindlini zebhizinisi elithile ukuba ayolanda isamba esingadalulwanga semali esikhwameni esifaka imali.
Ingxenye enkulu yalo mzila isesifundeni sase-Cacadu.
Sisebenza kahle kakhulu kulolu daba; sinokubambisana okuhle nabase-Uganda kanti manje siyajabula ukuthi laba ababili badedelwe.
Umhlaba usebenzisa izinhlaka, imihlahlandlela kanye nezinqubomgomo okumele zedlulise ukuthuthukisa amashaneli, ikakhulukazi imisebenzi yokuqashwa, kwezokuthutha umphakathi nalezo zindawo ezibekwe eqhulwini.
IKhomishana isiyemukele imihlahlandlela ecacile ukubhekana nezindaba ezinjengamaphrofayli ezinhlangano zezombusazwe.
Lobu busuku bungokubonga nokuthola isikweletu okumele ngabe kade satholakala embonini ewumgogodla wemisebenzi yezokuthutha umphakathi.
Lezi zincwadi zibekwe kwisiqoqelamagugu, kodwa ziyatholakala uma umuntu efake isicelo.
Ingxenye enkulu yaasebenzi abakhona ayiqeqeshiwe ezindleleni zentuthuko.
UMnu Dute Mchodololo nezitshudeni zakhe bazothola izitifiketi kusasa ngesikhathi somcimbi okhethekile ukugubha i-International Adult Learners' Week.
Ukweseka i-EEC, izikhungo zolwazi ngezempilo yendawo kumele kusungulwe.
I-WCRC iyisikhungo esikhethekile sokuhlumelelisa esibheka abedluliswe kwezinye izindawo, eziphezulu, ezifundeni, neziphansi.
Bafowethu nodadewethu yonke le mpumelelo yokusimamisa abesifazane ihlinzekwe yi-ANC njengeqembu elibusayo eNingizimu Afrikha ekhululekile.
Wena njengomnikazi wendawo kumele wazise abanikazi bezindawo ezakhele le ngezinsuku ezongeziwe ozobalela ngazo.
Entokozweni, yisikhungo sokunakekela kwasemakhaya esivamise ukondla izikole.
Ukuzinikela okwavezwa yi-Barundi kwenza sibe nethemba ngesigaba sesibili nokuthi sizohamba kahle, nokuyoholela okhethweni lwentando yeningi esikhathini esingangonyaka.
Izinyunyana zabasebenzi eziphambili ekuphepheni nasekuvikelekeni kwathintwana nazo.
Isivumelwano sokubambisanana emkhakheni wokuvikela umphakathi kanye nokuhlangana futhi.
Iyonwetshwa ukuze ifake ama-governing bodies kanye nabamele abafundi.
Siyanamukela kanti uDkt Mgojo uzonihola, kodwa ngicabanga ukuthi unesitatimende ofuna ukusifunda.
Imali yesikhwama izobanjwa, ilengiswe noma imiswe uma okumele ahlomule ezama ukuyedlulisela, ayibeke eceleni noma athathe isifungo ngesikhwama.
Amadoda amane avela enkantolo yase-Hartbeespoortdam izolo, kulandela ukuboshwa kwawo ngoLwesihlanu olwedlule ntambama, emgwaqeni ophakathi kwe-Hartbeespoortdam kanye ne-Johannesburg.
Ubugebengu sebehlile ezindaweni eziningi.
Usebenzisa i-WebPALS, ungakwazi ukucinga kwikhompyutha, amafayela anezinkomba kanye nezithasiselo, kusetshenziswa ukuhlola okuyisisekelo nokuthuthukile.
Ngicabanga ukuthi uDkt Klatzow naye angathanda ukubuza imibuzo embalwa.
Iphethini elandelwayo akumele ichazwe ngezizathu zokomzimba kuphela noma izizathu ezi-biotic, ikakhulukazi umncintiswano.
Hanif, zama ukubuza imibuzo yakho ngendlela engenandluzula.
Uhlaka lokusebenzisa umhlaba, imihlahlandlela kanye nenqubomgomo yokudlulisela amashaneli, ikakhulukazi imisebenzi yentuthuko, ezindaweni yezinto zokuthutha.
Ngithi Amabutu adlale indima enkulu nebalulekile ngalezo zinsuku uhulumeni obusayo afuna ukuzisebenzisa ngaleyo ndlela.
Iqembu lalingasetshenziswa libe onogada bakaButhelezi ngokwesikhundla sakhe njengoMongameli weNkatha.
Uzoba necala ngaleso senzo noma ukungenzi.
Ngeshwa, kunezinto ezinkulu ezisetshenziswe ngokungendlela zokwenza ubuhlungu buzuzise abathile.
Cha angizange ngoba kuze kube namuhla angikaze ngibe nekhadi le-IFP.
Kanti lokho ukweseka ngokuthi ngangicabanga ukuthi ngathola ubufakazi engangibufuna.
Umnyango we-RDP kulowo nalowo masipala: obhekele ukulawulwa kwemisebenzi yabaphethe kuleyo ndawo.
Kunesidingo sokwenyusa ukufinyelela emisebenzini yokunakekela ngokwezempilo kwabasha, ngokugxila ekunciphiseni Ukusetshenziswa kwezidakamizwa, ukukhandleka ngokomqondo, ukukhulelwa kwentsha nezifo ezithathelwana ngokocansi.
Bazinikele ekusebenzeni ukwakha kabusha leli zwe njengelabo.
Ihlome ngobuchwepheshe abafundi nosomabhizinisi basemalokishini abangakusebenzisa ngaphandle kokukhokha.
Nginxenxa ohulumeni abangamalungu ukwenza i-Security Council imele imiphakathi eyehlukene yomhlaba jikelele, kanjalo nezimo zezindawo nezombusazwe namuhla.
Ithimba elijutshiwe selimi ngomumo kanti kunohlelo oluphuthumayo ekubuyiseni uxolo nokuphila ngendlela endaweni yase-Cape Gate.
Izinhloso ze-RDP zachazwa ukufaka okubekwe phambili okukhethekile kwamaklasta ehlukene kahulumeni kanye neminyango yakhe.
Iningi lezifiki zethu ezintsha zehla e-Western Cape nezimpahla ezincane, ngaphandle komsebenzi, ngaphandle kwamakhono - bengenazo nezindlu.
Yebo sibambe iqhaza elibaluleke kakhulu kulokho.
Ukuhlinzekwa, ukudilivwa kanye nokwakhiwa kwesakhiwo sezinsimbi ezine zebhroyla.
Lolu hlelo lungaveza ngokushesha igama lobhalisile kanye nendawo akuyo kanye nemininingwane aphinde asize ukuthola ulwazi ngokubaluleka kwesehlakalo.
Umnyango ungenza ukuxhumana phakathi kwezihlalo zala makomidi.
Ukuvikelwa kwezimali okumele zikhokhwe embonini yokusamafutha kwehliswe kakhulu.
Ulwazi ngamaphrojekthi e-CoastCare projects kanye nokushicilelwa okungezansi.
Siyazi ukuthi idlanzana lamaKhaladi nabantu aBamnyama aabasebangeni likamatikuletsheni babhala iZibalo nesayensi kwi-higher grade.
Asemukeli isibopho noma umthwalo nganoma yikuphi ukuphazamiseka noma ukulibaziseka.
Izimpawu kwi-subclass zingakhonjiswa kuzo zonke izindawo ezilawulwayo.
Inhlangano iphinde ihlinzeke ubulungu emkhakheni ozimele ngohlelo lwamalungu.
Lokhu kuqubula izinkinga ezihlobene nokuphathwa kokusetshenziswa kwezimali, ukungagadwa ngendlela kwemisebenzi nemali enganele.
Kuzosivumela ukuba sibone phambili, umumo kahulumeni umi ngemuva kwebhidi ukuba sengamele lolu daba.
I-Commonwealth ineqhaza elibalulekile ukulwisana nalokho okulwa nokuphila kwethu.
Ayikho indawo yabangondingasithebeni ohlelweni lokwakha iKhaya labo bonke.
Ngingaba luhlaza nokuthi nginike izimpendulo ezifanayo.
Iphoyisa elivolontiyayo lalisemsebenzini ngesikhathi litshelwa ukuthi amadoda amabili aphusha inqola enamakopi kapende.
Bobane! Ngicela nize ngaphambili.
Uhlelo loxolo luqhubeka ngendlela kanye nokushintsha kwamandla ezingeni likamongameli ngoMbasa nokukhombisa isixazululo eBarundi ukuze kuqhutshekwe.
Ukuphoxwa wubuphofu, ukuhlukumezeka nokwehliswa kwesithunzi kwezwekazi lethu yinto esiyibona sonke.
Uhlelo lokuqalisa ukusebenza luzokwenziwa ngezigaba yi-DPSA ngokubambisana neqembu lababambiqhaza abaqokwe wuNgqongqoshe.
Njengabawine imiklomelo eminingi yezindlu, uMasipala waseThekwini uznikele ukuguqula izindawo zokuhlala abasebenzayo ezibizwa ngamalokishi zibe yizindawo ezinhle abantu abangahlala, basebenze baphinde badlale.
Abangabaphelezeli abarejistiwe basayina indlela yokuziphatha bathola amabheji nomazisi okuba abaphelezeli.
Emva kokubheka izicelo zabammangali ze-acquiescence, lokhu okulandelayo kwenziwa kuleli cala.
Amabhrosha akhiqizwe ukumaketha isiza se-Old Pavilion lapha ezweni nasemazweni aphesheya.
Izindlela ezizwakalayo zokuhlala okumele zibhekwe ngesikhathi sokuhlunga, isib. ukuhlunga abangase baqashwe, inhlolokhono.
Ukuphucula nokuqinisa ukubambisana nemiphakathi ekwakheni imiphakathi ephephile.
ENingizimu Afrikha ukwehla kwemikhiqizo yezolimo iyinkinga enkulu edinga ukunakwa kakhulu.
Akunjalo ngoba ngangingasebenzai nezimpimpi ngaleso sikhathi.
Sizobuza uNk Wildschut ukuba abeke amazwi okuvala.
Asibanga bikho isimo esibucayi e-Western Cape ngesikhathi, ngakho akubangabikho lutho olwalubavimba ukuba bashicilele izithombe.
Sikholwa wukuthi lokhu kuhlasela okuyisenzo zobugwala sokuhlasela abantu njengesenzo sokuzama ukuphazamisa izingxoxo phakathi kukahulumeni wase-India nowase-Pakistan ukuba bangaphumeleli ukuhlangabezana nezinhloso zabo.
Ubude be-Flag Boshielo East kungenziwa ngezigaba ezehlukene ngobukhona bezimali.
Namuhla sigubha isinyathelo esimqoka entuthukweni yemfundo yethu - i-Learner Tracking System.
Akukho migoqo ebekiwe inqobo nje uma ibhilidi noma isakhiwo noma ingaphandle layo lingasetshenziswa ukubeka izikhangiso.
Ukubukeza izincwadi ezichazayo, isib. amaspekhi okusebenza, ulwazi ngezokwakha kanye namathempulethi ahlonene nephothali.
Bafowethu nodadewethu, abantu abaningi bakhulumile ukuthi ukukhishwa kwezindlu kusho ukuthini, kodwa ngivumele ukuba ngininike olunye uhlobo.
Kubhale phansi ukuthi angikaze ngesabise muntu.
Kuyomele sigxile ekuhloleni okugxciliswe emphumeleni kanjalo nasohlelweni lokuphatha ikwikhwalithi.
Waqaphela ukuthi isixuku sabalandeli sasigijima sehla siya ngalapho uthango lwalulaliswe phansi ngakhona e-North Park Lane?
Mayelana ne-Sub-Saharan Africa, udaba olulodwa lokubaluleka kwamasu kwi-EU okuthi akumele kube nokuphazamiseka kokuhlinzekwa kokumbiwa phansi okunjalo ezimakethe.
Wamkholwa uCharles uma ethi wahlukunyezwa ukuze avume zonke lezi zinto, ukushisa, nokubulala?
I-DWAF yazisa umnikazi ngezidingo zokuhambisa uhlelo lokuthola ukuhambisana nezidingo ezibekiwe, nosuku olungunqamlajuqu oluyilo.
Ukuphucula ezingeni lobuchwepheshe ngokusebenxisa okokufukamela ubuchwepheshe, nokugabavula nezimali zesikhwama sokutshala.
Nakuba uParkin esaqhubeka nokubhukuda, usenentshisekelo ekushoveni mabhayisikili, kanti usekhombisile ukuthi unekhono lamasondo amabili.
Nakuba kunjalo waqhubeka nayo ngoba wawukwazi ukuzihlangula?
Enkulumweni yakhe yokwemukela, uMnu Ndele wacela iPhalamende lase-Afrikha elizophendula kubantu base-Afrikha ikakhulu.
Bonke abasebenzi baseMnyangweni kumele babe nama-imeyili, bakwazi ukuthola i-intranet kanye ne-internet.
Cha, lokho okwalabo abangabekelwe izindawo zokuhlala ukuba baphrinte ithikithi.
Ukuqinisekisa ukuthi akukho ukugetshengwa kwemithombo yokudoba nokuthi iyagcineka kanti futhi ayilimazi indawo, nokuthi imiphakathi eyayincishwe amathuba iyazuza kule mithombo.
Ngizokusho phakathi kokhulumile ngoba ngasivuma isicelo sakhe ngesikhathi eya eTzaneen walala nami.
Sibonga kakhulu ngesisindo salokho esenikubekile okunomsoco.
Ingwe eyi-cheetah njengamanje isesiqiwini esiseduze naseKuruman kanti iphile saka.
Abantu abahlwempu basengcupheni enkulu yokukhubazeka.
Angazi ukuthi kunabantu ababulala uDkt Asvat kodwa angiwazi amagama abo kuze kube ayashiwo ukuthi oMbatha kanye noSiro.
Siyabonga kakhulu Dkt Johan Koekemoer ngokufika kwakho
Ngabonana noTrevor kanti lokho kwaba yisehlakalo esisodwa vo, ngaphandle kwalokho asikho esinye isikhathi engake ngabonana nomunye wabo ngaso.
Kumele sisebenze namahhovisi okuphathwa kwezinto zomqondo ukufundisa labo ababamba iqhaza emisebenzini ewukuziqambela ukubona ukugunyazwa nokunikwa imvume njengesinyathelo esimqoka sokudayisa imikhiqizo yethu esuselwa kubuchwepheshe.
Ziphinde zinikeze imibono ephusile entuthukweni nasoshintshweni emkhakheni wezolimo kanye nohlaka lukahulumeni olubhekele ukulethwa kwemisebenzi enqala.
Ukuhlinzeka ukweseka kwangaphakathi kanjalo nokweseka omasipala e-Western Cape ukuqinisekisa ukucaciseleka ngakwezomthetho.
Kuyancomeka ukuba maphrojekthi ahenqelwe ngendlela eyiyo, okuphucula ukusebenza ngendlela yokuphathwa kwamaphrojekthi.
UMnyango uthembise ukuqeda izimvume zabahlali, izimvume zokusebenza kanye nobuzwe babantu abazuze emishadweni engeyiyo.
Kodwa lokho esesikuzuzile kuze kube manje kuyingxenye encane yomsebenzi oqhubekayo.
Umqashwa kungenzeka angayitholi imali yalabo abangabanikazi bezindlu uma umqashi ekhokha leyo mali kulowo umqashwa ashade naye.
Ukunciphisa ukuphindaphindeka nokwelekana ekuhlinzekweni kwezinhlelo ezikhungweni.
Izinhlangano zezombusazwe eziqavile ezingabamba iqhaza okhethweni oluzayo zingayokwethula umhlahlandlela weqembu lazo emphakathini.
Kungaba yibhilidi lokuqala ePitoli ukuba kusetshenziswe kulo izitini eziyi-clinker brick.
Isicelo esifakiwe sanoma yimiphi imitheshwana nasezixazululweni endaweni kamasipala othintekayo nobukhulu baleso sicelo.
Bonke abezindaba bayamenywa ekwethulweni kwenkulumo yokuvula nokuqalisa ukusebenza kohlelo nokwethula abaqeqeshi abasha.
Kulokhu, umphakathi wamabhizinisi eNingizimu Afrikha, ikakhulukaszi izikhungo zomshwalense nezezimali zifake isandla eSikhwameni.
Ngisho esibhedlela eBaragwaneth babengeke bangisize ukuba ngibuye ngibone futhi.
BoNgqongqoshe, odabeni lokuhlolwa kwezikhali zenunzi, ukuphendula kwenu ezinkonondweni ezivela eNtshonalanga ikakhulukazi.
Itemu elisetshenziswe ukuchaza ukuhamba komoya ongcolile uyizinhlobo eziningi njenge-carbon dioxide emoyeni, olwandle, kwi-terrestrial biosphere kanye ne-lithosphere.
UMnu Khusi wathi ukholwa wukuthi amazinga okuzethemba aphezulu kubadlali kanti bangathanda ukuveza ikhono labo emaqenjini aphesheya.
Uma abashadile benezimoto ezimbili ezinezinombolo eziqondile neziwugweje, bangacela ukuba zishintshelwe emotweni eyodwa.
Umkhiqizi wamapleythi, izinto zokupleytha nemikhiqizo ethi ayifane naleyo.
Kunezinhlelo eziningana ze-SDI ezifaka intuthuko yezimboni, ezokuvakasha kanye nezolimo okumele zenziwe ngendlela esheshayo nesabalelele.
Ukugwema okungenzeka kungathandeki kuyaohakanyiswa ukuba uhlale uphethe umazisi.
Noma ngabe umnotho ukhule ngokushesha, irekhodi lawo ekudaleni imisebenzi kanye nokwaba umholo kwehluleka.
Ukuxhunywa okusha kwamapayipi nobuxhakaxhaka bamapayipi elashiwe amanzi.
Ungibophela ogodweni ngale mihlangano Sihlalo.
Vala ngci imfucuza yasekhishini emaplastikini noma ngamaphephandaba ngaphambi kokuwalahla emgqonyeni wezibi.
Umsebenzi ufaka umqashwa, umuntu ongasebenzi kanye nofuna umsebenzi.
Lo mbuzo uyisitatimende esicuphe uchuku nje.
Kanti izigelekeqe ezehlukene zaqala ukusebenza ukuze kuzuze amalungu azo.
Ukuncelisa ingane kuphela, okungaxutshiwe nobisi lwasekopini nokungaqalisi ukunika ingane ukudla okuqinile ngaphambi kokuba ibe nezinyanga eziyisithupha.
Masiqhubeke nomzabalazo weNingizimu Afrikha engcono, ngesikhathi sikhumbula u-Oom Ray.
I-Operational Plan iphakamisa ukuqinisa imizamo yokuvimbela kanti ihambisana nemiyalezo ebaluleke kakhulu yokuvimbela nokushintsha indlela yokuphila nokuziphatha.
Umbiko wokuthuthuka okuzimele kanye nekomidi lamabhizinisi asedolobheni nakho kwabhekwa.
Uhlelo olusebenza ngendlela lwezithuthi zomphakathi luyadingeka ukufukamela nokuhambisa abavakashi nosomabhizinisi abavakashile besuka esikhumulweni sezindiza beya lapho bephokophele khona.
Banehhovisi labantu abathola ukulimala.
Yebo, wayazi ngoba uyena owayevamise ukuqwala ukushaya.
Ngimele uhulumeni, nginifisela okuhle kanti ngethemba ukuthi uzokhula ngokwanele ukubona ukuthi leli zwe lingaba mpofu ngaphandle kwenu.
Kanti-ke namuhla size lapha ogwini lwase-Hellas ukuze sabelane siphinde sishintshisane ngezinselelo ezikhona ezweni lethu.
Asiqale lolu hlelo lokuxoxisana ngombono wokuxoxisana sisodwa, ngenhloso yokuchaza kabusha nokuhlola kabusha umumo wama-Afrikha knaye ne-African Diaspora emhlabeni jikelele.
Incwadi elungile yomuntu olungile ngesikhathi esilungile.
Izinkinga zokushayela zihlonzwa emazingeni aphansi kuhlonzwe nezisusa, ezinyuka kanye noma kuhanjiswana nezidingo zamalungu.
Ukuthi kungenzeka ukuba i-Chief Directorate: Tourism eyabelana ngendawo yokusebenzela nenhlangano kazwelonke yezokuvakasha kumele zicwaningwe, ukuze kwakhiwe indawo eyodwa enezindawo ezehlukene zokuthenga ezenzelwe imboni yokuvakasha.
Kunencwadi ebiza isikweletu kanti uvele ahlole inombolo yokuqala neyokugcina nokuthi akukho lutho olushodayo ngaphambi kokusayina?
Kodwa umsebenzi omkhulu we-AIN wukubheka izindlu zokulala ehhotela angithi?
Umnotho oguquguqukayo, ukwehlukana kwezinhlanga kanye nokwabiwa kwezinzuzo ngokwezindawo embonini yezokuVakasha kumele kubhekwe impela.
Kunjalo, eqinisweni yakhiwa inendlu yokupheka ngemibuzo esetshenziswa abakwa-M-Net ukuze isetshenziswe uma kunemicimbi.
Amaspesimeni athathwa kuphela uma kuvume lowo aqondene naye, kanti agcinwa njengobufakazi bezokwelapha uma kwenzeka kuba necala enkantolo.
Sibeke imali eceleni yaleso naleso sigaba sokulungisa isikole.
Ubuchwepheshe besayensi yasemkhathini kanjalo nokusetshenziswa kwayo kugcina kuwumgogodla wokuxazulula izinkinga ezibalulekile ezibhekene ne-Afrikha.
Ukubona izinto ezingezinhle kungenza abantu bangatholi ukwelashwa, ukunakekelwa kanye nokwesekwa abakudingayo.
Womabili amazwe ethu ayabona ukuthi ubudlelwano brezomnotho bungakhuliswa kakhulu.
Onke amaqembu asebenza kumaphrojekthi azogadwa ngokubambisana nokulawulwa yi-DAPD kanye ne-Armscor, nakuba i-DoD inesibopho esikhulu emaqenjini amaphrojekthi kanye nokuthola amaphrojekthi.
La mathuluzi akumele kwabelwane ngawo nabanye abantu ngokunganaki.
Kumele sihlale sizibuza umbuzo othi - yini ezweni lethu engalwisana nokulwisana nokungabambisani emphakathini?
Naye waboshwa wase ebekwa icala lokugwazisa amaphoyisa.
Ukuphuculwa kwendawo ezungenze ihhotela, okufaka ukubambisana ekucheleleni indawo yasedolobheni kanye nokuzithokozisa.
Leli qembu lifaka nokukhiqizwa kwamapheli okungukuthi amapheli agquliwe ukususa okungalungile, agudwa noma athungelwa.
Ekugcineni kwaleli khasi kusiqoqelamagugu e-Green Papers.
Ngale ndlela singaphendula ngendlela kulabo abaphuma esikoleni bengaqedile.
Isikhathi esisikazwayo sokulinda amalayisense okufundela ukushayela, ukushayela, nokushayela izithuthuthu kuleso naleso sikhungo nazo zibhaliwe.
Isigaba sethu sokuGada nokuHlola luzama ukuvula izilinganiso zomnyango ukuze kuhlinzekwe imisebenzi emiphakathini esengcupheni.
Ezinye zezinselelo ezisemqoka ezibhekene nezemfundo, isibalo sabafundi abashiya isikole bengaqedile.
Amarali kanye nemihlangano yomphakathi yabanjwa ezingxenyeni ezehlukene zase-Republic of Congo, lokhu kufaka nenhlokodolobha, i-Brazzaville.
Lokhu kuchaza ukuthi zonke izinhlobo zezimpahla ezifakwa kwidatha eyedluliselwayo.
Inhloso yami wukuba bakhululwe uma kungenzeka.
Izitini zokwakha, ezokufaka phansi, amathayili okweseka nawokugcwalisa nokunye okunjalo.
Izinhlelo zokukhokhela kanye nokuxhasa imisebenzi esemqoka kamasipala.
I-Liquid Fuels Empowerment Charter yavela njengomzamo wokubamba ukukhathazeka kwababambiqhaza abasha embonini kanye nezindlela okungalethwa ngayo uguquko.
I-ADA inesibopho sokuqalisa ukusebenza kwezinhlelo zokuthuthukisa ukubambisana kanye namaphrojekthi emisebenzi.
Nakuba kukhona ukungaboni ngendlela ngokulunga nokuthembeka kolwazi, lezi zinkomba ezilandelayo ezihlinzekwe yi-Integrated Justice Sector Review Team zinika ulwazi.
Ngiyaxolisa ngokungafiki nazo kodwa ziyaviva njengokucela kwenu ngike ngazithi shazi.
Izinhlobo zezinto eziphilayo endaweni ehlonziwe.
Lokhu kungenelela kufaka isandla ekukhiqizweni kokudla kanye neqhaza elihle elidlalwa wukudla okunomsoco ukuqinisekisa umphakathi onempilo.
Kulungile, okunye ukusebenzisana kwakho noDkt Neethling kwenziwela ukusiza ukuthi ukwazi ukumfonela uma udinga eminye imininingwane.
Uhlelo oluqhubekayo lokukhululwa komphakathi knye nezwe lonke, lokho sonke esingaphansi kwakho, okuqala isenzo esishintshayo sokuzichaza.
Kumele sakhe ukubambisana okumbaxa nemikhakha ezimele nekahulumeni.
Amalungu omphakathi anentshisekelo ayacelwa ukuba agqoke ama-tracksuits.
Enkulumweni yakhe ngoMsombuluko, uMnu Mashatile wabeka phambili ukwakha imisebenzi, ukuhlinzekwa kwemfundo eyikhwalithi nokunakekelwa kwezempilo, ukulwa nobugebengu, ukubuyiselwa komhlaba kanye nokutholakala kokudla.
Cishe amalayisense omphakathi ayikhulu asekhishiwe okwesikhashan yi-IBA.
Sivikela siphinde siqhubekisele phambili izindawo zokudlula emifuleni yasedolobheni kanye nezindawo ezingamaxhaphozi njengezindawo ezibalulekile endaweni yasedolobheni.
Gcinani imigwaqo ingenalutho ukuze kudlule kalula izimoto ezicima umlilo.
Umkhandlu wakhiwe amazwe ayishumi nanhlanu, amahlanu awo akhethelwe ukusebenza iminyaka emithathu, kuthi ayishumi asebenze iminyaka eyishumi.
Wubudlelwane obuphakathi kohulumeni, izikhungo zentuthuko kanye nemboni ezimele.
IZibambele iwuhlelo lokuqeda ubumpofu lwabantu ababencishwe amathuba.
Ukunweba ukubamba iqhaza kwabo bonke abafundi emasikweni kanye nasezifundweni ezikhungweni zemfundo nokuveza nokwehlisa imigoqo evimbela ukufunda.
Uthishanhloko wesikole uMnu Elmo Cairncross wathi abazali kanye nabadala bakhumbula izindaba zakudala waphinde wafaka abafundi ezifundweni zokufunda.
Isonto elinomsebenzi omkhulu alingeni kuyo yonke imikhakha.
Angazi ngabanye abantu, kodwa mina nganginamabhomu esandla amabili.
UNgqongqoshe wasitshela ngezinhlelo zesifunda kanye nezwekazi lase-Afrikha kanye nethuba elikhona lokuba sifake isandla kulokhu.
Inkampani yakho incike kakhulu esikhathini esedlule, uma ngikhuluma iqiniso, emsebenzini oqhamuka e-Pondoland.
Abantu abanomlando wesifo sikashukela, isifo senhliziyo kanye nesezinso emndenini.
Izitshalo zasehlobo zokukhiqizwa kokudla kwezilwane kwenziwa entwasahlobo.
Ukuthi leyo mpendulo noma ingamfaka ecaleni.
Nk Terreblanche, uma unemibuzo, ungayibuza.
Balingani abathandekayo, i-BNC isinika ithuba lokuba sifingqe imikhono sisebenze.
Amasiko kumele ahlonishwe njengoba ukuphila nokwehlukana kwabantu abaphilayo yonke indawo kubanika ububona kanye nesithunzi.
Kwenzeka kanti kwadonsa kwaze kwabe yenzeka okwezibili ngesikhathi kubulawa uMadondo.
Ihhovisi le-IUCN lisebenze kakhulu ngokweseka inqubomgomo kanye nokuqalisa ukusebenza kukahulumeni, bengabheke nzuzo.
Ukwesekwa okuncomekayo kwamakhansela kanye nezimenenja kuholele ezindabeni zendawo zithola ukunakwa kakhulu ohlelweni lukamasipala kanti lokhu kuholele entuthukweni enkulu kubantu bendawo.
Imigoqwane iyadingeka ngenxa yezimvula ezincane kunokulindelekile zasebusika emadanyini ayisihlanu aphakela indawo kamasipala waseKapa.
I-Sentech ihlose ukuqalisa okungenani ishaneli ye-HDTV satellite, esikhathini sokuqala komcimbi.
Ngakho-ke, ukukhokhwa kugxiliswe emholweni owuholayo.
Uhulumeni weSifundazwe sase-Western Cape useveze ukuthi kunohlelo olusha oluzanywayo ukuqalisa ukubhekana nenkinga enkulu yokungasebenzi.
Kucaca bha ukuthi kwizwekazi lase-Afrikha abesifazane banesibopho sokumisa amakhaya ngokuzilimela bona.
Bafowethu nodadewethu, i-Spain sesiqalise uhlelo lwe-Africa Plan, oluyinto entsh nokho.
Kunezinto eziningi ezenza umuntu ngamunye akhushukelwe yisisndo aphinde abe mkhulu ngokweqile.
Abathengi bayelulekwa ukuba baphathe konke ukufakwa kukagesi njengokunomlilo ngaso sonke isikhathi sokuphazamiseka njengoba ugesi usuke ungabuya noma yinini.
Iminikelo kumle ihambisane nezidingo ezihamba phambili zezempilo eNingizimu Afrikha.
Lona wumyalezo iqembu lezakhamuzi ezinomuzwa ezifuna ukuwudulisa ezigebengwini ezethilileka emigwaqweni yase-Newlands East.
Ukulahlekelwa ngabasebenzi abasemqoka kube nomphumela omubi eGatsheni, kodwa, abasebenzi abakhona benze umsebenzi oncomekayo ezikhathini ezinzima.
Njengamanje akukho ukusilela emuva ngasekuphathweni kwezimpahla ezinkulu.
Isethembiso sezimakethe zamahhala asisho lutho uma izigidi zingakwazi ukufunda nokubhala futhi zilambile, noma zibulawa yizifo ezingagwemeka.
Njengoba umuntu ngamunye enokuningi angalahlekelwa yikho ngenxa yezinkinga zomsebenzi, unesibopho esikhulu sokumisa lezi zinto ezimbi ezenzekayo kanye nokuxazulula izinkinga.
Izingxoxo zomhlaba kulokhu wukwemukelwa ngendlela, kanti le ngqungquthela iyintuthuko emukelekile, kanti ikhumbuza labo ababamba iqhaza emhlabeni ukuthi ukuqedwa kobuphofu kuyinto ebalulekile.
Isu le-LFA ekuhleleni iphrojekthi lusekelwe embangeleni-nasemphumeleni kwezinto ezibekiwe, noma ekungeneleni njengoba kukhonjiswe ngezansi.
Akukho kulokhu okubhekana nomthelela kuhulumeni.
Ukwazisa imenenja yesikhungo ngaphandle uma nayo ithinteka.
Kwesinye isikhathi, ngenxa yendlela abezindaba abasebenzisa ngayo izihloko, kwakheka isithombe sokuthi uhulumeni uphendula kuphela uma kunesimo esiphuthumayo.
Isu lokuqalisa ukusebenza ngezigaba luyokwehlisa ukuba ntekenteke kwenhlangano
Leli su lokungahlanisi izinto lihambisana nokwakhiwa kwe-internet site ephethwe kahle nenokwehlukahlukana.
Othisha basebenzisa imidlalo, imisebenzi yokulingisa, amaphrojekthi kanye nokulingisa ukusiza intsha ukuba iqonde ngomnotho kanye namabhizinisi.
Izinkinga ezisanda kuba khona ngohlelo lwe-e-NaTIS seluholele ezinkingeni enkabeni yedolobha.
Ngisanda kubanika inkulumo okumele ilalelwe bese ibhalwa phansi ezikhungweni ezehlukene kwaphela nje.
Ukuxhumana nomndeni njengethuluzi lokuvimbela, ukuqinisekisa ingane ayingeni igxile ohlelweni lwezibalo.
Ukuqubuka kwe-Meningitis kujwayelekile ngezikhathi ezomile kusukela ngoZibandlela kuya ngoNhlangulana.
Uyelulekwa ukuba uhlale unohlu olunenkomba lolwazi kanye nemininingwane yokuxhumana.
Kule modeli iphothifoliyo ka-SABC iyohlala ifana.
Njengoba uzivezile ukuthi wawuhlala kwigrendistendi esenyakatho.
Uphinde ube nohlelo lwe-DDR, ukuhlanganiswa kabusha kwezwe, nezinye izinhlelo lapho uPrime Minister akhuluma khona ngohlelo lokubeka phansi izikhali okwakumele lufezwe.
Ukuhlinzeka usizo lwezobuchwepheshe kanye nokuqeqesha ekusebenzeni kokuhluzwa komnotho omncane.
Izingxoxo zaqedwa kwafakwa i-oda leskena lemithwalo yokuwala eThekwini.
Lolu wuhlu lwemithombo ephambili kanye nongathintana nabo abangakusiza uma unentshisekelo ekuqaleni ucwaningo lwezobunjiniyela noma ibhizinisi lentuthuko.
Ngicabanga ukuthi ngizosebenzisana kahle notolika.
Imbangela enkulu yokubulawa wumdlavuza kubo bobubili ubulili iyaqhubeka nokuba wumdlavuza wamaphaphu.
Ngizophinda ngidlulise ukubonga kwami ngaleli thuba.
Yenza isifungo esimayelana nanoma yikuphi ukuboshwa kwaphambilini okwake kwenzeka.
Kanti kaningi ngehlisa inombolo yezilwane kanye namasu ukwehlisa ukuhlukumezeka kakhulu.
Ukudidiyelwa kwazo zonke izinto eziwulwazi ukuveza ukugubha i-African Environment Day.
Kuphinde kuqhubele phambili ukukhethwa nokuqokwa kwamakomidi okuhlola amabhuku.
Ulwazi oluyilo : Uma nje esethole imali, uyanyamalala.
Ngangiphethe ngase ngiba nosigaxamabhande abangisizayo.
Izingane, ikakhulukazi izingane ezincane, zingaba nokuthelela abantu isikhathi eside.
Ngicabanga ukuthi bonke abantu asebethule ubufakazi lapha sebezivezile izinkomba.
Izinhlelo zesigcinamagugu zifaka nokuyivakashela bese kutholakala izifundo ngezamasiko, umlando kanye nendawo.
Kunzima kakhulu ukulawula njengoba imelene nezinto zokubulala izinambuzane.
Kumele ekugcineni ifakwe kuyo yonke indawo kodwa ingasetshenziswa kuqala endaweni okubonakala ukuthi kujahekile kuyo.
Igatsha le-EMS lihlela futhi libamba iqhaza ekuqaliseni okuhloswe ngakho ukubhekana nezidingo zezimpendulo ezihamba phambili zokumbiwa kwesihlabathi okugxile endaweni yase-Schaapkraal.
Ukuhumusheka kuchaza ukuthula abasebenzisi abaqonda ngakho ulwazi lwestathistikhi ngokuhumusha i-metadata ekhona.
UMnu Lax ngicabanga ukuthi ufuna ukubuza umbuzo owodwa.
Yena nama-Proteas baqopha umlando ngokuba abokuqala ukuwina kokubili i-Test kanye nama-limited overs bebhekene ne-West Indies e-Caribbean.
Imeya yoMkhandlu waseThekwini ifisa ukwedlulisa ukudabuka emndenini wkwaKunene nasesizweni sonke jikelele.
Abajabulisayo bagida ngalapho umphakathi wawuhamba ngakhona futhi ubambe iqhaza.
Kungabe wabona izisebenzzi zakwa-Wolf zenza okufanayo?
I-WEBSITE yakhelwe ukusiza abayisebenzisayo ukumaketha izimpahla abazisebenzisayo abazilahlayo kanye nokuqhubekisela ukufanisa nabasebenzisi, abasebenzisa kabusha nabaqoqa osekulahliwe.
INingizimu Afrikha iyaziqhenya ngokhetho lwayo.
Njengoba bese ngishilo ezinye izinto sizisulile.
Bahlala emgwaqweni olandela lowo okukhona kuwo indlu yami.
Ngenxa yokuthi ucabanga ukuthi kunodonga olukhulu oluvimbela ukuqalisa ukusebenza kwesinqumo esithathiwe.
Kodwa, siphakamisa ukuthi ucwaningo ngalezi zinsolo neziphakamiso ezikulo mbiko azinasisekelo kanti azilona iqiniso.
Njalo ngenyanga, i-Statistics South Africa sishicilela izithasiselo zezimali, lokho okufaka ne-consumer price index (CPI) kanye ne-producer price index.
Lesi sigaba sihlinzeka ukubheka usuku nosuku emisebenzini yemihlangano ye-CSD.
Kwakungafanele kwasekuqaleni ukuba kuvulwe isango kungeniswe abantu.
Uhlelo lokufukamela luyiphrojekthi esazanywa kanti sinesiqiniseko ngempumelelo yayo ekuthuthukiseni ukuthuthuka komnotho uye emazingeni aphezulu e-Western Cape.
Izibalo zakamuva nje zikhombisa ukuthi osomabhizinisi besifazane bafaka isandla emnothweni waseNingizimu Afrikha njengabanikazi bamabhizinisi kanye nabadala imisebenzi.
Ukusebenzisa indluzula kuka-Israel nokujezisa bonke abantu base-Palestine kanye nabase-Lebanon kuphula umthetho womhlaba kanye ne-Geneva Convention kanti kungabizwa "ngamacala empi".
Masingazami ukuchaza nokuchaza kabusha ukubaleka.
Izikhungo zidinga ukuba zemukele incazelo echaza kangcono ingcuphe endaweni ethile.
Umthamo oyiwo wezohwebo nezimali okumele zikhokhwe zisikaza umthamo obekiwe.
Funda imitha ubhale phansi zonke izinombolo ezisemitheni.
Amasu aqondile abekwa phansi kuleyo naleyo nhloso.
Kungalengisa isicelo sokuqala esishiwo kunoma yisiphi isimo engasihlonza.
Amabhizinisi ahlonzwa njengabahlinzeki bendawo yesikhathi esifishane, isib. amahhotela, ama-bed and breakfast, amaloji namasheleyi.
IBhunu kubikwa ukuthi lithanda ukuba lodwa nokuthi libe ngaphansi kwengcindezi, kanti ukungaxhumani kwami kakhulu neBhunu akusho ukuthi uzama ukuzibulala.
Ukulungisa imithombo yangaphakathi kanye nezinhloso ohlakeni lokuvimbela amacala.
Uzobe egqoke okokulalela emadlebeni ukuze ezwe ukuthi abantu bathini ngaphakathi enkantolo.
Sihlalo, angikholwa ukuthi sizogxila kulelo phuzu.
Umkhiqizi wokudla kwezilwane okulungisiwe ikakhulukazi izilwane zasepulazini, lokho kufaka okuxutshiwe nokushubile, okufakwe ushukela noma ifolishi nokumele ukudla.
Okufaka amaphuzu abalulekile eMnquma lapho kunezimoto eziningi, ibhizinisi, imboni kanye nemisebenzi ezindaweni zokuhlala lapho kungenzeka khona.
Ukuxazululwa kokungezwani kufaka nokubuyiselwa koMhlaba namasu okuhlala kabusha.
Singakhululeka sazi ukuthi singakwazi ukuhlangana namuhla ebusuku, siqhamuka ezindaweni ezingafani zezombusazwe, bese sihalalisela inqubekela phambili ekukhuliseni intando yeningi.
I-Stats SA iyaxolisa kakhulu ngakho konke okungalungile okungadalwa yilokhu.
ICLEI - i-Local Governments for Sustainability iyinhlangano kazwelonke yamadolobha, amathawini kanye namazwe azinikele ezintuthukweni emile.
Ngiyindoda esikhulile kanti ngingumeluleki wonogada kanti ngihlala e-Goodwood.
Izingane ziyathanda ukuhlola izinto zizitholele ukusebenza kwazo ngokwazo.
Ungasuki esihlalweni sakho, hlala phambi kombhobho.
Sebenzisa ukuxhumana kanye nolwazi ngezansi ukuthola nge-CoastCare.
Ukuqinisekisa ukuthi iNhlangano ihlinzekwe ngesisekelo ngesikhathi nangendlela engaqageleka nemithombo eyidingayo ukwenza okulindeleke kuyo.
I-Green Paper ibeka uhlelo lwezinguquko ezibhekana noshintsho lwezikhungo kanjalo ne-HRD.
Kuyinhloso yethu ukuthola amazinga okwaneliseka akhula kakhulu ngokuhlinzeka imisebenzi eyikhwalithi.
Ukubaluleka kokubambisana kokusebenza esifundeni kuhlobene nokuba ntekenteke kwesifunda njengomphumnela walezo zindaba ezinomphumela ongemuhle kumumo womnotho nenqubekela phambili.
Yebo Mnumzane ngokuvuma ukuthi benza okuphambene nomthetho.
Engingakusho ukuthi ngiyabonbga ngokwesekwa kanye nokunakwa kwe-Cape Town ngabantu bomhlaba.
Ake ngibuyele kancane odabeni olukwi-ajenda.
Ukuzwana phakathi kwalesi sikhungo sokukwazi ukwenza umsebenzi kanye ne-Research Chairs Initiative eyisibonelo sokuthi sinethemba lokuthi ingaholela ekubambisaneni.
Umumo wokudla, ikakhulukazi ezinganeni ezincane, kuyoba ezinye zezinkomba zokuphila kahle emphakathini kanye nomphumela wamaphrojekthi e-RDP.
Ukuletha imfundo ngezomthetho kanye nokuqeqesha kulabo abasebenza nabasafisa ukusebenza ngomthetho kanye nokuqeqesha okuqhubekayo kwezisebenzi zomthetho ezisanda kuqashwa.
Ukuhlanganisa nokwenza imisebenzi eyenziwayo njengengxenye yabakhiqizi yezinhlobo ethile yokudla ichazwa kweklasi lokukhiqiza lolo hlobo lokudla.
Ukuba saluketshezi nokungqubuzana kwezombusazwe e-Western Cape.
Kwesinye isikhathi, amaqembu ezigebengu angena ngale kocingo lwesikole kanti ubugebengu emphakathini buchithekela esikoleni.
Namuhla izwekazi lethu seliqalise ukuzethemba ngekusasa elihle kanjalo nezwe lase-Afrikha.
Sihlalo ngizodlulisela kuSheila ukuba aqhubeke.
Ukweseka kufaka nokweseka ngocwaningo kanye nokuhlola, ukusizakala ngobuchwepheshe nokweseka kokuhlahlelwa kwemali ngokuqondile.
Emva kweminyaka eyishumi, abesifazane abadlala ibhola lezinyawo kwakucatshangwa ukuthi ukuthi bayinhlekisa futhi besolakala ezindaweni eziningi kwizwekazi lase-Afrikha.
Kwesinye isikhathi babopha abantu ngoba besola ukuthi benze amacala.
Amakhono abo azothuthukiswa, kanti bazoqeqeshwa baphinde bagqugquzelwe ukuthuthukisa umoya wokunakekela ezinye iziguli.
Abanye bathi bangama-mestizo, noma izinhlanga ezixubile zabavela e-Spain kanye nase-Indian.
Le misebenzi eyeqa imingcele yamazwe iqinisekise ukulunga kwesu lethu entuthukweni esesifundeni.
Njengoba i-UNSG ishilo, ngeke sikwazi ukuqhubeka ukuthola lokhu uma singanakho ukuzinikela kwezombusazwe.
Uma sibheka lokhu Somlomo, unyaka ozayo uyobona ukusebenza kwethu emkhankasweni wokwakha ukuthuthuka kwentando yeningi.
Kungani wakhetha evulekile kulowo mdlalo?
Wasebenzisa leli thuba ngosuku lwakhe lokuqala ehhovisi ukuveza ukuzinikela ekubambeni iqhaza oxolweni lwe-Arab-Israeli, kusho okhulumela i-White House uRobert Gibbs.
Njengoba ngishilo, ukwakha ikhaya labo bonke abantu akuwona umdlalo, kanti asizimisele ukukhwixa imikhono ukuzama ukwenza lokhu.
Ngokukhethekile, sixoxisane ngezombusazwe kuqala bese sikhuluma ngokubhala uMthethosisekelo - okuvamise ukwenzeka kwamanye amazwe.
Labo abafisa ukubhekana nomkhandlu omncane wasekhaya kulolu daba, bangagcina isikhathi sokwenza lokho ngokurejista emahhovisi alo mkhandlu aseduzane ngaphambi kwesikhathi.
Kodwa, ukuhlangabezana nale migomo kungumsebenzi oqhubekayo nokhathazayo.
Ukuhlanganisa noma ukwenza imisebenzi eyenziwa njengengxenye yomkhiqizo yezimpahla ezehlukene ezehlukaniswe ngamaqembu alezo zimpahla.
Umumo wabampofu useqholweni lwalokho esihlele ukukwenza.
Ngiyabona ukuthi wayembona ngesinye isikhatho.
Ukuze uthole isithombe esigcwele ngokwenzeka komasipala, lonke lolu lwazi kumele luqoqwe, luhlanganiswe bese luhluzwa.
I-Artwicar iwuhlelo olunezingxenye ezehlukene lwe-civil engineering, ukuphathwa kwamaphrojekthi kanye nohlelo lolwazi oluthlakala e-East London.
Ukubheka inhlolombono yomkhakha webhizinisi kwaphucuka ikakhulukazi ezinkampanini ezincane neziphakathi nendawo.
Umkhankaso uzozama ukufaka yonke imikhakha yomphakathi ukuqalisa ukuguquka okukhulu kwezinga lokufunda ezweni.
Izithunywa - ukwedlulisa isibopho noma ukwenza imisebenzi eyenziwa wumuntu ongenalo igunya elikhulu esikhundleni sakho.
Ohulumeni bomhlaba bazinikela ukuvikela izindawo ezinamanzi.
Uhlelo lufaka zonke izikole zamazinga aphansi kumakhwintili okuqala nawesibili.
Wabhala izincwadi nge-Namibia, ngamalungelo abantu waphinde washicilela nge-Pan-Africanism.
I-SciFest Africa ihlose ukuqeda ukungaqondakali nokwakha imiqondo emisha ngesayensi, ezobunjiniyela kanye nobuchwepheshe, ikakhulukazi intsha.
Uma izithunywa zingenayo ikhanethi, kuyodingeka incwadi evela emnyangweni wezangaphandle.
Ucwaningo e-Afrikha selushintshile lwaba yibhizinisi elididiyelayo.
Ukuhlinzeka amathuba amaningi kwabesifazane abasebenzela uhulumeni ukuze kudingidwe kuphinde kwabelwane ngezindaba ezithinta abantu.
Ukuqonda okukhulu ngezinkinga ezibhekene ne-DCS kubonakala ngokuzimiselka ukusiza ukubhekana nezinkinga.
Uhlelo lokuthuthukisa ingqalasizinda yethu lufaka isandla ekuguquleni umumo wezomnotho ngokuhambisana ne-ajenda yokunweba ukubamba iqhaza emokhakheni ephambili yomnotho.
UMthetho we-Truth Commission uthi uhlelo kumele luphathwe kahle.
Ohulumeni bebefuna ukuphucula imboni yamafilimu kanye nomabonakude lapha ekhaya ngohlelo lokuxhasa, ukulethwa kwezibopho zomphakathi kubasakazi, amakhotha engqikithi yasekhaya, kanye namafomu entela nokwehliselwa imali ekhokhelwa umasipala.
Labo abanesibopho salesi sibhicongo kumele baboshwe baphinde bashushiswe.
Azigcizeleli kuphela isidingo sokubamba iqhaza emkhakheni kahulumeni, kodwa kuphinda kugcizelele isidingo sokwehlukanisa ohlakeni lokweseka.
Ngaphandle kokwetshiswa okusobala, kudala izinkinga eziningi emva kwempi.
Amagedlela kumele agcwaliswe ngamanzi ozowadinga kuphela.
Abaholi base-Iraq bavamise ukuthi bathi abafuni izwe lihlukaniswe, kodwa sithola ukuthi abaholi base-Shia kanye nase-Kurdish bazinikele kancane ekubuyisaneni kwezwe.
Hhayi ukuthi amadoda awakwenzi - kodwa abesifazane bakwenza kakhulu.
Impela, isiqu seNingizimu Afrikha ifakwe ekwaziseni umthamo nokuhloniphana, nokubekezelelana nabantu esiphila nabo.
Ngingathanda ukunamukela, uma kunokungabaza, ukuba niyivule njengoba nenza njengamanje.
Amaphoyisa e-SAPS asiza izinkampani eziyisihlanu ekuhambisaneni nemithetho ebekwe yinqubomgomo yokusebenza kwezwe kanjalo nemihlahlandlela.
Inombolo yezindlu zangasese ehlinzekelwe umphakathi nokuhlala ebhilidini kumele kube okwanele ngokuhambisana nethebhula ngezansi.
Uma okudingekayo kwedlula okuhlinzekiwe , amathikithi yemidlalo ekhokhelwe kanye nezigaba zamathikithi ziyokhishwa ngokungahleliwe ngalesi sikhathi.
Uma sibheka isixazululo, u-Ahmadinejad wathi lezo zenzo zingafaka izinhlaka zaphesheya odakeni bese kuqeda ukwethembana kubona.
Amakhono okufunda kanye namasu okubhala ukuhlolwa : isifundo sezitshudeni zase-Cedara College.
Ngizonika inkulumo yokuvala kusasa, kodwa siyabonga ngendlela umhlangano ohambe ngayo kanye nezimpendulo enizinikile.
Unyaka nonyaka osebenza emtapweni wolwazi uzungezisa izihloko ezibhalisiwe kanye nezihloko ezintsha.
I-Binational Commission iveza izibonelo zobudlelwano obuhle bezombusazwe iNingizimu Afrikha enabo ne-USA.
Namuhla ekuseni, sivule i-IBSA Summit sakhuluma ngezindaba eziningi ezibhekene namazwe amathathu esibambisene nawo, iNingizimu kanye nezwe jikelele.
Amaqembu ezempilo yesifunda ukugada kanye nokuhlola imisebenzi ye-MCWH ayokwakhiwa ngokuqeqesha, nokuhlela kabusha uhlelo lolwazi ngezempilo.
Ngingathanda ukuba ngesinye isikhatghi ukukukhombisa isithombe sikaKatiza Cebekhulu, sasinaso kodwa ngizozama ukukutholela sona.
Iningi leziphakamiso latholakala emva kokuhlangana uNgqongqoshe wakhetha ukuqamba kabusha izibhedlela emadolobheni asesifundeni ezikusona.
Ukuhlinzekwa, ukudilivwa, ukufakwa, ukukhonjiswa kanye nokukhomishinwa kwamalambu amathathu akusilingi ase-Karl Bremer Hospital.
Ngiyesaba ukuthi amagama asetshenziswayo agxile kwirekhodi ngalesi sikhathi.
I-Afrikha njengezwekazi libhekene nengwadla ekuthuthukisweni kwezindaba zabasebenzi.
Abukho ubufakazi bocwaningo ngokusokwa kwabesifazane nokusikwa kwezitho zabo zangasese, nakuba kunezinsolo kweminye imiphakathi.
Kungenzeka, kodwa ukuthi i-penicillin akusona isidakamizwa esikhethekile uma kuza ekwelapheni ithumba.
Kuyaphakanyiswa ukuba abahlala isikhathi eside eSingapore bagonyelwe i-hepatitis B.
Umehluko nalabo abazonda ukuthi abakwazanga ukusebenzela i-SABC ngenxa yobandlululo oludla lubi lapha.
Ngakho-ke, konke ukungenelela kwethu kuqondiswa kuphinde kube nolwazi okudalwe yinqubomgomo yobuphofu kanye nemizamo yokushintsha izimo ezikhathini ezimbi esifundazweni.
Uhlelo olufaka nobudlelwane kanye nokuphilisana kwezitshalo, izilwane kanye nendawo engaphili.
Ngizombuza, ungikholwe, uma ngithola ithuba.
Ulwazi ngokuhbaluleka kokuvakasha kanye nezindawo zokuvakasha e-Cape Town.
Ukwebiwa kwamareyli amabhriji akukakanciphi kanti inkinga ngeke ixazululeke kuze kubuyiselwe i-aluminiyamu.
Lokhu akuyona into eyacatshangwa ngosuku olulodwa.
Amandla amaplathuni kanye nezigaba, okukhulunywa ngakho ngezansi, kuyoncika empumelelweni yokukhetha.
Ukwemukela okunwetshiwe ukuba siqinisekise ukuzwana kwesikhathi eside phakathi kwamazwe kanye nabantu, kodwa ngokucacile kudephisa kuphinde kukhulise lobu budlelwane.
UMlungisi Ndhlela ukhethelwe ukuba umeluleki ngenqubomgomo kuMeya kanye noSomlomo.
Ngaso leso sikhathi, imizila yokuhambisa impahla eduze nase-Somalia iyaqhubeka nokuba nobungozi ngenxa yokwanda kokudayiswa kwezimpahla ngokungekho emthethweni.
Ekugcineni, sizimisele ukuthi noma yiluphi udaba olwaholela ekuhoxeni kuka-GoSS kuhulumeni wobumbano lubuyiselwe ohlwini lwezihloko okukhulunywa ngazo.
Yebo, yiliphi iphuzu ofuna silibuze kufakazi?
Izinhlamvu zesibhamu kukholakala ukuthi zantshontshwa e-Lohatlha Military Base.
Manje ungayithatha yini imiyalelo yokuthi labo bameli bayotholakala nini phambi kwethu uma besizokuvumela ukuthi lihlehle icala.
Ubudlelwano obuqinile kwezomnotho phakathi kwamazwe ethu omabili buzogalela ngokuqhubekela maqondana nokwengeza ukugeleza kohwebo phakathi kwamazwe omabili.
Esitolo sethu esingaphakathi sezihlalo ezinamasondo sidayisa, sikhande futhi siqashise ngazo zonke izinhlobo sezinto zokusiza abakhubazekile.
Uthe ngaphandle kwengqalazinda ezinzile yemigwaqo, ojantshi bezitimela, izikhumulo zamabhanoyi kanye namachweba, izinhlelo zokuthutha ngeke zikwazi ukuhlangabezana nemigomo yokuqeda igebe phakathi kwabacebile nabampofu.
Silivallile igama lomsunguli kodwa Mnuz X - uma singambiza kanjalo, uthe uMnuz X sengathi bonke bayamesaba u-Gatiza Cebekhulu.
Abathanda ukuthenga bangazibhidela lezi zindawo ngenani lentengo elihambisana nalelo okudayiswa ngalo, futhi ngaphansi kwezimiso zemithetho ethile kanye nemigomo emayelana nokuthuthukiswa kweziza.
Ngelishwa lawo maphepha asayiniwe awekho lapha kimi, kodwa sebefakazile ngaphambili, banginika udaba baze basayina nezifungo.
Ngaphansi kwe-PMC kazwelonke bekukhona ama-PMC ezifunda ahlanganise umsebenzi wamayunithi ngaphakathi ezweni, akhiwe yizikhulu zombusazwe, zamasosha kanye nezokuvikela.
Okubhaliwe ngokusemthethweni Mnuz Nadel ukuthi iqophe ingxoxo emayelana nedina.
Sihlalo, ulwazi engingaludlulisa, seluvele lushiwo futhi ngabikelwa ukuthi seludlulisiwe.
Ngaphansi kwesimo sokunika amandla uhlaka lwenqubomgomo yolimi esifundazweni, ohulumeni bezindawo bazovumelana ngalolo olusetshenziswa ikakhulukazi ezindaweni zabo.
Ukuvumeleka kokufaka isikhalo ngokusemthethweni uma unganelisekile kushiwo.
Usekela Mongameli ukugcizelele ukubaluleka kokubamba iqhaza ezakhiweni eziningi zombusazwe emcimbini wokuqopha ibanga eselihanjiwe, kanye nesidingo sokuthi bonke abaseNingizimu Afrika bahlangane basekele umgomo kazwelonke.
Isifo i-Tetanus - ukugoma kuyakhuthazwa uma sekudlule iminyaka engaphezulu kwemibili wagcina ukunokolota.
Siyabonga Mnuz McAdam uma uthanda usungaqhubeka.
Okuphangwe ngenkemba kuyobuya ngenkemba.
Kukhona izibonelo ezimbili kuphela zokuthi i-Millenium Bug isizoqala kanjani ukuncinza.
Mayelana nezokuhamba emoyeni, izingxoxo zakamuvanje eziphathelene nokukhululeka kwezinsizakalo zomoya zizobonakala ngokwanda kokuvama kanye nokuvuleka kwemizila emisha phakathi kwamazwe omabili.
Ukuyeka imoto emile iduma umzuzu owodwa kudla ubungako bukaphethiloli obulinganayo nowokuyisusa ihambe.
Abakhangisi abamkantshubomvu ikakhulukazi labo abakhangisa izimpahla ezibizayo bathole ukuthi ukunamela lokho abakukhangisayo sekuyehla, okwenze behlelwa ngumdlandla wokuqhubeka bekhangisa ngale ndlela.
Umnyango uhlela ezinye izifundo ngoSepthemba ezizofaka lezo zifundo ezisalile.
U-Gill Marcus uqokwe waba yisekela lomphathi we-South African Reserve Bank.
Isikole iSinethemba Secondary singesinye sezikole kweziningi, ningi okungenzeka zikhulule ithalente elihle kakhulu kodwa ngeke, ngenxa yokungabi khona kwamasu.
Wakha wase eletha uhlelo lokunakekelwa emakhaya i-Amakhaya Home Based Educare programme egcizelela kakhulu iqhaza labazali kanye nokuhlanganyela kwabo.
Sacaphuna kulokho okwashiwo ngu-Ismail Chaudhury waseNdiya ukuthi: uhwebo sekuyilona izikhulu zohulumeni ezizikhathaza ngalo yonke indawo, amaqembu epolitiki manje asezinake kancane izidingo zabampofu.
Kumele kutholakale imvume kwa-Metro Electricity ngaphambi kokumisa izikhangiso endaweni lapho kuhamba khona izintambo zikagesi.
Izimemo seziphumile kodwa ngicela uqaphele ukuthi isishayamthetho saseNyakatho neNtshonalanga zingamumatha inani labantu elimbalwa.
Bahlelwe ngononina ngaphansi kwesigatshana esifanayo njengalezo zakhiwo ezenza lokho kupakisha ngezinga elibabazekayo zengeza ezenzweni zazo ezisemqoka.
Vele, kumele umuntu acabange ngobuningi bezizathu zalokhu kubambisana.
Ngale kokusizwa ngezimali ze-KKNK, i-PGWC nayo iyasiza emizamweni yokujulisa amazinga okuhlanganyela okuvela kuyo yonke imikhakha yabakhuluma isiBhunu kulesi sifunda.
Abasifazane abasebasha abasebenza ngezibalo abavela emazweni athuthukile bangacatshangwa ezikhathini ezingavamile.
I-WM iyafundiswa njengesifundo esihlanganisa isidingo zembhoni.
UMnyango wokuThuthukiswa koMphakathi usulwandisile usizo lwasezinkantolo i-probation services ngokuthi yandise isibalo sezikhala zomsebenzi kanye nezokuqeqeshwa.
Wathi sebekucabangile lokhu ukuthi kungenzeka kukhinyabeze kakhulu futhi yilokho kuphela.
Lezi zikole zikhuthaze izingane ukuthi zibhale izinkondlo, amaculo kanye nemidlalo ephathelene nokusetshenziswa budedengu bezidakamizwa kanye nemiphumela yakho.
Mhlawumbe uMnuz Nyaluza wazi kangcono kunathi sonke, uzofika azositshela.
Sihlalo, njengoba sengishilo, ngesikhathi sezimbizo zomasipala nathi siyaxhumana namakomiti amawadi.
Isonto laseLuthela i-Christ The King: Ngenxa yendawo yalo ephakeme, leli sonto libonakala kahle ezingxenyeni eziningi eziseningizimu yeTheku.
Mayelana nesayensi nobuchwepheshe, la mazwe amathathu anezivumelwano zesayensi eziyisithupha ezisebenzayo eziyi-biotechnology, i-HIV ne-AIDS, umalaleveva, ne-nano-technology ne-oceanography nesifosofuba i-TB.
Siyikhiphile imiyalelo edingekayo kula maphoyisa kanye nakweminye imikhakha yezomthetho ukuthi kwenziwe konke okudingekayo ukuqeda kanye nokubopha ababulali.
Abazali bakhe bobabili basaphila kanye nazo zonke izelamani.
Izisetshenziswa eziphambili zokuhlola zithengwe eJalimane ukuze zisize ekuhloleni ukufaneleka kokuhamba emgwaqweni kwazo zonke izinhlobo zezinto zokuthutha.
Kubuye futhi kukhombise ubudlelwano phakathi kwamaphoyisa i-SAPS nomphakathi.
Ukukhuthaza ukuzwana phakathi kukahulumeni kanye nabanogqozi kanye nabathintekayo ekwenzeni le nqubomgomo ukuthi ikuqinisekise ukuzinza kwezemvelo khona izofeza ukuzinza kwezentuthuko.
Qala lokho ofuna ukufeza kanti bayokumangalisa ngobuhlakani babo.
Kanti yibo, futhi bebengekho abezempilo.
Lokhu kuzokwenza ukuthi ama-MPCC athathe iqhaza ebalulekile kakhulu njengengxenye yemizamo ebanzi kahulumeni odidiyele yokuletha izinsiza kanye nolwazi eduze nabantu.
Amaphoyisa abizelwa endaweni yesigameko kwathi lapho efika abona imoto ebalekayo yabasolwa.
Umongameli u-Thabo Mbeki wayehlelelwe ukuthi achazele umhlangano ngezingxoxo eziqhubekayo ayegunyazwe yi-SADC ukuthi azigqugquzele e-Zimbabwe.
Sihlalo, ngiyakuvuma lokho onakho embhalweni.
Okwamanje, intombazanyana eneminyaka eyishumi nesihlanu ihlaliswe endaweni ephephile e-place of safety.
Idilobha elizenzela udumo ngokubuswa kahle futhi liphethwe ngekhono.
Ukusekela uhlelo oluncike emithethweni okuboniswane ngayo kabanzi emhlabeni wonke olunamandla, olunempumelo futhi oluphakamisa ukulingana, luqhubekise futhi luvikele okufunwa ngamazwe asathuthuka.
Imibuzo evamise ukubuzwa ama-FAQ ngolwazi kanye nangokuphathelene newebhusayithi iphenduliwe.
Ukugxila ekuhloleni ikakhulukazi kwakusekuhloleni kokulandelela emahhovisi esifundazwe kanye nakwawamakhomishani endawo, kanye naseziteshini zamaphoyisa kanye nakumayunithi.
INingizimu Afrika njengamanje ibhekene namathuba anqala kanye nezinselele ezihlukile.
Silindele manje izithunywa ezizomela amazwekazi.
Amabhendi acula ijezi acula kakhulu kanti yonke inkudla iphithizeliswa ngokwenziwayo.
Ukuba negalelo ekwakheni amakhono emkhakheni wosomabhizinisi abancane ngenjongo yokwehlisa izinga lokungasebenzi.
Hammersdale, ukuthi ngangisebenza namaphoyisa, akuIona iqiniso.
Indawo esogwini lolwandle phakathi kwamagagasi amancane kanye namakhulu.
Abahlanganyeli bomklamo i-Siyanceda bakhethwa kulabo abahambela izifundomihlangano.
Ngifisa ukukukhuthaza ukuthi ubhalisele ukuhlolwa kokuchibiyela ngonyaka ozayo.
Ukukhomba izindawo ezibuthakathaka kanye nezintekenteke zabaholi abayizitha; ukudingisa kanye nokugquma ejele ngaphandle kokuqulwa kwecala.
Unkosikazi asebahlukana naye uhlale izinsuku eziningi esibhedlela esisedilobheni ngaphambi kokuthi akhishwe.
Izichibiyelo ezicelweni zokuzikhalela -ukufaka esikhundleni sesinye isivumelwano esinye - ukunqunyelwa -noma ngabe isicelo sokuzikhalela sichitshiyelwe kuletha isikweletu esinqunyiwe.
Izingozi zokushayisana ngephambili -nangemuva: ukujaha kakhulu esimweni esithile; ukulandela eduze kakhulu kanye nokukhathala komshayeli noma ukushayela udle amanzi amponjwana.
Uthola i-cypromethrine nokunye okusetshenziselwa ukubulala omiyane njengesibonelo.
Ukujabula kwakungakapheli, kanti nokulindela ngabomvu kwakhula, kuzomenyezelwa amalunga athathiwe angena emathimbeni ka-SAPS National Team naku-Presidential Team.
Iningizimu Afrika yamemezela ukuthi yenelisiwe ubuqotho bohlelo lokugunyaza abathengi i-CITES yaseShayina naseJaphani yokudayiswa kanyekanye futhi kanye zwi amazinyo ezindlovu ayeqokelekwe.
Ukuxoxisana nochwepheshe kanye nomphakathi kumele kwenziwe ngcono futhi kuqiniswe.
Inhloso eyokuthi izinhlangano zezenkolo kanye nezomphakathi kumele zixoxe ngeqhaza lazo ekufundiseni ukubekezelana kanye nokuphendula esimweni esibucayi esifana nesamanje.
Lokhu kuzoholela ezinguqukweni ezinkulu ezindleleni zakudala zokufundisa futhi kuhlanganisa namanani abafundi: uwaqhathanisa nenani labasebenzi.
Izikhathi eziningi lapho amayunithi noma imkhakha yosizo lwezempilo ethole ukunconywa kakhulu wumkhandlu we-National Productivity Institute kukhombisa izinga lokukhiqiza eligciniwe.
Ukusebenza kwezomnotho kubonakala kuphansi, nemali engenayo ngomuntu ngomuntu isilele emuva kwaleyo eholwa ngokuvamile ngabaphakathi nendawo ngezinga lezomnotho emhlabeni wonke, uhlanganisa namazinga aphansi okutshala izimali.
Uhlelo lwethu lwezomthetho lube negalelo elikhulu ekwengezeni isithunzi sezwe lethu kanye nabantu balo.
Umpheme wezihlahla ohlangene phezulu ekhanda unika umhlaba wakho umbala oluhlaza ngaphansi kolwandle, wenze nokusazindengezi ezimakhwifikwifi zokukhanya ezibangwa yimisebe yelanga ehlaba phakathi kwamahlamvu.
Izikhulu ezingochwepheshe zizohlala emazingeni aphakathi kanye nakwaphezulu ukuze zinakekela abathunyelwe kuzo.
Lesi sifunda sinamanzi angaphezulu kancane kokuthi abiwe kanti kwezinye izindawo amanzi angaphansi akhushulwayo azodinga ukuthi ancishiswe.
Uyena ekuqaleni owayephethe, ngesikhathi sokwakhiwa kwe-Delta G wase eba ngumphathi ka Corrie Botha esikhathini esingaphambi kokuthi ashiye emkhakheni wokukhiqiza.
Yebo, kungenzeka sekuyisikhathi esidala.
Siyidolobha elithuthukayo, futhi eliqhubekayo ngendlela esithokozisayo ngokumangalisayo.
Kusobala ukuthi ongcweti bethu benza umsebenzi omuhle kanti nami kuyangithokozisa ukukwazi ukubasekela ngenhliziyo yami yonke ngomgubho we-Occupational Therapy Awareness Week.
Namuhla iNingizimu Afrika kanye ne Indonesia akusesiwona amazwe aphethwe ngaphandle akusasa lawo kanye namasu abalulekile awo enqunywa ngabanye.
Yehlisa isidingo sokunezezelwa kwamandla kagesi ngokuthi wehlise umthwalo ngezikhathi lapho usebenza khona kakhulu.
Njengesikhungo esiqapha ezomnotho, i-NERSA sizoqinisekisa ukulingana kwendawo yokusebenzela futhi sivimbele ukuphathwa budedengu ngongxiwankulu.
Uhlelo kwe-Journey, wuhlelo olubandakanya ukufundisa intsha ingaphandle ngalokho edlule kukho.
Kwakukhona ngempela izinkulungwane ngezinkulungwane zamathikithi, ingabe kuyiqiniso lokho?
Ngiyakholwa kakhulu ukuthi isu lamasonto endawo, amabhizinisi emiphakathini kanye nezinhlangano ezingekho ngaphansi kukahulumeni, kuyohlala kusemqoka ukuze ama-CPF akwazi ukuqhubeka nomsebenzi wawo omuhle.
Isikhathi seminyaka emithathu yaleli Bhodi elikhona njengamanje sesiphelile ngokomthetho namuhla.
Kulungile, sabe sesinikwa umsebenzi futhi, bese kuyini lokho manje, emuva kokukhiqiza umbhalo ongathandeki.
Futhi, babona ukuthi la mazwe amathathu anezomnotho eziphilayo kakhulu kanti emazwekazini awo amancane anomthela othile.
Ukubuyiselwa kwesimo sobuntu babo kuphenduka kube wumsebenzi osemqoka kakhulu ekuvimbeni laba abantu asebecebile kakhulu ekutheni baphenduke babe ngabantu abangasakwazu ukuphilisani kahle nabanye.
Lo mdlalo we-FIFA ozayo ubanga ukuthi izibukeli zibeke izimoto zazo ezindaweni ezikhethiweyo bese zihamba noma zithuthwe yizimoto eziziyisa enkundleni yezemidlalo , kwasho owomnyango.
Uhulumeni uzosebenzisa indlela yokuyithatha kancane ingozi kanye nenqubo yokucophelela ewamukelayo umkhawulo wolwazi olukhona njengamanje mayelana nemiphumela yezinqumo kanye nezenzo kwezemvelo
Bayahamba abenqeni, bebhekise amakhanda phezulu, bengasesabi ukubhekana ngqo nalabo abafuna ukuzibeka njengothixo.
Siyabonga ukusenza sizizwe simukelekile ku-African Sports Movement.
Lolo bekuwulwazi enganginalo ngaleso sikhathi.
Uma sihlanganisa nokugubha kukazwelonke, ezinye isifunda zizosingatha imincintiswano yazo kanye nemigubho yamasiko ukukhumbula lolo suku.
Uma ufuna ukubona iphepha lenhlawulo yakho elibhaliwe, kuyomele ukuthi uziyele siqu emnyangweni wezokuthutha.
Iningi lemikhiqizo engekho semthethweni lithengiswa ngamanani entengo aphansi.
Kulokho esakubona uyakwazi ukuthi athi babengekho abantu ababenezibhamu.
Indawo ezungeze inkudla yezemidlalo ibiyiwe emuva kwesigameko sokudubula.
U-Zille wanezezela ngokuthi abakhokhi ntela abaningi bakholwa ukuthi ukunyuka kwentela kwenzelwa ukukhokhela inkundla yezemidlalo, "okungesilona neze iqiniso".
Noma yikuphi okumele kwenziwe akumele kuvunyelwe ukuthi kuphazamise umgomo wentando yeningi noma kuqhubekise ipolitiki yamaqembu.
Siyazithoba ngokusingatha i-ICD, eyenzekayo njengamane e-Sun City.
Igumbi lokulala ngalinye liphumela evulande obheke engadini.
Ithimba lokusebenza lasemaphoyiseni ase-Garsfontein laphuma laya kofuna izimoto ezintshontshiwe.
Hlanza injini nesisefo njalo bese ususa ukungcola okungadingeki ebhasikidini wokusefa.
Empeleni ezindaweni zohlala ozibonayo, ingabe uyazibona yini izindawo ezingenamuntu?
Uma kungamamitha akukhokhisa ngaphambili, imitha liyobala imali ngamayunithi.
U-Lauren uqale ukuzifundisa yena ukutshuza ezinyangeni ezingu-4 ezidlule, kanti ufisa ukwenza njengompetha ngelinye ilanga.
Abaqoqi bezimbali zama-orchids bendawo bahlangana ndawonye emunye nomunye bathenga uhlobo oluthile lwe-orchid ukuze baphambaniselane omunye nomunye ngokuzwana.
Imitholampilo izonikezela ngezifonyo kuzo zonke iziguli ezivakashela izikhungo zezempilo mahhala.
Ngifuna ukuthi kumele sikukhumbule ukuthi isidakamizwa i-Tik singanqotshwa, likhona ithemba.
Kukhona isidingo sokusebenzisa kakhulu kanye nangezindlela eziningi amachweba okudoba kanye nokuwanakekela okuqhubekayo.
Izimpawu kuleli gumbi lokufundela zizobhekiswa ngaphakathi A, kungajongwa kubasebenzisi bomgwaqo ngaphandle kwenxanxathela yezitolo noma isikhumulo zezokuthutha.
Imali engenayo enkulu ingatholwa ikakhulukazi ngabalimi bezimvu.
Kodwa bheka imiphakathi eminingi eyehlukile ehlala phakathi nendawo, futhi uzobona ukuthi idilobha lethu liluthathaphi ugqozi kanye nomfutho.
Sikhuthaza bonke ukuthi bahlanganyela ngokuzinikela embuthweni wokuhlenga wasemanzini.
Kuzoba khona izikhawu ezizovumela amaqoqo amele imikhakha eyehlukene ukuba abe khona ezinqoleni.
Sinezinkinga, njengesibonelo, e-Antarctica, ukuguquka kwesimo sezulu, nokusimama kwezemvelo lapho sizikhathaza ngekusasa labantu kanti nathi sinombono ofanayo lapha.
Ngicabanga ukuthi esifuna ukukuthola kuwe, Mnuz Braizblatt, ukuthi ingabe unayo yini inqubo yokubhekana nezinto ongakazibiki ukuthi unazo.
Izinto ezihlaselayo zibe zingezona ezendawo yizitshalo, izilwane kanye namagciwane angeniswayo ezweni, bese encintisana ahlule izinto zomdabu.
Umnyango wezemfundo unozwelo olukhulu esidingweni sokuthola ingqwaba yothisa abafanelekile abangangamandla awo.
Kodwake , uma umqamulajuqu ungenakufezwa, uzobe umkhandlu wezokuphepha usuphoqeka ukuthi uxoxisane noma uyaselula yini isikhathi noma cha.
Isikhuthaze ukwakhiwa kwechweba lokuhweba i-Durban Trade Point okuyisikhungo esinomthwalo wokusiza abahweni abasakhasayo ngokuthumela imikhiqizo yabo phesheya.
Yaphinde yathuthukiswa eminyakeni elandelayo kanti namaqhinga ayo aphenduka aba mabi futhi aba nodlame kakhulu.
Umsebenzi onzima wokuphenya la macala wethweswa u-Detective Inspector Nhlanhla Gwamanda osebenzela kubaphenyi base-Ladysmith Detective Services.
Kungenzeka ukuthi ngalezi zinhlamvu kwakuhloswe ukubulala abantu abangenacala ngesikhathi sokuqola kuhlonyiwe, kudunywa izimoto kanye nokugqekeza ezindlini, kusho u-Director Leshabane.
Ungathola yini ukuthi yiziphi izikole zomphakathi ezisendaweni yangakini ngokusebenzisa isikhungo sokufuna i-WCED Find-a-School search.
Babebangaki abantu ababekulezo zigelekeqe uma ungase uhlawumbise?
Imali encane eholwa ngabantu abaningi baseNingizimu Afrika iyona ebhekisiswayo uma kusungulwa amasu ezezindlu esikhathini esizayo.
Kusukela eminyakeni lapho lo mncinitswano ophakeme kakhulu wasungulwa khona, ukuqhudelana sekuye ngokuya kujiya, sekusesikhathini lapho ukufika esigabeni samanqamu sekuwudumo olukhulu, nokubonga impumelelo engachazeki.
Umsakazi i-SABC wakhiwa yizilimi ezingu-11, neziteshi ezingu-4 ezimiswe ngezohwebo bese isiteshi esisodwa sisetshenziswe uwonkewonke.
Namuhla okwenziwayo ngokwezenkolo okujwayelekile okuhlanganisa nomkhosi wonyaka wokuhamba phezu komlilo owenziwayo kuyo lendawo.
Ukudambisa ngolimi lezokuvikela akusho lokho.
Ngolunye uhlangothi, ukudlulisa isikhalo siye kuwo onke amajaji kuholela ezinkingeni, isib. abantu abasebenza ndawonye sebephikisana ngezinqumo.
Kanti isango owangena ngalo yilona yini elaliphukile, kuphuke umshini wokuligoqa?
Ukuphatha kukahulumeni wasekhaya okuzinzile okujonge kubantu, okugxile ekulethweni kwezidingo, nokuziphendulayo izidingo zemiphakathi.
Manxusa siyanemukela, futhi ngiyabonga kakhulu ngezilokotho ezivela kuMongameli Abdelazziz.
Kodwa ukwehlukanisa nomama wakho kwakunzima kakhulu kuwena.
Ukungakhokhelwa kwezinsizakalo ngenxa yokungafezwa kwezidingo noma ngenxa yesiko lokungakhokhi.
I-Ghana kwaba yizwe lokuqala ku-Sub-Saharan Afrika elathola inkululeko kanti lokhu kwaba nomthelela omkhulu emzabalazweni wokulwa nokubuswa ngabanye abantu.
Uhlelo lokunisela oluvele lukhona olungahambisani nokunakekelwa kwamanzi kumele luyekwe esikhundleni salo kufakwe uhlelo lokuconsisela noma lwamagwebo uma kuniselwa uma kunokwenzeka.
Ukuthuthukiswa kwenqubomgomo, ngaphansi kwenqubomgomo yezemidlalo nokungcebeleka kazwelonke, kanti abameli abakhulu kube yizinhlangano zezifundazwe kanye nezinhlangano ezinkulu.
Ukuxoxisana nabahwebi bendawo labo abanezisebenzi ezihlala kulezi zimo ezimbi kakhulu.
Nkosk Nkono, ubusukhuluma mayelana nokuthi - ngubani emndenini wakho okhuluma ngaye mayelana, nomndeni wakwaNkomo?
Kuyinjabulo kimi ukusingatha umncimbi wokuvalelisa ngokuhlonipha u-High Commissioner Zeb okuthe ngelishwa wabizwa kwathiwa akayothatha omunye umsebenzi.
Okuningi ongakukhetha kuhlanganisa ukudedelana, maqondana nomthelela kwimvelo kanti ezikhathini eziningi siba nolwazi olungenele okuyilona esisusela kulo ukukhetha kwethu.
Mhlawumbe uqaphelile ukuthi yonke imikhakha yohulumeni, bendawo, besifundazwe kanye nabakazwelonke, sebeziqinisile izindlela zokusebenza ukuze kube ngcono impumelelo yomkhankaso ka-Arrive Alive Road Safety.
I-PetroSA, inkampani ephethwe nguhulumeni yamafutha negesi ilitholile igunya kukhabhinethi lokuthi ihole intuthuko yengqalazinda yegesi eNtshonalanga Kapa.
Ungazithathi kancane izidingo zakho zezezimali uma uqala ibhizinisi elisha.
Kuzo zonke lezi zikhathi, kanye nakwezinye, Somlomo, lo hulumeni kade engakwesabi ukushisa utshani obudala, ngendlela ephephile futhi ephusile.
Kuzoba khona izethulo ngokuthuthukiswa kanye nokuphathwa kwamabhizinisi asimeme.
Lokhu kusho ukuthi ukukhuza kanye nokulawula amasosha, ukuxhumana kanye nemininingwane ehambisana nekhono kwezempilo elisha ngokwalo kanti kuyaqapheleka ukuthi lehlukile kakhulu kulelo khono lemiphakathi kwezempilo.
Njengoba sazi sonke, ezweni lethu, iNingizimu Afrika, ifihle ngaphansi kwayo izinsalela zomuntu wokuqala emhlabeni -omkhulu nogogo baso sonke isintu.
Uthe izimoto zizoqala zihambahambe ngesikhathi esikahle esithile uma sicabanga ngesikhathi senjabulo, esidinga ukuthi amaphoyisa aqaphe kakhulu ngenxa yamazinga amakhulu obugebengu.
Indawo enempilo yasogwini yemiphakthi yaseKapa.
Ngakhoke, noma phakathi kokujula kanye nokuphakama kwesimo zokuthuthuka kwezimboni, izinyunyana zase zihlonishwa,
Lokhu kuhlanganisa, noma kungesimo, sesinqumo sokuzibophezela.
Ukuze sifeze imigomo yesenzo se-Afrika Entsha kumele sibe nezakhiwo ezinamandla emazingeni ezwekazi kanye nasezifundeni.
Imiselwe ukunikeza ulwazi ibuye iphendule imibuzo yomphakathi ephathelene nezezindlu.
Uma ucabanga ngezinga elikahlehle, ukudluliseleka okungenazihibe kwenqubomgomo kanye nesu elisuka emazingeni kahulumeni liye kwamanye kungenzeka kuyo yonke imikhakha kahulumeni.
Kuhlongozwa ukuthi ezokuvikela zaseNingizimu i-South African Defence Force zisungule ucwaningo lekhono eliphathelene nokuvinjwa kokukhiqizwa kwezikhali ezingabulali zenuzi kanye nokukugcina kunjalo
Uphawu olungaphansi komphene kusho uphawu olulengisiwe noma olufakwe ngaphansi kophahla lukavulande.
Imibiko yekota echaza umthelela wezomnotho obanzi kwezezindlu, amazinga okonga, kanye nawokubolekwa izimali ezincane.
Leli qhaza lidinga izinsakusebenza zokuhlola ezifaneleyo uma sifuna ukusebenza ngobuhlakani futhi siqhubekele phambili ngokuhlelekile, nangokucophelela kanye nokusebenza okukhulu.
Ngokusho kukaMunz van der Mearve, isitimela ngasinye siyoba nendawo ekhethekile yalabo abasebenzisa izinqola zamasondo, kanti lonke uhlelo lwe-Gautrain luzocabangela abagibeli abakhubazekile ngokuhamba, ngokubona kanye nangokuzwa.
Uyasiza abuye avikele abahlukunyezwa yizimpi kanye nodlame lwangaphakathi, isibonelo, ukuhambela emajele ngesikhathi sempi kanye nangesokudonsisana kwezepolitiki.
Cha. ngubaba ka-Sipho oshonile, u-Sipho Mabuza Hotstix yindodana yomnunzane oshonile.
Ukubekwa kwemigoqo yokuvakasha kulo hulumeni wamanje kanye nakwabanye abaholi kwezamabhizinisi.
Kulabo abafuna ukuzijabulisa emuva kwengqungquthela baxhume iholide, kukhona izindawo eziningi zokuziphumuza ezihehayo kulezi sifunda ezingajatshulelwa unyaka wonke.
Kugxilwe ekukhuthazeni ukuthi kuthuthukiswe osomabhizinisi abaqalayo, nekhono kwezamabhizinisi kanye nasebuchwephesheni.
Ukuqhutshwa kwemigomo yalo Mthetho njengoba ewubona ulinganisiwe.
Ngenxa yalokhu kuhlelwa okuzenzekelayo, isigaba seminye imiklamo sizoguqulwa kuleyo ndlela okwakuhlelwe ngayo ngesandla ngokwedlule
Kafushane nje, izinguquko azithandeki nje kuphela, zibalulekile.
Sinendlela entsha yokufundisa esihlukile kakhulu kuleyo yokufundisa kanye nokufunda.
Kuphela nje uma benemvume yokuhweba kanye nesitifikethi sezempilo.
Udaba lweCPIX luyacutshungulwa kanti njengoba kungamele sithembele kakhulu kulokhu noma yikuphi ukuncishiswa kuyasiza.
Kungalesi sizathu lapho umsebenzi weqeqebana elididiyele lezobulungiswa kumele liqiniswe.
Futhi, siyajabula ukuthi sikuqinisile ukubambisana mayelana nokulwa nobugebengu obuhleliwe kanye nobushokobezi.
Simele ukubhekana ngqo nengcindezi yokusetshenziswa budedengu bezidakamizwa kanye neminye imithwalo ethwelwe yimiphakathi yethu, yingakho nje sinaleli su.
Amandla okubambisana, kukahulumeni kanye nabazimele okuhlanganisa izimboni, zendawo, zesifunda, zezwekazi kanye namazwekazi.
Lokho bekungeke kube nzima kuye ukukwenza.
Ngokuka-Rafah, yonke imigudu kumele ihlale ivuliwe, ngokuhambisana nezivumelwano ezifanelekile.
Injongo ye-EAS ukuthola isethi yokulinganisa ukusebenza kwezamabhizinisi ukususela olwazini olutholakala ezingxoxweni ngezomnotho wamabhizinisi.
Kuyo yonke indawo yobukhona bethu, ngisho nangaphansi kokuchukuluzwa okukhulu, sincengele umkhankazo kawonkewonke onenhlonipho, umkhankaso kawonkewonke onokuthula.
Ukwandisa izinsizakalo zasemkhathini kungenziwa ngolunye uhlangothi nge-sathalayithi i.e.ukusakaza kwendawo okuphindwayo, kodwa inqubo ye-DTH ingenzeka njengesu elithile.
Izinhlelo zizokwenziwa zokugcwalisa izikhala lapho zikhona khona.
Phakathi kwemithetho ephasisiwe ngumnyango kuhlanganisa ukushushumbiswa kwabantu kanye nomthetho wokulandela umuntu ozoba yingxenye yokulwa nokuhlukunyezwa kwamalungelo esintu.
Asikwazi ukubhekana nobungako bokusilela besifundazwe sethu sizasebenzisa kuphela izindlela ezijwayelekile.
Qhubeka wenze njalo sonke isikhathi, ubuye ubhale phansi lonke ulwazi olutholakalayo.
Uma ungumninimuzi, kuwumthwalo wakho ukulungisa ipayipi.
Phendula udaba luka-Khalid Rashid kodwa alukho kulokho esikwenzayo ngokujwayelekile ngoba sasingambandakanyeli kunoma yikuphi okuphathelene nalo.
Le mboni ihlaziye zonke izinkampani zayo kanti namanje isakwenza lokho.
Uyazi kubukeka kimina sengathi kuyikho, uMnuz Nyaluza uthole lokho abekufuna.
Ukukhiqizwa kwemikhiqizo evela ezilwaneni eziphilayo efana namaqanda,uju kanye namagobolondo kasilika.
Ukuzisebenza, kumele usayine incwadi yesifungo eshoyo ukuthi yimalini oyiholayo.
Idolobha libuye lakhokhela ucwaningo oluhlola umthelela kwezomnotho nakwezenhlalo embonini yamabhayisikobho eKapa kanye nasesifundazweni sazeNtshonalanga Kapa, olusanda kuqedwa muva nje.
Kanti namuhla, kulezi zingadi ezinhle zase-Leeuwenhof, lapho izigqila zazisebenzela khona abaphathi bazo, manje sesiphethe ukukhanya okusinikeza ithemba.
Ukudlulisa ulwazi mayelana nedilobha kanye nezinga lokunakekelwa kwezemvelo, kwabendawo, kwabesifundazwe kanye nabasemhlabeni wonke.
Amaphoyisa akhonjiswa umsolwa ase eyambopha khona lapho.
Bobabile ongqongqoshe bacela amaqembu ukuthi axoxisane ukuze kudlule ukungabobi ngasolinye.
Siyabonga kakhulu kubo bonke abantu ngomculo kanye nangezinkondlo.
Ukutshala imali kancane kunomthelala wokuthi imisebenzi iba mincane, esikubona njalo njengoba umhlaba ungena esimweni sezomnotho esibucayi.
Amaphoyisa athola isibhamu esintshontshiwe siphethwe umsolwa owayelimele.
Ukubalwa kwezindleko zabasebenzisi bomgwaqo ekuhlaziyweni kwezomnotho uma kwenziwa ngcono imigwaqo engothela wayeka abancane.
Iningi labafundi abancane abafundi ngolimi lwesithathu, kanti bancane kakhulu abakhuluma isiNgisi noma isiBhunu esifundazweni bakhuluma isiXhosa.
Abafundi bazogibela i-Edutrain baye ezindaweni eziningi ezithandekayo kuleli sonto.
Uchungechunge losizo lwezokulashawa luzosungulwa kusetshenziswa i-UIR desk.
Amabalazwe endawo axhumanisa ulwazi lwasekuqaleni lomkhankaso, ukucabanga okulula ngabantu kanye nezindlela zokunika amandla umphakathi waseMelika.
Ngokubambisana nabakwa-Coca Cola, iyunithi isisungule umbukiso wokufundisa ogcogcomayo, ovakashela imiphakathi, amahositela, izikole njll, njalo unikeze isimo senjabulo kuculwa futhi kugidwe.
Ngale ndlela, amaqoqo olwazi angavamisile anikeza isizathu sokusungulwa kwamazinga okuhlawumbisa alinganisiwe e-GDP.
I-General Assembly inomsebenzi obalulekile wokuhlakaza izinkoleloze ezithanda ukulindela okuncane kunalokho okuhle kakhulu okuvela e-Afrika, ikakhulukazi ngasemkhakheni wezomnotho kanye nezokuhlela kahle.
Amakhophi afanelekile okubhaliwe phakathi kwami neSekela likaKhomishani kaZwelonke, uMike Bester noMnuz. Leon, ayatholakala.
Impi ngezikhali zamakhemikhali kanye nesiphetho kanye nalokho okwanqunywa ngaleso sikhathi yilo Mkhandlu.
Abafundayo besebenza banenhlanhla yokuyekelelwa, njengoba i-Stats SA sibanikeza ithuba lokuthi benze izinhlelo kanye nocwaningo ngezihloko abazithandayo kanye nebanekhono lazo.
Iwebhusayithi yaseNingizimu Afrika eyakhelwe ukusiza abantu abenza ucwaningo emkhakheni wesayenzi yezenhlalo kanye neyesintu.
Umsebenzi omningi kulo mkhakha uzobe usungenile embikweni woNgqongqoshe u-Erwin kanye no-Sonjica, izolo.
Izikhungo ezifanelekile zomsebenzi, imininingwane yazo isemakhasini okuxhumana awusizo.
Lokhu kwehluleka kube nompumela obulalayo kwezomnotho wethu futhi kube neqhaza ekukhipheni inyumbazana umnotho wethu kule misebenzi yamanje yokuhlanganisa wonke umhlaba.
Isikhungo sokuvuselela sase-Ntshonalanga Kapa i-Western Cape Rehabilitation Centre sibuye sadlala indima enkulu ekwakheni amakhono okuvuselela ngokuthi sifundise abasebenzi bezempilo, amavolontiya, nabanakekela abagulayo emakhaya kanye nabasebenzi basemphakathini.
IRandi liqhubekile laba namandla, kanti nentela yenzalo yesikhathi eside yehlile.
Gcina konke ukudla kwezinkukhu ezitsheni sokhethe eziqinile ukuze amagundane angafinyeleli kukho.
Lonke ilunga lalo hulumeni lanikwa umsebenzi wokuthi liphendule ezinye izinkinga eziphuthumayo kakhulu ezibhekene nentsha ngokuthi lenze ukuthi iminyango ilethe izinsizakalo ngomoya wokuthi-Siyabulela.
Ukunikeza abazimele uhlelo lokulawula ezokupakwa kwezimoto kuMasipala seliyaqedelwa.
U-Gumede ube sengozini, emuva kokungena ebaleni elinamafutha, okwabulala u-Edith kwamshiya yena elimele eseqala nokuvuvukala.
Ukuqhubekisa ukusetshenziswa kolwazi ngokwezibalo e-Afrika ukuze kwenziwe inqubomngomo ehambisana nobufakazi kanye nokudala indawo yokwabelana ngokwenza kahle kakhulu.
Manje ngizodlulisela kuMnuz. Ntsebenza, yena ozoqhubeka nokufaka imibuzo.
Amaphoyisa ayengenakusiza ngaleso sikhathi.
Ukuba negalelo ekwakheni iNingizimu Afrika ekhulayo, ephumelelayo futhi ezuzisa bonke abaseNingizimu Afrika, ikakhulukazi abampofu.
Emsebenzini wokuhumusha, ulwazi lokusebenzisa ikhompiyutha kanye nelokuthayipha lusemqoka kakhulu ngoba konke okuhunyushwayo kwenziwa kukhompiyutha.
Izimali ozibolekile kanye nesikweletu osinikwa yibhange, okuhlanganisa imali oyibolekele ukuthenga umuzi, imali engaphezulu konayo oyivunyelwa yibhange, amakhadi okuthenga ngesikweletu, imali oyibolekwe yibhange yokuthenga imoto kanye nanoma iyiphi enye imali ozibolekele yona wena.
Isikhwama sibuye sisize labo abasondliwa yilowo ofaka imali kuso oseshonile.
Lezi ezinye zezinto ezisemqoka kulo mhlangano omkhulu okumele zizidingide.
Eminyakeni emine edlule ngaqokwa ukuthi ngibe ngowokuqala eNingizimu Afrika ukuba ngumongameli wezezibalo.
Ibhizinisi lokwenza noma lokubamba iqhaza ezinhlelweni zokufundisa abathengi.
Osebenza emtapweni wezincwadi usiza ngezidingo zolwazi, izidingo zefanisha kanye nezokusiza ekufundisweni kwabasebenzi.
Amapheshana akhiqiziwe ongase ubuye uwakopishe aphume ewumbala omnyama nomhlophe angatholakala esikhungweni sempilo i-Health Resource Centre.
Isizathu salokhu ukuncipha kwe-N ngokulahleka kwama-nitrates emhlabathini.
Eqinisweni, ipaki elisemingceleni yamazwe kungathiwa lisunguliwe kuphela uma sekukhona ukuhamba kwezilwane nokwabantu ngenkululeko banqamule imingcele yangaphambilini.
Izolo kusihlwa babaleke okokugcina ngoba babanjwe yithimba ebelibafuna liholwa nguKhomishani qobo wesiteshi, uKaputeni Godfrey Dondolo.
Uthole ukulimala engalweni yakhe yakwesokudla wase ethathwa eyiswa esibhedlela e-St. Augustine's ukuyolashwa kodwa kukholakala ukuthi usesimweni esigculisayo.
Ngiyaxolisa angishongo ukuthi leli cala seliqediwe, ngocela nibuye nihlale phansi.
Izivimba ndlela kanye nemigoga yokulawula ukuhamba kwezimoto kwenziwa ezindaweni ezikhonjiwe ezithile.
UMnuz van Schalkwyk washona kamuva esibhedlela ngenxa yokulimala okwaba sekhanda.
Umtshali mali wavuselela isitolo ukuze enze ibhizinisi elinempumelelo.
Abavamise ukusebenzisa ulwazi ku-akhawunti kazwelonke sebephenduke bakujwayela ukubuyekezwa kokuhlawumbisa ngoNovemba minyaka yonke.
Uhulumeni uzodinga ukuthi kube khona ukubeka obala kwazo zonke izimiso zokusebenza kwabo bonke abaqondisi abavotayo noma abangavoti bezinkampani ezinganyelwe nguhulumeni emibikweni yazo yonyaka.
Ngeke ngakwazi ngoba angikwazi ukuhlukanisa izibhamu.
Ekuqaleni, kumele kugxilwe ezindabeni ezimbalwa kodwa ezibalulekile
Ngaleso sikhathi, imishini ezikhungweni ezikhona iyovuselelwa bese usizo lwayo luyaqhubeka.
Uhulumeni uzofaka isicelo sezinsizakalo eziningi, ngaphansi komnyango wezomhlaba kanye nokumbiwa phansi i-Departments of Land Affairs and Minerals and Energy, ukuze asheshise inqubo yokwakha uhlu lokuthola ulwazi olutholakala kalula.
Yenza noma uthumele izinhlolambono, imincintiswano, izinhlelo zokudayiselana amaphiramidi noma izincwadi eziwuchungechunge.
Kanti awuzange umbuze lowo okucelile ukuthi ufake lelo bhibhi ukuthi kungani ukuthi ubukeke sengathi uyi-Stallion?
Lapho kugcinwe khona isizinda semishini eletha umoya, kukhona amayunithi okukhanyisa nawokucima okuzohambisana nalokho okufunekayo.
Okunye ukusetshenziswa komhlaba akumele kuvinjwe yizenzo zokumba ezimayini ezincane.
Siqalele lezi zingxoxo amaqoqo amathathu okusebenza ikakhulukazi kuyo yonke imikhakha yalobu buhlobo.
Indawo ephakeme enkundleni izokwenza kube lula, kuphephe nokuya esakhiweni.
Labo abafune usizo lwezempilo noma ukuxoxisana nabelaphi basebenzise lesi sikhathi.
I-CIGS isinikeze uhlaka, isu elibanzi lwezomnotho oluzositshela izenzo zethu kanye nenqubomgomo mayelana nezimboni zamasiko eminyakeni ezayo, kusho uNksk Mabandla.
Uhlelo olubanzi lokulawulwa kwezomgwaqo oluphethwe yidilobha laseKapa, engizwa kuthiwa yilona olukhulu kunazo zonke ezweni.
Ukulandela osekuke kwenzeka ezinkantolo zomthetho ngokuhambisana naleso sigatshana.
Isikhungo sokuhlanza imfucuza esi-KwaMakhutha kanye nase-Isipingo kuqala sasingumthwalo wesifundazwe, nezisetshenziswa kanye nezisebenzi.
Uziphathe ngendlela ejwayelekile kanti ubengaqhugi noma okunye okunjalo.
Emuva kokujahwa isikhathi eside, ngesivinini esikhulu semoto, amaphoyisa ase-Paarl abopha abasolwa abayisithupha abaphuca izibhamu kanye nezinhlamvu.
Idilobha, ngokwenza lingakhohlakali igama lika-Alexander, masinyane lachuma laba semqoka ngokwamasiko, ngokubuhlakani, nangokwepolitiki kanye nangokomnotho, izinsalela ezisekhona nanamuhla.
Ikhaya elihle kakhulu elakhiwe endaweni ecashile emi njengenyanga engakahlangani lapho kubonakala futhi kuzwakala khona umsindo wolwandle.
Ngempela angiqambi amanga ngoba ngempela angazi zikhali - bheka ngiyakuchazela ngokuba yimpicabadala okukhona.
Ucwaningo phakathi kokufundela iziqu zesibili yikhona okuyisizinda esikhulu sezidingo sabantu abanemfundo ephakeme - ukuba khona kwabasebenzi abaseqophelweni eliphezulu.
Kanti kwathathwa isinqumo sokuthi u-Kuki akashaywe kwase lokho kuba wumsebenzi wethu, sonke.
Ukuxoshwa kwakuyisona sinqumo esifanele sokungahlangabezani nezinga lokusebenza elilindelekile.
Ukwelashwa ngemithi edodobalisa isifo sengculazi i-antiretroviral treatment, yehlisa ukugula futhi yenze libe ngcono izinga lempilo yabantu abanesifo sengculazi.
I-Oppenheimer Gardens nayo izosingatha umbukiso wobuciko owenziwa ngabaciko ase-Soweto.
Gcina izandla zakho zisebenza ngokuthi udlale ngento yokufaka okhiye, ipeni njll.
Sika lokho okwanele ukusetshenzwa, kugoqwe bese kubekwa ngosuku olulodwa.
IShayina ifisa ukuqinisekisa ukuthi alukho uhlelo olungaguquki noma olulungela bonke abantu lokubusa kahle abantu, kwasho iphephandaba.
Ukwehluleka noma ukwala ukubuyisela umsebenzi omdala mayelana nezimiso zesivumelwano.
Umnyango unikeza usizo oluqhubekayo kwabamabhizinisi aphethwe ngabamnyama ngokuthi uvule amathuba kanye nokusiza ekutholakaleni kwezimali.
Inqubomgomo yentela ikhombisa isilinganiso esishiwo ngesigaba ngasinye sesiza.
Umjovo wokugoma- ukunokolotwa; Inqubo yokujova abantu ngomuthi obanga ukuthi bangabe besangenwa yisifo esithile.
Sengathi, ummangali ongungoti kwezikagesi futhi uphethe nomsebenzi kagesi, uziphilisa ngokukhanda omakhalekhukwini kanye nezinto zikagesi zabantu.
Umhlaba kanye nathi sonke, usihlukanisa ngobucebi nobuphofu, abanakho kanye nabangenakho, abathuthukile kanye nabangathuthukile.
Ishisekela ukunikeza bonke abantu abasha yonke indawo ukuthi bashisekele ukwenza kahle kakhulu emqondweni kanye nasemzimbeni, kanye nokuxhumana phakathi kwabantu basemhlabeni esimweni sokuhloniphana nhlangothi zombili.
Base beyangikhulula amaketango, bangikhulula nasezinyaweni wase u-Sam ethatha isaka elimhlophe engifaka lona ekhanda wase elibophezela ngasemhlane.
Thintana nomasipala uma ukholwa ukuthi unemitha engasebenzi kahle.
Kanti kuzwakala sakubhinqa ukuthi abanye abahleli abakhulu bamaphephandaba abamhlophe bakudala, sebeyagijima manje bavikela igalelo labo emzabalazweni wokulwa nobandlululo.
Ngokwenzeka kwesimo kumele ukuba anike imiyalelo kophethe ezokuphepha?
Ngokusho komphenyi, uKaputeni Lithebe, umndeni wanelisiwe izinqumo.
Uselibonile igebe ekuhlangabezaneni nezidingo zezingane eziyizintandane esezindala kuthi ezintekenteke kanti u-Vukani wasungulelwa ukuhlinzeka ngosizo lokunakekelwa emakhaya.
Sifisela umndeni wakwa-Moleah amandla njengoba kumele ubhekane nokulahlekelwa kwawo.
Imithetho yentela esivele ikhona, esebenza ohlwini oluthile esilinganisweni semali, izosetshenziswa ngempumelelo enkulu futhi ngokushesha.
Umshini wokuhlanza uzokuba yiyunithi ezimele qekelele, uma kungenzeka okwazi ukulayishwa ngaphezulu, ukuze uhlanze futhi ubulale amagciwane ezitsheni zomchamo, emabhodleleni omchamo kanye nawokumunca.
Amanzi angaphezulu komhlaba yiwona amaningi kuwo onke ama-WMA kanti amele okungenani isigamu semithombo yamanzi esifundazweni.
Impela namanje lokho kuseyiqiniso - ukuthi simele ukuzikhulula thina.
Bengingazi ukuthi ngizixabanise nawe kakhulu kangaka.
Zonke izihlobo zokusebenza kumele zibuye zicabange inqubo yokuphaphamisa amathimba okutakula kanye nokusetshenziswa kwe-alamu.
Iyabona ukuthi i-Melika ngeke ikwazi ukufeza umgomo wayo eMpumalanga ePhakathi nendawo ngaphandle uma iMelika iqondana ngqo nenxushunxushu ephakathi kweze lama-Arab nama-Israeli.
Lokho akukhona ukungakunaki okwaziwa yilabo abahlukumezeka ngoba babeyizihlobo.
Ngizizwa ngihloniphekile ukuba lapha kulesi sikhathi esibaluleke kangaka empilweni yezwe lamaJaphani.
Kodwa ngenxa yezizathu ezithile okwalethwa kwavele kwanganakwa.
Isizathu salokhu kungahambisani sabangwa ukungabibikho kwesakhiwo esikahle - sisho esamaphoyisa ezempi noma okuhle kakhulu, abaqaphi beziboshwa abakufundele, ukuze bathwale ukusebenza weSikhungo.
Siyaxolisa ngokufanelekile ngamaphutha abangwe ukwenza noma ukungenzi ngesikhathi seNgqungquthela - bese sizinikela ekwenzeni ngcono kulokho ngesikhathi esizayo.
Uma kunjalo, ngicela ufake ikhophi uma kungenzeka noma unikeze incazelo yalokho okuqukethwe.
Udlame lombusazwe luholela ekwandeni kokufuduka kwabantu baye ezindaweni zasemadilobheni.
Ilunga u-Gerrit van Rensburg, kanye namanye amalunga ekomiti yesikhashana, siyabonga ngokusigcina sithembekile ngenxa yokubhekisisa kwenu ukwabiwa kwemali.
Ipaki eligudle ulwandle luyindawo yenjabulo kanye neyokudlala ebabazekayo ethandwa yizingane kanye nabadala.
Ukuphazamiseka noma ukulibala ekusebenzeni kwesinqumo ngenxa yesikwelethu esisemqoka kuphazamisa noma kulibazisa ukusebenza kwesinqumo ngokuvuma kombambele.
Ukwakhiwa kwesicabha zensimbi, amafasitela kanye namafuremu awo, amashatha, okokuphuma ngezikhathi zomlilo, amasango kanye nokunye okufanayo okusetshenziswa ekwakheni.
Ukusungula isu lezisetshenziswa zezimali ezifanelekile ukusekela indlela entsha ye-PSTE.
Njengoba sizohlangana ntambama, kukhona izinto ezivelayo ezizoba nomphumela onzulu ebudlelwaneni namazwe aphesheya.
Silindele ukuxoxisana okunezithelo ezinhle kulezi zinsuku ezimbili ezilandelayo.
Onke amabandla kumele acelwe ukuthi agxilise izintshumayelo kanye nezimfundiso zawo kulezi zinsuku ezingcwele ezizayo ngalokhu futhi asize ekuqgugquzeleni imiphakathi yayo.
Izikole eziqondiswe ngqo zibekwe ezindaweni ezikahle lapho zizokwazi ukuba negalelo elibonakalayo ekufukuleni abafundi abebesemiphakathini ebincishwe amathuba.
Kwenziwa izifundo sesayensi yepolitiki , kanye neyobungcweti kwezempi.
Ekubeni sesiyichithile le ngqungquthela, ake siyiqale njengengqungquthela eyehlukile.
I-oda enjengale yenani lentengo kanye nenkokhelo yayo njengoba kubonakala kufanele.
Imishini eminingi yokushisa kanye nazo zonke izikhungo zokonga ugesi ezintsha zenza amandla ngesikhathi udoti usha.
Ukuze kuzwakale kahle, angilethi mbhalo omusha kuwe.
U-Mark Van Wyk wakujabulela ukuthola ikhophi ebhaliwe futhi nekukhompiyutha ukuze imnike ithuba lokusebezisa ikhono lakhe lokwenza u-BBBE akusebenzele nawe.
Kuzoba yilo lonke ifasitela elizungeze lonke ihholo elibizwa nge-J Z Le Roux Hall.
Umsakazi womphakathi kumele ufinyelele kuwo wonke amaqembu epolitiki ube uzazi izinselelo zokulinganisa isikhathi ezinikezwa amaqenbu epolitiki.
Ngicabanga ukuthi kumele ubeke izikhathi mayelana nobumnandi bobudlelwano.
U-anyanisi, yebo, kusuka ngaphandle kuwa ngaphakathi.
Lapho amasosha enikela ngezikhungo emphakathini ukuthi azisebenzise kuyomela ukuthi uthathe isinqumo sentela ekahle futhi ehambisana nezimali ezikhokhwayo ngokujwayelekile ezihambisana nemithetho yomnyango wezokuvikela i-DoF.
Yingakho nje sakhe umkhankaso obizwa ngokuthi yi-ARRIVE ALIVE ozoqhubeka uqondiswe kulabo abaphula imithetho kakhulu.
Mshushizi kahulumeni - Ummeli kahulumeni oshushisa ummangali ecaleni lobugebengu.
Abantu baseNingizimu Afrika bamile mpho ekusekeleni amalungelo abantu base-Palestine ukuthi bathole izwe okungelabo.
Kubaluleki yikuphi okungenzeka ngaphambi kokuphela konyaka wezimali.
Kulesi sikhathi, umgwaqo omusha wokudlulisa nje wavulwa eduze kwenkundla ngolwesiBili.
Siyakwamukela futhi sekela Prime Minister wena kanye nezithunywa zakho.
Hlola ukusebenza kwentsha ukuze wenze isibonelo esihle ekusetshenzisweni kwesikhathi sokuzithokozisa.
La maqhawe namaqhawekazi ahlanganisa abaningi abangabasezwekazini laseAfrika kanye nabasemhlabeni wonkana.
Ngicabanga ukuth ngumbuzo omuhle kakhulu emuva kobeka imibono emithathu sengizocela uJB Makwasa ukuthi aphendule lokho.
Uma uzalelwe emindenini empofu, izingane ezinjalo zivame ukukhula zikholwa ngukuthi ukukhubazeka kwazo kuyisiqalekiso kwezomnotho kanye nakwezenhlalo kanye nomthwalo emindenini yazo.
Akusizi lutho ukuthi uNgqongqoshe wezangaphandle wase-Astralia asicele ukuthi senze okungaphezulu ngaphandle kokusho ukuthi yikuphi okungaphezulu okumele sikwenze.
Kukhona ukukholwa ngukuthi kungenzeka kube nenjongo yobuhlanga kulesi sigameko.
Njengoba ngishilo ngaphambilini, izinselelo zibukeka zizinkulu kantu iqiniso ukuthi zikhona.
Uma sesingahlela ukuthi siqale manje, manene namanenekazi.
Ukubhalisa kwami ibhizinisi kungivumela ukuthi nawe wengeze imininingwane yakho yebhizinisi kuwebhusayithi yethu khona lizovela kubantu esixhumana nabo ekuletheni izinsizakalo.
Umcimbi usingethwe ngokubambisana nohulumeni wesifundazwe kanye nomasipala wendawo wase-Hantam.
Angazani nobudlelwano obusemthethweni ne-SAMS.
Amakhulu ezakhamizi zase-Chesterville anikezwe amatayitela amakhaya azo.
Leli qoqo lihlanganisa umshuwalense okuhlanganisa ukufaka kumshuwalense futhi ongasiwo owokuphila isb, ingozi, umlilo, impahla, imoto, okwasemkhunjini, okwasemoyeni, okwezokuthutha, ukulahlekelwa yimali kanye nomshuwalense wezikweletu.
Ukukhubazeka kudalwa udlame, ikakhulukazi olubhekiswe kwabesifazane kanye nezingane; ukulimala ngenxa yamabhomu agqitshwe phansi, kanye nokuhlukumezeka emqondweni nasemoyeni.
Lolu akulona uhlu olubanzi lwazo zonke izikhala zomsebenzi ku-PGWC.
Ngakunye kuzophathwa ngabazimele bese kudayiselwa abanothando kwezokusakaza abazimele.
Ubunzima obubonakalayo ngokuqala ubudlelwano emkhakheni kahulumeni isidingo sokuthi umsebenzi onjalo kumele ukhishwe njengethenda ukuze kuqhudelanwe kahle, kanti ngokucabangela imiklamo ngamunye.
Kuthiwa kukhona abaphathi kodwa angazanga ukuthi baphi.
General Malan ngifisa ukukuyisa emqulwini oqonde ngqo, ubhalwe ukuthi"M" esixheni sakho.
Kuyiqhinga lokusebenza elibanzi futhi elinemiphumela ebonakala kude yokubhekana nobuphofu kanye nezidingo zentuthuko e-Afrika ngesikhathi sokuhlangana komhlaba wonke.
Ukukhanya nakho sekwenziwe kwangcono uma ugudla ugu, kanti uma izimali zivuma, izindawo zokubhukuda zizobiyelwa ngezikhathi lapho zisebenza kakhulu khona.
Bobane bazovela eNkantolo kaMantshi yase-Stilfontein Magistrates' Court namuhla.
U-MTN usevele uqalile ukusebenza e-Guines Bissau kanti sifisa ukuheha ezinye izinkampani ukuthi zitshale izimali zazo e-Guinea Bissau.
Inqubo, uma isiqediwe izoveza imizila eqondiswe ngqo futhi yahlukaniselwa amabhasi kuphela, kanye nezikhumulo zamabhasi eziphephile, eziletha ukuphumula, kuvikelekile esimweni sezulu kanye kokuba nobungani nabagibeli abakhubazekile.
Ukuhlinzekwa ngobuholi kanye nokuphathwa okunobuchwepheshe ngendlela ehambisanayo eqonde ekuqinisekiseni imfundo esezingeni eliphezulu.
Yebo, ngalolu hlobo lwezilwane ezinkulu zasendle bekungenzeka kube ngcono.
Inani elikahle lokuhweba kanye nelokunye okutholakele kuhlawumbisa amanani okukuthwala.
Kodwa kuqoshwe ngaphezulu kwakho kanti olunye usuku lonke belukulesi siqopha mazwi.
Ungathola ukuthi yiziphi izindaba ezisohlwini lwasephalamende noma lwekomiti ngokuthi ubuke i-Parliamentary Diary ne-Papers of the House.
Amayunithi kagesi ama-Ecometers angathengwa kulezi zindawo zokuthengisa ezilandelayo.
Ukwehlukana kwethu kwasekuqaleni kusifundise ukuthi sibubambisise ubunye bethu.
Ukuzimisela okwenza ukuthi abantu kanye nohulumeni wase-Uganda baqhubeke nesayensi kazwelonke okuhlaba umxhwele.
Okusikhuthazayo njengoba sisebenza nje nabaholi bethu kanye nabantu ezwekazini lonke kanye naphesheya kwezilwandle ukwakha kabusha umhlaba omusha, ochazwe ngezidingo zaso sonke isintu.
Leli qoqo lihlanganisa elokubhidliza noma ukuqaqa izindlu kanye nezinye izakhiwo, ukulungiselelwa kwezindawo zokwakha kanye nokuthengiswa kwezinsizakusebenza ezivele ezindlini esezibhidliziwe.
Uyindoda enempilo, egcwele injabulo kwakungafanele angcwatshwe le kude, kushone phansi kunamathuna abantu osebashona.
Ngesihlalo esingenanombolo unelungelo lokuya nakuleyo ndawo ebekiwe i-suite area?
Ukusebenzisa izidakamizwa ngobudedengu kanye nohlelo oludidiyele olubanzi, lapho yonke imikhakha kahulumeni, abangekho ngaphansi kukahulumeni, kanye nomphakathi kanye nabamabandla bedlala indima ebonakalayo.
Isifo i-Tetanus- kuyakhuthazwa ukusigomela uma sekudlule iminyaka emibili wagcina ukusigomela.
Ukucekela phansi ezemvelo kunezezela esimweni sobuphofu esitholakala kulezo zindawo.
Isayenzi yobuchwepheshe yezolwazi nezokuxhumana iqinisekisa ukutholakala kolwazi olusebenzisekayo kalula ngangamandla.
Njengesibonelo, kukhona abambalwa abalandela inkolo yama;Rastafarian eseThekwini.
Impela, uMthethosisekelo wethu umiswe phezu kokukholwa okuyisisekelo sokuthi amalungelo esintu nentuthuko esimeme akuhlukaniseki.
Udokotela wakwenza konke kokwethuka ngenxa yesikompilo kanye nokuzitholele okulukhunu.
Zijwayeze uhlelo lokusekelana kanye nokwelulekana kwentsha esengcupheni.
Kulelizwe, bonke abantu bazimbandakanyile nomzabalazo ongahlehli wokuthatha isinqumo sokuthi uhlu luzoqukathani, nokuthi ngubani okumele abeke udaba phansi.
Izifundo zokuvikela ukuzibulala zasungulwa ukuthuthukisa futhi ziqondise umkhankaso wokuqinisa ekwazini.
Isicelo esifana nalesi zivunyelwa yi-National Assembly kanye ne-Senate ngesixazululo esivunywa yiningi lobungako besibalo sawo onke amalunga ezindlu zombili emhlanganweni wazo zombili.
Ngokusho kukaMoody, umnyango wezomnotho waseKapa usungule ezomnotho ezizinzile kanye nenqubomgomo yokuvala amabhizinisi kanye namanyarhelo anqala okuqapha ezokukweleta.
Sikholwa ukuthi ukuvula amahhovisi omkhandlu amancane e-UNIDO namuhla kunikeza ithuba elikahle kakhulu lokuphendua amaphupho ethu abe yiqiniso kulesi sikhathi sethemba.
Angiphoqekile ukuqoka umuntu ogama liphakanyiswe amaqembu.
Ngelishwa sekusesikhathini sokugcina ngci lapho lesi siphakamiso senziwe khona.
Ubungako bemali yakwamanye amazwe uma isiguquliwe:Umehluko uphakathi kobungako bemali leyo.
Umlando wethu uyasiphoqa ukuthi sakhe, umhlaba omusha omukela bonke abantu lapho ukuhlonpha imibono evela emazweni ahlukene kuyisikhali umhlaba uzoqhubekisa ngaso ukuthula kanye nokuzwana phakathi kwabantu.
Idilobha laseKapa libhekene nenselelo enkulu yokuqeda ukusilela ngezindlu kanti kudinga inqubo yesimanje neqala kabusha ebhekene nokwakhiwa kanye nokwabiwa kwezindlu.
Igatsha likagesi kanye nelenuzi liqhubekisa ukusetshenziswa ngokupheleleyo kanye nangokuzinzile izinsizakalo zamandla.
Sihlalo, ngifisa ukuchaza ngokusobala.
Ukulibaziseka ukuthola izimvume zezemvelo kumele kuqedwe ngokuthi kube khona indlela yokuphatha eyenziwe ngcono.
Inhloso ukuthi kube khona ukuzihlola okuqhubekayo kwezikole kanye kokwenza ngcono ezikole okuqhubekayo.
Ukukhubazeka kwabantwana bengakazalwa ngenxa yokuphuza utshwala konina i-Foetal Alcohol Syndrome noma ngokufingqiwe i-FAS yinhlobo yokukhubazeka ngokomqondo okuvamile futhi okuvimbekayo emhlabeni kepha kuyinkinga yezempilo yomphakathi enkulu eNtshonalanga Kapa.
Kuningi iNingizimu Afrika engakufunda ezweni lase-Iceland.
Lokhu kuvumela amandla amakhulu okukhula kanye nokuthuthuka, washo.
Uyosekelwa futhi uNgqongqoshe uLekota ngezikhathi nangezikhathi.
Ngokusizwa ukubheka emuva ucabangisise, ingabe ucabanga ukuthi kungafaneleka yini ukuthi simeme abantu abaku-jock emhlanganweni wokuhlela ngaphambili komdlalo?
Muvanje, abaseShayina baqale ukuhlwayo u-oyela kanye nokwakha okungenani isikhungo samasosha esisodwa eTopiya.
Cindezela inkinobho ebhalwe ukuthi-CTRL bese uqhafaza inkinobho engakwesokunxele segunjanyana lekhompiyutha emgqeni owukhethile ngesikhathi esifanayo.
Ulwazi lokuthi okwenziwayo kuqhubeke unomphela, emazingeni amanje kanye nalindelekile, kube kodwa kusagciniwe noma kubekiwe esikhundleni izinsizakalo zezenhlalo, zamasiko kanye nezemvelo ezidingekayo ukuze zihlangabezane nezidingo zanamuhla kanye nezesikhathi esizayo.
Njengemizamo eqhubekayo yokususa izingxenye ezinobugebengu emaphoyiseni, amaphoyisa amathathu ase-Delft aboshiwe.
Ingqungquthela inikeze ulwazi kanye nencazelo engcono ngokulindeleke kithina maqondana nababaleki, ushilo.
Izinkulungwane zeziguli zasefwa ezibhedlela zikahulumeni uma ngisebenzisa amagama kakhomishani wezempilo wakuqala kanti nokuxhumana nemindeni yazo kwanqanyulwa.
Ukwazisa abafundi kanye nemiphakathi mayelana neqhaza elibanjwe yi-Durban Solid Waste ekuphatheni ezokulahlwa kukadoti ngendlela ephusile ehambisana nokunakekelwa kwemvelo kanye nokuthi izingane nemiphakathi kungasiza kanjani ekugcineni indawo ingenakho ukungcola.
Wayenezibhamu, izinhlamvu kanye nenhlanganisela yezidakamizwa kuyena.
Izindlela zokuqinisekisa ukuthobela ziyohlolisiswa ngesikhathi kwakhiwa izinhlelo zokusebenza.
Inqubo, uma isiqediwe izoveza imizila eqondiswe ngqo futhi yahlukaniselwa amabhasi kuphela, kanye nezikhumulo zamabhasi eziphephile, eziletha ukuphumula, ukuvikeleka esimweni sezulu kanye kokuba nobungani nabagibeli abakhubazekile.
Inani labafundi elilindelekile alikaziwa ngalesi sikhathi, kodwa i-EMDC izosiqapha isimo ngokucophelela.
Siyazi ukuthi kunzima kangakanani kwabesifazane, ikakhulukazi kwezepolitiki, ukunikela ngokuzwelana kwabo, kodwa okuyinto eyenziwayo kupolitiki, futhi kaningana kusuke kuwukuzwelana nabalingani babo besilisa.
Ngokufaka okubamba ukushisa kusilingi ngaleyo ndlela ungonga uhhafu kagesi owusebenzisela ukufudumeza indlu.
Sesisungule izikhungo zokuqapha, izindlela zokuxhumana seziphelele, usizo lokwelapha abezimo eziphuthumayo selulungile kanye nolwempilo yendawo, ukuhlolwa, i-forensic pathology, izibhedlela kanye nempilo kumachweba, kwasho uDokotela Sefularo.
Kanti isicelo kwaba ngukuthi ngiwusebenzise ngokukhululeka umbiko oku- Project Cloud.
Lokhu kuhambisana nezidingo ngokwezemfundo uma ukuqhathanisa nokugcinwa komthetho nokulandelwa kwawo lapho abahlengikazi kulindeleke ukuthi banike iziguli amalunga kusukela emthethweni.
Yena kanye nezelamani zakubo ezintathu bathathwa bagcinwa ngumalume wabo.
Lapho ngakhulela khona KwaGengeshe ayengekho amaqembu ezepolitiki.
Siyethemba ukuthi ukuhlala kwakho lapha eNingizimu Afrika kube, futhi kuzoqhubeka kube nembuyiselo futhi kube mnandi.
Uma indawo uyiqashile, kuwumthwalo womninindawo ukulungisa izindawo ezivuzayo.
Ukusikisela nganoma ngayiphi indlela uthi kukhona isandla somuntu esibe nomthelela kokwenzekile eMozambique noma kuyiphi indawo, kuyinsumansumane yesayensi engenaso isisekelo.
Ukuhluleka ukuletha imibhalo edingekayo kuyokwenza isicelo sakho singamukeleki.
Anginalo iqiniso noma isaqashiwe yini.
Ukulumbanisa usizo lwezomthetho ukuze kuqhubeke ubudlelwano obukhulu phakathi kwemikhakha eyehlukene.
Owesifazane osemncane waboshwa ngamaphoyisa ase-Bultfontein ngoba efihle ukuzala kwakhe.
Izakhamizi zifinyelela ngokubanzi ku-FOSS kanti ziyakuthanda ukuyisebenzisa.
Abafake izicelo babizwa kwadingeka ukuthi babhale isivivinyo.
Ngaleyo minyaka uNksk. Madikizela Mandela ubengeke anqabe ukungibona.
Ulwazi olutholakala kunhlolombono lungasetshenziswa ngokukhululeka, inqobo nje uma uzokwazisa ukuthi ulwazi luvelaphi.
Ubuciko bokusebenzisa amandla bukhombisa ukuthi izikhali ezilula zinamandla angakanani.
Sicela uqaphele ukuthi yonke intela kanye nezindleko ezishiwo kulo mbiko zihlanganisa ne-VAT.
Amaphoyisa abengeza, kodwa izikhali zihamba kuqala ngempela.
Baningi kakhulu abafana namantombazane abavela emiphakathini empofu abangena ezidakamizweni kanye nokuba ngamagenge njengendllela yokubalekela impilo enzima yasekhaya.
Ngikhuluma futhi ngabantu abafana noMnuz Oslo owashona ngesibhicongo saseHelderberg.
Inani labafundi abangu-10 ababandakanyeka ekuntshontshweni kwamabhayisikili.
Umbuzo obuzwa kaningana owokuthi kungani iNingizimu Afrika kube yindawo ethandekayo yolusingatha izingqungquthela zomhlaba ezinkulu.
Nomake ukuthuthukiswa kwabasebenzi kungenzeka, lokhu kuyehluka kuzo zonke izinhlelo.
Indawo lapho umndeni uvamise ukuchitha khona isikhathi sawo esiningi inengozi, ikakhulukazi ezinganeni ezincane.
Ake ngiqale ngokubingelela zonke izithunywa zethu ezivela kulo lonke leli zwekazi.
Imeya kanye nezikhulu zesifundazwe zizophuma zihambele izikhungo njengenqubo yayo yeminyaka yonke.
Ngakhoke ngeke kube namsebenzi ukuthi kwenzeke ngendlela ezomxabanisa nabasemqoka abanobuhlakani, isibonelo ngokufuna ukucindezela imibono ezimele.
UMasta akanayo imvume yokuqoka umphathi noma umnakekeli wengane.
Ukugembula ngobuhlakani - Ukubheja nokugembula ngendlela yokucophelela, nenobuhlakani bokuthi kungaze kukwenze isigqila sakho noma kukwenze ungene ezingxakini zezimali.
Kumele kwenziwe indlela enenqubo esheshayo ekubhaliseleni kanye nasekunikeni izephulelo.
U-Air BP usevuselele izikhungo zamafutha ngezindleko zakhe.
Okhoshi kumele bafundise abagijimi ukuthi baphathe kahle abesifazane ngesithunzi nangenhlonipho.
Ukugcizelala okukhulu kubekwe ekuphatheni ngokubambisana ubungako bezinhlanzi, amasu okuthobela ukubambisana kanye nokuzwana neminye imikhakha yokugcina umthetho.
Imfundo eyayihlelelwe abansundu, isibonelo, yayenziwe ngendlela yokuthi incishe iningi iqhaza eliphusile empilwei yomphakathi wezakhamizi zaseNingizimu Afrika.
Umkhakha wezokuphatha ukhombise le migomo engu-8 esemqoka elandelayo ekufuneni kwawo ukuqhuba umsebenzi wawo wokusekeleka imigomo yomnyango.
Ezinye izikhungo zemfundo njengamanje zizibandakanya nezinhlelo zokuqondisa kulezi zindlela.
Ukwenza izinto ngokungazifihli- umgomo wokuphatha odinga ukuthi izikhulu zenze konke ngokusobala.
Kube khona ukukhathazeka mayelana nomthelela we-HIV ekufebi kwabantu.
Ufune ukudla ngoshova kanti kusenjalo ushaye owesifazane ngempama.
Ayikho i-EMDC esibike ukuthi kukhona izikole ezivalile ngenxa yesiteleka.
Ithimba eliphethe isabelo mali, elaziwa njengehhovisi lolwabiwo mali, liphethe inqubo yesifundazwe sesabiwo mali.
Izindawo ze-OPAC ziyatholakala kuwo wonke umtapo wezincwadi ezinemiyalelo ecacile ekuthatha isinyathelo ngesinyathelo sokuthi ungafinyelela kanjani ekusebenziseni isizinda solwazi.
Amanzi, ugesi, ezokulahlwa kwemfucuza, ezokuthuthwa kukadoti kanye nokuphathwa kwezamanzi ezitamukoko kubekwe phezuku mayelana nokunelisa ukuthunyelwa kwezidingo ezisemqoka.
Manje uNgqongqoshe uyaphumelela enkulumweni ephathelene nesisekelo sokufunda.
Ingabe uthi kwakunesiminyaminya esikhulu yini kumuntu ofuna ukungene ngalelo sango?
Okunye kwalokhu kwabonakala njengengxenye ejwayelekile yokulwela ezezibalo kanye nokusebenza kwazo.
Izindleko zangempela ezihambisana nentuthuko kanye nezenzo kumele zicatshangwe ngenxa yemithelela yayo esimweni semvelo, sokuphila kanye nokuphepha kanye nangezinkomba zokuzinza esikhathini eside.
Inqubomgomo kahulumeni kumele kube eyokuqhubekisa amathuba okuqhudelana alinganayo phakathi kwezindlela zokuthutha kanti futhi ikhuthaze ukuziphatha phakathi kwezindlela khona kuzokwenzeka ukuthi indlela ngayinye ilibone igalelo losizo lwayo.
Ngokufanekile, isinqumo sahlangabezana nokuphikisana okukhulu okuvela kubabambiqhaza abaningi, ikakhulukazi abomkhakha wabakhubazekile.
Ungakuthathi kancane ukubikelwa yingane yakho ngokungase kube yingozi ekhaya noma okuzungeze ikhaya lakho.
Siyanamukela ekuvulweni kwephalamende lesine elikhethwe ngentando yeningi esifundazweni saseNtshonalanga Kapa.
Abayisihlanu, nami ngizibalile, sagcina sesithole ukuthi baningi omasipala abangasebenzi kahle.
Singakugoqa lokhu ngokuthi sithi - ukunakwa okuqondiswe ku-ICD njengamanje kumele kuqiniswe ukuze isebenze ngokugcwele, esifundazweni.
Ngempela, ubukhona babo baqinisekisa ukuthi isimo ngakwesesifundazwe siyavela ekucabangeni mayelana ngakho kokubili ukuthuthuka kanye nokwenziwa kwamasu kazwelonke.
Noma yisiphi isimo noma umncintiswano okudingeka kuso ukuthi sivezwe ngokusemthethweni.
Iyunithi enkulu yokuhlala ehlanganisa indawo yokutshala kanye neyemfuyo ebhekele ngokufana ngesimo sezemvelo, kodwa ingayihlanganisi ingxenye yokungaphili okukwimvelo.
Ibhizinisi lakhe waliqala ngokuthi aqoqe okusansimbi komakhelwano asebekulahlile waqala wakusebenza waze wabumba izinto ezinye kabusha.
Noma ngabe abasebenzi basemapulazini befakaza futhi bayakwemukela ukuqedwa kohlelo lokuholelwa ngokuthile i-dop, lapho imali iba yingxenye katshwala, utshwala buyaqhubeka buba yinkinga enkulu.
Isigameko sabikelwa amaphoyisa ngesikhathi besaxakekile ngokomsebenzi.
Sithanda ukuqhubekisa ukuxhumana ngokwezamabhizinisini kanti kungalesi sizathu lapho siqale khona umkhandlu webhizinisi i-South Africa-Russia Business Council.
Nomake izifiki zakugcina ubuhlobo obuhle nomqambi onamandla wesizwe samaZulu esingasenyakatho, isimo saguquka saba sibi kakhulu ngesikhathi sekuthatha inkosi uDingane.
Kufanele ngabe uthola isondlo, kodwa awusitholi futhi awukwazi nokuthola umuntu okumele ukuthi ngabe uyasikhokha.
Isikhalo kumele silungiswe masinayane, ukuze kugwemeke ukuphazamiseka kokuphathwa okuhle emnyangweni kanye nokusabalala kokunganeliswa okusakazeka kabanzi enhlanganweni.
Ngakhoke sizoxhumanisa nezibhedlela zethu ongoti abasedilobheni ngaleyo ndlela sisondeze ukunakekelwa kwezempilo okuhle kakhulu kulabo abampofu abadla imbuya ngothi.
Uma ubheka ukushesha kanye nenani lokuvelayo ngokwezibalo, kanye nobulukhuni bokuqoqwa kolwazi kanye nokulusabalalisa, bancane abantu abasebenzayo.
Ngiyajabula ukubona ngaleyo ndlela, Sihlalo, baningi bantu engibajwayele kusukela kulowo mhlangano, kubalwa nodokotela Boraine nabangaqhamile.
Amalunga ebezindaba ahlangana ngaphambili ukuzothwebula konke okushiwo kanye nakwenzayo uMongameli wezwe.
Izingxoxo zizogxila ikakhulukazi ekutheni elaseJaphani lizoba naliphi igalelo eliyimpumelelo ekwenziweni kwe-ASGISA kanye ne-JIPSA.
Esikhathini esiningi manje, sekuba khona uhlangothi olulodwa lodaba noma lwendlela, lokho okuthandwayo okuthiwa, umthombo ongadaluliwe.
Udaba lwe-organ luzoxoxwa ngoba umhlangano omkhulu uzodingida konke.
USayitsheni van Zyl akazange axabane nodaba lwami nakancane.
Umnyango wezemisebenzi ubutha, ukhethe futhi uthumele abantu abangasebenzi abahlangabezanayo nezimiso zezifundo abazozifundiswa besebenza kubaqashi abafuna abasebenzi.
Ngicela ufake igama lakho lokusetshenziswa ngezansi, beseke ikhodi eyimfihlo entsha izothunyelwa kuwe ekhelini lakho le-imeyili.
Usekela Ngqongqoshe uHannekom wagcizelela ukubaluleka kocwaningo lwakhe ekusizeni ososayensi kanye nabakhi benqubomigomo ukuthi bathathe izinqumo zokuthi iyiphi ingxenye yezolwandle engavunwa ngokusimeme.
Qhubeka nalo msebenzi uwenze kube nesidingo ukusebenzisa ingxenye enkulu yomgwaqo.
Olunye uhlangothi lomthethosisekelo wethu elokuthi asimele sivumele ukuthi ushabalale ngenxa yokungasetshenziswa, uyiqoqo lamandla abekelwe iphalamende kanye nohulumeni.
Izimo esinqala sihlanganisa isizinda semibuzo kanye nohlaka lokusiza.
Isigojana sagqitshwa ngonyawo ngomhlabathi owasuswa ngesikhathi kumbiwa kancane.
Impendulo anginaso isiqiniseko sokuthi kungani i-LOC iphawule kanjalo.
Uhla lwentuthuko lufuna ukuhlela intuthuko ngobuhlakani bese kugcina wonke umuntu azi.
Endaweni yayo iphalamende lethu laphasisa imithetho emisha ehambisana namalungelo esintu, isithunzi soluntu, ukulingana kanye nokungabandlululwa.
Lokho kunjalo namuhla,ngoba isintu sihlangabezane nezinga eliphezulu kakhulu lezomnotho, ukuqhubekela phambili kwezesayensi kanye namasiko, ngesikhathi ubuphofu bubukhulu kakhulu ngokubuqhathanisa nobucebi obukhulu.
Izithombe eziningi zihambisana nezindatshana ezitholakala ecwajaneni yezindaba yomnyango.
Kusele kuTammie kanye nabalingani bakhe ukuthi ufuna ukubasabalalisa kanjani.
Kusebenza ngamasonto bese kubambisana nezinye izinhlangano ukuqhubekisa ubulungiswa nokuthula, intando yeningi kanye nentuthuko egxile emphakathini.
Njengoba ngishilo, ngiyethemba thina sonke esikhona singakubona ukuthi kungenzeka sivumelane nalokhu okushiwoyo mayelana neqiniso esiphila ngaphansi kwalo.
Lena yimibuzo evela eqoqweni lababuzi ukuze kucace kahle udaba.
Noma isigameko sasihlukumeza kakhulu, kwangenza ngaphenduka ngazimisela kakhulu ukulwela inkululeko kanye nobandlululo, washo.
Ngiyaziqhenya uma ngisho, okuningi kokuqala ezweni ngokwezinga lezifundazwe.
Njengoba wazi iNingizimu Africa inalo uhlelo lwayo lwe-PMBR.
Kuhlanganiswe nokusetshenziswa kwesikhungo zokuphehla kanye nokunakekelwa kwepayipi.
Kususa ukwakhela kwamahlamvu angase acinanise noma avimbele ukuhluma kwezithombo ezizwela kakhulu.
Kanti uma siqhathanisa nawe iyunithi i-Viper ayihlomile.
Kuthiwa wawunokotelwe i-yellow fever ezinyangeni ezingu-6 ezidlule.
Ibiliji eliseduze i-Van Stadens Bridge seliphenduke indawo yokuzibulala kabili.
Uma kungamamitha okuthiwa amadebhithi mitha, okusebenzisile kuyoshiwo yilokho okushiwo yimitha.
Okuqoshiwe kuvidiyo mayelana nokuboshwa kuyatholakala kwabezindaba.
Kulindeleka ukuthi avele enkantolo yemantshi e-Lebowakgomo Magistrates' Court masinyane.
Incwadi nge-imeyili ethi u-Nokia unikeza omakhalekhukhwini mahhala kunoma ngubani oqhuba lencwadi nge-imeyili kubangani abayinani elithile.
Umsebenzi oqashiwe yisinxephezelo esimele ukutholakala kwalowo mhlaba.
Izinsizakalo engxenyeni yomtapo wezincwadi uhlanganisa amabhuku okuzifundisa, amajeneli kanye namabhukwama afika ngezikhathi ezithile, amavidiyo, amaphosita kanye namapheshana.
Ingabe uyakhumbula yini uya endlini yangasese uzihambela nje noma uyazakhela lokho ngoba ubona ukuthi yilokho okufanele ukuthi kwenzeke okwenzeka?
Eqhulwini lekhasi, uma uthi-AIN, ingabe lokho kusho inkampani yezokuphepha?
Sizozimonitha ngokucophelela izifundazwe ezizosingatha imidlalo ukuze siqiniseke ukuthi kuyalungiswa konke okudinga ukuqedelwa, kuphawula uDokotela Sefularo.
Indlu ebheke enyakatho inikeza ukukhanya kwendalo okufanelekile kanti iyasiza ebusika ngesikhathi ukushisa kwelanga kukuncane kunasehlobo.
Kungakhathalekile kulabo okubasizile, kungenzeka ukuthi kugxile emibonweni yabafuna izinguquko.
Lesi sizwe sihlezi ngaphansi kwesimo esingathuthukile kakhulu kwezomnotho, kwezempilo, kwezemfundo, kwezokuxhumana kanye nezinye izingqalazinda.
Idinga ukuthi umthetho ucace futhi uthi imithetho kumele ilingane, ibe neqiniso futho isetshenziswa ngendlela efanayo.
Ngilalile ngicabanga ukuthi bengisegunjini lokudlela ngoba bekukhona osofa.
Lobo buchwepheshe bakhethwa njengoba babujwayele ukubonakala ngaphakathi kwezakhiwo zasezimbonini, kanti futhi, ngakhoke ukwenza ngcono kuyoletha umthelela okufinyelela kude.
Sithini isaga esithi okulungela omunye noma ngabe sithini, asizame nxazombili ukuthi sisizane.
Futhi ngizonika uNgqongqoshe ithuba lokwandisa lapho ecabanga ukwandisa khona.
Ngifisa ukubabonga bonke ngegalelo labo lokunciphisa igebe elihlukanisa abantu ngokwedijithali.
Ezimakethe njengamanje, kodwake, ulwazi lwekhopmpiyutha lubalulekile kuyo yonke imisebenzi efundelwayo, kanyi luyaqhubeka ngokubaluleke nasemisebenzini engafuni khono noma efuna ikhono ngokungatheni.
Izoba khona indlela yokuvimbela ukuthengiswa kwezitofu ezisezingeni elibi futhi elinengozi.
Njengoba sebeshilo engisebenza nabo, i-Land Bank iyisikhungo esizimele esinikeza umxhaso wezimali ezenzweni zolimo.
Izodinga ukuzimela ibhekane nemibuzo yangempela futhi elukhuni.
Isakhiwo samaphoyisa, isikhungo kanye nekhono lokusekela kumele siphumelelise ukukholakala okuzinzile - lokhu kusho ukusebenzisa ukuxhumana nabangaphandle kwesikhungo kanye nokusekelwa kwenhlangano.
Phakathi kwezinselelo ezibhekene nohulumeni kukhona isidingo sokuguqula imibono yomphakathi kanye nokucacisa ngubuchwepheshe besayenzi yenuzi.
Isabiwomali sesiphendukile ekubeni isisetshenziswa sokuphatha kodwa kwaba isisetshenziswa esiyisithiyo.
Ngakhoke lokho kwenziwa yiqoqo labamakhamera bangaphakathi, hhayi abe-SABC noma omunye umuntu obethwebula imidlalo?
ITheku linabadlali besilisa nabesifazane abanohlonze: hlangabezana nabo lapha.
Singakujabulela ukuthatha imibuzo ngalesi sikhathi okuzothi iqabane uPopo asihole ekuphenduleni, ngiyabonga.
Ngaphandle kolwazi oluhambisana nezinga elifanelekile, konke ukulinganiswa kuyongabazisa.
Ngasohlangothini lwalo, ikhabhinethi kuzothi kusukela kuEpreyili iqale ukubuyekeza njalo ezinyangeni ezimbili , ngokusebenzisa imibiko evela emaqoqweni afanelekile abaqondisi jiekelele
Wayivala inkulumo yakhe ngokuncenga intsha ukuthi ibheke kahle abantu abadala.
Ukusika bese ushiza okulinyiwe kunomthelela omubi ezingeni lomoya kanye nelamanzi.
Ukungakwazi ukufinyelela ezimalini ukuze usebenzise ithuba lokuba sebhizinisini elilethwa umkhakha wezokuvakasha.
Uma sithola labo bantu noma lowo muntu, sizobabuyisela emuva eyadini, bese siqala sibashaya futhi sibaqondise.
Izifo zomsebenzi yizifo ezibangwa yizinto noma yizimo umsebenzi asebenza ngaphansi kwazo emsebenzini.
Lo mqulu omanje uwumkhiqizo wesigaba sokuqala somsebenzi i-NSTT.
Ingabe iyona ndlela yokuxazulula izinkinga leyo, ngokomsebenzi kanye nangesikhathi ziqala.
Okusemqoka ngokukhiqiza lezi zimpahla ukuthi zivela emuva kokusebenzisa ukucindezela okukhulu, ingabe kuhlanganiswe ngama-glue noma cha.
Sabizelwa ukuthi senze indawo ukuthi iphephe futhi ikwazi ukusebenziseka emidlaweni kazwelonke.
Futhi, iqhaza lamasosha kwezasemoyeni lidingeka kuphela ngesikhathi seluhlangana nophiko lwezindiza.
Zintathu izifundazwe eziqokiwe ukuthi zizuze, yilezi, i-Limpopo, yi-Kwa-Zulu Natal ne-Free State.
Umsebenzi namandla e-Wesgro achazwe kahle eMthethweni.
Sisafuna olunye ulwazi ngezinsolo zokugumbuqela umbuso wase-Burundi.
UMnuz Kafaar usekuqinisekisile ukuthi wayezibhalele yena ngesiqu sakhe.
Okwesithathu izinhlelo zokubuyiselwa komhlaba kumele zizinake izinhlangothi zombusazwe, zomnotho, zenhlalo namasiko kanye nezomthetho uma kukhulunywa ngomhlaba.
Ake ngiphuthume ngithi lezi zingxoxo azizintsha, kodwa lokho okusha yizinga lokuzimbandakanya komphakathi, abasephalamende kanye nemikhakha eyehlukene yezenhlalo nepolitiki.
Izifo, kanye nokubeka izinyathelo zokuzivimbela ukuze kuncishiswe ukusabalala kwazo.
Sifisa ukubeka umbono, Sihlalo, ukuthi ekugcineni ilungelo lokumelana nengcindezi iyona yinto eqinisekisa inkululeko.
Ukukhulisa ngokuphelele amandla amakhulu okulima kanye nokunika amandla ukuzinza kwesimo semvelo.
Ukubheka nje izibalo ezithile kuveza iqiniso elesabekayo.
Ngiyabonga Kaputeni Mali kanye nethimba lakho ukuthi niphendule ngokushesha.
Ukuqoshwa kwamagama abo bonke abaphumelele enkomishini engumantunta nendishi kuyokwenziwa yi-DME.
Leli khasi likhombisa kuphela izingxenye zendaba ephelele kulesi sigaba.
Njengoba ubuchwepheshe besayansi buqhubeka, umhlaba wonke usungathi uqala ukuba mncane.
Imiklamo ye-PSOM ikhethwa ngaphansi kwenqubo yamathenda avulelekile.
Oqashe ipulazi okukhulunywa ngalo, kumele abe nezisebenzi zakhe qobo.
Umama wezingane ezimbili wase-Eldoraigne e-Pretoria wathi ukuthola kunzima ukuthi angazikholwa izinto ezibuhlungu azitshelwe ngumnyeni wakhe ngalolo suku.
Kufanale njengoba kwakunjalo, ngaphezu kwalokho obekwenziwa, iNingizimu Afrika yangena esimweni eside sengcindezelo kanye nokuzabalaza.
Eqinisweni lokhu kusho ukuthi ukukhula kanye nokutshalwa kwezimali emazweni asathuthuka kuzokwehla kakhulu njengoba abatshali zimali besagxile ekongeni kanye nasekuvuseleleni izimakethe ezivele zithuthukile.
Umnyango usichaza kabusha isimo kanye nendawo yokuthumela izinsizakalo zethu ngokusungula imikhiqizo emisha kanye nochungechunge lwenqubomgono yamasu aphusile okusebenza.
Ubuphofu kanye nobucebi busatshalaliswe ngokungalingani okukhulu kanti abaningi abahlali bakulo mhlaba bajutshelwe empilweni yobuphofu obukhulu kanye nolucekeleka phansi.
Ubudlelwano ngokomsebenzi kunganyelwe ngaphansi kohlelo lwekomiti yokusebenza -kanye nokuxhumana mayelana noMthetho esengivele ngiwuchazile.
Isikhwama sokuthuthukisa nokufundisa intsha Umsobomvu Fund sizoqala ukusebenza masinyane nje uma abakwa-Old Mutual sebeluqedile uhlelo lwe-demutualisation.
Indingilizi eyakhelwe izinto zokuthutha ekuphambaneni kwemigwaqo ne-Western Boulevard izokwakhiwa kabusha ukuze inikeze abahamba ngezinyawo ukufinyelela noma uphuma enkundleni yebhola.
Izithangami ezihlaziya ngokubonisana ziheha abashayimthetho emphakathini kanti ziqhutshwa njengengxoxo mpikiswano, lapho abaholi bakahulumeni, umphakathi kanye nabasemkhakheni wamabhizinisi bexhumana khona ngezingxoxo mpikiswano ngezindaba ezisemqoka.
Encwadini yakhe eza kimi, uNgqongqoshe Maduna uthe akanalo ulwazi oluvela kumahluleli u-Heath echaza ukuthi i-Proclamation kumele ikhishwe.
Kanti ngeke ngikumele ukuthi ukhulume nami kanjalo.
Kanti sikhona yini isizathu sokuthi kungani umuntu obelandela ku-Diligence ngasekhoneni elisenyakatho-mpumalanga engakubonanga lokhu?
Kanti ubufakazi bakho buthi awuyibonanga indlwana encane yamathikithi kuleyo ndawo?
Sesinalo uhlaka lokusebenzisana ngemikhakha eminingi ngokufaka ezinye izifunda ezifana nezise-Caribbean nase-Pacific.
Amazwi okubonga avela kumnikazi adluliselwa ku-Inspector Jack.
Umklamo oholwa yisifundazwe uqasha abaluleki, ikakhulukazi, abathatha umsebenzi wabaphathi bemiklamo abaqashwe uhulumeni wendawo.
Uma izibani zomgwaqo zingasebenzi, mhlawumbe zicwayiza kuphela noma kungakhanyi LUTHO, ngicela leyo ndawo eyisiphambano semigwaqo niyithathe sengathi iyisitobhi esidedela ofike kuqala.
Kanti ingane ngeke iwazi umkhawulo kulokhu, iyokwenza noma yini kanti lokho kwenzeka e-Rwanda, kwenzeka futhi e-Bosnia.
Ngeke kuvunyelwe ukukhanyiswa noma ukubhakuziswa kwamabhena noma amafulegi.
Abanye abalandeli, kodwake, babekise uhambo nakho konke enkampanini u-MATCH okuhlanganisa ukuthwalwa ngumuntu omsebenzi wakhe wukuthwala izivakashi aziyiswe endaweni yokushiya izimoto eqokiwe e-Loftus Versfeld.
Sengizodlulisela kumlingani wami manje.
Ezinye izingxenye zokusansimbi asidlulile ekuhlanzweni zase zifanela imishini yokunqamula insimbi, njll.
Bekukude kangakanani nomngcele lapho ubone khona amanye amaphoyisa afake umfaniswano?
Ngakhoke, akusibo abasebenzi abamhlophe nje kuphela ababeqhuba umbono wabo, kodwa nabaphathi - nabo baneqhaza.
Ngakhoke singasho sithi ezikhathini eziningi izinto bezivela zizenzekele nje zingahleliwe, ngaphandle kokulindela ukuthi zenzeke ngaleso sikhathi.
Wancenga bonke abalingani abakhe emkhakheni wezokuvakasha ukuthi bamsize ngokuceba bonke abakulo mkhakha abangabhalisile.
Lokhu kuhambisana nokwakha isathelayithi ye-leteport yesibili ukuze kube khona amandla adingekayo.
Ngicela nikuqaphela ukuthi ukubhaliswa kwenhlangano ezimele kumahhala.
Amalunga abo, afana no-Unilever, Standard Bank no-Anglo American bakha izisetshenziswa kanye nobuchwepheshe benqubo enhle futhi balungiselela ukwabelana ngayo namanye amabhizinisi nemisebenzi emikhulu .
Inkinobho eyodwa zwi ephethe konke ukukhanya kwangaphakathi iyadingeka.
Incazelo ithi umbiko kungenzeka ungayithobeli leyo migomo yokuchaza ngokwezimali.
Okumele kugcwaliswe ngabanikazi bemizi noma ingxenye yamabhilidi eyakhiwe, ngokunwetshwa, ukunezezelwa noma ukwenziwa ngcono, akugcwaliswa uma ibhilidi lithengwe kulabo abawakhayo.
Abantu ikakhululazi abayitholi imisebenzi ngoba abanayo imfundo efanele, noma bayanqatshelwa izindlu ngenxa yezinga eliphezulu kakhulu lobugebengu emiphakathini yabo.
Amasango akhushulwayo ayevulie, abantu babegibela ngesikafula, yilowo nqondo owawunikwa.
Umphenyi uSayitsheni Marlon Pillay waqhubeka nodaba enkantolo wakhombisa ukuthi bukhona ubufakazi obanele bokuthi kuqhutshekwe nodaba kuze kugcine kutholakale isinqumo sokuthi unecala.
Ngalokho ngiyanamukela nonke enilapha namuhla.
Sihlalo, ingabe ufakazi angasikhonjiswa yini isitatimente sikaMadonsela?
<fn>DACB.SinneVanVertalersBatch20.1.0.1.DPS.2010-09-06.zu.txt</fn>
Sikuthola kwethusa ukuthi abanye othisha basebenza izinyanga ngaphandle kokuhola, kusho uMvimbi.
Le wadi ngaphambilini yayimelwe yi-Adelaide Residents Association.
Kuqinisekisiwe ukuthi uPhiko lwesimo seZulu luyaqhubeka nokuba umlawuli ogunyaziwe ozohlinzeka imisebenzi yasemkhathini ohlelweni lokuhamba emoyeni, ngokuhambisana namazinga e-ICAO kanye nezindlela ezinconywayo.
Isixazululo esiwuhlaka siphinde sifune ukuba iNhlangano yeZizwe ibambe iqhaza olumayelana nezibalo.
Uhlelo lokuqanjwa kabusha kwemigwaqo yaseThekwini luyaqhubeka kanti umphakathi ubambe iqhaza ekukhetheni amagama amasha.
Umuntu angasho ngokuphephile ukuthi wayengenayo ibhibhi ngaphansi kwaleyo ye-Stallion?
Uphenyo lwaselabhorethri luqinisekisile ukuthi kwakunesimo se-meningococcal meningitis.
Izikhala ezinkulu phakathi kwemibhede zizovimba ukuthathelana izifo kanti kuzoba negumbi lesiguli ngasinye kulezo ziguli ezifakelwe umnkantsha.
Izinkulungwane zosomabhizinisi abancane eKapa zizilungiselela umcimbi othandwa kakhulu wosomabhizinisi abancane ezweni.
Leli zinga liqukethe izimpawu okupendwe phezu kwazo, ezixhumene noma ezikhiqizwe yibhaluni noma enye indiza enganikiwe igama.
Ososayensi baseNingizimu Afrikha baseqhulwini lazo zonke izinhlelo zokucwaninga ngemikhoma kanti izwe lidlala indima enkulu oguqukweni.
Amalungu abezindaba ayelulekwa ukuba alungise izinto zabo zokuhamba ngesikhathi sokugcotshwa.
Uke waqaphela ukuthi ugange olungaphandle lwalulaliswe phansi ngalesi sikhathi noma ingxenye yalo?
Ingxenye enkulu yalo mzamo igxile eKapa.
Sihlalo, yonke le mizamo iyingxenye yesu elikhulu lokwenza iSifundazwe sethu siphephe emaqenjini ezigelekeqe, ezidayisa izidakamizwa kanye nezigebengu.
Sibe nezingxoxo ezibe nemiphumela emihle kanti sithokozile ngomsebenzi owenziwe kulo mhlangano.
Izikhala ezimbi zamasekela aBaqondisi-Jikelele ezisohlakeni oluvunyiwe eHhovisi elikhulu ziyadingeka.
Ongumhloli uzokwazi kangcono ukuthatha isinqumo kulokhu.
Umsizi kachwepheshe wavakashela indawo waphinde waqoqa ulwazi olumayelana namanzi kanjalo nengqalasizinda yokuthuthwa kwendle.
Wathi imboni yokuvakasha idinga ukuthi iqaphele okwenzeka emphakathini ezindleleni zayo zokwenza ibhizinisi njengoba abavakashi basemazweni aphesheya bakuqaphela okwakwenzeka.
Ukuze kutholakale imiphumela eyiyo yesikhathi esiphakathi kanjalo neside kubalulekile ukuhlela izinhlelo zesikhungo ngendlela eyenza umzamo odidiyelwe phakathi kukahulumeni nabambisene nabo emphakathini.
Idolobha laseKapa ngoMnyango wezokuHlola liqalise amalungiselelo esigaba sesithathu sokuhlola ngenhloso yokulinganisa.
Umnyango awuniki igunya kokuqukethwe yinoma iyiphi iwebhusaythi engaba nokuxhumana nalena.
Uhlu lwezimali okumele zikhokhwe kwiwebhusaythi yase-Elsenburg noma zingatholakala elabhorethri.
Ake ngiqale ngokukhuluma ngezindaba ezimqoka esibhekana nazo cisho zonke izinsuku.
Asenze imizamo ebonakalayo yokuzama ukuthola izixazululo zezinselelo eziningi esifundazweni.
Amaphoyisa ayishumi nane abulawa kuleyo ndawo kanti amabili ashona endleleni eya esibhedlela.
Khetha isifunda ukuze ubheke ulwazi olubalulekile olumayelana nesifunda sendawo.
Ukuvuma kanye nokuhlonipha ukwehlukana kwabafundi ngenxa yeminyaka, ubulili, ubuzwe, ulimi, izinga emphakathini, ukukhubazeka noma umumo wokuba nokungabi negciwane lesandulela ngculazi.
Kodwa kunezinto ezingamaqiniso engifuna ibandla lizibheke.
Sizosebenza ngokubambisana ekusizeni ukuxazulula ezinye zezinkinga esibhekana nazo.
ISikhungo saMandla aDidiyelwe siyindawo ehlanganisa konke esetshenzwayo nekungeyomphakathi.
Kubalulekile ukubona futhi ukuthi abadala kwesinye isikhathi ukuthi izingane zinezinto ezibaulekile ezifuna ukuzisho.
Umphakathi womhlaba otshala izimali ucele ukuba thina njengama-Afrikha ukuthi izimo zenza ukwazi ukuthatha izinqumo eziphusile zokutshala izimali isikhathi eside e-Afrikha.
Sibheka ukuthi isixazululo, sasekhaya, sesifunda kanye nokubamba iqhaza esifundeni kuyindlela yokubhekana nesimo.
Amadolobha ayisishiyagalolunye amakhulu eNingizimu Afrikha asakhe ubuxhakaxhaka bokuxhumana ukuze abelane ngolwazi nokuthola izixazululo ezinobuchule oshintshweni ngokwezindawo.
Ezingxoxweni ezibe khona kucacile ukuthi ukuphatha ngendlela nokukwazi ukuphatha kuyizinto ezibalulekile ekwenzeni inzuzo emikhiqizweni yobisi.
Sizibophezele ukuqhubeka nokubhekela ukuphepha, ukuphucula ezokuthutha nezinye izingqalasizinda, ukuthuthukisa amakhono, ukuhamba ngomoya, isipiliyoni samasiko esiyiso nokwehlukana kwemikhiqizo.
Izigebengu zabe sezisabisa ukudubula uthishanhloko uma engamkhiphi umfundi.
Ngahambisa isicelo sokukhokhelwa ngesikhathi esithile kanti savunywa ngabe sengikhokhelwa.
Ezimnyama nezimhlophe zakhethelwa lokho, kangangokuthi izilwane ezibomvu zakhishelwa ngaphandle ngesikhathi kurejistwa.
Ngokunjalo, yiNkantolo ePhakeme kuphela engavimbela ukugada ingane kulowo oyigadayo.
Waqhamuka ngemuva kwesango lendawo ephakeme enkundleni, wama lapho isikhashana wabe usungena ngaphakathi.
Kodwa ekugcineni, kuke kwaba nenkulumo yokuthi indiza ibambezelekile ukusuka e-Taipei.
Ngicabanga ukuthi kuyinjwayelo ebholeni lezinyawo ukuba sithole amathikithi enkundleni.
IKhabhinethi iyobe isibamba umhlangano ukuchaza uhlaka lomsebenzi kahulumeni oyomenyezelwa eNkulumweni ewuMhlahlandlela kaZwelonke.
Umseshi ophezulu wamacala aphathelene nokuphanjanelwa wumqondo uklonyeliswe indondo ekhethekile yokumhlonipha.
Iziteshi eziningi zemisakazo eNtshonalanga Kapa ziyasiza ngokugqugquzela ukunikela ngemali kanti kumele lokho kwesekwe.
Asinaluvalo nokuziphikisa uma sisho ukuthi intando yethu yeningi izuze kakhulu, kokunye, ukunganaki kwePhalamende labo abasezikhundleni.
Ngesikhathi use-North Park Lane wawukwazi ukubona noma yini eyayingaholela kulokho kushayisana?
Ngokwejwayelekile, imibuzo ngokungaziphathi ngendlela kwezimantshi kubhekwana nayo iphinde iphothulwe kusenesikhathi.
Ngesikhathi semisebenzi elawulwayo ngamalungu oPhiko lwe-Phokeng Organized Crime Unit kula masonto, abasolwa abane baboshwa kwatholakala iplathinamu, igolide kanye nekhokheyni.
Ukuvakashela iSikhungo soLwazi lwezokuVakasha emahhovisi e-Cape Town Tourism aku-Burg Street kuyisiqalo esihle.
Ukunweba okubonakalayo ekusebenziseni imali komphakathi emfundweni yokuqeqesha nokufundiswa umsebenzi, kulabo abaqashiwe nabangaqashiwe kumela kube seqhulwini emnothweni omkhulu.
Uyibona uma ubuka uhlaka lwemali esetshenzisiwe njengoba idlavuza umnotho nengqalasizinda ukuba isebenze emazingeni aphakeme.
Imizamo yokuvikela umalaleveva, ifaka nokuthatha ama-prophylaxes kanye nokufutha
Lapha, abasebenzi abaningi bezempilo babengakaze bezwe ngeKhodi noma ngezinyathelo zezempilo ezilungele izingane.
Njengamanje, isibalo sezitshudeni ezenza iziqu eziphezulu ezifunde ezikhungweni zethu minyaka yonke, ikakhulukazi iziqu zobudokotela, liphansi uma liqhathaniswa nelasemazweni athuthukile.
Ukuhlela kwethu phambi kwesikhathi nokubuka ngokucacile ngesu lethu laphumelaela ukuba kube nezinto ezintsha ezenekayo.
Inothi echazayo ngokusetshenziswa kwamafayela okubukelwa kuwo iyatholakala lapha.
Le mifundaze ayeyamile emisebenzini, kanti futhi akulindelekile ukuba uyikhokhe imali.
Iphinde yenziwe yizimishini ngokuhambisana nokuhlinzeka kweNhlangano ekhona.
Izikhala ezimbi zamasekela aBaqondisi-Jikelele ezisohlakeni oluvunyiwe eHhovisi elikhulu ziyadingeka.
Ngenxa yalokho, uhlelo lwezifundo emaNyuvesi emazweni asathuthuka luvamise ukuthi kube olubukelwa emazweni aseYurophu noma eNtshonalanga.
Ngiyabonga ukuba ninginike ithuba ukuba ngisike elijikayo.
Kuyiqiniso ukuthi kungenzeka ukuthi wenza iphutha, nokuthi ukukhumbula kwakho akuyikho?
Yebo, kanti ngokunjalo ukuqinisekisa kwebhange kwakhishwa imali yabe isiphindiselwa eNingizimu Afrikha isuka ebhange.
Imithetho yokufinyelela kwi-inthanethi nokusebenzisa i-imeyili kuyonanyathiselwa eduze kwemithombo yamakhompyutha noma kutholakale uma icelwa.
Ukuthuthuka kwemboni esafufusa akwenzeki kahle ngenxa yokuthi akufinyeleleki kwezezimali nezikweletu, kanjalo kanjalo nokuqeqeshelwa umsebenzi noma ukuphatha.
Isiteshi esiphehla ugesi esiku-Dock Road sesize savalwa ngci saphucwa namandla okusebenza.
Kuyokusiza ukuba ube nolibofuzo olwenza abaseNingizimu Afrikha babe yisizwe esiwinayo nesihlomulayo.
Ama-ajenda kanye namaminithi emihlangano akhona kuphinde kukhishwe ulwazi kulolu daba.
Kulokhu, kunezindaba ezine okumele wethule kuze inkulumo eyenebe.
Bangafa uma bengelashwa ngesikhathi baphinde baphuze amanzi enele, kusho uNgqongqoshe u-Uys.
Kumele kuphumelele, kungenjalo intando yeningi ilahlekelwa yincazelo kubantu abaningi.
Kule minyaka ababheka izindawo, imiphakathi, iningi labo labekwa eceleni, namanye amaqembu anentshisekelo akhombise ukwethuka ngokuthuthka kwenkundla yegalofu kwi-Garden Route edumile.
Siyobe sesakha ukuqinisekisa ukuthi i-Ejensi izoqhubeka nokufaka isandla okukhethekile nokuzimele kubantu.
Umcimbi wakulo nyaka izoba ngomkhulu nongcono kweyake yaba khona njengoba indawo yengqungquthela isibhukhwe yonke.
Ama-WebPals ayisango elihlinzeka indlela elula eMitapweni yolwazi kwi-North West Provincial Government Library Service.
Kubonakala sengathi i-Russia kanye neChina abahambisani nonswinyo olusheshe lwafika loMkhandlu wokuPhepha kwiNhlangano yeZizwe.
Kanti ngicabanga ukuthi kufukula ubuholi be-ANC ukuba sikwazi ukuvuma lokhu emphakathini ngesikhathi befika kithi.
Wayengomunye abafinyelela emaphethelweni emklomelweni wonyaka owaziwa nge-African women's' Footballer of the Year award.
Amalungu oMkhandlu abuye anganaka isidingo sokuba bonke abathintekayo bayeke izenzo zodlame.
Amaphoyisa ase-Cradock aba nomgubho wokukhumbula uSuku lwaMaphoyisa kuZwelonke ukuhlonipha amalungu ombutho ashona ngesikhathi esbenzela i-SAPS.
Uhlelo lokwehlisa, kuzo zonke izinhla, kubhekwana nalo ngokubonisana kwamaqembu.
Sifanele siqaphele ukuthi bonke ababambiqhaza bathola iphrojekthi yokuzama ngokukhombisa ukuba nomdlandla.
Ngeke sikwazi ukuvumela izethembiso zethu ukuba zibe yizifungo eziyizifiso, nokufisa okungenalutho, bese ziba amazwi nje kuphela akhombisa izithembiso ezephuliwe.
Esinye sezinyathelo ezathathwayo kwakuwukusatshalaliswa kwabasebenzi emigwaqweni lapho amacala enzeka khona kakhulu.
Angicabangi ukuthi lokho kunegunya elisemthethweni kanti ngicabanga ukuthi kuchaza amasu okungenzeka ukuba asetshenziswa ngabaseBhrithani e-Malaysia.
Usizo lwenqubomgomo yabahlwempu kuJames kumele luqale ngoNtulikazi kanti impesheni kahulumeni kumele iqale ukukhokha ngoMandulo noma ngoMfumfu.
Ngiyaziqhenya ngempela ngabasebenzi beNhlangano yeZizwe ngokubhekana nezimo ezinzima nezinobungozi ukusiza labo abadinga usizo.
Izolo ebusuku sibe nenkonzo esibusise ngokumangalisayo kanti siyakubonga lokho.
Ukuqinisekisa ukuthi sithola izinga eliphezulu elethulwe wuMnyango wohlelo lokugada nokuhlola.
Abafundi bagqugquzelwa ukuba babhale izindatshana ezigxile ezindabeni zendawo abahlala kuzo nabafunda kuzo.
Akwethusi ukuthi i-Argus yayaziwa njengephepha elikholelwa kokwasendulo.
Kodwa, amathuba okuba ibheyili ikhishwe kuleli sonto awaqinisekisiwe.
Umuntu wesithathu, owalimala empini, wakhonjwa ngufakazi, emva kwalokho naye waboshwa.
Ngakho-ke wukwenza kwamakhasimende okuyikhona okuhlonza ukuqhutshwa kwendlela yokuqasha endaweni yokusebenza.
Ngokolwazi olutholakele, ummangali nabangani bakhe ababili babehamba ngezinyawo beyokwethamela ingqungquthela yesonto.
Ngaphezu kwalokho, ubufakazi beKomidi obethulwe wuMnu Varney, obuphinde banxusa leli Komidi ukuba lingenelele.
Lokhu kuzogcina idamu lokubhukuda lihlanzekile, okunciphisa ukufakwa nokukhishwa kwamanzi nokwehlisa ukuthwala kanzima kwephampu.
Amaphoyisa e-Trio Task team ayekhuluma nomlimi mayelana nophenyo ayematasa ngalo ngesikhathi ebona indoda eyayihlomile iza ngakuwo.
Lokhu kuqhubeka kahle kakhulu; eqinisweni sibe nombukiso onempumelelo wezolimo eningizimu.
Ngiyakholwa ukuthi labo abahlukumezekile nalabo akade benganakiwe bangakha izwe elihle kubantu bonke.
Kuyacaca ukuthi kumele siqhubeke nokubhekana neminye imisebenzi ebhekene nathi njengamazwe asafufusa.
Uhlelo lwe-African Renaissance luhlinzeka uhlaka lwenjulalwazi kuma-Afrikha kwizwekazi nalabo abasabalele kuyo yonke indawo olubachazayo.
Ukunalokho, kumele icabange ngendlela efanayo ne-ejensi yokuhlela imigwaqo.
Ngaphezu kwalokho, umcabango wokuthi abanamandla bangaphezu komthetho kanye nokubekiwe kwenze ntekenteke ukusebenza komthetho womhlaba othuthukiswe ngaphansi kweNhlangano yeZizwe.
Lokhu kubiza ukungenelela okunenhloso ngohlelo lokuhlnganisa amazwe omhlaba, njengama-Afrikha, ukukhipha le miphumela yendlela yokuziphatha, ukulingana ngokwesibalo kobulili obehlukene, ukufaka abantu bonke, ukuphepha kwabantu, ukugcina nokuthuthuka.
Leyo naleyo nselelo ithola amaphuzu, kanti iqembu elinamaphuzu amaningi ekupheleni kwezinsuku eziyisikhombisa lithola izindlu ezimbili ezinefenisha.
Ukufakwa kwe-white paper kwiwebhusayithi sekuzophela njengengxenye yokwakhiwa kabusha kwebhusayithi yonke.
Uma isiqediwe, le ndawo iyohlinzeka indawo esemngceleni ukulawula umngcele.
Nginesiqiniseko sokuthi ngingafaka isandla kubantu besifazane nabesilisa abasebancane abafundile nabanamandla abenelisekile nabayizakhamuzi eziphilile zaseNingizimu Afrikha.
Ukubekeka engcupheni yokucwila ezikweletini ngesikhathi sokubika wumthamo oyiwo waleyo naleyo ngxenye yokutholwayo okubalulwe ngenhla.
Le phrojekthi yaqalwa yi-Vereeniging SAPS kanye noMnyango wezeMfundo, nokwasiza ekusimamiseni uhlelo lokumaka ama-eseyi.
Sakhetha ukulwa ukunokuzehlisa, ngokuzehlisa, kuqhubekela phambili amacala angesikhathi sobandlululo okubukela phansi abantu.
Lokhu kufaka nezenzo zenkohlakalo, ukukhwabanisa, ukweba kanye nokungasebenzisi ngendlela izakhiwo zikahulumeni.
Uhlelo lwe-Law Talk for Children lufake umkhankaso wezobuciko olufaka nezingane ezihamba isikole,
Ukusuka kwimuva elibuhlungu lezwe lethu kwenza libe nenqubekela phezulu kanti kumele liqhubekele phambili.
Izinkomba zikhomba ukuthi izikhumulo zezindiza eziningi azikwazi ukuzimisa zona ngakho-ke akwenzi mqondo ukuba khona kwazo ngokomnotho.
Uma abathintekayo befika esivumelwaneni ngezindaba abebephikisana ngazo udaba aludluleli ekualelweni kwecala.
Inkululeko yokukhuluma ihlala iyithuluzi elinqala elisetshenziswa ukubheka ukuhambisana kwezwe nemigomo yokubusa ngendlela.
Sihlalo lokho akungeni ezinhlosweni ezibekwe yi-Operation Romulus.
Kuba yinkinga uma kwethulwa ukwakhiwa okuthatha isikhathi eside, uyabona.
Ngesikhathi sophenyo ngoLwesithathu, umnikazi wemoto wacingwa, kanti ngayinye indoda kwayisihlanu yalandwa yaboshwa.
Ngokwejwayelekile kiumele bahambisane nemizamo yendawo kuzwelonke kanjalo nomnotho.
Ukunika amawele imibhede elala umuntu oyedwa namashawa, indlu yokuphumula eseceleni kanye nendlela yangasese ephumela engadini.
Inzuzo eyongeziwe wukuthi abathengi abampofu bangakwazi ukuthenga izinto ezisebenza ngogesi ezongayo.
Alikho ilungu lombutho we-South African Police elalinelungelo lokwephula umthetho.
Kukholakala ukuthi izinhlangano ezihleliwe zihlasela izitolo ezithile enxanxatheleni yezitolo beyokweba izimpahla.
Ukusebenza ngokuxhumana kwezinhlaka ezintathu zikahulumeni, nokuxoxisana nezinhlangano ezisebenzisana nohulumeni ngenhloso yokuthuthukisa ukukhula kwezokuvakasha.
Noma ngubani oya endlini yokuyohlolwa, ngingambona lowo muntu.
Ukuhlinzeka ukucubungula kulokho okuzoshicilelwa, izikhangiso njll kwenzelwe uNgqongqoshe kanye noMnyango.
Ucwaningo seluveze ukuthi ukufunda ngolimi lwebele kubalulekile ukuthuthukisa ukuba nemibono kwabafundi basezikoleni zamabanga aphansi.
Siyaphinda sigcizelela ababambiqhaza e-Zimbabwe baqhubeke ukufuna izixazululo ezinoxolo kanye nezifaka konke.
Lapho ukukala okuqondile komthamo kwemali ekhishiwe kuyenziwa, umthamo ozokhokhwa uyohlonzwa kulokho kukala okuqondile.
Lokho wukuphendulwa kwendlela yokuziphatha kwethu nokwenza amadluladlulane ohlelweni lwethu.
Ngike ngakusho lokho kuwe Mbhishobhi, ukuthi kumele ubheke mina kuphela.
Kancane kancane ilanga liyaphuma phezu kwezwe lethu liletha ithemba, ukuhleka nenjabulo.
Namuhla, emva kweminyaka engamashumi amathathu sinezinhlanzi ezincane olwandle, umoya ongcolile ogcwaliswa emkhathini, ukunganakwa, ukuguguleka kwenhlabathi nokuncipha kwezinhlobo ezithile zezilwane.
NgangiwuMqondisi ongenamandla okuthatha izinqumo, uMnu Beukes wayenekhono elanele lokuphatha inkampani ngayekwenza, kanti angicabanganga ukuthi kunesidingo sokuba uzikhathaze.
Nakuba kunemiphumela emibi emva kokugoma, ivamise ukuba ibe lula futhi isheshe iphele.
Ikakhulukazi njengoba intengo kaphethiloli yenyuka kakhulu, ukuvinjwa wujenga lwezimoto kuyinto ebiza kabi.
Izimpahla eziyiswa kwamanye amazwe yizinto ezinjengezimoto, izindiza, iziqukathi kanjalo nezinto ezihlobene nezokuthutha.
Ukuletha uhlelo lokuthutha imfucuza yasekhishini neyasengadini yasesibhedlela isikhathi esiyiminyaka emibili.
Ukwedluliswa kwamalungelo okumbiwa phansi kuHulumeni kuyokhulula amaminerali kulabo abasaqala, nokuyogqugquzela ukusebenza kwezimboni ezizimele.
Eminyakeni engamashumi amahlanu edlule i-Ghana yaba yizwe lokuqala kwi-Sub-Saharan Africa ukwehlisa iflegi laseBritain yabe isiphephezelisa iflegi lase-Ghana.
Ngalolo suku kwakunemugubho yesonto lokuVikela abantwana.
Igatsha lihlinzeka imisebenzi yokweluleka kubasebenzisi bezinhlelo ezididiyelwe eMkhandlwini nalabo abazama ushintsho bayelulekwa ukuba balusebenzise lolu hlelo.
Ibhange elikhulu eliphethwe wuhulumeni wase-Portuguese litshale izimali eNingizimu Afrikha nge-Mercantile Bank.
Uma kunesidingo, ikomidi elincane lokuphathwa kogu lingakhiwa ngaphansi kweKomidi lokuHlanganiswa kweNdawo.
Ukudidiyela umbuthano, ukuhumusha nokuhlukaniswa kokuvikelwa okuhlobene nolwazi lokumaketha nezobunhloli.
Sisendleleni ebheke ekubambisaneni, ekuhlanganeni, uxolo nabo bonke abantu bomhlaba.
Nakuba uPhiko lunconywa, o-inspektha besifunda bayaqaphelisisa ekugadeni nokubheka ukuthi izidingo ziyalandelwa ngokoMthetho wezeMpilo nokuPhepha eziMayini.
Enye yezinto engizithola zithatha amehlo yizibopho eziqinile ezixhumanisa ababengabafundi.
Ukuphucula ukuphathwa kwezimali eminyangweni kahulumeni ngokweseka ukwenziwa kabusha kwebhajethi ehlobene namasu nezindlela zokusebenza, imibiko yonyaka, amafomethi ezitatimende zamabhajethi kanye nokuphucula ukukalwa kwezinhloso.
Ukukhathazeka kwakho kuyokalwa endaweni yokusebenzela bese kunakwa abasebenzi abagade imishini.
La manzi ayiqhwa azosiza ukugcina ukudla kubanda uma ugesi ungekho.
Sengiphetha, ngifuna ukugcizelela ukunamukela kwami nokuhalalisela onobhala ngokuhlela ngempumelelo imihlangano yethu.
Ukuzama ukuthola izimali ekade zingekho nokuzama ukweseka uhlelo obese luwa ngokushesha.
Ukuzibophezela ekuqhubekiseleni phambili uhlelo lwase-Afrikha ngaphakathi kwi-EU kuyemukeleka kanti kuwukungenelela okwenzeka ngesikhathi, ikakhulukazi njengosizo lokuqinisa izikhungo zase-Afrikha.
Ngingathanda ukumema uDkt Adissa ukuba aninike amanqampunqampu ezindaba esizozidingida kuleli sonto elizayo.
Manje ngingathanda ukwazi ukuthi uyayifunda yini into ebhaliwe noma ulalele ithephu obuziqophe kuyo.
Uma kuba nokulibaziseka, abashayeli bezitimela kanye nabasizi babo bazokwazi ukwenza izimemezelo besebenzisa uhlelo lwasesitimeleni lokukhuluma nomphakathi.
Ukulawulwa kwemisebenzi yasogwini kumele kudidiyelwe nezinye izinhlelo zokuphatha kanye nezinhlelo zokuhlola intuthuko ikakhulukazi uhlelo lokuhlola intuthuko oludidiyelwe, ukuhlola isimo sendawo kanye nentuthuko.
Ngakho-ke sinxusa izinkampani ukuba zeseke izikhungo zethu zobuciko ngohlelo lokuxhasa, amathuluzi kanye nezimali.
Zombili ziveze amathuba amaningi ukuba iNingizimu Afrikha ibe yingxenye yezizinda ezihlinzeka izimpahla ezilokhu zikhula, kwasho uNgqongqoshe.
Ukuhlinzekwa kwemigomo kanye nemisebenzi yabadayisa emgwaqweni, ikakhulukazi labo abadayisa ukudla okuvuthiwe, kuyingxenye enkulu yokuletha izidingo kubantu kukamasipala waseThekwini.
Imisebenzi yokusiza abasezikhundleni nakho kufaka isandla ekuvikeleni izifo eziyimixhantela kanye nokugula iphinde iqalise ukukhishwa kwabantu ezibhedlela zabagula ngekhanda.
U-Al-Faisal naye wongeza ukuthi amazwe omhlaba lapha sifaka nohulumeni base-Middle East bangakwazi ukusebenzisa amandla enuzi.
Ukuthuthukisa ukusetshenziswa ngendlela kwemithombo yamandla kagesi ngohlelo oludidiyelwe lokusebenzisa amandla kagesi, lokhu kufaka nenqubomgomo nokuthuthukisa ukulawula kwemikhiqizo yokusamafutha, amalahle negesi.
Lokho kuzoya ngokusemthethweni eNgqungqutheleni yangonyaka ozayo ngoMandulo bese ingqungquthela ikugunyaze.
Lezo zinhlangano zabamnyama ezanikwa amalayisense ayenemibandela engajwayelekile.
Wathi umnyango wawungalulindele ushintsho olwenzeka ngokushesha, kodwa ukuba lwenzeke kancane kancane.
Okwesibili, lokhu kube nomphumela wokukhathazeka kulabo abangabathuthukisi, nokudala ukubambezeleka ekusebenzeni amafomu ezicelo.
Ngaphansi kobuholi bakhe, isikole senza kahle ngokwemfundo kanti imiphumela kamatikuletsheni ibingehehayo kule minyaka.
Inkinga enkulu ekuvimbeleni ukusebenza kwezingane ezineminyaka emincane wukuswelakala kwedatha eyanele nokungethenjelwe kuyo mayelana nezingane ezisebenza ziseneminyaka emincane.
Kumele ngiziphendulele ukuthi ngike ngezwa ngalezo zinsolo ikakhulukazi emva komhlangano wase-Dobsonville.
Ngokufanayo, ukuthuthukisa ama-ejenti ezindaba zabasebenzi angasebenzisa ulwazi olukule dathabhesi njengobhoko lokuzwa amanzi ukuhlonza ubunjalo benkinga.
Uzobekwa icala lokuzama ukuduna imoto nokuzenza iphoyisa.
Ukulawula ikhwalithi nokugunyazwa kwelabhorethri kumele kwenziwe kuwo wonke amlabhorethri.
Abasolwa abayisihlanu sebevele baboshiwe mayelana nesehlakalo lapho umshini wemali waqhunyiswa khona.
Umkhandlu wabeZindaba, ovunywe yinkampani, wasungulwa ukuvimbela ukuba uhulumeni ulawule abezindaba, kodwa wawungamele bonke abantu.
Amalungu, anyunyane zawo azilandelanga imigomo, kumele aqaphele ukuthi isiteleka esingavikelekile ngakho-ke bayothathelwa izinyathelo zokuqondisa izigwegwe.
Lokhu kuchaza ukuthi bangabuyisela izimpahla kubahlinzeki bezikweletu ngokwesivumelwano sokukhokha amancozuncozu.
Umasipala angakwazi, ngokwesixazululo somkhandlu wawo, uhlinzeka ukuphepha nganoma yiziphi izibopho zezikweletu.
Sinenkululeko yokuhlangana kanye nokubuthana nokudansa ngokugubha ukwehlukana kanye nokuhlangana kwethu.
Ikomidi lezimo ezibucayi lethiwa kanjalo ngabezindaba, laliyiqembu lalabo baholi, abaholi bomphakathi.
Ngakho-ke, sidinga ukunweba imizamo yethu kanye nayo yonke imithombo esingayithola ukuzingela le nhloso.
Zonke izimoto ezihamba ku-Soldiers Way ezehla ngo-Gardiner Street ziyokhonjwa ku-Pine Street.
UMthetho uphinde uhlinzeke izindlela ezehlukene zokukhipha isigwebo okungakhethwa kuzo ezilungele izidingo zabantwana.
Umbiko ngezindaba zomnotho zemboni kaphayinaphu eNingizimu Afrikha.
Cha, angikhumbuli kahle ngoba anginazo izincwadi zokukhombisa lokho.
Ekugcineni, lezo zithombe kumele sikhathazeke ngazo.
Ukwedluliselwa kwamalungelo kuHulumeni kuzokhulula imboni yezimayini kulabo abasanda kuqala, nokuzothuthukisa imboni ezimele.
Qinisekisa ukuthi kunenye "into yokulengisa ukhiye" ezosetshenziswa kokhiye bemoto nama-alamu asekhaya.
Le ncwadi isilungiselwe ukuvezwa kwi-inthanethi.
Waphendula ukuthi akazi ukuthi kukhona lokho nokuthi ubufakazi baqoshwa ngendlela engeyiyo.
Cha, ngahlinzeka ushevu kuDkt Immelman kuphela, abe esekwenza ngoshevu-ke angikwazi, akangitshelanga.
Izimenenja zesiyingi zazibona zingenamandla ngenxa yokuthi zaziqashelwe ukuqalisa ukusebenza kwesu kodwa azinaqhaza ekwabiweni kwemithombo.
Isifunda esisogwini sase-Border-Kei esasemakhaya, i-East London iyidolobha eliphakathi nendawo.
Abasebenzi be-Work Study benza ukuhlola imikhiqizo kanye nokunjiniyela uhleo lwebhizinisi kuwo wonke umasipala.
Ngala magama ambalwa, ngithanda ukuvula le-semina.
Nokuthi zonke izakhamuzi zinikezwe indawo yokukwazi ukumelana nokuba nzima kwempilo yesimanje.
Ukuhlola kuzosuselwa ocwaningweni olwenziwe kuleyo naleyo ngqikithi enkulu eyaqinisekiswa kwiwekhshophu kazwelonke.
Imboni ezimele kumele ibambisane nathi kuzo zonke izinyathelo esizithathayo uma sifuna ukunqoba lesi sifo.
INingizimu Afrikha isahamba phambili ekuhambiseni izimpahla e-Mauritius.
Uma ubona ushaka, yazisa abanye abasebenzisa ulwandle ngesizotha.
Isikhalazo sizophenywa kanti amarekhodi omnyango ayohlolwa ukuthola ukuthi igunya le-Land Use Management selitholakele.
Umklomelo wezokuVakasha eSifundazweni uvuma uphinde uklomelise amabhizinisi kanye nabantu abanze okwedlulele emkhakheni wezokuvakasha.
Bonke abafake izicelo zamathenda kumele bakhombise ukuthi bangakwazi ukuvuna umthombo abawufakele isicelo.
Izinyathelo eziningi ziyathinteka ekulalelweni kwamacala enkantolo elalela amacala okuqala kuze kufike enkantolo ephakeme ngezindaba zomthethosisekelo.
Lokhu okubalulekile kwasekhaya yilokho esikucoshe kwinqubomgomo yezangaphandle kanti kubalulekile ukuthi imisebenzi yethu yamazwe aphesheya yeseka izinselelo zaseNingizimu Afrikha kanye nezincomo zemisebenzi yeminye iminyango kahulumeni.
Wena iphrojekthi yamakhono okuzisiza kubantu bangasebenzi.
Ukugada nokuhlola umthelela wenqubomgomo yoguquko kanye nezinhlelo, ezweni nasesifundazweni.
Leli qembu elisoshiwe lichaza abantu abasha ababhalise ezikhungweni zemfundo ephakeme.
Kodwa, inhlalakahle yomphakathi ayichazi ukuthi amathikithi awamahhala, kodwa ashibhile ayohlinzekwa, njengoba amaqembu amaciko engeke akwazi ukuzeseka ngokuncika emxhasweni kahulumeni.
Madoda, ngizocela ukubiza amagama enu bese niyafunga.
Ukwabelana ngokukhula kubheka ukuthi ukukhula kodwa kuyadingeka kodwa akusona isimo esanele.
Inhlangano yavumelana ukuba ihlukane ngesikhathi esifanele esivumela lokho, yase iyala amalungu ukuba ake angene kwi-ANC okwesikhashana.
Lona wumsebenzi omumethe okuningi, lapho izakhamuzi zikwazi ukufinyelela ezidingweni eziningi ezihlinzekwe wuhulumeni eduze nalapho zihlala khona.
Ithuba lokuqala liyonikwa amathuba entuthuko yomnotho wezindawo ezakhele ugu kanye nemisebenzi encike kulokhu.
UMnyango wezoLimo kanye ne-Cape Women's Forum nabo baba nezidlo zasekuseni esifundazweni sonke ukuhlonipha abasifazane abasebenza emapulazini.
Umkhakha wezimboni e-Angola uhlelwe kabusha ukuze uhlangabezane namazinga amazwe omhlaba.
Intsha ihuhekela ezintweni zobugebengu isencane ibe ihlukumezeka ngaso leso sikhathi.
Inani labantu abaqashiwe liyenyuka ngengxenye yesigidi eminyakeni emithathu eyedlule.
Unombono oxakile ngezehlakalo kanti awuvumelani nalokho okwenzeka ecaleni elathatha izinyanga eziyisishiyagalombili eNatali.
Idiski eyi-off-set ingasetshenziselwa ukususa izinto zokutshala i-kikuyu kanjalo nokufaka izinto emhlabathini.
Ukuhlola okusabalele nokucwaninga okunezinzuzo zemali ukusiza ukwakha izizinda zokusebenza kwenziwa kubhekwe yiNyuvesi yase-North West University.
Ujenga lwezimoto ku-Victoria Embankment eThekwini lwama nse isikhathi esingamahora amane ngoLwesithathu.
Waphinde wakhuluma nabasebenzi enkanijni yeNhlangano yeZizwe e-Gaza nge-video-conference.
Ngazibona izimvume ezinjalo, ake ngithi umbiko othulwe nguDkt Swanepoel ukuthi ukuqashwa kwalabo bantu kwakuyinto eyejwayelekile kanti kwavunywa.
Ukuteleka kodokotela, obekulokhu kuqhubeka kusukela ngoMbasa, akubukwanga njengokungekho emthethweni.
Ukuya ocansini ebudlelwaneni obunokwethembeka kwehlisa ingcuphe yokutheleleka ngegciwane lesandulela ngculazi.
Yilokho uMnu Attwell akushoyo, asivume ukuthi ufakazi wabona kuqala ukugxobana.
Ngeke ngazi ukuthi zazengeziwe noma cha, ngabona amaphoyisa ngesikhathi ngifakaza.
Ngoba uthi esitatimendeni wayengakawuguquli umqondo wakhe kanti ngangibuza ukuthi kwakusenjalo yini.
Lo mbono ubheka ukubaluleka kwezinhlangano zezombusazwe ngenhloso yokuqinisekisa ukubamba iqhaza kwabantu bezama ukuthola lokho ababizelwe kukho.
Uyothola uhhafu wesikhathi sakho, ngenxa yokuphana kwakho-kulungile qhubeka.
Amazinga ephrotheni ezinhlotsheni eziningi avamise ukuba khona ebusika.
UMokoena wajeziswa ngesikhathi egxuma okwesibili, egijimela emgodini emva kokukhubeka.
Uma ukufunda ngokucophelela idatha kuqubula imibuzo ngokubaluleka kwenqubomgomo nokuqalisa ukusebenza kwayo, lokho kuyosho ukuthi idatha iphethe lukhulu.
Lawo makhasimende lapho ushintsho oludingekayo lungakaqaliswa, ayokwaziswa ngaphambi kokuba ushintsho lufike.
Ucwaningo luveza ukuthi ingxenye yenkinga ibuye ibe nokukwazi kwabafundi ukulandela imiyalelo yolimi.
Lo mumo obalulekile usunesikhathi uyinqubo ye-ANC, kusukela isesekudingisweni kuze kube yimanje kuhulumeni.
Emphakathini ogxile olwazini, ukuxhumana phakathi kwezibalo kanye nokuphuculwa kwezintshisekelo ezithile kuyohlala kunamandla.
Indawo entsha evikelekile iyosiza ukukwaziukuqhubezela intuthuko yendlela entsha yokukhokhwa kwezimali namasu okwandisa imali.
Ucwaningo, ukubika kanye nokuhlola kuhlobene nokuQoqwa nokuHlolwa kweDatha, ngakho womabili amaqembu ayasebenzisana.
Isimo amazwe amaningi abhekana naso wukubhekana nezidingo zokuthi esikuthunyiwe kususelwe ezintweni eziphathekayo ezisekelwe emphumeleni.
Uma sibheka imibono emayelana nezempilo kanye nokuphepha okuhlobene nemboni yezikhali zenunzi, uhulumeni ukholelwa wukuthi ukuhlola okungachemile kulokhu kuyadingeka.
Iphrojekthi kumele ibe seqhulwini lokuthuthukiswa kokuhlosiwe wumnyango okungukuthi ugu.
Izimboni zezinhlanzi eNingizimu Afrikha zisetshenziswa kakhulu yilabo abdobela ukuziphilisa nalabo abakwenza samdlalo kanjalo nokuqooqa okokucusha.
Umbutho wezokuvikela wakhombisa ukuthi wawufuna isamba esithile njengento yokwenyusa amathuba.
Amalungu amaphoyisa asebenzisa amahhashi ukugada imicimbi nokusebenzisa amahhashi uma izimoto zingakwazi ukusetshenziswa.
Kunokulindela ukuthi emva kwesivumelwano sase-Mecca kanye nokwakhiwa kukaHulumeni woBumbano kuyocatshangwa ngendlela.
Ukubamba kwakhe iqhaza enhlanganweni kufaka nokuhlala eMkhandlwini owaziwa nge-UWC University Council, i-Senate kanye ne-Orientation Committee.
Kusolakala ukuthi umufi kanye nentombi yakhe babevakashele umuzi osepulazini ngesikhathi kuqala ukuphikisana noK.
Isimo samakhono sichaza umuntu onamakhono aphezulu ovunyelwe ukungena ezweni okwesikhashana ukuzokwenza umsebenzi othile noma ukuzothatha isikhundla esithile.
Abakhiqizi abancane - abagxile ezingutsheni zokugqoka, ukwakha ifenisha, ukusebenza ngensimbi, ezobuciko aknye nokubumba, njll.
Ukugxibha umkhuba wabantu abaningi bedla kanyekanye esiqukathini sawo wonke umuntu.
Lokhu kuphambana nokujiyiswa kwemisebenzi ezindaweni zikamasipala nezasemadolobheni.
Ngingumshayeli wendiza, nginesipiliyoni esiningi, ngiyazi ukuthi abashayeli bezindiza bacabanga kanjani.
Ukwakha kabusha umngcele endaweni yemvelo akusebenzi ezingeni eli-geo-political.
Kuvamise ukuhlotshaniswa nenani 'elikhonekayo", elivamise ukufaka ukulinganiswa kwentengo.
Kuwumthombo onesisindo osiza abantu uma beziveza ubunjalo babo.
Ingelapheka uma imithi yokwelapha iqalwe kusenesikhathi nemithi ithathwa njalo kuze kuphele isikhathi.
Siyanamukela, ngicela nisukume nizazise kanti uWendy uzosiza ukunifungisa.
Uma izwekazi lethu likhipha abesifazane inyumbazana liyohlala liyisiceke kanti ngeke nangelilodwa ilanga likwazi ukusebenza ngokugcwele.
Imisakazo esakaza mahhala incike cishe kakhulu emalini ekhishwa ngabakhangisayo ukuze isimame.
Izinselelo zomhlaba wonke ezishukumisa umhlaba zidinga izixazululo zamazwe amaningi.
NjengabaseNingizimu Afrikha nase-Afrikha, sethulela isigqoko abase-Bahamia ngokubambisaba ngomzabalazo wenkululeko ngesikhathi senkululeko kanye nengcindezelo.
Siyazi ukuthi izakhamuzi sezilinde isikhathi eside kakhulu, belinde izethembiso, ezenziwa abaholi abanganaki.
Zombili izinhlangothi seziluphothulile uhlelo lokukhetha ababambiqhaza okususelwa kuleyo naleyo nkampani.
Ukudla imikhiqizo kungehluka ngenxa yokwenyuka kwezinga lamaphutha ezintweni ezisebenza ngogesi.
Igubha inqubekela phambili empini yokulwa nesifo - bese iletha ukugxila ezinselelweni ezisele.
Kubalulekile ukuthi ukubambisana emazweni omhlaba phakathi kwezinhlangothi kuqiniswe kunwetshwe kuwo wonke amazinga.
Iqiniso lithi sithole ifa eliwuhlelo lukahulumeni olungahambisani nezinhloso zabantu.
Izinkampani ezihlinzeka ulwazi ziyogcina imiqulu ebhalwe phansi ekhishwa ngabaphethe kuleyo ndawo.
Umthethosivivinyo omusha owaziwa ngele-Social Housing Bill ofaka nokwakhiwa kwe-Regulator wabekwa phambi kwePhalamende.
Itemu elithi 'amadolobha angosisi' lakhiwa e-United States, kanti lichaza indlela yokusebenza enobungani phakathi kwamadolobha.
"Abaseceleni" abazimele nabangavuni sayidi bazosiza ukuxazulula izingxabano.
Okwesibili, ngifuna ukubonga ngokungahlonizi ngokwelapha esikuthole eNingizimu Afrikha ngaleso naleso sikhathi sivakasha.
Izibonelo yi-epoxy glue, i-powdered clay, izinto zokuhlanza indlu ezisuselwe kwi-ammonia kanye nezibulalimagciwane.
Ama-Quick Links kanye nezigaba ze-Popular Content zihlinzeka izindlela ezinqamulelayo emisebenzini ethandwa kakhulu kanye nolwazi.
Amalungu, alandela imoto yomsolwa atholwa nolwazi olwengeziwe esiteshini samaphoyisa sase-Navalsig.
Umnu Daniels wavulelwa icala ngaphansi koMthetho we-Protection of Endangered Species Act.
Uma kubhekwa imingcele yomphakathi kubantu bomhlaba kanye namazinga okudla, ukuncipha komnotho kuyimpendulo.
Ukukhethwa kwamalungu, kuyoqinisekiswa ukumelwa kwabo bonke ababambe iqhaza abathintwa yilesi simo.
Ngifuna ukuvuma ukuthi ngiyayibona ingcindezi okuyo ngenxa yohlelo lwesifundo, kanti ngiyazi ukuthi kuyawukhandla umqondo.
Isikhathi eside sokubambisana phakathi komkhakha wamabhizinisi kanye ne-Millennium Trust sigcwele amathuba kuwo wonke umuntuongena kulokhu kubambisana.
Ukudayisa kwezikole ezingapheu kwesibalo noma ezingasetshenziswa ngokwanele kanjalo nendawo engaphansi komnyango wezemfundo kuyithuba elihle lokuba izikole ezinothile zakhe ikhaya labo bonke kulesi sifundazwe.
Ungalungisa imiphumela ngokucindezela inkinobho ngaphezu kwesko, usuku noma isihloko.
Ukweseka izinhlolombono ngokwemigomo ye-geo-coding yamabhizinisi uma kwenziwa amasampula, ukufundiswa okuyikho ngamabalazwe kanye nokuhlola ukusebenza ngendlela elungile yokubhala imibiko yedatha yamabhizinisi ezingeni likamasipala.
Babengobani "bona" labo ababelawula isimo bephinde bethi cha kubalandeli?
Ukuntuleka kodokotela kanye nabahlengikazi yinselelo emhlabeni jikelele, ikakhulukazi emazweni athuthukile.
Izingxoxo zokuhwebelana namazwe omhlaba kusalele ngemuva ngeminyaka kanti noma yimuphi umphumela awufinyeleli emathembeni aphezulu omphumela ogxile entuthukweni.
Ukuhlonza umuntu owulungele kakhulu umsebenzi kubantu abaningi abanethalente ngaphandle nangaphakathi kubasebenzi bakahulumeni.
Okwesibili, ukuhlonza indlela yokusebenza kwezinhlelo ezinjalo, lokho kufaka nezinhlelo zesikhungo kanye nokugada.
Ingikholwa wukuthi kuyoba kubi kakhulu ukuba siyekele lolu daba ezandleni zabaPhethe kuphela.
Lolo kwakuwuhlelo lwangaphakathi ezinkampanini kanti lokho ngakuthola ngesikhathi ngibona izincwadi ezaphuma emathrakhini.
Ngicabanga ukuthi ngithe kuyodingeka izivumelwano phakathi kweligi kanye ne-Topsport.
Ukungenelela kukahulumeni ekumaketheni okumbiwa phansi akugunyaziwe kanti kuyingozi kanti izinkampani zokumbiwa phansi zimelene nakho.
Kwakunezindima ezehlukene ezichazwe ngumnikazi, u-webmaster, i-web author, kanye nezindima ezesekayo njengo-graphics designer.
Amalungiselelo angenziwa ukuhlehlisa ukukhokha yonke imali kuze kube ngasekupheleni konyaka wezimali.
Le brosha iveza izinkoleloze ngosherifu nokusthi isherifu ingubani namandla abanawo.
Imiklomelo igubha indlela ephakeme ekhonjiswe abafundi asebekhulile kanjalo nezikhungo zokubafundisa nokuvuma ukubaluleka kohlelo lwemfundo yabadala.
Ilungu lekomidi lingaholelwa njengokomyalelo kaNgqongqoshe, ngokuvumelana noNgqongqoshe wezeZimali.
Uhlelo lokuphatha lusendaweni yokubhekana ngqo nezikhalazo uma nangesikhathi ezitholakala ngaso.
Ingqungquthela izobhekana nalolu daba emva nje kokufakwa nethuluzi lokulungisa, lokufinyelela, ukwamukeleka noma ukuvunywa, okumele kwenziwe wuhulumeni.
I-Iran iqhubekile ukuhlinzeka ukufinyelela kanye nokubika okudingeka ukusiza ukuhlola kwe-ejensi kulokhu.
Ngingaphinde ngikhumbuze u-General ukuthi izipikha zasemadlebeni ezingakunika isihumusho sesiBhunu kodwa ngiyacabanga ukuthi awukudingi lokho.
Isizathu sokungabibikho ngesikhathi esibekiwe ngenxa yemigoqwane yokusebenza ngamaSonto.
Amalungu aHloniphekile angafisa ukuqhubeka nokukhuluma ngesiphakamiso esenziwe ngumhlonishwa uHolomisa ngokuxoxisana okusabalele kulezi zindaba, kanjalo nendima okumele idlalwe yiPhlamende kanye nezinhlangano zezombusazwe.
Isitatimende esilandelayo engizosenza, ngisenza njengomuntu owake waba nguthisha emphakathini angivela kuwo.
Nakuba uhlelo lokwahlukanisa izinto ezinobuthi luqalisiwe, alukho uhlelo olunzulu oludidiyelwe lokulawula ukuhanjiswa kwezinto ezinobungozi nokuphendula kulezo zenzeko.
Kanti futhi, ngifuna ukuzwakalisa ukubonga kwami ngokumenywa ukuba ngibe nani namuhla ebusuku.
Izinhlangano zenkululeko zehlula uhulumeni wobandlululo, nokwavula amathuba amaningi aholela ekuqaleni kwentando yeningi yangempela.
Ake ngibuyele odabeni lokufunda kwami nokuthi kungena kanjani ezindabeni ebesilokhu sizidingida.
Le phasiphothi ikhishelwe izakhamuzi zaseNingizimu Afrikha okumele zihambe ngokushesha ngenxa yezizathu ezinqala abangeke bakwazi ukuthola iphasiphothi yangempela.
Sizobe sibambisene nenhlangano esikhathini esingengakanani ukuhlelela izingxoxo zokubonisana.
Okokuqala ukukhombisa ukuthi sikhuphula imizamo yethu ukulungiselela iHhovisi likaMongameli ngoMbasa.
Ukuqinisekisa ukuthi unemali eyanele njengoba imishini ezishintshayo ingakwazi ukusebenza ngaphandle kukagesi.
Wuhlelo lokufanisa nokuhambisa ngohlelo imboni kanye nokuqinisekisa ukuthi zonke izincwajana ezimayelana nezokuvakasha zihlangabezana namazinga abekiwe kanye neziqu.
Ukuchazwa kwethenda yinkampani ehlela imicimbi kwahlangiswa kwaphinde kwashicilelwa.
Uxhaso lwezimali okuhloswe ngalo ukulungisa okungenzeki ngendlela okwadalwa yizinqubomgomo zakuqala ezazibekwe wuhulumeni, okufaka nokuhlela uxhaso lwezimali okubhekelwe ekuqalisweni kokusebenza kwezinhlelo zikahulumeni owedlule.
UMnyango wamaPhoyisa akwaMasipala asebe nempumelelo enkulu emacaleni ezehlakalo zokugqekeza nokuntshontsha izimoto okubhekise kubashayeli besifazane edolobheni.
Izwe elisingethe umcimbi selenze isethembiso ukwakha umfuziselo ozosabalala kulo lonke izwekazi ozoba senkabeni yamalungiselelo omcimbi.
Emnyangweni wami, inselelo yethu ephambili mayelana nomthamo wabasebenzi ihlobene nkuGuqulwa kweNhlangano kanye nokuQeqeshwa.
Owenze icala uyohlolwa yilowo obhekelele ukwehliswa kwezigwebo, oyobe esebhala umbiko ozoya enkantolo.
Abantu abaningi kakhulu basakholelwa ukuthi izinsuku ezifana nalolu zisetshenziswa yilabo abasuke bezifunela amaholide.
Amathenda azokwehlulelwa ngokwemigomo yohlelo lukamasipala olwaziwa nge-Municipality's Preferential Adjudication System njengoba luchazwe eMigomweni yamaThenda.
Satshelwa ngenhloso yokuqapha okwakumele yandise ukuboshwa kodwa kwakungekho hlelo lokusebenza olwalusetshenziswa.
Mangiphinde ngithathe leli thuba ngixwayise ngokujaha ukufinyelela esiphethweni ngenxa yezinsolo noma ulwazi olungaphelele.
Lena yinkululeko kanye namalungelo abantu esiwagubha namuhla.
Shisisa izindonga zakho kanye nephansi, noma usebenzise izinto ezishisisa izakhiwo.
Ukungasebenzi ngendlela kwamarobhothi kunomphumela omkhulu kwabasebenzisa imigwaqo kanti kumele kubikwe ngokushesha.
Lo mholi uchazwe njengozithobile nophatha bonke abantu ngendlela efanayo nangenhlonipho.
Emva nje kokweqa, ithimba eligunyaziwe lasungulwa ukulandela noma yiluphi ulwazi olumayelana nendawo lapho abeqile bekhona.
Kulokhu izinkantolo zethu sezikhombisile ukuthi nazo ngeke zikubekezelele ukungalandelwa kwemithetho nokuqeda ukuziphatha kwezigebengu emphakathini yethu.
Izithunywa zakwi-Psychological Services, i-Social Work Services kanye ne-Spiritual Services zaqalisa uhlelo lokungenelela kwabahlukumezeka ngokomqondo.
Akukho muntu okumele ashiywe enokungabaza ngobomqoka uhulumeni abheka ngayo lolu daba.
Umsebenzi wocwaningo owenziwa abacwaningi kumele weseke uhlelo lonke locwaningo nendlela olwenziwa ngayo.
Izinyathelo ezikhethekile zibe nemiphumela emihle kwikhwalithi ebibhekwe abantu abasha kanti kuqashwe nabesifazane abaningi.
Sifuna ukuqinisekisa ukuthi izinqumo ezithathwe kwi-Security Council ziyovimbela ukuqubuka kokungqubuzana esifundeni.
Ibhodi elibhekele amaholo alidlalanga indima ebonakalayo ekuthuthukiseni nasekuqinisekiseni ukulandelwa kwezinga lokuqasha emikhakheni engahleliwe.
Ngaphandle kokufinyelela kalula ezindlini zangasese umphakathi womhlaba ungatheleleka ngezifo ezejwayelekile nezingundendende.
Ukuhlonza izikhala ekulethweni kwemisebenzi nokuzovula amathuba okuxoxisana kohulumeni basekhaya.
Uma imali engatholakala ngempahla yehlile yaba ngaphansi kwaleyo elindelekile, imali eqhubekayo iyehliswa ukuze kwehle umthamo.
Ngala magama ambalwa ngifisela womabili amazwe ethu okuhle kodwa emizamweni yokuthuthukisa ezesayensi abavumelene ngayo ngokusayina lesi Sivumelwano.
Emva kokuba amadoda amane egwetshiwe, u-Inspector Jansen namanye amalungu ombutho wamaphoyisa abamba umsolwa esazama ukuputshuluka phakathi kwabantu.
Uchungechunge lwezethulo ezingenabuchwepheshe, ezisezingeni eliphezulu okuhloswe ngazo ukufinyelela kwinqubomgomo nokuthatha izinqumo ngendima kanye nenzuzo yobuchwepheshe basemkhathini e-Afrikha, luyokwenziwa.
Asenze okulindeleke kithi njengezakhamuzi siphinde sehlise izinga lamacala ngokubophisa izigilamkhuba.
Nakuba la ma-ejensi ekhona, osomabhizinisi abancane abangabesifazane, abangabeluleki ngezezimali noma osonkontileka, bangekwazi ukuya kulezi zikhungo zokweseka ukufinyelela kwezezimali kanye nokweseka ezobuchwepheshe.
Okwesibili, amaphrojekthi akhiqiza umphumela ocacile nokhethekile otholakalayo kuyona iphrojekthi.
Ikhonsothiyamu izophinde ibe nesibopho sokugada izindawo ezizungeze i-Green Point Common emapaki asedolobheni nasesiyingini semidlalo.
Kubalulekile kithina ukuthi sithole ithuba lokuhlangana nawe, ngesikhathi sivakashile kuleli zwe elihle neliphatha kahle izihambi.
Izithasiselo ezikala ukwehla nokwenyuka kwamandla emali, noma ushintsho lwentengo, ukuhlinzeka isibonelo esihle salokhu kwehlukana.
Iphasiphothi - Incwadi kahulumeni esemthethweni eqinisekisa ubuwena kanye nokuba yisakhamuzi ephinda ikuvumele uye phesheya.
Kubalulekile ukuthi izinkinga zemvundo kumele kwaziwe ngokuhlola inhlabathi.
Ukulawula indawo yokundiza eNingizimu Afrikha, kuhloswe ngakho ukuba kube nokulawuleka kwemingcele, kanti kubaluleke kakhulu ukuvimba ukuqubuka kokwesaba ngobugebengu emingceleni.
Ungakwazi ukusabalalisa amanye noma bonke onogada ngaphandle noma ngaphakathi enkundleni yezemidlalo?
I-Singapore yayingenisa ikakhulukazi imikhiqizo yokusamafutha, amavejithebuli, izindwangu, amakinati omile kanye nenyama yengulube yaseNingizimu Afrikha.
Isikhathi ngeke sisiumele ukuba sikhiphe imininingwane emisebenzini ehlukene eyenziwa kulezi zindawo.
Sathola ukuqeqeshwa mayelana nemithetho nemitheshwana, ukuzivikela, ukusebenzisa izibhamu nokunye.
Impi engapheli yokukhipha izinto ezingekho emthethweni emphakathini iyaqhubeka.
Imisebenzi yase-Iraqi ilokhu isenkingeni njengoba iningi lifuna indawo yokufihla ikhanda abasebenzayo, ngokusho kombiko.
Okunye ukuphucula enkundleni kwakufaka nokuqondisa iphansi, ukufaka kabusha okokuchelela, nokubheka isitamukoko.
Uhlelo luyimodeli ebonakalayo yemisebenzi kazwelonke, nobufakazi obubhalwe phansi kulokho okutholakele.
Lesi senzo sifana namanzi achithekile kanti nalokho kusasho imali.
Ukwedlulisela izicelo kanye nokwedluliselwa kokulalelwa kwecala ku-Deputy Information Officers ukuba alibheke, alisebenze aphinde aliphethe.
Izinkomba zazingukuthi babehlele ukwenza icala kanti kungenzeka ukuthi babelinde ithuba labo lokuhlasela umuntu thizeni.
Ezinye izindaba ezehlukene mayelana namaphoyisa bekhipha imithombo nezindawo ezinezinkinga kwakhulunywa ngazo kwiwekshophu.
Uma umbambiqhaza ehoxa ohlelweni lwemiklomelo, angabuyela khona uma lokho kuhambisana nemithetho ebekiwe.
Thina, njengabantu baseNingizimu Afrikha, ikakhulukazi sinesibopho sokukhombisa samandla aphikisayo kwenye indawo atkhomba ukuphilisana kwethu emphakathini, emnothweni, nesizwe esisodwa.
Maduzane ukuzihlola nethuluzi lokuhlola amabhuku ezimali lathunyelwa ezikoleni zonke - ukuze bahlole izakhiwo kanye nezinhlelo.
Okufakiwe wukuphathwa kwezindlu, ukukhandwa kanye nokushintshwa ezindizeni noma ezinjinini zezindiza.
Ngiyakuthokozela ukuba phakathi kwabantu abangabacubunguli, abangabathuthukisi, kanye nezithunywa ezikhethekile kanye nabaqhamuka kulo lonke izwekazi kanye nasemhlabeni jikelele.
I-Hake ivamise ukuyiswa e-Europe lapho i-Spain siyimakethe enkulu, kodwa i-France, i-Germany, i-Italy kanye ne-Portugal nabo bathola izamba ezinkulu.
Amabhajethi akhethekile ayokhishwa, uma kunesidingo, ukuze ahlangabezane nemali engaphezulu kwebibekiwe esetshenzisiwe omphakathi.
Ukungabi namithetho elawulayo kwemisebenzi eyenziwa abasebenzi bangaphandle eNingizimu Afrikha kubhekwa kuphelwa wuhulumeni uma kunokuvumelana.
Umbiko wokugcina ngezinkomba zokusbenza kwendawo okuhlongoziwe.
Enye yezindawo esizicwaningayo kanti sethemba ukuthi kuzoba nokulalelwa kwecala mayelana namajele nokugxotshwa kwamalungelo abantu okwenzeke ngaphakathi emajele.
Isisekelo sokusebenza kwakho wuhlelo lukahulumeni nge-Austrian Development Policy, eqhubeka nokulungiswa wuNgqongqoshe weZindaba zangaphandle.
Ukuzingela, ukuvakasha, ukwakha kabusha kanye nendawo yokuhlala kuletha amathuba ehlukile okutshala izimali.
Ukwakhiwa kwalolu hlelo lwenqubomgomo kumele lusekelwe ohlelweni lokusakaza olukwazi ukuzimela.
Esikhathini esedlule imizamo yokuzithethelela ibiyenzeka ingahleliwe kweisnye isikhathi ihlewe ngendlela engeyinhle, ingenamithetho.
Uhulumeni uyabona ukuthi amamodeli ancintisanayo kanjalo nokubamba iqhaza kwemboni ezimele igcine izethembiso zokuzuza kwabasebenzisa ugesi kanti kuyosondelana nentuthuko emazweni asathuthuka eqalisa ukusebenza kwalezi zinhlelo.
Ukufaka amalebula ezintweni ezisebenza ngogesi kuyingxenye enkulu yemfundo yamakhasimende iphinde isize abantu ekukhetheni izinto ezisebenza ngogesi.
Ukungabibikho kokulandelana kwemfundo ngezombusazwe nokuphathwa kwezindaba kube nomphumela omubi emfundweni kulesi sifundazwe.
Kukhona ukukhokha ngalesi sikhathi noma ukukhokha sonke isikweletu?
Akuzange kube nezinkomba zokuthi kwabathintekayo akekho ofuna ukusebenza ngokujahekile kulokhu engikucelayo.
Kulokhu ngifuna ukusebenzisa leli thuba ngibabonge ngokuzinikela.
Singathanda ukuveza ukuthi asikakayisayini i-Geneva protocol.
Uhlelo lumele imisebenzi edinga ukuba yenziwe ngamakota amane onyaka wezimali.
Ngaphandle kophethe, ayikho inhlolokhono engenzeka ngaphakathi kwemingcele yasesiteshini sokuvota.
Funda kakhudlwana ngamazinga kanye nemithetho elawula ukufakwa kwamalebula emafrijini asemakhaya.
Kunomcabango othi izinhlobo ezithile zezilwane ezihlala emithonjeni yasolwandle ziyehla ngenxa yomthelela enawo ngokuvula izimayini ogwini.
Sihlangana namuhla ukuzosayina isivumelwano esaziwa nge-Declaration of Intent phakathi kohulumeni base-Nordic kanye neNingizimu Afrikha ukuba babmbisane ezindabeni zentuthuko eNingizimu Afrikha nabanye abantu.
I-Biodiversity Explorer izimisele ukukhombisa nokuchaza ukwehlukana, ibhayoloji kanye nokusebenzisana kwezimpilo e-Afrikha eseNingizimu.
Izindaba zasekhaya ezinomthelela omubi endleleni abaseYurophu ababuka ngayo izakhamuzi zaseNingizimu Afrikha njengomlingani kwezomnotho kanti nekusasa lezwe kumele kuhlonzwe izindlu zamanxusa bese kuyiswa kuhulumeni.
Lokhu kuhloswe ngakho ukugqugquzela, ukwamukela, nendawo lapho kunokukhononda kanye nexhala nalapho izinkinga zingaxazululeka khona.
Ngaleso sikhathi, abaseNingizimu Afrikha ababili babonakale eNingizimu naseMpumalanga ye-Chad ngokwehlukana kanti akukadingeki babuyiselwe emuva okwamanje.
Sithemba ukuthi lokhu kuzovimba isimo lapho kwakhiwa khona izakhiwo ezintsha , kodwa zigcine ziyimigede ngoba kungekho muntu owacabanga ukuthi zizosebenza kanjani nokuthi kuzosebenza obani.
Izikole zamenywa ukuba zizokwenza izethulo ngengqikithi: ethi Izixazululo zasekhaya eZinselelweni zoMhlaba.
Kubalulekile ukuba nenze ngendlela eqhubekayo emkhankasweni ukuze kushintshwe umkhuba wokulova.
Mayelana nabaphathi bezokuthutha ngesikhathi somcimbi, iRekhodi lezinqumo zami ngendawo lidinga uhlelo lwe-Generic Event Management Plan olubhekelela zonke izimo zemicimbi ehlukene.
Ngingathanda ukubemukela bonke lapha namuhla.
Ngokuvamile amasosha alwa nababhalayo ngokulawula izikhungo zethu.
Uphiko seluqinisiwe ngokuqashwa kwabanye abasebenzi abongeziwe ukuze babhekane nezikhalazo zeziboshwa ngokushesha.
Ukuphucula ukulethwa kwezidingo kungenzeka uma nje uhlelo lokwenza kabusha umthetho odidiyelwe seluphothuliwe.
Ngingathanda ukudlulisa ukudabuka kwami kuwo wonke amacala labo abahlukumezekile ngesikhathi sokungezwani.
ENtshonalanga Kapa, ezoLimo ziyizinsika empini yethu nobuphofu nempilo yabantu bethu.
Kukweletwa amabhange aseNingizimu Afrikha kanye nezikhungo nezinye izingxenye zikahulumeni.
Kuyacaca ukuthi besizoba mpofu kakhulu ukuba awenzanga isiphakamiso kanti siyabonga ukuthi uvimbele ubumpofu bungakenzeki.
I-Security Council iphinde yaveza ukukhathazeka kwayo ngezenzo ezingekho emthethweni zamaqembu ahlomile entshonalanga Darfur kanye nasempumalanga Chad, okungaholela ekungezwanini.
Lokhu kuvakasha kuhloswe ngakho ukuhlanganisa ubudlelwano nohulumeni waseNingizimu Afrikha nokugcizelela ubungani bethu neqembu elibusayo.
Ukulunga nokuba semthethweni kwalo mzabalazo kwabhalwa ezivumelwaneni ezehlukene emphakathini womhlaba.
Amathuba okuthuthuka komnotho ogwini kumele enziwe ahlangabezane nezidingongqangi zabantu ukuthuthukisa abantu.
Umthethosisekelo ugunyaza ukuba kuqedwe emasontweni ayisihlanu.
Iphrojekthi eyimpumelelo esiqalisiwe e-Durban Westville iyisisekelo sokukhishwa kwemithi yokwelapha.
Amabhizinisi anempumelelo adinga ulwazi olunzulu kanye nokuqonda imigomo yezamabhizinisi.
Iphrofayili ngokobuhlanga yabacwaningi baseNingizimu Afrikha iyashintsha.
Izinhlaka zokuma, ukulawula zomsebenzi wokubuyisela izinto esimweni zizohlinzekwa yiNhlangano yeZizwe.
Othisha kumele baqaphele kakhulu uma bekhetha ulwazi abazolufundisa nalapho sebedlulisela ulwazi kubafundi.
Wathi isiteshi sasisiza ukufaka uthando kanye nokuzinikela e-North West ezinhliziyweni zalabo abasebenzi esifundazweni.
Kuzomele samukele ukuthi umbono kaMnu Beukes njengoba awubhala ngoba wayenguMqondisi Jikelele, wabhekana nawo.
Kodwa, ngenxa yokuthi akukho okunye okungenziwa, kubalulekile ukuqaphela kakhulu uma usebenzisa le nkomba.
Ukulethwa kwezinto zokusebenza kwe-exequatur, inhloko yesikhundla esimayelana namanxusa okwesikhashana ukuze ikwazi ukwenza imisebenzi yakhe.
Ezinye izitatanyiswa eziqhamuka eMnyangweni kaZwelonke neyoHulumeni baseKhaya nabo bazokwethamela ukwembulwa kwetshe.
Sihlangane lapha ekuseni ukuhlonipha laba abasebenze ngendlela nokugubha nabo kulesi sikhathi esimnandi.
Ukuthuthukisa usiko kubantu baseNingizimu Afrikha ukuba balwisane nesizukulwane sokunukubezeka komoya namanzi.
Lokhu kunconywe yisimo esihle sezombusazwe esikhona phakathi kwezinhlaka ezimbili zikahulumeni eNtshonalanga Kapa.
I-South African High Commissioner ese-Canberra, e-Australia ingathintwa uma kunemibuzo.
Idayiswa abantu abangasebenzi nabangenamakhaya ukuze bahole.
Kodwa, kunama-ejenti amaningi abuya abuyiselwa ngokushesha ohlelweni lwezokuphepha.
Izimo zokutshuza zingakukhombisa into okungeyona kanti abahlenga izimpilo zabantu basebenzise amakhono abo kanye nolwazi lolwandle ukuba bahenqe indawo ephephile yokubhukuda.
I-chief executor yenza isincomo lapho zonke izinto kanye nemigoqwane iyahlolwa ukuhlonza ukuthi umsebenzi obekiwe ungenzeka yini noma cha.
Waqeda amashatha okwakha nawezindlu akwenza ngokuzinikela nakuba ayegula impela.
Ukutholakala koHlelo oluBhaliwe ukuze kwethulwe izinsiza zomnotho, okwavunyelwana ngakho yiminyango kahulumeni.
Njengama-Afrikha, kumele sihlanganise imithombo yethu ndawonye ukunqoba ukwesabisa okwenziwa ngezindlela ezehlukene ngenxa yentshisekelo yokuthola uxolo kanye nempilo yabantu bethu.
Ezindaweni zasemakhaya iningi labantu abakhubazekile abadinga ukuyozivocavoca nokwelashwa okwehlukile.
Noma yiziphi izindleko zezentela ezenziwa wumasta wenkantolo zingabukwa yinkantolo.
I-Biodiversity Strategy izophathwa ngokuhambisana nohlelo lokuphathwa kwesikhungo okuvezwa yidayagramu engenhla.
Izwe esiphila kulo linemali, ubuchwepheshe kanye namakhono okuqeda ubuphofu kanye nokungathuthuki.
I-Stats SA sisanda kukhipha imiphumela yenhlolombono yokusebenza komnotho yangonyaka odlule kanti ikhiphe amasampula amaningi alokhu amayelana nokumbiwa phansi nokumba inkwali, indawo yokuhlala kanye nemisebenzi yabantu.
Ikhodisili ayidingi ukuba isayinwe ofakazi abafanayo abasayine incwadi yefa yokuqala.
Maduzane, isikhungo esithenjwayo esimayelana nokumbiwa phansi sachitha okutholwe yi-Stats SA kokuthi kube nokwenyuka kokuqasha embonini yokumbiwa phansi njenge-"statistical aberration".
Umqeqeshi ulokhu eveza ukukhathazeka kwakhe ngokuba amadoda ahlulwe emidlalweni "elula", ikakhulukazi lawo adlalelwa ekhaya.
Endaweni okufakwa kuyo ulwazi, angazi lungu eligunyazwe ngu-Colonel de Jager nami ukuba babeke ama-ejenti emaqenjini athile ebhola lezinyawo.
Ngithemba ukuthi ukwemukelwa ngabantu baseThekwini kanye naseNingizimu Afrikha ngezandla ezifudumele kuyokwenza ukuba ufune ukuhlala kwakho kuba ngokuphuphuma intokozo nokumnandi.
Isichibiyelo sifaka nokuhlinzeka okufaka izenzo zesikhashana ngesikhathi kwakhiwa noma kusekelwa omasipala.
Njengoba sifihla umzimba wakhe egodini, kumele sihambisane nobumtoti besibusiso ngendlela yase-Afrikha.
Ngakho-ke uhulumeni uyasibona isidingo sokuqondisa inkundla yemidlalo phakathi kwendawo enogesi nengenawo.
Umsolwa wagcinwa emaphoyiseni ase-Welkom kanti usuku lwakhe lokuvela enkantolo alukakaziwa njengamanje.
Itemu kwesinye isikhathi lisetshenziswa ngokungeyikho ukuchaza ukuphatha kwezikhulu eziphezulu kanye nohulumeni.
Bazohambisa izimali enhlanganweni enakekela nesekela abahlukunyezwe wudlame nokuhlumezeka nje.
Umsolwa wabaleka, kodwa ngosizo lwamalungu ezimoto eziGijima kakhulu walandelwa futhi waphoqwa ukuphuma emgwaqweni.
Siyanibonga kakhulu ngokuphelezela uThandi ukuze eze azoxoxa udaba lwakhe.
Ngenhlanhla, emhlanganweni wethu nama-French, ayizwe elithuthuke kakhulu ekusebenziseni amandla enunzi ukuze kube nokuthula, sikhulume ngokubambisana kulolu daba.
Uwuphawu loxolo nokubuyisana emhlabeni kanti waphilisa 'umoya wenkululeko" emhlabeni wonke.
Ugange lwe-almond manje seluzungeze iziqiwi zabantu bakule ndawo, nokwenza sikwazi ukuchaza le ndawo njuengeyethu.
Angingabazi ukuthi nike nazibuza lo mbuzo naphinde nahlinzeka izimpendulo ezidingekayo.
Uhambo lweminyaka eyishumi, nakuba belulukhuni, lwalunezehlekalo futhi lungolungakhohleki.
Babegqoke okhakhi abansundu, inyumfoma yombutho wezokuvikela.
Ukufaka izinhlangano zentsha engamavolontiya kwi-National Youth Service kuqubula izindaba eziningi okumele zibhekwe kakhulu.
Uphenyo lwamaphoyisa luzoqhubeka kanti sethemba ukuthi ababulali bazoboshwa.
Umnikelo uyokwenza abakhipha imikhiqizo yaseNingizimu Afrikha ukuba banwebe izimakethe zabo zakwamanye amazwe.
Izigwebo ezimfishane kakhulu esikhathini esiphambili zazibukwa njengezigwebo zamacala anesikhathi esanele sokuhlumelelisa izimilo.
Lowo moya uphila kubantu bethu, kanti usisiza ezikhathini zokwehlukana okukhulu.
Kukho konke, indlela kahulumeni esikhathini esisandulele sigxile kule mibono nezimo.
Cha, akunjalo neze kwakungekho madokodo noma ubufakazi kulokhu.
Kumele sidlale indima ebonakalayo ekusebenzisaneni nabo ukuba bathole injabulo nokuthokoza kanjalo nokugcwaliseka kwezifiso zabo.
Iziteleka ezisemthethweni ziyizindlela ezibalulekile ezisetshenziswa abasebenzi ukuveza izinfuno zabo ngokugodla amandla abo.
Kodwa eminye iminotho esenesimo esiyisimbelambela lapho idatha ingatholakali ngesikhathi noma iyikhwalithi engeyinhle, engaphelele kwesinye isikhathi ayilandeleki.
Ukubukeza noma ukuthuthukisa ukuqeqesha ngokusebenzisa izinto zokuvikela ukukhulelwa ezigabeni ezehlukene kubahlinzeki bemisebenzi kanye nabafundi.
Ubugebengu nokweba kule nkomba kukhuluma ngamacala enkohlakalo kanye nokuphanga kuhlonyiwe kanye nokugqekeza nezindaweni zamabhizinisi.
Ihhovisi lobunjiniyela besimo sezulu siwulwembu lokuvikela lwezifundazwe eziqondene nezindawo zasesilungwini eBeijing.
Uhulumeni uzohlinzeka ukweseka okugxilile kwentuthuko, ukukhombisa kanye nokuqalisa ukusebenza kwemithombo yamandla ezicelo ezincane nezinkulu.
Nginesiqiniseko ukuthi njengoba siqala uhambo lwethu lokulungisiswa, bonke ababambiqhaza bazothola inzuzo ezintweni ezinhle ezingaqhathaniswa nokungancintiswana ngazo ezweni.
Ukwamukela umthetho wedolobha lonke owehlisa ukusetshenziswa isigaba somkhiqizo olahlwayo, onobuthi nongenzeki kabusha ngamaphesenti angamashumi amahlanu eminyakeni eyisikhombisa.
Siyakholelwa ukuthi ubudlelwane neChina kumele bube ngobundlelaningi kumele bufake ukutshalwa kwezimali zangaphandle, ukubambisana, amaphrojekthi okubambisana, njll.
Inqubomgomo yobuphofu kuhloswe ngayo ukuhlinzeka imindeni ngokukwazi ukufinyelela ezingeni likazwelonke elibekiwe.
Amacala aqinisekisiwe ayaqhubeka nokukhula emazweni anenani eliphezulu lokutheleleka.
Ngithe akukho muntu ophoqiwe ukuba aphendule lokho, ngakho ngiyalizwa iphuzu lakho.
Kuhlale kushiwo ukuthi "imvelo yenze ezibukwayo ngokwenezela ubuhle kule ndawo", yindawo engundabuzekwayo.
UMnyango weziNdaba zaseKhaya uzosebenza ohlelweni loMthethosivivinywa ngokuhambisana nohlaka, ukuze uphothulwe bese uyiswa ePhalamende.
Abantu abamnyama banqwabelene ezansi kanti abamhlophe basemazingeni ahola kakhulu.
Izimpawu ezinanyathiselwe emaflethini noma ezipendiwe ebhilidini kanye nasezakhiweni ezikhona njengezindonga eziyimingcele, njengamasango nezakhiwo zamasango.
Isitshudeni usizakele ngomkhiqizo, namakhono angobuchwepheshe nokuphatha okubalulekile kwezolimo nasezimbonini ezimayelana nezolimo.
Amalayisense okusebenza ngebhange ayenikwa ezinkampanini zabaMhlophe.
Njengoba sekufakaziwe ngangicabanga ukuthi sasinaye kodwa kuyacaca ukuthi sifike naye eSoweto.
Sizoqhubeka nokufaka bonke abanentshisekelo yokudweba nokubuyekeza izinqubomgomo zezikole.
Singakujabulela ukuzwa ukuthi ucabangani kanjalo neziphakamiso zakho zokuthuthukisa nokugqugquzela ukuba uthathe isikhathi ukukeza umhlahlandlela bese usithumelela imibono yakho.
Uhulumeni kumele agqugquzele ukusetshenziswa kwezinto esezilahliwe, ukuhlukana emthonjeni kanjalo nokulahlwa okuphephile kwemfucuza engenakugwenywa.
Lokhu kuyisikhumbuzo sokuthi iTheku laliyichweba eliphithiza kakhulu e-Afrikha kanti namanje kusenjalo.
Uhlu lomfudlana wemfucuza obekwe phambili kanye nezinto ezinukubeza umoya namanzi okudingidwe kwaphinde kwasatshalaliswa kulabo ababambe iqhaza.
UMhlonishwa uJohnny de Lange waphinda wafaka isandla ekudingideni okumele kwenziwe ukuphucula abangamajaji.
I-Summit igxile ekuphuculeni ukwazi ngebhizinisi ngaphansi kukamasipala, ukunweba amakhono nokuletha usizo emphakathini wamabhizinisi.
Uchungechunge lwezikhala zabasafunda abasabenza isikhashana luvulekile kulo nyaka, isibonelo, abasebenza emahhovisi, abanakekelayo, nabathuthukisa umphakathi.
Abaphenyi baphinde bathola isibhamu esintshontshiwe, izingubo, ubucwebe nezinye izinto ezazikumsolwa.
Ukutshalwa kwemali emphakathini kanye nangasese kweNingizimu Afrika kuyindlela yokutshala imali ekhula ngokushesha e-Afrika.
Ilungelo lezinhlangano zezepolitiki lokukhankasa endaweni engangeni kwezepolitiki kumele kuhlonishwe ngaso sonke iskhathi.
Okuhambisana nalokhu ukuthi, amanyuvesi aseNingizimu Afrika abambe iqhaza asenze ngcono imizamo yawo yokuqeqesha ama-astronomer kanye nonjiniyela.
Kwaphinde kwatholakala ukuthi uPetros Malinga wayeke waboshelwa amacala afanayo ngaphambilini futhi watholakala enecala.
U-Constable Green wakhipha isibhamu sakhe somsebenzi kwase kuqhuma isibhamu ngephutha, samdubula maphezulwana nomlenze wakwesokudla.
Kudingeka ukuthi umuntu adlule kumaphoyisa ngaphambi kokuthi ayofika kuma-usher abekwe inkampani yonogada.
Ukusebenzisana kuzokwakhiwa nomkhakha ozimele kwimikhakha eminingi - okubalwa kuyona ezehwebo kanye nokutshalwa kwezimali.
Izinsiza Zezokuxhumana kanye Nokuxoxisana kuyindlela okumele kuhanjiswe ngayo ulwazi kubaphathi kanye nabasebenzi.
Bobili abaholi sebekhombe isidingo sokuvumelana okubanzi kwimigomo ngaphambi kokuba kuqalwe ukuxoxiswana kabanzi.
Hlukanisa ezinye izindaba eziphathelene ne-nuclear energy kwezinye izindaba eziphathelene necandelo le-nuclear.
E-Riley Road, abasolwa abathathu babeke bakhuzwa Amaphoyisa ase-Berea ukuthi basebenzisele indawo yabo yokusebenzela ebhizinisini lokho okuchazwa yilayisensi yalo.
Ibhilidi letheminali ephakathi nendawo izokwakha ukuxhumana phakathi kwebhilidi lamanje lezindiza eziya ezindaweni ezingaphakathi kuleli kanye netheminali evele ikhona yezindiza ziya ngaphandle kwakuleli.
Umkhandlu uyazi ngokuba bucayi kwalolu daba futhi ufuna ukubhekana nalo ngenhlonipho kanye nokuzibophezela.
Kusebenza njengenkundla lapho imboni ingaxoxisana khona futhi isebenzisane nabo bonke ababambe iqhaza kanye nabadlala indima.
Ngaphandle kwezepolitiki, ezemfundo, ezamabhizinisi kanye nezamasiko kunezinto ezimbili ezinkulu kakhulu ezingahlanganisa abantu base-Afrika ndawonye okungezokungcebeleka kanye nezemidlalo.
Uhulumeni naye uzosiza Ikomidi Elenza Amalungiselelo ukuthi lakhe isikhungo esiyinhloko sezokusakaza esifawe zonke izinsiza ezidingekayo, bese kumadolobha asingethe imidlalo kubakhona amaziko okusakaza amancane.
Ukulumeni uqobo, ingosi yokuphathwa kwezinsiza zomphakathi sebehlonze isayensi yezengqondo njengengcebo engatholakali kalula.
Izifundo ezinconyiwe i-Home Economics kanye ne-Hotel keeping and Catering, kodwa akuphoqelelekile ukuthi zenziwe.
Kwisimo sezinguquko kwisimo sezulu, simelwe ukuthi siqinisekise ukuthi asixhaphazi ingcebo engatholakali kalula efana namanzi kanye nogesi.
Izinkomo ezingama-Jersey zidume ngobuphakuphaku, kodwa izinkunzi zaziwa ngokuba nodlame.
Uma kukhona ubufakazi bokuthi bengingeke ngikhuthaze isenzo esifana nalesi nokuthi empeleni bengizophikisana naso.
Sinomgomo wobumpofu ozonikeza isiqiniseko sokuthi abantu abancishwe amathuba edolobheni lethu bazoqhubeka nokuthola izinsiza.
Ngaphandle-ke kokuchitha isikhathi, ake sibheke amaminithi alowomhlangano ngoLwesibili.
Sihalngana lapha sizimisele ukuvuselela umsebenzi onesizotha, ukwakha umphakathi lapho wonkw umuntu ekhululekile khona kumaketanga okucwaswa, ukuxhashazwa, ukudinga kanye nezifo.
Uhlelo lokusakaza yimboni eyodwa futhi ukuncika kwayo kuyona kuhlanganisa amacandelo kanye nezigaba ezahlukene.
Isimiselo sakho sedivosi, uma udivoswa unabantu abancike kuwena ngokwezezimali.
Lokhu bekungathatha isimo sokuba ukudluliselwa kolwazi, ukubekwa kwemicabango, ukutshala ekuthandeni kanye nasekushisekeleni izwe, ukwaziswa kwe-Afrika kanye nezinto zase-Afrika.
Ngeshwa njengoba nazi, ufike sekudlule isikhathi namhlanje, futhi belingekho ithuba lokukhuluma naye.
Ngitshelwe ukuthi abangenele owanqamu namhlanje ebusuku babehlale bebandakanya abafundi kumsebenzi owenziwayo ofana nokwenza uphento noma amaphrojekthi esikhathini esithile ukuze bachaze futhi bakhombise Izibalo, Isayenzi kanye Nobuchwepheshe.
Kuhlinzekwa izimvume ezintathu ezahlukene zezindawo zokuqashisa ezingenhla.
Inketho iMinyango Yezokwengamela Yezifundazwe engayithatha futhi iqhubeke nokusebenzisa uMthetho, ngemuva kokuba sekubhekwe yonke into.
Kodwa, mhlawumbe intoebaluleke kakhulu indima edlalwa ezemidlalo ekwakheni ukubumbana kuzwelonke.
Mnu. Faber, sicela ukuthi sibeke eceleni lelo phuzu okwesikhashana bese sisombulula ezinye izindaba eziphathelene nalolu daba okuzothatha isikhashana.
Izikhungo kanye nezinsiza ezifanele ukuze kuxhaswe ukufunda - umtapowolwazi, igumbi lokwenza ucwaningo, izikhungo zezemidlalo kanye ne-learning, izincwadi, kanye noshoki - yizinto ezibaluleke kakhulu kwimfundo ezezingeni eliphezulu.
Sesibeke okuthile okuphokophelwe kanye namalungiselelo azosiza amalungu omphakathi kanye nezinkampani ezizimele ababambe iqhaza ukuthi bazuze umbono ohlanganisa konke.
Okungezona zinto iNingizimu Afrika ezithengisela i-Hungary zihlanganisa i-iron ore, izinsimbi, amalahle, izingcingo zasesigxobeni, izithelo kanye nemifino, izinongo kanye nezimbali ezisikiwe.
Umbono kanye Nokuzokwenziwa kubheka okungenziwa ngezolimo kanye nengcebo yemvelo yeSifundazwe kanye nokuzibophezela koMnyango kwintuthuko ekwaziyo ukuzimela.
Ake senze lokhu ngendlela ekhombisa ukwehlisa imimoya kanye nokuba ngabantu abafundele ikhono lokwenza umsebenzi, ngiyacela bandla.
Ngakho bengithi-nje umphumela wemvelo walezo zimo ezibangelwe yilokho kufiliza akubonakali.
Ngemuva kokwethulwa kwenhlobo namhlanje, kuzothuthukiswa uhlaka lokusebenzisana kwezinhlaka ezahlukene ukuze kwenganyelwe uhlelo lokuhanjiswa kwesethembiso senhlobo.
Kunombono omandla ngaphakathi kwase-Kenya obuza ngemiphumela yokhetho.
Noma lolu hlobo lwezifundo luzokwenza konke okusemandleni ukubhekelela okuphathelene nendlela yokuziphatha eyamukelekile kanye namasiko emiphakathi eyahlukene, zizoqinisekisa, noma kunjalo, ukuthi ulwazi olungamaqiniso luhlinzekwa intsha.
Landelisa lokhu ngokuthi ubuze ngocingo ukuthi ingabe ikomidi livumile yini isicelo sakho.
Abafake izicelo baziswa ngenhlonipho ukuthi, uma ungazange uthole isazizo sokuthi uqashiwe ngemuva kwezinyanga ezimbili ngemuva kokuvalwa kwezicelo, kumele bamukele ukuthi izicelo zabo aziphumelelanga.
Inekhono kanye nolwazi lokuhlangabezana nezinselele eziqhamuka kumnotho waseZambia kanye namazinga aphezulu afunwa abantu abatshale izimali.
Lokhu kwenziwe ngenxa yokuzibandakanya kwabo ngokuphelele ngendlela abangakwazi ngayo kwisiqephu sezinhalnga ezahlukene.
Nginesiqiniseko sokuthi nonke ningavuma ukuthi sekube nesikhathi esinika isasasa kakhulu ekubeni yingxenye yemboni yezokuvakaska ekhula ngamandla kwisifunda sethu.
Qalisa umgomo wokwehlisa amaphesenti ohambo ngemoto ethatha umuntu oyedwa ngamaphesenti ayishumi eminyakeni eyisikhombisa.
Senze ukubalwa kwabantu, lapho okufakwe khona imininingo futhi yahlela ngokusebenzisa ubuchwepheshe obusezingeni eliphezulu.
Ulimi olusemthethweni lase-Iran yi-Farsi ekhulunywa abantu abangaphezu kwesigamu sabantu bakhona bonke.
Sekuhlelwe ividiyo emfushane yokwabelana ngalesi sikhathi esibukhali kwenzelwa labo okungenzeka ukuthi abakwazanga ukubona lengqophamlando yezwekazi.
Amajaji kumele avunyelwe ukuthi azithathele izinqumo ngokuzicabangela ngokubheka icala ngalinye.
Abasebenzi bayamenywa ukuthi basayinde iposikhadi ngamunye uma kuhlanganwa nalezi zikhulu zezokuxhumana.
Ngakho konke akwenzele iNingizimu Afrika , izwekazi lethu kanye nomphakathi wamazwe omhlaba, sizohlale sizibongela kuyena.
Ukugcinwa kwama-akhawunti asemazweni angaphandle, lapho kutholakele imali yasemazweni angaphandle ngenxa yokukhiqiza kanye nokuthengisa okwenziwe eMozambique kanye nama-akhawunti asemabhange ahlukene, kuvumeleke ngokusekela ekubhekeni isimo ngasinye.
Kuze kufike isikhathi lapho thina njengabantu base-Afrika, sizothatha izinyathelo ezinkulu futhi ezisebenzayo ukuze sizikhiphe kwisimo esingesihle sokungathuthukiswa ngokwanele, isimo esikusona njangamanje angeke siguqulwe.
Ulwazi oluphathelene nokukhubazeka komsebenzi kumele lutholelwe inhloso efanele ngemvume ebhalwe phansi yomsebenzi obandakanyekayo.
Omunye wemibuzo abanini bezindlu abaningi abanawo ukuthi ingabe ukunyuka kwenani lendlu kuchaza ukuthi ama-rate azonyuka kakhulu.
Umbhalo ongasuki we-metered taxi osemotweni okhombisa igama, ikheli kanye nenombolo yocingo.
Ngamafuphi singathi uvimbele labo bantu ukuthi bangene ngokwenzenjalo?
Make ngigcizelele ukuthi sonke kumele sibeke ukubumbana kuzwelonke kanye nalokho okufunwa izwe ngaphezu kwayo yonke into, njengoba sibhekene nezindaba ezinzima.
Ngendlela efanayo, ukwenziwa komsebenzi e-Afrika kumele kuvunywe yi-Organisation of African Unity.
Wena wakomkhulu, ngivumele ukuthi ngidlulise izilokotho zosuku lokuzalwa ezifika sekwedlule isikhathi zoSuku Lwakho Lokuzlwa, olugubhe ngesonto eledlule.
Kubalulekile ukuthi sisebenze kanzima ukuze sikhuphule abalimi abaziphilisa ngokulima baye kumnotho osezingeni lokuqala futhi ngokwenzenjalo sithuthukise lokho okukhulu okungenziwa yilesi sifundazwe.
Izikhala kwimininingo kanye nakwizindlela okwenzeka ngazo izinto akukakwazi ukuthi kuchazwe okwamanje.
Ukuhlinzeka ngokusekela kwisilinganiso esilungile kokukhokhiswa imali kwezinye izinto okumele ziyekwe ngokuphathelene nabantu abathile abasebenzisayo ngesikhathi esithile esibekiwe.
Ngokuphathelene nohlelo lwasemkhathini, kunohlelo lomthetho oluzoba khona ukuze kubekwe i-National Space Agency.
IDjibouti iyashisa futhi inomoya oshisayo ehlobo futhi nesikhathi sasebusika esishisayo ezinemvula enetha kancane.
Lokhu kuzamazama komhlaba okumandla kakhulu sekube nomthelela kakhulu kwisifunda sezimboni, esingahanjelwa kakhulu yizivakashi.
Uma lokhu bekungenjena kumele sikhathazeke, ngoba kungakhomba ukuthi kunezinhloso ezifihliwe.
Futhi abaningi abakwazanga ukushicilela kulo mbhalo wezesayensi nakho okuphinde kwehlisa amathuba okugqugquzelwa.
Sicela uqaphele ukuthi, noma kunjalo, lesi simemo asifaki amahlinzeka ngezinsiza zokuqeqesha.
Ngenxa yokushiya emsebenzini koMphathi Wezobuchwepheshe, umsebenzi sewumile.
Izinto ezenziwayo eziphathelene namasiko kuqondwe ngazo ukuthi kulethwe injabulo emphakathini, kodwa ukubhekwa kwezokuphepha nakho kubeluleke ngendlela efanayo, okungasiza ukuthi kukhishwe izinhloso ezifihliwe.
Okwamanje, kugcizelelwa ukuhlomisa abasebenzi ngamakhono adingekayo ukuze basebenzisa ingqalasizinda entsha.
Uthatha ukwahlukahlukana kwabantu kahle futhi iqembu lakhe liqukethe abafundi abakhuluma isiBhunu kanye nesiXhosa.
Lokhu kuzibophezelwa akulingani nezinsiza enazo.
Lokhu kuqiniswa komthetho sekuholele ekwehleni kakhulu kwezikhalazo zemijaho yokugijimisa izimoto ezindaweni zomphakathi (drag racing), ezibikwa ku-Metro Police.
Abaholi bamazwe omhlaba baphinde bavuma futhi imizamo yangokubambisana yokuxhasa ukungenelela kwezomnotho zangaphakathi kwamazwe, nge-expansionary fiscal and monetary policy.
Sidinga ukuqinisekisa ukuthi izifundo esizifunde kuhlelo lokuhlola isimo zidluliselwa ebantwini abaningi ngendlela esingakwazi ukwenza ngayo.
Lapho imishini ingeke ikwazi ukusetshenziswa khona ngokuphepha, ukuthweswa kanzima kumele kususwe ekuqaleni kwentwasahlobo, ngokujwayelekile ngokushisa.
Bese i-Wolf Security iba phakathi nalokhu, bayabandakanyeka nezinkinga zezokuvikela zangaphakathi.
Umphambo womphakathi kanye nomnotho okukhulayo kuvula amathuba amaningi kwizigidi zabantu emhlabeni wonke.
Qaphela ukuthi ezinye izindawo obhala kuzona umyalezo weselula ziba nomkhawulo wezinhlamvu zamagama ongazifaka.
Uma uKhomishani enanoma isiphi isizathu sokukhokhelwa ukuthi ulwazi oluhlinzekwe umuntu owakha insiza allilona iqiniso, unelungelo lokugcina imali ayinikezwayo.
Yebo, kodwa lokhu kwashintsha uma esefika eCaprivi futhi lokhu yikona okuyimbangela okwamanje.
Ukushintshwa kwalapho kubheke khona imigwaqo kwenziwa ngokuhlaziywa Onjiniyela beDolobha kanye nokuxoxisana nabanini bezindlu ezibhekene nomgaqo obandakanyekayo.
sizoqhubeka nathi nohlelo lokuhlunga ukuze senze isiqiniseko sokuthi imisebenzi yokwakha iya kubantu abasemphakathini.
Futhi nginichazele ukuthi ngabe sengiba nomhlangano noNgqongqoshe futhi wathi, ngifuna umbhalo okhombisa okwenzeka ngokulandelana kwezinto ezenzeka.
Ngesikhathi inani eliphezulu lamaSulumane kungabantu bokudabuka e-Asia kanye naseMalay, le nkolo iya ngokuba nedumela kubantu base-Afrika.
Kodwa angazi lutho nganoma yiziphi izikhulu zezokuvikela ngalobo busuku ezasebenza nama-epaulette, Mnumzane.
Akunakungabaza ukuthi amaPhalamende ase-Afrika Entando Yeningi aphakathi nendawo kwimpumelelo yethu, njengoba engangabazeki kwawenu.
Uma uMorgan Tsvangirai efuna ukuhlangana nathi ngenxa yanoma isiphi isizathu, siyahlangana naye.
Izinkundla zokuthetha amacala, iphansi, amahhovisi kanye nezindlu zangasese zasenkantolo sezikwisimo esingcono sokulungiswa.
I-Agri-Outlook insiza yolwazi lwamahhala lwe-inthanethi oluqondiswe kwabadlala indima kwezolimo abahlukene eNtshonalanga Kapa.
Sesiphinde senza imizamo yezomnotho kumazwe afana ne-Asia kanye neMelika kodwa, sikholwa ukuthi asikenzi okwanele.
Igalari yabaHoli ikhombisa iNingizimu Afrika, abaholi bezwekazi kanye nabamazwe omhlaba ngegalelo labo kwindlela eya kubuntu kanye nenkululeko.
Ngokwendabuko amalahle noma umlilo wezinkuni kwakusetshenziselwa ukushisa izinsimbi, kodwa insiza yokushisa esebenza nge-gas isebenza ngokushesha futhi kulula ukuyisebenzisa.
Isibophezelo esikhulu kwakungukuhanjiswa kwamaphakheji afanele okuxoxiswene ngawo yizinkampani ezizimele kanye nabanye okubambisenwe nabo.
Umuntu angasho okuningi kakhulu ngokuphathelene nalokhu, kodwa njengoba besengishilo, angizelanga lapha ukwenza lolu daba lube ngami.
Okwesibili ukugqugquzelwa kwengcebo yezokucabanga ukuze ihlinzeke ngezimpendulo ngalokho okumele kwenziwe ukuze kuzuzwe lokho okuhlosiwe kwezomnotho ebesesivele sikushilo.
Bakubona ukwehluleka kwabo ukuzihlela ukuba babe yizinkampani njengemiphakathi ezindaweni ezisemakhaya base begqugquzela ngempumelelo enkulu.
Kwimizamo yawo yokuxhasa i-Grading Council, umnyango uzosebenzisa izinsiza zezikhungo ezikaliwe.
Amanani akamuva aqhamuka kwenye inkomba yezomnotho esemqoka, ukuthengiswa kwezimoto, akhishwe izolo.
Ngemuva kokuba Ikhabhinethi seyivume le Ndlela Yokwenza Izinto, kuzomele sisebenze ngokushesha ukuze siqalise Uhlelo lokugcina.
Njengoba sengisho konke lokhu ake ngisho ukuthi i-National Party ayidebeseli kwizibophezelo zayo.
Kwangithokozisa ukuthi sakwazi ukwandisa uhlaka lwezomthetho olukhona phakathi kwamazwe ethu ngokusayinwa kwezivumelwano namhalnje.
Okwamanje, mncane noma awukho umthelela oyimbangela yokunyuka kwamazinga olwandle eNingizimu Afrika.
Siyakwamukela futhi siyethemba ukuthi uzokuthokozel aukuhlala kwakho eNingizimu Afrika.
Ukushintshashintsha kumazinga aphansi kwenziwa ngcono bese kunyuswa indawo yokuthambiswa kwamazinga aphezulu.
Izibhamu zizohanjiselwa ukuyohlolwa ukuze kuzanywe ukuthola ukuthi kungenzeka yini ukuthi zingahlanganiswa nobugebengu obunodlame.
Ngesonto eledlule sibone ukukhishwa kwamanani ezinkomba sabasebenzisi kanye nokukhiqiza, kanye nocwaningo lokusebenza komnotho, okuhlinzeka ngolwazi ngezinkomba ezibalulekile kwicandelo ngalinye eliyinhloko.
Umsolwa oyedwa wabonakala esuka endaweni yesehlakalo ngemoto emnyama engaziwa okucatshangwa ukuthi yayiyimoto yokubaleka.
Ukuqikelelwa kwenani labantu kwamaphakthi nonyaka kuhlanganiswa kwiminyaka ephakathi nokubalwa kwabantu ngakunye.
Abacosheli bezindaba sebeceliwe ukuthi bangabheki kuphela izinto ezimbi ezenzeka komasipala. Kodwa babheke nokuhle futhi.
Ngibe sengithinta udaba lwama-consultant, ngase ngithi ukuqasha ama-consultant kukodwa angeke kusize umasipala ngokuphathelene nokuqalisa okuphokophelwe kwesikhathi eside.
Kodwa uthi ngokwenza inzuzo, eqinisweni angazi, angazi ngalokho kusetshenziswa kwemali.
Umuntu angeke akwazi ukwala ukunikeza ulwazi mayelana namazinga okukhishwa kwama-gas kanye nemikhiqizo yemfucuza.
Ulwazi oluthathwe ezikoleni luhlaziywa ngamahhovisi esifunda bese lokho okunganele kubikwe Ehhovisi Eliyinhloko.
Lokhu kunamazinga aphakathi nendawo aphakathi kokhozo lombila kanye ne-"snapped corn".
Ngokuphathelene nemithombo kanye nama-agent, uMongameli uzokwazi ukufinyelela ngokungabophekile kulo lonke ulwazi olukwinsiza Yezobunhloli kanye nakwizinhlala zezokuphepha.
U-Blatter uthe uthole umbiko omfushane kwimeya, futhi ubeqinisekile ukuthi inkundla yezemidlalo i-Green Point, enemidlalo eyisishiyagalolinye okuhlewe ukuthi idlalelwe, izobe iskulungele ukuthi kudlalelwe kuyona ngesikhathi.
Imizamo yezobunjiniyela bezenhlalo, obabakhelwe ukuhlukanisa imiphakathi, kwambozwa yimithelela yezomnotho.
Sizoncenga amalungu oMkhandlu Wezokuphepha ukuthi axhase lesi siphakamiso ethimba elisezingeni eliphezulu elizobheka udaba lwezinsiza.
Ifomu selinconywe Umphathi kuMasipala ngakho engeke lisakwazi ukuphinde lihlelwe.
Ngacosha izitini, amadwala kanye namatshe ayejikijelwa iloli.
Ichweba lidinga ngamandla ukubuyiselwa esimweni ngemuva kokulinyazwa kakhulu izikhukhula.
Ezinye izinzuzo eziqondene ngqo zihlanganisa ezokuvakasha zasezindaweni ezisogwini, ukumbiwa kwamadayimane ne-titanium kanye nokukha izingodo.
Izindleko zokuqalisa uhlelo lokuvela kwemfucuza kanye kanye nokuhlungwa kwemfucuza yezempilo kuzokwenziwa ngabantu abenza imfucuza futhi imithetho izoqiniswa uhulumeni wesifundazwe.
Umethuli kanye nomgqugquzeli wohlelo odingelwa ukuthuthukisa kanye nokwethula Izifundo ze-Traffic Engineering: Izinsiza Zezonqenqema Lomgwaqo kanye nedizayini.
Ngaphandle kwalokhu sikhathazeke kakhulu ngendlela uhlelo lwamaqiniso kanye nokubuyisana oluhamba ngayo.
Ukusetshenziswa kwezimali okwalandela lokhu kubheke kuphela uma kunyuka ziinzuzo zokusetshenziswa zezomnotho zasesikhathini esizayo okuhlanganiswe kwizinsiza ezihambisana nakho.
Ikakhulukazi kwimihlambi emikhudlwana, ukubekwa umaka kwenza ukukwazi ukuhlukanisa esinye isilwane kwesinye.
Siphinde saqala ngengxoxo mpendulwano engavulelekile yokusebenza ngesikhathi sidla siidlo sasekuseni lapho kuqhamuke khona amasu amaningi esizowasebenzisa.
Bathole igrosa, amathelevishini, ama-home theatre systems, izitulo zokuhlala ngaphandle kanye nodizili endlini kamsolwa.
Lezi zikhangisi kungenzeka kukhonjiswe kuzona zonke izindawo zokwengamela futhi kungakhonjiswa ngokuthathwa njengemvume yesigungu esenza izinqumo.
Uhlelo lwezinto ezithutha umphakathi luzosebenza amahora engeziwe, futhi kuzolekelelwa izinsiza zezinto zokuthutha abantu uma kunemicimbi ethile.
Kubalulekile ukuthi kuhlolwe ngokucophelela lesi simo sokubumba kanye nokuhlonza izindawo zokubamba iqhaza kwezinkampani ezizimele.
Umgomo wakha uhlaka lokudluliselwa kwabasebenzi baseNingizimu Afrika kwizinhlangano ezikumazinga ahlukene kanye nakwamanye amazwe.
Uhlelo kumele lukhombise ukuxhumana phakathi kwezimali ezikhokhwa abasebenzi futhi luhlinzeke ngensiza yezinzuzo zezokukhubazeka, zalabo abasindile, kanye nezidingo zezempilo zangesikhathi umuntu esegugile.
Sicela udlulise noma ikuphi ukuphefumula kanye neziphakamiso mayelana nalolu hlobo lwakamuva ngokuthi ucindezele inkinobho ebhalwe ukuthi Feedback.
Impumelelo Yohlelo Lokwenza Ngcono Ukwenza Umsebenzi selubeke izisekelo esiqinile sokwakha uhlelo lwakusasa lokwengamela ezezimali loMnyango.
Okwesibili imboni engathanda ukukubheka, ukuthi seyithathe amathuba okuphuma kulolu khondolo njalo uma luvela.
Ukuphikisana kanye nokumela lokho okubhekiwe kuyizinto ezibalulekile kwintando yeningi kanye nokwenziwa kwemigomo.
Lapha yilapho kukhethwa khona ulwazi lwamarekhodi amakhasimende ofisa ukuwakhombisa kanye nezinyathelo ofuna ukuzithatha.
Ingabe uyazi ukuthi wayebekwe kuphi ngaphambi kwaleso sikhathi, ngaphambi kokuba uhlangane naye?
Ngokuphathelene nezindaba eziphathelene nezobuchwepheshe, kuyacaca ukuthi sekunenqubekela phambili etholakele ezindaweni eziningi ezihlanganisa i-biotechnology strategy.
Ukubhekwa kweziguli ngeso lokhozi okwenziwa udokotela onesipiliyoni kweziguli ezikwizindlela zokwelashwa kwezifo ezibucayi zombili.
Ngicabanga ukuthi kumele siqale ngabantu besilisa abathathu futhi.
Abashayeli bamatekisi abathathu wadutshuliwe futhi balimala ngesikhathi kutholene phezulu kudutshulwana phakathi kwamaqembu amatekisi amabili asebenza kwiNkaba Yedolobha yaseMitchells Plain kanye nasezindaweni eziseduze nakhona ezinsukwini ezimbalwa ezedlule.
Izinhloso zalolu cwaningo ukuphenya okungenziwa ukuqashiswa kwezifunda zaseNtshonalanga Kapa.
Amanye amagumbi asenziwe ngcono ngokuthi abe ne-shower kanye nendlu yangasese yazo ngokunyuswa kwemali yokuqashisa okuncike kubukhulu begumbi.
Isigaba sokuqala se-Montessori sibheka ukufundisa uhlelo lokukhulunywa kolimi, ezendawo kanye nezibalo ezinganeni ezineminyaka yobudala ephakathi kwemithathu ukuya kweyisithupha.
Iqembu eliqokelwe ukwenza umsebenzi leDolobha lihlangene namhlanje ukuze liphethe ukuhlelela umsebenzi kanye nokuqinisekisa ukuthi konke kuhambe kahle ngoMgqibelo.
Sicabanga ukuthi sinemikhondo ehlukene, kodwa kuningi okungahambi kahle lapho sisazama ukufunda, ngoba sinemibono eyahlukene ezwakaliswe kwiKhomishani.
Abantu abanokukhabazeka bathathwa njengabantu abangakwazi ukuzisiza futhi abanciek kwabanye; abantu abagulayo futhi abadinga ukunakeeklwa kanye nokwelashwa kwezempilo, noma njengabantu abavelelelwe ingozi.
Lokhu kuhlanganisa ukusungulwa kukahulumeni osebenzayo, olungisa lokho okungahambi kahle kanye nezinhlangano ezihlangene.
I-The Competitiveness Fund yensiza yezokweluleka ngezobuchwepheshe kanye nezokuthengisa.
Izinga lokufaka isitokwe selikhombise umthelela omkhulu ekusebenzeni kwezilwane ngazinye, ukukhiqizwa kwezilwane kwi-hectare ngalinye, kanye nasekusebenzi kokusetshenziswa kwamadlelo.
Lo mbiko uzosebenza njengesikali sokuhlola kanye nokubheka ziindikimba eziyishumi nane ezihlobene nezimo zezenhlalo kanye nezokutshala izimali zentuthuko ezimele.
Lokhu sekuzuzwe ngesisekelo esiqinile sentando yeningi, amalungelo abantu, ukuhlonishwa kwesithunzi sabantu kanye nobulungiswa ngoba impilo engcono efunwa abantu bakithi angeke ithengiswe ngentando yohlangothi olulodwa kanye nangokuphatha abantu ngesandla sensimbi.
Uma kuthathwa ukulibhekisa kwizinkantolo zokulalela izikhalazo, angeke kuze kube nesidingo sokuthatha ikhefu elide.
Le micimbi, wathi, inikeza amathuba angenamkhawulo okuthengisa iNingizimu Afrika emhlabeni wonke.
Noma sizokwenza konke okusemandleni ethu ukuthi siqhubeke nokuhlinzeka ukufinyelela okuqhubekayo, futhi okungaphazanyisiwe kwi-Cape Gateway, angeke sikwazi ukukuqinisekisa lokhu.
Ukwakha indawo lapho abantu benethuba lokuthuthukisa kanye nokuphila ngenzindlela ezinempilo.
Siyakuthokozela futhi ukuba nawe phakathi kwethu, futhi sikufisela ukuvakasha okuzothela izithelo ezinhle.
Siyabonga kakhulu, siyalibonga kakhulu igalelo lakho, futhi bekukuhle ukuthi sithole ukubona lolo hlangothi.
Sidinga ukusebenzisa leli thuba ngandlela zonke ukuze siqhubekisele phambili esikuhlosile kwezentuthuko.
Izinhlelo zezezimali kumele zibhekiswe kubalimi abangenazo izinsiza ezanele kanye nabasafufusa, okuzobasiza ukuthi bathenge umhlaba kanye nezinsiza zezolimo.
leli qembu lihlanganisa ukuqashiswa kwemishini yezolimo kanye nezinsiza kusebenza ezizisebenzela ngokwazo.
Uma ungena emanzini ngaphambi noma ngemuva kokuba abantu abahlenga abamukayo sebehambile, ukwenza lokho ngokuzibeka wena engozini.
Ngokuhlanganyela nezithunywa zoMnyango Wezohwebo Nezimboni, izinkampani ezizimele nazo kumele zaziswe.
Ingabe bagcine ngokuyimfihlo umcabango wokuthi njengasesikhathini esiphambilini kumele sithumele amaphoyisa ethu ukuthi ayosombulula inkinga?
Ngithanda ukunamukela nonke kulokhu kulalela komphakathi KweKhomishana Yamaqiniso kanye Nokubuyisana.
Ukufakwa kwezikhalazo mayelana nokungaphathwa ngendlela efanele kwabasebenzi kumele kubhekanwe nayo njengokuxoshwa kwabantu ngendlela engafanele.
Uhlelo lwezifundo zakumabanga aphansi, amaamabanga aphezulu kanye nezinga lezifundo zemfundo ephakeme kuzolungiswa ukuze kukhonjiswe izindlela Ukuhlanza Ngokucacile, Ukunciphiswa Kwemfucuza kanye Nokuphinda Kusetshenziswe Kabusha Kwemfucuza.
Uma indawo osebenza kuyona ingahambisani nokwamanje nomthetho omusha, siza ukwakha umgomo wokuba nendawo yokusebenzela okungabhenywa kuyona.
Njengakuzona zonke izindawo ezisemadolobheni emhlabeni, sicebisa izivakashi ukuthi ziqikelele uma zivakashele eThekwini.
Ukwakhiwa kwezinkantolo ezintsha kanye nokulungiswa kabusha lezi ezikhona, kusekelwa kwisidingo sokulungisa isimo esingagculisi sezinkantolo ezindaweni zabantu ababencishwe amathuba ngaphambilini.
Izinto ezenzeka kamuva kwisifunda, okuhlanganisa nokungahlulani kuhlelo loxolo, kubanga ukwesabela ukuthula kanye nokuvikeleka kwesifunda kanye nokwamazwe omhlaba.
Uma kuzosetshenziswa ama-ear tag ensimbi, atholakala emazweni aphesheya kuphela, ngokucacile kuzoba nezinkinga.
Lolu uhlelo oluhlanganisa yonke into, oluhlanganisa ukwaba izinsiza zezokwelapha zesibhedlela, ezobuchwepheshe zezokwelapha kanye nekhwalithi yensiza yezokwelapha.
Ubumpofu isikhathi esiningi buhlanganiswa nemali etholwa umuntu, ikhaya noma iqembu labantu kanye nendlela abayisebenzisa ngayo.
Ngesikhathi esifanayo ubudlelwane phakathi kohlobo lwemali oluqinile kanye nokusebenza kwezokukhiqiza kuphinde kwasematheni.
Kulaba bantu abaningi kumele sizibophezele ukuphinda sibophezele uhulumeni engiwikhulumelayo, ekhwakheni umphakathi obekaphambili abantu.
Kuyintokozo enkulu ukuba lapha kusihlwa - phakathi kwalabo engingababiza ngokuzethemba ngokuthi "abaholi kwezemfundo".
Okucacile ukuthi sizohlangabezana nezinselele eziningi abantu ababhekana nazo, kumele siqinise ukuhlangana kwezinhlaka ezehlukene.
Kuwo wonke lawa madizayni, ukhiqizo ophuma kuwona womile futhi uqinile okulula ukuthi ungalahlwa kunalowo omanzi nonjimbinjimbi.
Kukusomabhizinisi ukuthi abheke isimo sakhe ngaphambi kokuba anqume uhlelo lwebhizinisi azolulandela.
Amabhange azimisele ukudlala indima eyakhayo kanye nenokubambisana ekwakhiweni kwezwe kwimigomo yentando yeningi futhi lapho zonke izikhamizi zithokozela khona amathuba alinganayo.
Uma ubheka jikelele, indikimba yokwenziwa kwezinguquko seyinikeze amathuba amahle kakhulu ekunikweni amandla abesimame kanye nasekulinganeni ngokobulili.
Ukukhula kuwona womabili kumacandelo angaphansi kwamanye ezegolide kanye ne-platinum kwehlile kwikwata, ngesikhathi kubhalwe ukukhula kumalahle.
Zonke ezinye izingxenye zezinsiza zokunakekela kwezempilo okukwizinga lokuqala zizoqinisekisa ukuhlinzekwa ngezinsiza okungaphazanyisiwe.
Okokuqala nje ake ngithathe leli thuba nginamukele kulo mhlangano kanye nokunibonga ngokuthatha isikhathi senu ukuzobamba iqhaza kulolu hlelo olubalulekile esingena kulo namhlanje.
Ungalokothi uthenge nanoma yini ngaphambi kwesikhathi ngaphandle uma uqiniseke ngokuphelele ukuthi izimpahla kanye nezinsiza kuzolethwa.
Ngicabanga ukuthi umbuzo engithanda ukuwuphendula yilona obuza ukuthi, ingabe inkampani yethu yahlomula yini kumbuso wobandlululo.
ngaphansi kwencazelo ephelele, ukukhula kuthathwa njengokuhambisana nabantu ababmpofu, futhi kuphela uma, abantu abampofu behlomula ngokuphelele, ngokwensiza yokukala ubumpofu echazwe ngaphambilini, ngokujwayelekile okuba i-income poverty line.
Njengoba kwakushiwo phambilini, indlela ehamba kancane yokwenza ngcono ikhwalithi yezibalo zezomnotho ukusetshenziswa kwamarejista ezokwengamela.
Engikuthola kwisitatimende sakho kanye nobufakazi bakho ukuthi lokhu okwakwehlela kwaba buhlungu kakhulu, ingabe kunjalo?
Ingabe kukhona isimo esiphuthuma esifuna ukuthi isivumelwano nge-hybrid force siqaliswe ngokushesha.
Izibonelo "zokwenza umsebenzi ngendlela efanele" manje zingakhonjiswa komasipala lapho uhlelo luqaliswe ngempumelelo khona.
Abangani bazothola njalo futhi i-Gallery newsletter, bathole ukuhlangana nabantu abacabanga ngendlela efanayo neyabo bese beshintshana ngamacebo futhi baphinde bathole nezimemo zokuvulwa kokukhangiswa e-Gallery.
Indawo elungiselwe ukuhlwanyela imbewu ekahle futhi elungiswe kahle, engenalo ukhula, iyadingeka ekutshaleni amadlelo.
Lokhu kwatholakala ukuthi kuphuma kwipayipi cishe eliphakathi nendawo nomgodi ongaphansi.
I-Africa izonquma ukuthi ingabe ubufakazi esesibuzwile, uma senza isibonelo, ngesonto eledlule, ukwenziwa indaba enkulu kwento engatheni.
Sekuthathwe izinyathelo ezimbalwa ukuthuthukisa ukungenelela kwezokuqeqesha komphakathi wezibunhloli ukuze kuhlangabezanwe nezinselele ezibekwa umhlaba ohlale uguquka.
Wathatha ngokuthi uBotha wayesevele esinike yonke imininingwane ngokuphathelene nalolo daba.
Okuphambanayo nalokho ukuthi, iNigeria seyizwe ugingqigongqo wokubuyiselwa kwentando yeningi kanye nobuswa amasosha.
Kuzomele usebenzise ama-earphones ngoba abanye babo bazobe bekhuluma ngesiNgisi, kodwa-ke niyasiqonda isiNgisi.
Sesibe nomcabango ngaphambi kwalokhu wokuthi besingachaza kalula izindawo zokuhlalisa abantu kwi-United Nations.
Ukusebenza ngendlela elindelekile kanye nokuqhubeka kumele kube yinto ehlale iphokophelwe ngesikhathi kwenziwa okokuhlinzeka kwezidingo zokwenza izinguquko.
Ukusebenziswa kobushokobezi ohulumeni kumele kumele kunqunywe ngakho emazingeni aphezulu kakhulu, futhi kumele kusetshenziswe kanjalo ukuze kugwenywe ukuthi kuphinde kubuye.
Ithimba lokuxhasa kwizimo eziphuthumayo lejele kanye namalungu e-Royal Security Service baya lapho babebizwa khona basebevala indawo yesehlo.
Izimo ezifana nokuyekiswa ukuphathwa kwamanzwe abantu abavela emazweni angaphandle, ukukhululwa kwe-Afrika, ukuxazululwa ngokuthula kokungezwani, ukuthuthukiswa kwezomnotho kanye nezenhlalo, abantu ababalekela kwamanye amazwe base-Afrika kanye namalungelo abantu zichaziwe.
Ilungelo labo lesintu lokuthola amaholo noma ukudla ngendlela abayibona ifanele lokho abakufunayo.
Kumazinga esifundazwe kanye nesifunda, uhlu olumele lubhekwe o-Supervisor ukuthi lulandelwe kumele luhlanganise imibuzo ehlobene nalo msebenzi.
Lo Mhlangano we-Summit oyingqiophamlando uhlangane ngoba i-Afrika kanye ne-European Union zidinga ukweseka amasu okusebenzisana.
Esinye sezivimbelo esikhulu kakhulu abantu abakhubazekile abahlangabezana naso uma uzama ukungena kwizinhlelo zikawonkewonke ukungathathwa ngendlela efanele.
Lokhu kuphethe ngemiyalezo echaza okuningi futhi edidayo eye kumalungu ngokuphathelene nezinhlelo zemboni yamatekisi.
U-commissioner of oaths kumele aqinise ukuthi wenelisekile ngokwaziswa komuntu obhale incwadi yamafa kanye nokuthi incwadi yokwabiwa kwamafa yincwadi yombhali wencwadi yamafa.
Kwistina noma insiza yokwakha efanayo esetshenziswayo kudonga olungaphakathi, luplastelwa ngosimende ukuze lube bushelelezi bese lipendwa ngombala onambala okhanyayo.
Bhuti wami Othandekayo, sithanda futhi nokuhalalisela Uhulumeni kanye ne-Federal Republic of Nigeria ngokusingatha ngempumelelo Umhlangano Wabaholi Bamazwe Womfelandawonye e-Abuja.
Sifaka ngaphansi kwethu futhi okungenani amaqembu amabili ebhola lomphebezo kwisifunda ngasinye kulezi eziyisithupha.
Nginesiqiniseko sokuthi baningi kule Ndlu abazozibona njengabafundi ababevuleleke kule miyalelo.
Uma bengeke bakwazi, bazodlulisela oshaye ucingo kumaqembu asehhovisi, abanesibophezelo sokusombulula izinkinga zase-Call Centre ngokushesha ngendlela abangakwazi ukwenza ngayo.
Le mibuzo ithatha ukubaluleka okwengeziwe uma kumele siyiphendule ngokwanele kwinselele entsha ebekwe i-globalisation.
Ukuzithiba ngokuphathelene nezocansi kanye nokugwema indlela yokuziphatha ngokwezocansi ekubeka engozini kusiza ukwehlisa izinga phakathi kokutheleleka okusha.
Kwabaningi, ilayisensi yokushayela yinto yokuqala edingekayo ukuze uqashwe, noma ukuze uphathe ibhizinisi.
Sekube nokwehla okubonakalayo kwinani labafundi ababoniswa izikhangisi zikagwayi kumaphephabhuku kanye nakumaphephandaba.
Imithombo efana naleyo ibe nesandla kakhulu ekunyukezi kwamazinga okushisa emhlabeni ngokukhishwa kwama-gas e-carbon dioxide akhiqizwa ukusha.
Ukuqaliswa kanye nokuthatha isibophezelo ngokuhlanganyela kwizinhlelo zezenhlalo zokuvimbela ubugebengu ezindaweni lapho izinsiza sikahulumeni zinganele khona noma kungekho abantu abanamakhono afanele khona.
Kungumbono wethu ukuthi uma singena indaba yaseZimbabwe ngendlela engeyona eyakhayo senza ukuthi isimo siqhubeke nokuba sibe sibi.
Intsha esengozini eqhamuka kulezi zindawo beyibambe iqhaza kwimihlangano yokucobelelana ngolwazi futhi ifundisiwe ngokuphathelene ngokuzibeka engozini kanye nengozi yezidakamizwa.
Imitapoyolwazi iyahlinzeka futhi nangensiza yokufothokhopha kumphakathi futhi eminye ihlinzeke ngensiza yokusebenzisa i-inthanethi emahhala.
Ukugcinwa kwendawo kugcizelela ukudingana phakathi kokuthuthukiswa kwezenhlalo nomnotho kanye nokuvikelwa kwendawo.
Kuzohlale kukhona ukungqubuzana phakathi kwezikhathi zezenguquko kanye nezimo eziguqukayo, kodwa isifundo esisodwa esibalulekile ukuthi umoya womuntu unqoba ngaso sonke isikhathi ukwahlukana kanye nengcindezelo.
Indlela ekhomba intando yeningi ukukhetha ukusungula uhlelo lomthethosisekelo ozohlanganisa amaqembu abehlala ekhishelwe ngaphandle.
Thola ukuthi yenziwa kanjani futhi yenziwelani imithetho, noma ulandele umhlahlandlela wethu olula ophathelene nokuthi imithetho yenziwa kanjani.
Umnyango kagesi uzobe ufaka amanye amakhebuli esikhundleni salawo akhona endaweni yase-Bluff.
Sikhuluma ngeminingwane yokuthi empeleni yini ebebeyifihlela amaphoyisa ama-Swiss.
Ukucekelwa phansi kanye nokushiywa yizinto ezimbili ezibanga uvalo kakhulu kwizindawo zezitshalo ezizivelelayo ezomile kanye nezingekude kakhulu ekomeni.
Ngithanda ukuzwakalisa ukubonga kwami okukhulu ngokuba yingxenye yalo mcimbi okhulu kakhulu kanye nokukwazi ukwethula umcimbi wokubambisana Wokwelapha Okusezingeni Lokuqala lapha eWelkom namhlanje.
Abaqashi kumele bathumele ulwazi mayelana nabasebenzi babo kwi-UIF.
Lokhu-nje kuvusa imibuzo yokuqala ngokuphathelene nesimo sokwehlukaniswa kwamandla ngaphansi koMthethosisekelo kanye nokuthi ingabe lokho kuhlukaniswa kuhlinzeka amajaji azimele.
Ukugqugquzela umbono owamukelwa yiwo wonke umuntu wezwe, isifunda kanye nezwekazi kanye nokuhlanganisa lokho okufunwa kuzwelonke kwintuthuko yawo wonke umuntu.
Ukuhlakazwa kwe-Club akuzange kuchaze ukuthi kuhoxiswa umfaniswano.
Lungisa idizayini ephelele bese uqalisa ukwenziwa ngcono kanye nokwenziwa kabusha komzila i-South Coast Road Higginson Highway.
Sicela uqaphele ukuthi uhambo lokuzungeza ebhishi lweMaya obeluhlelelwe ikusasa selukhanseliwe kuzekube yisikhathi uthola esinye isaziso.
Kwenziwe izinhlelo zokubuza imibuzo ukuze kutholwe ukuthi ungakanani umthelela wohlelo lokwazi kanye nezokuxhumana.
IChile neNingizimu Afrika zinokuwaxhumanisayo okufanayo - kwabantu bendawo abafanayo, kokunqoba kanye nokubuswa amakhosi amanye amazwe, ukubuswa abantu abaqhamuka kwamanye amazwe, ukucindezelwa kanye nokulwela inkululeko.
Izinga lokuba khona kwezinsiza zokuhlela umndeni zikhonjiswa amaphesenti abantu besifazane abangakhulelwa abavuleleke kwingozi yokukhulelwa abasenzisa izinsiza zokuhlela umndeni.
Sidinga ukuxoxisana kabanzi ukuze senze isiqiniseko sokuthi i-Review of the Law of the Sea and the Antarctic Treaty isebenzela amazwe aseNingizimu.
Ngiyabonga kakhulu Jenene, siyabonga amaphuzu owasho ngokucacile futhi wawabeka nakahle.
Uhulumeni uzoqinisekisa ukuthi ukuthuthukiswa kwezinhlelo zolwazi kuyahambisana namazinga ahlukene kahulumeni.
Sisebenza ndawonye futhi ukuze kuqaliswe ngokushesha i-Lusaka Agreement eDemocratic Republic of Congo.
Lezi zinketho zivuleleke kuphela ezinganeni ezizivumela ngokwazo ukuthi zilenzile lelo cala kanye nezincomo ozenziwa u-probation officer.
Kumele ube no-Microsoft Word ofakwe kwikhompuyutha yakho ukuze ukwazi ukuvula ifayela.
Isikhungo kumele sengamele ukuthuthukiswa kokwenziwa komsebenzi emkhathini, ukuthuthukisa izinkundla zezobuchwepheshe, kanye nokuthola, ukungenisa kanye nokusabalalisa imininingo ye-satelite yasemkhathini kunoma iluphi uhlaka lombuso.
Uhlelo olwanele nolumela izindawo ezivikelekile luzosungulwa futhi lwenganyelwe ukuze kugcinwe ukwahlukahlukana kokuphilisana kwezitshalo kanye nezilwane zasemanzini, izindawo zokuhlala kanye nezinhlobo zezilwane.
Abasebenzisi bangabona izinto ezahlukene futhi bakhiphe imininingo kanye ne-metadata ngezindlela ezahlukene.
Ama-Cluster azotshela amacosheli bezindaba mayelana nale mibiko ezinsukwini ezimbalwa ezizayo.
Uhlelo luphinde futhi luhlinzeke ngokuxhasa futhi lidlala indima yokubheka ukwenziwa komsebenzi kumabhizinisi omphakathi awukwelulwa koMnyango.
Awukho umehluko phakathi kokukhathazeka okuzwakaliswa lapha kanye nemibhalo ka-Marion?
Kuzohlanganiswa izinhlanganisela nezinsiza zokushaya umthetho kanye nezomnotho ezizosetshenziswa ekugqugquzeleni umthetho obhekelela izinto zingakenzeki kanye nokulandela umthetho okusebenzayo nesibophezelo ngokuhlanganyela.
Noma chofoza lapha ukuze uthole uhlu lwemizi yabantu abanokukhubazeka, ehlelwe ngokwezindawo.
Izibophezelo zomnyango kahulumeni ngamunye zizofanekiswa ukuze kuqinisekiswe ukuthi ulwazi lubikwa kanye.
Ingabe wayejwayele ukuba nawe, wayenawe ngazo zonke izikhathi noma ngezinye izikhathi wayeba nawe ngalesi sikhathi salokhu kuhlaselwa?
Imikhiqizo ethunyelwa kwi-Market Agent ihlala iyimphahla yomuntu ohlinzeke ngomkhiqizo kuze kube ithengisiwe.
Ngengqalasizinda enakho konke kanye nemiphambo elungiswayo, izinto ezihlobene nezokungcebeleka kanye nezinkomfa zingahlelwa ngokukhulu ukukhululeka.
Abesilisa kanye nabesifazane bethu bayavinjelwa ukuthi balime umhlaba futhi nezingane zethu ziyavinjelwa ukuthi zithokozele ubusha bazo.
Uma kumele ufake isambatho sokuba ngcwele ngesikhathi konke owawukufuna kwakungukuziqhenya ekwazini ukuthi wawuyisosha elihamba phansi elihle lomzabalazo lobulungiswa kanye nenkululeko.
Siyakubongela-ke kwigalelo lakho kule phrojekthi ebaluleke kakhulu enakho kokubili ezempilo kanye nokuzuzwe kwezokuqeqesha.
Ngesikhathi kwenzeka lokho zonke izethameli zaqala ukujomba isango.
Angikhumbuli isikhathi nokuthi bangaki onogada abebelapho.
Akusona isiphakamiso sami kuphela engisifaka ngenhlonipho, ngixhaswa Inkantolo yoMthethosisekelo kuleso siphakamiso.
Imvelaphi yangempela yocingo lwethusi isaphenywa.
Ngiyathokoza ukumemezela ukuthi umgomo wethu wokunikeza izimali kwizinto zamasiko uzoshintsha kakhuku.
Igalelo labo ekuhanjisweni kwensiza yezempilo enhle, okuseyinselele ngalesi sikhathi kuhulumeni, kuyadingeka impela.
Ukuthuthukiswa kobuciko ngenxa yokwakhiwa kwengoma enamzwi aphindana ngokufanayo esekelwe kumagugu kwabahlanganyele kwezebhizinisi okuhlanganiswa ne-eisteddfod.
Phakathi kwabo nocingo kwakukhona isixuku kanye ezindawo zokudlalela ikhilikithi futhi abantu babeya ngokugcwala khona.
Izinhlangothi zombili zavuma ukwakha izimo ezivumayo ukuze kukhuliswe ukuhwebelana phakathi kwe-China ne-Afrika ngesimo esithande ukulingana.
Abafake iizcelo akufanele babe nerekhodi lobugebengu futhi bazohlolelwa izifo ezingalapheki ezingaba yisivimbelo ekukwazini kwabo ukusebenza njengodokotela kanye nongoti bezempilo.
Uhulumeni uzogqugquzela futhi aqalise izinhlelo zokwengeza amakhono, ezemfundo kanye nokusabalalisa ulwazi.
Ingabe uthe akuqhutshekwe nokwenziwa lolu hlobo lwesivumelwano ngaphandle kokuxoxisana nabanye abantu?
Yebo kubufakazi bakhe uMnu. Sihlalo kanye nami kungenzeka sidinge ukulungiswa ngaphambi kwalokho ngaphambi kwalokho wayezwana nomuntu owanginika umyalelo.
Sengivele ngibhekisile kwimigomo emihlanu ekhombe ibhajethi yethu yalo nyaka: Ukuvikela abampofu, ukudala imisebenzi, ukutshala imali kwizingqalasizinda, ukugqugquzela ukuncintisana kanye nokuzimela kwezezimali.
Ukhondolo llwabasebenzi abasuka ezindaweni zasemakhaya abayosebenza ezindaweni zasemadolobheni sekwakhe ngendlela ebonakalayo imingcele yokusebenza kwabaqashiwe kwimboni.
Uhlelo lwe-homogenisation uhlelo lokwephula yonke inhlayiya yamafutha izeibe ncane kakhulu.
Umnyango oqondene nezepolitiki uzoqhubeka nokwenza umsebenzi wawo emasontwweni amaningi azayo.
Amatshe amabili ayizisekelo kulo mbuso wamanje ukulawulwa kwamanani kaphethroli kanye ne-input control kwimikhiqizo ethile.
Izindawo zokukhonza zingadlala indima ebalulekile kuhlelo lokulungisa futhi zizogqugquzelwa ukuthi zibambe iqhaza kunoma ikuphi okusungulwayo.
NgoFebhuwari,abasebenzi becandelo lokusebenzela umphakathi bathola izimali ezivela emazweni angaphandle ukuze bavikelwe kwizindleko zokuphila ezishona phansi.
Siphinde senza izethulo kubantu abahlukene ngesimo se-Fort Glamorgan eyayingelinye lamajele asendaweni yase-East London.
<fn>DACB.SinneVanVertalersBatch2_1.1.0.0.WP.2010-07-16.zu.txt</fn>
Bamemukela, njengoba babengamazi uZwele Simbawawe.
Wabika ukuthi wadlwengulwa yibo bobabili abasolwa base bemshiya lapho emva kwalokho.
Lokhu kungukuhambela kwesithathu okwenziwa ngabaQondidi Jikelele beqembu le-JCPS kusifundazwe.
UMahmoud Abbas, okunguMongameli wasePalestina, kanye no-Ehud Olmert, okunguNdunankulu wase-Israyeli, babe nezingxoxo zokuqala kweziningi abasazoba nazo njalo kabili ngenyanga ngenhloso yokuba nenqubekela phambili kuyinqubo yokudala uxolo.
Emva kwesikhashana lokho kwenzekile umsolwa watholwa efile eduze ne-River Park.
Umdlali wekhilikithi we-WP-Boland uPaul Adams, uKevin ophawule ngokuthi "uyiqhawe lakhe kwezekhilikithi", wamphelekezela.
Lo msebenzi wobuciko obenziwe ngemibala yamanzi kuxoxwa ngabo futhi buthinta imizwa.
Njengoba le nqubo kuyinqubo ehanjiswa ngabantu - lokhu kwenza abantu babe ngabanikazi bale nqubo ngokugcwele kanye nokuthathwa kwezinqumo.
Babajaha kwase kuthi absolwa badubula amaphoyisa kanye nonogada bezokuphepha.
Imisele yokudonsa amanzi ngaphansi kwemigwaqo, amaphayiphi amanzi ezikhukhula, kanye namadamu aphundlekile ngezinye zezinto zokuhlela kolawulo oluzosetshenziswa ukuvikela izikhukhula ukuze zingene ezindaweni ezilungiselelwe amanzi ezikhukhula.
Uyamenywa ukuba uthumele umbiki wezidaba kanye nomthwebuli zithombe ukube bethamele isithangami songqongqoshe.
izibalo Zokubalwa Kwabntu ezisanda kwenziwa zithi i-civil engineering yiwo umkhakha ononjiniyela abaningi, kanti ukwakhiwa kwezindlu kona akunabo abantu abaningi.
Ngokuya ngolwazi olutholiwe umufi wahlasela umfowabo omncane.
Amazinga okungcola "aphansi" futhi angaphansi kezinga le-CMA.
Konke kukhombisa ukuthi ngolunye usuku uJay Pather uzofinyelela ephusheni lakhe.
Sadubula kuphela labo bantu ababejikijela ngamatshe.
kungabe yisikhulu esinesikhundla esiphansi noma esiphezulu?
Uma kuwukuthi uzokhuluma isiBhunu, kumele sinike labo bantu abangasikhulumi isiBhunu ithuba lokufaka ama-eraphones ukuze bakwemukele lokho okushoyo.
Uhlelo olukahle futhi olunenqububekela phambili lokuhlelwa kabusha komkwabiwa komhlaba okuzolungisa izinto ezingalungile ezenzeka mayelana nobunikazi bomhlaba.
UMnu Wezesiphithithiphi Sezimoto Esifundazweni uPat Curran uzosebenza mayelana nezigameko zokugada nezokwephula kwemithetho.
Ukubuyekezwa kwecala kzolungiswa kabusha kubuyekezwe ingakapheli inyanga njengoba isimo siguquka futhi njengoba ukuhlola okusha kuya kubonakala ukuba kungenzeka.
Lokhu kwenze ukuba kube nesidingo sobuphrintwa kwamathani angaphezulu kwezinkulungwane ezimbili zamaphepha okuvota.
Abomthombo wezindaba babike ukuthi kunezinxushunxushu e-Athens ngenxa yababhikishi.
Sihalalisela abacosheli bezindaba bomsakazo i-Khwezi, uBraveman Mhlaba noMabutho Ngcobo abathole izindondo emkhakheni wezindaba zomsakazo kanye nasemkhakheni wokubika izindaba ezihehayo nezinohlonze emsakazweni ngokulandelana kwabo.
Ukuboshwa kanye nokuvela enkantolo okwalandela kukaKock wuhide kwezigameko ayephumelela kuzo lapho asolwa ngokuthi wayefika kulabo abakhononda ngaye athi uzobakhela amakhabethe.
UMnu Wheeler wathi umhlaba wamangazwa ukungabibikho kweMelika kanye nokuthula kwayo mayelana nokudonsisana okuthathe amasonto amathathu okube khona phakathi kwe-Israyeli-Palestina.
Yebo, kuwudaba lokusho igama leqembu elifanele.
Ukulungiswa kanye nokulungiswa kwendwo yangaohezulu yemigwaqo ephakathi kwe-Candela Road kanye ne-Tollgate Bridge ebusuku nenhloso yokunciphisa ukuphazamiseka kokuhamba kwezimoto.
Umasipala waseThekwini uthi dudu emindenini kaMasipala waseHlanzeni ngenzto ebuhlungu ebavelele.
Imoto yathathwa yase iphindiselwa kumnikazi wayo.
Ikhomishini yasibuza imibuzo emayelana nokuziphatha okungekuhle kwamasotsha kanye namaejenti athinjiwe.
Iseli iyiyunithi encane yeno ephilayo ekwaziyo ukuzandisa.
Vulela yonke imifula bese ugeza lonke igazi elichithekele kuyo eminyakeni engamakhulu khulu edlule.
Ukudonsisana okuningi kokusetshenziswa komhlaba kukhona ku-SDB.
Izisulu yibo abntu abahlukumezeka kakhulu, nanxa labo abaqhuba udlame kanye nalabo abazibukelele bangalimazeka uma ukuhlukunyezwa kungalawulwa.
Izigameko zokuhlasela kanye nokuziphindiselela kuya ngokuba kubi kakhulu kulawo malungu amaningi omphakathi abandakanyekayo.
Mnu Sihlalo, angifuni ukuzibandakanya nezinsolo zikaDokotela Wouter Basson mayelana nezinsolo zezitatimende zikaDokotela Riana Borman.
I-PSDP ihlonza izikweledi ezithile kanye nokukhokhwelwa kwaso sonke isikweledu ngokuhambisana namazinga ezokutshalwa kwezimali kanye nohlelo lwamazinga.
Wabamba wamhudulela ehlathini lapho afika amhlukumeza khona wase emdlwengula.
Umsebenzi onzima usuqalile wokuthuthukisa ukukhula kwalo mkhakha.
Wakholelwa wukuthi uKenny weqa, kodwa waba nezinsolo zokuthi uStompie yena washona.
Ngikhumbula ukuthi akusondele nakancane kulelo nani.
Uhambo lwezinga eliphakeme kanye nolukukhanyisela ngezinto luyatholakala kuleli dolobha.
Ubusuku bethu yilobo obunamaphupho amabi njengoba izindimbane zabantu bethu ziphila ngaphansi kwezimo zokuhlupheka okubakhipha isithunzi.
Kwakunendawo enkulu kakhulu edlula leyo eyashiwo ngabasolwa.
Lesi simo yiso esidale ukukhathazeka okukhulu mayelana nemiqumbe yama-OMU.
Ubusika bupholile futhi liyana izulu, lokhu kusukela phakathi kukaNovemba kuya phakathi kukaFebhuwari.
Ngesikhathi umsolwa evula umnyango, iphoyisa lambamba.
Umasipala waseThekwini kanye ne-Australian High Commission bazokwemukela ngokusemthethweni Iqembu Lezwe Lebhola Lezinyawo lase-Australia, i-Socceroos kusidlo sasemini nabezindaba eThekwini ngesonto elizayo.
Kunconywa ukugomela i-Hepatitis A no B.
Amalungu Obugebengu Obunodlame Nobesabekayo aqhubeka aya lapho kuhlala khona umsolwa.
Noma yisiphi isicelo sokuphinda kuvuswe izwekazi angeke kube yimpumelelo ngenxa yokuba khona kwalokhu kudonsisana okuqhubekayo.
Umkhankaso wokubopha abasolwa abasazulazula, wahlanganiswa nguMkhuzi Wamaphoyisa weGatsha Labaseshi be-Ikageng, uNsumpa u J C Scholtz.
Kuzokwethulwa ngokusemthethweni imikhankaso yokufakwa kwamavolontiya kuyo yonke leyo mikhakha enhlobonhlobo ebhekiwe.
Ukudotshwa kwezinhlanzi kuyaxhashazwa kakhulu ngabadobi abadoba ngenhloso yokuzijabulisa nalabo abahweba ngazo.
Umnyango wachaza ukuthi ukubamba imidlalo ebukelwa kakhulu emhlabeni kumele ukuba idlalwe ezifundeni ezehlukene.
Engikushoyo wukuthi ucaphuna ibanga eselihanjiwe, awukhulumi ngalokho kuxhumana.
Izinhlelo zemihlangano esekukhulunywe ngayo ngaphambilini azikaphothulwa.
Izinhlelo ze-Cederberg Gateway: Izinhlelo zezentuthuko sekuqediwe ngazo kanti izingxoxo phakathi kwesibambiseben naye wangasese ziyaqhubeka.
Ikhasino kwakuyindawo esezingeni eliphezulu, neyesimanje ethembise ukujabulisa izivakashi ezahlukahlekene ukungcebeleka kunhlobonhlobo, kusho uHowes.
Abahlaseli badubula ibhasi eyayihamba abadlali base-Sri Lanka.
Iziqu zozemthetho ezingekho ngaphansi kwezinga okuyilo kuphela elamukelwayo eNigeria yi-Bachelor of Laws LLB .
U-D Insp. Msibi uphethe isitifikethi sokuqokwa okungesiso esangempela esikhishwe isithombe soMsizi kaKhomishane uNgobeni ekhasini lomhleli lekhophi le-SAPS Journal.
Izikhulu zamaphoyisa zesiteshi samaphoyisa e-Actonville ngoLwesibili ntambama zabopha abasolwa ababili abeba izintambo zekhopha zakwa-Telkom eduze kwe-Etwatwa High School eWattville.
Ukutholwa kwezinto zokusebenza zezinga eliphezulu kuzosiza ukwenza ngcono ukwelapha umdlavuza kumayunithi e-Radiation Oncology eGroote Schuur kanye naseTygerberg Hospital.
Izinqumo kanye nemiphumela yenhlangano ye-Continental zizodluliselwa kulabo abafanele ngabezokuphatha be-African Union e-Addis Ababa.
Ngikholelwa wukuthi le ndaba yase-Avalon isibonelo esibonakalayo sokuhlukunyezwa okuningi okufana naokhu kanye nokubekelwa imikhawulo okwakwenzeka emikhakheni ehlukahlukene kwezomnotho ngesikhathi Sobandlululo.
Wabatshela ukuthi wayengazi ngezimali ezathola noma ezakhokhelwa yi-CKB.
Izinkantolo zase-Islamic sezize zahlangana mje sezimashela kunhlokodolobha yaseMogadishu, kwasho uMnu Mufila.
Ukuqala ukusebenza kwemisebenzi yezezinkantolo zemindeni ezindaweni ezisemaphandleni eGeorge, eSwellendam, e-Atlantis, eMosselbay, eVrendendal kanye naseWorcester.
Kusetshenziswa amanethiwekhi ngenhloso yolulethelwa izinto zezifundo ezikhethekile zabaqeqeshwa.
Sizosiqaphelisisa isimo futhi seseke ngokubambisana Nabe-Treasury Yesifundazwe.
Izintanjana zokotini noma zewuli ezenziwe, ezingahlukanisiwe, ezingakanyiwe noma ezingenziwanga lutho ukuze ziphothwe.
Umsebenzi wabo uzoba mayelana nemingcele engaphakathi kanye namasuthi.
Abalandeli be-Pirates bazowathola kuphi futhi kanjani amathikithi omdlalo?
Ngithe kungenzeka kube yingxenye yeqembu elikhulu lama-organo-phosphates.
Angizwanga-ke Mnu Sihlalo, bengicabangaukuthi kuzolandela uLerothodi Ikaneng.
Ukukhunjuzwa ngamafekisi kanye nezingcingo kusetshenziswa ukulandelela lapho kungatholakali mpendulo.
Umhlaba wasedolobheni ose-South Cape osuka ePlettenberg Bay ukuya eMossel Bay ukhombisa ukukhula okungabakhona okudinga ukuhlelwa okuhlangene kanye nalokho okufanele okuqondiwe kanye nokutshalwa kwezimali okulandelanayo.
Abaseshi baseRandburg baphumelele ukubamba abasolwa ababili abebezama ukuthenga ngamakhredithi khadi abawebe ngesikhathi begqekeza endlini.
Impela angazi ukuthi ukhuluma ngani.
Njengoba wazi, i-IRPS ukuthi iyaqgubeka nodaba plumayelana noxolo kanye nezikuphepha.
Intombazane yalubika udaba emaphoyiseni, kanti uKaputeni Mokgosi waseKlerksdorp FCS uqokwe njengesikhulu esingumphenyi.
Kukhombisa inqubo yezinguquko ngemidwebo ewuchungechunge.
Abasolwa ababili bafakwa ozankosi base beshiywa emotweni.
Ibhande eliginqikayo elihambisa izimpahla selenziwe ngcono ngenhloso yokuba abagibeli bakwazi ukuthola impahla yabo ngaphandle kwezinkinga.
ISonto lamaRoma selakhe indlu yokusontela ezosetshenziswa ngamalungu alo kanti Umphakathi wamaJuda wona uzobekwa eGate Eight.
Ukufa kwalabo abangasakwazi ukuphila ngaphandle kwe-heroin kwenyuke kwaphindeka ngamashumi amabili kunalokho okujwayelekile.
Imenyu incike ohlotsheni lokudla kwaseJalimane njenge-Eisbein.
Ikomidi lithumela ukuphawula kwalo emuva ku-DNA.
Vuyani Mbewu, uyacelwa ukuba usukume bese uthatha isifungo.
Imikhiqizo yesiramikhi ingamela ukushisa kwamazinga aphezulu ahlangabezana nawo ezimeni zesayensi yokwenziwa kwensimbi ngemithapho yayo.
Lokhu abakwa-SAPS akuthatha njengempumelelo enkulu.
Laba bantu abagadayo bazogxila kakhulu ekuvimbeleni ukuphangwa.
Kunesikhwama esihlukanisa izintuba zokungena yilapho engibone khona ukududulwa kanye nokusunduzwa.
Le noveli yokuqala yomphefumulo isithole ukubuyekezwa kokunconywa okushicilelwe ayithembele kumaqhinga athusayo kodwa ingumbhalo okushiya nemibuzo.
Ungqongqoshe weHhovisi likaMongameli u-Essop Pahad wengeza kulokho okwashiwo nguMnu Jordaan, ngokuthi iNingizimu Afrika ikulungele ukubamba indebe yomhlaba ngempumelelo.
Kwasetshenziswa izindiza eziyisithupha ekuthatheni izithombe kwalabo ababeqondiwe be-ANC kulo lonke ilizwe laseZimbabwe.
Izindishi zokuphuzela izilwane okuvame ukuba zihanjiswe nezilwane sekubonakala kalula ukuthi seziyashoda.
Siyabahalalisela bonke labo ebebezibandanyekile kulo mkhankaso.
Kwezinye izindawo zokondliwa ezinkulu, amamenenja ezindawo zokondliwa bathembela emisebenzini ehlinzekwa ngabathengi abanesipiliyoni.
Mayelana nalokhu uBrigadier Basson wanikezwa umsebenzi yilowo ayemsebenzisa noma yilowo ayemnika imiyalelo.
Nazo ziyigugu njengoba zingaxhaphakile ezifundeni eziningi zomhlaba, okufaka phakathi izingxenye zeNyakatho Kapa.
Ngesikhathi abantu belethwa ukuba basebenzele amaMishini basuswa bayiswa kuzakhiwo ezamukelekile zamaMishini.
Kuyinjabulo kimi ukwethulwa ngokusemthethweni izikhungo ze-Nanotechnology Innovation Centres.
Uma ukuhumusha ngohlangothi olulodwa kuphela, usuke ulahlekile.
Kwalungiswa ukudla okuningi impela yikomidi elihlinzeka ngemisebenzi yokupheka elaliholwa ngu-Ahmed Kathrada.
UNorris wabonga uyise uPatrick ngokumfundisa ukudlala umdlalo wegalofu obizwa i-wind-cheating golf.
Siyaphinda futhi, siyezemukela zonke izihambeli zethu ngezandla ezifudumele kulelo dolobha elinoxolo.
Uzokwazi ukulawula ishejuli yokukhiqiza, njengoba uzobe unethimba labenzi kokuqukethwe, amadizayina kanye nabasunguli.
Amabhuloho abahamba ngezinyawo kungenzeka ukuba enze umehluko omkhulu kuzinganhle lesimo sabantu eSDB ngokwesikhathi esifushane.
Usekujuleni okufanayo nokomsele ojulile ozungeze inqaba.
Irejista njengoba lithunyelwe ngabakwa-SACAP lizofakwa okwakamuva okufanele.
Kuzoba nzima kakhulu ukuvivisa abantu ngolwazi kanye nangohlelo lokuyekwa kokucwasana emphakathini kanye nokuqeda ubandlululo.
UMatshwane wayengaphandle ngokuxolelwa mayelana namacala okugqekezwa kwezindlu ngesikhathi ebulala uNkk Schaefer.
Ngithanda ukududuza bonke abantu base-Indonesia ngokulahlekelwa yizimpilo zabantu, ubuhlungu kanye nesibhicongo esidalwe yi-tsunami, okuwukuzamazama komhlaba kanye nokuqhuma okusentabeni yomlilo.
Ingabe labo ababengaphambili nababengemuva babememeza ngesisa esikhalisa izinyembezi yini?
Ukuhlanganiswa kokulawula okuhlukene okwamanje kwemisebenzi yezesyensi kanye nezobuchwepheshe eholwa nguhulumeni.
Kungenzeka leli nani lenyuke okungadalwa yizichotho ezinkulu nezinamandla.
Kuyinjabulo kimi ukwethula ngokusemthethweni i-Learning Cape Festival ngokubambisana nozakwethu uNgqongqoshe uDugmore.
UMakhubele wabe esegwaza umsolwa ngommese emlenzeni, kodwa wakwazi ukumhlula ngamandla wabe esemphuca ummese wakhe.
Ngithanda ukubonga uNgqongqoshe uNaledi Pandor nakuba engekho lapha nathi.
Ukuhlolwa kokusetshenziswa kohlelo lokusebenzisa amandla okushisa elanga seluqalile, kugxilwe kuleyo mondeni ehola pahakthi kuya kwehola kakhulu eGauteng, eWestern Cape kanye naKwaZulu-Natal.
KwaNobuhle came about as a result of the forced removal whereby most of the houses were demolished and people were removed from Xaba to KwaNobuhle.
Umeluleki kweze-IT uMuziwendoda Kunene kanye nababili athweswe nabo icala balahlwe yicala lokubulala uBallito, KwaZulu-Natal, ongumthengisi zindlu we-Lynne Hume.
Mayelana nalokhu ngicabanga ukuthi uqondise esitatimendeni se-MDM esenziwe ngu-Adzar Cachalia benoMurphy Morobe, abenze izincomo lapha.
Kanti kuzolandela uMosidi Moghale.
Konke okuncane okungasebenzi kahle kutholakele - futhi sekususiwe.
Xhumana nophiko lokwenza amazoni kabusha bese uxoxisana nabo lokho okuhlosile.
Noma kunjalo sesiyaphinda futhi sibona ukuhlasela okuqondiswe kumalungu omphakathi kwenyuka.
Ukwenziwa kwezinsizakusebenza zemvelo kungasebenza kakhulu futhi kumele ukuba kucatshangwe ngakho.
I-WCED imatasa yenza lokhu esikubiza i-Education Provisioning Plan.
Ukwehlukahlukana kwezinto eziphilayo kwenziwe ukunotha kwezinhlobo, wukuphithana kwe-ecosystem kanye nokwehlukahlukana ngamajini.
Wayethola ukwesekwa okukhulu kubantu baKwaZulu njengoba yayibizwa kanjalo ngaphambilini.
Kuzogxilwa ikakhulukazi kuleyo mindeni eyindliwa ngabantu besifazane kanye nezingane.
Futhi kusemqoka ukuba kube khona ubudlelwane bokusiza abanye kuyo yonke imikhakha yempilo uma kuwukuthi sifuna kube nomphakathi olinganayo ngamalungelo nangamathuba - umphakathi ogxile kubantu - izimo ezisimeme.
Lokhu kungaba ngcono kunokuya enkantolo okungafuna imali eningi.
Izifundo zikhombisa ukwehlukana kwamajini e-Berg River redfin engumsinsi wokuzimilela wemifula i-Verlorevlei neBerg.
Ngakho-ke, njengomsebenzeli we-ANC, angeke ngikwazi ukuukuhlaba ukuqokwa kosombusazwe.
Abasolwa ababili babanjwa ngumphakathi base benikezelwa emaphoyiseni.
Umseshi u-Inspector Mike Thebus benoMseshi uConstable Stoffel Matroos bakuleyo ndawo lapho imizimba emibili yamantombazanyana yashiselwa khona.
The suspects allegedly used a key to open the door.
Ukuthuthukiswa komthetho ozokwenza kube khona i-International Conventions and Declarations.
Ngicabang aukuthi watshela uNkk Mandela ukuthi uPaul Verryn we-Methodist Manse uhlala nabafana e-Manse Methodist.
Uhlelo olusha oluhlangothi lunye lwamukelwe ngemizwa ehlukahlukene njengoba izakhamizi kanye namabhizinisi kule ndawo bejwayela imizila yohlangothi lunye yase-Essenwood Musgrave Roads.
Njengoba sazi sonke uBrig Basson kungenzeka ukuba wayithola kwenye indawo.
I-UNMIS yanxusa zonke izinhlangano ukuba zihlonze futhi zibeke icala labo ababhebhethekisa uhlaselo.
Mina ngisbenza egameni lezinkampani i-Diligence kanye ne-Wolf Security.
Ukungagcwaliswa noma ukungathunyelwa kwalawa mafomu kuzokwenza ukuba abekelwe eceleni.
Ingabe ekuqaleni kwakuzwakala umsindo omkhulu nobeleselayo owawenziwa ngabantu yini?
Wezwa yini ukuthi kukhona owayebiza amapulamba noma abasebenza ngogesi ngalobo busuku?
Mnu Vally, ngikulungisile okukhulumile ngaphambilini, ngangingazi lutho ngohlelo lwe-mandrax ne-ecstasy.
Kusukhumulo Sezindiza saseThekwini sekufakwe imidwebo yasobondweni ezimelayo eminingi futhi emihle.
Ngokwamukelekile, umthetho ngumthetho futhi ngibophezelekile ngokomthetho ukuthobela umthetho nokuziphatha ngokwamukelekile.
Ngicela ukuqhubeka Jenene Basson, Brigadier Basson, ngiyaxolisa.
Umasipala ukushilo ukuthi umatasatasa ngokwenza uhlelo lwe-IDP mayelana nendawo yase-Priemanday.
Sekuyisikhathi sokuba sexwaye njengoba sekunezitha ezintsha ezizingela izingane zethu.
Amaphoyisa abopha abasolwa ababili ngokutholwa nezikhwama eziyisishiyagalombili zezinsimbi zomzila wesitimela kanye nezipanela eziyisishiyagalombili ngesikhathi benza umsebenzi wokugada epulazini iWeldevreden eliseDryden.
Ngesikhathi sokuvulwa kwesifundo, uSlz. Tobias wanikwa indondo kanye nesikhulumi esiqavile sosuku uSlz. Sidney Brenner.
Imininingwane eminingi iyatholakala ngemisebenzi yekhompuyutha, ngamadiskhi kanye nangokuphrintwe kukhompuyutha.
Abesilisa bafe kabuhlungu ipmela ngempelasonto eGaleshewe eduze naseKimberley.
Umzimba kaXolani owawushe kabi impela watholwa endaweni evulekile eDobsonville.
Ukushintsha uhlaka Lwezomthetho ukuze lihambisane nalokho okwaziswa kakhulu kuMthethosisekelo.
Amathegi ensimbi azikhiyayo kungathenjelwa kuwo futhi asebenziseka kalula ngalokho kokuwafaka okukhethekile.
Iyunithi Yamabhomu yase-West Rand yenza imibukiso ngamabhomu ngamasampula ayinkohlisa, ukuze amaphoyisa kanye namalungu omphakathi bakwazi ukuhlonza amabhomu asetshenziswa ekuqhumiseni imishini yama-ATM.
Iqembu Lokuxhumana lingazisile ngesivumelwane salo mayelana nezinqubo zezingxoxo ezizoqhubeka phakathi kwePristina ne Belgrade.
Ukusekelwa Komthetho Omusha Wogwayi ovikela labo abangabhemi ukuba babe sengozini yokuhogela ugwayi.
Besethemba ukuthi i-IEC izokhipha imiphumela njengoba isikhona kuzifundazwe kodwa lokhu akukenziwa.
Izihambeli zizobhekana nehlobo elishisayo nelomile lanye nobusika obumakhaza.
Bheka ukuphawula kumbhalo mayelana nokubekezelela i-esidi kwe-kikuyu kanye ne-E.curvula.
Wayesebenza futhi wanxenxa amasotsha asemancane amaningi aku-MK ukuba ajoyine inhlangano.
Ubefuna ukuchaza into eyoodwa mayelana nesisa esikhalisa izinyembezi.
Bobabili uMlaba benoMkhize bakugcizelela ukubaluleka kokuqedwa "kokufranta" njengoba izinkampani ezinkulu ezihlelekile zibeka abasebenzi bazo abahola kancane ezitaladini ukuze kubukeke sengathi ngabahwebi abangahlelekile.
Izimo Zobugebengu: uMnu Mfili usolwa ngokuthi wayebandakanyeka ngesikhathi kuphangwa kuhlonyiwe eDelweg esifundeni saseBloemhof.
Ababolekisizimali abancane ababhaliswe ne-MFRC basebenza ngaphansi kwemithetho ehlukile kuleyo yababolekisi abangabhalisile.
Imizamo yokongiwa kwemvelo ingalinganiswa ngenani lezinto ezishabalalayo noma ukugwenywa kokushabalala.
Uhlelo lokulingisa umhlambi okhiqiza ubusi olusetshenziswa ku-Burroughs mainframe computer.
Kuwena Nhloko Yomnyango Nksz Shanaaz Majiet ubuholi bakho buyabongeka futhi buyagujwa.
Amakholiji e-FET asebenza nagasimesta amathathu kanye namasimesta.
Ezinye izicathulo ezinesoli engaphandle nengaphezulu eyenziwe ngerabha noma ngamapulasitiki.
UJimmy Deal ngebhadi osewashona wangitshela ngethephu eyayiqoshiwe yanikezwa uMickey Mitchell benoGert Van Der Veer.
Isigcawu samacala sizohlela amanani kanye Nendlela Evimbela Ukulahlwa Kokadodi.
Abemisakazo abaningi bathembele ezimalini zokukhangisa kuphela, kanti abanye sebethole ezinye izindlela zokuthola imali.
Lendawo ikakwe ngabanye abantu njengeqembu le-Kempslust kanye neleMondi.
Sihlalo, asinalo olunye uhlelo lokuletha uxolo pahakthi kwama-Israelis namaPalestina.
Owaphetha umdlalo kwaba ngumlimgisi oyingqalabutho uThelma Ritter.
Toyer, ingabe ufuna ama-earphones noma uyangiqondisisa?
Wena wangasenhla, ngicela ukuba ukwemukele ukukuhalalisela kwami kanye nokukwamukela ngezandla ezifudumele.
Amakhansela aqala ngokuba azejwayezwe umsebenzi wamahhovisi wosombusazwe njengoSomlomo kanye neleMeya Ephethe.
Kukhona umuntu, onelungelo nohlukunyezwayo ngesikhathi esisodwa, okhethekile, ophezulu kanti ovame ukuhlukunyezwa kabuhlungu.
Ukuzalisa nokunakekelwa kwamankonyane ngezandla kudala izifo ezithathelanayo, ikakhulukazi uhudo.
Akumele ukuba ungakwazi ukubona imibala noma ube nokwesaba bokuba entweni ephakeme.
Ifulegi lindizela phansi ngesikhathi sokuzila.
Nakuba kunjalo, sisekhona isidingo sezinhlelo zentuthuko eziqondiswe kwabesifazane ukuze kuphele ukucindezelwa kwabo ngakwezamabhizinisi okuselokhu kukhona njalo.
Unxusa umphakathi ukuba ubuke mayelana nabantu kanye nezimoto okusolekayo okuhambahamba kule ndawo.
Izinhlelo ziqala kumaDiploma eminyaka emithathu kanye nama-Higher Diploma emnyaka emine kuya kuma- Master's Diploma in Technology kanye ne-Laureatus in Technology yeminyaka eyisithupha.
U-Aboobaker Ismail waqokwa ukuba abe ngumkhuzi weMisebenzi Ekhethekile, futhi wayezobika kuJoe Slovo e-MHQ.
Emva kwekomfa yase-Berlin, iCongo yathathwa yaba ngeye-King Leopold III.
Ukuqhubeka kokungalingani ezikoleni kungenza ukuba kube nokukhononda emiphakathini yethu yezemfundo.
Umyuziyamu nawo wahambisana nabaqoqi bamabheji kanye namayunifomu enhlabeni jikelele.
I-NICRO inelungelo kanye nesibophezelo sokungamukeli umuntu ongafanle kubenzi bezinhlelo zabo.
Isivumelwane siqinisekisa ukuthi noma yikuphi okunanyathiselwe okuthwesayo okunemiyalezo akunawo amavariyasi.
Ungqongqoshe Wexokuphepha Komphakathi waseNtshonalanga Kapa uLeonard Ramatlakane kuzobe kunguye isikhulumi esiqavile emcimbini wokubonga kanye nombukiso wamamedali ozobe ubanjwe ngabakwa-SAPS eStrandfontein.
Emva kokuseshisisa indlu, kwatholwa enye Insangu esivele isifakwe emaphaketheni nayo yashaqwa.
Ukuthenwa kwamandla kobungozi kokwandiswa kwezinkoloze kanye nokusebenziswa kwezimpimpi okuyingozi kubasebenzi bezempi kanye nezindawo zezempi kwe-ANC.
Izimo Zobugebengu : UMnu More watholakala nesibhamu esingenalayisensi.
Ukuhambela e-DM kuzohlelwa maduzane.
Ukusiza othisha ukusebenzisa uhlelo lwemfundo i-Outcomes Based Education, ngemisebenzi eyenziwa ngqo.
Kunethemba lokuthi i-Juta Law izovuma ukuxhasa i-Ismail Mohamed Prizes yesikhathi esizayo ngenhloso yokusizakala ezimthetho kuleli lizwe lethu.
Ukuqinisekisa ukuthi ulwazi olumayelana nentuthuko kanye nokusebenza kwe-GPPSTE kuyadluliselwa nalo kulabo okubanjiswene nabo.
Izinsizakusebenza zasogwini ezingasenziwa kabusha zizosetshenziswa ngendlela yokuthi kuqhutshekwe ngokusebenziswa ngezindlela eziningi ngenhloso yokusizakala komphakathi.
Uma ukhetha ukuba yiphoyisa usuke uthathe isinqumo sokuthi uzoqinisa umthetho.
Manje Bab'uMongameli utshela thina kanye nomphakathi ukuthi oFezela ngeke baqedwe kodwa bazohlelwa kabusha.
Omunye wabasolwa wamkhomba ngesibhamu wamyalela ukuba ashiye imoto.
UNksz Ciya e-Radio Control Room wazixwayisa ngokushesha zonke iziteshi ezingomakhelwane.
I-Brevis House iyikhaya lezimpumputhe, lezimpumputhe futhi zibe ziyizithulu, lezithulu futhi zibe ziyizimungulu, labakhubazeke kaningi kanye nanoma yibaphi abantu abaphila nokukhubazeka.
Kunesidingo sokuqeda ukungahambi kahle kwama-micronutrient kanye nokuqapha ukufa okuhlobene nendlela yokuphila.
Imicabango mayelana nokungcola, igesi ephuma ku-greenhouse kanye nokushintsha kwesimo sezulu iyathusa.
Osomabhizinisi abamnyama kumele ukuba basebenzele ezindaweni eziklanyelwe lokho emalokishini abo.
Kunenkolelo yokuthi laba basolwa bayafunwa futhi ngamaphoyisa aseLanglaagte nawaseFlorida mayelana nokugqekeza ezindlini.
Ama-CFC ayesetshenziswa kumafriji, kuzimboni zamapulasitiki kanye nakumakani okuchela.
Ukusetshenzisa i-burdizzo kukhodi yembewu yowesilisa ngesikhathi.
Ulimi likazwelonke yi-Urdu, kodwa isiNgisi yiso esivame ukusetshenziswa ngabantu abaphezulu e-Pakistani kanye neningi longqongqoshe bakahulumeni.
Ekuqaleni kukaFebhuwari kulo nyaka, abe-SAPS baseLanglaagte bavumbulula izitshalo zensangu emhlabeni ongasemfuleni kanye nasemijondolo yaseZamimpilo.
Abantu abadala baseKapa bathi abakhumbuli kuba khona izimo zezulu esingathembakali eminyakeni engamakhulu edlule.
Abasebenzi be-Sarie Marais, baphinde baqashe izikebhe ngenhloso yokwenzela kuzo imicimbi, utshwala babusihlwa kanye namalantshi.
Ukusebenzisa isixazululo kwezokulawula inqubo yebhizinisi yabakwa-Staff ware kumasipala wonke ukuze kuvuselelwe, kuhlelwe ngendlela enempumelelo futhi zizilawule izinqubo zamabhizinisi.
Leli zinga ngumsebenzi wokuhlonyelaniswa ozobe ubuya e-Candela Road Bridge uya e-Bridge eliphezu kwe-Jan Smuts Highway futhi kuyo yomibili imigwaqo ehamba izimoto e-Eastbound kanye naseWestbound.
Yizikhumbuzo ezithengwe kuMkhandlu kuphela ezizovunyelwa ukuba zibekwe obondeni.
Le nqubo ingaxhunyaniswa nokuqinisa izipoki zesondo lebhayisikili.
Ngakolunye uhlangothi, abantu abadlwenguliwe bangazizwa bedidekile emoyeni futhi baziphathe ngezindlela ezishintshashintshayo .
UMnu Oslo wasiza ku-Armscor ngasohlangothini lokuxoxisana, mayelana nalokho i-Armscor eyayinetshisekelo kuyo.
Emva kwemizamo eqinile yamaPhoyisa yokubamba izephulamthetho, abasolwa bagcina bebanjiwe.
Le-EMDC ngumsebenzi wayo ukulawula kanye nokweseka kwezemfundo kusifunda saseBreede River Overberg.
Yini eyenza ukuba i-IFP ithi wawuyigwala?
Laba bantu bakhonjiswa bebhekene bebingelelana futhi beyimbumba.
Le ndlu yasepulazini yomlando, engahlelekile kahle esicongweni segquma lapho ubona ulwandle oluhehayo.
Sinxusa zonke izinhlangano - Amandiya kanye namaPakistani ukuba axazulule ngokushesha umbango ngeKashmir.
Imicu kakotini noma yewulu, engasongelene, ekanywe noma eyenziwe kahle ngaphambi kokuphothiwa .
Ngaphandle kokuthi kuxazululwe udaba oluphakathi kwePalestina ne-Israyeli, azikho ezinye izinselelo kulesi sifunda, ezifaka phakathi ubushokobezi, ezingaxazululwa.
I-Cradle of Humankind, yizindawo zokuqala lapho kulele obabamkhulu bemindeni eSterkfontein, eKromdraai, eSwartkrans kanye nezindawo ezizungeze i-Gauteng.
Abezizweningi baye ezingxenyeni zakuleli lizwekazi, lapho bafike bathenga khona umhlaba, basungula izimboni kanye namafemu ngenhloso yokukhiqiza ama-bio-fuel.
Basizwa ngabababona ekhiyoskhi yabahlalele ukubona abantu.
Leli gatsha lixhumana lixoxisane nabasemazingeni aphezulu u-Surveyor-General mayelana nezindaba zezinhlolovo eziphithene kanye nokuhunyushwa kwezomthetho.
Sasihlala endaweni eyodwa kuyi-Stutterheim.
Sasisincane isibalo sabantu abamnyama ababenza ezomthetho ngesikhathi sobandlululo kodwa lokhu akuzange kumvimbele u-Vuka Tshabalala ukuba athathe izifundo zezomthetho.
Kuboshwe abasolwa ababili ngempelasonto ngabe-Provincial Task Team eholwa ngu-Senior Supt Madonsela.
Lo wesifazane owagwazwa izikhathi eziningi waphangwa nezinto zakhe bamphophela embhedeni ngozankosi base beyamdlwengula.
Lo mbiko unikezela ngendlela enamaqhinga eya phambili mayelana neKogelberg Biosphere Reserve.
Amarobhothi kudingeka ukuba isikhathi sawo sihlelwe kabusha kubhekwe imithamo yamanje yezimoto kanye nokubambezeleka.
Ngenxa yamalungu amasotsha asebenza ngezikhathi zezimo eziphuthumayo kuphela, omuntu othengisa ngezidakamizwa usejele.
Abasabalalisi besifunda bazosungula amanani ahambisana nokubhekwa kwezindleko mayelana nengxenye enkulu yekhasimende ngayinye .
Uhulumeni uzokwenza ngcono ukuthuthukiswa kwamaminerali ngokusebenzisa umgomo othi "use-it or lose-it"(isebenzise noma uzodlulwa yithuba) "use-it and keep-it" (Isebenzise futhi uyigcine).
Asikho isivumelwano phakathi koMongameli uGbagbo kanye noCompaore mayelana nalokhu.
Bekuyiwo impela amaqembu eKaizer Chiefs nePirates.
Esinye isigameko esifana nezinye ezenzeke eThree-Mile Island noma eChernobyl akumele ukuba zenzeke ngakho-ke kumele siqaphele impela sigweme ukuba singanaki kanye nokuthi kube yima kuthathwa izinyathelo sekwenzeke okuthile.
Walwa ngokucwaswa ngebala, ngebulili kanye nangezinye izimo zokucwasa.
Manje awufihlanga lutho mayelana nokwakwenzeka kumsakazo noma kumagagasi omoya e-Ellis Park.
UMnyango wabandakanya izikole kanye nezikhungo zemfundo ephezulu zoqeqesho ngenhloso yokwazisa abafundi mayelana nalawo makhono ayivelakancane, lokhu wakwenza ngokubamba imibukiso nangemicimbi yokwamukelwa kweziqu.
Ukuqinisa amakhono Ezabasebenzi be-Nanotechnology ngezinhlelo zoqeqesho kanye nokufundiswa kwemisebenzi kulabo abakhona njengamanje nabasanda kungena kulo mkhakha.
Odle umhlanganiso akatholanga nje kuphela imedali kodwa wathola nebhukwana kanye nebheji lasempheqweni.
Lokhu kumele ukuba kwethanyelwe yiwo wonke amaqembu omthandazo, amasotsha omthandazo, abemikhuleko elamulelayo, abaqaphi ngokomoya kanye namakholwa.
Yonke le nhlekelele inomthelela ongemuhle kubantu abahluphekayo.
Igama liziphumele.
Lezi zimo zikhuthazela ukukhula ngokushesha kwemibono emisha futhi kwenza kube khona ukwenziwa kwezinto ezinobuchule lapha ezweni ukuze zisetshenziswe emhlabeni wonke.
Abasebenzi basekhishini bahlanganisa i-Clinicom kanye nemibiko ebhalwe ngesandla kanye namathikishana okudla enziwe ngezandla okudla ngakunye.
U-Alfred Hitchcock wayengumfundi owayesebenza ngokuzikhandla, futhi wayengatholakalali ezindabeni ezimbi zezinkinga.
Ukuze basebenzise lolu hlelo i-UNISA imeme ababefunda ku-ABET yakhona abazokhokhelwa nje ukuze babongwe yi-UNISA okufana nokuba yivolontiya.
Lo msebenzi okukhompuyutha kanye nesimo sawo sangempela udinga ukuba kugcinwe abasebenzi bamakhompuyutha abasemqoka abahlinzeka ukweseka kwangaphambili mayelana noHlelo lwe-ATC.
Lapha ngu-D Capt Lional Cornellisson beno-D Const Bradley Hare baphethe amadokhethi amacala aqukethe izigameko eziyisikhombisa zokuphanga kuhlonyiwe kanye necala lokuthumba elenziwe ngumsebenzisi zidakamizwa.
I-Answer South Africa ibisebenzisana nokubanjiswene nabo ukusungula isimo se-ICC kanti futhi yithi abaokuqala bokusayinela i-ICC.
Okunye okulandelayo okusamele kubuzwe futhi kubuzisiswe iziboshwa, kufaka phakathi ukuhlukunyezwa ngokwengqondo.
Indawo yokumisa izimoto iyatholakala emagaraji aseduzane okumisa izimoto eRussell kanye nase-Broad Streets.
Kunemiphakathi enamafulufulu enamasiko angamagugu ahlukahlukene anokuningi, ehlala emalokishini ethu ahlukene.
Lokhu kubucayi, njengoba ukudideka phakathi kwenkampani eyinhloko kanye nezinye izimo zobudlelwane zenza ukuba iqhubekele phambili inkinga ye-URP kanye nezimo zamadlela-ndawonke zokungenelela kuleyo ndawo.
Izikhulu zazabaseshi kanye nezokuvimbela kobugebengu kwa-Kwanobuhle baxwayiswa ngokushesha kwase kuthi amaphoyisa ajikeleza leyo ndawo efuna abasolwa.
I-Sodwana Bay ingenye yezindawo ezisemqoka zaseNingizimu Afrika zokudoba izinhlanzi ngenhloso yokuzijabulisa, izinhlanzi ezinjenge-black marlin kanye ne-sailfish.
Bakwazi ukubabamba bonke bobathathu abasolwa epulazini.
Wanxusa abantu abaya emabhishi ukuba babhukude kulezo zindawo eziklanyelwe ukubhukuda kuphela, wabuye wakhumbuza umphakathi ukuthi utshwala abuvunyelwe emabhishi.
Usizi kanye nezimo ezibucayi kulabo bantu abasuswa ngendluzula ezindaweni abazalelwa kuzo kwaba yilo ugqozi emibhalweni kaGovender.
Ukufaka esikhundleni salokho obekukhona ukuqinisa izitshalo ngokusebenzisa izindlela ezincike kumsebenzi kanye nakumaphuzu okubamba iqhaza komphakathi izingcweti ezisuka ezinkampanini zikahulumeni kanye nalezo ezizimele azikuqondi lokhu ngokuphelele.
I-Robert Jameson Park, enegadi enkulu yamarozi, kwake kwaba yindawo kaphayinaphu eyayidume kakhulu ngokuwulondoza ngoshukela.
Ithuba selifikile njengoba uhlelo lwezinyanga ezimbili lokufundisa abafundi umsebenzi abawufundelayo izokwethulwa ngokusemthethweni yi-Mogale Foundation.
I-Marilyn Lahana Trust Caring Award ibonga umsebenzi owenziwa ngamalungu omsebenzi wobuhlengikazi kanye nowokubelethisa ngokuwanikeza izindondo.
Izindlela zokuxhasa ngemali ukusebenza okusimeme kwe-NWMS kuzophenywa futhi kuthuthukiswe.
Indlala ekhiqiza ubisi kumele ithambe, ibe njengosilika futhi ibe nesimo esisasaka.
Uhwebo ngabakhenkethi luyadlondlobala ngesikhathi sezinyanga zasentwasahlobo kanye nezasehlobo, ukubukela izinyoni eVerlorevlei naseWadrif, izimbali zasendle kanye nokudla okutholakala olwandle.
Ikhuluma ngelungelo lokwenza ikhophi, ngencwadi yemvume, ngezimpawu zezohwebo, ngezimfihlo zezohwebo, ukudizayina izimboni, izimpawu zendawo kanye nezimo zesekhethi edidiyelwe.
Lokhu bekudingeka njengokwesabela okuxhumene ekulungiseni isimo sobugebengu emhlabeni wonke.
Okhaphethi kanye nokunye okwendlalwa phansi koboya, noma okusakhushini noma kungenziwanga ngalokhu.
Abathengisi abaningi kanye nabadidiyeli bezinhlelo sebenze ikhathalogi enkulu yokuthi inqubo kumele ukuba iqhubeke kanjani, engabuye isetshenziswe ngamakhasimende ezinkampani ezintsha ezinezidingo ezifanayo.
Ukugqubuzana kuzoxazululwa ngokusebenzisana ekuxazululeni inkinga, kanye nangendlela yokuvumelana.
NguNkk Vera Razavi, oyilungu lomphakathi weBahai lapha e-East London.
Angazi ukuthi kwaba yini isamba abakwazi ukusikhiqiza se-CR.
EMogadishu - Abasebenzi bosizo abaphuma ngaphandle ababili bathunjwa ngabesilisa abehlome ngezibhamu baseSomali emasontweni amabili edlule bakhululwa ngoLwesibili ngaphandle kokukhokhelwa isamba semali emva kokuthi abantu abadala bendawo bangene ezingxoxweni zokubonisana nabathumbi.
Izibalo zikhombisa ukuthi lezi zimpambano zemigwaqo zinezinga eliphezulu lokushayiswa kwabahamba ngezinyawo.
Nangaleso sikhathi kwaba khona yini ukuhlasela kanye nokubulawa kwabaholi e-IFP?
Indawo lapho kuchithwa khona udodi ayihlelekile futhi imvelo ayivikelekile ngenxa yalokhu.
Ngithenge noma ngithole ifa lengxenye yomhlaba osesimeni esihle.
Ingabe uyakhumbula yini uNkk Mandela ethwesa icala uMnu Sono ngokuthi uyimpimpi yamaphoyisa?
Ukukhiqizwa kwe-tapioca (okuwuhlobo lokudla olutholwa ezimpandeni zomdumbula) kanye nokunye okukhiqizwa esikhundleni sayo okukhiqizwa ngesitashi.
Kulungile, ukuze kuvinjelwe ukuphazamiseka komsebenzi ngokungadingekile.
Kuboshwe abasolwa ababili kwase kushaqwa utshwala obuningi impela.
INingizimu Afrika ithathe isinqumo sokuthenga izindiza ze-Grippen kwabe-SAAB BAE esikhuluma nje zisendleleni zokulethwa lapha eNingizimu Afrika.
Uhlanganiswe namacala aseParow, eMfuleni kanye naseMuizenberg.
Yebo ngicabanga ukuthi kulungile ngoba ngingumlandeli we-Pirates.
UMnu Beukes wayengumsebenzi eDelta-G Scientific, kwase kuthi emva kwalokho waba yimenenja ye-Medchem Pharmaceuticals.
Ngesikhathi ephambi kwezethameli lapho kwakukhona uJohnson, uLiukin waziqinisa kwathi ukuphefoma kwakhe okwakukuhle kwasanganisa izihlwele.
Indlela eya ezitendini ezinkulu?
Iziphetho kumele zifaneleke ukuba zithathwe njengezibalo ezazincike kokulinganisiwe kanye nokubonakele.
Umthelela wokuqinisa kanye nokususa amacembe okuvame ukwenziwa okwehlukile emadlelweni kwenza kube nezinganhle kanye nezinto ezomile.
Abahamba ngezinyawo uma befuna ukungena ebhishi lase-Big Bay basengangena ngase-Eerste Steen naseBloubergstrand.
Qhathanisa ubhekise kokuqondwe kukho kanye nakuzenzo zokweyisa e-Op Marion.
UMnu Meyer usolwa ngokuthi wathengisa imoto okungeyona eyakhe kubathengi ababili abehlukene.
Ngafika ngesikhathi uTholo noBiza behlaselwa nami ngahlaselwa ngaleso sikhathi.
Siyethemba ukuthi leli thuba elingumlando lizoqeda ukuhlupheka ngenxa yokwesweleka kwentuthuko okuzwisa ubuhlungu i-Afrika.
Ngokuya nge-Regulation of Gatherings Act, ngeke sibeke umkhawulo ongenangqondo kuyilungelo Labaculi ukuba babambe imihlangano.
Amaphalethi amabili anamabhokisi ayisishiyagalombili Ensangu kanye nemoto yohlobo lweveni eyi-Toyota Hilux kwashaqwa ngokushesha.
Lezi zikhali kanye namabhomu kwakupakishwe okunye phezu kokunye ngokuphambana kubekwe amabhusta phakathi namabhomu.
Kungokokuqala eNingizimu Afrika, isifundo esisha esibizwa nge-Health and Happiness Course sizofundiswa ngabe-HH Sri Sri Ravi Shankar.
Ngesikhathi efika amaphoyisa abopha abasolwa ephrinta epakisha amavawusha e-airtime ye-MTN, CELL C nawe VODACOM.
Indoda yahlonzwa ngamalungu omndeni wayo ahlala eBohlokong ukuthi unguPaseka Joseph Mashinini waseQwaQwa.
UNobhala Jikelele uMohamed ElBaradei uthe inqubekela phambili eyenele ayikakabi bikho mayelana nezindlela zokuqinisekisa ezisasilele emuva.
Kungenxa yokubuyela esimeni ngokushesha komoya wabantu okwenza ukuba izinhlangano ezifana ne-NAFCOC zingashabalali.
Amaphethini amaningi endawo kanye nesikhathi ezinyoni zamanzi emadanyini aseWilderness-Sedgefield, eningizimu Nesifundazwe saseKapa.
Ngaphambi kokuba athathe umsebenzi wobugcinisikhwama, uKumar wafuna ukwelulekwa yiguru lakhe, uSwami Sahajananda.
Ngibhalise eNyuvesi yaseDurban-Westville ngenza iziqu ze-Bachelor of Science, ngigxile kakhulu ku-Mathematics nakuPhysics.
Lawa ngamalungu amaphoyisa aseLeeudoringstad nezidumbu zezilwane ezitholakale eceleni komgwaqo emva kokubopha abasolwa abathathu.
Ngangime lapha, okuyikhona eliseningizimu ntshonalanga ne-Sivewright ne-Currey.
Ilungu le-Egypt technical team, uHamda Soudqi wachazela i-Goal.com ukuthi ukulimala futhi kukaMido akuzange kumsize ukuba abe yingxenye yoshampeni base-Afrika.
Abantu abathathwa eManse, kwakuyintsha.
Usayitsheni Ngonyama benoConstable Moodley baphindela esitaladini ngesikhathi amanye amalungu esala esangweni elingaphambili
Izingxoxo zanamhlanje zikhombisa ukujula nokuzibophezelela ukuqinisekisa ukuthi i-IOR-ARC isebenzisa konke okungasetshenziswa ngokuphelele.
Izinhlelo ezimbili zokurekhoda izwi i-Thales Word net ziqapha yonke imisakazo engenayo nephumayo kanye nezingxoxo ezenziwa ocingweni .
Abantu abafisa ukwenza izethulo ngomlomo bangabekisa isikhathi ehhovisi elingaphansi komkhandlu wabo, okungenani izinsuku ezimbili ngaphambi komhlangano olandelayo ongaphansi komkhandlu.
U-Oom Ray wayeyiphawu lomzabalazo we-ANC-SACP Alliance kanye nenhlangano eqhubekisela phambili umzabalazo wabasebenzi, ngesikhathi esejele nasemuva kokukhululwa.
Izinkomo ezingakazali zikalwa isisindo, njalo ngezikhathi ezithile futhi amazinga okukhula kwazo ahlolwa ngendlela okuqondwe ukuba azale ngayo.
UDixon Mokaila watholwa enecala lokuphanga okuhambisana nezimo ezenza kube kubi kakhulu, zokugqekeza ezindlini kanye nokweba, ukuzama ukubulala kanye nokuba nesibhamu esingenalayisensi.
I-Sydenham Heights yiso kuphela isakhiwo esiphakeme esinezitezi eziningi kumaphrojekthi ezezindlu enamaphesenti aphakeme ngokungabi nabathengi.
Lezi zincazelo zichaza amagama asetshenziswe kule-Discussion Document.
Lokhu kubandakanyana sekube nomphumela wokuba kube khona osihlalo ababili abanentshisekelo be-fluorochemicals.
Ngokuya ngo-Inspector BW Mkhize, Oyisikhulu Sekhomishani Yesiteshi Samaphoyisa asoPongola, laba basolwa kusolwa ukuthi bayabandakanyeka ekugqekezweni kwezindlu nokweba emapulazini kakhulu.
Amaphoyisa asethule ngokusemthethweni uhlelo lokufuna abasolwa abalinganiselwa kwabane kuya kwabayisihlanu.
Izikole zamazinyo i-UWC kanye ne-Stellenbosch zizohlanganiswa zibe sinye, ezisendaweni yase-UWC.
Ingqubomgomo yezokulawula izindaba ezihlobene nezinhlelo zokwehlisa ubuphofu kanye neyemisebenzi yokuthuthukisa ezenhlalakahle.
Ukuze uthole ulwazi oluthe xaxa mayelana nezinsizakusebenza ze-EE, vakashela amabhukwana kanye nezinsizakusebenza zethu ezimayelana nemfundo yezemvelo.
Ngendlela enza ngayo ikhombisa ngokusobala ukuthi unawo wonke amaphuzu kulesi sikhathi samanje.
Alukho uhambo olumayelana nezemfundo zezimpawu nokuma kolwandle (oceanography) oluzobakhona ngenxa kwebhajethi.
Ukwakhiwa kwemikhumbi yezempi kanye nezinsiza zezikebhe ezinkulu zezempi, isib. imikhumbi yamasotsha kanye nemikhumbi eyizibhedlela .
Ukungenelela kuMnotho ukuze kufinyelelwe ezinjongweni ze-iKapa eliHlumayo.
Ingcindezelo yokushintshashintsha kwesimo sezulu kuba nzima ukusebenza ngaso, amadlelo awakwazi ukulinganiselwa futhi kuba nzima ukwenza izigaba zotshani obomile obusikiwe noma zokudla kwemfuyo.
Dokotela Basson, uyakhunjuzwa ukuthi uthathe isifungo.
Ukungaziphathi kahle akuphazamisi ukufundisa nokufunda kuphela kodwa kufaka nabafundi kanye nothisha engozini.
Ayikho indawo yokuzicabangela wedwa, ayikho indawo yokunyundela abanye, ayikho indawo yezaba.
Kukhona ubudlelwane phakathi kwe-Medchem kanye neDelta-G Scientific, engingabazi ukuthi busho ukuthini ngempela kodwa kuliqiniso ukuthi i-Delta-G wyake yaba ngaphansi kweMedchem.
Ukukhula kwempi yamasotsha amagorila angazifuni izinguquko esetshenziswa ngendlela yamaqhinga amagorila ukushabalalisa amagorila afuna kube nezinguquko emva kwalokho bese elawula abantu.
Abasolwa ababili bagcina beboshiwe kwashaqwa nezibhamu ezimbili ezazingenamalayisensi.
Lokhu kwakuyisixwayiso kulabo abangcolisayo ngesikhathi kunomkhankaso wohlanzwa kwePhoenix ngoMgqibelo odlule.
Sizama ukuhlanganisa izizwana zaseSomali futhi silinde ukwesekwa ngamazwe angaphandle, kwasho u-Ali Mahdi Mohammed ngeSonto.
Wayehlala endlini yami ngaphambi kokushoba kukaTholi.
Indle ingahanjiswa ngamanzi endlini encane, kanti ukungcola okomile kungalahlwa ngaphandle kokuxukuzwa ukuze kugwemeke ukusabalala kwezintethe emoyeni.
Nihola ukuthuthuka umhlaba onomnotho ongasathembele ezimbonini ezinkulu, wesikhathi sokushintshela ezinhlelweni zobu-elekthronikhi komhlaba.
Yingakho azivumela ukuba aye eVlakplaas.
Wambona yini ekhuluma nge-walkie talkie?
Usizo lwe-QES luncike ekucutshungulweni kwezinkambiso zezinkampani ezihlelekile.
Abantu banikezwa uqeqesho lwangaphakathi mayelana nokuhlaziywa kwezidakamizwa elabhorethri eliyimfihlo.
URoelf Meyer wayeka ukuba ngovelele kwzombusazwe ngenhloso yokuqala i-Civil Society Initiative.
Ngesikhathi iNingizimu Afrika imenyezelwa njengezwe elizosingatha imidlalo, ehaqwe yinjabulo kanye nemizwa, amehlo kaMandela agcwala izinyembezi kodwa kwabe kuyizinyembezi zokujabula.
Ngesikhathi ephawula ngokuboshwa, uNgqongqoshe uRamatlakane uthe: "UGary van der Merwe ungungqondongqondo wesigelekeqe kumkhakha othile."
Izimo sezithangami zezokwazisa zizoba kumaqembu ongqongqoshe.
Ukuze kulungiswe ingxenye yesakhiwo se-Connaught Bridge esendaweni eNorth Coast Umgeni Road, iRoadhouse Crescent ihlelwe ukuba ivalwe nsuku zonke .
Eqinisweni, ngingathanda kube nguLuke Watson oba yisibonelo esihle, "standing-right-next-to-you" ("ngiseduzane kwakho") kumdlali osemncane othembisayo oyi-flanker emdlalweni wombhoxo eManenberg noma eGugulethu esikhundleni sokuhlanzela ijezi lakhe lamaBhokobhoko.
IMorocco kanye neFrente Polisario bavumelene ngokuthi isimo asemukeleki futhi kumele kuqhutshekwe nezingxoxo.
Abantu baseSudan, e-Africa kanye naseMhlabeni balahlekelwa ngumeseki wezinguquko owauehlakaniphile ovelele uJohn Garang; futhi nezinxushunxushu kubantu baseDarfur zavelela, zihambisana nezigameko eChad.
Ubufakazi baloluya daba lokuzenzisa olwaluqondwe ukuqoshwa, lwaqoshwa kahle.
Uyavuma yini ukuthi lokho kukhuluma ngokusebenzisa ukuzikhandla kulo mkhakha?
Kukho konke, Uhlolovo lubeka kucace futhi kuzwakale kahle ukuthi iNingizimu Afrika ebuswa ngentando yeningi yathola lokho okwakushiywe ngumbuso waphambilini, futhi iyavuma ukuthi ukuqeda lokhu kuzothatha isikhathi eside.
Lapho kuhlangana khona indawo kufakwe iphevingi, enemingcele efakwe amathayili emozeyikhi, ifenisha yangaphandle okungamabhentshi kanye namabholadi afakwe lezo zinto ezifanayo ezinemibalabala.
Uhlobo lwemali yi-Euro, lufinqwa ngokuthiwa yi-EUR. Le mali ishintsheka kalula.
Uma kukhona ofuna ukukufaka noma ufuna ukucaciselwa uyacelwa ukuba uthinte u-Clayton Wakeford nge-imeyili.
Ngale kwezivumelwano phakthi kwezinhlangothi ezimbili, sibheke impumelelo yeSivumelwano Kwezohwebo Olukhululekile Lwezinhlangothi Ezintathu (Trilateral Free Trade Agreement).
Water resources are valued because of their contribution to sustaining life and livelihoods.
Kumele siqonde ukuthi lapho kukhona umfumbathiswa kukhona nomfumbathisi, nalapho kukhona khona okhohlakele kukhona umkhohlakalisi.
Inamakamelo amaningi futhi ivulekile kunekhaya elifana nalo; kupholile; futhi nekhofi lakhona lithi ngiphuze.
Ukusuka ezikhumulweni zezindiza zamazwe angaphandle eThailand futhi lokhu akuyona ingxenye yethikithi lendiza.
Kulelwe ukuba abasolwa bavele phambi kwemantshi eNkantolo Yemantshi eGeorge ngokushesha.
Kulungele ukuvakasha kwezithandani, imindeni echitha amaholide noma amaqembu amancane.
KwakunguMnu Langeni owayesebenzisana noMnu Madlanduna.
UKhomishane Wesiteshi saseLady Frere, uRiaan Kemp, wabonga imizamo yamaphoyisa kanye nokuzonikela kwawo.
Amaribhoni aphinki anamabhaluni ayehlobise kanye namabhena abomvu ayehalalisela abashadikazi ayebekwe obondeni ngalo mcimbi okhethekile esangweni.
Kukhona izindlela eziningi okungakhethwa kuzo ngenhloso yokuhlela kabusha kwezimpahla zezimboni ze-SANDF.
I-CKD uma isheshe yatholwa ingelapheka, okuzonciphisa ezinye izinkinga.
NgowayeNgqongqoshe wangaphambilini waseTaliyane uRomano Prodi uhamba noSekela likaNgqongqoshe Wezindaba Zangaphandle, uMnu Sue van der Merwe.
Ngicabanga ukuthi kumele ukuba ugqamise lawo maphuzu ofuna ukuwagqamisa.
Ukuqeda ukungakwazi ukufunda nokubhala kungenye yezinto eziyisishiyagalolunye phezulu ohlwini lokubalulekile ku-National Education Strategy, iTirisano.
Izibalo azinembi njengoba ukubika okwenzeka ikakhulukazi ezindaweni zasemakhaya kukuncane impela.
ISekela Lemeya, uLogie Naidoo, uzobe ekhona emcimbini wokuthatha kwezintambo kusasa.
Omele i-Iran e-IAEA wathi umbiko we-El-Baradei uvumelana kahle nokulungela ngokuphelele kwe-Iran ekuxazululeni izindaba ezimbalwa ezisasele kuMkhandlu Wezokuphepha ngaphakathi kwama-asayimenti e-ejensi.
Ukuvakasha kwethu lapha kwabuye kwaqiniswa ngesikhathi owaKomkhulu, uMuhammad Jusuf Kalla eseNingizimu Afrika.
Umsebenzi wabo ukuchaza, ukuxhumanisa, ukudidiyela, ukwakha, ukubuyekeza kanye nokuqapha izindaba zenqubomgomo yezempilo zezamasu ezibalulekile kanye nobudlelwane obusemqoka phakathi kwe-NHS.
Kulindwe umvume yekomidi leMeya yokusayina isivumelwano seWSDP sokwesekwa ngokwezimali.
Njengoba inkululeko ingazange itholakale kalula nje, kumele ukuba sisebenze ngokuzikhandla ukuze sinqobe ukucwasa ngobulili, ngebala kanye nokucwasa labo abavela izifiki kuleli.
IseRoberts House, okuyiSikhumbuzo sikaZwelonke esihle nesibekwe kahle.
Lokhu kubhalwe kahle ezifundweni eziningi ezihlelwe kahle kanye neziqotho kwezesayensi ezifundiswa kuleli naphesheya.
Ukhomishane Wesifundazwe waseNorth West, uKhomishane uLesetja Beetha, wahalalisela wonke amalunga ayebandakanyekile ekuzuzweni kwempumelelo.
Ukunciphisa ukulimala okwenziwa ngamabomu nokuzehlelayo nje phakathi kwentsha, okufaka phakathi ukuzibulala.
Amabhokisi amaposi kulezo zindawo ezingenazo izitaladi, lokhu kuphoqelela ukuba amakhasimende aqashe amabhokisi eposi.
UMalki wagcizelela ukuthi labo basebenzi abasebenzela noma abasebenzisana neHamas, eyashaqa iGaza Strip ukuba isilawule ngonyaka odlule, ngeke bakhokhelwe.
Umnikazi wendlu eyagqekezwa wexwayiswa wabe esevula icala lokugqekezwa kwendlu kwabakwa-SAPS eRoodepoort.
UMnyango Wezokuvakasha Nezindaba Zemvelo wasungula imithelela emihle ezodlula imithelela emibi kuyimvelo engahle ibe khona.
Kwaboshwa abasolwa abayisikhombisa eFitti Park okungumgwaqo ophuma kuthelawayeka ovela eLadysmith oya eHelpmekaar .
Uma emenywa nguMkhandlu, u-Inspecting Judge uyeza athamele imihlangano njenhloso yokuzoqapha.
Izithombe ezidla umhlanganiso zizovela kuphephabhuku i-METRObeat futhi zizobe zibhalwe amagama okubonga omthwebuli.
Abameli be-South African Airways kwakungabesilisa ababeqhamuka eTransnet, abantu abavela eBarlow naseClyde eLondon kanye noMnu Puckrin.
The members followed up information about an illegal second hand chop-shop at the corners of Webber and Loveday Streets in Selby.
Noma kunjalo, uZinhle Ndawonde owwaziwa njengoBhoko kubangani bakhe asondelene nabo kanye namalungu eqembu lakhe, akufani naye neze lokho.
Ukhomishane Wesiteshi, u-Senior Supt Du Preez wahalalisela amalungu ngomsebenzi wawo omuhle kanye nokuhlala eqaphile.
Uzophelekezelwa nguKhansela uDanile Landingwe, iLungu leKomidi leMeya lezokuThutha, imiGwaqo kanye Namanzi Ezikhukhula.
ISekela likaNgqongqoshe wezeSayensi Nobuchwepheshe uDerek Hanekom, wanikezela ngezitifikethi Kulabo ababefundela umsebenzi eDiep in die Berg Lodge ePretoria.
UMthetho ucacisa ngokusobala mayelana nemisebenzi wakakhansela kanye nowozokuphatha.
EBeijing - Njengoba sekusele amahora angaphansi kwamathathu aqale ama-Beijing Olympic Games ekade elindelwe ngabamvu, abahleleli be-Olympic sebekumemezele ukuthi "i-Beijing isime ngononina".
UNjabulo Ndebele wabamba Imbizo yokuqala yethu Yezindaba Zangaphandle.
Kwatholakala isipiliyoni kumikhakha ethile yemibukiso kanye namaphrojekthi, esinye sezipiliyoni satholwa kumaphrojekthi asekwe yi-DANCED.
Enye indawo okumnandi ukuba kuyo yi-Upstage Jazz CafÃƒÂ©, indawo enentokomalo ehlinzeka ngedina ibuye iphakele ngejezi ejulile eshisayo yendawo futhi ethokozelwa yizibukeli.
Ukulungisa isimo kabusha kanye nokushintshwa kwezobunhloli eNingizimu Afrika akusikho nje kuphela ukuhlela kabusha inhlangano.
Izindlela ezizilawulayo zezimboni zifaka phakathi abamele izinhlangano zabaqashi eziningi kanye nezimo zenhlangano.
leli qembu lifaka phakathi ukukhiqizwa kophuzo oludakayo oluvutshelwe ngonobhiya, iyeli, iphotha kanye nesitawoti.
Ukwenziwa kabusha kwezinkontileka ukuze kufakwe abanye abasebenzi ohlelweni oluxhasiwe, abasebenza ngamatekisi amancane kanye namabhasi amancane.
Ubudlelwane obuphakathi kwezifundazwe: ukwenza ngcono ubudlelwane phakathi kwezifundazwe kanye nokwenza nokugcina izivumelwano zokusebenza phakathi kwezigaba kanye naphakathi kwezifundazwe.
UNkk Veronica Searle waseKirstenhof kanye noNkk Beline Ingles waseKreupelbosch bobabili bathinteka imizwa ngokwakubhalwe ephephandabeni bobabili bazibophezelela ukuthi bazonikela ngamathoyizi nangekhothi.
Amasotsha aseRussia asezibandakanyekile eSouth Ossetia, kanye nakwesinye isifunda sase-Abkhazia enyakatho nasentshonalanga neGeorgia, kulezi zinsuku.
Le phrojekthi enobuchule iletha ukusizakala kokwehlukahlukana kwezinto eziphilayo mayelana ne-ecosystem kanye nemindeni yendawo.
I-EXCO ivumile ukuthi kwenziwe imikhankaso emibili yezokuphepha emgwaqeni.
Mnu Coetzee, usifundile yini isiphakamiso esimayelana ne-Ellis Park, okuyidokhumenti eyafika ngaphambi kokuqala kwezothangami?
Inhlangano imelwe ngu-Yikhansela ye-Federal uBlocher kanye noSchmid ephalamende.
Iletha ithemba ebudlelwaneni bethu phakathi kwethu sobabili uma sibona abantu abambalwa baseNingizimu Afrika bezizwe ezahlukahlukene njenge-SABMiller, iMondi kanye neSappi zisebenza e-Czech Republic.
Ufuna ukubona isheke kanye nemali esele ukuze uqinisekise ukungachemi.
Isimo Sobugebengu: uMama uNgcobo usolwa ngokweba ikhadi lasebhange lomuntu ohola impesheli, ngesikhathi enza sengathi umsiza ukukhipha imali.
Sengathi izazi jikelele ziyavumelana ngokuthi abantu baqala ukuphila e-Afrika.
Izikhulu ezimele amazwe azo aphawula ngokuthi, lowo mhlangano wabaqinisekisa ukuthi ukuphepha kwabo kuthathwa njengokubalulekile.
Ubufakazi beqiniso balabo ababandakanyekayo behlulelwa kabi, phezu kokukhuthala noma ubudedengu.
Ama-nanomaterial okusebenza okuhlelekile njengezimboni zezezindiza nezezimoto.
Ngiyaxolisa ngokulungisa lokhu okushoyo, uRichardson wayebandakanyekanga kulolu hambo, kwakunguXoliswa, uCebekhulu kanye noBosmont, hhayi uRichardson.
UBaby Raidon unakekelwa ngumama kaRobert uDesiree Maas, Tracy axhumana naye kakhulu.
Ayikho indlela eqonde ngqo yezimoto noma yabahamba ngezinyawo engena ku-Otto du Plessis Drive ngalesi sikhathi.
Ekuqaleni esandleni sami sobunxele nguSlz Piet Meiring, oyilungu leKomidi Lokubuyisela Nokuhlonyelaniswa kwezimilo.
Okufakiwe kukhuluma ngezindaba Zamalungelo Abantu, okufanayo ekugubheni, kanye nokunikezwa kwesithunzi kokuhlukwana ngakho.
Angeke kube khona Ukuvuseleleka Kwe-Afrika ngaphandle kwezixazululo zase-Afrika mayelana nemibango engalawuleki emhlabeni wethu, okufaka phakathi imibango eSudan Darfur, eHorn of Africa, kanye nase-Cote d'Ivoire.
Izikhulu zase-UN nezasePalestina zithe umhlaba ongenakudla nophuphuma abantu usuvele uqinisa inkinga kubantu ngenxa yokwesweleka kokudla, amafutha kanye nemithi.
Ukuthunyelwa kwamasotsha ase-Angola, noma kunjalo, kuzoqhubekisela umbango phambili, kuchaza uDkt Sturman.
Leli qembu lifaka phakathi ukuthuthwa kwegesi, uketshezi, isishishili kanye nezinye izinto ezisizayo okuhanjiswa ngamaphayiphi.
Isamba sifaka phakathi amaqembu abantu angacaciswanga, ubulili, kanye nomkhakha 'angazi' wosizo kwezokwelashwa olusebenza ngokushintshashintsha.
<fn>DACB.SinneVanVertalersBatch3.1.0.0.DPS.2010-06-24.zu.txt</fn>
Ngangibamba iqhaza ocwaningweni ngezehlakalo ezihlobene nezokuphepha oPhikweni lwezoPhenyo.
Basabona imijondolo njengezindawo ezingaphephile neziyiziphoxo lapho abahlali bebukeka njenge "zivakashi ezingemulekile".
Ngokucacile, kungaba wubudedengu kimi ukwenza isitatimende esinjalo ngaphandle kokunika izizathu zokuseseka.
U-Const Moodley kanye noLuke, bobabili badutshulwa yizigebengu.
Kungenzeka ukuba unakile ukuthi kukhona oguliswa wukuhogela isisi esikhalisa unyembezi?
Ukuphekwa ngemibuzo kanye nokufa kukaThemba Johannes Mabotha.
Sazi kahle sonke ukuthi awunaso isikhathi kanti sihlele ukusiza.
Izimoto ezimbili okucatshangwa ukuthi zebiwe zabanjwa kanti abantu ababili abangaziwa baboshwa.
Sicela usisize ukuphucula ukusebenza ngendlela kwe-CPI publication ngokuqedela inhlolovo ye-CPI.
Abaphathi bakule ndawo bemibutho yokuvikela nokuphepha bayokwaziswa ngokushesha ngemvume enikwe abalwa empini yase-PALIPEHUTU-FNL ukuze kungabi nokudideka.
Njengenhlangano yebhizinisi kumele sihlangabezane kusenesikhathi namaqiniso endlela yokuziphatha kanjalo nomnotho, silwisane kakhulu uma kusengathi intuthuko yethu izulelwa amanqe azoyehlukanisa.
Isikole sokuqeqesha izinja se-SAPS siziqhenya ngendawo yokuzandisa esibizwa nge-Roodeplaat Breeding Centre enesibopho sokuzizalanisa nokuzifundisa.
Ukwandisa imithombo yokwakha ingqalasizinda yokusebenza ukuze amazwe ase-Afrikha aphucule izimpilo zawo kanye nokulawula.
Impela, izincwadi eziqhamuka eTimbuktu zisihlinzeka ngethuba lokubuka umlando wethu kabusha.
Iqoqo elinolwazi olucacile, olungacingeka lwamajenali atholakala ngekhompyutha eNingizimu Afrikha nasemhlabeni jikelele.
Ukufuywa izinhlanzi nezinye izilwane zasendle eNingizimu Afrikha bekuphelela ekufuyeni izimbaza eKnysna kumashumuminyaka amaningi.
Bakwazi ukumelana nemizamo yama-British yokuzama ukwenza abantu babo babe amaNgisi nokubephuca amasiko abo.
Cha, ngoba uChrista Stoman wakhethwa waba wumdidiyeli wejokhi.
USinet unomfowabo ogama lakhe nguJabu kanti uJabu ulama uSinet.
Sekucacile ukuthi izikhungo zezivumelwano zezingxenye eziningi zidinga ukuhlelwa kabusha njengoba zakhiwa ngesikhathi iningi lethu sasiphethwe njengamazwe enganyelwe ngamanye.
Ezweni lonke, izinkulungwane zezigqoko zebhola ezingomakaraba ziyakhiwa.
Ngakho-ke iphrojekthi yezikole ezinomlando ayenzelwe ukuthola lokho okwakulahlekile.
Ingxube ehlukanisiwe engasasetshenziswa: ihlukanisa bonke osayizi abakhona emoyeni ovunguzayo.
Abasolwa bavele enkantolo yemantshi yaseNigel lase lihlehliswa icala baphindela esitokisini.
Umzamo wokufundisa kabusha abanamacala ukuba babe ngakubantu wawuyisisekelo senqubomgomo ye-ANC uma kukhulunywa ngezigelekeqe ezibanjiwe.
Uhulumeni waseZimbabwe usugxile emumweni wawo ngodaba.
Yilawo maphupho engiwezwe lapha okokuqala.
Izinsolo ngabasolwa wukuthi bagqekeza endlini bahlohla izimpahla emotweni yomninindlu ngaphambi kokushaya utshani.
Kuleli sonto sibe nenjabulo esingayilindele yokuba siklonyeliswe ngendondo ye-Vuna Award .
Ulwazi lwatholakla eSecunda lokuthi umsolwa wayesendleleni eya eSkilpadshek Border Post.
Sekutholakele ukuthi umsolwa wayekhishwe ngokuziphatha kahle eJohannesburg Prison.
Amashumi ezinkulungwane zabantu bacindezelwe wukuncipha komhlaba ogwini lwezwe olusenyakatho mpumalanga.
Ukukhishwa kohlelo lwezibalo kuzwelonke nokwakuvumela amazinga kanye nezinqubo zokuhlola izibalo sekukhulise isidingo sokuthola abasebenza ngezibalo kakhulu.
Ukupenda ngespreyi kwezimboni, i-sendibhlastingi nokususa ukubola kwezakhiwo zensimbi nakho kufakiwe.
Lolu hlobo lubonakala ngokushuba kwesisekelo sesiqu.
Uhulumeni uyaziqhenya ngaleli qhawe lesizwe saseNingizimu Afrikha, kanti uhambisana nawo wonke umphakathi waseNingizimu Afrikha ngokudlulisa umyalezo wenduduzo emndenini nasezihlotsheni.
Owesifazane oqhamuka kwiphrojekthi yeKhulumani yalabo abahlukumezeke kulesi sibhicongo, ekhuluma nezethameli embungazweni wesine waminyaka yonke wezibhicongo ezintanthu eSedibeng.
Bonke abahlukunyezwa abayisikhombisa bakhomba yena emugqeni wokukhomba isigelekeqe.
UMnu Mokoena, osanda kujoyina iqembu le-Portsmouth FC laseBlackburn Rovers eNgilandi, uqinisekisile ukuthi ubudlelwane phakathi kwabadlali abazinze phesheya kanye nabakuleli zwe buhle kakhulu.
Akujwayelekile uma isikhali soMkhonto weSizwe sishushumbiswa singeniswa ezweni njengebhomu yesandla isijikijelwa eshibhini ngenxa yokuhilizisana ebha.
Umsolwa wesithathu usagcwele amathafa.
Ukufunda umnotho ngenhloso yokuzijabulisa kwenziwa yinhlangano yangaphandle.
Ukuqalisa ukusebenza kwi-agent field kulawulwa yi-login yakho.
Ukuze ube ngumlamuli owaziyo umsebenzi nokholekayo olwela amalungelo nentshisekelo yabathengi nokukweleta kwabo.
Isipiliyoni sokwehla wenyuka emigwaqweni enamaqabunga yaseDurban North ungabheki lutho.
Onesibopho sokulawula abasebenza ukulawula, ukubhala nokwelekelela eMnyangweni.
Amaphoyisa afika ngesikhathi amasela esangena emzini womuntu.
Imoto emhlophe yohlobo lweToyota Tazz, enezinombolo zenjini ezicishiwe yabanjwa.
Izinto ezehlukene ezebiwe ezitolo zatholwa ngesikhathi kuboshwa amasela.
I-ABC ibika okuningi okungejwayelekile kwezinye izizinda namuhla ekuseni.
Imoto esetshenziswe abasolwa kwabikwa ukuthi yadunwa ePort Edward.
Ukushintsha lapho kuyiwa khona kwezinsingo kungenisa umoya ofudumele endlini.
Kuvalwe ukuphathwa kwamabhomu, iSAVA ingeseka umkhankaso wamazwe onke ukuthi kuvalwe ukusetshenziswa kwamabhomu noma ukwakhiwa kwawo.
Amaplaki anamazinyo amathathu asetshenziswa ezweni lonke, ngakho kumele uphathe i-adaptha.
Ukumbiwa komlando wabantu nge-MPTT kwathola izinsalela kanti ukuhlolwa kolibofuzo kuyenziwa sikhuluma nje.
Imithombo ekhiqiza ama-esidi e-ammonium sulphate kanye ne-ammonium sulphate nitrate, bese kuthi ene-esidi encane kube yi-limestone ammonium nitrate.
Ngavele ngenza isitatimende esichaza izikhathi.
Imithetho ye-Schemme, uma kukhulunywa ngempilo yendawo nemvelo.
UDkt Wendy Orr uyokusiza ukuthi ukhulume ngokwethulile.
Ibhilidi elidala linezimpawu zokuvimbela izimoto ezingenayo kanjalo nezigaxa zikakhonkolo.
Ukuphenya kuyaqhubeka kanjalo nokuthi kungenzeka kuboshwe abanye akuphikiwe.
Izimoto ziyokhishwa emgwaqweni zifakwe kuJan Smuts Highway ngezimpawu eziyizo zokubuyela emgwaqweni onguthelawayeka ku- Brickfield Road.
Kubonakala kunobugwala obucacile kwabamhlophe abazuzayo kuhulumeni odlule, ukuthi babhekane ngqo nenzuzo yabo ngesikhathi okukhulunywa ngaso.
Lokhu kuhlangana nombimbi akusizanga ukwenza izinto zingabi mahlakahlaka, njengoba kubonakala ekushintsheni kukahulumeni eLaingsburg, eKnysna kanye naseCentral Karoo.
Ungawaphuzi amanzi aphuma empompini ngisho ezindaweni zokuhlala ezisezingeni eliphezulu.
Amaphoyisa athola isexwayiso ngemoto eduniwe abe eseyilandela.
Ukweluleka oNgqongqoshe neMinyango kaHulumeni mayelana nemithetho ehlongozwayo kanjalo neziphakamiso ze-SALRC.
Sibheke ngabomvu ukugubha ngentokozo iholidi le-Eid nomphakathi wamaSulumane ekupheleni kwenyanga.
Mdu uke wambiza u-Ahzar Cachalia - uyacelwa ukuba uqinisekise ukuthi abammeli banamakhophi.
Ukucwasa ngokobuhlanga kulokhu kuwumgomo wokuhlela obalulekile ebudlelwaneni phakathi kwabamhlophe nabamnyama ezweni lethu, kusukela abokufika bamaDutch behlala e-Cape of Good Hope.
O-Inspector Rassie Erasmus kanye noMarius Bloem abasebenza kwi-Dog Unit, babamba isibhamu esebiwe, ikhamera kanye nezingubo ezehlukene nezicathulo, ezazintshontshwe endlini.
Nginokuzigqaja kakhulu kanti ngizwa nginokugqugquzeleka ukuthi ngichithe isikhathi ngibuka amacala ami, kusho u-D Insp. Willie Snyman.
Kumele kugcizelelwe ukuthi imali esetshenzisiwe ekuvimbeleni ubugebengu obuhleliwe obugadwa kakhulu obunenzuzo yokonga esikhathini eside ezweni.
Imiphakathi ehlwempu abantu abanjengoColin Stansfield njengamaqhawe ngokubhida umthetho nokuvikela okunemibandela abakunika ezindaweni ezixakile.
Okuningi okutshaliwe kwakuqalwe wuMnyango wezoLimo ukuze kuthuthukiswe indawo yezinkuni.
Sizocela ukubiza u-Major Craig Williamson ukuba angene ebhokisini.
I-AIG yenqaba ukufaka ukulingana kwezinhlanga nobulili baya kwi-Federal Reserve ukuze bathole usizo.
Ukuthuthwa kwezingodo okuhambelana nokutakwa kwazo kwenziwa ehlathini.
Ukuqanjwa kabusha kwemigwaqo kumele kubhekwe nangokungaziphathi kahle kuphinde kugxilwe ebhizinisini lesifunda, ukugwema ukuthi kwenziwe amancozuncozu.
Ubuchwepheshe obuvuselelwayo budala amathuba okwephula umnotho kumagesi anukubeza umkhathi.
Isikhathi esibekiwe kanye nemisebenzi yezomlando sesifike ekugcineni. .
Isisekelwe kubantu, ngamanye amazwi, isekelwe kubantu, isekelwe emndenini, isekelwe emphakathini.
Angeke ngichaze ukuthi kwenzekeni ngodaba lwaka-Iscor.
Kukule ngqikithi yezinselelo ezibalulekile esibhekene nazo okumele sibheke imiphumela yazo ngokwakhayo nangokucophelela kwi- European-Africa Summit.
Siqhamuka ochungechungeni lokubhekana nomasiphala nokuyikho okuqinise ubudlelwane bethu kwaphinde kwaqinisa isisekelo bokweseka okusebenzayo nokuhlosiwe komasipala.
Ukuletha ukuphawula emahhovisi omkhandlu omncane noma ukwethula ngomlomo emihlanganweni yomkhandlu omncane. Noma ngubani ofisa ukwethula imibono yakhe emkhandlwini omncane kumele abeke isikhathi ngokuthintana nawo.
Imigidi kaMasingana, ikakhulukazi leyo eba maphakathi noMasingana, bheka abalandeli benkolo yakwaShembe, behlobe ngeminazaretha emhlophe, beya entabeni engcwele iNhlangakazi.
Sizoba ne-Community Indaba ngenhloso yokubuka ukuqinisa izinkundla zokugada imiphakathi, ukuhlanganisa isu elisekelwe emphakathini elimelene namaqembu ezigelekeqe.
Uyokwesekwa wuNgqongqoshe weZokumbiwa Phansi naMandla kanye neSekela likaNgqongqoshe uPahad, Moleketi, uDavis kanye noMabudafhasi.
Yanyamalala emva nje kokusuka ezandleni zakho, yangaphinde yabonwa.
Uzwile ophoshozwayo bememezela ukuthi amathikithi asedayise aphela?
Akukho bantu abaMnyama abaqashwe ezikhundleni zokuphatha.
Esikhathini esingaphansi kwenyanga abaseshi baseMpumalanga ngaphezu kwempumelelo yabo, baxazulule amacala amabili okuduna izimoto, babopha abasolwa abaningana, babamba iqembu eligqekezayo elihlotshaniswa namacala ayisishiyagalombili.
Akekho kithi owayekhona ngesikhathi izigqila ziphoqwa ukuba zingene emigodini yakwi-Isle of Goree eSenegal kanye nasesiqhingini saseZanzibar.
Ungathinti iphansi elicwebezelayo ngeminwe yakho enamafutha kaphophukhoni.
Ukuvuma ubukhona bokuncintisana nentshisekelo ehambisana nalokho, ukusebenza ngokuzwelana nezinhloso ezifanayo.
Umnikazi wamakhaza uyongcwaba isidumbu emangwabeni akhonjwe yi-Lekoa cemeteries.
La makilabhu ayaqhubeka nokwenza le phrojekthi isikhathi esingaphezu kweminyaka eyisithupha.
Isitsha saqhubeka endleleni yaso eya eKenya siphelezelwa eZamanzi nakuba isiqhumane saputshuka sangena ekhand savula imbobo encane, kusho abenkampani.
Isipiliyoni acabanga ukuthi samsiza ngokuku lokuduna okungaphumelelanga.
Abaseshi base-Ikageng baphinde bakhombisa ukuthi ukusebenzisa ukumanganza umuntu uma ulandela abasolwa abafunwa kakhulu kuhlala njalo kuba nempumelelo.
Indawo yezitshalo zasendle ihlinzeka indawo enhle ezimileni zasemanzini nasezilwaneni nokugcina ezingeni izinhlelo zokuphila emanzini.
Ufuna mina ngichaze ngabafundi?
Sesichaze kabusha isiteshi samaphoyisa esiseduzane njengesincibilikisi saleyo misebenzi okumele ilethwe emphakathini.
Kodwa i-Adams inqume ukumema uKevin, umdlali wekhilikithi ozimisele, ukuba eze esikhathini esibekwe yiqembu laseWP-Boland ukuze ahlangane noGibbs kanye nabanye abadlali.
Amathenda omthetho eDobra angashintsheki ngokukhululeka.
Ngomoya we-letsema, ochaza umoya wokuvolontiya, uMnyango usubuthe abazolawula ukudoba ukuqhubela phambili ukukwazi ukuhambisana nemigomo ebekiwe.
KunamaKhonsula amaningi ezweni elincane njenge-Italy.
Amehlo ethu ayevutha namakhala ethu kungathi avaliwe.
Ukukhetha izizinda zokugada kwi-Explorer kungenziwa ngokwezindawo.
Kumele sivume ukuthi ukwehluleka ukuxazulula isimo saseDarfur esinomphumela omubi esimweni sonke saseSudan.
Amazwe e-CMA asebenzisa imithetho efana ncamashi yokulawula ukushintshana kanjalo nabangaphandle.
Sizophinde sihalalisele abantu baseCongo ngalokho abakuzuzile kulokhu.
UKhomishana weSiteshi saseMandini oyibamba uKaputeni Kuben Pillay, wancoma amalungu akhe azinikela ngomsebenzi omuhle awenzayo ukubopha izigebengu.
Abesifazane kumele bavumele ukuvuleka nokwamukela izinhlobo ezehlukene zabantu kanjalo nalokho abakwazi ukukwenza nokuvumela ukuxhumana okungenamkhawulo.
Ukuxhumana mayelana nengqungquthela ezayo eQatar ngoLwezi kubalulekile.
Ochwepheshe beqembu leKhanya kumele baqede ukufakwa kwezinto ngasekupheleni kwesonto.
Abagada izimpilo zababhukudayo kuMasipala waseThekwini ayelekelelwa ngezimpelasonto nangamaholide yizinhlangano ezisindisa izimpilo ezingasebhishi.
Ukuqubuka kokuhlaselwa sekwenze ukuthi imikhumbi yempi yakwamanye amazwe yakhe umhubhe wokuphepha kwigalfu eqashelwe yimikhumbi yempi ebhekelele ukuxhumana komhlaba.
Izifundazwe ezisele sezibike izehlakalo zesifo ezisezinombolweni ezihamba ngazodwa.
Amasu okuqwashisa nawokuqeqesha akhelwe ukuphucula umbono omuhle wokulinganisa izinhlanga emsebenzini nokuqeda ukunikwa kwemisebenzi kwabangakulungele lokho nokubopha ngabhande linye labo abayizindlalifa.
Ukunganakwa kunomphumela ongemuhle emiphakathini yasemakhaya emaphethelweni amadolobha anjengePorterville.
Okungugcobho okusikaza uxolo lomhlaba nokuphepha ngejozi wukukhula kwamavukelambuso.
Bamushaya ngesagila base bemephuca umakhalekhukhwini wakhe ngaphambi kokuba babaleke.
Lokhu kwaholela ekusungulweni koMkhonto we Sizwe - okwaba yisinqumo esibuhlungu- nokwaholela emabuthweni anemithetho, agxile entweni eyodwa nanokuziphatha emhlabeni.
Ukumisa izinto kabusha kubalulekile ukuze kuqinisekiswe ukuthi umumo wenhlangano yethu kanye nesiko ukuthi zihambisana nesu lethu.
Unqamlajuqu obekwe amaqembu asePhalestina ngokukhululwa kweziboshwa zasePhalestina, ukuze kukhishwe isosha lakwa-Israel, uphela namuhla.
Izinhlobo ezehlukene zokuzijabulisa isib. amapaki okuzijabulisa, ukugibela amahhashi esikoleni, ukuskeytha, njll.
Utshani base-Italy bungadliwa yizinkomo emasontweni ayisithupha kuya kwayisikhombisa emva kokutshalwa.
Ukucabanga ukuthi uhulumeni uzokwengamela amabhange, okuchaza ukuthi ukubhalansisa kwabo inani labasebenzi ngokwezinhlanga, sibeke eceleni iBank of America kanye ne-Citigroup ikakhulukazi.
Uhulumeni waseNingizimu Afrikha umelene nokubulawa kwabantu abayisihlanu abasebenzela ukugcinwa koxolo kwi-African Union.
Uhulumeni waseNingizimu Afrikha umelene nokubulawa kwabantu abayisihlanu abasebenzela ukugcinwa koxolo kwi-African Union.
Ukusebenza kwezobunhloli ukuqinisekisa izexwayiso zasekuqaleni zokungaboni ngaso linye nezinkinga.
Okusanethi kudala ukuphuma kabusha kobekugwinywe ngesikhathi sokudla utshani, nokuzenza sandawo yokuqoqela izinto ezingadingekile ngaphakathi.
Lo mtapo wolwazi unelinye iqembu lamavolontiya - abantu abancane asebeqedile ukufundela ukusebenza emtapweni wolwazi kodwa abangakwazi ukuthola umsebenzi.
Uyacelwa ukuba ucindezele inkinobho phezu kwesithombe ukuze ubone umfanekiso omkhulu endaweni entsha.
Ukufaka umpompi esikhwameni esincane kuvikela ukulimala kukampompi.
IKhomishana yeSiteshi saseSterkstroom, uKaputeni Bekekile Waka wancoma uMlonyeni, umphenyi wecala, njengomunye wabaphenyi abasebenza ngokuzinikela esiteshini sakhe.
Ukhuluma ngomngani owadlwengulwa amaphoyisa amathathu.
Ukwehlisa untwentwesi oluvikela umoya ophezulu kuyogcina ngokuba khona kwemisebe ye-ultra-violet B enobungozi engathinta emhlabathini.
Kunesizathu sokuba ucabange okuhle mayelana nokubheka le migomo yentuthuko kanye nokuvuselelwa komnotho.
Lezi zenzo zingafaka ukuvimbela isinqumo seNhlangano yeZizwe ukuba ifake unswinyo.
Okusenkingeni phakathi kwalokhu okubili wuhlelo lokuvolontiya olwaziwa nge-Voluntary Service Station Rationalisation Plan.
UDokotela Wouter Basson wayeyinhloko yesikhungo, uDokotela Philip Mijburgh kanti kwakunabanye odokotela nenqwaba yezincwadi ezikhishwa.
Izinqwatshana zeziqhumane zatholakla kumsolwa kanjalo nemali okucatshangwa ukuthi yantshontshwa emshinini yemali.
Ukuxolisa ngenhliziyo yonke kubalulekile kanti lokho kufaka nokukhokhela ukulungisa okukhulu kulabo abahlomula kuhulumeni wobandlululo ukunabakhokhi bentela.
Ukubamba iqhaza ngamandla emisebenzini yezinhlaka zomhlaba ezimele ukubheka ukuhlolwa kweziqu, ikakhulukazi kwi-IAF kanye ne-ILAC.
Okumele kulethwe kufaka nokusayina ukudwetshwa kwezindawo amarobhothi kanye nokuphuculwa kwemigwaqo.
Sino-Superintendent Skosana osuka ebhokisini lokuphekwa ngemibuzo.
Imali estshenziswayo ibizwa nge-Kina eshintsheka kalula.
Sasihlala njengomndeni owodwa noWinnie kanye noTembe kanye nobhuti wami ekhaya.
Izincwadi ezibekwe eceleni zingavuselelwa ngaphandle uma kukhona obevele esezivuselele.
Ngicabanga ukuthi ama-Scorpions awuphiko olwakhiwe ngokukhethekile?
Laba basolwa abathathu babehlobene namacala anjengawokugqekeza, ukuhlasela amaphoyisa kanye nokutholakala nesibhamu esingekho emthethweni.
Ngokucabanga kwami emva kwekhona likaCurrey kanye noSivewright kuzoba namaleyni amane njengoba indawo ebibekelwe izitatanyiswa isivuliwe?
Abafundi sebefukamele irenki yamatekisi, bakhanda ibhilidi elicekelwe phansi, batshala endaweni, baqala izinhlelo zokuhlanza indawo, bathola izingane ezineminyaka engaphezu kweyisithupha ezingafundi.
Lokhu kwehluka kumele kufakwe kwi-NQF ukuqinisekisa ukuthi kuyafinyeleleka, kuyahambisaneka futhi kutholakala imfundo nokuqeqeshwa kwesikhathi eside.
Kufana nokushiwo ngenhla, kanjalo namakhasi akhishiwe achaza ngohlelo lokufaka isicelo sokukhokhelwa.
Ngidumele ngokuziphatha ngodlalme kwabafundi.
UKhomishana weSiteshi uCapt Sithonga, wancoma amalungu ngomsebenzi wawo omuhle.
Amalungu e-Meloding Crime Prevention aqhamuka kushifu A aholwa ngu Kaputeni DM Khapola abopha abathathu ezigebengwini ezifunwa kakhulu eMeloding.
Amabhlokhi e-Armoflex abekelwa abahamba ngezinyawo ebhishi ukuze bakwazi ukufinyelela olwandle.
Unswinyo kumele lugcinwe kulabo abenza amacala okuqasha izingane ezincane.
Okubi ngale ntando yeningi ngeke iqhubeke isikhathi eside uma abantu abaningi besekugcineni ngenxa yobuphofu nokungathuthuki.
Wayesesikoleni ngokuzwa kwami.
Ngacabanga ukuthi kwakuyizidlaliso, okubalulekile wukuthi, unguJohannes Mabotha hhayi Mabothe - t - h - a.
Leli yikhasi lokuqukethwe elizokwakhiwa lithunyelwe nge-CMS.
izahluko ezilandelayo zale-White Paper zichaza inqubomgomo yezindlela ezehlukene zokuthutha.
Amathuba ezokuvakasha nokuthuthukiswa kwezokungcebeleka ezindaweni ezakhele ugu akufikile ekugcineni.
Le mibukiso ikhombisa kancane iTheku nezindawo ezilakhele, nemininingwane ephelele nge-CBD.
Sikholelwa ukuthi izivumelwano zamazwe amabili ezinjenge-South African-German Binational Commission ibihamba phambili ukuqinisa amaxhama okuxhumana.
Umsebenzi ongumxhumanisi wamaphoyisa aseTrichardt nomphakathi uConst Zanele Sibambo, ushusha umphakathi waseTrichardt ukuthi uze nolwazi oluyoholela ekuboshweni kwamasela amakhebula ekhopha.
Le ncwadi iveza izinhloso yohlelo ngalunye lwe-ISIbalo oluhamsisana nezinhloso eziqondile zohlelo olungaphansi kolunye, amasu angalandeleka, okungaletheka nezikhathi ezinqunyiwe emzungenzweni wokuqala wohlelo.
Izindawo okungahwetshwa kuzo kuzo eBeira naseMaputo sezivunyelwe, kodwa azikakaqali ukusebenza.
Amaphoyisa alandela imikhondo avimbezela abasolwa ku-Aliwal Street.
Abasebenzi baphethwe wuMnu Schalk Hugo kanti basebenzelana ne-Pioneer School, esiphethwe wuDkt Petrus Botes.
Kufihleke ezindaweni eziningi, ama-Templars ashiya izimpawu ezithombeni ezipendiwe zasesontweni, kokubhaliwe kanye namawindi anemibala.
Okwengezwe kulezi zinombolo okubanga ubuhlungu, ukulimaza abantu okungenamqondo, okuhlasimulisa umzimba nokungenabo ubuntu eSierra Leone, eLiberia, amazwe akwi-Great Lakes Region, eSudan nase-Angola.
Ukuthola ulwazi olwengeziwe ngezempilo kulabo abavakashayo eSouth Pacific, beya kwi-Travellers' Health.
Ikhophi eyiphepha kanye nekhophi ethunyelwe ngekhompyutha ayoyiswa ehhovisi lakwaDWAF ngelanga elilodwa.
Ofake icala lokugqekezelwa endlini uthe imayikhrowevu ngeyakhe.
Ngesonto eledlule, amalungu amaphoyisa aseFouriesburg athola imoto emhlophe eyebiwe yohlobo lweToyota Hilux bakkie eyayintshontshwe eKommissiepoort eduze naseLadybrand.
Ngiyajabula ukuthi nginephaneli eziphethe kahle namuhla ekuseni.
Ngesikhathi silwela intuthuko enobuntu naleyo eyenzelwe abantu, sidinga izisebenzi zikahulumeni ezinobuntu, ezicabanga ngabantu, nezinokuzithoba.
Asibonge kwabesilisa nabesifazane beziluhlaza kanjalo nendima edlalwe wumphakathi wethu.
Ukufakwa kwesibulalimagciwane endaweni ehlanziwe ukubulala izilwanyana.
Mama, uphinde washo ukuthi wezwa ukuthi uMamasela wayemlindelweni kaSonto.
Ilungu leqembu lakhe u-Aaron Peirsol wathi kungenzeka kanye kwikhulunyaka ukuba ubone imijaho efana neyase-Phelps.
Umsolwa uzovela phambi kwenkantolo yemantshi yaseTembisa masinyane.
Gqamisa izinzuzo zokuqalisa ukusebenza kwalolu hlelo eMnyangweni wezoLimo.
Ukukhuphula ikhethini kuyokwenziwa amaciko asemphakathini oseduzane.
Ukwehlukanisa izinto ezincintisanayo nezingancintisani: imigomo esekelwe kumathiyori.
Uhlelo lapho kusonjululwa khona okuphikiswayo kuvamise ukuba kude ngenxa yokuthi ubuqiniso bomphumela bubalulekile kusho uMqondisi wokuHlola uChris Gavor.
Lokhu kushintsha inhloso yokuphucwa amandla kwabantu abangama-Afrikha ukuthi kwemukeleka kulaba bantu abacabanga ukuthi ngeke bakwazi ukuphatha amandla abawanikiwe.
Kungabe izindledlana ezingamaphasiji ziyavaleka, zivalwe ngabantu abama kuzo?
Sesiqale uhlelo lokuvuselela nokuhlumelelisa kabusha.
Kodwa ingxenye enkulu yemikhankaso eyenziwa ngesikhathi sokugcina nokuvela kukaMcCain kwakusezindaweni ezinjengolorida, i-North Carolina kanye neVirginia.
Manje sesibiza abamele isonto lamaRoma.
Ngilinde ngimagange ukuthola umphumela eniyitholile ekupheleni kwale ngqungquthela.
Uma ubona kungcono uyeke - ungaxheguli.
Kube nesicelo esivela kumlingani wami emsebenzini othi uDkt Wouter Basson wahoxisa ukuphawula kwakhe okwakubukela phansi abantu besifazane kuleli tshitshi elisemva kwakhe.
Yebo, wayebudedengu kulokho, kodwa uBotha Swala uyena owayedale lokho.
Emva kophenyo olunzulu oluthathe inyanga olwenziwe yi-Kimberley Organized Crime Unit, ababili bokufika abakuleli zwe ngokungekho emthethweni abaqhamuka e-Uganda baboshwa ngoba besolwa ngokuthi bakhipha abantu izisu ngokungekho emthethweni.
Kunabantu abalele phansi endleleni kanti umpheme uwele phezu kwabo kqnye nabantu ababephezu kwawo?
Isathelaythi ithumela igagasi eliqoqa ulwazi eziteshini zesimo sezulu, imihosha kanye namanye amaplatifomu asemhlabathini.
Lezi zinhlelo zamahlaya ezincike ezindabeni zinabalandeli abaningi kanti zidlalwa emathiyetha omphakathi nakwezinye izindawo ezenziwe kanjalo eThekwini namaphethelo.
Ukuhlanza okungasuseka kalula kanye nokuhlola amaphaneli kumele kukhonjiswe ezikhathini ezifanayo njalo uma kushintshwa indlela.
Bakutshela ukuthi uRichardson wathatha uStompie ngobusuku obandulele.
Iningizimu Afrikha inxenxa bobabili uhulumeni waseSudan kanye neqembu lamavukelambuso ukuba bahloniphe izivumelwano zokubeka phansi izikhali.
Ukuchazwa kuyobhalelwa ihhovisi lika Mnu van de Hoven.
Lokhu kungakusiza uma ubheka umumo wombukiso wakho.
Ukuxhumana kwami noLolo Sono kwakususelwe ebudlelwaneni bakhe noTebogo, omunye wezingqalabutho engangizibeke endlini kaJerry Richardson.
Amavolontiya angenazo izibhamu kumele okungenani avunyelwe ukuphatha izinduku ezimbili, amakilabhu noma izinsimbi kanye nehawu lasekhaya.
Ukuphendula kungakenzeki lutho kulesi sidingo, i-WCED inikeza izinhlelo zokufundisa ngomsebenzi othishanhloko abasanda kuqashwa kanjalo namasekela othishanhloko, iphinde inike nezifundo kulabo abafisa ukuba othishanhloko.
Usihlalo uRonnie Kasrils angathanda ukuphawula kulowo mbuzo.
Izinhlelo zezifundo zeziqu zokuqala emfundweni yobuhlengikazi zizofundiswa e-UWC kanye nase-Technikon.
Ngiphikisana nesitatimende sakho sokuthi wesulela uMbhishobhi Verryn ngecala.
Abasolwa abane bazovela enkantolo yeMantshi eThabazimbi namuhla ekuseni.
Ingxenye yendawo yokuhlala ephezulu yenkundla yemidlalo ekhona igcinwe injalo.
Wutshani obudlekayo obungadingi ukugundwa kakhulu.
Wabutha izingqalabutho eziningi zenkululeko yethu.
Amaphoyisa aseSydenham ahalakaza iqembu lezigelekeqe elaliqubuke emijondolo ekuKennedy Road kusukela ekuqaleni konyaka.
Leyo ngxenye enkulu, egqugquzelayo neyehlukile imayelana nokwakhiwa komphakathi ongacwasi ngokobuhlanga kanjalo nangokobulili njengoba kwakucatshangwe kusasekelwa iFreedom Charter.
Ngokwamazwi oSolwazi uHunwick kanye noHenry Louis Gates, lezi zncwadi ziyosiza ukususa ukungakholelwa ekulinganeni kokuhlakanipha kwabomdabu base-Afrikha.
Izindaba zakamuva zamaphoyisa, imikhankaso emisha nokwethulwa kwezinhlelo kumele kutholakale kalula.
Ukuskrina izinto ezibalulekile emitholampilo eseduze nezindlela eziyizo zokwedlulisela izindaba.
Inqubekelaphambili izogadwa ngokulethwa ngesikhathi kwezinto.
Ukulingisa, ukukhiqiza, ukubhala imidlalo kanye nemisindo - I-Themistocles Venturas inakho konke.
Baze bangicwilisa edamini lokubhukuda bafaka ugesi bezama ukungishokha.
Imithetho engasho lutho yobandlululo kanye nezimpawu yaphikiswa yase isuswa.
Sidlulise isicelo kubaphathi baseZimbabwe, sangathola lutho.
Ngokuphela kwempi nokuphatha kukahulumeni wamaNeshinali, amaBhunu afaka amazipho awo enhlanganweni yezokusakaza i-SABC ngenhlangano eyimfihlo i-Broederbond.
Izincwadi ezibekwe eceleni zingavuselelwa ngaphandle uma kukhona obevele esezivuselele.
Samkhahlele, savele samkhahlela njengebhola.
Olunye uhlobo lokulingisa olufaka ukusebenza kwe-GIS ukuze ihlinzeke ukubukeka kwendawo yamaphrojekthi e-MIG kanye namaleya okushisa emali esetshenziswa yi-MIG nokusalela emuva kokulethwa kwezidingo zabantu.
Ngangingeke ngize ngiphikisane noDkt Asvat.
Ngakho-ke ngigqugquzela ukuba uhlele izinhlelo zakho ezenezela isisindo kumakhomodithi anika inzalo kubo bonke ababambe iqhaza.
Onke amaphrojekthi akhokhelwa yihhovisi elikhulu elise-Elsenburg, emva kohlelo lokubeka okubalulekile phambili.
U-Ehud Olmert, uNdunankulu wakwa-Israel, kubikwa ukuthi u-ode uchungechunge olubizwa nge- "sharp and short" eGaza naseWest Bank.
Izigebengu nababulali AKUMELE bathintane namalungu omphakathi.
Uma kunenhloson nokuhlola okukholekayo komlando waseNingizimu Afrikha ngeminyaka yawo-70 kodwa ikakhulukazi, ngeyo-80 emva kweqiniso elingenakuphikwa okumele libhekwe.
Yebo, kanti zabekwa kuyo yonke insimu njengokusho kohlelo lokwelapha.
Ngesikhathi sokuboshwa, amalungu aqasheliswa ukuthi umsolwa wadlwengula umfana oneminyaka eyishumi endlini yakhe.
Iphrojekthi ye-OASIS incike kakhulu ekufakweni kwesandla yimiphakathi eyakhelene nayo ukuze iphrojekthi isimame.
Ukurola, emva kokufakwa kwabagijimi, kubaluleke kakhulu.
I-AHSC kumele kunwetshwe izinzuzo emithonjeni etholakalayo bese yemukela izindlela ezingambi eqolo.
Umsolwa uzovela enkantolo yeMantshi yaseTembisa namuhla.
Uhlelo lokwakha kabusha oluzoqalwa yiWCED oluzofaka izinto eziningi ngaphandle nje kokuhlela kabusha kwezikhala zokwelekelela eminyangweni kahulumeni.
INxusa laseNingizimu Afrikha elihlala eDakar, eSenegal, liphinde libeke seGuinea, eMali,e Mauritania, eCape Verde kanye naseGambia nakuba lingahlali khona.
Lezi zibhamu zatholwa zilahliwe kanti akekho owaboshwa.
Hamba eduze kwendawo yokuhlola ubheke izimoto eziza ngakuwe.
ITheku, yidolobha elaziwayo kanti liphakamise amasokisi kulolu hlobo.
Izikhumulo zezindiza nazo zonke ezinye izithuthi ezingahambisani nemigomo ebekiwe.
Kanti lonke ikhalenda likhishiwe layiswa kumakilabhu ehlukene.
Ngesikhathi esathi uyabuza, indoda engaziwa yamyalela ukuba akhumule.
Uphule imingcele yalokho okungcwele, nalokho okungathinteki.
Kwenzeka ngokuqhubeka kwesikhathi ukuthi umcubunguli we-Delta-G ashayele i-Forensic Department.
Uma imali isidonsiwe ebhange ngeke isabuyiselwa emuva.
Kodwa, uNomvete usanda kubuyela eNingizimu Afrikha ukuze azodlalela i-Orlando Pirates.
Umnyango ungaqinisekisa ukuthi ukususa izitshalo ezingadingekile eduze nedamu laseFranschoek libe yisimo lapho wonke umuntu ewina khona.
Ukubalwa kwamashifu angenakho ukufa emva kokuba kuqale izingozi ezibulalayo kwishifu emva nje kwaleyo shifu edale ukufa.
Kunenzuzo enkulu ukwehlukanisa phakathi kokusakaza kwabazimele nabancike kuhulumeni.
Njenganoma yimuphi umnotho kunokwehla nokwenyuka emnothweni wethu.
Amaphoyisa aphenya amacala okugqekeza, ukuba nezimpahla okucatshangwa ukuba zintshontshiwe nesibhamu esingenalayisense kanye nokuntshontsha izimoto.
Amathuba okusetshenziswa ngezindlela eziningi kwesikhumulo adinga ukuphenywa nokuphuculwa.
Amaphoyisa asevule idokodo lokuphenya okuqhubekayo.
Uhlelo lokuhlela kabusha isimo sezulu nokulimala ngenxa yemithi ebulala izimila ezingathandeki eTala Valley.
Ukulungiswa kokuqedwa kwezikhali, ukuhlukaniswa kwemibuthano nokudidiyela kabusha kwalabo ababebuthwe ezweni elinempi ngamaqembu ahlomile kuyaqhubeka.
Njengomuntu onguMkhalathi izikole zethu nazo zaziphazanyiswa yiziteleka.
Uyacelwa ukuba uphendule obhalile ukuze alungise izindaba zokudla nokuhlala.
Kumele siqinise ubumbaxaningi sisuke ezintweni ezihlomulisa umuntu ngamunye.
Ilungu lePhalamende elingaphansi kwe-ANC eGeorge, uBruce Kannemeyer, wamema ongqongqoshe emva kwezikhalazo ngesidakamizwa i-"Tik" ezikoleni.
Cha, wayengahlala kanjani u-Oupa Seheri endlini yami?
Jabulela ibhulakufesi elimnandi kwibhalkhoni ngesikhathi ubuka amadolfini ebhukuda edlula.
Izinto zokugqoka, izinto zokuhlobisa nezinye ezakhiwe ngoboya.
Ukucwaninga izinzuzo zokuba namandla okusayina kwi-Bamako Convention.
Izingane kumele zihlale zikhunjuzwa ukuthi isibhamu asilona ithoyizi.
Ukwakhiwa kabusha kwendawo emaphakathi nedolobha laseThekwini nohlelo lokuphathwa kwezindaba zedolobha.
Inhlamvu efanayo yadubula uzwani lukaConstable Group.
U-Andy Gubb ovela kwezeMvelo kanye neziNdawo eNingizimu Afrikha, emele intshisekelo yokuvikela izinhlangano ezizimele ezivikela imvelo.
Ukuhlinzeka nokulethwa kwezidingo zokwelashwa kwamathambo esikhungweni se-Orthotic and Prosthetic Centre eKapa.
Angisikhumbuli leso sehlakalo.
Amaphoyisa enza uhlelo lokumisa-nokusesha aphinde asesha izimoto kwizimvimbamgwaqo.
Siyazi ukuthi izinto zesikole zilawulwa amabhodi alawula izikole nokuthi abamba iqhaza ezinqumweni zokusetshenziswa kwalezi zinto.
Ukwelekelela ukuqeqeshelwa ukusebenzela umbutho, obekufanele bafakwe embuthweni we-MSDS bazonikwa ithuba lokukhetha ukuqeqeshwa ezintweni eziqondile.
Vakashela ibhlogi kaNdunankulu ukuze uphawule ngenkulumo yebhajethi.
Namuhla ukulinyazwa kakhulu kwezakhiwo kanye nengqalasizinda ezindaweni eziphethwe amaPhalestina kuyaqhubeka kanti imijondolo emisha kwa-Israel iyaqhubeka nokwakhiwa.
I-Aliwal Shoal iyindawo ethandwa kakhulu ngabatshuzi eThekwini kanti iheha abatshuzi abevela emhlabeni jikelele.
Amakhasi amazinga emiholo abasebenzi bakahulumeni abasebenza amahora amahlanu.
Indawo yokuhlala inamatende anezindlu zokugezela eziphezulu, yakhiwe osebenzi lomfula endaweni ebuka iMachampane River.
Ukwenza lokhu, iMenenja yeMiphumela idinga ukuhlela imithombo yokusiza umphakathi, lokhu kufaka amazinga ehlukene kahulumeni, amafemu azimele nezinhlangano, ama-NGO kanye nama-CBO.
Kungabe lokhu kuvela enkundleni yabaviliyeli, into enjalo, wukucula amaculo?
Ukushintsha izethembiso zibe yinto ephathekayo enye indaba, kodwa, njengoba uHolmes wavuma ukuthi izinhlangano zamavukelambuso ziyehlukana kulaba abangabalandeli.
Umphakathi ugubuzelwe yizinkinga zenhlalakahle ezidinga ukubhekwa masinyane.
Ihalalisele ababambe iqhaza abaningi ngokuphatha kwabo isimo ngendlela eyiyo.
IDWAF isibeke eceleni izimali ngaphansi kwesikhwama sokweseka izikhungo ukusiza iWSA ekuqedeleni iWSDP.
Mnu Nadel angikukhumbuze ukuthi usengaphansi kwesifungo.
Ihhovisi likaMengameli we-EU lithukile ukuzwa ngokuhlaselwa kwanamuhla kwehhovisi likaNdunankulu maphakathi ne-Algiers nesiteshi samaphoyisa.
Izinkinga ezinjengokushoda kwezindlu zabahlwempu, amabhilidi okungafinyeleleki kuwo, izindawo ezingaphephile, olayini abade nokubheka ukususwa kwesithunzi namandla kubantu.
Eminye imishini yezolimo, yokukhuliswa kwezimbali, amahlathi, ukugcina izinkukhu, izinyosi, lokhu kufaka nokuqhuma kwezinhlamvu ezitshaliwe ezifakwe imishini eshisisayo; imishini efukamelayo.
Izibonelo zemisebenzi efakwe lapha yileyo evamise ukwenziwa amahhotela, amamotela, ama-ini, amadomi ezikole, izindlu zezivakashi, amahostela entsha, izindlu zabahlwempu, njll.
Ukusebenza ngendlela kwamadiphu amaningi kuphazanyiswa amanzi angcolile.
Abasolwa ngokuntshontsha amakhebuli (izinyoka) bashiya imoto babaleka ngenye.
Baphuma baqala baphinda lokho abebekufundile.
Umbiko wagxeka ukuba kubi kwesimo ngenxa yezidingo ezisemaceleni, ukwehla kakhulu komnotho womhlaba wonke kanye nokusimama kwe-ye.
Imiphakathi yemukela abahambayo ngezandla ezifudumele ngesikhathi bedlula.
Amaphoyisa athola okhiye bemoto ababaleka ngayo kuye.
Okunye okubalulekile wukuhlolwa kwezimali.
Siphinde sibone ukwenyuka kwezinga le-Russia ecebile nenokuziqhenya emhlabeni.
Nakuba imnandi, kodwa idala ukwenyuka kwezinga lama-esidi emzimbeni.
Ngayinika u-Oupa.
Emva kwesehlakalo sokubaleka, okhiye basezitokisini zaseNkantolo yeMantshi yaseBethlehem zashintshwa ukuvimbela ukweqa kweziboshwa.
IMeya yaseBreede River Winelands uJohn Ngonyama wathi wayejabule kakhulu ukuthi omasipala base beqala ukusebenza umnotho ngendlela yentando yeningi.
Ukuhlanganisa nokuqalisa ukusebenza kwemihlangano yamakota esezingeni eliphezulu phakathi kweDolobha kanye ne-TMNP.
Manje sizocela uDkt Wouter Basson angene ebhokisini.
Amaqhawe amaningi omzabalazo nabaholi bomphakathi baseGugulethu bangcwatshwe lapha, lapha sibala noChristmas Thinto kanye noMama Holo ongomunye we-Gugulethu Seven .
Amaphoyisa athintwa abe esejaha imoto ayiyisa endaweni yaseMahwelereng lapho omunye wabasolwa aboshwa khona nemoto yatholakala.
Uyazi ukuthi inkundla yezemidlalo eyikhaya le-Orlando Pirates yi-FNB Stadium?
Khombisa umumo wamakhenophi kanye nobude bawo ngaphezu komhlabathi.
Ngaphandle kwehhovisi lokuhala imishado esifundeni saseChaoyang, uthando belubhalwe ebusweni namuhla ekuseni njengoba izithandani eziningi bezimi ulayini ukuze zithole izitifiketi zazo zemishado.
Kwakunemibuzo emayelana nokuhlobana kwakho neVlakplaas phakathi kweSoweto kanye neVlakplaas.
Singathanda ukubiza u-Ebrahim Rasool ukuthi angene ebhokisini.
Umlingani womsolwa wayezoba ozobulawa okwakuhlelwe umsebenzi wesifazane enkampanini yabo.
Maduzane nje iSekela likaNobhala-Jikelele wezokugcinwa koxolo e-Hedi Annabi wexwayisa i-Security Council ukuthi isimo sezokuphepha eDarfur, siya siba sibi kusukela ngesikhathi sokwethulwa kombiko ngoNhlangulana.
Akekho umuntu ongaba nezingxenye zesibhamu ngaphandle uma enelayisense yesibhamu esingakwazi ukufaka lezo zingxenye.
Kanjalo nokufa ezitokisini esizoza kukho kanye nokubulawa yilabo abaqeqeshelwe lokho.
Ukuhweba okungalandeli migomo kugcwele ku-Warwick Avenue nangaphesheya phakathi kuGrey Street, le migwaqo ihlanganiswe umgwaqo ohamba phezulu ongasetshenziswa osuwashintshwa waba yimakethe yokudayisa imithi yesintu.
USupt omkhulu uMyburgh wathi ukutakula kwakuwumzamo ohlanganyelwe phakathi koMbutho wamaPhoyisa, ithimba lezokwelapha nabanye abagwedli bezikebhe.
Wayengumuntu wezitshalo eziphambili aphinde alande izitshalo, owayenesipiliyoni sokuzibambela mathupha ezingadini ezindala ezaziwa nge-Bath Botanic Gardens eJamaica.
I-CD inefolda emayelana nendawo ye-GIS enamafayela amashephu ayishumi, kanye nefolda ye-metadata.
Lokhu kudinga inhlanganisela yamahirakhi okuphatha ukuze kuphumelele.
UMengameli Mbeki uveza uhlelo olusha lokukhipa izimendlela zokuhlonipha ezaziwa nge-national honours eNingizimu Afrikha ebuswa ngentando yeningi.
Impi yokuvukuza umphakathi ngenhloso yokwakha uhlelo olusha lokuphila ngokuphana ngokulinganayo.
Izindwangu zokuthunga eziqunjisiwe, ezipendiwe noma ezemboziwe; ikhanivasi edwetshiwe okungathi eyasethiyetha, izindwangu zangemuva estudiyo noma okunye okunjalo.
Omunye wabasolwa ohlala ehostela eliseduze wabanjwa.
Lokho kuyafana nokwenzeka eLoftus Fersveld Stadium ePitoli?
Isiqoqelamagugu saseWellington sizokwethula izinhlelo zokufunda kubafundi esinengqikithi ethi: Our heritage - Our environment.
Lokhu wukungenelela kwezokwakha okufaka nokwakhiwa kabusha komumo wesakhiwo se-City Hall sibe esesimanje, kufakwe izinto ezisezingeni eliphezulu ukukhombisa ukuthi ibhilidi lihambisana nesikhathi esisha.
Izinombolo eziyisihlanu zokugcina zichaza indawo ekhethekile kumasipala.
Okunye ukuchazwa ngombhalo wemizila eSuperCross kunikwe ifayela kumashephu ngendlela yakhona.
Umsolwa manje ugcinwe esitokisini samaphoyisa.
Kanti indlela eya obumbanweni ibigcwele izinkinga.
Ukuzibophezela ezivumelwaneni zokuqashiselana - uma usikhwama kuyilona oqashiselwe.
Abasolwa ababili baboshwa begqekeza endlini eBuccleuch,eSandton.
Sebenzisa indwangu emunca amanzi uma kukhona okuchithekile ukwesula okusaluketshezi - uqale ukwesula usuka ngaphandle uye maphakathi.
Imoto yohlobo lweVW Golf eyayebiwe endaweni yamaphoyisa yaseParkweg yatholakala eKagisanong.
Siyazi ukuthi ukuza kwakho enkantolo kuvamise ukuba nengcindezi kuphinde kukuhlukumeze ngokomoya.
Amaphoyisa aseChina avimba isimo esasizohlaza esasiqalwe saphinde senziwa yi "Eastern Turkistan" abehlukanisi ababesebhanoyini i-Southern Airlines flight ngoNdasa.
Silinde ngamanzonzo uhlelo olumbaxaningi noluhambela izinto phambili i-Programme of Action.
Izitifiketi ze-LPI azeseki muntu, zivumela inhlangano ukuthi ashintshele ekusabalaliseni kunoma iyiphi enye iLinux ngaphandle kokuqeqesha kabusha abasebenzi.
Kusolakala ukuthi lo omncane wayengaboni ukuthi isibhamu sasihlohliwe ngesikhathi ekhwebula ingcipho.
Inhlangano yeZizwe kanye ne-AU njengamanje imatasa ivakashela amazwe anamasosha abambe iqhaza ngaphambi kokuba ashintshelwe kwenye indawo ukuhlola abasebenzi abagqoke umfaniswano nezinto zokusebenza, ngokwezithunywa.
Abaningi ababelwa empini bakhethe ukubuyiselwa emphakathini, ukunokuba babuyiselwe empini.
Amaphoyisa aphuca umnikazi imoto kanti abasolwa bayiswa esitokisini esisemaphoyiseni ase-Alberton.
Lokhu kufaka izinto ezinjengamajezi, opholonekha, amajezi anezinkinobho, izikibha namanye amavesti, iphentihosi, amathayithi, amastokhingi amasokisi nokunye okunjalo.
Kuphinde kuveze, kube wuphawu lomcebo ongaphakathi komhlaba abaseMnquma abaziqhenya ngalo okuyigranaythi, ithaythaniyamu nokunye.
Bahlotshaniswa nokubulala kanye nokugqekeza izindlu.
Umalusi wuhlaka olusemthethweni olubhekele ukuqinisekisa imiphumela yokuhlolwa.
Phezu kwalokhu kudideka kokucwaswa kwezobuchwepheshe sekuvele inselelo entsha ezobeka umthwalo ezizweni ezisathuthuka.
Ukukala ukuyiswa eceleni kwemingcele yendishi okunesisisndo esehlayo esiqwini esingaphezulu, umgwaqo omkhulu kanye nemincane.
Ngesikhathi abadlali bengena enkundleni, ukugxobana kwaba kubi kakhulu.
I-GCIS isehhovisi likaMengameli kanti ingaphansi kukaNgqongqoshe ehhovisi likaMengameli uDkt Mantombazana Tshabalala-Msimang.
Okhulumela amaphoyisa aseNewlands uCapt PM Pillay wathi abasebenzi babajaha ngezinyawo kodwa abasolwa babaleka bangena emijondolo.
Abanye abantu emphakathini benza esikubiza ngokuziphatha ngokungemukelekile emphakathini.
Umsebenzi onguMxhumanisi waseMayville, u-Inspector Patrick Ngwane, wancoma abasebenzi ngokuphendula kwabo ngokushesha.
Thola umlando ogcwele wokusebenza kukaNoria Mabasa lapha.
Iningizimu Afrikha inxenxa bobabili i-GoS kanye namaqembu amavukelambuso ukuthi alandele isivumelwano sokubeka phansi izikhali njengoba lokhu kuyosiza ukuvikela abantu.
Inhlanganisela yamahhovisi amakhulu eminyango yezemfundo kulezi zindawo ezazaziwa ngama-SGTs nama-TBVC njengoba kunezingxenye zeminyango zisebenza esifundazweni.
Abasolwa bathola ukungena endlini ngokuphahlaza iwindi.
Ngivumele, sengivala, ukuba ngiphinde ngihalalisele i-NECSA ngokuhola lo mbhidlango.
Umbukiso ohlabahlosile wezithombe zomlando ngabawumsinsi wokuzimilela eMelika, obizwa nge-Sacred Legacy womthwebulizithombe odumile u-Edward Curtis owuvule e-Durban Art Gallery.
Kumele silandele isibonelo sokwakha ubudlelwane obuqinile obuhlanganisa umphakathi.
Uma ukhuluma ngoSitambiso, usho uSitambiso Buthelezi.
Amaphesenti angamashumi ayisishiyagalombili nanhlanu osizo olumacala mabili lwama-Irish lusetshenziswa eNingizimu Afrikha.
Ingxenye eholwa wuMqondisi ibhala iphinde ichibiyele imithetho eyehlukene emenyezelwe ngaphansi kwemithetho eminingi yezokumbiwa phansi.
Ungaphinde uqinisekise ukuthi i-Ellis Park iyinkundla yasekhaya yeqembu leKaizer Chiefs kanti i-FNB iyinkundla yasekhaya yeqembu le-Orlando Pirates?
Ibhomu ebekwa phansi ye-limpet yaqhuma ngaphansi kwemoto yamaphoyisa eMamelodi.
I-CP yehlisa ukulimala kwemvelo okudalwa wukusabala kokumbiwayo, imisebenzi yokucoyisekisa kanye nengcuphe yokusala kwezinto ngesikhathi sokukhiqiza.
Izihlahla ezifana ne-fynbos biome zibonakala ngamaqabunga amancane, aqinile ampunga kanye nobuningi be-Daisy family Asteraceae .
I-Sudan ivumile ukuhambisana nomgomo obizwa nge- "Annan peace plan", okuyiyona ethumela amasosha eNhlangano yeZizwe ukusiza uphiko lokugcina ukuthula kwi-African Union, kodwa ilibazise ukuqalisa ukusebenza kwezinto.
Inhloso yokuhlukanisa ngezigaba amacala ashiwo ngenhla imbaxambili.
Abasebenzi bezempilo kumele bakhunjuzwe ngezinzuzo zokugoma izingane.
Ngiyikhumbula kancane into enjalo kodwa hhayi kahle.
Ezehlakalweni ezimbili ezehlukene ngempelasonto eyedlule, amaphoyisa aseKhutsong akwazile ukubopha umsolwa oyedwa kulelo nalelo cala.
Abashushisi akumele banqikaze ukucela isigwebo sokubopha.
Izindleko nezinhlobo zezindwangu zibalulekile ukubhekwa kulolu hlelo lokudweba.
Izinhlobo zezilwane eNingizimu Afrikha zifaka nobhejane omnyama, isilo, isikhadi, ingwe, ufudu lwasemanzini kanye nemikhomo.
I-Oostenberg Administration inamahhovisi amathathu abhekele amapulani okwakha nenhlolovo, njenge-Brackenfell, iKraaifontein kanye neKuilsriver.
Ukwakha imisebenzi esekelwe kubantu negqugquzelwa abantu evezwa wukulingana kwenani lobulili emsebenzini, ikhwalithi, ukwenza izinto ngesikhathi nendlela enhla yokuziphatha.
Ukubheka ukwethulwa okukhethekile nokugoqwa kwendondo.
Imizamo eminingi yemizamo yezibalo e-Afrikha ingalandelwa kuze kufike esikhathini sokugcotshwa sangonyaka owedlule se-ASSD eKapa.
Usuhlekile ukuphikisana nemvula yezinyembezi.
UMnu Nofili wagwaza umngani wakhe ngommese wafa.
Laba basolwa bahlotshaniswa nenqwaba yokugqekezwa kwezindlu.
Kunethemba lokuthi emva kwesemina bonke abantu uyobuyela emtapweni wolwazi begqugquzelekile ukuthi baphucule izinga lokufunda emiphakathini.
Ukuvikeleka kwezinto eziyizikhumbuzo sekugxilwe kukho emva kokuba amavukelambuso aphahlaza i-Taj Mahal Hotel kanye nesizinda samasiko sase-Chatrapati Shivaji Station eMumbai ngenyanga edlule.
Kungenzeka, ngoba uThembiso wake wahlekisana noZinzi.
Kwaba nomonakalo, enye yezinsika yawa phakathi kwezimile.
Usule kancane kukho konke ngaphandle kwezitsha ezingcole kakhulu.
Nganika uPelo noThabiso imali ngase ngibanika umyalelo wokuthi baye eDiepkloof.
Siqedela umthetho nokwenziwa ngokusezingeni kwatekisi.
UCameron Dugmore wakhombisa ukukhululeka emva kokubuyiswa kokuthula elokishini laseMasiphumelele eFish Hoek namuhla ntambama, emva kokubhikisha okunodlame kwabantwana besikole samabanga aphezulu.
Ukungashishilizi kwezimoto kanjalo nokuhlakazeka sekungcono.
Amaphoyisa aseDealesville abopha umsolwa kuDada Street, eTshwanaganang emva kokuba eshise indlu yakhe.
Umvakashi ofuna ukwazi kabanzi ngezindawo ezicebe ngamasiko ehlukena nezemvelo kulezi ezingazodwana nezingaziwa kakhulu.
Sizoya kophuza nomngani wakhe uSitembiso.
Ngaleso sikhathi abaningi babebona umbono wethu onesibindi njengongeke ufezeke.
Ukusungula ukutshalwa kwezimali okunxambili ngokuhambisana nomthamo kanye nohlobo.
Amacala okuphanga kuhlonyiwe, ukushayela budedengu nangokunganaki kanye nokuba nesibhamu esingekho emthethweni ayaphenywa.
U-Abdullah Ibrahim, umculi we-jazz odume umhlaba wonke, ubuyele eKapa nokuyilapho ezocula ngayedwana ochungechungeni azihlelele lona.
Abantu bakithi sebehlukumezeke ngokwanele ngenxa yokuvukelwa kombuso kanti akusafanele bahlukumezeke futhi, kusho u-Erakat.
Ukwethulwa koMbiko woNyaka ePhalamende, uma usuvunywe yi-NCACC.
Odlala esiswini eqenjini le-AC Milan, uRonaldinho akekho esimweni esihle sokuthi angadlala eqenjini lakhe naseqenjini lesizwe muva nje.
Kanjalo no-Brigadier Schoon osazofika.
Oyisela elibanjiwe angagwetshwa intambo ngoba ukweba izinto zabantu kanjalo nokuvimbezela abantu endlini kunesigwebo sentambo emthethweni wase-US.
Amaphoyisa aseWarrenton ahambisa ingane nomsolwa babasa eGaleshewe lapho aboshwa khona nengane yahlanganiswa nomama wayo.
Kunesidingo sempendulo enhle ekubeni abalungele kwemboni ezimele ukuze isize ekunqobeni ukunganeli kwezisebenzi, okuphazamisa ukulethwa kwezidingo kubantu.
Kodwa ngikholwa wukuthi indawo ebalulekile okumele kuqalwe kuyo yisu elithathwe amaLungu ahloniphekile njengoRenier Schoeman kanye no-Annelize van Wyk ukubala abambalwa.
Uhlelo olusolwayo wezikhali zenunzi luyaqhubeka nokwenyuka kokungqubuzana kanye namathuba okuqubuka kwenye impi.
Eminye imidlalo ayehlelwe phakathi kwabadlali ababili.
Ama-Broms akhula emahlathini anamaqabunga athambile anameva noma amaskeyli.
Isehlakalo sabikwa ukuthi senzeka emijondolo yaseHolomisa.
UDkt Mijburgh, uyakhunjuzwa ukuthi usengaphansi kwesifungo.
Sihlose ukuqeda le ndaba siphinde siqinisekise ukuthi ukungazi ukuthi kwenzekani okulokhu kulandela iClairwood kuphele okokugcina..
Bengilindele ukuba abe nokudabuka okuncane, abe nokweseka uma kuza kumlamu wami.
IZeekoevlei kanye nejukskei eKhayelitsha nazo ziyothola usizo lwezezimali kwiDolobha.
Sicela bonke abathintekayo ukuba baqede ukubulala okungagunyaziwe ngokomthetho okuqhubekayo.
Siyajabula ukuthi inqubekelaphambili ikhona eSierra Leone kanye naseLiberia.
UMthimkhulu uke wasebenza ezinhlakeni ezehlukene zokufukula umphakathi kanye nezombusazwe.
Amaphoyisa aseKlerksdorp izolo akhombise ukuthi ukungamelani nezinto ezingalungile okusetshenziselwa ukwesabisa abatelekayo, kuzoqhutshekwa nakho.
EKlerksdorp,abasolwa abayisikhombisa baboshelwa amacala asuka ekutholweni nezinto zokugqekeza, ukugqekeza, ukushayela bephuzile kanye nokweba.
IKhanya igcine uhlaka oluyisicaba olunochwepheshe emikhakheni eyehlukene ukuhlangabezana nezidingo zephrojekthi emkhakha-mningi.
Iphalamende ligunyaza izimpahla ezithile kanye nemisebenzi ngohlelo lwamathenda.
Ukuchazwa kwemoto kudweba isithombe saleyo edunwe ekuqaleni.
I-RXH idinga uhlelo lokwelashwa luhlotshaniswe nesiguli.
Umgidi wacishe wonakala ngesikhathi iqembu lentsha engaziwa, eyayibhema ngemuva kwamathoyilethi angomahambanendlwana, iwisa ugwayi ovuthayo phansi, nokuyikhona okwaqala umlilo wequbula.
Sibukeza futhi sichibiyela imigomo yezifundazwe yokugunyaza ukwenza izinto ezithile.
Ishayelwa yizinqubomgomo zokukhululeka ekuhwebelaneni nakwezezimali.
Izingane kade zisebenzisa amakesi njengezihlalo ukuze zihlale.
Ulwazi olumayelana nezidingo zezenhlalakahle, ukungalingani kanye nokusilela emuva kwentuthuko luyoqoqwa.
Ubufakazi bokucima umlilo bubheka izindlela ezinobuhlakani ezisetshenziswe yizinkampani ukutshala umqondo wokuzibambela ngaphakathi ezinhlanganweni.
Yizinto zokusebenza eziphambili kakhulu kwabezindaba, kusho uMnu Gosper.
Ukuhlonza noma ukubeka phambili kwezinhlelo kanye namaphrojekthi okwenzelwa ukuqinisekisa imiphumela.
Inhloko yomnyango wezobunhloli nokuvikeleka kwakunguMnu Mzwai Poliso.
Abasolwa bazovela enkantolo yemantshi eBenoni ukuze babhekane namacala okutholakala benesibhamu esingekho emthethweni kanye nezinhlamvu.
Ukwengeza kulezi zindlela ezicindezelayo, nemisebenzi eminingi eyenziwa wuhulumeni noma labo abanamandla okuthatha izinqumo esikhundleni sawo.
Abasolwa babe sebebaleka nesamba semali esingaziwa.
Lokhu kwakhombisa ukuthi iDolobha lalingena khaxa lizofuna imali ekweletwayo.
Usenike izeluleko ezindabeni eziningi ezithinta izinhlangano zabesifazane.
I-MONUC, yabika ukuthi ukusabalala kokungaboshelwa ububi umuntu abenzile kwenza ukuba ukuhlukunyezwa okuningi kungajeziswa, ngisho emva kwezinyanga enziwa.
Angiyifundanga i-thallium ngendlela yokuthi sengingavele ngibhule ukuthi yiyo.
Ukuqala kwesimo sezulu esibandayo kwehlisa ngokushesha izimpukane ezincane zasemanzini, nokwenza kunciphe igciwane elidala ukugula.
Ukusukumela kwakho phezulu kwenza ukuba kuvinjwe ukuphanga kuhlonyiwe kabili.
Amabhidi abalwe akhomba phezulu noma phansi kakhulu ngokwezimali athathwa njengangasebenzi.
Uphuthu yiphalishi lommbila elomile elidliwa nezitshulu ezehlukene noma nenyama eyosiwe.
I-SEEA ichaza ubudlelwane phakathi kwemvelo nomnotho.
Amaphoyisa aseMatsulu athola ulwazi ngomthombo othembekile ukuthi kunabasolwa ababili abaphethe iziqhumane.
Sethulela isigqoko bonke abadlali abadlale kahle kuma-Olimpiki abakhubazekile aseSydney kanjalo neminye imicimbi ekhaya, e-Afrikha nasemhlabeni jikelele.
Amagazethi angempela ahlala ezingxenyeni ezithile ukuze atholakale kalula.
Ukunitha noma ukukhrosha izingubo zokugqoka nezinye izinto ezakhiwe zaba amashephu zikuleli qoqo.
Ukunciphisa ukufinyelela kwabantu abamnyama emathubeni emfundo nawemisebenzi.
Kwakungekho lutho olukhuluma nge-Trojan Horse, kungekho ngisho izithombe.
Izinhlelo zezenhlalakahle zizokwenziwa kabusha ukuze zizwelane nabobunye ubulili.
Dkt uKoekemoer, uyakhunjuzwa ukuthi usengaphansi kwesifungo.
Izinombolo ezintathu zokugcina zikhombisa indawo ekhethekile phakathi endaweni enkulu.
Asizikhohlisi ngokufuna impumelelo esheshayo nelula.
Lokhu kusuka kumabalazwe omasipala beziFundazwe kuye kumabalazwe omasipala basekhaya.
Sithumele umyalezo kuMengameli Abbas kanye nohulumeni oholwa yiHamas siveza ukweseka kwethu imizamo yabo yokulungisa udaba ngendlela eyamukelekile.
Sekuyisikhathi eside uhlelo lwethu lwemfundo lugxile ezincwadini.
Okokuqala, ukwenza kuzwakale kangcono izenzo zobuqaba ezenziwa kubantu bakwizwekazi lase-Afrikha, ukuzibona umkhulu kunabanye abantu nokusiphatha njengezicashalala.
Emva kwalokho opeqululwa izindlu wavakashela indlu kaSadi, eyayikade ihlaselwe, nokwabikwa kuModise ukuthi uSadi uphephile.
Waphawula ngobuhle "obukhanyis' ilanga" kanjalo nokuhlala kwayo phakathi kwe-Table Mountain kanye neRobben Island.
I-Iran yathi kulezi zinyanga ezedlule ifuna i-Charlier ingabe isayibona imibiko nge-Iran ehlalankosi le-IAEA eVienna.
Inselelo yethu manje wukusabalalisa impumelelo esifundazweni sonke.
Nakuba intombazane ibe nezilonda eziningi emzimbeni wayo omncane, yasinda, yahlinzwa kabili kanti iselulama.
Ama-SME angaba nokuncintisana ukunamafemu amakhulu ngamaphrojekthi amancane, angaqhathaniseki nagcwele yonke indawo ngoba avamise ukusebenzisa imali encane ukuqhuba ibhizinisi.
Imoto yatholwa ipakwe eTshilungoma village ngosizo lwe-Tracker system.
Kubikwa ukuthi i-Transitional Federal Government ike yangena ohlelweni lokuxoxisana nabakhuzi bempi eSomalia.
USgt Busaphi Mathenjwa, ophenya icala, ujabule ngesigwebo.
Le ndaba idinga ukubhekwa nokwenziwa ibe semthethweni ezingeni le-TRCl.
Ngiyajabula ukuthi ngilapha namuhla ebusuku ukuvula lo mbukiso omangalisayo: iTimbuktu: Script and Scholarship.
Ngokosiko, inkulumo yetshitshi ayididi ngokwesidalo kanti amanye amalungu kumele ayeke ukuphazamisa ngokubabaza.
AbaMhlophe baxoshwa ngenxa yokuphatha kabi abaMnyama.
Amanyuvesi afundisa abafundi ezifundweni ezehlukene ebe enombono wokuqeqesha okusezingeni eliphezulu, nokubamba iqhaza ocwaningweni lwezesayensi.
Ngokwakhiwa komgwaqo uMalandela Road, kuhlelwe ukuba kulungiswe intuba yokudlula.
Lokhu kwakhonjiswa ngokucacile esontweni elandulela ukwethula inkulumo yikomidi.
Emva nje kancane komdlalo, umqeqeshi waseBotswana uDH Motsheare wagcizelela umlingani wakhe waseSwazini u-Ernest Mavuso ukuthi abafana bakhe bayiqembu eliyizingane elisanda kuhlanganiswa.
Ukugxila kumele kube sezixazululweni kwezinkinga ezivimbela isimo ukunezilungisa okonakele.
Izingozi zokushayisana mahlanze: ukugijima kakhulu uma kunesimo esiphuthumayo kanye nokwedlula lapho kunolayini abaphikisa lokho noma ukuzohlangana nezimoto eziza ngakuwe.
Sekubonakele ukuthi zombili izimoto zazintshontshwe ngesikhathi sokuphanga izindlu, kanti ziyahlobana nokuphanga izindlu eNorthclif kanye naseWinchester Hills.
Kungaba uqonde uMnu George Stainton imenenja ehlezi emva kwami?
Ukuphazamiseka kwezokuthutha eBluff ngoLwezi.
Ukuvikela nokuqinisa izikole, ngokudweba ngendlela, ukufaka amapayipi kanye nokwakha kabusha, ukuze zimelane nezehlakalo zemvelo.
Ukwengeza, ukungena kwezinyunyana emsebenzini kulezi zindawo kwakucindezelwe.
Izindawo ezingatshaliwe kumele zenziwe ziqine ngezinto ezizokwenza ngcono ukuma kwazo hhayi ezizodala inkinga noma ezizozibeka engcupheni.
Usizo ekugadeni ukuqhubeka nokuphepha kokuhamba kulandelwana emangcwabeni aseChris Hani nase-Oliver Tambo.
Ukuthuthukiswa komhlaba okungalawulwa kungaba nezmiphumela emibi endaweni yemvelo, ezindaweni zamasiko kanjalo nakwikhwalithi yomoya namanzi.
UCharles Zwane wangenelela wathi bayangethemba njengomqeqeshi nokuthi abakholwa ukuthi ngiyimpimpi.
Ukwenyuka kwezinhlelo okudla imali nokuqalisa kabusha ukusebenza kwabasebenzi kumele kugwenywe.
Okusoshiwe kumele kukwazi ukukaleka, kube nesigqi, kwaziswe emphakathini, kugadwe kuphinde kuhlangatshezwane nakho.
Kunesidingo sokunakekela okunzulu nokweseka okuqhubekayo kule mindeni.
Abasolwa kuthiwa babandakanyeka odlameni lwamatekisi oluphakathi kweHighflats kanye neSt Faith Taxi Association.
La malungu angazigqaja ngobuwona njengoba kwakuyisikhathi sokuqala ukuthi i-SAPS Carnarvon iphuce izigelekeqe i-Mandrax.
Abasolwa ababili baboshelwa ukudayisa utshwala ngaphandle kwelayisense kanti amalitha ambalwa otshwala obehlukene abanjwa eNortham.
UKhomishani wamaPhoyisa eSifundazwe eNtshonalanga Kapa, uKhomishani uMiriam Mbombo, wahalalisela uSayitsheni Gerber ngokuziphatha kwakhe okuncomekayo nokwemukelekile nokuphenya kwakhe icala ngendlela enobuchule.
Yilokhu okwenza silethe isiphakamiso ezilandelayo.
Lezi zingxenye zidinga ukushintsha ekubeni yizinhlaka zokweseka nje kuphela kodwa zibe abadidiyeli bemisebenzi kahulumeni.
Uma kungukuthi wakhuluma nomuntu obizwa ngoPiet, ngabe siyazi ukuthi uPiet wayehlala eSoweto.
Indima yemifakela kanye nama-ionospheres ekuphuculeni ukukhiqizwa kwenyama yenkomo.
Uhulumeni uyabona ukuthi, ngenxa yezizathu eziningi zezomlando, uxhaso lwezimali ngokomlando luyatholakala ezimakethe zezezindlu.
Ukwedlula lapho, ababhali kumele bashiwo futhi babe ngabangathinteka ukuze kuqinisekiswe umongo wokubhalwe ngakho.
Abaseshi o-P Hay kanye noRolanda Hay bemi eduze kwetekisi eyasetshenziswa ngesikhathi kuphangwa kuhlonyiwe.
Akukho bufakazi bokusetshenziswa ngokusabalele kobuchwepheshe obusahlolwa.
Uhulumeni wesifundazwe uxhasa ukufakwa kwamazinyo kwabadala abahlwempu, labo abathola impesheni yabadala nalabo abasezikhungweni zabakhubazeke ngokomqondo.
UMengameli wayekhuluma ngesikhathi kunesithangami sezintatheli noMengameli weFIFA uSepp Blatter endlini yezivakashi kaMengameli ngeSonto.
Qinisekisa ukuthi ingilazi etshekile enokukhanya kwesibhakabhaka ibheke ngasenyakatho.
Kusolakala ukuthi washaya umufi wamgwaza wambulala.
Kulesi sikhathi esisanda kudlula i-NAM esebenza ngokubambisana nehlangene yathatha izinyathelo eziyizo ezingqungqutheleni zomhlaba wonke nezindaba eziqhamukayo, esiMemezelweni sezomlando seNkulungwanenyaka.
Kanti akumele sivumele imindeni yabo noma izivakashi zibabone.
Ekuzameni inqubekelaphambili kanye nasekuboneni impumelelo ebambekayo, kunokuzethemba okusha kubantu abangama-Afrikha, ukubona ukuthi impela: sisangaqhubeka nokuba ngabakhululi bezimpilo zethu njengoba vele siyibo.
Ngingathanda ukuba ucabange ukuthi ngemukela ukuthi uyilokhu othi uyikho kanjalo nokuqeqeshwa kanye nesipiliyoni sokwenza okunikiwe.
Ku-E - ukuthutha ngendluzula abantwana belinye iqembu bayiswe kwelinye.
Le ncwajana yazisa abahlali basendaweni engaphansi kukaMasipala waseMossel Bay ngezinhlelo nemiphumela ehlosiwe ngohlaka ukuthuthukiswa kwamashephu ezinto.
Umsolwa uNimdia Eze oqhamuka eNigeria, waboshelwa ukudayisa izidakamizwa.
Ngicela ukubiza uGlenda Wildschut ukuze asivalele.
Ukongeza, ukunyakaza okuningi kwezinto kwakujwayelekile, kwezinye izikhathi izimayini ezintathu.
Ngosuku olulodwa ngaphambi kokuba siye kwi-Mexico SANAC saba nengxoxo eshubile ngezindaba zokugada nezokuhlola, noma ngubani onentshisekelo yokubona ukuthi amathagethi kaZwelonke kuyahlangatshezwana nawo.
Ukusebenza ngokubambisana, sibe nempumelelo enkulu selokhu kwaqala intando yeningi.
Onke amakamelo anezindlu zokugezela, ama-ekhondishina, umabonakude oneMnet, indawo yokosa inyama, ikamelo lokuphumula, indawo yokuphuzela, ikamelo lokudlela, idamu lokubhukuda, iseduze nolwandle, indlu yokubamba imihlangano.
UKhomishana wamaPhoyisa kuZwelonke, uJackie Selebi, wahalalisela amaphoyisa athintekayo, ikakhulukazi uKhomishana weSifundazwe saseGauteng uPerumal Naidoo amchaza njenge 'njini yokuphumelela'.
Ngoba ngicabanga ukuthi bekufanele kube elinye lamacala kwidokodo.
IMeya kaMasipala waseThekwini u-Obed Mlaba wedlulisela amatayitela ezindlu kubahlali abayishumi eFolweni ngempelasonto.
Emva kokuphenya kanzulu uMseshi u-Inspector Tempe Mtambo we-Tumahole Detective Services, umsolwa waboshwa.
Umnikazi wemvume wendawo yokugqiba imfucuza ejwayelekile uyoba nesibopho sokuba semthethweni nokulawula ukuphathwa kwendawo.
Watholakala enemoto yohlobo lwe-Opel Monza entshontshiwe.
Imeya kaMasipala waseThekwini, uCllr Obed Mlaba, umema amalungu emithombo yezindaba ekuvulweni kwendlela yabahamba ngezinyawo kuBooth Road eCato Manor.
Yebo, nokudluthula isango noma isimo esinenxushunxushu kusivamise ukudalwa wukukhathazeka nokushisekela ukungena ubuke umdlalo?
Nakuba ukuhlola okuqhubekayo kungafana nokuhlolwa kwasekupheleni konyaka, akusona isidingongqangi,
Imigomo enjengokubusa ngendlela, ukungacwasi ngobulili, ukungacwasi ngobuhlanga nentuthuko egxiliswe kubantu, kuveza ubuqiniso kumuntu owejwayelekile ofaka isiphambano ephepheni lokuvota.
Lona kwakuwumyalezo obalulekile kaNgqongqoshe uMarius Fransman ekwethuleni kohlelo lwe-Work-Integrated Learning Programme.
Emaqenjini amaningi ezweni lethu, iningi lawo okungamaHindu namaSulumane, kunokungqubuzana okuningi okuqubuka phakathi kwale miphakathi, ilwela izinkolelo zenkolo yomphakathi ngamunye kanjalo nalokho onentshisekelo yawo.
Sesiqale uhlelo lokwedlulisela le phrojekthi kwiMintek.
Ezinye izinto zokuhlobisa izingubo zokugqoka, ezinithiwe nezikhroshiwe, izingxenye ezinithiwe noma ezikhroshiwe zendwangu noma izinto zokuhlobisa izingubo.
Lo mcimbi kuhloswe ngawo ukwazisa abantu kanye nokugqamisa indawo yabesifazane nezingane ababhajwe ezindaweni ezinokuhlukunyezwa.
Ngesikhathi abazokwelekelela befika, amaphoyisa azungeza indlu.
Okujwayelekile - ukubamba iqhaza empini enobungani kanjalo nenzima kunazo zonke kulo nyaka.
IRiphabhlikhi yamaSoshiyalisti yaseCuba inobudlelwane obumile nobuhle.
Phendula imibuzo ngeqiniso futhi uqonde, khona sizoqeda.
Kunezindlela eziningana ezingasetshemziswa ukwakha ikikuyu ngokwezitshalo zasendle.
Akukho ukuvikela okujwayelekile okumelene nokungasetshenziswa ngendlela okuhlobene nomsebenzi olinganiswa ngezincezu.
Amabhokisi eposi ezindaweni lapho lingadiliveki ezitaladini, isibonelo emapulazini.
Ukuqinisekisa ukuhlanganyela ekucabangeleni imvelo ukwenza amabhizinisi amakhulu nokuhlela imithombo.
Kumele kuqinisekiswe ukufinyelela kwabahamba ngezinyawo ngaphezu kwalapho amanzi egcina khona.
Kungabe uyazihlobanisa kukho konke nohlelo lwalo mdlalo?
Ngihlezi kahle laphaya, kunokuthula.
Ukuncipha kontwentwezi emkhathini kungaba nomphumela omubi lapho imisebe enzima eyaziwa nge-ultra-violet B ingathinta umhlabathi.
Umbuso wengcindezelo wawungenantshisekelo yokuzama ukukhulula ama-ejenti awo, ikakhulukazi ngoba babecabanga ukuthi lokhu kungachaza ukuvuma ukuthi izishoshovu zethu ezaziboshiwe zaziboshelwe impi.
Kube sekuba nombuzo wokwenzeka ngaphambi kokudayisa amathikithi.
Ngale kokuzilungiselela kweDolobha, sifuna ukuveza ukuthi izikhukhula nezindawo ezinodaka zisangaba khona ngenxa yesimo sezulu esishintshashintshayo, kusho uMarsden.
Lezi zibonelo zedlula kalula emlandweni ontengantengayo ngesikhathi imithetho yobandlululo ikhipha amaNdiya kule ndawo.
Imali yesikhwama yenzelwe ukusiza ngezimali kulawo mabhizinisi akulungele.
ULanga ushade noThandekile kanti laba bashadikazi banezingane eziyisithupha.
Kuyisibopho sakho ukuthola imvume ngaphambi kokuthwala izikweletu ezihlobene nohlelo.
UDkt Sturman wathi umnotho waseRwanda ukhushulwe yileyo misebenzi yokumbiwa phansi okuholele ebudlelwaneni obulukhuni.
Ukukhulisa ukusabalalisa, ubukhulu bomphakathi nokulondolozwa kweGreyheaded Gull Larus cirrocephalus e-Afrikha eseningizimu.
Ukugqugquzela ukubambisana njengalokho okwaqalwa ezinhlakeni ezincane.
Uyovubela ulwazi olungxube ulwenze lube lula, ngolimi oluqondeka kalula nengqikithi enesigqi, elungele neyiyo.
Inethi eshaywe amafindo, indophi noma intambo; eyakhiwe ngamanethi okudoba namanye amanethi, ezindwangu zokuthunga.
Ucwaningo aluphelele, aluhlelekile kanti alikho nesu lokwenza ucwaningo oluqondile.
Abasolwa basebenzisa ithempeli lamasulumane ePalmview ePheonix njengesizinda sokuhlanganisa amatulo obugebengu.
Isizathu sokwamukela lokhu, wukuthi amafushana atholakala emathunjini kumele ajwayele uhlobo olusha lokudla.
Emva kokuba imdlwengulile, indoda yamdedela wahamba.
Sekungokwesithathu kupeketulwa izindlu ngenxa yamacala ahlobene nezidakamazwi endaweni eyodwa.
Ilokishi laseHart, lisedolobheni elincane eliseNew Hampshire, kanti lihambisana nomumo ophezulu wase-Dixville Notch wokuba yindawo yokuqala ukuvota okhethweni.
Ukwakha amamodeli angasetshenziswa kwenye indawo, amasu okuhlela ukususwa ngokomzimba okumayelana nokuhlela ezezimali ukuze kulethwe i-MTEF.
Ukuxolelwa kwamacala amayelana nokuhamba kwezimoto ukuqinisekisa ukuthi uhlelo lokujaja amacala ezimoto luyoba lufishane, lube nemithetho kuthathwe kulo nesinqumo.
Abashayeli bezithuthuthu kumele baqaphele indawo eqhamuka ngasesinxeleni sikaThelawayeka ongaseNtshonalanga ukusuka lapho uchezukela khona kuJan Smuts Highway kuya lapho ungenela khona ku-Brickfield Road.
Uhlelo lwedolobha lokulawulwa kwesikhathi samaholide luqalile ukusebenza kule mpelasonto eyedlule njengoba izinkulungwane zabavakashi zithutheleka emabhishi athandwayo aseThekwini.
Lapha ezweni lethu sinohulumeni obuswa ngentando yeningi engacwasi ngobuhlanga.
UDkt Dering wamangala ukuze akhokhelwe inhlawulo ngoba ethi isithunzi sakhe sacekelwa phansi ngokuthi encwadini kuthiwe wayehlinza abantu budedengu nangesihluku.
Isimo sakwaIsrael nasePhalestina kumele kususwe kwezombusazwe zase-Middle East ngokuthola izixazululo ezisekelwe ezixazululweni ezehlukene zeNhlangano yeZizwe.
UNgqongqoshe uLeonard Ramatlakane uzinqumele ukwehlisa izinga lobugebengu nokufa emgwaqweni ngokusebenzisa amavolontiya eBambanani kanye namaphoyisa ezindaweni ezinobungozi obukhulu.
Ukuze sibe nomphakathi obumbene nozwanayo esiwufunayo, kumele sibhekane ngqo nezinhlese zobuhlwempu, ukucwaswa ngobuhlanga kanye nokucwaswa ngobulili.
E-Crossroads ukwenza isibonelo, amaphrojekthi amabili aqashwe ngamehlo okhozi ukuze aphele ngenxa yezinhlangothi zezombusazwe emaqenjini ezombusazwe.
Iningizimu Afrikha unobudlelwane ngokwamazwe neRiphabhlikhi yaseBolivia.
Isikhungo sekhompyutha esinezinto ezanele, esihlinzekwe nesesekwe yi-WCED Khanya Technology kwiProjekthi yezeMfundo.
Izinto ezisizayo yinoma yiziphi izinto noma ingxube ye-ergonomic eyehlisa ukukhubazeka kumuntu ngamunye.
Igama lakuqala lekolishi, iCwaka, lasuselwa emfuleni ogama lawo yiCwaka, elichaza ukuthula.
Kuyisibopho sakho ukuthola imvume ngaphambi kokuthwala izindleko eziphathelene nohlelo.
Manje iqembu likaMandela lalikhathazekile ngalokhu kanti lagcina libulele uJoe Qlabe.
Ukuphica noma ukukhiqizwa kwezingubo ngalezi zinhlobo zezindwangu ezibalulwe ngenhla, lapha sifaka nazo zonke ezinye izingxube.
Umthetho wamazwe omhlaba adinga abahambi abawela imingcele la kugcwele khona ukhuhlane owaziwa ngele-yellow fever ukuze bathole imijovo.
Kodwa, akukho lutho oluyinkinga kwiphrojekthi eqaliwe.
Wakha ubudlelwane okumele bushayelwe ihlombe nalabo asebenzisana nabo esikoleni.
Baqhamuke nemiyalelo evela eLusaka kanti babengamalungu aziphethe kahle oMkhonto weSizwe ayethola imiyalelo eLusaka.
Yebo ngamtshela ukuthi kunokugxobana kwabantu.
Sibonga kakhulu ukuthi nakhe izethameli kubashicileli abancane.
Okungenani imikhumbi yempi okufakwa kuyo ne-USS Bainbridge yayikhona ngesikhathi kuqala umsebenzi wemikhumbi yempi.
Lokhu kuyoba yiqhaza elibalulekile ukusiza okumele siligcine ukusula izinsalela zokucwasa ngokobuhlanga nokucwasa ngokobulili, okuqhubekayo ukuhlupha umphakathi wethu.
Izitaki zezitatimende zilethwa ezithangamini zamacala.
Imisebenzi yokuvimbela noma ukucindezela imibhikisho yangaphakathi kwiRiphabhlikhi.
Amasonto, amabhizinisi kanjalo nomphakathi osebenzayo uhlanganyela ekulwisaneni nokucwaswa kwabokufika kuleli.
WayeseMzonyama Trust ngesikhathi umsolwa eza kuye wamgwaza emva kokuhilizisana.
Hanlie, siphinde siyakuhalalisela ngenye impumelelo yakho.
Sonke siyazi ngokusebenza mawala kwamafutha kafosili okudala ukuthululeka kwamagesi alimaza umkhathi.
Indoda ogama layo linguPhil Morgan, kanti uPhil wayesebenza enkampanini ebizwa nge-EMLC,eyayizinze ezindlini zoMbutho oKhethekile.
Imibuzo engemukelekile nengafanele ngempilo yomuntu yangasese; nokushaya ikhwela noma imisindo echaza okuthile eqondiswe kumuntu othile noma eqenjini labantu.
Ukukhiqizwa kwezingubo ezakhiwe ngoboya kufaka nezinto ezinjengokuskrepha, ukuthunga, ukugqunqisa umbala, ukwenza umbala ube mhlophe, ukugunda, nokuphuca ukulungisa isikhumba ukuze kudayiswe uboya.
Sasibaningi sifaka nabanye abangena emngceleni waseMzimhlope, lelo kwakuyilona gatsha loMkhonto weSizwe eMzimhlope.
Osebenzela uMnyango wezeMpilo uFidel Hadebe watshela i-BuaNews ukuthi bathemba ukuthi bazothola imiphumela kuleli sonto.
Esikhathini esiyiminyaka eyishumi, saqeda uhlelo olugxilile nolwalunomphumela omubi lwengcindezelo ephethwe yidlanzana labamhlophe.
Ukuthuthukisa nokuvikela intshisekelo yabaculi nabamasiko eMbuthweni we-SAPS.
I-Albania ayikakalikhethi iNxusa, nakuba ineKhonsula Jikelele eGoli.
Ulwazi olumayelana nokufaka isicelo sevisa nezidingo zalokho kuyatholakala kwi-Honorary Consulate.
Kodwa ngasesayidini lamakhemikhali nakwibhayoloji awubanga wuchwepheshe, wawuncike kakhulu kwi-Brig Basson.
Lokhu kuveza ukuzinikela kwethu emfundweni yabadala nokufunda okuthatha isikhathi eside.
Ukhonkolo ophumela ephasijini ezingeni labafikayo nabahambayo nawo usuqediwe.
Inqubomgomo yomphakathi kamasipala wasekhaya kumele ihambelane nezinhloso zenqubomgomo kazwelonke.
I-EU yabiza ababeqinisekisa iSivumelwano sezoMbusazwe eMhlabeni Jikelele ukuqinisekisa ukuqalisa ukusebenza okusheshayo nokukholekayo kwazo zonke izinhlaka.
Izinhlelo zemfundo yomphakathi okuzosetshenzwa ngazo neqhaza labezindaba lokuhlinzeka izindaba nemfundo liyobhekwa.
Abahlali bangaqiniseka ukuthi ukuphazamiseka kukagesi okuhleliwe kuyomenyezelwa ngokwesiko yiDolobha ngezikhangiso, abezindaba njll.
Manje sengizocela uBobby Godsell ukuthi asichazele ngalokho okutholakele.
Ukhomba kulokhu okubukeka njengomugqa wekhanvasi ekhoneni elisesandleni sokudla esithombeni?
Izimo ezejwayelekile zesimo sezulu zifaka ihlobo elipholile, ubusika obumakhaza obuvame iqhwa elikhithikayo, ungqoqwane omningi kanjalo nemisebe enzima yelanga.
Ukuqubuka komkhuhlane we-anthrax eMelika, esimelene nakho ngazo zombili, kukhombisa izingcuphe zemibono ebheka ukuthi izinto zizosebenza kanjani ukusiza lokhu.
Eminye imibukiso ifaka nezinto zakwaZulu nokubaziwe, kanjalo nokubheka kabanzi amasiko akule ndawo njengemishado yamaHindu neyamaSulumane.
Ezikhathini eziningi lokhu okubekiwe kungahlelwa kusetshenziswa amathempulethi ejwayelekile kulabo abahlinzeka ngemisebenzi eyehlukene.
Umhlangano wagcizelela ukubaluleka kokuqinisekisa ukuthi i-NEPAD iyaphumelela.
Imikhiqizo ebaliwe ifaka nokotini, ukhokho, i-aluminiyamu, nekhopha, amanethi, ushukela womoba, izingubo ezivele zakhiwe kanye namadayimane,.
Ngaphezu kwalowo, kunokungalingani okukhulu ekusatshalalisweni kwemithombo yempilo yomphakathi, lokhu kwenziwa kulekelelwa ezinye izifundazwe, izindawo zasemadolobheni nokunakekelwa okugxiliswe esibhedlela.
Uma sikhuluma ngolwazi oluthe xaxa ngoshevu, yebo ikhona inkinga.
Uthi awuzange umbone uDipela kuleyo ndawo?
Ugu lwase-Agulhas yilona oluseningizimu kunazo zonke e-Afrikha.
Lesi yisinqumo okumele sithathwe abantu baseZimbabwe.
Okuyinkinga kule ndawo wukuklaba kakhulu kwemfuyo kanye nokumbiwa izimayini ezincane, ukuvuna okungekho emthethweni kwezimila ezingandile kulabo abafuna ukuziqoqela bona.
Ukwengamela ukulahlwa kwamarekhodi amadala nangasasebenzi oMkhandlu.
I-SAOM yanqabela ukufaka isandla okubalulekile komphakathi wamazwe omhlaba ekusizeni i-CEI ukuba ihlangabezane nalokho ezibekele khona.
Abasolwa abayisihlanu, bonke abaneminyaka engamashumi amathathu, bazovela enkantolo yeMantshi eKempton Park ngoLwesine.
Ngenxa yalokho ngeke ngikhiphe ulwazi olumayelana nokufa kukaSayitsheni Pretorius noma amalungu amabili oMkhonto weSizwe oMaleleke kanye noMbenenge.
Indawo ilokhu ivikelwa amavukelambuso amaTamil ekuhlaselweni wuhulumeli wezikhali kusukela ngoZibandlela.
Ngokunjalo, kubalulekile kuphinde kusize ukukhiqiza izinto kunoma wubani osakaza okungelona iqiniso ngokwenzeka kwalesi sehlo ezweni lethu.
Ubuxhakaxhaka bokuhlolwa kwamabhuku ezimali emisebenzi ethembekile yokweseka buyodluliselwa kwi-UIR Desk ngabe-RRCC.
Ekuseni ngoLwesibili wahlangana noNdunankulu u-Ehud Olmert, waphinde wezwakalisa ukukhululeka kuka-Israel nokuthi bavumelana ngokubeka phansi izikhali.
Amaphethini namazenga okugetshengwa konhlanzigobolondo (izimbaza) ngabantu abahlala ezindaweni ezigudle ugu baseTranskei: okuyizona ezikhiqiza iphrotheni eningi.
Ukwenama nokungenami ngokushintshana kanye nokusebenzisa izimpawu zezandla nokudweba ezindaweni ezingafanele.
Izingxenye zokuHlela noKwakha bezingenabo abasebenzi abanele ngenxa yokuntuleka kwamakhono obuchwepheshe.
Ibheka izindlela ezihloliwe nezisizayo kwezokwelapha nezemithi.
Ngokungangabazeki usuke wezwa ngokuhlasela kwezigebengu kwabokufika ngokwecwaswa kwabo.
Emva kokuba uGlenda esefunde incwadi ukweseka uDkt Orr uyobe esebonga wonke umuntu.
UMengameli we-ANC uJacob Zuma ebingelela uLuis Ayal ekuqaleni komhlangano wokushintsha kwesimo sezulu Kleinmond, eNtshonalanga Kapa.
Abasebenzi bakwazi ukucima umlilo ngezinto zokucima umlilo ezazitholakala ebhilidini kanti amaphoyisa nabacimimlilo babizwa ukuba bazokwelekelela ukucima umlilo.
Sezwa ukuthi wabulawa wuSizwe.
Lokho okwahlelwa emihlanganweni engabaleki yeKomidi lamaPhoyisa asebenza emngceleni wase-East London kwaba wumcimbi omuhle owawuhanjelwe abantu abasezikhundleni eziphezulu, abamele iminyango kahulumeni nezintatheli zamaphephandaba.
Izimo zonke ziyaphuculwa ngokucoshwa kukadoti okuqhubekayo, ukulungiswa kwephansi elimagezugezu, ukufakwa kwezimpawu ezikhomba amarobhothi nokuhlanzwa kwezitamukoko, kusho uCllr Thompson.
Ubuxhakaxhaka bokuhlolwa kwamabhuku emisebenzi ekholekayo yokweseka buyodluliselwa kwi-UIR Desk ngabe-RRCC.
Ukuhlinzekwa, ukulethwa nokufakwa kwamapayipi okunisela eMatjiesrivier, eHotnotsrivier.
Isu elikhaliphile lokuphatha ngenhlanhla, ukuphathwa nokulahlwa kwemfucuza, okugcizelela izindlela zokunciphisa imfucuza.
Umhlangano oqophe umlando kuleli sonto uphinde uhlanganise ubudlelwane obumile bezenhlalakahle nezombusazwe kanye nezomnotho phakathi kwamazwe amabili.
Ingqungquthela iyokwandulelwa yimihalngano yabantu ngabanye ezindaweni zamabhizinisi kanye nezindaba zabesifazane.
Orisho abagqoke izingubo ezinemibala egqamile, abahambela phezulu, wayokugibelisa bakuse la uya khona.
Izinkulungwane zamarandi sezinikelwe nezizotholwa yizinhlangano zabaswele eDolobheni laseTshwane namaphethelo.
Ikhriphthografi - Ukuvikeleka kwe-inthanethi esibala kukho nokufaka idatha ukuze ikwazi ukukhishwa abantu abathile.
Ukuqeda ukuhlanganiswa okungekho emthethweni kukadizili kanye nophalafini, udayi okwazi ukuveza ubukhona bukaphalafini ujovwa kuphalafini.
Abanye bazosisola ngokucabanga nokukhuluma ngokweqile uma sithi i-Afrikha ibusisiwe ngokuba nabantu abanjengo-Julius Kambarage Nyerere.
Umyalezo oyinzwabethi ovela komele iWolf endaweni ethize ngaphandle kwelinye iphoyisa ukuze kube khona okwenzekayo?
UNobhala-Jikelele umelene nokubhonjwa kwePhalamende lase-Iraq namuhla okubulale amalungu ePhalamende kwashiya abantu abaningi belimele.
Ukukhiqizwa kwerabha eyakhiwe ngamakhemikhali kanye nerabha yemvelo noma irabha - njengoshingamu isi. Ibhalata uma isencane.
Kule minyaka iqoqo lezimvemvane zakwisigcinamagugu selikhule kakhulu ngenxa yemizamo yoMgcinimagugu weSifundo seziNambuzane uMnu Clive D.
Idatha eqhamuka kula mazwe ikhombisa ukuncipha okubonakalayo kwezifo ngenxa yegciwane lenyumoniya elibizwa nge-bacterium Streptococcus, kusho yena.
Ukwehluleka kohlelo lokwedlulisela izimpahla kuphakamisisa amehlo ngokuqhubeka kokusebenza nokugcinwa kwamaphrojekthi asungulwe eMelika.
Ubhubhane lobuphofu obusabalele yonke indawo luyaqhubeka nokukhubaza izwe lethu.
Lokhu kufaka nezindawo zokukhempa, amapaki amakharaveni, izindawo zokulala okutholakala kuzo isidlo sasekuseni, izindawo zokuhlala, izindlu zezivakashi, izindlu zokuhlala abaqwala izintaba, izindawo zokuhlala okwazi ukuziphekela kuzo, amahhotela.
Lokho kwakuwubufakazi obethulwa abasha ecaleni kanti angithuki ukuthi uMorgan angakha izindaba ezingekho ngaleyo ndlela.
Abasolwa abane baboshwa mayelana nokugqekeza nokweba emapulazini aseRondebosch eMakhado eLimpopo.
Umsolwa oyedwa wadubula amaphoyisa abe esezivikela aphindisela ngezinhlamvu.
Amadilamu amakhebula asethuliwe efekthri ese-Alrode east.
Ukuhweba nge-Khoekhoe emfuyweni ezohlatshwa kwehla kwaba yimpi.
Ngicabanga ukuthi nginokungaboni ngaso linye phakathi kukafakazi kanye noMnu Antrobus.
ISinethemba Secondary isebenze ngendlela encomekayo nakuba bengenazo izinsiza kufundisa.
Umhlaba otholwe yi-ejensi eThuthukisa uMhlaba uyothuthukiswa ukuze kuqaliswe uhlelo lokuthuthukisa kabusha i-SDB.
Kuzophenywa ukukwazi ukwenza kungabi amacala kwawo wonke amacala aphathelene nokuhamba ngezimoto ngaphandle kobudedengu, ukunganaki kanye nokungacabangeli abanye.
Ukwakha nokucoyisisa okusamafutha okwakhiwe ngengulube noma amanye amafutha ezilwane adlekayo.
I-ProLaser II isebenzisa ukufuna ukukhanya nemigomo eshintshashintshayo ukukala isivinini sezimoto.
Kubukeka sengathi inhloso kwakungekhona ukukhathalela kodwa - kwakungelona ucingo lokukhumbuza kuphela.
Izwi leSekela likaNdunankulu uJulia Gillard lalidlekezela ngesikhathi edlulisa amazwi okududuza abahlukumezekile ePhalamende.
Ngicabanga ukuthi kuhamba ngaphezu kwabo bobabili.
Ukuhlinzekwa nokudilivwa kukapende omaka imigwaqo nobuhlalu obusasibuko.
Okhulumela uMohamed ElBaradei, umqondisi-jikelele we-IAEA, wathi unikwe ulwazi olusha olumayelana "nesizukulwane esisha sabathutheleka endaweni emaphakathi" e-Iran ngesikhathi sezingxoxo.
Njengamanje izinhlelo eziningi zemisebenzi zenziwa emiphakathini ngokuzinikela: isibonelo, ukuqeqesha imidlalo, imikhankaso yokuhlanza, ukwakha kabusha isikhungo somphakathi noma ukususa izihlahla ezingamukelekile.
Iphiya yakhiwa ukusiza ibhishi laseMhlanga Rocks ukuba ligcine izinga lalo kwi-Blue Flag ngokudonsa amanzi emvula angangeni ebhishi kodwa angene emhumeni ojulile wamanzi.
Umsolwa oyedwa wabanjwa endaweni yomonakalo kanti abanye abayizakhamuzi zaseZimbabwe basagcwele amathafa.
Ngenxa yesikhathi, nginganezela ekuphekeni kwakho ngemibuzo, ngesikhathi usenalaba besilisa, ungabuye ubuye.
Ukwelashwa ngemithi yokudambisa igciwane lesandulela ngculazi - le mithi isetshenziselwa ukwelapha abantu abanegciwane lesandulela ngculazi, kanti lokhu kufaka ne-AZT kanye neNiverapine.
Ezindaweni ezisenyakatho yogu olusentshonalanga, kumbiwa amadayimane osebeni lolwandle nasonqenqemeni lolwandle.
Ukuzibophezela kweMauritius ekukhuleni okuncike ekukhipheni izimpahla ziyodayisa kwamanye amazwe, okufaka ukulandela izingqungquthela ezinkulu zamazwe ngamazwe kanjalo nokusayinwa kwezivumelwano zoxolo ezimbaxambili namazwe amaningana.
Umsolwa uzovela enkantolo yeMantshi yaseProtea uma esebekwe icala.
I-WCED yazisa izikole ngamawekhishophu ngokuthumela amasekhula nezaziso ezinanyathiselwe kuzo zonke izikhungo zokubhalela ukuhlolwa.
Ngokwejwayelekile, kunokuntuleka kwamakhono kulezi zifundo.
Kusukela emnyango ongemuva, nginomugqa omude weziguli ezilaliswa endlini engemuva, engangiyisebenzisela ukugcina imithi.
Wengeza ngokuthi uMqondisi uChali wayezinikele, enentshisekelo, eqaphela, egxilile futhi ecabanga ngendlela futhi engazithwele ekwenzeni kwakhe umsebenzi awunikiwe.
Ukuqasha abasebenza emtapweni wolwazi ngesivumelwano sonyaka bese bebekwa emtapweni wolwazi ngenxa yokushoda kwabasebenzi.
Ubuningi be-molybdenum bungadala ukunqwabelana kwezakhamzimba ezingama-nitrite endaweni yokugaya ukudla, okungadala ukwanda kwama-esidi esiswini.
I-Sub-Saharan Afrikha iyona enabantu abangokukodwa kwabathathu abafa ngenxa yokuthola kabusha igciwane lengculazi emhlabeni jikelele.
Izenzo ezimayelana nenkantolo lapho kunobufakazi obuqanda ikhanda obutholakalayo obukhombisa ukuthi kungenzeka kube nokushushiswa.
Angihalalisele i-SAUS ngokusungulwa kwayo eminyakeni emithathu eyedlule.
Ingxenye yokugcina yesifundo igxile emithethweni eyehlukene elawula ukusebenza komasipala, indima yomasipala kwiNingizimu Afrikha ebuswa ngentando yeningi, nokungaqondakali kalula kohlelo lwezimali njengoba luchazwe wumthetho kazwelonke olulawulayo.
Izikhumulo zezindiza zezifundazwe zemukelwa njengefa koHulumeni abazimele noma izindawo ezazinozibuse.
Kodwa, izinkinga eziningi ngeke zigwemeke noma ngeke zixazululeke.
Ukunxenxa abangani ukuba badlale imidlalo yamagama nawe, noma ukuthola umdlalo wekhompyutha ofana neScrabble noma iHangman.
Abasebenzisa imishini ezimayini kuyodingeka bahlole uhlelo lokunciphisa imfucuza, ukwelapha ngaphambi kwalokho noma ukumiswa ndawonye kwesimo semfucuza, ngaphambi kokuba ilahlwe.
Ngesikhathi u-Insp. Hartwell namalungu akhe behlola indawo, u-Const Thomas washeshe wabona imoto esolisayo yohlobo lweToyota Corolla ibadlula.
Amandla omnotho nomumo wobugombelakwesakhe ovulelwe abakuhulumeni kuphela ezinkampanini ezidayisa amasoftiwe ekhompyutha eyenza kubaluleke ukuba uhulumeni angenelele.
Ezinye izikole zihlukumezeka cishe nsuku zonke, ngenxa yezigebengu ezingena emagcekeni, ziveze izibhamu phambi kwabafundi, zibhuqe nothisha.
Amaphoyisa aphinde athola isibhamu esingenalayisense eKamesh, emva kokulandela ulwazi oluthembisayo.
Uthe ngakwelinye icala, abesifazane abasebancane basemathintanyawo futhi bamanqikanqika ukungena kwezamabhizinisi.
Kujwayelekile ukuthi imibuso yentando yeningi esekelwe kuMthethosisekelo emhlabeni jikelele ikhungathwe yizinxushunxushu eziba khona ezinhlakeni ezintathu zikahulumeni ngesikhathi zizama ukusebenzisana.
Ukungabibikho kokufanisana kuphinde kuphazamise igunya elibucayi esilinikiwe ukuletha abavakashi esifundeni se-SADC.
Okuyikhona okunentshisekelo kakhulu kusendaweni yaseJacobs.
Isezintabeni nasendaweni enezihlahla; isendaweni yasesilungwini ebizayo enamakamelo amahle ayisihlanu, amabili anezindlu zokugezela.
Ukusebenzisana nomphakathi ukuqinisekisa ukuthi izinkinga zixazululwa ngokubambisana.
Lokho kuyiqiniso, kodwa uma ngicabanga kunenombolo okumele ishayelwe njll.
Inobuhle obuzedlula zonke, umnotho othuthukayo kanti okubaluleke kakhulu wumphakathi onabantu abehlukene nokwenza kwamukeleke njengeqiniso ukuthi impela singabantu besizwe esakhiwe yizizwe ezehlukene njengothingo lwenkosazana.
UPali Lehohla uyaqhubeka nokuhola ukuphucula isimo okuqhubekayo ngomumo nekhwalithi yezibalo zikahulumeni, okwesekwe wuMkhandlu omusha weZibalo oholwa wuHoward Gabriels njengosihlalo.
Njengama-Afrikha, kumele sihlale siqaphele ukuvumbuka kabusha kohlelo lokushintsha kohulumeni ngezindlela ezingahambisani nomthethosisekelo, njengoba kuchazwe ezixazululweni ze-OAU Lome Summit.
Isitolo sokudla esibizayo nesakhiwe ngendlela yase-Indonesia okwazi ukubona idamu lokubhukuda kanye nehlathi elisizungezile ukusona.
Thina njengama-Afrikha siyazi ukuthi izwekazi lethu yilona elithinteke kakhulu yilesi simo sezimayini ezingenabo abasebenzi.
Benza uhulumeni abe ntekenteke kanjalo nezikhungo zawo ngokukhohlakalisa abasebenzi, bethola izincwadi ngobugebengu namalungelo angabafanele nokucekela phansi isithunzi sethu lapha ezweni kanye naphesheya.
Imisimbane idume ngokuxebula upende nokushintsha ukubukeka kwezichuse.
Nakuba abaphethe kwa-Israel bathi i-Hamas yenze umonakalo omkhulu, amasosha aseGaza ngoLwesithathu aqhubeka ukushaya u-Israel oseningizimu ngamabhomu, abakwa-Israel bafunga ukuthi bazokuqeda lokhu.
Ukungabi sendaweni elungile komphakathi kudalwa wukususwa ngendluzula komphakathi nokulinyazwa komphakathi obumbene nosebenza ngendlela ngokungephikwe ukuthi yiwona mphumela owake wajabhisa wobandlululo.
Lerothodi Ikaneng, sibonga kakhulu, usungahlala phansi.
Uyothola i-StatsOnline newsletter masonto onke.
UNgqongqoshe uDugmore ekuseni uvakashele i-Dennegeur Primary School eStrandfontein ukuze azwakalise amazwi enduduzo nokuthi akhombise ukweseka abazali, abafundi nothisha abasezinhlungwini zokufelwa.
Sigcine udedangendlale wendawo enotshani, siyazishintshanisa ukuze imfuyo ingadli kuze kweqe endaweni eyodwa noma igxobe izimila, nokungashiya uthuli olungaguguleka.
Kwaphinde kwashiwo ukuthi umsolwa wasebenzisa indluzula encane kodwa wesabisa ayebahlukumeza ngokuthi uzobabulala.
Sibubonile ubuntekenteke bethu njengeSifundazwe esinamanzi amancane, ugesi ongathembekile nemililo engahlasela noma yinini.
IKhabhinethi lidlulise amazwi enduduzo kuNgqongqoshe uMandisi Mpahlwa owashonelwa nguyise waphinde lagcizelela ukuzwelana nokubumbana komndeni ngesikhathi besemanzini.
Ukhomishani wesiteshi sase-Emondlo SAPS, uSupt J T Zwane, wancoma umsebenzi owenziwe amalungu ombutho.
Ngivumeleni ngixolisele iSekela likaNgqongqoshe u-Aziz Pahad ngokuthi angakwazi ukuphumela ukuba nani ngalolu suku, njengoba ekwenye indawo ajutshwe kuyo wuMengameli.
Senifake uMnu Peyaga njengelinye lamalungu eqembu lenu lezomthetho.
Yebo, kodwa idokodo lokufuna olunye ulwazi lingasetshenziswa ekushushisweni kwecala.
Isimo sezulu sinesivuvu kanye namafu, ubusika obunomoya kanye nehlobo elipholile.
Zibuyisa imicabango yalokho esiziqhenya ngakho, imigomo yokuphila kanye nendlela enhle yokuziphatha eqondisa umphakathi kusukela kudala.
ITheku lithole umklomelo ophezulu kwi-Chelsea Flower Show eLondon.
Ukusebenzisa izakhi, sebenzisa okokusiza iWILDCARD ngokuphelele nanoma yiziphi izakhi ezikhonjiswe kwithebhula elikhonjiswe ngezansi.
Ngokungakholeki, esigabeni sesithathu, kumele sicabange ngemiphumela yempumelelo yethu ezigabeni ezimbili.
Semukela ngazo zombili ukungacwasi ngobuhlanga, ukungacwasi ngobulili kanye nokubusa ngentando yeningi sacija indlela yethu ukuba ibe nokuzithoba nokubekezela njengesizwe.
Uhlelo lokuvikelwa komphakathi luyokwakhiwa kabusha ukuthola isakhiwo esiyiso phakathi kwezinzuzo zomphakathi nezangasese eziphathelene nomsebenzi.
Laba abasebenzisa osekulahliwe nalabo abaqoqayo bangaphinde bakweluleke ngamanani akamuva akhokhelwa izinto ebesizike zasebenza.
Angikhumbuli uKrish Naidoo ekhona emhlanganweni.
Kuyayisiza i-NDOH ukuqapha indlela izifo ezenzeka ngayo ngokuhamba kwesikhathi.
Uma izimo ziphoqa ukuthi kufuneka wenqabe, gxila ekuchazeni umumo womzimba walowo okuhlaselile.
Izinhlamvu ze-wildcard " " and "?" zikwazi ukukunika igunya lokucinga kwi-wildcard.
Ukuphucula uhlelo oluzothatha iminyaka emine kanjalo nohlelo lokuthuthukisa amabhizinisi lweminyaka eyishumi nambili.
Izincomo kumele ziye emaphoyiseni aphendula ngokushesha ukuze kube nababoshwayo.
Ukuphinda amazwi kaWinston Churchill, sisekugcineni kwesiqalo.
Umbuzile uRichardson ngakwaziyo mayelana nezimo zabasha ezisusiwe endlini kaNgqongqoshe?
Kukho konke, amakhophi ayizigidi ezintathu ezincwajana zamahlaya zizosatshalaliswa kuzo zonke amahhovisi ezifundazwe eziyisishiyagalolunye e-IEC.
Umsindo unazo zonke izinhloso kulokhu esikuzwayo amanxeba okugwazwa entanyeni.
Izinhlobo zezilwane ezinwabuzelayo ziyasabalala ngonquma kabili ngamahlelehlele angaphezu kweziqu ezisemhlabathini kanye/noma imiqumbe eqhume ngaphansi komhlabathi.
UKhomishana weSifundazwe uMzwandile Petros wengeze ngokuthi amaphoyisa azoqinisa ukulwa nobugebengu ezindaweni zasemakhaya nasemapulazini.
Singacela ukuthi ngesikhathi ufakazi esaphekwa ngemibuzo ukuthi abammeli bacishe omakhalekhukhwini babo ukuze kuqinisekiswe ukuthi ukulalelwa kwecala akuphazamiseki.
Kunokuntuleka kokuhambisana okusebenzayo nokudidiyelwa kwemisebenzi yokuphepha emgwaqweni eyenziwa yizinhlangano ezehlukene emazingeni ehlukene kahulumeni.
UCleator waya kuDube wamazisa ukuthi ukuthi wayezobambisana naye ekubeni wumqondisi wenkampani entsha i-CKB.
Ukunwetshwa kwezindawo ezingamaxhaphozi okuwumphumela wephrojekthi yokubuyisela izinto esimweni eDiawling National Park nezindawo eziyizungezile kuyasiza ukulawula izikhukhula nokuvuselela impilo eMauritania.
Izithasiselo eziningi zokunganakwa zimele zikhombisa ukuqhubeka endleleni okubukwa nokukalwa ngayo ngayo ubuphofu.
Abafake izicelo zokuthola amathenda bayamenywa ukuthi baqondise imibuzo emayelana nokukhishwa kwamathenda eminyangweni eqondene nokukhishwa kwaleyo thenda.
Isiphambano sasiqoshwe kwimabhuli yeCarrara yase-Italy.
Bathi u-Adriaan Vlok wathi akukho macala azobekwa lawo maphoyisa.
Lokhu kokugcina kungenzeka ngokuqinisekisa ukubeka izimpahla eziningi kunalezo ezijwayelekile nokulawula amadlelo angaphezu kwalawo ejwayelekile okwenza amadlelo abe sezingeni elihle.
Inebhriji lokuqala elakhiwe ngokusemthethweni phezu komfula omkhulu eKapa elaziwa nge-Beinbrecht Bridge.
Lokhu kuholela ekuhlaselweni okungapheli ezindaweni zasemakhaya nokungabi sendaweni elungile kwabantu.
ULindiwe wakuveza ukuthi izingane zakhe ziphindeke kabili ngokuphazima kweso njengoba enezizalwane ezintathu.
Ukulima izilwane nokuhlinzeka imisebenzi yokudla kokondla izilwane ezinjalo.
EVernon, kwatholakala amacala eCampylobacter ngenxa yokuphuza ubisi olungabilisiwe.
Siyazi ukuthi iningi labantu besifazane liyaqhubeka nokubhekana nokushiywa ngaphandle emphakathini, emakhaya abo, ezindaweni zokusebenza nasemiphakathini.
Ingozi esandleni sakhe; ukuthi omunye wadubuleka ngesibhamu esincane emva kokushudulisana empompini wamanzi, uma ubuka lokhu yisithombe sokungaziphathi ngendlela.
Ukuhlangana nobambisana esifundeni nokuhlangana ngaphakathi esifundeni kumele kubukwe ngeso elibanzi kudlulwe ekukhathazekeni ngomnotho nokuhwebelana.
Izizinda zempi, ukwakha izinqaba, ukuviliyela kanye nokuhlola izikhali, okufaka nokuhlola izikhali zenunzi akuvumelekile.
Isiko elisebenzayo nelithenjwayo lomthethosisekelo liyashintshashintsha ngenxa yokungqubuzana ngokomqondo kanye nokuhlolwa kokuziphatha ngendlela kwasebenza ngomthetho.
UBlatter uncome ukuthi uZille "unamandla, intando, impokophelelo nenkuthalo" ekunqobeni zonke izithiyo bese kuqalwa ukwakhiwa kwenkundla yezemidlalo.
Siyajabula ukuthi nakuba konakala isimo sezokuphepha, esikhundleni se-AMIS sekufakwe i-UNAMID.
Leli tafula alibafaki abantu abaveze ukuthi bayakwazi ukufunda nokubhala.
Izindawo ezidinga ukunakekelwa ngokwemvelo zikhona endaweni eyi-TFCA kulelo nalelo zwe, bese kuba nabantu abancane ezindaweni ezixhumanisayo.
Ngokolwazi lwabo, kwakunesibhamu esingekho emthethweni ngaphakathi.
Zazinokwakhayo, zinhlobonhlobo futhi zikhiqiza imiphumela ebambekayo.
Kungabe zikhona izimo lapho abasebenzela iDiligence beyonika amabhibhi abo kulabo abangasebenzeli iDiligence abasebenzela ukuphepha?
I-AU iqalise izinhloso zokudala uxolo eBurundi, eDarfur kanye naseSomalia kodwa iNhlangano ibuye ingabi nayo imithombo eyanele ukuphumelelisa lokhu.
Izizinda zempi, ukwakha izinqaba, ukuviliyela kanye nokuhlola izikhali, okufaka nokuhlola izikhali zenunzi akuvumelekile.
Kungezizathu zobuntu; akukho okungabanjelelwa kukho kanti akunamigomo ngaphandle kokuthi kumele kwenziwe ngendlela engenakwesekwa.
Ukwehlukana ngokolibofuzo - ukwehlukana kolibo ezinhlotsheni ezithile zezilwane.
Lokhu kuyolahlwa wuPhiko lwe-Anti Piracy Enforcement.
Beqa amalangabi ukuyotakula abasolwa abathathu ababevaleleke evenini evuthayo emva kokuba ukuduna imoto ethwala imali kungaphumelelanga.
Isipiliyoni emazweni omhlaba sikhomba ukuthi izikhumulo zezindiza eziningana ziyakwazi ukwenyusa imali ngokugxila ekuthuthukisweni kwemali emithonjeni engahlobene nezokundiza.
Iyehlukela ukulungisela ukuqubuka komlilo uma kufanele kube njalo.
Umama wakhe wazisa amaphoyisa, kanti idokodo lavulwa laphinde laqondiswa ku-D Const Mafora.
UDumisa Ntsebeza ongakwesokunxele sami, unguKhomishana kanye nenhloko yeSikhungo sokuPhenya.
Idolobha laseKapa lalimelwe wuHenrico Grobbelaar waseVergelegen Wine Estate, eHelderberg, lapho engumpheki oPhezulu khona.
Amapentihosi, amathaythi, amasokisi nokunye kwangaphansi, lokhu kufaka namasokisi okunciphisa ukuvuvukala, amasokisi afakelwa imithambo evuvukalayo nezicathulo ezingelashiwe, okunithiwe noma okukhroshiwe.
Abezindaba bayamenywa ukuba bethamele ukwemukela kwemeya, yemukela amabhodi abheke izikole kanye nosomabhizinisi baseBirmingham kanye naseScotland asebevumelene.
Kwavezwa ukuvaleka kwamapayipi kanti abawavulayo bachaza ukuthi izinto zokusebenza eziningi zidala ukunukubezeka komoya namanzi kanye nokuvaleka kwamapayipi.
Ngaleso sikhathi ngase ngijoyinise amalungu oMkhonto weSizwe, ngase ngiyilungu loMkhonto weSizwe ngaleso sikhathi, yingakho ngase nginaleso sibhamu kimi ngaleso sikhathi.
UDkt Ayanda Ntsaluba exoxa nabezindaba oYousefi kanye noPeter esithangamini sabezindaba eZindlini zoMbuso.
Kuyiqiniso ukuthi ungumlandeli omkhulu webhola lezinyawo?
Ukungabibikho kwemithetho eqinile emayelana nokuzingela ngokungekho emthethweni nokuhlahlwa kwamahlathi okuseMozambique.
Emva kokuphothula ibanga lesishiyagalolunye ePholela, uVuka waya eSt Francis College eMariannhill ukuyofunda umatikuletsheni wakhe.
Okhulumela amaphoyisa eCato Manor uSupt Madlose wathi akukaboshwa muntu, kodwa ukutholakala kwezibhamu kuyosiza ukuqeda udlame embonini yamatekisi nobugebengu jikelele.
Embonini kugcwele ukusetshenzwa kokhuni lokwakha, okufaka nokubaza, ifenisha kanye nezindawo ezakhiwe ngokhuni, iphansi elakhiwe ngamapulangwe, amabhodi efayibha kanye neplayiwudi.
Ukuhlolwa kwamadlelo kanjalo nokulawulwa kwamadlelo emapulazini aseMontrose, eNew Biggen kanye naseHopewell.
Amalabhorethri okucubungula izifo, ochwepheshe bezokwelapha nabanye abasebenzi abaqeqeshelwe ukusebenza emalabhorethri bazoba "seduze" namaklayenti kanjalo neziguli zabo, lokho okuzokwenyusa ukusebenza ngendlela kwemisebenzi yokwelapha.
Iningizimu Afrikha yeseka kakhulu imizamo ye-OAU yokuqhamuka nesisombululo enkingeni enkulu emayelana noMthethosisekelo ehlasele eMadagascar njengomphumela wokhetho lokuMengameli olusanda kuphikiswa.
Abahlukunyezwe wumlilo bahlinzekwa ngendawo yokufihla ikhanda eMasiphumelele Community Hall kanjalo naseMethodist Church.
UMnu Peyaga kodwa ukhona njengommeli kafakazi olandelayo uMnu Steyl wakwa-Armscor.
Amalungu e-Ikageng Detective Branch avimbezela izigebengu ezazingalindele.
Umthethisivivinywa uyochaza izibopho eziqondile zamajeneretha, izithuthi, abelaphi kanye nabalahla imfucuza yezokunakekela ezempilo.
Kunohlobo oluhlukile lwe-Orchid House, olunezimbali ezincane kodwa olunamakha amanye ama-orchid angenawo.
Imali yokukhangisa, ngaphansi kwale modeli, iyoqhubeka nokuba igcinwe yiSABC, nokuxhaswa ngokushintshana kwemisebenzi kungenzeka.
Umumo weskrini ungehlukaniswa ube nengqikithi emile, ukucinga indlela kanjalo nokuveza ingqikithi eshintshayo.
Sithemba ukuthi lokhu kuzovula amathuba okuxhumana nohulumeni wakwa-Israel ukuze kutholakale isixazululo esizosebenza isikhathi eside.
Ukwakha ubudlelwane obushintshayo, obusebenzayo kanye nobusiza umuntu wonke kulaba ababambe iqhaza.
Imithetho ivumela abafundi ukuba bangakhokhi imali yokufunda, kodwa izikole azinikwa leyo mali uma zinokushoda.
Abanye ophathina bangabanikelayo, ngesikhathi abanye behlinzeka uKhanya ngemikhiqizo nemisebenzi ngesaphulelo.
Ukudayisa emgwaqweni kuvala izindlela zokuhamba abahamba ngezinyawo okwenza bagcine behamba emgwaqweni okubeka izimpilo zabo engcupheni.
Ngizocela uHugh Lewin, ukuthi abhekane nalobu bufakazi.
I-DME ikhiqiza amandla kagesi alinganayo omnotho wamandla eNingizimu Afrikha, okuhambisana namazinga emukelekile omhlaba. .
Izinto zokugqoka nezinto zokuzihlobisa zifaka namagilavu, amagilavu eminwe emine nesithupha kanye namagilavu aveza izinzipho.
Ezinye izingxenye azihambisani nalo mgomo, zithi uphikisana nenhloso kanye nokusebenza kwenqubomgomo yokuphathwa kwemvelo.
Sesivele sixhumene nomfundisi waseWesselton.
Ku-D _U-Insp. uTsotetsi, uConst Morabe kanye noConst Ndaba babenza umsebenzi wokuphenya kule ndawo nokuyilapho bathola khona ulwazi ngendoda eyayidayisa insangu.
Umsolwa kubhekeke ukuba avele enkantolo yeMantshi Kwa-Msane.
Yebo lezi zibalo ezingenhla azikwazi ukuveza imali ekhokhwayo efihlekile njengezingozi, ukulibala nokukhathazeka kwabashayeli bezimoto njengomphumela wamarobhothi acekelwe phansi.
Amalungu asheshe aqala agawula izihlahla zensangu eziyisishiyagalombili, ezingacishe zibize amarandi ayizinkulungwane ezingamashumi amahlanu.
Ukubhekana nokwesabisa kukaGustav, izinkampani ezikhiqiza ugesi zigijime zaqeda imisebenzi yazo esifundeni.
Sineqiniso ukuthi abantu nePhalamende lama-Scottish lizosisiza sifinyelele ezinhlosweni zomlando.
Lokho kuhlela okumandla kanye nokuvukuza kwamela ukuba kumiswe ukuze kwakhiwe isimo esingaguquguquki nokusebenza ngendlela komthetho eNingizimu Afrikha.
Abavakashi kumele bagweme izindawo ezinokungqubuzana njenge-Southeast lapho kunokulwa okuningi, ukuboshwa kanjalo nokuthutheleka kwezimpabanga zisuka emazweni aseduzane ase-CAR kanye naseSudan.
Umsolwa uzovela enkantolo yaseKnysna masinyane.
Imizamo ivamise ukuba eyenzekayo noma ingalungile, engahleliwe ngendlela, nenemithombo, nengakwazi ukuqhubeka nokusetshenziswa.
Okukodwa okumele kulandelwe wukuba kuqinisekiswe ukuthi abantu abahlalilapho amapayipi efakwa kabusha ngokwale phrojekthi.
Izikole zasemakhaya eMpumalanga zisetshenziswa njengombhede wokutshala izimbali lapho kubuthwa kuphinde kufukanyelwe khona amaphoyisa.
Ukubamba iqhaza ezingxoxweni zomhlaba okuhloswe ngakho ukumisa ukusetshenziswa kwamabhomu atshalwa emhlabathini angagadwe muntu nokukhula kakhulu kwezibhamu ezincane.
Amadola ase-US anomsebenzi obalulekile kubavakashi kodwa ngenxa yokwehla komnotho i-Iraqi Dinar ayibalwa ndawo emazingeni okushintshwa kwezimali zomhlaba.
I-ECOWAS iphinde iveze ukuthi abaPhethe eNigeria kumele banike amandla izizinda zokuvota ezindaweni zamakhosi ukuthi basheshise izixazululo zazo zonke izikhalazo.
Ngempelasonto eyedlule sivule ugesi ezikoleni ezimbili ePrins Albert Seekoegat Primary kanye naseKnysna Bracken Hill Primary .
Amaphupho nemibono yabantu okufinyelela "ezinkanyezini ezicwayizayo" aqala endulo ngaphambi kokuba uLeonardo da Vinci aphumelele ukudweba amaphiko akhe okuqala.
Izilonda ezindala ziyashabalala zibe yizibazi ezikhohlekile noma zihlale zikhona njengobuhlungu obuthule obunganakwe muntu.
Kanti uma uphuma esangweni eliphendukayo, isango eliphendukayo kuphela?
Ukuhlonipha bonke abantu kufaka nalabo abaqhamuka ezizweni ezehlukene kanye nenhlonipho yawo wonke amasiko kumele kugcizelelwe.
Le futhinothi uphinde iqinisekise ukuthi lomyalezo we-imeyili wakhishwa yi-GWAVA ngenxa yobukhona bamagciwane ekhompyutheni.
Ugu lwaseMhlanga luhamba indawo engamamayela enyakatho yedolobha, lukakwe amasimu omoba oluhlaza namabhishi angagcini kule ngxenye yezwe.
EMpumalanga, ungavakashele lezi zikhungo ezihambayo kuleli sonto emahholo ase-Ogies kanye naseKendall.
Irethikhulamu iyindawo emi njengflaski ebukeka njenge"qensi".
Akukho lutho olungaqhamuka lapha ngaphandle kokulimaza abantu, okungumphumela wokucuceka komphakathi ube yiqeqeba labantu abaphila ngabodwana abalandela izinhloso ezifanayo zomuntu ngayedwana.
Iningi lomasipala alikwazi ukukhokhela noma ukuxhasa amaphrojekthi okufakwa kukagesi.
Angikholwa ukuthi ukhona kithina ofuna ukuphila kueli zwe elingeyilo nokungelona elangempela, eligcwele izintshe ezinamakhanda agqitshwe esihlabathini sase-Kgalagadi.
Umbono - umbono uvamise ukuba wukubuka phambili okufanayo kubantu ababodwa ngezimo zesikhathi esizayo.
Imali yakwelakithi isivike izichotho eziningi ezishaye kakhulu imnotho esafufusa.
Kwakuyisimo esingashintshwa yiqembu le-Orlando Pirates, ngokuqonda kwami bebengeke bakulalele kodwa kwakhulunywa nabo.
Lezi zibalo zigqamisa isidingo sokwakha ingqalasizinda kuhulumeni.
Ngaleso sikhathi uFalati wayekhathazeke kakhulu ngoMfu Paul Verryn nalo mfo oselula ngoba wayecabanga ukuthi wayeyingozi kuMfu Paul Verryn.
Kulokhu okwakubukeka santo engelutho kwaba yinselelo enkulu, uMnu Obama wathenga isikhathi sokukhangisa e-Arizona, e-McCain's home state.
Umoya eHhovisi le-Family Advocate awushubile futhi awunazihibe kunalowo wasenkantolo.
I-WCED isibeke eqhulwini ukwakha isikole samabanga aphansi eRouxville.
Ukwenyuka kokukhula kwenani labaholi babahlengikazi ababamba iqhaza ezindabeni zokufunda mayelana nezempilo nezobuhlengikazi.
Ukufaka isandla ekubhekweni kukahulumeni obhekelela zonke izidingo nodididyelwe.
Sabe sesifuna umthethosisekelo ohambisana nezimo ohlelela ubuhlanga, ubulili, umnotho womphakathi nohlelo lokuwuvuselela kabusha.
Kuzoba nemicimbi eminingi ezobe ikhombisa ubuhle nezindawo ezihehayo zase-Mother City.
Ukuqinisa i-AU kanye nezinhlaka zayo ngezinto eziphathekayo kanye nendlela yokuziphatha.
Ukuqedela umsebenzi njengokushintsha umbala ube mhlophe, ukudaya, ukwenza ikhaldena, ukugoqa, ukunciphisa kanye nokugaya kuyenziwa njengengxenye yezinhlelo ezibalulwe ngenhla.
Inkundla yezemidlalo i-FNB Stadium yakhiwe isizophela iminyaka yawo-60, noma yawo-80, lapho nje, akunjalo?
Ukuvikeleka kwamanye amazwe asathuthuka kuyenyuka.
Vimbela izivunguvungu ngezihlahla ezihlala ziluhlaza ukuvimbela umoya ohlabayo wasebusika.
Umnikazi wetekisi washona kanti omunye walaliswa esibhedlela emva kokuba bedutshuliwe eDelft South.
Ukufa ngenxa yegciwane lesandulela ngculazi ngengculazi kanye nesifo sofuba kusaqhubeka nokuhlobana.
KwakunguWinnie qobo lwakhe owangishaya okokuqala.
Abasolwa ababoshiwe bahlobene nokuphanga imizi nokweba endaweni yaseClermont.
Emva kosuku olude lokubheka impilo yasendle nokufunda amasu okuzingela, abafunda ukuzingela babelana ngabakubonile ngesikhathi bedla.
Le ndlela enamacala amaningi kumele igqugquzele imibono emisha neyabantu bendabuko izosiza ukuqhamuka nezindlela ezintsha.
Kuyasolakala ukuthi abasolwa abane bangena esitolo bakhomba abaphathi ngezibhamu.
Ebusuku izinhlamvu zamehlo azikwazi ukushintsha ukubona ebumnyameni, bese zibona ilanga kanti abashayeli abadakiwe bayoxhoswa amalambu ezimoto ezizayo kakhulu ukunalabo abangaphuzile.
Enye indlela yokweseka iNgadi yeNkampani wukunikela ngamabhentshi asepaki noma umpompi wokuphuza.
Wayezothatha uCebekhulu ayofunga ukuthi udlwengulwe endunu.
Ukuzimisela kwakhula kuye ngesikhathi ebheka izindawo eziningi okuvame ukwenziwa kuzo ubugebengu isikhathi esingaphezu kwehora.
UMbishobhi uTutu qobo lwakhe wakhuluma ngoJohnny kulokho akwethula engqungqutheleni kwi-Frontline States sekuzophela iminyaka yawo-80.
Inkulumo ethokozisayo kaDan Sleigh ngezindawo zokuphumula kanye nomlando wasekuqaleni waseTygerberg.
Ama-Login names ayazwela kosonhlamvukazi, qinisekisa ukuthi ayithintekile ingcipho eyenza kubhaleke ngosonhlamvukazi.
Manje ujombe isivuvu samandla sokuqala, waya kwesilandelayo, kodwa uthi esokuqala.
Abasolwa ababili baboshwe amaphoyisa ngoba besolwa ngokweba kanye nokunquma imvu esifundeni saseCornelia eMpumalanga Freyistata.
Ukuxolelanisa umhlukunyezwa-nomhlukumezi kuzokwenziwa emazingeni esifunda kanti ukuhlolwa kwamabhuku ezimali kwemisebenzi yokweseka njengoba kuhlinzekwe yi-RRC Committee.
Umengameli waseTanzania waya eZimbabwe ngoLwesine ukuze kube nezingxoxo zokuzama ukulungisa isimo.
Ngiyaxolisa Gary, ngingakwazi ukuthi ngithi uDkt Wendy Orr uyena ozokwengamela inkulumo ozoyethula.
Lokhu osekwenzekile kwenzeke ngesikhathi esihle ukusiza kwezokuphepha esifundeni saseGreat Lakes, kanti lokho kuyofaka isandla ekwehliseni ukungezwani phakathi kweRwanda kanye neDRC.
UMnu Morgan akafakazanga ukuthi uDkt Asvat wabona noma yimuphi kubafana, Nkosikazi, wavele wafakaza ukuthi wabona uDkt Asvat kwakho.
Yaphinda yafaka abaholi base-Afrikha emzabalazweni ongenasidingo wemibono ngomhlaba wonke okwagcina kudle isikhathi sabo esiningi namathalente abo.
UFrances O'Brien waqala waphinde wengamela uhlelo lwezifundo zabasanda kuqala esikhungweni semfundo ephakeme ezifundweni ze-Waste Management Education.
Izimo zobugebengu : uMnu Smit wazimela yena njengokuxhunyanwa naye otshala imali kwi-stock exchange.
Ngokufanayo, uhulumeni ufisa ukuveza ukumelana nokuhlaselwa kwamakhansela kamasipala e-Khutsong, eSifundazweni saseNorthwest.
Bonke banentshisekelo yokugwema imiphumela eyesabisayo engabe iqhamuka e-Iraq, ikakhulukazi inhlekelele efaka abantu nokungabi nakuthula kwesifunda.
Imigomo emibili yokuthola okuhlosiwe, ikakhulukazi ukuphucula ukuhlangana nokusebenzisa izithuthi ezimbili ezehlukene, kodwa kumele kukhulunywe ngabo manje.
Sinenhlanhla ukuvakashelwa wuNobhala-Jikelele weNhlangano yeZizwe uKofi Annan esifisa ukumbonga kakhulu ngokufaka kwakhe isandla emsebenzini weNhlangano yeZizwe.
Igama u-Abel lisuselwa egameni elithi "Abela" elichaza ukupha.
Ukhomanda weSiteshi saseLouwsburg, uKapteni Buthelezi, wancoma umsebenzi owenziwa amalungu akhe oPhikweni lokulwisana nokuzingela ngenhloso yokudayisa olwaziwa nge-Ithala Anti Poaching Unit ekubopheni kwabasolwa.
Igama lami nginguPeter Jordi kanti ngimele umndeni wakwaSono nowakwaShabalala.
Siyajabula ukuthi uzobe umele i-Ireland emigubheni kaSt. Patrick eNingizimu Afrikha.
Ingqungquthela iphucula ukwaziwa emhlabeni nokwesekwa kokulawulwa kwamagesi alimaza umkhathi.
Ukuhlanganyela okungxube nokwama-ejensi ehlukene kuyokwenziwa lapho kudingeka khona nalapho kungenzeka khona.
Ngapaka imoto yami kwiphakhingi ekhokhelwayo etholakala ekhoneni likaSimmet kanye noBarking.
I-IORBF yayithathwa njengohlaka olwehlukile, olwenziwa njengethuba lokwakha amabhriji nokwenyusa ukuxhumana kwezitaki ezintathu esifundeni.
Impela, ukwenyuka kokuvuka kabusha kokucwaswa ngobuhlanga nokuzondwa kwabokufika kuyingxenye yeqiniso ngezenhlalo kanye nezombusazwe emazweni athuthukile eNyakatho.
Sihlalo, imibhalo yobekukhulunywa ijwayelekile, kanti ngikholwa wukuthi lo mbhalo okukhulunywa ngawo ngqo, nawo waya kuCol Watermeyer.
Izindlu ezine okulala kuzo ababili, izindlu ezintathu okulala kuzo oyedwa zonke zinezindlu zokugezela ngaphakathi kanti zingolondo abafulelwe.
Umthombo wezimali wohlelo lokuthuthwa kwendle ezindlini kuyoba yimali evela kwa-DWAF noma kwa-CMIP kuchitshiyelwe ngezimali ze-ETM zengxenye yokuNikwa kwamanzi kwephrojekthi.
Kunokukhathazeka ngokuncishiswa kwemithombo yokuphila olwandle, ikakhulukazi izilwane ezihamba namagagasi amakhulu kanye nohlobo oluthile lwezinhlanzi.
Ulwazi oludingekile : uMnu Modiselle kanye noMnu Ramogale, kwezinye izindawo kuleli khasi, bafunelwa amacala afanayo.
Bathweswe amacala okubulala, ukuphanga behlomile nokuba nesibhamu esingekho emthethweni kanjalo nezinhlamvu.
Uhulumeni uzokwenza izimemelo ngokwenziwa amaklasta eJCPS ukuqinisekisa ukuphepha nokuvikelwa esifundazweni.
Idatha emayelana nokukhishwa kolwazi isidlulelwe yisikhathi, ayiphelile, iziqephuqephu ezikhungweni ezehlukene kanti akufinyeleleki kuyo.
NgokukaNk Tyobeka, iGEC iyosetshenziswa njengesikali sokuthi abafundi bahlole ukusebenza kwabo namakhono kanjalo namandla nobuthaka babo.
Ukugubha intwasahlobo nokubaluleka kohlaza nokutshala izihlahla.
Izindlela ezintsha zokuxhumana -ulwazi olusabalele - olusheshise lwaphinde lwanweba ukukwazi ukufinyelela kwidatha nokutholwe ocwaningweni.
Kubikwa ukuthi wabe esemhudula phansi emyisa esitezi sokuqala esikoleni, lapho naye amdlwengula khona.
Ukwanda kwamaqabunga kuyathandeka njengoba amaqabunga enezakhamzimba ezigayekayo ngaphezu kwalezo zeziqu.
Ulwandle selumbe umgodi emaweni echoba agudle ugu.
Ukulungiswa kwezindawo lapho kugqitshwa khona imfucuza eyingozi kuyinkinga enkulu ngenxa yezingcuphe zezempilo nezokuphepha kubantu abangaqeqeshiwe.
Indlwana enakho konke okudingekayo, enendawo yokungena eseceleni okwazi ukubona ubuhle obumangalisayo beClifton Canyon.
Ngonyaka owedlule, ngikholwa wukuthi sase siqalile ukwenza ushintsho ezindleleni ezithinta ezenhlalakahle nomnotho zasesikhathi esedlule.
Ikhophi yale Mithetho iyobekwa lapho iyobonakala khona ngokucacile yonke indawo lapha kucwalwa nalapho kugundwa khona izinwele.
Ukwenezela, imithamo emikhulu ye-tik, insangu kanye nekhokheyni kwaphucwa abanikazi esikhathini esiyizinyanga ezintathu.
Yebo, nginombiko phambi kwami kodwa uma ngifingqa ngisinikile isizathu sokufa: izilonda ezijulile zokugwazwa entanyeni yakhe - okwaziwa nge-Subcutaneous Contusion.
Izimpawu zokulawula izimoto ziyomiswa ukuze zizazise ngoshintsho, ukwazisa abashayeli bezimoto nokuqinisekisa ukuphepha kwabo.
Ukuphucula ukuhlelwa kwezizinda zokufundela, amabanga ahanjwa abafundi acutshungulwa kwidatha yenhlolovo ehlinzeka ngemininingwane yezingane ezineminyaka efanelwe wukuba zibe sesikoleni.
Ukulandela kulokhu kuyacaca ukuthi uHulumeni wangaleso sikhathi KwaZulu wawuphethwe amalungu eqembu leNkatha.
Ukuhlolwa komhlabathi nokukwazi okungenziwa wumhlabathi epulazini laseFairleigh.
Ibhodi linamalungu ayishumi nanye kanti noSihlalo walo onguSozilimi esiBhunwini okunguDkt Michael Le Cordeur.
Iningizimu Afrikha isivele isiqalile ukuqalisa uhlelo lokushintsha ukusakaza kube wuhlobo olusebenzisa amakhompyutha.
Imakethe kamabonakude ivezwa wukuhamba kancane kokukhululeka uma iqhathaniswa nomsakazo.
UVenturas wathi inkampani ithathe imisebenzi eyahlukene, kusukela ekukhiqizweni kwemidlalo yasesiteji ewumculo kuya ekudlalweni kwezincwadi ezibhalelwe ukufundwa ezikoleni.
I-Manning Rangers, iqembu lebhola lasekhaya, lijoyine uhlu labanezilokotho ezinhle.
Idolobha laseKapa lihlela ukubabela eziqiwini zaseTygerberg kanye naseBracken kusukela ngoNdasa kuya kuMbasa ukuvimbela imililo yequbula ebhebhethekayo nokuhlumisa kabusha izitshalo zemvelo.
Amatshe okunyathela ayatholakala emihosheni ehlala inamanzi ukuze ikwazi ukuweleka.
Iphoyisa lalimala eduze kwaseSprings empini yokudubulana nabaduni bezimoto namuhla ekuseni.
Ihhovisi leNhlangano yeZizwe le-Special Envoy yaseKosovo liyohlotshaniswa nalolu hlelo ngokuma lilindele ukuhlinzeka ulwazi nokuchazwa kwesicelo.
Olunye udaba olufaka ipaki lufaka ne-Tiva - amanzi amile awuphawu loxolo nokuthula.
Iqembu lisebenza kwi-albhamu yalo yesibili ezokhishwa yinkampani kaQuincy ebizwa ngeRuffinery Records.
Ngokulandela umbono wabasandulele womphakathi ohlangane, ongacwasi ngobuhlanga, ongacwasi ngobulili, nonempumelelo osekelwe entandweni yeningi.
Ngimelwe ukunika ubufakazi ngoLwesithathu kanti yilapho ngiyonika khona imibono ephusile.
Kunengcindezi emithonjeni kanjalo nesimo semvelo ngenxa yezenzo zabantu okungukuthi izimo eziphoqayo, lokhu kufaka ukudla nokunqwabelana kwemfucuza.
Kukhishwe ngokuhlanganyela wuMnyango wezeSayensi nobuChwepheshe kanye neMeraka Institute.
Lapho izinsolo zibekwe endaweni engathandeki uma uyiqhathanisa nokuthi sinamaphuzu anqala.
Osihlalo bocwaningo basunguliwe emanyuvesi amaningi ukuqinisa ukwenziwa kocwaningo ezindaweni eziningi okungezona ezobuchwepheshe.
Ukuvimba ukuqhuma okungalindelekile, amaphoyisa akhiphe izinja eziqeqeshiwe ukuba zibheke iziqhumane eizikhwameni nakumaphasela.
Uhlelo olulungile lokugcina imfucuza okusetshenziswa kulo amajeneretha, izithuthi kanye nokulahlwa kwayo.
Ukwakhiwa kwezinto ezithambile nezingasebenziseka, okungadluli amamitha amabili ngobude.
Ukubheka izindlela zokuqinisekisa ukuhlangana kanjalo namasu ehlukene ngamazinga okubheka ukuhleka, ukubhajetha nokuqalisa ukusebenza.
I-Phosphatase iyi-enzayimi etholakala obisini kade ukuqungwa kobisi kwenza iyeke ukusebenza.
Incwadi echaza ngomuntu ngqo ekhuluma ngowesifazane othandekayo nozithobile owaphila impilo ethokozisayo eyayigcwele ukuphumelela.
Ngaleso sikhathi, amagorila amane asemancane inkunzi eyodwa nezinsikazi ezintathu, ashushunjiswa ngokungemthetho ayiswa eTaiping Zoo eMalaysia ngezincwadi ezingeyizo.
Uke wabona noma yiziphi izimpawu zesisi esikhalisa unyembezi, amafu umuntu avamise ukuwahlobanisa naleso simo?
Abalingisi abangancikile kuhulumeni abanjengesikhungo saseBretton Woods, izikhungo zezimali nabangodlayedwa ziya zibaluleka kakhulu.
Izinkampani zaseShayina zibe yinsika ekwakhiweni kwemigwaqo engothelawayeka namabhriji.
Abasolwa baboshwa kwaphinde kwatholakala amakhadi amahlanu okukhipha imali. imali neziliphu zokukhipha imali kubona.
Ngale phrojekthi kuhloswe ukusiza abantu abahlwempu, njengabahlali baseNanda, eNtuzuma naKwaMashu.
Oweta abayisithupha basesitolo sokudla saseWoodstock baboshwa mayelana namakhredithi khadi ababewakhile nokukhipha imali esisefweni.
Umlimi kumele aqinisekise ukuthi usebenzisa amalesheni akhiwe ngokwesayensi kuphela ahambisana nala mazinga.
Okuhamba phambili wukugwema ukulahlwa kwemfucuza yezokwelapha, ngokuhambisana nemithetho yokugada nokuqinisekisa ukulandelwa kwayo, ukusungula uhlelo lokulahlwa kwemfucuza; nokuhlukanisa kuphinde kuncishiswe imfucuza yezokwelapha.
Isihesho noma okokuvuna ifolishi kumele kubekwe ngendlela ukuvimba ukulimala komhlabathi nobulongwe.
Ama-Afrikha ngaphezu kwabo bonke ubunzima ayaphumelela; aphinde ashintsha impilo "yaba yinkundla yamathuba".
Izinhlobo ezifanayo ogwini, zincike olwandle ngokuphila kwazo.
Intuthuko emile idinge ukuba kubhidlizwe kuqaqwe izakhiwo ezindala, ngezandla nangokwezinhlangano.
Abasolwa babekwa amacala okuphanga behlomile nokuba nesibhamu esingekho emthethweni kanye nezinhlamvu.
Iklayenti yavakashela ihhovisi lesifunda lokuthwasisa lakwaKhula ukuyothola isu ngamabhizinisi noma ukusizwa ngokufundiswa umsebenzi.
Ukuhambisana okukhulu nePFMA yiminyango kahulumeni, okuchaza izinga okukalwa ngalo ngokuphathwa kwezimali.
IKhabhinethi lihalalisele ama-Proteas ngochungechunge lokunqoba iNgilandi ngesonto eledlule.
Ngenxa yezikhala ezincane zemibukiso, kuzovezwa ezincane zoguquko kusukwa ekucwasweni ngobuhlanga.
Umuntu onamahlaya nonozwelo okuthandayo ukuba ngumama.
Izingqumbi zamafayibha ezitholakele (imfucuza nezinsimbi ezingasasebenzi) zamaphepha noma amakhalibhothi noma ezinye izinto eziyifayibha.
Amatshe ayigugu atholakala eBotswana ayizinhlobo ze-agate kanye ne-carnelian.
Bathatha ubucwebe, omakhalekhukhwini, izikhwama kanye namakhompyutha okuhambeka nakho.
Isigcinamagugu saseMontagu sihlose ukwethula inkulumo ngokubaluleka kwezimila zesintu ezelaphayo.
Abantwana abangena emzabalazweni wenkululeko balahlekelwa kakhulu ngakwezemfundo ngoba babehlala behlukunyezwa futhi beboshwa amalungu oMbutho wezokuPhepha, ngisho ngesikhathi bebhala ukuhlolwa.
Manje, i-macarthiusm isingene olimini lwesiNgisi njengeqoqo noma igama elisetshenziselwa ukugxeka labo abasola abanye ngokukhwabanisa ngaphandle kwesizathu.
UKapt Richard Batshamiki, uKhomanda weSiteshi saseMorokweng, namanye amalungu aphathekayo empumelelweni.
Okwesine, ukubulala noma ukulimaza abasebenzela isitha kube yisu elihlakaniphile nelinobuciko.
Sigcizelela ukuba kukhululwe ngaphandle kwemibandela isosha lakwa-Israel.
IRiphabhlikhi yase-Ecuador ayimelwe muntu ozinze eNingizimu Afrikha.
Ukunciphisa umthamo wemfucuza, iDolobha likhuthaza amaKilabhu aNciphisa iMfucuza.
Umnyango we-City Engineers usuqoqe amathoyizi nezingubo zokugqoka, okuzokwedluliselwa ezinganeni zaseNqabeni Skokoko eNanda.
Iduna kanye nezithole zivamise ukuba nokuvuvukala phakathi kwebele nomzanyana ngaphambi kokuzala.
Ngangesaba ngesikhathi amaveni amaphoyisa engena eBridgeton eza ezikoleni zethu.
Uma kubhekwa ubungozi obukhulu bokunika izinkontileka kumaklayenti nabamabhizinisi, ukuzinikela kukaHulumeni ekuphuculeni ama-SME kumele kumiswe ohlelweni lokuzinikela nolusebenza ngendlela lokweseka izisebenzi zikahulumeni.
Ukuletha uhlaka olukholekayo lwesikhathi esisezingeni lwezimali zikahulumeni okuholela ekuphathweni ngendlela kwebhajethi esetshenziswayo.
Abasolwa abathathu baboshwa bebanjwe ne-Tik - engabiza izinkulungwane zamaRandi - kwimvimbamgwaqo yasePhilippi.
Ukugqugquzela imiphakathi ebumbene, esebenza ngendlela, ephephile, eyesekanayo, esebenzayo nenempokophelelo.
Isu; nemigomo ebekwe ngokucacile nemibono ehlelwe ngendlela ehlinzeka izitini zokwakha amasu anemininingwane ephelele.
Isikhungo sokuVimba uBugebengu saseKagiso siyovakashela amasonto aseduzane ukuthuthukisa nokuvuselela ukuphela kobuntu namazinga emukelekile okuziphatha entsheni.
Iplaki isikhumbuza amaqhawe aba nesandla ekwakheni umlando wezwe lethu.
Kwanikwa umumo wokubuka izinhlangano eziningi zamazwe omhlaba okufaka neNhlangano yeZizwe, iNhlangano yaMazwe ahlangene ase-Afrikha kanjalo neNhlangano eZimele.
IKhomishana yeSifundazwe saseGauteng, uKhomishana uPerumal Naidoo, uncome amalungu ngokwenza kwawo nangokuboshwa kwabaningi.
I-African Renaissance akuyona into ongazikhethela yona, noma indlela yokukhombisa inhlakanipho kwalabo abadla izambane likapondo.
Wenqaba ukuvumela ukuxhukula kanye nokudumala kukugubuzele, uphushwa yiqiniso lokuba lokuba ohlukumezekile obebhekwe yizimo ezimbi.
UMzoxolo wayesendleleni eya ekhaya ngesikhathi ehlaselwa abantu abathathu abamgwaza washona.
Le resiphi ingashintshwa ngokuzama okusha ngezinye izithako, amaqanda, ihemu, ubhekeni, ushizi, ibhiltongi namakhowe.
Sisendaweni embi ezindabeni zezikhali zenunzi zasePalestine-Israel nase-Iran.
Ikhonsathi yesintu enendlamu, umculo, izibongo, ukuxoxa izinganekwane kanye nemidlalo nezithombe ezikhonjiswayo.
Kuphinde kuhlinzeke uhlaka lwezinyathelo ezihambisanayo neziyinhlanganisela ezinselelweni zezolimo kuleli zwekazi.
Ukugazingwa kwamantongomane noma ukukhiqiza kokudla kwamantongomane nokokugcoba isinkwa.
Umyalelo esawunikwa kwakungowokuhlinzeka indawo yokushushuluza ngezikeyiti okuyosiza ukuphucula imidlalo yasebusuku kanjalo namathuba emisebenzi kule ndawo.
NjengoMqondisi-Jikelele wathi, namuhla sethula izingxoxo mayelana nokuvuselelwa kwe-TDCA.
Izibalo ezikhishwe kamuva yi-SAPS zikhombisa unyuko olukhulu ezingeni lokuboshwa.
Siyayibona imiphumela engemihle yezehlakalo ezehlukene zenkohlakalo nokungaphathwa ngendlela kwezinto.
Anginaso isizathu sokungamkholwa uRichardson, ngoba uphezulu ngokwesikhundla.
Siyophinde sidingide isiphakamiso saseNorth Korea sokuhlola izikhali zenunzi.
Ukuvikela iphutha lobulungiswa lapho ukuzimela ezikweletini kwalowo osayinile kwafakwa esicelweni sokuboleka imali esasayinwa egameni lenkampani.
Okukuhlanza utshani bokufulela bungabi nalukhula - kuvimba iminenke, amavukusi nezinye izilwane ezingathandeki uma kusetshenziswa.
Kwakhiwe ingqalasizinda emiphakathini efuye amahhashi anamandla ngokuhlinzeka ukuthuthukiswa nokuqeqeshelwa amakhono, nokuyobasiza bakwazi ukunakekela amahhashi ngaphandle kokuncika kwi-CHPA.
Ingxenye yakho isekubekweni phambili nokubukwa kwenqubomgomo okusekelwe ukukhetha kwethu ibhajethi yethu.
Kuyasoleka ukuthi abasolwa ababili baduna imoto yohlobo lweToyota Corolla eMamelodi ngoLwesihlanu ebusuku.
Ababoshwa babenze amacala okubalwa ukushaya, ukushaya ngenhloso yokulimaza umzimba, ukugqekeza, ukudlwengula, ukweba, ukukhomba ngesibhamu nokufuduka ngokungemthetho.
Ngikufisela okuhle kokwethulile kanti sibheke ngabomvu umbiko wemiphumela yalokhu kuxhumana.
Abantu baseShayina bamagange ukubeka usuku.
Kodwa uma kunokuphikisana, leso sitatimende kumele samukelwe.
Lezi zinkomba zokuzabalaza ukubamba iqhaza empini ekugcineni zaholela ekuqalweni kwe-End Conscription Campaign.
Yebo kwakuyimi noMaxwell Madondo kanjalo nomunye omncane esengilikhohliwe igama lakhe.
Izibalo zakamuva ezikhishwe yi-SAPS zikhombisa ukukhula kakhulu kwezinga lokuboshwa kwabantu.
Ushiye umlilo awuphembile ungagadiwe, ngaphambi kokuba umlilo ucime ngokuphelele.
Cha, angicabangi ukuthi kwakunguColonel Hesslinga ngicabanga ukuthi kwakuyiphoyisa elithile elibizwa ngoHeartwell.
Izinhlelo zokunweba ukushintsha kokuziphatha ezindaweni ezihlosiwe njengohlelo lokufundisana kwabalinganayo ezikoleni entsheni olushayelwa wuMnyango weMfundo.
Ukusalela emuva kokulalelwa kwamacala ezinkantolo kuyaqhubeka kanti akuzikhubazi ngalutho izigebengu ezenza amacala emsebenzini.
Ukubambisana nabaseFlemish kuhloswe ngakho ukuphucula ukuqeqeshwa usebenza noma ukuqeqeshwa ungakaqali ukusebenza kwamaciko nothisha bezobuciko.
Amalungu omphakathi waseLadanna ePolokwane asiza umphakathi ekubopheni abathathub abasolelwa ukugqekeza emva kokuba bevimbezele isalukazi emzini waso.
Bonke abasolwa bagxuma ngewindi esitezi sokuqala ngaphambi kokuba abasolwa abayisihlanu bebaleke ngemoto yohlobo lweToyota Tazz ebomvu.
UJerry watshela u-Isaac ukuba alande imali yetekisi kuZinzi, sabe sesihamba.
Kuyo yonke inyanga, amavolontiya kade eviliyela eziteshini zezitimela ezine eveza ukumelana nokubhenywa kukagwayi.
AmaPhoyisa aseNyanga abopha isigebengu esisesincane ngesikhathi sisageza kubo.
I-FIFA yaqinisekisa ukuzinikela kwayo ezweni laseNingizimu Afrikha njengomhleli okulungele ukusingatha indebe yomhlaba yokuqala kwizwekazi lase-Afrikha.
Abasolwa baboshwa emva kokuba amaphoyisa aseGaleshewe eqale umkhankaso wokuvikela ubugebengu.
Ukudidiyela nokuhlanganisa imisebenzi kwamazinga amathathu kahulumeni ukukhulisa izinhlelo nokuphucula ukulethwa kwezidingo kubantu.
Ukhonkolo osuka esicathulweni wakhiwa kabusha ngokhonkolo ovela eParis.
Endaweni okuhwetshwa kuyo nalapho kunokuhlangana komnotho, i-Tripartite Summit yavuma ukwakhiwa kwe-FTA okufaka namazwe angamalungu ama-REC amathathu.
Ingemuva lendawo enkulu nophawu lokukhangisa akumele iveze ukucwazimula noma ukukhayizela.
Ngalona owayeseduze nalapho ngangikhona, ngabona lowo muntu ejikijela ikopi lesisi esikhalisa unyembezi.
Sabe sesiya emishini siyolanda uCebekhulu.
Abasebenzi, izimbongi ezingabasebenzi, bahaya, kungamahebezi, ungavumi bakwenze.
UMnu George Stainton wavuma ukuthi leso sibuko esikhulu singasiza ukunciphisa ingcindezi.
Leli cala limayelana nokubulawa noMnu Orlando Christina nomlingani wakhe.
UMnu Taljaard wayephakathi nohlu lokuhlala olungasesandleni sakho sobunxele, maphakathi nephasiji kanye nephaseji elincane elenyukayo?
Abezenhlalakahle baxoxisana ngemali elungele ukungcwaba abahlwempu nabangcwabi abangabizi.
Kumele kube nabaklama indima nabahlahli bendlela ocwaningweni lwezwe nokuthuthukiswa kohlelo lwe-Nanotechnology.
Emva kokulalelwa kwamacala, besiya kuye ukuze siyofunda akutholile, sifuna ukwazi ukuthi yikuphi ukugxeka akuvezile, nokuncoma akuqophile.
I-Lonmin yaphinde yahlinzeka i-ore ezinsukwini zokuqala zokuvivinya ubuchwepheshe.
Umhlali onokwesaba wakhipha izikhiye amadoda amabili angena emotweni yakhe abaleka ngayo, elandelwa yimoto yohlobo lwe-Opel Corsa emhlophe.
Ukuthuthwa kwabantu ababekwe ngokungendlela besuka emahholo omphakathi asedolobheni laseKapa beyiswa ezindaweni ezintathu eziphephile kuqalile namuhla ekuseni eBothasig.
Utshani baseNapier buyadleka uma busebuncane futhi bunamaqabunga kodwa buyaqina buphinde bungadleki uma butshalwe isikhathi eside.
Ubukhona bethu lapha bukhombisa ngokungephikwe ukuthi siyosebenza ndawonye njengembangakulala ukuze kube noshintsho emhlabeni wonke jikelele.
Isigcinamagugu njengamanje sinabasebenzi ababili, u-Inspector Petro Engelbrecht ungumgcinimafa.
Izikhungo ezingaphansi kwabaqondisi ezehlukene zeGCIS zilwele ukuveza umsebenzi osezingeni eliphezulu eminyangweni kahulumeni.
I-Aventura Midwaters inendawo yamaholide enkulu, neyisimanje eduze nendawo yokugcina izilwane.
Uhlelo lwe-WSE ludinga ukuba abahloli bahlole imiklomelo enikwa othisha abahloliwe.
I-Palama iyisenezelo esichazayo esifakwe kwisichazamazwi sezifingqo saseNingizimu Afrikha.
I-Princess Magogo wuhlelo lwakhe lokuqala, lena yi-opera yakhe yokuqala yesiZulu.
I-Northern Tunisia inesimo sezulu saseMediterranean esishisayo nesivunguza umoya wesisandlu nehlobo elomile elilandelwa wubusika obunezimvula ezincane.
Uhlelo lokulawula isifo sofuba olusekelwe emphakathini nohlelo lokulandelwa kokwelashwa eliphunyeleliswa wukuthatha inhlanganisela yokudambisa igciwane lesandulela ngculazi.
I-Afrikha okuyiyona ecishe ibe nabantu abawokukodwa kokuyisithupha ihebwa ngokukodwa kokuyisihlanu emhlabeni - kanti isabelo sayo siyancipha.
Ukuhlanganisa izibalo ezimayelana nelivu yokugula, ukuphutha emsebenzini ukuhlonza izindaba ezingaba yinkinga nokuphakamisa izindlela zokuxazulula lezo zinkinga.
Umseshi waseBloemspruit wacishe wazithela phezu kwezigebengu ezaziphethe izibhamu esitolo esincane saseBangladesh.
Ukugxila kabusha ezintweni, ukubibiyela, ukuhlanganisa nokubeka kabusha izinhlaka zikahulumeni emazingeni ezifundazwe nakazwelonke.
Ulwazi ngamalungu amasha e-Exco luyaguqulwa.
I- Fynbos iwuhlobo lomeno olutholakala eningizimu-ntshonalanga Kapa kanjalo nasesifundeni se-Cape Floristic.
Le Khomishana izobekwa ngaphezu kokuphatha koNgqongqoshe kanti iyobhekana ngqo nokubheka ukukwazi ukuhambisana nenqubomgomo yezindawo ezigudle ugu, elungisa imisebenzi yezigaba zikahulumeni ngokwehlukana kwazo nokubheka umbimbi lwamasu.
Amasudukesi agcwele izimpahla, ubucwebe kanye nomakhalekhukhwini okwatholakala kulabo abasolwayo.
Emva kweziqubu zokuminza ngempelasonto eMnyangweni wezokuNgcebeleka kuMasipala waseThekwini kugqugquzela ababhukudi ukuba balandele imithetho nemitheshwana uma bebhukuda.
Ngemva kwalokho uSteve kanye noNaledi bathumela kwabangaphansi kwabo ukuba babize uModuenyana ngesikhathi kuphothulwa ukuhlelwa kwemithi ezomelapha.
Ukuthunyelwa kwezincwadi, amafeksi neposi elithunyelwa ngekhompyutha ezinemibono engezwakala njengephathelene nokulalana.
Kungenzeka ukuba ukusho kuFred Bridgeland ngoba lokhu kuvela encwadini yakhe ekuchaza.
Akuphikisani nalutho olushiwo kuze kube manje kanti futhi akuphikisani nesitatimende ngaphandle uma uMnu Vall engakhombisa ukuthi kunokuphikisana.
Kube nenjabulo enkulu emva komsebenzi wasensimini weCapeNature, uJacques van Rooi, wathola uhlobo oluthile lwembali ebizwa nge-orchid, okudala inkinga ezindaweni zezitshalo.
Ike yadlalwa e-Orlando Park lapha eSoweto, e-Orlando Stadium?
Nginike impendulo enohlonze engesiyona egudlalyo.
Ibhishi liyindawo abahlala kuyo kanti abavakashi kumele babacabangele abahlali.
Ngifuna ukuthatha ithuba ngibonge bonke abaphethe ababambe iqhaza ekwehliseni ukushuba kwesimo, kusho uKhomishani u-O'Kelly.
Izwi lalabo abahambisana nokucwasa ngokobuhlanga, uhlobo olusha lwefeshizimu, kanye "nokungqubuzana kwempucuko" liyakhula kanti libanga nomsindo omkhulu.
Ngokufanayo izindlela ezithathwa ngumuntu ngamunye nalezo ezivunywa ngo-elethu kwezombusazwe emhlabeni wonke ziyahambisana, kanjalo nemibono kahulumeni kanye nokuphepha kwabantu.
Umshini wesikeni obizwa nge-Morph Touch uqhathanisa imilobo yeminwe yomsolwa nedathebhesi enemilobo yeminwe yabantu ezigunyaza ukuba baboshwe kodwa abangakabanjwa.
Abanye baseNingizimu Afrikha njengoNasief Morris, uSteven Pienaar kanye noZuma sebesize amaqembu abo ebhola ukuba awine iligi emazweni ehlukene eYurophu.
Labo abacebile, abafundile nabanamandla esizweni sethu bayidlanzana.
Uyizwile imibiko ethi bahlusule amasango bawavula kanjalo nemigoqwane?
Kule ndawo kumele sexwayise kakhulu ukuthi iziteleka ezingakho emthethweni nezingenasidingo njengalesi esisanda kuba kwaVolkswagen e-Uitenhage, ngeke zibekezelelwe.
UNgqongqoshe waseNtshonalanga Kapa wokuPhepha koMphakathi uLeonard Ramatlakane uzobe ephelezela umlingani wakhe kuzwelonke uNgqongqoshe uCharles Nqakula ngesikhathi seMbizo yakhe esifundazweni kusasa.
UMnu Pascoe waphawula ukuthi iNhlangano yeZizwe ayinalo ulwazi oluqondile oluqhamuka e-South Ossetia kanti incika kakhulu emibikweni yabezindaba, ikakhulukazi abaseRashiya, njengoba amawebhusayithi amaningi ase-George ayevaliwe.
Emsebenzini osanda kwenziwa abaseshi base-Itsoseng kwabuye kwethulwa iThimba elizosebenza, abasolwa abayishumi nantathu baboshwa e-Itsoseng namaphethelo.
Abasebenzi abavamise ukusebenza ngamaSonto kumele bakhokhelwe imali egcwele nohhafu emholweni wabo owejwayelekile ngehora.
Uma igagasi lomsindo lishaya umbhobho, kwakheka idayaframu.
Somlomo, kuyajabulisa ukubona ukuthi izinkantolo zethu manje sezigweba izigelekeqe ngemithetho ye-POCA kanti futhi zephucwa nezimpahla zokwebiwa zithathwe wuhulumeni.
Solwazi Simpson ngaphambi kokuba ngedlulisele kuMnu Denzil Potgieter bengicela ukuba uzethule.
INingizimu Afrikha, iNigeria, i-Argentina, kanye nePakistan zakhethwa ukuba zibe amazwe okuzovivinywa kuwo izincwadi ezimayelana nemigomo yokuziphatha kahle kanye nezifundo ezifundiwe ngokukhetha ubulili obuthile emizamweni yokuletha uxolo.
Amaphoyisa apeketule uMthatha kule mpelasonto, kanti maningi amasela aboshiwe.
Babhala imboni eshabalala ngokushesha yokuhlukanisa izinto ngezinhlobo zazo, ngendlela okuphila ngayo abasebenzayo.
Amathagethi okuxhumana aminyaka yonke, nosizo lwezimali oluhlobene nalokho, kuyokhishwa ngokuhambisana nesu lukazwelonke lokufaka ugesi.
Kulowo ogama lakhe liphakanyiselwe ukuba wuMongameli wamaRiphabhlikhi uMnu McCain, kuphinde kwashiwo ukuthi "ungumholi onesipiliyoni, ovivinywe yizinkinga, omele uhlelo lomnotho onentela encane nokusiza ukuba usimame".
Ngiphatheke kabi ukuthi uNkosazana Stella Sigcau wedlule emhlabeni ngaphambi kokuphothulwa kwemisebenzi ayezibekele yona.
Manje sesicela uMnu Frank van Niekerk ukuba eze ngaphambili.
I-Chongqing Artistic Troupe, eqhamuka edolobheni laseChongqing e-China, inenhlanganisela yabalingisi abavocavoca umzimba, bomculo wesintu nabe-opera.
Impendulo esheshayo evela emalungwini ombutho wamaphoyisa akwaHlabisa yaholela ekutholakaleni kweloli leMercedes Benz elaliduniwe eWitbank eMpumalanga.
Abasolwa babanjwa nemoto yohlobo lweVW Golf nezibhamu ezimbili ezingenamalayisense kanye nezinhlamvu okucatshangwa ukuthi zasetshenziswa ekwenzeni amacala.
Ngokubalulekile, uhlelo oluphuculiwe lwezokuthuthwa komphakathi okumele luqinisekiswe eNingizimu Afrikha.
Konke lokhu nokunye kukhomba ukuthi sisenayo inhlese yokuba semuva ezweni lethu okumele sibhekane nakho.
Ihhovisi likaMongameli uGbagbo liphendule ngokukhipha isitatimende ngokuphikisana nezinsolo zikaNdunankulu zokuthi izincwadi bezingelona iqiniso kanti futhi wayengazanga ngazo.
IYin-Yang iwuphawu lwaseShayina oluveza ukusabalala kwamandla okumbaxambili, okufaka nomgomo wamadoda weYang kanye nophawu lwesifazane lweYin.
I-Exco ivume ukudayisa okuhlongoziwe, okuyokwenza ikhaya likwazi ukumisa inkulisa edingekayo egcekeni.
Owake wacula neqembu lama Soul Brothers, uVusi Ngcobo, ukhiphe i-albhamu yakhe yokuqala ecula ngayedwana ehholo lomphakathi laseNtuzuma.
UMongameli waseShayina uHu Jintao wenze konke ukuqinisekisa impumelelo yeMidlalo.
Inkinga yase-Iraq ngeke ixazululeke ngaphandle kokungenelela komakhelwane bayo esingabala kubo ne-Iran, neSyria.
I-Nisa Mammon Associates yethule iphepha elikhuluma ngomumo wamadolobha, izinsiza zomphakathi kanye nezindawo zomphakathi.
Izimpawu ezilenga ngaphansi kophahla lukaveranda noma ibhalkhoni ngaphansi kwezimpawu zama-owuningi.
UMnyango waphinde wabheka iziphakamiso ezenziwa yi-Russian Federation, okungafaka nokuhlinzeka ingqalasizinda yezomoya emazweni aletha amasosha.
Uhulumeni ufisa ukuqale aqinisekise ukuthi ukufakwa kukagesi sekuqediwe nokuba kwenzeka ukuhlelwa kabusha kwe-ESI.
INhlangano yeZizwe kumele ihlinzeke ukuphepha eDarfur, ngesikhathi kusalindwe ukucaciswa kukasayizi wombutho wezempi.
Ukubaluleka kwencwadi yomlando kuyedlula lapho yaqala khona, njengoba imigomo ngqangi yayo yashicilelwa kuMthethosisekelo wethu.
Ukuphucula isithombe esihle se-SDB ABM ekwakheni ubudlelwane obuhle nokunezithelo nama-NPO.
Lapho ngingathanda ukubonga ngqo uCllr Grant Haskin kanye noMnu Wesley Douglas ngokuhola ngendlela ekwakhiweni kwaleli su.
Omunye wabacindezeli waveza inhloso ngeMelika, ngamazwi akhe, ukusindisa imiphefumulo yabahedeni abangamaNdiya.
UMnu Molapo, ngicabanga ukuthi uKapteni Molapo ngokwesitatimende sakho, isikhundla sakho leso emaphoyiseni?
Ukwazisa umphakathi kanye nezixoliso kuyokwemukelwa ama-RRC Committees ngokubambisana nama-HRV Committees.
Kumele samukele ukuthi asiluqedanga uhlelo lokwakha umphakathi omusha, inkumbulo yeminyaka edlule, inkumbulo yomzabalazo, izolo elehlukene kanjalo nokungathuthuki ngokwanele akukakasuki.
Inhlamvu yashaya imoto yomsolwa, yase ishaya isango leThaba Lodge.
Manje sekuzoshaya elesi-9, imizuzu mihlanu ngaphambi kwelesi-9, umdlalo phakathi kweKaizer Chiefs kanye ne-Orlando Pirates usamisiwe okwesikhashana.
Izimali ezingaqhamuki emithonjeni ephathelene nezokundiza: Isipiliyoni saphesheya sikhombisa inani lezikhumulo zezindiza likwazi ukukhuphula imali ngokugcizelela ukuphuculwa kwezimali emithonjeni engaphathelene nezokundiza.
Ungakukhethi lokhu ukuze ikhasi lingazehleli lona uma umcibisholo we-mouse cursor ufika echosheni lekhasi.
Isikhungo esisha semiyalelo siyofaka nezinombolo ezilinganayo zamasosha kahulumeni kanye namavukelambuso, kanti siyosebenza ukukhipha umqondo wempi kuzo zombili izinhlangothi.
Ukwenza isimanje nokubusa ngentando yeningi umphakathi wethu uphonsa izinselelo kanye namathuba zocwaningo lobuchwepheshe.
Lesi esinye isiphetho okumele sivumelane ngaso nalabo esibambisene nabo kwi-EU, ikhakhulukazi ngoba lesi simo asizwakali futhi siyinhlekisa.
I-Fynbos kanye nomhlaba ongase ulinywe yikhona okwakha indawo enkulu engathuthukisiwe.
Ukuvinjelwa kokufinyelela ngasogwini kuvimba ukuxhashazwa kwe-alien black mussel (Mytilus galloprovincialis) , nokwenza ukuba isabalale.
UPhiko loKwebiwa kweMpahla lwabopha abasolwa abane ngokuzingela ngokungemthetho epulazini laseBeja eligudle umgwaqo u-Makhado-Elim.
Zonke izimeya zase-KZN kanye nezihambeli ziyophiwa izinto eziyisikhumbuzo.
Impendulo: bengingakaziswa ngokuphelele mayelana noKhomishana oPhezulu waseBhrithani.
Eminye imiyalelo yayiqhamuka kuSizwe Sithole ongasekho, wayevame ukusitshela ukuthi lona kumele afakwe endleleni aphinde ashaywe.
Uchungechunge olwaziwa nge-Santee luyathandeka kulabo abathanda izindaba ezisukumisa izinwele ezimayelana nomthetho ezihlotshaniswa nenkolo yobuKristu.
E-New York - uNobhala Jikelele uBan Ki-moon usehlangene noNgqongqoshe bezangaphandle kwelama-Arab ngemizamo yokuqinisa amasu akhe okuxhumana namanye amazwe ukuqinisekisa ukubekwa phansi kwezikhali eGaza.
UMnu Matyobeni, owafubda ePhumelela Adult Learning Centre, njengamanje ufunda enyuvesi yaseStellenbosch.
Isikhathi sesifikile ukuba abenza inqubomgomo eNingizimu Afrikha babhekane nalezi zindaba zesakhiwo.
Kuyaziwa ukuthi ezizeni okwakhiwa kuzo kuba nokubambezeleka nemigqa emide, nokuyinto evamise ukucasula abashayeli kuphinde kubenze babe nenhliziyo encane.
Ngizocela uMnu Mkiwane ukuthi eze alethe izethulo egameni lamakhansela asesukile ezikhundleni aseVaal.
Amalungu oPhiko lokuVimbela uBugebengu lwaseGa-Rankuwa abophe abane ababesolwa ngokweba noyedwa owayenesibhamu esingenalayisense kanye nezinhlamvu.
Le ndlela yokucabanga yaba nomthelela endleleni esivota ngayo ezinyangeni ezine ezedlule kwi-UNSC.
Abavame ukuvakasha bangathola ukukalwa kwansuku zonke kwemvula ezindaweni ezikhethekile eNtshonalanga Kapa.
Ukuphuculwa kwemfundo kudinga ukuzinikela isikhathi eside okwakhelwe ekuhleleni okunenhloso, nezindlela ezinamasu.
Kunezinye izinhlobo zezimpukane, esizibiza ngama "bluebottles, ama-green bottles noma ama-blowflies".
I-Nobre ivamise ukuba oncintisanayo kwi-FIFA Cross Country World Cup.
Ukunqoba okulandelayo nokwenziwa kabusha okususiwe emlandweni kanye nenzuzo etholakale e-Afrikha ukuze kuphucuke umhlaba wonke.
Ngokufanayo sekuphume isimemezelo sakhe sokuthi impi isiphelile, uMongameli uGbagbo wathi uhulumeni uzoqala ukulungiselela ukhetho okumele ngabe kade lwaba khona.
Kulokhu, iDolobha kade lisebenzisana ne-Point Indians Remembrance Committee, okungabagadi abaqondene nale ndawo enomlando, kanye nodaba okukhulunywa ngakho.
Ukudedeleka kwamagesi ayingozi adalwa ngabantu eya emkhathini isib. ukudedeleka komoya ongcolile ovela entuthwini yamafutha.
Uhlelo lokufukanyelwa kwezinhlanzi ezikhiqiza amathe, ama-oysta, amamuseli kanye nezinhlamvu ze-mollusc, amalobhsta amancane, ishrimpu esiphumile eqandeni nezinye izimbewu zezinkalankala nezinhlanzi ezinkulu nezincane.
Amagama abhalwe ngokugcizelelwe kubakaki abayizikwele akhombisa ukuthi kukhona okusalile emithethweni ekhona.
Kuyaqhubeka ukuba kwamukelwe ukuthi ukusetshenzwa ngezifunda kanye nokuxhunyaniswa kwezifunda ngeke kuchazwe ngamafomula omnotho kuphela, njengokuhlunyeleliswa komnotho, imali ebekiwe nokuhlelwa kabusha kwezimali.
Imvula ena kakhulu iba phakathi kukaNtulikazi kanye noMfumfu, kodwa izichotho azivamile.
Okumbiwayo, okunjengamadayimane , okungakhokhwa noma okungakhiwa ngokwemvelo abantu.
Kuzo zontathu izehlakalo, izamba ezinkulu zemali ezingaba yizinkulungwane ezingamashumi zamarandi zakhishwa kwi-akhawunti yohlukunyeziwe.
Somlomo, sethula leBhajethi kubantu baseJoe Slovo naseBokmakierie abayizivakashi zami ezikhethekile namuhla.
Ukubamba iqhaza okuyikhokuyoqinisekisa umgwaqo emoyeni ngaphandle kokuba kuphazamiseke ezokundiza.
Kumele sihambe ngokuzethemba ngoba sihamba ezinyathelweni zezincithabuchopho ezinjengo-Alfred Moleah.
Omakhalekhukhwini beMotorola abangamashumi amabili nesihlanu bayokhishwa banikwe izisebenzi ezikhethiwe ezisebenza kule migwaqo engothelawayeka.
Ingqinamba ngoHarry kungebe yisimanga sasesinema, kodwa yethula umlingisi omusha onethalante: uShirley MacLaine.
Abafundi bazoya eklasini elihamba ngamasondo, i-Edutrain, beya emyuziyemu wase-Simon's Town lapho beyokwethulwa ezweni elikhethekile lamaphengwini noshaka.
Imali ebekiwe emangcwabeni aseWelmoed ihambisana naleyo yasemangcwabeni aseModderdam, asecisho ukugcwala nangenayo indawo yamangcwaba angasese.
Imvula yezinhlamvu yabhekiswa endodeni nasemawindini ezitolo.
Okunye okufakiwe yimisebenzi yasezigodlweni zezindela kanye nezinhlangano ezithi azifane nazo, nemisebenzi yokuvuselela ukholo.
Omakhalekhukhwini nobucwebe ababethathwe kwabahlukunyezwa, kwatholakala.
UDokotela Lourens ufakaze ukuthi wake wameshelela ukuba ajoyine i-Special Operations.
Basishaya ngempama ngesikhathi sibancenga ukuba basisize, baqala basishaya ngezimpama baphinde basinenebula ngenduku.
Kulolo daba, akukhona ukuthi akuzwakalanga kahle, kodwa kwakungahumusheki ngendlela kwalokho ayekhuluma ngakho.
Izindawo eziningi ezivikelekile zingezinganakiwe ngenxa yokusweleka kohlelo oluphelele noludidiyelwe lokonga imvelo.
Umsolwa waphinde wabekwa icala lokuzama ukubulala nokuba nesibhamu esinganalayisense.
<fn>DACB.SinneVanVertalersBatch4.1.0.0.WP.2010-07-12.zu.txt</fn>
Intuthuko enobudlabha eyenabayo kakhulu emadilobheni iholele ekulahlekelweni kwendawo evundile yokulima kanye namathuba okuziphumuza osekunemiphumela emibi ekubukekeni kwezwe.
Ukusebenzisa izidakamizwa zokuziphumuza kwehlisa amasosha omzimba bese kwenza nomzimba uthandwe yimikhuhlane.
Bathole imoto ilahliwe eduze nepulazi iDamascus endaweni yaseClarens.
Inhlawulo enkulu kanye nokugcizelelwa komthetho wokupakwa kwezimoto kanye neminye imithetho yomgwaqo, ikakhulukazi kubantu abahamba ngezinyawo.
Izigaba ezintathu ezisemqoka ze -biodiversity zingeze diversity yofuzo, yohlobo kanye neyemvelo.
Ngifisa ukukukhombisa nje ukuthi lokho kungokunye okugaxela odabeni lukaStompie Sipei ngale kokuboshwa kukaMnuz. Mabotha.
Isikhathi esibuyekezwayo njengamanje besihaqwe yizinhlelo zezingxoxo eziningi ezibonakalise iviyo le JCPS kanye nababambi qhaza abehlukene.
UPlato, ilunga lakudala leKomiti leMeya leziNdlu nakamuva lokuLethwa kweziNsiza kanye nokuDidiyela - lathi lizazi kahle izinselelo eziningi ezililindele ngaphambili.
Kuholela ekuphindaphindweni kwemisebenzi kanye nasekusetshenzisweni kwemali, bese kudumaza ukulethwa kwezinsiza okuxhumene futhi okunekhono.
Ababhala imininingwane ngomshini babhekene nokubhala izincwadi , ama -memo kanye nokumonitha ukuhanjiswa kwemibhalo ngaphakathi kweyunithi.
Ibhasi elivuleke ukhakhayi, elihlotshiswe ngefulegi yaseNingizimu Afrika, lizohambela amalokishi aseduze kanye nezindawo ezinabantu abaningi ezifana nezikhungo zokuthengisa kanye nezikhumulo zamabhasi nezamatekisi.
Kukhonjiswe okuvimbile kanye nembhangela yako kuCriminal Justice System.
Uhulumeni uzokwenza amasu ezezimali afanelekile okulekelela ekuhlinzekeni ezokuthuthwa kwendle kubasebenzi basemapulazini ebhekisisa nezinkinga ezihambisana nesimo sokuhlala kwabasebenzi basemapulazini.
IMeya u- Obed Mlaba ucenge abafundi baseNewcastle ukuthi bafunde kakhulu futhi bagxile ekwenzeni ngcono amazinga abo.
Ukwakha kuzoqhutshwa abakwa -Architecture for Humanity, inhlangano enikeza usizo emiphakathini entulayo kanye neyakwa -GreenFields, eyakha futhi ithuthukise uhlelo lotshani obuthakiwe.
Uncome amaqembu ngapha nangapha ngokuzinikela kwawo ezingxoxweni zokufeza izivumelwano ze -SADC ne -AU ekuxazululeni isimo sezombusazwe sase -Zimbabwe.
Amalunga eQueenstown Crime Prevention Unit and Detective ngaphansi kuka -Inspector Vuyani Cingo abambe abasolwa abahlomile abathathu abaphuca isibhamu esingekho emthethweni, imali, omakhalekhukhwini kanye nemoto.
Ukugcizelela umthetho ngempumelelo ukuze kuqinisekiswe ukuphepha kanye nokuhlanzeka kwemvelo okungakukhuthazi ubugebengu.
Ingqobe yezinkuni yathelwa ukuze igcine umhlabathi usokeme futhi ivimbele nokuthi umoya ungasiphephuli isihlabathi esisanda kuthelwa.
I- SAPS ithatha lokhu kubanjwa kwezigilamkhuba njengokubalulekile kakhulu ekulwiseni kwethu ubugebengu kanye namaqembu ezelelesi.
Isigcino, ngakhoke, uhulumeni uyohlala eyisakhiwo somphakathi esinamandla, esihlonishwayo futhi esiletha uvalo.
Phendula kuqala, ngiyethemba ukuthi uNgqongqoshe Nqakula wakunika umqondo wokuthi ithini imigomo okuvunyelwene ngayo kanye nomqamula juqu ongamasonto amabili okuqedela isivumelwano esiphelele sokubeka phansi izikhali.
Yithina izikhohlakali kanye namayengandoda asebenzisanayo ukululaza iZwekazi lethu kanye nathi imbala.
Ngabe uke wakhuluma yini nanoma wubani kosebenza nabo, Mnuz Grobbelaar, no Mnuz Taljaardt, uke wakhuluma nabo mayelana nokuthi ngabe ukugxobana kwenzeke nini?
Njengamanje kukhona ama -PALS consortia ayisishiyagalombili ezweni lonke, abhekene ikakhulukazi nemitapo yomphakathi yezincwadi.
Umqhudelwano ufake ompetha bezwekazi ukuthi babhekane nabasingathi bendebe yomhlaba.
Ngaphambi kwemikhankaso efana neyokuduba kwabathengi kanye nokungayi emsebenzini i -UDF ne -MDM ikhiphe izitatimende ezikhuthaza ukuzithiba yabuye yashaya nemithetho.
Siyoqinisekisa ukuhambela ama -PLC esifundazwe lapho imithetho nge -PEB ne PA iyodingidwa khona.
U Ben Rabinowitz, ummeli kanye nosomabizinisi, ophila ngomoya wokuzinikela futhi osebenzisa ulwazi lwakhe olunamandla amakhulu kwezomthetho ukulwela izimo ezifanele.
Njengoba idilobha laseThekwini livamise ukulindela okungenani izivakashi ezingaphezulu kwenkulungwane ngesikhathi senjabulo, sikholwa ukuthi ngalesi sikhathi senjabulo ziyakuba ngaphezulu kunalokho.
Imisebenzi yezandla enhlobonhlobo ekhiqizwe emakhaya esezingeni eliphezulu ingatholakala ezikhungweni zezivakashi.
Iqulu lababaleki lajika emgwaqweni u -Mew Way laqonda eKhayelitsha.
Amaphoyisa asendaweni asethuthukisiwe kanti athula nophenyo lokuthola abenza izenzo ubugebengu, ezasusa inxushunxushu.
U -Safaa Saban, oyi -Geoinformatics practitioner wakwa -Eskom, uzokwenza isethulo mayelana nakuzwayo ngesikhathi efukamela ithalente kanye nabanamandla esayensi ngaphandle kwekilasi elijwayelekile.
Bonke abasolwa bazovela futhi enkantolo kamantshi yase Nyoni masinyane ngamacala okugqekeza.
Okwamanje, uMnuz McCain uqale uMgqibelo e -Virginia, okwakukade kuyi -Republican State okumanje amaDemocrats asebona sengathi asengase ayithole.
Umsolwa watholwa ephethe izimpahla okukholakala ukuthi zebiwa esikoleni i- Emmanuel Primary School eseHomevale.
Abe -Stats SA bazoqhubeka bathuthukise ngokwezibalo kanye nangokokucabanga izinyathelo ezinqala zokubhekana nobuphofu nxazonke.
Uhulumeni uzolekelela ukusebenzisana okuziza omunye nomunye kubahwebi abakhulu kanye nabancane kwezezimayini.
Uthwale ubuhlungu balabo abakwaziyo ukwesaba baze bafunda nokukunqoba.
U Alderman Justus uthe inselelo njengamanje ukugcina izinto zokusebenza ezikhona zisebenza ngokugcwele ngesikhathi sohlelo lokuhlenga kube kuqikelelwe nokunciphisa imiphumela emibi kwimvelo.
Ongcweti bezezimali bathe umkhakha wezamabhizinisi ulindelwe wukululama okuphindiwe uma ubunganikwa umfutho wokuthi uvuke uzithathe.
Impela inamuhla libonakala lihaqwe yizithandani ezingathandani okuwubuphofu kanye nokunotha, indlala kanye nenala, intuthuko ekhululekile kanye nomkhondo oqonde ekucekelela phansi.
Ngicabanga ukuthi uyazi, kuwubudlabha obuphelele, ubudlabha obunonya ukwenza lokho.
Jo, ngiyabonga ngokukhuluma kwakho ikakhulukazi izinga lokufisa kwakho ukuthi iqiniso livele obala kanye nokuthi umbiko utholakale.
Ngokuba ithwalwa futhi ifafazwe ngabantu, ikhona nathi emsebenzini, ezikoleni zethu kanye nasezindlini zokufundela.
U Dokotela Koekemoer wayethuke kakhulu mayelana nokwenza i -ecstasy waze wahamba waya kobonana no -General Neethling mayelana nakho.
Lolu hlobo olumakhwifikhwifi ngokubomvu kuya kokunsundu kanye nokumhlophe ekuqaleni lalunokumnyama kakhulu kanti imvelaphi yalo isezweni lase -Ayr, eningizimu yasentshonalanga neScotland.
Kunjalo, sibona imvelo namasiko kubaluleke njengamatshe okwakha umphakathi okhululekile ongacwasi ngokwebala, ngokobulili, ngokwezinhlanga, ngokwezilimi naye nokwamasiko.
Ukwenqabela ukuthunyelwa kukadoti kwamanye amazwe ngezizathu zokukulahla noma zokukushisa.
Kumele ichazwe njengomphumela ohlukile noma ozimele wodwa qekelele ukuze uqinisekise ukuthi uxazululeka ngokugcwele njengesidingo ezinqala sokuqeda umklamo.
Imvamisa yemali esebenza umhlaba wonke kanye namasheke ezivakashi kungashintshwa kalula emabhange ahwebayo, emahhotela kanye nasezikhumulweni zezindiza zomhlaba wonke.
Uhlelo lokunisela - izingqalazinda ezingamapayipi, amachibi, imihosha kanye nezinto zokunisela eziletha amanzi kuleso siqephu sendawo.
Umbiko ubuye uphathe ezomnotho wedilobha ohlukene futhi okhula ngesivinini, oqhutshwa yiqhinga lokukhulisa intuthuko yendawo elivunwa ukuba khona kwezingqalazinda eziholwa iqhinga lokukhulisa ezomnotho.
Lokhu kwakungesona sodwa isicelo uColonel Potgieter anginika sona mayelana nokufa kwe -Askari.
Kodwa usuku akulona elokukhumbula i -OAU kuphela.
EseLusaka wayejwayele ukukhuluma ngocingo no -Nel esehhotela i -Ridgeway ukuze amnike imibiko.
Isimo sobugebengu Crime Circumstances : Umsolwa sengathi wabonakala egqekeza indlu.
Kodwa emasontweni akamuva nje, udlame selubuye lwaqala phansi phakathi kwama -Palestinian kanye nama -Israeli.
Kungafani nobudlelwano obuphakathi ne -Nyakatho ne -Ningizimu, ubudlelwano baseNingizimu yeNingizimu buncike othandweni olungapha nangapha kanye nenzuzo etholakalayo, ukuthwalisana kanye nokuncika komunye nomunye okuqotho.
U -Inspector Hanlie Blignaut, ngumseshi oqinile, onesihawu kanye nozwelo.
Izinga leminingwane eqoqiwe lingabuye lichazwe ngaphansi kwezilinganiso eziyisishiyagalombili: ukuqondana, ukucophelela, ukunganqunyelwe sikhathi, ukufinyeleleka, ukuchazeka, okuzwakalayo, ubuhlakani obuhlelekile kanye nobuqotho.
Okwakungase kube olinyaziwe waqaphelisa uD Insp. Myeni wase -Amsterdam SAPS owabe esakha ugibe.
Lendlu yesonto eyi -Edwardian igqamile enkabeni yedilobha, yadwetshwa ngendlela yokuchaza okukhuluekile okuvuselela isitayela esidala. Aliwal Street, Durban.
Umhlaba kanye namalayisense ahlanganisa nawobuhlakani, amalayisense kamakhalekhukhwini, amalayisense okubhenka kanye nawokubhekelela amalungelo okumbiwa phansi.
Sisebenza ngenqubo yomhlaba wonke enesimo esiguqukile kusuka esisekelweni, ehlala ishintsha njalo, ilokhu iletha izinselelo futhi isikaza nobukhona bethu uqobo.
Ngiyazi ukuthi kwakuwuhlobo Iwe -amphetamine kanti amphetamines bekuyimithi ekhishwa ngudokotela eNingizimu Afrika.
Bilisa amanzi bese uwagcina kumaflasiki ukuze uthole iziphuzo ezishisayo ngesikhathi kuhlelwe ukuthi ugesi uzocishwa.
Sixwayisile ukuthi ngaphandle kokuthi imbangela yobushokobezi, viz ukungathuthuki, ubuphofu kanye nezingxabano kungahlangatshezwa, uhlupho lobushokobezi luyohlala lusisibekele.
U Ailsa uchwepheshe we -medical pathology, uchazwa njengonesimo sengqondo kanye nogqozi olubabazekayo.
UMnuz Sisala uthe ukulungiswa okukhulu kuyokwenziwa ngaphambi komncintiswano ukuze kuqinisekiswe ukuthi izinsizakalo eziphelele ze -generating zihlezi zitholakala njalo ukuze kuqinisekiswe ukuthenjwa kokuwuthola.
UMnuz Brian Hastie ovela e Norwood wajabula ukutholiselwa imoto yakhe isesesimweni esihle.
I United States kumele icabange ngokukhuthazayo kanye nangalokho okungazukukhuthaza.
Amadoda kumele agqoke amabhulukwe amade, hhayi izikhindi, okungcono kakhulu afake namahembe anemikhono emide.
Ukusungulwa kwezinhlobo ezihlukile zokuvikelwa kuthunaza ukuzimisela kwethu ukuqhuba izibopho ze -IKS Policy ngempumelelo.
Abavakashela izwe lama -Islam, bayakhunjuzwa ukuthi bahloniphe isiko kanye nenkolo ngokufanele.
Uma iNkosi ithanda, lokhu kuxhumana kuzoletha imiphumela emihle, washo, ngosuku olulodwa emuva kokuhlaselwa ngamasosha aseChadian endaweni yase Sudan befuna abahlubuki.
Lokhu kuboshwa kwezelelesi ezintathu ebezisasele kwenziwe ngamaphoyisa ase -Leeudoringstad, zontathu zinamacala ehlukile awokugqekeza endlini kanye nawokweba.
Abanye abalingisi besilisa nabesifazane bendawo babe nethuba lokudlala izindawo eziphambili kule midlalo.
Kodwa iNingizimu Afrika inokukholwa nokuzinikela okungaguquki ekusizeni imiphakathi yomibili ukuthi ibuyise ngekhono layo elijulile lobuntu bese yakha kabusha ithemba lokuthula.
Uphiko lokuvikela ubugebengu iNyanga Police's Crime Combating Unit lwathatha ngendluzula izibhamu ezingekho emthethweni eziyisithupha ezinsukwini ezine ezindaweni ezahlukene.
Ukucwaninga amabhuku okuthobela umthetho ngezinzizakalo ze -irradiation kanye nezinto ezi-irradiated ngokumela uMnyango wezeMpilo kaZwelonke.
Ezikhathini eziningi, ubandlululo lwaluwukuqhubekela phambili, ngendlela esisemthethweni futhi esinesihluku, yemithetho yokwehlukanisa yohulumeni abadlule.
I Ningizimu Afrika iqhakazile ngokungase ukwenze, ilindele ukuhlangabeza umdlandla wothando lwakho lokuthi utshale bese uzuza emathubeni ayo angapheli.
Umcimbi wokubekwa kwezimbali e -Jose Marti Memorial wabeka isisekeko sokuqalisa uhambo olusemthethweni lokuya e -Cuba.
A Bafokeng banenhlanhla yokungamela amathafa abanzi anokumbiwa ngaphansi komhlaba okuyi-platinum.
Bekulokhu kukhona ukubambisana okuqhubekayo mayelana nabafundisi abafundisa eNyuvesi iWalter Sisulu abahlala eNingizimu Afrika njalo esikhathini esiyiminyaka emithathu.
Ngeke sikwazi ukubhekana nezinkimbinkimbi zezinkinga zezibalo ezimelene nezwe lethu uma singenabo ongcweti bezezibalo.
Eminyakeni eyikhulu eyedlula, ukuthula obekungajwayelekile obekugubuzele izwe lethu kwaqedwa ukuduma kokuqhuma kwezibhamu zempi.
Yasuka ingxabano yabasebenzisi phakathi kwalabo abangabasebenzisi ngoba beziphilisa, ngoba behweba bedayisa, kanye nabazithokozisayo nje isibonelo, Hawston.
Kodwa ngesikhathi umyeni u -Colt ethatha isinqumo sokucekela phansi amathuna angasanakiwe ngemuva kwendlu, kwasuka isidumo, esimathambo ngempela.
Ukhiphe isisu watshinga umbungu eceleni komgwaqo e -Umthambeka section.
Abashayeli bayakhuzwa njalo ukuthi bangaphuzi bese beyashayela ngemikhankaso eminingi yabezindaba ukuze kuqinisekiswe ukuthi imigwaqo iphephile.
Umeluleki wabathengi waseMusgrave Centre uCassandra Stephens uthe, ngokomthetho, abaphathi besikhungo bayakwemukela ukuguqulwa komzila womgwaqo okuhlongozwayo.
Ngabe lokho ukubona njengezitebhisi phakathi nendawo yokuhlala nomsele omkhulukazi ozungezile na?
Imiphumela emihle yokusingatha ngempumelelo izithangani ezifana neCHOGM mikhulu.
Njengoba sazi ziningi izikhathi lapho abantu abangamaAsians, namaArabs kanye nabaseYurophu befika ezwenikazi laseAfrika bezofuna umnotho ongaphansi komhlaba.
Lokho kuhlanganisa ukumelana nenkolelo yokuthi umhlaba kumele ukhululwe ngenani lentengo yasezimakethe, kanti okuqondiwe ukuthi , uma umubi futhi kungahlaleki kuwo kungcono ngoba uyofanela izindlu ezibiza kancane.
Manje ngabe wayithola yini imiyalelo kuGeorge Stainton noma kuChaka Coetzee wokuthi ujube abantu bakho ngaphandle komngcele osohlangothini lwasenyakatho?
Bengesaba ngoba ngazi ukuthi uThemba wangitshela lokho ngesikhathi sise Potgietersrus ukuthi uzongivakashela ekhaya uma esekhululiwe.
U MEC Dugmore utuse amaphoyisa ngokuphenya masinyane kanye nokubopha abasolwa ababili.
Kukhona amathuba ekwakhiweni kanye nasekunakekeleni amapayipi, ukuzwana ezimbonini ezizalwa ngu-petrochemical nasekudayiseni ama-hydrocarbons okungenye yezinzuzo ze -petrochemicals.
Amalungelo abasebenzi bezempilo kumele achazwe futhi ahlonishwe, ukuze kufukanyelwe isiko lokunakekela, lingazitshwa noma lixhashazwe.
Lokhu kusuka esimweni senqondo esingesihle kanye nenkoloze yobuhlanga enenkani esukela emuva ezikhathini zobandlululo kanti ngezinye izikhathi ukumelana kanye nokusaba izinguquko.
Kukholakala ukuthi kungenzeka ukuthi leli qoqo belineqhaza endathaneni yezenzo zokugqekeza e -Port Alfred nasezindaweni eziyizungezile.
Ukwamukelwa ngokuphelele kwabansundu ohlelweni lokufundela umsebenzi ezinhlotsheni zemisebenzi ezikhethiwe.
Isamba sihlanganisa abanye kanye namanye amaqoqo angachaziwe ezakhamuzi kanye nalabo abangenawo amagumbi angachaziwe ezindlu.
Okushiwo ngempela, kushiwo kwisethulo esenziwe nguGeneral Viljoen ekuseni.
Usebenzile kakhulu emidlalweni efana nalena ebise e -Ellis Park futhi sikholwa nokuthi uyakwazi ukuthi u -jock usebenza kanjani.
Ukushisa kuphumuza isende okwenza kube lula ukubona noma yikuphi okungahambi kahle.
Miningi imihlangano yomhlaba edinga ukuhlolwa ukuze kulinganiseke ukufaneleka kwe SA ukuthi iyivume.
Imizamo iyenziwa njengamanje yokuhlenga ibuyele esimweni kanye neyokwenza kube okwesimanje ukusebenza kwemboni yokudoba yasekhaya .
Ebengifuna ukukuchaza ukuthi isisekelo, kanti ngizozama ukwenza kube ngumusho olula ngaphandle kokuphinda.
I Manenberg Gardens ihlanganisa isitegi esingaphandle somculo kanye nemidlalo yobuciko, isitolo sekhofi kanye nomhlobiso ngamanzi.
Izinga eliphezulu lokugcina elikhipha izimvume zokuthola ubuchwepheshe besayensi bezikhali yi -AAC, osihlalo wayo nguNgqongqoshe wezokuVikela.
Kodwake, kula masonto aphakathi, uhlelo oluqhubekayo lokushicilela luzobe lulokhu lulukhulu, luveza okungenani umphumela wemboni ephakathi nendawo yokushicilela amabhuku.
Izinhloko zikahulumeni zagunyaza uNobhala Jikelele we -Commonwealth ukuthi akasungule iqoqwana loNgqongqoshe nge -Guyana lokuthi limonithe okuqhubekayo mayelana nale ngxabano ekhona.
Gosh, usukushiyela mina lokhu manje.
Ngifisa ukusekele lokho okushiwo ngu -Francis Ames izolo mayelana nokuthi abanye bethu bahlushwa futhi baphoxwa kangakanani ngokukhuIuma iqiniso.
Sizinikela ekuqedeni ukubukana ngeziqu zamehlo, ukwahlukana, ingxabano kanye nokungabekezelani okuphethe ezombusazwe kwelaseZimbabwe kanye nomphakathi ezikhathini zamanje.
Ukuthula e -Angola kanye naseSudan kusekude futhi kunikeza inselelo kithina sonke.
Lokhu kusho ukuthi bayasilela emathubeni amahle okubambelela ekhonweni elikhulukazi lobuhlakani kanye nocwaningo lwalezi zikhungo.
Uhlelo lokusiza i -Sector Specific Assistance Scheme luwuhlelo olunesabelo obuye ukhokhelwe izindleko zakho lapho usizo lwezimali lunikezwa izinhlangano zamabhizinisi ezingenzi nzuzo emikhakheni kanye nasemikhakheni emincane yezimboni ezikleliswe phambili u -DTI
Amaphoyisa alunywa indlebe ukuthi aqaphele iloli elinekhanophi emhlophe esolelwa ukuthi lithwele insangu lisuka e Prieska lilibangise e- Carnarvon.
Amaphoyisa abesifazane asesiteshini agubha inyanga yabesifazane ngesitayela ngokuthi enze izivimbandlela ase emisa asesha izimoto kulezo zivimbandlela.
Abasolwa batokisiwe kanti kubhekeke ukuthi bavele enkantolo masinyane bese kuthi izifiki ezingekho emthethweni ziyiswe e Lindela okuyisikhungo sababaleki abalindela kuso ukuphindiswa emazweni abo.
Indlela ekhona futhi ekahle kunazo zonke eyokushisa lezi zinto endaweni enesakhiwo sokushisa esivumelekile.
Umphathi weqoqwana uSupt Nyalela kanye nezimenenja, batusa amalunga ayesebenza ngempelasonto yePhasika.
Abasebenzi abaqashwe ngabahlinzeka ngosizo benamarekhodi obulelesi bakhishwa ngesikhathi sohlelo lokunikezwa igunya.
Lo mthetho ukhombisa iqhaza labaqashi ekuqhubeni i -EMP kanti futhi uchaza imigomo esemqoka ye -EMP.
Ukugawula, ukususa, ukuncwela kanye nokuthena isihlahla ezimfushane, izihlahla ezisendaweni zikaMasipala.
Sonke sakhululeka ngenxa yokuthi indaba yentela kulabo abasimele phesheya isixazululiwe.
Ubuwaka ikakhulukazi babuhlelwa yilabo ababengamasosha kanti phela babengalibambile nhlobo iqhaza ohlangothini lwezemfundo.
Sezithe uNgqongqoshe uMnuz Dugmore akaqedele iqhinga lokuthuthukisa abasebenzi basesifundazweni.
Izinyo lendlovu kanye nezikhumba zengwe zithathiwe ngendluzula ngesikhathi kuboshwa amadoda ayisihlanu esangweni lomngcele waseSkilpadshek.
U- WFP ngoMsombuluko uthe ukusatshalaliswa kuqondiswe ikakhulukazi kubantu abangaphandle kwenhlokodilobha.
Iziqhingi zisetshenziswa izinyoni zasolwandle kanye nezimvu zamanzi ngezizathu zokuzalela, kanti amaphenguwini wona asuke ehleli kuyisikhathi sawo sokuba ntekenteke ngoba ebuza.
Izimpahla eziningi okusolwa ukuthi bezebiwe ezifana namaCD, imisakazo yemoto, omakhalekhukhwini, okhiye ngisho nesigqebhezana esinegama lephoyisa kwatholakala kubo.
Indawo yokudlela eyenza izidlo ngezinto zasolwandle ehlala igcwele ene -sushi kanye ne -teppanyaki bar.
Umgomo ongaphezulu kwayo yonke we -IP WM policy ukushintsha kusuke esimweni sakuqala sokwehlukana lapho ukuphathwa kwemfucuza bekungahlelekile kuye ohlelweni oludidiyelwe lokuphathwa kwemfucuza.
Amapuleti, izindukwana, ama tips kanye namathuluzi, angaqedeliwe kasimende.
Njengengxenye yohlelo uzonikezwa iNevirapine neZidovudine, imithi elwisana ne-HIV .
Namhlanje siyaphinda sithi sizibophezela ekuguquleni ngendluzula ukuxhumana ngezinto zokuhamba.
Isikhungo sokushaya ucingo sisazokwethulwa kanti siyobiza imadlana encane yesizo.
Ukuba ngumongo kukahulumeni eqhingeni laseKapa elihlumayo kusebenza njengozibuthe wokudonsa ophathina bethu kwezenhlalo.
Imiphumela, uze ukhumbule ukungabi neqiniso okungenakuvinjelwa okukhonjiswa ezomnotho, kukanje.
Uhlaka I -Spatial Framework lusebenza nxazombili njengethuluzi elibheke phezulu kanye nasemaceleni lokudidiyela.
Ngempela u -Professor Peter Forbes akanalutho olumhlanganisa nokukweluleka mayelana noma yiphi inkinga.
Inani kanye nokwahlukana kwezinhlobo zezitshalo kanye nezilwane, ukuguquka kofuzo phakathi kwezinhlobo, kanye nokungafani kwezindawo kanye nokwemvelo.
U Mongameli Dmitry Medvedev ngoMgqibelo wasayina uhlelo lokuthula, ngaphansi kokuthi amasosha ase -Georgia asefanele ukuphindela emakhaya bese amasosha ase -Russia ehlehla aye ezindaweni zayo.
U Neal Petersen wazalwa ekhubazekile, kodwa waphenduka waba ngumuntu omnyama wokuqala eNingizimu Afrika owaba yi -yachtsmen.
U Capt E Claassen kanye namalunga eCrime Prevention benensangu ababephuce yona.
Kulokhu, kukhona okomhlaba wonke, ukubekezelana, ukungashayelwa mthetho kanye nolwazi lomphakathi noma ulwazi oluningi kakhulu.
Ngakhoke, awubulali, uyakhubaza nje kuphela uma uwuphuzile.
Umkhankaso usuka e -Manenberg High School, lapho omunye wabafundi u -Cheslyn Jones wagwazwa wabulawa ngamalunga egenge engaphandle kwasesikoleni.
Azikho izibalo eziqonde ngqo zokuhweba zaseNingizimu Afrika kanye neLesotho ezikhombisa umthamo wokuhwebelana nxazombili phakathi kwala mazwe omabili.
Lungisa imilando eyadlula ephathelene nezimayini esezavalwa nezingenabanikazi bese uqinisekisa umthetho ophathelene nokuhlengwa nokubuyiselwa esimweni kwezimayini ngendlela yohlelo lokuphatha ngokomthetho ezemvelo.
Ukuba lula kwenqubo kuleNdlu yomthetho kucashise ukujula okukhulu kokubaluleka kwemiphumela mayelana nekusasa lezwe lethu.
Lo mtholampilo usebenza e-Knysna Plettenberg Bay Health District esesifundeni saseNingizimu yeKapa.
I DME kanye nembhoni emba amalahle ikhuthaza ukwethulwa kobuchwepheshe besayensi obuhlanzekile bamalahle.
Emuva kokulunywa idlebe mayelana nomuntu ophethe insangu, uConstable Nzwanzwa waphenya waze wabamba isigebengu oqotsheni sisapakisha insangu ezikhwamaneni ezincane.
Abasolwa abane baboshwa ngamalunga e -Mafikeng Organised Crime Unit, baphucwa izimpahla ezebiwe ezinenani lemali elilinganiselwa ezinkulungwaneni zamaRandi kanye nesibhamu esingekho emthethweni, sathathwa ngendluzula.
Amabhasi amabili akhiwe kabusha angama -double decker akwaDaimler athengwe umkhandlu weMetro aseyasebenza.
Abafundi base Dalubuhle Primary School bazimisele ukuthi zonke izingane ezihlala eduze nabo emijondolo yase Langrug, kumele zifunde ngokufanele.
Igumbi labezindaba lihlelelwe izingxoxo, kanti kuyoba khona itiye kanye nesidlo sasemini.
Kodwa hawu, kwenzekile ukuthi ubuntu babo buhlangabezana nezenzo ezingenabo ubuntu egameni lokuzincoma njengomuntu ongcono.
I Ningizimu Afrika ne Tunisia ithokozela ubudlelwano obunenjabulo futhi obusiza ndawozombili kanti uhulumeni waseTunisia usekela izimo ezibalulekile eAfrica naku African Renaissance.
Ikhono, inhlakanipho kanye nezinhlelo ze -GMT zizotholakala nakweminye imikhakha kahulumeni ukuvikela izindleko zentuthuko ezingenasidingo futhi eziphindaphindekile.
Abanye abantu bangazibukela phansi izinyawo zethu zezinkukhu, kodwa abantu baselokishini baconsa amathe uma nje uphathe igama elithi 'ukuhamba kwayo'
Imoto eduniwe -iAudi eSilver -ime ntse ekhoneni.
Uma ikhala lilide licijile lifana nelomlungu kwakuthiwa amaTutsi aphucukile kanti uma liyisicaba futhi libanzi kwakuthiwa amaHutu anonya.
Kusobala kahle kakhulu ukuthi sekunokusha okwengezekayo esimweni sezombusazwe saseBurundi.
I -Allelopathy kanye nomthelela wayo ekusatshalalisweni kwezithombo ensimini endala yase Illinois.
Ngihlezi lapha ngegunya lokuba yisibukeli hhayi njengommeli kaDr Basson, ngiyabonga.
Uhlelo lokuvikela nokunciphisa imililo kanye nezikhukhula ezindaweni zemijondolo, njengamanje lulungiswa yithimba lokusebenza elakhiwe yimikhakha eyehlukene.
Kumele ulifukamele ithalente, uthando kanye nekhono labafundi bethu.
Amaphoyisa abophe abasolwa abayisihlanu kuleli cala futhi akwazi nokukhomba kahle omunye oxhumene nezinye izenzo zokugqekeza endaweni.
Lokhu yikhona okungumnotho wendawo kanye nowesifunda ophila ngawo.
Amanye amasosha amaningi anqunywa emuva kokuqulwa kwamacala, agwetshwelwa ukudlwengula kanye nokubulala abantu bendawo.
Indawo eyisitayela ekade yaba khona enezinhlobo eziningi zohlu lwezidlo okuhlanganisa izinyamazane kanye nokhari besikhathi samanje.
Labo abafisa ukwenza izethulo emhlanganweni omncane womkhandlu wendawo bangabekisa isikhathi ehhovisi lendawo lomkhandlu omncane.
AbakwaSpanish Bank Santander bazimisele ukukhipha imali yokuxhasa lo mklamo.
Ukuxoxa okujwayelekile, okuhamba ngaphambili nabezindaba usebenzisa isibonelo, izitatimende, ukubhalela umhleli kanye nokukhangisa.
Kukholakala ukuthi umsolwa uneqhaza ekudunweni kweloli kanti unezincwadi zokumbopha eziningi ngokungawakhokhi amathikithi asegameni lakhe.
Iphoyisa u -Reservist Const Phumlani Kobo wathola itreyi ligcwele insangu ngaphansi kombede okwakulele kuwo owesifazane ogulayo.
Komunye umuzi eBoitumelo, Meqheleng, Ficksburg , Stopeline kwatholwa iziqhumane kanti komunye umuzi kwatholakala amaroli amabili ocingo lokuqhumisa olubomvu nolumnyama kanye noluluhlaza noluphuzi.
Lokhu kusho ukuthi imigomo yokuphathwa kwezimali kuhulumeni i macro-economic policy ikhombise ukulunga kanye nokukholeka kwayo.
Isibonelo, ebunjiniyeleni, imiklamo yokuphepha kumele imvamisa isebenze naleyo miklamo ehambisanayo ngokomthamo.
Izithombe zama -valuers nabaqoqa imininingwane ziyatholakala kuwebhusayithi yedilobha.
Izikhulu ze -CPU ziyiphequlule yonke indlu zafumana amabhokisi athukusiwe endlini.
Thina sibambeme futhi sinobungani obaqala sisayibambile impi yomzabalazo.
U Provincial Commissioner Mirriam Mbombo utuse abasebenzi ababhekele ukugcinwa komthetho ababambe iqhaza ekuqinisekiseni impumelelo ngesikhathi sokusebenza ngempelasonto yePhasika.
Ababhukudi ababili benza ngcono isikhathi sabo, kodwa hhayi kangako, yingakho nje silindele ifayineli evutha uphondo.
Uthe udlame oluhambisana nobulili lukhombisa ukungalingani phakathi kwabesilisa kanye nabesifazane futhi ludumaza ezempilo, isithunzi kanye nokuzimela kwalabo abahluhlwayo.
Imihlangano engaphandle yombusazwe yavalwa, kanye neminingi yangaphakathi kanti nemingcwabo yayiphazanyiswa, ivalwe noma kubekwe imigoqo.
Abakwa Philadelphia Federal Reserve babika ukuthi umkhakha wezokwakha endaweni wehla ngoFebruwari.
Osekusele kuncane nje kokuthi kufikwe esiphethweni mayelana nalokhu esekubizwa ngokuthi yi'black-on-black' violence, okwakuyingxenye ebalulekile; yesikhali kumfundisoze yezitha zethu.
Ukubeka phambili, kanye nokulumbanisa isabelomali kanye nezindleko zezinhlaka zontathu zikahuumeni, ukuze zihambisane nezindawo eziqokiwe.
Uzobhekana noxhaxha lwamacala okukhwabanisela uhulumeni kanye nezikhungo ezehlukene zabadayisa ngezindlu.
Itebhula elikhonjiswe ngenzansi lithatha indawo yamatebhula asemakhasini ashiwo ngaphambili.
Kukhona okungahambi kahle ekubalweni kwesamba sezingxenye kanye nesamba esiphelele sokugcina.
Ukutholakala, ukulethwa kanye nokufakwa nokudluliselwa kwamayunithi eziqandisa moya: Vrolijkheid Nature Reserve, McGregor.
Igunya lalo ukumonitha ukusebenza kontswinyo oluqondiswe kuAl-Qaeda, iTaliban kanye nabahlanganyela nabo emhlabeni wonke ngoHulumeni abangamaLunga eziZwe eziHlangene.
Abasolwa babhekene namacala okuphanga kanti bahlelelwe ukuvela enkantolo masinyane.
Uhlelo lwe -active Acute Flaccid Paralysis surveillance lwenzelwa ukubika noma ukungabiki ngabagulayo.
Ukubhukuda kuvunyelwe ezindaweni eziqoshiwe ezindaweni ezinabantu abaningi e -Eilandvlei.
U Captain Petersen uqoqe ulwazi olumayelana nabantu ababukeka besolisa efulethini ese- Grassy Park.
Abasolwa abathathu babanjwa kanti ukumonitha kwabo amaphoyisa 'ngokungemthetho' ngomsakazo kwabanjwa futhi kwavalwa.
Benza isethulo esithangamini samajaji futhi bafaka itafula lombukiso.
U Inspector Bonita Dry ovela kubaseshi basePotchefstroom, banikezwe idokodo, wase eqala elandela yonke imikhondo evelayo.
Ngokusebenzisa i -QES, izinkomba zikanyanga ntathu zisunguliwe kuze kube okuhlawumbiswayo kukanyaka wophawu olulodwa luyatholakala kusethi yemininingwane yonyaka i - EAS kanye noma i -LSS .
Leli qoqo lihlanganisa ukwakhiwa kwemikhiqizo engaphekiwe ye -farinaceous: iSpaghetti, imacaroni, ama noodles noma eminye imikhiqizo yepasta ahlelelwe ukusetshenziswa uma kulungiswa ilasagne, cannelloni, ravioli, njll.
Imishini ye -steam noma eye -sand blasting kanye neminye efanayo ekhipha okutsazayo.
Le nkampani isebenza ngaphansi kwenkampani enkulu eyakha inkundla yebhola, Murray Roberts.
Kuyanconywa kakhulu ukuthi izivakashi kumele zithenge amasheke ezivakashi angamadola aseMelika.
Izingxoxo phakathi kukaMnuz Kofi Annan kanye noMengameli waseZimbabwe zenziwa eBanjul.
Uhlanganisa abafundiswayo kanye nabafundisayo ndawonye, ususa isikhathi sokuhamba kanye nezindleko zesikhathi sokuhamba kanye nezindleko.
Ngicabangile - esikushoyo ukuthi kumele sifune, mayelana nemibuzo, uma amaqiniso enikwa inseIelo, amaqiniso aphonselwa inselelo.
Waphindela emuva waqapha amacala wahosha idokodo lapho isigebengu sasebenzisa ummese, sizifihlile ubuso nge -balaclava futhi sadlwengula abahlushwa.
Uneqiniso ukuthi ibekiwe eshashalazini?
Sizoqaphela ukuhweba okungahleliwe kanye nokufinyelela emabhentshini ase paki ngalezi zindlela,' kusho uTukushe.
I- Rustenburg Crime Combating Unit, nayo ibophe abasolwa abayishumi.
Futhi ukuthuthukisa, ukuphakamisa nokufukamela ukukhula kwabalingisi besifazane baseNingizimu Afrika.
U -A uzohlala enemizila emibili - amabhuloho awanawo amandla ukuthwala izinto zokuhamba ezihamba emizileni yomibili.
Okunye ukuthi abahlushwa ngesikhathi sengcindezelo yobandlululo bona uqobo kwamela ukuthi balihoxise ilungelo labo lokufaka izimangalo zamademeshe.
La magrafu alandelayo asetshenziswa esigabeni sokuhlela asuselwa olwazini lwasemadulo.
Emndenini wakwaMaseko, siphakamisa ukubonga kwethu kweqiniso kanye nokuwudumisa ngokusinika kwawo uBaba Maseko ngokukhululeka ukuthi asebezele uMnyango.
Cha akusekho okunye ukukhuluma ngiyaxolisa angikuzwisisanga Mpathisihlalo.
Siyajabula ukuthi ucwaningo ngokubhebhetheka kwe HIV lukhombisa ukuzinza kanye nokwehla okuncane kwezinga lokutheleleka.
Ngesikhathi sibona ukuthi kukhona inkinga enkulu efuna ukuphazamisa ukuhamba kahle kwendebe iBayhill Premier Cup, sabona siphoqekile ukuthi singenelele masinyane.
Nginesiqiniseko sokuthi kukhona icala abengabekwa lona futhi ashushiswe ngempumelelo uNkz Mandela mayelana nodaba lwecala lika Oupa Seheri.
Ilunga lomphakathi, uMnuz Paulos Molotsane, ohlala emgwaqweni ofanayo, walandela abasolwa ababebaleka waphumelela ukubamba ababili.
Icala lokudlwengula lavulwa esiteshini samaphoyisa eMondlo SAPS kanti abaseshi baphenya.
Asibona abantu abanjengomoya ababuye bangakholwa babuye badangale, kodwa simele ukuhlolisisa okwakhayo kanye nokucophelela izinselelo ezibhekene neAfrika kanye namazwe athuthukayo.
Amahositela aseJacobs naseDalton akhiwe e -SDB nanti indlela yabaphathi abakhona ibukeka ingayilethi impumelelo.
Somlomo kulokhu ngicela ukusho ukuthi impumelelo yamaphoyisa ekuhlanganiseni abasolwa namacala kungenxa yesikhungo esinobuchwepheshe besayensi obuphezulu bokugcina amarekhodi.
Noma ngabe ukwenza kahle kakhulu kwemikhiqizo kanye nemfuyo kuyotholakala ngenxa yokuphumuza amadlelo, i -kikuyu iyakwazi ukudliwa sonke isikhathi.
Izwekazi lizibekela inselelo enzima yokuvuseleleka ingene ku -millennium entsha kanti abaholi abaqhamukayo sebeyinqabile ngokungahlonizi impi kanye nezinye izindlela zokubusa ezingekho emthethweni.
Noma yisiphi isigqila esizamayo ukushaya osiphethe kumele sibulawe.
Kanti ukuqhubeka nokuhlasela eLesotho kwakuthiwa kungenxa ye -LLA.
Lokhu kuhlanganise ingxoxo nezikole ukuqaphelisa abafundi mayelana nezingozi zokusebenzisa budedengu izidakamizwa kanye nokufundiswa kwezinduna zezidakamizwa ukuthi zikhombise ukuba yizibonelo zabangazisebenzisi izidakamizwa.
U Ms Fraser-Moleketi ufisa ukuhalalisela uPresident-elect Mr Kgalema Motlanthe, okuwumuntu asebe nesikhathi eside futhi esinembuyiselo esebenzisana naye endleleni yakhe yezepolitiki.
U Neville beno Shamen Reddi abanikazi bendawo edayisa ukudla okuphekiwe okutholakala kuyo ezinye izidlo sasentshonalanga.
Uhlelo lwezinsuku ezimbili luzokwakhiwa wukuvula kanye nezingxoxo bendawonye ezizovuleleka kwabezindaba, kanti izingxoxo zamaqoqwana ziyokwenzelwa izikhulu kuphela.
Izimbuzi, kubukeka sengathi, zingabahambi abajwayele futhi zithandile ukuba semotweni.
U Vanessa uyazi ukuthi u Mnuz Dube ngumnikazi we -CKB futhi uphethe imisebenzi yosuku ngosuku endaweni yokuhlelela imisebenzi eveza ukuthi abathengi bakuthole abakufunayo masinyane.
Ake ngiyiphinde futhi indawo iNingizimu Afrika emi kuyo mayelana nobushokobezi: siyabugxeka ubushokobezi noma obayiphi inhlobo.
Ngaphandle kwezomnotho eziqhakazile futhi ezikhiqizayo, izindawo zethu asemadilobheni ziyokuma nse zize zidilike.
Uma ngengeza, izindlela ziyahlolwa zokwenza ukuthi ama -SMS akwazi ukuyekela ukukhokhelwa kwezivumelwano kuye ezikhungweni zezimali ize ibe iyaqedwa imali ebolekiwe.
Ukuphatha ukungafani okusemthethweni ngokukudidiyela nenqubo yokuphathwa kwenhlangano.
Ingxenye yokuhlanganisa kanye nokuthuthukisa uhlelo lwase Afrika kubiza ukuthi sithathe lokhujutshelwa emisebenzini ngokukhulu ukuzimisela.
Lolu hlelo lokukhokha izikweletu seluvunyiwe mayelana nezikweletu zentela ezisilele kanye nezindleko zezinsizakalo.
Manje uzwe ukuthi umuntu ofake isimbozo sehlo kuthiwa udubulile noma ujikijele i -teragas, ngabe kunjalo?
Kodwa isikole abafundi abathunyelwa kuso, sigcwele kakhulu.
U Irvin wacashunwa yiSowetan namhlanje ethi "indodakazi yami ithathwe yisifo esihambisana nengculazi".
Imiyalezo eminingi iqhamuke ngaphakathi kwemingcele engakhulumi kahle ngathi.
Ngokomhlaba wonke ukubambisana okuzuzisa wonke umuntu, bese ke kuqinisekisa ukuzinza komkhakha.
Angikwazi ukuqonda ukuthi kungenzeka kanjani ukuthi iphepha eliphucuzekile, noma okuthiwa yiphepha eliphucukile lingenza kanje.
I Ningizimu Afrika kanye ne Denmark ijabulela ubudlelwano bangapha nangapha kanti iDenmark yayiyizwela kakhulu ngesikhathi somzabalazo olwa nobandlululo kanti yayikuvuna kakhulu ukunswinywa kanye nokubhonculwa kwezikhonkwane zomnotho waseNingizimu Afrika.
Lokhu kwakuyindlela ka Sergeant Johan Pretorius wophiko lwabaseshi base Orkney, ngesikhathi ephumelela ukubopha umsolwa obefunwa eminyakeni engayishumi nesithupha edlule.
Enkantolo, isikhulu esingamele sizoqinisekisa ukuthi awesatshiswa noma awubuzwa ngokungafanelekile.
Kuyaqhubekela ukuthi umhlaba wakhiwe ube yizimo ezimbili ezihlukene.
Ngokuhambisana nale ntuthuko kuza amathuba ezomnotho ngenxa yenqubomgomo entsha yeSANP yokunika abanye umsebenzi.
Insangu yacindezelwa, yagoqwa ngephepha ngesinono yase inamekwa nge -masking theyiphu ngaphakathi kwesuthikhesi.
Bonke abanye abasolwa babanjelwa ukwenza amanye amacala asukela ekushayeni, ekuntshontsheni ezitolo kanye nasekukhwabaniseni kuze kube ukutshontsha, ukubanjwa nempahla yokwebiwa, ukungabi nazo izincwadi zobuzwe, ukuphuza obala kanye nokuzulazulu.
I Metadata ibalulekile ngoba ayikho into okungathiwa iphelele noma yi -dataset engenaphutha ngokuphelele.
U- Tiyo Soga waba ngumfundisi waseAfrika wokuqala ukuba agcotshwe abe ngumfundisi wase Presbyterian Church eNingizimu Afrika.
Izikhwama zasemitapweni yezincwadi ziyonikwa abasebenzisa umtapo wezincwadi ngalesi sikhathi.
Isikhulu esiphezulu sabagcini bokuthula base UN ekuqaleni kwalenyanga sithe iningi lamazwe aseAfrika athembisa amasosha ahamba ngezinyawo kodwa amalungiselelo asemqoka kanye nokusekelwa kwase moyeni akukho.
UMasipala uyongcwaba kuphela abantu osekutholakele ukuthi bayizakhamuzi ngempela zikamasipala wendawo eMidvaal.
Ukoniwa kwezikhumba wuhlobo kwaziwa ngokuthi kuyimbangela yokulahlekelwa imali.
Kusuke kukulokhu lapho abakhesa lokho abakuchaza njenge 'majoritarianism'.
Sibone izithombe ezisabisayo kumabonakude muvanje ezikhombisa okwenzekayo ngesikhathi sezikhukhula endaweni enezindlu zangasese eziyimigodi.
Yilokhu okwavusa ugqozi lokusungula u -Nafcoc ekuqaleni kwase kuba yi -Fabcos emuva kwesikhathi ukuze ibhekele yonke imikhakha enganakiwe.
Intela yamanzi izokwehliswa kusukela ngosuku olufanayo.
Ingxoxo ephathelene nekhefu ihlose ukuqinisekisa ukuthi izingqalazinda zisetshenziswa ngokugcwele hhayi nje ukukhomba amajaji ngeminwe.
Konke ukuhlaziya kukhombisa ukuthi usizo lwezempilo alubizi futhi luyakwazi ukusekela imisebenzi esemqoka kanye nelandelayo.
Ukukhuliswa ngokuboshwa kwezilwane ezicishe zibe ngezasekhaya noma ezasendle okuhlanganisa izinyoni, izinyoka, izinambuzane, onogwaja kanye ne -mink.
Usebenza njengomgudu wokucela abantu ukuthi bavotele izinto ezisemqoka, ezifana nalokho okwenzeka kuwo wonke umkhankaso wokunqabela ukukhiqiza, ukudayisa, ukusebenzisa kanye nokuqokelela ama -anti-personnel landmines.
U- Sandy Dale wase- Palmsbury Cottage uyakwemukela ukuze uzwe imfudumalo nokuphana endaweni esekusithekeni, ethokomele futhi enokuthula.
Izindonga zendlu yokudlala sezipendiwe futhi izinto zokudlala sezinikezelwe.
Ngaphambi kwalesi sinqumo, ngabe uke wawubukela yini umdlalo othile phakathi kwe Kaizer Chiefs ne Orlando Pirates e Ellis Park?
Sekubonakele ukuthi izinga lokwebiwa kwamatshe asemathuneni kukhuphukile muvanje.
Uhlu lobunjalo besimo sokongiwa kwamafamu anomhlaba ohwebela ukuthengisa izitshalo eNatali.
Kuzokuba yisimo sokufa nokuphila, kusho idifenda ende.
Abasolwa ababili bazivumela bona emaphoyiseni mayelana nokubulala base bebeka wonke umthwalo emahlombe omfowabo kaGwebu.
Eminye imiphumela kwezempilo isuswa ukwanda kokushikisheleka kwe -Invasive Alien Species ngenxa yemiphumela yokuguquka kwezulu okufana nokukhuphuka kokushisa okuhlanganiswa nokoma.
Njengoba izifo ziqhubeka, izilonda ziyahlangana kanti ukonakala kwehlamvu lonke kungenzeka.
Ngale kokulungela kwedilobha, sifisa ukusho ukuthi izikhukhula kanye nokuzamazama komhlaba kusengenzeka ngenxa yokuguquguquka kwesimo sezulu, uyasho.
Umncintiswano uyoshiya umlando omkhulu ezweni, kwasho uBlatter.
Amakhilomitha angamakhulu amathathu ebhishi ayahlanzwa edilobheni lonke.
Abasolwa abathathu bazovela enkantolo kamantshi yaseWynberg ngolwesiBili.
Amasu e -laparoscopic ahamba phambili angamathuluzi abalulekile ekuthuthukiseni ubuchwepheshe obuqondiswe ngqo esigulini.
I- South African National Clinical Trials Register ihlanganisa lonke ucwaningo ngokuphelele ifake nocwaningo lwama -pharmaceuticals, izinto ezisetshenziswayo, inqubo yokuhlinza kanye nalabo ababhekele izinhlelo zokusiza kwezenhlalo, umqondo kanye nezempilo.
U- Isaac Eliel Kouakou Konan ovela e -Ivory Coast waba ngophumelele jikelele kumncintiswano wezibalo, ohlola izimbangi ku -algebra, geometry, numbers theory, combinatory logic, kanye ne -probability theory.
Indaba yomhlaba isadinga ukuxazuluwa ngoba ngeke inyamalale nje kodwa idinga ukuxazululwa ngokusemthethweni futhi ngokuthula.
Njengoba ezokuthutha zinomsebenzi onemikhakha eminingi indlela yokubuyekeza inqubomgomo idingidwe ngendlela emikhakha miningi.
Kusolakala ukuthi uFabricius kanye nabanye banemithombo esingayazi.
Ulwazi lochwepheshe base-Iranian lunciphisa indlala yomakhono njengamanje, ikakhulukazi lawo ahambisana nobunjiniyela.
Ezinye izilokazana ezifana nemisundu, amabhungane, kanye namashongololo ayafika asise ekugayeni izinto eziqinile.
Ukwengeza okubalulekile kuzisetshenziswa ze-IRT wukuhlinzeka ngebhayisikili elingenayo injini kanye nezinsizakalo zabahamba ngezinyawo endleleni yonke.
Sicela umhlaba wonke ukuthi ubhekane nohlupho lobushokobezi
Xwayisa abanye abantu ukuthi bangakhi ezindaweni ezithandwa yizikhukhula.
Amavolontiya azokuba seziteshini zesitimela ezine ukuqhakambisa inyanga kaMeyi okuyi -Anti-Tobacco Month.
Ukuthi-zoom in, qhafaza leli nkinobho bese uqhafaza uhudule i -rectangle esemephini ekhombisa indawo kumephu ofuna ukuthi -zoom in kuyo.
Uma sekumenyezelwe, umthetho we -IWM uzothatha indawo yayo yonke imithetho yombuso owedlule.
Ukuthuthukiswa kwezinhlelo ze -microcomputer ukuze iphathe izinkomo zobisi khona zizosetshenziswa ku -Apple II Plus no -IIe .
Ukudlulisa isicelo ezinkantolo ukuze zisize kulolu daba, kube nomphumela ongemuhle kanye nokudelelwa ngaphandle kwesizathu kwalabo ababelwela inkululeko ngokuthi bayizidlova zangomuso.
Kusemqoka ukuthi imithetho ephethe ukuphepha kwezimayini ibe ngeqondakalayo futhi okukwazekayo ukuthi iphoqelwe kanti igxile ezindaweni lezo edingeka kakhulu kuzo.
Okwabonakala kamuva ukuthi akusiye uRene van Zyl owafika wase ebuza, bekunguRoy Down owafika wabuza leyo -tape.
Ukukhokha intela ngezingqalazinda kuyisilinganiso sokuswela izinsizakalo ezikhishiwe sezizonke.
Ummangali wayephuma eshibhini ngesikhathi evinjezelwa abasolwa ababili.
Kukhona izingxoxo zokuzama ukwenza izinkampani ezingunxantathu noma ezimbaxambili viz izenzo eziphathelele nemikhumbi, ezamabhanoyi zisebenza ndawonye noma ukuqala ukubambisana okusha kwezamabhanoyi.
Lezi zifundo zibhekiswe kumuntu osebenza embonini yezolimo onothando lokuqhuba izifundo zakhe esekhethe ukuba ngungcweti kuzo.
Sihlalo, kuyangithokoziza ukwazi ukuthi uyakwazi ukuthi ngingammela u Dr Basson.
Umkhankaso uqale ngesikhathi abase -US bevimbela amabhange amabili ase -Iran oSepah noSadaret -ukuthi afinyelele ohlelweni lwezezimali lwase -US lokuthi ahwebe ngamadola esebenzisa amanye amabhange.
Ama SGB kumele mhlawumbe ahlole futhi akucabangisise ukudlulisela komunye noma ukuthengisa umhlaba.
Njengoba ubona ama IRPS Cluster asebanjwe izinkinga eziningi.
Ngiyazifakazela iziphakamiso ezimbili ezithulwe uzakwethu ongungcweti.
Ukudayisa isibhamu kumthengisi wazo onemvume noma okuthile okusemthethweni okunegunya lokuba ngumnikazi wesibhamu.
Ubungako benqubo bululiwe ukuhlanganisa izinxushunxushu zomhlaba wonke, ubungcono obukhulu obenzekile ngoba ama -landmines amaningi asetshenziselwa izinxushunxushu zangaphakathi.
Iphini lemeya kamasipala waseThekwini, u Cllr Logie Naidoo, uvule ngokusemthethweni isiteshi esisha sokuhlanza imfucuza esisezingeni eliphezulu eMount Edgecombe muva nje.
Leli qoqo lihlanganisa ukupenda kanye nokuhlobisa usizo olwenziwa ngokukhethekile, oluhlanganisa nofaka i -wallpaper.
Kwesinye isigigaba ebusuku bayizolo ku -MNR Avenue kubanjwe abasolwa abane mayelana nokuphanga behlomile.
Kwezinye izikhathi, umuntu ongasikhokhi kahle isikweletu sendlu uvele ayishiye phansi indlu leyo.
Inqubo ye -Earth Democracy iphethe umgomo owenza abantu badlule ekuxabaneni, ekuhlukaneni nasekukhiphaneni inyumbazana.
Inhlangano yobunhloli kazwelonke iyigugu likazwelonke ngakhoke ngeke ithathe amacala ngokobuqembu.
Omunye umsolwa u Amos Mthembu Maphosa uhlanganiswe namacala okuphanga ahlukene okuqola amabhange.
Yindawo yokudlela esezingeni eliphezulu eNyakatho neNdiya ephathana kahle futhi ehlotshiswe ngendlela ebabazekayo.
Kade kuwombono wethu, osubuye washiwo embikweni wase -ElBaradei ukuthi akukho lutho njengamanje okuyisiqinisekizo esiphelele sokuthi i -Iran inohlelo lwezikhali zenuzi.
U- Insp. Dickenson wabe esecela usizo lwamanye amaphoyisa wase engqongqoza emnyango ongaphambili wendlu.
Izinhlangano zomphakathi ezazikhombisa inqubekela phambili azizange zimukelwe noma zididiyelwe ohlelweni lwezenhlalakahle esemthethweni.
Umphathi wesifunda sase Mpumalanga se SABC uHosea Jiyane, no Dr Lubisi kanye nabanye abaphathi abaphezulu emnyangweni kanye nakuSABC balindeleke ukuthi bahambele umgubho wokwethula.
Uma kwenzeka uba nezinkinga zobuchwepheshe kule webhusayithi, ngicela uthintane noSurendri Chetty.
Lokhu kwathola isithunzi ngobukhona bukaNgqongqoshe wezangaPhandle waseBangladeshi ekugcotshweni.
Imiphumela yomklamo wukusungula ukuxhumana phakathi kwezindawo kanye nokugqugquzela ukuhlangana kokulethwa kwezinsizakalo endaweni ngayinye.
Ukukhishwa kwamasosha akwa -Israel ngemuva kweBlue Line, kanye nokubuyela kwalabo ababegudluziwe ezindaweni zabo.
Okwesine, ngazinikela ekubhekeni masinyane ekwakhiweni kwezingqalazinda - lesi sabelo sezimali siqondiswe ngqo kuleyo ndawo.
I- Robbery Reaction Unit yaseSandton yalandela umkhondo yaze yabathola abasolwa eAlexandra lapho babanjwa khona.
Bahlala belokhu bebheke kumacala bethembele kakhulu ezenzweni zamaphoyisa kanti abasolwa abayisishiyagalombili babanjwa ngalesi sikhathi ngenxa yokutholakala nensangu.
Isivumelwano sizoqinisekisa ukuthi abantu base Lebanon bazophuma emgibeni wodlame bangene endaweni yokuhlangana kanye nokwakha kabusha.
Sesiyikhombisile injongo yethu kulokhu ngokuthi sithwese uMnuz Zolile Malindi iziqu zokumenza sasikhulu emgcwabeni wengqalabutho ye -UDF.
Lokhu wutswinyo olungase lwenzeke okungenzeka kube yilo olungafaneleka kuwe Dokotela Basson.
Kulo nyaka sizolokhu siyisho imininingwane kanye nokuzokwenzeka kwezomnotho.
Lo hulumeni uyazikhathaza kakhulu ngokungahlangani kanye nokuba lula kwezinhlangano zabamabhizinisi amancane ezikhona.
Ngiyabonga kakhulu futhi ngifisa ukubonga ithimba futhi ngifisa ukubonga wena qabane uNtsebeza Sibiya, Ngiyanibonga nonke.
Iphepha elethulwa usozibalo osemncane waseNingizimu Afrika, uWaleed Jacobs, lathatha indawo yesibili emncintiswaneni.
Kumele uhlolelwe umdlavuza i -pap smear mahhala kathathu, useneminyaka yokuzalwa esemashumini amathathu, useneminyaka yokuzalwa esemashumini amane, useneminyaka yokuzalwa esemashumini ayisihlanu.
Izinyoni sasemanzini i -Aves e Durban Bay: isimo samanje kanye nokuvelayo emlandweni.
Umsebenzi osewashiya ebhizinisini kwasolakala ukuthi nguye owagqugquzela lokhu kuphangwa ngasese.
Ngesikhathi sokweqa, uMoreni wayesejele ngecala lokubulala kanti uModikale wayegwetshelwe elokweba.
Inkampani yentuthuko i -Islands Development Company izama ukuletha ezinye izinhlobo ze -hardwood, njengehlathi elitshaliwe, ezigqingini ezingaphandle ukuze ithathe indawo yamahlathi kakhukhunathi.
Uma ingafakiwe kukhompiyutha yakho, iyakwazi ukutholakla mahhala kuwebhusayithi ka -Adobe.
U- PASA njengamanje usebenza nge -outer continental shelf extension project.
Inqwaba yemigidi ibanjiwe yahlangana ne -Pannar Agricultural Colleges Rugby Week Cedara.
Okuningi kuqoshwe ngesineke, kwakalwa kwaba ithani elilodwa nohhafu, kwabukeka kuphuma ephoyintini elilodwa.
Singcono kakhulu kunomasipala sinezingqalazinda eziningi kunakuqala njengoba sakha kabusha ukuze sinanakekele abathengi kakhudlwana -kunokuqhuba umkhiqizo phambili.
Kufuneka isitifiketi sokugomela ikholera kuzo zonke izivakashi ezivela ezindaweni ezinesifo.
Irisevu inendawana encane yezivakashi okwazi ukuziphekela kuyo enezindlwana ezintathu ezinakho konke, nendawo yokukhempa, indawo yokugezela kanye ne lapa.
Sifanekisa indlwana yokusakaza eqopha ngezindlela eziningi e -digitally-driven ezohlangabezana namazinga aphezulu adingekayo endaweni ethengisa umculo.
Usetshenziselwa indluzula noma ukucindezela amalungelo esintu kanye nenkululeko eyisisekelo.
Ukwakhiwa kwama -CMA wumklamo wesikhathi eside odinga ushintsho olukhulu.
I- SAOM ifisa ukubonga i -CEI kanye nabantu base -DRC ngenxa yethuba elinikwe iNingizimu Africa lokuthi izoqaphela lolu khetho oluwumlando.
Amaphoyisa ase Siyabuswa abophe omunye wabasolwa abafunwa kakhulu endaweni yabo.
Amaphoyisa aseshe abantu abasendlini athola abasolwa benamasaka amane agcwele usikilidi wase Zimbabwe base beyababopha.
Babanjwa baboshelwa ukuphanga behlomile, ukukhomba umuntu ngesibhamu kanye nokuba nesibhamu esingekho emthethweni.
Uthe, izimoto ezipakwe ngokungemthetho ziyodonswa ziboshwe masinyane.
Lena yimibuzo esemqoka emhlanganweni abasephalamente okumele babhekane nayo ukuze kuzuze izwekazi lethu.
Uhlelo lwemisebenzi yomphakathi lusebenzisa inqubo yokunika amandla izinhlelo ezithuthukisa umphakathi.
Mayelana nokudidiyela i -Afrika, oNgqongqoshe Dlamini Zuma kanye no -Aboul Gheit bakuphindile ukusekela ukudidiyela ipolitiki kanye nomnotho ezwenikazi laseAfrika.
UMnuz Annan usekumemezele ukuthi abakhulumeli ne -PNU ne -ODM bavumelene ngo elethu ezinyathelweni eziphuthumayo zokuqhubekisa ukuthula, ukuhlangana, ukulaphana kanye nokubuyisana.
Siphumelele ukulamula ukuze sinciphise olunye udlame olungaqhubeka oluhambisana nesiteleka.
Imibono yabamhlophe yathatha onke amandla okuhlaziya izindaba kwamaningi amaphepha enkampani.
Umasipala kungenzeka adinge usizo lobuchwephese besayensi ekwenzeni i -WSDP.
Kumele sikhankase ukuze kuqedwe ukubulala ngaphandle kwengalo yomthetho, ukujeziswa yiningi kanye nokucekela phansi ngohlelo izingqalazinda zasePalestine.
I- KPI izimisele ngokuhambisana nezinga lokusebenza elinikezwa yi -WSA ngaphakathi kwezakhiwo ze -ADM.
Ukuqhumisa amapayipi kusho ukuthi akuphazanyiswa kakhulu umhlaba, njengoba ukumba okukhulu kuzoba okokuvula kanye nokuvala imigodi kanye nokwakha ama tie-ins kuphela kusho uKee.
Akukho lutho olusaketshezi, okokugcoba noma amakani okufutha, okuhlanganisa nezifutho ze -asthma, okuvunyelwe ngokuhambisana nemithetho ye- IATA.
Ukubuyisela isisindo phakathi kokuhweba ngemithi yamakhambi kanye nokulondoloza izithombo.
Abafundi bacelwa ukuthi bakhombise ngemidwebo lokho abakucabangayo ngogesi.
Abaseshi base Seshego Police Station bakwazile ukubopha abasowa abayisishiyagalombili ngenxa yamacala ahlukene okudlwengula ezinsukwini ezimbalwa ezidlule.
Ezingeni likazwelonke, kumele sichaze futhi senze ezinye izinhlelo kanye nemiklamo engale kwezinhlelo zezifunda kanye nemiklamo ehlose ukusheshisa inqubo yoludidiyelwa kweAfrika.
Mina nomthathi wezithombe saya enkundleni ngamkhombisa ezinto ezithile.
U- Akol wathi iKhartoum ivumile ukuthi ukulawulwa esigabeni sesibili kumele kuhambisane nenqubo ye -UN.
Ukuphiwa kwama -CBW ops kuyosho ukuthi kumele ubaphe ukudla.
Izindawo zezingodo, amakontilaka ezingodo kanye nabezingodo ikakhulukazi umsebenzi wabo ukunquma izingodo kanye nokukhiqiza izingodo ezigawulwe zaba magedugedu, zaba yimbulunga noma ukugenca ihlathi noma izingodo ezingakalungiswa.
Lezi zilokhu zilungiswa kabusha, kodwa zisahlushwa yisimo sezulu esibi kwezinye izingxenye kanye nokungafinyeleleki kwezinye, ngenxa yezikhukhula.
Ukuphenya kusalokhu kuqhubela kanye namaphoyisa alindle ukubopha abanye.
Inkokhelo yokunukubeza - inkokhelo ebizwa ngenxa yokuphuma kwezinto ezinikubezayo ezweni.
Ukubhekisiswa okuqonde ngqo kwahlukaniselwa imicabango ngenselelo yokuguqula isakhiwo samajaji.
Abasolwa amane baboshwa e -Hartbeesfontein, e -Jouberton nase -Khuma, emuva kokuthi bafaka izitatimente ezingamaga ngesikhathi bebhalisela umxhaso wezindlu.
Akufanele kube khona lokhu kukhetha iphela emasini - lokho kulula ku -SANLAM emuva kokuzuza.
Okwesithathu, ukunciphisa izenzo kungenziwa emkhakheni wabahwebi bangasese ukuze kuguqiswe ukwehla okukhulu kokutshalwa kwezimali kanye nokuvalwa ngokungadingekile kwezikhungo noma imishini yokuhweba singekho isidingo.
Lapho udaka lwemfucuza luthululelwa khona ezindaweni zokulahla udoti, ukuphathwa kukadoti kuzokuba yingxenye ye -NWMS.
Sekube khona ukuvakashelwa izikhulu eziphezulu kusukela ngesikhathi kulungiswe ubudlelwano.
Isibonelo, bahlinzeke ngezifundo zezinsuku ezine zokwenza ojamu kanye noshatini kubahlali abayisihlanu base Beaufort West.
Ukuwuphatha ngokwesimanje umnyango we -DoJ CD kungangokusetshenziswa kwe -ICT; ukuba khona zonke izindawo kokuxhumana, izindawo zokubambisana nezokuphathwa kolwazi, izixazululo, izinhlelo kanye nokusebenza kwazo.
Amavolontiya angamashumi amathathu nesihlanu asefundisiwe ukunakekela abagulela emakhaya azobeke esethweswa iziqu.
Ikhono lumuntu liyathathwa bese lifaniswa nezidingo ezikhona ku Mission.
Ulwazi olusemqoka lwephepha lokuvota kulabo abavota okokuqala okuhlanganisa labo abadinga ukuzikhumbuza ngokuthi konje benzenjani uma sebesegumbini lokuvota.
Umkhankaso wezinsuku ezintathu, i -whistle-stop campaign iqale esikhumulweni samatekisi saseMogale City.
Kanti ngingakakhohlwa isikhathi sokuqala, kwakuhamba kulibhekise ku Lansdowne Road.
Njalo uma edlwengula abahlukumezayo, wayebatshela ukuthi igama lakhe ngu "Maseven", isigelekeqe esisatshwa kakhulu endaweni yase Moutse.
Isizathu salesi senzo ukuveza imiklamo yokufaka ugesi eyenziwa ngumasipala wendawo wase Engcobo.
Kusobala uma ubheka ifayela lase -Katzen ukuthi u -Putter no -Geldenhuys babetsheliwe ngentuthuko njengengxenye yezinto ezenziwayo, njengoba babeku -Operation Marion.
Uhulumeni wamadoda, kanye nowasemandulo nowengcindezelo bonke bakhombisa ukwakheka komphakathi njengesiga esithi "chief and Indians" njengengxenye yezinto ngohlelo lwemvelo.
Kukholwa ukuthi abasolwa baba neqhaza kokunye ukuphanga emakhaya.
Incazelo yesayensi ephathelene nokubunjwa nokwakheka kwezilwane nezithombo ingatholakala esengezweni.
ITrasti yomphakathi ngeke igidlabezwe ngomthwalo wokuba umthuthukisi.
I Ndiya iyahola emkhakheni wokuhlinzeka ngemithi ebiza kancane yokudambisa igciwane lengculazi.
Umhlomulo wepolitiki kulo mbono onobuhlakani ungabonwa namuhla ngesimo sokuzinza kwezepolitiki jikelele kanye nokugxiliswa okuqhubekayo kwenqubo yentando yeningi.
Isondelene nekhundla yemidlalo ochungachungeni lwezintaba zasoKhahlamba bese iba yingxenye yendlela enhle esemathafeni.
Sizokwandisa imizamo yethu yokugcina umthetho size siqede emigwaqweni yethu izicwensi, kunezezela u Mustapha.
Abasolwa bagcinwa ezitokisini zasemaphoyiseni ase -Bronkhorstspruit.
Imininingwane yezindawo kanye nezikhathi lapho umbiko ungahlolwa futhi ukopishwe khona.
Bahambile bayonika uSibusiso kanye no Lerothodi amasapina abo kanti bekufanele ukuthi banginike nami elinye isapina.
Sihlalo, eminyakeni yonke eyedlule abaphathi beqoqo, kuhlanganiswa nathi lapha sobathathu, sinikele ngamandla kanye nesikhathi silandela izinguquko zesimo senhlalo nakwezepolitiki eNingizimu Afrika.
Umsolwa ophathelene nokweba usafunwa ngamaphoyisa.
Ezokuvakasha nazo ziphakanyisiwe ngendlela ye -Inanda Heritage Trail.
Ezinye izinhlobo zezihlahla zendabuko idilobha elizozitshala okuhlanganisa imikhiwane, i-ficus rubiginosa , i-fever trees acacia xanthophloea kanye ne sweet thorn acacia Karroo.
Izivakashi ezinohlonze ezivela e Kuwait kanye nesifunda zizovakashela izikhungo.
Umndeni nawo wenelisiwe umphumela, kuvala u Capt Maphalala.
Sekuphenduke impi e -biological yamasiko, ehlanganisa noshevu.
Imeya kamasipala waseThekwini, uKhansela Obed Mlaba, ekhulumela amakhansela nabasebenzi bonke ufisa ukudlulisa amazwi enduduzo amndenini ka.
Ngaphezulu kohlelo lomfundaze abanikazi bemifundaze banikwa umuzwa wokusebenza kwangempela ngendlela yamathuba okusebenza befunda emiphakathini ehlwempu.
Abasolwa bantshontsha omakhalekhukhwini ababili base beyabaleka ngezindlela ezihlukene.
Umengameli waseNingizimu Afrika u Kgalema Motlanthe uzokhuluma nabezindaba ngosizo kubantu base Zimbabwe nase DRC.
Ohlukumeziwe wayelele emzini wakhe ngesikhathi abasolwa bengqongqoza emnyango.
Guqukela emathayini ayi -radial-ply ngoba aginqika kalula futhi ahlala isikhathi eside kunesakhiwo se -cross-ply.
Lokhu kwethulelwa izizathau zokuhlaziya, hhayi njengokubikezela izinqumo zikahulumeni.
Iplatinamu iyinto esemqoka esetshenziswa ku-hydrogen fuel cells.
Lokhu kusenza sibeke izenzo zezempilo kazwelonke ngaphakathi kwezinhlelo zentuthuko yemikhakha yonke edidiyele ukuze kuvele izinguquko kwezenhlalo nomnotho.
Ngisho no Dr Motlana akabethulanga ubufakazi bokuthi nganqaba kuye nezingane ngamabomu.
U- Urban Zulu yi -alibhamu esemqoka kaBusi futhi inhle kakhulu.
Usihlalo we -CAV uJackie Sedibe wathi lesi sikhungo esokuqala se -aerospace supplier park e -Afrka kanti ufuna ukusheshisa intuthuko engezansi kancane yokuthola impahla kuyo le mboni.
Abaluleki abathanda ukuthuthuka emsebenzini wabo bayigugu elikhulu.
Ikhaya lesimanje lesilungu elisezingeni eliphezulu elinamagumbi ahlotshiswe ngalinye futhi ahlanzwa nsuku zonke.
Lezi yizitatimente esazinikezwa, ngiyethemba, ziyingxenye yophenyo olubanzi lwedokodo lika Mnuz Von Lieres.
Amagqugquzeli bama -CWC benza konke okusemandleni abo ukuqinisekisa ukuphepha kwabadlali bekhilikithi, ababukeli kanye nezivakashi ezinohlonze.
Akuzange kube khona ukuphikisana noma ukukhala okuvela kubaholi bezimboni ngenxa yezenzo eziqondiswe kubantu abaMnyama.
Umsolwa wesithathu usalalisiwe esibhedlela uqashwe ngamaphoyisa.
Kude le nezindawana ezincane ezimbi zaseMarshall Square, wanyathela emhlabathini njengesithombe esikhulukazi kodwa esimnene.
Oyedwa owahlaselwa washaywa ngesitini waphucwa nemali.
Wawunobani ngesikhathi sokuhlaselwa?
Ngabe kunjalo - sizwe ubufakazi bokuthi kukhona iviyo lama Orlando Pirates phakathi kwezokuphepha kwe PSL.
Leli qoqo lihlanganisa ukwakhiwa kwendophi encanyana yokudonsa ngokusacingwana noma ucingwana oluthakiwe kanye nemicwana yama staple engahlelekile kahle.
Ukubhaliswa kwazo zonke izindawo zokulahla udoti kanye nokulethwa kwamapulani okuzilungisa kanye noma izinhlelo zokuthobela imithetho i DWAF Minimum Requirements.
Omane amadoda atholakala emotweni aboshwa yase ithathwa ngendluzula iFord Telstar.
Kwakuyisimemezela esibalulekile kanti u -MASA ufanele ukutuswa ngokusenza.
Ukulumbanisa kahle ulwazi oluqoqiwe ngesizathu sokuluqhathanisa kuyinto eyodwa eyindikimba enamandla ehlanganisa umsebenzi weqoqo lezibalo lika SADC.
U- Verryn beno Katiza kanye nommese wakhe babelala embedeni ofanayo.
U Major Williamson uthe angimemukele uKhomishani kanti ngizocela uzakwethu uMnuz Ntsebeza ukuthi enzise isifungo.
Kuthiwa waphatha isibhamu emagcekeni esikole futhi wayesikhombisa abangani ngesikhathi kuphuma inhlamvu ngephutha, ilimaza kanzima u Lee-Roy.
Iqondiswe kuphela ukuthola ubufakazi kojenene mayelana no Colonel Potgieter okungenzeka noma kungenzeki ukuthi bufaneleke ukugcineni ekuqophisaneni mayelana nobekungenzeka.
Izindlela ezihlukaniselwe, neziphakathi zamabhasi zinikeza amakhasimende isikhathi esinciphile kakhulu asichitha emgwaqweni.
Nakuba i -Hong Kong iyindawo eku -sub-tropical, ubusika bakhona buyabanda, ikakhulukazi uma ubheka ukuthi izindlu eziningi zakhelwe ukuvikela ukushisa futhi azifudunyezwa ebusika.
Kodwa kwabanye, ikakhulukazi izitha zakhe kwezepolitiki, u -Shabalala wayenguphumasilwe ononya owayegcine amandla akhe ngenkemba.
Kumiselwa kuphela ukuba wusizo lokulekelela nokusekela ukuze kuvikele i"burn-out" kuIabo abaphoqekile ukunakekela izihlobo zabo ezigulayo.
I- MTCR yisona kuphela isivumelwano sohulumeni abaningi esiphathelene nezikhali kanye nemicibisholo futhi nezinye izinhlelo zokuletha ama -WMD noma ezinye izinto zokwenza, okusetshenziswayo kanye nobuchwepheshe besayensi.
Uma eyekwa enganakwa asengakhula abe yimisele emikhulu yokuguguleka komhlabathi .
Kanti u -Jimmy Deal uthi wayinika wena itheyiphu.
E- Bitterfontein, amanzi angaphansi komhlaba adinga ukuba akhishwe usawoti ngaphambi kokuthi asetshenziselwe ukudliwa ngabantu.
Ngenyanga edlule ngavula isikhungo sezinsizakalo eziningi e -Zoar kanye nenkundla yebhola lomboxo e -Gamka Oos nayo ese -Klein Karoo.
Izikhali ezithathwe ngendluzula zizothunyelwa e Port Elizabeth ukuyohlolelwa amacala.
Lokhu kuholela iqhawe lethu elingathandeki esinqumeni sempilo yaso yonke impindiselo, ebhebhezelwa yinzondo esabisayo.
Siyoqhubeka sifune inkululeko ka -Aung San Suu Kyi futhi silwele ukubuyiselwa kwentando yeningi, amalungelo esintu kanye nenkululeko yase -Myanmar.
Esikhathini sonke seshowu, amarisevu athatha ngendluzula inqwaba yensangu.
Umklamo wawungenayo imvume yokwakha oshevu Mnuz Vally.
Iziqiwu ziyingxenye yenethiwekhi ye -biodiversity yasemadilobheni emangalisayo yaseKapa.
Sike sathwala ngababhokisi okufa amancane namakhulu sikuyisa emangcwabeni amaningi.
Izinxushunxushu zabasebenzisi zenzeka phakathi kwabasebenzisi basezimbhonini, bakwezokuziphumuza, bakwezokuhwebela ukuthengisa kanye nabahwebela ukuziphilisa.
Ngaphansi kwamandla e -ECDP ye -DPW, sekwethulwe uhlelo oluhlelekile lokusakaza ulwazi ngamathuba amathenda, enqubo yokubhala amathenda, okufundiswa, ezezimali kanye nawokuthola isikweletu.
Umuzwa wokushaqiswa wubandlululo waphenduka wajulisa ukuzimisela kwethu ekuthuleni.
Labo kwakungabajikijela amatshe, abantu ababelokhu bephambili kulezo zigigaba zokujikijela ngamatshe, uma ngingakubiza kanjalo.
Indawo phakathi kwezitshalo kanye nemiphumela kuma -allelochemicals athile ibonakala sengathi iyaguquguquka.
U- Secretary-General usebuye futhi waphakamisa ukuthi amazwe athuthukile enza izithembiso eziningi ahlulekayo ukuzifeza.
Ekuqaleni wayenesimo sokungaqondisisi kubacindezeli futhi waqedela izivumelwano nabaphathi, kodwa wacasulwa isimo sabo sokuzigqaja.
Loku kuhlanganisa, kokunye, ukuphisana ngezingane kwamanye amazwe; ukuthengisa ngezingane ngaphesheya kwemingcele; ukuntshontsha izingane; kanye nababaleki abayizingane.
Isitatimente sase -Iran saphuma ezinsukwini lapho abase -US sebememezela ukuthi bazothumela ibhanoyi lesibili, i -USS Stenis, liye e -Gulf.
Amakilabhu yizindawo lapho ulwazi lusatshalaliswa khona kubasebenzi bezempilo kanye nabasebenza emkhakheni wokunakekelwa kwemfucuza.
Imibhalo evamile ebuyekeziwe iyatholakala kalula futhi isetshenziswa abanegunya kanye namameneja ohlelo lwemfucuza.
Enyangeni edlule e -Gauteng, izinkulungwane zabashayeli bamatekisi bangenela isiteleka sosuku betelekela uhlelo lukahulumeni lwe BRT.
Wakhelwe ezindaweni ezinhle ezinokuthula ezibheke olwandle eThekwini.
Ukubuyekezwa kuka -GEMS kanye nosizo lwakhe kukhombisa okuningi okuhle.
Ngabe uyazi yini ukuthi amanye amagumbi ngale kwegumbi le -JOC ake asetshenziswa ngezikhathi ezithile njenge -JOC?
Ukuqhubekisa izinyathelo zokuvikela abasebenzi abakhubazekile ezindleleni zokucwasa ngezikhathi zokudiliza.
Ukuvuselela abaqeqeshi maqondana nezindlela ezintsha zokuqapha kanye nenqubo.
Kuya ngokukhuphuka ukwamukela ukuthi okwesifunda noma ukuhlanganisa izifunda akunakuchazwa kuphela ngokomnotho, okufana nokuzinza kwezomnotho, izintela noma ukufanisa imithetho yezimali kanye nemali qobo.
Kusukela eNingizimu Afrika kuye e -Ethiopia kukhona amathambo amadala ngaphansi, okuthi ngokuthula kwawo, akhulume buthule ngemvelaphi yesintu.
Ngenxa yezilwane ezibekwe eMitchell Park yonke imizamo yenziwe yokuthi zinganikelwa kuma -fireworks.
Iminyaka engamakhulu amathathu yokubuswa yidlanzana labamhlope sekulungisiwe.
I- Ningizimu Afrika izobamba iqhaza ku -Shangai Expo.
Isimo sepolitiki yase Congo sibonakala sikhungethwe izifiso eziphezuli kakhulu.
Sizobuza u Mnuz Tom Manthata ukuthi agoqe bese ke sicela u Bishop Nkosi avale ngomthandazo.
Abasebenzi abakwazi ukuhlola sebefundisiwe kuzo zonke izifundazwe eziyisishiyagalolunye eNingizimu Afrika.
Ungalokhu uhlola njalo inqubekela phambili yemibiko efakilwe.
I- Melika kule mimyaka engamashumi amabili eyedlule iyiphindaphindile imali engenayo ekhaya futhi yenza ngcono indlela yempilo, kodwa ilokhu ithathwa njengomphakathi onezinkinga.
Iningi lemigidi ehlelwa ngama SAPS eyenziwa kuzwelonke iphokophela ukubhekana nokwehla kwendlela yempilo yomphakathi.
Ukusebenzisana ngokwezifunda kudingeke kakhulu uma kukhulunywa ngokuvuselelwa kwezwekazi.
Ngokusobala washaywa ngento ebuthuntu futhi mhlawumbe wadlwengulwa.
Izenzo kulezi zikhungo zincikiswe kakhulu ne -DST's National Nanotechnology Strategy.
Owesine engikufundelwe yena bekuwu Jenenseni Nkosi Mpangosi.
Wayehleli nabasolwa abathathu ngesikhathi amaphoyisa ebahhesha.
Usuku lwaba yisibusiso ngenxa yemithandazo evela ezinkolweni ezihlukene ezifana neyama Islam, Hindu kanye namaKrestu.
Akamshayanga omunye njengoba ashaya uStompie.
Ngesikhathi sokuhlasela omunye wabahlaseli wadutshulwa umfama washona.
Yonke imigwaqo engenawo amagama emalokishini izoqanjwa ngokuxoxisana nomphakathi.
Amaphoyisa athatha ngendluzula izibhamu ezintathu ezingekho emthethweni athola futhi nemali emotweni.
Njengemizamo yokwandisa ulwazi emphakathini mayelana ne HIV Aids, idilobha lase Mitchells Plain Sub-district - City Health Directorate lenza umbidlango wokuqhubekisa ukuhlowa kwezithandani ngesonto le Valentine's Day.
Ukushesha kokuphendula kwamalunga aKwaMashu VissPol kwaholela ekuboshweni kwabasolwa abane elokishini laseNtuzuma.
Njengomengameli omdala u -President PW Botha, oselingiswa umhlonishwa u -Leon sengathi naye usecabangisisile ngakhoke akafuni ukudidwa amaqiniso.
Isonto selijwayele ukubona izigigaba zamaphoyisa ahlome ngokuphelele ngaphandle kwemibuthano yawo.
Amahlalakhona, kuzobuya, uyakwelapha, kuzobuya.
Ungqongqoshe wezeMpilo waseNtshonalanga Kapa uPierre Uys,W wethule umklamo okhethekile wokusiza uvimbele ukufa ngenxa yokuswela amanzi emzimbeni wezingane ezinezifo zesisu esikhungweni somphakathi eWallacedene kusasa.
Ngineqiniso lokuthi kancane kancane singakwazi ukuqala kabusha futhi imiphumela ingaletha ithemba kanye nembuyiseIo.
UNgqongqoshe u -McKenzie uthi ithemba lokuthi izenzo zamasiko ziyokubalekela ukuhlukanisa amasiko kanye namaqoqo ngobusiko.
Siyawanxusa ama -Palestinians, ukuthi ayeke ukuciba imicibisholo ebhekiswe e -Israel.
U Premier wase Somali wakudala unxuse amathimba amasosha amelene nohulumeni ka Yusuf ukuthi amukela ukuthula futhi afune ukuhlangabezana ukuze kubekhona ukuthula.
Ngakhoke inqubomgomo isemqoka ebhizinisini kunokuba yinto efunwa yipolitiki.
Kumele kutshalwe ummbila ovuthwa masinyane ube nembuyiselo enkulu.
Ama -CFC ayantanta emkhathini ongaphezulu lapho izingxenye zayo ze -Chlorine zilimaza khona i -ozone.
Ukwanela noma ukunganeli kwezingqalazinda kungaba nomphumela omkhulu wokungeza noma ukuvimba intuthuko enhlalweni nasemnothweni.
Le ndawo ehlezi zonke izinhlanga yaphenduka yaba uphawu lokusebenza kobandlululo emuva kokuthi iqoshwe njengendawo yabamhlophe kuphela ngaphansi komthetho owaduma kabi i-Group Areas Act.
Ngakhoke, ukungahambisani kungenzeka phakathi kwenani lesamba lezinto eziyigxenye kanye nesamba esiphelele.
Ibhange lomhlaba linike iNingizimu Afrika isicoco sokuthi liyizwe okulula ukuhwebelana nalo, izindaba ezimnandi kakhulu eThekwini, eselikhulisa ngesikhulu isivinini igama le -Ningizimu Afrika.
Umkhakha we -Internal Communication sub directorate unomthwalo wokwenza kabusha futhi unakekele umthombo wolwazi kawonkewonke we -Internal Communicators, futhi usakaze ulwazi oluphathelene nezinhlelo zikahulumeni njalo kuma -internal communicators.
Kulezi zinsuku eziyikhulu zedephozithi sesilamulile ekuvalweni kweNovell Factory e Atlantis.
Usuku luzoba yisibusiso ngenxa yemithandazo evela ezinkolweni ezihlukene ezifana neyama Islam, Hindu kanye namaKrestu.
Inkinga okumele ixazuluwe, iphathelene namazinga kahulumeni anomthwalo wokuphumelelisa lezi zinhlelo ezibhalwe ngasenhla, nokuthi lemisebenzi izokwenziwa kanjani.
UMnuz Qureshi uthe ukuhlaselwa bekuyizenzo zalabo abalwisana nohulumeni ohlose ukuphazamisa inqubo yokuthula ezweni.
Sizokubuza imibuzo ethile bese sicela u Dr Tom Manthata ukuthi aphendule imibuzo ozoyibuza.
Ukubekwa nokulungiswa kwemikhiqizo yenyama efana nenqubo yokuyomisa, ukuyifaka intuthu, usawoti, ukuyifriza masinyane, ukuyifaka emafutheni noma ethinini uyikhena.
Ukuhlanganiswa kokuhlukana ukuze ubunye bokuhlukana kukhanye kakhulu njengamatshe ambalabala ahlanganisiwe bese kuthi sekukonke kuxhophe ubuhle bakho.
Phakathi kwezinto okumele sizenze ukwenza masinyane kwe -Monterrey targets, sikuhlanganise nempumelelo yokuqeda i -Doha Round.
Siyazama ukuthola isikhathi abavumelana ngaso bobabili oNgqongqoshe bezangaphandle.
Ukutholakala kwezokumbiwa phansi kube nomphumela omkhulu kuyo yonke imikhakha yomphakathi.
Sinabo futhi abashayeli nabahamba ngezinyawo ababudedengu ababanga ukufa okungadingekile kanye nezingozi kubo bonke abasebenzisa imigwaqo.
Ingozi yokungaphucuki kanye nokuwa komnotho ngenxa yokungabi nekhono lezokwakha esawuthola, kumelene nawo ngezinguquko kwintela kanye nokuguquka kwemithetho wezezimboni.
Ukulungiswa kwemigwaqo nezindawo zokupaka ezehlukile: esibhedlela iGroote Schuur Hospital, eObservatory.
Ulwazi lokuthi ufika kanjani esibhedlela i Tygerberg luyatholakala ngebalazwe kanye nezikhathi zokuvakasha.
I- AasvoÃƒÂ«lkop yintatshana egqamile eduze komngcele oseningizimu we Reserve.
U Nape wafaka isikhalazo ngenxa yokuboshwa kwakhe, wacela ukuthi anikezwe ibheyili, kusalindele ukuqedelwa kwesicelo sakhe sesikhalazo.
Ndodana yaseThekwini esebenze kahle kude le emahhovisi nasemadilobheni, uKurt Egelhof, ubuyela ekhaya ngedumela elikhulu ukuzosabela lokho akuphethe esakulindela isikhathi eside.
Ngokufanayo, kumele baqonde ukuthi ukuqagulisana okuphusile kuhambisana nokuphenduphendula imibono.
Uhlelo lokugcina luyothunyelwa kuKhabhinethi emuva kwalokhu kubonisana.
Inhlanganisela noma amaqoqo emiklamo ngaminye angaphathwa futhi enganyelwe njengohlelo.
Amahhotela abukeka efanele ukuhlalisa izinhloko zamazwe kanye nohulumeni asehlonziwe.
Ukuhlolwa nge -DNA sekwenziwe futhi kwahlanganiswa kahle necala.
U- Zet Zoet Sweet onions unempilo futhi uwukukhetha okumnandi ekudleni kwami.
Okwemvelo okubolayo okudalekayo ngesikhathi imisundu eyibhaktheriya esemhlabathini idla udoti kanye nemfucuza edlekayo emhlabathini, yenza umanyolo wemvelo.
Ukumncisha ukusebenzisa umqondo, akweqi umthetho welungelo lokuthula.
Ukuchaza lezizibalo kungase kudide, njengoba kukhona uhla olubanzi lwezimpawu olukhishiwe.
I- Bahrain isakhaya futhi labantu abaningi ababalekile eNingizimu Afrika.
Umvuzo weqhinga lokusebenza kukahulumeni kumele uphinde ucatshangisiswe.
Umbalo onge PDF version wombiko wesimo sezemvelo e Gauteng uyatholakala kukhompiyutha.
Umphathi wabashushisi bomphakathi usekele amalungu futhi wawacela ukuthi ababophe masinyane ukuze kuphele ukukhishwa kwezisu okungekho emthethweni edilobheni.
Uhulumeni angeke akwazi ukufuna imihlomulo eseyadlula, kodwa angadinga ukukhokhelwa imihlomulo ezimbhonini zezokuvikelwa esikhathini esizayo.
Abanye abasolwa bakwazile ukubaleka basegcwele amathafa.
U- Mnuz Stainton, ungumphathi jikelele wenkundla yemidlalo i Ellis Park Stadium Pty Ltd.
Ababhekele izinhlekelele bahlela ukuba nama ammbulensi amaningi kanye nabasebenzi bezempilo abathe xaxa.
Abasolwa ababili basagcwele amathafa, kodwa amaphoyisa afungile ukuthi azobabamba.
I Fescue yifolishi lemfuyo elimnandi, nomake ukulomisa kungaba yinkinga.
Nomake uhlelo seluzinzile, luvamise ukuhamba kancane futhi nomnyango wezokuthutha usazabalasa uqedela okuningi kakhulu okusasilele ngemuva.
Besengibizwa ngongqondongqondo ngenxa yoziso engilunika amaqabane.
Abavoti bame ngesineke belindele ukuyovota.
Ngesikhathi sesigaba sesibili se -PGDP, azobe esethuthukiswa aphenduke abe yizimpawu zesikhathi saphakathi nendawo ezihlanganiswa namaqhinga kanye nezinhlelo.
Manjeke usethi kwamkhanyela bha ngesikhathi esesibhedlela.
Ukuqhakambisa izindaba zabadlule odlameni oluhambisana nobulili kanye nompumela obe khoma ezimpilweni zabo ngenxa yomkhankaso.
Lapho kukhona khona izinxushunxushu amazwekazi amatasatasa ayazixazulula.
Imithetho ekhona njengamanje ephathelene namabhanoyi akwamanye amazwe athwala imithwalo kumele igcinwe.
Umbaleki uKhulekani Khumalo wabalekela kwa Nongoma lapho abanjwa khona emuva kolwazi olwatholakala ngaye.
Kanti uYasmin Sooka uzoba wuKhomishani ozokufungisa.
Amaphoyisa ase Fochville anezezela esibalweni ngokuthi abophe abasolwa abayisihlanu bonke ngenxa yamacala anzima.
Ngokusho kuka -D Inspector Willie Snyman umsolwa oyedwa washona ngaphambi kokuthi agwetshwe.
Kuyabukeka kahle kakhulu okwenziwe, kuyakunika impela umfutho kanye nesasasa lomcintiswano okhonjiswayo, kuthumele ngisho umuzwa wenjabulo kulabo abanogqozi ababukela behlezi emakhaya lomncintiswano womdlalo omkhulu womhlaba wonke.
Ukutholakala kobuchwepheshe besayensi ku -Geo Manzi kuyoqhubekisa ucwaningo kanye nentuthuko endaweni yethu, okuhlose ukwembula izisetshenziswa kwezomhlaba ezingakatholakali ezweni lakithi.
Kumele siqhamuke namaqhinga aphathekayo sizihlanganise nalabo abangama -humanists.
Angikuboni kungena ngaphansi kwamandla kanye nemigomo ka -Stratcom.
Ukwakha uchungechunge olukhuphukayo lwezingxenye zezindawo zomphakathi kanye nezangasese ezingathuthukiswa futhi zigcinelwa uhla lwezenzo zokuziphumuza kanye nezokuzithokozisa.
Ngesikhathi sibopha abasolwa sabaphuca izimoto ezimbili akwakuthiwa zasetshenziswa ngesikhathi sokudubulana okwakuhambisana nombango wamatekisi.
Into eyodwa esingayigubha yiqiniso lokuthi ukucwasana ngokwebala sekugxekwa ngumuntu wonke.
Ukuhluza abasebenzi bakahulumeni kanye nokuqhubekisa izinga eliphezulu lokuziphatha ngobungcweti.
Uma sinephutheni , sizimisele ukufundiswa siphume kule mibono okungesiyo.
Uhulumeni uya ngokuya ebona ukuthi kubaluleke kangakanani ukutshala kubantu abaqhuba imfundo ngempela, okungothisha.
Njengoba isikhathi se Absa Premiership sesifike ngasekugcineni kubonakala kungekho ngisho iphoyinti elihlukanisa la maqembu amabili aseduze nesicongo setebhula.
Uthe la macala afakwe abantu okubalwa kubo no -Nkz Winnie Madikizela-Mandela.
Uyise wabafana ababili uGyana no Kiyan uthi uyakujabulele ukuchitha isikhathi nonkosikazi wakhe uVanashree nomndeni wakhe.
Basungula umklamo wokugaya kabusha irabha yamathayi aselahliwe ukuze abe ama tiles okufulela angabizi kakhulu.
Laba basolwa ababili abalimele balaliswe ezibhedlela ezihlukene ukuze belashwe.
Yilokhu kuphela esikuzwayo kungena ngaphansi kompheme wezinxephezelo esiyiziwuphawu.
Basikhahlela, basishaya, basikhahlela basikhaca bethi asiqabule izindonga.
Manje umphumela walezi zingxoxo kwaba ingxoviya yokuhlangabezana ukuze kube khona ukuvumelana.
Intsisekelo yothando lezwe kanye nakubantu esibasebenzelayo, Batho Pele, ukwemukela ukungafani.
Umuzi ofenisheke kahle owakhiwe endaweni ebanzi e Kloof.
Chazela abasebenzi bezindaba ngolwazi lwakamuva olumaqondana nombhedukane kanye nokusatshalaliswa kwemithi yokudambisa amandla egciwane lengculazi ngaphansi kwendawo yaseThekwini.
Ukusondela eGoli kugcwele amaphoyisa, amisa izimoto ezigcwele izithunywa eziya eKliptown.
Ifaniswa nelinye lamatshe ayigugu angakatholakali aseMpumalanga Kapa, anika ifa lomlando ohuhayo nobuhle obubabazekayo bemvelo.
I- SANDF kumele igcine izinhlelo ezidingekayo kanye nekhono ukuze iqinisekise ukuvikeleka okusheshayo nokusebenzisekayo ezehlakalweni ezincane ezingase zivele maduzane nje.
Ijubane, abahamba ngezinyawo bedwanguza nje futhi noma bedakiwe; ukungabibikho kwezinsizakalo zabahamba ngezinyawo kanye nokukhanya okungekuhle okuthuntubeza isimo sokubona.
Izinsalela zomzimba ka Sarah Bartmann zibekwe ngasemfuleni i-Gamtoos.
Kukhona izidakamizwa ezatholakala emzini womsolwa e Kraaifontein.
Kanti, ezinyangeni ezimbalwa engakashoni, waphenduka waba ngu Sir Alfred Hitchcock.
Ukuhlawumbisa ubungako kokuphuma kwalokho okunukubezayo endaweni engaqondakali okuyinkathazo.
I- Red Cross War Memorial Children's Hospital ikhuthazela ukuba yingqalabutho yomhlinzeki wezempilo ezinganeni zase Afrika.
Isibonelo,umkhakha kahulumeni awukaze udelelwe.
Ukwakha isimo sempilo esivumela intuthuko kwezenhlalo kanye nezomnotho endaweni yase -Mnquma.
Ukufa kusephuce ithalente elikhulu isihlakaniphi, isifundiswa kanye nesishoshovu.
Sizobala kodwa kuyisamba esikhulu semali.
Izimoto siyojikiswa zehle ziphambukele e Virginia, zingene ngesinxele ku Hilton Place, bese zingena ngesokudla e Fairway.
Lokhu kuzovumela ukumonitha okukhulu kokufa ngenxa yodlame kuhlanganisa nokufa okuhambisana neminyaka.
Ukuphenywa okugcwele kokubamba iqhaza okushiwoyo kwalabo bantu abahlonzwa njengongqondongqondo kanye nabaphathi ngemuva kweEsikhaweni Hit Squad.
I'sikuphu' esakhiwe ngepulasitiki yesipakupaku esingu5 litha noma ithini lamafutha elingu 5 litha lingaba lihle kakhulu njengento yokukala umanyolo.
Okuzobhalwa kahle njengengxenye yesakhiwo sophawu noma mhlawumbe olucashile.
I- ICC yinyathelo elihle elilandelayo ekwenzeni ngcono ukuhlangana kwamazwe.
Ngizocela u-Prof Ransom - Prof Ransom ngiyakwemukela.
Ezinye izimoto zavaleleka eTrompbergpass kanti umasipala uyasiza kulesi simo.
Ngakhoke, ngibhekane nabo ngokubuza uRichardson okunguyena omdala lapha.
Abakwa -ETDP SETA baqale umkhankaso wokulwa nokungakwazi ukusebenzisa ikhompiyutha kothisha baseMpumalanga Kapa.
Umsolwa oyedwa wakhiphela iphoyisa isibhamu kanti wabe esedutshulwa.
Ukuphenya ngokucophelela nokuchachile kwaholele ekuboshweni komsolwa.
Amaphoyisa athola imvithi ephuma kwiziqhumane eyadini lamasosha.
Mayelana nokulindelekile kulo mklamo, ukufundisa otolika ukuze inqubo yasezinkantolo iqonde uma kungenzeka kube khona isizathu esihlanganisa abafiki seziqalile.
Noma yikuphi ukulahlekelwa kuphoxa ukukholakala kwezenzo ezisekela ukuthula.
Ukumeleka lapho sijutshelwe khona naphakathi kwabaphathi abakhulu sekungcono.
Abafundi abanenkinga yokufunda kanye nabaphiwe kakhulu bayabekezelelwa.
Hlanganisa bonke ababambi qhaza ekuklanyweni kwezindawo ezingenamuntu kanye nokuqeda izenzo zobusosha ezinkambini kanye nasezindaweni.
Amaphoyisa aseGreenwood Park aphendulile emuva kwesikhalo ase ebopha umsolwa oyedwa masinyane emuva kwalokho base bethola imoto ebikade iduniwe.
Uhlelo olukahle lokupha umzimba kanye nangezindleko yiwona mgomo; isisekelo sakho ukudla kwemfuyo okusezingeni eliphezulu.
Ukuhlala njalo abezindaba bekhuluma ngokusebenziswa kwe -methamphetamine, evamise ukubizwa ngokuthi yi -Tik sekwenza kwabhekisiswe kabusha ekusetshenzisweni budedengu bezidakamizwa ezikoleni zethu.
Sekwethulwe ukunqatshelwa kanye nokuvinjelwa okuthile ekudluliseni amabhomu agqitshwa phansi.
Imibhalo yokuvumelwana iyobekwa kuNobhala Jikelele -we OAU.
Ngiyophawula ngalokhu ekugcineni kwalolu phenyo Mnuz Vally.
Ithimba elinomsebenzi liholwa umxhumanisi womklamo wesifundazwe, uSenior Supt Aiyer, kanti lakhiwa yiqoqo lamaphenyi abanekhono elikhulu abazinikele abangamashumi amabili.
Ukuphela kwesikhathi sokuntswinywa kukawoyela sekuvumela izikhungo ezihluza uwoyela ukuthi zikwazi ukuthatha umthwalo wokuzitholela zona uwoyela.
U- Director Vearey uzohola iqoqo elinamandla lamalunga lokuthi liphephise inkantolo.
Esontweni elidlule kwafika umbiko okhathazayo mayelana nomfama wase-De Doorns okuthiwa wadiliza ngogandaganda izindlu zabasebenzi basemafamu, okuvele kumabonakude.
Khuthaza abagijimi ngokuthi ubanike udumo kanye nesithunzi somphathi wesifundazwe, lwe Honourable Premier, kubona.
Ngenxa yokushesha kwephoyisa elalingekho emsebenzini kanye nozakwabo, amadoda amabili asemancane ase Tshing ngaphandle kwase Ventersdorp aboshiwe, emuva kokuboshwa kwawo eboshelwa ukugqekeza endlini kanye nokweba.
Isimo sobugebengu: Mnuz Lebang wayengumthuthi wenkampani yakwa Coke.
Isibalo esiphakathi nendawo seziboshwa ezidonsa izigwebo zikadilikelwa yijele sesikhule kakhulu impela.
Ukusebenzisa ngokungemthetho amasosha ezenzweni ezingadingi amasosha kuwukumosa imali.
I- CPP nayo ibonile ukusetshenziswa kohlelo lwe -biometric identification system.
Umdlali osemncane wayenekhono elibabazekayo ngomzimba wakhe olula uma esemagoli baze bamqamba isidlaliso adlala nabo eqenjini bathi ngu Spider, igama abaliboleka kumdlali we PSL ovelele wasemagoli.
Abesifazane abakhubazekile imvamisa, babhekene nomzabalazo onzima futhi ohlukile.
Ikakhulukazi imisebenzi emikhulu kakhulu kanye neshona phansi idinga isamba esikhulu semali yokuqala.
I- Chicago ivamise ukubizwa ngokuthi yidilobha elinezivunguvungu kanti ukwazi ukuthola isimo sezulu esikumangalisayo ngezinga kolushisa lasehlobo nelasebusika.
Bayayicija imiqondo ebuzayo bese bephelelisa amakhono okuhlaziya.
U- Mnuz Ntsebeza ufisa ukunamathela naweke usungakwazi ukuphendula yonke imibuzo.
Izindleko kwezenhlalo, kwezepolitiki nakwezemali futhi ezalethwa ubandlululo lwezepolitiki empeleni akubaleki.
Noma ngubani othi wathunywa ngu Nkz Madikezela-Mandela ubengaqinisile.
Inqubo yokuhlela indawo yokubeka abafake izikhalo kuyenziwa.
Ukwenziwa komklamo kwasheshiswa emuva kokuthi indawo ihlangabezane neziphepho, zalimaza izindlu kanye nezindlu zangasese esingaqinile.
Izivakashi ziletha uhwebo emagcekeni ezwe.
Uhlu olubanzi lokuhlola ngezindlela zoku diagnosa noku analysa kungenziwa emikhakheni ye bacteriology, meat hygiene, biochemistry, virology, histopathology, serology ne parasitology.
Ukushesha okukhulu kokufuzisa kwenziwa ngezinga elikhulu lokuzinciphisa.
Ngingamkhumbuza yini ufakazi isitatimente esisanda kusithola sika Absolom Dumisani Madosela.
Ubuciko bokusebenzisa amandla bukhombisa ukuthi izikhali ezilula zinamandla angakanani.
I- WCED ibhekisisa izitifiketi zokuhamba kwazo zonke izimoto ezibhalwe ezicelweni zamathenda emnyangweni wezokuthutha.
Sicela uhulumeni wase Iran ukuthi aqedela izingxoxo zakhe ne IAEA.
Lokhu kuyenzeka uma umnikazi esafuna ukugcina "isibhamu" njengento eyigugu noma eyifa.
Ukwenziwa njalo sekwenze ukuthi umklamo ufinyelele ezingeni eliphezulu lokuzimela ngesikhathi esifushane.
Umsebenzi wakhe obonakala ngokuphenya uyancomeka kanti bonke asebenza nabo bayambonga.
Bezwa ngosuku olufanayo ngoba ngihlala eSnowani kanti kuseduzane.
Ubuhlakani bubalulekile, kodwa ngeke bulinganiswe ngamazinga kamatikuletheni kuphela.
Ikakhulukazi emadilobheni amakhulu ukusilela emuva kwezicelo okumele zicubungulwe izikhulu zikamasipala kukhulu.
Bakwazile ukuhola uhulumeni aze akwazi ukusungula izinhlelo ezihambisana nentsha kanye nezithandwa yintsha.
Ukuqokwa kabusha kuka Ms N Sihlali njengomqondisi ongavoti webhodi lika Sentech, iminyaka emithathu.
Ekhuluma ngokuvulwa kwendlu yamabhanoyi esanda kwakhiwa esikhumulweni sezindiza eOudtshoorn umin Uys wemukela ukubuyela kosizo, oluneqhaza elikhulu okulidlalayo ekunakekekweni ngaphambi kokuya esibhedlela.
Kulindeleke ukuthi umphakathi wase GEO uveze impumelelo kokubili impumelelo kanye nezintselelo zengomuso kule Summit.
Sinokuzethemba ngokuthi senza nokuhlelekile izincomo zombiko ka Ntsebenza.
I -Ivorian Constitutional Council kumele ikwamukele ukuvumeleka komele ukhetho ozokwethulwa yiqembu lezepolitiki elasayina isivumelwano i -Linas-Marcoussis Agreement.
Ukuvama kokukhubazeka kwandisa kakhulu ukuqala kobudala.
Unathi ngoba abantu baseNdiya nabaseNingizimu Afrika bayazi futhi bayasho ukuthi banokhokho ongumuntu odumile futhi onomlando, uMahatma Gandhi.
I- Yin-Yang yakhethwa kwaba isisekelo sesakhiwo sophawu lwe WCAR ukuze yamukele uphawu lweAnti-Apartheid Movement.
Mnuz Molapo ngabe uyibonile yini ingozi ngaphambi kwe teargas?
Amaphoyisa aseGaleshewe enze lukhulu ngesikhathi ebopha izinsizwa ezincane eziyisishiyagalombili ngokubulala kanye nokonakalisa amatshe amathuma emangcwabeni.
Uhlelo lomfundaze lwangaphandle lunezezela uhlelo lwedilobha lomfundaze lwangaphakathi lwabasebenzi.
Lezi zidinga ukwenziwa ukuze kuqhutshekwe no NEPAD.
Gcina amafasitela asezansi, angafakiwe izinsimbi evaliwe futhi ukuvimbe ukufinyelela emabhalikhoni.
Ngokwenze njalo, ungazisa amazwe aseAfrika ngokuthi bahambele phambili ekwenzeni izincomo zeUNISPACE III.
Ngezikhawu ngibikile ngesicelo sabantu ku CCC.
Imiyalezo kumele iqale ukufuna izenzo ngokubanzi, bese kuguquka indlela yempilo kanye nendlela yokuziphatha.
Kube yimpi enkulu ukubuyisa amasiko.
U- Japhta wabe esephoqa umfundi -emkhombe ngesibhamu - ukuthi ashayela aye kwaJaphta e Hanover Park home lapho eshiye khona izimpahla egumbini lakhe.
Kodwa sizamile kakhulu ukuqeda amashifu a off-key.
I- SADC ngeke ikujabulele ukususwa ngokungekho emthethweni kohulumeni abasemthethweni.
Ukufaka isicelo sokuhluleka ukubuyekezwa kahle ukusebenzisa ukuzicabangela kwamajaji ukuze angakubekezeleli ukulibala ukusebenzisa inqubo yokubuyekezwa.
Umyango uyaxolisa ngokuphazamiseka okwenzekile, kodwa uthanda ukuqinisekisa umphakathi ukuthi uhlala uphokophele ukuletha usizo olungcono kuzo zonke izinkantolo.
Amapulani kanye nemidwebo yesakhiwo, ubunjiniyela, izimboni, nokuhweba, topographical noma izizathu ezifanayo, kanti ama -origjini adwetshwe ngesandla; abhalwe ngesandla ; ukukhombisa isithombe kusetshenziswe iphepha elithile kanye namakhopi alawo asedlule.
U- Hugh Lewin uzogqugquzela inqubo njengoba wena uxoxa indaba yakho.
Abaseshi bakholwa ukuthi bangamangalela abasolwa ngokugqekeza umuzi, ukweba ezimotweni kanye nakwamanye amacala.
Kuphathelene nombuzo omayelana nohlelo okuthiwa olwabantu abanakayo kwezepolitiki.
Ngakhoke lokhu kwaba umhume wesikhashana ozosetshenziswa njengezindlwana zamathikithi angalelo langa?
Ukuklama kuqinisekisa ukubekwa kahle kwamafemu, kwezimboni kanye nezindawo zokuhlala ukuze kwehliswe ukuthikamezeka ngomsindo kubekuncane.
Ukuboshwa kwenzeka emuva kokuthi u Captain Rendani Nemafoka wase Eldorado Park Crime Prevention Operational Unit athole ulwazi mayelana nezimoto ezihlinzwayo kwamanye amayadi eFreedom Park.
Ukubhekwa kwezempilo kwazo zonke izinhlobo zezakhiwo ukuze kuvikeleke isicefe sezifo.
Abukho ubufakazi obukhomba eqinisweni lokuthi ukungena kwabafundi bevela ezifundazweni ezibudebuduze kube nomthelela omibi ku WCED.
Ukwehla kwamanzi esogwini kuphazamisa impilo yabantu kanye neyemvelo.
Iziqhumane ngaphansi kwesiteji, kanti ababuthwayo kumele bazi ukuthi kumele bafuneni.
Mayelana nokungena endlini wavumelana masinyane nesithombe esasesakhiwe.
Ukuhlanganisa kanye nokudidiyela ukuhlomulisa umkhakha wezisebenzini zikahulumeni kanye nokuzisebenzisa ngesisekelo zokwenza imisebenzi eminingi.
U- Twosome Motawu uvamise ukuthi uma usebunzimeni, abangani bayabaleka.
Ngelibamba kancane futhi elifukula kakhulu iqhinga lokuphatha eliyokhethwa.
U- CeI wahlulela izimpendulo, futhi waqoka abathengisi-mpahla abafanele, abazobe sebemenywa ukuthi balethe iziphakamiso.
Usizo oluqondiswe ngqo kanye nokusekelwa kolwazi oluthile ukuze kubhekwane nokuvimbeka kwenhlakanipho kanye nokuthuthukisa abantu okuphuthumayo okuphambili kuzofuneka nakho.
Bhala igama lapha uthole ukwaziswa nge imeyili yethu ngezincwadi zeSALRC ezintsha.
Saqhuma kahlanu isibhamu sibhekiswe endodeni eyafa enkundleni.
Ngisikhumbula kancane isitatimente kodwa angazi noma kwakuwukusebenza kwe Stratcom noma cha.
Ngaphandle kwalo mhlaba i -GCWLP ingafaniswa nesithombe esihle kakhulu esiphicayo esakhiwa ngokuhlanganisa sezicucu, kwasho u Moosa.
Ukuthula kwabo kukhombisa ukuvuma buthule kwenqubomigomo kahulumeni wobandlululo.
Cha isixuku sabonakala sithutheleka enkundleni, begijima futhi bethuka besho zonke izinto.
Ukulahlwa kukadoti oqinile nowuketshezi kuzoncishiswa futhi kuyophathwa ngendlela eqinile, njengokusho kwakho kokubili ukugaya umthamo nokucabanga okuphusile kokulahla udoti.
Kwaboshwa ababili kanti futhi abasolwa bazovela enkantolo masinyane.
Bamhalalisela ngokuqashwa kabusha njengoNgqongqoshe we Community Safety.
Ngingumlandeli we Manchester United kanti ngike ngatheleka ngisho e Old Trafford siqu, ngakhoke kwaba mnandi kakhulu ngokuphelele kimi futhi, kusho u Ellis.
Ngale kwecala elingundabizekwayo elivuliwe yi -International Criminal Court lokusebenzisa ukudlwengula njengecala elihambisana nempi, ukuhlukunyezwa ngokocansi kuyaqhubeka kungavinjelwa futhi kungabuzwa muntu.
Ukujova ngoVitamin A ngokuvamileyo akusho lutho kunemadlana eligama nje ekhokwayo.
Ngakho uphenyo kwe ASEO belulokhu luqhubeka ngokugcwele cishe unyaka wonke.
Ubandlululo lwalungesilo nje uhlobo olwesabisayo olunonya, olulihlazo futhi oluhleliwe lokuhlukunyezwa kwamalungelo esintu, lwephuca iningi ilungelo lokuzithathela izinqumo.
Kumele kunakwe ukuhlengwa kwemvelo ezindaweni lapho kwehla kwenyuka khona kakhulu abantu isibonelo, emachwebeni, ezitamukokweni kanye nalapho kuthululelwa khona imfucuza, nezindawo zezimboni.
Imibhalo ikhuluma ngezinhlelo zokukhokha intela, inqubo yezokwelapha, ukutolikwa kwemithetho, kanye nokuhlolisisa okuvumele isintu ukuthi sithi lungu emhlabeni nasemkhathini.
Ocelayo uhlola amandla okuthi angakwazi yini ukukhokha imali esele futhi ahlele ezezimali zakhe.
Kodwa kuthiwa wabaleke ngemoto kodwa waphoqeka ukuthi ame eKensington emuva kokujahwa ngejubane elikhulu.
Umklomelo wanikwa u -Professor Tobias qobo njengesikhulumi sosuku ngesikhathi kwethulwa isifundo, i-Professor Sydney Brenner.
Kuze kube manje, engikutshele khona bekungelona iqiniso.
Ukukhala kwakhe kweziwa ngamaphoyisa amabili ayezulazula endaweni.
Benze umsebenzi oncomekayo kakhulu ngokusingatha futhi bethule le misebenzi emihle yomfundaze.
Ukwenza uphenyo ungashongo kanye nokuhlola zonke izikhungo ezilungisa ukudla okuhlanganisa ukufika esedlulile amahora ajwayelekile okusebenza.
Ukwakha kabusha kanye nokwakha ubuhlakani bokuphatha ukuze kuthuthuke ngokulingene nokufanelekile iqhinga lokuphatha izimali ngenxa yomsebenzi wezezimali.
Lokhu kuhlanganisa, kokunye, insimbi esindayo, udoti wemvelo obolayo, imikhiqizo kaphethiloli, ushevu i -cyanide, uketshezi oluncibikilisayo ngokwemvelo, umuthi obulala izinambuzane, ukumfimfa umsokama endaweni yokulahla udoti kanye nosawoti okungesibona abemvelo.
Ukuguquka kwezimo sezulu kanye nomkhathi kuhambisana nezinye izinkinga zezemvelo eNingizimu Afrika.
Izikhungo zama crÃƒÂ¨ches kanye nezinkulisa zangasese kuwela esigabeni zokusetshenziswa komhlaba okuqonde ngqo.
Eqenjingi le Arrows, ngesikhathi u Zondo ethatha izintambo ku Moses Khanyeza owayekade engunozinti, umsebenzi wakhe waqhakaza futhi.
Imisebenzi yokuphatha, isibonelo, ukukhipha izimpondo, ukujova, ukuthena, kumele kwenziwe njalo unyaka wonke.
Ngiyazi kunzima-ukuhlukunyezwa kanzima ngezimpelasonto, yebo.
Ukukhala kwakhe kweziwa ngamaphoyisa amabili ayezulazula endaweni.
Ngayinye yalezi zifunda ezintathu ezise- Karatara zinomlando nezinsiza ezihlukile.
Umklamo ngumsebenzi onomphumela oqoshiwe, isikhathi esimisiwe noma esifushane kanye nezigaba ezibambekayo.
Ngoba ngokwazi kwethu, ingane yethu inyamalele ngokungaqondakali.
Kungemuva kokuzwa ukuqhuma kwesibhamu izikhathi eziningi, lapho ngakhipha khona ikhamera ngathatha isithombe lapho elinye iphoyisa labonakala kahle.
Ubufakazi obuhle kakhulu esibuzwile bokuthi uMs Stoman ungumxhumanisi ngokuncane kwalokho akushilo emdlalweni weFrance neNingizimu Afrika no Mnuz Louis Luyt jr.
Lo mhlangano usesikhathini esikahle ngoba sihlala esikhathini sezinguquko ezinkulu kakhulu ezibonakala ngokwenzekayo emhlabeni wonke.
Abasolwa baboshelwa ukwebiwa kwemoto kanye nokutholakala unesibhamu esingekho emthethweni kanye nezinhlamvu.
Ngikhuluma ngqo ngesigameko uFlippie Loog asishilo.
Esitatimenteni esibhalwe ngesandla owasikhonjiswa ngu Mr Semenya.
Amanzi asepayipini elikhulu ngokujwayelekile ane -chlorine kanti noma ephephile ngaleyo ndledlana angase akudale ukukhubazeka okuncane.
I- Clinicom ingaphenduka ibe yisidlo esiphelele sesiguli ngasinye esingenazo izidingo zesidlo esikhethekile.
Le Webusayithi kanye nokuqukethwe ingakwazi kuphela ukufanekiswa, ukuphindwa kabili, ukukopishwa, ukudayiswa futhi, ukuvakashelwa, noma kwesinye isikhathi isetshenziswe ngezizathu ezikhethekile ezibhaliwe kulesi sivumelwano.
U- Auschwitz, ngaphandle kokungabaza, yayiwukuhlukumeza isintu.
Indlela eyodwa yokwandisa ukusetshenziswa kwezimpahla zokwakha kanye nokudiliza izakhiwo ukuba nendawo egcekeni noma enye yokuziqoqela ndawonye eseceleni.
Somlomo Ohloniphekileyo, inselelo enkulu eyokunqoba izindleko zokwakha ezikhuphukayo.
Izingqalazinda kanye nokuhlenga nokuvuselela izingqalazinda zikagesi ukuze kwenziwe ngcono izinga lokulethelwa.
Ngamandla engithweswe wona, ngifisa manje ngokomthetho ukwethula i-Altech Academy.
Umnyango we -DSR uhleli njalo ufuna izindlela ongaheha ngazo abezimboni ukuze baxhase imidlalo engaxhasiwe ngokwenele.
Ukufungela amanga, angazi noma angabekwa yini icala lokufungela amanga.
Kuhlanganiswa nalokhu kwakukhona imithetho ecwasayo, enqabela iziboshwa esezigwetshiwe ilungelo lazo alingaphikiswa lokudlulisa isikhalo, nezigaba osekuthiwe azikho emthethweni.
Kukhona igebe le -digital eliya ngokuya livuleka phakathi kwamazwe athuthukile kanye nasethuthuka, okumele livalwe.
Isibhedlela sabe sesethula masinyane uphenyo lwangaphakathi emuva kokuthi kubikwe ukuthi ingane ilahlekile base bemthola umsolwa ngesithombe se CCTV.
Indawo yokudlela ephethwe ngumndeni inokudla okuphekiwe okumnandi okuvela e -Hong Kong kanye namanye amaqhinga angajwayelekile.
Asikhumbule ukuthi ukwakha umnotho, amandla, nesinsizakalo ezitshekile kanye nokwabiwa kwenzuzo yomhlaba wonke okungalingani sekugxilise ukungalingani okukhulu.
Izinhlelo zomasipala nezifunda ezakhelene kumele zizwane kahle.
Idilobha lase Kapa selisungule iqhinga lokubhekana nezindlu esezigugile kanye nezakhiwo esezilahliwe, okuyizona zisemqoka ezenzweni zobugebengu kanye nezokuphula umthetho.
Abekho ngaphezulu kwamashumi amabili.
Lokhu kuyokwenza isimo senhlalo esikhuthaza ukuxhumana okwakhayo ekulweni nesibhicongo.
Ukugcina ngendlela embi noma engafanelekile noma yiliphi idamu, isisele, umsele, umhosha, indlu yangasese, indawo yokuchana yabesilisa, umsele odonsa amanzi emgwaqweni, idreyini, iyadi, igali, indawo yamanzi, usinki noma ubhavu.
Izincwadi eziphendula abaphikisa umphumela zizoposwa emasontweni amabili.
Ukusungulwa kuka SANEF kubeka futhi umbuzo ocasulayo wokuthi ngabe izinhlangano kanye nezikhungo okwazona zisacwasa ngebala zingayiqhubekisa kanjani imiphumela engacwasi ngokwebala.
U- Detective Constable Dalios wenza konke ukufunekayo ukufuna ikhadi kanye nokuphenya.
Abaphenyi balandelisisa ulwazi oluthile okungenzeka luholele ekuboshweni nasekuphucweni ngendluzula okuningi.
Uma sekuphelile, ukuhlanganisa uhlaka lwendlela yokusebenza, kuzonikeza ukuhlanganisa okuphusile emphumeleni kanye nasemaqhingeni enziwe ngaphansi kwezingxenye zokuhlelwa kwamaqhinga okupulanela i -URP.
Noma ubudlelwano obukhulu butholakala iphesenti lokwehluka elabikwayo lalilincane kakhulu ukukhombisa okuthile kulokhu kudlelana.
Ilunga laxwayisa ozakwabo ababelinde imoto e Wesbank, lapho oshayelayo ejike khona.
Loku kwakuncikiswe emcabangweni wokuthi amaphethini okuhwebelana azohlala ikakhulukazi efana eminyakeni eyisihlanu.
Ukuqinisekisa ukuthi ukugcina ulwazi ngekhompiyutha kuyahlelwa kabusha zonke izinsuku.
Ngiyesaba ukuthi impi eseMpumalanga ePhakathi noma esendaweni yamaMuslim ingaba nemiphumela emibi ePakistan, engaphezulu kweyase Iran, kusho u ElBaradei.
Ingabe unezibazi emzimbeni ngenxa yokusikwa.
NgiyakuceIa ungabuphindi ubufakazi ngoba nje ufuna ukuthi ufakazi abuvume.
Izimpahla zathathwa elolini eladunwa eduza kwase Phoenix.
Uhulumeni akaqondile ukusungula noma yimuphi umklamo we -synfuels omusha.
Upelepele obabayo udliwa noma yimuphi umuntu waseThekwini ozithandayo, uhambisana nesaladi noshatini.
Kwakubonakala ngokuphela kwempi engumshoshaphansi, umuzwa womhlaba onomqondo owodwa, kanye nokomhlaba wonke okungakaze kubonwe.
Akukho ukungabaza noma okunjani ekutheni lokhu kwakukakhulukazi indawo okwakuqondiswe kuyo amasosha.
Izibalo ezingenzansi zikhombisa okwenzekayo ngempela emigwaqweni yaseNingizimu Afrika.
Sigcizelela isidingo sokusebenza ngaphansi kohlelo lwe African Union kanye nezinhlelo zayo ngoba sikholelwa kakhulu ekuhlanganeni kuyo yonke imikhakha, ngokwezifunda noma komhlaba wonke.
I- China ne Afrika izoqinisa ukubambisana ekulweni nobushokobezi kanye nokuqhubekisa kokubekwa phansi kwezikhalo.
Cha, ngikhuluma ngalabo ababulala uMnuz Richardson.
INyanga Police Communications Officer, u -Capt Patience Sitshishi, wathi iphoyisa lalifuna abasolwa abathathu.
Umsolwa waphuca owahlulumezeka izinto zakhe eziningi, okuhlanganisa umakhalekhukhwini.
Umgidi wokukhombisa isonto lomkhathi uhlelwe yi DEAT
Nairobi - Omunye umkhumbi wase -US othwele usizo lwesihawu wahlaselwa izigebengu zasolwandle zaseSomali ngolwesiBili.
Ezikagezi eThekwini ziqala umkhankaso omkhulu wokwehlisa ukusetshenziswa kukagesi.
Ikhomposti kanye namadundu enziwa imisundu angasetshenziswa ukunothisa umhlabathi.
U- Think Bike yinhlangano engenzi nzuzo ephathwa ngamavolontiya kanti ithembele ekuxhasweni.
Isimo sobugebengu; umsolwa wangena e ABSA e Roslyn wazama ukuthatha imali ngesheke lomkhwabaniso.
Badubula baqondisa elungwini elaliza, kwaqalake ukudubulana.
Ukubaluleka kwalezi zindlela zokuqala zokulahleka kwe-biodiversity kuyaguquguquka ngokuhambisana ne-organism esetshenziswayo noma inhlobo ye -ecosyste enomthelela kuyo.
Ngaphansi kwalesi simo, sithathe isinqumo sokukhuphula lokho esikutholayo.
Uhlelo lokusekelwa oselubekiwe olusiza abacwaningi ukuze baphenduke bajwayele izinkinga zokucwaninga.
Kodwake, i -PPT isichaze kabanzi izincomo eziningi ezinesikhathi esiqoshiwe zazo zombili izihluzo ukuthi zisebenze ukuze kuwo onke amapayipi kuphephe ukusebenza.
Ontanga bakho bangaba umthombo omuhle kakhulu wezeluleko kanye nokukhuthazeka.
UMohammed Saeedi, isekela lenhloko yesikhungo samandla enuzi i -Iran's atomic energy agency, uthe umqamula juqu omusha okuvunyelwene ngayo i -Iranian initiative bese ikhombisa izwe ukuthi imigomo yenuzi yase -Teheran inokuthula.
Akakasisayini okwamanje isivumelwano sezezimali sokusekela i WSDP ukuze kuqalwe ukubhalwa komqulu.
E- Wanneroo sebethumele ikhonteyina egcwele amabhayisikili ezingane.
Wengeze ngokuthi umsolwa uzobhekana namacala aphathelene nezidakamizwa enkantolo.
I- ANC njengamanje igcizelela ukuthi akuhambisani nenqubomgomo yethu ukukhetha amathagethi okungumgomo wawo kuphela ukushaya izakhamuzi ezingabuthiwe.
Ngeke ibe khona i -African Renaissance ngaphandle kokusekelwa okukhulu futhi okujulile kokuthula okuchobokayo olutholakele e -Burundi nase DRC.
Njengokuqhubeka kukangqingetshe ekukhombeni indlela sekubekhona ukuqubuka kodlame ngendlela engakaze ibonwe .
Izivumelwano zemikhakha yomibili phakathi kwamayuvesi noma amathekhnikhoni kanye namakolishi emfundo, kanye namayuvesi noma amathekhnikhoni enza imisebenzi yokuqinisekisa izinga kanye nokukhipha isitifiketi.
Lapho lamabhungu amane anikezelwa emuva kokukhululelwa ekhaya lika Nkz Madikizela-Mandela.
Wavuma ukuthi ulwazi lwebhange lokubhekana nezingxabano lwaluluncane seludinga enye indlela yokwenza.
Akukho lutho olungihlanganisa ne Helderberg, ngangise Tel Aviv.
Ezinye izenzo zobushokobezi, izimpi, kanye nengxabano ezikhona njengamanje zikuphethe kokubili ukusebenzisa ubuhlanga nokufuna ukuhlonishwa ngokobulili.
Ukubhekana nezindaba eziphathelene nezaziso zomgwaqo kanye nabahamba ngezinyawo kunomthelela kwezokuvakasha.
Ukumonitha kanye nokuhlola umkhiqizo kumele kuqale kumkhiqizi lowo owaziwayo epulazini, emalolini athumela ubisi ngomthamo omkhulu kanye nasezikhungweni zokulugcina.
Ngakhoke inqubo yokuqeqeshwa yayingenabho ubuntu, kwakuwukufunzwa ngomyalo, kuphindaphindwe bafunzwe ngomyalo.
I- Sustainability Atlas yiqoqo lamabalazwe akhombisa isihloko esithile endaweni kulabo omasipala bezindawo eNtshonalanga Koloni.
Abasolwa ababili baboshwa ngeSonto beboshelwa ukugebenga behlomile esitolo sakwa PEP esise Rayton.
Indoda eyayiphethe isibhamu yabaleka yaya edilobheni laseWinnenden.
Ukubuyekezwa kwezigamu ezidlule kwenziwa khona uma kwenzeka kuba khona ulwazi olusha noma olubuyekeziwe olunikezwa ngababuzwayo.
Ukugxila kusekuphileni negciwane, ikakhulukazi ukudla okunomsonco, imithi edambisa ukubhebhetheka kwengculazi, ezempilo yokunezezela, ukubuyisela amasosha omzimba, izifo ezingusomathuba, izifo zocansi -STI.
Yebo kwakuqondwe ukudala izindawo eziningi zokungena ngale kwamasango aphendukayo.
Sifisa ukubonga abakwa Revlon ngezipho abazikhiphile kanye nabakwa Montpellier wines ngezipho zewayini.
Ingabe uyamazi yini ukuthi ubukeka kanjani umuntu okade ehogela I teragas?
Amaphoyisa asola ukuthi owesifazane wadlwengulwa ngaphambi kokuthi agwazwe ngebhodlela elatholakala eduze kwengane yakhe.
Yethula njalo umbiko wentengo yemikhiqizo yezamandla ezweni.
U- Dr Randera uzokusiza uma uxoxa indaba yakho , ngiyabonga.
Ithimba le-WSDP lasungula izifundo mihlangano zokuqwashisa ngokwepolitiki, yase i WDP iyabahlola .
Uphenyo lokubulala lwethulwa ngamaphoyisa aseMitchells Plein.
Ungathekisile wathi isizathu sokuphonswa kwe -tear gas kwakwenzelwa ukuthi abezokuphepha bavale, yilokho abusho.
Uhulumeni waseNingizimu Afrika ucela ukuthi uhulumeni wakwa Israeli uphakamise imigoqo eqinile yenkuluelo yokuzihambela kwabase Palestine bese ukhulula izimali zentela yase Palestine.
Izikole zasemadilobheni zizohlanganiswa kanti izikole zasemakhaya zizoba -site based.
Ukwakhiwa kwengxubaniso yenzimbi, ukuhlakaza izingxube ze -uranium yemvelo noma leyo ehlanganisiwe.
Abazali kanye nezingane baba namaphupho amabi ngoba izingane zaziduniwe zahlukunyezwa ngaphandle kolwazi lwabazali bazo.
Abanye abantu abaningi abavelele baqhamuka e- Congo bayingxenye yezingxoxo.
Bakhathazekile ngesimo sikazwelonke esiphuthumayo izwe lonke eselingene kuso ngenxa yokuphazamiseka okungalindelekile kokulethelwa kukagesi
Akazange alandele leyo miyalelo ehlakaniphile kakhulu bese ehla.
Ungakusebenzisa ekubuzeni, kodwa ngeke sikuvume njengamazibithi.
Kumele kube khona indlela ifanayo futhi ezinzile yokuphathwa kwezimali eqhathaniseka kahle nayelo ekwezinye izifunda nkantolo.
U- Medchem wayeyindawo ekhethekile lapho kuhlangana khona u Delta -G kanye noMbutho wezokuVikela.
Umthwalo wosizo uhlelelwe ukuhanjiswa ngebhanoyi eGoli.
I- PMS yangempela eyaqalwa kulabo masipala isuka kowesimodeni oqonda kahle ize ufike kulowo osezingeni eliyisisekelo phansi onokuqonda okuncane.
Isikole i-Muizenberg Junior School ngempela inezisebenzi ezizinikele futhi ezahlukene.
O Inspectors Monswaketsi no Gabaphethe babengekho ngesikhathi kuthathwa isithombe.
Ukuchibiyela izidingo ezivumelekile ukuze kuvumeleke izinkinga zikadoti ezifana nokunciphisa izinhlelo.
Kusukela ekuqaleni ngezikhathi zokufiika kwaBatswana kuze kube isikhathi sempi i -Anglo Bor War, umlando osilele e-museum ngowamalokishi kuphela.
Bathweswa icala lokutholakala benezibhamu ezingekho emthethweni kanye nezinhlamvu.
Leyo bekuyimithetho evele kulokho okuthiwa yi -Army noma okuthiwa ngababanbi qhaza.
I- Sodium azide yi -reagent ejwayelekile eletha iqoqo le -nitrogen kuma -moecules emvelo.
Ukwehlisa lokhu kuminyana okukhona njengamanje, yomibili imigwaqo, phakathi kuka Berea Road no St Thomas Road, kuzofaka imizila emithathu ngokulandelana. To ease the current congestion both roads, between Berea Road and St. Thomas Road, will accommodate three lanes respectively.
O Insp. Kevin Pretorius no Insp. Bonita Dry wase Potchefstroom Detectives baphindile basebenzisa amakhono abo okuphenya baqinisekisa ukuthi izigebengu zombili seziboshiwe.
Ukuhlaba izinkukhu okwenziwayo kanye nokufama kuhlanganisiwe.
Sincenga bonke abavakashela emabhishi ukuthi bahloniphane ngesikhathi sokugubha futhi bagcine ukuhambela kwabo ebhishi kungenabo utshwala.
Ngifisa ukuqhakambisa imininingwane ekhuthazayo ngohlelo lwethu kwe-HIV AIDS.
Izithunya eziyisishiyagalombili ezivela kukhomishani esanda kwakhiwa i -United Nations Peace Building Commission PBC ivakashele e -Burundi ngesonto elidlule ngenjongo yokusiza ukuqinisa ukuzinza lapho.
Ngakhoke, kuze kube manje siphumelele, angithi, ngiyajabula.
Lokho okubonayo wukuthi u Schoon uqagela lokho okwenziwa ngu -van der Merwe.
Noma ubusika bubanda, imini ivamise ukuba nelanga futhi ithokomale.
INingizimu Afrika iphakamisa ukugxeka okukhulu kokuhlasela kwabashokobezi esitimeleni esasihamba sisuka e -India silibhekise e -Pakistan okwashiya amashumi ngamashumi abantu belimela abanye efile.
Ngoba abazali noma abaphathi bentsha abatholakalanga, icala labo bobane lahoxiswa okwesikhashana.
Uyawazi yini umuzwa wobuhlungu abantu ababuzwayo , kusho uNgqongqoshe uRamatlakane.
Ungawuthandi ngokungenamqondo nangokweqile umqondo onawo wokuqala ibhizinisi.
Ungumgubhi wamangcwaba emathuneni kahulumeni kanti kuthiwa ungcono kunabanye besilisa abanjengaye.
Izimpahla zokungena nokuphuma - Ukwehluleka ukusho isivikelo esiqukethwe yincwadi yesicelo okuthiya yi-exparte, akubulali.
Ezinye isiqhumane kanye nezingxenye zezakhiwo zalokho okuqhumayo ziphethwe ngaphansi komthetho weziqhumane i Non-proliferation of Weapons of Mass Destruction Act.
Ukusebenza kwesikhwama sezimali zempesheni yabasebenzi bakahulumeni kukhungethwe ingxabano kanti ngokusobala kudinga kucatshangisiswe.
Njengengxenye yokuhambela kwakhe umcimbi omncane wosuku lokuzijabulisa lesikole, uMnuz Rajbansi wenza umgubho wokuvula isikhungo esisanda kuvuselelwa.
Yile nkululeko efiswa yisintu sonke, futhi elandelwa yibo bonke ohulumeni bentando yeningi.
Amaswishi akwazi ukwehlisa ukukhanya ayasiza ukulinganisela izinga lokukhanya kanjalo inciphise ukudlela kukagesi, isibonelo, ukukhanya okwehlisiwe.
Ulwazi oluqoqiwe luzoguqulwa lube ulwazi oluzosebenziseka ngokuthi lwenziwe luzwakale kulabo abangenalo ulwazi oluqondene futhi bengenazo izinsiza ezisezingeni eliphezulu lezamakhompiyutha.
Inqubo edijithali ivula amasango okusebenzisa ezobuchwepheshe besayensi kanti inesakhiwo esingahlukaniswa ngezigaba, esi-ergonomic futhi evumela ukuthi kube lula ukusiguquguqula nokusikuhlanganisa.
I Collins Concise English Dictionary isakhuluma ngoTimbuktu 'njengendawo ekude noma eyinqaba'.
Umbala osawolintshi ukhombisa ukuthi ugesi usuthwele nzima -abasebenzisi basuke sebetshelwa ukuthi bacishe izinto zikagesi ezifana nemishini yokomisa izingubo kanye nemishini yokugeza izitsha.
Ngazile ukuthi i Medchem Pharmaceuticals inomshini ohlanganisayo ngesikhathi iqashe isikhala eDelta G.
I- Chaeli Campaign, yinhlangano engenzi nzuzo eyasungulwa izintokazi zakwa -Mycroft ukuze zizize ezinye izingane ezikhubazekile.
Angikaze ngicabange ukuthi angazihlanganisa nento enje.
Ngale kokumangalelwa kanye nabanye ababili abasolelwa ukuqolwa, umsolwa wesithathu usebuye wabekwa icala lokutholakala ephethe isibhamu esingekho emthethweni.
Uhlelo lokusebenza kwezimali kuhulumeni luzophenduka isikhali sokusimanisa isimo okusetshenzwa ngaphansi kwazo, noma phela ukuhlonishwa okufanele kuyonikwa igcindezelo ehambisana nalo.
Ngokuncisha abantu izimpawana zamasiko noma zobuzwe 'kwabaphucuzekile" izikhondlakhondla zingacekela phansi umlando wabantu.
Amajuba kuzokuba yisifunda esithuthukiswe ngokugcwele, esinomnotho oqhakazile nosimeme, izinga lempilo elingcono, elilondolozwe ngaphansi kwesikompilo lwemasiko kanye nokwasemandulo.
Ukubaluleka kwendlela edidiyele ekusunguleni ulwazi ngentuthuko esimeme ngeke kugcizeleleke ngokungaphezulu.
Imeya uMahasela wathatha ithuba lokukhuthaza izingane mayelana nokubaluleka kwemfundo, kokudla ukudla okunomsoco kanye nokuhlonipha abantu abadala.
Ikomiti i-Joint Operations Committee yasungulwa kwamiswa namakomiti amancane ngelanga elifanayo e Musina.
Futhi, siphendulile esikhalweni sikahulumeni waseTanzania sosizo.
Izithombe ebuphoyiseni ziyindlela yokusebenza ekhethekile yokusebenzisa izithombe ezinkundleni zecala ukusiza ukuxazulula amacala.
Uhlu lokukhona olukhombisa izinhlobo zezilwane ezifana nezihlala emanzini nasemhlabeni, izilwane ezuhuquzelayo, izilwane ezincelisayo.
Izimayini, amahositela, abalimi, uloliwe, amalokishi, yonke indawo yasangana, yahlanya.
Amasu ayadingeka lapho imiphumela emibi kwezenhlalo kanye nezomnotho ngenxa yokuvalwa kwezimayini ingahlelwa futhi yenziwe ngcono.
Inkampani yamakhompiyutha ephethwe ngu Armscor, idayisa izinhlelo zohwebo zamakhompiyutha.
Bonke banemisakazo, banemisakazo efakwa ezindlebeni.
Bobane abasolwa babhekene namacala okweba behlomile, ukugqekeza kanye nokuba nezibhamu ezingekho emthethweni.
Ukuvika ingxabano, ukugcina ukuthula kanye nokwakha kabusha emuva kwengxabano, kuyohlala kungeminye yemisebenzi ephuthumayo yezakhiwo ze -AU.
Uhulumeni waseNingizimu Afrika uphinde wagcizelela ukugxeka zonke izinhlobo zobushokobezi, waqinisa ukuthi izixazululo ngokwamasosha azikwazi ukuholela ezisombululweni zezinkinga zepolitiki.
Wayengomunye walabo abaqeqeshwa ngaphakathi.
Imihlambi A-S to D-S igcinwa iwusayizi ofanayo ngokudayiswa kwaleyo mpahla eseyeqile.
Yilokho engangizama ukukusho kuMnuz Faber.
Siyathemba ukuthi le mpumelelo iyosiza ukuqhubekisa imingcele yemithi yemfuyo.
U- Boeta ufuna ukulungisa inkundla yebhola lezinyawo esikoleni.
Uthe igumbi lokuhlola lase Beijing likuphumelele ukuhlolwa yi -World Anti-Doping Agency eligunyaza indlela yokulandele imithi eyakha imisipha.
Ayikho imisebenzi ephakanyisiwe noma eyehlisiwe ngesizathu sokuhlolwa kwemsebenzi.
Ukuze uthole olunye ulwazi mayelana nomphumela wesimo sezulu kanye nokuguquka kwesimo sezulu, qhafaza lapha.
Ungafaka i- Coke noma okuthambisa inyama ku -sting ukuze uthole ubungcono.
Onke amaphephandaba omunye umkhakha asephelelwe yisikhathi.
Izikhungo zokusetshenziswa ze SANDF ezifana ne Simon's Town Dockyard kanye namadepho okunakekelwa kweziyizingxenye ezihlukene zezinsizakalo.
Abasolwa babaleka kodwa igolide elingahluziwe baliphucwa ngendluzula.
Isinqumo siyothathwa emhlanganweni we-SOYCO e Orlando West.
UMongameli uyoshaya indesheni esizweni esiqongweni esingaphandle kwe New Wing.
Indodana yakhe wayizala kulobo busuku ngaphandle kwezinkinga wayiqamba kufanele ukuthi ngu -Lucky.
Uvalo lungenza abanye abantu basangane uma beboshwa.
Kwakuvulelwe abathathi bezithombe abaqalayo kanye nasebemkantshubomvu ngokufanayo.
Iphoyisa lathatha ummese owasetshenziswa kugwaza lowo owafayo.
Umsebenzi uthi umsebenzi kumele enze imisebenzi njengoba etsheliwe.
Abadwebi, izitshudeni noma abapenda amabhodi ngemibala, ukwakha imibala, imibala ethokozisayo kanye nokunye, kungamaquzwana, ngamashubhu, ngezitsha, ngamabhodlela, ngamapani noma ezinye izakhiwo ezifanayo noma okokuzifaka.
Kumele kusetshenziswe izingange zemvelo futhi ezenza kubonakale ngaphakathi zizungeze umngcele wendawo yegalofu ezifana namanzi ahlobisayo kanye nezingange eziluhlaza ezifana nothango.
Izinsizakalo zineqhaza elisemqoka ukuqinisekiseni ukuthi i -Afrika ayiphucwa konke ngonya futhi ixhashazwe.
Wayenamandla kanye nempikelelo, kodwa kwakuwumuntu ohlakaniphile kakhulu.
Kusayiwa phambili, ukwenziwa ngcono kwezingqalazinda kuzoqhubeka ukuze kumelane nesibalo esilokhu sikhuphuka samabhanoyi asebenza eLanseria.
Kwavulwa idokodo lokubulala base abaseshi baseMpophomeni beqala ukuphenya.
Ukunikeza izifundo ngezikhathi ezifanele kubafundi ekuseni, ntambama, kusihlwa kanye nangezimpela sonto njengoba kudingeka ngokwesimo.
Abaseshi base Magatle SAPS babambe intsha ene mayelana namacala aphathelene nokugqekeza kanye nokweba okwenzeke enyangeni eyedlule.
Ukuhlawumbisa ngokwanda kweHIV okushiwo yiqoqo locwaningo kanye nokuhlaziya yonke imikhakha.
Omdingayo kuqala osebenza ngophathi noma yingcweti emsebenzini wophathi.
Ulwazi ngamazinga okunukubezeka komoya kubalulekile ukuze uqonde imithelela yalokhu okunukubezayo ezilwaneni kanye nasempilweni yemvelo.
Umbiko ofanayo wagxekwa ngokusebenzisa izibalo sokulinganisa ubude bempilo okuhlukile kunalokho okuwukuhlawumbisa okusemthethweni, ngaphandle kokunika izizathu zokukhetha lokho.
Abahlangene, abahambi ngasu futhi abaxoxisani ngendlela enomdlandla.
Phakathi kwakho konke, u Ledwaba wakhipha ummese wagwaza owesifazane.
Umsolwa, owayesezogibela ibhanoyi eliya e Ireland, wabanjwa enamakhilogremu angamashumi amabili ensangu ecindezelwe emthwalweni wakhe.
Waduna indodana yakhe wayigwaza ngesikhathi amaphoyisa ezama ukuthatha umtwana kuye.
Impumelelo eyatholwa ngamaphoyisa aseSchweizer-Reneke, iyinkomba futhi eyisiqinisekiso sokuthi kuyaliwa kakhulu nala macala.
Amanzi aphezulu edamini lase Wilderness linamanzi athule avulelekile phakathi nendawo kanye nemibhede osebeni ze -aprophytes ku -littoral zone.
Indawo yokulahla udoti eyakhiwe yaqondaniswa ngqo nokwamukela udoti oyingozi.
Yizindaba ezinosizi eziphambili emibikweni yamaphepha ziqhakambisa nokubantekenteke kwezingane zethu kanye nemithelela yezidakamizwa.
I Ultra violet B radiation: i Radiation evela elangeni, ebanga umdlavuza wesikhumba, ivamise ukusithibezwa yi -ozone emkhathini.
Bobathathu abasolwa bazovela ezinkantolo ezilandelanayo namuhla. landelana
Emndenini, sidlulisa amazwi enduduzo avela ekujuleni kwezinhliziyo, sithi sinani kulesi sikhathi.
Imvume ezosebenza ngefaka konke okuzosebenzela wonke umuntu, nokuhlola okungenambhubhiso.
Ukwenza umphakathi ube nolwazi futhi ufundiseke ngokumayelana nokuphathwa kukadoti
U- Mnuz Taljaard uthe banyamalele, ngabe akusikho lokho abekusho?
Sungula uhlelo oluzokwenza uhlu oluzoqukatha ungubunjalo kanye nokuhlola ubuyiselwa esimweni kwezimayini esezalahlwa kanye nezikhungo zeziteshi zamandla kagesi.
Uyalulekwa ukuthi usebenzise imithi evikela i malaria uma uvakashela empumalanga ye Indonesia, nomake uma uzodlula e Jakarta uqobo i malaria ayithathwa njengenkinga.
Namuhla kukhona i museum e Genadendal elandela ukubambisana ngokwezenhlalo namasiko kanye nabantu baleli dilobha banomlando abaziqhenyayo ngawo womzabalazo wokuhlukana kanye nobandlululo.
I- VOC izimisele ukugcina izigqila njengomthombo osemqoka wezisebenzi eKapa.
UDokotela Wendy Orr uzophatha isigaba esilandelayo esizoba yimizuzwana embalwa visa visa imibuzo, izimpendulo kanye nengxoxo.
Ukwenza inqubo yezibalo ibe ngeyomhlaba wonke ngokuqhubekela kuvumela ukwazi ukuqhathanisa amazwe amabili angale kwezifunda naye namazwikazi.
Ngabe uyitholile yini le miyalezo ethi izindlela zamagenge kanye nendawo yokuphuma nezokuhlala bezigcwele ababukeli?
Lokhu kuzoba sohlelweni lomhlangano kaSepthemba obizwe nguNobhala weZizwe eziHlangene u Kofi Annan.
Ayikho into eyehlisa isithunzi futhi nekungesiyona intando yeningi efana nokuncisha abantu ilungelo labo eliyisisekelo zokukhetha.
Amakomiti ezivakashi kuzo zonke izifunda ayosungulwa kanye kanye nokuqokwa kwe Independent Prison Visitors, kulezo zifundazwe.
I- Ejensi itshala ubungako obuningi bezinsizakusebenza zokufundisa ongoti, ikakhulukazi abaphathelene kokuqapha kanye nabanye ongoti.
Konke ukusiza okuqondisiwe kuyohlanganisa umushwana oyovimbela futhi uqaphe ukuthi kungakhuli izindleko.
Bobalili bathweswa icala lokutholakala benezibhamu ezingekho emthethweni kanye nezinhlamvu.
Akukho kwenye indawo lapho leli qiniso lisobala khona njengasezwekazini laseAfrika.
Ukuze sikwazi ukufinyelela emnothweni olinganisa ubulili eNingizimu Africa, nakanjani sidinga amasu okungenelela ngohlelo lwezakhiwo ngenhloso yokusheshisa izinga lokuhlanganyela kwabesifazane emnothweni.
Yonke imingcwabo yama Muslim namaJuda izobizwa isihlanganise nemali yokungcwaba njengoba kusho intela ejwayelekile engasenhla.
Ubuwaka sebuphuce abantu emiphakathini izimali zabo abazilondolozile.
Funda lesi sigaba ukuze uthole olwazi oluthe xaxa mayelana nomphumela wokuguquka kwesimo sezulu kanye nomkhathi.
Onyakeni ofanayo kwaqedwa isonto eChurch Road Assagay, lapho kubekwe khona amangcwaba ebandla.
U- Ndunankuku wase Ntshonalanga Kapa u Ebrahim Rasool uxwayisile ngokuthi ukungazinzi komasipala kungakhubaza ukukhula kwesikhathi esizayo kanye nentuthuko esifundazweni.
Ukuqhubeka nokunika amandla ukubambisana kwama ejenzi i.e iHigh Flyer Task Team ukuze ikwazi ukulwa nobugebengu obuhleliwe.
Khumbula ukuthi ubukhona bezifo zocansi kwabesifazane (STI's) kwandisa ubungozi be HIV.
Ngalesi sikhathi abantu bayakhohlwa futhi baxolele okubi okwenziwa ngabanye.
Emhlanganweni odlule womKhandlu isiphakamiso esiphathelene nezithombe ezibaziweyo kanye nezikhumbuzo zaxoxwa kabanzi.
Isimo sendingilizi yesibaya "kraal" sigcizelela umoya wobunye futhi sifanekisa ukusingatha izivakashi zaseNingizimu Afrika.
Idilobha laseKapa selenze izinhlelo zokunciphisa uvalo lokudilikelwa udaka kanye nezikhukhula ezinqamula emaqeleni ashileyo ase Table Mountain emuva kwemililo ebisabalele ezintabeni kulo nyaka.
Shaya ucingo noma u -imeyile u -Roland ukuze abekise indawo bese uyekela imali ingene igijima.
Ukunikwa nokulethelwa izisetshenziswa zokunisela epulazini laseGoedverwacht, esefundeni sase Piketberg.
Sengibeke izinduna ezintsha kuzo zonke izifunda ezweni.
Upende ungabi nazo izifaxa, zingabikhona izimbobo zokugqwala futhi imoto ihlanzeke futhi icoleke ndawozonke.
Izindawo eziyinkinga ekuphathweni kwezemvelo kuyobonwa kuqala ngesizathu sokuhlanganisa ucwaningo.
Iphoyisa laphenya umsolwa wokuqala owazivumela elokubulala wase eholela amaphoyisa kumsolwa wesibili athi nguyena owamnika isibhamu.
U- Tony Blair uzosekelwa emsebenzini wakhe yithimba elincane lochwepheshe, abahleli e -Jerusalem asekelwe ngamazwe kanye nezakhiwo ezingophathini.
Iphoyisa alikwazanga ukudubula ngoba kwakukhona abahamba ngezinyawo kanye nababukayo abaningi.
Emuva kokudlwengulwa wakwazi ukudlubulundela wase ethinta amaphoyisa.
Umnyango ufundisa izisebenzi nge EPMDS ukwenza ngcono ukusebenza kwabasebenzi nomnyango uqobo.
Manje lokhu okushoyo kwakungaphambili kokujikijelwa kwe teargas ngokusho kwakho.
Umsolwa wazinikela emaphoyiseni kanti uzovela enkantolo masinyane.
INingizimu Afrika inikeza ubuhle bendalo obuhlukene futhi obuningi kanti nezinga lokushisa likahle unyaka wonke.
Eminyakeni emibili eyedlule, uhlelo i -Multi Point Plan seluqhubekile ngezindawo eziningi.
Ukuhlola kuyokwenziwa isikhathi ngesikhathi e -North kanye nezindawo ezizungezile ukuze kwehliswe ubugebengu.
Kukhona into eyodwa okumela ilungisiwe yokungcoliswa ne -Pakistan.
Ukuhlala ngasendaweni yokudlela, kwenza umuntu athola ubuhlakani obukhulu ngokubhaliwe ngemuva kwezikhwamana zamaphakethe kashukela.
Kanti, emhlambini okhulayo, izinkomo eziningi kanye namathole okungena esikhundleni kumele kugcinwe uma ziyingcosane esezilunyuliwe namathole anonyaka owodwa ezelwe.
Umama nengane baya eThokomelo Social Centre ukuyothola ukwelulekwa emuva kwesigameko sokuhlukunyezwa.
Amathuba okuthi kusetshenziswe amajaji aIekelelayo ngesikhathi sokuphumula azobhekwa.
Isakhiwo esihlongozwayo kumele sihambisane nombhalo ophelele wethenda uma sekuhanjiswa imiqulu yethenda.
Lezi zinyathelo zisemqoka ekwenzeni ukuthi isimo sibuyele kwesijwayelekile e Iraq kanye nokuvuselela umnotho.
Lokhu okushiwoyo kuwumbhedo ukuthi wena awusibonanga isigameko.
Abacwaningi baseNyuvesi yaseKapa kade bebukisisa imithelela yokubhema kakhulu emiphakathini yaseRavensmead nase Uitsig.
Lokhu kukholakala ukuthi kubhebhezela ukungezwani endaweni njengoba kuthiwa amaminerali ambiwa ngokungemthetho bese ethuthwa eqiswe umngcele ayiswe e Rwanda. T
Abasolwa abayishumi banezezelwa ohlwini ngamaphoyisa ase Stilfontein.
Uzocelwa ukuthi ufakazise isicelo sakho ukuze sikuqinisekisa ukuthi isicelo sakho siyintando yakho.
U- Amla, u Muslim okhuthazelayo enkonzweni, usezidonsele ukunconywa ngesicelo sakhe sokuthi lususwe uphawu olugqugquzela utshwala ezimpahleni zakhe zokudlala.
Ukulondoloza izisetshensizwa ezingahluziwe kanye namandla, ukususa izisetshenziswa ezibulalayo ezingahluziwe, kanye nokwehlisa ubungako konye noshevu kukho konke okudedelwayo emkhathini kanye nodoti.
Inhlangano yami, i ANC, emelwe ngu Mcebisi Skwatsha, ngiyabonga ukujutshwa, igunya, nokugcizelela ukuthembeka kanye nokusekelwa.
Usihlalo kumele agidlabezwe ngamandla okumela ukuze abuyekeza izimvume ezisheshayo.
Kuhlangana nemikhakha esebenzisanayo efana ne Architecture, Urban Planning ne Traffic Engineering.
UNdunankuku wase Ntshonalanga Kapa u Ebrahim Rasool uxwayisile wathi isifundazwe ngeke sikubekezelele noma yikuphi ukuhlasela okuhambisana nokucwaswa ngokobuhlanga kanti amaphoyisa ayoqinisa isandla kunoma yiziphi ezenzo zobugebengu ezibhekiswe kubantu bokuhamba noma bendawo.
Amandla abahloli agcina ekuphatheni kwabo umsebenzi wokuhlola.
Izinsiza zasemtashweni wezincwadi ziyathathwa noma zingadluliswanga emshinini ngoba lokho kwehlisa umthwalo ngesikhathi umtapo uvula futhi.
Udla isidlo sasebusuku uphuza nekhofi endaweni enkulu ephakeme eyakhiwe ngezingodo ebukisa ngaphesheya kwe Keurbooms Coastline kanye ne Plettenberg Bay.
Kodwa lokho akusikhona kodwa, ake ngikutshele ukuthi ngithathe isithombe sokuqala eNingizimu Afrika sokushisa ngethayi, lapho kwabulawa khona u Kinikini kwashiswa ngamathayi abantu abane.
Kungenzeka ubange umbhedukazwe ngalezi zinto, ezimweni ezingavamile.
Kodwake, kuqala phambilini ukuveza i"idealism", njengesisho esifilosofikhali, kukhona nasebhayibhelini elingcwele.
Kwakufanele bavive, bahlanganise amasosha benze namaqhinga okubhekana nesimo esibucayi ezibathusayo.
Noma bangalinganisa uphawu olufanayo ezindaweni ezihlukene phakathi ezweni.
Abasolwa baboshelwa ukuzama ukubulala kanye nokutholakala benesibhamu esingekho emthethweni kanye nezinhlamvu.
Isimo sezulu siyafana impela nesaseNingizimu Afrika, esinamahlobo ashisayo kanye nobusika obufudumele kunelasogwini lwase Mpumalanga.
Ngenhlanhla amakhaya amaningi abambelele ekukhuthazweni kokonga ugesi kusho u Cllr Nieuwoudt.
Yaba ngisho izabelo zelevi futhi iqinisekise ukuthuthukisa izinga eliphezulu lemfundo kanye nokufundiswa emkhakheni
Ukondleka kahle kumele kukhuthazwe futhi kumonithwe ngaphansi kwemigomo eqoshwe nguzwelonke.
Kukhona imikhiqizo edayiswayo ehlanza amadiski futhi inikeze ukuvikeleka othulini, komaka beminwe kanye nokuklwebheka.
Uzonikezwa idokodo elinesicelo sakho esibhaliwe kulo.
Ukudlelana okukhona phakathi kwezimo, ukwazi nokuqonda kuhlala njalo kugcizelelwa.
Umjaho eqinisweni wawungenazo izigameko futhi waba yimpumelelo enkulu jikelele.
Ukuqinisekisa inhlonipho, abasebenzisi bosizo kumele baphathwe ngenhlonipho kanye nokucatshangelwa.
Hhayi mina, njengokusho kuka Colonel Watermeyer nguyena owayenomthwalo walokho.
Qoka umsebenzi womkhandlu, ukuba abe yi -Millennium Megastar ukuze labo abazama kakhudlwana, abamizamo yabo inganakwa, bangakhonjwa bese beklonyeliswa.
Ukubhalwa okucacile kanye nezimpawu zabaqophi: amaningi amakhophi abazenzele ngokungemthetho ngeke abe nazo izimpawu zenkampani efana neka Sony noma u PAL.
Wagcizelela ukuthi iNingizimu Afrika yenelisiwe ubuqotho bombiko.
Ukuhlukumeza ingane wukuyifaka ezenzweni noma emibhalweni ehambisana nokwenziwa kocansi.
Ama Dual-medium schools izikole ezifundisa ngezilimi ezimbili ekilasini lifanayo.
Ngolunye uhlangothi, kumele kusekelwe izimboni zaseNingizimu Afrika ezenza kahle kakhulu ukuthi zithumele izimpahla kanye nezinsiza.
Umkhakha ozimele ubalulekile kakhulu ekufezeni imigomo ye DPP.
Ibhukwana elimnandi, elesibili kule mbhongi yasekhaya futhi engumhlali wase Kalk Bay.
Izinto zokusebenza sezindala kakhulu kanti nokufundisa kusezingeni elibi jikelele.
Wahamba noStompie, kanti kwaba ukugcina kwethu ukumbona u Stompie.
Ukubhala, ukubuyekeza kanye nokulungiswa komthetho wesifundazwe mayelana nohulumeni wendawo.
Bengethembe ngenhliziyo yami yonke, yebo, bengimkholwa.
Kuqhakambisa indlela yase Australia yokwakhiwa komphakathi kwezenhlalo.
Abahlanganyeli ababili bafundisiwe baba abafundisi be -hydroponics.
Amakolishi e -FET asebenza njengezikhungo zokuhweba kanye nokuthuthukisa ukuzisebenza eKent Road, Salt River.
Mnuz Chaskalson, ngicabanga ukuthi siphenya ngemibuzo u Dr Van Rensburg.
Ukusebenza ukhokhi ngokwemvelo ukuze kuphume imikhiqizo efana nokhokhi osuswe amaxolo noma ovele wasikwa izikwele noma ongamabhulokhi, amashidi , amapuleti noma imidweshu.
Labo babizwa ngabalawuli.
Uma sengeza, imizamo engamandla kakhulu izokwenziwa ukuze yehlisa izinga lokuphazamiseka.
Ukuhlola ngazo zonke izindlela amabhuku abafundi phakathi kwezikole kumele kube ngumgomo.
Ngicabanga ukuthi abakhangisi baqhutshwa imali yokukhangisa kwabo.
Sisebenzise ngamabomu izindawo zikahulumeni ukukhulumela amalungelo abesifazane.
Kanti nawe uchaze kulokhu kuhlasela wathi ama Caprivians angaba nezibhamu.
Awukho umthetho odinga ukuthi abenza, abathwala kanye nabalahla udoti bakhiphe imibiko ngodoti.
Noma zingekho izibalo eziqinisekile, ukuhlawumbisa kwenani labesifazane abahlukumezekayo ngamazwi ngokomoya ngophathina babo eNingizimu Afrika balokhu bebaningi ngendlela ebabazekayo.
Ukubuyisela esimweni lwezimayini esezalahlwa kanye nezindawo zokulahla udoti ovela eziteshini zamandla kagesi.
Asinakujatshuliswa ukungabaziswa kanye nokuphelelwa yithemba, kodwa kumele sihlole ngokwakhayo futhi sihlolisise izinselelo ezibhekene ne Afrika.
Umele ulalele ngokucophelela okukhulu, awulinganiswanga no SAMS.
Uthe u-Byker kanjalo ukujikisa ngeke kudide noma kube yingozi.
Siyazi futhi manje ukuthi, u Mnuz Kwinana, ukuthi ukugxobana ngelishwa kwenzeka cishe kuyo lendawo.
Ukunikela komklamo entuthukweni yezindawo ebezingathuthukisiwe noma eziqokiwe njengezindawo ezizothuthukiswa.
Kanti phakathi kwezibukeli kanye nomsele omkhulu kukhona izitebhisi ezehlayo?
Noma imvelaphi yokubheduka kwe -AFB ingaziwe, uphenyo lokuthola umsuka wayo luyaqhubeka ukuqinisekisa ukuthi ngokuzayo imigudu yokubheduka kwayo iyavinjwa.
Kwalandelwa umkhondo, aze amaphoyisa adlulela endlini e Tsi-Tsing, indawo yemijondolo nayo esendaweni yase Rustenburg.
Lokho umbono ohlekisayo kakhulu engiwuzwile lapha.
Bonke abasolwa bathweswa amacala okweba behlomile, ukuzama ukubulala kanye nokutholakala unesibhamu esingekho emthethweni.
U- Jimmy waboshwa cishe ngehora lesihlanu ekuseni.
Ukunikela kwethu kwakuyindlela yokuzwelana nobungane, kodwa kulesi sikhathi namasosha ase Cuba kanti amanye ashona kulo msebenzi wobuqhawe.
Ikomiti i -Irregularities Committee ye- WCED kuyomele ithathe isinqumo sesijeziso esifanele, emuva kokuphenya futhi.
Usizo lomthetho luphethe futhi luhlanganisa zonke izenzo zomthetho eMnyangweni.
Ukukhula okubabazekayo kwalo mncintiswano uze ufinyelele lapho uheha khona amaqembu aphezulu ku -PSL kanye namaqembu asemhlabeni wonke kusukela ekuziphatheni kwenu ngobuchwepheshe ekuhleleni kanye nasekuqhubeni lo mncintiswano.
Ingcindezi kwimvelo: " green house" amagesi akhishwa kakhulu bese ebamba ukushisa emkhathini.
Amalunga kaMokopane takkie squad kanye nomunye wabaseshi babopha umgqekezi emuva kokuthi ebe imishini yokushisela ngesikhathi abanikazi bengekho besathathe iholide.
Lokhu kwehlukana kungaqhubezela ukungalingani kanti wukubhekana nakho lokhu kungalingani okuyokwenza sithathe inyathelo elikhulu sindawonye elingahlomulisa izizukulwane ezizayo.
Uhlelo olukhulu lokwakha kabusha lunqamula imicikilisho yemithetho bese likhuthaza ukulethwa kwezinsizakalo.
Uma ngizwa ubuhlumgu, ngiyaye ngicele ukumfanyazwa kanye nokuhlikihlwa.
Uhulumeni uzibophezela ekuqoqeni, ekuhlaziyeni kanye nasekusakazeni ulwazi.
Ithimba lamaphoyisa ase-Mpumalanga Provincial Communication team lenza umlando ngesikhathi lethula iphephabhukwana labo lesifundazwe elibizwa ngokuthi Ingwe.
Isiza asinawo umngcele, sibekwe endaweni enehlabathi nebumba futhi yakhiwe yizingxenye ezimbili.
U- Senior Supt Joseph wengeza ngokuthi uhlolovo olusheshayo ludalule ukuthi amakhredithi khadi antshontshiwe asetshenziswe ezitolo nasezindaweni zokungcebeleka ezifana namakilabhu ahanjelwa ebusuku eduze nangaphandle kwe Muizenberg emasontweni ambalwa edlule.
IGoli - izinkulungwane zabaculi, abadwebi kanye nabalingisi basezweni lonkana sebeme ngomumo belungisela umncintiswano omkhulukazi kunayo yonke webhola lezinyawo oza eNingizimu Afrika ngonyaka ozayo, iNdebe Yomhlaba ka -FIFA.
Lezi zindlela zokuqhamukisa imithetho ngaphezulu zinezibonelo ezidume kabi, singekhohlwe uhlelo olwahlelwa kabi lwezindlu zangasese ezisesigangeni.
Emuva kokubulawa kuka Maxwell Madondo ngaya e London, ngangihambele umbutho wokulwa nobandlululo ngimele imiphakathi, kwakuyingqungquthela.
Namhlanje njengoba sivalelisa u -High Commissioner uZeb, asizikhumbuze ngamazinga empumelelo esiyifezile sindawonye njengamazwe amabili emazwekazini amabili.
Idilobha seliqashe abakwa -CCAT Environmental njengongoti ozimele oneqhaza kulo mklamo.
Indawo eyodwa engingayibalula yise -Umzimhlope, e Dube kanye namanye amahositela aseduze.
Ngicela, imibuzo ngezithombe kanye nezingxoxo ezidlula ku-Clayton Wakeford njengasenzansi.
Imoto yamaphoyisa eyayisengwaqweni iphatrola yathunyelwa endaweni yengozi.
Kudala futhi isikhathi sezingxoxo namalunga omndeni ekuxazululeni inkinga.
Isidlo sasekuseni sokujablisa abaletha izimpahla ukuze buphathwe kangcono ubudlelwano nabaletha izimpahla komasipala.
Sifikelwe ngumunyu ngenxa yemfudumalo abase -Romania abasemukela ngayo kanye naleli dilobha elihle i-Bucharest.
Sibonga kakhulu abantu ababengabathuli abenza ukuthi lokhu kulunge.
Abathusayo kumele badanjiswe ukuqapha okusemthethweni noma okungekho emthethweni.
Ukubulawa kanye nokucekelwa phanzi kwama -Palestinians nama Israelis makuphele nya.
Ingabe yayinabantu abaningi kakhulu yini uma sengingakubiza kanjalo?
Umasipala wase eThekwini uyathokoza ukumemezela ukuthi le ndaba eqhubekayo yokuvuza kwamanzi e -St Helier Dam ekugcineni isixazulekile.
EKapa, u -Adam Carnegie nethimba lakhe bakhiqiza amavuvuzela asazithombo zasolwandle - icilongo elithandwayo ngabalandeli bezemidlalo baseNingizimu Afrika.
Izihlahla ezincane ezinamahlamvu athambile zohlobo lwe -Asphodelaceae, ziningi eNgingizimu Afrika yonkana.
Usizo luka Dial-a-Ride lusebenza emuva kwesicelo sabantu abakhubazekile.
Kungenzeka uthunyelwe ku Western Cape Rehabilitation Centre lapho uyothola khona usizo olukhethekile lokuhlalisa abahamba ngesihlalo futhi oluqondiswe kuwe ngqo.
U- Ms Brand ukhuthaza afukule asebashiya esikoleni ukuthi babe ngothisha.
Ngezinye izikhathi sasingazi ukuthi singcwaba ababulawe yisifo sengculazi.
Umnyango we DoT ubafaka ngaphansi kwezinkundla zamabhanoyi zomphakathi kanye nezangasese.
Hlala ulivula leli khasi ukuze uthola amaculo amasha kanye neziqeshana ongazibuka.
Ungasiza usondeze imayikhrofoni eduze nalapho ekhona na?
Ubuphofu bugcina kwezinye izimo ezingathandeki ezifana nobugebengu, ukulamba kanye nokubhebhetheka kwezifo ezithathelenayo.
Ibhuku elinikeza amathuba okufunda asekela imisebenzi wokuziphilisa yokulondoloza i -biodiversity.
Ukuthuthukisa indlela yokuqala umsebenzi ngokwaba izinsizakalo ukuze kuqiniseke ukuthi iyabuya imbuyiselo ezofeza imigomo esemqoka ye DAC kanye nokuye okwenziwa nguhulumeni.
Gcina zonke izimoto ezingahambi emgwaqweni ezindleleni nasemigwaqweni eyakhiwe kahle ukuze ugweme ukuzishayela esigangeni, zehle zinyuka ezintabeni.
Sabeka izimbali edamini lapho umzimba ka Tshepo Matloha watholakala khona, owasuswa kithi ngesihluthu esemncane.
Lokhu akungabazisi, umklamo wedilobha wesikhungo sokuhlanza imfucuza egobhozayo kanye nempumelelo yayo izoholela ukwenziweni ngcono kwezinye izindawo zokuhlanza amanzi anemfucuza egobhozayo kulo lonke idilobha, kusho u Cllr Roelf.
UNgqongoshe Ramatlakane usebuye futhi wacela abashayeli ukuthi baqaphele uma besebenzisa leyo migwaqo.
Ikhomishani iletha imibiko yokutshela uMnyango ngalokho okuqhubekile emihlanganweni yayo.
Isimo sobugebengu: kuthiwa umsolwa wagqekeza endlini yommangali, wantshontsha okhiye bemoto wabaleka ngayo.
Lezo zigigaba ezithe gqwagqwa, zidabukisa zinjalo, azibanga namphumela obambekayo ekuphathweni kokhetho.
Uma ulibhale kahle ikhasi ekhelini lewebhu i URL ngqo, ngakhoke mhlawumbe ulibhale ngokungeyikho.
Bekukhona ezinye izinsika zeqhinga elisha lokuvikela uNgqongqoshe u -Uys alisebenzisile - zonke zigcine ngokugudluka okukhulu kokuziphatha kwabantu.
Amasethalayithi okuqapha umhlaba amonitha okwenzekayo kwimvelo ukuze izibhicongo zendalo nezenziwa ngabantu zimonitheke, zibonwe kuqala zivimbeke noma zincishiswe.
Abukho ubuhle obungenzeka obudlula ukusebenza ungazinyezi kunoma ngubani ngoba efuna ukufinyelela embonweni ka -Manie Schoeman olethwe kithi kanye nasezweni lonke.
Umklamo uhambisana nokuqamba amagama emigwaqo efanelekile ezindaweni ezazingamalokishini futhi kukhombisa isiqalo sesikhathi esisha ezimpilweni zezigidi zezakhamizi sazemalokishini.
Ukuhamba ngemikhondo yezinyawo kanye neyamahhashi kunikeza ulwazi olujulile ngabantu kanye nangemvelo.
Uyazi ukuthi i -mandarax iyinkinga enkulu yase enhlalweni emiphakathini yethu.
U -Director Janet Basson - ngumuntu oziphethe kahle owazi kahle umthetho futhi okwaziyo ukulinganisa imicabango kanye nemizwa yakhe.
Noma kunezakhamuzi ezingaphezulu kwesigidi, i -Khayelitsha ayithuthukisiwe neze -ukungabi khona kwemisebenzi, ubuphofu kanye nokweswela amakhaya kuyinto eyinsakavukela.
Izingozi ezidalekayo ungahambi ngemoto, isibonelo amalunga aminza ezama ukuwela umfula i -Zambezi neminye imifula, eza ekhaya.
Akufuneki ukucisha nge tippex, ukunamathelisa izitikha noma ukushiya okuthile kunoma yimaphi amapulani.
Ngakhoke kukhona isidingo sokufinyelela ku -Web-browser-based end-user emisebenzini eminingi yokuphatha.
Ngokusho kwentombazane, yashaywa ngu -Montsho futhi wafuna nokuyimgwaza ngesikrudrayiva.
Okokufudumeza amapuleti, isiqonga isiyindilinga nesinqe, okubunjwe ngokufuthwa, okuzindonga zimbili, okumelana nokugudlana, ne-polypropylene, kwavikelwe nge -foam.
Isigungu sikawoyela sizohlangana e -Algeria ngolwesiThathu ukuzoxoxisana ngokuthi kungakanani okutholakalayo ukumele kugencwe ukuze kuvikeleke intengo kawoyeka ekwehleni futhi.
Imigomo kazwelonke yokunukubezayo okukhulu uyokwethulwa kuwolo nyaka.
U- Rev Chikane echazela abezindaba ngesimo samanje sokhetho e -Zimbabwe.
Ngamazwi okubonga u -Basil kanye nawo wonke amanye amaqhawe namaqhawekazi asafa, ngifisa ukufunda ivesi elicashunywe enkondlweni edumile ka Laurence Binyon ethi, " For the Fallen ". ("Kwabangasekho").
Umzabalazo ongapheli wenkululeko kwezezimali wawusuqalile ngaleso sikhathi.
Ihlalisa abantu abafinyelela kwabayisithupha - zonke izindlu zibheke olwandle.
Abasabalalisi ngokusemthethweni bakagesi bangasese bazovunyelwa ukuthi basebenzisane nabanye abasabalalisi bomphakathi kanye nabazimele ukusabalalisa ugesi abaziphehlele wona, inqobo nje uma bevunyelwe yi -NER.
Ukuthi kukhona ukufukula imiphakathi - lokhu kusho ukuthi abazozuza mabasebenzise abakhi bendawo uma kwakhiwa izindlu zabo.
Elinye iqoqo likhulumela ukusetshenziswa kwalo ekuvikeleni ababencishwe amathuba ukuze kukhunjulwe ukungalingani phakathi kwezingxenye zomphakathi ezithuthuke kakhulu nalezo ezingathuthukile.
Yenza izizetshenziswa eziphathekayo ukuze kwenzeke ucwaningo olusezingeni eliphezulu, ukuhlola okwenzekayo, ukuthuthukisa izimboni ezintsha kanye nokuthengisa ngamasu aqaliswayo.
Sengicele u Joyce Seroke ukuthi akusize ekuxoxeni indaba yakho.
Uma ukhetha ukubuye utshale inzalo yemali yakho, ngeke ube sengozini yokutshala imali yakho futhi.
Ngalesi sikhathi, omunye umbiko kahulumeni ukhombise ukuthi inani lempahla likhule kanyekanye lathi vumbu kungazelele muntu ngoJanuwari.
Ingabe bake bathunywa noma banikwa yini umsebenzi wokuphenya omashayabhuqe phakathi kwamalunga e- UDF ANC?
Amafulegi nephansi okwakhiwe nge-ceramic ecwebezelisiwe, ama tiles aseziko noma asodongeni; izigaxana ezilingana macala onke ezifekethisiwe nge-ceramic ecwebezelisiwe kanye nokunye, noma ngabe kubekwe phezu kokuthile noma cha.
<fn>DACB.SinneVanVertalersBatch5.1.0.2.DPS.2010-08-16.zu.txt</fn>
Amafleki eseramikhi angamboziwe ngengilazi kanye nokukhonka indlela, iziko noma amathayela; amathayela angamboziwe ngengilazi ayizikwedlana ezincane, nokuthi abekwe entweni ewesekayo yini.
Izitaki ngazinye zizotakwa endaweni encane nangendlela eyiyo njengokuyalela kuka-Chief Fire Officer.
Omunye ohlukunyeziwe uLeonard Matete welashwa wayesekhishwa.
Nakuba uDkt Boraine wayesekhona, kodwa ubufakazi bethulwe ngalolo suku ngabasEsikhawini abangafakanga amaklayenti ethu.
Wabopha umsolwa oyedwa ngosuku olulandelayo.
Indawo etsheke kancane evamise ukuthola isimo sezulu esiphakathi nendawo nesipholile esidalwa imimoya yaseningizimu neyasenhla.
Kulowo mlenze isikhumba esibomvu i-tapir entanta ngawo.
Abahlukunyezwa wumlilo eJoe Slovo bazothola okuzobasiza baqale ukwakha kabusha izimpilo zabo.
Kwangathi izibusiso zalesi sikhathi kanjalo nenjabulo eza kuwe ingakusiza yenze uKhisimusi wakho ube ngokhethekile.
Kunenani lezinhlangano zokusizana eZambia okuvukuza izimali kulabo abafaka ezincane bese kugxilwa kakhulu kwizimalimboleko zokukhokhela izindlu.
Ukuteleka koshintsho; isibonelo, ukugcizelela ukuthi ifenisha ithuthwe noma ukwenqaba ukuphazanyiswa.
Ngokucacile ngokuwemigomo yomthetho, i-mandrax yigama lokudayisa i-methaqualone.
Iziphathimandla ziphinda zinxenxa ababhukudayo ukuba balalela abahlenga izimpilo nokuthi bahambisane nezikhathi zokubhukuda uma abahlenga izimpilo besebenza.
Cha, angikukhumbuli neze lokho.
Masihlanganyele ukusiza ukukhulisa ukufinyelela empilweni engcono.
Yindaba ende kabi leyo.
Ukuthola amakhono akhethekile nadingeka ngokushesha angatholakalo okwesikhashana noma unomphelo eminyangweni yezisebenzi zikahulumeni.
Wayefuna ukuqagela okuyikho ezinsukwini ezimbili ngaphambi kwama-Olympics.
Iningi lesabaqeqeshayo lalimnyama, okokuqala nje.
Khipha amaphepha kwikhompyutha ukuze uthole ulwazi ngezomnotho enkulumweni engumhlahlandlela yeSifundazwe i-State-of-the-Province.
Yebo, inqobo nje uma ingabeki engcupheni uqobo nempilo yalowo olethe ulwazi.
ISettlers High eBellville iwine i-Tygerberg Olympiad for the Environment kulo nyaka okwesine iminyaka ilandelana.
Amazwe amabili abelana ngentshisekelo efanayo ekuqinisekiseni ukuthi indawo ye-EPA iyadidiyelwa futhi iyathuthukiswa.
UKhomishana weSiteshi kanye nabaphathi be-SAPS Carnarvon bancoma amalungu ngokubamba insangu.
Le mibukiso yalethwa njengobufakazi bokuqhubeza uphenyo.
Kulabo abaqashe indlu, kubalulekile ukuthi amalungelo kanye nezibopho zomnikazi kanye nabaqashi kuyabhekwa.
UPatrick Sofohlo, isikhulu esiphezulu sasesibhedlela, wathi ufuna ukwenza kabusha ashintshe isibhedlela sibe "yikhaya isibili" ezinganeni ezelahiwe nezilalisiwe.
Abasebenzi bakahulumeni bakhombisa ukukhula ekuqwasheni ngezidingo ezikhethekile zabantu abakhubazekile.
Kodwa sesibeke abasebenzi bethu eSifundazweni sonke kanti abantu bahlaliswa emahholo omphakathi ezindaweni ezinjengo-Elim, i-Bergsig, i-Genadendal kanye naseWaenhuiskrans.
Lokhu kufa kwaqalisa ukungqubuzana phakathi kwabahlali nanoma ngubani obukeka esebenzisana nohulumeni.
Kubiza inhlangano yamabhanoyi isamba esikhulu semali emaholweni, okutholakalayo kanye nezinzuzo.
Bafunde nge-GIS ngomsebenzi, ngokuqalisa ukusebenza kwezifundo abazifunde ezincwadini zabo kanye namakhompyutha.
I-UIR Desks esifundeni ibheka inkokhelo enjalo emva kokucubungula izicelo.
Tarien, sidinga isitatimende sakho esibhalwe phansi njengoba sizothola isitatimende sikaPaulus.
Lesi sahluko sichaza ngemboni yezezindlu emnothweni omkhulu.
I-DWAF ngeke ikwazi ukusiza ngezimali, kodwa usizo luyonikezwa i-DM ukuthi ihlanganisele isifunda i-WSDP.
Amalungu e-MPC kungenzeka ukuthi ayamangala ukuthi kwenzekani ngokubhekwa kokuphela kwezimali, okuyinkomba yesidingo sesikweletu.
Ngicabanga ukuthi ngezwa ngokulalewa kwecala umuntu engekho endlini eyodwa nofakazi.
Imizamo eminingi yenziwe ukuchaza ngokucacile ezemidlalo nezokungcebeleka.
Imibhikisho yayingakapheli eJubatine ngaleso sikhathi.
Lokhu kuyofaka nezinkomba zokwenza intuthuko ukukala impumelelo ngokuqalisa ukusebenza kwama-MDGs, ukuhlanganisa umbiko wezwe nge-MDG owenzelwe uNobhala-Jikelele we-UN, kanjalo nokuhlanganiswa kwedatha kanye nokuyicubungula.
Okunye okufakiwe wukuwotwawotwa kobuso, ukwenziwa kwezinzipho nezinzwani, ukuziphoshonga nezinye izindlela zobuhle.
Abacimimlilo baphendula ngokushesha, bakwazi ukuwucisha umlilo.
Ukwelashwa nge-intercrop kwafaka uhla noma izinhla zommbila.
Abafundi bahudula izihlalo ezimbili kanye netafula baziyisa ethayini elivuthayo enkundleni yethenisi, bavuthisa nefenisha.
Ezilwaneni ezetshisayo ingxenye enkulu yamakhabhohaydrethi efaka nengxube yamakhabhohaydrethi enjenge-cellulose kanye ne-hemi-cellulose, igaywa wubukhona bamagciwane esiswini.
Kusolakala ukuthi umsolwa wagqekeza endlini yomshana wakhe eBohlokong.
Umgodi ombiwe owumngcele kumele uveze wumniniwo ngaphambi kokuba abashuthayo bafike kuleyo ndawo.
Emisebenzini esezingeni eliphansi, uma abaqashi beqinisa ukuthi badinga izilimi zase-Europe, bangasiya ngaphandle abase-Afrikha.
Okhulumela uMnyango uMpho Gabashane wathi okubekwe etafuleni kwakuhloswe ngakho ukuba kwehliswe ukushoda kodokotela esifundazweni.
Ukulwa okukhulu kwaqala ngoLwesine ebusuku phakathi kwamasosha aseGeorge nawaseSouth Ossetian, okwaholela ukuba kube nabaningi abalimele nezinkulungwane ezingaziwa.
Siyabonga Sihlalo, ngicela ukudlulisela lokho kuMnu Bob Macklewaine.
Inhloso yalo ukuthuthukisa ukufunda ngempilo yonke kanye nokufunda usebenza.
Nkk Mncube akukuningi engifuna ukukubuza khona.
Ngokwejwayelekile, umninindlu ugcina ingaphandle lendlu bese isiqashi sigcina ingaphakathi.
UMnu Radebe watshela abaphathi bamakhumbi ngaleso sikhathi ukuthi uhlelo lwe-BRT luzosiza bonke abantu baseNingizimu Afrikha.
Lo Todo wakho yilo abantu abakhuluma ngaye.
Ngokulindelekile, babona izwe lethu lingelahlukaniswe ngokobuhlanga kwabaningi nabancane, abanentshisekelo engqubuzanayo nengeke ixazululeke.
Leso siqondiso kumele sishintshwe minyaka yonke.
UDkt Mamphela Rampele ukhethwe njengoMqondisi oMkhulu weBhange loMhlaba eWashington, e-USA, ubhekele ukuthuthukiswa kwabantu.
Bathola indlela yokungena endlini endaweni yaseKrakeel, eJoubertina.
Angiqale ngokulandela iMeya u-Obed Mlaba ngamukele izihambeli zethu eziphakeme ezweni lethu, esikhundleni sabantu bethu kanye nohulumeni.
Ukubeka nokuzungezisa izikhangiso nezincwadi zokweseka ukuhambisana nomthetho.
Izindawo zasemakhaya ezweni lethu zimele izindawo ezigcwele ubuphofu.
I-Phosphatase iyi-enzaymi etholakala obisini kanti ayibulawa wukubiliswa.
Sihlangene kule ndawo engcwele ukuzolilela ukubulawa kwembali yase-Afrikha.
Izingcucu ze-asphalt noma okucishe kufane nazo isibonelo, i-petroleum bitumen noma i-coal tar pitch .
I-HRU ibamba iqhaza emibuthanweni yokuqhamuka namasu yaminyaka yonke ehlelwa wumnyango.
Abafuna umsebenzi, abaqashi kanye nababuthayo bangarejista ekhompyutheni kwidathabhesi.
Ukuvukuza abangabambi iqhaza nokubashintsha babe ababambe iqhaza emisebenzini yomzimba.
Ukuhlola imilobo yeminwe sekuqinisekisile ukuthi isibhamu esatholakala emadodeni yisona esabulala.
Kungani babekugadile?
Abaseshi baseWoodstock basebenza ubusuku nemini ukuze baxhumanise abasolwa namacala abikiwe okuphanga endaweni yase-Observatory.
Isigaba sesibili sokuxoxisana kufaka nodaba lokunxephezelwa, ukwabelana umnotho, izinhlelo zokuvikeleka, izinhlelo zokubeka phansi izikhali, ukubusa kanye nokwabelana amandla njll.
Kunezinto eziningi ezingahlangani nokushiywe ngaphandle okudinga ukuphenywa nokucwaningwa.
Okokuhlukanisa kwezingodo, noma izindonga, ezingapendwa noma zicakwe ngesibulalimagciwane.
I-PSC iyobheka iphinde inike umhlahlandlela ngohlelo lokuletha i-NSoER ukuba izovumelana nezombusazwe.
Ekwethuleni inkulumo kwi-AHI wayibeka ngale ndlela kanti ngiyakubona lokho lapha.
Umhlangano waba emva kokuba uNobhala Jikelele we-UN, uBan Ki-moon wakhipha isitatimende ngoMgqibelo, ethi kumele kuphele udlame ngokushesha.
Imigqa ephuzi esemigwaqweni, ukukhombisa ukuthi amavalvu afakwe kuphi.
Ukwakhiwa kabusha kwamahhotela sekuqalile kanti kunamathuba amaningi okuba kwakhiwe amasha.
Umsolwa oboshiwe angahlotshaniswa nokuphangwa kwezindlu nokugqekeza endaweni.
EBoipatong, kuneqembu elibizwa ngeKulumani, elisiza labo abahlukumezekile ngaleso sikhathi.
Izimbali zasezweni lethu ziyasibiza ukuze sakhe amaflegi empi siwabeke kwelinye izinga, lapho labo abanesibindi kuphela bengafinyelela.
Wake wezwa ngamagrinedi ake asetshenziswa ngaphambili ezimweni ezicishe zifane e-Ellis Park?
Wuhlobo lwezilwane eseziphile isikhathi eside, ezingumsinsi eNingizimu Afrikha.
Ubulungiswa obubuyisela izinto esimweni bungafukamela noma yiluphi olunye uhlelo kusetshenziswa amakhonsepthi alokhu.
Angiyena uMnu Malan, ngakho-ke awuzungeqa.
Ukuqeqesha abashayeli bezithuthi zomphakathi ababenzishwe amathuba ekulawuleni amabhizinisi sekuqalile.
Ngamanye amazwi yisamba esiyisilinganiso sazo zonke izinhloso.
UJonty kwakungeyena kuphela owayeyisitswebhu enkundleni yezemidlalo kodwa wayehlakaniphile nasesikoleni.
Amaphoyisa athemba ukuthi azobopha abantu abaningi njengoba esendleleni yokugada izindawo ukuze zingabi nobugebengu.
Ukufa okuningi kwezilwane zasemanzini kanye nezinhlanzi eSwartvlei kanye naseWilderness.
Mnu Houston, uthi kwakufanele ngabe basebenzisa isisi esikhalisa unyembezi?
Kusolakala ukuthi abamsolwa bafika eSupermarket ngemoto yohlobo lwe-BMW emnyama kanye neToyota Corolla.
Kumele abe namakhono okuxhumana ancomekayo nabonakalayo okukhuluma nokubhala.
Kungeke kwaphikwa ukuthi amanye ama-SDU ake abandakanyeka ekuhlukunyezweni okukhulu kwamalungelo abantu.
Ama-Cats eyes ayinto eyakhiwe newubuciko baseNingizimu Afrikha.
Imigomo esabhalwe okokuqala izohlanganiswa ukusiza ukufinyelela ekugunyazeni ngenhloso yokuyifaka emthethweni esikhathini esizayo.
Izindawo eziseduzane neziteshi zesitimela sezikhulele ukuba zibe seqhulwini lezinto zamabhizinisi okwenza ukuba ukuphepha nokuvikeleka kube yinkinga.
Ukuqubuka kwamagesi anamandla abonakala kwi-Hubble Space Telescope.
Uhlobo lukadoti onobungozi ongadala ukufa noma ukulimala kakhulu njengokusha, izifo zokuphefumula, umdlavuza noma nokulinyazwa kolibofuzo.
Ukumakela umatikuletsheni kuwumsebenzi onzima wezibalo, uma kubheka inani lamaskripthi amakwayo, kanjalo nesidingo sokuqeda ukumaka ngesonto elilodwa.
Mnu Morgan, uma ngibuzwa kahle ubufakazi bakho, ngosuku uNk Falati abika ngalo ukunukubezwa nguKatiza Cebekhulu.
Uhlelo lokuthuthwa kwendle luyaqhubeka nokumba eqolo kulezo zindawo ezinabantu abaningi, ezicinene, kanti lezo zinhlelo eziba phakathi kwabantu zisebenza ngendlela uma iziza zinkulu.
Thina, njengebandla elibizwa nge-Old-Episcopalian Catholic Church eNetherlands, zilandela imizamo yekhomishani yeQiniso nokuBuyisana.
UMnu Seneke uthi kukhona owenza lezo zinsolo.
Wenza abantu banake amazinga okungakwazi ukuthatha izinqumo ekuhlonzeni okusekelwe ebuhlangeni kanjalo nokugcina esimweni lokho okuhlonza ubuhlanga njengesisekeli esisemqoka sokukala ushintsho.
Isivinini sokuhlanganisa abantu ababenzishwe amathuba ezinhlakeni zokuphatha zezokusakaza sibuye sikhubazwe yizimo zangaphandle nezangaphakathi.
Lezo zindawo ezazaziwa "njengezabelo ezizimele" ezazibekwe wuhulumeni wamaNeshinali eNingizimu Afrikha njengengxenye yezinqubomgomo yobandlululo.
INingizimu Afrikha nokwehlukana kwayo ngamasiko, kunika abantu bayo amathuba okuxoxisana nokuthola umfutho kanye nokugqugquzeleka kwizipiliyoni ezehlukene eziletha amathuba angapheli.
Abaseshi baseNdwedwe babopha indoda eyayisolwa ngokuba ngungqondongqondo ekwebiweni kwezinkomo endaweni yaseNdwedwe.
Lolu lwazi luzosenza sikwazi ukuqagela imiphumela kanye nokuthatha izinyathelo zokuvimbela okungakenzeki.
Ukushintshashintsha kokusetshenziswa komthetho kuzonqinda ukusebenzisa okulahliwe namasu okunciphisa u-dot.
Lokhu kukala izakhamzimba emanzini abonakala engxubeni yama-nitrates kanye nama-nitrites.
Okukhishelwa ngaphandle kufaka nezinto ezinjenge-calcium carbide, i-portland cement, i-particle board, i-plywood, izingodo, i-cardamom, ukolo kanye noflawa.
UMnu Enoch Lerato Liphoto uzocacisa ngemizamo kamasipala ukunciphisa imiphumela yokushintsha kwesimo sezulu.
Inkonzo yesikhumbuzo sikaBrenda Fassie ongasekho ihlehlisiwe.
Amandla kahulumeni ukungenelela uma kunesidingo ukwakha kabusha noma ukubheka okuhlinzekiwe.
Osolwa ngokuntshontsha imoto waphuka eqakaleni ezama ukubalekela amaphoyisa eDiep River.
Imisebenzi yokubuyisela esimweni yenzelwe abantu akade belashwa, abahlinziwe, abebekhandlekile emqondweni, abanenkinga yobuchopho, abanenkinga yamathambo, abanenkinga yemisipha nezinye izimo.
Emv kokuxoxisana kanzulu ngalezi zindaba, amalungu oMkhandlu esula ezikhundleni ngokuzikhethela ngokuphazima kweso.
Ngiyabonga ukuthi ungimeme ngizokhuluma nosozibalo abafundile, abamabhizinisi, isayensi nokuhlolwa kwamabhuku ezimali.
Qinisekisa ukuthi ophethe ubheka imisebenzi aphinde agcizelele izidingo zokuphepha.
Uhlelo lufaka nokubonana nabasebenzisa okushicilelwe yi-CPI kanye ne-GHS ngezikhathi zokubonana neqembu ngesikhathi samawekshophu.
Kahle kahle nigubha ubuliminingi namuhla, kanti ngiyakujabulela ukuba nani kulo mgidi.
Wumzamo ozwakalayo wokungenelela lo, ukuzama ukwehlisa inani lokuhlaselwa oshaka emabhishi adumile aseCape Town.
Izibeke yona ukuqalisa ukusebenza kwale nqubomgomo ngendlela, ngesikhathi nangokuthembeka.
Okhulumela umasipala waseMbombela uVusi Sibiya uthe isikhungo siyokweseka imboni yezokuvakasha ekhulayo esifundazweni.
Iwebhusayithi encomekayo kuMorris Gleitzgman obefunda isahluko sokuqala kuleyo naleyo ncwadi yakhe.
Kwahlanganiswa i-identikit ngosizo lwentombazane eneminyaka eyisishiyagalolunye, okuyiyiona yodwa ufakazi.
Sithuthukisa umnotho osekelwe kubantu, wesimanje,ophumelelayo ohamba yedwa.
Zitatanyiswa, usuku lwanamuhla luwuphawu lwesinyathelo esikhulu ebudlelwaneni obuseduze nobuhle phakathi kweNingizimu Afrikha kanye neChina.
Manje mayelana nezindaba zokusebenza, amaqembu ezikhulu eziphezulu adlale indima enkulu kwi-Wiehahn Commission.
Lesi sehlakalo saba yisiqalo sesikhathi esisha sokucwaninga indawo, nokwenza kwenzeke ukuthola izithombe zamaplanethi, izinkanyezi ezikude, kanjalo namagalaksi.
Intshisekelo yethu ukwakha imiphakathi ephephile yileyo yokufinyelela enhlosweni unyaka nonyaka.
Ukusihalalisela kusaqhubeka nokungena ukugubha usuku lokuzalwa lweMeya, u-Obed Mlaba.
Indawo okukhulunywa ngayo ikhumbuza ngemuva elingaphathwa, kanti liphinde livese ihlane eselicishe likhohlakale laseNingizimu Afrikha.
Wemukelwa ngemfudumalo kanti uma ngenza okuhlasimulisa umzimba ngikhohlwe abanye abantu, ngiyaxolisa.
Iqembu labantu abayishumi, eliholwa nguFloris Mostert, siyaziqhenya ngalo, kusho u-Esterhuizen.
Abaphelelwe yithemba noma benganywe yindathane yemiyalezo engemihle ngezwe lethu esiyibona mihla namalanga.
Ukuqhubeka okuyikho kophenyo kuka-Lt-Gen Steyn kanye nalabo abamlekelelayo.
Ngicabanga ukuthi inkulumo yokuvala kumele ibe ngesiBhunu.
Isikwele sasihlotshiswe ngenqwaba yezimbali; izimpawu zama-Olympic zazibonakala kuwo wonke amakhona; amaculo anengqikithi yama-Olympic ayedlalwa emakhumbini adlulayo.
Ukuphinda kwakhe imibuzo eyisibopho kugcina sekuchukuluza abantu.
Isibonelo esisodwa esikhulu sokukhombisa ukuzinikela wukufaka uhulumeni owedlule, izabelo kanye nemibutho yasehlathini kwi-South African National Defence Force SANDF .
I-Submission - eshiwo ngomlomo noma inkulumo ebhaliwe ngodaba oluthile.
Izimo zamacala : Kusolakala ukuthi umsolwa wantshontsha izinto e-Spar Supermarket e-Ermelo.
Ukushayisana kwezimoto - imibono emibili engahlangani - isibopho sokuveza ubufakazi - ukuhluleka ukukhishwa.
Lokhu kuvinjwa kwezombusazwe ezindlini zezindaba sekudale ukungqubuzana phakathi kwabasebenzi.
Indibano ecishe ifane yokuqeqesha, lapho kusuke kukhona nabadlali beKaizer Chiefs, yayibanjelwe ngaphandle kwaseStellenbosch.
Ikhamera yakhe yokuqala kwakuyi-Kodak Postcard eyayithengwe ngo-sixpence.
Ukugajwa yinjabulo kwabavakashi balapha nabaphesheya kubenza bagcwala amabhishi aseThekwini ngesonto eledlule njengoba bekuqala isikhathi samaholide.
Abaphathi kanye nababheke izindaba zokuhlolwa, ukuhlola kanye nezinhlelo zokuzokuthi abafundi bahlomule.
Uma wawungagqoka okuthile, wawungagqoka ibhibhi ye-black Viper bib ngaphezu kwale jakhethi emnyama okhuluma ngayo?
UMthobisi Mkhwanazi wagwetshwa iminyaka eyisithupha ejele ngamacala amabili okuphanga kuhlonyiwe.
Abasebenzi baseSudan baphinde bahlinzeka "ukuqinisekisa okuthile" ukufinyelela kwabantu kulezo zidingo.
Ukungalethwa ngendlela kolwazi okusatshalaliswa yizinto ezihlobene neqembu elibizwa nge-Abahlali Basemjondolo Movement SA kudinga ukuba kuphawulwe ngakho.
Kwesinye isikhathi izinyembezi owazibona kumabonakude ebusuku, kwakuyizinyembezi zokwelapheka, izinyembezi zokubuyisana ezazisiza abantu belapheke.
Ukufuya izinja, amakati, izibungu, ama-land molluscs kanye namasele.
Ukwenezela ohlelweni lokwelapha lwenzelwa izifo ezingosomathuba, ama-antibiotics anjenge-Bactrim ayatholakala kanti angavikela ukuqubuka kwalezi zifo kubantu abanegciwane lesandulela ngculazi.
UPhelps usenqobe cishe wonke umuntu, adlala nabo eqenjini, ancintisana nabo, abaqeqeshi, abaphathi bezokubhukuda kanye nababukeli.
Uzibophezele ukuya kuNgqongqoshe wezokuPhepha nokuVikeleka uCharles Nqakula ukuba ukuba akhiphe umyalelo ukuthi zonke izikole zikahulumeni ziyindawo engenazibhamu kanye nezidakamizwa.
Njengokulindelekile imibuzo embalwa imdidile lo fakazi.
Ngihluphekile ngizama ukuthola iPanados njll. kodwa ngilapha.
Uhlelo olusezingeni lokwemboza umhlaba ngesicelo sokubheka izinto ezisemhlabathini eNingizimu Afrikha.
I-Summit ayivezanga ngokuphelele isidingo sokuba iSADC isheshise ukuqalisa ukusebenza kwe-agenda yokuhlanganisa isifunda.
Ngeshwa, njengoba sihlangana lapha, umhlaba uyaqhubeka ngokwenganyelwa yizingxabano ezigxoba ukwenzeka kwalezi zinhloso.
Ukuqoqa nokususa udoti osakazekile kanye nosemigqonyeni oqhamuka emgwaqweni kanye nokuhlanza nokugada izindawo zokuma eceleni komgwaqo kanjalo nezimpawu zomgwaqo kwinhlanganisela yemizila eya eCeres.
Imingcele ayisabonakali kahle phakathi kwezinhlobo ezehlukene zabadlali.
Njengamanje ibukeza iphinde ichibiyele ama-Diamond Regulations iphinde ibhale ama-Precious Metals Regulations.
Uhlelo lwempilo lwamaseli ezitshalo kumele lukhishwe ngokuphazima kweso.
Kulungile sizothatha ikhefu bese siqala ngokushesha emva kukaMnu McAdam kanti sengimcelile ukuba abe mfishane.
Ngesikhathi amalungu ematasatasa nemvimbamgwaqo ezimpambanweni zomgwaqo, amadoda amabili adiliva ifenisha abanjwa aphucwa amafriji amabili amadoda ayisishiyagalombili ahlomile eGuguletu.
Kusolakala ukuthi umufi uLefu Mofokeng, wayephuza ethaveni ngesikhathi eqala ukulwa nomsolwa.
UKally owaphila isikhathi eside embhekisisa akazisoli.
Watshela i-BuaNews ukuthi isibuyekezo esingongeza isisindo ngokugqugquzela inkulumompikiswano enempilo lapho ababambiqhaza bayothola indawo abavumela ngayo ukuze kuqhutshekwe.
Lo mzamo uzoqiniswa ngokufundisa abathengi bezindlu kanye nemikhankaso yokuqwashisa.
Ukwephulwa kwezivumelwano zokubeka phansi izikhali kanti lokhu kungenxa yezinkinga ezimayelana namalojistikhi kanjalo nezimali kanjalo nokusweleka kohlelo lwezombusazwe olufaka konke.
Ngezizathu zokuphepha, ababambe iqhaza bayonikwa amabheji, kanti kuyomele bahlale bewavezile.
Ukuletha, ukudiliva, ukufaka, ukukhombisa kanye nokukhomishina uhlelo lwevidiyo ye-endoscopy olufaka ne-gastroscope kanye ne-colonoscope ukuze kusetshenziswe eHottentots Holland Hospital, eSomerset West.
I-United States kanye ne-Iran bahlanganele e-Afghanistan, kanti zombili izinhlangothi kumele zibheke ukuthi zingakwazi yini ukuphindeka endaweni enjenge-Iraq.
Okhulumela i-IDF wathi amanye amaphoyisa angakaqashwa asevele asengenile egaza kanti amanye azolandela.
Izinto ezishaqisayo ezigcwele empilweni kanjalo nezinkinga ezingadalwa wukusebenzisa amakhemikhali, izikhali ezejwayelekile nezenunzi ziyasesabisa sonke.
Cha, cha, cha asikhulumi ngoHenk Hesslinga, ngicela asikhulume ngoMoodley, wena, Moodley.
Kusukela kuqala ukubusa kwethu ngentando yeningi, asikaze sisibone isihluku esinje.
Njengoba nazi, owayenguMongameli waseTanzania uBenjamin Mkapa useqoke ithimba eliyisipesheli ukuba libhekane nalesi simo.
Abasolwa abathathu kulindeleke ukuba bavele enkantolo yase-Atamelang kulandela ukuboshwa ngenxa yokubandakanyeka kwabo emacaleni okugqekeza.
Njengoba ukuboshwa kwenyuka, umuntu usengabheka isibalo sokugcina esifundazweni ngasekupheleni kwesikhathi samaholide.
Kunezindawo zokukhiqiza nokulwisana ngemibono.
Ngizwa kuthiwa uhlelo lokubhalisa abafundi eHopefield kanye naseVredenburg High luhamba kahle.
Mnu Erasmus ungakwazi ukwenza izimpendulo zakho zibe mfishane futhi zishaye emhlolweni.
I-Community Action kuhloswe ngayo ukuba kube nokuPhepha kweNdawo nokwenza izinhlelo zokuvimba ubugebengu okuhloswe ngazo ukunciphisa imisebenzi emayelana namaqembu ezigebengu kubantwana besikole endaweni yaseHanover Park.
Kanti uyazi ukuthi wethula ubufakazi bokuthi kwadutshulwa ngesisi esikhalisa unyembezi?
Kanti ngithi ngihlonipha wena baba, noma ngabe ukuphi.
Isigaba sokuqala esenziwe sizofaka ukususwa kweziqhingi zama-kerbs ngesikhathi kulungiselelwa ukushintsha amarobhothi kanjalo nezimpawu zomgwaqo ukuze kuhambe isayidi elilodwa lezimoto.
Labo abahlukunyeziwe, abancane nabadala, abagulela ukufa nababuthaka abangeke baphile kuze kuphele i-TRC.
Njengoba wazi, akukho nqubekela phambili engakanani esiyenzekile ngokusebenza kwe-AU-UN Hybrid Force eDarfur, sekube nokulwa okukhulu esifundeni sase-Abeyei.
Izinkinobho ze-short wash kanye neze-rinse-only emshinini yokuwasha izitsha neyokuwasha izingubo zakhelwe ukonga ugesi namanzi.
UMnyango weseZindlu kuMasipala waseThekwini uzonika ngokusemthethweni amatayitela kubanikazi bezindlu abasha eChesterville.
Udaba lokuhlela njengokujwayela ukusho amagama "okuhle kuwo wonke umuntu" kungaphinde kunwetshwe kwi-Antonio Gramsci ngodaba lwe 'ukuhlakanipha kokuphilayo'.
UNgqongqoshe Ramatlakane wavuma ukuthi lezi zixazululo kwakungezesikhashana.
Umoya ofana nowasekhaya kanye nonokuthula wadalwa yiqembu elidlalayo.
Izinsiza zokufunda ngezendawo namathuba okufunda emagcekeni ezindawo ezinabantu abaningi.
Izindodla zama-CFC asetshenzisiwe zifake isandla ekulimaleni kongwengwezi emkhathini.
Ngokungafani nezinto ezibhalwe nge-Word namanye amafomethi, amafayela e-PDF angeke athwale amagciwane nokunye okungalungile.
Uhlelo lwe-tracker system elolini lwalucushelwe ukuba lusebenze kanti iloli latholakala eWitbank.
Ngicabanga ukuthi kulungile ukuba ufakwe imibuzo omunye umuntu wesifazane.
I-Bridgevale Nursery ikhiqiza kakhulu okwemboza umhlaba endaweni eseNyakatho.
Abazenzanga lezi zinto mayelana nokugadwa kwezindawo zamathikithi ngalobo busuku.
Umbiko osanda kukhishwa wuMqondisi-Jikelele we-IAEA unanyathiselwe lapha.
Yebo, njengoba kunabantu basehostela abaqala ukubulala lezi zingane eThokoza naseThwala.
Ngakho-ke babheka izindaba ezizwakalayo nokungaba yinselelo kulolu khetho.
Umbiko ogcwele usuyatholakala kwi-Internet ngefomethi ye-Acrobat PDF.
UMnu Abdul Minty umele iNingizimu Afrikha kulo mhlangano.
Abasebenza kwezokwelapha njengodokotela, abahlengikazi, ama-epidemiologist, abasebenza ngempilo yomphakathi njll. Bavukuzwa base bebekwa eMusina.
Ngokwesayensi ukwakha umquba kuchazwa njengokubolisa imfucuza yezitshalo ngaphansi kwezimo ezigadiwe, okubaluleke kakhulu ukuthi kubekwa ngaphansi kwamazinga okushisa athile.
Ukwakha umnotho - ukubuyisela emuva okuthathwe ngokungemthetho, ukususa okuvimbile, ukuqinisekisa amalungelo abasebenzi, ukubambisana kwezifunda.
Okwesithathu, ukwehlukana kuyabhebhetheka e-India nokunendawo enkulu, isibalo sabantu esikhulu nokuthuthukiswa komnotho okungalingani.
U-anyanisi obizwa nge-Zet Zoet Sweet oqhamuka e-Northern Province utshwala emasimini avulekile, anomhlabathi ochelelwa ngendlela.
Ibhokisi lomngcwabo kanye neziphambano liletha umyalezo wokuthi abantu emphakathini wethu bayahlukunyezwa, babulawe baphinde balinyazwe.
Iqembu elijutshiwe lamaphoyisa aseMdantsane aphumelele ukuphenya icala elibandakanya nabasebenzi baseStar Bakery.
Igcizelela isivumelwano sase-Addis Ababa ukuthi uhlelo olumayelana nezinhlobo zezilwane kumele kube olwase-Afrikha.
Ukubukezwa kwendlela yokubika ngezezindawo nge-CPI kwenye indawo okumele ithuthukiswe.
I-trattoria ethule ebhishi enokudla okumnandi kwase-Italy enezibiliboco ezinjengesitshulu sama-prawns.
Lawa amabhisi amahle emindeni, lapho kuhlala kwenziwa khona amapikiniki nokokujabulisa izingane.
Iziphathimandla zaseBritain zakubeka kwacaca ukuthi ababaleki abemukelekile.
Ngikhumbula amazwi ombhali uBen Okri, encwadini yethu ethi In Arcadia.
Ngamabhokisi ethu kamentshisi kanye nemigexo yethu siyolikhulula leli zwe lethu.
Kodwa uke waya eFNB kaningi ukunoma uye e-Ellis Park.
Abasolwa bahlotshaniswa namacala amaningi okugqekeza kanye nokweba emasontweni ayisithupha edlule endaweni yaseGlen.
Ngaphambi kokuba siqale, sizocela uMfu Vanessa Mckenzie ukuba avule lokhu kulalela ngomkhuleko.
UNobhala-Jikelele weNhlangano yeZizwe uBan Ki-moon ugcizelele ukucelwa kwamazwe acebile ukuba acabange ngezidingo zamazwe antulayo ngesikhathi efuna izindlela zokugcina iminotho yawo iphakeme.
Amasosha aseNingizimu Afrikha aseseBurundi, iNingizimu Afrikha ivolontiye ukuqeqesha umbutho wamaphoyisa, njll.
Ukudubula useduzane kwaqala, kwenza izimbobo ezinkulu.
Okwaqala njengokugada ipulazi ngenhloso yokukhombisa ukumelana nokwebiwa kwezimoto, kwajika "kwanuka" ngesikhathi amaphoyisa aseWinburg ebamba abashushumbisa insangu.
Ukusebenza sakuthwasiswa kuyohlinzekwa embuthweni we-South African Police Service.
Mnu Molapo, ubufakazi bakho babuwukuthi wabona uLouis emdlalweni wokugcina owadlalwa yiChiefs.
Inhlangano enjenge-SANLAM iyinhlangano ezimele ngokusemthethweni kanti ayinamizwa ezimele.
Ukuba nosawoti komhlabathi kuyinkinga eNtshonalanga Kapa ikakhulukazi ezindaweni lapho izitshalo zichelelwa khona.
Izivumelwano ezenziwe kabusha zamabhizinisi kanjalo nama-SLA ngezinhlelo ezishintshashintshayo zikazwelonke, ukuqhubeka kwamabhizinisi kanjalo nokulethwa kwemisebenzi okuphuculiwe.
Esikhundleni, wabanukubeza ephindelela esikhathini esiyiminyaka emibili.
Imizwa enjengokujabula, ukucasuka, ukwesaba kanye nokuhleka kungasibhebhezela isifuba somoya.
USara usebenza ngomshini wokuphrinta omkhulu owawusetshenziswa owesilisa ngaphambili kanti uyayazi into ayenzayo.
Ingilazi egoqiwe kanye nengilazi eqondile,emashidini, noma ngabe ayamoma okusaluketshezi, okuveza nokungavezi amaleya.
Ukuthatha isinqumo sokungadayisi noma ukushiya ngaphandle izakhiwo ngaphandle kokubopha bonke abalandelayo ukuhambisana nemigomo ebekiwe.
Ngokufuna ukwesekwa amazwe ahamba phambili, i-ANC yakwazi ukuchaza umumo wayo njengenhlangano ekhulula abantu, isebenzisa i-OAU njengomlomo wayo.
Izikhwama ezinenyama esanda kuhlatshwa zathathwa kwabadayisa emgwaqweni ababedayisa inyama emgwaqweni ngokuphambene nemigomo yezempilo nokuphepha.
Sihalalisela amalungu ePotchefstroom FCS Unit, ngokuqinisekisa ukuthi abenza amacala ezinganeni, ukuba bakhokhele izenzo zabo.
Le modeli yaziwa ngokuthi wuhlelo lwemfundo olusekelwe olimini lwebele.
Izomiso ezivamise e-Australia kanye nezomiso nezikhukhula ezinkulu eChina zihambela nesimo sezulu kwi-Intergovernmental Panel on Climate Change.
Umbutho wamaPhoyisa kaMasipala uzinikele ukuqeda inkohlakalo ezisebenzini zawo.
Mnu Bhudu, sibonga kakhulu ngokuba usicacisele ngokuhlukunyezwa kwamalungelo abantu okwenziwa abaphulimthetho.
Ngizwe lapha kuthiwa uVincent Siphako yilo muntu engangimazi njengo-comrade V.
U-Orrie wagwetshwa kuwo womabili amacala okubulala waphinde wagwetshwa odilikajele ababili, lokho okube wukunqoba impi yokwesabisa emadolobheni.
Yonke imizamo kumele yenzelwe ukuqinisekisa ukuthi abantu basendaweni kanye namasiko akudayiswa ngokweqile noma akusetshenziselwa ukufeza izinhloso zabathile.
UMnu Augustyn izolo esengaphansi kwesifungo uthe akahlangene nodaba lukaMnu Themba Mabotha.
Uma kukhona ukungabi nasiqiniseko ngezidingo zezempilo, thintana nendlu yeNxusa laseNorway.
Zikhokhelwa wuMnyango weSifundazwe wezeMpilo ngesivumelwano somfundaze.
UMongameli u-Omar El-Bashir ngenyanga kaMandulo wathi ngesikhathi evakashele e-Italy uyophakamisa ukubekwa phansi kwezikhali ngesikhathi kuqala izingxoxo zase-Libya.
Iqhaza lotshwala ekufeni okungekhona okwemvelo, izingozi zomgwaqo. Ukuminza kanye nokulimala.
Ubugebengu buwudaba obunemizwa eminingi ehlobene: nokudinwa, ukwesaba, ukulila, ukuhlukunyezwa, nokungazi ukuthi kwenzekani.
UNgqongqoshe ugxeka lezi zenzo ngendlela ejulile.
Iphephandaba elibhekiswe entsheni kumasipala wesifunda waseMathole.
Kumele sithathe izinyathelo eziqinile nezibheke phambili, okuhloswe ngazo ukuqeda izifo eziwubhubhane njenge-HIV AIDS, umalaleveva, kanye nesifo sofuba ezibhubhisa i-Afrikha kulesi sikhathi.
Njengoba uMongameli wase-Kufour asho, uma kunabaphupha ukuthi sizoke sithumele abathile ngenkani eZimbabwe, lezo ziphakamiso ezinobuphukuphuku kumele zibhekwe kabusha.
Ukuba nesibindi, ukuzimelela, ukuvikela nokuletha impilo kuhlanganisa bantu bakule ndawo.
NgokukaConstable Gama uwena owathi "kumele kube nephoyisa elilodwa e-JOC.'
I-WINSA iyinhlangano yabesifazane embonini yenuzi.
Okunye okwakhishwa kwakuyijusi yamawolintshi, izinalithi ze-hypodermic, i-Propane, mangicabanga ukuthi kuqhelisa i-aerosol, i-Methanol kanye nezinyoka ezimbili.
Izindlela zokuxazulula ukungezwani njengamanje azanele isib. bavuna ngokusemthethweni nalabo abavuna ngokungekho emthethweni.
Ngeke uboshwe ngaphandle kokulalelwa kwecala, uhlukunyezwe noma ujeziswe ngesihluku.
Noma yisiphi isigqila esima emgwaqweni sikhulume nezinye izigqila singashaywa.
Izindawo eziphatha kahle abahlukunyeziwe ziyinzuzo kakhulu kubahlukunyezwa bodlame olubhekiswe kwabesifazane njengoba lokhu kusiza abesifazane ukuba banike izitatimende endaweni enobungani.
Ekugcineni, sibonga abasinikelele, i-Royal Danish Embassy ngokuseseka kule phrojekthi - sizizwa sibancane.
Izibalo ezingezansi zikhombisa ubunjalo besikrini esejwayelekile se-Databank.
Ukuphuculwa kwesiteshi samaphoyisa sasePeddie ukuba sibe yisiteshi esigcwele.
Imiphumela ifaka nokuqwashiswa ngesidingo sokwakha ikusasa eliphilile.
Amaqoqo asemtapweni wolwazi afaka izinhlobo ezehlukene zezincwadi, amajenali, amabalazwe, ama-microfilms, izithombe, ama-atlases, amavidiyo, ama-CD, ama-DVD, ama-slides, amadathabhesi akwikhompyutha kanye nokuxhumana nezinsiza zakwi-inthanethi.
Kanti lokhu kwenza ukuba isinqumo seFERREIRA sizwakale njengokusho kukaMnu Vally.
Inqwaba yamaqembu abasebenzi isib. abasebenzi bakahulumeni abangafakiwe kwi-BCEA.
Ubudlelwane buhambisana nokubambisana kwezepolitiki, ezomnotho kanye nentuthuko phakathi kwezinhlangothi zombili.
Ngokuhambisana nokwethulwa kwencwadi ethi "Working in Warwick" kuwumbukiso oyivelakancane wezithombe kaDennis Gilbert, owaseBritain owazalelwa eNingizimu Afrikha.
UNgqongqoshe we-Sport and Recreation, uMnu. Amichand Rajbansi kanye nezitatanyiswa okumele bethamele umcimbi.
I-lekgotla yaveza izinto eziyizivimbo kuwo wonke umnotho ehlinzekwe wukungenelela okukhulu kuyadingeka ukuhlaziya "ukuphakamisa" okudingekayo.
Lokhu kuyoba yithuba elikhulu lokukhombisa amandla emboni ye-biotech, kanjalo nokutshala izimali okugqugquzelayo.
Ngabona udaba lukaColonel Potgieter kanti wayeyinhloko yezokuphenya.
Eminye imikhiqizo engeyona eyangempela yatholwa ye-Levi Strauss kanye ne-Signet Marketing njengamajezi erabhi nebhola lezinyawo.
Kumele sibuyisele esimweni labo abaxakwe yizidakamizwa ukuze ukuze bangadlebeleki futhi bangacwili ebugebengwini ukuze bakwazi ukuthola izidakamizwa.
Eminye imisebenzi ezindaweni eziningi eGaza Strip kwadala abalimele abaningi ngenxa yokubulawa ngesihluku e-Israel.
Omunye wemifanekiso ecacile yokuzimela ididiyela imithetho yesikhathi esedlule kanye nombutho we-South African National Defence Force.
Ukugwenywa kwezindlela zokuhamba kuzwelonke njengoba imigwaqo eminingi isakhiwa.
UMnyango wezeziNdlu kaMasipala waseThekwini uzokhipha amatayitela kubanikazi abasha bezindlu eChesterville.
Ukugqiba imfucuza - la matemu achaza ukulahlwa kwemfucuza esetshenzisiwe okufaka nokubeka imfucuza endaweni eyakhelwe lokho bese iyambozwa.
Lapha futhi ngifuna ukugxila ezindaweni ezimbalwa ngenhloso yokuchaza.
Ugcizelele ukubalulela kokuhoxa ngokuphelele kwamasosha akwa-Israel eGaza kanjalo nokufaka uhlaka ukuqinisekisa ukuphela kodlame okwenzeka ngendlela nokuqhubekayo.
Kwezinye izikhathi ama-ejenti angena ezinhlakeni alokhu eqhubeka nokuguqula imiqondo yabantu mayelana nodlame olungahleliwe nolungahambi ngendlela, ukuze kucekelwe phansi i-ANC, ukudla uqhekeko emiphakathini kanjalo nokuphazamisa izinhlaka.
I-IBSA iyindawo emayelana namazwekazi ehluken ukuqinisa isu elisha eNingizimu.
Ukubukeza kwi-Summit, imihlangano esezingeni loNgqongqoshe baseTroika kanye ne-JCC ekhombisa ukusebenza ngempumelelo kwezinqumo ezithathiwe, bese kunqunywa ngokubambisana ngokumele kwenziwe ngekusasa.
Isilwane esisendaweni yesibili esidla kakhulu ummbila eNingizimu Afrikha yisihlava, i-Euxoa kanye ne- Agrotis species.
Asiwaphephezelisanga amafulegi ethu kwi-half-mast noma sibeke iziNsuku zokuZila eZweni.
Lokhu kuhlobene nokuyeka isikole kwabafundi kanjalo nokungasebenzi njengokubhekekile ezikhungweni zemfundo ephakeme, umhlinzeki wemisebenzi ekhokhela kancane namathuba emisebenzi yabaqala ukusebenza.
ISADC izozama ukuhlanganisa imizamo yase-DRC emva kokungqubuzana.
Njengoba sibhekana nenselelo yokucwasa ngokobuhlanga, kuyacaca ukuthi kumele sibhekane nesimo esinhlangothi zimbili 'zokwesaba kwabamhlophe kanye nokulindelwe abamnyama'.
UMnu Sipho Zitha, uneziqu ze-BA Communications Science e-Unisa.
Izinto ezinjengamabheji, inyumfoma, ifenisha yasehhovisi nezinto zomuntu ngamunye zalandwa ngokushesha.
Le njabulo iqhamuka emva kokuba amaphoyisa axwayiswa ngezinto ezebiwe ezitholakala eQueenstown.
Ufakazi olandelayo esizombiza nguDkt. Mike Odendal.
UMnu. Botha waveza ukuthi ingxenye yeQembu lokuBhala kanye/noma nohlelo lokubonana nabangathanda ukufaka abaPhathi beziMayini njengamaKumba Resources.
Lezi yizinsolo ezinkulu, kanti ngiyazibuza ukuthi ungakwazi yini ukuzeseka nganoma yingayiphi indlela ngokwemigomo ye-Douglas Commission.
Izinkontileka ezakha imoto yohlobo oluphezulu lwe-Mercedes Benz ukuhambisa uNgqongqoshe wezokuThutha uS'bu Ndebele uthi umoya woBuntu aBantu base-Afrikha abaziqhenya ngawo awunakwanga.
Izindlu ezonga ugesi zingakhiwa ngezindleko ezilingana nalezo zezindlu ezimosha ugesi.
Inqubomgomo izosekelwa wumthetho osebenza ngendlela kube nezindlela zokuqinisekisa lokho.
Sizobheka ezinye izicelo njengoba zifika zivela kwi-AU.
Isiteleka siyaqina KwaZulu Natal, udlame, ukubulala, izibhicongo, ukubulala ngenhloso yezombusazwe.
Ukufaka ingadi enamanzi aconsayo ezimbalini nokukufutha emagcekeni.
Abasolwa ababili kulindeleke ukuba bavele enkantolo yeMantshi eWynberg maduzane ngamacala okuzama ukubulala nokuba nezimpahla okusolakala ukuthi zebiwe.
Izincazelo ezingenhla icishe ifane namamodeli aseCanada kanye nase-Australia.
Labo abahlukunyeziwe, bobabili abancane nabadala, abagulela ukufa kanye/noma ababuthaka abangeke baphile kuze kuphele i-TRC.
I-SAOM incoma i-CEI, izinhlangano zezombusazwe, umphakathi kanye nezinhlangano ezizimele okuyizona ezenza izifundo zokuvota.
Halala kubo bonke labo ababandakanyeka ekwethuleni kwe-NERSA.
Ukuze kuyalelwe kuphinde kulawulwe ngendlela, sekuqashwe ozogada ojokhi, uChrista Stoman.
Izithunywa zaphinde zahlangana nabamele i-Transitional Federal Government kanjalo ne-Hawiye Council.
Uhlobo lwekhaya - iflethi, indlu exhumene nenye noma ikhaya elizimele.
Simashe ezitaladini ukufuna ngenkani ukuba uhulumeni wethu ahlinzeke imithi yokudambisa igciwane lesandulela ngculazi ezibhedlela zikahulumeni.
Abasolwa ababili abantshontsha amakhebuli baboshwa emagcekeni e-Zonderwater Correctional Service.
I-ICGEB ihlinzeka isizinda lapho abadlali abanomthelela emkhakheni wezobunjiniyela bolibofuzo kanye ne-biotechnology engahlangana ukushintshana ngemibono kanye nomthelela ezinhlelweni zabo zentuthuko.
Ubusika bungcono eningizimu kanye nesikhathi semvula wuLwezi kuya kuNdasa.
Imigomo ifaka imigomo yokuziphatha konompempe, abaphethe izindaba, abadlali, abalandeli nababukeli.
Inqubomgomo ihambisana nesu lokuthuthukisa likazwelonke kanye nezinqubomgomo ezihlobene nalokho.
Hhayi ngobuntofontofo bokuphatha ngendlela ukukhula kwezinhlanga zommbila noma imihlambi yezinkomo zamaNguni nobisi lwayo, inyama yayo noma izikhumba zayo.
Zonke izikhali, noma zithengwe phesheya noma ngaphakathi ezweni, kudingeka ukweseka ngamalojistikhi angambi eqolo empilweni yabo yonke yokusebenza.
Kubonakala sengathi akukho sizathu sokuba abasebenza ngokuzimela akumele baphoqelelwe ukuhlangabezana nemigomo echaziwe neyiqiniso maayelana nabantu.
Lezi zigidigidi zahlangana zalwa nobandlululo, kuyilowo nalowo efaka isandla ngendlela yakhe ukuwisa lolu hlelo olungenabulungiswa.
IPretoria iyidolobha elinenqubekela phambili elikuthandeka kwalo kusekuhlanganeni kwezimpande zase-Afrikha kanye namasiko ase-Europe.
USarah Bartmann akufanele ngabe wephucwa ubuzwe bakhe bokuba yi-Khoi-San nokuba owomdabu wase-Afrikha ayoba wumbukiso e-Europe njengesilwane esingenamizwa.
Izamba zifaka inhloko yomuzi enobulili obungachaziwe kanye nokhipha imali enkulu ewumholo.
Abasolwa bavela enkantolo yeMantshi eVerulam ngecala lokubulala, ukuzama ukubulala nokuba nesibhamu esingekho emthethweni kanye nezinhlamvu.
Ukufaka isicelo sokukhokhekwa inhlawulo ngokuhudulela phansi igama lomuntu, ukushushisa okungahambi ngendlela, ukuboshwa ngephutha ukuphula isethembiso sokushada.
Ukuphepha kwabantu - ukuphazamiseka kwemiphakathi nokungabi buthaka kakhulu kwabantu.
Izinto ezinezikhali iphinde yavela kuma-IDP camps, ubukhona bazo obaheha imibutho yezokuphepha yaseSudan.
Colonel de Jager kanye noColonel Bosman, ngifuna ukwenezela ukuthi wayeyindoda yezobuchwepheshe kanye nendoda yokugcina, oyi-Investigative Commanding Officer.
Ukulandela imibhikisho emelene nodlame eyenziwe abafundi i-WCED yakhipha imvume ukuba kuvalwe zombili izikole eziyi-Masiphumelele High Primary.
Ukuze uthole ulwazi olwengeziwe ngoMelanie Lowe vakashela iwebhusayithi yakhe.
Ukulethwa kwalolu sizo kuyimpendulo esimweni sokwehla kokuziphatha kwabantu esifundeni kanjalo nesicelo sokuthola usizo kwi-UN kanye ne-AU.
Uzazi kahle izinto kanjalo nezibalo ngezolimo e-Afrikha esengikhulume ngakho.
Ngifuna ukukutshela ukuthu uPelo akaqhamuki eParys.
Ngisho namawadi okucatshangwa ukuthi ahlupheka kancane esifundazweni aba nabantu abahluphekayo.
Inhloso yethu wukuqalisa ukuguquka, ukudidiyela, ukuba yisimanje ukuba nezinsiza eziyizo kanjalo nohlelo lomthetho wamacala egazi oluphethwe ngendlela.
ISAPS eViljoenskroon kanye ne-Organised Crime Unit yaseBloemfontein yabopha abasolwa abane ababentshontshe ithusi.
Ngokubambisana ekulweni, abasePalestine manje sebengakwazi ukunquma ukuqhubeka nomzabalazo wokuzama ukuhlalisana nabakwa-Israeli.
Abasolwa ababili kubhekeke ukuba bavele enkantolo yeMantshi eRoodepoort emva kokuba beboshwe emijondolo yaseZanspruit eHoneydew izolo.
Ubude bamacala obungakaleka bulandeleke kusukela ekuqaleni kuya esikhathini sokuhlunyeleliswa nge-JCPS.
Osayinile uyoya emnyangweni we-Customs ebhilidini le-SAA Freight bese ekhipha ikhanethi.
Ukugwema ukunukubezeka komoya namanzi kanye nokunciphisa imfucuza nendlela egxile emithonjeni yamanzi ukuze kusukwe ezixazululweni "ezisekugcineni kwamapayipi".
Kudingeka ukusebenza okwejwayelekile nokwenzeka njalo kwe-OMU namarekhodi amathuluzi kamasipala okungafinyeleleki kalula kuyo uma usuka esiteshini esingenalutho.
Imoto yalimala kodwa u-Inspector van der Mescht wathola imoto entshontshiwe wabopha umsolwa.
Emva kwesikhathi ilungu le-United Nations laphinde lahambahamba eMashiphumelele.
Akukho zithombe ezivumelekile lapho kungabekeka engcupheni ubumfihlo bephepha lokuvota.
Ukucathulisana kuyohlinzekwa kosomabhizinisi abancane ngosizo lwe-LBSCs.
Ukuphikisana noTebogo kanye nalawo mathephu ayengaphukile ngoba kwakumele kugcinwe amalungu e-MK, kanjalo nokuhlalisa amamlungu e-MK ezindlini.
Ukubhikisha kungaholela ekuhlaseleni abezombusazwe kukahulumeni ohlosiwe ngendlela esemthethweni noma evikelwe wumthethosisekelo.
Kuzoba yimpumelelo kubantu abangamaqhawe baseCuba.
Umthamo omkhulu amanzi ubekwa eceleni ikakhuluakzi uma kuziwa kwezolimo, maphakathi ne-Olifants River.
Ngaphambi nje kokufika kwakho lapho kuqala khona ulayini wake wababona abalawula isixuku?
Nakuba i-BuaNews iwumsebenzi kahulumeni, ukusetshenziswa kwanoma yiluphi ulwazi okumele lufakwe ngaphansi kwe-BuaNews.
Ukuqeqesha okuthatha isikhathi eside isib. i- MBA ezikhungweni ezinelungelo lokwenza lokho njengamanyuvesi ngeke kukhokhelwe.
Umuntu uba nokuncipha kwamanzi emzimbeni uma ebe nesifo sohudo kanye nokuphalaza.
Colonel de Kock, uyafuna ukuphendula ngqo uMnu du Plessis.
U-Israel uthe uzoqhubeka nokuxhumana ne-Egypt kulolu daba, njengoba iHamas yayinika uhlu lwamagama eziboshwa zakwa-Israel.
Lokhu kwasiza kwanezela imisebenzi yezomnotho kuzo zonke izigaba zikahulumeni, nokusekela ukubuyekeza okuqhubekayo okwenziwa ochungechungeni lwezinto zomnotho.
Uma sibuka amalojistikhi nokuhlela, ikhanethi indlela elula yokusebenza ukucacisa okwenzekile.
Amahhotela ayoluleka izithunywa ukuthi ukuthi angawathengaphi ama-adaptors kanye nama-converters uma bewadinga.
Ukuqalisa ukwamukela isimo sesikhashana bese kuhlanganiswa ukuvumelana nababambe iqhaza.
Uthuli selwehlile manje njengoba lingasalahliwe - kanti ngokuvuma kwakhe ukuthi kungenzeka ukuthi aboMdabu waseNdiya ubabuka ngendlela efanayo.
Inhloso nesibopho somthetho we-Firearm Control Act kuhloswe ngawo ukwenza izibopho zokusebenzisa ngendlela izibhamu kanye nobunikazi bazo.
Ngibonga kakhulu, asiqhubeke bafowethu.
Isimemo sokufaka ithenda siyohlinzekwa kanjalo nokufakwa kwemishini elandelayo yobunjiniyela kumawekshophu aseNorthlink College, eWingfield Campus, eGoodwood.
Enye yezinto esizihawukelayo ngesaga senu sokuthuthukisa ezokuvakasha "i-Afrikha yizwe elinobungani".
Kungafundeka uma usondela eduze kanti lezi yizinto azidabuleki kalula njengamaplastikhi.
Ingxenye yesibili inendlela yokuphila nezifo ezingelapheki ezivamise ukuziveza njengezifo zasebekhulile nezihlobene nokukhuluphala, i-ischemic heart disease, i-hypertension, i-diabetes kanye nezinhlobo ezithile zomdlavuza.
IBhodi linesibopho esibalulekile sokuphatha izindaba ze-NYDA kanjalo nokuqinisekisa ukudlula kalula emva kokuhlangana kwe-NYC kanye ne-UYF.
Imithi yaseCape kanye nemiyezane, i-white stinkwood, i-star apple kanye ne-suurtaaibush ihlukanisa imifula emibili.
Sinokubambisana okuhle nabelaphi bendabuko okungumphumela wokwakhiwa kwe-Association of Traditional Healers.
Ukusiza abaphathi basesifundazweni nabakohulumeni basemakhaya ukukwazi ukusebenzisa i-WIS staff.
Ukungena emiphakathini kungaboniswana ngakho ngokudweba izimpahla ezikhona kanye nezindlela zokuthuthukisa ezisekelwe emandleni.
Zonke izikhulumi zigcizelele ukuthi ukwephula umthetho ngeke kubekezelelwe.
Okwesine, kumele kube nophenyo, okwesihlanu kumele kube nokwahlulela.
Ukuvimbela ukunukubezeka umoya kanye namanzi kanye nesu lokunciphisa imfucuza nokusuka ezixazululweni ezisuka 'ekugcineni kwepayipi".
Kuzoba nokuvalwa kwesikhashana kwamaleyni okuhamba izimoto ngesikhathi kwakhiwa umgwaqo.
Sidinga ukwenyusa ukulwa kwethi nokuqaphela nokuvukuza ngokwanele ukwesekwa emiphakathini yethu ukuze ziqede lezi zinhlobo ezimbi zokuhlukunyezwa yizihlobo.
Ukubambisana kwezigaba ezehlukene kuchaza ukuthi uhulumeni kanye namasu asiza izinhlangano ezizimele.
I-ZANU-PF ilwisana nemiphumela emiklomelweni eminingi eyehlukene kanye nezikhulu ze-ZEC seziboshiwe.
Asiphinde situse kuThabo Mofutsanyana kanye noBraam Fischer abangasekho.
Amadoda amabili ayezihambela njengokwejwayelekile nezikhwama zawo ezinkulu.
Entathakusa ngoLwesihlanu, amaphoyisa aseMelmoth ethula uhlelo lokusebenza ngokubambisana ukubopha abasolwa ngokugqekeza ezindlini ababefunwa kuleyo ndawo.
Izikole ze-Dinaledi ziyizikhungo ezinezinsiza ezanele ngezinto zokufundisa izibalo kanye nesayensi, ezilawulwa ngendlela nezeseka othisha ngohlelo lweKhanya.
UNgqongqoshe wezeMisebenzi uMembathisi Mdladlana unxenxe izinyunyana zabasebenzi ukuba babambe iqhaza elibonakalayo ekuvimbeleni izinga eliphezulu lezingozi zasemsebenzini kanjalo nokufa okubhubhisa imboni yezokwakha.
Amalungu abezindaba ayamenywa emcimbini wokugubha unyaka wokuqala wabamabhasi akwa-Remant Alton Land Transport.
Ukugcizelela kulokho njengokungafihli lutho nokuziphendulela. Kuyingxenye yalo mbuzo.
Kumele u-Login noma urejiste ukuze uthole imininingwane yokuxhumana nalabo abasebenzisa osekulahliwe.
Izigaba kumele zisize ukuqeda ukwehlukana okungaqondakali nokungasenasidingo.
Lokhu kuyosiza kakhulu ukuhlangabezana nezinhloso zokungacwasi ngebala, nokungacwasi ngokobulili ukuthuthukiswa ngokulingana kwezindawo zasemakhaya nezasemadolobheni nokuxhumana komphakathi.
Lokhu kwenzeka uma izinto zisetshenziswa kabusha, zatholakala kabusha zaphinde zasetshenziswa futhi ngaphandle kohlelo lokukhiqiza.
Okuyi-esidi kanye nensimbi okuvuza epayipini ogwini oluseningizimu nesifundazwe sakwaKwaZulu Natal sekuholele ekutheni kube nemiphakathi ethintekile endaweni eseduze nolwandle eqondene nendawo lapho kunokuvuza khona.
Izigwebo zabantu zinganwetshwa zedlule izikhathi zabo zokukhishwa ejele njengoba kwenzeka ecaleni likaRobert Sibukwe.
Sesiqede udlame oluphathelene nezombangazwe kanye nokungezwani, nokwasenza sakwazi ukugxila kakhulu ekuqedeni inhlese yemuva lethu kanjalo nokuguqula umphakathi wethu.
Laba balimi abazimele nabahamba ngezimoto, abaphila njengababheki bezimpilo kanye nabazingeli, babengabhekwa ngabaphethe ababengama-Dutch.
Ukuhlinzeka ithuba lokuhlangana nabanye abantu, ukwabelana ngemibono, impumelelo kanye nezinselelo mayelana nezinhlelo zomphakathi ezikwi-SDB.
Lokhu kufaka nokubheka ukuxosha kweNingizimu Afrikha amabhomu afakwa phansi kanjalo nemizamo yokudala uxolo.
Kusukela ngaleso sikhathi, ngicabanga ukuthi iningi lalokhu seliqhubekile ngokubambisana namazwe omhlaba kanjalo nokuxhumana nama-synchrotrons ehlukene.
Lokhu kwakungenye impumelelo yaleli phoyisa elihlakaniphile nelizinikele.
Ukushintsha amashaneli ngnxa yemigwaqo kanjalo nemisebenzi yezolimo yokususa izitshalo zemvelo kubonakala kakhulu eLangvlei River.
Isitatimende senziwa nayi-Margo Commission kanti ngivumelana ngokugcwele nalokho.
Waqhubeka watshela iBuaNews ukuthi inkundla yezemidlalo iRoyal Bafokeng yayibukeka "ikhanga" emva kokulungiswa.
Udlame ngaphakathi emaqenjini, lokhu kufaka nodlame lwezombusazwe, udlame emakhumbini nasezitimeleni, udlame lwamaqembu ezigebengu, ukungqubuzana nokulwa ezindaweni ezithile.
UKhomishana weSifundazwe uMirriam Mbombo wavakashela amalungu endaweni okwenzeke kuyio isehlakalo waphinde wancoma amalungu ngokusebenza kwawo kanzima.
Tshala izitshalo ezonga amanzi, kanti ezikulungele kakhulu lokho yilezo ezingezemvelo kuleyo ndawo njengoba zingavamisi ukudinga ukuchelelwa kakhulu.
Uthuli nokunye okuqinile okupheshulwe wumoya okusuka kokunqunyiwe nomthelela wakho kwikhwalithi yamanzi.
Ngenhloso yokuqhubekisela phambili ukuhlangana nokubambisana phakathi kwe-Asia kanye ne-Afrikha, besilungisela ukubamba kwethu iqhaza kwi-Bandung Summit ezayo.
I-EastC manje isibuswa yibhodi eleluleka ungqongqoshe elakhiwe yizisebenzi zikahulumeni zaseTanzania, eliyisihlalo walo ngunobhala osebenza ngokugcwele wehhovisi likangqongqoshe obhekele amastathisikhi.
Ingqungquthela ihlelwe ysikhungo esaziwa ngele-South African National Biodiversity Institute okuyisakhiwo esingaphansi komnyango.
I-PX-WEB iyidathabhesi ehambisana nochungechunge lwesikhathi kwiwebhu, evumela ukubala eskrinini kwedatha ekhethiwe.
Uma beke barejistwa, abantu abampofu bayodinga ukurejista minyaka yonke.
Ake ngithathe ekamfowethu, bese ngidlulela kuBaba Sidilwane.
Kungumsebenzi wethu ukuletha la mathuba abawafisayo endaweni lapho engakwazi khona ukwenzeka.
Ukwakhiwa kabusha kwe-Sandkraal Road, eGeorge, kanjalo nokuphuculwa kwezindawo ezingahambi izimoto kanjalo nengqalasizinda ngaphansi kukamasipala wesifunda wase-Cape Winelands.
Ngaleso sikhathi ngabe sengiyiSekela likaSihlalo okwabe kunguye uWilson Sibilwane.
Uhulumeni uhlose ukusungula uhlelo lwamacala egazi olunenguquko, oludidiyelwe, oluyisimanje, olunezinsiza ezanele noluphethwe ngendlela.
Ukufaka isicelo semvume seplani yokwahlukanisa kanjalo nokuma komgwaqo.
Ngale kwezivimbeli ezibekwe wuhulumeni wase-Iraq, i-UN kanye nabanikelayo basemazweni aphesheya angenza okuningi ukuletha usizo ukunciphisa ukuhlukumezeka okungenasidingo, kusho umbiko.
Indoda yaya kwabesifazane ngamathuba emisebenzi, bese ebahuhela endaweni lapho bedlwengulelwa khona.
Ngokuzinikela okunjengalokhu okukhonjiswe amaphoyisa aseTaung, akukho mdlwenguli ongazojeziswa.
Sekubekwe umthetho osheshayo ekushushisweni kwabephulimthetho abangafiki uma bebizelwa enkantolo.
Lo mtholampilo usebenza eKlein Karoo Health District esesifundeni esiseNingizimu Kapa.
Ngandiziselwa eThekwini ukuthi ngiyokwakha isitatimende esasizosiza ukumvikela.
Indlela yokusebenza ngokubambisana phakathi kwe-Durban Organised Crime Unit kanye ne-Crime Prevention bakwazile ukubamba abasolwa ababoshelwa ukuqhunyiswa kwama-ATM.
Umuntu ngamunye wethamela izifundo zangaphakathi nangaphandle ze-chemistry kanye nokuqeqeshwa okuqhubekayo kanye nokwethulwa kobufakazi enkantolo nakho kuyahlinzekwa.
UMnu Kloppers wathi ngaleso sikhathi saseVlakplaas, wayeseSoweto, ukuthi-ke ukuthathephi lokho akushoyo, nami angazi.
Izinhlobo ezinemibala eyehlukene zikhula kakhulu, lokhu kufaka namathanga anejusi, amazambane, amadumbe, amaklabishi, izaqathe, ubhithiruthi kanye nobhatata.
Ulwazi olunemininingwane ukuthi ama-provident funds azimele asebenza kanjani kwiwebhusaythi ye-Black Sash kanye ne-ETU ngezeluleko zabasebenza ngomthetho.
Lo mbiko uqukethe imiphumela yama-chiropractors, ama-homeopaths, ama-naturopaths, ama-osteopaths kanye nezinyanga zesintu okuhlinzekwa ngasese eNingizimu Afrikha.
Kunezindawo okwenzelwa kuyo imisebenzi yamadlozi kanjalo nokuhlanganyela kwezinhlangano zamasiko kanye nezinhlobo ezithile zezilwane.
Amavawusha ayinqwaba yezilwane ezigcinelwe ukuhlinzeka uhlobo olungapheli lomzimba lokuhlonza izilwane oluqhamuka kwidatha evela kuma-inventories.
I-Summit yoHlaka yaphinde yagunyaza ukusebenza kwe-Facilitator.
UMongameli wase-RSA uKgalema Motlanthe wakhulumisana nabezindaba ngesikhathi ephuma engqungqutheleni.
Izinhlelo zezemisebenzi, njengokwakha ubucwebe, okwakhiwe ngensimbi, nokubumba.
U-Ikaneng uyazi ukuthi kungani wayeshayiwe kanti futhi ngiyazi ukuthi wayeshayelwani, wayenenjwe ngegama lempimpi.
Amabhlawuzi amantombazane, amahembe kanye namahembe-bhlawuzi, anithiwe nakhroshiwe.
BoNdabezitha, baHlonishwa, ubuholi buhlose ukungenelela eSADC ngokusebenza okukhulu okuhlanganisa kuphinde kuchaze i-Frontline States.
Ngamanye amagama, kumele ikhangiswe ngokuhlanganyela emicimbini emikhulu.
Izithole ezisuke zisencane kakhulu ukuthi zingazala kumele zihlale kude nezinkunzi ezikhwelayo.
Amalungu eSouth Africa Society for Clinical Hypnosis SASCH .
UVerster ubona ukuthi kunesidingo sokwenza kube semthethweni iKhodi ngoba kunokudayisa okukhulu kobisi olumela ubisi lwebele okwenzekayo.
Manje, lokho kuyiphuzu elibalulekile, Mnu Varney.
Ukuqinisekisa ukuhlelwa kwendawo kwi-EMA okunciphisa okungahlukumeza indawo.
Babegadile ngesikhathi bebona imoto yohlobo lweveni lweVolkswagen ilibhekise ngaseBethlehem iqhamuka ngaseFouriesburg.
Ukulandela eduzane imigomo yezinqumo ezithathwa abaholi base-Afrikha kwi-OA nokuzoqinisa uhlelo lokubusa ngentando yeningi okuqala ukwenzeka kuleli zwekazi.
Njengoba kuthuthukiswa umnotho osekelwe emiholweni, balokhu bengenamhlaba futhi besetshenziswa ngokweqile, bebe benamathuba amancane okuphuma ezinkungeni zabo.
IBhodi elilawula iSophakama lenqabe zonke iziphakamiso ze-WCED, kodwa laqinisa ukuthi isifundazwe sakhe isikole eSophakama futhi.
Iqembu elichaza lebhodi eliwine izindondo ezintathu ze-Nobel kungenzeka ukuba lisisize enkingeni ngoba siyazi ukuthi umlingo kaMadiba udume ngokwenza izimanganliso.
Umsolwa uzovela enkantolo yeMantshi yaseThohoyandou maduzane.
Umsolwa uzovela enkantolo yeMantshi yaseVerulam maduzane.
Ikhabhinethi iphinde yanika imvume, ukuba kulethwe udaba ePhalamende, imibhalo eyehlukene yeziPhakamiso kanye nezincomo ze-ILO.
Udlame selukhulile kanti lokho kuholela ekufeni okuningi kanye nokulimala.
I-SANDF izokwenza imisebenzi yayo ngokusekelwe ekukwazini kwayo ukuvikela.
Umsolwa wesishiyagalombili uSandile Mngomezulu wasemijondolo yakwaVezunyawo, waboshwa emva kokuba ebanjwe nekhompyutha nezinye izinto esebenza ngazo.
Amalungu ahlela uhlelo lokulungisela ukuhlasela emgwaqweni waseFicksburg abona izimoto ezimbili zabasolwa.
Ngokungangabazeki, abesifazane ngeke bakhululeke ngokuphelele uma amalungelo abo esahlukunyezwa.
Angeke sikubekezelele ukuba khona kwenkohlakalo ezikhundleni zethu.
Emva kokubulawa kukaJoe Gqabi eZimbabwe u"Peter" Tshikari wathatha izintambo zokuba yinhloko yezobunhloli.
Kungabe kukhona isizathu sokuba uMnu Kruger abe nebhibhi yakwenye inkampani?
Imisebenzi ekhethekile "engakwazi ukukhiqizwa kabusha" isib. okwenziwa yiNational Institute for Virology NIV.
Ukusebenzisa kabusha noma ukubuyisela esimweni, kanti njengomzamo wokugcina kubulawe noma kugqitshwe.
Emva kokusayinwa komthetho we-Engagement Act, i-oda ebhaliwe ukuqeda ukungezwani kwamabutho ethu, ikhophi ibhekiswe kwi-MONUC.
Wabatshela ukuthi wayesanda kugetshengwa isamba esikhulu semali, ikhadi lakhe lasebhange kanye nomakhalekhukhwini.
UNgqongqoshe weSayensi noBuchwepheshe uMosibudi Mangena, kanye noNgqongqoshe wase-Australia ophethe uMnyango we-Minister for Innovation, Industry, Science and Research, uKim Carr, uqinisekisile ukubekwa eqholweni bobabili ohulumeni abakunika i-SKA.
Washo kodwa ukuthi uphoxekile ngokudlala kweBafana Bafana kamuva nje, kanti lolu daba uzoluxoxa nabaphathi bebhola ezweni.
Amazwe ethu, kanye nombutho wethu wezempi, aseqale ukuvuna izithelo kulezi zinhlelo zokudala uxolo nezokulusungula.
Lolu phawu luveza imizila ezinhlotsheni ezehlukene kulesi sigaba.
Amafiltha aphinde aqhubekisele phambili ukusebenza ngokunciphisa ubungako bolwazi olutholakala kwi-MIS database.
Izinto zokulawula ukunukubezeka komoya namanzi - lokhu kufaka neshemba yokukhipha umoya, okokukhuhla nezinye izinto zokususa amagesi nezinhlayiya.
IHamas izoqhubeka ukulwa ngamaqembu empi nakuba yashaywa yi-IDF operation, uMajor General Amos Yadlin, oyinhloko yezobunhloli bezempi kwi-IDF wexwayisa ngeSonto.
Kunokuthutheleka okubonakalayo kwabaya kwamanye amazwe ngezizathu zomnotho kwi-EU ikakhulukazi labo abaqhamuka e-Afrikha eseNtshonalanga.
Laba ababalulwe ngenhla babanjelwe amacala okushushumbisa izidakamizwa.
Ukuthuthwa kwendle kanye nokubulawa kwayo: indle yeminenke isangasetshenzwa kusetshenziswa okokuyibolisa ukwakha umquba onomsoco obizwa nge-vermicompost .
Ngemikhankaso ephakamisisa amehlo, izingane zaziswa ngamalungelo kanye nezibopho, achaza indima yazo emphakathini kanye nasezikoleni.
INingizimu Afrikha igqugquzela imibutho exubile kanye nabakhuzi bayo ukuba bahlangane nemiButho yokulwa yaseDemocratic Republic of the Congo ukuba bayeke ukubutha amasosha.
Wulwazi oluvolontiywe nguDkt Basson kuphela kanti wayekhuluma engayeki, kakhulu impela uma ubuka ngeso lokuphepha.
Ukusiza amazwe abuthaka ukuba alungise izindawo zawo, ngokomnotho nemiphakathi ngemiphumela engavimbeki yokushintsha kwesimo sezulu.
IFifa yakhipha isitatimende ngoMsombuluko yexwayisa umphakathi ukuthi uthathe lawo ma-imeyili angenasisekelo ngokukhulu ukucophelela ngoba amanye abukeka esemthethweni kanti ayalinga.
Umnyango wokuThuthukiswa koMphakathi - eMpumalanga Kapa usebenza kulezi zifunda ezilandelayo.
Kungabe okufanayo kuyenziwa emakhonsathini e-POP, isibonelo ikhonsathi kaMichael Jackson?
Bavimba zonke izincwadi ababengazithola bavala zonke izintuba zokungena nezokuphuma.
Ukungqongqoza kwamaphoyisa ngovivi, ukuboshwa wedwa esitokisini, ukuhlukunyezwa kanye nokufa ezitokisini zamaphoyisa - konke kudlule sengathi akukaze kwenzeke.
Ukusondeza izinombolo eshumini kwenza zingahlanganiseki kahle.
Isintu sisenhlukanamgwaqo, okungachazwa kangcono ngalokho okusehlukanisayo ukunalokho okusihlanganisayo.
Kodwa, indlela yezinqola eseSouthbound izogcinwa ivuliwe ngazo zonke izikhathi.
Ukuvikelwa kwalolu hlobo kumele kugcinwe kanti akunasisekelo sokusuka kwi-BCEA.
Ukuqinisekisa kokuqhubeka nokusebenza ngendlela kwezinhlelo zezempi, ngesikhathi sinciphisa izindleko zobunikazi ngokwenza ukuhlola okuhlelwe ngaphambili, ukweseka okuyikho, nokushintsha ukuphucula ukukwazi ukuncika.
Ukuphucula ukuncintisana emhlabeni jikelele kwemikhiqizo yezolimo ngocwaningo oluhleliwe.
Okukhulu ngokubekwe ngesu noma abasebenzi abangamelwe bayocelwa ukuba baqalise izinhlelo zokusebenza ezibhekele ukusebenza kwabantu bobulili obuhlukene obulinganayo okuqikekelwe ukuthi kuyenziwa, kuphinde kubikwe ngakho ngokugcwele.
Ngale kwalokho, usuku lokhetho lwaluyinkomba yesimo esithule.
Manje yilungelo lami ngedwa ukuba ngethule ngokusemthethweni i-KwaZulu-Natal JCPS.
EMafikeng, abasolwa abathathu baboshwa ngamacala ehlukene, kodwa bonke babenze izinto ezithi azifane.
Uma usondeza izinombolo eshumini ngokwezibalo isamba asibe sisefana.
Wavuma ukutholakala komhlaba ukuze kwakhiwe umtholampilo KwaMakhuta.
U-Insp. Ngobese wabeb esejoyinwa elinye iphoyisa elalingekho emsebenzini elalingu-Inspector Dikobe.
Besisanganquma ukuba sibe nawethu ama-Nuremberg Trials.
Ukulungisa izindawo ezisogwini ezilimele kanjalo nemithombo, isibonelo, izindawo esekumbiwe kakhulu kuzo.
I-NHTL ibeke obala ukuxhumana nezindlu zendabuko kwamanye amazwe iphinde yenze ukuhlela ukufakwa kabusha kukasihlalo weNHTL osanda kuthatha umhlalaphansi Inkosi Mpiyesintombi Mzimela.
Ukudala isisekelo sokukhuluma ngokwakhayo phakathi kukahulumeni nezinhlaka ezizimele ngamathuba obudlelwane obaziwa ngama-public-private-partnerships kanye nokuzikhethela ukugcwalisa ukutshalwa kwezimali ezinkampanini ezizimele.
Isoseshini izoba yi-body corporate ngokulandela okuqhubekayo, ingaboshwa iphinde ibophe abantu.
Ukuhlelwa kabusha kokuphathwa ngasese kwezimpahla zombuso kanye nokwethulwa kwezinhlelo ezizovumela umphakathi omningi ukuba ube abanikazi balezo zimpahla.
Ama-Wendy houses angashi abelokhu ehlinzekwa kanye nezindlu zangasese namanzi.
Lesi sithombe sathathwa ngaphambi ngokuqala ukusebenza kohlelo lwe-Western Cape Clean-up Operation endaweni yaseKnysna.
Amashumi ezinkulungwane emikhukhu empintshene ndawonye ngaphandle kwezindlu zangasese ezisebenza ngendlela, asezindaweni eziyingozi njengezindawo eziba nezikhukhula neziwubhuku.
Isivumelwano sokumenyezelwa kokukhululeka yizikhungo zesikhashana zokuzibusa eKosovo sinika umphakathi womhlaba, kanye nathi, inselelo enkulu.
Uma ubuka izinto ezigqokwa yi-Stallion Security, ucabanga ukuthi ungalungelwa yijazi noma ibhibhi?
Ukuqhamuka nesu kufaka ukuhlonza kwezindlela zokukwazi ukuthola imiphumela edingekayo kanjalo nokukhethwa kwezindlela ezithandekayo.
Izimpahla ezatholwa kubona zazintshontshwe kowesifazane ohlala kuStirling Drive, eMorningside kanti zaphindiselwa kuyena.
Uhlobo lwemikhiqizo ekhiqizwayo kanjalo nezingozi ezingaba khona ngentuthuko engalawulwa, imkhiqizo, ukukhiqiza kanye nokudayiswa kwezikhali.
Lezi zinombolo ziyethusa kanti zidinga ukuba umasipala abhekane ne-HIV Aids ngohlelo lwe-IDP.
Omunye wabasolwa wafa ekudubulaneni, ngesikhathi abanye abasolwa ababili balimala.
Ifemu yaseNingizimu Afrikha yakwa-IMG Tantalum ihlela ukuthuthukisa izinqolobane ze-tantalite okuthiwa itholakala e-Tantalite valley esifundeni esiseningizimu neNamibia.
Okunye, umdlavuza wesikhumba iyinhlobo ebonakalayo, kanti ingabonakala isaqala bese yelashwa ngaphambi kokuba ibeke impilo engcupheni.
Basizwa ngezinto zengqungquthela, amafolda abhaliwe, amaphepha okubhala, amaciko enza imidlalo kanye nokudla.
Izingqungquthela zokungenelela ebudlelwaneni babahlukunyeziwe kanye nabahlukumezi kanye namaqembu emindeni ayizinhlobo ezimbili zezinhlelo zokubuyisela ubulungiswa ezibalulwe kwi-Child Justice Bill.
Uhulumeni wobandlululo washiya ngaphandle ngenhloso abantu abaningi ekuphileni okwejwayelekile ngokubeka inqwaba yemithetho yobandlululo.
Ekulalelweni kwecala lakho wathi ukushaywa kwaqala ngesikhathi uNkk Madikizela-Mandela ekushaya ngempama, isibhakela kanye nemvubu.
Ngisola ukuthi umhlangano uyokwandulela i-AU Summit eGhana.
Impela uhulumeni waseCongo kumele abhekane nokuhanjiswa ngokungemthetho kwemali kanye nezinto zaseDRC.
Isahluko sidingida izindlela ezehlukene zokuvela kweqiniso njengoba libhekwa yikhomishana: iqiniso ngokukhulunyiwe noma ngokuhlolwe ngezesayensi, okomuntu ngamunye noma okuxoxiwe, iqiniso lomphakathi neqiniso elelaphayo nelibuyisela izinto esimweni.
Ukujahana phakathi kwamaphoyisa nalabo abasolwa ngokudayisa izidakamizwa kobekubukeka sengathi yimuvi yaseHollywood.
Inkundla yezemidlalo esanda kwakhiwa kabusha iMoses Mabhida isisesigabeni sokusebenza nokuyilapho ama-Commercial Hospitality Suites esetshelekiswe onke.
Ukusula ngesankahlu emva kokungena kancane emanzini kungasiza kuvimbele inunu emuncayo i-Schistosoma ukuba ingene esikhumbeni.
Umsolwa uzovela enkantolo yeMantshi yase-Benoni namuhla.
Amanzi asogwini anukubezwa amanzi aphuma kwibhalasti nokuchitheka kukawoyela emikhunjini.
Umqashi ofaka inkontileka yezemisebenzi unesibopho esingaba yicala ngokuhlanganyela uma inkontileka yephula noma yiliphi izinga lokusebenza.
Kudala ukuhlupheka okujulile nokulimala kwezinto ezimbili ezingaba yisixazululo samazwe amabili.
Uhulumeni uhlinzeka usizo lwezezimali ukuphucula ukufinyelela kwi-FET njengengxenye yesu le-iKapa Elihlumayo strategy.
UNgqongqoshe uMotsoaledi uthembise odokotela abasesitelekeni ukuthi udaba luzokazululwa ngokushesha.
Angiphinde ngithathe leli thuba ngibonge ngokukhethekile abasebenzi bami abazimisele, uBeverley Van Reenen kanye noJemayne Andrews ngomsebenzi wabo kanye nokweseka.
Uma umhlaba sekutshalwe kuwo kabili kumele ugandaywe nge-Cambridge roller.
Ngezindlela zabo zokuzama okusha, ezinye zezinkampani zimelene nabangakholwa kalula okunamhlanje bathathwa njengabadlali abasezingeni lomhlaba.
Ngicabanga ukuthi uColonel Fred van Niekerk weSpecial Branch watshela inkantolo ukuthi iziboshwa zaqala zaveza ubufakazi bokuthi abasaboni ukuthi bakuphi, nezimpawu ezavela ezinsukwini ezintathu.
Ngokucacile, ukusuka kulezo zindawo okuqalwa kuzo sesihambe ibanga, kusho uMnu Jenkins kwi-BuaNews.
Ukuphawula kukaCobus Dowry uNgqongqoshe woHulumeni baseKhaya esithangamini sabezindaba ukumemezela umphumela wokuphenywa ngamathuna abantu abaningi aseLaingsburg.
Abasebenzi be-WFP kanye nabezinkontileka bamiswa ngezibhamu, bahudulwa bekhishwa ezimotweni zabo baphucwa izinto ngokushesha okumangalisayo, kusho yena.
Ukweseka umgomo wokungenziwa kwenzeke uyochazwa ngokucacile kanjalo nomgomo wokungaqhubeki.
Ukukhishwa ngezigaba kwemisebenzi yezinkontileka zaseKlipfontein Corridor kweseka lokhu.
Amakhotheshini amenywe ukuba alethe okumele kulethwe, kufakwe ne-palisade fence emtholampilo waseFanyana Nhlapo.
IKhomishana weSiteshi we-Sydenham SAPS, u-Senior Supt Glen Nayager wathi amaphoyisa asebenze liyidliva ukumisa umthetho.
Kodwa, ukuziphatha kukaMido uma ephethe ibhola ngeke kukhumbuleke kakhulu, njengoba onke amehlo ezobe enamathele kumdlali wodumo uMohamed Zidan.
Owesifazane akalimalanga, ngaphandle nje kwemihuzuko eminweni ngoba abasolwa bamphuca izindandatho zakhe eminweni ngenkani.
Amabhizinisi ojantshi abazimele, izindledlana zamakhebula, izimoto ezihambisa amanzi emadamini, kumaleykhi kanye nokunye.
I-Escherichia coli iyizilwanyana ezingamagciwqne atholakala emathunjini abantu nawezilwane angadala ukuguliswa wushevu ongaba sekudleni.
Ikhefu leminyaka eyisikhombisa, amalungiselelo aseqalile kulokho okubukeka kuzoba yi-Summit eqophe umlando phakathi koMongameli base-Afrikha nabase-Europe ePortugal ngoZibandlela kulo nyaka.
UMnyango weMisebenzi yoMphakathi nokuPhathwa kwayo uqale uhlelo lokwesekwa okunezinsiza.
Ndawonye, amabhajethi alama-ejensi akhombisa ukuzwana, ukulethwa kwemisebenzi engenazihibe nebhekelele konke.
Uthe lezi zihlakaniphi zaphila ezikhathini ezinzima kodwa zanqoba ngaphansi kwezimo ezimbi kakhulu ngesikhathi izwe lethu lisabuswa amanye.
Ukuqeda ubuphofu nokungathuthuki kumele kube yingxenye yalokho esiqala ngakho ukwakha kabusha indawo.
Imithetho eyenziwe ngendlela ingaba nomphumela ongemuhle ekusheshisweni nokudidiyelwa ngendlela kwemisebenzi.
Kucatshangwa ukuthi uNdunankulu weSifundazwe, uMnu Ebrahim Rasool, uzokwemukela abantu kulo mcimbi.
Ngesikhathi kuvuleka isikhumulo ngonyaka odlule sabhekela izidingo zezemidlalo zezingane ezihlala emgwaqweni.
Amaqabane e-MK engangihlala nawo namanye amaqabane kanye nendodakazi yami.
Angizwanga! Angikholwa ukuthi ngikhuluma nawe.
Ezokuvakasha kwakuthathwa njengomsebenzi e-MOU phakathi komnyango we-City Transport Department kanye neMetrorail.
Ngabuka phezu kweNile ngaphinde ngaphakamisa amaphiramidi ngaphezu kwayo.
Okuxhunyanwa nabo ngezamabhizinisi endaweni yeLuwazi Projects, sebegcinelwe ukusiza labo abaqashwe abanye ekuthuthukiseni isu elibalulekile namakhono okuphatha.
Itholakala ngasekugcineni kwendawo kaMasipala waseThekwini.
Ukusiza abafundi baqonde imiphumela yabantu kwi-biodiversity.
Abafundi bazosebenza ngaphansi kobuholi buka-Adam Madebe, owenza isichuse sithombe sikaKgosi Mogale.
Kanti ngifuna ukukuqinisekisa ukuthi imizamo yakho ngeke izitshwe noma inganakwa.
Idolobha selamukele uhlelo lokusebenza ngokuzinikela ekudilizeni ukuze kubekwe ezingeni amathuba emisebenzi kubantu bethu.
Ekhuluma nezintatheli ngesimo sokuzilungiselela ithonamenti ngoLwesine, uDkt Jordaan wathi wonke amasu ayesendaweni ukuze iNingizimu Afrikha ikwazi ukusingatha umcimbi osezingeni lomhlaba.
Ngokwejwayelekile ukudidiyelwa kokubambisana ezifundazweni kanye nokudididyelwa ngaphakathi ezifundazweni kubonakala uma kuqhathaniswa nokwehla komnotho nokukhathazeka ngokudayisa.
Sisakhathazekile ngokungaqhubeki kwemibuzo nge-Western Sahara.
INingizimu Afrikha inesimo sezulu esehlukile, sezezindawo ngokwezinhlanga nesimo sokusebenza, nokudinga ukuba kwezinye izikhathi ngamathuluzi enzelwe lowo msebenzi.
I-BCEA ivimbela abasebenzi abakhulelwe ukuba basebenze amasonto ayishumi nambili.
Sifunde okuningi ngokumele kwenziwe ukusebenza uhlelo lokuvimbela ukwedluliselwa kwegciwane lisuka kumama liya enganeni.
Uthe uyodingida izindaba nabaphathi bamaqembu ebhola mayelana nokudlala kweqembu kulezi zinsuku.
Abezindaba bayamenywa ukuba bethamele umcimbi wokukhumbula nokugubha impilo kaMhlonishwa u-Archbishop Denis Hurley.
Amagama abalulekile, ngakho qinisekisa ukuthi amagama akho awaphathi kabi noma aqinise okungekuhle okucatshangwa abantu.
Ngolimi lwasekhaya laba bantu babengabizwa ngezimpimpi, noma abathuthi bezindaba.
Ukuveza imizamo emikhulu okuhloswe ngayo ukuphucula ukulethwa ngendlela kwemisebenzi.
Sesiphinde saqhamuka nezindlela zokungenelela ngezinqubomgomo zabampofu ukubhekana nemiphumela yezindleko zokufinyelela emisebenzini ngqangi.
Abasolwa babaleka lapho kwenzeka khona icala ngemoto yohlobo lwe-land cruiser yomlimi, nesamba semali, omakhalekhukhwini ababili, isibhamu aknye nobucwebe.
Omunye umthandi webhola, uJohannes Mzilikazi, wathi iBafana Bafana yayizoqhubeka lapho igcine khona emdlalweni wangesonto eledlule neMauritius.
Kulindeleke ukuba ukhetho lukaMongameli luhambisane nokhetho lwezifundazwe.
Ngijabule ngale ngxenye njengoba iveza amamthubaokwabelana ngolwazi - ngizokukhombisa ukuthi ngichaza ukuthini.
Kumele nginezele kulokho esengikushilo, kuGeneral Cockroft owayandulele uGeneral Nieuwoudt.
Lokhu kufaka i-PLWHA toolkit, esanda kuqedwa, egxile ekumemezeleni nasencazelweni yokubamba iqhaza le-PLWHA.
Bonke abasolwa sebevelile enkantolo yamantshi yasEzakheni.
Ngokuqeqeshwa lokhu kungenziwa ngendlela eyiyo yokuzivikela kubahlaseli abahlome ngezikhali zokuzakhela.
Sesivumelene ngokubaluleka kokuqalisa ukusebenza kwezixazululo ze-AU ezazidinga umhlangano wochwepheshe bezezimali ukuze bathole izindlela eziyizo zokukhulisa imali.
I-Iran yathi ngeSonto idinga isikhathi sokubukeza isiphakamiso sikaDkt El Baradei se "sikhathi sekhefu" ngaphansi komsebenzi wezikhali zenunzi we-Iran kanye nonswinyo lwe-UN okumele lususwe nje.
Ukukhiqizwa kwamaphalphu ezinye izinto ezisamisipha ngezinhlelo zobukhenikha, zamakhemikhali nokunye okucishe kufane namakhemikhali.
Mnu Vally, oKhomishana ababili bangathanda ukuchaza eminye imibuzo ngobufakazi obusanda kwethulwa, uDkt Randera kanye noNkk Sooka.
Isidumbu sikaHannes van Wyk sisuswa endaweni abulawelwe kuyo.
Okusemva kwesethulo okuhambelana nesingeniso soMthetho wethu kuyingxenye yoMthethosisekelo.
Amasimpoziyamu abanjwa minyaka yonke, ekhaya naphesheya, ebhekene nokulandelwa komthetho wokuhweba ngokusobala emsebenzini wobuciko, izinto ezingamagugu nezakudala.
Abasolwa abangamashumi amane nesikhombisa baboshwa esifundazweni sonke ngamacala ehlukene okukhwabanisa asukela esambeni esingaba ngaphezu kwezigidi eziyisishiyagalombili zamarandi.
Isifunda saseHebei sinezindawo ezizungeze inhlokodolobha yaseChina iBeijing kanye neTianjin eNorth China.
Kungabe ngiyaqonda ukuthi kuyini ukuba wumnyango osesangweni elijikelezayo?
Kodwa, lokhu kube nomphumela ukuba okumbiwa phansi kwenyuke kakhulu.
Iphrojekthi ebizwa nge-WCED's Khanya Technology in Education Project ifaka ilabhorethri yamakhompyutha eDennegeur Primary School eMitchell's Plain.
Ukuthi kungenzeka umsolwa uke waba ezehlakalweni ezithi azifane esifundazweni sonke kuyaphenywa.
Kunomcabango ongemuhle wokuthi akukho kwehlukana okuyisipesheli, ubulungiswa busangenzeka.
Ngesinye isikhathi, lokho kungasebenzisi ngendlela kuxhumene nokuhlasela ukuziphatha kophrojusa nokusatshalaliswa kwedatha.
Ngaphandle kwamahebezi athi wawuyigwala kungabe kukhona okunye okwenza ucabange ukuthi i-IFP iyona eyayikuhlasele?
Kwezinye izindawo, imisebenzi yempilo yendawo ikhona ngokwanele.
Ngathola izibonelo, amaphepha okulungisela namaphepha okuhlanganisa kuyasiza ezibalweni kodwa awatholakalanga amakhophi e-Math lit.
Uhlelo lwe-PA lubukeka lushintshiwe, lwaphuculwa ukuze abamemezelayo babhekane nesixuku baphinde basikhombise amasango ayiwo ezindaweni ezidayisa amathikithi.
Umnyango uphinde uphenye izinsolo zokungaziphathi kahle ngokocansi okufana nothisha wase-Oude Molen High School.
Ukukhulumisana ne-Inspectorate nokugada umphumela wokusetshenziswa kanye nezitifiketi zakhona, kanjalo nokulungiselela ukuvakasha kwama-International Inspectors.
Le ngxenye ibukela kwi-Implementation Framework bese ichaza ukuxhumana phakathi kwe-Implementation Framework kanye nendlela yokuphatha echazwe ezingxenyeni ezilandelayo ze-Toolkit.
Isibonelo, izinsolo zokuthi uNkk Madikizela-Mandela ngesandla sakhe, wanika uMnu Mabotha incwajana ethile.
Sebenzisa umshanelo ukunepayipi lamanzi uma uhlanza izindlela zokuhamba imoto egcekeni noma iphathiyo.
Udaba lokubizwa ngeWitdoeke eNtshonalanga Kapa ngokucacile luveza okwakwenziwa yimibutho yezokuphepha yesikhathi sobandlululo ukuze abantu abamnyama bacindezelane bodwa.
Ama-provitamins kanye nama-vitamins, emvelo noma akhiqiziwe lapha sifaka nengxube yemvelo, okukhishwe kumavithamini nezingxube zalokhu, noma incibilikisiwe noma ingancibilikisiwe.
Lokhu kungafaka izinto zomlando wabantu, amafosili nokuyizikhumbuzo okuthathwe endaweni yempi.
Izikole zihlonze izidingo zazo njengalezo zokulungisa izakhiwo zezindawo zokuwasha amalabhorethri esayensi, nokwakha amakilasi ahlanganiseka kalula nalabhorethri amakhompyutha.
Konke ukukhokha kwi-Russian Federation kwenziwa ngama-rouble.
Kuyilungelo engilinikiwe ukuba ngembule umfanekiso walowo owayenguMongameli wakuleli uNelson Rolihlahla Mandela kwabanye ababa ngoMongameli abehlukile lapha ePeace Palace.
UMthetho uqinisekisa ngokucacile ukuthi iBhodi nabasebenzi balo baveza izinhlanga ezikhona esifundazweni, ubulili kanjalo nabahlala emadolobheni nasemakhaya.
Okwesithathu ukuqalisa uhlelo olusha lokucwasa ngokobuhlanga lukaBotha lwethulwa ngesicelo somphakathi wamabhizinisi ngomzamo wokuphuma enkingeni yokwehla kwamandla omnotho nokwanda kwabangasebenzi.
Umbhali uke wavakashela eRussia ngaphambi kwempi kanti uyakwazi ukukhuluma isiRashiya kancane.
Owayecula emuva kuma-Soul Brothers, uVusi Ngcobo, wethule i-albhamu yakhe yokuqala eNtuzuma Community Hall ngesonto eledlule.
Ngokwevangeli lezitha zethu, iminyaka kahulumeni we-National Party yokusetshenziswa ngokungalawulwa kwabantu abamyama baseNingizimu Afrikha ngabaMhlophe.
Amazinga angagcinekile okuxhashazwa esabisa ukuziphatha kwemvelo kuma-estuarine systems, ikakhulukazi izinhlobo ezimbalwa zezilwane kusoshwe ukub zivunwe.
Amabhrikhi,amabhlokhi, amathayela neseramikhi yokwakha eyakhiwe kabusha.
Iqembu laphinde lemukela ukusatshalaliswa kabusha kwamasosha e-UN ezingxenyeni ezisenyakatho yezwe.
Engikushoyo wukuthi uChrista Stoman wakhethwa waba yi-jock commander noma u-jock co-ordinator.
Omunye wabasolwa uyelashwa emva kokuba elimele ekudubulaneni namaphoyisa.
UKhomishana wesiteshi saseQueenstown, uMsizi kaKhomishana uNikki Mlilwana, waphinde wabonga umphakathi ngokwazisa amaphoyisa ngale moto.
Ngizocela uze ngaphambili uzokhuluma embhobhweni.
Ukuzibophezela kukahulumeni kokungandisi, ukungakhiqizi izikhali, ukuvimbela kanjalo nokulawula izikhali ngendlela.
Izimpi noma ukusika umhlaba noma ukuphonsela umuntu inselelo.
Izamba zifaka nokuthi 'akuchaziwe' kanye nokuthi 'angazi' njengezigaba zokwaneliseka.
Kuphinde kusoleke ukuthi bashushumbisa izidakamizwa bezisusa eSoweto beziyisa esifundazweni saseMpumalanga Kapa.
I-EU iphinde ifake amazwe ayesibusa, kangangokuthi sisaqhubeka nokuba nezinto ezifaka izindawo nezombusazwe nezibizwa nge-Francophone, i-Anglophone kanye ne-Lusophone Africa.
Izinqumo ngenqubomgomo mayelana nokuthuthukisa kanjalo nokusebenza kwe-WIS kuzolawulwa yi-DEAT, nezoba nesibopho sokwethulwa kanjalo nokuqalisa ukusebenza kwama-WIS help-lines.
Mnu Mamabolo, ubeke isitatimende esimayelana nalolu daba?
UMohamed uchaza ukuthi kwenzeka kanjani ukuba owesifazane oyedwa azi ukuthi "-kwashuthekwa amagundane esithweni sakhe sangasese ngenhloso yokumhlukumeza".
Kusemahlombe ami ukuba ngikumeme, Dkt Moosa ukuba wethule inkulumo yakho siyobe sesigoqa ekugcineni.
Ngangimazi ngegama likaTodo, kodwa ngisanda kuthola ukuthi elinye igama lakhe ngu-Oupa uma ngingaphosisi.
Unompempe akahlangene ne-JOC kanjalo nomdlalo.
I-Safa ilawula imidlalo ekhokhelwayo neyabasafufusa kuleli zwe.
Kusukela ekuqaleni kokwakha umphakathi wethu obuswa ngentando yeningi, siqinisekise ukuthi sibheke umphakathi osekelwe kubantu ovezwa ngabantu abaphokophelele ushintsho.
Umhlaba usuthengiwe kanti nomsebenzi usuqalile.
Ababili kubasolwa abane baboshwa emva kwesikhathi endaweni yaseBloemspruit eduze naseMangaung.
Inhloso yoMnyango we-Public Enterprises wukuqondisa nokulawula ukwakhiwa kabusha kwamabhizinisi angaphansi kahulumeni ukunweba umthamo wabangabanikazi.
Uzibe ehola uhlelo lokuthuthukiswa komnotho - olucishe lufane nalolo lonyaka wonke, lokusetshenzwa kwezigayo zommbila ezindlini zeMeya.
I-Hekpoort isezindaweni ezehlelayo zasezintabeni zaseMagaliesberg, okuyimizuzu embalwa ukusuka eHartebeespoort Dam.
Ukuboshwa kanye nokugwetshwa kuyizimpawu eziqinisekisa ukuhlakanipha okukhonjiswe amalungu eZikhungo ezehlukene ze-Organized Crime Units esifundazweni.
USydeny Makhaye wathi impilo yakhe yobugebengu idalwa wukuhlupheka ngesikhathi egwetshelwa ukugqekeza izimoto aphinde antshontshe izinto ezibizayo.
Izindlu zivamise ukuba ngezesikhashana ezakhiwe endaweni lapho iningi lazo lingabukwa futhi lingaphathwa njengezindlu okungahlalwa kuzo.
Lezi zindlu ezixhobelene zazinokuningi okuhle ngakokwezimali emnothweni owehlayo, kulawo mabhizinisi ayeyingxenye yokuhlangana kwezakhiwo.
Cha, ngicabanga ukuthi sizocela uMurphy kanye noValli ukuba babhekane nalolu daba.
Inhloso wukuphucula imithombo emikhulu, eyaziwa kahle, ehlalayo kanye nengashintsheka kalula eseduze.
Ukujula kokubheka izinto ngendlela ethile kuyehla, nokwenza kube nzima ukuhlola ngokuyikho ukuthi izinto zikude kangakanani.
Ngaphandle kokwazi kwentombazane encane nenamahloni, iMeya yayinokwakuzoyimangaza kakhulu.
Ingxenye enkulu yendawo engenelwe yizikhukhula yembozwe okubizwa nge-dark alluvium ecebe kakhulu nge-organic matter.
Ukufa kanye nabalimele abayingxenye yamasosha ase-US kuyinto ehlukile uma kungakacatshangisiswa.
Lokhu kuyingqayizivele yokwenza izinto ngobuciko kwi-systematic ichthyology.
Angazi noma lokhu kuyiqiniso, kodwa uzwile ukuthi intatheli itheni mayelana namakopi esisi esikhalisa unyembezi ayejikijelwe esixukwini?
Ngiyaxolisa, ngizama ukusiza.
Sifuna ukudlulisa ukuzwelana kwethu okukhulu nomndeni, abangani, abalingani kanye nabantu baseTanzania.
Ukukwazi ukwenza izinto kudingeka kube sezingeni elithile lokhu kufaka nomhlaba, umoya nempilo yasolwandle, ukubhekana nokusebenza kokuhamba, ukurekhoda ngamakhamera kanye namandla omlilo.
Indledlana ephuculiwe neyakhiwe kahle eplaza eqondene nomgwaqwana osuka ubuye uphindele esiteshini sesitimela.
Isikhungo se-Disaster Risk Management sigqugquzela bonke abahlali kanye nabavakashi e-Cape Town ukugubha ngendlela eyiyo, kodwa ukuba baqaphe ngazo zonke izikhathi izingozi ezingaba khona emigwaqweni yethu.
Lesi sigaba sizohlanganisa inhlolombono nokukhucula okuqhubekayo, kubekwa phambili izidingo zokuthutha izinyosi ukuba ziyobekela amaqinsi ngenhloso yokudayisa maphakathi noNcwaba.
Obekuthusa kakhulu bekuwumumo wokunye ukugxeka okwakubhekiswe ku-Statistics SA nangokuveza lezi zinkonondo.
Udaba lokungenzeki ngendlela oluthinta ingqalasizinda yomphakathi ngenxa yokucekelwa phansi kanye nokungaphathwa ngendlela kuyasokolisa.
Manje sengicela ukuba uNkk Winnie Madikizela-Mandela ukuba angene ebhokisini lofakazi.
Ukuhlola i-Environmental Impact Assessments kanye nokubhekisisa amasu okwakha ngokwemigomo nemisindo engaba khona.
Isisayine izivumelwano eziningi kanti ibamba iqhaza ezintweni eziningi ezifaka amazwe amaningi ezimayelana nezikhali zencithakalo, izikhali ezejwayelekile nezikhali eziyingozi njengamabhomu aphansi.
Isimo sezombusazwe kanye nesokuphepha eDRC silokhu sithule.
Kungabe kuphakanyiswa ukuthi i-UDF yabeka ngenhloso imizabalazo engahlelekile?
Lokhu kudwebe isiqalo sesikhathi semidlalo kaShakespeare eMaynardville ngokubambisana ne-City of Cape Town kanye ne-Artscape.
Abasolwa abaqhamuka eKhayelitsha, baboshwa base bevela enkantolo yematshi eLaingsburg.
Izindawo ezidayisa ubisi ngesamba nazo ziqashelwe emingceleni yase-Unicity, lokhu kuyikhonsepthi entsha kanti isuswa wukudayiswa kobisi ngesamba emphakathini.
Ophume isibili uGabriele Beissel-Durrant oqhamuka e-UK, wasebenzisa isu ukuhlangabezana nedatha eyayingekho kwizinhlolombono ngenxa yokungaphendulwa kwemibuzo.
Kuyajabulisa ukubona ukuthi iNigeria, nakuba inezinkinga ekubalweni kwabantu, yathatha lo msebenzi onzima emasontweni amabili edlule.
Umfutho wokulungisa nokwakha kabusha amaplathifomu angekho olwandle.
Ngithanda ukukhumbuza osokhamera ukuba bakhulumisane nomsebenzi wethu osebenza ehhovisi lezokuxhumana, uChristel Terblanche ngokuthatha izithombe.
Lokhu kumele kwenziwe yisikhungo se-Export Promotion somnyango we-dti.
Ukulimala kwezihlahla kanye nomhlabathi ngenxa yokuklaba ngokweqile kwemfuyo, ukulinywa kwenhlabathi nokuqoqwa ngokweqile kwe-woody biomass.
UMosibi wagetshwa iminyaka eyishumi ejele.
Siphinde sibe nokwethemba ukuthi iKhomishana eletha uxolo ye-UN nokukwazi kwayo ukusiza amanye amazwe aphume ezingxabanweni kanye nokuwasiza endleleni yokuzakha kabusha emva kokungqubuzana.
Kukuleyo ndawo lapho sithi ababambiqhaza abalungile baxoshwa kanti abaholi baya ekudingisweni, kanti baboshwa isikhathi eside emajele ethu.
Nakuba singazinikele emalini yomphakathi kodwa i-Special Project sabiza okwaziwa nge-Action for Neighbourhood Change ebhekene nemigomo yokwakha i-SC endaweni yokuhlala.
Ukunikeza umsebenzi ogcwele wokulawula izingubo zokulala kanye nokusebenza kwendawo yokuwasha okokulala eTygerberg Academic Hospital.
Ukusiza ukuhlonza izihibe ekuqaliseni ukusebenza kwezindlela zokonga ugesi kanye nokuthuthukisa izixazululo zokumelana nazo.
I-Mammal Department isayiniswe isivumelwano kumaphrojekthi akhokhelwa yizimali zaphesheya abheka izindlela zokunciphisa ukuthinteka kwezimpilo zabantu nokulahlekelwa wumnotho ngenxa yemithi yokubulala izilwane ezingathandeki.
Indoda yaboshwa empambanamgwaqo yaseMalamulele iphethe ikhompyutha okusolakala ngokuthi intshontshiwe kanjalo neskrini sekhompyutha.
I-Crime Intelligence Gatherer izogada abasolwa ukushaya ngonyawo lonwabu, ngezimoto, bebalandela ngezinyawo, ngokurekhoda ngevidiyo nangokushutha ukweseka ukuphenya.
Njengomphumela wemilando yethu ecishe ifane, siphinde sibe namasiko acebile nehlukene afaka isandla empumelelweni yethu.
ISekela likaNgqongqoshe u-Enver Surty: ngaphezudlwana kwezigidi eziyisishiyagalombili zabantu abangakwazi ukufunda nokubhala.
Ukusiza imikhandlu yomasipala ukuhlonza, ukuhluza kanye nokuqalisa ukusebenza imisebenzi eyehlukene eyakha kabusha kanye nokuyenza yenzeke.
Kuphinde kusoleke ukuthi imoto okwabalekwa ngayo kucatshangwa ukuthi yayintshontshwe eKempton Park.
Iqembu elisha lamalungu e-SAPS members afika e-El Fasher, eSudan.
Ngithathe la magama, igama negama kwithephu yeNBC.
Le phrojekthi ihlose ukwakha ithemplethi enemininingwane ye-GIS esebenza ngendlela, esebenziseka kalula ukugcina idatha yezolimo esifundeni.
Ukwenza ucwaningo olunzulu, oluphokophelele phambili noluzothatha isikhathi eside lokubeka phansi izikhali, ukuze kuhlinzekwe umumo wezinkinga nokuqalisa kabusha ukuxoxisana.
Yebo, uthi nakuba kunjalo ngangibeke umoya phansi.
Lokhu kanye nezinye izinto ohlelweni olukhulu lwe-SHI kuyokhankaselwa kubalingani emphakathini.
Umkhiqizi wokudla kwasekuseni wathola isiriyeli egazingiwe noma amasiriyeli ayizinhlamvu akhukhumalayo noma agaywayo, ukwebula noma ukupholisha izinhlamvu.
UNdunankulu kanye noNgqongqoshe uMcibisi Skwatsha kanye noPierre Uys bajoyinwa amalungu omphakathi ukugubha ukuvulwa kwale ndawo ebalulekile.
Isibopho esikhulu sizoba kwi-DPSA kanye ne-PSETA.
Njengabantu, nanjengosopolitiki, kumele sixazulule inkinga yaseDarfur, uSarkozy wathi emva kokuba nemihlangano esigodlweni sase- Elysee eParis.
Njengoba kuveziwe ngenhla, iSSC yakhomba udaba kuHeunis kanye noMalan ukuba baphenywe.
Ama-Unitarian Congregations eNingizimu Afrikha ayinhlangano eyakhelwa abantu ababenganelisekile ngezinkolo ezivele zikhona, noma abafuna ulwazi ngezinkolelo zabo.
Niphinde nibuye nisivakashele ezweni lethu ngezilwandlekazi i-Atlantic ne-Indian.
Kunamathuba amakhulu ukuba abatshali bezimali babone izitshalo ezibolisa izinhlanzi, i-crustacean fisheries, kanye nokudoba ezindaweni ezidephile.
Amaphrojekthi asebenzisa okumbiwa phansi kumele aqinisekise ukuthi imithombo yawo ayilimazi imvelo nokuthi iyakwazi ukugcineka noma ukusetshenziswa ngephethini ethile.
Emva kokuphenya kabanzi, uMseshi ongu-Inspector Sipho Lukhele wathola ukuthi iPolo yadunwa eGuguletu ngosuku olufanayo lokubulawa.
Ungakwazi ukungeluleka ngokufakwa kokubulawa kukaMnu Stompie Seipei kanye nokushaywa kwamadoda amathathu asemancane, kanjalo nokubulawa kukaKuki Zwane.
Ukuqinisa ukuxhumana kwamazwe amaningi kuphinde kuchaze ukwakha kabusha i-United Nations Security Council ukuthi yenziwe ibe ngengafihli lutho, ebuswa ngentando yeningi kanye nenabayimele.
Ubize ukunqoba kukaMnu Obama njengo"kuyingqophamlando" eKenya lapho ubaba kaMnu Obama azalwa khona.
Incike kulokhu i-Bi-National Commission nama-Working Groups ayo ehlukene , sizinikele endleleni ebalulekile yentuthuko okumele kube yisibonelo esihle yokubambisana kokwaziwa nge-intra-African kanye ne-South-South co-operation.
Ukulawulwa kwamahostela kumele kwenziwe ngendlela yentando yeningi ukuze abahlali babambe iqhaza ngokubambisana nabaphathi bezimayini kuzo zonke izindawo zokuthatha izinqumo mayelana nokulawulwa kwamhostela.
Impumelelo yeCAV isekelwe ekwazini ukuhlotshaniswa nomnotho kwamaklasta ukuze kuhlangatshezwane nezidingo zezimakethe ze-international aerospace, kusho uMnu Dockrat.
Bobabili odokotela basesifundeni abaneqhaza ekulawulweni kwemithi eyayisetshenziswa nguSteve Biko ezinsukwini zakhe zokugcina banika impendulo efanayo ngesikhathi bebuzwa.
Ukwakha umquba, ukumalisha, ukutshalwa kwezinhlamvu, ukugadwa kwezinambuzane ukukhishwa kokhula kanye nokulawulwa kwezingadi.
Emva kweminyaka kwakunebhungu elinguGregory Flack elaliyimpimpi yamaphoyisa kanti wavuma ukuthi wayejutshelwe ukungimpimpa.
Abokugcina abasele babone ukwenyuka kokuphumelela ngamaflaya, ukuzingela izimboni zezidakamizwa, ukubopha izigelekeqe kanye nokwehlisa ukwenzeka kwamacala.
I-Premier Fishing inikele amabhokisi amaningana ePilchards ngesikhathi inkampani ebizwa nge-WishingWell Foundation isiveze inhloso yokwenza iWoodside ibe yinhlangano abanikela kuyo eNtshonalanga Kapa.
Impumelelo yohlelo lwethu lokwakha kabusha inhlangano yethu luncike emibonweni yabasebenzi, nosizo lwabo uma kuba nezinkinga.
Ukungena kwemali kwi-Foreign Direct Investments kunzima kulesi sikhathi, nokuphushwa wukuzethemba uma kuza kwezamabhizinisi.
Ukwakhiwa kwesizinda okuzosetshenzelwa phezu kwaso nokulethwa kwezindlu komasipala.
Kumenyezelwe wuKofi Annan ukuthi iKhomishana yaMaqiniso kumele ibe namalungu asekhaya nawaphesheya alalela amacala.
Siyathokoza ukuthi uzobe usebenza noNobhala Jikelele uKofi Annan, osekhombise ukuzinikela okungachazeki ukuze kufezeke izinhloso zale Nhlangano.
Isu laseCape Town lihlose ukwakha indawo ephephile bese kuthuthukiswa ukwenziwa kwezizinda nezizohlangabezana ngokushesha nangendlela nezehlakalo ezihlobene nabavakashi.
U-Aletta wayesazwana noGeorge ngaleso sikhathi.
Ukubuyiselwa kwezinto esimweni kwezindawo ezinamanzi nezindawo ezineziduli okuhlala kuzo umphakathi waseLos Angeles.
Emcimbini wokukhipha imiklomelo e-Cecilia Makiwane, uNgqongqoshe uPierre Uys wabonga izinkulungwane zabahlengikazi abahlala bezinikele ezifungweni zabo zokusebenza ezibhedlela nasemitholampilo kuso sonke isifundazwe.
Kumele igcinwe ezweni elilodwa, ngenhloso yokuba iwelele emazweni angomakhelwane.
Ukubambisana kuyokwenziwa ngendlela ukuze kuhlinzeke ibhriji labaqambi bomculo abazimele emnothweni kanjalo nophrojusa.
Izingoje eziyisishiyagalombili ezinamasayidi amathathu ezingatholakala ngesikhathi sombukiso nokungagaxwa kuzo izinto.
I-IThemba Laboratories inesibopho sokubheka imithi yokwelapha kanye nokusetshenziswa kwayo.
EBurundi, sesithole ukuba manqikanqika kwamalungu eSecurity Council ukuthi isize ukuletha uxolo kanye nokulugcina.
I-UN kanye nezinhlaka zayo kumele ifukamele imigomo ezibekele yona nanjengokusho kweshatha yayo.
Amabhasi namakhumbi ahamba kuMain Road, bese ema eduze nesibhedlela.
INingizimu Afrikha ngeke iphumelele kwiRenaissance ngaphandle kokuba ijabulele ubu-Afrikha.
Wakufonela ngesikhathi useMiami, njengoba nami ngenza.
I-Ecosystem eyenzeka phakathi kokuhlala emanzini nasemxhaphozini isib. amaxhaphozi angashi, ubhuku, kanye neziphethu.
Ukusheshisa ukusebenza kwama-SMME kungenzeka kube nokukhula emnothweni omkhulu noqondile.
Okwesibili, ukukwazi ukuvikela iRSA ekuhlaselweni kwangaphandle kungakapholi maseko nje.
I-Legal Resources Centre: okuyinhlangano engancikile kuhulumeni ibhekele ukulungiswa kabusha komthethosisekelo imele imiphakathi entulayo.
Imibono yami namuhla ngeke inkante kanjalo.
Nakuba uphenyo luqhubeka, abasolwa bavele sebehlotshaniswe nezehlakalo eziyisishiyagalombili zokugqekeza ezindlini endaweni.
Ukuhlolwa kokwenziwa kwemisebenzi nokukhiqiza kwabaqashwa abakhubazekile uma beqhathaniswa nalabo abangakhubazekile.
Nakuba kuke kwaba nokwelashwa kokwakhiwa kokwasedolobheni, umdwebo womgwaqo uveza indawo engasalungile nengabukeki kahle.
Ukukhiqizwa kwezingubo ezakhiwe ngesikhumba esinoboya, izikhumba zokusanyoka nezinyoni okwenziwa emapulazini.
Sizophinde sisheshise uhlelo lwethu lokwenziwa kabusha kwamaKomidi amaWadi kanye nokuqeqesha, nokuyoqiniswa emva kokukhethwa kiwaBasebenzi abaThuthukisa uMphakathi.
Kule mihlangano iDolobha liyokwethula, lidingide liphinde liphikisane ngohlaka oluphakanyisiwe lwe-SDF kanye namaSDPs ENF ayisishiyagalombili.
Ukuvukuzwa kwentuthuko enezelwe nokuxhaswa kwenhlalakahle.
Abahlukunyeziwe nabasinde ekuhlukunyezweni kwamalungelo esintu amakhulu baba nezidingo eziningi emzimbeni nasemoyeni.
Ukuthi akulungile ukuthi uMnu Vally aveze ukuthi ngimatasatasa netulo elithile.
Isakhiwo esincane esingakwazi ukubheka izicelo ezimayelana nokuthola izikhali ngendlela yakudala eyaziwa nge-Conventional Armaments.
IKomidi leMiphumela libheka ukuthi iNetherlands ivolontiye ukusiza kulolu hlelo.
Izifundo kanye nalapho kusetshenzwa khona okumayelana nezinhlobo zeFynbos kanye nezilwane.
Ukuthuthwa okuhleliwe kwabokufika abahlala esontweni lasemaWeseli kusamisiwe.
Isebenzisa ukukwazi nokusebenza ngendlela yokubambisana kwamazwe ngentshisekelo nokusebenza ngendlela engahambisani nokulwa.
Ukuqoqa imali esele ngendlela enesithunzi nenozwelo, ngokwemigomo ye-City's Debt Management kanye neNqubomgomo yabahlwempu.
Kumele kube nezinkomba zokuqhubeka nokuthi maluju kanjalo ne-alamu elivukuza ilokishi lonke ukuze lilungele impi.
Okwesithathu, ngizokunika eyami ithoyori engaveza ubudlelwano phakathi komhlukumezi nomhlukunyezwa.
Ngenxa yokuthi ngokwebhola lezinyawo, kwiPSL, unomxhumanisi kwiJOC okunguyena oxhumanisa okwenzekayo.
Mnu Molapo kungabe uyinhloko yezokuphepha eqenjini le-Orlando Pirates, akunjalo?
Ufake isandla hhayi amakhonsepthi achazayo kodwa amakhonsepthi abasebenzayo, kulabo ababhekene nezimo ezinokungqubuzana.
Izinto okumele zibbhekwe noma zipakishwe, emaplastikini, amastopha, izivalo, izivimbo nezinye izinto zokuvala zeplastiki.
Umgubho othatha unyaka wonke wenhlangano iqeda iminyaka engamashumi amahlanu uzoletha umoya wenjabulo emhlanganweni, nemigidi yesintu lapho abantu baseThekwini beyobamba iqhaza ngokungangabazeki.
Okuqondene nalokho, yizwe eligqugquzelayo, lapho thina baseNingizimu Afrikha sineqhaza elikhulu nelinempokophelelo.
Ngifisa ukuveza ubumbano kanye nokuhambisana nohlelo lonke.
Abafundisi basezikoleni abayikhulu namashumi amathathu, kubafundisi basezikoleni abayikhulu abangashumi ayisithupha ababefundiswa ngomsebenzi.
Abaletha imisebenzi kuzwelonke abebengafuni ukuba ama-Chaplains ngezizathu ezinhle bebethathwa njengababheki bezindaba zomsebenzi.
Incazelo enwetshiwe ifaka, abangasebenzi, njengalabo abangabizwa "ngabafuna umsebenzi kodwa abaphelelwe yithemba".
Umphakathi uqobo udinga ukwesekwa nokusizwa ukuvikela nokumelana nenhlekelele nemiphumela yawo.
Izamba zifaka ukuthi 'angazi' kanye nokuthi 'akucacile' njengezigaba zezinto ezithathe isikhathi.
Kubona kwakukhona neqembu lethu lama-nano-scientists abenza umsebenzi obabazekayo noyiwo kwi-nano-frontier.
Yingakho sibheka izinhlelo nemiphumela enqala ye-TICAD IV Summit, ngenxa yokuthi iyangena lapha.
Mnu Attwell, ngokukaSneller, akukho nkinga ngesiphakamiso esihlinzekwe, abantu abathintekayo ngeke bahlale eduzane kakhulu nemishini yabo noma bathikameze ukusebenza kwayo.
Imoto yajahwa edolobheni laseThekwini yakhuphuka ngomgwaqo uWindermere Road.
Babephuphuma injabulo ngesikhathi benza lokho, ngesiNgisi, isiBhunu kanye nesiXhosa.
UShaun Magmoed wazijikijela embhedeni wami wase efa embhedeni wami.
OMongameli baseNingizimu Afrikha,eNigeria kanye nase-Algeria babhekane namazwe abolekisayo anezimboni ukuqeda izikweletu.
Sesibe nezehlakalo zokusolwa ngokungeqiniso ngokukhula kwezenzo zobugebengu endaweni.
Uhlelo lokufunda ngeposi olwethulwe njengohlelo lokufunda lokubambisana nongumholi kwi-agri-business.
Abaseshi baseRandburg balandela ulwazi kanti omunye umsolwa wabanjwa waphinde watholwa enamakhredithi khadi omhlukunyezwa lowo.
Abelaphi bendabuko benza imikhuba yokwelapha ngesikhathi amaqembu ezenkolo enza umcimbi wokugeza, ngesikhathi kufika amabhokisi.
Ukubuyiselwa empilweni kwabantu abake baba nesifo sohlangothi, ukunqunywa izitho zomzimba, ukulimala umgogodla kuyaqhubeka nokutholakala endaweni ephezulu, okwakhiwe ngobunyoninco kwi-Western Cape Rehabilitation Centre eMitchell's Plain.
Semukela isinqumo se-European Union ukuthi ibone ngokusemthethweni izwe elizimele lasePalestine.
Amaphoyisa abophe abasolwa abathathu kanti asafuna abasolwa ababili.
I-IDP iwuhlelo olubalulekile lokubeka phambili ukuqala ukusebenza kwezinto zikaMasipala.
Sicela bonke abazovotelwa babe ngoMongameli ukuthi bemukele imiphumela ngaphandle kwemibandela.
Ukufaka amafrij namafriza amasha angadli kakhulu ugesi kunalawo ayisimanje.
I-Iran isesekuqaleni kwesigaba sokwakha indawo ezoba ne-uranium, uMohamed ElBaradei, uynhloko ye-International Atomic Energy Agency, watshela izintatheli eRiyadh.
Okubhalwe oqwembeni lwasepaki kunika umdlandla ekunwetshweni kwendawo yokugcinwa kwemvelo ngokuhlanganyela neLesotho ukuze kwakheke i-Maluti-Drakensberg transfrontier okuyindawo yokugcinwa kwemvelo.
UMnu Blanckensee waveza ukuthi lokhu kuyathokozisa hhayi ukubona kuphela ukuqhubeka kokwakha okumangalisayo, kodwa nezinga lokuhlela endaweni ezungeze inkundla yemidlalo.
Ubuhlakani obuveziwe buqinisekise ukuthi omunye umgqekezi abe lapho kufanele abe khona.
Ubuhle bawo wonke la masiko ehlukene eThekwini kuchaza ukuthi kunenala yemisindo eyehlukene nezitayela.
ERustenburg, amadoda amabili aboshwa ngokuba namadayimane angasikiwe ngokungekho emthethweni.
Ukwethulwa namuhla kumema abathuthukisi ukuqalisa ukusilela emuva eWestern Cape ngezimali zabathuthukisi.
Ungakwazi ukungitshela ukuthi uLt Bester ungenaphi kulesi sakhiwo.
Umsolwa wesine usagcwele amathafa kanti ufunwa phansi phezulu.
Bakwazi ukubopha bobathathu abasolwa babayisa esiteshini samaphoyisa.
Lo mbiko unemiphumela yawo wonke amafemu ahlinzeka imisebenzi yokunika ukudla isikhathi esiningi ngesikhathi senkontileka.
Kuyisenezelo esibalulekile, leso esiqala ukuthumela umyalezo othi, njengophiko lwamphoyisa aseNingizimu Afrikha, siya siba namandla okulwisana nobugebengu.
Ingqungquthela yanxusa abathintekayo ukuba bazivimbela nokuyeka ukuvuthela umlilo wesimo sezombusazwe eZimbabwe.
I-Inspectorate ibheka indlela yokumiswa kwamagama avimba izinto nadinga ukubhekwa kahle.
Isikhungo sibheka izinhlelo ezehlukene njengesimo sokushisa nama-telemetry alarms ngesikhathi sokufakwa kwi-City Council.
Kulokhu, kuyacaca ukuthi i-Recoc stratkom yahamba kahle ngaphezu kokuthi igxeke i-ANC, kanti yayisetshenziswa njengesivimbeli salokho okubizwa ngodlame oludalwa "ngumuntu wesithathu.
Ikomidi lethu lemiphumela liyaqaphela ukuthi iNetherlands ivolontiye ukusiza kulolu daba.
Kungabe wambona owesifazane okuthiwa wayelenga enganyakazi phezu kwesikhafula?
Kuhanjiswe ngendlela ehambelana nedizayni, nomdwebo nokubekiwe.
Ilokishi laliyisizinda sezenzo zokulwisana nobandlululo kodwa iBrown yayingathinteki kulokhu.
Ngoba wayengumuntu olahliwe ovela eVlakplaas.
Uyacelwa ukuba uphendule njengoba lokhu kuyosiza uhlelo lokugunyaza abezindaba ukuba bangene.
Ngike ngabona ubuso babampofu eMbari eHarare nomnotho ongekho waseBorrowdale.
Ukugadwa kwazo zonke izincwadi ezitholwe ngu-Master ezimayelana namafa, ukungabi namali, ukuqedwa kwezinkampani , ama-trust, njll.
Singabheka isitatimende okuthiwa senziwa nguwe Nk Mncube.
Ngasekugcineni kwesikhathi sokukhulisa imihlambi ye-multi-sire kubalulekile ukunciphisa inani lezinkunzi ukwehlisa ukulwa.
INingizimu Afrikha yaphinde yethula izimo eziqinile zezimvume ngemizamo yokwehlisa ukubanjwa kwezinyoni zasolwandle nezinhlobo zezinhlanzi.
UMnu Ban wafika e-Egypt emva kokuma eDamascus, lapho axoxa khona ngesimo saseGaza noMongameli uBashar al-Assad.
Ngiyabona, umzala wakho uJerry Matlala ungusayitsheni?
Kodwa kunomnyango ohlukanisa isiteshi somsakazo kanye ne-ops room.
Ama-City Parks azogwema ukugunda ezindaweni ezithile zomphakathi eDolobheni ukuvumela izimbali zasentwasahlobo ukubazi zikhulele ngaphandle kokuphazamiseka.
Iningi lamadodana ethu lenqabile ukuphakamisa igeja, kodwa likhethe ukwehla lenyuka.
Amadolobha endaweni yaseBitterfontein, eNuwerus kanye naseLoeriesfontein, ancike emanzini ambiwayo njengomthombo omkhulu wamanzi abo.
Omusha onekhono waseKuilsrivier usezitholele isikhundla sokuba ngowokuqala waseNingizimu Afrikha ukuba ngushampeni wokushova ngaphandle komgwaqo.
Kuyisenzo esiwukuhlakanipha ukuvikela ubunzima nokulahlekelwa yizimpilo okuhlobene nokulwa ngezikhali.
Umphakathi uyelulekwa ukuthi uqaphele iziqubu zokucekela phansi ezikhuphukayo nokweba izinto ezincane, ngoba lezi zimpawu ezilandelayo azisebenzi.
Uma konke kuhamba ngendlela, amaspesimeni ahanjiswa kanye nemvume.
Kuphela okuqaliswa yi-SAWEN okuyokwenza abesifazane baseNingizimu Afrikha bakwazi ukubamba iqhaza elibafanele emnothweni waseNingizimu Afrikha.
Lezi zinkinobho zikuvumela ukuba ubheke emazingeni okuzuma osuwasebenzisile kusukela kuvezwa ibalazwe.
Bagcinwa ezitokisini zamaphoyisa eNgwavuma kanti babuye banikelwa emaphoyiseni asoPhongolo.
Yizenzo zokungazicabangeli wedwa zabesilisa nabesifazane eziyoqhubeka nokunikela ngezimpilo zabo esizweni.
Amalungu e-SAPS ase-Glencoe aphenduela isikhalazo aphinde abopha umsolwa.
UNk Rosieda Shabodien kade esebenzisa i-Premier's Spouse's Fund nokulethe ukufukula okudungekile ezindaweni zokwelapha, ezemfundo kanye namasiko.
Amalungu esikhungo, akade esebenza ngolwazi izinyanga ezintathu, alandela iloli kusukela eBeaufort West ubusuku bonke.
Izinhlelo ze-TVET okwenzeka emazweni amaningi, osekwenzekile, okuthembisa ushintsho olwenziwelwe ukwakha ohlelweni oluqinile.
Umkhandlu wedolobha usuveze iloli elifakwe amakhompyutha elizosiza umphakathi ontulayo.
Izimila zemvelo ezisogwini ziyalahleka ngenxa yezitshalo ezidalelwe leyo ndawo kanye nokuthuthuka okubekwe endaweni engafanele.
Uma umhlaba noma ilungelo kuphiswane ngalo noma linikeziwe, ngokwemukela umnikelo.
Kwatholakala ukuthi babekade bebalekela amaphoyisa iminyaka eyisithupha eyedlule mayelana nokushushumbiswa kwe-abalone.
IMvula Primary School ithola ukuhlanzwa ngamalungu eTsoga Environmental Resource Centre.
Intuthuko yakuqala kanye nemisebenzi ekhiphele ngaphandle izindleko eziningi zangempela, ezizibeka ezindaweni kanye nakubantu njengento ethikameza ukuphepha nezempilo.
Lezi zinto zokudlala zifaka nama-combo-courts,ama-cricket pitches kanye namanethi okuqeqesha.
Yindawo eku-BAS lapho ukhombisa khona indawo yokusebenzela, lapho abalondolozayo nabagunyazayo besebenza ngokubambisana.
Ukweseka nokugada i-CHWP nokubheka ukubuthwa kwama-CHWs, ukuqinisekisa ukusatshalaliswa kwama-CHWs kuzo zonke izindawo ezidinga lokho.
Kuphinde kube nezingozi ze "backlash" esuka "emigwaqweni' yase-Arab kanye nohulumeni.
Onke aseshintshiwe ngama-Computicket ukuze kutholakale amanye amathikithi omdlalo ozodlalwa kabusha.
Ukubopha kungaxazulula inkinga yokwebiwa kwamakhebuli ethusi endlini engahlali muntu yakwaSpoornet eNewcastle.
Uhlelo lwezokuthutha oluphuculiwe nezinto iNingizimu Afrikha ezoqinisekisa ukuphepha kuzo ngesikhathi sokusingathwa kwemicimbi.
Ngingathanda ukuhalalisela uNikolai, ngiphinde ngimgqugquzele ukuba aqhubeke nokwenza kahle kakhulu kwezemidlalo nokuzilolongela lokhu ngendlela eyisibonelo kwabanye, kusho uPieter.
Ochwepheshe abahlonishwa emhlabeni bestathistikhi abavela e-Australia kanye naseCanada basizile ekuthuthukisweni kwerejista yebhizinisi, kanjalo nokulungiswa kochungechunge lwezomnotho olubalulekile.
I-Cape Gateway iyalungiswa - siyaxolisa nganoma yikuphi ukuphazamiseka ngesikhathi silungisa lolu lwazi.
Iziteshi ezimbili zamaphoyisa, zithole okuthile izolo, ngesikhathi abasolwa abayisishiyagalombili baboshiwe ngenxa yezinsolo zokuthi babambe iqhaza ekuphangeni amabhizinisi okwenzeka ezindaweni zaseLetlhabile kanye naseMogwase.
Sineqembu lezithunywa elilingene elineminyango kahulumeni eyisishiyagalombili, ingxenye eqinile yezamabhizinisi kanye nenani labamele izinkampani zikahulumeni ezibambisene neRussia.
UKeith waveza ukuthi uNkk Mary Burton angathanda ukuphawula njengomunye woKhomishani, sizomvumela kulokho.
Kungalesi sizathu, nalesi siqubulo, isigcinamagugu saseNingizimu Afrikha sibuyele emuva ePliny.
Amaqembu amancane nagibelayo amaBhunu aphika ukunqoba kwayo, ngokuphazamisa ojantshi kanye nolayini abaletha amandla.
UNicholas Burns, umabhalane wezangaphandle wase-US, wathi uthemba ukuthi umhlangano uzosheshe ukhiqize isisombululo esisabhalwe phansi "ukubona i-Iran ibuyiselwe endaweni yayo futhi".
Imishini yokulungisa inhlabathi noma yokulinywa yezolimo, eyokutshalwa kwezimbali noma ukutshalwa kwamahlathi; igceke noma izinkundla.
Ukuchela kukodwa kuyonganyelwa ochungechungeni lwe-Production Guideline "lokuchelela eNatali".
Kukulokho kuthintana ukuthi amalungiselelo enzelwa uSteve Biko ukuze ahlangane no-Oliver Tambo.
Inhloso yalo msebenzi kwakuwukuvala ukushushumbiswa kwezidakamizwa esifundazweni kanjalo nezenzo zokupeketula amashibhi kanye namathaveni nokubheka abasolwa abafunwayo.
Ubufakazi bowayehambisana nabenze amacala batholakala ngokumsabisa, lokhu kufaka nobufakazi bangempela obutholakale lapho, abamukeleki, ngisho ngabe owayehambisana nabasolwa ethula ubufakazi sekudlule iminyaka emva kokuhlushwa.
Wathi amalungu eSAPP azogxila ekuhloleni izimo zamanje nasekubuyiseni izinto zokusebenza esifundeni zokusevisa okungadingeka.
Inkantolo engenzansi yaphambanisa amaqiniso ekulungiseni okonakele.
Imifundaze yabenza unyaka wokugcina ezifundweni zeziqu zokuqala nakulezo zeziqu zesibili nolunye usizo lwezimali okungaholela ekuqhubeni izindaba zabasebenzi kwi-Nano-science kanye ne-Nanotechnology.
UNgqongqoshe weMfundo eWestern Cape uCameron Dugmore uthi uMnyango uyazibona izinselelo ezimayelana nokukwazi ukufunda nokubhala kwezingane ezazincishwe amathuba.
Ukuchelela kumele kwenziwe ukugcina esimweni izimpahla.
Phakamisa igama lomsebenzi woMkhandlu ukuze athole umklomelo we-"CityStars" ukuze lapho abazama kakhulu okungenzeka ukuba kungabonakali lokho, bakhishelwe eceleni baklonyeliswe.
I-mica esetshenziwe nezinhlayiya ze-mica, okufaka nemica ehlanganisiwe noma eyenziwe kabusha, noma ngabe ikhona noma ayikho ephepheni eliyesekayo, iphephabhodinoma ezinye izinto.
Uncamela ukuzinezela ngokwakho, kanti ngizobheka lokho emva kwesikhathi.
UWilliams-du Bruyn uyisekela likasomlomo weSishayamthetho saseGauteng njengamanje.
Abasebenzi basemtapweni wezincwadi baphinde baqoqe ulwazi ezindabeni ezibalulekile ezibe sezitholakala njengamafayela olwazi noma ama-web logs kumaklayenti.
Umsebenzi wama-surveys ufaka nokuthuthukiswa kwezindlela zokusebenzisa amasampula akulowo mgudu obhekelwe yidathabhesi ye-Survey Management and Results System database.
Ngesikhathi ophethe isibhamu esehambile, uNicolene wajaha owayedlula ngemoto, ngenhlanhla kwakungudokotela.
Mnu Semenya ngibonile ukuthi ubuphakamise isandla, ake ngikunike ithuba ngaphambi kokuba ngivale.
Imihlangano yomphakathi ingasusa amehlo ezinganeni eziseduze nedamu lokubhukuda.
Ngamabomu nje angisho ukuthi uVispol nomai- POP, noma iphoyisa.
Itemu elisetshenziswayo ukukhuluma ngolwazi ngolibofuzo lokuphilayo - ukwehluka kolibofuzo lokuphilayo okuyizinhlobo ezehlukene.
Indoda eyayishaya sengathi ichela ngomuthi wokubulala izinambuzane ezindlini yantshontsha ubucwebe kanye nomakhalekhukhwini emzini oseReservoir Hills ngoMsombuluko ngesonto eledlule.
Ngemvume yakhe, angitshele amaLungu aHloniphekile okuthile ngemuva lika-Annelize van Wyk ohloniphekile, imuva abhekane nalo akangaliziba.
Abafana bahudulela intombazane emkhukhwini oseduze kwendlu base beyinikubeza bonke.
Kwakuzophinde kusize ukuphakamisa izimpendulo ezilungele endaweni eshintshashintshayo ye-Nano-technology.
Izimo zamacala : Umsolwa wakhipha ikhadi lakwa-Edgars elebiwe ezothenga ngalo izimpahla.
Ukukhetha okubhekiwe kwezinhlobo ezehlukene zoshaka ukuba zilungiselwe ukungadliwa.
Sizolungisa amabhajethi ezingqalasizinda zomphakathi ukwakha izikhala zokukhiqiza nokuthi abadayisi bahlale.
Isamba sifaka nobulili obungahlonziwe benhloko yomndeni kanye nesigaba "sokungazi" kanye no "akuchaziwe" emalini esebenza ngenyanga.
Iziphathimandla zaseZimbabwe sezibheke izinkonondo eziphakanyiswe abantu baseNingizimu Afrikha zathembisa ukuthi zizophendula.
Umhlangano waphinde wakhombisa ukuqina kobudlelwane bamazwe amabili phakathi kweNingizimu Afrikha kanye ne-New Zealand.
Akungabibikho muntu kithi ozozenzisa ukuthi inkulumompikiswano emayelana noshintsho ingakwazi ukuphathwa ngendlela enesizotha nokucophelela ngesikhathi sesidlo sakusihlwa.
Ngesikhathi abantu besazizwa kanjalo, izintatheli ezimnyama zeSowetan kwamele ziphendule ngokwesatshiswa.
Imidlalo yezokuvakasha nokungcebeleka: ukuntanta emanzini kanye nokuntweza ngesikebhe inamathuba eDoring River ngesikhathi sasebusika kanye nasentwasahlobo, ngesikhathi beqwala izintaba futhi bedoba unyaka wonke.
Ukwakhiwa kwe-herbarium kwendawo yezitshalo ezehlukene itholakala endaweni ezungeze iWilderness National Park.
Yebo kungakho umama afika wazofuna ukwazi ngenkani ukuthi kungani indodana yakhe yayingabuyi ekhaya ngesikhathi ihlala endlini kaNkk Winnie Madikizela-Mandela.
Imizamo eyehlukene ngezindawo isiqaliwe kwi-SDB kulelishumiminyaka ikakhulukazi kwi-Strategic Environmental Assessment kanye ne-Multi-Point Plan.
I-Extra-Ordinary Summit yabheka yaphinda yajabulela isethulo sika-HE President uJoseph Kabila ngesimo samanje sezombusazwe e-DRC.
Udaba lokuba usizo lukhishwe ngemibandela kumele lucoshelelwe kakhulu.
INingizimu Afrikha iyaziqhenya ngokusingatha iNgqungquthela yoMhlaba yokucwasa ngebala, nobekungokokuqala kwizwekazi lase-Afrikha.
Kuncike ekuvumeni kwezwe elisingethe, umumo wokwakhiwa kwephrojekthi okuyisisekelo, kanjalo nokusebenza okuhloliwe kwiphrojekthi, ama-CERs aqinisekiswe yi-DOE nebe isikhishwa yi-CDM Executive Board.
Isithombe esiphuculiwe ngomphakathi ngemizamo yokuqala yabezindaba njengamabhulakufesi omsebenzi kanjalo nemihlangano eyejwayelekile nabahleli nezintatheli.
Wabekwa ngaphakathi ezweni ukuhambisa izinto ze-ANC kanye namapheshana kothile owaziwa ngoMapule eMapetla, eSoweto.
Ngabika kuqala kuGeneral Gleeson owabe esebika kuGeneral Geldenhuys sabe sesiqala inqubo yokukhipha lokhu.
Njengabase-Afrikha, sifuna isivumelwano nabahamba nabo baseYurophu ukuze zonke lezi ziphakamiso zibe ngezilungile.
Isivumelwano senziwa njengoba sishilo, senziwa ekuqaleni sagcina sikhishiwe.
Ukubeka phansi izikhali eLebanon kusamile nakuba isimo sisebucayi.
Njengoba sesithathe lesi sinqumo esinqala, asilindele lutho ngaphandle ngokukhulula izwekazi ensileni yengcindezelo, ubumpofu, izifo, ukusilela emuva, ukungathuthuki kanye nokushiywa eceleni.
Zonke lezi zinsolo ezifaka nokungaziphathi kahle ngokocansi kuphenyiwe kwaphothulwa.
Ukuqinisekisa ukuthi isu lobudlelwano be-SA EU beseka i-EU Africa kanye nezenzo zokweseka ukuhlalisana ezifundeni kanye nokuhlangana kwezwekazi lonke.
Uhlelo lokuphendula isoyi kwi-CAV lufaka ne-Supplier Park Development olufaka nokwakhiwa kwe-aero mechanical ezingxenye ezizofakwa ekhiqizeni okuhlobene ne-aerospace.
Indawo inomlando ocebile oyihlanganisa nabadayisi bama-Arab, abasePortuguese kanye nabase-Briain.
Umbiko onolwazi olwengeziwe wokuqalisa ukusebenza kushicilelwa yiklasta ngayinye, ngokuhambisana nesheduli yokuhlangana kwamaklasta abezindaba.
Umkhiqizi wowoyela bokushibilikisa into eyakhiwe yaxutshwa nokuthengiwe ngaphandle kukawoyela ongahluziwe namafutha.
Kanti njengoba u-Brian Williams ebeka enkondlweni yakhe, ukulwa nobugebengu enye indlela yokuvukelwa kombuso.
Umgibeli washisa wabe esebalekela ebumnyameni besidlidli semikhukhu.
Abantu abangamakhulu amabili bahlolwa nge-morpho touch, nokwasiza ukuba kuboshwe abasolwa ababili ababefunwa.
Amabhasi akwa-Remant Alton kulindeleke ukuba abuyele emgwaqweni ngeSonto, ngokuzokhulula izinkulungwane zabagibeli baseThekwini ebebesele dengwane.
Ngathemba ukuthi abantu basePietersburg bayongenzela lokho.
Imisebenzi engeyiyo, enjengama-skips kanjalo nokusebenzisa imishini ehlohlwa ngaphambili ukususa imfucuza enqwabelene, kwakhishwa esikhathini esingaphambili.
Ukhombisa ukumelana kakhulu nalokhu kuhlaselwa kanjalo nempendulo yakwa-Israel eyayingaqondile.
Yabe isidayiselwa umasipala owadiliza izindlu esezigugile, kodwa wagcina umhlaba njengepaki yomphakathi.
Njengesizathu eseseka istathistikhi esiqinisekiswe sesicelo ngezehlakalo zamacala okumele zibalwe.
Umlilo washiya umndeni wabayisikhombisa bengenakhaya esimweni sezulu esibanda kakhulu.
Kodwa, emva kokufika kwempi enkulu eyenganyelwe nguRoberts kanye noKitchener, ukuhlasela kweBritain kwakunzima.
Le ngqungquthela kumele yandulelwe wumhlangano woChwepheshe.
Izithandani azitholanga kulimala kanti akudutshulwanga muntu.
I-United Nations kumele ibukeze indima edlalwa wunswinyo njengethuluzi elisebenza ngendlela nokumele liqashelwe wumthetho nangokunakekelwa.
UMsingeni Johannes Maluleka kanye noJackson Maitse bagwetshwa iminyaka emithathu ejele emunye ngenxa yokugqekeza nokushaya neyalengiselwa iminyaka emine.
UConstable Moeketsi wagqugquzela umnyango wokuqeqesha ukuze kuqhutshekwe nokuqeqesha amanye amaphoyisa kanye nabesifazane ngokusiza omama ngezindaba zokukhulelwa.
UNdunankulu uMbhazima Shilowa uzokwethula inkulumo yokuvula ekanye noTony Martin, onguSihlalo weSoccerex, ngosuku lokuqala lwengqungquthela.
INkosazana yaMaMpondo, yayizimisele ukusebenza njengesishoshovu esejwayelekile se-African National Congress.
Izitoko zezinhlanzi, lokho kufaka nama-rock lobster, ukubamba kakhulu endaweni eseduze, bekulokhu kwehla iminyaka eminingi.
Ukucekelwa phansi kwempahla yaKwaZulu kanye nempahla yabaholi be-IFP?
Abahlelo beNational Science Olympiad bammema ukuba abe wumahluleli we-Olympiad ePretoria ngonyaka owedlule.
Ukuba umlingani wami ofundile enze inkulumo enjalo, akwejwayelekile.
Abasolwa bazovela enkantolo yeMantshi eBloemfontein maduzane nje ngamacala okuphanga behlomile nokutholakala nezibhamu ezingekho emthethweni.
Abakha izipulu zokhuni, amakapi, amabhobhini, indawo engena intambo yokuthunga nokucishe kufane nalokho okwenziwe ngokhuni.
Kumele kwenziwe ngamaseli aqeqeshiwe alawulwa ngesandla esiqinile.
I-Cantharidin kumele ibe wuhlobo lwentando ongalunika umuntu wesifazane.
Ukwethulwa kwamanzi anompompi abazimele.
Ngijabulile kakhulu ukuthi amazwe ethu amabili ayasondelana nokuthi aqinisa ubudlelwane bawo.
Susa noma uvale noma yimuphi udoti obolile odalwe amasimba enja noma ikati, amanabukeni alahlwayo, imizila yezinhlanzi, izindunduma zemvundo kanye notshani obugundiwe obubolayo.
Ubusika eningizimu bomile futhi bufudumele kunasenyakatho.
USiya Batyi waseGugulethu wathi kuyoba kuhle ukukhunjulwa njengengxenye yeqembu elakha izinkundla zezemidlalo eminyakeni ezayo.
Umsolwa wagqekeza ezitolo esifundeni samabhizinisi waphinde wantshontsha izinto ezisebenza ngogesi njengama-DVD, omabonakude, nezinhlelo zama-Hi Fi.
Siyabonga, imibuzo emibili esheshayo njengenjwayelo evela kuDkt Boraine.
Manje uthi uphinde wenze imisebenzi enkundleni yezemidlalo yase-ABSA Kingspark kanye naseMinolta Loftus.
Indoda ogama layo lakhishwa abasolwa yalandelwa, kodwa yaphika ukuthi yake yadayisa izinkomo kunoma yimuphi umsolwa.
Ukusebenzisa imali encane kunaleyo ebekiwe kungahlotshaniswa nokubambezeleka kokubuyiselwa komhlaba.
Manje sibekwe ndawonye nabahlukunyeziwe nokwakheka kokungalungile.
Okunye okubalulekile ngokungqubuzana kwakuyindima yeNingizimu Afrikha ekulweni ngemibono phakathi kwamazwe aseNtshonalanga kanye nokunwebeka kwe-Soviet Communism.
Ukubhalwa kanye nokumenyezelwa kwemithetho kanye nemigomo yokuhlanganiswa kwamasu okuphathwa kukadoti onobungozi yi- DEAT.
Okukodwa kwalokhu kuyilungelo ngokokuziphatha nangokwezombusazwe ukuthi i-EU kumele izame ukusiza ukuqeda ubumpofu kanye nokungabibikho kwentuthuko uma kwenzeka.
INingizimu Afrikha izozibophezela ekuxazululeni ukungqubuzana kwangaphakathi nokwangaphandle ngezindlela ezingenalo udlame.
Wathi elinye lamacala ayesebenza kulo lalifaka nabashushisi ababophayo ababesebenzisana nomcwaningimali ebhange.
I-LFS iyinhlolombono yemizi eyenziwa njal eminyakeni emibili, eyenzelwe ukukala imakethe yabasebenzi.
Ukuhlola kaningi kwemfucuza enqwabelene kuqhathaniswa nemfucuza ethuthwayo nelahlwayo.
Ukuqalisa kwenhlolombono yokuhlonza i-OJD kwezinye izifundazwe kanye nasezindaweni ezisezifundazweni saseNtshonalanga Kapa okucatshangwa ukuthi azithintekile.
Lokhu kuzijabulela ngeke kuphazamise isidingo sokuphatha ngozwelo abahlukunyezwe wukungezwani, noma ngabe yiziphi izimo ezidale lokho.
Kunemidwebo, amaphrinti, amaskalpsha, amathaphestri kanye neqoqo lamaseramikhi enziwe amaciko akulesi sifundazwe.
Iposi lezempilo kwi-IHL Directorate lizokwenzelwa le nhloso.
Ezinyangeni ezedlule, kube nokugqekezwa ezindlini, lapho izindodla zezinto zikagesi endlini zantshontshwa, eTaung kanye nasePudimoe.
Ungakwazi ukukhumbula ukuthi uMnu Mailuza ukuthi wayekhona yini emhlanganweni wokunika ulwazi?
I-China igqugquzele umphakathi womhlaba ngesonto eledlule ukuthi ukhombise ukubekezelela iSudan nokuthi unswinyo olusha nokungabi lula kwemizamo ukuqalisa ukusebenza kwesu loxolo lwe-United Nations ngenxa yokulwa eDarfur.
Elinye lamaphoyisa aseFouriesburg, ashesha azungezisa imoto entshontshiwe eziteshini zamaphoyisa eziseduzane.
Uma abantu bengasebenzi, lokhu kufaka nabacinga umsebenzi abaphelelwe yithemba osekukade begcinile ukuthatha izinyathelo zokuthola umsebenzi.
UStephenson wajoyinwa abezombusazwe kanye nabasezikhundleni eziphezulu emaphoyiseni ohambweni.
Ukubambisana kumaphrojekthi kuzoba nomthelela oqondile ezimpilweni zabadinga kakhulu.
Amabhodlela kubikwa ukuthi antshontshwa aphinde ayiswa e-SA Breweries ePolokwane ngosizo lwemenenja eshibhini eliseSeshego.
Umbukiso wawucwaningwe kahle yi-National Archives of South Africa yabe isihlanganiswa yi-Northern Flagship Institution.
Impi engacindezeli indawo ethile isebenzisa izindlela ezintsha zokulwisana nanoma yiluphi uhlobo lobu"khomanisi" noma "ukuvukela umbuzo" nokwesatshiswa.
Idatha yomnotho ekhishwe kule nyanga ibeka isithombe esiyiso ngomnotho, ngestathistikhi esivela ochungechungeni olwehlukene oluveza izinto ezicishe zifane.
Ngaso leso sikhathi intsha enamakhono iyohlonzwa ibekwe eceleni ukuze ifundiswe, kusho uMnu Koboekae.
Ekugcineni, isithole esimithi akumele siphathwe kanjalo, kodwa njengesigqala amasonto ayisishiyagalombili ngaphambi kokuba kokuthenwa.
Ngalokhu, wawungakwazi ukubona igama negama emanothini akhe ayebhalwe ngesandla noma?
UMnu Guterres wathi ukufinyelela kwabantu nendlela ephephile yokudlula kwezakhamuzi ezisusiwe kanti nokuhlinzeka abazisizayo kwase kubalulekile.
Idatha kanye ne-metadata sekungatholakala kwikhompyutha kusukela namuhla.
Amathikithi abanjiwe kumele ahlinzekwe emphakathini abashayimthetho.
Ukuphucula ukulethwa kwezidingo akuyona into eyenziwa kanye, kodwa kuyinto eqhubekayo.
UKhomanda weSikhungo se-ACCU, uKapteni Malau Senatle, wancoma amalungu akhe ngokuzinikela, ukuba nesibindi kanye nokwethembeka.
Inani lamaflegi ezitolo ezinkulu liyohlonzwa wubunjalo besiza.
Cha, angizange ngibanake.
Kulesi sikhathi ukwehla nokwenyuka kwemithombo yaseCongo sekuqinisiwe kwaphinde kwaba nokubusa ngokwesabisa okwenyukile, okudale ukufa kwabayizigidi.
Kungaba nezinsimbi zomculo, ukucula, ukubhala umculo noma ukudlala izinsimbi noma ukucula.
I-NDPG iyisamba esihambelana nesimo esinikwa omasipala ngomthetho we-Division of Revenue Act.
UDkt Roberts wathi yena nabalingani bakhe bebelokhu bethola izindodla zezikhalazo kubahlali abahlala eMother City's Central Business District mayelana nokushaywa kabuhlungu okwenzeka ngaphandle nangaphakathi kwezindawo zokuzijabulisa nokuphuza.
Emihlambini emikhulu kunzima ukukhumbula isilwane ngasinye kanti ukushaya uphawu kubalulekile.
UDeepavali noma uDivedi, wumcimbi wezibani obalulekile kumaHindu ogujwa ngesikhathi senyanga ka-Kartik October November .
Silngazelele umhlangano onempilo nowakhayo, ozosivumela ukuba sakhe ukubambisana phakathi kwamazwekazi amabili.
Ukubheka lezo zizathu uhulumeni waphoqeleka ukuba aqondise inkulumo, esikhathini esifishane nangendlela ayengafinyelela ngayo kukho.
UMongameli Mbeki wayehlala enokuxhumana neChad mayelana nezindlela zokubheka ukungqubuzana phakathi kwamazwe amabili kanti lokhu kuxhumana kuyaqhubeka, kusho uBeshir.
Ngesikhathi iNingizimu Afrikha ibuyela kwi-Commonwealth, imisebenzi yaba ama-High Commissions.
Ubumbano phakathi kwezinhloso zenqubomgomo ukuzuzisa izakhamuzi kanye nezifunda ukuthi kunezindlela ezivimbayo ngokomnotho nangokwenhlalo ukunalezo ezinamazinga e-EU.
Sinendawo yaseLanga njengesizinda salokhu kwethulwa njengoba iwuphawu olugqamile lwesikhathi esedlule kanjalo isikhombisa nekusasa.
Isikhathi sokuba izigelekeqe zicanase endaweni yaseMqanduli sesiphelile kanti kunohlelo luka-Zero Tolerance Crime Approach oselusetshenziswa ngamaphoyisa aseMqanduli.
I-CAA izosebenzisa lolu lwazi ezinhlelweni zayo zokwakhiwa kwezinsiza kusebenza.
Ukunukubezeka komoya namanzi okudalwa yizimboni kudinga ukuqashelwa kakhulu ikakhulukazi njengoba kungase kube nokunwetshwa kwendawo.
Ukuba khona kwemithombo ye-coal bed methane kuyophenywa kuphinde kuqaliswe ukusebenza.
Izizinda ezisabalalisa amandla eziwaphehla zona neziwathengile kagesi zifakiwe kuleli qoqwana.
Omunye umlingani wami ogama lakhe linguMkotcho wangihlanganisa noVusile.
Isethulo sakho sonke sithanda ukususa uhlevane ngokucindezeleka.
ENingizimu Afrikha ikakhulukazi, amafemu ayashesha ukuthatha amathuba angakatholakali okutshala izimali emazweni amaningi esakhelene nawo.
Akumele babonakale njengabemukeli abangenzi lutho kodwa njengalabo abagqugquzela ushintsho.
Sasihlinzekwe ngokudla ngesikhathi sesidlo sasemini noma ngesesidlo sakusihlwa enkantini.
Indawo evulekile esetshenziswayo eseduze ne-Westville Women's Association eduze kwaseLamontville lapho kulolongwa khona abadubulayo kanye nendlu eseMorningside lapho kufundwa khona.
Leli qembu lifaka ukusebenza kwezingadi zezitshalo zasendle kanye nezilwane kanye nokugcinwa kwemvelo okufaka nokugcinwa kwezilwane njll.
Silwisana kanjani nenhlese yokungathuthuki yesikhathi esedlule ingahlanganisiwe nokunye.
Uzobe usuyabona ukuthi okushiwo ngu-van Schalkwyk kudwetshelwe.
Umumo wobugebengu : Kusolakala ukuthi umsolwa uyabandakanyeka ekuthunjweni kukaLethoko Joshua Ntsutle owathathwa eNingizimu Afrikha wayiswa eMalawi.
UNgqongqoshe uMosibudi Mangena wamukelisa izikole namanyuvesi abawinile baseNingizimu Afrikha amakhompyutha.
I-City News', ipheshana lezindaba elenzelwe abahlali, lanconywa ngokuhamba phambili kwezokuxhumana, nokuhlela kwalo izindaba ngezithombe.
Ukudidiyelwa kwazo zonke izinhlobo zezithuthi zomphakathi ukuhlinzeka izidingo ezikhonekayo nezingenazinkinga kuzo zonke izakhamuzi zethu.
I-Great Britain yanika uzimele emazweni ayecindezelwe, ngesikhathi ibheka ilungelo kanye namandla abacindezeli ayebenza baphathe abantu bokuzalwa lapho njengezinto zokudlala.
Ukuchazwa kwabantu abavinjelwe kanjalo namandla asetshenziswa ngokubona kukaNgqongqoshe kanye ne-I.S. kuyoshintshwa ngandlela yokuthi kuveze izidingo zakulezi zinsuku kanye nezimo ezikhona.
Sizocela ukubiza u-Ian Liebenberg eze nomazisi wakhe.
Lesi sehlakalo sisaphinda sikhombisa ukubaluleka kokwazisa iziteshi eziseduzane ngezimoto ezebiwe neziduniwe.
Ukweseka izinhlelo ezisahlolwa nezisanda kuhlanganiswa isib. amakhono ezempilo, ukuqeqeshwa yi-NPO, ukuvikeleka kokudla, izinhlelo zegciwane lesandulela ngculazi nengculazi, ukuqaphela nokuhlola, izingane ezilahliwe nezinganakiwe.
Lo msebenzi ojabulisayo ubuyingxenye yokulola amakhono amayelana nokuphepha ukuqinisekisa ukuthi indawo iphephile nezinye izindawo ngesikhathi semicimbi emikhulu okufaka nokuthola indawo kwezomoya.
Lokho kwakuzoba ngasesayidini lasenyakatho mpumalanga cishe lapho, yingaleso sikhathi owafika ngaso.
Ukweluleka nokuqondisa abasizi babafundisi ngokuphuculwa kokufunda ezikhungweni, ukufunda okuqhubekayo, izindaba zabasebenzi nezindaba zezimali.
Imvelaphi ngqo yesibhamu isaphenywa, kanjalo nokuthi ukuphi umsolwa.
Amapheshana ayasatshalaliswa kuzo zonke izimpambanamgwaqo ngesikhathi esifanayo.
INingizimu Afrikha kumele ihlole indawo yayo ngokushiwo yila mafomu okubambisana, ngenhloso yokushintsha izingxoxo ezifaka amazwe amabili.
Ukwesabisa kwakhe ngokukhipha incwadi yenkantolo kuphikisana nesinqumo somkhandlu, ayeyingxenye yawo ebalulekile, okwavunywa ngoMfumfu nyakenye ukuze umasipala asingathe lo mcimbi omuhle kangaka.
NgoMsombuluko ekuseni, abavolontiye esiteshini samaphoyisa kanye namanye amalungu babeqaphe isimo eKhutsong.
Abantu asebekhulile nababuthaka bangakwazi ukuba bemukelwe endaweni yokuhlala.
Umkhulumeli wePhalamende uLuzuko Jacobs wachaza ukuthi i-National Assembly ivamise ukukhethwa esikhathini esiyiminyaka emihlanu.
USgt Murthi wakwazi ukuthola owayesolwa ngenkohlakalo, owayengumshayeli weloli lenkampani wase embopha.
Kunesidingo esiphuthumayo sokwakha kabusha ingqalasizinda yamasiko ethu ukuze izigcinamagugu zethu zibe nezindawo zemibukiso ezisezingeni lomhlaba.
Abasolwa bazovela ezinkantolo zeziMantshi maduzane.
Siyakubingelela Mnu. Ebrahim siphinde sibonge ukuthi ufike.
UJohnson usebenza ngokubambisana nochwepheshe bezokudla bohlelo lwe-Integrated Nutrition Programme ukugqugquzela ukuncelisa.
Izehlakalo zimbi kakhulu, kanti ngizothatha izinyathelo zokuqinisekisa ukuthi izikole zibe yizindawo ezingenazikhali.
Amajini ayizingxenye ezincane ze-DNA eziphethe ulwazi ngolibofuzo ezingadluliseleka ngesinye isizukulwane kwesinye.
Uhulumeni uzoqhubeka nokuphenya aphinde achake izizathu nanoma yingamiphi imikhankaso ekhipha ulwazi olungelona nezibeka engcupheni ukuphepha ezweni lonke. .
Angizange ngikhiphe umyalelo onjalo, kuwumsangano kwakuthi uze ukusho lokho.
Siyabonga Mnu Pienaar, uMnu Ntsebeza uzoqhubeka ngemibuzo.
Imoto yabuyiselwa kumnikazi wayo osemthethweni kanti abasolwa kumele bavele enkantolo yeMantshi yaseThohoyandou maduzane.
Uma labo abamathintanyawo nabangakholelwa ezintweni bebuka izwekazi lase-Afrikha, abakubonayo nje yizwekazi elizohluleka.
Uma umkhiqizi kunguyena onecala ebukhoneni bokulimala okwenziwe wumkhiqizo ongalungile.
Amacala kulabo abasize ekwenziweni kwamacala aphathwa ngendlela, icala laqhubeka liholwa yimi labe selidluliselwa kwi-Attorney General, u-Advocate Claus von Lierres.
Amanothi kaMoody athi nakuba iDolobha libheke nengcindezi enkulu yokuqeda ukusilela emuva kokulethwa kwemisebenzi yomphakathi, ukuthuthukisa izindawo ezintsha nokugcina ingqalasizinda ekhona, 'imali esetshenzisiwe nemikhuba yakhona ingaqageleka'.
O-inspector abathathu bagxuma ngaphezu kodonga bangena ngaphakathi ukuyobheka abasolwa.
Leli qoqwana lifaka nenqwaba yezinto ezingafakiwe esigabeni eledlule.
Lokho kukodwa nje,Mnu Van der Veer, kumele kugqugquzele ukuba kuvulwe kabusha uphenyo kulelo phuzu lodwa.
Onukubeza izingane wathola isigwebo sikadilikajele ngokunukubeza kane.
Imisebenzi eyeqa imingcele eya emazweni aseduze inezinto zokuvimbela ngokuzivikela.
Intsha kumele iziphathe ngendlela ngokuhambisana nokuqwashiswa ngegciwane lesandulela ngculazi nengculazi nokuzivikela nokuqinisa ubudlelwano babo.
Kungabe uThami Mailoosa, wayeyinhloko yezokuphepha kwi-Kaizer Chiefs kulowo mhlangano ngesikhathi ufika?
I-Thuso Mentorship isiza osomabhizinisi abancane bathuthukise amakhono abawadingayo ukuze baphathe amabhizinisi anempumelelo.
Ocwaninga imiphakathi uMargaret Mead uthi akumele singabaze iqembu elincane elinemibono, eliyizakhamuzi ezizibophezele elingashintsha umhlaba.
Sibheka izindlela zokuhambelana nabafundi be-ELSEN ezikoleni ezejwayelekile, ngokuhambisana nenqubomgomo yemfundo kazwelonke edidiyelwe.
Izehlakalo eziningi zokuminza zihlobene notshwala, ezenzeka ebusuku uma kungekho abahlengi bempilo abasemsebenzini.
Ngokuhambisana nokubheka kwamacala onke kwe-MRM, ukuvuselelwa kokuziphatha sekube yingxenye ebalulekile emsebenzini eminyango kahulumeni.
Ukuqaphela nokubekezela kwamaphoyisa amabili aseBishop Lavis ayesebenza eBonteheuwel kwaholela ekuboshweni kwamadoda amahlanu nokutholakala kwezimoto ezimbili ezebiwe.
Kwezinye izikhathi, izincwadi ezibhalwe nge-PDF siyahlinzekwa ngokwengezwa kohlobo lokuqala lokubukeka kanye nokusiza abayisebenzisayo ekuyikhipheni nasekuyiphrinteni.
Amafomu angenazo zonke izincwadi ezifunakalayo ayolahlwa.
Okuchaza ngokufanele kube sezifundweni zeziqu kuyomele kurejistwe kwi-SAQA kanjalo nokulungiswa kwe-Standards Generating Body SGB .
Ababheka imfuyo abamiholo yabo enqala itholakala ekubhekeni imfuyo.
Amalungu e-Malvern SAPS abopha osolwa ngokuphanga behlomile emizuzwini embalwa emva kokuba kuphangwe i-City Line Panel Beaters.
Uphinde wanezela ngokuthi imboni iphinde ithembele kakhulu kubantu abayesekayo njenge-draughtspersons, abezobuchwepheshe, abaphethe izindaba kanye nochwepheshe bezokuxhumana.
Uhlelo oludidiyelayo lokufukula umphakathi luzokwethulwa emiphakathini entekenteke.
Bekungaba nokulethwa kwenothi evela kuKowolsky iya kuMedchem Technologies futhi.
Kubukeka sengathi anganika abasolwa abangaboni lutho amakhotheshini ngemisebenzi ezokwenziwa ukubagqugquzela bakhokhe idiphozithi bese benyamalala emva kwalokho nemali yabo ngaphandle kokwenza umsebenzi wabo.
Kubukeka sengathi sibudedengu ngemisebenzi yethu, kanti akunjalo.
Senza konke okusemandleni ukunciphisa ukuba khona kwezikhukhula ngohlelo lokulungiselela ubusika.
Ukuhlinzekwa nokufakwa kohlelo olusebenza ngokugcwele lwe-Radiotherapy Treatment Planning System RTPS .
I-FESTOC yaqaliswa ngonyaka odlule ngenhloso yokuphucula ukubambisana kuma-SET Olympiads ehlukene kanye nemincintiswano.
Wahanjiswa esibhedlela saseTshepong kodwa washona emva nje kokulaliswa.
Amasu ayaqhubeka ukunweba i-Victim Support Centres ezibhedlela zaseParys kanye nase-Embekweni.
U-Inspector James Mzma we-Rustenburg Dog Unit, kanjalo nezidakamizwa nezinye izinto ezabanjwa ngesikhathi kukhona ababoshwayo.
UDouglas Dyers, umdlali werabhi oqavile, umqeqeshi kanye nomsingathi wezindaba onikele impilo yakhe ekuthuthukiseni nasekudidiyeleni imidlalo.
Izithunywa ze-Nedlac zaphinda zavakashela e-Austria ngaso leso sikhathi.
Isikhungo sokuqeqesha esinohlelo olukwazi ukulingisa ukukhuluma selufakiwe ukuqeqesha abasebenza ngaphakathi nangaphandle abaphendula izingcingo.
Uyacelwa ukuba usazise ukuthi usebenza kanjani nokuthi yikuphi esingakwenza ukuphucula i-WebPALS.
I-AU PSC igunyaze ukushintshwa kwabasebenzi be-AU Protection Force kanti lokhu kuzosiza uhlelo olubalulekile lokuvuselela ukuzethemba ukuze kuqalise ukusebenza kwe-CCFA.
Izinkampani ezifaka amazwe amaningi sezikhiphe amalayisense okuvolontiya ezinkampanini zaseNingizimu Afrikha ukwakha izinhlobo ezifana nama-ARV.
INingizimu Afrikha ibilokhu iyingxenye yemisebenzi esifundeni nakwizwekazi ukuzisa abantu baseZimbabwe ukuxazulula izinkinga zabo nokusiza ngokuletha uxolo e-Ethiopia, e-Eritrea, e-DRC kanye naseBurundi.
Ukulimala kodonga lwesisu, yisimo esijwayelekile ezilwaneni ezinikwa amalesheni okudla.
Labo makalabha ababagqokile Sihlalo, abendelelo.
Ungakwazi ukutshela iKhomishini ngezinkinga zamabhomu ezandla kubantu abami lapha?
Uguqukwana olufana nalolu lulindelekile uma kwenziwa ushintsho olunje, kwenezela u-Esteves.
Ngizokutshela ukuthi uRay Scott uthi uMargo wathini kubo.
Izimali ezimayelana nalokhu nokulungiswa kwendlu okuhlongozwayo kumele zikhokhwe yi-Gallagher Estate.
Ngethuka empeleni ngesikhathi ngithola kule nkundla, ukuthi uSydney Mufamadi ubenalolu lwazi sonke lesi sikhathi.
Siyaqinisekisa ukuthi kuzoba nokuphenya okuqhubekayo ukuphucula izindlela zethu zokusebenza ukuze sikunike idatha eyikhwalithi.
Amafulethi aku-Alabama Road adinga ukunakekelwa nokuba kususwe yonke imidwebo esezindongeni.
Ukunika izindawo zokosa ezinophahla eziseduze nedamu lokubhukuda indawo enkulu yokuphuza nokuzijabulisa.
Namuhla iKhabhinethi liqala ngokuba nomzuzu wokuthula ngokuhlonipha labo abashona ekuhlaselweni amavukelambuso e-USA, kanye nokukhumbula uGovan Mbeki ongasekho.
Ezinye izinhlobo zezibonelo, izinsimbi, amashubhu nama-profile shapes kanye nama-articles ukwenza isibonelo, amadiski namaringo, erabha aqinisiwe.
Ngifuna ukuqala inkulumo yami lapha ngokuphinde ngihalalisele ngokusemthethweni iqembu lama-Paralympic ngokusimela kuma-Paralympic Games eSydney.
Uzovela enkantolo yemantshi eKatlehong ngecala elihlobene nokuphathwa kwezimpahla okucatshangwa ukuthi zebiwe.
Kuyangethusa ukuthi kumele ngiphendulane nemibono ebekwe abalingani bami, kubammeli.
Lokhu kusetshenziswa okungekho emthethweni kwe-slurry kuzoholela ekungalinganini kwe- P, K, Mg kanye ne-Ca kwi-herbage nokungaholela ezinkingeni zezakhamzimba.
Uthemba ukuthi abenzi bokubi bazobanjwa ngokushesha bese beshushiswa.
Okunye okuyisisekelo sokukhululeka kwethu njenge-Electoral Commission kuncike ekukhokhelweni kwayo.
IKhomishana izohlala ekoMkhulu le-AU kanti izoholwa nguSihlalo we-AU.
Umyalelo usuthunyelwe ezinkampanini ezintathu okungenzeka ziqokelwe ukwakhiwa i-CBD Stakeholder Forum kanye nezidingo zokumaketha nokuxhumana ze-TRUMP.
Sasifundiswa ngenqubomgomo namaculo eNkatha kuphela.
Namuhla sibona ukukhula okukhulu komnotho wase-China nase-India nesandla osifaka emhlabeni jikelele.
Ngifuna ukuveza ukubonga kwami i-Northam and Anglo Platinum ngokuhlinzeka okuhluza i-ore eRandburg.
UPeter van Walsum, uNobhala-Jikelele wePersonal Envoy yaseWestern Sahara, uzoba nezingxoxo eziqondile njengesinyathelo sokuqala ohlelweni lwezingxoxo.
Ezinyangeni eziyisithupha ezedlule kube nokuchakeka okungekuhle nokwehlisa umoya okuvela ukuthi amakhulu ezibhamu ze-Metro Police zidukile.
USenior Superintendent Qhobosheane oyiNhloko ye-Bethlehem Detective Services owakha iqembu elijutshiwe lokuqeda ukugqekeza ezindlini ezindaweni ezakhele iBethlehem ekanye no-Inspectors Aaron Mbele kanye noMoloi.
Uma sibheka uhlobo lokungaboni ngaso linye, sasingeke sibe nesivumelwano esiqondile sokubeka phansi izikhali.
Kuphinde kufake ukuletha uxolo, ukugcina uxolo nokuqinisa uxolo kanjalo nokuxolelana emva kokungenzwani, ukubuyisana nokwakha kabusha.
Abaphathi besiteshi bancome abaseshi ngophenyo lwabo nokusebenza ngokuzinikela.
Umsolwa wavela phambi kwenkantolo yemantshi yaseSekgosese kanti icala lahlehliselwa imaphakathi noNhlolanja.
Yanikwa uMnu Kemp, yanikwa noMnu Hugo.
I-Randles Nursery ikhiqiza inqwaba yemithi yalapha namasundu endaweni engaphansi kukamasipala weTheku.
I-agglomerated cork enayo noma engenayo into yokuhlanganisa i-agglomerated cork.
Sinesiqiniseko sokuthi lesi sikhungo esihloniphekile, ukufaka nabaqhamuka eNew Orleans, bayohlala bevuselela futhi bakha kabusha umoya wokuqinisela okuveza ukuba wumuntu olungile.
I-Afrikha njengezwekazi isilele kwamanye amazwekazi ekuthuthukeni kwemisebenzi yezokusakaza.
I-North Korea iyasichitha lesi sixazululo iphinde iqinisekise ukuthi lolu hlelo uyilungelo elilungile, njengengxenye yezindlela zezempi.
Kuyabonakala ukuthi ukutholakala kwezinhloso ezibekiwe ezichaza ngohlelo oluqhubekayo.
Siyakuhalalisela ngomsebenzi oncomekayo ekuqinisekiseni ukuthi imigwaqo yasePotchefstroom iphephile.
Ngaphandle kwenu nonke bekungeke kunciphe abafayo.
Amathayi angaphinde asetshenziswe ekwenziweni kwemikhiqizo erabha njengomata abasindayo berabha, amasoli ezicathulo, omata bezimoto, amahinji amasango, izintambo zerabha zokubopha izinkomo, izikhwama kanye nezihlalo.
Ngokolwazi, umalume wohlukunyeziwe wabuya wafica umsolwa esamnukubeza.
Ngifuna ukuzwakalisa ukubonga kwami okusuka ngaphakathi kubasebenzi bomnyango ngokuzenzela izinto bengatsheliwe.
Lesi samba sizogcinwa singashintshile njengoba sifaka nezimali zokusebenza, izimali zemicimbi engakaziwa kanjalo nokwenyuka.
Sidinga ukuqalisa ukusebenza kwesu lokuphucula ukubamba iqhaza labadayisa ngokuzula kanye nabadayisa komakhelwane.
Ukujoyina iklasi lokufunda ngomkhalambazo kumele kugqugquzelwe.
USomlomo wePhalamende uDkt. Frene Ginwala, kanye nezithunywa ezinezikhulu ezinkulu ephalamende bavakashela eVienna ohambweni lokuthola ulwazi.
Ekukhumbuleni umlando wemuva lethu sonke, siphinde sikhumbule nempi yase-Cuito Cuanavale lapho amasosha ase-Angola anqoba khona impi yobandlululo.
Manje, le nkomba eyenziwe yi-Varney ime ngokuhambisana nensolo engelona iqiniso ukuthi imibiko yekomidi eliyinhloko kanye nemibiko yekomidi elingaphansi kwalelo ithi ayifane ncamashi.
Gcina okokucima umlilo endaweni esobala ukuze abacimimlilo bathole amanzi okucima umlilo.
Uyingozi kanti uzothatha izintambo kuLennox Sebe.
Kanti sikhuluma ngemali eyaya kwi-ejenti eyayingu-Dkt Jacomet.
Izahluko ezimbili zokugcina zibheka uhlobo logu ziphinde zixilonge imisebenzi etholakala ngasogwini.
Ukudla ubisi olungafakwe zibulalimagciwane kubeka umphakathi engcupheni yezilwanyana ezidala izifo.
I-SA Welcome Campaign yethulwa ukuze ushonise phambili ukwakhiwa kwesizwe sezokuvakasha.
Isibhamu esingenalayisense kanye nezinye izinto ezingasetshenziselwa ukugqekeza izimoto zatholwa kumufi.
Ukuthi inkampani idalelwe ukwenza imali kwanqinda indima engayidlala kwezombusazwe ukuveza ububi bobandlululo.
Ngihambisana nabo bonke abaseMelika ngokufisela uMongameli ozokhethwa u-Obama okuhle kodwa, unkosikazi wakhe uMichelle, namantombazane abo amabili, kuqhuba yena.
Kwaphinda ngoNhlangulana wabamba iqhaza ekungqubuzaneni phakathi kwamalungu e-UDF kanye ne-Azapo eMohlakeng; amaphoyisa ayegqoke izikibha ze-Azapo ajikijela ngamatshe amalungu e-UDF.
Ngicabanga ukuthi kuzoba neziphakamiso eziphathekayo ezizoba khona okungaqhutshekwa nazo.
Ukusebenzisa imali ngokweqile kungahlotshaniswa nokuhamba ngezindiza okuwumphumela wokuvakasha obekungahleliwe okudingeka ukuba kwenziwe yihhovisi likaMongameli ekwenzeni umsebenzi walo.
Inhloso yomcimbi kwawukukhuluma ngokumelana nokuhlaselwa kwabokufika okungenamqondo nokugqanyiswa kwe-Africa United ekhona.
Azikho izimpimpi engizaziyo ezabulawa ngaleyo ndlela.
Sifuna ukuveza ukuthi iNgqungquthela kumele ikhulume ngokuhlobana nokungalungile okwenzeka nokudala ubumpofu, ukungathuthuki nokucwaswa kwabanye.
Ukugcina izithole kanye nezinsikazi emihlanjini eyehlukene kuvumela izilwane ezincane nezisakhula ukuba zidle okuyikhwalithi ithuba elilinganayo ukuba zifinyelele ekudleni.
Ukuthuthuka kwethu njengezizwe kuthelelwe okwenzeke esikhathini esiphambili ezimpilweni zethu.
Ukwenzeka kwezinto ngendlela kufaka nalezo zinto ezisephaketheni okwenza ukuba umkhiqizo usebenziseke kalula njengamadina afriziwe, amasaladi alungele ukudliwa noma izivala ezigembeqekayo zemithi yokuxubha.
Ekuqaleni ufakaze ukuthi usihlalo we-CIC nokuthi i-Trevits yayisebufakazini obethule ekuqaleni okungenzeka kube esinye isakhiwo esincane se-CIC.
Ukuhamba ngemoto ngenhloso yokuzijabulisa, jikela kwesokunxele emgwaqweni wesithathu ungene kwi-Arminel Hotel.
Omanyolo abejwayelekile wubulongwe bezilwane kanye nezitshalo ezibolile.
Ngesikhathi kuboshwa laba basolwa, kwatholakala izishuqulwana zensangu.
Ekwazisa ukuba nguMAfrikha kwakhe uNk Makeba wadlala indima enkulu ekwakheni kabusha ubunjalo bama-African-American ngendlela ayenza ngayo izinwele zakhe kanye nezingubo ayezigqoka uma esesiteji.
Kube nokuxoxisana emsakazweni noMnu Lerothodi Ikaneng.
Ukungenelela kwezokudwetshwa kwezindlu okufaka nokwakhiwa kabusha kobunjalo be-City Hall.
Ngokumangazayo, iMfundo isahambisana nokubekwe yiSifundazwe kanti ayidluli njengoba kwenza ezinye izinhlaka.
Ngikhuluma ngamathambo enkumbulo, ngoba lesi yisikhathi somxoxi wezindaba.
Abamele uhulumeni kazwelonke, wesifundazwe nowasekhaya kwi-National Gender Machinery balungisa imisebenzi eqondene nemboni ngayinywe ezigxile emakhaya kanye nasemadolobheni kulo mkhankaso.
Iribhini elimhlophe likhombisa uxolo kanti liyiribhini elisemthethweni lalo mkhankaso.
Ukungabibikho kokuqiniswa kanye nemithombo kulibazisa ukulungiswa kwalezi zizinda.
Ukuhlola ikhwalithi nobunjalo bokukalwa kwamastathistikhi aphoqa ukuba kuhlolwe ingqalasizinda eyisisekelo sokoqoqa nokuhlela idatha.
Ukuphuculwa kwamasu asezimbonini ezehlukene kusetshenziswa izinhlelo zokweseka ukusebenza kwamaklasta.
Imithetho esebenzayo yezithuthi ukuqinisekisa izindawo eziphethwe ngendlela nezinemithetho nezingagqugquzeli izenzo zobugebengu.
Lonke ulwazi olutholwa yi-Primedia ludluliselwa kwi-SAPS ngesikhathi eside.
Lo mehluko ongenhla awuwona unqamlajuqu kodwa ungumhlahlandlela.
Impahla enkulu wubukhona babantu abehlukene, abaziqhenyayo ngemvelaphi yabo nokushintsha kwezwe ukuthi libuswe ngentando yeningi.
I-Geoscience Amendment Bill, evumela ukwedluliselwa kwezimpahla zomkhandlu we-Geoscience esakhiweni esisha.
Wenezela ukuthi weza kuma-Beijing Olympics elindele ukuwina indondo kanti ukwazile ukwenza lokho.
Sonke sifolele izindlela zokuphila kwabo bonke abantu abavakashela izindawo zokwelashwa ezibalulekile.
Bebengajabule ukuba bahlolwe ngemigomo efanayo neyama-DMs.
Sijabule kakhulu ukuthi umsebenzi omningi usuwenziwe, kusho uNk Mbete.
NgokukaNgqongqoshe uMangena, i-Afrikha isilele ngemuva kwi-biosciences ikakhulukazi ngoba ayinazo izimali kanye nolwazi olwanele.
Amazinga e-mezzanine ebhilidi elimaphakathi lizonika indawo yokudayisela bese kuthi indawo engaphansi isetshenziselwe ukugcina amasudukesi.
Akukho muntu, inhlangano yezenkolo, ezombusazwe, ezomthetho, ukushela noma izinhlangano zabahambisanayo.
Icala lokuphanga uhlomile nokuba nesibhamu esingenalayisense lavulwa.
Kwakunamahlebezi abeseqaliwe ngale ndiza ezobulala abantu.
Sidinga ukuhlanganisa imithombo yethu ukulwisana nabaphekulazikhuni emhlabeni jikelele ngeNhlangano yeZizwe.
Abammeli abadumile abahlobene ne-LRC bahlonzwa njengabadala izinkinga wuHulumeni.
Isibhamu esihlohlwe izinhlamvu eziyisikhombisa satholakala.
Osomlando sebebonile ukuthi ezincwadini ezinkulu, ubudlelwano bakudala phakathi kwabantu base-Afrikha nase-Asia.
Ngaphezu kwalokho, ukwehlukana ngokobulili ezindaweni zezomthetho kusaphakamisisa amehlo.
Ngesikhathi ngifika lapho base beshayiwe saphinda sabashaya ebusuku.
Bengazi ukuthi bazokwenzani ehhotela laseNevada ngesikhathi sesichotho esinamandla, abangazani abayishumi baphoqeleka ukuba bajwayelane ngesikhathi bebona ukuthi bafa ngamunye ngamunye.
Le ncazelo nezinye, isibonelo lezo "eziseziteshini zokusakazela umphakathi kanye nalezo zomphakathi", kumele zibhalwe kabusha ukuze zibe ngezishaya emhlolweni.
Igama elithi Vuki eleSiSuthu elichaza ukusukuma ume.
Okokondla okukhuliswe ekhaya, okungadleki kodwa okukhuliselwe umkhiqizo wasederi, kwabelwe ideri ngenani lokukhiqiza isib. inani lokukhiqiza i-ryegrass, i-Japanese radish.
Amadayagramu kanye namaplani ajwayelekile avela ku-Surveyors Generals Office anezelwe ngamakheli ezitaladi bese esatshalaliswa eminyangweni eyehlukene yamaklayenti ukuze agcinwe emibikweni yabo.
Ukukhubazeka kudalwa noma kubhebhezelwa izimo eziminyene nezingenampilo zokuphila.
Lokhu kumele kulandelwe ngokwenza busha lezi zakhiwo ezinezinkinga ukunokuzidiliza.
Uhulumeni uzobheka umthelele wokumelana nemiphumela engahlosiwe.
Kwakukhona uNjala nemoto enezingcingo ezisikayo eyayipakwe lapho nayo.
I-Mangosuthu Technikon iseNingizimu neTheku, eduze nesizinda sezimboni saseThekwini.
Injabulo yethu esukela kulokhu nokuzinikela kwethu ekuqondiseni izindaba zabantu kusishiya esithunzini esimnyama sokungazi nokudumala.
Uflawa noma isidlo sokusanhlamvu okomisiwe, izimpande noma okusamashubhu noma amakinati edlulayo.
Kungenzeka kanjani ukuba ukunyakaza kwesamba esikhulu sabantu sidale ukugxobana?
Ungqongqoshe uBrown uzoqhubeka nokuvula iminyango yosomabhizinisi ngokuvula ama-Red Doors ayisihlanu e-Atlantis, eHermanus, eBeaufort-West, e-Oudtshoorn kanye nasePaarl.
Le misebenzi iyisisekelo sezinhlelo zokuphathwa kwe-URP kanti yilapho kususelwa khona le-Toolkit.
Lokhu kuyingxenye yobuxhakaxhaka obuhlanganyelwe bezikhungo zesayensi emhlabeni jikelele, kanti isisungule inkomba ye-ichthyology e-Afrikha eseNingizimu, e-South Atlantic kanye nase-West-Indo Pacific.
Kulokhu kunomzamo kuso sonke lesi sikhathi sokulwisana nonokungenzeki ngendlela kwezinto.
Amalungu amaphoyisa akwazile ukubopha abasolwa abaningana ngecala lokutholakala nezimpahla ezebiwe, babona abasolwa bethwele izimpahla zokugqoka. Izimpahla zokugqoka zazingekho emapulastikini.
Ngakho lokhu kuyisiqalo sokuxhumana engithemba ukuthi kuzoqhubeka nokubambisana nathi ngokubhekana nalezi zinhlobo zemibuzo.
Sengizodlulisela kuGlenda Wildschut ozosihola namuhla ekuseni.
Ngakho-ke, indlela oyikhethile ikhombisa ukuthi uzoba sezimpondweni zobugebengu - kusukela uphuma nje lapha.
Isakhiwo esongeziwe savuswa ngaphansi kuka-J. Modimo, owayethweswe umthwalo wokubheka izikhali ezingena ezweni, owayebuye ngalokho eLusaka.
U-Insp. Martin Tiema wathola indondo eyaziwa ngle-Director Salukazama-trophy njengemenenja kachibidolo e-Eastern Cape emcimbini owawubanjwe eRhodes.
Amakhasi esihloko ale gazethi afothokhophiwe abekwa ngokulandelana ngokwama-alfabhethi efayeleni elikhulu ukuze izinkomba zitholakale kalula.
Singajabula ukuba oNdabezitha bavakashele ezweni lethu lapho abemukeleke njentokozo ekhaya labo lesibili.
Kunokuphikisana okuqhubekayo mayelana nokurejista abavoti kanye nohlelo lwe-DDR.
Isitolo esikhulu esinokudla okunqala kwase-China, kanjalo nokunye okuconsisa amathe.
Ngeke sikwazi ukwehliswa wukuphikisana okuncane nokuhumusha lokho.
Abasebenzi ngabanye basebenzisa amandla abo ngokungeyikho ukupheka ngemibuzo, ukupheka ngemibuzo okujika kube wukuhlukumeza; ukuhlukumeza kwaba yinsakavukela.
Isekela leMeya elihloniphekile uLogie Naidoo umema wonke amalungu abezindaba emcimbini lapho abanqobe umcintiswano wemibono yezokwakha.
Amalungu omphakathi ayexwayiswa ukuba angalaleli abantu abathi bafuna ukuthenga umhlaba oseNerissa Road, eBluff.
Ukuba bavunyelwe ukubikwa nganoma yini nayo yonke into - iqiniso noma amanga - ngaphandle konswinyo noma, esimweni esibi, ngokwesekwa abahleli kulimaza umphakathi kakhulu.
Amakota amathathu amathani aphelele emtateni nemithwalo emikhulu, okukodwa kokuyisishiyagalombili kuseziqukathini.
Abalingani babo base-Australian bavakashela eNorthern Free State ngoLwezi ukulungisa ubudlelwano.
UMnu Mampone waphinde wanxenxa abaseNingizimu Afrikha ukuba bathenge izinto ezeseka iBafana Bafana kanye namajezi asemthethweni.
UMnu Williams ufaka ugqozi abasebenzi bakhe ukuba bazinikele ngaso sonke isikhathi ngokukwamukela imibono emihle nenokuzakhela.
Amaphoyisa athola izikhwama kumsolwa zigcwele izinto zasendlini.
<fn>DACB.SinneVanVertalersBatch8.1.0.2.DPS.2010-08-16.zu.txt</fn>
Ngenxa yokudubula, kwalimala abesifazane ababili ababezimele nje kwathi umsolwa oyedwa wadubuleka inhlamvu yangena engalweni.
Ungahehi amehlo abantu ngokungafanele ngokuthi uveze imali obala, ubucwebecwebe obubizayo, amakhamera nokunye okungamagugu.
Kanti futhi, ukuncintisana emhlabeni wonke ngokomnotho sekungcono ngokuqavile.
Ubufakazi obuhloliwe bokuthi empeleni siyaphumelela, noma cha, ukuqeda ukungalingani okuchaza abanye njengohlanga olubusayo bese abanye babe wuhlanga olubuswayo.
Inqubo yokufaka isikhalazo izothatha ubunjani bokufinyeleleka kuwo wonke amalunga omphakathi.
Onke amazinga kahulumeni kanye nabathatha izinqumo babuka inkucunkucu njengodaba olusemqoka kakhulu.
Ngakhoke simele sidale isimo esiholela ekubambeni inzuzo engenzeka kulo mkhakha othembisayo kangaka wesayensi, washo.
Ikhabhinethi kahulumeni waseNingizimu Afrika yabuye yathatha isinqumo sokuthi inqwaba ekhona eyaqokelelwa eNingizimu Afrika ye-anti-personnel landmines izoshatshalaliswa masinyane kungekudala.
Ukuthunyelwa kwengqalazinda, ukufundiswa kwabasebenzi kanye nokusungulwa kwezixazululo nge-intranet.
Amakhasi ezithelo zesitrasi, ezifana namawolintshi olamula, noma zingaba ngakanani siyokwenza ungqomo kadoti ukuthi ube ne-esidi eyenza izimpethu zingaphili.
Ukuhlushwa ngokomoya, ukuhlukunyezwa okuqondiswe enganeni ngumzali noma omunye wabanakekeli.
Indlela yokutheleleka yenzeka ngokudla ubuthi, obukhiqizwa yibhaktheriya ebizwa ngokuthi yi-Clostridium botulinum, eyenzeka ekudleni okonakele.
Ukuhoxiswa kwamasosha ezizwe emuva kokuthunyelwa kwethimba lokugcina ukuthula.
Kuthiwa abasolwa baboshwa ngesikhathi kwenziwa umkhankaso oqhutshwa ngobuhlakani.
Ukuqalisa ukwenziwa ngcono kwe-Maritime Museum, okube wukugandaya phansi, itafula nebhentshi elifekethisiwe ngemibalabala kanye nezambulela.
INingizimu Afrika ineqhaza elibalulekile uma ubheka indawo ekuyo.
Imiphumela yokwandulelisa ikhombisa impumelelo enkulu ekubuyiselweni kwezibhamu.
I-Cinematographic film, eveze obala futhi yathuthukisa, ngabe noma cha ihlanganisa umculo noma yenza umculo kuphela.
Ubufakazi obukhona njengamanje bukhombisa ukuthi ukungahambi kahle kwenzeka emagumbini okufundela amathathu ezinsukwini ezimbili zokuhlolwa.
Emuva kwalokho, kube yisikhulumi sosuku esiqavile ebesimenyiwe esithweswe umklomelo, ohambisana nebheji eligaxwa entanyeni ngeribhoni kanye nembali esifubeni.
Noma ngabe yiqhinga nje losomathuba lokuthola amavoti okhethweni lohulumeni basekhaya.
Ukuthuthukiswa kobuchwepheshe besayensi, kungaba sekwakhiweni kwamadamu, amabhiliji, noma imiklamo yezezindlu, kunemiphumela ejukile kubantu kanye nasebudlelwaneni babo.
Izinhlelo zoMnyango wezokuThuthwa koMphakathi, ubeka phambili, wakha, usebenza, unakekela, futhi uphatha lonke uhla lwezinsiza zokuthuthwa komphakathi ngokwakha, ukunquma, ukuxhaswa, kanye nokumonithwa kwezivumelwano zezinsizakalo
Lezi yizindawo ezintathu esezinentando yeningi esivuthiwe kanye nokungafani ngokwamasiko ezivela emazwekazini amathathu.
Izingxoxo ngekusasa elilangazelelwayo phakathi kwezingqinamba ezinkulu zaseKapa namuhla.
Ngezikhathi zesomiso noma zokukhula kancane kwamadlelo, uhlaza lungancishiswa emfuyweni.
Yebo, ngabanika okuningi kwalokho engikubiza ngokuthi, isihlalo sokuzibamba.
ISekela leMeya lizodlulisa okhiye ngokomthetho ezakhamizini mahlanje.
Iwebhusayithi iveza ikhasi elinekhalenda lenyanga ngayinye, elingavulwa likhishwe kukhompiyutha bese lisetshenziswa njengekhalenda ebekwa etafuleni.
Amasheya ase-New York e-Wall Street ngolwesiThathu ehla aze afika ezingeni eliphansi kakhulu eminyakeni emihlanu nohhafu ngezingxaki zokwehla kwamandla emali okukhulu.
Qinisekisa ukuthi njalo amathuluzi kagesi aba-earthed bese ubuyisela njalo intambo esigugile.
Izimiso zoMthetho ezidinga kubhaliswe omakhalekhukhwini kanye nama-SIm khadi ziyoqala ukusebenza sekuzophela unyaka.
Ukuhlonipha ngenkani ukuzila kukhombisa ukuthi umuntu uthobela ezimfuno zikaNkulunkulu u-Allah.
Umbukiso odume kakhulu udlalwa izinsuku ezintathu ezimpophomeni ezibilayo, ezigoxini ezidephile saze-Afrika esifundeni esinokushisa okusabekayo.
Idolobha lingelesibili ngokuba nenani elikhulu lezindlu zamanxusa emhlabeni emuva kwe-Washington, D.C. Lisebenza njengenhlokodilobha yokuphatha izwe.
Lapho, abengekho amasango aphendukayo,ngakhoke, ngeke kufundwe ngamasango aphendukayo?
Angikusho kucace futhi kubhalwe, futhi, ukuthi i-ANC kanye nehamba nabo bavamise ukuphazamisa ukuphepha kwethu kuleli zwe.
Ilungu le-Technical Committee ye-Independent Electoral Commission esithangamini sokuxoxisana samaqembu ahlukene.
I-African Renaissance iyisikhali esicijile ebhokisini lamathuluzi okuqeda ubuphofu kanye nokungathuthuki ezwekazini lakithi.
Kuwumthalo wethu ngamunye ngamunye ukuthi sisebenzele izinguquko, ukuze siphumelele empini yokuqeda ukucwasana ngokobulili kanye nokobuhlanga bese sibumba isizwe esisha.
Lokhu bekudingekile ukuze kunqotshwe ukungalingani kwakudala.
Noma lona ongumoya kuthiwa akasiyona ingozi, abapristi bamaHindu babambe imikhuleko ekhethekile yokuqinisekisa ukuthi umoya ka-Shiela ungalala ngokuthula.
Ukudidiyelwa kanye nokuhlanganiswa kwezinqumo ngenqubomgomo yolimi kanye nezinsizakalo sokuhlinzekwa kolimi.
Le ndlela ichaza ukukhubazeka njengesimo sokuhluka komuntu noma ukuphambuka kulokho okuvamile kwasekuhlaleni okusemazingeni avumelekile okwenza umsebenzi.
Umkhakha wakhe womsebenzi wobuntatheli uhlanganisa ukuzama kancane ukubhalela iphepha, ukuprojusa emsakazweni, ukwethula izinhlelo kumabonakude, ukuprojusa kanye nokuqondisa.
Uhlelo lokuhlola lubekelwe ukuthatha unyaka, emuva kwalokho luyobe seluvuleleka luya kuzo zonke izifunda zomantshi ezweni lonke.
Ngabe bekungavaliwe nje, noma uthole umuntu othile wazokuvulela?
Uthe, kukhona izinkomba, zokuthi abasolwa kungenzeka babe yingxenye yeviyo, nokuthi kukhona abanye abazoboshwa masinyane nje.
Ukudla okusemqoka kuhlanganisa ummbila, amabele, imilethi, irayisi, ukolo, amaphalsi, ikhasava, amazambane, ubhanana kanye nokhova.
Ukusebenzisa ukuciko besayensi obufana namakhamera kanye nezinye izinto zokuqapha lapho lezi zinto zingadlala indima ekwehliseni ubulelesi.
Imimoya ephambili emibili eyedlule e-Cape Peninsula ngempelasonto idale imvula ethe chithi saka ebange izikhukhula ezindaweni ezithile, ukunqamuka kwamandla kagesi kanye nokonakala kwezindlu.
Ukukhiqizwa kwamsoseji kanye nezinto zokuwafaka zemvelo zihlanganisiwe.
Bahambe nentsha embili, bengaphethe zipedi kanye namafosholo.
Imigubho izothatha isimo sezenzo eziningi ezihlanganisa imiyalezo evela kubaholi bakahulumeni, imigidi yamasiko, umibukiso kanye nemidlalo yendabuko.
Izicathulo ezinamasoli angaphandle erabha, epulasitiki, esikhumba noma isikhumba esakhiwe kanye nokwangaphezulu kwendwangu.
Lokhu kuwuhla olulandelanayo ngezinhlamvu zokuqala zegama i-alifabhethi lwamaKilabhu eThekwini kanye nabawakhele.
Ku-homepage, ngaphansi kwesihloko esithi-News, uzoqaphela ukuthi kunesihloko esincane esithi-Subscribe ephephabhukwaneni lethu esinesikhala esihlinzekiwe esithi faka ikheli lakho le-imeyili.
Umgomo wokudidiyela ufuna ukuthi izimpawana ezehlukile futhi nezingafani kepha ezineqhaza ekuhlelweni lwentuthuko kanye nokusetshenziswa komhlaba kumele zihlanganiswe futhi zihambisane zibe okukodwa okuphelele noma okukodwa okuzwanayo.
Ngokwenezezela, inkambiso ekusebenzeni, ndlela zombili zokufundisa kanye nokufunda, kukhombisa ukubelesela okukhathazayo ekuhlukaneni kwezenhlalo yakudala.
Labo abangakaze babe seNingizimu Afrika ngaphambili bazomangala kakhulu.
Ngiyakuphika ukuthi bekukhona ukubekezelana kanye nokushaya sengathi kuyamukelwana kanye nokusekelana kwangempela kunoma yikuphi ukusebenza.
Ngokusakubhuqa eminyakeni eyisithupha eyedlule, kwasungulwa isithangami e-Kempton Park kwase kuxoxiswana ngomthethosisekelo wamanje.
Njengoba sathenjiswa ekuqaleni, kumele kuqikelelwe ngalesi sikhathi senjabulo ukuthi kumelwane naphehli bobugebengu.
Izingxenye zesakhiwo zihlanganisa izinto zokogandaya kanye nemihlobiso, izimpawana zefanisha yasemgwaqweni kanye nokubekwa kwayo, ukukhanya kanye nokubhaliweyo.
Ukubuye usebenzise futhi amagilasi kanye nezitsha zepulasitiki kanye nezikhwama zokuphatha zepulasitiki.
Ngaphambi kokudubula ngesisi esikhipha izinyembezi, noma ukusidedela nokusiphonsa, kusolakala sengathi kwakukhona udlame?
Futhi kuyangijabulisa ukuba ngowaseNingizimu Afrika futhi ngiyambongela uKhongolose ngegxathu eliya phambili abalithathile.
Kuze kube manje, ukubalwa kwabantu e-Afrika kube sezikhathini ezinzima.
Ngifisa ukwethulela isigqoko bonke abafundi ngokubekezela kwabo, imizamo kanye nesibindi ekubhaleni ukuhlolwa kanye nokuqhubekisa ukufunda impilo yabo yonke.
Lapho imiphumela ibonakala ukuthi iyakholakala futhi iyasebenza, iyoba yisisekelo sokwakha isithombe semiklamo eNingizimu Afrika yonkana.
Abantu abangenawo amaphasiphothi aseNingizimu Afrika kumele bafake izicelo zamaviza.
I United States kumele futhi ikucabange okungakhuthaza ukuze izame ukuxoxisana nabo ngokwakhayo, njengoba yenza ngempumelelo eLibya.
Umqondo wobandlululo wasungulwa futhi wocolisiswa wucwaningo lwesayensi-mbumbulu kanye nezivumelwano zodokotela bomqondo ama- psychologists and psychiatrists, eminyakeni engamashumishumi ngaphambi kokuthi uhulumeni wobandlululo athathe umbuso.
Isivumelwano sokwabelana amandla siqhamuke emuva kwamasonto amaningi okuxoxisana okude endaweni engadalulwanga eNingizimu Afrika ekude nabezindaba abangacushwa.
Kukhona ubunzima ongabucabanga futhi noma ungabucabangile, kodwa asiboni bungenakunqotshwa.
Lolu qeqesho luqhutshwe abahlinzeki bezinsizakalo abahlonishwayo abakhethwe ngendlela yokwabiwa kwemisebenzi kahulumeni.
Lokhu kubanjwa kwabasolwa okuqhubekayo kanye nokwalabo okuthiwa bemukela izimpahla ezebiweyo, kube nompumela wokwehla okubonakalayo ekubikweni kwamacala okuntshontshwa kwamakhebuli.
Kanjaloke, okumele sibhekane nakho ukucwaswa kwabohlanga olumnyama ngabamhlophe, sibe futhi singavumelani nhlobo nokucwaswa kwabohlanga olumhlophe ngabamnyama, ngisho noma okwangempela noma okungase kwenzeke, kanye nokucwaswana ngolwenkolo.
Ngangikholwa wukuthi lezi kwakuyizenzo zamasosha ezazifanelekile futhi ezazidingeka zokuhlasela izinhlangano ezazihlasela izakhamizi zaseNingizimu Afrika ezazisezindaweni zokuphepha ngale kwemingcele yethu.
Ukwakhiwa kwezindlu ezivele zihlanganiswe ikakhulukazi ezensimbi nazo zibaliwe.
Emveni kwenqubo eyayicophelisisa futhi eyayibheka nxa zonke kwaqokwa abadwebi abavelele kakhulu ababili baseNingizimu Afrika ukuthi babaze imifanekiso yaseNobel Square.
Uma esededelwe esibhedlela, umsolwa uyovela enkantolo ngamacala okudlwengula kanye nokuhlukumeza ngokocansi.
Impumelelo esesibe nayo ayisho ukuthi sekumele sehlise ukuphokophela izinguquko eziqavile ezidingekayo kuyo yonke inqubo yobulungiswa i-criminal justice system.
Ngokumela uhulumeni i-Bank of Zambia ibeka izikweletu ze-Treasury ezinkulu emakethe masonto onke ukuze zidambise ukungazinzi kwesimo sezimali kanye nokunezezela ezimalini zikahulumeni.
Ubugebengu nokweba kule nkomba kusho zozimbili izinhlobo zamacala yilawo enziwa ngogqondongqondo kanye nalawo okuphanga kanye nokugqekeza ezindaweni zamabhizinisi.
Izingxoxo zenze ukuthi abahlanganyeli bakwazi ukwabelana ngolwazi, ngezigaba zempumelelo kanye nangezinselelo.
Usuvele ufakazile wathi owesifazane owamsizayo waqaphela ukuthi amehlo akhe ayengenazo izinyembezi, nanokuthi zazingekho izimpawu ezibonakalayo zokuthi uhogele i-tear gas.
Ivayirasi ye-Hepatitis B ikhona kukho konke okuncincayo nokuphumayo emzimbeni.
Phakathi kokuningi, lomthetho ohlongozwayo i-IP Bill uzokwenza ukuthi umnyango wami usungule ihhovisi lokuphatha ulwazi i-Intellectual Property Management Office ukuze isekele abatshali kanye nabasunguli bolwazi ukuthi bakwazi ukuphatha kahle i-IP.
Inqubo yentela akumele iphazamise, ikakhulukazi ukubeka imali eceleni, ukusebenzisa kwenkampani evele ikhona amandla ayo kwezezimali ukuthi itshale ekusungulweni kwezimayini ezintsha.
Uthe abalandeli bebhola abasuka eGoli behamba ngesitimela bayokwehla e-Rissik Station e-Hatfield.
Bayivukela indlela yokuphathwa kwezimpilo zabo eqhamuka phezulu.
Umbiko uhlola izinkinga ezifana ne-biodiversity, izitshalo ezivela kwamaye amazwe, ukwanda kwabantu emadilobheni, ukukhula kwekhabhoni, izinga lamanzi ahlanzekile kanye nawasolwandle kanye nokufinyelela kwimvelo.
Ukunakekelwa kwazo zonke izingadi zikaMasipala, izimbali, imihlobiso ngamanzi kanye nasekungeneni edilobheni.
Umuzwa oncomekayo impela ovela kumuntu osesalelwe yiminyaka emine athathe umhlalaphansi.
Ngisho noma kuyisitatimende salokhu okwenzekayo, ezingafungelwe, sikhona yini isizathu sokuthi ungakukholwa lokho engikutshela khona. ukwelapha.
Abasolwa baguduza endlini, bathatha izinto zikagesi kanye nokunye okuligugu, bakulayisha emotweni yomndeni, emuva kwalokho babaleka.
Noma ngabe izithunywa zakuphika ukuthi lokho kwakuwukwesabisa, kuthathwa njengokwesabisa kanye nokwethusa abezamaphepha ukuthi babike njengoba kufisa iqoqo.
Izinkulumo zikangqongqoshe zingabonakala lapha noma kuwebhusayithi ye-South African Government Information.
Ngenxa yezigigaba ezimbili ezenzeka ngeSonto elidlule ebusuku, amaphoyisa abamba abasolwa abane.
Senze zonke izinhlobo zokuxoxisana nezokuthumela izithunywa koNgqonqgoshe, sikhulume ngakho phesheya kwezilwandle, sasingahalamuzi nje, saziphethe ubufakazi kanye nezibalo.
Ukuxoxisana kunikeza izindlela zokuhlola, ukuqinisa noma ukuphika okuvamile kanye nemigomo kazwelonke.
Abasolwa baboshwa ngoba babephethe izibhamu ezingekho emthethweni kanye nensangu.
Ukuqinisekisa ukuthobela okukhulu lolu hlaka lwezomnotho, selufake lomgomo kumthethosisekelo omusha.
Umbungu osakhulayo yiwona ontekenteke ekuphelelisweni kwempilo.
La mathimba ahamba yonke indawo kanye namalunga avela kuzo zonke izigaba neminyango kahulumeni eyehlukile ahlanganiswa yisikhungo i-Centre for e-Innovation.
Kugweme ukuthatha izindlela ezinqamulelayo uhambe ezindaweni ezingenamuntu ezifana namapaki, izindawo ezingakhelwe kanye nemihubhe.
Kanti ukutshala kancane futhi kusho ukuthi incane imali engenayo yezinsizakalo eziyisisekelo kanye nezindlu zomxhaso zabampofu, sekwenza kube nzima kakhulu kwabampofu ukuthi bangene kwezomnotho.
Beka engozini ukuthula ngokuletha ikhono lobusosha esifundeni, noma kolunye uhlangothi ube negalelo ekungazinzeni kwesifunda bese kuba nomthelela omubi ekulinganisweni kwamandla.
Umncintiswano, ovamise ukubizwa ngokuthi yi-"Champion of Champions", uhlose ukunikeza amaqembu aphezulu avela kulo lonke izwekazi ithuba lokumela isifunda sawo emdlalweni womhlaba wokuhlunga.
Wathi kwaba khona ukushaywa kwehlombe noma ukumpansana ngesikhathi lezi zingane ziqala ukufika.
Ngifisela uBayede kanye noHlanga lomhlaba ukuhlala okumnandi ezweni lethu.
Ukuvuselela kanye nokugcina ukuzinza emingceleni yezwe, izivumelwano ezinxazombili zokuqedwa kokuhlaselana kumele zifike esiphethweni futhi ziqinisekiswe yisizwe ngasinye saseAfrika ngokwahlukana nalabo akhelene nabo ngokwemingcele.
Amarobhothi angasebenzi, izigodi emgwaqweni, amapaki anganakekelwe kahle, izingadi kanye nosebe kanye nabasebenzi ababonakalayo abangawenzi kahle umsebenzi kuvamise ukuthi bathole okubi kakhulu.
Ingilazi iba yisikhunjana uma ihlangana nesakhiwo, esinqabayo bese sinyakaza kancane, ngakhoke yisakhiwo esilula esidingekayo.
Imiphumela isibe ngcono kakhulu kusukela ngoJuni, ekhombisa ukuthi izikole zisebenzile kakhulu ekufundiseni abafundi zibacijela ukuhlolwa kokuphela konyaka.
Eqinisweni okushilo nge-PE ngalezo zinsuku kubuyise inkumbulo kimi.
Kumele senze lokhu ngokubambisana ekuthatheni izinqumo; ezobulungiswa kanye nokulwa nobuphofu; intuthuko eqhutshwa izidingo; ukusimamisa ezomnotho, ukuhlanganyela komphakathi kanye nokugqugquzela izinsizakalo zendawo.
Izenzo zokunciphisa ngamazwe asathuthuka izosekelwa futhi yenziwe ngocuchwepheshe besayensi, ezomnotho kanye kokwakha amakhono.
Lawa amaqoqwana amancane ebhaktheriya ye-coliform futhi ayizinkomba ezithembekile kakhulu zokunukubezeka okubangwa yindle ngenxa yokukhula kwayo ezindaweni ezifudumele kakhulu.
Idilobha linohlelo olusimeme lwentuthuko egxile kakhulu ekuguqukeni kwesimo sezulu, osekubonakele njengento eyodwa eyingozi enkulu kwimvelo emhlabeni.
Izidakamizwa, azazifakwe ngobunono ezikhwameni zepulasitiki, zatholakala ekhabetheni.
Kumele sifune izindlela zokumelana nokuthutheleka eNingizimu Afrika kwabantu abavela kwamanye amazwe abangenazo izincwadi.
Le ndlela yandisa amandla okutholakala okungasiza ekubambeni abashushumbisi bezidakamizwa, washo njalo.
Izinyathelo zokwenza kumele zisebenziseke, zihambisane ngokwesifunda, kube ngezifezekayo futhi zingafihli lutho.
Izigaba kumele zihlanganise, kodwa zingaqondiswa kuphela: ezikoleni zikahulumeni, ezixhaswe nguhulumeni, kanye nezizimele.
Abahleli abazange bakwenze kube ngumthwalo wabo ukugcina indlela ethile yobulungiswa ngokuthi bamemezele bacele izihlwele ukuthi zifake udoti emigqonyeni noma zehlise ukusetshenziswa kukatshwala.
Irabha yemvelo, ibalata, igutta-percha, iguayule, ichicle kanye nenomfi yemvelo, eyisimo sokuqala, noma isingamapuleti, amashidi noma imidweshu.
Wachaza isivumelwano njengomphumela wokubekezelelana okunokuzidela wathi kodwa ngeke kunikeze ikhambi elisheshayo ezinkingeni ezehlele izwe.
Ukubala ukungalahleki komphefumulo ezigabeni zesikhathi sokusebenza emuva kwengozi ethathe umphefumulo kuzoqala esigabeni sesikhathi sokusebenza esilandela leso okwenzeke ngaso leyo ngozi.
Izinhlansi zawela enkundleni zakhanyisa "ngqa" isikrini esikhulu se-LED esakhombisa amasongo ayisihlanu ama-Olympic.
Ngokufanele, ake sisho futhi amanye amaqiniso asobala achaza kahle iNingizimu Afrika yethu sonke.
Amathoyilethi kumele ahaze amanzi emuva kokushaywa isikhathi esiyimizuzwana emibili noma emine kanti kokokuchamela kwabesilisa kumele kube yimizuzwana eyisithupha kuya kweyisishiyagalombili, okuphezulu.
Kumele kubhekisiwe isidingo sokufaneleka kokusungulwa kwehhovisi lomvikeli wokuphathwa kogu.
Okunye okuvamise ukuba ukuphula umthetho wogu kubandakanya ukufaka izikebhe ngokungemthetho kanye nokuvimbela ukufinyelela komphakathi ogwini.
Abafundi abahlanu basemaphoyiseni bazincoma kakhulu, ngesikhathi bebamba ngempumelelo umsolwa owayegqekeza endlini muvanje, kanti ukuzigqaja kwabo bakwabelana nabaphathi besiteshi
Lezi zakhiwo zaseAfrika zimele amathuluzi asemqoka okubhekana nezindaba ezibalulekile lezo nina njengabase-Phalamente le-African Commonwealth nizixoxile phakathi nesonto.
Ukuphatha kahle imithelela yesibhicongo kuMasipala qobo mayelana nezinhlelo zabasebenzi, kanye nokwehlisa imithelela emandleni yoMasipala ukuhlinzeka ngezinsizakalo.
Lezi zimboni ezilandelayo zikhonjiwe njengalezo ezizosebenza ngaphansi kwekontilaka enkulu.
Umsolwa uzovela enkantolo kamantshi masinyane ngecala lokuzama ukuphanga.
Ukufunwa komsolwa wesibili kuyaqhubeka.
Amaphoyisa alandelela ulwazi oluvela emphakathini ase ebamba abasolwa ababili ngempumelelo.
Isikhungo solwazi i-Information Resource Centre, eqoqa, ihlele futhi yenze kufinyeleleke olwazini olubanzi olukahle oluphathelene neNingizimu Afrika.
Okokuqala, ukususa inganekwane yokuthi amalunga afayo abulawa.
I-Vila Rosa yiyunithi ezimele qekelele enamagumbi okulala amabili -elilodwa linendawo yokugezela -elesibili igumbi elifanele izingane.
Izindawo zasenhla ze-Horn of Afrika ziwumthombo womfula omude kakhulu futhi onomcebo omningi emhlabeni, umfula i-Nile River.
Ekupheleni kweminyaka yo-1970 kudlule kweyo-1980 kuze kufike kweyo-1990, leso simo somqondo saguquka ngenxa yokukhula kwezinga lokungenisa kwegagasi eliphikisana nobandlululo.
Ukuguqulwa komqondo wabantu base-Afrika bazibone njengohlobo lwabantu abangaphansana kwesintu lwakha inqubo eyinkimbinkimbi eyaqhubeka amashumishumi eminyaka.
Ngempela kuyisimo esingenakujikwa sokuthi umbono we-New World Order ube obhekela abantu, onakekelayo kakhulu, olinganayo futhi ulethe inzuzo.
Indawo yokuhlanganela ebheke olwandle, enikeza izishebo zendawo ezimnandi kanye nezidlo zaseNyakatho Ndiya oziphakela wena zona.
Ukuhola lesi sifundazwe esihle kodwa esihlukene kuwumsebenzi onzima - kuwumthwalo omkhulu osemahlombe ethu sonke.
Kumele kucatshangelwa ezomnotho, ezemvelo, ezezimali, ezamasiko kanye nezokuphathwa.
Ukukhiqizwa kokudla kwezingane noma kweziguli okuqukethe izithako ezi-homogenised okuhlanganisa inyama, ufishi, izithelo, amaveji, ubisi noma okukhishwa kwimvubelo.
Angiyiqaphelanga imibhalo kodwa ngibone iziphandla emahlombe ezibomvu.
Isimo asikaguquki sisafana kule miphakathi; kodwake uhlelo lwanamuhla lungolunye lwezinye zikahulumeni zokukhombisa ukuzinikela kwawo enqubeni yokulungisa okonakala.
Siyawabonga amakhosi abo ngokuthi abuye asinike futhi ithuba lokuvakashela e-Malaysia.
Ukusungulwa kwezibhedlela zangasese zabagula ngomqondo ukuvalela abamnyama, kwakungezinye zezinhlelo eziningi zikahulumeni ezaziqhutshwa ngesikhathi sobandlululo ukuqhubekisa ingcindezelo kanye nokugqilaza abantu abamnyama.
Uhulumeni waseNingizimu Afrika uzigxeka kakhulu izenzo zobulelesi futhi uncenga abaphathi abafanelekile ukuthi bathathe izinyathelo ezisheshayo zokubona nokubamba izikhohlakali ezigila lemikhuba.
Ingadi ongaphuza itiye uhlezi kuyo ebhekene nedamu lapho ungabuka khona hhayi izinyoni zamanzi eziningi kuphela kodwa zibuye zijabulele ukudla esandleni sakho.
Uma wazi noma usola ukuthi kukhona ohamba ngezinyawo okulandelayo, hamba uqonde endaweni ekhanyayo kakhulu noma indawo enabantu bese ubiza amaphoyisa.
Ukubanjwa kwalo msolwa kwenza inani labantu ababoshiwe babe babili maqondana nozungu lokubulala.
Kwenzeke izigameko ezinkulu ezimbili ezidale izinkinga ekulethelweni kwedilobha amanzi aya endaweni yase-Strand Somerset West.
Ngama-races ezifutho, imilomo exhunywa ezimbotshaneni kumele zihlolwe njalo ukuthi azivalekile yini.
Kungenzeka yini ukuthi isigameko esifana nalesi senzekile kanti wena awuzange uyizwe i-tear gas inuka?
Sesikudlulisile ebesikwenza njengenqubo yenhlalo yeminyaka engamakhulu amathathu nangaphezulu, yokuxazulula izinto ezishayisanayo esizithandayo ngokusebenzisa ingcindezelo, udlame kanye nempi.
Sesikhombisile manje ukuthi iNtshonalanga Kapa impela eyabantu bonke.
Wangichazela kabanzi ngokwakhiwa kwesidakamizwa i-ecstasy kanti ngalokho ngakwazi ukubona ukuthi okungenani uyayazi i-ecstasy nokuthi yenziwa kanjani.
Noma yibaphi abanye abantu abanikeziwe igunya ngesinqumo somkhandlu ukuthi benze imisebenzi yesikhulu esigunyaziwe ngaphansi kwale mithetho.
Amapuleti azinamathelelayo, amashidi, ungwengwezana, okusalukheshana oluthambile, itheyiphu, umdweshu, kanye nezinye izakhiwo eziyisicaba, zepulasitiki, noma ingamaroli noma cha.
Ukumenyelwa ukuhlanganyela kwezikhulu eziphezulu kanye nabamele iNhlangano yeZizwe i-UN Secretariat, izinhlangano kanye nama-ejensi akhethekile kanye nabamele uhulumeni ababhekene nezinhlelo eziqondiswe kwezobulili.
Abanikazi bayokwazi ukukhetha ukuthi izimpendulo zabo bazibuyiza ngeposi, ngefeksi noma nge-imeyili.
"Ukubaluleka kokubhekisiswa kwe Baker-Hamilton kuyaphuthuma kakhulu ngenxa yesimo esibucayi esiqhubekayo sase-Middle East. "
Lo mbiko wethula izibalo eziqoshiwe zabafile eNingizimu Afrika.
Izethulo kwabezizwe kumele ziphathe wonke umsebenzi onxazombili ozokwenziwa ngamaHeads of Mission ezindaweni ezintsha abazosebenza kuzo.
ENingizimu Afrika, imikhiqizo yasekhaya inciphile ngenxa yokudingeka okuncane ngaphakathi.
Lokhu yizinto zokuqhakambisa ubudlelwano bookuzwana kwezizwe obungachazwa kahle njengalobo obuphikisa imigoqo edaleka ngenxa yobukude kanye nesimo sendawo.
Ngokuba ithwalwa futhi idluliswe ngabanye abantu, ikhona inathi ezindaweni zemisebenzi, emagumbini ethu okufundela kanye nasemaholo okufundela.
Yebo, ngibabonile futhi ngiwufakazi ngabo.
Kubalulekile ukuqonda ukuthi uma kunikezwe ulwazi olungaphelele noma olungalungile, ukuguqula umbhalo lowo kuzolibala noma kungenzeki.
Ukuthunyelwa kwamasosha eBurundi kwaba yindlela futhi yokungenelela isidingo esiphuthumayo soMkhandlu wokuThula nokuPhepha ngaphakathi kweAfrican Union.
Amakhompiyutha asenikezelwe kumakhansela okukanye emahhovisi noma emakhaya awo.
U-Sector One wahanjelwa khona uzosabalalisa amapheshana kumphakathi wonkana ukuze uwuqwashise ngokuthi ungaphuzi utshwala esidlangaleni futhi ungasebenzisi budedengu utshwala.
Abasolwa bayiswa enkantolo kanti icala lahlehliswa.
Lokhu kuyoba nomthelela omkhulu kokunye ukuphulwa komthetho womhlaba i-international law.
Njengabase-Afrika sibukela sikude le njengoba amazwe aseYurophu esombulula isibonakaliso esibabazekayo esifanekiswa yi-European Union.
Ingxube epakishiwe, yakhelwa umuntu noma exube okungafani, ehlangabezana nokufunekayo, iyokwamukelwa.
Udlale indima enkulu ekunqandeni ukukhulelwa okungadingeki kwentsha ngokusebenzisa okwakhe akuqalile ukwenza imikhankaso esikoleni.
Ngasinye sezenzo zabo zibalelwa ekulungiseni ukungalingani okwedlule, bese ziqhubekisa ezomnotho oncintisanayo futhi onekhono elikahle lokwazi ukusungula amathuba omsebenzi.
Sindawonye sibhekana nokuthuswa kokukhishwa inyumbazana esikhathini lapho umhlaba uhlangana khona kanye nezinkinga ozidalekayo ngalokho kanye nembuyiselo etholakalayo.
Umdlalo masinyane waziwa kuyo yonke imincintiswane esezweni, nomake ngesikhathi usaqalwa wawubekelwe abamhlophe kuthi abamnyana abanomfutho babe yizibukeli.
Inhloso yalo mklamo ukwenza ngcono uhlelo lwezolimo i-agricultural Geographic Information Systems GIS yaseNtshonalanga Koloni.
Abantu kumele bathole ukufundiswa i-Specific Modular Training kanye nokufunda besemsebenzini.
Abanye baboshelwa amacala afana nawokugqekeza kanye nokweba, ukutholakala nensangu, ukucekela phansi impahla, ukushayela uphuzile kanye nokweba ezitolo.
Ngicela ukhumbule ukuthi kubalulekile ngasohlangothini lezokuphepha kanye nokulungiselela, ukuphendula -RSVP.
Ekufingqeni ingxoxompikiswano umahluleli omkhulu wasungula imigomo yokwengeza, athi amalungu eKhomishani kumele ayikhumbule ngesikhathi epheka ngemibuzo labo abafuna ukuba ngamajaji.
Izifunda ezisikiwe ezintsha kanye nezinhlangano zomhlaba sezakhiwe, ikakhulukazi ukuthi zikwazi ukukhuthazana ngokuhwebelana kwamazwe ngamazwe.
Amathuba anhlobonhlobo, nangase enzeke, futhi afaneleke ngokwezifunda ayokhonjwa nese eqhutshekiswa.
Bobalili abahlukunyezwa babakhomba ababahlasela base beyaboshwa.
Idilobha laseKapa lethule uhlelo lwalo lokuphepha ngesikhathi senjabulo i-Festive Season Safety Plan ukuqinisekisa ukuthi liyakulungela ukutheleka kwezivakashi edilobheni.
Ukudidiyela kanye nokuhlangana kwezinhlanga kuqhubeka kancane kakhulu kanti indawo isabonakala igcwele abamhlophe.
Kulokhu okushiwoyo, umsebenzi wethu wokulumbanisa ezohwebo, ezokulima kanye nenqubomgomo yokuncintisana wesifunda kumele ubekwe eqhulwini njengoba siya phambili.
Ubukhona bakho bukhombisa ukubaluleka okuqavile kokuxoxisana nxazonke okuyikhona okusemqoka ezingxoxweni zethu emhlabeni wonke.
Abahleli bosuku bathi balindele isikhathi lapho amanxusa kanye nabanakekeli abakhulu bama-Dunes kube yilabo abahlala eduze kakhulu kwawo.
Zonke izinkomba zithi izidakamizwa zaziqondiswe emakethe yendawo.
Izimpawu zophahla zingahlanganisa noma yiluphi uphawu oluwumugqa owodwa oluzimele, ngalunye, lwaqoshwa, lwaba yizinhlamvu ezinesithunzi, izimpawu noma izibonakaliso
Amacala okuhlukumeza kumele aphenywe, kanti njengamanje sifuna ukuthi avulwe futhi lawo macala asadlula lapho kukhona khona ubufakazi bokuvumelana ngasese.
Ukubamba iqhaza okubonakalayo komkhakha ozimele kubalulekile ukuze kuqiniseke ukusabalala kokwenziwa kwenqubo yokunciphisa inkunkuma.
Izingqwembe ezixwayisa ngokunqanyulwa kwamanzi zifakwa kusekhona izinsuku ezimbili ngaphambili bese izikhulu zokuxhumana nomphakathi zixoxisane ubuso nobuso kanye nangamapheshana nezakhamizi.
Ngicabanga ukuthi kumele siwumise umhlangano ngale kwalokho wonke umuntu usezowa phansi ukukhathala.
Amakomiti azohlelelwa ukuthi ahlangane kanye ngenyanga lapho ezodingida khona okokuqala izindaba eziphathelene nenqubomigomo, imithetho kanye nokungamela izinhlelo zokuletha izinsizakalo edilobheni.
Ukuhlaba kuhlanganisa ukukhiqiza imikhiqizo eyimiphumela efana nezikhumba ezingashukiwe, uvolo ongakagezwa, izimpaphe noma amaqubu, amazinyo kanye namathambo.
Umsolwa walahla phansi ibhokisi lemali wase egxuma engena emotweni.
Ithoyilethi kanye nezindlu zangasese noma zimisa imigomo ehlukile kulezi zikhungo.
Ngicela ukhumbule ukuthi onke ama-usernames nama-passwords asasebenza.
Isibonelo, ukusetshenziswa kwe-agrochemicals akukaze kubhaliswe ngokwendawo, kanti nobungako bokuqala kogwadule kuhlawumbisiwe ngongoti kodwa akukaze kuqinisekiswe.
Emacaleni amaningi akudala, ama-ejenti ayethola ushwele bese ekhululwa.
Ubhanana yisithombo sasezindaweni ezishisayo esitshalwa ezimweni ezisezingeni eliphansi ngokwemvula nokushisa eNingizimu Afrika.
Kukhona amapaki emvelo ayisihlanu eMalawi aziwa ngohlaza lawo, ubuhle bendalo obungakaphazanyiswa kanye nezinhlobonhlobo zezilwane zasendle.
Umakhi wendwangu engalukiwe yengilazi, omata, omatilasi, amabhodi kanye neminye imikhiqizo yokungalukiwe.
Kamuvanje iKhabhinethi yavuma uhlelo lwethu lweminyaka eyishumi lokuqala kabusha, uhlelo olukhombisa ukuzimisela okukhulu olukhomba indlela yokwenza ngcono ukuqala kabusha kanye nokugalela entuthukweni esimeme.
Sikholwa ukuthi ukuvikela igciwane lengculazi kanye nesifo sengculazi yisikhali esinamandla kakhulu sokulwa nalesi sibhicongo.
Izinhlobo zezingilazi i-float glass ne surface ground noma i-polished glass, ezingamashidi, ezimuncayo noma cha, ezibuyisa noma ezingakubuyisi ukukhanya, kodwa hhayi ezisetshenziwe.
Ngicela uxolo ngokuba ngathula ngesikhathi kwenzeka izinto eziningi ezazingenabo ubulungiswa ngaphambi kwamehlo ami.
Kukhona amayunithi amancane obuchwepheshe besayensi anikeza ulwazi futhi aluhlaziye emazingeni aphezulu kahulumeni emazweni amaningi ase-Asia afana noThailand noSri Lanka.
Ngaleso sikhathi amaphoyisa kanye nesikhulu zokuphepha zaziphendulile ngenxa yokukhala kwe-alamu yesimo esiphuthumayo zase zijaha amaphangi emgwaqweni.
Imikhankaso yokuthula ehlongozwayo kumele ibizwe yibo bonke abaholi bamaqembu ezepolitiki.
Ukubhekisisa nokuqaphela kwakhe emsebenzini sekusize ngokuthi kuhlanganise olunye uhlobo lwezitshalo kule-biodiversity yase-Cape Floral Region evele iyinhle kakhulu.
Amashibhi amaningi kanye nezindawo ezidayisa utshwala zavakashelwa ukuhlola izimo zamalayisensi nokuthi ngabe ziyabudayisela yini izingane ezisencane utshwala.
Ngale kokuqaphela kwezikhulu zamaphoyisa, kuyacaca ukuthi umphakathi awuzamukeli izimpahla ezintshontshiweyo, futhi uyaqhubeka nokubika izenzo ezifana nalezo.
Amathathu okuntshontsha, amabili okugqekeza, amabili okuntshontsha esitolo, amabili okuphula imithetho yomgwaqo kanti elinye elokuphuza esidlangaleni.
Izivumelwano zanxazombili zokuhwebelana ngemikhumbi noma intela kuyoxoxiswana ngakho namazwe athelisa intela enkulu yemithwalo kubanikazi bemikhumbi abangasibona abendawo ukuze kuqedwe noma kwehliswe intela yabangesibo abendawo.
Amaphoyisa manje alandela umkhondo yolwazi oluthile oluphathenene nabasolwa ababili abasasele kanye nemoto eyiToyota eluhlaza eyasetshenziswa ngesikhathi kuphangwa emzini.
Leli qoqo lihlanganisa ukusetshenzwa ezimbonini zokusaha kanye nokulolonga izingodo, noma ngabe ezingomahamba nendlwana noma khona ehlathini nomake kuyiphi enye indawo.
Izwe lakho lalingumongo wokuhlanganisa umkhankaso obabazekayo futhi onempumelelo enkulu womhlaba wonke wokulwisana nezenzo zobuhlanga ezazingenabo ubulungiswa ezake zaba khona.
Lokhu okokutshela wema sakhamuzi saseThekwini kanye nezivakashi ngokufanayo ukuthi ezokuphepha zizoyiqinisa kakhulu yonke imithetho kamasipala kulesi sikhathi senjabulo.
Ngicabanga sengathi kuko-5 kuya ko-7.
Amatebhula ezinombolo zabafile ngonyaka ngonyaka, izinombolo kanye nokulinganisa ngamaqoqo maqondana nesifundazwe leso sabafile, ngesigaba seminyaka, kanye nangobulili abe eseyakhiwa.
Sebakhiwe njengezinto ozibonayo kwase kubhalwa umyalezo ka-Archbishop ngaphandle.
Walwa ngesikhathi ehlaselwa kuthiwa wabe esethola ummese wase esemgwaza esifubeni.
Wafela enkundleni.
Ukukhanya okuvela emalambili amakhulu ngeke kubonakale ezimotweni ezihamba ngale komgwaqo.
Ungadidwa yizibalo ezinezikalo zesikhathi ngezinsuku noma ngezinyanga: ukulinganisa nge-ration yikhona okuyingozi evamisile kakhulu.
Sesiqale uhlelo lokubusa ngomthethosisekelo futhi lwentando yeningi esimeme olukuzinza kwalo kubonakaliswa yizikhawu ezimbili zokhetho lukazwelonke olube yimpumelelo enkulu.
Lucela ukuthi ezenzweni zethu, akumele sifune ukulingisa ukuziphatha kwabacindezeli, noma sithathe izenzo zabo ezimbi.
Ake ngisho ngisaqala nje, sikhathazekile kakhulu ngesimo sase-Myanmar.
Abaningi abagqoka lomfaniswano, bakwamukele ukuthi bazogwazisa, abanye basize zona kanye izigebengu ezicekela phansi abantu-nemiphakathi.
I-Float glass njengesibonelo, amagilasi amafasitela enziwa futhi apholishwe ngesikhathi ingilazi ewuketshezi ihamba embhedeni osathini elincibilikisiwe.
Ngitsheliwe ukuthi engibukela kukho kungenzeka kungafani nokwabanye ababukela kukho.
Kodwake, uma ubhekisisa lokhu kubhikisha akuhambisani uma ukuhlola usuphethe okumele kwenziwe ngenxa yezibopho zomsebenzi ofundelwe othi akugcinwe umthetho.
Ucabanga ngohlelo oluzoqhubeka isikhathi eside oluzosiza ngqo labo abadinga ukusizwa, lubeke eqhulwini ukususwa zibekwe kabusha izinkambi zababaleki lezo ezisengcupheni yokuhlaselwa njengamanje.
Kwakhiwe amaqhinga okusekela ukudidiyelwa kwezenzo endaweni ekuleso siqephu.
Kwaziba imbhubhiso enkulu eyayiqondiswe emazweni ase-Afrika ayesanda kuthola inkululeko wangalokotha ukukhononda ngayo.
Ekuhlangabezeni le migomo, igxile ekuvimbeni ukusebenza okungahambisani nokuncintisana, kuqede ukuphatha budedengu izikhundla eziphezulu futhi kuqinise ukuvimba ukuhlanganyela.
Izinsiza zomlilo zimi ngomumo kulesi sikhathi sonyaka 'sokuqapha kakhulu' imililo.
Abathathu babanjelwa amacala amathathu okugqekeza, ukweba imoto, ukutholakala nezinsiza zokugqekeza, ukutholakala nemoto okusolakala ukuthi yebiwe kanye nokuphanga kuhlonyiwe.
Izikhungo zethu zezezimali ziyinqaba eyisibonelo esihle ecishe yakwazi ukusivikela ezivunguvungwini zokwehla kwamandla emali emhlabeni wonke.
Ngaphansi kwesivumelwano, amasosha ase-Georgia kumele aphindele emakhaya, bese amasosha ase-Russia ehlehla aye ezindaweni zawo zakuqala.
Ukukhishwa kuzoba wusizo olukhulu kochwepheshe abangama-epidemiologists nabangama-demographers, kubasize ukuthi bephinde bahlolisise ngokucophelela amaphethini okufa kanye nezizathu zakho eNingizimu Afrika.
Imiphakathi kumele ikhanyiselwe mayelana nokuthathelana ezindaweni ezigcwele kakhulu, ezingashayi umoya ngokwanele, kanye nokuthi kungakhuliswa kanjani ukushaya kukamoya ngokwemvelo ngokuvula amafasitela.
Kodwake, umbiko uyasixwayisa uthi isifunda ngeke sisinde gelekeqe ezinkingeni zomnotho ezihlasele umhlaba wonke okulindeleke ukuthi wehlise ukukhula emhlabeni wonke.
Imikhuhlane, izifo ezifana ne-bronchitis, i-sinusitius ne-intestinal flu zivamisile ikakhulukazi ebusika kanti kuwukuhlakanipha ukuphatha imithi ethengwa emakhemisi yalezi zifwana ezincane.
Ukukwazi ukusimamisa kanye nokuphindaphinda ingcebo kuhleli emahlombe entsha yalo mphakathi.
Inqubo izohambisana nokuzibhekela mathupha kanye nomumonitha mawala imiklamo yezindlu yithimba lokumonitha lomnyango.
Ukususwa kwesiteshi sokushendelisa phakathi nomgwaqo u-Chamberlain Road kwashiya indawo ingcolile, isetshenziselwa ukupaka izimoto ezincane namaloli.
Kanjalo silokhu sifuna njalo izindlela kanye namaqhinga esingaguqula ngayo imicabango ibe yizenzo zentuthuko eziqhutshwa yisimo sokuhlangabezana nezidingo zomphakathi kanye nabantu uqobo
Amasheke aphathwa yizivakashi kanye namakredithi khadi kuyenzeka angamukeleki kwezinye izindawo zase-Cambodia.
Isikhumulo sezindiza saze-Heathrow naso kwadingeka ukuthi sivalwe ngenxa yemiyalelo yezemigwaqo i-London Highways Agency, zaziziningi izingozi ezincane emgwaqweni.
Ukuhlanganisa lo msebenzi odidiyele ezindaweni esezivele ziqokiwe kuyoba umongo womsebenzi kahulumeni kulo nyaka.
Ukuqeda ukuninyama ngokuthi kwengezwe ubuhlakani, okuholela enzuzweni jikelele bese umphumela kuba yindlela ephusile kakhulu yokwenza ngcono ukuxhumana ngemigwaqo.
Ngifisa ukwamukela ikakhulukazi , umama wethu.
Uma u-ayisi khilimu usukumthengisi uncibilika, ngeke uzaphinda ufakwe eqhweni noma udayiswe.
Umnyango wokuhlunyeleliswa kwezimilo usuvele uneyunithi ephenya ngokukhwabanisa kanye nezenzo zokungathembeki ezisemajele.
Ukwakhiwa komucwana wentanjana encane ngocingwana oluthakiwe noma olungesilo olwemvelo, noma ngabe luqatha, luqinile, luxubile noma lulukwe sakhebuli.
Kuzogxilwa kulokho okungaba "ukuphoqa" uma sikubheka ngeso lelungelo lokuthula.
Amasosha kumele, kokungangamandla, athathwe emazweni ase-Afrika.
Kusemqoka ukuba kwakhiwe kabusha ngobuchwepheshe ezezimali ukuze kuphathwe lemvula yemali eqhamukayo, engaba nemiphumela emibi emnothweni wethu.
Manje usuchazile ukuthi wahambisana nomsinga kwaba nzima kuwe ukuthi uphume kulomsinga wabantu.
Inqubo yakuqala yayigxile ekukhubazekeni hhayi kulokho abakwazi ukukwenza abantu abakhubazekile.
Omabili amazwe azibophezela ekusunguleni izindlela ezinqala zokubheka imingcele ukuze kuvikeleke ukuwela imingcele okungekho emthethweni kwamasosha kanye nabasebuthwa, izikhali, izimpahla zempi, ukudla noma ezemithi ukuze kusekelwe noma yimaphi amaqembu ahlomile.
Ingabe beziseningi yini izimoto zezikhulu ezisalindele ukujikela enkudleni?
Imisakazo yangasese kumele iphoqwe ukuthi ikhokhele uhulumeni intela yaminyaka yonke ngenxa yemali engenayo kuyo, futhi iphoqwe nokuhlanganezala nemigomo yemithetho yokusakaza.
Ukwenza ngcono kokusebenza embhonini yokwakha kuphazanyiswa ukungabi bikho kwemigomo ekhombisa okwenziwe kahle embhonini iyonkana abantu abangalangazelela ukufinyelela kuyo.
Ukushaya sengathi kubanjwa inkunzi okwenzeka ezinyangeni eziyisithupha ezedlula kwagcina ngokuthi kutholakala owayebulewe kanye nokuboshwa kwabasolwa ababili.
Kanye nezinkomba ezingenhla, i-DNA, isebenzisa inkomba evamisile ehlanganisa izimpawu zenhlalo kanye nezomnotho.
Ukukhanya emahhovisi kumele lapho kungenzeka khona, kuncishiswe ngokuthi kususwe amashubu okukhanyisa ayi-florescent noma kwehliswe izinga ke-lux.
Amapaki kanye nezindawo zomphakathi ezindaweni ezithuthukayo abhekela izindawo ezinabantu abaningi kakhulu ezingenazo izihlahla eziningi noma izindawo zokuziphumuza.
Kufakazise imisebenzi kanye nezenzo eziphikisana nobandlululo kwase kuveza ukulunga kwemisebenzi kanye nezezo zokuzabalazela ukungabibikho semthethweni kwaleso sikhathi.
Ucwaningo selukhombisile ukuthi imicimbi yokuqhubekisa kanye nemikhankaso yemiphakathi ayiyiguquli indlela abantu abaziphethe ngayo kodwa kumele iqhutshwe ngezinhlelo ezisuke ziqondiswe kokuthile kanye nokuhambela imiphakathi.
Amasango okungena elibeni lika Napoleon ake aba sekungeneni kwepaki eseduze ne-Carr's Hill, emuva kokuthi lithuthwe e-St Helena, kodwa selibuye futhi laphindiselwa.
Inkinga yaqala ngesikhathi owesifazane eboleka amaRandi amabili kumngani wesoka lakhe, wangabe esayibkhokha.
Kuwukwakhiwa kwe-African Union kanye nokushicilelwa kwemigomo yokuvuselela ezomnotho ezwekazini.
Angeke kube nasigqi ukuphikisana ngokuzenzela uwedwa kunoma yisiphi isigaba sikahulumeni.
Ngivumele ngibonge impumelelo ye-Santos ngokuthi ifinyelele esigabeni sama-quarter finals eNdebe ye-ABSA.
Lona kube umnotho ohaqwe yizinkinga ezinkulu ezisesakhiweni, okuhlanganisa ukungalingani okukhulu kokwabiwa komnotho, imali engenayo kanye namathuba kanye namazinga esabekayo obuphofu.
Ukusebenzisa kabusha izinto ezifana namakhadibhodi okusongelezelwe kuwo iphepha lasethoyilethi, amabhokisi, amabhodlela, izitsha zemajarini kanye namaphepha angasasebenzi uwayise ezikoleni zendawo ukuze zenze amaprojekthi azo.
Ukusungula ukuhlangana kwezocwaningo nezezimbhoni kanye nokukhuthaza ucwaningo oluhlanganyelwe oluhambisana nezimbhoni.
Konke lokhu kunemiphumela eqavile ebudlelwaneni bomhlaba; kulesi sithangami i-Partnership Forum, kumele sindawonye sihlaziye lezi zinkomba bese sibona ukuthi singakwazi kanjani ukuletha umthelelo omuhle.
Ngenxa yalokhu okwenzekayo, siyacela ukuthi abakhokhintela kebaqhubeke babekezele isikhashana futhi siyaxolisa ngeqiniso ngokuphazaniseka okube khona.
Imali engukheshi esuka engenisweni yesifunda yokwenza imisebenzi kanye nokuthengiselana okungekhona okukakheshi kuhlelwe ngokomnotho kanye nokokusebenza.
Babe sebebuye behlukaniswa ngomumo wendawo yasemaphandleni esemthethweni, indawo yamakhosi, yasedilobheni esemthethweni kanye neyasedilobheni engekho emthethweni.
Umgodi omnyama abasha abazibona bekuwo unomthelela omkhulu kubantu abasha abazizwa bengahloniphekile futhi bengathandwa yimindeni kanye nemiphakathi yabo.
Omakhalekhukhwini bayotholakala ukuze baqashwe ezikhumulweni zezindisa kanye naseThekwini.
Kukhona ukuhlela kabusha okwenziwayo emnyangweni wezemvelo nokuvakasha.
Nokho, uFIFA inhlangano engamele ibhola emhlabeni wonke, ekhombise ithemba lokuthi baningi abaxhasi abasazoqhamuka njengoba imncintiswano uyela ngasekupheleni.
Uhlaka kanye nesakhiwo sezindawo esingasogwini ziyohambisana namathuba okuqhakambisa ubuhle, izinto ezikhona zokungcebeleka, okunakekela umzimba, okomnotho, okwenhlalo kanye nokwamasiko kanye nemigoqo yezindawo ezisogwini kanye nezifunda.
INgqungquthela kumele ikhulume ngokuzimisela kweAfrika ekuqiniseni ubumbano emhlabeni wonke ukuze kusizakale ilungele elingenakuphikiswa labantu basePalestine lokuzimela kanye nobuzwe.
Sizoqhubeka sisebenze kakhulu ekulwisaneni nokungalingani kwezomhlaba okusasele kuyingxenye yomlando wobandlululo.
Ngiyalibonga ithuba lokuthi silethile isethulo esibhaliwe esivela ku-Anti-Apartheid Archives Committee kanye nethuba lokusho okungezwakali kahle kanye nokubuza imibuzo.
Amaphoyisa angamarisevu ase-Marble Hall Police Station asebuye azikhombisa ukubaluleka kwawo, ngesikhathi ebamba abasolwa ababili ngenxa yamacala ahlukile asukela ekugqekezeni kuye nasekuphangeni ehlomile kule mpela sonto edlulayo.
Uhlelo lokuhlela kabusa izinto zikahulumeni luyasheshiswa ukuze luhlangabezane nale migomo, ukuze kukhule amazinga okutshala kanye nokwenza ezomnotho zibe ezesimanje.
Amahhotela akhele i-Pennsylvania Avenue, indlela endala ehanjwayo uma kunemicimbi eyenza kuvive amabutho, asebekiselwe isikhathi eside.
Eminyakeni yonke, umphakathi womhlaba wonke ukubonile ukuthi kumele kuhlolwe kabanzi ubudlelwano bomunye nomunye phakathi kwemvelo kanye nezindaba zomnotho kwezenhlalo mayelana nezinkinga zobuphofu kanye nokungathuthuli.
Izivakashi eziqalayo eziza emtholampilo noma esikhungweni somphakathi ziyocelwa ukuthi zigcwalise ifomu kobe sekuvulwa ifayela lesiguli.
Ingcindezi ehlangene nezemikhumbi ihlanganisa ukuchitheka kwamafutha kanye nokuphungulwa kwamanzi kanye nenkunkuma emikhunjini.
Izinkomba zithi ukuvota kuqhubeke kahle kanti manje ukubala sekuqhubeka ngaphandle kwezihibe.
Iqiniso elithi ukukhanya ebusuku kufiphele, kwenza kube lukhuni ukuthi abaqaphi bogu bambone umuntu osesengozini.
Kuyilesi sikhathi samanje lapho esengibone khona ukuthi ubukhulu bezenzo zokuphoxa kanye nezokwehliswa kwesithunzi bekubhekiswe kubantu abaningi.
Kube khona ukutshala izimali kakhulu kuthengwa okhreyini abasha kanye nezinye izinto kanye nezingqalazinda ukuze kube khona ikhono lokuphatha imikhumbi emikhulu.
Ukushona ngenxa komsebenzi, ukuthola isifo kanye nokukhubazeka yizinkinga ezinkulu eNingizimu Afrika.
Yebo, kusukela lapho abantu bebegeleza bengena kulezi zindawo zokungena.
Ukuhlanganyela okunjena kumele kwenze izinhlangano zifaneleke ukuthi zisekelwe ngezinsizakalo zokwakha amakhono.
Uhlelo lwaseNtshonalanga Koloni i-Western Cape Clean-up Operation lube nophumela omuhle e-Knysna lwenza idilobha labuye lathandeka futhi.
Imiklamo ihlezi emgomeni wokuvimba ukusetshenziswa kwezinsizakalo zemvelo zize zigcine ezingeni elivumela ukuthi imvelo ibuye ivuke, futhi yehlise ukusetshenziswe kwezinsizakalo ezingakwazi ukubuye zisebenziseke.
Bonke abasolwa babekwa amacala okuphanga futhi sebevelile ezinkantolo zoMantshi ezihlukene.
Inkolelo evamise ukusetshenziswa eyokuthi ngesikhathi sobandlululo ibhangi ngodla lalizimele, lingenakho nokuncane ukuphazanyiswa nguhulumeni.
Izitembu ezinemibhalo ekhuthazayo yeseMkhathini, okuhlanganisa izitembu ezikhishwe amazwe azimbandakanye nohlelo loMkhathi kodwa ezigubha impumelelo yesintu.
Usanda kuthola inhlawulo yamarandi ayinkulungwane eyodwa ngokutholakala ensangu.
Inkululeko isho inkululeko ekungazini, ezifweni, ekusweleni, ekungabi nawo umhlaba, ikhaya , umsebenzi, ubuphofu kanye nokwesaba.
I-Atlas inamasethi amamephu akhombisa okuthile okumele omasipala bendawo eNtshonalanga Kapa mayelana nezigaba ze-Sustainable Development.
Iklayenti lami limi ekutheni likhethe futhi lilulekiwe ukuthi akumele liphendule imibuzo uma ngingekho.
Bobathathu abahlasela owesifazane omdala e-Carltonville babanjiwe, kulandela ukuboshwa komsolwa wokuqala emizuzwini engamashumi amabili isigameko senzekile.
Noma kukhona inkomba engajwayelekile yezindlela zezomnotho, lokhu okukhishwa njalo ngenyanga kunikea ulwazi olunzulu lokusebenza kwezomnotho.
IMeya kanye noNgqongqoshe balindeleke ukuthi bahambe bagudle ulwandle babingelele abantu abeze ebhishi bese bebamukela ogwini kwaseThekwini njengoba isikhathi senjabulo siqala ngesonto elizayo.
UMnyango wezeMpilo uzobe, zonke izikhathi, ufukamela ubudlelwano lobo obunomthelela omuhle emigomeni kazwelonke.
Ingqalazinda yokungumthamo kanye nokuxhamanisa: Ipayipi lemfucuza kanye nendawo yokuhlanza amanzi, yilapho lokhu kudingeka khona.
Unya olungenakuvinjwa oluqhamuka ekulitshazisweni kweziboshwa esezigwetshiwe ngesikhathi sezilindele ukulengiswa kanti imvamisa ngisho nendlela ezilengiswa ngayo nayo.
Laba banxeshezelwa, lokho, kodwa okungenani umkhuzi kumele kube ngumuntu ovuthiwe kwezombusazwe, ongabuye futhi adlale indima yokuba ngu-commissar kwezombusazwe.
Imiphumela ibukeka kahle, izinhlaka ezisebenzayo okumele zigcwalise imigomo yazo yeminyaka eminingi, ngesikhathi esifanayo inikeze ibhisi elithandekayo zonke izinto ezidingekayo.
Kodwa ngokubuka kwakho ngabe isixuku sasiziphethe kahle yini ngaphambi kancane kokujikijelwa ngesisi esikhipha unyembezi?
Ukukhombisa ubungozi kanye nokubika kuzofundiswa ukuze kuhambe ngaphambili ukuqhakambisa ukuziphatha komshayeli kanye nezinye izindawo eziyingozi osekuyolandeliswa ngabathengi.
Ngokunxenxa, ukwethusa noma ukuphoqa umhlushwa noma umuntu wesithathu.
Idilobha lisingethe umhlangano zifundo obizwa ngokuthi yi-Cycle Safety and Awareness workshop ngasekupheleni kwale nyanga ukuze lihlongoze izinto ezingenziwa, ezingenzeka , eziyizo futhi '"ezingenzeka"
Yisivumelwano seminyaka eyinkulungwane, sokuthi umuntu ocindezelwe uyosukuma athathe konke okungokwakhe, njengoba nabo bangabantu ngokupheleleyo.
Ukuvumelana phakathi kwezakhiwo zethimba lamaHigh Flyers ukulwa nokugebengu obuhleliwe.
Ngenxa yokuba kudala kwezinto eziqoqelwa izindlini zamagugu ama-museums izimo ezihambisana nokusetshenziswa kwazo, ukuphathwa kanye nokukopishe kuqashwe kakhulu.
I-Summit of the Organ ikwemukela ngenjabulo ukuthi abaxolelanisi baseZimbabwe, besebenza noNgqungquzeli, baziqedile izingxoxo zokubonisana kuzo zonke izindaba.
Kodwa singasho ngeqholo ukuthi lokhu esikulindele kufakazela umthetho kunokuphikisa isethulo esizama ukusibeka.
Kukhona ukuzwana okukhulu ezifundweni zabo zokuhlangabezana nemigomo yomkhakha womphakathi, nezidingo zezimbhoni kanye nokuqhubekisa jikelele yonke imisebenzi yobungcweti ekhona kanye nemisha.
Amaphoyisa ase-Bethlehem athatha ngesidlozane imoto eSilver grey eyayinezimvu ezintathu ezebiwe zifihlwe esihlalweni sangemuva.
Ezinye izinto ezifana nokukhishwa kwamaphasiphothi kanye nezinye izinto zokuhamba kubantu kwakubonakala njengezinto ezinepolitiki , njengokukhishwa kwamavisa kulabo abaphikisana nohulumeni.
Ukubonakalisa uthando lohlelo lukazwelonke lokufundiswa kwentsha efaka isikompilo lokuthanda izwe lakini, ukuziphatha kahle, ukubekezela, ukungabi nodlame, ukuvuleleka, intando yeningi, ukulingana, ubulungiswa kanye nokuhloniphana.
Wanikeza igunya lokuba ngumeluleki onguchwepheshe ezinkampanini eziningi zaseNingizimu Afrika, ngenhloso yokunika abantu amandla ebucikweni kanye nasekusekeleni ikhono lobubhizinisi.
Njengoba kukhona amagama amaningi aqondene ngqo nobuphoyisa, ukuba khona kohlu lwesichazimazwi samagama kungabasiza abaningi.
Kunikeza uhla oluphelele kwezinsizakalo zeziguli ezingalalisiwe esibhedlela kanye nezinye ezihambisanayo, kusukela kwezokulimala nezamazinyo kuya kwezokwelulwa imisipha kanye kokusizwa ngezephimbo.
Kukhonjiswa imigomo yokusebenza yokwehlisa inkunkuma bese isebenza njengohlaka lokugqamisa imizila yenkunkuma kanye nokubeka amaqophelo okwehlisa inkunkuma.
Izinhlelo ziyaqhubeka zokwandisa umqulu uze ufake amanye amafutha afana no-chamomile, peppermint, lavender kanye ne-rose, akwazi ukukhula ezindaweni ezibandayo ezweni.
Uma isikhathi esibekelwe izingxoxo sesifinyeziwe kanye nesikhulumi sesichitha isikhathi esiningi kunaleso esibekiwe, usihlalo uyobe masinyane esengenelela.
Ngakhoke, ukuze wazi mhlonishwa Leon, akubangakho mbuzo nhlobo ngokuvota emkhandlwini we-United Nations Human Rights Council mayelana ne-Uzbekistan ne Iran.
Unakekela izivakashi ezivela emhlabeni wonke kanye nohlelo lokushintshana ngokubambisana neminyango efanelekile.
Bheka ifomu lethu lokufaka isicelo sokuthola ibalazwe ukuze ubone inani lentengo beseke ufaka isicelo sakho samabalazwe.
Kuthe uma isikhwama sesitholakele futhi saseshwa, amalunga athola ukuthi kukhona ivolovolo elingenazo izinhlamvu, isando, iphanga kanye nesikhwama sevolovolo esakhiwe ekhaya.
Ngaphakathi edilobheni kukhona izibonelo eziningi zezindlu ezindala ezakhiwe ngesikhathi so-Victoria, esigcinwe umkhandlu wedilobha kanye nabanikazi njengezindawo zamagugu.
Ukuzimela kwelizwe ngeke kusasetshenziselwa ukufihla ukuhlukumeza okunonya okufana nokubulala.
Inhloso yezemvelo ukuthi kwehliswe amagesi akhinyabeza umkhathi ngenxa yokusetshenziswa kwamandla kagesi ngokungenisa izinto zikagesi ezikwazi kakhulu ukonga ugesi.
Uxolo, ngabe uthi utshelwe ukuthi abukho ubuchwepheshe besayensi obungasetshenziswa ukuze kubukwe umdlalo uma uzovela emuva kokuthi usudlaliwe?
Inqobo nje uma kusetshenziswa izimiso zalo mthetho, amancozu ngeke asetshenziswe.
Ukutshala ngokufundisa kwehlelwa yisithunzi sakho kuze kubonakale sekuwukumosa bese ukuhlela ubheke phambili kube lukhuni.
Abantu bokusebenza banele bakhona futhi bagciniwe kuzo zonke izigaba kahulumeni.
Izitshalo zisebenza njengezisefo zemvelo ukuhlanza umoya ngokuthi zehlisa izinga lekhabhoni ephumayo, ngakhoke zehlise eminye imiphumela yokuguquka kwesimo sezulu.
Sithole ubufakazi bokuthi u-indistinct kwabekwa izinsolo zokuthi uyimpimpi, kanti kwaba khona imizamo enqala eyayibeka impilo yakhe engcupheni.
Incwadi efakaza ngokuziphatha kwakho okuhle jikelele kanye nempilo yakho emsulwa.
Iqhaza lemvelo elibalulekile ngokubabazekayo le-allepathy kungenzeka ukuba lilibalekile ngenxa yokugxila emiphumeleni emibi yamakhemikhali anenezelwe.
Isetshenziswa ngendlela ye-laser noma okunye ukukhanya noma imisebe ye-photon.
Ngabenza inkunkuma, abazonika ulwazi ohlelweni lwe-Waste Information System oluzosetshenziswa ekusunguleni izinhlelo ze-IWM.
Inhlobo yesilwane kanye nesigaba sesilwane yizimpawu ezisemqoka okumele zicatshangwe ekukhiqizeni izilwane ezizobulawa ezivela ku-Italian ryegrass.
Ukwakha inyunyana ephumelelayo izimweni ezinjena kuzodinga amandla amakhulu kanye nokuzimisela okungagudluki kwezombusazwe, ukuhlangene nokuzimisela ukwamukela okusengathi wuchungechunge olungasekuphela lokuxoxisana kanye nokubekezelelana.
Ukucwasana ngokobuzwe kuyakhula emhlabeni, kwesinye isikhathi kuthatha isimo esicashile.
Ukusebenzisa umgomo we-Polluter Pays Principle okunye okuyingxenye ekhona kuzo zombili izindlela.
Ukwakhiwa kulajantshi kuyaqhubeka, kantike kube khona ukuphazamiseka okuncane endaweni yase-Sandton, lapho isiteshi esikhulu saseSandton sakhiwa khona.
Leliqoqo lihlanganisa ukukhiqizwa kwamabheringi ayibhola kanye naginqikayo, kuhlanganisa izinaliti, amarola, ama-races, amaringi okugcina kanye nezinye isingxenye zamabheringi.
Siyobamba iqhaza ekuqiniseni ubudlelwano eNingizimu Afrika bese siqguba isivumelwano ezizuzisayo ndawozombili namazwe asemqoka aseNingizimu.
Izingxenye zamawashi amancane kanye nezamawashi amakhulu ezifana nezipringi, amajeweli, okokudayela, amapuleti, amabriji kanye nezinye izingxenye.
Enye ingxenye esemqoka yolimi kube eyokusebenzisa ulimi olujwayelekile, ukuyeka ukusebenzisa amagama amaningi akhombisa ubuhulumeni.
Amabhidi ayocwaningwa yikomiti i-Bid Evaluation Committee ngaphambi kokuthi ikomiti ejajayo i-Bid Adjudication Comittee ikhiphe isinqumo.
Manje sengiyakuzwa ukuthi ngisho nasekuthunyweni ku-Diligence kukhona amaqembu ehlukene amabili -iqembu lasebha neqembu lasensimini.
UMnyango wezokuthutha uqinise imithetho yezimali zokungena kwezinsizakalo zasekhaya ukuvikela ukuphazamiseka kwezinsizakalo ngenxa yabasebenzi abangafanelekile.
Uhla lwabahamba phambili kanye nelokwehliswa kwemigomo luyabuyekezwa njalo eminyakeni emibili.
Siyawuthakasela umsebenzi wakho onqala wokwenza ngcono ukuqapha ukushushumbiswa kwezibhamu ezincane nezikhali ezilula ikakhulukazi.
Amaphephandaba aseThekwini abike izigigaba ezintathu ezehlukene lapho amalunga omphakathi kuthiwa ahlangabezane nomoya omubi.
Babekwazi kahle ukusebenza ngezandla, okufana nokushayela ama-logos kanye nokuqhuba amatramu.
Sibe neziteleka eziqale kuqala, esokungawuhloniphi umthetho womhlaba wonke kanye nokuzicabangela wena wedwa okungakaze kubonakale.
Abaseshi bazocela ekuseni nje ukuthi inkantolo ilihlehlise icala izinsuku eziyisikhombisa ngesizathu sokuqhubeka nokuyophenya.
Ngesikhathi besaqhubeka nokuphatrola, babona i-Citroen ebomvu enezinombolo zase-Kapa.
Lokhu kwaziwa njenge-Dewey Decimal Classification System, kanti amabhuku ahlelwe ngohlu lwezinombolo.
Beka imigqomo yakho kadoti endaweni engahlatshwa yilanga ngqo, okungcono ukuyibeka endaweni eyomile futhi epholile.
Abagibeli abasezindaweni lapho izinto zokuhamba zihlangana khona bayonikwa imiyalezo yezempilo bese becelwa ukuthi bafake izifonyo ngoba kuzanywa ukuqeda ukucwazwa emiphakathini egqoka izifonyo.
Ngicela ukuwabonga amazwi amnandi osamukele ngawo lapha kanye nalawo akhethekile obeqondiswe kimi ngqo.
Noma siyinzalo yamazwe kanye namazwekazi ahlukile, ahlukaniswe wulwandle futhi nezikhathi zewashi zehlukile, zikwazile, noma kunjalo, ukuma ndawonye sisebenzele ubungcono kuso sonke isintu.
Ngiyethemba awusho ukuthi kwakumele babeke lezi zingane nabadala abangenacala ngaphansi kokudutshulwa ngezinhlamvu zenjoloba.
Inhlangano ithumela njalo incwadi yezindatshana futhi ibambe imikhankaso emiphakathini.
Futhike, njengoba amabhokisi okufaka imibono eqinisekisa ukuthi awuzukwaziwa, abasebenzi bazokwazi ukuphakamisa izinkinga esimweni esiphephile esingenakho ukujeziswa.
Ukubambisana jikelele ngapha nangapha kuyaqhubeka kuyakhula okunamandla amakhulu okwandisa ukuxoxisana.
Ngabe ngiyadideka yini uma ngithi lokho kuyingxenye esemqoka ekutholeni noma ekuvikeleni ukweqa ocingweni olubiye umngcele ongaphandle?
Kuvamise ukwakheka kwesithombe ngendlela udlame lwasezikoleni olubikwa ngayo esithi uhulumeni ubonakala kuphela uma sekukhona isimo esibucayi.
Umgomo wethu kwaba ngu-Google - ngama-geeks e-intanethi, kuyindawo yokugcina yokufuna njengoba iletha imiphumela ehlakaniphile.
UNdunankulu usememezele ukuthi uhulumeni wesifunda usebenzisa indlela enemikhakha emithathu ukubhekana nalokho okukakhulu kuwumbhidlango wobugebengu zisebenzisa isizathu sokucwasa abokufika.
Ungakwazi yini ukusinika isikhathi uhlawumbise ukuthi kwakunini lapho kwenzeka khona lokhu ukuthi lezi zikhulu eziyisihlanu zifike?
Ukukhula kanye nokukhula okulindelekile kokusetshenziswa kwezikhungo zezempilo zomphakathi yiziguli ezivela ezikhungweni ezizimele kuzoholela ekukhuleni kokulindela usizo olumayelana nokutholakala kwosizo lwezigulo ezihlukile.
Belina wase umshayeli we-ambulense waphambukisa imoto egwema ugandaganda, wase elahlekelwa ukuyilawula imoto.
Izinhlobo ezinesiqhova sikhombisa ukukhula okuncane okuya emaceleni: ukukhula kukasayizi wesiqhova kungenxa yokuhluma.
Sikholwa ukuthi ukumbondelena kwabantu ndawonye kunqanda ukwanda kwabantu emadilobheni futhi kunikeza amathuba okwenela kokusebenza kwemali ukuze kulethwe izidingo ngempumelelo futhi ngemali ekhokhekayo yezinsizakalo ezithile.
Manje mayelana neskrini esikhulu, ngabe iskrini esikhulu besingasebenza yini ukumelana nesihlwele ebezingeke zingene enkundleni?
Uphiko i-Directorate of Special Operations olubuye lwaziwe njengama-Scorpions, laba negxathu elibabazekayo ekunqandeni ubulelesi kanye nenkohlakalo.
Idilobha lase-London kanye nezikhumulo zase-Luton zavalwa, kanti umzila wamabhanoyi osesikhumulweni i-Southhampton naso savalwa, kodwake, isikhumulo sase-Norwich sesibuye savulwa.
Noma kungesikho okwemvelo, ngicabanga ukuthi umqondo okhuluma ngesizukulwane isibizwa ngokuthi esilahliweyo kuyozwakala kuleyo ncazelo.
Uma uqhubeka ngesandla sokudla kukhona izinkundla ze-bowling kanye nekhilikithi kanti ngakwesokunxele kukhona ingadi enhle kakhulu iBotanical garden.
Zonke lezi zinkomba kumele zilinganiswe, zihambisane, zingachemi, futhi zishaye enhlolweni.
IShayina neRashiya yenza izitatimente zokuthi bathemba ukuthi lesi simo singaxazululeka ngokuxoxisana.
Lokhu kuhlanganisa izibonelelo ezingama-foster grants, usizo ezinganeni ezibheke amakhaya kanye nezijumbana zokudla.
Abashayeli bayacelwa ukuthi bashayele ngokucabangelana kanye nangokucophelela ngesikhathi senjabulo njengoba izinto zokuthutha zishoshela ziminyama eKapa eNtshonalanga Koloni.
Kukhona ukuphikisa komphakathi okusabalele maqondana nokushiswa kwenkuknuma, kanye nezindawo eziningi okwakhiwe kuzo izikhungo zokulahla inkunkuma kanye nezokuhlanza imfucuza.
Yingakhonje ngichazile ngathi angimazi u-Johannes.
Amayunithi athelelwayo asenziwe ngcono kanti namahositela ahlala ubulili obubodwa aseguquliwe aba ngamayunithi asehlalisa imndeni.
Amagama abashonile ayoshiwo kuphela uma izidumbu ezisele sezihlonziwe futhi zadedelwa zanikwa imindeni.
Injongo ephuthumayo eyokusungula ibhuku eligunyaza izimboni kulo mkhakha wemisebenzi yomphakathi, futhi ezobhala yonke imininingwane ngokusebenza kwalesi zimboni.
Ngicela usunike olunye ulwazi, oluhlanganisa imininingwane yezibalo, mayelana nabafuna ukukhoseliswa, ababaleki abangaphelekezelwa muntu kanye nezingane ezingenalo imuva bese uchaza izinyathelo ezithathwa iminyango kahulumeni.
Uhulumeni waseNingizimu Afrika wayengenalo ilungelo lokumela abantu baseNingizimu Afrika, ukungabinazwi kwakusuka ekwephuleni okuhleliwe komthetho okhahlamezayo womhlaba wonke.
Nabo, futhi, bayesaba ubucayi beqiniso lovalo lwabamhlophe kungenzeka luphenduke lungabibucayi mayelana nalokho abakulindele ukuthi kwenzeka lusheshise luqede ubuhlungu ababuzwile iminyaka engamakhulukhulu.
Kanjalo sibhekene nenselelo yokuqinisa ukubambisana kanye nokushintshana phakathi kwethu njengamazwe eseNingizimu, ukuthi siqinise ukudlelwano beseNingizimu yaseNingizimu.
Bekuzomela ukuthi ngikhuze izenzo ezihlukene ebesengizenzile ngizama ukuxazulula la mahamuhemu, imibuzo yala mahemuhemu kanye nemibono.
Ukwenza isibalo sibe ngamashumi amahlanu nane, kwabanjwa indoda eyodwa ngokutholakala iphethe isibhamu esingekho emthethweni, kanye nokuba sendaweni engafanele.
Kuzo zonke izinkambu, kwakukhona u-commissariat owamiselwe ukufundiza ezombusazwe, inhlalakahle elindelekile kanye nempilo ekahle ngaphansi yomdabu wamasosha.
Uyoqhubeka acule ezindlini zethu, kanye nakumathiyetha namahholo ethu.
Kudwetshwe abadwebi bestediyamu kanti izokwakhiwa kanye nestediyamu.
Lokhu kwabhebhezelwa umsuka wokusebenza ezimayini ngaphansi kwemithetho yobuhlanga eyayihlanganisa ukushaya umthetho wokuhamba kwabasebenzi.
Sibonile ngentokozo ukuthi abase-Turkey banikeza isigqi ekusekeleni ukubambisana ngokuthi banikele ekulethweni komsebenzi wokuletha uxolo lokuvunywa ngumhlaba wonke, kuhlangana neNingizimu Afrika.
Uhlelo lokukhipha amatikiti kumakhompiyutha kuzo zonke izinhlobo zezinto zokuthutha umphakathi luzocatshangwa.
Ukuze abafundisayo baphephe futhi babonakale bazobe begqoke izikipha ezibomvu kanye namajakhethi anemibala ekhanyayo.
Siyabonga kakhulu ngokusekelwa yizakhamizi zase-Beijing abangabantu abanakekelayo futhi abasekelayo, washo.
Ingabe uwabonile yini amalunga ama-SAP ephatrola kuleyo ndawo?
Ukuqalwa kwezinyathelo zokujezisa ukuze kubhekanwe nokulahlwa kwenkunkuma endaweni ngokungemthetho kuzophenywa.
Usana oluzelwe lwase-Delft lwalahleka kodwa lwabuye lwathola luphilile futhi likahle emzini othile khona e-Delft.
Esikhathini salolu khetho kuyathandeka ukuthi kufunwe izixazululo ezilula, ezinemiphumela esheshayo ezinselelweni eziyinkimbinkimbi ezibhekene nezemfundo eMpumalanga neKapa.
Nami bengifuna ukuxolisa kodwa ngabuye ngakhethe ukuchaza ingxaki yethu.
I-Japhani isithathe isinqumo zokubeka imigoqo kwezokuhwebelana ne-Iran ngemizamo yokuvimbela uhlelo lokuthuthukisa izikhali zenuzi kulelizwe, kusho isikhulu esiphezulu saseTokyo.
Ukunyakazisa lamakhono kuyinqubo eyinkimbinkimbi engahlangabezana nezingqinamba ezihlukene.
Kuhlanganise inhlonipho yokuthembeka kobuzwe base-Sri Lanka kanye nokuxazuluka ngokuthula ingxabano ngezingxoxo kuyadingeka.
Ukunikela ekwenzeni kakhulu kokubili kwamathuba entuthuko yezomnotho kanye neyobudlelwano ngenxa yemiphakathi ethintekayo ngokuba nezitshalo okungezona ezezwe.
Ibhanoyi laseNingizimu Afrika lalisamile lilindile kanti babehlisa izimpahla kanti elinye lama makesi sengathu lawa.
Ukukhubazeka kuthathwa njengokugula noma ukukhinyabezeka ngendlela yozokwelapha umzimba, kanti kugcizelelwa kakhulu ekwelapheni umuntu okhubazekile.
Bathatha izinqumo sokuthi igunya eliyilo kumele linikwe ngaphambi kokuthi izimoto zomkhandlu zisetshenziswe ngasese.
Ingxabano iyaqala phakathi kwamaqoqo asebenzisa ugu isibonelo, abatshuza ngezikebhe, abadobi, ababhukudayo kanye nabahamba emagagasini -surfers.
Ngesikhathi umhlukunyezwa evula isicabha abasolwa bamkhoba ngesibhamu, bamesabisa ngokumbulala base befuna ngesankahlu izimpahla zakhe.
Abasolwa abanye abathathu baboshwa ngoba kuthiwa bayambandakanyeka emacaleni okutholakala nezimoto okusolwa ukuthi zintshontshiwe kanye nenkohlakalo.
Ugu lwethu luhaqwe umehluko omkhulu emazingeni emisebenzi eletha umnotho, obuphofu kanye nokungalingani.
Izivakashi ezihambela izingxenye zase-Laos ngale kwase-Vientiane ziyalulekwa ukuthi zithole imithi kamalaleveva.
Lesi sivumelwano sizosayinwa nguThisha omkhulu bekhona bobabili bese sifakazelwa nguMgqugquzeli.
Kulesi sintu, imizwa evela ekuqaleni ibatshela ukuthi, ngokwengqikithi, bayingxenye yemvelo kunokuba eyenziwe ngabantu.
Umqulu wenziwe waba yizahluko ukuze kuncishiswe isikhathi sokuwukhipha kukhompiyutha.
Imboni yezikhali ethuthukile eNingizimu Afrika isiyethule ubuchwepheshe besayensi kanye nezinto ezinganikela ekwakhiweni kwemicibisholo ekhipha izinhlamvu ezihamba ibanga elide.
Ukuphuma kwezinto ezinukubezayo emikhumbini kanye nenkunkuma, ikakhulukazi inkunkuma esuka ngaphakathi emkhunjini, izinto zokubasa elwandle kanye namanzi aphungulwayo, athelwe emanzini asogwini kuzoncishiswa futhi kuqashelwe kakhulu.
Umnyango uhlose ukuqhubekisa intuthuko yosozimboni abancane futhi noma eziphethwe ngabantu.
Kuyakhathaza ukuthi ukuhlale kubuyekezwa kwezezibalo akuqondisiswanga kahle ngabanye abamemezeli.
Igciwane lesifo i-anthrax kulula ukulikhiqiza, lihlala liyingozi amashumishumi eminyaka, kanti asakazeka kalula.
Ukulahleka okukhulu kwezitshalo okubonakala ukuthi zisemqoka enzuzweni kwezemithi kanye nokwesiko, kanye nezingatholakali kalula ekungezazeNingizimu Afrika kungavikelwa uma izimpendulo kulokhu okungenhla zenziwa.
Ngenqubo yokungashayi imithetho, indlu yosakaza yaseNingizimu Afrika i-SABC ngeke kulindeleke ukuthi ibe yindawo yokufundisela imboni.
Umuntu osiza iziguli ukuthi zibe ngcono enyameni nasemphefumulweni ngokwenza izenzo zokubhala kanye noma ukudlala.
Leli cebo ligxile ekwehliseni isibalo sesikweletu kusabelo mali, ukwakha kabusha umkhakha womphakathi kanye nokusimamisa nokwakha kabusha indawo yemisebenzi.
Umfanekiso ukhombisa uphawu lwesandla olusetshenziswayo lapha endaweni uma umisa itekisi.
USomlomo udlulisele amazwi enduduzo kanye navela emndenini wakhe kanye nasePhalamande yonke yesifundazwe saseNtshonalanga Koloni kubangani kanye nomndeni wengqalabutho esishonile.
Kupeqululwa emjondolo, amaphoyisa athola ibhokisi eliqukethe izinhlamvu ezinye eziningi zesibhamu i-shotgun.
Inja yamaphoyisa ehogela umkhondo emuva kwesikhashana yabuye yathola elinye ibhokisi liqukethe izinhlamvu zesibhamu -shotgun ifihlwe emjondolo.
Umbono ohambisanayo uhlanganisa ukunqaba uguquko ezibalweni zomnotho, kanye nokuphikisana kwalabo abaqhakambisa ukufana kanye nokusimamisa kuqhathaniswe kulabo abazimisele ukwenza ngcono izinga kanye nokufinyeleleka.
Ukuswelwa noma ukungatholakali kosizo lokuhunyushelwa kulabo abafuna ukukhoselwiswa abafika emahhovisi emukela ababaleki.
Kuvimbela ukuthi abahlali nendanwo babone ukuthi intuthuko engaphandle kwalapho behlala khona inomthelela omuhle ezindawen zabo.
Amabhiliyoni alabo abaphilayo azabalazela ukuphila ezimweni zobuphofu, ukwesela kanye nentuthuko enganele, imbi kakhulu kuyo yonke into enobuntu iyinto esingayitusi kulenkulungwane yesibili yeminyaka.
Kunesidingo sokuthatha indlela ehlanganisa kone, emikhakha miningi futhi ehamba ngezigaba yokwenza inqubomugimo yasogwini.
Thina labo abagunyaze i-Kyoto Protocol siyakuqinisa ukuzimisela kwabo ukuthi bayibone isebenza.
Ngeke ngikwazi ukwakha indaba enjalo, anginawo amandla okwenza lokho.
Ngakhoke ngingafisa ukuphakamisa igama le-Masiphumelele Library njengomtapo wezincwadi obandakanya umphakathi kakhulu, usekelwa yithimba elinqala.
Ukuhlala ngempumelelo kanye nesibopho sobudlelwano bokubambisana kanye nokwakhana ehhovisi.
Ukunamathela eqhingeni eliqhathanisekayo ohlelweni lokukhiqiza kuzo zonke izifunda kuzokhulisa ukuncintisana emhlabeni wonke weNingizimu Afrika.
Uliciko lokubukwayo elalinesitayela esihlukile futhi lanikela kakhulu esifundazweni sakithi.
Ukuphenya ngezizathu ezikhona ezingenza angathobeli umphumela wesampula lamanzi okuzithokozisa kanye nokwenza izenzo zokulungisa.
Amamini bhasi ayakhelwe ukuba yizinto zokuthutha umndeni ngeke avunyelwe ukuthi ehle enyuka emigwaqweni yethu ejezisa abagigeli abakhokha imali ukuthi babeke impilo yabo engozini ngokuhamba ngamabhokisi okufa anamasondo.
I-fescue ende inenzuzo, phezu kwezinye izinhlobo, ezinezinga lomfutho wama-carbohydrate eliningi ngesikhathi zekwindla -busika.
Bonke abaholi basePalestina babeke uthando lwabantu basePalestina phezulu ezingxoxweni zabo.
Sengathi, abasolwa babeshayela izinhlobo ezihlukile zezimoto ezazithengwe emagaraji ehlukene asePitoli naseGoli.
Izinto eziqhakambisiwe zihlanganisa isithombe ngezinombolo, sesimo sokushada kanye nesimo sokuthola abantwana entsheni, ukufinyelela kwabo emfundweni, kanye nokuhlanganyela kwabo embonini yemisebenzi.
Impela, izinga lamabutho kumele lehliswe kakhulu ngenqubo yokubahlakaza kanye nokubafaka kokunye.
Ngokungakukhuthazi ukushada masinyane, ukuqhubekisa imfundo yamantombazane, ukuqinisa ubudlelwano bokulingana, kanye nokusekela impilo kanye namalungelo kwezobulili, inqubekala phambili seyenzekile.
Kuyohlala kunzima kithi ukuthi sithi isithunzi sesisibuyisele kwesiyiso kubo bonke abantu bakithi inqobo nje uma lesi simo sisaqhubeka.
Sesiyethulile i-African Union kanti sisendleleni yokusungula zonke izinhlaka nemikhakha.
Umsindo wamabhanoyi unqandekile ngenxa yokukokelezelwa komgudu emoyeni wayiswa kude nezindawo ezihlala abantu.
Abaphenyi bamacala ezezimoto o-Vehicle Crime Identification Investigators bahlala kumayunithi e-Vehicle Safeguarding Units ezingxenyeni ezingama-Vehicle Identification Sections emaphoyiseni aseNingizimu Afrika ezweni lonke.
Bekungaba nzima ngempela kunoma ngubani ukuthi akwazi ukuvukuza ulaka lwabantu olungaka ngempmelelo.
Lokho sengathi kuwumsebenzi wakho emdlalweni ojwayelekile ukuhlangula ukuxabana okungatheni?
Umphakathi waba neqhaza elikhulu kakhulu kulokhu kubanjwa kanye nokuluma indlebe amaphoyisa mayelana nezenzo zobugebengu ebezenzeka kule ndawo.
Enomthwalo wokuqhubekisa kanye nokuvikela, nokulungela kanye nokuphendula ezinhlekeleleni ezinkulu, kanye nokweluleka eminye iminyango kahulumeni ezempilo kanye nezokwelapha.
Lokhu kunomphumela lapha nalaphaya wokuma kosizo kwezingxenye ezithile, kubuye kunezezele izinsizakalo ezivele zizimbi ekuletheni usizo kubagibeli.
Abantu base-Afrika, ngaphezulu kwanoma yisiphi isikhathi esike saba khona balangazelela izinto abazozibona, ngentando yeningi, intuthuko kanye nokwakha imithetho.
Uma siya ebudlelwaneni bokubambisana obudalekile futhi bafukanyeleka phakathi kweNingizimu Afrika ne-Sweden, ngifisa ukuthinta kancane esimweni sethu sokubambisana nxazombili kwezempilo
Ezizalweni kanye nasemachwebeni, ukungena ngokungemthetho kwamanzi anosawoti kubeka engozini impilo yomphakathi futhi kuxoshe izilwane, ezifana nezinyoka, zibaleke ezindaweni ezinezikhukhula ziyocasha ezindaweni ezisemadilobheni.
Ukusekelwa kweziphakamiso emihlanganweni akukho semqoka kunokuzenza lezo zinqumo ngezinhlelo ezibambekayo.
Kuqeda umfutho wentuthuko kanye nentando yeningi futhi kubukela phansi ukulwa nobuphofu ngokuthi kujikiswe izinsizakalo ziphume ezinhlweni ezakhelwe ukwenza ngcono izinga lempilo ikakhulukazi labampofu, emhlabeni wonke.
izinyathelo zihlanganisa ukwehlukanisa imihlambi edayisayo, ukufunda nokuqeqeshwa okuqhubekayo ku-bio-security yanoma yikuphi ukuhweba ngezingulube kanye nemithetho eqinile yokuthumela izingulube eziphilayo, isidoda kanye nemikhiqizo yenyama yengulube.
Sisonke kumele sakhe ilizwe elikhuthaza ubungcweti liklomelise ukuzinikela, lixwaye ubuvila kanye nokungabibikho kwekhono.
I-E-coli, staphylococcus kanye ne-streptococci ngamaqoqo ezinambuzane ezibanga izifo kubantu kanti akumele zibe khona obisini.
Ubhekene namacala okuzama ukubulala kanye nawokuveza isibhamu endaweni kamasipala.
Isikhathi sezinguquko esasahlukaniswa ngomzabalazo olwa ne-imperialism, colonialism kanye ne-apartheid.
Ngale kokubhaliwe isiqiniseko engisikholwayo esokuthi ufakazi uyavika futhi uyaphazamisa, anginayo eminye imibuzo.
Siyababonga laba baseshi abathathu ngokukhomba inqubo, futhi baqinisekisa nokuthi izigilamkhuba zamacala ezinganeni, zithola lokho ezikufanele.
Ukunika imiphakathi amandla okusebenzisa izinsizakalo zemvelo ngendlela esimeme, kusiza ekulweni nobuphofu okwesikhashana, kanye nokuba negalelo ekuthuthukeni kwezenhlalo nomnotho kwesikhathi eside.
Emuva kokuphenya isikhathi eside, amaphoyisa ase-Diep River abopha abasolwa ababili ngokutholakala benezimpahla ezintshontshiwe nosikilidi ongabiza izinkulungwane zamarandi.
Lezi zimboni zizophenya, zithuthukise futhi zenze ubuchwepheshe besayensi bokuhlanza ukuze kwehle imithelela yenkunkuma kwimvelo.
Kungokuzisola okungenakulinganiswa njengoba ngithatha umthwalo weqhaza lami emuveni eliyihlazo.
Okuhlanganisiwe ukufaka izithombe kanye nokuzikopisha nokuzigcina noma ukuthinta ama-transparency mayelana nezithombe ezindala.
Uma unengane enesifo sokuwa kukhona amathuba amaningi okuthi iyobuye ikhule siphela isifo.
Anginazo izibazi engingazikhombisa umhlaba, kodwa namuhla ngingasho ngokuziqhenya ngithi ngingosedlule, washo, wangeza ngokuthi kwamthatha iminyaka ukuthi abuye azizwe esezethemba futhi.
I-Japanese Garden eDurban North iyipaki elikhulu kunawo wonke elisanda kuthuthukiswa muvanje.
I-esidi kanye neziduko ezijiyile akumela zichithwe emseleni wemfucuza.
Ukuthi asibanga khona isisi esikhalisa izinyembezi esaphonswa ngasekhoneni elisenyakatho-mpumalanga noma eduze kwamakulayenti ami.
Ngizizwa ngihlonishiwe kakhulu ngokuthi ngikhulume emkhandlwini wezokuphepha emuva kokuvuma lesi siphakamiso eziyingqophamlando futhi esingakaze sibe khona ngaphambili.
Kukholakala ukuthi imboni ye-biofuels iyohlumisa ezomnotho emakhaya, idale imisebenzi, isize ekwehliseni igesi ephazamisa emkhathini bese ikhuthaza umnotho kwamanye amazwe.
Umunto owayephethe isibhamu wafela endaweni yokupaka izimoto e-Geneva emuva kokudubulana namaphoyisa.
Masinyane emuva kokudlwengulwa, abahlukunyeziwe bavamise ukuba sesimweni sokwethuka okukhulu; kungenzeka bezwe begodola, bequleka, babuye badideke emqondweni, baqhaqhazele, bacanuzelwe yinhliziyo futhi kumbe baze bahlanze.
Irabha elungisie yama-accelerators; okusapulasitiki okuthakiwe kwaphenduka irabha noma ipulasitiki, engachazwanga ndawo noma engafakwanga; inhlanganisela yama-anti-oxidising kanye nokunye okungama-stabilisers okuthakiwe kwaphenduka irabha noma ipulasitiki.
Okusekela futhi nokusiza imisebenzi yezokuthutha kuhlanganisiwe kwanganakwa ukuthi iyiphi inhlobo yento yokuhamba.
Ezigigabeni ezintathu ezihlukile kumpelasonto eyedlule, abasolwa ababili babanjwa ngoba kusolwa ukubandakanyeka kwabo emacaleni okubulala, kanye nelesithathu okuthiwa elokudlwengula.
Lezi zindawo zokuthenga zinikeza izinto ezinhle ezihlukile kodwa zibe zibiza kahle kanye nenhlanganisela yezinto zokuzitholozisa.
Ngokomthetho ingxoxo ijonge ukuqala inkulumo mpikiswano ukuze kuqinisekiseke ukuthi intsha izibandakanya ngokuphelele ngezimpelasonto zokubhalisela ukuvota kanye nangelanga lokuvota.
Yebo, sithole sonke isamba sisaphelele ezindlini zakhe zokubona abantu, emadiloweni kanye nasemaphaketheni akhe.
Njengoba wazi, ukuGqugquzela kusaqhubeka ukubhekana nezindaba eziphathelene nokuvotela uMongameli.
Isisindo sobisi senziwa ngokucophelela, kanti amasampula obisi avela ezinkomazini ahlolelwa ubungako bamafutha, iprotheyini kanye nelakhthosi kulo.
Ukusungulwa kwamakilabhu okonga kusebenza njengendlela yokuletha usizo kwezenhlalo nomnotho kubantu abaningi.
Ukubuyekezwa kwezigamu ezidlule kwenziwa khona uma kwenzeka kuba khona ulwazi olusha noma olubuyekeziwe olunikezwa ngababuzwayo.
Uhlelo kwenhlalo ngakhoke lugcizelela izinto ezimbili: ukungabi nalwazi komphakathi mayelana nokukhubazeka, kanye nolwazi nekhono labantu abakhubazekile kwabona.
Lokhu kuletha kokubili amathuba kanye nezinselelo njengoba indawo ibhekene nezinselelo ezingafani nezinye njengoba ifuna ukudidiyelwa kwesifunda.
Ngokufanele, sesithathe isinqumo sokuhamba siye ekukhululweni kwemikhakha yezamandla, ezokuthutha kanye nezokuxhumana ngezingcingo.
Ukuhlangana kwethu lapha namuhla kukhombisa ukubona okujulile kokuthi ukudidiyeleka okusimeme kwezomnotho womhlaba kudinga ukuzimisela ngenqubo engeke isahlehla yokwakha ubunye kwezomnotho, kwezombusazwe kanye nakwezenhlalo.
Ukuhlinzekwa kwezinsizakalo okuqondiswe futhi nokwelulekwa ekukhetheni inqubomgomo okwenziwa ngumnyango.
Inqubo ephathelene nokuhleleka kokwehlisa noma ukudiliza kuhlanganisa izindlela noma ukwehlisa okuzokwenziwa uma kungenzeka imisebenzi ilahleka.
Kukholakala ukuthi ngaleyo ndlela iKhomishane izokwazi ukuqhuba olwayo uphenyo ngendlela esheshayo futhi enomphumela omuhle.
Ukubuyekezwa okuphelele kwezimali zasezibhedlela zikahulumeni sekuyatholakala manje kukhompiyutha.
Yebo, ungavumelama nabanikazi bomhlaba enincikene nabo ukuthi nenze umhohoba wokuvikela umlilo oqhelile emgceleni.
Abaqaphi emasangweni emizi yoNgqongqoshe ababili bahlaselwa, bephucwa izikhali kanye nezinto abaxhumana ngazo.
Ngakhoke nginesibindi sokuthi sisibekile esisekelo esiqinile sezenzo ezinhle.
Kanti kwezinye izikhathi akukho ukungabaza ukuthi bekukhona ukungahambi kahle okuholele ekuhlukumezekeni, ukungenzi kahle kanye nokwephulwa okukhulu kwamalungelo esintu.
Ukusebenza kukaNERSA kuhlanganisa ukukhishwa kwezimvume, ukubeka kanye nokugunyaza intela kanye nenkokhelo, ukulamula ingxabano, ukuqoqa ulwazi oluphathelene namapayipi egesi kanye nophethiloli, kaye nokuqhubekisa ukusetshenziswa okuphelele kwezinsizakalo zegesi.
Uma bekuwukuvukela nje kwezigqila noma ukubhekanwe nempi yabamnyama ibhekiswe kwabamhlophe, isimo besingabe sehlukile kakhulu.
Abasolwa abane bakwazi ukweqa kanti amaphoyisa aphenya icala lokuphanga.
Abesimame abazethwele abanezimo zempilo ezibenza babesengozini yokujikelwa yimfluwenza ibe yimbi kumele bagonywe noma bekusiphi isigaba sokukhulelwa.
Ucwaningo lwezamanzi olwandle ukuze kukhiqizwe izinsizakalo kanye nobuchwepheshe besayensi obukahle futhi noma obusebenzisekayo nakwezinye izindawo.
Zonke izibhamu ezathathwa sezizoyiswa kohlolwa ngobuchwepheshe kanye nobezinhlamvu ukuze kubonakale ukuthi kukhona yini ukubandakanyeka kwamanye amacala anzima kwezinye izindawo.
Isikhungo, esinikeza izinsizakalo zokuhlala kwabesifazane abahlukumezekile nezingane ezidinga usizo, sinikeza izinsizakalo eziphelele futhi ezididiyele zabahlukumezekile wudlame.
Imiklamo yocwaningo ihlangabezana nezinto eziningi, nemikhakha eyahlukene kanye nabahlanganyeli, balapha kanye nabaphesheya kwezilwandle.
Umsebenzi oletha umunyu uchaza ukulahlekelwa kwelizwe ngaphambi kwabathandiwe babo.
Sibukele izigidingesigidi zabakithi zicwila shi ebuphofini zize zibe yisisulu sezifo eziningi, okuhlanganisa isibhicongo zengculazi.
Sisafuna kakhulu ukuqhubeka siqinise uhwebo kanye nobudlelwano ngezamabhizinisi phakathi kwabanogqozi lobuhwebi kuwo omabili amazwe.
Kuzosebenza njengesikalo sokuqinisekisa inqubekela phambili kanye nokuletha umbono kahulumenu we-e-government.
Kumele kwehle ukufundisa okufuna abantu abaningi kanti amasu okufunda kumele ahleleke futhi ethulwe ngomfutho, lapho inzuzo yezemfundo ingakhonjiswa.
Namhlanje sisobe siqinisa ukuphepha emigwaqweni yethu ngokuthi sibambe bonke abashayela ngejubane eliphezulu.
Zonke izinsizakalo kwenzekile zaba sezindaweni okwakuhlala kuzo abaMhlophe kuphela.
Iletha izeluleko eziwusizo ngezindlela ezizolandelwa ekwenzeni lo msebenzi ofana nalo.
Beka izitofu endaweni eyisicaba - kude nendawo engenisa umoya kanye nezinto ezingase zithungeleke nomlilo.
Njengoba singenalo iqiniso lemiphumela yala macala angasenhla, okungenzeka kube yincithakalo esiKhwameni akukakwazeki ukubaleka kahle.
Yehlisa ukuphazamisa ukugeleza okuya esiteshini esiphehlayo futhi ungabeki esimweni esibi izinga lokugelezayo.
Kubafundi abaningi lokhu kuzoba okokuqala kubo ukuthi bavakashele e-Macassar Dunes, indawo yezinsizakalo eziligugu esobala futhi eduze nabo.
Izinkantolo nazo sezibe yindawo yokufundisa abaneziqu abasebasha ngokusebenza ngaphansi kwasebaqeda kanye nezinhlelo zokufundela umsebenzi usebenza okubalungiselela ikusasa emkhakheni yezemithetho kanye nasezinkantolo.
Ulwazi olunzulu kwezokunakekela ezemvelo kanye nezokuvakasha lukhona njengamanje esifundeni, okunamandla amakhulu okwabelana ngolwazi.
Iqoqo elisebenzayo lokubuyekeza imigomo yokuphuma emoyeni okuwudoti ovela ezikhungweni zokushisa ezakhiwe futhi ezisebenzayo.
Ukukhathazeka okungaphezulu kwakho konke futhi okukhona emphakathini kanye nasemakhaya wukucindezelwa yizinkampani ezindala futhi ezisimeme ngaphezu kwezincane, ezisafufusayo emaceleni.
Ngifisa, ngakhoke, ukuncoma abakhethile ngokukhetha ithimba lentsha elinethalente ukuyomela izwe phakathi kompetha eshashalazini lomhlaba wonke.
Imifanekiso yasemandulo- Izinto esikhiqizwa noma ezakhiwe ngabantu ezingumlando.
E-Freshwater Crayfish, siyolekela sisungule indawo yokuqala e-Afrika yokuchamuselisa u-Marron crayfish.
Wase umhlukunyezwa ephoqwa ukuthi enze izenzo zocansi ezixakile isibonelo, ukulala nesilwane, ukuzilimaza, njll.
Empeleni kumayelana nabantu kanye nangamalungelo esintu kanye nendlela la malungelo ephulwe ngayo.
Ukusungula umbuso ophikisayo kudinga ukuthi ongoti babambe ikhono elikunoma yimuphi muntu ukuthi acabange futhi asungule izixazululo.
Angikwazi ukuthi laba abatokile bahlukunyeziwe noma ngayiphi indlela.
Kumele senze umsebenzi wethu ngethemba elihle kanye nomoya wempumelelo.
Izibalo zabafayo ezibuyiselwa ezizathwini ezithile sezibekwe zakleliswa ngetebhula zase zibekwa ngendlela ekhombisa ukuvama kwazo.
Kodwake, okufingqiwe okuvela esikhungweni sikazwelonke solwazi bekuthunyelwa ngesikhahlamezi njalo kuyiswe ezifundazweni ezihlukene kanti ulwazi olukhethiwe belulokhu luguqulwa kabusha ku-intanethi.
Le micabango ibingaziwa emiphakathini yethu ize yethulwa yilabo abakha ezweni lethu.
Kodwa ake sibhekane namaqiniso - futhi yikho nje mina ngizigwena izibalo.
Sithi, izingxenye zokusabalalisa ziyabhekelwa endabeni yokukhula.
Akukaze, kuvele amahemuhemu athi bekukhona abafana ababegcinwe ngenkani endlini yami.
Bebefuna ukuthi sakhe umhlaba oncike kumongo wokubambisana nxazonke ohlonishwa yibo bonke abantu.
Ngakhoke, kuvulelekile kungcindezi egidlabezwe onke amazwe angusayizi ophakathi nendawo, anemali ephakathi nendawo aseNingizimu ngenqubo ecatshangwe kahle yomhlaba wonke.
Inkinga eyodwa noma inkinga engase ibekhona mayelana nezihlalo ezingabekisiwe eyokuswela ukuhlukana phakathi kwezihlwele?
Kukhombisa ulwazi oluphathelene namazinga ezindawo angeke abekwe obala kulelo bala elabiwe.
Uhlanganise isidlo sasemini esisingathwe nguNgqongqoshe emuva kokuthi athule inkulumo yake yesabelomali.
Ukwenza ukubusa kanye nokuthathwa kwezinqumo ukuthi kuhlanganyelwe ngokuthi kubuyekezwe okwenziwayo njengamanje futhi kusungulwe izakhiwo, izindlela kanye namakhono.
UMnyango nawo wathumela iqulu elikhulu labasebenzi kanye namavolontiya ukuthi ayosiza ngamaqhaza ehlukile okubalwa kuwo nokusebenza esiteshini samanzi soMnyango esasiseduze nendawo ewumaka waphakathi nendawo.
Kodwa nginenhlanhla yokuthola lelithimba elihle ngokubabazekayo likahulumeni ohlanganise amaqembu owawulakhile eminyakeni emithathu edlule.
Encazelweni eyandisiwe, okubonakala ngakho kwesithathu okuthile okuyizenzo zokufana umsebenzi kwayekwa.
Uma senze inqubekelaphambili, emuveni kokuphila nokucwasana ngokobuhlaqnga okwakusemthethweni, noma yisiphi isizwe singaphumelela.
Sifuna kucace ukuthi asisho ukuthi nje akusulwe izikweletu ngokungenanqondo okufunwa yithi kuphela
Ukugcina izindawo ezine-biodiversity ephezulu emhlabeni womlimi futhi uncikene nomhlaba onjalo.
Uma sekucushiwe kwaqedwa akukho okunye okungase kwenziwe ukuthi zibuye zivinjwe iziqhumane ukuthi zigabe zisaqhuma.
Imithelela yentuthuko ebanzi lo mklamo ozoyiletha kuzwelonke kanye nasemazingeni emikhakha.
Uhlu oluqukethe ubungaki nezincwadi ngokobuningi, nesikhathi sokutholakala kwazo kanye nokuvama kokusebenza kwazo.
Isikhungo sokusakaza i-SABC ngenxa yeminyaka yauo singumakhonya kwezokusakaza eNingizimu Afrika, besesithathwa njengesikhungo sokusakazela umphakathi.
Umthuthi kazwelonke, i-South African Airways, inikeze -imali yokuqala umkhankazo futhi ube esenika inselelo kwabanye osomabhizinisi ukuthi balandele nabo.
Namuhla imidwebo yabaThwa kanye nemibala emhlophe ikhomba buthule ubufakazi bokuthi babekhona emandulo.
Kudlalwe yiqembu elinogqozi lwabadansi bendawo, iningi labo laqeqeshwa eNdiya, umdlalo ukhuthazwa yizinto ezenzekayo nsuku zonke ezinomthelela onzulu emhlabeni wonke.
Uma uhambo lokubona okomdabu lukuhlaba umxhwele - indawo ehlala isizwe samaKhoisan lukubonisa obungakwazi mayelana nomlandu wasemandulo.
Kodwa lokho sekufana nombono esengiwucabange kamuva esenginawo.
Lokhu okungenhla kusemqoka ngoba umphakathi wamanje usufuziwe kakhulu impilo yemiphakathi eminingi yamaSan eNingizimu Afrika yonkana.
Ukubeka ngokusobala ukuthi kuyicala kanye nesijeziso esikhulu kakhulu kobo bonke abaneqhaza ekunukubezweni kwezingane kanye nabantu abakhubazekile ngokomqondo.
Ngaphezulu kakhulu kunakuqala ikusasa lalabo abanothile lihlangene ngokungenakumonyulwa ekusaseni labampofu.
Kwabe sekuqala uhlelo lukazwelonke olugxile kumhlahlandlela wesayensi, yezenqondo kanye nomqondo wokukhethwa kwabazali babantwana njengendlela yoluqala yokubhekana nenkinga yabuphofu kwabaMhlophe - ikakhulukazi abantula kakhulu kumaBhunu.
Izingxoxo ezidingidwa emihlanganweni zizokwena ihlangano i pan-African ukuthi ihlele futhi ibhekane kangcono nezinselelo.
Naye wabuye wathola ezinye izichicilelo ezibomvu zimanyatheliswe ezimvumeni emuva kokuqedwa.
Abantu abaningi abangababaleki abanazo izindawo zokupheka ngakhoke amabhesikudi anomfutho omkhulu awadingi kuphekwa.
Amazwe angaphansi kwe European Union, kanye neningi lamazwe athuthukile, anemithetho yokunqanda okuphuma kudoti kanye negesi eshisayo kudoti.
Ubisi lumhlophe, lufana nolwe-Holstein-Friesland, kodwa lunamafutha athanda ukuba maningi.
Isibhedlela sijonge ukuphatha kahle kanye nangempumelelo isikhungo sokufundisa ngamazinyo iDental academic complex
Ukubhema kubuye kuholele ekuqineni kwemithambo yegazi, okubuye kwandise ingozi yokuba nesifo sohlangothi i-stroke.
Kuyinkinga ukulahla amathayi ngoba athatha isikhala esikhulu ngaphezulu kwesisindo sawo futhi awukwazi nokuwapitshiza.
Ukuthukutheliswa kakhulu yinoma yini okukhumbuza umhlukumezwa isigigaba sokudlwengulwa.
Kucatshangwa ukuthi bayosebenzisana njengabaluleki balabo abazokuba ngabakhi bakashizi ngokuzayo abavela emiphakathini ekade incishwe amathuba.
Ucwaningo lukhombisile ukuthi uma uqala masinyane unikeza inkonyane okujiyile bese iqala nokudla okuqinile, siqala masinyane isisu zikwazi ukwetshisa, bese nokuyisusa embeleni kanina kushesha.
Ngakhoke, impumelelo yethu yokuletha izinguquko incike kithi ukuba sikubone ukuhlangana kanye nokuxhumana kwethu.
Ngokuphela konyaka, kugcine sekucacile ukuthi mangaki amavolontiya adingekayo kanti nohlelo lokusebenza selwakhiwe.
Isahluko sesihlanu sidingida okokukhuthaza emuva kokwenza lokho obekumele kwenziwe.
Ukudidiyela okulinganayo, uma ukuqhathanisa, kunendaba nokudidiyela izenzo kanye nezinhlelo zezikhungo ezisebenza ngelunga kanye namanye.
Kuningi okokulingisa kanye nokokucubungula okudingekayo ukuze kukhandwe futhi kuhlolwe izinhlobo ezihlukile zezinsinjana zokwelapha.
Le ngxenye inomsebenzi wokwenza amalungiselelo okuhlelela imihlangano yokuthethwa kwamacala kanye nokugcina imibhalo yamaminithi ayo.
Othishomkhulu bezikole ezimpofu sebeqalile ukukhuluma lolu daba nathi ezingxoxweni ezibe nazo nabo.
Ukwenza ngcono izimali zokusiza kwesihawu ngokwandisa isikhwama i-Central Emergency Revolving Fund.
Igatsha lendawo i-Area Cleaning Branch inomsebenzi wokucosha izibi emfuleni kanye nasosebeni lomsele.
Uhulumeni waseBurundi uqophe izikhathi zokukhishwa kwamasosha ase-UN.
Izindlela zokusungula inqubomgomo ngokubambisana, ukuyihlela kanye nokuyixhasa singathi akhukho noma akwanele.
Ukuxoxisana okudingekayo kunqunyelwe futhi kuyakwazi ukwenzeka ngaphansi kwezakhiwo kanye nezinhlelo ezisemthethweni futhi ezinesakhiwo.
Indlela jikelele ye-Biodiversity Strategy ikhonjisiwe emdwebeni ongenzansi.
Eminye imiphumela yalesi senzo kube ngumbiko ngesimo sezemvelo i-state of the environment report.
Amalovula - amalonda anomphumela wezilonjana ezivulekile noma ukuklayeka emlonyeni.
Umlotha ungaba yingozi kwimvelo ngakhoke kumela ulahlwe endaweni ebekekwe ukulahla udoti.
Umsebenzi wawuhlelewe isonto elidlule kodwa awukwazanga ukuqaleka ngenxa yezulu elaba libi.
Amahlamvu amaningi kumele asuswe kumbe ngokudliwa yizinkomo noma ukusikwa ngaphambi kokususa igatsha elithandelayo
Umzabalazo wokulwa nokucwaswa ngokobululi emphakathini kubalulekile njengomzabalazo wokulwa nokucwasana ngokobuhlanga.
Umxhaso kahulumeni ofana nokwehliswa kwezindleko zokunisela ngenkasa, ukwehliswa kwemithi nomanyolo kubuye kukhuthaze ukusetshenziswa komhlaba okubi okufana nokutshala ezindaweni ezincane, ukutshala isitshalo esifanayo endaweni eyodwa kanye nokusebenzisa umanyolo kakhulu.
Yikho ngithi lokhu akusikho okuvela efayilini lokwelapha lasesikhungwini.
Ngokufanalekile, i-Support Group kumela isebenzisane kakhulu nebase-Iran ne-Syria ezingxoxweni zokuzwana kwezizwe, ngaphandle kwemibandela.
Ngenhlanhla owesifazane wakwazi ukuziqaqa ekhala efuna usizo ngesikhathi egijima ebalandela.
Le ndoda ngeke ibe nolwazi olukhulu lokuthi kwenzekani e-Diepkloof.
Iqhaza lezimantshi ekuqhubekiseni uhlelo lobandlululo luyaxaka lubuye luhlekise.
Ngenxa yobubanzi bendawo kudingeka ukunakekelwa okukahle kwezimgwaqo ngenxa yezizathu zomnotho, impilo kanye nokuphepha.
Umbono wami munye kuphela owokuthi ngikubona kumangalisa ukuthi umlingani wami oyisifundiswa esikhulu uthi umangaliswa ukuthi okushiwoyo kuyaphikwa, ekubeni akukaze kwethulwe.
Imakethe kazwelonke yokuthutha ngezomoya ayizukuba nayo imithetho engamela amabhanoyi aseNingizimu Afrika.
Amalunga abe esegxuma ehla elolini ngenxa yemiyalelo yami azama ukubamba abahlaseli.
Babhekene namacala ukuphanga behlomile kanye nokutholakala benesibhamu esingekho emthethweni kanye nezinhlamvu.
Amadoda amabili avele enkantolo kamantshi namuhla ngamacala okugqekeza kanye nokweba.
Ukuzimisela ngentuthuko yezomnotho ngokubambisana kwezifunda kanye nomhlaba wonke ngesino sokuncika komunye futhi umhlaba wonke.
Ngazizwa ngiphelelwa ngamandla kanye nokulimala esakuthola, abaye baba nezibazi ezingunaphakade.
Ukuphenya sekuvezile ukuthi uMvundla naye angahlanganiswa namanye amacala ayisithupha okugqekeza endaweni yase-Orkney, kanti uzovela enkantolo masinyane.
Umbhali wencwadi u-Vienna blood ovelele usebuye wanikeza abafundi incwadi oyifunda kungavumi ukuthi uyibeke phansi, indaba ekhuluma ngomfanekiso onomlando.
I-Manor yindlu emukela izivakashi ephambili enesimo sobungani nemfudumalo endaweni engaphandle yaseKloof.
Umsolwa waficwa ephuza utshwala obugaywe ekhaya emzini wabanye babangani bakhe.
Kuthiwa izimvu zantshontshwa emadlelweni ngoMsombuluko.
Uphenyo luyenziwa njengamanje lokuthi kukhojwe futhi kuhlanganiswe abanye abahlinzeka ngosizo.
Imifundaze ephelele kanye neyingxenye yanikwa abafundi abafundela ukupheka kanye nokuphatha ihhotela.
Amazinga e-orthophosphate ayakhula uma isimo siphazamisekile bese encipha uma kukhoma ubungcono besimo.
Uhulumeni uzozama ukuthambisa imiphumela kwezenhlalo ezodalwa ukwehla komsebenzi okukhulu kanye nokuvalwa kwezimayini.
Wakhuthaza abahlukumezekile ukuthi bakhuluma futhi babuze bangalokothi bazizwe bekhipheke inyumbazane.
Ukuboshwa okulandelayo kwenzeka ngokugqekeza kanye nokuntshontsha, ukukhwabanisa, ukushaya uqonde ukulimaza, ukushayela ngokunganaki futhi budedengu kanye nokudakwa.
Kukulesi simo ukuthi ngisho ukuxoxisana ngokucwasana ngokobuhlanga, okuhloswe ukuthi kuqede ubuhlanga, ngokwakho kuletha uvalo lokuthi kuzoqala uchuku lodlame lwabamnyama olubhekiswe kwizakhamizi ezimhlophe.
Okuhambisana nalokhu kuzinikela yisidingo sokusebenza ungakhathali ujonge ukuqeda ubuphofu, ukungabi nolwazi kanye nokweswela okuvamisile ezweni lethu.
Umthethosisekelo emuva kokhetho wethulwa ePhalamende ukuthi uphasiswe ukuze ube usulungile ngaphambi kokhetho.
Ubhaliwe futhi warekhodwa negama lomthelintela, ikheli kanye nenombolo yocingo.
Ezikhathini eziningi, ogogo baziphakamisile izandla zabo bavuma ukuba ngomama okwesibili -kubazukulu babo abayizintandane ngenxa yesifo sengculazi.
Sizokwethula imigomo yohlelo oluthule oluzoholela ezindlini ezizoba ikakhulukazi zizifudumeze zona futhi zizipholise zona ngenxa yokusetshenziswa kokufudumala kwemvelo.
Inqubomgomo yewezemvelo ingena kuyo yonke imikhakha yingakho kumele ididiyelwe emisebenzini yabo bonke ongqongqoshe kanye neminyango kahulumeni.
Ukuphasisa imithetho eyinqubo edinga kwenziwe ngesinono ukucabangelana kuhlanganiswe enqubeni kahulumeni yokuthenga.
Hhayi ngokuncengwa ubengasazi ukuthi kwenzekani.
U-Herbert Hirsch, isakhamuzi sase-Sea Point, esesathatha umhlalaphansi owanikela impilo yakhe ezindabeni zomphakathi - ikakhulukazi uma sibheka ngohlangothi lwentuthuko kwezomnotho.
Ekupheleni kwesonto elidlule ezigamekweni ezimbili ezahlukene e-North West kwabanjwa abasolwa abayisishiyagalombili abangamasela emfuyo, kwathi imfuyo eyayiseyebiwe baphucwa yona.
Ngakhoke kuwukuhlonishwa okungeke kukhohlakale ukuba se-Guildhall, lapho konke kwenzeka khona.
Imantshi njengabo bonke abasebenza emajajini uphethe enkantolo kanye nakho konke okwenzekayo khona.
Umqashi uzokhombisa ukuthi umsebenzi akakwazi ukwenza ngcono noma akazimisele ukwenza ngcono ukusebenza kwakhe.
Ingabe umphathi webhilidi usalihlanza yini ibala eliphambi kwesakhiwo kanye nalapho kugandaywe khona ngethumbu lamanzi?
Ukuhlanganisa, ukuhlela, ukubheka, ukwakha, ukudlulisela kanye nokunakekela i-transformer-operated metering installations, kanye nokubhekela ukunakekela kanye nezenzo zokuqala kabusha ezihlanganiswe ne- transducer equipment.
Ukuzama ukuthi lungabibikho ukhula ngokusemandleni njengoba imbewu yokhula idume kabi ngokuba nendluzula, noma kanjani iphumelela ibulale imbewu yamadlelo afunekayo.
Ukuguqula izivumelwano zesikhashana zibe ngezihleliwe ukuze kuphele ukuncintisana okubhubhisayo ngemizila.
IMinyango yezokuThutha kanye neyeMisebenzi yoMphakathi isithe izikontilaka kumele ziqedele la magumbi okufundela phakatho nonyaka.
Izingane zigcine izikhumulo sihlanzekile ngokuthi zicoshe noma yikuphi ukungcola ezikubonayo.
Uhlelo lokugcina imvelo i-Greening Programme luhlanganisa ukulungisa ukubukeka kwendawo kanye nokuphatha imihubhe yokuhamba kanye nokwenza ngcono amapaki kanye nesikhungo zezemidlalo kanye nezokuziphumulela.
Amagama abhalwe ngokugqamile afakwa ezikokeleni eziyisikwela asho okusele emithethweni ekhona.
Uhlelo lwentuthuko esimeme edilobheni luqoshelwe isikhathi seminyaka eyisihlanu kanti luhlale lubuyekezwa.
Kuyaqapheleka ukuthi, zozine kulezi eziyisihlanu izigaba eziqhakambiswayo zibonakala zigxile kwezenhlalo-nezomnotho.
Ubushokobezi kuyakuphazamisa ngempela ukuthula nokuphepha emhlabeni wonke.
Ubuntu buyakwamukela ukuthi bonke abantu bayingxenye yomphakathi ngokubanzi kanye nesintu sonke, kanti ubucebi bomuntu ngamunye buhlangene kakhulu ebucebini bokuphelele.
Ukubutha, ukungafani kanye nemithelela wokuncishwa ekwabiweni kwezinhlanzi edamini lase-Wilderness, Eningizimu Afrika.
Wayekhathazeka wabe esesekela abangani, asebenza nabo kanye nayengabazi abakhinyabezekile empilweni yabo yongaphandle kanye neyangasese.
Bafowethu nodadewethu, ukuxoxisana nani kulezi zinsuku ezimbalwa ezidlule ngempela kube negalelo elibonakalayo kunkulumo mpikiswani ephathelene nalesi zinselelo eziphuthumayo.
Ukuba negalelo ekuxhumaneni ngemisebenzi yabesifazane bomdabu kanye nezinhlanga ngokuzwana ekwenzeni, ngokusizana nxazombili ngobuchwepheshe besayensi, ngokuhweba ngokulingana kanye nokuhlangana komphakathi ekuhleleni amasu emhlabeni wonke.
Kumele kushiwo ukuthi ubugebengu obufana nokunukubeza ngokocansi ukunukubeza izingabe akukho kangako.
Futhi nokuhlaziya kwakho imiphumela ngesikhathi sethu esijwayelekile ePaarl.
Indlu yakhiwe ngamabhulokhi kasimende kanti ifulelwe ngosemende omazenga.
Okwethu ukuphumelela futhi sifeze umgomo owashiwo wacaca ngabasunguli.
Babefake amabhibhi noma ngingasakhumbuli kahle hle ukuthi kwakuyinhloboni yamabhibhi ababewagqokile.
Isidingo sezenzo eziqondile, ezihlanganisiwe ukuze zenze ngcono amandla kahulumeni okuthi athenge futhi alethe izinsizakalo.
Okuningi akukhumbulayo kwasebunganeni bakhe kugcwele ukuhlukunyezwa, ukusatshiswa kanye nokubhonjwa kwamalunga omndeni wakhe ngamaphoyisa ezomoya.
Ukuphazamisa emphakathini -Ukuziphatha okuphazamisa amalungelo omphakathi ngokuthi kulimaze, kucasule noma kwenze kungabi kahle endaweni yomphakathi.
Yebo ngadubula ngabhekisa kulabo bantu ababesihlasela kanti sasingalanyulelwa futhi singavikelekile.
Kule mpelasonto eyedlule, amalunga amaphoyisa abopha abasolwa abehlukene emuva kokujikijela maphoyisa ngamatshe kanye nangamabhodlela kabhiya.
Akudingi noma ngingasho,ekwenzeni umbono oshiwo ngumthetho, siyohlala njalo sinezinto ezisilibazisayo okwesikhashana.
Ukubhekana ngqo masinyane nokungenzi kahle ekuphatheni, ekusebenzeni kanye nasekuhambisaneni okunesu kwayo yonke imikhakha.
Uma engakwenza lokho ngaphandle kokudunga amaqiniso ngeke ngibe nakho ukumsola.
Umsolwa waboshwa emuva kokubulawa komngani wakhe ngesikhathi bekade bephuza.
Ukusebenza kwezinsuku ezimbili kokulwa nobugebengu okwabizwa ngokuthi yi-Operation Mongoose-okuhlanganisa ukwehliswa kuhelikhoptha isemoyeni -kwabonakala kuyimpumelelo enkulu eNtshonalanga Kapa.
Izimboni zigwema noma zinciphisa ukukhiqizeka kwenkunkuma kuzona ngokuthi zibuyekeze izinqubo zazo zokukhiqiza futhi kuthi esikhundleni sezisetshenziswa eziyingozi kwimvelo zisebenzise izisetshenziswa ezinengozi encane.
Akusho ukuthi isimo esithile sobufakazi sivumelekile bese esinye isimo sabo singavumelekile.
Abadala uma behlukumezwa, benganakelelwa kahle yizihlobo zabo kufaneleka ukuthi bahlaliswe esikhungweni sabadala.
Ukwenziwa ukuthi kube semthethweni ubudlelwano kanye nala mazwe kwathola ukunakwa kakhulu ngesikhathi esisibuyekezayo njengamanje.
Izimpawu ezipendwa odongeni ziyovunyelwa kuphela uma zibekwe ngezansi kosebe lwanoma yiliphi ifasitela elibonakalayo kulesi sitezi sesibili.
Iqinizo esibhekene nalo, elokuthi izwe liyaqhubeka ukuhaqwa isimo sokucwasana ngokobuhlanga okwedlule.
Umalalevela uyabhebhetheka kanti isifosifuba siyaqhubeka siba yinkinga, kodwake izinga lempilo lilokhu likahle ngokugculisayo.
Imishini yokuqopha abasolwa ababeyisebenzisa ngesikhathi beqopha ama-DVD, bayephucwa nawo.
Wagwazwa ngebhodlela lika bhiya bamthatha banyisa ehlathini lapho wabe esedlwengulwa.
Sihlose ukuqedela umsebenzi wohlelo lwezibonelelo zikahulumeni oluhlanganise konke, sithola usizo kubeluleki asebeqalile kanye nabalingani bethu kwezenhlalo.
Ukudidiyela uhlelo obeluhlukene lokuqala ngokuwukhokhela ugesi -pre-paid- emadilobheni ahlukene ngaphakathi kukamasipala owodwa.
Amaphoyisa afika endlini ebiza kancane engapendiwe, eyayixhunyiwe inegaraji elifaka imoto eyodwa.
Uhla lwemininingwane ejwayelekile luyatholakala ekhasini elinawo onke amagama alabo abathunyelwa izincwadi.
I-Summit of the Organ icele abaxolelanisi baseZimbabwe, ukuthi baqhubeke nezingxoxo zokubonisana kulolu ndaba.
Lama-akhawunti asemqoka ekucubunguleni nasekuhlaziyeni ukuhamba kwesimo kwezomnotho ngokuhamba kwesikhathi.
Intuthuko esimeme sekube elinye lalawo magama asetshenziswa njalo ngamaqoqo abantu abehlukene kuyo yonke imikhakha yezepolitiki kanye nezomnotho.
Akukho ukuphephe kwezwe okungasuselwa ekudliweni noma ekugqilazweni kwesinye isizwe.
Ngakhoke wena uye lapho ngenhloso esobala yokuthi ufuna lentsha idedelwe.
Njengoba usihloniphe ngezithunywa ezibaluleke kangaka, sihlelake ukusebenzisa leli thuba ukuthi sifunde kuwe ukuthi singaphenduka kanjani sibe abaphatha kahle kakhulu izivakashi.
Indlu yamagugu, ngokubambisana nezinye ezisePitoli, yethula izifundo zesonto lonke ngesikhathi sokuvalwa kwezikole.
Bhekana ngqo masinyane nokungenzi kahle ekuphatheni, ekusebenzeni kanye nasekuhambisaneni okunesu kwayo yonke imikhakha.
Kwamanje, kukhona ukufunwa kuka-oyela kanye negesi e-Algeria naseNingizimu Afrika kanye nokusebenza ngokubambisana kwamanye amazwe.
Umhlangano omkhulu wahaqwe isimi sokushintshana ngemibono okukhulu kanye nokubonisana okuvulelekile.
I-'social wage" inezindawo eziningi ewela kuzo zokutshalwa kwezimali emphakathini kanye nokulethwa kwezidingongqangi.
Ukusetshenziswa kwezinto zokuthutha ezonga amandla futhi ezehlisa nezinga lokunukubeza kumele kukhuthazwe.
Umkhumbi umele isikebhe noma yini enye ekwazi ukuthi isetshenziselwe ukuthwala noma ukuthutha emanzini noma ngaphansi kwamanzi ngale kwesiphenamane soku-surf noma ibhodi yokuhamba emanzini.
Amaphoyisa aseTable View abamba abasolwa ababili abayizelamani avumbulula imboni esendlini esebenza ekusithekeni yowenza futhi ilungise kahle insangu ukuze iye kodayiswa.
Umnyango wezezibalo waseNingizimu Afrika i-Stas SA uyavumelana nabahlaziyi ukuthi i-rebasing ingalehlisa izinga lokwehla kwamandla emali uma ubuka okwenzekayo njengamanje.
INingizimu Afrika iyaqhubeka nokusekela imizamo yokuthula e-Cote d'Ivoire, imizamo yokusimamisa eNtshonalanga yeSahara kanye nokuqinisa ubudlelwano obunxazombili namanye amazwe aseAfrika.
Emuva kokufunda kulokho ezidlule kukhona, amazwe asehlukene nokuphathwa ondlovukayiphendulwa.
Kokubili, kodwa bashesha kakhulu, ngizobenza manje uma uthanda.
Manje, edilobheni elincane lase-Sutherland endaweni yethu ecishe ibe wugwadule lwaseKaroo, sakha isikhungo esikhulu ngokubabazekayo e-Afrika yonke esisalihlo lokubuka wonke umhlaba.
Isikhwama esithathwe yisigebengu besiqukethe izimpahla zelinye lamaphoyisa.
Zonke izinyathelo emigwaqweni yaseYurophu bezikhungethwe yizinkinga, kanti ngisho namanje abaseYurophu banokungabanza nezingxabano eziningi njengoba belungiselela ukuqhubeka babheke ngasempumalanga.
Imingcele yalezi zinhlaka kukholakala ukuthi ingelulwa ukuze ihlanganiswe nonqenqema olukhulayo lobudolobha.
Ungayishayi ihutha uma uhlangana noma uvalelisa umndeni noma abangani, futhi ungavali ngamawala izicabha zemoto noma udumise kakhulu imoto ebusuku.
Izinsizakalo zomnotho kanye nezemvelo, kanye nokugqugquzela ukuqalwa kosiko elisha lokusebenzisa amanzi kuwo wonke amadilobha ase-Afrika.
Imingcele emidala ebanga ukubuswa okungahambisani kumele kubhekisiswe.
Izicelo zokuphatha isibhamu, izimvume noma amagunya kumele ayiswe esikhulwini esifanelekile i-Designated Firearms Officer esiteshini sendawo samaphoyisa.
Zabelwa phakathi kondunankulu yingakhoke kuyaye kubonakale ukuthi kuyacebisa ukuphakanyiselwa kwesinye isikhundla.
Abasolwa ababanjiwe bazovela enkantolo kamantshi masinyane.
Kulokhuke kumele sigcizelele ukuthi abenzi benqubomgomo nemithetho kumele bathathe izinqumo, ezizokwenza labo abazozisebenzisa bakwazi ukuzisebenzisa ngaphandle kokunanaza.
Kanti amathafa amakhulu omhlaba, asetshenziselwa okubizwa ngokuthi ezokuziphumuza "okuthule cwaka".
Emasontweni adlule, abasolwa abane baboshwa emuva kokusolelwa ukudlwengula izingane emadilobheni amathathu ehlukene e-North West.
Ucwaningo lungasebenzisa izinhlobo zombili zokuqoqa ulwazi olwengxoxo kanye nolwezibalo futhi lungaba olukuxoxisana nabantu.
Ukuthunyelwa kwemicibisholo, amarokhethi, izinto ezihambisanayo kanye nokwakhele ukusetshenziswa ngamasosha sekunqatshiwe iminyaka eminingi.
Ngesikhathi saleyo mikhankaso, imishini edlala ama-DVD, nedlala ama-CD, ama-Hi-Fi amathathu, nezipikha ezimbili, imisakazo yezimoto emihlanu kanye nesithuthuthu esiyi-Yamaha kwatholakala kulahliwe ehlathini.
Izithandani zaqala zakuphika ukuthi umthwalo ungowazo, kodwa ngesikhathi sekutholakala isidakamizwa, zavuma ukuthi umthwalo ngowazo.
Ulwazi oluyisisekelo oluphuma njalo ngezokuhamba kwezinto zokuthutha kanye nabahamba ngezinyawo lubalulekile emsebenzini kanjiniyela wezokuthutha.
Isidingo sosizo lwesihawu eGaza sikhulu kakhulu, kanti lesi sipho semali sizosiza ekuqaleni izinhlelo eziphuthumayo sokunikeza ukudla kanye namanzi ahlanzekile kulabo abadinga ukusinda empini, washo.
Ukukhuthuza kanye nokuntshontsha impahla kungenzeka ikakhulukazi eziteshini zesitimela kanye nasezikhumulweni zezindiza.
Izimo ezaholela ekutheni izintatheli ziqale zisolwe njengezimpimpi kanti mina ngineqiniso lokuthi lawo macala adingidwa ezinyunyaneni.
<fn>DOL.OhsAgriAndForestry.2010-12-07.zu.txt</fn>
Impilo yabasebenzi nokuphepha kweZolimo namahlathi
Isingeniso
Izingozi, ukulimala nokugula kungamosha izimpilo namabhizinisi. Izisombululo zivamise ukuba ngezilula nezishibhile, nanokuthi abantu abangenza amapulazi abo aphephe abalimi nabasebenzi babo. Impilo nokuphepha yizidingo-ngqangi sebhizinisi lokulima elinokuzimela. Imizamo kahulumeni iyodwa ngeke yenze ukuthi umkhakha wezolimo ube nokuphepha nempilo, kodwa kufanele ukuthi wonke umuntu okwezolimo nasemkhakheni wokudla abe nendawo ayidlalayo.
Minyaka yonke abantu bayafa ngenxa yemisebenzi abayenza kwezolimo namahlathi. Iningi liba nokulimala okukhulu futhi ligule emsebenzini. Izingozi nokulimala azidali ukulimala emzimbeni kuphela, kodwa lokhu kubandakanya nokulahlekelwa yinzuzo esingabala kukho nalokhu okulandelayo:
Ukuholela abantu ababambele ogulayo nokuqeqesha ababambeli.
Ukulahleka komkhiqizo
Imali yokuphatha - ukuphenya isehlakalo, ukukhanda njll.
Ukulimala kwemishini, izakhiwo kanye nemikhiqizo.
Izimali zomshwalense, izimali zabammeli nokusakazwa kwezindaba.
Zonke lezi zimali zingagwemeka, nokungaholela ekwenyukeni kwenzuzo. Leli bhukwana likhishwe ngenhloso yokunika ulwazi olungasiza abaqashi nabasebenzi bakweZolimo namahlathi ukuthuthukisa impilo nokuphepha nezingozi zempilo ezihlobene nokusebenza kulo mkhakha. Leli bhukwana alikhulumi ngezidingo zokushaywa kwemithetho kule mboni. Lolo lwazi lungatholakala kwiwebhusayithi yoMnyango wezabasebenzi: www.labour.gov.za.
Ukuphathwa kwempilo, ukuphepha nokuhlolwa kwengozi
Ukuphathwa kwempilo nokuphepha kwabasebenzi, kuyafana nokuphathwa kohlelo ukuqinisekisa ukuthi izitshalo nezilwane kugcinwa kunempilo, ukukhiqiza njengoba kulindelekile futhi kukwenza ukuthi uhlale usebhizinisini. Abasebenzi kudingeka bahlale bephilile ukuqinisekisa ukuthi basebenza ngendlela nokuthi bahlala besemsebenzini.
Zonke izinhlangano zidinga inqubomgomo ukuze zikwazi ukuqalisa izinhlelo zazo kwezempilo nokuphepha, ngenhloso yokuthuthukisa izinga endaweni yokusebenzela. Lokhu kumele kubhalwe phansi, kulungiselelwe kahle kususelwe ekuzinikeleni kwabaphathi abaphezulu.
Inqubomgomo kumele ibe nge:
Khuluma ngepulazi lakho ngqo
Beka zonke izinhloso zakho ngempilo yabasebenzi nezokuphepha. Umqashi kumele asayine futhi abhale usuku ngokucacile kwinqubomgomo ukukhombisa ukuzibophezela kwakhe.
Khombisa ukuthi isibopho sempilo nokuphepha kwabasebenzi sikuwe njengomqashi.
Chaza izinhlelo nezinqubo ezikhona ezizoqinisekisa impilo nokuphepha kwabasebenzi bakho.
Kumele zibuyekezwe ngokuhamba kwesikhathi kulungisiwe okuthile kuzo uma imihlangano yakho ishintsha noma kunobungozi obuthile obuhlalukayo.
Ukuhlolwa kobungozi
Ukuhlonza izingozi nezinkinga ezizidalayo kubalulekile Ngaphandle kokuba wazi izingozi ezikhona emagcekeni akho, nobungako bengcuphe okubekeka kuyo abasebenzi bakho, ngeke wazi noma zidinga ukuthathelwa izinyathelo yini, nokuthi lokho ungakwenza kanjani.
Ukuhlola ubungozi kusho ukubheka ngokuqaphelisisa ukuthi yini ebhizinisini lakho engalimaza abantu, ukuze ukwazi ukubheka ukuthi uthathe izinyathelo ezifanele yini noma kumele wenze okunye. Uma sewunqumile ngezinga lobungozi, kumele wenze izinto ezizovikela ukwenzeka kwezingozi.
Ziningi izindawo lapho ungathola khona izeluleko kulabo asebenesikhathi bekwenza lokhu uma uhlola ubungozi, ungasebenzisa lezi zindlela eziyisihlanu ezilandelayo ukukusiza.
Isinyathelo sokuqala: Bheka ubungozi
Buka indawo yokusebenzela ubheke nokuthi abantu basebenza kanjani. Futhi hlola imininingwane egciniwe mayelana nezehlakalo ezike zenzeka ngaphambilini, izingozi noma izinkinga zezempilo. Inhloso yalokhu ukuthola izingozi ezingaba nkulu ezingaholela ekulimaleni kwabantu abaningi.
Isinyathelo sesibili: Nquma ukuthi ngubani ongalimala nokuthi kungenzeka kanjani lokhu
Hlonza abantu abangase babe sengozini, ubabale ukuthi bangaki. Uma ucabanga ngokuthi uzokwenza "kanjani" lokhu, ungakhohlwa ungakhohlwa yimisebenzi engaba nobungozi.
Isinyathelo sesithathu: Hluza izingozi ezingadalwa yizinto ezilimazayo uthathe izinyathelo ukunciphisa ingozi
Bheka ukuthi izinto ezinobungozi zinagadwa kanjani. Izindlela zokugada lobu bungozi zingaba ngezale noma kube khona okunye okudinga ukwenziwa. Abasebenzi bavamise ukuba nemibono ephusile, egxile ezintweni ababhekana nazo emsebenzini yabo yemihla, ngakho kuhle ukuthi ubafake nabo ezinqumweni ozithathayo.
Isinyathelo sesine: Bhala phansi lokho okutholile
Emva kokuba usunqumile ukuthi yikhuphi okumele kwenziwe, kumele uhlele ukuthi uzokwenza kanjani futhi nini lokho. Ukubhala phansi kuyokusiza ukuphumelelisa leli su.
Isinyathelo sesihlanu: Buyekeza ukuhlola kwakho ukwenze kabusha uma kunesidingo
Kuyomele ubuyekeze ukuhlola kwakho uma kube noshintsho olukhulu endleleni osebenza ngayo noma uma unezizathu zokucabanga ukuthi kukhona okungasalungile.
Izinkinga zempilo kwezolimo namahlathi
Umsebenzi wasemkhakheni wezolimo ungaba nobungozi ezimpilweni zabasebenzi ngezizathu eziningi, esingabalula kuzo nalezi:
Ukuthintana nezilwane
Ukusebenza ngamakhemikhali anobungozi
Ukukhandleka komzimba
Ukusebenza endaweni enesimo sezulu esishintshashintshayo, umsindo noma ukungqangqazela.
Uhlobo lomsebenzi wezandla
Ukuqukula amafulaha asindayo nokusebenza ungamile waqonda kungadala ubuhlungu bemisipha. Lobu buhlungu emilenzeni, emajoyintini naseqolo bungadalwa ukunyenuka kwemisipha.
Okumele ukwenze
Gwema ukuqukula amafulaha asindayo uma kungenzeka noma ukusebenza ngokukhanda.
Qukula izinto ngendlela okuyiyo - beka izinyawo zakho ngendlela, gcina umhlane wakho uqondile futhi ugcine imithwalo oyitatamisayo iseduze nomzimba wakho.
Qinisekisa ukuthi indawo yokusebenzela iqoqwe ngendlela yokuthi izinto zokusebenza nomkhiqizo kungafinyeleleka kukhona ngaphandle kokwelula imisipha kakhulu futhi zama ukushintshashintsha imisebenzi okumele yenziwe noma ukunyakaza ukuze kusebenze imisipha ehlukahlukene emzimbeni.
Izithuthi ezisetshenziswa ngezandla indawo ende, zezitshalo nembewu kumele zigwenywe uma kungenzeka, ukuvikela izimpilo zabasebenzi.
Ukusebenzisa imishini ngokuphepha
Izingozi eziningi emapulazini zifaka imishini. Ezinye zenzeka ngoba umshini usetshenziselwe umsebenzi ongawulungele, ezinye zenziwa wukuthi okokuvala akukho noma kususiwe. Kumele kube nohlelo lokuhlola ukuthi izinto zokusebenza esingabala kuzo nemishini, ziphephile ukuthi zingasetshenziswa. Uma izinto zokusebenza zisetshenziswa ezimweni ezingezinhle, kumele uhlolwe njalo ukubheka ukuthi yini engakuholela ezingozini, uma kunesimo esingejwayelekile, esingenza ukuthi izinto zokusebenza zingabi ngeziphephile.
Okumele ukwenze
Qinisekisa ukuthi imishini oyisebenzisayo iwulungele umsebenzi
Iyanakekelwa ukuze isetshenziswe ngokuphepha
Ifakwe izivalo ezibekwe wumthetho.
Amathuluzi okutshala izihlahla kumele akhelwe leso sidingo. Amathuluzi okulima awavamile ukuba alungele ukutshala izihlahla.
Izibambo zamathuluzi okutshala kumele zivalwe ukuvikela ukushokheka kwesandla uma ukudla kwethuluzi kushaya idwala elicashile noma impande.
Isihloko sethuluzi lokusika nokugunda kumele sifakwe ngokunakekela esibanjeni ngento eyiyo, isibonelo, isando, irivithi noma ibhawodi
Ukuthenga noma ukuboleka imishini
Uma uthenga noma uboleka imishini umthetho uthi kumele umthengisi-mpahla alethe izivalo eziyizo zokuvikela. Yenza isiqinisekiso sokuthi wena nabasebenzi bakho.
Nisebenza imishini njengokwemiyalelo ebhalwe kuyo.
Gcinani izivimbo zisezindaweni zazo futhi zisebenza ngendlela.
Nibheka ukuthi izinkinobho zokuvimba zibhalwe ngokucacile ukukhombisa ukuthi zenzani nokuthi zihambelana namiphi imishini, futhi zakhiwe, zabekwe ngendlela yokuthi zingathinteki ngephutha.
Abasebenzi baqeqeshiwe ukusebenza ngokuphepha nokuthi bahlinzekwe ngezingubo zokubavikela.
Ukuphathwa nokuvulwa kwemishini
Izehlakalo eziningi ezithinta imishini zenzeka ngesikhathi sokukhandwa kwemishini.
Abasebenzi baqeqeshwe ngokwanele ukwenza umsebenzi.
Amathuluzi enele nemiyalelo yokusebenzisa imishini ihlinzekwe ukuze imishini iphathwe, ihlonzwe futhi ivulwe.
Amandla abekiwe, ukwenza isibonelo, aqhamuka ezimpahleni ezicindezele iziphethu noma amandla aqhamuka emanzini, ibekwa esimweni esilungele ukusebenza ngaphambi kokuqala umsebenzi.
Imishini esebenzisa amandla amanzi ivinjwa ukwehla ngokusebenzisa isu lokukhanda njengezivimbo nojeke uma abantu besebenza ngaphansi kwayo.
Abasebenzisa imishini kumele baqinisekise ukuthi:
Bayakwazi ukucisha imishini ngaphambi kokuyidumisa.
Baqala ukuyidumisa ime ngendlela.
Zonke izivimbo zifakwe ngendlela futhi zisebenza kahle.
Indawo ezungeze umshini ihlanzekile futhi ayinalutho olungaphazamisa ukusebenza komshini.
Induna iyatshelwa ngokushesha uma umshini ungasebenzi ngendlela.
Bagqoka izingubo zokuvikela azifanele.
Ungalokothi:
Usebenzise umshini ngaphandle uma unemvume noma uqeqeshelwe ukwenza lokho.
Uzame ukuvula ukuvaleka kwamapayipi noma ukuhlanza umshini ngaphandle, uma unezinwele ezinde ezingagaxela ezinsimbini ezinyakazayo.
Wehle kugandaganda ohambayo noma emshinini ozishintsha wona.
Uphazamise abantu abasebenzisa imishini.
Ukuphathwa kwezithuthi nezimpahla
Enye into edala izingozi kwezolimo ngogandaganda abagingqikayo. Izingozi ezinkulu nezibulalayo zijwayelekile, izehlakalo zibandakanya abashayeli, abanye abasebenzi nabahamba ngezinyawo. Ezinye izingozi zenzeka uma abantu beshiya izimoto bengenzanga isiqiniseko sokuthi ngeke zihambe noma zidale ingozi.
Hlola njalo ukuthi:
Abashayeli baqeqeshiwe nokuthi abantu abangenamvume abavunyelwe ukushayela.
Izimoto nabahamba ngezinyawo bayahlukaniswa uma kungenzeka.
Imithwalo izinzile futhi iphephile.
Abashayeli bavikelekile ezintweni eziwayo.
Izimoto zakho noma eminye imishini ezigitshelwa abasebenzi zifakwe izinto ezivikela ukugingqika.
Izihluthulelo zibekwa endaweni ephephile uma izimoto zingasebenzi.
Imisebenzi yokuphakamisa izinto
Hlela futhi ulungise kahle izinto zokuqukula, usebenzise izinto eziyizo nabantu abaqeqeshekile ukunciphisa izingozi. Qinisekisa ukuthi:
Zonke izinto zokuqukula zihlolwa njalo umuntu okulungele ukwenza lokhu.
Ubungako bemithwalo ephephile bubhalwe ezintweni zokuqukula. Ungasedluli isikalo esibekiwe.
Izinto ezikhombisa ukweqiwa kwesikalo esivumelekile emshinini equkulayo kumele sisebenze ngendlela.
Uma ushayela imishini ephakamisa ngaphambili, kumele uyiphakamise into yokucaphuna impahla uma ingenalutho, uyehlise uma igcwele, ngaphandle kwalapho ingadala khona ubungozi, isib. emgwaqweni.
Umsindo wokungqangqazela
Ukuba semsindweni omkhulu kungalimaza ukuzwa kwakho unomphelo, isikhathi esiningi lowo ohlaselwe yilokhu akaboni kanti lokho kungaholela ekubeni yisithulu .
Yehlisa isikhathi obekeka ngaso emsindweni
Khetha imishini engenawo umsindo uma ukhetha izindlela zokukhiqiza noma imishini emisha.
Valela imishini enomsindo ngezinto ezehlisa umsindo noma uyifake endlini yayo yodwa.
Yehlisa isikhathi sokuba semsindweni ngokushintshanisa abantu abasebenza lapho
Lapho umsindo ufika ku90 dB noma ngaphezulu, beka izimpawu ezikhombisa ukuthi lena "yindawo okumele kuvikelwe amadlebe kuyo" ukuze uqinisekise ukuthi bonke abantu abangena khona bayazivikela.
Ukungqangqazela
Ukuhlale usebenzisa amathuluzi angqangqazelayo njengobhemubhemu, nezinto zokusika kungaholela esifweni sokungqangqazela komunwe, umuzwa noma umsipha. Izimpawu zokuxwayisa zibandakanya ukukitazeka eminweni, iminwe ingajika ibe mhlophe, kulandelwe ukuqaqamba nokubheja ibe bomvu.
Ukushayela ogandaganda nemishini ezishintshayo kungabeka umzimba esimweni sokungqangqazela okungaholela ekuphathweni yiqolo noma ubuhlungu enqulwini nasedolweni. Izimpawu zokwexwayisa zifaka ubuhlungu nokuqina kweqolo emva kokusebenza ngogandaganda.
Yikuphi ongakwenza?
Sebenzisa imishini efanele umsebenzi.
Lungisa imishini ngendlela efanele isib. faka izinsimbi ezivimbela ukungqangqazela kobhemubhemu.
Sebenzisa ngokuyikho indlela yokuhlala esitulweni sikagandaganda
Hamba ngejubane elifanele, ugweme imigojana esemgwaqweni
Ukuvikela ukulimala imizwa, imisipha namathambo ezandleni nasezingalweni okudalwa wukungqangqazela.
Hlela umsebenzi ngendlela ozokwazi ukugwema ukusebenzisa amathuluzi angqangqazelayo.
Khetha amathuluzi angqangqazela kancane.
Abantu abashintshane futhi bathathe amakhefu njalo
Fudumeza izandla ngaphambi kokuqala umsebenzi bese uzigcina zifudumele.
Isimo sezulu
Ukuba sesimweni sezulu esingesihle, njengelanga elibalele noma amakhaza amakhulu kungalimaza.
Okumele ukwenze
Uma ilanga libalele gqoka izimpahla ezilula nesigqoko esinompheme omkhulu.
Ungabi nqunu, faka ukhilimu ovikela ukuhlaba kwelanga esikhunjeni.
Bheka izinsumpa nokujika kwesikhumba. Bonana nodokotela uma izinsumpa njll, zikhula, zopha noma ziluma.
Izingubo zokusebenza azakhiwe ngendwangu egcina imizimba yabasebenzi yomile futhi inezinga lokushisa elemukelekile. Uma imisebenzi izokwenziwa elangeni noma emakhazeni, izingubo ezilungele kumele zisetshenziswe ukugwema ukuba nentukuntuku nokuvumela ukuphefumula.
Izingubo zokuvikela ezanele kumele zihlinzekelwe abasebenzi uma kunobungozi bokushiswa yilanga njengezitshalo eziyingozi, izilwane nezifo.
Izifo
Ukuthintana nezilwane kungaholela ezifweni ezidluliselwa yizilwane kubantu. Izilwanyana ezinjengamagciwane, izimuncagazi nesikhunta kungabanga ukugula emzimbeni uma zihogeliwe, zigwinyiwe noma uma zingena esikhunjeni. Izimpawu zibandakanya izinkinga zesikhumba noku "samkhuhlane" okungagcina kube wukugula okukhulu uma kungelashwa.
Yikuphi ongakwenza ukunciphisa ubungozi?
Nciphisa ubungozi bokuthelelana ngokugcina izilwane zinempilo. Zigome uma kunesidingo,
Qinisekisa inhlanzeko. Njalo geza izandla ngaphambi kokudla, ukuphuza nokubhema.
Gqoka izingubo zokuvikela ezinjengama-ovaloli uma usebenza ngezilwane, ikakhulukazi uma ugula, namagilavu nephinifa likaseyili uma usebenza ngezinto ezinjengemithi yokuzalisa.
Vala konke ukusikeka nemihuziko ngamabhandishi angangenwa amanzi.
Izinto eziyingozi
Ukuba seduze nezinto eziyingozi njengamakhemikhali, isib. imithi yokubulala izinambuzane, imithi yokwelapha izilwane (idiphu lezimvu) uthuli, intuthu noma izinto ezinjengombhaceko, umanyolo, ukuhogela iphunga locwazi abashayo noma uthuli olusuka ezinhlamvwini, umanyolo, izinti, utshani obomisiwe njll, nokuthelwa umuthi wokubulala izinambuzane nediphu lezimvu kungadala ukugula.
Izimpawu zokuxwayisa
Ukukhala kwamehlo namanzi emakhaleni
Ukucinana emakhaleni
Umphimbo obuhlungu.
Ukukhwehlela okunezikhwehlela nokungenazo
Imisipha ebuhlungu nemfiva emva kokusebenza ngotshani obomisiwe obukhuntile.
Inkinga yokuphefumula
Ukucinana kwesifuba ngesikhathi somsebenzi, emva komsebenzi noma ngesikhathi uzilolonga.
Ukubefuzela
Lezi zimpawu kungaba ezesikhashana ngesikhathi kwenziwa umsebenzi, noma-ke zibe zimbi ziqhubeke isikhathi eside. Zingasuswa nayizinto ezincane ezingezwani nalowo ogulayo. Uma ungumuntu obhemayo, ubuye ubekeke esimweni sokuhogela izinto ongezwani nazo ngokwempilo maningi amathuba okuthi ube nezinkinga zesifuba.
Kubalulekile ukuzivikela wena nabasebenzi bakho. Gwema ukuhogela izinto ezinobungozi ngokwenza lokhu:
Sebenzisa ezinye izinhlobo zamakhemikhali ezinobungozi obuncane.
Shintshela ezinhlamvwini ezinothuli oluncane.
Valela izinto ezikhiqiza uthuli
Shanelani ngomshini obutha izinto ezichithekile hhayi ngomshanelo.
Nciphisa inani lalokho okuhogelayo ngokwenza lokhu:
Sebenzisa izimbobo zokungenisa umoya, isib. uma ushisela
Sebenzisa amahluzo okuyiwona kogandaganda nasezimotweni.
Gcina amahluzo njengokwemiyalelo yomakhi wawo.
Yandisa izimbobo ezingenisa umoya ebhilidini.
Gqoka izinto zokuvikela ukuhogela izinto eziyingozi. Qinisekisa ukuthi ufaka imaski noma into yokuvikela ukuhogela uthuli.
Amamaski nezinto zokuvikela ukuhogela uthuli kumele kubekwe endaweni eyomile nehlanzekile.
Uma usebenzisa imithi yokwelapha izilwane, kumele uhlale:
Ugeza amachaphazelo emithi esikhunjeni nasezingutsheni ngokushesha, ngaphambi kokuba udle, uphuze noma ubheme. Ungasebenzi phakathi kwezilwane ezisanda kwelashwa uma ungatheleleka.
Landela yonke imiyalelo ephuthumayo ebekwe wumakhi wempahla, isib. ukusebenzisa imijovo kawoyela.
Landela imiyalelo yokusebenzisa imithi, ikakhulukazi leyo ehlobene ne PPE.
Bika zonke izinsolo zokungenwa wushevu ukuze ziphenywe kabanzi.
Ukuthinta nokutshala izitshalo ezifakwe imithi:
Ukuthinta nokutshala izitshalo ezifakwe imithi engaba nobungozi ngaphambi kokuphelelwa yisikhathi, abaqashi kumele bahlinzeke - abasebenzi basebenzise - izimpahla zokuvikela.
Izitshalo ezifakwe imithi kumele zithintwe ngokucophelela ukunciphisa ukutheleleka. Kumele zipakishwe futhi zithuthwe endaweni yokusebenzela ngendlela yokuthi zithokale kalula uma sezidingeka, okuzokwenza ukuthi kugwemeke ukuthinta izitshalo ngokungenasidingo.
Izikhwama zokutshala noma amahhashi nezinye izitsha zokuthutha nezitshalo ezinomuthi endaweni yokusebenzela kumele zihlanzwe, ngokuthululwa ziwashwe zonke izinsuku.
Ukuphepha nenhlalakahle yasemsebenzini
Izingozi eziningi emsebenzini wezolimo namahlathi zingumphumela wokusheleleka, ukukhubeka nokuwa. Qaphela ukuthi izindawo zokusebenzela azinazo izinto ezingakhuba abantu njengezintambo zikagesi, amasaka noma imibhede endlalwe ngotshani nokuthi kunesikhala esanele sokubeka amathuluzi nezimpahla. Gcina amabhilidi akho ekhandiwe qinisekisa ukuthi iphansi alinazo izimpahla eziningi ngokweqile, ikakhulukazi emabhilidini amadala.
Nciphisa ingozi yokuwa, ukukhubeka nokusheleleka. Kumele uhlinzeke lezi zinto ezilandelayo:
Izinsimbi zokubambelela ezitebhisini lapho kunesidingo
Izitamukoko ezisebenzayo lapho kunamaxhaphozi khona njengezindawo zokugeza izitshalo nasemadeleni.
Ukukhanya okwanele.
Izinga lokushisa elanele nokungena komoya ezindaweni zokusebenzela.
Izimpawu zokuphepha lapho kunobungozi bempilo nokuphepha emva kokuba usubuhlolile ubungako bengozi.
Usizo lokuqala nosizo oluphuthumayo
Njengoba kujwayelekile ukuthi abasebenzi basemahlathini nakwezolimo besebenze ngamaqenjana amancane ezindaweni ezahlukene, umsebenzi ngamunye kumele aqeqeshwe ngokosizo lokuqala. Lolu qeqesho kumele lubandakanye nokwelashwa kwezilonda ezivulekile nokuvusa abaqulekile. Ezindaweni lapho umsebenzi engahogela amakhemikhali noma intuthu, kunezinyoka, ukulunywa izinambuzane noma izicabucabu nezinye izingozi, ukuqeqeshwa ngokosizo lokuqala kumele kwenziwe umuntu oqeqeshiwe.
Amabhokisi osizo lokuqala anezinto zakhona kumele ahlale ekhona endaweni yokusebenzela futhi avikelwe ekonakalisweni wumswakama.
Kumele kuhlinzekwe izintuba zokuphuma ngokushesha uma kukhona olimele noma ogulayo odinga ukwelashwa.
Izithuthi noma indlela yokuxhumana kumele zibe khona endaweni yokusebenzela ukuze kuthintwe abatakuli uma kunesimo esiphuthumayo.
Izindlu zokuhlambela
Kunobungozi bokuthola ukugula ezinketshezini ezinobungozi nasenkucunkucwini nemikhiqizo yezilwane. Uma unabasebenzi abaqashwe ngokugcwele, nabayitoho kumele uzihlinzeke lezi zinto.
Uhlanze izindlu zangasese ezingenwa wumoya
Ugeze osinki ngamanzi ashisayo nabandayo, ngensipho namathawula (noma umshini wokomisa wesandla)
Imishini yokuwasha ephathekayo, izindwangu zokusula zabasebenzi abasebenza kude nezindawo zokuwashela.
Izindawo zokushintsha ezindaweni lapho kugqokwa khona izingubo ezehlukile.
Indawo eletha amanzi ahlanzekile (ibhalwe ukuze yehluke kwezinye izindawo ezinamanzi okungafanele aphuzwe)
Ukubikwa kwezifo ezihlobene nomsebenzi
Izifo ezithile ezibangwa wumsebenzi kumele zibikwe emnyangweni wezabasebenzi. Isifo osithola uma usebenza ngalokhu okulandelayo, kumele sibikwe:
Izilwane: izifo ezitholakala ngokusebenza ngezilwane
Ukubulala izinambuzane
Izinto zemvelo: isifo sesifuba somoya esisuswa wuthuli lwezinhlamvu, izinambuzane ezisetshenziselwa ukubulala izilwanyana, umquba namakhowe.
Ezinye izinto: isifo sesikhumba esisuswa okuphathelene nomsebenzi njengezibulali magciwane.
Imishini: ukungqangqazela kwesandla nengalo ngenxa yokusebenza ngobhemubhemu (isaha likaphethiloli) noma amasaha esandla.
Uma udinga eminye imininingwane thintana nehhovisi labasebenzi noma ihhovisi lesifundazwe.
<fn>DOL.OhsFoodbeverage.2010-12-07.zu.txt</fn>
Ukuphepha kanye nempilo ezimbonini zokudla kanye nezeziphuzo
Abasebenzi basezimbonini bahlala bebhekene nezingozi eziningi, esingabala kuzo lezi ezilandelayo:
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Ukuwa okungabangelwa ukushibilika bese kuholela ekubhinyilikeni kanye nasekwenyeleni
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Ukuba khona kwezinto ezicijile njengemibese
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Ukushayisana nezithuthi zangaphakathi ezifana nawogandaganda bakhona kanye nezinqola eziphatha impahla
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Ukuphakamisa izinto, ukuphindaphinda umsebenzi ofanayo kanye nokudedela umzimba uthintwe yizinto ezithile ezilimazayo. Abasebenzi kulolu hlobo lwezimboni bavame ukuphakamisa izinto ezisindayo kanye nomsebenzi ophindaphinda into efanayo njalo nje, abanye abayinakekeli imizimba yabo okuholela ekuthini bangaziniki izikhala ezanele ngaphakathi embonini
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Babhekana nomsindo
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Babhekana nezinto ezilimaza imizimba yabo - babhekana futhi nezinto ezilingana namagciwane ezingena emizimbeni yabo ngokuphefumula kanye nokuhogela izinto ezifana nothuli kanye nokusebenza ezindaweni eziphakeme ezinomhwamuko omningi. Uthuli luvame ukwakhiwa yizinto zokusebenza kumbe imikhiqizo yasembonini uqobo lwayo, kokunye kube yizinga eliphakeme lomhwamuko elilimaza isikhumba
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Basebenza ngamakhemikhali ayingozi - lokhu kubhekana namakhemikhali kungoba bewasebenzisela ukuhlanza izinto kanye nokubulala ngawo amagciwane ezindaweni ezithile embonini
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Basebenza ezindaweni ezishisayo nezibandayo. Lolu hlobo lwezimboni luvame ukuba nesimo esiguquguqukayo samazinga okushisa nokubanda ezindaweni zokusebenza njengoba kuhlala kufudunyezwa imikhiqizo iphinde eminye iqandiswe. Abasebenzi bavame ukubekeka esimeni esibucayi ngenkathi besebenza ukudla bekufaka emathinini. Imiphumela yalokhu kuba ukusebenza ezimeni ezibanda okweqhwa
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Bayaye futhi basebenze ezindaweni ezimpintshekile. Ezinye zalezo zindawo ngezifana: nezindawo zokugcina imikhiqizo, amathange kanye nemigqomo, imigodi kanye nezitsha ezinkulu, amathange kaphethiloli, imigqomo yokukhama amagilebhisi, amathange okuvubela kanye nezinye izitsha ezinkulu.
Ukuwa, ukusebenzisa imibese, ukushayisana, ukuphakamisa kanye nokuphindaphinda imisebenzi
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Makulungiswe kahle izindawo okuhanjwa kuzo kuthi ezokuhlanza zigcinwe zomile ngokuthi kwesulwe konke okuchithekileyo. Kufanele futhi ukuthi abasebenzi banikwe izinto zokugqokwa ezinyaweni ezivikela ukushibilika
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Makutholelwe abasebenzi bonke amagilavu okuvikela ukusikwa yimibese
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Ukwehlisa izinga lokushayisana kanye nokushayiswa yizinto zokuthutha ngaphakathi
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Makuhlukaniswe amaphasishi ezinto zokuthutha kanye nezindawo abasebenzi abasebenzela kuzo ngemingcele kasimende kanye nezitebhisi
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Makuvinjelwe ukuchitheka kwamanzi kumbe kwezinye izinto ezimanzi
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Abasebenzi kumele baqeqeshwe ngokuphakamisa izinto bese kuthi izindawo ezithile zakhiwe kahle ukuqinisekisa ukuthi abasebenzi banesikhala esanele.
Ukusebenza emsindweni
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Ezinye izinto ezifana nokufaka imikhiqizo emathinini, emabhodleleni, kanye nokusetshenziswa kwemishini ethutha imikhiqizo ngamabhande kuvame ukubeka abasebenzi ebucayini bomsindo omkhulu. Kumele kube nezindlela ezivela konjiniyela zokwehlisa umsindo, nabasebenzi basizwe ukusebenzisa izindlela zokuzivikela kulokhu.
Izingozi ezithinta imizimba yabantu
Lezi zinto ezilandelayo zingaba yizindlela zokuvikela izingozi ezihlasela imizimba yabantu ezimbonini zalolu hlobo:
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Ukwakha izimbobo ezizoholela ekuthini kuphume uthuli ezimbonini
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Abasebenzi badinga ukunikwa izinto abazozisebenzisa mathupha zokuzivikela, izinsizakusebenza kanye nokuqeqeshwa ngezindlela zokuzisebenzisa.
3
Abasebenzi kulezi zimboni babekeka ebucayini bezingozi eziningi ezibandakanya ukushayisana nezithuthi zangaphakathi ezifana nawogandaganda kanye nezinqola
Makubalulwe ukuhlanzeka komuntu ngamunye kuphinde kuqinisekiswe ukubaluleka kokwehlukanisa phakathi komsebenzi kanye nezimo zokuziphephisa.
Izingozi zamakhemikhali
Abasebenzi kumele baqeqeshwe ngasohlangothini lokuphepha emsebenzini. Kulokho kuqeqeshwa kufakwe nezindlela zosizo lokuqala.
Ukushisa kanye nokubanda
Kumele kube nodokotela osemthethweni kumbe umhlengikazi ozoqinisekisa ukuthi umsebenzi ngamunye usesimeni esamukelekile ukuba ngumsebenzi walolu hlobo lwemboni.
Izindawo ezinezidingo ezahlukile
Umqashi umelwe ukubeka eceleni izindawo ezinezidingo ezahlukile emsebenzini. Uma zikhona kumele kube nezimpawu zokukhombisa ukuthi kungenwa kanjani kulezo zindawo ukuze zisheshe zibonakale.
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Izimvume zalezi zindawo kumele zibe khona ziyifanele imisebenzi ethile emelwe ukwenzelwa kulezi zindawo.
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Abasebenzi kumele banikwe izinto ezifanele zokwelekelela ukuphefumula uma bezosebenzisa lezi zindawo kanti kumele labo basebenzi baqeqeshelwe ukusebenzisa lezi zinsizakusebenza.
Izinto ezinokuwa
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Makuqinisekiswe ukuthi izinto ezigcinwe phezulu (njengalezo ezigcinwe emashalofini okugcina impahla) azinyakazi kalula ukuze kuvikelwe ukuwa okungaba yisiphazamiso. Uma kupakishwa izinto makubekwe ngaphansi ezisindayo bese kuthi ezilkula zibekwe phezu kwezisindayo.
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Makukhethwe kahle izindlela zokupakisha izinto, ukuzinyakazisa nokuzisusa makuqinisekise ukuthi azikho eziwayo.
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Makuqashelwe ukuthi izinto ezimisiwe (njengamasilinda aqukethe igesi) kumbe izinto ezincikiswe obondeni kazinyakazi noma zithuke zishayiseka.
Amathuluzi asetshsenziswa ngezandla
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Imibese ivame ukuba yimbangela yezingozi eziningi ngakho idinga ukubekwa endaweni ephephile kumbe ifakwe esikhwameni uma ingasetshenziswa.
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Uma le mibese ivame ukusetshenziswa, izingubo ezingasikeki kalula ezibalulwa emithethweni yokuphepha kumele zigqokwe (kubalwa lapha imibese yokusika edinga amaphinifa afanele kanye namagilavu avikela ukusikeka)
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Amathuluzi asetshenziswa ngezandla kumele ahlale esesimeni esihle ukuze kungadingeki amandla amaningi uma isetshenziswa.
Ukususa izinto
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Izinto ezifana nezithuthi zangaphakathi, izinqodlana zempahla, okusetshenziswa ngabahamba ngezinyawo kumele kwenzelwe izindawo zako ezingezusetshenziswa ngabanye abasebenzi uma kuvuma. Umuntu othuka edudula okukodwa kwalokhu kumele ahambe lapho ezobonakala kalula khona.
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Izinto ezibhekela ukuphepha kumele ziqinisekise ukuthi izindawo ezinobungozi ziyaziwa (njengemishini enokugingqika, amahhuku kanye nezinto ezingaphunyula ziphume emishinini).
Ukulungiswa kokudla kanye neziphuzo
Izimboni zokudla kanye neziphuzo zivame ukuba yizinhlobo ezahlukene ezingaphezu kwamashumi amathathu. Lokhu kubandakanya izindawo zokuhlaba, izigayo zikashukela kanye nezigayo zokusanhlamvu ezihambisana nezindawo ezikhiqiza imithombo kanye nalezo ezakha utshwala obushisayo. Imininingwane ebheka ukulimala kwabantu ezimbonini zokudla kanye neziphuzo ikhombisa ukuthi izinga liphakeme kakhulu lapha. Nokho, lawa mazinga aphinda ahlukahlukane futhi ezinhlotsheni ezahlukene zezimboni zale mikhiqizo. Okuyiyona mbangela enkulu yezingozi zalolu hlobo kuvama ukuthi kube yilena:
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â ukulimala kwemizimba yabantu
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â ukushibilikiswa yizindawo ezimanziswe wukudla
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â ukuwa ezindaweni eziphakeme
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â izithuthi zangaphakathi emsebenzini (kubandakanya ogandaganda bangaphakathi)
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â ukushaywa yizinto ezithile (njengemibese ebukhali kanye nezinto eziwayo)
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â yimishini.
Kukho konke lokhu, yizithuthi ezivame ukuba yimbangela enkulu yezingozi emzebenzini, kubalwa lapha ukuwa umuntu esendaweni ephakeme kanye nokulimala okubangwa yimishini.
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â ukulimala okuthinta imizimba yabantu
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â ukulimala okuthinta isikhumba
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â umsindo
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â isifuba somoya esibangelwa yizimo zasemsebenzini
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â isifo samathambo
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â ingcindezi ebangelwa yizimo zasemsebenzini
Izimboni
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Ukusebenza ngenyama nenhlanzi
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Ukugaya, ukukhiqiza izinto zokuphakela izilwane
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Imikhiqizo kafulawa
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Imikhiqizo yobisi
6
Abasebenzi kumele baqeqeshwe ngezimo zokuphepha entweni ngayinye bese kwengezwa ukuqeqeshwa ngokosizo lokuqala
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Mayelana nezithelo nemifino
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Izinto ezinoshukela
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Utshwala kanye neziphuzo ezingadaki
Imikhiqizo eyomisiwe kanye neqandisiwe
Ukukhiqizwa kokudla kunamazinga amathathu - ngokusezingeni lasepulazini, ukukhiqiza kanye nokuthengisa. Ukukhiqizwa kokudla kanye neziphuzo kwenzeka emafemini angalingani ngobukhulu kusukela kulawo aqasha abantu abambalwa kuze kufike kulawo aqasha amakhulu ngamakhulu abantu. Kulawa mafemu emakhulu noma emancane kodwa ekhiqiza ukudla kanye neziphuzo, asezingeni likazwelonke kumbe lomhlaba, enezinhlangano eziningi eziwalawulayo, avame ukuqasha izinkulungwane zabasebenzi. UMnyango Wezabasebenzi unomthwalo osemahlombe awo wokubhekela amazinga amabili okuqala - izinga lomsebenzi osepulazini kanye nelokukhiqiza. Ukuthengisa kanye nokusakazwa kwemikhiqizo khona kuwumsebenzi wawohulumeni basekhaya kanye neminyango yempilo yomphakathi, yize uMnyango Wezabasebenzi usebenzisana nale minyango ukuqinisekisa ukulandelwa kwemigomo yempilo kanye nokuphepha.
Ngeso elibanzi
Ngokujwayelekile kulukhuni ukusingatha impilo emsebenzini kunokusingatha ukuphepha nje. Imbangela kanye nemiphumela yezimo ezingezinhle zokuphepha emsebenzini yikho okusingatheka kalula. Okulukhuni ukukuhlonza kungakafiki ukugula okubangelwa yizimo zasemsebenzini. Lokhu kubangelwa ukuthi kuthatha isikhathi ukuthi ziziveze izimpawu zalolu hlobo lokugula. Kuyaye kudinge ukuthi lezi zimpawu zize ziziveze kube yikhona zibhalwa phansi. Emva kwalokho sekungabhalwa-ke nezindlela zokulwa nakho ukugula lokho. Izinkinga ezifana nokugula ngeqolo zihlupha ngokuthi kungangabi yizimo zasemsebenzini ezibe yimbangela. Abasebenzi bavame nokuthi babe nenkinga yokungafuni ukuveza ukuthi baguliswa wumsebenzi ngoba besabela ukuzithola sebedilizwa. Yizinto ezifananalena ezigcina ziveze isidingo sokuthi kuliwe nokukhula kwesimo sokugula kwabantu emsebenzini.
Ã¯â‚¬Â 
Phezu kokuba izisombululo zezinkinga zokugula emsebenzini zikhona kodwa izisombululo ezivame ukwaziwa yibo bonke abantu ngobuningi azikho. Yikho izinkampani ezinkulu sezize zazinikela ekuthini ziqashe abantu ababhekene kuphela nempilo yabantu abangabasebenzi. Izinkampani ezingenawo amathuba anjena yilezo ezincane. Uma abantu bazo behlangabezana nalezi zinkinga okukhulunywa ngazo lapha bavame ukuhambela odokotela babo bemindeni, kodwa bese kuba nenkinga yokuthi labo dokotela babo abaqeqeshelwe ukubhekana ngqo nezinkinga zempilo yabantu abaguliswa yizimo zasemsebenzini. Amaningi emabhizinisini awaphoqelekile futhi ukuthi athole abantu abaqeqeshelwe ukulwa nokugula kwabantu ngenxa yezimo zomsebenzi. Okunye futhi ukuthi izinhlobo ezinjena zokugula kwabantu abasebenzayo kaziziningi ngaleyo ndlela. Yikho iningi labasebenzi likwazi ukusebenzisana njengomfelandawonye ukulwa nalolu hlobo lokugula. Ukuthi nje-ke akuguquki ukuthi ukuthola abantu abawuqeqeshelwe lo msebenzi yikho okwaziwa njengokunemiphumela engcono. Le ngxenye elandelayo izobhekana nokudingida ukugula okuvela ngenxa yezimo zokusebenza bese iveza izindlela ezahlukene zokusombulula lezi zimo:
Izimbangela ezivamile
Izimbangela ezijwayelekile zokugula okubangelwa ukusebenza ezimbonini zokudla neziphuzo yilezi:
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â ukugula enyameni kanye nasemathanjeni (MSDs): kubonakala ngokukhubazeka kwesingenhla kumuntu (WRULDs) kanye nokukhubazeka kweqolo
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â ingcindezi yomsebenzi: ingabangelwa ukungahleleki kahle kwendlela yokusebenza
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â isifuba somoya emsebenzini: sibangelwa ukuphefumula uthuli lukafulawa wokubhaka
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â ukulimala kwesikhumba: kubangwa ukugeza izandla, ukuthinta ukudla, njll.
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â amathambo: abangelwa ukuhlukunyezwa wuthuli olufana nolokubhaka nofulawa, izinongo nokunye
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â umsindo obanga ukungezwa: yilapho izinga lomsindo leqa isilinganiso sika-85 dB(A).
(kokubili lokhu: i-WRULDs kanye nokulimala kweqolo) kuhamba phambili ngamalengisi. Nokho nezinye izingozi zingaba sezingeni eliphakeme uma isimo sizivumela.
Imbangela yokuthinteka komzimba
Zinhlanu izimbangela zalokhu kulimala komzimba ezimbonini zokudla neziphuzo:
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â ukupakisha kanye nokwethula imikhiqizo (njengamabhokisi kanye namasaka)
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â ukududula izinqodlala zangaphakathi (ezifana nalezo eziphatha imikhiqizo)
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â ukusika, ukusaha amathambo, ukwephula amalungu, ukuqoba, (nxa kulungiswa inyama yenkomo kumbe yenkukhu)
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â ukupakisha imikhiqizo (njengawoshizi, izinkwa kanye namabhisikidi)
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â ukuthwala amakesi eziphuzo (nxa lezi zinto zithuthwa)
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â lezi zinto yizo ezidinga ukubhekelwa uma kwenziwa uhlelo lokulwa nobungozi.
Sizokwazi ngani ukuthi inkinga ikhona?
Ukulimala kanye nokuthinteka kwempilo kuvela ngezindlela eziningi ezifana:
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â nokulimala kweqolo kanye namanye amalungu omzimba
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â ubuhlungu kanye nokunkenketha
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â imikhiqizo engekho ezingeni elihle
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â ukulahleka kwezinto
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â ukwehla kwezinga lokukhiqizwayo
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â ukuphakama kwezinga lokukhononda kwabasebenzi kanye nokuphumula njalo
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â ukukhula kwezinga lokuzenzela kubasebenzi (njengokuzilungisela izihlalo)
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â amabhandishi kubasebenzi, ukuhlatshwa, ukuzihlikihla, imigexo yekhopha neminye enozibuthe. Uma unenkinga kuzolahleka imali ngokungabibikho kwakho emsebenzini ngenxa yokugula, ukuqasha abantu abaningi, ukuqeqesha abantu abasha njalo, ukwehlika komkhiqizo, njll. Ukucela izinxephezelo kuyakhula bese kulimala nokukhokheleka kwemishuwalense.
Isifuba somoya emsebenzini
Bayanda abantu abaphathwa yilesi sifuba ezimbonini zokudla neziphuzo. Isifuba somoya sibangelwa ikakhulukazi ukuphefumula uthuli lukafulawa. Ababhaki yibo abanesibalo esiphakeme salesi sifo kuzo zonke izimboni zalolu hlobo.
Izinto ezibangela isifuba somoya emsebenzini
Lesi sifuba sibangwa ukuphefumula uthuli okugcina ngokuhlasela izitho zokuphefumula - lolu thula ngolwezinto ezisanhlamvu, ufulawa, izithako zezinto ezenziwa ngofulawa, izithako zeqanda, izithako zenhlanzi, izinongo kanye nezinto eziphuma okhunini - ngakho abasebenzi abasebenzisa izigayo, imithombo, ukubhaka, ukwenziwa kwenhlanzi, njll. Yibo abasengozini kakhulu. Isifuba somoya yiso esikhathaza kakhulu kanti impilo yomuntu siyayikhinyabeza impela nje.
Ukulimala kwesikhumba ngenxa yomsebenzi
Imininingwane iveza izinga eliphakeme lokuthinteka kwesikhumba kulokhu.
Imbangela yokulimala kwesikhumba
Lesi sifo sihlasela abasebenzi abasebenza ngenyama, inhlanzi, izinkukhu, izithelo kanye nemifino, bese kuba ababhaki, abapheki, abasebenza ukuhlanza kanye nabanye abaningi.
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Kwabalungisa ukudla kulimala izandla kanye nezingalo
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Kubonakala ngokuthi isikhumba sibe bomvu, sihlubeke, siklayeke, imvama lokhu kuba kubi ngendlela yokuthi abasebenzi baphuthe emsebenzini, kokunye baze bagcine sebewushiyile nomsebenzi
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Lesi sifo sesikhumba sibangwa ukusebenzisa kakhulu amanzi, insipho kanye nezinye izithako zokugeza (kuze kufinyelele ku-55%) bese kulandela ukuthinta njalo izinhlobo zokudla ezifana noshukela, ufulawa, izithelo ezisawolintshi, imifino, izinongo kanye namakhambi, inhlanzi nezilwane zasolwandle, inyama kanye nenkukhu (kufinyelela ku-40% lokhu).
Ukufinya njalo
Ukufinya (ukucinana kumbe ukuba namafinyila) kuyimbangela yokushisa kwekhala, amafinyila adalwa uthuli emakhaleni
Imbangela yokufinya njalo
okusanhlamvu, ufulawa, izinongo, izithako kanye nothuli lwesingodo kubangela ukufinya njalo (ukukhala kumbe ukuluma kwamehlo) kanye nezinye izinto okungelula ukuzibekezelela.
Ukulahlekelwa ukuzwa ngezindlebe. Imbangela yokulahlekewla ukuzwa ngezindlebe
Ukusebenza emsindweni omkhulu kuvama ukuphazamisa ukusebenza kwezindlebe okungaba lukhuni ukukulandela njengoba kwenzeka kancane kancane nje. Umsindo uke ube mkhulu kakhulu, ikakhulu ezindaweni ezivulekile (njengamahholo afaka imikhiqizo emabhodleleni) kumbe kube nomsindo ovela kwezinye izindawo eziseduzane ezisebenzisa imishini emikhulu (njengomsindo wamabhanoyi). Uma kuvela ukuthi kunenkinga yomsindo okuleli zinga kuhle ukuthi imbangela yalowo msindo kube yiyo enqandwayo.
Ukwenziwa kwenqubomgomo yokubhekelela impilo emsebenzini
Kunezinto ezintathu ezibalulekile ezidinga ukulandelwa uma kwenziwa inqubomgomo yokubhekelela ezempilo emsebenzini:
1. Ukuvimbela
Kunomthetho kanye nezimiso ezibhekene nomqashi ngqo ukuthi asebenzise noma yini angayisebenzisa ukuvimbela ukuthikamezeka kwempilo kubantu bakhe emsebenzini. Kumele okokuqala athole imbangela yesimo esibucayi empilweni yabasebenzi bakhe. Imvama izimpawu ezinjena ziyaziveza. Uma sekutholakele lokhu esingakubiza ngezimo ezinobungozi (njengomsindo, nokunye) izinyathelo ezifanele sezingathathwa. Sibhekise lapha ekubhekeleleni ukuphepha komuntu ngamunye. Kubalulekile ukuthi kungabi kuphela ukubhekelela umuntu ngamunye kumbe idlanzana labantu, kodwa kubhekwe nokuthi bungakanani ubucayi umsebenzi nomsebenzi abekeke kubo kanye nemiphumela engahle ilindeleke. Ulwazi oluqoqeke kanje lungaba wusizo ukuthola abantu abafane ukwenza lo msebenzi kumbe inhlangano elwa nalolu hlobo lwenkinga.
12
Imisebenzi efana nokufakwa emathinini komkhiqizo,ukuwufaka emabhodleleni kanye nokusetshenziswa kwamabhande athuthayo kungaholela emsindweni ongabekezeleleki
Isimo okusetshenzwa kuso akuvamile ukuthi sibe ngaphezu kwezindlela zokwelapha ezihlelwe ngaphambi kwesikhathi.
Ukubhekelelwa kokuphutha emsebenzini ngenxa yokugula
Ukungabibikho emsebenzini kwabantu sekuphenduke inkinga enkulu ezinkampanini ezinkulu. Imininingwane esiqoqiwe kuze kube manje lapho ikwaze ukutholakala khona ingaba lusizo olukhulu ekutholeni izinga lezinkinga ezithinta impilo kubasebenzi. Uma kutholakala ukuthi kunezingxenye emsebenzini ezinabantu abaphuthayo kakhulu ngenxa yempilo, kungasho ukuthi inkinga seyikhona. Kunemisebenzi evama ukuholela ekuphazamisekeni kweqolo (WRULD) kwabanye abasebenzi.
Ukulalela abasebenzi
Kunemininingwane eminingi engatholakala ngokukhuluma nabasebenzi uqobo. Bangangathandi ukuveza izinto eziningi ngezinkinga zempilo abasebenzi ngokusola ukuthi bangahle balahlekelwe yimisebenzi yabo. Nokho, ziningi izindlela ezingasetshenziswa ukuthola lolu lwazi ngezinto abahlangabezana nazo abasebenzi ngaphandle kokubabeka ebucayini bokwethuka, kulezo zindlela kungabalwa ukufihla amagama alabo abavumile ukulwethula ulwazi.
Ukulwa nobungozi
Mayelana nokuphepha kanye nempilo yabantu ziningi izindlela ezingasetshenziswa ukugcina izinga lalokhu lilihle. Uma kuvuma kumele noma yini eyingozi isuswe. Ukwethemba ukuthi umsebenzi ngamunye uzoziqinisekisa yena ngokuvikeleka kwakhe, kungaba yinto yokugcina ukuthi yenziwe ngumqashi. Indlela encomeka kakhulu ekuphepheni kanye nasempilweni yomsebenzi ukuthi kube khona uzwano nokuxoxisana phakathi kwabaphathi nabasebenzi. Imvama akunasidingo sokuthi kuze kutholakale umuntu ozobhekana nqqo nokubhekelela lesi simo sabasebenzi, nokho, ezinye izimo zingakuveza ukuthi yisu elingcono kunawo wonke ukulanda abantu abazobhekana nalezi zimo ngqo. Izinto ezinjengalezi azivamile ukuthi kube ngezibhekene nokwelashwa kuphela, ngisho iziyalo zabantu abathile abazi lowo msebenzi ziyasebenza. Umuntu wasemtholampilo angabuzwa ukuthi kumele kwenziweni ukuze kuvikwe isifuba somoya kubasebenzi.
2. Ukuvuselela asebephazamisekile
Noma sekunezinyathelo eziningi eseziye zathathwa ukuvimbela ukugula kwabantu emsebenzini, kusenokwenzeka ukuthi kube nomuntu oguliswa yisimo asebenza kuso. Kungenzeka futhi ukuthi ukugula lokho kungaqalwa yisimo somsebenzi, kodwa kube yizinto ezidinga ukulawulwa ngumqashi. Kusangenzeka ukuthi kube nomuntu oqalwa yinkinga yeqolo kumbe yengcindezi ibe ingadalwa yisimo asebenza phansi kwaso. Kube mhlawumbe ukuthi lowo msebenzi uthwala izinto ezisindayo ngaleyo ndlela isimo sakhe sempilo esingadaliwe wumsebenzi lowo siye ngokuba sibi sesenziwa wumsebenzi-ke manje. Isimo esinjalo uma singabhekelwa singabangela ukuthi umsebenzi agule kakhulu agcine mhlawumbe esewuyekile nomsebenzi lowo kanti uwenza kahle.
Sewuke wahlola waphinda wahlangabezana nezidingo zempilo yakho?
Ukuthatha izinyathelo zokuhlola ubungozi kungazibeka obala izingxenye zomsebenzi ezinokuholela ekuthikamezekeni kwempilo ukuze ukwazi ukuhlangabezana nezidingo ezinjalo zempilo embonini yakho. Ukucwaninga izimo zempilo kuyisidingo ukuvundulula ubungozi obungathinti izimo zokusebenza ukuze kukwazi ukulinganisa izidingo zokuqaphela ukuphepha. Izibonelo eziva lapho kuyaye kudingeke khona ukuthi kuhlolwe izimo zempilo kufaka lokhu okulandelayo: nxa kunobungozi besifuba somoya (njengokusebenza lapho kunezinhlayiya zezinhlamvu khona, impuphu kafulawa, ukuphuquka kwemibhako, izithako zenhlanzi kanye nezinongo), ama-MSD (abandakanya i-WRULD) ukusebenza lapho kukhona ingozi yamagciwane angabonakaliyo khona (njengezindawo zokuhlaba), ubungozi besikhumba kanye nokusebenza lapho kushisa khona nalapho kubanda khona.) Khumbula: ukudla kungaba nezinto ezingasusa inkinga yempilo noma ngabe amathuba awamakhulu kangakanani. Kudingeka ulwazi lwabafundile uma kunezimo ezingadala inkinga empilweni yabasebenzayo. Konke lokhu kungaba wusizo kulabo abasebenza ngokudla ezingeni lokuhlanzeka uma beye bakunaka.
Ukuphazamiseka komzimba womuntu
Unazo yini izindlela ezanele ukuvikela, ukucwaninga kanye nokwengamela ukulimala okuthinta umzimba womuntu, njengokuvika ukuphakamisa izinto ezisindayo kumbe i-WRULD okubangwa ukwenza umsebenzi ofanayo? Kungcono ukuvika izimo ezimbi akubizi njengokulwa nazo. Akuvamile ukuthi kube lula ukuvika wonke ama-MSD, ngakho ukukubika isikhathi sisekhona lokhu kubanga ukuthi kulweke nakho noma ngabe sekuye kwahlasela.
Indlela evama ukkuphumelela yokulwa ne-WRULD
Isimo somsebenzi
Bhekelela ukuphepha endleleni amathuluzi akhiwe ngayo, imishini, izindawo zokusebenza kanye nezindlela zokusebenza. Qaphela ukuthi libe phansi izinga lokuqhaqhazela kwemishini, amandla adingeka uma kusetshenzwa kanye nokusebenza ezimeni eziphazamisa impilo.
Ubude besikhathi sokusebenza kuleso simo
Qinisekisa ukushintshanisa abantu emsebenzini othile, ukushesha okudingeka kulowo msebenzi, izikhathi zokuphumula kanye nokwelekelelana. Bhekisisa ukuthi ubude besikhathi sokwenza umsebenzi othile buholela kusiphi isimo... [some part of sentence missing]**
15
Bhekisisa ukuphepha ezindleleni zokutakisha, zokuthwala kanye nokuthuthwa kwempahla ukuvikela ukuthi ingawi.
Okuvame ukuphakama uma kusetshenzwa ngesikhathi esengeziwe kumbe ngesikhathi esimatasatasa kakhulu.
Izindawo ezisizungezile
Qiniseka ukuthi kufudumele futhi indawo ivuleke ngokwanele, kuyahlaleka futhi kunokukhanya okwanelisayo.
Ukucwaningwa kobungozi
Ekubhekeleni ubungozi, thola imisebenzi engadala ubungozi engahle idinge okukodwa kumbe okuningana kwalokhu okulandelayo:
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â amandla
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â ukuphindelela
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â ukuma kabi kosebenzayo.
Ehlisa izinga lokulimala emisebenzini ethile uma kuvuma ngokuthi ulwe nezimbangela zako.
Ukuhlolwa ngaphambi kokuqashwa
Lokhu kuzosiza ukuthi abantu banganikwa imisebenzi ezokwandisa ukuthikamezeka asebenakho vele emizimbeni.
Ukufakwa emsebenzini
Qiniseka ukuthi imisebenzi enobungozi kayinikwa abantu asebeye bahlukumezeka vele
Ukuqeqeshwa kwabasebenzi
Abasebenzi kumele baqeqeshwe kumbe bafundiswe ngobungozi obukhona kanye nezimbangela zabo, izindlela eziphephile zokuphakamisa izinto (ikakhulu isimo somzimba kanye nezindlela zokuthwala izinto) kanye nesidingo sokubika uma kukhona olimele.
Ukulawulwa kwabasebenzi
Bahlole njalo abasebenzi ikakhulu labo abanemisebenzi elimazayo uma besanda kuwuqala umsebenzi, njengokuthi nje, njalo emva kwamasonto amane qiniseka izimpawu zokulimala ziyaqashelwa.
Ukuhlomela impilo yabasebenzi
Sekuveziwe okunye ngenhla kodwa khumbula ukuvuselela asebethintekile kanye nokulawula abahlukumezekile.
Ukuhlola isimo sokuphutha ngenxa yokugula
Qikelela ukuhlola isimo sempilo yabasebenzi, njengokuthi nje, njalo emasontweni amane ubheke abaphuthayo, bese futhi ubheka ukuthi bayakwazi yini ukufinyelela lapho kutholakala khona usizo ngempilo yabo.
Qikelela usebenza kahle kwezinyathelo ozithathayo
Ukuqinisekisa ngokuhamba kahle kwe-WRULD, kumele kube khona isiqiniseko sokuthi iyalandelwa.
Ukulawula ubungozi
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Thola ukuthi yimiphi imisebenzi enobungozi obukhulu obuthinta ukulimala (njengokuphakamisa izinto) kumbe ukulimala okungelapheki (okufana nokusebenzisa esingenhla somzimba ngokuphindaphinda.)
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Hlola le misebenzi ngokujulile ukuze ukwazi ukubona ukuthi yizini kuyo ezinobungozi
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Yethula amasu osizo lapho kuvuma khona, njengasezithuthini ezidumayo, amabhande athuthayo, izisefo kanye nokuphathwa kwempahla eningi
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Lapho amasu engasebenzi khona, yethula uhlelo lokuvikela ukulimala, njengokwehlisa inani lezinto ezisindayo ezinjengamabhokisi afinyelela esisindweni sika-25kg kumbe ngaphansi, enza ngcono izakhiwo zalapho kusetshenzelwa khona, ukudluliselwa kwemisebenzi kwabanye abantu, ukuqeqesha, ukuhlolwa kwempilo kanye nokuweliselwa kwabantu emisebenzini eyahlukahlukene ukuze bangenzi umsebenzi owodwa njalonjalo.
Ã¯ÂÅ¸Ã¯â‚¬Â Xoxisana njalo nabamele ukuphepha ezinyunyaneni zabasebenzi kumbe abamele abasebenzi nxa kungebona abasebenzi uqobo lwabo ukuze kube khona izixazululo njalo nje ezinkingeni ezivelela abasebenzi.
Ukusebenza ekushiseni nasekubandeni. Lolu hlobo lwezimboni lunamazinga okushisa nokubanda aguquguqukayo ngenxa yohlobo lwemisebenzi edinga ukushisa nokubanda.
Word count: 3,182
<fn>DOL.OhsInAgriandforest.2010-10-04.zu.txt</fn>
Impilo yabasebenzi nokuphephakweZolimo namahlathi
kweZolimo namahlathiImpilo yabasebenzi nokuphepha
Impilo yabasebenzi nokuphephakweZolimo namahlathiIsingenisoIzingozi, ukulimala nokugula kungamosha izimpilo namabhizinisi. Izisombululozivamise ukuba ngezilula nezishibhile, nanokuthi abantu abangenza amapulaziabo aphephe abalimi nabasebenzi babo. Impilo nokuphepha yizidingo-ngqangisebhizinisi lokulima elinokuzimela. Imizamo kahulumeni iyodwa ngeke yenzeukuthi umkhakha wezolimo ube nokuphepha nempilo, kodwa kufanele ukuthiwonke umuntu okwezolimo nasemkhakheni wokudla abe nendawo ayidlalayo.
Minyaka yonke abantu bayafa ngenxa yemisebenzi abayenza kwezolimonamahlathi. Iningi liba nokulimala okukhulu futhi ligule emsebenzini. Izingozinokulimala azidali ukulimala emzimbeni kuphela, kodwa lokhu kubandakanyanokulahlekelwa yinzuzo esingabala kukho nalokhu okulandelayo:
Ukuholela abantu ababambele ogulayo nokuqeqesha ababambeli
Ukulahleka komkhiqizo
Imali yokuphatha - ukuphenya isehlakalo, ukukhanda njll
Ukulimala kwemishini, izakhiwo kanye nemikhiqizo
Izimali zomshwalense, izimali zabammeli nokusakazwa kwezindaba.
Zonke lezi zimali zingagwemeka, nokungaholela ekwenyukeni kwenzuzo. Lelibhukwana likhishwe ngenhloso yokunika ulwazi olungasiza abaqashinabasebenzi bakweZolimo namahlathi ukuthuthukisa impilo nokuphephanezingozi zempilo ezihlobene nokusebenza kulo mkhakha. Leli bhukwanaalikhulumi ngezidingo zokushaywa kwemithetho kule mboni. Lolo lwazilungatholakala kwiwebhusayithi yoMnyango wezabasebenzi:
labour.gov.za.
Ukuphathwa kwempilo, ukuphepha nokuhlolwa kwengoziUkuphathwa kwempilo nokuphepha kwabasebenzi, kuyafana nokuphathwakohlelo ukuqinisekisa ukuthi izitshalo nezilwane kugcinwa kunempilo, ukukhiqizanjengoba kulindelekile futhi kukwenza ukuthi uhlale usebhizinisini. Abasebenzikudingeka bahlale bephilile ukuqinisekisa ukuthi basebenza ngendlela nokuthibahlala besemsebenzini.
Zonke izinhlangano zidinga inqubomgomo ukuze zikwazi ukuqalisa izinhlelozazo kwezempilo nokuphepha, ngenhloso yokuthuthukisa izinga endaweniyokusebenzela. Lokhu kumele kubhalwe phansi, kulungiselelwe kahlekususelwe ekuzinikeleni kwabaphathi abaphezulu.
Inqubomgomo kumele ibe nge:
kweZolimo namahlathiImpilo yabasebenzi nokuphepha
Khuluma ngepulazi lakho ngqo
Beka zonke izinhloso zakho ngempilo yabasebenzi nezokuphepha. Umqashikumele asayine futhi abhale usuku ngokucacile kwinqubomgomoukukhombisa ukuzibophezela kwakhe
Khombisa ukuthi isibopho sempilo nokuphepha kwabasebenzi sikuwenjengomqashi
Chaza izinhlelo nezinqubo ezikhona ezizoqinisekisa impilo nokuphephakwabasebenzi bakho
Kumele zibuyekezwe ngokuhamba kwesikhathi kulungisiwe okuthile kuzouma imihlangano yakho ishintsha noma kunobungozi obuthile obuhlalukayo.
Ukuhlolwa kobungoziUkuhlonza izingozi nezinkinga ezizidalayo kubalulekile Ngaphandle kokubawazi izingozi ezikhona emagcekeni akho, nobungako bengcuphe okubekekakuyo abasebenzi bakho, ngeke wazi noma zidinga ukuthathelwa izinyathelo yini,
nokuthi lokho ungakwenza kanjani.
Ukuhlola ubungozi kusho ukubheka ngokuqaphelisisa ukuthi yini ebhizinisinilakho engalimaza abantu, ukuze ukwazi ukubheka ukuthi uthathe izinyatheloezifanele yini noma kumele wenze okunye. Uma sewunqumile ngezingalobungozi, kumele wenze izinto ezizovikela ukwenzeka kwezingozi.
Ziningi izindawo lapho ungathola khona izeluleko kulabo asebenesikhathibekwenza lokhu uma uhlola ubungozi,ungasebenzisa lezi zindlela eziyisihlanuezilandelayo ukukusiza.
kweZolimo namahlathiImpilo yabasebenzi nokuphepha
Isinyathelo sokuqala:Bheka ubungoziBuka indawo yokusebenzela ubheke nokuthi abantu basebenza kanjani. Futhihlola imininingwane egciniwe mayelana nezehlakalo ezike zenzekangaphambilini, izingozi noma izinkinga zezempilo. Inhloso yalokhu ukutholaizingozi ezingaba nkulu ezingaholela ekulimaleni kwabantu abaningi.
Isinyathelo sesibili:Nquma ngubani ongalimala kungenzekakanjani
Hlonza abantu abangase babe sengozini, ubabale ukuthi bangaki. Umaucabanga ngokuthi uzokwenza "kanjani" lokhu, ungakhohlwa ungakhohlwayimisebenzi engaba nobungozi.
Isinyathelo sesithathu:Hluza ezingadalwa ezilimazayouthathe izinyathelo ukunciphisa
Bheka ukuthi izinto ezinobungozi zinagadwa kanjani. Izindlela zokugada lobubungozi zingaba ngezale noma kube khona okunye okudinga ukwenziwa.
Abasebenzi bavamise ukuba nemibono ephusile, egxile ezintweni ababhekananazo emsebenzini yabo yemihla, ngakho kuhle ukuthi ubafake naboezinqumweni ozithathayo.
Isinyathelo sesine:Bhala phansi
Emva kokuba usunqumile ukuthi yikhuphi okumele kwenziwe, kumele uhleleukuthi uzokwenza kanjani futhi nini lokho. Ukubhala phansi kuyokusiza4
kweZolimo namahlathiImpilo yabasebenzi nokuphepha
5ukuphumelelisa leli su.
Isinyathelo sesihlanu:Buyekeza ukuhlola kwakho kabushaumakunesidingoKuyomele ubuyekeze ukuhlola kwakho uma kube noshintsho olukhulu endleleniosebenza ngayo noma uma unezizathu zokucabanga ukuthi kukhonaokungasalungile.
Izinkinga zempilo kwezolimo namahlathiUmsebenzi wasemkhakheni wezolimo ungaba nobungozi ezimpilwenizabasebenzi ngezizathu eziningi, esingabalula kuzo nalezi:
Ukuthintana nezilwane
Ukusebenza ngamakhemikhali anobungozi
Ukukhandleka komzimba
Ukusebenza endaweni enesimo sezulu esishintshashintshayo, umsindo nomaukungqangqazela.
Uhlobo lomsebenzi wezandlaUkuqukula amafulaha asindayo nokusebenza ungamile waqonda kungadalaubuhlungu bemisipha. Lobu buhlungu emilenzeni, emajoyintini naseqolobungadalwa ukunyenuka kwemisipha.
Okumele ukwenze
Gwema ukuqukula amafulaha asindayo uma kungenzeka noma ukusebenzangokukhanda
Qukula izinto ngendlela okuyiyo - beka izinyawo zakho ngendlela, gcinaumhlane wakho uqondile futhi ugcine imithwalo oyitatamisayo iseduzenomzimba wakho
Qinisekisa ukuthi indawo yokusebenzela iqoqwe ngendlela yokuthi izintozokusebenza nomkhiqizo kungafinyeleleka kukhona ngaphandle kokwelulaimisipha kakhulu futhi zama ukushintshashintsha imisebenzi okumeleyenziwe noma ukunyakaza ukuze kusebenze imisipha ehlukahlukeneemzimbeni
Izithuthi ezisetshenziswa ngezandla indawo ende, zezitshalo nembewukumele zigwenywe uma kungenzeka, ukuvikela izimpilo zabasebenzi.
Ukusebenzisa imishini ngokuphephaIzingozi eziningi emapulazini zifaka imishini. Ezinye zenzeka ngoba umshini
kweZolimo namahlathiImpilo yabasebenzi nokuphepha
usetshenziselwe umsebenzi ongawulungele, ezinye zenziwa wukuthi okokuvalaakukho noma kususiwe. Kumele kube nohlelo lokuhlola ukuthi izintozokusebenza esingabala kuzo nemishini, ziphephile ukuthi zingasetshenziswa.
Uma izinto zokusebenza zisetshenziswa ezimweni ezingezinhle, kumele uhlolwenjalo ukubheka ukuthi yini engakuholela ezingozini, uma kunesimoesingejwayelekile,esingenza ukuthi izinto zokusebenza zingabi ngeziphephile.
Okumele ukwenze
Qinisekisa ukuthi imishini oyisebenzisayo iwulungele umsebenzi
Iyanakekelwa ukuze isetshenziswe ngokuphepha
Ifakwe izivalo ezibekwe wumthetho
Amathuluzi okutshala izihlahla kumele akhelwe leso sidingo. Amathuluziokulima awavamile ukuba alungele ukutshala izihlahla
Izibambo zamathuluzi okutshala kumele zivalwe ukuvikela ukushokhekakwesandla uma ukudla kwethuluzi kushaya idwala elicashile noma impande
Isihloko sethuluzi lokusika nokugunda kumele sifakwe ngokunakekelaesibanjeni ngento eyiyo, isibonelo, isando, irivithi noma ibhawodi.
Ukuthenga noma ukuboleka imishiniUma uthenga noma uboleka imishini umthetho uthi kumele umthengisi-mpahlaalethe izivalo eziyizo zokuvikela. Yenza isiqinisekiso sokuthi wena nabasebenzibakho.
Nisebenza imishini njengokwemiyalelo ebhalwe kuyo
Gcinani izivimbo zisezindaweni zazo futhi zisebenza ngendlela
Nibheka ukuthi izinkinobho zokuvimba zibhalwe ngokucacile ukukhombisaukuthi zenzani nokuthi zihambelana namiphi imishini, futhi zakhiwe, zabekwengendlela yokuthi zingathinteki ngephutha
Abasebenzi baqeqeshiwe ukusebenza ngokuphepha nokuthi bahlinzekwengezingubo zokubavikela.
Ukuphathwa nokuvulwa kwemishini
Izehlakalo eziningi ezithinta imishini zenzeka ngesikhathi sokukhandwakwemishini
Abasebenzi baqeqeshwe ngokwanele ukwenza umsebenzi
Amathuluzi enele nemiyalelo yokusebenzisa imishini ihlinzekwe ukuzeimishini iphathwe, ihlonzwe futhi ivulwe
Amandla abekiwe, ukwenza isibonelo, aqhamuka ezimpahleni ezicindezeleiziphethu noma amandla aqhamuka emanzini, ibekwa esimweni esilungeleukusebenza ngaphambi kokuqala umsebenzi.
kweZolimo namahlathiImpilo yabasebenzi nokuphepha
7Abasebenzisa imishini kumele baqinisekise ukuthi:
Bayakwazi ukucisha imishini ngaphambi kokuyidumisa
Baqala ukuyidumisa ime ngendlela
Zonke izivimbo zifakwe ngendlela futhi zisebenza kahle
Indawo ezungeze umshini ihlanzekile futhi ayinalutho olungaphazamisaukusebenza komshini
Induna iyatshelwa ngokushesha uma umshini ungasebenzi ngendlela
Bagqoka izingubo zokuvikela azifanele.
Ungalokothi:
Usebenzise umshini ngaphandle uma unemvume noma uqeqeshelweukwenza lokho
Uzame ukuvula ukuvaleka kwamapayipi noma ukuhlanza umshiningaphandle, uma unezinwele ezinde ezingagaxela ezinsimbini ezinyakazayo
Wehle kugandaganda ohambayo noma emshinini ozishintsha wona
Uphazamise abantu abasebenzisa imishini.
Ukuphathwa kwezithuthi nezimpahlaEnye into edala izingozi kwezolimo ngogandaganda abagingqikayo. Izingoziezinkulu nezibulalayo zijwayelekile, izehlakalo zibandakanya abashayeli, abanyeabasebenzi nabahamba ngezinyawo. Ezinye izingozi zenzeka uma abantubeshiya izimoto bengenzanga isiqiniseko sokuthi ngeke zihambe noma zidaleingozi.
kweZolimo namahlathiImpilo yabasebenzi nokuphepha
Hlola njalo ukuthi:
Abashayeli baqeqeshiwe nokuthi abantu abangenamvume abavunyelweukushayela
Izimoto nabahamba ngezinyawo bayahlukaniswa uma kungenzeka
Imithwalo izinzile futhi iphephile
Abashayeli bavikelekile ezintweni eziwayo
Izimoto zakho noma eminye imishini ezigitshelwa abasebenzi zifakwe izintoezivikela ukugingqika
Izihluthulelo zibekwa endaweni ephephileuma izimoto zingasebenzi.
Imisebenzi yokuphakamisa izintoHlela futhi ulungise kahle izinto zokuqukula, usebenzise izinto eziyizo nabantuabaqeqeshekile ukunciphisa izingozi. Qinisekisa ukuthi:
Zonke izinto zokuqukula zihlolwa njalo umuntu okulungele ukwenza lokhu
Ubungako bemithwalo ephephile bubhalwe ezintweni zokuqukula.
Ungasedluli isikalo esibekiwe
Izinto ezikhombisa ukweqiwa kwesikalo esivumelekile emshinini equkulayokumele sisebenze ngendlela
Uma ushayela imishini ephakamisa ngaphambili, kumele uyiphakamise intoyokucaphuna impahla uma ingenalutho, uyehlise uma igcwele, ngaphandlekwalapho ingadala khona ubungozi, isib. emgwaqweni.
Umsindo wokungqangqazelaUkuba semsindweni omkhulu kungalimaza ukuzwa kwakho unomphelo, isikhathiesiningi lowo ohlaselwe yilokhu akaboni kanti lokho kungaholela ekubeniyisithulu .
Yehlisa isikhathi obekeka ngasoemsindweni
Khetha imishini engenawo umsindo uma ukhetha izindlela zokukhiqiza nomaimishini emisha
Valela imishini enomsindo ngezinto ezehlisa umsindo noma uyifake endliniyayo yodwa
Yehlisa isikhathi sokuba semsindweni ngokushintshanisa abantu abasebenzalapho
Lapho umsindo ufika ku90 dB noma ngaphezulu, beka izimpawu ezikhombisaukuthi lena "yindawo okumele kuvikelwe amadlebe kuyo" ukuze uqinisekiseukuthi bonke abantu abangena khona bayazivikela.
kweZolimo namahlathiImpilo yabasebenzi nokuphepha
9UkungqangqazelaUkuhlale usebenzisa amathuluzi angqangqazelayo njengobhemubhemu, nezintozokusika kungaholela esifweni sokungqangqazela komunwe, umuzwa nomaumsipha. Izimpawu zokuxwayisa zibandakanya ukukitazeka eminweni, iminweingajika ibe mhlophe, kulandelwe ukuqaqamba nokubheja ibe bomvu.
Ukushayela ogandaganda nemishini ezishintshayo kungabeka umzimbaesimweni sokungqangqazela okungaholela ekuphathweni yiqolo nomaubuhlungu enqulwini nasedolweni. Izimpawu zokwexwayisa zifaka ubuhlungunokuqina kweqolo emva kokusebenza ngogandaganda.
Yikuphi ongakwenza?
Sebenzisa imishini efanele umsebenzi
Lungisa imishini ngendlela efanele isib. faka izinsimbi ezivimbelaukungqangqazela kobhemubhemu
Sebenzisa ngokuyikho indlela yokuhlala esitulweni sikagandaganda
Hamba ngejubane elifanele, ugweme imigojana esemgwaqweni.
Ukuvikela ukulimala imizwa, imisipha namathambo ezandleni nasezingalweniokudalwa wukungqangqazela.
Hlela umsebenzi ngendlela ozokwazi ukugwema ukusebenzisa amathuluziangqangqazelayo
Khetha amathuluzi angqangqazela kancane
Abantu abashintshane futhi bathathe amakhefu njalo
Fudumeza izandla ngaphambi kokuqala umsebenzi bese uzigcinazifudumele.
IsimosezuluUkuba sesimweni sezulu esingesihle, njengelanga elibalele noma amakhazaamakhulu kungalimaza.
Okumele ukwenze
Uma ilanga libalele gqoka izimpahla ezilula nesigqoko esinomphemeomkhulu
Ungabi nqunu, faka ukhilimu ovikela ukuhlaba kwelanga esikhunjeni
Bheka izinsumpa nokujika kwesikhumba. Bonana nodokotela uma izinsumpanjll, zikhula, zopha noma ziluma
zingubo zokusebenza azakhiwe ngendwangu egcina imizimba yabasebenziyomile futhi inezinga lokushisa elemukelekile. Uma imisebenzi izokwenziwaelangeni noma emakhazeni, izingubo ezilungele kumele zisetshenziswe
kweZolimo namahlathiImpilo yabasebenzi nokuphepha
ukugwema ukuba nentukuntuku nokuvumela ukuphefumula
Izingubo zokuvikela ezanele kumele zihlinzekelwe abasebenzi umakunobungozi bokushiswa yilanga njengezitshalo eziyingozi, izilwane nezifo.
IzifoUkuthintana nezilwane kungaholela ezifweni ezidluliselwa yizilwane kubantu.
Izilwanyana ezinjengamagciwane, izimuncagazi nesikhunta kungabangaukugula emzimbeni uma zihogeliwe, zigwinyiwe noma uma zingena esikhunjeni.
Izimpawu zibandakanya izinkinga zesikhumba noku "samkhuhlane" okungagcinakube wukugula okukhulu uma kungelashwa.
Yikuphi ongakwenza ukunciphisa ubungozi?
Nciphisa ubungozi bokuthelelana ngokugcina izilwane zinempilo.
Zigome uma kunesidingo
Qinisekisa inhlanzeko. Njalo geza izandla ngaphambi kokudla, ukuphuzanokubhema
Gqoka izingubo zokuvikela ezinjengama-ovaloli uma usebenza ngezilwane,
ikakhulukazi uma ugula, namagilavu nephinifa likaseyili uma usebenzangezinto ezinjengemithi yokuzalisa
Vala konke ukusikeka nemihuziko ngamabhandishi angangenwa amanzi.
kweZolimo namahlathiImpilo yabasebenzi nokuphepha
11Izinto eziyingoziUkuba seduze nezinto eziyingozi njengamakhemikhali, isib. imithi yokubulalaizinambuzane, imithi yokwelapha izilwane (idiphu lezimvu) uthuli, intuthu nomaizinto ezinjengombhaceko, umanyolo, ukuhogela iphunga locwazi abashayonoma uthuli olusuka ezinhlamvwini, umanyolo, izinti, utshani obomisiwe njll,
nokuthelwa umuthi wokubulala izinambuzane nediphu lezimvu kungadalaukugula.
Izimpawuzokuxwayisa
Ukukhala kwamehlo namanzi emakhaleni
Ukucinana emakhaleni
Umphimbo obuhlungu
Ukukhwehlela okunezikhwehlela nokungenazo
Imisipha ebuhlungu nemfiva emva kokusebenza ngotshani obomisiweobukhuntile
Inkinga yokuphefumula
Ukucinana kwesifuba ngesikhathi somsebenzi, emva komsebenzi nomangesikhathi uzilolonga
Ukubefuzela.
Lezi zimpawu kungaba ezesikhashana ngesikhathi kwenziwa umsebenzi,
noma-ke zibe zimbi ziqhubeke isikhathi eside. Zingasuswa nayizinto ezincaneezingezwani nalowo ogulayo. Uma ungumuntu obhemayo, ubuye ubekekeesimweni sokuhogela izinto ongezwani nazo ngokwempilo maningi amathubaokuthi ube nezinkinga zesifuba.
ubalulekile ukuzivikela wena nabasebenzi bakho. wemaukuhogela izinto ezinobungozi ngokwenza lokhu:
Sebenzisa ezinye izinhlobo zamakhemikhali ezinobungozi obuncane
Shintshela ezinhlamvwini ezinothuli oluncane
Valela izinto ezikhiqiza uthuli
Shanelani ngomshini obutha izinto ezichithekile hhayi ngomshanelo.
Nciphisa inani lalokho okuhogelayongokwenza lokhu:
Sebenzisa izimbobo zokungenisa umoya, isib. uma ushisela
Sebenzisa amahluzo okuyiwona kogandaganda nasezimotweni
Gcina amahluzo njengokwemiyalelo yomakhi wawo
Yandisa izimbobo ezingenisa umoya ebhilidini
Gqoka izinto zokuvikela ukuhogela izinto eziyingozi. Qinisekisa ukuthi ufakaimaski noma into yokuvikela ukuhogela uthuli
kweZolimo namahlathiImpilo yabasebenzi nokuphepha
Amamaski nezinto zokuvikela ukuhogela uthuli kumele kubekwe endawenieyomile nehlanzekile.
Uma usebenzisa imithi yokwelapha izilwane, kumele uhlale:
Ugeza amachaphazelo emithi esikhunjeni nasezingutsheni ngokushesha,
ngaphambi kokuba udle, uphuze noma ubheme. Ungasebenzi phakathikwezilwane ezisanda kwelashwa uma ungatheleleka
Landela yonke imiyalelo ephuthumayo ebekwe wumakhi wempahla, isib.
ukusebenzisa imijovo kawoyela
Landela imiyalelo yokusebenzisa imithi, ikakhulukazi leyo ehlobene ne PPE
Bika zonke izinsolo zokungenwa wushevu ukuze ziphenywe kabanzi.
Ukuthinta nokutshala izitshalo ezifakwe imithi:
Ukuthinta nokutshala izitshalo ezifakwe imithi engaba nobungozi ngaphambikokuphelelwa yisikhathi, abaqashi kumele bahlinzeke - abasebenzibasebenzise - izimpahla zokuvikela
Izitshalo ezifakwe imithi kumele zithintwe ngokucophelela ukunciphisaukutheleleka. Kumele zipakishwe futhi zithuthwe endaweni yokusebenzelangendlela yokuthi zithokale kalula uma sezidingeka, okuzokwenza ukuthikugwemeke ukuthinta izitshalo ngokungenasidingo
zikhwama zokutshala noma amahhashi nezinye izitsha zokuthutha nezitshaloezinomuthi endaweni yokusebenzela kumele zihlanzwe, ngokuthululwaziwashwe zonke izinsuku.
Ukuphepha nenhlalakahle yasemsebenziniIzingozi eziningi emsebenzini wezolimo namahlathi zingumphumelawokusheleleka, ukukhubeka nokuwa. Qaphela ukuthi izindawo zokusebenzelaazinazo izinto ezingakhuba abantu njengezintambo zikagesi, amasaka nomaimibhede endlalwe ngotshani nokuthi kunesikhala esanele sokubeka amathuluzinezimpahla. Gcina amabhilidi akho ekhandiwe qinisekisa ukuthi iphansi alinazoizimpahla eziningi ngokweqile, ikakhulukazi emabhilidini amadala.
Nciphisa ingozi yokuwa, ukukhubeka nokusheleleka. umeleuhlinzeke lezi zinto ezilandelayo:
Izinsimbi zokubambelela ezitebhisini lapho kunesidingo
Izitamukoko ezisebenzayo lapho kunamaxhaphozi khona njengezindawozokugeza izitshalo nasemadeleni
Ukukhanya okwanele
Izinga lokushisa elanele nokungena komoya ezindaweni zokusebenzela
kweZolimo namahlathiImpilo yabasebenzi nokuphepha
Izimpawu zokuphepha lapho kunobungozi bempilo nokuphepha emva kokubausubuhlolile ubungako bengozi.
Usizo lokuqala nosizo oluphuthumayo
Njengoba kujwayelekile ukuthi abasebenzi basemahlathini nakwezolimobesebenze ngamaqenjana amancane ezindaweni ezahlukene, umsebenzingamunye kumele aqeqeshwe ngokosizo lokuqala. Lolu qeqesho kumelelubandakanye nokwelashwa kwezilonda ezivulekile nokuvusa abaqulekile.
Ezindaweni lapho umsebenzi engahogela amakhemikhali noma intuthu,
kunezinyoka, ukulunywa izinambuzane noma izicabucabu nezinye izingozi,
ukuqeqeshwa ngokosizo lokuqala kumele kwenziwe umuntu oqeqeshiwe
Amabhokisi osizo lokuqala anezinto zakhona kumele ahlale ekhona endaweniyokusebenzela futhi avikelwe ekonakalisweni wumswakama
Kumele kuhlinzekwe izintuba zokuphuma ngokushesha uma kukhona olimelenoma ogulayo odinga ukwelashwa
Izithuthi noma indlela yokuxhumana kumele zibe khona endaweniyokusebenzela ukuze kuthintwe abatakuli uma kunesimo esiphuthumayo.
Izindlu zokuhlambelaKunobungozi bokuthola ukugula ezinketshezini ezinobungozinasenkucunkucwini nemikhiqizo yezilwane. Uma unabasebenzi abaqashwengokugcwele, nabayitoho kumele uzihlinzeke lezi zinto.
kweZolimo namahlathiImpilo yabasebenzi nokuphepha
Uhlanze izindlu zangasese ezingenwa wumoya
Ugeze osinki ngamanzi ashisayo nabandayo, ngensipho namathawula (nomaumshini wokomisa wesandla)
Imishini yokuwasha ephathekayo, izindwangu zokusula zabasebenziabasebenza kude nezindawo zokuwashela
Izindawo zokushintsha ezindaweni lapho kugqokwa khona izinguboezehlukile
Indawo eletha amanzi ahlanzekile (ibhalwe ukuze yehluke kwezinye izindawoezinamanzi okungafanele aphuzwe)
Ukubikwa kwezifoezihlobene nomsebenziIzifo ezithile ezibangwa wumsebenzi kumele zibikwe emnyangweniwezabasebenzi. Isifo osithola uma usebenza ngalokhu okulandelayo, kumelesibikwe:
Izilwane: izifo ezitholakala ngokusebenza ngezilwane
Ukubulala izinambuzane
Izinto zemvelo:isifo sesifuba somoya esisuswa wuthuli lwezinhlamvu,
izinambuzane ezisetshenziselwa ukubulala izilwanyana, umquba namakhowe
Ezinye : isifo sesikhumba esisuswa okuphathelene nomsebenzinjengezibulali magciwane
Imishini:ukungqangqazela kwesandla nengalo ngenxa yokusebenzangobhemubhemu (isaha likaphethiloli) noma amasaha esandla.
Uma udinga eminye imininingwane thintana nehhovisi labasebenzinoma ihhovisi lesifundazwe.
Eastern Cape
East LondonTel: (043) 701 3000Free State
BloemfonteinTel: (051) 505 6200Gauteng NorthPretoriaTel: (012) 309 5000Gauteng South
JohannesburgTel: (011) 497 3222KwaZulu-NatalDurbanTel: (031) 366 2000LimpopoPolokwaneTel: (015) 290 1744MpumalangaWitbankTel: (013) 655 8700North est
MmabathoTel: (018) 387 8100Northern CapeKimberleyTel: (053) 838 1500estern CapeCape TownTel: (021) 441 8000Contact detailsProvincial Offices ofthe epartment ofabour14
kweZolimo namahlathiImpilo yabasebenzi nokuphepha
Impilo yabasebenzi nokuphepha
Makhado
Tel: (015) 516 0207
Modimolle
Tel: (014) 717 1046
Mokopani
Tel: (015) 491 5973
Phalaborwa
Tel: (015) 781 5114
Polokwane
Tel: (015) 299 5000
Seshego
Tel: (015) 223 7020
Thohoyandou
Tel: (015) 960 1300
Tzaneen
Tel: (015) 306 2600
Mpumalang
Baberton
Tel: (031) 712 3066
Bethal
Tel: (017) 647 5212
Carolina
Tel: (017) 843 1077
Eerstehoek
Tel: (017) 883 2414
eMalahleni Tel: (013) 653 3800
Ermelo
Tel: (017) 819 7632
Groblersdal
Tel: (013) 262 3150
Kwamhlanga
Tel: (013) 947 3173
KaMhlushwa
Tel: (013) 785 0010
Lydenburg
Tel: (013) 235 2368
Middelburg
Tel: (013) 283 3600
Nelspruit
Tel: (013) 753 2844
Piet Retief
Tel: (017) 826 1883
Sabie
Tel: (013) 764 2105
Secunda
Tel: (017) 631 2594
Standerton
Tel: (017) 712 1351
Volksrust
Tel: (017) 735 2994
Northern CapW
Calvinia
Tel: (027) 341 1280
De
Aar
Tel: (053) 631 0952
Kimberley
Tel: (053) 838 1500
Kuruman
Postmasburg
Springbok
Upington
North est
Brits
Christiana
Klerksdorp
Lichtenburg
Mafikeng
Mogwase
Potchefstroom
Rustenburg
Taung
Vryburg
estern CapW
Beaufort West
Bellville
Cape Town
Claremont
George
Knysna
Mitchell's Plain
Mossel Bay
Oudtshoorn
Paarl
Somerset West
Vredenburg
Worcester
Tel: (053) 712 3952
Tel: (053) 313 0641
Tel: (027) 718 1058
Tel: (054) 331 1752
Tel: (012) 252 3068
Tel: (053) 441 2120
Tel: (018) 464 8700
Tel: (018) 632 4323
Tel: (018) 381 1010
Tel: (014) 555 5693
Tel: (018) 297 5100
Tel: (014) 592 8214
Tel: (053) 994 1710
Tel: (053) 927
5221
Tel: (023) 414 3427
Tel: (021) 941 7000
Tel: (021) 468 5500
Tel: (021) 683 2388
Tel: (044) 801 1201
Tel: (044) 382 3150
Tel: (021) 376 1771
Tel: (044) 691 1140
Tel: (044) 272 4370
Tel: (021) 872 2020
Tel: (021) 852 2535
Tel: (022) 715 1627
Tel: (023) 347 0152
IsiZulu, Layout and design by the Design Studio, Chief Directorate of Communication,
Department of Labour. Website: www.labour.gov.za
<fn>DOL.WhatEveryWorkerShouldKnow.2011-01-10.zu.txt</fn>
Yini okumele yaziwe ngumsebenzi nomqashi ngamunye ngezempilo nokuphepha emsebenzini
Lo mhlahlandlela ubhalelwe ukubhekela ezempilo nokuphepha kwabasebenzi eNingizimu Afrika. Inhloso yawo ukuchaza uMthetho ngamagama alula kubabambiqhaza emkhakheni waseNingizimu Afrika wezempilo nokuphepha emsebenzini.
Kuchazwa iqhaza labahloli bezempilo nokuphepha emsebenzini (i-OHS) boMnyango Wezemisebenzi. Imisebenzi namalungelo abasebenzi, njengoba bewanikezwe nguMthetho, kuvezwa ngokugcwele. Imisebenzi nezibopho zabaqashi, abenzi bempahla ethize, amadizayina, abangenisi bempahla eqhamuka kwamanye amazwe, abahlinzeki nabathengisi, kuyagqanyiswa. Futhi okokugcina, kucaciswa imisebenzi yabantu abamele ezempilo nokuphepha neyamakomiti.
Isiphathimandla ngasinye esingumphathi omkhulu sizoqinisekisa, ngokusebangeni elikwazi ukwenziwa ngokwemukelekayo, ukuthi imisebenzi yomqashi waso, njengoba icatshangwa kulo Mthetho, yenziwa ngendlela eyiyo.
UMthetho Wezempilo Nokuphepha Emsebenzini, wonyaka we-1993, udinga ukuthi umqashi enze ukuthi kube khona futhi agcine, ngokusebangeni elikwazi ukwenziwa ngokwemukelekayo, isimo somsebenzi esiphephile nesingenangozi empilweni yabasebenzi. Lokhu kusho ukuthi umqashi kufanele aqinisekise ukuthi indawo yokusebenzela ayinazinto eziyingozi, ezinjengebhenzini, iklorini nezidalwa ezincanekazi, izinto ezithize, izinto ezisetshenziswayo, izinqubo ezilandelwayo, njll. ezingahle zidale ukulimala noma izifo. Lapho lokhu kungenakwenzeka, umqashi kufanele azise abasebenzi ngalezi zingozi, ukuthi zingavinjwa kanjani, nokuthi kusetshenzwa kanjani ngokuphepha, futhi ahlinzeke ngezinye izindlela zendawo yokusebenzela ephephile.
Kodwa-ke akulindelekile ukuthi umqashi athwale isibopho sezempilo nokuphepha eyedwa. UMthetho usekelwe kumgomo wokuthi izingozi emsebenzini kufanele zibhekelwe ngokuxhumana nangokusebenzisana phakathi kwabasebenzi nomqashi. Abasebenzi nomqashi kufane babelane ngomthwalo wesibopho sezempilo nokuphepha emsebenzini. Amaqembu womabili kufanele abonele phambili izingozi futhi akhe izindlela zokulawula ukuze enze indawo yokusebenzela ibe ngephephile. Ngale ndlela, umqashi nabasebenzi babandakanyeka ohlelweni lapho abantu abamele ezempilo nokuphepha bengayihlola njalo indawo yokusebenzela bese bebika ekomitini lezempilo nokuphepha, elingahle libe selethula izincomo kumqashi.
Ukuqinisekisa ukuthi lolu hlelo luyasebenza, umsebenzi ngamunye kufanele awazi amalungelo nemisebenzi yakhe njengoba iqukethwe eMthethweni.
UMthetho Nemithethozimiso
UMthetho, owaziwa ngokuthi nguMthetho Wezempilo Nokuphepha Emsebenzini, wonyaka we-1993 (UMthetho 85, 1993) uqukethe izigaba ezingama-50 ezivunywe yiPhalamende. Inhloso yoMthetho ukubonelela impilo nokuphepha kwabantu emsebenzini noma maqondana nokusetshenziswa kwepulanti nemishini. Ubuye ubonelele ukuvikelwa kwabantu abangebona abasemsebenzini ezingozini ezivela noma maqondana nemisebenzi eyenziwa ngabantu abasemsebenzini.
Imithethozimiso ehlukahlukene, ephathelene nezihloko ezithize, iyashicililelwa izikhathi nezikhathi nguMnyango Wezemisebenzi ngokulandela uMthetho.
UMthetho neMithethozimiso iyakwazi ukuthengwa kubaShicileli bakaHulumeni iluhlobo lweGazethi noma iluhlobo oluhlanganiswe lwaba sancwadi kubashicileli abehlukahlukene.
UMnyango Wezemisebenzi
UPhiko Olukhulu Lwezempilo Nokuphepha Emsebenzini
UMthetho Wezempilo Nokuphepha Emsebenzini ulawulwa uPhiko Olukhulu Lwezempilo Nokuphepha Emsebenzini loMnyango Wezemisebenzi.
Ukuze kuqinisekiswe impilo nokuphepha kwabasebenzi, amahhovisi esifundazwe aye asungulwa kuzo zonke izifundazwe. Ukubonelela lokhu, abahloli bezempilo nokuphepha abaqhamuka kulawa mahhovisi esifundazwe baye bahlole benze nophenyo ezindaweni zokusebenzela.
Umhloli woMnyango Wezemisebenzi ngesikhathi ehlola wathola isilinda legesi ligungquza lodwa esikhundleni sokuboshelwa obondeni noma ensikeni.
Ukuhlolwa
Ukuhlolwa kuvame ukuhlelwa ngenxa yesizathu sezibalo zezingozi, ubukhona bezinto eziyingozi, njengokusetshenziswa kwebhenzini emalondri, noma ukusetshenziswa kwemishini eyingozi endaweni yokusebenzela. Ukuhlolwa okwenziwa kungahleliwe ngaphambilini, ngakolunye uhlangothi, kuye kwenziwe ngenxa yezicelo noma izikhalo ezenziwa ngabasebenzi, abaqashi noma amalungu omphakathi. Lezi zikhalo noma izicelo ziphathwa njengemfihlo.
Amandla abahloli
Uma umhloli ethola izimo eziyingozi noma ezimbi emsebenzini angabeka izidingo kumqashi ngezindlela ezilandelayo:
Ã¢â‚¬Â¢ Isaziso sokunqabela
Esimweni sengozi ehlongoza ukuvela, umhloli angahle enqabele isenzo esithize, inqubo elandelwayo, noma ukusetshenziswa komshini noma izinto zokusebenza, ngokuthi asebenzise isaziso sokunqabela.
Akunamuntu okufanele angakunaki okuqukethwe yisaziso esinjalo futhi ukuthotshelwa kwaso kufane kwenziwe ngaphandle kokuchitha isikhathi.
Ã¢â‚¬Â¢ Isaziso sokwephulwa
Uma isimiselo somthethosimiso sephuliwe, umhloli angahle anikeze isaziso sokwephulwa kubasebenzi noma kumqashi. Ukwephulwa koMthetho kungaba nomphumela wokwethweswa icala khona manjalo, kepha lapho kwephulwe umthethosimiso, umqashi angahle anikezwe ithuba lokulungisa ukwephulwa lokho kungakapheli isikhathi esibekiwe esichazwe esazisweni esivame ukuba yizinsuku ezingama-60.
Ã¢â‚¬Â¢ Isaziso sokwenza ngcono
Lapho izindlela zempilo nokuphepha ezimiswe ngumqashi, zingayivikeli impilo nokuphepha kwabasebenzi ngokugculisayo, umhloli angahle adinge ukuthi umqashi alethe ezinye izindlela ezisebenza kangconywana. Umqashi ube esenikezwa isaziso sokwenza ngcono esichaza izindlela zokulungisa.
Abahloli boMnyango baphenye ukudilika kwebhuloho lase-Coega lapho kushone khona abantu aba-2 kwalimala abangama-23.
Amanye amagunya
Ukusiza umhloli ekwenzeni umsebenzi wakhe, angangena kunoma iyiphi indawo yokusebenzela noma kunoma yiziphi izakhiwo lapho kusetshenziswa khona imishini nezinto eziyingozi bese ebuza noma alethe amasamanisi okuthi abantu bazobonana naye. Umhloli angahle acele ukuthi noma yimiphi imibhalo ilethwe kuye, aphenye bese enza amakhophi emibhalo leyo, futhi afune nencazelo nganoma yini ebhalwe kuleyo mibhalo.
Umhloli angahle ahlole nanoma yisiphi isimo noma into futhi athathe namasampula, angahle asebenze njengobukazi.
Qaphela: Amagunya abahloli aphawulwe ngenhla akawona umnqamulajuqu. Noma yimuphi umuntu ongavumelani nanoma yisiphi isinqumo esithathwe ngumhloli, angafaka isikhalo esiphikisa leso sinqumo ngokubhalela kuMhloli Omkhulu, Ezempilo Nokuphepha Emsebenzini, UMnyango Wezemisebenzi, Private Bag X117, Pretoria, 0001.
Izibopho ezejwayelekile zabaqashi kubasebenzi
Yini okufanele umqashi ayenze ukuqinisekisa ukuthi isimo sasemsebenzini siphephile futhi asinangozi empilweni yabasebenzi bakhe?
Umqashi kufanele ahlinzeke futhi agcine esimweni esifanele zonke izinto ezisetshenziswayo ezidingekayo ukwenza umsebenzi, kanye nazo zonke izinhlelo okufanele umsebenzi wenziwe ngokuzilandela, zisesimweni esingezukuba namthelela empilweni nokuphepha kwabasebenzi. Ngaphambi kokuthi kusetshenziswe izinto zokuvikela umuntu, umqashi kufanele aqale azame ukususa noma ukwehlisa noma iyiphi ingozi empilweni nasekuphepheni kwabasebenzi bakhe. Izinto zokuvikela umuntu kufanele zisetshenziswe uma ngabe lokho kungakwazeki ukwenzeka.
Umqashi kufanele athathe izinyathelo zokuvikela impilo nokuphepha kwabasebenzi bakhe ezingozini ezingahle zivele ekukhiqizweni, ekusetshenzweni, ekusetshenzisweni, ekuphatheni, ekugcinweni noma ekuhanjisweni kwezinto ezithize, ngamanye amagama, noma yini abasebenzi abangahle bahlangane nayo emsebenzini.
Ukuqinisekisa ukuthi le misebenzi iyathotshelwa, umqashi kufanele:
Ã¢â‚¬Â¢ athole izinto ezingahle zibe yingozi ezingaba khona lapho kwenziwa umsebenzi, lapho kukhiqizwa okuthize, kusetshenzwa, kusetshenziswa, kugcinwa noma kuhanjiswa, futhi kusetshenziswa noma iyiphi into yokusebenza
Ã¢â‚¬Â¢ asungule izindlela zokuvimbela isimo esithize ezidingekayo ukuvikela abasebenzi bakhe ezingozini ezibonakele futhi ahlinzeke nezindlela zokusebenzisa lezi zindlela zokuvimbela isimo esingesihle ngaphambi kokuthi sivele
Ã¢â‚¬Â¢ ahlinzeke ngolwazi, imiyalo, ukuqeqeshwa nokubeka iso okudingekayo ebe egcine engqondweni ibanga lamakhono okwenza abasebenzi. Ngamanye amagama, lokho abangakwenza noma bangakwenzi
Ã¢â‚¬Â¢ angavumeli noma ngubani ukuqhubeka nganoma yimuphi umsebenzi ngaphandle kwalapho sekwenziwe izindlela zokuvimbela isimo esithize esibi
Ã¢â‚¬Â¢ athathe izinyathelo ukuqinisekisa ukuthi wonke umuntu ongaphansi kwakhe uthobela izidingo zoMthetho
Ã¢â‚¬Â¢ aphoqelele izindlela zokulawula ezidingekayo ukubhekela ezempilo nokuphepha
Ã¢â‚¬Â¢ abone ukuthi umsebenzi owenziwayo nezinto ezisetshenziswayo, kungaphansi kweso lomsebenzi oqeqeshelwe ukuqondisisa izingozi ezihambisana nemisebenzi leyo
Ã¢â‚¬Â¢ umsebenzi onjengalowo kufanele aqinisekise ukuthi izindlela zokuvimbela isimo esibi ziyasetshenziswa futhi ziyagcinwa.
Zonke abasebenzi zinelungelo lokuba nolwazi
Izingubo ezivikelayo zigqokwe ngabantu ababili kuphela kanti umuntu wesithathu usebenza endaweni efanayo ngaphandle kwesivimbo esivikelayo esemboza ikhala.
Umqashi kufanele akuqikelele ukuthi umsebenzi ngamunye unolwazi futhi uziqondisisa ngokucacile izingozi zempilo nezokuphepha zanoma yimuphi umsebenzi owenziwayo, zanoma yini ekhiqizwayo, esetshenzwayo, esetshenziswayo, egcinwayo, ephathwayo noma ethuthwayo, kanye nezanoma yini eyisikhali sokusebenza noma imishini esetshenziswayo. Umqashi kufanele abesenikeza ulwazi ngezindlela zokuvimbela izingozi ngaphambi kokuthi zenzeke.
Umqashi kufanele azise labo bantu abamele ezempilo nezokuphepha lapho umhloli emazisa ngokuhlolwa nangokuphenywa, okuzokwenziwa endaweni leyo. Umqashi kufanele futhi azise abantu abamele ezempilo nezokuphepha nganoma yisiphi isicelo esenziwe sokukhululwa ekulandeleni imithetho ethize, noma nganoma yikuphi ukukhululwa ekulandeleni imithetho ethize akunikezwe ngokoMthetho. Ukukhululwa ekulandeleni umthetho kusho ukukhululwa kuzimiselo ezithize zoMthetho, imithethozimiso, izaziso noma imiyalo ekhishwe ngokoMthetho.
Umqashi kufanele, ngokushesha okusemandleni, azise abantu abamele ezempilo nezokuphepha ngokuvela kwesehlakalo endaweni yomsebenzi. Isehlakalo yisigigaba esenzeka endaweni yomsebenzi lapho umuntu eshona khona, elimala noma egula. Sibuye sibe ukuchitheka kwento eyikhemikhali eliyingozi, ukwenza isibonelo, lapho ithange livuza i-formaldehyde (umkhiqizo oyikhemikhali osetshenziswa ezimbonini) ngenxa yavalvu elingasebenzi kahle, noma lapho umshini uhluleka ukulawuleka, ngaphandle kokubulala noma ukulimaza noma ngubani.
Vikela umzimba wakho ngokusebenzisa izingubo ezivikelayo ezibekiwe zekhanda, izandla, umzimba nezinyawo, njll. ngazo zonke izikhathi,
Imisebenzi eyejwayelekile yabenzizinto, amadizayina, abaletha izinto eziqhamuka kwamanye amazwe, abathengisi noma abahlinzeki maqondana nokusetshenziswa kwezinto emsebenzini
Izinto ezithize
Abenzi bezinto, amadizayina, abantu abaletha izinto eziqhamuka kwamanye amazwe, abathengisi nabahlinzeki kufanele baqinisekise ukuthi:
Ã¢â‚¬Â¢ izinto zabo ziphephile futhi azinangozi empilweni kanti zilandela zonke izidingo ezibekiwe
Ã¢â‚¬Â¢ lapho isakhiwo noma into ethize ifakwa kunoma iyiphi indawo, kufanele lokho kwenziwe ngendlela engadali isimo esingaphephile noma eyingozi empilweni.
Uhlobo lwezinto ezithize
Isilinda legesi eliqhume ngenxa yomlilo
Abenzi bezinto, amadizayina, abantu abaletha izinto eziqhamuka kwamanye amazwe, abathengisi nabahlinzeki kufanele baqinisekise ukuthi:
Ã¢â‚¬Â¢ uhlobo lwezinto ezithize ezinjengalezo luphephile futhi alunangozi empilweni uma lusetshenziswe ngemfanelo
Ã¢â‚¬Â¢ ulwazi luyatholakala maqondana -
- nokusetshenziswa emsebenzini kohlobo lwezinto lolo
- nengozi empilweni nokuphepha ehambelana nohlobo lwezinto lolo
- nezimo ezidingekayo ukuqinisekisa ukuthi uhlobo lwezinto lolo luzophepha futhi lungabi nangozi empilweni lapho lusetshenziswe ngendlela efanele
- nezinqubo ezilandelwayo uma kwenzeka kuvela ingozi.
Uma umuntu othengiselwe noma onikezwe into ethize noma uhlobo lwento ethize ezibophezela ngokubhala ukuthi uzothatha izinyathelo ezichaziwe ukuqinisekisa ukuthi into leyo noma uhlobo lwento Iolo luzohlangabeza zonke izidingo ezibekiwe, futhi luzobe luphephile futhi lungabi nangozi empilweni, imisebenzi yomuntu oletha izinto eziqhamuka kwamanye amazwe, umuntu odizayinayo, umthengisi, umhlinzeki noma umenzi wezimpahla, izobe isidlulela kumuntu othatha isinqumo sokulandela izinyathelo ezinjengalezo.
Imisebenzi eyejwayelekile yomuntu osebenzayo
Isibonelo sokusebenzisa uhlaka lwezinsimbi olwakhelwe ukuxhasa abasebenzi nezinto abazisebenzisayo ngendlela engemukeleki nakancane neyingozi.
Kungumsebenzi womuntu osebenzayo
Ã¢â‚¬Â¢ ukunakekela impilo nokuphepha kwakhe uqobo nokwabanye abantu abangahle bathinteke yizenzo zakhe noma ukuba budedengu bakhe ekwenzeni okuthize. Lokhu kubandakanya ukudlala emsebenzini. Abantu abaningi sebake bathola ukulimala futhi bafa nokufa ngenxa yokudlala owenziwa endaweni yokusebenzela, futhi lokho kuthathwa njengokwephulwa kwemithetho okubi impela
Ã¢â‚¬Â¢ ukusebenzisana nomqashi lapho uMthetho ubeka isibopho noma izidingo kumuntu osebenzayo
Ã¢â‚¬Â¢ ukunikeza ulwazi kumhloli oqhamuka kuMnyango Wezemisebenzi uma kwenzeka eludinga
Ã¢â‚¬Â¢ ukwenza noma yimiphi imiyalo esemthethweni ebekwe ngumqashi noma umuntu onikezwe igunya maqondana nempilo nokuphepha
Ã¢â‚¬Â¢ ukulandela imithetho nezinqubo azinikezwa ngumqashi
Ã¢â‚¬Â¢ ugqoka izingubo zokuphepha ezibekiwe noma asebenzise izinto zokuphepha ezibekiwe lapho zidingeka khona
Ã¢â‚¬Â¢ ukubika izimo ezingaphephile nezingenampilo enhle kumqashi noma kumuntu omele ezempilo nokuphepha ngokushesha okusemandleni
Ã¢â‚¬Â¢ uma ebandakanyeka esehlakalweni esingahle sibe nomthelela empilweni yakhe noma sidale ukulimala, abike isehlakalo leso kumqashi, kanye nakumuntu onegunya noma kumuntu omele ezempilo nokuphepha ngokushesha okusemandleni, kepha kungakedluli ukuphela kweshifu.
Amalungelo omuntu osebenzayo
UMthetho Wezempilo Nokuphepha Emsebenzini usuwelule amalungelo abasebenzi afaka nokulandelayo:
Ilungelo lokuthola ulwazi
Umuntu osebenzayo kufanele akwazi ukufinyelela-
Ã¢â‚¬Â¢ uMthetho neMithethozimiso Zezempilo Nokuphepha Emsebenzini
Ã¢â‚¬Â¢ imithetho nezinqubo ezilandelwayo zezempilo nokuphepha zendawo yokusebenzela
Ã¢â‚¬Â¢ izilinganiso zezempilo nokuphepha okufanele umqashi azigcine endaweni yokusebenzela.
Umsebenzi angamcela umqashi ukuthi amazise -
Ã¢â‚¬Â¢ ngezingozi zempilo nokuphepha endaweni yokusebenzela
Ã¢â‚¬Â¢ ngezinyathelo zokuvimbela isimo esibi okufanele zithathwe
Ã¢â‚¬Â¢ ngezinqubo okufanele zilandelwe uma umsebenz ethintene nezinto eziyingozi empilweni.
Umsebenzi angacela udokotela wakhe wangasese wezokwelashwa ukuba aphenye ngamarekhodi akhe ezokwelashwa nawokuthintana nokuthize.
Uma umsebenzi kungumuntu omele ezempilo nokuphepha, angaphenya bese ephawula ngokuthi abhale ngokuhlolwa kokuthintana lokho nangemibiko yokuqapha.
Ilungelo lokubamba iqhaza ekuhlolweni
Uma umsebenzi kungumuntu omele ezempilo nokuphepha, angahle ahambisane nomhloli wezempilo nokuphepha oqhamuka kuMnyango Wezemisebenzi ngesikhathi kuhlolwa indawo yokusebenzela futhi aphendule noma yimiphi imibuzo engahle ibuzwe ngumhloli.
Ilungelo lokuphawula ngemithetho eshayiwe nelokufaka imibono
Umsebenzi angaphawula noma abeke imibono nganoma yimiphi imithetho noma isilinganiso sokuphepha esishicilelwe ngokoMthetho Wezempilo Nokuphepha Emsebenzini.
Ilungelo lokungahlukunyezwa
Umqashi akanakuxosha umsebenzi emsebenzini wakhe, ehlise iholo lomuntu ongumsebenzi noma ehlise izimiso zokusebenza zomuntu ongumsebenzi ngoba -
Ã¢â‚¬Â¢ umsebenzi enikeze ngolwazi, oludingeka kuye ngokoMthetho, kumuntu onikezwe igunya lokulawulwa koMthetho Wezempilo Nokuphepha Emsebenzini
Ã¢â‚¬Â¢ umsebenzi elandele isaziso esisemthethweni, (isib. isaziso esinqabelayo, esokwephulwa, njll)
Ã¢â‚¬Â¢ umsebenzi enze okuthize obekufanele kwenziwe ngokwemibandela yoMthetho
Ã¢â‚¬Â¢ umsebenzi engakwenzanga okuthize okunqatshelwe ngokwemibandela yoMthetho
Ã¢â‚¬Â¢ umsebenzi enikeze ubufakazi ngaphambi kweNkantolo yezeMisebenzi noma iNkantolo yoMthetho ngezindaba ezimaqondana nezempilo nokuphepha.
Ilungelo lokufaka isikhalo
Ukudala isimo esingahle sibe nengozi endaweni eyenzelwe amapulagi amabili hhayi amahlanu njengoba kuvezwe esithombeni.
Umsebenzi angafaka isikhalo maqondana nesinqumo somhloli. Izikhalo kufanele zidluliswe ngokuthi kubhalelwe uMhloli Oyinhloko, Ezempilo Nokuphepha Emsebenzini, UMnyango Wezemisebenzi, Private Bag X117, Pretoria, 0001.
Isibopho sokungakhubazi noma ukusebenzisa kabi izinto ezithize
Akunamuntu okufanele akhubaze noma asebenzise kabi noma iyiphi into ehlinzekelwe ukubonelela ezempilo nokuphepha. Umuntu, ukwenza isibonelo, akanakususa isivikeli sokuphepha emshinini bese esebenzisa umshini noma avumele omunye umuntu ukuthi awusebenzise ngaphandle kwesivikeli leso.
Abantu abamele ezempilo nokuphepha
Bayini abantu abamele ezempilo nokuphepha?
Bangabasebenzi abasebenza ngokugcwele abaphakanyiswe noma abakhethwe base begunyazwa ngokubhaliwe ngumqashi ngemuva kokuthi umqashi nabasebenzi bebonisene bafinyelela esivumelwaneni maqondana nokuthi ngobani abazokuba ngabantu abamele ezempilo nokuphepha. Kufanele okungenani bazazi izimo nezimiselo ezikuleyo ndawo yomsebenzi abaqokelwe yona.
Kufanele kube nokuvumelana ngesikhathi esizohlalwa esikhundleni nangemisebenzi yomuntu omele ezempilo nokuphepha futhi kufanele kulungiswe phakathi komqashi nezisebenzi.
Ukunqwatshelwa kwezinto kufanele kwenziwe ngendlela engazukudalela noma yiziphi abasebenzi ingozi.
Kufanele kuqokwe abantu abangaki abamele ezempilo nokuphepha?
Kufanele kuqokwe umuntu oyedwa omele ezempilo nokuphepha ngendawo yokusebenzela ngayinye enabasebenzi abangama-20 noma ngaphezulu. Ngakho-ke, lapho kuqashwe khona abasebenzi abayi-19, akunasidingo sokuqoka umuntu ozozimela.
Maqondana nezitolo namahhovisi, kufanele kuqokwe umuntu oyedwa ozomela abasebenzi ngabo bonke abasebenzi abayi-100 noma ingxenye yalokho.
Ukwenza isibonelo, kufanele kuqokwe umuntu oyedwa ozomela abasebenzi esimweni sabasebenzi abangama-21 kuye kwabayi-100. Kepha kufanele kuqokwe abantu abamele abasebenzi ababili lapho kuqashwe khona abasebenzi abayi-101 kuye kwabangama-200 njll.
Esimweni sezinye izindawo zokusebenzela, kufanele kuqokwe umuntu omele abasebenzi oyedwa ngabasebenzi abangama-50 noma ingxenye yabo. Ukwenza isibonelo, umuntu omele abasebenzi kufanele aqokwe esimweni sabasebenzi abangama-21 kuye kwezingama-50. Kepha kufanele kuqokwe abantu abazomela abasebenzi ababili lapho kuqashwe khona abasebenzi abangama-51 kuye kwabayi-100.
Umhloli angacela ukuthi kuqokwe abantu abamele abasebenzi abengeziwe, kwencike ezimweni, nalapho inani labasebenzi lingaphansi kwama-20. Ukwenza isibonelo, ukwakheka kwemboni kungahle kube okuluhlobo lapho ukuqokwa komuntu oyedwa kuphela omele abasebenzi abangama-50 kungeneli. Umhloli angahle abe esedinga ukuqokwa kwabantu abamele abasebenzi abengeziwe. Kodwa-ke, uma umqashi nabasebenzi bevumelana kanjalo, kungahle kuqokwe abantu abamele abasebenzi abangaphezu kwenani elibekiwe.
Kumele kuqokwe abantu abangaki abamele ezempilo nokuphepha?
Ubuwazi nje ukuthi ukuphepha kwemizila yamakhebula kungomunye wemisebenzi yomhloli wezompilo nokuphepha?
Kungakapheli izinyanga ezine ngemuva kokuqala kwebhizinisi lomqashi. Umqashi onabasebenzi abangaphezu kwama-20, onebhizinisi eselisebenze ngaphansi kwezinyanga ezine, akudingeki aqoke abantu abazoba ngabameli bokuthize. Esimweni lapho, ukwenza isibonelo, kuqashwe khona abasebenzi abasebenza ngezikhathi ezithize emapulazini, okudala ukuthi inani labasebenzi ledlule ama-20 isikhathi esingaphansi kwezinyanga ezine, ukuqokwa kwabantu abazoba ngabameli bokuthize nakho akudingeki.
Abantu abamele ezempilo nokuphepha kufanele bayenze nini imisebenzi yabo?
Yonke imisebenzi emaqondana nokuqokwa, ukusebenza nokuqeqeshwa kwabantu abamele okuthize kufanele yenziwe ngesikhathi sokusebenza esejwayelekile.
Yini abantu abamele ezempilo nokuphepha abavunyelwe ukuyenza?
Abantu abamele ezempilo nokuphepha banegunya lokwenza okulandelayo:
Ã¢â‚¬Â¢ Ukuhlolwa kwezempilo nokuphepha
Abantu abangabameli bangabheka ukusebenza ngempumelelo kwezinyathelo zempilo nokuphepha ngokusebenzisa ukuhlolwa kwezempilo nokuphepha.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukubona izingozi ezingahle zibe khona
Abantu abangabameli bangabona izingozi ezingahle zibe khona endaweni yokusebenzela bese bezibika ekomitini lezempilo nokuphepha noma kumqashi.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukuphenya izehlakalo
Abantu abangabameli bekanye nomqashi bangaphenya izehlakalo noma izikhalo eziqhamuka kubasebenzi maqondana nezindaba zempilo nokuphepha, bese bebika ngazo ngokuthi bazibhale phansi.
Isimo esiyingozi. Uhlaka lwezinsimbi olwakhelwe ukuxhasa abasebenzi nezinto abazisebenzisayo alunanyathiselwanga esakhiweni futhi nezingubo zokuvikela azisetshenziswanga.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukwethula imibono
Abantu abangabameli bangethula imibono kumqashi noma ekomitini lezempilo nokuphepha maqondana nokuphepha kwendawo yokusebenzela noma, kumhloli lapho ukwethulwa kwemibono kumhloli kwehlulekile.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukuhlolwa
Maqondana nokuhlolwa, abantu abangabameli:
- bangahlola indawo yokusebenzela ngemuva kokwazisa umqashi ngokuhlolwa lokho
- bangahlanganyela ezingxoxweni nabahloli endaweni yokusebenzela futhi bahambisane nabahloli ekuhlolweni
- bangahlola imibhalo
- bangahambisana nomeluleki wezobuchwepheshe ngesikhathi kuhlolwa, ngemvume yomqashi wabo.
Ã¢â‚¬Â¢ Bangahambela imihlangano yekomiti
Abantu abangabameli kufanele bahambele imihlangano yekomiti lezempilo nokuphepha.
Amakomiti ezempilo nokuphepha
Iyini inhloso yamakomiti ezempilo nokuphepha?
Amalungu ayahlangana ukuze aqale, akhuthaze, agcine futhi abukeze izinyathelo zokuqinisekisa impilo nokuphepha kwabasebenzi.
Kufanele asungulwe nini amakomiti ezempilo nokuphepha?
Kufanele kusungulwe okungenani ikomiti elilodwa lapho kuqokwe abantu abangabamele ababili noma ngaphezulu.
Ikomiti lezempilo nokuphepha lakhiwa ngamalungu amangaki?
Umqashi ubeka inani lamalungu ekomiti, elesekelwe kokulandelayo:
Ã¢â‚¬Â¢ uma kusungulwe ikomiti elilodwa lendawo yokusebenzela, bonke abantu abangabameli bokuthize kufanele babe ngamalungu alelo komiti
Ã¢â‚¬Â¢ uma kusungulwe amakomiti amabili noma ngaphezulu endawo yokusebenzela, umuntu ngamunye ongummeli kufanele abe yilungu lekomiti elilodwa kulawo okungenani.
Ngakho-ke, umuntu ngamunye ongummeli kufanele abe yilungu lekomiti. Umqashi angabuye aqoke abanye abantu ukuthi bammele ekomitini kepha abaqokwa labo abanakuba ngaphezu kwenani labantu abangabamele abaqokwe kulelo komiti. Uma, kodwa-ke, umhloli enombono wokuthi inani lamakomiti endaweni yokusebenzela alenele, angathatha isinqumo sokusungulwa kwamakomiti engeziwe.
Bavame ukuhlangana kangaki abantu abamele ezempilo nokuphepha?
Bahlangana njalo lapho kunesidingo, kepha okungenani kanye njalo ezinyangeni ezintathu. Ikomiti lithatha isinqumo ngesikhathi nendawo. Kodwa-ke, uma i-10% noma ngaphezulu labasebenzi lifaka isicelo somhlangano kumhloli, umhloli angayalela ukuthi umhlangano lowo ubanjwe ngesikhathi nasendaweni enqunywe nguye.
Ngubani othatha isinqumo ngenqubo ezolandelwa emhlanganweni?
Amalungu ekomiti akhetha usihlalo bese enquma nesikhathi azosihlala esikhundleni, izinqubo ezizolandelwa emhlanganweni, njll.
Amakomiti ezempilo nokuphepha angabonisana yini nochwepheshe ukuthola izeluleko?
Yebo, amakomiti angenyula abantu njengamalungu elulekayo ngolwazi nobuchwepheshe abanabo ezindabeni zezempilo nokuphepha. Kodwa-ke, ilungu elelulekayo alinalungelo lokuvota.
Ngabe amakomiti ezempilo nokuphepha enzani?
Amakomiti adingida kuphela izindaba zezempilo nokuphepha endaweni yokusebenzela noma ezingxenyeni zayo ezisungulelwe amakomiti lawo. Ngokwejwayelekile, amakomiti ezempilo nokuphepha anemisebenzi elandelayo:
Umnyango wokubaleka lapho kunesimo esiphuthumayo akufanele ube nemfuhlumfuhlu futhi ukhiywe njengalo.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukwenza izincomo
Ikomiti kufanele lenze izincomo kumqashi maqondana nempilo nokuphepha kwabasebenzi. Lapho lezi zincomo zingaholeli ekuxazululweni kodaba lolo, ikomiti lingenza izincomo kumhloli.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukuxoxa ngezehlakalo
Ikomiti kufanele lixoxe nganoma yisiphi isehlakalo esiholela ekulimaleni, ukugula noma ukufa kwanoma yimuphi umsebenzi futhi lingabika ngaso ngokubhalela umhloli.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukugcinwa kwamarekhodi
Ikomiti kufanele ligcine irekhodi lesincomo ngasinye esenziwe kumqashi nesombiko ngamunye owenziwe kumhloli.
Eminye imisebenzi
Amalungu ekomiti kufanele enze eminye imisebenzi edingwa ngumthethozimiso kuwo.
Ukudonswa kwemali
Umqashi akanakudonsa noma iyiphi imali eholweni lomsebenzi maqondana nanoma yini ekufanele ayenze ukubhekela ezempilo nokuphepha ngokulandela uMthetho.
Ukubika kuMhloli oMkhulu maqondana nezifo zasemsebenzini
Uma udokotela ehlola noma elapha umuntu isifo asola ukuthi sisukela emsebenzini walowo muntu, udokotela kufanele ayibike leyo ndaba kumqashi wakhe nakuMhloli oMkhulu.
Indawo lapho kushonele khona abantu abayi-11 emlilweni beswele indlela yokubaleka ngoba indawo yokusebenzela ibikhiywe ngaphandle.
Ukusebenzisana nomhloli
Ukuthobela imikhombandlela, izincwadi ezibabizela enkantolo, izicelo noma imiyalo
Abaqashi nabasebenzi kufanele bathobele yonke imikhombandlela, izincwadi ezibabizela enkantolo, izicelo noma imiyalo yabahloli.
Ukuphendula imibuzo
Imibuzo yomhloli kufanele iphendulwe, kepha akekho ophoqelekile ukuphendula umbuzo angahle azifake ecaleni ngawo. Ukuzifaka ecaleni kusho ukuthi umuntu uveza ukuthi nguye owenze icala.
Ukuphenya
Lapho umhloli efuna, kufanele ahlinzekwe ngezindlela ezidingekayo futhi anikezwe usizo angahle aludinge ukwenza uphenyo. Umhloli angahle acele nokuthi uphenyo luhanjelwe ngabantu abangahle bamsize ngophenyo. Akekho umuntu ongathuka umhloli noma aphazamise uphenyo ngenhloso.
Ukushushiswa
Lapho umsebenzi enza okuthize okuthathwa njengecala ngokoMthetho Wezempilo Nokuphepha Emsebenzini, umqashi uthweswa lelo cala, futhi angahle atholwe enecala futhi agwetshelwe lona, ngaphandle kwalapho umqashi engafakaza ukuthi:
Ã¢â‚¬Â¢ ubengayinikezanga imvume yakhe
Ã¢â‚¬Â¢ uthathe zonke izinyathelo ezemukelekayo ukulivimba
Ã¢â‚¬Â¢ umsebenzi akasebenzanga ngendlela ehambisana nekhono lakhe, ngamanye amagama, lowo msebenzi wenze okuthize abekwazi ukuthi akafanele akwenze.
Lokhu okwendulelayo kubuye kusebenze kulowo onikezwe igunya ngumqashi, ukwenza isibonelo, usonkontileka omncane, ngaphandle kwalapho amaqembu lawo evumelana khona ngokubhala ngokuthi igunya lelo lizozithobela kanjani izimiselo zoMthetho.
Usizo oluqhamuka kumhloli
Abahloli bangathintwa kumahhovisi alandelayo oMnyango Wezemisebenzi:
Amahhovisi Esifundazwe Omnyango Wezemisebenzi
Word count: 4,056
<fn>Draft_Msunduzi_SDF_Review_1isiZulu.txt</fn>
Ukuzibandakanya komphakathi;-Ukuthuthukisa nokukhuliswa kwezenhlala kahle kanye nezomnotho;-Ezokuphepha, ezokuvikeleka kanye nokulwa nesandulela, ngculazi nyo unqobo;-Ukuletha izidingo ngqangi;-Ukuphathwa kwezimali ngobuqotho;-Ubuholi obuqotho;-Ukuvikelwa kwezemvelo.
i Ukuletha intuthuko ezindaweni ezisemaphandleni nasemadolobheni. ii Ukwenzalula intuthuko yezindawo ezihlelekile nezingahlelekile, ezikhona nezintsha zokuhlala. iii Ukuvimbela ukusebenzisa umhlaba ngokungemthetho. iv Ukugqugquzela ukuthuthikiswa komhlaba ngokusheshayo. v Ukugqugquzela ukuthuthukiswa komhlaba ngokwanele futhi nokuhlangene.
Ukugqugquzela ukuthuthukisa umhlaba okuhlanganisa ezenhlalakahle yomphakathi, ezomnotho, nokuhleleka, nangokwakheka komhlaba ngokwendalo, Ukugqugquzela intuthuko ehlanganisile emaphandleni nasemadolobheni Ukugqugquzela ukuba khona kwezindawo zokuhlala nokuvuleleka kwamathuba emisebenzi ezindaweni ezisemaduze noma lezi zindawo zihlanganiswe ndawonye Kusentshenziswe kwemkhakha ekhona ngokwanele ibandakanye imikhakha ethintene nezolimo, umhlaba, ezimbiwa phansi, izinqalasizinda, ezokuthutha, nezinto zomphakathi. Ukugqugquzela ukusentshenziswa komhlaba okuxubile, nasemhlabeni womuntu oyedwa noma emhlabeni ehlukanisiwe. Kuvinjelwe ukugqagqana kwezindawo ezingamadolobha, bese kuxhaswa intuthuko yamadolobha ahlangene. Ukuxhasa ekulungiseni izindawo Ukugqugquzela kukulandela imikhuba kanye nezindlela okuyizona ezibheke ezemvelo.
Loluhlelo luveza izindlela ezidinga ukunakwa ngokucophelela, kanye nezindawo lapho izinhlelo eziseqopheleni eliphezulu esezenziwe khona, noma obekusadingeka ukuba izinhlelo zenziwe. Lezindawo zifaka inxenyekazi enkule Edendale ne Imbali, inxenye enkulu yedolobha (Central Area), kanye nomhlaba onothe kakhulu ngokwezolimo osentshonalanga nomkhandlu (Vulindlela). Kuloluhlelo kukhona neziphakamiso zokwandisa imiphakathi, ukuvikeleka kwezakhiwo, kanye nemigomo yezinhlelo zentuthuko efanelekile kwezinye izindawo.
iiEkuqhubekeni kokuhlanganiswa kwezinhlelo zalezizindawo ezine, izinga elithize lokuhlanganisa izinhlelo libalulekile ukuze kuqinisekiswe intuthuko ephumelelayo.
Umlando iUkubona izinkinga ezihambisana nesimo sedolobha, kanye nokuhlela okudinga ukwenziwa ukulungisa lesisimo, kuyofanele sizikhumbuze ukuthi imingcele yomkhandla yaqhamuka kanjani. Njengoba kukhonjisiwe ebalazweni 1, indawo yomkhandlu uMsunduzi uhlukene izinxenye ezintathu, eziyikhaya kubantu abalinganiselwa ku 200.000.
ivNgeminyaka yo 1970.s kwasungulwa indawo yase Edendale njengendawo ezimele yezokubhalisa eyayingaphansi kohlelo lukahumeni wobandlululo. Ngesikhathi esifanayo, emizameni yokukhipha abantu emalokishini, okwenza ukuthi kwakheke amaqulu ezindaweni ezazibizwa ngezabelungu, ukuntshalwa kwezimali kwaba kuncane ngakwezengqalasizinda, lokhu kwaholela ekutheni ukunakekela izindawo ezinjengo Sobantu kube sezingeni eliphansi ngedlela yokuthi izakhiwo zokuhlala zaba sezingeni eliphansi.
Noma ke lezi zindawo ezidinganayo sezenza umkhandlu owodwa, ezinye zezindawo eziqhelile zisasebenza njengezindawo zokuhlala nje kuphela ezakhele iPietermaritzburg, lapho ezohwebo zenziwa khona kakhulu. Esinye sezimpokophelo saloluhlaka lokuthuthukisa izindawo SDF kungukwehlisa izinga lokuhlukana kwezinhlanga, intuthuko engalingani eyayikade yenziwe ukudliwa kwemihlaba Colonialism kanye nokuhlela ngesikhathi sobandlululo.
Ukwakhiwa komgwaqo onguthela wayeka uN3, okwenza ukuba kufinyeleleke kalula kwamanye amadolobha amakhulu kanye nezinye izifundazwe ezakhelene nomkhandlu.
Isimo sezentuthuko esikhona njengamanje, ukubambisana kwezindawo zokuhlala nezokusebenza, kanye nokuba khona kwezidingo nqangi emiphakathini.
Izinga lengqalasizinda yezokuthutha ebheke kakhulu endaweni emaphakathi nomkhandlu, kanye nezinga eliphansi lokuxhumana kwezindawo ezisekupheleni kwendawo yomkhandlu.
Izinga eliphansi lokuthola ama"services" kanye nezinye izidingo zomphakathi ezisemadolobheni.
Ububha, ukuswela kwemisebenzi kanye nezinga eliphansi lokuzibandakanya kwezomnotho wendawo kwemiphakathi ehola kancane.
Isingeniso i Imikhombandlela yezokuhlela kanye nezindlela okuyizona ezigada iSDF zibalulekile kanti ziyasenthenziswa, ikakhulukazi leyo ehambisana nemithetho eysisekelo, ekhona kumucu wesibili ongenhla.
ivEkusentshenzisweni kwayo lendlela okuhle, igqugquzela ukubekwa kwezakhiwo ezahlukahlukene kuyona lemingwaqo. Akukaze kwenzeke ukuthi kube khona izinkomba zokuthi lendlela ixhasa indlela eyaziwa ngokuthi i"Ribbon Development" ekusungulweni kwalendlela. Lendlela yokuhlela ezentuthuko iqonde ukuthi ama"nodes" angafani kanti futhi ahlukaniswe ngokufanele, ngokujwayelekile ayaye ahlukaniswe ngebanga elingango 2km ukusuka kwenye. Lokhu kwenzelwa ukuthi abantu abaningi bakwazi ukuhamba bafike kulezi zindawo. Kusezindaweni ezikhethiwe kuphela, la kutholakala khona inxanxathela yokusentshenziswa komhlaba ibekwe eduze kwayo lemingwaqo emikhulu, kanti lokhu kubizwa nge "Mixed-use corridor".
vNgeshwa, lendlela yama "corridor" isixhunyaniswe neyama "mixed-use", okungayona inhloso noma into enhle neze. Sekuze kwaba khona ngisho nomkhuba wokuthi kubekwe ama"nodes" noma ikuphi nje la kukhona lemigwaqo engothela wayeka.. Ngokusobala, kukhona amazinga ahlukene ama "nodes" angawezohwebo, njengoba emadolobheni amakhulu kuba khona ama"nodes" asezingeni lokuba isigaba sesihlanu kanye nokunezelwa kwezinhlobo ezintsha zenxanxathela yezitolo. Okunye okungaba khona ama"nodes" amahhovisi, isibhedlela okanye ezokubhalisa Adminstration angaba kude kulawa manye ama"nodes". Okuyaye kungabi iyona indlela yokwenza izinto, ukuzama ukufaka wonke lama"nodes" kuzigaba eziyi "Primary, Secondary and Tertiary" ezinhlelweni ezenziwayo, ikakhulukazi ezingeni leSDF, lokhu akusiyo indlela eqotho.
Ukungeniswa kwemigwaqo "Mobility and Arterial roads" ezokwenza ukuthi imigwaqo isebenze kangcono, enezindlela zokuhamba eziningi. Ibuye futhi yenze ngcono ukufinyelela ezindaweni ezazikade zishaywe indiva phambilini.
Ukusungulwa kwama "nodes" amaningi ezindaweni zedolobha ezisemadolobheni kanye nezisemakhaya, kumele abe sezindaweni ezihambeka kalula kuzona umuntu athole izidingo nqangi ezitholakala kuwona lama "nodes".
Ukusentshenziswa kwalezi zidlela eMsunduzi i Ukuze kugwemeke ukungaboni ngaso linye, ekusentshenzisweni kwalezi zindlela kuzosentshenziswa lamagama alandelayo. Kanti isithombe esikhona langaphansi, sikhombisa izinto ezahlukene ezihlanganisa zonke lezi zindlela.
Arterial Roads" Nalemigwaqo izokuba nama "Nodes" ezimpambanweni zemigwaqo ezifanelekile. Kanti kungenzeka ukuthi kube khona izakhiwo ezithize eduze kwayo lwemigwaqo "Spines", enjengezinkudla ezinkulu zezemidlalo, izibhedlela, izikole zamabanga aphezulu kanye nezinye izakhiwo ezingafaneleka, okungenzeka nokuthi zingabi nhlobo ingxenye yaleyo"Node". Imigwaqo emisha ehlongozwayo yokulekelela ikhuphule izingalokuxhumana kwezindawo iphinde inciphise izinga lesiminyaminya sezimoto nayo ibonisiwe kwiSDF.
Mixed-Use Corridors" Lokhu khona kuzoba khona ezindaweni ezikhethekile kuphela, ngamanye amazwi kulezo zindawo lapho i"Arterial Road" isuka phakathi nedolobha (CBD) noma kuma"Nodes" asondelene kakhulu.
Ama "Nodes" avele asekhona azoyekwa asezingeni akulona njengamanje.
oKuzosungulwa ama"Nodes" amasha, aphinde abekwe ezingeni elifanele.
Ukuphakanyiswa kokuhlelwa kwama"Nodes" ngezigaba ezahlukene, kusukela ekutheni kukhona izigaba nezindlela ezahlukene zezentuthuko kanye nokuxhumana ngezokuthutha, ukuze kufinyeleleke kalula ezintweni ezithenngwayo kanye nezidingo nqangi ngendlela elinganayo engachemile.
Ama"Nodes" avele esekhona, futhi adinga ukuyekwa asezingeni akulona.
Avele esekhona kodwa asezingeni eliphansi, kanti adinga ukukhuliswa aphinde ahlanganiswe ukuze abe ama"Nodes" asezingeni eliphezulu.
Ama"Nodes" amasha azosungulwa, okuyothi uma kuhamba isikhathi abuyekezwe, abekwe ezingeni elifanele uma nenani labantu abalisebenzisayo likhula, kodwa azokhonjiswa ezingeni eliqondiwe.
iwatholile lama"Nodes", amanye awo azodinga ukuyekwa asezingeni akulona amanye azokwandiswa, kanti amanye azobuye asungulwe ngesikhathi esizayo.
Provincial Cabinet. Umsebenzi walo omkhulu ukuba yi"Corridor" exhumanisa izindawo eziqhelelene, noma ukuhlanganiswa kwezomnotho kuwona lomgwaqo kumele kusekwe, kodwa akumele kuphazamise umsebenzi wayo omkhulu. Ngendlela ehleliwe, kuyoba khona intuthuko ethize eduze kwezindawo lakuhlukana khona imigwaqo kuwona lomgwaqo onguthela wayeka.
Ama"Activity Spines" ajwayele ukubizwa ngama"Corridors" entuthuko, kanti avame ukuba emigwaqeni emikhulu esuka noma eya kwi "CBD Node". Inxanxathela yokusentshenziswa komhlaba okuhambisanayo, okubalwa kuyo ezohwebo, amahhovisi, ezemidlalo kanye nezindawo zokuhlala. Mhlawumbe ingxenye yezakhiwo ezibheke kuwo lowomgwaqo kumele sigqugquzelwe, kodwa ezindaweni ezikhethwe kahle.
Lemigwaqo esivele ikhona neminye esahlongoziwe, kuhloswe ukuba yenze ngcono ukufinyelela kanye nokwehlisa izinga lesimimnyaminya emaphakathi nedolobha, kanye nokufika kalula kwezinye zezindawo ezazikade zibandlululiwe phambilini. Esimeni semigwaqo emisha ehlelelwe isikathi esizayo eminye yawo ikhonjiswe ngomdwebo.
Ukukhonjiswa kokusentshenziswa komhlaba a Kusentshenziswe izimpawu ezahlukehlukene ukuze kwenziwe ngcono ukubukeka kwebalazwe Map, kanti ngokunjalo ukusentshenziswa komhlaba okukhulukazi kukhonjiswe ngokufifiyela ngemuva.
Imingcele kanye nobubanzi bentuthuko ehlelelwa isikathi esizayo, ingatholakala ngokwenza ucwaningo olunzulu, kanye nokuthola eminye imithetho eyisisekelo egunyazayo mhlawumbe ebhalelwe leso sikhathi esizayo. Lomfanekiso olandelayo ukhombisa amanani ezindlu okungenzeka ukuba zakhiwe kulezi zindawo ezihlongoziwe.
Vulindlela 224.
ngasenxenyeni eshona ngaseningizimu ntshonalanga nendawo yomkhandlu.
d Ukukhuliswa kwezinye izindawo, kuvinjwa izingqinamba zokwakheka komhlaba ngokwendalo, kanti enxenyeni eshona ngasenyakatho nasempumalanga yomkhandlu kuhlongozwe intuthuko ekalelekile Longer Term Development Areas. Njengamanje lezi zindawo kuphakathi kokuthi azithuthukisiwe noma zisentshenziselwe ezolimo, kanti kusukela ekuhlawumbiseleni okukhona kanye nakuzinhloso zeSDF, angeke zidingeke ekukhulisweni kwedolobha esikathini esifushane nesiphakathi nendawo esizayo. Inhloso enkulu, ukungcina kuphindwe kwenziwe ngcono izindawo zasemakhaya esezikhona, lapho ukusentshenziswa komhlaba okusahamba phambili ezolimo, okuxhaswe ezokuvakasha ezisezingeni eliphansi. Ukushintshwa kokusentshenziswa komhlaba okukhulu, kuzomele kungangqungquzelwa, kanti lapho intuthuko ehlongozwe khona uma kungahambisani nalemigomo, kuyodingeka ukuthi kwenziwe umbiko osezingeni eliphezulu oyokhombisa isidingo nokubaluleka kwaleyontuthuko, okuhambisana nezinhloso zeIDP kanye nezeSDF, ukunikezela kwezidingo nqangi, indlela yokufinyelela, intuthuko eyoba khona isikhathi eside kanye nezinye izinto.
e "Restricted Use Areas": Lezi izindawo ezingeke zathuthukiswa nganoma yini, ngenxa yesimo sesemvelo ngokwakheka komhlaba. Izintaba zakhona zime kabi umqansa wakhona ungaphezu kuka 1:3, kunemifula, kanye nezindawo ezivikeliwe ngoba zibalulekile ngaphansi kwezemvelo. Ukuphathwa kwalezi zindawo kongwesikhathi esizayo kuyovezwa ngokuphelele kwi pulani yomkhandlu yokuphathwa kwezemvelo "Environmental Management Framework",esenziwa njengamanje.
Lezi izindawo ezikhonjiwe, lapho kuzoba khona izidingo ngqangi ezahlukene ukuze zisosentshenziswa imiphakathi entulayo. Lezi izindawo ezibalulekile, lapho izidingo ngqangi eziningi zitholakala khona. AmaRCS.s asukele kwicebo elaziwa ngokuthi yi "Rural Service System", elibhekele ukwaba ezohwebo ngedlela ehlelekile okufaka phakathi ukulethwa kwezidingo ngqangi ngendlela ebonakalayo, ezindaweni ezikhonjiwe eziphithizelayo Node, ezisemigwaqeni yezokuthutha. Ukuhlanganiswa kwezohwebo, kususelwa ekutheni kumele kuhlomule abantu abaningi, ngamanye amazwi ukusebenzisa ingqalasizinda ngokuhlanisela, ukushiyelana emakethe, kanye nokukhiqizelana izinto. Inani labantu abadinga izidingo ngqangi endaweni ilona eliyosho ubuningi balezo zidingo ngqangi eziyoba khona kulezi zindawo, okusho ukuthi uma inani labantu abazidingayo lilikhulu, nazo ziyoba zininngi g "Urban Agriculture": Lokhu kuqode ukusho ukuthi izindawo ezisengxenyeni yedolobha, kodwa zinothile ukukhiqiza ezolimo, okuyomele zibekwe eceleni ngesizathu sokuthi kukhiqizwe okudliwayo kuzo. Ukunezela, ezinhlosweni zendawo kanye nezokuphepha kokudla, lokhu kungcinwa kwalezi zindawo kuhambisana nezinhloso zokuvikela imvelo.
<fn>DynamicAction (1).txt</fn>
Nkosi, amaKhosi ahloniphekile, iziMeya, amaKhansela, iziNduna, amaLungu ePhalamende, abasebenzi bemiNyango kaHulumeni eyehlukene kubandakanya nabezokuphepha, nomphakathi wonke was'Osizweni; ngiyanibingelela.
Kwabe sekuthiwe lolo suku kumele lugujwe minyaka yonke. Kanti uMnyango wokuThuthukiswa koMphakathi yiwo obhekene nokugujwa kwalolo suku.
Ngiyethemba-ke siyazibonela sonke ukuthi isibalo sabantu sikhula ngesivinini esingakanani ekubeni izinga lomnotho wethu lehla kakhulu. Yingakho namhlanje sizokwethula uhlelo lokufundisa abesifazane ikakhulukazi intsha ukuthi ikwazi ukuzithuthukisa ngokomnotho. Nginentokozo ukumemezela ukuthi lolu hlelo lokufundisa umphakathi luqale izolo ngoLwesithathu, nginethemba ukuthi luzosiza kakhulu umphakathi wakithi ukuthi ubhekane nesimo somnotho esintengayo. Ngiyethemba ukuthi niyazibonela ukubaluleka kwenu njengoba lo mcimbi kule sifundazwe kukhethwe ukuba uzokwenzelwa lapha endaweni yenu.
Olunye uhlelo, yilolo lokunikwa ukudla kwalabo abentula kakhulu luka R140 million. Nokho-ke ngiyazi luthe ukubambezeleka ngenxa yomthamo wabantu abakulesi simo esibuhlungu kangaka.
Njengoba nazi-ke muzi wakwethu ukuthi isiFundazwe sethu sikhungathwe yizinhlekelele nyakenye ezibandakanya iziphepho, izikhukhula, imililo kanye nomphezulu kusukela eMolweni, kweza KwaMakhutha kwase kulandela izindawo ezehlukene zesiFundazwe lapho kwedlule khona imiphefumulo eminingi kwalimala abantu abaningi futhi iningi labo lasala dengwane. Kungumsebenzi walo Mnyango-ke ukuba babhekeleleke labo bantu. Ngiyathanda-ke ukunazisa ukuthi enyakeni owedlule izindleko esibhekelele ngazo lezi zinhlekelele kusosonke isiFundazwe zibe ngu R6 million 800 Thousand.
<fn>DynamicAction (4).txt</fn>
Namhlanje usuku olukhulu kakhulu lapho sigubha khona usuku lwabadala bethu ngaphansi kwesiqubulo esithi, "Sibungaza iminyaka eyishumi yabantu abadala esizweni esibandakanya wonke amazinga."
Angisho ukuthi nakuba ziseziningi iznselelo ezibhekene nazo singuMnyango ukusiza abantu abadala, njengokuthi kwezinye izindawo basahlukunyezwa ngezindlela ezahlukene. Siyazi ukuthi ngenxa yokuxinwa imisebenzi bagcina ogogo nomkhulu bebahambise ezikhungweni ezibhekelele abantu abadala ukuba babhekwe kulezi zindawo. Siyayithola imibiko ethi abanye bagcine bengasazihluphi ngokubavakashela noma ukubathatha bavakashe emakhaya. Siyakhukhuza lokho ngoba kuyinto embi kakhulu.
Angiphinde ngisho ukuthi asiwukhuthazi lowo mkhuba okubahambisa kulezi zikhungo; kodwa uma kungasekho okungenziwa kungcono khona ayiswe khona kunokuthi ahlukumezeka. Ngenxa yokuthi uMnyango wami uyazihlupha kakhulu ngenhlalakahle yabantu abadala. Yilesi sizathu lo Mnyango ususungule izikhungo ezingu-461 ezinikeza usizo kubantu abadala abangu 25 215 kuthi abangu 6 309 bazibandakanye ezinhlelweni zokuzivocavoca ezitholakala kulezi zikhungo.
Kanti angisho ukuthi ukuzivocavoca kubaluleke kakhulu ukuze ningangenwa kalula izifo. Ukuze nibone ukuthi uMnyango ngisho kuZwelonke ufuna ukunibona nihlale niphilile ngenxa yokuzivocavoca, sekuhlelwe imidlalo ezokuba sePort Elizabeth lapho kuzoba kuqhudelwana ogogo nomkhulu abaqhamuka kuzo zonke izifundazwe, kuzobe kudlalwa imidlalo eyahlukene kanti ngiyaninxusa nani ukuthi ningenele kwazi bani mhlawumbe nobuya nenkomishi.
Angikholwa ukuthi seningahlulwa yizalukazi eziqhamuka kwezinye izifundazwe. Le miqhudelwano izoba mhla ka 27 kuze kube umhla ka 29 October 2009. Ngicela ningithembise-ke ukuthi niyofike niwine. Ngaphandle kwalezi khungo ezingaphansi kwethu kunezikhungo esizixhasa ngezimali ezingu 53 ezinikeza usizo kubantu abadala abangu-3 534.
Siphinde sikhokhele oSonhlalakahle abangu 64 abasebenza kulezi zikhungo. Angisho ukuthi zisekhona kona izingqinamba esisahlangebazana ukunikeza usizo ngokuphelele kubantu abadala, njengokuthi ezindaweni ezisemakhaya kunzima ukunikeza usozi lwama-Luncheon Club ngenxa yokuthi azikho izikhungo zokwenza lo msebenzi njengamahholo, amasonto uthola ukuthi akude kakhulu abantu abadala bagcine bedikibele bengayi ngoba bebona ibanga abazolihamba.
Kafushane nje uma nginganivezela esikwenzayo kubantu abadala kule ndawo kuphela sinezindawo ezingu 50 ezinikeza usizo kubantu abadala abangu 2 292.
<fn>DynamicAction (5).txt</fn>
Mphathi wohlelo silapha namuhla ukuzogubha usuku olukhulu lokuthuthukiswa komphakathi njengoba sazi sonke ukuthi lena yinyanga yethu yokuthi sithuthukise unphakathi nakuba kuyinto esiyenza nsuku zonke kodwa le Nyanga eyokuthi sikuqhakambise kakhulu. Siyiqale ngegiya elihle-ke le nyanga njengoba mhlaka 1 besinomcimbi wogogo obuseMnambithi; kanti ngaphambi kwalokho sibahambisele iPhalamende.
Angisho Mphathi wohlelo ukuthi njengoMnyango sinezinhlelo eziningi esezenzayo sizenzela umphakathi wakithi. Bheka nje kunyaka wezimali ka2009/10 sinohlelo esilwethulile lokwelekelela izingane ezingenabani zikwazi ukufinyelela ezidingweni zempilo njengezinye izingane zomtakabani. Kanti ngingasho ngingasabi ukuthi umphakathi owakhele izindawo ezimaphakathi nesifundazwe(Midlands region) namaphethelo usuhlomule kakhulu kulolu hlelo.
R140 million. Nokho-ke ngiyazi kusekhona ukubambezeleka ngenxa yomthamo wabantu abakulesi simo esibuhlungu kangaka. Olunye uhlelo esithuthukisa ngalo umphakathi ukuthi siqashe oSonhlalakahle abanele kuthi labo abasafunda sibanikeze imifundaze ukuze babuye bazosebenza bathuthukise umphakathi wethu. Sikhiphe imifundaze engu-700.
<fn>Explanatory Memo ZULU.txt</fn>
Isifundazwe silindele ukuthi iSabiwomali esinikeziwe sona sizoba ngaphezulu kwemali engenile ngo R783,8 million noma ngamaphesenti angu 2,3 wayo yonke imali ezongena ngonyaka wezimali ka 2006/07. Kufanele kuqashelwe ukuthi lo mehluko uzovalwa yimali ezosala esiKhwameni Sezimali zesiFundazwe (Provincial Revenue Fund). Ukwenziwa ngcono nokulungiswa okuthe xaxa kokusetshenziswa kwesabelomali kuzoba yisizathu ezisemqoka ekugwemeni isikweletu uhulumeni angahle azithole esengene kuso.
Ngenxa yamandla akhonjiswe wumnotho waseGauteng onyakeni odlule, kulindeleke ukuthi imali yesifundazwe ye-MTEF izokwanda. Kulinganiswa ukuthi imali yesifundazwe qobo izokhula ngokulinganisiwe u 10 wamaphesenti ngesikhathi se-MTEF. Amarisidi entela (izintela zokugembula nokukhokhelwa kwamalayisensi ezimoto) aletha cishe u-80 wamaphesenti wemali engenayo, kanti amarisidi okungewona awentela (ikakhulu izimali ezikhokhwa yiziguli) aletha cishe u-19 wamaphesenti wayo yonke imali yesifundazwe bese iphesenti elisele lingeniswa ngezinye izimali.
Izimali eziphuma kuzwelonke okuyisabelo esilinganisiwe nezipho ezinemibandela zicabangela uhlaka lwakamuva lwezezimali nezingcindezi zemikhakha ezatholwa emva kokwethulwa kweSitatimendi Senqubomgomo Sesifundazwe SeSabiwomali Sesikhathi Esiphakathi Nendawo sika 2005, isibonelo: othisha abengeziwe ukuze kuhlangatshezwane nokwanda kwesibalo sabafundi, ukufakwa kohlelo lwamaholo aya ngokuba ngcono othisha nawosonhlalakahle kanye nokuqashwa kochwepheshe bezempilo, ukusatshalaliswa kohlelo lwemishanguzo edambisa i-HIV/AIDS, ukuvuselelwa nokugcinwa esimweni kwezakhiwo zezempilo, ukuvuselelwa kwezinxanxathela zemigwaqo yesifundazwe kanye nokwakhiwa kabusha kwezindawo eziyimijondolo.
Ukucutshungulwa kwamamagranti anemibandela sekuholele ekuqhamukeni kwamagranti amasha, ukuhlanganiswa kwamagranti akhona njengamanje kanye nokuqedwa kwamanye amagranti akhona njengamanje.
Igranti ye-Integrated Nutrition Programme (uHlelo Oluhlanganisiwe Lokudla) izofakwa esabelweni esilinganiselwe isifundazwe; isifundazwe sizoqinisekisa ukuthi ukutholakala kwezimali kuyasimamiseka ngokusebenzisa isabelo esilinganiselwe isifundazwe njengoba lolu hlelo luqhubeka njengengxenye yesibopho sesifundazwe.
Ukuthuthukiswa Kwamakolishi Okuqhuba Imfundo Nokuqeqeshwa kwaqala kwahlelelwa ukuba kuqaliswe ngo 2005/06, nokho kwakusalungiswa okuqondene nokuphatha; lolu hlelo luzokhokhelwa ngegranti enemibandela kusukela mhlaka 1 Aphrili 2006 kuze kuphele iminyaka emithathu. Le granti kuhloswe ngayo ukubhekana nezidingo zengqalasizinda ukuze kwesekelwe uhlelo lokufunda nokuqinisekisa ukuthi imfundo iyahambisana namazinga ezimboni.
Isabelo sokwenziwa isimanje kwezinsiza zomkhakha wesithathu sizosetshenziselwa ukufakwa kobuxhakaxhaka bedijithali ezibhedlela ezinkulu.
Ukuqalisa amazinga nemigomo emisha yokukhokhelwa kwezikole, ukuqinisa izikole ezikhethekile, nokwandisa izinhlelo zokuphathwa kwezokwazisa.
Izinhlelo zamazinga aphakeme nezokufukula zizogxila kumasu omnyango okunxenxa amabhizinisi azimele ukuba abambe iqhaza elibonakala kakhudlwana ekwenzeni imfundo ihambisane futhi ihlangabezane kangcono nezidingo zamakhono zomnotho wezwe. Isabelo esilinganiselwe isifundazwe sikhokhela ukulethwa kohlelo lokwaziswa ngokuphathwa kwemfundo (EMIS) ezikoleni eminyakeni ewu 3 ezayo njengengxenye yohlelo olubanzi lokwenza ngcono ukuphathwa kwemikhakha kahulumeni nokubika mayelana nezinga lokusebenza. I-EMIS igxila ekuqoqeni nasekuhlaziyeni ngezinhloso zokuhlela okunobunyoninco, ukwenza izingcwaningo zaminyaka yonke zokwaziswa koMfundi/kukaThisha ezikhungweni zesifundazwe ngezinhloso zokuhlela nokugada. Umnyango uzogxila ekulethweni kwemithombo edingekayo yakwa Grade R kanye nokwandisa iphesenti lezingane ezineminyaka yobudala engu 5 ezikoleni ezixhaswe wuhulumeni ku-Grade R.
IsiTatimendi sohlelo Lwemfundo siwumkhombandlela kothisha mayelana nohlelo lwemfundo olusha olugxiliswe kwimiphumela. Ukuqaliswa kwamazinga nemigomo okubukeziwe kokukhokhela izikole kuhlose ukuqeda ukukhokhwa kwemali yesikole ezikoleni ezinabafundi abantula kakhulu ngokohlelo lokukleliswa kwezikole ezintulayo.
Ukwenziwa ngcono kwamaholo osonhlalakahle.
Uhlelo Olwandisiwe Lwemisebenzi Kahulumeni Ekuthuthukiseni Imiphakathi luzofaka isandla ekudalweni kwemisebenzi ngoHlelo Lokunakekela abantu abane-HIV/AIDS Emakhaya Abo Emphakathini nangokuqeqesha nokuthuthukisa.
Imithamo ekhonjiswe kwithebula 2 ngenhla iveza ukukhokhelwa kwesiZinda esisha Somcebo Sesifundazwe.
Ukutshala kubasebenzi besiZinda Somcebo Sesifundazwe eGauteng nokubafukula.
Ukwenza iGauteng ibe yiKhaya lezemidlalo yokuncintisana nokuphatha imincintiswano emikhulu.
Ukugqugquzela izimboni eziqhamuka namasu amasha - ezobuciko namasiko, imboni yezokuvakasha neyamafilimu.
Uhlelo lwezokuthutha oluhlanganisiwe nolukhaliphile kanye nokuphepha komphakathi emigaqweni yethu.
Ukugcinwa kwamagugu Ukwenziwa ngcono kwezitadiyamu ezinkulu eziwu-4 nokuqhubekiswa kweGauteng njengekhaya lezingqwele. 60,000 Isu Lobuciko Namasiko Ukuthuthukisa nokuqhubekisa imikhiqizo nezinsiza kwezinkampani eziqhamuka nokusha. Ukutshala izimali ekusekeleni nasekuthuthukiseni imiphakathi ezenzela izinto ngokuletha izinhlelo, ukuthuthukiswa nokugcinwa kwengqalasizinda kanye nokudala ukufinyelela emicimbini nasemathubeni ezamasiko.
Isu lezolimo Le phrojekthi izokhokhela isu leZolimo; ingxenye yalo izogxila kwi agro-processing nakwi bio-technology. 14,000 16,000 18,000 Ukuthuthwa komphakathi, Imigwaqo, neMisebenzi (DPTRW) Uhlelo oluhlanganisiwe lwezokuphepha nokuvikeleka Ukuthuthukisa uhlelo lokuphathwa kwezinqola zomgwaqo oluhlanganisa konke ukuze kugadwe izehlakalo zasemigwaqeni, ukucinana kwezimoto nezinye izinkinga eziqondene nokuphathwa kwezimoto 54,000 90,000 156,000 Ukuphepha kwemiphakathi Uhlelo oluhlanganisiwe lwezokuphepha nokuvikeleka Njengenhla 25,000 50,000 Ezezindlu Amalokishi awu 20 Aphezulu Ukuvuselelwa kwamalokishi akhona okuhlanganisa ukulungiswa kanye/noma ukwakhiwa kwezakhiwo zomphakathi nezomnotho, ukulungiswa kwemijondolo esemagcekeni ukuze kwenziwe lula ukutholakala kwerenti emiphakathini kanye nokuthuthukiswa kokugcwaliswa kwemihlaba ukuze kwande izakhiwo 20,000 15,000 GSSC Isikhungo sokushayela izingcingo sikaHulumeni Wesifundazwe saseGauteng (GPG) Ukwenza ngcono ubudlelwane phakathi kezakhamizi, abamabhizinisi, uhulumeni nabasebenzi ngezinsiza ezihlanganisiwe ze e-government. I-GPG yamukela isu le e-governance okuhloswe ngalo ukulethela izakhamizi, amabhizinisi nabavakashi be-GPG ukutholakala okulula nokunhlobonhlobo kwemininingwane nezinsiza kukahulumeni.
Eminye iminyango ithole ukwandiselwa izimali okujwayelekile okucabangela ukukhuphuka kwamaholo kwaminyaka yonke kanye nemithelela yanoma yiziphi izindleko ezilindelekile zempahla nezinsiza ehambisana nokwehla kwamandla emali. Lokhu kwandiswa kubuye futhi kucabangele izindleko zako konke okuqondene nabasebenzi, ikakhulu imithelela edluliselwe kulo nyaka yesivumelwano samaholo sika 2005.
Izindleko ezidlulele kulo nyaka zesivumelwano samaholo sika 2005 (ukwandiswa kwamaholo othisha nabaphathi, uhlelo lwemivuzo, ukuhlonishwa kwemfundo etholakele ngaphambilini kanye nokuqhubekiswa kwe-maths nesayensi) zoMnyango wezeMfundo yizo eziyingxenye enkulu yokukhuphuka kwemali ezosetshenziswa kubasebenzi ngesikhathi se-MTEF.
Uhlelo lwezingqalasizinda lwesifundazwe luhlanganisa: ukukhokhelwa kwempahla esetshenziswayo (ikakhulu okuwukuchitha izimali kweminyango okuxoxwe ngako phambilini), ukudluliswa kwezimali zokusebenza (ikakhulu izinhlelo zokwakhiwa kwezindlu kanye namaphrojekthi ezingqalasizinda ezikhethekile ngenhloso yokuqhubekisa ukukhula nokuthuthukiswa komnotho), ukugcina esimweni esifanele (ukulungiswa kwansuku zonke, okuhleliwe nokuphuthumayo) namanye amaphrojekthi. Ingqalasizinda ikleliswe kabusha ekukleliseni kwe-GFS yaba yilokhu: Amaphrojekthi amasha ezoKwakha, ukuVuselela/ukuLungisa, ukuGcina esimweni namanye kwiThebula 11 ngezansi ukuze ahambisane kangcono nokutshala kwesifundazwe kwingqalasizinda.
Isabelo esengeziwe sezeMpilo sizohamba ibanga elide ekuqasheni ochwepheshe bezempilo nasekudaleni imivuzo yokugcina abasebenzi emkhakheni wobuchwepheshe kwezempilo. Lokhu kuzosiza futhi isifundazwe ekufezeni inhloso yokuthuthukisa abantu abanempilo, abanamakhono nabakhiqizayo.
Izabelo ezandisiwe zokuThuthukiswa Kwemiphakathi zizonweba izinsiza zenhlalakahle ezikhona kumphakathi wase Gauteng zibuye zisize ekubhekaneni nenkinga yobuphofu.
Isabelo esihlangene esilinganisiwe sengxenye yezemiphakathi (ezeMpilo, ezeMfundo nokuThuthukiswa Kwemiphakathi) siwu 69 wamaphesenti wemali isiyonke ezosetshenziswa yisifundazwe ngonyaka wezimali ka 2006/07; kanti kusona iMfundo izodla 52 wamaphesenti ukuze kulethwe imfundo esezingeni eliphezulu ezikoleni zikahulumeni, kukhuthazwe nezakhamizi ezinomdlandla ukuze kukhuliswe futhi kuthuthukiswe ezomphakathi nezomnotho eGauteng. Ezempilo zicishe zithathe 44 wamaphesenti wesabiwomali kanti ziletha izinsiza zempilo ezisezingeni eliphezulu kwizakhamizi. UkuThuthukiswa Kwemiphakathi wu 4 per cent osele wengxenye yezomphakathi kanti uletha izinsiza zenhlalakahle yezomphakathi. Omunye u 31 wamaphesenti wesabelo sesifundazwe usetshenziswa ngeminye iminyango enezinhlelo eziqhubekisa ukukhula nentuthuko, imiphakathi esimeme futhi ziqinisekise ukubusa okufanele nokuba nesibopho ngokwenziwayo.
Imali ezochithwa yisifundazwe ngo 2006/07 izoba wu R34,460 billion; Izabiwomali ezinikeziwe zizoba ngaphezulu kwezimali okulindeleke ukuba zingene ngo R783,8 million, okuyimali ezokhokhelwa nge-akhawunti ebekwe eceleni yesiKhwama Sezimali Zesifundazwe.
Yahlukanisa izimali eziphuma kusikhwama semali sesifunda esizosetshenziswa yisifunda ngonyaka wezimali ophela mhla zingamashumi amathathu nanye ku-Mashi 2007.
Iqukethe imininingwane ngokuhlukaniswa ngeminyango njengoba kuchaziwe ngobunzulu kwisigaba esingaphezulu.
<fn>Facilitator zulu.txt</fn>
Uhlu lwesikhathi lsamba samahora angu 6 namaminithi angu 30 esivunyelwe uqeqesho ngalunye. lzikhathi okungasetshenzelwa kuzona kusukela ngo 08:30 kuya ku 15:OO lokhu kufaka amaminithi angu etiye, angu 30 okudla kwasemini, kanye namaminithi angu 10 ezingeniso neziphetho. Lokhu kushiya amahora angu 5 namaminithi angu 30 esikhathi sokuqeqesha.
Kubekeke kumsizi ukunquma izikhathi zetiye nokudla kwasemini. lzikhathi okungasetshenzelwa kuzo zinikeziwe ngesigaba ngasinye, kanti abasizi kumele baqinise isandla ngezikhathi zesigaba ngasinye ukuze kungasalelwa emuva.
Loluphawu luzokhombisa umsizi ukuthi athathe isikhathi eside kangakanani ukuqeda isahluko ngasinye kuloluqeqesho.
Ungazami ukusebenzisa amagama abhaliwe njengoba enjalo emqulwini wokuqeqesha.
Sebenzisa awakho. lyona ndlela kuphela ongazwakala ngayo kahle futhi nokuthi unokuzethemba.
Qinisekisa n jalo ukuthi ubabheka ngqo emehlweni ngesikhathi soqeqesho ukuqinisekisa ukuhoshelana nalabo obasizayo.
Qinisekisa ukuthi uyalazi uhlu lwesikhathi soqeqesho nokuthi uzifunde zonke izigaba zomqulu wokuqeqesha ngaphambi kokuqala uqeqesho. Amalungu eqembu angakubuza imibuzo ngezindaba ezisazothintwa ezigabeni ezilandelayo zomqulu wokuqeqesha, kanti kuyokonga isikhathi ukuthi ukwazi ukubatshela ukuthi imibuzo yabo isazophenduleka ekuqhubekeni koqeqesho. Qaphela, eminye imibuzo ingase ingaphenduleki kuloluqeqesho kodwa ingase ithinteke oqeqeshweni oluzayo.
Umqulu wokuqeqesha ubhalwe wamiswa ikakhulukazi njengethuluzi ongabuyela kulona njalo uma ifuna ulwazi oluthize. Zama ukukhomba abaqeqeshwayo njalo ezigabeni zomqulu wokuqeqesha ukuze ubanike izindawo abangabuyela kuzo uma bezidinga emuva koqeqesho.
Ngamanye amazwi, umsebenzi obalulekile waloluqeqesho ukwenza umqulu wokuqeqesha kube lula ukuwusebenzisa nokuthi uqondisiseke ngokugcwele ukuze ube indawo yolwazi okungabuyelwa kuyo esikhathini esizayo. Qinisekisa ukuthi abafundi bayaqonda ukuthi awuzukuvula ikhasi nekhasi - kodwa, bazokhonjwa ezigabeni ezithize ezibalulekile.
Yiba nozwelo njalo kulabo abangase bangakwazi ukufunda nokubhala. Yize imisebenzi ekulomqulu ilandelwa isikhala sokubhala izimpendulo, kubalulekile ukugcizelela ukuthi kusemntwini ngamunye ukuthi uyafuna yini noma cha ukubhala encwadini yakhe. Batshele ukuthi njengoba eminingi yalemisebenzi izokwenziwa ngamaqoqo, kulungile uma abantu behlanganyela ngokokhuluma nie kuphela.
Gcizelela futhi ukuthi abantu bangesabi ukubuza imibuzo. Batshele bonke ukuthi kungenzeka ukuthi bakhona abanye abangase babe nemibuzo efanayo kodwa abesabayo ukubuza.
Uma abantu bebuza imibuzo bekhombisa ukuzimisela ukufunda izinto ezintsha okuyinto enhle - kumele bakhumbule, "ulwazi lungamandla!"
Zisho ukuthi ungubani wena.
Yisho ukuthi zintathu izigaba zoqeqesho ezithinta izihloko ezahlukene eziqondene nomsebenzi wamakomidi ezigceme. Uma unayo imininingwane, tshela abazoqeqeshwa ukuthi uqeqesho olulandelayo olubili luzoba nini futhi kuphi.
Banike yonke imininingwane ngakho konke okuthintana noqeqesho.
lzindlu zangasese zikuphi lsikhathi setiye nesokudla kwasemini, nokuthi kuqedwa nini ukufunda.
Amalungiselelo ezinto zokuhamba athini, kushiwo labo abathunyelwe umasipala abazozikhokhela hhayi uMnyango norna iDBSA.
lzikhathi zokubhema azigqugquzelwa ngoba isikhathi sincane futhi sibaliwe.
Omakhalekhukhwini kumele bacishwe.
Kafushane nje khuluma ngokuthi umqulu wokuqeqesha uhlelwe kanjani. Chaza ukuthi ulwazi olungeziwe lutholakala ohlangothini nokuthi uphawu ngalunye lumele ulwazi oluthile oluhlukile.
Kafushane batshele ukuthi uphawu ngalunye lumeleni.
Umhlahlandlela womsizi wokusetshenziswa komaulu m wokuqeqesha.
Kungani kubalulekile ukuhlanganyela komphakathi?
Khomba ezigabeni a-d ezingaphansi kwesingeniso lmuphi umthetho okhishiwe wokuhlanganyela komphakathi?
Umthetho wezintela zempahla kaMasipala lziphi izindawo ezibalulekile ezidinga ukuhlanganyela komphakathi?
Yenzani lomsebenzi ngamaqoqwana angu 4 noma 5. Cela amaqoqo enze uhla lwezindlela umphakathi ongahlanganyela ngazo ezindabeni zikaHulumeni waseKhaya.
Tshela iqembu ukuthi lesi cishe isona sahluko esibaluleke kakhulu kulomqulu wokuqeqesha.
Yenza umsebenzi kuqala ukuze ukhombe lapho izindawo zabo eziyinkinga zikhona. Benze basebenze ngamaqoqo o 4 noma 5.
Bakhombe lsijobelelo 7 - batshengise ukuthi imikhawulo yezinkomba kumele ifakeni.
Bakhombe lsijobelelo 2 - betshengise ukuthi indlela yokuziphatha kumele ifakeni.
Tshela iqembu ukuthi ihhovisi labo'lika~dmlomo'kumele likwazi ukubahlinzeka ngenkomba yokuthi bangawathola kuphi amakhophi omthetho okhishiwe oqondene nokumele bawazi.
Komidi lesigceme - bheka 6.
Khansela lesigceme - bheka 6.
Amalungu ekomidi lesigceme - bheka 6.4 esahlukweni.
IikaSomlomo yayiyini kuloluhlelo Unombolo 7.3 esahlukweni ukhuluma ngokhetho lwamalungu ekomidi lesigceme - chaza kafushane ukuthi ikhansela lesigceme noSomlomo kumele benzeni kuloluhlelo lokukhethwa kwamalungu ekomidi lesigceme?
Khumbuza iqembu ukuthi isijobelelo 6 singabanika ulwazi olufingqiwe ngokhetho nezinqubo zokuvota.
Kuyini ukuthuthukiswa kwamandla?
Ukuthuthukiswa kwamandla noma ukusekela amalungu ukuze akwazi ukusebenzisa amandla awo, enze umsebenzi wawo futhi adlale izindima zawo.
Kungani sidinga ukuthuthukisa amandla?
Yenza umsebenzi ngamaqoqo o 4 noma 5.
Bakhombe kunombolo 5 wesahluko - kafushane nie thinta amaphuzu anohlamvu.
Bangaqinisekisa kanjani omasipala izinsiza ezilondekayo zentengo ephansi.
Gcizelela ukuthi kubalulekile ukuthi umphakathi uzazi izinsiza ozozithola. Emaphandleni ikakhulukazi, abantu bajwayele ukuqhathanisa izinsiza zabo nalezozinsiza ezisemadolobheni arnancane namakhulu ngakhoke abathokozile neze. Tshela iqembu ukuthi kubalulekile ukuthi umkhandlu wabo uqondisise ngarnazinga ezinsiza batshengise itebhula elikunombolo 4.1 nokuthi amazinga ezinsiza axhunyaniswe nalokho abantu abangakwazi ukukukhokhela.
Ubani onesibopho sokuhlinzeka ngezinsiza?
lkakhulukazi umasipala, kodwa kaningi umasipala akakwazi ukwenza njalo ngenxa yokuswelakala kwezimali/ amandla okusebenza.
Chaza kafushane ngakunye kulokhu okungenhla - bheka unombolo 3 walesisahluko lyini indima yekomidi lesigceme ekuthulweni kwezinsiza?
Khuluma ngemithetho elusa umasipala ekwethulweni kwezinsiza.
lsho imithetho yokubusa okuhle - nombolo 8.
Kungani uMasipala abe nama MSP?
Ngesinye isiskhathi omasipala abanawo amafa anele ukunikeza izinsiza.
Chazela iqembu ukuthi iyini indima yabo njengekomidi lesigceme ohlelweni IweMSF!
Umthetho wokusebenza komasipala (Systems Act) 580 ubeka ukuthi umasipala kumele amise indlela nohlelo lokubonisana nomphakathi nokusabalaliswa kolwazi mayelana nezivumelwano zokwethulwa kwezinsiza. Tshela iqembu ukuthi bayilezozindlela.
Yenza imisebenzi esekugcineni kwesahluko ngamaqoqo o 4 noma 5. Buyisa wonke amaqoqo ndawonye uma eseqede yonke imisebenzi emine.
Buza abaqeqeshwayo ukuthi iziphi izinkokhelo ezingenziwa komasipala.
Buza abaqeqeshwayo izinkinga omasipala babo abanazo ngokungakhokhelwa kwezinsiza.
Abantu abakhokhi abakukweleta ngezinsiza abazisebenzisile. tshela iqembu ukuthi lokhu kujwayele ukubhekwa inqubomgomo yokuqondisa abakweletayo neyokuqoqwa kwezikweletu - lena imithetho ethinta abantu abakweleta imali kamasipala. Buza abaqeqeshwayo ukuthi omasipala babo banayo yini inqubomgomo yokuqondisa abakweletayo neyokuqoqwa kwezikweletu.
Buza abaqeqeshwayo ukuthi umasipala wabo unayo yini inqubomgomo yokuxhasa abantulayo.
Babuze ukuthi bacabanga ukuthi inqubomgomo yokuxhasa abantulayo iyini.
Chaza kafushane ukuthi kunani kunombolo 3 walesisahluko.
Chaza ukuthi omasipala kumele balandele imithetho ethize uma beqalisa inqubomgomo yabo yokuxhasa abantulayo futhi kumele babeke ezabo izindlela zokuthi amalungu omphakathi angaphumelela kanjani ukungena kuloluxhaso Iwabantulayo. Kumele futhi banqume ngezinga, ukusabalalisa, ukuqondana, izindlela zokuqondisa kanye nezinyathelo zokubhekana nobugebengu mayelana noxhaso Iwabantulayo.
Buza abaqeqeshwayo ukuthi iyiphi indima, bona njengamalungu ekomidi lesigceme, abangayidlala ohlelweni lomxhaso wabantulayo.
lsho amaphuzu anohlamvu kunombolo 4 wesahluko.
Yenza umsebenzi osekuqaleni kwesahluko. Tshela abaqeqeshwayo ukuthi basebenze nomunye umuntu ohleli eceleni kwabo. Kusho ukuthi: ngababili.
Tshela iqembu ukuthi lomsebenzi ongenhla kumele ubanike umqondo wokuthi umhlangano ubuhlelwe kahle kangakanani, nokuthi manje sebezobuka ukuthi izinto kumele zenziwe kanjani ukuze umhlangano ube nempumelelo.
Amalungu noma umphakathi kumele ube nesimemezelo esifanelekile somhlangano.
Amaminithi omhlangano kumele athathwe. Buza iqembu ukuthi ukhona yini omunye wabo owake wathatha amaminithi omhlangano.
Tshela iqembu ukuthi sebezobheka izinqubo okumele amakomidi ezigceme azilandele ukuze babe nemihlangano enempumelelo. Tshela iqembu ukuthi yize amakomidi abo ezigceme esemile esesebenza, kanti futhi enemihlangano enempumelelo, akusiye wonke umuntu okulesosikebhe. Ngesizathu salesisahluko sizoqala ekuqaleni - uma ikhansela lesigceme kumele lilungiselele umhlangano wokuqala wekomidi lesigceme.
Umhlangano wokuqala wekomidi lesigceme - inombolo 2.2.
Ukuqhuba umhlangano - inombolo 2.4. Khuluma ngerejista yabakhona emhlanganweni, bese ukhomba lsijobelelo 7 3 lapho kunesibonelo.
Amathiphu okuba uSihlalo womhlangano -inombolo 2.
Buza iqembu ukuthi liyazi yini ukuthi iyini imithetho emisiwe ehleliwe.
Kafushane kakhulu bachazele ukuthi lomqulu enemithetho yokuthi imihlangano kumele iqhutshwe kanjani. Isibonelo: ngokuthamela umhlangano, indlela yokugqoka, isibalo esivunyelwe sabethamele umhlangano, ukuziphatha emhlanganweni, ukuveza amaqiniso ngobudlelwano, imfihlo yomhlangano, ukuvota, ukubuza imibuzo emhlanganweni, njll.
Tshela abaqeqeshwayo ukuthi akusiwowonke amakomidi ezigceme anemithetho emile ehleliwe njengamanje, kanti futhi amaningi alawulwa imikhawulo yezinsiza yabo leyo ebhekana nezinye (hhayi zonke) izindaba ngemithetho emile ehleliwe.
Yenza isingeniso ngesihloko sokuphathwa komsebenzi - bheka lsingeniso ekuqaleni kwesahluko.
lyiphi indima okumele idlalwe umasipala mayelana nokusekela ukuphathwa komsebenzi kwamakomidi esigceme?
Nenza kuphi ukuphathwa komsebenzi ekomidini lenu lesigceme noma emisebenzini yenu engaphandle kwekomidi lesigceme?
Ukuphathwa kwamabhuku nokuqondisa ezezimali.
Ukuxhumana ngokubhalelana izincwadi.
o . Imibiko - tshela iqembu ukuthi ukubhala imibiko kuwumsebenzi wokuphatha obaluleke kakhulu wamakomidi ezigceme njengoba ukhombisa ubufakazi bokuthi kwenziweni, kwavunyelwana ngani, kwaboniswana ngani, njll ekomidini labo lesigceme. Tshengisa abaqeqeshwayo lsijobelelo 78 lapho kunesibonelo sethemplethe yombiko, kanye Nesijobelelo 79 lapho kunesibonelo sombiko wangempela. Uma kuboniswana ngesijobelelo 19, thinta kafushane amaphuzu anohlamvu abhekene nesijobelelo ekugcineni kukanombolo 4.5 kulesisahluko.
o lzinhlelo zokusebenza - tshengisa abaqeqeshwayo lsijobelelo 20 lapho kunesibonelo sohlelo lokusebenza. Chitha umzuzu noma emibili uchaze ukuthi luyini uhlelo lokusebenza.
Ukukhuluma ocingweni. Tshela iqembu ukuthi amakhono amahle okukhuluma ocingweni abalulekile, bese ubacela ukuthi bakunike izibonelo zamakhono amahle okukhuluma ocingweni. lsho amakhono ambalwa okukhuluma nocingo njengokusohlweni kunombolo 5.1 wesahluko. Khomba iqembu lsijobelelo 2 7 lapho kunesibonelo sefomu yombiko wocingo.
Ngoba kubanika bona, niengabaholi bomphakathi abangabandanyeka emisebenzini ekhishiwe noma amaqembu amaprojekthi emphakathini, izinyathelo ezingasebenza ngokuthi bangayiqala kanjani imisebenzi ekhishiwe yentuthuko ngokungamela imisebenzi ekhishiwe.
Khomba emaphuzwini anohlamvu ngaphansi kukanombolo 1 wesahluko. Bese ukhomba esibonelweni somsebenzi okhishiwe.
Cela iqembu ukuthi lisho ezinye izibonelo zemisebenzi ekhishiwe abake babandanyeka kuyo.
Babuze ukuthi ngabe yayiyimisebenzi ekhishiwe yesikhathi eside noma eshesha ukuphela.
Khomba kunombolo 3 wesahluko.
Phawula kafushane izinyathelo ezisebenzayo (izinyathelol - 8) ekuphathweni kwemisebenzi ekhishiwe. Ungagxili kakhulu emininingwaneni, gxila ohlwini lokuhlola nasezibonelweni.
Yenza isingeniso sesihloko. Bheka lsingeniso ekuqaleni kwesahluko.
Amakomidi ezigceme adingani ukuze aqondisise ngezigceme zawo?
Yenza imibuzo ebuzeka njalo'. a Kumele baqonde impilo yomp akathi lmiphi imigudu engasetshenziswa amakomidi ezigceme ukukhomba izidingo zomphakathi?
Umsebenzi wokufinyelela emphakathini.
Ukululekela kude ezinhlanganweni nasezikhungweni - bheka emaphuzwini anohlamvu lapho kunezibonelo ngaphansi kuka 1.
Ukululekela ngqo kubavoti - bheka emaphuzwini anohlamvu lapho kunezibonelo ngaphansi kuka 1.
Yenza umsebenzi ngamaqoqo 04 noma 5 ekupheleni kwesigaba 1 sesahluko.
Khomba esigabeni sokuqala sikanombolo 2.1 wesahluko. Ungangeni emininingwaneni eminingi.
Yisho izinombolo a - f ngaphansi kukanombolo 2.1 wesahluko. Ungangeni kakhulu emininingwaneni.
Kungani omasipala benoHlelo IokuPhathwa koKwenziwa Komsebenzi Tshela iqembu ukuthi kumele bakwazi lokhu njengoba sebedlulile kuPMS esahlukweni 12?
Umthetho wokusebenza komasipala (Systems Act) ubeka ukuthi omasipala, ngezindlela ezifanelekile, izinhlelo nezinqubo, kumele babandakanye umphakathi ekwakhiweni, ekuqaliseni ukusebenza nasekubuyekezweni kohlelo lukamasipala lokuphathwa kokwenziwa komsebenzi futhi, empeleni, bavumele umphakathi uhlanganyele ekubekweni kwezinkomba ezifanele zokwenziwa komsebenzi nemigomo yokwenziwa komsebenzi kumasipala.
Umphakathi ungahlanganyela kanjani kuPMS kamasipala?
lsho amaphuzu anohlamvu eduze kwaphezulu kunombolo 2.2.
lntuthuko ingukwandisa okungakhethwa kukhona abantu empilweni. lnika abantu amafa adingekayo abangakhetha kuwo ukuze benze izimpilo zabo zibe ngcono.
Ngamagama alula ukuthuthukiswa komphakathi kusho imizamo ewusizo kaHulumeni nemiphakathi yokufunda nokusebenza ndawonye ekubhekeleni izidingo ezinqala zemiphakathi ngokwenza ubungcono ezirnpilweni zabo, ukwenza ngcono ukwethulwa kwezinsiza, nokuveza amathuba angcono emisebenzi.
Kungani kunesidingo sokuthuthukisa umphakathi Qhathanisa izimpendulo zabaqeqeshwayo namaphuzu anohlamvu ngaphansi kukanornbolo 1 wesahluko?
lyini indima kaHulumeni waseKhaya ekuthuthukisweni komphakathi?
I-IDP izama ukuphakamisa imiphakathi. Khumbuza iqembu ukuthi I-IDP isithintiwe esahlukweni 14.
Bese ubuza iqembu, ukuthi iyini indima yamakomidi ezigceme kwi-IDP Khomba kunombolo 4.1.3 esahlukweni?
Nikeza incazelo yeLED - Khomba kunombolo 4.2.1.
Nikeza izibonelo zezinhlelo ze-LED - bheka kunombolo 4.2.4. Bese ubuza iqembu ukuthi lingacababga yini ezinye izinhlelo ze-LED ezisezindaweni zabo ezingashiwongo.
Ukuhlinzekwa ngarnanzi amahhala - Chaza kafushane nombolo 5.1.
Nikeza iqembu izibalo zokubonisa isimo sendaba - bheka kunombolo 6.
lziphi izindlela ezahlukene zokuxhumana?
Ukuxhumana buthule - nikeza izibonelo zokuxhumana buthule. Umsebenzi osamdlalo owokwenza amalungu eqembu ukuthi akhombise uhlobo lokuxhumana buthule bese uyekela iqembu lonke liqagele ukuthi lowo okhuluma buthule uzama ukuthini.
Yenza umsebenzi ekugcineni kwesahluko ngamaqoqo o 4 noma 5.
Funda amaphuzu anohlamvu kunombolo 2.3 wesahluko.
Kungenziwa kanjani ukuthi ukuxhumana kusebenze kahle?
Funda amaphuzu anohlamvu kunombolo 2.4.
Funda amaphuzu 3.1 kuya ku 3.10. Chaza kafushane ukuthi iphuzu nephuzu lingasetshenziswa kanjani uma kuxhunyanwa, futhi nobani.
lngabe wonke umuntu eqeniini sewake wakhuluma yini esidlangaleni Buza-ke abaqeqeshwayo ukuthi kungani becabanga ukuthi ukukhuluma esidlangaleni kubalulekile kumakomidi ezigceme?
lsho amathiphu okukhuluma esidlangaleni - kafushane thinta amaphuzu a-h.
Yenza umsebenzi ngaphansi kwesingeniso sesahluko ngamaqoqo o 4 noma 5.
Tshela iqembu ukuthi noma ngabe ikuphi lapho kunabantu abahlala futhi besebenza ndawonye, kuyohlale kunezimo ezibucayi ezingavela. Ezinye zalezizimo kungabhekwana nazo kalula kunezinye, ngakhoke ukuba namakhono amahle obudlelwano kungasiza abantu ekubhekaneni nezimo ezibukhuni.
Ungabhekana kaniani nabantu abalukhuni Yenza iqembu likunike imibono embalwa?
Qhathanisa imibono yabo namaphuzu anohlamvu ngaphansi kuka 1.3 wesahluko.
Ungazixazulula kanjani izinkinga?
Ungabakhuthaza kaniani abanye Yenza iqembu likunike imibono embalwa?
Qhathanisa imibono yabo namaphuzu anohlamvu ngaphansi kukanombolo 4.
Buza abaqeqeshwayo ukuthi bangacabanga yini ngokunye ukwahlukahlukana abantu abangaba nakho.
Bese ubuza abaqeqeshwayo ukuthi bacanga ukuthi imiphi imivuzo yokuba nendawo yokusebenza evumelana nokuhlukahlukana kwamasiko. Bheka emaphuzwini anohlamvu ekugcineni kukanombolo 5 wesahluko.
Kungani kubalulekile ukulalela?
Amafa - yenza iqembu likunike izibonelo ezimbalwa.
o lzidingo zengqondo - yenza iqembu likunike izibonelo ezimbalwa.
Amagugu angafani - yenza iqembu likunike izibonelo ezimbalwa.
Yikuphi okwenziwayo nokungenziwa uma kubhekwana nodweshu?
Bese utshela iqembu ukuthi udweshu alulubi njalo. Batshele ukuthi ngesinye isikhathi luyakha. Bese ukhomba emaphuzwini anohlamvu ekupheleni kukanombolo 2 anohlu lokuthi udweshu lakha nini futhi luhliphiza nini.
Khuluma ngamakhono okuxazulula udweshu. lsho ukuthi amakomidi ezigceme amele izinhlobo eziningi zamaqembu nokuthi kungeke kwagwemeka ukuthi kuzoke kube nodweshu.
Khumbuza iqembu ukuthi udweshu akumele luhliphize njalo nokuthi zikhona izindlela lapho udweshu lungakhushulwa noma luncishiswe. Bheka lezizindlela ezihlukene njengoba zibekwe kunombolo 3 wesahluko.
Tshela abaqeqeshwayo ukuthi abasebenze ngababili, bese benza umsebenzi osekugcineni kukanombolo 4.6. Bese ubatshela ukuthi ababheke kunombolo 4 - izindlela ezihlukene ezingasetshenziswa uma kubhekwana nodweshu, babone ukuthi bangabantu abaniani, kungaba ushaka, intshe, upopayi, ujakalase noma isikhova.
Tshela amaqoqo ukuthi omunye nomunye akasebenze nalowophathini akade esebenza naye, benze umsebenzi wokuxoxisana osekugcineni kwesahluko.
Kafushane nje yenza izinyathelo zokuxoxisana njengoba zihlelwe ngaphansi kukanombolo wesahluko.
Ukuqala ukwazi ukufunda nokubhala.
Yenza isingeniso sesihloko sokuqala ukufunda nokubhala. Qoqa lsingeniso ekuqaleni kwesahluko.
ABET - Uqeqesho lwemfundo oluyisidingo lwabantu abadala itemu esilisebenzisa uma sikhuluma ngamazinga okufunda nokubhala kwabantu abadala eMzansi neAfrica.
lsho izibalo ezikhombisa isimo sokuthi bangaki abantu abadala abangenayo imfundo eyisisekelo. Bheka isigaba sokuqala sikanombolo 1 wesahluko.
Khuluma kafushane ngesikhwama sikazwelonke sokuthuthukisa amakhono NSDF khomba kunombolo 5 nokuthi singanikeza umphakathi amathuba emfundo yabadala. Khomba iqembu esijobelelweni 23 futhi, bese ubatshengisa imininingwane yokuxhumana yoMnyango wezeMisebenzi ongabanika ulwazi ngokuthuthukiswa kwamakhono.
Phetha uqeqesho ngendlela obona ifanele naleyo ozizwa ukhululekile ngayo. Qinisekisa ukuthi wonke amalungu eqembu ahamba enokuzethemba ukuthi angawusebenzisa umqulu wokuqeqesha ngokungabasiza.
Khumbuza iqembu ukuthi bangeke bafundiswa konke ngomsebenzi wamakomidi ezigceme ngezinsuku zokuqeqesha ezintathu, nokuthi lokhu abakunikiwe kuyingubo yolwazi oluqoqiwe abaludingayo ukuze basebenze kahle. Umqulu wokuqeqesha uphawula izindima nezibopho zamakomidi ezigceme, kanye nezinhlobo zemibuzo okumele bayibuze ukuze basebenze kahle.
Khumbuza iqembu ukuthi umqulu wokuqeqesha uyithuluzi abangabuyela kulo, kanti kumele bangalikhohlwa uma sebehamba oqeqeshweni. Kumele babuyele kulona balisebenzise ngezikhathi zonke uma kunokwenzeka. Batshele futhi ukuthi kungaba isu elihle ukwabelana ngolwazi abalutholile namanye amalungu amakomidi ezigceme angaphumelelanga ukubakhona oqeqeshweni.
Gcizelela futhi ukuthi ulwazi lungarnandla nokuthi kumele bafunde kakhulu kunalokhu akulindeleke kubona emisebenzini yabo. Batshele ukuthi yize umqulu wokuqeqesha uyindawo enhle yokuqala, kumele bafunde ngolunye ulwazi ngokungangamandla. Kumele bacele ulwazi kumakhansela abo ezigceme olungabasiza ukuthi benze kahle imisebenzi yabo. Lokhu kubaluleke kakhulu uma sekuyiwa emthethweni okhishiwe - kumele babe nolwazi oluhle ngemithetho ebathintayo ezindimeni zabo.
Thola uvo lweqembu ngoqeqesho. Banike amafomu okubhala uvo lwabo ngoqeqesho.
Mema imibuzo eqenjini. Babuze imibuzo uma bona bengenayo.
<fn>Forestry Vision in IsiZulu.txt</fn>
Ingabe usho ukuthini lo mbono?
Umbono ubeka abantu, izimpilo zabo, amandla, kanye namathuba entuthuko yabo njengesisekelo sokuhlinzeka ngemisebenzi ezofaka isandla ekunciphiseni ubumpofu.
Kukhomba i-DWAF njengenhlangano eholayo engxenyeni yenkampani ekwenzeni indawo evumayo yomnotho kanye nokuthuthuka komphakathi ngamahlathi anakelekekayo. Lokhu kubhekela bobabili labo abaqashwe ngqo emisebenzini yezamahlathi (eHhovisi elikhulu kanye nasezingeni leNhlangano) kanye nabanye abasebenzi enhlanganweni yonke ye-DWAF labo amaqhaza abo kanye nemisebenzi enomthelela ezintweni zendawo evumayo.
Ibhekela lapho inqubomgomo kanye nomthetho okufanele kukhuthaza khona imiphumela emihle kwabampofu, kufinyeleleka futhi zenziwe zafaneleka kanjani izinhlelo ezihamba ngezigaba ezithile eziphathelene nalokhu, futhi isakhiwo semakethe kanye nendlela kuvuleleke kangakanani ezidingweni zabangenayo abasha kanye nabakhiqizi abancane.
Kuhlanganisa izindlela ezahlukene ukubhekelwa kwamahlathi (kanye nezinhlelo ezihlangene nakho ezisezansi) kungaba nomthelela ezinhlelweni ezahlukene zentuthuko yomnotho neyomphakathi njengengxenye yohlelo lokulwa nobumpofu. Lokhu kubona izinto eziphathelene nokungena kwemali kanye nezinye izinto zobuphofu bomphakathi kanye namandla amahlathi okwenza ngcono izimpilo.
Kugxiliswe ukunaka ekuhlanganiseni indlela "yamahlathi abantu" ekuhleleni, ekuxhaseni ngezimali kanye nasezinhlelweni zokuqala ukusebenza kwabantu bezinhlangano ezenza imisebenzi emazingeni asekhaya.
<fn>Form - COID - W. Ac.33 - Zulu.txt</fn>
Lapha ngiyacela, ngiyathumela futhi ngikunika imvume ukuba ungikhokhele imali yami yempesheni kule-akhawunti yalelibhange elishiwo ngaphezulu. Ngiyazi ukuba lokhu kukhokha okugunyaziwe, kuzokwenziwa ngekhompuyutha ngokwendlela eyaziwa nge-EFT Magnetic Tape Service, futhi ngiyazi ukuthi asikho isaluleko senkokhelo esiyohlinzekwa yibhange, kodwa imininingwane yenkokhelo ngayinye iyobhalwa esitatimendeni sasebhange okanye kwi vawutsha ehambisanayo. (Lokhu akwenzeki lapho ibhange ivele ingazikhiphi izitatimende, isibonelo amasaving account noma ama transmission account). Ngiyazi ukuba izimpesheni zikhokhwa mhla zingu 25 enyangeni, okanye uma izi-25 zingoMgqibelo, ngeSonto okanye ngeholide inkokhelo iyokwenziwa ngosuku lokusebenza olangaphambili. Akunabufakazi obubambekayo obuyotholakala ukuthi imali isifakiwe ngempela. Lemvume ngingayihoxisa ngokuba ngikunikeze isexwayiso sezinsuku ezingu 30 esibhaliwe, "sithunyelwa ngeposi elibhalisiwe". Kanjalo-ke, ngiyafunga ukuba lolulwazi olungaphezulu luyiqiniso futhi lungoluphelele nanokuthi uKhomishana weziNxephezelo angeke athwale icala ngenkokhelo engeyona engabangelwa ngulwazi okungelona nolungaphelele oluthunyelwe yimina.
<fn>Form - COID - W. As.5 - Zulu.txt</fn>
Bonke abantu abaqasha umuntu noma abaqashi mayelana nebhizinisi labo noma ukulima, kudingeka babhalise futhi bakhokhe izinqumo zonyaka esikhwameni sesiNxephezelo. Lamanani kungenzeka angabuyiselwa kubaqashi. Ukubhalisa okuseceleni kuyadingeka egatsheni ngalinye lebhizinisi ngaphandle uma kwenziwe amalungiselelo okubhalisa okuhlangene.
Izimali ezingenayo zalesisikhwama zenziwa kakhulu yizinkokhelo zonyaka zabaqashi ababhalisile ngokwephesenti noma ngesinqumo senani lomholo wonyaka okhokhelwa abaqashwa babo. Umthetho, kodwa, wenza isilungiselo sobuncane bezinkokhelo ukuqinisekisa ukuthi izinkokhelo azibi ngaphansi kwezindleko zokuphatha. Ekupheleni kukaJanuwari njalo ngonyaka, amafomu ayathunyelwa kubobonke abaqashi ababhalisile. Lamafomu kumele agcwaliswe futhi abuyiselwe ngaphambi komhlaka 31 Mashi. Unyaka wezimali wesiKhwama seziNxephezelo uqala kusuka ku Mashi kuya ekupheleni kukaFebhuwari wonyaka olandelayo. Lesi siKhwama sibuye sivikelwe yizilungiselelo ezivumela ukukhishwa kwezinhlawulo kubaqashi abehlulekayo ukukhokha izinkokhelo, noma benze imbuyiselo engamaphesenti ayishumi yenani lezinkokhelo.
Ubungako bezinkokhelo, abaqashi abahlolwa ngakho, buncike kubunjalo bokusebenza bebhizinisi lomqashi. Ukwenzela ukuhlukanisa abaqashi, bayahlukaniswa babe yizigaba ezahlukene kanye nezegatshana zobunjalo bemisebenzi. Ubungako bezinkokhelo benzelwe umthetho wokuthi imboni ngayinye kumele ithwale izindleko zezingozi zayo futhi zibuyekezwa ngonyaka. Naluphi ushintsho lube selwenziwa ngendlela ingozi eyenzeka ngayo. Abaqashi baziswa ngonyaka ngobungako besinqumo esivumelekile sebhizinisi ukulima kwabo.
UMthetho wenza amalungiselelo okunxephezela abaqashwa bakho abalimale emsebenzini. Umqashi uvikelekile kuwo wonke amacala abantu okungenzeka bawabhekise kuye ngesikhathi sengozi eyenzeke emsebenzini, ngisho nangesikhathi sezinsolo zobudedengu. Umqashwa olimale emsebenzini kubophezelekile ukuba akhokhewe isinxephezelo ngaphansi kokukhubazeka kwesikhashana, ukukhubazeka unomphela (kuya ngamazinga okukhubazeka) kanye nokufa. Izindleko ezizwakalayo zosizo lwezempilo ezivele ngenxa yengozi eyenzeke emsebenzini zikhokhelwa isikhathi esiyiminyaka emibili, noma ngaphezulu uma ngabe ukwelashwa kwezempilo kuzokwehlisa izinga lokukhubazeka. Uma ufuna ulwazi olunye mayelana nombiko wamacala, bona ipheshana iW. Cl. 8.
Ukulungisa indawo yabaqashi abakhokha isamba esikhulu ezinkokhelweni ezingaphandle kwezilinganiso zenani lezingozi zabo, indlela yokukhipha izaphulelo, njalo ngemuva kweminyaka emithathu yasungulwa. Iphesenti lesaphulelo lishiwo ngubukhulu phakathi kwezindleko zecala lomqashi kanye nenani lezinkokhelo zakhe. Ukwenyuswa noma ukwehliswa kobukhulu benani lomqashi kuncike ekutheni ingozi yakhe iyavumelana noma ayivumelani nezindleko.
<fn>Form - COID - W. As.54 - Zulu.txt</fn>
Ngibhekise encwadini "even numbered" yomhlaka futhi ngingajabula ukwazi ukuthi impendulo ingalindeleka nini.


Isamba sobungako senani lokudla kwamahhala kanye noma nendawo yokuhlala, uma kungafakiwe ku 2.2.1 noma ku 2.2.
Isamba semali yonke 2.2.1 + 2.2.2 + 2.2.
Isamba semali yonke esilindeleke ukuthi sikhokhelwe bonke abasebenzi ngaphandle kwabaqondisi noma amalunga enkampani noma isigungu ekhishwe kuze kufike kubukhulu buka R179 088 ngomuntu ngamunye ngokwesikhathi esibaluliwe ngaphezulu bheka u 3.2.
Isamba sobungako bemali yokudla kwamahhala - ingxenye yesine, uma kungafakiwe ku 3.2.1 noma 3.2.
Isamba semali 3.2.1. + 3.2.2 + 3.2.
Qaphela: Uma abanye abasebenzi futhi/noma isamba semiholo yabo eyakhokhwa ihluke kakhulu kulabo bangonyaka ophelile chaza kancanengezizathu zalokho.
Qaphela!! Kungenzeka kucelwe izitatimende zezimali ngumphenyi/umcwaningi mabhuku ezimali.
Umqashwa usho umuntu osengene noma osebenza ngaphansi kwesivumelwano somsebenzi noma sokufundela umsebenzi noma ukufunda nomqashi, noma ngabe isivumelwano sikhonjiswe noma senzimwa ngomlomo noma ngokubhalwa, noma umvuzo ubalwa ngesikhathi noma ngomsebenzi owenziwe, noma ngenkokhelo noma ngomusa futh kufaka:a umsebenzi wesikhashana/wetoho oqashelwe ukwenzela umqashi ibhizinisib umqondisi osebenzayo wenkampani noma ilunga lenhlangano yomqashwa ongene esivumelwaneni somsebenzi noma ukufundela umsebenzi noma ukufunda nenhlangano yabanikazi bendawo, ngangokuthi umqashwa wenzaKususwa abanikazi bamasheya noma ophathina abangabambe qhaza, abakhokhelwa kuphela inzalo noma isabelo mali.
Qaphela: Umnini oyedwa noma abangabalingani bebhizinisi noma kwezokulima abathathwa "njengabasebenzi" njengokumiselakoMthetho ngakho-ke imivuzo yabo akufanele ikhonjiswe.
Izinkokhelo ziyikho konke ukukhokhelwa okwenziwa njalo, ngaphambi kwanoma yikuphi ukukhishwa okuthizeni, kungakhathaleki noma yimali noma ngokuthizeni, kubasebenzi.
Lezi zinhla ezilandelayo aziphelelisiwe, kodwa ziqonde nje ukukhombisa izinto ezingaba yizinkokhelo nokungenzeka zibangeleungabazane ngokufakwa noma ukungafakwa kwazo.
Ikhomishini, noma isamba sehluka inyanga nenyanga.
Okungalingana inani lokudla kanye nokukukhoselisa abasebenzi njengengxenye yomholo.
Izinkokhelo ezikhokhelwa abaQondisi beNkampani noma amalungu e Close Corporation abasebenzayo Okufanele kuvezwe ngokwehluka esigabeni 2.2.
Uma imisebenzi yakho seyiyekiwe, yisho uksuku okwayekwa ngalo ekhasini elingaphambili bese usho izinkokhelo zokugcinaezakhokhwa ngalelo langa.
Lencwadi ingatholakala uma umqashi esehambisane nezidingongqangi zoMthetho, kuhlanganisa: a Ukwethulwa kwefomu lakamuva lezinkokhelo b Ukukhokhwa kwezinkokhelo noma sekuhlelwe indlela ezizokhokhwa ngayo. c Ukufakwa kwesicelo kufanele kwenziwe kusenesikhathi isonto elilodwa ephepheni lenkampani, ngokubhaliwe d Kufanele kushiwo inombolo yokubhalisa, kanjalo nethelefoni kanye nefekisi okunekhodi yokushaya e Izicelo ezifakwa ngamakhonsalithenti noma ama-ejenti egameni labaqashi kufanele kwenziwe ngokubhaliwe futhi kuhambisane nencwadi yesigunyaziso - iPower of Attorney. f Izicelo ezifekisiwe ziyemukelwa g Ukuzama ukuguqula okubhalwe kulezi zincwadi kulicala elikhulu.
<fn>Form - COID - W. Cl.14 - Zulu.txt</fn>
UMQASHWA: Isibongo Amagama afingqiwe ... Inombolo kamazisi ...inombolo yeqembu lakho ... Ikheli ohlala kulo ... Ikhodi yeposi ... Usuku lokuzalwa ... ubulili ... ushadile/awushadile ... Umsebenzi...
UMQASHI: Igama lomqashi owayesetshenzelwa ngesikhathi kutholakala isifo Ikheli...
Igama lomqashi wamanje noma wakudala...
Chaza indlela umqashi athi kwatholakala ngayo isifo (Bala imisebenzi eyizimbangela noma izinqubo)...
Usuku okwabikwa ngalo isifo kumqashi...
Usuku lokuqala lokubonisana nodokotela...
Igama nekheli likadokotela...
Usuku okwabonwa ngalo isifo...
Ngeviki R Ngenyanga R...
Isiginisha yomqashi noma umuntu ommelele.


Sebenzisa lokhu ngokulandela imithetho esecaleni NO.
Usuku okwenziwa ngalo...
Ukukhokhwa kwe-akhawunti kwavunywa ngo...
Inkokhelo ye-akhawunti yakho ibanjiwe kulindelwe irisidi ya...
Lengozi isaphenywa uma icala lamukeleka, inkokhelo ku-akhawunti yakho ingalindelwa.
I-akhawunti yakho kumele ibe nomkhondo kulelihhovisi. Sicela usithumele impindakabili eqondene ne-akhawunti, ucaphune inombolo yesibizo engaphezulu. Ikhophi/amakhophi emibiko yezempilo yokuqala neyokugcina kanye nezithombe ze x-ray nayo iyadingeka.
Uma kwenzeka kudingeka okunye ukubhalelana sicela ucaphune inombolo yesibizo engaphezulu.
UKhomishani weziNxephezelo Usuku:...
Ifomu elehlukile, eligcwaliswe laba yi duplicate, kufanele lilethwe ne-akhawunti eqondile, mayelana ne-akhawunti ngayinye esithathe isikhathi esiyizinyanga ezimbili noma ngaphezulu ingakhokhiwe.
Odokotela bezemithi noma izibhedlela abelapha umsebenzi ekuqaleni mayelana noma yikuphi ukulimala kufanele, ngaphezulu kwe-akhawunti eshiwo kanye nefomu yakhe, bafake iSigaba B soMbiko wabaQashi kanye nekhophi yoMbiko wokuQalangokuLimala iW. Cl.
Uma lelihhovisi lithola ukuthi umqashi akazange ayibike ingozi, uma kutholakala lezi zincwadi ezishiwo ngenhla, uyothintwa ngokushesha. Kwezinye izikhathi lapho ingozi kube ngencanyana nje futhi lemibiko eshiwo ngenhla isitholakele, kuyoba lula ukwamukela isibizo bese siphothula nokukhokhela i-akhawunti.
<fn>Form - COID - W. Cl.52 - Zulu.txt</fn>
Chaza ngesineke ucophelele ngendlela ongakwazi ngayo isimo sehlo (amehlo), ukhombise ngokusobala kulemidwebo elandelayo umphumela noma isigcino sengozi ngesimo samanje sehlo (amehlo).
Ukulahlekelwa wukubona kumele kubikwe ngokuthi kugcwaliswe imidwebo 7, 8 no 9 (ecaleni elingemuva).
Ngokombono wakho ingabe ukusetshenziswa kwezibuko kube nesidingo ngenxa yomphumela ngqo wengoz..?
Uma ngabe isimo sokubona sibe ngcono ngenxa yokulungiswa, kodwa ungazange unqume izibuko sicela ukhombise isizathu/izizathu.
Ingabe kukhona ukuhlinzwa okwenziwa Uma kunjalo, yisho isimo kanye nemiphumela..?
a. Kusukela ngaluphi usuku umqashwa esekulungele ukwenza umsebenzi wakhe ojwayelekile..?
b. Yiluphi usuku okungeka ukuthi usewulungele umsebenzi wakhe ojwayelekile..?
Ngabe kukhona ukubona okulahlekile kulendima YEBO/CHA Uma kunguyebo, yisho iphesenti lokulahleka endimeni yeso ngalinye.. R L..?
Kungabe kukhona ukulahleka kokunyakaza ehlweni?
i-diplopia ngaphakathi kumaphesenti angu 20 ekuboneni.
i-diplopia ngaphandle kwamaphesenti angu 20 ekuboneni.
i-diplopia ngaphandle kwamaphesenti angu 20 ekuboneni nokho ngokubhekela phansi.
<fn>G002-1997-e Umthetho-Siviviywa Wokuhlelwa Kwesabelo. Zulu.txt</fn>
Umphumela walomthetho sivivinywa kuzoba ukuqiniseka ukuthi uHulumeni wesifunda uzobanakho ukuqhubekisa inqubo yezinguquko eqale ngo 1994. Amasevisi abalulekile ka Hulumeni awakafinyeleli ezingeni elilinganayo ekusetshenzisweni kwemithombo, kungakho-ke injongo yonyaka ka 1997/98 yesabelo sezimali kungukuqhubeka nokuqalisa ngamaphrogramu azoqeda lokungalingani kwamazinga.
Ukwamukelwa kwalomthetho sivivinywa kuzonikeza uHulumeni wesifunda imvume yokusebenzisa amaphesenti angu 14 ngaphezu kwesabelo sezimali sango 1996/97. Ukubaluleka kwemali engezelelwe ibonakala ezindlekweni zemikhakha emithathu emikhulu (EzeMfundo, ezeMpilo, nezeNhlalakahle) ezithatha u 88,02 wamaphesenti wesabelo sesifunda sisonke.
Isabelo sezimali sinamavoti angu 15 asuka ku 16 onyakeni ka 1996/97 ngenxa yokuhlanganiswa kwevoti 1 (Undunankulu) nevoti 4 (amaSevisi weCorporate) ukwenza ivoti eyodwa, amaSevisi weCorporate.
Isilinganiso seZenhlalakahle sikhuphuke ngo R555 wamamiliyoni (3,38%) kusuka ku R1,788 wamabhiliyoni ukuya ku R2,343 wamabhiliyoni. Izinselele ezibhekene nolomkhakha ngonyaka wezimali ka 1997/98 zinkulu kakhulu. Lokhukukhushulwa kwesabelo sezimali kuqondiswe ekwenzeni amasevisi ezenhlalakahle afinyeleleke emphakathini owawungafinyelele kuwo. Lokhu kuzoba ukuqalisa kwenqubo yezinguquko ezoqinisekisa ukuthi ukungalingani kwezimali zikaHulumeni ezinikezwa umphakathi zilingane kuzo zonke izinhlanga.
Akukho mali eyabelwe lomkhakha. Yonke imali yokuthuthukisa isimo okusetshenzwa ngaphansi kwaso ifakwe kwamanye amavoti, nezinye izimali ezizokwabelwa lokhu phakathi nonyaka, zizofakwa kwamanye amavoti.
<fn>GCIS.10ReasonsToTestForHivAids.2010-10-19.zu.txt</fn>
FRONT
Kusemahlombe ami .
Kusemahlombe ethu.
INingizimu Afrika ithatha izinyathelo zokwezwa okufanele.
BACK
Izizathu eziyi-10 zokuthi kungani MANJE sekuyisikhathi sokuyohlolwa ...
Isandulela Ngculazi siyelapheka futhi siyavikeleka. Kumele uthathe isinyathelo esifanele sokuyohlolelwa Isandulela Ngculazi khona namhlanje.
Ukuhlolelwa Isandulela Ngculazi kanye nokwelashwa kutholakala mahhala KUYONA YONKE imitholampilo kahulumeni.
Uma imiphumela yokuhlolwa kwakho ikhombisa ukuthi usunalo igciwane, uzokwazi ukuzinakekela ngendlela efanele ukuze uphile impilo enhle.
Uma imiphumela yokuhlolwa kwakho ikhombisa ukuthi awunalo igciwane, uzokwazi ukuzivikela ngendlela efanele ukuze ungangenwa yigciwane.
Ungazivikela futhi uvikele nabanye ukuze bangangenwa yigciwane leSandulela Ngculazi - sebenzisa amakhondomu ngaso sonke isikhathi futhi unciphise nabalingani bakho oya nabo ocansini.
Ukuhlolelwa igciwane ndawonye nomlingani wakho kuletha ukwethembana kanye nokuhloniphana.
Yiba isibonelo emndenini wakho kanye nakubangani bakho. Hlolelwa igciwane namuhla futhi ukhuthaze nabanye ukuthi bahlolwe.
Akunamntwana okumele azalwe eneSandulela Ngculazi. Ayatholakala amakhambi okuvikela lokhu, KODWA kumele wazi isimo sakho seSandulela Ngculazi masinyane emva kokukhulelwa.
Uma uphethwe Yisifo Sofuba, kungenzeka futhi ukuthi uneSandulela Ngculazi. Yenza isiqiniseko sokuthi uhlolelwa iSandulela Ngculazi. Uma uneSandulela Ngculazi, qinisekisa ukuthi uhlolelwa Isifo Sofuba.
INingizimu Afrika ithatha izinyathelo ezifanele zokunakekela impilo yakho. Ingabe wena uzosithatha nini isinyathelo esifanele sokuyohlolwa?
Uma ungenalo igciwane zivikele futhi uvimbele ukusuleleka - futhi uzigcine ukuleso simo.
Ukuze uthole imininingwane yesikhungo sokuhlolelwa igciwane esiseduze nawe, thumela nge-SMS igama elithi HIV kanye nekhodi yeposi langakini kule nombolo 31771
Shayela Inombolo Yosizo Oluphathelene Nengculazi ku 0800 012 322
Ukuze uzifundele imininingwane ephathelene nazo zonke izindlela zokusebenzisa umakhalekhukhwini wakho ukuzitholela ulwazi kanye nosizo oluphathelene nesandulela ngculazi:
( shayela le nombolo *120*923# (kubiza amasenti angama-20 ngemizuzwana engama-20)
<fn>GCIS.FIFA.2010-10-19.zu.txt</fn>
INdebe yoMhlaba ye-FIFA yowezi-2010KANYE NENDEBE yeNhlangano ye-FIFA Ningizimu Afrika 2009
AMAQINISO
Siyizwe lesibili emhlabeni elike lasingatha umdlalo wekhrikhethi, i-rugby kanye nezindebe zebhola lezinyawo zamazwe omhlaba.
IZINKUNDLA ZEMIDLALO
Izinkundla zemidlalo ezintsha yizona ezibukeka kakhulu emhlabeni kanti seziqoqene zonke zizohlala abantu abangaphezu kwezi-570 000.
Inkundla Yezemidlalo i-Moses Mabhida e-Durban inegobela (arch) lensimbi eliwu-105 ngaphezu kwaphakathi nendawo nenkundla. Ngokusebenzisa imoto yekhebuli, ababukeli bayozithokozisa ngombono omuhle kakhulu wolwandle lwaseThekwini i-Indian Ocean.
I-Soccer City eGoli yona ithathe ukuma kweselwa okwenziwa ngayo inkezo yendabuko yesiNtu yokuphuza amanzi. Ngaphandle siyindawo ewu-43 000 m2 futhi sizokwakhiwa ngezinto zokwakha okungezemvelo ngokuphelele ezisebenzisa kahle amandla kagesi. Inkundla yezemidlalo enkulu kunazo zonke e-Afrika ehlala abantu abacishe babe yizi-95 000.
Inkundla yezemidlalo iMbombela eNelspruit isesifundeni esaziwa kakhulu ngobuhle bayo basendle kanye nezilwane, iseduze kwe-Kruger National Park. Uphawu lwayo ebonakala ngalo isisekelo esinophahla olukuphakama kwalo kuyi-18 olufana nezindlulamithi.
Amazinga ezinkundla zemidlalo emalokishini enziwa ngcono, ezinye ziyoba yizindawo zokuzilolonga kwamaqembu. Lezi zinkundla zibandakanya:
I-Orlando Stadium, eqedwe ngaphambi kwesikhathi kanye ne-Dobsonville Stadium eSoweto
Izinkundla i-Rand, Cecil Payne, Rabie Ridge ne-Ruimsig eGoli
Izinkundla i-HM Pitje, Super ne-Giant eziseTshwane/ePitoli
I-Sesa Ramabodu Stadium e-Rocklands, eKapa
Izinkundla zemidlalo i-Princess Magogo, King Zwelithini ne-Sugar Ray Xulu e-Durban
I-Olympia Park Stadium eRustenburg.
Uthi bewazi?
Kuzotshalwa izigidi ezinga-R25 ekuthuthukisweni kwamakilabhu kumakhodi onke ezemidlalo, ikakhulukazi emiphakathini empofu, ukuze kutholakale futhi kunakekelwe amathalente ethu ezemidlalo, futhi sense ngcono ukuncintasana kwethu kwezemidlalo.
Izigidi ezungama-R212 zitshalwa esikoleni nakwezimidlalo emphakathini kuleso sikhathi ukufika ku-2010.
Uhlelo Lwezikole luzoletha isiko le-Ndebe yoMhlaba ye-FIFA yokudlala kahle, izindlela zokuphila ezinempilo kanye namasiko amaningi ezinganeni zesikole ngokusebenzisa ezemidlalo, ubuciko namasiko.
IZITHUTHI
Amabhiliyoni ayi-R11.7 atshalwe ohlelweni lwengqalasizinda yezokuthutha ukuqinisekisa ukuhamba kahle kwabalandeli, amathimba kanye nabezindaba. Amaphrojekthi ezokuthutha e-Ndebe yoMhlaba ye-FIFA ayingxenye ehlanganisiwe jikelele ekutshalweni kwezimali zikahulumeni kwezokuthutha okwenza izinguquko ohlelweni lwethu lwezokuthutha ukuze kusizakale abahamba ngezithuthi kanye nezomnotho isikhathi eside.
Imigwaqo yethu, imizila yezitimela kanye neyamabhasi izohlinzeka ngohlelo lwezokuthutha oluhlangene. Lokhu kubandakanya izinguquko ezifana ne-Rapid Rail ne-Bus Rapid Transit Systems, ezihlinzeka ngemizila yezithuthi zomphakathi eziyisipesheli kanye nezindawo zokushintsha kubagibeli abashintsha kwesinye isithuthi baye kwesinye. INdebe yoMhlaba ye-FIFA yowezi-2010 izohola ukusetshenziswa kwamathikithi e-elekthronokhi okuhlanganisiwe okuzokwenza ukuthi abagibeli basebenzise ithikithi elilodwa ukufinyelela emabhasini, emabhasini, ezitimeleni nasematekisini.
UBUCHWEPHESHE BOKWAZISA NOKUXHUMANA
Ingqalasizinda yendawo yokuxhumana eyisathelayithi kanye neyezokuxhumana yeNdebe Yomhlaba izokweseka amandla okudluliswa kwama-gigabhayithi angama-40 ngomzuzwana futhi kuzosetshenziswa emva kuka-2010 ukuhlinzeka ngezinsizakalo ze-broadband. Isikhungo Sezokusakaza Samazwe Omhlaba eGoli sizoba yinsika yabezindaba eyamukela ukudluliswa kokusakaza ikususa ezinkundleni zezemidlalo ikusabalalisa kuwo wonke amazwe omhlaba.
Isikhungo esiyinsika yabezindaba sibandakanya "ifamu" lezindishi zesathelayithi ezikhava indawo engama-5 000 m2. Ababukeli bakamabonakude abanqwabelanayo bemicimbi ka-2010 bazofika kumabhiliyoni angama-26,9.
Uthi bewazi?
Isiqubulo sethu se-Ndebe yoMhlaba ye-FIFA yowezi-2010 sithi KE NAKO. (ISIKHATHI. Halalisela ubuntu be-Afrika). " Ke Nako" igama lesiSuthu nesiTswana elisho ukuthi "sekuyisikhathi". Kuwubizo lokuhalalisela i-Afrika emvelaphini yobuntu bayo nanjengomfaki sandla kuyo yonke imizamo yobuntu.
EZOKUVAKASHA NENDAWO YOKUHLALA (TOURISM AND ACCOMMODATION)
Okokuqala ngqa emlandweni, i-FIFA yenza izinkontilaki nezindawo ezingesiwo amahhotela ezinjengamapaki kazwelonke, ama-bed and breakfast kanye nezindlu zezivakashi.
Sesivele sinazo izindlu okukalwe amazinga azo eziyi-80 000 - eziningi ngokweqile ukukhava isibalo esingama-55 000 esifunwa yi-FIFA.
IZINSIZAKALO ZEZEMPILO NEZOKWELAPHA (HEALTH AND MEDICAL SERVICES)
Ezweni kuzoba nokunakekelwa kwezempilo okuyisisekelo kwamahhala ezindaweni ezisemthethweni. Izinsizakalo zezokwelapha zezimo eziphuthumayo zamahora angama-24 kanye nezindlela zamazwe omhlaba nezasekhaya zokuqapha ukubheduka kwezifo. INdebe yoMhlaba ye-FIFA yowezi-2010 izosheshisa ukwenziwa ngcono kwezinsizakalo zezokwelapha kwezimo eziphuthumayo kwaseNingizimu Afrika.
Izikhungo ezimbili zokuxhumana ezinempahlayzokusebenza enhle yezokuxhumana ebiza izigidi ezingama-R37 ziyakhiwa esifundazweni ngasinye ukuze kuxhunyaniswe ngesikhathi esifanele izimoto zezimo eziphuthumayo nezikhungo zezimo eziphuthumayo eziseduze kakhulu nabo
Kutshalwa izigidi eziyi-R8 ukuthuthukisa izikhungo zezimo eziphuthumayo
Izinsizakalo zezindiza ezinophephela emhlane zezokwelapha zizokwelulelwa kuzo zonke izifundazwe
Kuzofakwa amanye ama-ambulense esikhundleni sama-ambulense angama-450.
UKUPHEPHA NOKUVIKELEKA
Ayikho into eyoyekelwa kuthathwe amashansi ekuvikeleni imicimbi kanye nezwe lethu. Ukutshalwa kwezimali kuzoqhubeka nokusiza amaphoyisa emizameni yawo yokulwa nobugebengu emva kwesikhathi eside iNdebe yoMhlaba ye-FIFA yowezi-2010 yadlula.
Kuzosetshenziswa izigidi ezingama-R665 ekuthengeni impahla enhle kakhulu, kubandakanya impahla yokulawula izixuku, izindiza ezingasebenzi, izindiza ezinophephela emhlane, amakhenoni asemanzini ayi-10, ama-BMW ayi-100 okuzulazula emgwaqeni owuthelawayeka kanye nabavikele umzimba abangomahamba nendlwana.
Izikhungo ezine zemiyalelo yobuchwepheshe obuphezulu zizokhavwa bukhoma ezindizeni nakwamanye amakhamera.
Umbutho onikezelwe wabasebenzi abayi-41 000 ozothunyelwa ngqo ku- Ndebe yoMhlaba ye-FIFA yowezi-2010.
Uthi bewazi?
Engqungqutheleni Yamazwe Omhlaba Yentuthuko Eqhubekayo eyayibanjelwe eNingizimu Afrika (World Summit on Sustainable Development, South Africa), iNingizimu Afrika yakhombisa isibonelo sezokuvikeleka esavunywa njengokufanele kuqhathaniswe ngakho izinga okuyinto entsha emhlabeni jikelele - osekwamukelwa Izizwe Ezihlangene njengesibonelo semicimbi emikhulu.
UKUFINYELELA ENINGIZIMU AFRIKA
Kutshalwe amabhiliyoni ayi-R1.5 ekwenzeni ngcono amazinga ezindawo zokungena, kanti namalungiselelo e-Ndebe yoMhlaba ye-FIFA yowezi-2010 enza ngcono izinqubo zokungena ezweni ukuze kungenwe kahle kanye nokuphuma nokungena kwabantu ezweni.
Sizoba nama-visa aqondene ngqo nalo mcimbi azokwenza ukuthi abanikazi bamathikithi bakwazi ukungena ezweni kalula.
Lokhu kubandakanya ukusheshisa izinhlelo zokungena ezweni ezindaweni zokungena ngokuthi kusheshiswe imizila nokuhlelwa kwabagibeli okuqhubekile lapho abahambi behlolwa khona ngaphambi kokuba bagibele indiza eya lapho beya khona.
FIFA.COM Ukuze uthole olunye ulwazi: www.sa2010.gov.za
AMAQINISO ASHESHAYO
AMALUNGISELELO KAHULUMENI E-NDEBE YOMHLABA YE-FIFA KANYE NE-NDEBE yeNhlangano ye-FIFA Ningizimu Afrika 2009
U-2010 KANYE NOMNOTHO WETHU OKHULAYO
Kunemisebenzi emisha eyi-415 000 ezokwenziwa ukusingatha amathonamenti.
Kuneminye imisebenzi emisha eyizinkulungwane ezingama-80 000 embonini yezokudla neyizinkulungwane ezingama-40 000 embonini yezokwakha.
Kuzokwengezwa amabhiliyoni angama-R55,7 ekukhiqizweni kwempahla yasekhaya yonke (gross domestic product) ngo-2010. Enye imali engamabhiliyoni ama-R2 emali esetshenzisiwe ngokwakha izinkundla zezemidlalo ezintsha izosiza ngqo amakhaya ahola kancane.
Izivakashi zamazwe angaphandle zizochitha amabhiliyoni ayi-R8,5 eNingizimu Afrika ngo-2010.
Phakathi konyaka ka-2007 no-2015, iNingizimu Afrika izosingatha abavakashi bamazwe omhlaba abayizigidi ezimbili ezengeziwe ngenxa yokusingatha amathonamenti.
I- Ndebe yeNhlangano ye-FIFA Ningizimu Afrika 2009 14 - 28 Nhlangula 2009
Kwaziwa njengomgubho wamaqhawe, lokhu kuzilolela iNdebe yoMhlaba ye-FIFA kudlalwa ngabanqobi bama-Confederation e-FIFA ngayinye kumathonamenti ezifunda, abanqobi be-Ndebe yoMhlaba ye-FIFA eyedlule kanye nabasingathi bethonamenti ye-Ndebe yoMhlaba ye-FIFA elandelayo. Ngokuxutshwa okuthokozisayo kwamathimba asezingeni lomhlaba - kubandakanya amathimba amathathu kumathimba amane aphezulu emhlabeni - kanye namandla esizwe nemfiva yebhola lezinyawo, iNdebe yeNhlangano ye-FIFA ulwazi okungafanele ukuthi umuntu aluyekele lumeqe.
IGibhithe - Amaqhawe e-CAF African Cup of Nations 2008
IGibhithe ngokungabuzwa ingenye yamandla amakhulu ebholeni lezinyawo e-Afrika. Iyithimba elinempumelelo kakhulu emlandweni we-African Cup of Nations inamathayithili ayisithupha. Umqeqeshi: u-Hassan Shenat. Ukukalwa ngokwezinga le-FIFA: 22. Ukuvela ku-Ndebe yeNhlangano ye-FIFA: Kanye. Abadlali abavelele: u-Hossam Hassan, Ahmed Hassan, Amr Zaky, Mohamed Zidan.
I-IRAQ - Amaqhawe e-AFC ASIAN CUP 2007
Indlela abahlasela ngayo nesu labo elihlangene libenza bafaneleke ukuzibiza ngamaqhawe ase-Eshiya. Umqeqeshi: uJorvan Viera, Ukukalwa ngokwezinga le-FIFA: 77. Ukuvela ku-Ndebe yeNhlangano ye-FIFA: Kanye. Abadlali abavelele ngu-Younis Mohmoud, Noor Sabri, Bassim Abbas, Nashat Akram.
I-SPAIN - Amaqhawe e-EUFA Asian Cup
I-Spain okwamanje siyithimba elikalwe njengelokuqala ezingeni lokukala le-FIFA elisemthethweni lomhlaba. Umqeqeshi: u-Vincente Del Basque. Ukukalwa kwezinga le-FIFA: Ngeyokuqala. Ukuvela ku-Ndebe yeNhlangano ye-FIFA: kanye. Abadlali abavelele: Fernado Torres, Xabi Alonso, Iker Casillas, Sergio Ramos.
I-UNITED STATES OF AMERICA (USA) - Amaqhawe e-CONCACAF Gold Cup 2007
Ngokungena kumathonamenti amahlanu edlule ku-Ndebe yoMhlaba ye-FIFA nangemuva kokuvikela ngempumelelo ithayithili ye-CONCACAF Gold Cup 2007 ngokushaya i-Mexico ngo-2-1, i-USA ithathwa njengezingqungqulu eziqubisile emhlabeni webhola lezinyawo. Umqeqeshi: uBob Bradely. Ukukalwa ezingeni le-FIFA: 21. Ivele ku-Ndebe yeNhlangano ye-FIFA: 3. Abadlali abavelele: uDamarcus Beasley, Landon Donovan, Clint Dempsey, Tim Howard.
I-Brazil - Amaqhawe e-Copa America 2007
Alikho iqembu emlandweni elike lathokozela impumelelo njengeBrazil. Ike yakhiqiza abanye abadlali bamagama amakhulu emidlalweni abanjengo-Pele no-Ronaldihno. Yiyona kuphela ithimba esilike ladlala kuyo yonke imidlalo yeNdebe yoMhlaba ye-FIFA. Umqeqeshi: uDunga. Ukukala kwe-FIFA. Isivele ku-Ndebe yoMhlaba ye-FIFA kahlanu (yawina kabili). Abadlali abavelele: u-Ronaldinho, Adriano, Gilberto, Robinho.
I-NEW ZEALAND - Amaqhawe e-OFC Nations Cup 2008
I-"All Whites" njengoba bejwayeleke kanjalo, bahlanganyele kuyo yone imidlalo ye-OFC Nations Cup kusukela ngonyaka ka-1973 banqoba iizikhathi ezine sezizonke. Umqeqeshi: uRicki Herbert. Ukukalwa ezingeni le-FIFA: 54. Ukuvela ku-Ndebe yeNhlangano ye-FIFA: 2. Abadlali abavelele: uSimon Elliot, Ryan Nelson, Chris Killen, Shane Smeltz.
ININGIZIMU AFRIKA - Izwe elisingethe Indebe Yamazwe Omhlaba (South Africa - Host nation)
Ngokuba nethayithili ye-CAF African Cup of Nations kanye namabili e-COSAFA Cup egameni layo, "iBafana Bafana" ikulungele ukubeka induku ebandla njengabasingathi. Umqeqeshi: uJoel Santana. Ezingeni le-FIFA: 85. Ivele ku- Ndebe yeNhlangano ye-FIFA: kanye. Abadlali abavelele: uBennie Mcarthy, Aaron Mokoena, Steven Pienaar, Teko Modise.
I-ITALY - Amaqhawe e-Ndebe yoMhlaba ye-FIFA ka-2006
Ngokuthi isinqobe imidlalo ye- Ndebe yoMhlaba ye-FIFA emine, i-Italy seyizikhondlakhondla zebhola lezinyawo lamazwe omhlaba. Umqeqeshi: Marcelio Lippi, iwunamba 2. Ivele ku-Ndebe yeNhlangano ye-FIFA okokuqala. Abadlali abavelele u-Fabio Cannavaro, Andrea Pirlo, Luca Toni, Gianluigi Buffon.
Isheduli yeMIDLALO
Thokozela ibhola lezinyawo elisezingeni lamazwe omhlaba ngokukhokha kusuka kuma-R70 nje - Bekisa isihlalo sakho emlandweni ube yingxenye yeQhawe Lamaqhawe.
Faka isicelo ku-internet kuleli kheli: www.FIFA.com noma kunanoma yiliphi igatsha le-First National Bank ezweni lonke.
Ibhola lomdlalo elisemthethweni le-Ndebe yeNhlangano ye-FIFA Ningizimu Afrika 2009
Igama elithi "Kopanya" elisho ukuthi "ukuhlanganyela ndawonye" liphuma olimini lwesiSuthu. Limelele ukuthi umhlaba webhola lezinyawo uhlangana ndawonye okokuqala ngqa e-Afrika ngoNhlangula 2009. Idizayini yebhola ithathelwe emsebenzini wobuciko wejiyometri yabantu abangamaNdebele.
IMIDLALO YAMAQEMBU
IMIDLALO YAMAQEMBU
AMA-SEMI-FINAL
Indawo yesibili nomdlalo wokugcina
Isheduli yemidlalo (Match Schdule
Isonto
14 Juni
uMsombuluko
Juni 15
uLwesibili
Juni 16
uLwesithathu
Juni 17
uLwesine
18
uLwesihlanu
19
uMgqibelo
Juni 20
iSonto
Juni 21
uMsombuluko Juni 22
uLwesibili
Juni 23
uLwesithathu
Juni 24
uLwesine
Juni 25
uLwesihlanu
Juni 26
uMgqibelo
Juni 27
iSonto
Juni 28
eGoli
Usuku lokuphumula
Usuku lokuphumula
Usuku lokuphumula
Usuku lokuphumula
Usuku lokuphumula
Usuku lokuphumula
Rustenburg
Tshwane/Pretoria
Mangaung Bloemfontein
Iqembu A
Ningizimu Afrika A1
Iraq A2
New Zealand A3
Spain A4
Iqembu B
USA B1
Italy B2
Brazil B3
Egypt B4
<fn>GCIS.HangerText.2010-10-19.zu.txt</fn>
UNGABHEKI ECELENI
YILWA NOKUHLUKUMEZA
UNGABHEKI ECELENI
IZINSUKU EZIYI-16 ZOKULWA NOKUHLUKUNYEZWA Ã¢â‚¬Â¢ 25 uLWEZI - 10 uMASINGANA
UKWELULEKWA NGOKOMQONDO NOKWESEKWA KWABESIFAZANE
Inombolo yokusiza labo abasezinkingeni kuzwelonke (Lifeline) 0861 322 322
Inombolo yokuqeda ukuhlukunyekwa okususelwa kwezobulili 0800 150 150
Abantu abamelene nokuhlukunyezwa kwabesifazane 011 642 4345
Inhlangano ebhekelele imindeni nemishado eNingizimu Afrika 012 460 0733
Inombolo yokuvimba labo abafuna ukuzibulala 0800 567 567
UKWELULEKWA NGOKOMQONDO NOKWESEKWA KWEZINGANE
Inombolo yabantwana 0800 055 555
UKUVIKELEKA KOMPHAKATHI
Imali yesondlo sezingane 0800 601 011
UMBUTHO WASENINGIZIMU AFRIKA WAMAPHOYISA 10111
EZEMPILO
Inombolo yokweluleka ngeNgculazi 0800 012 322
UMKHANKASO WAMADODA ESEKA UKUNGABIBIKHO KOKUHLUKUNYEZWA
Iphrojekthi yaMadoda angabalingani 011 403 4625
YILWA NOKUHLUKUMEZA
IZINSUKU EZIYI-16 ZOKULWA NOKUHLUKUNYEZWA
YILWA NOKUHLUKUMEZA
UNGABHEKI ECELENI, YILWA NOKUHLUKUMEZA
IZINSUKU EZIYI-16 ZOKULWA NODLAME OLUBHEKISWE KWABESIFAZANE NEZINGANE
25 uLWEZI - 10 uMASINGANA
Joyina ubambiswano phakathi kukahulumeni nomphakathi lokusekela labo abahlukumezekile.
Ã¢â‚¬Â¢ Gqoka iribhini elimhlophe ukukhombisa ukuzinikela kwakho.
Ã¢â‚¬Â¢ Bamba iqhaza emicimbini eyehlukene yezinsuku eziyi-16 zokulwa nokuhlukunyezwa kwabesifazane nezingane eyenzeka ukusukela ku 25 uLwezi - 10 uMasingana: Funa imininingwane endaweni yangakini noma thola olunye ulwazi ku: www.womensnet.org.za
Ã¢â‚¬Â¢ Unganikela ngesikhathi sakho ukweseka izinhlangano ezizimele nemiphakathi eyeseka abesifazane abahlukunyeziwe nezingane.
Ã¢â‚¬Â¢ Nikela imali ezinhlanganweni ezisebenzela ukuqeda udlame olubhekiswe kwabesifazane nezingane ngokufaka isandla eSisekelweni samalungelo eSintu. Ukuze uthole olunye ulwazi, bheka iwebhusayithi ethi: www.fhr.org.za noma shayela le nombolo 011 339 5560.
Ã¢â‚¬Â¢ Beka uvo lwakho ngokuhlukunyezwa kwabesifazane nezingane: Gqugquzela abesifazane abahlukunyeziwe abathule ukuthi bamelane nakho. Bika ukuhlukunyezwa kwezingane emaphoyiseni.
Ã¢â‚¬Â¢ Joyina izinkundla zokusebenza kwamaphoyiza emphakathini noma izinkundla zokuphepha komphakathi usize ukulwa nobugebengu endaweni yangakini. Ukuze uthole olunye ulwazi ngendlela ongajoyina ngayo, thintana nesiteshi samaphoyisa sangakini.
Uma uhlukunyezwa noma ngabe yingayiphi indlela noma uma kukhona omaziyo ohlukunyezwayo, ungabheki eceleni - thola usizo.
(right side)
Ukuze uthole olunye ulwazi ngemisebenzi kahulumeni shayela 1020, inombolo engakhokhelwa uma usebenzisa ucingo lwasendlini.
(left side)
Ukuze uthole olunye ulwazi ngemisebenzi kahulumeni shayela 1020, inombolo engakhokhelwa uma usebenzisa ucingo lwasendlini.
<fn>GCIS.HealthleafletIsizuluDoc.2010-10-19.zu.txt</fn>
ULWAZI LOMPHAKATHI MAYELANA NOMKHUKANE OWUPUBLIC INFORMATION ABOUT PANDEMIC INFLUENZA ENGUBHUBHANE i-A (H1N1) 2009
Igama elisemthethweni lesayensi lalesi sifo wumkhuhlane owubhubhane i-yi-Pandemic Influenza A (H1N1) 2009. WYaqala eMexico nase-MelikaUnited States of America ngoMbasa-Ephreli kulo nyaka. Ekuqaleni bewyayaziwa njengomkhuhlane wezingulube (i-swine flue) ngenxa yokuthi kwabe kucatshangelwa ukuthi wyaqala ngezingulube. Manje sekuyaqondwa ukuthi umsuka wayo uvela kubantu nasekuzinyonini. Ngakho-ke, lesi sifookhu asihlangene kufa nakancaneakunalutho yokwenza nokudliwa kwenyama yengulube noma imikhiqizo yengulube. Manje sewkubizwa nje kalula njengemmfuluwenza ewngubhubhane noma uibizwe ngegama lawyo elisemthethweni i-A (H1N1) 2009.
Kusukela ngoMbasa kulo nyaka, leli gciwanevayirasi iseliisabalaele ngokushesha ekumazweni ayi-166. E-Afrika, kuze kube manje leli gciwane vayirasi ilisasisabalalele emazweni ayi-16 kuphela. Ngesikhathi sokushicilelaalesi sikhathi sokubhala le ncwadi, leli gciwane vayirasi iseliisuleleke kuabantu abangaphezu kwabayi -3000 ezweni lethu.yi-177 457 (abaqinisekiswe yizindlu zokuqhuba ucwaningo lwesayensi) emhlabeni wonke, phakathi kwabo osekufe abayi-1 457 abaqinisekisiwe.
Ngemuva komhlangano wesine weKomidi Lwesimo Esiphuthumayosheshayo owawubanjwe ngomhla we-11 Juni 2009, iNhlangano Yomhlaba Yezempilo (i-WHO) yaphetha ngokuthi ikhratheriya yokuthatha lesi sifookhu kufa njengobhubhane lomhlaba seyanelisekile futhi uMnqondisi-Jikelele, uDkt Margret Chan, usesimemezelilegunyazile lesi simo njengobBhubhane (izinga lesi-6). Kafushanelula lokhu kusho ukuthi lesi sifooku kufa sesikusabalalele emazweni akuzo zonke izifundandawo ze-WHO futhi lokhu kwenzeke ngokukhulu ukushesha. Kodwa-ke ngithanda ukugcizelela ukuthi ukumenyezelwagunyazwa kobhuobhane akusho ukuthi lesi sifoukufa sikunamandla kakhulu. Lokhu kusho ukuthi nje sikuyaqhubeka nokusabalalela yonke umhlaba wonkeindawo.
Ngomhla wesi-6 kuNtulikazi i-WHO yachaza ukusabalalaqhubeka kwalolu bhubhane emazweni athintekayo kanye nasekumazweni amasha njengento ezokwenzeka noma kanjani okungavumeleki futhi engeke iokungavimbekei. Ngenhlanhla, yize lokhu kunjaloe, iphinde yasho ukuthi abantu abaningi abasuleleketheleleke ngaele ligciwanevayirasi bazoba nezimpawu ezingatheniconywana. Noma kunjaloYize njengabasebenzi bezempilo, bomhlaba jikelele nabalapha ekhaya, sikhathazekile ngokufa kwabantu osekwenzekilekuvelile kuze kube manje (okungama-0,8% emhlabeni nama-0,1% kuabantu abesulelekile eNingizimu Afrika). Igciwanevayirasi lisulelekaa kuabantu abaphakathi kweminyaka eyi-10 ukuya kwengama-29 - iningi labo ngabafundi noma ngabasezikhungweni zemfundo ephakeme.
I-WHO yeluleke ngokuthi amazwe kuafanele agxile ekwehliseni umthelela walesiokhu sifokufa emiphakathini. Ukwenza lokhu, ukuxhumana kahle kubalulekile.
Indlela yokusabalala
Lesi siokhu kufoa sikusatshalaliswa yithonsi lokusuleleka ngokufa okungukuthi uma umuntu osulelekile ekhweohlela noma ethimula bese wena uhogela umoya abawuthimulele noma abawukhweohlelele kuwona. Ngisho noma ngabe bakhweohlelela endaweni eqinile, wena wabe usuhogela umoya olapho ungasuleleka).
Izimpawu Zesifo
Izimpawu zaloku kufa zingehlukaniswa izinhla ezinkulu ezintathu:
ezingathenicono
ezimaphakathingconywana
nezimbi
Izimpawu ezingathenicono:
amafinyila noma amakhala acinene
ukukhweohlela
imfiva
izicubu ezinkenkethayo kanye nezinubuhlungu bezinyama
ukungazizwa ungaphilile kahle eumzimbenia wonke
Abantu abaningi emhlabeni banalezi zimpawu ezingathenicono futhi abadingi noma ngabe yikuphi ukwelashwa okukhethekile. Ngakho-ke, abantu abanezimpawu ezingathenicono kufanele belashwe njengoba kulashwa imfuluwenza ejwayelekile. Kodwa-ke, laba bantu abalandelayo abanezimpawu ezingatheni kumele babonane nodokotela ngokusheshaHowever, the following people with mild symptoms must also see their doctor urgently:
abantu abanokugula okubi kwenhliziyo noma kwamaphaphu
abeasimame abakhulelwe
abantu abaphila ne-SANDULELA NGCULAZI kanye NENCGULAZIHIV ne-AIDS
abantu abanesifo sikaoshukela
Izimpawu ezimaphakathingconywana zimbandakanya izimpawu ezingathenicono nezinye:
ukuphelelwa ngumoya
ubuhlungu esifubeni
ukuhlanza okunganqamuki
Ukuhanjiswa yisisu nezimpawu zokuphelelwaswela amanzi emzimbeni
Izimpawu ezimbi zimbandakanya izimpawu ezingathenicono nezimaphakathingconywana kanye nezinye
ubunzima bokuphefumula (inkingaukungakhoni youkuphefumula)
izindebe eziluhlaza, ulimi noma ezinye izingxenye zomzimba
ukufikelwa ukozela okukhuluisiyezi esikhulu nokuquleka
Noma ngabe ngubani onezimpawu ezimaphakathingconywana noma ezimbi kufanele afune aphinde athole ukwelashwa ngokushesha.
Ukuhlolelwa igciwanevayirasi
Ukuhlolwa okusemthethweni kwenziwa IisikKhungo Sikazwelonke Sezifo Ezithelelanayo esiseGauteng esesivule uphiko eNtshonalanga Kapa. Ukuhlolwa kuzokwenziwa ngesincomo sikadokotela. Iziguli ezidinga ukwelashwa ohlelweni lukahulumeni lwezempilo akufanele zicele ukuhlolwa kwasendlini yocwaningo lwesayensi ngokwabo on their own - ngudokotela wabo okumele enze leso sinqumoit is their doctor who must decide.
Sesikuphawulile ukuthi kunokuhlolwa kwabantu abaningiWe note that there is mass testing okwenziwayo emkhakheni wezempilo wangasese, kodwa lokhu ayikuncomiakukhokona okufunwa yi-WHO. Odokotela kufanele baelaphe izimo ezisolekayo ngokweamigomoazinga yokusebenzaokwedlulisa ulwazi eahlinzekwe nguMnyango kaZzwelonke Wezempilo.
Ukwelashwa
Umshanguzo osetshenziswa kakhulu ukwelapha lo mkhuhlane kwelashwa onelungelo lokuzikhethela kona yi-Tamiflu. KuIfanele inikezwe ngudokotela futhi inikwa labo:
abanezimpawu ezingathenicono abasemikhakheniukuzihla ezikhethekile yabantu abasengozini yokusuleleka njengoba bebaliwe zishiwo ngenhla
abanezimpawu ezimaphakathingconnywana
abanezimpawu ezimbi
Ukwelashwa komuntu wonkeukawonke wonke nge-Tamflu kuzoholela esimwenikuqabeni sokuthi ungakokulapheki lo mkhuhlanea uma kusetshenziswa lo muthi futhi kungenza ukuthi ungasebenzi nakulabo ongahlenga izimpilo zabo.
Ukuvalwa kwezikhungo
Ulwazi olutholakale emhlabeni wonke selukhombisilengukuthi ukuthi ukuvalwa kwezikole nezikhungo zemfundo ephakeme, izinxanxathela zezitoloamamoli okuthenga nezindawo zokusebenzela akusebenzi ukunqandakusukela uekusabalalaeni kwalesi kosikufoa. Kodwa esikhundleni salokho, lokhu kudalea ukuthikamezeka okukhulu emphakathininhlalweni.
Seluleka ukuthi noma ngabe yimuphi umfundi, umfundisi noma umsebenzi onezimpawu ezingathenigcono ukuba ahlale ekhaya. Uma bebaningi abafundi futhi/noma abafundisi abaphuthayo, isikhungo esithintekayo kuzofanele sithinte uMnyango Wezemfundo, ozothibe ngokuhlanganyela neziphathimandla zezempilo usululekea ngokufanele kwenziwe ukuqhubekela phambili.
Inhlanzeko elulaUkuphepha kwezempilo okujwayelekile
Ngenxa yendlela lesi sifookhu kufa esiokubhebhetheka ngayo njengoba kushiwo phamphimbilini, kunconywa ukuthi kusetshenziswelokhu lezi zindlela ezilandelayo zenhlanzeko ekuphepha kwezempilo okulula okulandelayo kuyaphakanylulaiswa:
hlamba izandla ngensipho njalo
khweohlela noma uthimulele ekwiphephenia eliyithishu noma emkhonweni wengalo yakho
ungakhweohleleli ezandleni zakho noma ngabe sekwenjani, okungcono khweohlelelaa kwindololwane yakho
uma uphoqeleka ukuba ukhweohlelele ezandleni zakho, ungathinti lutho olufana nezibambo zeziminyango, amafasitela, ingaphezulu lamatafula noma izitsha zokudla kuze kube usuhlambe izandla zakho ngensipho
Uma unezimpawu ezingathenicono, hlala ekhaya futhi gwemanqanda ukuhlangana nabantu.
Ngifisa ukuniqinisekisa ukuthi ososayensi emhlabeni wonke benza konke okusemandleni emhlabeni wonke besebenzisana ne-WHO ukuzama ukuthola ikhambi. Uma konke kuhamba kahle, ikhambi elifana naleli kungenzeka lilingatholakalekhona ezinyangeni ezimbalwa ezizayo.
Ngifisa ukunibobonga ngokuzinika iesikhathi enibe naso sokufunda lo mlayezothis message, futhi ngiphinde ngibonge ukubamba kwenu iqhaza okulindelekile ekudluliseni ulwazi nasekwehliseni imithelelaphumela yalesiokhu sifokufa.
Ozithobayo
DR A MOTSOALEDI, MP
UNGQONGQOSHE WEZEMPILO
<fn>GCIS.Inaugurationleaflet.2010-10-19.zu.txt</fn>
Ukugcotshwa kukaMongameli - 2009
Masigubhe ukugcotshwa kukaMongameli omusha wezwe lethu!
Izigidi zabaseNingizimu Afrika zabamba iqhaza okhethweni lwamhla zingama-22 kuMbasa kowezi-2009. Ngokuvota, abantu baseNingizimu Afrika babambe iqhaza ohlelweni lwentando yeningi lokukhetha uMongameli omusha wezwe. Njengoba sesiyazi imiphumela yokhetho, sekuyisikhathi sokuba kugcotshwe uMongameli omusha.
Kuyini ukugcotshwa kukaMongameli?
Ukugcotshwa kukaMongameli kuwumgidi osemthethweni oyinkomba yokuqala kwesikhathi esikaliwe sokusebenza kukahulumeni omusha. Ngalolu suku, uMongameli omusha ufungiswa yiJaji Jikelele laseNingizimu Afrika. OMongameli bakwamanye amazwe, oHulumeni nabamele oHulumeni bakwamanye amazwe bayawethamele lomcimbi osemqoka. Kuba nomculo, nemigidi yesintu emcimbini wokugubha usuku.
Kuyokwenziwa nini ukugcotshwa kukaMongameli?
Kulo nyaka, uMongameli uyogcotshwa ziyisi-9 kuNhlaba kowezi-2009 kusukela ngele-11 ekuseni e-Union Buildings ePitoli.
Lubaluleke ngani lolu suku?
Ngalolu suku sigubha okuzuzwe yizwe lethu ngokwentando yeningi kanjalo namalungelo kanye namathuba esiwathola eNingizimu Afrika ebuswa ngokwentando yeningi, engacwasi ngokobuhlanga nangokobulili. Lolu wusuku esingabumbana ngalo njengesizwe ukuqhubeka nokwakha iNingizimu Afrika esingaziqhenya ngayo.
Ungaba kanjani yingxenye yokugubha ukugcotshwa kukaMongameli? Iziteshi ezimbalwa zikamabonakude nezemisakazo ziyosakaza bukhoma ukugcotshwa kukaMongameli mhla ziyisi-9 kuNhlaba kowezi-2009 - ubobeka indlebe!
Kuneminye imicimbi ehleliwe emiphakathini eyehlukene ezweni lonke - yiba yingxenye yayo!
Uma udinga imininingwane ngomcimbi osendaweni yangakini, shayela ku 1020 (inombolo engakhokhelwa uma ushaya ocingweni lwasendlini).
Sibumbene ukuphucula izimpilo sindawonye!
<fn>GCIS.KeyMessagesPublicParticipationWeek.2010-10-19.zu.txt</fn>
ISONTO LOMPHAKATHI LOKUBAMBA IQHAZA 9 - 15 KULWEZI
[imiyalezo esemqoka]
Isonto Lomphakathi Lokubamba Iqhaza liyisithangami sokuthuthukisa ingxoxo kanye nokuxhumana phakathi kukahulumeni kanye nabantu. Lihlinzeka ngethuba lokuba uhulumeni axhumanise Uhlelo lwakhe Lokusebenza kanye nenqubekela phambili eseyenziwe. Ligqugquzela ukubamba iqhaza komphakathi kanye nokusebenzisana phakathi komphakathi kanye nohulumeni.
Isonto Lomphakathi Lokubamba Iqhaza linikeza uhulumeni ithuba lokuthi axoxisane nemiphakathi, aphendule ngokuqaliswa kokusebenza kohlelo lokusebenza.
Ukuxoxisana ubuso nobuso phakathi kwezinhlaka ezintathu zikahulumeni (uhulumeni kazwelonke, owezifundazwe kanye nowasemakhaya) kanye nomphakathi kuqinisekisa uhulumeni oxhumene nabantu bakhe.
Ngaleli sonto imiphakathi kanye nohulumeni bazoxoxisana kwizithangami ezisunguliwe ezinjengamakomidi ezigceme, kanye nemihlangano yezikhungo ukuphakamisa izingqinamba kanye nokwabelana ngezisombululo.
Kuzobe kugxilwe ekunikweni kwemiphakathi amandla njengabantu abayingxenye yabasunguli bezisombululo, ngoxhaso lokuzibandakanya ngomfutho kukahulumeni.
Inombolo kaMongameli nayo seyithule izinyathelo ezengeziwe ukuthuthukisa ukuxhumana phakathi kukahulumeni kanye nabantu, kanye nokusheshisa ukulethwa kwezidingo kubantu.
Sethula izinselelo ebesezivele zihlonziwe ezingxoxweni ezinhlobonhlobo kanye nakucwaningo.
Sesihambe ibanga elide kakhulu kule minyaka eyi-15 yenkululeko, kodwa-ke ziseningi izinselelo.
Amaphesenti emizi enamanzi ahlanzekile asekhuphukile kusukela kwangama-61.7 ngonyaka ka-1994 kuya kwangama-91.8 ngoNdasa ka-2009, kuningi okusadinga ukwenziwa ukuhambisa izidingo kulabo bantu abasasalele ngemuva.
Sesisondele ekufezeni injongo yethu yokuqeda uhlelo lokuthuthwa kwendle ngamabhakede ezindlini ezakhiwa nguhulumeni ngokusemthethweni, isikhathi esazibekela sona ukuthi lolu hlelo lube seluqedwe nya ezweni lonke ngunyaka ka-2014.
Sisalokhu sikhathazekile ngamazinga aphezulu okungasebenzi kwabantu, ubuhlwempu, izikhungo zempilo ezinganele nokungathuthuki, ikakhulukazi ezindaweni zasemakhaya kanye nasezindaweni ezingomazakhele.
Ake sizisebenzise lezi zithangami zokuxoxisana nabamele imiphakathi futhi sihoxe ekulimazeni impahla kanye nezikhungo ezenzelwe ukusiza yona imiphakathi.
Sikhathazekile ngokubambezeleka kwezidingo ezathenjiswa imiphakathi; siyazi ukuthi ngokusebenzisana ngendlela yokubambisana okunamacebo singenza okuningi futhi ngokushesha.
"Ngokusebenzisana singenza okuningi"
<fn>GCIS.LetterOnTraditionalAffairs.2010-10-19.zu.txt</fn>
Bonke abalaphi bendabuko
Balingani abathandekayo
IMFLUWENZA ENGUBHUBHANE i-A (H1N1) 2009
NjengoNgqongqoshe Wezempilo, ngibhalela nina mayelana naloku kufa okushiwo ngenhla ngenxa yezizathu ezimbili:
ukunika ulwazi 2009 oluzonisiza ukubhekana ngqo nalesi sifo
ukucela usizo lwenu nokuzimbandakanya kanye nokwehhovisi lakho elikhulu ekudluliseni kahle imiyalezo ebalulekile ngemfuluwenza i-A (H1N1) endaweni yakho yokufundisa.
Igama elisemthethweni lesayensi lalesi sifo yi-Pandemic Influenza A (H1N1) 2009. Yaqala eMexico nase-United States of America ngo-Ephreli kulo nyaka. Ekuqaleni yayaziwa njengomkhuhlane wezingulube (i-swine flue) ngenxa yokuthi kwabe kucatshangelwa ukuthi yaqala ngezingulube. Manje sekuyaqondwa ukuthi umsuka wayo uvela kubantu nakuzinyoni. Ngakho-ke, lokhu kufa akunalutho yokwenza nokudliwa kwengulube noma imikhiqizo yengulube. Manje sekubizwa nje kalula njengemfluwenza engubhubhane noma ibizwe ngegama layo elisemthethweni i-A (H1N1) 2009.
Kusukela ngo-Ephreli kulo nyaka, le vayirasi isisabalele ngokushesha kumazwe ayi-166. E-Afrika, kuze kube manje le vayirasi isisabalalele emazweni ayi-16 kuphela. Ngalesi sikhathi sokubhala le ncwadi, le vayirasi isisulele abantu abayi-177 457 (abaqinisekiswe yizindlu zokuqhuba ucwaningo lwesayensi) emhlabeni wonke, phakathi kwabo osekufe abayi-1 457 abaqinisekisiwe.
ENingizimu Afrika kuze kube yimanje, sesiqinisekise izimo eziyi-2 844 osekufe kuzo abantu abayisithupha.
Ngemuva komhlangano wesine weKomidi Lwesimo Esisheshayo owawubanjwe ngomhla we-11 Juni 2009, iNhlangano Yomhlaba Yezempilo (i-WHO) yaphetha ngokuthi ikhratheriya yokuthatha lokhu kufa njengobhubhane lomhlaba seyanelisekile futhi uMnqondisi-Jikelele, uDkt Margret Chan, usesigunyazile lesi simo njengoBhubhane ( izinga lesi-6). Kalula lokhu kusho ukuthi loku kufa sekusabalalele emazweni akuzo zonke izindawo ze-WHO futhi lokhu kwenzeke ngokukhulu ukushesha. Kodwa-ke ngithanda ukugcizelela ukuthi ukugunyazwa kohobhane akusho ukuthi ukufa kunamandla. Lokhu kusho ukuthi kuyaqhubeka nokusabalalela yonke indawo.
Ngomhla wesi-6 ku-Julayi i-WHO yachaza ukuqhubeka kwalolu bhubhane emazweni athintekayo kanye nakumazwe amasha njengokungavumeleki futhi okungavimbeki. Ngenhlanhla, yize lokhu kunje, iphinde yasho ukuthi abantu abaningi abatheleleke ngevayirasi bazoba nezimpawu ezingconywana. Yize njengabasebenzi bezempilo, bomhlaba jikelele nabalapha ekhaya, sikhathazekile ngokufa okuvelile kuze kube manje (okungama-0,8% emhlabeni nama-0,2% abantu abesulelekile eNingizimu Afrika). Ivayirasi isulela abantu abaphakathi kweminyaka eyi-10 ukuya kwengama-29 - iningi labo ngabafundi noma ngabasezikhungweni zemfundo ephakeme.
I-WHO yeluleke ngokuthi amazwe afanele agxile ekwehliseni umthelela walokhu kufa emiphakathini. Ukwenza lokhu, ukuxhumana kahle kubalulekile.
Indlela yokusabalala
Lokhu kufa kusatshalaliswa yithonsi lokusuleleka ngokufa okungukuthi uma umuntu osulelekile ekhohlela noma ethimula bese wena uhogela umoya abawuthimulele noma abawukhohlelele. Ngisho noma ngabe bakhohlelela endaweni eqinile, wena wabe usuhogela umoya olapho ungasuleleka).
Izimpawu Zesifo
Izimpawu zaloku kufa zingehlukaniswa izinhla ezinkulu ezintathu:
ezingcono
ezingconywana
nezimbi
Izimpawu ezingcono:
amafinyila noma amakhala acinene
ukukhohlela
imfiva
ubuhlungu bezinyama
ukungazizwa kahle umzimba wonke
Abantu abaningi emhlabeni banalezi zimpawu ezingcono futhi abadingi noma ngabe yikuphi ukwelashwa okukhethekile. Ngakho-ke, abantu abanezimpawu ezingcono kufanele belashwe njengoba kulashwa imfuluwenza ejwayelekile ngaphandle uma kunabantu abanalezi zimo ezilandelayo okufanele baye kothola usizo lokwelashwa ngokushesha noma ngabe banezimpawu ezingcono:
abantu abanokugula okubi kwenhliziyo noma kwamaphaphu
abasimame abakhulelwe
abantu abaphila ne-HIV ne-AIDS
abantu abanesifo soshukela (diabetes mellitus)
Izimpawu ezingconywana zimbandakanya izimpawu ezingcono nezinye:
ukuphelelwa ngumoya
ubuhlungu esifubeni
ukuhlanza okunganqamuki
Ukuhanjiswa yisisu nezimpawu zokuswela amanzi
Izimpawu ezimbi zimbandakanya izimpawu ezingcono nezingconywana kanye nezinye
ubunzima bokuphefumula (ukungakhoni ukuphefumula)
izindebe eziluhlaza, ulimi noma ezinye izingxenye zomzimba
isiyezi esikhulu nokuquleka
Noma ngabe ngubani onezimpawu ezingconywana noma ezimbi kufanele afune aphinde athole ukwelashwa ngokushesha.
Ukwanda kokufa kuzifundazwe
Ukwanda kokufa kuzifundazwe zethu njengephesenti lokusuleleka okuphelele ezweni lethu lonke kunjengoba elandela:
E-Gauteng 50%
ENtshonalanga Kapa 31%
KwaZulu-Natali 7%
EMpumalanga Kapa 4%
ELimpopo 2,4%
EMpumalanga 1,9%
ENyakatho-Ntshonalanga 1,8%
E-Free State 0,7%
ENyakathi Kapa 0,1%
Bayisthupha abafile:
ENtshonalanga Kapa bathathu
E-Free State munye
EMpumalanga Kapa munye
KwaZulu-Natali munye
Ukuhlolelwa ivayirasi
Ukuhlolwa okusemthethweni kwenziwa isiKhungo Sikazwelonke Sezifo Ezithelelanayo esiseGauteng esesivule uphiko eNtshonalanga Kapa. Ukuhlolwa kuzokwenziwa ngesincomo sikadokotela. Iziguli ezidinga ukwelashwa ohlelweni lukahulumeni lezempilo akufanele zicele ukuhlolwa kwasendlini yocwaningo lwesayensi. Siyazi ukuthi yilokhu okwenzeka njengamanje emkhakheni wezempilo wangasese, kodwa akukhokona okufunwa yi-WHO. Odokotela kufanele belaphe izimo ezisolekayo ngokwamazinga okwedlulisa ulwazi (protocol) ahlinzekwe nguMnyango Kazwelonke Wezempilo.
Ukwelashwa
Ukwelashwa onelungelo lokuzikhethela kona yi-Tamiflu. Ifanele inikezwe ngudokotela futhi inikwa labo:
abanezimpawu ezingcono abukuzihla ezikhethekile njengoba zishiwo ngenhla
abanezimpawu ezingconnywana
abanezimpawu ezimbi
Ukwelashwa kukawonke wonke nge-Tamflu kuzoholela ekuqabeni kokulapheka uma kusetshenziswa lo muthi futhi kungenza ukuthi ungasebenzi nakulabo ongahlenga izimpilo zabo.
Ukuvalwa kwezikhungo
Ulwazi olutholakale emhlabeni wonke ngukuthi ukuvalwa kwezikole nezikhungo zemfundo ephakeme, amamoli okuthenga nezindawo zokusebenzela akusebenzi kusukela ekusabalaleni kokufa. Kodwa, lokhu kudala ukuthikamezeka okukhulu enhlalweni.
Seluleka ukuthi noma ngabe yimuphi umfundi, umfundisi noma umsebenzi onezimpawu ezingcono ukuba ahlale ekhaya. Uma bebaningi abafundi futhi/noma abafundisi abaphuthayo, isikhungo esithintekayo kuzofanele sithinte uMnyango Wezemfundo, ozobe ngokuhlanganyela neziphathimandla zezempilo usululeka ngokufanele kwenziwe ukuqhubekela phambili.
Ukuphepha kwezempilo okujwayelekile
Ngenxa yendlela lokhu kufa okubhebhetheka ngayo njengoba kushiwo phamphimbilini, lokhu kuphepha kwezempilo okulula okulandelayo kuyaphakanyiswa:
hlamba izandla ngensipho njalo
khohlela noma uthimulele kwiphepha eliyithishu noma emkhonweni wengalo yakho
ungakhohleleli ezandleni zakho noma ngabe sekwenjani, okungcono khohlela kwindololwane yakho
uma uphoqeleka ukuba ukhohlelele ezandleni zakho, ungathinti lutho olufana nezibambo zeziminyango, amafasitela, ingaphezulu lamatafula noma izitsha zokudla kuze kube usuhlambe izandla zakho ngensipho
Uma unezimpawu ezingcono, hlala ekhaya futhi nqanda ukuhlangana nabantu.
Ngifisa ukuniqinisekisa ukuthi ososayensi benza konke okusemndleni emhlabeni wonke besebenzisana ne-WHO ukuzama ukuthola ikhambi. Uma konke kuhamba kahle, ikhambi elifana naleli lingakhona ezinyangeni ezimbalwa. Kodwa, kunesindingo esikhulu kabi sekhambi nokukhiqizwa obukhulu bako bunganele - ubukhulu obungekho e-Afrika.
Ngifisa ukunibobonga ngesikhathi enibe naso sokufunda le ncwadi, futhi ngiphinde ngibonge ukubamba kwenu iqhaza okulindelekile ekudluliseni ulwazi nasekwehliseni imiphumela yalokhu kufa.
Ozithobayo
DR A MOTSOALEDI, MP
UNGQONGQOSHE WEZEMPILO
USUKU:
<fn>GCIS.LetterToBusinessLeaders.2010-10-19.zu.txt</fn>
Bonke omongameli bezamabhizinisi ahlelekile
Bonke osihlalo bamabhodi abaqondisi
Bonke abasebenzi abakhulu kumabhizinisi amakhulu
Nks/Mnu othandekayo
IMFLUWENZA ENGUBHUBHANE i-A (H1N1) 2009
NjengoNgqongqoshe Wezempilo, ngibhalela nina mayelana naloku kufa okushiwo ngenhla ngenxa yezizathu ezimbili:
ukunika ulwazi 2009 oluzonisiza ukubhekana ngqo nalesi sifo
ukucela usizo lwenu nokuzimbandakanya kanye nokwehhovisi lakho elikhulu ekudluliseni kahle imiyalezo ebalulekile ngemfuluwenza i-A (H1N1)2009 ebhizinisini lakho kanye nasemphakathini owusebenzelayo.
Igama elisemthethweni lesayensi lalesi sifo yi-Pandemic Influenza A (H1N1) 2009. Yaqala eMexico nase-United States of America ngo-Ephreli kulo nyaka. Ekuqaleni yayaziwa njengomkhuhlane wezingulube (i-swine flue) ngenxa yokuthi kwabe kucatshangelwa ukuthi yaqala ngezingulube. Manje sekuyaqondwa ukuthi umsuka wayo uvela kubantu nakuzinyoni. Ngakho-ke, lokhu kufa akunalutho yokwenza nokudliwa kwengulube noma imikhiqizo yengulube. Manje sekubizwa nje kalula njengemfluwenza engubhubhane noma ibizwe ngegama layo elisemthethweni i-A (H1N1) 2009.
Kusukela ngo-Ephreli kulo nyaka, le vayirasi isisabalele ngokushesha kumazwe ayi-166. E-Afrika, kuze kube manje le vayirasi isisabalalele emazweni ayi-16 kuphela. Ngalesi sikhathi sokubhala le ncwadi, le vayirasi isisulele abantu abayi-177 457 (abaqinisekiswe yizindlu zokuqhuba ucwaningo lwesayensi) emhlabeni wonke, phakathi kwabo osekufe abayi-1 457 abaqinisekisiwe.
ENingizimu Afrika kuze kube yimanje, sesiqinisekise izimo eziyi-2 844 osekufe kuzo abantu abayisithupha.
Ngemuva komhlangano wesine weKomidi Lwesimo Esisheshayo owawubanjwe ngomhla we-11 Juni 2009, iNhlangano Yomhlaba Yezempilo (i-WHO) yaphetha ngokuthi ikhratheriya yokuthatha lokhu kufa njengobhubhane lomhlaba seyanelisekile futhi uMnqondisi-Jikelele, uDkt Margret Chan, usesigunyazile lesi simo njengoBhubhane ( izinga lesi-6). Kalula lokhu kusho ukuthi loku kufa sekusabalalele emazweni akuzo zonke izindawo ze-WHO futhi lokhu kwenzeke ngokukhulu ukushesha. Kodwa-ke ngithanda ukugcizelela ukuthi ukugunyazwa kohobhane akusho ukuthi ukufa kunamandla. Lokhu kusho ukuthi kuyaqhubeka nokusabalalela yonke indawo.
Ngomhla wesi-6 ku-Julayi i-WHO yachaza ukuqhubeka kwalolu bhubhane emazweni athintekayo kanye nakumazwe amasha njengokungavumeleki futhi okungavimbeki. Ngenhlanhla, yize lokhu kunje, iphinde yasho ukuthi abantu abaningi abatheleleke ngevayirasi bazoba nezimpawu ezingconywana. Yize njengabasebenzi bezempilo, bomhlaba jikelele nabalapha ekhaya, sikhathazekile ngokufa okuvelile kuze kube manje (okungama-0,8% emhlabeni nama-0,2% abantu abesulelekile eNingizimu Afrika). Ivayirasi isulela abantu abaphakathi kweminyaka eyi-10 ukuya kwengama-29 - iningi labo ngabafundi noma ngabasezikhungweni zemfundo ephakeme.
I-WHO yeluleke ngokuthi amazwe afanele agxile ekwehliseni umthelela walokhu kufa emiphakathini. Ukwenza lokhu, ukuxhumana kahle kubalulekile.
Indlela yokusabalala
Lokhu kufa kusatshalaliswa yithonsi lokusuleleka ngokufa okungukuthi uma umuntu osulelekile ekhohlela noma ethimula bese wena uhogela umoya abawuthimulele noma abawukhohlelele. Ngisho noma ngabe bakhohlelela endaweni eqinile, wena wabe usuhogela umoya olapho ungasuleleka).
Izimpawu Zesifo
Izimpawu zaloku kufa zingehlukaniswa izinhla ezinkulu ezintathu:
ezingcono
ezingconywana
nezimbi
Izimpawu ezingcono:
amafinyila noma amakhala acinene
ukukhohlela
imfiva
ubuhlungu bezinyama
ukungazizwa kahle umzimba wonke
Abantu abaningi emhlabeni banalezi zimpawu ezingcono futhi abadingi noma ngabe yikuphi ukwelashwa okukhethekile. Ngakho-ke, abantu abanezimpawu ezingcono kufanele belashwe njengoba kulashwa imfuluwenza ejwayelekile ngaphandle uma kunabantu abanalezi zimo ezilandelayo okufanele baye kothola usizo lokwelashwa ngokushesha noma ngabe banezimpawu ezingcono:
abantu abanokugula okubi kwenhliziyo noma kwamaphaphu
abasimame abakhulelwe
abantu abaphila ne-HIV ne-AIDS
abantu abanesifo soshukela (diabetes mellitus)
Izimpawu ezingconywana zimbandakanya izimpawu ezingcono nezinye:
ukuphelelwa ngumoya
ubuhlungu esifubeni
ukuhlanza okunganqamuki
Ukuhanjiswa yisisu nezimpawu zokuswela amanzi
Izimpawu ezimbi zimbandakanya izimpawu ezingcono nezingconywana kanye nezinye
ubunzima bokuphefumula (ukungakhoni ukuphefumula)
izindebe eziluhlaza, ulimi noma ezinye izingxenye zomzimba
isiyezi esikhulu nokuquleka
Noma ngabe ngubani onezimpawu ezingconywana noma ezimbi kufanele afune aphinde athole ukwelashwa ngokushesha.
Ukwanda kokufa kuzifundazwe
Ukwanda kokufa kuzifundazwe zethu njengephesenti lokusuleleka okuphelele ezweni lethu lonke kunjengoba elandela:
E-Gauteng 50%
ENtshonalanga Kapa 31%
KwaZulu-Natali 7%
EMpumalanga Kapa 4%
ELimpopo 2,4%
EMpumalanga 1,9%
ENyakatho-Ntshonalanga 1,8%
E-Free State 0,7%
ENyakathi Kapa 0,1%
Bayisthupha abafile:
ENtshonalanga Kapa bathathu
E-Free State munye
EMpumalanga Kapa munye
KwaZulu-Natali munye
Ukuhlolelwa ivayirasi
Ukuhlolwa okusemthethweni kwenziwa isiKhungo Sikazwelonke Sezifo Ezithelelanayo esiseGauteng esesivule uphiko eNtshonalanga Kapa. Ukuhlolwa kuzokwenziwa ngesincomo sikadokotela. Iziguli ezidinga ukwelashwa ohlelweni lukahulumeni lezempilo akufanele zicele ukuhlolwa kwasendlini yocwaningo lwesayensi. Siyazi ukuthi yilokhu okwenzeka njengamanje emkhakheni wezempilo wangasese, kodwa akukhokona okufunwa yi-WHO. Odokotela kufanele belaphe izimo ezisolekayo ngokwamazinga okwedlulisa ulwazi (protocol) ahlinzekwe nguMnyango Kazwelonke Wezempilo.
Ukwelashwa
Ukwelashwa onelungelo lokuzikhethela kona yi-Tamiflu. Ifanele inikezwe ngudokotela futhi inikwa labo:
abanezimpawu ezingcono abukuzihla ezikhethekile njengoba zishiwo ngenhla
abanezimpawu ezingconnywana
abanezimpawu ezimbi
Ukwelashwa kukawonke wonke nge-Tamflu kuzoholela ekuqabeni kokulapheka uma kusetshenziswa lo muthi futhi kungenza ukuthi ungasebenzi nakulabo ongahlenga izimpilo zabo.
Ukuvalwa kwezikhungo
Ulwazi olutholakale emhlabeni wonke ngukuthi ukuvalwa kwezikole nezikhungo zemfundo ephakeme, amamoli okuthenga nezindawo zokusebenzela akusebenzi kusukela ekusabalaleni kokufa. Kodwa, lokhu kudala ukuthikamezeka okukhulu enhlalweni.
Seluleka ukuthi noma ngabe yimuphi umfundi, umfundisi noma umsebenzi onezimpawu ezingcono ukuba ahlale ekhaya. Uma bebaningi abafundi futhi/noma abafundisi abaphuthayo, isikhungo esithintekayo kuzofanele sithinte uMnyango Wezemfundo, ozobe ngokuhlanganyela neziphathimandla zezempilo usululeka ngokufanele kwenziwe ukuqhubekela phambili.
Ukuphepha kwezempilo okujwayelekile
Ngenxa yendlela lokhu kufa okubhebhetheka ngayo njengoba kushiwo phamphimbilini, lokhu kuphepha kwezempilo okulula okulandelayo kuyaphakanyiswa:
hlamba izandla ngensipho njalo
khohlela noma uthimulele kwiphepha eliyithishu noma emkhonweni wengalo yakho
ungakhohleleli ezandleni zakho noma ngabe sekwenjani, okungcono khohlela kwindololwane yakho
uma uphoqeleka ukuba ukhohlelele ezandleni zakho, ungathinti lutho olufana nezibambo zeziminyango, amafasitela, ingaphezulu lamatafula noma izitsha zokudla kuze kube usuhlambe izandla zakho ngensipho
Uma unezimpawu ezingcono, hlala ekhaya futhi nqanda ukuhlangana nabantu.
Ngifisa ukuniqinisekisa ukuthi ososayensi benza konke okusemndleni emhlabeni wonke besebenzisana ne-WHO ukuzama ukuthola ikhambi. Uma konke kuhamba kahle, ikhambi elifana naleli lingakhona ezinyangeni ezimbalwa. Kodwa, kunesindingo esikhulu kabi sekhambi nokukhiqizwa obukhulu bako bunganele - ubukhulu obungekho e-Afrika.
Ngifisa ukunibobonga ngesikhathi enibe naso sokufunda le ncwadi, futhi ngiphinde ngibonge ukubamba kwenu iqhaza okulindelekile ekudluliseni ulwazi nasekwehliseni imiphumela yalokhu kufa.
Ozithobayo
DR A MOTSOALEDI, MP
UNGQONGQOSHE WEZEMPILO
USUKU:
<fn>GCIS.LetterToEducators.2010-10-19.zu.txt</fn>
Onke amashansela namaseka-shansela ezinyuvesi
Bonke o-rekhtha nezinhloko zezinyuvesi zobuchwepheshe namakolishi
Bonke othishanhloko
Onke abafundisi ezikhungweni zemfundo ephakeme nabafundisi emazingeni amancane
Nks/Mnu othandekayo
IMFULUWENZA ENGUBHUBHANE i-A (H1N1) 2009
NjengoNgqongqoshe Wezempilo, ngibhalela nina mayelana naloku kufa okushiwo ngenhla ngenxa yezizathu ezimbili:
ukunika ulwazi 2009 oluzonisiza ukubhekana ngqo nalesi sifo
ukucela usizo lwenu nokuzimbandakanya kanye nokwehhovisi lakho elikhulu ekudluliseni kahle imiyalezo ebalulekile ngemfuluwenza i-A (H1N1) 2009 endaweni yesikhungo sakho sokufundisa.
Igama elisemthethweni lesayensi lalesi sifo yi-Pandemic Influenza A (H1N1) 2009. Yaqala eMexico nase-United States of America ngo-Ephreli kulo nyaka. Ekuqaleni yayaziwa njengomkhuhlane wezingulube (i-swine flue) ngenxa yokuthi kwabe kucatshangelwa ukuthi yaqala ngezingulube. Manje sekuyaqondwa ukuthi umsuka wayo uvela kubantu nakuzinyoni. Ngakho-ke, lokhu kufa akunalutho yokwenza nokudliwa kwengulube noma imikhiqizo yengulube. Manje sekubizwa nje kalula njengemfluwenza engubhubhane noma ibizwe ngegama layo elisemthethweni i-A (H1N1) 2009.
Kusukela ngo-Ephreli kulo nyaka, le vayirasi isisabalele ngokushesha kumazwe ayi-166. E-Afrika, kuze kube manje le vayirasi isisabalalele emazweni ayi-16 kuphela. Ngalesi sikhathi sokubhala le ncwadi, le vayirasi isisulele abantu abayi-177 457 (abaqinisekiswe yizindlu zokuqhuba ucwaningo lwesayensi) emhlabeni wonke, phakathi kwabo osekufe abayi-1 457 abaqinisekisiwe.
ENingizimu Afrika kuze kube yimanje, sesiqinisekise izimo eziyi-2 844 osekufe kuzo abantu abayisithupha.
Ngemuva komhlangano wesine weKomidi Lwesimo Esisheshayo owawubanjwe ngomhla we-11 Juni 2009, iNhlangano Yomhlaba Yezempilo (i-WHO) yaphetha ngokuthi ikhratheriya yokuthatha lokhu kufa njengobhubhane lomhlaba seyanelisekile futhi uMnqondisi-Jikelele, uDkt Margret Chan, usesigunyazile lesi simo njengoBhubhane ( izinga lesi-6). Kalula lokhu kusho ukuthi loku kufa sekusabalalele emazweni akuzo zonke izindawo ze-WHO futhi lokhu kwenzeke ngokukhulu ukushesha. Kodwa-ke ngithanda ukugcizelela ukuthi ukugunyazwa kohobhane akusho ukuthi ukufa kunamandla. Lokhu kusho ukuthi kuyaqhubeka nokusabalalela yonke indawo.
Ngomhla wesi-6 ku-Julayi i-WHO yachaza ukuqhubeka kwalolu bhubhane emazweni athintekayo kanye nakumazwe amasha njengokungavumeleki futhi okungavimbeki. Ngenhlanhla, yize lokhu kunje, iphinde yasho ukuthi abantu abaningi abatheleleke ngevayirasi bazoba nezimpawu ezingconywana. Yize njengabasebenzi bezempilo, bomhlaba jikelele nabalapha ekhaya, sikhathazekile ngokufa okuvelile kuze kube manje (okungama-0,8% emhlabeni nama-0,2% abantu abesulelekile eNingizimu Afrika). Ivayirasi isulela abantu abaphakathi kweminyaka eyi-10 ukuya kwengama-29 - iningi labo ngabafundi noma ngabasezikhungweni zemfundo ephakeme.
I-WHO yeluleke ngokuthi amazwe afanele agxile ekwehliseni umthelela walokhu kufa emiphakathini. Ukwenza lokhu, ukuxhumana kahle kubalulekile.
Indlela yokusabalala
Lokhu kufa kusatshalaliswa yithonsi lokusuleleka ngokufa okungukuthi uma umuntu osulelekile ekhohlela noma ethimula bese wena uhogela umoya abawuthimulele noma abawukhohlelele. Ngisho noma ngabe bakhohlelela endaweni eqinile, wena wabe usuhogela umoya olapho ungasuleleka).
Izimpawu Zesifo
Izimpawu zaloku kufa zingehlukaniswa izinhla ezinkulu ezintathu:
ezingcono
ezingconywana
nezimbi
Izimpawu ezingcono:
amafinyila noma amakhala acinene
ukukhohlela
imfiva
ubuhlungu bezinyama
ukungazizwa kahle umzimba wonke
Abantu abaningi emhlabeni banalezi zimpawu ezingcono futhi abadingi noma ngabe yikuphi ukwelashwa okukhethekile. Ngakho-ke, abantu abanezimpawu ezingcono kufanele belashwe njengoba kulashwa imfuluwenza ejwayelekile ngaphandle uma kunabantu abanalezi zimo ezilandelayo okufanele baye kothola usizo lokwelashwa ngokushesha noma ngabe banezimpawu ezingcono:
abantu abanokugula okubi kwenhliziyo noma kwamaphaphu
abasimame abakhulelwe
abantu abaphila ne-HIV ne-AIDS
abantu abanesifo soshukela (diabetes mellitus)
Izimpawu ezingconywana zimbandakanya izimpawu ezingcono nezinye:
ukuphelelwa ngumoya
ubuhlungu esifubeni
ukuhlanza okunganqamuki
Ukuhanjiswa yisisu nezimpawu zokuswela amanzi
Izimpawu ezimbi zimbandakanya izimpawu ezingcono nezingconywana kanye nezinye
ubunzima bokuphefumula (ukungakhoni ukuphefumula)
izindebe eziluhlaza, ulimi noma ezinye izingxenye zomzimba
isiyezi esikhulu nokuquleka
Noma ngabe ngubani onezimpawu ezingconywana noma ezimbi kufanele afune aphinde athole ukwelashwa ngokushesha.
Ukwanda kokufa kuzifundazwe
Ukwanda kokufa kuzifundazwe zethu njengephesenti lokusuleleka okuphelele ezweni lethu lonke kunjengoba elandela:
E-Gauteng 50%
ENtshonalanga Kapa 31%
KwaZulu-Natali 7%
EMpumalanga Kapa 4%
ELimpopo 2,4%
EMpumalanga 1,9%
ENyakatho-Ntshonalanga 1,8%
E-Free State 0,7%
ENyakathi Kapa 0,1%
Bayisthupha abafile:
ENtshonalanga Kapa bathathu
E-Free State munye
EMpumalanga Kapa munye
KwaZulu-Natali munye
Ukuhlolelwa ivayirasi
Ukuhlolwa okusemthethweni kwenziwa isiKhungo Sikazwelonke Sezifo Ezithelelanayo esiseGauteng esesivule uphiko eNtshonalanga Kapa. Ukuhlolwa kuzokwenziwa ngesincomo sikadokotela. Iziguli ezidinga ukwelashwa ohlelweni lukahulumeni lezempilo akufanele zicele ukuhlolwa kwasendlini yocwaningo lwesayensi. Siyazi ukuthi yilokhu okwenzeka njengamanje emkhakheni wezempilo wangasese, kodwa akukhokona okufunwa yi-WHO. Odokotela kufanele belaphe izimo ezisolekayo ngokwamazinga okwedlulisa ulwazi (protocol) ahlinzekwe nguMnyango Kazwelonke Wezempilo.
Ukwelashwa
Ukwelashwa onelungelo lokuzikhethela kona yi-Tamiflu. Ifanele inikezwe ngudokotela futhi inikwa labo:
abanezimpawu ezingcono abukuzihla ezikhethekile njengoba zishiwo ngenhla
abanezimpawu ezingconnywana
abanezimpawu ezimbi
Ukwelashwa kukawonke wonke nge-Tamflu kuzoholela ekuqabeni kokulapheka uma kusetshenziswa lo muthi futhi kungenza ukuthi ungasebenzi nakulabo ongahlenga izimpilo zabo.
Ukuvalwa kwezikhungo
Ulwazi olutholakale emhlabeni wonke ngukuthi ukuvalwa kwezikole nezikhungo zemfundo ephakeme, amamoli okuthenga nezindawo zokusebenzela akusebenzi kusukela ekusabalaleni kokufa. Kodwa, lokhu kudala ukuthikamezeka okukhulu enhlalweni.
Seluleka ukuthi noma ngabe yimuphi umfundi, umfundisi noma umsebenzi onezimpawu ezingcono ukuba ahlale ekhaya. Uma bebaningi abafundi futhi/noma abafundisi abaphuthayo, isikhungo esithintekayo kuzofanele sithinte uMnyango Wezemfundo, ozobe ngokuhlanganyela neziphathimandla zezempilo usululeka ngokufanele kwenziwe ukuqhubekela phambili.
Ukuphepha kwezempilo okujwayelekile
Ngenxa yendlela lokhu kufa okubhebhetheka ngayo njengoba kushiwo phamphimbilini, lokhu kuphepha kwezempilo okulula okulandelayo kuyaphakanyiswa:
hlamba izandla ngensipho njalo
khohlela noma uthimulele kwiphepha eliyithishu noma emkhonweni wengalo yakho
ungakhohleleli ezandleni zakho noma ngabe sekwenjani, okungcono khohlela kwindololwane yakho
uma uphoqeleka ukuba ukhohlelele ezandleni zakho, ungathinti lutho olufana nezibambo zeziminyango, amafasitela, ingaphezulu lamatafula noma izitsha zokudla kuze kube usuhlambe izandla zakho ngensipho
Uma unezimpawu ezingcono, hlala ekhaya futhi nqanda ukuhlangana nabantu.
Ngifisa ukuniqinisekisa ukuthi ososayensi benza konke okusemndleni emhlabeni wonke besebenzisana ne-WHO ukuzama ukuthola ikhambi. Uma konke kuhamba kahle, ikhambi elifana naleli lingakhona ezinyangeni ezimbalwa. Kodwa, kunesindingo esikhulu kabi sekhambi nokukhiqizwa obukhulu bako bunganele - ubukhulu obungekho e-Afrika.
Ngifisa ukunibobonga ngesikhathi enibe naso sokufunda le ncwadi, futhi ngiphinde ngibonge ukubamba kwenu iqhaza okulindelekile ekudluliseni ulwazi nasekwehliseni imiphumela yalokhu kufa.
Ozithobayo
DR A MOTSOALEDI, MP
UNGQONGQOSHE WEZEMPILO
USUKU:
<fn>GCIS.LetterToNgos.2010-10-19.zu.txt</fn>
Zonke izinhloko nabaqondisi bezinhlangano ezingozimele geqe
Bonke osonhlakahle
Bonke abasebenzi bentuthuko yomphakathi
Bonke abasebenzi bezempilo yomphakathi
Nks/Mnu othandekayo
IMFULUWENZA ENGUBHUBHANE i-A (H1N1) 2009
NjengoNgqongqoshe Wezempilo, ngibhalela nina mayelana naloku kufa okushiwo ngenhla ngenxa yezizathu ezimbili:
ukunika ulwazi 2009 oluzonisiza ukubhekana ngqo nalesi sifo
ukucela usizo lwenu nokuzimbandakanya kanye nokwehhovisi lakho elikhulu ekudluliseni kahle imiyalezo ebalulekile ngemfuluwenza i-A (H1N1) 2009 emiphakathini eniwusebenzelayo.
Igama elisemthethweni lesayensi lalesi sifo yi-Pandemic Influenza A (H1N1) 2009. Yaqala eMexico nase-United States of America ngo-Ephreli kulo nyaka. Ekuqaleni yayaziwa njengomkhuhlane wezingulube (i-swine flue) ngenxa yokuthi kwabe kucatshangelwa ukuthi yaqala ngezingulube. Manje sekuyaqondwa ukuthi umsuka wayo uvela kubantu nakuzinyoni. Ngakho-ke, lokhu kufa akunalutho yokwenza nokudliwa kwengulube noma imikhiqizo yengulube. Manje sekubizwa nje kalula njengemfluwenza engubhubhane noma ibizwe ngegama layo elisemthethweni i-A (H1N1) 2009.
Kusukela ngo-Ephreli kulo nyaka, le vayirasi isisabalele ngokushesha kumazwe ayi-166. E-Afrika, kuze kube manje le vayirasi isisabalalele emazweni ayi-16 kuphela. Ngalesi sikhathi sokubhala le ncwadi, le vayirasi isisulele abantu abayi-177 457 (abaqinisekiswe yizindlu zokuqhuba ucwaningo lwesayensi) emhlabeni wonke, phakathi kwabo osekufe abayi-1 457 abaqinisekisiwe.
ENingizimu Afrika kuze kube yimanje, sesiqinisekise izimo eziyi-2 844 osekufe kuzo abantu abayisithupha.
Ngemuva komhlangano wesine weKomidi Lwesimo Esisheshayo owawubanjwe ngomhla we-11 Juni 2009, iNhlangano Yomhlaba Yezempilo (i-WHO) yaphetha ngokuthi ikhratheriya yokuthatha lokhu kufa njengobhubhane lomhlaba seyanelisekile futhi uMnqondisi-Jikelele, uDkt Margret Chan, usesigunyazile lesi simo njengoBhubhane ( izinga lesi-6). Kalula lokhu kusho ukuthi loku kufa sekusabalalele emazweni akuzo zonke izindawo ze-WHO futhi lokhu kwenzeke ngokukhulu ukushesha. Kodwa-ke ngithanda ukugcizelela ukuthi ukugunyazwa kohobhane akusho ukuthi ukufa kunamandla. Lokhu kusho ukuthi kuyaqhubeka nokusabalalela yonke indawo.
Ngomhla wesi-6 ku-Julayi i-WHO yachaza ukuqhubeka kwalolu bhubhane emazweni athintekayo kanye nakumazwe amasha njengokungavumeleki futhi okungavimbeki. Ngenhlanhla, yize lokhu kunje, iphinde yasho ukuthi abantu abaningi abatheleleke ngevayirasi bazoba nezimpawu ezingconywana. Yize njengabasebenzi bezempilo, bomhlaba jikelele nabalapha ekhaya, sikhathazekile ngokufa okuvelile kuze kube manje (okungama-0,8% emhlabeni nama-0,2% abantu abesulelekile eNingizimu Afrika). Ivayirasi isulela abantu abaphakathi kweminyaka eyi-10 ukuya kwengama-29 - iningi labo ngabafundi noma ngabasezikhungweni zemfundo ephakeme.
I-WHO yeluleke ngokuthi amazwe afanele agxile ekwehliseni umthelela walokhu kufa emiphakathini. Ukwenza lokhu, ukuxhumana kahle kubalulekile.
Indlela yokusabalala
Lokhu kufa kusatshalaliswa yithonsi lokusuleleka ngokufa okungukuthi uma umuntu osulelekile ekhohlela noma ethimula bese wena uhogela umoya abawuthimulele noma abawukhohlelele. Ngisho noma ngabe bakhohlelela endaweni eqinile, wena wabe usuhogela umoya olapho ungasuleleka).
Izimpawu Zesifo
Izimpawu zaloku kufa zingehlukaniswa izinhla ezinkulu ezintathu:
ezingcono
ezingconywana
nezimbi
Izimpawu ezingcono:
amafinyila noma amakhala acinene
ukukhohlela
imfiva
ubuhlungu bezinyama
ukungazizwa kahle umzimba wonke
Abantu abaningi emhlabeni banalezi zimpawu ezingcono futhi abadingi noma ngabe yikuphi ukwelashwa okukhethekile. Ngakho-ke, abantu abanezimpawu ezingcono kufanele belashwe njengoba kulashwa imfuluwenza ejwayelekile ngaphandle uma kunabantu abanalezi zimo ezilandelayo okufanele baye kothola usizo lokwelashwa ngokushesha noma ngabe banezimpawu ezingcono:
abantu abanokugula okubi kwenhliziyo noma kwamaphaphu
abasimame abakhulelwe
abantu abaphila ne-HIV ne-AIDS
abantu abanesifo soshukela (diabetes mellitus)
Izimpawu ezingconywana zimbandakanya izimpawu ezingcono nezinye:
ukuphelelwa ngumoya
ubuhlungu esifubeni
ukuhlanza okunganqamuki
Ukuhanjiswa yisisu nezimpawu zokuswela amanzi
Izimpawu ezimbi zimbandakanya izimpawu ezingcono nezingconywana kanye nezinye
ubunzima bokuphefumula (ukungakhoni ukuphefumula)
izindebe eziluhlaza, ulimi noma ezinye izingxenye zomzimba
isiyezi esikhulu nokuquleka
Noma ngabe ngubani onezimpawu ezingconywana noma ezimbi kufanele afune aphinde athole ukwelashwa ngokushesha.
Ukwanda kokufa kuzifundazwe
Ukwanda kokufa kuzifundazwe zethu njengephesenti lokusuleleka okuphelele ezweni lethu lonke kunjengoba elandela:
E-Gauteng 50%
ENtshonalanga Kapa 31%
KwaZulu-Natali 7%
EMpumalanga Kapa 4%
ELimpopo 2,4%
EMpumalanga 1,9%
ENyakatho-Ntshonalanga 1,8%
E-Free State 0,7%
ENyakathi Kapa 0,1%
Bayisthupha abafile:
ENtshonalanga Kapa bathathu
E-Free State munye
EMpumalanga Kapa munye
KwaZulu-Natali munye
Ukuhlolelwa ivayirasi
Ukuhlolwa okusemthethweni kwenziwa isiKhungo Sikazwelonke Sezifo Ezithelelanayo esiseGauteng esesivule uphiko eNtshonalanga Kapa. Ukuhlolwa kuzokwenziwa ngesincomo sikadokotela. Iziguli ezidinga ukwelashwa ohlelweni lukahulumeni lezempilo akufanele zicele ukuhlolwa kwasendlini yocwaningo lwesayensi. Siyazi ukuthi yilokhu okwenzeka njengamanje emkhakheni wezempilo wangasese, kodwa akukhokona okufunwa yi-WHO. Odokotela kufanele belaphe izimo ezisolekayo ngokwamazinga okwedlulisa ulwazi (protocol) ahlinzekwe nguMnyango Kazwelonke Wezempilo.
Ukwelashwa
Ukwelashwa onelungelo lokuzikhethela kona yi-Tamiflu. Ifanele inikezwe ngudokotela futhi inikwa labo:
abanezimpawu ezingcono abukuzihla ezikhethekile njengoba zishiwo ngenhla
abanezimpawu ezingconnywana
abanezimpawu ezimbi
Ukwelashwa kukawonke wonke nge-Tamflu kuzoholela ekuqabeni kokulapheka uma kusetshenziswa lo muthi futhi kungenza ukuthi ungasebenzi nakulabo ongahlenga izimpilo zabo.
Ukuvalwa kwezikhungo
Ulwazi olutholakale emhlabeni wonke ngukuthi ukuvalwa kwezikole nezikhungo zemfundo ephakeme, amamoli okuthenga nezindawo zokusebenzela akusebenzi kusukela ekusabalaleni kokufa. Kodwa, lokhu kudala ukuthikamezeka okukhulu enhlalweni.
Seluleka ukuthi noma ngabe yimuphi umfundi, umfundisi noma umsebenzi onezimpawu ezingcono ukuba ahlale ekhaya. Uma bebaningi abafundi futhi/noma abafundisi abaphuthayo, isikhungo esithintekayo kuzofanele sithinte uMnyango Wezemfundo, ozobe ngokuhlanganyela neziphathimandla zezempilo usululeka ngokufanele kwenziwe.
Ukuphepha kwezempilo okujwayelekile
Ngenxa yendlela lokhu kufa okubhebhetheka ngayo njengoba kushiwo phamphimbilini, lokhu kuphepha kwezempilo okulula okulandelayo kuyaphakanyiswa:
hlamba izandla ngensipho njalo
khohlela noma uthimulele kwiphepha eliyithishu noma emkhonweni wengalo yakho
ungakhohleleli ezandleni zakho noma ngabe sekwenjani, okungcono khohlela kwindololwane yakho
uma uphoqeleka ukuba ukhohlelele ezandleni zakho, ungathinti lutho olufana nezibambo zeziminyango, amafasitela, ingaphezulu lamatafula noma izitsha zokudla kuze kube usuhlambe izandla zakho ngensipho
Uma unezimpawu ezingcono, hlala ekhaya futhi nqanda ukuhlangana nabantu.
Ngifisa ukuniqinisekisa ukuthi ososayensi benza konke okusemndleni emhlabeni wonke besebenzisana ne-WHO ukuzama ukuthola ikhambi. Uma konke kuhamba kahle, ikhambi elifana naleli lingakhona ezinyangeni ezimbalwa. Kodwa, kunesindingo esikhulu kabi sekhambi nokukhiqizwa obukhulu bako bunganele - ubukhulu obungekho e-Afrika.
Ngifisa ukunibobonga ngesikhathi enibe naso sokufunda le ncwadi, futhi ngiphinde ngibonge ukubamba kwenu iqhaza okulindelekile ekudluliseni ulwazi nasekwehliseni imiphumela yalokhu kufa.
Ozithobayo
DR A MOTSOALEDI, MP
UNGQONGQOSHE WEZEMPILO
USUKU:
<fn>GCIS.LetterToOrganisedLabour.2010-10-19.zu.txt</fn>
Bonke omongameli nosekela-mongameli bezinhlangano zabasebenzi ezihlelekile
Bonke abamele ebasebenzi ezindaweni zokusebenza
Nks/Mnu/Qabane elithandekayo
IMFULUWENZA ENGUBHUBHANE i-A (H1N1) 2009
NjengoNgqongqoshe Wezempilo, ngibhalela nina mayelana naloku kufa okushiwo ngenhla ngenxa yezizathu ezimbili:
ukunika ulwazi 2009 oluzonisiza ukubhekana ngqo nalesi sifo
ukucela usizo lwenu nokuzimbandakanya kanye nokwehhovisi lakho elikhulu ekudluliseni kahle imiyalezo ebalulekile ngemfuluwenza i-A (H1N1)2009 ebhizinisini lakho kanye nasemphakathini owusebenzelayo.
Igama elisemthethweni lesayensi lalesi sifo yi-Pandemic Influenza A (H1N1) 2009. Yaqala eMexico nase-United States of America ngo-Ephreli kulo nyaka. Ekuqaleni yayaziwa njengomkhuhlane wezingulube (i-swine flue) ngenxa yokuthi kwabe kucatshangelwa ukuthi yaqala ngezingulube. Manje sekuyaqondwa ukuthi umsuka wayo uvela kubantu nakuzinyoni. Ngakho-ke, lokhu kufa akunalutho yokwenza nokudliwa kwengulube noma imikhiqizo yengulube. Manje sekubizwa nje kalula njengemfluwenza engubhubhane noma ibizwe ngegama layo elisemthethweni i-A (H1N1) 2009.
Kusukela ngo-Ephreli kulo nyaka, le vayirasi isisabalele ngokushesha kumazwe ayi-166. E-Afrika, kuze kube manje le vayirasi isisabalalele emazweni ayi-16 kuphela. Ngalesi sikhathi sokubhala le ncwadi, le vayirasi isisulele abantu abayi-177 457 (abaqinisekiswe yizindlu zokuqhuba ucwaningo lwesayensi) emhlabeni wonke, phakathi kwabo osekufe abayi-1 457 abaqinisekisiwe.
ENingizimu Afrika kuze kube yimanje, sesiqinisekise izimo eziyi-2 844 osekufe kuzo abantu abayisithupha.
Ngemuva komhlangano wesine weKomidi Lwesimo Esisheshayo owawubanjwe ngomhla we-11 Juni 2009, iNhlangano Yomhlaba Yezempilo (i-WHO) yaphetha ngokuthi ikhratheriya yokuthatha lokhu kufa njengobhubhane lomhlaba seyanelisekile futhi uMnqondisi-Jikelele, uDkt Margret Chan, usesigunyazile lesi simo njengoBhubhane ( izinga lesi-6). Kalula lokhu kusho ukuthi loku kufa sekusabalalele emazweni akuzo zonke izindawo ze-WHO futhi lokhu kwenzeke ngokukhulu ukushesha. Kodwa-ke ngithanda ukugcizelela ukuthi ukugunyazwa kohobhane akusho ukuthi ukufa kunamandla. Lokhu kusho ukuthi kuyaqhubeka nokusabalalela yonke indawo.
Ngomhla wesi-6 ku-Julayi i-WHO yachaza ukuqhubeka kwalolu bhubhane emazweni athintekayo kanye nakumazwe amasha njengokungavumeleki futhi okungavimbeki. Ngenhlanhla, yize lokhu kunje, iphinde yasho ukuthi abantu abaningi abatheleleke ngevayirasi bazoba nezimpawu ezingconywana. Yize njengabasebenzi bezempilo, bomhlaba jikelele nabalapha ekhaya, sikhathazekile ngokufa okuvelile kuze kube manje (okungama-0,8% emhlabeni nama-0,2% abantu abesulelekile eNingizimu Afrika). Ivayirasi isulela abantu abaphakathi kweminyaka eyi-10 ukuya kwengama-29 - iningi labo ngabafundi noma ngabasezikhungweni zemfundo ephakeme.
I-WHO yeluleke ngokuthi amazwe afanele agxile ekwehliseni umthelela walokhu kufa emiphakathini. Ukwenza lokhu, ukuxhumana kahle kubalulekile.
Indlela yokusabalala
Lokhu kufa kusatshalaliswa yithonsi lokusuleleka ngokufa okungukuthi uma umuntu osulelekile ekhohlela noma ethimula bese wena uhogela umoya abawuthimulele noma abawukhohlelele. Ngisho noma ngabe bakhohlelela endaweni eqinile, wena wabe usuhogela umoya olapho ungasuleleka).
Izimpawu Zesifo
Izimpawu zaloku kufa zingehlukaniswa izinhla ezinkulu ezintathu:
ezingcono
ezingconywana
nezimbi
Izimpawu ezingcono:
amafinyila noma amakhala acinene
ukukhohlela
imfiva
ubuhlungu bezinyama
ukungazizwa kahle umzimba wonke
Abantu abaningi emhlabeni banalezi zimpawu ezingcono futhi abadingi noma ngabe yikuphi ukwelashwa okukhethekile. Ngakho-ke, abantu abanezimpawu ezingcono kufanele belashwe njengoba kulashwa imfuluwenza ejwayelekile ngaphandle uma kunabantu abanalezi zimo ezilandelayo okufanele baye kothola usizo lokwelashwa ngokushesha noma ngabe banezimpawu ezingcono:
abantu abanokugula okubi kwenhliziyo noma kwamaphaphu
abasimame abakhulelwe
abantu abaphila ne-HIV ne-AIDS
abantu abanesifo soshukela (diabetes mellitus)
Izimpawu ezingconywana zimbandakanya izimpawu ezingcono nezinye:
ukuphelelwa ngumoya
ubuhlungu esifubeni
ukuhlanza okunganqamuki
Ukuhanjiswa yisisu nezimpawu zokuswela amanzi
Izimpawu ezimbi zimbandakanya izimpawu ezingcono nezingconywana kanye nezinye
ubunzima bokuphefumula (ukungakhoni ukuphefumula)
izindebe eziluhlaza, ulimi noma ezinye izingxenye zomzimba
isiyezi esikhulu nokuquleka
Noma ngabe ngubani onezimpawu ezingconywana noma ezimbi kufanele afune aphinde athole ukwelashwa ngokushesha.
Ukwanda kokufa kuzifundazwe
Ukwanda kokufa kuzifundazwe zethu njengephesenti lokusuleleka okuphelele ezweni lethu lonke kunjengoba elandela:
E-Gauteng 50%
ENtshonalanga Kapa 31%
KwaZulu-Natali 7%
EMpumalanga Kapa 4%
ELimpopo 2,4%
EMpumalanga 1,9%
ENyakatho-Ntshonalanga 1,8%
E-Free State 0,7%
ENyakathi Kapa 0,1%
Bayisthupha abafile:
ENtshonalanga Kapa bathathu
E-Free State munye
EMpumalanga Kapa munye
KwaZulu-Natali munye
Ukuhlolelwa ivayirasi
Ukuhlolwa okusemthethweni kwenziwa isiKhungo Sikazwelonke Sezifo Ezithelelanayo esiseGauteng esesivule uphiko eNtshonalanga Kapa. Ukuhlolwa kuzokwenziwa ngesincomo sikadokotela. Iziguli ezidinga ukwelashwa ohlelweni lukahulumeni lezempilo akufanele zicele ukuhlolwa kwasendlini yocwaningo lwesayensi. Siyazi ukuthi yilokhu okwenzeka njengamanje emkhakheni wezempilo wangasese, kodwa akukhokona okufunwa yi-WHO. Odokotela kufanele belaphe izimo ezisolekayo ngokwamazinga okwedlulisa ulwazi (protocol) ahlinzekwe nguMnyango Kazwelonke Wezempilo.
Ukwelashwa
Ukwelashwa onelungelo lokuzikhethela kona yi-Tamiflu. Ifanele inikezwe ngudokotela futhi inikwa labo:
abanezimpawu ezingcono abukuzihla ezikhethekile njengoba zishiwo ngenhla
abanezimpawu ezingconnywana
abanezimpawu ezimbi
Ukwelashwa kukawonke wonke nge-Tamflu kuzoholela ekuqabeni kokulapheka uma kusetshenziswa lo muthi futhi kungenza ukuthi ungasebenzi nakulabo ongahlenga izimpilo zabo.
Ukuvalwa kwezikhungo
Ulwazi olutholakale emhlabeni wonke ngukuthi ukuvalwa kwezikole nezikhungo zemfundo ephakeme, amamoli okuthenga nezindawo zokusebenzela akusebenzi kusukela ekusabalaleni kokufa. Kodwa, lokhu kudala ukuthikamezeka okukhulu enhlalweni.
Seluleka ukuthi noma ngabe yimuphi umfundi, umfundisi noma umsebenzi onezimpawu ezingcono ukuba ahlale ekhaya. Uma bebaningi abafundi futhi/noma abafundisi abaphuthayo, isikhungo esithintekayo kuzofanele sithinte uMnyango Wezemfundo, ozobe ngokuhlanganyela neziphathimandla zezempilo usululeka ngokufanele kwenziwe ukuqhubekela phambili.
Ukuphepha kwezempilo okujwayelekile
Ngenxa yendlela lokhu kufa okubhebhetheka ngayo njengoba kushiwo phamphimbilini, lokhu kuphepha kwezempilo okulula okulandelayo kuyaphakanyiswa:
hlamba izandla ngensipho njalo
khohlela noma uthimulele kwiphepha eliyithishu noma emkhonweni wengalo yakho
ungakhohleleli ezandleni zakho noma ngabe sekwenjani, okungcono khohlela kwindololwane yakho
uma uphoqeleka ukuba ukhohlelele ezandleni zakho, ungathinti lutho olufana nezibambo zeziminyango, amafasitela, ingaphezulu lamatafula noma izitsha zokudla kuze kube usuhlambe izandla zakho ngensipho
Uma unezimpawu ezingcono, hlala ekhaya futhi nqanda ukuhlangana nabantu.
Ngifisa ukuniqinisekisa ukuthi ososayensi benza konke okusemndleni emhlabeni wonke besebenzisana ne-WHO ukuzama ukuthola ikhambi. Uma konke kuhamba kahle, ikhambi elifana naleli lingakhona ezinyangeni ezimbalwa. Kodwa, kunesindingo esikhulu kabi sekhambi nokukhiqizwa obukhulu bako bunganele - ubukhulu obungekho e-Afrika.
Ngifisa ukunibobonga ngesikhathi enibe naso sokufunda le ncwadi, futhi ngiphinde ngibonge ukubamba kwenu iqhaza okulindelekile ekudluliseni ulwazi nasekwehliseni imiphumela yalokhu kufa.
Ozithobayo
DR A MOTSOALEDI, MP
UNGQONGQOSHE WEZEMPILO
USUKU:
<fn>GCIS.LetterToReligiousLeaders.2010-10-19.zu.txt</fn>
Zonke izinhloko zazozone izinkolo kanye nezinhloko zamqembu amasonto Bonke o-akhi-bhishobhu nobhishobhu
Onke ama-imam norabi
Bonke abefundisi nabaholi bezenkolo
Akhi-bhishobhu/Bhishobhu/Rabi/Mfundisi/Phasta/Fada othandekayo
IMFULUWENZA ENGUBHUBHANE i-A (H1N1) 2009
NjengoNgqongqoshe Wezempilo, ngibhalela nina mayelana naloku kufa okushiwo ngenhla ngenxa yezizathu ezimbili:
ukunika ulwazi 2009 oluzonisiza ukubhekana ngqo nalesi sifo
ukucela usizo lwenu nokuzimbandakanya kanye nokwehhovisi lakho elikhulu ekudluliseni kahle imiyalezo ebalulekile ngemfuluwenza i-A (H1N1) 2009 emasontweni enu nasemiphakathini yenu.
Igama elisemthethweni lesayensi lalesi sifo yi-Pandemic Influenza A (H1N1) 2009. Yaqala eMexico nase-United States of America ngo-Ephreli kulo nyaka. Ekuqaleni yayaziwa njengomkhuhlane wezingulube (i-swine flue) ngenxa yokuthi kwabe kucatshangelwa ukuthi yaqala ngezingulube. Manje sekuyaqondwa ukuthi umsuka wayo uvela kubantu nakuzinyoni. Ngakho-ke, lokhu kufa akunalutho yokwenza nokudliwa kwengulube noma imikhiqizo yengulube. Manje sekubizwa nje kalula njengemfluwenza engubhubhane noma ibizwe ngegama layo elisemthethweni i-A (H1N1) 2009.
Kusukela ngo-Ephreli kulo nyaka, le vayirasi isisabalele ngokushesha kumazwe ayi-166. E-Afrika, kuze kube manje le vayirasi isisabalalele emazweni ayi-16 kuphela. Ngalesi sikhathi sokubhala le ncwadi, le vayirasi isisulele abantu abayi-177 457 (abaqinisekiswe yizindlu zokuqhuba ucwaningo lwesayensi) emhlabeni wonke, phakathi kwabo osekufe abayi-1 457 abaqinisekisiwe.
ENingizimu Afrika kuze kube yimanje, sesiqinisekise izimo eziyi-2 844 osekufe kuzo abantu abayisithupha.
Ngemuva komhlangano wesine weKomidi Lwesimo Esisheshayo owawubanjwe ngomhla we-11 Juni 2009, iNhlangano Yomhlaba Yezempilo (i-WHO) yaphetha ngokuthi ikhratheriya yokuthatha lokhu kufa njengobhubhane lomhlaba seyanelisekile futhi uMnqondisi-Jikelele, uDkt Margret Chan, usesigunyazile lesi simo njengoBhubhane ( izinga lesi-6). Kalula lokhu kusho ukuthi loku kufa sekusabalalele emazweni akuzo zonke izindawo ze-WHO futhi lokhu kwenzeke ngokukhulu ukushesha. Kodwa-ke ngithanda ukugcizelela ukuthi ukugunyazwa kohobhane akusho ukuthi ukufa kunamandla. Lokhu kusho ukuthi kuyaqhubeka nokusabalalela yonke indawo.
Ngomhla wesi-6 ku-Julayi i-WHO yachaza ukuqhubeka kwalolu bhubhane emazweni athintekayo kanye nakumazwe amasha njengokungavumeleki futhi okungavimbeki. Ngenhlanhla, yize lokhu kunje, iphinde yasho ukuthi abantu abaningi abatheleleke ngevayirasi bazoba nezimpawu ezingconywana. Yize njengabasebenzi bezempilo, bomhlaba jikelele nabalapha ekhaya, sikhathazekile ngokufa okuvelile kuze kube manje (okungama-0,8% emhlabeni nama-0,2% abantu abesulelekile eNingizimu Afrika). Ivayirasi isulela abantu abaphakathi kweminyaka eyi-10 ukuya kwengama-29 - iningi labo ngabafundi noma ngabasezikhungweni zemfundo ephakeme.
I-WHO yeluleke ngokuthi amazwe afanele agxile ekwehliseni umthelela walokhu kufa emiphakathini. Ukwenza lokhu, ukuxhumana kahle kubalulekile.
Indlela yokusabalala
Lokhu kufa kusatshalaliswa yithonsi lokusuleleka ngokufa okungukuthi uma umuntu osulelekile ekhohlela noma ethimula bese wena uhogela umoya abawuthimulele noma abawukhohlelele. Ngisho noma ngabe bakhohlelela endaweni eqinile, wena wabe usuhogela umoya olapho ungasuleleka).
Izimpawu Zesifo
Izimpawu zaloku kufa zingehlukaniswa izinhla ezinkulu ezintathu:
ezingcono
ezingconywana
nezimbi
Izimpawu ezingcono:
amafinyila noma amakhala acinene
ukukhohlela
imfiva
ubuhlungu bezinyama
ukungazizwa kahle umzimba wonke
Abantu abaningi emhlabeni banalezi zimpawu ezingcono futhi abadingi noma ngabe yikuphi ukwelashwa okukhethekile. Ngakho-ke, abantu abanezimpawu ezingcono kufanele belashwe njengoba kulashwa imfuluwenza ejwayelekile ngaphandle uma kunabantu abanalezi zimo ezilandelayo okufanele baye kothola usizo lokwelashwa ngokushesha noma ngabe banezimpawu ezingcono:
abantu abanokugula okubi kwenhliziyo noma kwamaphaphu
abasimame abakhulelwe
abantu abaphila ne-HIV ne-AIDS
abantu abanesifo soshukela (diabetes mellitus)
Izimpawu ezingconywana zimbandakanya izimpawu ezingcono nezinye:
ukuphelelwa ngumoya
ubuhlungu esifubeni
ukuhlanza okunganqamuki
Ukuhanjiswa yisisu nezimpawu zokuswela amanzi
Izimpawu ezimbi zimbandakanya izimpawu ezingcono nezingconywana kanye nezinye
ubunzima bokuphefumula (ukungakhoni ukuphefumula)
izindebe eziluhlaza, ulimi noma ezinye izingxenye zomzimba
isiyezi esikhulu nokuquleka
Noma ngabe ngubani onezimpawu ezingconywana noma ezimbi kufanele afune aphinde athole ukwelashwa ngokushesha.
Ukwanda kokufa kuzifundazwe
Ukwanda kokufa kuzifundazwe zethu njengephesenti lokusuleleka okuphelele ezweni lethu lonke kunjengoba elandela:
E-Gauteng 50%
ENtshonalanga Kapa 31%
KwaZulu-Natali 7%
EMpumalanga Kapa 4%
ELimpopo 2,4%
EMpumalanga 1,9%
ENyakatho-Ntshonalanga 1,8%
E-Free State 0,7%
ENyakathi Kapa 0,1%
Bayisthupha abafile:
ENtshonalanga Kapa bathathu
E-Free State munye
EMpumalanga Kapa munye
KwaZulu-Natali munye
Ukuhlolelwa ivayirasi
Ukuhlolwa okusemthethweni kwenziwa isiKhungo Sikazwelonke Sezifo Ezithelelanayo esiseGauteng esesivule uphiko eNtshonalanga Kapa. Ukuhlolwa kuzokwenziwa ngesincomo sikadokotela. Iziguli ezidinga ukwelashwa ohlelweni lukahulumeni lezempilo akufanele zicele ukuhlolwa kwasendlini yocwaningo lwesayensi. Siyazi ukuthi yilokhu okwenzeka njengamanje emkhakheni wezempilo wangasese, kodwa akukhokona okufunwa yi-WHO. Odokotela kufanele belaphe izimo ezisolekayo ngokwamazinga okwedlulisa ulwazi (protocol) ahlinzekwe nguMnyango Kazwelonke Wezempilo.
Ukwelashwa
Ukwelashwa onelungelo lokuzikhethela kona yi-Tamiflu. Ifanele inikezwe ngudokotela futhi inikwa labo:
abanezimpawu ezingcono abukuzihla ezikhethekile njengoba zishiwo ngenhla
abanezimpawu ezingconnywana
abanezimpawu ezimbi
Ukwelashwa kukawonke wonke nge-Tamflu kuzoholela ekuqabeni kokulapheka uma kusetshenziswa lo muthi futhi kungenza ukuthi ungasebenzi nakulabo ongahlenga izimpilo zabo.
Ukuvalwa kwezikhungo
Ulwazi olutholakale emhlabeni wonke ngukuthi ukuvalwa kwezikole nezikhungo zemfundo ephakeme, amamoli okuthenga nezindawo zokusebenzela akusebenzi kusukela ekusabalaleni kokufa. Kodwa, lokhu kudala ukuthikamezeka okukhulu enhlalweni.
Seluleka ukuthi noma ngabe yimuphi umfundi, umfundisi noma umsebenzi onezimpawu ezingcono ukuba ahlale ekhaya. Uma bebaningi abafundi futhi/noma abafundisi abaphuthayo, isikhungo esithintekayo kuzofanele sithinte uMnyango Wezemfundo, ozobe ngokuhlanganyela neziphathimandla zezempilo usululeka ngokufanele kwenziwe.
Ukuphepha kwezempilo okujwayelekile
Ngenxa yendlela lokhu kufa okubhebhetheka ngayo njengoba kushiwo phamphimbilini, lokhu kuphepha kwezempilo okulula okulandelayo kuyaphakanyiswa:
hlamba izandla ngensipho njalo
khohlela noma uthimulele kwiphepha eliyithishu noma emkhonweni wengalo yakho
ungakhohleleli ezandleni zakho noma ngabe sekwenjani, okungcono khohlela kwindololwane yakho
uma uphoqeleka ukuba ukhohlelele ezandleni zakho, ungathinti lutho olufana nezibambo zeziminyango, amafasitela, ingaphezulu lamatafula noma izitsha zokudla kuze kube usuhlambe izandla zakho ngensipho
Uma unezimpawu ezingcono, hlala ekhaya futhi nqanda ukuhlangana nabantu.
Ngifisa ukuniqinisekisa ukuthi ososayensi benza konke okusemndleni emhlabeni wonke besebenzisana ne-WHO ukuzama ukuthola ikhambi. Uma konke kuhamba kahle, ikhambi elifana naleli lingakhona ezinyangeni ezimbalwa. Kodwa, kunesindingo esikhulu kabi sekhambi nokukhiqizwa obukhulu bako bunganele - ubukhulu obungekho e-Afrika.
Ngifisa ukunibobonga ngesikhathi enibe naso sokufunda le ncwadi, futhi ngiphinde ngibonge ukubamba kwenu iqhaza okulindelekile ekudluliseni ulwazi nasekwehliseni imiphumela yalokhu kufa.
Ozithobayo
DR A MOTSOALEDI, MP
UNGQONGQOSHE WEZEMPILO
USUKU:
<fn>GCIS.LetterToSportsOrganisation.2010-10-19.zu.txt</fn>
Bonke omongameli bezinhlangano nososiyeshini bezemidlalo
Bonke abasebenzi abakhulu bezinhlangano nososiyeshini bezemidlalo
Nks/Mnu othandekayo
IMFULUWENZA ENGUBHUBHANE i-A (H1N1) 2009
NjengoNgqongqoshe Wezempilo, ngibhalela nina mayelana naloku kufa okushiwo ngenhla ngenxa yezizathu ezimbili:
ukunika ulwazi 2009 oluzonisiza ukubhekana ngqo nalesi sifo
ukucela usizo lwenu nokuzimbandakanya kanye nokwehhovisi lakho elikhulu ekudluliseni kahle imiyalezo ebalulekile ngemfuluwenza i-A (H1N1) 2009 enhlanganweni yakho yezemidlalo.
Igama elisemthethweni lesayensi lalesi sifo yi-Pandemic Influenza A (H1N1) 2009. Yaqala eMexico nase-United States of America ngo-Ephreli kulo nyaka. Ekuqaleni yayaziwa njengomkhuhlane wezingulube (i-swine flue) ngenxa yokuthi kwabe kucatshangelwa ukuthi yaqala ngezingulube. Manje sekuyaqondwa ukuthi umsuka wayo uvela kubantu nakuzinyoni. Ngakho-ke, lokhu kufa akunalutho yokwenza nokudliwa kwengulube noma imikhiqizo yengulube. Manje sekubizwa nje kalula njengemfluwenza engubhubhane noma ibizwe ngegama layo elisemthethweni i-A (H1N1) 2009.
Kusukela ngo-Ephreli kulo nyaka, le vayirasi isisabalele ngokushesha kumazwe ayi-166. E-Afrika, kuze kube manje le vayirasi isisabalalele emazweni ayi-16 kuphela. Ngalesi sikhathi sokubhala le ncwadi, le vayirasi isisulele abantu abayi-177 457 (abaqinisekiswe yizindlu zokuqhuba ucwaningo lwesayensi) emhlabeni wonke, phakathi kwabo osekufe abayi-1 457 abaqinisekisiwe.
ENingizimu Afrika kuze kube yimanje, sesiqinisekise izimo eziyi-2 844 osekufe kuzo abantu abayisithupha.
Ngemuva komhlangano wesine weKomidi Lwesimo Esisheshayo owawubanjwe ngomhla we-11 Juni 2009, iNhlangano Yomhlaba Yezempilo (i-WHO) yaphetha ngokuthi ikhratheriya yokuthatha lokhu kufa njengobhubhane lomhlaba seyanelisekile futhi uMnqondisi-Jikelele, uDkt Margret Chan, usesigunyazile lesi simo njengoBhubhane ( izinga lesi-6). Kalula lokhu kusho ukuthi loku kufa sekusabalalele emazweni akuzo zonke izindawo ze-WHO futhi lokhu kwenzeke ngokukhulu ukushesha. Kodwa-ke ngithanda ukugcizelela ukuthi ukugunyazwa kohobhane akusho ukuthi ukufa kunamandla. Lokhu kusho ukuthi kuyaqhubeka nokusabalalela yonke indawo.
Ngomhla wesi-6 ku-Julayi i-WHO yachaza ukuqhubeka kwalolu bhubhane emazweni athintekayo kanye nakumazwe amasha njengokungavumeleki futhi okungavimbeki. Ngenhlanhla, yize lokhu kunje, iphinde yasho ukuthi abantu abaningi abatheleleke ngevayirasi bazoba nezimpawu ezingconywana. Yize njengabasebenzi bezempilo, bomhlaba jikelele nabalapha ekhaya, sikhathazekile ngokufa okuvelile kuze kube manje (okungama-0,8% emhlabeni nama-0,2% abantu abesulelekile eNingizimu Afrika). Ivayirasi isulela abantu abaphakathi kweminyaka eyi-10 ukuya kwengama-29 - iningi labo ngabafundi noma ngabasezikhungweni zemfundo ephakeme.
I-WHO yeluleke ngokuthi amazwe afanele agxile ekwehliseni umthelela walokhu kufa emiphakathini. Ukwenza lokhu, ukuxhumana kahle kubalulekile.
Indlela yokusabalala
Lokhu kufa kusatshalaliswa yithonsi lokusuleleka ngokufa okungukuthi uma umuntu osulelekile ekhohlela noma ethimula bese wena uhogela umoya abawuthimulele noma abawukhohlelele. Ngisho noma ngabe bakhohlelela endaweni eqinile, wena wabe usuhogela umoya olapho ungasuleleka).
Izimpawu Zesifo
Izimpawu zaloku kufa zingehlukaniswa izinhla ezinkulu ezintathu:
ezingcono
ezingconywana
nezimbi
Izimpawu ezingcono:
amafinyila noma amakhala acinene
ukukhohlela
imfiva
ubuhlungu bezinyama
ukungazizwa kahle umzimba wonke
Abantu abaningi emhlabeni banalezi zimpawu ezingcono futhi abadingi noma ngabe yikuphi ukwelashwa okukhethekile. Ngakho-ke, abantu abanezimpawu ezingcono kufanele belashwe njengoba kulashwa imfuluwenza ejwayelekile ngaphandle uma kunabantu abanalezi zimo ezilandelayo okufanele baye kothola usizo lokwelashwa ngokushesha noma ngabe banezimpawu ezingcono:
abantu abanokugula okubi kwenhliziyo noma kwamaphaphu
abasimame abakhulelwe
abantu abaphila ne-HIV ne-AIDS
abantu abanesifo soshukela (diabetes mellitus)
Izimpawu ezingconywana zimbandakanya izimpawu ezingcono nezinye:
ukuphelelwa ngumoya
ubuhlungu esifubeni
ukuhlanza okunganqamuki
Ukuhanjiswa yisisu nezimpawu zokuswela amanzi
Izimpawu ezimbi zimbandakanya izimpawu ezingcono nezingconywana kanye nezinye
ubunzima bokuphefumula (ukungakhoni ukuphefumula)
izindebe eziluhlaza, ulimi noma ezinye izingxenye zomzimba
isiyezi esikhulu nokuquleka
Noma ngabe ngubani onezimpawu ezingconywana noma ezimbi kufanele afune aphinde athole ukwelashwa ngokushesha.
Ukwanda kokufa kuzifundazwe
Ukwanda kokufa kuzifundazwe zethu njengephesenti lokusuleleka okuphelele ezweni lethu lonke kunjengoba elandela:
E-Gauteng 50%
ENtshonalanga Kapa 31%
KwaZulu-Natali 7%
EMpumalanga Kapa 4%
ELimpopo 2,4%
EMpumalanga 1,9%
ENyakatho-Ntshonalanga 1,8%
E-Free State 0,7%
ENyakathi Kapa 0,1%
Bayisthupha abafile:
ENtshonalanga Kapa bathathu
E-Free State munye
EMpumalanga Kapa munye
KwaZulu-Natali munye
Ukuhlolelwa ivayirasi
Ukuhlolwa okusemthethweni kwenziwa isiKhungo Sikazwelonke Sezifo Ezithelelanayo esiseGauteng esesivule uphiko eNtshonalanga Kapa. Ukuhlolwa kuzokwenziwa ngesincomo sikadokotela. Iziguli ezidinga ukwelashwa ohlelweni lukahulumeni lezempilo akufanele zicele ukuhlolwa kwasendlini yocwaningo lwesayensi. Siyazi ukuthi yilokhu okwenzeka njengamanje emkhakheni wezempilo wangasese, kodwa akukhokona okufunwa yi-WHO. Odokotela kufanele belaphe izimo ezisolekayo ngokwamazinga okwedlulisa ulwazi (protocol) ahlinzekwe nguMnyango Kazwelonke Wezempilo.
Ukwelashwa
Ukwelashwa onelungelo lokuzikhethela kona yi-Tamiflu. Ifanele inikezwe ngudokotela futhi inikwa labo:
abanezimpawu ezingcono abukuzihla ezikhethekile njengoba zishiwo ngenhla
abanezimpawu ezingconnywana
abanezimpawu ezimbi
Ukwelashwa kukawonke wonke nge-Tamflu kuzoholela ekuqabeni kokulapheka uma kusetshenziswa lo muthi futhi kungenza ukuthi ungasebenzi nakulabo ongahlenga izimpilo zabo.
Ukuvalwa kwezikhungo
Ulwazi olutholakale emhlabeni wonke ngukuthi ukuvalwa kwezikole nezikhungo zemfundo ephakeme, amamoli okuthenga nezindawo zokusebenzela akusebenzi kusukela ekusabalaleni kokufa. Kodwa, lokhu kudala ukuthikamezeka okukhulu enhlalweni.
Seluleka ukuthi noma ngabe yimuphi umfundi, umfundisi noma umsebenzi onezimpawu ezingcono ukuba ahlale ekhaya. Uma bebaningi abafundi futhi/noma abafundisi abaphuthayo, isikhungo esithintekayo kuzofanele sithinte uMnyango Wezemfundo, ozobe ngokuhlanganyela neziphathimandla zezempilo usululeka ngokufanele kwenziwe.
Ukuphepha kwezempilo okujwayelekile
Ngenxa yendlela lokhu kufa okubhebhetheka ngayo njengoba kushiwo phamphimbilini, lokhu kuphepha kwezempilo okulula okulandelayo kuyaphakanyiswa:
hlamba izandla ngensipho njalo
khohlela noma uthimulele kwiphepha eliyithishu noma emkhonweni wengalo yakho
ungakhohleleli ezandleni zakho noma ngabe sekwenjani, okungcono khohlela kwindololwane yakho
uma uphoqeleka ukuba ukhohlelele ezandleni zakho, ungathinti lutho olufana nezibambo zeziminyango, amafasitela, ingaphezulu lamatafula noma izitsha zokudla kuze kube usuhlambe izandla zakho ngensipho
Uma unezimpawu ezingcono, hlala ekhaya futhi nqanda ukuhlangana nabantu.
Ngifisa ukuniqinisekisa ukuthi ososayensi benza konke okusemndleni emhlabeni wonke besebenzisana ne-WHO ukuzama ukuthola ikhambi. Uma konke kuhamba kahle, ikhambi elifana naleli lingakhona ezinyangeni ezimbalwa. Kodwa, kunesindingo esikhulu kabi sekhambi nokukhiqizwa obukhulu bako bunganele - ubukhulu obungekho e-Afrika.
Ngifisa ukunibobonga ngesikhathi enibe naso sokufunda le ncwadi, futhi ngiphinde ngibonge ukubamba kwenu iqhaza okulindelekile ekudluliseni ulwazi nasekwehliseni imiphumela yalokhu kufa.
Ozithobayo
DR A MOTSOALEDI, MP
UNGQONGQOSHE WEZEMPILO
USUKU:
<fn>GCIS.LetterToTheMinisters.2010-10-19.zu.txt</fn>
Bonke ongqongqoshe
Onke amalungu Ephalamende
Onke amalungu oMkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe
Bonke ondunankulu
Onke amalungu omkhandlu omkhulu
Wonke Amalungu ezishayamthetho zezifundazwe
Balingane abathandekayo
IMFULUWENZA ENGUBHUBHANE i-A (H1N1) 2009
NjengoNgqongqoshe Wezempilo, ngibhalela nina mayelana naloku kufa okushiwo ngenhla ngenxa yezizathu ezimbili:
ukunika ulwazi 2009 oluzonisiza ukubhekana ngqo nalesi sifo
ukucela usizo lwenu nokuzimbandakanya kanye nokwehhovisi lakho elikhulu ekudluliseni kahle imiyalezo ebalulekile ngemfuluwenza i-A (H1N1) 2009 emphakathini wethu.
Igama elisemthethweni lesayensi lalesi sifo yi-Pandemic Influenza A (H1N1) 2009. Yaqala eMexico nase-United States of America ngo-Ephreli kulo nyaka. Ekuqaleni yayaziwa njengomkhuhlane wezingulube (i-swine flue) ngenxa yokuthi kwabe kucatshangelwa ukuthi yaqala ngezingulube. Manje sekuyaqondwa ukuthi umsuka wayo uvela kubantu nakuzinyoni. Ngakho-ke, lokhu kufa akunalutho yokwenza nokudliwa kwengulube noma imikhiqizo yengulube. Manje sekubizwa nje kalula njengemfluwenza engubhubhane noma ibizwe ngegama layo elisemthethweni i-A (H1N1) 2009.
Kusukela ngo-Ephreli kulo nyaka, le vayirasi isisabalele ngokushesha kumazwe ayi-166. E-Afrika, kuze kube manje le vayirasi isisabalalele emazweni ayi-16 kuphela. Ngalesi sikhathi sokubhala le ncwadi, le vayirasi isisulele abantu abayi-177 457 (abaqinisekiswe yizindlu zokuqhuba ucwaningo lwesayensi) emhlabeni wonke, phakathi kwabo osekufe abayi-1 457 abaqinisekisiwe.
ENingizimu Afrika kuze kube yimanje, sesiqinisekise izimo eziyi-2 844 osekufe kuzo abantu abayisithupha.
Ngemuva komhlangano wesine weKomidi Lwesimo Esisheshayo owawubanjwe ngomhla we-11 Juni 2009, iNhlangano Yomhlaba Yezempilo (i-WHO) yaphetha ngokuthi ikhratheriya yokuthatha lokhu kufa njengobhubhane lomhlaba seyanelisekile futhi uMnqondisi-Jikelele, uDkt Margret Chan, usesigunyazile lesi simo njengoBhubhane ( izinga lesi-6). Kalula lokhu kusho ukuthi loku kufa sekusabalalele emazweni akuzo zonke izindawo ze-WHO futhi lokhu kwenzeke ngokukhulu ukushesha. Kodwa-ke ngithanda ukugcizelela ukuthi ukugunyazwa kohobhane akusho ukuthi ukufa kunamandla. Lokhu kusho ukuthi kuyaqhubeka nokusabalalela yonke indawo.
Ngomhla wesi-6 ku-Julayi i-WHO yachaza ukuqhubeka kwalolu bhubhane emazweni athintekayo kanye nakumazwe amasha njengokungavumeleki futhi okungavimbeki. Ngenhlanhla, yize lokhu kunje, iphinde yasho ukuthi abantu abaningi abatheleleke ngevayirasi bazoba nezimpawu ezingconywana. Yize njengabasebenzi bezempilo, bomhlaba jikelele nabalapha ekhaya, sikhathazekile ngokufa okuvelile kuze kube manje (okungama-0,8% emhlabeni nama-0,2% abantu abesulelekile eNingizimu Afrika). Ivayirasi isulela abantu abaphakathi kweminyaka eyi-10 ukuya kwengama-29 - iningi labo ngabafundi noma ngabasezikhungweni zemfundo ephakeme.
I-WHO yeluleke ngokuthi amazwe afanele agxile ekwehliseni umthelela walokhu kufa emiphakathini. Ukwenza lokhu, ukuxhumana kahle kubalulekile.
Indlela yokusabalala
Lokhu kufa kusatshalaliswa yithonsi lokusuleleka ngokufa okungukuthi uma umuntu osulelekile ekhohlela noma ethimula bese wena uhogela umoya abawuthimulele noma abawukhohlelele. Ngisho noma ngabe bakhohlelela endaweni eqinile, wena wabe usuhogela umoya olapho ungasuleleka).
Izimpawu Zesifo
Izimpawu zaloku kufa zingehlukaniswa izinhla ezinkulu ezintathu:
ezingcono
ezingconywana
nezimbi
Izimpawu ezingcono:
amafinyila noma amakhala acinene
ukukhohlela
imfiva
ubuhlungu bezinyama
ukungazizwa kahle umzimba wonke
Abantu abaningi emhlabeni banalezi zimpawu ezingcono futhi abadingi noma ngabe yikuphi ukwelashwa okukhethekile. Ngakho-ke, abantu abanezimpawu ezingcono kufanele belashwe njengoba kulashwa imfuluwenza ejwayelekile ngaphandle uma kunabantu abanalezi zimo ezilandelayo okufanele baye kothola usizo lokwelashwa ngokushesha noma ngabe banezimpawu ezingcono:
abantu abanokugula okubi kwenhliziyo noma kwamaphaphu
abasimame abakhulelwe
abantu abaphila ne-HIV ne-AIDS
abantu abanesifo soshukela (diabetes mellitus)
Izimpawu ezingconywana zimbandakanya izimpawu ezingcono nezinye:
ukuphelelwa ngumoya
ubuhlungu esifubeni
ukuhlanza okunganqamuki
Ukuhanjiswa yisisu nezimpawu zokuswela amanzi
Izimpawu ezimbi zimbandakanya izimpawu ezingcono nezingconywana kanye nezinye
ubunzima bokuphefumula (ukungakhoni ukuphefumula)
izindebe eziluhlaza, ulimi noma ezinye izingxenye zomzimba
isiyezi esikhulu nokuquleka
Noma ngabe ngubani onezimpawu ezingconywana noma ezimbi kufanele afune aphinde athole ukwelashwa ngokushesha.
Ukwanda kokufa kuzifundazwe
Ukwanda kokufa kuzifundazwe zethu njengephesenti lokusuleleka okuphelele ezweni lethu lonke kunjengoba elandela
E-Gauteng 50%
ENtshonalanga Kapa 31%
KwaZulu-Natali 7%
EMpumalanga Kapa 4%
ELimpopo 2,4%
EMpumalanga 1,9%
ENyakatho-Ntshonalanga 1,8%
E-Free State 0,7%
ENyakathi Kapa 0,1%
Bayisthupha abafile:
ENtshonalanga Kapa bathathu
E-Free State munye
EMpumalanga Kapa munye
KwaZulu-Natali munye
Ukuhlolelwa ivayirasi
Ukuhlolwa okusemthethweni kwenziwa isiKhungo Sikazwelonke Sezifo Ezithelelanayo esiseGauteng esesivule uphiko eNtshonalanga Kapa. Ukuhlolwa kuzokwenziwa ngesincomo sikadokotela. Iziguli ezidinga ukwelashwa ohlelweni lukahulumeni lezempilo akufanele zicele ukuhlolwa kwasendlini yocwaningo lwesayensi. Siyazi ukuthi yilokhu okwenzeka njengamanje emkhakheni wezempilo wangasese, kodwa akukhokona okufunwa yi-WHO. Odokotela kufanele belaphe izimo ezisolekayo ngokwamazinga okwedlulisa ulwazi (protocol) ahlinzekwe nguMnyango Kazwelonke Wezempilo.
Ukwelashwa
Ukwelashwa onelungelo lokuzikhethela kona yi-Tamiflu. Ifanele inikezwe ngudokotela futhi inikwa labo:
abanezimpawu ezingcono abukuzihla ezikhethekile njengoba zishiwo ngenhla
abanezimpawu ezingconnywana
abanezimpawu ezimbi
Ukwelashwa kukawonke wonke nge-Tamflu kuzoholela ekuqabeni kokulapheka uma kusetshenziswa lo muthi futhi kungenza ukuthi ungasebenzi nakulabo ongahlenga izimpilo zabo.
Ukuvalwa kwezikhungo
Ulwazi olutholakale emhlabeni wonke ngukuthi ukuvalwa kwezikole nezikhungo zemfundo ephakeme, amamoli okuthenga nezindawo zokusebenzela akusebenzi kusukela ekusabalaleni kokufa. Kodwa, lokhu kudala ukuthikamezeka okukhulu enhlalweni.
Seluleka ukuthi noma ngabe yimuphi umfundi, umfundisi noma umsebenzi onezimpawu ezingcono ukuba ahlale ekhaya. Uma bebaningi abafundi futhi/noma abafundisi abaphuthayo, isikhungo esithintekayo kuzofanele sithinte uMnyango Wezemfundo, ozobe ngokuhlanganyela neziphathimandla zezempilo usululeka ngokufanele kwenziwe ukuqhubekela phambili.
Ukuphepha kwezempilo okujwayelekile
Ngenxa yendlela lokhu kufa okubhebhetheka ngayo njengoba kushiwo phamphimbilini, lokhu kuphepha kwezempilo okulula okulandelayo kuyaphakanyiswa:
hlamba izandla ngensipho njalo
khohlela noma uthimulele kwiphepha eliyithishu noma emkhonweni wengalo yakho
ungakhohleleli ezandleni zakho noma ngabe sekwenjani, okungcono khohlela kwindololwane yakho
uma uphoqeleka ukuba ukhohlelele ezandleni zakho, ungathinti lutho olufana nezibambo zeziminyango, amafasitela, ingaphezulu lamatafula noma izitsha zokudla kuze kube usuhlambe izandla zakho ngensipho
Uma unezimpawu ezingcono, hlala ekhaya futhi nqanda ukuhlangana nabantu.
Ngifisa ukunibobonga ngesikhathi enibe naso sokufunda le ncwadi, futhi ngiphinde ngibonge ukubamba kwenu iqhaza okulindelekile ekudluliseni ulwazi nasekwehliseni imiphumela yalokhu kufa.
Ozithobayo
DR A MOTSOALEDI, MP
UNGQONGQOSHE WEZEMPILO
USUKU:
<fn>GCIS.TowardsAFifteenYearReview.2010-10-19.zu.txt</fn>
UKUBUYEKEZA EMVA KWEMINYAKA EYISHUMI NANHLANU
Inqubekela phambili selokhu kwaqala umbuso wentando yeningi - Siphokophelele phambili
Ngesikhathi kuqala intando yeningi ngowe-1994, abantu baseNingizimu Afrika bagunyaza uhulumeni wabo wokuqala wentando yeningi ukuthi ubhekane nenhlese yobandlululo - ikakhulukazi ukungalingani, ubuphofu nokucwaswa. Kwakufanele futhi ukuba ubuyisele izwe emazweni omhlaba lapho iNingizimu Afrika yayiKade ikhishwe khona ngenxa yobandlululo.
Ukuze kuhambisane noMthethosisekelo ogxile entandweni yeningi nohlelo lokwakha kabusha nokuthuthukisa (RDP), uhulumeni waletha lezi zinqubomgomo:
Ã¢â‚¬Â¢ ukuhlangabezana nezidingo ezisemqoka
Ã¢â‚¬Â¢ ukwakha umnotho
Ã¢â‚¬Â¢ ukwenza izwe nomphakathi usebenze ngokwentando yeningi
Ã¢â‚¬Â¢ ukuthuthukisa indlela yokuphathwa kwabantu emsebenzini
Ã¢â‚¬Â¢ ukwakha isizwe.
Emva kweminyaka eyishumi yentando yeningi
Ngowezi-2004, emva kweminyaka eyi-10 yentando yeningi, kube nenqubekela phambili enkulu, kodwa kusekuningi okumele kwenziwe. Nakuba sesizamile ukubhekana nenhlese yobandlululo, ushintsho emphakathini wethu lulethe izinselelo eziningi.
Ekuqaleni kweShumiminyaka leSibili leNkululeko, abaningi babeshiywe ngaphandle emnothweni wezwe lethu nasekutholeni inzuzo eyanelisayo entuthukweni. Nakuba kukuningi okuthuthukile lapha bekubambe khona uhulumeni - njengasemisebenzini yomphakathi - izinto zihambe kancane lapho uhulumeni ububheke khona abanye abantu ukuthi babambe iqhaza, njengasekudaleni amathuba emisebenzi. Uhulumeni uqobo lwakhe udinga ukusebenza ngokuzimisela nokubhekana kangcono nezidingo zomphakathi.
Ukhetho lowezi-2004 lwagunyaza uhulumeni ukuqalisa ukusebenza izinhlelo ezizomisa futhi zisekele - zibuye zisheshise - ukuthuthukisa nokubhekana nezinselelo. Uhulumeni ubize ukubambisana nomphakathi, wabeka imigomo yokwehlisa ubuphofu nokungasebenzi ngo-2014. Ukuze lokhu kwenzeke, kubekwe lezi zinto phambili:
Ã¢â‚¬Â¢ ukukhulisa umnotho, njengendawo edinga ukugxambukela kukahulumeni kakhulu
Ã¢â‚¬Â¢ izindlela ezintsha zokusiza abampofu ukuthi bangene emnothweni baphume ebuphofini
Ã¢â‚¬Â¢ ukuthuthukisa ukusebenza kukahulumeni, umkhankaso wokulwa nobugebengu kanjalo nobudlelwane beNingizimu Afrika namanye amazwe.
Kwenzekani, emva kweminyaka eyi-15?
Isisekelo sabekwa kwishumiminyaka lokuqala lokubusa ngentando yeningi nezinto ezintsha ezenziwe kusukela kowezi-2004 sekubeke iNingizimu Afrika endleleni yokukhula masishane. Ngaso leso sikhathi, ezinye izinselelo ziqhubekile nokuba khona. Kanjalo nezintsha ziqhamuke noshintsho emphakathini wethu nasezweni esiyingxenye yalo.
Ngesikhathi siqhubekela phambili, sidinga ukufunda kwesidlule kukhona.
Kule minyaka eyi-15 yenkululeko, kube yimuphi umthelela wenqubomgomo kahulumeni ekusizeni iNingizimu Afrika ukuthi ibe nomphakathi ogxiliswe ekulinganeni, ekungacwasweni ngokwebala nasekungacwasweni ngokobulili. Uhulumeni wenze kanjani kulokho azinqumele khona, nokuthi lokhu kungenziwa ngcono kanjani?
Le yimibuzo eyabuzwa wuhulumeni ngesikhathi kwenziwa Ukubuyekeza kweMinyaka eyiShumi nesiHlanu
Ucwaningo lwenziwa ngaphakathi kuhulumeni lwaphinda lwenziwa abantu bangaphandle. Imiphumela yashicilelwa njengencwadi esazodingidwa.
Inhloso yalokhu ukugqgugquzela wonke umuntu ukudingida lezi zindaba njengoba izwe lethu liqhubekela phambili ekwakheni umphakathi omusha.
Le ncwajana ingasetshenziswa kanjani
Kuyo yonke imiphakathi, kulowo nalowo mkhakha womphakathi noma inhlangano, nansi imibuzo engabuzwa:
Ã¢â‚¬Â¢ Yiziphi izindlela izinto ezithuthuke ngazo? Yiziphi izinto ezingakaguquki?
Ã¢â‚¬Â¢ Yimuphi umehluko osuwenziwe yimiphakathi nabantu ngabanye? Iyiphi indlela esingaqinisekisa ukusebenzisana ukuze izinto ziqhubekele phambili?
Le ncwajana iyisifingqo Sokubuyekeza kweMinyaka eyiShumi naNhlanu. Umbiko ogcwele uyatholakala kwiwebhisayithi kaHulumeni waseNingizimu Afrika (www.gov.za).
UKUBUYEKEZA UMTHELELA WEZINYATHELO ZIKAHULUMENI
Umsebenzi wamaklasta kahulumeni
1. Ukubusa
Kusukela kowezi-2004, kulokhu kugxilwe ekusebenzeni ngendlela kwentando yeningi nokuthuthukisa ukusebenza kukahulumeni.
Ukuguquka okulethwa yintando yeningi
Ã¢â‚¬Â¢ Intando yeningi egxile kuMthethosisekelo - ukumelwa kwezikhungo zemfundo ephakeme nomkhakha wezokuthethwa kwamacala ozimele sekusunguliwe.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukugxilisa intando yeningi - sekwenziwe izizinda ezintsha:
- ukuxhumana nomphakathi ngezinhlelo zentuthuko ezididiyelwe
izimbizo, ukuze kube nokuxhumana ngqo phakathi kukahulumeni nomphakathi
amakomidi amawadi, manje unamaphesenti angama-96 amawadi
- Izikhungo zeThusong - izikhungo ezingama-25 ngowezi-2008
izisebenzi ezithuthukisa umphakathi - bangaphezu kwezinkulungwane ezi-3 abaqeqeshiwe.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukwaziswa kwabaholi bendabuko ngentando yeningi - imithetho emisha nezikhungo zinika ubuholi bendabuko indawo obungabamba kuyo iqhaza ohlelweni lwethu lwentando yeningi.
Ukugqugquzela ukubusa ngokuyikho
Ã¢â‚¬Â¢ Izwe elivulelekile nelingafihli lutho: - uMthetho wokugqugquzela ukufinyelela kalula oLwazini, 2000 unika izakhamuzi ukukwazi ukufinyelela olwazini olusezandleni zikahulumeni.
- I-Batho Pele ibeka "aBantu Phambili" njengomgomo owumhlahlandlela emisebenzini kahulumeni.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukulwa nokukhwabanisa - uhulumeni uqinise indlela abhekana ngayo nokukhwabanisa ngoMthetho woPhiko lokuPhenya oluyisipesheli kanye nokuqulwa kwamacala ayisipesheli, 1996, Uhlelo lokulwa nokuKhwabanisa eziNhlakeni zikaHulumeni (2002) kanye noMthetho wokuvimba izinze zokuKhwabanisa, 2004:
- Izingqungquthela ezintathu ezilwa nokukhwabanisa phakathi kowezi-2001 nowezi-2008 ziqhubezele ukulwa nokukhwabanisa kuwo wonke umphakathi.
Imisebenzi kahulumeni nezinga lohulumeni basekhaya
Ã¢â‚¬Â¢ Ukuguqulwa kwemisebenzi kahulumeni - iminyaka eyishumi yokuqala yafika nenqubeko ebabazekayo ekuhlanganiseni imisebenzi eyehlukene yayenza uhlelo oludidiyelwe lomphakathi. Imisebenzi kahulumeni isimele kakhulu imiphakathi.
- UMthetho wokuPhathwa kwezimali zikaHulumeni, 1999 kanye noMthetho wokuPhathwa kwezimali zoMasipala, 2003 iphucula ukuphathwa kwezimali.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukwakhiwa kwezinsizakusebenza - kugxilwe kakhulu kukho kusukela owezi-2004:
- Ukuhlela, ukubheka nokuhlola kabusha kuyaqiniswa. Kunezinhlelo zokuphatha Imisebenzi kahulumeni.
Ukufukula okukhulu kokuqeqesha kwaqala ngesikhathi kuvulwa isikhungo sokuqeqeshwa sabasebenzi bakahulumeni ethulwa ngo-Agasti 2008.
Kusukela kowezi-2004, IPhrojekthi edidiyelayo yakhe isilinganiso somasipala abayi-136 abanezinkinga eziyisipesheli. Kowezi-2006, indlela yokuzibambela mathupha yayiswa eziko olwaziwa ngele-Five-Year Local Government Strategic Agenda.
Izindaba ezihamba phambili okumele zibhekwe
Ã¢â‚¬Â¢ Ukwenyuka kwemizabalazo kukhombisa ukuthi kunesidingo sokuqinisa izizinda zokuxhumana phakathi kwezakhamuzi nalabo abazimele.
Ã¢â‚¬Â¢ Imisebenzi yomphakathi idinga ukuthuthukiswa ezindaweni eziningi.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukuqalisa ukusebenza okuntekenteke kunciphisa umthelelamphumela wemikhankaso elwisana nokukhwabanisa.
Ã¢â‚¬Â¢ Uhulumeni, ikakhulukazi komasipala, banezinselelo ekuqasheni nokugcina abantu ababadingayo.
2. Ezemiphakathi
Izinhlelo zemiphakathi zenze lukhulu ukuphucula izimpilo zabantu, kodwa izixazululo zesikhathi eside ziyadingeka.
Ukukhuphula imali eholwa abantu abahluphekayo
Ã¢â‚¬Â¢ Uhlelo lwemali eholwa abantu abangenabani - lokhu kulokhu kuyisizathu esinqala ekwehliseni inani labantu abahola kancane. Bekunabantu abayizigidi ezi-2,5 abahlomulile kowe-1999 - manje sebengaphezu kwezigidi eziyi-12.
Ukwehlisa izinga lobuphofu
Amaphesenti abantu kulesi:
1995
2005
Ngaphansi kwamarandi angu-322 ngenyanga
53%
48%
Ngaphansi kwamarandi angu-174 ngenyanga
31%
23%
Ukwandisa ukufinyelela kalula emisebenzini
Ã¢â‚¬Â¢ Imisebenzi enqala - kunenqubekela phambili ukuze kuqinisekiswe ukuthi wonke umuntu uyakwazi
ukufinyelela emanzini aphuzekayo, ukuthuthwa kwendle nogesi.
Imizi ehluphekayo ithola izidingo ezinqala mahhala: amalitha ayizinkulungwane eziyisi-6 zamanzi namakhilowathi angama-50 kagesi ngenyanga.
Izindaba ezihamba phambili ezidingwa ukubhekwa
Ã¢â‚¬Â¢ Ikhwalithi yezidingo zomphakathi idinga ukuphuculwa.
Ã¢â‚¬Â¢ Ngaphandle kwebhajethi enkulu yezemfundo, lolu hlelo lukhiqiza umkhiqizo ontekenteke.
Ã¢â‚¬Â¢Uhulumeni uhlose ukudlulisela amahektha ayizigidi ezingama-24,9 zendawo engaba amapulazi ngowezi-2014 - kuze kube yimanje amahektha ayizigidi ezi-4,8 asedlulisiwe.
Ã¢â‚¬Â¢ Ngaphandle kokwehla kokuphofu nokukhula masishane komnotho, ukunganelisi kwamaholo akwehlanga
kweminye imikhakha kukhuphukile.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukukhuphuka kakhulu kwesibalo semizi kwenza kugcine kunesidingo esikhulu zesidingo nokusizwa
komphakathi.
Ukwandisa ukufinyelela emisebenzini kahulumeni
Ã¢â‚¬Â¢ Ezemfundo - Izindlela zokuphucula imfundo zikhuphule izinga labazokwethamela.
- Iningi imali esetshenziselwa ukufunda ezikoleni zikahulumeni, ukuThuthuka kweNgane kusuka eBuntwaneni, imfundo yaBadala nokuqhutshwa kweMfundo nokuQeqeshwa.
-Isibalo sabafundi beMfundo ePhakeme sikhulile sisuka ezinkulungwaneni ezingama-300 kowe-1986 kuya kwezingama-750 kowezi-2005. Ukubhalisa emakolishi okuFunda noKuqeqesha kukhule ngamaphesenti angama-34 kusukela kowe-1982 kuya kowezi-2002.
Ã¢â‚¬Â¢ Ezempilo -izinhlelo zokwakha imitholampilo, izibhedlela nezikhungo zezempilo zichaza ukuthi abaseNingizimu Afrika abangamaphesenti angama-95 sebehlala emakhilomitheni ayisi-5 ukusuka esikhungweni sezempilo.
- Iziga zikamalaleveva zehlile kusukela ezinkulungwaneni ezingaphezu kwama-50 000 ngowezi-1990 zaya ezinkulungwaneni ezi-5 000 kowezi-2007.
Ukwelashwa kwesifo sofuba (TB) kuphumelele ngamaphesenti angama-70.
- Ngeminyaka yawo-1990s, ukwesuleleka ngegciwane lesandulela ngculazi kwakhula kakhulu kodwa manje sekuyehla. Kwabesifazane abangaphansi kwamashumi amabili eminyaka abakhulelwe, igciwane lengculazi lehle lisuka emaphesentini ayi-16 kowezi-2004 laya kwayi-13,5 kowezi-2006. Maphakathi nonyaka wezi-2008, abantu abangaphezu kwezinkulungwane ezingama-480 baqale uhlelo lokudla izidambisigciwane.
Ukwandisa ubunikazi bezimpahla
Ã¢â‚¬Â¢ Ezezindlu - kowezi-2008, uxhaso oluyizigidi ezi-3 132 769 lwavunywa, nezindlu eziyizigidi ezi-2 358 667 zaqedwa ukwakhiwa. Lokhu kwanika izindlu ezakhamuzini ezyizigidi eziyi- 9,9.
Umhlaba - uhlelo lokubuyiselwa kwemihlaba kubantu seludlulisele izindlu ezingadla izigidi eziyi-12,5 zamarandi kubantu abayisigidi esi-1,4 nezimali ezinikwa abahluphekayo eziyizigidi eziyi-15,2 zamarandi.
Imizi ekwazi ukufinyelela kulokhu:
1996
2007
Ugesi wokukhanyisa
58%
80%
Amanzi (okungenani amamitha angama-200 ukusuka endlini)
62%
88%
Amanzi ngaphakathi endlini
61%
70%
Ukuthuthwa kwendle
50%
71%
Izingane ezineminyaka emi-5 ezisesikoleni
23%
81%
Izingane ezineminyaka eyisi-6 ezisesikoleni
49%
91%
3. Ezomnotho
Emva kokubekwa esimweni komnotho, kwabe sekubhekwa ekukhuleni okusheshayo nokwabantu bonke.
Ukwakhiwa kokukhula nomcebo
Ã¢â‚¬Â¢ Umzamo wokuKhula Oqhubekele Phambili waseNingizimu Afrika (AsgiSA) - kuhloswe ngawo ukuphungula ubuphofu nokungabibikho kwemisebenzi ngowezi-2014, ukukhula komnotho kumele kube amaphesenti ama-4,5% ngonyaka kusukela kowezi-2004 kuya kowezi-2009 kube amaphesenti ama-6 kowezi-2014. I-AsgiSA igxile ekunqobeni izinto ezivimbela umnotho wethu ukuthi ukhule ngokushesha.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukukhula - umnotho ukhule yonke iminyaka kusukela kowe-1994, wakhula ngokushesha kowezi-2006. Ungaphezulu kwamaphesenti ama-4,5 abekelwe owezi- 2004-2009.
- Ukhule ngaphezu kwenani labantu, okusho ukuthi abantu abahola imali elingene bakhule nephesenti eli-1 kusukela kowe-1994-2003 nangamaphesenti ama-4 kusukela kowezi-2004-2007.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukuqashwa - ukungaqashwa kukhulile emva kowe-1994, wafinyelela phezulu emaphesentini angama-31 kowezi-2003. Emva kwalokho wawa, waba amaphesenti angama-23 kowezi-2007.
Ukugcinwa komnotho omkhulu usezingeni
Ã¢â‚¬Â¢ Izikweletu nokwehla nokwenyuka komnotho - uhulumeni wehlise isikweletu sakhe cisho ngohhafu womkhiqizo wezwe ngowe-1994 saba ngaphansi kwamaphesenti angama-20.
Ukwenyuka kwemali kwakungamaphesenti ayi-19 ngowe-1991. Kusukela ngowe-1994, wahlala ngaphansi kwamaphesenti ayi-10 kwaze kwaba ngowezi-2008.
Ukutshala izimali nokonga - ukutshala izimali sekukhulile kule minyaka embalwa edlule. Uhulumeni utshala izigidi ezingama-482 zamarandi kwingqalasizinda phakathi kowezi-2008 nowezi-2011. Ukutshala imali ezimbonini ezizimele kukhulile kunalokho okwakuyikho.
Ukuguqulwa komnotho omncane - ukuguqula umnotho
Ã¢â‚¬Â¢ Inqubomgmo yezimboni - uhlaka lweNqubomgomo yezimboni kuzwelonke noHlelo lokusebenza kuZwelonke yowezi-2007 luzosheshisa ukuthuthukisa izinga lomnotho wethu ukuhlinzeka izimpahla nemisebenzi.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukuncintisana - kusukela kowezi-2003, iKhomishana yokuncintisana isithathe izinyathelo ezinqala ukuqinisekisa ukuncintisana okulungile nokubekwa kwamanani yizinkampani ezinkulu ezisaqhoqhobele umnotho wethu.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukunika amandla - umthetho wokunika amandla eMnothweni kuBantu abaMnyama wavunywa ngowezi-2003 kanjalo nalowo olwawula ukusebenza ngendlela ngowezi-2007.
Ukumelwa kwabantu abamnyama kwafinyelela emaphesentini angama-22 kulabo abanezikhundla eziphezulu kowezi-2006, nasemaphesentini angama-27 kulabo abaphethe.
Ukuthuthukiswa kwamakhono - imboni yezemfundo nokuqeqesha nesikhwama samaKhono kuZwelonke sesiqalise uhlelo lokuthuthukisa amakhono ukusiza abantu abasha, abangasebenzi nabanamakhono amancane.
- Umzamo odidiyelwe wokuTholakala kwamaKhono aseMqoka (Jipsa) usuholele ekutheni abathole iziqu zobinjiniyela nokurejistwa kwezingcweti zalo msebenzi waphinda wafaka emsebenzini abathole iziqu abayizinkulungwane ezi-15 ezinkampanini.
Ã¢â‚¬Â¢ Umnotho wesibili - uhlelo lwemisebenzi enwetshiwe yomphakathi (EPWP) yakha amathuba emisebenzi ayisigidi - ngonyaka ongaphambi kwalowo owawubekiwe okungowezi-2009.
Uhulumeni unwebe futhi wagxila ekwesekeni amabhizinisi amancane.
Uhlaka lokuvikelwa kokudla oludididyelwe nezinhlelo zezifundazwe zokufukula ukulima ngenhloso yokuziphilisa selukhombise ukuthuthuka.
- Uchungechunge lwezinhlelo zabaninimapulazi amancane nokubaluleka kokutshala amahlathi, ushukela nowoyela.
Izindaba ezihamba phambili ezidinga ukubhekwa
Ã¢â‚¬Â¢ Iminyaka eyisihlanu yokukhula ngamandla isiveze ubuthaka bomnotho wethu nokuyibona obuvimbela ukuthi ukhule ngokushesha esikudingayo. I-AsgiSA ihlonze izinkinga kodwa kuningi okumele kwenziwe ukubhekana nazo.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukangabibikho kwemisebenzi kusalokhu kuyinselelo, bancane abantu abasebenzayo noma abacinga imisebenzi uma kuqhathaniswa nabakwamanye amazwe asathuthuka.
Ã¢â‚¬Â¢ Imboni yethu yamabhizinisi amancane yincane uma iqhathaniswa nalezo zasemazweni asathuthuka.
Ã¢â‚¬Â¢ Kumele sithole izinhlelo zomnotho wesibili ozoba nomthelela omkhulu ukunaleyo esendimeni.
4. Ubulungiswa, ukuvikela ubugebengu nokuvikeleka
Emva kokuguqula ubulungiswa nezikhungo zobugebengu, bekugxilwe ekuzenzeni zisebenze ngendlela ukwehlisa ubugebengu.
Uguquko
Ã¢â‚¬Â¢ Ukuguqula nokuqinisa iMinyango - uMbutho waseNingizimu Afrika wezamaphoyisa (SAPS), izinkantolo namajele sekushintshile ekubeni yizinto ezibhebhezela ubandlululo zaba yizinto ezihlinzeka ukuphepha nokuvikeleka kuwo wonke umuntu.
- Ukuphucula izinga lobuchwepheshe nokwandisa isibalo sabantu abasebenzayo kuyasiza ekuqinisekiseni ukusebenza ngendlela. Ngowezi-2010, i-SAPS iyobe isinamalungu angama-193 240.
- Ukubuyekeza uhlelo lokuqulwa kwamacala obugebengu wuhulumeni nomphakathi wamabhizinisi kwaholela ekuthathweni kwezinyathelo ezizoqinisa lolu hlelo kowezi-2008.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukuguqulwa kokusebenza kwamajaji - maphakathi nonyaka wezi-2007, amaphesenti angama-52 amajaji nezimantshi ayemnyama bese kuthi amaphesenti angama-30 abe abesifazane.
- Izinqumo zenkantolo yoMthethosisekelo zenziwa zahambisana noMthethosisekelo wentando yeningi. Sekusungulwe izinkantolo ezintsha ukuze kwandiswe indlela yokuthi abantu bafinyelele kubulungiswa, njengezinkantolo zokulingana, izinkantolo okufakwa kuzo izicelo zemali encane, nezinkantolo zezemvelo.
Ukwehlisa ubugebengu nokuqhubezela phambili ukuphepha
Ã¢â‚¬Â¢ Okwenzekayo - amacala amaningi ayehla uma kuqhathaniswa nokwakwenzeka kowe-1994. Kodwa amaningi manje sekuyilawo amayelana nobugebengu.
Ukubhekana nokugcwala emajele, imizamo yokwakha amajele amasha, izindlela zokugweba, izikhungo zokuqondisa izigwegwe, ipjrojekthi yalabo abasalindele ukuthethwa kwamacala abo, nokukhishwa ngoshwele sekuqaliwe - kodwa inkinga isiyandile.
Ubambiswano nohulumeni njengezinkundla zamaphoyisa asebenzisana nomphakathi kanjalo nabamabhizinisi abamelene nobugebengu selukhulile - kodwa kuningi okusadingeka.
Ã¢â‚¬Â¢ Amacala odlame olubhekiswe kwabesifazane nezingane - ukuvimba lawo macala kuyinto ebilokhu iphambili. Izinkantolo eziyisipesheli ezingama-66 nezikhungo zokunakekela zeThuthuzela ezesekea labo abachaphazelekile sezisunguliwe.
- Izigwebo ezincane nezichibiyelo ezisanda kwenziwa eMthethweni wokuhlukunyezwa ngokocansi kanye noMthetho wezingane zaqinisa igalelo likahulumeni ekulweni nokuhlukunyezwa.
- Umkhankaso wezinsuku eziyi-16 zokulwisana nokuhlukunyezwa kwabesifazane nezingane usize ukuqwashisa imiphakathi ngokuhlukunyezwa.
Ã¢â‚¬Â¢ Ubugebengu obuhlelwayo - uphiko oluyisipesheli lwasungulwa ukulwa nobugebengu obuhleliwe:
- Ngowezi-2007, uphiko lwamacala ahleliwe lwavala izidleke zezigelekeqe ezingama-738 bese kuthi uphiko loMqondisi lwashushisa abayi-1 000 nesilinganiso sabangamaphesenti angama-85 sabatholwa benecala.
- Ngowezi-2008, umthetho owethulwayo ukuhlanganisa abaphenya amacala ahleliwe kanye nombutho wamaphoyisa ukuze zibe wumbutho owodwa.
Ã¢â‚¬Â¢ Izibhamu ezingekho emthethweni - umbutho wamaphoyisa wabulla izibhamu ezingaphezu kwezi-500 000 kusukela kowezi-. Imithetho eqinile mayelana nokuthola amalayisense isisizile ukulawula ukutholakala kwezibhamu. .
Ukuvikeleka
Ã¢â‚¬Â¢ Udlame lwezombusazwe - udlame lwezombusazwe lwehla eminyakeni yokuqala yentando yeningi. IKhomishana yamaqiniso nokuBuyisana yasiza kakhulu ekuhlukunyezweni kwamalungelo abantu ngaphansi kobandlululo.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukulawulwa kwemingcele - ikomidi elibandakanya iminyango eminingi nobuchwepheshe obungcono sekuthuthukisiwe ukulawula imingcele yezwe.
Izindaba ezihamba phambili okumele zibhekwe
Ã¢â‚¬Â¢ Amaphoyisa, izinkantolo namajele zidinga izinsizakusebenza eziningi, ukuthi zisetshenziswa kangcono nangendlela edidiyelekile.
Ã¢â‚¬Â¢ Amacala odlame nahleliwe ayizinselelo eziyisipesheli.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukungabibikho kwengqubomgomo yokuphuma nokungena ezweni kubukela phansi ukusebenza ngendlela.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukuqwashiswa okukhulu komphakathi ukuthi ubambe iqhaza ekulweni nobugebengu kuyadingeka.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukuba semthethweni kwezikhungo zokuqhutshwa kwamacala obugebengu kuvivinywa yizinto ezintsha ezenzeka emphakathini nezinyathelo ezithathelwa labo abasezikhundleni.
5. Ubudlelwane bamazwe omhlaba, ukuthula nokuvikeleka
INingizimu Afrika isiyingxenye yomphakathi wamazwe omhlaba, isebenzela izimfuno zabantu bayo, abase-Afrika nezwe elisathuthuka.
Ukugcizelela ubudlelwane nomhlaba wonke
Ã¢â‚¬Â¢ Ubudlelwane bokuphathwa kwamazwe - Kowe-1994, INingizimu Afrika yayinezinhlelo ezingama-65 phesheya - ngowezi-2008 seziyi-121. Ezase-Afrika zikhule zisuka kweziyi-17 ziya kweziyi-45.
Ã¢â‚¬Â¢ Imicimbi yasemazweni aphesheya - INingizimu Afrika isihlele imicimbi eminingi emikhulu kusukela kowe-1994, njengeNdebe yoMhlaba yeRabhi (1995), iNgqungquthela ye-Non-Aligned Movement (1998), Ingqungquthela yoMhlaba yeNtuthuko (2002) kanye nekaSosesheni yoMhlaba yeNgqungquthela yezamaPhephandaba (2007), kanti inikwe igunya lokuhlela nokuphatha iNdebe yoMhlaba yeBhola lezinyawo yowezi-20101TM.
Ukuhlanganiswa kwezindaba zase-Afrika
Ã¢â‚¬Â¢ Izikhungo zezwekazi - iNingizimu Afrika ifake isandla esikhathini sokudluliswa kwamandla esuswa kwiNhlangano yoBumbano lwase-Afrika eya kuBumbano lwase-Afrika, ukufukamela iPhalamende lase-Afrika nokusiza ukuqalisa ukusebenza koBumbano lwase-Afrika, uXolo kanjalo noMkhandlu wezokuVikeleka (weNhlangano yeZizwe).
Ã¢â‚¬Â¢ Ubambiswano olusha lwentuthuko yase-Afrika - I-Nepad isiwuhlaka lokuxhumana konke komhlaba nezwekazi lase-Afrika.
Ã¢â‚¬Â¢ Uhlelo lokubuyekeza izindaba zase-Afrika (African Peer Review Mechanism (APRM) - iNingizimu Afrika ingelinye izwe kwayisikhombisa ukuthi libuyekezwe amanye. Lanconywa izikhathi eziyi-18 ngokwenza kahle nokuphinde lamukele uhlelo lwe-APRM ukubhekana nobuthaka obuvezwe Isibuyekezo.
Ã¢â‚¬Â¢ Uxolo - iNingizimu Afrika idlale enkulu indima ekuletheni uxolo nokuxazulula ukungaboni ngaso linye eDemocratic Republic of Congo, eBurundi, eSudan, e-Ethiopia-Eritrea, eCÃƒÂ´te D'Ivoire, eLiberia, eComoros kanye naseZimbabwe.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukutshala izimali nokuhweba namazwe ase-Afrika - njengamanje i-Afrika ilele isine kumazwekazi adayise imikhiqizo yawo kwamanye amazwe.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukuqinisa uMphakathi wamazwe aseNingizimu ne-Afrika asaThuthuka (SADC) - uhulumeni usebenza namazwe eSADC ukuze kube nokuxhumana emazingeni aphezulu. Ukwethulwa ngokusemthethweni kwendawo yokuhweba mahhala eyaziwa ngele-SADC Free Trade Area kuAgasti kowezi-2008 kwaholela ekuhlanganeni kwamasiko nezimakethe ezejwayelekile. Ukuhlangana kwezokuvikeleka sekwenyukile ngenxa ngohlaka loXolo nokuVikela, uhlelo lwezexwayisa ezifike ngesikhathi esifundeni, Isikhungo sokuqeqesha esigcina uxolo esifundeni nesikhungo se-SADC.
Ukubamba iqhaza emazweni omhlaba
Ã¢â‚¬Â¢ Ukwakha ubudlelwano yentuthuko kanye nezwe elingcono - iNingizimu Afrika isebenze ukuqinisa ukusebenza emazweni ahlukene, ukwakha ubudlelwano obuhle namazwe anjengo-Brasil, India and China.
- Ubudlelwano namazwe asethuthukile ayashintshwa ukuthuthukisa iNingizimu Afrika ne-Afrika nokuqhubezela phambili uhlelo lomhlaba wonke.
- INingizimu Afrika ibe yilungu lesikhashana leNhlangano yeZizwe eMkhandlwini wezuKuphepha ngowezi-2007 iminyaka emibili. Isebenze ukubheka iShada leNhlangano yeZizwe, nobudlelwano phakathi kweNhlangano yeZizwe neNhlangano yamazwe ase-Afrika.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukumaketha iNingizimu Afrika ne-Afrika - kube nomkhankaso kusukela ngonyaka we-1990 ukuphakamisa igama leNingizimu Afrika. Ezokuvakasha sezikhule ngokushesha, zadala Imisebenzi engaphezu kwezinkulungwane ezingamakhulu ama-4.
Ukukhula kwezokuvakasha
1998
2001
2004
2007
Ukufika kwabangaphandle
5,73m
5,79m
6,68m
9,10m
- Indebe yomhlaba yowezi-2010 iyithuba elikhulu lokudayisa izwe kanye, nokusebenzisana nezwekazi lase-Afrika, ukuthuthukisa isithunzi sezwekazi lethu.
Izindaba ezihamba phambili okumele zibhekwe
Ã¢â‚¬Â¢ Ukuqalisa ukusebenza ngokushesha kwe-Nepad nesimo esingcono sezulu esifundeni zisalokhu zihamba phambili.
Ã¢â‚¬Â¢ Kunesidingo sokuhambisa ngendlela kwezombusazwe nezomnotho nokuqiniswa kokuxhumana kwenqubomgomo yezangaphandle eNingizimu Afrika naphesheya.
Amaqembu okuqondiswe kuwo
Ukugxila okuyisipesheli emikhakheni ethinteka kakhulu yinhlese yobandlululo kusizile ukuthuthukisa izimpilo zabantu.
Ukugxila kwabesifazane, izingane, yintsha nabantu abakhubazekile
Ã¢â‚¬Â¢ Izinqubomgomo nezinhlelo - imithetho, izinqubomgomo nezinhlelo sekuthuthukisiwe. Kunezinhlaka ezihlanganisayo eHhovisi likaMongameli naseHhovisi likaNdunankulu ukuqhuba lezi zinhlelo. Izinhlaka ezigqugquzela izimfuno zamaqembu okuqondiswe kuwo afaka neKhomishani yokulingana ngokobulili, uMkhandlu oweluleka ngamalungelo abantwana, amakhomishana entsha kuzwelonke nasesifundazweni nesiKhwama seNtsha soMsobomvu.
Umthelela wezinhlelo nezinqubomgomo
Ã¢â‚¬Â¢ Ukuqashwa nokuthathwa kwezinqumo - ngowezi-2004, iKhabhinethi linabantu besifazane abangamaphesenti angama-40. Ukumelwa kwabantu besifazane kuhulumeni wesifundazwe sekwenyukile. Amaphesenti angaphezu kwamashumi ama-3 ezimenenja eziphezulu kuhulumeni zingabantu besifazane, kodwa imboni ezimele isasele ngemuva kulokhu.
Ã¢â‚¬Â¢ Izidingo ezisemqoka - ukubhekana nezidingo ezisemqoka zabantu abampofu kusho ukuthi abantu besifazane abaningi nezingane bazozuza. Ukufinyelela emanzini, ugesi nezokuxhumana kwenza omkhulu umehluko kubantu besifazane nalabo abasebancane.
Ã¢â‚¬Â¢ Izimali ezikhishelwa abahluphekayo - kubantu abayizigidi eziyi-12 abathole izimali zabantu abahluphekayo ngowezi-2007, abayizigidi eziyisi-8 bathole izimali ezikhishelwa izingane ezingenabani. Amaphesenti angamashumi ama-53 emali exhasa abantu uma bethenga izindlu yaya emizini ephethwe abantu besifazane.
Ã¢â‚¬Â¢ Ezempilo - ukufinyelela ezindaweni zezempilo nokwelashwa kwamahhala kuzuzise amaqembu okuqondiswe kuwo.
- Ukungondleki kahle ezinganeni ezineminyaka engaphansi kweyisi-5 sesehlile, kusukela kwesingu-88 971 ngowezi-2001 kuya kwesingu-28 165 ngowezi-2007. Isibalo sezingane ezilala zingadlile sehlile kulo nyaka ophelile sisuka emaphesentini angama-31 ngowezi-2002 kuya kwayi-16 ngowezi-2006.
Ã¢â‚¬Â¢ Ezemfundo - imfundo ephoqayo yezingane ezineminyaka ephakathi kweyisi-7 neyi-15 yenze isiqiniseko sokuthi izingane eziningi ziyaya esikoleni - ukubhalisa sekucishe kube amaphesenti ayi-100.
- Izikhungo zemfundo yamabanga aphezulu (FET) zasungulwa ngowe-1998, ukusiza abantu abasha bathuthukise amakhona abo. Ngowezi-2007, isigidi esi-1,3 samarandi saya ohlelweni lokuXhasa abaFundi baseziKhungweni zeMfundo ePhakeme.
Ã¢â‚¬Â¢ Umnotho - abantu besifazane, intsha nabantu abakhubazekile yibona abahlomule kakhulu ngezinhlelo zokufundasakuqeqeshwa, izinhlelo zokusiza abantu abasha, uhlelo lwe-EPWP, ukuba wusomabhizinisi nokuziqalela amabhizinisi.
- Izinhlelo ezelekelela lapha ezinjengo-AsgiSA ne-Jipsa zigxile ekuthuthukiseni abesifazane nabantu abasha.
Izindaba ezihamba phambili okumele zibhekwe
Ã¢â‚¬Â¢ Amacala anodlame kubantu besifazane nezingane aselokhu eyinselelo enkulu.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukuqashwa kwabantu abakhubazekile kuhulumeni nasezimbonini ezizimele kuphansi kunelelo zinga elilindelekile
Ã¢â‚¬Â¢Ukungasebenzi kuphezulu kakhulu kubantu besifazane nekwabasha.
SIBHEKE PHAMBILI
Iminyaka eyi-15 kubuswa ngentando yeningi, kuningi osekwenziwe ukushabalalisa inhlese yobandlululo nokwakha umphakathi omusha nophila ngendlela eyiyo. Maphakathi neshumiminyaka lesibili leNkululeko, INingizimu Afrika isikhuphuleizinga lokukhula nentuthuko.
Kodwa akukaneli.
Iyiphi indlela ezosiza uhulumeni kanye nezwe ukuze liqhubekele phambili futhi ligcine izinga elamukelekile ukusheshisa ukukhula nentuthuko, ngale kokuqhubeka ngendlela okuqhutshwa ngayo?
Uma izinkinga kuhlangatshezwana nazo ngemizamo kazwelonke ngokubambisana nohulumeni nabantu okugxilwe ezintweni ezihamba phambili?
Noma yikuphi okwenziwayo, uma kuqhutshekelwa phambili kuyodingeka kugxile emibonweni ebalulekile, enjengalena: ukusheshisa ukukhula nkuguqulwa komnotho, ukulwa nobuphofu, ukwakha ubumbano emphakathini, ukubambisana namazwe omhlaba nokwakha izwe elisathuthuka elisebenza ngendlela.
Ukusheshisa ukukhula nokuguqula umnotho
Ukukhula okusheshayo nokufaka bonke abantu kubalulekile ukunciphisa ukungabibikho kwemisebenzi nobuphofu. Okulandela lapho, isilinganiso sezwe semikhiqizo kudingeka sithuthukiswe ukuze sikhule ngokushesha, kube nemisebenzi eyandile, lapha kufakwa nabantu abangenawo amakhono anele, ukuqinisekisa ukuncintisana. Kukhuphuke ukuthengiswa kwezimpahla emazweni angaphandle nokuqinisekisa isimo esamukelekile samabhizinisi aphakathi nendawo namancane. Kuphinde kube nesidingo sokuthi kuthuthukiswe izinhlelo zesibili zomnotho nezizoba nomthelela omkhulu. Kuzoba nesidingo sokuthi kubhekwe ukushintsha ezingeni lokubiza kukagesi kanye nokuvikelwa kwemvelo.
Ukulwa nobuphofu
Izindlela zokulwisana nobuphofu ziwumgogodla ohlelweni olunzulu lokulwisana nobuphofu olusungulwe wuhulumeni. Ukwehlisa izinga lokungasebenzi yiyona nto ebalulekile ukwehlisa izinga lobuphofu. Kudinga ukususwa kwemigoqo okuyiyona ebangela ukuthi izwe libe nomkhakha wezamabhizinisi amancane ontekentekana nokwenza abantu abaningi abangakhubazekile benqene ukufuna imisebenzi.
Ukulwa nobuphofu kudinga umzamo okhethekile ukuze kwenyuswe amathuba abantu abangena ezimakethe zemisebenzi kanjalo nokuziqalela amabhizinisi abo. Imfundo inendawo enkulu engayidlala ukuqeda lolu jingane lobuphofu.
Ukwakha ukubumbana komphakathi nokusebenza ngendlela kukahulumeni
Ukuqinisekisa umphakathi onokuthula udinga ukwehliswa kokungalingani, ngokukwazi ukufinyelela emathubeni omnotho kanjalo nokugcina ezingeni elamukelekile ukusetshenziswa kwezimali nguhulumeni kwabampofu. Okuhamba phambili ekubumbaneni komphakathi yizikhungo eziqinile nezisebenza ngendlela zemiphakathi. Lokhu kudinga ukusebenza ngendlela kukahulumeni, Izinkundla ezenziwe ngcono lapho umphakathi ungabamba khona iqhaza ukwehlisa ubugebengu nokukhwabanisa. Kanjalo, umphakathi unesibopho sokuhlonipha nokuvikela ukusebenza ngendlela namandla ezikhungo zikahulumeni.
Ukwakha umphakathi obumbene kubuye kudinge ukugqugquzelwa kokuhlangana nokunakekela kwazo zonke izakhamuzi zaseNingizimu Afrika uma kuqhathaniswa nezimfuno zomuntu ngayedwana. Uhulumeni nomphakathi kudingeka basebenze ndawonye ukuthuthukisa uhlelo olusha lwezimfuno.
Ukuphokophelela ukubambisana namazwe omhlaba
Umsebenzi omningi usuwenziwe ukuqinisa ubambiswano emhlabeni jikelele, ikakhulukazi e-Afrika eseNingizimu. Lokhu kufanele kuqhubeke, lokhu kubeka I-Afrika phambili namazwe aseningizimu ngesikhathi kuqhutshekiselwa phambili ubudlelwano namzwe anezimboni. Ukuqinisa Izinhlelo zobudlelwano kuyosiza ukusheshisa izidingo zezwe lethu, nokwabiwa kabusha kwezinsiza zethu ukuqhubezela phambili intuthuko yaseNingizimu Afrika.
Ukwakha izwe elisathuthuka
Ukwenza izinto ezibalwe ngenhla, uhulumeni kumele azi izinto esibala kuzo lokhu okulandelayo:
Ã¢â‚¬Â¢ kuyomele lolu hlelo lugxile kubantu lusebenzele bona.
Ã¢â‚¬Â¢ kuyomele lukwazi ukuhola ukudidiyelwa kwayo yonke imikhakha yomphakathi ukuze kufezekiswe inhloso eyodwa kazwelonke
Ã¢â‚¬Â¢ kuyomele lukwazi ukuqalisa ukusebenza kwezinhlelo ngendlela kanjalo nokuqinisekisa ukuthi lunezinhlaka eziyizo nezinhlelo zemisebenzi edidiyelwe
Ã¢â‚¬Â¢ kumele lukwazi ukuhumusha imigomo ebanzi nezinhloso ezikuMthethosisekelo negunya lokubamba ukhetho ezinhlelweni eziphathekayo namaphrojekthi
Ã¢â‚¬Â¢ luphinde ludinge ukuqiniswa ngokuba khona kokuxhumana njalo phakathi kwezakhamuzi nabameli bazo emphakathini.
Yiziphi izinto ezibaluleke kakhulu ocabanga ukuthi uhulumeni angazenza esebenza ngokubambisana nawe?
Beka umbono wakho, uyacelwa ukuba uthumele ifomu kuleli kheli:
Ikheli: Vuk'uzenzele, Private Bag X745, Pretoria, 0001
Ukuze uthole olunye ulwazi ngezinhlelo zikahulumeni nemisebenzi yakhe, thintana newubhusayithi: www.gcis.gov.za noma isikhungo sezingcingo seBatho Pele kule nombolo 1020
Ikhiqizwe uMnyango wezokuxhumana kuhulumeni (GCIS)
<fn>GCIS.Zfold16days.2010-10-19.zu.txt</fn>
Z-Fold (Ipheshana)
[Qaphela: njengokuhlela kwakho okwedlule, amaqembu ayisi-6 akhona ukuze abheke ingqikithi]
Iqembu 1 (ikhava)
UNGABHEKI ECELENI
YILWA NOKUHLUKUMEZA
IZINSUKU EZIYI-16 ZOKULWA NODLAME OLUBHEKISWE KWABESIFAZANE NEZINGANE
25 uLwezi - 10 uMasingana
Amaqembu 2 - 4
UYINI UMKHANKASO WEZINSUKU EZIYI-16 WOKULWA NOKUHLUKUNYEZWA KWABESIFAZANE NEZINGANE?
Izinsuku eziyi-16 zoKulwa nokuHlukunyezwa kwaBesifazane neZingane ziwumkhankaso kazwelonke oba minyaka yonke kusukela zingama-25 kuLwezi (usuku lomhlaba wonke lokulwisana nokuhlukunyezwa kwabesifazane nezingane) kuya ziyi-10 kuMasingana (usuku lwamalungelo abantu emhlabeni wonke).
Kulesi sikhathi, uHulumeni waseNingizimu Afrika uba nomkhankaso weZinsuku eziyi-16 zoKulwa nokuHlukunyezwa kwaBesifazane neZingane, okuhloswe ngawo ukuqwashisa ngomthelela ongemuhle wodlame kwabesifazane nezingane. Lokhu kuhlose ukusebenzisa lo mkhankaso ukuvusa yonke imikhakha yomphakathi ukuthi ilwisane nokuhlukunyezwa.
Uhulumeni uzinikele ukwakha umphakathi onakekelayo nonokuthula, ovikela abesifazane nezingane kuzo zonke izinhlobo zokuhlukumezeka. Nakuba uMkhankaso weZinsuku eziyi-16 zoKulwa nokuHlukunyezwa kwaBesifazane neZingane uba zingama-25 kuLwezi kuya ziyi-10 kuMasingana minyaka yonke, Izinhloso zawo zivuselelwa ngohlelo lonyaka wonke olwaziwa ngeloHlelo lweZinsuku ezingama-365 kanjalo noHlelo lukaZwelonke.
Minyaka yonke, uhulumeni, ebambisene nezinhlangano zemiphakathi nomkhakha wezamabhizinisi, bayaqhubeka nokusebenza ngokubambisana ukwandisa umthelela womkhankaso. Ngokweseka lo mkhankaso, izinkulungwane zabantu baseNingizimu Afrika usize ukukhulisa ukuqwashisa ngokuhlukunyezwa nokwakha ukweseka labo abahlukumezekile nalabo abasinde ekuhlukunyezweni.
YIKUPHI ONGAKWENZA?
Yeseka umkhankaso ngokugqoka iribhini elimhlophe ngesikhathi sezinsuku eziyi-16: Iribhini elimhlophe liwuphawu loxolo lumele ukuzinikela kwalowo oligqokile ukungashayi indiva udlame olubhekiswe kwabesifazane nezingane.
Zibandakanye nezingxoxo ezenzeka kumakhompyutha: Lezi zingxoxo ziqalwe ukuze ziqalise ukudingidwa kwezindaba kumakhompyutha abantu abathile ngezindaba ezithinta ukuhlukunyezwa kwabesifazane nezingane. Ukuze uthole olunye ulwazi, yiya lapha: www.genderlinks.org.za noma vakashela isikhungo sokusebenza sakwaThusong.
Bamba iqhaza emicimbini eyehlukene yezinsuku eziyi-16 zokulwa nokuhlukunyezwa kwabesifazane nezingane: Kunendathane yemicimbi ezokwenzeka ezweni kusukela zingama-25 kuLwezi kuya ziyi-10 kuMasingana. Ukuze ubone le micimbi, bheka le webhusayithi www.womensnet.org.za/calendar.shtml.
Volontiya ukweseka izinhlangano ezizimele nemiphakathi eyeseka abesifazane abahlukunyeziwe nezingane: Izinhlangano eziningi ezisiza labo abahlukunyeziwe nalabo abasindile zidinga usizo lomphakathi. Unganikela ngesikhathi sakho ufake isandla ngokusiza izikhungo. Bheka isikhungo emphakathini wangakini ongafaka isandla kuso. Ungathola olunye ulwazi ngezinhlangano ongazisiza kule webhusayithi: www.csvr.org.za.
Iminikelo: Unganikela imali ezinhlanganweni ezisebenzela ukuqeda udlame olubhekiswe kwabesifazane nezingane ngokufaka isandla eSisekelweni samalungelo eSintu. Alikho izinga elibekiwe lemali engakhokhwa - konke kuncike kuwe! Ukuze uthole olunye ulwazi, bheka iwebhusayithi ethi: www.fhr.org.za noma shayela le nombolo 012 440 1691.
Beka uvo lwakho ngokuhlukunyezwa kwabesifazane nezingane: Gqugquzela abesifazane abahlukunyeziwe abathule ukuthi bamelane nakho. Bika ukuhlukunyezwa kwezingane emaphoyiseni.
Joyina izinkundla zokusebenza kwamaphoyiza emphakathini noma izinkundla zokuphepha komphakathi: Umphakathi neziteshi zamaphoyisa ezisemphakathini babambisene ukuqinisekisa ukuthi kunokuphepha nokuvikeleka emphakathini. Ngokujoyina lezi zinhlaka, ungasiza ukulwa nobugebengu endaweni yangakini. Ukuze uthole olunye ulwazi ngendlela ongajoyina ngayo, thintana nesiteshi samaphoyisa sangakini.
Amaqembu 5 no 6
Uma uhlukunyezwa noma ngabe yingayiphi indlela noma uma kukhona omaziyo ohlukunyezwayo, siza - thola usizo.
UMBUTHO WASENINGIZIMU AFRIKA WAMAPHOYISA 10111
UKWELULEKWA NGOKOMQONDO NOKWESEKWA KWABESIFAZANE
Inombolo yokusiza labo abasezinkingeni kuzwelonke 0861 322 322
Inombolo yokuqeda ukuhlukunyekwa okususelwa kwezobulili 0800 150 150
Abantu abamelene nokuhlukunyezwa kwabesifazane 011 642 4345
Inhlangano ebhekelele imindeni nemishado eNingizimu Afrika 012 460 0733
Inxanxathela kaZwelonke elwisana nodlame olubhekiswe kwabesifazane 012 321 4959
UKWELULEKWA NGOKOMQONDO NOKWESEKWA KWEZINGANE
Inombolo ongayishayela 0800 055 555
UKUVIKELEKA KOMPHAKATHI
Imali eholelwa izingane ezingenabani 0800 601 011
EZEMPILO
IMitholampilo waseMarie Stopes 0800 11 77 85
Abeseka labo abaphanjanelwa yimiqondo ngenxa yokukhathazeka nalabo abahlala benamaphaphu aphezulu 011 783 1474
Inombolo yokweluleka ngengculazi 0800 012 322
USIZO ngeNGCULAZI 0860 100 646
USIZO LWEZOMTHETHO
IBhodi eleluleka ngezomthetho 011 845 4311
Abammeli bamalungelo esintu 011 339 1960
UMKHANKASO WAMADODA ESEKA UKUNGABIBIKHO KOKUHLUKUNYEZWA
Iphrojekthi yaMadoda angabalingani 011 833 0504
ULWAZI
Iphrojekthi efundisa ngokuhlukunyezwa ngokocansi 011 403 0541
Isikhungo sokucutshungulwa koDlame nokuBuyisana 011 403 5650
<fn>GOV-ZA. Aboutus.2010-03-25.zu.txt</fn>
Injongo ngezinkonzo ze-website yeNingizimu Afrika wukutholakala komthombo owodwa wolwazi ngezinkonzo eziphakelwa nguhulumeni waseNingizimu Afrika. Injongo wukuphungula igebe elikhona phakathi kwabanamandla kanye nabangenamandla, kwabomnotho womkhakha wokuqala nabomnotho womkhakha wesibili. I-website iyimizamo ebalulekile yokungenela nokusiza ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi zonke izakhamizi zikwazi ukuxhumana nohulumeni.
Abasebenzisi okuqondiswe kubo, yizakhamizi zaseNingizimu Afrika kuzo zonke izingxenye zezwe, amabhizinisi akhona manje nawekusasa aseNingizimu Afrika kanye nezinhlangano nezakhamizi noma izinhlangano zakwamanye amazwe ezidinga izinkonzo kuhulumeni waseNingizimu Afrika.
I-website iqukethe ulwazi ngezinkonzo zikahulumeni ezinikezwa nguhulumeni emkhakheni kazwelonke.
Izinkonzo kubantu bamazwe angaphandle: ulwazi oluqondene nezakhamizi zakwamanye amazwe ezidinga izinkonzo eziqondene nazo kuhulumeni waseNingizimu Afrika.
Omunye nomunye wale mikhakha, uphinde wahlelwa ngendlela ehambisana nezinto ezenzeka empilweni ngokulandelana kwazo izinto ezenzeka kwimpilo yesakhamuzi noma yebhizinisi. Izinto ezenzeka empilweni ziphinde zahlelwa ngokulandela izigaba zempilo.
Ulwazi kwinkonzo nenkonzo luhlelwe ngokulandela imikhakha eyisikhombisa ebalulekile, okuyilena: izincazelo, izinyathelo okumele zilandelwe, imithetho nemigomo, amazinga okwenziwa komsebenzi nesikhathi sokwenziwa komsebenzi, izindleko, amafomu okumele agcwaliswe kanye nemininingwane yokuxhumana.
Ngenxa yokuthi ulwazi lwaqala lwabhalwa nge-English kwathi emuva kwalokho lwaseluhunyushelwa kwezinye izilwimi. Ulwazi ngezinkonzo kwezinye izilwimi lufakelwa kwi-website ngemuva kokuba seluhunyushiwe.
Sebenzisa ikhasi elithi xhumana nathi ukuphawula noma ukubuza nge-website yeziNkonzo zikaHulumeni.
Imephu ye-website, ihlinzeka ngezithombe nemifanekiso yokuhleleka kwe-website. Ihleleke ukusuka phansi ukuya phezulu, lokhu okubeka ulwazi kwi-website ngemikhakha nemikhakha yezihloko ezithile. Lokhu kusiza ukuthi ukwazi ukubona kahle nokuqondisisa kahle ukuhleleka nengqikithi ekuqethwe yi-website.
Ikhasi lokuqala libeka uhla lwezinkonzo ezifinyeleleka kakhulu. Lezi zindawo zokungena zisiza ukufinyelela kwizinkonzo ezinhlanu eziphezulu ezivakashelwa ngabasebenzisi. Uhla lubekwa nokuhlelwa ngokubonelela amanani amakhasi avakashelwe.
Ibhokisana lokusesha litholakala kuwo wonke amakhasi e-website. Lapho ufakela ithemu lokusesha, kuzoseshwa kuyo yonke i-website ukubheka lawo magama , ngokukhetha ukuxhunyaniswa lapho khona kuthi Usesho lwezinga eliphambili. Umsebenzi wokusesha, wukusesha ulwazi kwamanye ama-website kahulumeni.
Ukuxhunyaniswa namanye ama-website angaphandle, nakho kukhonjisiwe ngamagama athi 'ukuxhunyaniswa kwangaphandle - kuvula kwelinye ifasitela' elizovela kwibhokisana, uma i-cursor yakho ihanjiswa phezu kwalokho kuxhunyaniswa. I-website izovula kwelinye ifasitela lokuhamba-hamba kwamanye ama-website.
Le-website izohlala ifakelwa ulwazi olusha njalo. Umgomo wethu ukunikezela ngolwazi njalo lapho lubakhona. Kodwake abenzi nabathuthukisi be-website yeziNkonzo zikaHulumeni ngeke banikeza isiqiniseko ngokuthi ulwazi lwamanye ama-website esixhumanisana nawo olushicilelwe lapha luzoba ngolwangaleso sikhathi. Bheka kwiziMo neMibandela, kupharagrafu 4.3.
Ulwazi luhleleke ikakhulukazi kule-website ngendlela ye-HTML. Kodwake amanye amadokhumende ayatholakala ngohlobo lwe-PDF , anikezelwa ngale ndlela ukuthi ahlale eyinhlobo okumele abe ngayo ukuhleleka nokwendlaleka kwawo.
Kokunye kuthatha isikhathi eside ukuvula amadokhumende e-PDF. Kulesi simo, sincoma ukuthi amadokhumende uwethule kwikhompyutha yakho ebese uwavulela khona.
Ngegundane yakho, cofoza kwinkinobho ngakwesokudla kwidokhumende ofuna ukuyethula.
Kwifasitela le-'Save as', khetha indawo ofuna ukwethulela kuyo idokhumende kwikhompyutha yakho, ebese ucofoza kwinkinobho ye-'Save'. Ifayili izokwethulelwa kuleyo ndawo oyikhethayo.
Kwifasitela le-'Save as', khetha indawo ofuna ukwethulela kuyo idokhumende kwikhompyutha yakho, ebese ucofoza kwinkinobho ye-'Save'. Ifayili izokwethulelwa kuleyo ndawo oyikhethayo.
Ngabe udinga usizo ngezinkinga ohlangabezana nazo kule-website?
Sicela uxhumane nathi kwi-email yekheli elithi: uma unezinkinga nge-website.
<fn>GOV-ZA. Accesstoinformation.2010-03-25.zu.txt</fn>
Inhloso yomthetho wokuthola ulwazi we-Promotion of Access to Information Act, ukuqinisekisa ukuthi abantu bakwazi ukusebenzisa ilungelo labo elikumthethosisekelo lokufinyelela ulwazi olukumbuso, kanye nolwazi olukomunye umuntu, oludingekayo ukuze umuntu akwazi ukusebenzisa noma ukuvikela noma yiliphi ilungelo.
Imbangela eshushuzela ukuqikelela ilungelo lokufinyelela ulwazi, wukuqinisekisa usiko lokuthi izinto zenziwe ngendlela esobala kanye nokuchaza okwenziwayo kuhulumeni kanye nakwizinhlangano zangasese, kanye nokuqhubela phambili ukuthi sibe nesizwe lapho khona abantu baseNingizimu Afrika bakwazi ukufinyelela ulwazi, ukuze bakwazi ukusebenzisa noma ukuvikela onke amalungelo abo.
Ngabe yiluphi ulwazi oluqukethwe ngaboMnyango wezoBulungisa lapho khona noma yiyiphi inhlangano kawonkewonke, engathola kulo?
Ungathola onke amadokhumende kanye/noma amarekhodi akuMnyango, izikhulu zawo, noma enye inhlangano kahulumeni. Akunandaba noma lolo lwazi luqale nini ukubakhona.
Amarekhodi omuntu akuMnyango noma inhlangano kahulumeni.
Ulwazi ngabanye abantu besithathu noma amarekhodi kuphela ngokuthola imvume yomuntu ofanele wesithathu, ikakhulukazi uma amadokhumende enolwazi oluyimfihlo noma ulwazi lwangasese.
Ulwazi olungabekelwanga zihibe ngokulandela umthetho wokutholakala kolwazi we-Promotion of Access to Information Act. Ukufinyelela ulwazi kufakelwe izihibe ngaphansi kwezimo ezithize, isibonelo lapho kucelwa irekhodi ukuze lisetshenziswe kwinqubo yezinkantolo zamacala obugebengu noma angawona awobugebengu noma lapho sekuqala inqubo yamacala obugebengu noma angawona awobugebengu, lapho khona ulwazi olungeke lwasetshenziswa enkantolo yomthetho, ikakhulukazi uma inkantolo icabanga ukuthi ingalimaza inqubo yezobulungiswa.
Amarekhodi ekhabhinethi noma amakomidi awo.
Amarekhodi aqondene nokusebenza kwezinkantolo namajaji ezinkantolo.
Ulwazi olutholakala kwizinkundla zesipesheli ezinquma ngezimpikiswano nemibango ethile , ezisungulwe ngokulandela umthetho.
Nolwazi oluphethwe ngumuntu siqu oyilunga lephalamende noma wesishayamthetho sesifundazwe.
Gcwalisa futhi ufakele i-Form A: Isicelo sokuthola irekhodi kuhulumeni . Ungalithola ehhovisi loMnyango wezoBulungisa.
Uma ulwazi olufunayo lungatholakali mahhala, kuzomele ulukhokhele . Kungafanela ukuthi ukhokhele imali yokusesha ukutholakala kolwazi.
Isikhulu esiyisekela lokutholakala kolwazi uDepurty Information Officer, kumele aphendule kungakapheli izinsuku ezingu-30 zokwamukela isicelo sakho.
Uma isikhulu solwazi sikunqabela imvume yokuthola ulwazi olucelile, ungafakela i-aphili kuNgqongqoshe wezoBulungisa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo.
Isikhulu solwazi noma isikhulu esiyisekela lokutholakala kolwazi, sizokusiza ngale nqubo.
Uma ulwazi olucelile lungeko kumnyango kaHulumeni, kodwa likusikhungo sikahulumeni, uSekela sikhulu solwazi, uzodlulisela isicelo sakho kuSikhulu soLwazi kuleso sikhungo sikahulumeni kungakedluli izinsuku ezingu-14.
Isikhungo esifanele sikahlumeni kumele siphendule esicelweni sakho ngesikhathi esifanele. Uzokwaziswa uma lokhu kunjalo.
Izimali ezikhokhelwa amarekhodi kwisikhungo sikahulumeni, zinjengoba kubekiwe kuma-Regulations akhona manje oMthetho.
<fn>GOV-ZA. Activitiesrelatingtogeneticallymodifiedorganisms.2010-03-25.zu.txt</fn>
Bheka ukuthi ngabe yiyiphi inhlobo yesigunyaziso osidingayo ebese ugcwalisa ifomu elifanele.
izicelo zokukhishwa okunabile, kumele zihanjelwe phambili yimisebenzi ngaphansi kwesimo semvelo saseNingizimu Afrika kwisikhathi samasizini okutshala amathathu izicelo zokuqhubeka ngaphansi komsebenzi othile, ziyovunyelwa kuphela uma lowo msebenzi wawugunyaziwe ngesikhathi esedlule.
Khokhela imali ebekiwe okumele ikhokhelwe.
Fakela umbiko wemisebenzi yesikhathi esedlule.
Fakela ubufakazi benothisi kawonkewonke.
Ikomidi elelulekayo lihlola ulwazi lwesayense olufakelwe nesicelo ebese lenza isincomo ngokuphepha komsebenzi ohlongozwayo, lisenzele umkhandlu ophezulu.
Umbhalisi wamukela imibono kawonkewonke ngesikhathi esivunyelwe esifanele.
Umkhandlu ophezulu yenza isinqumo ngesicelo, ngokubonelela isicelo, isincomo sekomidi elelulekayo , imibono kawonkewonke kanye nomphumela ongaba khona kwimikhakha efana neyolimo, ezempilo, ezemvelo, ezemisebenzi, ezokuhweba, kanye nentuthuko yesayense netheknoloji.
Uma isinqumo somkhandlu ophezulu sivumelana nesicelo, umbhalisi ugunyaziwe ukukhipha imvume.
Umbhalisi ukhipha imvume efanele.
Zonke izimvume zihambisana nezimo zemikhawulo.
Izipikitela ezivela kwaboMnyango wezoLimo ziqapha ukulandelwa kwezimo zemvume.
<fn>GOV-ZA. Administrationandliquidation.2010-03-25.zu.txt</fn>
I-asosiyeshini noma i-asosiyeshini yesikhashana , noma yiluphi ilunga le-asosiyeshini noma omunye umuntu othintekayo, angenza isicelo enkantolo sokuthi i-asosiyeshini noma i-asosiyeshini yesikhashana impahla yayo ihlakazwe ngu-Director-General noma ivalwe kanye nokuthengiswa kwempahla yayo . Inkantolo elalela isicelo kumele kube yidivishini yeNkantolo ePhezulu noma iNkantolo kaMantshi enamandla okubhekana nenqubo yobulungisa endaweni lapho i-asosiyeshini etholakala khona noma esebenzela khona. Izinkantolo zingakhipha umyalelo kanjena uma kuyinto engcono nelungele isimo.
isinqumo sithathwe yiningi lamalunga abekhona noma abemele emhlanganweni; kanti futhi zonke izinto ezifanele okumele kubhekwane nazo ngaphambi kokukhipha kuhla lobhaliso, ezibandakanya indlela impahla nezikweledu ze-asosiyeshini noma ze-asosiyeshini yesikhashana okuzobhekwana nazo ngayo, noma okuye kwabhekwana nazo ngayo.
Uma inkantolo ithatha isinqumo sokuvala i-asosiyeshini, noma i-asosiyeshini yesikhashana, izonquma ngokuthi impahla ye-asosiyeshini noma ye-asosiyeshini yesikhashana kuzobhekwana kanjani nayo ngendlela elinganayo nelungile. Inkantolo izobheka noma yiziphi izincomo ezenziwe ngu-Director-General maqondana nokwabiwa kwempahla.
Ichaze isizathu sokuthi kungan inkampani noma i-CC yenza isicelo sokukhishwa kuhla lobhaliso.
Lapho kukhonakala khona, ikhombise inombolo yentela yenkampani noma ye-CC.
Bonke o-director kanye namalunga enkampani noma be-CC kumele basayine incwadi uma kuyisicelo sokukhishwa kuhla lobhaliso abazenzela bona ngokuvuma kwabo ukuthi inkampani ikhishwe kuhla lobhaliso.
Ukukhishwa kuhla lobhaliso kuthatha cishe izinyanga eziyisithupha.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
Awekho amafomu okumele agcwaliswe.
<fn>GOV-ZA. Adoptingafosterchild.2010-03-25.zu.txt</fn>
I-adopshini isho ukwamukela ukuba ngumgadi ngokomthetho wengane, ngokulandela inqubo yosiko nesemthethweni yengane engeyabanye abazali ngokuzalwa. Ingane engeyona eyakho ngokuzalwa oyithathayo ukuze uyondle uyithathe kubazali bayo ebese ibekwa ngokomthetho kubazali abangabanakekeli, noma endaweni yokunakekelwa kuyo.
Ingane ingamukelwa engeyona eyakho ngokuzalwa.
umuntu oshadile, owakwakhe ongumzali wengane; noma ubaba ngokuzala wengane ezalelwe ngaphandle komendo.
Kumele ube nezindlela zokunakekela kanye nokukhokhela imfundo yayo.
Kumele ube negama elihle, ube ngumuntu omuhle nofanele ukuthenjwa nokunakekela ingane.
Uma ungesona isakhamuzi saseNingizimu Afrika, kumele kube ukufanele ukuba yisakhamuzi noma usuwenze isicelo sokuba yisakhamuzi.
Ukwamukela ingane ngendlela yemfihlo , lapho khona abazali abangavunyelwe ukuwazi ukuthi ngobani abantu abathatha lengane ukuyinakekela, noma lapho abanakekeli bezohamba ngemuva kokuthatha ingane, kulawulwa yisigaba 18 somthetho wonakekelo lwezingane iChild Care Act, 1983, nakhona kungenzeka uma inkantolo yezingane yeneliseka ngokuthi lokhu kuzoba yinzuzo enganeni nokubonelela kakhulu isidingo sengane.
Uma inkantolo yezingane ibeke ukuthi ingane noma izingane zidinga unakekelo kanye nokuvikelwa, umantshi wenkantolo yezingane uzobeka lezi zingane kunakekelo, endaweni ehlala izingane, esikoleni semboni noma endaweni yokuvikeleka. Kodwa, ingane noma izingane zingabekwa ngaphansi konakekelo lomzali, umnakekeli noma umgadi, lapho ezizoba ngaphansi kweso kasonhlalonhle. Kulesi simo, aboMnyango wezeNtuthuko yaBantu bakhokhela umzali onakekela ingane imali yosizo lomxhaso , kubazali abanakekela ingane.
Isiphakamiso sokwamukelwa kwengane kumele kube ngesibonelela isidingo sengane kanye nokuba yinzuzo ekuphileni kahle kwengane.
Hamba uye kumabhalane wenkantolo yezingane kudistriki lapho ingane ehlala khona.
Ingane ngokwayo, uma ingaphezulu kweminyaka engu-10; kanti inkantolo kumele yeneliseke ukuthi ingane iyaqondisisa ngokubunjalo kanye nokubaluleka kwalokho kuvuma.
Umzali owemukele ingane ukuze ayinakekele , onakekela leyo ngane, uma umzali engakenzi isicelo sokwamukela leyo ngane ukuyinakekela . Uma umzali owemukela ingane ukuyinakekela ehluleka ukunikeza ukuvuma kwakhe kokwamukela ingane esikhathini esiyinyanga, ngemuva kokuba ecelwe ukwenza kanjalo ngumsizi enkantolo yezingane, inqubo ye-adopshini ingaqhubeka ngaphandle kokuvuma kwakhe okudingekayo.
Akukho ukuvuma okubhaliwe okudingekayo ngaphansi kwezimo ezilandelayo.
uma umzali wengane, ngokulandela isigaba 16 ifakelwe ngaphansi konakekelo lomzali womnakekeli , noma iyingane efuna esikoleni sendawo yezingane noma esikoleni semboni; noma egodla ukuvuma kwakhe ngesizathu esingazwakali.
Ukugunyazisa ukwemukelwa kwengane ngomunye ongeyena umzali kuvame ukuthatha isikhathi eside kanti kungathatha isikhathi eside nakakhulu uma udaba luyisixaka-xaka.
Maqondana nezindleko zemibuzo, xhumana nama-ejensi afanele okugunyazisa ukwamukelwa kwezingane, izinkantolo zeZingane kanye nabehhovisi lezeNtuthuko yaBantu.
<fn>GOV-ZA. AppPermImportFishRecreational.2010-03-25.zu.txt</fn>
Ukudobela ukuzilibazisa wokuthi abantu bahambe bayodoba izinhlanzi emanzini angewona ase South Africa bengaqonde ukuzithengisa. Ukuze ungenise izinhlanzi ezivela kwamanye amazwe uzingenisela ukuzilibazisa kuphela, kumele ufake isicelo sephomedi yokwenze njalo esikhishwa yigatsha eliphethe izindaba zenhlalo yendawo nezokuvakasha noma isiphathimandla esikhethiwe. Izinhlanzi ezilandwe kwamanye amazwe okufanele zithengiswe kodwa kumele abantu bazidlele bona. Akekho umuntu ovunyelwe ukuthi angenise izinhlanzi zakwamanye amazwe ngaphandle kwephomedi yokwenze njalo. Faka isicelo esisha sephomedi yokudobela ukuzilibazisa emanzini angewona ase South Africa uma lena onayo isiphelelwe yisikhathi. Uma uhluleke ukuthobela lesimiso sephomedi, ingamiswa iphomedi yakho noma ihoxiswe.
Abantu abavunyelwe ukuthi beze nezinhlanzi eziphilayo.
Isicelo sakho sizosetshenzwa izinsuku ezingu 7 noma ngaphezudlwana uma amaphepha onke aphelele.
Ukufaka isicelo sephomedi yokudobela ukuzilibazisa emanzini angewona ase South Africa yokuthi abantu bazidlele nje ngu R120.
Izindleko zingakhushulwa njalo ngomnyaka noma ngokusho kuka ngqongqoshe wegatsha eliphethe izindaba zenhlalo yendawo nezokuvakasha noma isiphathimandla esikhethiwe besebenzisana nongqongqoshe wezezimali.
<fn>GOV-ZA. AppPermitExportFishCommercial.2010-03-25.zu.txt</fn>
Ukuhweba ngezinhlanzi wukwenza imisebenzi ephathelene nokudoda njengokuthengisela amanye amazwe izinhlanzi ngenhloso yokwenza inzuzo. Ukuhambisa izinhlanzi zasemanzini uzise kwamanye amazwe noma uzise ngaphandle kwemincele yase South Africa, kumele ufake isicelo sephomedi yokuthumela impahla ngaphandle kwaleli ekhishwa ngungqongqoshe wegatsha eliphethe izindaba zenhlalo yendawo nezokuvakasha noma isiphathimandla esikhethiwe. Akekho umuntu ovunyelwe ukuthi athumela izinhlanzi ngaphandle kwaleli ngaphandle kwephomedi yokwenze njalo. Faka isicelo esisha sephomedi uma lena onayo isiphelelwe yisikhathi emuva kwezinyanga ezintathu. Uma uhluleke ukuthobela lesimiso sephomedi, ingamiswa iphomedi yakho noma ihoxiswe.
Faka isicelo Iphomedi yokuthumela impahla ngaphandle kwaleli.
Fundisisa ifomu uqinisekise ukuthi uphetha zonke izimfanelo zesimiso zesicelo.
ubufakazi bomthwalo kanye nekheli lalabo abazokunikeza izinhlanzi ozozithumela igama elejwayelekile nelesayensi lenhlanzi nenani lezinhlanzi ozozithumela.
umazisi wakho kanye namaphepha okubhaliswa kwenkampani yakho iphomedi esebenzayo yokuthumela impahla ngaphandle kwaleli evela egatsheni lezohwebo nezimboni noma isaziso sephomedi isitifiketi sokuthi awukweledi intela esikhishwe ngabonyango wezentela wase South Africa..
Imali yokufaka isicelo ingu R225.
Gcwalisa, usayine uposele ifomu lakho namaphepha adingekayo kwabaphethe ezamanzi nesifunda sasogwini thumela amaphepha okuqala ngaphandle kwaloko iphomedi ingeke ikhishwe.
Amaphepha okuqala yiwona okumele uwathumele, ngaphandle kwaloko iphomedi ungeke uyithole.
Isicelo sakho sizosetshenzwa izinsuku ezingu 7 noma ngaphezudlwana uma amaphepha onke aphelele.
Imali yokufaka isicelo ingu R225. Izindleko zingakhushulwa njalo ngomnyaka noma ngokusho kuka ngqongqoshe wegatsha eliphethe izindaba zenhlalo yendawo nezokuvakasha noma isiphathimandla esikhethiwe besebenzisana nongqongqoshe wezezimali.
<fn>GOV-ZA. ApplicationforRegistrationofGroup1Fertilizer.2010-03-25.zu.txt</fn>
Inkampani yaphesheya ngeke yakwazi ukwenza isicelo sokubhalisa eNingizimu Afrila. Zinkampani ezibhalise lapha ezweni kuphela, isakhamuzi saseNingizimu Afrika, noma inhlangano esemthethweni ebhalise eNingizimu Afrika engenza isicelo somanyolo.
ukudidiyelwa komanyolo okukhulunywa ngakho, kungeke kwahluka kudidiyelo olubhalisiwe imininingwane kanye namagama amukelwe kwilebuli noma kumphongolo ngeke kwaguqulwa ngaphandle kwemvume ebhaliwe ka-Registrar imibandela ebekiwe ngesikhathi sobhaliso kumele ilandelwe ubhaliso okukhulunywa ngalo ngeke lwadluliselwa kwabanye osayizi bezikhwama noma bemiphongolo ngeke bashintshwa ngaphandle kwemvume ebhaliwe ebuya ku-Registrar.
Isicelo sobhaliso lokudla kwemfuyo kanye nomanyolo kumele sibe nalokhu incwadi ehambisana nesicelo ebuya kulowo obhalisile, noma kulowo oqokelwe ukumela obhalisile.
igama le-product inombolo yobhaliso uma iproduct isibhalisiwe isizathu sokuthumela isicelo incwadi yokuvuma uma kudingeka imvume kulowo obhalisile inani lemali okumele ikhokhelwe amasheke athunyelwa odwa angahambi nesicelo kumele ahambisane nencwadi yencazelo i-formulation sheet.
Umuntu oqokwe ngokomthetho, okumele kube nguye ozoxhumanisa inkampani no-Registrar, kumele asayine amafomu ezicelo.
Igama kanye nenombolo yobhaliso ye-product kumele isetshenziswe njengoba kuchaziwe kwisitifikedi sobhaliso . Noma yiluphi ushintsho, ngisho noma luluncane kangakanani, luzothathwa njengesichibiyelo.
Fakela amafomu ezicelo kwihhovisi lezokuphatha. Ukuhambisa amafomu kuma-Technical Adviser, kuzochitha isikhathi ngokubambezela inqubo.
kumele abhalwe ngokucacile.
musa ukufakela izinombolo kwizixwayiso kanye nezeluleko zokuphepha.
yonke imininingwane kumalebuli kumele ihambelane ncamashi naleyo efakelwe kwifomu lesicelo.
Ubhaliso kamanyolo , ingathatha izinyanga ezintathu ukuya kwezine.
<fn>GOV-ZA. Applicationforabusinesspermit.2010-03-25.zu.txt</fn>
Imvume yebhizinisi, yimvume ekhishelwa umuntu wangaphandle ofisa ukusungula noma ukutshala izimali kwibhizinisi eNingizimu Afrika. Yenza isicelo kumanxusa eNingizimu Afrika noma i-mission noma ihhovisi eliseduzane lezaseKhaya eliseduzane nalapho kuzosungulwa khona ibhizinisi.
imali yenani okungenani elingu-R2,5 miliyoni elingukheshi noma okungenani uR2 miliyoni okungukheshi kanye nekhapitali engu-R500 000. Inani elingaphezulu kumele libe ngeliphuma ngaphandle, nakhona kumele libe yimali ekhona engatshalwa njengengxenye ye-book value yebhizinisi iplani yebhizinisi echaza ngemibandela eyenza neqinisekisa ukuthi ngemepla ibhizinisi ngelingaphumelela, esikhathini esifishane kanye nesikhathi eside ubufakazi bokuzibophela ukuthi okungenani kuzoba nezakhamizi okungenani ezinhlanu noma abanelungelo lokuhlala unomphela abazoqashwa ngokuphelele isimemezelo sokuzibophezela ukuthi uzobhalisa nabophiki lwezimali zentela ezingenayo abe-South African Revenue Service isitifikedi samaphoyisa sokuba msulwa somenzi wesicelo sawo onke amazwe umenzi wesicelo kanye nowakwakhe abahlale kuwo, ukusukela kwiminyaka engu-18, kanye nezingane ezincike kuye ezineminyake engu-18 ukuya kwephezulu, ezizobe zihamba nomenzi wesicelo ezweni isitifikedi sogonyo lwesifo se-yellow fever uma uzohamba noma unenhloso yokuhamba udlule endaweni evamise ukuba nesifo se-yellow fever idiphozithi yokubuyiselwa ezweni lakini, elingana ithikithi elilodwa lokubuyela ezweni lapho obuya khna noma lapho onelungelo lokuhlala khona unomphela: Leyo diphozithi izobuyiselwa ngemuva kokuba usuhambile noma ngemuva kokuba usuthole imvume. Ukukhokhwa kwediphozithi kungenziwa ngokukhokha ngesheke eligarantwe yibhangi noma nge-credit card ezindaweni lapha okukhona le fasilithi imibiko yodokotela kanye nezama-x-ray , kumenzi wesicelo ngamunye. Izingane ezineminyaka engaphansi kwengu-12 kanye nabesimame abakhulelwe asikho isidingo sokuthi bebenemibiko yeze-x-ray.
Asikho isikhathi esibekiwe sale nkonzo.
Qaphela: Amafomu awatholakali kulayini we-internethi. Sicela uxhumane nehhovisi eliseduze lonyango.
<fn>GOV-ZA. Applicationforachildpassport.2010-03-25.zu.txt</fn>
Ipasipoti yengane yidokhumende edingekayo enganeni ukuze ikwazi ukuhamba iye kwelinye izwe. Ipasipoti yengane inikezwa izingane zaseNingizimu Afrika ezineminyaka engaphansi kwengu-16. Isebenza ekuhambeleni onke amazwe ngaphandle kokuba ifakelwe imibhalo ethize ekhombisa ukungamukeleki . Isebenza iminyaka emihlanu ukusukela ngosuku ekhishwa ngalo.
Gcwalisa amafomu eB1-73 ebese uwahambisa ehhovisi leZangaphakathi eliseduzane. Ahambise kumanxusa eNingizimu Afrika noma i-mission uma ukumazwe angaphandle.
Hambisa isitifikedi sokuzalwa sengane.
Hambisa izithombe ezimbili zepasipoti zamaduzane.
Kudingeka imvume yabazali bobabili noma yabanakekeli ngaphambi kokuba ingane inikezwe ipasipoti.
Khipha ubufakazi besitifikedi sokushona uma omunye wabazali eshonile.
Uma kunemvume enikezwa ngumnakekeli, kumele kuchazwe ukuthi latholakala kanjani ilungelo lokuba ngumnakekeli.
Ngaphansi kwezimo ezithile zesipesheli , uma kungakhonakali ukuthi lowo mzali anikeze ngemvume kwifomu lesicelo, kumele kube nemvume ebhaliwe yencwadi okumele itholakale kulowo mzali ongekho.
Kwisimo lapho umzali engafuni ukunikeza ngemvume, inkantolo enegunya kulolu daba, kumele ithathe isinqumo ngalolu daba Ikhophi yomyalelo wenkantolo enegunya kulolu daba, kumele ihambisane nefomu lesicelo sepasipoti.
Uma abazail bedivosile, bobabili abazali kudingeka ukuthi banikeza imvume ngaphandle kokuba umyalelo wenkantolo uchaza ngokunye.
Ipasipoti ingathatha amaviki ayisithupha ukuya kwangu-8 ukukhishwa.
<fn>GOV-ZA. Applicationforamarriagecertificate.2010-03-25.zu.txt</fn>
Isitifikedi somshado sinenhloso yokuba wubufakazi bokuthi ushadile. Umshado kumele kube wenziwe phambi kwabantu abashadayo, ofakazi ababili abanamadokhumende omazisi kanye nesikhulu sokushadisa.
Abantu abashadayo kumele babenamadokhumende omazisi kanye nokugcwalisa ifomu le-BI-31.
Gcwalisa ifomu lesicelo le-BI-130 kunoma yiliphi ihhovisi lezaseKhaya eNingizimu Afrika. Yenza isicelo kwinxusa noma i-mission uma ungaphandle kwezwe.
Umshado ungenganyelwa yisikhulu esishadisayo enizikhethela sona kwiqembu elithize lezenkolo, inhlangano noma omele aboMnyango wezaseKhaya.
Umshado kumele kube wenziwe esontweni, ebhilidini elisetshenziselwa inhloso yezenkonzo kuphela, ihhovisi likahulumeni noma indlu yangasese. Uma umuntu okumele kushadanwe naye elimala kakhulu noma egula kakhulu, umshado ungenzelwa esibhedlela.
Abantu bangaphandle abashada eNingizimu Afrika, kumele babenamapasipoti kanye nokugcwalisa ifomu lesicelo elingu: BI-31.
Abantu ababili abashadayo, ofakazi ababili kanye nesikhulu esishadisayo, kumele basayine iRejista yeMishado ngokushesha ngemuva kokuba umshado uqhutshwe.
Abancane ngokomthetho, ngabantu abangaphansi kweminyaka engu-21, abangakaze bashade ngaphambilini. Ngokulandela umthetho, abantu abake bashada ngesikhathi esedlule, okanti imishado yabo ihlakazwe wukushona noma idivosi, ngeke besathathwa ngokuthi ngabancane ngokomthetho.
Bafakele incwadi yokuvuma ebhaliwe, yabo bobabili abazali kanye/noma umnakekeli osemthethweni, ngokugcwalisa ifomu lesicelo elingu-BI-31. Ungenza isicelo sokwamukelwa nguKhomishana wenhlalakahle yezingane uma abazali bangeke batholakala noma kungazeki ukuthi singamukelwa kanjani isitifikedi.
Ungenza isicelo sokwamukelwa eNkantolo ePhezulu kwindawo ohlala kuyo uma abazali bakho kanye/noma uKhomishana enqaba ukwamukela umshado.
Abantu abadivosile abafuna ukushada futhi, kumele benze okulandelayo babe nomyalelo wedivosi obuya enkantolo. Bafakele isitatimende esifungelwe emthethweni i-afidavithi, uma kukhona isizathu esibambekayo sokuthi kungani ungeke wakhona ukukhipha umyalelo wedivosi, noma uma wadivosa kwelinye izwe langaphandle, nakhona ungeke wakwazi ukuthola umyalelo wedivosi. I-afidavithi kumele ichaze ukuthi umenzi wesicelo udivosile ngokomthetho, igama lenkantolo kanye nosuku lwedivosi.
Abantu abashonelwe abafuna ukushada futhi, kumele benze okulandelayo bakhiphe isitifikedi sokushona kowakwabo owashona. Bafakele isitatimende esifungelwe kwabomthetho i-afidavithi, uma isitifikedi sokushona singekho. I-afidavithi kumele iqinise igama nesibongo somuntu oshonile, kanye nosuku ashona ngalo.
Isitifikedi esifingqiwe somshado: Sikhishwa masishane.
Isitifikesi esingafingqiwe: Izicelo zingathatha amaviki ayisithupha ukuya kwangu-8.
<fn>GOV-ZA. Applicationforamaxipassport.2010-03-25.zu.txt</fn>
Ipasipoti enkulukazi yidokhumende enamakhasi angu-64 elungiselelwe abantu abahamba njalo . Ipasipoti enkulukazi iyefana nephasipoti yabavakashi , ngaphandle kokuthi yona inamakhasi aphindwe kabili ukuze kube namakhasi amaningi evisa.
ngekhishelwa izakhamuzi zaseNingizimu Afrika ezineminyaka engu-16 nangaphezulu isebenza kuwo wonke amazwe ngaphandle kokuba ibhalwe okuchaza ngenye indlela isebenza iminyaka engu-10 ukusukela ngosuku ekhishwa ngalo.
Lapho wenza isicelo, kumele ube nomazisi wakho noma isitifikedi sokuzalwa.
Gcwalisa ifomu le-BI-73 ulihambise wena mathupha ehhovisi eliseduzane loMnyango wezaseKhaya. Lihambise kwiNxusa yeNingizimu Afrika noma i-mission uma wenza isicelo ungaphandle kwezwe.
Yenza ukuthi kuthathwe izigxivizo zeminwe yakho ukuze irekhodwe kuhla lwabantu ezweni.
Fakela nezithombe ezimbili zosayizi wepasipoti.
Uma ungakabi nawo umazisi , nakhona uxinwe yisikhathi, ungenza isicelo sakho kokubili ngasikhathi sinye, ipasipoti kanye nomazisi.
Izicelo zingathatha isikhathi sokufinyelela kumaviki ayisithupha.
<fn>GOV-ZA. Applicationforapermitfamilyreunionscheme.2010-03-25.zu.txt</fn>
Le nkonzo isebenza kulowo ozoba nemvume yokuhlala unomphela ofisa ukwenza isicelo semvume yokuhlala unomphela ngenxa yokuba yilunga lomndeni sesakhamuzi saseNingizimu Afrika noma lowo onelungelo lokuhlala unomphela njengenyathelo lokuqala lobudlelwane. Ngenhloso yokuthola ilungalo lokuhala unomphela, amalunga omndeni njengenyathelo lokuqala lobudelwane bachazwa njengalabo bobuhlobo begazi noma izingane ezinikezelwe ngokomthetho yinkantolo ukunakekelwa noma abazali ozothathele ngokomthetho ukubanakekela noma abazali ngokushonelwa noma ngokwehlukana kwabazali.
Izicelo zingenziwa ehhovisi laboMnyango wezaseKhaya noma kwinxusa laseNingizimu Afrika noma i-mission uma kwenziwa isicelo ngaphandle.
Gcwalisa ifomu lesicelo, i-BI-947 no-BI-29.
Isakhamuzi saseNingizimu Afrika noma umhlali unomphela kumele afakele isibopho sokuzimisela maqondana nezimali, ezokwelaphisa kanye nokunakekela umenzi wesicelo. Kodwa lapho isihlobo kungumzali wengane esencane ngeminyaka, asikho isidingo sokwenza isibopho sokuzimisela.
Asikho isikhathi esibekiwe sale nkonzo.
<fn>GOV-ZA. Applicationforapermitownbusiness.2010-03-25.zu.txt</fn>
Le le sevisi isebenza kumuntu wangaphandle onenhloso yokuzosungula ibhizinisi eNingizimu Afrika; noma osevele enemvume yebhizinisi ukuqhuba ibhizinisi ezweni; noma onenhloso yokuzotshala izimali kwibhizinisi elikhona ezweni.
Izicelo zingenziwa kunoma yiliph ihhovisi laboMnyango wezaseKhaya kwiprovinsi onenhloso yokuqhuba ibhizinisi kuso. Yenza isicelo kwinxusa noma i-mission uma ungaphandle kwezwe.
U-chartered accountant osebenza egameni lakho kumele afakele isiqiniseko sokuthi ngempela ifakelwe imali elingana umkhawulo obekiwe ezincwadini webhizinisi. Umkhawulo wemali okunqunywe ukuthi ifakelwe yinani lika-R2,5miliyoni kanti futhi leli nani lingabekelwa eceleni kuphela noma liphungulwe uma lokhu kuzobonelela izidingo zesizwe , noma uma kucela aboMnyango wezoHwebo neZimboni ukwenze njalo.
Uma sekutholakele imvume yokuhlala unomphela, kumele uvuselele isiqiniseko se-chartered accountant eminyakeni emibili ngemuva kosuku lokukhishwa kwemvume yokuhlala unomphela, kanti futhi kweminye iminyaka emithathu ngemuva kwalokho. Ukuhluleka ukulandela lo mbandela kuyoba nomphumela wokuthi imvume yakho yokuhlala unomphela iphele.
Asikho isikhathi esibekiwe sale nkonzosale sevisi.
<fn>GOV-ZA. Applicationforasubsidyofachildrenshome.2010-03-25.zu.txt</fn>
Indawo ehlala izingane, yindawo erejistiwe yonakekelo lwezingane. Izindawo ezihlala izingane zingenza isicelo semali yosizo lwesabsidi ngenyanga evela kuhulumeni ukusiza ezindlekweni zokuqhuba umsebenzi kwindawo yezingane. Usizo lwemali yesabsidi luyehlukahluka nakhona luncike kuzindleko zokuqhuba umsebenzi endaweni, kanye nenani lezingane ezihlala lapho.
Ngobani abangenza isicelo sosizo lwemali yesabsidi?
Izindawo ezihlala izingane ezirejistiwe.
Gcwalisani ifomu ehhovisi lezenhlalakala eliseduzane nani.
Ifomu eligcwalisiwe kumele lisayinwe nguSihlalo weKomidi lezeMenejimente kanye noDayirektha weRijini weNdawo ehlala izingane eyenza isicelo.
Fakelani isicelo kanye nesitifikedi serejistreshini njenge-NPO kanye nezitatimende zebhangi kuMnyango kahulumeni.
Usizo lwemali yesabsidi lutholakala kwisikhungo kwingane nengane ehlala lapho kuleso sikhungo.
Imali yosizo lwesabsidi ikhokhelwa isikhungo hhayi enganeni.
Inqubo yesicelo izothatha isikhathi esingaphezulu kwezinyanga ezintathu.
Uma senifakele isicelo, sizohlolwa ubuqotho baso.
Uma aboMnyango beneliseka ngesicelo, nizonikezwa izimali.
Isinqumo sinobonelelwa ngokulandela ubukhona bezimali kanye nesidingo saleyo nkonzo.
Umnyango kahulumeni unikeza izimali zosizo lwesabsidi ngezinyanga ezintathu, kuye ngokubuyekeza imisebenzi yaleyo ndawo yezingane.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
<fn>GOV-ZA. Applicationforasylumseekerspermit.2010-03-25.zu.txt</fn>
Isicelo sokuba ngumkhoseli obaleke kwelakubo yenziwa ngumenzi wesicelo ukuba emukelwe njengodinga isiphephelo.
Ocela ukukhosela ngumuntu obaleke kwelakubo izwe ngenxa yokwesaba ukuhlukunyezwa , nakhona ofuna ukwamukelwa njengodinga isiphephelo . kulesi simo eNingizimu Afrika. Umenzi wesicelo ngodinga ukukhosela ngesikhathi isicelo sakhe kusabhekwana naso.
Odinga ukukhosela unikezwa imvume engeke yavuselelwa yokukhosela endaweni okungenwa kuyo eNingizimu Afrika . Imvume ngeyezinsuku ezingu-14 nakhona igunyaza onayo ukubika endaweni eyamukela ababaleki ebizwa ngokuthi yi-Refugee Reception Office eseduzane ukuze enze isicelo sodinga ukukhosela.
Umuntu odinga isiphephelo onikezwe isimo sokuba ngodinga ukukhosela kanye nokuvikelwa ngokulandela umthetho obhekene nabadinga ukukhosela we-Refugee Act, 1998.
Kuprintwa imvume yodinga ukukhosela, isayinwe, ifakelwe isitembu ebese ikhishelwa odinga ukukhosela.
Imvume esebenza izinsuku ezingu-30, izovumela odinga ukukhosela ukuhlala eNingizimu Afrika isikhashana. Imvume inganwetshelwa ezinye izinsuku ezingu-30 ebese ezinyanga ezintathu.
U-RSDO uyaqhubeka nokwahlulela udaba lwesicelo kanye nokuthatha isinqumo maqondana nesicelo sokukhosela.
Isimo sokuba ngodinga isiphephelo sisebenza iminyaka emibili, kodwa odinga isiphephelo kumele abhale incwadi ecela ukubuyekezwa noma ukunwetshwa kwesimo sakhe sokumba ngodinga isiphephelo, ezinyangeni ezintathu ngemuva kokuba kuphele isikhathi saleyo mvume yodinga isiphephelo.
Izicelo zingathatha isikhathi sokufinyelela kumaviki ayisithupha.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
<fn>GOV-ZA. Applicationforchangeofgender.2010-03-25.zu.txt</fn>
Gcwalisa ifomu lesicelo le-BI-526E kunoma yiliphi ihhovisi lezaseKhaya eNingizimu Afrika. Yenza isicelo kwinxusa noma imission uma ungaphandle kwezwe.
Khipha isitifikedi sokuzalwa.
Kwisimo somuntu izitho zakhe zangasese esezishintshiwe ngokuhlinzwa noma ngokunikezwa imithi, angafakela imibiko echaza uhlobo nemiphumela yaleyo nqubo eyenziwe noma ukwelashwa okusetshenzisiwe noma okulungiselelwe ngodokotela abenza leyo nqubo noma abasebenzisa lokho kulashwa.
Kwisimo nesimo, nikeza umbiko ochaza indlela ubulili umuntu angayo okwamanje, ukuthi uhambisane nesicelo. Lo mbiko kumele wenziwe ngudokotela ohlole umenzi wesicelo ukuze aqinisekise ubulili abonakala eyibo.
Khipha umbiko okhishwa ngudokotela wezingqondo oweluleke umenzi wesicelo onikeza imininingwane ephelele yodaba, ikakhulukazi umlando walo, kanye nesimo umuntu abonakala ekuso ngokwemizwa nomqondo maqondana nokushintshwa kwakhe.
Uma umenzi wesicelo eneminyaka engu-16 noma ngaphezulu kwayo, kumele kwenziwe isicelo somunye umazisi.
Kumele kuthathwe izigxivizo zeminwe ukuze kwenziwe isiqinisekiso ngokomthetho, kanye nokufakela ulwazi olusha kwi-HANIS database.
Le nkonzo ingathatha amaviki angu-8.
Qaphela: Amafomu awatholakali kulayini we-internethi. Sicela uxhumane nehhovisi eliseduze lonyango.
<fn>GOV-ZA. Applicationfornaturalisation2.2010-03-25.zu.txt</fn>
Noma wubani onemvume yokuhlala unomphela eNingizimu Afrika ukufanele ukwenza isicelo sokuba yisakhamuzi saseNingizimu Afrika ngenqubo ebizwa i-naturalisation ngemuva kweminyaka emihlanu yokuba yisakhamuzi esihlala unomphela.
Noma wubani oshade nesakhamuzi saseNingizimu Afrika ukufanele ukuba yisakhamuzi esivela kwelinye izwe ngemuva kweminyaka emibili ngemuva kokuthola imvume yokuhlala unomphela ekhishwe lapho eshada.
Ingane eneminyaka engu-21 enemvume yokuhlala unomphela ikufanele ukuba yisakhamusi esivela kwelinye izwe, masishane ngemuva kokuba kukhishwe imvume.
Gcwalisa ifomu lesicelo le-BI-63 kanye ne-BI-757 kunoma yiliphi ihhovisi lezaseKhaya. Yenza isicelo kwinxusa noma imission uma ungaphandle kwezwe.
Khipha imvume yokuhlala unomphela esebenzayo noma i-exemption.
Gcwalisa ifomu le-SAP kanye nesethi ephelele yezigxivizo zeminwe ukuthola isitifikedi sokuba msulwa sasemaphoyiseni.
Fakela ifomu eligcwalisiwe le-BI-9 nesethi ephelele yezigxivizo zeminwe kanye neithombe ezimbili zosayizi we-ID uma uneminyaka engaphezu kwengu-15. Lokhu kwenzelwa ukuthi uthole umazisi ngemuva kokuba kwemukelwe isicelo sakh sokuba yisakhamuzi sezwe kodwa esivela kwelinye izwe.
Umzali obhekene nengane angenza isicelo egameni lengane esencane ngeminyaka emthethweni noma kunini lapho lowo osemncane ehlala eNingizimu Afrika unomphela ngokusemthethweni.
Umazisi izokhishwa ebese ithunyelwa umenzi wesicelo.
Abenzi bezicelo izicelo zabo ezingamukelwanga bazokwaziswa ngokufanele.
Izicelo zingathatha izinyanga ezingu-2 ukuya kwezingu-4.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
Qaphela: Amafomu awatholakali kulayini we-internethi. Sicela uxhumane nehhovisi eliseduze lonyango.
<fn>GOV-ZA. Applicationforrecognitionofavarietylisting.2010-03-25.zu.txt</fn>
AboMnyango wezoLimo bagcina uhla lwezinhlobo ezibalulekile zezitshalo ezehlukene zemifino nezithelo zezolimo. Ukubika izitshal ngenhloso yokulandela umthetho kanye nokubandakanywa kwazo kuhla lwezinhlobo zezitshalo kwenziwa ngesicelo. Okulandelwayo wukubaluleka kwenhlobo yesitshalo kwezomnotho weNingizimu Afrika.
ifomu eligcwaliswe ngokuphelele application form a technical questionnaire izimali ezibekiwe okumele zikhokhelwe isicelo nohlolo imbewu noma izinqanyana ezisetshenziselwa ukwandisa izitshalo isigunyaziso esibhaliwe somnikazi, uma ungeyena umtshali owandisayo, inhlobo ekhethiwe noma yathuthukiswa.
Sicela ucacise kwi-questionnaire uuthi lenhlobo kumele iqhathaniswe naziphi izinhlobo ezaziwayo eNingizimu Afrika, izinhlobo ezintsha kumele ziqhathaniswe ukubona ukwehluka kwazo.
Uma kudingeka ukuvikeleka ngokulandela amalungelo abandisi bezitshalo , abenzi bezicelo belulekwa ukufaka izicelo kanye-kanye ukonga isikhathi kanye nemali.
Inqubo yokufakelwa kuhla kwezinhlobo, izothatha okungenani isikhathi esisoswa sesizini yokutshala nokukhula kwezitshalo.
<fn>GOV-ZA. ApplicationforregistrationofGroup2fertilizer.2010-03-25.zu.txt</fn>
Inkampani yaphesheya ngeke yakwazi ukwenza isicelo sokubhalisa eNingizimu Afrila. Zinkampani ezibhalise lapha ezweni kuphela, isakhamuzi saseNingizimu Afrika, noma inhlangano esemthethweni ebhalise eNingizimu Afrika engenza isicelo somanyolo.
ukudidiyelwa komanyolo okukhulunywa ngakho, kungeke kwahluka kudidiyelo olubhalisiwe imininingwane kanye namagama amukelwe kwilebuli noma kumphongolo ngeke kwaguqulwa ngaphandle kwemvume ebhaliwe ka-Registrar imibandela ebekiwe ngesikhathi sobhaliso kumele ilandelwe ubhaliso okukhulunywa ngalo ngeke lwadluliselwa kwabanye osayizi bezikhwama noma bemiphongolo ngeke bashintshwa ngaphandle kwemvume ebhaliwe ebuya ku-Registrar.
Isicelo sobhaliso lokudla kwemfuyo kanye nomanyolo kumele sibe nalokhu incwadi ehambisana nesicelo ebuya kulowo obhalisile, noma kulowo oqokelwe ukumela obhalisile.
igama le-product inombolo yobhaliso uma iproduct isibhalisiwe isizathu sokuthumela isicelo incwadi yokuvuma uma kudingeka imvume kulowo obhalisile inani lemali okumele ikhokhelwe amasheke athunyelwa odwa angahambi nesicelo kumele ahambisane nencwadi yencazelo isitifikedi sohlaziyo noma idata sheet.
Amafomu esicelo kumela afakelwe kwizicelo ezintsha kanye nezichibiyelo kubhaliso olukhona, okubandakanya nokushintsha kwe-formulation; fakela amafomu amabili u gcwalise ifomu ngokugcwele, ngaphandle kokuchaza ngezicelo ezedlule, inombolo yekhasi noma amanye ama-product . Enye kungaba yikhophi.
Umuntu oqokwe ngokomthetho, okumele kube nguye ozoxhumanisa inkampani no-Registrar, kumele asayine amafomu ezicelo.
Igama kanye nenombolo yobhaliso ye-product kumele isetshenziswe njengoba kuchaziwe kwisitifikedi sobhaliso . Noma yiluphi ushintsho, ngisho noma luluncane kangakanani, luzothathwa njengesichibiyelo.
Fakela amafomu ezicelo kwihhovisi lezokuphatha. Ukuhambisa amafomu kuma-Technical Adviser, kuzochitha isikhathi ngokubambezela inqubo.
afakele ngamabili bhala ngeSingisi noma nge-Afrikaans. Asikho isidingo sokuba namalebuli aprintwe ngazo zombili izilwimi.
kumele abhalwe ngokucacile; ngokulandela iformat eyiyo musa ukufakela izinombolo kwizixwayiso kanye nezeluleko zokuphepha yonke imininingwane kumalebuli kumele ihambelane ncamashi naleyo efakelwe kwifomu lesicelo.
Ubhaliso kamanyolo , ingathatha izinyanga ezintathu ukuya kwezine.
<fn>GOV-ZA. ApplicationforthereissueofanID.2010-03-25.zu.txt</fn>
Kubantu omazisi babo abalahlekile, abantshontshiwe noma abalimele.
Kubantu abenza izicelo zokushintshwa kwemininingwane yabo ziqu.
Kubantu isimo sabo sokuba yizakhamizi ezishintshile.
Kwabesimame abangena emendweni, noma abafuna ukushintsha izibongo zaboo zakudala.
Kubantu abahlala ngaphandle okwesikhashana kodwa abebenomazisi.
Abantu ababuya ngaphandle abanemvume esebenzayo yokuhlala unomphela.
Gcwalisa ifomu lesicelo le-BI-9 kunoma yiliphi ihhovisi lezaseKhaya eNingizimu Afrika. Yenza isicelo kwinxusa noma imission uma ungaphandle kwezwe.
Fakela isitifikedi sakho sokuzalwa noma ipasi lakudala elalinikezwa ngaphambi komhlaka-1 kuJuly 1986.
Fakela izithombe ezimbili zosayizi kamazisi.
Yenza ukuthi kuthathwe izigxivizo zeminwe yakho ukuze irekhodwe kuhla lwabantu ezweni.
Khipha isitifikedi sokushada uma ushadile.
Owesimame oenza isicelo sikamazisi kanti ofuna ukubuyela kwizibongo zakhe zakudala, kumele anikeze ubufakazi bokuthi unelungelo lokusebenzisa leso sibongo.
Umuntu obuya ngaphandle owenza isicelo sikamazisi kumele afakele nemvume yakhe yokuhlala unomphela, noma isitifikedi se-naturalisation noma isitifikedi sokukhishwa ngaphansi kwesibopho.
Izicelo zingathatha isikhathi sokufinyelela kumaviki ayisithupha.
Qaphela: Amafomu awatholakali kulayini we-internethi. Sicela uxhumane nehhovisi eliseduze lomnyango eseduze nawe.
<fn>GOV-ZA. Applicationtogivenoticeofdeath.2010-03-25.zu.txt</fn>
Isitifikedi sokushona yidokhumende esemthethweni enikezwa umndeni oshonelwe lapho kubhaliswa ukushona komuntu. Lapho umuntu wangaphandle eshona eNingizimu Afrika, irekhodi liyagcwaliswa ebese kukhishwa isitifikedi sokushona sinikezwa umndeni. Izicelo zingenziwa ehhovisi laboMnyango wezaseKhaya noma kwinxusa laseNingizimu Afrika noma i-mission uma kwenziwa isicelo ngaphandle.
Ukuze uthole olunye ulwazi ngena kwi-website ethi uMnyango wezaseKhaya.
Gcwalisa ifomu le-BI-132.
Bhala incwadi enemininingwane yomuntu oshonile ebese iposelwa ehhovisi eliseduzane lezaseKhaya, uma lingekho ihhovisi lezaseKhaya endaweni yangakini.
Akukho mngcwabo oyokwenziwa ngaphandle komyalelo wokungcwaba. Umyalelo wokungcwaba yisitifikedi esinikeza isigunyaziso somngcwabo kanye nokuhanjiswa kwesidumbu ukusuka endaweni lapho umuntu ashone khona ukuya endaweni lapho azongcwatshwa khona.
Ngabangcwabi abanegunya lokukhipha umyalelo wokungcwaba.
Isitifikedi esifingqiwe : Sinikezwa ngobhaliso lokushona.
Isitifikedi esiphelele : Izicelo zingathatha isikhathi sokufinyelela kumaviki ayisishagalombili ukuya kwangu-12.
<fn>GOV-ZA. Applicationtoregisteranoldagehome.2010-03-25.zu.txt</fn>
Lomsebenzi wenzelwe abantu noma izinhlangano ezinesifiso sokubhalisa ikhaya labadala.
Gcwalisa ifomu phambi kwesisebenzi segatsha.
Thola irisidi uma ubanikeza ifomu uyigcine njengobufakazi bokuthi ufake isicelo.
Uma isicelo sakho senqatshelwa, uzobhalelwa incwadi ebeka izizathu zokuthi kubangelwa yini isicelo sakho senqatshelwa.
Uma ungavumelani nesinqumo, faka isikhalo sakho kungqongqoshe wentuthuko yezenhlalakahle noma nelungu lesigungu sekhansela ehhovisi legatsha likazwelonke noma lesifundazwe uchaze ukuthi ubangelwa yini ukuthi ungavumelani nesinqumo.
Faka isikhalo sakho kungakapheli izinsuku ezingu 90 uthole impendulo yakho.
Kungathatha amaviki amane ukusebenza isicelo sakho.
Unonhlalakahle uzomema abanye abantu njengabasebenzi bezempilo, nabasebenzi bakahulumeni wasekhaya ukuze baphenyisise leyo ndawo.
Yilowo nalowo muntu omenyiwe uzobhala umbiko wakhe ngakutholile ngenkathi aphenya.
Lemibiko uzokuthunyelwa ehhovisi lentuthuko yezenhlalakahle eseduzane ukuze kukhishwe isinqumo sokugcina.
Ukubhalisa kuya ngokuthi amandla esifundazwe angakanani kanti kuyashiyana ngezifundazwe. Ukuhlolisiswa kwekhaya ukuze libhaliswe akukhokhelwa.
Amafomu ayatholakala ehhovisi lentuthuko yezenhlalakahle eliseduze nawe.
<fn>GOV-ZA. Applicationtoreportanoccupationaldiseasetothecompe.2010-03-25.zu.txt</fn>
Ngokuya ngomthetho wokuncephezelwa kwabalimele noma abahlatshwe wukugula besemsebenzini ka 1993, abaqashi bagunyazwe ukuthi babike konke ukugula noma zonke izifo ezibangwa ngumsebenzi kubesikhwama sesincephezelo.
Abaqashi kumele bagcwalise umbiko wabaqashi wukugula okubagwe ngumsebenzi i zingakapheli izinsuku ezingu 14 emva kokuthi bazi ngesifo.
umbiko wakuqala wesimo sesigulane wesifo esibagwe ngumsebenzi isicelo sesincephezelo sesifo esibagwe ngumsebenzi ifomu elilandisa ukusebenzela endaweni ethile ebange isifo imibiko yesimo sesigulane , sizesiphole isigulane umbiko wokugcina kadokodela wesifo esibagwe ngumsebenzi. , uma isigulane sesipholile incwadi yokupopola izindlebe, uma umsebenzi eye wagcina eyisithulu angasezwa ezindlebeni ngenxa yokusebenza endaweni enomsindo kakhulu i-ENT okuyiripoti esipeshela ezohambisana nencwadi yokupopola izindlebe uma kudingekile umbiko wokusebenza kwamaphaphu uma isifo singesamaphaphu umbiko wesikhumba uma isifo singesesikhumba, mbiko wokusebenza kwegazi, kwamathe, isikhohlela ieksireyi kanye nokunye nje.
Kungathatha izinsuku ezingu 60.
<fn>GOV-ZA. ApplyforImportCertificateforLiquor.2010-03-25.zu.txt</fn>
Isitifikedi sokugnenisa ngaphakathi kwezwe sidigneka lapho ungenisa imikhiqizo yotshwala eNingizimu Afrika. Isitifikedi sokungenisa noma ikhophi kuzodingeka ngaphambi kokuba kukhululwe umthwalo echwebeni lokungenisa.
Ongenisa ngaphakathi wenza isicelo sesitifikedi sokungenisa kanye kumkhiqizo. Ngemuva kwalokho, isitifikedi sokungenisa singasetshenziswa, inqaba nje uma kungashintshanga inhlanganisela , okungaphakathi, usayizi webhodlela, kanye nelebuli yalowo mkhiqizo.
Isitifikedi sokungenisa sizodingeka kwimikhiqizo enotshwala obungaphezulu kwephesenti elilodwa, obungeniswa ngenhloso yokuphuzwa, kanti buyingxenye yomthwalo womuntu siqu, ofika eNingizimu Afrika, kodwa uma ngabe lowo mkhiqizo uma uphelele ungeqi amalitha angu-12 ngevolumu kanti futhi ulethelwe inhloso yokuziphuzela nje kwalowo muntu, yena, nomndeni wakhe kanye nabavakashi bakhe abangabuthengi lobo tshwala.
Gcwalisa ifomu lesicelo.
Kwisimo sokungeniswa kwebhodlela, kumele ufakele isampuli kwibhodlela elinelebuli, ethengiswa ngalo.
Fakela isampuli yotshwala obungeniswa bubuningi ngebhodlela elivamile le-750ml.
Kobungeniswa bubuningi, kuzohlolwa okungenayo. Ilabuli ihlolwa lapho wenza isicelo semvume yokuthengisa isitifikedi.
Abe-division kumele bakhokhelwe , ngaphambi kokuba bakhiphe isitifikedi sokungenisa ngaphakathi ezweni.
Asikho isikhathi esibekiwe esinqunyiwe sale sevisi.
<fn>GOV-ZA. ApplyforRegistrationofFarmFeedsandPetFood.2010-03-25.zu.txt</fn>
Inkampani yaphesheya ngeke yakwazi ukwenza isicelo sokubhalisa eNingizimu Afrila. Zinkampani ezibhalise lapha ezweni kuphela, isakhamuzi saseNingizimu Afrika, noma inhlangano esemthethweni ebhalise eNingizimu Afrika engenza isicelo sokudla kwemfuyo kanye nezinonisi.
Ukudla kwemfuyo akubandakanyi utshani belala , izimpepha namakhoba , utshani befolishi engaphansi komhlabathi , imfulo yesayileji , kanye nanoma yiziphi izinhlamvu zikakolo , noma yikuphi okunye ukudla kwemfuyo okulungiswa ngumlimi ukuze akusebenzisele imfuyo yakhe.
Incwadi ehambisana nesicelo ebuya kulowo obhalisile, noma kulowo oqokelwe ukumela obhalisile.
Gcwalisa ifomu ngokugcwele, ngaphandle kokuchaza ngezicelo ezedlule, inombolo yekhasi noma amanye ama-product . Enye kungaba yikhophi.
Umuntu oqokwe ngokomthetho, okumele kube nguye ozoxhumanisa inkampani no-Registrar, kumele asayine amafomu ezicelo.
Igama kanye nenombolo yobhaliso ye-product kumele isetshenziswe njengoba kuchaziwe kwisitifikedi sobhaliso . Noma yiluphi ushintsho, ngisho noma luluncane kangakanani, luzothathwa njengesichibiyelo.
Fakela amafomu ezicelo kwihhovisi lezokuphatha. Ukuhambisa amafomu kuma-Technical Adviser, kuzochitha isikhathi ngokubambezela inqubo.
afakele ngamabili bhala ngeSingisi noma nge-Afrikaans. Asikho isidingo sokuba namalebuli aprintwe ngazo zombili izilwimi kumele abhalwe ngokucacile; ngokulandela iformat eyiyo musa ukufakela izinombolo kwizixwayiso kanye nezeluleko zokuphepha yonke imininingwane kumalebuli kumele ihambelane ncamashi naleyo efakelwe kwifomu lesicelo.
Kungathatha cishe izinyanga ezintathu ukuya kwezine ukuthi ukudla kwemfuyo nokwezilwanyana ezifuyiwe kurejistwe.
<fn>GOV-ZA. Applyforatreatypermit.2010-03-25.zu.txt</fn>
Imvume yokusebenza ngaphansi kwesivumelwano yidokhumende enikezwa abantu ababuya ngaphandle ukungena eNingizimu afrika ukuzobamba iqhaza kwizinhlelo okuvunyelwane ngazo phakathi kweNingizimu Afrika kanye namazwe athintekayo kulezo zivumelwano.
Gcwalisa ifomu le-BI - 1738 kwinxusa yeNingizimu Afrika noma imission eseduzane.
Incwadi ebuya kwinhlangano yombuso othintekayo kwisivumelwano, eqinisekisa uhlelo. Incwadi izoqinisekisa isivumelwano sohlelo okusetshenziswa ngaso, ukubamba iqhaza komenzi wesicelo okukhulunywa ngaye kuhlelo kanye nemisebenzi okulindeleke ukuthi yenziwe ngumenzi wesicelo ngaphansi kwesivumelwano.
Isitifikedi samaphoyisa sokuba msulwa somenzi wesicelo sawo onke amazwe umenzi wesicelo kanye nowakwakhe abahlale kuwo, ukusukela kwiminyaka engu-18, kanye nezingane ezincike kuye ezineminyake engu-18 ukuya kwephezulu, ezizobe zihamba nomenzi wesicelo eNingizimu Afrika.
Incwadi yokuzibophezela komqashi, lapho avuma khona umsebenzi osemahlombe akhe maqondana nezindleko zokubuyisela umenzi wesicelo emuva, kanye nalabo abancike kuye uma kunesidingo. Uma umqashi engumnyango kahulumeni, kanti engakwazi ukwenza incwadi yesibophezelo okukhulunywa ngaso, izwe eluthumela lowo muntu ngokwalo, lingenza leyo ncwadi yesibophezelo.
<fn>GOV-ZA. Applyforplantbreedersrights.2010-03-25.zu.txt</fn>
Izingxenye zezitshalo ezisetshenziswa ukwandisa ezingakaze zithengiswe eNingizimu Afrika isikhathi esingaphezulu konyaka.
Zikwisimo sezinhlobo zesihlahla, noma umvini, izingxenye ezisetshenziswa ukwandisa, ezingekho kwelinye izwe, ngokuhweba noma kwimiphakathi esikhathini esingaphezulu kweminyaka eyisithupha, noma kwisimo sanoma yiyiphi inhlobo yesitshalo, kwiminyaka emine.
kumele zibe ngezihlukene kwezinye ngendlela ecacile kunenye inhlobo ecishe ifane nalena kumele ibesabuyunifomu, okusho ukuthi zonke izitshalo ezitshalwa ngasikhathi sinye kumele zibukeke zifana kanti futhi zibe ngezezinhlobo efanayo.
kumele kube ngezizinzile , izitshalo zohlobo oluthile, ngemuva kokutshalwa kaningi-ningi , kumele zihlale zisefana nezitshalo zakudala.
kumele zibe ngezohlobo olwamukelekile.
Uma inhlobo yesitshalo ingekho kwethebuli, fakela isicelo sokumenyezelwa nencwadi ebeka isizathu esibambekayo ku-Registrar waMalungelo abandisi bezitshalo.
ifomu eligcwaliswe ngokuphelele a technical questionnaire izimali ezibekiwe okumele zikhokhelwe isicelo nohlolo imbewu noma izinqanyana ezisetshenziselwa ukwandisa izitshalo isigunyaziso esibhaliwe somnikazi, uma ungeyena umtshali owandisayo, inhlobo ekhethiwe noma yathuthukiswa.
Sicela ucacise kwi-questionnaire ukuthi lenhlobo kumele iqhathaniswe naziphi izinhlobo ezaziwayo eNingizimu Afrika, izinhlobo ezintsha kumele ziqhathaniswe ukubona ukwehluka kwazo.
Ungenza isicelo sovikelo lwesikhashana senhlobo. Lokhu kusho ukuthi inhlobo ivikelwe ngaleso sikhathi sokuhlolwa. Kumele unikeze isibopho esibhaliwe sokuzimisela ukuthi ngeke uthengise , noma yiziphi izinqanyana zokwandisa zenhlobo yesitshalo ehlolwayo kuze kufinyelele lapho lonke uhlolo seluphethiwe kanti amalungelo okwandisa isitshalo esinikeziwe. Kunconywa ukuthi kube novikelo lwesikhashana kwizitshalo lapho kwenziwa izinhlobo zohlolo ezithatha isikhathi esingaphezulu konyaka.
Uma uhla lohlobo lukhona kwinhlobo yesitshalo eyenzelwa isicelo samalungelo okwandiswa kwesitshalo, fakela izicelo kanye-kanye ukuze wonke isikhathi nemali.
Inqubo yokuhlolwa kwamalungelo okwandiswa kwesitshalo ithatha cishe isizini eyodwa yokutshala.
<fn>GOV-ZA. Applyfortaxdirectivefixedpercentage.2010-03-25.zu.txt</fn>
Lo myalelo unikezwa lapho kwenziwe isicelo sokuthi kubekwe inani elingaguquki okumele lidonswe lentela kumholo womkhokhi wentela. Umqashi kumele afake lesi sicelo egameni lomsebenzi.
Imiyalelo ayidluliselwa phambili kanti lapho umsebenzi eseshintshe isimo sakhe kwezomsebenzi, kumele kwenziwe isicelo esisha. Uma unabaqashi abangaphezu koyedwa, kumele kwenziwe isicelo somyalelo kumqashi nomqashi ngamunye.
Amakhophi ezincwadi zokuqashwa, izinkontilaki zemisebenzi kanye namanye amadokhumende afanele ayadingeka ukuqinisekisa imibandela nezimo zokuqashwa.
Umyalelo wamaphesente angaguquki azokhishelwa isikhathi esiyizinyanga ezingu-12, kanti futhi kumele uvuselelwe ngemuva kwazo.
Qinisekisa ukuthi izindaba zakho zezentela zikwisimo esifanele lapho wenza isicelo somyalelo wentela. Abe-SARS ngeke bakhipha umyalelo wentela uma ukweleda intela.
ikhophi yekontraki yomsebenzi incwadi echaza ngokufanele uma ungenayo inombolo kamazisi noma inombolo yereferense ye-PAYE.
Fakela isicelo sakho samaphesente angaguquki omyalelo ngesandla kwabehhovisi legatsha le-SARS, njengoba umsebenzi kumele afakele isitatimende semininingwane yomholo nezindleko.
Uma isicelo sesamukelwe ngabe-SARS, uzonikezwa isiqiniseko ezinsukwini ezimbalwa. Kodwa, umyalelo osemthethweni wentela ungathatha cishe amaviki amane.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
<fn>GOV-ZA. Applytoimportgoodsintothecountry.2010-03-25.zu.txt</fn>
Ngokulandela umthetho wokuphathwa kwezohwebo lwamazwe omhlaba we-International Trade Administration Act, 71 of 2002, uNgqongqoshe wezoHwebo neZimboni angathi lapho ebona kufanele noma kuyinto ewusizo ngokubonelela isizwe, angathi ngokwenza inothisi kuGazethi kaHulumeni, abeke ukuthi akukho mpahla ngaphandle kwaleyo yeklasi ethize noma yohlobo oluthize engangeniswa ngaphakathi eNingizimu Afrika; noma engangeniswa ngaphakathi eNingizimu Afrika ngaphandle kwegunya le noma ngokulandela izimo ezibekwe kwimvume enikezwe nguye noma ngumuntu ogunyazwe nguye.
Izicelo zemvume zokungenisa impahla ngaphakathi, impahla engaphansi kolawulo lwezimpahla kumele ifakelwe kwifomu elibekiwe.
Inhloso yenkonzo wukuqinisekisa ukuthi impahla ethengiswa okwesibili engeniswayo, ngeke yacikela phansi imboni yeningizimu ne-Afrika i-Southern African Customs Union . Le nqubo iqinisekisa nokuthi kuba nolawulo lwempilo yesimo sendalo kanye nangezizathu zezokuvikeleka, ukuphepha kanye nokulandelwa kwamaqophelo, kanye nolawulo ngenhloso yokulandelwa kwezizathu zezendalo.
Kumele kugcwaliswe amafomu esicelo ebese efakelwa.
Asikho isikhathi esibekiwe sale nkonzo.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
<fn>GOV-ZA. ApplytoundertakeCommercialFishing.2010-03-25.zu.txt</fn>
Ukudobela ukuthengisa kuwukusebenzisa ilungelo lakho lokudoba izinhlanzi. Lelilungelo kumele licelwe umuntu anikezwe lona ukuze alisebenzise, avune izinhlanzi olwandle noma asebenze umsebenzi ophathelene nokudoba ukuze athengise. Lifaka phakathi nokwenza umsebenzi ophathelene nokudoba kodwa ungazidli lezozinhlanzi. Ukuze usebenzise ilungelo lakho lokudoba, faka isicelo sephomedi yokudobela ukuthengisa ekhishwa ngungqongqoshe wegatsha eliphethe izindaba zenhlalo yendawo nezokuvakasha noma isiphathimandla esikhethiwe. Ilungelo eligcwele noma elinqunyelwe liyanikezwa ezinhlobeni ezithile zezinhlanzi yigatsha lwakwa DEA&T ngokubheka inani elivunyelwe lokudotshwa kwezinhlanzi enqunywa njalo ngomnyaka ngungqongqoshe wegatsha eliphethe izindaba zenhlalo yendawo nezokuvakasha.
Uqala ngokufaka isicelo selungelo lokudobela ukuthengisa ngaphambi kokuthi ufake isicelo sephomedi yokudobela ukuthengisa.
Ngaphezu kwephomedi yokudobela ukuthengisa, uzodinga iphomedi yokuthutha izinhlanzi ukuze ukwazi ukuzithutha.
Faka isicelo selungelo lokudoba ngakuthi umenywe ukuthi wenze njalo nguhulumeni abhale encwadini yezaziso zikahulumeni.
Thola ifomu lokufaka isicelo egatsheni eliphethe izindaba zenhlalo yendawo nezokuvakasha noma hamba uyolilanda lapho uzakutshelwa ukuthi ulilande khona ngabakwa DEA&T.
Fundisisa ifomu uqinisekise ukuthi uphetha zonke izimfanelo zesimiso zesicelo.
Gcwalisa, usayine ulithumele ifomu lakho namaphepha nezitifiketi ezidingekayo kanye nemali engabuyiselwa endaweni ozotshelwa yona noma ahhovisi lwakwa DEA&T eliseduze nawe.
umsebenzi wokuhluza uzoqala emuva kokudlula kosuku elibekiwe elijuba ukungena kwezicelo kanti imiphumela izomenyezelwa ngokubhalelana nabakwa DEA&T.
Isicelo sakho sizosetshenzwa izinyanga ezingu 1 kuya ku 3 noma ngaphezudlwana kuya ngokuthi umsebenzi ungakanani noma kuya ngokutholakala kwezinhlobo zezinhlanzi.
Isicelo sakho sizosetshenzwa izinsuku ezingu 7 noma ngaphezudlwana Kuya ngokuthi bangakanani abantu abafake izicelo.
<fn>GOV-ZA. Apppermitoimportfishcommercialbasis.2010-03-25.zu.txt</fn>
Ukudobela ukuzothengisa wokuthi abantu bahambe bayodoba izinhlanzi emanzini angewona ase South Africa beqonde ukuzothengisa. Ukuze ungenise izinhlanzi ezivela kwamanye amazwe uzingenisela ukuzothengisa, kumele ufake isicelo sephomedi yokwenze njalo ekhishwa yigatsha eliphethe izindaba zenhlalo yendawo nezokuvakasha noma isiphathimandla esikhethiwe. Akekho umuntu ovunyelwe ukuthi angenise izinhlanzi zakwamanye amazwe ngaphandle kwephomedi yokwenze njalo. Faka isicelo esisha sephomedi uma lena onayo isiphelelwe yisikhathi. Uma uhluleke ukuthobela lesimiso sephomedi, ingamiswa iphomedi yakho noma ihoxiswe.
Kuvumeleke Inkalankala ephelele esemakhazeni enesisindo asingu 600g ngasikhathi sinye noma umthwalo ungedluli kumathani angu 25 ngomnyaka.
Abantu abakavunyelwa ukungenisa inkalankala ephilayo.
Fundisisa ifomu uqinisekise ukuthi uphetha zonke izimfanelo zesimiso zesicelo.
ikheli labakuthengiselayo ezweni lapho izinhlanzi ziphuma khona igama elejwayelekile nelesayensi lenhlanzi nenani lezinhlanzi ozozingenisa.
ikhophi enesitembu samaphoyisa yomazisi wakho nenombholo yokubhalisa yenkampani yakho ikhophi enesitembu samaphoyisa yephomedi yokungenisa impahla evela kwigatsha lezohwebo kanye nezimboni noma isaziso sephomedi.
Gcwalisa, usayine uposele ifomu lakho namaphepha adingekayo kwabaphethe ezamanzi nesifunda sasogwini.
thumela amaphepha okuqala ngaphandle kwaloko iphomedi ingeke ikhishwe.
Imali yokufaka isicelo ingu R225.
Isicelo sakho sizosetshenzwa izinsuku ezingu 7 noma ngaphezudlwana uma amaphepha onke aphelele.
Imali yokufaka isicelo ingu R225. Izindleko zingakhushulwa njalo ngomnyaka noma ngokusho kuka ngqongqoshe wegatsha eliphethe izindaba zenhlalo yendawo nezokuvakasha noma isiphathimandla esikhethiwe besebenzisana nongqongqoshe wezezimali.
<fn>GOV-ZA. Arrangetopayoutstandingtaxesduetosars.2010-03-25.zu.txt</fn>
Izimali zentela kuvamise ukuba zikhokhelwe ngosuku olubekiwe kwinothisi yokuhlolelwa ukukhokhela intela noma nganoma yiyiphi inothisi yokukhokha ekhishwa ngabe-South African Revenue Service . Uma leli nani lingakhokhwa ngalolo suku olubekiwe, uzobasecaleni lokukhokhela inzalo kanye nama-penalty.
Uma ungakwazi ukukhokhela inani elifanele ngosuku olubekiwe, ungenza isicelo samalungiselelo okukhokhela lelo nani ngesinye isikhathi kamuva.
Ukukhokhela lelo nani kamuva maqondana nebhalansi kwi-akhawunti yakho kungabonelelwa esikhathini somkhawulo wezinyanga ezintathu, kuye ngezizathu zaleso sicelo.
Abe-SARS bazobonelela isicelo sakho nokwenza isinqumo sokugcina ngokuthi wenze amalungiselelo okukhokha kamuva. Sicela uqaphele ukuthi abe-SARS banelungelo lokunqabela isicelo sakho.
Sayina isivumelwano sokukhokha kamuva ngaphambi kokuba amalungiselelo alokhu afakelwe kurekhodi lakho lentela.
Uma uhluleka ukulandela izimo zokukhokhela intela oyikweledayo kamuva njengoba kubekiwe kwisivumelwano osisayine nabe-SARS, amalungiselelo esivumelwano azokhanselwa, ebese kuqalwa ukulandela inqubo evamile yokuqoqa imali oyikweledayo.
Asikho isikhathi esibekiwe sale nkonzo.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
Awekho amafomu okumele agcwaliswe.
<fn>GOV-ZA. Ccmapicketingruls.2010-03-25.zu.txt</fn>
Umthetho wezobudlelwane emisebenzini kubaqashi nabasebenzi we-Labour Relations Act, 1995, wamukela ilungelo lokuphiketha. Inyunyane ebhalisiwe ingagunyaza iphikethi yamalunga ayo kanye nabasekeli ngenhloso yedimonstreshini yokuthula.
Iphikethi ingabanjwa noma kukuphi lapho abantu abanelungelo lokungena, kodwa ngaphandle kwendawo yomqashi, noma ngemvume yomqashi, ngaphakathi kwendawo yomqashi.
Imitheshwana yolawulo ivumela abasebenzi ukuthi baphikethe endaweni yomqashi uma i-CCMA ibona ukuthi umqashi wenze okungalungile ngokunqabela iphikethi ngaphakathi kwendawo yakhe.
Inyunyane ebhalisiwe noma umqashi bangagcwalisa ifomu le-LRA 4.1 ukucela i-CCMA ukuthi ithole isivumelwano ngemitheshwana yolawulo lwamaphikethi ngesikhathi sesiteleka noma ukukhiyelwa ngaphandle.
Nikeza uhlangothi oluthintekayo ikhophi yalelil fomu.
Uma kunezinhlangothi ezingaphezulu kolulodwa ezithintekayo kwingxabano, noma uma ingxabano ithinta izinhlangothi ezingaphezulu kolulodwa, bhala amanye amagama kanye nemininingwane ephepheni eliseceleni ebese ufakela le mininingwane kwifomu.
Lokhu kuzoncika ngokuthi kuzothatha isikhathi esingakanani ukuxazulula ingxabano.
<fn>GOV-ZA. Certificateofacceptabilityformilkhandlingnadtransp.2010-03-25.zu.txt</fn>
Amashede obisi, yindawo lapho kusengwa khona nalapho kuphathwa khona ubisi ngendlela ehlanzekile. Isicelo sesitifikedi sokwamukeleka kweshede lokusengela ubisi, kumele senziwe ngokubhala. Isicelo kumele sibandakanye ulwazi okukhulunywa ngalo ngezansi.
Ukuze uthole olunye ulwazi, ngena kwabo Mnyango wezeMpilo.
Yenza isicelo esibhaliwe kwiziphathimandla zendawo endaweni lapho kuzosengelwa khona ubisi, noma lapho ishede izokwakhiwa khona.
Nikeza ngolwazi olulandelayo.
Isikeshi nokwendlaleka kwendawo ngesikali sika-1:100 kwazo zonke izindawo zeshede lokusengela ubisi, kanye neplani yomphansi wendawo, ukubonakala kwengxenye yendawo kanye nobude bokuya phezulu kwendawo.
Zilungiselele ukunikeza noma ngabe yiluphi olunye ulwazi olungacelwa ziphathimandla zendawo.
Isipikitela weziphathimandla zendawo, uzokwenza lonke uhlolo lwendawo. Isipikitela uthumela umbiko kanye nesincomo kwiziphathimandla zendawo.
Kukhishwa isitifikedi sokwamukeleka uma ngabe umbiko wesipikitela umuhle.
Kuye hlukahlukana kunye ngesifunda nesifunda.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
Isicelo sesitifikedi sokwamukeleka kweshede lokusengela. Lelifomu litholakala emahhovisi weziphathimandla zendawo noma kwaboMnyango wezeMpilo.
<fn>GOV-ZA. Changegeographicalnames.2010-03-25.zu.txt</fn>
Amagama ezindawo, ngamagama ayizinkomba nezimpawu emhlabeni angawemvelo noma athiwe ngabantu abe esehlelwa. Lezi zinkomba nezimpawu kungaba ngezinabantu noma ezingenabantu.
Amagama ezindawo awela ngaphansi kwegunya lohulumeni bezindawo, abandakanya imigwaqo, amabhilidi omasipala nezikwele , amapaki endawo kanye namangcwaba, kanye namabhilidi angawabantu ziqu. Amagama ezindawo awela ngaphansi kwegunya likahulumeni kazwelonke, abandakanya amadolobha, izindawo zokuhlala eziseduzane nedolobha , izindawo zokuhlalisa abantu , ammahhovisi amaposi, iziteshi, izikhululo zezindiza (aiports), izikhululo zemikhumbi (harbours), ama-highway, kanye nezindawo zemvelo zemihlaba (natural landforms) ezifana nezintaba, imifudlana (streams), imifula, amatheku (amabheyi), izinhlonhlo (amaphoyinti angenela olwandle), iziqhingi (islands), amaxhaphozi (wetlands) kanye namapaki kazwelonke.
Ngu/Ngobani abangenza isicelo sokwamukelwa kwegama: Yonke iminyango kazwelonke yohulumeni, ohulumeni bezifundazwe , ohulumeni bezindawo, abe-South African Post Office , abakhi nabathuthukisi beprophathi, noma yiyiphi enye inhlangano noma umuntu.
ulwimi igama elisuselwa kulo isisusa sencazelo yagama uma usazi inhlobo yegama elihlongozwayo, isibonelo, ihhovisi leposi noma isiteshi sikaloliwe idistriki kaMantshi noma isifundazwe lapho indawo etholakala khona ngabe ikude kangakanani noma iqonde ngakubi, inhlobo etholakala kuyo maqondana nedolobha eliseduzane noma indawo kamantshi eseduzane.
Fakela imephu kasayizi we-A4.
Fakela igama lomuntu ophakamise igama elisha.
Kukhona isikhathi sokulinda esicishe sibe izinyanga ezine.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
<fn>GOV-ZA. Communitysoundbroadcasting.2010-03-25.zu.txt</fn>
ILayisense yobuSakazi beMiphakathi inenhloso yokuhlangabezana nezidingo zobusakazi kumphakathi ukufinyelela kwiminyaka emine. Iyavuseleleka, ngaphansi kwesimo sokuthi wenze isicelo sokuvuselela ilayisense kungafiki izinyanga eziyisithupha futhi kungakadluli izinyanga ezintathu ngaphambi kosuku lokuphela kwesikhathi selayisense ekhona. Ivuseleleka kuphela ngaphansi kwesimo sokuthi onelayisense ulandela izimo ezibekwe yiziphathimandla zelayisense. Ilayisense inikezwa imiphakathi efuna ukusungula inkampani engu-Section 21, iTrust, ivoluntary association noma okunye okuyinhlangano evunyelwe ngumthetho engenzi inzuzo.
ikuqhubela phambili ilungelo lokuxhumana kanye nokukhululeka ukuveza imibono novo ukwenzela ukuthi kube nemikhakha ehlukahlukene yezokusakaza embonini ukubandakanya imiphakathi njengabakhiqizi, omininjela kanye nabalaleli ekwenziweni kwezokuxhumana nokuxhumanisa ukuba yizwi lemiphakathi ukwenziwa kwezinhlelo ezikhombisa okuthokozelwayo okuyisipesheli kanye nezidingo zesipesheli zomphakathi, okubandakanya amasiko, ulwimi, izinkolo kanye nezidingo zokuhleleka kwemikhakha ehlukene yomphakathi.
Ilayisense isebenza iminyaka emine.
UMnyango wezokuXhumana usekela abamalayisense yeminyaka emine ngobusakazi kanye nemishini yokukhiqiza , kodwa uma belandela izidingo zoMnyango.
I-ICASA izokhipha isimemo sokwenza isicelo senkonzo yobusakazi bomphakathi kanye nokunikeza ngamafrikhwensi akhona ezindaweni ezehlukene.
Sungula iqembu lokusebenzisana elizobhekana nenqubo yesicelo kanye nokuba ngumenzi wesicelo egameni lomphakathi.
ukuqoqa amasignesha emphakathini ukubhala iplani yebhizinisi ukugqugquzelela ukukhethwa kwamalunga eBhodi ngenqubo yedimokhrasi ukubheka indawo isiteshi sokusakaza esizosakazela kuyo.
Gcwalisa ifomu lesicelo ngokuprinta, ngokusebenzisa amagama amakhulu.
Fakelani ifomu lesicelo lokuqala kanye namakhophi aqinisikisiwe angu-16 kwabe ICASA nemali yesicelo.
Izicelo ezingagcwalisiwe ngokuphelele, zizobuyiselwa kumenzi wesicelo kanti ngeke samukela emahlombe ethu ukuphazamiseka okungabakhona.
Kungathatha izinyanga ezingu-3 ukuya kwezingu-4.
U-R250 wokukhipha ilayisense ngemuva kokuba isivunyelwe.
Ifomu lesicelo lizoba yingxenye yesheduli yeGazethi kaHulumeni.
<fn>GOV-ZA. Companysharecapital.2010-03-25.zu.txt</fn>
Njengoba ukubhalisela inkampani enamasheya ezimali kuyisixaka-xaka , kunconywa ukuthi abenzi bezicelo badinga ukusebenzisa abameli bomthetho.
I-Memorandum kanye ne-Articles zenkampani kumele zenziwe kanye nokuhlela ukuthi zihambelane nenkampani ngaphandle kokuba namasheya kanti futhi lokhu kuqinisekiswe ngu-notary public oyiprofeshinali yezomthetho. Inkampani kawonkewonke , ingamukela iThebuli A kwifomu lesicelo ngokuphelela noma ngokuthi liguqulwe lihambelana nesidingo sekhastama, inqaba nje uma lisalandela umthetho wezinkampani we-Companies Act, 1973. Inkampani yangasese ingamukela iThebuli B kwifomu lesicelo ngokuphelele noma ngokuthi liguqulwe lihambelane nesidingo sekhastama ngokuphelele, inqaba nje uma lisalandela umthetho wezinkampani we-Companies Act, 1973.
Nikezela ngesigunyaziso somthetho kummeli womthetho, esichaza ukuthi umgunyazisa ukuthi enze izinto egameni lakho.
CM2: Imemorandamu yesivumelwano kanye nokunye - CM2A - CM2B - CM2C uma kunabanamasheya abangaphezulu koyedwa , noma i-2D, uma kunonamasheya oyedwa.
Kungathatha izinsuku ezifinyelela kwezinhlanu ukubhalisa inkampani enamasheya ezimali zokuqala umsebenzi.
<fn>GOV-ZA. Consenttoadoption.2010-03-25.zu.txt</fn>
I-adopshini isho ukwamukela ukuba ngumgadi ngokomthetho wengane, ngokulandela inqubo yosiko nesemthethweni yengane engeyabanye abazali ngokuzalwa.
Ubaba ngokuzala wengane ezalelwe ngaphandle komendo.
Umyalelo we-adopshini ukhishwa yinkantolo yezingane ekudistriki lapho ingane ehlala khona.
Inkantolo yezingane ingakhipha umyalelo ngemuva kokubunelela umbiko obekiwe owenziwe ngusonhlalonhle ogunyaziwe ngokomthetho.
Yenza isicelo somyalelo we-adopshini enkantolo yezingane ekudistriki yalapho ingane ezothathwa ngokothemthetho ehlala khona. Ngoba zonke izinkantolo zomantshi zisebenza njengezinkantolo zezingane, ungenza isicelo kumabhalane wenkantolo yezingane.
Umsizi wenkantolo uzothi, uma lokhu kungakenziwa, acela usonhlalonhle ogunyaziwe ukuthi aphenyisise ngesicelo.
Ekugcineni kwesiphenyisiso, usonhlalonhle uzonkeza umbiko kwinkantolo yezingane lapho okwenziwe khona isicelo. Ngaphandle kokuba kudingwa yinkantolo, umbiko ngeke wadalula ukuthi ngobani nokuthi bakuthi abazali abafuna ukuthatha ingane ibe ngeyabo ngokomthetho - noma ingane, uma isivele ingakubo - ngaphandle kwemvume ebhaliwe.
Uma inkantolo yeneliseka ngombiko, kanye nanoma yiluphi olunye ulwazi ngabazali abafuna ukuthatha ingane ngokomthetho bayenze eyabo, ingathi ngokubona kwayo, ibonelele isicelo ebese ikhipha umyalelo we-adopshini ngaphandle kokulalela omunye umuntu. Kodwa ingenza lokho kuphela uma kungekho ophikisa isicelo.
Uma isicelo singakaphethwa, noma singeke saphethwa, kuyobekwa usuku lokulalela udaba lwesicelo enkantolo yezingane. Umabhalane wenkantolo yezingane uyokhipha inothisi kwi-Form 1A Notice to prospective adoptive parents ukwazisa abazali abafuna ukuthatha ingane ngokomthetho ukubazisa ngokulalelwa kodaba.
Abazali bokuzala bengane ngeke babakohna enkantolo ngesikhathi sokulalelwa kodaba lwe-adopshini yengane yabo, ngaphandle kokuba inkantolo, ngokubona kwayo ibavumela ukuthi babekhona, uma inkantolo ibona ukuthi ukubakhona kwabo kuzobonelela isidingo sengane.
Inkantolo ingacela abazali noma umgadi wengane ukuthi bakhiphe imvume ebhaliwe. Inkantolo ingacela nemvume ebhaliwe yengane uma ingaphezulu kweminyaka engu-10, kanti inkantolo yeneliseka ukuthi ingane iyaqondisisa ngodaba nokubaluleka kokuvuma.
Uma kunoma yisiphi isigaba sokulalelwa kodaba, inkantolo ibona ukuthi kukhona izizathu ezibambekayo zokuthi ingaceli imvume ebhaliwe yabazali ngokuzala ingane, inkantolo ingacela umabhalane wenkantolo yezingane ukuthi akhiphe inothisi noma i-Form 22 ye-Notice to parent to advance reasons in terms of regulation 21 , 21 kulowo mzali. Inothisi izocela umzali ukuthi avele enkantolo yezingane uma efuna ukunikeza izizathu zokuthi kungani ukuvuma kwakhe kumele kungabekelwa eceleni.
oinothisi yanikezwa ngokufanele kumzali kanti futhi asikho isizathu esibambekayo sokuthi umzali ehluleke ukuvela enkantolo, inkantolo ingathi ngokushesha ilalele udaba ebese ikhipha isehlulelo sodaba.
o lapho inothisi efanele ibingeke yanikezwa umzali, inkantolo ingathi, ngokubona kwayo, ikhiphe inothisi kumzali futhi, uma ingabona kufanele, noma ngokushesha ilalele udaba ebese ikhipha isehlulelo sodaba.
Lapho inkantolo yezingane ibonelela isicelo se-adopshini, ukunikezwa kumbiko obhaliwe onikezwa ngusonhlalonhle ogunyaziwe , noma omunye umuntu onegunya, lokhu kuyoba wubufakazi obanele ngendikimba yalokho okufakwe kumbiko.
Noma yiluphi uhlangothi oluthinteka ngokuqonde ngqo ngombiko, lungacela uktuhi indikimba yombiko idalulwe. Lokhu kuyokwenziwa ekulalelweni kodaba.
Ukhomishana oqondene nodaba, uyochaza ngokucacile kuhlangothi oluthintekayo imiphumela yokuhluleka ukuphikisa umbiko kanye nokuphikisa izitatimende ezivela kumbiko.
Ekulalelweni kwesicelo, umenzi wesicelo kanye nomzali okhishelwe inothisi, bayoba namalungelo afanayo kanye namandla njengomuntu osodabeni lwesinyathelo senkantolo kamantshi engeyona eyamacala obugebengu ngokulandela ukupheqululwa nokuphequlula ngemibuzo ofakazi , ukunikeza ubufakazi kanye nokukhuluma nenkantolo.
Isikhathi sokubonelela isicelo sincike kusixaka-xaka sesicelo.
Inothisi yomzali wengane ezothathwa ngabanye izonikeza imininingwane eyenele noma izizathu zokungaceli imvume yabo yokukuthi ingane ithathwa ngabanye ukuyenza eyabo. Inothisi izonikezwa okungenani ezinsukwini ezingu-21 ngaphambi kosuku lokulalelwa kodaba.
Uma umama wengane enqaba ukunikeza ukuvuma, kuyokwenziwa isicelo enkantolo yezingane kungakapheli izinsuku ezingu-14.
Ubaba wengane ngokuzala, ezalelwe ngaphandle komshado, uyothi kungakapheli izinsuku eziyisikhombisa, zokukhishwa komyalelo wenkantolo, enze isicelo sokushintsha imininingwane yakhe kumadokhumende okubhalisa ukuzalwa kwengane.
Ngemuva kokufakela isicelo sesichibiyelo, ubaba wengane ngokuzala, ezalelwe ngaphandle komshado, uyokwazisa umabhalane wenkantolo yezingane lapho okwenziwe khona isicelo se-adopshini yengane. Kumele enze lokho ngokubhala, achaze nosuku, nendawo lapho enze khona isicelo sesichibiyelo.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
<fn>GOV-ZA. Consularandagencyservicesinsouthafricaandabroad.2010-03-25.zu.txt</fn>
Ukuthintana nabomndeni noma abangane abase South Africa egameni lezakhamuzi zaseMzansi azikwamanye amazwe uma kunenkinga ethize.
Ukuxhumana neziphathimandla zakuleyondawo ukuze zifune zize zibathole abakhi baseMzansi abakwamanye amazwe. Loku akubafaki labo abafunelwa amacala abawenzile befunelwa ukushushiswa.
Ukwelekelela imindeni ngokwenza ukuthi izimali abathumelana zona zifinyelele kulabo abasebunzimeni kwamanye amazwe.
Ukuphasa nokweluleka abantu abazithola basenkingeni yokuthunjwa.
Inhlobo yenkinga abantu abazithola bekuyona nokulondolozeka kwabasebenzi bakahulumeni kungakhinyabeza indlela esiphuthuma ngayo ukuyosiza.
Sithintana nabomndeni balabo Bantu ababoshwe kwamanye amazwe uma besicela ukuthi sense njalo.
Senza ukuthi izimali abathumelana zona zifinyelele kulabo ababoshiwe kwamanye amazwe, sibe sihlonipha imithetho yalawo mazwe, kanye nemithetho yabhange lase South Africa elikhulu I risevu bhange, yokuthunyelwa kwezimali kwamanye amazwe.
Senza ukuthi izincwadi ababhalelana zona, kanye nemithi abathumelana yona zifinyelele kulabo abasebunzimeni kwamanye amazwe. Loku sikwenza sithobela imithetho yegatsha lezangaphandle nezimali ezibhadalwayo uma uthumela utho ngaphandle nokuhlonipha imithetho yezwe elimbophile umuntu. Izimali ezibhadalwayo uma uthumela utho ngaphandle kuyenzeka zibukezwe ngokuhamba kwesikhathi.
Ukusiza ekuthumeleni izincwadi zomthetho kubamangalelwa abakwamanye amazwe ngokulandela izindlela zezinkantolo zethu.
Ukusiza uma abanye befake isicelo sokuthi ummangalelwa athunyelwe ezweni labo azobhekana namacala athweswe wona, noma becele ulwazi oluthile mayelana namacala abantu bezwe lakithi abakumanye amazwe, nasekuthumelaneni imithetho ethile evela kulelinye izwe iye kwelinye, nobufakazi obudingekayo ngokulandela izindlela zezinkantolo zethu.
Sithumela nezitifiketi nezincwadi ezithile zemithetho nokufakazela ukuthi ziyizona ngempela ezakwahulumeni.
Silekelela namaqoba obugebengu ngezindlela eziningi ngaphandle kosizo lwemali.
Sinikeza izeluleko, nobuholi nokuphasa kubazali abazithola besenkingeni yokuthi abantwana bathwelwe ngenkani ngomunye wabazali bomntwana bahamba naye baya kwelinye izwe ngokusebenzisana nehhovisi lommeli womndeni. Lapho kunobufakazi bokuthi impilo nokulondolozeka komntwana kusengozini, lendaba iphathwa njengephuthumayo.
Sikunikeza nohlu lwabameli bakuleyo ndawo.
Siyakuboleka imali encane ephuthumayo.
Sazisa nabomndeni uma kwenzekile umuntu wafa akwelinye izwe, noma ehlatshwe wukugula okuyingozi noma elimele kabi. Siyelekelela siphinde seluleke mayelana nezidumbu zabantu base South Africa abafele kwamanye amazwe, kodwa-ke asinikani imali.
Sicela iziphathimandla zakuleyo ndawo ukuthi ziphenyisise uma isakhamuzi saseMzansi sife ngendlela esolisayo noma sigetshengiwe.
Sinikeza ubuholi nezeluleko uma abantu bafuna ukuthola izintandane ngokusebenzisana negatsha lentuthuko yezenhlalakahle.
Sinikeza usizo nobuholi kubantu bakwamanye amazwe mayelana nabantu bamazwe abo abase South Africa.
Sinqeda abafuna ulwazi noma sibalayele ukuthi bangaya kuphi ukuze bathole usizo abaludingayo.
Yimiphi imisebenzi noma usizo esingaluniki singamanxusa akahulumeni?
asikukhiphi ejele asingeni phakathi emihambisweni yezinkantolo zamanye amazwe asinikani izeluleko ngezomthetho asigxamalazeli noma siqale ukuqubeka kwemisebenzi yenkantolo asiceli iziphathimandla zendawo ukuba baphathe abantu baseMzansi ngedlela yokukhetha asiphenyi amacala obugebengu noma okufa emazweni asikuphenyeli ubugebengu kwelinye izwe asibhadaleli ukushiswa kwesidumbu, ukunqwaba noma ukuthwala isidumbu usibuyise ekhaya e South Africa asimthathi umntwana obethunjiwe esiphoceleli umthetho wase South Africa wokuthi umntwana unikwe bani enkatolo noma siphocelele inkantolo yelinye izwe ukuthi ikhiphe isigwebo ngokuthi umntwana unikezwa bani asikukhokheli ehotela, kubameli kubodokodela noma ezinye izindleko asikukhokheli imali yokuhamba asewenzi umsebenzi wabezokuthutha nabezezindiza noma amabhange asikutholeli indawo yokuhlala, nomsebenzi noma sikutholele iphomedi yokusebenza asikugcineli impahla noma sikufunele okulahlekile asemukeli izincwadi zakho zeposi asikunukezi izinzuzo zakho zempesheni nezabelo ezithize asibalekeleli abantu abayizakhamuzi zamazwe amabili kulelozwe lesibili.
Thintana nomele izwe lase oseduzane nawe, noma ihhovisi lomqondisi omkhulu, igatsha lamanxusa kwigatsha lezangaphandle epitoli. Kuzoya ngenhlobo yosizo olufunayo, kuzodingeka umazisi wakho osebenzayo, uma ungabaza, shaya ucingo ufunisise.
Imisebenzi yamanxusa isebenza amahora eyi 24 , izinsuku ezingu 7 ngeviki, ngempela sonto nakusihlwa usizo ulinikezwa ngokubambisana nondlu yokwelekelela yegatsha esepitoli.
<fn>GOV-ZA. CrimeStop0860010111.2010-03-25.zu.txt</fn>
I-Crime Stop inezikhungo zokushayela izingcingo eziningi ezibhekene nokuqokelela ulwazi oluvela emphakathini ngezigebengu kanye nemisebenzi yazo yobugebengu. Amalunga omphakathi asizwa ngabasebenzi bama-call centre abaqeqeshwe kahle ngokuphendulana nezingcingo nokuthola ulwazi olufanele. Lokhu kwenza ukuthi abantu bakwazi ukwazisa abeNkonzo yezamaphoyisa aseNingizimu Afrika ngobugebengu ngendlela ephephile futhi engabafaki kwisimo sengozi. Uma ufisa ungakhetha ukuthi ungazidaluli ukuthi ungubani. Ama-agent arekhoda nanikeza ulwazi ngezingcingo nokuthi ngobani abashayelayo awavunyelwe kwi-Crime Stop ukwenzela ukuthi abashayela izingcingo bakwazi ukuhlala bengaziwa uma bengafuni ukwaziwa. Ulwazi olunikezwayo luthunyelwa kumafokisi.
Qaphela: lokhu kwenziwa kuphela ngokuthola imvume yakho.
Oxhumana naye kwisikhungo sezingcingo uzokubuza imibuzo, kanti uma ulwazi onikezela ngalo, lungasetshenziswa, uzokunikeza inombolo yekhodi yakho wedwa.
Uma ulwazi lungeke lwasetshenziswa, oxhumana naye uzokuchazela ukuthi kungani lungeke lwasetshenziswa nokukunikeza iseluleko sendlela ongathola ngalo olunye ulwazi olubanzi.
Ulwazi olungasetshenziswa luxhunyaniswa nenombolo yekhodi onikezwe yona.
Uzocelwa ukuthi ushayele ucingo e-Crime Stop kwinombolo ethi: 08600 10 111 ngesikhathi esithile ukuchazelwa ukuthi ngabe ulwazi lube wusizo yini kanye nokuthola umklomelo uma ukufanele ukuwuthola.
Okuxhunyanwa naye ngocingo uzobeka phansi ucingo uma engakholwa ukuthi usenguye lomuntu oke washayela ucingo kuqala. Lena yindlela yokuvikeleka esetshenziswayo futhi ngeke kwabanezingxoxo ngayo.
Abe-Crime Stop bazodlulisela ulwazi olunikezwe kwabeyunithi ethize ephenyisisayo, ukuze balandelele indaba, kanti futhi nokubanikeza isicelo sokuthi babuyise umbiko kumahora angu-24 ngomphumela wophenyisiso ngokushesha ngendlela okungakhonakala ngayo.
Uma oshayela ucingo ukubika ngobugebengu ekufanele ukuthola umklomelo, isikhulu esiphenyisisayo, yisona okumele sibhekane nodaba lomklomelo kanye nendlela yokuthola umklomelo, ngokulandela inqubo yokukleyima ye-NI2/2001.
Abe-Crime Stop bazodlulisela ulwazi olunikezwe kwabeyunithi ethize ephenyisisayo, ukuze balandelele indaba, kanti futhi nokubanikeza isicelo sokuthi babuyise umbiko kumahora angu-24 ngomphumela wophenyisiso ngokushesha ngendlela okungakhonakala ngayo.
Uma wena oshayela ucingo ukubika ngobugebengu ukufanele ukuthola umklomelo, isikhulu esiphenyisisayo, yisona okumele sibhekane nodaba lomklomelo kanye nendlela yokuthola umklomelo, ngokulandela inqubo yokukleyima ye-National Information 2/2001.
Asikho isidingo sokugcwalisa amafomu ngoba ubugebengu bubikwa ngocingo. Kodwa, uma ubika ubugebengu ngokusebenzisa i-website yabakwa-SAPS, gcwalisa ifomu lemibono ngendlela ye-elektroniki.
<fn>GOV-ZA. Customarylawmarriages.2010-03-25.zu.txt</fn>
Umthetho we-Customary Marriages Act waphasiswa njengomthetho ngomhlaka 15 Novemba 2000. Uma wawusumendweni wosiko ngaphansi komthetho wosiko ngaphambi kwalolu suku, kusho ukuthi umendo wakho wamukelwe ngaphansi kwalo mthetho omusha. Uma owesilisa esevele enamakhasikazi angaphezu koyedwa, yonke le mendo yamukelwe ngaphansi kwalo mthetho omusha. Lo Mthetho wamukela umendo wosiko ongenelwe ngemuva kwalolu suku, kanye nokubeka imitheshwane yolawulo yokuthi abantu abaganana ngaphansi komthetho wosiko, okumele bayilandela ukuze imendo yabo yamukelwe.
Qaphela ukuthi le mendo yokosiko ibihlala njalo yamukelekile ngaphansi komthetho wezamasiko.
Ngabe kumele ngiwubhalise nini umendo wami?
Uma wawushade ngaphansi komendo wezamasiko ngaphambi komhlaka-15 Novemba 2000, umendo wakho kumele ubhaliswe naboMnyango weZangaphakathi. Uma washada ngemuva kokuba kuphasiswe umthetho, kumele ubhalise umendo zingakapheli izinyanga ezintathu.
Imendo yoSiko kanye nokuHlanganyela impahla Yonke imendo yosiko engenelwe ngaphambi kokuba lo Mthetho uqale ukusebenza, kusho ukuthi ingenelwe ngaphansi kokuhlanganyela impahla . Lokhu kusho ukuthi umyeni nonkosikazi wakhe banesabelo esilinganayo empahleni, imali noma iprophathi, kanti lokhu kusho ukuthi bahlanganyele nezikweledu. Uma izinhlangothi zombili zithanda ukuthi umshado wabo ungabi ngohlanganyele impahla , kuzomele bangenele ikontilaki ngaphambi kokuganana eyaziwa ngelokuthi yi-ante nuptual contract. Uma befuna ukushintsha ngemuva kokuba sebeshadile, kumele benze isicelo eNkantolo ePhakeme.
Ngaphansi koMthetho womshado woSiko we-Customary Marriages Act, unkosikazi unelungelo nesikhundla esilinganayo nomyeni sokuthatha isinqumo ngokuthi kumele kwenzekeni ngempahla. Unkosikazi oganwe ngaphansi komthetho wosiko, unelungelo lokungenela isivumelwano ngaphandle kosizo lomyeni.
Ngabe kwenzekani lapho umyeni wami efuna ukuganwa ngomunye unkosikazi?
Umyeni kumele angenele isivumelwano/ ikontilaki ebhaliwe, ezobeka ukuthi ngabe kumele kwenzekeni ngempahla, kanti futhi umyeni kumele enze isicelo enkantolo sokwamukelwa kwekontilaki ebhaliwe. Inkantolo kumele iqinisekise ukuthi amalungelo empahla awo wonke amakhosikazi avikelwe.
Kwenzekani lapho sifuna ukungenela umshado wesilungu ngemuva kokuba siganene ngaphansi komendo wokosiko?
Uma umyeni wakho engenawo amanye amakhosikazi, ningashada ngaphansi komthetho wesilungu kanti futhi nangaphansi komthetho wosiko. Kodwa, wena noma yena, ngeke nakwazi ukungenela umendo wokosiko nabanye abantu lapho nisashadene ngaphansi komthetho wesilungu.
Umyeni noma unkosikazi angabhalisa umendo emahhovisi aseduzane ezoMnyango weZangaphakathi Kweluleka ukuthi nihambe nobabili ukuyobhalisa umendo ukuze ubhaliso lusheshise.
Kodwa uma omunye phakathi kwenu enqaba, ungayobhalisa uwedwa, kodwa ngokuletha ubufakazi obufanele.
izinombolo zikamazisi yakho, amagama, kanye nezinsuku zokuzalwa zakho nezomyeni wakho amagama abazali bomyeni kanye nakankosikazi, kanye negama ababusi ombusi wendabuko imininingwane yesivumelwano selobola, kanti futhi nabantu ababili ababengofakazi bomendo incwadi ebuya kumholi wendabuko noma isitatimende esifungelwe kwabomthetho.
kwesikhulu sobhaliso, noma umuntu obekwe ngokomthetho, ogunyaziswe nguMqondisi-Jikelele ukwenza leyo misebenzi ngokulandela imitheshwana yenqubo.
Isikhulu sobhaliso, noma umuntu ogunyazwe ukwenza lokho, uzothumela isicelo kwabehhovisi eliseduzane lesifunda noma ledistriki, laboMnyango, ukuze bafakele lolu lwazi kurejista yobhaliso lwabo bonke abantu.
Gcina isitifikedi endaweni ephephile, ngoba sibalulekile.
Isitifikedi esifingqikwe sikhishwa ngaso leso sikhathi.
Isitifikedi esiphelele, sithatha amaviki ayisithupha ukuya kwayisishagalombili.
Isikhulu sobhaliso sizokwazisa uma senqaba ukubhalisa umendo wosiko njengoba kubekiwe emthethweni, sichaze nezizathu zokwala kwaso.
ukufuna nokukhipha futhi irejista yomend o wokosiko noma amanye amadokhumende asekelayo maqondana nerejista: Ngu-R53.
imali engu-R11 ikhishwa ngabaganani kumuntu ogunyaziwe maqondana nesicelo sobhaliso lomendo wesinto, esinikezelwa lowo muntu ogunyaziwe.
Sicela ubuze kumuntu enixhumana naye kwaboMnyango weZangaphakathi, ukuthi anichazele izindleko ezikhona.
Qaphela: Amafomu awatholakali kulayini we-internethi. Sicela uxhumane nehhovisi eliseduze lonyango.
<fn>GOV-ZA. DeathofsouthAfricancitizensabroad.2010-03-25.zu.txt</fn>
Igatsha lezangaphandle lisebenzisana namanxusa alo kwamanye amazwe linikeza usizo lokuxhumana nokuthutha, nezeluleko kubomndeni wesakhamuzi sase South Africa esifele kwamanye amazwe.
Inxusa lase South Africa lizokwelekelela abomndeni ukuthola ukuthi kuzobiza malini ukuze bakwazi ukuthatha isinqumo esiyisona.
Uma usebenzisa abangqwabi kubalulekile ukuthi wazi ukuthi kuyakhokhwa.
Indlela izinto zenziwa ngayo iyashiyana kulizwe ngelizwe, loko kuzoxhaphazela ukushesha komsebenzi. Inxusa noma igatsha lezangaphandle lizokweluleka.
Uma isidumbu sibuyiswa, kunemithetho iqinile mayelana nezokwethutha ezifunwa yigatsha lezempilo.
Abomndeni bangazikhethela ukusishisa isidumbu besebebuyisa umlotha.
Umngqabi kulelozwe angawenza lomsebenzi. Inxusa lase South Africa kulelozwe lingabekhona uma kushiswa isidumbu uma abomndeni befuna ufakazi kanti bona abaphumeleli ukuba khona.
Abomndeni bangazikhethela ukuthi bamngqwabele kulelozwe umufi.
Uma abomndeni womufi bengatholakali noma bengenayo imali yokwenza loku okungaphezulu kungacelwa ukuthi umufi angqwatshwe njengomfokazana.
Iziphathimandla zalelozwe zinikeze abomndeni ulwazi lokuthi ungqwatshwe kuphi owakubo.
Uma usuthethe isinqumo ngendlela oyifunayo, sayina isitetimende esifungelwayo usithumele ehhovisi lomqondisi omkhulu: inxenye yamanxusa egatsheni lezamgaphandle.
Yonke imininingwane yokuthintana nekhodi yendawo.
Ayidingeki iphomedi uma ubuyisela akhaya umlotha wesidumbu asishisiwe.
Yonke imininingwane yokuthintana nekhodi yendawo.
Uma ithuna lisendaweni yomuntu, incwadi yemvume evela kumninindawo evumela ukungqwatshwa noma ukumbhiwa kwesidumbu iyafuneka. Noma imvume ivele kuziphathimandla zendawo njengomphathi wamathuna, umasipala wendawo noma bezempilo.
Uma ithuna lisendaweni yomuntu, incwadi yemvume evela kumninindawo evumela ukumbhiwa kwesidumbu iyafuneka.
Yonke imininingwane yokuthintana nekhodi yendawo.
Amafomu okumele agcwaliswe akunamafomu agcwaliswayo.
<fn>GOV-ZA. Deathregister.2010-03-25.zu.txt</fn>
Isitifikedi sokushona yidokhumende esemthethweni enikezwa umndeni oshonelwe lapho kubhaliswa ukushona komuntu. Lapho umuntu wangaphandle eshona eNingizimu Afrika, irekhodi liyagcwaliswa ebese kukhishwa isitifikedi sokushona sinikezwa umndeni. Izicelo zingenziwa ehhovisi laboMnyango wezaseKhaya noma kwinxusa laseNingizimu Afrika noma i-mission uma kwenziwa isicelo ngaphandle.
Bhala incwadi enemininingwane yomuntu oshonile ebese iposelwa ehhovisi eliseduzane lezaseKhaya, uma lingekho ihhovisi lezaseKhaya endaweni yangakini.
Akukho mngcwabo oyokwenziwa ngaphandle komyalelo wokungcwaba. Umyalelo wokungcwaba yisitifikedi esinikeza isigunyaziso somngcwabo kanye nokuhanjiswa kwesidumbu ukusuka endaweni lapho umuntu ashone khona ukuya endaweni lapho azongcwatshwa khona.
ngabasebenzi boMnyango wezaseKhaya amalunga ezenkonzo yamaPhoyisa aseNingizimu Afrika, noma ngabangcwabi abanegunya lokukhipha umyalelo wokungcwaba.
Isitifikedi esifingqiwe : Sinikezwa ngobhaliso lokushona.
Isitifikedi esiphelele : Izicelo zingathatha isikhathi sokufinyelela kumaviki ayisishagalombili ukuya kwangu-12.
Qaphela: Amafomu awatholakali kulayini we-internethi. Sicela uxhumane nehhovisi eliseduze lonyango.
<fn>GOV-ZA. Employmentinthepublicservice.2010-03-25.zu.txt</fn>
Izikhundla zemisebenzi kwiminyango kazwelonke neyezifundazwe zigcwaliswa ngokufuna abasebenzi ngokucela abantu ukuthi benze izicelo, kulabo abangasebenzeli uHulumeni. Izikhundla zemisebenzi kwizikhundla eziphezulu, emkhakheni wezokuphatha ophezulu, kumele zikhangiswe kuzwelonke ngaphakathi nangaphandle kweNkonzo yokusebenzela uHulumeni.
Izikhundla zikhangiswa kwi-Public Service Vacancy Circular eqokelelwa njalo ngeviki ngaboMnyango wemisebenzi kahulumeni nezokuphatha . Uma kufunwa abantu abangasebenzeli uHulumeni, lowo Mnyango kazwelonke noma wesifundazwe uzokhangisa ngalezo zikhala zemisebenzi kwabezindaba zamaphepha.
I-website yekheli elithi: Public Service Vacancy Circular, yazisa abasebenzi bakahulumeni ngezikhundla zemisebenzi ezikhona ngaphakathi kweNkonzo yemisebenzi kaHulumeni. Abantu abangasebenzeli uhulumeni, kodwa abathokozela izikhundla ezikhangisiwe, kumele baqale babuze kulowo mnyango okhangisayo uma bengenza izicelo. Imininingwane yokuxhumana nalowo mnyango okhangisile inikezwa kwi-Circular.
Eminye iminyango efana nawoMbutho wezokuVikela ungacela ukuthi wenze uhlolo lwezempilo ngaphambi kokuba kubonelelwe isicelo sakho.
Ukuze uthola , ngena kwi-website yoMnyango weMisebenzi kaHulumeni nokuPhatha.
Ungathola incwadi yokwamukela isicelo sakho, kodwa lokhu kuya ngalowo mnyango.
Inqubo yokufuna abasebenzi kanye nokukhetha iyehlukahluka kwiminyango kahulumeni nakhona ingaphethwa esikhathini esifishane.
Ifomu lesicelo alikhokhelwa.
<fn>GOV-ZA. Exchangeofforeignlicence.2010-03-25.zu.txt</fn>
Amalayisensi okushayela akhishwe ngamanye amazwe avunywa eMzansi azoshintshwa abe ngamakhadi uma abawaphethe befaka isicelo selayisensi yaseMzansi ngokulandela umthetho wezinqola ezihamba emgwaqweni ka 1996.
Isicelo sokushintsha iphomede yakwamanye amazwe kumele iphelezelwe yilayisensi yokushayela ekhishwe yilelozwe.
Ilayisensi yakwamanye amazwe noma iphomede yakwamanye amazwe ingashintshwa ukuze ibe ngeyaseMzansi uma ofaka isicelo eyisakhamuzi sakuleli noma enephomede yokuhlala njalo.
Ilayisensi yankulelinye izwe kumele ibe ngesebenzayo ngosuku ishintshwa kanti futhi kumele ibe ibhalwe ngolunye lwamalimi asemthethweni akuleli. Uma kungenjalo isicelo kumele size nehumusho oluvela kumuntu owaziyo.
umazisi omukelekile eMzansi, njengomazisi, umazisi owokwesikhashana, ipasipoti yaseMzansi, noma ipasipoti yakwelinye izwe ihamba nephomede yokuhlala eMzansi incwadi evela kusiphathimandla esaziwayo ifakazela ukuthi lelayisensi yakwelinye izwe iyasebenza, lencwadi kumele isho isigaba selayisensi ilayisensi yakwelinye izwe izithombe ezingezona zombala zencwadi yomazisi ezine khokha imali enqunyiwe.
Uzohlolwa amehlo ngaphambi kokuba ilayisensi yakho ishintshwe.
Isaziso: ungeke udinge ukuthi ubhale uhlolo lwelayisensi yokushayela. Uzonikezwa ilayisensi yokushayela okwesikhashana ezophela emuva kwezinyanga eziyisithupha ngaphandle kokukhokha.
<fn>GOV-ZA. Exchangeprogrammepermit.2010-03-25.zu.txt</fn>
Imvume yokushintshisana ingakhishwa kumuntu wangaphandle obamba iqhaza kwezokushintshisana kuhlelo lwezamasiko, ezonomnotho nezenhlalisano yabantu, olugqugquzelelwa noma oluphethwe yinhlangano yangaphandle noma umkhakha wumbuso, noma umkhakha wesikhungo semfundo ephakeme ngokuhambisana nomkhakha kahulumeni wangaphandle. Yenza isicelo semvume yokushintshisana kwinxusa yaseNingizimu Afrika noma kwi-mission eseduzane nawe.
Gcwalisa ifomu le-BI-1738.
Fakela ipasipoti yakho kanye nesicelo.
Khipha incwadi ye-entity, yenhlangano, noma umndeni lapho ofuna ukuyokwenza khona uhlelo eNingizimu Afrika, eqinisa isimo noma ubukhona balolo hlelo lokushintshisana. Incwadi kumele ibe wubufakazi bokuthi ukufanele ukubhalisela noma ukubamba iqhaza kuhlelo, kanti futhi kumele kukhombise ukuthi i-entity, inhlangano noma umndeni uzobhekana nawe ngesikhathi uhlezi eNingizimu Afrika.
Ukuthola incwadi evela kumkhakha kahulumeni ofanele noma ovela kwinhlangano esekelayo ezweni lakini, eqinisa isimo noma ubukhona bohlelo lokushintshisana neNingizimu Afrika kanye neqiniso lokuthi wamukelwe ukubhalisa kuhlelo.
Isicelo sithatha izinsuku zokufinyelela kwezingu-30.
<fn>GOV-ZA. Exportcertificateforliquor.2010-03-25.zu.txt</fn>
Abahlongoza ukuthumela impahla ngaphandle kwezwe kumele bangene kule-website:www.dawineonline.co.za, lapha abazothola khona uhlelo lwe-inthanethi ngayo yonke inqubo yokuthumela impahla ngaphandle kwezwe. Abathumela impahla ngaphandle kwezwe kumele baphalise ngaphambi kokuba basebenzise uhlelo.
Ukubhalisela ukuthumela impahla ngaphandle kwezwe, ungathumela i-email kuleli kheli elithi: rhonelb@nda.agric.za. Bazokuthumela lonke ulwazi oludingwa ngumuntu othumela impahla ngaphandle ukuze ubhalise.
Yeza sonke isicelo kwi-inthanethi.
I-consignment ngayinye yotshwala ethunyelwayo kumele ihlukuniswe neminye yotshwala. Isampuli ecishe ibe ngamalitha angu-2.25 kumele ikhishwe kwi-consignment ukuze izwiwe ukunambitheka kwayo . Amasampuli kumele afike ehhovisi ye-Liquor Products kungakashayi ihora lesine ngoLwesibili ukuze azwiwe (tasting) ngoLwesine, kanti afike kungakashayi ihora lesine (4:00) ngoLwesine ukuze azwiwe ngoLwesibili olulandelayo.
Ukuhlolwa kwe-consignment ethunyelwa ngaphandle ngemuva kwamahora okusebenza kwamahhovisi: Ngu-R520 ngehora noma ingxenye yalo.
Faka isicelo kwi-inthanethi.
<fn>GOV-ZA. Exportmarketing.2010-03-25.zu.txt</fn>
Abe-EIMA bahlinzeka abathumela izimpahla ngaphandle kwezwe ngosizo lwezimali ukuze bakwazi ukuyobonisa ngemikhiqizo kanye nezinkonzo abo kumazwe angaphandle kanye nokubasiza ngenqubo yokubameshanisa ukuthola ukuthunyelwa kwezimpahla ngaphandle kanye nokutshalwa kwezimali zangaphandle ngokuqonde ngqo ezweni. Abe-EIMA babuye basize ngokunciphisa izindleko zokuthumela impahla ngaphandle.
Amafomu esicelo kanye namabhukwana emikhombandlela yakhona kumele kufundwe ngokuhambisana kwako. Isicelo siyophumelela kuphela uma sihambisana nezidingo ezibekwe kumaBhukwana emiKhombandlela.
Funda la madokhumende ngokucophelela ukuze uqondisise imitheshwana yolawulo kanye nezinqubo.
Uhla oluphelele lwamadokhumende okumele afakelwe kanye nesicelo kunikeziwe. Amabhukwana emikhombandlela azokhombisa, uma kukhona amanye amadokhumende adingekayo.
Amabhizinisi avunyelwe ukufakela izicelo ezifinyelela kweziyisithupha ngonyaka, kodwa kufakelwa kuphela ezine kwisikimu esisodwa. Noma yini okunye okuhlukile kulokhu, kumele kugunyaziswe nguMininjela ophezulu we-EMIA.
Amafomu esicelo kumele agcwaliswe kahle nakhona afakelwe ngesikhathi esibekiwe kwisevisi nesevisi ye-EMIA.
Izicelo ezifakelwa ngemuva kwesikhathi, ngeke zabonelelwa.
Uma isicelo sakho siphelele futhi sihambisana nawo onke amadokhumende asekelayo kanyenokulandela imibandela yokwamukelwa, singabonelelwa ukuze sivunyelwe.
Abe-EMIA bazokwazisa ngokuthi ngabe isicelo sako sivunyelwe yini noma salelwe kumahora angu-48 ngemuva kokwenziwa kwesinqumo sokugcina.
Izicelo ngeke zavunyelwa ngomlomo. Kumele uqinisekise ukuthi uthola ukuvunywa kwesicelo sakho okubhalwe phansi ngaphambi kokuba uhambe.
Ikhophi yesazizo sokuvunyelwa kwesicelo kumele kuhambisane nakho konke ukuxhumana kanye/noma ama-submission amanye amadokhumende kwabe-EMIA. Uma abe-EMIA bethola ezinye izincwadi zokuxhumana nawe noma amadokhumende, angabandakanyi incwadi yokuvunyelwa kwesicelo, abe-EMIA, ngeke babekwa icala uma la madokhumende elahleka noma efakelwa kwenye indawo engafanele. Uma la madokhumende elahleka noma ebekwa kwenye indawo engafanele, lokhu kungaphazamisa noma ukulibazisa inqubo yezamahhovisi.
Uma isicelo sosizo sesivunyelwe, kumele kugcwaliswe ifomu lokukleyima le-EMIA, kanye namadokhumende asekelayo kanye nohla lwemibuzo okumele kugcwaliswe ebese kufakelwa kwabe-EMIA kungakapheli izinyanga ezintathu ukusukela ngosuku okumele kubuyiswe ngalo ukusukela kwindawo yokwenziwa kwebhizinisi elivunyelwe.
Uma ama-ayithemu noma amadokhumende maqondana nekleyimi engekho ngemuva kwezinyanga ezintathu, ikleyimu ngeke isavunyelwa.
Amazinga okwenziwa kwesevisi ahlukile ngokuya ngesevisi nesevisi.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
Izinkampani noma abanikazi abangabodwa bebhizinisi kumele bafakele izitifikedi ezisasebeza zokukhokha intela ukuze bazuze kwisikimu.
Sicela ubheke kwi-website ye-dti. Isevisi nesevisi inefomu layo lesicelo kanye nemikhombandlela yayo. Amafomu ekleyimu ayatholakala nakumasevisi ehlukene.
<fn>GOV-ZA. Exportplantsandplantproducts.2010-03-25.zu.txt</fn>
Thola ulwazi kothumela kuye impahla owangaphandle noma i-agent yalelo lizwe elamukela impahla ukuthi ngabe yini izimo zokuhlolwa kwezifo zezilwane kulelo lizwe elamukela okuvela kuwe. Abe-NPPO baseNingizimu Afrika nabo bangakunikeza ulwazi.
Ngokusebenzisana ne-NPPO of South Africa, thola ulwazi lokuthi ngabe uyakwazi yini noma kawukwazi ukuhambisana nezimo zokungenisa impahla ebuya kulelo lizwe ofuna ukungenisa impahla yalo.
Abe-NPPO of South Africa bakhipha isitifikedi esigunyazisa ukuthi impahla kayinazifo uma impahla ihambelana nezidingo zokungeniswa kwempahla kulelo lizwe ethunyelwa kulo.
Izimpahla kumele sithunyelwe kungakapheli izinsuku ezingu-14 ngemuva kokuba zihlolwe okokugcina.
Isitifikedi sokuqala sokugunyaza ukuthi impahla ayinazifo kumele sihambe nempahla.
Uma izitshalo noma imikhiqizo yezitshalo ezithunyelwa ngaphandle zifika echwebeni lokungena kulelo lizwe ezithunyelwa kulo, izipikitele zezitshalo be-NPPO yalelo lizwe impahla engeniswa kulo, bazogcina leyo mpahla ukuze ihlaziywe nokuhlolwa.
I-agent noma ongenisa impahla kumele abe nawo wonke amadokhumende okungenisa impahla azowakhombisa izikhulu zechweba okungene kulo impahla kulelo lizwe.
Isikhathi sokukhishwa kwesitifikedi sesigunyaziso sokuthi impahla kayinazifo sincike kulowo mkhiqizo uqobo kulelo lizwe, bheka kwi-website ethi: export protocol.
<fn>GOV-ZA. Fingerprintsclearance.2010-03-25.zu.txt</fn>
Le nkonzo itholakala kubantu abadinga ukuthola isiqiniseko ngesimo sabo kwezobugebengu, ngoba befuna ukulishiya leli baye kwelinye izwe, noma befuna ukuyosebenza kwilizwe langaphandle isikhathi eside.
Isitifikedi sizokhishwa sichaze ukuthi ngabe kukhona yini amacala obugebengu arekhodiwe ngomenzi wesicelo.
Nikeza ngezigxivizo zayo yonke iminwe yakho, ezizothathwa esiteshini samaphoyisa esiseduzane nawe, kwabe-SAPS Criminal Record Centre. Qinisekisa ukuthi amagama akho agcwele, isibongo, usuku lokuzalwa, indawo owazalelwa kuyo, kanye nenombolo kamazisi kufakelwa kwifomu leminwe.
Hamba nomazisi wakho esiteshini samaphoyisa ngoba kuzofuneka ubufakazi bobuwena.
Sicela uqaphele ukuthi ezinye iziteshi zamaphoyisa zamukela izicelo ngamahhora okusebenza kuphela.
Izakhamizi zaseNingizimu Afrika ezihlala ngaphandle kwezwe zingenza izicelo eziteshini zamaphoyisa kulawo mazwe ezikuwo noma kumanxusa eNingizimu Afrika . Imigxivizo yeminwe ingathathwa kwifomu eligunyaziwe lalelo lizwe. Ifomu lemigxivizo yeminwe kumele lisayinwe yilowo muntu okuthatha imigxivizo yeminwe. Imigxivizo yayo yonke iminwe kanye nekhophi likamazisi lomenzi wesicelo noma ipasipoti, lokhu kumele kuhambisane nesicelo.
Isitifikedi sokuba msulwa sizokhishwa mahhala, uma sicelwa kungakapheli izinyanga eziyisithupha zesicelo sokuqala. Ngoba izitifikedi zigcinwa kumarekhodi izinyanga eziyisishagalolunye kuphela, kumele kwenziwe isicelo esisha ngemuva kwezinyanga eziyisishagalolunye.
Ukukhishwa futhi kungakapheli izinyanga eziyisithupha kwenziwa mahhala.
Amafomu afanele okugxivizwa kweminwe agcwaliswa yisikhulu sephoyisa.
<fn>GOV-ZA. Fireprotectionassociations.2010-03-25.zu.txt</fn>
Onke ama-Asosiyesheni okuvimbela imililo kumele abhalise naboMnyango wezaManzi namaHlathi.
Abenzi bezicelo abafisa ukubhalisa kungenzeka kudingeke ukuthi bafezekise imibandela ethize okungenzeka ibe ngaphambi kobhaliso noma ngemuva kobhaliso. Lokhu kubandakanya nemibandela ekhonjiswe kwisichibiyelo somthethosisekelo wama-Asosiyesheni.
Gcwalisa ifomu ebese ulifakela ehhovisi labe-DWAF eliseduzane nawe.
Isicelo sakho sizohlolwa kanti uma samukelwe, abomnyango bazacela ukuthi ugcwalise i-Form 2: Isicelo sobhaliso ye-asosiyesheni yokuvimbela imililo.
Isicelo sakho, sizohlolwa futhi, kanti uma samukelwe, abomnyango bazokhipha isitifikedi sobhaliso.
imininingwane ye-asosiyesheni yokuvimbela imililo eyenza isicelo imininingwane yomuntu oqala inqubo yobhaliso lwe-asosiyesheni yokuvimbela imililo eyenza isicelo sokubhaliswa isiqinisekiso sokuthi akukho mnikazi oye akangabandakanywa ngamabomu emihlanganweni noma ezingxoxweni maqondana nolwazi lwe-asosiyesheni yezivimbela mililo imininingwane ngendawo i-asosiyesheni yezivimbela mililo eyenza isicelo enegunya kuyo isiqinisekiso sokuthi ayikho enye i-asosiyesheni yezivimbela mililo enenhloso yokusungula lapho noma ekhona kuleyo ndawo lapho le asosiyesheni eyenza isicelo sakhona isiqinisekiso somuntu osungula ukubunjwa kwe-asosiyesheni yokuvimbela imililo isincomo ngofanele omele uhulumeni wendawo isincomo ngomele ihhovisi lesifunda lobomnyango wezamanzi namahlathi isiqinisekiso ngomqondisi ophezulu wesifunda waboMnyango wezaManzi namaHlathi.
Cishe ngeke kwathatha izinsuku ezingu-30 zokusebenza ukuhlola isicelo kanye nokubhalisa i-asosiyesheni uma lonke ulwazi oludingekayo lunikeziwe.
<fn>GOV-ZA. ForfishVessel.2010-03-25.zu.txt</fn>
Awukho umkhumbi wangaphandle ozonikezwa ilayisensi yokudoba yase South Africa ngamphandle uma usebenzisana ngokubambisana nomuntu onelungelo wase South Africa bedoba. Kumele bathintane negatsha eliphethe izindaba zenhlalo yendawo nezokuvakasha bengakaqalisi ukudoba ukuze kutholisiswe ukuthi ukuqasha umkhumbi wangaphandle kuvumelekile yini enhlobeni ethize yezinhlanzi nokuthi maphepha mani adingekayo ukuze imvume inikezwe.
Uma ngokomgomo kwemukeleka ukuthi kusetshenziswe umkhumbi wangaphandle, ofaka isicelo kumele athole ifomu lokucela ukusebenzisa umkhumbi wangaphandle ehhovisi eliseduze naye lakwa DEA&T.
igama lomkhumbi wokudoba igama nimininingwane yomnikazi womkhumbi amandla omkhumbi ubude nokuthi uthwala kangakanani inombholo obhaliswe ngayo umkhumbi izwe obhaliswe kulona umkhumbi isitifiketi sokuphepha esivela kulelozwe.
Yonke imikhumbi yangaphandle kumele ibe nomshini osebenzayo okuthiwa yi INMARSAT CVMS othintana nabaphethe ezamanzi olwandle. Kumele ufakazelwe yilabo abaphethe ezamanzi olwandle.
Esicelweni sakho, yisho ukuthi nguyiphi isekisheni yokudoba ozosebenza kuyona nokuthi uzodoba Isikhathi esingakanani.
Uma umkhumbi ungewona okhethiweyo ngokuya ngomthetho welungelo, ofaka isicelo kumele agcwalise ifomu lokugudluzela lomkhumbi kwenye indawo.
Ukuze umkhumbi unikezwe ilungelo lokudoba, ofaka isicelo kumele agcwalise ifomu lephomedi ehambelana nesekisheni yokudoba lomkhumbi ozodoba kuyo. Okokugcina, uma ofaka isicelo acabanga ukuthi lomkhumbi uzodoba olwandle olunamagagasi aphezulu, kumele agcwalise ifomu lokudoba endaweni enjalo.
Isicelo sokusebenzisa umkhumbi wangaphandle kungathatha izinsuku ezingu 14 uma onke amaphepha ephelele.
<fn>GOV-ZA. GiveNoticeofabirth.2010-03-25.zu.txt</fn>
Inothisi yokuzalwa kumele inikezwe abazali noma umnakekekeli osemthethweni, kanti uma umzali noma abazali bengakwazi ukwenza lokho, umuntu ocelwe ngomunye wabazali noma umnakekeli osemthethweni anganikeza inothisi.
Fakela inothisi yokuzalwa kwifomu le-BI-24 kunoma yiliphi ihhovisi lezaseKhaya.
Umuntu ocelwe ukuth anikeze inothisi kumele abe nelungelo lokuthunywa elibhaliwe, okumele libandakanye izizathu zokuthi kungani abazali bengakwazi ukunikeza inothisi ngokwabo.
Uma ingane izalwe ngaphandle kweNingizimu Afrika kanti omunye wabazali eyisakhamuzi saseNingizimu Afrika ngesikhathi sokuzalwa kwengane, ukuzalwa kungafakelwa inothisi yakho kwiNxusa, iConsulate noma kunoma yiliphi ihhovisi lezaseKhaya eNingizimu Afrika.
Kwinothisi yokuzalwa enikezwa ngemuva kwezinsuku ezingu-30, kodwa ngaphambi kokuba ingane iqede unyaka, abazali noma umnakekeli osemthethweni kumele banikeze izizathu zokuthi kungani bengabhalisanga ezinsukwini ezingu-30 njengoba kudingwe wumthetho.
Uma abazali bengashadile nakhona befisa ukubhalisa ingane ngaphansi kwesibongo sikababa, ubaba kumele amukele ukuthi nguyena ubaba wayo , kwisikhala esibekelwe loko kwiFomu lokubhalisa ukuzalwa. Ubaba kumele abekhona lapho kubhaliswa ukuzalwa.
Izicelo zingathatha isikhathi sokufinyelela kumaviki ayisishagalombili ukuya kwangu-12.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
Qaphela: Amafomu awatholakali kulayini we-internethi. Sicela uxhumane nehhovisi eliseduze lonyango.
<fn>GOV-ZA. GrantApplication.2010-03-25.zu.txt</fn>
Ukuze ufaneleke kulolu hlelo, kumele ube yilunga lemiphakathi eyayicikelwe phansi ngesikhathi esedlule ubeneminyaka angu-18 noma engaphezulu kwayo ube nenhloso yokusebenzisa umhlaba ngenhloso yezolimo kuphela ube nenhloso yokulima ngokuphelele ungabe sesikhundleni sikahulumeni uzimisele ukungenela uhlelo loqeqesho ngemuva kokuthola umhlaba ube kwisimo sokufaka esivivaneni nawe nibe nihleleke kahle, uma nenza isicelo njengeqembu nokuba ne-akhawunti yebhangi.
Abalimi abaphumelelayo, abafisa ukukhulisa imisebenzi yabo yolimo, bangenza izicelo zemixhaso , kodwa inani eliphelele lwemali yosizo ngeke yaba ngaphezulu kwenani lika-R100 000. Ezinye izimali zokuqala noma zokukhulisa umsebenzi wolimo, kumele zicelwe kumabhenki.
Umxhaso yohlelo lwe-LRAD, alubuyiselwa njengemali-mboleko. Kusetshenziswa ifomyula ukubala ukuthi umuntu oyedwa uthola malini. Ukuze ufaneleke ukuthola umxhaso ka-R20 000, kumele ube nemali ozoyifakela nawe engu-R5 000. Lokhu okufakelayo akudingekile ukuthi kuze kube yimali engukheshi, kungaba yimishini yokulima, imfuyo noma enye impahla yezolimo. Ngisho nabasebenzi imbala, bangafakelwa kuprojekthi njengokuthela kwakho esivivaneni somxhaso wohlelo lwezolimo.
Khomba umhlaba ofisa ukuwuthenga. Kokunye, ungaba usunawo umhlaba, ofana nomhlaba ohlanganyelwe womphakathi.
Thintana noMnyango wezoLimo noma isikhulu somlimisi endaweni yangakini ukwenza isicelo somxhaso.
isiphakamiso sokuthi umhlaba uzosetshenziswa kanjani noma iplani yokulima ukukhetha ukuthenga nesivumelwano senani lentengo, uma niqasha ngenhloso yokuthenga uhla lwamalunga omuzi noma amalunge eqembu, uma nihlongoza ukuthola umhlaba njengeqembu isiqinisekiso sokuthi udaba lwetayitela lucacile, akukho abenze isicelo sokukhalazela ukubuyiselwa lowo mhlaba, umhlaba ubhaliswe ngegama lomthengisi, kanye nokuthi inani lentengo yomhlaba alikho ngaphezulu kwenani lentengo ezimakethe ubufakazi bokuthi insalela yemali edingekayo ikhona umbiko wokuhlola inani lentengo.
Inqubo izothatha isikhathi esingangezinyanga ezine, kodwa uma iprojekethi yenu inesixaka-xaka, kungathatha isikhathi eside kunalesi.
Umxhaso wemali engu-R20 000, izodinga ukuthi nani nibe nenikuthela esivivaneni , okulinganele u-R5 000. Kodwa umxhaso ophezulu wenani lika-R100 000, uzodinga ukuthi enikuthela esivivaneni kwenu kube yinani lika-R400 000. Phakathi kobuncane bamanani kanye namanani aphezulu , kukhona amanye amanani emixhaso aqhubekayo , ancike kulokho okufakelwa ngababamba iqhaza.
Nizonikezwa ifomu okumele niligcwalise, elivela ehhovisi lesifundazwe laboMnyango wezeMihlaba noma ehhovisi lomlimisi wendawo yangakini.
<fn>GOV-ZA. Identitydocumentforthefirsttime.2010-03-25.zu.txt</fn>
Idokhumende kamazisi , yidokhumende efakazela ubuyena bomuntu. Amadokhumende kamazisi anikezwa kwizakhamizi zaseNingizimu Afrika noma kubantu abanezimvume zokuhlala ezweni unomphela, abaneminyaka engu-16 nangaphezulu. La madokhumende anganikezwa nakunoma ngubani omunye umuntu osebenzela uhulumeni noma inhlangano esungulwe ngokulandela umthetho ngaphandle kweNingizimu Afrika, noma umuntu ocelwe ukusebenza egameni likahulumeni kwelinye izwe. Lokhu kunikezwa nakowakwakhe noma ezinganeni.
Yenza isicelo kwihhovisi eliseduzane leZangaphakathi noma imission uma ungaphandle kwezwe.
Gcwalisa ifomu le-BI-9.
Fakela isitifikedi sakho sokuzalwa noma ipasi lakudala elalinikezwa ngaphambi komhlaka-1 kuJuly 1986.
Uma ukuzalwa komuntu kungabhaliswanga , kanti futhi singekho isitifikedi sokuzalwa, gcwalisa ifomu le BI-24/15 ebese uhambisa nenye yamadokhumende asekelayo, isibonelo, isitifikedi sokubhabhadiswa, incwadi yesikole, noma isitifikedi sokukhulelwa.
Fakela izithombe ezimbili zosayizi kamazisi.
Kuzothathwa iminwe ukuze ifakelwe kuhla lwabantu ezweni.
Abenzi bezicelo abashadile kumele bakhiphe namakhophi ezitifikedi zomshado.
Owesimame owenza isicelo sikamazisi nakhona ofisa ukusebenzisa esinye sezibongo ayaziwa ngaso, kumele anikeze nobufakazi bokuthi unelungelo lokusebenzisa leso sibongo.
Umuntu obuya ngaphandle kwezwe, owenza isicelo sikamazisi , kumele afakele nemvume yokuhlala ezweni unomphela, kanye nesitifikedi sokuba nelungelo lokuba yisakhamuzi sezwe noma isitifikedi sokukhishwa phansi kwezibopho , isitifikedi somshado kwifomu le-BI-529.
Izicelo zingathatha isikhathi sokufinyelela kumaviki ayisishagalombili.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
Qaphela: Amafomu awatholakali kulayini we-internethi. Sicela uxhumane nehhovisi eliseduze lonyango.
<fn>GOV-ZA. Importanimalsandanimalproducts.2010-03-25.zu.txt</fn>
Kudingeka imvume kadokotela wezilwane ukungenisa izilwane kanye nemikhiqizo ezilwane eRiphabliki yeNingizimu Afrika.
Kukhona inqubo yemithetho okumele ilandelwe maqondana nezilwane kanye nemikhiqizo ezilwane. Ngenxa yokuthi izidingo kwezempilo zishintsha njalo, sicela nixhumane nabophiko lobuqondisi bempilo yezilwane iDirectorate Animal Health ukuthola izidingo zakamuva.
Sicela Uqaphele: Umngenisi womkhiqizo, unomsebenzi emahlombe akhe wokukhokhela amashaji ebhangi, kanye namashaji eBhangi langaPhandle uMnyango ngeke wakhipha imvume uma inani eligcwele elingu-ZAR110.00 lingakakhokhelwa.
Kwisimo lapho wenza isicelo egameni lomunye umuntu, sicela uqinisekise ukuthi ukhokha egameni lalowo muntu noma leyo nkampani.
Sicela uchaze kwifomu ukuthi ngabe imvume izolandwa noma kumele uposelwe yona.
Isiteshi sokuhlukaniswa kwezilwane zingahlaliswa nezinye i-quarantine station, eThekwini, okwamanje asisebenzi, kodwa ulwazi lungatholakala ehhovisi lenombolo ethi: +27 31 368 6011 noma ngefekisi kule nombolo: +27 31 337 7469.
Lapho kungeniswa izikhumba ezimanzi noma ezomile kanye nezindondo , ifomu lesicelo kumele liqinisekiswe ngudokotela wezilwane kahulumeni endaweni lapho ifasilithi etholakala khona. Ifomu lesicelo kumele libuye lisayinwe ngomunye kanti futhi lifakelwe isitembu sikadokotela wezilwane wombuso, ozobuye athumele ifomu ngefekisi.
Lapho kungeniswa imfuyo yepulazi ephilayo efana nezinkomo, izimvu, izimbuzi, amahhashi kumele uthole imvume yokuthuthukiswa kwezilwane ngaphambi kokuba kukhishwe imvume yempilo yokungeniswa kwezilwane.
Zombili lezi zimvume zokuqala kumele zinikezwe isikhulu sempilo yezilwane i-Veterinary Official echwebeni lokungena , izivume ezihambisana nesitifikedi sempilo yezilwane se- Isitifikedi sokuqala sikadokotela wezilwane esikhishwa ngudokotela osemthethweni wezilwane ezweni lapho impahla isuka khona esikhishwa yizwe elithumela izilwane.
Isicelo, sivamise ukuthatha izinsuku ezine zokusebenza ukuphetha ngodaba lwemvume, uma udokotela wezilwane esevumele isicelo.
<fn>GOV-ZA. Importanimalvaccines.2010-03-25.zu.txt</fn>
Ukungenisa imithi yokugonya ebhalisiwe ukusetshenziselwa izilwane, kumele ube nemvume yokungenisa impahla ebuya kwabe-Directorate Animal Health. Izimvume zokungenisa impahla zibekelwe umkhawulo wesikhathi esithize, kanye nokungeniswa kanye.
Udinga nemvume yokungenisa impahla ebuya kwabe-Directorate Animal Health yemithi yogonya ukuze ingene ezweni. Banikeza lemvume kanye kuphela, lapho usuthole isigunyaziso esivela kwabomkhandlu wolawulo lwemithi abe-Medicines Control Council, kanti futhi ngokuveza ubufakazi balokho kubo. Kulesi simo esinjena, umuthi wogonyo ongarejistiwe ungathengiswa isikhathi esithize kuphela, kuze kufinyelele isikhathi lapho usurejistiwe.
ubungakanani igama loMkhiqizo umxubo noma isithako , ezibandakanya ukujula nomkhawulo walezo zithako izwe umuthi obuya kulo abenzi bomuthi inombolo ye-batch yalowo muthi ongeniswayo i-technical data sheet noma ilebuli , enenombolo yobhaliso yenhlangano egunyazisiwe ebhekene naleyo mithi kulelo lizwe obuya kulo, lapho leyo-product erejistwe khona ichweba noma indawo engena kulo ukuthi ngabe leyo-product idingeka nini incazelo yokuthi lo muthi uzosetshenziselwa ukulinga ukuze urejistwe njengesitokwe semithi isimo sobhaliso lwawo kwezinye izindawo imininingwane ye-Trial Protocol , okubandakanya ukuthi ngabe kulindeleke ukuthi uzoqala ngaluphi usuku, isibonelelo esiyisipesheli sokuthi ngabe kuzokwenzekani ngokudla okuvela kuzilwane ezenza ukudla kanye nokuthi abanikazi bomuthi bachaza ngokufanele ngomuthi.
Sicela wenze isicelo se-veterinary import permit okungenani amaviki ayisithupha ngaphambi kwesikhathi sokungenisa lokho ohlongoza ukukungenisa. Uma abe-state veterinarian sebevumele isicelo, kuthatha izinsuku ezimbili ukuya kwezintathu zokusebenza ukuthi ihhovisi lezimvume libhekane nesicelo nokunikeza imvume.
<fn>GOV-ZA. Importormovedairyproducts.2010-03-25.zu.txt</fn>
Kudingeka imvume yodokotela bempilo yezilwane yokungenisa ngaphakathi ukuze ungenise imikhiqizo yederi eNingizimu Afrika noma ukuyihambisa ngokuyidlulisa ngaphakathi ezweni.
Lezi zimvume zokungenisa impahla zibekelwe umkhawulo wesikhathi esithize, kanye nokungeniswa kanye.
Yenza isicelo semvume okungenani amaviki ayisithupha kodwa hhayi angaphezulu kwayisishagalombili ngaphambi kwenyathelo olihlosile.
Uma imikhiqizo ihamba ngokudluliswa eRiphabhliki yeNingizimu Afrika, kumele kube nekhophi yemvume kadokotela wezilwane ebuya kulelo lizwe lapho lo mkhiqizo osiwa khona, le khophi yemvume kumele inikezwe ihambisana nesicelo semvume yokudlusa umkhiqizo, isicelo sinikezwe udokotela wezilwane weNingizimu Afrika.
Sicela niqaphele: Umngenisi womkhiqizo, unomsebenzi emahlombe akhe wokukhokhela amashaji ebhangi, kanye namashaji eBhangi langaPhandle uMnyango ngeke wakhipha imvume uma inani eligcwele elingamarandi ayikhulu lingakakhokhelwa.
Imali ingakhokhelwa nasemahhovisi loMnyango wezolimo, uhla lawo olufakelwe kamuva esigabeni esithi: Indawo nendlela yokuxhumana.
Uma wenza isicelo egameni lomunye umuntu, sicela uqinisekise ukuthi ukhokha egameni lalowo muntu noma leyo nkampani.
Asikho isicelo esiyobonelelwa ngaphandle kobufakazi bokukhokha. Ubufakazi bokukhokha kumele buthunyelwe ngefekisi kule nombolo ethi: 012 329 8292, iqondiswe ku: Ina Labuschagne.
Chaza kwifomu lesicelo ukuthi ngabe uzozilandela imvume noma kumele uposelwe yona. Qinisekisa nabehhovisi lemvume ngocingo ukuthi imvume isilungile ngaphambi kokuba uyoyilanda.
Izidingo zokungenisa imikhiqizo yenyama zitholakala ehhovisi lemvume noma kwi-website yoMnyango wezoLimo ekhelini loMnyango wezolimo.
Kuthatha izinsuku ezimbili ukuya kwezintathu zokusebenza ukubhekana nesicelo semvume uma abempilo yezilwane besivuma.
<fn>GOV-ZA. Importusedvehicle.2010-03-25.zu.txt</fn>
Uma ufuna ukungenisa izimoto ezithengiswa okwesibili noma esezike zasetshenziswa eNingizimu Afrika, udinga imvume yesipesheli ebuya kuNgqongqoshe waboMnyango wezoHwebo neZimboni noma ama-agent akhe. Ihhovisi likaNgqongqoshe lizothatha isinqumo ngokubonelela isizwe ngezimoto ezithengwa okwesibili noma esezike zasetshenziswa ukuthi zingeniswe ngaphakathi ezweni.
Kumele ufakele ifomu elichaziwe ukwenza isicelo sezimvume zokungenisa ngaphakathi ezweni. Izimvume zokungenisa impahla ngaphakathi zidingeka kuzo zonke izimpahla ezingaphansi kolawulo lwezimpahla ezingeniswayo.
Izimvume ziyadingeka ukuqinisekisa ukuthi impahla ethengiswa okwesibili engeniswayo, ngeke yacikela phansi imboni ye-South African Customs Union . Le nkonzo ithuthukisa ukulandelwa kwenqubo kwezokuphepha kanye neqophelo.
Nikeza ngekhophi yesitifikedi esiqinisekisiwe sikaMazisi wakho.
Nikeza aboMnyango ikhophi eqinisekisiwe yesitifikedi sobhaliso yemoto.
Kungathatha izinsuku ezintathu ukubhekana nesicelo sakho.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
<fn>GOV-ZA. Individualhousing.2010-03-25.zu.txt</fn>
Umxhaso lwendlu kumuntu oyedwa, yigranti kahulumeni enikezwa umuntu siqu ofuna ukuba nobunikazi besitende esinamasevisi noma izinsiza . Umxhaso lwenza ukuthi labo abazuzayo bakwazi ukungenela ikontraki nomakhi, noma ukuthenga indawo yokuhlala evele ikhona, engeyona ingxenye yeprojekthi yomxhaso wendlu osuvele wamukelwe.
Lo mxhaso ubuye usize nalabo okumele bawuthole obafisa ukukhuphula izinga lemixhaso yabo ngokuthola imali-mboleko, kanye nalabo abangakwazi ukuthola imali-mboleko.
izakhamuzi zaseNingizimu Afrika noma umuntu onemvume yokuhlala unomphela oshadile noma ohlalisana nomunye umuntu isikhathi eside umuntu oneminyaka engaphezulu kuka-21 ubudala onabancike kuye abathola umholo womndeni uhlangene ongu-R3 500 noma ongaphansi kwaleli nani umuntu ongakaze abe nendlu yokuhlala ngaphambilini abenzi-zicelo abakhubazekile abenza izicelo sokushintshelwa okuthile.
Gcwalisa ifomu lesicelo elitholakala kuphela kwaboMnyango wezeZindlu wesiFundazwe , emabhangi kanye nakomasipala.
Thatha ifomu uhambe nalo kwabomthetho ababhekana nokubhalisa ubunikazi bempahla ukusuka komunye ukuya komunye ukuyogcwalisa iSigaba G.
Thatha ifomu uhambe nalo kuMboleki noma kwisikhungo sezezimali ukugcwalisa iSigaba H umangabe leso sicelo sihambisana nokuthola imali-mboleko.
Hambisa ifomu kuSokontilaki ukugcwalisa iSigaba I, uma kuyindlu esanda kwakhiwa.
Hambisa nawo wonke amadokhumende esiqinisekiso, isibonelo, incwadi kamazisi, isitifikedi somshado, isitifikedi sokuzalwa, ubufakazi bomholo kanye netayitela lokuthenga.
Asikho isikhathi esibekiwe.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
<fn>GOV-ZA. Informationfromthedeedsregistry.2010-03-25.zu.txt</fn>
umnikazi wempahla obhalisile izimo ezichaphazela leyo mpahla imiyalelo yenkantolo yokuvimbela ukwenziwa kokuthize maqondana nempahla inani lentengiso yempahla imitheshwana yolawulo yesikimu setayitela eyingxenye yempahla ikhophi yesivumelwano esenziwa phambi komendo , ilungelo lokudlula kwimpahla yomonye umuntu, imali-mboleko yebhondi yokuthenga impahla , nokunye ikhophi yeplani yetayitela eliyingxenye yempahla , noma imitheshwana yolawulo lweSikimu seTayitela eyingxenye yempahla . , kodwa yikhophi yenhloso yokuthola ulwazi zimo ngokusungulwa kwendawo yokuhlala yabantu ulwazi oluqondene nempahla noma itayitela.
amagama aphelele/ noma inombolo kamazisi yomnikazi wempahla, noma okungenani usuku lwakhe lokuzalwa.
inombolo yesitende ye-erf kanye nenombolo ye-township, noma igama lepulazi kanye nenombolo, kodwa hhayi ikheli lomgwaqo.
hamba uye kunoma yiliphi ihhovisi lematayitela hamba uye kwideski lolwazi, lapho khona isikhulu sizosizana nawe ukugcwalisa ifomu elibekiwe kanye nokuchaza inqubo cela u-data typist ukuthi akuseshele ulwazi ngempahla , noma khokha inani lemali efanele kwihhovisi elamukela imali ebese uthatha isiliphu usibuyisela kusikhulu kwideski yolwazi . Inombolo yerisidi izofakelwa kwikhophi yakho yetayitela.
Ukusesha ulwazi kungathatha imizuzu engu-30 ukuya kwengu-60. Kwamanye amahhovisi amakhulu, ikhophi yetayitela iyaposwa, noma kumele izolandwa ngemuva kwesikhathi esithize.
Isikhulu ehhovisi lamaTayitela sizokunikeza ifomu okumele uligcwalise.
<fn>GOV-ZA. Internationalsocialservices.2010-03-25.zu.txt</fn>
I-ISS isizana nabantu ngamunye kanye nemindeni abanezinkinga umuntu ngamunye siqu noma zemiphakathi, abadinga usizo lokusebenzisana phakathi kwamazwe. Lulu sizo lutholakala kunoma yimuphi umuntu oseNingizimu Afrika noma phesheya.
Yenza isishwankathelo sodaba ngokulandela indlela ebekwe ngabe-ISS. Isishwankathelo sodaba sizochaza izimo kanye nezicelo zosizo ezidingeka kuzwe langaphandle.
Abathunyelwe kubhekwana nabo ngokulandela ukwamukelwa kwezicelo. Lapho kutholakala isicelo sokuthunyelwa esivela kumnyango weprovinsi, I-ISS SA izodlulisela isicelo sosizo kwabe-ISS Affilliated Bureau noma omele yona kuzwe langaphandle. Impendulo izoncika kuzimo zendawo.
Lapho kwamukelwe isicelo sokuthunyelwa esibuya ezweni langaphandle, abe-ISS SA badlulisela udaba kummeli wesifundazwe wendawo ozokwenza amalungiselelo nosonhlalonhle ukuphenyisisa ngalo kanye nokunikeza umbiko kwabomnyango wesifundazwe. Uma umbiko usuwamukelwe, uthunyelwa kwabe-ISS SA, okuyibona abawuhlaziyayo kanye nokudlulisela umbiko kwabathintekayo , umbiko ozohambisana nokuphawula kwabo, imibuzo noma ukuphengulula.
ENingizimu Afrika, inkonzo inikezelwa mahhala. Kwamanye amazwe, ungakhokhiswa imali yezinye izinkonzo. Lezi zimali ezikhokhelwayo ziyahluka kuzwe nezwe.
Awekho amafomu okumele agcwaliswe.
<fn>GOV-ZA. IssuanceofISTAcertificates.2010-03-25.zu.txt</fn>
Isitifikedi esiwolintshi sinikezwa lapho isampuli ithathwa ngokomthetho phakathi kwezinye ukuze ihlolwe ngaphansi kwegunya lelaborethri egunyazwe ngokomthetho okuyiyona ekhiphe leyo sampuli.
Isitifikedi esi-Green sinikezwa lapho isampuli ithathwa phakathi kwezinye ngaphansi kwegunya lelabhorethri egunyaziwe, kodwa uhlolo lwenziwa kwenye ilabhorethri nayo egunyaziwe kodwa kwelinye izwe.
Isitifikedi esiBlue sikhishwa lapho isampuli ingathathwa ngaphansi kwelabhorethri egunyaziwe, kodwa ilabhorethri egunyaziwe yona ibhekene nje nohlolo lwesampuli.
Lapho ama-lot ezimbewu eselungele ukwenziwa kwesampuli, biza umhloli ukuzothatha amasampuli.
Amasampuli anikezwa abe-OSTS abese ehlolelwa iqophelo ebese kukhishwa isitifikedi.
Kungakhokhwa ngendlela ye-elektroniki noma ngokukhokha kukhawuntala, kodwa kubalulekile ukuthi usho inombolo ye-invoice ukuze bazokwazi ukuqhathanisa imali ekhishiwe kanye ne-invoice eyenziwe.
Awukho umthetho osetshenziswayo.
Abesiteshi esigunyaziwe sokuhlolwa kwezimbewu iOfficial Seed Tasting Station, babonelela kuqala ukuhlolwa kwamasampuli ezimbewu ezithunyelwa ngaphandle. Izinhlobo ezehlukene zezitshalo zinezimo ezehlukene zokuhlolwa kanti isikhathi sokuhlolwa siyehlukahluke ukusukela ezinsukwini ezimbalwa ukuya kumaviki ambalwa.
Abe-OSTS bazimisele ukuqhumisa amasampuli ezimbewu kwikhonsayinimente noma inqwaba eyodwa ngaphansi kwezimo ezifanayo zohlolo. Kanti futhi iklayenti ingacela uhlolo olunhlobo-nhlobo. Ngeke kwanikezwa ulwazi maqondana namazinga okuhlola. Buza kuleyo ndawo ngokwayo.
<fn>GOV-ZA. Joinleanership.2010-03-25.zu.txt</fn>
Ubani ongenza isicelo?
Noma ngubani oqede isikole, ikholishi noma iyunivesithi nakhona ongasebenzi. Abantu abangasebenzi kumele babhalise njengabantu abafuna umsebenzi kuMnyango wezeMisebenzi.
Ukuthola olunye ulwazi, hamba uye kwaboMnyango wezemiSebenzi.
Cabanga ngohlelo loqeqesho kanye nomsebenzi owufunayo. Ngamanye amagama, uma uthanda ukuba ngaphandle, ungenzi isicelo somsebenzi osetshenzwa ngaphakathi ehhovisi.
Isipiliyoni somsebenzi, igama labaqashi oke wasebenza kubo nomsebenzi owawuwenza.
Amanye amakhono onawo, afana nekhono lekhompyutha, ukuthi ngabe unelayisense yokushayela, nokunye.
Bhalisa njengomuntu ofuna umsebenzi esikhungweni sezemisebenzi esiseduzane nawe. Lokhu kuzosiza abaqashi ukuthi bakuthole uma befuna ukusungula i-learnership.
Xhumana nama-SETA ukuthola ukuthi ngabe yibaphi abaqashi abanama-learnership.
Cela abangani nomndeni ukuthi bakubhekise lapho kunezithuba zemisebenzi kumanyuziphepha.
Xhumana nesikhungo sezemisebenzi i-labour centre ukuze ufakele imininingwane yakho emisha uma ishintshile.
Ubude bama-learnership buyahlukahlukana, kodwa kuvamise ukuthi kungabi ngaphansi konyaka.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
<fn>GOV-ZA. Landinvasions.2010-03-25.zu.txt</fn>
Umhlaba wombuso kanye nomhlaba onabanikazi bangasese ungangenelwa ngokungemthetho.
Uhulumeni unomsebenzi ngokomthethosisekelo ukuqinisekisa ukuthi - lapho kunesidingo khona, kanti futhi lapho kunemithombo yosizo eyenele - zonke izakhamizi zingafinyelela kumalungelo azo okuthola umhlaba kanye/noma izindlu. Kwizimo ezithile ezifana nalapho iningi labantu lingena emhlabeni ngokungemthetho, uhulumeni unomsebenzi wokusizana nomnikazi womhlaba ukuvikela umhlaba wakhe.
Abantu ziqu , abanganayo imihlaba yolimo bangaxhumana noMnyango wezeMihlaba ukuthola usizo ukuthola umhlaba ofanele wolimo. Abantu ziqu abadinga izindlu bangaxhumana nomasipala wendawo noma, uma kunesidingo, umnyango wezezindlu kahulumeni wesifundazwe noma uMnyango kazwelonke wezeZindlu, ukuthola usizo.
uzothintana nenkantolo ukuthola umyalelo wokukhipha abahlezi ngokungemthetho kumhlaba wombuso ongaphansi kolawulo lwawo inqaba nje uma amalungelo abahlezi ngokungemthetho engathikamezeki usize abahlezi emhlabeni wombuso ngokungemthetho abadinga nabangenawo umhlaba wolimo ukuthola umhlaba wolimo ofanele usize ezinye iziphathimandla zikaulumeni ukuthola omunye umhlaba ofanele onganikezwa abahlezi ngokungemthetho, abadinga izindlu lapho kudingeke khona, nalapho kunezimo ezingavamile, ukusiza abantu bangasese abangabanikazi bomhlaba wolimo umhlaba wabo ongenelwe ngokungemthetho ukususa labo abahlezi kuwo ngokungemthetho abadinga umhlaba wolimo ofanele ukuya komunye umhlaba ofanele.
Lapho khona umhlaba womuntu wangasese ungenelwe ngokungemthetho, kanti kungekho izimo ezingavamile, umnikazi wenkantolo angathintana naboMnyango wezeMihlaba ukuthola usizo, uma isidingo esibangelwe ukungenelwa komhlaba ngokungemthetho kuyidisingo sokuthola umhlaba wolimo.
Lapho umhlaba wangasese ungenelwe ngokungemthetho kanti kukhona izimo ezingavamile, umnikazi womhlaba angaxhumana nomasipala wendawo, noma uma kufanele, umnyango wesifundazwe noma uMnyango kazwelonke wezeZindlu, ukuthola usizo uma isidingo esibangele lokho kungenelwa ngokungemthetho kuyisidingo sezindlu.
Ekuqaleni, kungathatha abophiko lwe-Directorate: Ukusekelwa kwabantu ngoMhlaba izinsuku ezingu-14, ukufuna kanye nokubeka omunye umhlaba ofanele. Kodwa-ke, ngenxa yesidingo sokubonisana nabathintekayo kanye nokwamukelwa ngungqongqoshe, inqubo ingathatha cishe izinyanga ezimbili ukuya kwezintathu ukuthi iphethwe.
Izindleko ezibandakanyekayo ekutholeni omunye umhlaba ofanele, kuya ngesimo nesimo. Izinto ezifana nobungakanani bomphakathi ofunelwa umhlaba, kanye nezindleko zomhlaba kuleyo ndawo nakho kuyabonelelwa.
<fn>GOV-ZA. Legalisingofficialdocuments.2010-03-25.zu.txt</fn>
Ukwenza amaphepha ukuthi abe ngasemthethweni noma ukuveza ubufakazi bokuthi angawo qobo kungumsebenzi wokwenza ubufakazi bokuthi lapho kusayinwe khona kungikho yini, loku kusho ukuthi amaphepha kahulumeni ayananyathiselwa, avalwe asayinwe nesitifiketi se Apostille noma nesitifiketi eziveza ubufakazi bokuthi angawo qobo.
Inikeza abakhonzi ulwazi ngocingo, ngencwadi noma nge email.
Amanxusa ase Iningizimu Africa kwamanye amazwe angwenza amaphepha ukuthi abe semthethweni uma aqale enziwa ukuba semthethweni yisiphathimandla saleyo ndawo, noma enziwe ukuba semthethweni yisigaba salowomsebenzi segatsha lezangaphandle. Amanxusa akuleli awanalo ilungelo lokukhipha isitifiketi okuthiwa yi Apostille kodwa banalo ilungelo lokukhipha isitifiketi eziveza ubufakazi bokuthi angawo qobo.
Qala uthole ukuthi yiliphi iphepha ofuna ukuthi lenziwe libe senthethweni.
Umele ukuthi utshele abesigaba sokwenza into ibe semthethweni ngelizwe lapho ufuna ukuthi iphepha lisebenze khona ukuze bakwazi ukufunisisa ukuthi kudingeka isitifiketi eziveza ubufakazi bokuthi angawo qobo noma isitifiketi okuthiwa yi Apostille.
Ngumbhali noma isekela lakhe noma inkantolo ephakeme yase Iningizimu Africa.
Wena ngesiqu sakho - amaphepha athunyelwe ngalendlela ungawalanda uma uveza ubufakazi bokuthi wawaletha. Uma uthumela amaphepha akho ngokuwamikisa wena mathupha unikezwa irisidi yokuvuma ukuthi bawatholile amaphepha akho.
Ngesithunywa - isithunywa sizonikezwa iphephe lokulanda amaphepha elizodingeka mzukwana ulanda amaphepha. Isithunywa sikhokhelwa nguwena.
Ngeposi eliphuthumayo - emaphepheni akho, faka imvilopi elingana nephepha elejwayelekile enekheli lakho eseyikhokhelwe nemali yokuposa ukuze abesigaba sokwenza into ibe semthethweni bakwazi ukubuyisela amaphepha akho emuva. Bhala nencwadi esho ukuthi uthumele amaphepha angakanani ukuze enziwe abe semthethweni, nezwe ofuna ukuthi asebenze kulona, kanye nemininingwane yakho ephelele yokukuthinta.
Hambisa amaphepha akho adlule enxuseni lase Iningizimu Africa kulelozwe.
Amaphepha afakazelwe ukhomishane ofungisayo ukuthi angawo qobo. Ummeli wokulungisa izivumelwano nguye omele ukuthi awafakazele.
Izitifiketi ezingafinciwe zokuzalwa, zomshado, zokufa nencwadi efakazela umuntu ukuthi uyisakhamuzi sakuliphi izwe, ezisayiniwe zaphinde zagqotshwa isitembu yisisebenzi segatsha lezasekhaya elinemvume yokwenze njalo.
Amaphepha okuthola intandane asayiniwe, agqotshwa isitembu ngumbhali walelohhovisi lokuthola izintandane egatsheni lezomthetho.
Amaphepha okuthengisa impahla yalapha kwamanye amazwe asayiniwe, agqotshwa isitembu yigatsha lezohwebo.
Izitifiketi zemfundo ezisayiniwe zaphinde zagqotshwa isitembu yisisebenzi segatsha lezemfundo.
Incwadi esho ukuthi azikho izigibe mayelana nomshado esayiniwe yaphinde yagqotshwa isitembu yisisebenzi segatsha lezasekhaya elinemvume yokwenze njalo.
Amaphepha achaza isimo sempilo asayiniwe, agqotshwa isitembu yisisebenzi sekhansela yabantu abafundele ezempilo esinemvume yokwenze njalo.
Amahora omsebenzi omphakathi msombuluko - lwesihlanu, 08:30 - 12:30.
Abesigaba sokwenza into ibesemthethweni bazokhipha isimemezelo sezinsuku ezingu 7 uma bezovala, loku akuwafaki amaholide.
Abantu abakhokhi lutho uma kusetshenzwa amaphepha abo.
Awekho amafomu agcwaliswayo, kodwa-ke qinisekisa kuthi usho izwe lapho ufuna amaphepha akho asebenze khona.
<fn>GOV-ZA. Letterofauthority.2010-03-25.zu.txt</fn>
Umele ukuthi uthole incwadi yokugunyaza uma ufuna ukwenza loku okulandelayo ukuthenga imoto entsha noma ese isebenzile kwamanye amazwe, ukuthenga imoto yezimpahla noma inqola edonswa ngenye nokwakha noma ukuguqula kancane imoto.
Umele ukuthi ube nencwadi yokugunyaza noma imoto yakhiwe kuleli noma yakhiwe kwelinye izwe.
izimoto, amabhasi kanye nezithuthuthu izimoto ezithwala izimpahla izinqola ezidoswa ngemuva kwezimoto izimoto eziyisipesheli nje ngoJibha ohambayo, ogandaganda nezimoto zokuvuna.
Zonke izimoto, noma zakhiwe lapha eMzansi noma kwamanye amazwe kumele zilandele amazinga abekwe ngumthetho wezinqola ezihamba emgwaqweni kazwelonke ka 1996. abathenga izimoto ngaphandle kwaleli kumele baveze ubufakazi bokuthi zilandele amazinga abekwe ngumthetho wezinqola ezihamba emgwaqweni kazwelonke ka 1996 babuse e SABS okuyondawo ebhekene namazinga okwenziwa kwemisebenzi eMzansi.
Isixwayiso: ifomu ligcwaliswa ngumuntu imoto ibhaliswe ngaye.
ikhophi yomazisi incwadi yamandla okumela uma ngabe yinkampani noma yinhlangano enkulu iafidaviti evela kumaphoyisa aseMzansi uma kuyimoto eyakhiwe. Loku kefanele kufake phakathi nenombholo yenjini, neyechesi, nemininingwane yonke yomsebenzi owenziwe nokuthi izinsimbi zitholakale kuphi.
nesitifiketi semvume yamaphoyisa nesitifiketi semvume yokuthi imoto ihambe emgwaqweni nesitifiketi sesisindo semoto izithombe ezimbili zemoto.
Khokha imali enqunyiwe.
Lencwadi yokugunyaza izobe isilungile ezinsukwini ezine kuya kweziyisithupha.
<fn>GOV-ZA. LocFishVessel.2010-03-25.zu.txt</fn>
Umkhumbi wokudweba uvamise ukuba ufakelwe izinto ezizosetshenziselwa ukudweba noma okunye okuhambelana nalokhu. Umkhumbi ubandakanya onke amagiya , imishini esetshenziswayo , indawo yokugcina, impahla, kanye namafutha okuqhuba umkhumbi ngaphakthi komkhumbi. Umkhumbi wangaphakathi ungabandakanya noma yimuphi omunye umkhumbi owodwa noma ngaphezulu eselwandle ekwenzeni imisebenzi ehambelana nokwedweba.
Akukho umuntu ongavunyelwa ukusebenzisa umkhumbi wokudweba, noma yimuphi omunye umkhumbi ukusebenzisa ilungelo lokufinyelela ngaphandle kokuba kukhishwe ilayisense, ehambelana nemvume uma umnikazi womkhumbi enelayisene yelungelo lokudweba. Uma umnikazi womkhumbi engenalo ilungelo lokudweba, kumele kube nekontraki yokusebenzisa lowo mkhumbi.
Thola ifomu lesicelo kwaboMnyango wesimo seNdalo nezokuVakasha.
Kumele ube ngonelungelo lokudweba . Uma ungeyena umnikazi welungelo lokudweba onomkhumbi, kumele ufakele, noma ubandakanye ikontraki, oyiphethe nomnikazi womkhumbi ukusebenzisa lowo mkhumbi lapho ufakele isicelo selayisense yomkhumbi.
Gcwalisa ifomu ngokuprinta ngokusebenzisa amagama amakhulu kuphela, kanye nokubhala incazelo yesidingo lapho kufanele.
Khombisa ubude besikhathi sokusebenza kwawo kanye nesicelo somkhakha wokudweba lapho lowo mkhakha ohlose ukusebenza khona.
Iisicelo singathatha izinsuku ezintathu zokusebenza noma ngaphezulu kwazo, kuye ngokuthi isicelo sefakwe ngokulandela inqubo efanele.
Izindleko ziyehlukahlukana kuye ngobude bomkhumbi.
<fn>GOV-ZA. Lodgeacomplaintonfailure.2010-03-25.zu.txt</fn>
Nokuhluleka ukuhambisa umyalelo obhaliwe kummangalelwa wokuthi avele enkantolo.
Ekuhlukumeza ngokomzimba noma ngokocansi, isibonelo, ekushaya noma ekudlwengula.
Ekuhlukumeza ngamazwi, ngokomoya nemizwa noma ngokwengqondo , isibonelo, ekwethuka, ekuphatha ngendlela yomona noma ekhweleza ngokweqile njalo.
Ekukhathaza , isibonelo, ehlala ekushayela izingcingo ezicasulayo, ekuthumela izincwadi zochuku, noma ekunqabela ekwenzeni izinto, noma egadane nawe ekulandelela lapha oya khona.
Engena endaweni yakho ngaphandle kwemvume yakho.
Ekuhlukumeza ngokwezimali, isibonelo lapho umyeni noma uphathina efuna ukwenza zonke izinqumo ngemali, futhi engafuni ukukhokhela ukudla noma imali yesikole, nokunye.
Ekwesabisa, isibonelo, ekusabisa ngokukubulala uma ufuna ukuya emaphoyiseni.
Elimaza impahla yakho, isibonelo, eshisa izingubo zakho zokugqoka, ephihliza ifenisha yakho, noma edabula amathayela emoto yakho.
Ephula umyalelo okhona wenkantolo wokukuvikela.
Eziphatha nanganoma yiyiphi indlela yokukuhlukumeza, esabisa ukuphepha kwakho, impilo yakho noma indlela yakho yokuphila kahle.
Fakela isikhalazo ngokwako uqobo, ngokushayela ucingo, ngencwadi, noma nge-email kunoma yiliphi ihhovisi eliseduzane nawe labe-ICD.
Ukwamukela isikhalazo ngokubhala kungathatha cishe izinsuku ezingu-30.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
<fn>GOV-ZA. Lodgeacomplaintonmisconduct.2010-03-25.zu.txt</fn>
Inhloso yale nkonzo ukusiza amalunga omphakathi ukuthi akwazi ukubika izikhalazo kwabophiki oluzimele lwezikhalazo abe-Independent Complaints Directorate . Uma ufakela isikhalazo nabehhovisi likazwelonke le-ICD, udaba luzothunyelwa kwihhovisi lesifundazwe ukuze kuphenyisiswe.
Isikhalazo se-Class III Isikhalazo esibeka ukuthi iphoyisa noma amaphoyisa enze icala elibangele ukulimala kakhulu komzimba okuze kwabangela ukuthi umuntu ayokwelashwa esibhedlela. Lokhu kungaziphathi kahle noma icala kumele lenzeke ngesikhathi umuntu engaphansi kogcini lwamaphoyisa noma eboshwe ngamaphoyisa.
Ukusetshenziswa kabi kwamandla okunomphumela emphakathini ngokulandela ukulimala okubangekile; inani labantu abathintekile; inani lemali ethintekile; noma isikhathi lokhu okwenzeke ngaso.
Izikhalazo zezenzakalo ezenzeka kungakasungulwa i-ICD, isibonelo, zonke izinto ezenzeka ngaphambi kuka-Epreli 1997. Kanti futhi nezenzakalo ezenzeka esikhathini esingaphezulu konyaka ngaphambi kokuba zibikwe kwabe-ICD, ngaphandle kokuba kunezimo ezingavamile.
Ukuze uthole olunye ulwazi olunabile, ngena kwi-website yabe-Phiko oluziMele lweziKhalazo.
Fakela isikhalazo ngokwako uqobo, ngokushayela ucingo, ngencwadi, noma nge-email ehhovisi eliseduzane nawe le-ICD. Zonke izikhalazo kumele zifakelwe ngesikhathi samahhora okusebenza, esikhathini esiphakathi kuka-8h00 kanye no-16h30.
Abe-ICD bangakucela ukuthi unikeze ngolunye ulwazi ngaphambi kokuba kuphenyisiswe ngesikhalazo.
Uma uzizela wena mathupha, uzokhulumisana nobhekene namakheyisi noma umhlaziyi.
Ukwamukela isivakashi okwenziwa yiklayenti kungathatha cishe imizuzu emihlanu noma amaminithi amahlanu.
Ukwamukela isikhalazo ngokubhala kungathatha cishe izinsuku ezingu-30.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
<fn>GOV-ZA. Lowersoundbroadcastingservice.2010-03-25.zu.txt</fn>
ukunweba 'ukufinyeleleka' kwelungelo lokuthola ulwazi ukubandakanya ukufinyelela kweningi kumkhakha wokwenza nokukhiqiza imisebenzi yobusakazi.
ilungelo lenkululeko yezezindaba zamaphepha nababhali bezindaba nezinye izinhlobo zezezindaba , inkululeko yokuthola nokuhambisa ulwazi nezindaba nemibono, inkululeko kwezobuciko nobuqambi; inkululeko kwezomkhakha wezemfundo ophezulu kanye nenkululeko yezocwaningo.
ukusukela ekuthuthukisweni kombono, udaba lwenqubo yokulingana lubalulekile ekwenzeni ukuthi zonke izinto zihambe ngokulingana ngendlela efanele nelungile kwimboni yezokusakaza ngokukhuthaza ukungena nokusungulwa kwamabhizinisi amasha kule makethe yezokusakaza.
Ubusakazi bamarediyo bezentengiso bomthamo ophansi - kungawubusakazi obusebenza ukusakaza kuma-mall ezitolo/ezikhungweni, emabaleni emidlalo, emabaleni emibukiso, kanye nasezindaweni zamabhayisikobho okushayela ubukele uhlezi emotweni noma amanye amasevisi anjalo, iziphathimandla ezingabona bufanele.
Izinkonzo ezobusakazi bamaredioyo bomthamo ophansi - obusebenza ezindawo ezihlala abantu abadala, ukuxhumanisa izindawo zamasonto, ukuxhumanisa izindawo zezinkonzo zenkolo kanye namakhaya, noma ezinye izindawo ezinjengalezi, iziphathimandla ezingabubona bufanele.
Ubusakazi bamarediyo bemiphakathi kanye nobentengiso bomthamo ophansi buyosebenza iminyaka emithathu, kanti ilayisense yobusakazi bomthamo ophansi buyosebenza izinsuku ezingamashumi amathathu.
Ukubheka ukuthi ngabe yimaphi amafrikhwensi afanele angasetshenziswa ngumthamo ophansi.
Ukubheka indawo isiteshi sokusakaza esizosakazela kuyo.
Sungula iqembu lokusebenzisana elizobhekana nenqubo yesicelo kanye nokuba ngumenzi wesicelo egameni labagqugquzeli bomcimbi ozokwenziwa.
Gcwalisa ifomu lesicelo ngokuprinta, ngokusebenzisa amagama amakhulu.
Fakelani ifomu lesicelo lokuqala kanye namakhophi amafomu esicelo aqinisikisiwe angu-16 kwabe- nemali yesicelo.
Izicelo ezingagcwalisiwe ngokuphelele, zizobuyiselwa kumenzi wesicelo kanti ngeke samukela emahlombe ethu ukuphazamiseka okungabakhona.
Ukwamukelwa kwelayisense kungathatha izinyanga ezingu-2 ukuya kwezingu-3.
Ifomu lesicelo lizoba yingxenye yamasheduli eGazethi kaHulumeni.
<fn>GOV-ZA. MininPermit.2010-03-25.zu.txt</fn>
Imvume yokuqhuba ibhizinisi lomsebenzi wezimayini yidokhumende ekhishwa ngaboMnyango wezamaMinerali ne-Eneji okuyiwona okuvumelayo ukuthi uqhube umsebenzi wezimayini. Akukho muntu ovunyelwe ukuthi aqhube ibhizinisi lezimayini ngaphandle kokuthola imvume yokuqhuba ibhizinisi lezimayini.
Imvume yokuqhuba ibhizinisi lezimayini ngeke yadluliselwa komunye. Imvume inenhloso yokulawula ukufunana namaminerali kanye nokuqhuba ibhizinisi lezimayini ngokubonelela ezempilo nokuphepha, ukulawulwa kwesimo sendalo kanye nokumbiwa kwamaminerali ngendlela efanele.
Imvume yokuqhuba ibhizinisi lezimayini kumele isebenze ngokulandela leso sikhathi esichazwe kwimvume, kodwa esingeqi iminyaka emibili. Ingavuselelwa ezinye izikhathi zezihlandla ezintathu, kodwa isihlandla nesihlandla esisodwa ngeke saba ngaphezulu konyaka.
leyo minerali okukhulunywa ngayo, ingambiwa isikhathi seminyaka emibili indawo yokwenza ibhizinisi lemayini ingadluli kumamitha angu-1.5 mÃ‚Â².
kungekho omunye umuntu onelungelo lokufunana namaminerali, ilungelo lokuqhuba ibhizinisi lemayini, imvume yokuqhuba umsebenzi wemayini, noma imvume yokugodla iminerali noma umhlaba.
Yenza isicelo kuMininjela weRijini woMnyango wezamaMinerali ne-Eneji kwirijini lapho kutholakala khona lowo mhlaba.
Gcwalisa iFomu F: Yenza isicelo sokuqhuba ibhizinisi lemayini elitholakaka kwihhovisi likaMininjela weRijini . Ungathola nale fomu kwi-website ekhelini elingezansi.
Fakela ifomu kanye nemali ebekiwe engabuyiselwa emuva ehhovisi lika-Regional Manager , lapho okunalowo mhlaba khona.
Umininjela weRijini uzokwamukela isicelo uma zonke izidingo kuhlangatshezwane nazo.
Uma isicelo sakho sesamukelwe, uMininjela weRijini uzokucela ukuthi ufakele uhlelo yokunakekelwa kwesimo sendalo, kanye nokuxhumana nomnikazi womhlaba kanye nabakuwo ngokomthetho , kanye nabanye abathintekayo.
Fakela umbiko wokukhulumisana kuMininjela ezinsukwini ezingu-30.
Ungqongqoshe uzokhipha imvume uma zonke izidingo kuhlangatshezwane nazo.
UMininjela weRijini uzokwazisa ezinsukwini ezingu-14 ukuthi isicelo sakho siphumelele, okusho ukuthi uhlangabezane nazo zonke izidingo.
Umnyango uzobeka izindleko, kanti le mali ayibuyiselwa kuwe.
Inani lezindleko liyahluka kuye ngeminerali ofuna ukusebenzana nayo.
<fn>GOV-ZA. MiningRight.2010-03-25.zu.txt</fn>
Ilungelo lokuqhuba ibhizinisi lezimayini yimvume enikezwa wumbuso ekhishwa wuMnyango wezemaMinerali ne-Eneji enikeza wena igunya lokwenza umsebenzi wokumba amaminerali endaweni ethize.
Iplani yezezimali ihambisana nomsebenzi wokufunana nomcebo wezimali waso sonke leso sikhathi.
Uma kungeke kwaba nokungcoliswa komoya nendalo noma ukulinyazwa kwesimo sendalo okuzokwenzeka ngomsebenzi wokufunana nomcebo wamaminerali.
Yenza isicelo kwihhovisi likaMininjela weRijini woMnyango wezamaMinerali ne-Eneji kwirijini lapho kutholakala khona lowo mhlaba.
Gcwalisa iFomu D: Yenza isicelo sokuqhuba ibhizinisi lemayini elitholakala kwihhovisi likaMininjela weRijini . Ifomu lingatholakala nakule-website, kuleli khasi.
Ifomu kumele lihambisane nemali ekhokhelwa isicelo njengoba ibekwe ngu-Regional Manager.
Ukwazisa kanye nokuthintana nabo bonke abathintekayo ezinsukwini ezingu-180 ukusukela ngosuku lwenothisi.
U-Regional Manager uzokwazisa ngokubhala uma isicelo sakho sivunyiwe, lokhu kusho ukuthi isicelo sakho sihambisana nazo zonke izidingo, lokhu uzokwenza ezinsukwini ezingu-14 ngemuva kokuthola isicelo kanye nokukulayela ukuthi uxhumane nomnikazi womhlaba, ohlezi kulowo mhlaba ngokomthetho, kanye nabanye abathintekayo.
Uma ungqongqoshe enqabela ilungelo lokumba amaminerali, kumele akwazise ngokubhala, ezinsukwini ezingu-30, achaze izizathu zokwala.
Umnyango uzobeka izindleko, kanti le mali ayibuyiselwa kuwe.
Inani lezindleko liyahluka kuye ngeminerali ofuna ukusebenzana nayo.
<fn>GOV-ZA. Mzansiaccount.2010-03-25.zu.txt</fn>
I-Akhawunti yeMzansi, yinkonzo ebhekwe ngabe-SAPO eqondene nabantu ziqu. Yindlela elula yokwamukela imali kanye nokukhipha imali noma ukukhokha. Ungaba nesiqiniseko sokuthi imali yakho iphephile ngoba akukho zindleko zenyanga, okugcina ku-akhawunti yakho, kuzothola inzalo. Akukho zimali ezikhokhwa njalo, ukhokhela nje lokho okusebenzisile. Awudingi isiliphi somholo ukuvula i-akhawunti yoMzansi. Noma ngubani angavula i-akhawunti, ngoba akukho mibandela efana nokuba nemali ethize yomholo okumele uyihole edingekayo ukuvula le-akhawunti. Ungasebenzisa ibhangi kumagatsha ePosi angu-1300 noma kumishini yama-ATM engu-8000.
Konke ukufakela izimali ePosini kwenziwa mahhala.
Qaphela: Abasebancane ngeminyaka abafisa ukuvula le-akhawunti kumele bahambe nomuntu omdala ongumnakekeli ngokomthetho noma umzali/abazali.
Hamba uye ePosini eliseduzane eNingizimu Afrika ucele u-teller ukukunikeza ifomu lesicelo.
Gcwalisa ifomu lesicelo.
Khombisa uMazisi wakho.
Khombisa ubufakazi bendawo ohlala kuyo. Njengengxenye yomthetho we-Financial Intelligence Centre Act , bonke abenzi bezicelo kumele banikeze ubufakazi bendawo abahlala kuyo. Lokhu kungenziwa ngokuthi ukhombise isitatimende sokukhokhela okusebenzisayo . Uma uqashile , ikhophi yekontraki yokuqasha iyadingeka. Uma uhlala nabazali, isitatimende esifungelwe efakazela lokhu iyadingeka.
Abasebancane ngeminyaka abafisa ukuvula le-akhawunti kumele bahambe nomuntu omdala ongumnakekeli ngokomthetho noma umzali/abazali.
Amafomu ezicelo atholakala emaPosini kulo lonke izwe.
<fn>GOV-ZA. OperFishProcEst.2010-03-25.zu.txt</fn>
I-fish processing establishment kungaba yimoto, umkhumbi, isakhiwo noma indawo lapho okukhiqizwa khona i-substance noma i-article yezinhlanzi. I-substance ingakhiqizwa nganoma yiyiphi indlela efana nokusika, ukuhlinza, ukuhlukanisa izingxenye, ukuhlanza, ukuqoqa nokuhlela ukusika uqweqwe kanye nokwenza okuvimbela ukuvunda kwezinhlanzi . Ukwenza lomsebenzi kungabandakanya indawo lapho izinhlanzi ezifakelwa khona emathinini, ezipakelwa khona, ezomiswa khona, ezikhishwa amathumbu nokwangaphakathi, ezifakelwa khona usawoti , eziqandiswa khona ngo-ayisi (iced), ezibandiswa khona, ezomiswa khona ngokuqandiswa (frozen) noma eziproseswa khona ukuze zithengiswe eNingizimu Afrika noma ngaphandle kwayo.
Ukwenza umsebenzi wokuprosesa izinhlanzi, kumele uqale wenze isicelo se-FPE/ ilungelo lokudweba ebese linikezwa. Ukusebenzisa ilungelo lokudweba noma ilungelo lokwenza umsebenzi we-FPE, kumele kwenziwe isicelo semvume evuselelwa ngonyaka, kanti futhi ekhishwa ngaboMnyango wesimo seNdalo nezokuVakasha . Onikezwe imvume kumele alandele imibandela nezimo ezichazwe kwimvume. Ukuhluleka ukwenza lokho kungaholela ekumisweni noma ekukhanselweni kwemvume noma ekuhoxisweni kwelungelo.
Yenza kuphela isicelo selungelo lokudweba lapho kunesimemo esishichilelwa kuGazethi kaHulumeni.
Ukwenza isicelo, thola ifomu kwaboMnyango wesimo seNdalo nezokuVakasha noma ezindaweni lapho amafomu angatholakala khona noma aphakelwa khona okuyindawo eyokwaziswa ngabe-DEA&T.
Funda ngokucophelela, uqondisise kanye nokuqinisekisa ukuthi wenelisa izidingo nemibandela yesicelo.
Gcwalisa, usayine kanye nokufakele ifomu lesicelo elihambisana namadokhumende asekelayo aqinisekisiwe, kanye nemali yesicelo engabuyiselwa emuva.
Inqubo yohlolo iyoqala ngemuva kokuvalwa kosuku lokufakelwa kwezicelo, kanti imiphumela iyokwaziswa ngezincwadi ngabe-DEA&T. Uma kunikezwa ilungelo le-FPE, kumele wenze isicelo sokwenza i-FPE kanye nokunelisa izidingo zakhona ngaphambi kokuba unikezwe imvume.
Isicelo selungelo le-FPE singathatha inyanga eyodwa ukuya kuzinyanga ezintathu noma ngaphezulu ngenxa yobuningi bezicelo. Iisicelo semvume ye-FPE singathatha usuku noma ngaphezulu , kuye ngokuthi isicelo sifakwe ngokulandela inqubo efanele.
Imali ekhokhwayo ibuyekezwa ngonyaka/ibekwa ngonyaka nguNgqongqoshe noma ubuthunywa bokugunyaza, obuhlanganyelwe noNgqongqoshe wezeziMali.
R1 330 kanye nemali yesicelo engu-R125 - Isicelo semvume yokudweba: ukwenza umsebenzi wokuprosesa izinhlanzi.
<fn>GOV-ZA. Oreturnforfirstpaymentofprovisionaltax.2010-03-25.zu.txt</fn>
Lapho umuntu ethola ingeniso okumele likhokhele intela kodwa elingadonselwa intela ye-SITE noma ye-PAYE , kumele akhokhele intela yesikhashana ngaleli ngeniso. Intela yesikhashana yenziwa njalo ezinyangeni eziyisithupha.
Intela yesikhashana inenhloso yokusiza abakhokhi bentela ukuhlangabezana nezibopho zabo zentela ngokuqhubekela phambili kunokuthi bakhokhe isamba esikhulu kanye ngonyaka lapho kuhlolwa inani lentela okumele ikhokhekhelwe. Intela yesikhashana izokhokhelwa ukwehlisa inani okumele likhokhelwe kunani lilonke lengeniso leyo okumele ikhokhelwe ngumuntu siqu kulowo nyaka wezimali ofanele wokukhokhwa kwentela.
Umuntu okumele akhokhele intela yesikhashana , kumele kuthi kungakapheli izinsuku ezingu-30 ngemuva kokuba efanele ayikhokhe, enze isicelo ngokubhala, isicelo sobhaliso ehhovisi legatsha labe-South African Revenue Service . Ukuhluleka ukwenza njalo, kuyoba nomphumela wokukhokhiswa inzalo kanye nama-penalty ngokukhokha sekwedlule isikhathi, kanye nenye futhi intela engezelelwe ehambisana namafomu okukhokhelwa kwentela ngokukhokha kamuva sekwedlule isikhathi.
Usuku okumele kukhokhwe ngalo intela yesikhashana kwisikhathi sokuqala kwenziwa kungakapheli izinyanga eziyisithupha ukusukela onyakeni wokuhlolwa kwezimali zentela. Intela yesikhashana yokuqala kumele imele inani elinguhafu wentela okumele ikhokhelwe kunyaka wonke.
uhafu wentela iyonke kunyaka ophelele ususe intela yomsebenzi edonsiwe kulesi sikhathi ususe noma yini enye imali yentela yangaphandle evunyelwe kulesi sikhathi.
Khokha lemali kwifomu lokukhokhela intela le-IRP6, ngosuku noma ngaphambi kosuku olubekelwe ukukhokha. Abe-SARS bazothumela abakhokhe bentela yesikhashana ababhalisile amafomu afanele.
imali yentela yokwesikhashana ingakhokhwa ehhovisi lomnyango wezentela eliseduzane, kusukela ngoMsombuluko kuya kuLwesihlanu phakathi kwehora lesishiyagalombili ekuseni, nehora lesithathu maseligamenxe entambama ngaphandle kwezinsuku ezingamaholide omphakathi.
uma ngabe abantu bakhokhe ngokuyiposa imali noma bayifake ebhange, kufanele bakhumbule ukuthi bazinikeze isikhathi sokuhamba kweposi noma ukusetshenzwa kwezimali ezifakwe ebhange.
umangabe imali ithunyelwe nge Computer, kufanele abantu bakhumbule ukuthi ibhange linesikathi elijuba usuku ngalo kanti futhi lidinga isikhathi sokuhlola ukuthi ngabe lomuntu othumela imali unayo yini lemali ebhange, loko kungathatha izinsuku ezimbili kuya kwezinhlanu.
inombolo yomthelo ethi uma iphelele ibe nezinombolwana eziyishumi neshiyagalolunye inombolo okuzokuthi uma lemali ingena iye kuyona, loku kusho iakhawunti ezokwemukela lemali engenayo.
Yonke imali ekhokhwayo ingavumelani noma ingahambelani naloku okulotshiwe ngaphezulu, ngokwenombolo yomthelo kanye nenombolo yeakhawunti emukelayo, ayingeke imukeleke.
Uma usuku lokugcina lokukhokha lufika kuyiholide noma kuyimpela-sonto, kufanele abantu bakhokhe ngosuku lokugcina lokusebenza olungaphambi kwe holide noma impela-sonto. Uma ufuna ulwazi olunzulu yiya kuwebsite yakwa SARS ethi www.sars.gov.
Amafomu e-IRP 6 kwisikhathi sokuqala kumele afakelwe, ngisho noma ngokubona kwakho kungekho intela yesikhashana okumele ikhokhelwe.
Uma ukukhokhelwa kwentela yesikhashana kwenziwa ngokubonelela isilinganiso sengeniso okumele likhokhelwe intela, elingaphansi kwenani lokuqala , kumele kwenziwe isicelo kanye nencazelo. Ifomu lesicelo sentela le-IRP 6 kwisikhathi sokuqala, libandakanya incazelo yaleso sicelo. Uma abe-SARS benganelisekanga, kungecelwa isilingeniso esibuyekeziwe.
Ukugwema ukukhokhiswa ama-penalty kanye nenzalo, qinisekisa ukuthi amafomu e-IRP 6 ayafakelwa kwihhovisi elifanele legatsha le-SARS kungakafiki isikhathi sokukhokhwa kwentela. Lokhu kuzoqinisekisa ukuthi isicelo sakho samukelwe nokubonelelwa kusenesikhathi.
Manje isigaba semali okumele ikhokhwe kwifomu le-IRP 6 sithokalala kwelinye ikhasi eliseceleni. Ifomu lakho lokukhokha lingafakelwa lodwa kunemali ekhokhwayo.
Umnyango wezentela usungula I service standard ezokungeniswa eminyakeni emibili elandelayo.
Uma ucele omunye umuntu ukuthi akwelekelele ukufaka isaziso sakho sentela, kumqoka ukuthi wazise ihhovisi lomnyango wezentela kahulumeni. Loku kwenzalwa ukuvikela wean ukuze kuqinisekiswe ukuthi umnyango wezentela awukhiphi izimfihlo zakho eziqondene nawe kuphela.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
<fn>GOV-ZA. Oreturnforsecondprovisionaltaxpayment.2010-03-25.zu.txt</fn>
Lapho umuntu ohola imali okumele idonswe intela kodwa ongaweli ngaphansi kwemithetho yokudonswa kwentela ye-SITE ne-PAYE. , kumele akhokhele intela yesikhashana yaleli ngeniso. Ukukhokhela intela yesikhashana , kwenziwa njalo ezinyangeni eziyisithupha.
Intela yesikhashana , inenhloso yokusiza abakhokhi-ntela ukuhlangabezana nezibopho zabo zentela, njalo kunokuthi balindele ukukhokha kanye ngonyaka lapho sekuhlolwe isimo sabo sezentela. Intela yesikhashana, ekhokhwayo isiza ukuphungula isamba sentela okumele sikhokhelwe ekupheleni konyaka wentela lapho sekuhlolwe ingeniso , okumele ikhokhwe ngumuntu kulowo nyaka.
Umuntu okumele akhokhele intela yesikhashana, kumele kuthi kungapheli izinsuku ezingu-30 ngemuva kokufaneleka ukukhokha, enze isicelo ngokubhala, ukuthi abhaliswe egatsheni eliseduzane naye lophiko lwabezentela iSouth African Revenue Services . Ukuhluleka ukubhalisa, kuzobangela ukuthi ukhokhiswe inzalo yentela kanye nama-penalty , lapho ukhokhe ngemuva kwesikhathi, kanye nenye intela ngenxa yokukhokha ngemuva kwesikhathi.
Usuku lokukhokha intela yesikhashana yesibili ngeke lwaba semuva kakhulu nosuku lokugcina lokwenzwa uhlolo lwezimali noma usuku oluvunyelwe lokuphela konyaka wezimali.
Lapho ukuphela konyaka wezimali ngoFebruwari kubanga ubunzima kwezezimali, nakhona kutholwe imvume evela kwa-SARS, ukufakela izitatimende zezimali ngosuku olwehlukile nolukaFebruwari, abantu abanjalo bangacela imvume yokufakela imibiko yentela yesikhashana ngokuhambisana nokuphela konyaka wezimali okwamukelekile. Zonke ezinye izimali ezingenayo kusafanele zibe sesikhathini sokuphela konyaka wohlolo lwezimali oluphela ngomhlaka-28/29 Februwari.
inani eliphelele lentela kunyaka ogcwele ususe intela ekhokhelwa abasebenzi ekhokhelwe unyaka ogcwele ususe umkhawulo ovunyelwe wezimali zentela yangaphandle yonyaka ogcwele kususwe inani elikhokhiwe lesikhathi sokuqala sonyaka.
Khokha ngokugcwalisa ifomu le-IRP 6 lenothisi yokukhokha, ngaphambi kosuku noma ngalolo suku okumele ukhokhe ngalo.
Khokha noma kuliphi ihhovisi legatsha le-SARS, NgoMsombuluko ukufikela kuLwesihlanu, phakathi kwesikhathi sika-08h00 ekuseni ukufikela ku-15h30 ntambama, ngaphandle kwezinsuku zamaholidi.
Lapho ukhokha ngeposi, noma ngokusebenzisa i-ATM, kumele ukhokhe kuseyisikhathi ukuze ifomu lakho lifike kusenesikhathi emahhovisi e-SARS.
Uma ukhokha ngendlela ye-elektroniki , kumele lokhu ukwenze ngesikhathi ukuze unike ibhangi lakho ithuba lokudlisela lemali kuseyisikhathi, kanye nesikhathi sokubheka ukuthi ngabe kunemali eyanele kwi-akhawunti yakho, ngoba lokhu kungathatha cishe izinsuku ezimbili ukuya kwezinhlanu.
inombolo yomthelo ethi uma iphelele ibe nezinombolwana eziyishumi neshiyagalolunye inombolo okuzokuthi uma lemali ingena iye kuyona, loku kusho iakhawunti ezokwemukela lemali engenayo.
Yonke imali ekhokhwayo ingavumelani noma ingahambelani naloku okulotshiwe ngaphezulu, ngokwenombolo yomthelo kanye nenombolo yeakhawunti emukelayo, ayingeke imukeleke.
Uma usuku lokugcina lokukhokha lufika kuyiholide noma kuyimpela-sonto, kufanele abantu bakhokhe ngosuku lokugcina lokusebenza olungaphambi kwe holide noma impela-sonto.
Umbiko wefomu le-IRP 6 kusikhathi sesibili, kumele uhambisane, ngisho noma ngokubala kwakho, ubona ukuthi ngeke kwaba nesidingo sokukhokhela intela yesikhashana.
Ukukhokhela intela yakho yesikhashana yesibili, kumele kwenziwe ngokubonelela isilinganiso sengeniso lentela okumele uyikhokhele , esilingana nenani langempela noma ngokubonelela ingeniso eliqondene qobo lwalowo nyaka okumele ukokhele intela yalo.
Kungamele ukhokhele enye intela engaphezulu uma isilinganiso sengeniso lakho singaphansi kuka-90% wengeniso langempela, kanti futhi lingaphansi kwenani okuyilo qobo.
Qinisekisa ukuthi amafomu e-IRP6 afakelwa ehhovisi legatsha elifanele le-SARS ngaphambi kokuba ukhokhe. Lokhu kuzoqinisekisa ukuthi isicelo sakho samukelwe kuseyisikhathi ukuze sibonelelwe, nakhona kungabi bikho isidingo sokuthi ujeziswe kanye nenzalo.
Iseluleko sokukhokhela ingxenye yentela kwifomu le-IRP6 manje isitholakala ekhasini elehlukile. Ngakho-ke, ungafakela umbiko wakho wentela eceleni hhayi lapho ukhokha.
Umnyango wezentela usungula I service standard ezokungeniswa eminyakeni emibili elandelayo.
Uma ucele omunye umuntu ukuthi akwelekelele ukufaka isaziso sakho sentela, kumqoka ukuthi wazise ihhovisi lomnyango wezentela kahulumeni. Loku kwenzalwa ukuvikela wean ukuze kuqinisekiswe ukuthi umnyango wezentela awukhiphi izimfihlo zakho eziqondene nawe kuphela.
Le nkonzo ayikhokhelwa.
Isaziso sokukhokha sihambisana nefomu lombiko wezimali le-IRP 6.
<fn>GOV-ZA. Peopleshousing.2010-03-25.zu.txt</fn>
Inqubo yezezindlu zabantu , yindlela kahulumeni yokusiza ngezindlu esekela amakhaya afisa ukuthuthukisa imixhaso yawo yamasabsidi ngokuzakhela izindlu noma ngokugqugquzelana ngokwabo ukuzakhela amakhaya abo.
Inqubo isiza ukuthi abafuna ukuzuza basungule inhlangano yokusekela kwezezindlu ezobasiza ngokuba nosizo kwinhlangano, ezobuthekniki kanye nezokuphatha. Usizo lubandakanya uqeqesho kanye nokwelulekwa kwabazuzayo ukuzakhela amakhaya abo.
Le ndlela itholakala njengeprojekthi kubazuzi, ngokuhlanganisa, ukwenza izikhungo kanye namasabsidi amaprojekthi. Nangaphezu kwalokho, ibuye itholakale ezindaweni zasemakhaya lapho khona abantu abanelungelo lokusebenzisa nokuhlala kumhlaba abakuwo.
Le nqubo yenza ukuthi usebenzise usizo lwesabsidi ukuzakhela indlu yakho. Ngenxa yokuthi usizo kwezobutheknikhali bubaluleke kakhulu kule nqubo, wonke umuntu obamba iqhaza kwinqubo, kumele abe nenhlangano esekelanayo. Le nhlangano isiza ngosekelo lobutheknikhali ukuqinisekisa ukuthi indlu yakhiwe ngendlela efanele.
Abantu abazakhela izindlu ngokwabo noma abagqugquzelela ukwakhiwa kwezindlu zabo, bangakha izindlu ezinkulu ngemali encane.
ukonga ngezindleko zabasebenzi ngokuthi abantu bayazakhela okunye ngokwabo noma ngokuthola usizo emindenini yabo, komakhelwane, kubangani kanye nabanye abangasizana nani ukugwema ukukhokha inzalo kwabamakontilaki okwakha, kanye nokuthuthukisa izinqumo.
Ngoshadile noma onohlalisana naye, noma ube nabancikile ngokwezimali.
Ube ngumuntu omdala ngokwanele okwaziyo ukungenela ikontraki.
Ube nomholo womndeni ongaphansi kuka-R3 500.
Ningabi ngabathole usizo lwesabsidi yokuthenga indlu kuHulumeni ngesikhathi esedlule.
Ube ngumuntu ofuna ubunikazi bendlu okokuqala ngqa.
Qaphela ukuthi kumele ungenele ikontraki ngokusekelwa yinhlangano esemthethweni Inhlangano esekelayo izosiza ngolwazi lobuchwepheshe kanye nakwezokuphatha.
Izinyathelo okumele zilandelwe xhumana noMnyango wezeZindlu weprovinsi nikeza ngomazizi wakho , yowakwakho kanye nezingane nikeza ngekhophi yesiliphi somholo njengobufakazi bokuthi uyahola.
Isicelo sibonelelwa ngaboMnyango yezeZindlu yeziFundazwe . Isikhathi esidingekayo ukwethula le nkonzo siyehluka-hluka kuye ngodaba nodaba.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
Alikho ifomu lesicelo.
<fn>GOV-ZA. Policereservist.2010-03-25.zu.txt</fn>
Iingaqeqeshelwa imisebenzi yokusizana namaphoyisa efanele.
ukwenza imisebenzi yokusekela emahhovisi emkhakheni kazwelonke, wesifundazwe , kwi-area, noma esiteshini, kanti ngeke yenza imisebenzi yobuphoyisa ngokugcwele ayigqoki iyunifomu lapho kufanele khona, ingaqeqeshwa emikhakheni yezomthetho, imigomo nemiyalelo esebenza emkhakheni ekuwo noma eqondene nomsebenzi awenzayo.
kumele ibe namakhono athize noma ulwazi lobuchwepheshe olungasetshenziswa ngabenkonzo yamaPhoyisa, isibonelo, ama-pilot, odokotela, abatshwizi emanzini , osonhlalonhle, noma ama-psychologist izokwenza imisebenzi ethize kumkhakha wolwazi lwakhe lobuchwepheshe angathi ngokuvunyelwa ngukhomanda wakhe, agqoke iyunifomu lapho kufanele khona, ingaqeqeshwa emikhakheni yezomthetho, imigomo nemiyalelo esebenza emkhakheni ekuwo noma eqondene nomsebenzi ewenzayo.
ukwenza imisebenzi yokusebenza kwamaphoyisa ehambelana nobuphoyisa emikhakheni yezobuphoyisa emadolobheni nasemakhaya emikhakheni ethize esiteshini, noma ukwenza kuphela imisebenzi echazwe kumkhakha wayo emkhakheni othize njengoba kubekwe ngukhomanda ingagqoka iyunifomu kuye ngokusetshenziswa kwayo kumele iqeqeshwe emkhakheni ofanele wobuphoyisa kanye/noma imisebenzi yobuphoyisa ehambelana nemisebenzi yakhe. Kungadingeka olunye uqeqesho uma yenza umsebenzi wobuphoyisa emikhakheni ehlukene yobuphoyisa.
Iphoyisa lerizevu liqokwa kumkhakha othize, kanti lingadluliselwa kunoma yimuphi omunye umkhakha ohambelana nalo, ngokuhambelana nazo zonke izidingo zomkhakha othize, nakhona yenze iqeqesho noma izimisele ukuthola uqeqesho odingekayo kulowo mkhakha.
kumele lenze uvivinyo noma uhlolo, olubekwa nguKhomishana kaZwelonke wamaPhoyisa okungenani abe nesitifikedi sebanga eliphezulu , noma esilingana naso, kanye nokunikeza ubufakazi balokhu akwazi ukukhuluma, ukubhala kanye nokufunda i-English , njengolunye lwezilimi ezigunyazwe wumthetho avume ukuthi kugxivizwe iminwe yakhe ukuze iyohlolwa nakhona angatholakali enecala noma engumuntu oshishiselwa icala azimisele ukuqeqeshwa azimisele ukuthatha isifungo sehhovisi angabi nawo ama-tattoo abonakalayo; kanti abe nelayisense yokushayela, noma-ke lokhu kungesona isidingo sokuqala sokuba yirizevu.
Nikeza ngekhophi yesitifikedi esiqinisekisiwe sikaMazisi wakho yakho.
ikhophi eqinisekisiwe yelayisense yakho yokushayela, uma unayo amakhophi aqinisekisiwe ezifundo zakho.
umuntu oseke wakhishwa emsebenzini ngenxa yokugula ngengqondo ilunga labophiko lwe-South Africa Police Service isicelo sakhe sokubuyela ebuphoyiseni esanqatshelwa umuntu okunoma yisiphi isikhundla kwiqembu lezopolitiki umuntu osebenza ngokugcwele kwezezindaba noma omele abezindaba umfundi isikhulu sezokuphepha ilunga lenkonzo yobuphoyisa koMasipala.
Uma utholakala ufanelekile, isicelo sakho sizovunyelwa ngu-Area Commissioner, nakhona uzofungiswa. Ngeke wavunyelwa ukwenza imisebenzi yobuphoyisa ngaphambi kokuba uphethe uqeqesho lwakho. Ngemuva kwalokho, uzonikezwa isitifikedi sokuqokwa ngokomthetho.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
Amafomu awatholakali kulayini we-internethi. Sicela uxhumane nehhovisi eliseduze lonyango.
<fn>GOV-ZA. Professionaldriverspermit.2010-03-25.zu.txt</fn>
imoto ethwala izimpahla eziyingozi - iminyaka engu 25.
esasebenza yokushayela leyonhlobo yemoto upotsholwe ngudokodela wathi uphilile unikezwe igunya yinhlangano yokufundisa evumelekile ungakaze waboshelwa ukushayela uphuzile, noma ushayela ubudlabha noma waboshelwa icala eliphathelene nokulwa ilayisensi yakho ingakaze imiswe.
Kuyizinhlobo ezithile zamacala ezingenza ukuthi ungatholi iphomede yokushayela kobungcweti. Amacala osekuphele iminyaka emihlanu enzeka awazubhekwa.
Uzohlolwa amehlo esenta yokuvivinya abashayeli.
incwadi yomazisi, ilayisensi yekhadi noma ipasipoti yaseMzansi esebenzayo.
izithombe ezingezona zombala zencwadi yomazisi ezimbili ilayisensi esebenzayo yokushayela isitifiketi sokufunda uma kudingeka isitifiketi sakwadokodela esingadluli ezinyangeni ezimbili senziwa namanye amaphomede okushayela onawo.
Khokha imali enqunyiwe.
Uzokwaziswa uma ikhadi lephomede yokushayela kobungcweti selilungile ukuthi ulilande. Umele ukuthi ukwazi ukuzazisa uma ulanda ikhadi lakho. Amakhadi angalandwa kuze kuphele izinsuku ezingu 120 azobhuqwa.
<fn>GOV-ZA. ProspectingRight.2010-03-25.zu.txt</fn>
Ilungelo lokufunana nomcebo wamamaminerali, yivume evumela inkampani noma umuntu siqu ukwenza i-survey noma ukuphenyisisa ngendawo yomhlaba ngenhloso yokubona indawo ethize enamaminerali noma engaba namaminerali. Noma ngubani omunye umuntu ofuna ukwenza isicelo selungelo lokufunana nomcebo wamaminerali, kumele afakele isicelo ehhovisi lika-Regional Manager lapho umhlaba okhona.
Ilungelo lokufunana nomcebo wamaminerali lisebenza iminyaka emihlanu, kodwa ngemuva kokuphela kweminyaka emihlanu, umenzi wesicelo angacela imvuselelo yelungelo lokufunana nomcebo wamaminerali yesikhathi esingekho ngaphezulu kweminyaka emithathu.
Iplani yezezimali ihambisana nomsebenzi wokufunana nomcebo wezimali waso sonke leso sikhathi.
Uma kungeke kwaba nokungcoliswa komoya nendalo noma ukulinyazwa kwesimo sendalo okuzokwenzeka ngomsebenzi wokufunana nomcebo wamaminerali.
Uma kungekho omunye umuntu onelungelo lokufunana nomcebo wamaminerali, ilungelo lokuqhuba ibhizinisi lezemayini, imvume yokuqhuba ibhizinisi lezezimayini, noma imvume yokugodla leyo minerali noma umhlaba.
Yenza isicelo kuMininjela weRijini woMnyango wezamaMinerali ne-Eneji kwirijini lapho kutholakala khona lowo mhlaba.
Uma u-Regional Manager evumela isicelo sakho, uzokucela ukuthi ufakele iplani yokubhekana nesimo sendalo , kanye nokukhulumisana nomnikazi womhlaba, ohlezi kulowo mhlaba ngelungelo lomthetho noma abanye abathintekayo.
Fakela umbiko wokukhulumisana kuMininjela ezinsukwini ezingu-30.
Uma zonke lezi zidingo kuhlangatshezwane nazo, uRegional Manager uzofakela isicelo kuNgqongqoshe ukuze asibonelele.
Uma uRegional Manager engasivumeli isicelo, uzokwazisa ngokubhala ezinsukwini ezingu-14 kanye nokubuyisela isicelo kuwe.
Uma u-Regional Manager evumela isicelo sakho, uzokwazisa ezinsukwini ezingu-14,ukuthi ufakele iplani yokubhekana nesimo sendalo, kanye nokukhulumisana nomnikazi womhlaba, ohlezi kulowo mhlaba ngelungelo lomthetho kanye nabanye abathintekayo.
Fakela umbiko wokukhulumisana kuMininjela weRijini ezinsukwini ezingu-30.
Uma zonke lezi zidingo kuhlangatshezwane nazo, uRegional Manager uzofakela isicelo kuNgqongqoshe ukuze asibonelele.
<fn>GOV-ZA. Protectionorder.2010-03-25.zu.txt</fn>
Yini udlame lwasekhaya?
Lapho lokho kuziphatha kwalowo muntu okukulimazayo noma okungabangela ukuthi ulimale empilweni yakho, ngokuphepha kwakho noma ngokungaphili kahle.
Uma lezi zinhlobo zokuhlukumezeka zenzeka kuwe noma komunye umuntu omaziyo, ungenza isicelo somyalelo wokuvikelwa.
ukuvimbela umenzi wesikhalazo ohlala noma obehlala endaweni ehlanganyelwe ukuthi angene endaweni yokuhlala ehlanganyelwe noma engxenyeni yendawo ehlanganyelwe yokuhlala noma engxenyeni ethile ebekwe njengengxenye yendawo yokuhlala; noma ukwenza noma yisiphi isenzo esifakwe kumyelelo wenkantolo wokuvikela.
Ngubani ongenza isicelo somyalelo wenkantolo wokuvikelwa?
Noma ngubani umuntu onakekela noma okhathazeka ngempilo yomenzi wesicelo . Abantu abalandelayo bangenza isicelo ngokuvunyelwa ngumkhalazi ngokubhala , ngaphandle kokuba umkhalazi esemncane ngeminyaka, noma engumuntu ongaphilile kahle ngokwengqondo , osahanjelwe yingqondo noma oqulekile , noma uma inkantolo ineliseka, wukuthi lowo muntu akakwazi ukunikezela ngokuvuma kwakhe.
Ukuthola olunye ulwazi, ngena kwi-website yaboMnyango wezoBulungisa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo.
Igama lesiteshi samaphoyisa lapho umkhalazi angabika khona ukwephulwa komyalelo wokuvikelwa okwenziwa isicelo sawo.
esahanjelwe zingqondo noma equlekile umuntu inkantolo eneliseka ngaye ngokuthi lowo muntu akakwazi ukwenza ukuvuma ngokwakhe noma ukunikeza imvume edingekayo.
Qinisekisa ifomu nomabhalane wenkantolo ebese uyifakela.
Lapho ifomu selemukelwe, umabhalane uzothumela isicelo sakho kumantshi ozobeka usuku lokuthi ubuyele enkantolo, ukuze kubonelelwe isicelo sakho.
Umantshi uzolungisa nenothisi ezokwazisa umhlukumezi ngesivikelo senkantolo, kanye nokumazisa ukuthi eze nini enkantolo.
Ngemuba kokuvela ngaphambi kwenkantolo, umantshi anganikeza umyalelo wokuvikelwa.
Umyalelo wokuvikela ungatholakala ngalo lolo suku, kodwa lokhu kuvamise ukwenzeka ngokubonelela nokuncika kwisixaka-xaka sodaba lwakho.
Umyalelo usebenza kuze kufike lapho umuntu ohlukunyeziwe ewukhansela khona.
Uma umhlukumezi efakela i-aphili, umyalelo uyaqhubeka nokusebenza kuze kufike lapho ukhanselwa khona yiNkantolo yama-Aphili.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
<fn>GOV-ZA. Recognitionofcustomarymarriage.2010-03-25.zu.txt</fn>
Umendo wenkambiso yosiko ukuze wamukelwe njengomshado osemthethweni, lo mendo wenkambiso yosiko kumele kube wenziwa kungakashayi umhlaka-15 Novemba 2000.
Umendo kumele wamukeleke noma ungenelwe ngokulandela umthetho wezamasiko.
Abazali boyedwa wabakanikazi osemncane ngeminyaka kumele bavumele umendo. Uma ungenabo abazali, umuntu okunakekelayo ngokomthetho kumele avume. Uma abazali noma umnakekeli ngokomthetho bengavumi, kungaxhunyanwa nokhomishana wezenhlalakahle yezingane ukuze avume. Uma imvume ingekho, okungaba ngeyabazali, umnakekeli ngokomthetho , noma ukhomishana wezingane, yijaji laseNkantolo ePhezulu elingabhekana nesicelo semvume.
Ngisho noma kungekho sihibe ngenani lemendo yenkambiso yesintu umyeni angangena kuyo, kodwa ngeke kwavunyelwa ukuthi kungenelwe omunye umendo wenkambiso yosiko ngaphandle kokuba kunomyalelo wenkantolo elawula ikusasa lenqubo yezempahla lomendo wakhe.
Qinisekisa isimo sakho kwezomendo ngokubheka online.
Gcwalisa ifomu lesicelo le-BI-32 kunoma yiliphi ihhovisi lezaseKhaya eNingizimu Afrika. Yenza isicelo kwinxusa noma i-mission uma ungaphandle kwezwe.
Isitifikedi esiphelele somendo noma ukwenziwa futhi kwerejista efanele noma ukwenziwa futhi kwanoma yimaphi amadokhumende ahambisana nerejista iyakhishwa kanye nesiqiniso solwazi ukusukela kwirejista yomshado.
Isitifikedi somshado esifingqiwe siyakhishwa kodwa uma kukhokhwe inani elifanele lokukhishwa kwesitifikedi lapho kwenziwa ubhaliso lomshado.
Isitifikedi esifingqikwe somshado sikhishwa ngaso leso sikhathi.
Isitifikedi somendo esiphelele sithatha amaviki angu-6 ukuya kwangu-8 ukuthi sikhishwe.
Qaphela: Amafomu awatholakali kulayini we-internethi. Sicela uxhumane nehhovisi eliseduze lonyango.
<fn>GOV-ZA. RegFishVessel.2010-03-25.zu.txt</fn>
Umkhumbi wokudoba ngumkhumbi osetsheziselwa ukudoba, noma onemishini yokudoba, noma ukuvuna izinhlanzi noma ukwelekelela imisebenzi ephathelene nokudoba. Loku kufaka phakathi noma yimuphi umkhumbi olekelela umkhumbi owodwa noma eminingi olwandle eyenza umsebenzi ovumelekile ophathelene nokudoba izinhlanzi - loku kufaka phakathi ukulungisa izinhlanzi, ukuzithwala, ukuzigcina nokuzibeka emakhazeni. Inhlangano yase South Africa ephethe ezokuphepha kwasemanzini I- SAMSA kanye negatsha eliphethe izindaba zenhlalo yendawo nezokuvakasha kumele kube yibo abakhipha imvume yokuthi umkhumbi uyodoba.
Awukho umkhumbi ozobhaliswa ngaphandle kwelungelo lokudoba kanye nephomedi yokwenza imisebenzi ephathelene nokudoba.
Yenza amalungiselo okuthi umkhumbi uyohlolwa ukuthi ulungele yini ukuthi uhambe emanzini, emva kwaloko abakwa SAMSA bazokhipha isitifiketi sokuphepha. Lesitifiketi sizohambisana namaphepha akho akubhalisa.
Gcwalisa ifomu lakho ngesandla usebenzise amagama amakhulu ufake nezizathu lapho kudingekile.
Thumela isicelo sakho kanye nelungelo lakho lokudoba noma ikhontilaka yakho nomnikazi womkhumbi yokusebenzisa umkhumbi wakhe uma ungenawo amalungelo okudoba.
Isicelo sakho singathatha izinsuku ezintathu noma ngaphezulu kuya ngokuthi amaphepha aphelele yini.
<fn>GOV-ZA. Registeracopyright.2010-03-25.zu.txt</fn>
Ilungelo lobunikazi, yilungelo lokuvikela umsebenzi wakho okungenzeka kube yimibhalo nezincwadi, izinhlelo zamakhompyutha , imisebenzi yobuciko, imetheriyali yokusakaza, umculo, amafilimu noma amavidiyo.
Ukuvikela kusho ukuvimbela abanye ekukopeni, noma ekukhiqizeni futhi lowo msebenzi noma imetheriyali, kanye nokuyisebenzisa ukuqhubela phambili inzuzo yabo kwezezimali. Umthetho wezamalungelo obunikazi i-Copyright Act, 1978, ubeka ilungelo lobunikazi.
Uma unombono owuqalile , ngeke wakwazi ukuba nelungelo kuwo Kumele uqale ufake lowo mbono ngendlela ebambekayo efana nebhuku , ikhadi, i-CD, isithombe esipendiwe , umdlalo odlala kwisikrini noma ifilimu.
Ivamisa yabantu ababhalile, abaprintile, abashicilele, abadlale oshashalazini abenze umfanekiso obaziwe noma obunjiwe , abapendile, abenze ifilimu noma abarekhode umsebenzi, yibona abavele babenelungelo lobunikazi kulowo msebenzi. Kodwa-ke ngezinye izikhathi, lapho umuntu ebenikezwe ubuthunywa balowo msebenzi nakhona bekhokhelwe ukwenza leyo ngxenye yomsebenzi, ilungelo ngelomqashi obathumele ukwenza lowo msebenzi.
Kwimisebenzi eminingi asikho isidingo sokwenza isicelo selungelo lobunikazi.
Ukuba ne-copyright kunikeza ilungelo "lobunikazi" kuleyo metheriyali kanye nolawulo lokusetshenziswa kwayo ngenhloso yokuzuza izimali. Uphawu lwe-copyright oluvamise ukubonwa kakhulu yilolu olunjena: Ã‚Â©.
Ngemuva kwesikhathi sezinyanga eziyisithupha, kwenziwa uhlolo losiko , ebese kunikezwa ilungelo lobunikazi ngenyanga yesikhombisa.
<fn>GOV-ZA. Registeradesign.2010-03-25.zu.txt</fn>
Empeleni i-"design" imaqondana nomumo kanye nendlela into ebonakala iyiyo okukhanga iso. Amanye amadizayini abangelwa ngumsebenzi wento kanye amanye ngawobuhle bokuhlobisa.
Idizayini enhle ngendlela ebukeka ngayo kumele ibe ngentsha neqanjwe kabusha ibe nobuhle ngesheyiphu wayo, ukuhleleka kahle kwezingxenye ezehlukene ; noma umhlobiso ; kanti futhi kumele kwazeke ukuthi ikhiqizwe ngenqubo yezimboni.
kumele ibe nesheyiphu noma ukuhleleka kwezingxenye okubangelwa wumsebenzi wayo; kanti futhi kumele kwazeke ukuthi ikhiqizwe ngenqubo yezimboni.
Ngisho noma kungaphoqelekile ukuthi kwenziwe ucwaningo lokuhlola ubusha nokuba ngeyokuqala idizayini, noma ukuqinisekisa ukuthi akukabi nenye idizayini efanayo noma ecishe ifane, ebhalisiwe ngaphambili, kungcono ukwenza kanjalo ngaphambi kokwenza isiceo sobhaliso . Ukufunisisa ngedizayini kungenziwa ehhovisi le-Design Registry ePitoli. Kumele kwenziwe ngumuntu qobo noma i-agent, efane nommeli wama-patent.
Uma idizayini isiyamukelwe njengentsha yabhaliswa , uzonikezwa isitifikedi sedizayini.
Amadizayini avuselelwa njalo eminyakeni emithathu.
Nikeza ngekhophi yesitifikedi esiqinisekisiwe sikaMazisi wakho yakho.
Ngemuva kwesikhathi sezinyanga eziyisithupha, kwenziwa uhlolo losiko , ebese kunikezwa ubhaliso yedizayini ngenyanga yesikhombisa.
<fn>GOV-ZA. Registeralateregistrationsbirth.2010-03-25.zu.txt</fn>
Ubhaliso lozalo ngemuva kwesikhathi kwenziwa lapho ubhaliso lwenziwa ngemuva konyaka ngemuva kokuba ingane izelwe.
Gcwalisa ifomu le-BI-24/1 lokuzalwa okubhaliswa ngemuva konyaka, kodwa kungakedluli iminyaka engu-15.
Gcwalisa ifomu le-BI-24/15 lokuzalwa ngemuva kweminyaka engu-15.
Fakela ikhophi eqinisekisiwe yedokhumende kamazisi kamama, uma abazai bengashadile noma kanye nekababa yokuvuma ubuzali. Kanti uma ubaba emukela ubuzali, fakele amakhophi aqinisekisiwe abo bobabili abazali, amadokhumende kamazisi.
Fakela isitifikedi esivela esibhedlela noma semathenithi lapho ingane eyazalelwa khona. Isitifikedi kumele sisayinwe ngumuntu ophethe indawo kanti kumele sibe negama elisemthethweni lesikhungo kanye nesitembu.
Fakela isiqiniso semininingwane yengane njengoba ikhonjiswe kurejista yesikole noma kwisitifikedi sesikole ingane eyaqala kuso, esisayinwe nguprinsipali . Isiqiniso kumele sibe nenombolo kaprinsipali kwi-letterhead enesitembu sesikole nosuku.
Fakela nesitifikedi sengane sokubhabhadiswa, uma sakhishwa eminyakeni emihlanu ingane izelwe.
Uma abazali bengekho, isitatimende esefungelwe kwabesemthethweni i-afidavithi yesihlobo esisondelene kakhulu naye, kodwa esineminyaka emidala enganeni okungenani ngeminyaka engu-10, kanti futhi isihlobo esazi kabanzi ngemininingwane yokuzalwa kwengane, okumele kuhambisane nobunjalo nesimo sengane.
Fakela isitatimende esivela kumuntu onalwazi ngabazali bomenzi wesicelo buqu. Lo muntu kuzomele ahambe nomenzi wesicelo ehhovisi lezaseKhaya lapho umenzi wesicelo kanye nalowo muntu bezophengululwa khona ngemibuzo emagumbini ehlukene.
Izicelo zingathatha izinyanga ezingu-3 ukuya kwezingu-6.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
Qaphela: Amafomu awatholakali kulayini we-internethi. Sicela uxhumane nehhovisi eliseduze lonyango.
<fn>GOV-ZA. Registerasaprofessionalnaturalscientist.2010-03-25.zu.txt</fn>
Ngabe yini izidingo zerejistreshini?
Fakela imali ebekiwe okumele ikhokhelwe ihambisane nesicelo sakho. Umkhandlu uzokurejista ebese ukhipha isitifikedi serejistreshini, uma weneliseka ukuthi unemfundo edingekayo nefanele kanye nesipiliyoni njengoba sibekwe ngoboMkhandlu.
Umphumela wohlolo ngeke waziswa kuze kube ngemuva komhlangano woMkhandlu.
Uma, ngemuva kokusungula koMthethosisekelo weRiphabhuliki yeNingizimu Afrika, 1996, umenzi wesicelo watholakala enecala eRiphabhuliki noma kwenye indawo nakhona agwetshwa isikhathi esingaphezulu kwezinyanga ezintathu noma ifayini njengendlela yokugwetshwa.
Uma iNkantolo ePhakeme inqume ukuthi umenzi wesicelo unengqondo engathathi kahle noma unezifo zokwengqondo, noma uma efakwe esikhungweni sokusangana kwengqondo ngaphansi komthetho we-Mental Health Act, 1973.
Uma irejistreshini lomuntu lumisiwe ngenxa yesijeziso asinikeziwe ngaphansi kwalo Mthetho.
Uma umuntu ekhishwa esikhundleni sokwethembeka ngenxa yokungaziphathi kahle.
Uma umuntu etholwe yinkantolo njengohluleka ukukhokhela izikweledu nakhona engakabuyiselwa esimeni esihle ngezikweledu , kanti ukuhluleka kwakhe ukukhokha izikweledu kwabangelwa wubudedengu bakhe ekwenzeni umsebenzi owela ngaphansi komkhakha enza isicelo seresjistreshini kuwo.
Umkhandlu uzokwazisa ngokubhala uma isicelo sakho sobhaliso sinqatshelwe.
Ungenza i-aphili ngesinqumo soMkhandlu kungakapheli izinsuku ezingu-30.
Kumele wenze isicelo kuMkhandlu, sokuvuselelwa kwerejistreshini okungenani, kusenezinyanga ezintathu ngaphambi kokuphela kwesikhathi sobhaliso yakho.
Ukufakela imali ngendlela ye-elektroniki kanye nokufakela imali ngokuqonde ngqo: Sicela usebenzise onobumba bokuqala bamagama kanye nesibongo ukuze kwaziwe imali ekhokhwayo ibuya kubani kwisitatimende sebhangi lethu ebese uthumela ubufakazi bokukhokha ngefekisi, kanye nekhasi LOKUQALA lefomu yesicelo kwinombolo ethi: 841 1057.
<fn>GOV-ZA. Registeratrademark.2010-03-25.zu.txt</fn>
Ngakho-ke i-brand name yigama noma inhlanganisela yamagama . Isilogeni wumusho omfishane noma isenthense kanye nelogo eyisithombe esithize esehlukile kwezinye noma uphawu. Kukhombisa ubunjalo obehlukile nobuqondana naleyo nkampani kwezezimakethe kanti futhi kusebenza kwimikhiqizo kanye nezinkonzo.
Uma uphawu lobunikazi sekubhalisiwe , akekho omunye umuntu ongasebenzisa lolu phawu lobunikazi, noma olunye olufana nalo. Uma lokhu, kwenzeka, kungathathwa izinyathelo zomthetho. Kuke kwaba namacala adumile ezinkantolo zeNingizimu Afrika, afana nalapho inkampani yakwa-MacDonalds e-USA ike yamangalela inkampani yaseNingizimu Afrika eyayisebenzisa uphawu olufana nolwabo lwe-"M".
Thola ifomu le-TM1 ebese uligcwalisa ngamathathu. Amakhophi amabili azosetshenziswa yihhovisi kanti elesithathu kumele uzigcinele lona njengobufakazi besicelo sakho.
Khokhela imali yobhaliso ngaphambili, noma lapho ufakele isicelo.
Bhala phansi izimpahla noma izinkonzo ofuna ukusebenzisa uphawu lobunikazi kuzo, ku-field 57 wefomu le-TM1.
Cophelela kakhulu ukuze ungafakeli izimpahla noma amasevisi zakwamanye amaklasi kuphawu lobunikazi olulodwa kwisicelo. Uma wenza lokho, uzokwelulekwa ukuthi uchibiyele incazelo uukbandakanya lezo zimpahla kuphela noma lawo masevisi kuphela achazwe kuleyo klasi kuphela. Kokunye, kuzomele ufakele isicelo esiseceleni kabusha.
Uma isicelo sakho sesihambisane nazo zonke izidingo zokosiko, uzonikezwa usuku isicelo sakho esibekelwe lona kanye nenombolo. Konke ukuxhumana nehhovisi kuzoba nenombolo yaleso sicelo. Ngisho noma kuthatha izinyanga ezingu-18 ukubhalisa ubunikazi bophawu, ungaqala ukulusebenzisa maduzane nje lapho usuthole khona inombolo yomenzi wesicelo.
Uma ubunikazi bophawu lwakho lwamukelwa ngaphandle kwemibandlela, ungakhangisa ngalo kwi-Patent Journal, ekhishwa nyanga zonke ngabaPrinti bakaHulumeni.
Abantu emiphakathini banikezwa izinyanga ezintathu zokuthi baphikisane nesicelo.
Ungashayela isikhungo sezokuxhumana ne-dti kunombolo ethi:.
Khokha ebhangi ngokusebenzisa ikhodi yekhastama.
Kungathatha iminyaka emibili ukuze ubhaliso yobunikazi bophawu kuphethwe ngabo.
<fn>GOV-ZA. Registeravehicletestingcentre.2010-03-25.zu.txt</fn>
Isiteshi sokuhlola izimoto kuyisenta ehlola izimoto ibesikhipha isitifiketi sobufakazi bokuthi leyomoto inelungelo lokusebenzisa imigwaqo yomphakathi. Kuneziteshi zangasese abantu abazakhele zona, kanti futhi kuneziteshi ezilawulwa nguhulumeni. Zonke Iziteshi sokuhlola izimoto kumele ukuthi zibhaliswe zinikezwe izigaba ngaphambi kokuthi zikhipha izitifiketi zobufakazi bokuthi izimoto zinelungelo lokusebenzisa imigwaqo yomphakathi. Kuyothi ngenkathi bathola incwadi yokufaka isicelo sokubhalisa, abegatsha lezothutho besifundazwe, bazothumela abahloli ukuyohlola leyondawo efuna ukubhaliswa ukuthi ngabe isezingeni elifanele yini ukuthi ibhaliswe ngokuya ngomthetho wakwa SABS.
Izinga elifunekayo yimishini eyiyona yokuhlola izimoto, kanye nemfundo abafunde bafika kuyo labo abahlola izimoto.
Iziteshi zokuhlola izimoto zigunyazwe ukuhlola izimoto ezisesigabeni abanikezwe sona kuphela.
Ukuze ubhalise isiteshi sokuhlola izimoto sangasese, thintana nehhovisi labaphethe izimoto ezihamba emgwaqweni eliseduze nawe, bakunikeze ulwazi olunzulu.
Gcwalisa ifomu TS1, elokufaka isicelo sokubhalisa isiteshi sokuhlola izimoto ehhovisi labaphethe izimoto ezihamba emgwaqweni eliseduze nawe.
Thumela incwadi yomazisi wakho kanye nomazisi walabo abaphethe leyondawo oyibhalisayo.
Kungenzeka ucelwe ukuthi uthumele amanye amaphepha njengokusho kwelungu lesigungu sekhansela.
Khokha imali enqunyiwe.
Kungathatha izinyanga eziyisithupha ukubhalisa isiteshi sakho.
<fn>GOV-ZA. Registeringanonprofit.2010-03-25.zu.txt</fn>
Izinhlangano ezingasebenzeli inzuzo zinkampani ezibhalisele ukuhlinzeka ngezinkonzo noma ukuqhubela phambili izidingo zemiphakathi kanti azihlosile ukwenza, noma ukuhlolwa ngenzuzo eziyenzayo. Izinhlangano eziningi ezingekho ngaphansi kukahulumeni zama-NGO, zinhlangano zezinkonzo, kanye nezinhlangano zomhawu noma zozwelo ziwela kulo mkhakha.
Ngokuvamile, izinhlangano ezingasebenzeli inzuzo zinikeza izinkonzo emiphakathini ehlukene, njengezikimu zokudla kwezingane, izinhlangano ezinakekela izintandane ngenxa ye-AIDS, izinhlangano zezinkolo, nezinye. Ngisho noma yiyiphi imali eziyenzayo nezibanayo ngemuva kokukhokhela izindleko zokusebenza kwazo, zisetshenziselwa ukunweba nokungezela izinkonzo azo.
Lezi zinhlangano zivamise ukuthola izimali zeminikelo kanye nakubaxhasi ngezimali bangaphandle kwezwe kanti zibhalise ngokulandela isigaba 21 somthetho wezinkampani we-Section 21 of Companies Act, 1973 . Inkampani ngaphansi kwesigaba 21 inamalunga okungenani ayisikhombisa kanye nabaqondisi (nodayirektha) okungenani ababili.
Gcwalisani amafomu ahlukene, atholakala kwabomnyango wezoHwebo neZimboni . Uhla lwamafomu okumele agcwaliswe afakelwe lapha ngezansi.
Kungathatha izinsuku ezinhlanu ukubhekana nesicelo senu.
<fn>GOV-ZA. Registerlandforkeepingbuffalo.2010-03-25.zu.txt</fn>
Noma ngubani ofuna ukugcina inyathi, kumele aqale abhalise umhlaba noMnyango weZoLimo.
Thola ifomu lesicelo kwi-website, ebese uligcwalisa ngokuprinta. Lingatholakala nakwihhovisi lendawo yempilo wezilwane kahulumeni.
Cela udokotela wezilwane kahulumeni oseduzane nawe ukuthi ahlole umhlaba kanye nothango , kanye nokuqinisekisa isimo sezifo senyathi.
Inhloko yezinkonzo zempilo yezilwane kwisifundazwe kumele ufakezele ukuthi kukhona imithombo efanele yokuqapha isimo epulazini njalo-njalo, nokuthi ukuhamba-hamba kwenyathi epulazini kanye nangaphandle kwepulazi kungaphathwa kahle ngendlela efanele nokuthi kuzokwazeka ukuthi kulandelelwe ngokushesha yonke into okungenzeka ihambe ngendlela engavamile.
isitifikedi esigunyazisiwe sokubiyelwa kahle ngendlela efanele, esikhishwa ziphathimandla zokugcinwa kwemvelo/kwendalo ikhophi yemephu ekhombisa umkhawulo wawo wonke umhlaba okwenziwa isicelo sobhaliso lwawo.
Isikhathi esithathwayo ukubonelela isicelo nokwamukelwa kwaso kuyahluka kusifundazwe ngesifundazwe . Uma isicelo sesamukelwe, sithunyelwa kuMnyango kazwelonke wezoLimo.
Izikhulu kumnyango kazwelonke, zinikeza ngenombolo yobhaliso , zingezela ulwazi kwirejista yezinyathi kuzwelonke kanye nokuprinta isitifikedi serejistreshini esinikezwa umnikazi womhlaba. Le nqubo ingathatha izinsuku ezilishumi zokusebenza.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
<fn>GOV-ZA. Registerwateruse.2010-03-25.zu.txt</fn>
Bonke abasebenzisi bamanzi, amanzi abo angaveli kumnikezi wenkonzo , uhulumeni wendawo, ibhodi yamanzi, ibhodi yamanzi emisele yezokunisela , isikimu samanzi kahulumeni, noma abanye abasaplaya ngomthamo omkhulu wamanzi , kumele babhalise ukusebenzisa kwabo amanzi noMnyango wezaManzi namaHlathi.
ukuchithwa kodoti noma amanzi anodoti ukuphambukisa imifula kanye nemisele, noma ukwenza umehluko ngendlela umfula ogeleza ngayo nokungenela kwenjula yomfula noma kumazibuko emifula noma indlela umfula obukeka ngayo.
Ukugcina amanzi - Noma yimuphi umuntu ogcina amanzi nganoma yiyiphi inhloso , ukwenza igalofu endaweni, nokunye okunjalo, ukusukela kunqenqema lwendawo, amanzi angaphansi komhlaba, noma umthombo oyisisusa , ogeleza ngomthamo ongaphezulu kuka-10 000 cubic meters, noma lpaho khona amanzi asaplaywa endaweni engahezulu kukahekthere eyodwa yomnikazi noma umuntu ohlala khona, noma inhlangano, iphemithi noma imvume.
Imisebenzi ephungula ukugeleza kwemisele - Konke ukungezelwa kwehlathi ngenhloso yentengiso, okubandakanya izihlahla zemiphakathi ngenhloso yentengiso, okwenzeka ngaphambi kukanyaka ka-1972, kumele kubhaliswe.
Abanikazi bamahlathi abanezimvume ezikhishwe ngaphansi komthetho we-Forestry Act, 1998 , asikho isidingo sokuthi babhalise, ngoba sizobathumela amadokhumende aphelele obhaliso, ukuze bachibiyele uma kunesidingo, basayine nokuwabuyisela kwabomnyango.
Ukusetshenziswa ngohulumeni bezindawo kanye nabasaplayi bomthamo omkhulu ngemithombo yabo yamanzi, kanye nemisebenzi yokuhlanzekisa.
Imisebenzi elawulwayo efana nokunisela ngamanzi kadoti, ukwenza amandla kagesi ngamanzi, ukuguqula isimo somoya , noma ukushaja futhi unqenqema ledwala noma unqenqema lomhlabathi elimunca amanzi.
Ukuqapha ukusetshenziswa kwamanzi okuqondene kanye.
Ukuxhumana nehhovisi lerijini laboMnyango wezaManzi namaHlathi.
imininingwane yomenzi wesicelo indawo lapho okuzosetshenziswa khona amanzi imininingwane yomnikazi wendawo isaziso ngomenzi wesicelo isazizo ngomnikazi wendawo ulwazi lapho okumele kuthunyelwe khona isitatimende se-akhawunti nikeza ngekhophi yesitifikedi esiqinisekisiwe sikaMazisi wakho yakho ikhophi eqinisekisiwe yetayitela leprophathi ikhophi eqinisekisiwe yesivumelwano sokuqasha ukulandela yonke imibandela edingekayo kumasevisi ezehlukene ezenzelwa isicelo.
Ubhaliso izothatha inyanga eyodwa.
Ngu-R114. 00 Lokhu kusebenza kuphela kwizicelo zelayisense.
<fn>GOV-ZA. Registrationasaprofessionalnaturalscientist.2010-03-25.zu.txt</fn>
ukwenza umsebenzi weprofeshini ukusebenzisa igama elisemthethweni elithi-natural scientist , noma ukufakela isifinyezo ngemuva kwegama lakho, ukusebenza emkhakheni we-consultancy ukuba nesimo seprofeshini kanye nokuthola inzuzo enikezwa zikhungo zezezimali ukuthola ukusekelwa wuMkhandlu kanye negaranti esingavuni sekhono lakho ukuvikela kanye nokuqinisa iprofeshini.
Okungenani u-50% wezifundo kuhlelo kumele kube ngezibonwa njengezifundo zesayense yezemvelo.
Kumele unikeze ubufakazi boqeqesho kwiSayense ye-Forensic noma yophenyisiso , isibonelo, ukuhlola amadokhumende, ukuphenyisisa ngomlilo, ukuphenyisisa izimpawu zamathuluzi, ukuphenyisisa kobushushisi, inqubo yomthetho nezinkantolo, ufakazi wobuchwepheshe, noma ezinye izifundo ezifishane ezigunyaziwe.
Kumele ube nomlando lomsebenzi oqondene nesayense ye-forensic kanye nocwaningo.
ukuhlola kanye nokubeka ngezinhlozo zazo izikhali/ izinhlam ukuxhumanisa isikhali nobugebengu, ukunaka indawo okwenzeke kuyo ubugebengu kanye nokuhlola ubufakazi be-forensic.
Usekelo lobuchwepheshe ekuphenyisisweni kwezingozi zasemgwaqeni, ukuhlanganisa indlela izinto ezenzeke ngayo okuholele ekungqubuzaneni, ukucwaninga okunemininingane kwezingxenye zemoto, ulwazi oluthile maqondana netheknoloji yezimoto. kungayinto engaba wusizo.
Fakela imali ebekiwe okumele ikhokhelwe yerejistreshini ihambisane nesicelo.
Umkhandlu uzokurejista ebese ukhipha isitifikedi serejistreshini, uma weneliseka ukuthi unemfundo edingekayo nefanele kanye nesipiliyoni njengoba sibekwe ngoboMkhandlu.
Umphumela wohlolo ngeke waziswa kuze kube ngemuva komhlangano woMkhandlu.
uma, ngemuva kokusungula koMthethosisekelo weRiphabhuliki yeNingizimu Afrika, 1996, umenzi wesicelo watholakala enecala eRiphabhuliki noma kwenye indawo nakhona agwetshwa isikhathi esingaphezulu kwezinyanga ezintathu noma ifayini njengenye indlela yokugwetshwa.
uma iNkantolo ePhakeme inqume ukuthi umenzi wesicelo unengqondo engathathi kahle noma unezifo zokwengqondo, noma uma efakwe esikhungweni sokusangana kwengqondo ngaphansi komthetho we-Mental Health Act, 2002.
uma irejistreshini lomuntu lumisiwe ngenxa yesijeziso asinikeziwe ngaphansi kwalo Mthetho.
uma umuntu ekhishwa esikhundleni sokwethembeka ngenxa yokungaziphathi kahle.
uma umuntu etholwe yinkantolo njengohluleka ukukhokhela izikweledu nakhona engakabuyiselwa esimeni esihle ngezikweledu , kanti ukuhluleka kwakhe ukukhokha izikweledu kwabangelwa wubudedengu bakhe ekwenzeni umsebenzi owela ngaphansi komkhakha enza isicelo seresjistreshini kuwo.
Umkhandlu uzokwazisa ngokubhala uma isicelo sakho sobhaliso sinqatshelwe.
Ungenza i-aphili ngesinqumo soMkhandlu kungakapheli izinsuku ezingu-30.
Kumele wenze isicelo kuMkhandlu, sokuvuselelwa kwerejistreshini okungenani, kusenezinyanga ezintathu ngaphambi kokuphela kwesikhathi sobhaliso yakho.
Ukufakela imali ngendlela ye-elektroniki kanye nokufakela imali ngokuqonde ngqo: Sicela usebenzise onobumba bokuqala bamagama kanye nesibongo ukuze kwaziwe imali ekhokhwayo ibuya kubani kwisitatimende sebhangi lethu ebese uthumela ubufakazi bokukhokha ngefekisi, kanye nekhasi lokuqala lefomu yesicelo kwinombolo ethi: 841 1057.
<fn>GOV-ZA. Registrationofagriculturalremedy.2010-03-25.zu.txt</fn>
Inkampani yaphesheya ngeke yakwazi ukwenza isicelo sokubhalisa eNingizimu Afrila. Zinkampani ezibhalise lapha ezweni kuphela, isakhamuzi saseNingizimu Afrika, noma inhlangano esemthethweni ebhalise eNingizimu Afrika engenza isicelo sobhaliso lwemithi yezolimo.
The Registrar: U-Act 36 of 1947 kumele aziswe ngokubhala ngenhloso yokuqhuba imisebenzi yama-trial okudingekayo ukubhalisa imithi yezolimo ukuze ahlele ukusebenza kwayo.
U-Registrar angadinga olunye ulwazi ukuze akwazi ukwenza isinqumo maqondana nokuthi ngabe imithi yamukelekile noma cha, lokhu ekwenzela izidingo zesizwe, ukufaneleka kanye nokusebenza kwayo kwezebhayoloji.
Thola ifomu lesicelo kwi-website, ebese uligcwalisa ngokuphelele. Lapho kufanele, ulwazi olucelwayo lungafakelwa njengama-attachment aseceleni afakelwe izinombolo.
ichweba noma indawo engena kulo izinga lomthamo inqubo ezolandelwa yokurekhoda ucwaningo lokuhlola nokubheka imiphumela yokulingwayo ngendlela yezesayense indawo lapho okuzokwenziwa khona ucwaningo lokuhlola izithako ezikhona noma yiluphi olunye ulwazi olungadingwa ngu-Registrar inani lemithi ozongeniswa ezweni.
Izicelo ezingagcwalisiwe ngokuphelele, zizobuyiselwa kumenzi wesicelo kanti ngeke samukela emahlombe ethu ukuphazamiseka okungabakhona.
Ukubuyekezwa kwesithako esisebenzayo kungathatha isikhathi esifinyelela kunyaka owodwa. Izicelo zokusetshenziswa ekugcineni , noma ukuhlelwa kabusha zivamise ukubonelelwa esikhathini sezinyanga eziyisithupha.
Ihhovisi lika-Registrar njalo ngonyaka lithumela izincwadi ngokuvuselelwa kobhaliso kanye namafomu ezicelo kubo bonke ababhalisile.
<fn>GOV-ZA. Registrationofvat.2010-03-25.zu.txt</fn>
Uphoqelekile ukubhalisela i-VAT uma ingeniso olutholayo lokuthengisa impahla noma imali yokuthengisa amasevisi onikeza ngazo ingaphezulu kwenani lika-R300 000 ngonyaka noma kulindeleke ukuthi izokweqa leli nani.
Umuntu angazibhalisela ngokuzithandela uma ingeniso lenyanga yeshumi nambili ingaphezulu kwenani lika-R20 000 noma kugnenzeka yeqe inani lilka-R20 000.
Izicelo zobhaliso ephoqelekile noma yokuzithandela kumele zenziwe kwifomu le-VAT 101 , engatholakala kwi-website kwisigaba samafomu ngezanzi, noma etholakala kumnyango wendawo wabophiko lwezimali eZingenayo . Ifomu kumele lifakelwe ehhovisi labe-SARS lendawo kungakadluli izinsuku ezingu-21 ukusukela ngosuku ophoqeleke ngalo.
Uma kulibhizinisi langaphandle, imininingwane yomuntu oqokwe ukumela lelobhizinisi eNingizimu Afrika.
Isitatimende sebhangi sakamuva, isheke elikhanseliwe noma incwadi evela ebhangi eqinisekisa imininingwane yakho yebhangi laseNingizimu Afrika. Uma i-akhawunti yebhangi ingekho egameni lomthengisi, kumele kugcwaliswe ifomu le-VAT 119i.
Ilayisense yokuqhuba ibhizinisi uma ikhona kuleyo bhizinis, isibonelo, ilayisense yotshwala noma yokudweba.
Uzokwaziswa nalapho isicelo sakho singavunyelwanga.
Linda okungenani izinsuku ezingu-10 ukuthi ihhovisi legatsha lendawo libhekane nesicelo sakho. Isitifikedi sizoposelwa ekheleni olinikeze kwisicelo sobhaliso kanti futhi sizotholakala emavikini amabili isicelo sakho sivunyiwe. Abasebenzi bakwa-SARS abavunyelwe ukukwazisa ngomlomo inombolo yakho ye-VAT.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
<fn>GOV-ZA. Registrationofveterinaryexportfacilities.2010-03-25.zu.txt</fn>
Izilwana kanye nemikhiqizo ezilwane angathunyewa ngaphandle kuphela uma zivela endaweni ukuphathwa kwayo okuhambelana namazinga abekiwe amazwe omhlaba, noma lapho imithetho yezwe elithumelayo ehambelanayo nalawo mazwe okuthunyelwa kuwo. Le ndawo ingaba ngeyokuhlabela nokuhlinzela izilwane emukelwe, indawo yesikhungo sokufakelwa kwezilwane amaqanda enzalo , isikhungo esiqoqayo , ipulazi, i-feedlot, ifektri yokuprosesa ukudla, indawo egina ukudla, nokunye.
Xhumana nomnakekeli wempilo yezilwane kahulumeni kusifundazwe oseduzane nawe ukwenza isicelo sokuhlola ngenhloso yokuthumela ngaphandle.
Umbiko wokuhlola uthunyelwa kuMnyango wezoLimo ukuze wamukelwe kanye nesizathu nesincomo sokugcina se-PSV.
Uma isicelo samukelwa, ifasilithi iyabhaliswa kanti ebese kukhishwa isitifikedi sobhaliso sokuthunyelwa kwezilwana ngaphandle.
Isikhathi esithathwayo ekuphethweni kwesicelo kuyahluka kusifundazwe ngesifundazwe.
Lokhu kuncike kwisifundazwe.
Amafomu awatholakali kulayini we-internethi. Xhumana nomnakekeli wempilo yezilwane kahulumeni kusifundazwe oseduzane nawe noma uMnyango wezoLimo.
<fn>GOV-ZA. Rehabilitationbyinsolvent.2010-03-25.zu.txt</fn>
Umuntu obekwe yinkantolo njengohluleka ukukhokhela izikweledu ngumuntu okweledayo ifa nempahla yakhe . Uma ushade ngaphansi komshado wokuhlanganyela impahla , kanti owakwakho abekwe wumthetho njengohluleka ukukhokhela izikweledu umthetho wokuhluleka ukukhokhela izikweledu we-Insolvent Act, 1936, nawe ukuthatha njengomuntu ohluleka ukukhokha izikweledu (insolvent).
Uma obekwe wumthetho njengohluleka ukukhokhela izikweledu efuna ukubuyiselwa kwisimo sokungahluleki ukukhokhela isikweledu eminyakeni elishumi selokhu abekwa wumthetho njengohluleka ukukhokhela isikweledu, angenza isicelo sokubuyiselwa kwisimo esihle.
Ngobani abangenza izicelo zokubuyiselwa kwisimo esihle?
umuntu obekwe njengohluleka ukukhokha izikweledu ngokwakhe i-agent egunyazwe ngokufanele yomuntu ohluleka ukukhokhela izikweledu, uma lowo muntu ohluleka ukukhokhela izikweledu engahlali eNingizimu Afrika umfelokazi noma umfelwa womuntu ohluleka ukukhokhela izikweledu, uma beshade ngokuhlanganyela impahla lowo awayengowakwakhe womuntu ohluleka ukukhokhela izikweledu, uma beshade ngokuhlanganyela impahla abaqokwe ukwaba ifa lempahla yomuntu oshonile.
Umuntu angenza isicelo sokubuyiselwa kwisimo esihle ngemuva kwesikhathi esingakanani lapho emuncwe impahla yakhe yafakwa ngaphansi kolawulo?
masishane ngemuva kokuba izindleko zabakweledwayo zikhokhelwe ngokugcwele noma uma umuntu obekwe njengohluleka ukukhokha izikweledu enze isicelo sokukhokha isikweledu ngokugcwele , nakhona isicelo sakhe sivunyelwe ngabangamakota amathathu abakweledayo, kanti obonwe njengohluleka ukukhona isikweledu ekhokhe izikweledu noma enze isiqinisekiso sokukhokha.
uma ezinyangeni eziyisithupha, kungazange kube nombango wesikweledu ngefa lobonwe njengohluleka ukukhokhela isikweledu kanti futhi ngaphansi kwesimo sokuthi lokhu bekungokokuqala umuntu obenwe njengohluleka ukukhokha isikweledu ebekwe ngaphansi kolawulo lokuthathelwa impahla kanti futhi umuntu obenwe njengohluleka isikweledu engenawo amanye amacala ake atholakala enawo.
ukusukela ngosuku u-Master aqinisekisa ngalo i-akhawunti yolawulo lwempahla yakhe; kanti futhi ngaphansi kwesimo sokuthi lokhu bekungokokuqala umuntu obenwe njengohluleka ukukhokha isikweledu ebekwe ngaphansi kolawulo lokuthathelwa impahla kanti futhi umuntu obenwe njengohluleka isikweledu engenawo amanye amacala ake atholakala enawo.
ukusukela ngosuku u-Master aqinisekisa ikhawunti yolawulo lwempahla kanti futhi uma obonwe njengohluleka ukukhokha izikweledu eseke wathathelwa amanyathelo olawulo lwempahla ngokuhluleka ukukhokhela izikweledu okungaphezu kokukodwa, kodwa ngaphansi kwesimo sokuthi obonwe njengohluleka ukukhokhela izikweledu akakaze atholwe enecela kumacala athize.
kwisimo lapho obonwe njengohluleka ukukhokhela izikweledu, eseke watholakala enecala kumacala athize.
ngemuva kokuphela kweminyaka elishumi, obonwe njengohluleka ukukhokhela izikweledu uyobonelelwa ukuthi abuyiselwe kwisimo esihle - ngaphandle kokuba imiyalelo yenkantolo ibeke ngokunye, lapho abantu abathintekayo benze isicelo. Isicelo kumele senziwe kungakapheli iminyaka elishumi.
Ungenza isicelo sokubuyiselwa kwisimo esihle ngokwakho, kodwa uzodinga usizo ngezomthetho.
Xhumana nommeli noma nehhovisi lika-Master ukuthola olunye ulwazi olunabile kanye nosizo.
Bonisana nommeli wakho ngesikhathi sokwenziwa kwesicelo.
Xoxisana nommeli wakho ngezindleko.
Xhumana nommeli wakho noma aboMnyango wezoBulungisa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo.
<fn>GOV-ZA. Rehabilitationfordisabled.2010-03-25.zu.txt</fn>
Izinkonzo zokuhlenga zinikezwa abant abakhubazekile ukuze bakwazi ukuzisiza ukufinyelela izinga lokuthi bakwazi ukusebenza ngendlela okungafinyeleleka kuyo.
Izinkonzo zokuhlela zeprayimari ngezezinkonzo zokuvimbela ezakha ikhono leklayenti ukuthi ikwazi ukuzenzela. Lokhu kubandakanya i-therapeutic counselling , izinkonzo zokunakekelwa emakhaya, amaqembu ezosekelo kanye nokuthi abantu bakwazi ukuzenzela, ukuqwashisa ngolwazi kanye nezinhlelo zokumela nokugqugquzelela.
Uhlengo lwezinga lesekondari, nguhlelo lwezinga lasekuqaleni lokungenelela okwenziwa izinhlelo ezingenisa imali, kanye namaprojekthi ezokuphungula inhlupheko, ukuthuthukiswa kwezinsana ezincane kanye nezinkonzo zokuphumula kancane ebunzimeni.
Vakashela endaweni eseduzane nawe yonakekelo lwezempilo noma ikliniki ecubungulayo , kanti khona uzothunyelwa endaweni yohlengo esibhedlela noma kwenye indawo yohlengo lwesiphesheli, lwesekondari noma lwezinga le-tertiary.
Kungathatha cishe izinyanga ezingu-3 ukubhekana nesicelo sakho. Kwezinye izindawo, abantu bafakelwa kuhla lokulinda izinyanga ezingu-6.
Kwezinye izimo, imali yosizo lukahulumeni kwabakhuzekile efinyelela ku-75% ithathwa njengengxenye yezindleko. Ezinye izindleko zibekwa ngamafasilithi ngokwawo. Amanye amafasilithi akala izindleko ngokuya ngalokho umndeni ongakwazi ukukukhokhela. Zonke lezi zindleko zihlukile kuye ngesifundazwe.
Amafomu esicelo okumele agcwaliswe abekwa yisikhungo sohlengo , noma isikhungo sezemilo sonakekelo lweprayimari.
<fn>GOV-ZA. Rehabilitationofdisabledpersons.2010-03-25.zu.txt</fn>
Izinkonzo zokuhlenga zinikezwa abantu abakhubazekile ukuze bakwazi ukuzisiza ukufinyelela izinga lokuthi bakwazi ukusebenza ngendlela okungafinyeleleka kuyo.
Izinkonzo zokuhlela zeprayimari zinkonzo zokuvimbela ezakha ikhono leklayenti ukuthi likwazi ukuzenzela. Lokhu kubandakanya i-therapeutic counselling , izinkonzo zokunakekelwa emakhaya, amaqembu ezosekelo kanye nokuthi abantu bakwazi ukuzenzela, ukuqwashisa ngolwazi kanye nezinhlelo zokumela nokugqugquzelela.
Uhlengo lwezinga lesekondari, nguhlelo lwezinga lasekuqaleni lokungenelela okwenziwa izinhlelo ezingenisa imali, kanye namaprojekthi ezokuphungula inhlupheko, ukuthuthukiswa kwezinsana ezincane kanye nezinkonzo zokuphumula kancane ebunzimeni.
Vakashela endaweni eseduzane nawe yonakekelo lwezempilo noma ikliniki ecubungulayo , kanti khona uzothunyelwa endaweni yohlengo esibhedlela noma kwenye indawo yohlengo lwesiphesheli, lwesekondari noma lwezinga le-tertiary.
Kungathatha cishe izinyanga ezingu-3 ukubhekana nesicelo sakho. Kwezinye izindawo, abantu bafakelwa kuhla lokulinda izinyanga ezingu-6.
Kwezinye izimo, imali yosizo lukahulumeni kwabakhuzekile efinyelela ku-75% ithathwa njengengxenye yezindleko. Ezinye izindleko zibekwa ngamafasilithi ngokwawo. Amanye amafasilithi akala izindleko ngokuya ngalokho umndeni ongakwazi ukukukhokhela. Zonke lezi zindleko zihlukile kuye ngesifundazwe.
Amafomu esicelo okumele agcwaliswe abekwa yisikhungo sohlengo , noma isikhungo sezempilo sonakekelo lweprayimari.
<fn>GOV-ZA. Relativespermit.2010-03-25.zu.txt</fn>
Imvume yesihlobo inikezwa umuntu wangaphandle oyilunga lomndeni oseduzane wesakhamuzi noma ohlala eNingizimu Afrika unomphela. Leso sakhamuzi noma lowomhlali, kumele anikeze iziqinisekiso kwezezimali. Imvume yesihlobo isebenza isikhathi somkhawulo wokufinyelela eminyakeni emibili.
Khipha ubufakazi bokuba yilunga lomndeni elisondele kakhulu kwisakhamuzi noma umhlali osekelayo.
Fakela isiqiniseko se-chartered accountant noma ubufakazi obusekela amadokhumende aqinisa ukuthi isakhamuzi noma umhlali osekelayo unazo izimali noma inhlanganisela yezimali zokusekela eninazo. Imali yokusekela akumele ibe ngaphansi kuka-R5 000 ngenyanga kumuntu ngesikhathi sokuvakasha lokhu akusebenzi kowakwakho noma ingane encane encike kuwe.
i-visa esebenzayo izitifikedi zodokotela maqondana nomenzi wesicelo kanye nawo onke amalunga umndeni ahambisana nawe.
Isitifikedi samaphoyisa sokuba msulwa uma ungaphezu kweminyaka engu-21 maqondana nawo wonke amazwe alapho uke wahlala khona isikhathi esingaphezulu konyaka owodwa noma ngaphezulu kwaso, ukuthi sinikezwe ezinyangeni ezingu-12, uma singeke sanikezelwa ngaso leso sikhathi.
Imibiko yodokotela nabezama-x-ray, maqondana nomenzi wesicelo ngamunye. Imibiko yabenza ama-x-ray ngeke yadingeka ezinganeni ezingaphansi kweminyaka engu-12 noma abesimame abakhulelwe.
Izicelo zingathatha isikhathi esifinyelela ezinsukwini ezingu-30.
<fn>GOV-ZA. Repayingsocialgrants.2010-03-25.zu.txt</fn>
Uma uthola imali yosizo lukahulumeni , okungafanele uyithole, uzobhekana nomsebenzi wokuyibuyisela kuhulumeni ngaphandle kokuba aboMnyango wezeNtuthuko yaBantu beneliseka ngokuthi ubungazi ukuthi akufanele uyithole. Kulesi simo, imali yosizo lukahulumeni kumele imiswe noma ikhanselwe, ngoba kuzothathwa ngokuthi lokhu yicebo lokukhohlisa ukuzizuzisa.
Ngabe le nkonzo isebenza kubani?
Abantu abafumana iigranti abangafanelekanga bazifumane.
Uma imali yosizo ingalandwa izinyanga zize zibe zintathu ngokulandelana.
Uma umuntu engekho eNingizimu Afrika isikhathi esingaphezu kwezinyanga eziyisithupha.
Uma uthola ukuthi wamukela imali yosizo lukahulumeni okungafanele uyithole, kumele wazise abehhovisi lezokuvikeleka kwabantu eliseduzane nawe.
Abomnyango bazokhansela inani elikweledwa nguwe, uma begculiseka ngokuthi ubungazi ukuthi akumele uyithole leyo mali.
UMqondisi-Jikelele woMnyango angathi ngokubona kwakhe afune izimali ngokufakela inqubo yecala lomthetho maqondana nalowo muntu.
UMqondisi-Jikelele woMnyango angavumela ukuthi ukukhokhwa kwemali kuqhubeke isikhathi esithize ngokulandela izimo ezithile ezibekwe ngumuntu ofuna ukuqhubeka nokukhokhelwa leyo mali yosizo. Isicelo kumele senziwe ezinsukwini ezingu-90 ngemuva kokumiswa kwemali yosizo lukahulumeni.
Uma umuntu efuna kubuyekezwe udaba lokumiswa kwemali yosizo lukahulumeni, kumele achaze ingeniso ngesikhathi sokwenza isicelo. Lokhu kuzoba yisisekelo esisetshenziswa ngabomnyango lapho wenza isinqumo sokuthi ngabe kumele isibuyekeze yini isimo sakho noma cha. Umenzi wesicelo uzokwaziswa ngomphumela wesicelo ezinyangeni ezingu-3 kungakafiku usuku lokubuyekeza, noma usuku okwenziwa ngalo isitifikedi.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
Amafomu atholakala kwihhovisi eliseduzane lengosi Yezenhlalakahle Yomphakathi wase Ningizimu Afrika.
<fn>GOV-ZA. Reportabuseofelderly.2010-03-25.zu.txt</fn>
Lomsebenzi uchaza indlela yokuthatha izinyathelo nokuqalisa uhlelo lokulamulela noma lokuvikela ukuhlukubezwa kwabantu abadala. Kunezindlela ezehlukahlukene zokuhlukubezeka abantu abadala bazithola bebhekene nazo.
Ukuhlukubezeka okuthintana nomzimba: Noma ngayisiphi isenzo esinomphumela wokulimala noma ukufa komuntu omdala. Njengokumshaya ngampama, ukushaya nangenqindi, ukumshova, ukuphatha nje ngokudlubulundela, ukumsika ngomese, ukusebenzisa amakhemikhali noma indluzula ukumvimbela ukuthi enze utho, ukusebenzisa imithi engeyona noma eyeqile, noma ngayisiphi isenzo esibanga ukulimala, ukungaphatheki kahle komzimba, ukumphuzisa amaphilisi amlalisayo noma abanga ukufa.
Ukuhlukubezeka ngokwecansi: Noma ngayisiphi isenzo esinomphumela wokusebenzisa umuntu omdala abe yisigcila socansi noma ukuzithokozisa ngokwecansi ngomuntu omdala ngaphandle kolwazi lwakhe, nokuqondisisa kwakhe noma imvume yakhe.
Ukuhlukubezeka ngokwenqondo, ngemizwa noma ngezinkulumo: Indlela ephindaphidiweyo yokuphatha umuntu omdala kabi, ngehlazo okubangela ukuthi inqondo yomuntu omdala ingasebenzi kahle nomoya wakhe uphatheke kabi akhathazeke. Njengokumkhumbisa ukungamukeleki, ukumkhipha inyumbazana, ukumqindezela okuthile, ukumcisha uthando, nokuthuthuka kwenqondo, ukumbiza ngamaganyana angathokozisi, ukumenza inhlekisa, ukumethwesa amaqadlana angasile nokuhlala ubheke okuthile kuyena.
Ukuhlukubezeka ngasezimalini noma ukunqhaphaza ngezomnotho: Ukusebenzisa imali yomuntu omdalla yegranti, impahla yakhe, izinto zakhe azikhonzile noma imali yakhe ngokungekho emthethweni nome ngaphandle kwemvumo yakhe nolwazi lwakhe ukuthi kuzokwenzekani noma anganeliswa yilesenzo.
Ukungamkhathaleli: ukungamnakekeli ungamnikezi izidingo ezibalulekile ezigcina umzimba nenqondo. Njengokumncisha ukudla, ukuthokomala indawo yokuhlala izimpahla zokwembhatha, imithi yokwelapha, ukungamngcini ajabulile anomdlandla azikhathalele.
Ukumncisha amalungelo oluntu : Ukumephuca umuntu omdala, amalungelo oluntu njengokumnikeza inhlonipho, isithunzi sakhe, ukumnikeza ingasese lakhe ukumvumela azicabangele akufunayo akholwe akufunayo, abeke umbono wakhe, azikhulumele ngomlomo wakhe ngendlela ayithandayo aye lapho afuna ukuya khona. Njengobuthakathi loku kunomphumela wokuthi babizwe ngokuthi bangabathakathi, bakhishwe inyumbazana, balinyazwe noma babulawe.
Noma ngangubani obona ukungakhathalelwa komuntu omdala noma ukugcilazwa kwakhe noma ukungaphathwa kahle komuntu omdala, noma umuntu onesizathu sokusola ukuthi lenzizinto ezibaliwe ziyenzeka noma sezenzekile.
Uma umuntu obikayo angunonhlalakahle ovele asebenza ngazo lezindaba, kumele aqhubeke nophenyo anikeze umbiko obhaliwe ophelele kwihhovisi lentuthuko lezenhlalakahle angakapheli amaviki amane.
Uma umuntu obikayo angeyena unonhlalakahle, kungumsebenzi womphathi omkhulu wononhlalakahle wehhovisi lentuthuko lezenhlalakahle ukuthi anikeze umuntu ofanele ukuthienze lomsebenzi alindele umbiko angakapheli amaviki amane.
Uma ukuhlukubeza kuphathelene nekhaya labadala, noma inhlangano okungeyona kahulumeni, noma inhlangano yomphakathi, unonhlalakahle kwelinye ihhovisi elikhweshelene naleyondawo kumele asebenze loludaba.
Uma isimo kungesona esichazwa lapha ngaphezulu, thola isifiso somuntu ohlukubezwayo. Ungqongqoshe wentuthuko kwezenhlalakahle, noma ilungu likhansela enkulu kumele ligunyaze omunye umuntu ukuthi alekelele.
Amafomu atholakala ehhovisi lentuthuko kwezenhlalakahle eliseduze nawe.
<fn>GOV-ZA. Reportingacrime.2010-03-25.zu.txt</fn>
Le nkonzo itholakala kunoma ngubani umuntu ohlukunyezwe wubugebengu.
Lapho umuntu ehlukunyezwe wubugebengu, angaxhumana namaphoyisa ngokushayela kwinombolo ethi: 10111 noma ngokuya esiteshini samaphoyisa esiseduzane ukubika ubugebengu.
Uma iphoyisa libhekana nendawo okwenzeke kuyo ubugebengu, lizothatha isitatimende kumkhalazi kanye nofakazi uma bekhona.
Umkhalazi kumele aqinisekise ukuthi i-CAS number anikezwa yona uyayigcina lapho kunemibuzo ngekusasa maqondana necala lobugebengu.
Isikhulu sephoyisa sizokhulumisana naye ebese sithatha isitatimende kumkhalazi kanye nokubhala phansi ubugebengu obubikwayo kwi-CAS.
Idokodo lecala elibhalisiwe, linikezwa iphoyisa lophenyisiso ozoqhubeka nokuphenyisisa. Yonke imibuzo kumele iqondiswe kule-detective.
U-detective oqondene necala uzophetha uphenyisiso ebese ethula idokodo kwinkantolo efanele ukuze iqule icala.
U-detective uzokwazisa umkhalazi ngokuthi kumele aye nini enkantolo ukuyolalela icala.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
Isikhulu sephoyisa esithatha isitatimende sizogcwalisa ifomu.
<fn>GOV-ZA. Reportingestateofdeceased.2010-03-25.zu.txt</fn>
Kuba nefa lomuntu lapho umuntu eshona eshiya impahla kanye/noma idokhumende eyiwili, noma enenhloso yokuba yiwili. Ifa kumele liphathwe kanye nokwabiwa ngokulandela iwili yomuntu oshonile, kanti uma umuntu oshonile engashiyanga iwili, ngokulandela okubekwe kumthetho. Umthetho wezokuphathwa kwamafa abashonile we-Administration of Estates Act, 1965, ubeka inqubo okumele ilandelwe ekuphatheni ifa lomuntu oshonile.
Ifa lomuntu oshinile kumele libikwe emahhovisi ka-Master kungakapheli izinsuku ezingu-14 ngemuva kosuku umuntu ashona ngalo. Ukushona kungabikwa ngunoma ngubani umuntu olawula noma ophethe impahla yomuntu oshonile, noma olawula noma ophethe idokhumende yomuntu oshonile eyiwili noma esabuwili.
uma umuntu eshonele eNingizimu Afrika nakhona washiya impahla kanye/noma idokhumende eyiwili noma enenhloso yokuba yiwili uma umuntu eshonele ngaphandle kweNingizimu Afrika nakhona washiya impahla kanye/noma idokhumende eyiwili noma enenhloso yokuba yiwili.
Ngabe libikwa kuphi ifa lomuntu oshonile?
Ngisho noma onke amahhovisi omantshi esebenzela o-Master kanti futhi ifa lomuntu oshonile lingabikwa khona, omantshi banamagunya abekelwe umkhawulo kanti futhi bayodlulisela ifa elinewili, kanti ifa elingaphezulu kuka-R50 000 balidlulisela ehhovisi lesifundazwe lika-Master. Uma ufisa ukubika lelo lifa, kungcono ukulibika ngokuqonde ngqo kwihhovisi lika-Master.
Uma umuntu oshonile ebehlala eNingizimu Afrika ngesikhathi sokushona kwakhe, bika ifa ku-Master onegunya kuleyo ndawo lapho umuntu oshonile ebehlala khona ngesikhathi sokushona kwakhe.
Uma umuntu oshonile ebengahlali eNingizimu Afrika, ngesikhathi sokushona kwakhe, ungabika ifa kunoma yimuphi u-Master.
Bika ifa ngokugcwalisa ifomu le-Form J294: Inothisi yokushona kanye namanye amadokhumende okubika kufakelwe kuhla olungezansi.
Ubungakanani befa kanye nenhlobo yokuqoka kuzoba yikho okunquma ukuthi ngamaphi amadokhumende okumele agcwaliswe abese efakelwa.
uma umuntu eshona ngaphandle kwewili noma uma iwili ingaqoki umuntu othize njengomabi wefa noma uma umabi wefa owaqokwa ashona, noma enqaba ukuqokwa.
isitifikedi sokuqala somshado noma ikhophi yaso eqinisekisiwe - uma lokhu kusebenza onke amawili akuqala noma ama-codicil noma amadokhumende analeyo nhloso - uma ekhona uhla lwabantu abakweleda umuntu oshonile - uma bekhona isimemezelo esiqinisekisa ukuthi ifa alibikwanga kwelinye ihhovisi lika-Master noma kwamanye amahhovisi asebenzela u-Master.
uma umuntu eshona ngaphandle kwewili noma uma iwili ingaqoki umuntu othize njengomabi wefa noma uma umabi wefa owaqokwa ashona, noma enqaba ukuqokwa.
isitifikedi sokushona noma ikhophi yaso eqinisekisiwe isitifikedi sokuqala somshado noma ikhophi yaso eqinisekisiwe - uma lokhu kusebenza onke amawili akuqala noma ama-codicil noma amadokhumende analeyo nhloso - uma ekhona.
Amahhovisi asebenzela u-Master anegunya uma umuntu oshonile engashiyanga iwili esebenzayo, kanti futhi ubungakanani befa lomuntu oshonile lingaphansi kuka-R50 000. Izincwadi zesigunyaziso zivumela ukuthi umuntu oqokiwe aphathe ifa ngaphandle kokulandela inqubo ebekwe kumthetho we-Administration of Estates Act, 1965.
Isikhathi sokwenziwa kwalo msebenzi sincike kwisixaka-xaka sodaba nodaba.
<fn>GOV-ZA. Returnforpaymentofprovisionaltaxthirdpayment.2010-03-25.zu.txt</fn>
Lapho umuntu ethola ingeniso okumele likhokhele intela kodwa elingadonselwa intela ye-SITE noma ye-PAYE , kumele akhokhele intela yesikhashana ngaleli ngeniso. Intela yesikhashana yenziwa njalo ezinyangeni eziyisithupha.
Intela yesikhashana inenhloso yokusiza abakhokhi bentela ukuhlangabezana nezibopho zabo zentela ngokuqhubekela phambili kunokuthi bakhokhe isamba esikhulu kanye ngonyaka lapho kuhlolwa inani lentela okumele ikhokhekhelwe. Intela yesikhashana izokhokhelwa ukwehlisa inani okumele likhokhelwe kunani lilonke lengeniso leyo okumele ikhokhelwe ngumuntu siqu kulowo nyaka wezimali ofanele wokukhokhwa kwentela.
Umuntu okumele akhokhele intela yesikhashana , kumele kuthi kungakapheli izinsuku ezingu-30 ngemuva kokuba efanele ayikhokhe, enze isicelo ngokubhala, isicelo sobhaliso ehhovisi legatsha labe-South African Revenue Service . Ukuhluleka ukwenza njalo, kuyoba nomphumela wokukhokhiswa inzalo kanye nama-penalty ngokukhokha sekwedlule isikhathi, kanye nenye futhi intela engezelelwe ehambisana namafomu okukhokhelwa kwentela ngokukhokha kamuva sekwedlule isikhathi.
Umkhokho wesithathu ubuwe waziwe ngoktuhi yi-"additional" noma i-"topping up" wentela yesikhashana. Uma kwenziwa lomkhokho, kumele kukhokhwe kungakafiki usuku olubekiwe . I-'effective date' isho lapho unyaka wokukhokhwa kwentela uphela ngomhlaka-28 noma umhlaka-29 kuFebruwari, zinyanga eziyisikhombisa ngemuva kwalokhu ekwamukelweni kokuphela konyaka wezimali, ophela ngosuku olungelona umhlaka 28 noma umhlaka 29 kuFebruwari, zinyanga eziyisithupha ngemuva kwalokhu.
Umkhokho wesithathu ngowenziwa ngumuntu okhokha intela yesikhashana ngokuthandela kwakhe njengomkhokhi wentela. Abakhokhi bentela abanemali yentela okumele ikhokhwe engaphezulu kuka-R50 000 noma izinkampani ezin noma izinkampani emali engu-R20 000 noma engaphezulu kwayo bangenza umkhokho wesithathu wokuzithandela ukugwema ukukhokhizwa inzalo efakelwa kulabo abakhokhe intela engaphansi kokumele bayikhokhe lapho kuhlola imali yentela okumele ikhokhwe.
Inhloso yalo mkhokho ukusiza abakhokhi bentela ukuthi bakhokhe umehluko phakathi kwentela yabasebenzi kanye nentela yesikhashana esivele ikhokhiwe yonyaka kanye nenani lilonke lentela okumele ikhokhwe kunyaka wokuhlola imali okumele ikhokhwe.
Isikhathi sesithathu simele inani lilonke lentela okumele ikhokhelwe kunyaka ogcwele, kususwe intela yabasebenzi ekhokhiwe yonyaka ophelele noma yiyiphi enye intela yangaphandle evunyelwe kunyaka ophelele amanani akhokhiwe esikhathini sentela yesikhashana yokuqala neyesibili.
Kuncike kumkhokhi nomkhokhi wentela yesikhashana ukuzibekela isikhathi esifanele sokufakela umkhokho wesithathu wokungezela.
Thola ifomu elisha lokukhokha kwabe-SARS noma uzikhiphele lona kule-website, ebese uligcwalisa ulifakele nomkhokho owukhokhayo.
Ngenxa yokuthi inothisi yokukhokha iyefana kubo bonke nakhona ayifakeli imininingwane yomkhokhi wentela othize, kubaluleke kakhulu ukuthi abakhokhi bentela yesikhashana bafakele imininingwane ye-akhawunti eyiyo ncamashi kuleli fomu. Uma imininingwane eqonde ncamashi ingafakelwanga, umkhokho ngeke wafakelwa uqondaniswe ngqo nomkhokhi wentela.
ukukhombisa unyaka okhokhelwayo.
Inombolo yereferense efanele, iba kanjena: 1234567123P00032005.
Imali yentela yokwesikhashana ingakhokhwa ehhovisi lomnyango wezentela eliseduzane, kusukela ngoMsombuluko kuya kuLwesihlanu phakathi kwehora lesishiyagalombili ekuseni, nehora lesithathu maseligamenxe entambama ngaphandle kwezinsuku ezingamaholide omphakathi.
Uma ngabe abantu bakhokhe ngokuyiposa imali noma bayifake ebhange, kufanele bakhumbule ukuthi bazinikeze isikhathi sokuhamba kweposi noma ukusetshenzwa kwezimali ezifakwe ebhange.
Umangabe imali ithunyelwe nge Computer, kufanele abantu bakhumbule ukuthi ibhange linesikathi elijuba usuku ngalo kanti futhi lidinga isikhathi sokuhlola ukuthi ngabe lomuntu othumela imali unayo yini lemali ebhange, loko kungathatha izinsuku ezimbili kuya kwezinhlanu.
Inombolo okuzokuthi uma lemali ingena iye kuyona, loku kusho iakhawunti ezokwemukela lemali engenayo.
Yonke imali ekhokhwayo ingavumelani noma ingahambelani naloku okulotshiwe ngaphezulu, ngokwenombolo yomthelo kanye nenombolo yeakhawunti emukelayo, ayingeke imukeleke.
Uma usuku lokugcina lokukhokha lufika kuyiholide noma kuyimpela-sonto, kufanele abantu bakhokhe ngosuku lokugcina lokusebenza olungaphambi kwe holide noma impela-sonto.
Umkhokho wesithathu kumele ubalelwe phezu kwenani langempela okumele likhokhelwe intela , ngoba inhloso yalo mkhokho ukusiza ukukhokhela umehluko phakathi kwentela yabasebenzi kanye nentela yesikhashana esikhokhiwe kunyaka kanye nemali ephelele yentela okumele ikhokhelwe kulowo nyaka wentela.
Asikho isikhathi esibekiwe sale nkonzo.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
<fn>GOV-ZA. Returnofgeneralinformation.2010-03-25.zu.txt</fn>
Uma wonke umholo womsebenzi noma inani elilingana unyaka, lingaphansi kuka-R2 000 nakhona lingadluli inani okumele lidonselwe intela . ukuze kubonwe ukuthi ngabe kumele likhishwe yini ifomu le-IT3.
Kwisamba senani elikhokhwayo lapho kungadonswanga khona intela.
Noma yiyiphi imali ekhokhelwe umuntu ngokunikeza inkonzo ethile, noma okumele yenziwe, lapho kungadonswanga khona intela.
Izimali ezikhokhelwa izinkonzo athile avamile ekusebenzeni kumaprofeshini, isibonelo, odokotela, abameli bomthetho , ama-advocate , ama-accountant nabacwaningi bezincwadi zezimali.
Umholo noma okulingana unyaka, okungekho ngaphezulu kwenani lika-R2 000 kunyaka wentela.
Imali ekhokhelwe ilungelo lokusebenzisa impahla imali yezinto ezithile ezenziwa kudala ezifana nokubhala amabhuku nokunye , noma izimali ezikhokhelwe ukusetshenziswa kwelungelo lobuqambi bezinto ezintsha , idizayini, ilungelo lobunikazi bamagama, uphawu, ubuqambi , ilungelo elisemthethweni lobuqambi bemibhalo noma ulwazi , noma lokudlulisa ulwazi oluhambisana nokusetshenziswa kwelungelo lobuqambi bezinto ezithile ezenziwa.
incazelo yeyunithi noma isisetshenziswa kwezezimali inani lamayunithi noma izisetshenziswa ezichithwayo i-value eyisilinganiso sezisetshenziswa ezichithwayo inani lilonke elivela kulezi zisetshenziswa eziqedwayo inzuzo ngemuva kokudonswa kwezimali ezidonswayo noma incithakalo maqondana nalezo zisetshenziswa ezichithwayo.
Zonke izitshalo zepulazi, izingodo , imfuyo, Insimbi ehlangene namatshe , amaminerali, amatshe awumcebo, atholwe wuwe ngokuwathenga, noma ngokushintshanisa ngempahla kanti.
Zonke izitshalo zepulazi, izingodo , imfuyo, insimbi ehlangene namatshe , amaminerali, amatshe awumcebo, athengiswe wuwe njenge-agent yomkhiqizi.
Zonke izitshalo, Insimbi ehlangene namatshe , noma amaminerali, ahanjiswe wuwe njenge-agent ehambisa izinto zomtshali kubathengisi abangaphandle kweRiphabhliki.
Asikho isikhathi esinqunyiwe esibekiwe.
Le nkonzo itholakala mahhala ayikhokhelwa.
<fn>GOV-ZA. Returnofincomeforinvestment.2010-03-25.zu.txt</fn>
kutholakala inzalo noma ukunqwabelelana kwemali yenzalo noma yempahla nesabelo senzalo kumasheya ama-Trust empahla uma kutholakala noma ukunqwabelelana isabelo senzalo yamasheya empahla noma imali etshalwe kumazwe angaphandle uma kutholakala noma kunqwabelelane inzalo yamashaye angaphakathi kwezwe kutholakala inani lilonke lerente ekhokhwe ngabaqashi noma eqoqwe ngama-agent asebenzela omunye umuntu maqondana nempahla echaziwe kunemali ekhokhelwe ilungelo lokusebenzisa impahla kunengeniso eliyisabelo esivela kulungelo lobunikazi bezinto ezithile ezenziwa kudala ezifana nokubhala amabhuku nokunye noma kunezimali ezikhokhelwa ukusetshenziswa kwelungelo lobuqambi bezinto ezintsha , idizayini, ilungelo lobunikazi bamagama, uphawu, ubuqambi , ilungelo elisemthethweni lobuqambi bemibhalo noma ulwazi , noma lokudlulisa ulwazi oluhambisana nokusetshenziswa kwelungelo lobuqambi bezinto ezithile ezenziwa olwazi lwentela ngokunabile.
Gcwalisa amafomu e-IT 3: Ukugcwalisa amafomu olwazi lwentela ngokunabile kanye nekhophi yokuqala ye-IT 3.
Hambisa la mafomu entela kwihhovisi labe-SARS eliseduzane nawe.
Asikho isikhathi esinqunyiwe esibekiwe.
Le nkonzo itholakala mahhala ayikhokhelwa.
<fn>GOV-ZA. Socialrelief.2010-03-25.zu.txt</fn>
Usizo kubantu abaxekekile, olwesikhashana, lunenhloso yokusiza abantu abakusimo esinzima kakhulu esenza ukuthi bangakwazi ukuhlangabezana nezidingo ezibaluleke kakhulu zemindeni yabo.
Ngubani ongathola usizo lwabantu abaxakeke kakhulu?
Ungathola usizo lokuxakeka kakhulu kuhulumeni uma ukusimo esinzima nesiphuthumayo.
udinga usizo ngesikhathi ulindele umxhaso lwesondlo sengane ngesikhathi uhulumeni esabhekana nesicelo kwenzeke inhlekekele ephuthumayo, enjengokusha kwendlu yakho awukufanelanga ukuthola umxhaso lukahulumeni nakhona ukusimo sokuxakeka kakhulu awukwazi ukusebenza ngenxa yokuthi impilo yakho ayikuvumeli - lokhu kusho ukuthi ugula isikhathi esingaphansi kwezinyanga eziyisithupha awukwazi ukuthola isondlo sengane noma izingane zakho komunye umzali wengane owondla umndeni ushonile owondla umndeni usejele okwesikhashana uphazanyiswe yinhlekelele, kodwa indawo yakini noma umphakathi wakini awumenyezelwanga njengendawo yenhlekelele.
Usizo kubantu abaxekekile , lunganikezwa ngamaphasela okudla, noma ivawusha yokuthenga ukudla. Ezinye izifundazwe anikeza lolu sizo ngemali ewukheshi. Usizo kubantu abaxakekile lunikezwa isikhashana esifishane kuphela - kuvamise ukuthi kube zinyanga ezintathu, kokunye izinyanga eziyisithupha.
Yenza isicelo sosizo kubantu abaxakekile ehhovisi eliseduzane nawe leNtuthuko yaBantu.
isitetimente esifungelwe ngumuntu ohloniphekile emphakathini owazi umfaki sicelo. Kungaba ilungu lekhansela, umholi wendabuko, unonhlalakahle, noma umfundisi ubufakazi bokuthi isicelo sesitifiketi sokuzalwa noma somazisi sifakiwe negatsha lezasekhaya incwadi yomazisi yesikhashana ekhishwe yigatsha lezasekhaya uma ngabe kunjalo isitifiketi sokubhabhadiswa ikhadi lase kliniki umbiko wesesikoleni.
Isicelo sakho sizobonelelwa masishane.
Lapho usufakele isicelo, kuzohlolwa ubuqotho baso kanye nokuthi ngabe ngempela udinga usizo.
Ngisho noma ungenawo onke amadokhumende , uzonikezwa iphasela yokudla, ivawusha, noma imali ewukheshi enyangeni yokuqala.
Khumbula ukuthi uhambe nawo wonke amadokhumende kusikhulu somnyango ngaphambi kokuba uthole usizo enyagneni yesibili. Uma ungakwenzi lokho, ngeke wathola usizo lokudla, ivawusha noma ukheshi enyangeni yesibili neyesithathu.
Uma izinto zingaguquki empilweni yakho, ngemuva kokuba uthole usizo lwezinyanga ezintathu, ungenza isicelo sokuthi kungezelwe ezinye izinyanga ezintathu zosizo.
Le nkonzo ayikhokhelwa ngeyamahhala.
Sicela uxhumane nehhovisi eliseduze lomnyango.
<fn>GOV-ZA. Specialregistrationasaprofessionalscientist.2010-03-25.zu.txt</fn>
Ikhansela yaboSosayensi bendalo yaseNingizimu Afrika iyavuma ukuthi abanye abantu abazange balithole ithuba lokufunda baze bafike ezingeni eliphakeme elidingwa ikhansela ebhalisa abantu abafundele umsebenzi othile. Kodwa-ke labobantu kutholakala ukuthi badlale indima ebalulekile kakhulu kumphakathi woSosayensi eminyakeni eminingi edlule kanti bangaqubeka benze njalo eminyakeni eminingi ezayo.
Ikhansela ithathe isinqumo sokuthi inikeze labo Bantu ithuba lokufaka isicelo sokubhalisela ukuba ngoSosayensi bendalo abawufundele lomsebenzi ngaphansi kwemigomo ethile.
Wonke umuntu ongenawo amaphepha omsebenzi avunyelwe noma aziwa yikhansela angasifaka isicelo.
bahlonishwe ngabasebenza nabo ngolwazi abanalo kulomsebenzi wabo abawukhethile kube nendima ethile abayidlalile kumphakathi waboSosayensi babe nolwazi oluyilona abalufundele olungekho ngaphansi kweminyaka eyishumi angezona izincamu ngaphambi kokuba bafake izicelo kulowomsebenzi abasifakela wona isicelo.
Isicwayiso: uma ngabe uke washiya lomsebenzi wakho owufundele eminyakeni eyishumi eyedlule, ungeke uvunyelwe ukubhalisa ngaphansi kwaloluhlelo.
Gcwalisa ifomu elisemthethweni lokubhalisa.
ubufakazi bokufunda akolishi nangaphandle kwekolishi - amakhophi ezitifiketi zokufundela umsebenzi agcotshwe isitembu samaphoyisa kuphinde kufuneke imininingwane eyafundwa ekolishi amarekhodi ajulile olwazi oluhambelana nalowomsebenzi owafundelwa ocela ukuthi ubhaliselwe wona uhlu lwamaphepha noma izincwadi owazibhala ubufakazi bokuba ilungu lezinhlangano zabantu abafundile njenge nhlagano yaboSosayensi bokudla yaseNingizimu Afrika , noma i nhlangano yamakhemikhali yaseNingizimu Afrika i ; inhlangano yezezwe nezalo zokumbiwa phansi yaseNingizimu Afrika i.
Amaripoti amathathu owabhalile noma lapho udlale indima ebalulekile ekuwabhaleni. Uma ngabe ungeke ukwazi ukuthumela amanye amaripoti ngoba kunezimfihlo ezithile, kuyodingeka ubufakazi bokuthi kubhalwe nguwena.
Ama-afidavithi aphuma kubantu ababili abakufakazelayo baphinde baqinisekise ukuthi lomsebenzi othi uyawazi ngepela kunjalo.
Ukubhalisa kungathatha amaviki angu 6 kuya ku 8 kuya ngokuthi amaphepha adingekayo aphelele yini.
Abantu ababili abakhethwe yikomidi elilulekayo lalowomsebenzi bazokuhlaba ngemibuzo ehambelana nesicelo sakho.
Umphumela wokuhlolwa kwakho uzokwaziswa emva komhlangano omkhulu wekhansela.
Imininingwane yeComputer yasebhange kanye nokufaka imali ngokuya ebhange: Sicela usebenzise amaletha okuqala amagama akho kanye nesibongo sakho ukuze ubonakalise inkokhelo yakho e-akhawuntini yethu ebhange ubese ufekisa ubufakazi bokukhokha nekhasi lokuqala lesicelo sakho ku 841 1057.
<fn>GOV-ZA. Subsistenceandasmallscalefishingexemption.2010-03-25.zu.txt</fn>
Ukudoba izinhlanzi ukuze uziphilise kusebenza emiphakathini eseduzane nolwandle imiphakathi ethembele kokudotshiwe ukuze idle, noma benalo ilungelo lokuthengisa noma bashintshise ngokunye. Okwamanje abaziphilisa ngokudoba izinhlanzi babhekwe ngokunikwa imvume yokudoba kuze kubekhona umgomo wezokudoba. Ukuze umuntu akwazi ukudobela ukuziphilisa kumele afake isicelo sokunikezwa imvume abese uyakhululwa ukuthi adobele ukuziphilisa.
Ukuze usebenzise ilungelo lakho lokudoba faka isicelo sokukhululwa ozolinikezwa ngungqongqoshe wegatsha eliphethe izindaba zenhlalo yendawo nezokuvakasha noma isiphathimandla esigunyazwe ukwenza lowomsebenzi ngaphasi kukasekisheni 18 womthetho wezilwane eziphila emanzini ka 1998 . Ukuze akhululwe umuntu kumele afake isicelo sakhe kwikomidi eseduze naye ebekelwe ukwenza lomsebenzi aphinde agcine izidingo ezibekiwe. Ngokomthetho akekho umuntu ozovele ayodobela ukuziphilisa ngaphandle kwemvume.
Imvume iyavuselelwa njalo ngomnyaka, uma uhluleke ukuthobela umthetho wokukhululwa ukuthi udobe imvume yakho izokumiswa, noma ichithwe noma ilungelo lakho lihoxiswe.
Faka isicelo sokukhululwa ukuthi udobe kwikomidi ephethe lowomsebenzi eseduze nawe uma imvume yakho isiphelile njalo ekupheleni komnyaka.
Abaqalisayo ukucela imvume kumele bagcine izidingo ezibekiwe zokudobela ukuziphilisa ngaphambi kokuthi banikezwe imvume.
Ofaka isicelo kumele asho ukuthi uzodoba izinhlanzi ezinjani.
Kuyahlolwa ukuthi imvume yakho iyisima kanjani ngaphambi kokuthi unikezwe imvume yomnyaka olandelayo, uma kukhona abangakufezi okubekiwe, bayasulwa ohlwini lwabantu abanemvume.
Izisebenzi zegatsha zibiza umhlangano womphakathi ukuzonikeza imvume kubo bonke ababhalisele ukudoba.
Izisebenzi zegatsha zichaza izimiselo zemvume kanye nokuthi kumele badobe okungakanani.
Bonke abanikezwe imvume bayasayina ohlwini ukuze bakhombise ukuthi bayemukele imvume.
Kungathatha inyanga yinye noma ngaphezudlwana ukusebenza isicelo sakho, kuzoya ngokuthi zingakanani izicelo ezifakiwe.
Awekho amafomu okumele agcwaliswe.
<fn>GOV-ZA. Taxdirectiveretirementannuityrequest.2010-03-25.zu.txt</fn>
Kumele kufakelwe isicelo lapho umuntu efinyelele iminyaka yomhlalaphansi nakhona efisa ukusebenzisa ama-benefit aqokelelene ngokulandela umgomo womhlalaphansi.
Lesi sicelo singenziwa yilunga elifisa ukudlulisa ama-benefit alo ngaphansi kwesinye isikhwama somhlalaphansi ukuya kwesinye isikhwama somhlalaphansi.
isibongo somkhokhi wentela unobumba bamagama omkhokhi wentela isitifikedi sokuzalwa somkhokhi wentela inombolo kamazisi yomkhokhi wentela noma enye intombolo engavamile uhlobo lomyalelo ocelwayo isizathu sokucela umyalelo wentela ikheli lendawo ahlala kuyo kanye nekhodi leposi yomkhokhi wentela ikheli leposi kanye nekhodi leposi lesikhungu noma lomqashi umholo wonyaka womkhokhi wentela.
Uma inombolo yereferense yentela ingakhishwanga, nikeza izizathu zokungabhalisi.
Indlela elula yokwenza isicelo somyalelo wentela, wukusenza nge-inthanethi kwi-website ethi: eFiling. Isicelo sakho somyalelo wentela ngale ndlela sivamise ukuvunyelwa kungakapheli amahora angu-48.
Isicelo somyalelo wentela owenziwa kwi-inthanethi uvamise ukwamukelwa kumahora angu-48.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
<fn>GOV-ZA. TermsAndConditions.2010-03-25.zu.txt</fn>
Noma yimuphi umuntu osebenzisa le-website kumele alandele nokuvuma ukulandela imibandela nezimo zokusebenzisa njengoba kubekwe kule nothisi yomthetho Uma umsebenzisi engafisi ukuphoqelelwa yile mibandela nezimo umsebenzisi akumela angene kwi-website, akhombise izinto ezikuyo, asebenzise, noma akhiphe izinto kuyo kanye/noma ukwenza ikhophi noma ukusabalalisa okuqukethwe kule website.
Abasebenzisi bangabuka, benze amakhophi, bakhiphele kumakhompyutha abo, baprinte, basabalalise okuqukethwe kule website, noma ingxenye yayo ukusebenzisa ulwazi noma ukuchaza lapho abakuthole khona kuphela, kanti futhi lokhu bangakusebenziseli inzuzo ngezemali.
Abasebenzisi abafisa ukusebenzisa okuqukethwe kule website ngenhloso yezokuzuza imali, ngeke bakwenza lokho ngaphandle kokuthi baqale bathole imvume ebhaliwe, etholakala kuWeb Manager kule nombolo yocingo ethi: +27 12 314 2140 noma ngokuthumela i-email ekhelini elithi electronic@gcis.gov.za. Ukukhiqiza futhi kanye/noma ukwenza amakhophi okuqukethwe kuyo noma ingxenye yayo, ngenhloso yezezimali kumele kuhambisana nale nothisi yelungelo lobunikazi ngokuphelele.
Onke amalungelo obuqotho nokulunga kanye noma yimaphi amanye amalungelo ezokuXhumana koMbuso noma ezinye izinhlangano zomthetho maqondana nengqikithi emaqondana nakho kule website angabekwanga obala, kusho ukuthi agodliwe.
Lolu lwazi kule website lunenhloso yokunikeza ngolwazi olunabile maqondana nesihloko esithile noma izihloko, kanti futhi alunikeze yonke injula ngalesi sihloko.
Kungumsebenzi osemahlombe omsebenzisi ukuzenelisa yena ngaphambi kokuba angene kule website, ngokuthi le website izohlangabezana nezidingo zakhe siqu umsebenzisi, kanye nokuhambisana ne-hardware kanye/noma i-software yakhe. Ulwazi, imibono kanye nemiqondo kule website, akumele kuthathwe ngokuthi yiseluleko esiprofeshinali, noma umqondo osemthethweni we-GCIS, noma enye inhlangano ebhaliswe emthethweni maqondana nolwazi, imibono noma imiqondo evezwa kule website. Abasebenzizi bakhuthazwa ukubonisana nabolwazi lweprofeshini ngaphambi kokuba bathathe noma yiliphi inyathelo maqondana nolwazi, imibono, noma imiqondo evezwe kule website.
Abe-GCIS abenikezi kumela noma amawaranti, abekwe ngendlela engaqondile ngqo noma ngenye indlela , ukuthi kuyothi phakathi kokunye, ingqikithi equkethwe lapha kanye netheknoloji etholakala kule website akunawo amaphutha, okweqiwe ngephutha , noma ukuthi inkonzo izoba ngengaphazamiseki ukufinyelela ku-100%, nokuthi ayinawo amaphutha, noma izohlangabezana nombandela wesici esithize ngokwenziwa komsebenzi noma iqophelo. Le site inikezwa njengoba injalo ("as is") Abe-GCIS bazikhipha kowo wonke amacala abekwe ngendlela engaqondile ngqo (implied), amawaranti, okubandakanya kodwa hhayi khona kuphela, amawaranti ezendayizo (merchantability), itayitele, ukuqina nokulungela inhloso ethile, ukungaphazamisi amalungelo, ukuhambelana ukuvikeleka, ukuqondana ngqo, kanti futhi ayimeli ngokuqonde ngqo noma ngkungaqondile ngqo noma ukunikeza amawaranti ngengqikithi yokuqukethwe kwi-website, kanye nokuthi i-website kanye nokuthi i-website iqokelelwe ngendlela ezohlangabezana nezidingo eziqondene nomuntu nomuntu siqu.
Umsebenzisi we-website wenza lokhu ngokuzibeka yena engozini njengomsebenzisi Umsebenzisi kumele athwale konke emahlombe akhe okumaqondana nobungozi noma ukulahlekelwa okungaba wumphumela wokusebenzisa ingqikethi equkethwe kule website. Abe-GCIS noma enye inhlangano ebhaliswe emthethweni maqondana nolwazi oluqukethwe lapha kule website, noma abasebenzi be-GCIS noma enye inhlangano enjalo, ngeke bafakwa ecaleni ngenxa yomphumela oyisipesheli, ongaqondile ngqo, ohambisana nalokho, noma ukulinyalelwa okubi noma yikuphi okunye ukulinyalelwa noma kwisimo sekontraki, umthetho , isenzo esingeyiso ngokomthetho noma ukuphazamisa ilungelo , ; noma okunye okuqondene nokusebenzisa le dokhumende noma ulwazi. Uma okunye okukhona kungasebenziseki ngenxa yanoma yisiphi isizathu, okulandelayo kuyoqhubeka nokusebenza. Ngokulandela izigaba 43 no-43 zomthetho we-Electronic Communciations and Transactions Act 25 of 2002 (umthetho wezokuxhumana nokusebenzisa inqubo ye-elektroniki), abe-GCIS ngeke bafakwa ecaleni ngokulinyalelwa, ukulahlekelwa noma icala kwanoma yiyiphi inhlobo okwenzeka ngenxa yokusebenzisa noma ukungakwazi ukusebenzisa le website, noma izinkonzo (amasevisi), noma okuqukethwe kule website.
Abe-GCIS banamazinga afanele kwezentengo yetheknoloji kanye nenqubo yokuvikeleka ekusebenzeleni ukuvikela lonke ulwazi olunikezwa ngabasebenzisi ukuthi lungalahleki, lusetshenziswe kabi, lushintshwe noma lubhidlizwe. Kuzothathwa zonke izinyathelo ezifanele ukuvikela ulwazi lomsebenzisi. Abasebenzi abagunyaziwe ababhekene nokunakwa kolwazi oluyimfihlo olunikezelwe, kumele bagcine imfihlo yalolo lwazi. Umgomo usebenza kubo bonke abasebenzi bakwa-GCIS, noma izinhlangano zikahulumeni ezingamukela ulwazi oluvela kwabe-GCIS. Kuvinjelwe wumthetho kunoma yimuphi umuntu, ibhizinisi, inhlangano, ukuthola, noma ukuzama ukuthola ukungena ngendlela engekho emthethweni kunoma yiliphi ikhasi kule-website, noma ukufakela noma ukuzama ukufakele noma yiyiphi ikhodi engagunyaziwe, elimazayo, noma yolunya kule website. Uma umuntu efakela noma ezama ukufakele ikhodi engagunyaziwe, elimazayo noma yolunya kule website, noma ezama ukungena ngendlela engekho emthethweni kunoma yiliph ikhasi , lowo muntu kule website, lowo muntu uyobekwa icala lokweqa umthetho, kanti uma abe-GCIS noma yimuphi umkhakha kahulumeni ulimazeka noma ngayiphi indlela, uyovula icala lembuyekezo ngokulinyalelwa.
Siyakwemukela ukuthi abanye abantu besithathu bazixhumanise nolwazi olufakelwe kulama khasi.
Lokhu kungasiza ngokuxhumanisa kwamanye ama-website njengento nje ewusizo , kanti noma yikuphi ukuxhunyaniswa akusho ukuthi abe-GCIS bavumelana nalawo ma-website. Ama-website axhumanisiwe noma amakhasi awekho ngaphansi kolawulo lwe-GCIS. Abe-GCIS abanawo umsebenzi emahlombe abo noma ukuba necala ngokuqonde ngqo noma ngokungaqondile ngqo nanganoma yiyiphi indlela maqondana nokuqukethwe, ukusetshenziswa noma ukungakwazi ukusetshenziswa noma ukufinyelela noma yiwaphi ama-website axhunyanisiwe , nonoma yiyiphi imixhumaniso atholakala kuma-website axhunyanisiwe (linked websites).
Isitatimende semfihlo sisebenza kwabe-GCIS kanye nakunoma yiyiphi inhlangano ebhalise ngokomthetho elawula, eqinisekisa noma esebenzisa ulwazi olungaqokelelwa ngokusebenzisa le-website.
Ngisho noma abe-GCIS benganikeza ulwazi lwabasebenzisi kwabanikeza ngezinkonzo abasebenza ngowlazi egameni labo, ngeke banikeza abantu besithathu ulwazi, noma eminye imikhakha kahulumeni ukuze ilusebenzisele ezinye izinhloso noma izinhloso ezingaqondene, ngaphandle kokuba lokho kuye kwadalulwa ngesikhathi sokuxhumana.
Ulwazi lomuntu siqu lungadluliselwa kumikhakha yamazwe omhlaba ngabe-GCIS noma kubantu besithathu ngezinhloso ezingenhla. Lokhu ngeke kwabandakanya ukudluliseka kumazwe angenayo imitheshwana yolawulo lokuvikelwa kolwazi efana naleyo ekhona kuzwe okuhlala kulo umsebenzisi. Ngokunikeza ulwazi kwabe-GCIS ngale website, umsebenzisi uvumela ukudluliselwa kwalolo lwazi.
Lapho kufanele khona, ulwazi lomuntu siqu lungadalulwa kwabomthetho, kwabezinqubo zolawulo, noma kwimikhakha kahulumeni, noma abesithathu lapho kufanele khona, noma kuyinto efanele ukulandela imithetho, noma izibopho zenqubo yolawulo, noma ngezinhloso ezibekwe ngenhla.
Uma kunikezwe ngolwazi lomuntu siqu kule website, abasebenzisi abafisa ukubuyekeza ulazi lwabo ziqu bangenza lokho ngesicelo sokucela ukubuyekeza ngokusebenzisa i-feedback link. Ngemuva kwalokho, abasebenzisi bazokwazi ukufinyelela ama-profile abasebenzisi, ukuqondisa lolo lwazi kanye nokufakela imininingwane yabo yakamuva noma ukukhipha amagama kuhla noma kunini. Abasebenzisi abanenkinga yokuthola ama-profile abo, noma abafuna ukucela ikhophi yolwazi lwabo ziqu, kumele baxhumane no-web administrator ngokusebenzisa i-feedback link. Kuzo zonke izimo, abe-GCIS bazobhekana nezicelo zokufinyelela kulwazi, noma ukushintsha ulwazi ngokulandela izidingo zomthetho ezisebenza kulesi sigaba.
Akukho okutholakala lapha ngaphakathi, okubanga noma okunenhloso yokubanga ikontraki noma isivumelwano phakathi kwabe-GCIS kanye nomsebenzisi ovakashela i-website.
Abe-GCIS bamukela ukubaluleka kokuvikela imfihlo yangasese yezingane ekuxhumaneni ngokwe-online kuwo wonke umhlaba.
Lezi zimo nemibandela zokusetshenziswa ziyisisekelo esiphelele sobudlelwane obuprofeshinali, noma obunye ubudlelwane phakathi kwabe-GCIS kanye nale-website. Noma yikuphi ukuhluleka ngasohlangothini lwabe-GCIS ukusebenzisa noma ukulandela noma yiliphi ilungelo noma okubekiwe kule mibandela nezimo zokusebenzisa ngeke nanganoma yiyiphi indlela kwaba wukugudlulela eceleni kwalelo lungelo noma lokho okubekiwe Uma umbandela othize noma isimo esithize sokusebenzisa le website singasebenziseke ngkugcwele noma singasebenziseki ngenxa yanganoma yisiphi isizathu, lowo mbandela noma leso simo ziyonqumeka kweminye imibandela nezimo. Imibandela nezimo ezisele ngeke zachaphazeleka ngalokho kunqumeka noma ukungasebenziseki, nakhona kuyohlala kusebenza.
Abe-GCIS benelungelo lokushintsha ukuhlela ngenye indlela , ukungezela noma ukususa izingxenye ezithile noma yonke le mibandlela nezimo zokusebenzisa ngezikhathi nezikhathi. Izinguquko kule mibandela nezimo zokusebenzisa ziyoqala ukusebenza ngaleso sikhathi sezinguquko lapho zifakelwa kule website. Kuyisibopho esisemahlombe omsebenzisi ukuthi ngezikhathi nezikhathi ahlole imibandela nezimo zokusebenzisa le websiste noma izinguquko noma ulwazi olusha olusanda kufakelwa. Ukuqhubeka komsebenzisi ukusebenzisa le website, ngemuva kokufakelwa kwezinguquko noma ulwazi olusha, kuyothathwa ngokuthi lowo msebenzisi uyitholile inothisi kanti futhi wemukela ukuzibophezela ngayo le mibandela nezimo zokusebenzisa, okubandakanya izinguquko nolwazi olusha.
<fn>GOV-ZA. Testingofofficialseedsamples.2010-03-25.zu.txt</fn>
UMnyango wezoLimo uhlola amasampuli ezimbewu ukuqinisekisa ukuthi zimsulwa ziqhuma ngokufanele futhi ziyakwazi ukuqhubeka.
Zonke izimbewu, ezithengiswayo nezinezitifikedi zokuvunyelwa , ziyahlolwa.
ukuthatha nje ngokukhetha kuphi nakuphi izimbewu ezisolisayo izinhlobo zezitshalo ezinezinkinga.
Amasampuli ayohlolwa ukubona ukuthi ngabe ahambisana nomthetho wokuthuthukiswa kwezitshalo we-Plant Improvement Act, ukuhlola ukuthi ngabe izimbewu zimsulwa yini kanye nokuthi ngabe zizokwazi yini ukuqhuma noma ukuqhubeka kahle.
Abahloli bayaziswa ngemiphumela.
Uma imiphumela ibonisa ukuthi izimbewu azihambisani nomthetho, zingahoxiswa ezimakethe ukuthi zingathengiswa noma zingafakelwa amalebuli.
Njengoba lokhu kuhlolwa kwezimbewu kwenziwa ngokulandela umthetho kazwelonke, akukhokhiswa lutho. Kodwa, uma umuntu lapho okuthathwe khona isampuli ecela imiphumela yohlolo, ngendlela yombiko wohlaziyo lohlolo obizwa iSeed Analysis Report, kumele kube nenani lemali evunyele ngabomnyango wezimali okumele likhokhelwe. Kuzokhishwa i-invoice.
Khumbula ukufakela inombolo yesiliphi sokukhokha ukuze iqhathaniswe ne-invoice ekhishiwe.
Isiteshi esisemthethweni sokuhlola izimbewu , sisebenzisa inqubo ebonelela okubalulekile nokumele kubonelelwe kuqala ekuhloleni . Ngoba izitshalo ezehlukene zinezimo ezehlukene zokuhlolwa, isikhathi sokuhlola singathatha izinsuku ezimbalwa ukuya kumaviki ambalwa. Uma unemibuzo qondana nesikhungu uqobo.
Le nkonzo itholakala mahhala.
Awekho amafomu agwaliswayo.
<fn>GOV-ZA. Testingseedforcomplaintsanddisputes.2010-03-25.zu.txt</fn>
Ungabika ngezinye izikhalazo zokuhlolwa kwezimbewu noma izingxabano eziqondene neqophelo lezimbewu, kodwa kumele uqale uxhumane nabe-OSTS ukubona ukuthi ngabe ubuchwepheshe obudingekayo ngenhlobo yohlolo kanye/noma ngenhlobo yezimbewu likhona yini. Le nkonzo itholakala kunoma yimuphi umuntu, inhlangano, isikhungo, inkampani noma umlimi.
Uma ufuna ukufakela isikhalazo noma ingxabano maqondana neqophelo lezimbewu, thumela incwadi kanye nesampuli yezimbewu kanti futhi ucacise kahle lonke ulwazi maqondana nesikhalazo noma ingxabano. Bandakanya imininingwane yohlolo olwenziwe ngezinye izikhungo zohlolo lwezimbewu.
Uma isikhalazo sibonakala sifanele, isibonelo, iqophelo lezimbewu lingahambisani nokubekwe kumthetho wokuthuthukiswa kwezitshalo, umthetho we-Plant Improvement Act, 1976, akho zindleko. Uma isikhalazo singenalutho olubambekayo nolufanele, kumele kukhokhelwe imali yokuhlola izimbewu ebekwe ngabophiko lwezimali zikaZwelonke , kanti kuzokhishwa i-invoice.
Kungakhokhwa ngendlela ye-elektroniki noma ngokukhokha kukhawuntala, kodwa kubalulekile ukuthi usho inombolo ye-invoice ukuze bazokwazi ukuqhathanisa imali ekhishiwe kanye ne-invoice eyenziwe.
Abe-OSTS babonelela kuqala ukuhlolwa kwamasampuli ezimbewu lapho kunengxabano noma kungalandelwanga imibandela yomthetho. Ubukhulu bengxabano noma isikhalazo, isibonelo, inani lamasampuli, inhlobo yezitshalo kanye nenhlobo yohlolo okumele kwenziwe, kuchaphazela isikhathi esizothathwa ekuphenyisiseni. Ngeke kwanikezwa ulwazi maqondana namazinga okuhlola. Buza kuleyo ndawo ngokwayo.
Le nkonzo ithokalala mahhala uma isikhalazo kungesifanele. Kodwa, uma isikhalazo kungesingafanele , kuzomele kukhokhelwe imali eyamukelekile yokuhlolwa kwezimbewu, kwisimo nesimo.
<fn>GOV-ZA. Victimempowermentprogramme.2010-03-25.zu.txt</fn>
Uhlelo lwe-Victim Empowerment Programme lugqugquzela ukusungulwa kanye nokuxhumanisa izinhlelo nokusebenzisana phakathi kweminyango kahulumeni ehlukene noma kwezinhlelo zemikhakha ehlukene kanye nemigomo yosekelo, ukuvikela kanye nokusiza ngamandla kwabahlukunyezwe wubugebengu nodlame.
I-VEP igxila kakhulu kwabesimame nezingane. Abahlukunyezwe wudlame lwasekhaya abakusimo esiphuthumayo bangahlala endaweni yokukhosela isikhathi esiphakathi kwamaviki amabili nezinyanga eziyisithupha, kuye ngezimo zabo.
Uhlelo lutholakala kwabahlukunyezwe wubugebengu nodlame.
Xhumana nanoma yisiphi isikhungo sabahlukunyeziwe , maqondana nendawo yokukhosela yabesimame abahlukunyeziwe kanye nezingane, ukuthola abanikeza ngenkonzo kahulumeni noma izinhlangano ezingekho ngaphansi kukahulumeni zama-NGO, ezibhekene nonakekelo lwabantu abahlukunyezwe wudlame lwasekhaya.
Umeluleki onikeza ngenkonzo yezempilo, ilunga lenkonzo yamaPhoyisa abe-SAPS, noma isikhulu sephoyisa, usonhlalonhle, uthisha, noma omunye umuntu obhekene nezenhlalakahle yabantu abakhalazayo bangena izicelo zomyalelo wokuvikelwa.
Qinisekisa ukuthi lapho umuntu ongeyena ohlukunyeziwe eletha isicelo somyalelo wokuvikelwa, kukhona incwadi yokuvuma ebhalwe ngumenzi wesikhalazo, ehambisana nesicelo.
Alikho ifomu elibekwe lalokhu kuvuma - incwadi ebhalwe ngumkhalazi yokuvuma yenele.
useyingane ngeminyaka ngokomthetho ukhubazekile ngokwengqondo uqulekile noma uma inkantolo ineliseka ngokuthi lowo muntu akakwazi ukwenza ukuvuma ngokwakhe noma ukunikeza imvume.
Isikhathi esidingekayo sokulungiselela umyalelo wesivikelo, sihlukile ngokuya ngekantolo nenkantolo kodwa kuncike ngosuko lapho okuyolalelwa khona udaba lomyalelo wokuvikela enkantolo.
ukwenza uhlelo lwezokuphepha komuntu noma abantu abahlukunyeziwe.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
<fn>GOV-ZA. Warveteransgrant.2010-03-25.zu.txt</fn>
Isosha elidala ngumuntu owalwa impi yomhlaba yokuqala noma impi yomhlaba yesibili noma owalwa impi yaseKorea.
Owamukela usizo lwezenhlalakahle, ongakwazi ukuzinakekela kanti udinga ukunakekelwa zikhathi zonke angasifaka isicelo sosizo ngaphezu kwaleso sezenhlalakahle.
Imali yokwelekelela amasosha amadala kusukela ngo April 2008 ingu R960 ngenyanga.
ufezekise izidingo zophenyo lwesimo semali.
Uphenyo lwesimo semali abantu abayinganisayo ekhaya kuyindlela uhulumeni abona ngayo ukuthi isimo salowomndeni sinjani kwezomnotho. Ukuze uthole imali yokwelekelelwa kumele ukuthi imali oyingeniswa ibe ngaphansi kwenani elithile. Ngo 2008 uphenyo lwemali yokwelekelela amasosha asemadala yomuntu ongashadile yayithi uma impahla yakho ingalinganiselwa emalini engaphezu kwe R451 200, ungeke uthole imali yosizo. Umuzi ohlala kuwona awubalwa uma uhlolwa, kanti nemali oyingenisayo kumele ibe ngaphansi kuka R26 928 ngomnyaka uma ungashadile.
Uma ushadile ungeke uthole imali yokwelekelelwa uma impahla yenu nobabili ingalinganiselwa emalini engaphezu kwe R902 400, Umuzi enihlala kuwo awubalwa uma nihlolwa. Imali yenu nobabili kumele ibe ngaphasi kuka R53 856 ngomnyaka.
ungabi ngomunye wabagcinwe ezindaweni zikahulumeni ungabi ngomunye wabamukela usizo lwemali kwabazenhlalakahle.
ukheshe endaweni ethile ngosuku oluthile ifakwa kwi Akhawundi yomuntu yasebhange ingatholakala eposini ezindaweni ezithile njengasendaweni yokugcina abantu asebabadala.
Uma usuluphele noma ugula kakukhulu ukuthi ungahamba uye ehhovisi, cela omunye ukuthi acele abasehhovisi bakuvakashele. Lowomuntu kumele aze nencwadi evela kuwena noma incwadi evela kudokodela eshoyo ukuthi awukwazi ukuza ehhovisi ngoba uyagula. Kungahlelwa ukuthi bakuvakashele.
Thumela ifomu lakho kanye nalamaphepha alandelayo.
ubufakazi bokuthi uphuma empini kungaba yisitifiketi sempi noma izimendlela zempi.
isitetimente esifungelwe ngumuntu ohloniphekile emphakathini owazi umfaki sicelo.
uma ungashadile, iafudaviti esho ukuthi awushadileuma uma ushadile isitifiketi somshado uma uhlukene nowakwakho, isitifiketi sokuhlukana uma owakwakho efile, isitifiketi sokufa.
uma usebenza, isitifiketi seholo uma ungasebenzi, incwadi eluhlaza yokukhombisa ukuthi awusebenzi noma isitifiketi sokuphuma emsebenzini esivela kumqashi wakho wakudala uma inempesheni yangasese, ubufakazi balempesheni uma uneAkhawundi ebhange, isitatimendi sezinyanga ezintathu ezilandelanayo uma kukhona lapho utshale imali khona, ulwazi ngenzalo yemail yakho noma isabelo sayo.
Thola irasidi uyigcine njengobufakazi bokuthi ufake isicelo.
Uzokwaziswa ngencwadi ukuthi isicelo sakho siphumelele noma qha.
Uma isicelo sakho senqatshelwe, abasehhovisi lokuphepha lezenhlalakahle bazokubhalela incwadi bakutshele nezizathu zokuthi kubangelwe yini ukuthi basenqabele isicelo sakho.
Uma ungavumelani nesinqumo sabo, faka isikhalo nongqonqgoshe wentuthuko yezenhlalakahle noma ilungu lekhansela uchaze ukuthi yini ungavumelani nesinqumo sabo.
Isikhalo kumele sifakwe zingakapheli izinsuku ezingu 90 emva kokuthola impendulo yesicelo sakho.
Kungathatha izinsuku ezingu 21 ukusebenza isicelo sakho.
Uma isicelo sakho semukelekile, uzobhadalwa kusukela ngosuku owafaka isicelo sakho ngalo.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
<fn>GOV-ZA. Water.2010-03-25.zu.txt</fn>
Izinkonzo kamasipala ayisisekelo amahala anikezwa nguHulumeni emizini ehluphekile ngaphandle kokukhokhelwa. Lezi zinkonzo abandakanya amanzi, ugesi, izindlu zangasese kanye nokuchithwa kukadoti. Lezi zinkonzo zinkezwa ngomasipala kanti abandakanya umthamo wesisekelo kagesi, amanzi, izindlu zangasese kodwa okwanele ukubonelela izidingo zokuqala zemizi ehluphekile. Kodwa, imigomo elawula inqubo yokunikezelwa kwezindlu zangasese kanye nokuchithwa kukadoti ayikaphethwa yiminyango kahulumeni eqendene nalokhu, okuwuMnyango wezaManzi namaHlathi , uMnyango wezesimo sendalo nezokuvakasha.
Amanzi ayisisekelo sokuqala amahhala awumthamo we-6kl amanzi ngenyanga kumuzi nomuzi. Lo mthamo ungahluka kumasipala nomasipala, kanti kumele uxhumane nomasipala wakini ngqo ukuthola ulwazi ngokuthi yini isevisi yamanzi ayisisekelo sokuqala amahhala kumasipala wakini. Kumele ukhokhele amanzi owasebenzisayo angaphezulu komthamo ophakelwa mahhala.
Abasebenzisi benqubo yokuthenga ugesi abangakawusebenzisi ebizwa ngokuthi yi-pre-paid electricity meters, bazokwazi ukubona lapho ugesi usuphelile, nakhona kuzodingeka bathene omunye futhi. Abasebenzisi bakagesi abawukhokhela ekupheleni kwenyanga noma labo abasebenzisa inqubo ebizwa ngokuthi ama-credit meters, ngeke bakwazi ukubona lapho sebesebenzise onke amayunithi abo. Basoshajwa ukusebenzisa ongaphezulu ekupheleni kwenyanga nenyanga.
Abasebenzisi bakagesi abangenawo ugesi wama-grid energy banganikezwa ugesi ongewona ama-grid enegy ngomasipala babo. Kumele uxhumane nomasipala wakini ukuthola ukuthi ngabe yiyiphi inhlobo yogesi eniwusebenzisayo.
Ukuthola ukuxhunyelwa ugesi namanzi endlini yakho noma endaweni yebhizinisi, xhumana nomasipala wakini, lapho onomuzi khona noma onebhizinisi khona.
Kwezinye izndawo, umphakeli kagesi kazwelonke okungu-ESKOM, uphakela ugesi ngokuqonde ngqo.
Uhulumeni akakaqali ukusebenzisa inqubo yohlelo lwezindlu zangasese zamahhala. Umnyango wezaManzi wenza uhlaka lokunikezelwa kwezindlu zangasese zamahhala. Lapho isu seliphethiwe, ohulumeni bezindawo abanikeza ngezindlu zangasese bazokwazi ukusebenzisa lolu hlelo.
Uhulumeni akakaqali ukusebenzisa inqubo yohlelo lokuchithwa kukadoti lwamahhala. Umnyango wezesimo sendalo nezokuvakasha wenza uhlaka lokuchithwa kukadoti mahhala. Lapho isu seliphethiwe, ohulumeni bezindawo abenza imisebenzi yokuchithwa kukadoti bazokwazi ukusebenzisa lolu hlelo.
Ukukhokhela ama-akhawunti ngaphambi kokusebenzisa ugesi ukuthenga amayuniti angu ngemali yakho kusho ukuthi uzosebenzisa kuphela amayunithi owakhokhele noma owathengile. Lapho ususebenzise onke amayunithi, kanti usadinga amanye, kuzomele uthenge amanye.
Ama-akhawunti othola izitatimende ngemuva kokusebenzisa asho ukuthi ungasebenzisa noma yimuphi umthamo kagesi namanzi. Umasipala wakini uzokuthumela isitatimende njalo ngenyanga esikhombisa umthamo kagesi noma amanzi owasebenzisile kanye nenani lemali okumele uyikhokhe.
Gcwalisa ifomu lesicelo.
Khokhela imali yesicelo ebekiwe.
Ukubonelelwa kwesicelo sakho kuqala ngosuku ofakela ngalo isicelo sakho sokusekelwa kwabantu abahluphekile Isicelo sakho sizohlolwa ebese kwenziwa isinqumo sokuthi ngabe ukufanele yini ukuthola izinkonzo zesisekelo zamahhla noma cha. Ngokuya ngokwenqubo kamasipala wakini, uzobhaliswa ngokufaneleka ukuthola izinkonzo zamahhala ngaphansi kohlelo olubizwa ngokuthi yi-Free Basic Services , ebese unikezwa usekelo olufanele.
Amanzi: Amalithi okuqala angu-6 000 wamalitha kumuzi ngenyanga, atholakala mahhala, kanti amanye amalitha angaphezulu kwalana ayakhokhelwa ngenani elibekwa ngomasipala.
Amafomu okusekela abantu abahluphekile . Omasipala abaningi banamafomu ezicelo. Buza kumasipala wakini ngohlelo lokusekela abantu abahluphekile.
<fn>GOV-ZA.10111.2010-03-25.zu.txt</fn>
Lesi yisikhungo esisebenza amahora angu-24 sokubika ubugebengu, esibhekana nemibiko nezikhalazo ezivela kubantu. Izingcingo zingashayelwa ngokusebenzisa ulayini wakwa-Telkom noma ngeselula . Zonke izingcingo ezingena esikhungweni ziyarekhodwa.
Qaphela: Shayela kule nombolo kuphela uma kunesimo esiphuthumayo.
lokhu kuvimbela izingcingo ezishayelwa ngabantu abakwisimo esiphuthumayo nesiyingozi, kanti futhi abadinga ukusizwa ngamaphoyisa masishane.
lokhu kuchitha isikhathi samaphoyisa ngoba kudingeka izikhulu zithathe imoto noma zindize ziye kuleyo ndawo okubikwa khona ubugebengu lokhu futhi kuchitha izimali ngoba izikhulu zingathunyelwa ukuthi ziye endaweni lapho okungekho khona isimo esiphuthumayo.
Uma unesikhalazo esingaphuthumi noma ukubuza imibuzo nje ngokunabile, shayela esiteshini samaphoyisa sendawo yangakini.
Shayela inombolo ethi: 10111 noma ngabe ukuphi eNingizimu Afrika.
Ulwazi luyaqoqwa ebese unikezwa inombolo yereferensi njengobufakazi kanye nokulusebenzisa ngesikhathi esizayo.
Zonke izingcingo ziphendula ngokushesha ngendlela okukhonakala ngayo.
Awekho amafomu okumele agcwaliswe.
<fn>GOV-ZA.2004Scc_zulu.2010-03-25.zu.txt</fn>


Inkantolo
yokumangalela
izimfuno
ezincane

Inkantolo
yokumangalela
izimfuno
ezincane



Zifakele isimangalo ngemfuno sakho !


1. Ngubani ongenza isimangalo sezimfuno?
Ã¢â‚¬Â¢ Noma ngubani ngaphandle kwezinkampani ezibaliswe ngo-komthetho kanye nezinhlangano.
Ã¢â‚¬Â¢ Umuntu ongaphansi kweminyaka engu 21 kufanele asizwe ngumzali wakhe noma umbheki wakhe osemthethweni.
2. Ngubani ongamangalelwa zimfuno?
Ã¢â‚¬Â¢ Ngaphandle kuka hulumeni, noma ngubani angamangalelwa kuhlanganise nezinkampani, izinhlangano, omasipala ngisho nanoma yini enye esebenza endaweni ephethwe yileyo nkan-tolo.
3. Imali engakanani engamangalelwa?
Ã¢â‚¬Â¢ Imali engengaphezu kuka R7000.
Ã¢â‚¬Â¢ Uma izimfuno zakho singaphezu kwenani lika R7000, un-gafaka izimfuno zenani elingaphansi ukuze isimangalo sakho samukelwe enkantolo yokumangalela izimfuno ezincane.
4. Yimaphi amacala angenakuqulwa kulenkantolo?
Ã¢â‚¬Â¢ Izimfuno zemali yenani elingaphezu kuka R7000.
Ã¢â‚¬Â¢ Izimfuno zokumangalela u-Hulumeni.
Ã¢â‚¬Â¢ Izimfuno ezimayelana nokumiswa noma ukudluliswa kwam-alungelo
Ã¢â‚¬Â¢ Izibizo zokunxephezelwa ngenxa yesethuko, yokumangalelwa okunenzondo, yokugqunywa ejele ngephutha, yokuboshwa ngephutha, yokuyengwa nokwephulwa kwesithembiso som-shado
Ã¢â‚¬Â¢ Izimfuno zokuchithwa komshado
Ã¢â‚¬Â¢ Izimfuno zokubanga ifa
Ã¢â‚¬Â¢ Izimfuno ezimayelana nobunjalo besimo sengqondo yomuntu.
Ã¢â‚¬Â¢ Izimfuno ezibizela isenzo esithile esingavumi inkokhelo yokunxeshezelwa, ngaphandle kwecala elihlanganisa uku-dluliswa kwe akhawunti noma kwempahla ezinzile noma ethwalekayo engengaphezu kuka R7000 inani layo.
5. Ingabe uphoqelekile ukumangala enkantolo yezimfuno ezincane?
Ã¢â‚¬Â¢ Cha, ungakwazi ukukhetha ukuthi ufuna ukumangala enk-antolo yezimfuno ezincane okanye noma kuyiphi inkantolo engaqula icala lakho.
6. Ukuthola ummeli nosizo lwakhe ekulungiseleleni isi-mangalo.
Ã¢â‚¬Â¢ Akuvunyelwe ukumelwa ngummeli ojwayelekile noma ophakeme. Kodwa nokho, ngezindleko zakho ungazitholela iseluleko sommeli ngaphambilini.
Ã¢â‚¬Â¢ Omabhalane nabasizi bezomthetho balenkantolo yezimfuno ezincane bangakusiza ngaphandle kwenkokhiso.
7. Abahumushi
Ã¢â‚¬Â¢ Noma yiluphi ulimi kwezisemthethweni e-Ningizimu Afrika lungasetshenziswa kulenkantolo.
Ã¢â‚¬Â¢ Kufanele kuhlelwe kusengaphambili nomabhalane wenkantolo ukutholakala komhumushi uma ubufakazi buzonikezwa ngolimi olungaqondwa kahle ngomunye wabathintekayo.
8. Kwenziwa kanjani ukumangalela
Izinyathelo ezithathwa ngaphambi kokufaka isimangalo sezim-funo
Ã¢â‚¬Â¢ Mazise ummangalelwa (lona ngumuntu ofaka isimangalo esingo-komthetho ngokumelene naye) ngokuya kuye ngokoqobo, ngocingo noma ngokumbhalela, umcele ukuthi akwanelise izimfuno zakho.
Ã¢â‚¬Â¢ Uma ummangalelwa engaphenduli esicelweni sakho, mbhalele incwadi yezimfuno (ubalule yonke imibandela yemfuno, nenani izimfuno zakho) umnikeze ithuba lezinsuku ezingu 14 ukusuka usukwini athole ngalo incwadi yezimfuno yokwanelisa imfuno zakho evela kuwena.
Ã¢â‚¬Â¢ Yihambise ngesandla noma ngeposi elibhaliswayo incwadi yesibizo kummangalelwa (lomuntu ofaka isimangalo esingokomthetho ngo-kumelene naye).
Ã¢â‚¬Â¢ Ngemva kwezinsuku ezingu 14, yiya wena uqobo mabhalane wen-kantolo uphethe isiqinisekiso sokuthi wayihambisa kummanglelwa incwadi yezimfuno.
Okufanele ukuphathe uma uya kumabhalane wenkantolo
Ã¢â‚¬Â¢ Incwadi yakho yezimfuno nesiqinisekiso sokuthi wayithumela kum-mangali (isibonelo: isiliphu saseposini)
Ã¢â‚¬Â¢ Noma yiyiphi incwadi yesivumelwano noma eyisiqinisekiso semibandela izimfuno zakho.
Ã¢â‚¬Â¢ Igama eliphelele nekheli (ikheli lase khaya, nelasemsebenzini, uma likhona) nenombolo yocingo kammangalelwa.
Okufanele kwenziwe ngumabalane wenkantolo
Ã¢â‚¬Â¢ Yena nomsizi wezomthetho bazocubungula izincwadi oziphethe bese bekusiza ukubhala isamanisi elilula.
Ã¢â‚¬Â¢ Uzobe esekwazisa usuku nesikhathi eliyoqulwa ngalo icala
Ã¢â‚¬Â¢ Uyobhala isamanisi akunikeze lona.
Yini okufanele uyenze ngesamanisi?
Ã¢â‚¬Â¢ Ungalihambisa wena uqobo isamanisi kummangalelwa. (Zama uku-thola indlela ebonisa ukuthi ulitholile)
NOMA
Ã¢â‚¬Â¢ Isamanisi ungalinikeza nenkokhelo yokulihambisa ephoyiseni lesi-funda (u-Sheriff) lapho ummangalelwa ehlala khona, ukuze iphoyisa lilihambise kummangalelwa.
Yini okufanele uyenze ngokulandelayo?
Ã¢â‚¬Â¢ Lapho uyewasetshenzelwa khona ngu sherrif, kufanele uthole isiq-inisekiso sokuthi ukwenzile lokho ngaphambi kosuku lokuqulwa kwecala.
Ã¢â‚¬Â¢ Gcina incwadi yesivumelwano noma iyiphi incwadi eyisiqinisekiso semibandela yesibizo osenzayo.
Ã¢â‚¬Â¢ Yazisa ofakazi bakho ngosuku nesikhathi sokuqulwa kwe-cala uhlele nokuthi babe khona enkantolo ngaleso sikhathi esibekiwe.
9. Okungase kwenziwe ngummangalelwa lapho ethola amasamanisi
Ã¢â‚¬Â¢ Angase abambisane ngokwenelisa izimfuno sika mmangali.
Ã¢â‚¬Â¢ Angathumela isitatimende esibhaliwe kunobhala wenkantolo, esiqukethe imininingwane nemibandela yokuzivikela kwakhe, abese ethumela ikhophi kummangali.
Ã¢â‚¬Â¢ Angafaka esakhe izimfuno esimelene naleso ngokuletha isitatimende esiqukethe iminingwane edingekayo yesamanisi mabhalane wenkantolo.
Ã¢â‚¬Â¢ Uma kuvela isikhalo sika shwele noma izimfuno esimelene, icala kusafanele liqhubeke nokuqulwa.
10. Yini okufanele uyenze uma ummangalelwa esenelisile izimfuno sakho?
Ã¢â‚¬Â¢ Kufanele umnikeze ilasidi elibhaliwe
Ã¢â‚¬Â¢ Wazise umabhalane wenkantolo masinyane ukuthi izimfuno sakho sesanelisiwe nokuthi ngeke usaqhubeka necala.
11. Yini okufanele uyenze ngosuku nesikhathi sokuqulwa kwecala?
Ã¢â‚¬Â¢ Kufanele uze enkantolo qobo lwakho.
Ã¢â‚¬Â¢ Uqiniseke ukuthi uphethe zonke izincwadi ezineminining-wane nemibandela izimfuno zakho
Ã¢â‚¬Â¢ Uqiniseke ukuthi bakhona bonke ofakazi bakho
Ã¢â‚¬Â¢ Uqiniseke ukuthi uphethe isiqinekiso esibhaliwe sokuthi amasamanisi athunyelwa kummangalelwa
12. Ukuqulwa kwecala
Ã¢â‚¬Â¢ Indlela yokuqulwa kwecala ingekhululekile futhi elula.
Ã¢â‚¬Â¢ Akuvunyelwe ukukhulunyelwa ngummeli ojwayelekile noma ophakeme
Ã¢â‚¬Â¢ Ukhomishani wenkantolo uzokucela ukuba wethule udaba lwakho. Bika indaba ngamazwi a.ngqiwe ngoku nokwen-zeka.
Ã¢â‚¬Â¢ Phendula imibuzo kaKhomishani bese wethula izibonakaliso zobufakazi
Ã¢â‚¬Â¢ Akuvunyelwe ukufakana imibuzo phakathi kwabamangala-lene. Nokho, ngemvume ka Khomishani ungayibuza imibuzo embalwa kwenimangalanene naye.
Ã¢â‚¬Â¢ Mlalelisise lowo enimangalanene naye lapho echaza kuthi uma eseqedile ukukhuluma, bese uphawula ku Khomishani noma yiziphi izici ngokucabanga kwakho obona ukuthi akazibekan-ga ngendlela.
Ã¢â‚¬Â¢ Lapho uKhomishani eselalele okushiwo nguwena nalowo enimangalanene naye nofakazi abangase kube bakhona, ink-antolo izokwethula isinqumo. (Ukhomishani angasho nokuthi uzonazisa isahlulelo sakhe ngokunibhalela kamuva.)
13. Ukudluliswa nokubuyekezwa kwecala
Ã¢â‚¬Â¢ Akuna sikhalazo esiyokwamukelwa ngokumelene nesinqumo noma isiqondiso senkantolo.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukuqulwa kwecala kungadluliselwa eNkantolo yamaJaji (iNkantolo ePhakeme) ngezizathu ezintathu kuphela:
- Inkantolo uma ingenalo igunya lokuqula lelo cala; ukuthinteka ecaleni; ukwenzelela; inzondo noma inkohlakalo ngokhomishani;
- ukuphathwa budedengu okukhulu kwalelo cala.
14. Izinyathelo ngemva sinqumo
Uma kwenzeka ukuthi isahlulelo simelene nawe
Ã¢â‚¬Â¢ Isinqumo senkantolo singu juqu, ngaphandle-ke uma sikhona isizathu esamukelekayo sesikhalazo.
Ã¢â‚¬Â¢ Khokhela noma yiziphi izindleko ezibekwa yinkantolo kuwena. Izindleko ezingaba khona yilezo ummangali angabe uzithole ngokukhokhela u-sheriff.
Ã¢â‚¬Â¢ Hambisana nesinqumo senkantolo.
Uma kwenzeka ukuthi isinqumo sivunana nawe
Ã¢â‚¬Â¢ Lowo enimangalenene naye uyokukhokhela masinyane imali yesahlulelo, uma enayo. Mnikeze ilasidi laleso samba masin-yane.
Ã¢â‚¬Â¢ Uma lowo enimangalenene naye engakwazi ukulandela isinqumo senkantolo khona lapho, inkantolo izofunisisa isimo sakhe ngokwezimali nokuthi angakwazi yini ukukukhokhela mayelana nesahlulelo kanye nezindleko bese ikhipha isinqumo salokho.
Uma okweletayo ehluleka ukulandela isahlulelo noma isin-qumo senkantolo
Uma lowo olahlwe yicala ehluleka ukulandela isahlulelo noma isinqumo senkantolo yokumangalela izimfuno ezincane kanti wena ufuna ukumphoqa ngaleso sahlulelo, icala lidluliselwa enkantolo yemantshi, bese liqulwa ngokulandela uMthetho weZinkantolo zeziMantshi, 1944 (Umthetho 32, ka 1944). Kuyancomeka ukuba uthole ummeli ngokuqulwa kwaleli cala.
15. Okubalulekile
Ã¢â‚¬Â¢ Leli pheshana likwazisa nje ngezinyathelo ezisemqoka okumel-we zilandelwe mayelana nokufaka isimangalo secala enkantolo yokumangalela izimfuno ezincane.
Ã¢â‚¬Â¢ Uma udinga noma yiluphi usizo nganoma yiyiphi indaba, liyatholakala ikheli nenombolo yocingo kanobhala wenkan-tolo yokumangalela izimfuno ezincane, enkantolo kamantshi yangakini.
Likhishwe ngebeMfundo yoMphakathi nokuXhumana,
uMyango weZobulungisa nokuThuthukiswa koMthetho Sisekelo.
Private Bag X81, Pretoria, 0001



<fn>GOV-ZA.2008DVIsiZuluBrochure.2010-03-25.zu.txt</fn>
Kwenzakani uma Umyalelo Wokuvikeleka wephulwa?
Uma uMmangalelwa ephula Umyalelo Wokuvikeleka ngok-uphinda ahlukumeze ngokomzimba noma ngokomlomo ngendlela echazwe ekuqaleni kwale ncwajana, ungakwazi uk-ufaka isikhalazo esiteshini samaphoyisa bese unikezela Incwadi Yokubopha kumaphoyisa azobe esebopha Ummangalelwa.
Isinqumo sokusebenzisa Incwadi Yokuboshwa emva kokweqiwa koMyalelo singesakho ngokuphelele. Emva kokuba eseboshiwe, uMmangalelwa uzobhekana namacala obugebengu bese equliswa icala eNkantolo Yezobudlova ngokwephula Isifungo Sokuzivikela.


Ungakwazi, nganoma yisiphi isikhathi, ukufake isicelo ukuze Umyalelo wakho ubekelwe eceleni, kodwa, kungumbono kaMantshi ukuthi Isifungo asibekele ecelene noma cha. Loku kuzokusho ukuthi Umyalelo wokuzivikela uzothathwa njengongasasebenzi.




Umnyango Wezobulungiswa Nokuthuthukiswa Komthethosisekelo Ucingo: 012 315 1856/4 Ifeksi: 012 315 1851



Umthetho Wokuhlukunyezwa Kwemindeni We-116 Ka-1998 uvumela ukuthi ohlushwayo ngohlukunyezwa umndeni noma olinyazwayo afune Umyalelo Wokuvikeleka Enkantolo Yemantshi maqondana nomuntu omhlukumezayo. Inhloso yalo Mhlahlandlela ukuthi unikeze ohlushwayo ulwazi aludingayo ukuthi alethe incwadi yesicelo soMyalelo Woku-vikeleka ngokulandela Umthetho Wokuhlukunyezwa kwemindeni. Bobabili abesifazane nabesilisa bangaba necala, baphuinde babe ngabahlushwayo Odlameni Lwemindeni. Ngenhloso yalo Mhlahlandlela kodwa, siye safanekisa ukuhlukunyezwalinygzwa oku-maqondana nabesifazane ngoba lokhu yikhona okujwayelke ukwenzeka kakhulu.
1.
kumuntu oshade nayo, kungaba ngamalungelo omthetho noma esiko;

2.
kumlingani wakho (wobulili obufanayo noma obehlukile) ohlala noma okade ehlala nawe, noma ngabe naningashadile noma ningakwazi ukushadana ( uma, isibonelo, omunye wenu ayeseshade nomunye umuntu);

3.
omunye umzali wengane yakho noma abantu enabelana nabo ngesibopho sobu-zali bengane;



4. abantu abahlobene nawe ngokwegazi, ngomshado noma ngokutholwa;
owabelane naye ngesethembiso somshado, ukuthandana ngokwesiko noma ngokuvakashelana, okufaka ukuthandana kwangempela noma okwakubon-akala, okunokwazana kakhulu noma kokuya ocansini nganoma yisiphi isikhathi umuntu owabelana naye noma oye wabelana naye kungekudala indawo efanayo Le ndaba ingahlehliswa ibekelwe olunye usuku lokuya enkantolo. UNobhala Wenkantolo uzokusiza noma akuqondise emuntwini ozokusiza ngokubhala impendulo.


Ngosuku lokulalela icala iMantshi izozama ukwenza isinqumo esesekwe ngeZifungo ezi-fayilwe yibo bobabili. Imantshi ingacela oyedwa wenu noma nina nobabili ngencazelo yenu yezindaba ezithile. Imantshi ingathatha isinqumo sokuqinisekisa Umyalelo ibekele eceleni Umyalelo bese iphoqelela ukuthi kulalelwe ubufakazi bomlomo.




Khumbula ukuthi ngokoMthetho, Amaphoyisa ku-mele akusize nganoma yiyiphi indlela echazwe kuMy-alelo Wokuvikeleka, isibonelo ekuthathweni kwezinto okungezakho, incwadi yakho yomazisi, izincwadi noma izimpahla zabantwana njll. Uma uthola ukuthi Iphoyisa alikusizi noma liyenqaba ukusebenzisana nawe ngokulandela Umyalelo, ungakwazi ukuku-bika lokhu eBandleni leziphathimandla Lomgondisi Elizimele (Indepedent Complainysa Directorate).



uMmangalelwa uzoboshwa yini ngoMyalelo Wokuvikeleka?
uMmangalelwa angeke aboshwe lapho enikezwa Umyalelo Wokuvikeleka. Angabosh-wa kuphela uma ephula umthetho onikezwe ngumyalelo

Yini ukwephulwa koMyalelo Wokuvikeleka?

Lokhu kwenzeka lapho uMmangalelwa ehluleka ukuhambisana noMyalelo, ngamanye amazwi ephinda ukuziphatha okuhlukumezayo, avinjelwe nguMyalelo Wokuvikeleka

Yini Ukudelela Inkantolo?
Lokhu kwenzeka uma Ummangalelwa engalandeli Umyalelo, noma ehluleka ukuvela eNkantolo Yamacala Obugebengu ukuzophendula ngamacala abekwe wona.




Ã¢â‚¬Â¢ Ukuhlukunyezwa
ngokomzimba
Ã¢â‚¬Â¢
Ukuhlukunyezwa ngo-kocansi

Ã¢â‚¬Â¢
Ukuhlukumeza ngok-wethuka

Ã¢â‚¬Â¢
Ukuhlukunyezwa


ngokomnotho
Ã¢â‚¬Â¢ Ukwesabisa
Ã¢â‚¬Â¢ Ukuhlupha
Ã¢â‚¬Â¢ Ukulandelela noma ukungena endaweni yokuhlala ngaphandle kwemvume, lapho ungahlali nalowo muntu
Ã¢â‚¬Â¢ Ukuphula impahla noma ezinye izinto umuntu anazo
Ã¢â‚¬Â¢ Noma yisiphi isimo sokuphatha noma sokuhlukumeza kuwe lapho ukuziphatha okunje kukulimaza noma kungabanga ukulimala okuseduze kakhulu nasekuphepheni, empilweni noma ukuphila kahle kwakho noma umndeni wakho


Kufanele ngenzeni?
Uma ucabanga ukuthi ungohlushwayo nganoma yiluphi uhlo-bo lokuhlukunyezwa Kwemindeni njengoba kubalwe ngenhla,
yiya eNkantolo Kamantshi eseduzane bese ucela usizo lokuthi
ungasifaka kanjani isicelo soMyalelo Wokuvikeleka. Unobhala
weNkantolo uzokusiza ukuthi ugcwalise amafomu afanele futhi
akuse naphambi kwemantshi ezobheka ukuthi kumele yini
ikunikeze Umyalelo noma cha. Imininingwane yabanikezela
ngezinsiza abangakweluleka bakusize ngokuphathelene na-lokhu inikeziwe ekuqaleni kwalo Mhlahlandlela.



Khumbula ukuthi esimeni esiphuthumayo, lezi zinsiza ziyatholakala amahora


UNobhala weNkantolo uzokusiza ekugcwaliseni amafomu adingekayo kanye noku-kusa ngaphambi kweMantshi.

Kumele ngiye kuyiphi Inkantolo?
Iya enkantolo eseduzane nalapho uhlala noma use-benza khona. Uma ngabe kuwukuthi waphoqwa ukuthi ushiye inda-wo ohlala kuyo ngenxa yokuhlukunyezwa futhi uhlala kwenye indawo okwesikhashana, ungaya enkantolo eseduzane nendawo ohlala kuyo okwesikhashana.


Uzothini Umyalelo Wokuvikeleka wesikhashana?
Ã¢â‚¬Â¢
Umyalelo Wokuvikeleka wesikhashana uzocela Ummangalelwa (umuntu ohlukumeza-yo) ukuthi angakuhlukumezi ngendlela ecaciswe eshiwo ku-Affidavit yakho.

Ã¢â‚¬Â¢
Ummangalelwa anganikezwa umthetho wokuthi angakuhlukumezi ngokomzimba noma


ngokuhlambalaza wena noma izingane zakho
Ã¢â‚¬Â¢
Ezimweni ezimbi kakhulu, iMantshi ingakubona kufanele ukuthi iphoqelele Ummangalel-wa ukuthi aphume endlini abahlala kuyo bonke noma amvimbele ukuthi angene ez-indaweni ezithile zendawo abahlala kuyo.

Ã¢â‚¬Â¢
Uma ngabe yizingane ezihlushwayo kuloku kuhlukunyezwa, Inkantolo ingaphoqelela uku-thi Ummangalelwa angabonani nezingane nhlobo noma azibone okwesikhashana nje.

Ã¢â‚¬Â¢
Inkantolo ingenza umyalelo wokusizwa ngezimali esheshayo. Loku kusho ukuthi uma ud-inga ukufaka isicelo sezindleko zokugula noma imali yokuhlala kwenye indawo ezivele ngokuqondene ngqo nokuba ngumphumela wokuhlukunyezwa, kumele unikeze ubu-fakazi bezindleko obe nazo bese ucela inkantolo ukuthi ibheke lesi sicelo.

Ã¢â‚¬Â¢
Inkantolo ingatshela amaphoyisa ukuthi athathe isibhamu sommangalelwa uma ngabe


eke wenza nanoma yikuphi ukwesabisa impilo yakho ngaso.
Ukuze ibhekele ngokugcwele uhlobo lokuhlukunyezwa okucacile okwenziwa kuwe inkan-tolo ithembele kuSifungo osenzile lapho ufaka isicelo sakho. Ngakho-ke kumele unikeze inkantolo lonke ulwazi olufanele kuSifungo sakho, isibonelo, imininingwane yezehlakalo zo-kuhlukunyezwa, usuku kanye nendawo nohlobo lokuhlukunyezwa lwesehlakalo sokugcina


Ngenzani ngoMyalelo Wokuvikeleka Wesikhashana?
Umyalelo Wokuvikeleka wesikhashana kumele unikezwe Ummangalelwa (umuntu ohlukumezayo) ngokushesha okukhulu. Awukwazi ukuya ngokwakho uyonikeza Ummangalelwa Umyalelo Wokuvikeleka njengoba lokhu kungeke kube indlela yokwenza umsebenzi elungile. Ngamanye amazwi, ukunikeza Umyalelo Wokuvikeleka wesikhasha-na ngumsebenzi womunye umuntu osesikhundleni sokuba semthethweni okusho ukuthi Iphoyisa. Kumele umukise Umyalelo Wokuvikeleka wesikhashana Ehhovisi likaSherifu noma esiteshini samaphoyisa esiseduzane nekheli lom-mangalelwa lasekhaya noma lasemsebenzini. Esiteshini sama-phoyisa, uyacelwa ukuba ukhumbule ukubhala phansi igama kanye/noma inombolo yebheji yomuntu oyiphoyisa omnikeza lo-Myalelo. Lokhu kuzokusiza ukuthi ukwazi ukulandelela kalula Umy-alelo esikhathini esizayo. Iziteshi eziningi zamaphoyisa zineSisebenzi esiGunyaziwe sokuphatha izindaba zokuhlukunyezwa kwemindeni.


Hlela nePhoyisa ukuthi liqoqe, Incwadi Ebuyiswayo,(Ubufakazi Bokunike-za). Lobu wubufakazi bokuthi Umyalelo Wokuvikeleka uye wanikezwa Ummangalelwa nokuthi lowo muntu uwamukele ngokwakhe. Ungahleli ukuthi iphoyisa lithumele noma lipose Incwadi Ebuyiswayo iye Enkan-tolo ngoba lokhu kuhamba kancane kakhulu futhi akufiki enkantolo ngaphambi kosuku lokubuyiswa.



<fn>GOV-ZA.2008PolPardon_AppForm[AllegedPolitically]Isizulu_AnnexA.2010-03-25.zu.txt</fn>
Isijobelelo A


OKUBALULEKILE: UKUBHALWA KWESITATIMENDE ESINGAMANGA
KUYICALA

IMINININGWANO YOMUNTU OGCWALISA ISIQINISEKO
Isibongo: _____________________________________________________________________ Amagama aphelele:________________________________________________________________ Inombolo kamazisi: ___________________________________
Inhlangano yezepolitiki/isikhungo/uphiko/umzabalazo wenkululeko:
Ubukhulu ngaphakathi enhlanganweni/esikhungweni/uphiko/emzabalazweni wezepolitiki:
Ikheli lasekhaya lehhovisi elikhulu lenhlangano/isikhungo/uphiko/umzabalazo wenkululeko:
Ikheli leposi:
Inombolo yocingo: (________) __________________________________ Ifekisi: (________) __________________________________ Ikheli leposi le-elekthroniki: _____________________________________________ Mina ___________________________________________________________ (amagama aphelele) ngiyafunga phambi kwe-____________________________________________________________ (igama lenhlangano/ isikhungo/ uphiko/ umzabalazo wenkululeko) ukuthi





(amagama aphelele omfaki sicelo) obelilunga lenhlangano ebalulwe ngenhla/isikhungo/....../umzabalazo wenkululeko uma i(ama)cala okudingeka athethelelwe njengoba kubekwe esigabeni sesibili sefomu lokufaka isicelo, se(ama)cala elenziwe, nokuthi amacala enziwa ukuze kufezeke izinhloso ezilandelayo zenhlangano/isikhungo/uphiko/nomzabalazo wenkululeko ngesikhathi secala: Ulwazi oluchazwe ngenhla sengiliqinisekisile njengokulandelayo (isib. Ulwazi olutholakale kusigcinimniningwane/ isitatimende esitholakale kulabo fakazi abalandelayo, babe nolwazi ngesigameko njll.) kufanele banikezele ngamagama, amakheli nezinombolo zocingo):_________________________________________________________________________

Inhlangano yami/isikhungo/uphiko/nomzabalazo wenkululeko, banomqondo wokuthi kungathandwa ngabantu uma
(amagama aphelele omfaki sicelo) angaxolelwa ngezizathu ezilandelayo: (amagama agcwele omfaki sicelo) angeke esasabisa noma abe ingozi emphakathini ngalezi zizathu ezilandelayo:

Nginikezwe umsebenzi yinhlangano yami/ isikhungo/uphiko/umzabalazo wenkululeko wokwenza lesi sitatimende nokunikeza lo msebenzi engezithwese wona egameni lenhlangano.





*(Le ngxenye kufanele igcwaliswe kuthi ikhasi ngalinye libhalwe izinhlamvu eziqala amagama phambi kom- kanye Kumdali Woxolo noma Inxusa Lombuso)
Mina____________________________________________________________________________ (Amagama aphelele nesibongo) ngiyafunga ukuthi ulwazi olungenhla luyiqiniso futhi luyilo.
Isayinwe _________________________ zi-_____ usuku luka-_______________ kunyaka ______

Kusayina (Ofungayo)
1.
Uyayazi futhi uyiqonda kahle ingqikithi yalesi sitatimende?

Impendulo: _________________________________________

2.
Ngabe uyaphikisana nokuthatha isifungo esibekiwe?

Impendulo: _________________________________________

3.
Ngabe uthatha isifungo esibekiwe njengesibophezela unembeza wakho?


Impendulo: _________________________________________
A. Ngiyaqinisekisa ukuthi imibuzo ebuzwe ngenhla ibuzwe kimi nokuthi izimpendulo zami kuyo njengoba zivela ngenhla zibhalwe phambi kwami.
___________________________________________________________ Kusayina Ofungayo
B. Ngiyaqinisekisa ukuthi ofungayo ukwamukele ukuthi uyayazi futhi uyayiqonda ingqikithi yalesi sifungo esafungwa phambi kwami futhi wasayina phambi kwami.
___________________________________________________________ Ijaji/Umfungisi Umfungisi
Amagama okuqala agcwele nesibongo_________________________________________________________________ (izinhlamvu ezinkulu)



Ikheli lebhizinisi _________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________ (ikheli lomgwaqo alibhalwe)
Usuku ________________________ indawo _______________________
NOMA
1. Ngabe uyiqinisekisa ngokugcwele ingqikithi yalesi sifungo?
Impendulo ________________________________________
A. Ngiyaqinisekisa ukuthi imibuzo ebuzwe ngenhla ibuzwe kimi nokuthi izimpendulo zami kuyo njengoba zivela
ngenhla zibhalwe phambi kwami. .
___________________________________________________________ Kusayina Ofungayo
B. Ngiyaqinisa ukuthi ofungayo ukwamukele ukuthi uyayazi futhi uyayiqonda ingqikithi yalesi sifungo esafungwa phambi kwami futhi wasayina phambi kwami.
___________________________________________________________ Ijaji/Umfungisi Umfungisi
Amagama okuqala agcwele nesibongo_________________________________________________________________ (izinhlamvu ezinkulu)
Isikhundla ________________________________________________________ Selunga ngokwesikhundla kwiRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika
Ikheli lebhizinisi _________________________________________________________________________________
___________________________________________________________________ (ikheli lomgwaqo kufanele libhalwe)
Usuku ________________________ Indawo _______________________






<fn>GOV-ZA.2008_tradcourts_pfrmw_zulu.2010-03-25.zu.txt</fn>
Umqulu weNqubomgomo wesimo sobulungiswa sezendabuko ngaphansi koMthethosisekelo.
OKUQUKETHWE
ISAHLUKO SOKUQALA: ISINGENISO 5
1.1 Ukubaluleka kwesikhungo sezinkantolo zamakhosi ekugcineni ukuthula nokuzwana emiphakathini yasezabelweni 6
1.2 Umbono nenhloso yalolu hlaka lwenqubomgomo 7 1.3Isakhiwo sohlaka lwenqubomgomo 8
ISAHLUKO SESIBILI:INDIMA YOMLANDO YESIKHUNGO SOBUHOLI BENDABUKO EKUPHATHWENI KOMTHETHO 9
2.1 Isikhungo sobuholi bendabuko ngesikhathi sombuso wengcindezelo 10
2.2 isikhungo sobuholi bendabuko ngesikhathi sombuso wobandlululo 10
ISAHLUKO SESITHATHU: IZIFUNDO ZOKUQHATHANISA 13 3.1Uhlelo lokubusa ngokomdabu emazweni akhethiwe 14
(a) Botswana 14
(b) Malawi 14
(c) India 15
(d) Ghana 15
(e) Australia 16
(f) Canada 17
3.2 Izimo ezifanele isibonelo esihlongozwa ezinkantolo zendabuko eNingizimu Afrikha 17
ISAHLUKO SESINE: UMTHELELA WOMTHETHOSISEKELO EBUHOLINI BENDABUKO19
4.1 Ukunikwa indawo kwezinkantolo zendabuko ngaphansi kohlelo lwentando yeningi 20
4.2 Umthelela weNtando yeningi esikhungweni sobuholi bendabuko 21
ISAHLUKO SESIHLANU: IZINSELELO EZIFANELE ZIDINGIDWE WUHLAKA LWENQUBOMGOMO 23
5.1 Isingeniso 24
5.2 Ukwamukela imigomo emisha yoMthethosisekelo 24
5.3 Ukusetshenziswa kwamandla okuthetha amacala ngabaholi bendabuko 24
5.4 Ukwabiwa ngezigaba kohlelo lobulungiswa bendabuko25
1


5.5 Izinselelo ezibhekene nezikhungo 25
ISAHLUKO SESITHUPHA: OKUMELE KUBHEKWE YINQUBOMGOMO 29
6.1 Izimiso zamasiko ezikhuthaza ukuxhumana kwemiphakathi, uxolo nokuhlalisana kahle.
30

6.2 Indlela yobuholi bendabuko elungele iNingizimu Afrikha nesikhathi esisha sentando yeningi.30
6.3 Imigomo elandelwa ohlelweni lwemithetho yendabuko 31
6.4 Ukuqinisekisa kwemigomo yokubuyiselwa kwemithetho ngaphakathi kohlelo lomthetho wendabuko. 32
6.5 Ukuhlinzekwa kwamacebo afanele ukuze kwenziwe lula indima nemisebenzi yabaholi bendabuko ekuphathweni kobulungiswa. 32
6.6 Umbiko weKhomishana ebhekene nokuguqulwa komthetho ezinkantolo zendabuko eNingizimu Afrikha nemisebenzi yabaholi bendabuko ekushayweni kwemithetho.33
6.7 Iziphakamiso zenqubomgomo 33
6.7.1 Ukuqokwa kwabaholi bendabuko ukuthi bengamele izinkantolo zabo 33
6.7.2 Abaholi bendabuko kumele babeke yonke into obala uma benza imisebenzi yabo ekuphathweni kwemithetho. 33
6.7.3 Ukwethamela izinhlelo zokuqeqeshwa ezimiselwe abaholi bendabuko 34
6.7.4 Izinkantolo zendabuko zinelungelo zokulalela izindaba ezimayelana namacala emibango asuselwa emthethweni ophathelene namasiko neminye imithetho namacala egazi. 34
6.7.5 Izinkantolo zendabuko zeleka unswinyo oluphathelene nokuguqulwa kobulungiswa. 35
6.7.6 Ukukhishwa kwezaziso nezinhlelo zokusebenza nokuqinisekiswa kokusebenza kwezinqumo ezithathwe ezinkantolo zendabuko.35
6.7.7 Ukushiywa ngaphandle kwabammeli ekulalelweni kwamacala ezinkantolo zendabuko.36
6.7.8 Izinqumo zasezinkantolo zendabuko kumele zibe ngezingujuqu futhi kuvunyelwe ukudluliswa kwamacala ngaphansi kwemigomo ethize. 36
6.7.9 Ukubuyekezwa kwezinqumo zezinkantolo zendabuko. 36
6.7.10 Izindlela okumele zenziwe ukuze kususelwe kuzo emacaleni asuka ezinkantolo zendabuko ayiswe ezinkantolo zezimantshi, ngokushintshana.36
6.7.11 Indima edlalwa izinkantolo zendabuko ohlelweni lokuthethwa kwamacala egazi. 36
6.7.12 Ukugcinwa kwamarekhodi athile. 37
6.7.13 Abaholi bendabuko nezinkantolo zendabuko kumele ziqhubele phambili izimiso
2

kanye nemigomo ekuSomqulu wamaLungelo abantu.37
6.7.14 Isidingo sokuthi umthetho kazwelonke olawulayo uqinisekise ukufanana.37







6.8 Amalungiselelo asengaguquka 38 ISAHLUKO SESIKHOMBISA: ISIPHETHO 39
7.1 Ukuthuthukiswa komthetho ezinkantolo zendabuko. 40 7.2Uhlelo lokubonisana 40
UHLU LWAMABHUKU AHLOLIWE 42
3

ISINGENISO
1.1 Ukubaluleka kwesikhungo ekugcineni uxolo nokuxhumana emphakathini wasemaphandleni.
1.1.1 Umphakathi wasemaphandleni udlala indawo ebalulekile nebucayi ekuphathweni kwemithetho. Uyingxenye yefa lamasiko labantu base-Afrikha kanti lokhu kuvunywe nawuMthethosisekelo.
1.1.2 Umthetho ophathelene namasiko wawukhona kusukela esikhathini sasendulo futhi uvunywa nawuhlelo lwezemithetho lwaseNingizimu Afrikha. Iningi labantu abahlala emiphakathini yasemakhaya egunyazwe yimigomo yemithetho ephathelene namasiko nokusingatha uhlelo lwenkantolo yendabuko, usebenzisa lolu hlobo lomthetho. Abantu abangalinganiselwa ezigidini eziyishumi nane bazoba yingxenye yomphakathi wendabuko kuzo zonke izifundazwe zaseNingizimu Afrikha ngaphandle kwaseNtshonalanga Kapa.
1.1.3 Isikhungo sobuholi bendabuko sidlala indima ebalulekile ekwenyuseni izinga lezokuhlalisana komphakathi, uxolo nokuxhumana emphakathini. Kulesi sikhundla sokuphathwa kwemithetho yobulungiswa, abaholi bendabuko baxazulula izimpikiswano ezinkantolo zendabuko (Inkundla). Ukubaluleka kwezinkantolo zendabuko kusukela ephuzwini lokuthi zisondelene kakhulu nemiphakathi kanti futhi zisebenzisa ulimi nezindlela umphakathi oziqonda kangcono ukunezinhlelo ezisetshenziswa ezinkantolo zezimantshi. Umholi wendabuko nabeluleki bakhe bahlala ngokuhlanganyela, balalele ubufakazi babamangali kanye "nabamangalelwa" baxazulule izingqinamba njengokwemithetho yamasiko akulowo mphakathi. Izinkantolo zendabuko azinalo uhlu lwemithetho ezilulandelayo olubhalwe phansi. Ziqondiswa amasiko nemikhuba yakulowo mphakathi ezisebenza kuwo. Ngaleyo ndlela, ubulungiswa benziwa ngendlela elula nesheshayo.
1.1.4 Esikhathini esingemuva kokhetho lwentando yeningi lonyaka we-1994 lezi zigaba ezilandelayo zobuholi zemukelwa.


Izikhundla zabaholi bendabuko
Leli thebhula elilandelayo likhombisa ukusabalala esifundazweni kwamazinga amathathu obuholi bendabuko kuleli zwe.

Amakhosi/IziNdlovukazi
0 Abaholi abaphezulu
2
bendabuko Izinduna
basazokwa



Izindlu zabaholi bendabuko
Indlu yabaholi bendabuko kuzwelonke yakhiwa ngaphansi komthetho weNdlu yabaHoli beNdabuko kaZwelonke ka 1997 futhi usebenza kuzwelonke, leli thebhula elilandelayo likhombisa isimo esikhona esithinta iziNdlu zezifundazwe nezasekhaya ezifundazweni.
4

Izifundazwe Izindlu zasekhaya Izindlu zesifundazwe Zakhiwe
Mpumalanga Kapa 5 Izindlu zezasekhaya ezisazokwakhiwa
Freyi Stata 1 Indlu yezasekhaya (1 TC ezizokwenza imisebenzi yezindlu zasekhaya) Zakhiwe
Gauteng 2 TCs ezizokwenza imisebenzi yezindlu zasekhaya Isazokwakhiwa
KwaZulu-Natali 11 Izindlu zezasekhaya ezakhiwe Zakhiwe
Limpopo 5 Izindlu zezasekhaya ezakhiwe Zakhiwe
Mpumalanga 3 Izindlu zezasekhaya ezakhiwe Zakhiwe
Nyakatho Ntshonalanga 3 Izindlu zezasekhaya ezakhiwe Zakhiwe
Ntshonalanga Kapa 1 Indlu yezasekhaya Isazokwakhiwa
Isamba 31 8

5



Imikhandlu yendabuko
Kulowo nalowo mphakathi ongaphansi komholi wendabuko, umkhandlu wendabuko kumele wakhiwe futhi wamukelwe.
1.2 Umbono nenhloso yohlaka lwenqubomgomo
1.2.1 Umbono walolu hlaka lwenqubomgomo ukugcizelela ukubaluleka kwesikhungo sobuholi bendabuko ekuphathweni kwemithetho, esingabala kukho ukuthuthukiswa kwethuba lokufinyelela ebulungisweni nokufaka isandla ekwenzeni ngcono izimpilo zabo bonke abantu.
1.2.2 Inhloso esemqoka yale ncwadi yenqubomgomo ukuvumelanisa uhlelo lwemithetho yezinkantolo zendabuko noMthethosisekelo.
1
1.2.3 UMthetho wokuphathwa kwabaMnyama, njengensalela yokwakuyisisekelo sokuhlukanisa ngokobuhlanga, wachithwa ngoLwezi kowe-1995. Lokhu kwaveza isidingo sokufaka isimiselo somthetho kazwelonke sokuqhuba ngendlela indima edlalwa ngayo kanye nemisebenzi yabaholi bendabuko ekuphathweni kwemithetho.
1.2.4 Ibhukwana lenqubomgomo liyinhlanganisela yomphumela ovele ocwaningweni lwemibhalo, isifundo sokuqhathanisa ezinye izindawo lapho kumele umthetho usebenze khona, ukufakana imilomo nabaholi bendabuko, leyo Minyango kahulumeni ebhekelele izindaba zendabuko nabanye abanentshisekelo emkhakheni womthetho ophathelene namasiko. UNgqongqoshe kanye nezinye izikhulu bavakasha ngenhloso yokuyofunda ukuze bazibonele ngokwabo indlela okuqhutshwa ngayo eNdiya naseBotswana. Olunye ulwazi lwasuselwa kokwatholakala engqungqutheleni yomhlaba yezikhungo zendabuko, eyayibanjelwe eThekwini kuNhlaba kowezi-2007, kanye nengqungquthela yeziMantshi eyalandela lapho, eyayibanjelwe eMidrand kuMandulo kowezi-2007. Kulezi zingqungquthela, kwaxoxwa ngeqhaza lezi zikhungo ezilibambile ekuphathweni kwemithetho.
1.2.5 Ukhetho lwentando yeningi lowe-1994 lwaholela enqubweni entsha. Le nqubo entsha yaba yisisekelo sokubuyekeza umthetho nezinqubo ezazikhona ngaphambi konyaka we 1994. Le ncwadi yenqubomgomo igxile endimeni edlalwayo kanye nemisebenzi yabaholi bendabuko kulesi sikhathi sentando yeningi, ekuphathweni kwemithetho. Lokhu okulandelayo kucashunwe kwisandulelo esisemqulwini owaziwa nge- White Paper okhuluma ngobuholi bendabuko nokubuswa kwezwe, kungena khaxa kulesi sihloko:
"Isikhungo sobuholi bendabuko sithatha enkulu indawo empilweni yobu-Afrikha, ngokomlando, nasengqikithini yombuswazwe waseNingizimu Afrikha. Sibandakanya ukugcinwa kwamasiko, imikhuba, izimiso nemigomo yabantu base-Afrikha, kanti ngaso leso sikhathi simele izigaba zomphakathi zangesikhathi esedlule kanjalo nokubusa. Kodwa-ke ngesikhathi iNingizimu Afrikha yamukela uMthethosisekelo wesikhashana emva kwalokho kwase kuba noMthethosisekelo wezwe ka1996, abantu bakithi bachaza iNingizimu Afrikha njengezwe elizimele, elibuswa ngokwentando yeningi elisekelwe emigomweni eyamukelwe wumuntu wonke, lapha singabala nokubangungqo shishilizi koMthethosisekelo. Lokhu kwaba yinkomba yokuthi itshe selizogaya ngomunye umhlathi.
Emva kokhetho lowe-1994, uhulumeni omusha waqala isigaba sokubumba kabusha izwe laseNingizimu Afrikha. Lokhu kwakufaka nezikhungo zokubusa ezazizovumelana nenqubo entsha yentando yeningi nemigomo yoMthethosisekelo enjengokulingana, nokungacwasani. Esinye salezi zikhungo esobuholi bendabuko. Njengalabo ebabehambe le ndlela ngaphambili kuleli zwekazi lase-Afrikha, sisabhekene nenselelo enkulu yokuchaza indima eyayizodlalwa isikhungo sobuholi bendabuko ohlelweni olusha lokubusa. UMthethosisekelo omusha usibekile isisekelo salokhu kanjalo wabambisana nohulumeni omusha ukuthuthukisa umthetho ozobhekana nalolu daba ngokugcwele."
1.2.6 Izinjongo zale nqubomgomo ziyilokhu:
(a)
ukugcizelela ukubaluleka kobuholi bendabuko ekuphathweni kwemithetho
nokusungula isibuko sobulungiswa bendabuko esifanele uhlelo olusha
loMthethosisekelo.


(b)
Ukwakha isisekelo sokumiswa komthetho ogunyaza indima nemisebenzi yabaholi bendabuko ekuphathweni kwemithetho yobulungiswa, ehambelana nohlelo olusha loMthethosisekelo.

(c)
ukuthuthukisa ukwenziwa komsebenzi ngendlela kanjalo nokwenyusa izindlela zokukwazi ukufinyelela ezinkantolo zendabuko, kanye

(d)
Nokuhlonza amandla ezinkantolo zendabuko okuthetha amacala emibango nawegazi nokuthuthukisa imigomo ebusa izinkantolo zendabuko


1 Act 38 of 1927.
2 Repeal of the Black Administration Act and Amendment of Certain Laws Act (Act 28 of
2005).

1.2.7 Ukungabi khona kwazo zonke izinto ezidingekayo ezinkantolo zendabuko makulungiswe ngendlela yokuthi kugcine kuhambelana nezidingo zoMthethosisekelo omusha.


1.3 Uhlaka lwenqubomgomo
1.3.1 Esahlukweni esilandelayo (isahluko sesibili), indima eyayidlalwa wubuholi bendabuko ngokomlando inikeziwe. Lesi sahluko sizama ukucacisa futhi sinike nolwazi oluyisisekelo ngendima eyayidlalwa wubuholi bendabuko ekuphathweni komthetho ngaphambi kokuqala ukusebenza koMthethosisekelo. Lesi sahluko siveza nje kancane ngokwakwenzeka ngesikhathi sengcindezelo, isikhathi sobandlululo, nesikhathi sezabelo ezazinozibuse, nesikhathi esasingaphambi kancane kwesikhathi sohlelo loMthethosisekelo omusha.
Isihloko sesithathu: sigxile esifundweni sokuqhathanisa sohlelo lwemithetho yendabuko emazweni akhethiwe ase-Afrikha nakwamanye amazwe aseNyakatho, kanjalo nalezo zinto eziveza uhlelo lwaseNingizimu Afrikha. Isihloko sesine sibheka intuthuko elethwe wuhlelo loMthethosisekelo omusha, bese kuthi isihloko sesihlanu sibheke izinselelo ngobubanzi, ubuholi bendabuko obubhekene nazo ngaphansi koMthethosisekelo omusha. Isihloko sokugcina (isihloko sesithupha) sigxile kwinqubomgomo engafanela uhlelo lwaseNingizimu Afrikha lwemithetho yendabuko bese sinika nohlaka lomthetho obhekiswe ekunikeni amandla uhlaka lwenqubomgomo.
1.3.2 Isihloko sesikhombisa: sinesiphetho esinika isithombe sokukade kudingidwa ohlelweni lokufakana imilomo olwenziwa ukuze kuqhanyukwe nalolu hlaka lwenqubomgomo.
INDIMA YEZOMLANDO YESIKHUNGO SOBUHOLI BENDABUKO EKUPHATHWENI KWEMITHETHO.
2.1 Isikhungo sobuholi bendabuko ngesikhathi sombuso wengcindezelo.
2.1.1 Indima edlalwa yizikhungo zendabuko ekuphathweni kwemithetho isuka endulo. UBennet3 uyachaza ukuthi isikhungo sobuholi bendabuko saqala ezikhathini zasendulo lapho abantu babenezinkolelo ezifanayo, benamakhosi awodwa lapho babesikelwa umhlaba wokuhlala namadlelo. Umholi wayeyinhloko yomphakathi, ngaphansi komholi bese kuba nezigaba ezimbili zomphathi womphakathi kanye nenhloko yomndeni. Umholi wayedlala indawo yokuhola kuzo zonke izinhla zomphakathi, kusukela ekuthuthukisweni kwezindawo zasemaphandleni kuye ekuholeni amabutho eya empini nasekuxazululeni ukungaboni ngaso linye emphakathini. Uhulumeni wendabuko wawehlukile ukunowentando yeningi wamanje. Wawungabhekeli ukwabiwa kwamandla nemisebenzi ephathelene nemithetho yokugweba, ukuphatha nokwenziwa kwemithetho.4 Indima yesikhungo ibalulekile ekuqondeni izinselelo ezibhekene nesikhungo ngaphansi kohlelo lwentando yeningi. Ukwamukelwa kwezinkantolo zabaholi bendabuko, njengoba iningi licabanga, kwakuyinto efanele, njengoba lokhu kwakwenziwa kuncikiswe ezinhlelweni zomthetho ezejwayelekile kulowo mphakathi.
Ukufika kwengcindezelo kwaletha ushintsho oluphelele ekuphathweni kwemithetho ngabaholi bendabuko. Ohulumeni bengcindezelo nowobandlululo bangenelela ezinhlakeni zezinkantolo ngokuqala izinkantolo eziseceleni zabantu abamnyama. Ukwamukelwa kwe "zinkantolo zamakhosi" ngesikhathi sengcindezelo kwakubonakala njengengxenye ebalulekile yokuphatha ngokucindezela ngaphansi kwenqubomgomo yomthetho wesi-5. Inqubomgomo yomthetho ongagunyaziwe, ngaphandle kokuthi yayiyisidingo esibalulekile sokuphatha ukuze kuphumelele ukuhlola ukusebenza kwayo ngabengcindezelo, yayisuselwe ephuzwini lokuthi kwakunokushayisana kwamasiko phakathi kwabacindezeli nomphakathi wabomdabu. Lokho okwakudinga ukuthi izindaba zabomdabu ziphathwe ngokwahlukana nalezo zezikhungo nezinhlaka ezazibekelwe abaMhlophe.6
2.1.3 Ngokuka Olivier, ngasekupheleni kokucindezelwa kwaboMdabu ngamaNgisi (phakathi kuka 1957 no 1967), imithetho yayisisebenza yomibili ngokulingana. Lolu hlelo lwezinhlaka ezimbili zazihlanganisa imithetho yokufika (owaseNtshonalanga) kanye nomthetho omayelana nendabuko.7
2.1.4 Nakuba abomdabu babesazisebenzisa lezi zinkantolo ngalesi sikhathi, kwakungakhululekisi ukusebenza kwazo. Lezi zinkantolo, njengazo zonke izingxenye zemiphakathi yabomdabu, zazenganyelwe abesilisa. Ukucwasa ngokobulili ekwakhiweni kwalezi zinkantolo kwakungundabamlonyeni. Kweminye imiphakathi abesifazane babengavunyelwe ukwengamela noma ukubamba iqhaza ekuqhubekeni kwezinto "ezinkantolo zamakhosi", ngaphandle kokuba ababeleseli bezikweletu, noma uma besizwa amadoda. 8 "Izinkantolo zamakhosi" zazisathathwa njengeziwusizo futhi zithandeka ngokuthi zazikwazi ukushesha ukuqhamuka nezixazululo, njengoba futhi kwakufikeka kalula kuzona, zazingabizi (zivamise ukuba mahhala) futhi kuwuhlobo lwenkantolo eqondile.

2.2 Isikhungo sobuholi bendabuko ngesikhathi sombuso wobandlululo.
2.2.1 Emva kokuhlangana kwezizwe ezine ezazingaphansi kombuso wamaNgisi ngowe 1910 "izinkantolo zamakhosi" zazisetshenziswa ukuqhakambisa ubuhlanga. Azizange zibe semthethweni ngaphambi kowe-1927. Inqubomgomo yamaNgisi yomthetho ongaqondile yayisetshenziswa ukusithibeza amandla abo.
2.2.2 Ngenxa yokuhlunyeleliswa komthetho wokuphathwa kwabomdabu, "amakhosi" aba abantu abasebenzela uhulumeni, esebenzisa amandla awo ephethe izinkantolo, esengasekho ngaphansi kwemvume yokusebenza ayinikwe abantu kodwa esesebenza ngokwezimiso zikahulumeni wangaleso sikhathi. Ngaphansi kohlelo lwengcindezelo nohulumeni wobandlululo owalandela, "izinkantolo zamakhosi" zazisetshenziswa wuhulumeni ukufeza izinhloso zakhe ngokusebenzisa amandla akhe ngokusebenzisa isikhundla, indima kanye nomsebenzi wa"makhosi" nezi"nkantolo zamakhosi" zazisetshenziselwa ukuzuza kukahulumeni.9
3 T Bennet and C Murray, "Traditional Leaders" in S Woolman (et al) Constitutional Law of South Africa, 2nd Edition (2006) Juta Law, p 26 - 25
4 T Bennet and C Murray, above, p 26 - 27
5 See K Mann and R Roberts, Law in Colonial Africa (1991), p 18-23, and RB Mqeke, Customary Law and the New Millenium (2003) (Lovedale Press, Alice), p 29.
6.
See ZN Jobodwana, Courts of Chiefs and Human Rights: Comparative African Perspectives (2000) 15, South African Public Law 26, p 34.

7.
NJJ Olivier, Indigenous Law (Volume 32)(2000), p197-198, par 192.

8.
B Oomen, Chiefs in South Africa: Law, Culture, and Power in the Post Apartheid Era, p209


Ngalesi sikhathi umkhuba wokwalusa okwakwenzeka ekubuseni kwabaholi bendabuko umkhandlu kwakuyiwona owawunika izeluleko nokwathi kamuva "amakhosi" afakwa ngaphansi kukasigaxamabhande omkhulu, emva kwalokho aba ngaphansi kukaMongameli wezwe owayenesikhundla sobuNdunankulu esikhathini sengcindezelo
10
nesobandlululo.Ukuze kugcineke ukuphatha, kunohlelo lwakhiwa olwalunika igunya inkantolo kaKhomishani (okwakubusa kuyo abamhlophe) eyayisebenza njengenkantolo yokwedlulisela amacala anqunywe "amakhosi".
2.2.3 Umphumela wokufaka izinkantolo zabaholi bendabuko ngaphansi kohlelo lwemithetho yezwe kwakuyisimo esinezinhla ezimbili zomthetho ezisebenza kanyekanye, izinkantolo ezaziphethwe ngokwaseNtshonalanga eziphakamisa ukugcinwa "komthetho wezwe" kube kukhona nalezo zinkantolo ezazingenamibhedesho, "izinkantolo zamakhosi" nezinkantolo
11
zikaKhomishani ezazibhekele ukugcinwa kwemithetho ephathelene namasiko. Lokhu kuba "mbaxambili" komthetho kwabeka "izinkantolo zamakhosi" esikhundleni esingaphansi kwalezo ezazibhekelele umthetho waseNtshonalanga, nakuba babethi bamele ukulingana. Kodwa-ke, abantu abaningi babenokucabanga ukuthi "izinkantolo zamakhosi" zingaphansi ngokwezinga.
2.2.4 Izinkantolo zikaKhomishani zaqedwa ngonyaka we-1986 ngaphansi komthetho wenkantolo eziyisipesheli zabantu abantu abamnyama ka 1986 (Umthetho 34 ka 1986), kanti "izinkantolo zamakhosi nezinduna" zagcinwa. Lokhu kwalandela iziphakamiso zeKhomishani kaHoexter ngonyaka we-1983.
2.2.5 Ukwakhiwa kwezabelo nezindawo ezinozibuse kwaletha ushintsho ohlelweni lwezinkantolo zendabuko. Izabelo nezindawo ezazinozibuse zazinikwe amandla okuziphathela zona izinkantolo zazo. Lokhu kwaholela ezabelweni ziba nezinhlelo ezehlukene "zezinkantolo zamakhosi" kuye ngokuthi amasiko nemikhuba yakuleyo ndawo kusebenza kanjani.
2.2.6 Ezindaweni ezazaziwa ngokuthi yiTranskei neKwaZulu "izinkantolo zamakhosi" zazinamandla acishe afane nawezinkantolo zeziMantshi. Ukwedluliselwa kwamacala endaweni eyayaziwa ngokuthi yiTranskei esuswa kubaholi bendabuko kwakuyiswa kubaholi beziyingi lapho amakhosi nezindlovukazi babemelwe khona.
2.2.7 Endaweni eyayaziwa ngeBophuthatswana, ngokwenkambiso yomthetho wezinkantolo zendabuko zaseBophuthatswana ka1979 (Umthetho 29 ka 1979), igunya lokulalela amacala egazi nawombango lanikezelwa ezinhlakeni (amakhosi ezigodi) hhayi kumholi wendabuko ngamunye. Ukwedluliselwa kwamacala esuswa kulezi zinhlaka zendabuko kwakuya enkantolo eyisipesheli kuleso naleso sikhungo sikamantshi namalungu amabili ongeziwe (ongoti basezizweni ezakhele leso siyingi).
2.2.8 Endaweni eyayaziwa ngeCiskei, "amakhosi" nezinduna babenelungelo lokulalela amacala egazi nawemibango aphathelene nemithetho yendabuko ngokwezinga lezikhundla zabo zokuba amakhosi endabuko.
2.2.9 Ngaphandle kokumiswa kwemithetho yesifundazwe, uMthetho wakwaNdebele wokulalelwa kwamacala endabuko egazi nawemibango ka 1984, usasebenza kwezinye izindawo zaseMpumalanga ezazingaphansi kwesifunda sakwaNdebele.
2.2.10 Ezindaweni ezazaziwa ngeGazankulu, Lebowa neQwaqwa, lesi sikhathi saqinisekisa ukushaywa komthetho owawukhuluma ngokuphathwa kwaBantu abamnyama. Ngokwalo mthetho, uNgqongqoshe wanika amandla okulalela amacala egazi nawemibango "emakhosini" nasezinduneni.
2.2.11 Endaweni eyayaziwa ngeVenda, isigaba 24(1) nesigaba sika 25(1) sokumenyezelwa kokuphatha kwabaholi bendabuko baseVenda (isimemezelo sika 29 sonyaka ka 1991), sahlinzeka ukuqinisekisa kokulalela amacala egazi nawemibango phezu "kwamakhosi" nezinduna nguSihlalo womkhandlu wobumbano lukazwelonke.
2.2.12 Izinkantolo zendabuko ziqhubekile nokuba khona nokusebenza ikakhulukazi ngaphansi komthetho omdala owawuhlinzekwe wumthetho wokuphathwa kwabomdabu neminye imithetho yezifundazwe. UMthethosisekelo uvumela ukuqhubeka nokusebenza kwalezi zinkantolo, lokhu kuncike kuMthethosisekelo nasekushintsheni komthetho ngabantu abakulungele. Umthetho wokuphathwa kwabomdabu wachitshiyelwa kwezinye izindawana ukususa izindawana ezazingavumelani nezimiso zoMthethosisekelo njengokushaya noma ukushaywa. Ukushaywa kwavela njengento ephambene nelungelo lokuhlonishwa kwesithunzi sobuntu njengokusho kukaSomqulu wamaLungelo. Ilungelo lokuboshwa yizikhulu zeziyingi endaweni eyayaziwa ngeTranskei latholwa lingelingalungile.
9 Bennet and Murray, above p 188. 10 Bennet and Murray, above P 26 - 27 11 Bennet and Murray, above p 69
ISIFUNDO SOKUQHATHANISA



3.1 Uhlelo lokubusa ngokomdabu emazweni akhethiwe
3.1.1 Ukuxazululwa kokungezwani kungakafikwa enkantolo yinto entsha. Imiphakathi emhlabeni jikelele, lapha sibala nemiphakathi ephethwe ngokwendabuko eNingizimu Afrikha, kade yaqala ukusebenzisa izindlela ezingaphathelene nomthetho ukuxazulula ukungezwani. Lezi zindlela zendabuko zakoBotswana, Malawi, India, South Australia naseCanada zahlolwa ukuze kutholakale uhlelo lwenkantolo yendabuko oluzohambelana nesimo saseNingizimu Afrikha.
3.1.2 Ukuhluza ngokuqhathanisa uhlelo lomthetho wendabuko lwaseBotswana, Malawi nase-India kuchazwe kafushane lapha ngezansi nokuyilapho iNingizimu Afrikha ibukela khona.

(a) Botswana
3.1.3 Izwe laseBotswana linohlelo olumbaxambili. Izinkantolo zendabuko zisebenza ngokulingana nezinkantolo zezimantshi. Lezi zinkantolo zakhiwa ngokohlelo lukaNgqongqoshe woHulumeni wezaseKhaya ngaphansi komthetho wezinkantolo zendabuko ka1974. Izinkantolo zihlukaniseke izigaba ezintathu: iKhomishani yezinkantolo zendabuko, inkantolo yokwedlulisela amacala, kanye nezinkantolo zomthetho ophathelene namasiko.
3.1.4 Emazingeni aphansi alolu hlelo lokuxazulula izinkinga kukhona umndeni, oba nendoda, unkosikazi nezingane. Abantu abathintekayo kulokho kushayisana ngemibono bavamise ukuxazulula izinkinga zabo zomndeni ngaphakathi emndenini. Uma lokhu kungasebenzi, bangalethwa phambi kwengqoqo, eba nabantu abasondele bomndeni abahlala enxulumeni elilodwa. Elinye izinga kuba yingqoqo enabantu abahlala esigodini esisodwa. Uma imindeni engaphezu kowodwa ihlala ndawonye endaweni ephethwe ngohlelo olubonakalayo lokhu kubizwa ngokuthi yiwadi. Amawadi angaphansi kwenduna esikhundla sayo sitholakala ngokuzalana. Ezizweni ezinkulu njengoBangwaketse noBamangwato, izinduna zihlukaniswa ngamazinga (kusukela ku A kuya ku G kulesi sizwe sokuqala bese sisukele ku A siye ku K kulesi sesibili). Kwezinye izizwe ezinjengaBakwena, aBatawana namaBamalete, kukhona izinduna namasekela amakhosi. Esizweni saBakwena, la masekela amakhosi abekwa emazingeni asukela ku A aye ku C. Yileso naleso sikhulu somthetho sinamalungelo omthetho okulalela amacala, okwenza bakwazi ukuxazulula ukungezwani. Izinkantolo zezinduna zibizwa ngokuthi izinkantolo zokuxolelana , okungenzeka ukuthi umthetho we-12 wezinkantolo zemithetho yesintu waba nomthelela ekuqalweni kwalolu hlelo.
3.1.5 Izinkantolo zendabuko, ziholwa ngomongameli abakhethwa nguNgqongqoshe woMnyango woHulumeni bezaseKhaya zisebenza ezikhungweni ezinkulu ezisemadolobheni (Gaborone, Francistown, Lobatse, Selebi-Pikwe, Jwaneng, Ghanzi naseKasane). Lezi zinkantolo zisebenza ngamacala amancane afaka imibango yemihlaba, imishado nezimpahla. Amacala ezifikanamthwalo angalalelwa kulezi zinkantolo. Ukuthola abammeli akuvumelekile ezinkantolo zemithetho yendabuko kanti futhi ayikho imithetho elawula ukwethulwa kobufakazi. Amajaji asezinkantolo zamakhosi akhethwa yinkosi noma umphakathi, anquma izigwebo, ezingedluliselwa enkantolo yamacala emibango. Ikhwalithi yesinqumo esithathwa kulolu hlobo lwenkantolo luyehluka kulowo nalowo mphakathi. Kwezinye izikhathi amajaji akulezi zinkantolo akhipha izigwebo ezinjengokushaywa kwabantu esidlangaleni.
3.1.6 Kunezinkantolo ezimthethweni ezasungulwa nguNgqongqoshe woMnyango woHulumeni baseKhaya njengoba kuhlonza umthetho wezinkantolo. Lo mthetho uyibeka ngokusobala ukuthi imingcele yezindawo lezi zinkantolo ezinamandla kuzo. Lo mthetho ubuye uhlonze ukusebenza kwenkantolo, izinqumo okumele kubukelwe kuzo ngamalungu azo namandla nemisebenzi alowo nalowo muntu oqashelwe ukusiza ekuthatheni izinqumo.13

(b) Malawi
3.1.7 IMalawi, isanda kwenza uhlelo oluthi alufane lokubuyekeza izinhla zezinkantolo zayo, yabuye yazama nezindlela zokufaka ukuhlanganisa imithetho emayelana nokuphathwa kwemithetho. Leli lizwe lenze izithangami zemithetho ephathelene nezendabuko enamalungu angafika ema-24 000, emphakathini. Lezi zithangami zemithetho ephathelene nobulungiswa, ezisebenza ngaphansi kwezizinda zezinkantolo ezingama-217 ziphethwe yizimantshi, zilalela amacala angaphakathi kwama-80 nama-90% okungezwani.
12 Charles Formbad, Customary Courts and Traditional Justice in Botswana: Present challenges and Future Perspectives, Stellenbosch Law Review, 2004, Volume 1, p 17.
13 Formbad, p 176 -177.
Uhlobo lokungezwani oluvamise ukulethwa phambi kwenkantolo yendabuko kujwayele
14
ukuthi kube yilawo amayelana nemindeni, imibango yemihlaba nezimpahla.
15
3.1.8 Izithangami zemithetho yendabuko zibhekelela.


(c) India
3.1.9 Nakuba uhlelo lwemithetho yase-India luhlelwe kahle futhi lusebenza ngendlela, izinkantolo zibhekene nezinkinga ezine ezisemqoka; inani lezinkantolo namajaji kuwo wonke amazinga akwanele, kube nokwenyuka emacaleni okumele alalelwe kule minyaka ngenxa yezenzo ezinokungethembeki ezenziwa yilabo abakuhulumeni, imali edleka ngokushushisa amacala ezinkantolo zezimantshi iphezulu ngenxa yezimali ezikhokhelwa abammeli nezimali ezongezwa ngaphezulu, nokulibaziseka kokuthethwa kwamacala ngenxa yokuthi ahlala ehlehla nokugcina kwenze izinkantolo zasalela emuva ngenani lamacala athethwayo.
3.1.10 Abahlwempu bakuthola kunzima ukushushisa icala ngenxa yokubiza kwezinto. Amajaji asezinkantolo eziphakeme alokhu egcizelela ukuthi abantu abahlwempu kumele bathole ukummelwa mahhala. Okunye okungenziwa, ukuthi kusetshenziswe izinkantolo zabantu, lapho kwenziwa khona ubulungiswa ngaphandle kokulandela ubuchule bomthetho.
3.1.11 Uhlelo lwezinkantolo zabantu lwaqalwa eGujarat ngoNdasa kowe-1982 kanti manje selusabalale kulo lonke izwe. Ukushintsha kwalolu hlelo kwakuyingxenye yobuciko
16
bokuphungula imithwalo yamacala alindele ukulalelwa ezinkantolo.Lezi zinkantolo zakhiwa ukuze zibhekane namacala asalinde ukuthethwa futhi zihlinzeke ukukhululeka kulabo ababasela izikweletu.
3.1.12 Iphalamende lase-India lamisa umthetho wokuphatha imithetho obizwa nge-Legal Services Authorities, ka1987, enye yezinhloso zalo mthetho kwakuwukuhlela izinkantolo zabantu (Lok Adalat) ukuze kuqinisekiswe ukuthi ukusebenza kohlelo lomthetho oluphakamisa ubulungiswa obakhelwe phezu kwamathuba alinganayo kuwonke wonke. Lo mthetho unikeza amandla ekuxazululweni kokungaboni ngaso linye ngokuhlangabezana nokukhokhelana kwabantu enkantolo yabantu. Lo mbono usukela ohlelweni olubizwa nge-Panchayats, unezimpande emlandweni nasemasikweni ase-India.
3.1.13 Abaqoqi bezikweletu bathola inzuzo eningi ezinkantolo zabantu (Lok Adalat). Akukhokhwa mali noma ngabe icala bese liqalile sekudingeka ukuthi kukhokhwe imali iyabuyiswa uma kufinyelelwe esivumelwaneni ezingeni "lapho kungadingeki kukhokhwe khona". Ayikho indlela ephoqelela ukuthi imithetho isetshenziswe ngendlela ethile, noMthetho woBufakazi ngesikhathi kusabhekwa amaphuzu abalulekile ecaleni. Abathintekayo odabeni, noma bemelwe abammeli basemajajini, kodwa basangaya enkantolo yabantu, bafike bachaze isimo sabo nokuyinto engenzeki ezinkantolo zezimantshi. Izinkinga zingalethwa ngqo phambi kwenkantolo yabantu esikhundleni sokuthi kuqalwe kuyiwe ezinkantolo zezimantshi. Isinqumo sasenkantolo yabantu siyabopha kwabathintekayo kanjalo nokuthi ziyakwazi ukushaya umthetho ngezinhlelo ezifanele zomthetho.
3.1.14 Akuvunyelwe ukudlulisa amacala athethwe ezinkantolo zabantu (Lok Adalat), kanti ezinkantolo zezimantshi kuhlezi kunethuba lokudlulisela amacala ayiswe ezithangamini eziphezulu ukuze kubuyekezwe isinqumo esithathwe ecaleni, okuholela ekuphuzeni ukuthola isisombululo sokungaboni ngaso linye.
14 W Scharf , Non-State Justice Systems in Southern Africa: How should Governments Respond?, p 42.
15 Scharf, p 43.
16 M Galanter and JK Krishnan (2003) Bread for the Poor: Access to Justice Via Lok Adalats in India, Paper presented at the DFID workshop on Non-State Justice Systems, London, March 6-7 2004.

(d) Ghana
3.1.15 Isikhungo sobukhosi siqinisekiswe umbhalo 270 okuMthethosisekelo wasezweni laseGhana, ka1992. UMthetho wobukhosi ka1970 (Act 370) uhlonza ukusebenza kobukhosi baseGhana ngokumisa imikhandlu yendabuko , kanjalo nezindlu zamakhosi ezifundazweni nakuzwelonke. Indlu yaMakhosi kuZwelonke iNdlu yamakhosi esifundazweni, nemikhandlu yendabuko zonke zinekomidi elishaya imithetho likhiphe
17
nezinqumo ezifanele ngezinxushunxushu ezithinta ubukhosi.
3.1.16 Nakuba kwaziswa ubukhosi, izinkantolo zendabuko zaphela emva kokuba izwe lithole uzimele geqe. Isikhungo asinawo amandla okushaya, ukuphatha noma ukukhipha izigwebo ngokomthetho. Nakuba kunjalo, inkosi isenamandla amakhulu, isahlonishwa abantu bomphakathi, isakwazi ukuqondisa izigwegwe. Amakhosi nemikhandlu yendabuko anwebe amandla awo aba ngaphezu kokubheka izindaba zobukhosi, ezomndeni, ezezimpahla, izehlukaniso, nokuthi ubani ozothatha izingane emva kwesehlukaniso nemibango yomhlaba. Banquma ikakhulu amacala abizwa ngokuthi awangasese nawemibango ukunalawo egazi. Izinto ezibalulekile ngalolu hlelo lwemithetho yendabuko ukuthi luyinto esemqoka kakhulu ezweni laseGhana, nemithetho ephathelene namasiko iyaqiniswa esifundeni nasezinkantolo, lokho kuncike ohlotsheni lwento edala ukungezwani.
18
3.1.17 Ijaji elikhulu lasezweni laseGhana, uJaji George Kingsley Acquah wakhumbuza ababemlalele ukuthi "amakhosi yibona bagadi bezwe, nokuthi axazulula izinkinga eziningi zemibango yezwe. Ngakho-ke amakhosi ahlala 'ethandeka ngokwemisebenzi yawo' ezakhamuzini eziningi, ikakhulukazi ezindaweni zasemakhaya. Babuye baxazulule izinkinga eziningi zemibango yemindeni ezindaweni zabo. Ukungabi namithetho emileyo kulezi zinkantolo kwenza ukuthi zithandeke futhi zisebenziseke kalula nabantu bazibuke njengezabo, hhayi njengento abaxhilwa ngayo."
3.1.18 Abaholi bendabuko basawagcinile amandla abo okuthetha amacala abaqhubeka nokuwasebenzisa nakuba kwaqedwa izinkantolo zendabuko ngeminyaka yokuqala wenkululeko. UDkt Seth Twum uphakamise ukuthi njengoba kuwukuthi abaholi bendabuko besenamandla phezu kwabantu abababusayo, nokuya enkantolo ejwayelekile kumba eqolo, uhlelo lwezinkantolo zendabuko, njengoba lwakhiwa ngaphansi komthetho owaziwa
19
nge- Native Jurisdiction Ordinance (1883), kumele kuqalwe kabusha
3.1.19 Nakuba uMthethosisekelo ungazigunyazi izinkantolo zomdabu, abaholi bendabuko nemikhandlu yendabuko sebezandisile izindawo lapho bebusa khona badlula nezinto eziphathelene nemindeni nemibango yezimpahla, lapha singabala nezehlukaniso, ukuthi ubani ozothola ukuhlala nezingane nezemihlaba. UMnyango wezobulungiswa noMnyango woMmeli-Jikelele bakhombisa ukuthi lolu hlelo kumele luhambe kanjani ekubuyiseni uhlelo lwezinkantolo zendabuko olwakhiwa ngaphansi komthetho owashaywa ngo1883 owaziwa ngele-Native Jurisdiction Ordinance. Ukuqeqeshwa kwiADR nakwezinye izinto ezithinta umthetho sekukhuphukile nohlaka lomthetho kuzokwakhiwa ukusimamisa lolu hlelo olubalulekile. Ukubona leli phuzu elimqoka kangaka lamandla okubusa endaweni ethize, izikhungo ezingazodwa njengeBhange loMhlaba zinike umdlandla ekuhlinzekweni koqeqesho lomthetho emakhosini endabuko. Lokhu kusize kakhulu eGhana.

(e) Australia
3.1.20 Embhalweni othi Information Bulletin oshicilelwe nguhulumeni waseNingizimu Australia, uJohn Tomaino wabhala ukuthi izinkantolo zemisinsi yokuzimilela eNingizimu Australia, ezakhiwa njengohlelo lokuhlola ngonyaka ka1999, zathuthuka ngenxa yokuthi kwakungekho ukwethemba izinkantolo zezimantshi. Abantu bakuleyo ndawo babona ukuthi, njengabaxazululi, babeneqhaza elincane ababelibambile ekushayweni kwemithetho nasekuthathweni kwezinqumo. Babebona lezi zinkantolo zibandlulula ngokwamasiko, futhi zingawamukeli umphakathi nemindeni. Uyakubeka nokuthi ezinye izinto ezisunguliwe ukuze imiphakathi yakuleyo ndawo izizwe ikhululekile ingenakwesaba. Bonke ababambe iqhaza, lapha sibala nezimantshi, bahlala ezingeni elilodwa nemiphakathi ukuze bakwazi ukugcina amaxhama okuxhumana evulekile. Imantshi ihlala nelungu lomphakathi elingumsinsi wokuzimilela kuleyo ndawo futhi elinolwazi ngamasiko nelingeluleka inkantolo kwezinye izinto ezithinta amasiko. Ukusebenzisa ulwazi olutholakala singakakhishwa isigwebo, lapha sibala nemibiko ngezicelo zebheyili, ukusiza kuthathwe isinqumo esiyiso. Uhulumeni nezinhlangano ezizimele unika usizo nenduduzo kumakhasimende akhe, nokuvula amathuba okuhlumelelisa izimilo. Izimantshi ezilalela amacala enkantolo aba nokuzwana nemisinsi yokuzimilela kulowo mphakathi, okusiza ukuletha ulwazi ngezindaba ezenzeka kulowo mphakathi okuholela ekukhishweni
20
kwezigwebo eziyizo.
3.1.21 Ukusebenza kwezinkantolo zemisinsi yokuzimilela, kuveza umbono ngokufanele izinkantolo zemiphakathi zaseNingizimu Afrikha zibe yikho, ukufana kwazo nezinkantolo zendabuko kugxile ekutheni zombili izinkantolo zifukamele amasiko, ukuthi abantu abazethamelayo babamba iqhaza futhi bahlale bevuselela imithetho.
17 Article 273 and 274 of the Constitution of the Republic of Ghana. 18 Addressing a conference on traditional justice in Ghana on 5 December 2005.
th
19 Report of the 7National Governance Workshop, Traditional Authority and Good Governance in Accra.
20 Above, p 4-5.

(f) Canada
3.1.22 Kucishe kufane naseNingizimu Australia, lapho kunokuqubuka kwezinhlelo zokusebenza kwemithetho ebandakanya abantu abayimisinsi yokuzimilela kuleyo ndawo eCanada. Uhlelo lwaseCanada lususelwe ikakhulukazi ekwenzeni kabusha imithetho kunasekuvuselelweni kwemithetho ekhona. Oshicilelweni olusanda kwenzeka
21
olunesihloko esithi, Reclaiming Aboriginal Justice, Identity and Community, umbhali uqala inkulumo-mpikiswano ngemithetho yaseCanada, ngokuthi athi ngokosiko imithetho yabantu abayimisinsi yokuzomilela selokhu kwathi nhlo iyaphilisa, ibuyisele izinto esimweni kukancane lapho yona khona izinto.
"Ukuvuselela imithetho kuhlinzeka ngesimo esisha sokususa ingcindezelo kubantu bakulowo mphakathi. Bafuna ukusuka ezimweni zobulungiswa ezingezwakali kahle, ezibibiyelwe nezenziwa yonke indawo neziwusiko lwaseYurophu oluchaza ubulingiswa ngendlela abanolwazi ngayo, imikhuba nemigomo yabo. Lolu hlobo lwemithetho lumayelana nokufunda 'ngokufanele sibe yikho' kanye 'nokufunda kabusha okubheke kithi ngokosiko' lokhu kubukeka njengokwelapha ngoba izinxushunxushu nobugebengu kubukeka kuyizifo zomoya, zomphefumulo, zomzimba nomqondo kubantu abaphila kulowo mphakathi okumele zelashwe ngendlela yesintu. Ingxenye yalolu hlelo ifaka ukubuyisana kommangalelwa nonembeza wakhe nokunikwa iziyalo yizibonda zendawo noma amanye amalungu omphakathi. Lokhu kunika amandla futhi kusize lowo muntu athole ubulungiswa emphakathini."
3.1.23 Ukuze kubonakale kahle ukuvuselelwa komthetho eCanada kwaqalwa iprojekthi yoMkhandlu womphakathi, eyayinezinhloso yokubuyisela emuva ukulethwa konswinyo olwalungafanele ezimpilweni zalabo ababevele bengabhekelelwe wumthetho, ukuvimbela imithelela esindayo nefundisa ngobugebengu obukhulu basetilongweni, lokhu kunika izindlela eziningi ezehlukile ezingasiza kulabo abathatha izinqumo ukuze bakhethe kuzo, zihlinzeke imithetho eyanelisayo kwabahlukumezekile nasemiphakathini ukuze kubhekwane nezinto ezithinta umphakathi, ezomnotho nezangasese okuhlobene namacala angaba nezigwebo zokukhokhwa kwemali.22
3.1.24 Okwenzeka eNingizimu Australia naseCanada kungena shi ezinkantolo zendabuko kubuye kugcizelele ukuvuselelwa kwemithetho okufanele zimele lo mthetho.

3.2 Izimo ezifanele isibonelo esihlongozwa ezinkantolo zendabuko eNingizimu Afrikha
Kuyacaca ukuthi lokhu kuhluza okungenhla kuyizibonelo zokuxazululwa kokungezwani emiphakathi yendabuko yaseAfrikha, Asia, Australia naseCanada. Kodwa-ke, umbuzo oqubuka ngokushesha ukuthi kungabe lezi zibonelo zifanele izinkantolo zendabuko? Lezi zibonelo, nakuba zinokufana okuthile, kodwa akufanele zikapakele ezinkantolo zethu zendabuko ngalezi zithathu ezilandelayo:
Ã¢â‚¬Â¢
Isibonelo saseBotswana sidala ukugibelana phakathi kwezinkantolo zezimantshi nalezo zendabuko.

Ã¢â‚¬Â¢
Isibonelo saseMalawi sivumela izimantshi nabaholi okungebona abomdabu ukuthi bakwazi ukuhlala ezithangamini zemithetho ephathelene namasiko.

Ã¢â‚¬Â¢
Isibonelo sase-India sivumela labo abaqondene nalokhu ukuthi bamelwe ngabammeli basemajajini, lokhu enye indlela yokuxazulula ukungezwani.

Ã¢â‚¬Â¢
EGhana isikhungo sobukhosi asinamandla okushaya, nokuphatha imithetho.

Ã¢â‚¬Â¢
E-Australia naseCanada izimantshi nalabo abangebona abaholi bendabuko bahlala balalele amacala ezinkantolo zendabuko.


21 Written by Craig Proulx, Purich Publishing (2003). 22 Above, p 81-82.
UMTHELELA WOMTHETHOSISEKELO EBUHOLINI BENDABUKO
4.1 Ukwamukelwa kwezinkantolo zendabukongaphansi koMthethosisekelo omusha.
4.1.1UMthethosisekelo uyasazisa isikhungo, ngezinga nendima edlalwa wubuholi bendabuko njengoba kusho umthetho ophathelene namasiko, kodwa usengaphansi futhi kumele uvumelane noMthethosisekelo. Wazisa futhi wamukele ukuthi kumele kuhlonishwe amandla nokuphatha omthetho ophathelene namasiko, ube ungaphansi kwemithetho ebekiwe.
4.1.2 Ngesikhathi kukhishwa izitifiketi , ukusikazwa kokuthi uMthethosisekelo osebenzayo wawehluleka ukusungula izinkantolo zendabuko (njengoba kubiza umgomo woMthethosisekelo XIII) waphikiswa. Ngaphansi koMthethosisekelo osebenzayo izinkantolo ezisebenza ngaphansi komthetho ophathelene namasiko zichazwa njenga 'noma iyiphi inkantolo eyakhiwe noma eyaziswa wumthetho njengoba kuhlonza iPhalamende.' Kodwa-ke, ngenxa yokuthi ababusa ngendlela yendabuko babuye babe abashayi bemithetho, kushiwo ukuthi njengamajaji, abakwazi ukungathathi hlangothi njengoba kufunwa yiFCs 156(2). KuBangindawo nabanye ebhekene Ikhanda leNyanda Regional Authority nabanye 1998(3) SA 262 (Tk), abamangali basebenzisa le nkulumo ukuphikisana nenkantolo yesifunda yaseTranskei. Inkantolo enkulu yakuchitha lokhu kuphikisa ngesizathu sokuthi ukuhlolwa komthetho wokuhlalisana ngokuzimela nokungathathi hlangothi yayisetshenziswa. E-Afrikha, nakuba ungacacile kahle umehluko phakathi kokwakhiwa kwemithetho nokusetshenziswa kwayo kodwa akukho muntu oke akhononde ngendlela abaholi bendabuko abasebenzisa ngayo amandla abanawo ekushayweni kwemithetho.
4.1.3 Ecaleni likaMhlekwa ebhekene neNhloko yabaTembu; uFeni ebhekene neNhloko yaba Tembu baseNtshonalanga 2001 (1) SA 574 (Tk); 2000 (9) BCLR 979 (Tk), inkantolo yaphikisana nesinqumo esathathwa yinkantolo yesifunda. Inkantolo yagcizelela ukuthi eminye imisebenzi yayifaka izinkinga ezixakile zemiphakathi nalokhu okwakungaholela ebudlelwaneni obungebuhle nalabo ababhekela ukusebenza kwemithetho. Ezindimeni 616
- 7 nesesi 1017 - 18 inkantolo yagcizelela ukuthi abaholi bendabuko abanaso isiqiniseko sokuthi umsebenzi wabo uzohlala ukhona njengamajaji nokusekelwa yisigaba se-177 soMthethosisekelo. Icala likaMhlekwa alihambanga ngaphezu kwelikaBangindawo,
23
nelaligxile ekuphathweni kwamacala emibango. NgokukaBennet, lo mphumela uyiwo emacaleni emibango, ukuthi uyahambisana yini noMthethosisekelo kumele kukalwe ngokuqhathaniswa nokutholakala kosizo lomthetho. Ukuphuca abaholi bendabuko amandla kuyobe kungukuncisha umphakathi wasemaphandleni izinkantolo eziseduze lapho ukwazi ukuxazulula izinkinga zawo kalula khona. Icala likaMhlekwa liyaqinisekisa umbono we South African Law Reform Commission ngezinkantolo zendabuko nemisebenzi yokwahlulela kwabaholi bendabuko labo abanamacala nokuyilona daba
24
olusezithebeni lapha uma sithinta udaba lwamandla ezinkantolo zendabuko okuthetha namacala egazi. Ikhomishani iyakwala ukuthi ukungathathi hlangothi nokuzimela akubalulekile ngaphezu kokukhululeka ekushayelweni umthetho. Le nkinga ivelela kakhulu emacaleni egazi, lapho labo abathetha amacala bengabavamile ukungathathi hlangothi,
25
uma ngesikhathi esisodwa bengu "mmangali", "umshushisi" and "nejaji".
26
4.1.4 Ngokwenhlolombono kaBarbara Oomenendaweni kaSekhukhune, amalungu omphakathi kuleyo ndawo akhetha izinkantolo zendabuko ukunalezo eziphethwe
27
yizimantshi. Amaphesenti angama-65 abantu abaphendulile ezindaweni ezisemakhaya bathanda "izinkantolo zamakhosi" futhi basekela uhlelo lokuba izinkinga zabo zokungezwani zixazululwe ezinkantolo zendabuko. Kuyakhombisa ukuthi abantu basemaphandleni bazizwa bephephile ngendlela amacala abo aphathwa ngayo, ngoba ayalalelwa nezinqumo ziphume ngokushesha. Enye into eyenza abantu abaningi bathande izinkantolo zendabuko ukuthi bakwazi ukusebenzisa ulimi lwabo, nokuyinto imiphakathi ephila isintu eyithanda kakhulu.
4.1.5 Ezinye izinkinga ezivamise ezixazululwa ezinkantolo zendabuko wubusela, ukushaya abantu, ukulimaza impahla, ezemihlaba, ukuhlukunyezwa ngokushaywa abomndeni, ubuthakathi, eziphathelene nemishado kanye nokucokofulwa, nakuba amacala amaningi efaka imibango ngenxa yomonakalo odalwa yizilwane ezifuyiwe ezidla ukudla kwabantu, kodwa kukhona nokukhulelisa inkosikazi yomuntu, ukukhulelisa intombazane esencane nemibango ephathelene nokukhokhwa kwamalobolo.
23 T Bennet and Murray, above p 127 82 of 1999: Project 90: Harmonisation of the Common Law 24 and Indigenous Law: Traditional Courts and the judicial
functions of traditional leaders. 25 Para 42 of the SALR paper above 26 Oomen, above p 205. 27 Oomen, above p 205.
4.1.6 Endaweni kaSikhukhune, enye yezimantshi yacacisa ukuthi abanawo umsebenzi omningi
28
ngoba abantu abaningi baxazulula izinkinga zabo emakhaya. Washo nokuthi uvamise ukuba necala elilodwa ngesonto nokuvamise ukuthi kube elobusela, njengabo bonke ozakwabo ubona ukuthi amacala okumele alalelwe ngaphansi komthetho wendabuko yilawo ambandakanya imibango yemihlaba, izimpi emndenini nokucokofulana. Inhlolovo
29
eyenziwa endaweni yakwaSekhukhune iveza lokhu okulandelayo:
udaba iNkosi IMantshi
Izindaba zemishado 53 57
Izindaba zomndeni 71 22
Ukweba 67 19
Amacala esondlo 19 77
Izindaba zomhlaba 62 35
Ukushaywa/ukulinyazwa komzimba 49 38
Ukweba izinto ezinkulu 9 90
Ubuthakathi 68 35



4.2 Umthelela weNtando yeningi esikhungweni sobuholi bendabuko
4.2.1 Ngaphambi kokufika koMthethosisekelo omusha kwabonakala ukuthi umthetho owawukhona ngesikhathi sokhetho lomhla ka 27 kuMbasal 1994 emva kwesikhathi. Ngoba kwakunohlelo lokwenza zonke izinto kabusha kwakubalulekile ngokwemigomo yomthetho yomibili uMthethosisekelo wesikhashana nalowo owawuzoba owangempela wakuhlinzekela lokhu okulandelayo:
(a)Imithetho eyayikhona ekuqaleni kwale mithethosisekelo yayizoqhubeka nokusebenza kulezo zindawo eyayisebenza kuyo ngaphambi kokuthi le mithethosisekelo iqale ukusebenza.30
(b) Uma kunesidingo, ukuphathwa kwemithetho eyayikhona kwakuzonikezelwa kwabafanele ezigabeni ezifanele zikahulumeni, njengoba kusho le mithethosisekelo
31
yomibili.(Isizathu salokhu sisuka ekutheni yomibili imithethosisekelo yayihlinzeke ukuthi amandla okwakha imithetho abe sezigabeni ezehlukene zikahulumeni. Amandla namalungelo
32
okwenza imithetho kuzwelonke nasezifundazweni achazwe ngokucacile.Lo mbono awuchazwanga kahle ngesikhathi sokwenza uMthethosisekelo esingaphambi kuka 1994. Ngaphezu kwalokho, izabelo zazinemithetho yazo , eyaqhubeka nokusebenza nasemva kuka 27 kuMbasa 1994 nokwafanela ukuba iphathwe emazingeni afanele kahulumeni, hhayi kuphela lapho yayikade isebenza khona phambilini.
(c) Zonke izinkantolo, lapha sibala nezinkantolo zabaholi bendabuko, ezazikhona ngesikhathi kuqala ukusebenza koMthethosisekelo omusha, zazizoqhubeka nokusebenza ngokwemithetho ezilawulayo, nakuba eminye yayisangashintshwa kumbe icishwe.
28 Oomen, above p 207.
29 Oomen, p 206.
30 Section 229 of the Interim Constitution and item 2 of Schedule 6 to the final Constitution.
31 Section 235(8) of the Interim Constitution and item 14 of Schedule 6 to the final Constitution.
32 Schedule 6 to the Interim Constitution and Schedules 4 and 5 to the final Constitution.

IZINSELELO OKUMELE ZIDINGIDWE WUHLAKA LWENQUBOMGOMO
5.1 Isingeniso
Nakuba zaziqhubeka nokubakhona ngaphansi kombuso wentando yeningi izinkantolo zendabuko ziyaqhubeka nokuthola izinselelo ekusebenzeni koMthethosisekelo nendlela ezisebenza ngayo. Izinsolo zokusetshenziswa ngokungendlela kwamandla okulalela amacala ngabaholi bendabuko, yilabo abakholelwa ekutheni amadoda kumele kube yiwo aphetheyo nokuqhubeka kokukhishwa inyumbazana kwabesifazane ezinkantolo zendabuko nokubophela abesifazane amanqina enyathi enqubweni yasezinkantolo. Izinselelo ezisuka ekungabonini ngaso linye ngoba kunokugibelana kwezinto ezithinta uMthethosisekelo nezinkantolo zezimantshi, ukuphazamiseka kokuqhubeka kwezinto nokungabibikho kohlelo oluqhubekayo nesiqinisekiso sokuthi imithetho ilandelwa ngendlela yokuthatha izinqumo ezinkantolo zendabuko zicacisiwe kulesi sigaba esilandelayo. Lezi zifundo ezilandelayo ziveza lokhu:

5.2 Ukwamukela imigomo yoMthethosisekelo omusha
5.2.1 Ukuqala ukusebenza koMthethosisekelo kwaqeda ukuthi iPhalamende libe umakhonya kuzo zonke izinto. Lesi simekemeke sesigigaba senza ukuthi iNingizimu Afrikha igcine iyizwe elizimele, ebuswa ngentando yeningi elisekelwe kule migomo elandelayo:
Ã¢â‚¬Â¢
Isithunzi, ukutholakala kokulingana nokusekelwe kwamalungelo abantu.

Ã¢â‚¬Â¢
Ukungacwaswa ngokwebala nokungacwaswa ngokobulili.

Ã¢â‚¬Â¢
UMthethosisekelo ungumakhonya nokusebenza komthetho.


5.2.2 Ngaphezu kwalokhu, uMthethosisekelo ungumthetho oyishaya yonke kwiRipublikhi noma
33
ngabe yimuphi umthetho ongahambelani nalokhu awuyiwo.
5.2.3 USomqulu waMalungelo abantu uyisizinda sentando yeningi eNingizimu Afrikha. Uveza amalungelo awo wonke umuntu ngokucacile ubuye uqinisekise imigomo yentando yeningi okuyisithunzi sabantu, ukulingana nenkululeko, uhlinzeke ukuthi uhulumeni ahloniphe , avikele, athuthukise abuye agcwalise amalungelo abekwe kuSomqulu waMalungelo abantu. 34
5.2.4 Inselelo enkulu ebhekene nesikhungo sabaholi bendabuko ukuqondisa imicimbi esukela emasikweni nasemikhubeni lokhu kuhambelane nemigomo yoMthethosisekelo, njengokulingana nokucoboshiswa kokucwaswa ngokungenasidingo okufaka ubuhlanga, ubulili nobudala. Isibonelo, okwakuhlinzekwe umthetho nokuPhathwa kwaBantu abamnyama, ofuna ukuthi abaholi bendabuko balalele amacala emibango ambandakanya
35
abantu abamnyama,namacala egazi uma ummangalelwa engowomdabu, lokhu kungukucwasa ngokobuhlanga. Indima nomsebenzi wobuholi bendabuko ekuphathweni kwemithetho kumele lubhekwe luqhathaniswe nalokhu okubikwe ngenhla.
5.2.5 Okunye okubalulekile ngezindawo izinkantolo zendabuko ezikwazi ukushaya imithetho kuzo wudaba lokujezisa ngokushaya. Izinkantolo zendabuko zisaqhubeka nokusebenzisa lesi sijeziso ngokwehluka, kusuka ekushayeni imivimbo embalwa kuya ekudindeni ngenduku.


5.3 Ukusetshenziswa kwamandla okuthetha amacala ngabaholi bendabuko
5.3.1 UMthethosisekelo ufuna ukuthi abaphathi bomthetho abaqokwe noma kuyiphi inkantolo ukuthi babe ngabesilisa nabesifazane abaqeqeshiwe nabakulungele ukusebenza. Ukunikwa umsebenzi, ukukhushulelwa esikhundleni, ukushintshwa endaweni osebenzela kuyo, ukuxoshwa emsebenzini kwabantu abasebenza ngomthetho kumele kwenziwe ngokungachemi nokungakhethi bala. Ngaphambi kokuba abasebenza ngomthetho baqale imisebenzi yabo kumele bafungiswe ngendlela ebekwe wuMthethosisekelo, ukuthi bazowuhlonipha futhi bawuvikele uMthethosisekelo.
5.3.2 Nakuba abaholi bendabuko benikwe imisebenzi yokwenza umsebenzi wokugcina imithetho ngaphansi komthetho wokuphatha abantu abamnyama, lokho akusho ukuthi sebengabasebenzi bokushaya imithetho njengoba kuhlonza uMthethosisekelo. Abasebenzi bomthetho (izimantshi namajaji) abaqashwe ngaphansi komthethosiseklo
36
kanye nomthetho olawula izimantshi.Abaholi bendabuko abaqashelwe ukushaya imithetho, kodwa baqashelwe ukuhlala ezihlalweni zobukhosi. Ngakho-ke okudinga babe nakho, ukuthi babe abantu abakulungele ukusebenza, kanti ukukhushulelwa ezikhundleni nokuxoshwa kwabashayi bomthetho akubathinti abaholi bendabuko.
33 Section 2 of the Constitution.
34 Section 7 of the Constitution.
35 Section 35 of the Black Administration Act defines "black" as a member of an aboriginal race or tribe of Africa. 36 Act 90 of 1993.

5.4 Ukwabiwa ngezigaba kohlelo lwezinkantolo zendabuko
5.4.1 UMthethosisekelo ka1993 wahlinzeka ukuthi kukhishwe umyalelo wokuphathwa komthetho wezifundazwe, uma lowo mthetho uwela ngaphansi kwendawo echazwe esigabeni sesi-6 eMthethosisekelweni ka1993, "abasezikhundleni ngokwendabuko" kanye "imithetho yemisinsi yokuzimilela nemithetho ephathelene namasiko" yayibaliwe kulezi zindawo ezichaziwe. Iningi lemithetho ephathelene nokuphathwa kwemithetho zazinikezelwe ezifundazweni.
5.4.2 Ukuze kube nohla olulodwa lwemithetho esebenzayo kuzwelonke (hhayi imithetho yeNingizimu Afrikha endala nezabelo esezaphela ebhekelene nezinkinga ezifanayo ezindaweni ezehlukene ezweni), ngemva nje kuka 1994 iMinyango eminingi kahulumeni yakhulisa imithetho yokufanisa imitheshwana yasezabelweni neyaseNingizimu Afrikha. Ukufaniswa kwale mitheshwana kwacisha leyo eyayisebenza ezabelweni, eyayisebenza kulezi zindawo, nemithetho evumelana nayo yaseNingizimu Afrikha yayisebenza kulo lonke izwe. Kodwa-ke lokhu akwenzekanga kuleyo mithetho eyayihambelana nendima nokusebenza kwabaholi bendabuko ekuphathweni kwemithetho. Lokhu kwaba ngenxa yokungabi lula kwalezi zindaba nokulinganisa isikhungo sabaholi bendabuko nohlelo olusha loMthethosisekelo, kuzodinga ukubuyekezwa kwenqubomgomo ezoholela emthethweni omusha.
5.4.3 Ukuze kuqinisekiswe ukuthi kunemithetho eyehlukile eyayikhona ngaphambi kuka 27 kuMbasa 1994 yabuyekezwa emazingeni afanele kahulumeni, njengoba kwakusho uMthethosisekelo wesikhashana, ukuphathwa kwemithetho eminingi kwakuphakwe ngokwenyuka (kuhulumeni kazwelonke) kwaphakwa ngokwehla (kohulumeni bezifundazwe). Kulolu hlelo, ukuphathwa kwayo yonke imithetho ebhekelele indima nokusebenza kwemithetho eyayinqunywa esigabeni sezifundazwe, neyake yafakwa ngaphansi kukazwelonke okwesikhashana ngaphansi kukaNgqongqoshe wezoBulungiswa. Emuva nje kwalokho, ukuphathwa kweningi lale mithetho kwanikezelwa ezifundazweni ezehlukene. Eminye imithetho yasala ngaphansi kweso likaNgqongqoshe wezoBulungiswa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo.
5.4.4 Iningi lemithetho ebalwe ngenhla ebhekelele indima nemisebenzi yabaholi bendabuko ekuphathweni kwemithetho, osekuphethwe yizifundazwe ezehlukene, kwaqalwa yizigaba se-12 nesama-20 zemithetho yokuphathwa kwabomdabu neminye imithetho eyayikhona ngezikhathi zezabelo. Kwezinye izifundazwe ukushaywa kwemithetho kulala ezandleni zabaholi bendabuko abadala, bese kuthi kwezinye kube yizinduna, kwezinye kube yimikhandlu yendabuko.
5.4.5 Isibonelo, esifundazweni saseNyakatho Ntshonalanga (endaweni eyayaziwa ngeleBophuthatswana), imvume yokulalela amacala aphathelene negazi nemibango
37
inikeziwe ezinhlakeni zezinkantolo zendabuko hhayi kumholi wendabuko ngamunye.Ukudluliswa kwamacala esuka ezinhlakeni zendabuko eya ezinkantolo eziyisipesheli zezimantshi, ezinezimantshi kanye nabantu ababili (ochwepheshe basemiphakathini yakuleso sifunda). Endaweni eyayaziwa ngokuthi yiCiskei, amakhosi nezinduna banamalungelo okulalela amacala egazi nawemibango asukela emthethweni wezendabuko ngokwezikhundla zabo. Ukwedluliselwa kwamacala esuka kubaholi bendabuko eya ezifundeni, lapho amakhosi nezindlovukazi zimelwe khona.

5.5 Izinselelo ezibhekene nezikhungo
5.5.1 Nakuba kunokwesekela okuningi emthethweni yendabuko, kunabantu abangavumelani nalokhu, abathi lezi zinkantolo azikwenzi lokhu ezazakhelwe ukukwenza. Ikakhulukazi kulesi sikhathi semithetho emisha. Izinsolo zokuhlukumeza amandla okubusa ngabaholi bendabuko, ukuphakanyiswa kwabesilisa, ukushiywa ngaphandle kwabantu besifazane nokuchema nabantu besifazane abangabaxazululi kusalokhu kuletha ifu elimnyama phezu kwezinkantolo. Uma umuntu wesifazane eshade nomunye wesifazane (indoda) ukuze atholele umyeni wakhe izingane, uyahlawuliswa ngokuthi, njengomuntu oshadile, akakwazi ukukhuluma emile.
37 Bophuthatswana Courts Chiefs Act, Act 2908, 1979.
5.5.2 Nakuba isikhungo sabaholi bendabuko nezinkantolo zendabuko zaba ngezinye zezikhungo ezasetshenziswa wuhulumeni wobandlululo ukugcina abomdabu bebodwa, kodwa zazingatholi imali eyanele kuhulumeni. Zazincike ezimalini ezazikhokhelwa izizwe ezingaphansi kwamakhosi. Ngakolunye uhlangothi, izinkantolo zikaKhomishani zazihlomula ezimalini zikahulumeni; noKhomishani abamhlophe ababegada abaholi bendabuko babethola imali eyongeziwe ukubakhokhela ngoba benza umsebenzi ophazamisa izimpilo zabo. Ukuthi lolu hlelo luyaqhubeka ukusebenza nakuba kungekho mali efakwe kulo wuhulumeni kuwubufakazi bokuthi umphakathi walwemukela ngazo zombili izandla. Lwaze lwemukelwa emva kokwaziswa kwabaholi bendabuko wuMthethosisekelo nokuyilapho uhulumeni aqala khona ukuluxhasa ngezimali, esebenzisa iMinyango yezifundazwe ukuthi zilubheke. Ukufika kwale mali kwakusho ukuthi kumele kuchazwe ukuthi isetshenziswe kanjani. Lokhu kwakungekho ngesikhathi sobandlululo. Kwakungekho migomo ebekiwe okwakufanele kusetshenzelwe phezu kwayo ukuchaza ukusetshenziswa kwemali ekhokhwe yizakhamuzi, namaholo "amakhosi', izinduna namaphoyisa amakhosi nokuyizinto ezazenziwa kuqala ngaphambi kwalokho okwakudingwa wumphakathi. Akukhokhelwa ukulalela amacala ezinkantolo zamakhosi. Kubukwa njengokusiza umphakathi.
5.5.3 Azikho izinhlelo zokuqeqesha ezanikwa nabaholi bendabuko ukubalungiselela ukusebenza koMthethosisekelo omusha. Imigomo nezinhlelo zalokhu ezalethwa yintando yeningi zaziyinto entsha endleleni yokwenza izinto ngokwamasiko. Ukuphathwa kwezimali zomphakathi eziyintela ekhokhwa yisizwe kwasuswa kubaholi bendabuko yayiswa kuhulumeni. Izindaba zokubusa zalungiswa ngaphansi kweNdlu yabaholi bendabuko. Isikhungo sasingahlinzekwanga ngabantu abanamakhono okunika ukweseka ngesikhathi sokuqala ukusebenza komthetho omusha wentando yeningi. Abanye abantu ababevolontiyile ezinkantolo zendabuko babengeke bashuthekwe ngaphansi kukahulumeni ngenxa yokuthi babengenazo izicucu ezifanele.
5.5.4 Ukujeziswa ngokushaywa, nokwakuwuhlobo lwesigwebo olujwayelekile ezinkantolo zendabuko, kwayekwa ngoba kungenziwa ngendlela efanayo sonke isikhathi futhi kuphambene namalungelo esithunzi somuntu abhalwe kuSomqulu waMalungelo abantu, ukusetshenziswa kwamaphoyisa enkosi kwayekwa njengoba kwase kukapakela emsebenzini wamaphoyisa kahulumeni avunyelwe wumthetho ukuthi angabopha abantu. Ukuba ntekenteke kokuphoqa ukusebenza ngaphandle kokusetshenziswa kwezindlela ezihambisana noMthethosisekelo, kwehlisa ukusebenza kahle kwezinkantolo zendabuko.
5.5.5 UMthethosisekelo wasungula izikhungo ezinjengeKhomishani yamalungelo abantu -iKhomishani yokulingana ngokobulili noMvikeli woMphakathi ngamagunya okuphenya izinto eziphambana noMthethosisekelo. Lezi zikhungo, kwesinye isikhathi, zihlinzeka imisebenzi ehlobene nokuxazululwa kokungezwani okusukela kuSomqulu waMalungelo abantu ebuye incintisane nezinkantolo zendabuko kwesinye isikhathi.
5.5.6 Kukhona futhi okunye ukukhwelana phakathi kwamandla okusebenza kwezinkantolo zezimantshi nezinkantolo zendabuko kwamanye amacala, isibonelo: amacala okweba nokuthukwa, kanti lokhu kuholela ekutheni abantu bazame ukuthenga abanye ukuze babavune. Lokhu kwenza amandla ezinkantolo zendabuko okumela ukuziphatha okuhle namasiko abe ntekenteke.
5.5.7 Lezi zifundo zamacala ezilandelayo zikhombisa ezinye zezinselelo ezisekhona ekuthethweni kwamacala ezinkantolo zendabuko.
(i) Ingxabano yasuka ngoNcwaba ka1997 esigodini saseMononono eBakgatla-ba-Kgalefa engaphansi kwenkosi uPilane. Owesifazane washonelwa wumyeni wakhe wase enqaba ukulandela indlela yokuzila olubekwe eBakgatla yokuthi achinse ikhambi elibizwa nge'mogaga' lapho ezohamba khona uma ephuma egcekeni lakwakhe. Wanqaba ukwenza lokhu ngenxa yenkolo yakhe eyayingahambisani nalolu siko. Walethwa phambi kwenkantolo wagwetshwa ukuthi angaphumi egcekeni lakwakhe izinyanga eziyi-12. Lo mfelokazi wasesigodini saseMonono wayazi ukuthi uhlala esigodini saseBakgatla-ba-Kgalefa, nokuthi wayebhekeke ukuthi alandele amasiko aseBakgatla. Kodwa-ke, uMthethosisekelo waseNingizimu Afrikha uyabavumela abantu ukuthi basebenzise amalungelo abo. Le nkinga ijulile ngoba ihlanganisa izinhlelo ezimbili ezehlukene. Umfelokazi wazithola esenhlukanamgwaqo ngenxa yesiko lomyeni wakhe kanye nenkolo yakhe. Okwenza le nkinga ibe yindida kakhulu ukuthi abaseBakgatla babemgwebe ukuthi angaphumi emagcekeni akwakhe izinyanga
38
eziyi-12 ngale kokucabanga ngenkolo yakhe.
39
(ii) Isifundo saleli cala senziwa uBarbara Oomen endaweni yaseSekhukhune.Sibheka ingxabano eyanqunywa enkantolo yaseSekhukhune eMamone phakathi kwemindeni emibili, abakwaMagakala nabakwaMonagedi. Kuleli cala, indoda yakwaMagakala yesabisa umkayo ngokuthi izombulala. Umndeni womkayo wathatha incwadi wayiyisa emzini womholi omkhulu, lapho kwavunyelwana khona ukuthi yomibili imindeni izolandela imithetho ebekiwe ngokuletha icala kumholi wendabuko. Lokhu kwakusho ukuthi indoda kumele ihloniphe umkayo, ingamshayi nokuthi kumele bahlale ngoxolo. Ekugcineni uMnu Magakala walivuma icala lakhe. Ekukhipheni isigwebo, kwaba nokungavumelani
40
emkhandlwini. Abanye babethi akashaywe, abanye bethi akahlawuliswe.
(iii) Icala lesithathu elifundiwe likaBarbara Oomen, likhuluma ngoJerry Lethamaga. UMnu Lethamaga wayengumlandeli ka Mnu Mohlahla, owayexabane nomama wenkosi ngokuthi ubani ozohlala esihlalweni iminyaka eminingi edlule. Njengenduna, wayabela abantu iziza kwaMokwete, lapho kwakukhona enye induna eyayibekwe yinkosi. KuNhlaba kowe-1999, uMnu Lethamaga wabizelwa enkantolo, washaywa eboshelwe emthini onameva ukuze izibonkolo zimjezise ngokufaneleyo. Waphinde wahlawuliswa imali engamarandi anguR3 500 nabantu ayebabeke iziza kwafanela ukuthi bahambe. UMnu Lethamaga wavula icala
41
elivulela uMomone.
5.5.8 Kulezi zifundo zamacala ezingenhla, kuyacaca ukuthi uhlaka lwenqubomgomo kumele lubhekane nezinselelo eziqondene ngqo nezinkantolo zendabuko, njengohlobo lwamacala oluvulwayo, unswinyo olulethiwe, ukusebenzisa ezinye izindlela zokuxazulula izinkinga nokubuyisela umthetho endaweni, ukulingana ngokobulili kanye nokujeziswa ngokushaywa ngenduku.
38 An unreported case of Elizabeth Tumane and the Human Rights Commission vs Bakgatla-ba-kgalefa and kgosi Nylala Pilane. Case No. 618 of 1998 heard in the Bophuthatswana Provincial Division of the High Court of South Africa
39 Oomen, p 209 - 210.
40 Oomen, p 4.
41 Oomen, p 4.
OKUMELE KUBHEKWE YINQUBOMGOMO
6.1 Izimiso zamasiko ezikhuthaza ukuxhumana kwemiphakathi, uxolo nokuhlalisana kahle
6.1.1 indima edlalwa yisikhungo sobuholi bendabuko ekuthuthukiseni ukuphathwa kwemithetho yobulungiswa ayivalelekile engosini yokuxazulula ukungezwani kuphela. Le ndima ivame ukuba mbaxambili kanje:
(i) indima yokugadla kuqala ukukhuthaza ukuzwana komphakathi, ukuhlalisana kahle,
uxolo nokuzwana,
(ii)indima yokulinda zize ziqubuke izinkinga ngaphambi kokuba kube khona
okwenziwayo.

6.1.2 Izimiso zendabuko, ezisuselwa emthethweni ophathelene namasiko zitholakala emiphakathini yendabuko kuphela. Okuqaphelekayo kulezi zimiso wukuthi ziyimikhuba eyenziwa emiphakathini yendabuko ekhuthaza ukuzwana kwemiphakathi, ukuphilisana, uxolo nokuxhumana, kwesinye isikhathi lokhu kwaziwa ngokuthi ubuntu, kwenziwa ngokutshala imbewu yokuhlonipha umthetho nokwenza izinto ngendlela, ngenye indlela nokukhumbuza abantu ngamandla okuphatha. Isikhungo sobuholi bendabuko silokhu saba ngumbheki walezi zimiso kanti futhi kumele siqhubeke nokwenzenjalo. Sidlala indawo ebalulekile ekuthuthukiseni lezi zimiso, nasekuzishintsheni uma kunesidingo. Isikhungo sobuholi bendabuko sibekelwe ukudlala indima ebalulekile ekushintsheni nasekuthuthukiseni lezi zimiso nemikhuba.
6.1.3 Kunezikhathi lapho kwakuba nokushayisana phakathi kwalezi zimo nemikhuba efakwe kuMthethosisekelo. Lokhu kushayisana kuveza isidingo sokuqhubeka nokuthuthukisa umthetho ophathelene nezendabuko ukuze kuhambisane nezimiso zoMthethosisekelo. UMthethosisekelo uhlanganisa zonke izinkantolo, lapha singabala izinkantolo zendabuko, izinkantolo zasehlathini uma kuhunyushwa noma yimuphi umthetho noma uma kuthuthukiswa umthetho ophathelene namasiko, ukwenyusa umoya nokuphakamisa okushiwo wuMthethosisekelo.
6.1.4 Lezi zindawo ezilandelayo yilezo ezingabamba elikhulu iqhaza ekukhuthazeni ukuhlalisana komphakathi , uxolo nokuxhumana.
(i)
Imikhuba ejwayelekile nemigidi yamasiko idume ngokwakha ubumbano, njengezimbizo zokukhulekela uxolo nemvula noma ukwenza inhlambuluko emva kokwehlelwa yibhadi noma ukuhlonipha izinsuku ezithile nezindawo ezinomlando ukukhumbula izehlakalo ezithinta umlando (isib. Umgubho kaShaka)

(ii)
Ukuthuthukisa izimiso zemindeni, ukuba wumzali owenza okufanele nokuhlunyeleliswa kwezimilo, kuhlanganiswe nezinhlaka zokubusa ezifanele.


(iii) Ukuvimbela ubugebengu, ngokuhlanganyela namaphoyisa nezinye izinhlaka zokugcinwa komthetho, njengamaphoyisa asebenzela emphakathini nezinhla ezibhekelele ukuphepha emphakathini.
6.1.5 Isikhungo sobuholi bendabuko singaphinde siqhubeke sidlale indima ekusabalaliseni ukusebenza kwale nqubomgomo nezinhlelo ezithintekayo ekuphathweni kwemithetho. Isibonelo ezinhlelweni zeShadi labaxakekile, isikhungo sabaholi bendabuko kungenzeka sinqindeke emandleni aso ukusiza imiphakathi ngemikhankaso ukuze basebenzise amalungelo abo ngendlela echazwe eShadini.

6.2 Indlela yobuholi bendabuko elungele iNingizimu Afrikha nesikhathi esisha sentando yeningi
6.2.1 Uhlelo lobuholi bendabuko kumele lukhulise futhi lugcine imigomo yemithetho yaseAfrikha, egxiliswe emithethweni yokubuyisana neyokubhala kabusha imithetho. UMthethosisekelo uvikela amalungelo aphathelene namasiko nesikhungo sobuholi bendabuko. Abaholi bendabuko, ikakhulukazi, bangababheki bamasiko nemikhuba. Ukwabiwa kwemisebenzi yesikhungo sabaholi bendabuko kumele kwenziwe ngendlela ezogcina imigomo isesimweni isikhungo esimiselwe kuso.
6.2.2 Izinkantolo zendabuko ziyehluka ezinkantolo zezimantshi ngokuthi zitholakala kalula, ukuze zivuselele futhi zibophe ubudlelwane phakathi kwabantu bendabuko futhi zibe nokuthathwa kwezinqumo ezisobala abantu basemphakathini abavunyelwe ukubamba iqhaza kuzo. Izinkantolo zezimantshi, ngakolunye uhlangothi, zilandela uhlelo lwemithetho oluphicayo olugxila ekubuyisaneni.
6.2.3 Umongo wohlelo lobuholi bendabuko luncike ekutheni imiphakathi ibambe iqhaza ekuxazululeni izinkinga. Lokhu kuyahluka kunasezinkantolo ezenganyelwe amajaji nezimantshi lapho kuke -kwesinye isikhathi kukhishwe izigwebo ezingenelisi. Izindlela zendabuko zokuxazulula izinkinga zazingaqondakali njengendlela abaseNtshonalanga ababefisa zizwakale ngayo. Imiphakathi yayihlangana ezinkantolo ukuzoxazulula izinkinga, nenkosi, njengoba kusho Sachs, yayiziphatha njengosomlomo womkhandlu, owayehlose ukuqhakambisa nokuqinisa imigomo yakuleso sizwe. USachs uqhubeka athi:
"Lapha, inkosi elungile yayiziveza hhayi ngokwesabisa noma ngokuba ikwazi ukukhombisa, kodwa yayiziveza ngekhono lokusebenzisa imithetho ngendlela eyiyo emphakathini, okubuye kufake ukusebenzisa imithetho kuwo wonke umuntu eyamukelekayo nemithetho eyayisetshenziswe phambilini ukuxazulula izinkinga
42
isetshenziswa ngendlela eyiyo".
6.2.4 UMthethosisekelo uqhakambisa "ilungelo lawo wonke umuntu ukuthi abe nenkinga engaxazululwa wumthetho ecaleni elilalelwa esithangamini senkantolo lapho kunobulungiswa, noma lapho okufanele khona, kube nesithangami esizimele nesingachemile." NgokoMthethosisekelo, noma yiluphi uhlobo lwenkantolo noma isithangami sihlangabezana nezimiso ezingaguquki zomthethosisekelo zokuzimela nokungachemi.
6.2.5 Ubuholi bendabuko yilokhu bubhekelele imithetho emiphakathini yendabuko emakhulwini eminyaka. Ngaphambi kukahulumeni wengcindezelo, amacala emibango nawegazi eyayixazululwa ngokusebenzisa umthetho wendabuko wasenkundleni, alalelwe ngabaholi bendabuko. Nakuba izinqumo zazithathwa ngokusebenzisa intando yeningi, uhlelo alubanga yiqiniso, intando yeningi njengoba lubonakala ezinsukwini zesimanje, ikakhulukazi ngenxa yesizathu sokuthi abesifazane kwamanye amasiko babengavunyelwe
43
ukuthamela nokuphikisana ezinkantolo.
6.2.6 Umthetho kazwelonke uthi kumele kuqiniswe izikhungo zendabuko noma izithangami ezihlezi njengenkantolo lapho abaholi bendabuko basebenzisa amandla abo aphathelene nokuphathwa kwemithetho. Lo mthetho ohlongozwayo kumele uhlinzeke imigomo ezolandelwa ezinkantolo zendabuko.
6.2.7 Lezi zinqubomgomo ezifakwe kulolu hlaka kuhloswe ngazo ukuqinisa lezi zindlela zokuphathwa kwemithetho emile emigomweni yemiphakathi yendabuko. Lolu hlelo aluzile ukuzothatha isikhundla sohlelo lwezinkantolo zezimantshi. Kodwa luzoncoma futhi lweseke lezi zinkantolo. Ngakho-ke kumele kuqashelwe ukuthi kungahunyushwa imigomo yohlelo lwezinkantolo zendabuko njengoba kwenziwe ohlelweni lokusetshenzwa komthetho. Isibonelo, ummangalelwa, njengoba kuchazwa emthethweni wokuqhutshwa kwamacala egazi ka1977, inencazelo ehlukile kummangalelwa esimweni sohlelo lwenkantolo yendabuko. Kulokhu ummangalelwa kufanele abe nommeli, kanti ummangalelwa akavunyelwe ohlelweni lwezinkantolo zendabuko.
6.2.8 Lezi zinqubomgomo zihlose ukunyusa izinga lokufinyelela emthethweni kwabo bonke abantu abangasizwa ngokwanele wumthetho wasezinkantolo zezimantshi- ngokwehlisa izindleko zokuthethwa kwamacala amancane. Ukuvezwa kwezinto ezisemqoka emphakathini nokuxazululwa kwezinkinga, lokhu kuyokwenza ukuthi lolu hlelo luthole ukuhlonishwa emphakathini wendabuko.

6.3 Imigomo elandelwa ohlelweni lwemithetho yendabuko
6.3.1 Uhlelo lwemithetho yendabuko, luqala emndenini noma ezingeni lomphakathi. Abadala emndenini babezama ukuxazulula ukungezwani. Uma bengaphumeleli ukwenza lokho, babedlulisela udaba enduneni. Ukuxazulula izinkinga ezingeni lomndeni noma lomphakathi kugunyazwe wumthetho wendabuko. Ukuyisa udaba enkantolo yendabuko kuvamise ukwenziwa ekugcineni, futhi kwenziwa uma imizamo yokuqala ukuxazulula izinkinga ifadalele.
42 A Sachs, Justice in South Africa, Berkeley, Los Angeles: University of California Press, 1973 p 96
43 Justice Moseneke at the Magistrates' Conference of 15-16 September 2007.
6.3.2 Izinhlaka zivamise ukuma kanje:

6.3.3 Ngokuvama icala lingayiswa enkantolo yendabuko kuphela uma sekuzanywe konke kwehluleka. Ukukhononda kuqala ezingeni lomndeni uma lokhu kungalungiseki kulelo zinga kuqhutshelwa ezingeni lezinduna ukuze kutholakale isixazululo. Uma udaba lungaxazululeki enduneni kumele ludluliselwe kumholi omdala okunguyena obe eseqalisa inkantolo yendabuko. Izinkonondo nokungezwani kulalelwa emahhovisi ezinkantolo zendabuko, okungaba yisehhovisi lenkosi noma endlini yokuthathela izinqumo zomkhandlu. Lezi zikhalazo zilalelwa kungezothathwa zinqumo okufaka nezingxoxo phakathi kwabantu abathintekayo lapha sibala nomholi wendabuko namanye amalungu omkhandlu wendabuko. Bakhetha izindlela zokuxazulula izinkinga ezizobasiza ukufinyelela esivumelwaneni sabo bonke abathintekayo. Uma kungafinyeleleki esivumelwaneni, kuba yicala elihlala phambi kwenkantolo yendabuko.
6.3.4 Ukuhlala kwenkantolo kuvulelekile emalungwini omphakathi, anelungelo lokuphawula nokuphonsa imibuzo kubona bobabili abasecaleni. Ekupheleni kwecala umholi wendabuko ukhipha isinqumo senkantolo. Ezindaweni lapho kukhona abaholi bendabuko abadala abangaphansi kwenkosi noma indlovukazi, libakhona ilungelo lokudlulisela leso sinqumo enkosini noma endlovukazini.
6.3.5 Ukuxazululwa kokungezwani ezingeni lomndeni noma lezinduna kubuswa wumthetho wendabuko. Lo mthetho ohlongozwayo uzobusa ukuxazulula ukungezwani uma lelo cala selilethwe enkantolo yendabuko.

6.4 Ukuqinisekiswa kwemigomo yokubuyiselwa kwemithetho ngaphansi kohlelo komthetho wendabuko.
6.4.1 Emlandweni, ubuholi bendabuko bunezindlela zokuxazulula izinkinga, ezaziphumelela ekuxazululeni izinkinga emiphakathini yasemaphandleni. Inhloso enkulu yezinkantolo zendabuko ukuletha ukuxolelana phakathi kwabantu abebexabene.
6.4.2 Nakuba kuyiqiniso ukuthi inkantolo yendabuko, uma ilalela icala, ikhipha "isinqumo" (ukuthola umuntu enecala noma emsulwa), kuyiqiniso ukuthi inhloso yokuqhubeka kwecala ukuxazulula izinkinga nokubuyisela ubudlelwane obuhle phakathi kwabantu abathintekayo. Izinsalela zokubuyiselwa komthetho, ezibukeka ziyitulo elisebenzayo ezinkantolo zezimantshi, sezibekhona kusukela endulo ezinkantolo zendabuko.

6.5 Ukuhlinzekwa kwamacebo afanele ukuze kwenziwe lula indima kanye nemisebenzi yabaholi bendabuko ekuphathweni kwemithetho.
6.5.1 Kungafani nasezinkantolo zezimantshi namajaji lapho abasebenzi bakhona beqashelwa ukubhekana ngqo nemisebenzi yokuthetha amacala, isikhungo sobuholi bandabuko sinochungechunge lweminye imisebenzi esukela emasikweni nasezindleleni zokuphila, esigunyazwe ukuzenza wumthetho. Kungafani nezimantshi namajaji, abaholi bendabuko abafakwa ezindaweni abakuzona ngokwamakhono abo noma ngokuwazi kwabo umsebenzi, kodwa bahlala ezihlalweni ngokuthi bazalwa wobani. Abakhethwa, bazalelwa "ukuba abaholi".
6.5.2 Abaholi bendabuko benza umsebenzi wabo emiphakathini. Umthetho wobuHoli beNdabuko nokubusa uhlanganyela nohulumeni ekuhlinzekeni ukuthi zonke izinhlaka zikahulumeni kumele zilwele ukuqinisekisa ukuhlinzekwa kwezinto ezizosiza abaholi bendabuko benze umsebenzi wabo. Ubeka ngokusobala ukuthi zonke izinhlaka zikahulumeni kumele zilwele ukwabiwa kwezindima ezidlalwayo nemisebenzi eyenziwa isikhungo sobuholi bendabuko nokuthi konke okudingekayo ukufezekisa lokhu kukhona, nokuthi kuqinisekiswe ukuthi uhlelo lokubalwa kwezimali kubekwe obala. Kubalulekile ukuhlinzeka indawo ezokwelekelela futhi yenyuse indlela ehlanganisa izinhlaka ezehlukene ekwenziweni kwemisebenzi yawo wonke amazinga kuhulumeni. Kulokhu, uMnyango wezoBulungisiwa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo ubhekeke ukuba uhlinzeke umthamo namacebo angadingeka ikakhulukazi ukuze kusetshenzwe imisebenzi yabaholi bendabuko ekuphathweni kwemithetho, njengamacebo abalulekile ukuhlinzeka ukuqeqeshwa nokuphathwa kwemithetho yezinkantolo zendabuko.

6.6 Umbiko weKhomishana ebhekene nokuguqulwa komthetho ezinkantolo zendabuko eNingizimu Afrikha nemisebenzi yabaholi bendabuko ekushayweni kwemithetho.
6.6.1 Ngo1999, iKhomishana ebhekene nokuguqulwa komthetho yenza uphenyo lokuhlanganisa imithetho ehlukene nezinhlinzeko ezilawula izinkantolo zendabuko ukuze zenziwe zivumelane nemigomo yentando yeningi nemigomo eyisisekelo soMthethosisekelo. Uphenyo lwaholela ekushicilelweni kwencwajana eyayizodingidwa eyayibizwa ngele-Traditional courts and the judicial functions of traditional leaders. Ukuxoxisana okujulile kuzwelonke, ezifundazweni nakohulumeni basekhaya kwalandela le ncwajana eyayizodingidwa. Lokhu kwagcinwa oshicilelweni lombiko wokugcina nomthethosivivinywa ongakaphothulwa. .
6.6.2 Iziphakamiso zombiko zingafingqwa ngale ndlela elandelayo:
(i)
UMnyango kumele umise umthetho, kwakhiwe izinkantolo zemithetho yendabuko ezinamandla okulalela amacala egazi nawemibango, njengoba kushiwo kulo Mthetho, kumele kuhlonzwe nemali enkulu engemukelwa kule nkantolo emacaleni emibango.

(ii)
Umthetho kumele uhlinzeke ukumelwa nokubamba iqhaza kwabantu besifazane ezinkantolo zemithetho yendabuko.


(iii) Ukumelwa ecaleni akumele kuvunyelwe ekuqhutshweni kwamacala ezinkantolo ezingaphansi kwemithetho yamasiko.
(iv)
izinkantolo zemithetho yamasiko kumele zinikwe amandla okuhlawulisa abantu nokukhipha izigwebo ezilengisiwe.

(v)
Abamangalelwa emacaleni eza ezinkantolo ezingaphansi kwemithetho yamasiko kumele babe nelungelo lokuphuma nokuyisa amacala abo ezinkantolo zezimantshi.

(vi)
Ukudluliswa kwamacala ngenxa yezinqumo ezithathwe ezinkantolo ezingaphansi kwemithetho yamasiko kumele kunqunywe yinkantolo yokudlulisela amacala ephethwe ngemithetho yamasiko eyakhelwe ukulalela amacala adlulisiwe.


(vii) Izinqumo zezinkantolo zabaholi bendabuko kumele zisetshenziswe ezinkantolo zezimantshi.
(viii) Unobhala wasezinkantolo zemithetho yamasiko kumele zakhiwe esifundazweni ngasinye ukuze kuhlinzekwe ukwesekwa ekuphatheni izindaba zezinkantolo zamasiko esifundazweni.
6.6.3 Nakuba umbiko uqukethe iziphakamiso ezizama ukuhlumelelisa nokuqinisa ukuvunyelwa kokusebenza kwezinkantolo ezingaphansi komthetho wamasiko, ezinye zeziphakamiso, ikakhulukazi lezo eziphathelene nokwelekwa kwezigwebo ezilengisiwe, ukudluliswa kwamacala nokugcinwa kwamarekhodi obekuqhubeka enkantolo, kususelwa ezinkantolo zaseNyakatho kanti kungenzeka kungahambisani nenqubo yemithetho yomdabu.


6.7 Iziphakamiso zenqubomgomo
6.7.1 Ukuqokwa kwabaholi bendabuko ukuthi bengamele izinkantolo zabo.
6.7.1.1 UNgqongqoshe kumele aqoke amakhosi, izindlovukazi nabaholi bendabuko abadala ukuthi bengamele ukulalelwa kwamacala ezinkantolo zendabuko ezakhiwe ezindaweni zabo, ezichazwe emthethweni.
6.7.1.2 Umthetho kazwelonke kumele uhlinzeke lokhu kuqokwa ngokukubhala phansi. Ukwethanyelwa kwalolu qeqesho olubekiwe kumele kube ngomunye wemigomo yokuqokwa kwabaholi bendabuko ukuthi benze umsebenzi wabo badlale nendima okubhekeke ukuthi bayidlale ekuphathweni kwemithetho. Ngokufanayo, umthetho kumele uhlinzeke ukuthi abantu basuswe ezikhundleni zabo uma besebenzisa amandla abo ngendlela engemukelekile.
6.7.1.3 Induna noma ilungu lomndeni wasebukhosini lingaqokwa njengomuntu ozolalela amacala ezinkantolo zendabuko ukuze lenze umsebenzi womholi wendabuko omdala uma yena engeke akwazi ukwenza umsebenzi wakhe.

6.7.2 Abaholi bendabuko kumele babeke yonke into obala uma benza imisebenzi yabo
ekuphathweni kwemithetho.
6.7.2.1 Azikho izindlela zokuqinisekisa ukuthi abaholi bendabuko benze umsebenzi wabo ekuphathweni kwemithetho yobulungiswa ezigabeni zomthetho. Ukungabibikho kwezindlela zokuqinisekisa ukuthi abaholi bendabuko benza umsebenzi wabo wokuphathwa kwemithetho ngendlela okuchazwe ngayo eMthethosisekelweni nasemthethweni, kunika izinselelo. Njengoba umthetho kazwelonke ufuna ukuthi amajaji nezimantshi bathathe izifungo zokwenza imisebenzi yabo ngaphambi kwenkantolo yemantshi endaweni lapho inkantolo yendabuko inamandla okulalela amacala khona.
6.7.2.2 Umthetho kazwelonke ungahlinzeka ukuthuthukiswa kwendlela yokuziphatha kwabaholi bendabuko abaqokelwe ukudlala indima yabo nokwenza imisebenzi yabo yokuphatha imithetho, kumele futhi ibeke obala izindlela okumele zilandelwe uma abaholi bendabuko bephule leyo mithetho yokuziphatha. Lezo zindlela zingafaka iziphakamiso zokuyoqeqeshwa noma ukuhoxa kwesikhashana noma unomphela esikhundleni uma ukwephula lowo mthetho kugunyaza lokho.

6.7.3 Ukwethamela izinhlelo zokuqeqeshwa ezimiselwe abaholi bendabuko
6.7.3.1 Abaholi bendabuko kumele bathole uhlelo lokuqeqeshwa olubekiwe, ngamalungelo esintu, ukwehlukana ngendlela yokuhlalisana emphakathini njengabantu ababekiwe ukuthi basebenze ukulalela amacala ezinkantolo zendabuko. Lokhu kuqeqeshwa kumele kufike nasezinduneni noma amalungu emindeni yasebukhosini abekiwe ukulalela amacala.
6.7.3.2 Umthetho kumele uhlinzeke izinhlelo ezinjalo zokuqeqesha (ngokuhlanganyela neKolishi lezoBulungiswa) njengoba kungaba nesidingo ukuze kuqhubeke kahle ukusebenza kwezinkantolo zendabuko. Uhlelo lokuqeqesha kumele lufake nokufundiswa ngamalungelo esintu, nokuqeqeshwa mayelana nokwahlukana nendlela yokuhlalisana emphakathini.
6.7.4 Izinkantolo zendabuko zinelungelo zokulalela izindaba ezimayelana namacala emibangoi asuselwa emthethweni ophathelene namasiko neminye imithetho namacala egazi.
6.7.4.1 Phambilini, izinkantolo zendabuko zazibukwa njengezikwazi ukuphatha izindaba eziqubuka emikhubeni yezendabuko. Imithetho yendabuko iwuchungechunge lwemithetho engabhaliwe phansi ehlukahlukanayo ngokwendawo esenenza kuyo emiphakathini yendabuko. Imithetho yendabuko, iyimikhuba, imithetho, izikhungo nemigomo esebenza emiphakathini yendabuko.
6.7.4.2 Umehluko phakathi kwezinkinga ezisuselwa emthethweni wendabuko nakulowo ongabhaliwe phansi awuvamile ukuba sobala. NgokukaSachs, umngcele phakathi kosiko nomthetho ongabhaliwe phansi awusabonakali kahle. Uyasho ukuthi nakuba lamatemu esetshenziswa ngokwehlukana kuMthethosisekelo, kodwa avela njengasetshenziswe ngendlela echazayo negelezayo hhayi ngendlela evamile nehlukanisa izinto. Uqhubeka athi:
"Zombili lezi zindlela zidinga ukuba zifakwe emigomweni yoMthethosisekelo. Ngezinsuku zokwahlukana ngokobuhlanga lezi zindlela zazihlukanisiwe, ngokwemibono nangokwezikhungo. Kulezi zinsuku asiko isizathu sokuthi kungemukelwa ukuthi indlela ngayinye iyakwazi ukusekela enye futhi iyiqinise. Okunye, zozimbili izindlela zichashazelwe wumthetho, uma ngabe imithetho emsulwa yomthetho ongabhaliwe
44
phansi nomthetho wendabuko yake yaba khona, ayisekho namuhla."
6.7.4.3 Ukunwebeka kwamandla ezinkantolo zendabuko okulalela amacala emibango nawegazi kungaqukula izinselelo ziseMthethosisekelweni. Kunomehluko omncane phakathi kwamacala asukela emthethweni wendabuko nalawo asukela emthethweni ongabhaliwe phansi. Ukulandela ucwaningo kulolu daba, awekho amacala angaphansi kwemithetho yendabuko aziwayo ngaphandle kwalawo asuselwa emthethweni ongabhaliwe phansi. Lokhu kwenziwa wukuthi umthetho wendabuko awubhaliwe phansi kanti futhi uyehluka kulowo nalowo mphakathi. Nakuba emthethweni wamacala emibango kunezinto ezigxile emthethweni wendabuko, kubalulekile ukuthi kucaciswe umngcele lapho izinkantolo zendabuko zigcina khona ukulalela amacala, zinganikwa igunya ukulalela amacala emibango namacala angaphansi komthetho ongabhaliwe phansi. Ukunwebeka kwamandla okulalela amacala emibango nawegazi kumele kuhlale njalo kuhambelana nezidingo ezibekwe wuMthethosisekelo.
6.7.4.4 Kubalulekile ukuthi izinkantolo zendabuko zinikezwe imvume namandla okulalela amacala asezindaweni zazo okuthi zilalele amacala angemabi kakhulu nokuxazulula ukungezwani okuhambisana namacala emibango asukela emthethweni wendabuko nowamacala omthetho ongabhaliwe phansi.
6.7.4.5 Imvume namandla okulalela amacala ezinkantolo zendabuko kumele kube mayelana namacala enzeke kuleyo ndawo.
6.7.4.6 UNgqongqoshe kumele, ngezinye izikhathi, ngokwenza isimemezelo kuSomqulu kahulumeni wezimemezelo, ukuhlonza ubungako bemali okumele ikhokhelwe amacala alalelwa ezinkantolo zendabuko. Amacala amakhulu njengokuhlunyezwa ngabomndeni noma ukuhlukunyezwa ngokocansi akumele alalelwe ezinkantolo zendabuko.
6.7.4.7 Ngenxa yokuthi iNingizimu Afrikha ayinalo uhlelo olulodwa lomthetho wendabuko, izinkantolo zendabuko ziyaqhubeka futhi sisazoqhubeka nokubhekana nezimo lapho kumele zikhiphe isinqumo ekutheni iyiphi indlela okumele isetshenziswe ecaleni okumele balilalele. Lokhu kungavumelani kujwayele ukuxazululwa ngokuvumelana kwalabo abathintekayo kulolo daba. Uma kungafinyeleleki esivumelwaneni, uhlobo okumele lusebenze yilolo olusebenza kulowo mphakathi wendabuko, noma lowo mthetho osondelene nalelo cala.

6.7.5 Izinkantolo zendabuko zeleka unswinyo oluphathelene nokuguqulwa kobulungiswa
6.7.5.1 Izinkantolo zendabuko akufanele zeleke noma yiluphi uhlobo lokuboshwa noma isigwebo esilengisiwe.
6.7.5.2 Ngokomlando, abaholi bendabuko babekwazi ukweleka unswinyo olunjengokuxosha emphakathini. Kodwa-ke, lolu nswinyo lwabonakala lungalungile ngokoMthethosisekelo.
6.7.5.3 Izinkantolo zendabuko zingagidlabeza abantu ngezinhlawulo nezinxephezelo zezimali. Ngokwezinkantolo zendabuko, kugxilwa kakhulu ekubuyisaneni nasekwenziweni kabusha komthetho ngaphezu kwezijeziso. Inhlawulo ibhekwa njengento esho ukuthi umuntu uyalivuma icala kanti umuntu uvamise ukuzivumela yena. UChoudree ubalula lesi sibonelo ukucacisa iphoyinti lakhe:
"Uma umuntu ebona ukuthi usephutheni noma kucaca ukuthi amalungu olibo lwakhe abona kanjalo, angazikhethela ukuhlawula ngemvu, imbuzi noma inkomo ukukhombisa ukuzisola kwakhe nokugeza isiphambeko sakhe. Lokhu ukuzisola kwakhe kwesinye isikhathi kusetshenziswa khona ezinkantolo zezinduna, kuthathwa ngokuthi uvuma icala. Lokhu kwaziwa ngokuthi imali yokuzithandazela, kanti lokhu kukhombisa ukuthi umuntu uzisola ngokwempela. Lapho lowo onecala ezijezisa yena ngokuzihlawulisa yena ngalokhu amalungu enkundla angaboni ukuthi kusifanele isigwebo, lokhu kuthathwa ngokuthi akazisoli ngokwempela, lokhu kungasikhulisa isigwebo asitholayo, ngakolunye
45
uhlangothi uma ezijezisa ngokweqile, leso sigwebo singancishiswa."
44 A Sachs, Towards the Liberation and Revolution of Customary Law (published in Law in
Africa (1999) by S Nthai)
45 RB Choudree, Conflict Resolution Procedure among the indigenous societies of India, Australia and South Africa, LLM Dessertation, University of Durban-Westville, 1996, p 18
6.7.5.4 Izinkantolo zendabuko kumele zinikwe amandla okugidlabeza umphakathi ngonswinyo olwenziwe kabusha, ikakhulukazi unswinyo olusekela umthetho owenziwe kabusha, ekugcineni indima yendabuko edlalwa ngabaholi bendabuko. Ngokomlando, abaholi bendabuko babanejoka lokugcina uxolo nokuthula emiphakathini. Umthetho omiselwe ukulingana ezinkantolo ungaletha ukuqondisa okunosizo kulokhu, noma ukuthi ummangalelwa anxephezele ummangali imali yamademeshe, kodwa kube nesikali esibekiwe esivimbela ukungaxhashazwa kwabantu.
6.7.5.5 Umthetho kazwelonke kumele unike amandla kuNgqongqoshe ukuze anqume inhlawulo enkulu kunazo zonke engakhishwa yinkantolo yendabuko. Inhlawulo kumele ibe yimali. Izinhlawulo zezinxephezelo zingaba yimali noma izilwane ezifuyiwe. Izimali ezikhokhwe njengenhlawulo kumele zibe ingxenye yezintela zikahulumeni futhi ziphathwe kanjalo.

6.7.6 Ukukhishwa kwezaziso nezinhlelo zokusebenza kwenkantolo nokuqinisekiswa kokusebenza kwezinqumo ezithathwe ezinkantolo zendabuko.
6.7.6.1 Emva kokuqala kokusebenza kohlelo olusha lwentando yeningi uhlelo lwamaphoyisa amakhosi nokwakuyinto ebalulekile ukuqinisekisa ukusebenza kwezinqumo ezithathwe ezinkantolo zendabuko lwafadalala. Omunye wemisebenzi yamaphoyisa endabuko kwakuwukukhipha izaziso, ukuyalela abathintekayo namalungu omphakathi ukuthi baye ezinkantolo nokubhekelela ukuhlonishwa kwezinqumo zenkantolo. Uma engekho amaphoyisa enkosi, kubalulekile ukuthi kuhlinzekwe indlela wokwenza umsebenzi ophathelene nalokhu.

6.7.7 Ukushiywa ngaphandle kokuba nabammeli ekulalelweni kwamacala ezinkantolo zendabuko.
6.7.7.1 Amalungelo okuthola ukumelwa ecaleni ezinkantolo zezimantshi abekwe ngokucacile esigabeni sama-35 eMthethosisekelweni kanti leli lungelo alinakuvinjelwa. Nakuba kunjalo, ohlelweni lwendabuko, ilungelo lokummelwa enkantolo alusebenzi njengoba uhlelo lomthetho wendabuko lwehlukile kunolwezinkantolo ezejwayelekile njengokuhlonza koMthethosisekelo (isigaba 35 (3) (c ) ). Inhloso yezinkantolo zendabuko akukhona ukugweba, kodwa ukubuyisela ukuzwana nokubuyisana. USachs ubeka kanje ngalokhu:
"Ngalokhu engikushoyo angichazi ukuthi izinkantolo zomphakathi ezindaweni zasemaphandleni, eziholwa abaholi bendabuko futhi ezisebenza ngokwemithetho enganqunyiwe yimithetho ephathelene namasiko, ayinikwe amandla okuyisa abantu ejele. Akufanele futhi zinikwe imvume yokujezisa abantu ngokubashaya. Uma kukhona ongase alahlekelwe yilungelo lokukhululeka, kumele kube nomthetho obekiwe, abammeli abavikela abamangalelwa, amaphepha anemininingwane yokwethweswa icala, uhlelo lokwedlulisela amacala nemithetho eqinile ebhekelele lokhu. Yilokhu okufunwa wuMthethosisekelo. Kodwa ukuxazulula izinkinga emndenini nasemphakathini
46
nokubhekana nokulwa nobusela bezinto ezincane kudinga amanye amasu nezinhlelo."
6.7.7.2 Ukumelwa ecaleni akumele kuvunyelwe ngoba izinkantolo zendabuko azilaleli amacala anemibuzo edinga ubuchule bolwazi obudinga ukuchazwa abammeli.

6.7.8 Izinqumo zezinkantolo zendabuko zizoba ngezingujuqu futhi kuvunyelwe ukudlulisela amacala ngaphansi kwemigomo ethize.
6.7.8.1 Izigwebo noma izinqumo zezinkantolo zendabuko zivamise ukususelwa esivumelwaneni sommangalelwa, kanti lezi zinqumo okufinyelelwe kuzo zichaza izinqumo zomphakathi njengoba wonke umuntu ebamba iqhaza ekuxazululweni kwezinkinga. Udaba lokudlulisela amacala alwaziwa kahle ohlelweni lwezinkantolo zendabuko. Lwaqalwa ngesikhathi sengcindezelo nesobandlululo lapho uhulumeni owuhlobo lwaseNtshonalanga wayegada ubuholi bendabuko. Ukudlulisela amacala kwenza uhlelo lwezemithetho luhambe kancane.
6.7.8.2 Emacaleni akhethiwe ukudluliselwa kwamacala aye ezinkantolo zezimantshi ezinelungelo lokuwalalela kumele kuvunyelwe uma kunemiyalelo yokukhokha inhlawulo eyimali enkulu noma isinxephezelo.

6.7.9 Ukubuyekezwa kwezinqumo zezinkantolo zendabuko
6.7.9.1 Izinqumo zezinkantolo zendabuko kumele zikwazi ukubuyekezwa yinkantolo kamantshi lokhu kumele kuhlinzekelwe emthethweni oshayiwe. Lezi zizathu kumele zifake ukungabibikho kwamandla okulalela icala elenzeke endaweni ethile, izinto ezingenzekanga ngendlela, ukufuna ukwazi ngesisusa nokuchema.
46 Towards the liberation and Revolution of Customary Law, above p 14.

6.7.10 Izindlela okumele zenziwe ukuze kususelwe kuzo emacaleni asezinkantolo zendabuko ayiswe ezinkantolo zezimantshi ngokushintshana.
6.7.10.1 Kumele kukwazi ukwenzeka ukuthi amacala asuka enkantolo yendabuko aye ezinkantolo zezimantshi ezinegunya lokulalela lawo macala uma ngokubona kwenkantolo yendabuko, icala lelo lidinga ukudluliswa.
6.7.10.2 Ngokunjalo, icala kumele likwazi ukuyiswa enkantolo yendabuko wumshushisi omkhulu, uma yena ngokubona kwakhe kufanele kube njalo.





6.7.11Indima edlalwa izinkantolo zendabuko ohlelweni lwemithetho yamacala egazi.
6.7.11.1 Izinkantolo zendabuko kumele zisetshenziswe njengezinye zezindlela ezehlukile kulezo ezejwayelekile lapho amacala ekhishwa khona ezinkantolo ezejwayelekile ezisebenzisa uhlelo lomthetho wamacala egazi ngokusebenzisa olunye uhlelo lokuxazulula ukungezwani noma umthetho ovuselelweyo.
6.7.11.2 Lokhu okulandelayo okunye okukhombisa ubuhle bomthetho ovuselelweyo njengoba
47
kuchaza uSchmid:
(i)
Ukubamba iqhaza komuntu ohlushwayo nokwaneliseka okwenyukayo. Izinkantolo ezejwayelekile zidume ngokuba ngezigxile kwizaphulamthetho kanti lowo ohlukunyeziwe akabi ngokugxilwe kuye ikakhulukazi ngoba icala lisuke lenziwe emthethweni. Ukuvuselelwa komthetho kugxila kulowo ohlukunyeziwe nakwisaphulamthetho.

(ii)
Ukwamukelwa kwesibopho: ukuxhumana phakathi kwesaphulamthetho nalowo ohlukunyeziwe kunika ithuba lokuthi isaphulamthetho sivume ukwenza kwaso okubi futhi samukele isibopho sokuzilungisa.


(iii) Ukwehla kokungavumelani: Izifundo ezike zenziwa ziyacacisa ukuthi ukungavumelani kuncishiswa wuhlelo lokuvuselelwa komthetho, uma kuqhathaniswa nezinhlelo ezejwayelekile zomthetho wamacala egazi.
(iv)
Indlela yokuxazulula izinkinga ezibhekene namacala: Ukubamba iqhaza kwamaphoyisa ezingqungqutheleni zobulungiswa kusiza amaphoyisa nalabo abasebenza ngomthetho wamacala egazi ukuthi baqonde izimbangela zokwenziwa kwala macala ezindaweni ezithile nokuthi kumele lwenziwe kanjani uphenyo.

(v)
Amandla ongeziwe: ukunikeza izinhlaka okubanjiswene nazo ohlelweni lwemithetho yamacala egazi ithuba lokubamba iqhaza nokuthatha izinqumo ezingqungqutheleni ekubuyiselweni kobulungiswa kunika amandla. Njengoba uSchmid esho:


"Kuyisimiselo sokubuyiselwa kobulungiswa ukuthi izinqumo ezibhekelele ukubhekana nokwenzeka emva kwamacala, emva kokuba imibono yalabo abathintekayo isibhekiwe. Emva kokubhekwa nokuhlanganiswa, kuphuma isinqumo seqembu esibe sesiqhutshezelwa phambili. Ngale ndlela, kungenzeka ukuthi amaqembu amakhulu (izephulamthetho, abahlukunyeziwe namaphoyisa) abone imiphumela
48
yasengqungqutheleni "njengeyabo"
6.7.11.3 Isikhungo sabaholi bendabuko, ngezinkantolo zendabuko, sinendawo ebalulekile esiyidlalayo ekufukameleni uhlelo lomthetho ohlunyelelisiwe wokuxazulula ukungaboni ngaso linye.


6.7.12 Ukugcinwa kwamarekhodi athile
6.7.12.1 Umthetho kumele uhlinzekele uhlobo lwamarekhodi ukuthi agcinwe evumelana nenqubo yasenkantolo yendabuko. Amarekhodi abekiwe kumele abe anele ukuze akwazi ukuveza irekhodi lesinqumo nezizathu zokuthathwa kwaleso sinqumo senkantolo yendabuko (ukuze kuvunyelwe ukusebenza kwanoma yiliphi ilungelo, isibonelo, ilungelo lokudlulisela amacala noma ilungelo lokucela ukuthi kubuyekezwe okwenzeka enkantolo.
47 Schmid, above p114 - 128 48 Schmid, above p125

6.7.13 Abaholi bandabuko nezinkantolo zendabuko kumele ziqhubezele phambili imigomo ekuSomqulu wamalungelo abantu.
6.7.13.1 Ngamalungelo abantu nokuqeqeshwa kwabantu emiphakathini, abaholi bendabuko kumele baziswe ngokulingana ngokobulili ukuze uma bexazulula ukungezwani okuthinta abesifazane nalawo malungu omphakathi anobuthakathaka, bathobele amalungelo aqukethwe kuSomqulu wamalungelo.
6.7.13.2 Nakuba kukhona ukuzibophezela kweminye imiphakathi yokwesula ukucwasa okwakukhona phambilini okwakubhekiswe kubantu besifazane nokubuyiselwa kwabo nhlanye ekubambeni iqhaza ezinkantolo zendabuko, kodwa kukhona lapho okutholakala khona ukuthi kusenokungalingani okukhulu nalapho kunabantu abangezwelani nezindaba zobulili ohlelweni lwezinkantolo zendabuko.
6.7.13.3 Imithetho ephethe izinkantolo zendabuko kumele iqinisekise futhi igcizelele ilungelo lokulingana elifakwe kuMthethosisekelo futhi ihlinzeke izinhlelo ezizoqinisekisa ukubamba iqhaza ngokugcwele kwabantu besifazane, intsha kanye nabantu abakhubazekile ezinkantolo zendabuko.

6.7.14 Isidingo sokuthi umthetho kazwelonke olawulayo uqinisekise ukufanana.
6.7.14.1 Ukuphathwa komthetho kuyinto okumele yenziwe ezingeni likazwelonke, okusho ukuthi akumele kube nezigaba eziphathelene nokuphathwa kwemithetho okufanele zeqiwe wuMthethosisekelo uma uxhumana nohulumeni bezifundazwe kanye nabasekhaya. Izifundazwe zinegunya phezu kwaleyo mithetho ehlobene nemithetho yendabuko, lokhu kuncike esahlukweni seshumi nambili kuMthethosisekelo, kodwa azinamandla ezindabeni ezithinta ukuphathwa kwemithetho njengoba kuchaziwe esahlukweni sesishiyagalombili.
6.7.14.2 Kubalulekile ukumisa umthetho oqinisekisa ukuthi kunokufanana kulo lonke izwe ekushayweni kwemithetho.
6.8 Amalungiselelo asengaguquka
6.8.1 Amalungiselelo asengaguquka abalulekile ukunika amandla emkhakheni wezinkantolo zendabuko ophakanyiswe kulolu hlaka lwenqubomgomo kanti lezi zinto zizodingidwa kulo mthetho ohlongozwayo. Lokhu okulandelayo yizindawo lapho la malungiselelo esikhashana ebaluleke khona.
(i) Ukusetshenziswa kwemithetho ehlukene ezifundazweni ezehlukene:
6.8.1.1 Ngenxa yokuklanywa kwemithetho okumele isetshenziswe ezabelweni ezifundazweni ezahlukene ngo1994, imithetho ehlukene manje isetshenziswa ezingxenyeni ezithile lapha eNingizimu Afrikha. Ezinye izifundazwe seziyicishile imithetho eyayibhekene nazo, khona manjalo ibe isasebenza kwezinye izingxenye zaseMpumalanga naseMpumalanga Kapa, singabalula uMthetho wakwaNdebele wokulalelwa kwamacala egazi nawombango ka 1984, kanye nomthetho wezinkantolo zezifunda ka 1982 ayikaze ibhekiswe eMpumalanga naseMpumalanga Kapa. Umthetho owodwa oshaywe yiPhalamende ongamele ukusebenza kwabaholi bendabuko nokuphathwa kwemithetho uyadingeka. Lokhu kunesidingo ukuze kwesule yonke leyo mitheshwana eshaywe uhulumeni kazwelonke neminye imithetho yezishayamthetho. Kunesidingo sokubheka ukwesulwa kwale mithetho ukuze kuphele lolu hlaka lwemithetho esekhona nokusiza ukuletha umthetho owodwa oshaywe yiPhalamende ozosebenza iNingizimu Afrikha yonke. Izifundazwe kumele zinikwe isikhathi esanele ukwesula imitheshwana yazo.
(ii) Amacala angakathethwa
6.8.1.2 Uma kwesulwa le mitheshwana kubuye kubhekelelwa indima nokusebenza kwabaholi bendabuko ekuphathweni kwemithetho, kuyobaluleka ukuvumela izinkantolo zendabuko ukuthi ziqedele izindaba ezisemqoka emithethweni eyayisebenza ngesikhathi lezo zindaba ziqala ukudingidwa. Ukwedluliselwa kwamacala angakathethwa ngesikhathi somthetho omusha, okusho ukuthi kumele athethwe ngaphansi komthetho enzeka ngaphansi kwawo.
(iii) Ukubekwa kwabaholi bendabuko njengabathethi bamacala ezinkantolo zendabuko, nabafungisi.
6.8.1.3 Ukuze kuqinisekiswe ukuqhubeka, abaholi bendabuko abanikezwe igunya lokulalela amacala egazi nawemibango nangachithwanga ngaphansi komthetho wokuphathwa kwaboMdabu ka 1927, noma ngaphansi komunye umthetho, kumele bavunyelwe ukuqhubeka nokuthetha amacala baze babekwe ngokusemthethweni ngaphansi komthetho omusha. Laba baholi bendabuko kumele bathole ukuqeqeshwa okufanele futhi bafungiswe noma baqinisekise ukuthi bakulungele ukuqhubeka nokwenza umsebenzi ngendlela. Laba baholi bendabuko kumele banikwe isikhathi esanele sokuthi bayoqeqeshwa babuye bafungiswe. Lesi sikhathi kumele sibe nosuku olubekiwe okumele kube sekuhlangatshezwene nezimfuno zalo mthetho omusha ngalo.
ISIPHETHO
7.1 Ukuthuthukiswa komthetho ezinkantolo zendabuko
7.1.1 Lolu hlaka lwenqubomgomo luzama ukuvuselela nokuqinisa uhlelo lwemithetho yendabuko nokuyinto ebalulekile ekufezeni inhloso yokwenza umthetho utholakale kalula kubantu. Incwajana ingumphumela wocwaningo olunzulu nokuxhumana ngenhloso yokuthola imibono yalabo abaqondene nokuphathwa kwemithetho ngaphakathi nangaphandle kwemingcele yaseNingizimu Afrikha. Lokhu kuyisendlalelo esibekwe wumthetho omusha okuhloswe ngawo ukuphumelelisa izinhlinzeko zomthetho owuhlaka lwabaholi bendabuko nokubusa kwabo, okuhlanganisa uMnyango, njengengxenye kahulumeni, ukwaba imisebenzi nezibopho zesikhungo sabaholi bendabuko ekuphethweni kwemithetho. UMthethosivivinyo wezinkantolo zendabuko uzophakanyiswa ePhalamende ukuze kunikezwe amandla eziphakanyisweni zenqubomgomo equkethwe lapha.
7.2.1 Ingqungquthela kazwelonke yezimantshi ebibanjwe wuMnyango ngoMandulo 20007 eyayethanyelwe izithunywa ezingama-500, esingabala kuzo amajaji asemkantshubomvu, izimantshi noNgqongqoshe nezisebenzi zomthetho ezaziqhamuka emazweni akhethiwe ase-Afrikha eseNingizimu asafufusa, adingida kweminye yemibuthano, ukubaluleka kwendima edlalwa ubuholi bendabuko ekugqugquzeleni ukuzwana komphakathi nokubhekana nokuxazululwa kokungaboni ngaso linye. Ingqungquthela yabuka inqubomgomo nokuqalwa kwemithetho izithunywa ezazibophezela ngayo njengezifundo ezibalulekile ezingasiza ukuletha ukuzwana emphakathini nokubuyiselwa kwezinto endaweni yazo emazweni akade enezinxushunxushu.
7.2.2 Ingqungquthela, eyayiyisiqalo sezingxoxo ezishubile ngendima edlalwa yizinkantolo zendabuko, yalandelwa yizingxoxo zokubonisana ngesikhathi uMnyango uhlangene NeNdlu kaZwelonke neyesiFundazwe yabaholi bendabuko ukudingida okuhloswe ukusungulwa ngenqubomgomo nokufanele kube yisisekelo salo mthetho ohlongozwayo.
Imihlangano yokubonisana nabamele abaholi bendabuko ezifundazweni ezehlukene yabanjwa njengoba kutshengisiwe lapha ngezansi:
(i)
Zingu-7 kuLwezi 2007 eMafikeng (lapho ababemele abaholi bendabuko esifundazweni esiseNyakatho Ntshonalanga naseNyakatho Kapa babekhona)

(ii)
Zingu-9 kuLwezi 2007 eNelspruit (lapho kwakunabamele abaholi bendabuko eLimpopo);


(iii) Zingu-5 kuLwezi 2007 ePolokwane (lapho kwakukhona ababemele abaholi bendabuko eLimpopo);
(iv)
Zingu- kuLwezi 2007 e-East London (lapho kwakukhona ababemele abaholi bendabuko eMpumalanga Kapa );

(v)
Zingu-21 kuLwezi 2007 eHarrismith (lapho kwakukhona ababemele abaholi bendabuko eFreystata) ;

(vi)
Zingu-23 kuLwezi 2007 eThekwini (lapho kwakukhona ababemele abaholi bendabuko KwaZulu-Natali)


(vii) Kusukela zingu 12 kuya zingu 13 kuZibandlela ngo 2007 eGauteng (lapho kwakunabamele iNdlu kaZwelonke yabaHoli beNdabuko kanye nababemele iziNdlu zabaHoli beNdabuko ezifundazweni bahlangana noMnyango ukuzodingida umbiko owawusuhlanganisiwe ususelwa emibonweni eyayibekwe ezifundazweni, kanjalo nakusomqulu omayelana nezinkantolo zeNdabuko ongakaqedwa.
7.2.3 Indlu kazwelonke yabaholi beNdabuko yayinabayimele kuzo zonke izingqungquthela zokubonisana ngamalungu eKomidi yokuThuthukiswa koMthethosisekelo leNdlu kazwelonke yabaHoli beNdabuko. Ileyo naleyo ngqungquthela yokubonisana yavulwa ngokusemthwethweni nguSihlalo weNdlu yesiFundazwe yabaholi bendabuko ofanele. Ngaphandle kwababemele abaholi bendabuko kuleso naleso sifundazwe , ababemele amajaji, abashushisa umphakathi, izikhungo ezisesahlukweni sesi-9 neNhlangano yoHulumeni baseKhaya eNingizimu Afrikha nabo babemenyiwe, beza babamba iqhaza kokwakuqhubeka. Izakhiwo zeMinyango yezifundazwe ebhekelele izindaba zendabuko nazo zazikhona futhi zabamba iqhaza engqgungqutheleni yokubonisana.
7.2.4 Ingqungquthela yokufakana imilomo yahamba ngalolu hlobo:
Ukwamukela nokuvula kwenziwa nguSihlalo weNdlu yesiFundazwe yabaholi bendabuko.
Ã¢â‚¬Â¢ Ukwethulwa kwenkulumo ngoMnyango kulokhu okulandelayo:
Ã¢â‚¬Â¢
Inhloso yale ngqungquthela yokufana imilomo.

Ã¢â‚¬Â¢
Uhlelo oluholela ekuphothulweni kwenqubomgomo nohlaka lomthetho ophathelene nezendabuko ohambelana noMthethosisekelo, njengoba kuchaziwe esahlukweni sokuqala.

Ã¢â‚¬Â¢
Izinselelo ezibhekene nomthetho okhona njengamanje wezendabuko, njengoba kuchaziwe esahlukweni sesihlanu.

Ã¢â‚¬Â¢
Izindawo ezikhonjiwe lapho inqubomgomo ingangenelela khona, njengoba kuchaziwe esahlukweni sesithupha.


Amaqenjana ahlukene adingida okwenzekayo (amakhomishani), lezo zinto ezidinga ukungenelela kwenqubomgomo zadingidwa ngokugcwele.
Umbiko ogcwele ophuma eqenjini ngalinye wethulwa kanjalo nokukhuluma okuvulelekile endlini yengqungquthela.

7.2.5 Injongo yengqungquthela yokubonisana kwakuyilena -
Ã¢â‚¬Â¢
Ukuthola izimvo nokubamba iqhaza kwabantu ababalulekile, ikakhulukazi abaholi
bendabuko, ekusungulweni kwenqubomgomo nokudayiswa komthetho, osuselwa


kwinqubomgomo, ehlobene nendima nokusebenza kwabaholi bendabuko ekuphatheni izindaba zobulungiswa.

Ã¢â‚¬Â¢
Ukuphakamisa izisombululo ezizobhekana ngqo nezinselelo ezibhekene nohlelo
lwemithetho yezendabuko


Ã¢â‚¬Â¢
Ukuqinisekisa ukubaluleka kwendima nemisebenzi yesikhungo sobuholi bendabuko ekuphathweni kwemithetho, kanye

Ã¢â‚¬Â¢
Nokuchasisa izindawo ezidinga ukuthi kubhekwe inqubomgomo.


7.2.6 Emva kwenhlangano yokuthola imibono abebebambe iqhaza bacelwa futhi bagqugquzelwa ukuthi baqhubeke nokuxhumana nezinye izinhlaka ezelekelela uhlelo lwabaholi bendabuko ezindaweni zabo nokuthi balethe izimvo zabo kulolu daba olusezithebeni, eMnyangweni.
7.2.7 Kusukela ezimvweni ezinikiwe zalo mhlangano wokuthola imibono neziphakamiso ezenziwe, kwaba nokuvumelana ezindaweni eziningi ezithinta uhlelo lwezinkantolo zendabuko, imisebenzi ebekelwe abaholi bendabuko njengabantu abalalela amacala ezinkantolo zendabuko kumele isekelwe ekutheni baye kothola ukuqeqeshwa, ukuthuthukiswa kwemigomo yokuziphatha ebekelwe abaholi bendabuko ngesikhathi benza imisebenzi yokuphathwa kobulungiswa, ukuhlinzekwa kwethuba lokudluliselwa kwamacala ngaphakathi kwamazinga ehlukene esikhungo sabaholi bendabuko, ukushiywa ngaphandle kokumelwa emacaleni, ekuqulweni kwamacala ezinkantolo zendabuko nokwenziwa kwezinhlelo ezigqugquzela ukulingana ngokobulili. Kodwa-ke kwakunemibono eyehlukene phakathi kwezifundazwe, isibonelo, ezinye izifundazwe zazicabanga ukuthi ukudluliswa kwamacala kumele kwenziwe ezinkantolo zezimantshi.
7.2.8 Zonke izimvo neziphakamiso ezenziwe kule ngqungquthela yokuthola imibono nangemva kwayo nesikhungo sobuholi bendabuko ibhekiwe ngesikhathi sekudidiyelwa iziphakamiso eziqukethwe ohlakeni lwenqubomgomo.
T Bennet and C Murray, "Traditional Leaders" in S Woolman (et al) Constitutional Law of South Africa, 2nd Edition (2006) Juta Law
Charles Formbad, "Customary Courts and Traditional Justice in Botswana: Present Challenges and Future Perspectives", Stellenbosch Law Review, 2004 (1)
RB Choudree, "Conflict Resolution Procedure among the indigenous societies of India, Australia and South Africa", LLM Dissertation, University of Durban-Westville, 1996, 22
M Galanter and JK Krishnan, "Bread for the Poor: Access to Justice Via Lok Adalats in India", paper presented at the DFID workshop on Non-State Justice Systems, London, March 6-7 2003
ZNJobodwana, "Courts of Chiefs and Human Rights: Comparative African Perspectives" (2000) 15, South African Public Law,
K Mann and R Roberts, Law in Colonial Africa (1991)
Justice Moseneke delivering a paper at the Magistrate Conference of 15-16 September 2007.
RB Mqeke, "Customary Law and the New Millenium" (2003) (Lovedale Press, Alice), NJJ Olivier, Indigenous Law (Volume 32)(2000) Butterworths: Durban
B Oomen, Chiefs in South Africa: Law, Power and Culture, in the Post-Apartheid Era ,2005 University of KwaZulu-Natal Press, Pietermaritzburg
W Scharf , "Non-State Justice Systems in Southern Africa: How should Governments Respond?" paper presented at the Centre for the Study of Violence and Reconciliation Coference on the Criminal Justice Conference on 7-8 February 2005
A Sachs, Justice in South Africa, Berkeley, Los Angeles: University of California Press 1973, p 96
A Sachs, "Towards the Liberation and Revolution of Customary Law" published in Law in Africa 1999
Craig Proulx, "Reclaiming Aboriginal Justice, Identity and Community" 2003 Purich Publishing
Report of the 7th National Governance Workshop, Traditional Authority and Good Governance in Accra
South African Law Reform Commission Discussion Paper 82 Project 90: Harmonisation of the Common Law and Indigenous Law: Traditional Courts and the judicial functions of traditional leaders 1999
South African Law Reform Commission Report on Traditional courts and judicial functions of traditional leaders 2003
White Paper on Traditional Leadership and Governance July 2003





STATUTES South Africa Statutes
Black Administration Act No 38 of 1927 Constitution of the Republic of South Africa, 1996 Magistrates Courts Act No 90 of 1993 Traditional Leadership and Governance Framework Act No 41 of 2003,

Foreign Statutes
Botswana Customary Courts Act of 1974.

Ghana Statutes
Constitution of the Republic of Ghana of 1992. Chieftaincy Act of No 370 of 1970

India Statutes
Legal Services Authorities Act No 39 of 1987

TABLE OF CASES
Bangindawo and others v Head of Nyanda Regional Authority and others 1998(3)SA 262 (Tk),
Mhlekwa v Head of the Tembuland Reginal Authority; Feni v Head of Western Tembuland Regional Authority 2001 (1) SA 574 (Tk); 2000 (9) BCLR 979 (Tk),
Elizabeth Tumane and the Human Rights Commission v Bakgatla-ba-Kgafela Tribal Authority and Kgosi Nyalala MJ Pilane case 618/98, in the High Court of South Africa (Bophuthatswana)(unreported)

Reclaiming
Aboriginal Justice, Identity and Community
Written by Craig Proulx, Reclaiming Aboriginal Justice, Identity and Community Purich Publishing (2003).

<fn>GOV-ZA.419advancefeefraudandlotteryscam.2010-03-25.zu.txt</fn>
Le nkohliso isungulwa ngumkhohlisi ngokuxhumana nenkampani ethize ngokuyithumela ifekisi, incwadi noma i-email. Kwenziwa isiphakamiso sebhizinisi, lokhu kwenziwa yiqembu lezigelekeqe ezezikhohlise ngokuthi ziyizikhulu zikahulumeni. Abakhohlisi baqamba amanga bathi banesamba semali yebhajethi eningi ngokweqile, imvamise bathi ingamadola aseMelika. Isiphakamiso sebhizinisi sivame ukuchaza ukuthi banesamba semali eningi ngokweqile, abafuna ukuyikhipha ezweni lakubo bayifakele ebhangi langaphandle kwalelo lizwe evela kulo. Umuntu othola leyo ncwadi uvamise ukuthenjiswa ukuthi uma engasiza uzothola amaphesenti angu-20 ukuya kwangu-35 aleyo mali ezodluliselwa ebhangi njengekhomishini ngokuvuma ukuthi kusetshenziswe i-akhawunti yakhe yabhangi.
Lowo ovumayo ukusebenzisana nabo uyaye acelwe ukuthi afakele imali kwi-akhawunti yebhangi elithize yokusiza ukubhekana nezindleko zokudlulisa le mali.
Uma esekhokhele leyo mali, uvamise ukutshelwa ukuthi kuvele "isixaka-xaka" thizeni, ngakhoke kumele afakele enye imali futhi.
Kuvamise ukuthi kwenziwe amalungiselelo omhlangano nalowo muntu kwelinye izwe, kanti uma lowo muntu eselapho kulelo lizwe, uthathelwa ipasipoiti yakhe, naye abanjwe ukuze enze amalungiselelo okufakelwa kwenye imali kwi-akhawunti yezigelekeqe.
Kungasetshenziswa ama-letterhead abonakale engawangempela kanti awambumbulu ukufakela imininingwane yeBhangi, ukudlulisela imali yalowo muntu obanjwa inkunzi esuka kwi-akhawunti yakhe ifakelwa kwi-akhawunti yezigelekeqe.
Inkohliso yomgunyathi ivamise ukusungulwa wumkhohlisi ngokuxhumana nabantu nje yonke indawo, kuvamise ukusetshenziswa i-email. Umkhohlisi uyaye athi uyisikhulu esimele inkampani ye-Lottery, kanye nokweluleka umuntu, ukuthi uwine imali yelotho, lapho umuntu engathenganga nathikithi lelotho. Basho izinombolo eziwinile ezincwadini abazibhalayo, ngisho noma iNkampani yeLotto abakhohlisi abathi basebenzela yona ikhona ngempela, izinombolo abakhohlisi abazikhiphayo ziyizo ngempela eziphumela , lokhu kuyinkohliso yenkwabaniso. Lezi zindlela zomgunyathi wenkohliso zisetshenziswa ngabe-419 scam ukuphuca abantu ababakhohlisayo izimali.
Ukuthola olunye ulwazi ngalo mgunyathi wenkohliso, ungaluthola kumaPhoyisa aseNingizimu Afrika kwi-website, kanti kunezindlela laba bakhohlisi bomgunyathi abasebenza ngazo, kwisikimu sabo, sokukhwabanisela abantu izimali zabo, kanye nezindlela zokuzivikela ongazithatha.
Ukuze uthole olunye ulwazi olunabile, ngena kwi-website yamaPhoyisa aseNingizimu Afrika.
Uma uthola incwadi yenkohliso yomgunyathi ihambise incwadi, nolwazi kwabe-Interpol.
Nikeza imininingwane yokuxhumana nawe kanye nezinombolo zocingo, noma zalowo muntu abathintekayo.
Uma kunokuxhumana phakathi kwesikimu se-"419" kanye neNingizimu Afrika, chaza lokhu kahle nayo yonke imininingwane efanele.
Nikeza imininingwane yokuxhumana nawe kanye nezinombolo zocingo, noma zalowo muntu abathintekayo.
AbeNkonzo yamaPhoyisa aseNingizimu Afrika yibona ababeka isikhathi esizothathwa ekwenzweni komsebenzi, sokukhipha umbiko wokuthi kuqhubekeka kanjani ngomsebenzi. Imibiko ivamise ukukhishwa njalo emavikini amabili kuye ngesimo sodaba nodaba.
Imibiko ngokuthi umsebenzi uqhubeka kanjani ngeke yanikezwa abantu ziqu, uma kungekho kulahlekelwa okwenzekile. Kodwa-ke, kubalulekile ukuthi abeNkonzo yamaPhoyisa aseNingizimu Afrika banikezwe amakhophi ezincwadi zomgunyathi wenkwabaniso yesikimu se-"419", ukuze bazifakele kwi-database yabo.
Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.
Awekho, kodwa kubalulekile ukukhombisa kumadokhumende uma kube nokuhlahlekelwa zimali okwenzekile.
<fn>GOV-ZA.ALLOCATIONSPOLICYZULUVERSION.2010-03-25.zu.txt</fn>
INQUBOMGOMO YOKWABA ELAWULA AMATHUBA OKUHWEBA NEZIMVUME KUBAHWEBI ABASEBENZELA EZINDAWENI OKUZINGEZIKAMASIPALA
1. Isingeniso
Inhloso yale nqubomgomo yokwaba ngukweseka intuthuko, nokuvula amathuba okungena kwabahwebi abasha ngendlela enosizo ngokungenamkhawulo emkhakheni wezomnotho nowenhlalakahle yomphakathi. Ingasiza kakhulu ekwakheni amathuba omsebenzi nasekumbandakanyweni kwabantu ababekhishwa inyumbazana emnothweni esikhathini esiphambili. Izosetshenziswa ngendlela ezodala ukuxhumana phakathi kwabanesipiliyoni kulo msebenzi wokuhweba nalabo abangenaso.

2. Imibandela
2.1 Ezindaweni ezilawulwa nguMasipala ezikhonjiwe ezibekelwe ukuhweba, kuyobekwa usuku oluyoba ngunqamula juqu lokuvunyelwa ngokusemthethewni kwabo bonke abahwebi kuleyo ndawo. Ngemuva kwalokho noma ngubani ohweba ngokungemthetho uyosuswa, umnyango bese ubika eMkhandlwini nyanga zonke mayelana nokuvunyelwa kwabahwebi ukuba basebenze ngokusemthethweni.
2.2 Kuyovunyelwa kuphela abasesigabeni sokuqala/sokungena ebhizinisini.
2.3 UMkhandlu uyokhuthaza ukukhushulelwa kwabahwebi ezindaweni ezingconywana bagcine sebengene ezimakethe zangempela, ngokudala amathuba okuthuthukisa abantu namabhizinisi abo isikhathi esithize esinqunyiwe okuyothi ngemuva kwaso umhwebi aphinde futhi afake isicelo uma esafisa ukusebenzisa indawo efanayo. Umnyango kumele wenze izivumelwano zokuhwebela ezindaweni zokuhwebela zikaMasipala, eziyoba yisivumelwano phakathi koMkhandlu nabahwebi abayisisayinda ngesikhathi babelwa izindawo abazohwebela kuzona.
2.4 Isicelo sokwedlulisela indawo yokuhwebela esihlotsheni/kowasemndenini uma umnikaziyo esesimweni esibucayi, egula, eshona noma ekhubazeka, kumele silethwe eMkhandlwini ukuze sicutshungulwe. (Sibhekwe ngokomhwebi uma kunezimo eziyisipesheli).
2.5 Ukubheka umlando wendawo ukuthola ukuthi kukhona yini okufanele kubhekwe ngokwehlukile kuleyo mibandela eyejwayelekile okwavunyelwana ngayo, noma ukuthi kufanele kusebenze imibandela eyejwayelelkile yini.
2.6
Kuyoqala kucatshangelwe abesifazane, abasebasha (18-35 ubudala) nabantu abakhubazekile kanjalo nabayizakhamuzi zaseNingizimu-Afrika.

3.
Imibandela ephambili


3.1 Ukuzinikela ukukhokha irenti yetafula/yendawo yokuhwebela
3.2 Indawo eyodwa yokuhwebela umhwebi ngamunye umndeni ngamunye
3.3 Akumelekile ukuba umhwebi owabelwayo abe nelinye ibhizinisi
3.4 Kube ngumuntu ongaqashwe ndawo 3.5 Athobele imithetho kahulumeni nekamasipala
3.6 Impahla edayiswayo ivumelane nobunjalo bendawo, kodwa uMkhandlu uyophokophelela ekuthuthukiseni amathuba omnotho/ezimakethe endaweni.
4. Imibandela
Ekwabeni izindawo zokusebenzela uMasipala waseThekwini uyozama ukufeza le migomo elandelayo.
4.1 Umgomo
4.1.1 UMkhandlu uyosebenzisa ukwabiwa kwezindawo zokusebenzela ukubhekana nokungabi bikho mathuba kwamathuba ezomnotho kuleyo miphakathi eyayincishwa amathuba phambilini.
4.1.2 Ekwabiweni kwezindawo zokusebenzela kuyobhekelwa kakhulu abesifazane nabantu abasebasha nalabo abakhubazekile ngokuchaza komthetho wezwe.
4.1.3 Abokufika kuleli abasemthethweni abenezimvume zokusebenza bayovunyelwa ukuba bahwebe inqobo nje uma bezanelisa izidingo okuvunyelwene ngazo.
4.1.4
Kuyobhekela imifelandawonye ebhalisiwe emnyangweni ofanele kaMasipala.

5.
Amaphuzu


Ukubalwa kwamaphuzu kuyokwenziwa ngendlela eyohlangabezana nemigomo ebekiwe.
5.1 Noma ngubani owayavumelekile ukuvota ngaphambi kuka-1984 = 1
5.2 Noma ngubani owayngavumelekile ukuvota ngaphambi kuka-1995 = 2
5.3 Imifelandawonye yokusebenzela = 3 eyaziwayo njengoba kuyosizakala abantu abangaphezu koyedwa ngendawo
5.4 Impahla edayiswayo enenani kanye nekhono = 1
5.5 Impahla edayiswayo enenani eyakhiwa lapho ngumfelandawonye ofake isicelo ayilunga lawo = 1 kuleyo ndawo yokusebenzela, noma eyakhiwa
5.6 Ofake isicelo endaweni engowendawo = 1

5.7 Noma ngubani ofake isicelo sendawo yokuhwebela esendaweni engaphansi kukalo Masipala ngobubanzi bayo ebe ehlala endaweni engaphansi kukalo Masipala = 1
6.Indlela
Ã¢â‚¬Â¢
Isekhula ngezindawo zokuhwebela ezingenamuntu iyokhishwa inikwe amakhansela ngenjongo yokuwazisa ngezindawo ezitholakalayo.

Ã¢â‚¬Â¢
Noma iyiphi indawo yokuhwebela engenamuntu iyokhangiswa kubantu bendawo abakhele leyo ndawo. Izindawo zokuhwebela ezisezingeni likaMasipala ngokubanzi ziyokhangiswa kuyo yonke indawo engaphansi kukaMasipala.

Ã¢â‚¬Â¢
Ngeke lube khona uhlu lwabalindile, labo asebesohleni olunjalo bayokwaziswa ukuze baphinde bafake izicelo uma kuvela indawo ezokwabiwa.

Ã¢â‚¬Â¢
Lapho amaphuzu elingana, indawo iyokwabiwa ngokutomula.

Ã¢â‚¬Â¢
Abahwebi vele asebekhona bangafaka izicelo zezinye izindawo. Uma umuntu ethola indawo entsha, kuyodingeka ukuba ayishiye leyo akade esebenzela kuyona.

Ã¢â‚¬Â¢
Umnyango uyonika amakhansela imibiko njalo ngekota mayelana nokwabiwa kwezindawo zokuhwebela.




<fn>GOV-ZA.Aboutus.2010-03-25.zu.txt</fn>


Maqondana nale-website


Inhloso nenjongo yale-website
Ulwazi oluqukethwe kule-website
Izilwimi
Ezinye izinto ezikule-website
Izikhathi zokufakelwa kolwazi olusha
Ubunikazi bolwazi
Inhlobo amadokhumende ahleleke ngayo
Ngabe udinga usizo ngezinkinga ohlangabezana nazo kule-website
Imibandela nezimo zokuSebenzisa
Inhloso nenjongo yale-website

Injongo ngezinkonzo ze-website yeNingizimu Afrika wukutholakala komthombo owodwa wolwazi ngezinkonzo eziphakelwa nguhulumeni waseNingizimu Afrika. Injongo wukuphungula igebe elikhona phakathi kwabanamandla kanye nabangenamandla, kwabomnotho womkhakha wokuqala nabomnotho womkhakha wesibili. I-website iyimizamo ebalulekile yokungenela nokusiza ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi zonke izakhamizi zikwazi ukuxhumana nohulumeni.

Abasebenzisi okuqondiswe kubo, yizakhamizi zaseNingizimu Afrika kuzo zonke izingxenye zezwe, amabhizinisi akhona manje nawekusasa aseNingizimu Afrika kanye nezinhlangano nezakhamizi noma izinhlangano zakwamanye amazwe ezidinga izinkonzo kuhulumeni waseNingizimu Afrika.

Abasebenzisi ababalulekile babandakanya izikhungo ezixhumanisa abantu ezifana nezikhungo zezinhloso eziningi zama-Multi-purpose Community Centres , abasebenzi bentuthuko emiphakathini , kanye nezikhungo zokuxhumana nohulumeni ngezingcingo ze-Batho Pele Gateway Call Centres, ezizosiza abantu ukusebenzisa i-website kulabo abangakwazi ukufinyelela ukusebenzisa ngokuqonde ngqo i-inthanethi.

Ulwazi oluqukethwe kule-website

Ulwazi ngezinkonzo kahulumeni

I-website iqukethe ulwazi ngezinkonzo zikahulumeni ezinikezwa nguhulumeni emkhakheni kazwelonke.

Ulwazi lwezinkonzo luhlelwe ngezinkonzo zemikhakha emithathu:

Izinkonzo kubantu: Izinkonzo ezakhamizi zaseNingizimu Afrika, ahlelwe ngokulandela okwenzekayo empilweni
Izinkonzo ezinhlanganweni: Izinkonzo aqondene nezinhlangano kanye namabhizinisi
Izinkonzo kubantu bamazwe angaphandle: ulwazi oluqondene nezakhamizi zakwamanye amazwe ezidinga izinkonzo eziqondene nazo kuhulumeni waseNingizimu Afrika.

Omunye nomunye wale mikhakha, uphinde wahlelwa ngendlela ehambisana nezinto ezenzeka empilweni ngokulandelana kwazo (izinto ezenzeka kwimpilo yesakhamuzi noma yebhizinisi. Izinto ezenzeka empilweni ziphinde zahlelwa ngokulandela izigaba zempilo.

Ulwazi kwinkonzo nenkonzo luhlelwe ngokulandela imikhakha eyisikhombisa ebalulekile, okuyilena: izincazelo, izinyathelo okumele zilandelwe, imithetho nemigomo, amazinga okwenziwa komsebenzi nesikhathi sokwenziwa komsebenzi, izindleko, amafomu okumele agcwaliswe kanye nemininingwane yokuxhumana.
Ulwazi oluhambelanayo

Lesi sigaba se-website, esikhonjiswe ngasesandleni sokudla kwi-bar ekuqhuba endleleni okumele uhambise ngayo, ikuxhumanisa namanye ama-website ahambelanayo, kulokho okwenzekayo empilweni.
Izilwimi

Loluhlobo lwe-webhusayiti lulungiselwe amalimi ayishumi nanye, isiNgisi, isiBhunu, isiNdebele, isiXhosa, isiZulu, isiPedi, isiSotho, isiTsonga, isiVenda, isiSwati kanye nesiTswana.



Ngenxa yokuthi ulwazi lwaqala lwabhalwa nge-English kwathi emuva kwalokho lwaseluhunyushelwa kwezinye izilwimi. Ulwazi ngezinkonzo kwezinye izilwimi lufakelwa kwi-website ngemuva kokuba seluhunyushiwe.
Ezinye izinto ezikule-website
Sebenzisa ikhasi elithi xhumana nathi ukuphawula noma ukubuza nge-website yeziNkonzo zikaHulumeni.

Ikheli le-website yokuxhumana nohulumeni elithi: www.gov.za lenza ukuthi ukwazi ukungena nokuxhumana kwikhasi okungenwa ngalo le-website kaHulumeni waseNingizimu Afrika , elinikezela ngesango lokungena , kanye ne-website yoLwazi lukaHuumeni .

Imephu ye-website, ihlinzeka ngezithombe nemifanekiso yokuhleleka kwe-website. Ihleleke ukusuka phansi ukuya phezulu, lokhu okubeka ulwazi kwi-website ngemikhakha nemikhakha yezihloko ezithile. Lokhu kusiza ukuthi ukwazi ukubona kahle nokuqondisisa kahle ukuhleleka nengqikithi ekuqethwe yi-website.

Ikhasi lokuqala libeka uhla lwezinkonzo ezifinyeleleka kakhulu. Lezi zindawo zokungena zisiza ukufinyelela kwizinkonzo ezinhlanu eziphezulu ezivakashelwa ngabasebenzisi. Uhla lubekwa nokuhlelwa ngokubonelela amanani amakhasi avakashelwe.

Ibhokisana lokusesha litholakala kuwo wonke amakhasi e-website. Lapho ufakela ithemu lokusesha, kuzoseshwa kuyo yonke i-website ukubheka lawo magama , ngokukhetha ukuxhunyaniswa lapho khona kuthi Usesho lwezinga eliphambili. Umsebenzi wokusesha, wukusesha ulwazi kwamanye ama-website kahulumeni.

Ukuxhunyaniswa namanye ama-website angaphandle, nakho kukhonjisiwe ngamagama athi 'ukuxhunyaniswa kwangaphandle - kuvula kwelinye ifasitela' elizovela kwibhokisana, uma i-cursor yakho ihanjiswa phezu kwalokho kuxhunyaniswa. I-website izovula kwelinye ifasitela lokuhamba-hamba kwamanye ama-website.
Izikhathi zokufakelwa kolwazi olusha

Le-website izohlala ifakelwa ulwazi olusha njalo. Umgomo wethu ukunikezela ngolwazi njalo lapho lubakhona. Kodwake abenzi nabathuthukisi be-website yeziNkonzo zikaHulumeni ngeke banikeza isiqiniseko ngokuthi ulwazi lwamanye ama-website esixhumanisana nawo olushicilelwe lapha luzoba ngolwangaleso sikhathi. Bheka kwiziMo neMibandela, kupharagrafu 4.3.
Ubunikazi bolwazi

Iminyango kaHulumeni yiyona engabanikazi bolwazi lwayo ku-website. Lo msebenzi wanikezelwa komininjela bokuxhumana beminyango, okuyibona ababhekene nolwazi olushicilelwe kule-website.

AbexokuXhumana kuHulumeni yibona ababhekene nokuphathwa ngokunabile, kanye nokuhlanganisa maqondana nengqikithi yokuqukethwe ku-website.
Inhlobo amadokhumende ahleleke ngayo

Ulwazi luhleleke ikakhulukazi kule-website ngendlela ye-HTML. Kodwake amanye amadokhumende ayatholakala ngohlobo lwe-PDF , anikezelwa ngale ndlela ukuthi ahlale eyinhlobo okumele abe ngayo ukuhleleka nokwendlaleka kwawo.

Ukuvula amadokhumende e-PDF udinga uhlelo lwe-Adobe Acrobat Reader 4, noma yezinga eliphezulu kwikhompyutha yakho. Luzokwenza ukuthi ukwazi ukuvula amadokhumende ngokuqonde ngqo kwi-browser yakho.

Kokunye kuthatha isikhathi eside ukuvula amadokhumende e-PDF. Kulesi simo, sincoma ukuthi amadokhumende uwethule kwikhompyutha yakho ebese uwavulela khona.

Izeluleko ezilula zokwethula amadokhumende kwikhompyutha yakho

Lapho usebenzisa i-Internet Explorer njenge-browser yakho:

Ngegundane yakho, cofoza kwinkinobho ngakwesokudla kwidokhumende ofuna ukuyethula.
Kwi-drop-down menu, khetha i-'Save target as'.
Kwifasitela le-'Save as', khetha indawo ofuna ukwethulela kuyo idokhumende kwikhompyutha yakho, ebese ucofoza kwinkinobho ye-'Save'. Ifayili izokwethulelwa kuleyo ndawo oyikhethayo.
Vula i-Acrobat Reader, ebese uvula amadokhumende ofuna ukuwethulela kwikhompyutha yakho.
Lapho usebenzisa i-Netscape njenge-browser yakho:
Ngegundane yakho, sebenzisa u-shift and click ekuxhunyanisweni nedokhumende, ofuna ukuyigcina .
Kwifasitela le-'Save as', khetha indawo ofuna ukwethulela kuyo idokhumende kwikhompyutha yakho, ebese ucofoza kwinkinobho ye-'Save'. Ifayili izokwethulelwa kuleyo ndawo oyikhethayo.
Vula i-Acrobat Reader, ebese uvula amadokhumende ofuna ukuwethulela kwikhompyutha yakho.
Ngabe udinga usizo ngezinkinga ohlangabezana nazo kule-website?

Sicela uxhumane nathi kwi-email yekheli elithi: uma unezinkinga nge-website.


Phezulu


<fn>GOV-ZA.Accesstoinformation.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sokufinyelela ulwazi

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Inhloso yomthetho wokuthola ulwazi we-Promotion of Access to Information Act, ukuqinisekisa ukuthi abantu bakwazi ukusebenzisa ilungelo labo elikumthethosisekelo lokufinyelela ulwazi olukumbuso, kanye nolwazi olukomunye umuntu, oludingekayo ukuze umuntu akwazi ukusebenzisa noma ukuvikela noma yiliphi ilungelo.

Imbangela eshushuzela ukuqikelela ilungelo lokufinyelela ulwazi, wukuqinisekisa usiko lokuthi izinto zenziwe ngendlela esobala kanye nokuchaza okwenziwayo kuhulumeni kanye nakwizinhlangano zangasese, kanye nokuqhubela phambili ukuthi sibe nesizwe lapho khona abantu baseNingizimu Afrika bakwazi ukufinyelela ulwazi, ukuze bakwazi ukusebenzisa noma ukuvikela onke amalungelo abo.

Ngabe yiluphi ulwazi oluqukethwe ngaboMnyango wezoBulungisa lapho khona noma yiyiphi inhlangano kawonkewonke, engathola kulo?

Ungathola onke amadokhumende kanye/noma amarekhodi akuMnyango, izikhulu zawo, noma enye inhlangano kahulumeni. Akunandaba noma lolo lwazi luqale nini ukubakhona. Lokhu kubandakanya okulandelayo:

Amarekhodi omuntu akuMnyango noma inhlangano kahulumeni.
Ulwazi ngabanye abantu besithathu noma amarekhodi kuphela ngokuthola imvume yomuntu ofanele wesithathu, ikakhulukazi uma amadokhumende enolwazi oluyimfihlo noma ulwazi lwangasese.
Ulwazi olungabekelwanga zihibe ngokulandela umthetho wokutholakala kolwazi we-Promotion of Access to Information Act. Ukufinyelela ulwazi kufakelwe izihibe ngaphansi kwezimo ezithize, isibonelo lapho kucelwa irekhodi ukuze lisetshenziswe kwinqubo yezinkantolo zamacala obugebengu noma angawona awobugebengu noma lapho sekuqala inqubo yamacala obugebengu noma angawona awobugebengu, lapho khona ulwazi olungeke lwasetshenziswa enkantolo yomthetho, ikakhulukazi uma inkantolo icabanga ukuthi ingalimaza inqubo yezobulungiswa.
Amarekhodi ekhabhinethi noma amakomidi awo.
Amarekhodi aqondene nokusebenza kwezinkantolo namajaji ezinkantolo.
Ulwazi olutholakala kwizinkundla zesipesheli ezinquma ngezimpikiswano nemibango ethile , ezisungulwe ngokulandela umthetho.
Ulwazi oluphethwe yisikhulu sezinkantolo saleyo nkantolo noma inkundla kanye
Nolwazi oluphethwe ngumuntu siqu oyilunga lephalamende noma wesishayamthetho sesifundazwe .
Kodwa, umthetho wokufinyelela ulwazi we-Access to Information Act, ungaphezulu kweminye imithetho engakuvimbela ukuthola noma yiluphi ulwazi.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Cela kwisikhulu esiyisekela sokutholakala kolwazi u-Deputy Information Officer womnyango oqondene ukukusiza ukuthola ulwazi noma amadokhumende owadingayo.
Gcwalisa futhi ufakele i-Form A: Isicelo sokuthola irekhodi kuhulumeni . Ungalithola ehhovisi loMnyango wezoBulungisa.
Uma ulwazi olufunayo lungatholakali mahhala, kuzomele ulukhokhele . Kungafanela ukuthi ukhokhele imali yokusesha ukutholakala kolwazi .

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



The Promotion of Access to Information Act, 2000 and related Regulations.

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Isikhulu esiyisekela lokutholakala kolwazi uDepurty Information Officer, kumele aphendule kungakapheli izinsuku ezingu-30 zokwamukela isicelo sakho.
Uma isikhulu solwazi sikunqabela imvume yokuthola ulwazi olucelile, ungafakela i-aphili kuNgqongqoshe wezoBulungisa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo.
Uma ungakeneliseki ngomphumela, ungafakela i-aphili enkantolo yamacala.
Isikhulu solwazi noma isikhulu esiyisekela lokutholakala kolwazi, sizokusiza ngale nqubo.
Uma ulwazi olucelile lungeko kumnyango kaHulumeni, kodwa likusikhungo sikahulumeni, uSekela sikhulu solwazi, uzodlulisela isicelo sakho kuSikhulu soLwazi kuleso sikhungo sikahulumeni kungakedluli izinsuku ezingu-14.
Isikhungo esifanele sikahlumeni kumele siphendule esicelweni sakho ngesikhathi esifanele. Uzokwaziswa uma lokhu kunjalo.

Phezulu

Izindleko

Xhumana ne-Yunithi yezokutholakala kolwazi yaboMnyango wezoBulungisa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo, kwinombolo ethi: 012 315 1715, ukuthola ukuthi ngabe izimali ezikhokhelwayo zishintshile yini.

Izimali ezikhokhelwa amarekhodi kwisikhungo sikahulumeni, zinjengoba kubekiwe kuma-Regulations akhona manje oMthetho.

Imali yokukhiqizelwa ingokulandelayo:

<fn>GOV-ZA.Activitiesrelatingtogeneticallymodifiedorganisms.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sokwamukelwa kwemisebenzi emaqondana nokubuyekezwa kanye nokuhlelwa ngendlela ehlukile kwama-gene ezinto eziphilayo eNingizimu Afrika
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Umnyango wezoLimo uphethe inqubo yomthetho we-Genetically Modified Organisms Act, 1997 . Lokhuku bandakanya ukukhishwa kwezimvume, izigunyaziso kanye nezitifikedi zokulandelayo:

importation of genetically modified organisms into South Africa
exportation of GMOs from South Africa
contained use of GMOs within a laboratory, growth room or greenhouse
intentional introduction of a GMO into the environment of South Africa where a trial release is conducted
ukuqhubeka noma ukunwetshwa kwemisebenzi yezigunyaziso zesikhathi esedlule
commodity clearance of GMOs
general release for commercial planting and use of GMOs
registration of facilities that are involved in activities with GMOs
izimo zemiphongolo yama-GMO.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Bheka ukuthi ngabe yiyiphi inhlobo yesigunyaziso osidingayo ebese ugcwalisa ifomu elifanele.
Qaphela izinto ezidingeka kuqala kwizicelo ezithile:

izicelo zokukhishwa okunabile, kumele zihanjelwe phambili yimisebenzi ngaphansi kwesimo semvelo saseNingizimu Afrika kwisikhathi samasizini okutshala amathathu
izicelo zokuqhubeka ngaphansi komsebenzi othile, ziyovunyelwa kuphela uma lowo msebenzi wawugunyaziwe ngesikhathi esedlule.

Fakela isicelo nenani elibekiwe lamakhophi ku-registrar of GMOs .
Fakela enye ikhophi yesicelo, ehambisana nolwazi lwebhizinisi olungelona olwemfihlo ku-registrar of GMOs .
Khokhela imali ebekiwe okumele ikhokhelwe .
Fakela umbiko wemisebenzi yesikhathi esedlule .
Fakela ubufakazi benothisi kawonkewonke .
Abenzi bezicelo kumele balandela imikhombandlela elandeayo:

guideline document for work with genetically modified organisms
guideline document for use by the Advisory Committee when considering proposals/applications for activities with genetically modified organisms
terms of reference for sub-committees to assist the Advisory Committee in terms of Section 11 of the Genetically Modified Organisms Act, 1997
guideline document for making a public notification in terms of Regulation 6 of the GMO Act
GMO transit policy.


Phezulu

Umthetho osetshenziswayo

Genetically Modified Organisms Act, 1997

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Umbhalisi ubheka ukuthi ngabe isicelo silandela umthetho we-Genetically Mofidied Organisms Act, 1997.
Ikomidi elelulekayo lihlola ulwazi lwesayense olufakelwe nesicelo ebese lenza isincomo ngokuphepha komsebenzi ohlongozwayo, lisenzele umkhandlu ophezulu .
Umbhalisi wamukela imibono kawonkewonke ngesikhathi esivunyelwe esifanele.
Umkhandlu ophezulu yenza isinqumo ngesicelo, ngokubonelela isicelo, isincomo sekomidi elelulekayo , imibono kawonkewonke kanye nomphumela ongaba khona kwimikhakha efana neyolimo, ezempilo, ezemvelo, ezemisebenzi, ezokuhweba, kanye nentuthuko yesayense netheknoloji.
Uma isinqumo somkhandlu ophezulu sivumelana nesicelo, umbhalisi ugunyaziwe ukukhipha imvume.
Umbhalisi ukhipha imvume efanele.
Zonke izimvume zihambisana nezimo zemikhawulo.
Izipikitela ezivela kwaboMnyango wezoLimo ziqapha ukulandelwa kwezimo zemvume.

Phezulu

Izindleko

<fn>GOV-ZA.Administrationandliquidation.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo solawulo lokuvalwa , ukuvalwa kanye nokukhishwa kuhla lobhaliso lwe-asosiyeshini, inkampani noma i-close corporation


Izincazelo

Uma i-asosiyeshini, inkampani noma i-close corporation ingasakwazi ukukhoha izikweledu zayo, noma ukuhlangabezana nezibopho zayo , uDirector-General wezoHwebo neZimboni angabhekana nokuchithwa nokuhlakazwa kwempahla yenkampani noma ukuvalwa kwebhizinisi kanye nokwaba nokuthengiswa kwempahla yayo .

I-asosiyeshini noma i-asosiyeshini yesikhashana , noma yiluphi ilunga le-asosiyeshini noma omunye umuntu othintekayo, angenza isicelo enkantolo sokuthi i-asosiyeshini noma i-asosiyeshini yesikhashana impahla yayo ihlakazwe ngu-Director-General noma ivalwe kanye nokuthengiswa kwempahla yayo . Inkantolo elalela isicelo kumele kube yidivishini yeNkantolo ePhezulu noma iNkantolo kaMantshi enamandla okubhekana nenqubo yobulungisa endaweni lapho i-asosiyeshini etholakala khona noma esebenzela khona. Izinkantolo zingakhipha umyalelo kanjena uma kuyinto engcono nelungele isimo.

Uma inkantolo inquma ukuthi uDirector-General kumele ahlakaze i-asosiyeshini noma i-asosiyeshini yesikhashana, uyoba negunya lokumeneja izindaba ze-asosiyeshini noma i-asosiyeshini yesikhashana ngaphansi kwezimo zomthetho wezinkampani i-Companies Act, 1973

Uma i-asosiyeshini noma i-asosiyeshini yesikhashana yenza isicelo ngokubhalela u-Director-General, yena angayikhipha kuhla lokubhalisa i-asosiyeshini noma i-asosiyeshini yesikhashana, uma eneliseka ngokuthi

isinqumo esivumelana nokukhipha kuhla lobhaliso samukelwe emhlanganweni owawuhanjelwe ngamalunga amaningi e-asosiyeshini noma e-asosiyeshini yesikhashana;
isinqumo sithathwe yiningi lamalunga abekhona noma abemele emhlanganweni; kanti futhi
zonke izinto ezifanele okumele kubhekwane nazo ngaphambi kokukhipha kuhla lobhaliso, ezibandakanya indlela impahla nezikweledu ze-asosiyeshini noma ze-asosiyeshini yesikhashana okuzobhekwana nazo ngayo, noma okuye kwabhekwana nazo ngayo.

Uma inkantolo ithatha isinqumo sokuvala i-asosiyeshini, noma i-asosiyeshini yesikhashana, izonquma ngokuthi impahla ye-asosiyeshini noma ye-asosiyeshini yesikhashana kuzobhekwana kanjani nayo ngendlela elinganayo nelungile. Inkantolo izobheka noma yiziphi izincomo ezenziwe ngu-Director-General maqondana nokwabiwa kwempahla.

Uma u-Director-General noma i-asosiyeshini noma i-asosiyeshini yesikhashana, noma yiliphi ilunga le-asosiyeshini noma yimuphi omunye umuntu othintekayo, enza isicelo sokuthi i-asosiyeshini kumele ihlakazwe ngu-Director-General noma ivalwe, uNgqongqoshe angabeka inqubo i-asosiyeshini noma i-asosiyeshini yesikhashana okumele ihlakazwe ngayo wu-Director-General noma okumele ivalwe ngayo. Ungqongqoshe angabeka namandla nemisebenzi ka-Director-General, u-Registratin IHhovisir , i-asosiyeshini, amalunga noma abanye abathintekayo kulezi zimo.

Kwisimo senkamapni noma i-close corporation , noma yibaphi abantu abathintekayo, u-director , umhloli wamabhuku ezimali, noma abophiki lwezimali ezingenayo i-South African Revenue Service noma u-Registrar of Companies, bangenza isicelo sokuthi inkampani ikhishwe kuhla lobhaliso lwezinkampni noma ama-CC.

Ukuze uthole ulwazi olunabile, bheka kwi-website yo uMnyango wezoHwebo neZimboni

Izinyathelo okumele zilandelwe

Ukukhipha kuhla lobhaliso lwezinkampani, i-asosiyeshini kanye nama-CC

Inkampani ebhalisiwe, i-asosiyeshini noma iCC, kumele zibhale incwadi zenze isicelo sokukhishwa kuhla lobhaliso .

Ichaze isizathu sokuthi kungan inkampani noma i-CC yenza isicelo sokukhishwa kuhla lobhaliso.
Lapho kukhonakala khona, ikhombise inombolo yentela yenkampani noma ye-CC.
Bonke o-director kanye namalunga enkampani noma be-CC kumele basayine incwadi uma kuyisicelo sokukhishwa kuhla lobhaliso abazenzela bona ngokuvuma kwabo ukuthi inkampani ikhishwe kuhla lobhaliso.


Umthetho osetshenziswayo

Companies Act, 1973

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Ukukhishwa kuhla lobhaliso kuthatha cishe izinyanga eziyisithupha.

Izindleko

Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.

Amafomu okumele agcwaliswe

Awekho amafomu okumele agcwaliswe.

Indawo nendlela yokuxhumana



<fn>GOV-ZA.AdmissiontoapublicorindependentschoolgradeRto12.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sokwamukelwa ku-Grate R esikoleni esibhalisiwe sikahulumeni





Izinkcazelo

U-Grade R unyaka wokuqala wesigaba sesisekelo kwimfundo egxila kwimiphumela ezikoleni zeprayimari zikahulumeni. Le mfundo ihlelelwe izingane zeminyaka emine-nohafu ukuya kwiminyaka emihlanu-nohafu ubudala. Abazali kanye nabanakekeli kumele babhalise izingane zabo ezikoleni ngaphambi kosuku lokugcina phakathi kuka-August no-Okthoba, walowo nyaka ngaphambi kokuba izingane ziqale.

Ukuthola olunye ulwazi olunabile, ngena kwabo Mnyango wezeMfundo

Inzinyathelo okume zilandelwe



Yenza isicelo ngaphambi kosuku lokugcina phakathi kuka-August no-Okthoba..

Bhalisa esikoleni esiseduzane nawe.

Hambisa isitifikedi sokuzalwa sengane kanye nekhadi lokugonywa.

Uma ingane ingesona isakhamuzi saseNingizimu Afrika, kuzofuneka futhi ukhiphe

imvume yokufunda;

Imvume yesikhashana noma yanomphela yokuhlala ezweni ebuya kwaboMnyango wezangaPhakathi; kanye

nobufakazi bokuthi wenze isicelo sokuhlala eNingizimu Afrika.





Umthetho osetshenziswayo



South African Schools Act, 1996



Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Isicelo sakho singathatha iviki elilodwa ukuya kumaviki ayisithupha ukubonelelwa.

Izindleko

Izimali zesikole ziyahlukahluka ngezikole nezikole.



Amafomu okumele agcwaliswe

Amafomu okumele agcwaliswe atholakala ezikoleni.



Indawo nendlela yokuxhumana




<fn>GOV-ZA.Admissiontooldagehome.2010-03-25.zu.txt</fn>


Ukwamukelwa ekhaya labantu abadala

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Lomsebenzi ugowabantu abadala abadinga ukunakekelwa amahora angu 24 ekhaya labantu abadala

Ngubani onelungelo lokufaka isicelo?

Abantu abadala abadinga ukunakekelwa ngezikhathi zonke ekhaya labantu abadala.
Abantu abathola imali yokwelekelelwa yabantu abadala.
Abesifazane abaneminyaka engu 60 noma ngaphezulu, nabesilisa abaneminyaka engu 65 noma ngaphezulu.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu lokufaka isicelo ehhovisi lezentuthuko yezenhlalakahle eliseduze nalapho uhlala khona.
Veza umazisi wakho waseMzansi.
Uzakuphenyisiswa ukuze kuqinisekiswe ukuthi unalo yini ilungelo lokwemukelwa nokuthi uthole imali yokwelekelelwa.
uma isicelo sakho siphumelele, uzakucelwa ukuthi usayine isivumelwano nekhaya labadala ngenkathi umukelwa.
Uma isicelo sakho senqatshelwe, ungafaka isikhalo sakho zingakapheli izinsuku ezingu 90 kungqongqoshe wentuthuko yezenhlalakahle noma nelungu lesigungu sekhansela.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Aged Persons Act, 1967
Aged Persons Amendment Act, 1998
Older Persons Act, 2006

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Kungathatha izinsuku ezingu 35 ukusebenza isicelo sakho. Kuzoya ngokuthi bangakanani abantu abafake izicelo.

Phezulu

Izindleko

Izindleko zibekwa ngabaphethe ikhaya labantu abadala.

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe

Ifomu lokuphenyisisa ukuze kutholakale ukuthi umuntu unelungelo lokwamukelwa I fomu I DQ 98 llitholakala ekhaya labantu abadala.

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana

Inombholo yehhovisi lentuthuko yezenhlalakahle engakhokhelwa: 0800 60 10 11


<fn>GOV-ZA.Adoptingafosterchild.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo sokwamukela ingane engeyona eyakho ngokuzalwa ukuze uyikhulise




Izincazelo

I-adopshini isho ukwamukela ukuba ngumgadi ngokomthetho wengane, ngokulandela inqubo yosiko nesemthethweni yengane engeyabanye abazali ngokuzalwa. Ingane engeyona eyakho ngokuzalwa oyithathayo ukuze uyondle uyithathe kubazali bayo ebese ibekwa ngokomthetho kubazali abangabanakekeli, noma endaweni yokunakekelwa kuyo .

Ingane ingamukelwa engeyona eyakho ngokuzalwa. Ingamukelwa

wumyeni nonkosikazi wakhe ngokuhlanganyela;
umfelwa noma umfelokazi
umuntu ongashadile noma umuntu odivosile;
umuntu oshadile, owakwakhe ongumzali wengane; noma
ubaba ngokuzala wengane ezalelwe ngaphandle komendo.
Uma ufuna ukwamukela ingane engeyona eyakho ngokuzalwa , kumele uhlangabezane nezidingo ezilandelayo:

Kumele ube nezindlela zokunakekela kanye nokukhokhela imfundo yayo.
Kumele ube negama elihle, ube ngumuntu omuhle nofanele ukuthenjwa nokunakekela ingane.
Uma umzali wengane eyisakhamuzi saseNingizimu Afrika, nawe kumele ube yisakhamuzi saseNingizimu Afrika nakhona uhlala eNingizimu Afrika.
Uma ungesona isakhamuzi saseNingizimu Afrika, kumele kube ukufanele ukuba yisakhamuzi noma usuwenze isicelo sokuba yisakhamuzi.


Ukwamukela ingane ngendlela yemfihlo , lapho khona abazali abangavunyelwe ukuwazi ukuthi ngobani abantu abathatha lengane ukuyinakekela, noma lapho abanakekeli bezohamba ngemuva kokuthatha ingane, kulawulwa yisigaba 18 somthetho wonakekelo lwezingane iChild Care Act, 1983, nakhona kungenzeka uma inkantolo yezingane yeneliseka ngokuthi lokhu kuzoba yinzuzo enganeni nokubonelela kakhulu isidingo sengane.

Uma inkantolo yezingane ibeke ukuthi ingane noma izingane zidinga unakekelo kanye nokuvikelwa, umantshi wenkantolo yezingane uzobeka lezi zingane kunakekelo, endaweni ehlala izingane, esikoleni semboni noma endaweni yokuvikeleka. Kodwa, ingane noma izingane zingabekwa ngaphansi konakekelo lomzali, umnakekeli noma umgadi, lapho ezizoba ngaphansi kweso kasonhlalonhle. Kulesi simo, aboMnyango wezeNtuthuko yaBantu bakhokhela umzali onakekela ingane imali yosizo lomxhaso , kubazali abanakekela ingane.

Isiphakamiso sokwamukelwa kwengane kumele kube ngesibonelela isidingo sengane kanye nokuba yinzuzo ekuphileni kahle kwengane.


Ukuthola olunye ulwazi, ngena kwi-website ethi: uMnyango wesimo seNdalo nezokuVakasha, yaboMnyango wezoBulungisa nokuThuthukiswa koMthetosisekelo.

Izinyathelo okumele zilandelwe

Hamba uye kumabhalane wenkantolo yezingane kudistriki lapho ingane ehlala khona.
Gcwalisa i-Form 11, Application for the adoption of a child , kungane nengane ofuna ukuyamukela.
Fakela ifomu kanye nokulandelayo
isitifikedi esiqinisekisiwe sikamazisi yomenzi nomenzi wesicelo kanye nesitifikedi sokuqala sokuzalwa , noma umazisi wakuqala wengane nengane okumele yamukelwe ngabanakekeli;
Form 12b, Adoption of foster child: I-Form 12b, Ifomu lokwamukelwa kwengane ukunakekelwa ngabanye) statement by foster parent esiqukethe isitatimende esibhalwe ngumzali ongumbelethi wengane uukthi akafisi ukunakekela ingane; kanye
lapho kusebenza khona i-Form 12, Consent by parent or guardian to the adoption of a child esiqukethe ukuvuma kwabazali okubhaliwe ngokwemukelwa kwengane ngomunye , kanye ne-Form 13, Consent by child to adoption , okuqukethe ukuvuma kwengane okubhalwe phansi.
Ukuvuma kokwemukala ingane ngomunye ukuze inakekelwe, kumele kutholakale kwabalandelayo:

Abazali bengane bangempela

Umama wengane ezalelwe ngaphandle komendo

Ingane ngokwayo, uma ingaphezulu kweminyaka engu-10; kanti inkantolo kumele yeneliseke ukuthi ingane iyaqondisisa ngokubunjalo kanye nokubaluleka kwalokho kuvuma.
Umzali owemukele ingane ukuze ayinakekele , onakekela leyo ngane, uma umzali engakenzi isicelo sokwamukela leyo ngane ukuyinakekela . Uma umzali owemukela ingane ukuyinakekela ehluleka ukunikeza ukuvuma kwakhe kokwamukela ingane esikhathini esiyinyanga, ngemuva kokuba ecelwe ukwenza kanjalo ngumsizi enkantolo yezingane, inqubo ye-adopshini ingaqhubeka ngaphandle kokuvuma kwakhe okudingekayo.


Akukho ukuvuma okubhaliwe okudingekayo ngaphansi kwezimo ezilandelayo.


Uma abazali bokuzala bengane beshonile kanti kungekho muntu oqokwe ukugada ingane

uma umzali

engakwazi ukuvuma ngenxa yokuthi ugula ngengqndo;

eshiye ingane, kanti futhi engaziwa ukuthi ukuphi;

elimaze ingane noma eyiphathe kabi ingane, noma evumele ingane ukuthi ilinyazwe noma iphathwe kabi;
ebangele ukuthi noma esize ukuthi ingane ihuhwe ngezocansi, ithwale ngempoqo, noma ukuthi ingane ifakelwe kwezokuthengisa ngomzimba ; noma ebangele noma ukusiza ingane ukuthi yenze izenzo zemikhuba nezimbi;

uma umzali wengane, ngokulandela isigaba 16 ifakelwe ngaphansi konakekelo lomzali womnakekeli , noma iyingane efuna esikoleni sendawo yezingane noma esikoleni semboni; noma
egodla ukuvuma kwakhe ngesizathu esingazwakali.


Imithetho nemigomo

Child Care Act, 1983

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi kanye nesikhathi sokwenziwa komsebenzi

Ukugunyazisa ukwemukelwa kwengane ngomunye ongeyena umzali kuvame ukuthatha isikhathi eside kanti kungathatha isikhathi eside nakakhulu uma udaba luyisixaka-xaka .

Izindleko

Maqondana nezindleko zemibuzo, xhumana nama-ejensi afanele okugunyazisa ukwamukelwa kwezingane, izinkantolo zeZingane kanye nabehhovisi lezeNtuthuko yaBantu.

Amafomu okumele agcwaliswe

Form 11: Application for the adoption of a foster child



Form 12: Ukuvuma komzali noma komgadi ukugunyaziswa kokwamukela unakekelo lwengane engeyona eyakho ngokuzalwa




Form 12A: Ukuhoxisa ukuvuma kokugunyaziswa kokufakelwa kwengane kunakekeklo ngumzali noma umgadi wengane.





Form 12B: Ukwamukela ingane engeyona eyakho ngokuzalwa: isitatimende ngomzali ongeyena umzali ngokuzala

Imininingwane yokuxhumana

Uhla lwezinkantolo zomantshi








<fn>GOV-ZA.AmalgamatedBargainCouncil.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sokubhalisa umkhandlu ohlangene wezingxoxo phakathi kwabasebenzi nabaqashi
Isimo


Imikhandlu yezingxoxo phakathi kwabasebenzi nabaqashi ibhekana nezivumelwano ezihlanganyelwe, ukuxazulula izingxabano zasemisebenzini phakathi kwabaqashi nabasebenzi, ukusungula izikimu ezehlukene, kanye nokuphawula ngemigomo kanye nemithetho yezemisebenzi.



Izinyunyane zabasebenzi nezinhlangano zabaqashi zingenza isicelo sokusungula imikhandlu yezingxoxo phakathi kwabaqashi nabasebenzi.



Imikhandlu ehlangane yezingxoxo phakathi kwabaqashi nabasebenzi ingenza isicelo ku-Registrar of Labour kwabomnyango wezemisebenzi i-Department of Labour ukubhalisa umkhandlu ohlangane wezezingxoxo phakathi kwabaqashi nabasebenzi. Noma yiwuphi umkhandlu wezingxoxo phakathi kwabaqashi nabasebenzi ungathatha isinqumo sokuhlangana nomunye noma eminye imikhandlu yezingxoxo phakathi kwabaqashi nabasebenzi.



Ukuthola olunye ulwazi, ngena kwi-website yoMnyango wezamiSebenzi.


Inqubo okumele ilandelwe
Yenzani isicelo ku-Registrar of Labour Relations, ukubhalisa umkhandlu ohlangene wezingxoxo phakathi kwabaqashi nabasebenzi.
Hambisani nokulandelayo ku-Registrar of Labour Relations:
Amakhophi amabili efomu lokubhalisa le-Application for Registration of Bargaining Council

Ikhophi yesinqumo sokuhlanganisa, esiphasiswe yimikhandlu nemikhandlu ethintekayo

Isitifikedi esibuya kumkhandlu nomkhandlu esikhombisa ukuthi isinqumo silandela imithethosisekelo yaleyo mikhandlu


Fakelani isitifikedi sokumeleka kahle


Umthetho osetshenziswayo

Labour Relations Act, 1995 , Section 34


Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Kungathatha izinsuku ezingu-60 ukubhekana nesicelo.


Izindleko

Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.

Amafomu okumele agcwaliswe

Application for Registration of Amalgamated Bargaining Council, Form LRA3.11

Indawo nendlela yokuxhumana




<fn>GOV-ZA.Amendcorporateinformation.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sokuchibiyela ulwazi ngebhizinisi enkulukazi
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Ibhizinisi elifuna ukushintsha ulwazi ngobhaliso lwebhizinisi lalo, umthetho udinga ukuthi ligcwalise ifomu lesicelo. Ulwazi oluncanyana kuphela olungashintshwa ngaphandle kokufakela ifomu.

Ukuze uthole ulwazi olunye ulwazi ngena kwi-website ethi: Companies and Intellectual Property Registration Office.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Shintsha imininingwane yenkampani ku-inthanethi.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo

Companies Act, 1973

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Ukugcwalisa ifomu lesicelo sobhaliso kwi-online, ngeke kuvele kukuvumele ukuthi ukwazi ukufinyelela i-interface ekuvumela ukuthi wenze izinguquko ngolwazi lwebhizinisi lakho. Ukuvunyelwa kobhaliso kuthatha usuku olulodwa noma ezimbili, kanti uzokwazi kuphela ukwenza izinguquko ngemuva kokuba uvunyelwe.

Phezulu

Izindleko

Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe

Shintsha imininingwane yenkampani ku-inthanethi.

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Anonymousreporting.2010-03-25.zu.txt</fn>


Ukubika ubugebengu ngaphandle kokuzidalula igama

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Le nkonzo ithokalala amahora angu-24 ngosuku kunoma ngubani umuntu ofuna ukubika ngociko ubugebengu noma isenzo sobugebengu ngokunikeza ulwazi olungasiza amaphoyisa ekuvimbeleni noma ekuphenyisiseni ngalobo bugebengu. Umshayeli angakhetha ukuthi angazidaluli igama lakhe.

Khumbula ukuthi ungakashayela kule nombolo yolwazi lobugebengu ethi: 08600 10111
Inombolo ephuthumayo yobugebengu i-Crime Emergencies ngu: 10111.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Shayela kwi-Crime Stop amahora angu-24 lonke usuku, kwinombolo ethi: 08600 10111
Oqaphile esikhungweni solwazi ngobugebengu, uzophendula ucingo kanye nokubhala lolo lwazi. Ungakhetha ukuthi ungazidaluli igama lakho.
Oqapha ulwazi esikhungweni, uzokunikeza inombolo yekhodi eyimfihlo yeferense yangekusasa.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



South African Police Service Act, 1995

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Uzosizwa ngokushesha.

Phezulu

Izindleko

Izingcingo zishajwa ngama-rate ezingcingo ezivamile kanti zishajwa ngama-rate amaselula .

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe

Awekho amafomu okumele agcwaliswe.

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.AppPermImportFishRecreational.2010-03-25.zu.txt</fn>


Ukufaka isicelo sephomedi yokudoba izinhlanzi kwamanye amazwe njengendlela yokuzilibazisa

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Ukudobela ukuzilibazisa wokuthi abantu bahambe bayodoba izinhlanzi emanzini angewona ase South Africa bengaqonde ukuzithengisa. Ukuze ungenise izinhlanzi ezivela kwamanye amazwe uzingenisela ukuzilibazisa kuphela, kumele ufake isicelo sephomedi yokwenze njalo esikhishwa yigatsha eliphethe izindaba zenhlalo yendawo nezokuvakasha noma isiphathimandla esikhethiwe. Izinhlanzi ezilandwe kwamanye amazwe okufanele zithengiswe kodwa kumele abantu bazidlele bona. Akekho umuntu ovunyelwe ukuthi angenise izinhlanzi zakwamanye amazwe ngaphandle kwephomedi yokwenze njalo. Faka isicelo esisha sephomedi yokudobela ukuzilibazisa emanzini angewona ase South Africa uma lena onayo isiphelelwe yisikhathi. Uma uhluleke ukuthobela lesimiso sephomedi, ingamiswa iphomedi yakho noma ihoxiswe.

Qaphela: Iphomedi yokudobela ukuzilibazisa emanzini angamelwe yi Department of Agriculture ayifaki izinhlanzi ezidotshwe emanzini ancwaba. Lezozinhlanzi zilawulwa yigatsha lezolimo. Izicelo zephomedi yokungenisa izinhlanzi ezidotshwe emanzini ancwaba zimikiswa egatsheni lezolimo. Yiloleligatsha elinikeza leyophomedi.

Lemithetho elandelayo yokuthibela ukungenisa izinhlanzi ibekiwe:

Izinhlanzi ezisohlwini lwesivumelwano sokuhweba ngezilwane ezisengozini yokungabe zisaba khona emhlabeni somhlaba wonke azivunyelwanga ukudotshwa.zilethwe e South Africa. Uma ufuna ulwazi olunzulu ngalenhlangano yiya ku http://www.cites.org .

Iphomedi yokudobela ukuzilibazisa emanzini angewona ase South Africa yokuthi abantu bazidlele nje iyaphela uma umuntu esebuyile kulelozwe bekayodoba khona.

Abantu abavunyelwe ukuthi beze nezinhlanzi eziphilayo.


Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa amafomu afanele uwathumele kwigatsha eliphethe izindaba zenhlalo yendawo nezokuvakasha kanye nalolwazi olulandelayo:


usuku ozohamba ngalo nosuku ozobuya ngalo e South Africa

igama lezwe olivakashelayo

indawo emnceleni e South Africa ozongena kuyona uma usubuya

ubufakazi bekheli nocingokanye nenombholo yefekisi yakho e South Africa

yisho ukuthi izinhlanzi zizofika zithwelwe kanjani

ikhophi enesitembu samaphoyisa yomazisi yowonke-wonke ofaka isicelo

ubufakazi bokuthi ukhokhile imali yokufaka isicelo ebhange

amaphepha athunyelwe ngefekisi awamukelekile

ungamikisa wean mathupha noma uwapose.



Qaphela:

Faka isicelo sakho kusenamaviki amabili usengakahambi ukuze ubanike isithuba sokulungisa amaphepha akho
Ayidingeki iphomedi yebheyiti odobeni, kodwa-ke qinisekisa ukuthi uphethe iphomedi yibheyiti yokuzilibazisa noma uphethe isilibhu sokukufakazela ukuthi uthenge ibheyiti)

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



The Marine Living Resources Act, 1998
The National Environmental Management Act, 1998
The National Biodiversity Act, 2004
The National Marine Protected Areas Act, 2003
The Sea Birds and Seals Protection Act, 1973
The Sea Fishery Act, 1988

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Isicelo sakho sizosetshenzwa izinsuku ezingu 7 noma ngaphezudlwana uma amaphepha onke aphelele.

Phezulu

Izindleko

Ukufaka isicelo sephomedi yokudobela ukuzilibazisa emanzini angewona ase South Africa yokuthi abantu bazidlele nje ngu R120.

Imininingwane yase Bhange:

Bank: First National Bank
Branch: Corporate Account Service Cape Town
Branch code: 204109
Account: Current
Account No. 62123256382
Account Name: Marine Living Resources Fund
Ref. No. thintana nabanqeda amakhasitamu kulenombholo 0861 123 626

Izindleko zingakhushulwa njalo ngomnyaka noma ngokusho kuka ngqongqoshe wegatsha eliphethe izindaba zenhlalo yendawo nezokuvakasha noma isiphathimandla esikhethiwe besebenzisana nongqongqoshe wezezimali.

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe

Application to import fish on recreational basis . Amafomu awatholakali kulayini we-internethi. Sicela uxhumane nehhovisi eliseduze nawe.

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.AppPermitExportFishCommercial.2010-03-25.zu.txt</fn>


Ukufaka isicelo sokuhweba namanye amazwe ngezinhlanzi

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Ukuhweba ngezinhlanzi wukwenza imisebenzi ephathelene nokudoda njengokuthengisela amanye amazwe izinhlanzi ngenhloso yokwenza inzuzo. Ukuhambisa izinhlanzi zasemanzini uzise kwamanye amazwe noma uzise ngaphandle kwemincele yase South Africa, kumele ufake isicelo sephomedi yokuthumela impahla ngaphandle kwaleli ekhishwa ngungqongqoshe wegatsha eliphethe izindaba zenhlalo yendawo nezokuvakasha noma isiphathimandla esikhethiwe. Akekho umuntu ovunyelwe ukuthi athumela izinhlanzi ngaphandle kwaleli ngaphandle kwephomedi yokwenze njalo. Faka isicelo esisha sephomedi uma lena onayo isiphelelwe yisikhathi emuva kwezinyanga ezintathu. Uma uhluleke ukuthobela lesimiso sephomedi, ingamiswa iphomedi yakho noma ihoxiswe.

Qaphela: Iphomedi yokuthumela izinhlanzi kwamanye amazwe ayifaki izinhlanzi ezidotshwe emanzini ancwaba. Lezozinhlanzi zilawulwa yigatsha lezolimo . Izicelo zephomedi yokuthumela izinhlanzi kwamanye amazwe ezidotshwe emanzini ancwaba, nezitholakala ezifundeni ezithile zimikiswa egatsheni lezolimo. Yiloleligatsha elinikeza leyophomedi.

Izinhlanzi ezisohlwini lwesivumelwano sokuhweba ngezilwane ezisengozini yokungabe zisaba khona emhlabeni somhlaba wonke azivunyelwanga ukuthunyelwa kwamanye amazwe. Uma ufuna ulwazi olunzulu ngalenhlangano yiya kut http://www.cites.org.

Iphomedi yokuthumela impahla ngaphandle kwaleli ekhishelwe I abalone kumele iphelekezelwe yisitifiketi sakwa CITES mthwalo ngamunye.

Iphomedi yokuthumela impahla ngaphandle kwaleli ekhishelwe i bigeye tuna, nesouthern bluefin tuna, nesword fish Antarctic toothfish kanye nePatagonian toothfish kumele iphelekezelwe yiphepha elisho isibalo sazo mthwalo ngamunye. Amaphepha esibalo sezinhlanzi atholakala egatsheni eliphethe izindaba zenhlalo yendawo nezokuvakasha , nasehhovisi lebhulantshi yabaphethe ezamanzi nezasogwini, nasehhovisi lomqondisi omkhulu labaphethe ezasogwini nezolwandle olunamagagasi amakhulu.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Faka isicelo Iphomedi yokuthumela impahla ngaphandle kwaleli.

Thola amafomu okuthumela impahla ngephandle kwaleli kanye namafomu akwa CITES kwabaphethe ezamanzi nezasogwini ) noma egatsheni eliphethe izindaba zenhlalo yendawo nezokuvakasha ,noma wamukele ngecomputer ku http://www.mcm-deat.gov.za.

Fundisisa ifomu uqinisekise ukuthi uphetha zonke izimfanelo zesimiso zesicelo.

Thumela ulwazi olulandelayo:


ikheli labazomukela impahla kulelozwe lapho uyithumale khona

igama elejwayelekile nelesayensi lenhlanzi

nenani lezinhlanzi ozozithumela

uma usebenzisa umenzeli, isivumelwano phakathi kwemaqembu amabili siyafuneka kanye nabomazisi balabo abasayinile

amakhophi amaphepha esibalo nawo ayafuneka azozonke izinhlanzi nje ge bigeye tuna, nesouthern bluefin tuna, nesword fish Antarctic toothfish kanye nePatagonian toothfish ezathunyelwa ngephomedi yangaphambili.


Uma lowo ofaka isicelo sokuthumela impahla ngaphandle kwaleli egeyena onelungelo lokudoba, akasinikeze lamaphepha alandelayo:


ubufakazi bomthwalo kanye nekheli lalabo abazokunikeza izinhlanzi ozozithumela

igama elejwayelekile nelesayensi lenhlanzi

nenani lezinhlanzi ozozithumela.


Thumela amakhophi anesitembu samaphoyisa alamaphepha alandelayo:


umazisi wakho kanye namaphepha okubhaliswa kwenkampani yakho

iphomedi esebenzayo yokuthumela impahla ngaphandle kwaleli evela egatsheni lezohwebo nezimboni noma isaziso sephomedi

isitifiketi sokuthi awukweledi intela esikhishwe ngabonyango wezentela wase South Africa. .


Yazisa ibhulantsi eseduze nawe yakwa South African Bureau of Standards ngomthwalo wakho ozowuthumela uma izinhlanzi ozithumelayo zingezona ezincwaba noma zingezona ezidliwayo ngabantu. Uma izinhlanzi zakho zincwaba zizodliwa ngabanto yazisa itheku lezempilo.

Imali yokufaka isicelo ingu R225.

Gcwalisa, usayine uposele ifomu lakho namaphepha adingekayo kwabaphethe ezamanzi nesifunda sasogwini thumela amaphepha okuqala ngaphandle kwaloko iphomedi ingeke ikhishwe.

Amaphepha okuqala yiwona okumele uwathumele, ngaphandle kwaloko iphomedi ungeke uyithole.


Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



The Marine Living Resources Act, 1998

The National Environmental Management Act, 1998

The National Biodiversity Act, 2004

The National Marine Protected Areas Act, 2003

The Sea Birds and Seals Protection Act, 1973

The Sea Fishery Act, 1988

The Sea-shore Act, 1935

The International Convention for the Prevention of Pollution from Ships Act, 1986


Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Isicelo sakho sizosetshenzwa izinsuku ezingu 7 noma ngaphezudlwana uma amaphepha onke aphelele.

Phezulu

Izindleko

Imali yokufaka isicelo ingu R225. Izindleko zingakhushulwa njalo ngomnyaka noma ngokusho kuka ngqongqoshe wegatsha eliphethe izindaba zenhlalo yendawo nezokuvakasha noma isiphathimandla esikhethiwe besebenzisana nongqongqoshe wezezimali.

imininingwane yasebhange yephomedi yokufaka isicelo sokungenisa impahla:

Bank: FNB
Branch: Corporate Account Service Cape Town
Branch code: 204109
Account: Current
Account No. 62123256382
Account Name: Marine Living Resources Fund
Ref No. thintana nabanqeda amakhasitamu kulenombholo 0861 123 626

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for an export permit

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Appcitnat.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo somuntu wangaphandle ukuba yisakhamuzi

Izincazelo

Noma wubani onemvume yokuhlala unomphela eNingizimu Afrika ukufanele ukwenza isicelo sokuba yisakhamuzi saseNingizimu Afrika ngenqubo ebizwa i-naturalisation ngemuva kweminyaka emihlanu yokuba yisakhamuzi esihlala unomphela.

Noma wubani oshade nesakhamuzi saseNingizimu Afrika ukufanele ukuba yisakhamuzi esivela kwelinye izwe ngemuva kweminyaka emibili ngemuva kokuthola imvume yokuhlala unomphela ekhishwe lapho eshada.

Ingane eneminyaka engu-21 enemvume yokuhlala unomphela ikufanele ukuba yisakhamusi esivela kwelinye izwe, masishane ngemuva kokuba kukhishwe imvume.

Ukuze uthole olunye ulwazi ngena kwaboMnyango wezaseKhaya.

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu lesicelo le-BI-63 kanye ne-BI-757 kunoma yiliphi ihhovisi lezaseKhaya. Yenza isicelo kwinxusa noma imission uma ungaphandle kwezwe.
Khipha imvume yokuhlala unomphela esebenzayo noma i-exemption .
Gcwalisa ifomu le-SAP kanye nesethi ephelele yezigxivizo zeminwe ukuthola isitifikedi sokuba msulwa sasemaphoyiseni.
Fakela ifomu eligcwalisiwe le-BI-9 nesethi ephelele yezigxivizo zeminwe kanye neithombe ezimbili zosayizi we-ID uma uneminyaka engaphezu kwengu-15. Lokhu kwenzelwa ukuthi uthole umazisi ngemuva kokuba kwemukelwe isicelo sakh sokuba yisakhamuzi sezwe kodwa esivela kwelinye izwe.
Umzali obhekene nengane angenza isicelo egameni lengane esencane ngeminyaka emthethweni noma kunini lapho lowo osemncane ehlala eNingizimu Afrika unomphela ngokusemthethweni.
Abenzi bezicelo izicelo zabo ezemukelwe, bazocelwa ukusayina i-Declaration of Allegiance bazokhishelwa i-naturalisation certificate , kanye nenombolo ye-R .
Umazisi izokhishwa ebese ithunyelwa umenzi wesicelo.
Abenzi bezicelo izicelo zabo ezingamukelwanga bazokwaziswa ngokufanele.

Umthetho osetshenziswayo

South African Police Act, 1995

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Izicelo zingathatha izinyanga ezingu-2 ukuya kwezingu-4.

Izindleko

Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.

Amafomu okumele agcwaliswe

Application for naturalisation, BI-63
Residence questionnaire, BI-757
Police clearance certificate, SAP

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Appealingagainsttherefusalofregistration.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo sokwenza i-aphili ngokwalelwa ubhaliso

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Uma ikomidi le-South African Council for Natural Scientific Professions linqabela ukubhalisa noma likhansela ubhaliso, ungenza i-aphili kuMkhandlu ngaleso sinqumo sokwalelwa ezinsukwini ezingu-30, kodwa ngokukhokha imali ebekiwe okumele ikhokhelwe.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Xhumana ne-SACNASP ezinsukwini ezingu-30 ukusukela ngosuku owalelwa ngalo, uzokwelulekwa ukuthi kumele wenze ini.
Kantike, noma ungafakela incwadi ye-aphili kuMkhandlu kungakapheli izinsuku ezingu-30.
Incwadi kumele ihambisane nemali okumele ikhokhelwe ezobekwa wuMkhandlu.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Academy of Science of South Africa Act, 2001
Natural Scientific Professions Act, 2003

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Kungakapheli izinsuku ezingu-60 zokwemukela i-aphili yakho, uMkhandlu izokwenza isinqumo nge-aphili yakho kanye nokukunikeza izizathu zesinqumo.
Uma i-aphili yakho iqondene nokwalwa kwekomidi ukuvuselela ubhaliso yakho njengomuntu obhalisile, ubhaliso lwakho ngeke lwakhanselwa kuze kube sekwenziwe isinqumo nge-aphili.

Phezulu

Izindleko

Registration fees including Vat:

Professional Natural Scientist: R665 per field of practice
Candidate Natural Scientist: R365 per field of practice
Certificate Natural Scientist: R430 per field of practice
Upgrading of registration status: R665 per field of practice

Annual fees:

Professional Natural Scientist: R600 per field of practice
Candidate Natural Scientist: R240 per field of practice
Certificate Natural Scientist: R385 per field of practice
Pensioner : R130

Ukufakela imali ngendlela ye-elektroniki kanye nokufakela imali ngokuqonde ngqo: Sicela usebenzise onobumba bokuqala bamagama kanye nesibongo ukuze kwaziwe imali ekhokhwayo ibuya kubani kwisitatimende sebhangi lethu ebese uthumela ubufakazi bokukhokha ngefekisi, kanye nekhasi lockuqala lefomu yesicelo kwinombolo ethi: 841 1057.

Imininingwane yeBhangi:
Owamukelayo : SACNASP
Nedbank
Branch: Silverton
Branch code: 164445
Account no : 1644292289

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for professional registration

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.ApplicationforRegistrationofGroup1Fertilizer.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sobhaliso yomanyolo e-Group 1
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Bonke omanyolo ababuya ngaphandle, abenziwa noma ukukhiqizwa noma ukuthengiswa eNingizimu Afrika, kumele babhaliswe ngaphansi komthetho we-Registrar of Act 36 of 1947. Umenzi wesicelo kumele abe ngumuntu ngokomthetho , isibonelo uJohn Peter Citizen T/A oqhuba ibhizinisi ngegama elithi: Diepsloot Stud.

Inkampani yaphesheya ngeke yakwazi ukwenza isicelo sokubhalisa eNingizimu Afrila. Zinkampani ezibhalise lapha ezweni kuphela, isakhamuzi saseNingizimu Afrika, noma inhlangano esemthethweni ebhalise eNingizimu Afrika engenza isicelo somanyolo .

Omanyolo be-Group 1, yilabo abaqukethe initrogen, iphosphorus, noma ipotassium njengesithako esikhulu, esibuye saziwe nangelokuthi ama-anorganic fertilizers.

Ubhaliso izonikezwa kuphela uma, ngesikhathi sobhaliso:

ukudidiyelwa komanyolo okukhulunywa ngakho, kungeke kwahluka kudidiyelo olubhalisiwe
imininingwane kanye namagama amukelwe kwilebuli noma kumphongolo ngeke kwaguqulwa ngaphandle kwemvume ebhaliwe ka-Registrar
imibandela ebekiwe ngesikhathi sobhaliso kumele ilandelwe
ubhaliso okukhulunywa ngalo ngeke lwadluliselwa kwabanye
osayizi bezikhwama noma bemiphongolo ngeke bashintshwa ngaphandle kwemvume ebhaliwe ebuya ku-Registrar.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Isicelo sobhaliso lokudla kwemfuyo kanye nomanyolo kumele sibe nalokhu incwadi ehambisana nesicelo ebuya kulowo obhalisile, noma kulowo oqokelwe ukumela obhalisile. Incwadi kumele ibandakanye nokulandelayo:

igama le-product
inombolo yobhaliso uma iproduct isibhalisiwe
isizathu sokuthumela isicelo
incwadi yokuvuma uma kudingeka imvume kulowo obhalisile
inani lemali okumele ikhokhelwe
amasheke athunyelwa odwa angahambi nesicelo kumele ahambisane nencwadi yencazelo
i-formulation sheet.

Fakela ifomu lesicelo kuzicelo ezintsha kanye nezichibiyelo kubhaliso olukhona, okubandakanya nokushintsha kwe-formulation. Fakela amafomu amabili u gcwalise ifomu ngokugcwele, ngaphandle kokuchaza ngezicelo ezedlule, inombolo yekhasi noma amanye ama-product . Enye kungaba yikhophi).
Umuntu oqokwe ngokomthetho, okumele kube nguye ozoxhumanisa inkampani no-Registrar, kumele asayine amafomu ezicelo.
Igama kanye nenombolo yobhaliso ye-product kumele isetshenziswe njengoba kuchaziwe kwisitifikedi sobhaliso . Noma yiluphi ushintsho, ngisho noma luluncane kangakanani, luzothathwa njengesichibiyelo.
Fakela amafomu ezicelo kwihhovisi lezokuphatha. Ukuhambisa amafomu kuma-Technical Adviser, kuzochitha isikhathi ngokubambezela inqubo.
Amalebuli esikhashana:

afakele ngamabili.
bhala ngeSingisi noma nge-Afrikaans. Asikho isidingo sokuba namalebuli aprintwe ngazo zombili izilwimi.
kumele abhalwe ngokucacile.
musa ukufakela izinombolo kwizixwayiso kanye nezeluleko zokuphepha .
yonke imininingwane kumalebuli kumele ihambelane ncamashi naleyo efakelwe kwifomu lesicelo.


Thumela isicelo sakho kanye nemali kwi-Registrar of Act 36 of 1947.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo

Fertilizers, Farm Feeds, Agricultural Remedies and Stock Remedies Act, 1947

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Ubhaliso kamanyolo , ingathatha izinyanga ezintathu ukuya kwezine.

Phezulu

Izindleko

R2 420

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for the Registration of a Group 1 Fertilizer

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforabusinesspermit.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo semvume yokwenza ibhizinisi
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Imvume yebhizinisi, yimvume ekhishelwa umuntu wangaphandle ofisa ukusungula noma ukutshala izimali kwibhizinisi eNingizimu Afrika. Yenza isicelo kumanxusa eNingizimu Afrika noma i-mission noma ihhovisi eliseduzane lezaseKhaya eliseduzane nalapho kuzosungulwa khona ibhizinisi.

Isicelo semvume yebhizinisi kumele sihambisane nesitifikedi esikhishwa ngu-chartered accountant, obhalise nabe-South African Institute of Chartered Accountants .

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Kumele ube nokulandelayo:

imali yenani okungenani elingu-R2,5 miliyoni elingukheshi noma okungenani uR2 miliyoni okungukheshi kanye nekhapitali engu-R500 000. Inani elingaphezulu kumele libe ngeliphuma ngaphandle, nakhona kumele libe yimali ekhona engatshalwa njengengxenye ye-book value yebhizinisi
iplani yebhizinisi echaza ngemibandela eyenza neqinisekisa ukuthi ngemepla ibhizinisi ngelingaphumelela, esikhathini esifishane kanye nesikhathi eside
ubufakazi bokuzibophela ukuthi okungenani kuzoba nezakhamizi okungenani ezinhlanu noma abanelungelo lokuhlala unomphela abazoqashwa ngokuphelele
isimemezelo sokuzibophezela ukuthi uzobhalisa nabophiki lwezimali zentela ezingenayo abe-South African Revenue Service
isitifikedi samaphoyisa sokuba msulwa somenzi wesicelo sawo onke amazwe umenzi wesicelo kanye nowakwakhe abahlale kuwo, ukusukela kwiminyaka engu-18, kanye nezingane ezincike kuye ezineminyake engu-18 ukuya kwephezulu, ezizobe zihamba nomenzi wesicelo ezweni
isitifikedi sogonyo lwesifo se-yellow fever uma uzohamba noma unenhloso yokuhamba udlule endaweni evamise ukuba nesifo se-yellow fever
idiphozithi yokubuyiselwa ezweni lakini, elingana ithikithi elilodwa lokubuyela ezweni lapho obuya khna noma lapho onelungelo lokuhlala khona unomphela: Leyo diphozithi izobuyiselwa ngemuva kokuba usuhambile noma ngemuva kokuba usuthole imvume. Ukukhokhwa kwediphozithi kungenziwa ngokukhokha ngesheke eligarantwe yibhangi noma nge-credit card ezindaweni lapha okukhona le fasilithi
imibiko yodokotela kanye nezama-x-ray , kumenzi wesicelo ngamunye. Izingane ezineminyaka engaphansi kwengu-12 kanye nabesimame abakhulelwe asikho isidingo sokuthi bebenemibiko yeze-x-ray.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



njengoba uchitshiyelwe.

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Asikho isikhathi esibekiwe sale nkonzo.

Phezulu

Izindleko

R1 520

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



BI-1738
Application for renewal of temporary residence permit, BI-1740

Qaphela: Amafomu awatholakali kulayini we-internethi. Sicela uxhumane nehhovisi eliseduze lonyango.

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforachildpassport.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo sepasipoti yengane

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Ipasipoti yengane yidokhumende edingekayo enganeni ukuze ikwazi ukuhamba iye kwelinye izwe. Ipasipoti yengane inikezwa izingane zaseNingizimu Afrika ezineminyaka engaphansi kwengu-16. Isebenza ekuhambeleni onke amazwe ngaphandle kokuba ifakelwe imibhalo ethize ekhombisa ukungamukeleki . Isebenza iminyaka emihlanu ukusukela ngosuku ekhishwa ngalo.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa amafomu eB1-73 ebese uwahambisa ehhovisi leZangaphakathi eliseduzane. Ahambise kumanxusa eNingizimu Afrika noma i-mission uma ukumazwe angaphandle.
Hambisa isitifikedi sokuzalwa sengane.
Hambisa izithombe ezimbili zepasipoti zamaduzane.
Kudingeka imvume yabazali bobabili noma yabanakekeli ngaphambi kokuba ingane inikezwe ipasipoti.
Khipha ubufakazi besitifikedi sokushona uma omunye wabazali eshonile.
Uma kunemvume enikezwa ngumnakekeli, kumele kuchazwe ukuthi latholakala kanjani ilungelo lokuba ngumnakekeli.
Ngaphansi kwezimo ezithile zesipesheli , uma kungakhonakali ukuthi lowo mzali anikeze ngemvume kwifomu lesicelo, kumele kube nemvume ebhaliwe yencwadi okumele itholakale kulowo mzali ongekho.
Kwisimo lapho umzali engafuni ukunikeza ngemvume, inkantolo enegunya kulolu daba, kumele ithathe isinqumo ngalolu daba Ikhophi yomyalelo wenkantolo enegunya kulolu daba, kumele ihambisane nefomu lesicelo sepasipoti.
Uma abazail bedivosile, bobabili abazali kudingeka ukuthi banikeza imvume ngaphandle kokuba umyalelo wenkantolo uchaza ngokunye .

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



South African Passports and Travel Documents Act, 1994 LegalFrameworkText

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Ipasipoti ingathatha amaviki ayisithupha ukuya kwangu-8 ukukhishwa.

Phezulu

Izindleko

R133

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for a South African passport or travel document, BI-73

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforacrewpermit.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo semvume yabantu abasebenza emikhumbini
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Imvume yokusebenza emikhumbini inikezwa abantu bangaphandle abangamalunga eqembu labantu abasebenza emikhumbini. Imvume yokusebenza emikhumbini ingakhishelwa isikhathi esifinyelela ezinyangeni ezintathu ngesikhathi esisodwa. Izicelo zingenziwa emachwebeni okungenwa kuwo eNingizimu Afrika.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Fakela ipasipoti esebenzayo.
Khipha incwadi yesicelo ebuya kumnikazi womkhumbi, ebandakanya ukuzimisela kwakhe okwamukela emahlombe akhe lowo muntu ukulandela umthetho wababuya ngaphandle abangenayo i-Immigration Act, 2002.
Fakela ubufakazi obenele ngokuba nemali eyenele komnikazi walowo mkhumbi ukuhlangabezana nezidingo zosuku nosuku kanye nezindleko zokwelapha.
Khokha idiphozithi ebonwa ifanele ngabomnyango wezaseKhaya ukuze uqinisekise ukulandelwa kwemibandela nezimo zemvume yabasebenza emikhumbini. Leyo diphozithi iyobuyiselwa kuwe ngemuva kokuhamba kwabo kokugcina noma ngemuva kokuba imvume ikhishiwe wanikezwa yona. Ukukhokhwa kwediphozithi kungenziwa ngokukhokha ngesheke eligarantwe yibhangi noma nge-credit card ezindaweni lapha okukhona le fasilithi.
Fakela ubufakazi bokukhokha noma yiyiphi ifayini okungenzeka ikhokhwe ngummeli.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Immigration Act, 2002

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Izicelo zingathatha isikhathi esifinyelela ezinsukwini ezingu-30.

Phezulu

Izindleko

Ngu-R425

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



BI-1738

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforageneralquotaworkpermit.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo semvume yokusebenza yenani lomkhawulo othize kwimikhakha ngokunabile

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Imvume yokusebenza yomkhawulo wenani elithize ikhishelwa umuntu wangaphandle uma lowo muntu ewela ngaphansi komkhakha othize obekwe ngaboMnyango wezaseKhaya ngonyaka, ngenothisi kwiGazethi kaHulumeni ngemuva kokubonisana noNgqongqoshe bezoHwebo neZimboni kanye nowezeMisebenzi. Inani lalezi zimvume kulowo mkhakha ngeke leqa inani lomkhawulo othize obekwe kwinothisi.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu le-BI-1738 kwinxusa yeNingizimu Afrika noma i-mission.
khipha isiphakamiso sokunikezwa umsebenzi
Fakela isitifikedi sika-chartered accountant esichaza okulandelayo:

ngeke waqashwa ngaphansi kwezimo nemibandela ephansi kunaleyo enikezwa izakhamizi noma abahlali
incazelo yomsebenzi wakho okumele uwenze
umsebenzi uwela ngaphansi komkhakha ofanele obekwe nguNgongqoshe
isikhundla sikhona futhi sizogcwaliswa nguwe
nokuthi unamakhwalifikheshini asemthethweni adingekayo ukwenza lowo msebenzi ngendlela ochazwe ngayo

Fakela ukuzimisela komqashi ukukhokhela amaphesente amabili emali yoqeqesho. NB : Ubufakazi bokukhokha kumele bulethwe ezinsukwini ezintathu ngemuva kokuthola imvume.
Cela umqashi ofuna ukukuqasha ukuthi agcwalise isigaba sika-13, no- kwifomu le-BI-1738.
Khipha ubufakazi bobhaliso nenhlangano yeprofeshini noma ibhodi uma lokhu kusebenza.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Immigration Act, 2002

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Izicelo zingathatha isikhathi esifinyelela ezinsukwini ezingu-30.

Phezulu

Izindleko

R 1 520

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for temporary residence permit, BI-1738

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforamarriagecertificate.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sesitifikedi somshado
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Isitifikedi somshado sinenhloso yokuba wubufakazi bokuthi ushadile. Umshado kumele kube wenziwe phambi kwabantu abashadayo, ofakazi ababili abanamadokhumende omazisi kanye nesikhulu sokushadisa.

Qinisekisa isimo sakho kwezomendo ngokubheka kule-website ethi: online.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Abantu abashadayo kumele babenamadokhumende omazisi kanye nokugcwalisa ifomu le-BI-31 .
Gcwalisa ifomu lesicelo le-BI-130 kunoma yiliphi ihhovisi lezaseKhaya eNingizimu Afrika. Yenza isicelo kwinxusa noma i-mission uma ungaphandle kwezwe.
Umshado ungenganyelwa yisikhulu esishadisayo enizikhethela sona kwiqembu elithize lezenkolo, inhlangano noma omele aboMnyango wezaseKhaya .
Umshado kumele kube wenziwe esontweni, ebhilidini elisetshenziselwa inhloso yezenkonzo kuphela, ihhovisi likahulumeni noma indlu yangasese. Uma umuntu okumele kushadanwe naye elimala kakhulu noma egula kakhulu, umshado ungenzelwa esibhedlela.
Abantu bangaphandle abashada eNingizimu Afrika, kumele babenamapasipoti kanye nokugcwalisa ifomu lesicelo elingu: BI-31.
Abantu ababili abashadayo, ofakazi ababili kanye nesikhulu esishadisayo, kumele basayine iRejista yeMishado ngokushesha ngemuva kokuba umshado uqhutshwe.

Ukushadisa abasebancane ngokomthetho:

Abancane ngokomthetho, ngabantu abangaphansi kweminyaka engu-21, abangakaze bashade ngaphambilini. Ngokulandela umthetho, abantu abake bashada ngesikhathi esedlule, okanti imishado yabo ihlakazwe wukushona noma idivosi, ngeke besathathwa ngokuthi ngabancane ngokomthetho .

Abancane ngokomthetho kumele:

Bafakele incwadi yokuvuma ebhaliwe, yabo bobabili abazali kanye/noma umnakekeli osemthethweni, ngokugcwalisa ifomu lesicelo elingu-BI-31. Ungenza isicelo sokwamukelwa nguKhomishana wenhlalakahle yezingane uma abazali bangeke batholakala noma kungazeki ukuthi singamukelwa kanjani isitifikedi.
Ungenza isicelo sokwamukelwa eNkantolo ePhezulu kwindawo ohlala kuyo uma abazali bakho kanye/noma uKhomishana enqaba ukwamukela umshado.

Abantu abadivosile abafuna ukushada futhi, kumele benze okulandelayo babe nomyalelo wedivosi obuya enkantolo. Bafakele isitatimende esifungelwe emthethweni i-afidavithi, uma kukhona isizathu esibambekayo sokuthi kungani ungeke wakhona ukukhipha umyalelo wedivosi, noma uma wadivosa kwelinye izwe langaphandle, nakhona ungeke wakwazi ukuthola umyalelo wedivosi. I-afidavithi kumele ichaze ukuthi umenzi wesicelo udivosile ngokomthetho, igama lenkantolo kanye nosuku lwedivosi.

Abantu abashonelwe abafuna ukushada futhi, kumele benze okulandelayo bakhiphe isitifikedi sokushona kowakwabo owashona. Bafakele isitatimende esifungelwe kwabomthetho i-afidavithi, uma isitifikedi sokushona singekho. I-afidavithi kumele iqinise igama nesibongo somuntu oshonile, kanye nosuku ashona ngalo.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Marriage Act, 1961
Identification Act, 1997

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Isitifikedi esifingqiwe somshado: Sikhishwa masishane.
Isitifikesi esingafingqiwe: Izicelo zingathatha amaviki ayisithupha ukuya kwangu-8.

Phezulu

Izindleko

Isitifikedi esifingqiwe somshado: Ngu-R11
Isitifikesi esingafingqiwe somshado: Ngu-R53

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



, BI-130
, BI-31
, BI-32

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforamaxipassport.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sepasipoti enkulukazi

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Ipasipoti enkulukazi yidokhumende enamakhasi angu-64 elungiselelwe abantu abahamba njalo . Ipasipoti enkulukazi iyefana nephasipoti yabavakashi , ngaphandle kokuthi yona inamakhasi aphindwe kabili ukuze kube namakhasi amaningi evisa.

Ipasipoti enkulukazi nge:

ngekhishelwa izakhamuzi zaseNingizimu Afrika ezineminyaka engu-16 nangaphezulu
isebenza kuwo wonke amazwe ngaphandle kokuba ibhalwe okuchaza ngenye indlela
isebenza iminyaka engu-10 ukusukela ngosuku ekhishwa ngalo.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Lapho wenza isicelo, kumele ube nomazisi wakho noma isitifikedi sokuzalwa.
Gcwalisa ifomu le-BI-73 ulihambise wena mathupha ehhovisi eliseduzane loMnyango wezaseKhaya. Lihambise kwiNxusa yeNingizimu Afrika noma i-mission uma wenza isicelo ungaphandle kwezwe.
Yenza ukuthi kuthathwe izigxivizo zeminwe yakho ukuze irekhodwe kuhla lwabantu ezweni .
Fakela nezithombe ezimbili zosayizi wepasipoti.
Uma ungakabi nawo umazisi , nakhona uxinwe yisikhathi, ungenza isicelo sakho kokubili ngasikhathi sinye, ipasipoti kanye nomazisi .

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



South African Passports and Travel Documents Act, 1994

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Izicelo zingathatha isikhathi sokufinyelela kumaviki ayisithupha .

Phezulu

Izindleko

R352

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for a South African passport or travel document, BI-73

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforamedicaltreatmentworkpermit.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo semvume yokuzokwelashwa
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Imvume yokuzokwelashwa ikhishelwa umuntu wangaphandle kwezwe onenhloso yokuzokwelashwa eNingizimu Afrika. Le mvume yokuzokwelashwa isebenza ukufinyelela kwisikhathi sezinyanga eziyisithupha ngesikhathi esisodwa. Yenza isicelo semvume yokushintshisana kwinxusa yaseNingizimu Afrika noma kwi-mission eseduzane nawe

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu lesicelo BI-1738.
Fakela ipasipoti yakho okumele isebenze isikhathi esingekho ngaphansi kwezinsuku ezingu-30 ngemuva kokuphela kwesikhathi sokuvakasha.
Fakela ubufakazi bokuba nemali elingene ukubhekana nezidingo zosuku nosuku zabo bonke abantu abahamba nalowo onemvume yokuzokwelashwa ngokufakela isitatimende, isiliphi somholo , noma amasheke asetshenziswa ekuvakasheni.
Fakela incwadi ebuya kudokotela noma isikhungo sezokwelapha, ekhombisa izizathu noma isidingo sokwelashwa, isikhathi okulindeleke ukuthi sizothathwa kulokhu kwelashwa kanye nemininingwane yohlelo lokwelashwa eNingizimu Afrika.
Fakela imininingwane yomuntu noma isikhungo esibhekene nezindleko zokwelashwa kanye nezimali zesibhedlela zalowo onemvume uma kukhona. Fakela ubufakazi bokuba nezimali zokukhokhela ukwelashwa noma i-medical aid yakho noma umqashi wakho bengeke bakhokha.
Fakela enye noma amanye alamadokhumende alandelayo ukuhambisana nesicelo sakho semvume:

isitifikedi esiphelele sezokwelashwa
isitifikedi esiphelele sokuzalwa
isitifikedi semininingwane ephelele yomendo
isitatimende esifungelwe kwabezomthetho engu-BI-1712A, uma kungaganenwe ngendlela evamile, kanye nobufakazi bokuhlalisana
ikontraki yesivumelwano eyenziwe ngabomthetho , uma kunokuhlalisana
ubufakazi bomendo wosiko , uma lokhu kusebenza
incwadi yomthetho yedivosi , uma lokhu kusebenza
ubufakazi bomyalelo wenkantolo onikeza igunya lokunakekela , uma lokhu kusebenza
isitifikedi sokushona, uma owakwakho eshonile, uma lokhu kusebenza
imvume ebhaliwe evela kubo bobabili abazali, noma lowo mzali ongumnakekeli oyedwa, uma lokhu kusebenza, kanye nobufakazi bokuthi nguye yedwa ongumnakekeli
ubufakazi obusemthethweni bokuba ngumnakekeli wengane, uma lokhu kusebenza
umyalelo wesehlukaniso , uma lokhu kusebenza
isitifikedi samaphoyisa sokukhombisa ukuba msulwa , uma umenzi wesicelo eneminyaka engu-21 noma ngaphezulu kwayo, maqondana namazwe owake wahlala kuwo isikhathi esingangonyaka noma ngaphezulu kwawo
isitifikedi sokugonywa, uma lokhu kusebenza.


Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Immigration Act, 2002 as amended

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Isicelo sithatha izinsuku zokufinyelela kwezingu-30.

Phezulu

Izindleko

R425

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



BI-1738

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforanemergencypassport.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sepasipoti yesikhathi esiphuthumayo
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Ipasipoti yesikhathi esiphuthumayo yidokhumende edingeka ngokuphuthumayo lapho unenhloso yokuhamba ukuya kumazwe angomakhelwane angadingi ivisa. Ipasipoti yesikhathi esiphuthumayo ingasetshenziswa nokubuya ngokuphuthumayo eNingizimu Afrika. Isebenza izinyanga eziyisishagalolonye ukusukela ngosuku lokukhishwa kwayo, kodwa ngeyokuhamba uhambo olulodwa kuphela ukuya kulelo lizwe oya kulo kanye nokubuyela eNingizimu Afrika.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu lesicelo le-BI-73 kunoma yiliphi ihhovisi lezaseKhaya eNingizimu Afrika.
Fakela:

incwadi echaza ukuthi kungani udinga ipasipoti yesikhathi esiphuthumayo
umazisi wakho noma isitifikedi sokuzalwa
isitatimende esifungelwe kwabomthetho uma ipasipoti yakho yaseNingizimu Afrika yalahleka noma yebiwa
nezithombe ezine zosayizi wepasipoti.


Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



South African Passports and Travel Documents Act, 1994

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Isicelo singathatha ukufinyelela kwizinsuku ezinhlanu zokusebenza.

Phezulu

Izindleko

R64

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



, BI-73

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforanexceptionalskillsworkpermit.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo semvume yokusebenza kumakhono angavamile
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Imvume yokusebenza kumakhono angavamile inikezwa kumuntu wangaphandle onamakhono angavamile noma amakhwalifikheshini . Inganikezswa nakumalunga omndeni walowo muntu. Izicelo zingenziwa naku-embassy noma i-mission yeNingizimu Afrika.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu le-BI-1738.
Fakela ipasipoti yakho okumele isebenze isikhathi esingekho ngaphansi kwezinsuku ezingu-30 ngemuva kokuphela kwesikhathi sokuvakasha.
Fakela i-curriculum vitae enemininingwane kanye ne-testimonial evela kubaqashi bakho besikhathi esedlule.
Ubufakazi bokuba nemali eyenele ngokufakela izitatimende zebhangi, iziliphi zemiholo, kanye nesiqinisekiso kwabazokwamukela eNingizimu Afrika, amabhasari, imali yezokwelaphiwa, noma imali engukheshi uma ikhona, okubandakanya ama-credit card noma amasheke asetshenziswa ekuhambeni ukubhekana nezindleko zempilo ngesikhathi uhlala eNingizimu Afrika.
Isitifikedi sokugonywa, uma sidingeka.
Khipha incwadi ebuya kumkhakha kahulumeni wangaphandle, noma umkhakha kahulumeni waseNingizimu Afrika, noma obuya kwisikhungo sezemfundo eNingizimu Afrika noma kwabezamasiko noma inhlangano yezebhizinisi, eqinisa uuthi amakhono akho noma amakhwalifikheshini akho angavamile.
Nikeza noma yibuphi ubufakazi obubambekayo obukhombisa ukuthi amakhono noma amakhwalifikheshini angavamile, afana nezincwadi ezike zashicilelwa noma ama-testimonial.
Cela umqashi ofuna ukukuqasha ukuthi agcwalise isigaba sika-13, no- kwifomu le-BI-1738.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Immigration Act, 2002

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Izicelo zingathatha isikhathi esifinyelela ezinsukwini ezingu-30.

Phezulu

Izindleko

R1 520

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



, BI-1738

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforanintracompanytransferworkpermit.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo semvume yokudluliselwa ezweni yinkampani

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Imvume yokudluliselwa yinkampani ikhishelwa umuntu wangaphandle odluliselwa yinkampani yakhe ukuzosebenzela inkampani eyi-affiliate yayo eNingizimu Afrika. Umkhawulo wesikhathi semvume yokudluliselwa yinkampani siyiminyaka emibili. Izicelo zingenziwa naku-embassy noma i-mission yeNingizimu Afrika.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu le-BI-1738.
Khipha incwadi evela kwinkampani yamazwe omhlaba eqinisa ukuthi uzodluliselwa egatsheni lenkampani eNingizimu Afrika, noma kwi-affiliate yenkampani eseNingizimu Afrika.
Khipha incwadi evela kwinkampani yaseNingizimu Afrika eqinisa ukuthi udluliselwa kuyo yinkampani engumzali wayo noma inkampani eyi-affiliate yayo ephesheya, kanye nokuchaza inhlobo yomsebenzi owenzayo kanye nezinga noma isikhundla sakho ozobe usebenza kuso.
Cela umqashi ofuna ukukuqasha ukuthi agcwalise isigaba sika-13, no- kwifomu le-BI-1738.
Fakela isiqiniseko esivela ku-chartered accountant esebenza egameni lomqashi esichaza isidingo sokukuqasha kanye nokuchaza inhlobo yomsebenzi owenzayo.
Fakela isiqinisekso se-chartered accountant esichaza ukuthi ngeke waqashwa ukusebenza ngaphansi kwezimo nemibandela engaphansi kwaleyo esetshenzwa yizakhamizi zaseNingizimu Afrika nabanelungelo lokuhlal unomphela, nokuthi unamakhwalifikheshini asemthethweni omsebenzi.
Khipha ubufakazi bobhaliso nenhlangano yeprofeshini noma ibhodi uma lokhu kusebenza.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo

.

Immigration Act, 2002

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Izicelo zingathatha isikhathi esifinyelela ezinsukwini ezingu-30.

Phezulu

Izindleko

R425

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe

.

, BI-1738

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforanofficialpassport.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo sepasipoti yabasebenzela uhulumeni

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Ipasipoti yabasebenzela uhulumeni ikhishelwa izikhulu ezisezikhungweni zikahulumeni lapho zifisa ukuhambela amazwe angaphandle maqondana nemisebenzi kahulumeni. Ipasipoti yabasebenzela uhulumeni isebenza iminyaka emihlanu.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Qinisekisa ukuthi unomazisi wakho noma isitifikedi sokuzalwa kuwe ukuze wenze isicelo.
Gcwalisa ifomu le-BI-73 ulihambise wena mathupha ehhovisi eliseduzane loMnyango wezaseKhaya. Lihambise kwiNxusa noma imission yeNingizimu Afrika uma wenza isicelo ungaphandle kwezwe.
Yenza ukuthi kuthathwe izigxivizo zeminwe yakho ukuze irekhodwe kuhla lwabantu ezweni .
Fakela nezithombe ezimbili zosayizi wepasipoti.
Yenza isicelo sepasipoti yabasebenzela uhulumeni kanye nomazisi ngaso leso sikhathi uma ungeke wakwazi ukulinda.
Fakela incwadi evela kumqashi wakho echaza izizathu zokuthi kungani ufuna ipasipoti yabasebenza kuhulumeni.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo

.

South African Passports and Travel Documents Act, 1994

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Le nkonzo ingathatha iviki elilodwa ukuya kumaviki angu-6.

Phezulu

Izindleko

Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe

.

Application for a South African passport or travel document, BI-73

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforapermanentresidencepermitspouses.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo semvume yokuhlala unomphela - kwabalingani

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Le nkonzo itholakala kubantu bangaphandle abangabalingani nobudlelwane nezakhamizi zaseNingizimu Afrika noma abanelungelo lokuhlala unomphela.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu lesicelo, i-BI-947 no-BI-29.

Ubudlelwana banomphela bophathina phakathi kwabantu abaganene noma abahlalisene ngobulili obufanayo kanye nabobulili obehlukene bamukelekile, kodwa kunokuba nesitifikedi somshado labo phathina kudingeka ukuthi bachaze kabanzi ngokuhlalisana kwabo, kanye nokusekelana kwabo kanye nokusekelana ngezimali ngokuletha incwadi efungelwe kwabomthetho .
Ukuze aboMnyango wezaseKhaya bakwazi ukunikeza imvume yokuhlala unomphela kumlingani wangaphandle kusakhamuzi saseNingizimu Afrika noma lowo onelungelo lokuhlala unomphela, kumele baneliseke ngokuthi kukhona ubudlelwane bangempela.
Imvume yokuhlala unomphela ikhishwa ngaphansi kwesimo sokuthi iyophela uma kutholakala ukuthi eminyakeni emibili ubudlelwane abusekho, ngaphandle kwalapho kuwukuthi omunye umlingani ushonile.
Ngumlingani oyedwa kuphela wangaphandle ongenza isicelo sokuganana kulesi simo ngokuthi uganene nomuntu oyisakhamuzi saseNingizimu Afrika noma umuntu onelungelo lokuhlala unomphela
Kumele kube uganene nesakhamuzi saseNingizimu Afrika noma umuntu onelungelo lokuhlala unomphela ngokulandela umthetho wesilungu ongewona owamacala obugebengu noma umthetho wezamasiko , isikhathi seminyaka emihlanu.
Izicelo zingenziwa ehhovisi laboMnyango wezaseKhaya noma kwinxusa laseNingizimu Afrika noma i-mission uma kwenziwa isicelo ngaphandle.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Immigration Act, 2002 , as amended

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Asikho isikhathi esibekiwe sale sevisi.

Phezulu

Izindleko

Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for permanent residence permit , BI-947
Power of attorney in respect of an application/extension of immigration permit or temporary residence, BI-29 maqondana nesicelo kwimvume yokuhlala isikhashana noma yokuhlala unomphela, BI-29)

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforapermitapplicantsover21.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo semvume yokuhlala unomphela kubenzi bezicelo abangaphezulu kweminyaka engu-21 nakhona abazingane zezakhamizi zaseNingizimu Afrika

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Umuntu wangaphandle oyingane yesakhamuzi saseNingizimu Afrika nakhona ongaphezulu kweminyaka engu-21 angenza isicelo semvume yokuhlala unomphela

Le nkonzo ikakhulukazi ngeyezingane zabazali abathola ilungelo lokuba yizakhamizi ngemuva kokuhlala iminyaka ethize inikeza ilungelo lokuba yisakhamuzi . Izingane zezakhamizi zaseNingizimu Afrika ngokuzalwa kanye nobuzukulwane zikufanele ukubayizakhamizi zaseNingizimu Afrika kanti futhi asikho isidingo sokuthi zenze isicelo selungelo lokuhlala unomphela.

Izicelo zingenziwa ehhovisi laboMnyango wezaseKhaya noma kwinxusa laseNingizimu Afrika noma i-mission uma kwenziwa isicelo ngaphandle.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu lesicelo, i-BI-947 no-BI-29.
Khipha isitifikedi sokuzalwa.
Kuye ngesimo sakho kwezezimali, abazali bako kungadingeka ukuthi bafakela isibopho zokuzimisela ukusiza kwezezimali.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Immigration Act, 2002

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Asikho isikhathi esibekiwe sale nkonzo .

Phezulu

Izindleko

R1520

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for permanent residence permit, BI-947
Power of attorney in respect of an application for a temporary or permanent residence permit, BI-29 maqondana nesicelo kwimvume yokuhlala isikhashana noma yokuhlala unomphela)

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforapermitchildofcitizen.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo semvume yokuhlala unomphela kubenzi bezicelo abangaphansi kweminyaka engu-21 nakhona abazingane zezakhamizi zaseNingizimu Afrika
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Lo mkhakha usebenza kumuntu wangaphandla oneminyaka engaphansi kwengu-21 nakhona oyingane yasekhamuzi saseNingizimu Afrika noma onelungelo lokuhlala unomphela. Imvume yokuhlala unomphema inikezwa ngaphansi kwesimo sokuthi iyophela ngemuva kweminyaka emibili, ukusukela ngosuku oqeda ngalo iminyaka engu-21, ngaphandle kokuba kwenziwe isicelo sokuqinisa isimo sakho sokuhlala unomphela.

Izicelo zingenziwa ehhovisi laboMnyango wezaseKhaya noma kwinxusa laseNingizimu Afrika noma i-mission uma kwenziwa isicelo ngaphandle.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu lesicelo, i-BI-947 no-BI-29.
Abazali kudingeke ukuthi bakhiphe ubufakazi bokuba yizakhamisi noma ukuba ngabanelungelo lokuhlala unomphela eNingizimu Afrika ngokukhipha omazisi noma izimvume zokuhlala unomphela.
Ukuze ukhombise ubufakazi bokuba ngumzali, fakela isitifikesi sokuzalwa sengane.
Abazali kumele benza isibopho sokuzimisela ukusekela ngokwezimali.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Immigration Act, 2002

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Asikho isikhathi esibekiwe sale nkonzo .

Phezulu

Izindleko

R1500

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for permanent residence permit, BI-947

Power of attorney in respect of an application for a temporary or permanent residence permit, BI-29


Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforapermitfamilyreunionscheme.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo semvume yokuhlala unomphela - kwisikimu sokuhlanganisa umndeni
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Le nkonzo isebenza kulowo ozoba nemvume yokuhlala unomphela ofisa ukwenza isicelo semvume yokuhlala unomphela ngenxa yokuba yilunga lomndeni sesakhamuzi saseNingizimu Afrika noma lowo onelungelo lokuhlala unomphela njengenyathelo lokuqala lobudlelwane. Ngenhloso yokuthola ilungalo lokuhala unomphela, amalunga omndeni njengenyathelo lokuqala lobudelwane bachazwa njengalabo bobuhlobo begazi noma izingane ezinikezelwe ngokomthetho yinkantolo ukunakekelwa noma abazali ozothathele ngokomthetho ukubanakekela noma abazali ngokushonelwa noma ngokwehlukana kwabazali .

Izicelo zingenziwa ehhovisi laboMnyango wezaseKhaya noma kwinxusa laseNingizimu Afrika noma i-mission uma kwenziwa isicelo ngaphandle.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu lesicelo, i-BI-947 no-BI-29.
Isakhamuzi saseNingizimu Afrika noma umhlali unomphela kumele afakele isibopho sokuzimisela maqondana nezimali, ezokwelaphisa kanye nokunakekela umenzi wesicelo. Kodwa lapho isihlobo kungumzali wengane esencane ngeminyaka, asikho isidingo sokwenza isibopho sokuzimisela.


Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Immigration Act, 2002 , as amended

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Asikho isikhathi esibekiwe sale nkonzo .

Phezulu

Izindleko

Ngu-R1 520

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for permanent residence permit, BI-947
Power of attorney in respect of an application for a temporary or permanent residence permit, BI-29

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforapermitownbusiness.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo semvume yokuhlala unomphela - kumnikazi webhizinisi

Inkcazelo
Inkqubo emayilandelwe
Umthetho osetyenziswayo
Ixesha elithatyathwayo kunye nomgangatho ofikelelwayo
Iindleko
Iifom ezigcwaliswayo
Iinkcukacha zonxulumano

Inkcazelo

Le le sevisi isebenza kumuntu wangaphandle onenhloso yokuzosungula ibhizinisi eNingizimu Afrika; noma osevele enemvume yebhizinisi ukuqhuba ibhizinisi ezweni; noma onenhloso yokuzotshala izimali kwibhizinisi elikhona ezweni.

Izicelo zingenziwa kunoma yiliph ihhovisi laboMnyango wezaseKhaya kwiprovinsi onenhloso yokuqhuba ibhizinisi kuso. Yenza isicelo kwinxusa noma i-mission uma ungaphandle kwezwe.

Entla

Inkqubo emayilandelwe

U-chartered accountant osebenza egameni lakho kumele afakele isiqiniseko sokuthi ngempela ifakelwe imali elingana umkhawulo obekiwe ezincwadini webhizinisi. Umkhawulo wemali okunqunywe ukuthi ifakelwe yinani lika-R2,5miliyoni kanti futhi leli nani lingabekelwa eceleni kuphela noma liphungulwe uma lokhu kuzobonelela izidingo zesizwe , noma uma kucela aboMnyango wezoHwebo neZimboni ukwenze njalo.

Uma sekutholakele imvume yokuhlala unomphela, kumele uvuselele isiqiniseko se-chartered accountant eminyakeni emibili ngemuva kosuku lokukhishwa kwemvume yokuhlala unomphela, kanti futhi kweminye iminyaka emithathu ngemuva kwalokho. Ukuhluleka ukulandela lo mbandela kuyoba nomphumela wokuthi imvume yakho yokuhlala unomphela iphele.


Entla

Umthetho osetyenziswayo



Immigration Act, 2002 , as amended .

Entla

Ixesha elithatyathwayo kunye nomgangatho ofikelelwayo

Asikho isikhathi esibekiwe sale nkonzosale sevisi.

Entla

Iindleko

R1 520

Entla

Iifom ezigcwaliswayo



Application for permanent residence permit , BI-947

Power of attorney in respect of an application/extension of immigration permit or temporary residence, BI-29


Entla

Iinkcukacha zonxulumano




<fn>GOV-ZA.Applicationforapermitretiredpersons.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo semvume yokuhlala unomphela - kubantu abathathe umhlalaphansi

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Le nkonzo isebenza kumuntu wangaphandle ofisa ukuzothatha umhlalaphansi eNingizimu Afrika. Akukho mkhawulo weminyaka ebekiwe. Izicelo zingenziwa ehhovisi laboMnyango wezaseKhaya noma kwinxusa laseNingizimu Afrika noma i-mission uma kwenziwa isicelo ngaphandle.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

gcwalisa ifomu lesicelo, i-BI-947 no-BI-29E
Kumele unikeze ubufakazi kwaboMnyango wezaseKhaya uuthi unelungelo lokuba nempesheni, impesheni yonyaka engabuyiseleki emuva , noma i-akhawunti yomhlalaphansi ezokunikeza inani lomkhawulo obekiwe okungu-R20 000 ngenyanga.
Noma mhlawumbe, kumele unikeze ubufakazi kwaboMnyango wezaseKhaya ukuthi unempahla ethi uma ihlangene ikwazi ukukukhiphela ingeniso elingu-R20 000 ngenyanga.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Immigration Act, 2002 , as amended

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Asikho isikhathi esibekiwe sale nkonzo .

Phezulu

Izindleko

R1 520

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for permanent residence permit, BI-947
Power of attorney in respect of an application for a temporary or permanent residence permit, BI-29E


Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforapermitworker.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo semvume yokuhlala unomphela - kumsebenzi

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Le nkonzo isebenza kumuntu wangaphandle ofisa ukwenza isicelo sokuba ngumhlali wanomphela ngenxa yokuthi enikezwe umsebenzi wanomphela eNingizimu Afrika. Isicelo kumele siwele ngaphansi komkhawulo wonyaka obekwayo ngezikhathi nezikhathi.

Izicelo zingenziwa ehhovisi laboMnyango wezaseKhaya noma kwinxusa laseNingizimu Afrika noma i-mission uma kwenziwa isicelo ngaphandle.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu lesicelo, i-BI-947 no-BI-29E.
Lowo ofuna ukukuqasha kumele anikeze ubufakazi bokulandelayo kwaboMnyango wezaseKhaya:

ukuthi isikhundla somsebenzi onikezwa wona sikhona
ukuthi isikhundla kanye nencazelo yomsebenzi kwafakelwa ezazisweni zokukhangisa ngendlela ebekiwe.
ukuthi akubanga namuntu ofanele oyisakhamuzi saseNingizimu Afrika, noma umhlali wanomphela owayesifanele lesi sikhundla.

AboMnyango wezemiSebenzi kumele baqinisekise ukuthi izimo nemibandela yomsebenzi azikho ngaphansi kwalezo ezinikezwa, nezikhona kulowo mkhakha womsebenzi abantu abayizakhamizi zaseNingizimu Afrika, nabanelungelo lokuhlala unomphela. Ngokwenza lokho, abe-DoL kumele babonelele izivumelwano zezingxoxo zokubonisana ndawonye phakathi kwabasebenzi nabaqashi kanye namanye amazinga asebenza kwimikhakha nemikhakha.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Immigration Act, 2002 , as amended

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Asikho isikhathi esibekiwe sale nkonzo .

Phezulu

Izindleko

R1 520

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for permanent residence permit, BI-947

Power of attorney in respect of an application for a temporary or permanent residence permit, BI-29E.


Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforaretiredpersonpermit.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo semvume yomuntu osethathe umhlalaphansi
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Imvume yomuntu osethathe umhlalaphansi inikezwa umuntu wangaphandle onenhloso yokuzodlela umhlalaphansi eNingizimu Afrika.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Khipha ubufakazi bokuthi unengeniso okungenani elingu-R25 000 ngenyanga elivela kwisikhwama sempesheni noma i-retirement annuity engeke yabuyiselwa emuva , noma kwimali onayo engekho ngaphansi kuka-R15miliyoni.
Uma ufisa ukusebenza, kumele uchaze ukuthi akekho umuntu oyisakhamuzi saseNingizimu Afrika noma omhlali okwazi ukwenza umsebenzi waleso sikhundla owenze isicelo saso.
Khipha ikontraki yomsebenzi yenkampani ozoyisebenzela enayo yonke imininingwane efanele ngaleyo nhlangano.
Isitifikedi sogonyo lwesifo se-yellow fever uma uzohamba noma unenhloso yokuhamba udlule endaweni evamise ukuba nesifo se-yellow fever. Isitifikedi ngeke sadingeka lapho uhambe, noma unenhloso yokuhamba udlule ungangeni kuleyo ndawo noma uma isicelo senziwa eNingizimu Afrika.
Khokha idiphozithi. Leyo diphozithi ngeke yabuyiselwa emuva kumkhiphi wayo ngemuva kokuba uhambile noma ngemuva kokuba ukhishelwe imvume. Ukukhokhwa kwediphozithi kungenziwa ngokukhokha ngesheke eligarantwe yibhangi noma nge-credit card ezindaweni lapha okukhona le fasilithi.
Khipha isitifikedi samaphoyisa sokuba msulwa, kanye nemibiko kadokotela noma yabe-e-ray . Asikho isidingo sokuthi izingane ezingaphansi kweminyaka engu-12 kanye nabesimame abakhulelwe babe nombiko weze-e-ray .

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Immigration Act, 2002

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Izicelo zingathatha isikhathi esifinyelela ezinsukwini ezingu-30.

Phezulu

Izindleko

R425

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



BI-1738

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforastudentexchangepermit.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo semvume yohlelo lokushintshisana kwabafundi
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Imvume yohlelo lokushintshisana kwezitshudeni , yimvume ekhishwa kumfundi sangaphandle kwezwe okumele sizongenela kwiprojekthi ethile noma uhlelo.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Yenza isicelo kwi-embassy noma i-mission yeNingizimu Afrika.
Fakela incwadi evela kuMnyango evela kuMnyango wezeMfundo noma kwisikhungo semfundo ephakeme eNingizimu Afrika esenza okulandelayo:

esiqinisekisa ukuthi isikhungo yisona esibhekene nokugqugquzela noma ukuhambisa uhlelo
esichaza imisebenzi kanye nobude besikhathi sohlelo
esiqinisekisa ukuthi isikhungo sizobhekana nakho konke okuqondene nalowo mfundi ngesikhathi siseRiphabhliki nokuthi isitshudeni samukelwe ukuze sibhaliswe .

Fakela incwadi evela evela kwinhlangano yezwe langaphandle ezokwenza okulandelayo:

ezoqinisa imininingwane yomfundi, ebandakanya ubhaliso yesitshudeni kanye nesikhungo sezemfundo ephakeme ngaphandle
esiqinisa usuku okuyosungulwa ngalo uhlelo eNingizimu Afrika.


Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Immigration Act, 2002

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Isicelo singathatha izinsuku ezingu 30.

Phezulu

Izindleko

R425

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



BI-1738

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforasubsidyofachildrenshome.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo sosizo lwemali endaweni ehlala izingane

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Indawo ehlala izingane, yindawo erejistiwe yonakekelo lwezingane. Izindawo ezihlala izingane zingenza isicelo semali yosizo lwesabsidi ngenyanga evela kuhulumeni ukusiza ezindlekweni zokuqhuba umsebenzi kwindawo yezingane. Usizo lwemali yesabsidi luyehlukahluka nakhona luncike kuzindleko zokuqhuba umsebenzi endaweni, kanye nenani lezingane ezihlala lapho.

Ngobani abangenza isicelo sosizo lwemali yesabsidi?

Izindawo ezihlala izingane ezirejistiwe .

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisani ifomu ehhovisi lezenhlalakala eliseduzane nani.
Ifomu eligcwalisiwe kumele lisayinwe nguSihlalo weKomidi lezeMenejimente kanye noDayirektha weRijini weNdawo ehlala izingane eyenza isicelo.
Fakelani isicelo kanye nesitifikedi serejistreshini njenge-NPO kanye nezitatimende zebhangi kuMnyango kahulumeni.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo





Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Usizo lwemali yesabsidi lutholakala kwisikhungo kwingane nengane ehlala lapho kuleso sikhungo.
Imali yosizo lwesabsidi ikhokhelwa isikhungo hhayi enganeni.
Inqubo yesicelo izothatha isikhathi esingaphezulu kwezinyanga ezintathu.
Uma senifakele isicelo, sizohlolwa ubuqotho baso.
Uma aboMnyango beneliseka ngesicelo, nizonikezwa izimali.
Isinqumo sinobonelelwa ngokulandela ubukhona bezimali kanye nesidingo saleyo nkonzo.
Umnyango kahulumeni unikeza izimali zosizo lwesabsidi ngezinyanga ezintathu, kuye ngokubuyekeza imisebenzi yaleyo ndawo yezingane.

Phezulu

Izindleko

Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe

Amafomu esicelo atholakala kwihhovisi eliseducane nani lezeNtuthuko yaBantu.

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana

0800 60 10 11


<fn>GOV-ZA.Applicationforasylum.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo semvume yokuba ngumkhoseli obaleke kwelakubo

Isimo



Isicelo sokuba ngumkhoseli obaleke kwelakubo yenziwa ngumenzi wesicelo ukuba emukelwe njengodinga isiphephelo .



Ocela ukukhosela ngumuntu obaleke kwelakubo izwe ngenxa yokwesaba ukuhlukunyezwa , nakhona ofuna ukwamukelwa njengodinga isiphephelo . - kulesi simo eNingizimu Afrika. Umenzi wesicelo ngodinga ukukhosela ngesikhathi isicelo sakhe kusabhekwana naso.



Odinga ukukhosela unikezwa imvume engeke yavuselelwa yokukhosela endaweni okungenwa kuyo eNingizimu Afrika . Imvume ngeyezinsuku ezingu-14 nakhona igunyaza onayo ukubika endaweni eyamukela ababaleki ebizwa ngokuthi yi-Refugee Reception Office eseduzane ukuze enze isicelo sodinga ukukhosela.



Umuntu odinga isiphephelo onikezwe isimo sokuba ngodinga ukukhosela kanye nokuvikelwa ngokulandela umthetho obhekene nabadinga ukukhosela we-Refugee Act, 1998.



Ukuthola olunye ulwazi olunabile ngena kwi-website ethi uMnyango wezaseKhaya.

Inqubo okumele ilandelwe



Odinga ukukhosela, ufaka isicelo ngokwakhe endaweni efanele ye-RRO, lapho okwenziwa khona okulandelayo:
Umenzi wesicelo uyahlolwa kuqala
Kuthatha izigxivizo zeminwe yomenzi wesicelo
Kutholwa umtoliki

Ingxoxo yokuqala nomuntu yenziwa yisikhulu esibizwa i-Refugee Reception Officer, kanti kugcwaliswa ifomu le-BI-1590.
Kuprintwa imvume yodinga ukukhosela, isayinwe, ifakelwe isitembu ebese ikhishelwa odinga ukukhosela.
Imvume esebenza izinsuku ezingu-30, izovumela odinga ukukhosela ukuhlala eNingizimu Afrika isikhashana. Imvume inganwetshelwa ezinye izinsuku ezingu-30 ebese ezinyanga ezintathu.
Ngaphambi kokuba iphelele yisikhathi, imvume yodinga ukukhosela, odinga ukukhosela kumele abikwe kwabe-RRO, ukuze kuzoxoxiswana naye okwesibili, ingxoxo eqhutshwa yisikhulu esibizwa i-Refugee Status Determination Officer .
U-RSDO uyaqhubeka nokwahlulela udaba lwesicelo kanye nokuthatha isinqumo maqondana nesicelo sokukhosela.
Uma enikezwa imvume yokukhosela , odinga isiphephelo kumele enze isicelo se-ID smard card yodinga isiphephelok kunoma yiyiphi indawo ye-RRO ezinsukwini ezingu-15.
Ngemuva kokunikezwa ikhadi, odinga isiphesphelo angenza isicelo kwi-United Nations Convention Travel Document kunoma yiyiphi i-RRO.
Isimo sokuba ngodinga isiphephelo sisebenza iminyaka emibili, kodwa odinga isiphephelo kumele abhale incwadi ecela ukubuyekezwa noma ukunwetshwa kwesimo sakhe sokumba ngodinga isiphephelo, ezinyangeni ezintathu ngemuva kokuba kuphele isikhathi saleyo mvume yodinga isiphephelo.



Umthetho osetshenziswayo



Refugee Act, 1998
Isivumelwano sika-1951, se-UN Convention, esiphathelene nezimo zabadinga iziphephelo
Isivumelwano sika-1969 se-OAU Convention esiphathelene nezinkinga zezimo ezithile eziqondene nabadinga indawo yokuphephela eAfrika
Isivumelwano sika-1967, se-Protocol, esiphathelene nezimo zabadinga iziphephelo
Isivumelwano sika-1993 phakathi kukahulumeni waseNingizimu Afrika ne-UNHCR
Immigration Act, 2002 as amended .



Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi kanye nesikhathi sokwenziwa komsebenzi



Izicelo zingathatha isikhathi sokufinyelela kumaviki ayisithupha .



Izindleko



Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.



Amafomu okumele agcwaliswe



Isicelo sodinga ukukhosela, ku-BI-1590



Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforasylumseekerspermit.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo semvume yokuba ngumkhoseli obaleke kwelakubo

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Isicelo sokuba ngumkhoseli obaleke kwelakubo yenziwa ngumenzi wesicelo ukuba emukelwe njengodinga isiphephelo .

Ocela ukukhosela ngumuntu obaleke kwelakubo izwe ngenxa yokwesaba ukuhlukunyezwa , nakhona ofuna ukwamukelwa njengodinga isiphephelo . kulesi simo eNingizimu Afrika. Umenzi wesicelo ngodinga ukukhosela ngesikhathi isicelo sakhe kusabhekwana naso.

Odinga ukukhosela unikezwa imvume engeke yavuselelwa yokukhosela endaweni okungenwa kuyo eNingizimu Afrika . Imvume ngeyezinsuku ezingu-14 nakhona igunyaza onayo ukubika endaweni eyamukela ababaleki ebizwa ngokuthi yi-Refugee Reception Office eseduzane ukuze enze isicelo sodinga ukukhosela.

Umuntu odinga isiphephelo onikezwe isimo sokuba ngodinga ukukhosela kanye nokuvikelwa ngokulandela umthetho obhekene nabadinga ukukhosela we-Refugee Act, 1998.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Odinga ukukhosela, ufaka isicelo ngokwakhe endaweni efanele ye-RRO, lapho okwenziwa khona okulandelayo:

umenzi wesicelo uyahlolwa kuqala
kuthatha izigxivizo zeminwe yomenzi wesicelo
Kutholwa umtoliki .

Ingxoxo yokuqala nomuntu yenziwa yisikhulu esibizwa i-Refugee Reception Officer, kanti kugcwaliswa ifomu le-BI-1590.
Kuprintwa imvume yodinga ukukhosela, isayinwe, ifakelwe isitembu ebese ikhishelwa odinga ukukhosela.
Imvume esebenza izinsuku ezingu-30, izovumela odinga ukukhosela ukuhlala eNingizimu Afrika isikhashana. Imvume inganwetshelwa ezinye izinsuku ezingu-30 ebese ezinyanga ezintathu.
Ngaphambi kokuba iphelele yisikhathi, imvume yodinga ukukhosela, odinga ukukhosela kumele abikwe kwabe-RRO, ukuze kuzoxoxiswana naye okwesibili, ingxoxo eqhutshwa yisikhulu esibizwa i-Refugee Status Determination Officer .
U-RSDO uyaqhubeka nokwahlulela udaba lwesicelo kanye nokuthatha isinqumo maqondana nesicelo sokukhosela.
Uma enikezwa imvume yokukhosela , odinga isiphephelo kumele enze isicelo se-ID smard card yodinga isiphephelok kunoma yiyiphi indawo ye-RRO ezinsukwini ezingu-15.
Ngemuva kokunikezwa ikhadi, odinga isiphesphelo angenza isicelo kwi-United Nations Convention Travel Document kunoma yiyiphi i-RRO.
Isimo sokuba ngodinga isiphephelo sisebenza iminyaka emibili, kodwa odinga isiphephelo kumele abhale incwadi ecela ukubuyekezwa noma ukunwetshwa kwesimo sakhe sokumba ngodinga isiphephelo, ezinyangeni ezintathu ngemuva kokuba kuphele isikhathi saleyo mvume yodinga isiphephelo.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Refugee Act, 1998

1951 UN Convention relating to the Status of Refugees

1969 OAU Convention Governing the Specific Aspects of Refugee Problems in Africa

Isivumelwano sika-1967, se-Protocol, esiphathelene nezimo zabadinga iziphephelo

1993 Basic Agreement between the Government of South Africa and the UNHCR

Immigration Act, 2002 as amended


Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Izicelo zingathatha isikhathi sokufinyelela kumaviki ayisithupha .

Phezulu

Izindleko

Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe

Application for asylum, BI-1590 Amafomu awatholakali kulayini we-internethi. Sicela uxhumane nehhovisi eliseduze lonyango.

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforatemporarypassport.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo sepasipoti yesikhashana

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Ipasipoti yesikhashana inikezwa abantu baseNingizimu Afrika okumele bahambe ngesikhathi esiphuthumayo kanti futhi abangeke bakwazi ukulindela ipasipoti evamile ukuthi ikhishwe. Ipasipoti yesikhashana isebenza izinyanga ezingu-12. Lapho wenza isicelo sepasipoti yesikhashana, kumele wenze nesicelo sepasipoti yesikhathi eside.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu le-BI-73 kunoma yiliphi ihhovisi lezaseKhaya eNingizimu Afrika.

Khipha:

incwadi echaza ukuthi kungani kudingeka ipasipoti yesikhashana
umazisi wakho noma isitifikedi sokuzalwa
nezithombe ezimbili zosayizi wepasipoti
isitatimende esifungelwe kwabomthetho uma ipasipoti yakho yaseNingizimu Afrika yalahleka noma yebiwa.


Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



South African Passports and Travel Documents Act, 1994

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Kungathatha izinsuku ezingu-5 ukuya kwezingu-10 zokusebenza.

Phezulu

Izindleko

Ipasipoti yesikhashana: Ngu-R85

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for a South African passport or travel document, BI-73

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforatouristpassport.2010-03-25.zu.txt</fn>
Isicelo sepasipoti yomvakashi
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Isicelo sepasipoti yomvakashi yidokhumende edingekayo lapho uvakashela kwelinye izwe noma ubuya ungena eNingizimu Afrika. Ipasipoti yomvakashi inikezwa izakhamizi zaseNingizimu Afrika ezineminyaka engu-16 ukuya kwengaphezulu. Isebenza ukuvakashela kuwo onke amazwe ngaphandle kokuba ifakelwe imibhalo ethize ekhombisa ukungamukeleki . Isebenza iminyaka elishumi ukusukela ngosuku ekhishwa ngalo.

Kumele ube nomazisi noma isitifikedi sokuzalwa ukuze ulwazi ukwenza isicelo. Izicelo zepasipoti yomvakashi kanye nomazisi kungenziwa ngasikhathi sinye nepasipoti yomvakashi, uma ungakwazi ukulinda.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu le-BI-73 ulihambise wena mathupha ehhovisi loMnyango weZangaphakathi . Lihambise kwiNxusa yeNingizimu Afrika noma imission uma wenza isicelo ungaphandle kwezwe.
Kuzothathwa iminwe yakho ukuze irekhodi lakho lifakelwe kwiRejista yoHla lwabantu .
Fakela nezithombe ezimbili zosayizi wepasipoti.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



South African Passports and Travel Documents Act, 1994

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Ipasipoti ingakhishwa kungakapheli amaviki ayithupha .

Phezulu

Izindleko

R176

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for a South African passport or travel document, BI-73

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforavisa.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo se-visa

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

I-visa yimibhalo egxivizwe kwipasipoti esebenzayo yomuntu wangaphandle enikeza lowo muntu wangaphandle igunya lokungena eNingizimu Afrika.

I-visa kumele:

itholakale ngaphambi kokuba umenzi wesicelo asuke ezweni lakubo ukuza eNingizimu Afrika

itholakale ezweni langaphandle nakhona ngeke kwenziwa isicelo kumachweba/izikhumulo zokungena

kumele kwenziwe isicelo sayo kwinxusa noma i-mission yeNingizimu Afrika emazweni lapho iNingizimu Afrika emelwe khona

kwenziwe isicelo kwinxusa noma i-mission yeNingizimu Afrika eseduzane, uma iNingizimu Afrika ingamelwanga ezweni lakini. Lokhu kusebenza nakulabo abanamapasipoti ezikhulu zobunxuswa abadinga izimvume zobudiplomatiki .


Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

gcwalisa ifomu lesicelo se-visa le-BI-84
ipasipoti yakho kumele isebenze isikhathi esingekho ngaphansi kwezinsuku ezingu-30 ngemuva kokuphela kwesikhathi sokuvakasha esihlongozwayo
ipasipoti yakho kumele ibe nekhasi elilodwa elingasetshenziswanga, lapho uyiletha ukuthi izogxivizelwa imvume
imali ebekiwe okumele ikhokhelwe, uma ikhona
isitifikedi sokugonywa, uma lokhu kusebenza
fakela isitatimende noma amadokhumende aqinisekisa inhloso yokuvakasha kwakho kanye nesikhathi sokuvakasha kwakho
khipha ubufakazi bokuthi unemali eyenele
khipha ubufakazi bethikithi elisebenzayo lendiza lokubuyela emuva
kungenzeka kucelwe idiphozithi.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Immigration Act, 2002 , as amended

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Le nkonzo ithatha ukufinyelela kwizinsuku ezingu-10.

Phezulu

Izindleko

R 425

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for a visa, BI-84

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforchangeofgender.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sokushintsha ubulili
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo


Izakhamizi zaseNingizimu Afrika noma abantu abanelungelo lokuhlala unomphela ababeguqula ubulili ngaphambi kokuba umthetho wokubhaliswa kuzalwa nowokushona i-Birth and Death Registration Act, 1992, uqale ukusebenza, bangenza isicelo zokushintsha ubulili babo.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu lesicelo le-BI-526E kunoma yiliphi ihhovisi lezaseKhaya eNingizimu Afrika. Yenza isicelo kwinxusa noma imission uma ungaphandle kwezwe.
Khipha isitifikedi sokuzalwa.
Kwisimo somuntu izitho zakhe zangasese esezishintshiwe ngokuhlinzwa noma ngokunikezwa imithi, angafakela imibiko echaza uhlobo nemiphumela yaleyo nqubo eyenziwe noma ukwelashwa okusetshenzisiwe noma okulungiselelwe ngodokotela abenza leyo nqubo noma abasebenzisa lokho kulashwa.
Kwisimo nesimo, nikeza umbiko ochaza indlela ubulili umuntu angayo okwamanje, ukuthi uhambisane nesicelo. Lo mbiko kumele wenziwe ngudokotela ohlole umenzi wesicelo ukuze aqinisekise ubulili abonakala eyibo.
Khipha umbiko okhishwa ngudokotela wezingqondo oweluleke umenzi wesicelo onikeza imininingwane ephelele yodaba, ikakhulukazi umlando walo, kanye nesimo umuntu abonakala ekuso ngokwemizwa nomqondo maqondana nokushintshwa kwakhe.
Uma umenzi wesicelo eneminyaka engu-16 noma ngaphezulu kwayo, kumele kwenziwe isicelo somunye umazisi .
Kumele kuthathwe izigxivizo zeminwe ukuze kwenziwe isiqinisekiso ngokomthetho, kanye nokufakela ulwazi olusha kwi-HANIS database.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Identification Act, 1997

Alteration of Sex Description and Sex Status Act, 2003

Births and Deaths Registration Act, 1992


Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Le nkonzo ingathatha amaviki angu-8.

Phezulu

Izindleko

R55

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Change of gender, BI-526E
Application for identity document, BI-9


Qaphela: Amafomu awatholakali kulayini we-internethi. Sicela uxhumane nehhovisi eliseduze lonyango.


Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforcitizenbydescent.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sokuba yisakhamuzi ngokuba yisizukulwane
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Umuntu oyisakhamuzi saseNingizimu Afrika ngokuba yisizukulwane ngumuntu owazalelwa ngaphandlek weNingizimu Afrika kubazali omunye wabo owayeyisakhamuzi saseNingizimu Afrika. Ukuzalwa kwengane kumele kubhaliswe ngokulandela umthetho wokubhalisa ukuzalwa nokushona we-Births and Deaths Registration Act, 1992.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu BI-24.
Abazali abangabaseNingizimu Afrika kumele bagcwalise ifomu BI-529.
Maqondana nesimo se-adoption , kumele ufanele umyalelo we-adoption.
Fakela ikhophi yesifitikedi sokuzalwa sangaphandle.
Fakela amakhophi ezitifikedi zomshado womenzi wesicelo kanye nabazali .
Uma umenzi wesicelo ezalwe ngaphandle komshado, bobabili abazali kumele basayine ifomu lobhaliso lokuzalwa ifomu BI-24.
Fakela ubufakazi, uma umzali waseNingizimu Afrika athola ilungelo lokuba yisakhamuzi sangaphandle.
Fakela ubufakazi bokuzalwa bomzali waseNingizimu Afrika.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



South African Act, 1995

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Izicelo zingathatha amaviki ayisithupha ukuya kwangu-8.

Phezulu

Izindleko

Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for determination of status, BI-529
Notice of birth, BI-24


Qaphela: Amafomu awatholakali kulayini we-internethi. Sicela uxhumane nehhovisi eliseduze lonyango.

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.ApplicationfordeterminationofSAcitizenship.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sesinqumo ngokuba yisakhamuzi saseNingizimu Afrika
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Le nkonzo inquma ukuthi ngabe umenzi wesicelo uyisakhamuzi saseNingizimu Afrika ngempela ngaphambi kokuba anikezwe idokhumende kamazisi . Isebenza kubantu ababayizakhamuzi saseNingizimu Afrika kuqala ngaphambik okuba bahambe ezweni nakhona bafisa ukuvuselela izimo zabo zokuba yizakhamuzi. Izicelo zingenziwa ehhovisi laboMnyango wezaseKhaya noma kwinxusa laseNingizimu Afrika noma i-mission uma kwenziwa isicelo ngaphandle.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu le-BI-529.
Gcwalisa incwadi esihloko sithi: 'To whom it may concern'
Gcwalisa ifomu lesicelo elingu: BI-1664 ukugwema ukulahlekelwa yilungelo lakho lokuba yisakhamuzi saseNingizimu Afrika.
Imininingwane yomenzi wesicelo ihlolwa kwiRejista yohla lwabantu kuzwelonke .

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



South African Police Act, 1995

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Izicelo zingathatha isikhathi sokufinyelela kumaviki ayisishagalombili ukuya kwangu-12.

Phezulu

Izindleko

Incwadi ka: To whom: Ngu-R58
Isicelo sokufumbatha ukuba yisakhamuzi saseNingizimu Afrika: Ngu-R128

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



, BI-529
, BI-1664
To whom it may concern letter

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationfordocumentfortravelpurposes.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sedokhumende ngenhloso yokuhamba
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Idokhumende ngenhloso yokuhamba ikhishwa kubenzi bezicelo abakwisimo sokuhlala unomphela kodwa abangakwazi ukuthola ipasipoti ezweni abavela kulo, noma abangenalizwe noma abangababaleki abadinga isiphephelo.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu lesicelo le-BI-73 kunoma yiliphi ihhovisi lezaseKhaya eNingizimu Afrika. Yenza isicelo kwinxusa noma imission uma ungaphandle kwezwe.
Khipha ubufakazi bokuthi ungumhlali wanomphela lapho wenza izicelo.
Akuthathwe izigxivizo zeminwe yakho ukuze irekhodwe kuhla lwabantu bezwe .
Fakela nezithombe ezimbili zosayizi wepasipoti.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



South African Passports and Travel Documents Act, 1994

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Le nkonzo ingathatha ukufinyelela kumaviki angu-6.

Phezulu

Izindleko

R128

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



BI-73

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationfordualnationality.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sokuba yisakhamuzi sezizwe ezimbili
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Isakhamuzi saseNingizimu Afrika esifuna ukuba nesimo sokuba yisakhamuzi sakwelinye izwe kumele senze isicelo kwaboMnyango wezaseKhaya ukuze sikwazi ukuqhubeka nokuba yisakhamuzi saseNingizimu Afrika kodwa sibe sithola isimo sokuba yisakhamuzi sakwelinye izwe. Ukuba nesimo sokuba yisakhamuzi samazwe amabili kusho ukuthi umuntu othathwa njengasakhamuzi sawo womabili amazwe.

Isimo sokuba yasakhamuzi samazwe amabili sinikezwa abantu abangaphezu kweminyaka engu-21.

Yenza isicelo kwinxusa noma imission uma ungaphandle kwezwe.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu lesicelo le-BI-1664 kanye ne-BI-529 kunoma yiliphi ihhovisi lezaseKhaya eNingizimu Afrika.
Khipha umazisi esebenzayo.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



South African Police Act, 1995

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Kungathatha amaviki ayisithupha ukufinyelela kumaviki ayisishagalombili .

Phezulu

Izindleko

R115

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



, BI-1664
Determination of status form, BI-529

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforexemptionfromlossofcitizenship.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sokuba ungalahlekelwa yilungelo lokuba yisakhamuzi
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Isicelo sokuba ungalahlekwa yilungelo, sisiza izakhamuzi zaseNingizimu Afrika ukuthi ziqhubeke nokuba yizakhamuzi zaseNingizimu Afrika ngisho noma ziba yizakhamuzi zakwelinye izwe. Isicelo singenziwa ehhovisi lezindaba zaseKhaya . Yenza isicelo kwinxusa noma i-mission uma ungaphandle kwezwe.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Abenzi zicelo abanenhloso yokuthola ilungelo lokuba yizakhamizi zakwelinye izwe ngaphandle kokulahlekelwa yilungelo labo lokuba yizakhamizi zaseNingizimu Afrika, kumele balandela le nqubo elandelayo:

Gcwalisa amafomu esicelo kule website ethi: BI-1664 and BI-529.
Khipha ikhophi eqinisekisiwe yedokhumende kamazisi wakho yaseNingizimu Afrika noma ipasipoti.
Khipha ikhophi eqinisekisiwe yesitifikedi sokuzalwa saseNingizimu Afrika, kanye nesitatimende esifungelwe kwabomthetho , esichaza ukuthi awunalo elinye ilungelo lokuba yisakhamu kwenye indawo. Onke amakhophi amadokhumende kanye nesitatimende esifungelwe kumele kuqiniswe ngogunyaziwe ukwenza izikontilaki zomthetho ongu-Public Notary, noma ukhomishana wezifungo u-Commissioner of Oaths.

Izakhamizi zaseNingizimu Afrika ezalahlekelwa ngamalungelo azo okuba yizakhamizi, ngemuva kokuthola ilungelo lokuba yisakhamuzi sakwelinye izwe, ngesikhathi bengasezona izingane ezincane ngokomthetho , kanti futhi ngaphandle kokwenza isicelo sokugodlelwa ilungelo, ngaphambi kokuba babeyizakhamizi zakwelinye izwe, zingenza isicelo sokukhishwa kwisibopho .

Abenzi zicelo kumele baladnele le nqubo engezansi:

Bagcwalise amafomu esicelo kule website ethi: BI-1666 and BI-529.
Bafakele ikhophi yesitifikedi selungelo lokuba yisakhamuzi sakwelinye izwe.
Fakela ikhophi eqinisekisiwe ye-ID yaseNingizimu Afrika noma ipasipoti, noma isitifikedi sokuzalwa saseNingizimu Afrika.
Onke amakhophi amadokhumende kumele kuqiniswe ngogunyaziwe ukwenza izikontraki zomthetho ongu-Public Notary, noma ukhomishana wezifungo u-Commissioner of Oaths.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



South African Citizenship Act, 1995

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Le nkonzo ithatha izinsuku ezingu-5 zokusebenza.

Phezulu

Izindleko

R128

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



BI-1664
BI-529
, BI-1666
BI-862

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforexemtionfromincometax.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo sokukhishwa ngaphansi kwesibopho sentela yengeniso

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Ukuphathwa ngendlela ehlukile yokubonelelwa kwezentela kunikezwa izinhlangano ezingasebenzeli inzuzo ezisungulelwe ukuzuzisa umphakathi. Kodwa, lokhu kuphathwa ngendlela ehlukile yokubonelelwa kuyotholakala kuphela kwizinhlangano ezihambisana nokubekwe kumthetho wezinhlangano ezingasebenzeli inzuzo umthetho we-Non-profit Organisations Act, 1997, kanye neminye imithetho ehambelana nalona.

Izinhlangano ezifisa ukwenza isicelo sokukhishwa ngaphansi kwesibopho kumele ziwele ngaphansi kwemikhakha elandelayo:

Inkampani engaphansi kwe-Section 21 we-Companies Act, 1973. Inkampani ye-Section 21 inezivumelwano ezibizwa ama-memorandum and articles of association okuyidokhumende yokusungula, nakhona ibhalise no-Registrar of Companies
I-trust enedokhumende yokusungula kanye ne-trust deed, ebhalise no-Master of the High Court.
Okubizwa nge-association of persons. , elawulwa wumthethosisekelo.

Lapho idokhumende yokusungula ingahambisani nalokho okubekwe kusigaba 30 somthetho we-Non-profit Organisations Act, 1997, isecelo kumele sihambisane nencwadi yokuzimisela ebhaliwe esayinwe ngumenzi besicelo. Ukukhishwa ngaphansi kwesibopho kwesikhathi esedlule, kuzoqhubeka ukusebenza kuze kufike lapho umenzi wesicelo esenikeze inothisi kwabophiko lwezimali eZingenayo abe-South African Revenue Service ngesinqumo ngokulandela umthetho omusha.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Izinhlangano okwamanje ezingakhishiwe ngaphansi kwesibopho sentela yengeniso, zingafakela ifomu lesicelo eligcwalisiwe, kanye namadokhumende afanele asekelayo, kanye nencwadi yokuzimisela ebhaliwe lapho khona abantu abasebenza ngokwezimali abazimisele ukusebenza ngokulandela okubekwe kwisigaba 30 somthetho we-Non-profit Organisations Act, 1997.
Amadokhumende alandelayo kumele ahambisane nesicelo:

kwiNkampani: Fakela ikhophi ye-Memorandum and Articles of Association
kwi-Trust: Fakela ikhophi ye-trust deed kanye nezinye izichibiyelo ze-deeds
kwi-association of persons: Fakela ikhophi yakamuva yomthethosisekelo.

Izinhlangano ezisungulwe ngenhloso yokusiza ngama-scholoarship, amabhasari, kanye nama-award okufunda, ocwaningo kanye nokufundisa, nangaphezu kwamadokhumende angenhla asekelayo, abuye afakelwe nencwadi ebhaliwe yokuzimisela ye-EI 3 Written Undertaking.
Izikole zikahulumeni kanye nezikole ezizimele izikole , izikhungo zemfundo ephakeme, izikole zemfundo yesisekelo yabadala noqeqesho , izikhungo zemfundo eqhubekela phambili i-further education and training , kumele zifakela ikhophi eqinisekisiwe yobhaliso ekhishwa ziphathimandla ezifanele zemfundo ephakeme
Ifomu eligcwalisiwe kanye namadokhumende afanele, kumele kuthunyelwe ku:
The Commissioner: SARS
Tax Exemption Unit
P.O. Box 11955
Hatfield
0028

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Taxation Laws Amendment Act, 2000 as amended by Section 78 of Act 19 of 2001; and Section 63 of Act 30 of 2002 and Section 198 of Act 45 of 2003 njengoba uchibiyelwe ngu-, as amended by Section 78 of Act 19 of 2001; kanye no-Section 63 of Act 30 of 2002, kanye no-Section 198 of Act 45 of 2003)

Nonprofit Organisations Act, 1997

Companies Act, 1973

Income Tax Act, 1962


Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Zonke izicelo ezimukelwe ngabe-Tax Exemption Unit nolwazi olufanele kanye namadokhumende adingekayo asekelayo ayokwamukelwa ngerisidi ekhishwa yikhompyutha emavikini amane ukusukela ngosuku lokufakelwa.

Phezulu

Izindleko

Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for exemption from income tax, EI1 sentela yengeniso

Isibopho sokuzimisela

Isibopho sokuzimisela - Scholarships and bursaries


Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforextension.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo sokungezelelwa isikhathi sokufakela amafomu entela yengeniso

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Umkhokhi wentela angenza isicelo sokungezelelwa isikhathi okumele afakele ngalo ifomu lemali yentela.

Isicelo sokungezelelwa isikhathi sokufakelwa kwemali yentela i-Income Tax Return siyonqatshelwa uma kukhona enye yalezi zimo kwirekhodi lomkhokhi wentela:

Uma ikheli lomtheli-ntela lingaziwa ngabomnyango wezentela yase South Africa.
Uma irekhodi lomtheli-ntela lingakhombisi ukuthi uyathela.
Uma Inkampani noma ikopolesheni ingakhombisi ukuthi iyasebenza.
Uma umtheli-ntela efudukile.
Uma irekhodi lomtheli-ntela likhombisa ukuthi ubhubhile, noma udliwe izimali zonke zakhe.
Uma amaphephe entela alowomnyaka omtheli-ntela asafikile kubomnyango wezentela.
Uma abomnyango wezentela sebethumele incwadi ephuthumayo ifuna umtheli-ntela ukuthi athumele amaphepha akhe entela omnyaka othile.
Uma amaphepha entela engakathunyelwa kanti umtheli-ntela akakhulumisananga nabomnyango wezentela kanti-ke nesikhathi sokuthumela lamaphepha sesidlulile.
Uma imali yentela ingakakhokhwa namalungiselo okweqisa Isikhathi angenziwanga.
Uma amaphepha entela alomnyaka angakakhishwa ngabomnyango wezentela.
Uma umtheli-ntela angafanelanga ukukhokha intela kulomnyaka.
Uma umuntu acela ukwengezelwa Isikhathi esingaphezu kwaleso esibekiwe uma kubhekwa isigaba umtheli-ntela akusona.
Uma amarekhodi omtheli-ntela athuthukiselwa kwesinye isigodi.
Uma amaphephe entela noma imali ye VAT ingakakhokhwa kanti umtheli-ntela akakhulumisananga nabomnyango wezentela kanti-ke nesikhathi sokuthumela lamaphepha sesidlulile noma engacelanga ukuthi adlulise Isikhathi sokuthumela imali ye VAT.
Uma isitatimendi se PAYE, noma amaphepha entela noma imali yentela kungathunyelwanga kanti umtheli-ntela akakhulumisananga nabomnyango wezentela kanti-ke nesikhathi sokuthumela lamaphepha nalezitatimendi sesidlulile noma engacelanga ukuthi adlulise Isikhathi sokuthumela imali yentela.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Faka isicelo sokwengezelwa isikhathi sokukhokha intela ngokuya ku SARS website noma nge e-mail .
Bhala incwadi yokucela ukungezelelwa isikhathi sesipesheli sokukhokha intela , uyiqondise kwabeGatsha le-SARS eliseduzane nawe.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo

Income Tax Act, 1962

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Uma isicelo sesibonelelwe, uzothola inothisi nge-email, ezosebenzisa ikheli le-email olifakele. Uma ungafakeli ikheli le-imeyili, ungaxhumana nabehhovisi leGatsha le-SARS eliseduzane nawe ngemuva kosuku olulodwa lokusebenza.

Phezulu

Izindleko

Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe

Bhalisa ku inthanethi.

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforfamilyreunionscheme.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo semvume yokuhlala unomphela - kwisikimu sokuhlanganisa umndeni

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Le nkonzo isebenza kulowo ozoba nemvume yokuhlala unomphela ofisa ukwenza isicelo semvume yokuhlala unomphela ngenxa yokuba yilunga lomndeni sesakhamuzi saseNingizimu Afrika noma lowo onelungelo lokuhlala unomphela njengenyathelo lokuqala lobudlelwane. Ngenhloso yokuthola ilungalo lokuhala unomphela, amalunga omndeni njengenyathelo lokuqala lobudelwane bachazwa njengalabo bobuhlobo begazi noma izingane ezinikezelwe ngokomthetho yinkantolo ukunakekelwa noma abazali ozothathele ngokomthetho ukubanakekela noma abazali ngokushonelwa noma ngokwehlukana kwabazali .

Izicelo zingenziwa ehhovisi laboMnyango wezaseKhaya noma kwinxusa laseNingizimu Afrika noma i-mission uma kwenziwa isicelo ngaphandle.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu lesicelo, i-BI-947 no-BI-29.
Isakhamuzi saseNingizimu Afrika noma umhlali unomphela kumele afakele isibopho sokuzimisela maqondana nezimali, ezokwelaphisa kanye nokunakekela umenzi wesicelo. Kodwa lapho isihlobo kungumzali wengane esencane ngeminyaka, asikho isidingo sokwenza isibopho sokuzimisela.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Immigration Act, 2002 , as amended

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Asikho isikhathi esibekiwe sale sevisi.

Phezulu

Izindleko

R1 520

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for permanent residence permit , BI-947

Power of attorney in respect of an application/extension of immigration permit or temporary residence, BI-29 maqondana nesicelo kwimvume yokuhlala isikhashana noma yokuhlala unomphela)


Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationformaintenanceorder.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sesondlo





Isimo

Isondlo yimpoqo yokuhlinzeka omunye umuntu, isibonelo abasebancane ngeminyaka, ngendlu, ukudla, okokwembatha, imfundo, unakekelo lwezempilo ngemithi, noma ngezindlela ezifanele zokuhlinzeka umuntu ngalezi zinto ezifanele. Lo msebenzi wangomthetho ubizwa ngokuthi yi-'duty to maintain' , noma i-'duty to support' .



Wubani okumele anakekele ?



Umsebenzi wokondla ubekwa ngokulandlela ubuhlobo begazi, ukwamukela ingane engeyona eyakho ngokuzalwa , noma ukuthi abantu baganene.



Ingane kumele yondliwe noma inakekelwe ngu/ngo

abazali bayo, ngisho noma bashadile noma kabashadile, abahlalisanayo, abehlukene, abadivosile, ababandakanya abazali abamukele ingane okungeyona eyabo ngokuzalwa ukuyinakekela; kanye/noma
ogogo noma omkhulu wabyo, ngisho noma abazali babeshadile noma babengashadile. Kodwa lokhu, kuyehluka kudaba nodaba.



Umsebenzi wokondla ilunga lomndeni alipheleli nje ekondleni ingane. Ilunga lomndeni, ngisho noma lineminyaka emingaki, lingacela noma yiliphi ilunga lomndeni ukulondla, kodwa uma kuhlangatshezwane nezimo ezilandelayo:

Ilunga lomndeni elikleyima isondlo, lingakwazi ukuzinakekela ngokwalo.
Ilunga lomndeni lapho okufunwa kulo isondlo, likwazi ukuba kwisimo sokondla.
Yiziphi izindleko ezingakleyimiwa?

Ungafuna ukusekelwa ngesizathu esibambekayo ukunikeza ingane noma umuntu onelungelo lokondliwa ukuthi aphile kwisimo esifanele nokukhula okufanele. Lokhu kubandakanya ukuhlinzeka ngezinto ezifanele ezifana nokudla, okokwembatha nendawo yokuhlala kanye nokukhokhela imali yemfundo yangempela. Inkantolo ingakhipha umyalelo wokuthi ubaba akhiphe imali yezindleko zonakekelo lwengane ukusukela usuku eyazalwa ngalo ukufinyelela kusuku umyalelo okhishwa ngalo. Inkantolo inganikeza umyalelo wokuthi kukhokhelwe izindleko zemithi, noma inganikeza umyalelo wokuthi ingane ibhaliswe kwisikimu sonakekelo lwempilo ngemithi i-medical scheme somunye wabathintekayo kulolu daba. Ukuze inkantolo ikwazi ukukhipha umyalelo ofanele nolungile, bobabili kumele banikeze inkantolo ubufakazi bezindleko zabo.



Umbono wakho ngokuziphatha komunye umzali akunamthelela kwilungelo lengane lokunakekelwa. Kusafanele ukhokhe isondlo, ngisho noma ngabe omunye umzali

usebuye washada;
usenobudlelwane nomunye umuntu;
akakuvumeli ukuthi ubone izingane; noma
omunye kwababili ubuye waba nezinye izingane.

Umsebenzi wakho wokunakekela ingane awunamthelela kwilungelo lakho lokubona ingane, lokhu kuphatha njengezinto ezehlukene. Nangaphezu kwalokho, izingane ngakolunye uhlangothi azinamthelela womsebenzi wokudla. Kodwa, inani lesondlo okumele likhokhelwe lingashintshwa yinkantolo uma omunye kwababili elatha isicelo sokwenza lokho.



Ukuthola olunye ulwazi ngena kwi-website yoMnyango wezoBulungisa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo.



Izinyathelo okumele zilandelwe

Yenza isicelo sesondlo enkantolo kamantshi kudistriki ohlala kuyo.
Uma ungabaza, inkantolo yendawo izokutshela ukuthi yiyiphi inkantolo okumele wenze kuyo isicelo sesondlo.
Hamba uye enkantolo efanele ebese ugcwalisa nokufakele i-Form A: Application for a maintenance order.
Nangaphezulu kwefomu eligcwalisiwe, nikeza ubufakazi bengeniso wakho wenyanga kanye nezindleko, okufane namarisidi okuthenga ukudla, ugesi kanye/noma ukukhokhela irente.
Inkantolo izobeka usuku lapho wena kanye nommangalelayo okumele niye ngalo enkantolo.
Isikhulu sezondlo kanye nomphenyisisi uzophenya ikleyimu yakho kanye nokubheka izimo zakho.
Inkantolo izokhipha amasamanisi kummangalelwa ukuze avele ekantolo ngosuku oluthile ukuxoxisana ngodaba.
Ummangalelwa angakhetha uuthi avume ukukhokhela isondlo esifunwayo noma ukuya enkantolo ukuyophikisana nalolu daba.
Uma ummangalelwa evuma ukukhokha isondlo esifunwayo, umantshi uzobuyekeza amadokhumende afanele. Ebese ekhipha umyalelo, kanti futhi angathatha isinqumo sokwenza lokho ngaphandle kokuthi abathintekayo bobabili bavele enkantolo.
Uma umuntu okufanele akhokhe isondlo engavumi ukukhipha isondlo, kumele avele enkantolo, lapho khona okuzolalelwa ubufakazi obuvela kubo bobabili abathintekayo.
Uma ikantolo ithola ukuthi kumele akhokhe isondlo, ikantolo izokwenza umyalelo wokuthi akhipha malini. Inkantolo izobeka nokuthi isondlo sizokhishwa nini futhi kanjani.
Inkantolo ingakhipha umyalelo wokuthi imali ikhishwe ngenye yezindlela ezilandelayo:
Ehhovisi likamantshi wendawo, noma kwamanye amahhovisi ombuso abekelwe lenhloso
Kwi-akhawunti yebhangi noma kwi-building society yalowo muntu othintekayo
Ikhishwe iqondiswe ngqo kulowo muntu okumele athole imali
Ngomyalelo wokuthi imali kumele idonswe emholweni wommangalelwa, idonswe ngumqashi wommangalelwa, okumele akhokhele isondlo, ngokulandela umthetho wezondlo we-Maintanance Act, 1998


Imithetho nemigomo

Maintenance Act, 1998 and related Regulations )

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Nizophathwa ngokulinganayo, ngobuntu kanye nesithunzi.
Izikhalazo zizobonelelwa ngokushesha ngendlela enomphumela ngendlela okungakhonakala ngayo.
Asikho isikhathi esibekiwe sale nkonzo . Yonke inqubo, ukusukela ekufakelweni kwesicelo ukufinyelela lapho uthola khona imali yesondlo, ingathatha amaviki ambalwa, kuye ngokusebenzisana kwezinhlangothi zombili zabathintekayo.
Ofakazi abahambela ukulalelwa kodaba, okubandkanya abantu abafuna isondlo, bangathola imali ebekiwe yesondlo kanye nezindleko zokuhamba. Kodwa, inkantolo izothatha isinqumo ngokubona kwayo ukuthi ngabe lawo ma-alawensi azokhokhelwa umuntu owenze isimangalo nesicelo somyalelo.
Umuntu ocela isondlo kumele enze isicelo kusikhulu sezondlo ngokukhokhela imali yofakazi.

Izindleko

Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.

Amafomu okumele agcwaliswe

Form A: Application for Maintenance Order
Form B:Substitution or Discharge of existing Maintenance Order
Form C1: Subpoena in terms of Section of the Maintenance Act, 1998
Form C2: Subpoena in terms of Section of the Maintenance Act, 1998
Form D: Notification to admit Statements by Witnesses
Form E: Maintenance Order in terms of section 16 of the Maintenance Act, 1998
Form F: Notice to make Maintenance Payments on behalf of person against whom Maintenance Order was made
Form G: Consent and Maintenance Order in terms of section 17 read with Section 16 of the Maintenance Act, 1998
Form H: Order by Default and Notice in terms of Section 18 read with Section 16 of the Maintenance Act, 1998
Form I: Application for Variation/Setting Aside of an Order by Default in terms of Section 19 of the Maintenance Act, 1998 somthetho wezondlo)
Form JForm J: Subpoena in terms of Section of the Maintenance Act, 1998 somthetho wezondlo)
Form K: Application for Enforcement of Maintenance or other Order in terms of Section 26 of the Maintenance Act, 1998
Form L: Warrant of execution against Property in terms of Section 27 of the Maintenance Act
Form M: Application for Variation/Setting Aside of an Order by Default in terms of Section 27 of the Maintenance Act, 1998 somthetho wezondlo)
Form N: Application for Suspension, Amendment or Rescission of an Order for the attachment of Emoluments in terms of Section 28 of the Maintenance Act, 1998 somthetho wezondlo)
Form O: Subpoena in terms of Section of the Maintenance Act, 1998
Form P: Application for Suspension, Amendment or Rescission of an Order for the attachment of Emoluments in terms of Section 30 of the Maintenance Act, 1998 somthetho wezondlo)
Form Q: Complaint of Failure to Comply with a Maintenance Order for purposes of Section 31 of the Maintenance Act, 1998 somthetho wezondlo)



Imininingwane yokuxhumana



Xhumana naboMnyango wezoBulungisa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo:


<fn>GOV-ZA.Applicationfornaturalisation2.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo somuntu wangaphandle ukuba yisakhamuzi
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Noma wubani onemvume yokuhlala unomphela eNingizimu Afrika ukufanele ukwenza isicelo sokuba yisakhamuzi saseNingizimu Afrika ngenqubo ebizwa i-naturalisation ngemuva kweminyaka emihlanu yokuba yisakhamuzi esihlala unomphela.

Noma wubani oshade nesakhamuzi saseNingizimu Afrika ukufanele ukuba yisakhamuzi esivela kwelinye izwe ngemuva kweminyaka emibili ngemuva kokuthola imvume yokuhlala unomphela ekhishwe lapho eshada.

Ingane eneminyaka engu-21 enemvume yokuhlala unomphela ikufanele ukuba yisakhamusi esivela kwelinye izwe, masishane ngemuva kokuba kukhishwe imvume.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu lesicelo le-BI-63 kanye ne-BI-757 kunoma yiliphi ihhovisi lezaseKhaya. Yenza isicelo kwinxusa noma imission uma ungaphandle kwezwe.
Khipha imvume yokuhlala unomphela esebenzayo noma i-exemption .
Gcwalisa ifomu le-SAP kanye nesethi ephelele yezigxivizo zeminwe ukuthola isitifikedi sokuba msulwa sasemaphoyiseni.
Fakela ifomu eligcwalisiwe le-BI-9 nesethi ephelele yezigxivizo zeminwe kanye neithombe ezimbili zosayizi we-ID uma uneminyaka engaphezu kwengu-15. Lokhu kwenzelwa ukuthi uthole umazisi ngemuva kokuba kwemukelwe isicelo sakh sokuba yisakhamuzi sezwe kodwa esivela kwelinye izwe.
Umzali obhekene nengane angenza isicelo egameni lengane esencane ngeminyaka emthethweni noma kunini lapho lowo osemncane ehlala eNingizimu Afrika unomphela ngokusemthethweni.
Abenzi bezicelo izicelo zabo ezemukelwe, bazocelwa ukusayina i-Declaration of Allegiance bazokhishelwa i-naturalisation certificate , kanye nenombolo ye-R .
Umazisi izokhishwa ebese ithunyelwa umenzi wesicelo.
Abenzi bezicelo izicelo zabo ezingamukelwanga bazokwaziswa ngokufanele.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



South African Police Act, 1995

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Izicelo zingathatha izinyanga ezingu-2 ukuya kwezingu-4.

Phezulu

Izindleko

Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



, BI-63
, SAP
Residence questionnaire, BI-757

Qaphela: Amafomu awatholakali kulayini we-internethi. Sicela uxhumane nehhovisi eliseduze lonyango.

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforpermanentresidenceextraordinaryskill.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo semvume yokuhlala unomphela - kwabanamakhono anqabile
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Le nkonzo isebenza kuphela kubantu abanamakhono noma amakhwalifikheshini anqabile. Izicelo zingenziwa ehhovisi laboMnyango wezaseKhaya noma kwinxusa laseNingizimu Afrika noma i-mission uma kwenziwa isicelo ngaphandle. Asikho isidingo sokukhombisa ukuthi unikezwe umsebenzi ezweni.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu lesicelo, i-BI-947 no-BI-29. Ukuze ukhombise aboMnyango ukuthi unamakhono noma amakhwalifikheshini anqabile , kumele ufakele incwadi evela kumkhakha kahulumeni wangaphandle noma waseNingizimu Afrika, noma kwisikhungo semfundo esemukelekile nekudala sikhona saseNingizimu Afrika, isikhungo sezamasiko, noma inhlangano yebhizinisi eqinisa ukuthi unamakhono noma amakhwalifikheshini ayinqayizivela nanqabile.
Fakela i-curriculum vitae kanye nobunye ubufakazi bamakhono kanye/noma amakhwalifikheshini anqabile.
Ukuze uqinise isicelo sakho, ungafakela nama-testimonial abuya kubaqashi bakho bakudala.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Immigration Act, 2002 , as amended

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Asikho isikhathi esibekiwe sale nkonzo .

Phezulu

Izindleko

R1 520

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for permanent residence permit

Power of attorney in respect of an application/extension of immigration permit or temporary residence maqondana nesicelo kwimvume yokuhlala isikhashana noma yokuhlala unomphela).


Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforpermanentresidencepermitrefugees.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo semvume yokuhlala unomphela - kubabaleki abadinga ukukhosela

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Le nkonzo isebenza kumuntu owemukelwe njengombaleki odinga ukukhosela eNingizimu Afrika. Izicelo zingenziwa ehhovisi eliseduzane labezindaba zaseKhaya kwisifundazwe ohlala kuyo Kumele ube usebe nesimo sokuba ngumkhoseli iminyake emihlanu ukuze wenze isicelo.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Thola isiqiniseko seKomiti elihlala limile lababaleki abadinga ukukhosela i-Standing Committee for Refugee Affairs, elichaza ukuthi kubonakala sengathi uyohlala njalo ungumbaleki odinge ukukhosela unomphela.
fakela incwadi efungelwe kwabomthetho i-afidavithi yawo wonke amagama owasebenzisayo
gcwalisa ifomu lesicelo, i-BI-947 no-BI-29E.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Immigration Act, 2002 , as amended

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Asikho isikhathi esibekiwe sale nkonzo.

Phezulu

Izindleko

R1 520

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for permanent residence permit, BI-947

Power of attorney in respect of an application for a temporary or permanent residence permit, BI-29E maqondana nesicelo kwimvume yokuhlala isikhashana noma yokuhlala unomphela, BI-29)


Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforpermitownbusiness.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo semvume yokuhlala unomphela - kumnikazi webhizinisi

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Le nkonzo isebenza kumuntu wangaphandle onenhloso yokuzosungula ibhizinisi eNingizimu Afrika; noma osevele enemvume yebhizinisi ukuqhuba ibhizinisi ezweni; noma onenhloso yokuzotshala izimali kwibhizinisi elikhona ezweni.

Izicelo zingenziwa kunoma yiliph ihhovisi laboMnyango wezaseKhaya kwiprovinsi onenhloso yokuqhuba ibhizinisi kuso. Yenza isicelo kwinxusa noma i-mission uma ungaphandle kwezwe.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu lesicelo, i-BI-947 no-BI-29.
U-chartered accountant osebenza egameni lakho kumele afakele isiqiniseko sokuthi ngempela ifakelwe imali elingana umkhawulo obekiwe ezincwadini webhizinisi. Umkhawulo wemali okunqunywe ukuthi ifakelwe yinani lika-R2,5 miliyoni kanti futhi leli nani lingabekelwa eceleni kuphela noma liphungulwe uma lokhu kuzobonelela izidingo zesizwe , noma uma kucela aboMnyango wezoHwebo neZimboni ukwenze njalo.
Uma sekutholakele imvume yokuhlala unomphela, kumele uvuselele isiqiniseko se-chartered accountant eminyakeni emibili ngemuva kosuku lokukhishwa kwemvume yokuhlala unomphela, kanti futhi kweminye iminyaka emithathu ngemuva kwalokho. Ukuhluleka ukulandela lo mbandela kuyoba nomphumela wokuthi imvume yakho yokuhlala unomphela iphele.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Immigration Act, 2002 , as amended

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Asikho isikhathi esibekiwe sale sevisi.

Phezulu

Izindleko

R1 520

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for permanent residence permit , BI-947

Power of attorney in respect of an application/extension of immigration permit or temporary residence, BI-29 .


Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforrecognitionofavarietylisting.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sokwamukelwa kwenhlobo yesitshalo
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Ngaphambi kokwenza izinqanyana zokwandisa izitshalo zanoma yiyiphi inhlobo yezitshalo, ezimenyezelwe kumthetho wokuthuthukiswa kwezitshalo we-Plant Improvement Act, 1976, ngena kwi-website ethi:, ezingathengiswa eNingizimu Afrika, ukuhleleka kwalezo nhlobo, kumele kubandakanye okulandelayo okutholakala kwi-website ethi): Variety list.

AboMnyango wezoLimo bagcina uhla lwezinhlobo ezibalulekile zezitshalo ezehlukene zemifino nezithelo zezolimo. Ukubika izitshal ngenhloso yokulandela umthetho kanye nokubandakanywa kwazo kuhla lwezinhlobo zezitshalo kwenziwa ngesicelo. Okulandelwayo wukubaluleka kwenhlobo yesitshalo kwezomnotho weNingizimu Afrika.

Noma yimuphi umuntu noma isikhungo angenza isicelo sokwamukelwa kwenhlobo. Inhlobo iyemukeleka ukuze ifakelwe kuhla lwezinhlobo uma ilandela izidingo zenqubo ye-DUS emele okulandelayo and if the variety has an acceptable denomination- .

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Hambisani nokulandelayo ku-Registrar for Plant Improvement :

ifomu eligcwaliswe ngokuphelele application form
a technical questionnaire
izimali ezibekiwe okumele zikhokhelwe isicelo nohlolo
imbewu noma izinqanyana ezisetshenziselwa ukwandisa izitshalo
isigunyaziso esibhaliwe somnikazi, uma ungeyena umtshali owandisayo, inhlobo ekhethiwe noma yathuthukiswa.



Sicela ucacise kwi-questionnaire uuthi lenhlobo kumele iqhathaniswe naziphi izinhlobo ezaziwayo eNingizimu Afrika, izinhlobo ezintsha kumele ziqhathaniswe ukubona ukwehluka kwazo.
Kukhona izinsuku ezibekiwe okumele kufakelwe ngazo amadokhumende kanye namametheriyali ezingxenye ezisetshenziswa ukwandisa, ukuze zifakelwe ku-Registrar . Lezi zinsuku, amanani ematheriyali okwenziwa izinqanyana zokwandisa izitshalo, nalapho okumele zidiliviwe khona, kutholakala lapho kucelwa ku-Registrar.
Uma kudingeka ukuvikeleka ngokulandela amalungelo abandisi bezitshalo , abenzi bezicelo belulekwa ukufaka izicelo kanye-kanye ukonga isikhathi kanye nemali.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo

Plant Improvement Act, 1976

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Inqubo yokufakelwa kuhla kwezinhlobo, izothatha okungenani isikhathi esisoswa sesizini yokutshala nokukhula kwezitshalo.

Phezulu

Izindleko

Imali yokukhokhela isicelo maqondana nokwamukelwa kwenhlobo: Ngu-R790
Imali yohlolo ukuze inhlobo yamukelwe:

kwi-Category A : Ngu-R900
kwi-Category B Ngu-R1 100
kwi-Category C : Ngu-R1 900



Isicelo sokuguqula noma sokungezelela noma ukwehlukanisa izinhlobo, esezivele zikhona, ezibandakanyiwe kuhla: Ngu-R1 500

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



, PBR/VL 2004
Technical questionnaire

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforregistrationasamanufacturerunderagoa.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sobhaliso njengomkhiqizi phansi kwe-AGOA

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Le nkonzo inikeza ulwazi ngokuthi ungenza kanjani ukubhalisa njengomkhiqizi ngaphansi komthetho nesivumelwano somthetho we-African Growth and Opportunity Act wase-United States of America kanye nabophiki lwezimali Ezingenayo i-South African Revenue Service . Umthetho unikeza izikhuthazo ezibonakalayo kumazwe ase-Afrika ukuqhubeka nemizamo yawo ukuvula iminotho yawo kanye nokwakha izimakethe ezikhululekile.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Thola ifomu lesicelo kwi-inthanethi noma emahhovisi e-SARS aseduzane nawe.
Ifomu lesicelo kumele ligcwaliswe ngumenzi wesicelo, hhayi omunye umuntu wesithathu , ngaphandle kwalokho, isicelo ngeke sabonelelwa.
Sicela ubheke kumkhombandlela wokwenza isicelo ukukusiza kwinqubo yelayisense.
Kwisigaba esbhekene nezinhlobo zamaKlayenti

bheka umkhiqizi kwi-AGOA checkbox ngaphansi kwe-registration .

Kwisigaba se-Manufacturer for AGOA Particulars, chaza

igama ibhizinisi elisebenzisayo:
indawo lapho ibhizinisi elitholakala khona
Igama lomgwaqo kanye nenombolo yebhizinisi
I-suburb lapho ibhizinisi elitholakala khona
Idolobhakazi noma idolobha lapho ibhizinisi elitholakala khona; kanye
ikhodi lomgwaqo we-suburg lapho ibhizinisi elitholakala khona.

Isigaba se-Authority to Apply kumele sigcwaliswe ngusobhizinisi oyedwa , udayirektha, ophathina, ilunga, utrustee, noma umuntu omeneja ibhizinisi, lapho enza isicelo sobhaliso yomkhiqizi wesipesheli we-AGOA kwezentela yezimpahla ezingenayo neziphumayo.

Igama lomenzi wesicelo noma igama lobhaliso lebhizinisi, hhayi igama inhlangano eqhuba ngalo ibhizinisi kumele kube yilona elivela kulesi sigaba.
lapho khona kunalolu phawu lwe (), susa lokho okungasebenzi.

Kwisigaba se-Declaration, chaza okulandelayo:

onobumba bokuqala bamagama kanye nesibongo somuntu owenza isicelo selayisense.
isikhundla somuntu owenza isicelo, isibonelo, uDayirektha, uMininjela noma Umnikazi
umuntu owenza isicelo kumele asayini ifomu lesicelo
usuku okusayinwe ngalo isicelo
indawo lapho okusayinwe khona isicelo.

Gcwalisa ifomu lesicelo kanye nokulifakele ehhovisi eliseduzane nawe le-South African Revenue Service Customs and Excise.
Hambisa namakhophi ezitifikedi zakho zokuqala eziqinisekisiwe zamadokhumende alandelayo, kwifomu lesicelo:

isitifikedi sobhaliso yebhizinisi esinikezwe ngu-Registrar of Companies, noma u-Master of the Court uma kuyi-Trust
isinqumo noma ukuvuma noma elinye ugunya kuye ngalokho isimo esiyikho
imvume yoMnyango wezoHwebo i-Department of Trade and Industry, uma lokhu kusebenza lapha
i-formulae uma wenza isicelo ngaphansi kwe-rebate item 607.04.10, 607.04.10, 607.04.10 and 607.04.10
Omazisi uma uyisakhamuzi saseNingizimu Afrika
Amadokhumente amaphasipoti uma:

ungeyena umhlali
i-close corporation noma i-trust - onke amalunga, ophathina noma o-trustee
inkampani - bonke odayirektha, okubandakanya udayirektha onguminijela kanye nodayirektha wezezimali.



Phezulu

Umthetho osetshenziswayo

Customs and Excise Act, 1964

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Asikho isikhathi esibekiwe sale nkonzo .

Phezulu

Izindleko

Le nkonzo itholakala mahhala.

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Licensing/Registration of custom and excise clients, DA185

Client Type 4 - Manufacturer Under AGOA, DA185.04

Security particulars, DA185.C


Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.ApplicationforregistrationofGroup2fertilizer.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sobhaliso yomanyolo e-Group 2
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Bonke omanyolo ababuya ngaphandle, abenziwa noma ukukhiqizwa noma ukuthengiswa eNingizimu Afrika, kumele babhaliswe ngaphansi komthetho we-Registrar Act 36 of 1947. Umenzi wesicelo kumele abe ngumuntu ngokomthetho , isibonelo uJohn Peter Citizen T/A oqhuba ibhizinisi ngegama elithi: Diepsloot Stud.

Inkampani yaphesheya ngeke yakwazi ukwenza isicelo sokubhalisa eNingizimu Afrila. Zinkampani ezibhalise lapha ezweni kuphela, isakhamuzi saseNingizimu Afrika, noma inhlangano esemthethweni ebhalise eNingizimu Afrika engenza isicelo somanyolo .

Omanyolo be-Group 2, yilabo abaqukethe ama-macro nama-micro organisms njengesithako esikhulu, esibuye saziwe nangelokuthi ama-organic fertilizers.
Ubhaliso izonikezwa kuphela uma, ngesikhathi sobhaliso:

ukudidiyelwa komanyolo okukhulunywa ngakho, kungeke kwahluka kudidiyelo olubhalisiwe
imininingwane kanye namagama amukelwe kwilebuli noma kumphongolo ngeke kwaguqulwa ngaphandle kwemvume ebhaliwe ka-Registrar
imibandela ebekiwe ngesikhathi sobhaliso kumele ilandelwe
ubhaliso okukhulunywa ngalo ngeke lwadluliselwa kwabanye
osayizi bezikhwama noma bemiphongolo ngeke bashintshwa ngaphandle kwemvume ebhaliwe ebuya ku-Registrar.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Isicelo sobhaliso lokudla kwemfuyo kanye nomanyolo kumele sibe nalokhu incwadi ehambisana nesicelo ebuya kulowo obhalisile, noma kulowo oqokelwe ukumela obhalisile. Incwadi kumele ibandakanye nokulandelayo:

igama le-product
inombolo yobhaliso uma iproduct isibhalisiwe
isizathu sokuthumela isicelo
incwadi yokuvuma uma kudingeka imvume kulowo obhalisile
inani lemali okumele ikhokhelwe
amasheke athunyelwa odwa angahambi nesicelo kumele ahambisane nencwadi yencazelo
isitifikedi sohlaziyo noma idata sheet .

Amafomu esicelo kumela afakelwe kwizicelo ezintsha kanye nezichibiyelo kubhaliso olukhona, okubandakanya nokushintsha kwe-formulation; fakela amafomu amabili u gcwalise ifomu ngokugcwele, ngaphandle kokuchaza ngezicelo ezedlule, inombolo yekhasi noma amanye ama-product . Enye kungaba yikhophi).
Umuntu oqokwe ngokomthetho, okumele kube nguye ozoxhumanisa inkampani no-Registrar, kumele asayine amafomu ezicelo.
Igama kanye nenombolo yobhaliso ye-product kumele isetshenziswe njengoba kuchaziwe kwisitifikedi sobhaliso . Noma yiluphi ushintsho, ngisho noma luluncane kangakanani, luzothathwa njengesichibiyelo.
Fakela amafomu ezicelo kwihhovisi lezokuphatha. Ukuhambisa amafomu kuma-Technical Adviser, kuzochitha isikhathi ngokubambezela inqubo.
Amalebuli esikhashana:

afakele ngamabili
bhala ngeSingisi noma nge-Afrikaans. Asikho isidingo sokuba namalebuli aprintwe ngazo zombili izilwimi.
kumele abhalwe ngokucacile; ngokulandela iformat eyiyo
musa ukufakela izinombolo kwizixwayiso kanye nezeluleko zokuphepha
yonke imininingwane kumalebuli kumele ihambelane ncamashi naleyo efakelwe kwifomu lesicelo.


Thumela isicelo sakho kanye nemali kwi-Registrar of Act 36 of 1947.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo

Fertilizers, Farm Feeds, Agricultural Remedies and Stock Remedies Act, 1947

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Ubhaliso kamanyolo , ingathatha izinyanga ezintathu ukuya kwezine.

Phezulu

Izindleko

R2 420

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for the Registration of a Group 2 Fertilizer

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforregistrationofanexporter.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo sokubhalisela ukubangumthumeli wempahla nezinto ezithile kumazwe angaphandle

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Le nkonzo inikeza ulwazi ngokuthi kumele wenze kanjani ukubhalisa njengothumela impahla ngaphandle kwezwe nabophiki lwezimali Ezingenayo i-South African Revenue Service.

Ifomu lesicelo kumele ligcwaliswe ngumenzi wesicelo, hhayi omunye umuntu wesithathu , ngaphandle kwalokho, isicelo ngeke samukelwa.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Sicela ubheke kumkhombandlela wokwenza isicelo ukukusiza kwinqubo yelayisense.
Kwisigaba esbhekene nezinhlobo zamaKlayenti :

bheka kwi-Importer checkbox, ngaphansi kwe-registration.

Isigaba se-Exporter Particulars, sichaza:

igama ibhizinisi elisebenzisayo
igama nenombolo yomgwaqo webhizinisi
igama kanye nenombolo ye-floor yebhilidi lapho ibhizinisi elisebenzela khona
i-suburb lapho ibhizinisi elitholakala khona
Idolobhakazi noma idolobha lapho ibhizinisi elitholakala khona
ikhodi leposi ye-suburb lapho ibhizinisi elitholakala khona
ngubani ozobhekana nokubhala kanye nokufakela amadokhumende kwabe-South African Revenue Service
nokuthi ngabe uzobhala amadokhumende uwafakele, noma kuzoqokwa i-agent ezokwenza lokho
nokuthi uchaze ukuthi ngabe uzothumela impahla kwelase-United States of America ngaphansi kwesivumelwano se-AGOA.

Isigaba se-Authority to apply, kumele sigcwaliswe ngumenzi wesicelo lapho enza isicelo sobhaliso njengomuntu osebenzisa isaphulelo .

Igama lomenzi wesicelo noma igama lobhaliso lebhizinisi, hhayi igama inhlangano eqhuba ngalo ibhizinisi kumele kube yilona elivela kulesi sigaba.
Lapho khona kunalolu phawu lwe (), susa lokho okungasebenzi.

Kwisigaba se-Declaration, chaza okulandelayo:

onobumba bokuqala bamagama kanye nesibongo somuntu owenza isicelo selayisense
isikhundla somuntu owenza isicelo, isibonelo, uDayirektha, uMininjela noma Umnikazi
umuntu owenza isicelo kumele asayine ifomu lesicelo
usuku okusayinwe ngalo isicelo
indawo lapho okusayinwe khona isicelo.

Gcwalisa ifomu lesicelo ebese ulifakela ehhovisi eliseduzane nawe le-South African Revenue Service Customs and Excise.
Fakela amakhophi aqinisekisiwe okuqala okulandelayo:

isitifikedi sobhaliso yebhizinisi esinikezwe ngu-Registrar of Companies, noma u-Master of the Court uma kuyi-Trust.
isinqumo noma ukuvuma noma elinye igunya kuye ngalokho isimo esiyikho
imvume yoMnyango wezoHwebo i-Department of Trade and Industry, uma lokhu kusebenza lapha
i-formulae uma wenza isicelo ngaphansi kwe-rebate item 607.04.10, 607.04.10, 607.04.10 and 607.04.10
omazisi kwizimo lapho beyizakhamizi zaseNingizimu Afrika noma amadokhumende amaphasipoti kubantu abangebona abahlali ku-:

umuntu siqu
i-close corporation kanye ne-trust - onke amalunga noma ophathina noma o-trustee
Inkampani - bonke odayirektha, okubandakanya u-Managing Director kanye no-Financial Director.



Phezulu

Umthetho osetshenziswayo

Customs and Excise Act, 1964

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Asikho isikhathi esibekiwe sale nkonzo .

Phezulu

Izindleko

Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for Registration / Licensing of Customs and Excise Clients, DA 185

Registration Client Type 4A2 - Exporter, DA 185.4A2


Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana




<fn>GOV-ZA.Applicationforregistrationofanimporter.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo sobhaliso njengongenisa impahla ezweni

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Le nkonzo inikeza ulwazi ngokuthi kumele wenze kanjani ukubhalisa njengongenisa impahla ebuya ngaphandle nabophiki lwezimali Ezingenayo iSouth African Revenue Service .

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Ifomu lesicelo kumele ligcwaliswe ngumenzi wesicelo, hhayi omunye umuntu wesithathu , ngaphandle kwalokho, isicelo ngeke sabonelelwa.
Sicela ubheke kumkhombandlela wokwenza isicelo ukukusiza kwinqubo yelayisense.
Kwisigaba esbhekene nezinhlobo zamaKlayenti :

bheka kwi-Importer checkbox, ngaphansi kwe-registration.

Isigaba se-Importer Particulars, sichaza:

igama ibhizinisi elisebenzisayo
igama nenombolo yomgwaqo webhizinisi
igama kanye nenombolo ye-floor yebhilidi lapho ibhizinisi elisebenzela khona
i-suburb lapho ibhizinisi elitholakala khona
Idolobhakazi noma idolobha lapho ibhizinisi elitholakala khona
ikhodi lomgwaqo we-suburb lapho ibhizinisi elitholakala khona
ngubani ozobhekana nokubhala kanye nokufakela amadokhumende kwabe-South African Revenue Service; kanye
nokuthi ngabe uzobhala amadokhumende uwafakele, noma kuzoqokwa i-agent ezokwenza lokho.


Isigaba se-Authority to Apply kumele sigcwaliswe ngumuntu owenza isicelo sobhaliso - serejistreshini njengomngenisi wempahla ebuya ngaphandle.


Igama lomenzi wesicelo noma igama lobhaliso lebhizinisi, hhayi igama inhlangano eqhuba ngalo ibhizinisi kumele kube yilona elivela kulesi sigaba.

lapho khona kunalolu phawu lwe (), susa lokho okungasebenzi.


Kwisigaba se-Declaration, chaza okulandelayo:


onobumba bokuqala bamagama kanye nesibongo somuntu owenza isicelo selayisense.

isikhundla somuntu owenza isicelo, isibonelo, uDayirektha, uMininjela noma Umnikazi
umuntu owenza isicelo kumele asayine ifomu lesicelo
usuku okusayinwe ngalo isicelo
Indawo lapho okusayinwe khona isicelo.

Gcwalisa ifomu lesicelo kanye nokulifakele ehhovisi eliseduzane nawe le-South African Revenue Service Customs and Excise.
Fakela amakhophi aqinisekisiwe okuqala okulandelayo:

isitifikedi sobhaliso yebhizinisi esinikezwe ngu-Registrar of Companies, noma u-Master of the Court uma kuyi-Trust.
isinqumo noma ukuvuma noma elinye igunya kuye ngalokho isimo esiyikho
imvume yoMnyango wezoHwebo i-Department of Trade and Industry, uma lokhu kusebenza lapha
I-formulae uma wenza isicelo ngaphansi kwe-rebate item 607.04.10, 607.04.10, 607.04.10 and 607.04.10
omazisi uma uyisakhamuzi saseNingizimu Afrika
amadokhumende epasipoti uma ungeyena umhlali wezwe:

umuntu siqu
i-close corporation noma i-trust - onke amalunga, ophathina noma o-trustee
inkampani - bonke odayirektha, okubandakanya udayirektha ongumininjela kanye nodayirektha wezezimali.



Phezulu

Umthetho osetshenziswayo

Customs and Excise Act, 1964

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

I- SARS isungule amazinga afanele okwenziwa komsebenzi ezoqala ukusebenza eminyakeni emibili ezayo ukusukela ngo- 2004 ukuya ku-2007. Lapho urejista noma ukhokha, abe-SARS bahlose ukubhekana nobhaliso yakh ngokuqondile ezinsukwini ezingu-21 zokusebenza.

Phezulu

Izindleko

Le nkonzo itholakala mahhala.

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Licence/Registration of custom and excise clients, DA185
Registration client type - Importer, DA 185.4A1


Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforregistrationofarebate.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sokubhalisela ukuthola isaphulelo sentela
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Le nkonzo inikeza ulwazi ngokuthi kumele wenze kanjani ukubhalisela isaphulelo sentela nabophiki lwezimali Ezingenayo iSouth African Revenue Service. Le rebate iyisaphulelo kwintela ekhokhiswa kwimpahla engeniswayo lapho ungenisa impahla.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Umenzi wesicelo hhayi umuntu wesithathu kumele agcwalise ifomu lesicelo le , ngaphandle kwalokho, isicelo ngeke sabonelelwa.
Kwingxenye ye-Client Types section hlola ibhokisi lesaphulelo sentela kwisigaba serejistreshini .
Kwisigaba semininingwane yomhwebo lapho khona okuthi , kumele uchaze okulandelayo:

igama ibhizinisi elisebenzisayo
Igama lomgwaqo nenombolo yesitolo lapho kugcinwa khona impahla
igama kanye nenombolo ye-floor yebhilidi lapho ibhizinisi eliqhutshwa khona
i-suburb lapho ibhizinisi elitholakala khona
Idolobhakazi noma idolobha lapho ibhizinisi elitholakala khona
ikhodi lomgwaqo we-suburg lapho ibhizinisi elitholakala khona.

Isigaba se-Authority to apply section, kumele sigcwaliswe ngumenzi wesicelo lapho enza isicelo sobhaliso njengomuntu osebenzisa isaphulelo .
Igama lomenzi wesicelo noma igama lobhaliso lebhizinisi, hhayi igama inhlangano eqhuba ngalo ibhizinisi kumele kube yilona elivela kulesi sigaba.
Lapho khona kunalolu phawu, lwe (), susa lokho okungasebenzi.
Kwisigaba se-Rebate Store particulars section, kumele uchaze:

incazelo yezimpahla ezizogcinwa esitolo sesaphulelo
izihloko zama-tariff headings/items zezimpahla ezingeniswayo zizogcinwa esitolo sezaphulelo
impahla ekuzaphulelo ngaphansi kwezinombolo zama-schedule 3,4.5 no-6
incazelo yemikhiqizo yezimpahla ezingeniswayo/yamametheriyali angeniswayo.

Kwi-Declaration section, kumele uchaze:

onobumba bokuqala bamagama kanye nesibongo somuntu owenza isicelo selayisense
isikhundla somuntu owenza isicelo, isibonelo, uDayirektha, uMininjela noma Umnikazi
umuntu owenza isicelo kumele asayine ifomu lesicelo
usuku okusayinwe ngalo isicelo
indawo lapho okusayinwe khona isicelo.

Umenzi wesicelo,kumele afakele ifomu eligcwalisiwe lesicelo ehhovisi eliseduzane naye le-South African Revenue Services Customs and Excise.
Fakela amadokhumende okuqala noma amakhophi aqinisekisiwe okulandelayo:

isitifikedi sobhaliso yebhizinisi esinikezwe ngu-Registrar of Companies, noma u-Master of the Court uma kuyi-Trust
isinqumo noma ukuvuma noma elinye igunya kuye ngalokho isimo esiyikho
imvume yoMnyango wezoHwebo neziMboni iDepartment of Trade and Industry, uma lokhu kusebenza lapha
i-formulae uma wenza isicelo ngaphansi kwe-rebate item 607.04.10, 607.04.10, 607.04.10 and 607.04.10.
omazisi kwizimo lapho beyizakhamizi zaseNingizimu Afrika noma amadokhumende amaPhasipoti kubantu abangebona abahlali ku:

kumuntu siqu
kophathina, ama-Close Corporation kanye ne-Trust - Onke Amalunga/Ophathina/Ama-Trustee.
inkampani - Bonke odayirektha, okubandakanya u-Managing Director kanye no-Financial Director.



Phezulu

Umthetho osetshenziswayo

Customs and Excise Act, 1964

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Abe-SARS banikeza ngamazinga kanye nezikhathi zokwenziwa komsebenzi Service Charter okuzosetshenziswa ngo-2007.

Phezulu

Izindleko

Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Security particulars, DA 185C
Licensing/Registration of custom and excise clients, DA185
Registration client type - Rebate User, DA185.4A3

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.ApplicationforrenunciationofSAcitizenship.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sokulahla ilungelo lokuba yisakhamuzi saseNingizimu Afrika
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Abantu baseNingizimu Afrika abanenhloso yokwenza isicelo sokuba yizakhamizi zakwelinye izwe, elingavumeli ukuthi abantu babenamalungelo okuba yizakhamizi zamazwe amabili, kumele benze isicelo sokulahla ilungelo lokuba yisakhamuzi saseNingizimu Afrika. Lokhu kusho ukuthi ngeke usaba yisakhamuzi saseNingizimu Afrika ukusukela ngaleso sikhathi isicelo sakho samukelwa . Izingane ezincane ngeminyaka nazo ngeke zisaba yizakhamizi zaseNingizimu Afrika ngaphandle kokuba abazali bazo beselokhu beyisakhamizi zaseNingizimu Afrika.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa amafomu e-BI-246, BI-529, kanye no-BI-9 kunoma yiliphi ihhovisi lezaseKhaya . Yenza isicelo kwinxusa noma i-mission uma ungaphandle kwezwe.
Fakela onke amadokhumende omazisi aseNingizimu Afrika ehhovisi lezindaba zaseKhaya , izindlu zamanxusa, noma i-mission.
Fakela izithombe ezimbili zosayizi kamazisi.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



South African Citizenship Act, 1995

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Le nkonzo ingathatha amaviki angu-8 ukuya kumaviki angu-12.

Phezulu

Izindleko

Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Determination of South African citizenship status, BI-529
Renunciation of South African citizenship, BI-246
Application for an identity document, BI-9

Qaphela: Amafomu awatholakali kulayini we-internethi. Sicela uxhumane nehhovisi eliseduze lonyango.

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforreplacementoflostorstolenpassport.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sokuthola enye ipasipoti esikhundleni sepasipoti elahlekile noma eyebiwe
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Onepasipati kodwa ipasipoti yakhe elahlekile noma entshontshiwe angenza isicelo sokuthola enye entsha.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Izidingo zokuthola enye ipasipoti ethatha isikhundla selahlekile noma eyebiwe :

khipha umazisi noma isitifikedi sokuzalwa esifingqiwe ukuze ukwazi ukwenza isicelo
gcwalisa ifomu lesicelo le-BI-73 kunoma yiliphi ihhovisi lezaseKhaya eNingizimu Afrika. Yenza isicelo kwinxusa noma imission uma ungaphandle kwezwe
yenza ukuthi kuthathwe izigxivizo zeminwe yakho ukuze irekhodwe kuhla lwabantu ezweni
fakela nezithombe ezimbili zosayizi wepasipoti.

Izidingo zokuthola enye ipasipoti yengane esikhundleni selahlekile noma eyebiwe:

gcwalisa ifomu lesicelo le-BI-73 kunoma yiliphi ihhovisi lezaseKhaya eNingizimu Afrika. Yenza isicelo kwinxusa noma imission uma ungaphandle kwezwe
abazali noma abanakekeli abasemthethweni kumele bakhiphe ikhophi yesitifikedi sokuzalwa esifingqiwe sengane kanye namadokhumende abo okuthi bangobani
fakela nezithombe ezimbili zengane zosayizi wepasipoti
akukho zigxivizo zeminwe ezidingekayo enganeni engaphansi kweminyaka engu-16.


Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



South African Passports and Travel Documents Act, 1994

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Izicelo zingathatha isikhathi sokufinyelela kumaviki ayisithupha .

Phezulu

Izindleko

Lost or stolen maxi passport : R704
Lost or stolen tourist passport : R352
Lost or stolen child passport : R266

Double the current tariff for the document concerned: Provided that where the document had been lost/stolen/ damaged through no negligence on the part of the holder, only the normal fee will be payable.

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for a passport or travel document, BI-73

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.ApplicationforresumptionofSAcitizenship.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sokuphinda futhi uthole ilungelo lokuba yisakhamuzi saseNingizimu Afrika
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Noma yimuphi umuntu owake waba yisakhamuzi ngokuzalwa noma ngokuba yisizukulwane, owanikezela ngobusakamuzi bakhe noma owavela akangabe esaba yisakhamuzi saseNingizimu Afrika, angenza isicelo sokubuya futhi abe yisakhamuzi saseNingizimu Afrika.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu lesicelo le-BI-175 kanye ne-BI-529 kunoma yiliphi ihhovisi lezaseKhaya.
Gcwalisa ifomu BI-9 kanye nokunikeza ngezithombe ezimbili zamaduzane zosayizi we-ID.
Fakela isiqiniseko esibhaliwe sokuthi umuntu owenza isicelo manje usehlala eNingizimu Afrika.
Fakela ikhophi kamazisi yomenzi wesicelo.
Fakela ikhophi yesitifikedi somshalo, uma sikhona.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



South African Citizenship Act, 1995

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Izicelo zingathatha amaviki ayisithupha ukuya kwangu-8.

Phezulu

Izindleko

Ukubuya futhi ube yisakhamuzi: Ngu-R128
Umazisi : Ngu-R16


Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for resumption of South African citizenship, BI-175
Determination of South African citizenship status, BI-529
Application for an identity document, BI-9

Qaphela:Amafomu awatholakali kulayini we-internethi. Sicela uxhumane nehhovisi eliseduze lonyango.

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationforstateagriculturalland.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo soMhlaba woLimo kaHulumeni

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Umhlaba woLimo ongakweletwa kaHulumeni uyaqashiswa ngenhloso yokulima, nokuba nethuba noma ukungabi nethuba lokuthi uthengiswe, kuye ngesimo salowo mhlaba . Izivumelwano zokuqashisa nethuba lokuthenga ziyavuselelwa njalo eminyakeni emithathu.

UMnyango kaHulumeni wezoLimo yiwo obhekane nokuphathwa kahle kanye nokuthengiswa komhlaba kaHulumeni wezoLimo, owatholakala ngaphansi kwebhodi lemboleko yezolimo i-Agricultural Credit Board Land).

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Lapho umhlaba woLimo kaHulumeni utholakala ukuze uqashiswe, uMnyango wezoLimo, uyakhangisa ngokubeka amanothisi ezindaweni ezigqamile kwisifunda , ezindaweni ezifana namahhovisi omantshi, eziteshini zamaphoyisa kanye nakumanyuziphepha .
Yenza isicelo kumuntu okhonjiswe kwinothisi.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo

Land Administration Act, 1995
State Land Disposal Act, 1961

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Uminijela ophezulu - Senior Manager): wokuhlaliswa kwaBalimi kuMnyango wezoLimo kazwelonke ubhekana nokuqashisa impahla ye-FALA, uma lokhu sekwamukelwe nguNgqongqoshe wezeLimo nezeMihlaba.

Phezulu

Izindleko

Ukuqashiswa kwempahla kwenziwa ngokulandela ifomyula yokubonelela yonke i-value yomhlaba.

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for settlement on state land

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.ApplicationforthereissueofanID.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sokukhishelwa futhi umazisi
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Idokhumende kamazisi , yidokhumende efakazela ubuyena bomuntu. Inikezwa izakhamuzi zaseNingizimu Afrika noma abanelungelo lokuhlala unomphela abaneminyaka engu-16 nengaphezulu.

Idokhumende kamazisi ikhishwa futhi kulaba bantu abalandelayo:

Kubantu omazisi babo abalahlekile, abantshontshiwe noma abalimele.
Kubantu abenza izicelo zokushintshwa kwemininingwane yabo ziqu.
Kubantu isimo sabo sokuba yizakhamizi ezishintshile .
Kwabesimame abangena emendweni, noma abafuna ukushintsha izibongo zaboo zakudala.
Kubantu abahlala ngaphandle okwesikhashana kodwa abebenomazisi.
Abantu ababuya ngaphandle abanemvume esebenzayo yokuhlala unomphela.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu lesicelo le-BI-9 kunoma yiliphi ihhovisi lezaseKhaya eNingizimu Afrika. Yenza isicelo kwinxusa noma imission uma ungaphandle kwezwe.
Fakela isitifikedi sakho sokuzalwa noma ipasi lakudala elalinikezwa ngaphambi komhlaka-1 kuJuly 1986.
Fakela izithombe ezimbili zosayizi kamazisi.
Yenza ukuthi kuthathwe izigxivizo zeminwe yakho ukuze irekhodwe kuhla lwabantu ezweni .
Khipha isitifikedi sokushada uma ushadile.
Owesimame oenza isicelo sikamazisi kanti ofuna ukubuyela kwizibongo zakhe zakudala, kumele anikeze ubufakazi bokuthi unelungelo lokusebenzisa leso sibongo.
Umuntu obuya ngaphandle owenza isicelo sikamazisi kumele afakele nemvume yakhe yokuhlala unomphela, noma isitifikedi se-naturalisation noma isitifikedi sokukhishwa ngaphansi kwesibopho .

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Identification Act, 1997

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Izicelo zingathatha isikhathi sokufinyelela kumaviki ayisithupha .

Phezulu

Izindleko

R16


Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe

Application for re-issue of an identity document, BI-10
Application for identity document, BI-9

Qaphela: Amafomu awatholakali kulayini we-internethi. Sicela uxhumane nehhovisi eliseduze lomnyango eseduze nawe.

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationtochangesurnamesofminors.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo sokushintsha izibongo zabancane ngokweminyaka emthethweni

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Umzali angenza isicelo sokushintsha isibongo sengane esencane ngokumthetho uma:

ingane yazalwa ngaphandle komendo kanti umama useganeni nomunye umuntu ongeyona ubaba wengane ngokuzala
umshado nobaba wengane usuhlakazwe ngedivosi noma ngokushona kanti umama wengane esashada futhi
njengomfelokazi, noma odivosile, umama wengane efuna ukubuyela ayosebenzisa isibongo sakubo noma isibongo ayagane kuso kuqala
ukuzalwa kwengane eyayizalelwe ngaphandle komshado isibhalise isibongo sikababa wayo ngokwemvelo.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu lesicelo le-BI-193 kunoma yiliphi ihhovisi lezaseKhaya eNingizimu Afrika. Yenza isicelo kwinxusa noma imission uma ungaphandle kwezwe.
Ekhipha imvume ebhaliwe evela kumyeni leyo ngane esithatha isibongo sakhe.
Imvume ebhaliwe evela kubo bobabili abazali iyadingeka kanye nezizathu ezenele ngokubhala, ngesizathu sokushintsha .
Imvume kababa wengane ngokuzala iyadingeka, ngaphandle kokuba lokhu kugudlulelwe eceleni yinkantolo.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Identification Act, 1997

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Izicelo zingathatha amaviki ayisithupha ukuya kwangu-6.

Phezulu

Izindleko

R58

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Change of surname of a minor, BI-193

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationtogetmarriedundercustomarylaw.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo sokugana ngaphansi komthetho wenkambiso yezamasiko


Izincazelo

Umendo wenkambiso yezamasiko ungenelwa ngaphansi komthetho wenkambiso yezamasiko . Lapho umyeni egana ngaphansi komthetho womendo wesilungu nakhona ethatha isinqumo sokugana omunye unkosikazi, amanye amakhosikazi bazokwamukelwa ngaphansi komthetho wenkambiso yezamasiko .

Ukuze uthole olunye ulwazi ngena kwi-website ethi uMnyango wezaseKhaya

Izinyathelo okumele zilandelwe

Umendo kumele kuboniswane ngawo, kube nomgcagco kanti futhi ungenelwe ngokulandela umthetho wezamasiko .
Abenzi zicelo abahlala ezindaweni zasemakhaya kumele bakhiphe incwadi evela kumholi wendabuko .
Abenzi bezicelo abahlala ezindaweni zasemadolobheni kumele bakhiphe isitatimende esifungelwe kwabomthetho i-afidavithi.
Ukuze umendo wenzeke, omabili amaqembu wabagananayo kanye nofakazi bakuyo yomibili imindeni kumele babekhona.

Umthetho osetshenziswayo

The Recognition of Customary Marriages Act, 1998

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Isitifikedi esifingqiwe: Esikhishwa masishane
Isitifikedi esingafingqiwe: amaviki ayisithupha ukuya kwangu-8

Izindleko

Isitifikedi esifingqiwe: Ngu-R10
Isitifikedi esingafingqiwe: Ngu-R45

Amafomu okumele agcwaliswe

Application for marriage / customary marriage certificate, BI-130

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationtogivenoticeofdeath.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo sokunikeza inothisi yokufa komuntu


Izincazelo

Isitifikedi sokushona yidokhumende esemthethweni enikezwa umndeni oshonelwe lapho kubhaliswa ukushona komuntu. Lapho umuntu wangaphandle eshona eNingizimu Afrika, irekhodi liyagcwaliswa ebese kukhishwa isitifikedi sokushona sinikezwa umndeni. Izicelo zingenziwa ehhovisi laboMnyango wezaseKhaya noma kwinxusa laseNingizimu Afrika noma i-mission uma kwenziwa isicelo ngaphandle.

Ukuze uthole olunye ulwazi ngena kwi-website ethi uMnyango wezaseKhaya.

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu le-BI-132.
Bhala incwadi enemininingwane yomuntu oshonile ebese iposelwa ehhovisi eliseduzane lezaseKhaya, uma lingekho ihhovisi lezaseKhaya endaweni yangakini.

Akukho mngcwabo oyokwenziwa ngaphandle komyalelo wokungcwaba. Umyalelo wokungcwaba yisitifikedi esinikeza isigunyaziso somngcwabo kanye nokuhanjiswa kwesidumbu ukusuka endaweni lapho umuntu ashone khona ukuya endaweni lapho azongcwatshwa khona. Umyalelo wokungcwaba ungakhishwa ngabe:

Ngabasebenzi boMnyango wezaseKhaya,
Amalunga ezenkonzo yamaPhoyisa aseNingizimu Afrika , noma
Ngabangcwabi abanegunya lokukhipha umyalelo wokungcwaba.

Umthetho osetshenziswayo

Births and Deaths Registration Act, 1992

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Isitifikedi esifingqiwe : Sinikezwa ngobhaliso lokushona.
Isitifikedi esiphelele : Izicelo zingathatha isikhathi sokufinyelela kumaviki ayisishagalombili ukuya kwangu-12.

Izindleko

Isitifikedi esifingqiwe: Ngu-R10
Isitifikedi esiphelele : Ngu-R45

Amafomu okumele agcwaliswe

Application for a death certificate, BI-132
Burial order, BI-14



Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationtohavedetailsofyouraddresschanged.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo sokuthi kuguqulwe imininingwane yekheli lakho kuRejista kaZwelonke yokuBhalisa abantu bezwe

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Izakhamizi zaseNingizimu Afrika noma abanelungelo lokuhlala unomphela abafuna ukushintsha amakheli abo endawo yokuhlala noma okuposa, kwiRejista kaZwelonke yabantu bezwe bangenza isicelo ehhovisi leZangaphakathi. Izicelo zingenziwa nakumanxusa eNingizimu Afrika noma emission uma wenza isicelo ungaphandle kwezwe.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Bhala incwadi, uyithumele ngefekisi noma nge-email, uyiqondise kunoma yiliphi ihhovisi leZangaphakathi .
Kanti futhi, ungagcwalisa ifomu lesicelo le-BI-4 futhi ufakele nekhophi kamazisi wakho .
Khipha umazisi wakho yaseNingizimu Afrika one-bar code noma isitifikedi sokuzalwa lapho wenza isicelo.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Identification Act, 1997

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Izicelo zingathatha isikhathi sokufinyelela kumaviki ayisithupha .

Phezulu

Izindleko

Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe

Notice of change of address, BI-4 .

Qaphela: Amafomu awatholakali kulayini we-internethi. Sicela uxhumane nehhovisi eliseduze lonyango.

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.ApplicationtorectifyerroneousdetailsinyourID.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sokulungisa imininingwane engamaphutha kumazisi
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Abenzi bezicelo omazisi babo abo anemininingwane engamaphutha bangenza izicelo zokulungiswa kwawo kunoma yiliphi ihhovisi leZangaphakathi. Izicelo zingenziwa nakumanxusa eNingizimu Afrika noma emission uma umenzi wesicelo engaphandle kwezwe.

Amaphutha avamile at holakala komazisi , kanti abenzi bezicelo abangafisa ukuthi alungiswe, abandakanya okulandelayo:

igama noma isibongo okungeyiso
isithombe okungesona salowo muntu
ikheli elingelona
usuku lokuzalwa okungelona
ubulili obungebona.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa amafomu e-BI-9, BI-526, kanye no-BI-309 kunoma yiliphi ihhovisi leZangaphakathi. Yenza isicelo kwinxusa noma imission uma ungaphandle kwezwe.
Khipha ubufakazi bolwazi okuyibo, isibonelo, isitifikedi sokuzalwa, isitifikedi sokubhabhadiswa, incwadi yesikole noma isitifikedi semathenithi.
Fakela izithombe ezimbili zosayizi kamazisi nesicelo sakho.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Identification Act, 1997

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Le nkonzo ingathatha amaviki angu-4 ukuya kumaviki angu-6.

Phezulu

Izindleko

Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for an amendment, BI-526

Application for identity documents

Application for re-issue of a identity document

Application for retification of personal particulars, BI-309


Qaphela: Amafomu awatholakali kulayini we-internethi. Sicela uxhumane nehhovisi eliseduze lonyango.

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationtoregisteracustomarymarriage.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo sokubhalisa umendo wenkambiso yokosiko

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Umtjhado wesintu ungatloliswa ngokuya komThetho wokuVunywa kwemiTjhado yesiNtu ka-1998. Akukaqakatheki ukobana watjhada nini. Ebujameni lapho omunye wabathetheneko ahlongakele khona, oseleko usengatlolisa umtjhado. Ukutloliswa kufanele kwenziwe kwelinye nelinye i-ofisi leeNdaba zeKhaya. Abofakazi ababili kufanele babe khona.

Qinisekisa ubujamo bakho bezomtjhado ku- inthanethi.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Zalisa amforomo wesibawo BI-1699 no BI-130.
Abathinteka emtjhadweni kanye nabofakazi kufanele baveze iincwadi zokuzazisa ezisebenzako.
Letha ubufakazi bemikhulumiswano yomtjhado .
Isiphathiswa esitlolisako, sizakuzalisa iforomo lesibawo BI-1699 nayikuthi siyaneliswa bona umtjhado wesintu ukhona.
Ebujameni lapho umlingani ongubaba emtjhadweni wesintu afisa ukwenza omunye umtjhado wesintu, kufanele aye eKhotho ePhakamileko ayokufumana umlayo ozakulawula irherho lomtjhado wakhe wesintu.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Recognition of Customary Marriages Act, 1998

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Isitifikhethi somtjhado esirhunyeziweko sikhutjhwa khonokho.
Isitifikhethi somtjhado esingakarhunyezwa sithatha iimveke ezisithandathu ukufika kwezibunane.

Phezulu

Izindleko

Isitifikhethi somtjhado esirhunyeziweko: R11
Isitifikhethi somtjhado esingakarhunyezwa: R53

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Marriage register, BI-130
Application for registration / Enquiry into existence of customary marriage, BI-1699

Qaphela: Amafomu awatholakali kulayini we-internethi. Sicela uxhumane nehhovisi eliseduze lonyango.

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationtoregisteranoldagehome.2010-03-25.zu.txt</fn>


Faka isicelo sokubhalisa ikhaya labantu abadala

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Lomsebenzi wenzelwe abantu noma izinhlangano ezinesifiso sokubhalisa ikhaya labadala.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu lokufaka isicelo ehhovisi lezentuthuko yezenhlalakahle eliseduze nalapho uhlala khona
Gcwalisa ifomu phambi kwesisebenzi segatsha.
Thola irisidi uma ubanikeza ifomu uyigcine njengobufakazi bokuthi ufake isicelo.
Uma isicelo sakho senqatshelwa, uzobhalelwa incwadi ebeka izizathu zokuthi kubangelwa yini isicelo sakho senqatshelwa.
Uma ungavumelani nesinqumo, faka isikhalo sakho kungqongqoshe wentuthuko yezenhlalakahle noma nelungu lesigungu sekhansela ehhovisi legatsha likazwelonke noma lesifundazwe uchaze ukuthi ubangelwa yini ukuthi ungavumelani nesinqumo.
Faka isikhalo sakho kungakapheli izinsuku ezingu 90 uthole impendulo yakho.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Older Persons Act, 2006
Aged Persons Amendment Act, 1998
Aged Persons Act, 1967

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Kungathatha amaviki amane ukusebenza isicelo sakho.
Unonhlalakahle uzomema abanye abantu njengabasebenzi bezempilo, nabasebenzi bakahulumeni wasekhaya ukuze baphenyisise leyo ndawo.
Yilowo nalowo muntu omenyiwe uzobhala umbiko wakhe ngakutholile ngenkathi aphenya.
Lemibiko uzokuthunyelwa ehhovisi lentuthuko yezenhlalakahle eseduzane ukuze kukhishwe isinqumo sokugcina.

Phezulu

Izindleko

Ukubhalisa kuya ngokuthi amandla esifundazwe angakanani kanti kuyashiyana ngezifundazwe.Ukuhlolisiswa kwekhaya ukuze libhaliswe akukhokhelwa.

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe

Amafomu ayatholakala ehhovisi lentuthuko yezenhlalakahle eliseduze nawe.



Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationtoregisterforemployeetax.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sokubhalisela intela yabasebenzi
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Abaqashi bafanele ukuphungula imali yentela yabaqashwa abasesigabeni sokukhokha intela emiholweni yabo njalo ngenyanga, ngeviki noma ngamasonto amabili.

Imali ephungulwayo isuselwa ohlwini noma ethebuleni eligunyazwe ngabomnyango wezentela kahulumeni . Intela yabaqashwa kufanele ukuthi yahlukaniswe kabili, phakathi kwe SITE kanye ne PAYE.

I-SITE yinhlobo yentela yabasebenzi esebenza kuphela kubasebenzi abahola umholo ongu-R60 000. I-SITE ibekwa ekupheleni kwesikhathi sentela, kanti futhi ingamela ingxenye yentela yomsebenzi edonswe phakathi nonyaka.

Ibhalansi yentela yabasebenzi ibekwa ngemuva kokubekwa kwengxenye ye-SITE kanye nentela yomsebenzi emholweni ongabandakanywanga kumholo ngemuva kokudonswa kwentela , umele i-PAYE.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa isicelo sokubhalisa elitholakala kumahhovisi egatsha le-SARS eliseduzane.
Izinkampani ezinkulu kanye nezinkampani ezincane zobambiswano ezisengakabhaliseli intela yabasebenzi nomnyango wezentela kahulumeni, kumele zisheshe zibhalise ukuze zizokwazi ukukhokha intela yabasebenzi abasesigabeni sokukhokha intela.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo

Income Tax Act, 1962

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Asikho isikhathi esibekiwe sale nkonzo .

Phezulu

Izindleko

Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application to register for employees tax, EMP101e intela yabasebenzi kwifomu le-EMP101)

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationtoregisterpremisesasanagriculturalcentr.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sokubhalisa indawo njengesikhungo sezolimo ukuqoqwa kwemetheriyali yejenethiki
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Indawo lapho okuqoqwa khona imetheriyali yejenethiki, ehlolwa khona eproseswa khona, epakwa khona, efakelwa khona amalebuli, ukugcinwa kanye nokuthengiswa, ingabhaliswa njengesikhungo uma:

amafasilithi abekiwe atholakala endaweni enjalo
ama-technical operation kulezo zindawo, okuwunakekelo lwezilwane ezinakekela lapho, kanye nokuqoqwa, ukuhlolwa, ukuproseswa, ukupakwa, ukufakelwa amalebuli kanye nokugcinwa kwemetheriyali yejenethiki, zilawulwa nokuphathwa ngumuntu olandela izidingo ezibekiwe
indawo ilandela ezinye izidingo ezingabekwa.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Khipha ifomu kwi-website, ebese uligcwalisa ngamathathu. Leli fomu lingacelwa naku-Registrar of Animal Improvement .
Izicelo ezingagcwalisiwe ngokuphelele, zizobuyiselwa kumenzi wesicelo kanti ngeke samukela emahlombe ethu ukuphazamiseka okungabakhona.
Fakela amadokhumende alandelayo kwisicelo sakho:

amakhophi amabili eplani ayo yonke indawo okukhulunywa ngayo, kanye namaplani anemininingwane aphansi
imali yesicelo ebekiwe ithunyelwa ngesheke endaweni elandelayo: Director-General: Agriculture.



Imali okumele ikhokhelwe, ingafakelwa ngokuqonde ngqo kwi-akhawunti yebhangi elandelayo:
Standard Bank
Branch: Arcadia
Account no : 011219556
Branch code: 000845/010845
Fakela isicelo ku:
The Registrar of Animal Improvement
Private Bag X138
Pretoria
0001

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Animal Improvement Act, 1998

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Akukho sikhathi esibekiwe sale nkonzo, ngoba kwezinye izimo, lokhu kuqala ngokwamukelwa kwamaplani ngaphambi kokuba kwakhiwe amabhilidi.

Phezulu

Izindleko

R3 833

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for registration of premises as a centre

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applicationtoreportanoccupationaldiseasetothecompe.2010-03-25.zu.txt</fn>

Ukufaka isicelo sokubika ukugula kwisikhwama sesincephezelo
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Ngokuya ngomthetho wokuncephezelwa kwabalimele noma abahlatshwe wukugula besemsebenzini ka 1993, abaqashi bagunyazwe ukuthi babike konke ukugula noma zonke izifo ezibangwa ngumsebenzi kubesikhwama sesincephezelo.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Abaqashi kumele bagcwalise umbiko wabaqashi wukugula okubagwe ngumsebenzi i zingakapheli izinsuku ezingu 14 emva kokuthi bazi ngesifo.
Umbiko abawuthumele kulelikheli elilandelayo:
The Compensation Commissioner
PO Box 955
Pretoria
0001
Abaqashi bamele ukuthi baphinde bathumele naloku okulandelayo:

umbiko wakuqala wesimo sesigulane wesifo esibagwe ngumsebenzi
isicelo sesincephezelo sesifo esibagwe ngumsebenzi
ifomu elilandisa ukusebenzela endaweni ethile ebange isifo
imibiko yesimo sesigulane , sizesiphole isigulane
umbiko wokugcina kadokodela wesifo esibagwe ngumsebenzi. , uma isigulane sesipholile
incwadi yokupopola izindlebe, uma umsebenzi eye wagcina eyisithulu angasezwa ezindlebeni ngenxa yokusebenza endaweni enomsindo kakhulu
i-ENT okuyiripoti esipeshela ezohambisana nencwadi yokupopola izindlebe uma kudingekile
umbiko wokusebenza kwamaphaphu uma isifo singesamaphaphu
umbiko wesikhumba uma isifo singesesikhumba,
mbiko wokusebenza kwegazi, kwamathe, isikhohlela ieksireyi kanye nokunye nje.


Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Compensation for Occupational Injuries and Diseases Act, 1993

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Kungathatha izinsuku ezingu 60.

Phezulu

Izindleko

Lomsebenzi awukhokhelwa.

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Employer's Report of an Occupational Disease, ID: W.CL.1
First medical report in respect of an occupational disease, ID: W.CL.22
Notice of an occupational disease and claim for compensation, ID: W.CL.14
Final or progress medical report in respect of an occupational disease, ID: W.CL.26

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.ApplyforImportCertificateforLiquor.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sesitifikedi sokungenisa utshwala ngaphakathi kwezwe
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Isitifikedi sokugnenisa ngaphakathi kwezwe sidigneka lapho ungenisa imikhiqizo yotshwala eNingizimu Afrika. Isitifikedi sokungenisa noma ikhophi kuzodingeka ngaphambi kokuba kukhululwe umthwalo echwebeni lokungenisa .

Ongenisa ngaphakathi wenza isicelo sesitifikedi sokungenisa kanye kumkhiqizo. Ngemuva kwalokho, isitifikedi sokungenisa singasetshenziswa, inqaba nje uma kungashintshanga inhlanganisela , okungaphakathi, usayizi webhodlela, kanye nelebuli yalowo mkhiqizo.

Isitifikedi sokungenisa sizodingeka kwimikhiqizo enotshwala obungaphezulu kwephesenti elilodwa, obungeniswa ngenhloso yokuphuzwa, kanti buyingxenye yomthwalo womuntu siqu, ofika eNingizimu Afrika, kodwa uma ngabe lowo mkhiqizo


uma uphelele ungeqi amalitha angu-12 ngevolumu kanti futhi

ulethelwe inhloso yokuziphuzela nje kwalowo muntu, yena, nomndeni wakhe kanye nabavakashi bakhe abangabuthengi lobo tshwala.



Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu lesicelo.
Isicelo esisodwa kumele sihambisane nesampuli yomthamo ongu-750ml womkhiqizo okukhulunywa ngawo.

Kwisimo sokungeniswa kwebhodlela, kumele ufakele isampuli kwibhodlela elinelebuli, ethengiswa ngalo.
Fakela isampuli yotshwala obungeniswa bubuningi ngebhodlela elivamile le-750ml.
Diliva isampuli ehhovsi labe-Division Liquor Products eStellenbosch.

Fakela isitifikedi sohlaziyo esikhishwe ngabelabhorethri esemthethweni yakulelo lizwe utshwala obubuya kulo. Uma lokhu kungekho, abe-Division Liquor Products, bazokwenza uhlaziyo lwamakhemikhali kwisampuli.
Maqondana notshwala obungeniswa ngamabhodlela, ilebuli yebhodlela izohlolwa ukuqinisekisa ukuthi buhambisana nezidingo zomthetho wezotshwala, umthetho we -Liquor Products Act, 1989.
Kobungeniswa bubuningi, kuzohlolwa okungenayo. Ilabuli ihlolwa lapho wenza isicelo semvume yokuthengisa isitifikedi.
Abe-division kumele bakhokhelwe , ngaphambi kokuba bakhiphe isitifikedi sokungenisa ngaphakathi ezweni.
Isitifikesi sokungenisa, sizokhishwa uma okungaphakathi kanye nelebuli, maqondana nobungeniswa ngamabhodlela, kanye nokungaphakathi, lapho bungeniswa bubuningi, iproduct, ihambisana nezidingo zomthetho we-Liquor Products, Act, 1989. Umthwalo wemikhiqizo ungangeniswa.
Abe-Division Quality Audit kumele baniekzwe isikhathi samahhora angu-48 njalo lapho kulethwa umthwalo onikezelwe isitifikedi, ungena eNingizimu Afrika.
Lapho utshwala bufika eNingizimu Afrika, abangenisayo kumele bathole i-pass elivela kwabe-Division Quality Audit, ukususa utshwala echwebeni obungene kulo, noma kwidepho yemiphongolo, ukubusa lapho yena afuna buye khona.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo

Liquor Products Act, 1989

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Asikho isikhathi esibekiwe esinqunyiwe sale sevisi.

Phezulu

Izindleko

Isitifikedi sokungenisa : R125
Isitifikedi sokungenisa : R220
Uhlaziyo lwesampuli yokungeniswayo: R310
Imali yokungenisa okuyimali yohlaziyo lotshwala obuvamile
Uma ongenisayo enikeza abe-Division Liquor Products ngesitifikedi esamukelekile sohlaziyo, esikhishwa ngabelabhorethri esemthethweni ezweni lapho utshwala bubuya khona, ngeke akhokhiswa imali engu-R290

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for an import certificate

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.ApplyforRegistrationofFarmFeedsandPetFood.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sobhaliso yokudla kwemfuyo nokudla kwezilwanyana ezifuyiwe
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Konke ukudla kwemfuyo okubuya ngaphandle, okwenziwa noma okukhiqizwa noma okuthengiswa eNingizimu Afrika kumele kubhaliswe ngo-Registrar, we-Act 36 of 1947. Umenzi wesicelo kumele abe ngumuntu ngokomthetho , isibonelo, uJohn Peter Citizen, oqhuba ibhizinisi ngegama elithi Diepsloot Stud.

Inkampani yaphesheya ngeke yakwazi ukwenza isicelo sokubhalisa eNingizimu Afrila. Zinkampani ezibhalise lapha ezweni kuphela, isakhamuzi saseNingizimu Afrika, noma inhlangano esemthethweni ebhalise eNingizimu Afrika engenza isicelo sokudla kwemfuyo kanye nezinonisi .

Ukudla kwemfuyo akubandakanyi utshani belala , izimpepha namakhoba , utshani befolishi engaphansi komhlabathi , imfulo yesayileji , kanye nanoma yiziphi izinhlamvu zikakolo , noma yikuphi okunye ukudla kwemfuyo okulungiswa ngumlimi ukuze akusebenzisele imfuyo yakhe.

Request the guidelines ngezidingo ngokunaba kwazo ngokudla kwemfuyo izidingo zika-Registrar, Act 36 of 1947.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Isicelo sobhaliso lokudla kwemfuyo kumele sibe nalokhu:

Incwadi ehambisana nesicelo ebuya kulowo obhalisile, noma kulowo oqokelwe ukumela obhalisile. Incwadi kumele ibandakanye nokulandelayo:

igama le-product

inombolo yobhaliso uma iproduct isibhalisiwe
isizathu sokuthumela isicelo
incwadi yokuvuma uma kudingeka imvume kulowo obhalisile
inani lemali okumele ikhokhelwe
amasheke athunyelwa odwa angahambi nesicelo kumele ahambisane nencwadi yencazelo. Amasheke kanye ne-postal order kumele abhalwe aqondiswe ku-Director General: Agriculture.

Fakela ifomu lesicelo kuzicelo ezintsha kanye nezichibiyelo kubhaliso olukhona, okubandakanya nokushintsha kwe-formulation.
Gcwalisa ifomu ngokugcwele, ngaphandle kokuchaza ngezicelo ezedlule, inombolo yekhasi noma amanye ama-product . Enye kungaba yikhophi).
Umuntu oqokwe ngokomthetho, okumele kube nguye ozoxhumanisa inkampani no-Registrar, kumele asayine amafomu ezicelo.
Igama kanye nenombolo yobhaliso ye-product kumele isetshenziswe njengoba kuchaziwe kwisitifikedi sobhaliso . Noma yiluphi ushintsho, ngisho noma luluncane kangakanani, luzothathwa njengesichibiyelo.
Fakela amafomu ezicelo kwihhovisi lezokuphatha. Ukuhambisa amafomu kuma-Technical Adviser, kuzochitha isikhathi ngokubambezela inqubo.
Amalebuli esikhashana:

afakele ngamabili
bhala ngeSingisi noma nge-Afrikaans. Asikho isidingo sokuba namalebuli aprintwe ngazo zombili izilwimi
kumele abhalwe ngokucacile; ngokulandela iformat eyiyo
musa ukufakela izinombolo kwizixwayiso kanye nezeluleko zokuphepha
yonke imininingwane kumalebuli kumele ihambelane ncamashi naleyo efakelwe kwifomu lesicelo.


Phezulu

Umthetho osetshenziswayo

Fertilizers, Farm Feeds, Agricultural Remedies and Stock Remedies Act, 1947

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Kungathatha cishe izinyanga ezintathu ukuya kwezine ukuthi ukudla kwemfuyo nokwezilwanyana ezifuyiwe kurejistwe .

Phezulu

Izindleko

Depends on type farm feed

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for registration of a farm feed yokudla kwemfuyo)

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applyforastudypermit.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo semvume yokufunda
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Imvume yokufunda yidokhumende enikeza abantu bangaphandle ilungelo lokufunda nezikhungo zemfundo ephakeme eNingizimu Afrika. Yenza isicelo ngokwakho kumahhovisi amanxusa eNingizimu Afrika noma kwi-Mission.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa isicelo kwifomu le-BI-159.
Khipha:

incwadi esemthethweni noma ubufakazi obukhombisa ukuthi ubhalisile nesikhungo semfundo eNingizimu Afrika
imininingwane maqondana namalungiselelo endawo yokuhlala
ubufakazi bokuthi kunezimali ezanele zokukhokhela imfundo, imali yokuzinakekela kanye nezinye izindleko
isitifikedi samaphoyisa sokuba msulwa maqondana namazwe ohlale kuwo isikhathi esingaphezu konyaka owodwa. Isitifikedi kumele silethwe kungakapheli izinyanga eziyishumi nambili zokwenziwa kwesicelo, uma singekho ngaleso sikhathi wenza ngaso isicelo
ubufakazi bethikithi lokubuyela emuva noma isiqiniseko sokuthi uzobuyela emuva, lokhu kungenziwa ngemali yediphozithi elingana izindleko zethikithi lendiza yokuya kulelo lizwe obuya kulo noma ohlala kulo, uma kudingeka lokho
incwadi kadokotela ewubufakazi bokuthi umuntu owenza isicelo uphile kahle.


Abenzi bezicelo ngeke bakwazi ukungena eNingizimu Afrika ngaphambi kokuba izicelo zabo zemukelwe.

Abenzi bezicelo, izicelo zabo ezamukelwe, bazonikezwa ivisa ebavumela ukuthi bangene baphume ezweni ye-multiple re-entry visa.

Abancane ngeminyaka kumele banikeze imininingwane yomuntu waseNingizimu Afrika ozoba ngumgadi . Imininingwane kumele inikezwe ihambisana nencwadi yesiqiniseko, ubufakazi bemvume yokuhlala ebuya kubo bobabili abazali, noma ebuya kumzali oyedwa ongumnakekeli kanye nobufakazi bokuthi unguye yedwa ongumnakekeli.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Immigration Act, 2002

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Amaviki amathathu.

Phezulu

Izindleko

R425

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



BI-159

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applyforatreatypermit.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo semvume yokusebenza ngaphansi kwesivumelwano

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Imvume yokusebenza ngaphansi kwesivumelwano yidokhumende enikezwa abantu ababuya ngaphandle ukungena eNingizimu afrika ukuzobamba iqhaza kwizinhlelo okuvunyelwane ngazo phakathi kweNingizimu Afrika kanye namazwe athintekayo kulezo zivumelwano.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Gcwalisa ifomu le-BI - 1738 kwinxusa yeNingizimu Afrika noma imission eseduzane.
Fakela okulandelayo:

Incwadi ebuya kwinhlangano yombuso othintekayo kwisivumelwano, eqinisekisa uhlelo. Incwadi izoqinisekisa isivumelwano sohlelo okusetshenziswa ngaso, ukubamba iqhaza komenzi wesicelo okukhulunywa ngaye kuhlelo kanye nemisebenzi okulindeleke ukuthi yenziwe ngumenzi wesicelo ngaphansi kwesivumelwano.
Isitifikedi samaphoyisa sokuba msulwa somenzi wesicelo sawo onke amazwe umenzi wesicelo kanye nowakwakhe abahlale kuwo, ukusukela kwiminyaka engu-18, kanye nezingane ezincike kuye ezineminyake engu-18 ukuya kwephezulu, ezizobe zihamba nomenzi wesicelo eNingizimu Afrika.
o Imibiko yempilo kanye neyezama-x-ray . Izingane ezingaphansi kweminyaka engu-12 kanye nabesimame abakhulelwe kumele babenombiko weze-x-ray.
o Incwadi yokuzibophezela komqashi, lapho avuma khona umsebenzi osemahlombe akhe maqondana nezindleko zokubuyisela umenzi wesicelo emuva, kanye nalabo abancike kuye uma kunesidingo. Uma umqashi engumnyango kahulumeni, kanti engakwazi ukwenza incwadi yesibophezelo okukhulunywa ngaso, izwe eluthumela lowo muntu ngokwalo, lingenza leyo ncwadi yesibophezelo.
o Amadokhumende amaqondana nesimo kwezomendo, iafidavithi yowakwakhe noma abancane ngeminyaka abancike kumenzi wesicelo bazohambisana nowakwakhe kanye nezingane ezincike kuye.
o Isitifikedi sogonyo lwesifo se-yellow fever uma uzohamba noma unenhloso yokuhamba udlule endaweni evamise ukuba nesifo se-yellow fever.


Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Immigration Act, 2002 , as amended

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Asikho isikhathi esibekiwe

Phezulu

Izindleko

R 425

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for temporary residence permit BI-1738

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applyforpermanentresidencepermitrefugees.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo semvume yokuhlala unomphela - kubabaleki abadinga ukukhosela
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Le nkonzo isebenza kumuntu owemukelwe njengombaleki odinga ukukhosela eNingizimu Afrika. Izicelo zingenziwa ehhovisi eliseduzane labezindaba zaseKhaya kwisifundazwe ohlala kuyo Kumele ube usebe nesimo sokuba ngumkhoseli iminyake emihlanu ukuze wenze isicelo.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Thola isiqiniseko seKomiti elihlala limile lababaleki abadinga ukukhosela i-Standing Committee for Refugee Affairs, elichaza ukuthi kubonakala sengathi uyohlala njalo ungumbaleki odinge ukukhosela unomphela.
Fakela incwadi efungelwe kwabomthetho i-afidavithi yawo wonke amagama owasebenzisayo.
Gcwalisa ifomu lesicelo, i-BI-947 no-BI-29E.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



Immigration Act, 2002 , as amended .

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Asikho isikhathi esibekiwe sale nkonzo

Phezulu

Izindleko

R1 520

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe

Application for Permanent Residence Permint, BI-947
Power of attorney in respect of an application for a temporary or permanent residence permit, BI-29 maqondana nesicelo kwimvume yokuhlala isikhashana noma yokuhlala unomphela, BI-29)

Qaphela: Amafomu awatholakali kulayini we-internethi. Sicela uxhumane nehhovisi eliseduze lonyango.

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applyforplantbreedersrights.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo samalungelo okwandisa izinhlobo zezitshalo
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Amalungelo abandisa bezitshalo anikezwa izinhlobo ezithize kuphela zezitshalo, ezimenyezelwe ngokulandela umthetho we-Plant Breeders' Rights Act, 1976 . Cishe kunezinhlobo ezingu-290 zezitshalo ezibandakanywe kuhla, bheka kwi-website ethi: lapho khona okunganikezwa amalungelo abandisi bezitshalo.

U-Registrar for Plant Breeders Rights angabonelela izinhlobo ezehlukene njengezintsha, ebese enikeza amalungelo okwandisa izitshalo kuzo uma:

Izingxenye zezitshalo ezisetshenziswa ukwandisa ezingakaze zithengiswe eNingizimu Afrika isikhathi esingaphezulu konyaka.
Zikwisimo sezinhlobo zesihlahla, noma umvini, izingxenye ezisetshenziswa ukwandisa, ezingekho kwelinye izwe, ngokuhweba noma kwimiphakathi esikhathini esingaphezulu kweminyaka eyisithupha, noma kwisimo sanoma yiyiphi inhlobo yesitshalo, kwiminyaka emine.
Izingxenye ezisetshenziswa ukwandisa izitshalo, kumele zihambelane nezidingo ze-DUS :

kumele zibe ngezihlukene kwezinye ngendlela ecacile kunenye inhlobo ecishe ifane nalena
kumele ibesabuyunifomu, okusho ukuthi zonke izitshalo ezitshalwa ngasikhathi sinye kumele zibukeke zifana kanti futhi zibe ngezezinhlobo efanayo .
kumele kube ngezizinzile , izitshalo zohlobo oluthile, ngemuva kokutshalwa kaningi-ningi , kumele zihlale zisefana nezitshalo zakudala.
kumele zibe ngezohlobo olwamukelekile .


Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Bheka eThebulini 1 yomthetho wamalungelo abandisi zitshalo we-Plant Breeders Rights Act ukuqinisekisa ukuthi ngabe uhlobo lwesitshalo sezinhlobo okudingeka ukuvikeleka ngaso, ngabe simenyezelwe yini.
Uma inhlobo yesitshalo ingekho kwethebuli, fakela isicelo sokumenyezelwa nencwadi ebeka isizathu esibambekayo ku-Registrar waMalungelo abandisi bezitshalo .
Uma uhlobo lwesitshalo lukwithebuli, kuzofuneka ufakele okulandelayo:

ifomu eligcwaliswe ngokuphelele
a technical questionnaire
izimali ezibekiwe okumele zikhokhelwe isicelo nohlolo
imbewu noma izinqanyana ezisetshenziselwa ukwandisa izitshalo
isigunyaziso esibhaliwe somnikazi, uma ungeyena umtshali owandisayo, inhlobo ekhethiwe noma yathuthukiswa.

Sicela ucacise kwi-questionnaire ukuthi lenhlobo kumele iqhathaniswe naziphi izinhlobo ezaziwayo eNingizimu Afrika, izinhlobo ezintsha kumele ziqhathaniswe ukubona ukwehluka kwazo.
Ungenza isicelo sovikelo lwesikhashana senhlobo. Lokhu kusho ukuthi inhlobo ivikelwe ngaleso sikhathi sokuhlolwa. Kumele unikeze isibopho esibhaliwe sokuzimisela ukuthi ngeke uthengise , noma yiziphi izinqanyana zokwandisa zenhlobo yesitshalo ehlolwayo kuze kufinyelele lapho lonke uhlolo seluphethiwe kanti amalungelo okwandisa isitshalo esinikeziwe. Kunconywa ukuthi kube novikelo lwesikhashana kwizitshalo lapho kwenziwa izinhlobo zohlolo ezithatha isikhathi esingaphezulu konyaka.
Kukhona izinsuku ezibekiwe okumele kufakelwe ngazo amadokhumende kanye namametheriyali ezingxenye ezisetshenziswa ukwandisa, ukuze zifakelwe ku-Registrar . Lezi zinsuku, amanani ematheriyali okwenziwa izinqanyana zokwandisa izitshalo, nalapho okumele zidiliviwe khona, kutholakala lapho kucelwa ku-Registrar .
Uma uhla lohlobo lukhona kwinhlobo yesitshalo eyenzelwa isicelo samalungelo okwandiswa kwesitshalo, fakela izicelo kanye-kanye ukuze wonke isikhathi nemali.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo

Plant Breeders' Rights Act, 1976

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Inqubo yokuhlolwa kwamalungelo okwandiswa kwesitshalo ithatha cishe isizini eyodwa yokutshala .

Phezulu

Izindleko

Isicelo sokunikezwa ilungelo lokwandisa isitshalo: Ngu-R1 300 lulunye
Imali yohlolo yelungelo lokwandisa isitshalo ku-Category A : Ngu-R2 200 lulunye
Imali yohlolo yelungelo lokwandisa isitshalo ku-Category B : Ngu-R3 000 lulunye
Imali yohlolo yelungelo lokwandisa isitshalo ku-Category B : Ngu-R2 600 lulunye
Ikleyimi yokubonelela kuqala ngokulandela isigaba 8 somthetho we-Plant Breeders' Rights Act, kwisicelo selungelo lokwandisa isitshalo): Ngu-R700 lulunye
Isicelo sokunikezwa ilungelo lokwandisa isitshalo: Ngu-R4 500 lulunye
Imali yonyaka yelungelo lokwandisa isitshalo: Ngu-R250 lulunye
Isicelo sokukhishelwa ilayisense eyisibopho maqondana nelungelo lokwandisa isitshalo: Ngu-R3 600 lulunye
Isicelo sokunikezwa ilungelo lokwandisa isitshalo: Ngu-R650 lulunye
Isicelo sokushintsha noma ukufakela esinye esikhundleni sesinye kuhlobo olwamukelwe kuleyo nhlobo: Ngu-R1 500 lulunye
Ukuphikisa ukwamukelwa okuhlosiwe kokushintsha noma ukufakela okunye esikhundleni sokunye kuhlobo olwamukelwayo kuleyo nhlobo: Ngu-R650 lulunye
Ukuphikisa ukumiswa okuhlosiwe kwelungelo lokwandisa isitshalo: Ngu-R650 lulunye
Inothisi yokubuyisela emuva ngokuzinikela ngokwakho ilungelo lokwandisa isitshalo: Kwenziwa mahhala
Provision of results of tests and trials undertaken by the registrar, to the appropriate authourity in a convention country or an agreement country: Tariff to fluctuate with exchange rate: CHF 350
Inspection of the register of plant breeder's rights: Simahla
Inspection of a document submitted to the registrar in connection with an application for the grant of a plant breeder's rights: R370 per occasion
A certificate of any particulars in the register or of any document in connection with an application for the grant of a plant breeder's right: R370 per certificate
A copy of any particulars in the register or of a document submitted to the registrar in connection with an application for the grant of a plant breeder's right: R8 per application puls photocopy charge R1,10 per copy
Submission of appeal against any decision or action taken by the registar in terms of the Act: R3 600 lulunye
Examanation of samples to determine varietal purity: R2 000 , R3 000 and R2 600

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



PBR/VL 2004

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applyfortaxdirectivedirectors.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo sokuthola umyalelo osemthethweni maqondana nentela: kumholo wodayirektha
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Umthetho wentela yeNgeniso i-Income Tax Act, 1962, unikeza izimo lapho okungenziwa khona isicelo somyalelo osemthethweni maqondana nentela .

Esinye isimo, kungaba lapho umholo olindelwe wanonyaka womqondisi ungaphansi kwalowo owatholakala ngonyaka odlule, kanti lokhu kuzobangela ukuthi kube nokukhokhwa okweqile kwentela ye-PAYE, ngendlela engabangela ubunzima.

Lapho inkampani engakahloli inkokhelo yanyakenye , kumele acele ihhovisi legatsha eliseduze labe-SARS ukuhlola inani lomholo okuthathwa ngokuthi umqondisi walithola.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Qinisekisa ukuthi isimo sakho sezentela sikwisimo esifanele ngaphambi kokwenza isicelo somyalelo wentela osemthethweni - Abe-SARS ngeke bavuma ukukhipha umyalelo wentela osemthethweni uma ukweleta intela noma kukhona ongakakufakeli kwabophiko lwezentela.

Kumele unikeze lolu lwazi olungezansi kwifomu lesicelo lapho wenza isicelo:

Inani lokugcina owalithola lomholo , kodwa elingafakeli isamba senani kanye nenzuzo okwenziwa ngabaqondisi noma abasebenzi maqondana namalungelo okuthola amasheya angathengiswa ezimakethe.
Unyaka wokuhlolwa kwentela okwamukelwa ngawo lowo mholo.
Inani lezinyanga eziphelile, lapho okwatholwa khona lowo mholo.
Isilinganiso noma inani langampela lomholo walo nyaka.
Isicelo kumele sifakele izizathu zokucela umyalelo wentela. Lokhu kumele kusekelwe ngamadokhumende, isibonelo, izitatimende zezimali, kanye namaminithi emihlangano ebanjwa ngabaqondisi , akhombisa ukuthi inani lomholo okumele likhokhelwe abaqondisi, lizoba ngaphansi kwenani abakhokhelwa lona ngonyaka odlule.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo

Income Tax Act, 1962 Umthetho we-Income Tax Act, 1962

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Asikho isikhathi esibekiwe.

Phezulu

Izindleko

Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for tax directive: Directors' remuneration, IRP3

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applyfortaxdirectivefixedamount.2010-03-25.zu.txt</fn>

Isicelo somyalo wokukhokha intela - inani eligxilile noma elingashintshi
Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Lesisicelo somyalo wokukhokha intela sifakwa emnyango wezentela kaHulumeni wase Ningizimu Afrika , ukucela ukuthi imali ethile ebekiweyo engashintshi iphungulwe emalini engeniswa ngumtheli-ntela noma ayithola njalo ngomnyaka.



Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Qinisekisa ukuthi izindaba zakho zentela ziqondile ngaphambi kokuthi ufake isicelo somyalo wokukhokha intela. Umnyango wezentela ungeke unikeze umyalo wokukhokha intela uma kusenamaphepha okukhokha intela asengakathunyelwa eSARS noma kusemali yentela umtheli-ntela asengakayikhokhi.

Nikeza lemininingwane elandelayo ukuze uncedise umnyango wezentela ukuthi wamukele isicelo sakho somyalo wokukhokha intela:

ifomu lokufaka isicelo I IRP3
inombholo yakho yomazisi kanye nenombholo yakho yomthelo
inombholo yomqashi wakho noma yomsizi wakho kwezentela ye PAYE
isitatimendi esikhombisa imali engenayo nemali ephumayo esijulile. Kungenzeka ukuthi umnyango wezentela ucele ubuvakazi bezindleko ezithile ngaphambi kokuvumela isicelo sakho somyalo wokukhokha intela
indlela oyisebenzisile ukuthi ubale imali yentela okufanele ukuthi uyikhokhe.

Uma isicelo sakho semukelekile uzakwaziswa ezinsukwini ezimbalwa, kodwa umyalo wokukhokha intela osemthethweni uzothatha amaviki amane ukufika kuwena.

Indlela elula yokufaka isicelo somyalo wokukhokha intela wukuyenze nge eFiling. Uma wenze ngalendlela, isicelo sakho semukeleka angakapheli amahora angamashumi amane neshiyagalombili, 48 hours, uma ihhovisi lingadingi ubuvakazi bezindleko.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo

Income Tax Act, 1962

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Kuzothatha amaviki amane ukusebenza isicelo sakho.

Phezulu

Izindleko

Awokhokhelwa lomsebenzi.

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Gcwalisa uthumela ifomu lakho online. Noma-ke downloda ugcwalise ifomu IRP 3.

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applyfortaxdirectivefixedpercentage.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo somyalelo wentela - amaphesenti angaguquki

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Lo myalelo unikezwa lapho kwenziwe isicelo sokuthi kubekwe inani elingaguquki okumele lidonswe lentela kumholo womkhokhi wentela. Umqashi kumele afake lesi sicelo egameni lomsebenzi.

Imiyalelo ayidluliselwa phambili kanti lapho umsebenzi eseshintshe isimo sakhe kwezomsebenzi, kumele kwenziwe isicelo esisha. Uma unabaqashi abangaphezu koyedwa, kumele kwenziwe isicelo somyalelo kumqashi nomqashi ngamunye.

Amakhophi ezincwadi zokuqashwa, izinkontilaki zemisebenzi kanye namanye amadokhumende afanele ayadingeka ukuqinisekisa imibandela nezimo zokuqashwa.

Umyalelo wamaphesente angaguquki azokhishelwa isikhathi esiyizinyanga ezingu-12, kanti futhi kumele uvuselelwe ngemuva kwazo.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Qinisekisa ukuthi izindaba zakho zezentela zikwisimo esifanele lapho wenza isicelo somyalelo wentela. Abe-SARS ngeke bakhipha umyalelo wentela uma ukweleda intela.
Kwifomu lesicelo sakho somyalelo wentela, nikeza okulandelayo:

inombolo kamazisi wakho kanye nenombolo yereferense yentela
inombolo yereferense ye-PAYE yomqashi wakho.

Fakela namadokhumende alandelayo kwisicelo sakho:

ikhophi yekontraki yomsebenzi
incwadi echaza ngokufanele uma ungenayo inombolo kamazisi noma inombolo yereferense ye-PAYE.

Fakela isicelo sakho samaphesente angaguquki omyalelo ngesandla kwabehhovisi legatsha le-SARS, njengoba umsebenzi kumele afakele isitatimende semininingwane yomholo nezindleko.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo

Income Tax Act, 1962

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Uma isicelo sesamukelwe ngabe-SARS, uzonikezwa isiqiniseko ezinsukwini ezimbalwa. Kodwa, umyalelo osemthethweni wentela ungathatha cishe amaviki amane.

Phezulu

Izindleko

Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Application for tax directive: Fixed percentage, IRP 3b

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applyfortaxdirectivegratitude.2010-03-25.zu.txt</fn>


Isicelo sokuthola umyalelo osemthethweni maqondana nentela - kwimali enikezelwa ukubonga umsebenzi

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Lesi sicelo sifakelwa kwabe-South African Revenue Service lapho kudingeka umyalelo wentela wokudonswa kwentela maqondana nesamba semali esinikezwa ngokungavamile esinikezwa ngumqashi .

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Qinisekisa ukuthi izindaba zakho zezentela zikwisimo esifanele lapho wenza isicelo somyalelo wentela. Abe-SARS ngeke bakhipha umyalelo wentela uma ungafakelanga amafomu entela noma ukweleda intela.
Fakela okulandelayo ukusizana nabe-SARS ekwamukeleni isicelo sakho somyalelo wentela:

ifomu lesicelo le-IRP3
inombolo kamazisi wakho kanye nenombolo yereferense yentela
inombolo yereferense ye-PAYE yomqashi wakho.


Phezulu

Umthetho osetshenziswayo

Income Tax Act, 1962

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Lapho abe-SARS sebevumele isicelo, uzonikezwa isiqiniseko ezinsukwini ezimbalwa, kodwa umyalelo wentela osemthethweni ungathatha cishe amaviki amane.

Indlela elula yokwenza isicelo somyalelo wentela, wukusenza nge-inthanethi kwi-website ethi: eFiling. Isicelo sakho somyalelo wentela ngale ndlela sivamise ukuvunyelwa kungakapheli amahora angu-48.

Phezulu

Izindleko

Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe



Gcwalisa uthumela ifomu lakho online. Noma-ke downloda ugcwalise ifomu Application for tax directive: Gratuities IRP3 .

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Applytoimportgoodsintothecountry.2010-03-25.zu.txt</fn>


Yenza isicelo sokungenisa impahla ngaphakathi ezweni



Izincazelo

Ngokulandela umthetho wokuphathwa kwezohwebo lwamazwe omhlaba we-International Trade Administration Act, 71 of 2002, uNgqongqoshe wezoHwebo neZimboni angathi lapho ebona kufanele noma kuyinto ewusizo ngokubonelela isizwe, angathi ngokwenza inothisi kuGazethi kaHulumeni, abeke ukuthi akukho mpahla ngaphandle kwaleyo yeklasi ethize noma yohlobo oluthize

engangeniswa ngaphakathi eNingizimu Afrika; noma
engangeniswa ngaphakathi eNingizimu Afrika ngaphandle kwegunya le noma ngokulandela izimo ezibekwe kwimvume enikezwe nguye noma ngumuntu ogunyazwe nguye.

Izicelo zemvume zokungenisa impahla ngaphakathi, impahla engaphansi kolawulo lwezimpahla kumele ifakelwe kwifomu elibekiwe.

Inhloso yenkonzo wukuqinisekisa ukuthi impahla ethengiswa okwesibili engeniswayo, ngeke yacikela phansi imboni yeningizimu ne-Afrika i-Southern African Customs Union . Le nqubo iqinisekisa nokuthi kuba nolawulo lwempilo yesimo sendalo kanye nangezizathu zezokuvikeleka, ukuphepha kanye nokulandelwa kwamaqophelo, kanye nolawulo ngenhloso yokulandelwa kwezizathu zezendalo.

Ukuze uthole olunye ulwazi, ngena kwi-website ethi: International Trade Administration Commission.

Izinyathelo okumele zilandelwe

Kumele kugcwaliswe amafomu esicelo ebese efakelwa.
Amafomu kumele adiliviwe kwaboPhiko lobuQondisi ye- Import and Export Control, ITAC.

Umthetho osetshenziswayo

International Trade Administration Act, 2002

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Asikho isikhathi esibekiwe sale nkonzo .

Izindleko

Le nkonzo ngeyamahhala ayikhokhelwa.

Amafomu okumele agcwaliswe

Application for Import Facilities
Annexure to Application for Import Facilities

Indawo nendlela yokuxhumana



<fn>GOV-ZA.ApplytoundertakeCommercialFishing.2010-03-25.zu.txt</fn>


Ukufaka isicelo selungelo lokudoba ukuze uthengise

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Ukudobela ukuthengisa kuwukusebenzisa ilungelo lakho lokudoba izinhlanzi. Lelilungelo kumele licelwe umuntu anikezwe lona ukuze alisebenzise, avune izinhlanzi olwandle noma asebenze umsebenzi ophathelene nokudoba ukuze athengise. Lifaka phakathi nokwenza umsebenzi ophathelene nokudoba kodwa ungazidli lezozinhlanzi. Ukuze usebenzise ilungelo lakho lokudoba, faka isicelo sephomedi yokudobela ukuthengisa ekhishwa ngungqongqoshe wegatsha eliphethe izindaba zenhlalo yendawo nezokuvakasha noma isiphathimandla esikhethiwe. Ilungelo eligcwele noma elinqunyelwe liyanikezwa ezinhlobeni ezithile zezinhlanzi yigatsha lwakwa DEA&T ngokubheka inani elivunyelwe lokudotshwa kwezinhlanzi enqunywa njalo ngomnyaka ngungqongqoshe wegatsha eliphethe izindaba zenhlalo yendawo nezokuvakasha . akekho umuntu ozovele ayodobela ukuthengisa ngaphandle kwephomedi

Uqala ngokufaka isicelo selungelo lokudobela ukuthengisa ngaphambi kokuthi ufake isicelo sephomedi yokudobela ukuthengisa. Lephomedi iyavuselelwa njalo ngomnyaka, kanti uma uhluleke ukuthobela lesimiso sephomedi, ingamiswa iphomedi yakho noma ihoxiswe noma ilungelo lakho lihoxiswe

Ngaphezu kwephomedi yokudobela ukuthengisa, uzodinga iphomedi yokuthutha izinhlanzi ukuze ukwazi ukuzithutha.

Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Faka isicelo selungelo lokudoba ngakuthi umenywe ukuthi wenze njalo nguhulumeni abhale encwadini yezaziso zikahulumeni.
Thola ifomu lokufaka isicelo egatsheni eliphethe izindaba zenhlalo yendawo nezokuvakasha noma hamba uyolilanda lapho uzakutshelwa ukuthi ulilande khona ngabakwa DEA&T.
Fundisisa ifomu uqinisekise ukuthi uphetha zonke izimfanelo zesimiso zesicelo.
Gcwalisa, usayine ulithumele ifomu lakho namaphepha nezitifiketi ezidingekayo kanye nemali engabuyiselwa endaweni ozotshelwa yona noma ahhovisi lwakwa DEA&T eliseduze nawe.
umsebenzi wokuhluza uzoqala emuva kokudlula kosuku elibekiwe elijuba ukungena kwezicelo kanti imiphumela izomenyezelwa ngokubhalelana nabakwa DEA&T.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



The Marine Living Resources Act, 1998

The National Environmental Management Act, 1998

The National Biodiversity Act, 2004

The National Marine Protected Areas Act, 2003

The Sea Birds and Seals Protection Act, 1973
The International Convention for the Prevention of Pollution from Ships Act, 1986

Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi


isicelo selungelo lokudoba:

Isicelo sakho sizosetshenzwa izinyanga ezingu 1 kuya ku 3 noma ngaphezudlwana kuya ngokuthi umsebenzi ungakanani noma kuya ngokutholakala kwezinhlobo zezinhlanzi.

Ukufaka isicelo sephomedi yokudoba:

Isicelo sakho sizosetshenzwa izinsuku ezingu 7 noma ngaphezudlwana Kuya ngokuthi bangakanani abantu abafake izicelo.


Phezulu

Izindleko

<fn>GOV-ZA.Apppermitoimportfishcommercialbasis.2010-03-25.zu.txt</fn>


Ukufaka isicelo sephomedi yokudoba izinhlanzi kwamanye amazwe uzozithengisa lapha ekhaya

Izincazelo
Izinyathelo okumele zilandelwe
Umthetho osetshenziswayo
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi
Izindleko
Amafomu okumele agcwaliswe
Indawo nendlela yokuxhumana

Izincazelo

Ukudobela ukuzothengisa wokuthi abantu bahambe bayodoba izinhlanzi emanzini angewona ase South Africa beqonde ukuzothengisa. Ukuze ungenise izinhlanzi ezivela kwamanye amazwe uzingenisela ukuzothengisa, kumele ufake isicelo sephomedi yokwenze njalo ekhishwa yigatsha eliphethe izindaba zenhlalo yendawo nezokuvakasha noma isiphathimandla esikhethiwe. Akekho umuntu ovunyelwe ukuthi angenise izinhlanzi zakwamanye amazwe ngaphandle kwephomedi yokwenze njalo. Faka isicelo esisha sephomedi uma lena onayo isiphelelwe yisikhathi. Uma uhluleke ukuthobela lesimiso sephomedi, ingamiswa iphomedi yakho noma ihoxiswe.

Qaphela: Iphomedi yokudobela ukuzothengisa emanzini angewona ase South Africa ayifaki izinhlanzi ezidotshwe emanzini ancwaba. Lezozinhlanzi zilawulwa yigatsha lezolimo . Izicelo zephomedi yokungenisa izinhlanzi ezidotshwe emanzini ancwaba zimikiswa egatsheni lezolimo. Yiloleligatsha elinikeza leyophomedi.

Lemithetho elandelayo yokuthibela ukungenisa izinhlanzi ibekiwe:

Izinhlanzi ezisohlwini lwesivumelwano sokuhweba ngezilwane ezisengozini yokungabe zisaba khona emhlabeni somhlaba wonke azivunyelwanga ukudotshwa.zilethwe e South Africa. Uma ufuna ulwazi olunzulu ngalenhlangano yiya kut http://www.cites.org.

Iphomedi yokungenisa izinhlanzi ekhishelwe I abalone, irock lobster nezinhlanzi ngokubhaliwe emthethweni wezinhlanzi eziphila olwandle ka 1998 appenddix 4,5, & 12 izosebenza emthwalweni munye vo .

Kuvumeleke Inkalankala ephelele esemakhazeni enesisindo asingu 600g ngasikhathi sinye noma umthwalo ungedluli kumathani angu 25 ngomnyaka.

Abantu abakavunyelwa ukungenisa inkalankala ephilayo.


Phezulu

Izinyathelo okumele zilandelwe

Thola ifomu ngokuthumela isicelo ehhovisi eliphethe ezamanzi nesifunda sasogwini noma ehhovisi lebhulantshi legatsha eliphethe izindaba zenhlalo yendawo nezokuvakasha noma yamukele nge computer ku http://www.mcm-deat.gov.za.
Fundisisa ifomu uqinisekise ukuthi uphetha zonke izimfanelo zesimiso zesicelo.
Thumela ulwazi olulandelayo:

ikheli labakuthengiselayo ezweni lapho izinhlanzi ziphuma khona
igama elejwayelekile nelesayensi lenhlanzi
nenani lezinhlanzi ozozingenisa.

Thumela isicelo sakho kanye nalamaphepha alandelayo:

ikhophi enesitembu samaphoyisa yomazisi wakho nenombholo yokubhalisa yenkampani yakho
ikhophi enesitembu samaphoyisa yephomedi yokungenisa impahla evela kwigatsha lezohwebo kanye nezimboni noma isaziso sephomedi.
ikhophi enesitembu samaphoyisa yesitifiketi sokuthi awukweledi intela esikhishwe ngabonyango wezentela wase South Africa. .

Yazisa ibhulantsi eseduze nawe yakwa South African Bureau of Standards ngomthwalo wakho uma izinhlanzi ozingenisayo zingezona ezincwaba noma zingezona ezidliwayo ngabantu.
Gcwalisa, usayine uposele ifomu lakho namaphepha adingekayo kwabaphethe ezamanzi nesifunda sasogwini.
thumela amaphepha okuqala ngaphandle kwaloko iphomedi ingeke ikhishwe.
Imali yokufaka isicelo ingu R225.

Phezulu

Umthetho osetshenziswayo



The Marine Living Resources Act, 1998

The National Environmental Management Act, 1998

The National Biodiversity Act, 2004


, 2003

The Sea Birds and Seals Protection Act, 1973

The Sea Fishery Act, 1988

The Sea-shore Act, 1935

The International Convention for the Prevention of Pollution from Ships Act, 1986


Phezulu

Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi

Isicelo sakho sizosetshenzwa izinsuku ezingu 7 noma ngaphezudlwana uma amaphepha onke aphelele.

Phezulu

Izindleko

Imali yokufaka isicelo ingu R225. Izindleko zingakhushulwa njalo ngomnyaka noma ngokusho kuka ngqongqoshe wegatsha eliphethe izindaba zenhlalo yendawo nezokuvakasha noma isiphathimandla esikhethiwe besebenzisana nongqongqoshe wezezimali.

imininingwane yasebhange yephomedi yokufaka isicelo sokungenisa impahla:

Bank: FNB
Branch: Corporate Account Service Cape Town
Branch code: 204109
Account: Current
Account No. 62123256382
Account Name: Marine Living Resources Fund
Ref No. thintana nabanqeda amakhasitamu kulenombholo 0861 123 626

Phezulu

Amafomu okumele agcwaliswe

Application for an import permit Amafomu awatholakali kulayini we-internethi. Sicela uxhumane nehhovisi eliseduze lonyango.

Phezulu

Indawo nendlela yokuxhumana


<fn>GOV-ZA.Complaints_zulu.2010-03-25.zu.txt</fn>
OFFICE OF THE OMBUDSPERSON AND HEAD OF 10th Floor Rennie House INVESTIGATIONS 41 Victoria Embankment
Durban 4001
ISIKHALO PO Box 5542
Durban 4000

ISIGABA A Tel: 031- 311 4002
Fax: 031- 311 4115/9 or
ombudsperson@durban.gov.za
Umvikeli womphakathi usebenza ngendlela yokwenza uphenyo oluzimele futhi olungachemile ngemuva kokuthola isikhalo kumbe ngokwakhe nje.
Umvikeli womphakathi kaMasipala angaphenya ngesikhalo esisukela kulokhu:
1. (a)isenzo esithile noma ukwehluleka ukwenza okuthile komsebenzi, isithunywa noma usonkonteleka kaMasipala kanye/noma
(b) isinqumo noma isiphakamiso esenziwe egameni likaMasipala noma lezithunywa zakhe
Izikhalo eziphathelene nokwenziwa komsebenzi (ngaphandle kwalezo ezimayelana nokukhwabanisa nenkohlakalo) kumele ziqondiswe koyinhloko yalowo mnyango ofanele, ngoba umnyango kufanele uthole ithuba lokuphendula esikhalweni. Uma isikhalo ungasifakanga emnyangweni ofanele, uyacelwa ukuba wenze njalo. Yonke imigudu yangaphakathi ekhona kufanele kube.

ISIGABA B
Ufisa ukulifihla igama lakho?: YEBO CHA Uma impendulo ithi yebo, uyacelwa ukuba ungasigcwalisi Isigaba C
ISIGABA C
Isibongo Igaa
Ikheli
Indawo ohlala kuyo Ikhodi yeposi
Inombolo yocingo (emini) Enye inombolo
Inombolo ye-fax Email

ISIGABA D

1. Simayelana nani isikhalo sakho?




2. Usuke walubika loludaba komunye umnyango noma kumuntu osebenza kuMasipala? Uma kunjalo sicela unikeze imininingwane.




2.1 Usifakile yini ngaphakathi isikhalo mayelana nokungeneliseki kwakho (lokhu kuqondene nabasebenzi bakwaMasipala waseThekwini kuphela)
2.2 Uwazisile umnyango ngokungasemukeli isinqumo, ngokulwedlulisela phambili udaba noma ngokuthatha izinyathelo zokuba isinqumo sibuyekezwe?
2.3 Uma impendulo ithi yebo kunoma yimuphi kule mibuzo engenhla, uyacelwa ukuba unikeze imininingwane.



ISIGABA E: IMINININGWANE YESEHLO/YALOKHO OKUSHOYO



3.1 Usuku lwesehlo 3.2 Isikhathi
3.3 Indawo

4. Gagula uMnyango noma umsebenzi isehlo esimayelana naye/nawo?

5. Chaza isehlo ufake yonke imininingwane ongayifaka.













6. Ufisa ukuba leli hhovisi liphenyeni?



7. Chaza isiphetho osifisayo?




8. Unawo amaphepha noma ubufakazi ukweseka isikhalo noma lokho okushoyo? Uma impendulo kunguyebo, uyacelwa ukuba ukhiphe amakhophi.




ISIGINESHA:........................................... USUKU:..............................


<fn>GOV-ZA.Complaints_zulu_2.2010-03-25.zu.txt</fn>
OFFICE OF THE OMBUDSPERSON AND HEAD OF 10th Floor Rennie House INVESTIGATIONS 41 Victoria Embankment
Durban 4001
ISIKHALO PO Box 5542
Durban 4000

ISIGABA A Tel: 031- 311 4002
Fax: 031- 311 4115/9 or
ombudsperson@durban.gov.za
Umvikeli womphakathi usebenza ngendlela yokwenza uphenyo oluzimele futhi olungachemile ngemuva kokuthola isikhalo kumbe ngokwakhe nje.
Umvikeli womphakathi kaMasipala angaphenya ngesikhalo esisukela kulokhu:
1. (a)isenzo esithile noma ukwehluleka ukwenza okuthile komsebenzi, isithunywa noma usonkonteleka kaMasipala kanye/noma
(b) isinqumo noma isiphakamiso esenziwe egameni likaMasipala noma lezithunywa zakhe
Izikhalo eziphathelene nokwenziwa komsebenzi (ngaphandle kwalezo ezimayelana nokukhwabanisa nenkohlakalo) kumele ziqondiswe koyinhloko yalowo mnyango ofanele, ngoba umnyango kufanele uthole ithuba lokuphendula esikhalweni. Uma isikhalo ungasifakanga emnyangweni ofanele, uyacelwa ukuba wenze njalo. Yonke imigudu yangaphakathi ekhona kufanele kube.

ISIGABA B
Ufisa ukulifihla igama lakho?: YEBO CHA Uma impendulo ithi yebo, uyacelwa ukuba ungasigcwalisi Isigaba C
ISIGABA C
Isibongo Igaa
Ikheli
Indawo ohlala kuyo Ikhodi yeposi
Inombolo yocingo (emini) Enye inombolo
Inombolo ye-fax Email

ISIGABA D


2.1 Usifakile yini ngaphakathi isikhalo mayelana nokungeneliseki kwakho (lokhu kuqondene nabasebenzi bakwaMasipala waseThekwini kuphela)
2.2 Uwazisile umnyango ngokungasemukeli isinqumo, ngokulwedlulisela phambili udaba noma ngokuthatha izinyathelo zokuba isinqumo sibuyekezwe?
2.3 Uma impendulo ithi yebo kunoma yimuphi kule mibuzo engenhla, uyacelwa ukuba unikeze imininingwane.





ISIGABA E: IMINININGWANE YESEHLO/YALOKHO OKUSHOYO
3.1 Usuku lwesehlo 3.2 Isikhathi
3.3 Indawo

4. Gagula uMnyango noma umsebenzi isehlo esimayelana naye/nawo?



ISIGINESHA:........................................... USUKU:..............................

<fn>GOV-ZA.Eqc_2final_reg_zul.2010-03-25.zu.txt</fn>
RA11/eqzul2final






ISAZISO NGUHULUMENI
UMNYANGO WEZOBULUNGISWA NOKUTHUTHUKISWA
KOMTHETHOSISEKELO

UNombolo R. 2003


UMTHETHO WOKUQHUBEKISA UKULINGANA NOKUVIMBELA UBANDLULULO OLUNGALUNGILE, KA 2000: IMITHETHONKAMBISO

UNgqongqoshe wezoBulungiswa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo umise lemithethonkambiso ekuloluhlaka ngemva kokuxoxisana noNgqongqoshe wezezimali, ngokulandisa kwesigaba 30 soMthetho wokuQhubekisa ukuLingana nokuVinjelwa koBandlululo olungaLungile wonyaka ka 2000 (uMthetho onguNombolo 4 ka 2000).


UHLAKA

IMITHETHONKAMBISO EPHATHELENE NOMTHETHO WOKUQHUBEKISA UKULINGANA NOKUVINJELWA KOBANDULULO OLUNGALUNGILE KA 2000


ISAHLUKO 1
IZINHLINZEKO EZIJWAYELEKILE


Ukuhlelwa kwemithethonkambiso
Imithethonkambiso

1. Izincazelo

ISAHLUKO II
OMABHALANE BASEZINKANTOLO ZOKULINGANA
2. Ukufaka isicelo sokuqokwa njengomabhalane

3. Okudingekayo ukuze uqashwe ube ngumabhalane

4. Imibandela yokuqashwa njengoMabhalane

5. Eminye imisebenzi eyongeziwe kaMabhalane



ISAHLUKO III
IZINQUBO ZENKANTOLO YOKULINGANA
6. Ukwethulwa kodaba ezithebeni zenkantolo
7. Ukuyogxobisa amaphepha odaba enkantolo nokuwathumela komunye umuntu othintekayo odabeni nasenkantolo

8. Ukwethamela ukuqulwa kodaba

9. Ukuqinisekiswa kwesiyalelo senkantolo

10. Amandla kanye noMsebenzi weNkantolo

11. Ukuhoxiswa kwesimangalo

12. Izindleko



ISAHLUKO IV
ABASIZI /ABALEKELELI
13. Inqubo engasetshenziswa mayelana nabasizi

14. Amaphuzu mayelana nokuthunyela kwezinxuso kubasizi

15. Ukuthatha isifungo noma Ukufungiswa

16. Iqhaza loMquli wodaba

17. Ukushiywa ngaphandle noma ukukhishwa kwabasizi

18. Ukubongwa




ISAHLUKO V
UKWEDLULISWA KODABA NOKUBUYEKEZWA KWODABA
19. Ukwedluliswa kodaba

20. UkuBuyekezwa



ISAHLUKO VI
ISIGUNGU SOKUBUYEKEZA UKULINGANA
21. Imininingwane kanye nemibandela yokuqokwa njengelunga lesigungu

22. Amandla kanye nemisebenzi yesigungu



ISAHLUKO VII
OKUNHLOBONHLOBO/OKUXUBILE
23. Amacala kanye nokujeziswa

24. Isihloko ngokufingqiwe kanye nosuku lokuqala ukusebenza kwalomthetho



ISIXHUMELO A

Inombolo yefomu
25. Ukufaka isicelo sokuqashwa njengomabhalane ngokuyala kwesigaba 17 soMthetho wokuQhubekisa ukuLingana nokuVinjelwa koBandlululo olungaLungile ka 2000 (uMthetho onguNombolo 4 ka 2000)

26. Ukufakwa kwesimangalo ngokuyala kwesigaba 20 somthetho wokuqhubekisa ukulingana nokuvimbela ubandlululo olungaLungile ka 2000 (uMthetho onguNombolo 4 ka 2000)

27. Isaziso esiqondiswe kummangalelwa mayelana nokufakwa kwesimangalo ngokuyala kwesigaba 20 soMthetho wokuQhubekisa ukuLingana nokuVimbela uBandlululo olungaLungile ka 2000 (uMthetho onguNombolo 4 ka 2000)

28. Isaziso esiqondiswe kubo bonke abathintekayo odabeni ukuba bavele enkantolo ngokuyala kwesigaba 20 soMthetho wokuQhubekisa ukuLingana nokuVimbela uBandlululo olungaLungile ka 2000 (uMthetho onguNombolo 4 ka 2000)

29. Ukudluliswa kodaba ngokuyala kwesigaba 20(5) soMthetho wokuQhubekisa ukuLingana nokuVinjelwa koBandlululo olungaLungile ka 2000 (uMthetho onguNombolo 4 ka 2000)

30. Incwadi yokubizela enkantolo ufakazi noma ofakazi ukuze bavele phambi kwenkantolo yokulingana ngokuyala kwesigaba 18 soMthetho wokuQhubekisa ukuLingana nokuvimbela ubandlululo OlungaLungile ka 2000 (uMthetho onguNombolo 4 ka 2000)




ISAHLUKO I
IZINHLINZEKO EZIJWAYELEKILE
Izincazelo
Kulemithethonkambiso noma iliphi igama noma isisho esinikwe incazelo ethile ngokwalomthetho, lelogama noma lesosisho kusuke kuchaza lokho okucaciswe kulomthetho; ngaphandle nje kokuthi ingqikithi iqonde noma isho okunye-
"umabhalane" kushiwo umabhalane weNkantolo yokuLingana;
"isigungu" kushiwo isigungu sokubuyekeza ukulingana ngokuyala kwesigaba 32 soMthetho;
"inkantolo" kushiwo inkantolo yokulingana;
"usuku" kushiwo noma iluphi usuku ngaphandle koMgqibelo, Isonto noma iholide lomphakathi;
"Ukulalelwa kodaba okungumhlahlandlela (direction hearing)" kushiwo ukulalelwa kodaba okukhulunywa ngakho kumthethonkambiso 10 (5);
"uMqondisi-Jikelele" kushiwo uMqondisi-Jikelele woMnyango wezoBulungiswa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo;
"ukuphenywa/ukuhlaziywa (inquiry)" kushiwo ukuphenywa noma ukuhlaziywa kodaba okukhulunywa ngakho esigabeni 21 (1) soMthetho;
"uNobhala (registrar)" kushiwo uNobhala wenkantolo ePhakeme oqashwe ngaphansi kwesigaba 34 soMthetho wezinkantolo eziPhakeme (Supreme Court) ka 1959 (uMthetho onguNombolo 59 ka 1959), noma unobhala oqashwe ngaphansi kwanoma imuphi umthetho ongakachithwa yiziphathimandla ezinegunya lokwenza lokho futhi owawusentshenziswa noma kuyiphi indawo engaphakathi kwalelizwe ngaphambi kokuqala ukusebenza koMthethosisekelo wezwe laseNingizimu Afrika ka 1996, (uMthetho onguNombolo 108 ka 1996); kanye
"uMthetho" kushiwo uMthetho wokuQhubekisa ukuLingana nokuVinjelwa koBandlululo olungaLungile ka 2000, (uMthetho onguNombolo 4 ka 2000).
ISAHLUKO II
OMABHALANE BEZINKANTOLO ZOKULINGANA

Ukufaka isicelo sokuqokwa njengomabhalane
2.(1) Ukufakwa kwesicelo sokuqokwa njengomabhalane okukhulunywa ngakho esigabeni 17 soMthetho kufanele kube ngokubhalwe phansi efomini elicishe lifane neFomu 1 elixhunyelwe kuSixhumelo bese kuthunyelwa kuMqondisi-Jikelele.

(2) Isicelo okukhulunywa ngaso esigatshaneni (1) ngenhla kufanele siphelezelwe yilokhu-
(1) ikhophi noma umfanekiso oqinisekisiwe (certified) kamazisi walowo ofaka isicelo;

(2) imifanekiso eqinisekisiwe yazo zonke izincwadi noma izitifiketi zemfundo zalowo ofaka isicelo;

(3) izitifiketi zalapho ebesebenza khona, uma zingekho lowo ofaka isicelo angenza umbhalosifungo (affidavit) mayelana nezindawo lapho eke waqashwa khona nokuthi ubenza msebenzi muni futhi kwakunini esebenza lapho;

(4) izincwadi zobufakazi ezivela kubaqashi ake wabasebenzela lomuntu ofaka isicelo, uma zikhona; kanye

(5) namagama, amakheli kanye nezinombolo zocingo zabantu ababili abamaziyo okungakhulunywa nabo ngobunjalo bakhe.



Okudingekayo ukuze uqashwe ube ngumabhalane
3. (1) Umuntu angaqashwa nguMqondisi-Jikelele ukuba abe ngumabhalane uma ehambisana nezidingo ezimiswe kuMthetho wabasebenzi boMbuso/bakaHulumeni (Public Service Act) ka 1994 (Isimemezelo esinguNombolo 103 sika 1994) futhi ehambisana nenqubomgomo yokuqashelwa lesosikhundla sokuba ngumabhalane kwezokuphatha kulowoMnyango.

(2) Ukuqashwa kukamabhalane kuncike ekuphothulweni kwezifundo ezithile ezigunyazwe nguMqondisi-Jikelele.

Imibandela yokuqashwa njengoMabhalane
4. (1) uMqondisi-Jikelele angaqasha umuntu ukuthi abe ngumabhalane isikhathi abangavumelana ngaso bobabili uMqondisi-Jikelele kanye nalowo ofake isicelo, lowo ofake isicelo uyakuba nelungelo lokwamukeliswa isamba esipheleleyo seholo esilingana nesamba esigcwele esamukeliswa omabhalane bezokuphatha kuwo belu uMnyango.

(2) Imibandela yokuqashwa komuntu njengomabhalane ngokuyala kwesigatshana (1) ngenhla iyefana nemibandela yokusebenza esentshenziswa kumuntu oqashwe njengomabhalane wenkantolo ngaphansi koMthetho wabasebenzi boMbuso ka 1994 (Isimemezelo esinguNombolo 103 sika 1994).

Eminye imisebenzi eyongeziwe kaMabhalane
5. Ngaphezu kwaleyo misebenzi emiswe nguMthetho uMabhalane kuyofanele enze lemisebenzi elandelayo-
(1) emva kokuthola isaziso okukhulunywa ngaso kumthethonkambiso 6 (1), avule ifayela bese enikeza lolodaba izinombolo ngokulandelana kwazo ngonyaka;

(2) agcine uhlu lapho ezobhala agcine khona lokhu:

(1) imininingwane yalowo nalowo muntu ngamunye othintekayo kulolodaba;

(2) inombolo yalolodaba okukhulunywa ngalo esigabeni esingenhla;

(3) isinxephezelo esicelwayo;

(4) usuku kanye nemiphumela yophenyo;

(5) imiphumela yokudluliswa kodaba noma ukubuyekezwa kodaba, uma kwenziwe; kanye

(6) nemininingwane yenye inkundla lapho kuke kwadluliselwa khona loludaba, usuku lokudluliswa kodaba kanye nemiphumela yalokhu kudluliswa uma kwenziwe;

(3) enze uphawu ngokubhala inombolo yalolodaba kulelo nalelo phepha alitholayo;

(4) agcine noma afake emafayeleni wonke amaphepha awatholayo mayelana nalolo nalolodaba;

(5) asize ngalo lonke ulwazi analo umuntu okhubazekileyo noma ongakwazi ukubhala nokufunda, ngokumgcwalisisa wonke amaphepha ahambisana nokuqhutshwa kodaba enkantolo;

(6) uma ngabe umuntu ozofaka isimangalo noma ozomangala engenaye umuntu ongammela noma ongamsiza-

(1) azise/atshele lowo muntu ngamalungelo akhe mayelana nokumelwa;

(2) atshele lowo muntu ngosizo angaluthola kwezinye izikhungo ezimiswe ngokoMthethosisekelo noma ezinye izinhlangano ezingekho ngaphansi kukaHulumeni;

(3) atshele futhi achazele lowo muntu ngamalungelo akhe kanye nezinxephezelo angazithola ngokwaloMthetho ngakho konke okusemandleni akhe;

(4) asize lowomuntu ngokumfundela noma ukumchazela amaphepha odaba; futhi

(5) achaze nenkambiso emayelana nokubizwa kofakazi ukuze beze enkantolo;

(7) enze yonke imisebenzi anikwe yona kulemithethonkambiso;

(8) akhiphe incwadi yokubiza ufakazi ukuba eze ophenyweni uma eceliwe ngomunye walabo abathintekayo odabeni noma njengokulawulwa inkantolo;

(9) azise ofakazi ukuthi banelungelo lokuhola imali yofakazi nokuthi aqinisekise ukuthi ufakazi uyasizwa ngalokhu, lapho kudingeka khona; nokuthi

(10) enze imisebenzi eyenziwa ngumabhalane wenkantolo yamacala ombango uma kudingekile ukuze kufezwe okumiswe nguMthetho.




ISAHLUKO III
IZINQUBO ZENKANTOLO YOKULINGANA

Ukwethulwa kodaba ezithebeni zenkantolo
6. (1) Umuntu, inhlangano noma ikhomishana okukhulunywa ngayo esigabeni 20 saloMthetho, ofisa ukubeka udaba esigcawini senkantolo noma ukumangala ngokwaloMthetho, angakwenza lokhu ngokwazisa umabhalane wenkantolo ngenhloso yakhe yokwenza lokhu ngefomu elithi alifane nefomu 2 elixhunyelwe kuSixhumelo.

(2) Umabhalane kufanele kuthi zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa ethole leso saziso okukhulunywa ngaso kusigatshana (1) -

(1) azise ummangalelwa ngefomu elithi alifane nefomu 3 elixhunyelwe kuSixhumelo, ukuthi umangalelwe; nokuthi

(2) anxuse ummangalelwa ukuba alethe ulwazi olubhaliwe okukhulunywa ngalo esigabeni 3 sefomu 3 elixhunyelwe kuSixhumelo zingakapheli izinsuku eziyi-10 kusukela osukwini athola ngalo isaziso leso.



(3) uMabhalane kufanele kuthi zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa emva kokuthola impendulo evela kummangalelwa okukhulunywa ngayo kusigatshana (2) (b) ngenhla athumele ikhophi noma umfanekiso walempendulo kummangali noma lowo ofake udaba.

(4) Umabhalane kufanele kuthi zingakapheli izinsuku ezintathu emva kokuphela kwesikhathi okukhulunywa ngaso kusigatshana (2) (b) ngenhla adlulisele udaba kuMquli wodaba (presiding officer), yena kufanele kuthi zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa emva kokuthola wonke amaphepha aphathelene nalolodaba, akhiphe isinqumo mayelana nokuthi loludaba luzoqulwa yinkantolo noma luzodluliselwa kwenye inkundla yini.

(5) Uma ngabe uMquli wodaba enquma ukuba udaba luqulwe enkantolo kufanele adlulisele udaba kumabhalane yena okufanele kuthi zingakapheli izinsuku ezintathu emva kokuthola loludaba amise usuku okuzoqulwa ngalo loludaba.

(6) Umabhalane kufanele kuthi emva kokuba esemise usuku okuzoqulwa ngalo udaba, azise ummngali kanye nommangalelwa ngosuku lokuqulwa kodaba ngefomu elithi alifane nalelo elingufomu 4 elixhunyelwe kuSixhumelo.

(7) Uma uMquli wodaba enquma ukuthi udaba malwedluliselwe kwenye inkundla kufanele -

(1) akhipe isinqumo senkantolo ngefomu elithi alifane nesigaba 1 sengxenye A yefomu elingunombolo 5 elixhunyelwe kuSixhumelo ; futhi

(2) angenza izincomo noma imibono ebhaliwe ayibona ifanele ukuze ibhekwe yileyonkundla ngefomu elithi alifane nesigaba 2 sengxenye A yefomu elingunombolo 5 elixhunyelwe kusiXhumelo.



(8) Emva kokuthola isiyalelo okukhulunywa ngaso kusigatshana (7) ngenhla, umabhalane kufanele ngokulandela indlela emiswe uMquli wodaba-
(1) athumele wonke amaphepha okuyiwona qobo (originals) aphathelene nodaba, lawomaphepha ahambisane ukuya nesiyalelo, kuleyonkundla okukhulunywa ngayo kulesosiyalelo;

(2) agcine amakhophi noma imifanekiso eqinisekisiwe yawo wonke amaphepha aphathelene nalolo ludaba;

(3) athumele ikhophi lesiyalelo senkantolo kulabo abathintekayo odabeni; futhi

(4) azise/atshele bonke abathintekayo odabeni ngamaphepha athunyelwe kuleyonkundla okukhulunywa ngayo esigabeni (a).



(9) Emva kokuba inkundla ezokwethamela udaba isiwatholile amaphepha odaba okukhulunywa ngawo kusigatshana (8) (a), leyonkundla kufanele ikhiphe isaziso esibhaliwe yazise bonke abathintekayo kuloludaba kanye nomabhalane wenkantolo ngokuthola kwayo loludaba.

(10) Inkundla okudluliselwe kuyo udaba kufanele kuthi zingakapheli izinsuku ezingu-60 emva kokuthola amaphepha odaba okukhulunywa ngawo kusigatshana (8), ithumele kumabhalane wenkantolo umbiko, ibika ngenqubekelaphambili eseyenziwe kulolodaba.

(11) Uma udaba seluxazululiwe inkundla ebilengamele, leyonkundla kufanele ngokushesha emva kokuxazulula udaba yazise umabhalane wenkantolo ngemiphumela yodaba.

(12) Uma ngabe lenkundla iphindisela udaba emuva enkantolo, lokhu kubuyiselwa emuva kodaba kufanele kube ngokubhalwe phansi efomini ecishe ifane naleyo esengxenyeni B yefomu 5 kuSixhumelo, inike nezizathu ukuthi yingani udaba lubuyiselwa emuva.

(13) Inkundla kufanele kuthi zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa kusukela osukwini olubuyiswe ngalo enkantolo udaba, iyale ukuthi loludaba luzodingidwa kanjani.

(14) Umabhalane kufanele azise labo abathintekayo odabeni ngokushesha ngosuku lokulalela umhlahlandlela okuzoqhutshwa ngawo udaba ngendlela okukhulunywa ngayo esigatshaneni (6).

(15) Emva kokufaka isicelo esibhaliwe kuMquli wodaba, uma ngabe udaba kungoluphuthumayo, uMquli wodaba angayala ukuba kungalandelwa isikhathi esinqunyiwe kumthethonkambiso.

Ukuyogxobisa amaphepha odaba enkantolo nokuwathumela komunye umuntu othintekayo odabeni nasenkantolo
7. (1) Isaziso okukhulunywa ngaso kumthethonkambiso 6(2)(a) kufanele -
(1) sihanjiswe isikhonzi senkantolo noma umabhalane wenkantolo kummangalelwa sinikwe yena ngqo; noma

(2) sithunyelwe kummangalelwa -


(i) ngeposi elibhalisiwe (registered post);
(ii) ngesikhahlamezi noma ifekisi (facsimile); noma
(iii) ngokusiposa ngeposi lesishwezisi (e-mail), uma ngabe ubufakazi bokuthi ulitholile iposi lesishwezisi (e-mail) ebelithunyelwe kuye bungavezwa yilowo olithumele, kufanele kugcinwe ubufakazi bokuthunyelwa futhi ifomu okuyiyona qobo (original) kufanele ithunyelwe kummangalelwa ngokushesha ngeposi elibhalisiwe.
(3) Sithunyelwe kummangalelwa kumbe sifakwe enkantolo nganoma iyiphi enye indlela engalawulwa uMqudi wodaba.



(2) Uma isaziso sinikezewa ummamgalelwa-

(3) ngeposi elibhalisiwe (registered post) ubufakazi balokhu kufanele bugcinwe; kumbe

(4) ngesikhlahlamezi noma ngeposi lesishwezisi (e-mail), ubufakazi balokhu kufanele bugcinwe, bese kuthi ifomu yoqobo (original) ithunyelwe ngaphandle kokulibala kummangalelwa ngeposi elibhalisiwe (registered post).

(3) Isaziso okukhulunywa ngaso kumthethonkambiso 6(6) kufanele sinikezwe isikhonzi senkantolo noma umabhalane kubo bonke abathintekayo odabeni siqu sabo.



Ukwethamela ukuqulwa kodaba
8.(1) (a) Umuntu ofisa ukuthumela incwadi yokubiza ufakazi ukuba avele phambi kwenkantolo, kufanele kuthi kusasele izinsuku eziyi-14 ngaphambi kosuku lokuphenywa kodaba, acele umabhalane wenkantolo ukuba enze futhi agxobe lencwadi yokubiza ufakazi ngokushesha.

(b) Incwadi yokubiza ufakazi ekhishiwe kufanele icishe ifane nefomu 6 elikusiXhumelo.

(c) Emva kokuba incwadi yokubizela ufakazi enkantolo okukhulunywa ngayo esigabeni (a) ngenhla isigxotshiwe ngokufanele, kufanele inikezwe lowo muntu ocele ukuba yenziwe lencwadi yena ayobe eseyihambisa kulowo fakazi noma enze amalungiselelo okuba ihanjiswe kulowo fakazi-
(i) yisikhonzi senkantolo ngezindleko zakhe; noma
(2) ngumuphi omunye umuntu ongaqokwa umabhalane ngesincomo soMquli wodaba.



(d) Umuntu ohambisa incwadi yokubiza ufakazi kufanele agcwalise ingxenye B yesibili yefomu 6 elixhunyelwe kuSixhumelo.

(2) (a) Ukuvela phambi kwenkantolo kukafakazi ngokuyala kwenkantolo kwenziwa ngokuthumela yona lencwadi yokubiza ufakazi, egxotshwa ngumabhalane okufanele icishe ifane nefomu 6 elixhunyelwe kuSiXhumelo.

(b) Incwadi yokubiza ufakazi okukhulunywa ngayo esigatshaneni (a) kufanele ithunyelwe kufakazi yisikhonzi senkantolo ngezindleko zikahulumeni.

(3) Umuntu obizwe ukuba avele phambi kwenkantolo njengofakazi anganxuswa ukuba aveze izincwadi noma amaphepha athile noma isilandiso (statement) noma into ethile ehambisana nalolodaba.

(4) (a) Yilowo nalowo fakazi, ngaphandle komuntu oyisisebenzi sikahulumeni ngokugcwele, obizwe ukuba avele phambi kwenkantolo unelungelo lokukhokhelwa imali emiswe noma enqunywe esigabeni (c) ngezansi ngokuhambisana nalokho okushiwo esigabeni (b).




(b) UMquli wodaba anganquma ukuthi ufakazi kungabikho mali anikwa yona noma anikwe ingxenye ethile yemali emisiwe.

(5) Imali ekhokhelwa ufakazi ime kanje:

(1) u-R100 ngosuku noma ingxenye yosuku okudingeka ukuba ufakazi abe senkantolo ngalo; kanye


(ii) nezindleko angazichaza ngokwanelisayo zokuza enkantolo kanye nezindleko zokuthenga ukudla asuke angene kuzo ufakazi ngenxa yokuza enkantolo.

(4) Izindleko zemali okukhulunywa ngazo esigabeni (c) ngenhla kufanele zikhokhwe-

(1) nguhulumeni uma ufakazi lowo ebizelwe enkantolo ngokuyala kwenkantolo noma ebizwe yinkantolo; noma

(2) umuntu ocele ukuba kubizwe lowofakazi noma zikhokhwe niengokuyala koMquli wodaba.



(5) Inqubo echazwe esigabeni 51 soMthetho weziNkantolo zoMantshi ka 1944, (uMthetho onguNombolo 32 ka 1944),izoguqulwa uma kudingekile ukuze isetshenziswe kunoma imuphi ufakazi obizwe ukuba phambi kwenkantolo ngokuyala kwalemithethonkambiso.

Ukuqinisekiswa kwesiyalelo senkantolo
9.(1) Uma ngabe inkantolo kaMantshi ihleli njengenkantolo yokuLingana, ikhipha isinqumo semali esingaphezu kwesamba esivumelekile kuleyonkantolo, umabhalane wenkantolo kufanele kuthi zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa ethole isinqumo leso-
(1) azise ummangalelwa ukuthi-


(i) isinqumo leso sizothunyelwa enkantolo ePhakeme (High Court) ukuthi siyoqinisekiswa; nokuthi
(ii) unelungelo lokuthumela kumabhalane wenkantolo isilandiso(statement) noma amaphuzu okuphikisa (argument) zingakapheli izinsuku ezintathu emva kokuba ethole isaziso; nokuthi
(2) athumele kunobhala wenkantolo ePhakeme, okuqoshwe phansi ekulalelweni kodaba enkantolo noma ikhophi / umfanekiso walokhu oqinisekisiwe (certified) ngumabhalane kanye nanoma isiphi isilandiso(statement) noma amaphuzu okuphikisa athunyelwe ngummangalelwa ngokuyala kwesigaba (a) (ii).



(2) uNobhala wenkantolo kufanele ethule phambi koMahluleli weNkantolo, ePhakeme konke okuqoshwe phansi ekudingidweni kodaba okukhulunywa ngalo kusigatshana (1) ngenhla ukuze kuwaqinisekiswe.

Amandla kanye noMsebenzi weNkantolo
10. (1) Ukuphenywa kodaba kufanele kwenziwe ngokushesha nangendlela ezokhuthaza ukukhululeka kwalabo abathintekayo ukuze babambe iqhaza ngokukhululeka.

(2) Imithethonkambiso elawula ukuqhutshwa kwaloluphenyo kufanele ihunyushwe ngendlela eyenza kube lula ukulandela imigomo engumhlahlandlela okukhulunywa ngayo esigabeni 4 saloMthetho.

(3) Ukuqhutshwa kodaba kufanele uma kungenzeka kwenziwe ngendlela ezokwenza lula ukuba abathintekayo babambe iqhaza.

(4) Inkantolo iyinkantolo eqopha phansi futhi-
(1) ukulalelwa kodaba kulolophenyo kufanele kuqoshwe nguMquli wodaba noma ngumuntu oqokwe noma othunywe ukuba enze lokhu nguMquli wodaba;

(2) ukulalelwa kodaba kulolophenyo kufanele kubhalwe phansi ngezimpawu (shorthand) noma kuqoshwe ngomshini futhi kungabhalwa phansi kuphela uma kusho uMquli wodaba noma ngokuyala koMthetho;

(3) umbhalo lo obhalwe ngezimpawu noma ukubhalwa ngokugcwele kwawo noma ukuqoshwa ngomshini kokulalelwa kodaba noma ukubhalwa kabusha kwakho kufanele kuqinisekiswe (certified) njengokuyikho (true notes) ukubhalwa ngokugcwele okuyikho, umlando oyiwo, emva kwalokho kuyothathwa njengomlando owenzeke ekulalelweni kodaba futhi kuthathwa njengomlando wenkantolo yamacala ombango.



(5)(a) Ngosuku olunqunywe ngumabhalane wenkantolo okukhulunywa ngalo kumthethonkambiso 6 (5), uMquli wodaba kufanele alalele udaba ngenhloso yokuxazulula inqubo ezolandelwa nokuphathwa kwalolophenyo.

(b) Ekulalelweni kodaba ngenhloso yokumisa inqubo ezolandelwa uMquli wodaba kufanele ayale noma ahlahle indlela mayelana nokuqhutshwa kodaba ngendlela ayibona ifanele.

(c) Ngale kokuphambuka kulokho okushiwo esigabeni (b), uMquli wodaba kungathi emva kokulalela imibono yabo bonke abathintekayo kulolodaba, akhiphe isiyalelo mayelana-
(2) nokudalula ngamaphepha nezincwadi ezizosentshenziswa ekulalelweni kodaba (discovery), ukuhlolwa kwalezincwadi namaphepha kanye nokunikezana lezo zincwadi namaphepha okuzosentshenziswa;

(3) abazobuza imibuzo (interrogatories);

(4) ukuvumelana ngamaphuzu athile nezincwadi ezithile;

(5) ukufinyeza lokho okuphikiswana ngakho;

(6) ukuhlanganisa abathintekayo odabeni;

(7) ukungenelela kwabahlobo benkantolo;

(8) indlela okuzothunyelwa ngayo amaphepha okungashiwo lutho ngayo kulemithethonkambiso;

(9) izichibiyelo;

(10) ukugcinwa kwemibhalosifungo efayeleni;

(11) ukunikezwa kwemininingwane yokwenezezela;

(12) indawo kanye nesikhathi lapho kuzolalelwa khona udaba ngokuzayo;

(13) inqubo okufanele ilandelwe mayelana nezindaba eziphuthumayo;

(14) ukwethula ubufakazi, kumbandakanya nokuthi ubufakazi bukafakazi ophambili kufanele bunikwe ngomlomo noma ngombhalosifungo noma ngazo zombili lezizindlela.

(4) Ukuze kufezwe-

(1) imigomo engumhlahlandlela okukhulunywa ngayo esigabeni 4 saloMthetho; kanye

(2) nesigaba 21 (1) nesigaba 30 (1) (a) saloMthetho kanye nokusebenzisa amandla akhe ngaphansi kwesigaba (b) no (c),


Umquli wodaba kufanele alandele umthetho ongamele (ohlahla) inqubo enkantolo lapho udaba lufakwe khona lokhu akwenze ngokuvumela izinguquko ezifanele enqubweni ngenhloso yokwengeza lokhu okushiwo yilomthethonkambiso lapho kufanele khona, kodwa ngokulandela izimfuno zobulungiswa futhi uma kungekho ozokhinyabezeka ilokho; angagudluka ekusebenziseni lenqubo emva kokulalela imibono nezimvo zalobo abathintekayo odabeni.

(e) Ekulalelweni kodaba okungumhlahlandlela, uMquli wodaba kufanele uma kukhona omunye kulaba abathintekayo odabeni ongamelwe-
(1) azise lowo muntu ngelungelo lakhe lokumelwa ngummeli azikhethele yena futhi azomkhokhela yena izindleko zakhe lowo mmeli noma uma engenawo amandla okukhokhela ummeli amtshele ukuthi angafaka isicelo esikhwameni sikahulumeni sosizo kwezomthetho ngokuxhaswa inhlangano elekelela ngokuxhasa abantu abangenawo amandla okuzikhokhela izindleko zommeli (Legal Aid Board), noma amchazele ngezinye izinhlangano angathola kuzo usizo lwezomthetho; nokuthi

(2) achaze ingqikithi kanye nemiphumela yanoba isiphi isiyalo noma isinqumo esenziwe ngokuyala kwesigatshana (b) no (c).



(6)(a) Umbhalosifungo owenziwe ngufakazi ekulalelweni kodaba ungamukelwa njengobufakazi ngendlela efanayo nobufakazi obethulwa ngomlomo ngaphandle nje ke uma omunye wabathintekayo odabeni ekuphikisa lokhu futhi uma lesosilandiso(statement)-
(1) (aa) sibhaliwe;


(bb) sisayindwe yilowo osenzile;
(cc) sinesimemezelo esenziwe yilowo muntu esho ukuthi ngokwazi nangokukholwa kwakhe siyiqiniso; nokuthi
(dd) sinesimemezelo lapho esho khona ukuthi usenze lesi silandiso enolwazi lokuthi kungenzeka atholakale enecala uma konke akushilo ekusho ngokuzikhethela ebe enolwazi ukuthi akusilo iqiniso; nokuthi
(2) isilandiso(statement) leso sikhonjiswe omunye othintekayo kuloludaba kusasele okungenani izinsuku eziyisikhombisa ngaphambi kosuku lokuphenywa kodaba.



(b) Uma ngabe umbhalosifungo owenziwe ngufakazi wamukelwa njengobufakazi enkantolo ngokuyala kwesigaba (a) futhi uma omunye wabathintekayo ecela ukuba wamukelwe kanjalo, noma uma uMquli wodaba ebona ukuthi kufanele ukuba lowo fakazi abizwe ukuba eze enkantolo ukuze azofakwa imibuzo (cross-examine) ngesilandiso(statement) sakhe.

(7) Ngaphandle uma kuyalwe ngenye indlela kulemithethonkambiso, umthetho wezobufakazi kubalwa nomthetho ophathelene nokuvumeleka kanye nokuphoqeleka (competency and compellability), njengoba kwenzeka emacaleni ombango kuyosentshenziswa kuloluphenyo; Inqobo nje uma ekusentshenzisweni komthetho wokwethula ubufakazi, ubulungiswa, ilungelo lokulingana kufanele kulandelwe ngaphezu kwezimpambankwici zimbe (technicalities).

(8) Inkantolo kufanele ngaphambi kokuba kwethulwe ubufakazi ngomlomo, ifungise noma ivumise lowo muntu ukuthi uzokhuluma iqiniso, noma imuphi ufakazi ozovela phambi kwenkantolo njengoba kwenziwa kofakazi abethula ubufakazi enkantolo yamacala obelelesi.

(9)(a) Noma imuphi umuntu othintekayo odabeni kungathi kulalelwe udaba enkantolo amelwe ngummeli noma ngummeli weNkantolo ephakeme futhi angamelwa yinoma ngumuphi nje omunye umuntu amkhethile.

(b) Uma ngabe umuntu emelwe ngumuntu ongesiye ummeli noma ummeli weNkantolo ephakeme, uMquli wodaba kufanele uma ebona ukuthi lowo muntu akakulungele ukumela lowo omelwe kulolophenyo, amtshele lona omelwe ngalokhu.

(10 ) (a) Omunye othintekayo odabeni angaphonsa imibuzo komunye abhekene naye noma ufakazi obizwe yilowo abhekene naye.

(b) UMquli wodaba kufanele kuthi uma ebona kufanele, aqiniseke ngamaphuzu athile amayelana nesikhalazo, futhi ukufezekisa lokhu angabuza imibuzo kunoma imuphi umuntu ongufakazi noma kumuntu obizwe njengofakazi nangasiphi isikhathi sokulalelwa kodaba.

(6) UMquli wodaba ngokuzikhethela yena angabiza noma yimuphi umuntu ukuba avele enkantolo njengofakazi kulolo ludaba.



(11) Uma ngabe omunye walabo abathintekayo odabeni, kusaqhubeka ukulalelwa kodaba, efisa ukuba uMquli wodaba enze isiyalelo okukhulunywa ngaso esisigatshaneni (5) (c), kungafakwa isicelo esiphuthumayo emva kokwazisa abanye abathintekayo kuloludaba kanye nenkantolo.

(12) UMquli wodaba angahlehlisa uphenyo uma kuphoqelekile.

Ukuhoxiswa kwesimangalo
11. (1) Ummangali angahoxisa isimangalo noma isikhalazo sakhe uma efisa, ngokuthumela isaziso esibhaliwe kummangalelwa kanye nomabhalane wenkantolo.

(5) Emva kokuthola lesisaziso yinkantolo, isikhalazo sithathwa njengesesihoxisiwe uma uMquli wodaba anelisiwe ukuthi ukuhoxiswa kwenziwe ngokukhululeka nangokuzikhethela uma ummangali engamelwe ngummeli noma ngummeli weNkantolo ephakeme.



Izindleko
12. (1) Akukho mali ekhokhelwa inkantolo mayelana nokufaka isimangalo noma ukumangala enkantolo.

(2) Lowo nalowo othintekayo odabeni uyazikhokhela izindleko zakhe ngaphandle nje uma uMquli wodaba enquma ngokunye.

(3) (a) Uma ngabe ummangali ngaphandle kwesizathu esizwakalayo ehluleka ukuvela ekulalelweni kodaba noma ophenyweni futhi uMquli wodaba anelisekile ukuthi ummangali wanikwa isaziso esiyiso mayelana nokulalelwa kodaba noma uphenyo, uMquli wodaba anga-
(1) chitha leso sikhalazo/loludaba; futhi

(2) akhiphe isinqumo sokuthi ummangali akakhokhe izindleko zikammangalelwa,



(b) Umabhalane kufanele kuthi lapho kuchithwa isikhalazo/isimangalo noma kukhishwa isinqumo okukhulunywa ngaso esigabeni (a) ngenhla akhiphe isaziso esibhaliwe azise ummangali ngalokhu.

(4) (a) Uma ngabe ummangalelwa ngaphandle kwesizathu esizwakalayo ehluleka ukuvela ekulalelweni kodaba noma ophenyweni futhi uMquli wodaba anelisiwe ukuthi ummngalelwa wanikwa isaziso esiyiso mayelana nokulalelwa kodaba noma mayelana nophenyo, uMquli wodaba anga-
(1) nquma ukuthi ukulalelwa kodaba kuqhubeke nakuba ummangalelwa engekho; futhi

(2) anganquma ukuthi ummangalelwa akhokhe izindleko zikammangali.



(b) Umabhalane kufanele kuthi uma kukhishwe isinqumo okukhulunywa ngaso esigabeni (a) (i) noma (ii) athumele isaziso esibhaliwe kummangalelwa amazise ngalokhu.

ISAHLUKO IV
ABASIZI/ ABALEKELELI

Inqubo engasetshenziswa mayelana nabasizi
13. Umuntu angalunga ukuba abe ngumsizi enkantolo uma-
(1) eneminyaka engama-21 okungenani, ephila kahle engqondweni nasemzimbeni futhi ehlala kuleyondawo lapho ezoba ngumsizi khona;

(2) ehloniphekile emphakathini futhi ebambe iqhaza ezintweni ezithile zomphakathi;

(3) enolwazi ngamasiko kanye nendlela yenhlalo yalowomphakathi;

(4) engakaze alahlwe icala lapho udlame, ukungathembeki, ukuphanga noma ukwesabisa kuyingxenye yalelocala noma ukukhwabanisa, ukukhuluma amanga efungile, noma ukuvimbela ukusebenza kobulungiswa, ukushisa impahla noma icala ngaphansi komthetho wamacala ahleliwe noma ukudayisa izidakamizwa, ngaphandle nje uma exolelwe ngaphansi kwemithetho kazwelonke noma efumene isinxephezelo sikaMongameli wezwe;

(5) akumele abe yisikhulu sezombusazwe; futhi

(6) engaqashiwe ngokuphelele noma engesiso isisebenzi sombuso/sikahulumeni ngokugcwele.



Amaphuzu mayelana nokuthunyela kwezinxuso kubasizi
14. Uma ngabe sibhekisisa ukuthi ukubizwa komsizi kuyahambisana yini nezinjongo zobulungiswa, uMquli wodaba kufanele abhekisise lokhu-
(1) amasiko kanye nezenhlalakahle zaleyondawo koyedwa noma kwabo bobabili labo abathintekayo odabeni;

(2) isimo semfundo soyedwa noma sabo bobabili labo abathintekayo odabeni;

(3) uhlobo kanye nokubamqoka kwesikhalazo;

(4) isimo sesinxephezelo esifunwa ngummangali;

(5) ukuthi umphakathi wonkana noma umphakathi othile uyathinteka yini noma ungazuza okuthile ekuxazululweni kwaloludaba; noma

(6) iluphi olunye udaba noma isimo abona ukuthi siyinkomba yokuthi kufanele kubizwe umsizi noma abasizi.



Ukuthatha isifungo noma Ukufungiswa
15. Noma imuphi umsizi kufanele afungiswe ngokubhaliwe noma athembise ukukhuluma iqiniso (affirmation) ngalokho okuhambisana naye ngaphambi kwemantshi yenkantolo yokulingana ngalendlela elandelayo :
"Mina ........................(igama ngokuphelele) ngiyafunga/ngiqinisile ngithi uma kwenzeka ngibizwa ukuzokwenza umsebenzi wokuba umsizi ngokuyala kwesigaba 22 soMthetho wokuQhubekisa ukuLingana nokuVinjelwa koBandlululo olungaLungile ka 2000 (uMthetho onguNombolo 4 ka 2000), ngakho konke okusemandleni ami ngiyonikeza isinqumo esicutshungulisisiwe noma umbono ocutshungulisisiwe ngokobufakazi obunikeziwe kulolodaba".

Iqhaza loMquli wodaba
16. (1)Umsizi kufanele uma ebhekisisa isinqumo esifanele okukhulunywa ngaso esigabeni 21 (2) soMthetho, asize uMquli wodaba ngokumeluleka kuphela.

(2) UMquli wodaba angahlehlisa noma amise okwesikhashana ukulalelwa kodaba noma umbuzo okukhulunywa ngawo esigabeni 22 (3) soMthetho futhi kufanele abe yedwa angahlali nabasizi ekulalelweni kwalolodaba noma sekukhishwa isinqumo saloludaba noma umbuzo.

(3) Uma ngabe uMquli wodaba ekhipha isinqumo ngakuyala kwesigaba 22 (3) soMthetho kufanele anike izizathu ezenze ukubani akhiphe leso sinqumo.

(4) UMquli wodaba kufanele ngaphambi kokuba kunqunywe ukuthi kube khona ubandlululo olungalungile, inkulumo enenzondo, ukuhlukunyezwa/ukuhlushwa noma yikuphi okuthintekayo, achazele umsizi ngemithetho ethile yobufakazi noma yini enye ebalulekile mayelana nobufakazi obunikwe inkantolo.

(5) Umabhalane kufanele ngenhloso yesigaba 22 (6) (b) soMthetho noma yingayiphi indlela ayibona ifanele athumele izizathu zoMquli wodaba kanye nalokho okuqoshiwe ekulalelweni kodaba enkantolo yokwedlulisela amacala eqondene.

Ukushiywa ngaphandle noma ukukhishwa kwabasizi
17. (1)UMquli wodaba esizwa ngumsizi anganquma ukuba kukhishwe umsizi ekulalelweni kodaba, emva kokucela komunye walabo abathintekayo odabeni, uma uMquli wodaba aneliseka ukuthi-
(1) umsizi kukhona angakuzuza yena ngokwakhe ekulalelweni kwalolodaba:

(2) kunezizathu ezizwakalayo ezenza kukholakale ukuba kungenzeka kube nokuphambana kwezinhloso ngenxa yokuba khona komsizi kulokho kulalelwa kodaba; noma

(3) kunezizathu ezizwakalayo ezenza kukholakale ukuthi kungaba nokuchema noma ukuyengeka ngasohlangothini lomsizi.




(2) Umsizi naye angazicelela ngokwakhe ukuba aphume ekulalelweni noma ashiye ukulalelwa kodaba oluthile ngezizathu okukhulunywa ngazo esigatshaneni (1) ngenhla.

(3)(a) Lowo ongacelanga ukuba kukhishwe umsizi ekulalelweni kodaba kufanele kuthi ngaphambi kokuba kukhishwe isinqumo sokuba umsizi akhishwe ngokuyala kwesigatshana (1) ngenhla, anikwe ithuba lokwethula ukuphikisa kwakhe lokhu phambi koMquli wodaba.

(7) Labo abathintekayo kufanele uma kwenzeka ngaphambi kokuba kukhishwe umsizi ngokuyala kwesigatshana (2) banikwe ithuba lokwethula phambi koMquli wodaba amaphuzu okuphikisa kwabo mayelana nalokhu kukhishwa komsizi.



(4) Lomsizi okhishwayo kufanele anikezwe ithuba lokuba aziphendulele kuleyo mpikiswano okukhulunywa ngayo kusigatshana (3), kanti uMquli wodaba yena angaphonsa imibuzo ayibona ifanele kumsizi lowo mayelana naloludaba lokukhishwa kwakhe.

(5) UMquli wodaba kufanele anikeze izizathu ezenze ukuba athathe isinqumo okukhulunywa ngaso kusigatshana (1).

Ukubongwa
18. (1) Umsizi ongaqashiwe nguhulumeni,mayelana nokwethamela njengomsizi ukulalelwa kodaba angakhokhelwa imali yokumbonga engamashumi amabili amarandi ngehora noma akhokhelwe leyomali ngengxenye yehora engaphezu kwemizuzu eyishumi nesinhlanu.

(6) Isikhathi angakhokhelwa sona umsizi singabalwa kusukela esikhathini lapho kudingeka ukuba abe senkantolo noma ngesikhathi efika enkantolo, noma ikuphi okwenzeka kamuva, kuze kufike isikhathi lapho evunyelwa ukuba aphume enkantolo noma inkantolo ihlehlisa noma imisa udaba okwalolosuku, noma ikuphi okwenzeka kuqala.



ISAHLUKO V
UKWEDLULISWA KODABA NOKUBUYEKEZWA KODABA

Ukwedluliswa kodaba
19. (1) Umuntu ofisa ukudlulisa udaba noma ukuphikisa isinqumo esenziwe yinkantolo ngaphansi kwesigaba 23 (1) soMthetho kufanele kuthi zingakapheli izinsuku eziyi-14 kusukela osukwini esikhishwe ngalo isinqumo leso, alethe kumabhalane wenkantolo kanye nakummangali noma ummangalelwa, kuya ngokuthi ubani odlulisa udaba, isaziso sokwedlulisa udaba.

(2) Isaziso sokudlulisela udaba enkantolo ePhakeme enamandla okulalela lokho kwedluliswa noma inkantolo ephakeme yokwedlulisela amacala, kufanele-
(4) sibe ngesibhalwe phansi;

(5) sichaze ukuthi kwedluliswa isinqumo sonke senkantolo noma ingxenye yaso yini;

(6) sibeke kucace amaphuzu atholakele noma umthetho okwedluliswa udaba ngenxa yawo; nokuthi

(7) uma kudingekile, sibeke kucace isinqumo noma ingxenye yesinqumo okwadluliswa udaba ngaso kanye nezizathu okwedluliswa udaba phezu kwazo.



(3) Ukwedluliswa kodaba okuphikisana nalokhu (cross appeal) kungenziwa kuthunyelwe zingakapheli izinsuku eziyi-15 emva kokunikezwa kwesaziso sokudluliswa kodaba kumabhalane kanye nommangali noma ummangalelwa kuya ngokuthi ubani oqale ukwedlulisa udaba.

(4) Ukwedluliswa kodaba okuphikisayo nakho kufanele kufeze/kugcine izidingo okukhulunywa ngazo kusigatshana (2).

(5) Umquli wodaba udaba othintekayo kufanele kuthi-
(1) zingakapheli izinsuku eziyi-15 kusukela ngosuku okutholakale ngalo isaziso sokwedluliswa kodaba; noma

(2) uma ngabe ukulalelwa kophenyo lodaba kwabhalwa phansi noma kwabhalwa ngezimpawu (shorthand) noma kwaqoshwa kwagcina ngomshini, zingakapheli izinsuku eziyi-15 emva kokubhalwa ngokugcwele kombhalo wezimpawu noma ukuqoshwa okugcinwe ngomshini kwenqubo yokulalelwa kodaba sekwenekwe phambi kwesikhulu leso ngumabhalane wenkantolo, kodwa ngesikhathi esamukelekile emva kokutholakala kwesaziso sokwedluliswa kodaba,


athumele kumabhalane wenkantolo isilandiso(statement) esibhaliwe ekhombisa-
(i) amaphuzu athola ukuthi ayafakazeleka;
(2) izizathu ezenza ukuthi athole amaphuzu athile abalulwe kusaziso sokwedluliswa ukuthi yiwona okwedluliswa udaba ngawo;kanye


(iii) nezizathu zakhe zokukhipha isinqumo ngokomthetho noma ukwamukela noma ukungavunyelwa kobufakazi obuthile obubalulwe njengokwedluliswa kodaba ngenxa yakho.

(6) (a) Umabhalane wenkantolo kufanele, ngokungaphikisani nokushiwo yisigatshana (5) (b) ngenhla uma ngabe ukulalelwa kodaba kwabhalwa phansi noma kwaqoshwa ngokubhalwa ngezimpawu noma kwaqoshwa ngomshini futhi sekutholakele isaziso sokwedluliswa kodaba, ngale kokuchitha isikhathi ayale ukuba umbhalo-zimpawu noma ukuqoshwa ngomshini kwenqubo yokulalelwa kodaba kubhalwe ngokugcwele.

(b) Umuntu okunguyena odlulisa udaba nguyena othwala izindleko zokubhala ngokugcwele inqubo yokulalelwa kodaba okukhulunywa ngakho esigabeni (a): Ngaphandle kokuthi uma uMquli wodaba anelisekile ukuthi lowo muntu ngeke akwazi ukuthwala izindleko lezo, lezo zindleko noma ingxenye yazo iyokhokhwa nguhulumeni.

(7)(a) Emva kokuba sekutholakale isaziso sokudluliswa kodaba njengoba kushiwo kusigatshana (1) lokho kwedluliswa kodaba kufanele kuqhutshwe ngokufanayo ngendlela okudluliswa izinqumo zenkantolo kamantshi odabeni lombango kanti izimiso ezimayelana nokuphathwa kokulalelwa kodaba ezinkantolo eziphakeme zendawo noma zesifunda ezihambisana nokwedluliswa kodaba lombango lisuka enkantolo kamantshi, ziyosentshenziswa kulokhu kwedluliswa kodaba, kungaguqulwa lapha nalaphaya uma kudingekile.

(b) Izimiso ezifanele zeZimiso eZifanayo zeZinkantolo ezimayelana nokwedluliswa kodaba lusuka enkantolo ephakeme luya enkantolo yokwedlulisela amacala ziyosentshenziswa, nalapho kungaguqulwa lapho kufanele khona.

UkuBuyekezwa
20.(1) Zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa kuqediwe ukulalelwa kodaba lapho kukhishwe khona isinqumo okukhulunywa ngaso esigabeni 23 (5) (a) soMthetho, umabhalane wenkantolo kufanele athumele lokhu okulandelayo kunobhala wenkantolo ePhakeme ngenhloso yokuba kubuyekezwe udaba:
(1) Umbiko oqoshiwe ekulalelweni kodaba noma ikhophi noma umfanekiso walo oqinisekisiwe kanye nokuphawula okuthile uMquli wodaba obekade ongamele loludaba afisa ukukusho; kanye

(2) Noma isiphi isilandiso(statement) esibhaliwe noma amaphuzu okuphikisa anikwe umabhalane wenkantolo yilabo abathintekayo odabeni.



(2) Isilandiso(statement) esibhaliwe noma amaphuzu okuphikisa okukhulunywa ngawo kusigatshana (1) ngenhla kufanele kunikwe umabhalane wenkantolo yilabo abathintekayo odabeni zingakapheli izinsuku ezintathu emva kokuba seluphothuliwe udaba.



ISAHLUKO VI
ISIGUNGU SOKUBUYEKEZA UKULINGANA

Imininingwane kanye nemibandela yokuqokwa njengelunga lesigungu
21.(1) Isikhundla noma ihhovisi lelunga lesigungu okukhulunywa ngalo esigabeni 32 (a), (d) no (e) soMthetho sisala singenamuntu-
(1) uma ilunga lifa;

(2) uma ngabe isikhathi sokuba kulesosikhundla siphela;

(3) uma ngabe ngokubona kukaNqgongqoshe lelolunga lingasakwazi ukwenza umsebenzi walo wobulunga; noma

(4) uma ngabe lelolunga lishiya umsebenzi ngokunika uNgqongqoshe isaziso sezinyanga ezintathu ezibhaliwe.



(2) Leso sikhala kufanele sigcwaliswe ngokushesha ngokulandela okushiwo isigaba 32 soMthetho.

(3) Leso sikhundla esigcwalisiwe sigcwaliswa isikhathi esisasilele kuleso sikhathi esasimisiwe ngaphambi kokuba kuvele lesisikhala.

Amandla kanye nemisebenzi yesigungu
22. Ngaphezu kwamandla kanye nomsebenzi okukhulunywa ngawo kuMthetho, isigungu kufanele seluleke uNgqongqoshe ngezinye izinyathelo okufanele zithathwe ukuze kufezwe izinjongo zesivumelwano sokuQeda Zonke Izinhlobo zokuBandlulula ngokweBala/ngokobuhlanga kanye nesivumelwano sokuqedwa kwalolonke uhlobo lokuBandlululwa kwabesiFazane.


ISAHLUKO VII
OKUNHLOBONHLOBO/OKUXUBILE

Amacala kanye nokujeziswa
23. Noma imuphi umuntu oletha ulwazi olungesilo iqiniso ngokulandela okumiswe yilemithethonkambiso unecala futhi kuyothi uma elahlwa yicala aphoqeleke ukuba akhokhe inhlawulo noma ahlale ejele isikhathi esingevile ezinyangeni eziyishumi nambili.

Isihloko ngokufingqiwe kanye nosuku lokuqala ukusebenza kwalomthetho
24. Lemithethonkambisa iyakubizwa ngeMithethonkambiso mayelana nokuQhubekisa ukuLingana nokuVinjelwa koBandlululo olungaLungile ka 2003, Kanti iyakuqala ukusebenza ngomhlaka 16 kuNhlangulana (June) 2003.



<fn>GOV-ZA.Eqc_f1_zul.2010-03-25.zu.txt</fn>

IFOMU 1

UKUFAKA ISICELO SOKUQASHWA NJENGOMABHALANE NGOKUYALA KWESIGABA 17 SOMTHETHO WOKUQHUBEKISA UKULINGANA NOKUVINJELWA KOBANDLULULO OLUNGALUNGILE KA 2000 (UMTHETHO ONGUNOMBOLO 4 KA 2000)

[ Umthethonkambiso 2 (1)]
Qaphela: 1. Lelifomu kufanele ligcwaliswe ngamagama ngezinhlamu ezinkulu.
2. Awuphoqelekile ukugcwalisa izinombolo 5 no 6 kuNgxenye A zalelifomo. Kodwa-ke lolulwazi lungasiza ukuze kufezwe imithetho nemigomo mayelana nokulingana.

3. lelifomu lesicelo kufanele liphelekezelwe yilokhu okulandelayo.

(a) ikhophi eliqinisekisiwe noma egxotshiwe (certified) kamazisi wakho;

(b) ikhopi egxotshiwe yezitifiketi zakho zemfundo;

(c) izitifiketi zokusebenza, uma zingeko wenze umbhalosifungo mayelana nezindawo obusebenza kuzo kanye nesikhathi owasisebenza kulezo ndawao;

(d) incwadi evela kumqashi wakho owedlule uma itholakala;

(e) amagama, amakheli kanye nezinombulo zocingo zabantu ababili abakwaziyo.




[Uma isikhala esinikeziwe singanele, thumela iminingwane uyinamathisele kulefomu, usayine wonke amapheji.]

KuNgxenye A: ISICELO SOMSEBENZI [kufanele sigcwaliswe ofaka isicelo somsebenzi]



Isibongo:


Amagama ngokuphelele:


Inombolo kamazizi/Usuku lokuzalwa:













/ /

Ibala:
Onsudu
Omhlophe
iKhaladi
umNdiya

Ubulili:
Owesifazane
Owesilisa

Ungowokuzalwa waseNingizimu Afrika? Uma qha, chaza ukuthi wazalelwa kuphi:

Yebo

Qha


Wake wagwetsha noma waxoshwa emsebenzini? Uma uke waboshwa nikeza izizathu zokuboshwa kwakho:Uke walahlwa yicala lobugebenga noma waxoshwa emisebenzini? Uma kunjalo sicela unikeze imininingwane yecala kanyenesigwebo:


Yebo


Qha


Ikheli lalapho uhlala khona:






Ikhodi ( )

Inombolo yocingo:yalapho uhlalakhona




















Inombolo yeselula:




















Umsebenzi owenzayo:


Ikheli lasemsebenzini:






Ikhodi ( )

Inombolo yocingo:lwasemsebenzini




















Indlela okhetha ukuba sixhumane ngayo:
iPosi
Iposilesishwezisi
(e-mail)



Isikhahlamezi
(fax)

Imininingwane yokuxhumana (Bheka ngenhla)


Ikheli lokuposa:




Ikhodi ( )

Ulimi olwamukelekile ngokomthetho ofisa ukubhalelwa ngalo?


Unazo izincwadi ezamukelekile ngokomthetho zokushayela?
Yebo
Qha
Code:
Uhlobo lwezinincwadi



kuNgxenye B: IHHOVISI OFISA UKUSEBENZA KULO



Izindawo lapho ukhetha ukusebenza khona, zibale ngokukhetha kwakho:
1.

2.

3.



KuNgxenye C: IZILIMI OZAZIYO - Bala izilimi kahle bese ukhombisa izinga lokuzazi kanje"kahle", "lingene", noma "kubi" esikhaleni esifanele




Chaza (Izilimi)









Ukulukhuluma







Ukulufunda







Ukulubhala









kuNgxenye D: IZIQU ZEMFUNDO



Lgama lesikole noma isikhungo
Izitifiketi, idiploma noma iziqu onazo
Unyaka owazithola ngawo

Imfundo ephakeme(Gcwalisa izifundo ozitholile kanye nezifundo ozenzile maqondana nomsebenzi Kamabhalane wenkantolo)

Igama lesikhungo sezemfundo
Iziqu
Unyaka owazithola ngawo














Izifundo ozenzayo kumanje(Isikhungo semfundo okuso kanye neziqu ozifundelayo):






kuNgxenye E: ULWAZI LOMSEBENZI (EXPERIENCE)



Umqashi
Isikhundla osiphethe
Kusukela kulolusuku
Kuya
Isizathu sokushiya lesisikhundla

MM
YY
MM
YY





































Njesisebenzi sikahulumeni- Chaza isizathu esenza ukuba bangabe besakuqasha kulomnyango

Yebo

Qha

Uma kunjalo, nikeza omnyango obuwusebenzela.






kuNgxenye F: REFERENCES



Igama
Ubuhlobo
Inombolo yocingo(ngezikhathi zomsebenzi)















kuNgxenye G: ISIFUNGO



Ngiyaqinisa futhi ngiyafunga ukuthi yonke imininingwane enikeziwe ngami (Kanye nako konke okuhambisana nalesisicelo).Kuyiqiniso ngokwazi kwami. Ngiyaqonda ukuthi imininingwane engesilo iqiniso ingenza ukuthi isicelo sami singathathwa noma ngixoshwe emsebenzini uma ngabe besengiqashiwe.





Isayinwe e .....................................................ngalolusuku lomhlaka............Ngenyanga ka ..........................ku 20.......



....................................
Kusayina umfakisicelo
Ukushicilela ngumfakisicelo

<fn>GOV-ZA.Eqc_f2_zul.2010-03-25.zu.txt</fn>
(18/2001/2) 81/......
J693

IFOMU 2

UKUFAKWA KWESIMANGALO NGOKUYALA KWESIGABA 20 SOMTHETHO WOKUQHUBEKISA UKULINGANA NOKUVIMBELA UBANDLULULO OLUNGALUNGILE KA 2000(UMTHETHO ONGUNOMBOLO 4 KA 2000)
[uMthethonkambiso 6 (1)]

Qaphela: 1.Imibhalosifungo eyenziwe ngabanye abantu noma amanye amaphepha okufakazela udaba kufanele kuxhunyelwe kuleli fomu.
2Uyakhunjuzwa ukuthi inkantolo yokulingana ingadlulisela loludaba kwenye inkundla noma isigungu. Uma udaba lubuyiselwa emuva enkantolo yokulingana umabhalane wenkantolo uyokwazisa galokho.

[Uma isikhala esinikeziwe singanele, thumela imininingwane uyinamathisele kule fomu, usayine wonke awakhasi.]

kuNgxenye A: IMINININGWANE KAMMANGALI (kumele kugcwaliswe uma ufaka isimangalo wena ngokwakho)



Isibongo:


Amagama ngokuphelele:


Inombolo kamazisi/Usuku lokuzalwa:













/ /

Ikheli lalapho uhlala khona:






Ikhodi ( )

Inombolo yocingo:yalapho uhlala khona




















Inombolo ye selula:






















Ikheli lwasemsebenzini:






Ikhodi ( )

Inombolo yocingo:lasemsebenzini




















Inombolo yesikhahlamezi (fax):




















Ikheli lalapho uhlala khona (lapho kuzothunyelwa khona amaphepha ecala):






Ikhodi ( )

Indlela okhetha ukuthi lithunyelwe ngayo lelifomu kulabo abathintekayo kuloludaba:
Iposi elibhalisiwe
(Registered)
Iposilesishwezisi
(E-mail)
Isikhahlamezi
(fax)
Isikhozi senkantolo
Umabhalane wenkantolo

Imininingwane yokuxhumana (Bheka ngenhla)


Ikheli lokuposa ngesishwezisi (e-mail)


Eminye imininingwane engasiza (njengesimo sezimali, ukuba khona kwezinqola zokuhamba, isimo somnotho nenhlalakahle, ukuthi uzodingeka yini umuntu ozohumusha/ozotolika noma akhona amanye amalungiselelo enziwe njengokulungisela izihlalo/izinqola zabakhubazekile)angasiza uMquli wodaba ukwenza izinqumo ezithaphelene nenkundla okufanele kwedluliselwe kuyo udaba :




















kuNgxenye B: IMINININGWANE YOMUNTU OMANGALA INHLANGANO EGAMENI LOMUNYE UMUNTU NGOKUYALA KWESIGABA 20(1)(b)-(f) UMUNTU/UMGWAMANDA (kufanele kuxhunyelwe ubufakazi bokuthi lowo muntu unalo igunya lokumangala ngokuyala kwesigaba 20(1)(b)-(f)



Isibongo:


Amagama ngokuphelele:


Inombolo kamazisi/Usuku lokuzalwa:













/ /

Igunya lalowo muntu lokumangala ngokuyala kwesigaba 20 (1) (b) - (f):


Inombolo yokubhaliswa yaleyo nhlangano:


Ikheli laseKhaya:






Ikhodi ( )

Inombolo yocingo:lwalopho uhlalakhona
























Inombolo yeselula:
























Ikheli lasemsebenzini:






Ikhodi ( )

Inombolo yocingo:
























Inombolo yesikhahlamezi(fax):
























Ikheli lalapho uhlala khona (lapho kuzothunyelwa khona amaphepha odaba):






Ikhodi ( )

Indlela okhetha ukuba lithunyelwe ngayo lelifomu:
Iposi elibhalisiwe
Iposilesishwezisi
(E-mail)
Isikhahlamezi
(fax)


Isikhonzi senkantolo
Umabhalane wenkantolo

Imininingwane yokuxhumana (Bheka ngenhla)


Ikheli lokuposa ngesishwezisi (e-mail)


Amagama namakheli abantu okufakwa isimangalo egameni labo:






Ikhodi ( )





kuNgxenye C: IMINININGWANE KAMMANGALELWA/ABAMANGALELWA (lemininigwane elandelayo kufanele inikezwe ngalowo nalowo mmangalelwa.



Igama lomuntu noma inhlangano emangalelwayo:








Inombolo kamazisi/usuku lokuzalwa:













/ /

Ikheli lasekhaya (uma likhona):lalapho ulala khona






Ikhodi ( )

Inombolo yocingo:lalapho uhlala khona
























Inombolo yeselula:
























Ikheli lasemsebenzini/ikheli lalapho isebenzela khona:







Inombolo yePosi ( )

Inombolo yocingo:lwasemsebenzini
























Inombolo yesikhahlamezi (fax):
























Indlela okhetha ukuba lithunyelwe ngayo lelifomu:
Iposi elibhalisiwe
Lokuposa ngekhomputha
yefekisi
Izinkhonzi senkantolo
Umabhalane wenkantolo

Imininingwane yokuxhumana (bheka ngehla)


Ikheli lapho uhlala khona (lapho kuzothunyelwa khona amaphepha odaba):






Ikhodi ( )

Ikheli lokuposa ngesishwezisi: (e-mail)




kuNgxenye D: IMININIGWANE YOMUNTU OZOMELA UMMANGALI



Igama nesibongo somuntu ozokumela ummangali (omele ummangali):




Inombolo kamazisi/usuku lokuzalwa:













/ /

Ikheli lokuposa lalowo omele ummangali:






Ikhodi ( )

Inombolo yocingo:yalapho ehlala khona
























Inombolo yeselula:
























Inombolo yesikhahlamezi (fax):
























Ikheli lokuposa ngesishwezisi (e-mail):




kuNgxenye E: IMININIGWANE YESIMANGALO NESINXEPHEZELO ESIFUNWAYO



Uhlobo lwesikhalo: (uyacelwa ukuba unikeze imininingwane ephelele, usuku okwenzeka ngalo isehlakalo (izehlakalo) kanye nemininigwane yabo bonke labo okungenzeka babe ngofakazi.
















Kukuphathe kanjani lokhu?








Izincwadi: Ngakubezikhona yini izincwadi noma amaphepha angafakazela isikhalo sakho (isibonelo, isilipho (incwadiyeholo)sokukhokhela impahla, okuphathelene nakho, ukuqoshwa kwezinkulumo (record). (Uma kukhona kuxhumele lapha):








Isinxephezelo osifunayo: ( Sitshele ukuthi ufuna sizo luni.Inkantolo ingakhipa isinqumo sesikhashana, noma inqume ukuba kukhokhwe inhlawulo, noma inqume ukuba ummangalelwa axolise ngokungenambandela noma isiphi esinye isinqumo.)












kuNgxenye F: IMINININGWANE YEZINHLANGANO/NEZIZINDA OWAKE WACELA KUZO USIZO NGAPHAMBILINI



Imininingwane wfzinhlangano nezizinda awake wacela usizo kuzo ngaphambili mayelana nesikhalo:









Izimpendulo noma usizo olutholakale kulezo okukhulunywa:ngazo ngasenhla.















Kushicililwe e ...........................................ngalolusuku lomhlaka..............Ngenyanga ka .....................ku 20.......



.......................................
Shicilelwe uMmangali/omele iqulu labantu/isigungu/inhlangano





kuNgxenye G: UMBHALOSIFUNGO



Ngiyaqinisa ukuthi ngaphambi kokumfungisa/ukusho iqiniso, ngimbuze lemibuzo elandelayo lona othathe isifungo ngase ngibhala izimpendulo zakhe phambi kwakhe ekhona:

(1) Uyakwazi futhi uyakuqonda okuqukethwe kulesisimemezolo esibhaliwe?
Impendulo:................................................................
(2) Uyaphikisana yini nokuthatha isifungo/ngokufunga njengoba kumisiwe?
Impendulo:...............................................................
(3) Ngabe isifungo esigciniwe usithatha njengesikubophayo kunembeza wakho na?
Impendulo:................................................................

Ngiyaqinisa ukuthi lona othatha isifungo uvumile ukuthi uyakwazi futhi uyakuqonda okuqukethwe yilesi simemezelo esibhaliwe. Lona othatha isifungo usho lamazwi alandelayo: "ngiyafunga ukuthi lokhu okuqukethwe yilesi simemezelo esibhaliwe kuyiqiniso, inkosi ingisize"/ Ngiqinisile ngiqinisile ngithi lokhu okuqukethwe yilesi simemezelo esibhaliwe kuyiqiniso". Lona othatha isifungo usayinde/wenze uphawu phambi kwami ngikhona.


......................................................
Umthathisisifungo


Amagama nesibongo ngokuphelele...............................................................................................................
(Bhala ngezinhlamvu ezinkulu)


Umsebenzi owenzayo (Isikhundla).............................................................Isikhundla osiphethe ezweni aseNingizimu Afrika

Ikheli lasemsebenzini....................................................................................................................................
...................................................................................................Ikhodi...........................
(Bhala ikheli lomgwaqo)

Usuku:....................................................................Indawo........................................................................





<fn>GOV-ZA.Framework_isizulu.2010-03-25.zu.txt</fn>

UmNyango wezobuCiko namaSiko
UHLAKA

LWENQUBOMGOMO YOLIMI
KAZWELONKE

Uhlelo Lokugcina

13 Novemba 2002

OKUQUKETHWE
ISETHULO NGONGQONGQOSHE WEZOBUCIKO ,AMASIKO ,ISAYENSI 3 NEZOBUCHWEPHESHE
UHLU LWEZIFINYEZO 4
ISIGABA -1 ISIZINDA NENGQIKITHI 5
5
1.1 Isingeniso 6
1.2 Ingqikithi Yezomlando 7
1.3 Ingqikithi Yezomthetho 10
ISIGABA -2 IZIMPAWU EZISEMQOKA ZENQUBOMGOMO
10
2.1 Izinjongo 10
2.2 Imigomo 11
2.3 Indlela Yokwenza 12
2.4 Ububanzi 15
ISIGABA -3 UKWAKHIWA KWAMAKHONO ABANTU
17
ISIGABA - 4 AMASU OKUSETSHENZISWA
19



UHLU LWAMAGAMA

ISETHULO NGONGQONGQOSHE WEZOBUCIKO,AMASIKO,ISAYENSI NEZOBUCHWEPHESHE, UDOKOTELA B S NGUBANE
Ulimi lomuntu ngandlela thile "luyisikhumba sesibili" , ukuba nokuthile ngokwemvelo komuntu wangempela,esikusebenzisa esethula ngakho amathemba nezifiso, ukuphimisa imicabango yethu nokuyigugu, ukuhlola ulwazi kanye namasiko ethu , kanye nokwakha umphakathi wethu nemithetho ewuphethe . Ngolimi sikwazi ukusebenza njengabantu emhlabeni oguquka njalo. Ilungelo lokusebenzisa izilimi ezisemthethweni ozikhethile luyaziswa ngumThethosivivinywa wamaLungelo nomThethosisekelo wethu ovumayo ukuthi izilimi zabantu bethu ziwumthombo okumele usetshenziswe.
Ngiyaziqhenya kakhulu ukuthi , emva komsebenzi wokubonisana ngempela, siyakwazi ekugcineni ukwethula uhlaka lwenqubomgomo yolimi yaseNingizimu Afrika. Loku ukuqedelelwa komsebenzi owaqalwa ngonyaka we-1995, lapho ngaqoka iQembu lokuSebenza lokuHlela uLimi (LANGTAG) ukuze lingeluleke ngohlaka oluhlangene lohlelo lwenqubomgomo yolimi. Lesi sinyathelo sasisemqoka ngombono wokungabikhona kokumelana kokwehluka kwezilimi nomphumela wokuthi indlela "yokusebenza kobuliminingi iyinkinga yezinkokhelo" okubonakala kwezinye izingxenye zomphakathi wethu , kanye nokwanda kwezinsolo ezivela kwabaphethe bolimi ngokujwayelwa kokusetshenziswa kolimi lunye eNingizimu Afrika.
Uhlaka LweNqubomgomo yoLimi kaZwelonke lusekelwe phezu komphumela wezindlela zokusebenzisana ngokubonisana, ngokusebenzisa kokubili i-LANGTAG kanye futhi namandla omNyango ngokuhlanganyela neQembu lokweLuleka leNqubomgomo yoLimi. Uhlaka lenqubomgomo lusemqoka ekuphathweni kwemithombo yezilimi zethu ezahlukile kanye nokufinyelela kukaHulumeni kwinhloso yokuthuthukisa intando yeningi, ubulungisa,ukulingana nobumbano lukazwelonke. Kungalomoya omuhle ukuthi ukuthuthukiswa kwezilimi ezisemthethweni eziyi -11 zezwe lakithi njengoba kunikeze umThethosisekelo zathatha ingaphakathi elingunqa phambili kule nqubomgomo.
Lolu Hlaka lweNqubomgomo luphinde lubheke iphuzu lokuthi ubumqoka bezilimi zethu buvezwa kakhulu ukusetshenziswa kwezomnotho ,kwezenhlalakahle nezombusazwe.Uma ulimi luphelelwa ubumqoka balo kulezi zimo, isikhundla salolo limi siyehla . Uhlaka lweNqubomgomo luphinda futhi lubonise ukuthi sibhekene nenselele yokusebenza emhlabeni jikelele nokuthi futhi izilimi zethu zomdabu kumele zibe yingxenye yendawo yobuchwepheshe obanda ngokushesha. Yingakho-ke luzimisele ukubuyisela isikhundla nokusetshenziswa kwezilimi zomdabu zaseNingizimu Afrika.
Ngethemba ngenhlonipho ukuthi zonke izakhamuzi zaseNingizimu Afrika zizolujabulela lolu Hlaka lweNqubomgomo yolimi kaZwelonke njengolwabo. Ngiyakholwa ukuthi ngokudibene kumele siqinisekise ukuthi inqubomgomo iba yinto yangempela ezimpilweni zethu, futhi isenza siziqhenye ubuthina beNingizimu Afrika engajwayelekile.
................................
DKT B S NGUBANE, ILUNGU LEPHALAMENDE


UHLU LWEZIFINYEZO/AMA-AKHRONIMI

DAC UmNyango wezobuCiko namaSikoDoE UmNyango wezeMfundo LANGTAG Iqembu lokuSebenza ngoHlelo loLimi HLT UbuChwepheshe boLimi lwaBantu LiEP Ulimi kuNqubomgomo weMfundoMTEF UHlaka lokuSetshenziswa kweMali esiKhathini esiLingene NLS IziNsiza zoLimi zikaZwelonkePanSALB Ibhodi yeziLimi yaseNingizimu AfrikaSADC Umphakathi wokuThuthukisa waseNingizimu AfrikaSAQA UmKhandlu wokuQinisekisa iZiqu waseNingizimu Afrika. SASL ULimi lweziMpawu lwaseNingizimu Afrika TISSA IziNsiza zokuHumusha ngoCingo zaseNingizimu Afrika
ISIGABA- 1: ISIZINDA NENGQIKITHI
1.1 Isingeniso
1.1.1 Zicishe zifinyelele ema-25 izilimi ezahlukene ezikhulunywa eNingizimu Afrika, eziyi -11 yizona ezinikezwe isikhundla sokuba semthethweni kulandelwa isiGaba -6 somThethosisekelo we- 1996 (UmThetho weNombolo we - 108 wonyaka we-1996), kusekwa ngokuthi kumele ukusetshenziswa kwazo kufakele amaphesenti angama-98 ezakhazamuzi sezizonke.
1.1.2 Izilimi eziyi-11 ezisemthethweni yisiNdebele, isiXhosa, isiZulu kanye nesiSwati (ezibizwa ngokuthi iqembu lezilimi zesiNguni); IsiSuthu, isiPedi kanye nesiTswana (ezibizwa ngokuthi iqembu lezilimi zesiSuthu); isiVenda, isiTsonga, isiNgisi nesiBhunu.
1.1.3 INingizimu Afrika iyizwe eliziliminingi . Uphawu olugqamile lobuliminingi eNingizimu Afrika ukuthi izilimi zomdabu eziningana zikhulunywa ukweqa nemingcele yezifunda, ezahlukaniselwana phakathi kwemiphakathi yalolo limi oluvela ezifundeni ezahlukene.
1.1.4 Kukhona manje ukwazi okunamandla kwesidingo sokukhuphula amandla okwenza ukuthuthukisa izilimi zomdabu ezazibandlululwa esikhathini esedlule kany nokuthuthukisa ubuliminingi, uma ngabe izakhamuzi zaseNingizimu Afrika kumele zikhululeke ekusekeleni ngokunganqamuki phezu kwezilimi okungezona zomdabu njengezisemqoka,okuyizona izilimi ezisemthethweni zombuso.
1.1.5 Ukufikela kulesi sikhathi ukuphathwa kokwehluka kwezilimi eNingizimu Afrika edlule kahulumeni wobandlululo kwenziwe kwaba yinkinga ngokungabi khona kwenqubomgomo yolimi echaziwe, okwaholela ekutheni kusetshenziswe isiNgisi nesiBhunu njengeziLimi ezinamandla okuthelela ezenhlalakahle nezomnotho kanye nezingxenye zombusazwe zomphakathi wethu.
1.1.6 Emva kweminyaka eyisishiyagalombili yombuso wentando yeningi, iNingizimu Afrika ifinyelele ephuzwini elisemqoka emlandwini walo. Izakhamuzi zaseNingizimu Afrika kumele ziphendule ukwehluka kwazo ngokolimi nangamasiko kanye nenselele yobuliminingi obusemthethweni ,yingakho-ke kungeniswa uHlaka lweNqubomgomo yoLimi kaZwelonke.
1.1.7 Lolu Hlaka lweNqubomgomo aluqalisi kuphela indlela entsha yokubhekana nobuliminingi eNingizimu Afrika, kodwa lugqugquzela ngamandla ukusetshenziswa kwezilimi zomdabu njengezilimi ezisemthethweni ukuze londle luphinde luthuthukise ubumbano lukazwelonke .Ifakela ukuvunywa okubanzi kokwehluka kwezilimi ,ezobulungisa ,umthetho wokufinyelela ngokulinganayo kuzinhlelo nezinsiza zomphakathi,nokuhlonishwa kwamalungelo olimi.
1.1.8 Lo mbhalo ubeka uhlaka olukwazi ukusetshenziswa lwenhlangano ebumbene yobuliminingi ngaphakathi kwemigomo yomThethosisekelo.

1.2 Ingqikithi yezomLando
1.2.1 Ukusukela ekuhlaleni kokuqala kwamaDashi eNingizimu Afrika ngonyaka we-1652, ngokulandelana kwezikhathi zomthetho wokubusa wamaNgisi(Bhrithishi),iNyunyana yaseNingizimu Afrika, kanye nombuso wobandlululo nokulandelana neRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, kuze kufinyelele ekuveleni kombuso wentando yeningi ngonyaka we-1994 kanye nokufakwa emThethweni kobuliminingi obusemthethweni, umthethomgomo wolimi kahulumeni kanye namandla eziphathamandla kwehluleka ukubona ukwehluka ngokolimi kweNingizimu Afrika.
1.2.2 Umphumela walesi simo kwaba ukungalinganiswa, lapho ukubusa kwesiNgisi nesiBhunu kwakha ukusebenzisana okungalingani phakathi kwezilimi zaboMdabu kanye nalezi zilimi.
1.2.3 Ngakho-ke , izinqubomgomo zolimi zamakholoni nezobandlululo, sezihlangene nenqubomgomo yezenhlalakahle ,ezomnotho nezombusazwe, zaveza ubukhosi bezilimi, ukungalingani okuveza izakhiwo zokungalingani ngokwebala nangakwezikhundla /amakilasi okwasingatha umphakathi waseNingizimu Afrika.
1.2.4 Zonke lezi zimo zehlisa izinga eliphezulu lezilimi zomdabu kanye nezinhlobo zezilimi zabantu bomdabu kanye nabezinye izinhlobo zabantu base-Afrika namanye amaqembu ayebandlululwa kufakelelwa nabangeZwa neziMpumputhe - kuphoqelelwa inkolelo embi okungeyona ngezilimi zabamnyama, loku akubangelwa yizikhulumi zolimi lwesiBhunu nolwesiNgisi kuphela, kodwa nayizikhulumi eziningi zolimi lomdabu ngokwazo.
1.2.5 Isimo sandiswa yiphuzu lokuthi, ngenxa yezizathu zokungacacelwa kahle kanye nezokufuna amandla eziphikisana nokufakwa kobuliminingi, izikhungo zikahulumeni nezangasese zinendlela ethile yokuthatha izinqumo zesikhashana zolimi eziphikisana nengxenye yomthethosisekelo kanye nezidingo ezihambisana nezilimi.

1.3 Ingqikithi Yezomthetho
1.3.1 IsiGaba sesi-6 somThethosisekelo sinikeza uhlaka oluphakeme olusemthethweni lobuliminingi , ukuthuthukiswa kwezilimi ezisemthethweni kanye nokukhuthazwa kwenhlonipho nokubekezelana kokuhluka ngolimi kwaseNingizimu Afrika. Ithola amalungelo olimi lwezakhamuzi ,okumele ahlonishwe kuzinqubomgomo zolimi zikazwelonke.
1.3.2 UmThethosisekelo ugcizelela ukuthi zonke izilimi ezisemthethweni kumele "zibe nesithunzi esilinganayo" futhi ziphathwe ngokulinganayo,loku kuzawube sekukhulisa izinga nokusetshenziswa kwezilimi zendabuko, nohulumeni athathe izindlela zokushaya umthetho kanye nezinye zokulawula kanye nokubheka isimo sokusetshenziswa kwezilimi zendabuko ezingenamathuba.
1.3.3 UmThethosisekelo uvumela inguquko kulesi simo solimi kulo lonke lelizwe,unikeza ukunakwa kwezenhlalakahle kanye nezombusazwe kumaqembu ezilimi akade encishwa amathuba ngaphambilini ngezizathu "zezidingo eziveziwe zemiphakathi kanye namaqembu anentshisekelo".
1.3.4 IsiGaba sesi-6(2) somThethosisekelo sidinga izindlela zokwenza zilungiswe ukuthuthukisa lezi zilimi zomdabu.
1.3.5 IsiGaba sesi-6(3) nese (4) siqukethe ukunikezelwa okuhlobene nezilimi zikahulumeni kazwelonke nohulumeni bezifunda ,lapho iminyango kahulumeni kumele isebenzise okungenani ezimbili izilimi ezisemthethweni.
1.3.6 Ukuthuthukisa ukwehluka kuye phambili, isigaba sesi-6(5) sivumela ukusungulwa kweBhodi lezilimi laseNingizimu Afrika (PanSALB) ukuthuthukisa ubuliminingi nokuthi libone ukuthi ukuthuthukiswa kungasetshenziswa ezilimini ezisemthethweni kuphela, kodwa nasezilimini zama-Khoyi, amaNama kanye namaSeni, kanye naseziLimini zeziMpawu zaseNingizimu Afrika. I-PanSALB izawuphinde futhi itshale inhlonipho yeziLimi zeNdabuko ezikhulunywa yizingxenye zomphakathi wethu nezilimi ezisetshenziselwa izinjongo zezenkolo.
1.3.7 Okunye ukuvunyelwa okuphathelene nezindaba zolimi kwenziwa kwenye indawo yomThethosisekelo. IsiGaba sesi-9(3) sivikela ukubandlululwa ngezizathu zolimi ,ngaso leso sikhathi isigaba sama-30 nama-31(1) sikhuluma ngamalungelo esintu mayelana namasiko ,inkolo kanye nokuzibandakanya ngokolimi nokuzijabulisa. IsiGaba sama-35(3) nama (4) sikhuluma ngamalungelo olimi abantu ababoshiwe ,abagciniwe nabasolwa ngokuthize ,ngokugcizelela ikakhulukazi ilungelo lokugwetshwa ngokungabandlulula nenqubo okuqhutshwa ngayo noma okuhunyushwa ngayo ngolimi oluthandwa yiloyo muntu.
1.3.8 UmNyango wezeMfundo (DoE) wangenisa "Inqubomgomo yoLimi lweMfundo (LiEP), egcizelela ubuliminingi njengokwandiswa ukwehluka kwamasiko kanye nengxenye esemqoka yokwakha iNingizimu Afrika engabandlululi ngebala . Umgomo okuncikwe kuwo ukugcina ulimi lebele lomfundi ekufundeni nasekufundiseni, kodwa abafundi bagqugquzelwa ukuthi bafunde nezilimi ezengeziwe. I-LiEP ibhekene nalezi zindaba ezifana nolimi/nezilimi zokufunda nokufundisa ezikolweni zikahulumeni ,ohlelweni lwezifundo lwesikole, kanye nasemisebenzini ephathelene nolimi kuminyango yemfundo yezifunda kanye nezinhlangano eziphethe esikoleni.
1.3.9 UmThethosisekelo kanye nemithetho ehambisana nawo kubonakala kahle ukuthi kusekela ukuthuthukiswa kobuliminingi eNingizimu Afrika. Lolu hlaka lwenqubomgomo kumele luvumele ukulinganisa ngokwanele ukuhlanganisa inqubomgomo yolimi kuzo zontathu izigaba zikahulumeni futhi luveze ngokucacile ukuthi inqubomgomo imephi ngezinga nangokusetshenziswa kwezilimi ezisemthethweni kuzo zonke izifunda eziyisishiyagalolunye zaseNingizimu Afrika.
ISIGABA- 2: IZIMPAWU EZISEMQOKA ZENQUBOMGOMO
2.1 Izinjongo
Inqubomgomo yolimi iyakunaka ukwenza komthethosisekelo wobuliminingi futhi iyavumelana nezinjongo zikahulumeni phezu komnotho ,ezenhlalakahle kanye nokukhula ngemfundo. Ihlose -
2.1.1 ukuthuthukisa ukusetshenziswa ngokulingana kwezilimi ezisemthethweni eziyi-11 ;
2.1.2 ukwenza ukufinyelela okulinganayo emisebenzini kahulumeni ,elwazini nasemininingwaneni ;
2.1.3 ukuqinisekisa ukulungiswa kobandlululo kwangaphambilini kwezilimi zendabuko ezizemthethweni ;
2.1.4 ukuqala nokonga inkulumo ezwakalayo ngobuliminingi nayo yonke imiphakathi yolimi ;
2.1.5 ukugqugquzela ukufundwa kwezinye izilimi zendabuko ezisemthethweni ukuthuthukisa ubumbano lukazwelonke,nokwehluka ngokolimi nangamasiko ; no
2.1.6 kuthuthukisa ukuphathwa kahle kolimi nokuphathwa kahle kwezemisebenzi yomphakathi ukuhlangabezana nokulindelwe ngamakhasimende kanye nezidingo.

2.2 Imigomo
Inqubomgomo yolimi isekelwe yile migomo elandelayo :
2.2.1 Ukuzibophezela ekuthuthukiseni ukulingana kwezilimi kanye namalungelo olimi njengoba kudingwa ukwabiwa kwentando yeningi;
2.2.2 Ukubona ukuthi izilimi ziyimithombo yokukhulisa ulwazi ,ubuchwepheshe nokuzibandakanya ngokuphelele emikhakheni yezemibusazwe kanye nezenhlalakahle ;
2.2.3 Ukusebenzisana ngokuhlanganyela ukuthuthukisa ubuliminingi obuhambisana nomthethosisekelo;
2.2.4 Ukuvimbela ukusetshenziswa kwanoma yiluphi ulimi ngezinjongo zokuxhaphaza , ukubusa ngendlovuyangena nokubandlulula; no
2.2.5 Kukhulisa ukucatshangelwa kwabantu uma kwenziwa izinto ezithandwa ngabantu ,izidingo kanye nezifiso zemiphakathi yezilimi eziningi ngokukhulumisana kanye nenkulumo-mpikiswano eqhubekayo.

2.3 Indlela Yokusetshenziswa
Le ndlela yokwenza ibheka okulandelayo:
2.3.1 Ukuthuthukisa ubuliminingi eNingizimu Afrika kudinga imizamo enganciphisa ulwazi oseluvele lukhona emiphakathini lapho izilimi ezisemthethweni zendabuko zibaluleke kakhulu .Loku kuzakwenziwa ngokusebenzisa nangokubandakanywa kwemiphakathi njengababamba iqhaza ezinqutsheni zokuthuthukiswa kolimi .
2.3.2 Ilindeleke ukuthi izibandakanya nezingcweti zolimi ukunceda ukuthuthukisa indlela yokwenza izinhlelo ezisebenzayo zobuliminingi ngokwenza uhlolo kanye nokusakazwa kokutholiwe.
2.3.3 Ukuqhubekisa ukubambisana kanye nokwabelana ngezibopho phakathi kukahulumeni namalungu e-SADC ukuphuthumisa ukuthuthukiswa kolimi.
2.3.4 Kuzawuba nesidingo sokubuyekeza inqubomgomo esikhathini esizwisisekayo ukuze kubhekwe inqubekelaphambili ebhekene nobuliminingi obuphelele bomphakathi waseNingizimu Afrika.
2.3.5 Indlela encike emphakathini ekuthuthukiseni ubuliminingi yiyo engaba nemiphumela emihle ,ngenxa yobuningi obukhulu bomphakathi waseNingizimu Afrika. Kumele kube yindlela endlalekile futhi ebandakanya wuwonke wonke ekuhlelweni kolimi nasekusetshenzisweni kwenqubomgomo eqinisa ubuchwepheshe bobuciko ekudluliseni ulwazi kanye namakhono .

2.4 Ububanzi
Ububanzi noma okunikeziwe kwenqubomgomo kumi ngendlela elandelayo:
2.4.1 Zonke izakhiwo zikahulumeni (uhulumeni kaZwelonke,wesifunda kanye nowendawo), kanye nezinhlangano ezisebenzisa amandla kahulumeni noma zenza umsebenzi kahulumeni ngokusho komthetho, oboshwe yilolu Hlaka lweNqubomgomo yoLimi.
2.4.2 Ekuthuthikiseni ubuliminingi izifunda zizakwakha inqubomgomo yazo ngokuhambisana nezinkomba eziqukethwe kulolu hlaka lwenqubomgomo ,zinake izehlakalo zezigodi zazo ,kanye nezidingo kanye nezincomo zemiphakathi njengoba kushiwo kumThethosisekelo.
2.4.3 Ohulumeni basemakhaya bazawunquma ukusetshenziswa koLimi kanye nokufunwa ngumphakathi wabo ngokuhambisana nohlaka lwenqubomgomo yolimi lwezifunda .Ngaphezu kokunquma ukusetshenziswa kolimi kanye nokufunwa yimiphakathi yabo ,ohulumeni basemakhaya kumele ngokuxhumana okubanzi nomphakathi wabo ,basungule ,bakhiphe futhi basebenzise inqubomgomo yobuliminingi.
2.4.4 Ulimi olusemthethweni lizawusetshenziswa njengoba kudingekile kumisebenzi yezishayamthetho, kufakelela nemikhiqizo ye-Hansard, njengendaba yelungelo, uma kungenzeka kube nezindaba zezishayamthetho zesifunda ,izehlakalo zesifunda zizawunquma izilimi okumele zisetshenziswe.
2.4.5 Uhulumeni uzawugqugquzela, lapho kudingeka khona asekele, amabhizinisi angasese ukusungula nokusebenzisa inqubomgomo yoLimi lawo ngokuvumelana noHlaka lweNqubomgomo yoLwimi kaZwelonke
2.4.6 Ukuthuthukisa ubuliminingi le nqubomgomo iveza ukusetshenziswa kwezilimi ezakhiweni zikahulumeni ngokulandelayo.
2.4.6.1 U(Izi)limi olu(ezi)setshenziswayo / U(izi)limi lo(zo)kurekhoda: Ngokuvumelana isakhiwo sikahulumeni ngasinye kumele sivumelane ngo(ngezi)limi olu(ezi)sebenzayo (ngezinjongo zokuxhumana ngaphakathi kwemiNyango kanye nokuxhumana neminye imiNyango ), lapho kungaphumeleleka khona, akekho umuntu ozawuvinjelwa ukusebenzisa ulwimi olufunwa nguye. Ngezinjongo zokubamba imihlangano noma ukwenza imisebenzi ekhethekile, yonke imizamo kumele yenziwe ukusebenziza izinsiza zokwenza ulimi lube lula njengokuhumusha noma ukuhumusha ( kokubili kulandelana, nangesikhathi esisodwa,noma ukutolika ngokuhleba )lapho kungaphumeleleka khona ngokubonakala
2.4.6.2. Ukuxhumana namalungu omphakathi: Ngezinjongo zokubhalelana ngokusemthethweni, ulimi oluthandwa yisakhamuzi kumele lusetshenziswe. Konke ukuxhumana ngomlomo kumele kuqhubeke ngolimi, kwenzeke ngolimi elithandwa ngabantu okuqondiswe kubo .Uma kudingekile, yonke imizamo kumele yenziwe kusetshenziswa izinsiza zokwenza ulimi lube lula njengokutolika (ngokulandelana ,ngesikhathi esisodwa nangocingo noma ukutolika okuhleliwe )lapho kungaphumeleleka khona.
2.4.6.2 Imiqulu kaHulumeni: Uhlelo lwemibhalo yobuliminingi obusebenzayo kumele lulandelwe iminyanngo kahulumeni kaZwelonke kulemBhalo engadingi ukuthi ikhishwe kuzo zonke izilimi eziyi-11 ezisemthethweni.
2.4.6.3 Lapho ukusebenza okunemiphumela nokusimeme kukahulumeni kunoma ngabe kukusiphi isigaba kudinga ukuxhumana okuqondakalayo kwemininingwane kumele kukhishwe ngazo zonke izilimi ezisemthethweni eziyi-11 kanye nasezifundeni ,kuzo zonke izilimi ezisemthethweni ezinikeziwe.
2.4.6.4 Lapho imiqulu kahulumeni ingeke yenziwa ukuthi itholakale kuzo zonke izilimi ezisemthethweni eziyi-11, imiNyango kahulumeni kaZwelonke kufanele ikhiphe imiqulu ngesikhathi esisodwa okungenani ngezilimi eziyisithupha .Ukukhethwa kwezilimi kuzokwenziwa ngendlela elandelayo:
Ã¢â‚¬Â¢
Okungenani linye iqembu labe-Nguni (isiNdebele, isiXhosa, isiZulu ne siSwati);

Ã¢â‚¬Â¢
Okungenani iqembu linye labe-Suthu(isiSepedi, isiSuthu, isiTswana);

Ã¢â‚¬Â¢
isiVenda;

Ã¢â‚¬Â¢
isiTsonga;

Ã¢â‚¬Â¢
Isingisi; nesi

Ã¢â‚¬Â¢
Bhunu.


2.4.6.5 Umgomo wokujikeleza kufanele usetshenziswe uma kukhethwa ulimi lokukhipha imiqulu kahulumeni olwimini lwabe Nguni nabeSuthu.
2.4.6.6 Ukuxhumana nomhlaba jikelele: Ukuxhumana kukahulumeni nomhlaba jikelele kuzawuba ulimi lwesiNgisi noma kokungavamile kwenziwe ngolimi olukhethwe yizwe okuxhunyanwa nalo.



ISIGABA-3:UKWAKHIWA KWAMAKHONO ABANTU
3.1 Ukusetshenziswa kwenqubomgomo yolimi kuzokongeza ukufuneka kokuhumusha nokuhlela umsebenzi kanye nemisebenzi yokutolika, ikakhulukazi ezilimini zendabuko. Umnyombo wokukwazi ukuhumusha kulezi zilimi kuzomele uthuthukiswe wandiselwe emiNyangweni kahulumeni nasemisebenzini yangasese yabasebenzi bolimi abazimele njengabahumushi ,abahlali , kanye notoliki . Lesi sidingo esingeziwe semisebenzi yezisebenzi zolimi eziyizingoti kuzawidingeka ukuqeqeshwa kwamakhono okwengeziwe.
3.2 Ukusungulwa kwamayunithi kulowo nalowo mnyango kahulumeni kaZwelonke kanye nakuleso naleso sifunda kuzawuba nomthelela emisebenzini eyenziwa yiGatsha loLimi lukaZwelonke. I-NLS izawudingeka ukuthi lixhumanise ukuphatha nokusetshenziswa kwenqubomgomo ngokwenza lula ukuqeqeshwa kweqembu leyunithi yabasebenzi boLimi emisebenzini yokuhlelwa kolimi nokusekela izinhlelo zemisebenzi zalamaqembu.I-NLS izawuphinde ibe nomthwalo wokuxhumanisa ukusungula izinhlelo zokuqeqeshwa kwabahumushi ,abahleli kanye nabatolikayo, kanye nokusungula izinkomba ezisebenzayo ezindabeni zezinga.
3.3 Izindawo zetheminografi netheminoloji nazo ngokunjalo zizoshintsheka .Lo msebenzi owengeziwe wokuhumusha uzakudinga ukusungulwa okuphuthumayo kwetheminoloji/amagama kulezi zilimi ezisemthethweni kanye neNqolobane yamagama kaZwelonke efinyelelwa ngababili kalula ohulumeni kanye nezisebenzi zolimi ezizimele.
3.4 Ukutholakala kokusetshenziswa kwezobuchwepheshe bolimi lwabantu (HLT) (isib. Ukuhumusha okuncedwa ngumshini ,iqoqa lamagama okuhumusha ,izinhloli zesipelingi)kulezi zilimi zendabuko kuzawudlala indima enkulu emisebenzini yokwenza lula ulimi.
3.5 Ubukhulu obukhethiwe beyunithi yolimi buzawunqunywa nokuqeqeshelwa amakhono kule ndawo kuzawubekwa phambili emva kokunakwa kwenani lezilimi nezisemthethweni okumele zisetshenziswe. Amayunithi aqukethe abasebenzi abayizingcweti abane noma abangaphezulu, azodinga onobhala.
3.6 Ukwakhiwa kwamakhono ezindaweni eziboniwe zokwenziwa lula kolimi kuzokwenzeka ngokubambisana okunamathelene nabanikazi balo msebenzi njengezakhiwo zemfundo ephakeme enikeza izinhlelo ezamukelwa yi-SAQA kanye nezifundo zokusebenza ngolimi, ukuhumusha, ukuhlela, ukutolika ,ukuhlela ulimi, ukuqanjwa nokuqoqwa kwamagama amasha (itheminografi) kanye isayensi yokwakhiwa kwezichazamagama (neleksikhografi).


ISIGABA-4: AMASU OKUSETSHENZISWA
4.1 Isigaba esiqhubekayo ekusebenziseni lenqubomgomo esikhathini esifushane ,esilingene kanye nasesikhathini eside yindlela encomekayo kuzo zonke izigaba.
4.2 Mayelana nemibhalo kahulumeni ,ukwenziwa kwayo kuzawubekwa ngendlela eguqulwa kalula kanye nephathekayo kuzakhiwo zikahulumeni esikhathini esingaba okungenani iminyaka emithathu. Ubuhle ngokwenziwa kancane kancane komzimba wemisebenzi ukuthi iminyango izokwazi ukuthuthukiswa ulwazi olwengeziwe futhi aphathe lendlela yokwenza ngempumelelo enkulu.
4.3 Izakhiwo zikahulumeni zizokuba nesikhathi sokuhlela izinhlelo mali ngokongeza kancane kancane ukunikezwa kwezimali esikhathini se-MTEF nemisebenzi yokuhlela ngokuhambisana nezinsiza ezidingekayo ekusebenziseni ngempumelelo lenqubomgomo.
4.4 Izindlela zokugada ukuqinisekisa izinga lokuhumusha kanye nemisebenzi yokuhlela izawuthuthukiswa.
4.5 Ngokubambisana ne-PanSALB, UmNyango wezoBuciko namaSiko uzawubheka inqubekela phambili bese uyabika esikhathini esibekiwe kuzo zonke izigungu ezithintekayo.
4.6 Ukubuyekezwa kwenqubomgomo kuzakwenziwa ngenjwayelo futhi nangokunconywayo kuzashiwo kuze kuchibiyelwe lapho kudingeka khona ukuze izinhlelo mali zilungiswe ngokufanele.
4.7 Izakhiwozimo ezidingekayo ukusebenzisa inqubomgomo zizokwakhiwa. Loku kuzofakela ukusungulwa kwamayunithi olimi kuyo yonke iminyango kanye nasezifundeni ukuze kuphathwe. -
Ã¢â‚¬Â¢
Ukuxhumana ngomlomo kwangaphakathi kweminyango kanye nokuxhumana neminye imiNyango kuyo yonke imikhakha kahulumeni.

Ã¢â‚¬Â¢
Ukuxhumana ngokubhalelana ngaphakathi kweminyango kanye nokuxhumana neminye iminyango kuyo yonke imikhakha kahulumeni.

Ã¢â‚¬Â¢
ukuxhumana ngomlomo nomphakathi ;

Ã¢â‚¬Â¢
ukuxhumana ngokubhalelana nomphakathi; no

Ã¢â‚¬Â¢
kuxhumana nomhlabajikelele lapho kudingeka khona.


4.8 Ezinye izindlela zokusebenzisa inqubomgomo ezizawusetshenziswa kuzawuba yiNdlela yokuziPhatha yoLimi yabaSebenzi bakaHulumeni ,ukusungulwa koMkhandlu yabaSebenzi boLimi baseNingizimu Afrika ,neyeMisebenzi yokuHumusha ngoCingo yaseNingizimu Afrika (TISSA), isu lokuthuthukisa izilimi ezazibandlulilwe ngaphambili kanye ne-HLT.
4.8.1 Izibopho ezengeziwe zikaHulumeni ezimayelana nokusetshenziswa kwenqubomgomo yoLimi kaZwelonke injengokulandelayo:
Ã¢â‚¬Â¢
Ukweseka ukuthuthukisa kwemithombo yokusiza yabantu ekusetshenzisweni ngempumelelo kobuliminingi.

Ã¢â‚¬Â¢
Ukuphatha umsebenzi wokwenziwa lula kolimi ,okusho ukuthi ,ukuhumusha ,ukutolika kanye nokusungula kwetheminoloji,ngentuthuko kanye nezishayamthetho ezifanelekile .

Ã¢â‚¬Â¢
Ukweseka ubulungisa obukhethekile noma izinhlelo zolimi zendabuko ebekade zibandlululiwe ,okungukuthi ,iziLimi zabamNyama kanye nezilimi zama-Khoyi ,ama-Sani kanye nama-Nama, kanye nezilimi zezandla zaseNingizimu Afrika; kanye no-

Ã¢â‚¬Â¢
kweseka ukufunda nokufundiswa kwazo zonke iziLimi zabaMnyama ezisemthethweni eNingizimu Afrika kuwo wonke amazinga esikole.



UHLU LWAMAGAMA
ubulimimbili Indlela yokusebenzisa izilimi ezimbili (kungasho ukuthi uzazi ngokulingana zombili )
ukuthuthuka kolimi Ukuthuthukiswa kolimi ngokulubhala, ukulenza libe semthethweni nokwandiswa kwemisebenzi ukuze ulimi lusetshenziswe kuzinsizakuxhumana, emfundweni , kwezomthetho nezinhlelo zokuphatha,njll.,nokunikeza ububanzi jikelele bokushicilela imisebenzi ebhaliwe ngalolo limi.
ukulungisa Amaphutha Isenzo sokufakela ukulungiswa kolimi kanye/noma indlela yokubhala iziqephu.
ukulinganisa Izinga lobuqotho, ukungalingani; ukusebenzisa ngokulingana; kokuqotho nokulungile.
ubuliminingi obusebenzayo Kushiwo ulimi noma izilimi ezithile endaweni ethile ,obunqunywa yingqikithi yolimi olusetshenziswayo ,umsebenzi, Izethameli kanye nomlayezo odluliswayo.
izilimi zomNotho weMvelo Izilimi okungezona ezendabuko ezweni kodwa izilimi zezihambi.
izilimi ezazibhekelwa phansi ngokomlando Ingqikithi yaseNingizimu Afrika ,kunezilimi ebezikade zinganakwa ngamaqembu anamandla akudala futhi -ke ngenxa yaloko bezingasetshenziswa noma zisetshenziswe emsakazweni,kwezemfundo(ngemuva kwesikole semfundo ephansi),noma esizweni noma emnothweni. Lezi zilimi bezingasekelwa ngalutho .Zifakela ngaphakathi izilimi zendabuko ,izilimi zomNotho weMvelo kanye nolimi lwezimpawu( SASL).
ubuchwepheshe bolimi lwabantu Ukusetshenziswa kolwazi lolimi ekuthuthukiseni izinhlelo zekhompyutha ezingabona ,zihumushe ,futhi zikhiphe ulimi lwesintu ngazo zonke izindlela; njengokuthuthukisa okusetshenziswayo okwenza ukuthi kukwazeke ukuthi abantu basebenzisane namakhompyutha .
izilimi zoMdabu Ulimi olungelabahlali balelo zwe.
ukuhumusha Isenzo sokudlulisa inkulumo ukusuka kolunye ulimi uye kolunye.
ukuqapha ulimi Ukuqaphela ukuthi ulimi lusetshenziswa kanjani esizweni ,ukuthi abasebenzisi bolimi bayawazi yini amalungelo olwimi ,nokuthi ulwimi lusetshenziswa kanjani ukukhuphula amandla nokuphinde ubehlise.
ukulinganisa ulimi Ngokomthethosisekelo ,zonke izilimi kumele zithole ukuhlonishwa okulinganayo. Ukuphathwa ngokufana kwezilimi ezimbili noma ezingaphezulu ,ikakhulukazi ukuya ngezingxenye zomphakathi

ezisemthethweni ezinjenge zishayamthetho ,ezobulungisa ,ukuphatha kanye nokuqondiswa komphakathi.
ukulinganisa ulimi Ukunikezwa ngokulinganayo kanye /noma ukuphathwa kwezilimi ezimbili noma ezingaphezulu .Izinto ezifana nenani labakhulumi kanye nesimo solwimi esingenza inqubomgomo inqume lapho kungasetshenziswa khona ulimi oluthize .Loku kusetshenziswa angeke kulingane ."(A) umbuso angeke usebenzise ngempumelelo izilimi zazo zonke izakhamuzi futhi ungahle uzibophelele ngokusebenzisana ngolimi noma izilimi zawo ezisemthethweni ,noma izilimi ezithize ngandlela thize" (Turi, 1993:14 - 15).
ukuhlela ulimi Ukuhlelwa kolimi kubhekene nezimpendulo zezinkinga zolimi ngokuthola ezinye izindlela kanye nemiphumela .Ukufakelela izinqubo zokuqondisisa kanye nokwenza kangcono izilimi ngokuthuthukisa ulimi .
umthethomgomo wolimi Isinqumo esisemthethweni sesimo solimi esehlukene nesikhulunywayo emiphakathini ,isibonelo ,yiluphi ulimi oluzoba wulimi lwesizwe noma ulimi olusemthethweni ,yiziphi izilimi ezizawusetshenziswa ezifundeni kanti zizawuthola siphi isikhundla.
amalungelo olimi Imithetho enquma izimo lapho izakhamuzi zingazikhethela khona ulimi.
amayunithi olimi Izikhungo zikahulumeni eminyangweni nasezifundeni ukubhekana nezindaba zezilimi zalowo Mnyango nesifunda okusukela kuNqubomgomo yoLimi kaZwelonke futhi zithintana neminyango ngokuphathelene nezilimi.
ukubhala izichazamagama Umsebenzi noma ubungcweti bokwakha izichazamagama.
izinhlelo zokuhumusha ngemishini Izinhlelo zekhompyutha ezihumusha imiqulu kagesi ukusuka olimini uya kolunye.
ulimi olunganakwa Noma yiluphi ulimi olungasetshenziswa ngokusemthethweni noma olucekelwa phansi ekusetshenzisweni ezindaweni eziphezulu (isib.kwezemfundo ,kwezokwelashwa ).Kuthathelwa phansi esikhathini esiningi kusho ukuba phansi kolimi futhi kungenzeka nabantu bakhona. Isibonelo, isiTsonga ,isiVenda ,isiNdebele neSiswati zithathwa njengezilimi eziphansi eNingizimu Afrika.
ulimi lokufunda nokufundisa Ulimi lokufundisa ekilasini njengoba luboniswe kuhlelo lwezifundo nakunqubomgomo yolimi. Ulimi lokufunda lufaka kancane umqondo wokuthi kungasetshenziswa izilimi eziningi futhi nabafundi bangafunda olunye ulimi ngaphandle kolimi olusemthethweni.
ubuliminingi Ukusetshenziswa kwezilimi ezintathu noma eziningi ngumuntu oyedwa noma iqembu lezikhulumi njengabantu besigodi esithize noma izizwe.
ulimi olusemthethweni Ulimi olusetshenziswa kuhulumeni ,enkantolo yamacala ,kwezamabhizinisi, kwezemfundo kanye nasezindaweni zokuxhumana.

Ukuhumusha Isenzo sokuguqulela ulimi imibhalo ukusuka kolunye ulimi ukuya kolunye
ngendlela ebhaliwe.
Itheminoloji Ukwamukelwa kwamagama anobuchwepheshe amiswe umkhakha
wesifundo esithile.

(22337 - A-MB -2002-11-13)


<fn>GOV-ZA.Government.copy_of_ombud.imvikeli.index_html_2.2010-03-24.zu.txt</fn>
Umbiko WoMvikeli WoMphakathi NeNhloko YaBaphenyi - eThekwini Online



eThekwini Online - http://www.durban.gov.za/durban

Home Ã‚Â» City Government Ã‚Â» Ombudsperson Ã‚Â» isiZulu Umsebenzi wethu


Umbiko WoMvikeli WoMphakathi NeNhloko YaBaphenyi





Ukuhlonipheka ekubeni nguMvikeli woMphakathi neNhloko yaBaphenyi kusemongweni nasemlandweni wale ligama, elikugqamisa ngokusobala ukuzwelana ngokobulili kukaMasipala waseThekwini futhi libe lesekelwe emigomeni eyisisekelo yokulingana ngokobulili yoMthethosisekelo wethu.

Ngenxa yawo kanye umsebenzi wethu wokuba ngumvikeli womphakathi, kungumsebenzi waleli hhovisi ukungagcini nje ngokuqwashisa, kodwa futhi nokuvikela, ukugqugquzela kanye nokuzinikela ngokuphelele ekuqinisekiseni ukuthi amalungelo ayisisekelo omuntu ngamunye kuMasipala waseThekwini ayagcwaliseka.

Nginesiqiniseko sokuthi umphakathi waseThekwini uyazigqaja kakhulu ngomsebenzi wehhovisi loMvikeli woMphakathi neNhloko yaBaphenyi nabasebenzi balo abazinikele ukwenza lo msebenzi wobuntu onesithunzi wokungagcini nje ngokuphenya, ukwamukela kanye/noma ukweluleka mayelana nezindaba ezithinta uMasipala waseThekwini, kodwa futhi wokufundisa umphakathi ngamalungelo awo ikakhulukazi ilungelo lobulungiswa ekuphatheni, elokuthola ulwazi nelungelo lokulingana.

Ngakho, ngamafuphi, lokhu kusho ukuthi uMvikeli woMphakathi neNhloko yaBaphenyi nabambisene nabo, ubeka phambili okufunwa ngumphakathi, okukhulu kunakho konke uvikela amalungelo aqukethwe umthethosisekelo omuntu ngamunye, eqinisekisa ukuziphatha ngobuqotho emizamweni yakhe ukusiphula noma yiluphi uhlobo lwengozi engase ingagcini nje ngokuphazamisa noma ibe nomthelela ongemuhle embusweni wentando yeningi eyesekwe umthethosisekelo, kodwa futhi engase iphazamise ukulethwa kwezidingo ezidingekile, ukuphatha ngokuyikho nokungenagcobho.




Ã‚Â© 2009 eThekwini Municipality. All rights reserved.


<fn>GOV-ZA.Government.copy_of_ombud.imvikeli.ukukhwabanisa_2.2010-03-24.zu.txt</fn>
Lapho kubikwa khona kuqala: -Ukukhwabanisa neNkohlakalo - eThekwini Online



eThekwini Online - http://www.durban.gov.za/durban

Home Ã‚Â» City Government Ã‚Â» Ombudsperson Ã‚Â» isiZulu Umsebenzi wethu Ã‚Â» Lapho kubikwa khona kuqala: -Ukukhwabanisa neNkohlakalo


Lapho kubikwa khona kuqala: -Ukukhwabanisa neNkohlakalo





Zonke izikhalo eziqondene nokukhwabanisa nanoma yiluphi uhlobo lwenkohlakalo kumele zibikwe ngokushesha kuMvikeli Womphakathi neNhloko yabaphenyi


Lapho kufanele kugcinwe khona ukubika: Ukungaphathi ngendlela


Kufanele kube seyilandelwe yonke imigudu yangaphakathi esemnyangweni ngamunye ngaphambi kokuba isikhalo usibhekise kuMvikeli Womphakathi neNhloko yabaphenyi, mayelana nezindaba zokungaphathi

* Kumele ukhulume nabasebenzi abafanele noma uma lokho kungasizi,
* Isikhalo sakho usedlulisele kumuntu ophethe labo basebenzi njengeNhloko nje kanje
* Sedlulisela kuMvikeli Womphakathi neNhloko yabaphenyi isikhalo kuphela uma ungagculisekanga ngesinqumo seNhloko


Zibikwaphi izenzo zokungaphathi ngendlela efanele kwamakhansela?


Noma yisiphi isikhalo mayelana nezenzo zokungaphathi ngendlela efanele, ukukhwabanisa, noma inkohlakalo yamakhansela kumele sibikwe ehhovisi likaSomlomo kaMasipala waseThekwini kuqala e-1st Floor City Hall Noma +27 31 3112004




Ã‚Â© 2009 eThekwini Municipality. All rights reserved.


<fn>GOV-ZA.InkulumoMgomoYesabelozimaliKa2008.2010-03-25.zu.txt</fn>

ISIFUNDAZWE SAKWAZULU-NATALI
INKULUMOMGOMO YESABELOZIMALI KA-2008/2009
YOMNYANGO WEZEZINDLU KAMHLONISHWA
UMNUMZANE MICHAEL MABUYAKHULU


"Indlu ayikhona nje ukuzikhethela kepha iyisisekelo soguquko"



ISIFUNDAZWE SAKWAZULU-NATALI
UMNYANGO WEZEZINDLU

INKULUMO MGOMO KA-2008/2009
YESABELO SEZIMALI
(I-Voti lesi-8)

17 April 2008


INKULUMOMGOMO KA-2008/2009 YESABEZOZIMALI
KANGQONGQOSHE WOHULUMENI BASEKHAYA, EZEZINDLU
NEZINDABA ZOMDABU, UMHLONISHWA
UMNU. MICHAEL MABUYAKHULU

IVOTI LESI- 8 (UMNYANGO WEZEZINDLU)

1. UKUBINGELELWA KWEZICUKUTHWANE NGOKWEZIKHUNDLA
Sihlalo ohloniphekile;
Ndunankulu waKwaZulu-Natali, uMhlonishwa uDkt. S.J. Ndebele;
Malungu esiGungu Esiphethe sesiFundazwe;
Malungu ahloniphekile esiShayamthetho;
IziMeya namaKhansela ohulumeni basekhaya;
Amakhosi ahloniphekile akhona;
IziNhloko zeMinyango;
Iziphakanyiswa, amanxusa akwamanye amazwe;
Zihambeli ezikhethekile;
Bafowethu nodadewethu; kanye
Nabantu baKwaZulu-Natali

"Indlu ayikhona nje ukuzikhethela kepha iyithuluzi loguquko"

2. ISINGENISO NESENDLALELO
Sihlalo ohloniphekile ngisukuma lapha ukuba ngethule isabelozimali sika-2008/2009 se-Voti lesi-8 (uMnyango Wezezindlu) ngaphansi kwengqikithi ethi: "Indlu ayikhona nje ukuzikhethela kepha iyisisekelo soguquko". Le ngqikithi ihambisana nokugcizelelwa kokuhlaliswa ngokudidiyela njengoba sesibheke ekupheleni kohlelo lweminyaka emihlanu. Siseqophelweni lapho khona kumele sihlole ngokunqala igalelo lohlelo lwezezindlu njengengxenye yokuthuthukiswa kwengqalasizinda kanye futhi nangokubheka isimo sokudidiyelwa kwezinhlelo zezomnotho, ezomphakathi kanye nomhlaba. Njengoba siqala sihlola umthelela wohlelo lokwakhiwa kwezindlu, siyakuqonda ukuthi ukusebenza kwethu angeke kusabhekwa nje kuphela ngesibalo sezindlu ezakhiwe. Siyakuqonda ukuthi izindlu ziyisisekelonqangi okwakhelwa phezu kwaso intuthuko yezomnotho, ukufinyelela kuzidingonqangi kanye nokubuyiswa kwesithunzi kubantu. Kuyingalesi sizathu sithathe ingqikithi eqoqela ndawonye lo mqondo "wokudidiyela".

Sihlalo ohloniphekile, ekuqondeni kwethu ingqikithi yosuku lwanamuhla, sinikezwa ugqozi ngamazwi esikhondlakhondla somzabalazo wethu wenkululeko nesaba nguMengameli wokuqala weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika ekhululekile, uNelson Mandela, owathi enkulumeni yakhe egcotshwa njengoMengameli: "Singena
esivumelwaneni sokuthi sizokwakha umphakathi lapho khona bonke abantu
baseNingizimu Afrika, abamnyama nabamhlophe, bazokwazi ukuhamba
ngokuziqhenya, ngaphandle kokwesaba ezinhliziyweni zabo, beqinisekisiwe

ngelungelo labo abangephucwe lona lesithunzi somuntu..."
NjengoMnyango, sikuqonda kahle kamhlophe ukusilela emuva kwezezindlu esifundazweni sakithi. Sisalokhu sizinikele kusinqumo sesu lokuqeda ukuminyana, ukungaqinisekiswa kwelungelo lobunini, ukungazinzi kwezakhiwo, ukungakwazi ukufinyelela ezinsizeni, ingcuphe kwezempilo nezokuphepha kanye nezinye izimo zasemijondolo, ikakhulukazi ezindaweni zethu ezisemadolobheni kanye nalezo ezakhele amadolobha. Ekufezeni izinjongo zethu, sithola uholo sibuye futhi silandele imigomo equkethwe nguSomqulu Wenkululeko (Freedom Charter), ubumqoka bawo obusaqhubeka nokusinikeza ubuhlakani, yize sekuphele amashumi amahlanu eminyaka emva kokwamukelwa kwawo yizingqalabutho zomzabalazo wethu, nesiyohlala njalo sonke sizibonga.
Sihlalo ohloniphekile, kwakufanele kithina ukuba sikhulume " ngamathantala amathuba kanye nentokozo" ngesikhathi sethula isabelozimali se-Voti lesi- 8 eminyakeni yokuqala kwalolu hlelo lweminyaka emihlanu. Ukusilela emuva ekulethweni kwezidingo ngaleso sikhathi kwakudla lubi, futhi umsebenzi omkhulu owawusihlalele wawusicacele. Kodwa-ke asizange sigudluke ekuzibophezeleni ngokuhlanganyela, okwabalulwa nguMengameli uMandela ngokuqondene nokubuyiswa kwesithunzi kubantu kanye nokukhuthazwa komphakathi obumbene njengesisekelo senkululeko yethu.
Ekuqinisekiseni ukufezwa kwalo myalelo, sike saba nemihlangano eminingana yokubuyekeza amasu okusebenza, ngaphezu kwezingqungquthela zaminyaka yonke zezezindlu nezihanjelwa ngabantu abaningi kulesi sifundazwe. Ngaphezu kwalokho, siye saphumela ngaphandle kwemingcele yakuleli sacobelelana ngolwazi neminyango yezezindlu kanye nongoti base-Cuba, Kenya, Canada kanye namanye amazwe esingaziqhathanisa nawo. Sibuye futhi sabamba iqhaza ezinhlelweni zokushintshiselana ngabasebenzi namazwe anjengo-Cuba. Ngenxa yalokhu kusebenzelana nokusebenzisana, sikwazile ukuhlaziyisisa ukuqonda kwethu imiyalelo yethu kanye nokuqaliswa kwezinhlelo zezezindlu.

Ngalokho-ke ngikusho ngokuzethemba ukuthi, siwamukela ngazo zombili umsebenzi wethu wokwakha izindlu ngokuhambisana nohlelo lwethu lweminyaka emihlanu. Kodwa-ke sikwamukela ngokugcwele futhi ukuthi okusemqoka ohlelweni lwethu lokwakhiwa kwezindlu, isidingo sokuba singalibali umthelela obalulekile wokudidiyela kumasu okusebenza. Lokhu kuhambisana neziNhloso Zekhulunyaka Zentuthuko, izinjongo zokulethwa kwezidingo njengoba zemukelwa yiKomiti Longqongqoshe Bezezindlu (MINMEC) kanye nawuHlelo LwaKwaZulu-Natali Lwezinto Eziseqhulwini.
Sihlalo ohloniphekile, lesi sabelozimali sisethula ngesikhathi lapho khona amasu ethu ezinhlelo zokulethwa kwezindlu esenziwe ngcono kakhulu. Omasipala bawumgogodla obalulekile ezinhlelweni zethu. Ngenxa yalokhu, uMnyango Wezezindlu usubeke eceleni abasebenzi abazinikele ukusiza omasipala ekulungiseni amasu abo ezinhlelo zezezindlu. Lezi zinhlelo zezezindlu zamukeleka kuphela uma zithathwa ngokuthi ziyazigculisa izimfuneko zokuhlaliswa ngokudidiyela ngokuphelele. Siyajabula ukukusho ukuthi ukuhlaliswa kwabantu, esiqhubeka nokukwenza kusethubeni elihle kunakuqala lokufeza ukudidiyela kwezomnotho, ezenhlalo kanye nomhlaba. Ngenxa yalokho, uhlelo lokulethwa kwezindlu KwaZulu-Natali lusethubeni elihle lokusimama kakhulu. Le mpumelelo isisondeza eduze kokunqoba ngokuphelele izinhlelo ezaziyingxenye yezinqubomgomo zenqubo yobandlululo.
Sihlalo ohloniphekile, njengoba sigubha le mpumelelo, siyincoma kakhulu imibono kanye namagalelo ababambi-qhaza. Ukuhambisana nalokhu, isabelozimali esethulwa namuhla sibheke imibono yababambi-qhaza abehlukene. Abanye omibono yabo esiyibhekile, ngomasipala, amaKhosi, ochwepheshe bezezindlu, abakhiqizi bempahla, izifundiswa kanye nabanye ababambi-qhaza esasebenzisana nabo. Kubalulekile ukuphawula amanye amaphuzu aphakanyiswe kulokhu kuxoxisana, nokuyilawa:
a) Ukulethwa kwezindlu kumele kubuke izimfuneko zezinhlobo ezahlukene
zezidingo zokuhlaliswa kwabantu.
b) Ukulethwa kwezindlu KwaZulu-Natali kumele kubhekele nabanye abantu
ngaphandle kwalaba abahlonzwe njengabahola kancane.
c) Izinselelo ekwakhiweni kwezindlu ezingaminyene kakhulu.
d) Izinselelo ekuhlanganisweni kwemiphakathi ngokwenhlalomnotho
e) Ukukhishelwa ngaphandle kwamadolobha asemakhaya emihlomulweni
eyabelwe izindawo eziklanywa kabusha.
f) Amaphrojekthi ezezindlu awaphumeleli ekuqedeni umthelela wobandlululo
ngesivinini esidingekayo
g) Umhlaba okhona onezinsiza ukumalokishi aziwa ngama-R293 (ngokuhlela
kwenqubo yobandlululo)
"Indlu ayikhona nje ukuzikhethela kepha iyisisekelo soguquko"

h) Njengamanje akukho luhlaka lwamasu okusebenza esifundazweni
oluqondene nokuhlaliswa kwabantu.
i) Amanye amaphrojekthi ezindlu ayaqalisa kumanje emadolobhaneni
asemakhaya asakhasa ngokomnotho, nokuyinto esho lukhulu ngamathuba
okuqashwa kanye nezinye izimfuneko zokusimama.
j) Izinganhle elingagculisi lamapulani emkhakheni wezezindlu kanye nokungabi
khona kokulungelaniswa kwezinhlelo
k) Ukulungelaniswa kokwakhiwa kwezindlu nokulethwa kwengqalasizinda -
Angafezeka yini amaqophelo empumelelo?
l) Ukubambezeleka kwamalungelo okuthuthukisa umhlaba kanye
nokuphasiswa kwezinhlelo zokwakha.
m) Ukukhula kwezindleko ngenxa yokubambezeleka.
n) Ukulahlekelwa ngenxa yezinga elingagculisi.
o) Izithiyo ekuqalisweni kwamaphrojekthi.
p) Izingqinamba zamakhono.

Sihlalo ohloniphekile, sethula lesi sabelozimali seVoti lesi- 8 siwaqonda ngokugcwele la maphuzu anikeziwe. Siliqonda ngokugcwele futhi iqiniso lokuthi izingqinamba zamakhono zithinta bonke ababambi-qhaza. Uhulumeni kanye nabomkhakha wezamabhizinisi bayakwamukela ukuthi kunokwentuleka kwamakhono. Njengoba simatasa silungisa ukwentuleka kwamakhono ezingeni lesifundazwe nelohulumeni basekhaya, siyakuqonda ukuthi nozakwethu emkhakheni wezinkampani ezizimele banenkinga yokwentuleka kwamakhono. Isibonelo salokhu yisidingo sokuba kukhushulwe isibalo sabafundi abathathwayo nabakhiqizwayo emkhakheni wezobunjiniyela. Angeke siyixazulule ngokuphelele inselelo yokwentuleka kwamakhono ezobuchwepheshe uma izikhungo zemfundo ephakeme zingakwazi ukuheha nokuqeqesha isibalo esanele sabafundi emikhakheni efanele yezemfundo.

3. UKUHLALISWA NGOKUDIDIYELA NJENGENGXENYE YOMBONO OMUSHA KWEZEZINDLU
Sihlalo ohloniphekile, umbono omusha kwezezindlu okuyiwona onikeza ingqikithi yalesi sabelozimali usayigcinile inhlosongqangi yawo yokukhuthaza ukuba nomphakathi ongacwasi ngokobuhlanga nodidiyele ngokwakhiwa kwezindlu zokuhlalisa abantu ezisimeme neziseqophelweni. Lesi sabelozimali siwubufakazi bomdlandla wethu owengeziwe ekuqedeni ubandlululo ngokwenhlalo-mnotho nangokobuhlanga ekulethweni kwezindlu. Ngamanye amazwi, sihlanganise isabelozimali esikwamukelayo ukuthi ukudidiyelwa kwezomnotho kuyimfuneko ukuze kuqinisekiswe ukusimama. Kodwa-ke, lokhu akusho ukuthi siyeka izinhlelo zokwakhiwa kwezindlu ezigxile kakhulu ezindaweni lezo ezisilele emuva ngakwezomnotho. Empeleni, sicabanga ukuthi ukungenelela kwethu kwezezindlu kumele kube yisikhuthazi, ngisho nasemiphakathini eqhelile ezizindeni ezithuthukile ngokomnotho, ukuze kukhule umnotho. Kulokhu-ke uhlelo lwethu lwezezindlu luzosiza kakhulu kumaphrojekthi okuthuthukiswa komnotho wezindawo lezi ebezishaywe indiva esikhathini esiphambili.

Sihlalo ohloniphekile, izimfuneko zokuhlaliswa ngokudidiyela kazithinti nje ingqalasizinda kuphela. Sesiyibonile inqubekela phambili kwizinga lokuhlela uma sekuziwa ngasemkhakheni wokuhlelwa kokwakhiwa kwezindlu. Siyalithokozela ikhono lomasipala lokukwazi ukulungelanisa ukwakhiwa kwezindlu nezinhlelo zokwakhiwa kwengqalasizinda. Kodwa-ke, sisadinga ukuba senze kangcono lapho sihlela ukuze sibe nokudidiyelwa okuphelele. Sisenezinselelo ezinqala ekulungiseni indlela yethu yokuhlela siyilungelanise nokutholwa kwamalungelo okuthuthukisa umhlaba nokwakha. Kumele sifike eqophelweni lapho khona singaba nokwethemba ukuthi ukuhlela, ukutholwa kwamalungelo okuthuthukisa umhlaba kanye nokuphothulwa kokwakha kuzokwenzeka ngale kokuthi, kuze kunyuswe izindleko futhi kulimale izinga lezindlu. Siyazi futhi ukuthi ezimweni eziningi izinselelo zethu ziyizimpawu nje zezingqinamba eziyisisekelo. Lesi sabelozimali silungiswe ngokuqonda okugcwele ukuthi uMnyango WezeZindlu kumele ukhuthaze ubuye ugqugquzele usiko lokuthuthukisa amakhono kubona bonke ababambi-qhaza, ikakhulukazi komasipala. Ukuqinisekisa ukuthi lokhu kuyenzeka, isabelozimali siyakwamukela ukuthi kumele kuhlinzekelwe izindleko zokuthola amakhono ezobuchwepheshe ukuqhuba amaphrojekthi okwakhiwa kwezindlu komasipala. Ngaphezu kwalokho, lesi sabelozimali siyakwamukela futhi ukuthi kunesidingo sokubhekana nezingqinamba zokwentuleka kwamakhono kwabanye bababambi-qhaza abasemqoka abanjengabathuthukisimhlaba nabanye.
Sihlalo ohloniphekile, sike sabalula igalelo labababambi-qhaza abehlukene, eliye labhekwa ngenkathi kulungiswa lesi sabelozimali. Kodwa ukusebenza kwe-Voti lesi-8 kulo nyaka wezimali kuzokhombisa ukuhambisana nendlela esisebenze ngayo esikhathini esedlule. Ngalokho-ke ngizothanda ukuba nginethulele ubuyekezo olufushane ngokusebenza kwesabelozimali onyakeni wezimali ka-2007/2008.

4. UBUYEKEZO LWEZINTO EZAZISEQHULWINI ONYAKENI WEZIMALI OWEDLULE
4.1 Ukuqedwa kwemijondolo
Sihlalo ohloniphekile, Ndunankulu ohloniphekile, kuyintokozo kimina ukuba ngibike ukuthi sikwazile ukufinyelela emaqophelweni empumelelo ka-2007/2008 ohlelweni oluseqhulwini nolugxile ekuqedweni kwemijondolo KwaZulu-Natali. Le Ndlu izokhumbula ukuthi enye inselelo esemqoka yomsebenzi wethu yayibandakanya ukwakhiwa kwesu esasizohlaba ngalo ikhwelo libuye futhi libe yindlela yokuqalisa uhlelo lokuqedwa kwemijondolo. Ukuqinisekisa lokhu, saqala sabuye saphothula uhlelo lokwakha umthetho wesifundazwe, nolwagcina ngokuthi kuphasiswe uMthetho WaKwaZulu-Natali Wokuqeda Nokugwema Ukuvumbuka Kabusha Kwemijondolo. Ngaphezu kwalokhu, sisebenzise izigcawu zokucobelelana ngolwazi nomphakathi ukuze sicacise okuqukethwe nokuhlosiwe ngalo mthetho. Inhloso enkulu ngalo mthetho ukuqeda umkhuba wokudala izimo zemijondolo nalapho sithi sesedlule khona. Sesixoxisene nababambi-qhaza abehlukene sabuye sacacisa inhloso yomthetho engakuvimbeli ukungahleleki kwalezi zindawo. Inhloso yethu ngalo mthetho icacile - asizukuvumela ukuxhashazwa kwabantu abampofu ngokwandiswa kwemijondolo kanye nangezinye izindlela zokusebenzisa umhlaba ezixhaphazayo. Ngalokho-ke, kasifuni ukuba sithatheke njengabantu abahlose ukwenza izisulu abantu abangenamakhaya nabahlwempu ngenxa yokuthi bahlala ezimeni zasemijondolo.

Sihlalo ohloniphekile, siyajabula ukuba sibike ukuthi lo mthetho usubuye wenza sabuye sagxila kabusha kwisidingo sokuba omasipala baqikelele kakhulu lapho besebenza ngezindaba ezithinta umhlaba. Lokhu, phakathi kokunye, kusho ukuthi omasipala kumele baqinisekise ukuthi abakhi abaqokiwe, banamakhono okwakha izindlu bese bezaba ngokufanele nangesikhathi. Sesike sabona abantu behlala emhlabeni ngodli nokwenza isimo semijondolo siye ngokuya siba sibi, ngenxa yokungaphathwa ngendlela komhlaba ngomasipala. Umthetho wethu ugcizelela isibopho salabo abaphethe umhlaba sokuqinisekisa ukuthi akukho ukubuyela emuva ekuqubukeni kwemijondolo nasezimeni ezidala lokho.

4.2 Ukusizwa ngamakhono komasipala
Sihlalo ohloniphekile, umkhakha wesibili obekwe eqhulwini kulo nyaka wezimali odlule bekuyilowo wokusizwa ngamakhono nokunikezwa amandla komasipala. Siyajabula ukumemezela ukuthi izinhlelo zethu zokuthuthukisa amakhono nokuhlela zinikele ngesikhathi nezinsizasidingo kulokhu. Njengamanje sesinezinhlelo zezindlu eziseqophelweni elamukelekayo, ngaleyo ndlela sesenze uhlelo lwethu lokulethwa kwezindlu lwahambisana nezinhlelo zeminye imikhakha komasipala. Lokhu kubaluleke kakhulu, uma sibheka iqiniso lokuthi izindlu ziyisisekelo kubantu, okusetshenzelwa phezu kwaso ukuletha izidingonqangi ezifana namanzi ugesi kanye namathoyilethe ahlanzekile. Sesingasho manje ukuthi sekunobhekwa kwesimo somhlaba ezinhlelweni zethu zezindlu. Ngamanye amazwi lokhu kusho ukuthi imihlomulo kulabo abathola izindlu seyenziwe ngcono. Siyajabula ukusho ukuthi labo abahlomula ngohlelo lwethu lwezindlu basezindaweni ezibhekela ukufinyelela emathubeni ezomnotho kanye nezidingo zokuthuthukisa umnotho wezindawo.


4.3 Izindlu eziqashisayo
Sihlalo ohloniphekile, sasinqume futhi ukuba sibhekane nezinselelo zokwakha izindlu eziqashisayo. Sawamukela lo msebenzi sikuqonda ngokugcwele ukuthi izinhlelo zenqubo yobandlululo zancisha abantu bakithi ithuba lokuba nemizi emadolobheni ethu kanye nasezindaweni eziwazungezile. Sisaqhubeka nokususa izingqinamba lapho khona ukwakhiwa kwamalokishi kanye namadolobha kungenele. Siyazi ukuthi izibalo zokusilela emuva ziphezulu njengoba abantu abasebasha beqhubeka nokuthutheleka emadolobheni ukuzofuna amathuba emisebenzi. Sisalokhu sizinikele ekuhlinzekeni ngezindawo zokuhlala ezanele kulabo abafuna ukuqasha. Siyaqhubeka emizameni yethu yokuhlela kabusha amahositela njengezindawo ezingaqashiswa.

4.4 Ukwakhiwa kwezindlu emakhaya
Sihlalo ohloniphekile, sabuye futhi sazinikela ekusheshiseni uhlelo lokulethwa kwezindlu ezindaweni zasemakhaya. Sabalula nokho ukuthi, iningi lemindeni edinga ukwakhelwa izindlu ezindaweni zasemakhaya, yileyo ephethwe ngabesifazane, izingane, abantu abadala kanye nalabo ababuthaka. Ohlwini lwabahlomuli bangabesibili ngobuningi. Sesibe nezinselelo zokugqagqelana kokuhlala kwabantu, ukungabi khona kwamatayitela, ukungafinyeleli ezinsizeni, ukufakwa kwamapayipi kagesi okubizayo, ukwentuleka kwamakhono ezobuchwepheshe kanye nokunye.
Kodwa-ke, impumelelo yethu ebabazekayo ekwakheni izindlu ezindaweni zasemakhaya, ingenxa, phakathi kokunye, yobudlelwane bokusebenza obuhle nababambi-qhaza, abafaka phakathi izakhiwo zobuholi bomdabu.

4.5 Ukwakhelwa izindlu kwababuthaka
Sihlalo ohloniphekile, lo mkhakha, yiwona oseduze kakhulu nezinhliziyo zethu. Lapha-ke, sikhipha amangwevu ethu ekuhlinzekeni ngezindlu ababuthaka. Siyajabula ukusho ukuthi uhlelo lokwakha izikhungo zezingane eziyizintandane ngenxa yeSandulelangculazi neNgculazi, luyaqhubeka nokuba ngumgogodla wemibhidlango yethu.

4.6 Amaphrojekthi amisiwe
Sihlalo ohloniphekile, ekwenzeni imisebenzi yethu, siphindela ezinhlelweni ezashiywa zingaphothuliwe. Sihlonza onke amaphrojethi amisiwe. Sibheka izingqinamba ohlelweni lokusebenza kanye nakwezinye izindawo bese sibhekana nazo ngokuzinikela. Sibeka eceleni izinsiza zamakhono ukuze sibhekane nezinselelo ezisendleleni yokusebenza. Ngaleyo ndlela siyakwazi ukuthi sisungule sibuye siqalise izinhlelo ezifana nokukhuthazwa kobunini bemizi ngohlelo olunwetshiwe lwezaphulelo nokudalwa kwamathuba emisebenzi.



5. UKUBUYEKEZWA KWEMPUMELELO EZINHLELWENI ZIKA-2007/08
5.1 Uguquko lomnyango, ukuphatha okuhle kanye nokulungelaniswa komnyango nombono wezezindlu.
Sihlalo ohloniphekile, kunokuvumelana ngokuthi indlela umnyango ome ngayo nosebenza ngayo kudlala indima ebaluleke kakhulu ekulethweni kwezidingo ngokuhambisana nomyalelo wethu. Izigcawu zethu zokubuyekeza amasu okusebenza ziyicacise ngokusobala isidingo sokuhlala njalo kuguqulwa futhi kulungelaniswa umnyango wethu nezinguquko ezikhona. Ubuholi boMnyango wethu bukwazile ukulungelanisa uhlaka lokuma komnyango nezinhlelo zethu kanye nemisebenzi yethu esemqoka.

5.2 Ukuhlelwa kwezindlu nentuthuko
Sihlalo ohloniphekile, isiyonke ingu-R21,541 wezigidi imali eyabelwa lolu hlelo kulo nyaka wezimali odlule. Siyajabula ukuba sibike ngalamazwibela alandelayo abe yimpumelelo:
a) Ukusungulwa koHlelo oludidiyele lwesiFundazwe Lwezindawo Zokuhlala Abantu Ezisimeme ngokubambisana nayo yonke iminyango nababambi-qhaza abaqondene: Lo mqondo ukhuthaza isu lokusebenza elizoqinisekisa ukuthi kuneqhinga elididiyele elibheke ekuthuthukisweni kwezindawo zokuhlalisa abantu ezisimeme. Lokhu kuzobuye kuguqule lezi zimo zokuhlala ezadalwa ngesikhathi sobandlululo esifundazweni futhi kuzoqinisekisa ukuthi ukulethwa kwezidingo kuyasheshiswa, kwenziwa ngendlela enekhono, enempumelelo neyongayo.
b) UUkusatshalaliswa komkhankaso wokufundisa abathengi bezindlu, owaholela ekutheni abantu abangama-20,000 babambe iqhaza eThekwini naseMgungundlovu. Lo mkhankaso uhlose ukuqinisekisa nokwazisa abathengi ukuthi izindlu ziyifa laphakade.

c) NgoNdasa zingama-31 ku-2008 omasipala abangama-51 base bephothule iziNhlelo Zezindlu Zomasipala. Lolu hlobo lotshalozimali komasipala nguMnyango Wezezindlu luzoba yingxenye ebalulekile yesu elibanzi lokuguqula ezezindlu kanye nezindlela okuhlaliswa ngazo abantu KwaZulu-Natali.

5.3 Ukuphathwa Kwamaphrojekthi
Sihlalo ohloniphekile, yimali elinganiselwa ku-R1,2 wezigidigidi eyabelwa lolu hlelo kulo nyaka wezimali odlule futhi kusinikeza intokozo ukuba sibike ngalezi zinto ezilandelayo ezibe yimpumelelo:
(a)
Kuyintokozo enkulu ukuba ngimemezele ukuthi sisebenze saze sedlula ezinjongweni zethu ngokuphathwa kwamaphrojekthi. Okokuqala ngqa, sakhe ngempumelelo izindlu eziyi-5,202 ezindaweni zasemakhaya lapho khona injongo yethu kwakuyizindlu eziyi-3,100. Sibuye futhi senza kahle, uma sibuka isibalo sesisonke sezindlu esizakhile ngoba, sakhe izindlu eziyi- 20296 ekubeni injongo yethu kwakuyizindlu eziyi-22,800. Sicishe sifinyelele kumaphesenti ayi-100 ekufezeni injongo yethu. Singakukhohlwa ukuthi izibalo zokugcina zokuphela kukaNdasa nazo zizokwengeza kulesi sibalo sika-20,296 esinikeziwe.

(b)
Ukuphasiswa koMthetho Wokuqeda Nokugwema Ukuvumbuka Kabusha Kwemijondolo: Lo Mthetho angeke usize nje kuphela abazoba ngabahlomuli okumanje bahlala emijondolo, kodwa futhi uzobavikela "komasitende basemijondolo" kanye nalabo "abayizishoshovu-mbumbulu", abasebenzisa ukuhlupheka nosizi lwabantu bakithi ukuze bazihlomulele bona. Lo Mthetho uhlinzeka omasipala ngethuluzi elizobasiza ukuba babhekane nokuvumubuka kwemijondolo ngaphansi kwezindawo zabo. Ubasiza futhi ekutheni bazi isibalo semijondolo. Ngaphezu kwalokho, unikeza izizathu ngezilinganiso zezimali ezinikezwe ngomasipala.

(c)
Sihlalo Ohloniphekile, njengoba sasizibophezele kule Ndlu ngenkathi sethula inkulumomgomo yethu yonyaka wezimali ka-2007/2008, ukulungiswa kwezindlu e-Cato Manor, kwaphothulwa ngempumelelo. Lolu hlelo selususe izindlu eziyikhulu ebezingafakelwe ngendlela izintambo zikagesi- obekuyingozi. Esikhundleni sazo kwakhiwe eziyikhulu ezihambisana nezidingo eziyisisekelo zezempilo nokuphepha. Uhlelo lokulungisa luyeza naseMsunduzi.



(d)
Sihlalo ohloniphekile, ukulungiswa kwezindlu ezikhona njengamanje okufaka phakathi lezo ezakhiwa ngohulumeni bangesikhathi esedlule kusalokhu kubekwe eqhulwini ekwenzeni kwethu umsebenzi wokwakha izindlu. Siyaziqhenya ngokuthi sibike ukuthi umphakathi wase-Lamontville usanda kuhlomula ngalolu hlelo. Ukuqinisekisa lokhu, kusanda kwethulwa ngempumelelo iphrojekthi ebizwa ngele-Lamontville Regeneration Project. Le phrojekthi igxile emikhakheni eyehlukene efaka phakathi ukwenziwa ngcono kwezakhiwo, ukuqedwa kwezimo zasemijondolo kanye nokuvuselelwa komnotho.

(e)
Sihlalo ohloniphekile, sibe nempumelelo ekuhlinzekeni ngengqalasizinda yezezindlu kulabo ababuthaka. Phakathi kwezinto esisize ngazo kube ukwakhiwa kwe-Rehoboth Children's Home kumasipala wesiFunda sasoGwini. Ulwazi esesinalo lusifundise ukuthi lona ngumkhakha esingadlondlobalisa kuwona impumelelo yethu ngokumbandakanya abanye ababambi-qhaza.

(f)
Sihlalo ohloniphekile, ukwakhiwa kwezindlu ezingaminyene (medium density housing) kungenye yemisebenzi yethu esemqoka njengoba sibheke ku-2010 nangale. Ukwakhela umphakathi izindlu kusayilona thuluzi uMnyango Wezezindlu olusebenzisela ukuhlinzeka ngezindlu eziqashisayo ngokubambisana nezikhungo ezakhela umphakathi izindlu. Kulo nyaka wezimali ofile nje uwodwa, sethula amaphrojekthi okwakhela umphakathi izindlu eBonella nase-Cator Manor kuMasipala WeTheku. Ngaphezu kwalokho, ukwakhiwa kwezindlu eziqashisayo kuMasipala WaseMsunduzi kwangezeka ngezinye izindlu ngohlelo lwase-Signal Hill Lokwakhelwa Komphakathi Izindlu. Le phrojekthi yase-Signal Hill isiphothuliwe futhi kumanje isesigabeni sokuhlalisa labo abafanele.



5.4 Izindaba ezithinta iminyango eyehlukene
(a) Sihlalo ohloniphekile, okokuqala ngqa uMnyango Wezezindlu wathola umbiko womcwaningi-mabhuku othi sahambisa konke ngendlela ngonyaka wezimali ka-2006/2007. Imiphumela yokucwaningwa kwamabhuku ayitholakalanga kwaze kwahamba isikhathi ku-2007. Nakuba lokhu kumele kube yinto evamayo kunokuba kuqabuke ukwenzeka, ngokukhulu ukuzithoba lokhu, ngicabanga ukuthi uMnyango Wezezindlu kumele ushayelwe ihlombe. Kungenxa yemizamo yokusebenza ngokuzikhandla kukaNksz. Zandile Nyandu, oyiNhloko Yomnyango aphinde abe yisikhulu esinesibopho sokubika, ebambisene nethimba lakhe lezezindlu, eyenze uMnyango Wezezindlu wathola le zindlu.

miphumela ejabulisayo.
(b) UMnyango Wezezindlu usuluphothulile ucwaningo lwemiXhaso Yezezindlu kwase kuthi amacala adinga ukuphenywa nokushushiswa edluliselwa oPhikweni Oluyisipesheli Lwezokuphenya Lukazwelonke. Ngenxa yezinqubo zolawulo eziqatha, uMnyango Wezezindlu ukwazile ukubhekana nenkinga yokukhwabanisa kanye nenkohlakalo kulo nyaka wezimali.
c) UMnyango usulungise izinhlelo zawo ukuze kube khona ukusebenzelana ne-Akhawunti Esebenza Ngezezindlu Komasipala. UMnyango manje usunerekhodi lazo zonke izimali ezikomasipala ezibekelwe ukwakha i


6. IZIMEMEZELO EZIYISIPESHELI
Sihlalo ohloniphekile, isimo esisebenza ngaphansi kwaso sihlala njalo siguquka ezingeni lenqubomgomo kazwelonke neyesifundazwe. Lezi zinguquko kwinqubomgomo zisabela ngqo kuzinselelo, okuhlangatshezwana nazo emazingeni aphansi. Le Ndlu ehloniphekile izokhumbula ukuthi ngamemezela kusabelozimali sonyaka wezimali owedlule se-Voti lesi- 8, ukuthi isabelo sokuhlela kabusha sethulelwa ukusheshiswa kwesivinini kanye neqophelo lokulethwa kwezindlu ezingaminyene. Kusabelozimali sika-2008/2009 ngaphansi kwe-Voti lesi-8 sifisa ukwenza lezi izimemezelo ezilandelayo, uhlelo ngalunye:
Uguquko lomnyango (Ezokuphatha)
Umnyango usuphumelele ukuguqula uhlaka lokuma koMnyango. Bekungumsebenzi onzima nothathe isikhathi eside. Wabuye futhi wenziwa nzima nangukuthi sathi sesiphakathi nomsebenzi, kwase kuchitshiyelwa iMithethonqubo Yabasebenzi Bakahulumeni ngokuqondene nokuhoxiswa kanye nokudluliselwa kwamandla nguNgqongqoshe Wemisebenzi Kahulumeni Nokuphatha kumaLungu esiGungu Esiphethe esifundazweni.
UMnyango Wezezindlu awukuthathi ukushintshwa kohlaka lokuma koMnyango njengoguquko oluphelele loMnyango. Ngaphezu kwalokho uhlaka lokuma koMnyango luyinto engamile ndawonye futhi lumele ukuba lukwazi ukuguquka ukuze luhambisane nezinguquko zenqubomgomo ngaso sonke isikhathi. Ngokubona lokhu, uMnyango Wezezindlu uzoqhubeka ngamandla nohlelo lokuletha uguquko ngaphakathi noluzogxila "ezinhliziyweni nasemiphefumulweni" yabasebenzi bawo kanye nakubabambi-qhaza kwezezindlu.

UMnyango, ngokulandela umyalelo woMnyango Wabasebenzi Bakahulumeni Nokuphatha, uzoqalisa uHlelo Lokulawula Ukusebenza Nokuthuthukiswa Kwabasebenzi. Lolu nguhlelo oselwenziwe ngcono nobeluvele lukhona.

Ukukhushulwa kwesamba soxhaso
Sihlalo ohloniphekile, umkhakha wezezindlu awukwazi ukuhlala ungathinteki kulo msinga wezinguquko zezomnotho ongundabamlonyeni ezweni lethu namuhla. Uhulumeni uselusukumele ngemfanelo udaba lokukhuphuka kukaphethilomu, inzalomboleko nezinye izinto ezingaba nomthelela ezindlekweni zomkhiqizo kwezezindlu.
Siyajabula ukuba sikusho ukuthi ubukhulu kanye nezinga lomkhiqizo wethu wezindlu angeke sikuyekelele. Ukuqinisekisa lokhu, uxhaso olusha nolusebenza kwezezindlu manje selume ku-R 61,380 umuntu ngamunye ozohlomula.

Isu Lokwabela Ngokufanele Omasipala
Ngonyaka wezimali ka-2008/2009, uMnyango uzosungula indlela ezoqinisekisa ukwabiwa ngokufanele kwezimali kubo bonke omasipala KwaZulu-Natali. Isizathu ngalesi sinyathelo, isidingo soMnyango Wezezindlu sokuqinisekisa ukuthi utshalozimali kwingqalasizinda yezezindlu lwabiwa ngendlela efanele futhi ebheka isidingo kubo bonke omasipala KwaZulu-Natali.
Ngaphezu kwalokho, lokhu kuzoqinisekisa ukwabiwa ngokufanele kwezimali futhi kuzoqinisekisa ukuthi utshalozimali KwaZulu-Natali luqhutshwa ngokwesekelwa ulwazi futhi luyalungelaniswa notshalozimali olwenziwa ngeminye iminyango kahulumeni. Lokhu kuzosiza ukulungelanisa ukulethwa kwezindlu neSu Lesifundazwe Lokuthuthukiswa Kwezindawo Ngakwezomnotho (PSEDS)

Ukufundiswa Kwabathengi Bezindlu
UMnyango uhlose ukuqinisa uHlelo Lokuqeqeshwa Kwabathengi Bezindlu okuhloswe ngalo ukufundisa abathengi nababambi-qhaza emkhakheni wezezindlu. Onyakeni wezimali ka-2008/2009, balinganiselwa kuma-25,000 abathengi esihlose ukuba baqeqeshwe.
Imikhankaso yokufundisa abathengi izoqiniswa onyakeni wezimali ka-2008/2009. Leli thuluzi lidala inkundla lapho zonke izakhamizi zaKwaZulu-Natali zizokwazi ukuxhumana noMnyango ngendlela efundisayo, inikeze ulwazi ibe ithokozisa.


Ukuthuthukisa Amakhono Kubabambi-qhaza Kwezezindlu
Ngonyaka wezimali ka-2008/09 kuzoqeqeshwa kubuye kuthuthukiswe amakhosi nabaholi bomdabu abayikhulu kulesi siFundazwe. Okuzogxilwa kukho kakhulu kulokhu kuqeqesha, ukwakhiwa kwezindlu, isu lokwakhiwa kwezindlu emakhaya kanye nokwakhiwa kwezindawo zokuhlalisa abantu ezisimeme.
Amakhansela azoqhubeka nokuqeqeshwa kanye nokuthuthukiswa nguMnyango ngokubambisana noMnyango Wezezindlu kaZwelonke. Lokhu kuzoqinisekisa ukuthi amakhansela aqeqeshwe ngokwanele ukuze akwazi ukufeza umyalelo awunikezwe uhulumeni ebe enza ngcono ohulumeni basekhaya.
Ngonyaka wezimali ka-2008/09, sizonikeza amandla umasipala okuphatha izinhlelo zezezindlu kuMasipala weTheku. Lona kuzobe kungumasipala wokuqala ezweni lonke ukunikezwa lamandla.

UMnyango Wezezindlu WaKwaZulu-Natali uzohola ukuqaliswa kohlelosivivinyo koMthetho Wemijondolo kuzwelonke.
IKomiti LikaNgqongqoshe Wezezindlu kanye nabo bonke oNgqongqoshe bezifundazwe ababhekele ezeZindlu (MINMEC) selithathe isinqumo okuzothi ngaso, uMnyango Wezezindlu KwaZulu Natali usize kuzwelonke ekulandelweni kwemiyalelo yoMthetho Wemijondolo. Ngokuzithoba, siyakubonga ukunconywa kohlonze nobuholi bethu kulokhu.
Njengoba sikwamukela ukunconywa kuzwelonke, sithi kumele siqale ekhaya. Ngalokho-ke sesiqalile ukulungisa uhlaka omasipala abazosizwa ngalo ekulandeleni izihlinzeko zomthetho. Isibonelo salokhu sizoba sekusizweni komasipala ekulungiseni uhlelo oludidiyele lokuhlolwa kwemijondolo.

Ukwakhelwa izindlu kwalabo ababengamasosha
UMnyango Wezezindlu uyasibona isidingo sokuhlinzeka imiphakathi ethile ngezindlu. Ngaphezu kwalokho siyazazi izinselelo ezibhekene nalabo ababengamasosha ngokuqondene nokuthola izindlu. Lezi zinselelo zibandakanya ukungakwazi ukuba nama-akhawunti emabhange, ukungabi nemali kanye nokuhluleka ukunikeza ubufakazi obubhaliwe obungahle budingeke njengesibambiso. Kade sakubona ukuthi lena ngeminye yemiphumela engagwemeki endleleni enzima eyayibheke enkululekweni lena esiyithokozelayo kumanje.

Siyajabula ukumemezela ukuthi kulo nyaka sizophothula uhlelo lokuhlomulisa labo ababengamasosha ngezindlu. Lolu hlelo luzolungisiswa lube uhlelo olusebenzayo noluzoqinisekisa ukuthi akukho ukubambezeleka ekuhlinzekeni ngendawo yokuhlala kulaba bantu abasemqoka kangaka esiyohlala njalo sibabonga.

Ubambiswano nabezikhungo zezezimali
UMnyango wethu ngonyaka owedlule wasayinda isivumelwano sokubambisana nebhange lakwaABSA nalapho lelibhange lalizibophezela ekusebenzisaneni nathi emikhankasweni yethu yokwakha izindlu, ikakhulukazi kubhekwa ukwakhiwa kwezindlu zalabo abesimazingeni aphakathi ngokomnotho. Kulonyaka ke sizobe siqinisekisa ukuthi lesisivumelwano siyasebenza ngokuba sibe namaphrojekthi esiyobe siwenza ebonwa yizwe lonke.
Sihlalo ohloniphekile, kuyintokozo kithi ukwazisa leNdlu ehloniphekile ukuthi, izothi ingakapheli lenyanga, sibe sesisayinde isivumelwano esifanayo nebhange lakwaFNB. Asingabazi futhi ukuthi uyothi ungakapheli lonyaka, siyobe sesakhe obunye ubudlelwano namanye amabhange. Ngalokhu siyobe siqonde ukuba uhlelo lwethu lokwakha izindlu luhambe ngesivinini esihle futhi siqinisekisa ukuthi umphakathi uyakwazi ukukhetha phakathi kwezinhlelo ezehlukene zezezindlu.

Uhlelo Lwezezindlu Oluqhutshwa Ngumphakathi
UMnyango Wezezindlu usunesikhathi ukholelwa ekutheni kusemqoka ukuthi abantu babandakanywe futhi bafake isandla entuthukweni yabo. Lo mbono uyisona sizathu esenza sigcine uHlelo Lwabantu Lwezindlu, njengesu elisemqoka lokuletha intuthuko loMnyango Wezezindlu. Kule minyaka embalwa eyedlule leli lisu selibhekene nezinselelo ikakhulukazi, ngokuqondene nekhono lomphakathi lokwakha izindlu ezisezingeni elifanele lobuchwepheshe kwazise iningi lomphakathi alikaze lithole ukuqeqeshwa kwezobuchwepheshe.
Siyaziqhenya ukuthi simemezele ukuthi uhlelo lokubukeza uHlelo Lwezindlu Zabantu seluphothuliwe futhi seluholele ekusungulweni koHlelo Lwezezindlu Oluqhutshwa Ngumphakathi. Lolu hlelo luzoqaliswa sakuhlolwa kulesi sifundazwe ngaphambi kokuba lusatshalaliswe kwezinye izifundazwe ezweni. Imikhakha edinga ukuba yenziwe ngcono ibandakanya ukuhlelwa kabusha kwabasebenzi babe ngamaqoqo, ukudluliselwa kwamakhono, ukubandakanywa kochwepheshe base-Cuba ukuze bazokhuthaza umoya wokusebenza okuhle kanye nokubandakanywa kwemiphakathi kusukela esigabeni sokuqala kusahlonzwa iziza kuze kube kudwetshwa amapulani ezindlu.


Ukususwa Kwamakhaya Ezindaweni Ezinezikhukhula
UMnyango Wezezindlu usukubonile ukuthi, maningi amakhaya akhe ezindaweni ezithandwa yizikhukhula kanye nasezindaweni ezingakufanele ukuhlala abantu. Ngonyaka ka-2008/09, uMnyango uzoba matasa nohlelo lokuhlonza lawo makhaya akhe ezindaweni ezithandwa yizikhukhula. UMnyango uzothola umhlaba ofanele, okungathuthelwa kuwona labo abazohlomula.
UMnyango Wezezindlu uzowabeka eqhulwini la makhaya ngokubuka izinga lobungozi nengcuphe akuyo. Silindele ukuthi kuzoba khona isidingo esiphuthumayo sokuthuthwa kwabantu, kanti lokhu sekubekelwe isabelozimali ngokufanele.

Ukuthuthukiswa nokwakhiwa kabusha kwezindlu ezikhona (Shallcross Flats)
Enye yezinjongo zoMnyango Wezezindlu ukukhuthaza ubuninimizi kulabo abangabahlomuli abafanele, ngohlelo olwaziwa ngele- Extended Enhanced Discount Benefit Scheme ngokudluliselwa kwezindlu kubo. Osekucacile ukuthi uMnyango awukwazi ukukhuthaza ubunikazi ngokuthi udlulisele isikweletu esikhundleni sokuthi udlulisele into ezoba yifa kulaba bahlomuli.
Esimweni sase-Shallcross, ukungabi sesimweni esihle nokukhandleka kwezakhiwo kusho ukuthi uma uMnyango Wezezindlu ungadlulisela lezi zindlu ebantwini, sekungaba ukubagidlabeza ngomthwalo wesikweletu kunokuba kube yifa kubona.
Kuyingaleso sizathu, uMnyango ngonyaka wezimali ka-2008/2009 uzoqalisa uhlelo lokuthuthukiswa nokwakhiwa kabusha kwe-Shallcross Flats kanye nezinye izindawo ezifana ne-Austerville ngaphambi kokuba zidluliselwe kubantu.

Ukwethulwa Kohlelo Lwezindawo Zokuhlala Zomphakathi
Sihlalo ohloniphekile, kusinikeza intokozo ukuba simemezele ukwethulwa koHlelo Lwezindawo Zokuhlala Zomphakathi oluzothatha indawo yohlelo oludala lokuThuthukiswa Nokwakhiwa Kabusha Kwamahositela. Uhlelo lwezindawo zokuhlala umphakathi nolwaziwa nge-CRU luphokophelele ukuhlinzeka ngesu elididiyele lokubhekana nezinhlobo ezahlukene zezindawo zokuhlala abantu. Lusiza uMnyango ukuba uqhubeke nokuhlinzeka ngezindawo zokuqasha kubantu abahola kancane ezindaweni ezinhle nezesekwa ngabantu futhi luyisisekelo sokuguqukela kwimakethe yezezindlu ezihlelekile.

Izinjongo zalolu hlelo, olusha ukuba kunikezwe uzinzo kwezezindlu kanye nakwimakethe, ukweseka ukudidiyelwa kwezezindlu kwimakethe esabalele yezezindlu ukuze kuqinisekiswe ukwakhiwa kwezindlu zomphakathi ezinokusimama. Lolu hlelo lugxile kubahlali basemahositela abangenayo, abafanelekayo nabangafaneleki ngokwemali abayiholayo (R3,500 nangaphansi), abantu abangenadawo abasuswa emijondolo ngenxa yezinhlelo zokwakha kabusha, ezezindlu eziphuthumayo, abakhishiwe ezindlini njll. kanye nabafakizicelo abasha abahola u-R3,500 noma ngaphansi ohlwini lomasipala lwalabo abalindele izindlu. Kulo nyaka wezimali, sizosheshisa imizamo yethu yokuqinisekisa ukuthi lolu hlelo lwezindawo zokuhlala eziqashisayo lufinyelela ebantwini abaningi.

Izinhlelo uMnyango ozozibeka phambili kusabelozimali sika-2008/09
Sihlalo ohloniphekile, ngithe ekuqaleni sesiqala ukuhlola umthelela nomphumela wemibhidlango yezinhlelo zethu ekwenzeni ngcono izimpilo zabantu bakithi. Siyajabula ukuba simemezele ukuthi imikhakha ebekwe eqhulwini esizogxila kuyo kulonyaka wezimali isibuyekeziwe yabuye yaqinisekiswa ukuze isifinyelelise ngokushesha embonweni wethu wokwakha iNingizimu Afrika ephila impilo engcono.
Phakathi kwezinhlelo esizozibeka phambili kulonyaka wezimali yilezi:
Ã¢â‚¬Â¢
Sizoqinisa umkhankaso wokuqeda yonke imijondolo;

Ã¢â‚¬Â¢
Ukuqinisa ukuphatha kanye nokusheshisa ukulethwa kwezidingo;

Ã¢â‚¬Â¢
Ukuqinisekisa ukudalwa kwamathuba emisebenzi ngezinhlelo zezindlu;

Ã¢â‚¬Â¢
Ukusheshisa ukuthuthukiswa kwezindlu ezindaweni ezisemakhaya;

Ã¢â‚¬Â¢
Ukwenza ngcono amahositela omphakathi;

Ã¢â‚¬Â¢
Ukuqinisekisa ukuqedelwa kwemisebenzi emisiwe kungakashayi u-2009;

Ã¢â‚¬Â¢
Ukudala amathuba ezindlu eziqashisayo;

Ã¢â‚¬Â¢
Ukusiza ekuthuthukisweni kwamakhono;

Ã¢â‚¬Â¢
Ukukhuthaza ubuninimuzi; kanye

Ã¢â‚¬Â¢
Nokuhlinzekela ngezindlu labo ababuthaka okubandakanya abanegciwane leSandulelangculazi neNgculazi.







AMAZWI OKUPHETHA
Sihlalo ohloniphekile, bafowethu nodadewethu lesi sabelozimali sibophezela uMnyango wethu ekulweni nobuphofu emphakathini yakithi. Siphinde futhi sibhekane nesidingo sokuthuthukisa amakhono esifundazweni sethu ukuze sikhulise umnotho. Asikwazi ukulinda singaxazululi ngamandla ukwentuleka kwamakhono. Sesizihlonzile izindaba ezithinta amakhono kanti sisebenzisana nomasipala, abakhiqizi, kanye nezikhungo zemfundo ephakeme ukubhekana nokwentuleka kwamakhono.
Sihlalo ohloniphekile asingabazi ukuthi noma ngubani uyazibonela ukuthi KwaZulu-Natali umuntu uba ngumuntu ngekhaya. Lesisabelo-mali sibuyisa isithunzi kubantu bakithi. Sifisa ukwazisa le Ndlu ehloniphekile ukuthi esesikwenzile kuleminyaka edlule kusinikeza omfutho wokuthi sisebenze ngamandla nakulonyaka wezimali Sethemba ukuthi sizokwazi ukusebenzisa ulwazi nezifundo esizitholile kuleminyaka edlule ukwakha imiphakathi esimeme KwaZulu-Natali.
Njengoba sesikhula kulokhu ebesigxile kukho, kokubhekana nokusilela emuva ngesibalo sezindlu ezakhiwe, sikhuphula iqophelo lokufezekisa izinhlelo zamasu okusebenza afana nokudidiyelwa kwezomhlaba, ezenhlalo kanye nezomnotho. Sikwenza lokhu ngokulandela ukuzibophezela kwethu okucaciswe ngokusobala emazwini alowo owaba nguMongameli wokuqala ngaphansi kweNingizimu Afrika ekhululekile uBaba uNelson Mandela esike sawabalula phambilini lapho khona athi: "Singena esivumelwaneni sokuthi sizokwakha umphakathi lapho khona bonke abantu baseNingizimu Afrika, abamnyama nabamhlophe, bazokwazi ukuhamba ngokuziqhenya, ngaphandle kokwesaba ezinhliziyweni zabo, beqinisekisiwe ngelungelo labo abangephucwe lona lesithunzi somuntu..."
Ekufezeni lesi sibophezelo, siyayiqinisekisa le Ndlu ukuthi izinhlelo zethu zezezindlu ngonyaka wezimali ka-2008/09 zizobeka eqhulwini ukuhlaliswa ngokudidiyela okuphelele kanye nokubuyiselwa kwesithunzi somuntu. Simema bonke ababambi-qhaza ukuba bazibophezele ekwesekeni leli khwelo bengakhohliwe ukuthi indlu iyisisekelo okwakhela kusona zonke ezinye izinsiza.
Kuleliqophelo ngithanda ukwedlulisa amazwi okubonga kubasebenzi boMnyango wezeZindlu beholwa ngobuchule yiNhloko yoMnyango, uNksz Zandile Nyandu ngokuzinikela kwabo nokuzimisela ekuqinisekiseni ukuthi abantu besifundazwe sakithi baba nezindlu ezisezingeni elifanele
Ngiyabonga Inkosi inkosi ngesizwe, ikhansela ikhansela ngentuthuko, umuntu ngumuntu ngekhaya, isizwe isizwe ngokweseka nokubambisana nobuholi baso!

"Masisukume sakhe i-KwaZulu-Natali"
uMhlonishwa uMnumzane Michael Mabuyakhulu
uNgqongqoshe wezoHulumeni baseKhaya, ezeZindlu neziNdaba zoMmdabu,







<fn>GOV-ZA.Isizulu_part2.2010-03-25.zu.txt</fn>
4. UMHLAHLANDLELA OKHISHWE YIKHOMISHANA YAMALUNGELO ESINTU
4.1 INCAZELO
(1)
Isigaba se-10 somThetho wokuKhuthaza ukuTholakala koLwazi (umThetho wesi-2 we-2000), (ebizwa ngosomThetho lapha) yaqala ukusebenza mhla ziyi-15 Febhuwari 2002. Lesi sigaba sivumela ukuba iKhomishana yamaLungelo esiNtu, zingakapheli izinyanga eziyishumi nesishiyagalombili emva kokuba lesi sigaba sesisebenza, yenze lo mhlahlandlela wolwazi ube ngazo zonke izilimi ezisemthethweni ngendlela elula futhi efundekayo, ukwenza wonke umuntu odinga ukusebenzisa la malungelo aqukethwe kulo mThetho akwazi ukuyisebenzisa.

(2)
Lo mhlahlandlela kumele ufake incazelo ye

(a)
-zinjongo zomThetho

(b)
-kheli, nenombolo yendlu, nocingo, nefeksi, kanye nekheli le-emeyli uma likhona kwalaba abalandelayo

(i)
wonke umsebenzi osebenza ngezindaba zolwazi ezinhlanganweni zomphakathi

(ii)
nawo wonke amasekela abasebenzi asebenza ngolwazi lwazo zonke izinkundla zomphakathi



(c)
yonke le mininingwane yezinhlangano zikahulumeni kufanele kube yinto elula ukuba yenzeke;

(d)
indlela namafomu ezicelo zo -

(i)
kutholakala kwemilando yeminyango kahulumeni; no

(ii)
kutholakala kwemilando yeminyango yangasese;



(e)
usizo olutholakala kulowo osebenza ngezolwazi eminyangweni kahulumeni ngoko mThetho;

(f)
usizo olutholakala kwiKhomishana yamaLungelo esiNtu ngokomthetho;

(g)
zonke izinto zokulungisa ezikhona emthethweni mayelana nezenzo noma ukuhluleka ukwenza umsebenzi mayelana namalungelo noma nomsebenzi okukhulunywe ngawo noma onqunywe yilo mthetho, kubalwa nendlela yokufaka -

(i)
isikhalo ngaphakathi; kanye

(ii)
nesicelo senkantolo sokuphikisa isinqumo esenziwe yilowo osebenza ngolwazi kuhulumeni, isinqumo sokwedluliswa sangaphakathi noma isinqumo salowo ophethe umnyango ozimele;



(h)
imithetho efuna umnyango kahulumeni kanye nomnyango ozimele ngokulandelana ukuthi uhlanganise incwadi echazayo kanye nokuthi itholakala kanjani leyo ncwadi;

(i)
imithetho efuna ukuba kukhishwe ulwazi ngaphandle kokucela kwezinye izigaba ezithile zamarekhodi eminyango kanye nomnyango ozimele ngokulandelana;

(j)
izaziso ezikhishwa mayelana nemali ekhokhwayo uma kufakwa izicelo; kanye

(k)
izilawulo ezenziwe ngokwe sigaba sama-92 salo mThetho.



(3)
IKhomishana yamaLungelo esiNtu kufanele, uma kukhona isidingo, ibheka kabusha, yenze ngcono iphinde ishicilele umhlahlandlela njalo esikhathini esiyiminyaka engekho ngaphezu kweminyaka emibili.



4.2 UBUKHONA NOKUTHOLAKALA KOMHLAHLANDLELA
(1)
IKHOMISHANA YAMALUNGELO ESINTU IKhomishana yamaLungelo esiNtu, kufanele ukuthi ngokushesha okukhulu emva kokuba lo mhlahlandlela usuwenziwe noma wenziwa kabusha -

(a)
yenze ikhophi yalo mhlahlandlela ngazo zonke izilimi ezisemthethweni -

(i)
yenzele oyinhloko yomnyango kazwelonke obhekene nokuxhumana kukahulumeni nemisebenzi yokwazisa;

(ii)
yenzele imiSebenzi yomTapo weziNcwadi oseDolobheni lase Bloemfontein


(iii) yenzele umTapo weziNcwadi wasePhalamende, eKapa;
(iv)
yenzele umTapo weziNcwadi waseNatal Society, eMgungundlovu;

(v)
yenzele umTapo weziNcwadi waseNingizimu Afrika, eKapa

(vi)
yenzeke umTapo weziNcwadi kahulumeni, ePitoli;


(vii) yenzele izikhungo zikazwelonke zamafilimu, amavidiyo, imilando elalelwayo elondiwe esePitoli;
(viii) yenzele zonke izikhungo zemfundo ephakeme ezisungulwe ngaphansi kwanoma yimuphi umthetho; kanye
(ix) Nokuthi yenzele lowo oyinhloko yesikhungo esizimele uma eyicela;

(b)
yenze ikhophi yalo mhlahlandlela itholakale, ngazo zonke izilimi ezisemthethweni -

(i)
kubasebenzi ababheke imisebenzi yezolwazi abangaphansi kukaHulumeni; kanye

(ii)
nakuMqondisi-Jikelele: kwezokuXhumana;



(c)
ishicilele lo mhlahlandlela ngazo zonke izilimi kwiGazethi ahulumeni;

(d)
yenze ukuthi kube khona ikhophi yalo mhlahlandlela ngazo zonke izilimi ezisemthethweni ukuze umphakathi ukwazi ukuwuhlola ngesikhathi somsebenzi emahhovisi eKhomishana

yamaLungelo esiNtu; kanye nokuthi

(e)
yenze ikhophi yalo mhlahlandlela ukuthi itholakale kwi webhusayidi yeKhomishana yamaLungelo esiNtu ethi http://www.sahrc.org.za.



(2)
UMSEBENZI OSEBENZA NGOLWAZI: UMNYANGO WOBULUNGISWA NOKUTHUTHUKA KOMTHETHOSISEKELO

(a)
Ikhophi yalo mhlahlandlela izoba khona ngazo zonke izilimi ezisemthethweni KUWO WONKE AMAHHOVISI EZIMANTSHI; futhi

(b)
Okungenani ikhophi eyodwa yalo mhlahlandlela, ebhalwe okungenani ngezilimu ezimbili ezisemthethweni ezisetshenziselwa umsebenzi wezidingo zikahulumeni wesifundazwe izoba khona KUWO WONKE AMAHHOVISI ezoMnyango webuLungiswa neNtuthuko yomThethosisekelo.



(3)
UMSEBENZI OPHETHE EZOLWAZI: IZIKHUNGO ZIKAHULUMENI Kuwo WONKE AMAHHOVISI EZIKHUNGO ZIKAHULUMENI kuzoba khona okungenani ikhophi eyodwa, okungenani ngezilimi ezimbili ezisetshenziselwa izidingo zikahulumeni wesifundazwe lapho lelo hhovisi likhona.


Qaphela: "Isikhungo sika Hulumeni" sisho ukuthi -
(a)
yinoma imuphi umnyango kahulumeni noma amahhovisi kahulumeni kuzwelonke noma esifundazweni angaphansi kukahulumeni noma umasipala, kohulumeni basekhaya (isib: UPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa aseNingizimu Afrika, UPhiko lwezemiSebenzi yokuHlunyeleliswa kweziMilo, njll.); noma

(b)
isiphi esinye isikhungo esisebenzayo uma -

(i)
sisebenzisa amandla aso noma senza umsebenzi ngokomThethosisekelo noma ngokomthetho sisekelo wesifundazwe; noma.

(ii)
sisebenzisa amandla ngokukahulumeni noma senza




umsebenzi ngaphansi kwanoma yimuphi umthetho; (isib:UmCwaningi-jikelele wamaBhuku, umVikeli womPhakathi, njll.)
(4)
UMQONDISI JIKELELE: WEZOKUXHUMANA Kuwo WONKE AMAPOSI, kuzoba khona okungenani ikhophi eyodwa yomhlahlandlela, okungenani ngezilimi ezimbili ezisetshenziselwa izidingo zikahulumeni kuleso sifundazwe lapho lelo posi likhona.

(5)
INHLOKO EPHETHE IHHOVISI, EVEZWE ESIGABENI SESI (2),(3) NO (4) KANYE NOMUNTU OPHETHE IPOSI Inhloko yehhovisi, evezwe kulezi zigaba (2), (3) no (4), lapho umhlahlandlela okufanele ibe khona, futhi umuntu ophethe eposini -

(a)
kufanele, ngezikhathi zomsebenzi futhi noma ecelwa, kube khona ikhophi yomhlahlandlela ngolimi olusemthethweni olukhona uma umphakathi kukhona ofuna ukukuhlola;

(b)
akufanele bakhokhiswe imali uma befuna ukuhlola; futhi

(c)
kumele, uma umuntu edinga ikhophi yomqulu ingxenye ethile yayo ngaphandle kokufuna ukuhlola okuthile, ngezikhathi zomsebenzi, ahlawuliswe noma akhokhiswe imali ebekiwe - la manani abekiwe esigabeni sokuqala sesithasiselo soku-A, semithetho [njengoba ishicilelwe kwiGazethi (inombolo yayo ama-23119 kamhla ziyi-15 Februari 2002 (kwisaziso sikaHulumeni esingunombolo-R.187 ka mhla ziyi-15 Februari 2002].






5. ISICELO SOKWAZI UKUTHOLA ULWAZI OLULAWULWA NOMA OLUPHETHWE UPHIKO LWEZEMISEBENZI YAMAPHOYISA
5.1 INJONGO YALO MTHETHO Injongo yalo mthetho ukwazi ukwenza ukuthi kutholakale amalungelo ngokomthethosisekelo, ukuze kwazeke ukutholakala kwemibiko noma ulwazi, olungaphansi noma oluphethwe nguHulumeni noma imuphi umbiko obanjwe noma ophethwe ngomunye umuntu futhi oludingekayo ukuze kwazeke noma kuvikeleke noma imaphi amalungelo. Umgomo ukukhuthaza isiko lokubeka izinto obala kanye nokukwazi ukuzibophezela ezikhungweni zikahulumeni nalezo ezizimele ukutholakala kanye nokukhuthaza kakhulu isizwe lapho abantu baseNingizimu Afrika bekwazi ukuthola imibiko ukuze bakwazi ukuthi bavikele amalungelo abo ngokwanele.
5.2 IMINININGWANE ENGACELWA
Noma yimiphi imininingwane ekhona ebhalwe phansi ungacelwa. -
(1)
kungakhethi indlela noma ulimi;

(2)
osezandleni noma ongaphansi koPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa noma ngaphansi komunye umnyango ongaphansi kahulumeni; kanye

(3)
noma ngabe yenziwa yilona uPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa noma lowo mnyango kahulumeni.



5.3 UKUSETSHENZISWA KWALO MTHETHO
(1) UKUNGAFAKWA KOKUNYE OKUBALIWE KWEMINYE IMITHETHO
Lo mThetho usebenza lapho eminye imithetho emisiwe ingafakwanga, engavimbela noma enqumela ukungakhishwa kwerekhodi futhi ingahambisani nemibandela engaphansi kwalo mThetho.
(2) IZIZATHU ZOKUNGAVUMI UKUTHI KUTHOLAKALE ULWAZI OLUGCINIWE Isahluko sesi-4 salo mThetho, "Izizathu zokunqabela ukutholakala kwemilando eyenziwe", sibeka umbandela wokuthi ngokwalo mThetho isicelo sokuthola ulwazi olugciniwe singamukeleka noma singemukeleki.
(3) IZINHLANGANO ZABASEBENZI Inhlangano yabasebenzi inelungelo lokukwazi ukuthola olunye lolwazi olugciniwe ngokwesigaba se-16 somThetho obhekele izindaba zabaSebenzi, we-1995 (umThetho wama-66 we-1995). UmThetho awusebenzi uma inhlangano yabasebenzi icela ulwazi olugciniwe ukuze ikwazi ukusiza umqashwa mayelana nesikhalo noma ukuqhubeka kokuqondiswa kwezigwegwe (ukuthola lolu lwazi olugciniwe kumahhala ngokomThetho obhekele izindaba zabaSebenzi, we-1995 (umThetho wama-66 we-1995).
Uma inhlangano yabasebenzi icela ukuthi ithole ulwazi kodwa olungeke kusetshenziselwe ukusiza umqashwa ngesikhathi sokuqondiswa izigwegwe noma ukusiza umqashwa ofake isikhalo, isicelo siyohanjiswa emnyangweni ofanele okungaba sezingeni likazwelonke noma lesifundazwe okuyiwona obhekele izindaba zabasebenzi kulelo zinga lesifundazwe noma likazwelonke. Lowo mnyango uyoveza ukuthi lolo lwazi olugciniwe ngabe luyahambisana yini nezingxoxo eziqhubekayo nenhlangano yabasebenzi. Uma kunjalo, ikhophi yolwazi olugciniwe iyohlinzekwa inhlangano mahhala ngokwesigaba se-16 somThetho obhekele izindaba zabaSebenzi.
(4) UKUQHUTSHWA KWEMISEBENZI EMAYELANA NOBULELESI NOMA UMSEBENZI WOMPHAKATHI (OKUBANDAKANYA UKUQONDISWA KWEZIGWEGWE KANYE NOKWETHULA IZIKHALO)
(a)
UmThetho awusebenzi (njengoba kuhlinzekiwe esigabeni sesi-7 somThetho) emininingwaneni yoPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa egciniwe uma-

(i) lolo lwazi olugciniwe ludingeka ngenxa yokuqhuba izinhloso zobulelesi noma imisebenzi yomphakathi;
(ii) kucelwa emva kokuba seyiqalile leyo nqubo okungaba eyokuqondiswa kwezigwegwe noma umsebenzi womphakathi; kanye
(iii) ukukhishwa nokutholakala kolwazi olugciniwe ngenhloso evezwe esigabeni (i) kuyahlinzekwa kunoma yimuphi omunye umthetho.

(b)
Noma yiluphi ulwazi olugciniwe olutholakale ngendlela ephikisana nesigaba (a)angeke lwamukelwe ngjengobufakazi ecaleni noma ekuqhutshweni kwamacala omphakathi ngaphandle uma ukungasetshenziswa kwalolo lwazi, ngokwalo, kungalimaza umsebenzi wobulungiswa ngandlela thile.

(c)
Inqubo yokuthethwa kwecala iqala uma icala selibhalisiwe ebhukwini lamacala oPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa ICAS. Ukuthethwa kwamacala omphakathi kuqala emva kokuba sekukhishwe amasamaniso noma kukhishwe ezinye izinto, kubandakanya emva kokuba isaziso saleso sikhungo somthetho siqhubeka ngapahndle koPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa ngokwesigaba sesi-3 (1) somthethosisekelo sokusebenza komThetho umelene nomThetho weziNhlaka eziThile zikaHulumeni, we-2002 (umThetho wama-40 we-2002) usutholakele. Indlela ejwayelekile yokuwuthola kumele ilandelwe, noma uma kwenzeka kusetshenziswe amasamaniso okubizela enkantolo, ukuze kutholakale indlela yokuthola lolo lwazi olugciniwe kulelo cala. Kumele kuqapheleke ukuthi ngaphambi kokuthi kukhishwe amasamaniso kanye namanye amaphepha noma isaziso mayelana nalo mThetho, umThetho uyosebenza kunoma yisiphi isicelo sokuthola ulwazi olugciniwe, ngisho ngabe isicelo senziwa ngenhloso yokubona umthetho wenqubo yemisebenzi yomphakathi.


(5) AMACALA AVULIWE Qaphela ukuthi indlela yokuthola umbiko wengozi awubandakanyi indlela yokuthola amarekhodi asecaleni elivuliwe njengoba sekuxoxiwe kulesi sigaba. Ukuthola umbiko wengozi kudingidwa eceleni esigabeni sesi-7.
(a) ISICELO ESIFAKWA UMSOLWA (NOMA LABO ABAMMELE) SOKUTHI KUTHOLAKALE IKHOPHI YESITATIMENDE SAKHE ESISECALENI ELIVULIWE
UmThetho awusebenzi. Isicelo siyomukeleka nemvume iyotholakala mahhala (njengoba eminye imithetho isikuhlinzekile lokho).
(b) ISICELO ESIFAKWA UMSOLWA (NOMA LABO ABAMMELE) SOKUTHI KUTHHOLAKALE IKHOPHI YANOMA YILIPHI IREKHODI ELISECALENI ELIVULIWE
UmThetho awusebenzi uma sekuze kwaqala ukuthethwa kwecala. Isicelo kumele senziwe ngokuth ikubhalwe (incwadi) futhi kumele kucaciswe yonke imininingwane yesicelo. Isicelo siyohanjiswa kumshushisi womphakathi kanye nedokodo lamaphoyisa kanjalo nezincomo zomphenyi wecala. Lowo ofake isicelo uyokwaziswa ngokuhanjiswa kwencwadi yakhe kumshushisi womphakathi kanjalo nomphumela (uma umshushisi womphakathi ebanika ilungelo lalokho, amakhophi ayonikwa umsolwa mahhala).
(c) ISICELO ESIFAKWA YINOMA NGUBANI (KUNGESIYE UMSOLWA NOMA LABO ABAMMELE) SOKUTHI KUTHOLAKALE IKHOPHI YEREKHODI ELISECALENI ELIVULIWE
Isekela lesiKhulu semininingwane esiqondene siyocubungula leso sicelo bese liqinisekisa ukuthi lowo ofake isicelo ugcwalisa ifomu lokufaka isicelo nokuthi imali yokufaka isicelo iyakhokhwa uma kufanele (isib. uma lowo ofake isicelo engesiye ohlukunyeziwe noma ufakazi ecaleni). Isicelo siyodluliselwa kumshushisi womphakathi kanye nedokodo lamaphoyisa nezincomo zomphenyi wecala.
Lowo ofake isicelo uyokwaziswa ngokuhanjiswa kwencwadi yakhe kumshushisi womphakathi kanjalo nomphumela. Uma umshushisi womphakathi ebanika ilungelo llokuthi bayithole imvume, bangavunyelwa uma sebeyikhokhile imali yokukhishwa kwayo.

(6) AMACALA AVALIWE
(a) ISICELO ESIFAKWA YINOMA YIMUPHI UMUNTU MAYELANA NEKHOPHI YEREKHODI ELISECALENI ELIVALIWE
Iphini eliqondene elisebenza ngolwazi liyobhekana nesicelo njengoba kuvuma umThetho (okuwukuqinisekisa ukuthi ifomu lesicelo ligcwaliswe ngokugcwele, ngokuliyisa kukhomanda womphenyi oqondene ukuze athathe isinqumo, ukuqinisekisa ukuthi imali yokufaka isicelo ikhokhiwe uma kudingeka, ukwazisa abantu besithathu abathintekayo mayelana nesicelo, njll).

(7) IMIBIKO YEZINGOZI
Uma uPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa seludlulisele umbiko wengozi emnyangweni wezokuThutha noma komunye umnyango oqondene noma isikhungo (isib. Metro) uma sitholakala isicelo, iphini elisebenza ngolwazi liyodlulisela isicelo emnyangweni noma esikhungweni esifanele. Uma lowo ofake isicelo ekhona ngokwakhe, angaziswa ukuthi angacela umbiko emnyangweni noma esikhungweni esiqondene.
Imvume yomshushisi womphakathi ayidingeki ukuze kutholakale umbiko wengozi yomgwaqo osecaleni elivuliwe ohlangothini olwalubandakanyeka engozini noma kulowo muntu ommele noma lowo muntu ogunyazwe uyena (uma linikeziwe iphepha eliyisiqiniseki). IsiKhwama seziNgozi zemiGwaqo noma labo abasimele kumele benze isicelo esibhaliwe (incwadi) kanye nawo wonke amarekhodi amayelana nengozi kuhlinzekwa ngesihle esiKhwameni seziNgozi zemiGwaqo.
Uma i-OAR isaphethwe noma isalawulwa uPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa, kuyolandelwa le nqubo elandelayo-
(a) ISICELO SOKUTHOLA UMBIKO WENGOZI ESIFAKWA YILOWO OBANDAKANYEKE ENGOZINI
Iphini elisebenza ngolwazi eliqondene noma umqashwa osebenza ngezicelo zemibiko yezingozi uyodingida lesi sicelo. Umuntu ofaka isicelo kumele agcwalise ifomu lokufaka isicelo bese isisebenzi sokuthula (isib. iphoyisa) noma imantshi kumele basethifaye leli fomu endaweni efanele. Lowo ofaka isicelo akakhokhi imali yokufaka isicelo, kodwa-ke ngaphambi kokuthi kutholakale imvume, imali enqunyiwe iyakhokhwa ikhokhelwa ikhasi ngalinye okumele lifothokhophiwe.
(b) ISICELO SOKUTHOLA UMBIKO WENGOZI ESIFAKWA NGUMUNTU OGUNYAZWE YILOWO OBANDAKANYEKA ENGOZINI (Isib. ummeli inkampani yomshuwalense, njll)
Iphini elisebenza ngolwazi noma umqashwa osebenza ngezicelo zemibiko yezingozi uyodingida lesi sicelo. Lowo ofake isicelo kumele agcwalise ifomu bese efaka isiqiniseko samandla (isib. amandla ommeli) uma kukhona isiqinisekiso samandla esifakiwe, isisebenzi sokuthula noma imantshi akudingekile ukuthi basethifaye ifomu lesicelo. Uma singekho isiqiniseko samandla esifakiwe ifomu lokufaka isicelo kumele lisethifaywe yisisebenzi sokuthula endaweni efanele. Lowo ofaka isicelo akakhokhi imali yokufaka isicelo, kodwa-ke ngaphambi kokuthi kutholakale imvume, imali enqunyiwe iyakhokhwa ikhokhelwa ikhasi ngalinye okumele lifothokhophiwe.
(c) ISICELO ESIFAKWA UMUNTUONGABANDAKANYEKANGA ENGOZINI NOMA ONGAGUNYAZWANGA UKWENZE NJALO YILOWO OBANDAKANYEKE ENGOZINI
Iphini elisebenza ngolwazi eliqondene liyosebenza ngesicelo njengokuhlinzekwe umThetho (okuwukuthi ukuqinisekisa ukuthi ifomu lokufaka isicelo ligcwalisiwe, ukuqinisekisa ukuthi imali yokufaka isicelo ikhokhiwe, ukuqinisekisa ukuthi imali yokwenza amakhophi ikhokhiwe, njll.). Uma umbiko wengozi usedokodweni elivuliwe, isicelo siyohanjiswa kumshushisi womphakathi kanye nedokodo lamaphoyisa kanjalo nezincomo ezivela kumphenyi wecala oqondene. Lowo ofake isicelo uyokwaziswa ngokudluliselwa kwesicelo kumshushisi womphakathi kanye nomphumela walokho. Uma umshushisi enikeza imvume yalokho, ilungelo lokuthi siphumelele isicelo lyonikwa emva kokuba sekukhokhwe imali efanele yokwenza amakhophi.
(8) IREKHODI ELIPHETHE IMINININGWANE YOMQASHWA EMAYELANA NESIMO SEMPILO YOMZIMBA NOMA YENGQONDO
(a)
UmThetho umchaza kanje uchwepheshe wezempilo: "umuntu owenza noma obhalisiwe ngokomthetho wokwenza umsebenzi obandakanya ukuhlinzekwa kokunakekela noma ukwelapha abagula emzimbeni nasengqondweni noma ukuze abantu baphile kahle"

(b)
noma yisiphi isicelo sokuthola amarekhodi noma umbiko esiphethe imininingwane yokuphila ngokomzimba nangokwengqondo komqashwa eliphethwe noma elilawulwa uPhiko lwezemiSebnzi yamaPhoyisa, liyolethwa kwiphini elisebenza ngolwazi elifanele, eliyosebenza ngalo mayelana nokushiwo umThetho, futhi uma kwenzeka kube mayelana nesigaba sama-30 somThetho.

(c)
Uma lowo ofake isicelo ENGESIYENA-

(i)
umqashwa okuqondene naye irekhodi noma umbiko ocelwayo; noma

(ii)
ebambe isikhundla somqashwa ongumnini werekhodi noma umbiko ocelwayo (isib. lowo ofake isicelo akusiye lowo omele umqashwa ngokomthetho noma akusiye umuntu obhale isigunyazo esigunyaza umqashwa ukuthi ambambele, njll), iphini elisebenza ngolwazi liyosebenza ngaleso sicelo njengoba kuhlinzeka umThetho. Uma kunjalo, umqashwa okungawakhe la marekhodi noma imibiko, "ungumuntu wesithathu"




(ISAPS 512 (n) kumele igcwaliswe, imali yokufaka isicelo kumele ikhokhwe, umuntu wesithathu kumele aziswe, njll.).
(d) uma lowo ofake isicelo-
(i)
kungumqashwa okuqondene naye irekhodi noma umbiko ocelwayo; noma

(ii)
ebambe isikhundla somqashwa ongumnini werekhodi noma umbiko ocelwayo (isib. lowo ofake isicelo akusiye lowo omele umqashwa ngokomthetho noma akusiye umuntu obhale isigunyazo esigunyaza umqashwa ukuthi ambambele, njll), yile nqubo elandelayo ezolandelwa:

(i)
uma uchwepheshe wezokwelapha ENGAZANGE AQINISEKISE NOMA ASHO ngokuthi abhale ukuthi ukuvezwa kwamarekhodi noma kombiko kumqashwa aqondene naye angase noma angaba yingozi empilweni yakhe yokomzimba neyengqondo, iphini elisebenza ngolwazi liyo- (aa) cela loyo ofake isicelo sokuthi lo muntu okucelwe


kuye amarekhodi kumele akhethe uchwepheshe wezempilo - (Lokhu kwenzeka ngokugcwalisa ifomu iSAPS 512 (p) engxenye yalo yoku-A kanye neye-C iyosulwa bese kuhanjiswa ifomu kulowo ofake isicelo); kanye
(bb) emveni kokuba esekhethiwe uchwepheshe wezempilo ekhethwe ngumuntu oqondene namarekhodi aceliwe, liyoxhumana nalowo chwepheshe ukuthola ukuthi ngabe ukuvezwa obala kwerekhodi noma umbiko kumuntu eliqondene naye kungaba yini yingozi empilweni yakhe yokomzimba neyengqondo - (Lokhu kwenziwa ngokugcwalisa nokuhambisa ifomu iSAPS 512(q) lihambisane nerekhodi noma umbiko wokwelashwa kulowo chwepheshe wezempilo okhethiwe)
(ii) Uma uchwepheshe wezempilo EQINISEKISILE NOMA ESHILO ngokuthi abhale ukuthi ukuvezwa obala kwerekhodi noma umbiko kumqashwa oqondene nawo kungase kwenze ukuthi kube nengozi empilweni yakhe yokomzimba nona kweyengqondo, iphini elisebenza ngolwazi liyo- (aa) uma uchwepheshe wezempilo esho waqinisekisa
ukuthi ukuvezwa obala kwerekhodi noma kombiko kumuntu oqondene naye angeke kwaba nengozi engako empilweni yakhe yomzimba noma yengqondo - -liyokwazisa lowo ofake isicelo ngokuthi
libhale umbono kachwepheshe wezempilo bese lifaka ifomu iSAPS 512(e) ukwazisa lowo ofake isicelo ukuthi yimalini okumele ayikhokhe ngaphambi kokuthi anikezwe imvume; kanye
-uma sekutholakale ubufakazi bokuthi imali okufanele ikhokhwe isikhokhiwe, liyohlinzeka lowo ofake isicelo ngamakhophi alawo marekhodi noma umbiko;
(bb) uma lowo chwepheshe wezempilo ekubeke kwacaca ukuthi ukuvezwa obala kwerekhodi noma umbiko kumuntu oqondene naye kuyoletha ubunzima obukhulu empilweni yakhe yokomzimba neyengqondo - -liyokwazisa lowo ofake isicelo ngokuthi
libhale umbono kadokotela bese lifaka nefomu eligcwalisiwe i-SAPS 512 (p) - (kuleli fomu lowo ofake isicelo uyacelwa ukuthi akhethe umeluleki ozomeluleka noma ozohlela njengoba bekwenzeka ngaphambi, ngesikhathi noma emva kokuthi kuvezwe obala irekhodi noma umbiko ukuze kubalekelwe ukulimaza lowo muntu)
(iii) uma esekhethiwe umeluleki, iphini elisebenza ngolwazi liyo- (aa) liyokwazisa lowo ofake isicelo ngokuthi libhale ukuthi ikhophi yerekhodi noma umbiko liyohanjiswa kumeluleki okhethiwe emveni kokuba sekutholakale isiqiniseko sokuthi isikhokhiwe imali edingekayo;
(bb) liyofaka ifomu eligcwalisiwe iSAPS 512 (e) emayelana nemali enqunyiwe okumele ikhokhwe; kanye
(cc) uma sesitholakele isiqiniseko sokuthi kukhokhiwe, kuyohanjiswa irekhodi lelo noma umbiko kulowo meluleki okhethiwe ngokugcwalisa nokuhambisa ifomu iSAPS 512 (r) kanye nekhophi yerekhodi noma umbiko-
(kwifomu iSAPS 512 (r) umeluleki okhethiwe uyocelwa ukuthi aluleke noma ahlele njengoba kade kwenzeka ngaphambi, ngesikhathi noma emva kokuvezwa obala kwerekhodi, ukunciphisa noma ukuvimba ukuthi lowo muntu oqondene nerekhodi angalimali, lowo meluleki uyokwaziswa ukuthi angaliveza obala irekhodi noma umbiko uma esebona ukuthi isikhathi sesifikile).


(9) IZINHLAKA ZIKAHULUMENI
(a)
ngokomThetho, "uhlaka lukahulumeni"alufakiwe encazelweni "yalowo ofake isicelo". Uhlaka lukahulumeni lungachazwa njengesikhungo esisebenzisa amandla omphakathi noma esenza imisebenzi yomphakathi ngokomthetho. Ngakho-ke "uhlaka lukahulumeni" lungaziwa "njengento kahulumeni yokwenza umsebenzi" noma "isigungu sikahulumeni".

(b)
umThetho awusebenzi uma uhlaka lukahulumeni lucela ukuthola amarekhodi kolunye uhlaka lukahulumeni. Isicelo sokuthola irekhodi kolunye uhlaka lukahulumeni kuthathwa njengesicelo esenzeka ngaphakathi kweminyango sokuthola amarekhodi aphethwe olunye uhlaka lukahulumeni, okungaba uPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa.

(c)
UmSebenzi (ongesilo iphini elisebenza ngolwazi) okubekwe ngaphansi kwakhe irekhodi futhi osebenza ukubhekana nodaba olumayelana nerekhodi, uyo-

(i)
cubungula isicelo; aphinde

(ii)
anqume ukuthi ngabe kufanele yini ukuthi ikhophi yerekhodi inikezelwe ohlakeni lukahulumeni oluyicelile.



(d)
Uma kunqunywe ukuthi ingahlinzekwa le khophi yerekhodi, lolo hlaka lukahulumeni kuyomele laziswe ngaleso sinqumo. Uma kunqunywe ukuthi lunikwe, ikhophi yerekhodi iyonikezwa ngesihle. Uhlaka lukahulumeni alukhokhi imali yesicelo noma imali yokuthola irekhodi.

(e)
Ifomu yokufaka isicelo okuyi SAPS 512 (n) noma iFomu A, njengoba kuveziwe kwinqubo yomthetho, akumele igcwaliswe.

(f)
UmSebenzi kuyomele abe nesiqiniseko sokuthi ngabe lowo ofaka isicelo uhlaka lukahulumeni yini noma cha. Isicelo esivela ohlakeni lukahulumeni esibhalwe ephepheni


elinophawu lwalolo hlaka siyokwamukeleka njengobufakazi bokuthi isicelo senziwe uhlaka lukahulumeni. Uma uhlaka lukahulumeni lwenze isivumelwano nomunye umuntu (isib. umhlaziyi noma isithunywa), incwadi akathunywa ngayo lowo muntu kuyomele ibe ngubufakazi bokuthi ngempela isicelo senziwa uhlaka lukahulumeni.
(10) ISIGABA SE-102 SOKUBUZA MAYELANA NOMTHETHO WOKULAWULWA KWEZIBHAMU (UMTHETHO WAMA-60 WE-2000)
(a)
Ngokwesigaba se-102 somThetho wokuLawulwa kweziBhamu, we-2000 (umThetho wama-60 we-2000), uKhomishana kaZwelonke anganquma ukuthi umuntu othile akekho esimeni sokuphatha isibhamu ngokwaleso sigaba. Ukuthola ukuthi lowo muntu akufanele aphathe isibhamu, uPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa aseNingizimu Afrika lungaba nesikhathi sokubuza lowo muntu ukuthi kungani kungafanele ukuthi kuthiwe akekho esimeni esihle ngokwempilo yakhe.

(b)
Isigaba se-102 semibuzo sithathwa njengesenzo sokuphatha esingaba nomthelela ongemuhla emelungelweni noma lokho okulindelwe ngumuntu ophenywayo noma ofakwa imibuzo. UPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa aseNingizimu Afrika luyosebenzisa lokho okuhlinzekwa isigaba sesi-3 somThetho wokuKhuthaza ubuLungiswa bezokuPhatha, we-2000 (umThetho wesi-3 we-2000) hhayi umThetho wokuKhuthaza ukuTholakala koLwazi, we-2000 (umThetho wesi-2 we-2000). Isicelo akumele neze ukuthi sihanjiswe kwiPhini eliSebenza ngoLwazi.

(c)
Uhlangothi noma umuntu othintekayo angacela ukuthola amarekhodi noma amakhophi amarekhodi athile (isib. amakhophi ezitatimende zezinye izinhlangothi, njll.) aphethwe noma alawulwa uPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa. Lawo marekhodi angaba nezinsolo uPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa olungazibhekisa ohlangothini oluthintekayo. Ukutholakala kwalawo marekhodi noma amakhophi kufanele kwenziwe kube ngokwesihle ohlangothini oluthintekayo kusenesikhathi ngaphambi kokufakwa kwemibuzo ukuze lowo othintekayo akwazi ukuthi azilungiselele ukuthi akwazi ukuphendula ngalezo zinsolo abekwe zona.


5.4 IMALI EKHOKHWAYO UmThetho wokuKhuthaza ukuTholakala koLwazi noma imibiko, we-2000 (UmThetho we-2 we-2000): Imithetho [njengoba ishicilelwe kwiGazethi (No 23119) yomhla ziyi-15 Februari 2002 (Isazisi sikaHulumeni senombolo R. 187 somhla ziyi-15 Febhuwari 2002] inganquma noma imise amanani akhokhwayo ukuze kutholakale amarekhodi.
5.5 INDLELA YOKUCELA UKUTHOLA IREKHODI ELIPHETHWE NOMA ELILAWULWA UPHIKO LWEZEMISEBENZI YAMAPHOYISA UKhomishana kaZwelonke: woPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa aseNingizimu Afrika, useqoke iPhini likaZwelonke eliSebenza ngoLwazi futhi wakhetha amaphini asebenza ngolwazi kuzo zonke izingxenye, nezifundazwe, neziyingi kanye neziteshi zamaphoyisa ukuze kusetshenziswe lo mThetho. (Bheka isigaba sesi-3 "IMINININGWANE LAPHO KUTHOLAKALA KHONA IPHINI ELISEBENZA NGEZOLWAZI)

(1) THOLA IFOMU LOKUFAKA ISICELO
Thola ifomu lokufaka isicelo [SAPS 512 (n)] ngokuthi-
(a)
wena ngokwakho uzitholele lona esisebenzini esisebenza ngolwazi esiteshini esiseduze; noma

(b)
ngokushaya ucingo, u-emeyle noma ubhale incwadi ubhalele iphini elisebenza ngolwazi ucele ukuthi lelo fomu lifekswe noma liposwe (noma lithunyelwe nge-emeyli uma lelo phini elisebenza ngolwazi lingakwazi ukukwenza lokho) liposelwe kulowo ofake isicelo ekhelini noma inombolo ayihlinzekile.


(iFomu A lemiGomo esemThethweni lingasetshenziswa njengefomu lokufaka isicelo
(2) GCWALISA NGOKUGCWELE IFOMU LESICELO BESE ULIHAMBISA KWIPHINI ELISEBENZA NGOLWAZI

(a) USIZO OLUVELA KWIPHINI ELISEBENZA NGOLWAZI
Iphini elisebenza ngolwazi lingasiza lowo ofake isicelo ngesicelo sokuthola amarekhodi ukuqinisekisa ukuthi isicelo siyahambisana nezidingo zomThetho. Iphini likaZwelonke elisebenza ngolwazi lingathintwa uma lowo ofake isicelo engazi ukuthi ubani iphini elisebenza ngolwazi eliqondene.
(b) GCWALISA IFOMU LESICELO
(i) UMA IFOMU LESICELO LINGAGCWALISIWE NGOKUGCWELE
Iphini elisebenza ngolwazi lingasenqaba isicelo uma ifomu lingagcwalisiwe ngokugcwele noma kahle. Iphini elisebenza ngolwazi lingazisa lowo ofake isicelo ngokuthi libhale ifomu leSaziso sokuFuna ukwEnqaba i[SAPS 512 (c)] ngesizathu sakhe sokungasemukeli isicelo. Uma kwenzeka kanjalo, lowo ofake isicelo angahlinzeka ngemininingwane egcwele mayelana nesicelo.
(ii) IREKHODI ELICELIWE ELINEMINININGWANE YOMUNTU OFAKE ISICELO Uma lowo ofake isicelo ecela amarekhodi aqukethe imininingwane yakhe, kumele ahambise ifomu lakhe esiteshini samaphoyisa esiseduzane kufanele alisayine phambi kwephoyisa noma isisebenzi sokuthula basethifaye kwikholamu efanele leli elisayinwe yilowo ofake isicelo phambi kwabo. Lowo muntu osayina ifomu kanye nenombolo kamasizi evela kwifomu, kusengumuntu oyedwa.
(iii) LOWO OFAKA ISICELO UMELWE NGOMUNYE UMUNTU Uma kuyilowo omele noma obembele umuntu omele lowo omininingwane yakhe iserekhodini eliceliwe, loyo muntu (isib. ummeli, inkampani yomshuwalense, noma yimuphi umuntu ombambele, njll.) kumele baqinisekise ukuthi ifomu lesicelo eligcwalisiwe lihambisana namaphepha adingekayo. ("iphepha eliyisiqiniseko samandla" kusho iphepha elinelisa iphini elisebenza ngolwazi ukuthi ngempela lowo ofake isicelo umanandla okufaka isicelo sokuthola amarekhodi esikhundleni somuntu othile). Lawo maphepha anesiqiniseko, phakathi kwezinye izinto, angaba- -Amandla ajwayelekile noma akhethekile ommeli; -Ikhophi esethifayiwe yesitifiketi sokuzalwa sengane kanye nekhophi esethifayiwe yomzali; -Incwadi ebhalwe yilowo ofakelwa isicelo, egunyaza lowo ofaka isicelo ukuthi amfakele isicelo kanjalo nesitifiketi esikhushwe yisisebenzi sokuthula, siqinisekisa ukuthi uzenelisile ngokuthi lowo ofakelwa isicelo uyena obhale incwadi egunyaza lowo omfakela isicelo ukuthi amfakele isicelo; -Incwadi yokuqokwa njengmahluleli wombuso ekhishwe yinkantolo ePhakeme, kanye nesiqiniseko sikamazisi uma isicelo senzelwa umuntu oseshonile;
-Uma isicelo senzela isigungu esinabantu abaningi, incwadi ebhalwe umuntu ogunyaziwe egunyaza lowo ofake isicelo ukuthi afake isicelo; noma
-Incwadi engumyalelo wesiKhwama seziNgozi zemiGwaqo uma kungummeli (noma omunye umuntu) osebenza ngomyalelo wesiKhwama seziNgozi zemiGwaqo.

(c ) HAMBISA IFOMU LESICELO ELIGCWALISIWE
Ifomu lesicelo eligcwaliswe kahle kumele lihanjiswe (ngesandla, ngeposi noma ngefeksi) e-
(i)
kwiphini eliqondene elisebenza ngolwazi; noma

(ii)
kwiphini elisebenza ngolwazi esiteshini samaphoyisa esiseduzane; noma


(iii) kwiphini elisebenza ngolwazi lesifundazwe-noma lesiyingi;noma
(iv) kwiphini likaZwelonke elisebenza ngolwazi.
(3) IZIMALI ZESICELO Iphini elisebenza ngolwazi, emva kokuthola isicelo sokuthola amarekhodi esenziwe ngokugcwalisa kahle amafomu afanele, ngaphandle uma kuyisicelo esizodluliselwa kumunye umnyango, (njengoba kuchaziwe kwisigaba 5.2), kufanele agcwalise ifomu lokwazisa ngemali ekhokhwayo eliyifomu [SAPS 512 (b)] bese elinika lowo ofake isicelo. Ngaleyo ndlela lowo ofake isicelo uyokwaziswa ngemali ekhokhwayo kanye nendawo okukhokhwa kuyo (isiteshi samaphoyisa esiseduze, ihhovisi lesiyingi, ihhovisi lesifundazwe noma iHhovisi eliKhulu), ngaphambi kokuba kuqhutshekwe nokusebenza ngaleso sicelo.
Umuntu uxolelwa ukukhokha imali yokufaka isicelo uma lowo muntu-
(a)
engumuntu ozifakela isicelo ngokwakhe ("umuntu ozifakela isicelo ngokwakhe" umuntu ocela ukuthola irekhodi eliphethe ulwazi noma imininingwane ephathelene naye);

(b)
ocela ulwazi oluvele selusezandleni zomphakathi noma oluthathwa njengolutholakalayo; noma

(c)
oxolelwe nguNgqongqoshe wezobuLungiswa ngesimemezelo esisemthethweni esishicilelwe kuMqulu kahulumeni (iGazethi) ekutheni akhokhe-

(i)
imali yokufaka isicelo; noma

(ii)
ezinye izimali




(4) UKUSEBENZA NGEZICELO


(a) UKUTHOLA UKUTHI IREKHODI LIKHONA FUTHI LIYATHOLAKALA
Iphini elisebenza ngezolwazi lizothola ukuthi ubani umuntu oqondene nodaba olusesicelweni (okunguyena ophethe) futhi onegunya ekutholeni lelo rekhodi eliceliwe, bese edlulisela leso sicelo kulowo ophethe. Ophethe yena-ke uzobheka ukuthi lelo rekhodi likhona noma lingatholaka yini.
Uma irekhodi eliceliwe lingatholakali, noma lingakaze libekhona, iphini elisebenza ngezolwazi kufanele libhale isitatimende esifungelwe (ukwenza ubufakazi) linikeze ngokugcwele zonke izinyathelo ezithathiwe ukuthola lelo rekhodi elifunwayo noma eliceliwe noma athole ukuthi lelo rekhodi likhona yini ngokuxhumana nabo bonke abantu okukhulunywe nabo abekade besiza ekulicingeni, besiza lowo ophethe izindaba zolwazi. Iphini elisebenza ngezolwazi kufanele bese ligcwalisa ifomu lesiNqumo sesiCelo sokuThola iRekhodi okuyi [SAPS 512(e) bese elithumela kulowo ofake isicelo.
(b) ISICELO SAMUKELEKILE NOMA SINQATSHIWE
Iphini elisebenza ngezolwazi kufanele ligcwalise ifomu lesiNqumo sesiCelo sokuThola iRekhodi okuyi fomu [SAPS 512(e)] bese elithumela kulowo ocelile, uma kuvumelana nemigomo ebekiwe eMthethweni, esikhathini esiyizinsuku ezingama-30 emva kokuba isicelo sitholiwe, emazisa loku okulandelayo -
Ã¢â‚¬Â¢
Ukuthi isicelo sokuthola ulwazi sivunyiwe (noma sinqatshiwe kanye nezizathu zokwenqaba);

Ã¢â‚¬Â¢
Indlela noma ulimu ulwazi noma irekhodi ezotholakala noma elizokhishwa ngalo;

Ã¢â‚¬Â¢
Imali ekhokhwayo ukuze kutholakale lelo rekhodi;

Ã¢â‚¬Â¢
Ukuthi angafakwa isikhalo ngaphakathi.



(c) UKUHLEHLISWA KWESICELO
Uma isicelo sokuthola irekhodi kungenzeka sivunywe, kodwa irekhodi eliceliwe -
Ã¢â‚¬Â¢
Lisazo shicilelwa;

Ã¢â‚¬Â¢
Kudingeka ngokomthetho ukuba lishicilelwe kodwa futhi lingaka shicilelwa; noma

Ã¢â‚¬Â¢
Selilungiselelwe ukufakwa noma kusiphi isishayamthetho noma kumuntu othile, kodwa libe lingaka thunyelwa,


Iphini elisebenza ngezolwazi lingahlehlisa ukutholakala kwalelo rekhodi.
Uma ukutholakala kwe rekhodi kuhlehlisiwe, iphini elisebenza ngezolwazi kufanele -
Ã¢â‚¬Â¢
Lithole ukuthi lelo rekhodi lizoshicilelwa ngaluphi usuku, noma lizothunyelwa nini kwisishayamthetho noma kumuntu othile;

Ã¢â‚¬Â¢
ligcwalise ifomu lesiNqumo sokuSebenza ngesiCelo okuyifomu [SAPS 512(d)] bese elisa kulowo ofake isicelo emazisa ukuthi -

.
Angakwazi ukuthola lelo rekhodi alicelile ngosuku olubhaliwe kwinothisi [SAPS 512(d)] (lolu suku kufanele kube usuku lelo rekhodi elizoshicelelwa ngalo noma elizothunyelwa ngalo kwisishayamthetho noma kumuntu othile; kanye

.
Angaletha isikhalo sokuthi ukutholakala kwerekhodi kufanele kuhlehliswe kwiphini elisebenza ngolwazi esikhathini esiyizinsuku ezingama-30 emva kokukhiswa kweNothisi.




Iphini elisebenza ngezolwazi kufanele lazise lowo ofake isicelo ukuthi ukutholakala kuzohlehliswa noma angeke ngokuthi ligcwalise ifomu lesiNqumo sesiCelo sokuThola iRekhodi, okuyifomu [SAPS 512(e)] bese elithumela kulowo ofake isicelo.
(d) UKWANDISWA KWESIKHATHI Iphini elisebenza ngezolwazi, lelo okwenziwe kulo isicelo sokuthola irekhodi, lingandisa isikhathi esibekiwe esiyizinsuku ezingama-30 kanye, ngezinye izinsuku kodwa zingabi ngaphezu kwezingama-30 uma -
(i)
isicelo kungesamarekhodi amaningi kakhulu noma kufanele acingwe kumarekhodi amaningi kakhulu futhi uma ukugcinwa kwesikhathi esibekiwe, kungaphazamisa neminye emisebenzi yoPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa;

(ii)
Isicelo sidinga kucingwe noma kulandwe lawo marekhodi kwamanye amahhovisi oPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa angekho edolobheni elilodwa naleli okufakwe kulo isicelo, nalapho kukhona lowo osebenza ngolwazi okufakwe kuye isicelo futhi leso sicelo singeke sikwazi ukuthi siqedwe ngalesi sikhathi esibekiwe;


(iii) uma kudingeka kuxhunyanwe neminye iminyango ngaphansi koPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa noma nomunye umnyango ongaphansi kukaHulumeni ukuze kunqunywe ngesicelo futhi lokho kuxhumana kungeke kuphele ngesikhathi esibekiwe;
(iv)
uma kukhona esicelweni lezi zimo ezibaliwe ezingaphezu kweyodwa kulezi zigatshana (i), (ii) or (iii) okufanele kugcinwe isikhathi esibekiwe kodwa kungeke kwenzeke nhlobo; noma

(v)
lowo ofake isicelo evuma ukuthi kwandiswe isikhathi ngokuthi abhale.


Uma isikhathi sandisiwe, iphini lomsebenzi wezolwazi kufanele lazise lowo ofake isicelo ngalokho kwandiswa kwesikhathi ngokuthi agcwalise ifomu lesiNqumo sokuSebenza ngesiCelo okuyifomu [SAPS 512(d)].
(e) ABANTU BESITHATHU Umuntu wesithathu kungaba noma yimuphi umuntu ngaphandle kwalowo ofake isicelo kanye nomnyango kahulumeni - kungabuye kube uhulumeni wezwe langaphandle, inhlangano yaphesheya noma imuphi umnyango walowo hulumeni noma leyonhlangano, lelo rekhodi noma lolo lwazi olungaye.
Uma irekhodi eliceliwe limayelana nomuntu wesithathu, isekela lesikhulu semininingwane liyokwazisa lowo muntu wesithathu ngaleso sicelo. Umuntu wesithathu angabhala afake isicelo sokuthi lowo ofake isicelo sokuthola irekhodi akumele anikwe. Iphini elisebenza ngezolwazi kufanele -
(i)
Licubungule noma yisiphi isethulo esivela kumuntu wesithathu esitholakale esikhathini esiyizinsuku ezingama-30 emva kokuba lowo wesithathu azisiwe ngesicelo esifakiwe;

(ii)
lithintane nophethe maqondana nemisebenzi yezomthetho, banqume ukuthi kufanele yini ukuthi lowo ofake isicelo anikwe imvume; bese


(iii) ligcwalise ifomu lesiNqumo sokuCela ukuThola iRekhodi eliphathelene nabaNtu besiThathu elingu fomu [SAPS 512(g)] bese elithumela kubo bonke abantu besithathu abathintekayo.
Umuntu wesithathu angasifaka isikhalo ngaphakathi ngesinqumo sokunikwa imvume.
Uma umuntu wesithathu engakasifaki isikhalo sakhe kuze kuphele izinsuku ezingama-37 emva kokuba esethole inothisi, iphini elisebenza ngezolwazi lizovuma ukunikeza irekhodi uma kungekho ezinye izizathu zokunqaba ezikhona ezimayelana nomThetho.
(f) IZIKHALO ZANGAPHAKATHI Ifomu lesaziso sokufaka isikhalo ngaphakathi, ISAPS 512 (o) noma ifomu B lemiThetho, kumele ligcwaliswe bese lithunyelwa kwisekela lesikhulu semininingwane uma kufakwa isikhalo sangaphakathi. Umuntu wesithathu angasifaka isikhalo ngaphakathi uma ephikisana nesinqumo sokunikwa imvume. Lowo ofaka isicelo angafaka isikhalo sangaphakathi mayelana nalokhu okulandelayo -
Ã¢â‚¬Â¢
Imali ekhokhwayo;

Ã¢â‚¬Â¢
Ukwandiswa kwesikhathi;

Ã¢â‚¬Â¢
Indlela yokungena noma yokuthola ulwazi;

Ã¢â‚¬Â¢
Ukunqatshwa kwesicelo sokuthola irekhodi.


Izikhalo zangaphakathi ziyodluliselwa phambili yilelo phini elisebenza ngezolwazi eliqondene naleso sikhalo kwiSekela likaZwelonke lesiKhulu semiNinigwane. Sone-ke siyocubungula lezo zikhalo zangaphakathi bese lizidlulisela kuNgqongqoshe wezokuPhepha nezokuVikeleka ukuze athathe isinqumo.
ISekela likaZwelonke lesiKhulu semiNinigwane liyothumela isinqumo sikaNgqongqoshe kulowo ofake isicelo ngokuthi lithumele iSaziso kulowo ofake isicelo sesiNqumo ngefomu lokufaka isikhalo ngaphakathi [SAPS 512(K)].
Lapho isikhalo sangaphakathi siphathelene nomuntu wesithathu, lowo ofake isicelo kanye naye umuntu wesithathu kufanele baziswe ngesinqumo sesikhalo ngokuthi banikezwe ifomu leNothisi yofake isicelo ngesinqumo sesikhalo sangaphakathi okuyi fomu [SAPS 512 (k) kulowo ofake isicelo bese umuntu wesithathu yena enikwa ifomu eliyinothisi kumuntu wesithathu, ngesinqumo sesikhalo sangaphakahi okuyifomu [SAPS 512 (j)]
Lowo ofake isicelo noma umuntu wesithathu uma engagculisekile ngesinqumo sesikhalo sangaphakathi, kufanele abuye afake isikhalo ngaphambi kwezinsuku ezingu 37 afake isicelo sakhe enkantolo ukuze athole isinqumo esingujuqu. Uma lesi sicelo singafakangwa ngalesikhathi esibekiwe, kuzolandelwa isinqumo sikaNgqongqoshe. Uma isicelo sifakwe enkantolo, isinqumo secala lasenkantolo sizolindwa.



6. UKUCHAZWA KWEZINDIKIMBA NEZINHLOBO EZINGENA NGAPHANSI KWENDIKIMBA
IZINGOZI NEZINHLEKELELE
Izingozi: embonini, imishini kanye nezokwakha Izingozi eziphathelene nezinto eziyingozi Izingozi zamabhanoyi kanye nokwehlikela enhlabathini okuphuthumayo Izinto eziphathelene nalendikimba ngokujwayelekile Imililo Izingozi sasezimayini Izinhlekelele zemvelo Izingozi ezenzeka emgwaqeni Ukugwila nokucwila kwemikhumbi noma izikebhe Izingozi zezitimela

UKUPHATHWA, UKUHLANGANISWA KANYE NOKULAWULA
Ukukwazi ukulawula nokuphephisa Ukwazi ukungena emagcekeni amaphoyisa Ukuphathwa kwamabhodi okuphenya Imibiko yonyaka Amakhomishana ophenyo Amakomidi Ezokuxhumana Eziphathelene namakhomputha Ukuphathwa kwamarekhodi noma ulwazi Ukusebenzisana Ukuziphatha kahle kanye nokuzimisela Ukuphiwa izipho, izipho eziyisikhumbuzo noma izevatho zesikhundla Izipho ezitholakala ukuze kube khona intuthuko Imisebezi kanye nezibopho Amafulegi kanye namaduku okukhangisa Ukudluliswa kwemiyalo Umsebenzi obhekene neziphandla ezifanele abantu abathile Ukwakhiwa kwemifanekiso noma izithombe Amakomidi noma amabhodi azokwelapha Izindlela zokuphatha ukubhalelana Imiyalezo evela kuzwelonke, ezifundazweni kanye naseziyingini. Ezempilo zasemsebenzini, ukuphepha kanye nokongiwa nokuphathwa kwemvelo Ukukhishwa kwemibiko yomsebenzi Ukusetshenziswa kwezilimi ezisemthethweni Ukuphathwa komsebenzi nokubuye uhlelwe kabusha Amandla kanye namagunya Iziphakamiso ezibhekela uPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa Ukukhiqiza ngokomsebenzi Ibhande elibomvu Ukubuyiswa kwezinguquko Imixhaso Izibalo eziqoqiwe zezinto ezithile kanye nokubuyiswa kwamahora okusebenza

UKUPHATHWA KOBULUNGISWA
Ukuphathwa kobulungiswa Ukwamukelwa kwecala Ukuxolelwa kwababoshiwe Ukuyolalela icala enkantolo Ibheyili Izinkantolo nemisebenzi yazo Ukunikezwa kobufakazi Ubulungiswa boxolo kanye noKhomishana nokuFunga Amahhovisi asiza kwezomthetho kanye nabangani beziboshwa Izincwadi zomthetho Abasebenzi bomthetho Izifunda zezimantshi kanye nezindawo zabalungiswa boxolo Abasebenzi boxolo Isithembiso sokungabaleki Izikhulu zoxolo Izindawo eziphephile zokugcinwa kofakazi Ukuboshwa okungaphambili Ukuphawula namazwi akhishwa amajaji kanye nezimantshi Izigwebo

EZOLIMO
Imibiko yezolimo Izifo zezilwane kanye nokuvalelwa ngenxa yezifo Ukuhweba ngokulanda noma kuthunyelwe izilwane ngaphandle kwaleli Ukuhweba ngokulanda noma kuthunyelwe ngaphandle izimpahla zezilwane Ukuhweba ngokulanda noma kuthunyelwe ngaphandle izimpahla zezolimo (ngaphandle kwemikhiqizo yezilwane) Ukumaketha Izilokazane ezikhathazayo kanye nobhubhane Imfuyo kanye nemboni yenyama Ukudayiswa kwemfuyo endalini Ukhula Izilwane zasendle: ukulawulwa nokuqedwa kwazo

IZILWANE
Izilwane zoPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa

IZINDABA ZEZIKHUMULO ZAMABHANOYI
Izikhumulo zamabhanoyi Ukuphula imithetho yasemoyeni Ukuphepha kohambo ngezindiza Ukuhlelela okungase kuvele Ukudunwa kwamabhanoyi Izinyathelo zokuphepha

IZIBHAMU, IZINHLAMVU, UKUHLOMA KANYE NEZINKOHLISO
Ukugunyazwa komThetho oLawula iziBhamu, we-2000 (umThetho wama-60 we-2000) Ukulawulwa kokuhloma, nezinto zakho kanye nezinto zokukhohlisa Izikhali eziyingozi Ukuphathwa kwezibhamu kanye nezinhlamvu Izibhamu: ibhodi lezikhalo Ukuba nezibhamu, izinhlamvu kanye nezincwadi zesibhamu kuthenga izibhamu nezinhlamvu ngokuthi ubanike izibhamu nezinhlamvu ezindala

IZINDABA ZEMISAKAZO-, AMATHELEVISHINI-, IZINDABA KANYE NAMAPHEPHA ASHICILELWE
Ukusakazwa ngomsakazo kanye/noma ngethelevishini Ukuqopha ngemisakazo kanye/noma ngethelevishini Ukushicilela Imisakazo yezimfundamakhwela Umsakazo-, ithelevishini-amaphephandaba: Abezindaba

ABASEMAGUNYENI KANYE NEZINHLANGANO
Imisebenzi yama ambulensi Izinhlangano ezilwisana nobulelesi Ezinye izinto ezithinta lesi sihloko Izinhlangano eziphathelene nalabo ababesebenza oPhikweni lwezemiSebenzi yamaPhoyisa Amabhizinisi Izinhlangano eziphanayo, ezenhlalakahle, kanye nezamasonto Izinhlangano zokuphepha zomphakathi Izinhlangano zamasiko Izikhungo zezemfundo Izinhlangano zabasebenzi Izinhlangano zabalimi nezolimo Izinhlangano zaphesheya eziphathelene nokwebiwa kwezinto ezihambayo Izinkampani zemishwalensi Izikhungo nezinhlangano zokwelapha Abenzi bezimoto Izinhlangano zabemilingo Izinhlangano ezinikeza usizo kubantu abanenkinga yophuzo kanye nezidakamizwa Izinhlangano ezinikeza usizo kubantu abaswele amakhaya Izinhlangano ezivimbela izinhlekelele zemvelo Izinhlangano ezivikela izilwane nezitshalo Izinhlangano zezombusazwe Izinhlangano zabaphenyi bangasese Isigungu esiziMele esilawula imboni yezokuPhepha Izinhlangano zabakhokhi ntela Izinhlangano ezibhekele ukuphepha emgqaqweni Ibhodi yabasebenzi bezokuphepha Izinhlangano zokusesha, zokusindisa impilo kanye nezosizo lokuqala Izinhlangano zokudubula Imisebenzi yokudonsa izimoto Izinhlangano zabasha

IZAKHIWO KANYE NENGAPHAKATHI LENDAWO
Ukuhlalisa eminye iminyango kahulumeni ngaphakathi endaweni yamaphoyisa Izakhiwo kanye nengaphakathi lendawo Umonakalo ezakhiweni zamaphoyisa Izindawo zabantu abakhubazeke ngokomzimba Ukulwa nemililo kanye nokuvimbela imililo ngaphakathi ezindaweni zamaphoyisa Ukufakwa kokuhlanzeka Ukugcinwa kwemfuyo kanye nokwenza imisebenzi yezolimo ngaphakathi ezindaweni zamaphoyisa Ukuthengwa nokudayiswa kwezakhiwo kanye nengaphakathi lezindawo zamaphoyisa Ukunukubezeka kwendalo Ukugcinwa kwempahla yabantu ngaphakathi endaweni yamaphoyisa Ezemisebenzi

UBULELESI
Amacala aphathelene nomThetho owengamele izikhungo ezibhekele ukuvuselelwa kwezimilo zabasebenzisa budedengu izidakamizwa Amacala aphathelene nemithetho, ukulungiswa kwezimiso neziphathimandla zasekhaya Amacala aphathelene nokuqamba kanye nezimvume ngokomthetho Amacala aphathelene nemithetho yokuhweba ngezimali namazwe angaphandle Amacala aphathelene nemithetho yokuvikela ulwandle Amacala aphathelene nemithetho ngamadayimane kanye namatshe ayigugu Ukudunwa kwamabhanoyi Amacala aphathelene nemithetho yezolimo kanye nebhange lomhlaba Amacala okushisa ngabomu Amacala aphathelene nezikhali kanye nezinhlamvu Ukulimaza Ukuzama ukubulala Amacala aphathelene nemithetho yabameli Ubudlova Ukusatshiswa ngamabhomu kanye namacala aphathelene neziqhumamlilo Ukwephula kanye nokuphazamisa kokuthula Ukugwazela Izincwadi eziwuhide Amacala aphathelene nomthetho wokuhamba ngezindiza Amacala aphathelene nemithetho yezinkampani ezivalekile Amacala aphathelene nemithetho yezinkampani
Ukudelela inkatolo Ukufihlwa kokuzala Amacala aphathelene nemithetho yezemiSebenzi yokuHlunyeleliswa kwezimilo Amacala aphathelene nenkohlakalo Amacala enzeka emikhunjini kanye nasezindizeni ngaphandle komngcele waseNingizimu Afrika Ubugebengu obukhulu Ubulelesi obubhekiswe ezinganeni Ubulelesi Unya ezilwaneni Amacala aphathelene nemithetho yokuthenga kanye nentela ekhokhwayo yempahla Icala lokubulala ngokungenhloso Ukuhweba nokuphatha izinambuzane Ukuhweba noma ukutholakala uphethe izitho noma izicubu zemizimba yabantu Ukudingiswa kanye nokubuyiselwa ezweni lakho Ukungcoliswa kwamathuna Amadokodo Umthetho obhekele udlame lwasemakhaya Amacala aphathelene nomthetho walabo abadayisa ngezindlu nezitende Amazibithi Izinga lobulelesi Ukuthatha imali engafanele ngokuphoqa Amacala aphathelene nemithetho yezimali Iminyatheliso yeminwe, yezinyawo kanye nezintende Amacala aphathelene nemisebenzi yemililo Ukwenza into mbumbulu nokukhuluma amanga Ukukhwabanisa Ababaleki kanye nezilelesi ezifunwayo Ukugembula Amacala aphathelene nemithetho yokwenza imisebenzi eyingozi Amacala aphathelene nemithetho yezempilo Ukugqekeza Ukuzingela, ukweba, nokuntshontshwa kwezilwane zasendle Ukuhlasela ngokungenamahloni Ukuzikhonjwa kanye nokukhonjwa kwabamangalelwa Ukuthandana noma kulalana nomuntu wakini Izimpimpi kanye nokufuna umkhondo Amacala aphathelene nezokuphepha kwangaphakathi Ukuphenya kanye/noma ukuvimbela ubulelesi Amacala aphathelene nemithetho elawula ukuphuma nokungena kwempahla Ukushona ebhizinisini Amacala aphathelene nemithetho yemishwalensi Amacala enziwa amajongosi namatshitshi (bengakafiki eminyakeni engu 18) Ukuthumba Amacala aphathelene nemithetho yezophuzo oludakayo kanye nemikhiqizo yotshwala Amacala aphathelene nemithetho yezinkantolo zezimantshi Amacala aphathelene nemithetho yokugcina kanye nokuthuthukisa ukuqhudelana Ukwenza umonakalo omkhulu ezakhiweni Amacala aphathelene nemithetho ephathelene nezindaba zasolwandle Amacala aphathelene nemithetho yezindlela zokuthengisa Amacala aphathelene nemithetho yamalungelo ezokumbiwa phansi Amacala aphathelene nemithetho yezokumbiwa phansi Indlela youkusebenza nabenzi macala Okubunjiwe Ukubulala Ukucuywa kwezidumbu Amacala aphathelene nemithetho yendlu kazwelonke elondoloza imilando yezwe laseNingizimu Afrika Amacala aphathelene nemithetho yamatshe ezikhumbuzo zikazwelonke Ukuvinjelwa kobulungiswa Amacala aphathelene nemithetho yezokuphepha nezempilo emsebenzini Amacala enziwa abantu abadayisa emgaqweni Abagibeli abahamba ngaphandle kwamathikithi asemthethweni Ukufunga amanga Amacala aphathelene nemithetho yemikhiqizo kaphethiloli Izithombe kanye namaplani Isithembu Ukuzenza iphoyisa Ukuphatha, ukusabalalisa, ukudayisa, ukuthutha kanye nokulahla izinto ezinoshevu ongaba yingozi Amacala aphathelene nokulawulwa kwenani lentengo Umthetho wokuqhutshwa kobulelesi Amacala aphathelene nokuvinjelwa kokuzifihla Ukuthengisa ngomzimba Amacala aphethelene nokuvikela ulwazi Amacala aphathelene nezimali zomphakathi kanye nabacwaningi bamabhuku Ukungaziphathi kahle emphakathini Ukudlwengula Ukwamukela nokuba nezimpahla ezebiwe Ukujeziswa, ukuboshwa nokushushiswa Ukuntshontsha Ukonela phansi Amacala aphathelene nemithetho ezimpahla esezisebenzile Amacala aphathelene namatayitela ahlukanisiwe Amacala aphathelene nemithetho yezindawo zokuhlalisana njengama Fulethi) Inhlamba Ukunukubeza Ukweba Ukwebiwa nokushushumbiswa kwezintshe Ukwebiwa nokushushumbiswa kwemfuyo Amacala aphathelene nemithetho yokudoba izinhlanzi olwandle Ukuhweba nokutholakala uphethe izitshalo ezisengozini, ezivikeliwe kakhulu Ukuhweba kanye nokutholaka uphethe okushicilelwe okungavumelekile Ukuhweba nokutholakala ukuphethe, kanye futhi nokuthutha izinyoni Ukuhweba nokutholaka uthutha izinto ezingaqhuma njengamabhomu Ukuhweba nokutholakala uphethe izilwane ezihuquzelayo Amacala asemgwaqeni Ukuthutha nokulahla izinto eziyingozi nezibulalayo Ukungena nokuhlalisana ngokungemthetho endaweni yomunye umuntu Ukusakaza ngokungemthetho Ukubheja Amacala aphathelene nemithetho yokuvimbela ukuthakatha

UKUFA KANYE NEMINGCWABO
Ukufa, imingcwabo nokushiswa kwezidumbu Izidumbu kanye nokuhlolwa komuntu emva kokufa Abangcwabi Ukuzibulala

UKUGQOKA, IZINGUBO KANYE NEZINTO ZABANTU
Izingubo Ukugqoka Ukulahleka nokonakala kwezimpahla zokuqgoka ezithuthwayo Ukubolekwa nokugqokwa kwenyufomu yoPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa ngabantu abangewona amalunga oPhiko lwezemisebenzi yamaPhoyisa Izimpahla zabantu

UKUTHUTHUKISWA NOKUHLELWA KWEZEMVELO
Ukuthuthukiswa nokuhlelwa kwemvelo

IZIQHUMANE, IZINTO EZIKHAFULA UMLILO, ISISI EZIKHALISA UNYEMBEZI KANYE NEZINTO EZIYINGOZI
Izinto eziyingozi, ezamakhemikhali kanye nezinto eziphilayo Iziqhumane Izinto ezikhangisa ngokuqhunyiswa zikhiphe umilo Ukwalusa nokulawula: Abathengi Isisi esikhalisa unyembezi

UKUPHATHWA KWEZIMALI
Imihlomulo Ukuhlela izimali nokulawula ukusetshenziswa kwazo Amacala omphakathi Izitatimende zezindleko Izikweletu zikaHulumeni Ukukhululwa Incwadi yokuchaza ngezimali kanye nemilayezo yomnyango wezimali zezwe Unyaka wezimali: Ukuqondiswa kwezimali Ukusetshenziswa kwemali okungalethi nzuzo Ezezindlu Umshwalense wezindawo zikaHulumeni Izikweletu ezingenakubuyiswa Ukugcinwa kwamaholo Izindleko zomthetho Ukukhokhwa kwezimali kanye nemali edingeka ikhishwe Ukukhokhwa kwemiholo Ukugcinwa ngokuphephile kanye nokuzibophezela ngemali kahulumeni Ukumiswa kwamaholo Ukuthola imali ngaphambi kwesikhathi Ama-akhawunti amisiwe Ukukhishwa kwemali ngokuphindiwe

IZINDABA ZANGAPHANDLE
Ukumeleka nokuqina kochwepheshe abasebenza ukuxhumanisa izizwe Izindawo zamanxusa nezimishini zaseNingizimu Afrika ezisemazweni angaphandle Izindawo zamanxusa angaphandle nezimishini zawo ngaphakathi eNingizimu Afrika Imingcele yezangaphandle- eNingizimu Afrika Izindaba eziphathelene nendlela yokuxhumana Ubudlelwano phakathi kweNingizimu Afrika kanye namanye amazwe

UMLANDO
Amatshe ezikhumbuzo, izithombe ezibaziwe, ukubizwa kwamagama abantu abahlonishwayo kanye nezikhumbuzo UPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa aseNingizimu Afrika

EZOKUPHEPHA ZANGAPHAKATHI KANYE NEZINDABA ZOBUNHLOLI
Ukuvimbela ukusebenza kwezobunhloli Ubunhloli Izindaba zobunhloli Iziteleka kanye nothuthuva lwabasebenzi Izinhlangano ezisolisayo Ubudlova bomphakathi kanye nezenzo zokuketula umbuso Abantu abayizitha zikahulumeni noma abasolekayo Izinto kanye nezenzo ezingavamile nezingajwayelekile

UKUHLOLWA, UKUVAKASHA KANYE NOHAMBO LOMSEBENZI
Ukucwaninga izimali Ukuhlolwa kwezakhiwo kanye nengaphakathi lezindawo Ukuhlolwa kwezinto zokuthutha Ukuhlola, ukuvakasha kanye nohambo lomsebenzi Ukuviva nokuhlola kungabikiwe Ukuphathwa kolwazi olugciniwe nokuphenywa kwezokuphatha Ukuvakashela izikhungo zamaphoyisa ngeminye iminyango, nabasemagunyeni kanye nabantu nje Ukuvakasha kwamalunga oPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa aseNingizimu Afrika kweminye iminyango nabasemagunyeni

IZIKHUNGO KANYE NEZINDAWO ZOKUSEBENZA: EZICISHE ZIBE SEMTHETHWENI
Isikhwama sokusiza Inhlangano yamaSiko amaBhunu ophiko lweSAPS (i-Acpol) Isikhwama sokududuza Isikhwama somfundisi woPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa Isikhwama sokuphana Isikhwama sokuthuthuka Isikhwama sokunakekela abakhubazekile Isikhwama sokunakekela abantu abagugile (abadala) Inhlangano yamaphoyisa omhlaba wonke (IPA) Isikhwama sesikhumbuzo Isikhwama sezemidlalo sikaKhomishana kazwelonke Iqembu elibhekene namaholidi Izikhungo nezindawo zokusebenza zamaphoyisa: imiyalelo ejwayelekile Umshwalensi wamaphoyisa iAssupol Inhlangano yaseNingizimu Afrika yezeSayensi yamaphoyisa (Polsa) Izitolo zamaphoyisa ' Isikhwama sokuphumula nobumnene Inhlangano yomshuwalense woPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa aseNingizimu Afrika Izinhlangano zemidlalo kanye nokuphumula, izindawo namaklabhu (adayisa utshwala) Iqembu lokuthosta loPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa aseNingizimu Afrika Iphephabhuku loPhiko lwezemiSebenzi amaPhoyisa aseNingizimu Afrika Izikhungo zamaholidi amapoyisa nezindawo zokuphumula noma nokuzuthokozisa Isikhwana sabafelokazi kanye nezintandane

UKUKHISHWA, UKUSETSHENZISWA KANYE NOKUPHATHWA KWEZIKHALI
Ukuhlolwa nokugcinwa kwazo Ukukhishwa Ukubekwa kwazo endaweni ephephile Ukuthuthwa kwazo Ukusetshenziswa nokuphathwa kwezikhali

UMTHETHO KANYE NEZINDABA ZOMTHETHO
Imiyalo, imithetho kanye nezimiselo Izindaba zomthetho

UTSHWALA
Ukuphuza ngokweqile kanye nokudakwa Ukusebenza nokuhlinzeka ngotshwala Utshwala Amabhodi akhipha amalayisensi otshwala Amalayisensi otshwala nabanamalayisensi otshwala Izindawo eziphatha utshwala: ukuphathwa nokulawulwa kwazo Imithi kanye nezinye izinto ezinotshwala

AMAGUNYA ASEMAKHAYA
Abasemagunyeni emakhaya

AMALOTHO, UKUGEMBULA, UKUBHEJA KANYE NOHIDE LWEZINCWADI
Uhide lwezincwadi Ukugembula Ilotho Ukubheja

UKUTHOLA UKWELASHWA NOKUNAKEKELWA KWEZEMPILO
Izikhalo kanye nemibuzo: ngezindaba zokwelashwa Izifo Ukuhlolwa ukuze kutholakale ukuthi isimo/izinga lempilo linjani maqondana nemisebenzi ethile Ukunakekelwa kwezempilo Ukulimala Ukugoma Isikhwama sokwelashwa: Kwamalunga oPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa aseNingizimu Afrika Ukwelashwa ngemithi: Kwamalunga oPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa aseNingizimu Afrika Ukwelashwa ngemithi: UmThetho wabaSebenzi bakahulumeni, boPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa aseNingizimu Afrika Ukwelashwa ngemithi: abafundi abasaqeqeshwa Eminye imisebenzi yezokwelapha Abahlinzeka ngemisebenzi

IMIHLANGANO KANYE NEMIBUTHANO YABANTU
Imicimbi Ukuhalaliselana Ukududuza Ukubingelela oKhisimuzi noNcibijane Imihlangano Ukuvivinywa kwamabutho Imisebenzi yezenkolo neyezikhumbuzo
IZIMAYINI NOKUMBA
Amadayimane namatshe angamagugu Izimayini nokumba

EZENHLALAKAHLE ZIKAZWELONKE
Izingane kanye nezingane ezigangile Ukunakekelwa komphakathi Izindaba eziphathelene nesimo somnotho womphakathi Izikhungo zezenhlalakahle

IZINDABA ZASEPHALAMENDE
Izindaba eziphathelene nephalamende

IMISEBENZI YABEFUNDISI, EZENHLALAKAHLE KANYE NEZENGQONDO
Ucingo lokusiza abasezinkingeni ezinkulu (abakhungathekile) Ukunakekelwa ngabefundisi Uphiko lwezemisebenzi yezengqondo Izinhlangano zezenkolo Umsebenzi wezenhlalakahle

IZINDABA EZIPHATHELENE NABASEBENZI
Ukuqashwa Ukuhlaselwa kwamalunga oPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa kanye nempahla yawo Izindaba zokufa nezemingcwabo Ukukhononda kanye nezikhalo zabasebenzi boPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa Izimo zomsebenzi Ukukhishwa nokuthatha impesheni Ukusungulwa kanye nokubeka izindaba zezimo zomsebenzi Izindaba zomndeni Izindlu: zabasebenzi boPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa Ukwaziswa komuntu omusha emsebenzini Ilivu Izifundo zasemsebenzini Amacala kanye nokukhononda ngomuntu Izimpesheni Abasebenzi Ukubheka ukuphepha: amalunga oPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa nempahla yawo Ukuhanjiswa kwabasebenzi ukuthi bayosebenza kwenye indawo Ukuzibulala: kwamalunga oPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa Umshwalensi wokungasebenzi Amavolontiya, imisebenzi nosizo ekhethekile newusizo

UMSEBENZI WAMAPHOYISA, KWABASEMAGUNYENI KANYE NOMPHAKATHI WONKANA
Ama-alamu Izitifiketi kanye nokufakazela imibhalo Izikhalo emaPhoyiseni: ngaphandle kwezobulelesi Ukuthintana namalunga oPhiko lwezemiSebenzi yamaPhoyisa ngamacala aphathelene nenhlala kahle Imisebenzi yasenkantolo: amalunga oPhiko lwezemisebenzi yamaPhoyisa Imibuzo kanye nemibiko yamaphoyisa Imisebenzi yeminyango eyengeziwe Ukuhlola kanye nokuvakashela abakhandi nabadayisi bezibhamu, kanye nabanikazi bezibhamu Ukunika amalayisensi kanye nokuvakasha: abathengisa ngezinto ezindala Abantu abalahlekile: ukuthungathwa kwabo Ukukhokhela imisebenzi yamaphoyisa Imikhangiso yamaphoyisa Ukuvikela nokugcina umthetho nokuthula ngamaphoyisa Izinto zokuthola umlando wento

UKUBHALISWA KOMPHAKATHI, UKUBALWA, UKHETHO, UKUNGENA NOKUPHUMA KWABANTU KANYE NOKULAWULWA KWAMAPHASIPHOTHI
Izindaba eziphathelene nalolu daba ngokujwayelekile Ukhetho kanye nokubhaliswa kwabantu abazovota Ukuhamba kwabantu bezwe, ukungena kwabantu abaphuma kwamanye amazwe, abantu bakwezinye izizwe nokulawulwa kwamaphasiphothi Ukubhaliswa kwabantu kanye nokubalwa kwabo

IZINDABA ZAMAPOSI KANYE NEZINYE IZINDLELA ZOKUXHUMANA
Amakheli, izingcingo, amafeksi, izinombolo zamaselula kanye nemisebenzi yakho Ukuphepha kokuxhumana Ukubhekwa kweposi ngogesi Izindawo zokuposa Izingcingo zomphakathi Ukuxhumana ngomsakazo Ukuxhumana ngamathelevishini Umsebenzi wokubhala oqoshwe ngesandla noma ngomshini
IZIBOSHWA KANYE NEZINDABA ZAMAJELE
Izindaba zeziboshwa

UKUKHUSHULWA KANYE NEZIKHUNDLA ZOKUHLONISHWA
Izikhundla zokuhlonishwa Ukukhushulwa esikhundleni

UKUBUTHANA KOMPHAKATHI, IMIBUKISO KANYE NEMIGUBHO
Imibuthano, imibukiso kanye nemikhosi noma imigubho

EZEMPILO YOMPHAKATHI
Odokotela, abalapha ngamakhambi kanye nabalapha ngesintu Izifo eziqubukile ezibulalayo nezithathelanayo Ukupha ukudla Abagula ngengqondo Imithi kanye noshevu Impilo yomphakathi Ukwelashwa

IMPAHLA
Izilwane Impahla elahlekile yabuye yatholakala Impahla Impahla etholakale ezidunjini Impahla ebanjiwe noma ethulwa njengelahliwe

UKUBONGWA NGOMSEBENZI OWENZIWE
Ukunconywa komsebenzi wamaphoyisa Ukunconywa kwemisebenzi eyenziwe umphakathi Imiklomelo yezilwane zamaphoyisa Imiklomelo yempumelelo enkulu kanye nemisebenzi eyenziwe Imiklomelo yobuphoyisa basemphakathini Umbophi ovelele wenyanga noma wonyaka Umuntu okhubazekile wonyaka Imincintiswano yokuba nemizimba ephilile neqinile Izakhamuzi ezihlonishwayo Izincwadi zokubonga ngesikhathi uthatha umhlala phansi Izindondo, imihlobiso kanye nokunconywa Oyisibonelo sonyaka Imiklomelo kazwelonke neyezifundazwe yezemidlalo Isiteshi samaphoyisa esinobunono kunazo zonke Umsebenzi wonyaka ongaphansi kwesikhundla sobukapteni Umsebenzi wonyaka; abasebenzi bamaphoyisa bengabalwa Iphoyisa lesifazane lonyaka Umdlali (owesilisa noma wesifazane) wonyaka Izinkomishi, izihlangu kanye namamedali okuhlonishwa

UKUQASHWA NOKUSEBENZA
Ukuqashwa Ukuqashwa - kwabantu abangebona abaseNingizimu Afrika Ukuqashwa kabusha Inqubomgomo yokuqasha Imikhankaso nokusakaza ukuqasha

IMIDLALO KANYE NOKUPHUMULA
Umdlalo wekhilikithi (weqakamba) Ukudona Ukunemba ngemicibisholo Izinto eziphathelene nayo yonke imidlalo Ukugijima: kubalwa ukugijima amabanga amade IBadminton Ibasketball IBaseball IBiokinetic Ukwakha izikhwepha zomzimba Amabowl Isibhakela Ichesi ICorfball Ikhilikithi Amabhayisikili AmaDarts Umdlalo we-Equestrian IFencing Igalofu AmaGymnastics Ibhola lesandla Ukukhwela izintaba IHokhi Ukuhamba ku-ayisi ngezicathulo ezinamasondo nasemhlabathini (okhonkiwe) IJudo ne Jo-jitsu IJukskei Ikaladi Isibhakela esifaka nezinyawo Ukuphephisa izimpilo zabantu iModern Pentathlon Ibhola lamantomazane iParachute Jumping iParagliding iPool Table Tennis iPowerlifting iRecreation Gymnastics Ithenisi Imijaho yezimoto Irabhi iScuba diving Ukudubula Umculo ISnooker and billiards ISoftball Ibhola lezinyawo Iqembu lomdanso lamaPhoyisa aseNingizimu Afrika Iqembu lemidlalo yeshashalazi lamaPhoyisa aseNingizimu Afrika Imidlalo kanye nezindawo zokuphumula Imidlalo Imidlalo yasemanzini ISquash Ukubhukuda Ukubhukuda nokudayva/ ukugxumela emanzini Ithenisi ITenpin bowling ITrampoline ITug-of-war IVolleyball Imidlalo yasemanzini Ukuqubula izinsimbi Umdlalo wokudlala nezinja IWrestling Ezezikebhe

UKUPHATHWA KUKAHULUMENI
Ukuphathwa kukahulumeni

IMPAHLA KAHULUMENI: UKUGCINWA KWEZINTO EZINGASHESHI UKUGUGA
Ukuthola nokuphatha amabhuku nemibhalo eshicilelwe Ukuthenga, ukuqasha, ukwaba nokugcina impahla kahulumeni Ukuthenga, ukudayisa, ukwaba, ukulimaza kanye nokulahla izikhali, izinhlamvu neziqhumane Ukuzibophezela empahleni kahulumeni Impahla kahulumeni: ukulawulwa kwayo Ukukhethwa kwamabhodi, nokulahlwa kwempahla kahulumeni engasasebenzi

IMPAHLA KAHULUMENI: NGAPHANDLE KWEZINTO EZINGASHESHI UKUGUGA
Ukulondwa kwezinto ezidliwayoAmakhonteyina nezinto zokupakishaIzindawo zokugcina izinto ezikhishwayoIzindawo zokubeka imithi nezilwane Izinto eziyizithombe Izindawo zokulondoloza: ukuphathwa kwazoIzabelo Ukucela, ukuthengwa nokuhlinzekwa ngezinto zokubhala, ukugaya,izitembu, amarejista kanye namafomu

UKUDLULISWA KANYE NEZIKHALA
Ukudluliswa Izikhala zomsebenzi

UKUQEQESHA NEZEMFUNDO
Ukuvakasha kwabafundisayo ngenhloso yokufundisaImfundo Izifundo nokufundiswa, ngeminye iminyango, abasemagunyeni nomaizinhlangano zamaphoyisa kanye nehlangano i-InterpolIzifundo kanye nokufundisa eminye iminyago, abasemagunyeninezinhlangano zamaphoyisa kanye ne InterpolUkuqeqesha

IZINTO ZOKUTHUTHA
Izingozi, ukulimala nokwebiwa: kwezithuthi zamaphoyisa Ukuphatha nokunakekelwa: kwezithuthi zamaphoyisa Abashayeli bezimoto, bamabhanoyi nabemikhumbi: izithuthi zamaphoyisa Izithuthi eziqashiwe Izithuthi zemishini Uhlelo lokuxhasa ngemali izimoto zabasebenzi abasemazingeni aphezuluIzithuthi zomsebenzi Ukupaka nokubhekela ukuphepha: kwezithuthi zamaphoyisaIzithuthi okungezona ezamaphoyisa: ukusetshenziswa kwazo ukwenzaumsebenzi Izithuthi zomphakathi: ukusetshenziswa kwazo amalunga oPhikolwezemiSebenzi yamaPhoyisa Izithuthi ezixhasiwe Izithuthi: ukuphathwa kwazo Izimoto ezibolekiwe

IZITHUTHI KANYE NOKUSEBENZA KOMGWAQO
Izincwadi nalabo abanezimvume Ukuhamba olwandle Ukuhamba ngesitimela Imigwaqo, izibuko, amabhiliji kanye nezindawo zokuphumula Izimoto emgwaqeni Ukulawulwa kwezimoto


<fn>GOV-ZA.LabelZ.2010-03-25.zu.txt</fn>
Ukubhalwa kwemikhiqizo yokudla
Ukudla okudayiswa emishinini ebekwa esigangeni kufanele kube nesaziso ngaphambili emshinini esikhombisa amagama okudla ngaphandle kwezimo lapho ilebula (igama lokudla) ivela emkhiqizweni wokudla uqobo lwawo.

Imikhiqizo yokudla eyizixhanti (ebhangqene)
Uma umkhiqizo wokudla udayiswa ngezixhanti (ubhangqene), isitsha kufanele sibhalwe (igama lokudla) ngokuhambisana nomkhiqizo wokudla odayiswa uhamba wodwa kanti futhi izinhlamvu zamagama kufanele zibe nesilinganiso (usayizi) esifundekayo kuMthengi.


Ukukhululwa ngokuphelele ekubhalweni
Ukudla okuthize kuyakhululwa ngokuphelele ekutheni kubhalwe (igama lakho). Lokhu kubandakanya -
Ã¢â‚¬Â¢
amaqanda ezikhukhukazi kanye namaqanda entshe;

Ã¢â‚¬Â¢
ukudla kwamakhekhe kafulawa okufika sekupakishiwe emaphaketheni akhanyayo;

Ã¢â‚¬Â¢
izithelo kanye nezitshalo ezingakalungiswa ezintsha kubandakanya ezingakahlanganiswa;

Ã¢â‚¬Â¢
ukudla okuvela esiKhungweni sokuPhakela okudayiselwa ukuba kudliwe ngaleso sikhathi;

Ã¢â‚¬Â¢
izingxenye ezingapakishiwe noma ezifakwe emaphaketheni akhanyayo zokudla okuthambile okudayiswa esakhiweni sokulungiselela kubandakanya oswidi abalunywa kanye;

Ã¢â‚¬Â¢
nanoma yikuphi ukudla okudayiswa kubhangqiwe ngaphandle kokudla okudayisa ngakunye noma okuphelekezelwa imibhalo yoHwebo efanele;

Ã¢â‚¬Â¢
nanoma yisiphi isiphuzo okukhulunywe ngaso eMthethweni weMikhiqizo yoPhuzo oluDakayo, 1989 (uMthetho No. 60 ka 1989).



uMnyango wezeMpilo
Private Bag X9051
Pietermaritzburg; 3200

Inombolo yocingo: 033 - 3952772
Inombolo yefeksi: 033 - 3421405
E-mail: maniramj@dohho. kzntl.gov.za




Ukubhalwa
Kokudla


esitsheni esinamandla omfutho "isitsha sinamandla
Ipheshana legama lomkhiqizo kufanele
libhalwe omfutho" futhi "sigcine ngaphansi kwamazinga
=rÃƒÂ¢ÃƒÂ¬Ãƒâ€žÃƒÅ“~ÃƒÂ¤ÃƒÂ¯ ~==hÃƒÂ§ÃƒÂ¢ÃƒÂ¬Ãƒâ€¡ÃƒÂ¤~= ngolulodwa lwezilimi eziyishumi nanye ezisemthethweni. Kufanele lifundeke futhi libonakale futhi akufanele okushisa angama 500 C noma "Ungasephuli noma lisithwe yinanoma yini esasithombe. ungasishisi emva kokusisebenzisa".
Umbhalo (ilebula) kunanoma yimuphi umkhiqizo uhlinzeka ngolwazi olubaluleke kakhulu mayelana nalowo mkhiqizo uqobo. Ngakho-ke ukuqiniseka ukuthi izinqubo ezilungile ziyalandelwa, kunezimfuneko ezahlukene zomthetho ezengamele ukuBhalwa koKudla njenga lena:

.
uMthetho wokuHlanzeka kwamaDele, 1992 (uMthetho No. 121 ka 1992);

.
uMthetho wamaZinga eMikhiqizo yezoLimo, 1990 (uMthetho No. 119 ka 1990);

.
uMthetho wezoKudla, iziGcobiso kanye neziBulala-magciwane, 1972 (uMthetho No. 54 ka 1972);

.
uMthetho wamaZinga, 1993 (uMthetho No. 29 ka 1993);

.
uMthetho weziMpawu zoHwebo, 1963 (uMthetho No. 62 ka 1963);

.
uMthetho woHlelo lweZilinganiso zoHwebo,

1973 (uMthetho No. 77 ka 1973). Uma ubukabuka ipheshana legama lempahla, lelo pheshana kufanele lihlinzeke ngemininingwane eyisisekelo, njengalena:

Ã¢â‚¬Â¢
Igama kanye/noma nencazelo yomkhiqizo;

Ã‚Â¾
Igama ikheli lalapho kwakhele khona uMkhiqizi/ uMdayisi/uMsabalalisi;

Ã‚Â¾
Uhlu lwezithako ngokwehla kwazo ngokwezinga lokusetshenziswa, okungukuthi kusukela ezitha kweni ezisetshenziswe kakhulu kuya ezithakweni ezingasetshenziswanga kakhulu ekuthakweni kokunonophalisa kwalowo mkhiqizo;

Ã¢â‚¬Â¢
Isisindo noma umthamo;


Ã‚Â¾
Ulwazi lokunonophalisa luphoqeleke kuphela ezimweni lapho izinhlamvu zombhalo zenziwe khona kanye nokwenzela ukuba lolo hlamvu lombhalo lwesekelwe.


Izithako zokwengeza kanye nezithako
Ezinikeza umbala ekudleni


Ukudla okuqukethe izithako zokwengeza, imithi yokuvimbela ukubola kanye nezithako ezinikeza umbala kufanele kusho igama lesithako sokwengeza, lemithi yokuvimbela ukubola kanye negama lezithako ezinikeza umbala okusetshenzisiwe. Uhlobo lwe-Monosodium Glutamate (okuwuhlobo lwesithako olunikeza ukudla ukunambitheka okwengeziwe) kufanele nayo ibekwe ohlwini njengesithako uma iqukethwe kunanoma yimuphi umkhiqizo wokudla. Imikhiqizo yokudla equkethe imithi yokuvimbela ukubola kanye nesithako esinikeza umbala sohlobo lwe-Tartrazine kufanele isho igama lomuthi wokuvimbela ukubola noma isithako esinikeza umbala futhi esimweni semithi evimbela ukubola igama eliseben-zayo "umuthi ovimbela ukubola" kufanele livele kanye nezinye izithako zokwengeza zokudla kufanele zibekwe ohlwini lezithako ngegama lohlobo lwesithako.
Isitatimende sokwexwayisa Uma umkhiqizo, nakuba kuhloswe ngawo ukuba use tshenziswe, ungaba ngandlela thize nobungozi ekuphepheni komuntu, ngakho-ke izimpawu ezifanele zokwexwayisa kufanele zivele emkhiqizweni, isibonelo, Izitatimende ezingavumelekile Akukho kuqhakambisa impilo okungenziwa. Amagama "impilo" kanye "kunempilo" akufanele abandakanywe emalebuleni (emibhalweni yemikhiqizo) njengoba lokhu kuchaza ukuthi lowo mkhiqizo unezithako ezinikeza impilo. Esimweni sokupheka okujwayelekile okuqhamuka ezitshalweni amagama "akusidali isifo senhliziyo" kuyothatha lokho kuqhakambisa njengokuqhakambisa okungalungile. Isitatimende esifana nesithi "inconywa ngodokotela" akufanele sisetshenziswe njengoba sichaza ukuthi lowo mkhiqizo wanconywa ngungoti wezempilo (ngudokotela).
Imikhiqizo eqandisiwe Imikhiqizo elawulwa ngamazinga okushisa nokubanda kufanele ichaze izimo zokugcina. Kufanele isho izindlela zokusebenzisa, njengokuncibilikisa, ukushisisa, ukupheka ukuze lokho kudla kusebenziseke futhi nezinga elifanele ligcineke.
Ukuveza emisebeni ukuze kufe amagciwane
Ukudla okunokubola kakhulu kuvezwa emisebeni yelanga enesilinganiso esiphansi sokukhipha izinga lokushisa ukuqhubezela impilo yakho yokuvikeleka ngokubulala nanoma yiziphi izilwanyana ezingaphila ezikhona. Kuyilungelo lomthengi womkhiqizo ukwazi ukuthi yimiphi imikhiqizo evezwe emisebeni yelanga, ngakho-ke igama "kugeqiwe" noma "kuveziwe emisebeni ukubulala amagciwane" kufanele livele kwilebula kodwa uma ingxenye engaphansi kwamaphesenti ayi -10 eveziwe emisebeni yelanga ngakho-ke akunasidingo sokusho ukuthi lowo mkhiqizo uveziwe emsebeni welanga.



<fn>GOV-ZA.Membership.2010-03-25.zu.txt</fn>
Re-reg
New
A P V J JA


Inombolo Yobulunga :________________
UMTAPO WOLWAZI KAMASIPALA WASETHEKWINI
ISICELO SOBULUNGA SABANTU ABADALA (IMINYAKA EWU 18 NOMA NGAPHEZULU)
kanye nemininingwane yombheki/yomzali
WOMNTWANA OFAKA ISICELO

Sicela usinike 1) Umazisi wakho/iphasipoti kanye nekhophi yamarekhodi ethu 2) Ubufakazi bekheli lakho olisebenzisayo njengamanje



ULWAZI OLUMAYELANA NOFAKA ISICELO
Isibongo : Nkk/Nkk/Nksz (Bhala ngokwehlukanisa) Amagama: (Aphelele) Ikheli lokuposa: Identity Number :

IMINININGWANE YALAPHO USEBENZA KHONA
Igama lebhizinisi/lenkampani:
Ikhodi:
Ikheli lasekhaya: Igama lebhizinisi:
Ikhodi: Ikheli lebhizinisi:

Ucingo lwasekhaya: Ikhodi:
Iselula: Ucingo lwasemsebenzini:
Ikheli le-e-mail: Ikheli le-e-mail:

ELINYE IKHELI ELINGASETSHENZISWA IKHELI LALAPHO KUNGATHUNYELWA KHONA Igama lelunga lomndeni, umngani noma umakhelwane ISAZISO UMA KUTHATHWA IZINYATHELO ongekho ekhelini lakho:ZOMTHETHO:
Igama:
(Sicela ufake umaka ebhokisini olikhethayo)Ikheli :
:

Ekhaya Ebhizinisini Eposini
Ikhodi: Ucingo: :
Inamba kamazisi:
Njengo mkhokhi wama-rates/isakhamuzi/umsebenzi/umfundi endaweni engaphansi kukaMasipala wase Thekwini, ngifaka isicelo sobulunga bomtapo wolwazi. Ngiyavuma ukuthobela imithetho yedolobha, imithetho kanye nezimiso zemitapo yolwazi yesifundazwe saKwaZulu-Natali. Ngiyazibophezela ukubhekana nanoma iyiphi impahla ebolekwe ekhadini lami lobulunga kanye nasekhadini lobulunga lengane yami, ibolekwa yimi noma omunye umuntu, kanye nokukhokha izinhlawulo ezifanele, izindleko zokuthenga lokho okulahlekile kanye nezindleko umtapo wolwazi ongene kuzo ngesikhathi uthenga lezo zimpahla noma ukhokha. Ngiyavuma ukuthobela zonke izidingo zomthetho njengokuba zibekwe kwi-Copyright Act, 1978 (Umthetho No. 98 ka 1978) nezichibiyelo zawo. Ngiyavuma futhi ukuninika isaziso ngokushesha nganoma yiluphi ushintsho lwekheli, ucingo nanoma yimiphi eminye imininingwane engenhla.

Isiginesha yofaka isicelo: ______________________ Usuku: ______________
July 2008

ISICELO SOBULUNGA SEZINGANE (0-17 IMINYAKA)

Sicela usinike umazisi wengane ngayinye noma isitifiketi sokuzalwa kanyenamakhophi esizowagcina kumarekhodi ethu.


Inombolo yobulunga:
Isibongo : (Bhala ngokwehlukanisa)
Inombolo kamazisi :
Igama lesikole :
Le ngane njengoba ineminyaka eyi-12 noma ngaphezulu, ivumelekile ukuboleka noma yiziphi izincwadi zabadala :
Yebo Usuku :
Uhlobo lobulunga : Amagama :

(Aphelele) Usuku lokuzalwa : Ucingo lwasesikoleni: Isiginesha yomzali/yombheki wengane:
Cha

Inombolo yobulunga:
Isibongo : (Bhala ngokwehlukanisa)
Inombolo kamazisi :
Igama lesikole :
Le ngane njengoba ineminyaka eyi-12 noma ngaphezulu, ivumelekile ukuboleka noma yiziphi izincwadi zabadala :
Yebo Usuku :
Uhlobo lobulunga : Amagama :

(Aphelele) Usuku lokuzalwa : Ucingo lwasesikoleni: Isiginesha yomzali/yombheki wengane:
Cha

Inombolo yobulunga: Isibongo :
(Bhala ngokwehlukanisa) Inombolo kamazisi :
Igama lesikole : Uhlobo lobulunga : Amagama :

(Aphelele) Usuku lokuzalwa : Ucingo lwasesikoleni: Isiginesha yomzali/yombheki wengane:
Le ngane njengoba ineminyaka eyi-12 noma ngaphezulu, ivumelekile ukuboleka noma yiziphi izincwadi zabadala :
Yebo Usuku :

Cha
LO KHU KUGCWALISWA YIHHOVISI KUPHELA
Igatsha/idepho :
Usuku lokubhalisa :
Uhlobo lobulunga :
Usuku lokuphela kobulunga :
bhekwe ngu :

Isiginesha

ye-librarian : Inkomba iqinisekisiwe:
Yebo Cha

Inombolo yomsebenzi : Inombolo yomsebenzi : Imininingwane ifakwe ngu :

Ref. No-310501:GB July 2008



<fn>GOV-ZA.MthonjaneniCMGTBylaws.2010-03-25.zu.txt</fn>
UMkhandlu kaMasipala waseMthonjaneni, ngokulandela isigaba 156 soMthethosisekelo, 1996 (uMthetho 108 ka 1996, ufundwa nesigaba 11 kanye nesgaba 98 zoMthetho weziNhlelo zoMasipala, 2000 (uMthetho No. 32 ka 2000), ufundwa kanye nesigaba 6A(1) soMthetho wamaBhizinisi, 1991 (uMthetho No. 71 ka 1991) sewenze lemithethodolobha elandelayo.
UMASIPALA WASEMTHONJANENI
IMITHETHODOLOBHA YOKUPHATHWA KWEZIKWELETU
1. Izincazelo
(1) Ngaphandle uma ingqikithi isho okwehlukile -
"isiqinisekiso sebhange" kusho isiqinisekiso esingenambandela esenziwe yisikhungo sezimali lapho siqinisekisa ukuthi isamba esithile siyosikhokha uma ikhasimende lehluleka ukukhokha;
"izamba ezibaliwe" kusho izamba ezibalwe yisiKhulu esiPhethe seziMali okumele zikhokhelwe uMkhandlu maqondana nokuphakwa kwemisebenzi ethile kamasipala nanganoma yisiphi isikhathi lapho inani elifanele lingeke lanqunywa ngokucacile nanganoma yisiphi isikhathi, futhi ziyobalwa ngokokusetshenzisiwe, uma kukhona, imisebenzi ehlinzekwe ikhasimende ezinyangeni ezintathu ngaphambi kwanoma yisiphi isikhathi sokukhokha, noma uma lolo lwazi lungatholakali, ukusetshenziswa okwejwayelekile kwemisebenzi kamasipala endaweni eyodwa noma ngaphezulu enobukhulu newuhlobo olulinganayo nalapho ikhasimende lihlala khona;
"isiKhulu esiPhethe ezeziMali" kusho iNhloko yoMnyango ebhekele izimali zoMkhandlu, kanye nanoma yimuphi umuntu ogunyazwe yiyo ukuba asebenze kuleso sikhundla;
"i-akhawunti ehlanganisiwe" kusho i-akhawunti eyodwa ehlanganisiwe yayo yonke imisebenzi kamasipala, yezintela, yentela yendawo kanye nezimali ezijwayelekile ezikhokhwayo;
"umthengi" kusho ikhasimende;
"amamitha agesi nawamanzi" kusho amamitha agesi nawamanzi, njengoba kungaba njalo, asetshenziselwa ukukala ugesi noma amanzi asetshenzisiwe futhi afundwa njalo ngenyanga nanganoma yisiphi isikhathi esinqunyiwe;
"uMkandlu" kusho umkhandlu kamasipala okukhulunywe ngawo esigabeni 157(1) soMthethosisekelo; "ikhasimende" kusho noma yimuphi umuntu ohlinzekwa noma ohlinzekwe nguMkhandlu ngomsebenzi kanti "ukuhlinzekwa ngemisebenzi kwamakhasimende" kunencazelo efanayo;
"usuku lokugcina" kusho, lapho kungekho sivumelwano maqondana nalokho phakathi koMkhandlu nekhasimende, usuku olobalulwe kwi-akhawunti nenqunywe nguMkhandlu njalo emva kwesikhathi kusukela ngosuku lokugcina i-akhawunti engakhokhwa ngalo;
"amakhasimende akhona" kusho amakhasimende asengene esivumelwaneni sokuhlinzekwa ngemisebenzi akmasipala;
"unyaka wezimali" kusho umhlaka 1 kuNtulikazi kuya kumhlaka 30 kuNhlangulana wonyaka olandelayo;
"ucwaningo lwamamitha" kusho uphenyo lokuqinisekisa ubuqiniso bokusetshenziswa nokuhlinzekwa kwagesi namanzi;
"umphathi kamasipala" kusho umuntu oqokwe njengoMphathi kaMasipala ngokoMthetho weziNhlaka zoMasipala woHulumeni baseKhaya, 2000, nanoma yimuphi umuntu osebenza kuleso sikhundla;
"amahora okusebenza" kusho amahora amahhovisi esiKhulu esiPhethe ezeziMali avulelwe ngaso umphakathi kusukela ngoMsombuluko kuya kuLwesihlanu, ngaphandle kwamaholide omphakathi;
"intela yendawo" kusho izintela ezikhokhwa ngenani lendawo elingancika enanini lomhlaba noma lokuhlungiswa noma kokubili, futhi kunenczelo efanayo neyemali yokuthela;
"okuhlehlulwe emalini" kusho isaphulelo kunoma iyiphi intela yendawo noma imali yokukhokhela umsebenzi enqunywe nguMkhandlu njalo emva kwesikhathi;
"imali yokuxhuma kabusha" kusho imali ekhokhelwa ukuxhuma kabusha kkwagesi noma kwamanzi lapho kade kunqanyuliwe ngenxa yokungakhokhi, leyo mali iyonqunywa njalo emva kwesikhathi nguMkhandlu futhi iyoba yinxenye yezintela zikamasipala;
"inani elidingekayo" kusho isamba senani elibaliwe lamanzi nogesi osetshenzisiwe nganoma yisiphi isikhathi sokuthikameza, kanye nemali ekhokhelwa lokho kuthikameza;
"ama-akhawunti emisebenzi" kusho ama-akhawunti maqondana nokusetshenziswa nogesi namanzi;
"isivumelwano sokuhlinzekwa kwemisebenzi" kusho isivumelwano sokusetshenziswa kwagesi namanzi; "imali yokuthikameza" kusho imali ekhokhelwa ukuxhuma okungekho semthethweni, ukulungisa noma ukuphutha kwemitha lokusetshenziswa kwamanzi nogesi kuphakelwa lapho kungenamitha khona, leyo mali iyonqunywa njalo ngonyaka ngesikhathi kwabiwa imali futhi iyoba yinxenye yezintela zikamasipala;
"i-akhawinti evaliwe" kusho i-akhawunti yokugcina yemisebenzi emva kokuthi ikhasimende selihambile kulezo zakhiwo, noma ngabe ikhasimende linikeze isaziso sokuvala ukuphakwa kwemisebenzi noma cha;
"ithuluzi elilawula ukuphakwa kwemisebenzi" kusho ithuluzi elifawe emapayipini amanzi elivumela ukuphakwa kwamanzi noma ukuvalwa kwawo;
"isimiselo senkokhelo" kusho umyalelo wenkantolo wokuthatha isamba semali emholweni wekhasimende.
(2) Amagama abhekiwe kunoma yimuphi umuntu ayobandakanya abantu, izinkampani kanye nezinhlangano, kanti ubulili buyobandakanya abasifazane kanjalo nabesilisa, kuthi ubunye bubankanye nobuningi.
2. Isivumelwano semisebenzi
(1)
Ngaphambi kokuhlinzekwa ngogesi, amanzi kanye neminye imisebenzi ehlinzekwa amakhasimende, wonke amakhasimende kumele angene esivumelwaneni noMkhandlu lapho, phakathi kokunye, ikhasimende livuma ukuthi uhlelo lokuhkokhela ugesi namanzi lungasetshenziswa ukuqoqa izimali ezisilele maqondana nezintela zemisebenzi.

(2)
Uma ikhasimende lihlulekile ukungena esivumelwaneni semibenzi noMkhandlu, amanzi nogesi kuyovalwa noma kukhishwe ngemibandela ethile, njengoba kungadingeka, kuze kube kungenwa esivumelwaneni sokuphakwa kwemisebenzi futhi nemali afanele iyakhokhwa. Lelo khasimende kuyomele likhokhe imali enqunyiwe.


3. Ama-akhawunti
(1)
UMkhandlu uyokhokhisa abahlali, kanye nabanikazi bezindawo kanye nabahlala kulezo ndawo intela kanye nemisebenzi kamasipala ehlinzekwa nguMkhandlu ngezikhathi ezithile noma njengoba kunqunywe emthethweni.

(2)
Umnikazi wendawo kumele akhokhele imisebenzi yokuthuthwa kadoti nokuchithwa kwamanzi angcolile.

(3)
UMkhandlu uyoposa noma ulethe ngesandla i-akhawunti ehlanganisiwe kumakhasimende ahlukene ekhelini elinikezwe

yikhasimende ngalinye, ukufinyelela kumakhasimende ngaphambi kosuku lokugcina olubhalwe kwi-akhawunti. Noma yikuphi ukushintshwa kwekheli kuqala ukusebenza kuphela emva kokutholakala kwesaziso sokushintsha samukelwe nguMkhandlu.

(4)
Amakhasimende kumele akhokhe, ngokugcwele, isamba esikhishwe ngaphambi kosuku lokugcina. Ukwehluleka ukuhambisana nalesi sigaba kuyodala ukuthi kuqoqwe isikweletu kwikhasimende, futhi inzuzo ngendlela eyonqunywa nguMkhandlu njalo emva kwesikhathi noma lapho kungekho mali enqunyiwe, njengoba kunqunywe ngumthetho, iyokhokhiswa kusukela ngosuku okwakumele ikhokhwe ngalo.


4. Amadiphozi
(1)
Amadiphozi ayonqunywa yisiKhulu esiPhethe ezeziMali, lokho kunqunywa okuyoba ngokubili nenxenye kwi-akhawunti yenyanga yemisebenzi ehlinzekwe endaweni, noma ngabe yingendlela enqunyiwe noma yingesamba esibaliwe.

(2)
Ekunqumeni idiphozi echazwe esigabeni 4(1), isiKhulu esiPhethe ezeziMali siyohlukanisa phakathi kwezindawo ezizobhekelwa ngamazinga emisebenzi nawokusetshenziswa ehlukile.

(3)
IsiKhulu esiPhethe ezeziMali singabuye sihlole amadiphozi amakhasimende ahwebayo nayizimboni ezinyangeni ezintathu emva kosuku lokuqala lokufaka idiphozi, futhi, angadinga ngenxa yokuhlolisisa kwengezwe enye imali ngaphezu kwediphozi kunoma yiliphi ikhasimende.

(4)
IsiKhulu esiPhethe ezeziMali kumele sibuyekeze wonke amadiphozi kanye eminyakeni emibili noma uma imisebenzi ehklinzekwa ikhasimende inqanyuliwe noma imisiwe ngenxa yokungakhokhi. Umphumela walokhu kubuyekezwa uyokwaziswa ikhasimende lapho kukhona ushintsho kwidiphozi futhi kwenziwe amanye isivumelwano adingekayo. Uma idiphozi okukhulunywe ngayo esigabeni 4(2) noma 4(3) kutholakala ukuthi ayenele, ikhasimende livumelekile ukwenza isivumelwano okukhokha leso samba esingaphezulu nesiKhulu esiPhethe ezeziMali.

(5)
Amadiphozi amakhasimende ayo yonke imisebenzi ekalwayo kumele akhokhwe.

(6)
Amadiphozi amakhasimende kumele akhokhwe maqondana nemisebenzi yokuphakwa kwagesi namanzi kuphela.

(7)
Amadiphozi kumele akhokhwe ngokheshi noma ngesheke. Umkhandlu uyokwamukela iziqinisekiso zamabhange lapho idiphozi ingaphezu kwamarandi ayizinkulungwane ezimbili (R2000,00). Lezo ziqinisekiso

zamabhange kumele zithunyelwe ngesandla ngamahora okusebenza emahhovisi esiKhulu esiPhethe ezeziMali e-Civic Centre.

(8)
Wonke amadiphozi kumele akhokhwe okungenani ezinsukwni ezimbili ngaphambi kokuhlala endaweni noma ngosuku imisebenzi edingeka ngalo, uma ingadingeki ngosuku lokuqala ukuhlala. Ukwehluleka ukuhambisana nalo Mthethodolobha kungabambezela ukuxhunywa kwemisebenzi, futhi uMkhandlu angeke ukhokhele noma yikuphi ukulahleka okungaba khona.

(9)
Akukho diphozi edingekayo uma kufawe imitha ekhokhelwa ngaphambi kokuhlinzekwa komsebenzi othile.

(10)
Lapho kufakelwa amakhasimende amadala uhlobo olusha lwamamitha kagesi nawamanzi, alawo makhasimende kumele angene esivumelwaneni esibhaliwe noMkhandlu sokukhokha amadiphozi, esikhathini esiyizinyanga eziyisithupha.


5. Ukunqanyulwa ngenxa yokungakhokhi
(1)
Okwejwayelekile

Imali yokuxhuma kabusha iyohlawuliswa lapho amakhasimende ahlinzekwa ngeminye imisebenzi kamasipala yanoma yiluphi uhlobo nalawo angena ohlwini lwabakweletayo maqondana naleyo misebenzi nasenqanyuliwe noma asebethitshelwe ugesi namanzi.

(2)
Izaziso ezithunyelwa amakhasimende

(a)
UMkhandlu, ngokubona kwawo, uyothumela izaziso nezinye izikhumbuzo kumakhasimende asakweleta, ngaphambi kokunqamula imisebenzi.

(b)
UMkhandlu uyokhipha isamanisi lokukhokha izimali ezisilele maqondana nawo wonke ama-akhawunti akweletwayo akhombisa imali esisilele izinsuku ezingaphezu kwamashumi amathathu (30), emva kwalokho i-akhawunti iyodluliselwa kuba qoqi bezikweletu, ngokwesigaba 10, ngaphezu kokunqanyulelwa ukuphakwa kwemisebenzi.



(3)
Ugesi

(a)
UMkhandlu uyonqamula imisebenzi kumakhasimende amamitha amasha kagesi maqondana nama-akhawunti asilele emva kosuku lokugcina lokukhokha. Uma lawo makhasimende efisa ukuxhunyelwa kabusha ugesi, bayokhokhiswa imali yokuxhuma kabusha efanele kanti umsebenzi angeke uvuselelwe ngaphambi kokuthi i-akhawunti ikhokhwe ngokugcwele noma sekwenziwe isivumelwano agculisayo nesiKhulu esiPhethe ezeziMali ngokwesigaba 7.

(b)
UMkhandlu kumele unqamule ukuphakwa kwagesi ngaphambi kwehora lokuqala (13:00) ngosuku lokuwunqamula. Ukuxhuma kabusha kuyoqala ngokushesha, kodwa kuyokwenziwa kuphela ngamahora ajwayelekile okusebenza.

(c)
Lapho kunqanyulwe imisebenzi ezindaweni eziningi, uMkhandulu awuphoqelekile ukuqalisa ukuxhuma kabusha ngesikhathi esisodwa.

(d)
UMkhandlu angeke uphoqeleke kuudayisa ugesi kumakhasimende anamamitha akhokhelwa ngaphambi kokuthi awusebenzise ngaphandle uma i-akhawunti yekhasimende yakwamasipala yeminye imisebenzi kanye nentela yendawo, uma ikhona, isikhokhwe ngokugcwele noma sekwenziwe isivumelwano nesiKhulu esiPhethe ezeziMali agculisayo ngokwesigaba 7 sale Mithethodolobha, futhi sagcinwa.

(e)
Wonke amamitha kagesi amisiwe kumele amakwe ngokugqamile uma ukuphakwa kunqanyulelwe ukungakhokhi, ukuze kugwemeke ukuthi amamitha anqanyuliwe abikwe njengaphukile.

(f)
UMkhandlu uyonciphisa ukuphuma kwamanzi amakhasimende avalelwe ugesi isikhathi esiyizinyanga ezimbili ezilandelanayo futhi angakhokhile noma angenze malungiselelo okukhokha imali esilele.

(g)
UMkhandlu uyoba nelungelo lokunqamula, lokuvala noma lokuthibela ukuphakwa kwagesi namanzi, njengoba kungaba njalo, ngokushesha, amakhasimende azokhokhela imisebenzi ehlinzekwa ngumasipala ngesheke uma lelo sheke libuyiswe yisiKhungo sezeziMali ebelishintshwa kuso nanganoma yisiphi isizathu. I-akhawunti yekhasimende iyomakwa ngendlela futhi akukho sheke eliyophinde lamukelwe.

(h)
Abakhandi bagesi abacuphile, abafunda amamitha kanye nosonkontileka bavumelekile ukubuyisela noma yimuphi umsebenzi kumakhasimende ngaphandle kwegunya loPhiko loMkhandlu oluLawula iziKweletu.

(i)
Amakhasimende amisebenzi yawo ixhunywe ngokungekho semthethweni kuyothathwa ngokuthi athikameze imitha noma ukuphakwa kwemisebenzi, futhi izihlinzeko zesigaba 6 ziyosebenza.



(4)
Amanzi

(a)
UMkhandlu uyonikeza amakhasimende anamaitha okukala amanzi isaziso esibhaliwe maqondana nama-akhawunti emisebenzi kamasipala asilele, ubeke inhloso yawo yokuvulela amanzi kancane ezinsukwini ezibekiwe njengoba kuhlongoziwe esigabeni 4 soMthetho weMisebenzi yaManzi, 1997 (uMthetho No. 108 ka 1997) kanye/noma neMithethodolobha yaManzi.

(b)
Ukuphakwa kwamanzi kumakhasimende anamamitha okukala amanzi okukhulu ngakho esigabeni 5(4), kuyothitshelwa emva kokuphela kwesikhathi esibhalwe esazisweni esikhishwe ngokwesigaba 5. Lawo makhasimende ayokhokhiswa imali yokuxhuma kabusha efanele.

(c)
Lapho ukuphakwa kwamanzi kuthitshelwe, uMkhandlu ungafaka okukhipha amanzi kancane ukuze ukwazi ukuphinde exhume kabusha. Umsebenzi ogcwele angeke wafakwa ngaphambi kokukhokhela umasipala ngokugcwele noma kwenziwe isivumelwano esifanele nesiKhulu esiPhethe ezeziMali ngokweNqubomgomo yokuPhathwa kweziKweletu, kuphela uma leso sivumelwano sigciniwe.

(d)
UMkhandlu angeke uphoqeleke ukudayisela amakhasimende anamamitha akhokhelwa ungakawasebenzisi amanzi uma ama-akhawunti emisebenzi kamasipala engakhokhiwe ngokugcwele noma ngaphandle uma kwenziwe isivmelwano esigculisayo nesiKhulu esiPhethe ezeziMali ngokwesigaba 7, futhi kuphela uma leso sivumelwano siyogcinwa.

(e)
Uma kwenzeka, wonke amamitha amanzi avaliwe noma athitshelwe ayomakwa ngokugqamile ukuze kuvinjelwe ukuthi aphanjaniswe nalawo aphukile.

(j)
Abakhandi bamapayipi abacuphile, abafunda amamitha nosonkontileka bavumelekile ukubuyisela noma yimuphi umsebenzi kumakhasimende ngaphandle kwegunya loPhiko loMkhandlu oluLawula iziKweletu.

(f)
Lapho amanzi kutholakala izimbobo ecaleni lemitha lekhasimende futhi lingasheshi ukukulungisa lokho, okukunciphisa ukuphuma kwamanzi kuyofakwa ukuvimbela ukuchitheka kwamanzi nokunciphisa isamba esizokhokhiswa ikhasimende ngamanzi.


6. Ukuthikameza

(1)
Lapho ukuphakwa kwamanzi nogesi kutholakala ukuthi kuthikanyeziwe noma imitha leqiwe, kweyame kule Mithethodolobha kanye neminye imithetho ehambisana nayo, uMkhandlu uyobeka eceleni noma unqamule ukuphakwa kwemisebenzi, futhi uhlawulise ikhasimende elithintekayo imali, amanani abaliwe okumele akhokhwe kanye nemali yokuxhuma kabusha lapho ukuphakwa kwemisebenzi kumisiwe kanye nemali yokuxhuma kabusha lapho imisebenzi ikhishiwe.

(2)
Lapho kunobufakazi bephutha phakathi kokusetshenziswa kwagesi kanye nolando wokuthengwa kwendawo ethile, abephula umthetho bayojeziswa ngnendlela elandelayo:

(a)
Kweyame kwindima (b), ukuphakwa kwemisebenzi kuyomiswa uma kwephulwe umthetho okokuqala bese ikhishwa uma sekuyinjwayelo.

(b)
Isaziso esibhaliwe siyonikezwa ikhasimende, silazisa ngokumiswa noma ngokukhishwa kwemisebenzi, kanjalo nangezimali okumele zikhokhwe mayelana nokuthikameza imisebenzi, ukuxhuma kabusha/ukuxhuma kanye nezimali ezingakhokhiwe.

(c)
UMkhandlu uyobuyisela kuphela imisebenzi emva kokuthi izimali okukhulunywe ngazo endimeni (b) sezikhokhiwe.



(3)
Lapho kutholakala ukuthi ngumuntu odale ukuthikamezeka kokuphakwa kwagesi, izaphula-mthetho ziyojeziswa ngale ndlela elandelayo:

(a)
Ukuphakwa kwagesi kuyomiswa ngokushesha lapho kwephulwe umthetho okokuqala bese ikhishwa uma sekuyinjwayelo.

(b)
Isaziso esibhaliwe siyonikezwa ikhasimende, silazisa ngokumiswa noma ngokukhishwa kwemisebenzi, kanjalo nangezimali okumele zikhokhwe mayelana nokuthikameza imisebenzi, ukuxhuma kabusha/ukuxhuma kanye nezimali ezingakhokhiwe.




(c UMkhandlu uyobuyisela kuphela imisebenzi emva kokuthi izimali okukhulunywe ngazo endimeni (b) sezikhokhiwe.
(4) Ngaphezu kwezihlinzeko zalo Mthethodolobha, uMkhandlu ungaqinisekisa ukuthi amanye amalungelo noma ungasebenzisa noma yimaphi amandla owanikwe uMthetho wezeMpilo nokuPhepha eMsebenzini, 1993 (uMthetho No. 108 ka 1997), iMithethodolobha yaManzi yoMkhandlu, uMthetho kaGesi, 1987 (uMthetho No. 41 ka 1987), iMithethodolobha kaGesi yoMkhandlu kanye nanoma yimuphi omunye umthetho.
7. Izivumelwano namakhasimende akweletayo
(1)
IsiKhulu esiPhethe ezeziMali noma osibambele banegunya lokungena esivumelwaneni namakhasimende akweletayo nokuthi belulele labo bantu isikhathi sokukhokha.

(2)
IsiKhulu esiPhethe ezeziMali singanquma, ngokuhlola isimo sekhasimende ngalinye, imali okumele ikhokhwe njengenxenye yaleso sivumelwano, kanjalo nesibalo sezigamu lemali ezokhokhwa ngazo kanye nesikhathi okumele kukhokhwe ngaso. Leso sikhathi angeke seqe ezinyangeni ezingamshumi amabili nane (24).

(3)
IsiKhulu esiPhethe ezeziMali, ezimweni ezehlukile nangemvume yoMphathi kaMasipala, singelula isikhathi sokukhokha okukhulunywe ngaso esigabeni 7(2).

(4)
Lapho isiKhulu esiPhethe ezeziMali sigculisekile, ngesikhathi kwenziwa amalungiselelo nangemuva kocwaningo, ukuthi ngempela ngempela ikhasimende angeke likwazi ukukhokhela imisebenzi ephakwayo, imininingwane yalelo khasimende ioqoshwa futhi izinyathelo zomthetho ziyohoxiswa, njengoba isiKhulu esiPhethe ezeziMali singanquma.


8. Ukuvunywa kwesikweletu
(1)
Abakweletayo abaphethe omazisi kuphela noma abagunyazwe yibo abayovunyelwa ukugcwalisa isivumelwano sokuvuma isikweletu.

(2)
Isivumelwano sokuvuma isikweletu kumele sibe nawo wonke amalungiselelo okukhokha ama-akhawnti anezikweletu. Ikhophi eyodwa yombhalo iyonikezwa bese kuthi enye igcinwe efayeleni oPhikweni lokuPhatha loMkhandlu.

(3)
Ikhasimende eselithunyelwe amasamanisi ngabameli boMkhandlu lingafaka isicelo sokukweletelwa. Kodwa, zonke izindleko zomthetho osekungenwe kuzo ngenxa yesikweletu sakhe kanti futhi kuyodingeka nemali yokukhokha okungenani eyinxenye yemali ayikweletayo. Ikhasimende kumele nail lisayine leyo ncwadi livuma kuyo isikweletu, eyobandakanya izimali zokuthatha izinyathelo zomthetho.

(4)
Ukwehluleka ukugcina isivumelwano sesikweletu kuyoholela ekuvalweni, ekunqanyulweni kwemisebenzi ngaphandle kokuthola esinye isaziso, nokuqaliswa kwezinyathelo zomthetho.

(5)
Njalo uma ikhasimende elikweletayo lisebenza uMkhandlu ungathola imvume yokuzibambela imali emholweni walo.

9. Inzalo emalini ekweletwayo

(1)
Inzalo iyofakwa ezimalini ezisilele zemisebenzi ngezinga lentela elinqunywe nguMkhandlu, noma uma leso sinqumo singenziwe, njengoba kunqunywe ngumthetho.

(2)
Inzalo iyofakwa emalini kwintela yendawo esilele njengoba kunqunyiwe emthethweni okhona.


10. Izidluliselo
(1)
UMkhandlu uyokhipha incwadi yokugcina yokufuna imali maqondana nalowo ma-akhawunti amakhasimende akhombisa izimali ezisilele isikhathi esingaphezu kwezinsuku ezingamashumi amathathu (30) futhi, uma leyo akhawunti ikhombisa inani lemali esilele emva kwezinsuku ezingamashumi ayisithupha (60), iyodluliselwa kongoti bangaphandle abaqoqa izikweletu.

(2)
IsiKhulu esiPhethe ezeziMali kumele sicwaninge izindlela zokusiza amakhasimende ngaphambi kokudla impahla yazo egudlukayo nengenakugudluka.


11. Ikhasimende angeke lizikhethele ukukhokhela okuthile
Ikhasimende alinalo ilungelo lokuhlukanisa noma iyiphi imali eliyikhokhayo kunoma iyiphi inxenye yesikweletu. Imali ekhokhiwe iyokwabiwa yisiKhulu esiPhethe ezeziMali.
12. Ukudluliselwa kwendawo
(1)
Isitifiketi ngokwesigaba 118 soMthetho weziNhlaka zoMasipala woHulumeni basekhaya, 2000 (uMthetho No. 32 ka 2000) iyokhishwa kuphela uma sekukhokhwe idiphozi enqunywe yisiKhulu esiPhethe ezeziMali ngokwesigatshana (2), inqobo nje uma lesi sigatshana singasebenzi ezimweni okukhulunywe ngazo esigabeni 118(4) zoMthetho weziNhlaka zoMasipala woHulumeni baseKhaya, 2000 (uMthetho No. 32 ka 2000).

(2)
Inani lediphozi okukhulunywe ngalo esigatshaneni (1) liyophindwa kane enanini le-akhawunti yezinyanga ezintathu kamsipala ngaphambi kwesicelo sesitifiketi. Uma umlando wezinyanga ezintathu ungekho, idiphozi iyonqunywa yisiKhulu esiPhethe ezeziMali.

(3)
Ekubhaliseleni ukudlulisa indawo, i-akhawunti iyolhanganiswa yisiKhulu esiPhethe ezeziMali kuthi noma iyiphi imali esalayo ibuyiselwe kwikhasimende.


13. Igunya lokuqoka ongoti abaqoqa izikweletu

IsiKhulu esiPhethe sezeziMali sinegunya lokuqoka ongoti abaqoqa izikweletu futhi singene esivumelwaneni nalezo zinkampani ngokwe-Contingency Fee Act, 1997.
14. Izindlela zokusiza abahola, impesheni kanye nohlelo lokuxhasa abampofu
(1) UMkhandlu ungahlephula imali yentela kubanikazi noma kubantu abahlala uma beletha isicelo esibhaliwe najlo ngonyaka futhi bangethula ubufakazi obugculisayo kwisiKhulu esiPhethe ezeziMali ukuthi bayahambisana nalokhu okulandelayo:
(a) Umfakisicelo kumele kube ngumkhokhi wentela oneminyaka engashumi ayisithuthpa (60) noma ngaphezulu noma ngumuntu ohola impesheni
NOMA
Umkhokhi wentela ohola impesheni yokukhubazeka kuhulumeni wasekhaya noma empeshenini ebhalisiwe
NOMA
Osohlelweni lokuxhasa abantu abampofu ngokweMithethodolobha yoLawulwa nokuQoqwa kweziKweletu.
(b)
Umfakisicelo kumele abe ngumnikazi wendawo yokuhlala ethintekayo futhi indawo kumele ibhaliswe egameni lakhe (Imigwamanda yezindawo zokuhlala zyibaliwe).

(c Isamba somholo womfakisicelo akumele sibe ngaphezu kwaleso esinqunywe ngumasipala.

(d)
Umfakisicelo kumele ahlinzeke incwadi efungelwe esho ukuthi -

(i)
imali ayishilo iyona kuphela ayitholayo ohola impesheni;

(ii)
imali engenayo ayeqi imali ebekwe endimeni (c); futhi




(iii) uhlala ngokugcwele kuleyo ndawo.
(2) Zonke izicelo kumele zilethwe ngaphambi kosuku olunqunyiwe futhi
akukho zicelo ezitholakale emva kwalokho eziyocutshungulwa.
(3) Kumele kufakwe isicelo esisha njalo emva konyaka wezimali.

(4) Iphesenti lemali ehleshulwayo okukhulunywe ngayo esigatshaneni (1)(a), imali ehlangene ebalulwe esigatshaneni (1)(c) kanye nosuku lokuvala lwezicelo okukhulunywe ngalo esigatshaneni (2), uyonqunywa njalo ngonyaka ngesikhathi kwethulwa uhlahlomali, futhi kumele lushicilelwe emva kwalokho.
15. Isihloko esifishane
Le Mithethodolobha ibizwa ngokuthi iMithethodolobha yokuPhathwa kweziKweletu kaMasipala waseMthonjaneni futhi iyoqala ukusebenza ngosuku lokushicilelwa kwale Mithethodolobha.
<fn>GOV-ZA.MthonjaneniOrdersRules.2010-03-25.zu.txt</fn>
UMkhandlu kaMasipala waseMthonjaneni 156 soMthethosisekelo weRiphabhliki yaseNingizimu Afrika, 1996 (uMthetho 108 ka 1996) ufundwa nezigaba 11 no 98 zothetho weziNhlaka zoMasipala woHulumeni baseKhaya, 2000 (uMthetho No. 32 ka 2000), usiwenze le Mithethodolobha elandelayo.
UMASIPALA WASEMTHONJANENI
IMITHETHO EMILE KANYE NEZINQUBO KWEMIHLANGANO YOMKHANDLU KANYE NAMAKOMIDI AWO
1. Imihlangano kaMasipala
(1)
Yonke imihlangano yoMkhandlu, neyamakomidi awo iyovuleleka emphakathini: Inqobo nje uma lesi sigaba zingeyukusebenza uma kunesizathu sokwenza njalo kubhekelelwe uhlobo lomhlangano obanjiwe ngokwesigaba 20(1)(a) soMthetho weziNhlaka zoMasipala woHulumeni baseKhaya, 2000 (uMthetho No. 32 ka 2000).

(2)
Kule Mithetho eMile, "umhlangano" usho yonke imihlangano yoMkhandlu.


2. Imihlangano yoMkhandlu
UMkhandlu uyobamba umhalngano ojwayelekile wokuqhuba umsebenzi okungenani kanye ezinyangeni ezintathu.
3. Imihlangano ephuthumayo yoMkhandlu
USomlomo noma yingasiphi isikhathi, ngokucelwa ngokubhaliweyo yiningi lamakhansela kaMasipala, angabiza umhlangano ophuthumayo woMkhandlu.
4. Ukukhishwa kwezaziso
Okungenani emahoreni angamashumi ayisikhombisa nambili (72) ngaphambi kwanoma yimuphi umhlangano ojwayelekile woMkhandlu kanti okungenani emahoreni angamashumi amane nesishiyagalombili ngaphambi kwanoma yimuphi umhlangano ophuthumayo woMkhandlu, isaziso sokwethamela umhlangano, esibalula okuyodingidwa lapho nesisayinwe nguSomlomo noma nguMqondisi wezikuXhumana siyoshiywa noma siyothunyelwa endaweni lapho siyothokala kalula ngmalungu oMkhandlu noma endaweni okufinyeleleka kuyo kalula njengoba ikhansela linganquma.
5. Ukungathunyelwa kwezaziso
Ukungathunyelwa kwesaziso somhlangano ngephutha kunoma yiliphi ikhansela akuyukhinyabeza izinqubo zalowo mhlangano.
6. Izindaba ezisemqoka
Akukho daba oluyodingidwa emhlanganweni ngaphandle kwalokho okubalulwe ezazisweni zawo, ngaphandle kwezindaba usihlalo ofanele abona ukuthi zibalulekile futhi ziyaphuthuma, nanoma yiluphi udaba uMkhandlu noma ikomidi elikhulu elibona ukuthi ngenxa yeningi lamalungu elingokubili kokuthathu kumele ludingidwe ngkushesha.
7. Imihlangano ehlehlisiwe
UMkhandlunoma ikomidi elikhulu lingahlehlisa umhlangano ube nganoma yiluphi usuku noma ihora, kodwa akukho daba oluyodingidwa kunoma yimuphi umhlangano ohlehlisiwe ngaphandle uma lokho kwakubekwe esazisweni somhlangano owahlehliselwa.
8. Isaziso somhlangano ohlehlisiwe
Uma umhlangano uhlehliswa, isaziso sokuhlehlisa umhlangano siyothunyelwa kwilungu lomkhandlu noma lekomidi elikhulu ngalinye, sibalule isikhathi, usuku kanye nendawo yalowo mhlangano ohlehlisiwe.
9. Ikhoramu kanye nezenzo zoMkhandlu
Iningi lamakhansela kumele libe khona emhlanganweni woMkhandlu ngaphambi kokuba kuthathwe ivoti kunoma yiluphi udaba. Yonke imibuzo ephathelene nokubalulwe esigabeni 160(2) soMthethosisekelo inqunywa nguMkhandlu ngevoti lokwesekela iningi lamakhansela. Yonke eminye imibuzo ngaphambi komkhandlu iyonqunywa yiningi lamavoti kweyame kwisigaba 34 soMthetho weziNhlaka zoMasipapa woHulumeni baseKhaya, 1998 (uMthetho No. 117 ka 1998) ophathelene nokuhlakazeka kweMikhandlu yoMasipala.
10. Ukuvota
Uma kunoma yimuphi umbuzo kunamavoti alinganayo, ikhansela elingusihlalo kumele lifake ivoti elingujuqu ngaphezu kwevoti lalo njengekhansela.
11. Uma amakhansela engeke akwazi ukwethamela nokuthi abambe iqhaza ezinqubeni zomkhandlu, zekomidi elikhulu, zekomidi lezikhundla noma zekomidi elincene
(1)
Ikhansela kumele lidalule eMkhandlwini, noma kunoma yiliphi ikomidi lelo khansela eliyilungu lakho, noma yiziphi izinzuzo zebhizinisi lakhe noma elizimele ikhansela, noma umlingani walo, noma elisebenzisana naye elingaba nazo ngaphambi koMkhandlu noma kweKomidi.

(2)
Ikhansela kumele lihoxe ezinqubeni zoMkhandlu noma emhlanganweni woKomidi ngesikhathi udaba ludingidwa nguMkhandlu noma yiKomidi, ngaphandle uma uMkhandlu noma iKomidi linquma ngesixazululo ukuthi ukuzuza kwekhansela okuqondile noma okungaqondile kulolo daba akubalulekile noma akusho lutho.

(3)
Ikhansela, lona uqobo, noma elimlingani walo, noma osebenzisana nalo noma ilungu lomndeni walo elisondele, lithola noma lisethubeni lokuthola inzuzo eqonde ngqo esivumelwaneni sikaMasipala, kumele lidalule imininingwane egcwele yaleyo nzuzo ikhansela elaziyo ngayo emhlanganweni wokuqala woMkhandlu kaMasipala lapho kunokwenzeka ukuba ikhansela lidalule lokho.

(4)
Lesi sigaba asisebenzi uma inzuzo ikhansela, noma umlingani walo, osebenzisana nalo noma ilungu lomndeni walo elisondele, liyizuze kanye nezinye izakhamuzi zakwaMasipala.


12. Ukungabibikho kwekhoramu
Uma ekupheleni kwesikhathi esiyimizuzu eyishumi emva kwehora Lapho noma yimuphi umhlangano woMkhandlu noma weKomidi loMkhandlu uqokwe ukuba kubanjwe ikhoramu ingakahlangani, akukho mhlangano oyoba khona, ngaphandle uma kunquma, ngazwi linye wonke amalungu, ukuthi kwelulwe isikhathi, esingeyukweqa emizuzwini emihlanu ngaphezulu, ukuze ikhoramu ikwazi ukuhlangana, kodwa amalungu akhona ngobuningi bawo anganquma ukuhlehlisela umhlangano, esikhathini esingcono.
13. Ukubalwa
Uma nganoma yisiphi isikhathi uMkhandlu noma iKomidi eliKhulu elihlangene ngaso, usihlalo uyokwaziswa ngesibalo samalungu akhona, uyowabala, futhi uma kutholakala ukuthi akukho khoramu ekhona, uMkhandlu noma iKomidi eliKhulu liyohlale lihlehliselwe leso sikhathi esiyonqunywa ngamalungu akhona.
14. Usihlalo wemihlangano yoMkhandlu
(1)
Kuyo yonke imihlangano yoMkhandlu, uSomlomo, uma engekho noma ibamba likaSomlomo, liyoba ngusihlalo.

(2)
Imeya iyoba ngusihlalo wemihlangano yeKomidi eliKhulu, kodwa uma iMeya ingekho, iSekela leMeya.


15. Inqubo emihlanganweni yoMkhandlu
(1)
Inqubo kunoma yimuphi umhlangano woMkhandlu noma weKomidi lawo elikhulu imi kanje:

(a)
Isaziso somhlangano

(b)
Ukuhlaba ikhefu

(c)
Amaminithi omhlangano odlule

(d)
Ezinye izindaba ezivuka emaminithini

(e)
Izimemezelo

(f)
Izicelo kanye nezinxuso

(g)
Izaziso ezivela eziphamisweni

(h)
Imibiko yamaKomidi amaKhulu

(i)
Ezingxubevange ngohlelo oluzonqunywa nguMphathi kaMasipala noma njengoba kunqume uSomlomo maqondana nemihlangano yoMkhandlu.



(2)
Usihlalo, ngokubona kwakhe, angethula noma yiluphi udaba olusohlelweni nganoma yisiphi isikhathi.

(3)
Kuyosetshenziswa utolika ngaphandle uma iningi lamakhansela akhona lingavumelani nalokho. Kulindeleke ukuthi amakhansela asebenzisane notolika ongaphansi kukaSomlomo.


16. Ukungethanyelwa kwemihlangano
(1)
Isicelo sokungethameli noma yimuphi umhlangano woMkhandlu noma wamakomidi siyofakwa kuMqondisi wezabaSebenzi ngokubhaliweyo ngaphambi kokuthi kuqale umhlangano othintekayo.

(2)
Uma ikhansela ngezizathu ezizwakalyo lingakwazi ukuhambisanan noMthetho (1), lingafaka isicelo ngokubhaliweyo kuMqondisi wezabaSebenzi sokudluliswa kwalokho kungahambisani leso sicelo siyobuyekezwa nguMkhandlu kuncike esicelweni esibhaliwe.

(3)
Ngenhloso yezihlinzeko zezigaba 3 no 4 (Ukwethanyelwa kwemihlangano) zoMgomo wokuziPhatha kwamaKhansela (uHlelo 1 loMthetho weziNhlaka), inqubo yokwephula umthetho njengoba iqukethwe ezindimeni 66, 67 no 68 yaleMithetho eMile ziyosebenza.

(4)
Amakhansela okudingeka ukuthi ashiye umhlangano woMkhandlu ngaphambi kokuthi uphele ayocela imvumem kuSomlomo.

(5)
Ngenhloso yoMthetho 6 ukungenthanyelwa kwemihlangano, imihlangano yokwakhana noma yokuthuthukisana ehleliwe noma evunywe nguMkhandlu ithathwa njengemihlangano.


17. Amaminithi okumele agcinwe nokuqinisekiswa kwalokho
Amaminithi ezinqubo zayo yonke imihlangano ayoqoshwa ngemishini esebenza ngogesi noma ngenye indlela futhi agcinelwe leyo nhloso nguMqondisi weMisebenzi yokuXhumana. UMphathi kaMasipala uyoba nomthwalo wokulungisa lokho, kanti amaminithi omhlangano ngamunye ayoqinisekiswa emhlanganweni olandelayo futhi asayinwe nguSihlalo.
18. Akukho zingxoxo ngamaminithi
Akukho zingxoxo eziyovunyelwa ngamaminithi, ngaphandle kobuqiniso bawo.
19. Izikhalazo kumele zibhalwe, ziqoshwe noma zishicilelwe
Izikhalazo, okumele zibhalwe ngokucacile, ziqoshwe noma zishicilelwe, kumele zisayinwe yizakhazumi ezingengaphansi kwezintathu futhi kumele zibhalwe ngolimi oluhloniphekile futhi zethulwe ehhovisi loMphathi kaMasipala, uma ebona kufanele, oyokwethula udaba ngaphambi kwekomidi elikhulu.
20. Amanxusa kumele athumele imemorandamu
Amanxusa afisa ukwamukelwa yikomidi elikhulu kuyodingeka, okokuqala ukuba athumele imemorandamu ebhaliwe, futhi uMphathi kaMasipala uyokwethula imemorandamu ekomidini elikhulu, elingayigunyaza, uma libona kufanele ukwamukela amanxusa, futhi libike emkhandlwini emva kwalokho.
21. Ukwamukelwa kwamanxusa
Amanxusa afisa ukwethula inkulumo eKomidini eliKhulu akumele abe ngaphezu kwesihlanu ngesibalo, kodwa yilungu elilodwa kuphela lawo elingethula inkulumo eKomidini (ngaphandle uma kuphendulwa imibuzo yamalungu eKomidi) futhi ayokwenza lokho isikhathi esingevile emizuzwini eyishumi. Ikomidi aliyubuye libhekelele lolo daba kuze kube amanxusa ayozihoxela emhlanganweni.
22. Ukwethula isiphakamiso
USihlao weKomidi noma iSekela likaSihlalo weKomidi uyophakamisa isincomo esiqukethwe embikweni ngaphandle uma ekade ephakamise ukungahambisani naso phambilini. USihlalo weKomidi noma elinye ilungu elethula umbiko lingahoxisa noma lichibiyele noma yisiphi isigaba ngemvume yeKomidi eliKhulu.
23. Indlela yokukhpiha isaziso sesiphakamiso
Akukho daba oluyokwethulwa emkhandlwini noma eKomidini eliKhulu ngayinoma yiliphi ilungu lomkhandlu ngaphandle uma kunjengoba kuhlinzekwe eMthethweni oMile 6, esiyobe sibhaliwe futhi sasayinwa yilungu elethula isaziso. Leso saziso siyonikezwa uMphathi kaMasipala.
Isaziso siyolethwa ngaphambi kwehora le-12:00, ezinsukwini eziyisikhombisa ngaphambi komhlangano weKomidi eliKhulu.
24. Ukuhlelwa kwezaziso zeziphakamiso
Zonke izaziso zeziphakamiso ziyofakwa usuku kanye nezinombolo njengoba zitholwe nguMphathi kaMasipala, futhi ziyofakwa ohlelweni nguMqondisi wezokuXhumana ngohlelo azithole ngalo, azigcine futhi alindele ukuthi izichibiyelo zezaziso zeziphakamiso ziyofakwa ngokushesha emva kwaleso saziso sesiphakamiso, kungakhathalekile ukuthi isaziso sitholakale ngasikhathi sini.
25. Izithibelo zezaziso zeziphakamiso
(1)
Akukho lungu eliyoba nezaziso zeziphakamiso ezingaphezu kwezimbili ohlelweni olulodwa ngasikhathi sinye; inqobo nje uma loMthetho ungeyukusebenza koSotswebhu bamaqembu.

(2)
Ekuphatheni izaziso zeziphakamiso, uSihlalo uyoqale afunde inombolo ngayinye kanye negama lobeke leso siphakamiso, futhi uyoqinisekisa ukuthi iziphakamiso aziphikiswa, bese zidluliswa ngaphandle kwezingxoxo. USihlalo uyobe esebiza labo iziphakamiso zabo eziphikisiwe ngokulandelana kwabo ohlelweni.


26. Iziphakamiso ezamukelekile
Ngaphambi kokuthi noma yisiphi isaziso sifakwe ohlelweni siyokwethulwa kuMphathi kaMasipala okumele athole imobono ephusile ezinhlokweni ezahlukahlukene zeminyango kaMasipala, uma kunesidingo, futhi uma ebona ukuthi ngaphandle kwegunya lomthetho okhona, uyokwenza ukuba okhiphe isaziso aziswe ngalokho. Umuntu okhiphe isaziso, uyoba nelungelo lokukhalaza ekomidini elincane leKomidi eliKhulu elibunjwe yiMeya kanye neSekela leMeya kanye namakhansela amabili, aboyolubhekisisa udaba bese benquma ukuthi leso saziso sesiphakamiso singafakwa yini ohlelweni.
27. Isiphakamiso esingathulwanga
Uma isiphakamiso, isaziso esibalulwe ohlelweni, simenyezelwe, kodwa singathulwanga yilungu elikhipe isaziso noma ngelinye ilungu eligunyazwe ukuba lenze njalo ngokubhaliweyo, siyothathwa njengesishiyiwe futhi asiyukwethulwa ngaphandle komyalelo.
28. Amalungu awayukuthwala emakhanda futhi ayoma lapho ethula inkulumo
Ngesikhathi umkhandlu uhlangene, amalungu ngaphandle kwabantu besifazane kanye namalungu agqoke izigqoko zendabuko noma zesonto awayuthwala lutho emakhanda. Uma ekhuluma, amakhansela ayohlala phansi, kodwa ngazo zonke izikhathi, abhekise inkulumo yawo kusihlalo.
29. Ukugxila odabeni
Ilungu elikhulumayo liyogxilisa inkulumo yalo odabeni noma encazelweni noma embuzweni okudingidwayo.
30. Ubuholi bukaSihlalo
Noma yinini uma usihlalo ekhombisa ukungenelela ngesikhathi sengxoxo noma esukuma esihlalweni sakhe, noma yimaphi amalungu akhulumayo ayoyeka ukukhuluma ngokushesha, athule, ukuze usihlalo azwakale ngaphandle kokuphazanyiswa.
31. Ubude bezinkulumo
Akukho nkulumo ayokweqa emizuzwini eyishumi ngaphandle kwemvume yomhlangano.
32. Ukungaziphathi kahle kwekhansela kanye nomsebenzi kasihlalo
Uma kunoma yimuphi umhlangano woMkhandlu, weKomidi eliKhulu noma wamanye amaKoimidi oMkhandlu, ikhansela liziphatha ngendlela engafanele, liziphatha bededengu noma libelesela ngokuthikameza umhlangano noma liphikisana nesinqumo sikaSihlalo nganoma yikuphi ukuziphatha ngendlela efanele noma lenqaba ukuhoxisa amazwi uma linxuswa ukuba lenze njalo nguSihlalo noma libelelsa nokudina noma lilokhu lisebenzisa ulimi olungamukelekile noma lephula noma yimuphi omunye wale mithetho, uSihlalo uyoqondisa lelo khansela ukuba liziphathe kahle futhi, uma likhuluma, liyeke ukukhuluma bese lihlala phansi, uma kade limile. Uma liqhubeka lingayinaki imiyalelo kasihlalo, usihlalo uyocela lelo khansela ukuba liphume kuleyo ndawo okubanjelwe kuyo umhlangano isikhathi esesisele somhlangano, futhi, uma kunesidingo, uyokwenza ukuba likhishwe kuleyo ndawo.
33. Ukuthathwa kwezinyathelo ngokungaziphathi kahle
Ngaphezu kwanoma yiziphi izinyathelo ngokwendima engenhla, uSomlomo angathathela izinyathelo noma yiliphi ilungu elingaziphathanga ngendlela noma eliziphathe budedengu noma elithikameze ngenhloso inqubo yomhlangano noma eledelele igunya likasihlalo ngokuhambisana nenqubo equkethwe ezigabeni 66, 67 no 68 yaleMithetho eMile; inqobo nje uma ikhansela elibandakanyekayo kunguSomlomo, izinyathelo okumele zithathwe ngokwalesi sigaba ziyothathwa yikomidi elincane eliqokwe yiKomidi eliKhulu.
34. Ukuphazamisa kwabanye abantu ngaphandle kwamakhansela
Noma yimuphi umuntu, ngaphandle kwekhansela, oziphatha kabi noma othikameza izinqubo zoMkhandlu noma zeKomidi eliKhulu kunoma yimuphi umhlangano, uma usihlalo esho njalo, liyokhishwa endaweni okubanjelwe kuyo umhlangano, futhi usihlalo angakhipha lowo muntu ekutheni aphinde amukelwe ukwethamela eminye imihlangano isikhathi angasibona sifanele.
35. Amalungu kumele akhulume kanye kuphela: Ilungelo lowethula inkulumo lokuthi aphendule: Akukho lungu eliyokhuluma emva kokuba owethula inkulumo esephendulile
Maqondana nesaziso sesiphakamiso, akukho lungu eliyokwethula inkulumo emkhandlwini amahlandla angaphezu kwelilodwa nganoma yisiphi isiphakamiso noma isichibiyelo. Umuntu okunguyena obebeke isiphakamiso, kodwa, angaphendula, kodwa kumele agxile ekuphenduleni umbuzo wokade eqeda ukukhuluma angafaki udaba olusha engxoxweni. Ilungelo lokuphendula angeke ligunyaze obebeke isiphakamiso ukuba enze isichibiyelo. Emva kokuphendula akukho elinye ilungu elingakhuluma futhi imibuzo iyobekwa khona lapho.
36. Izichibiyelo kumele zibhalwe
Usihlalo angabiza noma yimuphi umuntu obethula inkulumo ngesichibiyelo ukuba asibhale, futhi, emva kokuyisayina, ukuba ayihambise kuMphathi kaMasipala.
37. Ukuhoxiswa kwesiphakamiso, ukuchitshiyelwa kanye nesaziso sesiphakamiso
Isikhulumi ngemvume yosesekelayo singahoxisa isiphakamiso noma isichbiyelo.
ezimbili ngaphambi kwalowo mhlangano olandelayo, uyobe esedlulisele ikhophi yaleso saziso sesiphakamiso ekhanseleni ngalinye.
38. Isiphakamiso ezisekelwayo ngaphambi kwengxoxo
(1)
Akukho ziphakamiso noma zichibiyelo eziyodingidwa noma zethulwe emkhandlwini kuze kube zisekeliwe.

(2)
Ilungu elesekele isiphakamiso noma isichibiyelo ngendlela esemthethweni liyovunyelwa emva kwesikhathi ukuthi likhulume ngaso.


39. Amaphuzu adingidwayo kanye nezincazelo
(1)
Noma yliliphi ilungu, noma ngabe selikhulumile ngodaba noma cha, lingakhuluma ngephuzu oludingidwayo noma lichaze, kodwa leyo ncazelo iyohambisana nenkulumo yalo edlule engazwakalanga kahle. Ilungu elikhulumayo liyoba nelungelo lokulalelwa khona lapho. Iphuzu elidingidwayo kumele libe ngokuqukethwe oHlelweni 2 lwaleMithethoeMile.

(2)
Uma ilungu elifisa ukubeka iphuzu elizodingidwa, liyosukuma ukuze libonwe nguSihlalo.


40. Isinqumo sikaSihlalo ngombuzo wodaba oludungidwayo
Isinqumo sikasihlalo mayelana nenqubo noma nokuvumeleka kokuzichazela kuyoba ngujuqu futhi angeke kuvuleleke ekutheni kudingidwe.
41. Isinqumo seningi
Zonke izixazululo ezingethulwa eMkhandlwini kanye naseKomidini eliKhulu lawo ziyophethwa futhi zinqunywe ngokuhambisana nendima 9 yeMithetho eMile.
42. Wonke amalungu kuyomele avote
(1)
Ikhansela ngalinye, liyovota kunoma yisiphi isigaba elikhona kuso, futhi akukho khansela eliyoshiya umhlangano ngesikhathi uSihlalo esabeka umbuzo. Ikhansela lingevote futhi leyo nhloso ingabekwa ngokuthi iqoshwe.

(2)
Ukuvota kuyokwenziwa ngokuphakamisa izandla noma ngephepha lokuvota eliyimfihlo.


43. Ayothathwa kanjani
(1)
UMphathi kaMasipala noma isiphathimandla esigunyaziwe siyosebenza njengomqoqi futhi simemezele kuSihlalo imiphumela yezigaba. USihlalo khona lapho uyomemezela isiphakamiso esiphumelele noma esingaphumelelanga, futhi siyobhalwa emaminithini. Uma noma yiliphi ilungu licela, amagama nawo ayoqoshwa, agcinwe lapho kuvotwa ngokuyimfihlo.

(2)
Usihlalo uyokwazi ukuphinde avote okwesibili noma afake ivoti elingumnqamula juqu uma amavoti elingene.


44. Amaphuzu okusetshenzelwa phezu kwawo ouksiza iKomidi eliKhulu
Ekuqokweni kwanoma yiliphi iKomidi, iKomidi eliKhulu liyonquma amaphuzu okuzosetshenzelwa phezu kwawo alelo Komidi futhi kuyobunjwa ikhoramu yalelo Komidi. IMithetho eMile yoMkhandlu iyosebenza ngokuguquguquka okudingekayo kuwo wonke amakomidi amancane.
45. UMkhandlu ungakhuphula noma unciphise amandla
Ngaphandle kweKomidi eliKhulu elimisebenzi yalo inqunywa ngokwesigaba 44 soMthetho weziNhlaka woHulumeni baseKhaya, 1998 (uMthetho No. 117 ka 1998), uMkhandlu noma yingasiphi isikhathi ungelula isikhathi, ungahoxisa noma uguqule imisebenzi namandla eKomidi.
46. Amaminithi amakomidi
(1)
Wonke amakomidi, aqokwe ngokwesigaba 80 soMthetho weziNhlaka zoMasipala woHulumeni baseKhaya, 1998 (uMthetho No. 117 ka 1998), ayoqopha amaminithi emihlangano yawo futhi aqinisekisie ukuthi agcinwa ngendlela efanele nguMqondisi wezokuXhumana. Kuyo yonke imihlangano ejwayelekile yeKomidi amaminithi angaqinisekisiwe ayothathwa afundwe, ngenhloso yokuwaqinisekisa, inqobo nje uma ikhophi yalowo maminithi iyobe ithunyelwe kwilungu ngalinye lekomidi emahoreni angamashumi amabili ngaphambi kwalokho.

(2)
Amaminithi awo wonke amakomidi oMkhandlu ayolethwa kwiKomidi eliKhulu.


47. Ukuhlolwa kwamabhuku amaminithi ngamakhansela
Amaminithi oMkhandlu kanye nawamakomidi ayovuleleka ukuba ahlowe yiwo wonke amalungu oMkhandlu ngezikhathi zokusebenza.
48. Amalungu angashiya isikhundla ekomidini
Noma yiliphi ilungu lingashiya isikhundla ekomidini ngesaziso esibhalwe yilo bese lisithumela kuMphathi kaMasipala. Noma yikuphi ukwesula okunjalo kuyobikwa eKomidini eliKhulu ukuze leso sikhala sigcwaliswe.
49. Usuku nesikhathi somhlangano

Usuku nesikhathi somhlangano kwanoma yiliphi iKomidi eliqokwe ngokwesigaba 80 soMthetho weziNhlaka zoMasipala woHulumeni baseKhaya, 1998 (uMthetho No. 117 ka 1998) kuyonqunywa ngamaphuzu okusetshenzelwa kuwo alelo komidi.
50. Ukuhlangana kwamakomidi ezikhundla
Wonke amakomidi ezikhundla ayohlangana ngokuhambisana namaphuzu asebenzela phezu kwawo.
51. Amalungu oMkhandlu angathamela noma yiliphi ikomidi
Amapungu oMkhandlu ayoba nelungelo lokwethamela noma yilihpi iKomidi, kodwa amalungu oMkhandlu ethamele angeke abe nelungelo lokugxambukela kunoma yiziphi izingxoxo zekomidi elithintekayo, ngaphandle kwemvume yekomidi.
52. Izinqubo zamakomidi
Zonke izindaba ezilethwe ekomidini ziyonqunywa yiningi lamalungu akhona nangokuvota. Kuyovotwa ngokuphakamisa izandla. Noma yimuphi amalungu amabili eKomidi akhona navotayo kuyodingeka amagama abantu abavotayo futhi ivoti ngaliye liyoshicilelwa emaminithini.
53. Imisebenzi kaSihlalo weKomidi
USihlalo weKomidi uyophatha kuyo yonke imihlangano yeKomidi akhona kuyo. Uyoba nelungelo lokuvota okokuqala, futhi, uma kunokulingana kwamavoti, anganikeza ivoti lesibili noma elingumnqamula juqu. Uyosayina amaminithi uma iKomidi seliwadlulisile. Kuyoba ngumsebenzi wakhe, uma, ekhona, ukwethula umbiko weKomidi eKomidini eliKhulu.
54. Ukuqokwa kweSekela likaSihlalo
IKomidi ngalinye, uma libona kufanele, liyoqoka iSekela likaSihlalo, uma eqokiwe oyophatha emhlanganweni uma uSihlalo engekho.
55. Amandla eSekela likaSihlalo
ISekela likaSihlalo, uma liphathe, linamandla afanayo namalungelo afanayo okuvota nalawo kaSihlalo. Uma uSihlalo engekho, uyokwethula umbiko weKomidi eMkhandlwini.
56. IKomidi lingaqoka uSihlalo wesikhashana
Uma uSihlalo neSekela likaSihlalo bengekho, amalungu akhona ayoqoka elinye lamalungu awo ukuba liphathe emhlanganweni futhi ilungu eliqokiwe, uma liphethe, linamandla namalungelo okuvota afanayo nalawo kaSihlalo.
57. Inqubo yokuchitha izixazululo zaphambilini zoMkhandlu
Ngaphandle uma kungesincomo seKomidi elinikezwe amandla noma umsebenzi wokwenza okuthile nguMkhandlu, akukho sixazululo esamukelwe kunoma yimuphi umhlangano esingachithwa noma sishintshwe kunoma yimuphi umhlangano olandelayo ngaphandle uma isaziso sesiphakamiso sokuchitha noma sokushintsha leso sixazululo bese sinikezwe uMphathi kaMasipala okungenani ezinsukwini eziyisikhombisa ngaphambi kwalowo mhlangano futhi uMphathi kaMasipala, okungenani ezinsukwini ezimbili ngaphambi kwalowo mhlangano, uyodlulisela ikhophi yaleso saziso ekhanseleni mgalinye.
58. Ulwazi okumele lutholakale kuMphathi kaMasipala noma koMphathi othintekayo
Amalungu oMkhandlu afisa ukuthola kunoma yisiphi isiphathimandla soMkhandlu ulwazi mayalana nokuphathwa komsebenzi woMkhandlu, olungenakutholwa ngumphakathi wonkana, kumele abhekise imibuzo yawo kuqala kuMphathi kaMasipala emva kwalokho ayibhekise kuMphathi yoMnyango ofanele.
59. Ulwazi oluya emaphendabeni nakweminye imithombo
yezindaba:

(1)
IMeya, uSomlomo kanye noMphathi kaMasipala ngokubona kwabo, ekufakweni kwesicelo ngayinoma yiliphi iphephandaba, banganikeza labo bezindaba noma obamele, ulwazi nemibiko okuphathelene nomsebenzi kaMasipala.

Ngokwazi ukuthi uMphathi kaMasipala, nguyena ogunyaziwe ukuthi abezindaba bathole kuye ulwazi kanye nemibiko, ngakho-ke amalungu oMkhandlu kulindekele ukuthi angizibandakanyi nokuthumela abezindaba imibhalo noma ulwazi abalunikezwe nguMkhandlu nanoma yiliphi iKomidi ngokucophelela ukuthi noma yiluphi ulwazi noma izitatimende ezingahluziwe okungathathwa njengokudalula ulwazi oluyimfihlo okungakhinyabeza uMkhandlu.

(2)
Ngenhloso yalolu hlamvu "ulwazi oluyimfihlo" kusho ulwazi okukhulunywe ngalo esigabeni 10(2) soMgomo wokuziPhatha kwamaKhansela oHlelweni 1 loMthetho weziNhlaka, 2000 (uMthetho No. 32 ka 2000).


60. Ukunxenxa amavoti ukuze uqokwe: Ukuchithwa
(1)
Ukunxenxa amavoti ukuze uqokelwe esikhundleni somkhandlu akuvunyelwe nakancane. Ubufakazi buyochitha umfakisicelo ekuqokweni.

(2)
Lomyalelo omile okukhulunywe ngawo ngenhla uyocashunwa ezikhangisweni zokumema abafakizicelo ukuze baqokwe.


61. Ukusetshenziswa komakhalekhukhwini emihlanganweni yoMkhandlu noma yeKomidi
Angeke kuvunyelwe ukusetshenziswa komakhalekhukhwini emihlanganweni yoMkhandlu noma yeKomidi.
62. Ukumiswa kwemiyalelo emile
Akukho myalelo omile oyomiswa ngaphandle kwevoti leningi lamalungu oMkhandlu noma lamavoti amabili kwamathathu amalungu akhona futhi isiphakamiso sesekwe ngokugcwele, sokumisa imiyalelo emile ngaphandle kwempikiswano.
63. Ukuvikelwa ngumthetho nokuvimbela amacala kwamakhansela kanye neziphathimandla zomkhandlu
(1)
UMkhandlu unganquma izimo lapho uyovikela noma lapho uyokhokhela izindleko zomthetho noma isamba sezindleko maqondana nanoma yziphi izindleko zanoma yiziphi izinqubo zomthetho, noma ezobugebengu noma eliphakathi kwabantu abathile, ikhansela noma isiphathimandla esingaba nalo nanoma yimuphi umuntu, umgwamanda, inhlangano noma isikhungo elivela esikhundleni salo njengekhansela noma njengesiphathimandla sikaMasipala waseMthonjaneni.

(2)
Izihlinzeko zesigaba 28 soMthetho weziNhlaka zoMasipala woHulumeni baseKhaya, 1998 (uMthetho No. 117 ka 1998), njengoba uqukethwe oHlelweni 3 saleMithetho eMile zihlanganiswe njengenxnye yaleMithetho eMile.


64. Igunya lamakhansela
(1)
Amakhansela angeke abe nanoma yimaphi amandla okuphatha futhi angeke akhiphe imiyalelo kwiziphathimandla noma athathe izinqumo ezibophezela noma ngubani ezindabeni zoMkhandlu; kweyame elungelweni lokucela uMphathi kaMasipala ukuthi abike noma yingaluphi udaba, noma lokucela ikomidi elitnintekayo ukuphenya nanoma yiluphi udaba loMkhandlu abona ukuthi ukucutshungulwa.

(2)
Izihlinzeko zesigaba 11 (ukungenelela ekuphatheni) soMgomo wokuziPhatha kwamaKhansela njengoba ziqukethwe oHlelweni 1 loMthetho weziNhlaka, 2000 (uMthetho No. 32 ka 2000) zifakwe njengenxenye yaloMthetho.


65. Impahla yoMkhandlu
Ikhansela angeke lisebenzise, lithathe noma lizuze nganoma iyiphi impahla, kokulawulwa noma kokuphethwe ngumasipala lelo khansela elingenalungelo kukho.
66. Inqubo yokugcina umthetho
(1)
Umsebenzi kaSomlomo

(a)
Ukubhekelela ukuziphatha kwamkhansela kungumsebenzi kaSomlomo.

(b)
USomlomo kumele anqume ukuthi ukwephulwa komthetho okusolakalayo koMgomo wokuziPhatha kwamaKhansela (uHlelo 1 loMthetho weziNhlaka, 2000 (uMthetho No. 32 ka 2000)) noma leMithetho eMile kubhekwana nakho ngokukhipha isexwayiso esibhaliwe, ngokuthetha icala kuSomlomo noma eKomididini eliyiSipesheli.



(2)
Uphenyo

Uma uSomlomo, enezinsolo ezizwakalayo, ebona ukuthi inhlinzeko yale Mithetho eMile noma uMgomo wokuziPhatha wamaKhansela kwephuliwe okuhlinzekelwe ngesijeziso, uSomlomo uyogunyaza uphenyo lwamaphuzu nezimo ngezinsolo zokwephulwa komthetho oluyokwenziwa ngumgwamanda ojutshwe nguSomlomo.

(3)
Isikhalo

(a)
Uma uSomlomo, enezinsolo ezizwakalayo, ngokubona komgwamanda ojutshwe nguSomlomo ngophenyo, okubonakala kufanele isijeziso esiqinile kunesexwayiso esibhaliwe, ikhansela elithintekayo liyonikezwa nguSomlomo isikhalo esichaza kabanzi -

(i)
izinsolo zokungaziphathi kahle; kanye

(ii)
nobufakazi balokho kungaziphathi kahle.



(b)
Isikhalo siyonikeza ikhansela elithintekayo isaziso ngelungelo lalo -

(i)
lokubona noma yibuphi ubufakazi obufungelwe, imibhalo nobufakazi obuphathekayo obutholakele ngesikhathi

kwenziwa uphenyo kanye nombiko womgwamanda ophenya ukwephulwa komthetho;

(ii)
lesikhathi esenele lokuphendula ngokubhaliwe mayelana nezinsolo zokwephula umthetho;






(iii) lokwesula;
(iv) lokulalela ubufakazi obethulwa ngomlomo lapho kuthethwa icala noSomlomo.
Ã‚Â© Ikhophi yesikhalo iyodluliselwa nguSomlomo usotswebhu weqembu lekhansela elithintekayo.
(4) Amalungelo amaKhansela
Ikhansela elithola isikhalo liyoba nelungelo -
(a)
lobufakazi obufungelwe, lemibhalo noma lobufakaziobuphathekayo obutholakale ngesikhathi kwenziwa uphenyo kanye nelokuthola umbiko womgwamanda ojutshwe nguSomlomo ukuthi wenze uphenyo;

(b)
lokwesula eMkhandlwini kaMasipala: Inqobo nje uma lenze njalo ngaphambi kokulelwa kobufakazi kunoma iyiphi inkundla;

(c)
lokuphendula kuSomlomo ngokubhaliwe ngesikhalo lethula ubufakazi obuphikisayo noma bokuzivikela;

(d)
lokuthi kube khona usotswebhu weqembu lalo kunoma yikuphi ukujeziswa;

(e)
lokulalela ubufakazi obethulwa ngomlomo lapho kuthethwa icala noSomlomo noma neKomidi eliyiSipesheli njengoba kuyonqunywa nguSomlomo ngaleso sikhathi njengoba kungabekwa esikhalweni.


(5) Ukujeziswa ngaphandle kokulalewa kwecala nguSomlomo
Uma -
(a)
ikhansela elithintekayo lingafuni ukulalela ubufakazi obethulwa ngomlomo enkundleni yokuthethwa kwecala kaSomlomo ngokwaleMithetho eMile; futhi

(b)
uSomlomo ngokubona ukuthi angeke benziwe ubulungiswa ngokwethanyelwa kwenkundla kaSomlomo,


uSomlomo, angajezisa ikhansela ngokeMithetho eMile: Inqobo nje uma eyobika udaba lwakhe kane nezinqumo emhlanganweni woMkhandlu kaMasipala ngnendlela enqunywe eMthethweni weziNhlaka zoMasipala, 2000 (uMthetho No. 32 ka 2000).
(6) Ukuthethwa kwecala nguSomlomo
(a)
Ukuthethwa kwecala nguSomlomo kuyokwenziwa yibandla likaSomlomo elithetha amacala kanye nabahloli ababili abaqokwe yiKomidi eliKhulu esikhathini esanele -

(i)
sekhansela elithintekayo sokuthi lilalelwe; noma

(ii)
sekhansela sokunquma ukuthi ubulungiswa buyagcinwa ngokulalela icala.



(b)
USomlomo uyokhipha isaziso mayelana nesikhathi kanye nendawo yokulalelwa kwecala.


Ã‚Â© Kunoma yikuphi ukulalelwa kwecala -
(i)
ukulalelwa kwecala kuyolandela indlela yokuqophisana;

(ii)
umuntu ofanele uyohola ubufakazi besikhalo;


(iii) ikhansela lingamelwa ngusotswebhu weqembu, nanoma yiliphi elinye ikhansela noma omunye umuntu ekulalelweni kwecala;
(iv)
ikhansela kanye/noma olimele linelungelo lokuhlaba ngemibuzo ubufakazi obethulwa ngohola ubufakazi nokwethula nanoma yibuphi obunye ubufakazi;

(v)
uSomlomo uyoba nelungelo lokuhlaba ngemibuzo ubufakazi obethulwa yikhansela noma ngolimele;

(vi)
ukulalelwa kwecala, emva kokuhlangana kwabantu, kuyoqoshwa ngokuhambisana nezidingo zikaNobhala woMkhandlu oyobe ebhekele ubuqiniso bokuqoshwayo.


(d)
Emva kokucubungula ubufakazi, ibandla likaSomlomo elithetha amacala kanye nabahloli ababili bayothatha isinqumo ngamavoti amaningi.

(e)
Uma ibandla likaSomlomo livumelana ngokuthi kwaba khona ukwephulwa komthetho, bayolalela isicelo sokwehlisa ngaphambi kokukhipha isigwebo.

(f)
Uma ibandla likaSomlomo, emva kokucubungula izinhlangothi zombili, libona ukuthi kunokushayisana kobufakazi, ikhansela okumele lijeziswe, uSomlomo uyokhipha leso sigwebo futhi athumele isaziso sesigwebo kulelo khansela lapho beyobeka khona -

(i)
amalungelo ekhansela ngaphansi koMthethosisekelo, koMthetho weziNhlaka zoMasipala, 2000 (uMthetho No. 32 ka 2000), uMthetho wokuPhathwa kobuLungiswa kanye nanoma yimuphi omunye umthetho; kanye

(ii)
nesikweletu (uma sikhona) ezidaleke ksukela ngosuku okwakhishwa ngalo isaziso.



(g)
Ikhansela liyosayina ikhophi yesaziso liqinisekisa ukuthi liyitholile.

(h)
Usomlomo uyobika ukuthi ukuthethwa kwecala kanye nesinqumo eBandla lakhe emhlanganweni woMkhandlu kaMasipala.

(i)
Umbiko ngokwesigaba 66(6) waleMithetho uvulelekile emphakathini.

(j)
USomlomo uyodlulisela umbiko kuNgqongqoshe woHulumemi baseKhaya ngokuhambisana noMgomo wokuziPhatha kwamaKhansela.


(7) Ukungenga kwangaphakathi
(a)
Ikhansela linelungelo lokukhalaza eKomidini eliyiSipesheli uma iBandla likaSomlomo selikhiphe isijeziso salelo khansela: Inqobo nje uma -

(i)
incwadi yokukhalaza inikezwe uSomlomo ezinsukwini ezinhlanu kutholakale isaziso ngokwesigaba 66(6) saleMithetho;

(ii)
izikhalo ziyolalelwa uma isikhalo silethwe yikhansela elithintekayo encwadini yalo yokukhalaza.



(b)
Akukho sijezo esiyokhishwa nguMasipala ngaphambi kokuphethwa kwesikhalo esifakwe ngesikhathi ngokwesigaba 66(7) (a)(l) waleMithetho eMile.

Ã‚Â© IKomidi eliyiSipesheli lingaphinde lilalela udaba lonke noma inxenye yalo noma ubeke umkhawulo engxoxweni ngeziziathu ezithile.

(d)
IKomidi eliyiSipesheli, ngesikhathi kulalelwa isikhalo, lingehlisa isijeziso esikhishwe yiBandla likaSomlomo noma lisibeke eceleni noma liqinisekise isinqumo esikhishwe enkundleni kaSomlomo.

(e)
Ngenhloso yenqubo yoMkhandlu yokuphulwa komthetho, iKomidi eliyiSipesheli liyoba namalingu


amahlanu ekomidi njrngoba eqokwe yiKomidi eliKhulu enkundleni yokuthetha icala ngayinye.
(8) Inqubo
(a)
Kweyame kwizihlinzeko zesigaba 66(7) saleMithetho, izihlinzeko zesigaba 66(3) ziyosebenza kunoma iyiphi inkundla yokuthethwa kwecala okwenganyelwe yiKomidi eliyiSipesheli.

(b)
Noma yiliphi ikhansela linelungelo lokukhalaza kuNgqongqoshe nganoma yibuphi ubufakazi obutholwe yiKomidi eliyiSipesheli kanye/noma ngesigwebo esokhishwe yilelo Komidi emva kokulandela inqubo efanayo ngokwesigaba 66(7) saleMithetho.


67. Izigwebo
(1)
Okujwayelekile

Kweyame ekudingekeni kobulungiswa, uMgomo wokuziPhatha wamaKhanselal (uHlelo 1 loMthetho weziNhlaka, 2000 (uMthetho No. 32 ka 2000)) kanye nezihlinzeko zaleMithetho eMile, iBandla likaSpmlomo noma iKomidi eliyiSipesheli, njengoba kungaba njalo, linelungelo lokunquma isigwebo esizokhishwa, kuncike ezingeni lokwephulwa komthetho.

(2)
Izexwayiso


(a) Izexwayiso zomlomo ezingashubile
Lapho iBandla likaSomlomo libona ukuthi buyofezeka kangcono ngokunikeza ikhansela isexwayiso somlomo esingashubile ngokwephula umthetho, uSomlomo -
(i)
uyonikeza ikhansela leso sexwayiso ngasese; futhi

(ii)
yokwazisa usotswebhu weqembu ngokukhipha leso saziso.


(b) Izexwayiso ezishubile
(i) Lapho iBandla likaSomlomo noma iKomidi eliyiSipesheli, njengoba kungaba njalo, libona ukuthi ubulunguswa buyofezeka kangcono ngokunikeza khansela isexwayiso esishubile ngokwephula umthetho, leso sexwayiso, emva kokuqinisekiswa nguMkhandlu kaMasipala -
(aa) siyobhalwa; futhi
(bb) sinikezwe ikhansela elithintekayo kanye nosotswebhu, futhi uSomlomo uyobe esefaka igama lekhansela, umthetho owephuliwe kanye nesigwebo erekhodini okukhulunywe ngalo esigabeni 66(6)Ã‚Â©
(vi) sale Mithetho futhi angabuye ashicilele ukwephulwa komthetho ngendlela ayibona ifanele.
(ii) Lapho, ngenxa yokwephulwa komthetho kuphindelelwa, iBandla likaSomlomo, iKomidi eliyiSipesheli, njengoba kungaba njalo, libona ukuthi ubulunguswa buyofezeka kangcono ngokunikeza khansela isexwayiso sokugcina ngokwephula umthetho, leso sexwayiso, emva kokuqinisekiswa nguMkhandlu kaMasipala -
(aa) siyobhalwa; futhi
(bb) siyocacisa ukuthi ikhansela lephule uMgomo wokuziPhatha wamaKhansela noma LeMithetho eMile, iKomidi eliyiSipeshei liyoluleka uMkhandlu kaMasipala ukuthi umise emsebenzini noma uxoshe lelo khansela ngokoMgomo wokuziPhatha wamaKhansela; futhi
(cc) sinikezwe ikhansela elithintekayo kanye nosotswebhu, kanye noSomlomo uyobe esefaka igama lekhansela, umthetho owephuliwe kanye nesigwebo erekhodini okukhulunywe ngalo esigabeni 66(6)Ã‚Â©
(vi) sale Mithetho futhi angabuye ashicilele ukwephulwa komthetho ngendlela ayibona ifanele.
(3) Ukujeziswa
Uma, iBandla likaSomlomo, iKomidi eliyiSipesheli, njengoba kungaba njalo, libona ukuthi ubulunguswa buyofezeka kangcono ngokujezisa ikhansela ngokwephula umthetho, leso sexwayiso, uSomlomo emhlanganweni woMkhandlu kaMasipala -
(a)
angabiza ikhansela elithintekayo ukuthi lime phambi koMkhandlu kaMasipala; futhi

(b)
angacacisa izinga lokwephlwa komthetho nokujeziswa kwekhansela ngolimi alubona lufanele; futhi uSomlomo esefaka igama lekhansela, umthetho owephuliwe kanye nesigwebo erekhodini okukhulunywe ngalo esigabeni 66(6)Ã‚Â© (vi) sale Mithetho futhi angabuye ashicilele ukwephulwa komthetho ngendlela ayibona ifanele.


(4) Ukumiswa
(a)
Uma iKomidi eliyiSipesheli libona ukuthi ubulungiswa buyofezeka kangcono ngokumisa ikhansela eMkhandlwini kaMasipala isikhashana ngokwephula umthetho, iKomidi eliyiSipesheli liyobika eMkhandlwini kaMasipala bese kuthi uMkhandlu kaMasipala ubike kuNgqongqoshe woHulumeni baseKhaya ngokoMgomo wokuzuPhatha wamaKhansela.

(b)
Uma uNgqongqoshe woHulumeni baseKhaya ekhipha noma yisiphi isigwebo sokumisa ikhansela okwesikhashana ngokoMgomo wokuziPhatha kwamaKhansela -

(i)
ikhansela liyomiswa ngaphandle kokuthola umholo ngaleso sikhathi;

(ii)
uSomlomo uyobe esefaka igama lekhansela, umthetho owephuliwe kanye nesigwebo erekhodini okukhulunywe ngalo esigabeni 66(6)Ã‚Â© (vi) sale Mithetho futhi angabuye ashicilele ukwephulwa komthetho ngendlela ayibona ifanele.




Ã‚Â© Ukumiswa kuyothathwa njengesigwebo esiqinile kunokuthola isexwayiso sokugcina nokujeziswa.
(5) Izinhlawulo zasenkantolo
(a)
Uma iBandla likaSomlomo noma iKomidi eliyiSipesheli, njengoba kungaba njalo, libona ukuthi ubulungiswa buyofezeka kangcono ngokwephulwa komthetho obalulwe oHlwini 1 loHlelo 1 lwaleMithetho emile ngokuhlawulisa ikhansela imali enkantolo okubalulwe oHlwini 2 lwalolo Hlelo, leso sigwebo -

(i)
siyobhalwa; futhi

(ii)
sinikezwe ikhansela elithintekayo kanye nosotswebhu, kanye noSomlomo uyobe esefaka igama lekhansela, umthetho owephuliwe kanye nesigwebo erekhodini okukhulunywe ngalo esigabeni 66(6)Ã‚Â© (vi) sale Mithetho futhi angabuye ashicilele ukwephulwa komthetho ngendlela ayibona ifanele.



(b)
Uma kwenziwe umhlinzeko kuleMithetho eMile yokuhlawulisa noma yiliphi ikhansela, futhi ikhansela lihlawuliswa, uMasipala ungathatha leyo nhlawulo kunoma yiziphi izimali njengoba uMasipala azikweleta ikhansela noma uthole leyo mali njesikweletu sasenkantolo.


(6) Ukuxoshwa
(a)
Uma iKomidi eliyiSipesheli libona ukuthi ubulungiswa buyofezeka kangcono ngokuxosha ikhansela eMkhandlwini kaMasipala ngokwephula umthetho, iKomidi eliyiSipesheli

liyobika lokho eMkhandlwini kaMasipala bese kuthi uMkhandlu kaMasipala ubike lokho kuNgqongqoshe woHulumeni baseKhaya ngokoMgomo wokuziPhatha wamaKhansela.

(b)
Uma -

(i)
uNgqongqoshe woHulumeni baseKhaya ekhipha isigwebo sokuxosha ikhansela ngokoMgomo wokuziPhatha wamaKhansela; noma

(ii)
ikhansela lixoshwa ngokwesigaba 67(96)(a),




uSomlomo uyobe esefaka igama lekhansela, umthetho owephuliwe kanye nesigwebo erekhodini okukhulunywe ngalo esigabeni 66(6)Ã‚Â© sale Mithetho futhi angabuye ashicilele ukwephulwa komthetho ngendlela ayibona ifanele.
68. Amarekhodi ezigwebo
(1)
USomlomo uyogcina irekhodi lazo zonke izigwebo ezinikezwe amakhansela, lelo rekhodi eliyovuleleka ukuthi lihlolwe ngumphakathi eHhovisi lokugcina iMibhalo ngesikhathi somsebenzi.

(3)
Irekhodi lezigwebo elihlongozwe esigabeni 68(91) sale Mithetho liyohlala ligciniwe futhi liyocutshungulwa ezigamekweni ezilandelayo nasekunqunyweni kwesigwebo seekhansela ima liphinda lephula umthetho.


69. Ukuchithwa kweMithetho eMile neMigomo
IMithetho eMile neMigomo kaMasipala waseMthonjaneni ngalokhu iyachithwa.
UHLELO I

Ukwephulwa komthetho kanye nezinhlawulo

Uhlu 1 Ukwephulwa komthetho Uhlu 2 Inhlawulo
(1) Ukuphutha emhlanganweni obekumele ikhansela liwethamele. Umholo wamasonto amabili
(2) Ukwehluleka ukuhlala kuzu kuphele umhlangano ikhansela obekumele liwethamele. Umholo wamasonto amabili
(4) Ukuhluleka ukuhoxa ezinqubeni zoMkhandlu kaMasipala noma zeKomidi uma udaba ikhansela elithintekayo noma elishade naye, umlingani noma elisebenzisana naye ebhizinisini enenzuzo ebhizinisini ngokuqondile noma ngokungaqondile; ngaphandle uma uMkhandlu kaMasipala noma iKomidi linqume ukuthi lokho kuba nenzuzo akusho lutho. Umholo wenyanga eyodwa
(5) Ukwehluleka ukuveza imininingwane komhlomulo ikhansela elaziyo ngawo emhlanganweni woMkhandlu kaMasipala lapho ikhansela ligakwazi ukudalula lokho, uma elishade naye, umlingani, elisebenzisana naye ebhizinisini noma ilungu lomndeni walo, selihlomule noma selizohlomula kwinkontileka ekhishwe nguMasipala. Umholo wenyanga eyodwa
(6) Ngaphandle kokuqale athole imvume eMkhandlwini kaMasipala, libe yinxenye noma lihlomule kwinkontileka yokuhlinzeka izimpahla, imisebenzi kuMasipala. Umholo wamasonto amathathu
(7) Ngaphandle kokuqale athole imvume eMkhandlwini kaMasipala, lube yinxenye noma lihlomule kwinkontileka eyenza noma yimuphi omunye umsebenzi kaMasipala ngaphandle kowokuba yikhansela. Umholo wamasonto amathathu
(14) Ukucela, ukunxusa noma ukwamukela noma yimuphi umvuzo, isipho noma isibonelelo ngokuvota noma ngokungavoti ngandlela thile kunoma yiluphi udaba lukaMasipala noma lweKomidi ikhansela eliyilngu lalo. Umholo wezinyanga ezinhlanu

(15) Ukucela, ukunxusa noma ukwamukela noma yimuphi umvuzo, isipho noma isibonelelo ngokweluleka uMasipala mayelana nokusebenzisa noma yimaphi amandla noma umsebenzi. Umholo wezinyanga ezinhlanu
(16) Ukucela, ukunxusa noma ukwamukela noma yimuphi umvuzo, isipho noma isibonelelo ngokumela umuntu kuMasipala. Umholo wezinyanga ezinhlanu
(17) Ukucela, ukunxusa noma ukwamukela noma yimuphi umvuzo, isipho noma isibonelelo ngokudalula ulwazi oluyimfihlo. Umholo wezinyanga ezinhlanu
(18) Ukugxambukela ekuphathweni kukaMasipala ngaphandle uma ligunyazwe ukwenze njalo ngesixazululo soMkhandlu kaMasipala. Umholo wezinyanga ezintathu
(19) Ukusebenzisa isikhundla noma amagunya obukhansela ukuze lizuze ngasese noma lizuze ngendlela engafanele komunye umuntu. Umholo wezinyanga ezinhlanu
(20) Ukusenezisa ulwazi oluyimfihlo eliluthole njengekhansela ukuze lizuze ngasese noma lizuze ngendlela engafanele komunye umuntu. Umholo wezinyanga ezinhlanu
(21) Ngaphandle kwemvume yoMkhandlu kaMasipala noma yeKomidi elithintekayo ukudalula noma yiluphi ulwazi lukaMasipala oluyimfihlo noma yingayiphi indlela. Umholo wamasnto ayisithupha
(22) Ukunikeza noma ukuhlosa ukunikeza noma yimuphi umyalelo kumsebenzi kaMasipala ngaphandle uma ligunyaziwe ukuthi lenze njalo ngesixazululo sikaMasipala. Umholo wamasonto amathathu
(23) Ukuthikameza noma ukuzama ukuthikameza ukuqaliswa kwanoma yisiphi isinqumo soMkhandlu kaMasipala noma seKomidi ngumsebenzi kaMasipala Umholo wamasonto ayisithupha
(24) Ukugqugquzela, ukucela noma ukuzibandakanya kunoma yikuphi ukungaziphathi ngendlela eyamukelekile kuMasipala. Umholo wamasonto amathathu
(25) Ukusebenzisa, ukuthatha, ukuthola noma ukuzuza ngokusebenzisa noma iyiphi impahla elawulwa noma okungekaMasipala ikhansela elingenangelo lokuyisebenzisa. Umholo wamasonto ayisithupha
(26) Ukushaya noma yimuphi umuntu lapho kusetshenzelwa khona kwMasipala Umholo wezinyanga ezintathu
(27) Ukuntshontsha noma iyiphi impahla kaMasipala Umholo wezinyanga

ezintathu
(28) Ukulimaza ngenhloso impahla kaMasipala Umholo wezinyanga ezinhlanu
(29) Ukudakwa yizidakamizwa kunoma yimuphi umhlangano woMkhandlu kaMasipala noma weKomidi loMkhandlu. Umholo wamasonto amabili
(30) Ukuhluleka ukuthula ngesikhathi isiPhathimandla sikhuluma noma sisukuma emhlanganweni. Umholo wamasonto amabili
(31) Ukwehluleka ukuthobela umthetho noma umyalelo wesiPhathimandla kunoma yimuphi umhlangano woMkhandlu noma wanoma yiliphi iKomidi loMkhandlu. Umholo wamasonto amabili
(32) Ukwehluleka ukuthobela umthetho noma umyalelo wesiPhathimandla kunoma yimuphi umhlangano woMkhandlu noma wanoma yiliphi iKomidi loMkhandlu. Umholo wamasonto amabili.
(33) Ukwehluleka ukuphuma eGumbini okubanjelwa kulo imihlangano ngesikhathi licelwa yisiPhathimandla. Umholo wamasonto amabili

UHLELO 2
Isichasiso: Ukukhomba okuphambene nomthetho (Isigaba 39)
Incazelo: Eqinisweni isikhalo esibhekiswe kusihlalo ngesinqumo sakhe odabeni oluthinta ukuphatha emhlangano. Isinqumo sikasihlalo singujuqu futhi noma ngaphezu kwalokho unegunya lokwamukela noma lokungamukeli ukuphambuka emthethweni.
Isichasiso
34.
Ukukhomba okuphambene nomthetho okukhulunya ngakho ngennhloso yokukhombisa ukuphambuka kokunqunyiwe ezinqubeni zezingxoxo.

35.
Noma yiliphi ikhansela noma ngabe selikhumile ngodaba olusezithebeni noma cha, lingabeka iphuzu lokukhomba okuphambene nomthetho noma lichaze.

36.
Leyo ncazelo iyogxila kokuthile engxoxweni obekungachazekanga kahle.

37.
Ikhansela elisukumela lokho liyoba nelungelo lokulalelwa kuqala.

38.
Kumele libeke iphuzu licace futhi ligxile odabeni oludingidwayo.

39.
Isinqumo sikasihlalo ngokukhomba okuphambene nomthetho, noma ngencazelo yomuntu siyoba ngejuqu futhi angeke saphikiswa.

40.
Uma ilungu liphikisa isinqumo sikasihlalo nganoma yikuphi ukuphambuka emthethweni, usihlalo uyolicela ukuthi liziphathe ngendlela futhi liyeke ukukhuluma bese lihlala phansi.


Isifinyezo
(1)
Ukukhomba okuphambene nomthetho kungabekwa noma yingasiphi isikhathi emhlanganweni.

(2)
Ukukhomba okuphambene nomthetho kungabekwa maqondana -

(a)
ulimi oluqosheme;

(b)
ukungathobeli umthetho obekiwe;
Ã‚Â© umthethosichibiyelo ongathotshelwanga;



(d) isichibiyelo esingaphandle kwegunya lomthetho;
(e)
udaba oluphathelene nokuziphatha ngendlela efanele; noma

(f)
nencazelo edingekayo.



(3)
Ukukhomba okuphambene nomthetho kumele kubekwe njengombuzo.


UHLELO 3
Amalungelo kanye nezivikelo

(1) Umthetho wesifundazwe ngokwesigaba 161 soMthethosisekelo kumele okungenani uhlinzeke lokhu okulandelayo:
(a)
ukuthi amakhansela abe nelungelo lokubeka izimvo zawo eMkhandlwini kaMasipala nasemaKomidini, kweyame emithethweni nasemiyalelweni yamakhansela njengoba kubekiwe esigabeni 160(6) soMthethosisekelo;

(b)
nokuthi amakhansela awanakubizezelwa enkantolo noma aboshwe noma akhokhele ukulimala -

(i)
nganoma yini ayishilo, okulethwe eMkhandlwini noma ekomidini layo; noma

(ii)
nganoma yini evezwe ngenxa yanoma yini eliyishiyo, okulethwe eMkhandlwini noma ekomidini layo; noma




Ã‚Â© Kuze kube umthetho ohlongozwe esigatshaneni (1) usumisiwe, amalungelo okukhulunywe ngawo endimeni (a) no (b) esigaba (1) ayosebenza kuyo yonke iMikhandlu kaMasipala esifundazweni esithintekayo.
<fn>GOV-ZA.OfficesafetyZulu.2010-03-25.zu.txt</fn>

Ã¢â‚¬Â¢
Kungabe ushiya izikhiye zakho zisobala? Qaphela izikhiye zasehhovisini ezikuwe uzigcine endaweni ephephile. Nika kuphela izikhiye abantu abavunyelwe ngumthetho futhi wenze isiqiniseko sokuthi bayazibuyisa.

Ã¢â‚¬Â¢
Kungabe ushiya isikhwama semali noma iwalethi phezu kwedeskhi? Gcina isikhwama sakho semali noma iwalethi yakho noma yiziphi izinto ezingamagugu, zikuwe ngaso sonke isikhathi noma-ke zikhiyelwe ediloweni noma ekhabetheni.

Ã¢â‚¬Â¢
Kungabe ushiya umakhalekhukhwini wakho engaqashelwe phezu kwedeskhi?

Ã¢â‚¬Â¢
Kungabe ushiya imali yakho phezu kwedeskhi noma ediloweni? Ungalokothi ushiye imali noma ushintshi phezu kwedeskhi noma ediloweni. Esikhundleni salokho faka imali emvilophini bese uyifaka ediloweni oyikhiyayo.

Ã¢â‚¬Â¢
Kungabe ushiya umnyango wehhovisi yakho uvuliwe uma uphuma noma kungabe kuyimizuzu embalwa nje?

Ã¢â‚¬Â¢
Kungabe ushiya isikhwama sakho singaqashelwe?

Ã¢â‚¬Â¢
Kungabe uma uhleli esiteshini sakho sokusebenzela ufulathela umnyango? Hlela isiteshi sakho sokusebenzela ngendlela yokuthi ubhekane nomnyango ngaso sonke isikhathi. Hlala ngaso uqaphile endaweni okuyo kanti futhi uxwaye nobungozi obungakwehlela.

Ã¢â‚¬Â¢
Uma ungowokuqala ukufika ehhovisi,bheka ukuthi akugqekezwanga yini. Uma ubona izimpawu zokuthi kugqekeziwe, ungangeni, biza amaphoyisa bese uxwayisa bonke abasebenzi abafikayo ehhovisini.

Ã¢â‚¬Â¢
Kungabe uyabazisa abezokuphepha uma uqaphela abantu abasolisayo noma izimoto ezisolisayo - ikakhulukazi ngemuva kwamahora okusebenza - noma-ke uyayeka uthembe ukuthi kukhona ozobika? Kumele ukuqaphele lokhu ikakhulukazi emahhovisi asemabhilidini amakhulu kanti futhi uma sekudlule isikhathi samahora ajwayelekile okusebenza.

Ã¢â‚¬Â¢
Kungabe uyaye uqaphele kakhulu ezitebhisini, ezindaweni ezithulekile noma ezindaweni ezingenakho ukukhanya kahle?

Ã¢â‚¬Â¢
Uma usebenzisa ilifthi, uyaye ume maduzane nalapho okucindezelwa izinkinobho, ubheke inkinobho yesimo esiphuthumayo bese ungena uma kunomuntu osolisayo?

Ã¢â‚¬Â¢
Kungabe uyababikela abagcini besakhiwo nabezokuphepha uma kukhona izibani ezephukile noma ezibhanyazayo,neminyango engavuleki noma engavaleki kahle, namafasitela aphukile noma izingcingo zomphakathi ezingasebenzi?







Ã¢â‚¬Â¢
Uma usebenza ehhovisini noma esitolo ngemuva kwamahora okusebenza ajwayelekile, yenza isiqiniseko sokuthi iminyango yangaphandle namafasitela kukhiyiwe. Uma unohlelo lwe-alamu ungayicimi ukuze uvikeleke ngokuthe xaxa.

Ã¢â‚¬Â¢
Uma usebenza amahora angajwayelekile ( njengokuhlala ukulungele ukubizelwa emsebenzini noma nini noma njengokusebenza amashifu) hambisana nabanye noma ucele omunye wabasebenzi akuphelekezele ukuya emotweni. Izikhiye zakho zemoto mazifinyeleleke lula kanti futhi uhlole izihlalo zangasemuva kuqala ngaphambi kokuba ungene phakathi.

Ã¢â‚¬Â¢
Kungabe ushiya izinto ezisemqoka emotweni yakho uma usehhovisi? Khiyela izinto ezisemqoka ebhuthini ngaso sonke isikhathi, noma-ke uzishiye ekhaya.

Ã¢â‚¬Â¢
Hlala unokuxwaya. Ukutshela oshaya ucingo ukuthi umuntu osebenza naye usekhefini, kungafana nokutshela isigebengu ukuthi leli yithuba elihle lokuyogqekeza ezindlini zabo. Zama ukutshela abantu abashaya izingcingo ukuthi lo muntu abamfunayo akatholakali" ukungavezi eminye imininingwane kungcono.

Ã¢â‚¬Â¢
Qikelela ukuthi laba bantu abeza emsebenzini ehhovisini lakho noma esakhiweni bezolungisa okuthile, bayazazisa kanti futhi ubaqaphele kakhulu ngaleso sikhathi belapho.


Social Crime Prevention Tel (012) 358-3444 socialcrime@tshwane.gov.za
<fn>GOV-ZA.Remarks.2010-03-25.zu.txt</fn>
INKULUMO KANGQONGQOSHE WEZOLIMO NEZEMVELO UMHLONISHWA UMTHOLEPHI MTHIMKHULU NGENKATHI KWETHULWA IZINHLELO ZIKABHONTSHISI KOMASIPALA BASEDUMBE NASEBAQULUSINI

KWADINANE, OTHAKA, MONDLO TOWNSHIP, SATURDAY 31 MAY 2008


Ngibingelele umphathi wohlelo udadewethu uPatience Khaba;

Ngibingelele osivulele ngomthandazo, uMfundisi Ndima;

Ngibingelele usokhaya wendawo, uNdabezitha iNkosi Mdlalose;

Ngibingelele onke Amakhosi aseNdlunkulu akhona;

Ngibingelele Abantwana baseNdlunkulu abakhona;

Ngibingelele ilunga elihloniphekileyo elingusihlalo wekomidi lesiShayamthetho elibhekene nezindaba zezoLimo, uMama Fathima Nahara

Ngibingelele amalunga ahloniphekileo eSishayamthetho aphakathi kwethu;

Ngibingelele uSokhaya kuMasipala waseBaqulusini, uKhansela uDlamini;
Ngibingelele loyibamba lenhloko yoMnyango wezoLimo nezeMvelo uMnuz, Siddiq Adam;

Ngibingelele osihlalo bamaprojects aseDumbe naseBaqulusini, umama uMthembu nobaba uQwabe;

Ngibingelele abaphathi nezisebenzi zoMnyango wezoLimo nezeMvelo;

Bafowethu nodadewethu nomphakathi wonkana ngiyanibingelela;

Sanibonani;

Mphathi wohlelo, ngaphambi kokuthi ngiqhubeke nenkulumo engizoyethula bengizocela ukuthi sigebise amakhanda umzuzu owodwa ukukhombisa ukuhlonipha abafowethu nodadewethu abebengabokufika kuleli bephuma kwamanye amazwe esakhelene nawo lapha kwizwekazi lakithi lase Africa abasishiyile emhlabeni ngenxa yezenzo zobunswelaboya ebezibhekiswe kubo ngabantu abebengenwe ngumoya wobulwane nokungahloniphi amalungelo abanye abantu. Ngiyabonga.


Mphathi wohlelo, kuyangithokozisa ukuthi namhlanje kunguMgqibelo osukwini lokugcina enyangeni kaMeyi sihlangene lapha KwaDinane ukuzokwethula uhlelo lokuqinisekisa ukuthi kunokudla okwanele kwimiphakathi yakithi.

Ngikusho lokhu mphathi wohlelo ngoba udaba olusematheni kulezizinsuku umhlaba wonke-jikelele yilo phela lolu lwamanani aphezulu okudla okukhombisa ngokusobala ukuthi awezukehla kepha asazoqhubeka eya ngokwenyuka.

Ekuqaleni kwenyanga edlule iNhlangano yeZizwe imbala kanye nezinhlangano ezinkulu ezibolekisa ngezimali emazweni asethuthuke kakhulu ezifana no International Monetary Fund kanye ne World Bank zaphawula zakhombisa ukukhathazeka kakhulu ngalesisimo samanani okudla asemba eqolo ikakhulukazi umthelela omubi lokhu okuwubangayo kubantu abampofu emazweni asathuthuka njengaleli lakithi.

Ungqongqoshe weziMali wakuleli uMhlonishwa uTrevor Manuel ezinyangeni ezimbili ezedlule utshele umhlangano we International Monetary Fund owawuhlangene eMelika ukuthi lokhu kunyuka kwamanani okudla okukhombisa ukungami kusho into eyodwa vo: abantu nemiphakathi ikakhulukazi lena ehlala emazweni asathuthuka kumele babuyele emkhakheni wezolimo ukuze baziphilise.

Lesisimo sokukhuphuka kwamanani okudla sibabuhlungu kakhulu uma sithola ukuthi emazweni athuthukile abalimi bakhona basekwa kakhulu ngoHulumeni babo ngezimali ngemikhiqizo yezolimo abayikhiqizayo okwenza isimo sokuwhebelana singalingani. Lokhu ngizibonele ngamehlo ami njengoba emasontweni amabili edlule bengiseBelgium entshonalanga ye Europe.

Ngokusho kwezazi nongoti kulomkhakha wezolimo, lesiSifundazwe sakithi KwaZulu-Natali uma siqhathaniswa nalezi ezinye eziyisishiyagalombili yiso esihamba phambili ngokuba nomhlabathi ovunde kakhulu siphinde futhi sibenenhlanhla ukuthi siyakwazi ukubamba amanzi emvula ezindaweni ezahlukene zaso isifundazwe.

Lokhu-nje kokubili (umhlabathi ovundile kanye nenala yamanzi emvula) kucacisa kuthi bha ukuthi empeleni yithi okumele ngabe sondla lelizwe lakithi eNingizimu Africa.

Kodwa-ke ngenxa yobuvila kanye nalomkhuba ongemuhle oya ngokudlanga wokuthi abantu bathi bazohlala ngokukhangeza kuHulumeni sizithola sibhekene nomqansa uma sizama ukukhuthaza abantu bakithi ukuthi mabasebenzise inhlabathi ukuze baziphilise.

Bakwethu impilo iya ngokuqina iba nzima. Namhlanje umphongolo kawoyela ubiza imali ethi ayibe yikhulu namashumi amathathu amadola aseMelika kanti bekungekudala lapho wona umphongolo lona ububiza-nje amashumi amathathu amadola aseMelika.

Lokhu kunyuka kwentengo kawoyela sekube nomthelela omubi kumanani okudla kanye nokutholakala kwakho. Ukudla esingathi simele sikudle njalo ukuze sihlale siphilile sondlekile (basic staple food such as rice, flour and maize) njenge rice, imikhiqizo eyenziwa ngokolweni kanye nommbila kubiza ngendlela exakile.

Kungagcini lapho, ngisho namafutha okupheka noma lokhu esithi ukalakateni namhlanje abiza into enganambithisiseki. Omama abaningi esinabo lana bazongifakazela kulokho engikushoyo njengoba kuyibo abathenga ukudla emakhaya.

Namhlanjena imali engangezinkulungwane yamarandi (R1000) isithenga into ezimbalwa kabi uma wenza igrocer noma uthenga ukudla kwasendlini.

Kungakho nathi singuMnyango wezoLimo nezeMvelo KwaZulu-Natali sihamba emazwini kaNgqongqoshe uManuel sithi bakwethu isimo ngeke sishintshe kulesi okuyisona njengamanje kepha siya siba simbi kakhulu njengoba sonke sizwile ukuthi intengo kapetrol iyenyuka ngoLwesithathu lolu esiya kulo.

Ukunezezela kulokhu kunezinkulumo ezithi iBhange-Ngodla lakuleli lingahle lenyuse izinga lemali eyinzalo ngamaphesenti amabili (2% interest rate increase) uma kuhlangene ikomidi leli elibhekene nenqubo-mgomo wemali ngenyanga ezayo.

Lokho kusho into eyodwa okungukuthi abantu abanezindlu abazithengelwe ngamabhangi noma izimoto ezisakhokhelwa bazothwala kanzima kugcine ngokuthi zidliwe zibuyele kuwo amabhange ngenxa yokuthi abantu abasakwazi ukukhokha izikweletu zabo zanyangazonke njengesivumelwano.

Ngithi angikusho lokhu ngoba yinoma ngubani lapha emhlabeni into yokuqala ayicabangela imali uma ebhekene nezimo ezingezinhle ngasohlangothini lwempilo yakhe uma kuthinta izimali ukuthi athenge into eya ngaphansi kwekhala lokho okungukudla ngaphambi kokuthi abhekane nezinye izikweletu.

Ngokocwaningo lwe IMF, amanani okudla emhlabeni jikelele asekhuphuke cishe ngesibalo esithi asiphindwe kuleso ayeyiso ngonyaka ka 2006 (World Food Prices have increased by 48% since 2006.

Ukwenza-nje isibonelo ngalokhu engikushoyo, uma ngo 2006 isaka lempuphu elingu 12,5kg wawulithenga ngo R15, njengamanje isaka elifanayo usungalithenga ngo R28..

Mphathi wohlelo, abaningi bazozibuza ukuthi uNgqongqoshe uMthimkhulu kutheni esifundekela ngento engekho eduzane nathi.

Cha, bakwethu ngithi lokhu angikusho ngoba ngisho nakuleli lakithi lenkinga yamanani aphezulu okudla nangendlela ekhahlameza ngayo abantulayo noma imiphakathi ehlwempu isibonakele kanti nathi singuHulumeni ikakhulukazi iMinyango yezoLimo kuzozonke izifundazwe nakuzwelonke loludaba lusikhathaze kakhulu.

Ngokocwaningo nangezibalo ezisanda kukhishwa aboMkhandlu kaZwelonke wezokuQhakambisa ezoLimo (National Agricultural Marketing Council) kube nokukhuphuka kokudla okukhulu kulonyaka odlulile.

Ucwaningo lwaloMkhandlu lukuveza ngokusobala ukuthi ukudla okukhombise ukunyuka kakhulu amanani akho yilokho okungumgogodla wansuku zonke kubantu abangenamali etheni (Consumers of the basic staple diet foods have been the hardest hit).


Mphathi wohlelo yikho kubalulekile ukuthi siyimiphakathi sibambisane noHulumeni noMnyango uma kukhona izinhlelo ezifana nalezi esizozithula lapha namhlanjena.

Ngiyathokoza kakhulu ukusho singuMnyango wezoLimo nezeMvelo sikwazile onyakeni wezimali ka 2007/2008 ophele ngoMarch nonyaka ukuthi sibe nezinhlelo lezi ezifana nalezi engizozethula namhlanje lapha kwaDinane.

Lezizinhlelo zokutshalwa kukabhontshisi nommbila kulaboMasipala ababili okungowaseBaqulusini kanye nowaseDumbe zihlomulise abantu abevile ezinkulungwaneni ezine namakhulu amabili (more than 4 200 beneficiaries benefited from these projects).

Lapha endaweni yasoThaka sitshale ubhontshisi endaweni engamahektha angu 200 kanti singuMnyango silekelele ngemali ethi ayibe yisigidi nengxenye (R1,4million).

Njengoba besengeshilo ngenhla ngaloluhlelo lokutshalwa kukabhontshisi lapha abantu abazohlomula bayizinkulungwane ezimbili (2 000 beneficiaries).

Siphinde futhi satshala isibalo esifanayo samahektha kabhontshisi endaweni yaKwaDlamini nakhona futhi singuMnyango silekelele ngemali ethi ayibe yisigidi nengxenye (R1,4million). Abantu abazohlomula bangamakhulu ayisishiyagalombili (800 beneficiaries).

Mphathi wohlelo kunemiphakathi eyathola umhlaba ngaphansi kohlelo lokubuyiswa komhlaba laphaya emapulazini aseGeluk kanye nase Berooft. Kulamapulazi womabili sitshale ummbila endaweni engamahektha angu 40 ipulazi ngalinye.

SinguMnyango salekelela ngemali engango R300 000 ipulazi ngalinye kanti abantu abazohlomula laphaya eGeluk bangamakhulu ayisithupha (600 beneficiaries) bese kuthi lapha eBerooft babengamakhulu ayishiyagalombili (800 beneficiaries).

Iyonke imali esilekelele ngayo kulamaprojects omane eDumbe naseBaqulusini ithi ayifike ezigidini ezintathu nengxenye (R3, 4 million)

Ngalezizinhlelo esizethula namhlanje siyethemba singuHulumeni ukuthi sikwazile ukuthi silekelele imiphakathi ehlukene ehlomulile ukuthi nayo izicathulele ngokuzayo ukuze iqale ukubamba iqhaza emnothweni wakuleli njengoba sonke siyazi ukuthi lemikhiqizo izothengiswa bese nikwazi ukuba nemali okuyiyo ezonisiza ukuthi nibe ngabalimi abasimeme ngokuhamba kwesikhathi.

Ngazo futhi izinhlelo lezi kudaleke amathuba emisebenzi ngenkathi ziqala zethulwa kunina.

Ngalamazwi amafishane ngithi angithathe lelithuba ukuthi ngibonge kuzozonke izisebenzi zoMnyango lapha kuMasipala waseBaqulusini kanye naseDumbe ngomsebenzi omuhle engiwubonile laphaya ngenkathi ngivakashele amasimu kabhontshisi.

Ngibonga kusukela kubalimisi noma abaluleki nabaphathi babo kanye nezimenenja ngomsebenzi omuhle owenziwe lapha.


Ngiyabonga!

<fn>GOV-ZA.Rural_safety.zulu.pages.no10z.2010-03-24.zu.txt</fn>
Rural Safety | Farm Attacks(Zulu) | Part 10














































Crime Stop
08600 10111
crimestopgauteng &nbsp;@saps.org.za

Report
Child Abuse/images
childprotect@saps.org.za










10. IMIKHUBA YOKUPHEPHA EMIHLE


10.1 Wamele amalungelo akho njengomnikazi wepulazi. Abantu abangaziwa nababambe itoho kufanele bathole imvume kuqala uma bengena epulazini. Buza esiteshini samaphoyisa sangakini ukuthi umthetho uthi yini ongayenza nokuthi ungawasebenzisa kanjani amalungelo akho.

10.2 Abasebenzi basepulazini:

10.2.1 yakha ubuhlobo obuhle nabasebenzi basepulazini.
10.2.2 gcina umfanekiso kamazisi walowo nalowo msebenzi ;
10.2.3 khuthaza abasebenzi ukuba bakuqaphele ukuphepha nokuthi babike uma kunobugebengu.
10.2.4 khuthaza abasebenzi ukuba babaqaphele abantu abangabaziyo endaweni nokuthi bakwazise ngabo.
10.2.5 klomelisa abasebenzi uma bekunike amacebo noma ulwazi olunosizo.
10.2.6 Vikela ngokwanele imizi noma izindlu zabasebenzi nemindeni yabo.

10.3 Ungavumeli muntu angene epulazini noma endlini, ikakhulukazi ebusuku ngaphambi kokuba esezichazile ukuthi ungubani.

10.4 Kufanele ulalise ngaphakathi endlini okungenani inja eyodwa.

10.5 Qiniseka ukuthi amathuluzi okusebenza asindayo njengezimbazo, amapiki, amalele, amahalavo nokunye uyakukhiyela uma kungasetshenziswa.

back to top

10.6 Ukulawula okhiye:

10.6.1 Sebenzisa imibhalomfihlo kunoma ubhale amalebula kokhiye.
10.6.2 Zama ukuthi ungahlali uphethe isixhaka sokhiye. Sebenzisa okhiye abasebenza ngemibhalomfihlo. Imibhalomfihlo kufanele ihlale ishintshwa njalo.
10.6.3 Bakhiphe okhiye emotweni uma bengadingeki.
10.6.4 Bashintshe okhiye bakho uma ngabe okhiye bokuvula benyamalele.
10.6.5 Qiniseka ukuthi zonke izivalo (kumbandakanywa nesivalo segalaji) amafasitela namasango kuhlala kukhiyiwe uma kungasetshenziswa.
10.6.6 Ngaphambi kokuba uvule noma yini, qiniseka ukuthi uphethe ukhiye ongowakhona.
10.6.7 Ungalingi ufihle ukhiye endaweni eqangeleka kalula njengaphansi komata noma imbiza yezitshalo.
10.6.8 Uma ngabe ushiye ukhiye ebhotsheni kakhiye ngaphakathi kwesivalo, kufanele uwuphendule ukhiye ukuze ungafuduleki.

10.7 Ngaso sonke isikhathi uma uhamba yazisa umndeni wakho ukuthi uyaphi, uzohamba ngayiphi indlela nokuthi uzobuya nini.

10.8 Hlola ucingo lwakho njalo ukuze uqiniseke ukuthi luyasebenza. Beka ucingo endaweni lapho luzofinyeleleka khona kalula okufanele kube yindawo engaqondene nefasitela lapho lungadubuleka khona kalula.

10.9 Ngaso sonke isikhathi hlala unethoshi eduze kwakho ebusuku, uma ngabe usebenzisa ithoshi lisebenzise ngendlela yokuthi lingakhombisi ukuthi wena ukuphi.

10.10 Zama ukwenza izithiyo zokuthi kungantshotshwa uphethilomu neminye imikhiqizo.

10.11 Ungenzi umsebenzi ofanayo noma owodwa zonke izinsuku.

10.12 Kwenze kuba umkhuba wakho ungalali ngokushesha ngemuva kokucima izibani ebusuku. Hlala usabhekile isikhashana eside. Ungalali endaweni lapho ungabonakala khona ngumuntu ongaphandle kwendlu.

10.13 Ungami phambi kwefasitela uma ngabe uvala noma uvula amakhethini. Hlehlisa amakhethini ngendlela yokuthi ungazivezi kalula kumuntu ongaphandle. Amakhethini akufanele abe ngabonakalisayo okungaphakathi. Ukunyakaza kwabantu noma izithunzi zabantu akufanele zibonakale ngaphandle endaweni engamamitha ayi- 10 ukuba kude nendlu.

back to top

10.14 Thatha izithombe nezithupha zabo bonke abasebenzi ukuze besabe ukwenza noma ukuzimbandakanya nobubugebengu.

10.15 Ukuzijwayeza ukuqhumisa isibhamu epulazini (endaweni ephephile) nakho kungabathunaza labo abafisa ukwenza ubugebengu.

10.16 Izingane zakho kufanele zikwazi ukuphendula ucingo ngendlela enenhlonipho. Akufanele zikhulume nabantu ezingabazi noma zamukele izipho kubantu ezingabazi. Wonke umuntu okhone ekhaya kufanele akungenele ukuviliyela kokuzivikela.

10.17 Hlala unomshini wokuthwebula izithombe omdala emotweni. Thwebula izithombe zabo bonke abantu ongabazi abasendaweni noma abavakashele ipulazi lakho.

10.18 Uma ngabe ungaqinisekile ukuthi uzofika kuphephe kanjani endlini yakho ngemuva kokuba kade uthathe uhambo, thinta umakhelwane wakho ukuze akusize ukuhlola ikhaya lakho. Lokhu kungavimbela ukulalelwa izigebengu.

10.19 Qamba izindawo ezijwayele ukuba ngeziphephile njengezindlu zangasese, ezokugezela noma ezigcina impahla. Kungcono ukuba neminyango namafasitela amancane.

10.20 Ungagcini izinto ezinokugqamuka amalangabi endlini.

back to top

10.21 Yazi kahle indawo ukuze ukwazi ukubaleka , ikakhulukazi ebusuku.

10.22 Fika ekhaya kusakhanya noma kusesemini njalo nje.

10.23 Zijwayeze noma yazi inqubo ephathelene nokuvakashelwa ngamaphoyisa, uKhomanda noma omakhelwane.

10.24 Ukuxhumana ngokuyikho yingxenye enkulu yokuzivikela yasemaphandleni. Ngakho-ke, lelo nalelo pulazi kufanele libe nendlela yokuxhumana namanye amapulazi akuleyo ndawo, noMbutho wamaphoyisa kanye noMbutho wezokuVikela.

10.25 Kufanele kube khona izindlela ezimbili zikwesekela noma esizosiza esimweni esiphuthumayo njengocingo noma umsakazo weviyo lezakhamuzi. Umakhalekhukhwini uyasiza kakhulu ngoba ayixhunywa kulayini okungenzeka unqanyulwe.

10.26 Kufanele kusungulwe indlela yokuxhumana ngemisakazo ezobhekwa futhi ilungiswe njalo. Kufanele kuqokwe umuntu oqotho ozobhekana nalomsebenzi.

10.27 Abasebenzi basepulazini nabo bayingxenye yaleliqembu kanti kufanele nabo bazimbandakanye namacebo okuphepha.

10.28 Abasebenzi basepulazini kufanele bambandakanywe ngokulinganayo ekugcineni ukuphepha epulazini.

10.29 Abasebenzi kufanele bajwayezwe ukusebenzisa amagama ayimfihlo ukuze bakwazi ukwenza izimpawu ezithile uma kunengozi noma isimo esiphuthumayo.

10.30 Zijwayeze umkhuba wokubhala yonke imininingwane

10.31 Khombisa futhi wazise wonke umuntu okhona epulazini izindawo nezintuba zokubaleka.

10.32 Izindlela zokuxhumana (kumbandakanywa nezinye izindlela zokuxhumana ezahlukile) kufanele kujwayelwe ukuba zihlolwe ukuthi ziyasebenza.

10.33 Uma ngabe kukhona izixhushuxhushu zabasebenzi ukuphepha kufanele kuqiniswe. Thatha lonke ulwazi njengolusemqoka

10.34 Zama izindlela eziningi ezahlukene. Dlulisela kwemanye amalunga endawo, kuKhomanda noma eMbuthweni wamaPhoyisa ezobunhloli.

10.35 Ubuhlobo bokusebenzisana obuhle bubaluleke kakhulu.

back to top













Disclaimer
About the site
Copyright



This site is best viewed at a screen resolution of 800 x 600.
Most compatible with Microsoft Internet Explorer, version: 4 and higher.


<fn>GOV-ZA.Rural_safety.zulu.pages.no2z.2010-03-24.zu.txt</fn>
Rural Safety | Farm Attacks(Zulu) | Part 2














































Crime Stop
08600 10111
crimestopgauteng &nbsp;@saps.org.za

Report
Child Abuse/images
childprotect@saps.org.za










2. UMBUTHO KAZWELONKE WEZOKUVIKELA WASENINGIZIMU AFRIKA: UHLELO LWEMPI


2.1 Uhlelo lweMpi luwuhlelo ongena kulo ngokuzikhethela, oluyingxenye yoMbutho wezeMpi waseNingizimu Afrika olusebenza ngokungagcwele. Lowo nalowo Khomanda ubhekene nomthwalo wokuphephisa nokuvikela umphakathi othile (emaphandleni noma emadolobheni). Usizo abalunikezayo luvamise ukubizwa ngosizo lwendawo. Usizo lwendawo lumbandakanya wonke umphakathi wendawo, ngaleyo ndlela ngisho nelunga lomphakathi elingesilona ilunga lohlelo lweMpi nalo liyokuthola ukuvikela ngaphansi kwalolu hlelo nakuba lingeke lathola zonke izinzuzo ezihambisana nokuba ilunga lohlelo.

2.2 Labo ababambe iqhaza kulolu hlelo lweMpi abanaso isibopho sokuvikela ngaphandle kwemincele yezindawo abasebenza kuzo, banesibopho sokuvikela nokuphephisa imiphakathi yabo kuphela.

2.3 Lolu hlelo singathi lumi kanje kafushane, lumbandakanya ukwehlukaniswa kwezindawo zibe izindawana ezincane, izingxenye ezilawulekayo. Leyo naleyo ndawo encane iba nesibalo esithile samapulazi/noma imizi, kuya ngokuthi leyo ndawo ingakanani nokwahlukana kwezindawo okuhlalwa kuzo. Amalunga endawo ayaxhumana ngocingo noma imisakazo esebenza njengohlelo lokwesekela izindlela zokuxhumana uma ngabe kwenzeka izicingo zingasebenzi. Ezinye izinhlelo zokuxhumana ziyingxenye esemqoka yohlelo lokuvikela ezindaweni. Amalunga endawo ayaxhumana nomholi wawo (okhethwa yiwoma amalunga) yena unendlela yokuxhumana nesiteshi samaphoyisa. Lokhu kuqinisekisa ukusukumela phezulu kwamaphoyiswa uma kwenzeka kuba nokuhlaselwa. Umholi woHlelo angazisa uKhomanda waleyo ndawo uma kudingeka umbutho oqinileyo.

2.4 Inqubo yokuxhumana ingachitha isikhathi eside ngakho-ke, amalunga aleyo ndawo kufanele akwazi ukuzivikela wona nokuthi athembe usizo lomakhelwane namanye amalunga endawo ukuqinisekisa ukusukumela phezulu uma kunesimo esiphuthumayo. Ngalesi sizathu indawo kufanele ihlele ukubhekana nezehlakalo ngaphambi kokuba zenzeke. UKhomanda weNdawo uyosiza loluhlelo lwendawo uma lwakha uhlelo lokubhekana nezehlakalo.

2.5 Okusemqoka ngokusebenza ngokuyikho kwalolu nhlelo ukubambisana ngokulinganayo kwalelo nalelo lunga lendawo. Zimbandakanye - kuyosiza wena!

back to top













Disclaimer
About the site
Copyright



This site is best viewed at a screen resolution of 800 x 600.
Most compatible with Microsoft Internet Explorer, version: 4 and higher.


<fn>GOV-ZA.SAcitizensarrestedabroad.2010-03-25.zu.txt</fn>
Amanxusa afuna ukuqinisekisa ukuthi izakhamuzi zakuleli eziboshelwe kwamanye amazwe ziphathwa ngendlela eyemukelekile uma zisejele. Ziznto ezihambelana nokunqamulezwa nokuphathwa ngendlela engahlonipheki noma ukujeziswa uzakubikwa kuziphathimandla zakuleyo ndawo. Imithetho yakwamhlabuhlangene yokuphathwa kweziboshwa iyasetshenziswa uma kunje.
Yiluphi usizo olunikezwa ngamanxusa kuzakhamuzi zaseMzansi eziboshelwe kwamanye amazwe?
zinikeza isiboshwa ulwazi ngemithetho yalelozwe okungafaka phakathi unqedo lwezemithetho lalelozwe, ukushushiswa uhlu lwabameli kwenziwa njani uma ubuyiselwe ejele, isimo sebheyili, ukudlulisela icala phambili ukuze isiboshwa sazi ukuthi amalungelo aso ahmba afike kuphi.
ukuhlala ngokuthintana njalo nesiboshwa saseMzansi kulelozwe babe begcina imithetho yakuleyondawo.
ukuthintana nomndeni nabangane - uma bacelwe yisiboshwa. Akukho kuthintana noma lwazi oluzokushwa ngaphandle kwemvume ngencwadi yesakhamuzi saseMzansi asiboshwe kwelinye izwe.
qinisekisa ukuthi uma udinga usizo lwezempilo utshele iziphathimandla zasejel.
Igatsha lezangaphandle namanxusa ase South Africa emazweni amanye enza konke okusemandleni awo ukuqinisekisa ukuthi izimali, izincwadi namaphepha okufunda, nemithi ziyafinyelela ngokushesha esiboshweni. Kodwa-ke, imisebenzi ebalulekile yahhovisi lamanxusa yiyona okuqalwa ngayo. Nesimo sezinto kulelozwe singakhinyabeza ukufika kwezinto kusiboshwa.
ukugxamalazela ekuqubekeni kwezinkntolo zamazwe ukukutholela ummeli noma ukunikeza izeluleko kwezomthetho ukukucelela ukuba ukhululwe, noma ibheyili ukuya ezindaweni noma amajele ayingozi ukuphenya icala ukukutholela ukuba uhlale kangcono ejele kunabanye abantu ngaphandle uma ngabe imithetho amhlabuhlangene yokugcinwa kweziboshwa ingalandelwa.
Abantu abayizakhamuzi zamazwe amabili baboshwe ezweni lesibili lapho bayizakhamuzi nakhona abangeke basizwe ngamanxusa ase South Africa. Uma abantu abayizakhamuzi zamazwe amabili baboshwe kwelinye izwe lapho bengezona izakhamuzi, babe behamba ngeposipoti yezwe lesibili, kumele bathintane nanxusa lalelozwe ababehamba ngepasipoti yakhona.
Amazinga afanele okwenziwa komsebenzi ayashiyana ngelizwe ngelizwe kanti aya ngesimo sezwe elibophe umuntu.
<fn>GOV-ZA.ServiceCommittmentCharter.2010-03-25.zu.txt</fn>


ISIFUNDAZWE SAKWAZULU-NATALI
UMNYANGO WEMFUNDO

UMHLAHLANDLELA WAMAQOPHELO OKUNIKEZELWA KWEMISEBENZI

Thina basebenzi bomNyango weMfundo KwaZulu-Natali siyaqonda futhi siyalihlonipha ilungelo lezakhamizi ezingabasebenzisi bemisebenzi yethu lokuba bathintwe, banikezwe impatho efanele nomsebenzi onohlonze ngesikhathi, bekwazi ukufinyelela ezinsizakalweni ngaphandle kokwenzelela, baziswe ngohlobo neqophelo lomsebenzi abazohlinzekelwa wona, ukukhononda uma bethole umsebenzi ongekho eqophelweni elifanele ngesikhathi esifanele nangendlela ekhathalela ukusebenza kwemali kanye nokuzibandakanya ngokugcwele emisebenzini ngomoya wokuvuleleka nokuveza obala.

ESIPHATHISWE UKUKWENZA
UmNyango weMfundo KwaZulu-Natali uphathiswe nguMthethosisekelo wezwe laseNingizimu Afrika ukuba uhlinzeke imfundo yomphakathi kubo bonke abafundi esifundazweni saKwaZulu-Natali, kungayi ngobudala.

IMISEBENZI ESIYIHLINZEKAYO
Imfundo yezikole zamabanga aphansi neyamabanga aphakeme.
ukubhalisa nokuqapha ukusebenza kwezikole ezizimele nabafundela emakhaya
Imfundo yabafundi abanezidingo zokufunda ezahlukile.
Imfundo yasemakolishi emfundo eqhubekayo nokuqeqesha.

Imfundo eyisisekelo nokuqeqeshwa kwabadala

Ukusekelwa kokuthuthukiswa kojahidada


Izinhlelo zokusekelwa kwabafundisi nabafundi ezikoleni nasezikhungweni zokubathuthukisa besemsebenzini.
Ukuthuthukiswa kokuphatha nokwengamela kanye nezinhlelo zokwesekela

Ukusekelwa ngezinhlelo ezenziwa kufundwa nalezo ezengezelelwa ekufundeni

Ukuphathwa kwezinhlaka zemisebenzi nezimali nokusekelwa ngokwezinhlelo zemisebenzi.



AMAQOPHELO EMISEBENZI YETHU
Ukunakwa nokuphendulwa kwemibuzo ngokushesha

Ukuphendula ucingo ngokushesha

Ukusebenza izicelo zomsebenzi kungevile ezinsukwini ezingama-30

Ukukhombisa ukwamukela izikhalo ezibhaliwe zingakedluli izinsuku eziyisi-5

Ukuhlangabezana nezicelo ezibhaliwe zingakedluli izinsuku ezingama-21

Ukukhokhela esibakweletayo zingakapheli izinsuku ezingama-30

Ukwakha okungenani amagumbi okufundela ayi-1500 ngonyaka

Ukwehlisa izinga lokuphutha ngoku-1% ngonyaka

Ukuhlinzeka ngezinsizakufunda ezikoleni ezingama-90% zalezo zikole ezingekho esigabeni sama-21 (ngomthetho) ngaphambi kosuku lokuvulwa kwezikole unyaka nonyaka

Ukwenyusa izinga lokwazi ukufunda nokubhala nelokubala ebangeni lesi-3 ngoku-3% ngonyaka

Ukwenyuswa izinga lokwazi ukufunda nokubhala nelokubala ebangeni lesi-6 ngoku-4% ngonyaka

Ukwenyusa izinga lokuphumelela ebangeni lesi-9 ngoku-2% ngonyaka

Uwenyusa izinga lokuphumelela ebangeni le-12 ngoku-3% ngonyaka

Ukwenyusa inani lababhalisela ukufunda ezikhungweni zemfundo eyisisekelo nokuqeqeshwa kwabadala (ABET) ngezi-4000 ngonyaka

Ukwenyusa inani lababhalisela ukufunda kojahidada ngokuyi-10% ngonyaka

Ukwenyusa inani lababhalisa ezikhungweni zemfundo eqhubekayo nokuqeqeshwa ngokuyi- 15% ngonyaka



UKUBHEKELWA KWEZIKHALO
Siyaqonda futhi siyalihlonipha ilungelo lezakhamizi lokukhononda uma imisebenzi ingenzeki ngendlela noma ingenelisi.

Ã¢â‚¬Â¢ Ungasibhalela ekhelini elingezansi.

Ã¢â‚¬Â¢ Siyozama ngakho konke ukuxolisa nokulungisa uma iphutha silithole lingakithi.

Ã¢â‚¬Â¢ Siyoqinisekisa ukuqoshwa kwezikhalo nobukhona bezinhlelo zokulandelela

Ã¢â‚¬Â¢ Siyazibophezela ekuphatheni noma yiluphi ulwazi lwenkohlakalo nemikhonyovu ngokucophelela

Ã¢â‚¬Â¢ Ungasebenzisa inombolo yamahhala uma ubika ngemikhonyovu, inkohlakalo kanye nokuphathabudlabha.


IKHELI :
Inhlokohhovisi
Isikhwama seposi X9137, Pietermaritzburg.3200


228 Pietermaritz St.
Pietermaritzburg
3201
Uma usishayela siyokwenza lokhu:
. Ukuphendula ucingo ngokushesha
. Ukuzisho ngegama nangokophiko esikulo,
.Ukukusiza ngendlela enesizotha nenosizo.
.Ukudlulisela kubantu / ophikweni olufanele ngaphakathi emNyangweni.
Inombolo Yocingo: (033) 846 5100
Inombolo yefeksi (033) 846 5185
Inombolo yamahhala : 0800204353





<fn>GOV-ZA.ServiceLevelStandards.2010-03-25.zu.txt</fn>

AMAZINGA OSIZO OLUTHOLAKALA EMNYANGWENI WEZAMANZI NOKUTHUTHWA KWENDLE KAMASIPALA WASETHEKWINI
1. NGELOKHOZI
Umqulu wosizo uMnyango wezaManzi Nokuthuthwa Kwendle kaMasipala waseThekwini ohlinzeka ngalo amakhasimende awo wenzelwa ukuqinisekisa ukuthi okulindelwe ngumphakathi ekulethweni kwezidingo kuyahambisana namazinga angakaleka okwenza umsebenzi.

Lo mqulu ubhalwa ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi:
Ã¢â‚¬Â¢
Ubudlelwane obukhona phakathi koletha izidingo, uMnyango wezaManzi Nokuthuthwa Kwendle kaMasipala, kanye nekhasimende noma ohlinzekwa ngezidingo, benziwa ngcono,

Ã¢â‚¬Â¢
Izinto okungekho ukugculiseka ngazo ziyancishiswa,

Ã¢â‚¬Â¢
Lapho kunokungaboni ngaso linye khona, indlela yokuxazulula icacile,

Ã¢â‚¬Â¢
Ukulindela izimanga kuyaqedwa,

Ã¢â‚¬Â¢
Iyacaciswa inqubo yokudlulisela phambili udaba uma kunokungaboni ngaso linye phakathi koletha izidingo namakhasimende,

Ã¢â‚¬Â¢
Umphakathi uyazi ukuthi ungathintana kanjani noMnyango wezaManzi Nendle kaMasipala waseThekwini.



Lo mqulu uqonde nokukhanyisa ukuthi:
Ã¢â‚¬Â¢
Kungalandelelwa kanjani ukusebenza ngendlela efanele,

Ã¢â‚¬Â¢
Ulwazi mayelana nokushaya emhloleni kokulethwa kwezidingo kungabikwa kuphi futhi kungabhekwana kanjani nakho,

Ã¢â‚¬Â¢
Bungagwenywa kanjani ubudlelwane obungebuhle namakhasimende,

Ã¢â‚¬Â¢
Bungagcinwa kanjani bubuhle ubuhlobo namakhasimende ngenxa yokuzikhethela ukuhambisana neqophelo lokuhlinzeka ngezidingo elishicilelwe kodwa futhi amalungelo amakhasimende ebe esahlonishwa.


2. NGESO ELIBANZI
Lo mqulu uqonde ukucacisa:
Ã¢â‚¬Â¢
ukuthi uMnyango wezaManzi Nokuthuthwa Kwendle kaMasipala waseThekwini uzokusiza futhi ukweseke kanjani wena njengekhasimende lethu,

Ã¢â‚¬Â¢
iqophelo lowenzelwa khona wena njengekhasimende lethu ongalilindela,

Ã¢â‚¬Â¢
ukuthi ungasisiza kanjani ukuba sikusize kangcono nokuthi ungazenza kanjani iziphakamiso ukuze senze kangcono,

Ã¢â‚¬Â¢
imigudu wena njengekhasimende ongayilandela uma ufisa ukuzwakalisa ukungeneliswa kwakho ngeqophelo lomsebenzi wethu.



3. AMAGAMA ASETSHENZISIWE:
Kulo mqulu, ngaphandle uma kubekwe ngenye indlela,
"Wonke amahhovisi" kusho lapho kuqhutshwa khona izindaba eziphathelene namanzi. "Wonke amahhovisi" aqondise ngqo kulezi zindawo ezilandelayo:
Ã¢â‚¬Â¢
3 Prior Road (Inhlokohhovisi),

Ã¢â‚¬Â¢
Pinetown One Stop Shop (60 Kings Road),

Ã¢â‚¬Â¢
Kingsburgh One Stop Shop (729 Mayors Mews),

Ã¢â‚¬Â¢
Umhlanga Water Office (327 Umhlanga Rocks Drive),

Ã¢â‚¬Â¢
Hammarsdale Water Office (58 Anderson Road)


"Isikhungo sezingcingo" kuqondwe ukuxhumana noMnyango wezaManzi
Nokuthuthwa Kwendle kaMasipala waseThekwini ngenombolo yamahhala yakwaTelkom eshayelwa ubusuku nemini ethi 080 1313 013 noma ngenye yalezi zindlela ezilandelayo:
Ã¢â‚¬Â¢
e-mail : eservices@dmws.durban.gov.za

Ã¢â‚¬Â¢
SMS : 083 707 3013

Ã¢â‚¬Â¢
FAX : 031- 311 8220



4. AMAZINGA OSIZO OLUTHOLAKALAYO


Amanzi
Ukwenza amanzi atholakale kumakhasimende ngemali engambi eqolo, kunamaqophelo ehlukene okulethwa kwawo kumakhasimende asekhaya:
Ã¢â‚¬Â¢
Ukulethwa kwamanzi anomfutho ophelele eza ngqo endlini esuka emapayipini kaMasipala.

Ã¢â‚¬Â¢
Ukulethwa kwamanzi anomfutho ophansana afika endlini esedlule ethangini elisophahleni.

Ã¢â‚¬Â¢
Amalitha angama-200 amanzi ngosuku atholakala ngethangi eliphansi eligcwaliswa nsuku zonke - alingana namalitha ayizi-6 000 amanzi amahhala ngenyanga.

Ã¢â‚¬Â¢
Ompompi basemgwaqeni abafakelwa imiphakathi esagobe amadlangala okwesikhashana.

Ã¢â‚¬Â¢
Izikhwanyana zamanzi noma afika ngeloli lapho kunokuphazamiseka isikhathi eside.



Ukuthuthwa kwendle
Iqophelo elemukelekile lokuthuthwa kwendle yileli:
Ã¢â‚¬Â¢
Ukuthuthwa kwendle ngamapayipi okwejwayelekile kusetshenziswa amanzi- kuxhunywa kwingqalasizinda yamapayipi endle.

Ã¢â‚¬Â¢
Ukuhanjiswa kwendle ngamapayipi kusetshenziswa amanzi kuchithwe khona ejalidini - ithangi elingaphansi komhlaba nokuhambisana nalo.

Ã¢â‚¬Â¢
Lapho kusetshenziswa amanzi khona, kuchithelwe ethangini okufika iloli lizomomela ethangini layo lihambe nayo indle liyoyichitha kwenye indawo.

Ã¢â‚¬Â¢
Indlu yangasese enomgudu womchamo wodwa nowendle(dry sanitation)


5. USIZO LWAMAHHALA


Amanzi
Wonke amakhasimende athola amakhilolitha ayisithupha okuqala amanzi mahhala ngenyanga, ziye ngokwenyuka-ke izimali kulawo makhasimende athola amanzi anomfutho ophelele noma ophansana kanye nezimali ezingaguqukiyo kulawo makhasimende omfutho ophelele asebenzisa amakhilolitha angaphezulu kwayisithupha ngenyanga futhi ahlala ezindaweni zokuhlala ezibiza ngaphezu kuka-R40 000 ngokwemiklamo kaMasipala.
Wonke amanzi alethwa ngompompi basemgwaqeni amahhala

Ukuthuthwa kwendle
Noma yiliphi ikhasimende inani lomuzi walo elingaphansi kuka-R36 000 ngokwemiklamo kaMasipala futhi elingabe likhokhela ukuthuthwa kwendle lolu sizo luhlinzekwa mahhala. Noma iyiphi indlu yangasese yomgodi yohlobo lwe-VIP ithululwa mahhala kanye eminyakeni emihlanu.
6. USIZO OLUTHOLAKALAYO NAMAZINGA ALO AMA-AKHAWUNTI
USIZO IZINGA LOKULETHWA KOSIZO LAPHO UMPHAKATHI UNGALUTHOLA KHONA LOLU SIZO
Ukubhaliswa kwe-akhawunti entsha Ngaso leso sikhathi Wonke amahhovisi
Ukuvalwa kwe-akhawunti Ngaso leso sikhathi Wonke amahhovisi
Ukushintsha i-akhawunti isuswa kumuntu okubhaliswe ngaye i-akhawunti iswa komunye Ngaso leso sikhathi Wonke amahhovisi
Ukuhlanganisa i-akhawunti nezidingo, isibonelo: Ugesi namanzi Ngaso leso sikhathi Wonke amahhovisi
Ukuguqula igama kwi-akhawunti Ngaso leso sikhathi Wonke amahhovisi
Ama-akhawunti aphezulu Ã¢â‚¬Â¢ Ukuvuza: Kwelulekwa ikhasimende mayelana nendlela yokukubheka lo khu. Ã¢â‚¬Â¢ Amamitha afundwe ngokungesikho: Uphenyo Ngaso leso sikhathi Ngaso leso sikhathi Wonke amahhovisi Wonke amahhovisi
Amamitha aphambene Izicelo zomshini okala amanzi Izinsuku ezingu-14 Izinsuku ezintathu Wonke amahhovisi Wonke amahhovisi
Ukwesulelwa isikweletu (lapho kufanele khona) Ngaso leso sikhathi Wonke amahhovisi
Imikhawulo, ukuvalwa nokuvulwa Ngaso leso sikhathi Wonke amahhovisi
Amakhophi ezitatimende Ngaso leso sikhathi Wonke amahhovisi
Imibuzo ngezikweletu ezisilele Ngaso leso sikhathi Wonke amahhovisi
Amamitha angaphezulu kweyodwa Izinsuku ezingu-14 Prior Rd
Ukulawulwa kwezikweletu ngokweNqubomgomo yaManzi Nsuku zonke Wonke amahhovisi
Inkokhelo emaqondana nodoti ongamanzi nokungcolisa indawo Usuku olulodwa Prior Rd
Ukuvalwa kwamakhasimende adoti ongamanzi wezimboni Ngaso leso sikhathi Prior Rd
Ukuphendula emibuzweni ngezimali ezikhokhelwa udoti osaluketshezi wezikhungo zohwebo Usuku olulodwa Accounts Prior Rd.
Ukusetshenzwa kwezicelo zokuchithwa kukadoti wezikhungo zohwebo osaluketshezi emapayipini noma ngokulandwa ngeloli Izinsuku ezingu-7 Scott Rd-Pollution KwaMashu-Pollution Southern Waste Treatment Water

Works-Pollution
Izikhalo mayelana nokungcoliswa kwamanzi ezikhukhula nawemifula Emahoreni amabili Isikhungo sezingcingo, Scott Rd, KwaMashu, Southern Waste Water Treatment Works
Izicelo zokufaka izindawo zokunyanga indle yasekhaya, khona ekhaya Izinsuku ezingu-7 Prior Road

ENGINEERING SERVICES CONTACT CENTRE

USIZO IQOPHELO LOSIZO LAPHO UMPHAKATHI UNGALUTHOLA KHONA LOLU SIZO
Ukuthatha yonke imibuzo efika ngocingo emayela na nezinkinga kumasevisi ezobunjiniyela Ngaso leso sikhathi Prior Road Isikhungo sezingcingo
Ukusetshenzwa kwazo zonke izinkinga zamasevisi ezobunjiniyela ezibikwa ngama-e-services nangezinye izindlela Ngaso leso sikhathi Prior Rd, Isikhungo sezingcingo
Ukuphendulwa kwemibuzo yocingo u90% wazo zonke izingcingo esigamini somzuzu kuthi u80% emizuzwaneni engama-20 Prior Road
Amahora okusebenza 24/7/365 Prior Road

UKUFUNDISWA KOMPHAKATHI

USIZO IZINGA LOKULETHWA KOSIZO LAPHO UMPHAKATHI UNGALUTHOLA KHONA LOLU SIZO
Ukuvakashela esikhungweni sokufundisa somnyango wezamanzi nokuthuthwa kwendle Uma ucela futhi nethuba likhona 031-577 1605
Ukufundisa ezikoleni ngamanzi, ukuthuthwa kwendle nangezemvelo Izinsuku okusetshenzwa ngazo ezingu-15 031-577 1605
Ukuya emihlanganweni yomphakathi Izinsuku okusetshenzwa ngazo ezingu-7 031-3118784

EZOBUCHWEPHESHE

USIZO IZINGA LOKULETHWA KOSIZO LAPHO UMPHAKATHI UNGALUTHOLA KHONA LOLU SIZO
Imibuzo yobuchwepheshe eyejwayelekile mayelana namanzi nokuthuthwa kwendle ngamanzi izinsuku ezintathu Prior Rd, Scott Road, 60 Kings Road (Pinetown), uMhlanga Water Office
Ukusebenza izicelo zokugudluzela kwenye indawo amamitha kanye nokuwahlola izinsuku ezingu-14 zokusebenza Wonke amahhovisi
Ukusebenza izicelo zokugudluzela kwenye indawo izigxobo okuxhunywa kuzona amapayipi okucisha imililo izinsuku ezingu-14 zokusebenza Wonke amahhovisi
Ukusebenza izicelo zokufakelwa amanzi okokuqala izinsuku ezingu-14 zokusebenza Wonke amahhovisi
Ukuhlola ukuxhunywa kwamapayipi amakhasimende ezikhungo zohwebo ukuthi ayahambisana yini nemigomo yokucishwa kwemililo Usuku olulodwa Wonke amahhovisi
Ukuphenya ngezikhalo/imibuzo eyejwayelekile yamakhasimende asekhaya emayelana namanzi Ukuphenya nokuxazulula izinkinga zokuma kwamachibi amanzi egcekeni nezikhalo mayelana nomfutho wamanzi Amahora angu-48 Amahora angu-48 Isikhungo sezingcingo/ Wonke amahhovisi Isikhungo sezingcingo/ Wonke amahhovisi
Ukusebenza nokuhlola umfutho nokugeleza kwamanzi Izinsuku ezingu-7 Isikhungo sezingcingo/ Wonke amahhovisi
Ukuhlola izakhiwo nokuhlonza amapayipi amanzi amakhulu aseduze, ukubheka izinombolo zeziza nezikhonkwane zemingcele ukuze kwenziwe lula ukufakwa kwamanzi okungokokuqala Amahora angu-48 Paver Rd
Ukufaka amanzi < 25mm ngokuhlukana ezakhiweni eziningi ndawonye Izinsuku ezingu-14 Paver Rd
Ukuxhumela izakhiwo zokuhlala ezinkulu, ezohwebo, nokuxhumela indlu ngayinye >25mm kuhlanganisa nokuxhumela ukufafaza kanye nokucisha imililo Izinsuku ezingu-14 Paver Rd
Ukufunda wonke amamitha amanzi amakhasimende (ezindaweni zokuhlala nakwezokuhweba) kuMasipala weTheku Ngenyanga Paver Road
Ukwenza umsebenzi wangaphandle/ukubheka Izinsuku ezintathu Paver Road

ukufundwa kwamamitha lapho kunesidingo khona
Ukufunda okungathekisiwe lapho kungefundeke khona Ngenyanga Paver Road
Ukugcina amamitha nezigubhu zamanzi kusesimweni esifanele Amahora angu-48 Paver Road
Ukulandela ukuvuza okuphathelene namamitha amanzi Amahora angu-48 Paver Road
Ukuthungatha amamitha amanzi agqibekile Izinsuku ezinhlanu Paver Road
Ukukhiphela ngaphezulu nokugudluzela kwezinye izindawo amamitha amanzi Amahora angu-48 Paver Road
Ukushintsha amamitha anamaphutha Amahora angu-48 Paver Road
Ukukhipha ukuxhunywa kwamanzi ngokungemthetho noma ukungakhokhi Amahora angu-48 Paver Road
Ukuphenya imibuzo eyejwayelekile ngamamitha amanzi nangama-akhawunti Izinsuku ezingu-7 Wonke amahhovisi
Ukunikeza abakhi nama-consultants imininingwane yokuhlelela amanzi nokuthuthwa kwendle kwesikhashana nokwesikhathi eside Ngokubonisana Prior Rd
Ukunikeza amakhasimende ulwazi lwe-GIS, izithombe ezithwetshulwe ngebhanoyi, ukusilela emuva, nezinye izibalo . .A4 evamile- Khona manjalo mahhala futhi .Okunye kungaze kufike ezinsukwini zokusebenza ezingu-7 uma kucelwa ngokuyisipesheli futhi ngokwetharifu ebekwe uMkhandlu Prior Rd
Ukuhlola amasampula, isibonelo: ukungcola kwamanzi asemhlabathini, izinga lamanzi okuphuza, nelamanzi asemfuleni Amahora angu-48 Halifax Rd
Ukuhlaziya isimo sendawo nomthelela waso - kuphawulwe maqondana namanzi nokuthuthwa kwendle Izinsuku ezingu-30 Prior Rd
Ukuqinisekisa ukuhambisana nokulandelwa kombhalo wemibandela yokwemukelwa kwamapulani, ukwedluliswa kwawo, ukuphasiswa kanjalo nokubeka imibandela nguMnyango wakwaTown Planning/Building, Estates Izinsuku ezingu-7 Prior Road as as well as Scott Rd KwaMashu Works, 2 Byfield Rd
Izinhlangano zabakhokhi bama-rates nabamabhizinisi- Ukuxhumana nabo kuboniswane ngezindaba zezomthetho nenqubomgomo ethintekayo Ngokubonisana Scott Rd, Kwa Mashu Works, 2 Byfield Rd
Ukuhlola kabili noma kathathu ngonyaka ukuqinisekisa ukuthotshelwa kwemithetho kaMasipala yokulahlwa kwendle, imithetho kazwelonke yezokwakha neminye imithetho emayelana nendawo Kabili noma kathathu ngonyaka kuye ngesidingo Scott Rd, KwaMashu Works, 2 Byfield Rd

Ukuletha umbiko wokuhlola, isaziso, noma incwadi yalokho embonini lingakapheli isonto elilodwa kuhloliwe Isonto elilodwa Scott Rd, KwaMashu Works, 2 Byfield Rd
Ukuqinisekisa ukuthi yonke imithetho nenqubomgomo yoMnyango iyaziswa abezimboni Kuye ngesidingo Scott Rd, KwaMashu Works, 2 Byfield Rd
Ukulungisa umbiko ozokhishelwa abezindaba odinga ukugunyazwa ngabaqondisi omayelana nezehlo zokuchitheka noma zokungcolisa Amahora angu-24 Scott Rd, KwaMashu Works, 2 Byfield Rd
Ukulungisa isitatimende esizokhishelwa abezindaba uma kunentatheli ecelayo kugunyazwe ngabaqondisi Amahora angu-24 Scott Rd, KwaMashu Works, 2 Byfield Rd
Ukunikeza abakhi ulwazi oludingekayo njengezindawo ezinengcindezi, izinga lokuhamba kwamanzi, ukunikeza ngomthamo omkhulu Isonto elilodwa Prior Rd
Ukuhambisa amanzi okuphuza kumakhasimende ezindaweni lapho amanzi abenqamukile khona Amahora angu-6 ngemuva kokuphazamiseka Isikhungo sezingcingo
Ukuhambisa amanzi ngezikhwanyana ezindaweni zokuhlala lapho enqamuka khona Amahora amane ngemuva kokunqamuka Isikhungo sezingcingo
Ukugcwalisa imisele ebimbiwe ngenxa yomsebenzi ophuthumayo emigwaqeni nasonqenqemeni lwemigwaqo Usuku olulodwa Isikhungo sezingcingo
Usizo lwamaloli athulula izindlu zangasese: Ukuthululwa kwamathangi endle angaphansi komhlaba ekhaya, okungahleliwe Izinsuku ezimbili Wonke amahhovisi/ Isikhungo sezingcingo
Ukuthulula izindlu zangasese Mahhala kanye njalo ngeminyaka emihlanu Springfield
Ukuxhunyelwa ohlelweni lwamapayipi okuthutha indle Izinsuku ezinhlanu Springfield
Ukuhlola ukuxhunywa okusha ohlelweni lwamapayipi okuthutha indle Izinsuku ezimbili Springfield
Ukwamukelwa/Ukwedluliswa kwamapulani okwakha mayelana nokuthuthwa kwendle. Izinsuku ezintathu kusukela osukwini isicelo esitholwe ngalo uMnyango kuze kube wusuku esibuyela ngalo kubahloli bezindlu Prior Road
Ukubheka ukugcwala kuchichime izitamukoko/ukuvaleka kwazo/iphunga/umonakalo Ã¢â‚¬Â¢ Okubucayi kulungiswa engakapheli amahora amane. Isikhungo sezingcingo

Ã¢â‚¬Â¢ Okungebucayi
kulungiswe
engakapheli
amahora
angu-24
Ukubheka ukuvaleka kwamapayipi okuhambisa Izinsuku ezimbili Isikhungo
indle ezakhiweni okungezona ezikaMasipala sezingcingo

EZOKUPHATHA



<fn>GOV-ZA.TVlicence.2010-03-25.zu.txt</fn>
Ilayisense yethelevishini inikeza umuntu igunya lokuthenga ithelevishini eyodwa ukuze abukele ithelevishini.
Lapho uthenga ilayisense yeThelevishini okokuqala, ukhokha inani lemali yonyaka egcwele okungu-R225. Intengo yelayisense yesaphulelo kwabathize ngu-R65 ngonyaka.
Noma ngubani oneminyaka engaphezulu kuka-70 noma ngaphezu kwayo, ongahlali nabantu abasebenzayo ancike kubo noma angancikile kubo.
Izinhlangano zidinga ilayisense yethelevishini, kwithelevishini nethelevishini ngayinye enayo enhlanganweni. Emakhaya badinga ilayisense eyodwa kuwo wonke amathelevishini abanawo endlini.
Umthengisi wethelevishini kumele azise abathengi ukuthi ngeke bathenga ithelevishini ngaphandle kokukhipha ubufakazi belayisense yethelevishini. Abafuna ukuthenga amathelevishini bangenza isicelo samalayisense iPosini eliseduzane, noma bacele umthengisi ukubathengela ilayisense.
Ilayisense ivuselelwa njalo ngonyaka.
Ukuze uthole olunye ulwazi, ngena kwi website ethi www.tvlic.co.
Yenza isicelo ePosini eliseduzane noma kumthengisi onegunya lokukhipha amalayisense eTV.
Ungenza nesicelo kwi-inthanethi ekhelini elithi:www.tvlic.co.
Kungathatha amahora ambalwa.
<fn>GOV-ZA.UserFriendlyGuide.2010-03-25.zu.txt</fn>
INHLANGANISELA YOMTHETHOSIVIVINYO

YOKUPHATHWA KOGU

Ingcazelo efingiwe ukusiza abantu babandakanyeke kumthethosivivinyo

environment & tourism

Department:
Environmental Affairs and Tourism

REPUBLIC OF SOUTH AFRICA

ISINGENISO
IPhalamende lidinga umbhalo ozovumela imibono yomphakathi mayelana neMiqulu (Bills) esephephandabeni eliqukethe izimemezelo zomphakathi ngaphambi kokuba leMiqulu ithulwe ePhalamende ngenhloso yokuyenza ibe yisibophezelo esisemthethweni somthetho oshaywa ePhalamende. Lokhu kuhambisana nomthetho kahulumeni oqinisekisa ukuthi uhulumeni uyakwazi ukuchaza kabanzi nokuzibophezela, ukuphendula ngokugculisayo kanye nokungabi namfihlo.
Ngesonto lokuqala ku-Disemba ka-2006 amalungu ephalamende avumelana ngokubhalwa koMqulu wenhlanganisela yokuphathwa koGu ephephandabeni likahulumeni eliqukethe izimemezelo zomphakathi, ukuze uphakathi ukwazi ukuphefumula ngemibono yawo. UNgqongqoshe weZemvelo nokuVakasha u Marthinus Van Schalkwyk wamemezela ziyisi-8 ku-Disemba ka-2006 ukuthi lomQulu uzotholakala ephephandabeni lezimemezelo zomphakathi (gazette) ziyi-15 ku-Disemba ka-2006. UNgqongqoshe wakubeka ngokusobala ukuthi ngenxa yezinhlaka eziningi ezakha lomQulu, uphakathi unikwa izinsuku ezingama-90 ukuze ukwazi ukuphefumula uphinde ubeke imibono yawo ngalo Mqulu. Lo mbhalo utholakala kwabashicilela imibhalo kahulumeni (inombolo yocingo 012-334 4511 noma ku 012-465 7531) noma ekhelini lekhompuyutha likahulumeni elithi http://www.deat.gov.za/.
Inhloso yalezi zihloko eziqukethwe lapha ukusiza umphakathi ukuba uphefumule ngezinto ezakha umqondo nezincike elwazini olwanele ngalokho umphakathi othanda ukuphefumula ngakho ngalezi zinsuku ezingama-90 obekelwe zona. Lezi zihloko zibekelwe ukuchaza ngomlando owaholela ekushicilelweni kombiko osemthethweni kahulumeni ngokuphathwa nokuthuthukisa koGu eNingizimu Afrika (the White Paper on Sustianinable Coastal Development in South Africa (ebizwa nge -White Paper). Lombiko kahulumeni wanika umgomo kazwelonke wokuphatha uGu lwethu. Lapha kuqukethwe incazelo kafushane echaza ngomsebenzi wesahluko ngasinye esiqukethwe yiloMqulu.
Uma loMqulu usuba umthetho wephalamende laseNingizimu Afrika, kuzoba okokuqala ukuba loMqulu ube nomthetho (Act) wokuphathwa nokwenganyelwa koGu. UGu luwumnotho ongebalwe ngokwezezimali. Ukuchicilelwa koMqulu ukuze umphakathi uphefumule ngawo kuletha ithuba eliwumlando kwababambe iqhaza kuGu, abathanda ukuzibandakanya nabathintekayo ngokuphathelene noGu kanye namalungu omphakathi afisa ukuba negalelo ekulungisweni okuqukethwe umthetho oyinhlanganisela wokuphathwa koGu.
KUNGANI KUMELE KUBE NOMTHETHO KAZWELONKE WOKUPHATHWA KOGU?
Imibuzo evamise ukubuzwa- kungani kumele kube nomthetho oshayelwe ukuphathwa koGu ngqo- ingabe uGu aluyona ingxenye yemithetho eshayelwe ukwengamela eZemvelo na? Izimpendulo zalemibuzo ziyalandela ngezansi.
UGu luyingxenye yemvelo ehlukile. Yilapho kuhlangana khona umhlaba (land) nolwandle, yindawo engengakanani kodwa exhasa okuningi okuyizidingo kubantu. UGu luwuhlelo olunezinhlaka eziningi esingabala kuzo, uhlelo lwesayensi yezidalwa eziphilayo zoGu, ukonga, ezokungcebeleka nokuxhumana kwalezi zinhlaka okwenza kube nesidingo sokwengamela nokubhekelela kokuphathelene noGu. UGu kumele lwenganyelwe ngendlela efanele ukuze lenyuke izinga lokuhlomula kuwo onke mathuba aqukethwe uGu. Kodwa ke loluhlelo lokwengamela nokuphathwa koGu aluzange lusebenze kuze kubemanje ngoba izinhlaka ezahlukene zikahulumeni ezibhekelele kuphela okuqondene nezinhlaka zakho kuphela afana nokusetshenziswa komhlaba, ezolimo, ezamanzi, ukugcinwa kwezemvelo kanye nezinye. Lo Mqulu
ugqugquzela indlela eyengamela zonke izinhlaka zokugqugquzela ukuphathwa koGu. Loluhlelo luveza uGu njengendawo okumele iqhakanjiswe njengebalulekile nokuthi kumele iphathwe ngaloko kubaluleka.
Ngaphambilini ukubaluleka kwezilwane kanye nemvelo ezisoGwini njengesidingo ngqangi sentthuko kwakungaziswa ngendlela efanele kwizinqumo ezazithathwa eNingizimu Afrika. Umbiko osemthethweni kahulumeni uqgamisa ukubaluleka koku bona inzuzo yoGu. Inani lezinzuzo ezitholakale ngokutholakala koGu, ngonyaka ka-1998 labalelwa kumabhiliyoni (billion) angama R168 amarandi ngonyaka, nokuyinzuzo ebalelwa kwisilinganiso esingamaphesenti angu35 ekhulwini (35%) somkhiqizo wakuleli ubuningi bomnotho woGu. Umnotho omningi uvaleleke kuGu futhi kuyaqhutshekwa ukusetshenziswa kwalo ngendlela engafanele okungabalwa kuko ukwakha kanye nezokungcebeleka.
Amathuba okuthuthukisa lubalulekile noma kuyinkinga ukushabalala kwalo. umnotho nezokungcebeleka Indlela esiphatha ngayo uGu yiyo eyenza ukuba uGu luhlale


nokulingana kwamathuba awo wonke umuntu ayalahleka, izilwane nemvelo zoGu nazo zicekeleka phansi.
Umbiko osemthethweni kahulumeni uphinde ugqamise ukwenganyelwa kwemvelo okuzokwenza ukuthi imvelo yoGu isetshenziswe ngokuphindelela. Lokhu kudinga ukuthi ukuphila kwendalo nezitshalo, ezokungcebeleka kwenzeke ngendlela efanele. Ukuze ukuphila kwezilwane kanye nemvelo kube okuphephile ukuze kusebenziseke kahle ngokuphindelela kungesatshelwa ukuphela kwezilwane kanye nemvelo. Ukuze amathuba okungcebeleka oGwini atholwe yiwo wonke umuntu ngokulingana kumele kufundiswe umphakathi osebenzisa uGu ukuzibandakanya nokulunakekela, kuhlonyiswe abahlwempu nemiphakathi abaphuma kuyo kubalwa abesifazane kanye nezingane. Ukuze loluhlelo lusebenze kumele umphakathi uthole amathuba angcono, imisebenzi kanye nokuhlonyiswa ngamathuba anenzuzo.
Umbiko osemthethweni kahulumeni awuzange uveze kuphela umbono, imiqathango, izimiselo (goals) kanye nokubhekelelwa ekuphathweni koGu ngendlela efanele eNingizimu Afrika. Lombiko uthathe esinye isinyathelo ngokumele kulandelwe uma kuqalwa loluhlelo lokwengamela uGu. Olunye uhlaka lwalokhu ukuthuthukiswa kwesikhungo kanye neziphathelene nomthetho kuleso sikhungo. Ngemuva kokuba amalungu ephalamende evumelene ngalombiko kwahlaziywa icandelo eliphathelene nezomthetho. Lokhu kwakwenzelwa ukubheka ukuthi lombiko osemthethweni kahulumeni ungakwazi yini ukuqalwa uhambisane nemigomo ebhekelele ezomthetho ebivele ikhona. Ngemuva kwaloluhlaziyo kwatholakala ukuthi kudingeka kushaywe umthetho ophathelele nokwenganyelwa koGu ukuze kuqalwe lombiko.
OKUQUKETHWE UMQULU

Inhloso yalombiko kanye nokusebenza kwawo
Inhloso yalombiko kanye nokusebenza kwenhlanganisela yokwenganyelwa koGu okuhlongozwayo kuncike kumaphuzu okuxoxwe kabanzi ngawo ngasenhla.

Isahluko 1: ukuhunyushwa kombiko, okuhloswe ngawo kanye nokuqalwa kokusetshenziswa kwawo
Lesisahluko sichaza ngamagama kanye nezivumelwano, uphinde usebenze njengomthetho ozolekelela ekuhunyushweni kwalombiko, siphinde sicacise indima kahulumeni ekwenganyelweni koGu, siphinde sicacise ukuthi lombiko uqondene futhi uthinta baphi abantu. Lomthetho oshayiwe kumele ufundwe kanye kanye nomthetho wokwengamela ezemvelo kaZwelonke, lombiko uphinde ucacise okumele kwenziwe uma kukhona ukungahambisani kwalomthetho kanye neminye.
Isahluko 2: Indawo yoGu esetshenziswa amalungu omphakathi
LoMqulu uphathelene nokubekwa komthetho wokusetshenziswa koGu wumphakathi, naleyo mithetho enemithelela kuGu. Indawo yoGu ichazwe kabanzi ephuzwini lokuqala (isahluko sokuqala), Indawo esonqenqemeni lwendawo yoGu esetshenziswa umphakathi ukuze ungcebeleke uphinde wenze inzuzo ngoGu (coastal buffer zone). Kuphinde kube nezindawo ezivikelekile oGwini.

Phakathi kwendawo yoGu kunendawo eyisihlabathi kanye newulwandle, ekuyindawo esetshenziswa umphakathi wase Ningizimu Afrika (isahluko 7). Izivumelwano ngaphansi komthetho woGu (Sea-shore Act), lomthetho ubeka ukuthi isihlabathi solwandle kanye nolwandle kwenganyelwe uMengameli wezwe emele umphakathi wakuleli. Indawo yoGu yenziwe indawo eyisihlabathi (phakathi kwendawo ebonakalisa ukuthi amanzi olwandle aphakame noma ehle kangakanani). Amanzi oGu ilawo anamagagasi (kungaba ilapho ulwandle luhlangana khona nomfula, isesikhumulweni semikhumbi, imifula njalo njalo).
Ukuze kuvikeleke izindawo ezisoGwini, kumele kubekhona imithetho elawula ukusetshenziswa kanye nokungavunyelwa ukuba umphakathi usebenzise izindawo ezithile lapho kuphila khona izilwane kanye nemvelo yoGu. Ukuvimbela kokusetshenziswa kwezindawo zoGu kubalulekile ukuze kuvinjelwe ukuphazamiseka kwemvelo kanye nokulinyazwa kwayo ngenxa yokuguguleka komhlabathi woGu, ngenxa yezikhukhula, noma okungadalwa okusha okufana nokushisa okukhulu emhlabeni (global warming). Lomthetho uzama ukulungisa lokhu ngokuthi kube nendawo ewumhlaba (land) (isahluko 16). Lomthetho usho ukuthi indawo esonqenqemeni loGu ingaba ngangamakhilomitha ayikhulu (100 kilometre) ukusuka onqenqemeni lwendawo yomphakathi (lapho amanzi emaningi khona), kungaba isendaweni ebekelwe ukwakha izindlu, izimboni zokuhweba, izimboni kanye nezindawo zokusebenza ngemikhiqizo eyahlukene, ngesinye isikhathi indawo ingaba ikhilomotha elilodwa (1km) ukusuka ogwini. Sicela kubhekelelwe ukuthi izimo zokubekwa kwalezizindawo kuhlukana endaweni ngayinye. Isahluko 28 sibeka ngokusobala izimo zokukwanywa kwendawo ngayinye ngokwesimo sayo. Ukwenza isibonelo, eThekwini kanye nase Sea Point kunezindawo ezilungisiwe ezingena ububanzi bezindawo ezilungiselwe ukwakha, lendawo ingehla ngamamitha ayikhulu (100 metres). Ngesinye isikhathi uma amagagasi ehamba ibanga elingaphezulu kwekhilomitha ukusuka endaweni enamanzi amaningi noma lapho izinduli zasogwini zingaphezu kwekhilomitha, indawo yokwakha inganezezelwa idlule ngekhilomitha.
Ukuze umalungu omphakathi akwazi ukungena endaweni yoGu loMqulu wenza ukuthi umasipala ngamunye abeke indawo elungiselwe amalungu omphakathi (coastal access land) (bheka isahluko 18). Izindawo ezithile zoGu ziyoba yilezo
ezingavakashelwa amalungu omphakathi uma loMqulu usuba umthetho, kodwa kungenzeka ukuba lezizindawo zibuye zivalwe amalungu omphakathi angavumeleki ukuba angene kuzo. Izizathu ezingenza ukuba lezizindawo zivalwe kungaba izimo lapho ukuba khona kwazo kulimaza ukuphila kwendalo. Uhlelo lokubeka noma ukuvala izindawo
ezivuleleke kumalungu omphakathi luqukethwe kwisahluko 19. imibandela eqondene nomasipala ngalomhlaba kuqukethwe kwisahluko 20. Ngaphambilini kwakwakhiwa kungabhekelelwa ngokwanele ezemvelo. Lokhu kwakugcina ngokuthi ngesinye isikhathi kwakhiwe izindawo zokupaka izimoto ezindaweni ezinezinduli ezibangwa ukuguguleka komhlaba, noma ezindaweni okuguguleka kuzo umhlaba ngenxa yemimoya enamadla olwandle. Umasipala ngamunye kumele abhekelele zonke izinto eziphathelene nezemvelo.

Imithetho sivivinyo (draft) edlule yoMqulu ohlanganise izinhlaka ezehlukele ezengamele uGu yayichaza kabanzi ngezindawo ezivikelekile zoGu (coastal protected areas) (bheka isahluko 22). Kwaphinde kwavunyelwana ukuthi izindawo ezivikelekile zoGu kumele zibhekelelwe wumthetho wezindawo ezivikelekile (Protected Areas Act) umthetho wama-57 ka 2003( Act No 57 of 2003).Kunokuba zibhekeleleke kuMqulu ohlanganise izinhlaka ezihlukene zokwengamela uGu. Inhloso yesahluko 22 ukwenzela ukuthi ilungu lesifundazwe elibhekelele ezemvelo ukuba likwazi ukubeka izindawo ezivikelelekile kanye nalezo ezivulelekile kumalungu omphakathi. Izindawo ezivikelekile ziyangena kwisahluko 11(1) (c). Ukubandakanywa kwezindawo ezivikelelekile kwisahluko 22 kuvumela ukuthilezi zindawo zenganyelwe ngokuhambisana nomthetho wezindawo ezivikelelekile.
Isahluko 23 sisinika uhlelo ukuthi izindawo ezinesivumelwano esikhethekile zingadalulwa kwisahluko 24, lesi sahluko sibhelele izivumelwano ezinjalo. Lolu hlelo kuhloswe ngalongalo ukuba kwakhiwe indlela yokwengamela izivumelwano ezikhethekile ukuze kuhlonishwe umbiko osemthethweni kahulumeni, uGu ludinga izindlela zokulengamela ezihlukene njengoba nezindawo zoGu zihlukene. Kungadingeka ukuthi kusetshenziswe izindlela zokwengamela ezehlukene, futhi zizosetshenziswa lokhu ukuze kube nohlelo lokusebenzisa uGu ngokuphindelela ngaphandle kokuyicekela phansi ikakhulukazi kulezo zindawo ezivikelekile. Isibonelo, kunganganyelwa ukuvunwa kwezinhlanzi ezise magobolondweni kulezo zindawo okungaba nenkinga yokuphela kwazo uma zivunwe kakhulu.
Obhekelele ezemvelo oGwini (MEC) kumele abeke umgcele ngokwesahluko 25. uma usubekiwe lo mngcele umuntu ofuna ukwakha noma ukushintsha okuthile kwisakhiwo esikhona kumele athole imvume kuqala ngaphambi kokuba enze lokho. Kungenzeka kubekwe umngcele ukuze kuvinjelwe ukuba kube nezithunzi olwandle ngenxa yamabhilidi aphakeme, noma ukubhekelela izinga lokukhuphuka kwamanzi.
Isahluko 3: imingcele ezindaweni ezisoGwini
Lesahluko sinika imigudu okumele ilandelwe uma kubekwa imingcele noma kulungiswa imingcele ebibekiwe ezindaweni zokungcebeleka komphakathi kanye nasezindaweni ezivikelekile (isahluko 26 kuya ku-29). Lesahluko sibeka nokumele kubhekelelwe uma kubekwa le mingcele noma kulungiswa ebivele ikhona.isa ukuzibandakanya kanye nabathintekayo kulokhu banethuba lokuba balekelele ekubekweni kwemingcele nase kuyilungiseni. Inhloso yesahluko 31 kanye no32ukubekwa okumele kulandelwe uma kubekwa lemi ngcele, noma uma lemi ngcele isifakwa kwibalazwe kanye nokubhalwa kwemingcele ngokusemthethweni ilunga elenza lo msebenzi. (isahluko 31 kanye no 32).
Ukubekwa kanye nokushintsha komngcele kungenzeka kuphela uma leyo ndawo ingena kwezingaphansi komthetho othile (kungaba ikhilomitha noma amamitha ayikhulu ukusukela kumngcele woGu, lokhu kuya ngendawo ngayinye) uma kunomthelela ongemuhle ekwengameleni imvelo.

Isahluko 4: umlomo womfula (lapho umfula ungenisa khona olwandle)
Lesi sahliko sihlose ukuthi kumele umlomo womfula wenganyelwe kanjani ngokuhambisana no (a)
mthetho wokwenganyelwa kwemilomo yemifula
(bheka isahluko33) esigunyaziswe
Isahluko salomthetho ocutshungulwayo sibhekana nezindawana
amalungu esifundazwe
ezilangazelelwa ngabangcebelekayo.
engamele ezemvelo
namanzi, kanye no (b) zinhlelo zokuphatha umlomo womfula ngamunye (bheka
isahluko 34). Lo mthetho uzokwakha umgomo kazwelonke wokwengamela nokuhlela
ukwenganyelwa komlomo womfula ngamunye.
Isahluko 5: izinhlelo zesikhungo ngasinye
Umbiko osemthethweni kahulumeni wenza izincomo zokuthi kwenziwe izivumelwano ezintsha ekwenganyelweni koGu eNingizimu Afrika. Lesi sahluko sakha indlela yokwenza izivumelwano ezintsha ukuze kube nesiqiniseko sokwenganyelwa izinhlaka ezehlukene zoGu. isahluko 35 sakha ikomidi lokwengamela uGu lika zwelonke, lale komidi lizo sebenzisana necandelo lalokhu lika hulumeni. Isahluko 36 sininka uNgqongqoshe ilungelo lokwakha leli komidi.
Isahluko 37 sichaza ngokusebenza kwekomidi lesifundazwe lizobamba iqhaza eliphambili ekusebenzisaneni nohulumeni. Isahluko 38 sichaza ngokubunjwa kwekomidi lesifunda elizoholela ekuhlelweni kokwenganyelwa koGu kwisifunda ngasinye. Isahluko 39 sinika igunya uNqongqoshe wesifunda ngasinye ukuba ache leli komidi.
Isahluko 40 sinika igunya ungqongqoshe ukuba akhethe amalunga azinikele ekusebenzeni ngoGu, bese ebanika isivumelwano sokusebenza kwabo kanye nendlela okumele basebenze ngayo. Lokhu kusiza ekuzinikeleni kwamalunga azibandakanya ekwenganyelweni koGu( bheka inhloso yalo mbiko kanye nokusebenza kwawo) ukuze kuthuthukiswe iqhaza elibanjwe uamalunga omphakathi ekwenganyelweni koGu.
Isahluko 6: Ukwenganyelwa koGu
Le sahluko sakha ukuhlelwa kanye nezindlela ezintsha zokwengamela okutholakala ogwini ukuze kusebenziseke kahle konke kungabi semathubeni okucekeleka phansi, kanye mokubandakanywa kwabathanda ukuba yingxenye yalokhu. Le sahluko sibeka ngokusemthethweni imigudu yezomthetho okumele ilandelwe uma kubhekelelwa izinhlaka ezihlukene zokwenganyelwa koGu ( kuhlangene zonke izinhlaka zasemanzini) ezingena ekuthuthukisweni komnotho wasezindaweni ezingekho emanzini, ukuze kuhanjiswane nombiko osemthethweni kahulumeni. Indlela yokusetshenziswa komhlaba elandelwa manje eNingizimu Afrika ima endaweni lapho amanzi ephakeme khona. Lesi sahluko senzelwe ukuthi sihlanganiswe ukusetshenziswa kwamanzi kanye nendawo ewumhlabathi ukuze kube nendlela yokwengamela ehlanganisa izinhlaka ezihlukene zengcebo yoGu.

Isiboniso 2. Uhlelo lokuphathwa koGu.
Lesi sahluko sivesa imigomo okumele ilandelwe ngokubaluleka kwayo uma kwenziwa izinhlelo zokwengamela uGu (CMP-bheka isigaba 2). Phezulu kwalolu hlelo kukhona izinhlelo zokwengamela uGu okufanele uNgqongqoshe alungiselele ukuzisebenzisa kungakapheli iminyaka eyisithupha kuqalwe lolu hlelo (bheka isahliko 41 kuya ku 42). Isahluko 103 sidinga ukuba kusetshenziswe umbiko osemthethweni wonyaka ka 2000uma kungakakhiwa izinhlelo ezintsha okumele zilandelwe ngokuhambisana nesahluko 41.izifundazwe ezisogwini kumele zizenzele eyazo imigomo yokwenganyelwa koGu kungakapheli iminyaka emine ngokuhambisana nemithetho eyengamele imilomo yemifula (bheka isahluko 44 kuya ku 45). Lo mthetho uphinde udinge izifundazwe ukuze ziwuqale lo mthwtho ngokuhlanganyela neminye noma uhambe wodwa, ngokuhambisana nomthetho wokusebenza komasipala (bheka isahluko 46 kuya ku 47). Ongqongqoshe bezifundazwe kumele babhale imibono yabo ngokwenganyelwa kogu ezindaweni abasebenza kuzo, kumele baphinde babeke abafisa ukukuzuza ogwini (CMO), kumele bafake nendlela abafisa ukusebenza ngayo benze uhlu ngokulandelana baphinde bafake nezinkomba abazobona ngazo uma behlaziya ukusebenza kwalo mthetho.
Isahluko 49 sidinga ukuhambisana kwamasu okwengamela uGu ukuze kube besiqiniseko sokuthi zonke izinhlaka ziyahambisana. Ngendlela efanayo isahluko 50 sidinga ukusebenza ngendlela efanayo phakathi komthetho wokwengamela uGu kanye nombono wezinye izinhlaka zika hulumeni. Lokhu kumele kuhambisane isibonelo, uNgqongqoshe kumeleabhekelele ukuthi imigomo kazwelonke yokwenganyelwa koGu iyahambisana naleyo yesifundazwe.
Imigudu okumele ilandelwe ukuze amalunga omphakathi abambe iqhaza ekwenzeni izinqumo ngokuhambisana nalo mthetho oshayiwe, zibhalwe kwisahluko 51 kuya ku 52.
Amandla kaNgqongqoshe kaZwelonke noNgqongqoshe wesiFundazwe okucubungula iimihlahlandlela yokuphathwa koGu kusiFundazwe nakuHulumeni baseKhaya ngokwehlukana ashiwo kusahluko 53 kuya ku54
Isahluko 55 sinika izinhlaka ezehlukene ezengamele ukwenganyelwa koGu (sekuhlanganiswe nezinhlaka zase manzini) amandla okwakha imingcele (zoning schemes). Isahluko 56 sidinga ukuba izindawo ezibekelwe izidingo ezithile kwisishayamthetho zihambisane nalezo zezinhlaka ezihlukene. Indlela yokusetshenziswa koGu njengoba kuchazwe kabanzi kulesi sahluko izokwenza ukuthi kukwazi ukuhlukanisa izindawo zomphakathi kanye nalezo ezivikelekile. Lo mbiko uyophinde usize futhi ekuhlaziyeni inhlolovo yokufakwa kwezomthetho ekwenganyeleni koGu.

Isahluko 7: Ukuvikelwa kwemvelo yoGu
lesi sahluko sibeka izindlela zokuvikela ukwenzeka kwezinto ezingaba nomthelela omubi oGwini kanye nokuvimbela lokhu. Lapha kuphinde kubekwe izindlela zokuvimbela lesi simo.isahluko 57 sidinga ukuba umphakathi osebenzisa uGu, abanikazi kanye nabahlala ngasogwini, abaphathi abengamele uGu kanye nabanye abantu ababandakanyekayo ukuba bagweme ukwenza okungaholela ekucekelekeni phansi koGu ngokuhambisana nesahluko 28 somthetho kazwelonke wokwengamela ezemvelo (Umthetho wesi-9 ka 1998) obizwa lapha ngezansi nge-NEMA. Isahluko 59 sichaza kabanzi ngezimo ezingadala ukucekeleka phansi kwemvelo. Isahluko 59 sinika uNqongqoshe ukuba akhiphe isexwayiso esibhalwe phansi esizothathwa ukuze kuvikelwe uGu (izinqumo ezizovimba ukucekeleka phansi kwemvelo). Isahluko 60 sigunyaza uNgqongqoshe ukuba akhiphe izexwayiso ngokulungiswa kanye nokususwa kwezinto ezithile ogwini.
Isigaba sesibili (isahluko 62 kuya ku 64) zivimbela izinto eziyingozi ukuba zenzeke endaweni evikelekile yoGu ngaphandle uma kutholakale imvume yokwenza lokhu ((bheka uhlelo (schedule ) 3 kwi khasi 102)). Lemvume ingashintshwa ngokubhekelela umonakalo owenzekile. Lo Mqulu awethuli izinhlelo ezintsha sokwengamela imvelo ecekeleke phansi. Ukuhlolisisa komonakalo owenzeke kwi-mvelo uzokwenziwa kokulandela umgomo wokuhlolisisa umonakalo obizwa nge NEMA owasungulwa zingama 21 ku Ephreli ku 2006.
Isigaba sesithathu (isahluko 65 kuya ku 66) sivimbela izimo ezithile ezenzeka endaweni ethile esetshenziswa umphakathi naleyo evikelekile ogwini ngaphandle kokuthola imvume (bheka uhlelo 3 kwikhasi 102). Imvume iyadingeka noma kungazuthathwa lutho ogwini,ukusetshenziswa koGu kwezokuhweba endaweni ezivimbela lokho ukuze kutholakale indlela yokumisa umthetho wabangenayo

Isithombe ngabakwaMasipala waseThekwini.
Ukuthuthukiswa okwenzeka ngaphambi kolwandle kumele kwenziwe endaweni enesithambisi ngoba iphambili lolwandle yindawo eyingozi.
nabaphumayo ikakhulukazi kwezokuvakasha. Njengasekubekweni kwemingcele ezindaweni ezivikelekile ogwini labo abafuna ukungena bayodinga izimvume ngemuva kokuhlolisiswa kwezicelomvume zabo ngokubhekelela indalo. Lesisahluko sinika umhlahlandlela wezinqumo ezibhekelelwayo uma kukhishwa izimvume.
Isahluko 68 sibekelwe ukuhlahla indlela yokuthuthukiswa kwezinhlaka ezehlukene uma kukhishwa izimvume, ukuze kuvikeleke indalo. Loku kuphumelela ngokuba kube nezinhlaka eziningi ezihlanganyele ndawonye ekukhishweni kwezimvume.
Isigaba 4 ( isahluko 70 kuya ku 71) ichaza kabanzi ngokuqashiswa kwendawo yomphakathi, loku kuqashiswa akwandile.
Isigaba 5 (isahluko 72 kuya ku 73) sikhuluma ngokuvumeleka kokuhlala ogwini ngokuphathelene nokulungiswa, ukumiswa isikhashana noma ukumiswa kwemvume. Lezizinguquko, ukumiswa kwesikhashana kanye nokumiswa kwezimvume kuchazwe kabanzi kwi-sahluko 73.
Isahluko 8: ukuvikelwa kokungcola olwandle nasoGwini
Lesi sahluko senzelwe ukubhekelela ukugwenywa kokulahlwa kukadoti olwandle kanye nasemlonyeni womfula .okwamanje ukulahlwa kokungcola olwandle kanye nasemlonyeni womfula imikhumbi ngamapayipi kubhekelelwe amacandelo izigaba ezahlukene esishayamthetho. Lo Mqulu uhlose ukuvimbela ukulahlwa kokungcola okuyingozi emanzini noma ngabe kuphuma kuyiphi indawo (isahluko 74), lokhu kuzokwenziwa ngokuba kucelwe izimvume zokulahlwa koku kungcola. Lo Mqulu awukuvumeli ukulahlwa kokungcola olwandle(isahluko 75) noma okwaluphi uhlobo.Lo Mqulu unika izimvume zokulahla noma ikuphi ukungcola (bheka uhlelo 2 kwikhasi 97.
Lo mqulu unika uNgqongqoshe igunya lokukhipha inqubo efanele uma kulahlwa udoti ngenxa yezimo eziphuthumayo ( isahluko 77). Isibonelo ngalokhu, uma umkhumbi ufa ngenxa yokungasebenzi kahle kwemishini yawo, kungadingeka ukuba uthulule imithwalo. Lo Mqulu udinga ukuba uNgqongqoshe akhe uhlelo lukazwelonke okumele lulandelwe ukuze kubhekwe uhlolo lwemfucuza elahlwayo, nobungozi engaba nabo ezimpilweni zabantu kanye nakwimvelo yasolwandle, (isahluko 78).
Isahluko 9: Ukufaka isicelo sokuphikisana nesinqumo esithathiwe
Lesi sahluko sicacisa ngemigudu ekumele ilandelwe uma kufakwa isicelo sokuphikisa isinqumo esithathiwe mayelana nokuvikela, ukulungiswa kanye nokunikeza noma ukunqatshelwa ukunikwa imvume ngaphansi komthetho (isahluko 79). Lokhu kunika uNgqongqoshe amandla okubheka lesi sicela mathupha noma abeke ikomodi elibheke lesi sicelo sokuphikisa isinqumo esithathiwe ukuze kuhlaziywe isicelo (isahluko 80) inhloso yokuba khona kwaleli komidi ukwenzela ukuthi kube khona abantu abanekhono elidingekayo ukuze kuhlaziywe izicelo uma kudingeka. Uma kusahlaziywa isicelo kungenzeka ukuba uNgqongqoshe athathe isinqumo sesikhashana (interim order) asibona sihambelana nomthetho ( isahluo 81).

Isahluko 10:Ukuqiniswa kwezomthetho
Lesahluko sibhekene nezinhlobo ezehlukene zokwephulwa komthetho (isahluko 84), lokho ke kube sekucacisa ngenhlawulo efanele (isahluko 85), isigwebo esifanele ithathelwa kumthetho wamajaji asenkantolo (isahluko 86) , ube usunikeza uNgqongqoshe noma umasipala amandla okuthatha isinqumo sezomthetho ngokuphathelene nendawo yamalungu omphakathi noma umthetho wezemvelo (isahluko 87)
Isahluko 11: Amandla kanye nomsebenzi kaNgqongqoshe
Lesi sahluko sibeka ngokusobala amandla kanye nomsebenzi kaNgqongqoshe kanye nekomidi elibhekelela ezemelo kwizifundazwe. Ingxenye yokuqala ukucacisa ngamandla kaNgqongqoshe okubeka imithetho kanye neziphakamiso okumele zenziwe uma kwenziwa lemithetho. Ingxenye yesibili ikhuluma ngamandla abangawasebenzisa uNgqobgqoshe kaZwelonke nowesiFundazwe. Isahluko 92 sinika uNgqongqoshe kaZwelonke amandla namagunya okwenza imisebenzi ethile ejwayele ukwenziwa nguNgqongqoshe wesiFundazwe ngaphansi kwezimo ezithile. Isahluko 93 sinika uNgqongqoshe wesiFundazwe amandla okunika omasipala imigomo okumele bayilandele.
Ingxenye yesithathu ichaza ngokunika kukaNgqongqoshe umsebenzi okumele wenziwe kwabanye abasebenzi bomnyango wakhe. Isahluko 94 sibhekene nokunika kukaNgqongqoshe umsebenzi kubasebenzi abengamele lo msebenzi kumnyango wakhe. Isahluko 95 sinikeza amagunya uNgqongqoshe kaZwelonke ukwenza umsebenzi ojwayele ukuwenziwa nguNgqongqoshe wesiFunda ngaphansi kwezimo ezithile. Isahluko 96 sibhekene namandla kaNgqongqoshe wesiFundazwe okunikeza amandla noma imisebenzi yakhe kwabanye.
Ingxenye yesine ibhekene nezindaba jikelele. Isahluko 97 sibhekene nolwazi nokwaziswa kwezinto ezenzeka oGwini. UNgqongqoshe kaZwelonke kufuneka athathe ulwazi olubhekene nokuvikelwa nokuphathwa koGu akuse kubantu. Umsebenzi woNgqongqoshe kaZwelonke nowesiFundazwe ukulungisa umbiko wobunjani boGu ubekiwe. Isahluko 98 sifuna ukuhlanganiswa kwemisebenzi phakathi kukahulumeni wesiFundazwe nowaseKhaya.
Isahluko 12: Okunye okuhlukene
Lesi sahluko sicacisa ngokunye okuhlukene okuzosiza ukuba ukuqalwa kwalemithetho kungabi nezinkinga uma sekusukwa kumthetho wokwengamela odlule sekuthathwa uMqulu omusha ohlongozwayo. Lokhu kuhlanganisa ukuqhubeka nokuqhubeka nokuqashisa noma amalungelo okuqashisa kwendawo yomphakathi oGwini (isahluko 99), imigomo okumele ilandelwe uma kubekwe izakhiwo ezingekho emthethweni endaweni yomphakathi (isahluko100) ezazisemthethweni ngaphambi kokubekwa kwalo mthetho kodwa ngemuva kwalokhu kumele zibe nezimvume zokubekwa (isahluko101). Lapha kuphinde kususwe imithetho engasekho emthethweni noma kulungiswe leyo ekhona. Omunye umthetho ozothatha indawo yemithathu ekhona (umthetho wesihlabathi solwandle ka 1935, umthetho wokuthuthukisa amadamu ka 1975 kanye nowokubhekele ukulahlwa kukadoti olwandle ka 1990) futhi uyobe sewenza lena ekhona ingabi khona kumthetho Wokongiwa kwemvelo ka 1987 wasesiFundazweni esasibizwa nge-Ciskei kanye nalowo Wokongiwa kwemvelo ka 1992 wasesiFundazweni esasibizwa nge-Transkei.

IZINZUZO KANYE NENANI LAZO NGOKWEZEZIMALI
Ukuqalwa kwalo mthetho kuzobiza ezinye izimali ezinhleni zikahulumeni kaZwelonke, izifundazwe kanye neminye imikhakha kahulumeni. Lokhu kuzodalwa izinsiza okumele zibekhona ukuze kuqalwe lezi zinhlelo zokwengamela uGu. Kodwa ke lezi zimali kumele zithathwe ekubekweni kanye nasekwenganyelweni koGu.

UMA LO MQULU USETSHENZISWA UZOKWAZI YINI UKUNIKA INQUBO ENTSHA YOKWENGAMELA UGU? LENA YEMINYE YEMIBUZO OKUMELE UYIBHEKE UMA UPHEFUMULA NGALO MQULU
Ingabe uMqulu u:
Ã¢â‚¬Â¢
Uyayixhasa yini inqubo entsha yokwengamela ngokuhlanganyela ("ICM") ewumgogodla wombiko osemthwethweni kahulumeni omusa (White Paper)?

Ã¢â‚¬Â¢
Nika isiqiniseko sokuthi uGu luzohlala luwumnotho kaZwelonke?

Ã¢â‚¬Â¢
Zonika izigaba ezahlukene zikahulumeni ithuba lokuthi ziwenze kahle umsebenzi wawo kanye nalowo asazonikezwa wona?

Ã¢â‚¬Â¢
Zogwema noma unciphise amakomidi amasha ahlongozwa umbiko osemthwethweni kahulumeni?

Ã¢â‚¬Â¢
Zokwazi yini ukudala amathuba ehlukene omphakathi /abamabhizinisi ekwemganyelweni koGu ngokubhekelela izidingo ezihlukene zoGu kanye nezimo ezikhona ezidinga ukwenganyelwa ngendlela ebhekelele isimo ngasinye?

Ã¢â‚¬Â¢
Kunikeza isizinda sezomthetho esizokwazi ukusiza ukuthi kukwazi ukuphumelela kweziphakamiso ezenziwe?

Ã¢â‚¬Â¢
Kuthuthukisa ukwenganyelwa koGu kuZwelonke, kwiziFundazwe kanye nako masipala?

Ã¢â‚¬Â¢
Kuvikelwa komlando, amasiko kanye nokuphila kwezilwane nezitshalo oGwini?

Ã¢â‚¬Â¢
Kubhekelela amalungelo omphakathi kanye nabasebenzela uGu izinto zabo ezingasese, ukuze kungabikhona ukungezwani uma kuqalwa lombiko?

Ã¢â‚¬Â¢
Kugqugquzela ukuthola amathuba aqhamuka ekusebenziseni uGu?

Ã¢â‚¬Â¢
Kuthuthukiswa nokusetshenziswa kosebe lolwandle kungaphazamisi neminye imisebenzi?

Ã¢â‚¬Â¢
Kunikeza izinsiza zokuthuthukiswa komnotho ezibhalwe kumbiko kahulumeni osemthethweni ukuze kufezwe inhloso yalo mbiko.

Ã¢â‚¬Â¢
Kunika kafishane noma ngokugcwele izijeziso ezihambisana nokuphula umthetho njengoba kubhalwe kumbiko kahulumeni osemthethweni.


Kubalulekile nokukhumbula ukuthi imithetho sivivinyo edlule yenziwe kubhekelelwe imvelo eyayenziwa uMnyango weZemvelo neZokuvkasha. Enye yezinhloso zalo mthetho kwakuwukwakha umthetho obhekelela ukusebenza ngokuhlanganyela kwezigaba ezahlukene ngaphansi kwemithetho yeZemvelo eNingizimu Afrika. Kanjalo ke lo mthetho sivivinyo wenzelwe ukuba usebenze ngokubambisana phakthi komthetho omdala kanye nalo.

IZIFUNDO / IINCWADI EZICETYISWAYO
1.
COUNCIL FOR THE ENVIRONMENT. 1989. A Policy for Coastal Zone Management in the Republic of South Africa. Part 1. Principles and Objectives. Joan LÃƒÂ¶tter Publications, Pretoria.

2.
COUNCIL FOR THE ENVIRONMENT. 1991. A Policy for Coastal Zone Management in the Republic of South Africa. Part 2. Guidelines for Coastal Land use. Academica Publishers, Pretoria.

3.
DEPARTMENT OF ENVIRONMENTAL AFFAIRS AND TOURISM. 1998. Coastal Policy Green Paper: Towards Sustainable Coastal Development in South Africa. Wynland Printers.

4.
DEPARTMENT OF ENVIRONMENTAL AFFAIRS AND TOURISM. 2000. White Paper for Sustainable Coastal Development in South Africa. Printed for the Government Printer by Formeset Printers, Cape.

5.
GLAVOVIC, B. 2000. Our Coast, Our Future A New Approach to Coastal Management in South


Africa. Mega Digital.
6.
GLAVOVIC, B. 2000. Building Partnerships for Sustainable Coastal Development The South African Coastal Policy Formulation Experience: The Process, Perceptions and Lessons Learned. Mega Digital.

7.
GLAZEWSKI, J. 1997. Towards a Coastal Zone Management Act for South Africa. The South African Journal of Environmental Law and Policy 4(1):1-22.

8.
SOWMAN, M. R. 1993. The status of Coastal Management in South Africa. Coastal Management 21:163-184.


Lemibiko engenhla iyatholakala kulamakheli alandelayo:
www.deat.gov.za www.mcm-deat.gov.za

Umnyango weZemvelo nokuVakasha
Imibono ngaloMthethosivivinyo ungathunyelwa kulelikheli:
The Assistant Director: Institutional and Legal Development Chief Directorate: Integrated Coastal Management Department of Environmental Affairs and Tourism Private Bag X2 Roggebaai 8012
Isikhahlamezi: 021 402 3009 Ikheli lekhompuyitha: czm@deat.gov.za



environment & tourism

Department:
Environmental Affairs and Tourism

REPUBLIC OF SOUTH AFRICA



<fn>GOV-ZA.Zulu_2.2010-03-25.zu.txt</fn>
UMASIPALA WASETHEKWINI
ISICELO SOMSEBENZI

ISIKHUNDLA OSICELAYO: ......................................................... IGRADE:..........................................................................................
ISERVICE UNIT/UMNYANGO:.................................................................................................................................................................
INOMBOLO YESAZISO SESIKHALA SOMSEBENZI.: ......................... Noma USUKU LWESAZISO:..................................................

1. OKUMAQONDANA NAWE (NGAMAGAMA AMAKHULU)
Isibongo .................................................................................. Mnu/Nkk/Nksz ...............................................................................
Amagama .................................................................................. Inombolo Yocingo: Emsebenzini: ..................Ekhaya:..........................

Ikheli lasekhaya .................................................................................................................................... Ikhodi yeposi Add ...........................................................................................................................................Po stal Cod

Ikheli leposi.............................................................................................................................................. Ikhodi yeposi
Iminyaka yobudala. Usuku lokuzalwa

Unazo yini izihlobo eziqashwe uMasipala? ..................................................................................................................................................
Igama: ..................................................................................................... Izikhundla abakuzo .................................................................

Ngokwenhloso yokuthobela izimiso ze Employment Equity Act ka 1998 siza ufake lolu phawo (T) ebhokisini elifanele
Owomdabu wase Afrika Owomdabu waseNdiya Ikhaladi Umlungu Okhubazakile Owesilisa Owesifazane

Ubuzwe ......................................................................... Inombolo Kamazisi

2. Isimo sempilo
Isho isimo sempilo yakho....................................................................................................................................................................... Nika imininingwane yanoma ikuphi ukugula, ukuhlinzwa okukhulu noma ukukhubazeka okungase kube nomthelela kulo msebenzi owufakela isicelo:..................................................................................................................................................................................

3. Isipiliyoni somsebenzi

IService Unit okuyo ............................................................. Umnyango............................................................................................
ISikhundla okuso................................................................. Igrade okuyo........................................................................................

Usuku owaqashwa ngalo kule Grade
Ubude beminyaka usebenzela uMasipala ............iminyaka, ........... izinyanga. Usuku owaqala ngalo umsebebenzi

B.
Uma ungaqashiwe uMasipala:

Umsebenzi owenzayo .......................................................................................................................................................................... Iholo lakho ................................................................... Izibonelelo....................................................................................................... Imininingwane yezikhundla oke waziphatha phambilini. (Faka amakhophi ezitifiketi zokusebenza njengobufakazi, noma usho ukuthi zinga tholakala).
Umqashi Isikhundla Isikhathi Isizathu sokushiya Isitifiketi sokusebenza onaso. Yebo/cha
Kusukela kuya
1)
2)
3)
4)



C. Wake waqashwa ngu Masipala phambilini? ........ .................................. Umnyango .......................................................................

Uma kunjalo, ishoisikhathi kusukela kuya Inombolo yomsebenzi

D. Kungabe uyilunga noma ilunga lomndeni wakho liyilunga le close corporation, inkampani ewumfelandawonye, lenkampani noma ubambe iqhaza ebhizinisini ethile? Yebo/Cha........................ uma kunjalo, siza usho imininingwane.............................................. ..............................................................................................................................................................................................................
...............................................................................................................................................................................................................


4. OKUPHASIWEYO
a) Imfundo
(i) Isikole .................................................................................................. Ibanga oliphasile .........................................................

*Ikhophi noma isitatimende sohlu lwezifundo kanye namamaki/amasimboli okuhlolwa (sumbols) kumelwe kufakwe.
(ii) Imininingwane yeziqu/ama Diploma/izitifiketi onazo Uhlobo lweziqu/iDiploma/isitifiketi Usuku owasithola ngalo Lapho wasithola khona

b) Ubuchwepheshe ezilimini Ukukhuluma Ukufunda Ukubhala Ukuhlolwa okuphasile
1) isiNgisi
2) isiZulu
3) Olunye

5.
Chaza ngokugcwele isipiliyoni sakho esihambisana nalesi sikhundla ngamagama amafushane: (Uma kubonakala kudingeka, faka incwadi eceleni echaza kabanzi ngalokhu): ...............................................................................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................................................................................
...............................................................................................................................................................................................................


6.
Kwake kwenzeka ukuthi (a) ulahlwe yicala lobugebengu? ..................................................................................................


(b) uxoshwe noma ucelwe ukuthi usule emsebenzini? ......................................................................


7.
Izincwadi zokushayela onazo


Inombolo Ingabe ilayisense ibhalwe
Imoto esindayo/elula Ezishintshayo/eshintshwayo ikhodi yelayisense. Icala lemoto Yebo/cha
................................................. ....................................... ...................... ........................... ...................................................
................................................. ....................................... ...................... ........................... ...................................................

8. PHENDULA KUPHELA UMA KUYISIKHALA SIKA ARTISAN NOMA KUDINGEKA OPHASELE UKUBA YI ARTISAN:
(a) Uke wasebenza njenge aprentisi kulomsebenzi ofuna kuwo isikhala sokusebenza na? (Phendula Yebo noma Cha) ..................

Lapho wasebenza khona Inombolo yokubhalisela Umsebenzi ............................................. nje nge aprentisi ............................................... Inkontileka ..........................................

Ngalokhu ngenza isicelo sesikhundla sokusebenza esishiwo kulo Masipala futhi ngiyaqinisa ukuthi izimpendulo zami emibuzweni ebekwe ngaphezulu ziyiqiniso lonke. Ngiyaqonda ukuthi ulwazi/imininingwane engamanga noma edukisayo ingaba isizathu sokuba ngixoshwe.
Usuku: ..................................................................... Isiginesha: ................................................................................................

UNGAFAKI IZITIFIKETI UQOBO LWAZO - FAKA AMAKHOPHI KUPHELA
LESISIKHALA SISETSHENZISWA YINHLOKO YOMNYANGO
KUPHELA ....................................................................................................................................................................................................
......................................................................................................................................................................................................................
.......................................................................................................................(Lelifomu liyatholakala ngeSingisi)



<fn>GT - Budget Booklet - 2006-07 MTEF - Zulu.txt</fn>
Ukwethulwa kwesabelo sezimali seminyaka emithathu (MTEF) sikaHulumeni wesiFundazwe sase-Gauteng sika-2006/07 kukhombisa igxathu elibalulekile emizamweni yethu eqhubekayo yokubhekana nezifiso zabantu base-Gauteng ngendlela ejulile. Lesabelo sezimali se-MTEF sikhombisa izidingongqangi zombusazwe zesifundazwe.
Ngalesisikhathi esisabusa ngaso, siye sakhombisa inqubekela phambili ebonakalayo ekufinyeleleni kwizinjongo esiziphokophele. Isabelo sezimali sika-2006/07 sakhela kulempumelelo futhi sisivumela ukuthi siqhubekele phambili ekufinyeleleni kwizinjongo zethu. Isabelo sezimali salonyaka sandisa futhi izimali ezabelwa izinsiza zezenhlakahle, ukuphucula ukwethulwa kwezinsizakalo kanye nenkokhelo yempahla yokuqhuba umsebenzi, ngaphandle kokungabheki izinselelo ezikhona nezilindelekile.
Izabelo esizenyusile zenkokhelo yempahla yokuqhuba umsebenzi ngesikhathi sesabelo sezimali ziqinisa kakhulu isibopho sethu sokuqhubeza ukukhula komnotho, ukwakha amathuba emisebenzi kanye nokulwa nobubha. Lezizimali zenkokhelo yempahla yokuqhuba umsebenzi zizoqondiswa emisebenzini ephathelene nezingqalazizinda ezizosebenza njengesigqugquzelo ekwenyuseni ukukhula komnotho nokwakha amathuba emisebenzi.
Eceleni kwemizamo yokukhulisa umnotho, sizibophezele futhi ekwenyuseni imali esetshenziswayo kwizinsizakalo zezenhlalakahle (social sector) ngokuthi sabe amaphesenti angu-80 esabiwomali sisonke kulo mkhakha wezenhlalakahle. Izimali ezisetshenziswayo zomkhakha wezenhlakahle zizoqonda kwizidingongqangi esikhathini esiyiminyaka emithathu ezayo, kuhlanganisa nokusabalalisa kwezikhungo ezihlinzeka amakhambi okudambisa iNgculaza neSandulelangculaza ezigulini, kanye nokuqhubekisa uhlelo lokuvikela iNgculaza neSandulelangculaza.
Ngethemba ukuthi nizothola lencwadi iwusizo kakhulu egalelweni lokuba niqonde futhi nihlaziye kalula isabelo sezimali sesiFundazwe saseGauteng.
Kungani sidinga isabelo sezimali?
sabelo sezimali yisu eliveza ukuthi zizosetshenziswa kanjani izimali ezikhona. Isabelo sisivumela ukuba sihlele ukusetshenziswa kwezimali ngendlela ezokwenza sifeze izinhloso esizibekele zona.
Sinesibopho sokugcina umphakathi wazisiwe ngokwenziwa nguhulumeni nokuthi izimali zisetshenziswa kanjani.
Ngokwethula isabelo sezimali siletha futhi isu lokusetshenziswa kwezimali okungakalwa futhi kuhlolwe ngalo ukwenza kukahulumeni.
Yiziphi izinto ezibalulekile zesiFundazwe namasu alokho okuphokophelwe yisiGungu esiKhulu sikaHulumeni wesiFundazwe sase-Gauteng?
Kwimikhakha yezomnotho emumatha abasebenzi abaningi nasekwandiseni kwimikhakha ekhulisa ithuthukise abasebenzi.
Kwizindawo zezwe ezikhethiwe ukuze kuqhubekele phambili ukukhuliswa komnotho okusabalele nokukhuliswa komnotho wesifunda.
Ekugqamiseni isifunda saseGauteng njengendawo ekhethekile yokutshala izimali, yokuhanjelwa yizivakashi, yamabhizinisi neyikhaya lemidlalo yokuncintisana.
Ekubambeni iqhaza elikhulu njengabathengi bempahla nezinsiza ukuze siqhubezele phambili lokho esikuphokophelele kwezomnotho kuhlanganisa nokweseka abakhiqizi basekhaya kanye nokunikezwa amandla ezomnotho kubantu abamnyama nabesifazane.
Ekusebenzisweni ngokugcwele komhlaba wezolimo nasekuxhaseni abalimi abampisholo ngasemakhonweni, kwingqalasizinda kanye nasekufinyeleleni ezimakethe.
Ekwenzeni isifunda saseGauteng sibe yindawo ebumbene futhi nesezingeni eliphezulu lokuncintisana nezwe lonke lapho okwenzekayo okuphathelene nomnotho ezingxenyeni ezehlukene zesifundazwe kuhambisana ukuqinisa i-Gauteng njengesizinda sezomnotho e-Afrika nesifunda esiyidolobha esaziwa ezweni lonke.
Isumgomo leNdlondlobalo neNtuthuko yaseGauteng (Growth and Development Strategy - GDS) ehlose ukubhekana nenguquko kwezenhlalakahle nomnotho esifundazweni, ukugcina ezombusazwe zisesimweni esifanelekile, ukwakha ingqalasizinda yombuso osebenzayo, ukukhulisa umnotho wesifundazwe kanye nokunciphisa amazinga aphezulu okwesweleka kwemisebenzi nobuphofu. Ngoku: -qinisekisa ukuthuthukisa inhlalakahle nezomnotho esifundazweni okwakheleke ekuhleleni nasekuthuthukiseni okuhlangene, okwesekelekileyo nokubamba iqhaza. -hlinzeka ukukhula komnotho, ukwakha amathuba omsebenzi kanye nokuhambisa nalokho okuqondiwe kwesifundazwe esikhathini esiyiminyaka eyishumi elandelayo yentando yeningi.
kwakhela ekubuseni okubambisene kanye nobudlelwano phakathi kohulumeni. -khulusa ubudlelwano kanye nokusebenzisana neminye imikhakha yomphakathi. -bona amathuba emikhakha yonke yemiphakathi nezakhamuzi ukuthi zibandakanyeke ekwakheni kabusha nasekuthuthukiseni isifundazwe.
Izindawo ezisezintsha zokuhlala abantu zinazo zonke izidingo eziyofunwa ngumphakathi ngaphambi noma ngokushesha okukhulu emva kokungena kwabantu ezindlini ezintsha.
Izakhiwo zomphakathi zingaguqukiswa uma umphakathi uguquka. Isibonelo, izikole kwimiphakathi esikhulile zingaphendulwa zibe yizindawo yokuhlanganela umphakathi; lezizizinda kufanele zinakekelwe futhi zisetshenziswe ngokugcwele.
Uhulumeni angakha izakhiwo kwizikhala ezingenazo izakhiwo noma kwizindawo ezenzelwe ukuthuthwa kwabantu; okuhlanganisa neziteshi ezihleliwe ze-Gautrain, ukuphucula ukufinyelela kwizinsizakalo kanye nokuqhakambisa ukuthuthukisa umnotho wasekhaya.
Wonke umphakathi uthola zonke izinhlelo eziletha ukweneliswa kwezidingo zabo, okumbandakanya ukutholakala kwamahala kwenani elithile lamanzi nogesi. Into ebaluleke kakhulu ezokwenziwa kuqala kuzoba ukuhlinzeka amanzi kanye nokuhanjiswa kokungcola, okubamba iqhaza elibalulekile ekuqhubekiseni impilo enhle.
Ukwakhiwa kwezindlu ezinhlobonhlobo ezindaweni ezilungiswe kahle futhi ezizolethwa ngokusebenza ngokubambisana nomkhakha ozimele kanye nabanye ababambiqhaza. Ikusasa lamahhotela esifundazweni sethu nalo lizosombululeka.
Ukuvuselelwa kwendawo yokuhlala engasemadolobheni okumbandakanya ukusebenzisana kwemikhakha yonke kahulumeni kanye nokutshalwa kwezimali zomkhakha kahulumeni nozimele ngezindlela ezandisa ukusizakala.
Ukugqamiswa nenqubekelo phambili yemizamo yokukhulisa umnotho wendawo ukuze ihlinzeke imisebenzi, yakhe ingqalasizinda yomphakathi nokuqinisekisa ukutholakala kwamathuba emiphakathini, ikakhulukazi emiphakathini eyeswele kakhulu. Uhulumeni uzobheka ekuhleleni bese eqondisa ukutshala kwakhe izimali ezindaweni ezithile ukuze andise usizo lwakhe.
Ukwenziwa nokusetshenziswa kwesumgomo elizosingatha ezokuphathwa kwezithuthi zomphakathi elandisa ukufinyelela kwizithuthi eziphephile nezingabizi, elinciphisa ubude besikhathi sokuhamba kwabantu nezimpahla esifundazweni sethu nasezindaweni ezingaphandle futhi elinciphisa umthelela ongemuhle wezithuthi ezidumayo kwimvelo.
Ukwenziwa kwesimo esiphephile nempilo ehlanzekile yomphakathi ngokunciphisa ukwakheka kwadoti, ukusetshenziswa kwezinto ezingavuseleleki nokubhekana nokunukubezwa komoya namanzi kanye nomhlabathi wethu.
Ukubambisana nemiphakathi kanye namaphoyisa ukuqinisekisa ukuphepha emigwageni, emakhaya, emisebenzini nasezikoleni, ikakhulukazi kwabesifazane nezingane.
Ukukhuthaza ukudliwa kokudla okunomsoco nokuphila impilo enhle neyamkelekile.
Izinhlelo ezivikelayo neziphilisayo ezizovikela ukugula nokufa njengodlame, izingozi zomgwaqo, ingcindezi, iNgculaza neSandulelangculaza, indlela engeyinhle yokuphila kanye nokuphuzwa kotshwala ngokwedlulele.
Ukutshala izimali kwizingane ngokuphucula izinsiza eziqondene nokukhuliswa kwezingane.
Ukuhlanganiswa nokukhushulwa kwezinga lemfundo kwizikole zomphakathi ukuze zonke izingane esifundazweni sethu, ikakhulukazi ezeswele kakhulu, zithole imfundo esezingeni eliphezulu.
Ukuqinisekisa ukufunda okuqhubekayo okumbandakanya ukukhushulwa kwezinga lemfundo noqoqosho lwabantu abadala (adult basic education and training), ukuqeqesha kabusha nokufundisa kabusha amakhono, ukunikeza labo abasheshe bashiya isikole noma abadilizwa emsebenzini ithuba lesibili.
Ukuxhumanisa izimboni zemisebenzi, izikhungo zemfundo ephakeme, izikhungo zamakhono kanye nayo yonke imikhakha kaHulumeni ukuqinisekisa ukuqondana phakathi kwezidingo zemisebenzi nabantu abanamakhono aleyomisebenzi, ikakhulukazi leyomisebenzi edingekayo kumnotho osakhula.
Ukuthuthukisa intsha ukwandisa amathuba entsha okufaka isandla kwezomnotho futhi ibone amakhono ayo ekwenzeni izinto, okuhlanganisa ukubamba iqhaza kwezemidlalo, ezobuciko namasiko.
Ukwatha abesifazane ngezinhlelo zikahulumeni ezisusa zonke izinkinga ezinqabela abesifazane ukuthi nabo bafake isandla kwezomnotho nasemphakathini.
Ukusebenzisa izinhlelo zobuciko, amasiko, ezemidlalo kanye nezokungcebeleka ekwakheni isizwe kanye nobumbano nozwano.
Intuthuko yezemidlalo njengohlelo olubalulekile, hhayi ngenhloso yokwakha impilo enhle kuphela, kodwa nokwakha isizwe nentuthuko kwintsha.
Ukugqugquzela ukubamba iqhaza komphakathi, ngokubizwa kwezimbizo, umkhankaso wokukhulumisana, nemihlangano yemiphakathi kanye nokuqinisa umsebenzi weSishayamthetho.
Ukuhlanganisa ukusebenza kwentando yeningi kuyo yonke imikhakha yokubusa ngokuqinisa ukubamba iqhaza kwabantu bethu emihlanganweni njengeyamakomidi amawadi, izigungu eziphethe ezikoleni kanye nabantu basemphakathini abasebenzisana namaphoyisa.
Ukuhlinzeka umphakathi ngezinsiza ezibumbene neziseqophelweni ezivela kuhulumeni onempatho enhle. Lokhu kuhlanganisa ukususa izihibe ekwethulweni ngempumelelo kwezinsiza, ukuqinisekisa ukuthi izinsiza zisimeme futhi zenyusa ukubhekana kukahulumeni nezikhalo kanye nezinkinga kwizakhamizi.
Ukufinyelela komphakathi kalula kuhulumeni -Ngokwenza kutholakale ulwazi ngezinsiza zahulumeni -Kukhushulwe ukuxhumana phakathi kukahulumeni nemiphakathi yonke -Uma kunezikhalazo eziphuma kumphakathi uhulumeni azilalele azilungise.
Ukusetshenziswa kwezinhlelo zikahulumeni ngobuqotho ukwenelisa umphakathi.
Siyitholaphi imali yethu?
Siyisebenzisa kanjani imali yethu?
Siyisebenzisa kanjani imali yethu?
Siwandise kuphi umthamo wokusetshenziswa kwezimali?
<fn>GT Zulu.txt</fn>
Sethula isabelo sezimali sika 2005/06 sikaHulumeni wesiFundazwe saseGauteng ngonyaka esigubha ngawo umkhosi weminyaka engu 50 yesiVumelwano seNkululeko.
Njengokuba sigubha lomkhosi waminyaka yonke, sithe ngalesisabelo sezimali, saba imali ngendlela ezoqhubela phambili kabanzi izinjongo zesiVumelwano seNkululeko futhi sijulise izinzuzo esizitholile kuze kube manje ekwandiseni ukufinyelela kwimpilo enhle nengcono.
Ukusukela ngo 1994, sibe nempumelelo ekutheni sakhe isisekelo esiqinile esingakwazi ukuthi sisusele kuso intuthuko yezinjongo zethu zesu-mgomo lethu. Imiphumela yemisebenzi yethu isiqala ukubonakala ngamandla ngokufinyelela kwabaningi kwizinsizakalo zezenhlalakahle, ngokuphucuka kokwethulwa kwezinsizakalo kanye nangokudlondlobala kwezomnotho. Sinempumelelo ekwakheni umphakathi ongcono esisekelweni esingukulingana nesizotha kubo bonke.
Ukuphumelelisa ukukhula komnotho kanye nokwakheka kwamathuba emisebenzi.
Lesi sabelo sezimali sicacisa ukuthi kuzohlangatshezanwa kanjani namaphuzu obumqoka ngezinhlelo nemikhankaso enhlobonhlobo kaHulumeni wesiFundazwe saseGauteng kuminyaka yezimali emithathu ezayo.
Isu-mgomo ledlondlobalo neNtuthuko yaseGauteng lihambisana ngqo nokuzinikela kwethu ekubekeni induku ebandla emkhankasweni kazwelonke wokunciphisa ububha nokungasebenzi ngesigamu ngokuthi kukhuliswe umnotho ngendlela esimeme. Sizobuye futhi sigxile kuzinselelo zengxenye yesibili yomnotho wethu, okuyingxenye ebonakala ngamazinga aphezulu okusweleka kwemisebenzi, ukungabi namakhono, kanye nokuba phansi kwezinga lentuthuko jikelele.
Ezenhlalakahle zenza u 81% wezindleko zesabelo sezimali sesisonke, lokhu kuveza ngokusobala ukuzinikela kwethu ekwethuleni izinsizakalo zezenhlalakahle eziseqophelweni kuzona zonke izakhamuzi zaseGauteng. Sibuye saba imali ezobhekela imikhankaso yengqalasizinda kanye nemikhankaso esungulelwe ukufukula umnotho, ukwakha amathuba emisebenzi kanye nokulwa nobubha kusifundazwe.
Engethemba ukuthi nizokuwuthola uwusizo kakhulu lombhalo egalelweni lokuba niqonde futhi nihlaziye kalula isabelo sezimali sasesiFundazweni saseGauteng sika 2005.
Kungani sidinga isabelo sezimali?
sabelo sezimali yisu eliveza ukuthi zizosetshenziswa kanjani izimali ezikhona.
Isabelo sisivumela ukuba sihlele ukusetshenziswa kwezimali ngendlela ezokwenza sifeze izinhloso esizibekele zona.
Sinesibopho sokugcina umphakathi wazisiwe ngokwenziwa nguhulumeni nokuthi izimali zisetshenziswa kanjani.
Ngokwethula isabelo sezimali siletha futhi isu lokusetshenziswa kwezimali okungakalwa futhi kuhlolwe ngalo ukwenza kukahulumeni.
Ekusebenzisweni ngokugcwele komhlaba wezolimo nasekuxhaseni abalimi abampisholo.
Ukwethulwa kohlelo-jikele nolubumbene lwengqalasizinda ukuze kuqinisekiswe ukwakhiwa kwezakhiwo zomphakathi.
Izakhiwo zomphakathi zingaguqukiswa uma umphakathi uguquka. Isibonelo, izikole kwimiphakathi esikhulile zingaphendulwa zibe yizindawo yokuhlanganela umphakathi.
Ziyini izidingongqangi zesiFundazwe, izimfuneko ezimqoka kanye nezinhlelo ezamukelwe ngu Mkhandlu ophethe kaHulumeni wesifundazwe saseGauteng?
Ukukhuthaza ukudliwa kokudla okunomsoco nokuphila impilo enhle neyamkelekile.
Ziyini izidingongqangi zesiFundazwe, izimfuneko ezimqoka kanye nezinhlelo ezamukelwe ngu Mkhandlu ophethe kaHulumeni wesifundazwe saseGauteng?
Siyitholaphi imali yethu?
Siyisebenzisa kanjani imali yethu?
Siyisebenzisa kanjani imali yethu?
Siwandise kuphi umthamo wokusetshenziswa kwezimali?
<fn>GUIDETOTHEPREVENTIONANDCOMBATINGOFCORRUPTACTIVITIESACT-booklet.txt</fn>
Umthetho Wokuvimbela Nokulwa Nemisebenzi Yenkohlakalo wenza ukuthi inkohlakalo ibe ubugebengu. Ubhekela noma ubani osebenza kuhulumeni (njengoNgqongqoshe, abasebenzi bomnyango, kanye namaphoyisa) kanye nabantu abangaphandle kukahulumeni (njengomuntu osebenzela ibhizinisi). Ubhekela ngisho izehlakalo zokugembula nezemidlalo (njengokukhokhela unompempe ukuze aqinisekise ukuthi olunye uhlangothi luyanqoba).
Umthetho ubeka izinhlobo ezahlukene zenkohlakalo, zonke ziyafana - umuntu onikeza (noma onikela ngokunikeza) omunye okuthile ukuze basebenzise amandla abo, ngokungekho emthethweni nangendlela engenaqiniso, ukuze basizakale bona uqobo - noma benzela noma ubani omunye. Umuntu ohlala enza isithembiso sokunikezela okuthile uhlala njalo enecala lenkohlakalo. Kanti bobabili laba bantu bazoba necala uma ngabe umnikelo wamukeliwe.
Ubugebengu benkohlakalo kaningi bubandakanya imali. Kodwa ezinye izinhlobo 'zenkokhelo' nazo azemukelekile- njengeminikelo, izipho kanye nokunikeza umuntu umsebenzi.
Abantu abatholwe benecala lenkohlakalo babhekana nenhlawulo enzima noma isigwebo sokuhlala ejele isikhathi eside. Kungenzeka benqatshelwe ukusebenza kuhulumeni esikhathini esizayo. Kanti abantu abasemagunyeni (njengomphathi kamasipala noma umphathi webhange) kufanele babike inkohlakalo nobunye ubugebengu obubalwe eMthethweni obubandakanya imali eyi-R100 000 noma ngaphezulu emaphoyiseni. Uma bengabiki, bayoba necala lobugebengu.
<fn>General Policy V10-Zulu.txt</fn>
a Isidingo sokuthola kanye nokusebenzisa izindlela ezingeke ziphazamise imvelo yasolwandle.
Izinto ezenziwa umnyango ekuncedeni ukukhishwa kwamalungelo.
Ukwenza noma ukwenza komuntu ocelayo: Umthetho kanye nokwenza komuntu onesicelo abanezimvume bayobukwa. Kanye nalabo abazamayo ukwenza kahle bayobukwa.
Okunye ke kuyobukwa ngokuthi izikhalo zifakwe ngama email.
Ukukhishwa kwama fomu okungenela kanye nendlela yokukhokha.
Umnyango awunayo inkinga yokusetshenziswa kwabameli, ama consultant , ngakho ke umnyango uzosebenzisa awayo ama application form kanye namanye ama documente ukuze kungabi nomuntu wesithathu.
Isimemo sokungenela Izimemo ziyokhishwa kwi Government Gazette. Umnyango uzoqokela ukuthi ibekwa kwi website, emaphepheni kanye nezindawo eziphethe ukudoba.
Isimemo ngeke sifakwe kwi General policy futhi. Abanezicelo bazonikezwa amakhophi uma becela.
Yize umnyango ungenayo inkinga kokusetshenziswa kwama c onsultants noma abamelis, umnyango uzozenzela awabo amafomu , imigomo kanye nezi izii documente ukuze banciphise ukuthembela kubantu besithathu.. Umnyango uncamela ukuthi kusetshenziswe usizo lwabo ngaphambi kokuthi umuntu asebenzise ama consultant.
Uhla lwabantu abenze izinqumo.
Umnyango ulindele izicelo eziningi ukucela amalungelo. Abanye bayonqatshwa. Indlela yokukhetha kuzobukwa labo abanam score amaningi.. Lokhu akusho ukuthi labo abazonatshwa ingoba bengafanele. Ngakho kufuneka abantu abanama score aphezulu.
okokuqala isicelo sizobukwa ngokuthi sifakwe ngendlela yini.. Uma sitholakale sekudlule isikhathi, uma umuntu engayikhokhanga imali noma alhokhe kungeneli, noma ifakwe ngendlela engafanele njengokuyifaka nge faxnoma nge fomu elingafanele. Lowo owenza isinqumo ngeke akuvumele lokho ngokungafaki ngendlela.
Izicelo zalobo asebebadala ngeke ziqhathaniswe nalabo abafuna ukuba amalungu. Abasekhona bayoku skorishwa ngokufanayo kodwa kungasetshenziswa I criteria efanayo njengalaba abasha.. Ukunqanyulwa kuyobukwa ngokwahlukile futhi kulabo abasha. Bonke abanamaphuzu aphezulu yibo abayophumelela.
Kwamanye amalungelo okudayisa, amalungelo ayonikezwa izikhathi esingangweminyaka e 15 , lokho kume ezintweni eziningi, izinga le transformation kwezasolwandle, ulwazi lwe bhayoloji; kanye nokuthuthuka kwezokudobakanye nokugqugquzela kwi investment nokuthuthukisa umnotho ; kanye nokwenza kukafishi ikakhulu kwezomthetho.
Kwamanye ama sector, abanye kungadingeka kubukisiswe izicelo zabo nendlela ezakhethwa ngazo emva kokuba amalungelo asakhishwa. Labo abangaphumelelanga bayo feyila. Ukuqhubeka kwesikhathi sokuba namalungelo kuphethwe kwi fishery policies..
Abakhipha izinqumo bazobuka ababuka I data yenkampani.I information ngeke bakubuke.
Ama Beneficial ownership yomceli wezinhlanga ezishiwo bayobukwa nabo. Ngaphezu kwalokho amaphuzu amanye ngaphezulu ayobukwa kulabo abafuna ukuthuthukisa abantu ababasebenzelayo kulezo zinhlanga abukumaskimu, abakhombisa ukuthi abasebenzi bathole imivuzo ngendlela yama dividends kulesoskimu. Ngeke kunikezwe amasheya aphethwe ama noma amasheya anamalungelo.
Labo abanamasheya , uhlanga luyobukwa. Isibonelo uma inkampani ine 20% kunkampani B kanye nenkampani ku A u 10%iphethwe uhlanga oluthile , isheya layo liletha u 2% ekuphatheni inkampani B.
Abantu abaningi obohlanga oluthile kanye nabesifazane abaqashwe yilowo ofake isicelo kungasethsenziswa I balancing criterion. Amaphuzu amaningi ayonikezwa labo abaqashe izinhlanga ezithile kanye nabesifazane abasezikhundleni eziphezulu namaholo abo ephezulu ngokunjalo. Isibonelo abaceli komele bachaze abantu besifazane abaku 10% phesenti kulabo abaholayo, phakathi kuka 10% kanti ophezulu oku 30% kanti ngokunjalo abaku 50% nabangaphansi kuka 50%. Kuyonikezwa amaphuzu amaningi uma ngabe abantu bohlanga kanye nabesifazane beholo phezulu kunalokho obekwenzeka.
Umehluko ekuholeni phakathi kwalabo abahola kakhulu kanye nalabo abahola kancane nakho kuyoba nomthelela..
Phakathi kuka 1994 kanye no 2004, abantu bakhulile ngempela. Ukunyuka kwenze laba abantu ukuze bangene kulendawo ukuze bashintshe. Umnyango uyabona futhi kwesinye isikhathi amalungelo benikeza izinto zokuzifisha. Isizathu sokuthi kukhishwe amalungelo amade ukuthi kubekhona ukuthuthuka kwebhizinisi kanti futhi umnyango uthanda ukusebenza ngokuhlangana. kuma sector amaningi.
Abantu abasha bangakhipha laba abadala labo abangenzi kahle. Lokhu kuzokwenzeka kulabo abadala abangakwazanga ukuphumelela ngokwe transformation.
Kwamanye ama sectors, labo abangenele bazoncipha ngokungabaniki amalungelo kulabo abathole amaphuzu amancan, ngokuthi ama sector amancane, izinombolo eziningi ukunikeza amalungelo.
abafaka izicelo komele bakhombise ukuthi bakhokhe izimali ngokufanele ezinhlanzini ezibanjiwe (ngakho kumele balethe lokho abakubambile uma benze kangcono) ngesikhathi se medium term. Lapho izimali bezingakhokhwa isikhathi esingaphezu kwezinsuku eziwu 60,ofake isicelo uyopanishwa. Uma ngabe ungatholi ukunikezwa kwamalungelo, umnyango ngeke unikeze amalungelo aphelele kuze kukhokhwe izimali lezo.
Umnyango unama rekhodi ezinto eziphula umthetho we MLRA uzonikezwa ukuthi ubhekwe ngaphambi kokunikeza amalungelo. Labo abasha nalaba abasekhona bayacelwa ukuthi bazazise ngendlela umnyango oqaphela ngakho, ukuphatha, kanye nokufaka izipopolo nangendlela amabhizinisi amele ahambe ngayo..
Lawo amalungu angavuni izinhlanzi ngesikhathi saso noma engatholanga imvume kusosonke isikhathi baziovele bakhishwe. Ukubamba ngaphansi kungasetshenziswa ngendlela embi.
Umnyango uzokhipha izinombolo zokuthi kubanjwe kangakanani kuzokhishwa ngaphambi kokukhishwa kwezimvume,.
Umnyango uyokhipha futhi abantu abamile nje "ngaphambili" ukuze bazuze ngezinye izinto. Ukuba phambili kwenziwa uma ngabe umceli I transformation yenzeka kwezinye izindawo noma abantu abangu HDP.
Umthetho obizwa I general rule, umnyango ngeke uvumele abantu abanamalungelo abadayise noma bashiye ukudoba ukuthi baphinde banikezwe amalungelo futhi.
Ku Clusters C no D sectors, izingungu eziningi noma ezifanayo eyenziwe ama consultants kanye nezinkampani zokudoba nezinye ke , bazokhishwa kwi paper quota fronts. Ngeke kunikezwe ilungelo elingaphezu kwelilodwa kulowomndeni. Labo abafaka izicelo komele bazazise ukuthi bahlobene kanjani kwamanye ama sector. Uma umuntu oyedwa emndenini owodwa efuna ilungelo bonke abanye abasemndenini ngeke bakwazi ukungenele.,ngaphandle uma umuntu echazisisa kahle ukuthi basezindaweni ezincane zokwenza ukudoba.
Abaceli kungamele bakhombise ukuthi nabo bazimisele ukuchumisa lebhizinisi.
Isizathu esibalulekile kakhulu sokukhipha amalungelo amade ukuzre kwakheke imisebenzi. Kumele kwakheke imisebenzi enesigqi ukuze kwakheke imisebenzi eminingi.
Labo abanamalungelo kuyodingeka ukuthi bakhiphe iziqiniseko ama statimente ezimali zabo.. Labo abafuna ukungena komele baveze ukuzibandakanya kwabo kwi sector esikhathini esidlule.
Lapho kufanele umnyango uzofuna ukukhipha amalungelo ngendlela efanele wonke umutu alingane ukuze basebenze ngasogwini lwe south africa.
Bonke abafake izicelo ku Cluster A, Cluster B naku Cluster C kwezokudoba komele bakhombise ukuthi banemvume noma imikhumbi yabo iyiyona na yokuthi ingavuna izinhlazi. Yonke imikhumbi komele iqale Ibhaliswe emnyangweni ngesikhathi umuntu etcela amalungelo ukuze lowomkhumbi wokuthi ungakwazi ukubamba..
Ikakhulu, amalungu abanemikhumbi yabo (ngokwanele noma ingxenye) afakwe ohlweni olungeluhle ngeke banikezwe imvume yokudoba.
Abanamalungelo manje abangenawo ama l monitoring systems bayanxuswa ukuthi bakwenze lokho ngaphandle kokuthandabuza.
Umnyango uzofuna wonke amalungu abanamalungelo okudayisa ukuba basebenzise imikhumbi leyo abayifunele ukuba bathole imvume ngayo. Ukushintsha kwemikhumbi kuyovunyelw kwezinye izikhathi..
Umnyango uphoqekile ukuthi wonke umhlaba wasolwandle marine living resources ngokomthetho weMLRA usebenzise izindlela ezingcono okuhlonipha abaphathi kanye nokusetshenziswa kwezinto. Into ehamba phambili ekuphatheni kanye nokonga umhlaba wasolwandle ukuthi izizinda zisebenziseke ngendlela.
Kwesinye isandla , imikhumbi emidala ingase isuswe kuthengwe emisha ngenxa yokungaphephi kwayo.. Isimanjemanje iyasiza ukuthi ukwazi ukubamba kakhulu. Lapho okudingeke khona ukunciphisa ukuzama kuzobukwa nakho..
Ukunyuka kwe TAC ngeke inikezwe ngendlela efanayo. Kumele kwazeke ukuthi ngesikhathi sokukhishwa kwamalungelo, iphesenti eliphezulu liyonikezwa kumalungu abane quantum encane.ikakhulu kuma sector abancane beletha kakhulu kwi transformation.
Mayelana ne TAE enyukayo (umkhumbi noma kumatilosi),umnyango kumele ukhethe amanye amalungu.
Umnyango ushintsha indlela yokuphatha ngokuthi babanike amalungelo , kubantu bendawo kanye nalabo abanamasheya.
Emva kikukhishwa kwamalungelo , umnyango uzophenya ukubalula kwendlela yokukhokha ngaphambili izimali inyanga nenyanga ngokwe Total Allowable Catch enikeziwe hhayi ebekiwe. Umnyango uphinde wamema imicabango ukuqeda ukuphatha kwebhizinisi lokudoba.
Umnyango uzofuna yonke imikhumbi ukuthi uthathe ababukisisi olwandle, uma kuceliwe.
Ngokufa, ukuqedwa, ukungenzi kahle kwebhizinisi noma ukubasezikweletini zelungu elinamalungelo.
Uma ngabe amalungelo amade esekhishiwe, umnyango ubukwazi ke ukuvuma ukuthi amalungelo adlulielwe phambili.kwesikhathi sokuqala , kuhlangene lezizizathu ezingaphezulu. Kunesikhathi esibekelwe sokuthi kungadluliswa amalungelo ngendlela eyiyona yona.ukuze ushitsho nokuhlanganiswa, abantu abasha bavunyelwe ukuhlangana nabanye..
Isicelo sokudlulisa amalungelo kumele kulethwe ngaphambi kokubukwa kwalezizathu. Lowo amalungu afisa ukudlulisa amalungelo noma efuna ukushiya ukudoba ngezizathu ezithile njengoshintshwa kwezinkampani yehliswe kwama activities, kanye nabantu, nokudayiswa kwamalungelo noma ukufa.. Kodwa kumele ufake isicelo sokudlulisa amalungelo.
Kokunye labo abangamalungu e close corporation noma abanamasheya bashiya noma abanenxaxheba kodwa amalungelo ahlala kubo, ukudlulisa kwamalungelo kumele amalungelo ahlale enkampanini eyodwa ukuvunywa akudumile kakhulu.. Kuwumbono womnyango ukuthi ukudluliswa kwamasheya noma ubulungu kungashintsha ekwangeleni komuntu (noma I trust) ephethe amalungelo , lokho kudinga imvume. Lokho kufuna ukuphephisa ukungalandelwa kuka section 21 we MLRA. Endabeni yenkampani ebhaliwe phansi , ukudayisa okungaphezu kuka 35% kwamasheya kudinga ukunikezwa imvume..
Njengoba kuchazwe kwi General policy, umnyango ufuna ukukhipha ama "paper quotas". Amalungelo ayokhishwa kusasa, abaceli bayobhekisiswa ukuze kubonakale ukuthi bake bafaka yini izicelo zabo zokuthola amalungelo ukuthi adluliswe.. Lokhu kuzokwenza ukuthi kunganikezwa amalungelo kulabo abake banikezwa kuqala base bewadlulisela kwabanye..
Izindawo ezivikelekile zizosiza ukuthi abantu bangadiobi ngokungemthetho.
<fn>Hansards.16DaysOfActivism.2009-11-11.zu.txt</fn>
Musa Ukwenza Sengathi Awuboni!

Yenza Okuthile Ukulwisana Nokuhlukunyezwa!

Izinsuku eziyi-16 Zokugqugquzela ukulwiswana nodlame olubhekiswe Kwabesifazane kanye Nezingane

Ziyini Izinsuku eziyi-16 zokuGqugquzela ukulwiswana nodlame olubhekiswe kwaBesifazane kanye neZingane?

ZiwuMkhankaso Womhlaba Wonke Jikelele WOKUPHIKISANA NODLAME olubhekiswe KWABESIFAZANE kanye NEZINGANE

Inhloso Yomkhankaso Wezinsuku eziyi-16 zokuGqugquzela ukulwiswana nodlame olubhekiswe kwaBesifazane kanye neZingane

Ukuqwashisa ngomthelela OMUBI UDLAME KANYE NOKUHLUKUNYEZWA okunawo KWABESIFAZANE kanye NEZINGANE kanye...

NOKUKHIPHA umphakathi EKUHLUKUNYEZWENI NGOKUGCWELE.

Umkhankaso Wezinsuku eziyi-16 zokuGqugquzela ukulwiswana nodlame olubhekiswe kwaBesifazane kanye neZingane ubanjwa kusukela mhla zingama-25 kuLwezi kuya kumhla ziyi-10 kuZibandlela minyaka yonke

25 kuLwezi...
Usuku Lokulwisana Nodlame Olubhekiswe Kwabesifazane Emhlabeni Wonke

1 kuZibandlela...
Usuku Lwengculazi Emhlabeni Wonke

10 kuZibandlela...
Usuku Lwamalungelo Abantu Emhlabeni Wonke

Yini edala udlame olubhekiswe kwabesifazane?

Lusukela ezingeni eliphansi labesifazane ekhaya kanye nasemphakathini
Lwenzeka lapho amadoda esebenzisa ngendlela okungeyona AMANDLA kanye NOKUVUNWA UMTHETHO ukuze ALAWULE abesifazane.

Kuyini UKUHLUKUMEZA?


Noma iyiphi indlela yokuziphatha ebangela:
ukwesaba
ukulimaza emzimbeni
ukuthi umuntu enze izinto ngaphandle kwentando yakhe

Izibonelo Zokuhlukumeza:


NGOKOMZIMBA

NGOKOMOYA

NGOKWEZIMALI

UKUHLUKUMEZA NGOKOCANSI

UKUDLWENGULA


Ngabe uyazi ...

ukuthi iPhalamende seliphasise imithetho yokuvikela amalungelo omuntu ngayedwana ukuba angahlukunyezwa?

Nansi le mithetho:

UMthetho Wodlame Lwasekhaya ka-1998

UMthetho Wezingane ka-2005

UMthetho Wesondlo ka-1998

UMthetho Wokukhuthaza Ukulingana kanye Nokuvimbela Ukucwasa Ngokungafanele ka-2000

UMthetho Wokuchitshiyelwa komthetho Ophathelene Nobugebengu ka 2007 (uMthetho ophathelene Namacala Ezocansi kanye NezenzoNawo)


Amakomidi ePhalamende abhekene nezinga labesifazane kanye nezingane eNingizimu Afrika:

Ikomidi leNdlu yeSishayamthetho Kazwelonke elibhekene nomsebenzi Wezabesifazane, Intsha, Izingane Nabantu Abaphila Nokukhubazeka
Ikomidi loMkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe elibhekene nomsebenzi wezaBesifazane, Intsha, Izingane Nabantu Abaphila Nokukhubazeka



Kubalulekile u:

Kuqeda uchungechunge lodlame
Kuba ngowokuqala ukukhuluma
Kwazi amalungelo akho
Kulwisana NOKUHLUKUNYEZWA
Kungenzi sengathi awuboni!

Ungalutholaphi usizo?
Xhumana:
NamaPhoyisa kule nombolo: 10111
Nehhovisi Likazwelonke leNhlangano Yemindeni kanye Nabashadile yaseNingizimu Afrika (eyaziwa ngokuthi yi-FAMSA) kule nombolo: (011) - 975 7107 noma iFekisi: (011) 975 7108
Ucingo Lwezingane: Inombolo: 08000 55 555
Ikhomishane Yokulingana kobulili: Inombolo: 011 - 403 7182



<fn>Hansards.AfricaDay.zu.txt</fn>
UKUGUBHA USUKU LWE-AFRIKA
Usuku lwe-Africa lugujwa minyaka yonke zingama-25 kuMeyi
INhlangano Yobumbano Lwe-Afrika (OAU) yasungulwa zingama-25 kuMeyi 1963 e-Addis Ababa, e-Ethiopia
Ukukhumbula lokhu, uSuku Lwe-Afrika luzogujwa okwama-48 kulo nyaka
I-OAU yazala i-African Union (AU) eyasungulwa eThekwini,e-South Africa ziyi-9 Julayi 2002
Kunamazwe angama-54 e-Afrika kanti angama-53 awo angamalungu e-AU. Izwe lase-Morocco alilona ilungu le-AU.
I-AU isihlanganise izwekazi le-Afrika ukubhekana nezinselelo ezifana nengxabano yezimpi ngezikhali, ukuguquka kwesimo sezulu kanye nobubha.
UKUBALULEKA KOSUKU LWE-AFRIKA
USuku Lwe-Afrika luwukubungaza i-Afrika, abantu bayo kanye nobumbano
Luwukuvuma inqubekelaphambili esiyenziwe abantu base-Afrika nokubheka izinselelo ezifanayo esibhekene nazo emhlabeni jikelele
IQHAZA LE-AFRICAN UNION (AU) KWIZWEKAZI
I-AU iyisikhungo esiqavile ekuthuthukiseni ukubambisana ezwenikazi kwezenhlalo nomnotho, kuhloswe ukuhlangana nokubambisana okukhulu phakathi kwamazwe kanye nabantu base-Afrika
I-AU isekelwe phezu kombono ofanayo wezwekazi elinokubambisana futhi elinamandla
Isekelwe futhi esidingweni sokwakha ukubambisana phakathi kohulumeni nayo yonke imikhakha yomphakathi, ikakhulukazi abesimame, intsha kanye nalabo abazimele
Njengenhlangano yezwekazi, igxile kuxolo, ukuphepha nozinzo, futhi ihamba phambili ekuzameni ukuvuselela izwekazi
I-AU ihlose ukuvikela amalungelo entandoyeningi, awabantu kanye neminotho eqhubekayo e-Afrika, ikakhulukazi ngokuqeda ingxabano nokwakha ezokudayiselana ezisebenzayo.
UMBONO
Umbono we-African Union uthi: "I-Afrika ebambisene, ethuthukayo futhi enokuthula, elawulwa izakhamizi zayo futhi emele iqembu elikhethekile ezindabeni zomhlaba wonke".
IZENZO ZOKUBAMBISANA ZE-AFRICAN UNION
Ama-Afrika aseqhamuke nezinto azobambisana kuzo ngokusebenzisa i- AU ukuze:
kuvikelwe indawo
kuliwe nobuphekulazikhuni
kuliwe nobhubhane lwegciwane lesandulela ngculazi kanye nesifo sengculazi, umalaleveva nofuba
kusetshenzwe ezintweni zobuntu njengokuhlupheka kwababhacile nabasuswe izimo ezithile ezindaweni zabo
kugqugquzelwe uxolo, ukuphepha nokuzinza, nokwenza kube khona ukubambisana nentuthuko e-Afrika
kuqiniswe ukubambana kulo lonke izwekazi nokwakha iphupho elifanayo lenqubekelaphambili yabantu base-Afrika.
ININGIZIMU AFRIKA KANYE NOKUGUJWA KOSUKU LWE-AFRIKA
Ukubungazwa koSuku lwe-Afrika kuveza iqhaza nokuzibandakanya kwe-South Africa ezindabeni zezwekazi
USuku lwe-Afrika luwusuku lokubungaza amagugu ase-Afrika nokukhombisa ngomlando, amasiko nezobuciko zezwekazi i-Afrika
Lugxilisa umuzwa wokwenza okuthile kubo bonke, ikakhulukazi intsha, ukuthuthukisa izinga lempilo yabantu bonke ezindaweni ezibalulekile ezihlanganisa lezi:
Ezempilo, ukuphepha nezokuphepha
Ukwakhiwa kabusha kwe-Afrika
Ukubambisana kwezenhlalo, amasiko nezemfundo
Ekugubheni uSuku lwe-Afrika, sithola umzuzu wokuvuselela ukuzinikela kwethu kithina, ezwenikazi lonke kanye nakumagugu ethu afanayo nalapho esiphokophele ukuya khona.
IQHAZA LEPHALAMENDE LERIPHABHULIKHI YASENINGIZIMU AFRIKA
IPhalamende leRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika libamba iqhaza ezinhlanganweni ezahlukahlukene zase-Afrika okubalwa kuzo i-Pan African Parliament (PAP) kanye ne-Southern African Developing Community Parliamentary Forum (SADC PF)
Ngokuhambisana nomgomo wezangaphandle wezwe laseNingizimu Afrika kunakwa ngokukhethekile i-Afrika yonke ohlakeni lwenqubomgomo ebudlelwaneni namazwe omhlaba. Lokhu kuhlanganisa ukusebenza ngokubambisana nezishayamthetho zamazwe lapho iNingizimu Afrika ebibambe khona iqhaza ekwakheni uxolo
Kulo nyaka iPhalamende laseNingizimu Afrika lizoba ne-African Dialogue zingama-23 Meyi ezolandelwa inkulumompikiswano zingama-25 ku-Meyi ngendikimba ethi "Ukuvuselelwa kwe-Afrika, inqubekelaphambili kanye nentuthuko" ukugubha uSuku lwe-Afrika.
I-AFRIKA NEZEHLO 2011
I-World Economic Forum on Africa 2011: e-Kapa, eNingizimu Afrika, 4-6 Meyi 2011
Indikimba: "Ukusuka eMbonweni ukuya eKwenzeni, Ikhasi Elilandelayo le-Afrika".
I-World Economic Forum iyinhlangano ezimele ezibophezele ekuthuthukiseni ubunjalo bomhlaba ngokubheka ezamabhizinisi, ezombusazwe, ezemfundo emanyuvesi nabanye abaholi bomphakathi ukuhlela kabusha izinhloso zomhlaba, izingxenye zamazwekazi kanye nezimboni.
Umbukiso weZempilo zase-Afrika noMhlangonokazi 9-11 Meyi, 2011
Umbukiso weZempilo Zase-Afrika noMhlanganokazi kuyoqala ngoMeyi 2011 e-Johannesburg Expo Centre, e-Nasrec, eNingizimu Afrika. EZempilo Zase-Afrika zizodonsa izinsuku ezintathu kukhulunywe ngezihloko eziningi ezithinta ezempilo e-Afrika, futhi zizoheha izinkulungwane zabantu abasebenza ngezempilo abasuka eduze nasemhlabeni wonke jikelele.
UMCIMBI WOSUKU LWE-AFRIKA 27 - 29 Meyi
Ukugubha uSuku lwe-Afrika kusukela kuMeyi 27 - 29, eGoli kuzoba nomcimbi owaziwa ngokuthi Sanaa Africa, The Spirit of Celebration, ozofaka umgqumo wenhliziyo ye-Afrika kanye nomongo onomdlandla ngokuba khona kwezobuciko eziphapheme, ezokunandisa, umculo nokunye kwase-Afrika.
EZINYE IZINSUKU EZIBALULEKILE E-AFRIKA
16 Juni uSuku lweNgane yase-Afrika
9 Julayi uSuku lwe-African Union
25 Septhemba uSuku Lwabesimame base-Afrika
<fn>Hansards.Announcements.zu.txt</fn>
IZIMEMEZELO
INKULUMO KAMONGAMELI EPHATHELENE NESIMO SEZWE
10 NHLOLANJA 2011
Izimemezelo ngokulandelana kwazo
Isikhathi
Isimemezelo
17:20
Abacosheli abamele imithombo yezindaba abagunyaziwe kumele babe sezindaweni zabo ababekwe kuzo ngo-17:30
17:25
Abacosheli abamele imithombo yezindaba abagunyaziwe kumele babe sezindaweni zabo ngo-17:30
17:27
Bonke abacosheli abamele imithombo yezindaba bacelwa ukuba babe sezindaweni zabo njengamanje
17:30
Bonke abacosheli abamele imithombo yezindaba kumele babe sezindaweni ababekwe kuzo zeNkulumo KaMongameli Ephathelene Nesimo Sezwe (Isimemezelo siyaphindwa)
17:30
AmaLungu kanye nezihambeli zethu bayacelwa ukuba banqamule ukhaphethi obomvu bese behlala ezindaweni zabo eGumbini lePhalamende kanye nasezindaweni ababekwe kuzo njengoba ukuhamba kukhaphethi obomvu kuzovalwa emizuzwini eyi-15
17:35
AmaLungu kanye nezihambeli zethu bayacelwa ukuba banqamule ukhaphethi obomvu bese behlala ezindaweni zabo eGumbini lePhalamende kanye nasezindaweni ababekwe kuzo njengoba ukuhamba kukhaphethi obomvu kuzovalwa emizuzwini eyi-10
17:40
AmaLungu kanye nezihambeli zethu bayacelwa ukuba banqamule ukhaphethi obomvu bese behlala ezindaweni zabo eGumbini lePhalamende kanye nasezindaweni ababekwe kuzo njengoba ukuhamba kukhaphethi obomvu kuzovalwa emizuzwini emi-4
17:43
AmaLungu kanye nezihambeli zethu bayacelwa ukuba bahlale ezindaweni zabo eGumbini lePhalamende kanye nasezindaweni ababekwe kuzo njengamanje ngoba ukuhamba kukhaphethi obomvu kuzovalwa manje
17:45
Manene namanenekazi ukuhamba kukhaphethi obomvu sekuvalwe ngokusemthethweni. Akekho umuntu ovunyelwe ukunqamula ukhaphethi obomvu
17:50
Manene namanenekazi ukuhamba kukhaphethi obomvu sekuvalwe ngokusemthethweni. Akekho umuntu ovunyelwe ukunqamula ukhaphethi obomvu
17:63
Manene namanenekazi ukuhamba kukhaphethi obomvu sekuvalwe ngokusemthethweni. Akekho umuntu ovunyelwe ukunqamula ukhaphethi obomvu (Isimemezelo siyaphindwa)
Isikhathi
Isimemezelo
20:10
AmaLungu kanye nezihambeli zethu bayacelwa ukuba bagibelele amabhasi aya e-CTICC ku-Plein Street. Sicela niveze izimemo zenu uma ningena ebhasini.
20:15
AmaLungu kanye nezihambeli zethu bayacelwa ukuba baye ku-Plein Street ngokukhulu ukushesha bese begibela amabhasi aya e-CTICC. Sicela niveze izimemo zenu uma ningena ebhasini.
20:20
AmaLungu kanye nezihambeli zethu bayacelwa ukuba bagibelele amabhasi aya e-CTICC ku-Plein Street njengamanje. Sicela niveze izimemo zenu uma ningena ebhasini. (Isimemezelo siyaphindwa)
<fn>Hansards.FraudAwareness.zu.txt</fn>
POSTER 1- Tick Box Poster - APPROVED
English
Xhosa
Afrikaans
Zulu
Sotho
PARLIAMENT
OF THE REPUBLIC OF SOUTH AFRICA
IPalamente YERIPHABHLIKHI YASEMZANTSI AFRIKA
PARLEMENT VAN DIE REPUBLIEK VAN SUID-AFRIKA
IPHALAMENDE LERIPHABHULIKHI YASENINGIZIMU AFRIKA
Palamente ya Rephaboliki ya Afrika Borwa
Our institution needs you to embrace correct workplace behaviour!
Iziko lethu lifuna uzinxulumanise nendlela elungileyo yokuziphatha emsebenzini!
Ons instelling vereis dat jy die regte gedrag by die werkplek moet aanneem.
Isikhungo sethu sidinga wena ukuthi wamukele indlela efanele yokuziphatha emsebenzini!
Setheo sa rona se hloka hore o ananele boitshwaro bo nepahetseng mosebetsing!
HONESTY
UKUNYANISEKA
EERLIKHEID
UKWETHEMBEKA
BOTSHEPEHI
By refusing to lie, steal, deceive and/or misrepresent the facts in any way.
Ngokwala ukuxoka, ukuba, ukuqhatha okanye nokuguqula iinyaniso nangaluphi na uhlobo.
Deur te weier om leuens te vertel, te steel, te mislei en/of die feite op enige wyse te verdraai.
Ngokunqaba ukuqamba amanga, ukuntshontsha, ukukhohlisa kanye/ noma ukuhlanekezela amaqiniso nganoma ngayiphi indlela.
Ka ho hana ho bua leshano, ho utswa, ho thetsa le/kapa ho fetola dintlha ka tsela efe kapa efe.
INTEGRITY
UBULUNGISA
INTEGRITEIT
UBUQOTHO
BOKGABANE
By ensuring that you are a person with strong moral principles with the highest level of honesty & trustworthiness.
Ngokuqinisekisa ukuba ungumntu onentsulungeko enzulu onezinga eliphezulu lokunyaniseka nentembeko.
Deur te verseker dat jy 'n persoon is met sterk morele beginsels en die hoogste vlak van eerlikheid & betroubaarheid.
Ngokuqinisekisa ukuthi ungumuntu onesimilo esiqinile osezingeni eliphezulu lobuqotho kanye nokwethembeka.
Ka ho netefatsa hore o motho ya nang le theo e matla ya boitshwaro bo nang le botshepehi le ho tshepahala ho boemong bo hodimo.
ACCOUNTABILITY
UXANDUVA LOKUPHENDULA
VERANTWOORDELIKHEID
UKUZIBOPHEZELA
BOIKARABELO
By understanding that you are responsible for all your decisions and your actions and that you will be expected to explain your actions when asked to.
Ngokuqonda ukuba zonke izigqibo nezenzo zakho ziluxanduva lwakho oya kulindeleka ukuba unike ingcaciso ngazo xa kuyimfuneko.
Deur te weet dat jy verantwoordelik is vir al jou besluite en dade en dat jy rekenskap daarvoor sal moet gee, indien nodig.
Ngokuqonda ukuthi unesibopho ngazo zonke izinqumo zakho kanye nezenzo zakho nokuthi ungalindeleka ukuthi uchaze ngezenzo zakho uma ucelwa ukuthi wenze njalo.
Ka ho utlwisisa hore o jara boikarabelo ba diqeto le diketso tsohle tsa hao le hore o tla lebellwa ho hlalosa diketso tsa hao ha o botswa.
TRANSPARENCY
ELUBALA
DEURSIGTIGHEID
UKWENZA IZINTO OBALA
PONALETSO
By ensuring that the decisions that are made are clear and open.
Ngokuqinisekisa ukuba izigqibo ezithatyathiweyo zicacile kwaye zisekuhleni.
Deur te verseker dat die besluite wat geneem word deursigtig en oop is.
Ngokuqiniseka ukuthi izinqumo ezenziwayo zicacile futhi zisobala.
Ka ho netefatsa hore diqeto tse nkwang di hlakile mme di bulehile.
Tip-offs Anonymous is an independent hotline service that allows you to report any instances of workplace wrong doings in an anonymous manner. No one will know your identity if you happen to make the tip-off, you remain anonymous.
ITip-offs Anonymous yinkonzo yomnxeba ezimeleyo yokuxela nabuphi na ubugwenxa basemsebenzini, ungazichazanga. Akukho bani uya kukwazi xa uthe waba uxelile; uya kuhlala ungaziwa.
Tip-offs Anonymous is 'n onafhanklike blitslyndiens wat jou die geleentheid bied om enige gevalle van onregmatige optrede anoniem aan te meld. Geen persoon sal jou identiteit ken indien jy die inligting verskaf nie, jy bly anoniem.
I-Tip-offs Anonymous wusizo locingo oluzimele futhi olutholakala ngazo zonke izikhathi olukuvumela ukuthi ubike noma yiziphi izenzo ezingalungile ezenzeka emsebenzi ngaphandle kokuthi udalulwe. Akekho umuntu ozokwazi uma kukhona oqwashise ngakho, uhlala ungaziwa.
Tip-offs anonymous ke tshebeletso ya mohala wa fonofono e ikemetseng e o kgontshang ho tlaleha diketso tse fosahetseng mosebetsing ntle le hore o tsejwe. Ha ho motho ya tla o tseba ha o tlaleha ho itseng, o ke ke wa tsejwa.
Report wrongdoing to:
Xela ubugwenxa ku:
Meld onregmatige optrede aan by:
Bika izenzo ezingalungile kule mininingwane elandelayo:
Tlaleha se fosahetseng ho:
0800 204 573
0800 204 573
0800 204 573
0800 204 573
0800 204 573
parliament@tip-offs.com
parliament@tip-offs.com
parliament@tip-offs.com
parliament@tip-offs.com
parliament@tip-offs.com
POSTER 2 - Man on Telephone Poster
English
Xhosa
Afrikaans
Zulu
Sotho
PARLIAMENT
OF THE REPUBLIC OF SOUTH AFRICA
IPALAMENTE YERIPHABHLIKHI YASEMZANTSI AFRIKA
PARLEMENT VAN DIE REPUBLIEK VAN SUID-AFRIKA
IPHALAMENDE LERIPHABHULIKHI YASENINGIZIMU AFRIKA
PALAMENTE YA REPHABOLIKI YA AFRIKA BORWA
You will not be subjected to any occupational detriment on account of doing the right thing by reporting unethical behaviour.
Angeke umsebenzi wakho ube sengozini uma wenza into elungile ngokubika indlela yokuziphatha engalungile.
Tip-offs Anonymous is an independent hotline service that allows you to report any instances of workplace wrong doings in an anonymous manner. No one will know your identity if you happen to make the tip-off, you remain anonymous.
ITip-offs Anonymous yinkonzo yomxeba ezimeleyo evumela ukuba uxele naziphi na izehlo zobugwenxa emsebenzini, ungaziwanga.
Akukho bani uya kukwazi xa uthe waba uxelile; uhlala ungaziwa.
Tip-offs Anonymous is 'n onafhanklike blitslyndiens wat jou die geleentheid bied om enige gevalle van onregmatige optrede anoniem aan te meld. Geen persoon sal jou identiteit ken indien jy die inligting verskaf nie, jy bly anoniem.
I-Tip-offs Anonymous wusizo locingo oluzimele futhi olutholakala ngazo zonke izikhathi olukuvumela ukuthi ubike noma yiziphi izenzo ezingalungile ezenzeka emsebenzi ngaphandle kokuthi udalulwe. Akekho umuntu ozokwazi uma kukhona oqwashise ngakho, uhlala ungaziwa.
Tip-offs anonymous ke tshebeletso ya mohala wa fonofono e ikemetseng e kgontshang ho tlaleha diketso tse fosahetseng mosebetsing ntle le ho tsejwa. Ha ho motho ya tla o tseba ha o tlaleha ho itseng, o ke ke wa tsejwa.
0800 204 573
0800 204 573
0800 204 573
0800 204 573
0800 204 573
parliament@tip-offs.com
parliament@tip-offs.com
parliament@tip-offs.com
parliament@tip-offs.com
parliament@tip-offs.com
POSTER 3 - Sun Poster - APPROVED
English
Xhosa
Afrikaans
Zulu
Sotho
PARLIAMENT
OF THE REPUBLIC OF SOUTH AFRICA
IPALAMENTE YERIPHABHLIKHI YASEMZANTSI AFRIKA
PARLEMENT VAN DIE REPUBLIEK VAN SUID-AFRIKA
IPHALAMENDE LERIPHABHULIKHI YASENINGIZIMU AFRIKA
PALAMENTE YA REPHABOLIKI YA AFRIKA BORWA
Our Sun. Our South Africa. Let's all strive for a brighter future by being accountable and by taking responsibility for our actions.
Tip-offs Anonymous is an independent hotline service that allows you to report any instances of workplace wrong doings in anonymous manner. No one will know your identity if you happen to make the tip-off, you remain anonymous.
ITip-offs Anonymous yinkonzo yomnxeba ezimeleyo evumela ukuba uxele naziphi na izehlo zobugwenxa emsebenzini, ungaziwanga. Akukho bani uya kukwazi, xa uthe waba uxelile; uhlala ungaziwa.
Tip-offs Anonymous is 'n onafhanklike blitslyndiens wat jou die geleentheid bied om enige gevalle van onregmatige optrede anoniem aan te meld. Geen persoon sal jou identiteit ken indien jy die inligting verskaf nie, jy bly anoniem.
I-Tip-offs Anonymous wusizo locingo oluzimele futhi olutholakala ngazo zonke izikhathi olukuvumela ukuthi ubike noma iziphi izenzo ezingalungile ezenzeka emsebenzi ngaphandle kokuthi udalulwe. Akekho umuntu ozokwazi uma kukhona oqwashise ngakho, uhlala ungaziwa.
Tip-offs anonymous ke tshebeletso ya mohala wa fonofono e ikemetseng e kgontshang ho tlaleha diketso tse fosahetseng mosebetsing ntle le ho tsejwa. Ha ho motho ya tla o tseba ha o tlaleha ho itseng, o ke ke wa tsejwa.
Report wrongdoing to:
Xela ubugwenxa ku:
Meld onregmatige optrede by:
Bika izenzo ezingalungile kule mininingwane elandelayo:
Tlaleha se fosahetseng ho:
0800 204 573
0800 204 573
0800 204 573
0800 204 573
0800 204 573
parliament@tip-offs.com
parliament@tip-offs.com
parliament@tip-offs.com
parliament@tip-offs.com
parliament@tip-offs.com
POSTER 4 - Man looking into the mirror poster
English
Xhosa
Afrikaans
Zulu
Sotho
PARLIAMENT
OF THE REPUBLIC OF SOUTH AFRICA
IPALAMENTE YERIPHABHLIKHI YASEMZANTSI AFRIKA
PARLEMENT VAN DIE REPUBLIEK VAN SUID-AFRIKA
IPHALAMENDE LERIPHABHULIKHI YASENINGIZIMU AFRIKA
PALAMENTE YA REPHABOLIKI YA AFRIKA BORWA
Do the right thing!
Yenza okulungile!
Face yourself in the mirror and be proud of yourself and your institution. If you suspect unethical behaviour, report it!
Zibuke esibukweni uziqhenye ngawe kanye nangesikhungo sakho. Uma usola indlela yokuziphatha engalungile, yibike!
0800 204 573
0800 204 573
0800 204 573
0800 204 573
0800 204 573
parliament@tip-offs.com
parliament@tip-offs.com
parliament@tip-offs.com
parliament@tip-offs.com
parliament@tip-offs.com
Tip-offs Anonymous is an independent hotline service that allows you to report any instances of workplace wrong doings in an anonymous manner. No one will know your identity if you happen to make the tip-off, you remain anonymous.
ITip-offs Anonymous yinkonzo yomxeba ezimeleyo evumela ukuba uxele naziphi na izehlo zobugwenxa emsebenzini, ungaziwanga.
Akukho bani uya kukwazi xa uthe waba uxelile; uhlala ungaziwa.
Tip-offs Anonymous is 'n onafhanklike blitslyndiens wat jou die geleentheid bied om enige gevalle van onregmatige optrede anoniem aan te meld. Geen persoon sal jou identiteit ken indien jy die inligting verskaf nie, jy bly anoniem.
I-Tip-offs Anonymous wusizo locingo oluzimele futhi olutholakala ngazo zonke izikhathi olukuvumela ukuthi ubike noma yiziphi izenzo ezingalungile ezenzeka emsebenzi ngaphandle kokuthi udalulwe. Akekho umuntu ozokwazi uma kukhona oqwashise ngakho, uhlala ungaziwa.
Tip-offs anonymous ke tshebeletso ya mohala wa fonofono e ikemetseng e kgontshang ho tlaleha diketso tse fosahetseng mosebetsing ntle le ho tsejwa. Ha ho motho ya tla o tseba ha o tlaleha ho itseng, o ke ke wa tsejwa.
<fn>Hansards.GautengAdvertPamphlets.zu.txt</fn>
UKULALELWA KWEZIMVO ZABANTU EKUBUYEKEZWENI KUKASOMQULU WEZEZIMAYINI
USomqulu Wezezimayini wasungulwa ngokulandela isigaba se-100 soMthetho Wokuthuthukiswa Kwezimbiwa naMafutha i-Petroleum, onguNombolo 28 ka-2002 (i-MPRDA).
Umnyango Wezindaba Zezimbiwa usanda kubuyekeza lo Somqulu Wezezimayini. Lokhu kubuyekeza kuye kwabuka izinto ezahlukene kulosomqulu ezibala ubunini, ukuthenga kanye nokuthuthukiswa kokuhweba, ukuhlomulisa abathile, ukuqasha ngokulingana kanye nokuthuthukiswa kwezabasebenzi.
Ngokulandela inhlosongqangi yePhalamende yokukhuthaza ukuzibandakanya komphakathi, iKomidi LeSishayamthetho Sikazwelonke leZindaba Zezimbiwa lizoqhuba Ukulalelwa Kwezimvo Zabantu ngemiphumela yokubuyekezwa kukaSomqulu Wezezimayini omdala kanye nangeziphakamiso zikaSomqulu Wezezimayini omusha eCarltonville (indawo isazoqinisekiswa), esifundazweni saseGauteng ngoLwesithathu, zingama-30 kuMashi ka-2011. Ikomidi lizothanda ukuhlangana ikakhulukazi neZinhlangano Zezimayini, izisebenzi zasemayini, izinhlangano zezisebenzi kanye memiphakathi ezungeze izimayini.
Imibuzo kufanele iqondiswe kuNks Noluthando Skaka noma uMnu Vido Mfuniselwa, ePhalamende, eKapa:
Imininingwane yokuxhumana: Ucingo (021)403-3751 iselula 083 709 8520 noma 083 966 7720 ikheli le-imeyli (nskaka@parliament.gov.za) noma (vmfuniselwa@parliament.gov.za); Ifeksi: 086 619 9194.
Ikhishwe nguMnu MF Gona, MP: USihlalo: Wekomidi LeSishayamthetho Lezindaba Zezimbiwa
<fn>Hansards.GreenLight.zu.txt</fn>
IPHALAMENDE LINIKEZA IMVUME. . .
IPhalamende laseNingizimu Afrika lisungule Inqubomgomo Yokwengamela Imfucuza njengohlelo oluhlangene lokwengamela ngempumelelo indawo yokusebenzela ephephile.
UMthethosisekelo ubalula ukuthi abantu base Ningizimu Afrika banelungelo lendawo engenabungozi empilweni yabo noma kwinhlalakahle yabo. Lokhu kuhlanganisa ukuvikeleka kwemvelo okufaka phakathi imithetho nezinhlelo eziqondakalayo.ukuvikela ukungcoliswa nokuthathelwa phansi kokuluhlaza, ukuqhubekisela phambili ukongiwa, nokulondoloza intuthuko eqhubekela phambili. Singaguqula omunye umonakalo owenzeka onozungezilanga bethu uma sonke senza okuthile ukuze senze umehluko.
IPhalamende lizibophezele ukuqinisekisa impilo nokuphepha kwawo onke amaLungu nezisebenzi zasePhalamende nabobonke abantu abasebenza ngokusemthethweni noma abangena emagcekeni alo. Isikhungo sizinikele ekugcineni amagceke ePhalamende esesimweni esihle ukuhlinzeka indawo yokusebenzela ephephile nenempilo, nokwengamela nokubhekelela izingozi emsebenzini.
INDIMA NEZIBOPHO ZEPHALAMENDE EKUGCINENI IMVELO ILUHLAZA
Umthetho, Obhekelela Ezempilo Nokuphepha Emsebenzini (OHSA) ubophezela iPhalamende ukuthi lihlinzeke futhi ligcine ngokufanele okuqondakalayo nokunokwenzeka , indawo yokusebenza ephephile futhi engenabungozi nokuzifaka engozini empilweni yezisebenzi zalo. Kunethemba lokuthi abasebenzi babambisane nomqashi ukuqinisekisa ukuthi kuyafinyelelwa kwizimfuno zomthetho. IPhalamende lisibopho sokusungula ukuqwashisa phakathi kwazo zonke izisebenzi mayelana nokubaluleka kokugcinwa kwemvelo kanye nendima ehambisana nezibopho
IZINYATHELO NEZINQUBO
IPhalamende lisungule uhlelo olubumbene ukwengamela indawo yokusebenzela enempumelelo nephephile, okufaka phakathi ukusungulwa kwenqubomgomo yokulawula imfucuza.
Inhloso yalenqubomgomo ukuhlinzeka uhlaka olufanele olufinyelelekayo,nokwethulwa kwezinkonzo zomphakathi okusimeme ezisebenzini nasemphakathini emagcekeni ePhalamende. Inqubomgomo ihlose ukuqinisekisa ukulahlwa kwemfucuza okuphephile ukunciphisa ukungcoliswa, ukukhuphula ukuguqula kabusha nokuqiniseka ukuthi imfucuza eyenzeka ePhalamende iphethwe ngendlela ehambisana nemihlahlandlela equkethwe kuyo.
UKONGIWA KWAMANDLA KAGESI
IPhalamende liqhubekisela phambili ukusetshenziswa amalambu kagesi onga amandla kagesi ukwenzela ukunciphisa ukungcoliswa, ukonga amandla kagesi nentengo. Amalambu kagesi okonga ugesi asetshenziswa ukukhanyisa kuzozonke izindawo zomphakathi nasemihubheni yasePhalamende
. UKUPHATHWA KWEMFUCUZA
"Imfucuza" isho noma iyiphi into, kungaba okuyigesi, okuluketshezi noma okuqinile noma yikuphi okuyinhlanganisela yalokho , njengokukhethwa uNgqongqoshe Wezemvelo Nokuvakasha nezikhathi ngezikhathi. Nangokwazisa kwiGazethi kaHulumeni.
Ukuphathwa Kwemfucuza Eqinile
Imfucuza Eyomile
Imfucuza eyomile iqoqwa nsukuzonke emapulasitikini abonakalisa okungaphakathi naseziqukathini ukusuka kuzozonke izindawo bese ihanjiswa endaweni egunyaziwe yokulahla imfucuza.
Imfucuza Yezikhungo zezempilo
Imfucuza yezikhungo zezempilo ifakwa emapulasitikini asezingeni elibekiwe (aphuzi) bese isuswa njalo umniki zinsiza okontilakiwe noma uma kunesidingo .
Imfucuza kagesi
Onke amashubhu e-florescent anagsasebenzi ahanjiswa endaweni yokuwagaya ukuze aphihlizwe ngokuphephile.
Imfucuza Emanzi
Imfucuza emanzi ifakwa eziqukathini/emigqomeni esezingeni elibekiwe bese isuswa njalo.
Imfucuza Yamakhemikhali
Amakhemikhali abekwa endaweni yamakhemikhali ekhiywayo ukuvimbela ukusetshenzizwa okungagunyaziwe. Amakhemikhali onke kufanele abekwe eziqukathini ezikhojisiwe, nezimumathi ezincane zamakhemikhali anobungozi kufanele zilebulwe ngokuyikho.
Amasilinda eGesi acindezelwe
Umhlinzeki ngezinsiza ukhipha ngokushesha amasilinda angasadingeki emagcekeni futhi aqinisekise ukuthi amasilinda ayalahlwa njengokwezimfuno zomthetho, ukuvimbela ukuphinde asetshenziswe ngengozi.
OKUSAZOKWENZIWA
Ukulahlwa kowoyela wokupheka
IPhalamende lisohlelweni lokuthola iziqukathi zokwenza kabusha uwoyela wokupheka okungaguqula uwoyela wokupheka olahliwe ube wudizeli.Lomkhuba wokulahla uwoyela wokupheka emiseleni yamanzi emvula ayikhuthazwa.
Ukususwa kweMfucuza yephepha nokwenziwa kabusha
IPhalamende lifuna Umniki zinsiza omusha ozosusa imfucuza yephepha ukuze yenziwe kabusha.Amahhovisi onke ePhalamende azonikwa amakhadibhodi amabhokisi okuqoqa imfucuza yephepha. Lamabhokisi azothululwa masonto onke.
Konke okwenziwayo ukuvikela indalo, kulondoloza amandla kagesi futhi kunciphisa izibalo zemfucuza. Kuyisibopho sazozonke izakhamizi zase Ningizimu Afrika,okufaka onke amaLungu nezisebenzi zasePhalamende ukulondoloza indalo yethu ukuhlinzeka izizukulwane ezizayo noku thuthukisela phambili isiko lentuthuko eqhubekayo.
<fn>Hansards.HowTheBudgetWorksForUs.zu.txt</fn>
INDLELA ISABIWOMALI ESISEBENZELA NGAYO
Ingabe siyini Isabiwomali?
Isabiwomali uhlelo olukhombisa ukuthi yimalini engena njengeholo nokuthi izosetshenziswa kanjani phakathi kwesikhathi esibaliwe. Singabantu senza izinhlelo eziningi eziphathelene nemiholo yethu nokusetshenziswa kwayo. Ukwenza isabiwomali kubalulekile ngoba noma singathanda ukuthenga izinto eziningi, esikhathini esiningi asibinayo imali eyenele yokwenzanjalo. Ngalokho-ke lokhu kusho ukuthi sinezidingo ezedlulele kanti sinezinsiza ezibaliwe zokuthola lokho esikufunayo. Ukwenza isabiwomali indlela yokuhlakanipha neyokukhetha indlela esisebenzisa ngayo imali yethu. Uma sisebenzisa imali kwenye into, singafanela ukuthi siphile ngaphandle kwenye yezinto.
Ingabe umbuso usihlela kanjani Isabiwomali sawo?
Ngendlela efanayo, uMbuso kufanele ukhethe. Izinhlaka Zombuso kufanele zilinganise izinsiza ezikhona kanye nezidingo zabantu. Isabiwomali sikhishwa ngokulandela izidingo ezinqunyelwe lowo nyaka. Isabiwomali sikazwelonke sikhankanya imali Yombuso elindelekile kanye nokusetshenziswa kwayo kulowo nyaka wezimali, ukusuka ngomhla lu-1 ku-Ephreli ukuya ngomhla zingama-31 kuMashi wonyaka olandelayo. Isabiwomali sikazwelonke asifani nanoma yisiphi esinye, ngoba sikhombisa ukuthi imali izosetshenziswa kanjani, kanti futhi sinikezana ngemininingwane yokuthi lezi zimali zizotholakala kanjani ukuze zikwazi ukuvala izindleko zezwe.
Ingabe Umbuso usakha kanjani isikhwama sawo sezimali?
Umthombo omkhulu wezimali Zombuso uvela emalini yentela. Intela yimali ephoqelelwe izakhamizi, amabhizinisi kanye nanoma yisiphi isikhungo esifanele ukukhokha intela, eziyikhokhela Umqoqi Wentela. Isikhungo Sokuqoqwa Kwentela i-SARS sinomthwalo wokuqoqa intela. Kunezinhlobo ezahlukene zentela. Umbuso uthola ingxenye enkulu yentela emiholweni yomuntu ngamunye. Wonke umuntu ohola ngaphezu kwenani elithile kufanele ukuthi akhokhele intela umbuso. Lolu hlobo lwentela lwaziwa njengentela yeholo. Ezinye izinhlobo zentela zibala i-Value-Added Tax i-VAT kanye nentela yezinto ezisetshenziswa emakhaya i-excise duties. Abantu abaningi bake bezwa nge-VAT, nokuthi ezinye izimpahla eziyisisekelo aziyifaki i-VAT. Kanti ngakolunye uhlangothi, kwesinye isikhathi kuyaye kwengezwe intela ezimpahleni zobumnandi nje. Lolu hlobo lwentela yezinto ezisetshenziswa emakhaya lwaziwa ngokuthi yi-"sin tax". UMthethosisekelo ubalula ukuthi uMengameli kufanele ayilawule kanjani imali. Nanoma iyiphi imali izwe eliyitholayo ifakwa e-akhawuntini esetshenziswa uhulumeni eyaziwa ngelithi i-Exchequer account. Kusetshenziswa uMthetho WePhalamende uma kukhishwa imali kule akhawunti. Noma yisiphi isabiwomali kufanele sibe nohlangothi lwezindleko nelemali engenayo.
Sisebenza kanjani isabiwomali?
Isabiwomali Sombuso sihlukaniswe Yimali Engenayo kanye Nezindleko, Imali engenele i-Deficit iba ngaphambi Kwemalimboleko Nesikweletu Somphakathi i-Public Debt. Imali engenayo nezindleko futhi zaziwa ngelithi i-State Revenue Account. Isabiwomali Sombuso siqala ngezindleko lapho ezinye ziqala ngemali engenayo. Umahluko phakathi kwemali engenayo nezindleko yaziwa ngelithi i-deficit noma yimali eyinsada. I-deficit yenzeka uma Umbuso uhlela ukusebenzisa imali eningi kunaleyo ongakwazi ukuyithola ivela enteleni ejwayelekile. I-Public debt yenzeka uma uhulumeni eboleka imali khona lapha ezweni noma emazweni angaphandle ukuze avale izindleko zakhe. Uma imali engenayo yedlula izindleko, isibonelo uma imali yentela etholakele iningi kunalokho obekukade kulindelekile, kuba nensada.
Indlela Isabiwomali esihanjiswa ngayo
Kuthatha izinyanga eziyi-14 ukuhlela isabiwomali. Lokhu kusho ukuthi ngesikhathi kwethulwa Isabiwomali sonyaka ophezulu ePhalamende, Isabiwomali sonyaka olandelayo kusuke sekunezinyanga ezimbili kuqaliwe ngokusihlela. Kukhona iMinyango ehlukene esebenzana ngokuklama isabiwomali. Le Minyango ithumela imiklamo yayo ehambisana nezizathu zakhona eMahhovisi Amakhulu aleyo Minyango. IHhovisi Elikhulu lenza umbiko ofingqiwe ngalokho bese likwethulela uMnyango Wezezimali. UMnyango Wezezimali uzokwenza umbiko ofingqiwe okhombisa izindleko zeMinyango ehlukene. Ihhovisi Lomqondisi Wezokuqoqwa Kwentela Yangaphakathi kanye Nehhovisi Lokulawulwa Kokungena Kwezimpahla Kuleli lizwe nabo baklama izabiwomali zabo abayaye bazithumelele eMnyangweni Wezezimali. UNgqongqoshe Wezezimali kanye noMbusi Webhangengodla bayahlangana ukuze babonisane ngemiklamo yesabiwomali. Lezi zingxoxo zizolawulwa isimo sezepolitiki, esomnotho kanye nesezezimali. UMqondisi Jikelele Wezezimali uhlela isabiwomali.
Ngokujwayelekile, minyaka yonke ngoFebhruwari, uNgqongqoshe Wezezimali wethula Inkulumo Yesabiwomali ePhalamende. Ngemuva kwalokho isabiwomali sibe sekuboniswana ngaso ePhalamende. ONgqongqoshe beSigungu Esiphezulu kudingeka banikezane ngezizathu zezindleko zeMinyago yabo ehlukene. Inkulumo Yesabiwomali ngokujwayelekile ilandela indlela eyodwa. Iqala ngokubuyekeza imiphumela yezezimali yonyaka odlule, bese ibuyekeza isimo sezwe kwezomnotho, kanye nokubukisisa unyaka wamabhuku ozayo. Siyasho ukuthi imali ekhankanyiwe engenile kanye nezindleko izolinganiswa kanjani. Kungumgomo okuMthethosisekelo wethu wentandoyeningi ukuthi uhulumeni angasebenzisa kuphela imali uma igunyazwe yiPhalamende. Isabiwomali sithathwa njengayo yonke imithetho okufanele igunyazwe yiPhalamende kuqala ngaphambi kokuthi ube yisibopho. Ngemuva kweNkulumo kaNgqongqoshe, aMalungu ePhalamende abonisana ngesabiwomali bese esivotela. Ngemuva kokuthi isabiwomali ngasinye kube nenkulumompikiswano ngaso, zombili iziNdlu zePhalamende kufanele zisivotele. Uma isabiwomali sesigunyaziwe, lowo Mnyango unganikezwa imvume yokuqhubeka nohlelo lwawo lwezezimali.
Isabiwomali kanye Nokuqapha
Ukuqoqwa kwentela kanye nezindleko kufanele kulawulwe ukuqinisekisa ukuthi imali isetshenziswa ngokulandela inhloso yePhalamende. UMphenyi-mabhuku Omkhulu ubikela iPhalamende ngokuthi imiyalelo yokusebenzisa imali iye yalandelwa yini. Isabiwomali yinto ebalulekile yenqubomgomo futhi nethuluzi elibalulekile lokuqapha, ukulandela umgomo wokuphendula kukahulumeni ngokuthi izimali zisetshenziswa kanjani.
<fn>Hansards.IsizuluFlyerEdDoc.2010-06-10.zu.txt</fn>
Ikomidi Lesikhashana Ukunikezelwa Kwezinsiza Zabantu (UKUSHINTSHA KOSUKU)



Isishayamthetho Sikazwelonke sisungule ikomidi lesikhashana elihlola ukusebenza ngokubambisana ekuqapheni ukunikezelwa kwezinsiza zabantu ngaphansi kwesiqubulo esithi "Siyasebenzisana ukuqiniseka ukwethulwa kwezinsiza ezisezingeni eliphezulu emiphakathini".Inqubomgomo yalelikomidi ukubuza ngentuthuko uma kubhekwa ukunikezelwa kwezinsiza zabantu nokubheka ukuthi lapho okwakukhona imibikisho yiziphi izinselelo ezikhona ukuze kwethulwe umbiko KwiSishayamthetho Sikazwelonke ezohambisana nezincomo ezicacile,ezingafezeka namasu angasetshenziswa.



Kuze kube yimanje,Ikomidi livakashele ezindaweni ezisemakhaya nasemadolobheni,bese lenza imbizo ePhalamende nasezifundazweni.Imbizo zasePhalamende zenzeke mhlaka 2nd - 4th February 2010.



Ngenkathi Ikomidi livakashela izifundazwe,lizohlola izindawo libuye lihlangane namalunga omphakathi,izikhulu zohulumeni basekhaya,izikhulu zomnyango zohulumeni bezifundazwe,amakomidi ezigceme,izinhlangano zemiphakathi,namalunga ezomkhakha wamabhizinisi.Lezi zimbizo zizobanjwa ngomhlaka 17-21 May 2010 ezifundazweni ezintathu.





Amalunga omphakathi ayamenywa kulezimbizo zemiphakathi ezihlelwe ukuba zibanjwe ezifundazweni ezahlukene ngalendlela:



ISIFUNDAZWE

INDAWO

USUKU

ISIKHATHI



LIMPOPO

Thulamela Local Municipality

(Malamulele Boxing Gym

Hall in Vhembe District)



Molemole Local Municipality (Matseke Resource Centre)



17th May 2010





19th May 2010

10h00





10h00



NORTHERN CAPE

Dikgatlong Local Municipality (Mataleng Sports Ground in Barkley West)



17th May 2010



16h00



KWA-ZULU NATAL

eThekwini Metro Municipality

(eThekwini City Hall)

Msunduzi Local Municipality (Edendale Lay Centre in kwaMachibisa)



17th May 2010



19th May 2010

16h00



16h00









<fn>Hansards.NABrochure.2009-11-11.zu.txt</fn>
INdlu yesiShayamthetho Kazwelonke

IPHALAMENDE LASENINGIZIMU AFRIKA

IPhalamende lineziNdlu ezimbili, okuyiNdlu yesiShayamthetho Kazwelonke (eyaziwa ngokuthi yi-NA) kanye noMkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe (owaziwa ngokuthi yi-NCOP)..


INDLU YESISHAYAMTHETHO KAZWELONKE (EYAZIWA NGOKUTHI YI-NA)

I -NA ikhethwa kabusha njalo emva kweminyaka emihlanu okhethweni lukazwelonke.
Ngesikhathi sokhetho abantu abavotayo bayakhetha ukuthi ngobani abafuna babamele ngokuvotela amaqembu ezobumsazwe abawathandayo.


IQHAZA LENDLU YESISHAYAMTHETHO KAZWELONKE

I -NA igunyazwe uMthethosisekelo:

Ukuba Nendima Yokushaya Umthetho
Omunye wemisebenzi esemqoka ye-NA ukushaya imithetho okumele izwe libuswe ngayo.
I -NA idlulisela iMithethosivivinywa eMakomidini ukuze ayicubungule futhi abambe inkulumo-mpikiswano ngayo le Mithethosivivinywa.
I -NA ingagunyaza, iphikise noma idlulisele iMithethosivivinywa emuva emaKomidini ukuze idingidwe kabanzi.

Ukuba Nendima Yokuhambela Imiphakathi
IPhalamende linomsebenzi wokuhlaziya, ukuhlola kanye nokwengamela imisebenzi kahulumeni noma ngabe yiliphi ilungu loMbuso, mayelana nokufezekiswa kwemithetho, ukusetshenziswa kwesabiwomali, kanye nokuqapha uMthethosisekelo.

IPhalamende ligcina Isigungu sinesibopho sokuphendula ngokugunyaza izabiwomali, ngokubuza imibuzo yephalamende, ngokubamba izinkulumo-mpikiswano zephalamende mayelana nezindaba ezisemqoka kanye nangokuhlongoza futhi kuvotwe kwiziphakamiso eziphathelene nomsebenzi kahulumeni.

Ukuqoka uMongameli
I -NA igunyazwe uMthethosisekelo ukuqoka uMongameli waseNingizimu Afrika phakathi kwaMalungu ayo.


UKWAKHEKA KWENDLU YESISHAYAMTHETHO KAZWELONKE

I -NA inamaLungu ePhalamende anga-400 aqokelwa kuyona (aziwa ngokuthi ama-MP).
AmaLungu ase-NA akhethwa ngohlelo olubizwa ngokuthi ukumelwa okulinganayo.
Ngaphambi kokhetho, iqembu lezombusazwe ngalinye lenza uhlu lwabantu abazongenela ukhetho ukuze bakhethwe. Laba bantu-ke bayaye baqokwe ngendlela ehambisanayo nesibalo samavoti iqembu lezombusazwe abebengaphansi kwalo, eliwatholile okhethweni. Isibonelo, uma iqembu lithole uhhafu wamavoti, lizothola izihlalo ezinguhhafu e-NA.




IZIKHULU ZENDLU YESISHAYAMTHETHO KAZWELONKE

Iziphathimandla zePhalamende
Ngokuhlala kokuqala kwe-NA, amaLungu ase-NA aqoka uSomlomo kanye nePhini likaSomlomo nababizwa ngokuthi Iziphathimandla zeNdlu yesiShayamthetho Kazwelonke.
Iziphathimandla zePhalamende zethweswe umsebenzi wokuphatha izindaba zase-NA.
USomlomo kanye nePhini likaSomlomo wePhalamende bangamela imihlangano yase-NA.
Bayaqinisekisa ukuthi amaLungu ePhalamende akhuluma ngokukhululeka, kodwa ahambisane nemithetho yeNdlu yesiShayamthetho Kazwelonke.

OSihlalo beNdlu
Imithetho yeNdlu ihlinzeka ngokuthi oSihlalo beNdlu basize Iziphathimandla zePhalamende ekwenzeni umsebenzi wazo. OSihlalo beNdlu bangabuye badingeke ukuba bangamele ukuhlala kweNdlu yesiShayamthetho Kazwelonke.

Imisebenzi yoSihlalo beNdlu ibandakanya:
Ukuxhumanisa umsebenzi wamaKomidi
Ukulungiselela imibiko ekushayweni kwemithetho
Ukuxhumanisa imisebenzi yokuhambela imiphakathi kwamaKomidi
Ukunikeza Iziphathimandla zePhalamende uxhaso lwezombusazwe kanye nolwamacebo okusebenza.

OSoswebhu Abakhulu
Iqembu ngalinye lezombusazwe elise-NA liqoka uSoswebhu Omkhulu ozophatha izindaba zalo.
Ososwebhu banakekela amaLungu amaqembu abo ngokwehlukahlukana kwawo.

Umholi wezinhlelo zikaHulumeni
UMongameli uqoka Umholi wezinhlelo zikaHulumeni osebenzisana nezikhulu zeziNdlu zePhalamende zombili.
Umholi wezinhlelo zikaHulumeni kufanele abhekelele izimfuno zoMkhandlu kanye nezinhlelo zikaHulumeni ePhalamende.
Umholi wezinhlelo zikaHulumeni uqinisekisa ukuthi amaLungu oMkhandlu ayayenza imisebenzi yawo yephalamende.


AMAKOMIDI ENDLU YESISHAYAMTHETHO KAZWELONKE

Umsebenzi omningi wase-NA wenziwa emaKomidini.
Amakomidi ase-NA abizwa ngokuthi ngamaKomidi eNdlu yeSishayamthetho Kazwelonke.
Umsebenzi wekomidi ngalinye uhambisana noMnyango kahulumeni eliqondene nawo. Isibonelo, iKomidi Lezohwebo Nezimboni libhekene nazo zonke izindaba ezithinta uMnyango Wezohwebo Nezimboni.
Ikomidi ngalinye linoSihlalo walo ozoqinisekisa ukuphathwa ngendlela komsebenzi.
AmaKomidi eNdlu yesiShayamthetho Kazwelonke abhekene nokudingida, ukubamba inkulumo-mpikiswano kanye nokuchibiyela iMithethosivivinywa.
AmaKomidi angabamba Izigcawu Zokuzwa Uvo Lomphakathi ngokushaywa kwemithetho noma izindaba ezihlobene nokushaywa komthetho.
AmaKomidi aphinde abhekane nokwengamela kanye nokuhlola umsebenzi weMinyango kahulumeni.






UKUBANDAKANYWA KOMPHAKATHI

NgokoMthethosisekelo, iPhalamende liphoqelekile ukuba libandakanye umphakathi ekushayweni kwemithetho kanye nakwezinye izinhlelo zePhalamende.
AmaKomidi eNdlu yesiShayamthetho Kazwelonke aphoqelekile ukubonisana namalungu omphakathi ukuze athole igalelo lawo kuMthethosivivinywa noma ukuzwa izimvo zawo ngezindaba ezibalulekile kuzwelonke.
Umphakathi uyagqugquzelwa ukuba uzibandakanye ngokukhuthala ezinkulumweni uma amaKomidi ebamba Izigcawu Zokuzwa Uvo Lomphakathi.
Abantu ngabodwana noma ngamaqembu bayakhuthazwa ukuba balethe ngomlomo noma ngokubhalwe phansi izikhalazo ngezindaba ezibathintayo.
Amalungu omphakathi anelungelo lokuzibandakanya ezinhlelweni kanye nasemisebenzi yePhalamende ngoku:

Ã¢â‚¬Â¢ Hambela imihlangano yamaKomidi eNdlu yesiShayamthetho
Kazwelonke.
Ã¢â‚¬Â¢ Xhumana namaLungu ePhalamende asebenza e-NA ukubuza noma
ukucela ulwazi ngemisebenzi yawo ePhalamende.
Ã¢â‚¬Â¢ Hambela Izigcawu Zokuzwa Uvo Lomphakathi ezibanjwa
amaKomidi eNdlu yesiShayamthetho Kazwelonke.
Ã¢â‚¬Â¢ Bheka izinkulumo-mpikiswano zokuhlala kwePhalamende kwiNdlu
yesiShayamthetho Kazwelonke isb. amaVoti eSabiwomali.
Ã¢â‚¬Â¢ Khalazela iPhalamende kunoma yiluphi udaba olubakhalazisayo.
Uhlu Lwezikhalazo oluya ePhalamende kumele luxhaswe yiLungu
lePhalamende.


Produced by the Public Education Office
Parliamentary Communication Services
INSPIRED BY PEOPLE

www.parliament.gov.za
P.O. Box 15, Cape Town, 8000
Telephone: (021) 403 3341
Facsimile: (021) 403 3303

Leli bhukwana litholakala ngazo zonke izilimi ezisemthethweni zaseNingizimu Afrika.
<fn>Hansards.NCOPContent.2009-11-11.zu.txt</fn>
IPhalamende laseNingizimu Afrika


IPhalamende laseNingizimu Afrika lineZindlu ezimbili
iNdlu Yesishayamthetho Sikazwelonke (eyaziwa ngokuthi yi-NA), enamalungu angama-400, kanye
noMkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe (owaziwa ngokuthi yi-NCOP), onamalungu okungenani angama-90.

Umkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe

UMthethosisekelo ubalula ukuthi uMkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe i-NCOP imele izifundazwe ukuze iqinisekise ukuthi izimfuno zezifundazwe ziyabhekelwa ohlakeni lukahulumeni kazwelonke.

Ukwenza lokhu ikakhulukazi ngokubamba iqhaza emsebenzini wokushaya imithetho kazwelonke, nangokuhlinzeka umphakathi ngenkundla kazwelonke yokuthi ubambe iqhaza ngokuthi ukhulume ngezindaba ezibalulekile ezithinta izifundazwe.

Futhi i-NCOP iqinisekisa ukuthi izimfuno zohulumeni basekhaya ziyabhekelelwa ezingeni likahulumeni kazwelonke.

Ukwakheka kwe-NCOP

I-NCOP yakhiwe yizifundazwe eziyisishiyagalolunye ezimelwe yizithunywa eziqokwe yizishayamthetho zezifundazwe, kanye nezithunywa zika-Sosesheni Wohulumeni Basekhaya WaseNingizimu Afrika (owaziwa nge-SALGA).

Isifundazwe ngasinye sinezithunywa eziyishumi, ezakheke kanje:

izithunywa eziyisithupha ezisebenza isikhathi esigcwele
izithunywa ezine eziyisipesheli (ezisebenza isikhashana)

Izithunywa ziholwa nguNdunankulu wesifundazwe ngasinye, ongomunye wezithunywa eziyisipesheli.

Uma kunesidingo, uNdunankulu angaqoka omunye umuntu esikhundleni sakhe.

Isigungu esiphezulu se-SALGA yisona esikhetha izithunywa ezivela eqoqweni lezithunywa zika-SALGA ezisezifundazweni zonke eziyisishiyagalolunye.

Abaphathi be-NCOP

I-NCOP ikhetha Izikhulu Ezingabaphathi kumalungu ayo;

uSihlalo, kanye
namaPhini oSihlalo amabili.

Lezi zikhulu ziphatha umsebenzi we-NCOP kanye nokwengamela izinkulumompikiswano, ziqinisekise ukuthi izithunywa zikhuluma ngokukhululeka inqobo nje uma zilandela imithetho ebekwe yiNdlu.

Kukhethwa iPhini likaSihlalo elisebenza ngokugcwele isikhathi esiyiminyaka emihlanu kanti oNdunankulu bezifundazwe bona bayashintshana ngokubangamaPhini Sihlalo azungezayo isikhathi esiwunyaka.

Iqhaza le-NCOP

I-NCOP kufanele ibonakale njengesikhungo esizokwazi ukwenza ukuthi ukubusa
ngokubambisana kanye nentando yeningi yokuzibandakanya kubekhona, nokuthi kube yiyona eqhakambisa ukubhekelelwa kwezimfuno zohulumeni basekhaya kanye nalezo zezifundazwe emkhakheni kazwelonke.

I-COP inikeza lokho okuyizinhloso zezifundazwe eziyisishiyagalolunye zaseNingizimu Afrika izwi kanti futhi ihlinzeka ohulumeni basemakhaya ngenkundla yokubamba iqhaza ekucubungulisiseni imithetho ezingeni likazwelonke.


1. Iqhaza layo lokushaya umthetho

I-NCOP iyacubungula, iphasise, ichibiyele, iphakamise izichibiyela noma iwuchithe umthetho

Kufanele icubungule yonke iMithethosivivinywa kazwelonke.

Futhi ingahlongoza noma ilungise iMithethosivivinywa engaphansi kweSheduli 4 yoMthethosisekelo (lezo izinto lapho isishayamthetho sikazwelonke nalezo zezifundazwe zinamandla wokushaya umthetho ngokuhlanganyela) kanye neminye imithethosivivinywa ethinta izifundazwe.

Iningi lalo msebenzi wokushaya umthetho wenziwa emakomidini, kodwa yonke iMithethosivivinywa kufanele idluliselwe ekuhlaleni kwe-NCOP ukuze kukhulunywe ngayo futhi kuze kuvotelwe ukuthi lowo Mthethosivivinywa uyemukelwa noma uyachithwa yini.

Inomgomo osemthethweni wokubhekana nezinhlobo ezintathu zeMithethosivivinywa:

IMithethosivivinywa engathinti izifundazwe:

IMithethosivivinywa engathinti izifundazwe yileyo ephathelene nemisebenzi kazwelonke; njengezokuvikela, izindaba zangaphandle, kanye nezobulungiswa.

Uma le Mithethosivivinywa efana nale iphasiswe yiSishayamthetho Sikazwelonke, idluliselwa e-NCOP ukuze kuvotwe.

Uma i-NCOP ifuna ukwenza izichibiyelo kuMthethethosivivinywa, iwuthumela eSishayamthethweni Sikazwelonke, ekuyisona esingakwazi ukwemukela noma ukuchitha lezo zichibiyelo.

IMithethosivivinywa ethinta izifundazwe ngqo:

Izibonelo zeMithethosivivinywa ethinta izifundazwe ihlanganisa ezemfundo, ezokuthutha, ezenhlalakahle, kanye nezempilo.

Iningi lale Mithethosivivinywa ingethulwa e-NCOP yinoma iyiphi yalezi Zindlu; kodwa kuneminye iMithethosivivinywa okufanele ukuthi iqale eSishayamthetho Sikazwelonke.
Uma kuvotelwa le Mithethosivivinywa e-NCOP, isifundazwe ngasinye sinevoti elilodwa.

Uma kunokungavumelani phakathi kwe-NA ne-NCOP ngoMthethosivivinywa othinta izifundazwe, lowo Mthethosivivinywa kufanele uthunyelwe eKomidini Lokulamula.


IMithethosivivinywa echibiyela uMthethosisekelo:

Uma uMthethosivivinywa ochibiyela noma oshintsha uMthethosisekelo uthinta izifundazwe ngqo, okungenani izifundazwe eziyisithupha kulezo eziyisishiyagalolunye e-NCOP kufanele zivumelane ngawo.

Uma uMthethosivivinywa ochibiyela uMthethosisekelo ungathinti izifundazwe ngqo, uMthethosisekelo ubalula ukuthi i-NCOP ibenenkulumompikiswano ngalowo Mthethosivivinywa (ngaphandle kokuthi kuvotwe) ngaphambi kokuthi usiwe e-NA ukuze uyovotelwa.


2. Iqhaza lokuqapha okwenziwa uhulumeni

Ukuqapha okwenziwa uhulumeni umsebenzi wePhalamende ogunyazwe uMthethosisekelo (kuhlanganisa neZishayamthetho Zezifundazwe) ukubheka kanye nokubeka iso izenzo zikahulumeni.

I-NCOP yenza umsebenzi wokuqapha izinto zikazwelonke ezivela ezifundazweni nakohulumeni basekhaya.

I-NCOP ingacela ilungu leKhabinethi, isikhulu sikahulumeni kazwelonke noma sikahulumeni wesifundazwe ukuhambela umhlangano wayo noma wekomidi loMkhandlu.

Izithunywa ze-NCOP zingabuza oNgqongqoshe beKhabinethi imibuzo okufanele bayiphendulele e-NCOP.

I-NCOP noma enye yamakomidi ayo angemukela amaphethishini, izethulo noma izincwadi zezethulo eziqhamuka kunoma ngobani noma izikhungo ezinentshisekelo.

Futhi i-NCOP ihambela imiphakathi ngenhloso yokuhlola okwenziwa uhulumeni ukuqinisekisa ukuthi ithola ulwazi ngezidingo nezinselelo abantu ababhekene nazo.

Amakomidi e-NCOP
Amakomidi e-NCOP abizwa ama-Select Committees, isibonelo, i-Select Committee yezeZindlu, Imisebenzi Yemphakathi neZokuthutha.

Ikomidi ngalinye libheka umsebenzi womnyango ngamunye kahulumeni. Futhi ikomidi licubungula lize lichibiyele iMIthethosivivinywa, futhi ligqugquzela izithangama zomphakathi uma ngabe kunodaba olukhulu umphakathi onentshisekelo ngalo.

Amakomidi angabiza noma ubani ukuthi azonikeza ubufakazi noma aveze amadokodo, futhi angacela noma yimuphi umuntu noma isikhungo ukuthi sizobika kuwo ngokuthile.

Uma uMthethosivivinywa usucutshungulwe yikomidi, unikezelwa ku-NCOP ukuze uvotelwe.

Izithunywa zesifundazwe ngasinye sinevoti elilodwa elifakwa yilowo ohola ithimba lesifundazwe egameni lesifundazwe.


Iqhaza Lamalungu Omphakathi Kwezokuqapha okwenziwa uhulumeni

Amalungu omphakathi angabamba iqhaza elibonakalayo ekuqapheni okwenziwa uhulumeni ukuqinisekisa ukuthi uhulumeni uyaphendula ngakwenzile kubantu ngokulandela izidingo zabo. Lezi ngezinye zezindlela ezingasetshenziswa:

1. Ukwenza izethulo
Ukwethulela ikomidi lePhalamende izimvo zakho ngenye yezindlela zokwenza izwi lakho lizwakale ePhalamende.
Ngokwenza isethulo, unethuba lokufaka umbono wakho kumalungu ekomidi ngesikhathi ebonisana futhi ecubungula umthetho othile ngaphambi kokuthi kuqedwe ngawo.
2. IPhethishini:
Iphethishini yindlela yokuvezela iPhalamende izikhalazo noma udaba olukhathaza umphakathi ukuze lithathe izinyathelo ngokusemandleni alo.
Ilungelo lokwenzela iPhalamende iphethishini yilungelo lazo zonke izakhamuzi zakuleli lizwe futhi lihlinzekwe nguMthethosisekelo wethu.
Noma ngubani, noma amaqoqo abantu noma yiphi inhlangano inelungelo lokwenzela iPhalamende iphethishini.
3. Xhumana neLungu LePhalamende
Amalungu omphakathi angaxhumana naMalungu EPhalamende emahhovisi ezigceme akhona kulonke izwe noma ePhalamende uma ufuna ukuthi bakuxhase uma unodaba olushisayo othanda ukuthi lukhulunywe noma uma udinga usizo ngenkinga ethile.

<fn>Hansards.NCOPProvWeek.2009-11-11.zu.txt</fn>
Iviki Lezifundazwe, mhla ziyi- 07 kuya kwi- 11 kuMandulo ka 2009

Ukwakheka kwePhalamende lethu
IPhalamende laseNingizimu Afrika lineziNdlu ezimbili:
iNdlu Yesishayamthetho Sikazwelonke (eyaziwa ngokuthi yi-NA), enamalungu angama-400, kanye
noMkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe (owaziwa ngokuthi yi-NCOP), onamalungu angama-90

UMkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe kanye neqhaza lawo

UMthethosisekelo waseNingizimu Afrika uhlinzeka ngokuthi uMkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe (owaziwa ngokuthi yi-NCOP) kumele uqinisekise ukuthi izimfuno zezifundazwe ziyabhekelelwa ohlakeni lukahulumeni kazwelonke. Lokhu kufezeka ngokubamba iqhaza ohlelweni lukazwelonke lokushaya imithetho kanye nokuhlinzeka ngenkundla kazwelonke yokuba umphakathi ukwazi ukucubungula izindaba ezithinta izifundazwe.
Umsebenzi osemqoka we-NCOP ukubamba izinkulumompikiswano, ukuphasisa imithetho kanye nokwengamela (ukuhlola) izenzo zikahulumeni.
I-NCOP imele izifundazwe ukuze iqinisekise ukuthi izimfuno zezifundazwe ziyabhekelelwa ohlakeni lukahulumeni kazwelonke.
Umsebenzi we-NCOP ukukwazi ukumela izimvo zikazwelonke zohulumeni bezifundazwe nabasemakhaya.


Liyini Iviki Lezifundazwe le-NCOP?

I-NCOP isungule Iviki Lezifundazwe ukuqinisekisa ukuthi izifundazwe zidlala indima ebalulekile emisebenzini yePhalamende likazwelonke.
Ngaleli viki izithunywa zezifundazwe e-NCOP zikanye nozakwabo abasezifundazweni zizohambela imiphakathi zimele uhulumeni ukuze ziqiniseke ukuthi zithola ulwazi oluqonde ngqo ngezidingo kanye nezingqinamba zabantu.
Iviki Lezifundazwe liqalisa ukusebenza kwemibandela yoMthethosisekelo Wezwe, ephoqa i-NCOP ukuba iqinisekise ukuthi izimfuno zezifundazwe ziyabhekelelwa ohlakeni lukahulumeni kazwelonke.
Iviki Lezifundazwe liqinisekisa ukuthi izithunywa zezifundazwe e-NCOP zihlala zazi ngentuthuko, kanjalo nezingqinamba ezikhungethe izifundazwe zazo.

Lihlinzeka izithunywa ngethuba lokuxoxisana nezifundazwe zazo nangokuzibikela ngemisebenzi yazo e-NCOP ngenhloso yokuthola amagunya amasha ngezinto okumele zifakwe ohlelweni lwemisebenzi kazwelonke.
Iviki Lezifundazwe lihlinzeka ngenkundla yokucobelelana kanye nokwabelana ngemibono ngezindaba ezimayelana nokulethwa kwezidingo, kanye nezingqinamba ezibhekene nezifundazwe ukufezekisa imisebenzi yazo.
Liphinde lisungule ithuba lokuthi iPhalamende kanye nezifundazwe kukwazi ukusebenza ndawonye ekufuneni izisombululo kanye nokuqhamuka nezindlela ezintsha zokwethula izidingo zabantu baseNingizimu Afrika.

Yini ezokwenzeka ngeViki Lezifundazwe?

NgeViki Lezifundazwe, izithunywa ezisebenza ngokugcwele zesifundazwe ngasinye zizohlangana nezinhlaka ezinhlobonhlobo ezifundazweni zazo, kuhlanganisa:
Ohulumeni bezifundazwe - oNdunankulu, kanye namaLungu oMkhandlu Ophethe (oNgqongqoshe Bezifundazwe), kanye neMinyango yabo
IziShayamthetho Zezifundazwe kanye noSomlomo bazo,
OSotswebhu Abakhulu kanye noSihlalo bamaKomidi, kanye
Nabanye abathintekayo; abanjengabelaphi bendabuko, Izinhlangano Ezingekho Ngaphansi Kukahulumeni, Izinhlangano Ezisebenzela Umphakathi, kanye neNhlangano Yohulumeni Basemakhaya baseNingizimu Afrika (eyaziwa ngokuthi yi-SALGA).

Izithunywa zezifundazwe e-NCOP, zikanye nozakwabo abasezifundazweni, zizohambela imiphakathi zimele uhulumeni.

Izithunywa zizophinde zihambele izinhlelo ezenziwe yibona bobabili uhulumeni kazwelonke kanye nohulumeni wesifundazwe ezifundazweni zabo.


Ngabe Iviki Lezifundazwe lizosizuzisa kanjani isifundazwe sakho?

Ngokuhambela imiphakathi ngeViki Lezifundazwe, izithunywa zezifundazwe e-NCOP zizothola ulwazi oluqonde ngqo ngezidingo zabantu ezifundazweni.

Iviki Lezifundazwe livumela i-NCOP ukuba ikwazi ukuba negalelo kuhulumeni osebenzayo ngokuqinisekisa ukuthi izikhalazo zezifundazwe kanye nezasekhaya ziyabhekelelwa ekwakhiweni kwenqubomgomo kazwelonke.

Liphinde livumele ohulumeni bezifundazwe, abasekhaya, kanye nokazwelonke ukuba basebenze ndawonye ngempumelelo nangokulinganayo ukuze baqinisekise ukulethwa kwezidingo okuyimpumelelo.

UMKHANDLU KAZWELONKE WEZIFUNDAZWE WAKHO!
IPHALAMENDE LAKHO!
BAMBA IQHAZA KUKHO!



<fn>Hansards.NorthWestAdvertPamphlets.zu.txt</fn>
UKULALELWA KWEZIMVO ZABANTU EKUBUYEKEZWENI KUKASOMQULU WEZEZIMAYINI
USomqulu Wezezimayini wasungulwa ngokulandela isigaba se-100 soMthetho Wokuthuthukiswa Kwezimbiwa naMafutha i-Petroleum, onguNombolo 28 ka-2002 (i-MPRDA).
Umnyango Wezindaba Zezimbiwa usanda kubuyekeza lo Somqulu Wezezimayini. Lokhu kubuyekeza kuye kwabuka izinto ezahlukene kulosomqulu ezibala ubunini, ukuthenga kanye nokuthuthukiswa kokuhweba, ukuhlomulisa abathile, ukuqasha ngokulingana kanye nokuthuthukiswa kwezabasebenzi.
Ngokulandela inhlosongqangi yePhalamende yokukhuthaza ukuzibandakanya komphakathi, iKomidi LeSishayamthetho Sikazwelonke leZindaba Zezimbiwa lizoqhuba Ukulalelwa Kwezimvo Zabantu ngemiphumela yokubuyekezwa kukaSomqulu Wezezimayini omdala kanye nangeziphakamiso zikaSomqulu Wezezimayini omusha eKlerksdorp (Anglo Ashanti no1 Shaft hall), esifundazweni saseNyakatho Ntshonalanga ngoLwesine, zingama-31 kuMashi ka-2011. Ikomidi lizothanda ukuhlangana ikakhulukazi neZinhlangano Zezimayini, izisebenzi zasemayini, izinhlangano zezisebenzi kanye memiphakathi ezungeze izimayini.
Imibuzo kufanele iqondiswe kuNks Noluthando Skaka noma uMnu Vido Mfuniselwa, ePhalamende, eKapa:
Imininingwane yokuxhumana: Ucingo (021)403-3751 iselula 083 709 8520 noma 083 966 7720 ikheli le-imeyli (nskaka@parliament.gov.za) noma (vmfuniselwa@parliament.gov.za); Ifeksi: 086 619 9194.
Ikhishwe nguMnu MF Gona, MP: USihlalo: Wekomidi LeSishayamthetho Lezindaba Zezimbiwa
<fn>Hansards.Oversight.2009-12-02.zu.txt</fn>
IPHALAMENDE KANYE NOKUQAPHA UKUSEBENZA KUKAHULUMENI



Ukuhlolwa ngeqiniso kwentando yeningi kuyindlela iPhalamende elingakuqinisekisa ngayo ukuthi uhulumeni uhlala eziphendulela kubantu. Lokhu kwenziwa ngokuqapha zikhathi zonke (ukuze kulandelelwe) izinhlelo zikahulumeni.



IPhalamende kanye namaKomidi alo banamandla okubiza noma yimuphi umuntu okanye isikhungo ukuba siveze ubufakazi kumbe sikhiphe imibhalo ethile, futhi sibike kubona.



Igunya ngokoMthethosisekelo

UMthethosisekelo uveza ukuthi iPhalamende linamandla okuhambela wonke amalungu ombuso, kubandakanya nalawa asemazingeni kahulumeni wezifundazwe kanye nowasekhaya.



Kuyini ukuqapha ukusebenza kukahulumeni?

Ukuhambela kukahulumeni imiphakathi kungumsebenzi owanikezwa iPhalamende nguMthethosisekelo ukuba liqaphe futhi lilandelele uhulumeni.

Ngesikhathi kwenziwa lo msebenzi wokuqapha, IPhalamende ligxila kulezi zindawo ezilandelayo:

Ukuqaliswa kokusebenza kwemithetho

ukusetshenziswa kwezabiwomali

ukuqinisa isandla ekuhonishweni kwemithetho yePhalamende kanye noMthethosisekelo

ukuphathwa ngempumelelo kweMinyango kahulumeni.



Kungani indima yePhalamende yokuqapha uhulumeni ibalulekile?

Ngokugada izinhlelo zikahulumeni, iPhalamende liyakwazi ukuqinisekisa ukuthi ukulethwa kwezidingo kubantu kuyenzeka, ukuze zonke izakhamizi zizokwazi ukuphila impilo engcono nesezingeni elifanele.



IPhalamende liqapha uhulumeni ngenxa yezizathu ezilandelayo:

Ukubona kanye nokuvimbela ubudedengu

ukuvimbela ukuziphatha ngendlela engekho emthethweni nengahambisani noMthethosisekelo ngasohlangothini lukahulumeni

ukuvikela amalungelo kanye nenkululeko yezakhamizi

ukwenza uhulumeni ukuba aphendule ngokuthi izimali zabakhokhi bentela zisetshenziswa kanjani

ukwenza imisebenzi kahulumeni ibe sobala ngokuthe xaxa kanye nokukhulisa ithemba lomphakathi kuhulumeni.



Indima Yokuqapha ukusebenza kukahulumeni yeziNdlu zombili zePhalamende

IPhalamende lineziNdlu ezimbili, oku:

iNdlu yesiShayamthetho Kazwelonke (eyaziwa ngokuthi i-NA), kanye

noMkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe (owaziwa ngokuthi yi-NCOP).



INdlu ngayinye inendima ekhethekile yokuqapha okumele iyidlale.



UMthethosisekelo uveza ukuthi iNdlu yesiShayamthetho Kazwelonke iqokelwa ukumela abantu kanye nokuqinisekisa uhulumeni ophethwe ngabantu ngaphansi koMthethosisekelo. Yenza lokhu ngoku:

qinisekisa ukuthi wonke amalungu ombuso angabaphathi ezingeni likahulumeni kazwelonke ayakwazi ukuphendula ngokuphatha kwawo, kanye

nokuqapha ukusebenza kukahulumeni kazwelonke, kanye nokuqaliswa kokusebenza kwemithetho ephasiswe yiPhalamende.



uMkhandlu Wezifundazwe Kazwelonke umele izifundazwe ukuqinisekisa ukuthi izimfuno zezifundazwe ziyanakekelwa ohlakeni lukahulumeni kazwelonke.

Indima ye-NCOP ukuqapha ukusebenza kukahulumeni esigabeni sezwe lonke sohulumeni bezifundazwe kanye nabasemakhaya.

I-NCOP ingadinga ilungu leKhabhinethi, isikhulu sikahulumeni kazwelonke noma uNgqongqoshe woMnyango kahulumeni wesifundazwe ukuba ahambele umhlangano woMkhandlu noma ikomidi.



Indima yamaKomidi ePhalamende

AmaKomidi ePhalamende asungulwa njengamathuluzi eziNdlu zombili ngokoMthethosisekelo ukuze kube yiwona aqapha futhi aphinde alandelele uhulumeni.

Lama Komidi "ayizinjini ezinamandla" zePhalamende zokuqapha uhulumeni kanye nokwenza umsebenzi wePhalamende wokushaya imithetho.

AmaKomidi acubungulisisa imithetho, aqaphe uhlelo lokusebenza kukahulumeni, bese exoxisana nomphakathi.

Ingxenye ebaluleke kunazo zonke zomsebenzi wokuhambela kukahulumeni emiphakathini ukucutshungulwa kwemibiko yonyaka wonke yezinhlaka zoMbuso ngamakomidi, kanye nemibiko kaMcwaningimabhuku- Jikelele.

Ngokuya nokwenhloso yokuqapha ukusebenza kukahulumeni, iKomidi kuphakathi kokuthi lizocela umbiko omfushane kwilungu loMbuso noma lizolivakashela leyo ndawo ukuze lizitholele amaqiniso.



Izindlela zokuqapha ukusebenza kukahulumeni



a) IZabiwomali Ezihlongozwayo

UNgqongqoshe Wezezimali umemezela izinhlelo zesabiwomali zonyaka olandelayo wezimali, kanjalo namavoti esabiwomali soMnyango ngamunye.

IPhalamende kufanele lisigunyaze iSabiwomali.

Emva kokwethula kwamavoti esabiwomali, iKomidi ngalinye liba nokulalelwa koMnyango kahulumeni oqondene nalapho lisuke lisebenzisa khona ukuhambela kukahulumeni imiphakathi ngoba kusuke kumenywe amalungu omphakathi.

Lokhu kusebenza njengokubhekisisa ukuthi ngabe uMnyango uyigcinile yini imisebenzi yawo yangonyaka owedlule, nanokuthi ngabe uyisebenzise ngendlela efanele yini imali yabakhokhi bentela.



b) Imibuzo yokuphendulwa oNgqongqoshe

Ukufaka imibuzo kuhulumeni kungenye yezindlela iPhalamende elibamba ngayo uhulumeni ukuba aphendule.

Imibuzo ezophendulwa ngomlomo noma ngokubhalwe phansi ingaphonswa kuMongameli, iPhini likaMongameli kanye noNgqongqoshe ngezindaba okuyizona ababhekene nazo.

Isikhathi semibuzo sinikeza amaLungu ePhalamende ithuba lokubuza amalungu kaHulumeni ngezindaba zokulethwa kwezidingo kubantu, ngokumela amaqembu abo ezombusazwe noma abantu ababavotelile.



c) Izitatimende zamaLungu

Ngokusebenzisa lolu hlelo, amaLungu ePhalamende angenza izitatimende eNdlini, nganoma yiluphi udaba.



d) Izaziso zeziphakamiso

Ngokunikeza Isaziso sesiPhakamiso ilungu lanoma yiliphi iqembu lezombusazwe lingaletha izindaba noma izinkinga ukuba kuzokwenziwa ngazo izinkulumo-mpikiswano ePhalamende, ngalokho ayasiza ukufezekisa imisebenzi yabo yokuhambela imiphakathi njengohulumeni.



e) Izinkulumo-mpikiswano zokuhlala kwePhalamende

Izinkulumo-mpikiswano zokuhlala kwePhalamende zingenye indlela yokuletha ulwazi olubalulekile ngaphambi kukahulumeni ukuze alubhekisise mayelana nezinhlelo ezithile zikahulumeni noma imithetho edingekayo ukuze kuthuthukisa ukulethwa kwezidingo kubantu.



f) Umsebenzi Weziko Labalandeli

Umsebenzi weziko labalandeli unikeza amaLungu ePhalamende ithuba eliyingqayizivele lokuba abambe ukuhambela imiphakathi emele uhulumeni ngawodwana.

Umsebenzi weziko labalandeli uhlinzeka ngendlela esondelene kakhulu yokuxoxisana phakathi kwamaLungu ePhalamende kanye nomphakathi.

Amalungu anomsebenzi wokwazisa iPhalamende nganoma yiziphi izinkinga azihlonzile ngesikhathi sezingxoxo zokuhambela umphakathi.



Ungazibandakanya kanjani



a) Ukwenza isethulo

Ukwenza isethulo eKomidini lePhalamende ngenye indlela yokwenza izwi lakho lizwakale ePhalamende.

Ngokwenza isethulo, unethuba lokuba nefuzela kumbono wamaLungu eKomidi adingida isiqephu esithile somthethosihlongozo ngaphambi kokuba ube wumthetho wangempela.



b) Incwadi yohlu lwezikhalo

Wonke umuntu oyisakhamuzi salapha eNingizimu Afrika unelungelo lokukhalazela iPhalamende, njengoba kuhlinzekiwe kuMthethosisekelo.

Noma yimuphi umuntu, iqembu labantu noma inhlangano bangakhalazela iPhalamende.

Incwadi yohlu lwezikhalo iyisicelo esihleliwe esiya kwiziphathimandla ukuba zenze okuthile. Ingathatha isimo sokuba yimpoqo, isicelo sosizo, noma ukwethula kabusha kwezikhalazo.



<fn>Hansards.ParliamentGPA.2009-11-11.zu.txt</fn>



Umshwalense weSikhungo Wokusiza Uma Wehlelwa Ingozi
Incazelo Emfushane Ngomshwalense













IPhalamende leRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika











01 Julayi 2009 ukuya ku-30 Juni 2010




Inhloso yale dokhumenti ukuhlinzeka abaphathi ngeNcazelo eMfushane ngoMshwalense wezinto ezibalulekile zokuvikeleka okuhlinzekwa ngaphansi kokuBhekwa kweNcazelo yezinto ezibalulekile zomshuwalense ezihlinzekwe ngaphansi kwepholisi (policy) koMshwalense Wokusiza Uma Wehlelwa Ingozi (GPA) ngaphansi kwe-GPA Policy Number FASA/1998-00426 WENGANYELWE I-FASA (ABaphathi abazimisele ukukhokha uma kwehla ingozi bakwa-Hollard Insurance Company Ltd).





Ovikelwe Umshwalense

IPhalamende leRiphabhliki yaseNingizimu Afrika (Qaphela: Zonke izinzuzo ezingaphansi kwale pholisi zikhokhelwa iPhalamende kuqala)


Abantu Abavikelekile

AmaLungu EPhalamende
Abasebenzi BasePhalamende


Okuvikelwe

Ukushona ngengozi noma ukulimala emzimbeni
Ukuvikeleka kwamahora angama-24, izinsuku ezingama-365 zonyaka


Amanothi achaza ngokuvikelwayo

Izinzuzo ngokuphathelene nokuShona kanye nokuKhubazeza kweMpiloyakho yonke ziyakhokhwa ngaphezu kwezinye izinzuzo ezikhokhwa ngeminye imithombo (isb. (Group Life, (kwisiNxephezelo sokuLimala kanye neZifo Ezitholakele eMsebenzini (COID),RAF.)
Inzuzo yokuKhubazeka Ngokuphelele kweSikhashana ikhokhwa kuphela ukufinyelela kulokho okunqunywe ngokwezezimali yiphalamende ngokuphathelene ngokuKhubazeka kweSikhashana komuntu ovikelekile.
Inzuzo yeZindleko zeZokwelashwa iphathelene kuphela nokulimala ngengozi emzimbeni.
Izindleko zeZokwelashwa eziqhamuka ezigamekweni ezihlobene nomsebenzi ezivikelwe i-COID kumele zifakwe kwisicelo sokukhokhelwa i-COID. Ukuvikeleka okufakwe ngaphansi kwepholisi yoMshwalense wesiKhungo Wokusiza Uma Wehlelwa Yingozi uzohlinzeka kuphela "ngesengezo" uma kwenzeka kukhokhwa imalli encane kakhulu kunaleyo edingekayo. (QAPHELA: Lokhu kuyinto engeke yenzeke njengoba i-COID ihlinzeka ngeZindleko zeZokwelashwa ezingenamkhawulo ekulimaleni okuphathelene nomsebenzi).
IZindleko zeZokwelashwa ezingeke zifakelwe isicelo sokukhokhelwa ngaphansi kwe-COID kumele zifakelwe isicelo sokukhokhelwa kule pholisi ye-GPA.


Izinzuzo Ezivikelwe

Ukushona Ngengozi - Ama-60% yomholo woNyaka ophindwe ka-5 njengoba kuchaziwe.
UkuKhubazeka Impilo yakho yonke - Iphesenti leNzuzo yokuShona, encike kwizinga lokukhubazeka (isb. Ama-100% ngokulahlekelwa isitho somzimba kodwa i-1% ngokulahlekelwa uzwane)
UkuKhubazeka Ngokuphelele kweSikhashana - Ama-100% eSilinganiso soMholo weSonto isikhathi esingedlule kumasonto ayi-104 (isonto lokuqala alihlanganisiwe)
IZindleko zeZokwelashwa - Imali okungedlulwe ngaphezu kwayo eyi-R50, 000 kumuntu ngamunye ovikelekile ( kukhishelwa eceleni ama-R250 okuqala)
Inani okungedlulwe ngaphezu kwalo lemali ngaphansi kwale pholisi lime njengalapha ngezansi:
Noma imuphi umuntu ngamunye - Izi-R10, 000, 000
Noma isiphi isehlakalo esisodwa esivikelwe - Izi-R80, 000, 000

Okungavikelwe

Ukuzibulala, ukuzilimaza ngenhloso, ukuzibeka ngenhloso engozini yengozi noma ukulimala okucacile (ngaphandle uma uzama ukusindisa impilo yomuntu).
Ukushona noma ukukhubazeka ngenxa yenkinga yangokomzimba ovele unayo noma ubuthakathaka ( QAPHELA: sicela wazise i-Glenrand MÃ‚Â·IÃ‚Â·B uma unabasebenzi abanokukhubazeka ukuze sizame ukwelula ukuvikeleka).
Abantu abangaphansi kweminyaka eyi-16 kanye nabangaphezu kweminyaka engama-75 (kodwa abantu abathile abashiwo bavikelwe ukufinyelela kwiminyaka engama-85).
Ukundiza ngaphandle uma ungumgibeli.
Ukushona noma ukulimala lapho kutholakala khona ukuthi umuntu ovikelwe ubephuzile noma esebenzise izidakamizwa noma lapho isilinganiso sezinga lotshwala egazini singaphezu kwesilinganiso sezomthetho esingeqiwe.
Ezemidlalo ezikhokhelwayo, ukugibela indiza kaseyili (hang gliding) noma indiza kaseyili eyakheke njengesithuthuthu (imicro lighting).
Ukushona noma ukulimala ngenxa yokwephula umthetho.


Indlela okumele ilandelwe uma ufaka isicelo sokukhokhelwa

Zonke izigameko ezingabanga ukufaka isicelo sokukhokhelwa ngaphansi kwale pholisi kumele zibikwe kwi-Glenrand MÃ‚Â·IÃ‚Â·B (ngokwedlula kuPam Hintsho kubasebenzi basePhalamende noma uLinda Harper kumaLungu ePhalamende) ngokukhulu ukushesha kodwa kungakapheli izinyanga ezi-3.
Zonke izicelo ezifakiwe zokukhokhela ukushona kumele zibikwe ngaleso sikhathi futhi ngaphandle kokulinda okungenasidingo.
Ukuze uthole ukusizwa noma ukwelulekwa kunoma yini ephathelene nokufaka isicelo sokukhokhelwa sicela uthintane nabasebenzi abalandelayo bakwa-Glenrand MÃ‚Â·IÃ‚Â·B:

UMnu Frank Ndaba 011 - 329 1556

Yonke imali etholakele yale pholisi izokhokhelwa iPhalamende kuqala.


Imibuzo Jikelele

Laba abalandelayo bakwa-Glenrand MÃ‚Â·IÃ‚Â·B bakhona ukukusiza nganoma yini ephathelene nepholisi yePhalamende ebizwa nge-GPA.

UMnu Themba Zulu 011 - 329 1813 (UMphathi we-Akhawunti)

UNkz Khanyisa Gogela 021 - 442 4145

UNkz Takalani Tshibalo 011 - 329 1180
<fn>Hansards.PetitionsPamphlet.2009-11-11.zu.txt</fn>
IPHALAMENDE LERIPHABHULIKI YASENINGIZIMU AFRIKA

UTHI UBUWAZI NJE?

AMAPHETHISHINI

UKUZIMBANDAKANYA NEPHALAMENDE

Ukubamba iqhaza kwabantu kuyisisekelo esibalulekile kwintando yeningi yethu ethuthukayo; ngokunye kwezindlela zokuqinisekisa ukuthi uHulumeni uyaphendula ngakwenzayo kubantu. IPhalamende liveze izindlela eziningi zokuthuthukiswa kokuzibandakanya kwabantu emsebenzini wokushaywa kwemithetho kanye nokwandisa ukufinyeleleka kwePhalamende labantu. Ukubamba iqhaza emsebenzini wePhalamende akulukhuni njengoba kubonakala kanjalo. Enye indlela abantu abangayilandela ukusebenzisa leli lungelo labo loMthethosisekelo, yindlela yephethishini.

IYINI IPHETHISHINI?

Iphethishini yisicelo esisemthethweni esibhekiswa ezikhulwini eziphethe ukuthi zenze okuthile. Ingaba phakathi kokunye yisicelo sokwenzelwa okuthile noma ibe yizimfuno zokuthi kuxazululwe okukhalazwa ngakho. Ukuze iphethishini ibe nomphumela, kufanele icacise ukuthi ibhekiswe kubani, nokuthi kuyini okukhalazwa ngakho, futhi ihambisane nezizathu ezikhuthaza lokho bese futhi ifaka amagama neminingwane yokuxhumana yalabo abakhalazayo(okhalazayo).

IZINHLOBO ZAMAPHETHISHINI

Amaphethishini ahlukaniswe kabili, okungamaphethishini ayisipesheli kanye namaphethishini omphakathi noma amaphethishini-nje ajwayelekile. Iphethishini eyisipesheli kulapho umuntu enza khona isicelo esithile noma ecela eMbusweni umxhaso ngezimali, okuyinto esuke ingagunyazwanga umthetho, okufana nokuthola impesheni. Iphethishini yomphakathi kulapho iqoqo lomphakathi elinezihloso ezifanayo licela umxhaso, lokhu-ke kungafaka noma ngabe yini eyiphethishini.

UKWETHULWA KWEPHETHISHINI

Kuyilungelo elibekiwe lamalungu omphakathi embusweni wentando yeningi ukuhlela nokwethula amaphethishini noma nini uma isidingo sivela. Ngokulandela Isigaba 17 soMthethosisekelo waseRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika (UMthetho 108 ka-1996), othi: nanoma yiliphi iqoqo lezakhamizi kanye nabo bonke abantu banelungelo lokukhalaza ngokuthula bengahlomile, lokuhlangana, lokubhikisha, lokuzwakalisa ukungenami ngokuthile kanye nelokwethula iphethishini. Nakuba kunjalo, kunemitheshwana efanele ilandelwe ngabantu kanye/noma ngamaqoqo ekuhleleni amaphethishini abo.

YiLungu LePhalamende kuphela elingakwazi ukwethula ngokusemthethweni iphethishini ukuthi icutshungulwe ePhalamende. Ilungu lomphakathi noma iqoqo labantu kumele lithumele amaphethishini alo kuMalungu EPhalamende lalo licele ukuthi balethulele wona ePhalamende.

IFOMETHI YEPHETHISHINI

Ngaphambi kokuthi iphethishini ifakwe, kufanele ukuthi ihlangabezane nezimfuno ezilandelayo:
Ibhalwe efomini elenzelwe yona nguSomlomo weSishayamthetho Sikazwelonke noma nguSihlalo woMkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe;
Ibhalwe ngolunye lwezilimi ezisemthethweni;
Isayinwe ngokhalazayo noma abakhalazayo uqobo (ngaphandle uma uSomlomo noma uSihlalo enquma ngenye indlela);
Ingabi nolimi oluqosheme nolungenanhlonipho;
Ichaze ngokucacile izindaba noma izimo ekufanele zicutshungulwe yiPhalamende; nokuthi
Kumele ibalule inhlobo yosizo elucela ePhalamende kodwa kube wusizo iPhalamende elingase likwazi uklinika ngokwegunya lalo.

IFAKWA KANJANI IPHETHISHINI EPHALAMENDE

Ngenxa yokuthi iphethishini kumele yethulwe ngokomthetho ePhalamende, ngakho-ke okhalazayo noma abakhalazayo kufanele bathole ukuxhaswa yiLungu lePhalamende.

, Kuyisiluleko ukuthi ngaphambi kokuthi ufake iphethishini ukhulume neLungu LePhalamende kuqala ukuze uzwe ukuthi lizokuxhasa yini nokuthi uqinisekise ukuthi ifomethi kanye nokuqukethwe yiphethishini yakho kulungile- na.

Uma kukhona amaphepha afakazela le ndaba okukhalazwa ngayo ngokhalazayo noma abakhalazayo, wafake ahambisane ephethishinini.

ILungu lePhalamende lizoyifaka kuNobhala wePhalamende iphethishini yakho ukuze ayibuyekeze futhi ayifakazise ukuthi ifomethi yayo kanye nalokho ekuqukethe kulungile ngaphambi kokuthi ayinike uSomlomo noma uSihlalo.

Iphethishini izokwethulwa ePhalamende bese idluliselwa ekomidini noma emakomidini abhekene nalezo zindaba eziphakanyiswe ephethishinini yakho.

Imibuzo ngamaphethishini ingaqondiswa ku:
The Clerk of Papers
Inombolo yocingo: (021) 403 - 2224/6
<fn>Hansards.ServiceDelivery.2010-02-19.zu.txt</fn>










ZWAKALISA UVO LWAKHO!



IZIMBIZO ZOMPHAKATHI

IKOMIDI LESIKHASHANA LOKUNIKEZELWA KWEZIDINGO ZOMPHAKATHI

22 Februwari-21 Epreli 2010











































IZIMBIZO ZOMPHAKATHI

IKOMIDI LESIKHASHANA LOKUNIKEZELWA KWEZIDINGO ZOMPHAKATHI



INdlu yeSishayamthetho kaZwelonke isungule iKomidi Lesikhashana ukwenza umsebenzi ohlanganyelwe wokuqapha ukunikezelwa kwezidingo zomphakathingaphansi kwesiqubulo esithi "Sisebenza ngokubambisana ukuqinisekisa ukunikezelwa kwezidingo okuseqophelweni eliphezulu emiphakathini". Igunya laleli komidi ukuphenya ngenqubekelaphambili mayelana nokunikezelwa kwezidingo zomphakathi kanye nokuthola ukuthi ikuphi okube yizinqinamba lapho kube khona iziteleka ukuze lethule umbiko ocacile, onezincomo ezibambekayo kanye nohlelo oluphakanyisiwe lokungenziwa ngaphambi kweSishayamthetho sikaZwelonke.



Ngenxa yalokhu , ikomodi lizothatha uhambo lokuvakasha oluhlanganyelwe oluya ezindawo zasekhaya kanye nezasemadolobheni lilalele imibono yomphakathi ePhalamende kanye naseZifundazweni. Ukulalelwa kwemibono yomphakathi ePhalamende kuzoba kusukela kumhlaka 2 - 4 Februwari 2010.



Uma iKomidi selivakashele izifundazwe, lizohlola izakhiwo liphinde lihlangane namalungu emiphakathi, abasebenzi boHulumeni baseKhaya, abasebenzi beminyango yeZifundazwe kaHulumeni, amakomidi amawadi, izinhlangano zemiphakathi kanye namalungu ezinhlangano zosomabhizinisi.











































Amalungu omphakathi ayamenywa ukuzothamela izimbizo zomphakathi ezihlelelwe ukuba ezifundazweni ezahlukene ngalendlela elandelayo:





ISIFUNDAZWE

INDAWO

USUKU

ISIKHATHI



MPUMALANGA

eMkhondo Local Municipality

(Mkhondo Tourism Centre)

22 Februwari 2010

16h00





Dipaleseng Local Municipality

(Siyathemba Stadium)

24 Februwari 2010

16h00



MPUMALANGA KOLONI

Buffalo City Local Municipality

(Orient Theater)

22 Februwari 2010

16h00





Great Kei Local Municipality

(Makazi Public School Sports Ground)

24 Februwari 2010

10h00



NTSHONALANGA KOLONI

City of Cape Town

(O.R Tambo Hall)

22 Februwari 2010

16h00





City of Cape Town

(Dunoon Sports Ground)

24 Februwari 2010

16h00



GAUTENG

Nokeng tsa Taemane

(Rayton Town Hall)

15 Mashi 2010

16h00





Emfuleni Local Municipality

Saul Tsotetsi Sports Centre)

17 Mashi 2010

16h00



FREYISTATA

Kopanong Local Municipality

(Chaleb Matshabi Stadium)

15 Mashi 2010

15h00





Nala Local Municipality

(Open ground opposite Hlaboloha Public School)

17 Mashi 2010

16h00



NORTH WEST

Greater Taung Local Municipality

(Mmabana Taung Gymnasium)

15 Mashi 2010

16h00





Ramotshere Moilwa Local Municipality

(Lehurutshe Civic Centre)

17 Mashi 2010

13h00



LIMPOPO

Thulamela Local Municipality

(Malamulele Boxing Gym Hall)

19 Epreli 2010

10h00







NYAKATHO KAPA

Dikgatlong Local Municipality

(Mataleng Sports Ground)

19 Epreli 2010

16h00



KWAZULU-NATALI

eThekwini Metro Municipality

(eThekwini City Hall)

19 Epreli 2010

16h00





Msunduzi Local Municipality

(Edendale Lay Centre)

21 Epreli 2010

16h00



















Ngolwazi olwengeziwe uyacelwa uxhumane:

Izifundazwe: iMpumalanga Koloni, iFreyistata kanye neNyakatho Koloni

Zintle Ngoma

(inombolo yomsebenzi -) 021 403 3843

(inombolo yeselula -) 072 745 3843

(inombolo yesihlanzamazwi -) 086 625 7056

i-imeyili: zingoma@parliament.gov.za



Izifundazwe: iGauteng, iMpumalanga kanye neLimpopo

Shereen Cassiem

(inombolo yomsebenzi ) 021 403 3769

(inombolo yeselula ) 083 774 4019

(inombolo eyesihlanzamazwi ) 086 523 7591

i-imeyili: scassiem@parliament.gov.za



Izifundazwe: iNtshonalanga Koloni, North West kanye neK waZulu-Natali

Ajabulile Mtiya

(inombolo yocingo ) 021 403 3740

(inombolo yeselula ) 073 805 5928

(inombolo yesihlanzamazwi ) 086 544 0628

i-imeyili: amtiya@parliament.gov.za



Ikhiqizwe yi : YiPhalamende le Riphabhulikhi yase Ningizimu Afrika



Ishicilelwe yi : Parliamentary Communication Services,

Ifakwe ugqozi ngabantu !

Vakashela iwebhusayithi yasePhalamende: www.parliament.gov.za

Ucingo: +2721 403 2911 isihlanzamazwi : +2721 403 3784, P.O. Box 15, Cape Town, 8000















<fn>Hansards.Sona.2009-04.zu.txt</fn>
INKULUMO NGESIMO SEZWE NGUMENGAMELI WERIPHABHULIKI YASENINGIZIMU AFRIKA, UKGALEMA MOTLANTHE AYETHULELA IZINDLU ZOMBILI ZEPHALAMENDE

eKapa, 6 Febhruwari 2009.



Mama Somlomo weSishayamthetho Sikazwelonke; Sihlalo ohloniphekile woMkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe; Mama Phini likaMengameli; Mama Phini likaSomlomo kanye nawe Mama Phini likaSihlalo woMkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe; Mphathi Wamajaji, uJaji Langa; owayeyiPhini likaMengameli waseNingizimu Afrika nonguMengameli we-ANC; oNdunankulu bezifundazwe; malungu eKhabhinethi kanye noSomolomo beziShayamthetho zezifundazwe; owayenguMphathi Wamajaji phambilini kanye nalabo ababeyiziKhulu ezingaBaphathi ePhalamende; Bahlonishwa, Manxusa Ahloniphekile, kanye naBamele amanye amazwe kanye nezitatanyiswa zasemazweni angaphandle; baholi bamaqembu ezepolitiki abahloniphekile nangaMalungu ePhalamende, Baholi Bomdabu; Mhlonishwa, Meya yeDolobha iKapa; baholi bezenkolo kanye nabamele imiphakathi; bozakwethu kanye nabangane; zihambeli ezikhethekile, kuyintokozo kimi ukuthola leli thuba lokwethulela iZindlu Zombili zePhalamende laseRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, inkulumo ekuqaleni kwehlandla lokugcina lwePhalamende Lesithathu Lentando Yeningi.

Ngimi lapha phambi kwabantu baseNingizimu Afrika ngokuzithoba ngethuba enginikwe lona lokuthi ngiphathe isikhundla esiphakeme ezweni ngenxa yokuthi kwenzeka into engejwayelekile ngesikhathi iqembu elibusayo lithatha isinqumo sokuhoxisa owayenguMengameli.



Umsebenzi wami kulezi zinyanga ezimbalwa, ukuhola iKhabinethi ukuze lifezekise umsebenzi owanikezwa uKhongolose okhethweni luka 2004, kanye nokwakha isisekelo sokuthi umsebenzi wangemuva kwokhetho uhambe kahle.



Ukuthi sikwazile ukuqinisekisa ukuhamba kahle kwezinhlelo zikahulumeni kanye nokwedlulela esikhathini esisha ngaphandle kwezihibe ezinyangeni ezinhlanu ezedlule, kufanele sibonge ukuphusa kokusebenza kwezinhlaka zangokomthethosisekelo, okuye kwabonakala ekusebenzisaneni kwamalungu eKhabinethi, amadala kanye namasha, kanye nokuphatha ngendlela eyiyo kwabaphathi bemisebenzi kahulumeni.



Uma sibuka emuva eminyakeni eyi-15 edlule, ngifisa ukwenanela ukuzibophezela nokusebenza kanzima kukaMengameli uNelson Mandela noThabo Mbeki kanye nezintokazi nezinsizwa eziningi ezidlale indima ebonakalayo ekuhambiseni lo mkhumbi onguhulumeni ngaphansi kwentando yeningi: kwiKhabinethi nakwezokuphatha, kwizishayamthetho kubalwa imikhakha emithathu kahulumeni kanye nezobulungiswa, begqugquzelwa ukulangazelela ukwenza ngcono izinga lezimpilo zabo bonke abantu baseNingizimu Afrika.



Ngaphezu kwakho konke, ngimi lapha phambi kwenu ngeqholo nokuzethemba ngokwazi ukuthi le Ningizimu Afrika esiyigubhayo namhlanje - ehluke kakhulu kulokhuya kwahlukana, ukuphikisana kanye nokubandlululana okwakukhona eminyakeni eyi-15 eyadlule - iyizithelo zomsebenzi nezithukuthuku zamakhosikazi kanye namadoda aseNingizimu Afrika ayo yonke inhlobo yomuntu walapha. Laba bantu baseNingizimu Afrika bamele ithemba nokuphokophelela kwabantu baleli lizwe.



Kwingxubevange yabantu abavelele baseNingizimu Afrika kukhona aMalungu ePhalamende lethu lentando yeningi angasekho emhlabeni kusukela ngoFebhruwari wonyaka odlule. Phakathi kwawo singabala oBrian Bunting, Billy Nair, Ncumisa Kondlo, John Gomomo, Joe Nhlanhla, Cas Saloojee, John Schippers kanye noJan van Eck.



Kulaba, ngithanda ukubala noNkz Helen Suzman, umuntu waseNingizimu Afrika okhethekile ngempela, owamela izimiso zePhalamende lethu elisha ezindlini zePhalamende elidala.



Yilaba-ke kanye namanye amaqhawe okufanele betuswe kakhulu uma isikhathi salokho sesifikile, kungaba nhloboni yezivunguvungu zezomnotho ezisihlasele, noma ngabe yinhloboni yokungabaza kwezepolitiki okungase kuphazamise ukusebenza kwethu ngokubambisana embusweni omusha, kodwa izwe lethu lona lisesimweni esihle.



Nakuba kunjalo-ke, singeze sazibukela phansi izinselele esibhekene nazo. Isimo sezomnotho esingesihle emhlabeni wonke sibeka engozini umnotho wethu ngendlela yokulahleka kwamathuba omsebenzi kanye nokwehla kwezingabunjalo lezimpilo zabantu bakithi.



Kanjalo nokungabaza ngesimo sezepolitiki nakho kungadala imibuzo eminingi engaphezu kwezimpendulo ezikhona njengamanje.



Ngalokho-ke, abanye bethu bengathatheka yilawa magagasi esimo sezomnotho esingesihle senze sengathi asazi ukuthi kwenzekani kulezi zikhathi esibhekene nazo ezinzima zezomnotho kanye nesimo sepolitiki esingazinzile.



Kodwa-ke okwethu yithemba nokuphokophelela.



Singasho futhi nokuthi, ngendlela engajwayelekile, izinhlaka eziningi zangakomthethosisekelo ziye zavivinywa esikhathini esingengakanani esedlule, kodwa zonke futhi ziye zaphumelela kulezo zivivinyo, lokho okukhombisa intando yeningi eqotho ngokuvelele.



Intando yeningi yalapha isesimweni esihle kakhulu. Iya ngokuya ikhula ngamandla, yesekelwe nguMthethosisekelo okunzima ukuwulinganisa nanoma yimuphi omunye emhlabeni wonke.



Nembala, siyavumelana sonke ukuthi ukujiya kwemikhankaso yokhetho ekhona kulesi sikhathi, nokuyinto sonke esivumelanayo ngayo ukuthi kumele yenziwe ngesizotha nangokuthula, iyisibambiso esibonakalayo sokukhula kanye nokujula kwendando yeningi yethu.



Ngivumele, Mama Somlomo nawe Sihlalo, ukuthi ngigqugquzele bonke abantu baseNingizimu Afrika abanelungelo lokuvota ukuthi babhalisele ukuvota kulolu khetho lukazwelonke kanye nezifundazwe oluzayo ukuze sikwazi ukuzakhela ngokwethu ikusasa lethu.



Lokhu kufanele sikwenze nsukuzonke emahhovisi kamasipala, phambi kokuba umqulu oqukethe amagama wabavoti uvalwe. Kufanele futhi silisebenzise ithuba elivezwe yiKhomishane Ezimele Yokhetho yaseNingizimu Afrika, i-IEC, ngokuhlela impelasonto eyisipesheli yokubhalisela ukhetho, kusasa nangeSonto, mhla ziyi-7 nangomhla ziyi-8 kuFebhruwari ngokwehlukana.



Ngifisa ukuthatha leli thuba ukuthi ngiveze ukuthi ezinsukwini ezimbalwa ezizayo, ngizophothula umhlangano wokubonisana neKhomishane Ezimele Yokhetho kanye noNdunankulu bezifundazwe bese ngimemezela usuku lokhetho.



Malungu ahloniphekile, sibonga abantu baseNingizimu Afrika ngokuba yintando yeningi, nokwathi okokuqala ngqa, mhla zingama-27 ku-Ephreli ka 1994 bathathela ikusasa labo ezandleni zabo.



Ngaleso senzo nje esilula kodwa sibe sinomthelela omkhulu, isenzo sokuvotela uhulumeni wawo wonke umuntu wakuleli lizwe lethu, sakwazi ukufulathela isikhathi esedlule esasicekela phansi ubuntu bethu sonke.



Ngakho-ke kufanelekile ukuthi ngalesi sikhathi sigubhe umkhosi wonyaka wamashumi amabili kwathathwa Umgomo weKomidi Lesikhashana leNhlangano Yobunye Bamazwe Ase-Afrika ezindabeni zamazwe aseMazansi ne-Afrika ngodaba olwaludingidwa lwaseNingizimu Afrika okwavunyelwana ngalo ngo-Agasti ka 1989 - olwaziwa ngele-Harare Declaration. Lokho kwakha isisekelo sokuthi umhlaba uvumelane uholwa yiNhlangano Yezizwe ngendlela yokuxoxisana eNingizimu Afrika. Nangaphakathi eNingizimu Afrika, kwakulandelwa wona lo Mgomo nangesikhathi kubanjwe ingqungquthela i-1989 Conference for a Democratic Future eyakwazi ukuhlanganisa cishe yonke inhlobo yomuntu owayethanda leli lizwe ngaleso sikhathi.



Konke lokhu kwaholela endleleni yezingxoxo ezaholela okhethweni lokuqala lwentando yeningi ngonyaka ka 1994.



Ngalokho-ke, kufanele simethulele isigqoko uMengameli kaKhongolose ongasekho, u-Oliver Reginald Tambo, ngokugqugquzela izinhlangano zakuleli lizwekazi kanye nalezo zasemhlabeni wonke ngalokho okuyekwaba yinkombandlela yesisombululo esinokuthula ezweni lakithi.



Leso sinyathelo esinesibindi sokwakha uhlaka oluzohambisana nokuthula nokubuyisana esikhundleni sempi nokungqubuzana sahlehlisa inkoloze yeminyaka eyikhulu eyedlule - leyo ukubanjwa kwenkomfa i-National Convention ka-1909, eyadala ukwakhiwa kwoBunye BeNingizimu Afrika.



Yize leyo nkomfa yabalula imingcele yaseNingizimu Afrika njengoba siyazi namuhla, kodwa yayimiswe ngokucindezela ngokobuzwe kanye nokukhipha inyumbazane.



Ngalokho-ke, singasho singananazi ukuthi eminyakeni nje eyi-15 sisentandweni yeningi, ukwesaba nokungabaza kanye nenzondo okwatshalwa yile minyaka eyi-100 eyadlule, futhi eyayigcwele inkohliso yokuthi kunokuthula phakathi kwedlanzana labacindezeli abangamakoloni, kwakungewona nje amampunge kuphela kepha futhi kwakuhlanekezelwe.



Lokho kwesaba nokungabaza kwaholela eminyakeni eminingi yokuzabalaza. Kulokhu-ke sethulela isigqoko indodana yezwe lakithi enesibindi, uSolomon Kalushi Mahlangu, owaya entanjeni eminyakeni engama-30 edlule ngeqholo elikhulu, ngokwazi ukuthi igazi lakhe lizonisela lo muthi wenkululeko. Ngalokho-ke ngivumeleni ngenanele ubukhona bukaLucas Mahlangu lapha phakathi kwethu, umfowabo kaKalushi, nomele umndeni wakwaMahlangu.



USolomon Mahlangu wayesaqhuba ubuqhawe bamaqhawe asendulo, esibala phakathi kwawo, lawo ayengaphansi kweNkosi uCetshwayo okwathi ngonyaka ka 1879 wanqoba impi yamaNgisi eSandlwana evikela inkululeko yabantu bomdabu bakuleli lizwe lethu kanye nokuzimela kwezindawo zabo.



Ngemva kweminyaka eyikhulu namashumi amathathu, sinethemba elimangalisayo nokuzimelela okwakugcwalisa lezo zinhliziyo ezazinesibindi.



Ezizindeni zemfundo, umzabalazo ofanayo wavusa umuzwa womzabalazo woquqaba ngesikhathi sasebusika obabubanda kakhulu ngemva kokuvalwa umlomo kwezinhlangano zenkululeko kanye nokuboshwa cishe kwabo bonke ubuholi bazo obabusezikhundleni eziphezulu.

Iqoqo lezitshudeni ezinesibindi zaqembuka kwiNusas ukuyoqamba i-South African Students' Organisation, iSaso, eminyakeni engama-40 edlule.



Phakathi kwalesi sizukulwane kukhona abaholi bokuqala be-Saso, okubalwa kubo oStrini Moodley, uSolwazi Barney Pityana, Steve Biko, Onkgopotse Tiro, Harry Nengwekhulu, Themba Sono, Mapetla Mohapi, Mosioua Lekota, Johnny Issel kanye noMthuli kaShezi uma ngibala nje abambalwa. Sibathulela isigqoko ngokukhuthaza ithemba ngezikhathi ezinzima. Ngalo mbandela, ngifisa ukwenanela ubukhona buka Pat Tlhagwana phakathi kwethu ongumzala ka-Onkgopotse Tiro, omele umndeni.



Ngawo wona la magama, ngifisa ukukhumbula ongasekho uEphraim Mogale, nontanga bakhe, umengameli owasungula i-Congress of South African Students, i-Cosas eminyakeni enga-30 edlule.



Uma sikhumbula laba bafundi bakudala, sithola umyalezo osibophayo ukuthi ukomela inkululeko kanye nolwazi kuvutha ngamandla ezifubeni zentsha yakithi.



Umyalezo wezenzo zabo zobuqhawe usezwakala nanamuhla, njengoba wezwakala eminyakeni eminingi edlule, ukuthi sisonke kufanele sinwebe imingcele yamathuba; ukuthi sifanele ngempela, ngokulandela amazwi acashunwe kuSomqulu Wenkululeko athi, mayivulwe ithi gengelezi "the doors of learning and culture".



Sikhumbula lezi zinhlangano nabaholi ukukhuthaza umoya wethemba kanye nokuphokophela okwagqugquzela ukuzabalazela intando yeningi nangesikhathi kwakubonakala ukuthi wonke amathemba ashabalele; ukuthi sibone umthwalo osemahlombe ethu wokuqhubela phambili imibono emihle yeningi elanikela ngezimpilo zalo ungelinganiswe nalowo ababewuthwele, benqaba ukwenyeliswa yizingqinamba nobunzima ababehlangabezana nabo.



Ngakho-ke, Mama Somlomo nawe Sihlalo ohloniphekile, kufanele sizibuze ukuthi: Ngabe izenzo zethu ziyichaza kanjani indlela yoguquko yabantu baseNingizimu Afrika kule minyaka eyi-15 selokhu kwazalwa inkululeko yethu, nokuthi ngabe sesiyiqhube kangakanani intuthuko yabantu nokuvikelwa kwethuzi sabo kusukela sanikwa umsebenzi okhethweni luka 2004 na?



Namhlanje sinohlelo olusebenza kahle lwentando yeningi olwakhelwe phezu kwemigomo yokuveza obala okwenzekayo kanye nokuvuleleka, olunezinhlaka eziningi zokubamba iqhaza komphakathi kanye nezikhungo ezizimele ezigunyazwe nguMthethosisekelo ukuthi zisekele intando yeningi.



Ekuhambeni kweminyaka, sikwazile kancane kancane ukwenza ngcono izinhlaka zokubusa. Sakhe uhlelo oluhle lokuxhumana phakathi kohulumeni kuyo yonke imikhakha futhi nokwenza ngcono ukuhlangana phakathi kwabo.



Yebo, uhulumeni angaziqhenya kufanele ngempela, ngokuthi sikwazile ukushintsha isimo sezibalo zezinhlanga ezisebenza emkhakheni kaHulumeni, ukuthi zikhombise cishe ngayo yonke indlela ukuma komphakathi wakithi.



Nakuba abantu besifazane benza inani elingamaphesenti angama--34 lazo zonke izikhundla eziphezulu kuHulumeni, lokhu kuyasilela kulo mklamo wokulingana ebesizibekele wona.



Emazingeni kazwelonke naweziShayamthetho zezifundazwe, izinkomba zibonisa ukuthi kulo nyaka inani labantu besifazane lizoba ngaphezulu kwamaphesenti angama-32 esawathola ngonyaka ka 2004, futhi sikholwa wukuthi sizokwedlula nakumaphesenti angama-40 esawathola okhethweni lohulumeni basemakhaya lwangonyaka ka 2006. Siyethemba ukuthi wonke amaqembu ezombusazwe, njengoba ephetha uhlu lwawo lwokhetho nje, nawo azophonsa itshe esivivaneni kule nto enhle esiyenzayo.



Nakuba kukhona inqubekela phambili ebonakalayo yamaphesenti angu 0.2 ngasohlangothini lwabakhubazekile abaqashwe nguhulumeni, kodwa lokho akusihlabi umxhwele uma siqhathanisa namaphesenti amabili esaziklamele wona.



Kuzona zombili lezi zinhla, umkhakha wezamabhizinisi azimele usasilele ngemuva kakhulu.



Kunezindlela eziningi ezenziwe ukwenza ngcono ukusebenza kukaHulumeni, kubalwa ukuphathwa kwezezimali, nezikhungo izizinda ama-Thusong Service Centres, nemibono emisha yokulethwa kwezinsizakalo, izimbizo kanye nobuholi obuqotho, njengoba kwenzeka njengamanje eMnyangweni Wezasekhaya.



Nakuba kunjalo-ke, kusekuningi nokho okusafanele ukuthi kwenziwe ukuze kugqugquzelwe usikompilo lokulethwa kwezinsizakalo nokufundiswa kwezinye zezisebenzi zomphakathi ikakhulukazi lezo ezixhumana bukhoma nomphakathi.



Njengoba amalungu ahloniphekile azoqaphela ukuthi, uhulumeni wethu wenze ukulwa nenkohlakalo kwaba ngenye yezinto ezisemqoka abhekene nayo. Lokhu kuyabonakala, phakathi kokunye, kwimithetho eshaywayo, kwimigomo eyenziwayo nasezimisweni ezilawula izisebenzi zomphakathi ngokunjalo nezikhulu eziphethe izikhundla ngokulandisa kwezombusazwe, nasekubambisaneni okuphakathi kwezinhlangano zomphakathi kanye nomphakathi wezamabhizinisi, kanye nolayini bezingcingo abahlala besebenza abamelene nenkohlakalo.



Yebo-ke kungabonakala sengathi izinhlelo zokuvimbela nokujezisa abenza inkohlakalo kazenele, kodwa-ke ngokubuka ngeso lezinhlelo zikahulumeni, singaziduduza ngephuzu lokuthi amacala enkohlakalo abikwe yizikhungo zokwazisa angaphezu kwamaphesenti angama-70 anekelwa umphakathi ngoba uhulumeni esekuhlwayile okungalungile futhi esebhekena nakho ngqo.



Izinselele ezifanayo zihlasele umkhakha wezamabhizinisi. Ekugcineni, le nselele mayelana nokuthi kushaywe umthetho kodwa futhi lowo mthetho usebenze.



Malungu ahloniphekile, ngiqinisekile ukuthi sonke siyavumelana ukuthi inhlalakahle yemiphakathi yethu incike, ikakhulukazi, kwinqubekela phambili esiyenzayo ukwandisa umnotho wesizwe kanye nokuqinisekisa ukuthi imivuzo yokukhula komnotho yabelwa abantu ngobuningi babo.



Kuyinto eyaziwayo ukuthi ngemuva kokumfimfa komnotho weminyaka yangasekupheleni kwe-1980 kanye neminyaka yangasekuqaleni kwe-1990, iNingizimu Afrika yazithola ibhekene nesikhathi eside sokuzama ukwesekela ukukhula komnotho selokhu kwaqala ukuqoshwa kwalezi zibalo okwaqala ngonyaka wezi-1940.



Eminyakeni eyishumi yokuqala yenkululeko, ukukhula komnotho bekulinganiselwa emaphesentini amathathu ngonyaka ngamunye kanti lokhu kuye kwanyukela emaphesentini ayisihlanu ngonyaka ukulinganisa nje kusukela onyakeni wezi-2004 kuya onyakeni wezi-2007.



Ngesikhathi ukukhula komnotho wabathengi, obekubhebhezelwa ukwenyuka kwamathuba omsebenzi kanye namaholo kanjalo nokwenyuka kwamandla emali kanye nezizunzo zemalimboleko, kudlale indima enkulu kulokhu, siye sakhuthazwa kakhulu ngamathuba abanzi okunxenxela ukukhuliswa komnotho okuya phambili.



Lokhu kuhlanganisa, okokuqala nje, amazinga aphezulu okutshalwa kwezimali yizikhungo zomphakathi kanye nalezo ezizimele. Maqondana nalokhu, eminyakeni emihlanu eyedlule, besilokhu sijame emaphesentini ayi-16 emali egcinwe yizwe isiyonke nebalwa njengengxenye yamaphesenti enani lemikhiqizo kanye nazo zonke izimpahla ezikhiqizwe lapha ekhaya, i-GDP. Lokhu sekwenyuse isivinini ekutshalweni kwezimali nosekwenze ukuthi namuhla lesi sibalo sikhuphukele emaphesentini angama-22 nosekusondele kakhulu emaphesentini angama-25 esasizibekele ukuthi sibe sesiwatholile ngonyaka wezi-2014. Lokhu kuyingxenye yomphumela wezinhlelo ezisungulwe nguhulumeni ngenhloso yokuthi akhulise izingqalasizinda zomphakathi.



Kungumphumela futhi wezinqubomigomo zokuthuthukisa isimo sokutshalwa kwezimali yizikhungo ezizimele kanye nenqubomgomo yezimali yombuso kanye nezimali ngendlela ezokhulisa amathuba okuthola izinsizakalo kanye nokunciphisa umthwalo wokwenyuka ngesivinini kwentengo yezimpahla kuphinde kuqinisekise ukusimama kanye nokulondolozwa komnotho omkhulu.



Ukunakekelwa kwamabhizinisi amancane omnotho kuye kwathuthuka kakhulu eminyakeni elishumi eyedlule, ikakhulukazi kusukela ngonyaka ka-2004, kanti nemizamo yamaqhinga okususa izingqinamba ezinhlobonhlobo ebezivimbela ukukhula komnotho ibe nomthelela omuhle kakhulu.



Kungalezi zizathu-ke Uhlelo Lokusimamisa Umnotho kanye Nokwabelana lwaseNingizimu Afrika, nolwaziwa ngokuthi yi-Asgisa, ngapamfuphi, lusetshenziswe khona ukuqinisekisa ukuthi zonke izithiyo ezisemqoka ezifana nokubambezeleleka kwezingqalasizinda, inqubomgomo edidiyelwe yezimboni kanye nezinhlelo, izinselelo zamakhono, ukunqwabelana kwemithetho kanye nokugculisa kwezinsizakalo zikahulumeni zethulwa ngendlela egxilile futhi enecebo.



Umnotho wezwe lethu usungovulelekile kakhulu kanti kusukela ngonyaka

ka-1994 ube usudidiyelwa kancane kancane ohlelweni lomnotho womhlaba jikelele. Izikhungo zethu zezimali zingamandla esibonelo esihle kakhulu futhi ziye zasisingatha ezivinguvungwini zomnotho womhlaba wonke jikelele.



Yize noma kunjalo, kepha igalelo lazo emiphakathi yethu lisephansi kakhulu kunalelo elilindelekile. Umnotho wezwe lethu usalokhu uthembele kakhulu emikhiqizweni embiwa phansi kanye nelinywayo ukuze uthekelise ngayo kwamanye amazwe. Ngaphandle-ke kwesikhungo sokulethwa kwezinsizakalo besingakakuboni ukukhula okwanele ezikhungweni ezisemweni esibucayi, ikakhulukazi kwezokukhiqiza.



Njengamanje izinga lokukhula komnotho ezimpahleni okuthekeliswa ngazo kwamanye amazwe alikabikho phezulu uma liqhathaniswa namanye amazwe. Yilobu buthakathaka kanye-ke obudala ukushoda okukhulu kwezimali esikhwameni ikakhulukazi uma singena emaqophelweni aphezulu okukhula komnotho. Kanti ngenxa yokuthi sinezinga lokonga izimali eliphansi kudingeke ukuba sithembele ezimalini esizibolekelwa isikhathi esifushane ukuze sikhokhe izikweletu kanjalo nezinhlelo zethu zokutshalwa kwezimali.



Lezi yizinselele okufuneka izwe lethu libhekane nazo nakanjani lapho liqhubekela phambili.



Okubaluleke kakhulu ngumbuzo othi: Yini ngempela okumele ukukhula komnotho kugxile kukhona? Umnotho wenzelwa ukuthuthukisa izimpilo zabantu. Ngalokho-ke, umbuzo wokuthi ngabe ukukhula komnotho kwabelwana ngakho ngokulinganayo yini kufuneka ube ngumgogodla wakho konke ukucutshungulwa kwezomnotho.



Okusemqoka ukuthi ukwabelana ngemivuzo yokukhula komnotho kufuneka kuqhakambise ukuvela kwemisebenzi futhi kuqinisekise ukuthi kukhona imisebenzi ehloniphekile. Nembala kuwudaba esingazigqaja ngalo ukuthi phakathi konyaka we-1995 kanye nonyaka wezi-2003, umnotho usungule imisebenzi emisha sha elinganiselwa esisigidini esisodwa kanye nesigamu kanti okuphinde kugqame kakhulu ukuthi kube nemisebenzi elinganiselwa ezigidini ezingama-500 000 ngonyaka ngamunye phakathi konyaka wezi-2004 kanye nonyaka wezi-2007.



Kamuva nje nobekungokokuqala ngqa selokhu sathola intando yeningi, kusungulwe imisebenzi eminingi kunesibalo sabantu abasha abaqashwayo emakethe yezemisebenzi ngalokho kwancishishwa izinga labantu abaswele umsebenzi kusukela emaphesentini angama-31 ngonyaka wezi-2003 kuya emaphesentini angama-23 ngonyaka wezi-2007.



Yebo ngiyavuma impela ukuthi lokhu akumele kusigudluze esibophweni sethu sokuqhubeka nokuphenyisisa udaba lobuqotho bale misebenzi, kuhlanganisa namalungelo kanye nemivuzo abasebenzisi abayitholayo.



Ukwabelana ngemivuzo yokukhula komnotho kufuneka kuphinde kuhlanganise nokusetshenziswa okusheshayo kohlelo lokunikwa amathuba kwalabo ababecindezelekile ngaphambilini kubandakanya nohlelo olubanzi olugxile ekufukuleni umnotho wabantu abamnyama ngokwehlukana kwabo, i-BBEE.



Lokhu akwenziwa ngoba kubhebhethekiswa lokho abanye abakubiza ngokuthi uhlelo lwemisebenzi enikeza amathuba ngokobuhlanga. Eqinisweni, izwe elingakuqinisekisi ukubandakanywa kwabo bonke abantu balo kuwona wonke amazinga emisebenzi yezomnotho, nakanjani ligcina selisebenza ngaphansi kwamandla elinawo.



Ngenxa yokuthi izikhungo ezizimele zisasalele emuva ekuguquleni izinhlobo zobuhlanga babantu abaphethe emsebenzini kanye nasemisebenzini edinga abantu abanamakhono athile, ekuthuthukisweni kwamabhizinisi kanye nokunye lokhu ngakolunye uhlangothi kwenza izwe lethu lisilele ngemuva emaqophelweni aphezulu okukhula komnotho.



Ukwabelana ngemivuzo yokukhula komnotho kuphinde kusho indima eyanele nelinganayo yombuso ekusebenziseni isiKhwama semali yezwe njengethuluzi lokwaba kabusha kanye nokwabelana ngomthwalo wokuhlinzeka ngezimpahla zomphakathi.



Amalungu ahloniphekile azolukhumbula cishe lonke udaba ngezindaba ezithinta amaholo enhlalakahle. Ngizokube sengicaphuna izibonelo ezimbalwa futhi ukuveza obala ubunjalo benqubekela phambili esesiyenzile kanye nezinselelo esibhekene nazo.



Uhulumeni wazi kabuhlungu ukuthi ubuphofu busabhidlangile emiphakathini yethu, kanye nokuthi izinga lokungalingani lisephezulu kakhulu.



Eminyakeni eyi-15 eyedlule senze konke okusemandleni ethu ukubhekana nalokhu kuhlupheka ngokuholela abantu imali yenhlalakahle. Ukucaphuna umsebenzi owenziwa yiqembu lezifundiswa eNyuvesi yaseStellenbosch, elaliholwa nguSolwazi Servaas van der Berg:



Firstly, money-metric poverty declined substantially since the turn of the century. The reduction is to a large extent due to a dramatic expansion in social grants expenditure from 2002 onwards. This improvement is mirrored in access to basic services - a rapid decline in asset poverty even preceded the decline in money-metric poverty. Secondly, although the reductions in poverty have been substantial, aggregate inequality increased during the 1990s. Thirdly, the dynamics underlying the poverty and inequality trends determine the broad policy outlook...[P]poverty has decreased since the transition, but ... inequality has not improved."





...Among households that include children (defined as those aged 17 and younger), the number of households reporting that a child went hungry declined dramatically (from just over 31 per cent to 16 per cent) between 2002 and 2006. This suggests that the poverty situation has improved remarkably, particularly among people experiencing the greatest degree of welfare deprivation. The prevalence of hunger among children has virtually halved over four years.

(This is from Poverty since the transition: What we know, p25 by Prof van der Berg of Stellenbosch)



Impela kunjalo le mibono iye yaqinisekiswa nawucwaningo lwethu olukhombisa ukuthi ubuphofu bokungabi namali oyiholayo ikakhulukazi emiphakathini yabantu abamnyama kanye nabaxube ubuhlanga behlile kakhulu, nokuyingxenye yomphumela wamazinga aphezulu amathuba omsebenzi kanye nokukwazi ukufinyelela kwimali yezibonelelo. Ngesikhathi isibalo sabantu abebethola imali yezibonelelo siyizigidi ezi-2,5 ngonyaka wezi-1999, kwathi ngonyaka wezi-2008 lesi sibalo sabe sesikhuphukele ezigidini eziyi-12,4.



Lokhu kungumphumela wokukhuliswa ngamandla kwamathuba okuthola Isibonelelo Sokondla Izingane, esakhula kusukela kubantu abayi-34 000 ngonyaka we-1999 kuya kubantu abayizigidi eziyi-8,1 ngonyaka wezi-2008.



Njengengxenye yokufaka isandla emalini etholwa ngabantu abantulayo umklamo wokuvula amathuba emisebenzi ayisigidi ngeZinhlelo Ezingeziwe Zemisebenzi Yomphakathi wafezekiswa ngonyaka wezi-2008, nokuwunyaka onganeno kwalowo owawubekiswe egunyeni lokhetho lika-2004. Lokhu sekudale amathuba okukhulisa lolu hlelo kanye nokuthuthukisa izingabunjalo lalo.



Mayelana namathuba okuba amakhaya wonke akwazi ukuthola izidingongqangi, izibalo zizisholo zona ngokwazo. Isibonelo, amathuba okuthola amanzi okuphuza anyukile kusukela emaphesentini angama-62 ngonyaka we-1996 kuya emaphesentini angama-88 ngonyaka wezi-2008.



Ubufakazi bemali yenhlalakahle buphinde bubonakale ekuthuthukeni ngamandla kwamathuba okuthola izindawo zosizo lwezempilo. Amaphesenti angamashumi ayisishiyagalolunye nanhlanu manje abantu baseNingizimu Afrika abahlala ezindaweni eziseduze kwezikhungo zempilo ngamakhilomitha ayi-5 kanti futhi sazisiwe ukuthi yonke imitholampilo manje isinawo amanzi okuphuza. Ukusingathwa kodaba lokugonywa kwezingane kukhuphuke kancane kwaye kwafika emaphesentini athi awabe ngama-85 kanti nezigameko zikamalaleveva zehle ngamandla amangalisayo.



Siphinde sakhuthazeka ukuzwa ukuthi ucwaningo olumayelana nokwenyuka kwegciwane lesandulela ngculazi lukhombisa ukudamba kanye nokwehla kwamazinga okusuleleka kwabantu.

Ngaphezu kwalokho, uhlelo lwethu lokunikeza ngemishanguzo yokudambisa isifo sengculazi akulona kuphela olukhulukazi emhlabeni jikelele kodwa luya ngokuya lukhula ngazo zonke izikhathi kanti sekube nabantu abagulayo abangaphezu kwezi-690 000 asebeqalisiwe ukunikezwa imishanguzo yokudambisa isifo sengculazi selokhu lolu hlelo lwaqalwa.



Yebo ezinye izikhungo eziningi zezempilo azikabi nayo njalo imithi edingekayo, amazinga afanelekile kubasebenzi, kanye nokuhlinzekwa okuphuthumayo kwezidingo ngqangi ezinjengamanzi ahlanzekile kanye nogesi. Kwezinye zalezi zikhungo impatho yakhona isezingeni eliphansi kakhulu kanti nemimoya yokusebenza kwabasebenzi bakhona isadinga ukwenziwa ngcono.



Kwezemfundo, sibone ukwehla kakhulu esilinganisweni sikathisha kanye nabafundi abafundisayo cishe kube namathuba afanayo ezweni lonke jikelele mayelana nokwamukelwa kwabafundi ezikoleni zamabanga aphansi kanye nokuthuthuka kwesibalo sabafundi abaphasa isifundo sezibalo, ukucaphuna nje okumbalwa.



Khona manjalo imizamo eminingi yenziwe ukuthuthukisa izingqalasizinda ezindaweni zabantu abantulayo.



Yebo siyazi ukuthi izinga lokuyeka kwezingane isikole ikakhulukazi ezikoleni zamabanga aphezulu kanye nasemazingeni aphezulu emfundo liphakeme ngendlela engamukelekile kanti uhlelo lwezemfundo kusafanele lukhiqize amakhono antulekayo nadingwa kakhulu ngumphakathi.



Ngaphezu kwalokho, izinkinga emsebenzini wokufundisa kanye nokufunda zikhombisa ukukhathazeka okungapheli kokwehlukana kwaphambilini komphakathi.



Okubuhlungu-ke ukuthi kuyaye kuthi lapho imfundo idingeka khona kakhulu ukulwa nobuphofu kube yilapho khona kanye ingqalasizinda, indlela yokuphatha kanye nokushoda kothisha okuvamise ukuba khona.



Izinhlelo zikahulumeni ezenzelwe umphakathi nazo zikuthuthukisile ingoje yabantu abantulayo, okuyizindlu phela, nosekhwakhiwe futhi kwahlinzekwa abantu ngezindlu zomxhaso eziyizigidi ezi-2,6.



Kufanele khona impela sikuvume ukuthi uHlelo Lokwabiwa Kabusha Komhlaba kanjalo nokwesekelwa kokubuyiselwa kwabantu ezindaweni zabo zokuhlala bekumele engabe kuphathwe ngendlela esheshayo nengcono kunalena.



Ngaphezu kwakho konke lokhu siyaziqhenya ngenqubekela phambili ebe khona ezinhlelweni zethu zomphakathi kodwa-ke asikwazi ukuzishaya isifuba ngobukhulu boshintsho olwenzekile nje kuphela.



Noma ngabe kukwezemfundo, kwezempilo, kwezezindlu, kwezamanzi noma isekuthuthweni kwendle umbuzo osemqoka esibhekana nawo nsuku zonke owokuthi singabuthuthukisa kanjani ubuqotho balezi zinsizakalo. Luselude ukhalo okusafanele siluhambe kulokhu.



Malungu ahloniphekile ukubhidlanga kobugebengu kusalokhu kuyimbangela yokuhlala kwabantu baseNingizimu Afrika besengozini. Okwenzeka nsuku zonke ezindaweni ezintulayo kanye nalezo ezakhelene nazo ngokufana kungezinye zezinto ezifakela abantu itwetwe lokuhlaselwa ngesidlozane.



Ngaphakathi ezikhungweni zomphakathi kanye nalezo ezizimele amathuba okuboshwa kwamaqhinga amabi kanye nokusetshenziswa kwezinsiza kusebenza ngenkohlakalo kuhlala njalo kuyizinto ezikhathaza kakhulu.



Yebo impela izinga lobungebengu sebubonke ebelikhuphukile ngonyaka

wezi-2002, libuye lehla ngendlela egculisayo. Zonke izinhlobo zezibalo zingacashunwa ukufakazela lokhu.



Kodwa-ke futhi siyazi ukuthi ukuncishiswa kobugebengu akusheshanga ngokwanele hhayi ngisho nangesilinganiso samaphesenti ayi-7 kuya kwayi-10 esasizibekele sona ngezinhlobo ezahlukahlukene zobugebengu obunendluzula. Kanti kwakhona nje ukuthi izehlakalo zobugebengu bokubamba inkunzi imizi yabantu kuhlonyiwe emakhaya kanye namabhizinisi inkunzi bezilokhu zenyuke njalo kanye nokuthi ubugebengu obubhekiswe kubantu besifazane kanye nezingane nabo abehlanga ngendlela ebonakalayo, lokhu kusithinta kakhulu.



Lokhu kukhombisa ubuthakathaka bezindawo esakhelene nazo ikakhulukazi ekwakheni ubumbano kanye nokuzwelana emphakathini okuzosisiza ekuvikeleni kanye nasekuqedeni ubugebengu. Kukhombisa ubuthakathaka kwizinhlaka zethu zokulwa nobugebengu kusukela ekuphenyweni kwamacala kuya ekuhlunyelelisweni kwezimilo zezephulamthetho. Kukhombisa ubuthakathaka ekusebenzeni ngendlela egculisayo kwezinhlelo zezinkantolo maqondana nakho kokubili ukwazi umsebenzi kanye nezinye izingqalasizinda kanjalo nokuphathwa kwazo. Lezi yizinkinga uhlelo olubanzi lokulungisa kabusha oseluqalile ukubhekana nezo.



Yize noma kuyisimo esinonya futhi esibucayi, kodwa akumele silibale yiphuzu lokuthi lokhu esikulungisayo kuwuhlelo oluhambisa ngendlela efanele nokuyindlela engakaze ibonwe ezweni lethu.



Lokhu kungenxa yezinguquko lezi zikhungo esezizenzile mayelana nezimfundiso zazo ezigxile esikweni lamalungelo abantu, indlela ezixube ngazo izinhlanga ezahlukene kanye nezinhlelo zazo zokukwazi ukuziphendulela.



Kodwa-ke asingazikhohlisi: Njengengxenye yempilo yethu yonke, izinguquko ezinjena zisesemazingeni aphansi kakhulu. Luselude ukhalo okusafanele siluhambe.



Ngiqinisekile ukuthi amalungu ahloniphekile azovumelana nami ukuthi ububele bombuso wentando yeningi kufuneka bubonakale ngale ndlela yokuthi thina sigxile kakhulu kulabo bantu abantekenteke kakhulu emphakathini.



Maqondana nalokhu-ke siqinisekisile ngokushaya imithetho, izivumelwano zomhlaba wonke, ngemithetho kanye nemikhankaso ukuthi imizamo enqala iyenziwa ukuthuthukisa izimo zezingane, abantu besifazane, abantu abanokukhubazeka kanye nabantu abadala.



Ngenxa yemikhakhanso esisekelile kanjalo nangenxa yomphumela wobudlelwane esibakhile nezinhlangano ezimele wona la maqembu abantu abantekenteke sikwazile ukwenyusa izinga lokuqwashisa abantu mayelana nezinto ezithinta bona uqobo futhi saqhubekela phambili ngokugqugquzela ukubhekisiswa kwalezi zikhalazo.



Kuyizinto esiziqhenyayo ngayo ukuthi, isibonelo, imizi ephethwe ngabantu besifazane ithole isamba esingaphezulu kwalelo nani ebelibekiwe lemali yenhlalakahle, kuhlanganisa izindlu kanye nosizo lwezempilo kanye nanokuthi phakathi kwezinhlelo ezibe yimpumelelo kakhulu kube imikhankaso yokugonywa kwezingane kanye nokudla ukudla okunempilo.



Yize noma kunjalo, kepha amathuba okuthola umsebenzi athanda ukuba ngumqansa kubantu besifazane abahlala ezindaweni zasemakhaya, intsha kanye nabantu abanokukhubazeka. Igciwane lesandulela ngculazi nalo lishwabadela kakhulu abantu besifazane abasebancane. Udlame olubhekiswe kubantu besifazane kanye nezingane luphezulu kakhulu.



Konke lokhu kuyimisebenzi ebhekene nohulumeni ozayo.



Mama Somlomo kanye noSihlalo ohloniphekile, lezi-ke, ezinye zezibonelo zenqubekela phambili intando yeningi eze nazo kanye nendima esihanjwe uhulumeni ekufezekiseni igunya alinikwa abavoti. Into engephikiswe, nanganoma yisiphi isilinganiso, ukuthi iyancomeka kakhulu inqubekela phambili kusukela ngonyaka we-1994, kodwa akungabazeki ukuthi kusasesele inselele enkulu kakhulu.



Kufanele ke ukuthi sizikhumbuze ngokubona okufundisayo kwethemba kanye nokungapheli amandla, ukuqhubeka kanye noshintsho, lowayenguMengameli, uNelson Mandela, kwincwadi engempilo yakhe, i-Long Walk to Freedom:



I have walked that long road to freedom. I have tried not to falter; I have made missteps along the way. But I have discovered the secret that after climbing a great hill, one only finds that there are many more hills to climb. I have taken a moment here to rest, to steal a view of the glorious vista that surrounds me, to look back on the distance I have come. But I can rest only for a moment, for with freedom comes responsibilities, and I dare not linger, for my long walk is not yet ended.



Ezinyangeni ezimbalwa ukusukela manje, abantu bezwe lakithi bazokhetha ubuholi abafuna ukuthi buqhubele phambili umsebenzi omuhle wobuqhawe walengqalabutho yokulwela inkululeko kanye namanye amavulandlela ombuso wentando yeningi wethu.



Noma ngabe indlela yokwenza kwethu izinto ingahluka, lokho okumele siphokophele ukuzuza kubekwe kwacaca nangokusobala kuMthethosisekelo wethu, okuwukwakha umphakathi obumbene, ongenakucwasana ngokobuhlanga, ongenakucwasa ngokobulili, obusa ngentando yeningi nothuthukayo obambe iqhaza elihle ekwenzeni umhlaba ube ngcono.



Eminyakeni eyisithupha edlule, abaholi babantu bakithi bahlangana kuMhlangano Wokukhula Komnotho kanye Nentuthuko owaziwa nge-Growth and Development Summit, bafika kwisivumelwano ngomsebenzi okumele sonke siwenze ukuze senze ngcono izimpilo zabantu baseNingizimu Afrika, ikakhulukazi ukwehlisa kuze kufikelele kwisigamu ukwentuleka kwemisebenzi kanye nobumpofu ngonyaka wezi-2014. Lokhu kuhlanganisa:



ukudala imisebenzi, imisebenzi engcono futhi ehloniphekile yabo bonke abantu ngokunyusa izinga lokutshala izimali, izinhlelo zomsebenzi womphakathi, ukusebenzisana nokuza namasu nezikhungo ezithile, ukuthola izimpahla ezifanele ngamanani afanele kuleli, ukuthuthukiswa kwamabhizinisi amancane nokuxhaswa kwezinkampani ezisebenza ngokuhlanganyela;



ukubhekana nenselele yokutshala izimali ngokwenza ngcono ukonga imali, ukwaba ngendlela efanele imali kusukela kwimali yesiKhwama sokuthatha umhlalaphansi kanye nesiKhwama semali ehlinzekwayo, izindlu, izimali ezifakwe isikhungo sezomnotho kanye nokuthuthukiswa kwabamnyama kwezomnotho;



ukuqhubekela phambili ngokunika amathuba, ukuthuthukisa amakhono, ukudala amathuba ezomnotho kanye nokusabalalisa izinsizakalo; kanye



nokuzokwenziwa kuleli kanye nokuqalwa kwentuthuko, sekuhlanganiswa nokuhlinzekwa ngezingqalasizinda kanye nokufinyelela kwizinsizakalo ngqangi.



Nginesiqiniseko sokuthi, njengengxenye futhi ukwengeza kulezi zinhloso, abantu beseNingizimu Afrika angeke babe nokuhlukana kwemibono ngokuphathelene nesidingo sokuthuthukisa uhlelo lwethu lwezemfundo: ukuhlinzeka ngohlelo lwezempilo olusebenzayo, oluhloniphekile futhi olufanele: ukuthuthukisa izindawo zethu zasemaphandleni kanye nokuqinisekisa ukuthi azintuli ukudla; kanye nokuqinisa ukulwa nobugebengu nenkohlakalo.



Angibali lezi zinkinga nje ngoba zihlanganise konke futhi akusikho ukuthi ngokuzibala singalungisa lokho okungahambi kahle emiphakathini yethu. Kunalokho, ngikhethe ukwenza lokhu ukuze ngigcizelele iphuzu lokuthi iNingizimu Afrika ayinakho ukwentuleka kombono. Inselele yethu ukwenza lo mbono ube yizinhlelo namaphrojekthi azoqala ukusebenza ngendlela efanele.



Lokhu cishe kufiswa yiwo wonke umuntu, njengoba kuvezwe kwi-United Nations Millenium Development Goals. Noma kunjalo, abantu namhlanje babhekene nengozi yokuthi ukuzuzwa kwezinhloso kungenzeka kuhlehliswe ngeminyaka eminingi, noma kuhlehliswe amashumi ngamashumi eminyaka ngenxa yezinkinga zomnotho ezikhungethe umhlaba wonke.



Lokhu, uma ukubheka, kuqale njengenkinga yezomnotho kwizikhungo ezimbalwa ezibolekisa ngemali manje sekusabalele njengenkinga yezomnotho yomhlaba wonke, enomphumela ongemuhle ekukhiqizeni kanye nakuhwebo.



Singagxeka ubugovu, ukubhekelela isikhathi esifushane kanye nokunganaki kwabaphathi bezinkampani ezinkulu okuyikhona okusibishise kulolu taku. Singagxeka imigomo yohulumeni eyasusa amehlo ayo ebholeni nokwenza ukuthi kube nelayisense yobuhula kwizimakethe ezingahambisi ngokomthetho ezidale umonakalo kwizinhlelo zezimali. Sonke singakwenza lokhu, futhi kube yinto ethathwa njengefanele.



Noma owona msebenzi wethu osemqoka futhi owamanje kungukuqonda ngokuphelele lokho osekwenzekile kwezomnotho wethu kanye nakwisifunda sethu, bese siza namasu azonciphisa ukushayeka komnotho, ikakhulukazi kwizikhungo ezithinteka kalula emphakathini wethu.



Esikwaziyo ukuthi ukuhambisa ngomthetho izinto ezweni lakithi kanye nemigomo yebhajethi elwa nokuzungeza ndawonye kwesiKhwama sokuqinisa umnotho esinqume ukuyisebenzisa kusisizile ukuthi sikwazi ukugwema ukushayeka kakhulu kwezomnotho.



Kodwa-ke sonke siyazi ukuthi, ngenxa yokuthi sihlanganiswe ngokuphelele nomnotho wamazwe, izinga lokudingeka kwezimpahla esiziyisa kwamanye amazwe lehlile; ukuthola izimali kanye nokungena kwemali ebhizinisini nakhona izinto azisahambi kahle; ukwehla kwezinga lokudingeka kwezinto sekushonise phansi ukukhiqiza; kube nomthelela ongemuhle futhi ekudalweni kwamathuba emisebenzi, kweminye imikhakha abasebenzi sebevesi bayadilizwa.



Lobu bunzima buhlangane nesikhathi lapho ukunyuka kwemali yentengo kanye nenzalo yemalimboleko kusephezulu kakhulu. Kodwa, sibonga umphathi weBhange Ngodla, okwehlise okungenani ngephesenti elilodwa-1%.



Uma zonke lezi zinto sezihlangene, ziveza isimo esingesihle kwimali eqoqwayo okudinga ukuthi sandise ukuhlinzeka ngezinsizakalo kanye nokuqala ingqalasizinda yamaphrojekthi. Njengoba izinto zime kanje, sesiphoqelekile ukuthi sinciphise amathuba omnotho wethu ebesiwabhekile ngokuphathelene nokunyuka kwamandla emali kanye nokudalwa kwamathuba emisebenzi.



Siyazi futhi ukuthi, iNingizimu Afrika ayishayekanga kakhulu njengamanye amazwe amaningi. Kunjalo, esikhathini lapho abanye bekhungethwe noma bebheke ukuthi ngungase kwehle inani lezimpahla ezikhiqizwa yizwe, iNingizimu Afrika kanye nezwekazi lase-Afrika lonke lisesimweni esihle sokukhula komnotho, akunandaba ukuthi kuhamba kancane kangakanani.



Kulokhu, Malungu Ahloniphekile, ngiyajabula ukuthula umbiko wokuthi kwizingxoxo phakathi kwehhovisi likaMengameli kanye nabaholi bemikhakha esisebenzisana nayo, sivumelene ngokuhlanganyela ukuza namasu okunciphisa amandla okushayeka kwesizwe ngenxa yale nkinga. Ithimba eliqokelwe ukuthi libhekane nale nkinga lisebenza kanzima, nalezi zimpendulo ezilandelayo eziluvanze kusaxoxiswana ngazo.



Okokuqala, uhulumeni uzoqhubeka nokutshala izimali kumaphrojekthi omphakathi, imali yawo esikhushulwe yaba izigidigidi ezingama-690 amarandi eminyakeni emithathu ezayo. Kulokhu, uma kunesidingo, sizodala izindlela zokuthola izimali.



Lokhu kuzohlanganisa izikhungo zokuhlinzeka ngemali yokuletha intuthuko kanye nokuboleka imali kwizikhungo zamazwe omhlaba, kanye nokuba nobudlelwano bokusebenzisana namabhizinisi azimele kanye nokusebenzisa izinsiza ezilawulwa umphakathi, ezifana neziKhwama zemali yomhlalaphansi.



Okwesibili, sizoqinisa izinhlelo zokuqasha kwizikhungo zomphakathi. Kolunye uhlangothi, kuzoqhubeka izinhlelo zokwengeza ukuqasha kwizikhungo ezifana nezempilo, ezenhlalakahle, ezemfundo kanye nezikhungo zokulwa nokwephulwa komthetho. Ngakolunye uhlangothi, sizosheshisa ukwethula izinhlelo ezilandelayo zeZinhlelo Ezengeziwe Zokusebenzela Umphakathi, okuyi-Extended Public Works Programme.



Okwesithathu, kuzokwenziwa imizamo yokunciphisa ukwehla ngokweqile kwemali etshaliwe kwizinkampani ezingekho kuhulumeni kanye nokuvalwa okungenasidingo kwezindawo zokwakha imikhiqizo.



Lapha, uhulumeni uzosebenzisa ukunika izimali izimboni kanye nezindlela zokuklomelisa ukusiza ukubhekana nezingqinamba kwizikhungo ezehlukene, kanye nokugqugquzela izikhungo zokuhlinzeka ngemali yokuletha intuthuko ukuthi zisize izinkampani ezisebunzimeni ngenxa yale nkinga.



Kuzobhekwa ezinye izindlela ezingasetshenziswa ukudambisa isimo, ezihlanganisa ukwandisa amaholide, ukwengezwa kokuqeqeshwa, ukunciphiswa kwezinsuku zokusebenza kanye nokwabelana ngomsebenzi. Lokhu kuzohlanganiswa nokugqugquzela umkhankaso wokuzigqaja ngemikhiqizo eyenziwa kuleli, i-Proudly South African Campaign, kanye nokuthathela izinyathelo ezinqala ukulethwa kuleli kwezimpahla zangaphandle ngezindlela ezingekho emthethweni.



Okwesine, uhulumeni uzosekela aphinde andise ukusetshenziswa kwezimali zezenhlalakahle, okuhlanganisa ukuqhuba iminyaka yezingane ezithola Imali Yomxhaso Wesondlo Sikahulumeni ize ifinyelele kwiminyaka eyi-18 kanye nokwehlisa iminyaka yokukwazi ukuthola imali yokuthatha umhlalaphansi kubantu besilisa ibe iminyaka engama-60. Nami impela, njengoba ngizoba neminyaka engama-60 kulo nyaka sengingathatha umhlalaphansi.



Ukwengeza kulokhu, sizosebenzisa kakhulu isiKhwama isibonelelo sezenhlalakahle sikahulumeni nesibizwa ngokuthi-Social Distress Relief Grant kanye nezindlela zokuvimbela ukuntuleka kokudla ngqo futhi ukubhekelela labo abangavikelwe Yisikhwama Somshwalense Wabantu Abangasebenzi noma labo asebenzise konke lokho ababekutholile.



Sizoqhubeka ukubheka ngokukhethekile inselele yokuziphatha ngokuhambisani nokuncintisana kwezinye zezinkampani zethu. Lapha, sifisa ukuncoma Ikhomishani Yokuncintisana ngokukhombisa ukuqinisa isandla nokwenza isiqiniseko sokuthi labo abephula umthetho babhekana nengalo yomthetho.



Siyethemba ukuthi amalungu omphakathi azothuthukisa amazinga awo okuba nethemba okuzokwenza ukuthi, phakathi kwezinye izinto, uma intengo yezimpahla yehla, kuzuze wonke umuntu.



Lezi zindlela ezizosetshenziswa njengamanje zizothathelwa kumgomo wezimali zokuqinisa umnotho zesiKhwama sombuso. Kodwa, sizokwenza isiqiniseko sokuthi amazinga okuboleka imali kahulumeni anobuhlakani futhi anesisekelo. Loku kusho kuchaza futhi ukwehlisa ngamandla amazinga ezikweletu zikahulumeni noma njalo uma isimo siba ngcono.



Imizamo yethu izothathelwa futhi ekuqondeni ukuthi izindlela zokuvikela indawo esiphila kuyo kanye nokunciphisa umthelela wezinguquko kwisimo sezulu nokungaba nesandla ekudalweni kwamathuba emisebenzi.



Kukhona kokubili ukuhlangana kwamazwe antulayo anagamashumi amabili, naziwa ngokuthi yi-G20 kanye nakwizingxoxo zezinye izikhungo zezinhlaka ezehlukene, uhulumeni wethu uye wakugcizelela ukuthi kube nezindlela zokungenelela ezifanele neziphuthumayo, ikakhulukazi emazweni asethuthukile nokuyilapho le nkinga iqale khona futhi nalapho ishaya khona ngamandla. Sikholwa ukuthi isikhathi sokuqinisa imithetho kuleli kanye nokubheka izinhlelo zezezimali sesifikile; kodwa ngale kwalokho, ukubhekwa ngeso elibanzi kanye nokuthatha izinyathelo kwisikali samazwe omhlaba okungegwenywe futhi okunesidingo.



Okubalulekile futhi, kumele siqaphe ubuqotho bohlelo lwezohwebo lomhlaba, siqedele izingxoxo zase-Doha e-Qater, nezaziwa ngokuthi yi-Doha Round, ezimayelana nokuhwebelana kwamazwe nezaqala ngoNovemba wezi-2001.



Isifundo esisemqoka esisifunde kulesi sehlakalo ukuthi sidinga ukuqinisa ubudlelwano bokusebenzisana nababambe iqhaza kwezomnotho zakuleli kanye nakwezomhlaba, singenzeli kuphela ukubheka indlela esishayeke ngayo ngenxa yale nkinga, kodwa ukuze sibe nezindlela zokuvimbela ukuthi lokhu kungaphinde kwenzeke.



Ezweni lethu, sizokwenza loku njengengxenye yokubeka isizwe endleleni yokukhula kwezomnotho kanye nentuthuko. Siphinde selulwa isikhathi sokuthola izinga eliphezulu lenqubekela phambili, kodwa asingabazi ukuthi leso sikhathi sizofika, maduzane nje.



Kulokhu-ke, indlela esibeka ngayo izwe lethu ukuze lithole lawa mathuba ayingqayizivele esesiwatholile kubaluleke kakhulu. Ngikhuluma lapha ikakhulukazi ngemidlalo YeNdebe Yomhlaba kanye nemidlalo ye-Confederations Cup ezodlalwa ezinyangeni ezimbalwa ukusukela manje. Empeleni wonke amaphrojekthi kanye nezinhlelo seziphelile noma seziya ngasemaphethelweni- ukusukela kwizinkundla zezemidlalo, izinto zokuthutha umphakathi, izinhlelo zezokuphepha, izindawo zokuhlala, ukuya kwezempilo kanye nezinhlelo zokuletha izivakashi zangaphandle- okufakazela ukuthenjwa kwethu abebhola lomhlaba ekuthini le midlalo sizoyisingatha ngempumelelo.

Futhi siyethemba ukuthi, ngemuva kokuphumelela imidlalo emihlanu elandelanayo iqembu lesizwe lebhola liyazithemba ngendlela emangalisayo ekwenzeni amalungiselo!



Kodwa ngale kwalokhu, ukubeka kwethu induku ebandla kulokhu kuyoba ukukwazi kwethu ukubonisa ukwemukela kahle izihambi kanye nokukhombisa ubuntu njengabantu baseNingizimu Afrika kanye nabantu base-Afrika - ukushintsha ukusukela manje, yonke imicabango yabantu bamazwe omhlaba ngezwe lethu kanye nangezwekazi. Lokhu kuncike kithina sonke, futhi akubizi mali!



Sisekulo lolu daba sifisa ukuhalalisela wonke amaqembu ethu ezemidlalo, aphikelele kwindlela yokuyiswa empumelelweni kweNingizimu Afrika kulo nyaka odlule. Ukuncoma okukhethekile kuya kwiqembu lakuleli lekhilikithi, eselinyuke laze layofika esicongweni sokukleliswa kwamazwe omhlaba.



Siyibo futhi ompetha bomhlaba bebhola lombhoxo; uGiniel de Villiers kanye neqembu lakhe bawine umjaho wezimoto, iDakar Rally; iqembu lesizwe lemidlalo ehlukene Labakhubazekile liyaqhubeka nokusenza ukuthi siziqhenye ngalo; iqembu lethu lebhola likanobhutshuzwayo labaneminyaka engaphansi kwama-20 nalo lisebenze kahle kakhulu endaweni yokuncintisana esezingeni.



Somlomo kanye nawe Sihlalo, emasontweni amabili nje adlule, iNingizimu Afrika kanye neMali iqede ingxenye yokugcina izinto ezingamagugu ukuze kulondolozwe imibhalo yasendulo yaseTimbuktu. Leli lifa eliyigugu likhomba ukuthi i-Afrika njengesibani kwezesanyensi kanye nokulotshiwe, ulwazi lwezimfihlo zokudabuka kwezinto zonke ezikhona kanye nekhomesi, okwaphazanyiswa ukuthengiswa kwezigqila kanye nokuphangwa komnotho wase-Afrika. Lokhu kumele kusiqhubekisele phambili ukuthi sisebenze ngokubambisana namanye amazwe akwizwekazi lethu kanye namanye angaphanndle ukuze senze ngcono isimo sabantu.



Impela, eminyakeni eyi-15 eyedlule, akukho esingakwenzanga ukuze senze isiqiniseko sokuthi i-Afrika izibonele ukwenziwa kabusha kwayo kulokho okumele kuthathwe njengesikhathi se-Afrika, i-African Century. Kancane kancane kodwa kuyenzeka, i-Afrika iqhubekela phambili ekuzalweni kabusha kwayo, nezinhloso zabantu bayo ezibekwe phezulu kuhlelo lokuzodingidwa abaholi babo, okuqinisa ithemba layo kanye nokuphokophelela kwayo eshashalazini lamazwe omhlaba.



Yilokhu-ke futhi lokhu kuphela, okusho ukuphikelela ekulekeleleni abantu baseZimbabwe ukuthola isisombululo ezingeguquke kwizinkinga ezikhungethe leliya lizwe. Sifisa kulolu daba ukuhalalisela wonke amaqembu ezepolitiki eZimbabwe ngokuphetha izingxoxo, beza nowona mklomelo obuhlale ufiswa abantu bakuleliya lizwe kanye nezwekazi lonke: okusho ukuthi, uhulumeni ozinzile nosemthethweni ohlomele ukubhekana nezingqinamba abantu ababhekene nazo. Siyajabula ukuthi izolo iphalamende laseZimbabwe liphasise Isichibiyelo 19 somthethosisekelo, ukwendlalela isisekelo sokufaka uhulumeni oxube amaqembu ehlukene ezombusazwe.



Sibala ngokukhethekile kulolu daba umxhumanisi weSADC, loyo owayenguMongameli uThabo Mbeki kanye nethimba elisebenze ngokungakhathali nangesineke ukwenza isiphetho salolu hlelo sibe impumelelo.



Manje umsebenzi wokwakha kabusha usungaqala ngokucophelela, futhi iNingizimu Afrika ikulungele ukusiza lapho ingakwazi khona. Mayelana nalokhu, kunesidingo esiphuthumayo sokubhekana nezinkinga abantu bakuleliya lizwe ababhekene nazo. Siyakholwa ukuthi abantu bamazwe omhlaba bazobambisana nabantu baseZimbabwe uma bephenya ikhasi elisha ngoba bebanakekela.



Kuyasigqugquzela futhi ukuthi, lokhu okufanele nokuqalwayo kungaba nomthelela kwinqubekela phambili yaseDemocratic Republic of Congo endleleni eya kuzinzo kanye nenqubekela phambili, nokuthi inqubekela phambili kumele ibe khona.



Ukubambisana okwakhiwe esikhathini esingesingakanani phakathi kobuholi baseDRC naseRwanda kubonisa isethembiso sokuqhubekela phambili kwezindaba eziphathelene sokuvikeleka kanye nokubheka izinkinga abantu ababhekene nazo, kodwa siyethemba ukuthi nasezintweni eziphathelene nengxoxompikiswano yezepolitiki. Ngendlela efanayo, sizoqhubeka nokusebenza namanye amazwe kanye neMbumba Yamazwe aseAfrika, i-African Union, ukuze sizuze lezi zinhloso eBurundi,eSudan, eWestern Sahara, eCÃƒÂ´te d'Ivoire, eSomalia nakwezinye izindawo.



Njengoba kungabonakala uma kubhekwa izithelo ezinhle eziye zaba khona ezinyangeni ezimbalwa ezedlule, iNingizimu Afrika izosebenzisa leli thuba lokuphatha i-SADC ukusimamisa lesi sikhungo esibaluleke kangaka, ngokugxila kakhulu ekuqaliseni izinqunquthela zezisombululo kanye nokuhlanganisa ngokulandelana amacebo esifunda.



Ngesikhathi esifanayo sizobe sithuthukisa ukusebenzisana kwe-SADC nenhlangano i-Common Market of East and Southern Africa, i-Comesa ngamafuphi, kanye ne-East African Community, i-EAC. Lokhu kuzokwenziwa ukuze kukhuliswe kunokuba sithambise ubudlelwane esinabo neSouthern African Customs Union, i-Sacu.



Namhlanje sifisa ukudlulisa ukuhalalisela abantu kanye nobuholi baseZambia, eGhana, kanye nabaseMelika ngokhetho lwabo, umfanekiso odlulisa umkhawulo ongumango wesimo sesizwe sabo. Sizoqhubeka, njengalokhu sihlale senza, ukuqinisa ukusebenzisana nalawa mazwe kanye namanye ukwenza lokho okufanele abantu.



Sinenhlanhla ukuthi ngalo nyaka sizobe siphetha imibungazo yeminyaka eyishumi yokuqala yobudlelwane bethu ne-People's Republic of China. Kule minyaka kucace kakhulu kunakuqala ukuthi kukhona amazwe omabili angakuzuza kulobu budlelwane.



Sifisa futhi ukuqinisekisa ukuzibophezela kwethu ebudlelwaneni obuhlangene esibenze neBrazil kanye ne-India sibenza nge-Ibsa kanye nokuxhumana okuqinile ezweni lethu esibenze neRussia kanye namazwe ase-Asia kanye neMiddle East kanye neLatin Melika.



Ezikhathini eziningi sike sazwakalisa ilaka lethu ngokuqhubeka kwezingxabano e-Middle East iyonkana nakwa-Israyeli nase Palestine ikakhulukazi.

Ukuphoxeka kwethu okujulile ngokukhula kwezingxabano, ukulahleka kwezimpilo eziningi, ikakhulukazi abantu phaqa - okubalwa izingane, abesifazane, kanye nabadala - akuchazeki ngempela.



Asikho isizathu esilungile salesi senzo sokuphazamisa kanye nobulwane. Futhi siyethemba ukuthi kulesi sikhathi, imizamo emisha yomphakathi wamazwe omhlaba yokuthola isisombululo esingunaphakade kulezi zingxabano izophumelela, ukuze abantu bakwa-Israel nabasePalestine bezothokozela ukuthula kanye nokuphepha bebebengomakhelwane ezindaweni zabo.



Sihalalisela ngokukhethekile uHulumeni nabantu baseCuba, njengoba begubha iminyaka engama-50 yokuthola ubukhosi babo kanye nenkululeko yokukhetha indlela yabo yentuthuko.



Ngonyaka odlule sikwazile ukuphetha izingxoxo ne-European Union ngezinhlelo zokusebenzisana, futhi sethemba ukuthi umoya oqale lokho kuhlangana uzoba khona uma siqeda izingxoxo ezihlanganisile zesivumelwano sobudlelwane bezomnotho nezizwe esifundeni sethu. Siphokophelele ukuqinisa lobu budlelwane uma sesibamba ingqunguqthela i-South Africa-EU Summit ngokuhamba kwesikhathi kulo nyaka.



Ngokubambisana namanye amazwe aseNingizimu, zizoqhubeka sigqugquzele ukuhlelwa kabusha kwamazwe ahlangene, i-United Nations, i-International Monetary Fund kanye nezinye izikhungo ezehlukene ukuze ziveze isimo esishintshile kanye nesimo esishintshayo kanye nokusebenza ngendlela yentando yeningi, elinganayo, nengenazo izimfihlo.



Siyazibophezela futhi ukuhlangabezana nezinhloso zezivumelwano zamazwe onke kubandakanyaiKyoto Protocol kanye nezinye izivumelwane umbutho wamazwe ahlangene abhekene nokuhlela uhlaka lokushintsha kwesimo sezulu nabeza emva kwabo, senzele izizukulwane ezizayo zabantu bethu kanye nabantu bomhlaba wonke.



Mama Somlomo kanye noSihlalo ohloniphekile, ukwazisa ngale mizamo emibili kuyimigomo ebalulekile: isidingo sokuthi siqedele igunya elibekelwe lohulumeni ngonyaka ka-2004, kanye nokubaluleka kokuqinisekisa ukuthi uhulumeni ozofika emva kokhetho uzothola indawo yokuqalisa izinhlelo ilungile ngaphandle kokubambezeleka okungenasidingo.



Ezinyangeni ezimbalwa ezizayo sisalinde ukhetho lukazwelonke kanye nolwezifundazwe, sizozama ukuqedela igunya. Njengengxenye yamaprojekthi amaningi akhona ohlelweni lwezinto ezizokwenziwa uhulumeni, sizobheka kakhulu lokhu okulandelayo:



ukwenza amandla adingekayo ukuthuthukisa ukuhanjiswa kwezinsizakalo kubantu kanye nokwenza ngcono ukuhlangana phakathi nakuzo zonke izinhlaka zikahulumeni, kubandakanya ukuhlelwa kwamacebo kazwelonke;



ukuqhubeka nomkhankaso Wokulwa Nobuphofu kanye nokuqedela Amacebo Abanzi Okulwisana Nobuphufu osekuvele sekuqalile, ngokuba nezingxoxo nomphakathi;



ukuqala ukusebenzisa izinhlelo ezibanzi esizibekele ukuqeda izigameko ezidalwa yisifo sohudo ezingxenyeni ezahlukene zezwe;



ucwaningo oluqhubekayo kanye nezingxoxo Ngohlelo Olubanzi Lokuphepha Komphakathi, kubandakanya udaba Lomshwalense Kazwelonke Wezempilo;



ukuqinisa umkhankaso wokonga amandla kagesi ukuze sikwazi ukubhekana nobunzima esikubo futhi sishintshe indlela esiziphethe ngayo, kuzothi ngesikhathi esifanayo sibe sisheshisa amaprojekthi okwakha amandla amasha nokusebenzisa ezinye izindawo esingathola kuzo amandla kagesi, ekuboneni ukuthi ngaphezu kwemiphumela yesimo yokushintsha kwesimo sezulu, izinto ezinjengezinsalela zamalahle kanye namanzi isilinganiso sakho siyehla njengoba isidingo sakho senyuka;



ukuhlanganyela emisebenzini yezindawo eziqondene nalokho imiphumela yocwaningo lokungenelela emnothweni wesibili olunjengezinhlelo zemisebenzi yomphakathi, ukweseka amabhizinisi amancane nasafufusa kanye nokuqalisa ukuthuthukisa izindaba zentuthuko yasemakhaya;



ukuqinisa imizamo yokulungisa kabusha uhlelo lobulungiswa, kubandakanywa ukwenza ngcono ukusebenza komthetho, ukukhulisa ngokushesha isibalo sabaseshi, ukusetshenziswa kahle kolwazi kanye nesayensi yezokuxhumana, kanye nokuphathwa kangcono kwezinkantolo; kanye



nokulekelela ukuqhubeka okubheke ukunika amandla izinhlaka ezibhekene nezindaba zokulingana ngokobulili njengokulingana okungama-50/50 ezinhlakeni ezithatha izinqumo, ukuthuthukiswa kwabasha, amalungelo abantu abanokukhubazeka kanye namalungelo ezingane - kubandakanya ukuqeda izingxoxo Ngomgomo Wentsha Yezwe, kulungiselwa ukuqala ukusebenzisa uMqulu Wentsha yase-Afrika uma iPhalamende seliqedile ukuwubheka, kanye nokusungula i-National Youth Development Agency; ukuhambisa incwadi yeziphakamiso ye-SADC emayelana nobulili kanye nentuthuko ePhalamende; ukuqinisa ukumela amalungelo abantu abanokukhubazeka; kanye nokwenyusa isibalo somasipala ababhekele amalungelo abantwana ngokungaphezulu kwalokhu okukhona okungamaphesenti angama-60.



Lezi nezinye izinhlelo kubalwa kuzo zonke izinhlaka ezivezwe enkulumweni yesimo sesizwe kuFebhuwari nyakenye, zenza insika yemizamo yethu yokuqeda igunya kanye nokwakha isisekelo sekusasa.



Sizokhulisa imizamo yethu egqugquzelwa umdlandla, ithemba,kanye nokuphokophela kwabantu baseNingizimu-Afrika ukwenza lokho okuhle kubantu bethu bonke. Lokhu, nokuyikhona okukhulu ikhona okungumsuka wokuziqhenya kwethu uma sithi isizwe sisesimweni esihle. Intando yethu yeningi inempilo. Iya ngokuqina kancane kancane.



Ngakho-ke ngalawa mazwi alowo owayenguMengameli uMandela," [we] dare not linger, for [our] long walk is not yet ended".



Ngiyabonga.

<fn>Hansards.SonaContent.zu.txt</fn>
INKULUMO KAMONGAMELI EMAYELANA NESIMO SEZWE
(SoNA)
"Sigubha igalelo lenkululeko ngokuqinisa amaxhama okuxhumana phakathi kwePhalamende naBantu"
UFebruwari yinyanga ebalulekile ePhalamende kanye nakubo bonke abantu baseNingizimu Afrika. Yisikhathi sokubuka emuva, nokubhekela phambili kanye nokubhekana nezidingo eziza kuqala zakuleli lizwe lakithi. Inkulumo KaMongameli Emayelana Nesimo Sezwe ibakhona minyaka yonke ngoFebruwari, lapho uMongameli ethulela isizwe inkulumo njengenhloko yombuso.
Iyini Inkulumo KaMongameli Emayelana Nesimo Sezwe?
Inkulumo KaMongameli Emayelana Nesimo Sezwe, yinkulumo kaMongameli weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika ayethulela isizwe ekuvulweni kwePhalamende njalo ngonyaka. Le nkulumo yethulelwa Izindlu Ezihlangene zePhalamende - okuyiSishayamthetho Sikazwelonke (esaziwe ngamafushane ngokuthi yi-NA) kanye neNdlu yoMkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe (owaziwa ngamafushane ngokuthi yi-NCOP). Ibhekisisa izinto ezenzekayo kwezepolitiki kanye nakwezenhlalo-mnotho. Lomhlangano ubizwa nguMongameli kanti usingathwa uSomlomo weNdlu yesiShayamthetho Sikazwelonke kanye noSihlalo we-NCOP. Lesi ngesinye sezikhathi esingavamile lapho zontathu izinhlaka zombuso zihlangana endaweni eyodwa ngesikhathi esisodwa: lapha sibala Isigungu Esiphezulu Esiphethe izwe, esimelwe nguMongameli, uSekela Mongameli noNgqongqoshe; Uhlaka Lokusebenza Kwezinkantolo, olumelwe uMphathi Omkhulu wamajaji kanye naMajaji angoMongameli; kanye nesiShayamthetho, esimelwe ngaMalungu ePhalamende (aziwa kafushane ngelithi-MP). Amalungu omphakathi nawo amelwe kule Nkulumo KaMomgameli Emayelana Nesimo Sezwe ukuze azobamba iqhaza kulesi sikhathi esibaluleke kangaka esidlala indima ekwakhiweni kwesizwe sakithi.
Kungani Inkulumo KaMomgameli Emayelana Nesimo Sezwe ibalulekile?
Kule nkulumo, uMongameli usuke eqhakambisa impumelelo kanye nezinselelo okuhlangatshezwene nazo ngonyaka owedlule bese ehlela indlela ezolandelwa kulowo nyaka. Le nkulumo ihlanganisa izindaba zepolitiki, ezomnotho kanye nezenhlalakahle futhi ibheka nesimo sezwe laseNingizimu Afrika jikelele. Ikhuluma ngezindaba zangaphakathi kwaleli lizwe laseNingizimu Afrika kanye nobudlelwano bayo namazwe ase-Afrika kanye nalawo waphesheya. Inkulumo KaMomgameli Emayelana Nesimo Sezwe iyisikhali esibalulekile sokuphendula kulo iPhalamende kanye nakubantu baseNingizimu Afrika ngokwenzekile onyakeni owedlule kanye nokubandakanya abantu ohlelweni lwezepolitiki lwalowo nyaka. Inkulumo KaMomgameli Emayelana Nesimo Sezwe futhi ingokubhiyozela isizwe sethu kanye nokwakha isizwe kabusha.
Yethulwa nini le nkulumo?
Inkulumo KaMomgameli Emayelana Nesimo Sezwe ivamise ukuba ngoFebruwari. Kodwa-ke, uma kukhona ukhetho lukazwelonke, kuyaye kubekhona Izinkulumo ezimbili kulowo nyaka, enye iqopha ihlandla lokugcina lwePhalamende eliphumaya, kanti enye ibakhona ngemva kokhetho lapho kwamukelwa khona uMongameli omusha kanye nePhalamende elisha. NgoFbruwari ka-2010 kwachezukwa emkhubeni owejwayelekile, Inkulumo KaMomgameli Emayelana Nesimo Sezwe yethulwa kusihlwa ngokokuqala, lokho kwakwenzelwa ukuthi kunikwe iningi labantu baseNingizimu Afrika ithuba lokubona okuqhubekayo kanye nokulalela inkulumo kaMongameli. Lolo shintsho lwadala ukwenyuka kokubukelwa kukamabonwakude ukusuka ezigidini ezimbili ukuya ngaphansana kancane kubabukeli abayizigidi ezine.
Ukubandakanywa komphakathi Enkulumweni KaMomgameli Emayelana Nesimo Sezwe
Ukubandakanywa komphakathi kuyingxenye yalomcimbi. Amalungu omphakathi amenyelwa ukuzobamba iqhaza njengezihambeli zePhalamende kulomcimbi. Izakhamuzi zaseNingizimu Afrika ezisuka kuzo zonke izifundazwe zaseNingizimu Afrika ziba yingxenye yeZinhlabaluhide eyaziwa ngelithi i-Junior kanye ne-Civil Guards of Honour. Le Nhlabaluhide Yomphakathi i-Civil Guard of Honour, eyamukela uMongameli ePhalamende, ibunjwe ngabantu abajwayelekile baseNingizimu Afrika. INhlabaluhide Yabasebancane i-Junior Guard of Honour ibunjwe yizingane ezivela ezikoleni ezithile zakuzo zonke izingxenye zakuleli lizwe kanti futhi imele abantu abasha okuyibona iNingizimu Afrika ebeke ithemba nekusasa laleli lizwe ezandleni zazo.
Kuvamise ukuthi kumenywe abantu baseNingizimu Afrika abavelele ukuthi babe yingxenye yokwenziwayo. Bathathwa ezifundazweni ezahlukene kanti bangabantu abaye babaneqhaza elibonakalayo ezweni.
Inkulumo KaMomgameli Emayelana Nesimo Sezwe nomsebenzi wePhalamende wokuhlolisisa
Inkulumo KaMomgameli Emayelana Nesimo Sezwe iyingxenye yomsebenzi wokuqapha nokuphendula ngokwenziwe. IPhalamende lingahlola ukusebenza kwentandoyeningi yeqiniso, ngokuqinisekisa ukuthi uhulumeni uhlala ezibophezele ngokuphendula kubantu. UMthethosisekelo unikeze iPhalamende umsebenzi wokuhlolisisa ukuze libukisise futhi liqaphe izenzo zikahulumeni. IPhalamende ligunyazwe ukuthi liqaphe zonke izinhlaka zoMbuso kubalwa lezo ezisezingeni lesifundazwe nelikahulumeni wasekhaya ukuze:
Lenze ukuthi uhulumeni aphendule ngezimali zabakhokhi bentela
Lenze ukuthi okwenziwa uhulumeni kwaziwe ngabantu
Likhuphule izinga lokwethenjwa kukahulumeni ngumphakathi.
Uma iPhalamende lenza umsebenzi wokuhlolisisa ligxila ekutheni:
Imithetho isetshenziswa kanjani
Izabelomali zisetshenziswe kanjani nokuthi
Ingabe iMinyango kahulumeni iphathwa ngokuyikho yini.
Umsebenzi wokuhlolisisa uholela ekuphathweni ngokuyikho kweminyango kahulumeni ukuze kwenziwengcono ukunikezelwa kwezidingongqangi nokuthi kutholakale izinga lempilo engcono yazo zonke izakhamuzi.
Enkulumweni KaMomgameli Emayelana Nesimo Sezwe, uMongameli uyaye ahlole isimo sezwe futhi abeke imigomo yengqubomgomo nalokho okuzokwenziwa kulowo nyaka. Kungokulandela le migomo kanye nalokho okuhlelwe ukuthi kuzokwenziwa lapho uNgqongqoshe Wezezimali ethula khona inkulumo yeSabiwomali salowo nyaka, ngokujwayelekile kuyaye kwenziwe ngasekupheleni kuka Februwari. Imigomo yengqubomgomo kanye nalokho okuzokwenziwa okusesihlokweni kuba umgogodla walokho okufanele kwenziwe nguhulumeni kulowo nyaka. Kuyinkomba yalokho iPhalamende okufanele liqinisekise ukuthi uhulumeni uyaphendula kubantu ngakwenzile, nangalokho akwenzele umphakathi, asho nokuthi imali ekhishiwe isebenze kanjani.
Kwenzekani ngemuva kokwethulwa Kwenkulumo KaMomgameli Emayelana Nesimo Sezwe?
Ngemuva kokwethulwa Kwenkulumo KaMomgameli Emayelana Nesimo Sezwe, iZindlu ezimbili zePhalamende ziyaye zibenenkulumompikiswano. Amaqembu ezepolitiki athola ithuba lokuveza imibono yawo kanye nokubuza imibuzo ngezindaba okokukhulunywe ngazo kule nkulumo. Kuphakanyiswa izindaba ezikhathazayo futhi kuqhakanjiswe nezindaba ezibalulekile kakhulu zesizwe. Umphakathi umenyelwa ukuhambela futhi ulalele le nkulumompikiswano njengoba kuyaye kwenzeke kuyo yonke imihlangano yePhalamende. UMongameli uyaye aphendule emaphuzwini aphakanyiswayo kanye nasemibuzweni ephakanyiswe kulenkulumompikiswano.
Siyini isiqubulo sePhalamende salo nyaka?
Isiqubulo sePhalamende sika 2011 sithi "Sigubha igalelo lenkululeko ngokuqinisa amaxhama okuxhumana phakathi kwePhalamende naBantu". Njalo ngonyaka iPhalamende liyaye lihlwaye isiqubulo esiyaye sibe umsuka wenhlosongqangi yePhalamende ngaleso sikhathi. Umbuso wentandoyeningi yeqiniso uyaye uthole igunya lokubusa ebantwini, ngokubamba ukhetho njalo ezikhathini ezithile nangokuthi umphakathi uqhubeke ngokubamba iqhaza ezinhlelweni zokubusa. Isiqubulo sigqugquzela ukubakhona kwentandoyeningi yokuzibandakanya, yokumeleleka, nefanelekile, lapho izakhamuzi zibakhona ezindabeni zokushaya imithetho kanye nokuqapha. Siqinisekisa indima edlalwa yiPhalamende yokumela abantu futhi liqinisekise nohulumeni wabantu obusa ngaphansi koMthethosisekelo. Umsebenzi wePhalamende kanye nowaMalungu alo kufanale kube ukugxila ekuqiseni amaxhama okuxhumana phakathi kwabantu kanye nezithunywa zabo ezikhethiwe. Impumelelo yePhalamende isekuzibandakanyeni okubonakalayo kwezakhamizi zonke zaseNingizimu Afrika ngokuthi zitshele izithunywa zawo ezikhethiwe okungaMalungu EPhalamende (MP) kanye nalesi sikhungo umkhombandlela wemisebenzi okufanele yenziwe.
Ingabe umphakathi ungalibamba kanjani iqhaza ePhalamende?
Ukuzibandakanya kulomsebenzi walomkhosi wokwethulwa Kwenkulumo KaMomgameli Emayelana Nesimo Sezwe ngenye yezindlela umphakathi ongabamba ngayo iqhaza ePhalamende lawo. Kukhona ezinye izindlela lapho umphakathi ongabamba ngazo iqhaza ePhalamende, zona zibala ukuvota okhethweni, ukuba yilungu lenhlangano yezepolitiki, ukuzifunela ukuxhaswa kombono wakho kanye nokuba yilungu lenhlangano engakhokheli noma inhlangano engekho ngaphansi kuka hulumeni, ukuxhumana nama-MP, ukwenza izethulo kanye nokuthumela amaphethishini ePhalamende.
IPhalamende lizibophezele ukuthi lifinyeleleke kuwo wonke umphakathi waseNingizimu Afrika ngokwakha amathuba okuthi kubekhona ukuzibandakanya kanye nokubamba iqhaza okubonakalayo kwawo wonke umuntu: abesilisa nabesifazane, abafundile nabangafundanga, abasebenzayo nabangasebenzi, abangenakho ukukhubazeka nabaphila nokukhubazeka, abampofu (ikakhulukazi labo abahlala emaphandleni) kanye namanye amaqoqo abantu abhekiwe: ukuhlangana nokuveza imizwa yabo ezindabeni eziphathelene nezidingongqangi ezibhekene nabo. Izinhlelo ezikhethekile ezifana Nomhlangano Wabantu i-People's Assembly, Ukuyiswa IPhalamende Kubantu i-Taking Parliament to the People, IPhalamende Labesifazane i-Women's Parliament kanye nePhalamende Labantu Abasha i-Youth Parliament yizo zonke izithangama okuhloswe ngazo ukusebenzisana nomphakathi ukuzwa imibono yawo ngezinto eziwukhathalele kakhulu. IPhalamende lifuna ukwandisa ukuzibandakanya komphakathi kanye nokubamba kwawo iqhaza ekutheni kuhanjiswane nesiqubulo salonyaka esithi: "Sigubha igalelo lenkululeko ngokuqinisa amaxhama okuxhumana phakathi kwePhalamende naBantu".
Ingabe ungathanda yini ukuvakashela iPhalamende na?
IHhovisi Lezokufundiswa Komphakathi lasePhalamende linikezana ngezinkambo zangaphakathi ePhalamende mahala lize linikezane ngamathuba okuthi umphakathi ulalele izinkulumompikiswano usemagalari eSishayamthetho Sikazwelonke kanye naweNdlu yoMkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe. Futhi kungahlelwa ukuthi umphakathi uhlangane naMalungu ePhalamende futhi uze uhambele neZimbizo Zomphakathi noma imihlangano yamaKomidi. Uma ungakwazi ukufinyelela ePhalamende, ungangena kuwebhusayithi yethu ethi: www.parliament.gov.za ukuze uzothatha uhambo ngaphakathi kwePhalamende lethu usebenzisa izithombe zekhompuyutha ukuphi nakuphi emhlabeni jikelele.
Ukwazi kabanzi ungaxhumana no:
Okungaxhunyanwa naye: Nhlanhla Mrwerwe
Ino. Yocingo: (021) 403 2266
Ino. Ye-Fax: (021) 403 3817 / 403 3303
Ye-E-mail: nmrwerwe@parliament.gov.za
AMAPHUZU EZIMISO
Inkulumo KaMomgameli Emayelana Nesimo Sezwe i-(SONA) izoba kusihlwa futhi, ngomhla zi-10 February 2011.
I-SONA ihlukaniswe izigaba ezintathu. Esokuqala ukubamba iqhaza komphakathi lapho Inhlabaluhide Yomphakathi i-Civil Guard of Honour yamukela uMongameli kanye nezihambeli zakhe ngesikhathi behamba komata ababomvu. Lokhu kulandelwa umkhosi wombuso okubala ukuqhunyiswa kwenganono amahlandla angama-21 kanye nokundiziswa kweZindiza Zomkhosi Wezempi bese kugcinwa ngenkulumo kaMongameli esuke ilindelwe ngamehlo abomvu.
Amalungu Wombutho Wezempi waseNingizimu Afrika i-(SANDF) ema agudle umzila uMongameli azowuthatha ukubheka ePhalamende.
Umkhosi Wezempi nawo uyalibamba iqhaza kulomkhosi ngokwenza iNhlabaluhide Yomkhosi Wezempi i-The Military Guard of Honour kanti futhi ibhendi yomkhosi idlala iculo lesizwe saseNingizimu Afrika.
Inganono eqhunyiswa izihlandla ezinga-21 yenzelwa ukuhlonipha Inhloko Yombuso, ifulegi lesizwe, Izinhloko Zombuso zamazwe angaphandle ezibakhona, amalungu endlu yasebukhosini kanye neNhloko Yombuso yangaphambilini.
UMKHOMBANDLELA
Ukwakha iPhalamende labantu elisebenzayo neliphendula izidingo zabantu neliqhutshwa umqondo wokwenzangcono izimpilo zabo bonke abantu baseNingizimu Afrika.
<fn>Hansards.Survey.2009-11-11.zu.txt</fn>
Siyabonga ngokubamba iqhaza ocwaningweni lwentsha lweBokamoso Ba Rona!

Angeke kuthathe isikhathi eside ukuqeda lolu cwaningo, futhi ngokuphendula le mibuzo ngokwethembeka uzobe ufaka isandla kuphrojekthi ebaluleke kakhulu.

Khumbula ukuthi izimpendulo zakho ngeke zaziwe; ngakho-ke angeke sazi ukuthi ungubani.

Kubaluleke kakhulu ukuthi uyifunde yonke lemibuzo ngokuqikelela bese uphendula ngokwethembeka.

Lolu cwaningo lwenzelwe abantu abaneminyaka ephakathi kweyi-12 kuya kwengama-24.


Imibuzo eqondene nesayensi lokubala abantu ngobuntu babo

Lolu lwazi lubalulekile ukuze siqonde ukuthi ingabe abantu abasha abehlukene bazizwa ngendlela efanayo yini ngezindaba ezithize, ngakho-ke sicela uyiphendule yonke imibuzo kulesi sigaba.

Ukwehlukana kweminyaka ( sicela ufake uphawu)
Iminyaka eyi-12 kuya kweyi-15


Iminyaka eyi-16 kuya kwengama-20


Iminyaka engama-21 kuya kwengama-24




Owesilisa / Owesifazane ( sicela ufake uphawu)
Owesifazane


Owesilisa







Uhlanga ( sicela ufake uphawu)
Omnyama wase-Afrika


Owohlanga oluxubile


OwaseNdiya


Owase-Asia



Omhlophe


Olunye uhlanga, luchaze







Uhlala kusiphi isifundazwe? (sicela ufake uphawu)


IMpumalanga Kapa

IFreyistata

EGauteng

KwaZulu-Natali

ELimpopo

EMpumalanga

Isifundazwe saseNyakatho Ntshonalanga

INyakatho Kapa

INtshonalanga Kapa






Imibuzo ngokuqukethwe


Sicela uyiphendule yonke imibuzo ekulesi sigaba socwaningo.
Lapho kukhona khona uhlu longakhetha kukho, kokezela lokho okukhethayo.

Ingabe uyaziqhenya ngokuba owaseNingizimu Afrika?

Njalo nje
Nhlobo
Ngesinye isikhathi
Anginandaba

Eminyakeni emihlanu, ucabanga ukuthi iNingizimu Afrika izobe:

Izoba ngcono
Izohlala inje
Izobe idlulele
Anginandaba

Kulezi zindawo ezilandelayo, iziphi obhekana nezingqinamba kuzo empilweni yakho? ( zibhale kusukela kwezibaluleke kakhulu [1] kuya kwezibaluleke kancane [7])


Inombolo
Ezempilo ( Igciwane lesandulela ngculaza / ingculaza, Izidakamizwa,njl.)


Ezemfundo

Ukwentuleka kosizo emindenini kanye nasemiphakathini

Udlame ( ekhaya, esikoleni, emiphakathini)

Ubugebengu

Ukuthola umsebenzi

Okunye, sicela ukuchaze:



ENingizimu Afrika jikelele, ikuphi ocabanga ukuthi izona zindaba ezibalulekile ezibhekene nabantu abasha?
(Zibhale kusukela kwezibaluleke kakhulu [1] kuya kwezibaluleke kancane [7]


Inombolo
Ubugebengu

Ukuthola umsebenzi

Ezempilo (igciwane lesandulela ngculaza/ingculaza, izidakamizwa, njl)


Udlame ( ekhaya, esikoleni,emiphakathini)

Ukwentuleka kosizo lwemindeni kanye nemiphakathi

Ezemfundo

Okunye, sicela ukuchaze:



Uke uzizwe sengathi ungafaka isandla ekwenzeni iNingizimu Afrika ibengcono?

Yebo
Cha
Angiqinisekanga
Yebo, kodwa angazi kanjani

Kungumsebenzi kabani ukwenza iNingizimu Afrika ibe indawo engcono?

Uhulumeni
Izinhlangano zemiphakathi
Yizo zonke izakhamizi zaseNingizimu Afrika
Okunye, kuchaze


Uma ungaba nenkinga enkulu, ungaya kubani ukuyofuna usizo?

Umndeni wami
Inhalngano esiza abantu ngalezo zinhlobo zezinkinga
Uthisha wami noma umeluleki wesikole
Abangani bami
Umholi wezenkolo
Ngingabhekana nayo ngokwami


Uma umuntu omethembayo ephakamisa ukuthi uye kulezo zinhlangano ezisiza abantu ngalezo zinkinga ungaya na?

Yebo, kunjalo
Mhlawumbe
Mhlawumbe ngeke
Angeke ngiye
Angazi


Unalo ulwazi ngenhlangano esiza abantu ngalezo zinkinga?

Yebo
Cha


Ngokwakho ukubona, ingabe abantu baseNingizimu Afrika bayafunda ukuzwana?

Yebo, kunjalo
Yebo, abathize
Cha, abafundi
Cha, abafundi neze
Angazi

Empilweni yakho, ingabe umbala wesikhumba iwona okutshelayo ukuthi ubani ongazwana naye?

Yebo, kunjalo
Yebo, ngesinye isikhathi
Cha, akunjalo
Cha, akunjalo neze


Entsheni yaseNingizimu Afrika jikelele, ingabe ucabanga ukuthi umbala wesikhumba iwona obatshelayo ukuthi ubani abangazwana naye?

Yebo, kunjalo
Yebo, abanye
Cha, akunjalo
Cha, akunjalo neze


USUQEDILE. SIYABONGA!










<fn>Hansards.VirtualTour.2010-02-19.zu.txt</fn>
IBHUKWANA LOKUVAKASHELA IPHALAMENDE NGEZITHOMBE ZEKHOMPIYUTHA

ISINGENISO (ISINGENISO BHANYABHANYA)

Wamukelekile ePhalamende laseNingizimu Afrika, iPhalamende leminyaka eyikhulu yamashumi amabili nanye!

Leli Phalamende lingelabantu!

Umbono wethu ukwakha iPhalamende labantu eliphendulayo ngezidingo zabantu kanye neliqhutshwa umbono wokudala izinga lempilo engcono yabo bonke abantu baseNingizimu Afrika.

Siyaqinisekisa ngezinhlelo zethu ukuthi imiphakathi eyayincishwe amathuba ihlala ibandakanywa njalo.

Indima edlalwa yiPhalamende nemiphumela elindelekile ukumela abantu kanye nokuqinisekisa umbuso wabantu obusa ngaphansi koMthethosisekelo.

Lokhu kwenzeka ngokuphasiswa kwemithetho, ukuqapha umsebenzi eyenziwa uhulumeni, kanye nokubandakanywa kwabantu emisebenzini yePhalamende.

UMthethosisekelo umthetho omkhulu waseRiphabhuliki futhi ubeka isisekelo somphakathi ovulelekile nonentandoyeningi lapho umbuso uhanjswa khona ngentando yabantu nalapho umthetho uvikela khona zonke izakhamizi ngokulingana.

Ubalula ukubaluleka kanye nezindlela zokubusa ngendlela yentandoyeningi ekhathalela abantu.



IPhalamende lakhiwe ngezithunywa ezingama-400 ezikhethwe ngabantu ngenkululeko ekuyizona ezakha iSishayamthetho Sikazwelonke esaziwa ngokuthi yi-National Assembly.

Izifundazwe zimelwe nguMkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe ePhalamende owaziwa ngokuthi yi-NCOP wona owakhiwe yizithunywa eziyishumi isifundazwe ngasinye.

IPhalamende lethu lentandoyeningi linomlando omuhle ngokumeleleka kwabesifazane.

Okwamanje abesifazane bakha amaphesenti angama -43 waMalungu EPhalamende.

Ukusuka ngo-2009, sikleliswe saba ngabesithathu emhlabeni wonke ngokumeleleka kwabesifazane.

Inani elibhekiwe lokumeleleka kwabesifazane ePhalamende ngamaphesenti angama-50%.

Futhi sinePhalamende elikhuthele kakhulu!

Into yokuqala eyenziwa yiPhalamende lethu lokuqala lentandoyeningi ngo 1994, kwaba ukukhetha uMongameli uNelson Mandela njengenhloko yombuso.

Ngomhlaka 24 kuMay ka 1994 uMongameli uMandela wethulela Izindlu ezimbili zePhalamende lokuqala elikhethwe ngentadoyeningi Inkulumo Ngesimo Sezwe yokuqala.

Ukusuka lapho iPhalamende lemukela uMthethosisekelo waseNingizimu Afrika ngo 1996 laze laphasisa imithetho emisha engaphezulu kwenkulungwane!



Ingabe usulungele ukubuka imuhhume yaleli Phalamende elimangalisayo?

Masiqhubeke nohambo lwethu lokubuka iPhalamende laseNingizimu Afrika!



Lolu hambo ngezithombe zekhompiyutha lugxile ezindaweni ezintathu zePhalamende, okuyi-Old Assembly, yi-National Assembly kanye ne-NCOP.

Thatha isikhathi sakho Ubuke! ...



I-Parliament Street

Lena yiParliament Street. IZindlu, okuyi-National Assembly, i-National Council of Provinces, kanye ne-Tuynhuys zitholakala kulo mgwaqo lapho namahhovisi kahulumeni kanye nawaMaqembu asePhalamende etholakala khona. UMengameli uhamba kule Parliament Street uma eya eNational Assembly Chamber uma eyokwethulela iZindlu ezimbili zePhalamende Inkulumo Ngesimo Sezwe yaminyaka yonke. Ngesikhathi sokwethulwa kweNkulumo Ngesimo Sezwe, okubizwa ngokujwayelekile ngokuthi "Ukuvulwa kwePhalamende", zombili izinhlangothi zeParliament Street ziphahlwa yiCivil Guards of Honour.

I-Slave Lodge

ISlave lodge yindawo yezinkumbulo nemigubho. Yakhiwa yiDutch East India Company ngo 1679. Yayisetshenziswa wuMkhandlu Wokweluleka owawaziwa ngegama elithi Council of Advice, njengendawo yokuhlanganela ngaphambi kokwakhiwa kwePhalamende laseKapa, kanti futhi yake yasetshenziswa njengesakhiwo samahhovisi kahulumeni, iNkantolo Ephakeme, iPosi, yagcina isiwuMnyuziyamu Womlando Wamasiko.

Ngesikhathi seNkulumo Ngesimo Sezwe uMongameli nethimba lakhe bahamba komata ababomvu besuka eSlave Lodge bebheke eNational Assembly emhlanganweni weZindlu zombili zePhalamende.



I-Marks Building



IMarks building itholakala ngaphesheya kwesakhiwo seNational Council of Provinces kuParliament Street. Yakhiwa ngo 1904, okwamanje iMarks Building isetshenziswa ngamaqembu aphikisayo, kanye nabawasebenzelayo. Phambilini yayisetshenziswa ngamalungu eNdlu Yezithunywa eyaziwa ngokuthi yi-House of Delegates ePhalamende eliwunxantathu, ngaphambi kuka 1987. IPhalamende eliwunxantathu (noma amagumbi amathathu) lika 1985 lalinamagumbi abaMhlophe, Amakhaladi kanye namaNdiya kanti abantu Abamnyama bona babeshiwe ngaphandle.



I-Africa House

I-Africa House ibekwe endaweni enhle ephakathi namagceke ePhalamende ngaphesheya kweNational Assembly. Yayikade iyihhovisi likaKhomishana Ophakeme WaseBrithane, kanti manje seyisetshenziswa yiKomidi Elihlangene Kwezobunhloli kanye namanye amahhovisi ePhalamende.



I-Africa House 2

Ngaphakathi kwe-Africa House kukhona omunye wemisebenzi yobungcweti emidala kakhulu yePhalemende eyenziwe lapha ekhaya: okuyibhokisi elakhiwa ngomuthi iMimosa owawunobudala beminyaka engama-350 owawukade uwiswe yimimoya enamandla yeningizimu-mpumalanga ngo 1892. Intonga kaSomlomo wePhalamende yayigcinwe kuleleli bhokisi eminyakeni eminingi eyadlula.( consider for a pop-up)



I-Stal Plein

U "Stal" ngeSingisi usho isitebele. Ekuqaleni indlela enkulu yokungena kuStalplein, esethelelwe ngezitebele zoMbusi WaseKapa, yayikuCompany Gardens ngasohlangothini lweTuynhuys, okwakuqale kuyishede lamathuluzi leVOC ebuye yaziwe ngokuthi yiDutch East India Company kanti futhi kwathi ngokuqhubeka kwesikhathi yabuye yasetshenziswa yibo bonke aBabusi baseKapa. Izakhiwo zePhalamende ezalandela lapho, zasondela nganeno ngesikhathi sokwakhiwa kwezingxenye ezintsha, okwathi ngo 1988 isakhiwo esaziwa ngegama elithi New Wing lapho iNational Assembly ikhona khona, sahlangana neTuynhuys. Ngesikhathi sokuhlala kwePhalamende uMongameli usebenzisa iTuynhuys njengehhovisi lobongameli. ITuynhuys iphethwe ngokuzimela ayihlanganyeli nePhalamende ngokuphathwa.



Indlela yokungena ePhalamende ngoRoeland Street



Kusukela kudala iPhalamende lalisho izinto ezahlukene kubantu abehlukene. Uma ungena ePhalamende ngoRoeland Street, umfanekiso obunjwe ngetshe kaJenene Louis Botha egibele ihashi kaningi uvusa umbuzo: Umbuzo othi: Yini eyenziwayo ngamaqhawe amasha wesizwe na? Kodwa nakuba kunjalo, lo mfanekiso obunjwe ngetshe ungokaMasipala weDolobhakazi LaseKapa. Imingcele yePhalamende yenziwe ngefenisi ukugudla ku-Plein Street, neCompany Gardens ngaseNtshonalanga. Indlela yokungena ngo-Roeland Street isetshenziswa ngaMalungu ePhalamende kanye nangezindawo zokupaka izimoto zawo nezabasebenzi bePhalamende.





I-Flame of Remembrance

Ngesikhathi somcimbi wokuvula iPhalamende kanye neminye imicimbi Yombuso, iLangabi Lenkumbulo likhanyiselwa ukuhlonipha bonke labo abafela ezimpini ezazibandakanya iNingizimu Afrika. UMongameli waseNingizimu Afrika uNgumkhuzi Omkhulu Wamabutho ahlomile akuleli lizwe.


Isikhungo sokuvakasha

Isikhungo sokuvakasha sitholakala esakhiweni esidala sePosi leso okumanje osekuyingxenye yamagceke ePhalamende. IPhalamende lamukela izivakashi ezisuka kude naseduze kanti-ke abafundi bona bemukeleke ngokukhethekile. Izivakashi ezingaphezu kwezi-25 000 zivakashela iPhalamende minyaka yonke. Izivakashi zicelwa ukuthi ziveze izazisi ezisemthethweni ngaphambi kokuthi zivunyelwe ukungena ePhalamende. Kuyaye kubematasatasa ikakhulukazi ngesikhathi seNkulumo Ngesimo Sezwe (okuyaye kubizwe futhi ngokuthi ukuvulwa konyaka kwePhalamende) nangesikhathi uNgqongqoshe Wezezimali ethula inkulumo yesabelomali.

I-Poorthuis, indlela yomphakathi yokungena ePhalamende

IPoorthuis futhi ebuye yaziwe ngokuthi yi-Gate House indlela yokungena esakhiweni se-Old Assembly. Kudingeka ukuthi umuntu ahlolelwe ezokuphepha uma engena lapha. Uma nje ungena ngaphakathi kwalendlela kukhona amamitha angama-30 weKeiskamma Tapestry (see Hotspot).

Igumbi elingumhubhe elikudonsela eNational Assembly Chamber

Ngemva kokunyuka ngezitebhisi ezikudonsela ekungeneni okubabazekayo kwesakhiwo seNational Assembly, umuntu unyathela iphansi legumbi leNational Assembly Chamber elembozwe ngama-tiles enziwe ngemabula. Leli gumbi elingumhubhe likudonsela phansi endleleni yokungena Amalungu. Kukhona izitebhisi kuzo zomabili izinhlangothi zegumbi elingumhubhe ezikudonsela e-gallery ehlala umphakathi, e-gallery yabezindaba, emakhosombeni woSomaqhinga kanye nasemahhovisi. Ngesikhathi seNkulumo Ngesimo Sezwe nanoma kukhona izihambeli zoMbuso kwendlalwa umata obomvu kulonke igumbi elingumhubhe lokungena kuze kuyoshaya endleleni yokungena Amalungu.



I-National Assembly

Le Chamber yikhaya lemihlangano yaMalungu ephelele kanye nemihlangano yeZindlu ezihlangene. Okwamanje, Amalungu ePhalamende angama-400 ahlanganela lapha ukuphasisa imithetho kanye nokuqapha imisebenzi eyenziwa uhulumeni. UMongameli uhlala kwesokudla sikaSomlomo, esihlalweni esinesiphandla sesizwe phezulu. Iqembu elibusayo lihlala kwesokudla sikaSomlomo kanti amaqembu aphikisayo wona ahlala kwesobunxele. Kulapha kule chamber lapho okwathi ngesikhathi Sobandlululo uMongameli osashiya u FW de Klerk akhipha khona isimemezelo sokuvula umlomo i-ANC kanye namaye amaqembu ezepolitiki. Kwathi ngemuva kwezinsuku eziyisishiyagalolunye, ziyi-11 kuFebruwari ka 1990, uNelson Mandela wakhululwa etilongweni ngemva kweminyaka engaphezu kwengama-27. Ngo 1994, emcimbini owawudabukisa, uMnu Mandela wemukelwa njengoMongameli wokuqala waseNingizimu Afrika okhethwe ngentandoyeningi.(maybe a link to the speech)

Isiteji esingaphambi kwesihlalo sikaSomlomo sisebenza uma kukhona abahambele umbuso noma uMongameli noma oNgqongqoshe uma bephendula imibuzo. Ngesikhathi sezinkulumompikiswano, nanoma Amalungu enza izitatimende ayaye asebenzise lesi siteji, kanti angaveza izaziso ngaphandla kweziphakamiso noma abuze imibuzo noma aphakamise amaphuzu okukhalima elokhu esezihlalweni zawo, kanti zona zixhunywe ngezikhulisamazwi zonke. Esihlalweni ngasinye kukhona imishini kagesi yokuvota ukuze kuqinisekiswe ukuvota okuyimfihlo, kodwa iqembu ngalinye liyakwazi ukubona ukuthi mangaki amalungu alo avotele noma aphikisene nomthetho othile.



Isihlalo sikaSomlomo

Isihlalo sikaSomlomo sibekwe endaweni ephakeme engxenyeni engale

kweChamber yeNational Assembly. Kulapha lapho uSomlomo eqhubela khona umsebenzi weNdlu.



USomlomo wokuqala wePhalamende lentandoyeningi, uDr Frene Ginwala, wahlelela abaholi bamaqembu amancane ukuthi bahlale ezihlalweni ezingaphambili, ukuze bonke abavoti bazokwazi ukubona amaqembu abawakhethile. Uma kuhleli iZindlu zombili, isibonelo nje ukuthi uma kwethulwa Inkulumo Ngesimo Sezwe, kwengezwa izihlalo laphaya phansi phakathi kwezinhlangothi ezimbili ukuze kuhlaliswe Amalungu eNational Council of Provinces.



I-Old Assembly Chamber



I-Old Assembly Chamber yayisetshenziswa yiPhalamende kusukela ngesikhanti kubunjwa i-Nyuyana yaseNingizimu Afrika ngo 1910 okwakwaziwa nge-Union of South Africa, kwakhethwa uhulumeni wokuqala wentandoyeningi ngo 1994. IPhalamende langaleso sikhathi lahlakazewla kuyo le Chamber ngo 1994: okwakuwuphawu olukhombisa ukuqedwa Kobandlululo, kanye nemithetho yalo. Ngo 1961 iNingizimu Afrika yashiya kuCommonwealth, ukuze ibe yiRiphabhuliki. Ngemva kwezinyanga ezine iNingizimu Afrika ishiyile kuCommonwealth yaba yiRiphabhuliki, uDimitri Tsafendas wagwaza wabulala uNdunankulu uDr Hendrik Verwoerd, lapho ayehleli khona.



Le Chamber manje isetshenziswa njengendawo yokuzwa izimvo zabantu, ukuphasisa imithetho kanye nemisebenzi yePhalamende yokuqapha. Futhi isetshenziswa njengendawo yohlanganela imihlangano yokufundisana, amaqoqo, amakomidi kanye nemihlangano yenguyazana ka-ANC noKulalelwa Kwezimvo Zabantu.


Indlu yokudlela yase-Old Assembly



Indlu yokudlela yase-Old Assembly kwakuyingxenye yohlaka okuyilona lona lwango 1885, elwalusebenza njenge-Chamber yeSishayamthetho saseKapa esasaziwa ngokuthi yiChamber of the Cape Legislative Assembly. Kwangezelelwa nge- Assembly Chamber, ngemuva kokubunjwa kwe-Union of South Africa ngo 1910. Kwathi iChamber kahulumeni waseKapa yenziwa indlu yokudlela Amalungu kanye nezivakashi. UNdunankulu waseBrithani uHarold MacMillan wenza inkulumo yakhe i-"Wind of Change" khona lapha ngo 1960, eyayibika ngokuzimela kwalawo mazwe ase-Afrika ayengamakoloni eBrithani.



Igumbi elingumhubhe laseNational Council of Provinces



Igumbi elingumhubhe laseNational Council of Provinces lalaziwa ngokuthi

yi-Queen's Hall ngenxa yokwethelelwa ngeNdlovukazi uVictoria futhi leli gama lasetshenziswa kwaze kwaba ngu 1961. Kanti laguqulelwa kuGallery hall ngo 1961 ngesikhathi iNingizimu Afrika iba yiRiphabhuliki.



Iphansi legumbi elingumhubhe lembozwe ngama-tiles ahlotshisiwe

e-ceramic kanti futhi ayedumile ngesikhathi esasaziwa ngokuthi iVictorian era.



I-Chamber yaseNCOP



Lena yiChamber yase-NCOP, enye yezakhiwo ezibaluleke kakhulu emlandweni waseNingizimu Afrika kwezomthetho, wona onikeza izakhamuzi zazo zonke izifundazwe ukumeleleka ePhalamende. Umthetho othinta izifundazwe ucutshungulwa futhi uze uqedwe khona lapha kule chamber. I-NCOP yakhiwe ngamalungu ayi-10 aqhamuka esifundazweni ngasinye - ayisithupha angawesikhathi esigcwele kanti amane ayizithunywa eziyisipesheli.



Kule chamber, Amalungu ahlala ukuya ngezifundazwe zawo futhi avota ngezifundazwe kungesi ngamaqembu. Abavoti bavotela ngokwehlukana amalungu eZishayamthetho Zezifundazwe eziyisishiyagalolunye njalo emva kweminyaka emihlanu ngosuku olufanayo nalelo lokhetho lukazwelonke. Isifundazwe ngasinye sinombukiso wophawu lwaso olusemthethweni kule chamber yaseNational Council of Provinces.





Itafula likaMongameli eliseNCOP elinesiphandla sesizwe



Uma uMongameli emenyelwe ukuzothamela umhlangano wawo wonke Amalungu eNational Council of Provinces, uhlala emgqeni ongaphambili ngakwesokudla sikaSihlalo, esihlalweni esinophawu olusemthethweni LoBongameli oluqoshwe kuso.



IGallery yaseNCOP



I-gallery yaseNCOP isetshenziswa yiZicukuthwane kanye namalungu omphakathi uma evakashele ePalamende.



Isiphandla Sesizwe

Isiphandla Sesizwe saseNingizimu Afrika uphawu loMbuso olubonwa ngamehlo oluphakeme kakhulu. Indawo edonsa amehlo yaloluphawu yi-protea enkulukazi, okuyimbali yesizwe, emele ukwenanelana kwawo wonke amasiko, kanye nokuchuma kwezwe njengesizwe. Kanti ngaphezu kwe-protea kukhona uthekwane ophakamise izimpiko, kanye nesithombe sokuphuma kwenhlamvu yelanga. Isithungo sikakolo sikhombisa ukuvunda kwenhlabathi, lapho amazinyo endlovu yase-Afrika ewuphawu lwenhlakanipho, amandla kanye nokuzimelela.





Isiphandla Sesizwe 2

Maphakathi naso, kukhona isihlangu esiwuphawu lokuvikeleka kwabantu baseNingizimu Afrika, ngezansi kukhona umkhonto nesagila, ezibekelwe ukuqinisekisa ukuvikelwa kokuthula kunokuthi zibe uphawu lwempi. Ngaphakathi kwesihlangu kukhona isithombe saBathwa, izakhamuzi zokuqala zaleli lizwe. Lezi zithombe zithathwe etsheni i-Linton Stone, elidume umhlaba wonke njengesibonelo esihle saseNingizimu Afrika sobuciko bamadwala. Isiqubulo seSiphandla Sesizwe sisho ukuthi "abantu abehlukene mabahlangane", noma "abantu abehlukene bahlangana ndawonye" ngalolu limi lwaBathwa olubonakala kuso: ukuthi '/Xam' kusho abantu: !ke e:/xarra//ke (provide link to parliamentary website for audio pronunciation?)

Indlela yokungena esakhiweni seNCOP eyaziwa ngegama elithiQueen

Indlela yokungena i-Queen itholakala esakhiweni sakudala sePhalamende laseKapa esaqala ukusebenza ngo 1885. Inikeza indlela yokungena kule chamber, eduze kwasekungeneni kwe-Company Gardens. I-Company Gardens yathola igama layo ku-Dutch East India Company okwathi ngo 1652 yathumela uJan noMaria Van Riebeeck eKapa. Kwengezwa izakhiwo ezintsha enxanxatheleni yasePhalamende ngemuva kokuthi amakoloni amabili aseBrithane (iKapa neNatali) kanye namaRiphabhuliki amabili okwakungawamaBhunu (iNtilasifali neFreyistata) abumbe i-Union of South Africa ngo 1910.





Umtapowolwazi (otholakala ekungeneni komhubhe osesakhiweni saseNCOP)

Umtapowolwazi utholakala ekungeneni komhubhe osesakhiweni saseNCOP. Umtapowolwazi wokuqala wasungulwa ngeqoqo lezincwadi ezazisetshenziswa yiSishayamthetho saseKapa esidala kanye noMkhandlu weSishayamthetho ngo 1857. Kwathi ngokubunjwa kwe-Union ngo 1910, lawa maqoqo aba nguMtapowolwazi wasePhalamende. Ngo 1919, izincwadi ezingavamile, izithombe, amabalazwe, kanye nemidwebo kwahlanganiswa naleli qoqo, ukuze kube ngaMaqoqo Akhethekile.



Esikhathini esiyiminyaka eyevile e-150 kubekhona amanye amaqoqo ajabulisayo aqoqelwa kulo Mtapowolwazi wokuqala, kubalwa neqoqo lika Sidney Mendelssohn. Ngo 1917, wanikelela iPhalamende iqoqo lakhe i-Africana elalineziqephu ezazibalelwa ezi-7 000. Kukhona imibhalo ebalelwa

ema-200 000 kulo mtapowolwazi, kubalwa namarekhodi akuqala abalulekile eNingizimu Afrika kanye nalawo we-Afrika.



Imisebenzi yobungcweti yasePhalamende

Phakathi kwemisebenzi yobungcweti okubukiswe ngayo ezindongeni zomnyuziyamu, yimisebenzi yomqophi uFrancois Le Valliant. Owayeyisivakashi seFulentshi esathatha izinkambo eziningi edabula impumalanga kanye nentshonalanga Koloni phakathi konyaka ka 1781 no 1784.

Imibala yamanzi iqopha lezi zinkambo.



Imisebenzi yobungcweti, izithombe zobungcweti kanye neqoqo lamagugu ePhalamende kugciniwe, kwaqoshwa futhi kwabekwa kusesimweni esihle, yihhovisi lemisebenzi yobungcweti yasePhalamende kanti umphakathi uyakwazi ukuyibona. Ngokomlando lawa maqoqo abalulekile kanti angelinganiswe nalutho, kodwa awamelanga bonke abantu kanye nobungcweti baleli lizwe. IPhalamende lisebenzela ukuthi lemele wonke umuntu ngokukhombisa ubungcweti obumele bonke abantu baseNingizimu Afrika. Njengamanje kusafunwa imisebenzi emisha neyehlukile yobungcweti yokubukisa ukuze yenze ubuciko basePhalamende bube yingxenye yokuya phambili, kunokuthi ibe yilapho uhambo luphelela khona.



IKeiskamma Umata owelukiwe ophanyekwa odongeni owaziwa ngelithi Tapestry

IKeiskamma tapestry imele iqoqo lezingcweti, kunomuntu oyedwa. Ushintsho oluyisimanga eNingizimu Afrika luvele kahle kuKeiskamma Tapestry emaphasijini esakhiwo se-Old Assembly. Le tapestry ebonakalisa umlando womzabalazo waseNingizimu Afrika yadwetshwa ngamakhosikazi aseMpumalanga Kapa, kanti futhi ifaka nezithombe ezivela encwajaneni ehlinzeka ngolwazi lokuvota eyayiphiwa abantu baseNingizimu Afrika ngesikhathi sokhetho lokuqala lwentandoyeningi.



Ibhokisana lombukiso elisefoya lesiteji esisezansi, lapho kungena khona abaphethe amaKhadi Egolide 2



Intonga yegolide eyanikelelwa iPhalamende ngabeNgosi Yezimayini zaseNtilasifali naseFreyistata ngo 1963, seyasuswa, kwathi esikhundleni sayo kwafakwa Intonga Yabantu. Phezu kwesicongo seNtonga Yabantu kukhona ibhuku elivuliwe (elimele uMthethosisekelo), nezigubhu ezikhalayo zibizela izithunywa zesizwe embizweni.



Ibhokisana lombukiso elisesitezi esingenhla

Kukhona izinto eziningi kanye namabhokisana okubukiswe ngawo ephasijini elihlanganisa isakhiwo seNational Council of Provinces. Kulo mbukiso kukhona noMthetho osayindwe ngesigxivizo sasendlunkulu owawusungula i-Union of South Africa ngo 1910, kufana noMthetho ka 1961 wona owawusungula iRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika.





Amabhokisana ombukiso asesitezi esingenhla

Isihlalo esisisetshenziswa oSomlomo bePhalamende laseKapa, kwathi kamuva sabuye sasetshenziswa yi-Assembly

Intonga endala esembukisweni ifana naleyo esetshenziswa eNdlini Yezigele yaseNgilande. Yayihlala phezu kohlaka eTafuleni lase-Assembly.



Amabhokisana okubukisa asesitezi esiphezulu

Kulendawo kukhona amabhokisana okubukisa amaningi aqukethe okulandelayo:

I-Die Stem

Ihubo lesizwe elabhalwa uCJ Langenhoven elibhalela i-Union of South Africa, i-"Die Stem", kubukiswe ngalo lapha, kuthi eceleni kwalapho kubekhona umqulu wokuhlonipha labo abasala enkundleni ezimpini ezimbili zomhlaba, kanti amagama amasotsha Amnyama wona abhalwe ngemuva kwaMabhuku Enkumbulo aziwa ngelithi Remembrance Books.

Ibhokisana elinamawigi

Ukusetshenziswa kwamawigi ayesetshenziswa ngabaphathi kanye nezikhulu eziphezulu zaMatafula e-Assembly kanye neSenate kwamiswa ngo Janawari ka 1987 ngemuva komhlangano waMakomidi ahlangene eMithetho neMiyalelo, nakuba iwigi yokugcina yagcina ukugqokwa ngo 1994 nje.



Amanye amabhokisana okubukisa

Futhi kukhona izingcezwana zedwala eliphuma enyangeni, uPresident Richard Nixon azipha iNingizimu Afrika.









<fn>Hansards.WomenAndParliament.2009-11-11.zu.txt</fn>
ABANTU BESIFAZANE NEPHALAMENDE

1. KUNGANI KUBALULEKILE UKUTHI ABANTU BESIFAZANE BABAMBE IQHAZA EKWENZIWENI KOMTHETHO

Abantu besifazane bangaphezu kwesigamu sabantu baseNingizimu Afrika yingakho-ke kumele amazwi abantu besifazane kumele afakwe uma kuthathwa izinqumo futhi kwenziwa nemithetho.

Lokhu kufakwa kwabesifazane ekwenzeni izinqumo kuyilungelo ngqangi labantu. abesifazane kumele babambe iqhaza ekwenzeni umthetho ngoba ukuqaliswa kwemithetho kanye nemigomo kahulumeni inomthelela ezimpilweni zabo zazonke izinsuku. okubaluleke kakhulu ukuthi, ucwaningo selukhombisile ukuthi uma abesifazane bebamba iqhaza ekuthathweni kwezinqumo, kuholela ekwenyukeni kokubhekwa ngqo kanye nasekwabiweni kwezinsiza ezenza ngcono izinga lempilo labantu bonke. 1 Ukunyuka kokubamba iqhaza kwabesifazane ekwenzeni umthetho kungelulwa kuholele ekwenziweni ngcono kokufinyelela kwizinsiza eziyisisekelo ezifana nezezindlu, ezemfundo kanye nezenhlalakahle.

2. ABESIFAZANE BANGALIBAMBA KANJANI IQHAZA EKWENZENI UMTHETHO?
UMthethosisekelo waseNingizimu Afrika uthi kumele umphakathi uwazi ukufinyelela futhi uzibandakanye ePhalamende kanye nasezinhlelweni zalo. Kunezindlela ezehlukene lokhu okungenziwa ngazo.

Abesifazane bangabamba iqhaza ekwenzeni umthetho ngokuvotela iqembu lezepolitiki abacabanga ukuthi lingamela imibono kanye nokubakhathazayo kangcono ePhalamende. Bangabamba iqhaza futhi ekuhleleni kanye nasekusebenzeleni iqembu abalikhethile kanye nangokukhethwa bafakwe ezinhlakeni zalo. Abantu besifazane sebenyukele ezikhundleni eziphezulu ngale ndlela.

Amalungu omphakathi anelungelo lokwethamela imihlangano yamakomidi aphinde abambe iqhaza ezimbizweni zokuthola izimvo zomkhakathi ngokuthile. Uma kuwudaba umphakathi olangazelela ukuzwa ngalo, iKomidi leNdlu yesiShayamthetho kuZwelonke noma loMkhandlu kaZwelonke Wezifundazwe linganquma ukuba nezimbizo zokuzwa izimvo zomphakathi noma limeme ukuthi kufakwe iziphakamiso. Umphakathi ungazisa iKomidi leNdlu yesiShayamthetho kuZwelonke noma iKomidi loMkhandlu kaZwelonke Wezifundazwe izimvo zawo ngezinkinga okunengxoxompikiswano ngazo. Amalungu omphakathi angathinya iLungu lePhalamende ukuze azwakalise uvo ngengxenye yomthetho.



3. IKUPHI OKUHLINZEKWE UMTHETHOSISEKELO UKWENZA UKUBAMBA IQHAZA KWABANTU BESIFAZANE?
Umthethosisekelo waseNIngizimu Afrika uhlinzeka ngohlaka lokugqugquzela ukulingana ngokobulili, futhi kanye nokubamba iqhaza kwabantu besifazane ekwenziweni komthetho. UMthethosisekelo uqukethe okuhlinzekiwe okuyidlanzana okukhulisa ukulingana ngokobulili. UMqulu Wamalungelo uqinisekisa ukuphathwa ngokufana kwabo bomke abaseNingizimu Afrika. Kuvimbela ukucwasa okungenasidingo okusekelwe kuhlanga nobulili.

UMqulu Wamalungelo ugcizelela ukuthi kumele kuthathwe izinyathelo zokugqugquzela ukuzuzwa kokulingana kuyo yonke imikhakha yomphakathi.
UMthethosisekelo uhlinzeka izikhungo ezixhasa intandoyeningi, kanye nokubamba iqhaza kwabesifazane. Lezi zikhungo zihlanganisa IKhomishana Yokulingana Ngobulili kanye neKhomishani Yamalungelo Abantu yaseNingizimu.

Ukwengeza kokuhlinzekiwe kuMthethosisekelo, iNingizimu Afrika izibophezele ekulinganeni ngokobulili ngezivumelwano enazo namazwe omhlaba ezifana neSivumelwano Sokuqedwa Kokucwaswa Kwabesifazane (CEDAW) kanye Nenkundla Yokuthatha Izinyathelo (Platform of Action), eyasungulwa Ingqungquthela Yabesifazane eBeijing. INingizimu Afrika itingxenye yezinhlelo eziyidlanzana zase-Afrika zokuthatha izinyathelo kanye nokuthuthuka kwabesifazane, isb. Umkhandlu Wentuthuko ye-Afrika EseNingizimu (SADC) obhekelele ubulili kanye nentuthuko.


4. IZIPHI IZINHLAKA EZIBALULEKILE ABANTU BESIFAZANE ABANGABAMBA IQHAZA KUZO EKWENZIWENI KOMTHETHO?

Indlela yokuqala nebaluleke kakhulu yokuthi abesifazane bazibandakanye ePhalamende ingesikhathi sokhetho. Indlela ababntu abavota ngayo ngesikhathi sokhetho ikhomba ukwakhiwa kweNdlu YesiShayamthetho kuZwelonke kanye noMkhandlu kaZwelonke Wezifundazwe. Ukhetho lukazwelonke lunika bonke abantu abangaphezu kweminyaka eyi-18 ilungelo lokuvotela iqembu abalithandayo. Abesifazane benza inani elikhulu labavoti futhi bangasebenzisa ilungelo lokuvota ukuze babe nomthelela ekuthini iPhalamende lakhiwa kanjani, nokuthi isikhungo sikubeka kanjani phambili ukuthuthukiswa .

IPhalamende lesine selisungule lawa Makomidi alandelayo abhekene ngqo nezindaba ezithinta abesifazane :

IKomidi leNdlu yeSishayamthetho Kuzwelonke Elibhekene Nezindaba Zabesifazane, Intsha, Izingane Nabantu Abaphila Nokukhubazeka

IKomidi loMkhandlu kaZwelonke Wezifundazwe elibhekene nezindaba Zabesifazane, Intsha, Izingane Nabantu Abaphila Nokukhubazeka


UMnyango omusha Wabesifazane, Izingane Nabantu Abaphila Nokukhubazeka wakhelwe ukuqinisa okwenziwa uhulumeni ekuthuthukiseni kanye nasekuvikeleni abantu abasengozini emphakathini wethu.

5. IZIPHI IZINSELELE EZIBHEKENE NABESIFAZANE EKUBAMBENI IQHAZA EKWENZIWENI KOMTHETHO?

Noma abantu besifazane beyiningi ebantwini baseNIngizimu Afrika, abantu besifazane baseyidlanzana uma kuziwa ekuthathweni kwezinqumo. Kunezinselele eziningi ezivimbela ukuthi abantu besifazane badlale indima ephelele nezwakalayo, futhi enkulu kunazo zonke ubumpofu. Ubumpofu yimpi ebhekene nabantu besifazane abaningi eNingizimu Afrika, ikakhulukazi abantu besifazane basemaphandleni.

Ukufinyelela kwizinsiza eziyisisekelo ezifana nezemfundo, amanzi kanye nezenhlalakahle kufunzelelwe ubudlelwane bokungalingani ngokobulili, uhlanga kanye namazinga ngokwenhlalo. Ukuze abantu besifazane babambe iqahaza ngokuphelele ekwenziweni komthetho, ukufinyelela kwabantu besifazane kwizinsiza eziyisisekelo kumemele kwenziwe ngcono. Abantu besifazane abampofu bafinyelela ngokungenele ezikhungweni ezenza umthetho.

Abantu besifazane abaningi bantuka ukuhlonyiswa ngokwezomnotho. Abantu besifazane ngokujwayelekile bayiqembu elintula kunawo wonke eNingizimu Afrika futhi maningi amathuba okuthi bangaqashwa kakhulu noma bangasebenzi.

Phezu kwalokho, igciwane lesandulela ngculazi kanye nesifo sengculaza kuthinta ingxenye enkulu yabantu besifazane, ikakhulukazi abantu besifazane abasebencane abakwiminyaka yabo yokuthola abantwana.

Udlame olubhekiswe kubantu besifazane luhleli lungenye yezinselele ezinkulu ezikhungethe iNingizimu Afrika.

Intandoyeningi yethu ekhulayo seyenze ngcono ukufinyelela kwabantu besifazane emandleni epolitiki kanye nokuthatha izinqumo. INingizimu Afrika seyiphinde yemukela umthetho wokulungisa ngqo ukulingana ngokobulili.

Inselelo ukwenza amalungelo afinyelele kubo bonke abantu besifazane.


6. BAMELELEKE KANGAKANANI ABESIFAZANE NJENGAMANJE EPHALAMENDE?

Ukumeleleka kwabantu besifazane eNdlini yeSishayamthwtho kuZwelonke sekunyuke kwafinyelela kuma-45%. INingizimu Afrika ikleliswe endaweni yesithathu emhlabeni ngokuphathelene nokumeleleka kwabesifazane ePhalamende


7. IYIPHI INDIMA ENGADLALWA ABANTU BESILISA?

Amadoda anendima ebalulekile okumele bayidlale ekuzuzeni ukulingana ngokobulili emphakathini waseNingizimu Afrika. Aya ngokwanda amadoda asukumayo aphikisana nodlame olubhekiswe kubantu besifazane kanye nezingane. Amadoda kumele enze amanye amadoda ashitshe indlela abuka ngayo izinto, futhi ahloniphe nabantu besifazane. Abantu besilisa kanye nabantu besifazane banendima elinganayo nebalulekile ekuguqulweni kobudlelwane bobulili emphakathini. Awukho umphakathi ongakhululeka ngokuphelele kubugqila kuze kube abantu besifazane kanye nabantu besilisa bawo bakhululekile futhi bayalingana, futhi ngapha, abantu besilisa kanye nabantu besifazane bathwele isibophezelo ngokubambisana.


___________________________________________________________________

Okunye Okungafundwa:

1 Molokomme, Representation of Women and Men in Politics and Decision-making Positions in SADC, 2001
___________________________________________________________________



IMINININGWANE YOKUXHUMANA EBALULEKILE

IKomidi leNdlu yeSishayamthetho kuZwelonke Elibhekene Nezindaba Zabesifazane, Intsha, Izingane Nabantu Abaphila Nokukhubazeka
Inombolo Yocingo: (021) 403 3840

IKomidi loMkhandlu kaZwelonke Wezifundazwe Elibhekene Nezindaba Zabesifazane, Intsha, Izingane Nabantu Abaphila Nokukhubazeka
Inombolo Yocingo: (021) 403 3768

UMnyango Wezindaba Zabesifazane, Intsha, Izingane Nabantu Abaphila Nokukhubazeka
Inombolo Yocingo: (012) 300 5575 / 5516 / (021) 464 2203


___________________________________________________________________


Yenziwe Yihhovisi Lezokuxhumana LePhalamende
LIFAKWE UGQOZI NGABANTU


www.parliament.gov.za
P.O. Box 15, Cape Town, 8000
Inombolo yocingo: (021) 403 3341
Isihlanzamazwi: (021) 403 3303


Le ncwajana itholakala ngazo zonke izilimi ezisemthethweni zaseNingizimu Afrika
<fn>Hansards.Youth.2009-11-12.zu.txt</fn>
Ukubungazwa Kwentsha YaseNingizimu Afrika

Isendlalelo
Ngonyaka ka-1974, uhulumeni wobandlululo wanquma ukubuyisa umthetho owahlula uDkt HF Verwoerd uma ezama ukuwusebenzisa ngonyaka ka-1953, ngesikhathi ephethe ikomidi lezemfundo. Uhulumeni wangaleso sikhathi waphoqelela umthetho ka-"50/50" lapho kwakuthiwa isiBhunu kufanele kube wulimi lokufundisa i-mathematics, izifundo ze-social studies kanye nezibalo, kuthi isayensi, isifundo sokusebenza ngepulangwe, ubuciko kanye nomsebenzi wezandla kufundiswe ngesiNgisi. Isigameko sokuqala somzabalazo saqalwa othisha nabazali.

Ngonyaka ka-1975, Amabhodi Ezikole eziyisikhombisa ayalela othisha ukuthi bangafundisi ngesiBhunu, lokho kwaholela ekutheni uMnyango Wemfudo Yabantu uxoshe oSihlalo abahlanu Bamabhodi Ezikole.

Kwathi ngo-1976, kwakhula umuzwa wokwenyanya uhlelo lweBantu Education. Uma sekusondele isikhathi sezibhelu zango-June 16, abafundi baseSoweto baqopha emasangweni wesinye sezikole ezingamasekhondari, isisho esithi: Ngena ukuze Ufunde, Shiya ukuze Uyosebenza ngokukhonza ("Enter to Learn, Leave to Serve").

Kwathi ngoMashi walowo nyaka isiBhunu saphoqelelwa ukuba ulimi lokufundisa kwezinye zezikole zaseSoweto, kwase kuthi umzabalazo omelene nomthetho ka"50/50" waqala ukukhula.

Ngomhlaka 17 ku Meyi ezinye zezikole zaqala ukugqugquzela iziteleka, zifuna ukuthi kumiswe ukusetshenziswa kwesiBhunu njengolimi lokufundisa.

Kwathi ngo Juni, ezinye zezikole zenqaba ukubhala izivivinyo zesifundo se-Social Studies ngesiBhunu zaze zesabisa ngokuduba zonke izivivinyo zika Juni.

Kwathi ngeSonto ziyi-13 ku Juni, kwabanjwa umhlangano lapho okwavunyelwana ngokuthi mhlaziyi-16 namhlaziyi- 17 kube nemashi eSoweto yonke, ezophela ngokuthi kube ne-rally kakhukhulela-ngoqo ngoLwesihlanu ziyi-18 ku Juni. Kulowo mhlangano wangeSonto kwakhiwa ikomidi elalibizwa ngeSoweto Action Committee (SAC), elalinamalungu amabili esekhondari ngayinye yaseSoweto. Leli komidi laliqokelwe ukuthi lihlelele le mashi yokuthula eyayihlongozwa.

I-SAC kanye nabo bonke ababehambele lowo mhlangano bathathiswa isifungo sokuthi bagcine konke okwenzekayo kuyimfihlo ziyi- 13 ku Juni ukuze izinhlelo zingaphazanyiswa izimpimpi. Kwathi ezinsukwini ezintathu kwase kukhishwe izwi neziyalo zokuthi yini ekufanele yenziwe ngalelo langa.

NgoLwesithathu ekuseni ziyi- 16 ku Juni ka 1976, abafundi baseSoweto babuthana ezindaweni ezingaphezu ezingaphezu kweziyi 12 ukuzomasha. Ama-marshal asabalalisa izingqwembe ezazibhalwe iziqubulo ngesandla ezazithi: "Phansi ngesiBhunu" nezithi: "IsiBhunu wulimi Lobuzwe".

Ukubaluleka kukaJuni 16
Lolu suku luqopha izinga eliphezulu lomzabalazo wentsha yaseNingizimu Afrika owawukade uqale ngaphambilini waqhubeka kwaze kwafika intandoyeningi ngo 1994. Izibhelu zaseSoweto, umongo womzabalazo wentsha, wathungela uchungachunge lwemibhikisho ezweni lonke kodwa eyayicindezelwa ngendlula yilabo ababeyiziphathimandla zombuso wobandlululo. Kwafa abantu abaningi, kwathi amakhulu aboshwa, kanti iningi lashiya leli lizwe ukuze liyongena emibuthweni yempi yezinhlangano ezazivalwe imilomo zisekudingisweni. Ukubaluleka kukaJuni 16 ka 1976 kubonakal ngendlela abantu abazinikela ngayo, ukuzibophezela enkululekweni nokuvuselelwa kobuzwe babo.

Futhi kwaba nomthelela ekutheni kube nohlelo lwezemfundo oluhlonipha isithunzi somuntu, ukwehlukana kwamasiko, ukukhetha ngokukhululeka kanye nokushabashekela ukuqinisekisa ukutholwa kwamathuba alinganayo.

Izenzo zabantu abasha bangeminyaka yo 70 zabanomthelela omkhulu ekwakheni ikusasa lezwe lethu. Njengabaholi bangomuso bakwazi ukubona ikusasa labo bakwazi nokuzicabela indlela okwakufanele bayilandele. Ngemibono yabo, izenzo kanye nokuzinikela kwabo bavuthela umlilo wempi elwa nombuso wengcindezelo, okwagcina ngokuthi kuholele entandweni yeningi.

Abantu abasha bayaqhubeka ngokudlala indima ebalulekile emphakathini kanti nohulumeni wentandoyeningi uzibophezele ekuthuthukiseni abantu abasha, okuyibona abaholi bakusasa kanye nabangabagcini benkululeko yethu etholake ngokuthi ilwelwe kanzima. Intshesekelo yabantu abasha manje isihanjiswa yisikhungo esisanda kusungulwa oku-Isikhungo Sokuthuthukiswa Kwabantu Abasha esaziwa nge-Youth Development Agency (YDA) esingene esikhundleni seKhomishane Kazwelonke Yabantu Abasha kanye neSikhwama Sabantu Abasha Umsobomvu, njengesakhiwo sikahulumeni sokubhekela izindaba zabantu abasha.

Izinselelo ezibhekene Nabantu Abasha
Abantu abasha banamulha babhekene nezinselelo eziningi kakhulu ezibala nesibalo esikhulu sabaswele umsebenzi, ububha, kanye nobugebengu. Ukuswela umsebenzi kuhlanganisa zonke izimo abantu abasha abakuzo, ukusukela kwabanebanga leshumi ukuya kwabaneziqu zemfundo ephakeme.

Futhi abantu abasha baseNingizimu Afrika bakene nenselelo yokuphathwa yizifo zocansi kubalwa neSandulela Ngculaza neNgculaza.

Amakhaya aphethwe ngabantu abasha kanye nalawo aphethwe yizingane aya ngokwanda ngenxa yokushona kwabazali bebulawa yizifo ezingosomathuba ezihlobene neNgculazi neSandulela Ngculaza ezifana neSifo soFuba i-TB.

Inselelo enkulu ebhekene nelizwe lethu isekutheni sikwazi ukuqwashisa abantu abasha ngokuthi bazazi ukuthi bangobani, bawazi umlando wabo futhi sibafake intshisekelo yokuthi bahlale bethanda izwe labo. Uma sibuka intshesekelo ekhonjiswe ngabantu abasha okhethweni lwesine lwentandoyeningi, lokho kusho ukuthi lo mzabalazo uyanqotshwa.

Amathuba Abantu Abasha
Uhulumeni wentandoyeningi wakhe izikhungo ezifana neSikhungo Sokuthuthukiswa Kwentsha Sikazwelonke (NDA) okuyisona esigunyazwe ukuthi sibhekane nazo zonke izindaba zabantu abasha, ukusuka emithethomgomweni ukuya kwezentuthuko. Lesi sikhungo siphethwe nguNgqongqoshe Ehhovisi LikaMongameli. I-NDA yisikhungo esakhiwe nguhulumeni ukuze akwazi ukwenanela bukhoma izinselelo zezomnotho ezibhekene nabantu abasha, kanti futhi njengeSikhungo sesikhwama sentuthuko senzelwe ukuthi sakhele abantu abasha baseNingizimu Afrika isithangama sokwakhiwa kwamathuba emisebenzi, ukuthuthukiswa kwamakhono, kanye nokudluliselwa phambili kwamakhono.

Ukubaluleka kwezemfundo kuqhakanjiswa wukwehlukaniswa kweMinyango emibili yezemfundo: okunguMnyango Wemfundo Eyisisekelo kanye noMnyango Wemfundo Ephakeme Nokuqeqesha, ukuze baqinisekise ukuthi imisebenzi yabo bayenza ngokuphelele.

Indima edlalwa yiPhalamende Ekuthuthukisweni Kwabantu Abasha
IPhlamende linamakomidi afana neKomidi Lesishayamthetho Sikazwelonke le Zabesifazane, Abantwana kanye Nabantu Abaphila Nokukhubazeka, lona okudingeka ukuthi libhekane nezindaba zabantu abasha. Kusemahlombe alawa Makomidi ukuqapha intuthuko yezindaba zabantu abasha futhi kufanele abhekane nemithetho ethinta abantu abasha.

Emsebenzini walo osemqoka wokushaya imithetho, iPhalamende liphasise imithetho eminingi efana: noMthetho Wokuhlomisa Abamnyama Kwezomnotho ka 2003 owaziwa nge-Broad-Based Black Economic Empowerment Act, uMthetho Wokuthuthukiswa Kwamakhono ka 1998 kanye noMthetho Wokuqashwa Ngokulingana owaziwa
nge-Employment Equity Act.

Emsebenzini walo wokuqapha, iPhalamende liqinisekisa ukuthi imithetho eshayiwe iyasetshenziswa kubalwa naleyo enzelwe abantu abasha baleli lizwe.

Indlela abantu abasha abangazimbandakanya ngayo ePhalamende
Ukuze iPhalamende lifinyeleleke kakhudlwana, kwakhiwe uhlelo olwaziwa
nge-"Member's Interface" lapho abantu abasha bangahlangana neLungu LePhalamende ukuze bakhulume ngezindaba eziqondene nabo. Futhi bangezwakalisa imibono yabo ngokukhuluma noma ngokwenza izethulo ezibhalwe phansi.

Futhi abantu abasha benza ingxenye yabantu abahambela Imihlangano Yamakomidi lapho iningi lemisebenzi yePhalamende yenzeka khona, kanti futhi bangahambela imihlangano yePhalamende ukuze bakwazi ukubuka okwenziwayo ukuze bathole ulwazi futhi bazihlomise.

IPhalamende linezinhlelo izinto eziningi ezibhekiswe emikhakheni ehlukene, isibonelo: iPhalamende Labantu Abasha (elibakhona ngenyanga Yabantu Abasha) lapho kukhulunywa khona ngezindaba eziqondene nabantu abasha futhi lapho kuvunyelwe ukuthi kube yibona kuphela ababamba iqhaza kanti nalokho okwenziwa lapho kwenzelwa ukuhlonipha bona.

UMthethosisekelo uphoqa iPhalamende ukuthi libandakanye abantu emisebenzini yalo nasezindleleni okwenziwa ngazo izinto zakhona, ngalokho-ke abantu abasha njengengxenye yomphakathi bayamenywa njalo ukuze babeyingxenye yezinhlelo zePhalamende, ezifana noKulalelwa Komphakathi okwaziwa nge-Public Hearing, Ukwethulwa Kwenkulumo Ngesimo Sezwe, ezinye zezinhlelo zokuxhumana nabantu kanye nezinye izinhlelo zokuzimbandakanywa kwabantu.

Produced by the Public Education Office
Parliamentary Communication Services
INSPIRED BY PEOPLE

www.parliament.gov.za
P.O. Box 15, Cape Town, 8000
Ino.Yocingo: (021) 403 3341
Ifeksi: (021) 403 3303

Leli phephasikhangiso litholakala ngazozonke izilimi ezisemthethweni zaseNingizimu Afrika.
<fn>Hansards.YouthDay.zu.txt</fn>
'Sigubha iNyanga yeNtsha'
Isiqubulo: "IPhalamende elinakekelayo elenza ngcono intuthuko yentsha ukuze ifinyelele enkululekweni yezomnotho."
"Umlando wethu ubulokhu uphoqa abantu abasha ukuthi bakwazi ukumelana nemisebenzi besebancane. Yibo abalwela inkululeko ngenkathi kufanele ngabe bayadlala noma basesikoleni. Manje intsha yaseNingizimu Afrika ibhekene nezinselelo ezinkulu ngenxa yokuncisheka amathuba eminyakeni eminingi, ngenxa yodlame kanye nokuphazamiseka kwemfundo. Kuzodingeka ukuthi umuntu abe nesibindi aphinde azibophezele ukuze anqobe izingqinamba kanye nokuthi abantu abasha bazithokozele ngokugcwele izinzuzo ezilethwe yintando yeningi ezinzile." (NguNelson Mandela, mhla ziyi-15 kuNhlangulana (kuJuni) we-1997)
Ukubaluleka kukaNhlangulana 16
uNhlangulana mhla ziyi-16 wamenyezelwa nguhulumeni wentando yeningi njengoholide emva konyaka we-1994. Lokhu kungukukhumbula ukusukuma/ukuphakama kwentsha okwenzeka kuNhlangulana ngonyaka we-1976. Inyanga yonke ibekelwe ukugubha ukuzabalaza kwabantu abasha baseNingizimu Afrika ngesikhathi sobandlululo.
Uwuphawu lokuzabalaza kwentsha yaseNingizimu Afrika, okwaqala ngonyaka we-1976 waqhubeka kwaze kwafika intando yeningi ngonyaka we-1994.
Lo mzabalazo wentsha waholela ekuthuthukisweni kohlelo lwezemfundo oluhlonipha isithunzi, ukwehlukana kwamasiko, kanye nokwazi ukuzikhethela, nokulwela ukuqinisekisa ukuthola okulinganayo.
Intsha yeminyaka yo-70 yaba nesandla ekwenzeni ikusasa lezwe lethu.
Basaqhubeka nokudlala indima ebalulekile emphakathini, kanti nohulumeni wentando yeningi naye uzibophezele ethuthukiseni intsha, njengabaholi bakusasa kanye nabagcini benkululeko yethu esayithola kanzima.
Izinselelo intsha ebhekene nazo.
Intsha yanamhlanje ibhekene nezinselelo eziningi ezibandakanya lezi:
Ukuntuleka kwemisebenzi
Inhlupheko
Ubugebengu
Izifo kanye nokutheleleka
Ukusweleka kwamakhono
Ukungatholakali kwezinsiza eziyisisekelo.
Umthelela wegciwane lesandulela-ngculaza kanye nesifo sengculaza uqobo iwuzwele kakhulu intsha. Imizi ephethwe yintsha nezingane ezincane iyanda ngenxa yokushona kwabazali bebulawa yizifo ezingosomathuba, ezifana nesifo sofuba ezisondelene negciwane leandulela-ngculaza nesifo sengculaza uqobo.
Intsha inalawa mathuba
Ethula iNkulumo kaMongameli ngeSimo seZwe, uMongameli uJacob Zuma uthe unyaka wezi-2011 owokwenza amathuba emisebenzi. Uthe ukuqashwa kwabantu kumele kubhekiswe ekukhuliseni ukuthuthukiswa kwentsha.
Ukubhekana nokusweleka kwemisebenzi, uhulumeni ufaka imali ukukhokhela izindleko zokuqasha abantu abasha ukugqugquzela abaqashi ezinkampanini ezizimele ukuthi baqashe abantu yize noma bengakaze basebenze ngaphambilini.
Indaba yokuthuthukiswa kwezemfundo, amakhono kanye namabhizinisi amancane entsha kukhulunyiwe ngayo kakhulu enkulumweni yesabiwomali eyethulwe nguNgqongqoshe wezeziMali uPravin Gordhan, sangonyaka wezimali wezi-2011/2012.
UNgqongqoshe wezezimali uveze ukuthi usizo lwezimali zabafundi luzokhushulwa ukuze kunikezwe intsha eningi ithuba lokuqhubeza izifundo zabo kanye nokuqeqeshwa emakolishi, ukuze bathuthukise amakhono. Kwafakwa imali eyengeziwe esiKhwameni sikaZwelonke samaKhono, okuyimali ebekelwe ukuqeqesha abafuna umsebenzi.
Ezinye izinhlelo zikahulumeni zibandakanya:
Uhlelo lukaZwelonke lweNtsha yaseMaphandleni lokuSebenza ngokuBambisana, olusungulwe umnyango wezokuThuthukiswa kweZindawo zaseMakhaya neziNguquko zoMhlaba ukusiza abantu abasha bathuthukise amakhono amasha azoba wusizo emphakathini
Uhlelo lukaZwelonke lokuQeqesha iNtsha engabaPheki, olusungulwe umnyango weZokuvakasha, ukunikeza amakhono, ulwazi kanye nolwazi lomsebenzi kubantu abasha ukuze bezokwazi ukuthola umsebenzi ezimbonini zokuphathwa kwabantu kanye nezokuvakasha
Uhlelo lokuThuthukisa iziNgcweti zezemiSebenzi, olusungulwe uMnyango wezemiSebenzi yoMphakathi ukuthuthukisa amakhono abantu abasha emkhakheni wokwakha
Uhulumeni wentando yeningi ubeke izinhlelo ezifana noPhiko lukaZwelonke lokuThuthukiswa kweNtsha i-NYDA, egunyazwe wumthetho ukuthi ibhekane nazo zonke izindaba ezithinta intsha, kusukela kunqubomgomo kuya ekuthuthukisweni.
I-NYDA wuhlelo olwasungulwa nguhulumeni ukuze luphendule ngqo izinselelo zezomnotho ezibhekene nabantu abasha, iphinde futhi ibe wuphiko lokuthuthukisa isikhwama sezimali, yakhelwe ukusungula inkundla yokwakhiwa kwemisebenzi, ukuthuthukisa amakhono, kanye nokudluliselwa kwamakhono entsheni yaseNingizimu Afrika.
Indima yePhalamende ekuThuthukisweni kweNtsha
Ukuphakamisa isiqubulo:"IPhalamende elinakekelayo elenza ngcono intuthuko yentsha ukuze ifinyelele enkululekweni yezomnotho," iPhalamende lisungule izinkundla eziningi ezibhekene nezinkinga intsha ebhekene nazo.
IPhalamende linalawa makomidi alandelayo abhekene nezinkinga zentsha:
iKomidi lemisebenzi ethile leNdlu yesiShayamthetho kaZwelonke loMama, iziNgane kanye naBantu abanokuKhubazeka
iKomidi elikhethiwe loMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe loMama, iziNgane kanye naBantu abanokuKhubazeka
Lawa maKomidi umsebenzi wawo wukubheka wonke umsebenzi ophathenelene nezinkinga zentsha futhi kumele abhekane nokuphathwa komthetho othinta abantu abasha.
IPhalamende lisungule amasu ahlukene emikhakheni eyahlukene, isibonelo, iPhalamende leNtsha (eliba ngeNyanga yeNtsha) lapho izindaba eziphathelene nentsha zidingidwa khona. Abantu okufanele babambe iqhaza yintsha, kanti futhi okuqhubekayo kubhekiswe kubo.
UMthethosisekelo ubophezela iPhalamende ekubandakanyeni umphakathi ezintweni elizenzayo, ngakho-ke intsha njengengxenye yomphakathi iyamenwa ukuthi izobamba iqhaza emaswini ePhalamende, afana nemihlangano yoMphakathi, iNkulumo kaMongameli ngeSimo seZwe kanye nezinye izinhlelo zokufinyelela kanye nokubandakanya umphakathi.
Bangaphinde bazwakalise izimvo zabo ngokwenza iziphakamiso zomlomo noma ezibhaliwe.
Intsha iphinde ibe yingxenye yomphakathi ozohambela imihlangano yamaKomidi lapho umsebenzi omningi wePhalamende wenziwa khona, nabantu abasha bengakuhambela ukuhlala kwephalamende ukuze bezozibonela, bathole ulwazi bakwazi ukuzihlomisa.
"IPhalamende leNtsha: "Silawula ikusasa"
<fn>ISIZULU DRAFT SUBSISTENCE POLICY.txt</fn>
Uhlaka lwamanje lwezindawo zokudoba izinhlanzi...
Ukusabalala kwabadobi bezinhlanzi bezinga elincane...
Abantu ababandekanyekayo emabhizinisini amancane, abadoba ngenjongo yokuhlangabezana nezidingo nqangi zempilo noma eziyisisekelo zokuziphilisa noma okungenzeka babambe iqhaza emisebenzini yezomnotho yezinga elincane.
Laba badobi kungenzeka basebenza ogwini noma eduze kwalo noma eduze kwamanzi angasogwini futhi kungezeka kube yisiko labo lokudoba.
Ngokujwayelekile badoba ngamathuluzi abo endabuko futhi/noma ngamathuluzi asezingeni eliphansi lezobuchwepheshe futhi bazidobela ngokwabo izinhlanzi.
Ngokujwayelekile ngumuntu ozidobela ngokwakhe izinhlanzi ukuze ezozidlela yena kanye namalunga omndeni ondliwa nguye, kubandakanya nomuntu okuthi ngezikhathi ezithile othengisela abantu basendaweni izinhlanzi azidobile noma ashintshiselane nabo ngokuthile esikhundleni sezinhlanzi, kodwa akubandakanyi umuntu odoba izinhlanzi zokuthengiswa ngezinga elikhulu ngenjongo yezohwebo.
Ngokubambisana kusho ukubambisana phakathi kukahulumeni, imiphakathi yendawo, abasebenzisi bemvelo, izinhlangano ezingezona ezikahulumeni kanye nabanye abahilelekile behlanganyela khona igunya nomthwalo wokuphathwa kwemithombo yomnotho.
Ngokubambisana yizindikimba ezimele umphakathi ezamiswa ngenjongo yokubambisana nohulumeni futhi zisize ekuphathweni kwemvelo nabasebenzisi bemvelo.
Uhlobo olulodwa noma ezengeziwe zezinhlanzi noma nanoma iziphi izinhlelo zokudoba ezesekelwe kulezo zinhlobo engase ibhekwe njengophiko oluthile ngezinjongo zokulondolozwa kanye nokuphathwa, kucatshangelwa isimo sezindawo, ulwazi lososayensi, ezobuchwepheshe, ezokungcebeleka, ezomnotho kanye nezinye izici ezifanelekayo.
Abantu ababenganakiwe ngaphambilini ngenxa yokubandlululwa ngokungafanele ngenxa yohlanga, ubulili noma ukukhubazeka.
Umsebenzi nqangi woMnyango ukulondolozwa kwemvelo, ukuphatha kanye nokusetshenziswa kwemvelo yasolwandle ngokonga.
Lenqubomgomo ihloselwe ukuthuthukisa ukuphathwa nokusetshenziswa kwemvelo nanjengesiqondiso sokwabiwa kwamalungelo okudoba izinhlanzi ezindaweni zokudoba ngokwezinga elincane, kubandakanywa nabadobi abadobela ukuziphilisa nabadoba ngokwezinga elincane nangenjongo yezohwebo, ngaphakathi kohlaka olufanelekile.
Lenqubomgomo yethula izimiso, izinqubo, nezindlela okumelwe zilandelwe ekuphathweni nasekwabiweni kwamalungelo okudoba.
Olwandle icabangela izinhlobo ezintathu ezibalulekile zabadobi noma zokudoba, ukudobela ukuziphilisa, abadobi abangabahwebi nabadobi anangabavakashi.
Kukhona futhi nelinye iqembu labadobi, abadoba abangabahwebi abasezingeni elincane, abangangeni kunoma yiluphi uhlu kuzi eziphawulwe ngenhla.
Lokhu kwenza kube nesidingo sokwakhiwa kwenqubomgomo engumthetho nohlelo lokuphatha oluzohlanganisa laba badobi.
Ukuze kubandakanywe leli qembu, izinqubomgomo zamanje zokwabiwa kwamalungelo esikhathi eside kuzodingeka zihlolwe futhi ukulungisa okudingekayo kudingeka kuqaliswe kwi-MLRA.
Ukwabiwa nokuphathwa kwamalungelo okudoba ngenjongo yokuziphilisa okwamanje, kuntula uhlaka lwenqubomgomo olufanelekayo.
Kuyoba kwimigomo yokuchitshiyelwa komthetho ishayamthethetho ukuba kwehlukaniswe ukwbiwa kwalungelo okudoba phakathi kwabadobi abadobela ukuziphilisa kanye nalabo abangabadobi abahweba emazingeni aphansi noma kuyokhishwa amalungelo abadobi abangabadobi abangabahwebi abasmazingeni aphansi kuphela.
Olwandle unikeza uMnyango igunya lokuphathwa kwemvelo yasolwandle.
Ngokwenhloso yokwabiwa kwamalungelo okudoba, uNgqongqoshe uhlose ukunikeza igunya ngokwesigaba esingumamba somthetho esikhulwini noma ezikhulwini zoMnyango ukunikeza amalungelo okudoba kubadobi abadobela ukuziphilisa kanye nalabo abangabahwebi abasemazingeni amancane ngaphansi kwesigaba namba somthetho wezemvelo ephila olwandle.
Lenqubomgomo iyosiza ekulawuleni isikhulu esiphathiswe igunya ekuthatheni izinqumo maqondana nokusetshenziswa kwamalungelo okudoba okusemazingeni amancane.
Ngokomlando abadobi abadobela ukuziphilisa kanye nalabo abangabahwebi abasemazingeni amancane badoba izinhlanzi ogwini lolwandle kanti basebenzi amathuluzi okudoba asemazingeni aphansi ngokobuchwephesha.
ukuba liqalise inqubomgomo kanye nohlelo lokuphathwa kweizindawo zabadoba abadobela ukuziphlisa.
abadobi bezinga elincane kanye nabezinga elikhulu.
Nakuba ukubekela lamaqembu imingcele kuwumsebenzi oyinkimbinkimbi, kwaqashelwa futhi ukuthi kukhona ubunzima bokuhlukanisa phakathi kwabadobi abadobela ukuziphilisa, abezinga elincane kanye nabezinga elikhulu lezentengiselwano.
Eqinisweni, kuyahlukahluka kusukela ezingeni eleqile lapho abadobi ngokuyisisekelo bedobela khona ukudla, ukuya kwabamabhizinisi amancane bese ekugcineni kuba abamabhizinisi amancane naphakathi nendawo.
uhlolwe ukuze kuqashelwe isigaba esisha okubhekiselwa kuso ngokuthi abadobi amangabahwebi abancane, abachazwa ngokuthi ngabantu abasemabhizinisini amancane, nabangababi abazibandakanye ekudobeni ukuze bahlangabezane nesidingo nqangi zempilo nokuba bathole noma okungenzeka bazibandakanye ekudobeni okusezingeni labadobi abangabahwebi abancane.
Lesi sigaba sabadobi siyawuqaphela futhi umehluko okhona phakathi kwabadobela ukuziphilisa nabadobi bezinga elincane.
Ngenxa yenjongo yale nqubomgomo nesimo samanje sesishayamthetho, kubalulekile ukuchaza abadobi kanye nomkhakha ngendlela okuchazwe ngayo ngenhla.
Incazelo ingase ishintshe lapho kwenziwa izichibiyelo kwi-MLRA.
Uhlaka lwamanje lwabasebenzisi balo mnotho ezindaweni zokudoba ngezinga elincane luyinkimbinkimbi.
Izindawo zokudoba zinabadobi, abasebenzisa amathuluzi okudoba endabuko kanye/noma obuchwepheshe bezinga eliphansi, ababambe iqhaza ekudobeni okunhlobonhlobo kokuzikhandla, ubuchwepheshe bokwenza nokusakaza izinhlanzi obusetshenziselwa ukusebenzisa ngokunenzuzo izindawo zokudoba zasolwandle isikhathi esigcwele, isikhashana noma ngezinkathi ezithile ngokuyinhloko ngenjongo yokuzondla, izimakethe zasekhaya noma zasendaweni.
Abadobi ngokwabo baphinde bahlanganyele nakweminye imisebenzi ewusizo njengasekwenzeni amanetha abo, ukwakha izikebhe, ukulungisa izinjini kanye nokulungisa okwenza kuvuleke amathuba eminye imisebenzi ehlobene nokudoba kanye namathuba okwenza imali emiphakathini edobayo.
Lolu hlu aluyona inkimbinkimbi futhi kuyaqashelwa ukuthi akuyona yonke imiphakathi okungenzeka iye yafakwa ohlwini.
Umfanekiso wezabelo zemiphakathi edoba ngezinga elincane ngasogwini lwaseNingizimu Afrika.
Lolu hlu aluyona inkimbinkimbi futhi lungase lungahlanganisi yonke imiphakathi.
Lezi zakhamuzi eziboniswe zifakwe ohlwini eThebuleni eliseduze kwenombolo ehambisanayo ebalazweni.
Uhlu lwemiphakathi edobayo efakwe kuMdwebo ngenhla.
Izinhlobo ngezinhlobo zezinhlanzi eziphilayo zasolwandle zidotshwa ngabadobi bezinga elincane.
Izindlela zokudoba nazo ziyahlukahluka.
Abadobi bezinga elincane bayingxenye eyinhloko yemiphakathi yasogwini lapho behlala khona, futhi ngaleyo ndlela, uhlaka lwezomnotho nezenhlalo lwemiphakathi lubonisa isimo abadobi ababhekene naso uma usibheka ngombono obanzi.
Ukuhlaziywa kohlaka lwezenhlalo nezomnotho lwemiphakathi yasogwini lapho abadobi bevela khona ezifundeni ezine ezisogwini luveza ukuthi abadobi yibona abayizisulu kakhulu.
Kapa, iningi labo elihlala emiphakathini yasemadolobheni.
Natal ibe nemindeni emikhulu engaba namalungu angaba yisikhombisa.
Izinga lemfundo phakathi kwabadobi bezinga elincane liphansi.
wawungazange ufinyelele ezingeni lemfunda lase-primary.
Lolu hlaka lwemfundo ephansi lusikisela ukuthi abadobi bezinga elincane babanjwe ogibeni lobumpofu.
ubudala ayengaqashiwe ngo-1999.
wawumane ubambe amatoho, noma uqashwa ngezinkathi ezithile zonyaka noma usebenza njengamaqembu ahlephulelana ngalokho akudobile.
Labo abaqashiwe bahola kancane kakhulu.
Umholo omningi wabadobi bezinga elincane usetshenziselwa ukudla.
Kapa babhekene nenkiyankiya yokuntuleka kokudla.
womholo wabo ekudleni kuphela.
Isidingo sombuso sokuqinisekisa ubulungisa kwezemvelo ngokwakha amathuba, lapho kungenzeka khona, okuba imiphakathi ikwazi ukuthola izinhlanzi eziphilayo zasolwandle.
Izihloniphe futhi inamathele esimisweni sokusetshenziswa kwezindlela zokudoba izinhlanzi eziphilayo zasolwandle.
Ukuqashelwa kwezinzuzo zezenhlalo nezomnotho ngokomongo wokuhlobana phakathi kwezinto eziphilayo nendawo yazo ezungezile.
Indlela yokuphatha ngokubambisana.
Ukukhuthazwa kokutholakala okulinganayo uhlanga, ubulili, ukukhubazeka nokuzuza ezinhlanzini eziphilayo zasolwandle.
indabuko yokuncika ezinhlanzini eziphilayo zasolwandle ukuze baziphilise.
Ukuqashelwa kolwazi lwendabuko lwabadobi.
Ukuthuthukisa ikhono labadobi ngemfundo, ukuqeqesha nokuthuthukiswa kwamakhono.
Ukuhlinzeka ngokuphatha okusemthethweni nohlaka lwenqubomgomo lwabadobi bezinga elincane ngokwabiwa kwamalungelo okudoba.
kucatshangelwa ukutholakala okulinganayo uhlanga, ubulili, ukukhubazeka kanye nezinzuzo zezinhanzi eziphilayo zasolwandle kanye nokubamba iqhaza ezihlanganweni/ezinhlakeni zokuphatha ngokubambisana.
Ukuqinisekisa ukusetshenziswa kwesikhathi eside nokusimeme kanye nokuphathwa kwezinhlanzi eziphilayo zasolwandle kanye nemvelo ezungeze izingu.
Imizamo yokwakha kabusha imithombo yalezi zinhlanzi yahlanganisa ukuncishiswa okuphawulekayo komzamo wokudoba ngenjongo yezentengiselwano ngo-2003.
imiphakathi lapho kufaneleka khona.
Kubalulekile ukugcizelela ukuthi akunakwenzeka ukunika bonke abadobi amalungelo okudoba.
Ukutholakala okungokwemvelo kwezinhlanzi eziphilayo zasolwandle ngeke kwanele ukuhlangabezana ngokugcwele nezidingo okuphila zayo yonke imiphakathi edobayo.
Mnyango uyaqaphela ukuthi abadobi ngokwendabuko baye badobe izinhlobo ngezinhlobo zezinhlanzi.
endaweni ethile yokudoba.
Mnyango uyaqaphela ukuthi ukusetshenziswa kwezinhlanzi, ukutholakala kwazo, umnotho wezenhlalo kanye namandla omphakathi kuyahluka ngasogwini.
Ukuphathwa kwemikhakha yezindawo zokudoba ngezinga elincane kuyokwenziwa ngokwezifunda.
Iziqoqa-lwazi ngezinhlanzi ezidotshiwe ziyosetshenziswa eduze kogu ukuze kuqoqwe ukwaziswa okudingekayo ngezinhlanzi ezidotshwayo kanye nezindawo zokudoba.
Ukuze bafanelekele amalungelo okudoba ezinga elincane, abenzi bezicelo kuzomelwe bahlangabezane nendinganiso ethile.
Izindinganiso zokuhlola zihloselwe ukuveza abenzi bezicelo okuyibona abafaneleka kahle.
Lezi zindinganiso kuqondwe ngazo ukuba kuqinisekiswe ukuthi amalungelo okudoba abiwe ngendlela ekahle, ephumelelayo, ehlelekile nengafihli lutho.
noma uma sifakwe ngendlela engqubuzana neziqondiso.
Kulokhu, isicelo kubhekiselwa kuso ngokuthi sifakwe ngendlela engafanele.
Isicelo ngeke sicatshangelwe uma singazange sisayinwe ngumenzi wesicelo noma uma isimemezelo somenzi wesicelo singazange sifakazelwe ngukhomishane wezifungo noma uma umenzi wesicelo ehlinzeke ngokwaziswa okungamanga noma amadokhumenti angamanga noma ehlulekile ukudalula ukwaziswa okudingekayo noma ezame ukuthonya uNgqongqoshe noma igunya eliphathisiwe ngendlela ehlukile kuleyo ehlinzekwe kule nqubomgomo phakathi nenkathi yokwenza isicelo.
Leso sicelo kubhekiselwa kuso ngokuthi sinokwaziswa okuyiphutha.
Abenzi bezicelo abanamalungelo emkhakheni wezomnotho abanakucatshangelwa.
abazonikwa amalungelo okudoba ezinga elincane.
Abafaki bezicelo bamalungelo okudoba ezinga elincane kumelwe okungenani bebe sebefinyelele eminyakeni eyishumi nesishiyagalolunye ngesikhathi sokufakwa kwesicelo.
Kuzocatshangelwa kuqala abenzi bezicelo abangakwazi ukubonisa ukuthi baziphilisa ngezinhlanzi eziphilayo zasolwandle ukuze banakekele izidingo zabo eziyisisekelo.
Abenzi bezicelo abangasebenzi nalabo okungekho holo abalithola njalo bangase bacatshangelwe.
Kuzocatshangelwa kuqala abenzi bezicelo abahlala eduze kwezindawo zokudoba abenza izicelo zokudoba kuzo.
HDIs abangasebenzi futhi okungekho holo abalithola njalo, kuye ngokuthi bangabonisa yini ukuthi bathembele ekondliweni yizinhlanzi eziphilayo zasolwandle.
Abenzi bezicelo kuzodingeka ukuba babonise ukuthi phakathi nenkathi yokudoba, bayakwazi ukusebenzisa ngokobuqu ilungelo labo.
Ngabenzi bezicelo abangeke bakwazi ukusebenzisa ilungelo labo kuphela ngenxa yokukhubazeka okungokomzimba unomphela engezukudingeka kubo le mfuneko.
Izinhlu zesikhashana zizokwenziwa zitholakale emiphakathini ehlela ngasogwini.
Abantu abanesithakazelo nabathintekayo kule miphakathi bazokhululeka ukuveza izimvo zabo ngamagama avela kulezi zinhlu.
Umsebenzi ongezukuyibuyiselwa oyikhokha kanye engamarandi angamashumi amabili izokhokhwa lapho ufaka ifomu lesicelo.
Yemvume engamarandi amahlanu izokhokhwa minyaka yonke.
Ngokubambisana zizoba nesibopho sokusebenzisa le nqubomgomo.
Lo mnyango uzokwenza lula ukuqeqeshwa kwamalungu ala makomii ukuze uqinisekise ukuthi asebenza ngendlela ekahle nephumelelayo, ngaleyo ndlela kuthuthukiswa izinga lemiphakathi edobayo ezohileleka ekuphathweni komnotho wezinhlanzi eziphilayo ezindaweni ehlala kuzo.
Ukusekela uMnyango ekulondolozeni ukusebenza ngempumelelo kwezinto ezigcina ukwaziswa kwezinhlanzi ezidotshiwe.
Ukusiza uMnyango ngokuhlonipha umthetho.
Le ngosi izohlinzeka ngesisekelo sabamele imiphakathi edoba izinhlanzi ezosebenza ngokubambisana noMnyango ezindabeni eziphathelene nokuphathwa komkhakha wokudoba wezinga elincane.
Imibandela yezimvume yezindawo zokudoba ngezinga elincane izokhishwa minyaka yonke futhi ingase ichitshiyelwe nganoma yisiphi isikhathi phakathi naleyo nkathi.
Mnyango ukhuthaza ukuba kwakhiwe indikimba yabameli balo mkhakha ngezinjongo zokuba nezingxoxo eziqhubekayo ngokuphathwa kwalo mkhakha.
<fn>Incazelojikelele.txt</fn>
Amakhophi alo mbhalo oshicilelwe, angatholakala ehhovisi lomqondisi:wezokuxhumana kuzwelonke nasezifundazweni, uMnyango weMfundo, ePitoli.
Umnyango wemfundo wethula ngokukhulu ukuziqhenya lesi sitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R-9 (ezikoleni) ngazo zonke izilimi eziyishumi nanye zaseNingizimu Afrika.
Ukuhunyushwa kwalo msebenzi bekuyinto engelula neze. Isikhathi esiningi abantu abekade benza lo msebenzi wokuhumusha kade bephoqeleka ukuthi basungule amagama amasha kwezinye izindawo. Le mibhalo-ke ike yathunyelwa nakubantu abangongoti kulezi zilimi ukuthi nabo bayicubungule.
Umnyango wemfundo uthatha le mibhalo njengesiqalo sokukhulisa nokuthuthukisa izilimi zethu. Ngakho-ke sikhuthaza wonke umuntu osemkhakheni wemfundo ukuba ayisebenzise le mibhalo njengesisekelo senqubekelaphambili nokuzithuthukisa.
Yini umphumela wokufunda 18Yini indlela yokuhlola 18Yehluke ngani indlela yokuhlola emiphumumeleni yokufunda?
Ukuhlela kabusha uhlelo lwezifundo lukazwelonke kuyinto ecela inselelo kuleso naleso sizwe. Umnyango wethu wemfundo nawo wethula olwawo uhlelo lwezifundo oluveza umqondo esinawo nendlela esibona ngayo umphakathi wezwe lakithi, esiwubona ngokubheka izingane nabafundi esibakhiqizayo ngokwalolo nalolo hlelo esisuke silusebenzisa. Ngesikhathi kukhethwa okuyizona zinto okufanele zifakwe ohlelweni lwezifundo, kwabekwa phambili lokho okusemqoka okuyikhona kwakha 'imfundo enhle'.
Lolu hlelo lwezifundo lubhalwe ngabantu baseNingizimu Afrika, belubhalela abaseNingizimu Afrika, begqamisa imigomo nezimiso zentando yeningi. Lolu hlelo luqoqela ndawonye iphupho esinalo ngothisha nabafundi. Sifisa ukuba nothisha nabafundi abanolwazi lwezimo ezahlukahlukene zempilo. Kumele kube abantu abanozwelo ezindabeni ezithinta indawo abakuyo nabazokwazi nokumelana nezinselelo iNingizimu Afrika esazohlangabezana nazo kule minyaka eyizinkulungwane ezingamashumi amabili nanye esikuyo.
Kumele nokho sibhekane neqiniso lokuthi kukhona lokho uhlelo lwezifundo oluzophumelela kuko nalokho olungezuphumelela kuko. Ukungalingani nobuphofu kusadlangile ekuphazamiseni imfundo yemindeni eminingi nezingane zayo kuleli lizwe lakithi. Uhlelo lwezifundo-ke luyaye luhunyushwe ngezindlela ezingefani ezimweni ezahlukahlukene. Sizozama nokho ukulwenza ngcono thina lolu olwethu hlelo, siphinde fithi silwele ukulusebenzisa ngempumelelo. Sizokwenza imizamo enamandla ngokusemandleni ethu onke esinawo ukwenza ukuthi leli phupho lethu lifezeke ngokuthi sibhekane nazo zonke izindaba ezithinta ukufunda nokufundisa lapha ezweni lakithi.
Loku kudinga ukuzimisela okukhulu nokuthi wonke umuntu osebenza emfundweni abambe iqhaza elinqala. Sidinga ukusebenzisana okuphelele phakathi kuka hulumeni, abazali, othisha, abafundi kanye nomphakathi wonkana ngoba laba esibabalile bayizinsika zokuphumelela kwemfundo. Ngiyethemba ukuthi lesi sitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke, sizohlanganisa izifiso ezizokhuthaza ukusebenzisana okufaka wonke umuntu wakuleli lizwe laseNingizimu Afrika.
Emhlanganweni wangomhla ka Juni wezi-2000, umkhandlu wongqongqoshe bemfundo wavuma ukuthi lolu hlaka lwesitatimende sohlelo lwezifundo sikazwelonke lwamabanga R -9 kumele lubukezwe lulandele izincomo zombiko wekomiti ebukezayo (wangomhla zingama-31 ku Meyi wezi-2000) mayelana nokuqondisa nokuhlela kabusha uhlelo lwezifundo lwezi-2005.
Emuva kwalokho kwamiswa ikomidi elakhethwa ungqongqoshe, ukuba lihlele futhi liqondise kabusha uhlelo lwezifundo lwezi-2005. Indlela yokubukeza yaqalwa ngo Januwari wezi-2001 ngabasunguli balolu hlelo lwezifundo abayi-150 ababevela emkhakheni wemfundo. Mhla zingama-31 ku Julayi, uhlaka lwesitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke sethulwa ukuze umphakathi ubeke imibono yawo esikhathini esiyizinyanga ezintathu. Ngenyanga ka Novemba, umphakathi wanikezwa futhi ithuba lokukhuluma ngalolu hlelo lwezifundo. Emva kokuba umphakathi uthumele imibono yawo neziphakamiso, le mibono yahlaziywa yiqembu elalikhethiwe lekomidi likangqongqoshe, yahlanganiswa ngoDisemba wesi 2001 ukuthasisela lezo zinguquko ezaziphakanyisiwe. Lesi sitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo siwumphumela walo msebenzi obalulwe lapha ngenhla.
Lo mbhalo kanye nezitatimende zemikhakha yezifundo eziyisishiyagalombili ezishicilelwe njengesengezelelo, uyisisekelo okwakhelwe kuso lesi sitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R- 9 (ezikoleni). Isitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R- 9 (ezikoleni) sona sizothatha indawo yesitatimende sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R -9 esavunywa ngonyaka we-1997, uma sesifakwe ngokomthetho njengohlelo lwezifundo.
Kuzosungulwa isu lokusebenza elihlelwe kahle nelizobandakanya wonke umuntu, ukuze kuqinisekiswe ukuthi ukufakwa kwalesi sitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke kuyaphumelela.
Umthethomgomo wokuhlola okhona womhla zingama-23 ku Disemba we-1998 (emqulwini kahulumeni oyinombolo yezi-19640) kanye nomthethomgomo wolimi emfundweni wangomhla ziyi-14 ku Julayi we-1997 (emqulwini kahulumeni oyinombolo yezi-17997) kumele ufundwe kanye nesitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke amabanga R-9 (ezikoleni). Umthethomgomo wokuhlola kumele ufundwe kanye nengxenye efanele yesitatimende somkhakha wesifundo ngamunye. Umthethomgomo ophathelene nokunikezwa kwezitifiketi uzoma kanjalo ngeke ushintshe kuze kufike onyakeni wezi-2008. Emva kwaloko isitifiketi semfundo nokuqeqeshwa esihambisana nesitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke nengxenye efanele yisona esesiyosetshenziswa.
Isitifiketi semfundo nokuqeqeshwa emfundweni ephoqelelwe siyoba yisiqiniseko esipheleleyo sezikole futhi yisona esiyokwenza kufinyelelwe emiphumeleni ngokuthi kusetshenziswe izindlela eziyizo zokuhlola ebangeni lesi-9.
Uhulumeni wentando yeningi waseNingizimu Afrika wamukela kuhulumeni waphambilini uhlelo lwemfundo eyehlukene nengalingani. Ngaphansi kukahulumeni wobandlululo, iNingizimu Afrika yayineminyango yemfundo eyehlukene eyishumi nesishiyagalolunye. Le minyango yayihlukaniswe ngokobuhlanga, ngokwezindawo abantu ababehlala kuzo kanye nangokomqondo wezombusazwe wangaleso sikhathi. Lolu hlobo lwemfundo lwalulungiselela izingane izikhundla okwakulindeleke ukuthi zingene kuzo emphakathini ngezindlela ezahlukene, kwezomnotho kanye nasempilweni yezepolitiki ngaphansi kobandlululo. Emnyangweni ngamunye kuleyo eyayikhona, uhlelo lwemfundo lwabamba iqhaza elikhulu ekugcizeleleni ukungalingani phakathi kwabantu. Lokho okwakufundiswa ezikoleni, indlela okwakufundiswa ngayo kubantwana noma ngabe kwakufundiswa kwakwehluka kuya ngokwezindima okwakubhekeke ukuba babhekane nazo emphakathini jikelele.
Ukuguquka kohlelo lwemfundo eNingizimu Afrika kwasemva kobandlululo kuqale emva kokhetho lwe-1994 lapho umkhandlu wemfundo nokuqeqesha kazwelonke (NETF) waqala uhlelo lokubukeza isilabhasi kanye nokwenziwa ngcono kwezifundo. Injongo yalolu hlelo ikakhulukazi kwakuwukubeka isisekelo sesilabhasi eyodwa kazwelonke. Ukwengeza kulokhu kulungiswa nokuhlanganiswa kwamasilabhasi ayevele ekhona, abathuthukisi bohlelo lokufunda lomkhandlu wemfundo nokuqeqesha kazwelonke basusa ulimi olubandlulula ngokobuhlanga kanye nalolo oluthunazayo kumasilabhasi ayekhona. Kwakungokokuqala ngqa ukuthi izinqumo ezithinta uhlelo lokufunda zenziwa ngendlela ebandakanyayo nenokumelwa kwabo bonke abathintekayo. Noma belukhona uhlelo lomkhandlu wemfundo nokuqeqesha kazwelonke kodwa belungelona uhlelo obeluhlose ukuthuthukisa uhlelo lwezifundo.
Umbhalo mayelana nemfundo umuntu ayifunda impilo yakhe yonke, ngaphansi kohlaka lwezifundo lukazwelonke lwe- wawuyisitatimende sokuqala sohlelo lwezifundo esisemqoka seNingizimu Afrika ebuswa ngentando yeningi.
Ikhasi obhekene noMgomo weMfundo kaZwelonke oyinombolo yama-27 we- . Ngokomthethosivivinywa wemfundo, kugcizelelwa isidingo sokwenza inguquko enkulu emfundweni nasekuqeqesheni eNingizimu Afrika. Lokhu kwenzelwa ukulungisa nokuguqula ukufunda nokufundisa eNingizimu Afrika. Kubuye kugcizelelwe isidingo sokuguquka endleleni yokufunda yakudala kuguqukelwe emfundweni eyesekelwe emiphumeleni.
Wezwe elinempumelelo, elibumbene ngokweqiniso, elibuswa ngentandoyeningi, elikwazi ukuqhudelana namazwe omhlaba jikelele, elinezakhamuziezikwazi ukufunda nokubhala, ezinamakhono okuqamba nokuhlolisisa, eziphila impilo enokweneliseka ezweni elingenalo udlame, elingenaloubandlululo nelingenzeleli.
Ukuhlelwa kwesikhathi esizosetshenziswa emfundweni ngendlela eyiyo.
Ukuhlola okuqhubekayo nokuthi imiphumela yalokho okuhloliwe iqoshwe phansi kwenziwe nemibiko ngayo.
Okuyiwona mazinga alindelekile njengemiphumela yalokho obekade kwenziwa.
NgoOkthoba we-1997, isitatimende sohlelo lwezifundo sikazwelonke sezi-2005 sashicilelwa ngokwezimiso zesaziso sikahulumeni esiyinombolo ye-1445. Umthethomgomo wokuhlola emfundweni edidiyele yamabanga R-9 nemfundo yabadala eyisiqalo, waqalwa ngoDisemba we-1998 (Umthetho we-19640). Wethulwa ezikoleni ngonyaka we-1998. Uhlelo lwezifundo lwezi-2005 nokusetshenziswa kwalo kwahlolisiswa yikomiti likangqongqoshe ngonyaka we-2000. Inhloso yalokhu kuhlolisisa kwakuwukwakhiwa nokuhlelwa kohlelo lwezifundo, ukwembulela othisha ngalokho okulindeleke kubo, ukuqeqesha othisha nokuthuthukisa izinga lemfundo, izinsizakufunda nokufundisa, nokusekelwa kothisha ezikoleni yiminyango yezifundazwe kanye nokulandela izikhathi ezihlelwe ukwenza umsebenzi. Emuva kokuba ikomiti likangqongqoshe elibukezayo selihlolisisile, labe selethula umbiko walo ngomhla zingama-31 ku Meyi wezi-2000.
Leli komiti elibukezayo lenza izincomo zokuthi, ukuze kuqiniswe uhlelo lokufunda, kufanele kuhlelwe kabusha isakhiwo salo nokuthi kwenziwe lula ulimi lwalo bese kwethulwa kabusha lokhu ngokukhipha isitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke. Labuya futhi leli komiti laphakamisa ukuthi lesi sitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo kumele sinciphise izinhlaka obekade kwakhiwe ngazo lolu hlelo lokufunda zisuke kweziyisishiyagalombili ziye kwezintathu, okuyilezi: imiphumela ehlaziyayo nethuthukisayo, imiphumela yezifundo nemithetho yokuhlola. Kumele futhi isitatimende lesi sibeke bucace bha ubudlelwane obukhona phakathi kohlelo lwezifundo kanye nokuhlola. Ngaphezulu kwalokho, leli komiti laphakamisa ukuthi ukusetshenziswa kwalesi sitatimende kumele kuqiniswe ngokuthi kukhushulwe izinga lokuqeqeshwa kothisha, kuthuthukiswe izinga lezinsizakufunda nezinsizakufundisa kanye nokuthi imfundo ithole ukwesekelwa okuphelele yizifundazwe. Labuye futhi leli komiti laphakamisa ukuthi kuxegiswe izikhathi ezibekelwe ukusetshenziswa.
NgoJuni wezi-2000, uMkhandlu woNgqongqoshe beMfundo wazivuma lezi ziphakamiso zohlelo lwezifundo zekomiti elibukezayo.
Ukuthuthukiswa kwesitatimende sohlelo lwezifundo sikazwelonke, esizobeka ngolimi olulula nolucacile ukuthi yini efuneka kulolu hlelo lwezifundo emazingeni nasezigabeni ezahlukene kufanele kuqale ngokushesha.
Ikhasi abangezukukwazi ukuwuthwala. Kufanele futhi sinikeze incazelo ecacile yokuthi umfundi uzobe esezuze lwazi luni, namakhono mani nokuthi iyiphi indlela yokuziphatha esingayilindela kuye emuva kokuba esephothulile ngokwalolu hlelo lwemfundo.
Ukubukezwa kohlelo lwezifundo lwezi-2005 kwaveza uhlaka lwesitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke. Lolu hlaka lwesitatimende sohlelo lwezifundo lukazwelonke lwanikezwa umphakathi ukuze uphawule ngalo ngomhla zingama-30 kuJulayi wezi-2001. Lwabuye lwabukezwa ngokweziphakamiso zomphakathi phakathi konyaka wezi-2001/2002. Okufanele kucace ukuthi isitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke asilona uhlelo lwezifundo olusha kodwa senzelwe ukuhlela nokuqinisa kabusha uhlelo lwezifundo lwezi-2005 bese siqinisekisa ukuthi imigomo nezinhloso zemfundo esekelwe phezu kwemiphumela yezifundo ziyaphumelela.
Ngalesi sikhathi, lolu hlelo lokubukeza uhlelo lwezifundo lusaqhubeka, izikole zona ukusukela ebangeni-R kuya ku-9 zisazoqhubeka ngokwezimiso nemigomo ebisebenza phambilini. Uma isitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R-9 (ezikoleni) sesiba ngumthethomgomo, sizothatha indawo yesitatimende sohlelo lwezifundo samabanga R-9 esavunywa ngonyaka ka-1997. Ukungeniswa ngokusemthethweni kwesitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo ezingeni eliyisisekelo kuhlelelwe ukuqala ngonyaka wezi-2004.
Le ncazelo jikelele yethula iphinde inikeze isendlalelo kuzitatimende zemikhakha yezifundo eziyisishiyagalombili, ezakha isisekelo sesitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R-9 kule nhlanganisela yemfundo nokuqeqesha.
Umthethosisekelo waseNingizimu Afrika, (Umthetho we-108 we-1996) unikeza isisekelo sokuguqulwa nokuthuthukiswa kohlelo lokufunda eNingizimu Afrika entsha.
Ukwakha isisekelo somphakathi obuswa ngentando yeningi lapho uhulumeni enza njengokufisa kwabantu nalapho leso naleso sakhamuzi sivikelekile ngaphansi komthetho.
Ukwakha iNingizimu Afrika ebumbene nebuswa ngentando yeningi futhi ezokwazi ukubamba iqhaza elibonakalayo njengombuso ozimele phakathi kwezizwe ezahlukene zomhlaba.
Lapha kubuye kwavezwa amanye amasu ayi-16 okwenza intsha yaseNingizimu Afrika yazi ngobumqoka bomthethosisekelo. La masu avezwe kahle kulesi sitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke.
Ukugqugquzela isiko lokuxhumana kubafundi nokuthi bakwazi ukuhlanganyela nabanye kokwenziwayo esikoleni.
Ukuba yisibonelo esihle: ngokuthi kukhuthazwe ukuzibophezela kothisha babuye futhi baveze amakhono abo athile.
Ukuqinisekisa ukuthi wonke umuntu oyisakhamuzi saseNingizimu Afrika uyakwazi ukufunda, ukubhala, ukubala kanye nokucabanga ngendlela eyiyo.
Ukukwazi ukufunda ngenhlanganisela yamasiko, izinkolelo nemibono eyehlukene eyakha leli zwe lakithi laseNingizimu Afrika.
Ukuvulela amathuba ngokulinganayo kubafana namantombazane ukuthi baveze amakhono alokho abangakwazi ukukwenza.
Ukubhekana nenkinga yesandulela ngculazi nengculazi uqobo lwayo kanye nokuthuthukisa indlela yokuziphatha mayelana nezindaba zocansi kanye nasemphakathini imbala.
Ukukhuthaza intshisekelo yothando lobuzwe bakho nokwazisana ngokobuzwe.
Umthethosisekelo uveza ukubaluleka kokuhlalisana kwabantu kubhekwe kakhulu amalungelo esintu kanye nalokho okufanele kwenziwe yizakhamuzi kanye nendima yazo ebanzi ekwakheni iNingizimu Afrika ebuswa ngentando yeningi. Umthethosivivinywa wamalungelo esintu ubeka phambili ukubaluleka kokulingana, ukuhlonishwa kwesithunzi somuntu, ilungelo lempilo nenkululeko kanye nokuphepha kwabantu bonke. Lokhu kanye namanye amalungelo enkululeko yezenkolo kanye nenkolelo, ukukhuluma ngokukhululeka nokuzibandakanya, kuyizithupha ziya ogwayini namalungelo ezokuhlalisana ngokwezomnotho. Umuntu ngamunye unelungelo lokukhululwa ebuphofini, ngokuthi abe nendawo yakhe yokufihla ikhanda nokuthi avikeleke angabhekani nesimo sempilo esingesihle kanye nendlala.
Isitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke sizama ukuhlanganisa loku okubalulekile elwazini nasemakhonweni esiwathuthukisayo. Sigqugquzela ukuthi bonke abafundi babe nolwazi nokuqonda ngale ngcebo eyinhlanganisela yamasiko nezinkolelo kanye nemibono eyahlukene okuhlangene kwakha izwe elilodwa laseNingizimu Afrika.
Inselelo ebhekene nalesi sitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo ukuthi izinhloso zokubaluleka kobulungisa ekuhlalisaneni, okungukulingana nentando yeningi zingahlanganiswa kanjani kuzo zonke izinhlelo zezifundo. Ukugqugquzela izinto ezibalulekile empilweni akwenzelwa nje kuphela ukuthuthukiswa komuntu ngamunye kodwa kubuye kuveze isithombe esakhelwe ezintweni ezibalulekile nezehlukile kulezo ezaziyizikhonkwane zemfundo ngesikhathi sobandlululo. Uhlobo lomfundi olindelekile yiloyo ozokwazi okusemqoka abuye abhekane nezidingo zomphakathi ezakhelwe phezu kokuhlonipha intando yeningi, ukwazi ukuthi bonke abantu bayalingana, ukuhlonipha isithunzi somuntu, ukuhlonipha ilungelo lomuntu lokuphila nokuba nomphakathi onobulungiswa.
Lolu hlelo lwezifundo luhlose ukuthuthukisa ikhono eligcwele lomfundi ngamunye.oyisakhamuzi saseNingizimu Afrika ebuswa ngentando yeningi.
Ikhasi onokuzethemba nokwaziyo ukuzimela. Kumele kube umfundi okwazi ukufunda nokubhala, okwazi ukubala nonamakhono ahlukahlukene. Kufanele abe nesihawu, akwazi ukuhlonipha imvelo emzungezile futhi abe nekhono lokuhlanganyela emphakathini njengesakhamuzi esikhuthele nesilibambayo iqhaza.
Othisha kuwo wonke amazinga baneqhaza abalibambayo ekuletheni izinguquko emfundweni yaseNingizimu Afrika. Lesi sitatemende sohlelo lwezifundo sikazwelonke silindele othisha abaqeqeshiwe, abawenza kahle nangokuzinikela umsebenzi wabo nabanakekelayo. Lokhu kuzokwenza bakwazi ukufeza izidingo njengoba zibekiwe enkambisweni yokulindelekile kothisha yonyaka wezi-2000 (umqulu kahulumeni ongunombolo wezi-20844). Ngokwalezi zimiso othisha bathathwa njengabaxhumanisi emfundweni, yibona abahumusha babuye bahlele izinhlelo zezifundo. Yibona abangabaholi, abasingathi, abaphathi bemfundo, abacwaningi nongoti emikhakheni eyahlukene yokufunda. Benjalo nje kulindeleke ukuthi nabo babonakale bengamalunga amukelekile omphakathi nezakhamuzi ezihloniphekile zezwe lakithi. Kulindeleke ukuba babe abantu abahlale belubalubela ulwazi olusha, okuzobenza bakwazi ukubona ukuthi imfundo yabantwana bethu ingeyiyona yona.
Isitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo lukazwelonke siqukethe umbhalo onikeza incazelo jikelele kanye nemikhakha eyisishiyagalombili yezifundo.
Kunemikhakha eyisishiyagalombili yezifundo esohlelweni lwezifundo lukazwelonke. Umkhakha ngamunye wokufunda uyisizinda solwazi namakhono abalulekile, othi noma wehlukile komunye kepha ube unobudlelwane neminye imikhakha yezifundo. Lokhu kusho ukuthi le mikhakha yezifundo eyehlukene iyaxhumana ngandlela thize njengoba yonke iyizizinda zolwazi.
Yilowo nalowo mkhakha udingida kabanzi ngobudlelwano phakathi kwamalungelo esintu, indawo ephephile esiyakhele nendlela eyiyona yona yokuhlalisana phakathi kwabantu.
Lolu hlelo lwemikhakha yezifundo lusinikeza umhlahlandlela walokho okulindelekile nokuyizidingo zemfundo kusukela emabangeni R kuya ku 9.
R-9 sakhelwe phezu kombono nalokho okubalulekile okuvela kumthethosisekelo wezwe lethu kanye nohlelo lw emfundo luka-2005.
Uhlelo lwemfundo luneqhaza elinqala elingalibamba ekwaziseni umphakathi ngokuhlobana okukhona phakathi kwamalungelo esintu, indawo enempilo esihlala kuyo, ukuhlalisana okuhle phakathi kwabantu nokuhlanganyela kwawo wonke umuntu. Kwamanye amazwe uhlelo olunjena lwenziwa ngokuthi kube nesifundo esifundisa ngamalungelo esintu nalokho okulindeleke kuzakhamuzi. Isitatimende esibukeziwe sohlelo lokufunda sikazwelonke sizamile ukuqinisekisa ukuthi yonke imikhakha yezifundo iveze ngokusobala izimiso zayo mayelana nokuhlalisana okuhle phakathi kwabantu, ukuhlonishwa kwendawo esihlala kuyo kanye namalungelo esintu njengoba echazwe kumthethosisekelo wezwe. Uhlelo lokufunda lolu luzama ikakhulukazi ukuba nozwela ezindabeni ezithinta ubuphofu, ukungalingani ngokwamazinga empilo, ubuhlanga, ubulili, ubudala, ukukhubazeka, kanye nenselelo yesandulela ngculazi nengculazi uqobo lwayo.
Isitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke sikhetha indlela edidiyelayo ngokuthi sigqamise izidingo ezimbalwa zabafundi. Lezo zidingo ngqo zabafundi ezifana nemfundo, ezokuhlalisana kwabantu, ezithinta imizwa kanye nomzimba womuntu, zonke zizobhekelwa ngenkathi sekwakhiwa futhi kuthuthukiswa izinhlelo zezifundo ezifanele.
Imfundo eyakhelwe phezu kwemiphumela ithatha ukufunda njengento ebaluleke njengalokhu kubaluleke okufundwayo ezikhungweni zemfundo. Kokubili ukufunda kanye nokufundwayo kugcizelelwa ngokuthi kuvezwe ukuthi yimiphi imiphumela okumele itholakale emuva kokuba sekwenziwe. Esitatimendeni esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke, imiphumela yokufunda kanye nezindlela zokuhlola kususelwa emiphumeleni okufanele itholakale.
Le miphumela ehlaziyayo nethuthukisayo iwuhlu lwemiphumela ethathelwe kumthethosisekelo wezwe futhi iqukethwe nawumthetho weziQiniseko waseNingizimu Afrika ka-1995. Le miphumela iluchaza kabanzi uhlobo lwesakhamuzi okumele uhlelo lwemfundo nokuqeqesha luphokophelele ukusakha.
Abafundi abakwazi ukubona izinkinga futhi bakwazi nokuzixazulula, bathathe izinqumo besebenzisa imiqondo ephusile nekwazi ukuhlaziya izinto ngendlela.
Abakwazi ukusebenzisana kahle nabanye abafundi njengamalungu eqembu, enhlangano nomphakathi owodwa.
Abakwazi ukuzihlela nokuziphatha bona ngokwabo nalokho abakwenzayo bakwenze ngempumelelo.
Abakwazi ukuqoqa, bahlaziye, bahlele, bahlole ngokucophelela ulwazi abalutholile.
Abakwazi ukuxhumana kahle nabanye abantu besebenzisa amakhono abonakalayo, okungaba ukusebenzisa izimpawu zomzimba nokukhuluma ngezindlela ezahlukene.
Abakwazi ukusebenzisa isayensi nobuchwepheshe ngempumelelo nangokucophelela bekhombisa ukunakekela imvelo nezimpilo zabanye abantu.
Abakwazi ukukhombisa ukuqondisisa ukuthi umhlaba uyinto ephelele eyakhiwe ngezingxenye ezihlobene, ngokukwazi ukubona ukuthi ingqikithi yokuxazulula izinkinga ayikwazi ukuzimela ngayodwana ithi qekelele.
Abakwazi ukucabanga bahlole amasu ahlukene angasetshenziswa ekufundeni ngempumelelo.
Abakwazi ukubamba iqhaza njengezakhamuzi ezithembekile empilweni yabantu abahlala nabo, abakhele izwe lakubo nasemhlabeni wonke jikelele.
Abakwazi ukuba nozwela nemizwa yosikompilo nobuhle obukhona empilweni enhle yokuhlalisana kwemiphakathi eyehlukene.
Abakwazi ukuhlolisisa amathuba angahle atholakale emfundo nawemisebenzi.
Abakwazi ukusungula amathuba ezohwebo.
Lesi sitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke siphokophelele ekudidiyeleni nasekugqamiseni umbono womphakathi nezakhamuzi eziqhuba intando yeningi nezizoqhamuka kulolu hlelo olusha lwemfundo.
Lesi sitatimende sisebenzisa imikhakha yokufunda ukufeza lezi zinjongo, lokho okulindelekile kanye nemiphumela okumele itholakale ngokusebenzisa imiphumela yokufunda nezindlela eziyizo zokuhlola. Imiphumela yezifundo kulowo nalowo mkhakha wezifundo ibekiwe kule ncazelo jikelele. Izindlela zokuhlola nazo njengesichibiyelo kulo mqulu.
Imiphumela kanye nezindlela zokuhlola kugcizelela imfundo lapho abafundi bebamba khona iqhaza, ngokuthi isifundo sonke nemisebenzi yonke eyenziwayo iqondane nabo ngqo. Kulindelekile futhi ukuthi abafundi banikezwe ithuba lokuveza ikhono lokuziqambela okanye lokuzisungulela into. Lokhu yiyonanto othisha okufanele bahlale beyiqaphele ngaso sonke isikhathi. Lokho kwenza othisha bahlale beqaphile ukuthi bafundisani nokuthi bayifundisa kanjani.
Uhlobo lwaseNingizimu Afrika lwemfundo eyakhelwe phezu kwemiphumela luhlose ukukhaliphisa imiqondo yabantu abasha, ukuze bakwazi ukubamba iqhaza ngokuphelele kwezomnotho nasempilweni ejwayelekile yokuhlalisana kwabantu. Luhlose ukuqinisekisa ukuthi bonke abafundi bayakwazi ukuthuthuka bafinyelele emakhonweni athile nokuthi bahlomele ukubhekana nezinselelo zonke zempilo nezibandakanya ukufunda izinto ezintsha.
Isitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke sihlose ukuthuthukisa ulwazi kanye namakhono asezingeni eliphezulu kubo bonke abantu. Sithi sinjalo sibe sibheke lukhulu okufanele luzuzwe abafundi baseNingizimu Afrika. Mayelana nomphakathi, ukuze ubenenhlalakahle, kulindeleke ukuthi lezo zingxenye zawo ezazingahlonyiswanga ngolwazi lwamakhono phambilini, zihlonyiswe manje. Lesi sitatimende sihlose futhi ukwakha isisekelo esiqinile esiyokwenza ukuthi abantu bonke bathole amakhono nolwazi olusezingeni eliphezulu.
Ikhasi ngalinye, sibe sibeka futhi amazinga aphezulu angazuzwa yibo bonke abafundi kuyo yonke imikhakha yezifundo.
Lesi sitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke kwenziwe ngabomu ukuthi isakhiwo saso kanye nolimi esibhalwe ngalo kube lula, kucace futhi kuzwakale kahle kubo bonke abasifundayo. Uma usibheka kunezinto ezimbili ezibalulekile kuso okuyimiphumela yezifundo kanye nezindlela zokuhlola, okuyizona ezicacisela kahle abafundi bonke izinjongo nemiphumela edingekayo ukuze baqhubekele ezingeni elilandelayo. Okunye-ke futhi okuhle ukuthi, lesi sitatimende sizotholakala sibhalwe ngazo zonke izilimi ezisemthethweni kanye nangendlela yokubhala leyo ebhalelwa labo abangaboni emehlweni.
Umgomo wokugcizelela emfundweni edidiyelwe, uyingxenye esemqoka yemfundo eyakhelwe phezu kwemiphumela. Ukudidiyela ndawonye izifundo ngesikhathi ufundisa uthinte lesiya nalesiya kwenza abafundi babe nolwazi lokuthi imikhakha eyahlukene yezifundo iyaxhumana futhi ihlobene ngandlela thize. Lokhu kwandisa amathuba abo okuthola amakhono, okuzuza ulwazi nokuthuthukisa izimo kanye nalokho okusemqoka okutholakala ohlelweni lwezifundo.
Kubalulekile ukuthi uhlelo lokufunda lubeke lokho okulindeleke kubafundi, kubekwe kuye ngokuya kwenyukela ngokobunzima nokujula futhi kube kusabalala nazo zonke izidingo zempilo. Lokhu kubizwa ngokuthi ukuqhubekela phambili ngolwazi. Ngokwalesi sitatimendeni esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke, kumele izindlela zokuhlola kulowo nalowo mkhakha wesifundo zikukhombise lokhu kuqhubekela phambili kolwazi kulowo nalowo mkhakha wesifundo kusuka ezingeni elithize kuya kwelinye.
Akumele abafundi basebenzise izindlela zokuhlola ezizimele zodwa. Kumele kubekhona ukuxhumana phakathi kwemikhakha yezifundo nemiphumela yezifundo. Ukuthola ubudlelwane obukhona phakathi kokuhlangana kwemikhakha yezifundo nenqubekelaphambili yokuqhubeka komfundi esuka kwelinye ibanga eya kwelinye isemqoka kulolu hlelo lwezifundo.
Ukuthuthukiswa okuqhubekayo kothisha, amaqembu abaphathi bezikole kanye nosizo oluvela ezisebenzini zomnyango wemfundo kuyingxenye esemqoka yale nhloso.
Isingeniso: Lesi sigaba yisona esethula lesi sitatimende sohlelo lwezifundo sikazwelonke kanye nemikhakha yezifundo ethile. Lapha kuvezwa izinhloso zaso kanye nezimpawu zaso ezehlukile noma ezingajwayelekile.
Lapha kuvezwa lokho okuyizidingo kanye nalokho okulindelwe abafundi ibanga ngebanga ezingeni eliyisisekelo lemfundo (amabanga R-3), eliphakathi (amabanga 4-6) kanye neliphezulu (amabanga 7-9). Izinga eliyisisekelo libhekene ngqo nalawo makhono okuqala, okuwulwazi olusha nalokho okusemqoka okusebenza njengesisekelo esenza abafundi bakwazi ukuqhubekela phambili nemfundo. Imiphumela yezifundo kanye nezindlela zokuhlola, nakuba kufanele kuthathwe njengolwazi olusezingeni elifanele noludingekayo nalokho okusemqoka kanye namakhono abalulekile okufanele afundiswe, kodwa akufanele kube yilokho kuphela okufundiswayo. Lezi zidingo ziveza lokho okudingekile ukuze kuqhutshekelwe phambili emabangeni ohlelo lwemfundo alandelayo futhi zakhiwe zithandaniswe nalokho okudingeka kwaziwe ngabafundi bebanga lesi-9.
Isigaba esiphathelene nokuhlolwa: Lesi sigaba siveza izimiso kanye nomhlahlandlela osetshenziselwa ukuhlola bese siveza iziphakamiso zokuthi ukuqopha phansi kanye nokubika ngaloko obekade kuhlolwa kungenziwa kanjani. Uhla lwezincazelo zalokho okudinga ukuchazwa okusetshenzisiwe: Lesi siga-ba sivame ukufaka izifinyezo zamagama, ama-akhronimi (amagama akhiwe zinhlamvu zokuqala zamagama) kanye nohlu lwezincazelo zamagama alukhuni namasha asetshenzisiwe.
Yini umphumela wokufunda?
Yini umphumela wokufunda?
Umphumela wokufunda ususelwa emiphumeleni eminingi yokuhlola okuqhubekayo ehlaziya ulwazi umfundi aselutholile nentuthuko aseyizuzile. Ngamanye amazwi uyincazelo yolwazi, amakhono nalokho okubalulekile okufanele abafundi bakwazi, futhi bakhombise ukuthi sebeyakwazi ukukwenza ekupheleni kwebanga labo lokufunda. Iqoqo lemiphumela yezifundo kufanele liqinisekise ukuthi ukuhlangana kanye nenqubekelaphambili ekuthuthukiseni imiqondo, amakhono kanye nalokho okubalulekile ukuthi umfundi akwazi kuyenzeka ngokusebenzisa izindlela zokuhlola eziyizo. Imiphumela yezifundo ayikhetheli othisha lokho okumele bakufundise nendlela okumele bakufundise ngayo kepha yona incike ngankomo ekutheni lokho okuhlosiwe kuhlolwa ngendlela eyiyo na.
Yini indlela yokuhlola?
Yini indlela yokuhlola?
Indlela yokuhlola ichaza izinga abafundi okufanele bakhombise ngalo ulwazi asebeluzuzile ekufundeni. Lezi zindlela zokuhlola zihamba ngokwamabanga, zihambe zikhombisa inqubekelaphambili ngasolwazini oseluzuziwe kulowo nalowo mkhakha wesifundo ngasinye. Lapha siqondise elwazini olujwayelekile, amakhono amasha kanye nalokho okubalulekile nokudingekayo ukuthola ukuthi imiphumela yokufunda iyafezeka na. Nakho lokhu kodwa akubakhetheli othisha indlela yokufundisa okufanele bayilandele.
Yehluke ngani indlela yokuhlola emiphumumeleni yokufunda?
Yehluke ngani indlela yokuhlola emiphumumeleni yokufunda?
Imiphumela yokufunda ichaza lokho abafundi okufanele bakwazi nokumele bakwazi ukukwenza uma sebefundile. Izindlela zokuhlola zona zichaza ukujula kanye nobubanzi balokho okufanele kufundwe. Lokhu kusho ukuthi imiphumela yokufunda ingahlala futhi iyohlale injalo ezikhathini eziningi kuwo wonke amabanga kanti izindlela zokuhlola zona ziyaguquguquka ibanga nebanga lemfundo.
Izindlela zokuhlola zinomthelela ekutheni ofundayo agcine esezuze ulwazi lomsebenzi othile. Kule mfundo edidiyelwe neqeqesha amakhono athize, lokhu kusho ukuthi loyo osuke esehloliwe kwatholakala ukuthi, usezuze ulwazi oluthile mayelana nomsebenzi othile, ube esenikezwa isitifiketi esiyisiqinisekiso saloko.
Izinsizakufunda nokufundisa kanye nezinhlelo zokuthuthukisa othisha zineqhaza elinqala ekuphumeleliseni imiphumela yokufunda kanye nezindlela zokuhlola ezisetshenziswayo.
Isitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R-9 (ezikoleni) siyoqala ukusebenza ezikoleni ngokusebenzisa izinhlelo zokufunda. Lezi zinhlelo zokufunda zakhiwe kwase kwenziwa namalungiselelo ahlelwe kahle ukuze zikwazi ukuzuza imiphumela yokufunda nokusebenzisa izindlela eziyizo zokuhlola kuleso naleso sigaba.
Njengoba lesi sitatimende siphoqa ukuzuzwa kolwazi, amakhono amasha naloko okubalulekile okudinga ukwaziwa ngabafundi ibanga nebanga, izinhlelo zokufunda zona zigqamisa ubungako bomsebenzi okumele ufundwe kanye nalokho okumele kwenziwe uma kuhlolwa kulelo nalelo zinga. Izinhlelo zokufunda zinohlelo lwemisebenzi ekhombisa isivinini okumele ifundiswe ngaso nendlela okumele ilandelane ngayo le misebenzi, unyaka ngonyaka.
Ikhasi noma ngasiphi isikhathi esinikeziwe. Izimiso eziwumgogodla nalokho okubalulekile ukuthi kwaziwe kulesi sitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke yizona ezisekela lezi zinhlelo zokufunda.
Izinhlelo zokufunda kumele ziqiniseke ukuthi yonke imiphumela yokufunda kanye nezindlela zokuhlola kuqhutshwa ngemfanelo nanokuthi yilowo nalowo mkhakha wezifundo unikezwa isikhathi kanye nalokho okufanele kugcizelelwe kuwo. Izinhlelo zokufunda ziyosekelwa ebudlelwaneni obukhona phakathi kwemiphumela yokufunda kanye nezindlela zokuhlola, ngaphandle kokuthi kuphazamiseke imikhakha yezifundo.
Ezingeni eliyisisekelo: Zintathu izinhlelo zokufunda okufanele umfundi azazi, okuyilezi: Ukukwazi ukufunda nokubhala, ukukwazi ukubala kanye nokwazi izidingo zempilo.
Ezingeni eliphakathi: Ukwazi izilimi nokukwazi ukubala okuyizinhlelo zokufunda ezizimele zodwa. Izinhlelo zokufunda kumele ziqikelele ukuthi imiphumela yokufunda emiselwe yomkhakha ngamunye waleso naleso sifundo kuyafinyeleleka kuwo ngokugcwele nangemfanelo. Izikole zingazikhethela inani nohlobo lwezinye izinhlelo zokufunda ezizidingayo kuye ngendlela isikole esihlelwe ngayo nokuthi izidingo ngqangi ezisemqoka kanye nezidingo zokuthuthukiswa kwabafundi zibhekelwe yini ezingeni lelo.
Ezingeni eliphakeme: Kunezinhlelo zokufunda eziyisishiyagalombili ezakhelwe phezu kwemibandela yemikhakha yezifundo.
Ukuthuthukiswa kwezinhlelo zokufunda kuyoba semahlombe othisha. Umnyango wemfundo wona uyolekelela ngokwakha imihlahlandlela ezolawula ukwakhiwa kwalezi zinhlelo zokufunda. Izifundazwe zona ziyokwakha eyazo imihlahlandlela, ezokwazi ukubhekana nezidingo zesifundazwe ngasinye ngoba phela izifundazwe lezi azifani, ngakho-ke nendlela ezizosebenza ngayo ngeke ize ifane. Lo mehluko okhona wezifundazwe kumele ubhekelwe.
Izinhlelo zemfundo yothisha zona ziyobhekana nokukhiqiza othisha abenele nabaqeqesheke ngokwenele, okuyophuma kubo amathimba ayophatha izikole nalabo abayosiza umnyango ekuthuthukiseni, ekusebenziseni, ekuphatheni kanye nasekwesekeni ukukhuliswa kwezinhlelo zemfundo.
Ukuze kuqinisekiswe ukuthi izimiso zikazwelonke njengoba zibekwe esitatimendeni esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke ziyazuzwa, kuyomele umnyango omkhulu wemfundo, ubambisene nezifundazwe, usungule imigomo eyimihlahlandlela yezinhlelo zokufunda eziyizo nezifanele. Le mihlahlandlela izogcizelela izimiso zokufunda okudidiyelayo nokuzuza ubudlelwane obukhona phakathi kwemikhakha yezifundo uma ihlangene. Lobu budlelwane bungabukwa kuleso naleso sigaba ngasinye. Umthethomgomo wemfundo kazwelonke wonyaka ka (1996, isigaba 3 ibinzana 4) uyamnika ungqongqoshe wemfundo amandla negunya lokwenza umhlahlandlela womgomo kazwelonke wokuthuthukisa izinhlelo zokufunda.
Ukudidiyelwa ndawonye kolwazi emikhakheni eyahlukene yezifundo.
Ukuqoqela ndawonye izindlela zokuhlola.
Ukwabiwa kwesikhathi ngononina.
Izingqinamba eziphazamisa ukufunda.
Ukwakha uhlelo lokufunda.
Ukuqeqesha, ukuthuthukisa nokwethula.
Ukuthola ulwazi nokwesekwa.
Ukuhlela nokwenza amalungiselelo.
Ikhasi iyonikeza uhlaka oluyobhekana ngqo nezidingo ezibhekene nabafundi nengqikithi yokufunda yonkana.
Ngokwesahluko sesine soMthetho wokuQashwa kwaBafundisi, wonyaka ka-1998, uthisha kumele ahlale esikoleni amahora ayisi-7. NgoMthethomgomo weMfundo kaZwelonke wonyaka ka-1996, isikhathi sokufundisa ngeviki ngamahora angama-35.
Imihlahlandlela yokuhlela inikeziwe kumihlahlandlela yezinhlelo zokufunda.
Yilowo nalowo mbandela womkhakha wesifundo ngamunye ufaka isigaba esiqukethe okuningi mayelana nokuhlola. Kulolo nalolo hlaka olwakhelwe phezu kwemiphumela, kusetshenziswa izindlela eziyizona zona zokuhlola, ezikwazi ukubhekana nezingqikithi ezahlukene. Ukuhlola kumele kubonise ukuthi umfundi ufunde ngokugcwele nangendlela ebonakalayo ngokuthi akwazi ukuhlanganisa abuye asebenzise ulwazi namakhono awazuzile ngempumelelo. Ukuhlola kumele kusize abafundi ukuthi bakwazi ukuthatha izinqumo ngabakwazi ukukwenza, ukuhlela izinhloso zabo zenqubekelaphambili nothando lokuqhubeka bafunde baye phambili.
Isitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke sihlanganisa uhlelo lwezifundo nenqubomgomo yokuhlola etholakala kwinqubomgomo yokuhlola (UsoMqulu kaHulumeni ongunombolo-19640 wonyaka ka-1998). Umhlahlandlela ofanayo wothisha utholakala ekugcineni kwesitatimende ngasinye somkhakha wezifundo.
Konke ukufunda nokufundisa okusuka ebangeni R kuya kwelesi-9 kunomthelela ekukhipheni uhlobo lomfundi olulindelwe isitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke. Ukuhlola ukufunda lokhu kumele kwenziwe ngendlela eqhubekayo kuyo yonke le minyaka eyishumi umfundi esesikoleni. Ukuhlola nokunikezwa kwesitifiketi njengenkomba yempumelelo kuyokwenziwa ekupheleni kwebanga lesi-9 lapho abafundi abazifezile izidingo ebezibekiwe beyoklonyeliswa khona ngesitifiketi semfundo, esishoyo ukuthi loyo mfundi usethole uqeqesho oluthile.
Isitifiketi semfundo lesi siyisiqinisekiso esipheleleyo nesisemthethweni sokuthi loyo osinikiweyo ukuphumelele ukuhlolwa kwebanga lesishiyagalolunye.
Kusukela manje kuze kufike unyaka ka 2008 kusazoqhubeka lolu hlelo olujwayelekile. Kuyothi-ke emuva konyaka ka 2008 besekuqala lolu hlelo lwezitifiketi njengoba lubekiwe lapha ngenhla, ngokwalesi sitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke.
Ezweni elizilimiziningi njengeNingizimu Afrika, kusemqoka ukuthi abafundi babe nolwazi okungenani lwezilimi ezimbili nokuthi bakwazi ukuxhumana ngalezi ezinye izilimi.
Umbandela womkhakha wezilimi ukuthi kuthuthuke ulwazi lwezilimi eziningi kulowo nalowo muntu wakuleli zwe.
Bonke abafundi kufanele bafunde ulimi lwabo lwebele kuqala kanye nolunye ulimi olulodwa olusemthethweni.
Abafundi bathi bethuthuka kulolu limi lokwethekelwa, lube luqina futhi luzika lolu abaluncele ebeleni konina.
Uma kunokwenzeka ulimi lwebele yilona okumele lusetshenziselwe ukufunda nokufundisa abafundi. Loku kusemqoka ikakhulukazi ezingeni eliyisisekelo lapho abantwana befunda khona ukufunda nokubhala. Kuyaye kufanele kube nokuhlela okunzulu uma kwenzekile kwaba nesimo lapho abafundi kumele baguquke bayeke ulimi lwabo lwebele, bathathe olokwethekelwa ukuze bafundiswe babuye bafunde ngalo.
Ukulalela: Umfundi uyakwazi ukulalela lokho okungahle kumnike ulwazi aludingayo noma kumthokozise nokuthi akwazi ukubhekana nezimo ezithile zempilo.
Ukukhuluma: Umfundi uyakwazi ukuxoxisana nabanye kahle nangokuzethemba uma kusuke kuxoxwa ezimeni ezahlukene.
Ukufunda nokubheka: Umfundi uyakwazi ukufunda nokubheka lokho okungahle kumnike ulwazi oluthile noma lokho okuzomjabulisa. Lokhu kukwazi ukufunda kumenza akwazi ukubona ubuhle nalokho okungamasiko ayigugu okutholakala emibhalweni.
Ukubhala: Umfundi uyakwazi ukubhala imibhalo enhlobonhlobo engamaqiniso naleyo azisusela yona ekhanda ngokwezinhloso ezahlukene.
Ukuninga nokucabangisisa: Umfundi uyakwazi ukuthi asebenzise ulimi acabange ajule, eninga ngokuthi angafinyelela kanjani elwazini angalusebenzisa ekufundeni.
Isakhiwo solimi nokusetshenziswa kwalo: Umfundi uyazi futhi uyakwazi ukusebenzisa imisindo, amagama nesakhiwo sohlelo lolimi ekubhaleni nasekuhumusheni imibhalo.
Nakuba ukulalela nokukhuluma, ukufunda nokubuka, ukubhala, ukuninga nokucabangisisa kanye nolwazi lwemisindo, amagama nesakhiwo sohlelo, kwethulwe njengemiphumela eyehlukile yokufunda kodwa kufanele kudidiyelwe ekufundiseni nasekuhlolweni.
Izibalo zingumsebenzi owenziwa abantu lapho besuke bebhekisisa, becwaninga izindlela nobudlelwane obukhona phakathi kwezimo ezikhona zokuphila kwabantu nezinto ezisetshenziselwa ukubala uqobo lwazo. Ngale ndlela-ke kuyaye kutholakale ulwazi olusha lwezibalo.
Izibalo-ke zisebenzisa ulimi lwazo olwehlukile kulolu olujwayelekile, olusebenzisa izimpawu nemicabango echaza ingxenye yezibalo ephathelene nezinombolo, yileyo ephathelene nokuhlelwa kwezinto ngamaqoqwana (ijiyomethri) kanye naleyo echaza ngobudlelwane bamagrafu. Imiqondo eyahlukene yezibalo yakhela phezu komunye ize igcine isiyakhe isakhiwo esisodwa esihleleke kahle nesilandelekayo.
Izibalo ziwumphumela wocwaningo olunzulu olwenziwa abantu bamasiko ehlukahlukene, ziwumsebenzi owenziwa ngenhloso yokubhekana nengqikithi yokuhlalisana kwabantu, ezombusazwe kanye nezomnotho kanye nalokho okuyizingqinamba abantu abahlangabezana nazo empilweni. Izibalo lezi zibalulekile zisemqoka futhi ziyinto esekelwe phezu kwamasiko.
Izinombolo, ukuzisebenzisa kanye nobudlelwano: Umfundi uyakwazi ukubona izinombolo nokuthi akwazi ukuzichaza ngesikhathi ebala ezama ukuxazulula leyo nkinga yezibalo esuke ibekiwe. Lokhu ukwenza ngokuzethemba okukhulu.
Ikhasi ukuchaza, nokufanekisa amaphethini kanye nobudlelwano, nokukwazi ukuxazulula izinkinga esebenzisa ulimi kanye namakhono ealjebra.
Indawo kanye nesimo: Umfundi uyakwazi ukuchaza nokufanekisa izimpawu nobudlelwano obukhona phakathi kwezimo zika-2-D kanye nezinto ze-3-D ezimweni ezimaqondana nokuthile ezindaweni ezahlukahlukene.
Ukukala: Umfundi uyakwazi ukusebenzisa ngokuyimpumelelo izinto zokukala namafomula ezimeni ezahlukahlukene.
Ukuphathwa kwemininingwane: Umfundi uyakwazi ukuqoqa, afingqe, abuye ahlaziye imininingwane yikhona ezokwazi ukuthatha izinqumo.
Uma kufundwa noma kufundiswa umkhakha wesifundo senjula yolwazi lwezemvelo okanye isayensi kumele kwazeke ukuthi abantu baseNingizimu Afrika banezinye izindlela eziningi abangathola ngazo lolu lwazi ngoba olunye lwalo yilona lolu olubumbe amasiko abo abaphila ngawo imihla ngemihla. Lo mkhakha wesifundo uthi uqala ube ukubeka kucaca ukuthi bonke abafundi kufanele bafundiswe isifundo sezemvelo. Lolu lwazi kufanele lugxile okanye lwakhelwe kuye umfundi uqobo.
Ikhasi lubasize ekuthini baqonde lokho okubazungezile nomhlaba wonke jikelele. Lo mkhakha wakha kuphela isisekelo umfundi asengakhela kusona impilo yakhe yonke.
Lo mkhakha wesifundo ukhuthaza abafundi ukuthi babe nolwazi noma bafunde ngesayensi.
Ukuthuthukisa nokusebenzisa amakhono esayensi ezimweni ezahlukehlukene.
Ukuthuthukisa nokusebenzisa ulwazi lwesayensi.
Ukwazi kahle ubudlelwane nezidingo ezikhona phakathi kwesayensi, umphakathi kanye nalokho okuwuzungezile umphakathi lowo.
Ucwaningo lwesayensi: Abafundi kufanele babonise ukuzethemba ekufiseni kwabo ukwazi ngezehlakalo zemvelo, bafunisise ukuhlobana okungabakhona phakathi kwesayensi, ubuchwepheshe nemvelo ebazungezile baphinde futhi baxazulule izinkinga ezingabakhona kulokhu kokuthathu.
Ukwakha ulwazi lwesayensi: Abafundi lapha basuke sebenolwazi lokuhumusha babuye basebenzise ulwazi asebeluzuzile lwesayensi, ezobuchwepheshe kanye nemvelo ebazungezile.
Isayensi, umphakathi kanye nemvelo ebazungezile: Abafundi bayakwazi ukukhombisa ulwazi abanalo ngokuxhumana phakathi kwesayensi, ubuchwepheshe, umphakathi kanye nemvelo ewuzungezile.
Injula yolwazi ngenhlaliswano yabantu igxile ebudlelwaneni obukhona phakathi kwabantu bebodwa kanye naphakathi kwabantu nemvelo ebazungezile. Lobu budlelwano buyashiyashiyana ngokwesikhathi labo bantu abaphila ngaso nendawo abaphila kuyo.
Ikhasi lapha yiso kanye isimo senhlaliswano, ezombusazwe, ezomnotho, ezemvelo kanye nalokho okuyizinkolelo, indlela yokuziphatha kanye nalokho abantu abakuthatha njengokusemqoka nokubalulekile kubona.
Okuyikhona okuyingqikithi yomkhakha wesifundo senhlaliswano yabantu amakhono awulwazi lomlando walabo bantu kanye nesimo sezwe abakhe kulo. Isifundo sezemvelo namalungelo esintu yikhona okuwumgogodla wesifundo somlando nesezezwe.
Umkhakha wesifundo ngenhlaliswano yabantu ubhekene ngqo nokuthi abafundi bafundani, bayifunda kanjani nokuthi ulwazi lwabo lwalokhu abakufundayo lwakheka kanjani. Umbandela walo mkhakha wesifundo usekutheni, kufanele ukhuthaze abafundi ukuthi bazibuze imibuzo ethize ngomphakathi abaphila kuwo nendawo abaphila kuyo nokuthi babuye bazit-holele bona futhi izimpendulo zalokho.
Lo mkhakha wesifundo uhlose futhi ukuba nesandla ekuthuthukiseni izakhamuzi ezinolwazi, ezibheka izinto ngeso elihlaziyayo nezizokwenza kube semahlombe azo ukuthi zizimbandakanye ngendlela eyakhayo ekubambeni iqhaza kulo mphakathi oguquguqukayo nonamasiko amaningi. Uhlose futhi ukuhlomisa abafundi ukuthi bakwazi ukubamba iqhaza ekuthuthukiseni umphakathi olungile nobuswa ngentando yeningi.
Ukufunisisa ngomlando: Umfundi useyakwazi ukusebenzisa amakhono okufunisisa nokuphenya ngosekwedlule nokwamanje.
Ulwazi nokuqondisisa ezomlando: Umfundi lapha usuke esekwazi ukukhombisa ulwazi nokuqondisisa kwakhe ezomlando.
Ukuhumusha ezomlando: Umfundi lapha usuke esekwazi ukuhumusha izingxenye ezithize zomlando.
Ukufunisisa ngezezwe: Umfundi useyakwazi ukusebenzisa amakhono okufunisisa nokuphenya ngezezezwe kanye nemvelo esizungezile.
Ulwazi nokuqondisisa ezezwe: Umfundi lapha useyakwazi ukukhombisa ulwazi nokuqondisisa kwakhe ezezwe.
Ukuhlola izindaba: Umfundi lapha useyakwazi ukuthatha izinqumo ezihlolisisiwe, mayelana nezindaba nezinkinga zokuhlalisana kwabantu kanye nemvelo ebazungezile.
Umkhakha wesifundo esiphathelene nobuciko kanye namasiko uhlanganisa indima ebanzi yobuciko namasiko etholakala lapha ezweni lakithi laseNingizimu Afrika. Ubuciko namasiko yikona okuwumgogodla wempilo yonke yomuntu ngoba kubandakanya lezo zinto ezihambisana nenkolo yakhe, ubuciko obubonakalayo ababenzayo futhi yilapho beveza khona ubuhlakani babo nemizwa yabo esekujuleni kwezinhliziyo. Isiko lona livezwa ubuciko abantu ababenzayo, indlela abaphila ngayo, abaziphethe ngayo okubandakanya ukuhloniphana nokwazisana, ukuveza lokho okungamagugu ethu nokwethula ulwazi kanye nezinkolelo. Amasiko awemi ndawonye, anomlando nengqikithi eya ngokuya iguquguquka, ikakhulukazi uma edibana namanye amasiko.
Ukuba bayeke ukuba abantu abahlalela ukufunzwa ngala masiko kodwa babe abantu ababambe iqhaza ngomdlandla omkhulu kuwo.
Bakhombise ikhono lokuziqambela lezi zinto eziwubuciko namagugu nokuthi bakhuthalele ukubamba iqhaza uma kunemigidi ethile yamasiko.
Ukuthi bakwazi ukubona ukuxhumana phakathi komsebenzi wobuciko kanye namasiko.
Ukuthi bazi izindawo ezahlukene lapho lobu buciko namasiko kusakhuthalelwe khona nokuthi bazi futhi baqonde isimo somnotho saleyo ndawo kanye nendlela abantu bakhona abaphila ngayo.
Ukuthi bakwazi ukubona ukuxhumana okukhona phakathi kwezindlela zamasiko kanye namandla esiko lapho lisuke likhonya khona.
Ukukwazi ukuhlaziya umphumela wesikhathi phezu kwamasiko nezobuciko, ukuthi uma izikhathi ziguquka kwenzekani kulokhu kokubili.
Ukukwazi ukuqonda amandla ubuciko obunawo nendlela obugcina buphonsele ngayo amasiko inselelo.
Indlela esetshenzisiwe ukubheka ubuciko kulo mkhakha wesifundo, isukela elwazini olubanzi lapho umfundi kusuke kwaziwa ukuthi usuke enalo ulwazi lobuciko obuningi obehlukene ngokwamasiko. Lolu lwazi lugqama kakhulu uma abafundi sebesebangeni lesishiyagalombili nelesishiyagalolunye. Lezi zinhlobo ezahlukene zobuciko kanye nobumqoka benhlanganisela yolwazi olusuke seluzuziwe ngumfundi kugqama kakhulu ngalesi sikhathi. Ngalesi sikhathi imfundo isuke isizama ukukhulisa ulwazi lolo umfundi asuke esenalo ngobuciko namasiko, ngokuthi abheke ulwazi ngqo namakhono asebenza kuleyo naleyo nhlobo yobuciko, ngokuthi azi ukuthi into enhle yenziwa ngani nokuthi yenziwa kanjani.
Ukwakha, ukuhumusha nokwethula: Umfundi lapha useyakwazi ukwakha, ukuhumusha kanye nokwethula umsebenzi ngamunye kulolo nalolo hlobo lobuciko.
Ukucabanga: Umfundi useyakwazi ukucabanga ngokugcwele ehlaziya indlela yokwenza ubuciko namasiko athile enkathini yamanje kanye neyedlule.
Ukubamba iqhaza nokusebenzisana: Umfundi lapha useyakwazi ukukhombisa amakhono okukwazi ukuxhumana nabantu besebenza ngabodwana noma uma basebenze ngamaqembu emisebenzini yobuciko namasiko.
Ukukhuluma nokuxhumana: Umfundi lapha useyakwazi ukuhlaziya nokusebenzisa izindlela eziningi zokusho okuthile nokuxhumana ngandlela thize esebenzisa ubuciko namasiko.
Lo mkhakha wesifundo ingqikithi yawo ohlose ukuyizuza, ulwazi lwezempilo. Lolu lwazi luhlomisa abafundi ukuthi bakwazi ukubhekana nazo zonke izimo zempilo abangahle bahlangabezane nazo. Lokhu kuyisidingo esinqala kulolu hlelo lwempilo yomphakathi oluguquka ngesivinini esikhulu.
Ukuthuthukisa izindlela zokuhlalisana kwabantu.
Ukuthuthukisa ubuntu kubantu.
Ukuthuthukisa isiqu somuntu kanye nokunyakaza komzimba.
Ukuzijwayeza impilo yokusebenza.
Uma idibene yomihlanu le minxa yalo mkhakha wesifundo solwazi lwezempilo, iyakwazi ukubhekela amalungelo esintu nawalokho okusizungezile njengoba kubekiwe kumthethosisekelo.
Ukukhuthaza ezempilo: Umfundi lapha useyakwazi ukwenza izinqumo ezifanele ngobuyena, ngomphakathi nangendawo enempilo ahlala kuyo.
Ukuthuthukisa ezokuhlalisana kwabantu: Umfundi useyakwazi ukukhombisa ukuzibophezela kwakhe kulokho okushiwo umthethosisekelo nalokho okuyisibopho sakhe okufanele akwenze ukukhombisa ukuthi uyayiqonda indaba yokwehlukana kwamasiko nenkolo.
Ukuthuthukisa inhlaliswano yomphakathi: Umfundi useyakwazi ukusebenzisa amakhono empilo awatholile ukuze akwazi ukubhekana ngempumelelo nezinselelo ahlangebezana nazo emhlabeni.
Ukukwazi ukugcina umzimba uphilile: Umfundi useyakwazi ukukhombisa ukuthi uyakuqonda lokhu ngokuthi azibandakanye ezenzweni ezikhuthaza ukuvocwavocwa komzimba nokukhula kwesiqu sawo.
Ukuzijwayeza indawo yomsebenzi: Umfundi uzokwazi ukwenza izinqumo ezifanele eziphathelene nokuqhubeka nokufunda kanye nokukhetha umsebenzi awufunayo.
Incazelo kulo mkhakha wesifundo senjula yolwazi lwezomnotho nokuphatha, kuthintwa izifundo eziphathelene nendlela abantu nomphakathi abasebenzisa ngayo imithombo eyehlukene yolwazi ekufezeni izidingo kanye nalokho okufunwa abantu. Kuthi kusenzeka kanjalo kube futhi kudwebeka isithombe esingesihle ngokusetshenziswa ngokungeyikho kwezinto ezingaba lusizo kubantu nasemvelweni esizungezile.
Indlela okukhiqizwa ngayo izimpahla nokwethulwa kwemisebenzi ethile.
Ukubheka umnotho wezwe laseNingizimu Afrika kanye nezinhlelo zobudlelwane ezingadalwa ngezomnotho namazwe ahlukahlukene.
Ukubheka izindlela ezingalandelwa zokonga kanye namakhono amahle okuhlela indlela yokuphathwa kwemali kahulumeni neyamabhizinisi nezimboni ezizimelei.
Ukubhekela amakhono nolwazi lokuhweba oludingekayo ekuphatheni izimpilo zabantu nezimo zempilo yabo abaphila ngaphansi kwayo.
Ukwazi kanye nokuqonda lo mkhakha wezomnotho: Umfundi lapha useyakwazi ukukhombisa ulwazi aselutholile nendlela aqonda ngayo lo mkhakha wezomnotho neqhaza lawo ekuxazululeni izinkinga zomnotho wezwe nezakhe uqobo.
Ikhasi ukwakha kabusha, ukuthuthuka kanye nokubhekisisa izinhlelo zokwakha kabusha umnotho wezwe osimeme abe futhi neso elikhaliphile ekubhekisiseni izinhlelo ezahlukene.
Amakhono okuphatha nokubheka izidingo zabathengi kanye nawokukwazi ukuphatha izimali: Umfundi kuleli zinga useyakwazi ukukhombisa uchungechunge lolwazi kanye nekhono lezinhlobo ezahlukene zokuphatha, kanye nalelo lokukwazi ukuphatha abathengi kanye nezimali.
Amakhono kanye nolwazi lwezohwebo: Umfundi kuleli zinga useyakwazi ukubonisa ulwazi aseluzuzile, amakhono asenawo kanye nendlela eyamukelekile yokuziphatha kwezohwebo.
Ubuchwepheshe lobu abubusha babuvele bukhona kwasemandulo lapho abantu babesebenzisa inhlanganisela yolwazi ababenalo namakhono ehlukene okwenza izinto ezithile zobuchwepheshe. Ebuchwephesheni lapha yilapho abantu beyaye basebenzise ulwazi olwahlukene ekuzameni ukuxazulula izinkinga ezithize zempilo. Lezi zixazululo kuyenzeka zibe ngesimo semikhiqizo ethile noma inhlanganisela yemikhiqizo leyo.
Nanamhla lokhu abantu basenazo izidingo ababhekana nazo, ezidinga ukuba kutholakale le nhlanganisela yolwazi kanye namakhono athize angaba usizo. Umehluko okhona usekuthini ulwazi, amakhono kanye nemithombo yolwazi esetshenziswa manje ayisefani nalena eyayisetshenziswa kudala ngenxa yokuthuthuka kwezobuchwepheshe. Ukushintsha kwezikhathi sekwenze nabantu abaphila ngalesi sikhathi babe abehlukile kulabo ababephila ngesikhathi esedlule.
Uma kuthuthukiswa ezobuchwepheshe kubalulekile ukuthi kubhekelwe ezomnotho kanye nezinye izimo eziningi ezisizungezile nesiphila ngaphansi kwazo.
Ubuchwepheshe, ukusebenzisa ulwazi onalo, amakhono onawo kanye nemithombo yolwazi ukuze ukwazi ukuhlangabezana nezidingo zabantu kodwa futhi ube ubhekele inhlalakahle yomphakathi kanye nalokho okuyimvelo okusizungezile.
Izinhlelo namakhono ezobuchwepheshe: Umfundi okuleli zinga useyakwazi ukusebenzisa amakhono ezobuchwepheshe ngendlela efanele ngoba esebenzisa ulwazi lwezobuchwepheshe kanye nobuchwepheshe bezokuxhumana.
Ukwazi nokuqonda ezobuchwepheshe: Umfundi lapha useyakwazi ukuqonda nokusebenzisa ulwazi oluyilo lwezobuchwepheshe ngendlela eyiyo nefanele.
Ubuchwepheshe, umphakathi nemvelo: Umfundi okuleli zinga useyakwazi ukukhombisa ukuthi uyabuqonda ubudlelwano obukhona phakathi kwesayensi, ubuchwepheshe, umphakathi kanye nemvelo phezu kokuba izikhathi ziguquguquka.
<fn>Indaka zulu speech.txt</fn>
Nhloko Yomnyango: woHulumeni Basekhaya Nezindaba Zomdabu, Nkk.
Ngizizwa ngihlonipheke kakhulu ukuba ngibe kanye nomphakathi waseNdaka kulo mcimbi obaluleke kangaka wokuthulwa ngokusemthethweni kohlelo lokubuyisela isithunzi kubantu bakule ndawo. Kunikeza ugqozi ukuba yingxenye kahulumeni ozifezayo izibophezelo zawo kanye nezinqubomgomo zawo, okufaka phakathi nendlela ehlelekile esiyilandelayo ekubambisaneni nabantu bakithi ekulweni nobubha.
Mphathi Wohlelo, lolu suku lwanamuhla luyothathwa yizizukulwane zamanje nezangomuso njengosuku olukhombisa ukuthathwa kwelinye igxathu ekwenzeni ngcono izimpilo zomphakathi waseNdaka.
Njengezwe nesifundazwe sisuka emlandweni lapho khona iningi labantu bakithi bebengazitholi izidingo zabo ngenxa yebala lesikhumba sabo.
besebenzisa uhlelo lwezindlu zangasese lwamabhakede , okungazange nje kubaphuce isithunzi kodwa futhi okwaba nobungozi ezimpilweni zabo.
Sikhuluma nje kusenokusilela emuva okukhulu ekuhlinzekweni kwabantu bakithi ngezindlu zangasese ezinenhlazeko, futhi lokhu kugqama kakhulu ezindaweni ezifana nalena yaseNdaka lapho khona iningi labantu elalithathwa uhulumeni wobandlululo njengezitha -lihlala khona. Okwakukubi ngobandlululo ukuthi lwadala ukungalingani emphakathini, hhayi nje ngokobuhlanga kodwa nangasekuhlinzekweni ngezindingo ngqangi zempilo.
Uzothola ukuthi umakhelwane ongale komgwaqo wayenamanzi, enethoyilethe elishaywayo futhi enogesi, bese kuthi omunye umakhelwane aphile ngaphansi kwezimo ezehlisa isithunzi nezingenayo inhlanzeko. Ngokusobala lokhu kusatshalaliswa kwezidingo (kwezinsizasidingo) ngendlela engenakho ukulingana kwakwenziwa ngamabomu emzameni kahulumeni wobandlululo wokwehlisa abantu bakithi isithunzi.
Ngesikhathi singena esikhathini senqubo yentando yeningi sazibophezela njengohulumeni wabantu ukuba sisilungise lesi simo. Umsebenzi wethu obalulekile owokuqinisekisa ukuthi izigidi zalabo ababengalethelwa izidingo phambilini bayazithola futhi bayahlomula.
Sathatha izinqumo eziningi kule ngqungquthela. Kodwa-ke sonke savumelana ngokuthi indlela yokusebenza okumele siyilandele kohulumeni basekhaya kumele kube ngeyokuzibambela mathupha. Lokhu kwabe sekuba yingqikithi yengqungquthela yethu.
Sabuye savumelana futhi ukuthi lezi zinqumo zizolandelwa. Ngamanye amazwi savumelana ngokuthi singabi nezimbizo nezingqungquthela zokukhuluma kwenziwe nemibiko nje kuphela. Savumelana ngokuthi sizolandela indlela yokuzibambela ekwenzeni umsebenzi wethu wokuletha izidingo njengohulumeni wasekhaya.
Sihlangene lapha namuhla ukuzoqalisa olunye lwalezo zinhlelo, olukhuthaza ukuzibambela ngqo.
Ngesikhathi sidingida indlela ebheke phambili ngokuqondene nomasipala abadonsa kanzima ngokubona kwengqungquthela, uhulumeni kazwelonke wayebheka izindlela zokungenelela ezingalandelwa esikhathini esifushane ekusizeni omasipala. Yilapho-ke kwaqhamuka uhlelo lukazibambel. (Project Consolidate).
Uhlelo lukazibambele luwuhlelo olubheka izinselelo omasipala ababhekene nazo ezweni lonke. Ngikhuluma nje bangu-136 omasipala abakhonjiwe kuzwelonke ukuba babambe iqhaza kulolu hlelo.
Afrika kwisidingo esiphuthumayo sokuthola izindlela ezintsha zokuqinisekisa umphumela obonakalayo ezinhlelweni zohulumeni basekhaya kanye nokuqinisa ukudidiyelwa kwezinhlelo zikazwelonke, ezesifundazwe nezohulumeni basekhaya ezindaweni ezisemqoka zokulethwa kwezidingo (nesibambisene nabo) Ngamafuphi, uhlelo lukazibambele luqondene nokwakha ubambiswano oluzoholela ekwenziweni ngcono kwezinga lempilo kubantu emazingeni ezindawo..
Umasipala wendawo waseNdaka ungomunye womasipala abakhnjwe ukuba babambe iqhaza ngaphansi kwalolu hlelo olubalulekile lokuqinisa ingqalasizinda yomasipala bethu. Njengohulumeni sanquma ukuthi sidinga ukubambisana nomasipala ngokubahlinzeka ngosizo olwengeziwe ukuze sizokwazi ukusheshisa ekususeni izingqinamba ekulethweni kwezidingo.
Iqiniso esesilibonile elokuthi ukuntuleka kolwazi namakhono obuchwephese kungezinye zezizathu zokuhamba ngonyawo lonwabu kokulethwa kwezidingo komasipala bethu.
Omasipala abafana neNdaka bangomasipala abasha ababhekene nezinselelo ezinkulu ekunciphiseni igebe ekulethweni kwezidingo eladalwa wubandlululo emiphakathini.
Nakuba bezama ukuqeda umonakalo owadalwa wubandlululo, babhekana nenkinga ekusebenzeni ngokugcwele.
wukushoda kwamakhono adingekile kwabanye omasipala. Uhulumeni usethuthukise uhlelo oluzokhulisa futhi lwenze ngcono ukusebenza komasipala lubuye futhi lusize ekudluliseleni amakhono anqala ekuhlomuliseni abantu.
Nakuba osekudlulile kuyingxenye yomlando wethu, akumele silokhu njalo sigxeka umlando ngazo zonke izinkinga esibhekene nazo. Iqiniso ukuthi ukuqhubeka kokuba khona kohlelo lwamabhakede eNdaka nakwezinye izindawo kulesi sifunda kuwumphumela wokungabi khona kwengqalasizinda yobuchwepheshe. Nakuba uhulumeni ehlinzeke ngezimali ngaphansi kohlelo loxhasomali komasipala abasesifundazweni ukuze kusatshalaliswe izidingongqangi, abanye omasipala bazithola besesimeni lapho khona bangenalo ulwazi lopbuchwepheshe olufanele lokwenza lomsebenzi.
Asikwazi ukuqhubeka ukuvika ngalokhu, kumele sidale amathuba okukhuliswa kwamakhono adingekile ukuletha izidingo ngokushesha emiphakathini yakithi. Lezi kusengenzinye zezinselelo esibhekene nazo ekubhekeni ukusimama esikhathini eside komasipala bethu.
Esikwenza namuhla lapha eNdaka kuwungenelela ngqo ekuqedeni wonke amathoyilethe asebenzisa amabhakede ngokusebenzisa amathuba adalwa ngohlelo lokuzibambele. La mathuba afaka phakathi ukuhlinzekelwa kwengqalasizinda eyengeziwe komasipala esikhathini esifushane. Loluhlelo lulethe ukusebenzisana okuqinile phakathi kukamasipala wendawo, umasipala wesifunda kanye nohulumeni wesifundazwe nokwenze ukuba uxhasomali lukwazi ukukhishwa esikhathini esifushane.
Konke lokhu kungamasu amasha okumele siwalandele futhi siwafunde sibuye siqinisekise ukuthi ayalandelwa ekulethweni kwezidingo. Esikufundile ngalolu hlelo lwaseNdaka kusinikeze isu lokusheshisa ukubhekana nokulethwa kwezidingo emiphakathini yethu. Ngamanye amagama, ngilindele ukubona zonke izindlu zangasese zamabhaked ziphuma emphakathini kulandela esikufunde lapha eNdaka. Esikwenzile kulula kabi. Okokuqala nje, senze kwaba khona ukuxoxisana phakathi komasipala bezindawo kanye nabezifunda.
ibheke uhlelo lokulethwa kwamathoyilethe asebenzisa amanzi kumphakathi walapha.
Sonke siyazi ukuthi uhlelo lwamathoyilethe asebenzisa amabhakede aluhambisani nenhlanzeko yezempilo kanye nokuphepha kwabantu bakithi. Ayikho incazelo ezwakalayo enganikezwa lo mphakathi ngokuthi kungani ungawatholi amanzi kanye namathoyilethe asebenzisa amanzi esimanjemanje. Lo mphakathi uyazi kunomakhelwane abaqhelelene abalapha eduzane nje ngamamitha angama-200 abakwaziyo ukuthola amanzi nezinsiza zokuthutha indle.
Uma ubuka ingozi ubungozi obulethwa wuhlelo lwamathoyilethe asebenza ngamabhakede ezimpilweni zabantu, uzobona ukuthi isibalo sabantu ababulawa ngendluzula nguhulumeni wobandlululo sincane uma usiqhathanisa nesibalo sabantu ababulawa yizifo ezifana nohudo kanye nezinye. Lezi yizifo ezingaxhunyaniswa ngqo nokungabi khona kwamanzi kanye namathoyilethe. Imiphakathi esihlupheke kakhulu yileyo yabantu abamnyama njengalapha eNdaka.
Okubuhlungu kakhulu ukuthi abesifazane kanye nezingane yibona abathwala kanzima kakhulu ngenxa yalesi simo. Njengoba sigubha inyanga eqondene nomama, sibheka ukuzinikela kwabesimame ababephambili emzabalazweni. Kuyinjabulo ukuba size nezindaba ezimnandi zokuthi abesifazane nezingane, okuyibona abebesengozini yokungenwa yizifo nokuthunazeka isithunzi ngenxa yamathoyilethe asebenzisa amabhakede, okuyibona ababelahlekelwa abathandiweyo babo, okuyibona osekuyiminyaka bengumtshingo ubethwa ngubani uma kuziwa ngasekulethweni kwezidingo ezifana namanzi namathoyilethe ashaywayo, namuhla bazobuyelwa yisithunzi ngokuhlinzekwa ngamathoyilethe afanele abanikeza leso sithunzi njengabantu.
Ngolwazi engilutholile, isimo bese sisibi ngale ndlela yokuthi iningi lemindeni bese lizichithela yona amabhakede. Lokhu kusho ukuthi bebemba imigodi noma kuphi lapho bethola khona indawo. Lena yinto eyingozi empilweni yomphakathi kanye nakwimvelo isiyonke.
Sonke kumele simushayele ihlombe uhulumeni ngokubeka phambili izidingo zabantu bakithi kanye nangesifiso sokubabona bephila impilo engcono. Ngalolu hlelo esilwethula namuhla ngokusemthethweni, olwaziwa ngele-Project Consolidate, uhulumeni usenikeze umasipala ithuba lokuzisungulela izinto. Lokhu futhi sekwenze ukuba imiphakathi ethwele kanzima ikwazi ukufinyelela kwizinsizasidingo ngokushesha. Ngalo mzamo sikwazile ukusheshisa ukuqalisa loluhlelo.
Sikwazile ukusuka ekwakheni uhlelo, siye ekudluliseleni izimali kanye nasesigabeni sokuqaliswa kohlelo esikhathini esiyizinyanga ezimbili. Silindele ukuthi ekupheleni kukaSephtemba, sibe sesakhe amathoyilethe angama-252 ashaywayo kuwona wonke amakhaya analenkinga yalamathoyilethe.
Ngalolu hlelo kuzokwazi ukuthi kulawuleke izifo ezifana nekholera kubuye futhi kwenziwe ngcono ezempilo kanye nenhlalakahle yomphakathi othintekayo. Abantu bakithi lapha eNdaka bafanele ukuthola amathoyilethe angcono njengalabo abasemadolobheni. Lo hulumeni uzoqinisekisa ukuthi kunokulingana ekuhlinzekweni kwezidingo kungabhekwa ibala lesikhumba. Akekho umuntu okumele athole izidingo ezingekho ezingeni ngenxa yendawo akuyo. Njengohulumeni kumele singakuvumeli ukuphathwa ngendlela engalingani kwezakhamuzi zethu.
Esikwenzayo namuhla ukubuyisa isithunzi nokuletha impilo engcono ebantwini bakithi njengoba kuqinisekiswe umthethosisekilo wethu. Sengilubonile uhlelo lokusebenza.
Lokhu kusho ukuthi indlu ngayinye izothola ithoyilethe elishaywayo kanye nendawo yokugezela enezinsiza ezifanele. Nginxenxa wonke umuntu ukuba afunde kulolu hlelo lukazibambele ukuthi singaba abasunguli bamasu ekulethweni kwezidingo. Ngikhuthaza bonke ababambe iqhaza ukuba basebenzisane ekuqinisekisweni ukuthi ukulethwa kwezidingo kuyasheshiswa. Esikufundile lapha ukuthi imithetho, izinqubomgomo kanye nezinqubo kukhonela ukusinikeza uholo ekuletheni izidingo, hhayi ukusinqinda ekuletheni izidingo. Sifundile ukuthi sidinga ukuba sisuse izingqinamba eziqondene nengqalasizinda. Sinenhlanganisela yezingqinamba, ezicatshangwayo kanye nalezo zangempela. Sinezingqinamba esizidalela zona ngokwethu.
Kwezinye izindawo sithola ukuthi imikhandlu kamasipala isiqala ukusebenza ngokuchema ngokwezombusazwe. Lokhu kucaca kakhulu lapho khona umkhandlu wesifunda ungoweqembu lezombusazwe elehlukile kulelo lomasipala wendawo.
Umasipala wesifunda udlala indima yesiphathimandal sezamanzi kanti ngaleso sizathu udweba uhlelo lokusebenza lokwabiwa kwezimali ze-MIG ngokuqondene nemiklamo yesifunda sonke bese ushiya ngaphandle ngamabomu umasipala wendawo ngenxa nje yokuthi ungena ngaphansi kweqembu lezombusazwe elehlukile kwelinye iqembu lezombusazwe.
NjengoNgqongqoshe woHulumeni Basekhaya, Ezezindlu Nezindaba Zomdabu, kumele ngikusho ukuthi singacasula isimo lapho khona ezombusazwe zisetshenziselwa ukunquma (ekunqumeni) ukuthi ibaphi omasipala ababekwa phambili kanabanye ngokasipala bezifunda. Lesi yisimo engingeke ngasibekezelela. Uma abantu bedinga usizo (ukulethelwa izidingo) ababuzi ukuthi iyiphi inhlangano yezombusazwe ebalethele lezo zodingo.
Ngibashayela ihlombe labo masipala abakubeke eceleni ukuchema ngokombusazwe ekwenzeni imisebenzi yabo. Kuyacaca ngalolu hlelo ukuthi singakwazi ukusheshisa ukulethwa kwezidingo futhi silethe impilo engcono emiphakathini yethu uma sisebenzisana njengezinhlaka zikahulumeni.
Umthetho omusha owaziwa ngele-Inter-governmental Relations Act, usinikeza incazelo noholo lokuthi singasebenzisana kanjani. Nginxenxa wonke umuntu okhona lapha namuhla ukuba awasebenzise amathuba anje ngalawa. Imiphakathi ifuna I-proper sanitation. Ayikugqizi qakala ukuthi iliphi iqembu lezombusazwe eliphethe. Uma ingayiboni intuthuko (ubungcono) ezimpilweni zayo izibona injengabantu abashaywe indiva nguhulumeni. Ngiyazi ukuthi uhlelo lokusetshenziswa kwamathoyilethe amabhakede lusekhona eZakheni, okuyindawo engaqhelile kakhulu ukusuka lapha.
Izakheni ayingeni ngaphansi kohlelo lwe-Project Consolidate. Kodwa-ke ngiyethemba ukuthi I-PMU izolandela izindlela namasu afanayo okubonakala kusebenza ekubhekaneni nale nkinga naseZakheni.
Namuhla ngokusho ngaphandle kokunanaza ukuthi ukuzibophezela okwenziwe uhulumeni wethu ekuletheni impilo engcono kuzo zonke izakhamuzi sekuyafezeka.
<fn>Isekhula 63.txt</fn>
Ehanjiswa kubo . Amaphini Abaqondisi Jikelele, Abaqondisi Abakhulu kanye naBaqondisi eHhovisi Eliyinhloko namaHhovisi Ezifunda . Othishanhloko kanye naBasebenzi bazo Izikole Zikahulumeni Ezijwayelekile . Izikole Zabafundi Abanezidingo ZezemfuEziyisipesheli . Amalungu Emigwamanda Ephethe Izikole.
Umnyango Wezemfundo WaseGauteng wenze izinhlelo eziningi zokweseka ukulethwa okusebenza ngempumelelo nakahle kwemfundo eseqophelweni eliphezulu esifundazweni. Phakathi kokunye kulezi zinto ukuhlola isimo sokulungela ukuya esikoleni.
Amalungiselelo okulungela ukuya esikoleni aqala ngo-Ephreli wonyaka owandulela unyaka omusha wezifundo ngamunye. Lolu hlelo lubandakanya ukuxhumanisa imisebenzi phakathi kwemisebenzi okuqondenwe nayo ngqo ukuze kuqinisekiswe ukulethwa kokwenziwa komsebenzi okuphelele ezikoleni ukuze kuqalwe ngokufundisa nokufunda kusukela ngosuku lokuqala lonyaka omusha wezifundo. Lolu hlelo luphelela ekuvakasheleni izindawo okwenziwa ngabaphathi abakhulu kanye nabasebenzi bomnyango emasontweni amabili okuqala okuvulwa kwezikole zikahulumeni.
Umthetho Wenqubomgomo Yezemfundo Kazwelonke 27 ka-1996.
Umthetho Wokuqhuba Ezemfundo Nokuqeqesha 98 ka-1996.
Imikhuba kanye Namazinga Kazwelonke Okuxhasa Izikole Ngemali njengoba kuchitshiyelwe.
Ukuvakasha kokuyohlola isimo kuyamenyezelwa futhi ONKE amathimba Abaphathi Besikole kanye neMikhandlu Ephethe Isikole kufanele bakulungiselele lokhu kuvakashelwa kusenesikhathi.
<fn>Isekhula 64.txt</fn>
Izisekelo Zomkhankaso Wokufunda (FFL) zigxile ekwenzeni ngcono ukukwazi ukufunda, ukubhala nokubala kweNyumeresi kuzo zonke izingane zaseNingizimu Afrika.
Kufuna ukunikeza indlela kanye nogqozi kuwo wonke amazinga ohlelo lwezemfundo kanjalo nasemakhaya nasemphakathini ukuze kuqinisekiswe ukuthi ngonyaka ka-2011 bonke abafundi bayakwazi ukukhombisa amazinga afanele oKukwazi Ukufunda Nokubhala kanye neNyumeresi ngokweminyaka yabo yobudala.
Umkhankaso uyindlela yokuphendula ocwaningweni lwezifundo zikazwelonke, isifunda kanye namazwe omhlaba ezikhombise ukuthi eminyakeni eminingi izingane zeseNingizimu Afrika azikwazi ukufunda, ukubhala nokubala emazingeni alindelekile, futhi azikwazi ukwenza imisebenzi ekhombisa amakhono abalulekile ahambisana noKukwazi Ukufunda Nokubhala kanye neNyumeresi.
Lo mkhankaso uzophetha ngokuthi kube nokuhlola kukazwelonke ekupheleni konyaka ka-2011 ukuze kuhlolwe amazinga Okukuwazi Ukufunda Nokubhala/Ulimi neNyumeresi/iMethamethiki kubafundi beBanga 3 neBanga 6 eNingizimu Afrika ukuze kutholakale ukuthi ingabe yini enomthelela kulokhu.
Izisekelo Zomkhankaso Wokufunda (Igazethi kaHulumeni namba 30880, Isaziso sikaHulumeni namba 306, 14 Mashi 2008).
Inqubomgomo Kazwelonke Yokuhlola Namazinga Aphasiwe Ezikole Eziseqenjini Lezemfundo Nokuqeqesha Okwejwayelekile (Igazethi kaHulumeni namba 29626, 12 Febhruwari 2007).
Inqubomgomo Kazwelonke Maqondana Nemvume Yezinhlelo Zezemfundo Nokuqeqesha Okwejwayelekile yeSitatimende Sohlelo Lwezifundo Sikazwelonke Amabanga R-9 (izikole) (Igazethi kaHulumeni namba 23406, 31 Meyi 2002).
Ulimi kuNqubomgomo Yezemfundo (Umnyango Wezemfundo 1997).
Isekhula Yezakhiwo Zokuqinisekisa Iqophelo Eliphezulu.
Ukuhlola kwenza ingxenye ebaluleke kakhulu yohlelo lokufundisa nokufunda. Isitatimende Sohlelo Lwezifundo Lukazwelonke, kanjalo neNqubomgomo Kazwelonke Yokuhlola kanye Namazinga Aphasiwe ezikoleni eQenjini Lezemfundo Nokuqeqesha Okwejwayelekile (Igazethi 29626), sicacile emgomeni wokwakhela ukuhlola ekuhleleni, ekuqaleni ukusebenzisa nasekuhloleni ohlelweni lwezemfundo. Izisekelo Zomkhankaso Wokufunda ziyaqhubeka kulokhu futhi zifuna ukuthuthukisa kanye nokuqinisa ukuhlola okuseqophelweni eliphezulu ngezinhloso zokusungula amasu ancike ebufakazini nahlosiwe ukungenelela kanye nokwenza ngcono.
Kubalulekile ukugcizelela ukuthi i-FFL ibanzanyana kunokuhlola. Iphathelene nokunikeza uhlelo amandla okugxila kulo zonke izinto ezibalulekile zokwenza isisekelo sokufunda esiqinile, ikakhulukazi emakhonweni ayisisekelo okukwazi ukufunda nokubhala kanye neNyumeresi. Kodwa-ke, ukuhlola kuzodlala indima enkulu ekwaziseni nasekuqondiseni ukungenelela koMkhankaso. Eminyakeni eholela ku-2011 ukuhlola okuvamile kuzokwenza ukuthi izikole zikwazi ukukala isivinini sazo okuqhubeka ngaso imiphumela yokufunda okuyisisekelo okuphokophele ekufezeni izinhloso ezisethiwe zesikhathi esifushane neside. Isibonelo, enhlosweni ethize ngqo ku-FFL ukuthi akukho umfundi okufanele athole ngaphansi kwama-50% ekukwazini ukufunda nokubhala okusezingeni kanye nezivivinyo zeNyumeresi. Ukuze le nhloso ibonakale, kufanele kube nohlelo oluqhubekayo lokuhlola kanye nokulandelela inqubekela phambili. Lolo hlelo luzogcina esifundweni sikazwelonke sokuhlola umthelela womkhankaso ka-2011.
Ukukhiqiza ulwazi oluqoqiwe oluthembekile oluncike ezivivinyweni ezilinganisiwe ukuthi zisetshenziswe yizikole, izifunda kanye nezifundazwe ukuze kubekwe izinhloso futhi kuqashwe inqubekela phambili yakho uqobo ukuze kufezwe ukwenziwa ngcono kwezinhloso zendawo nezikazwelonke. Nakuba kunemizamo yendawo yamaphepha okuhlola afanayo, kunomehluko omkhulu ezinhlotsheni nasezingeni lokuhlola elenziwe futhi laphathwa isikole ngasinye.
Ukuhlinzeka izikole ngesibonelo samathuluzi okuhlola njengezidingongqangi. Lokhu kubaluleke kakhulu ezikoleni ezingakabi nawo namanje amazinga afanele ezidingongqangi zokufunda nokufundisa.
Ukusiza othisha ukwenza amathuluzi abo okuhlola asezingeni eliphezulu ezingeni lesikole. Izifundo kanye nokunye ukuxoxisana nothisha kuyaqhubela nokuveza ukuhlola njengomkhakha oyinselele ebhekene nokuqala kokusetshenziswa kwe-NCS. Ukuhlolwa konyaka kuzofaka isandla ekubhekaneni nale nselele ngokusebenzisa umkhakha obanzi wezindlela kanye namasu okuhlola uhlu olubanzi lwamakhono.
Ukuhlinzeka ulwazi izifunda ezingalusebenzisa ukwenza usizo olufanele kanye/noma izinhlelo zokungenelela ezikoleni ezimeni ezahlukene nasemazingeni ahlukene okusebenza.
Ukuhlolwa konyaka akufanele kusetshenziswe njengesisekelo sokwedlulisa abafundi; kodwa-ke izikole zikhululekile ukuthi zisebenzise ukuhlola njengengxenye yemisebenzi yokuhlola eshiwo ngokusemthethweni kuGazethi kaHulumeni 29626.
Inqubomgomo yokuhlola okuqhubekayo nokuthi kufanele zenziwe kanjani izinqumo ngokuqhubeka kwabafundi, njengoba kukhona kuNqubomgomo Kazwelonke Ngokuhlola Namazinga Aphasiwe ezikole kweZemfundo Jikelele Neqembu Lokuqeqesha; kuhlala kunjalo.
Kubalulekile ukwazi ukuthi ukuhlolwa konyaka angeke kusetshenziswe ukwahlulela izikole kanye/noma othisha. Kunalokho kwenziwelwa ukusiza othisha kanye nezifunda ukuqapha isivinini sokwenza ngcono amazinga kanye neqophelo lemiphumela yesifundo. Lokhu kuhlola angeke kwenze lutho ngananoma yiziphi izinqumo eziphathelene nemithetho yokusebenza kothisha.
Othisha kufanele babone izinzuzo zokuhlola njengamathuluzi okuxilonga ukuze benze ngcono amasu okufundisa kwabo kanye nokusebenza kwabafundi ekufundeni, ekubhaleni nakuNyumeresi.
Ukuhlolwa konyaka kuzokwenziwa yibo bonke abafundi kusukela eBangeni 1 ukuya eBangeni 6 ezinhlelweni ezimbili zesifundo noma imikhakha yokufunda okuwuKukwazi ukufunda nokubhala/Ulimi kanye neNyumeresi/Imethamethiki. Inhloso yakho ukusiza umfundi ngamunye ekwenzeni ngcono lokho abakuzuzayo emiphumeleni yesifundo.
Umnyango Wezemfundi (DoE) uhambise Isisekelo soHlaka Lokuhlola Isifundo eZigabeni Eziyisisekelo Nesiphakathi nendawo, zeZinhlelo Zesifundo soKukwazi ukufunda nokubhala/Izilimi neNyumeresi neMethamethiki/Imikhakha Yesifundo. Lolu Hlaka Lokuhlola lubandakanya 'amagxathu' abalulekile asebenza njengesiqondiso kothisha sokukhava ulwazi olubalulekile kanye namakhono abafundi okudingeka bawathole ebangeni ngalinye onyakeni wesikole wonke.
Ukuhlola kuzoqondaniswa namagxathu futhi kugxile ekuhloleni amakhono ayisisekelo okukwazi ukubhala nokufunda kanye nenyumeresi. Kubalulekile ukugcizelela ukuthi kokubili amagxathu kanye nokuhlola akusizo izinto ezengeziwe kulokho okukhavwa yi-NCS, kodwa kwenziwelwe ukuthi kugxile ekucaciseni amakhono abalulekile kanye nokukwazi ukulungiselela izingane ukufunda ngokubanzi, eKukwazini ukufunda nokubhala/Izilimi kanye neNyumeresi/Imethamethiki.
Wenza isethi yokuqala yamathuluzi okuhlola Ukukwazi ukubhala nokufunda kanye neNyumeresi/Imethamethiki kuka-2008 futhi konke lokhu kukukhulisa ngesikhathi somkhankaso esisele. Ukwengeza, i-DoE izonikeza izibonelo zezinhlaka ekwenzeni ukuhlola emikhakheni eminingi yesifundo. Ekugcineni ukuthuthukisa kufanele kwenzeke emazingeni asesikoleni nawesifunda.
Uhlinzeka izikole ngohlaka lokuhlola Ukukwazi ukufunda nokubhala/Izilimi kanye neNyumeresi/Imethamethiki ngezilimi ezahlukene zokufunda nokufundisa (LoLT). Ukwengeza, ukuhlola kuzotholakala ku-CD. Izikole kuzolindeleka ukuthi zenze amakhophi okuhlolwa abo bonke abafundi kusukela emabangeni 1-6.
Unikeza izinhlaka nama-CD ezifundeni.
Uhlinzeka othisha ngohlaka lwesheduli ukuze bafake amamaki abafundi babo. Uhlaka luzothunyelwa ngesikhathi esifanayo lapho kuhanjiswa imigodla yokuhlola.
Zenza izindlela zokuqinisekisa ukuthi zonke izikole zithola uhlaka lwesivivinyo ngesikhathi.
Ziqinisekisa ukuthi ZONKE izikole esifundeni zibheka ukuhlolwa ngokwezikhathi ezibekiwe ezishiwo kuSekhula.
Ziqapha izikole ngesikhathi sokuhlola.
Ziqoqa isheduli namamaki arekhodiwe avela ezikoleni. Izinhlelo zokusiza ngokuqeqeshekile zesifunda kufanele ziqondise imiphumela kusheduli. Izikole zizogcina isheduli enamamaki okuqala bese zedlulisela ikhophi ehhovisi lesifunda.
Izinhlelo zezimo eziphuthumayo zezikole ezingenazo izidingongqangi zokwenza amakhophi.
I-SMT kanye nothisha abathintekayo kufanele baqinisekise ukuthi ukuhlolwa kubhalelwa endaweni ethulile nelawulwa ngokufanele. Imiphumela yokuhlolwa kufanele ibe inkomba eyiqiniso yalokho ingane engakwenza nengeke ikwenze ukuze banikezwe usizo olufanele. Izikole kufanele zihlele ukubhala ukuhlolwa phakathi komhla ka-2 no-28 Novemba 2008.
Othisha ababhekene nebanga ngalinye esikoleni ngasinye bazobheka futhi bamake izivivinyo njengengxenye yemisebenzi yabo yesikole ejwayelekile. Ama-SMT kufanele enze ithayimuthebuli kanye nohlelo lokubheka abafundi ngesikhathi bebhala izivivinyo ukuze ubuqiniso bemiphumela yabo bungezubekeka engozini. La mathayimuthebuli kufanele ayiswe ezifundeni ngenhloso yokuqapha nokuweseka. I-SMT kuzolindeleka futhi ukuthi ihlole amamaki ukuze babone ukuthi akunamaphutha yini (ukuqinisekisa) ngaphambi kokuthi bawathumele emahhovisi esifunda.
Othisha kufanele bafake imiphumela ohlakeni lwesheduli oluzonikezwa i-DoE. Izikole zizogcina isheduli yamamaki okuqala bese zedlulisela ikhophi esifundeni.
Abazali bangabaxhumanisi ababalulekile emkhankasweni wokwenza ngcono ukusebenza kwabafundi emikhakheni ekhonjiwe. Izikole kufanele ziqinisekise ukuthi kwenziwa wonke umzamo wokwazisa abazali ngemiphumela yezivivinyo kanjalo namasu okungenelela azosetshenziswa ukubhekana namagebe olwazini lomfundi.
Imiphumela yalezi zivivinyo zonyaka kufanele isetshenziswe njengethuluzi lokweseka othisha ekuqaliseni ukusebenza kohlelo lwezifundo. Ngakho-ke siyacela kubo bonke ababambe iqhaza ukuthi bazibophelele ekusebenzeni kahle kohlelo. Imiphumela izohlaziywa futhi isetshenziswe ukwenza ngcono imisebenzi yokufundisa nokufunda.
<fn>JT2008_vol 1_Zul.txt</fn>
Kukhulu esesifikelele kuko kepha kusekukhulu okusazokwen- ziwa njengokwandisa isibalo sezinkantolo nokuthuthukisa ezikhona ukuze senze ngcono ukuletha ubulungiswa em- nyango wemiphakathi. Siqale ngezinkantolo ezincane sazikhulisa ukuze naloyo ohlala emaphandleni noma kum- alokishi afikelele kubulungiswa bonke ngokuphelele. Kwis- ikhathi sangaphambili abantu bebehamba ibanga elide beya kumadolobhana noma amadolobha amakhulu ukuze bafikele- le kwizibonelelo zikaHulumeni ezinje ngenkokhelo yesondlo nezinkantolo ezibhekene nokuhlukunyezwa kwemindeni.
Omunye umsebenzi ohleliweyo oqaliswe kulo nyaka uku- phendulwa kohlelo lwezinkantolo njengokuthethwa kwama- cala ngolwimi lomdabu. Ezweni jikelele sekuthethwa amacala ngesizulu, isixhosa, isiTswana nesiBhunu kumphakathi okhu- luma lezi zilimi kuphela. Kube usizo olukhulu lokhu kakhulu- kazi kumphakathi obunenkinga yokuzwa ngokuphelele uma kuthethwa amacala. UJustice Today ululandelele lolu hlelo ecacisa ukuthi kungani lufuneka nemiphumela ezokuluveza.
ingamaGatsha ezingama-24 zibe yizinkantolo ezinikeza izinsiza zonke, kusho ukuthi izinsiza zobulungiswa sezi- sondela eduzane namakhaya ezakha- muzi zaseNingizimu Afrika ezingakwazi ukuzimela. Ngokusho kukaNgqongqoshe weZobulungiswa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo U-Enver Surty, lesi sinyathelo sizoqinisekisa ukulungiswa kwendlela izakhamuzi, ikakhulukazi abesimame, abathola ngayo izinsiza zobulungiswa.
Lokhu kuhlelwa kabusha kusho ukuthi iziNkantolo ezingamaGatsha ezingama- 24 zizoshintshwa zibe yizinkantolo eziphelele; zibhekana nemibandela efana nesehlukaniso emshadweni, isibonelelo sezingane, kungabalwa amacala obele- lesi ahlale njalo kubhekenwe nawo. Ekhuluma eNkantolo Ephakeme eBloem- fontein onyakeni odlule, ~Ngqongqoshe uSurty, uthe lezi zinkantolo esezihlelwe kabusha zizokwenza kube lula kakhulu kwabesifazane ngoba sebezokwazi uku- thola izibonelelo zezingane zazo eduzane nalapho behlala khona.
Esebenzisa umphakathi wase-Alexandra njengesibonelo, ~Ngqongqoshe uchaze wathi lo mphakathi oyingxenye enkulu yeNdawo uye uhambe ibanga elide uya eRandburg ukuze ubonelelwe ngezin- siza zenkantolo yomphakathi. ngaphansi kwalolu hlelo olusha oselusunguliwe, sebezokwazi manje ukusebenzisa inkantolo yase-Alexander ukuze bafinyelele kulezi zinsiza.
Akusiyo imfihlo ukuthi kwezinye izindawo izithuthi ezisuka emalokishini ziya em- adolobheni lapho lezi zinkantolo zitholakala khona ziyinkinga enkulu, okusho ukuthi iningi labantu lidlula ebunzimeni obukhulu ukuze lithole izinsiza lezi zomphakathi. lsibonelo yizakhamuzi zaseDeben eNyakatho neKapa okumele zihambe ibanga elingamakhilomitha ayi-l11 ukuze zifinyelele epostmasburg, kanti ezaseBolotwa zona zihamba ibanga elingamakhilomitha angama-65 ukuze zifike eLady Frere. Ngakho- ke, ngalesi sinyathelo esesithathiwe kuthenjwa ukuthi izinkinga ezifana nalezi zizoba yindaba yamzukwane.
lngxenye yomphumela walesi sinyathelo ukuba kube lula ukuthola izinsiza zezinkan- tolo zomphakathi ngokunweba zonke izinsiza ziye naseziNkantolo zeNdawo. Lokhu kwenziwa ukuba kulungiswe izinsiza ezinikezwa imiphakathi. Wumbono woMnyango ukuba kusungulwe izinkantolo eziseduze nemiphakathi entulayo.
lzinkantolo zendawo zazisungulwe ukuba zibhekane kuphela namacala obelelesi. Ukusungulwa kwezinkantolo ezinjengalezo ikakhulukazi emalokishini kwakunika um- qondo wokuba ubelelesi butholakala emalokishini kuphela. lzinkantolo zesikhashana nazo zazisebenza ngendlela efanayo. Njengoba lezi zinkantolo bezingahleliwe ukuba zibonelele ezinye izidingo zomphakathi ezifana nokubonelelwa kwezingane ngemali yesondlo kanye nodlame Iwasekhaya, kusho ukuthi usizo olunqala belungatholakali kalula kulaba abaludinga kakhulu.
lzakhamuzi zasemaphandleni nasemalokishini zihamba amabanga amade ukuya kwamkela imali yesondlo.
Ngenkathi kusenziwa amalung- iselelo okufudusa lezi zinsiza kuzobe kubhekwa ukuthi ingabe umsebenzi enkantolo yendawo ngayinye iyakwazi yini ukuwu- mela ngaphambi kokuba lezi zinkantolo zisetshenziswe zibeyi zinkantolo ezinikezelana ngezin- siza zonke.
Ngonyaka ka-2005 isiChibiyelo Seshumi elinambili soMthetho- sisekelo saphasiswa Ukuqeda imingcele ehlanganayo ko- masipala ikakhulukazi lapho bekutholakala khona umngcele womasipala othize uhlangana nowesifunda esinye.
Kuthe kusuka lapho, imingcele yaqhubeka njalo yehlukaniswa ukuze kusungulwe lena yomasi- pala yamanje engama-187.
UMkhulumeli aNgqongqoshe woBulungiswa uZolile Nqayi uthe ~Mthethosivivinywa kulindeleke ubikwe phambi kwephalamende kusaqala nje nyaka umalihlangene ngo 2009.
Kodwa lo Mthethosivivinywa, oqeda kuphasiswa yiphalamende, awufakwe gqozi ngumhawu kungenxayo~thethosisekelonezi-vumelwano zomhlaba nemithetho eqondene nezingane eyathi iNingizimu Afrika yazisayina. ~kudala ~kukhathaz~ka kukuthi imithetho ebhekene nobugebengu ayivumi ukuthi uhlelo luveze enye indlela yokujezisa ngaphandle kwejele. Akukho okunye okutholaka- layo -izingane zinikwa isigwebo sejele noma isijeziso esilengiwe. Balethwa enkantolo njengabantu abadala, badlule kubo bonke ukubi nobunzima beziboshwa ezejwayelekile, kufaka nokuhlanganiswa neziboshwa ezingomakadebona bezigebengu.
Okona kuphambili kulo Mthethosivivinywa ukungafani kwemibono nohlelo lobulungiswa kumacala athize afanelekile. Okuyikhona obe- hlukile ukuvumela ukuthi noma ingane yonile ingajeziswa ngejele ivunyelwe ibuyele emphakathini lokho kuyinika ithuba lokuba izifune ingabuye yone rnasinyane, L.
gumndlandla wengane nokudingwa ngumphakathi ekuwo, kuqalwe kumezekile ukuthi baqale uhlelo lobelapheka, kwelapheke bona malungelo engane. nemindeni yabo kanjalo nomphakathi ngokubanzi.
ezanele ezilungele lezi zindawo, okuyikho okudale ukuthi uMnyango la samajele sokuhlola esiqinisekisa noNlCRO osolwayo ukulungele woBulunaiswa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo (DoJ&CD) uaal- ukufakwa phansi kohlelo lokungavalelwa.
Abenzi bamacala bazibona benesibophezelo ngamacala abawenzile eliphela kanjalo uma bephelela emajele.
yehlombe. "Ngo1994 sacishe sasempini yombango. Manje siyakwazi ukudlala igalofu ndawonye. Lokhu kwenzeka ngoba thina siyisizwe sanquma ukuthi angeze sakhetha indlela yempi," uchaze kanjalo uSekela Ngqongqoshe De Lange.
KuNgqongqoshe wami, esesiqede iminyaka engu 15 singabangane manje, ngithi asisebenze nje nda- wonye. Ungumuntu omangalisayo. Sibe nenhlanhla ngokuthi kuqokwe yena. Uletha umusa kulo msebenzi ngendlela asebenza ngayo ebonisana nab0 bonke abathintekayo, uchaze kanjalo uSekela Ngqongqoshe De Lange.
Sifuna ukubonga ngomthelela omkhulu owenzile kumndeni wezoBulungiswa, kuqhubeka usekela Ngqongqoshe, washayelwa ihlombe ngabalaleli abaqukethe iziphathimandla zobu- lungiswa, iziphathimandla zohwebo namalunga oMnyango woBulungiswa ababekhona.
IPhini IikaNgqongqoshe libabaze lan- coma amajaji nomantshi abebekhona kulo mcimbi wegalofu. "Kumajaji ala, ngifuna ukuthi siyabuncoma ubukhona benu. Siyazi kunzima ukuphuma ez- inkantolo, ukuthola umuntu ozokumela isikhala sakho, nokuhlela ngokusha. Bubalulekile ubukhona benu la ngoba bunika abantu abezile ithuba lokuhlan- gana baxoxe ngokukhululekile namajaji. Lokhu kusemqoka ekubumbeni um- phakathi ozwanayo."
UMnu Williams uchaze ukuthi nokuba bengathanda ukuthi zonke iziphathi- mandla zomnyango ezithanda ukudlala kodwa izikhala zinomkhawulo bebe bebheka nokuthi baqale bameme izipha- thimandla eziphezulu zophiko Iwezobu- lungiswa. UMphathi oyinhloko kwihhovi- si IikaSekela ngqongqoshe naye ubonge kakhulu iziphathimandla zobulungiswa ezenze konke okusemandleni ukuthi leli langa libe yimpumelelo.
Mthethosisekelo waseNingizimu Afrika, 1996 waphoqa ukuba kubekwe umthetho wokuba kug- wenywe noma kungavunyelwa ukucwasana okunga- lungile kungakapheli ngisho iminyaka emithathu uqalile ukusebenza. Ngenxa yalokho, iphalamende laphasisa uMthetho Wokulingana Nokugwenywa Kokucwasana Okungalungile onguNo. 4 wango-2000 (UMthetho Wokulingana). Ngakho-ke, uMthetho Wokulingana unikeza isigaba 9 soMthethosisekelo amandla. lsigaba 9 sihlinzekela ukulingana kwabo bonke abantu nokug- wenywa kokucwasana okungalungile.
UMthetho Wokulingana wenza kube lula uhlelo loku- guqukela ohlobeni lomphakathi okhululekile, obum- bene yize wehlukahlukene, obonakala ngobudlelwano babantu abanakekelanayo nabacabangelanayo, baphinde baphile ngokuholwa yimigomo yokulingana, ukwenza izinto ngokulunga, ukungachemi, impumelelo yabantu, ubulungiswa, isithunzi kanye nenkululeko. Lokhu kwenza ukuba kusebenzeke ngempumelelo kuHulumeni kanye nakubantu bon ke (kubandakanywa nezikhungo) ukugqugquzela Ukulingana.
lzinjongo ezinkulu zalo Mthetho yilezi: Ukungavumeli kanye nokugwema ukucwasana okungalungile; Ukungavumeli kanye nokugwema inkulumo enen- zondo; Ukugwema ukuhlukumezana; Ukugqugquzela ukulingana; kanye Nokuhlinzeka izisulu zokucwaswa okungalungile, zen kulumo enenzondo nezokuhlukumezeka intuba yokuphunyula.
Ukucwaswa okungalungile ngukuphathwa ngendlela eyahlukile uma uziqhathanisa neminye imikhakha yabantu, bese isithunzi sakho njengomuntu silulazeke ngenxa yokuphathwa kanjalo. Ukucwaswa kuthathwa njengokungalungile uma kwenza uzizwe uhlukumeze- kile noma uncisheka imihlomulo kumbe amathuba uwancishwa ngayinoma umuphi umuntu ngenxa yokukodwa noma okungaphezulu kokukodwa kulokhu okulandelayo okungavumelekile; okuphathelene no- bulili, iminyaka, ukukhubazeka, ezenkolo, unembeza, inkolelo, amasiko, ulimi, okuphathelene nokuzalwa, njll, kanye nanoma yisiphi esinye isizathu lapho ukucwas- wa kuba nomthelela omubi emalungelweni omuntu kanye nasekukhululekeni kwakhe ngendlela ebucayi engaqhathaniswa nokucwaswa ngezizathu ezingavu- melekile.
kulabo abakulungele lokho. Akukho mali yasenkantolo ekhokhwayo maqondana nokwethulwa kwa- macala ezinkantolo zokulingana. Ngakho-ke, ukusebenzisa lezi zinkantolo kumahhala.
Umyalelo wokuba kuxoliswe ngaphandle kwemibandela; Umyalelo wokuba kukhokhwe imali yezindleko ikhokhwa ngobekwe icala eyikhokhela lowo ofake isikhalazo; Umyalelo onikeza ithuba kanyr namalungelo akhona abe- phucwe ngendlela engafanele lowo ofake isikhalazo; Umyalelo ofanele wokuvimbela obekwe icala ekufinyeleleni ezindaweni ezithize; Ukudlulisela icala kwesinye isithangami ukuze sibhekane nalolo daba, njengakuMqon- disi Wokushushiswa Kwama- cala Omphakathi ukuba ethule amacala obugebengu angaba khona.
Ngakho-ke, amalungu omphakathi ayanxuswa ukuba asebenzise izinkantolo zokulingana uma esola ukuthi ayacwaswa, noma uma kusetshenziswe kuwo inkulumo enenzondo, nanoma behlukunyez- we ngendlela echazwe ngenhla. Uma usola ukuthi kunecala ongali- faka kulezi zinkantolo, hamba uye enkantolo kamantshi eseduze nawe ucele bakuyise enkantolo yokulin- gana noma kumabhalane wezokul- ingana. Umabhalane wezokulinga- na uzokusiza ekufakeni isikhalazo sakho.
Ngokomthetho olawula ezobugebengu, indlela yokuz- iphatha komuntu ozinikelayo kufuneka kube ngumuntu owonile ngendlela yokuthi angagwetshwa okungenani unyaka owodwa ejele, kusho isivumelwano. Ukuzinikela kungenqatshwa uma ukona noma ubugebengu bufanele isigwebo sentambo. Ngokomthetho olawula izaphuli mthetho zopolitiko unganqatshelwa ukuzinikela uma usi- saphuli mthetho soplotiko. Ngokusekwe phezu kokungathi kusamthetho, kunesidingo sokuba ubufakazi bommangali bonele ukuze kubekho ukuthethwa kwecala ngokomthetho walowo ungummangalelwa. Ngokomthetho ongavamile, lowo ozinikezelayo makan- gashushiselwa amanye amacala ngaphandle kwalowo azinikezele ngawo, kuso isivumelwano. Ukuziphatha komuntu ozinikezelayo kudinga ukuthi enze ubugebengu ekufanele bujeziswe ngokumbopha ithuba ubuncane elin- gangonyaka, ngokomthetho wesivumelwano. Ukuzinikela kunganqatshwa uma isigwebo sombaleki singaba yisig- web0 sentambo. Usizo ekuvunyelwene ngalo kumacala obugebengu bufaka ukukhomba nokulandelela abantu ubazi bahlala kuphi, ukufaka isamani, ukuthola ubhalise istatimende nokusithumela kosimqondile, ubufakazi nez- incwadi zenkantolo.
sni noma yini edingekayo uma uya kulezi nkantolo. Ukhulume nangezindlela zobandlululo ezihlukile.
yoSizo Kwezomthetho. UMantshie Didymus Nompandana wamkele bonke abebekhona emcimbini. "Leli lilanga elisemqaka ngoba siletha usizo kubantu bethu emnyango." Ukhuthaze abantu bathathe incwajana ezicacisa nge Small Claims Court baye naza ekhaya ukuze banikeze nalabo abangakwazanga ukufika kulo mgubho. "Sizani nizithathe izincwadi zolwazi niye nazn ekhaya ukuze bazi ngezidingo esiziletha kubo."
UMphathi Nkantolo wesifunda uNothemba Sogayise, utshele umphakathi ngezinye izinsizakalo ezilethwa nguMnyango. Zona zifaka imibandela yesondlo, ukuhlukunyezw emndenini, inkantolo ekhethekile yezingane, izinkantolo ezejwayeleklle zenhlalakahle nezobugebengu, nenkantolo yedivosi. Ukhuthaze abantu bacele usizo enkantolo.
Loluhlelo lubhekelele ukwenza ngcono Ukufinyelela koBulungiswa kum- phakathi obekade uncishwe am- athuba, uhlukumezeka; ukuthuthukisa kokuqonda nolwazi ngamalungelo ~Mthethosisekelo nokukhuthaza uku- lekelela kwintando yeningi ngezingxoxo emphakathini nokuqinisekisa imibutho yezakhamuzi.
Ukuphucuza ukufikelela kubulungiswa Ukukhuthaza ukufikelela kuBulungiswa kungenziwa ngokusekela imibutho eyahlukile esebenza nemiphakathi. Le mibutho ibhekelela imiphakathi ngokuyinika izeluleko ezifanele isize ekwandiseni Ukufinyelela koBulun- giswa. Loluhlelo luzakuqinisekisa utho oluhlangene nobumpofu, ushint- sho lobume bomnothongokwenhlalo luyenzeka ngokusebenzisa uMthetho- sisekelo njengesikhali. Kungenzeka lokhu ngokuqinisekisa ukufinyelela ezinkantolo zethu kwabampofu naban- genazinto abanenkinga yokufika lapho kutholakala usizo.
Uhulumeni nenhlangano zasekuhlaleni basebenza kanyekanye befundisa um- ukwakha umphakathi omusha ekuphila phakathi ngamalungelo awo ngokoMthethosisekelo.
UNks. Sooka ubonge umphakathi nezivakashi ezenze lo mgidi ube yimpumelelo. "Namuhla nina nonke abala, nibonakalisa ukuthi iNingizimu Afrika entsha esiyakhekile." Ubonge noNgqongqoshe woBulungiswa wan- gaphambili ~Ngqongqoshe Brigitte Ma- bandla ngokuqala uhlelo. "Ngithanda ukubonga nalo okhona ~Ngqongqoshe woBulungiswa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo, uMnu Surty, ngokusheshisa lolu hlelo."
Ukuqokwa kwenu kwenziwe ukuze nibuyisele kumphakathi lonke ul- wazi eninalo." Uqhubeke wachaza ukuthi uMnyango wenza umseben- zi omuhle kakhulu otuswa nas- emhlabeni wonke."
Ngesicelo semindeni engaboni ngasolinye, iFamily Advocate inxusa usizo lukasonhlalakahle benze ucwaningo bezwe imibono yamacala wonke babuye babheke izimo abantu ababangayo abaphila phansi kwazo nesandulela noma insusa yombango. AbeFamily Advocates babuza izingane ukuze bazwe imicabango nemibono yazo.
Lokhu kusindisa ingane ekuyeni enkantolo, ubufakazi bunikwe ngabazali. UMnyango ukubona kusemqoka ukuthi kuqeqeshwe abammeli bemindeni abaningana. lnani elingu 25 lamahhovisi ezweni jikelele asayasebenza ekunyuseni izinga lokutholakala kwabammeli bemindeni. UMnyango ubone ukuthi umkhuba wemindeni wokuxazulula izinkinga awunasisombululo ugcina uletha inzondo nezisongelo, umn- deni uhlakazeke. Lokhu kugcina sekuphazamisa izingane ngokomqondo, ikakhulukazi idivosi.
Umzali osele ngemuva kuza kufuneka agcwalise ifomu eqoki- we esetshenziswa yilaba bammeli emacaleni anje kumazwe ekusetshenziswana nawo ngokwesivumelwano.
uthi angathola zonke izincwadi ezifunekayo abheke okumayelane nomthetho kwisicelo nanokuthi izwe ingane ethunjelwe kulo liyisimakanjani. Uma izwe ingane ethunjelwe kulo yizwe elisayine isivumelwano, kwabe konke okomthetho kume ngomumo, ummeli uqoqa konke enze umqulu athumele isicelo kulo mmeli wezwe lokuthumba acele ukubuyiselwa kwengane ngokushesha . Lolu hlelo alukwazi ukuqhubekeka ngale ndlela urna izwe lokuthumba lingelol- unga IeConvention.
Bonke abammeli ababhekene nalenhloko yamacala bayacel- wa yi Convention bathathe izinyathelo zokuzama ukubuyiswa kwengane ngumthumbi ngentando nokuzwana. Lokhu kwen- ziwa ngokuxoxisana ngokwemingcele. Kuphetha kuphelela enkantolo urna yonke imizamo iwe phansi. Le nhloso futhi ihambelana nomthetho obhaliwe kuMthetho Wezingane, othi, naluphi udaba oluqondene nengane kufuneka lulalelwe ngendlela ngokubonisana nangendlela engasombulula ink- inga.'.
Elona cala elakhe lasemilonyeni ya- bantu yelesicelo sokubuyiselwa kwen- gane esaphikiswa yingane ngokwayo yala ukubuya. Uma kwenzeka lokho, kufanele ummeli noma isazi sengqondo senze isinqumo emva kokuhlola ukuthi umqondo wengane ukhulile ukuze ak- wazi ukuzicabangela akunathonya lomu- nye omuntu ukuze inkantolo ikwazi uku- fikelela kwisinqumo.lzizathu zengane zokuphikisa isicelo ziyaphenywa nazo ukuze kukhitshwe ngaphandle ifuthe angahle abenalo umzali ongumthumbi enganeni. Ezinye izigwebo ezikhona zibonisa ukuthi ukuthathwa kwengane kwakun- gelona icala, nokuthi umzali osele ngemuva wayenganakile engasebenzisi amalungelo obuzali ngesikhathi so- kuthathwa noma sokuthunjwa kwen- gane, noma umzali osele ngemuva wayevumile noma waphela evumelana nokubalekiswa Iukuthunjwa kwengane. Elinye iqiniso eliye livele kukuthi ingane isihlezi kahle kubume bendawo entsha, inkantolo ayingeniki isinqumo sokuthi mayibuyiswe. Kwisicelo lapho ukubuyiselwa kwen- gane kuphikisana nemigomo ye- sisekelo somthetho selizwe ebhekene nokukhuselwa kwamalungelo kwabantu nesisekelo senkululeko inkantolo azikho phansi kwengcindezi yokunquma uku- buyiselwa kwengane.
Uma ingane ithunjwe ngokungemthetho ukudlula isikhathi sonyaka, kufakwa isicelo sokubuy- iswa kwengane kodwa uma isihleli kahle kwindawo entsha yaye kunobufakazi bokuthi isiyithanda, inkantolo isinganquma ukuthi angabuyiselwa. Inkantolo ingazin- qumela ukuvuma noma ukwala ukubuyisela ingane.
lconvention isebenza kuphela kulabo abasuswel bathunjwe ngokungemthetho emva kokuba isivumelwano siqalile ukusebenza phakathi kwamazwe asayinile..
imilayezo yezinqumo eziphuma kubafiki ezabhaliswa noma zaqinisekiswa.
nyango uthole ezingu 34,831 izikhalo malunga nesigaba 6 soMthetho.
Noma iyiphi inkantolo kamantshi, inkantolo ye- sondlo kule ndawo eya yakhelwe kuyona ngendaba yokubhekana noMthetho wesondlo futhi namuphi umshushisi uyisiphathamandla sesondlo kwinkanto- lo aphethe kuyona. lsiphathimandla sesondlo senza ucwaningo ngecala emva kokwethulwa kwesikhalo esihlangene nesondlo esingakhishwa. Isiphathi- mandla sesondlo singakhipha isinqumo sesamanisi eliyalela abantu abathintekayo bavele phambi kom- antshi ukuze azwe isikhalo singani.
Ekulalelweni kwecala, ubufakazi buyangena ma- cala wonke yabe abafuna abameli bangenze njalo. Abakho abantu abavunyelwe enkantolo ngaphandle kwabathintekayo.
ezimisiweyo zesondlo, izinqumo ngokuvumelana noma ngengcindezi noma izinqumo ezilayela ukuthi kuhlolwe ukuthi kuhlolwe ukuthi obekwa icala ngem- pela ngabe nguye ongubaba wengane.
EziNkantolo zeSondlo kukhishwa izinqumo ezin- gakhalelwa eNkantolo ePhakeme suka lapho uye kukhalela eNkantolo yaJaji okuGcina. lsinqumo esikhishwe yiNkantolo yeSondlo uyaphoqwa usenze ngokunye bangakuthimbela izimpahla zakho, badonse kwimali yomholo, noma bakufakele icala lokukhoka nyanga zonke ngenkani enkantolo. Ukungasebenzisani nesinqumo sesondlo (eg. Ungayikhokhi imali yesondlo) kukwenza icala lobugebengu.
Uma inkantolo ikuthole unecala lokungakhokhi imali yesondlo, ingaze (uma ithethwe enkantolo yenhlal- akahle) idale kubekho ukuvivinywa bese kukhishwa isinqumo sokuthi ukhokhe nesikweletu sesondlo sangaphambilini. lcala lobugebengu obekwa Iona eNkantolo kaMantshi ngokwahluleka ukukhoka imali yesondlo ingaphendulwa kube yicala lophenyo lesondlo.
Sikhulumisane nabasebenzi boMnyango nomphakathi sibuza Ukuthi bangasekela kanjani izinga lobugebengu kule lizwe.
rika. Lokhu ngikush ngoba sinentsha eningi engaqedi isikole ibese iphelela iyizigebengu.
Abantu bangena Ngicabanga ukuthi asiphephile ngokwanele kule kubugebengu ngoba Ilizwe.
UHulumeni ufanele akhe inkundla zemidlalo emiphakathini ukuze intsha izilolonge yahlu- kane nobugebengu.
<fn>JT2009_Vol6_zul.txt</fn>
Kodwa-ke ngingathanda futhi ukugcizelela ukubaluleka kokubukezwa kwesu lomnyango okwakubanjwe phakathi noNovemba, lapho abaphathi abakhulu bahlangana nda-wonye khona ukuzoxoxa ngezindaba ezithinta ukwenziwa komsebenzi.
Umnyango sewenze izinhlaka eziningi zeziqephu zomthetho ovikela nonikeza abesifazane amandla. Ihlelo libheka ukuthi Ukuhlonishwa koMthetho Wemishado Yesiko 120 ka-1998 sewuzenze ngcono kangakanani izimpilo zabesifazane abasemishadweni eyenziwe ngokwesiko.
Umqulu Wabahlushwa unamalungelo ayisikhombisa ase-benza kubantu abahlushwe ubugebengu. Kubalulekile uku-wazi la malungelo ukuze ushiyelane ngawo nabangane, izi-hlobo kanye namalungu omphakathi.
Kube unyaka omude, abantu abaningi bathatha ikhefu. Ngiy-ethemba ukuthi nizoba nesikha-thi samaholide esinokuthula. Nishayele ngokuphepha uma nihamba. Masihlanganeni futhi ngoNyaka Omusha.
Ekhuluma ku-gala dinner Umphathi Omkhulu Wezobulungiswa uSandile Ngcobo watshela izithunywa ngeqhaza lenhlangano Yokuphatha Izinkantolo entsha ekuletheni izinsizakalo zobulun-giswa okuseqophelweni eliphezulu kuzakhamuzi zaseNingizimu Afrika. Umphathi Omkhulu Wezobulungiswa wabonga abahleli bengqungquthela ngokummema ukuze akwazi ukushiyelana nabo ngombono wakhe wohlelo lwezinkantolo oluhle kakhulu. Wathi, "Umsebenzi wami kwezobulungiswa ungeze ngaba nesikhathi sokubheka ezinkantolo nokuthi singakwenza njani ngcono ukuse-benza kahle kwezinhlelo zezinkantolo zethu."
Uthe wayemenywe uMongameli Zuma ePhalamende ezomamukela esikhundleni esisha njengoMphathi Omkhulu Wezobulungiswa.
Umphathi Omkhulu Wezobulungiswa washiyelana ngombono wakhe wohlelo lwesikhathi esizayo lwaseNingizimu Afrika lwezink-antolo. Wachaza wathi "Namhlanje ngithanda ukunazisa ngombo-no wami wohlelo lwezinkantolo lwesikhathi esizayo. Nginombono womsebenzi wezobulungiswa onomandla, ophilile osebenza ngem-pumelelo nozimele. Kufanele sikhumbule ukuthi izinkantolo zinikez-ela ngezinsizakalo ezibalulekile. Akufani namakhasimende ebhizini-si, amakhasimende ezinsizakalo zezinkantolo zethu akukho lapho ezingahlehlela khona. Abampofu bathembele Ohlelweni Lwezobu-lungiswa Obubhekene Nobugebengu ukuthi lubenzele ubulungiswa njengoba singekho esinye isikhungo esingabenzela ubulungiswa. Okwamanje kufanele sizame ukugcina inguquko egxile ekhasimen-deni. Kufanele niqale ukukhombisa indlela elungile yokuphathwa kwezinkantolo".
Enkulumeni yakhe ebalulekile, uNgqongqoshe uJeff Radebe wamukele Umphathi Omkhulu Wezobulungiswa futhi wagcizelela ukweseka komnyango Inhlangano Yokuphathwa Kwezinkantolo entsha. Uphinde wamqinisekisa futhi Umphathi Omkhulu Wezobu-lungiswa ngokweseka komnyango endimeni yakhe njengoMphathi Omkhulu Wezobulungiswa.
Ekunikezeleni ngombono ohlelweni lwesu lomnyango, uN-gqongqoshe Radebe uthe umnyango manje usuyinhloko yeQoqo LezoBulungiswa, Ukuvinjelwa Kobugebengu Nokuvikeleka. Uthe "Lokhu kusho umsebenzi owengeziwe kuNgqongqoshe naseM-nyangweni. Manje sesibhekene nomsebenzi wokuhola iqoqoekufezeni igunya lalo." Ungqongqoshe ukhuthaze abaphathi ukuthi babheke izindlela zokuthi umnyango ungaqiniseka kanjani ukuthi iqoqo lisebenza ngempumelelo nakahle.
Eminyakeni eminingi Umnyango bewuthola umbiko wokucwaninga amabhuku ezimali ochasisiwe ovela ehhovisi likaMcwaningi Mab-huku Jikelele. Ukubhekana nalolu daba, uNgqongqoshe ukhuthaze abaphathi ukuthi baveze uhlelo lokuphatha izimali zomnyango. "Sidinga uhlelo lokuqinisekisa ukuthi ngonyaka ozayo sinombiko wokucwaningwa kwamabhuku ezimali ongachasisiwe ozoholela ekucwaingweni okuhlanzekile," kusho yNgqongqoshe uRadebe.
NgokukaNgqongqoshe, isakhiwo somnyango sidinga ukubukez-wa. "Umnyango ubizwa ngokuthi Ubulungiswa Nokuthuthukiswa Komthethosisekelo. Sihlala sizwa ngengxenye yobulungiswa kanti asizwa ngengxenye yokuthuthukiswa komthethosisekelo. Isisekelo sombuso wethu wentando yeningi Umthethosisekelo wethu. Uma singenaso isakhiwo esifanele sokuthuthukisa umthethosisekelo wethu, ngicabanga ukuthi asenzi umsebenzi ofanele kubantu bas-eNingizimu Afrika." Ungqongqoshe uphonsele abaphathi inselele ukuthi beze nohlelo oluzokwazisa ngengxenye yomnyango yo-kuthuthukiswa komthethosisekelo.
UNgqongqoshe uphinde waqinisekisa ukuzimisela kukahulumeni ukuqinisekisa ukuthi iNingizimu Afrika isingatha i-FIFA World Cup yokuqala emhlabathini wase-Afrika ngokuwenza kahle nangolwa-zi. Umnyango unikwe umsebenzi wokuqinisekisa ukuthi kukhona izindlela ezifanele zenhlangano kanye nezemisebenzi yoHlelo Lwezobulungiswa Oluhlanganisiwe ukuze lubhekane nanoma iyiphi into exabana nomthetho ngesikhathi sesigameko.
Lokhu kubandakanya ukuqinisekisa ukwesekwa kwezinhlangano eziqinisa umthetho ekubhekaneni ngokufanele, kahle nangokushe-sha nezindaba zokuPhathwa Kwezobulungiswa.
UNgqongqoshe uzwakalise ukukhathazeka ngezinsizakalo zeHho-visi lika-Master. "Kudingeka sibheke ukuthi iHhovisi lika-Master lise-benza kanjani futhi libasiza kanjani abantu bethu. Sidinga uguquko lwehhovisi olukhulu." Ube esecela abaphathi ukuthi babe nohlelo lokuthi bahlose ukulishintsha kanjani ngokwesu ihhovisi ukuze lise-benze ngempumelelo nakahle.
Ihhovisi leKhomishini Yamaqiniso Nokubuyisana yaseNingizimu Afrika lakhiwa Uhulumeni Wobunye Bukazwelonke ukusiza ekub-hekaneni nokwenzeka ngesikhathi sobandlululo. Ingxabano ngalesi sikhathi yaholela odlameni nasekuhlukunyezweni kwamalungelo abantu kuzona zona izinhlangothi. Ikhomishini inesikhwama esi-hlose ukusiza abahlushwa uhlelo lobandlululo.
Isikhwama asenzelwe ukunothisa amabhange. Sikhonela ukusiza abahlushwa ubandlululo. Ngakho-ke kufanele siqhamuke nohlelo oluzoqinisekisa ukuthi imali isetshenziswa ngendlela efanele, kusho uNgqongqoshe uRadebe.
Ukuphetha, uNgqongqoshe ufisele abaphathi okuhle kule ngqungquthela yezinsuku ezimbili futhi wabakhuthaza ukuthi base-benze ndawonye ukuqinisekisa ukuthi abantu baseNingizimu Afrika bathola ukufinyelela kalula kwezobulungiswa. "Ngokunye lokhu kwezinto, engikholelwa ukuthi uma kwenziwe kahle, sizokwazi uk-wenza ngcono ukufinyelela kwezobulungiswa kubantu bethu bon-ke."
Ingqungquthela ikhulume ngezindlela zokuqinisekisa ukuthi izinhle-lo zomnyango zisebenza ngempumelelo nakahle. Izinhlelo zihlu-kaniswe kahlanu, okuyilezi: Ukuphatha, Imisebenzi yezinkantolo, Imisebenzi Yomthetho Kahulumeni, Iziphathimandla Zokushushisa Kuzwelonke kanye nemisebenzi Yokusiza nehambisana nayo.
Lolu hlelo lubhekene nemisebenzi yomnyango yokuphatha. Lokhu kubandakanya ukuqinisekisa ukusebenza ngempumelelo nakahle kokuphathwa komnyango, kubandakanya abasebenzi, izimali, izimpahla kanye nengqalasizinda yezidingongqangi, izinhlelo zol-wazi nokwazi, izinhlelo, intuthuko nokuphathwa kwezinqubomgomo zawo, izinhlelo kanye namaphrojekthi.
Uhlelo lwemisebenzi yezinkantolo zibhekene nokuhlinzekwa kanye nokuphathwa kwezinkantolo, ukusiza ngezindaba zomthetho ob-hekene nobugebengu, abantu bonke nomndeni. Lolu hlelo futhi lu-bandakanya ukuthuthukiswa nokuvikelwa kwamalungelo ezingane, abantu besifazane, abakhubazekile, abampofu neminye imiphakathi esengozini.
Imisebenzi yomthetho kahulumeni ibhekana nokushaywa komthetho kanye nokuthuthukiswa komthethosisekelo; ukuhlinzeka ngemise-benzi yokweluleka komthetho kwezinye izingxenye zikahulumeni. Ihlinzeka ngemisebenzi yamacala ukuvikela izingxenye zikahulu-meni nokuhlinzeka imisebenzi kuMphathi Wenkantolo Ephakeme.
Lolu hlelo lubhekene nokuhlinzekwa kwemisebenzi yokushushisa, ukuvikelwa kwabahlushwa ngodlame locansi, ukuboshwa kwabona ngokocansi, uphenyo lobugebengu kanjalo nokuqeda ubugebengu.
Lolu hlelo luqinisekisa ukuzimela kanye nesithunzi sokuhlonipheka semigwamanda yomthethosisekelo ebhekene nomsebenzi wokuphathwa kwezobulungiswa ezweni.
Abaphathi babe sebehlukaniswa baba ngamaqembu asebenzayo azoza nezinhlelo zokubhekana nezinselele emnyangweni.
Ukhomishina Omkhulu uyishayele ihlombe in-qubekela phambili eyenziwe ngokulwa nazo zonke izimo zobandlululo kodwa wathi kufanele kwenziwe okunye okungaphezulu. "Ubandlululo aluzipheleli ngokwalo. Kufanele luphonselwe in-selele macala onke. Kufanele siye phambi futhi si-hambe ngokushesha. Ngiyanimema nonke ukuthi nijoyine i-UN kanye nabalwela amalungelo aban-tu abangenakubalwa emzabalazweni wokulwa nobandlululo. Inselele iyiseni emiphakathini yenu, ezikoleni zenu nasezindaweni enisebenza kuzo. Yenzani kanjalo manje," wancenga.
Ekhuluma kuwo lo mcimbi, uNgqongqosheWezobulungiswa Nokuthuthukiswa Komthetho u-Jeff Radebe wezwakalisa ukubonga kweNin-gizimu Afrika ngokunikezwa ithuba lokusingatha lo mcimbi. Wathi, "Kufanele ngizwakalise uku-bonga kwethu ngokuhlonishwa esinikezwe khona, ukuthi sisingathe isehlakalo esibaluleke kangaka egameni leZizwe ezihlangene, ukukhumbula lolu suku olubaluleke kangaka maqondana nokuhlon-ishwa kwamalungelo abantu emhlabeni wonke."
UNgqongqoshe uthe amalungelo abantu ay-inkaba ehlanganisa ukwahlukahlukana ebun-twini obuhlanganyelwe. Wengeze wathi, "Kune-sidingo sokuqeda konke ukubandlulula okuholele ekwephulweni kwamalungelo abantu ngezindlela eziningi."
NgokukaNgqongqoshe uRadebe, ukungalingani kanye nobuhlanga, ukubandlulula ngokobuh-langa, ukuzonda abantu bamazwe angaphandle kanye nokungabekezelelani okuhambisana nakho kuyizimbangela ezinkulu zengxabano kanye ne-ndlala emhlabeni. Ungqongqoshe ukhuthaza ohulumeni emhlabeni wonke ukuthi bakwamukele ukuthi ubuhlanga; ukubandlulula ngokobuhlanga; ukuzonda abantu bamazwe angaphandle kanye nokungabekezelelani okuhambisana nakho kuy-izinselele ezidinga inkulumo mpendulwano evule-lekile kanye nezixazululo ezinokwenzeka ekub-hekaneni nokungalingani kanye nendlala ezwiwa abantu abaningana, ikakhulukazi labo abasemaz-weni asathuthuka.
Ukuphetha, uNgqongqoshe ukhuthaza abantu ukuthi bamukele ukwahlukahlukana nokuqedaudlame ukuqinisekisa ukuvikeleka kanye nempilo engcono yabo bonke. Uthe, "i-UN seyiqhubekile nokuthi ibe yindawo yokuhlanganisa ndawonye isiko lamalungelo abantu. Okudingekayo ukuthi zonke izizwe zomhlaba kufanele zikhombise lokhu kuzimisela uma kungukuthi sizowenza umbono owemukelwa eminyakeni engamashumi eyadlula ukuthi sibe ulwazi oluphilayo lwabo bonke abantu bomhlaba ngaphandle kokukhetheka. Ngempela, ukusebenza ndawonye njengezizwe zomhlaba, singenza okuningi ukwenza ukuthi amalungelo abantu kube ngamalungelo angenamngcele nangawomhlaba wonke ngeqiniso."
I-General Assembly yamemezela isifungo njen-gezinga elijwayelekile lempumelelo yabo bonke abantu kanye nazo zonke izizwe. Wonke umuntu kanye nayo yonke ingxenye yomphakathi ku-fanele, ngokuhlala igcine le-Declaration emqond-weni, iphokophele ngokufundisa nezemfundo ikhuthaze inhlonipho yala malungelo nokukhu-luleka ngezindlela eziqhubekayo, kuzwelonke nasemazweni omhlaba, ukuvikela ukwaziwa kwabo jikelele nokusebenza ngempumelelonokuqapha, phakathi kwabantu bamaZwe anga-Malungu kanye nabantu bezindawo ezingaphansi komthetho wawo.
Umthethosivivinyo Ochitshiyelwe Wezingane.
Umthethosivivinyo Wamacala Ocansi okudala ulindiwe wagcina sewuphasisiwe ngoDisemba 2007 futhi uhlinzeka ngezinguquko ezibalulekile encazelweni yokudlwengula yomthetho waban-tu bonke. Welula isenzo sokudlwengula ukuthi sibandakanye amadoda nabafana futhi ihlela namacala okudlwengulwa, odlame locansi kanye nodlame lomlomo lwezitho zokuzalana. Umthetho omusha futhi wethula izinhlobo zobugebengueziphathelene ngqo nokusetshenziswa kabi ngo-kocansi kwezingane kanye nabantu abakhuba-zeke ngokwengqondo.
Ukukhuthazwa kokubandlulula ngokobuhlanganangokwenkolo kanye nodlame olwenzeka kanye nakho kaningi kuhambisana nalokhu okubonaka-layo, ngokucacile kufuna ukunakwa okushesha-yo komphakathi wamazwe omhlaba. Ukukhula okuqhubekayo kokuvelayo okuhlukene kobuh-langa kugcizelele ngamandla isidingo esikhulu nesijiye kakhulu semizamo yamazwe omhlaba ekuqedeni lesi siqalekiso esibi kangaka.
Ukwandisa amazinga okuqwashisa ngohlupho lobuhlanga kanye nokubandlulula ngokobuhlanga.
Umsebenzi ovela kuPhiko Lwezokushushisa Lukazwelonke (NPA) unikeza umbono jikelele weqhaza lenhlangano yakhe ekukhuthazeni nasekuvikeleni abahlushwa ubugebengu.
Umqulu Wabahlushwa ungumzamo kahulumeni ohlose ukukhutha-za ubulungiswa babo bonke abantu. Uhambisana nombono kahu-lumeni wokutshala isiko lamalungelo abantu ngokuqinisekisa uku-thi kuhlangatshezwana nezidingo zabahlushwa. Umqulu ugqamisa ukuthi phakathi kokunye ngobani abahlushwa, amalungelo akho njengomhlushwa nokuthi usifaka kanjani isikhalazo.
Umqulu wakhiwa kulandelwa ukubonisana okunzulu nalabo abazo-kusiza uma uba ngumhlushwa. Uhlinzeka ngendlela ephelele neh-langanisiwe kumhlushwa wobugebengu.
Lokhu kusho ukuthi nanoma ngubani owahlushwa imisebenzi yobugebengu efana (ukubanjwa inkunzi, ukwephucwa imoto, uku-hlaselwa, ukudlwengulwa, udlame lwasekhaya, ukugqekezelwa, njll.) ungumhlushwa. Umhlushwa kungaba umuntu wesifazane, indoda, ingane, intsha, indoda esindala, isihlobo somuntu obekwe icala, noma ozalwa umhlushwa.
Uma ungenelisekile ngendlela ophathwe ngayo kunoma yizi-phi kulezi zinhlangano, unelungelo lokufaka isikhalazo kuMvikeli Womphakathi. "Zonke izinsuku, ngibhekana nezikhalazo ezivela kuMvikeli Womphakathi, kanye neKhomishini Yamalungelo Aban-tu. Ukuba besenza imisebenzi yethu ngendlela eyanelisa abantu bethu, bebengeke bakhalaze ."
U-Nk Dhlamini uncenga amalungu omphakathi ukuthi eze nga-phambili nolwazi lwenkohlakalo nobugebengu ezweni. Uthe, "Siz-wa abantu bekhalaza ngabasebenzi bakahulumeni, futhi abezi nga-phambili nobufakazi, kanti uma nje kungenamaqiniso aqinisekisa lezi zinsolo, izandla zethu ziboshiwe futhi akukho esingakwenza." Ngokwakhe, kulapho umphakathi uhlanganyela khona lapho okun-gancishiswa khona izinga lobugebengu. Uxwayise amalungu om-phakathi ngokuthi awayeke ukulinga abasebenzi bakahulumeni ngokuthi abenze izenzo zobugebengu. Bekungeke kube noku-lahleka kwamadokhethi ukuba beningazange nithembise ama-phoyisa ukuwakhokhela inani elithile lemali ukuthi awalahle noma awacekele phansi."
Inhloko Yesifunda iphinde yalisho ilungelo lokusizwa.
Uthe ukuhoxiswa kwamacala ngezinye izikhathi kungumphumela wokungabi bikho kobufakazi. "umshushisi anganquma kuphela ukuthi ashushise yini noma cha ngokwesisekelo sobufakazi obuvuna lokho kushushiswa. Waphetha ngokuthi, "Ngakho-ke sincike kini ngalobu bufakazi."
Uveze ukuthi i-UNODC ikholelwa ukuthi uhlelo lobulungiswa ol-ubhekela ubugebengu olusebenza ngempumelelo nakahle yilolo oluhlonipha amalungelo ayisisekelo abahlushwa. Uthe, "Uhlelo lobulungiswa olubhekela ubugebengu kufanele lugxile esidingweni sokuvimbela ukuhlushwa, ukuvikela nokuphatha abahlushwa ngoz-welo nenhlonipho."
Yonke iminyango esebenzisa Umqulu Wabahlushwa kufanele yenze izinhlelo eziyisipesheli ukufundisa imiphakathi ebekeke en-gozini ngamalungelo ayo njengabahlushwa. Izinhlelo eziyisipesheli kufanele zibheke: kwabadala, abantu abakhubazekile, abesifa-zane/amadoda angenamakhaya nezingane, abasebenzi abase-benza ngocansi, abathengisa ngomzimba besilisa nabesifazane, abakhoselisiwe ezweni kanye nababalekele ezweni, imiphakathi yasemakhaya, kanye nanoma yimaphi amanye amaqembu aband-lululiwe. Yonke iminyango kufanele iqinisekise ukuthi ihlinzeka ngez-insizakalo futhi ingabandlululi ngokobuhlanga, ubulili, ukukhulelwa, isimo somshado, ubuzwe kanye nemvelaphi ngokwenhlalo yom-phakathi, umbala, inkomba yokuzikhethela ngokocansi, ubudala, ukukhubazeka, inkolo, unembeza, inkolelo, isiko, ulimi nokuzalwa. Njengomhlushwa, kungaba uthinteke ngokuqondile noma okun-gaqondile (umndeni oseduze noma abazalwa nguwe) unelungelo kumalungelo ayisikhombisa oMqulu Wabahlushwa.
Umqulu Wabahlushwa uhlinzeka ngamalungelo alandelayo ayisikhombisa kubahlushwa bobuge mshushisi uzothatha izinyathelo, ikakhulukazi ezimeni zamacala ocansi kanye nodlame lwasekhaya, ukuqinisekisa ukuthi, lapho kunokwenzeka khona, icala liphathwa ngumshushisi oyedwa ezinqubeni zonke ozokubiza ukuthi uzonikeza ubu-fakazi ngokushesha. Uma kunokwephuza, umshushisi onikezwe icala lakho uzokwa-zisa ukuthi kungani futhi kungenzeka ulinde isikhathi esingakanani.
Uzonikezwa ithuba lokuthi uzikhumbuze, ufunde isitatimende sakho, kanti la okuding-eka khona, ufune iseluleko. Ilungu labase-benzi benkantolo lizokwazisa ukuthi kufanele ukhokhelwe izindleko zokuhamba kanyenezinye ngesikhathi osichithe enkantolo uzonika ubufakazi, futhi kuzokusiza ukufaka isicelo sokufuna nanoma yiziphi izindleko okufanele zikhokhwe.
Abasebenzi benkantolo bazokwenza ngamandla abo onke ukuthi bakuvikele ekutheni ungaqhubeki nokuhlushwa noma ukuphinde uphathwe kabuhlungu yilokho okwenzeka enkantolo. Bazokhetha, lapho okunokwenzeka khona, abasebenzi kanye namavolontiya aqeqeshiwe avela eMise-benzini Yokweseka Abahlushwa ukuthi ba-kusize wena kanye nomndeni wakho enkan-tolo ngaphambi kwecala, ngesikhathi secala nangemuva kwecala. Ngesicelo, futhi uma kunokwenzeka, uzovunyelwa ukuthi ubone indlu yenkantolo ngaphambi kokuba icala liqale ukuze uzijwayeze nezindawo zenkan-tolo futhi wazi ukuthi yini okufanele uyilindele uma ufakaza.
Isihlobo noma umngane bangakuphelekez-ela ukuya enkantolo, uma ucela, futhi ungak-wazi ukulinda uhlangane nomuntu obekwe icala noma nofakazi bakhe eceleni. Kuban-ikezeli bemisebenzi yomphakathi kanye namavolontiya ungalindela ukuthi ubuzwe imibuzo ngasese futhi ingxoxo izophathwa njengeyimfihlo. Uzobuzwa imibuzo ngo-limi oluzwayo. Angeke futhi uyekwe ukuze ubhekane necala ngokwakho. Uma ubun-gakalibiki icala emaphoyiseni, umnikezeli wemisebenzi yomphakathi uzokusiza ukuthi ukwenze lokhu. Uma kade ungumhlushwa wecala locansi, kungenzeka amaphoyisa adinge izimpahla zokugqoka njengobufaka-zi, lapho ungacela umnikezeli wemisebenzi yomphakathi ukuthi akusize ngokuthi uthole enye into yokugqoka.
Uzocelwa ukuthi uvume ukuhlolwa ngokok-welashwa noma ukwelashwa, kodwa uzo-kwaziswa ukuthi ungala nanoma yikuphiukunakwa kokwelashwa noma usizo lw-wengqondo, kulesi simo imiphumela yalokhu uzochazelwa yona.
Esimeni secala locansi, uma kuceliwe futhi kunokwenzeka, isisebenzi sezokwelaphasobulili obufanayo sizokwenza ukuhlola kwezokwelapha noma ukwelapha. Isiseben-zi sizoqinisekisa ukuthi ulwazi lwezokwela-pha lubandakanyiwe kumarekhodi ecala lakho. Uzokwelashwa ngokushesha okunok-wenzeka nangendlela efanele kumalungelo akho njengoba ekhona kuMqulu Wamalungelo Esiguli.
Kubasebenzi beMisebenzi Yokuhlunyelel-iswa Kwezimilo ungalindela ukuthi wacela ukuba khona ekulalelweni kwepharoli, usihlalo weBhodi yePharoli, ngaphambikokulalela, uzokwazisa ngolimi olwaziyo, ngezinqubo zesikhathi sokulalela nokuthi ku-lindelekeni.
Uma uya ekulalelweni kweBhodi yePharoli futhi kufanele unikeze umbono, ungacela nanoma yimuphi umuntu omkhethayo ukuthiakuphelekezele ayokweseka ekulalelweni futhi kuyokwenziwa wonke umzamo woku-kuvikela ekuhlushweni noma wokuzwiswa ubuhlungu futhi ngesikhathi sokulalela.
Ngesikhathi sokuphenya icala ungalindela ukuthi iphoyisa lizothatha isitatimende futhi likucele ukuthi usifunde uqinisekise esi-kuqukethe ngokusisayina. Uma ungakwazi ukufunda, kufanele wazise iphoyisa, lapho iphoyisa lizokufundela isitatimende bese lifu-na ukuthi uqinisekise okuqukethwe ngokusi-sayina noma ngokubeka umlobo wesithupha lapho okufanele usayine khona.
Uma ufuna ukuthi isitatimende ufundelwe sona ngolimi oluqondayo ngaphambi koku-siqinisekisa ngesignesha noma ngomlobowesithupha, kuzobandakanywa utolika uma ekhona.
Uma ubona ukuthi isitatimende sakho asiphelele noma asilungile, uzovunyelwa ukuthi wengeze noma uchibiyele isitati-mende sakho sokuqala noma wenze esinye isitatimende. Uzonikwa ithuba lokuchaza es-itatimendeni sakho ukuthi ubugebengu bu-kuphazamise kanjani, lapho kufanele khona, okufunayo kuzocatshangwa ngakho. Ungay-icela ikhophi yesitatimende sakho.
Iphoyisa lizocela imininingwane yokulahlile, umonakalo noma ukulimala bese kuyaqosh-wa lokhu. Kuzodingeka ukuthi uhlale wazisa umphenyi ngekheli lakho, imininingwane yokukuthinta kanye nokuthi ukuphi kuze kuphele uphenyo necala. Uzocelwa futhi ukuthi wazise umphenyi uma umsolwa egxambukela noma ezama ukugxambukela ophenyweni lwecala, uma engeke eze ecaleni noma uma ekwesabisa.
Uma icala liya enkantolo ungalindela ukuthi umshushisi, phakathi kwezinye izinto, acabange ngalokho okufunwa nguwe uma ecaban-ga ukuthi ashushise yini noma cha. Angacela wena ukuthi udalule nanoma yiluphi ulwazi olufanele esinqumeni maqondana nokudedel-wa komsolwa ngebheyili. Isibonelo, ukuthi umsolwa uyagxambukela ebufakazini noma nofakazi, noma ukuthi umsolwa usabisa wena noma umndeni wakho, noma ukuthi umsolwa angeke aye ecaleni. Uma kufanele, umshushisi uzokubiza ukuthi uzonikeza ubufakazi maqondana nalokhu ekulalelweni kwebheyili.
Futhi, uzonikezwa ithuba lokukhumbula ngokubonisana noma ungafunda isitatimende sakho ngaphambi kokunikeza ubufakazi.
Umshushisi uzobonisana nawe ngaphambi kokwamukela isicelo es-iphansi futhi akucele ukuthi uchaze ukuthi ubugebengu bukuphaza-mise kanjani wena noma umndeni wakho.
Kulokhu kubonisana uzoba nethuba lokudalula imininingwaneyananoma yikuphi ukulahlekelwa noma ukulimala obe nakho ngenxa yobugebengu. Umshushisi uzocabanga ngalezi zimo ngaphambi kokuba enze nanoma yisiphi isinqumo ngokwamukelwa kwesicelo sesigwebo esiphansana. Umphumela ubugebengu obube nawo kuwe noma emndenini wakho uzodalulelwa inkantolo noma uzonikezwa ithuba lokunikeza ubufakazi enkantolo.
Ngakolunye uhlangothi, kungalungiswa umbiko ngungcweti bese uhanjiswa enkantolo ngesikhathi sesikhathi sesigwebo.
Abanikezeli bemisebenzi yomphakathi, uma kunesidingo, bazo-kwenza izingxoxo zemibuzo, futhi uma ukuthola ubufakazi bok-welashwa kufanele ecaleni, bazokwenza amalungiselelo okuhlolwa kokwelashwa. Ngokunokwenzeka, bazogcina ukuqhubeka ngokuq-inisekisa ukuthi umnikezeli wemisebenzi yomphakathi ofanayo noma ivolontiya lisebenza nawe kusukela ngesikhathi ubika ubugebengu ekuqedelweni kwecala.
Abasebenzi bokunakekela ezempilo, uma umshushisi noma imant-shi ibacela ukuthi benze njalo, bazohlinzeka inkantolo ngamarekhodi akho okwelashwa kanye nanoma yiluphi ulwazi olufanele ecaleni obanikeze lona.
Abasebenzi beMisebenzi Yokuhlunyeleliswa Kwezimilo bazokuvu-mela ukuthi wenze isicelo esibhaliwe kusihlalo weBhodi yePharoli ukuthi uze ekulalelweni kwepharoli futhi usihlalo uzokwazisa nge-sikhathi, usuku kanye nendawo yokulalelwa kwayo.
Uma uya ekulalelweni kweBhodi yePharoli uzovunyelwa ukunikeza umbono kungaba ngomlomo khona ekulalelweni noma ngokuletha umbiko obhaliwe.
Uma ucela, uzonikezwa imininingwane ephathelene nokuboshwa komsolwa, ukuthi ingabe kufanele uzomkhomba yini kanye nosuku, inamba yecala kanye nezinsuku zokulalelwa kwesicelo sebheyili. Uzokwaziswa ngomphumela wokulalelwa kwebheyili kanye nen-qubekela phambili yophenyo kanye nokushushiswa kwecala lakho, noma nanoma yisiphi isinqumo sokuhoxisa noma sokushintsha ama-cala kakhulu. Amaphoyisa azokwazisa ukuthi ungeza yini ezinqubeni zasenkanto-lo, nangosuku noma izinsuku. Unelungelo lokwazi ngosuku lwecala kanye nomphumela wokugcina, usuku lokukhipha isigwebo kanye nomphumela, ukuthi obekwe icala ulidlulisile yini icala ukuphikissana nesigwebo knye nomphumela wokudluliswa kwesicelo.
Amaphoyisa azokutshela ukuthi impahla eyayithathiwe ingacelwa kanjani futhi nini, yiziphi izinsizakalo ezikhona ukubhekana nezidingo zakho ezithize nokuthi ungazisebenzisa kanjani lezi zinsizakalo.
Uma icala liya enkantolo ungalindela ukuthi abasebenzi basenkan-tolo, lapho okunokwenzeka khona nangesicelo sakho, bazokwenza ukuthi ubone indlu yenkantolo ngaphambi kokuba icala liqale, ukuze wazi ukuthi yini okufanele ukulindele; futhi uqiniseke ukuthi kuhlinze-kwe ngezimpawu ezicacile nezinkomba enkantolo futhi kuzokunika inkombandlela eya endlini yenkantolo. Lapho elikhona khona idesiki lokwazisa lizokwazisa ngokuthi iyiphi indlu yenkantolo okuzolalelwa kuyo ubufakazi bakho.
Umshushisi onikezwe icala lakho uzokwazisa umqashi wakho nga-nanoma yiziphi izinqubo ezizodinga ukuthi ungabi bikho emsebenzini futhi akutshele uma Umqondisi Wokushushisa Kahulumeni enqume ukungalishushisi icala, ukuthi ungasebenzisa umshushisi ozimele nangenqubo okufanele uyilandele maqondana nalokhu.
Uzobhekana nemibuzo yakho maqondana nezinqubo zenkantolo futhi, uma kunokubambezeleka, uzokutshela ukuthi cishe uzolinda isikhathi esingakanani ngaphambi kokuba wethule ubufakazi. Uma kudingeka, umshushisi uzokunika ithuba lokwelulekwa kwangempela ngaphambi kokuba icala linqunywe.
Uzohlala waziswa ngomphumela wezinqubo zebheyili, nanoma ngaziphi izimo zebheyili eziyisipesheli ezinikeziwe, futhi achaze lok-ho okushiwo imibandela yebheyili. Umshushisi kufanele, futhi uzokuvikela ekubuzweni kwemibuzo oku-nodlame, okulimazayo nokwehlisa isithunzi futhi akwazise ngomphu-mela wecala nokuthi sikhona yini isicelo sokuphikisana nokuboshwa noma nesigwebo.
Umsebenzi osesihlalweni enkantolo, imantshi noma ijaji, nabo banomsebenzi wokukuvikela ekubuzweni imibuzo enodlame ngok-weqile, elimazayo neyehlisa isithunzi. Umsebenzi osesihlalweni naye unomsebenzi wokuqinisekisa ukuthi icala lakho liphethwa ngokushesha. Isigaba 342A soMthetho Wenqubo Yobugebengu uh-linzeka izindlela zokuthi umsebenzi osesihlalweni aphenye ukubam-bezeleka okungenangqondo, ukuthi athathe izinyathelo zokuqeda ukubambezela nokuvimbela okunye ukubambezeleka.
uma kwenzeka, bakuphelekezele uye enkantolo ngaphambi kwe-cala uyozejwayeza nendlu yenkantolo nezindawo eziyizungezile; futhi bakunikeze usizo kanye nokwelulekwa noma akudlulisele ekwelulekweni okuqeqeshelwe kanye nemisebenzi yosizo.
Uma ngabe umsebenzi wokunakekela ezempilo ebandakanyeka kuleli cala, ungalindela ukuthi uzokunika ulwazi ngokuhlola noma ngezinqubo zokwelapha ezenziwe kuwe futhi akunike ikhophiyamarekhodi akho ezokwelashwa uma uwacela.
Abasebenzi abavela emisebenzini yezemfundo bazokwazisa ngemisebenzi yabahlushwa encike esikoleni efanele ekhona endaweni.
Uma ngabe umuntu owonile esegwetshelwe ukuboshwa, Umnyango Wemisebenzi Yokuhlunyeleliswa Kwezimilo uma kucelwa, uzokwa-zisa uma onecala ezocatshanglwa ukuthi adedelwe ngepharoli futhi waziswe nangesikhathi sokulalelwa kweBhodi yePharoli ngosizo olukhona kanye nezinsizakalo zokwelulekwa ngokwengqondo. Uzo-kwaziswa ngokubhalelwa ngananoma yiziphi izinguquko ngezinsuku zokulalela kwecala noma ukuhlehliswa, ngomphumela wokulalelwa kweBhodi yePharoli kanye nayo yonke imibandela ebekiwe.
Uma wacela ukuba khona ekulalelweni kweBhodi ngolimi ozoluzwa ngezinqubo ngesikhathi sokulalelwa nokuthi yini elindeleke kuwe, uma kucelwa - nangemvume yomuntu obekwe icala - uzokwaziswa ngezinhlelo zentuthuko esezenziwe umuntu obekwe icala ukwenza ngcono indlela yakhe yokuziphatha.
Akunakungatshazwa ukuthi kungesabeka ukuba ufakazi umelane nalabo abakwenza ukuthi ube ngumhlushwa wobugebengu. Kodwa-ke, uma ukholelwa ukuthi wena noma ilungu lomndeni wakho liye-satshiswa noma impilo yakho isengozini, kufanele ukuthi ulubike ngokushesha udaba emaphoyiseni noma kumvikeli womphakathi omdala enkantolo futhi ufake isicelo sokuvikelwa kukafakazi.
Ukwesatshiswa kuzophenywa ngamaphoyisa futhi uma ucabanga ukuthi wena noma umndeni wakho usengozini, nizofakwa oHlelweni Lokuvikelwa Kofakazi.
Uma nifakwe ohlelweni, kufanele nihambisane nayo yonke imithetho njengoba ishiwo esivumelwaneni. Le mithetho izoba yimfihlo. Uma ungahambisani nayo uzibeka engozini futhi ungalahlekelwa uku-vikeleka. Ukuhlinzeka kungenzelwa ukukhokhelwa kwezimali zoku-siza ngesikhathi usohlelweni futhi lokhu kuyobalwa ngokwemithetho nezimiso zohlelo. Kulesi simo, kuzofuneka ukuthi unikeze iminining-wane yakho yezimali kubasebenzi boHlelo Lokuvikelwa Kofakazi, ukuze kuzoshiwo usizo lwemali olulungile.
Uma wamukelwe ohlelweni, uzofakwa endaweni ephephile futhi an-geke ikheli lakho noma imininingwane yokukuthinta inikezwe muntu, ngisho namalungu omndeni wakho imbala noma ngabe kukusiphi isimo.
Emva kokuba sewufakazile, uzonikezwa inothisi ekwazisa ukuthi uzokhishwa ohlelweni ngesikhathi esikahle futhi ungathinta um-phenyi esiteshini samaphoyisa noma umshushisi omkhulu wom-phakathi omkhulu ukuze uthole olunye ulwazi. Uma ungafuni uku-thi umsolwa azi imininingwane yakho uqobo, ungathinta umphenyi noma umshushisi bese ucela ukuthi ulwazi lwakho lugodlwe.
Uma ungummangali ecaleni lodlame lwasekhaya, futhi kubukeka sengathi kunezizathu ezikahle zokuthi ungahle ubhekane nokulimala ngenxa yokwephulwa komyalelo wokuvikeleka okwenziwa umman galelwa ungaletha i-afidavithi emaphoyiseni echaza izimo. Iphoyisa lizombopha ngokushesha ummangalelwa ngokwephula ukwenqa-tshelwa okubekwe yinkantolo ngaphansi kweSigaba 7 soMthetho Wodlame Lwasekhaya.
Uma icala liya enkantolo umshushisi--uma futhi umsolwa enga-phansi kwemiyanka eyi-18--angakukhipha ekutheni ube khona ecaleni ngaphandle uma ubukhona bakho budingekile noma bugu-nyazwe yinkantolo.
Ezimeni ezithize inkantolo ingakwalela ukushicilelwa kwananoma yiluphi ulwazi (kubandakanya ubunikazi bommangali noma ufakazi) oluphathelene necala noma nanoma iyiphi ingxenye yalo ephethwe ekusithekeni. Lapho kufanele khona, uzokwaziswa ukuthi nanoma yimuphi umuntu oshicilela nanoma yiluphi ulwazi noma odalula ngokungekho emthethweni ubunikazi bukafakazi, unecala lokona futhi angashushiswa.
Abanikezeli bemisebenzi yomphakathi bazothatha izinyathelo zo-kuqinisekisa ukuthi wena noma umndeni wakho anikho engozi-ni. Bazohlela ukuthi ubekwe endaweni ephephile. Abasebenzi bokunakekela ezempilo bazobika noma badlulisele nanoma yiliphi icala emaphoyiseni lapho okusolwa khona ubugebengu.
Njengomhlushwa wobugebengu, akulindelekile ukuthi uzabalaze ngokwakho ohlelweni lwezobulungiswa. Amaphoyisa azokusiza ngokukudlulisela kwabanye abanikezeli bemisebenzi ukuze uthole usizo oludingekayo kanye nokungenenela enhlekeleleni kwendawo. Isibonelo, lokhu kungaba usizo lokuqala lwezokwelapha; ukuchaza izinqubo zamaphoyisa; ukukwazisa ngamalungelo akho; nokupha-tha ukuphepha kwakho njengento ephambili ohlwini. Amaphoyisakufanele avikele ubufakazi futhi akunike izeluleko ngokuvimbela ubugebengu.
Kufanele futhi banqande udlame enkundleni yobugebengu. Uma un-gumhlushwa wecala locansi, amaphoyisa azokuhambisa esibhedle-la, i-Thuthuzela Care Centre noma ihhovisi likaDokotela Wesifunda ukuze welashwe futhi kuqoqwe nobufakazi ngokwesayensi. Bazo-kulinda bakuhambise uyobona ikhaya noma indawo ephephile uma ukhetha ukuya endaweni ephephile.
I-SAPS iqashe Abaxhumanisi Bezikhungo Zokusiza Abahlushwa (abanye basebenza amahora angama-24 kanti abanye kuze kub u-17h00). Uma ngabe umhlushwa ozwiswe ubuhlungu (ikakhulukzi ukudlwengulwa/udlame lwasekhaya) efika eSikhungweni Semise-benzi Yamakhasimende, isikhungo sibandakanya Isikhungo Sokusi-za Abahlushwa, okuzochazwa ukuthi yiziphi izinsizakalo ezitholaka-layo. Uma kundingeka umsebenzi oyisipesheli, Isikhungo Sosizo sizobiza ongcweti ukuthi beze bazonikeza ukwelulekwa ngengqondo kanye nolunye usizo oludingekayo.
Uma icala liya enkantolo ungalindela ukuthi umshushisi uzokwethula icala kuhulumeni futhi uzocabanga ngalokho okufunayo. Ungaxoxa ngecala nommeli ozikhethele yena, ikakhulukazi, uma uhlose ukuse-benzisa isicelo somuntu wonke sokunxeshezelwa ngamademeshe noma ngokulimala komzimba noma kwengqondo.
Kuzohlinzekelwa otolika, lapho okufanele khona, ulwazi kuzokwen-ziwa ukuthi lutholakale kubantu abakhubazekile. Amacala abanda-kanya amacala ocansi azolalelwa ezinkantolo eziyisipesheli lapho lezi zinkantolo zikhona khona.
Umshushisi kanye namaphoyisa bazokwazisa ukuthi, uma un-gaphansi kweminyaka eyi-18 yobudala futhi ufakaza ecaleni ku-zokubangela isitresi sengqondo noma ukuphatheka kabi, inkan-tolo, ngokusebenzisa umshushisi, ingaqoka umuntu ukuthi akusize unikeze ubufakazi bakho noma ayalele ukuthi unikeze ubufakazi ngokusebenzisa ukuxhunywa kwethelevishini esendaweni evalele-kile.
Abanikezeli bomsebenzi womphakathi, lapho okunokwenzeka khona futhi kukhona, bazohlinzeka ngokweluleka ngengqondo kanye nos-izo olusebenzayo. Lapho kufanele khona, kuzokhishwa isitifiketi sok-welashwa sokungabi bikho esikoleni noma emsebenzini.
Isinxephezelo sibhekise enanini lemali inkantolo yobugebengu eliy-inikeze wena uma ulahlekelwe noma ulinyalelwe impahla (kubanda-kanya imali) njengomphumela wesenzo sobugebengu noma ukweqa okwenziwa isiboshwa esenze ubugebengu. Umvuzo wesinxephezelo ufuna ukukubuyisela endaweni owawukuyo ngaphambi kokulahleka noma komonakalo.
Uma icala liya enkantolo ungalindela ukuthi umshushisi kanye namaphoyisa, emacaleni afanele, bazokwazisa ukuthi ungaba kho-na enkantolo ngosuku lokukhishwa kwesigwebo nokuthi ungacela umshushisi ukuthi afake isicelo enkantolo yomyalelo wokunxephe-zela.
Inkantolo ingasimisa isigwebo uma kungukuthi umsolwa uyakunx-ephezela ngokulahleka noma ngokulimala kwempahla ngenxa ye-cala. Umshushisi uzokwazisa, kanye nonobhala wenkantolo uzoku-siza ukugcizelela lowo mvuzo. Uzokwaziswa uma umvuzo wenziwa inkantolo nokuthi lokhu kukuphazamisa kanjani ukwahlulela jikelele.
Unobhala wenkantolo noma umshushisi, ezimeni ezifanele, uzokwa-zisa uma imali ithathwe kumuntu oboshiwe kanti inkantolo ingayalela ukuthi inkokhelo kuleyo mali yenziwe ngokushesha. Uma umyalelo wesinxephezelo ungakuvuni ecaleni lobugebengu umshushisi uzo-kwazisa, ukuthi ungasebenzisa isenzo sabantu bonke uphikisane nomsolwa.
Umsebenzi osesihlalweni uzokwazisa ukuthi, uma umvuzo wawu-kuvuna, unezinsuku ezingama-60 okwala noma okuyekela lowo mvuzo ngokubhala. Uma wenza kanjalo, kufanele ubuyise nanoma iyiphi imali osuvele uyikhokhelwe kurejistra noma kumabhalane wen-kantolo. Uyexwayiswa, uma uhluleka ukwala umvuzo ezinsukwini ezingama-60, angeke ukwazi ukusebenzisa isenzo jikelele ukuphiki-sana nomsolwa ngokuhamba kwesikhathi.
Uma ufaka isicelo enkantolo yabantu okufanele banxeshezelwe ngezindleko zokwelashwa maqondana nokulimala komzimba oku-tholakale ngenxa yesenzo sobugebengu, umsebenzi wokunakekela ezempilo okuhlolile uzokwazi ukweseka isicelo sakho ngokunikeza ubufakazi enkantolo nokuhlinzeka ulwazi olufanele enkantolo, ku-bandakanya imibiko yokwelapha.
Ukubuyisela kubhekise amacaleni lapho inkantolo, emva kokubosh-wa, iyalela umsolwa ukuthi abuyisele kuwe impahla noma izimpahla ebezithathwe kuwe ngokungekho emthethweni noma ebezilinyazwe ngokungekho emthethweni. Ukubuyisela esimeni indawo obewukuyo ngaphambi kokunikezelwa ngecala.
Uma icala liya enkantolo umshushisi uzokwazisa ukuthi, emacale-ni afanele, ungacela umuntu owonile ukuthi abuyisele ngokuqotho kuwe, emndenini wakho noma kobazalayo. Lokhu kubuyisela kuzo-bandakanya ukubuyiswa kwempahla noma izimpahla noma ukulun-giswa kwempahla noma izimpahla ezilimele. Isicelo sakho kulokhu kungagcizelelwa yinkantolo futhi, emacaleni afanele, uzovunyelwa ukuthi ulethe leso sicelo enkantolo.
Umshado wesiko umshado wendabuko ophethwe ngokomthetho wesiko nga-phandle komsebenzi oshadisayo noma umsebenzi obhalisayo. Emva kokufa kwabaganene nabo, abesifazane bas-eNingizimu Afrika babebhekene nenselele yokufaka izicelo zezimpesheni zabo kanye nezinye izinzuzo.
benzi abayizifiki. Kwezinye izimo abayeni banquma ukushada amakhosikazi esibili kanti leyo mishado ibhaliswe njengemishado yabantu bonke.
Ngaphandle kobufakazi bokuthi babeshade ngokwesiko kunzima ukuthi umfelokazi aziwe njengomfazi osemthethweni futhi afune izinzuzo. Umthetho Wokuhlonishwa Kwemishado Yesiko 120 ka-1998 wethule-lwa ukubhekana nalezi zinselele. Isiqephu somthetho siyawuhlonipha umshado we-siko futhi sihlinzeka ngezidingo zokuba semthethweni kwemishado yesiko.
Akukho okuganenwe naye emshadweni wesiko ozokwazi ukungena emshadweni ngaphansi koMthetho Womshado 25 ka-1961 ngesikhathi kusekhona umshado wesiko.
Uma ngabe oyedwa kwabaganene emncane noma eyintandane, kungaba abazali noma abambhekile ngokusemthethweni okufanele bawuvumele umshado. Uma ingatholakali imvume yomzali noma yombheki osemthethweni isigaba 25 soMthetho Womshado, 1961 siyasebenza.
Ungqongqoshe noma nanoma yimuphi umsebenzi emisebenzini yomphakathi owagun-yazwa uNgqongqoshe anganikeza imvume ebhaliwe kumuntu ongaphansi kweminya-ka eyi-18 ubudala ukuthi angene emshadweni wesiko. Lokhu kuzokwenzeka uma uN-gqongqshe noma umsebenzi oshiwo ethatha lowo mshado njengofunekayo uthandwa abantu okukhulunywa ngabo.
Kuwumsebenzi omkhulu wabantu ababili ukuthi baqiniseke ukuthi umshado wabo ubha-lisiwe yini nomsebenzi obhalisa imishado. Ababili abathandanayo kufanele banikezele ngalo lonke ulwazi olushiwo kanye nanoma yiluphi ulwazi olwengeziwe olungadingwa um-sebenzi obhalisayo ukuze afeze ukuba khona komshado.
Kukhona imishado yesiko okwakungenwe kuyo ngaphambi kokuqala kwalo Mthetho futhi ingabhaliswanga ngokwananoma yimuphi omunye umthetho. Leyo mishado kufanele en-gabe yabhaliswa esikhathini esiyizinyanga eziyi-12 emva kokuqala noma esikhathini es-ishiwo ngezikhathi ezahlukene nguNgqongqoshe kuGazethi.
Uma ngabe umsebenzi obhalisayo enelisiwe ukuthi abaganene baphethe umshado we-siko oyiqiniso, umshado uyabhaliswa ngokurekhoda ubunikazi babaganene, usuku lom-shado, nanoma yiliphi ilobolo elivunyiwe kanye neminye imininingwane eshiwo. Emva kwalokho umsebenzi kufanele akhiphele abaganene isitifiketi sokubhalisa. Umsebenzi unamandla okwala ukubhalisa umshado wesiko uma engenelisekile ukuthi abaganene bangena emshadweni wesiko oyiqiniso.
Inkantolo ingangenelela kuphela uma kwakunesicelo esasenziwe kuleyo nkantolo. Uma sekwenziwe uphenyo, inkantolo ingakhipha umyalelo wokubhaliswa kwananoma yimuphi umshado wesiko; ukwesulwa noma ukulungiswa kwananoma yikuphi ukubhalisa komshado wesiko oqaliswe ukusebenza ngumsebenzi obhalisayo.
Isitifiketi sokubhaliswa komshado wesiko esikhishwe ngaphansi kwalesi sigaba noma nanoma yimuphi omunye umthetho ohlinzeka ngokubhaliswa kwemishado yesiko kuno bufakazi obanele bokuba khona komshado kanye nemininingwane ekhona esitifiketini.
ukulawula imiphumela yobunikazi bemishado yesiko kanye namandla abaganene kuleyo mishado nokulawula ukuchithwa kwemishado yesiko phakathi kwezinye izinto.
Iphepha futhi lisho ukuthi ukubheka nje kusendlalelo umuntu anga-cabanga ukuthi ingxaki yabantu besifazane abaningi ezindaweni zasemakhaya abashade ngesiko nangendabuko izobhekelwa futhi mhlawumbe iqedwe. Kodwa-ke ukuphathwa koMthetho kwenze iz-inkinga eziningi kubaphathi futhi kwavula negebe lokukhwabanisa. Lokhu kufakazele ukuthi kusekuningi okufanele kwenziwe nga-phambi kokuba zonke izinkinga zibhekelwe kanye nenhloso yo-Mthetho isifeziwe.
Isigaba 2 sibhekene nokuhlonishwa kwemishado yesiko. Ngokwe-sigaba yonke imishado eyiqiniso emthethweni wesiko eyayikhona ekuqaleni koMthetho ihlonishwa njengemishado. Kodwa-ke imi-shado okwangenwa kuyo emva kokuqala kwalo Mthetho kufanele ihambisane nezidingo zalo Mthetho ukuthi ihlonishwe njengom-shado.
Isigaba 3 sisho izidingo zegunya lemishado yesiko. Isidingo esikhulu ukuba neminyaka eyi-18 yobudala yokuvuma ukusha-da ngaphansi komthetho wesiko nokuthi kufanele kuxoxiswane ngomshado futhi ugujwe ngokuhambisana nomthetho wesiko.
Isigaba 4 silawula ukubhaliswa kwemishado yesiko. Abaganene banomsebenzi wokuqinisekisa ukuthi umshado wabo ubhalisiwe. Ngokwalesi sigaba noma ngubani kwabaganene angasifaka isicelo sokubhalisa umshado wakhe wesiko kumsebenzi obhalisayo. Um-sebenzi obhalisayo kudingeka ukuthi azenelise ukuthi abaganene baphethe umshado wesiko oyiqiniso ngaphambi kokubhalisa lowo mshado.
Isigatshana sibhekana nomyeni ofuna ukungena komunye um-shado wesiko nomunye umuntu wesifazane emva kokuqala kwalo Mthetho futhi kuleso simo kufanele enze isicelo enkantolo ukuze ivume inkontileka ebhaliwe ezolawula uhlelo lomshado lwesikhathi esizayo lomshado wakhe.
Umshado wesiko ungaqedwa ngezindlela ezahlukene okunguku-thi ukuqedwa ukufa, ukuqedwa ngenye indlela kunokufa: inkantolo kuphela futhi ngesizathu esisodwa kuphela, ukubuyiswa kwekhazi emva kokuqedwa, ukuqedwa ngesivumelwano, ukuqedwa uma umfelokazi engena emshadweni wesibili wesiko ngaphandlekwemvume.
Ngenxa yokuthi umshado womthetho wabantu bonke waseNin-gizimu Afrika owokushada umuntu oyedwa, akekho kulowo mshado okwazi ukungena kunanoma yimuphi omunye umshado. Kodwa-ke, indoda kanye nowesifazane okunomshado wesiko phakathi kwabo, uma kungekho kubo oganene nomunye emshad-weni wesiko okhona nomunye umuntu, angenza isivumelwano somshado ngaphansi koMthetho Womshado ka-1961. Ngamanye amazwi, bangaguqula umshado wabo okunokwenzeka ukuthi kube ngowesithembu ube ngowokushada umuntu oyedwa, uma benza umshado wokuhlanganyela impahla kanye nowenzuzo nokulahlekelwa ngaphandle uma abantu bengena esivumelwaneni sangemuva komshado. Nanoma yisiphi isivumelwano selobolo esenziwa uma kungenwa emshadweni wesiko siyalungiswa.
finyelela kwabesifazane kwezobulungiswa maqondana nalokhu.
Kuncike eKapa, i-WLCE isikhungo esifuna ukuzuza ukulingana kwabesifazane, ikakhulukazi abesifazane abamnyama, ngokusebenzisa inqubo yomthetho.
U-Jennifer wathi, "abesifazane babhalisa kuphela imishado yesiko uma befuna ukudivosa, uma abalingani babo bebashiya, uma be-hlukanisa, noma ekushoneni kwabaganene nabo ukuze bavikele amalungelo abo omshado. I-RCMA okwamanje ihlinzekela uku-bhaliswa kwemishado yesiko ngumuntu oyedwa emshadweni. Kodwa-ke, izichibiyelo ezihlongoziwe ku-RCMA zizolithatha leli lungelo, kudingeke ukuthi bobabili abantu babe khona ukuzobha-lisa umshado."
Uphinde wagcizelela ukuthi lokhu kubangela abesifazane izink-inga okungenzeka ukuthi abanamandla ebudlelwaneni ukuphoqa abayeni babo ukuthi babhalise umshado, noma abaganene nabo sebeshonile. Ugqamise ukuthi, "Ungawunciphisa umthwalo wok-uphathwa kwamabhuku, kodwa wehluleke ukucabanga ngeqiniso labesifazane abaningi futhi ube wugongolo kubo ekutheni bafi-nyelele kumalungelo aku-RCMA."
Uthe ezinye izinkinga okuhlangatshezwana nazo ekuvikeleni am-alungelo abesifazane abashade ngokwe-RCMA zivezwa ukuthi abalingani babo ababengene emishadweni yabantu bonke nga-phambilini noma ngesikhathi beshade nabo ngokwendabuko nok-wesiko. Kulezi zimo umshado wokuqala kuphela oliqiniso kanti abesifazane abasemishadweni yesibili (ayisilo iqiniso) kaningi ulahlekelwa ukuvikeleka, nakuba babengazi ukuthi kunonkosi-kazi wesibili noma ukuthi kwakuwumshado wabantu bonke, aku-vamile ukuthi babe namandla okumisa umshado wesibili noma baxoxisane ngesimo sawo.
U-Nk Williams wanikeza isibonelo se-Gasa v Road Accident Fund, Inkantolo enkulu Yokwedlulisa Izicelo yakhipha umyalelo wo-kuthi (ngesivumelwano phakathi kwabantu) umfazi wesiko, lapho kwakunomshado wabantu bonke ngaphambilini, wayenelungelo lokufuna ukulahlekelwa ukondliwa umyeni wakhe. Okunye, Um-nyango Wezobulungiswa Nokuthuthukiswa Komthethosisekelo wayalelwa ukuthi: "ezinyangeni eziyi-18 zalo myalelo, ubukeze uk-ufaneleka kokuba khona okuqhubekayo kweSigaba 31 soMthetho Wokuchibiyela Imithetho Yabantu Abamnyama 76 ka-1963 ngoku-bona ukukhishwa kwawo ohlelweni lwawo lwabesifazane imishado yabo esemthethweni ngokomthetho wesiko, nakuba umshado wa-bantu bonke ukhona nasembonweni wokusungulwa kwawo ngo-kohlelo lomthetho olubandlulula ngokobuhlanga."
Okunye, i-RCMA ihlinzekela indlela yokuthi indoda ehlose uku-thatha abanye abafazi ngokomthetho wosiko ifake isicelo enk-antolo ukuze ithole imvume yesivumelwano esishoyo ukuthi im-pahla yabafazi kuzobhekwana kanjani nayo. Lokhu kuhlinzeka, yize uhlose okuhle awusebenzi ngempumelelo. Akunanhlawulo endodeni engenzi kanjalo futhi akucaci (futhi angeke kwenzeke) ukuthi umshado wesibili awuzuba semthethweni ngenxa yokunga-bi bikho kwesivumelwano. Uma ngabe bekunjalo lokhu bekusazo-bandlulula umfazi wesibili, njengoba ubezohlawuliselwa ukuhlule-ka ohlangothini lomyeni wakhe.
U-Elizabeth Gumede wangena emshadweni wesiko ngonyaka ka-1968, okwakuwumshado kuphela lapho umyeni womfaki sicelo wayeyingxenye khona. Umshado sewuchithekile futhi angeke kusalungiseka, ngoJanuwari ka-2003 umyeni wakhe wafaka iz-inqubo zesahlukaniso. U-Nkk Gumede wayengasebenzi nge-sikhathi beshadile, kodwa wayenakekele ikhaya lomndeni kanye nezingane ezine. Umndeni wathola iziqephu ezimbili zempahla enganyakazi ngesikhathi somshado nefenisha nezinto zikagesi kukokubili kwakungabiza cishe izinkulungwane ezingamashumi amane (R40 000) ngakunye.
Umthetho Wokuhlonishwa Kwemishado Yesiko uhlinzeka ngokuthi umshado wesiko ophethwe emva kokuqala koMthetho, okungom-hla ka-15 Novemba 2000, ngokuzenzekelayo bashade umshado ohlanganisa amafa. Umthetho awuhlinzeki-ke kodwa ngomthetho wempahla maqondana nemishado yesiko ephethwe ngaphambi kokuqala koMthetho, kanti leyo mishado okulandelayo ilawulwa umthetho wesiko. Umthetho wesiko KwaZulu-Natali uhlelwe kuMthetho waKwaZulu kanye neKhodi yaseNatali, kokubili okuh-linzeka, esigabeni 20, ngokuthi umyeni uyinhloko yomndeni kanye nomnini wayo yonke impahla yomndeni.
Ngenxa yoMthetho waKwaZulu, Ikhodi yaseNatali kanye nokunga-bi bikho kokuhlinzekelwa kuMthetho Wokuhlonishwa Kwemishado Yesiko ukuthi owesifazane osemshadweni wesiko ophethwe nga-phambi koMthetho empeleni angeke abe nelungelo lalutho eku-pheleni komshado. Kodwa-ke, kwenziwe ukuhlinzeka kuMthetho Wokuhlonishwa Kwemishado Yesiko enkantolo, ekuhlakazek-eni komshado wesiko, ukusebenzisa amandla ashiwo kuMthetho Wezahlukaniso NgokoMthetho wezahlukaniso, inkantolo inokwen-za ngokubona kwayo, ekuhlakazekeni komshado, ukudlulisela im-pahla komunye okuganenwe naye iye komunye.
UMoseneke DCJ, ebhalela Inkantolo evumelana ngazwi linye, wah-lola izigaba 71 no-720 zoMthetho Wokuhlonishwa Kwemishado Yesiko, okunomphumela wokuthi imishado ephethwe ngaphambi kokumiswa koMthetho Wokuhlonishwa kwemishado Yesiko imi-shado 'emidala' izoqhubeka ilawulwe umthetho wesiko, ngesikha-thi leyo ephethwe emva kokumiswa koMthetho Wokuhlonishwa Kwemishado Yesiko imishado 'emisha' kufanele kube yimishado ehlanganise amafa kanye nenzuzo nokulahlekelwa, ngaphandle lapho abantu bevumelana ngenye indlela.
Uphinde wabheka umthetho wesiko womshado ohlelwe ngo-koMthetho KwaZulu-Natali, okubeka owesifazane oshadile nga-phansi komthetho wesiko emandleni omshado omyeni wakhe, onamandla akhethekile nonokulawula yonke impahla yomndeni. UMoseneke DCJ wathola lokhu kuhlinzeka okuphikisanayo kuz-iveza ngokwakho ukuthi kuyabandlulula okungenani ngesizathu esisodwa esibaliwe sobulili.
UMoseneke DCJ wathola ukuthi abaziphendulelayo behluleka uku-nikeza isizathu esanele salokhu kubandlulula okungesilo iqiniso. Wayekholelwa ukuthi isigaba 8 (a) soMthetho Wokuhlonishwa Kwemishado Yesiko, esinikeza inkantolo enikeza isahlulelo ses-ahlukaniso somshado wesiko amandla okuyalela ukuthi izimpahla zomshado wesiko kufanele zahlukaniswe kanjani phakathi kwa-bantu, akusiyo impendulo noma isizathu sokubandlulula ngendlela engenaqiniso okuncike esizathwini esishiwo sobulili.
Lokhu kungenxa yokuthi isigaba 8 soMthetho Wokuhlonishwa Kwemishado Yesiko asikwelaphi ukubandlulula umlingani osem-shadweni wesiko okufanele akubekezelele ngesikhathi eshadile. Uhlelo lobunikazi emshadweni womthetho wesiko ngesikhathi sokuqhubeka komshado, njengoba kuhlelwe emthethweni weKho-di yaseNatali, ngokucacile ubeka umkhawulo kokushiwo ngokulin-gana kuMthethosisekelo kanye noMthetho Wokuhlonishwa Kwem-ishado Yesiko.
amakhophi amane afakazisiwe omyalelo wenkantolo wesikhashana i-afidavithi eyenziwe umuntu okhalazayo noma umsebenzi wenkantolo ngemali ekweletwayo okufanele ikhokhwe ngokomyalelo.
isimemezelo noma ubufakazi bommangali ikheli lendawo kanye nelasemsebenzini lommangalelwa.
isithombe kanye nencazelo yommangalelwa ubufakazi basekuqaleni isitifiketi somshado, isitifiketi sokuzalwa, izithombe njll.
njenge-afidavithi amakhophi amathathu emibhalo eshiwo ku-(b) no-(c) ngenhla esimeni seNkantolo Ephakeme, Amakhophi amane kanye nekhophi yokwengeza edingeka enkantolo.
ziswe ngesiNgisi. Isitifiketi sokuthi umbhalo uyikhophi eyiqiniso yowokuqala embhalwe-ni ngokwawo kufanele uvele hhayi njengesi-jobelelo noma okuxhunyiwe.
Umsebenzi wezezondlo uzodinga enk-antolo yezondlo ukuqinisekisa ubuzwe bommangalelwa. Umsebenzi angenzaukuthi nanoma yimuphi umuntu, kubanda-kanya nomuntu okufanele akhokhe isondlo ngokusemthethweni abizwe uukuthi azovela ngaphambi kwenkantolo yezondlo. Lowo muntu uzonikeza ubufakazi noma akhiphe incwadi noma isitatimende, kubandakanya isitatimende esenziwe umqashi wakhe esho umholo wakhe ogcwele.
Uma ummangalelwa kungowaseNingizimu Afrika, imibhalo ephathelene nomyalelo wokugcina idluliselwa ehhovisi eliyinhlo-ko le-DoJ&CD kumantshi wesigodi lapho ummangalelwa ehlala khona. Umyalelowokugcina kufanele ubhaliswe ngokwesiga-ba 3 soMthetho ngokufaka imininingwane yemiyalelo kurejista egcinelwe ukubhaliswa emiyalelweni yezondlo. Kurejista, usuku, indawo, kanye nezwe elimenyezelwe lapho kwenziwa khona umyalelo kufanele laziwe. Umyalelo kufanele urejistwe ngokushesha futhi kungabi nasizathu sokuthi uyekweumisiwe.
Isaziso sizodluliselwa kummangalelwa nge-posi elirejistiwe simtshela ukuthi akakhokhe ngokomyalelo kamabhalane wenkantolo ye-zondlo. Ihhovisi eliyinhloko kufanele laziswe ngosuku lokubhaliswa komyalelo.
Ngelanga lokuqala lomcimbi kwakunandisa amaqembu asendaweni. Onke amaqembu akhuthaza umphakathi, ikakhulukazi abesi-fazane, ukuthi bakhulume futhi kube khona abakwenzayo ukulwa nokuhlukunyezwakwabesifazane nezingane.
UMnu. Magadane wakhuthaza abasebenzi ukuthi bamthinte uma kwenzeka behlangabezana nezink-inga futhi bedinga usizo. Abasebenzi banikezwa ithuba lokubuza imibuzo.
UJaji Musi wathi i-HIV ne-AIDS wudaba lwezempilo nelungelo lomuntu ngoba lubu-lala ngisho abazali bese beshiya izingane eziyizintandane. "Ngonyaka odlule sigubhe lolu suku njengeNkantolo Ephakeme kodwa namhlanje luhlukile njengoba luhlanganiswe neHhovisi Lesifunda Lezobulungiswa."
Uqhubeke wathi uma abantu sebehlolwe baba nalo akufanele baphile ekhoneni labo kodwa babonane nengxenye ye-Wellness ukuze belulekwe ngokwengqondo. Abase-benzi bezobulungiswa nabo belulekwa ukuthi basebenzise abeluleki abangontanga ehho-visi lesifunda sabo. Wathi, "Ukuze nisizakale kufanele nazi amalungelo enu emsebenzini ngokuthi nivule i-intranet yomnyango nifunde ngenqubomgomo ye-HIV emsebenzini. Uk-wazi isimo sakho kuyakusiza ukuthi uphile impilo enempilo ngokuthi uvocavoce futhi udle ukudla okunempilo."
Inhlanganyo i-Mosamaria efundisa abantu abane-HIV ukuthola ukwelashwa nokusiza imindeni empofu ukuthi ilime ukudla ezokudla ngemuva emagcekeni ayo nayo yabusisa lo mcimbi ngokuba khona. Izingane ezivela eMosamaria zadlala idrama ethinta imizwa nge-HIV ne-AIDS nokuthi ingadluliswa kanjani emndenini.
Izimali ezingafuniwe sikhwama Sababheki sivikela futhi siphatha izimali ezikhokhwa ehhovisi lika-Master egameni labo bobabili abantu abaziwayo nabangaziwa.
Akekho umuntu kubandakanya u-Master onomthetho wokuqasha umbheki osemthethweni noma umuntu ozobheka ingane engaphansi kweminyaka ngaphandle kweNkantolo Ephakeme. Kanjalo-ke Inkantolo Ephakeme kuphela engancisha umbheki wendalo ukubheka ingane yakhe engaphansi kweminyaka.
Ukunikezwa amandla okubheka ingane engaphansi kweminyaka, Umthetho Wokunakekela Ingane, 74 ka-1983, uhlinzeka ngokuthi Ukhomishina Wenhlal-akahle Yezingane wesigodi lapho ingane engaphansi kweminyaka ehlala khona, oyiMantshi ekhethiwe, angaqoka umuntu ozobheka ingane engaphansi kweminyaka, uma emva kokubuza, kutholakala ukuthi ingane engaphansi kweminyaka ingane edinga ukunakekelwa.
Isigaba 14 soMthetho Wokunakekela Izingane usho izimo lapho ingane enga-phansi kweminyaka kuthiwa idinga ukunakekelwa khona, futhi kubandakanya isimo lapho ingane ingenabazali noma nambheki noma ingane umzali wayo noma umbheki kungatholakali umkhondo wakhe. Umuntu onikezwe amandla okugcina ingane, oqokwe nguKhomishina Wenhlalakahle Yezingane, umuntu obhekene nomsebenzi wokunakekela usuku nosuku ingane engaphansi kweminyaka. Kodwa-ke umuntu ogcina ingane unelungelo lokuphatha izim-pahla zengane esengaphansi kweminyaka yobudala.
Kwenzekani ngezimali uma zidiphozwe eSikhwameni SababhekiUma u-Master ethola noma emukela nanoma iyiphi imali kufanele avule i-akhawunti ezincwadini zeSikhwama Sababheki egameni lomuntu imali okung-eyakhe noma ifa leyo mali eliyingxenye yalo. Uma umzuzifa engaziwa kunga-vulwa i-akhawunti egameni lomuntu imali evela kuye noma ifa okususelwe kulo le mali. Imali eseSikhwameni Sababheki itshalwe ku-Public Investment Com-mission kanti kucutshungulwa amabhuku njalo ngonyaka?
Ngingakwazi ukufuna nanoma yisiphi isondlo eSikhwameni Sababheki, uma kunjalo, kanjani?
Umnikazi we-akhawunti osengaphansi kweminyaka yobudala kanjalo no-muntu ongeke akwazi ukubheka izindaba zakhe angafuna isondlo eSikhwa-meni Sababheki. U-Master unelungelo lokukhokha yonke inzalo enqwabelene kanjalo nefika ku-R 100 000 emalini etshaliwe iyonke yesondlo, njengezimali zesikole nezenyuvesi, izimpahla zokugqoka, izimpahla zokudlala nezekhompi-yutha, izimali zokwelashwa, imali yokubhoda kanye nokuhlala kanye nanoma yiziphi ezinye izidingo ezingabekelwa izizathu. Isondlo singafunwa umbheki, umfundisi, umgcini noma umuntu obheka um-nikazi we-akhawunti ngokufaka isicelo ngesimo sefomu J 341, elesekwa nga-makhotheshini kanye nama-akhawunti. Kungakhokhwa ngqo kumnikezeli wom-sebenzi, njengezikole, amanyuvesi, izitolo zezincwadi, njll.
Umnikazi we-akhawunti angayifuna nini imali etshaliwe, futhi kanjani?
Izingane ezingaphansi kweminyaka yobudalaEsimeni esejwayelekile ingane engaphansi kweminyaka yobudala ingafaka isicelo semali etshaliwe kanjalo nenzalo enqwabelene uma isifika eminyakeni yobudala babo bonke abantu, okuwusuku lokuzalwa leminyaka eyi-18, um-shado noma isimemezelo esenziwa Inkantolo Ephakeme yabadala. Kodwa-ke umnikazi wefa angasho eminye iminyaka yobudala uma umzuzifa enelungelo emalini yonke etshaliwe, okuyiminyaka engamashumi amabili nanhlanu noma ngisho iminyaka engamashumi amathathu esimeni sokugcina inzalo iyonqwa-belana kuphela eminyakeni engamashumi amabili nanhlanu yobudala.
Imali ingafunwa umnikazi we-akhawunti uma enelungelo ngendlela yokufaka isicelo ngesimo sefomu J 251, yesekwa ikhophi efakazisiwe yencwadi kamazisi yomnikazi we-akhawunti/iphasiphothi/isitifiketi somshado/umyalelo wenkantolo.
Imali ingafunwa umnikazi we-akhawunti uma sebazi nge-akhawunti futhi ku-fanele ngendlela yokufaka isicelo ngesimo sefomu J 251, elesekwa yikhophi efakazisiwe yencwadi kamazisi yomnikazi we-akhawunti/iphasiphothi.
Zenzeka kanjani izinkokhelo?
Imali kungaba eyesimo senzalo noma isondlo ikhokhwa ngokusebenzisa isheke eliqondene nomuntu okhokhelwa lona bese liposwa noma lidophozwe ku-akhawunti yebhange yomuntu okhokhelwayo.
Kwenzekani ngemali uma ingafunwanga ngesikhathi?
Ngizokwazi kanjani ukuthi nginelungelo lemali eseSikhwameni Sababheki?
U-Master ukhangisa kuGazethi Kahulumeni njalo ngonyaka ngoSepthemba onke ama-akhawunti okufanele kufunwe kuwo imali. I-akhawunti ngayinye ikhangiswa kathathu. Izinhlu eziseshekayo zezinhlu zemali engafuniwe eSikh-wameni Sababheki zizoba khona ngokushesha kuwebhusayithi yeHhovisi lika-Master.
Ziyini izindleko zokuphatha kubanikazi bama-akhawunti?
Isekela LikaNgqongqoshe u-Andries Nel ngesikhathi senkulumo yakhe ebalulekile. Phakathi nendawo: UMnu. Nel unikeza abasebenzi izitifiketi zokubonga abavela ezifundeni kanye ngakwesoKudla le: Abasebenzi balalela inkulumo ebalulekile yeSekela LikaNgqongqoshe.
Ekhuluma ngendikimba, "Ngibhekene Nomse-benzi, Sibhekene Nomsebenzi, i-SA Ibhekana Nomsebenzi," Isekela LikaNgqongqoshe lathi wonke umuntu ubhekene nomsebenzi wokud-lulisa le miyalezo. "Ngicabanga ukuthi kuwum-sebenzi wethu ngamunye ukuthi sithathe le mi-yalezo sikhulume ngayo noma kuphi lapho esiya khona. Sinecala kithi kanye nesizwe sethu lo-kuthi sibhekane nomsebenzi kokubili ngamunye nangokuqoqana." Wengeza ngokuthi indikimba ikhuthaza bonke abantu baseNingizimu Afrika ukuthi baqede ukusabalala kwe-HIV ne-AIDS.
UMnu. Nel uqhubekile wachaza ukuthi indikimba yalo nyaka isho ukuthini. Ngibhekene nomse-benzi, kuthi sonke ngamunye masisazi isimo sethu sokuhlolela i-HIV ngokuvamile. Wathi int-sha kufanele yephuze ukuya ocansini okokuqala benze izinqumo ezenziwe ngokwazi ukuvimbela ukukhulelwa okungadingekile kanye nezifo ze-HIV.
Waqhubeka wakhuthaza wonke umuntu ukuthi abambe iqhaza lakhe ekulweni nokusabalala kwe-HIV ne-AIDS. "Sonke njengabasebenzi balo mnyango sidlala indima yobuholi emiphakathini ehlukene. Njengoba sesizoya esikhathini sama-holide kakhisimuzi, ukuchitha isikhathi nemindeni yethu kanye nezinhlangano esingaphansi kwazo, kuyithuba lethu lokudlulisa le miyalezo."
Ekhuluma ngokuqwashisa ngokukhubazekaemnyangweni. U-Dkt De Wee wathi umnyango uzoqhubeka nokunikeza amandla abasebenzi ezindabeni zokukhubazeka. Wathi indlela yom-nyango ukuqhubeka nokukhuphula ukuqwashisa ngezindaba eziphathelene nokukhubazeka em-sebenzini. Lokhu kuzoqinisekisa indawo ekahle yabantu abakhubazekile. Kuzokwenza indawo efanele yokusebenza ukuqinisekisa ukwazi amandla omuntu ngamunye.
Wakhombisa ukuthi imizamo yokuveza uku-qwashisa ngezindaba zokukhubazeka ziqondis-wa Uhlaka Lomthetho Wokukhubazeka. Wathi umnyango kufanele uhambisane nazo zonke iz-inhlaka zomthetho futhi uze weqele ngale kwalezi zidingo ukuze ufeze lokho okuhlosile ngezindaba zokukhubazeka. "Kwamukelwe amasu ahlukene ukufeza lokho okuhlosiwe ngalezi zindaba."
Wathi, "Lokhu kubandakanya ukubukeza amasu okuqasha, ukuhlinzekwa kwendawo yokuhlala ekhale kanye nokwakhiwa nosizo lokuphatha izakhiwo zokukhubazeka. Umnyango wenze inqubekela phambili ekuqin isekiseni ukuthi kuyafinyeleleka kuwo wonke amabhilidi omnyango. Ngiyajabula ukunazisa ukuthi ama-odithoriyamu ehhovisi likazwelonke manje abantu abakhubazekile ngo komzimba sebeyakwazi ukufinyelela kuwo."
Iqoqo libandakanya Umnyango Wezokuhlunyelel-iswa Kwezimilo, Ezokuvikela kanye Nomkadebona Kwezempi, Wezasekhaya, Ubulungiswa kanye Nokuthuthukiswa Komthethosisekelo, Wezama-phoyisa Nokuvikeleka Kukahulumeni.
Inhloso eyisisekelo yeqoqo ukuhlinzeka indlela ehlanganisiwe ekuqaliseni ukusebenza kwezinhle-lo zomnyango ezahlukene ezingena ngaphansi kokuqiniswa komthetho wesambulela sokuvikela. Lezi zinhlelo ekugcineni kwakho konke zifaka isandla enhlosweni eyodwa yokuqinisekisa ukuthi izwe lethu yindawo lapho abantu beqhubeka nok-uphila enkululekweni nasekuvikelekeni.
balulekile zizoqinisekisa ukufinyelela ekufikeni nasekuphumeni ezweni.
Kunemizamo eminingana eyenziwayo ukulungisa Uhlelo Lwezobulungiswa Olubhekene Nobuge-bengu ukuze kwenziwe ukuthi lusebenze kahle nangempumelelo.
Leli qulo liphenya izindlela zokwenza nokuqinisa Izinhlangano Zokuphepha Emphakathini ezizoya ngale kwendlela "yokuqashwa kwendawo ese-duze" yokuvikela imiphakathi. Izinhlangano zizobe zibheka ukuthi ababambiqhaza abehlukene baka-hulumeni nabemiphakathi bangasebenzisana kanjani ukwakha imiphakathi esimeme, ena-kekelayo neqaphelayo. Ngesikhathi esibhekiwe, amaphrojekthi ayisishiyagalolunye obugebengu obuhleliwe aqedwa ngempumelelo kwenziwa nokuboshwa okuphathelene nawo okungama-53. Lokhu futhi kwaholela ekuthathweni kwezibhamu ezingekho emthethweni eziyi-5 080.
Kunenamba enkulu yeziboshwa ezisalindele ukuthethwa kwamacala ezingakwazi ukukhokha amanani aphansi ebheyili ebekwa yizinkantolo. Isidingo sokuthi kuhlanganiswe futhi ngempu-melelo iziboshwa zangaphambilini nomphakathi kuseyinselele enkulu emkhakheni wokuhluny-eleliswa kwezimilo. Ukubhekana nalezi zinselele iqoqo lizosebenzisa ukuhlinzeka koMthetho Wez-inqubo Zobugebengu ovumela abantu ababekwe amacala noma abashushisi ukuthi bafake izicelo zokwehliswa kwamanani ebheyili. Izinhloko zezik-hungo zokuhlumelelisa izimilo zizovunyelwa futhi ukudedela abantu ababekwe amacala ngesex-wayiso esikhundleni sebheyili. Kunesivumelwano senqubo yeBheyili ekhona esayinwe yiyo yonke iminyango engamaqoqo e-JCPS ukwenza lula in-qubekela phambili yalolu hlelo.
Njengamanje ziyi-15 000 iziboshwa ezihlang-anyela ekufundeni ukubhala nokufunda, imfundo eyisisekelo kanye nokuqeqeshwa, kanye nez-inhlelo zezemfundo eqhubekayo nokuqeqeshwa. Lokhu kumelele ingxenye encane yabantu bonke abasejele jikelele futhi kufuna imizamo emikhulu ukuhlomisa inamba enkulu yabonile ukuthi uma sebephindela emphakathini.
Ubuchwepheshe bokubamba okuphilayo buqal-iswe emahhovisi esifunda angama-40 ukuvikela ulwazi oluqoqiwe oluthathwe emahhovisi apham-bili. Okwamanje lusetshenziselwa izicelo zama-phasiphothi futhi luzokwelulelwa ezicelweni zi-kamazisi (ID) ngo-2010.
Isitifiketi esifingqiwe sokuzalwa sesenziwe ngco-no izinga ukuthi sifake imininingwane yomzalioyedwa (ikakhulukazi umama). Ukufakwa kolwazi olwengeziwe kuzosiza kakhulu ekuvimbeleni uku-setshenziswa ngendlela engafanele izitifiketi zoku-zalwa.
Iqoqo nalo lisohlelweni lokwenza into yokupha-tha umngcele owodwa ohambisana nokwenza kwamazwe omhlaba. Kuzoholela endleleni ewum-faniswano nehlanganisiwe ekuvikeleni umugqa womngcele nokuphatha amachweba okungena.
Lokhu kwakuhlanganyelwe ne-Hhovisi Lesifun-da LaseMpumalanga, Imisebenzi Yamaphoyisa eNingizimu Afrika, Imisebenzi Yokuhlunyelel-iswa Kwezimilo, Imisebenzi Yezempilo Nenhla-lo Yomphakathi.
U-Advocate Faith Phala wachaza iqhaza leqo-qo le-JCPS ngokugcizelela Umqulu Wemise-benzi Yabahlushwa Bobugebengu. Uthe,"Abahlushwa bobugebengu kanye nokuhlu-kunyezwa banelungelo lokuvikela kunanoma yikuphi ukusabisa okungabekwa abenza ubugebengu. Umnyango Wezobulungiswa Nokuthuthukiswa Komthethosisekelo unoHlelo Lokuvikelwa Kofakazi olwenzelwe ukuvikela abahlushwa ubugebengu nokuqinisekisa uku-thi uma kudingeka bazoyiswa endaweni yoku-phepha."
UMnu. Don Makaula, Umsebenzi Wokupha-tha Kwezomthetho, wafundisa umphakathingeNkantolo Yokufuna izimali ezincane nokuthi bangazifuna kanjani izimali ezincane ngokuse-benzisa izinkantolo. Uthe, "Into ebaluleke kakhulu ngokufuna izimali ezincane ukuthi isi-vumelano esibhaliwe phakathi kwabantu ababi-li senza ukuthi kube lula ukuthi ubize imali. Isivumelwano sizofakwa bese sisetshenziswa njengobufakazi enkantolo yomthetho."
U-Adv Nkosi wathi nakuba umzali ekhokha imali yesondlo ngenyanga ngengane, umzali kufanele futhi size ngokuhlinzeka ngezinye izidingo ezifana nezimpahla zikaKhisimuzi. Lokhu kwenzeka uma imali yesondlo yenyanga ingenele ukubhekela zonke izidingo zengane.
Izihlwele nazo zafundiswa ngamalungelo abo okuthola ukumelelwa komthetho okuvela ku-Legal Aid South Africa uma bengeke bakwazi ukukhokhela ummeli. Wagcizelela ukuthi abazali abasebancane kufanele bangakhishelwa ngaphandle esondlweni. Wathi, "Uma indodakazi yakho inengane akufanele ukuthi incishwe amalungelo ayo esondlo."
U-Advocate Nkosi uqhubeke wakugqamisa ukondliwa ngokulingana lapho umzali esezweni elingaphandle. Wakhuluma ngamalungelo ez-ingane okufuna isondlo ngaphadle komngcele wobudala. "Izingane zinelungelo lokondliwa zize zisebenze ngisho ngabe zineziqu zamaz-inga emfundo aphezulu."
UThokozile Moloi weMisebenzi Yokuhlunyelel-iswa Kwezimilo uphakamise inselele ebhekene nomnyango ngezingane ezingafanele ukuba sejele. Uthe izibalo zikhombisa ukwanda kwe-namba yezingane ezingabahlushwa ngokudl-wengulwa ngenxa yabazali bazo. U-Nk Moloi ukhulume ngecala lengane eyadlwengulwa ubaba wayo emva kokuba umama wayo ese-shonile. Ingane yagcina ngokumbulala ubaba wayo ngenxa yokuthi wayihlukumeza ngocansi.
Ummeleli we-Msugaligwa Cooperative Forum wayejabule ngokuthi uhulumeni ubabanda-kanya kanjani abanikazi bamaphrojekthi kanye nomphakathi. Watshela bonke abazali besilisa ukuthi omama badinga ukuvikelwa nokuthand-wa kodwa amadoda adinga ukuhlonishwa. "Uhulumeni udinga abantu abazosebenza ngamaqembu abantu abahlanu babe nombono ofanayo. Uthe, "Kudingeka futhi abahlangany-eli ukuthi balwe nobumpofu emindenini." Um-phakathi wexwayiswa futhi ngabantu abase-benzisa igama likahulumeni nggokungekhoemthethweni ukwenza imali.. UMnu. Shabangu udlulise umyalezo ocacile ovela ku-Chrissiesmeer Community Policing Forum (CPF). Uthe, "sekuyisikhathi sokuyeka ukuthembela eminyangweni engamaqoqo uku-lwa nobugebengu. Nanoma hlobo luni lobuge-bengu kubandakanya ukuhlukunyezwa nakho kungumsebenzi wethu futhi kungumsebenzi wawo wonke umuntu."
Wakhombisa ukuthi kunemibiko eyenziwe ngesenzo esivukayo futhi ezingxenyeni ezithize zezwe. Wathi amantombazanyana aphakathi kweminyaka eyi-11 ukuya kweyi-18 aphoqelelwe ukuthi agane amadoda amadala. "Ikhomishini seyicele ukuphenya lesi senzo sokuthwala ikakhulukazi umthelela waso ezinganeni bese yenza izincomo," kusho uMnu. Mdumbe. Lokhu kuvamise ukwenzeka ngemvume yababheki kanye nabazali bekhuthazwa ukucabangela ukuthola imali yelobolo. UMnu. Mdumbe ukuvumile ukungenelela okuthize okwenziwa nguhulumeni ukubhekana nalezi zinselele.
Wathi kufanele ukuthi abantu bakwazi ukuphen-dula ukuthi ingabe "ukhona yini omunye umnyan-go ofanele ukubhekana nalesi senzo ngaphandle koMnyango Wezobulungiswa Nokuthuthukiswa Komthethosisekelo." U-Adv Ntsebenza wabuza izithunywa ukuthi ingabe lesi senzo ngesidala na, sinobuqiniso noma siyindida yini. Wathi "Kuding-eka sazi ubukhulu balesi senzo, ngoba uma sin-gazi, asinasiqiniseko sokuthi yini lena esibhek-ene nayo."
USihlalo we-SALRC u-Justice Yvonne Mokgoro wathi umqondo woKuthwala isenzo sesiko. "Thi-na njengesizwe siye sazibophezela ukuhlonipha amasiko abo bonke abantu baseNingizimu Afrika. Savuma ukuthi sizohlonipha amasiko amaqembu ahlukene ezweni," kusho u-Justice Mokgoro. Wathi kwakuphikisana nalo mlando ukuthi isiga-ba 31 siyingxenye yoMthethosisekelo wethu.
Lesi sigaba sikhuluma ngokuvikeleka kwesen-zo sesiko kanye nenkolo kuleli zwe. U-Justice Mokgoro wathi Ukuthwala kungenzeka kungabi inkinga ngaphandle uma kusetshenziswa ngendlela ephikisana nenkululeko yokuzikhet-hela komuntu ngamunye kodwa isiko ngokwalo alibukeki liyinkinga kodwa ukwenziwa kwesiko kuphazamisa uthando lwabesifazane nezingane.
Wakhumbuza izithunywa ukuthi isizwe sikugci-zelela kakhulu ukuphatheka kahle kwezingane. Wathi izwe lizinikele ukubona futhi lithathele ph-ezulu lokho okufunwa yizingane kube kukhulu ezimeni zonke, yingakho nje kunesigaba 28 soMthethosisekelo esivikela amalungelo ez-ingane.
Umthethosisekelo, kuchaza u-Justice Mokgoro, uhlanganisa zonke izakhamuzi zaleli zwe ukuthi zihloniphe amasiko abanye abantu. Kufanele ngabe samukela isidingo sokuthi senze amasiko ethu kahle hle ukwenza okukhulu amasiko ngoba isiko linomphumela wokuhlanganisa emphakathini ngamunye kanye nomphakathi wonke.
Ucele bonke ababambiqhaza, ikakhulukazi abezindaba ukuthi banikezele ngesixazululoezinkingeni ezibhekene nomphakathi. "Lena akusiyona nje inkinga kahulumeni ne-SALRC; kuhle ukuthi imiphakathi yonke kanye nabezind-aba ikakhulukazi nabo basize ekuthombululeni ubunzima beze nezixazululo. Ngibona ubukhona benu lapha namhlanje njengesixazululo sobunz-ima esibhekene nabo maqondana nokuvikeleka kwezingane zethu kuleli zwe."
Iziphakamiso kanye nemibono kwavela kubabambiqhaza abehlukene. uma into iyicala lobugebengu, kufanele iphathwe kanjalo, kusho esinye isithunywa. Esinye isithunywa sathi izwe akufanele libanjwe ngesidlozana ngamanyeamalungu omphakathi afuna ukwanelisa lokho okufunwa yiwo uqobo ekulweni nalabo besifa-zane nezingane njengoba bevikelwe Umthetho-sisekelo. Wathi izwe akufanele lisinake lesi senzo nhlobo.
Ukukhuthaza ukuphila kahle kwabasebenzi endaweni yomsebenzi u-Nk Ephenia Mo nana ugqamise izinsizakalo okufinyeleleka kuzo zabo bonke abasebenzi eMnyangweni Wezobulungiswa Nokuthuthukiswa Komthetho-sisekelo. Abasebenzi batshelwa ukuthi base-benzise amakhadi okuqwashisa abasebenzi nokuvimbela izifo ezintsha. U-Nk Monana uxwayise wathi, "Sinokutheleleka okusha okuholela emdlandleni ophansi kubasebenzi. Ngikhuthaza ukuthi nethembeke kubalingani benu futhi nikhulume nge-HIV. Uma ungeke ukwazi ukuhlala sebenzisa amakhondomu-ke ukuvimbela ukusabalala kwaleli gciwane."
Uqhubeke wathi uma abantu sebehlolwe baba nalo akufanele baphile ekhoneni labo kodwa babonane nengxenye ye-Wellness ukuze be-lulekwe ngokwengqondo. Abasebenzi bezobu-lungiswa nabo belulekwa ukuthi basebenzise abeluleki abangontanga ehhovisi lesifunda sabo. Wathi, "Ukuze nisizakale kufanele nazi amalungelo enu emsebenzini ngokuthi nivule i-intranet yomnyango nifunde ngenqubomgo-mo ye-HIV emsebenzini. Ukwazi isimo sakho kuyakusiza ukuthi uphile impilo enempilo ngo-kuthi uvocavoce futhi udle ukudla okunempilo."
I-GEMS ihlinzeka ukuxhasa okungamaphe-senti ayikhulu kumazinga abasebenzi oyedwa kuya kwabahlanu kodwa angibaboni bezile namhlanje." Wathi, "Uhlelo Lokuphatha Isifo lwe-GEMS oluphelele noluyimfihlo lukhona futhi abasebenzi kufanele bazi amalungelo abo ukuze bathole ama-ARV noma ngabe bakuluphi ukhetho ."
Isikhulumi selanga sokukhuthaza, sakhuthaza izihlwele ukuthi zithi ukuyeka ukucabanga nge-HIV ne-AIDS ngokuthi zingavumeli ub-hubhane ukuthi luthathe izimpilo zazo kodwa kufanele zibe nisifiso sokuphila. Saphinde sathi i-HIV ibonakala njengomsebenzi we-sikhathi esigcwele ngoba kufanele ibhekelwe njalo ngezingcindezi zayo nezinselele. Sathi, "Izinselele zingahluka kusuka kukho kokubili wena uqobo nokuthuka kwabantu. Ezinye izin-selele zingabangelwa odokotela abaphikisana bodwa ngani, imindeni yenu kanye nabangane kwesinye isikhathi abenza sengathi bayanith-anda futhi bayaninakekela."
Abantu abakhubazekile batshelwa ukuthi ban-gavumeli zimo zempilo ukuthi zilawule lapho beya khona. Saphetha ngokuthi, "Ekukhubaze-keni unezinto ezifana nezabo bonke ozakwenu emsebenzini. Ukuphila nokukhubazeka kusho ukuthi ungakhona ngokwemizwa nangoko-moya."
U-Nk Phillipine Movundlela ongaboni wagci-zelela isidingo sokufananisa ukukhubazeka nakho konke okunye. Wathi isidingo sokufa-nanisa nakho konke kwaholela ekutheni kube khona Umthetho Wokulingana Emsebenzini kanye nenqubomgomo yokuKhubazeka. Im-inyango yabaqondisi yayikhuthazwa ukuthi ihlanganyele futhi ithole ukuthi ziyini izidingo zabantu abakhubazekile emsebenzini.
U-Nk Movundlela wathi, "Angeke sikwazi ukwenza yonke into sisodwa futhi yileso sizathu sidinga usizo lwenu. Isibonelo, ukugcwalisa ifomu lokubhalisa kanye nokuthayipha ngekhompiyutha ejwayelekile kungaba umsebenzi onzima kithi. Yingakho nje uhlelo lwe-JAWS kufanele lwethulwe emsebenzini."
<fn>KZN Planning - Development Act 6 of 2008 - Zulu(3).txt</fn>
Wokuhlinzekela ukwemukelwa, ukukhishwa kanye nokuchitshiyelwa kwezinhlelo, ukuhlinzekela ukuhlukaniswa iziqephu kanye nokuhlanganiswa komhlaba; ukuhlinzekeia ukuthuthukiswa komhlaba ongekho ezinhlelweni; ukuhlinzekela ukuhlukaniswa ngezigaba noma ukwesulwa kwepulani eliphasisiwe lokwehlukaniswa iziqephu noma yokuthuthukiswa kornhlaba; ukuhlinzekela ukulungiswa, ukumiswa kanye nokususwa kwezithibelo eziphathelene nomhlaba; ukusungulwa kwemigomo yokuvalwa unomphela kwemigwaqo yomasipala noma izindawo zomphakathi; ukuhiinzekela ukwamukeiwa nokwazeka kwezinhlelo, ukuhlinzekela ukuhlawula maqondana nezindaba ezilawulwa nguMthetho; ukusungula isiGungu SaKwaZulu-Natali Sokudlulisa Izikhalazo Zokuhlela Nentuthuko; ukuhlinzekela amaqophelo namazinga okuhlela nentuthuko esifundazweni; kanye nokuhlinzekela izindaba eziphathelene nalokhu.
Umsebenzi wokuthola ukuhlolwa kanye nesincomo esinobungcweti.
Izinqubomgomo ezejwayelekile zokuvalwa kwemigwaqo kamasipala noma izindawo zomphakathi sibopho sokuthola ukuhlolwa kanye nesincomo esinobungcweti lzindaba eziphathe!
Ukunxeshezelwa okuvela ngokuphambanisa kanye nokwenza ngabomu noma ukusebenza ngobudedengu kwemiyalelo ephuthumayo yokuvimbela inani lokunxesheze!
Isicelo sokufaka isikhalazo sekwedlule.
Amacala aphathelene nokuvela ngaphambi kwesiGungu Sokudlulisa !
UMbhalisi wesiGungu seziKha!
Ukufakwa kwezicelo zokuchitshiyelwa kohlelo lomasipala, ukwehlukaniswa iziqephu noma ukuhlanganiswa komhlaba nokuthuthukiswa komhlaba ongaphandle kwendawo yohlelo, nokulungiswa, ukumiswa noma ukususwa kokuvumelekile okuphathelene nomhlaba.
Ilungelo lomfakisicelo lokuphendula i O.
UMthetho wamaLungiselelo ezeNtuthuko kusho uMthetho wamaLungiselelo ezeNtuthuko, 1995 uMthetho No.
uMdabuli Mhiaba kusho umuntu obhaliswe njengongoti ongumdabuli wemihlaba ngokoMthetho wabaDabuli Mhlaba abangoNgoti noChwepheshe, 1984 uMthetho No.
umnikazi kusho umnikazi womhlaba obhalisiwe ngokuhlongozwe esigabeni 102 soMthetho wokuBhaliswa kwamaTayitela futhi kubandakanya umnikazi ongumqashi, incwadi esemthweni yetayitela noma onelungelo elifana naleli kumbhalisi wamaTayitela ezisemthethweni zamatayitela, kepha okungabandakanyi ilungelo noma intshisekelo yomqashi, yokuqasha umsebenzi noma umsebenzi osebenza ngenkontilak; noma i!
ukusungula imigomo ejwayelekile yokuva!
Inhloso yohlelo ukuphatha ukusebenza komhlaba kanye nokugqugquzela amalungiselelo entuthuko ahambisana nohlelo lokamasipala oluhlanganyele lezentuthuko.
Umasipala kufanele, ngaphambi kweminyaka eyisihlanu kuqaliswe ukusebenza kwalo Mthetho amukele uhlelo noma izinhlelo ezisemthethweni zendawo yonke, ngaphandle uma iLungu loMkhandlu elibhekele lelule isikhathi.
Umasipala ungafaka isicelo kwiLungu loMkhandlu oPhethe lokwelulelwa isikhathi sokwemukela uhlelo noma izinhlelo ezisemthethweni zendawo yonke.
nencwadi encoma ukwelulwa kwesikhathi; futhi sibaiule isikhathi esidingekile sokwelula.
ngumasipala lingelula isikhathi sokwemukelwa kohlelo noma kwezinhlelo ngokukhipha isaziso kwiGazehi.
lubalule izindawo lapho khona kungadingeki kuqala imvume kamasipala ngokuhambisana nalo Mthetho ukuze kuhlukaniswe iziqephu noma kuhlanganiswe umhlaba.
Uhlelo lubophezelwe kumasipala, bonke abantu kanye nezinhlaka zombuso, ngaphandle kwesehlakalo lapho kunokungafani kwezinhlinzeko zepulani ehianganyele yentuthuko eyamukelwa ngaphambili kohlelo noma ekuchitshiyelweni kohlelo.
Izinhlinzeko zohlelo olwemukelwa kwempumelelo yipulani ehlanganyele yentuthuko, esehlakalweni lapho kunokungafani kwezihlinzeko zepulani ehlanganyele yentuthuko kanye nohlelo.
Umasipala noma ezinye izinhlaka zombuso angeke zisivume isicelo sokwehlukaniswa iziqephu noma sokuhlanganiswa komhlaba esishayisana nezinhlinzeko zohlelo.
lsicelo sokuhlukanisa iziqephu noma ukuhlanganisa umhlaba esishayisana nezinhlinzeko zohlelo asikho emthethweni.
Uhlelo lubuyisa zonke izinhlelo zokuhlelwa kwedolobha endaweni olungena kuyo.
Isimo ngokomthetho sebhilidi noma isakhiwo esikhona esakhiwe ngokusemthethweni ngaphambi kosuku lokwamukelwa, ukukhishwa noma ukuchitshiyelwa kohlelo ngokuhambisana nesigaba 15 aSiphazamiseki ukwamukelwa, ukukhishwa noma ukuchitshiyelwa kohlelo.
Umhlaba owawusetshenziswa ngokusemthethweni ngaphambi kosuku lokuqaliswa kokwemukelwa, ukukhishwa noma kokuchitshiyelwa kohlelo oluhlongozwe esigabeni 16, maqondana nenhloso engemukelekile kuhlelo, kungaqhutshekwa nokuthi usetshenziswe ngokwaleyo nhloso.
Noma yikuphi ukunwetshwa kwamabhilidi noma izakhiwo kumhlaba ohlongozwe eSigatshaneni kufanele kuhambisane nohlelo.
Umasipala kufanele uhlonze uhlelo Iwawo ngaphambi kwezinyanga eziyisithupha ngemuva kwekwemukela ipulani yezentuthuko ehlanganyele yesikhathi esibekiwe njengalokhu kuhlongoziwe esigabeni 15 soNithetho weziNhlelo zoMasipala.
wenze ikhophi eliseqophelweni eliphezulu lohlelo Iwawo olukhona ukuze luhlonzwe futhi lukopelwe ngazo zonke izikhathi ezifanele yinoma yimuphi umuntu.
Umasipala angaqalisa ukwamukelwa kohlelo, ukukhishwa kohlelo noma ukuchitshiyelwa kohlelo.
ngumnikazi womhlaba ozophazanyiswa ngukuchitshiyelwa okuhlelwayo kohlelo, kubandakanya uhlaka lombuso; kanye nomuntu obambe ngemvume ebhaliwe yomnikazi womhlaba, ozophazanyiswa ukuchitshiyelwa okuhlelwayo kohlelo.
Uma umhlaba, okufakwa ngawo isicelo sokuchitshiyelwa kohlelo, udluliselwa kumnikazi omusha, umnikazi omusha angaqhubeka nesicelo njengosemthethweni ukuba abe netayitela lomnikazi womhlaba omdala.
Izinqubo ezihlongozwe endimeni 2 yoHlelo 2 kumele zilandelwe ekwamukelweni kohlelo noma ekukhishweni kohlelo.
ukulungiswa kokudluliselwa komgwaqo noma kwegama lendawo.
Isiphakamiso sokuchitshiyelwa kohlelo lukamasipala singahlanganiswa nesiphakamiso sokuhlukanisa iziqeshana noma sokuhlanganisa umhlaba kanye nokuguqula, ukumisa noma ukususa izithibelo ngokuqondene nomhlaba bese zisetshenzwa njengesisodwa.
ukuqinisekisa ukuthi isicelo esihlongozwayo siyahambisana ngazo zonke izindlela nalo Mthetho; noma ii uma isicelo esihlongozwayo singahambisani ngazo zonke izindlela nalo Mthetho, abeke ukuthi isicelo esihlongozwayo siyaphambana afake futhi imininingwane yokuphambana.
izindawo ezilindeleke ukuba zibe khona ukuze kuqaliswe okuhlelwayo, kubandakanya ukungena kuzwelonke, esifundazweni noma ezinhlelweni zemigwaqo yomasipala, imisebenzi yobunjiniyela, izithuthi zomphakathi, imisebenzi kamasipala, amapayipi end!
imigomo ejwayelekile yokuthuthukiswa komhiaba njengalokhu ibekiwe esigabeni 3 soMthetho wamaLungiselelo ezeNtuthuko, 1995 uMthetho No.
ukuhlelwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso kanye nemigomo; kanye iii nohlelo oluhlanganyele lokuthuthukiswa komasipala; futhi q nanoma yimiphi eminye imininingwane ephathelene nalo.
ukuvunywa kokwamukelwa, ukukhishwa noma ukuehitshiyelwa, kunezinguquko noma kungenazo; noma ukwenqabela ukwamukelwa, ukukhishwa noma ukuchitshiyelwa kohlelo.
Umasipala akakwazi ukwamukela uhlelo noma avume ukuehitshiyelwa kohlelo okushayisana nokuhlelwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso nemigomo; noma uhlelo oluhlanganyele lokuthuthukiswa komasipala.
namaqophelo namazinga okuhlela nentuthuko esifundazwe; noma nohlelo Iwentuthuko edidiyelwe lukamasipala.
kungani kwenziwe izinguquko, uma ukuchitshiyelwa kuvunyiwe ngokuthi kuguqulwe; noma uma ukuchitshiyelwa kohlelo kuvunyiwe ngokweyame ezimisweni, nganoma yiziphi izimiso eziphoqelelwayo lokho okungazange kubhekwe esicelweni sokuchitshiyelwa kohlelo; noma ii lokho okucutshungulwayo okwehlukile kumgomo ohlongozwayo esicelweni.
Umasipala noma ngasiphi isikhathi ungalungisa iphutha kumagama esinqumeni inqobo nje uma lokho kulungisa kungeke kube uguquko kusinqumo noma kube ukushintshwa, ukumiswa noma ukususwa kwesimiso spkuvuma kwawo ukuchibiyela uhlelo.
Umasipala kufanele, zingakapheli izinsuku eziyi-14 ngemuva kwesinqumo sokwamukelwa, ukukhishwa noma kokuchitshiyelwa kohleio, ukhiphele wonke umuntu isaziso obhale izethulo, ngokoHlelo 1.
Iowa ogunyaziwe omele labo abasayinile uma incwadisethulo noma isethulo sifakwe ngumuntu oth; ugunyazwe ukumela abanye; noma umuntu ogama lakhe livela kuqala embhalweni, uma engekho othi ugunyazwe ukumela abasayinile.
Isaziso esibhekiswe kumuntu osayine incwadisethulo ehlanganyelwe noma isethulo seqoqo esihlongozwa esigatshaneni sithathwa njengesaziso esibhekiswe kuwona wonke umuntu obalulwe encwadinisethulo ehlanganyelwe noma esethulweni seqoqo.
Uma umhlaba womuntu ofake izethulo ngokoHlelo 1 udluliselwa kumnikazi omusha, izethulo zithathwa ngokuthi zifakwe ngumnikazi omusha.
Umuntu ofake isicelo sokuchitshiyelwa kohlelo noma ofake obeke izethulo Iwakhe ngokuthi abhale aphendulo isimemo somphakathi sokuba wethule izimvo zawo ngokwamukela, ukukhipha noma ukuchitshiyelwa kohlelo ngosuku olubalulwe kusimemo, ongagculisekile ngesinqumo sikamasipala esihlongozwe esigabeni 13 , angafaka isikhalazo esiGungwini Sokudlulisa izikhalazo.
Umuntu onelunge/o lokukhalaza ngokwesigatshana 1 kufanele afake imemerandamu yokukhalaza, ehlongozwe esigabeni 1131, ngaphambi kwezinsuku ezinga-28 kwaziswe ngesinqumo sikamasipala.
Isinqumo sokwamukela, ukukhipha noma ukuchibiyela kohlelo siqala ukusebenza ekupheleni kwesikhathi esiyizinsuku ezinga-28 okukhulunywe ngazo esigabeni 15 , uma singekho isikhalazo esafakwe esiphikisana nesinqumo sikamasipala futhi singazange senziwe isicelo sokufakwa ngemva kwesikhathi kwesicelo sokudlulisa isikhalazo ukuphothulwa kwesikhalazo, uma isikhalazo sasifakwe ngenxa yokuphikisana nesinqumo sikamasipala.
kufanele uthathe isinqumo sawo esifanele; futhi kufanele uqinisekise ukuthi isinqumo sawo singeseyame kwisiGungu seziKhalazo noma isigungu esizimele esisungulwe yiwo.
Ngaphambi kokucutshungulwa kokuhlelwa kokuthuthukiswa komhlaba ngendlela engavumelekile ngokohlelo, umasipala kufanele uthole iseluleko esibhalwe phansi kumhleli oqeqeshiwe eSiphathelene nokuhlelwa ukwenziwa.
izimfunekongqangi zokunikezwa kwemvume kanye nemibandela ezosebenza.
nanoma yimiphi imininingwane efanele.
uhlelo oluhlanganyele lokuthuthukiswa komasipala; kanye nohlelo lomasipala.
Umasipala angavuma ukwehlukaniswa iziqephu komhlaba ngokuhambisana nalo Mthetho.
Umasipala ungaqalisa ukwehlukaniswa iziqephu noma ukuhlanganiswa komhlaba okungowakhe.
umnikazi womhlaba, kubandakanya noakanya uhlaka lukahulumeni; kanye nomuntu obambe ngemvume ebhalwe phansi yomnikazi womhlaba.
Ukuqhutshwa kokwehiukaniswa iziqephu noma kukuhlanganiswa komhlaba izinqubo ezihlongozwe kuHlelo 1 kufanele zibandakanya noelwe zokwehlukanisa iziqephu noma ukuhlanganisa komhlaba.
Isaziso somphakathi ngokohlamvu 5 noma 14 kuHlelo 1 asidingeki lapho kwehlukaniswa iziqephu komhlaba ovela kumxhantela noma ekulungisweni komngcele ngesivumelwano noma ngokomyalelo.
sokuchibiyela uhlelo noma ukuthuthukisa umhlaba ongaphandle kwendawo yohlelo; kanye nokushintsha, ukumisa noma ukususa izithibelo ngokuqondene nomhlaba bese sisetshenzwa njengesiphakamiso esisodwa.
uthole umbiko obhal1we ngokuhlolwa kanye nesincomo somdwebimapulani obhalisiwe ngesiphakamiso; futhi uthole isitifiketi esisayinwe umdwebimapulani obhalisiwe esiqinisekisa ukuthi uhlelo luhambisana ngazo zonke izindlela nalo Mthetho; noma ii uma uhlelo lungahambisani ngazo zonke izindlela nalo Mthetho, ubeke ukuthi uhlelo alukho ezingeni elifaneie futhi uhlinzeke ngemininingwane yokungafaneleki.
ukuhlelwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso.
uhlelo oluhlanganyele lokuthuthukiswa komasipala; kanye uhlelo; kanye nanoma yimiphi imininingwane efanele.
ukuvunywa kokwehlukaniswa iziqephu noma kokuhlanganiswa komhlaba, ngokulungiswa noma ngokungalungiswa; noma wenqabe ukwehlukaniswa iziqephu noma ukuhlanganiswa komhlaba.
ukugcwalisa umsebenzi wesicelo wokuhlinzeka ngemisebenzi yobunjiniyela; kanye ii nokuhlangabezana nanoma yimiphi imigomo yokuvuma.
Uma umasipala ephoqelela izimiso zokuvunywa ezihlongozwe eSigatshaneni , umasipala kufanele uhlinzeke ngemininingwane yanoma yimiphi imigomo yokuvuma okufanele ihlangabezane ngaphambi kokudayiswa komhlaba, ukuthuthukiswa komhlaba noma ukudluliselwa komhlaba.
lezo ezehlukile kakhulu kumgomo ohlongozwa esicelweni.
Umasipala noma ngasiphi isikhathi ungalungisa iphutha kumagama esinqumo sawo inqobo uma lokho kulungisa kungenzi ushintsho esinqumweni sawo noma ukulungiswa, ukumiswa noma ukususwa kwesimiso semvume yawo yokuhlukaniswa noma yokuhlanganiswa kwesiza.
Isaziso kunoma ubani ongumsayini wephethishini ehlanganyelwe noma omele inhlangano, singanikezwa omele abasayini ogunyaziwe uma iphethishini noma isethulo sifakwe umuntu ozibiza ngomuntu omele abanye ogunyaziwe; noma umuntu ogama lakhe live/a kuqa/a emqulwini, uma kungekho muntu ozibiza ngomuntu omele abasayini ogunyaziwe.
Uma umhlaba womuntu ofake izethuto ngokoHielo 1 udluliselwa kumnikazi omusha, umnikazi omusha walowo mhlaba kufanele kuthathwe ngokuthi lezo zimvo noma izethulo zifakwe nguye.
ngekhophi yesinqumo sikamasipala kanye nezizathu zesinqumo; futhi uma umfakisicelo evunyiwe ngokweyame kwizimiso, nekhophi yayo yonke imigomo emiswe ngumasipala, kanye nezizathu zokumiswa kwaleyo migomo.
Umuntu ofake isicelo sokwehlukaniswa iziqephu noma sokuhlanganiswa komhlaba noma ofake izethulo Iwakhe ngokuphendula izimemo zomphakathi ngohlelo lokwehiukaniswa iziqephu noma lokuhlanganiswa komhlaba, abaphathwa kabi isinqumo sikamasipa!a esihlongozwe esigabeni 26 , angafaka isikhalazo esiphikisa isinqumo sikamasipala esiGungwini seziKhalazo.
b ekuphothulweni kwesikhalazo, uma isikhalazo sifakiwe esiphikisa isinqumo sikamasipala.
angena esivurnelwaneni, nezimiso ezimisiwe noma nezinye izimiso noma ngaphandle i~wezimiso ezimisiwe noma nezinye izimlso, ukuze kulahlwe fsiza, ngokudayisa, ngokushintshisana nanoma yingayiphi enye jndlela; noma avumela ukukhetha ukuthenga noma ukudayisa isiza, noma igunya lokwenqaba kokuqala maqondana nalokho, ngaphandle uma umasipala ukhiphe isitifiketi sokuthi izimiso okumele zihlangatshezwe ngaphambi kokuthi kudayiswe umhlaba ezihlongozwe esigabeni 26 kuhlangatshezwana nazo.
Noma yisiphi isivumelwano okungenwe kuso siphikisana nezinhlinzeko zesigatshana siyize ngokubona komthengi.
Umuntu angeke afaka isicelo kuMbhalisi wamaTayitela sokudluliswa kwesiza, ngaphandle uma umasipala ezigunyaza lezo zimiso zokuvunywa okumele zihlangatshezwe ngaphambi kokuthi umhlaba udluliswe ezihlongozwe esigabeni 26 kuhlangatshezwana nazo.
ngemuva kosuku uMdabuli weMihlaba Jikelele avume ngalo noma ipulani ejwayelekile.
Ukuvunywa kokwehlukaniswa iziqephu noma kokwehlukaniswa komhlaba kuzophela uma umfakisicelo ehluleka ukuletha kuMdabuli weMihlaba, Jikelele amapulani, imibonisomdwebo, kanye namanye amaphepha emvume kuMdabu!i weMihlaba Jikelele angawadinga, eminyakeni emihlanu kusukela osukwini lokuvunywa kokwehlukaniswa iziqephu noma kokuhlanganiswa komhlaba, njangalokhu kuhlongoziwe esigabeni 29.
umbonisomdwebo ovunyiwe noma amapulani ajwayelekile kanye netayitela; kanye neminye imininingwane uMdabuli weMihlaba Jikelele angayidingela ukubhaliswa kokwehlukaniswa iziqephu noma kokuhlanganiswa komhlaba.
Ukuvunywa kokwehlukaniswa iziqephu noma ukuhlananganiswa komhlaba kuzophela uma umasipala ehluleka ukuletha amapulani, imibonisomdwebo, kanye namanye amaphepha emvume uMdabuli weMihlaba \.iikele angawadinga, eminyakeni emihlanu kusukela osukwini lokuvunywa kokwehlukaniswa iziqephu noma kokuhlanganiswa komhlaba, njengalokhu kuhlongoziwe esigabeni 29.
Umuntu angafaka isicelo kuMbhalisi wamaTayitela sokubhalisela ukudluliswa kwesiza, noma avule irejista yomhlaba welokishi, ngaphandle uma umasipala esekhiphe isitifiketi esibeka ukuthi izimiso zOkuvunywa kokwehlukaniswa iziqephu noma kokuhlanganiswa komhlaba njengalokhu zihlongozwe esigabeni 264, kuyahlangatshenzwana nazo.
umbonisomdwebo ovunyiwe noma ipulani ejwayelekile kaye netayitela; kanye neminye imininingwane uMdabuli weMihlaba Jikelele angayidingela ukubhaliswa kokwehlukaniswa iziqephu noma kokuhlanganiswa komhlaba.
Ukudluliselwa kwemigwaqo, amapaki kanye nezinye izindawo ezivulekUe uma kuyisimiso sOkuvunywa kokwehlukaniswa iziqephu noma kokuhlanganiswa komhlaba, umasipala asdingela umhlaba osetshenziswa njengomgwaqo, ipaki noma indawo evulekile, umfakisicelo kufanele, ngezindleko zakhe, ekubhalisweni kokudluliswa kokuqala kwesiza, adlulisele umhlaba kumasipala.
Ukuvuma kukamasipala ukwehlukaniswa iziqephu noma ukuhlanganiswa komhlaba kuphelelwa yisikhathi uma umfakisicelo ehluleka ukubhalisa kokwehlukaniswa iziqephu noma ukuhlanganiswa komhlaba kuMbhalisi wamaTayitela, kungakapheli iminyaka emihlanu kusukela osukwini ukuvuma kukamasipala okwaqala ngalo ukusebenza ngokwesigaba 29.
Lapho umhlaba wehlukaniswa iziqephu noma uhlanganiswa ngumasipala, ukuvunywa kwawo ukuthi wehlukaniswe iziqephu noma uhlanganiswe kuzophelelwa yisikhathi, uma kwehlulekwa ukubhalisa kokwehlukaniswa iziqephu noma kokuhlanganiswa komhlaba kuMbhalisi wamaTayitela kungakapheli iminyaka emihlanu kusukela osukwini ukuvunywa kwawo okwaqala ngalo ngokwalesi sigaba 29.
sokumexwayisa ngokuthi kungaholela ukususwa kwengxenye yepulani lomumo elivunyiwe yesakhiwo esingakhiwanga ngokugcwele Uma; futhi ubeke isikhathi okufanele kufezwe ngaso ngokugcwele umsebenzi.
Umasipala ungasihoxisa isaziso ohlongozwe esiqeshaneni noma ngasiphi isikhathi ngaphambi kosuku lokuphela kwesikhathi esibekwe lapho.
Isaziso okukhulunywa ngaso esiqeshaneni asiphoqelelwe ukusebenza uma umasipala ehluleka ukususwa kwengxenye yepulani lomumo eiivunyiwe esingakhiwanga saqedwa Uma, kungakapheli izinyanga eziyisithupha ngemuva kokuphela kwesikhathi esihlongozwe esazisweni.
Ukuthuthukiswa komhlaba osendaweni engaphandle kohlelo kungenzeka kuphela ngendlela yokuthi kuvunywe ngumasipala wakuleyo ndawo umhlaba okuyo.
Umasipala ungavuma ukuthuthukiswa komhlaba osendaweni engaphandie kuphela ngokuhambisana nalo Mthetho.
Ngokwezinhloso zalesi Sahluko intuthuko isho ukuqhubeka kwebhilidi, kwesakhiwo, kwezobunjiniyela, imayini noma okunye okwenziwayo kuwona, ngaphansi noma ngaphezulu komhlaba, nokushintshwa kwempahla kokwenziwayo kunoma yiliphi ibhilidi noma umhlab ongahlukanisiwe iziqephu, kepha akubandakanya ukwakhiwa noma ukusetshenziswa kwendlu yokuqala yokuhlala kanye nesakhiwo esiseceleni noma elungiswe kabusha ngokwejwayelekile kuhlanganiswa lapho ngokubhaliswa ngokwehlukana kweziqeshana, kubandakanya indawo yokuhlala yesibili ezimele engahlangana noma ihlukane kodwa kumele ihambisane nendlu yokuhlala yokuqala futhi ingeke yeqa ama-80 m2.
Ukwenziwa kwanoma yimiphi imisebenzi yobunjiniyela ngokuhambisana nohlelo oluhlanganyele lokuthuthukiswa komasipala; kanye nokugcinwa nokulungiswa kwemisebenzi yobunjiniyela.
Umasipala angakuqalisa ukuthuthukiswa komhlaba ongaphansi kwawo futhi ongaphandle kwendawo yesikimu.
umnikazi womhlaba, kubandakanya uphiko lombuso; kanye nomuntu obambe ngemvume ebhalwe ngumnikazi womhlaba.
Uma umhlaba, ofakelwe isicelo sokuthuthikiswa komhlaba ongaphandle kwendawo yesikimu, udluliselwa kumnikazi omusha, umnikazi omusha angaqhubeka nesicelo njengosemthethweni onikezwe itayitela ngumnikazi omdala.
Izinqubo ezihlongozwe kuHlelo 1 kufanele zibandakanywe ekuthuthukisweni komhlaba ongaphandle kwendawo yesikimu.
sokuhlukanisa noma sokuhlanganisa umhlaba; kanye nesokulungisa, sokumisa noma sokususa imikhawulo ephatheiene nomhlaba, kanye nezinqubo njengesihlongozo esisodwa.
eSiqinisekisaukuthi uhlelo luhambisana ngazo zonke izindlela nalo Mthetho; noma ii uma uhlelo lungahambisani ngazo izindlela nalo Mthetho, sibeke ukuthi uhlelo alusebenzi ebese sibeka ngemininingwane engasebenzi.
ukushayisana kohlelo olukhona kanye nentuthuko ehlongozwayo noma ukusetshenziswa komhlaba osendaweni.
uhlela oluhlanganyele iakuthuthukiswa komasipala; kanye nahlela lamasipala; kanye nanama yimiphi imininingwane efanele.
ukuvuma ukuthuthukiswa komhlaba ongaphandle kwendawo yesikimu, ngokuwulungisa noma ngokungawulungisi; noma wenqabe ukuthuthukiswa komhlaba ongaphandle kwendawo yesikimu.
nokuhlelwa kwesifudazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso nemigomo; noma nohlelo oluhlanganyele lokuthuthukiswa komasipala.
Umasipala noma ngasiphi isikhathi ungalungisa iphutha kumagama esinqumo sawo inqobo uma ukulungisa kungenzi ushintsho ezinqumweni zawo noma ekulungiseni, ekumisweni noma ukususweni kwesimiso sokuvumela ukuthuthukiswa komhlaba ongaphandie kwendawo yesikimu.
Umasipala kufanele ngaphambi kwezinsuku eziyi-14 ngemuva kwesinqumo sokuvuma noma sokwenqaba ukwehlukaniswa iziqephu noma ukuhlanganiswa komhlaba ongaphandle kwendawo yesikimu, ukhiphele wonke umuntu isaziso ngesinqumo sawo ofake izethulo ngokwoHlelo 1.
Isaziso kunoma ubani ongumsayini wephethishini ehlanganyelwe noma kumuntu omele inhlangano, singanikezwa umuntu ogunyaziwe omele abasayini uma iphethishini noma isethulo sifakwe ngumuntu ozibiza ngomuntu ogunyaziwe omele abanye, noma umuntu ogama lakhe livela kuqala emqulwini, uma kungekho muntu ozibiza ngomuntu omele abasayini ogunyaziwe.
Uma umhlaba womuntu ofake izethulo ngokwoHlelo 1, udluliselwa kumnikazi omusha, umnikazi omusha walowo mhlaba kufanele kuthathwe ngokuthi lezo zimvo noma izethulo zifakwe nguye.
Umuntu ofake isicelo sokuthuthukiswa komhlaba ongaphandle kwendawo yesikimu noma sokuhlanganiswa komhlaba noma ofake izethulo lwakhe ngokuphendula izimemo zomphakathi ngohlelo lokwehlukaniswa iziqephu noma lokuhlanganiswa komhlaba, ophathwa kabi yisinqumo sikamasipala esihlongozwe esigabeni 43 , angafaka isikhalazo esiphikisa isinqumo sikamasipala esiGungwini seziKhalazo.
Umuntu onelungelo lokukhalaza ohlongozwe esigatshaneni , kufanele afake imemerandamu yesikhalazo ehlongozwe esigabeni 113 ngaphambi kwezinsuku ezingama-28 azisiwe ngesinqumo sikamasipala.
ekupheleni kwezinsuku ezingama-28 okukhulunywe ngazo esigabeni 45 , uma kungekho isikhaiazo esifakiwe esiphikisa isinqumo sikamasipala; noma ukuphothulwa kwesikhalazo, uma isikhalazo sasifakelwe ukuphikisa isinqumo sikamsipala.
njengemvume kaNdunankulu nangezimiso zokuvunywa ngokwezinhloso zesigaba 37 soMthetho wokuDatsulwa koMhlaba.
angena esivumelwaneni, nesimiso noma ngaphandle kwesimiso esimisiwe noma ezinye izimiso, sokulahlwa kwesiza, ngokudayisa, ngokushintshanisa noma ngananoma yiyiphi enye indlela; noma avumela ukukhetha ukuthenga noma ukudayisa isiza, noma igunya lokunqaba okokuqala okuqondene nalokhu; ngaphandle uma umasipala ukhiphe isitifiketi sokuthi izimiso okumele zihlangatshezwe ngaphambi kokudayiswa komhlaba ezihlongozwe esigabeni 43 zihlangatsheziwe.
Noma yisiphi isivumelwano okungenwe kuso siphikisana nezinhiinzeko zesigatshana siyize ngokubona komthengi.
Umuntu angeke athuthukisa umhlaba, ngaphandle uma umasipala ekugunyaza ukuthl izimiso zokuvunywa okumele zihlangatshezwe ngaphambi kokuthuthukiswa komhlaba njengalokhu zihlongozwe esigabeni 43 , uhambisna nazo.
Umuntu angeke afake isicelo kuMbhalisi wamaTayitela sokubhalisa ukwedluliselwa kwesiza, ngaphandle uma umasipala ekugunyaza ukuthi izimiso zokuvunywa njengalokhu zihloongozwe esigabeni 434, uhambisana nazo.
Uma ilungelo elinikezwe ngumasipala lokuthuthukiswa komhlaba ongaphandle kwendawo yesikimu lingasetshenziswa ngokugcwele ngaphambi kokuphela kweminyaka eyisihlanu kusukela ngosuku okwaqala ngalo ngokwesigaba 46; ruthi umasipala anganombono wokuthi intuthuko aqngeke iphele ngaleso sikhathi esibekiwe, umasipala ungakhiphela isaziso umnikazi womhlaba sokwexwayisa umnikazi womhlaba ngokuthi kungaqalisa ukwesulwa kwengxenye yepulani lomumo elivunyiwe engazange inikezwe ilungelo ngokugcwele; futhi ii ubalule isikhathi oku'fanele ibe seyenziwe ngaso yaphela.
Umasipala ungahoxisa isaziso okhulunywe ngayo esigatshaneni noma ngasiphi isikhathi ngaphambi kokuphela kwesikhathi esibalulwe kwisaziso.
Isaziso okukhulunywa ngaso esigatshaneni asiphoqeleli futhi asisebenzi uma umasipala ehluleka ukuqalisa ukwesula ingxenye yepulani engasetshenziswanga ngokugcwele, ngaphambi kwezinyanga eziyisithupha ngemuva kokuphela kwesikhathi esihlongozwe kwisaziso.
ukwesulwa kohlangothi olulodwa lelungelo lokwehlukaniswa ipulani lomumo elivunyiwe kabili noma ngaphezulu kanye nokwesulwa kwepulani enamagunya asuliwe.
ukwesulwa kwamalungelo okwehlukaniswa iziqephu noma okuthuthukiswa komhlaba ngokwesulwa kwepulani lomumo elivunyiwe; noma ukwesula Ingxenye noma ukwesulwa kwepulani jikelele ehlongozwe esigabeni 37 soMthetho wokuSaveywa koMhlaba.
Umasipala ungavuma ukwehlukaniswa izigaba noma ukwesulwa kwepulani lomumo elivunyiwe yokuhlukaniswa okuvumelekile noma ukuthuthukiswa komhlaba kuphela okuhambisana nalo Mthetho.
Umasipala ungaqalisa ukwehlukaniswa izigaba noma ukwesulwa kwepulani lomumo elivunyiwe yomhlaba okungowawo.
Laba bantu abalandelayo bangafaka izicelo kumasipala zokuhlukaniswa izigaba noma zokwesulwa kwepulani urnnikazi womhlaba, kubandakanya noakanya uhlaka lombuso; kanye nomuntu obambambe ngemvume yomnikazi womhlaba.
Uma umhlaba, okukhulunywa ngawo esicelweni sokwehlukaniswa izigaba noma ukwesulwa kwepulani lomumo elivunyiwe, kudluliselwa kumnikazi omusha, umnikazi omusha angaqhubeka nesicelo njengonikezwe itayitela lomnikazi omdala ngokusemthethweni.
ejwayelekile kanye namanye amaphepha emvume njengalokhu umasipala engawadinga.
sibeke ukuthi izimvo kufanele zifakwe kanjani; futhi sibeke usuku okumelwe izimvo zibe sezifakwe ngalo.
Umasipala kumele uvumele okungenana izinsuku ezingama-30, kusukela osukwini isaziso esikhishwe ngaso, ukufaka izethulo.
Ngaphambi kokuthi umasipaia ucubungule ngokwehlukaniswa izigaba noma kokwesulwa kwepulani lomumo elivunyiwe umsipala kufanele uthole ukuhlola kanye nokuncoma okubhaliwe kumhleli obhalisiwe ngohlelo; futhi uthole isitifiketi esisayinwe ngumhleli obhalisiwe eSiqinisekisa ukuthi uhlelo luhlangabezana ngakho konke nalo Mthetho; noma ii uma uhlelo !ungahambisani ngakho kone nalo Mthetho, sibeke ukuthi uhlelo alusebenzi ebese sibeka imininingwane engasebenzi.
imigomo ejwayelekile yokuthuthukiswa komhlaba njengalokhu ibekiwe esigabeni 3 soMthetho wamaLungiselelo ezeNtuthuko, i 995 uMthetho No. 6?
U nanoma yimiphi imininingwane efanele.
Umasipala kufanele ngaphambi kwezinsuku ezinga-60 ngemuva kosuku lokuva!
avumele ukwehlukaniswa izigaba noma ukwesula ipulani ngokulungiswa; noma enqabe ukwehlukaniswa izigaba noma ukwesula ipulani.
Umasipala ungasivuma isicelo sokwehlukaniswa izigaba noma ukwesula ipulani, ngokweyame kunoma yiziphi izimiso engazibona zifanele, kubandakanya umgomo odinga umfakisiceio ukuba afake kuqala isicelo sokuchitshiyelwa kohlelo lukamasipala.
ezingalungiswanga esicelweni; noma ii lezo ezihluke kakhulu ezirnisweni ezihlongozwa esicelweni; futhi uma ukwehlukaniswa izigaba noma ukusula ipu!ani kuvunywe Ingxenye noma ukulungiswa, kube nezizathu zokuvunywa kwengxenye.
Umasipala noma ngasiphi isikhathi ungalungisa iphutha kumagama esinqumo sawo inqobo uma ukulungisa kungenzi ushintsho ezinqumweni zao noma ukulungiswa, ukumiswa noma ukususwa kwesimiso sokuvumela ukuhlukanisa izigaba noma ukusulwa kwepulani evunyiwe.
lomumo elivunyiwe, ukhiphele isaziso sesinqumo sawo wonke umuntu ofake izethulo ezibhaliwe ngokoHlelo 1.
Isaziso kunoma ubani ongumsayini wephethishini ehlanganyelwe noma kumuntu omele inhlangano, singanikezwa umuntu ogunyaziwe omele abasayini uma iphethishini noma isethulo sifakwe ngumuntu ozibiza ngomuntu ogunyaziwe omele abanye, noma umuntu ogama lakhe livela kuqala emqulwini, uma kungekho muntu ozibiza ngomuntu omele abasayini ogunyaziwe.
Isaziso kumsayini wephethishini ehlanganyelwe noma komele inhlangano ehlongozwe esigatshaneni senza isaziso kumuntu ngamunye onegama elibhaliwe kwiphethishini noma komele inhlangano.
Uma umhlaba womuntu ofake izethu!o ngokoHlelo 1 udluliselwa kumnikazi omusha, umnikazi omusha walowo mhlaba ~ufanele kuthathwe ngokuthi lezo zethulo zafakwa nguye umnikazi omusha.
uma umfakisicelo evunyiwe ngokweyame kwizimiso, nekhophi yayo yonke imigomo emiswe ngumasipala, kanye nezizathu zokumiswa kwaleyo migomo.
Umuntu onelungelo lokukhalaza ohlongozwe eSigatshaneni , kufanele afake imemerandamu yesikhalazo ehlongozwe esigabeni 113 ngaphambi kwezinsuku ezingama-28 azisiwe ngesinqumo sikamasipala.
ekupheleni kwezinsuku ezingama-28 okukhulunywe ngazo esigabeni 57 , uma kungekho isikhalazo esifakiwe esiphikisa isinqumo sikamasipala; noma ukuphothulwa kwesikhalazo, uma isikhalazo sasifakelwe ukuphikisa isinqumo sikamsipala.
Ngokwezinhloso zokuhlela kabusha ingxenye yepulani, ukuvuma kukamasipala ukwehlukaniswa izigaba noma ukwesulwa kwipulani lomumo elivunyiwe akumkhululi umuntu ekutheni enze Isieelo ngokwalo Mthetho; noma umasipala ekuhlangabezaneni nezihlinzeko zalo Mthetho, zokuhlukaniswa iziqephu noma zokuthuthukiswa komhlaba okukhulunywe ngawo kwipulani ezokwakhiwa kabusha.
ukwesulwa kwepulani kudinga ukuguqulwa, ukusulwa ingxenye noma ukusulwa kwepulani ejwayelekile ethintekayo; futhi uma Amandla nola anikezelwe nguNdunankulu ngokwaleso sigaba idluliselwa kumasipa!a.
UMbhalisi wamaTayitela kufanele ashicilele phansi ukugunyazwa komhlaba kumnikazi welokishi ohlongozwe esiqeshaneni futhi aseke ngokufanele ukuvumela itayitela eiithintekayo.
Umhlaba obekelwe izinhloso zikahulumeni, kubandakanya noakanya ezemfundo kanye nezindawo zezempilo, ezemidlalo kanye nezinhloso zokungcebeleka noma izindawo zomphakathi kufanele, ekusulweni kwepulani ejwayelekile ethintekayo uyobuyiselwa kumnikazi welokishi.
Umnikazi welokishi kufanele, ngezindleko zakhe, angafuna umhlaba ohloswe nguhulumeni ukuwusebenzisa ezinhlakeni ezifanele zombuso, uma kwesulwa ipulani ejwayelektle ethintekayo.
Ukudluliselwa futh; komhlaba okuhloswe ukuba usetshenziswe nguhulumeni, uma kwesulwa ipuiani ejwayelekile ethintekayo, kweyame ekukhokhelweni noma ekuf hululweni ngumnikazi welokishi kunoma yiziphi izindieko ezakhiwe izinhlaka zombuso maqondana nomhlaba.
Uma umasipala evumela ukwesula ipulani lomumo elivunyiwe yomhlaba ongaphandle kwendawo esepulanini, ukusebenza komhlaba ekuqaleni kokusebenza kwesinqumo sikamasipala kuhlelo uyobuyiselwa okwakuhloswe ukusetshenziswa kumhlaba ngaphambi kokwehlukaniswa iziqephu noma kokuthuthukiswa komhlaba okwakuvunyiwe, noma yikuphi okugcinile.
Umasipala angavumela ukulungiswa, ukumiswa noma ukusulwa kwezithibelo eziphathelene nomhlaba kuphela ngokuhambisana nalo Mthetho.
Lesi Sahluko asigunyazi ukumiswa noma ukususwa kwanoma yiliphi ilungelo lezokumbiwa phansi elibhaliswe etayiteleni lanoma yimuphi umhlaba.
Abantu abangaqalisa ukguqula, ukumisa noma ukususa okuvumelke kumhlaba 61. Umasipala angaqalisa ukulungisa, ukumisa noma ukususa izithibelo eziphathelene nomhlaba ongaphansi kwawo.
umnikazi womhlaba, kubandakanya noakanya izinhlaka zombuso.
umuntu obambe ngemvume ebhalwe ngumnikazi womhlaba.
Uma umhlaba, okukhulunywa ngawo esieelweni sokulungisa, ukumisa noma ukususa izithibelo eziphathelene nomhlaba, udluliselwa kumnikazi omusha, umnikazi omusha angaqhubeka nesieelo angaqhubeka nesieelo njengonikezwe itayitela lomnikazi omdala ngokusemthethweni.
Ngokwezinhloso zokuguqula, ukumisa nokusulwa kokuvumeleke kumhlaba, izinqubo ezihlongozwe kuHlelo 1 kufanele zilandelwe.
ukulungisa kokudluliselwa kumthetho, kumuntu, kumuntu ophethe umsebenzi, izinhlaka zikahulumeni, noma izikhungo; noma ukushintshwa kwegama lokwehlukaniswa iziqephu komhlaba noma kwentuthuko.
sokuhlukanisa kanye nokuh!
esiqinisekisa ukuthi uhlelo luyahamb1sana ngakho konke nalo Mthetho; noma ii uma uhlelo lunghambisani ngakho konke nalo Mthetho, abeke ukuthi alusebenzi futhi ahlinzeke ngemininingwane engasebenzi.
nanoma yimiphi imininingwane efanele.
ukuvumela ukulungiswa, ukumisa noma ukusulwa kwezithibelo eziphathelene nomhlaba, ngokulungisa noma ngokungalungisi; noma wenqabe ukulungisa, ukumisa noma ukususa izithibelo eziphathelene nomhlaba.
uhlelo oluhlanganyele lokuthuthukiswa komasipala; noma nesikimu.
nesibopho sokunikeza umasipala isiqinisekiso esikhishwa isikhungo sezezimali noma abanye abaqinisekisi abemukelekile kumasipala, kungakapheli isikhathi esibekiwe ernigomweni yemali eyanele ukukhokha zonke izindleko zokuhtangabezana nezlmiso zokuvunywa.
lokhD okungazange kubhekwe esicelweni sokuchitshiyelwa kohlelo; noma ii lokho okucutshungulwayo okwehlukile kumgomo ohlongozwayo esicelweni.
Umasipala noma ngasiphi isikhathi ungalungisa iphutha kumagama esinqumo sawo inqobo uma ukulungisa kungenzi ushintsho ezinqumweni zawo noma ekulungiseni, ekumisweni noma ekususweni kwesimiso esivumela ukulungiswa, ukumiswa noma ukususwa kwesimiso esikhawulisayo esiqondene nomhlaba..
saziso kunoma ubani ongumsayini wephethishini ehlanganyelwe noma kumuntu omele inhlangano, singanikezwa umuntu ogunyaziwe omele abasayini uma iphethishini noma isethulo sifakwe ngumuntu ozibiza ngomuntu ogunyaziwe omele abanye, noma umuntu ogama lakhe livela kuqala emqulwini, uma kungekho muntu ozibiza ngomuntu omeie abasayini ogunyaziwe.
Uma umhlaba wDmuntu obeke izethulo ngokoHlelo 1 kudluliselwa kumnikazi ornusha, umnikazi omusha walowo mhlaba kufanele zithathwe ngokuthi lezo zethulo zifakwe ngumnikazi omusha.
Umuntu onelungelo lokukhalaza ngokuhlongozwe eSigatshaneni kufanele afake imemerandamu yesikhalazo ehlongozwe esigabeni 113 , ngaphambi kwezinsuku ezinga-28 kwaziswe ngesinqumo sikamasipala.
ekupheleni kwesikhathi esiyizinsuku ezinga-28 okukhulunywe ngazo esigabeni 67 , uma singekho isikhalazo esifakiwe esiphikisana nesinqumo sikamasipala; noma ukuphothulwa kwesikhalazo, uma isikhalazo sasifakwe ngenxa yokuphikisana nesinqumo sikamasipala.
Umuntu angeke afake isicelo kuMbhalisi wamaTayitela, sokulungisa, uku;miswa noma ukususwa kwemikhawulo eqondene nomhlaba, ngaphandle uma umasipala esekhiphe isitifiketi esibeka ukuthi izimiso zokuvunywa okumele zihlangatshezwe ngaphambi kokuthi izimiso zilungiswe, zimiswe noma zisuswe , zihlangatsheziwe.
zezimiso noma ukusebenzisa umhlaba womuntu, umasipala kufanele afake kuMbhalisi wamaTayitela kanye nezinye izincwadi zemvume uMbhalisi wamaTayitela angazidinga ukuveza isinqumo sikamasipala esihlongozwe esigabeni 65..
uhlinzeke ngokukhokhelwa kwezindleko zanoma yimuphi umuntu olahlekelwe noma olimalelwe ngengxa yokuvalwa komgwaqo kamasipala noma indawo yomphakathi; futhi ii uqondise ukuphathwa kwanoma yimuphi umgwaqo kamasipala noma indawo yomphakathi okudalwe ukuvalwa komgwaqo unomphela.
Ngaphambi kokucubungula ukuvalwa unomphela komgwaqo kamasipala noma indawo yomphakathi, umasipala kufanele uthole ukuhlola kanye nokuncoma okubhaliwe okuvela kumhleli obhalisiwe maqondana nesihlongozo.
ukuhlola kanye nokuncoma okubhaliwe okuvela kumhleli obhalisiwe maqondana nesihiongozo.
noma yikuphi ukubandakanya nolulula okudala uhlelo kunoma yimuphi umuntu, kubandakanya noakanya ohlinzeka ngomsebenzi wobunjiniyela; kanye nanoma yimiphi imininingwane efanele.
nohlelo Iwawo oluhlanganyele lokuthuthukiswa komasipala; noma iii isikimu; futhi ngaphandle nole uma wenelisekile ngokuthi ukuvalwa kunentshisekelo engcono ngendawo lapho okuhamba khona umgwaqo kamaasipala noma okunendawo yomphakathi khona; noma ii ngale kwalokho kunentshisekelo yomphakathi.
Amacala kanye nezinhlawulo eziphathelene nohlelo iukamasipala, ukwehlukaniswa iziqephu noma ukuhlanganiswa komhlaba okuhlongozwe kwiSahluko 3, ukuthuthukiswa komhlaba okuhlongozwe kwiSahluko 4, ukuhlukaniswa izigaba noma ukusulwa kwepulani lomumo eiivunyiwe okuhlongozwe kwiSahluko 5.
uma ethuthukisa, ehlukanisa iziqephu noma ehlanganisa umhlaba ngokwehluki!
thuthukiswa komhlaba; Iv hlukaniswa izigaba noma kokwesuiwa kwepulani lomumo elivunyiwe; kanye noku!ungiswa, ukumiswa noma ukusulwa kwezithibelo eziphathelene nomhlaba; noma vi lokho kufanele kuhlangabezane nakho ngaphambi kokwakhiwa kwesakhiwo noma ibhilidi noma kokudluliselwa komhlaba.
noma i ekuhlulekeni ukuharnbisana okanye ekwenqabeni umyalelo noma umyalelo wokuvimba ophuthumayo.
Umuntu obekwe icala ngaphandle kwalesi sigaba angahlawuliswa noma agqunywe ejele isikhathi esingeqile eminyakeni emihlanu, noma kwenziwe kokubili ukuhlawula kanye nOkugqunywa ejele.
esicelweni esibhalwe ngumasipala, ngokushesha ingadinga futhi inganquma isamba sanoma yimalini Iowa muntu ayizuzile ngokwenza lela cala; futhi ukongeza kwenhlawulo noma kokuvalelwa ejele okuhlongozwe esigabeni 75 , ukubeka umklomelo wamademeshe noma wesinxephezelo, inhlawulo engeqile enanini elihlongozwe endimeni (a).
Inkantolo ingagweba umuntu owehluleka ukukhokha inhlawulo ebekwe ngaphansi kwalesi sigaba isikhathi esingeqHe eminyakeni emibili.
egameni likamasipala noma lesiGungu seziKhalazo; noma ii ngaphansi kwegunya lemvume ehlongozwe esigabeni 91 ; noma uma ezama ukusebenzisa Amandla nola angaphansi kwalo Mthetho egameni likamasipala noma lesiGungu seziKhalazo zeNtuthuko ngaphandle kokugunyazwa okudingekile.
Umuntu obekwe icala ngaphansi kwalesi sigaba angahlawuliswa imali noma agqunywe ejele isikhathi esingeqile ezinyangeni eziyisithupha, noma ahlawuliswe imali ebese eboshwa futhi.
noma Oi ubambiswano umuntu wayeyilungu lebhodi, lekomidi eliphethe, lenkampani yobumbano noma eminye imigwamanda ephethe yobumbano noma ehlanganyele ngesikhathi kwenziwa iela cala; futhi umuntu owehiu!eka ukuthatha izinyathe!o ukuvimbela ukwenzeka kwecala.
Umasipala kufanele ukhiphele isaziso sokwephula umuntu uma unezisathu ezizwakalayo zezinsolo zokuthi lowo muntu unecala ngokuhlongozwe esigabeni 75(1)(a) kuya ku (h). ngaphandle uma iqokelwe ukuthi ihambise umyalelo ophuthumayo wokuvikela Iowa muntu.
Okungenani izinsuku eziyi-14, ngemuva kokunikezwa isaziso, kufanele zinikezelwe ukufaka izethulo zokuphendula isaziso sokwephutwa komthetho.
Oi ekubekweni ieala, umuntu obaluliwe angahlawuliswa izinhlawulo ezihlinzekwe esigabeni 752 kanye no 76; futhi iii uma ebekwa Icala, umuntu obaluliwe iNkantolo ePhakeme ingadinga ukuthi lowo muntu adilize, asuse noma alungise noma yiliphi ibhilidi, isakhiwo noma umsebenzi owakhiwe ngokungekho emthethweni, noma alungise umhlaba othintekayo.
UMasipala kufanele ngendlela efanele ucubungule noma yiziphi izethulo ezifakiwe eziphendula isaziso sokwephula.
Uma, ngemuva kokueutshungulwa kwanoma yiziphi izethulo ezifakiwe eziphendula isaziso sokwephula, umasipala enezizathu ezizwakalayo zokukho!
anikeze umyalelo wokwenqabela Iowa muntu; noma afake eNkantolo ePhakeme umyaieio wokubanjwa kwalowo muntu ekutheni angaqhubeki nokwenza okungekho emthethweni.
kube uyaziswa umuntu ngesinqumo sokwenqaba isicelo esilkanye noelayo noma, okanye isivumile isicelo esilkanye noelayo, ukuphela kwesikhathi esiyizinsuku ezinga-28 ezihlongozwe esigabeni 89 uma umasipala uvumela izicelo ezifakiwe kanye nenani lenhlawulo engakhokhiwe ngokugcwele.
uma kubekwa icala, umuntu obalulwe kungadinga ngokomlayelo weNkantolo ePhakeme ukuba adilize, asuse noma alungise noma yiliphi ibhilidi, isakhiwo noma umsebenzi owenziwayo ongekho emthethweni, noma ukulungisa umhlaba othintekayo.
ukwenziwa kokungekho emthethweni kwakunqatshelwe khona; kanye ii nokuthi Iowa muntu wayalelwa ukuba angaqhubeki nokwenza okungekho emthethweni ngosuku olubekwe kwisaziso.
uma elenzile lela liyodala amademeshe amakhulu kumhlaba othintekayo noma ebhilidini, esakhiweni noma kumsebenzi owakhiwa kuiowo mhlaba; futhi izindleko zamademeshe zinkulu kakhulu kunenzuzo ebhekwe ukuthokozelwa yilowo muntu okokuqala uyokwaiswa ngokubekwa icala ngokuthi akhishelwe isaziso sokwephula; futhi ii uzonikezwa ithuba lokwethula uvo Iwakhe ngecala abekwa lona ngaphambi kokunikwa umyalelo wokwenqatshelwa.
Ngaphansi kwezimo ezihlongozwe esiqeshaneni umasipala ungafaka isicelo eNkantolo ePhakeme somyalelo ophuthumayo wokuvikela ukumisa umuntu ekuqhubekeni nezinto eziphambana nomthetho.
Umasipala ungafaka isicelo eNkantolo ePhakeme sokuhoxiswa komyalelo ophuthumayo wokuvikela esihlongozwe esigatshaneni.
Umasipala kufanele ukhiphele isaziso umuntu onikezwe umyalelo ophuthumayo wokuvikela, uma incwadi yomyalelo ihoxiswa.
ungakhipha umyalelo ophuthumayo wokuvimba kulowo muntu; noma ufake isicelo eNkantolo ePhakeme sokwexwayisa umuntu ekutheni angaqhubeki nokwenza okungekho emthethweni.
ngenkathi egunyaza ukuthuthukiswa komhlaba ngaphandle.
ekugunyazeni ukuthi izimiso zokuvunyea ziyahlangabezana nokudayiswa, ukuthuthukiswa noma ukudluliswa komhlaba, njengoba kuhlongozwe eSigabeni 31 , 31 , 31 , 48 , 48 kanye nesigaba 48 , lapho izimiso, noma ongena esivumelwaneni noma onikezwa ithuba lokukhetha ngokuhlongozwe esigabeni 31 noma 48.
Umhlelo obhalisiwe obekwa ieala njengalokhu kuhlongozwe esigatshaneni angahlawuliswa noma agqunywe ejele isikhathi esingekho ngaphansi kweminyaka emibili, noma kokubili.
Umhleli obhalisiwe obekwe ieala lokungaziphathi kahle ngokuhlongozwe esigatshaneni anganikwa isexwayiso, athethiswe, noma axoshwe, noma ukubhaliswaq kwakhe njengomhleli obhalisiwe kumiswe noma kwesulwe njengalokhu kuhlongozwe esigabeni 23 (a) soMthetho wokuHlelwa kobuHlakani.
yokuhlukanisa izigaba noma ukusulwa kwepulani yokuhlukaniswa egunyaziwe iziqephu noma yokuthuthukiswa komhlaba; noma yokuguqulwa, ukumiswa noma ukusulwa kokuvumeleke kumhlaba, ngaphandle kokuthi isicelo senziwe ngemuva kokuqaliswa kwezinto ezithintekayo ngaphandle nole kokuvunywa; futhi umuntu esehlinzekwe ngesaziso sokwephula, umyalelo wokwenqatshelwa noma umyalelo ophuthumayo wokuvimba maqondana nezinto ezenziwayo ezithintekayo.
Umasipala kufanele ucubungule ngokulandelela isicelo ngokwezihlinzeko eziphathelene nalo Mthetho, uma weneliseka esimweni lapho umasipala ungasikhiphanga khona isaziso sokwenqabela noma isaziso esiphuthumayo sokuvimba, lokho okungekho emthethweni okunqanyulwe khona kusukela ngosuku isicelo esafakwa ngalo; noma esimweni lapho umasipala ekhiphe khona umyalelo wokwenqatshelwa noma umyalelo ophuthumayo wokuvimba, wokwenziwayo okungekho emthethweni sokuthi sekunqanyuliwe kusukela ngosuku olubalulwe kulowo myalelo.
Esimweni lapho umasipala evuma isicelo esilandelela isicelo, ukuvuma kukamasipala kufanele, ukoneza kunoma yiziphi ezinye izimiso ozibekile, futhi ezizokweyama esimisweni sokuthi umfakiscelo, kungakapheli izinsuku ezinga-28 ngemuva kokukhishwa kwesaziso sokuvunywa ekugcineni, akhokhe kumasipala, inhlawulo yemali engekho ngaphezulu kuka-10% futhi engekho ngaphezulu kuka-100% kwelingana nenani lanoma yiliphi ibhilidi, isakhiwo, ubunjiniyela, imayini noma eminye imisebenzi engekho emthethweni leyo ephathelene nesicelo; futhi ukuvuma kukamasipala kuyophelelwa yisikhathi uma , ekupheleni kwaleso sikhathi, okukhulunywe ngaso kwindima (a), imali yenhlawulo ingakakhokhwa ngokugcwele.
Umhloli oqokwe ngumasipala, ngemvume yomhlali noma umnikazi walowo mhlaba, futhi ngezikhathi zokusebenza ezejwayelekile, ungangena kurnhlaba noma esakhiweni ngezinhloso zokuqinisekisa ukuhambisana nalo Mthetho noma nohlelo lukamasipala.
Umhloli kufanele aphathe isitifiketi esisayinwe ngumphathi kamasipala, esibeka ukuthi ukhethwe njengomhloli ngezinhloso zalesi sigaba.
Umhloli kufanele aveze isitifiketi uma eeelwa yinoma yimuphi umuntu ophazanyiswa ukusetshenziswa kwamandla ngokwalesi sahluko.
Umhloli angahambisana nomhumushi, iphoyisa noma yimuphi omunye umuntu ongakwazi ukusiza umhloli.
Umhloli angabuza noma yimuphi umuntu okulowo mhlaba, ngokubona kwakhe, ongakwazi ukumnikeza imininingwane ngodaba 10 Mthetho ophathelene nalo.
Umhloli kufanele ashiye umhlaba noma isakhiwo livikelekile kwabafohlayo njengalokhu elifieile uma umnikazi noma umhlali engekho.
Umuntu ngenhloso ophazamisa umhloli noma yimuphi umuntu ophelezela lowo mhloli ekungeneni kumhlaba noma esakhiweni njengalokhu kuhlongoziwe kulesi sigaba, uyobekwa Icala, futhi angahlawuliswa noma agqunywe ejele izinyanga eziyisithupha, noma kokubili.
imvume yomhlali noma yomnikazi woml-llaba ingatholakali ngemuva kwemizamo; noma inhloso yomhloli iphazanyiswa ulwazi olutholakalayo.
Imantshi ingakhipha kuphela imvume uma yenelisekile ngokuthi kunezizathu ezizwakalayo zokusola ukuthi noma yikuphi okwenziwayo okuphambana nezihlinzeko zalo Mthetho noma zohlelo lukamsipala, kade noma kuzoqhubeka kulowo mhlaba.
Uma esikahle, ngaphandle lapho imvume yayikhishwe khona ngezizathu eziphuthumayo.
Umhloli ongene kumhlaba noma esakhiweni ngezinhloso zokuqinisekisa ukuhambisana nalo Mthetho noma nohlelo lukamasipala, futhi othole ulwazi noma udaba oluphathelene nendaba yomunye umuntu eyimfihlo noma zebhizinisi, kufanele ayithathe leyo mininingwane noma udaba njengoluyimfihlo futhi angeke alukhiphela noma ngabe ngubani.
uma ukuveza obala kwenziwe ngezinhloso zokuphoqelela uMthetho noma uhlelo lukamasipala; noma uma ukuveza obala kuyalelwe yinkantolo noma kufunwa ngaphansi komthetho.
egameni lenhlangano futhi nasekuthandeni kwamalungu ayo; noma ekuthandeni komphakathi.
Inkantolo efanele ingamkhulula noma ngayiphi indlela ngokufanele, kubandakanya ukubalulwa kamalungelo.
Uma umasipala ushushisa umuntu ngeeala elihlongozwe esigabeni 75(1)(a) kuya ku (i), kanye kanye ungafaka isieelo enkantolo somyaieloophoqelela lowo muntu, obekwe ieala, ukuba adilize, asuse noma alungise noma yiliphi ibhilidi, isakhiwo noma umsebenzi owakhiwe ngokungekho emthethweni noma owakhiwayo; noma awulungise kabusha umhlaba othintekayo.
Noma yimuphi umnikazi womhlaba, ongakwazi ukuthuthukisa lowo mhlaba ngenxa yokuqaliswa kokuhlinzekwa kohlelo, angafuna insinxephezelo kumasipala ngaphambi kweminyaka emithathu ngemuva kokwemukelwa kwalezo zihlinzeko; futhi kuye ngokuthi umnikazi akakaze asithole isinxephezelo maqondana nalokho.
Umasipala angachibiyela lezo zihlinzeko zohlelo, ezivimbela umnikazi womhlaba ekutheni awuthuthukise, ngaphambi kwezinyanga eziyisithupha ngemuva kokuthi umnikazi womhlaba esefake ukufuna inhlawulo, ukuze ugweme ukukhokha leyo nhlawulo.
Uma umasipala esekhokhele umnikazi womhlaba ngaphansi kwalesi sigaba kufanele uwudlulisele umhlaba othintekayo.
Ngokwezinhloso zalesi sigaba, umhlaba ozimele obekwe eceleni kuhlelo ukuze usetshenziswe ngumphakathi, kufanele uthathwe njengomhlaba umnikazi angeke akwazi ukuwuthuthukisa.
ngesizathu sokuqaliswa kokuhlinzekwa kohlelo, angafuna inhlawulo ngaphambi kweminyaka emithathu ngemuva kokuqaliswa kokuhlinzekwa.
Inhlawulo ayikhokhwa ngokwalesi sigaba maqondana noma yikuthi ukuthuthukiswa kokwakhiwe ngumnikazi walowo okwephula 10 Mthetho noma uhlelo lomasipala.
Umuntu olanlekelwe noma olinyalelwe, noma umhlaba wakhe noma ilungelo kumhlaba eliphazamisekile ngenxa yokulungiswa, ukumiswa noma ukusulwa kwezithibelo maqondana nanoma yimuphi omunye umhlaba, angafuna inhlawulo kumuntu ngesikhathi sokulungiswa, ukumiswa noma ukususwa, owayengumnikazi womhlaba owasizwa ukumiswa noma ukususwa kwezithibelo.
Ukufuna inhlawulo ngokwalesi sigaba ekutheni owafuna inhlawulo akakayitholi, kufanele kuhlelwe kungakapheli iminyaka emithathu ngemuva. kosuku lokulungiswa, ukumiswa noma ukusulwa.
Umuntu olahlekelwe noma olinyalelwe ngengxa yokupnambaniswa kanye nokwenziwa ngabomu noma ngobudedengu bokusetshenziswa komyalelo ophuthumayo wokuvikela, ngaphambi kweminyaka emithathu ngemuva kokunikezwa umyalelo, angafuna inhlawulo kumasipala obhekele ngokunikezwa Iowa myalele.
Inani lenhlawulo kufanele ukuba kuvunyelwane ngo.
ofuna inkokhelo kanye nomnikazi womhlaba owasizwa izithibelo okwalungiswa, kwamiswa noma kwasulwa ngazo, ukufuna inhlawulo ehlongozwe esigabeni 104; noma of una inkokhelo kanye nomasipala nganoma yikuphi okufunwayo ngokwalesi Sahluko.
Esimweni lapho izinhlaqngothi zihluleka ukuphothula isivumelwano esihlongozwe esigatshaneni kungakapheli unyaka ngemuva kokuthi inkantolo inqume inani lesinxephezelo salokho.
IsiGungu seziKhalazo ngokusemthethweni siyalalela futhi sinqume noma ngaluphi udaba olulethwe ngaphambi kwalo olukhalazelwayo ngokwalo Mthetho.
Umphathisihlalo uma kudingekile noma kunentshisekelo yomphakahi ukwenza lokho angenza ukuba ukuba ukuhiala kwesiGungu seziKhalazo ukuba kubanjwe kunoma kuyiphi indawo esiFundazweni.
IsiGungu seziKhalazo kufanele sisebenzise amandla aso ngendlela yokuzimela, ngaphazanyiswa nguhulumeni noma ukuphazamiseka noma izimfundiso zangaphandle nole futhi ngokuhambisana nezinga eliphezulu lokwethembeka, ukungachemi, nangenqubomgomo eqeqeshekile yamakhono okwenza.
IziNhlaka zoMbuso nomasipala kufanele zisize futhi sisizane nesiGungu seziKhalazo ukuqinisekisa ukusebenza.
ngaphambi kwezinsuku eziyi-1 0 liqokiwe lilethe incwadi yokuveza obala kwanoma yini kanye nezintshisekelo zezimali kwiLungu 10Mkhandiu oPhethe elibhekele okungadala uqhekeko ekuqokweni kwakhe njengelungu lesizgungu seziKhalazo, leyo ncwadi yokuveza obala kufanele ibandakanya imininingwane eqinisekisa ukwephulwa komthetho kuHlelo 1 ngokoMthetho wokuQulwa kwamaCala obuGebengu, 1977 uMthetho No.
ukuveza obala okukhunywe ngakho kwindima (a) kubandakanya intshisekelo yezimali nezinye izintshisekelo zokuhlelwa kwentuthuko nokwemindeni, izinhlangano, eziphathelene noma ezingenza kube noqhekeko ekuqokweni njengelungu lesiGungu seziKhalazo.
ligcine irejista loenzintshisekelo zamalungu esiGungu seziKhalazo obala ngokwalesi sigaba; futhi lihle liyilungisa leyo rejista ngezikhathi zonke.
IsiGungu seziKhalazo ziqukethe amalungu ayi-12, isizathu sokwethembeka kwawo, iziqu, amakhono kanye nesipiliyoni kufanelekile kubulungu.
okungenani amalungu amathathu abahleli ababhalisiwe; kanye namalungu angonjiniyela abaqeqeshiwe ababhaliswe ngokwesigaba 192a soMthetho wabaQeqeshelwe uMsebenzi wobuNjiniyela, 2000 uMthetho No.
osaveya bomhlaba abaqeqeshiwe njengalokhu kuchaziwe esigabeni i sokuQeqeshwa kanye noMthetho woChungechunge loNjiniyela, 1984 uMthetho No.
nesipiliyoni esikahle nekhono lokuhlela kanye nezindaba zentuthuko noma zokuphathwa kwemvelo.
Amalungu esiGungu seziKhalazo angaqokelwa kumkhakha ozimele noma womphakathi.
nanoma liphi ieala elingaphansi kwalo Mthetho; noma iii nanoma yiliphi iealal, nokuboshwa ugqunywe ejele ngaphandle nole kokuhlawuliswa isikhathi eSingaphezulu kwezinyanga eziyisithupha.
simeme abantu abanentshisekelo abafanelekile ukuba ngamalungu esiGungu seziKhalazo ukuba babekhona ukuze baqokwe njengamalungu; futhi simeme abantu abanentshisekelo ukuba bafake izicelo zabo ezibhaliwe ezihambisana namaphepha avumelekile okweseka, kumuntu obekwe kwisaziso, endaweni noma ekhelini kanye nangosuku olubaluliwe lapho.
ILungu loMkhandlu nolu oPhethe elibhekele kufanele, ezinsukwini ezinga-30 ngemuva kosuku lokuvalwa kokungenela kwamalungu esiGungu seziKhalazo lenze isaziso kwiphephkanye noaba eliphuma kuso sonke isiFundazwe lishicilele amagama kanye nemininingwane yabantu abacatshangelwa ukuba baqokelwe ukuba ngamalungu esiGungu seziKhalazo; futhi limeme umphakathi ukuba wethule izimvo zabo ngokuqokwa kwalabo Bantu abahlongozwayo, futhi wethutle izimvo zawo kumuntu obalulwe kwisaziso, endaweni noma ekhelini kanye nangosuku olubalulwe lapho, ngaphambi kwezinsuku eziyi-30 ngemuva kokushicilelwa kwalokho.
ILungu loMkhandlu nolu oPhethe elibhekele kufanele lishicilele amagama abantu abakhethwe njengamalungu esiGungu seziKhalazo ngokukhipha isaziso kwiGazethi kanye nasephephandabeni noabeni eliphuma kuso sonke isiFundazwe.
lizokhokhelwa njalo ngosuku, njengalokhu kunganquma iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ngokuthintana neLungu loMkhandlu nolu oPhethe elibhekele isiKhwama sesiFundazwe ngokukhipha isaziso kwiGazethi yesiFundazwe; futhi lizokhokhelwa imali yokuhamba kanye nezindleko zalo.
ekuhlulekeni ukusebenzisa noma ukwenza Amandla nola abekwe kwilungu lesiGungu seziKhalazo ngokucophelela kanye nangokuzimisela; noma ekuziphatheni kabi.
I Lungu lesiGungu seziKhalazo kufanele lishiye ehhovisi uma eba ngongafaneleki ohlongozwe esigabeni 104.
lIungu kumele lishiye ehhovisi uma lingekho emsebenzini, noma lingafakile ilivu yokungezi emsebenzini ekhishwa yisiGungu seziKhalazo, emihlanganweni emibili elandelanayo yesiGungu seziKhalazo lapho okwaphuma khona isaziso ngalelo lungu noma ngeposi.
Ilungu lingesula emsebenszini ngokubhala incwadi ngokukhipha isaziso ngaphambi kwezinsuku ezingama-30 ngokubhalela iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele.
ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele kufanele likhethe urnphathisihlalo kanye nesekela lomphathisihlalo wesiGungu seziKhalazo kumalungu asemthethweni.
kunesikhala somsebenzi kasihlalo; noma umphathisihlalo engekho noma ngezizathu zesikhashana ukusebenzisa Amandla nola akhe.
Uma umsebenzi wesekela sihlalo unesikhala noma uma isekela sihlalo engeke akwazi ukubamba njengosihlalo, iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele kufanele likhethe oyedwa kumalungu akhona asemthethweni esigungu sezikhalazo ukuba libambe njengosihlalo.
Ngokwezinhloso zokulalela izikhalazo esithile umphathisihlalo, ekuthintaneni nomaMbhalisi wesiGungu seziKhalazo, kufanele adlulise isikhalazo okungenani kumalungu amathathu akhethwe ngumphathisihlalo okungenani okungenani ilungu elilodwa elisemthethweni, elizoba yisikhulu esiphethe; futhi okungenani ilungu elijodwa okufanele libe yilungu lomhleli obhalisiwe.
ilungu; noma umfazi noma indoda yakhe, ilungu lomndeni, ahlanganyele nabo ebhizinisini, umqashi noma umqashwa, enanoma yiphi intshisekelo, okanye eyezimali noma enye.
lIungu lesiGungu seziKhalazo elikhethwe ngumphathisihlalo ukuba IHalele isikhaiazo kufanele ngokugcwele liveze obala uhlobo Iwentshisekelo elinayo ebese liyazikhulula ekubeni khona, uma lelo lungu Iiba likuqonda ukuthi lingahoxiswa kulokho kulalelwa ngenxa yentshisekelo yalo.
Ukukhululwa kwelungu ngokwalesi sigaba akuphazamisi ukugunyazwa kokuqhutshwa okwenziwa ngaphambi kwesiGungu seziKhalazo ngaphambi kokukhululwa kanye nokuhlaliswa kwamalungu akhethwe ngumphathisihlalo ukuba alalele leso sikhalazo nakwazi ukunquma ngaleso sikhalazo: Kuncike ekutheni ukukhululwa kuvela ngaphambi kwamalungu esiGungu seziKhalazo amiselwe ukukhipha isinqumo sawo.
Esimweni lapho isikhulu eSiphethe sizikhulula khona, umphathisihlalo kufanele akhethe elinye ilungu elisemthethweni ngesikhathi kuqhutshwa ukulalelwa ngaphambi kwesiGungu seziKhalazo.
liqiniseke ngokuhlinzeka okweseka kwezokuphathwa isiGungu seziKhalazo ukwenzela ukuba sikwazi ukwenza imisebenzi yaso; ngokufaka izimali ezifanele zaleyo nhloso; futhi liqinisekise ngokuhlinzeka ngendawo yokuhlala, ifenisha yehhovisi kanye nangezinye izimpahla, ezidingelwa ukwenza umsebenzi.
Umbhalisi kufanele ahlele bonke abahlola izindawo ukuba baqhutshwe yisiGungu; (b)izindawo ezifanele zokulalelwa kwazo zonke izikhalazo, kanye nokuqoshwa kanye nokubhalwa kwakho konke okuqhutshwa yisiGungu sezi Khalazo.
kunesikhala somsebenzi wombhalisi; noma umbhalisi engekho noma kunesinye isizathu sesikhashana esenza ukuba angakwazi ukusebenza.
iphakamise noma yiluphi udaba, ofake isikha!
ij ngamabomu unganaki izinqubo ezibhalwe kulo Mthetho; noma iiingamabomu unganaki ukuhlelwa kwesifundawe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso nemigomo.
Orake isikhalazo kufanele, ngaphambi kwezinsuku ezinga-28 ngemuva kosuku isaziso saleso sinqumo anikezwa ngalo, afake amakhophi ayisithupha emomorkanye noma yesikhalazo kumbhalisi kanye nekhophi elinikezwa umphathi kamasipala kumasipala okuphikiswa isinqumo sakhe; futhi zonke izinhlangothi ezinentshisekelo ngesikhalazo.
umphathi kamasipala kumasipala okuphikiswa isinqumo sakhe; futhi zonke izinhlangothi ezinentshisekelo ngesikhalazo.
noma yikuphi okuvela kuqala.
ngokubhala, azise zonke izinhlangothi ngosuku Iwesikhalazo, isikhathi kanye nendawo ebekelwe ukuba kulalelwe isikhalazo.
Ngemuva kokuthi usuku lokulalelwa kwesikhalazo selubekiwe, umphathisihlalo kufanele aqhubeke nokukhetha amalungu esigungu seziKhalazo azolalela isikhalazo ngokuhambisana nesigaba 110, okufanele alaiele isikhalazo.
Umasipala ophendulayo kanye nezinye izinhlangothi ngesikhalazo ungakuhoxisa ukuphikisana nesikhalazo ngokuthi ubhalele umbhalisi isazisongokuhoxisa lokho kuphikisa kwawo, umfakisikhalazo kanye nazo zonke izinhlangothi ezithintekayo ngesikhalazo.
Amalungu esiGungu seziKhalazo akhethwe ngumphathisihlalo ukuba alalele isikhalazo, angangena kumhlaba noma esakhiweni esiphathelene nesikhalazo ngaphambi ngaphambi kwesikhathi esijwayelekile sokusebenza kwaso noma ngaziphi izikhathi ezifanele, ukuqhuba ukuhlolwa kwendawo.
Zonke izinhlangothi ezithintekayo ngesikhalazo zifanelekile ukuba zibe khona uma kuhlolwa ngokuhlongozwe esiqeshaneni , futhi zingaba khona ekuhlolweni yilabo ababamele.
Umbhalisi kufanele azise zonke izinhlangothi ngokucela ngokuthi abhalele, isiGungu sezikhalazo ngenhloso yokuqhutshwa kokuhlolwa.
sibeke inhloso yohlelo lokuhlolwa; futhi simeme zonke izinhlangothi ukuba zibe khona ngesikhathi sokuhlolwa.
Usuku kanye nesikhathi sokuhlolwa kufanele kunqunywe ngumbhalisi ngemuva kokuxoxisana nabahlala kulowo mhlaba noma isakhiwo esicutshungulwayo.
Esimweni lapho umnikazi noma umhlali engekho khona ngesikhathi sokuhlolwa, amalungu esigungu seziKhalazo kufanele asuke kulowo mhlaba noma isakhiwo njengalokhu sivikelekile kwabahlkaayo.
Noma yimuphi umuntu ongena kumhlaba noma ongena esakhiweni ngezinhloso zalesi sigaba, futhi othola ulwazi nganoma yimiphi imininingwane noma udaba oluphathelene nempilo yomunye umuntu noma izindaba zebhizinisi, kufanele aluthathe 1010 Iwazi noma udaba njengoluyimfihlo futhi angeke alukhiphela noma yimuphi umuntu.
ekuyalelwe yinkantolo; noma kudingeka ngaphansi kwanoma yimuphi umthetho.
Umuntu ngamabomu ophazamisa isiGungu seziKhalazo ekungeneni kuhlaba noma esakhiweni esihlongozwe kulesi sigaba, unecala, futhi angahlawuliswa noma aqhunywe ejele isikhathi esiyizinyanga eziyisithupha, noma kokubili.
Umphathi, ekuceleni kwamalungu esiGungu seziKhalazo noma yiphi ingxenye ngesikhalazo esiziswe ngaphambi kwakhe, angajuba noma yimuphi umuntu ukuba aye kulokho okuqhutshwayo, ukuze afakaze futhi afakwe imibuzo njengofakazi maqondana nanoma yiluphi udaba oluphathelene nalokho kokuqhutshwayo; noma akhiphe noma yiphi incwadf noma into yakhe noma engaphansi kwakhe lowo muntu, futhi afakwe imibuzo ngayo.
Umuntu ojutshiwe noma obizwe tngxenye njengofakazi ngokuqhutshwa kwesikhalazo angadingwa ngumphathi ukuba afunge noma enze isitatimende njengofakazi ngaphambi kokuba afakaze noma afakwe imibuzo.
Umthetho ophathelene namatungelo enkantolo yomphakathi un gena nofakazi abajutshiwe noma kwababizwe ukuba bazokwethula ubufakazi noma ukukhipha incwadi noma into ephathelene nokuqhutshwa kokulalela.
lapho ingena khona, ngokufanele ikhombe izincwadi noma into umuntu okudingeka ukuba ayikhiphe; futhi ibeke usuku, isikhathi kanye nendawo leyo umuntu okufanele avele kuyo.
Ukujutshwa kufanele kwenziwe kumuntu ohlongozwe esiqeshaneni ngumuntu ogunyazwe ngokubhalwe phansi ngumbhalisi ukuba akuhambise.
Ukunikezwa kokujutshwa kwenzeka ngokunikezwa ikhophi yencwadi ejutshwa kufakazi ngqo, noma ngokuyihambisa endaweni okuhlala kuyo ufakazi, endaweni yebhizinisi noma endaweni yokusebenza, kumuntu ohlala lapho noma osebenza lapho futhi oneminyaka eyishumi nesithupha noma ngaphezulu.
Esimweni lapho ufakazi ohlongozwe esiqeshaneni , evala indawo ahla kuyo noma ibhizinisi lakhe, ukuze angakwazi ukunikezwa incwadi yokujutshwa, umuntu ohlongozwe esiqeshaneni angayihambisa incwadi YOkujutshwa ngokunamathisela ikhophi ngaphandle nole noma emnyango omkhulu wakuleyo ndawo yokuhlala noma ibhizinisi.
Umuntu ohlongozwe esiqeshaneni kufanele, ekufuneni komuntu onikezwe incwadi yokujutshwa ngokwalesi sigaba, akhiphele Iowa muntu incwadi yokujutshwa noma incwadi ebhaliwe emgunyazayo ehlongozwe kelesi sigaba.
Umuntu ohlongozwe esiqeshaneni 2, ekunikezweni incwadi yokujutshwa ngokwalesi sigaba, kufanele ahlinzeke ngencwadi ebhaliwe yokuthi iphinde ilethwe kumbhalisi, kubekwe nendlela incwadi yokujuba eyahanjiswa ngayo.
Inqubo yokulalela kwesiGungu seziKhalazo 120.1 IsiGungu seziKhalazo kufanele sikucubungule ukufaneleka kodaba olukhalazelwayo, kungapheleli lapho futhi umphathi, ngokweyame sigatshaneni 4, angavumela umfakisikhalazo, umasipala ophendulayo ngakolunye uhlangothi esikhalazweni ukuba kuphakanyiswe udaba olusha futhi kukhishwe ubufakazi obusha, bomlomo noma obubhalwe phansi.
ukujikijela noma yimuphi umuntu ngemibuzo obizwe njengofakazi yinoma yiluphi uhlangothi; kanye nokwazisa isiGungu seziKhalazo ngokufanele.
Ikhophi yazo zonke izincwadi uhlangothi othembele kuzo ekulalelweni kwesikaalzo kufanele zilethwe yilolo hlangothi kuhlangothi ngalunye ngesikhalazo okungenani ezinsukwini eziyi-14 ngaphambi kokuthi kuqaliswe ukulalelwa.
uhlangothi oluphikisayo alunaso isizathu esiqinile zokuveza 1010 daba noma izincwadi ngesikhathi kuqhutshwa; noma ukuveza lokho ekuqhutshweni kuzokwenza ukuphikisana kokunye uhlangothi okungekuhle kahle.
Umphathi kufanele enze ukuba ukuphikisa okuelayo ngodaba olusha noma ngezincwadi ezintsha kuzothathwa okanye cha, futhi kulokho, angenza noma yimuphi umyalelo kaanele, kubandakanya noakanya umyalelo wokukhokhelwa kwezindleko eziphathelene nokunqunywa kokuphikisana; noma ukuhlehliswa kokulalelwa kuze kube isikhathi esibekiwe kwisaziso.
ukhetha yonke imibuzo kanye nodaba oluvelayo maqondana nenqubomgomo ekulalelweni; futhi unquma ngazo zonke izindaba zomthetho, ezivela ngesikhathi sokulalelwa, kubandakanya noakanya ukuthi okanye umbuzo wamaqiniso noma ngokomthetho.
IsiGungu sezikhalazo kufanele sithathe isinqumo ngemiphumela yesikhalazo esiyizwile ngaphambi kwezinsuku eziyisikhombisa ngemuva kosuku lokugcina lokulalela.
Isinqumo ngesikhalazo sithathwa yiningi lamalungu akhethwe ngumphathisihlalo ukuba asilalele.
sibeke eceleni isinqumo sikamasipala, futhi sifake endaweni yesinqumo sikamasipala iSinqulo saso; okanye ii sithumee udaba kumasipala ekutheni uphinde ulucubungule lapho kunamaphutha avelayo; noma sikhiphe umyalelo siyalela umasipala ukuba athathe isinqumo esikhathini esibalulwe yisona uma isikhalazo silethwe kusona ngomphumela wokuhluleka kukamasipala ukuthatha isinqumo esikhathini esibalulwe yilo Mthetho.
Isinqumo ngemiphumela yesikhalazo ingakhishwa kanye kanye nanoma yimuphi umyalelo okhishwe yisiGungu seziKhalazo okahle nkaanelekile esimweni esithile.
Umphathi kufanele asayine isinqumo sesiGungu seziKhalazo kanye nanoma yimuphi umyalelo esiwenzile.
Umphathi kufanele alungise izizathu ezibhalwe phansi ngesinqumo sesiGungu seziKhalazo ngaphambi kwezinsuku ezinga-30 ngemuva kosuku lokugcina lokulaiela.
zihlaziye isinqumo sesiGungu seziKhalazo kanye nanoma yimuphi umyalelo owenziwe yiso; futhi esimweni lapho kunokuhlukana khona ngesinqumo, zihlaziye izinqumo kanye nomyalelo obekwa ngaphambili idlanzana kanye nezizathu zesinqumo esingunqamula juqu kanye nomyalelo.
Umphathi kufanele asayine izizathu sezinqumo esenziwe isiGungu sezikhalazo.
Umbhalisi kufanele ngaphambi kokuba kuphothulwe noma yikuphi ukuqhutshwa kokulalelwa kwesikhalazo, anqume indlela lelo hlangothi oluzokwaziswa ngayo ngesinqumo sesiGungu seziKhalazo; futhi azise izinhlangothi ezishiwoyo ngesinqumo sesiGungu seziKhalazo.
bafake isaziso sokuphikisa, kubandakanya inewadi efungelwe yokuphikisa, kumbhalisi; futhi anikezele ngekhophi yesaziso umfakisieelo kanye nabo bonke abantu abanikezwe isaziso.
ngomfakisicelo; kanye nabantu abahlongozwe esigabeni 125 (c).
bungenza umuntu ukuba abe nokulimazeka noma ukuthwala kanzima; noma bube nobungozi empilweni noma emzimbeni womuntu.
Noma yimuphi umuntu ohluleka ukuhlangabezana nendlela ekhishiwe ngokwalesi sigaba unecala, futhi angahlawuliswa noma aqhunywe eje/e isikhathi eseqile kunyaka.
a ILungu 10lVlkhandiu oPhethe elibhekele linganquma imali yokukhokhela ofakazi ngokukhipha isaziso kwiGazethi ngemuva kokuxoxisana neLungu 10Mkhandiu nolu oPhethe elibhekele isiKhwama sesiFundazwe.
Ekunqunyweni kwemali yokukhokhela ofakazi, iLungu 10lVlkhandiu nolu oPhethe elibhekele lingenza kube nomehluko phakathi kwezimali ezikhokhelwa abantu abangongoti bofakazi kanye nalabo abangebona.
Imali yofakazi angeke ikhokhelwe umuntu osebenza kuhlaka lombso ngokugcwele.
Izindleko nezinhlawulo 132.
Isigungu Sezikhalazo singathatha isinqumo esiphikisana nomasipala ngesijezo sokuhluleka ukunquma esikhalazweni esilethwe kusona ngokulawula kwesigaba 15(1)(b) ngasikhathi sinye sibe sikhipha umyalelo ngokwesigaba 121 (c).
Umphathi kufanele anikeze izinhlangothi ezithintekayo ithuba lokukhuiuma noma lokufaka izethulo ngokuthi zibhale ngaphambi kokwenziwa komyalelo obhaliwe wezindleko nezinhlawulo.
ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele kufanele linqume izindleko nezinhlawulo ngokwenza isaziso kwiGazethi ngemuva kokuxoxisana neLungu loMkhandlu nolu oPhethe elibheke isiKhwama sesiFundazwe.
osongela, ohlekisa noma odicilela phansi noma yiliphi ilungu lesiGungu seziKhalazo; noma olimaza nomaowenza ubuhlaza obucindezela okuqhutshwayo, Unecala futhi angahlawuliswa noma aqhunywe ejele isikhathi esiyizinyanga eziyisithupha, noma kokubili.
amagama amalungu esiGungu seziKhalazo akhethwe ngumphathisihlalo ukuba alalele isikhalazo; kanye nesinqumo sesiGungu seziKhalazo, okanye leso sinqumo sasingesijwayelekile noma kwabe kuyisinqumo esithathwe yiningi lamalungu kanye nosuku okwathathwa ngalo isinqumo.
Ikhophi yezizathu zazo zonke izinqumo zesiGungu seziKhalazo njengalokhu kuhlongoziwe esigabeni 129 , kanye nanoma yikuphi ukunquma okukhishwa ngumphathisihlalo wesiGungu seziKhalazo njengalokhu kuhlongozwe kula Mthetho, kufanele sigcwaliswe kumarekhodi futhi kufane!e kuvuleleke ekutheni kuhlolwe ngamalungu omphakathi ngezikhathi ezijwayelekile zokusebenza.
ILungu 10Mkhandiu oPhethe elibhekele lingalungiselela ukuhlelwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso noma imigomo kabili noma ngaphezulu njengalokhu kuhlongozwe esigabeni 139 to 145.
tukuphoqelelwa kwalo Mthetho noma izinhlelo; kanye ukufuna inkokhelo ehlongozwe kwiSahluko 9.
usuku okwavunywa ngalo kanye nosuku okwachitshiyelwa ngalo noma okwahlaziywa ngalo; kanye nohlu Iwezindawo lapho amakhophi anatholakala khona.
Omasipala, isigungu sezikhalazo kanye nanoma yiziphi ezinye izinhlaka zikaHulumeni ezinikwe amandla ukucubungula izicelo zokuchitshiyelwa kwezikimu, ukuhlukaniswa nokudidiyelwa komhlaba, ukuthuthukiswa komhlaba owela ngaphandle kwendawo yesikimu, ukuhlukaniswa izigaba noma ukuchithwa kwepulani eseligunyaziwe lokuba kushintshwe, kumiswe, noma kususwe imikhawulo emaye!
uma bethatha isinqumo ngokwalo mthetho kanye noma imuphi omunye umthetho.
ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele kufanele liqoke ikomidi elizophatha ukulungiswa kwamaphetha ezingxoxo.
Ikomidi eliphethe kufanele likhombise ukulingana phakathi kukahulumeni wesifundazwe, omasipala bakahulumeni kanye nezingxenye ezizimele.
likhokhelwe imali yangosuku, inqunywe yiLungu loMkhandlu oPhethe; ngokuthintana neLungu loMkhandlu oPhethe uMgcinimafa wesiFundazwe ngokwenza isaziso kwiGazethi; futhi liphinde likhokhelwe izindleko zokuhamba.
komidi kufanele lemukele ulirni oluzosetshenziswa, uhlelo lokuxhumana kanye nohlelo Iwamalungiselelo amaphepha ezingxoxo.
ukukhonjwa futhi ahlinzeke ngomqondo omfishane wobudlelwano phakathi kohlelo lokuhlelwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso nemigomo kanye nohlelo olukhona lokuhlelwa kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso nemigomo ebhekele okufanayo noma ecubungula isihloko esifanayo (uma kufakwa); kanye nohleio lokuhlelwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso nemigomo esike yahlinzekwa ngokulungiswa yikomidi eliphethe.
Ikomidi eliphethe kufanele liIethe amaphepha ezingxoxo kwiLungu loMkhandlu oPheethe elibhekele.
wenqaba amaphepha ezingxoxc; noma liwabuyisele ekomidini eliphethe nemiyalelo ephathelene nokuchitshiyelwa noma yokuphindwa kabusha kwawo futhi abuyiselwe emuva kulo ukuze avunywe.
ngokushicilela amaphepha ezingxoxo kwi-inthanethi futhi ngokunikeza abantu izikhathi esiyizinsuku ezinga-30 ngemuva kokushicilelwa ukuze bethule izimvo zabo ngawo; kanye nokwenza amakhophi amaphepha ezingxoxo ukuze atholakale kubo bonke omasipala abathintekayo, iminyango kahulumeni kanye neminyango kazwelonke futhi ngokunikeza abantu izikhathi esiyizinsuku ezinga-30 ngemuva kokushicilelwa ukuze bethule izimvo zabo ngawo.
Ikomidi eliphethe kufanele licubungule ngezindaba ezivela ngesikhathi zezingxoxo ebese lenza ushintsho kuhlelo lokuhlelwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso nemigomo.
lenze amakhophi ohlelo olubuyekeziwe lokuhlelwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso nemigomo kanye nokuhlolwa kwezindaba ezivela ngesikhathi sezingxoxo kwizinhlangothi ezikhona ezilethe izethulo zezimvo zazo ngamaphepha ezingxoxo ebese libanika okukhulunywe ngakho kwindima (a), izinsuku ezinga-30 zokuletha izimvo zokugcina.
lenqabe uhlelo lokuhlelwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso; noma libuyisele emuva uhlelo lokuhlelwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso ekomidini eliphethe nomyalelo ophathelene nokuchitshiyelwa noma ukwenziwa kabusha kwalo ebese lu!
ILungu 10Mkhandiu oPhethe elibhekele kufanele iimise ukuvunywa kokuhlelwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso nemigomo ngokufaka kwiGazethi.
nokushicilela incwadi egcwele yokuhlelwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso nemigomo ngezilimi ezintathu ezikhona esifundazweni kwi-inthanethi.
ILungu loMkhandlu nolu oPhethe elibhekele kufanele lenze amakhophi okuhlelwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso n, emigomo ukuba atholwe omasipala abathintekayo, iminyango kahulumeni kanye neminyango kazwelonke.
ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ngokuyalela kwalo noma ekuceleni kwanoma yimuphi umuntu lingaqalisa ukuchitshiyelwa kokuhlelwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso nemigomo.
Ukuqokwa kwekomidi elilawulayo ukuchibiyela ukuhlelwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso nemigomo.
ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele kufanele liqoke ikomidi elizophatha ukulungiselela ukuchitshiyelwa kokuhlelwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso nemigomo.
ikomidi eliphethe kufanele likhombise ukulingana phakathi kukahulumeni wesifundazwe, omasipala bakahulumeni kanye nezingxenye ezizimele.
ngokuthintana neLungu loMkhandlu oPhethe uMgcinimafa wesiFundazwe ngokwenza isaziso kwiGazethi; futhi liphinde likhokhelwe izindleko zokuhamba.
Ilungu loMkhandlu oPhethe kumele Jikhethe ilungu lekomidi elilawulayo njengosihlalo walo.
ngokushicilela uhlelo lokuchitshiyelwa kwi-inthanethi futhi ngokunikeza abantu izikhathi esiyizinsuku ezinga-30 ngemuva kokushicilelwa ukuze bethule izimvo zabo ngawo; kanye nokwenza amakhophi ohlelo lokuchitshiyelwa ukuze atholakale kubo bonke omasipala abathintekayo, iminyango kahulumeni kanye neminyango kazwelonke futhi ngokunikeza abantu izikhathi esiyizinsuku ezinga-30 ngemuva kokushicilelwa ukuze bethule izimvo zabo ngawo.
Ikomidi eliphethe kufanele licubungule ngezindaba ezivela ngesikhathi zezingxoxo ebese lenza ushintsho kuhlelo kuhlelo lokuchitshiyelwa.
lenze amakhophi ohlelo lokuchitshiyelwa kokuhlelwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso nemigomo kanye nokuhlolwa kwezindaba ezivela ngesikhathi sezingxoxo kwizinhlangothi ezikhona ezilethe izethulo zezimvo zazo ngamaphepha ezingxoxo.
ebese bebanika izinsuku ezinga-30 okuletha izimvo zokugcina.
lingachibiyela isichibiyelo esibuyekeziwe sokuhlelwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso nemigomo njengalokhu lingabona kudingekile; futhi kufanele lilethe isichibiyelo esibuyekeziwe endimeni (a), kanye nezindaba ezifingqiwe eziphakanyiswe ngesikhathi sezingxoxo kanye nezethulo zezimvo zokugcina kwiLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele.
libuyisele emuva uhlelo lokuchitshiyelwa ekomidini eliphethe nomyalelo ophathelene nokuchitshiyelwa noma ukwenziwa kabusha kwalo ebese lulethwa futhi ukuze luvunywe.
ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele kufanele limise ukuchitshiyelwa kokuhlelwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso nemigomo ngokufaka kwiGazethi.
ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele kufanele likhiphe isaziso sokuchitshiyelwa kokuhlelwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso nemigomo ngokushicilela ngokushicilela okufingqiwe kokuchitshiyelwa kokuhleiwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezi nkambiso nemigomo kanye nasephephandabeni noabeni ezizungeza indawo lapho izinkambiso nemigomo ezkaakwa khona; kanye nokushicilela uhlelo oluhlanganisiwe lokuhlelwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso nemigomo ngezilimi ezintathu ezikhona esifundazweni kwi-inthanethi.
ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele kufanele lenze amakhophi okuhlelwa okuhlanganyele okuhlelwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso nemigomo ukuba atholwe omasipala abathintekayo, iminyango kahulumeni kanye neminyango.
ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele lingahoxisa noma yikuphi ukuhlelwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso kanye nemigomo.
ngokushicilela uhlelo lokuchitshiyelwa kwi-inthanethi futhi ngokunikeza abantu izikhathi esiyizinsuku ezinga-30 ngemuva kokushicilelwa ukuze bethule izimvo zabo ngawo; kanye nokwenza amakhophi ohlelo lokuchitshiyelwa ukuze atholakale kubo bonke omasipala abathintekayo, iminyango kahulumeni kanye neminyango kazwelonke futhi ngokunikeza abantu izikhathi esiyizinsuku ezinga-30 ngemuva kokushicilelwa ukuze bethule izimvo zabo ngawo.
ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele kufanele licubungule ngezindaba ezivele ngesikhathi sezingxoxo ebese lihlaziya izinjongo zokuhoxiswa kwenqubomgomo kokuhlelwa kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso nemigomo.
c libuyisele ukuhoxiswa kokuhlelwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso kanye nemigomo.
ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele kufanele lihoxise ukuhlelwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso nemigomo ngokufaka kwiGazethi.
ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele kufanele likhiphe isaziso sokuhoxiswa kokuhlelwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso nemigomo ngokushicilela isaziso salokho kuqaliswa ephephandabeni noabeni; kanye nokushicilela isaziso salokho kuqaliswa kwi-inthanethi.
ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele kufanele leluleke omasipala abathintekayo, iminyango yesifundazwe kanye neminyango kazwelonke ngokuchithwa kwemithethonqubo.
umsebenzi wokwenza amakhophi okuhlelwa okuhlanganisiwe kwesifundazwe kanye nokuthuthikwa kwezinkambiso nemigomo ekhona komasipala abathintekayo, iminyango yesifundazwe kanye neminyango kazwelonke 151 ; kanye nomsebenzi wokwenza amakhophi esaziso emithethonqubo echithiwe ephathelene nokuhlelwa kwesifundazwe kanye nokuthuthukiswa kwezinkambiso nemigomo ehoxisiwe ekhona komasipala abathintekayo, iminyango yesifundazwe kanye neminyango kazwelonke esigabeni 154 , kunoma yimuphi umsebenzi ekuPhathweni kwesiFundazwe.
Ukunikezwa ngokwalesi sigaba kweyame ezimisweni iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele elingazimbona zidingekile.
ngokunikezwa kumuntu noma umnikazi wehhovisi noma wesikhundla esithile; futhi Ã‚Â© noma ngasiphi isikhathi lingahoxisa noma lichibiyele ngokubhalela iLungu 10Mkhandiu oPhethe elibhekele.
Ilungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ekutheni lisebenzise lawn mandla noma lenze umsebenzi; noma likhululu iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ekutheni lisebenzise o.mo.mdla alo nokwenzeka komsebenzi.
Ukwenza okwenziwa ngokugunyazwa kokunikezwa kunamandla afanayo nokuthi kwenziwe yiLungu 10Mkhandiu oPhethe elibhekele.
Ukwenza okwenziwa ngokugunyazwo.
sokuthi iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele lingafaka ozosebenzisa lawn mandlo. noma ukwenza Iowa msebenzi; noma sokuthi sekwedlule isikhathi kungachitshiyelwa noma kuhoxiswe lokho kunikezwa.
izimiso ezeyame kulokhu okunikezelwe; kanye iii nokuqalisa ukusebenza kokushicilelwe kwiGazrthi, noma uma isikhathi esibekiwe sokugcina sibekwe kwisaziso, kusukela ngalolo suku.
ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele kufanele likhiphe isaziso kwiGazethi sokuchitshiyelwa noma sokwesulwa kokunikezwa.
ukumenyezelwa kokuchitshiyelwa kokunikezwa yiLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele kufanele ngokufishane kubekwe kwisaziso kwiGazethi.
Umasipala ungadlulisela noma yimaphi amandla onawo ngokwalo Mthetho kunoma yimuphi umsebenzi omqashile noma omunye umasipala, kubandakanya noakanya umasipala wesifunda, ngaphandle nole kwamandla okwemukela noma okufaka endaweni uhlelo ngokuhlongozwe esigabeni 13.
Ukunikezwa ngokwalesi sigaba kweyame ezimisweni umasipala ongazibona zidingekile.
ngokunikezwa kumuntu noma umnikazi wehhovisi noma wesikhundla esithile; futhi noma ngasiphi isikhathi lingahoxisa noma lichibiyele ngokubhalela umasipaia.
noma likhulule umasipala ekutheni lisebenzise amamdla alo nokwenzeka. komsebenzi.
Ukwenza okwenziwa ngokugunyazwa kokunikezwa kunamandla afanayo nokuthi kwenziwe ngumasipala.
Ukwenza okwenziwa ngokugunyazwa, okwenziwa ngokunikeza, kuhlala kunamandla futhi akwesulwa ngesizathu sokuthi umasipala angafaka ozosebenzisa lawo mandla noma ukwenza Iowa msebenzi; noma sokuthi sekwedlule isikhathi kungachitshiyelwa noma kuhoxiswe lokho kunikezwa.
izimiso ezeyame kulokhu okunikezelwe; kanye iii nokuqalisa ukusebenza kokushicilelwe kwiGazrthi, noma uma isikhathi esibekiwe sokugcina sibekwe kwisaziso, kusukela ngalolo suku.
Umasipala noma ngasiphi isiskhathi lingachibiyela imigomo yokunikezwa, noma lesule lokho kunikezwa.
Umasipala kufanele likhiphe isaziso kwiGazethi sokuchitshiyelwa noma sokwesulwa kokunikezwa.
Umasipala ngemuva kokufaka indlela ehlongozwe esigabeni 78 soMthetho weziNhlelo zoMasipala ungangena esivumelwaneni nomasipala owodwa noma ngaphezulu ngendlela into elandelayo noelayo ezokwenziwa ngayo, njengalokhu i-ejenti kamasipala, noma yimaphi Amandla nola avo ewanikezwe yilo Mthetho.
Noma iyiphi i-ejenti ngokwalesi sigaba, phakathi kwazo zonke izinto, ngokucacile ibalule Amandla nola azosetshenziswa ngumasipala ngamunye njenge-ejenti yomunye, kanjalo nezimiso kanye nemigomo okuvunyelwene ngayo ukuba isebenze noma isetshenziswe.
Noma yimaphi Amandla nola anikezwe umasipala ngokwalo Mthetho, asetshenziswe noma enziwa ngomunye umasipala, osebenza njenge-ejenti yawo ngokwesivumelwane se-ejenti, kufanele athathwe njengasesetshenziswe ngumasipala wokuqala obaluliw8.
Ukunikezelwa kwezincwadi ezisemthethweni 158.
Iowa obhaliwe wafakwa, ngezinhloso zokwemuke!
Iowa, obhaliwe, ofake ifeksi noma i-imayli ngezinhloso zokuthola isaziso, umyalelo noma izincwadi, ngempumelelo kuthunyelwe isaziso , umyalelo noma incwadi ethintekayo kuleyo feksi noma i-imayli; noma inkampani, ibhizinisi elincane noma yimuphi umuntu osemthethweni, noma abahlanganyele -.
ngokuthi sifikile isaziso ngempumelelo ezinsukwini ezingama 21 siposiwe uma iposi lingakalandwa; noma kumuntu okusobala ukuthi uneminyaka engaphezulu kweyi-16, isaziso kufanele kuthathwe ngokuthi sifikile ezinsukwini ezingama-21 liIethiwe iposi.
Lapho 10 Mthetho ubeka noma yisiphi isibalo sezinsuku zokuthatha isinyathelo, isibalo sezinsuku kufanele sibalwe ngokuthi lungabalwa usuku lokuqala, kanjalo nazo zonke izinsuku zeholidi, futhi ngokongeza usuku lokugcina ngaphandle uma usuku lokugcina lunguMgqibelo, iSonto noma iholidi, ngalokho izinsuku nokufanele zibalwe ngokubandakanya noakanya usuku lokuqala lokusebenza ngokushesha okanye uMgqibelo noma ngeSonto noma okanye ngeholidi.
Le mininingwane elandelayo noelayo kufanele ithathwe njengemininingwane etholakala njalo njengalokhu kuhlongozwe esigabeni 15 soMthetho wokuGqugquzelwa kokuTholakala kweMininingwane, 2000 uMthetho No.
ukunikezelwa okongeziwe yiLungu loMkhandlu nolu oPhethe elibhekele noma 1553a no b noma 156 3a no b uma kungumasipala; kanye iii isinqumo sokuchitshiyelwa noma ukuhoxiswa kokunikezwa okushicilelwe kwiGazethi esihlongozwe esigabeni 1558 anikezelwe yiLungu loMkhandlu nolu oPhethe elibhekele noma 1568 ngumasipala; kanye k nesivumelwano se-ejenti esihlongozwe esigabeni1571.
Lo Mthetho ufakwa ngaphandle . kwezivumelwano zoMthetho wamaLungiselelo ezeNtuthuko eziphathelene nezindaba ezimaqondana nesigabeni 146 (a)(b) noma (c) soMthethosisekelo.
Imithetho ebalulwe emigqeni emibili yokuqala kuHlelo 2 kula Mthetho, ngalokhu lapha iyashicilelwa noma iyachithwa kuze kube kumugqa wesithathu kulelo Hlelo.
Noma yimuphi umthetho okufanele ngabe wenziwe ngokomthetho ochithwe yilo Mthetho nguNdunankulu, iLungu loMkhandlu oPhethe esifundazweni, noma yimuphi umsebenzi wezokuphathwa kwesifundazwe ngaphambi kokuqaliswa kwalo Mthetho, okufanele ngabe kwenziwa ngokomthetho ochithiwe, kufanele kuthathwe ngokuthi kwenziwe ngokuhambisana nomthetho ochithiwe.
UHlelo 3 kuya ku 6 lungena ekuguqulweni okusuka kumyalelo womthetho omdala kuya komusha.
Lo Mthetho ubizwa ngokuthi uMthetho wokuHlelwa kanye nokuThuthukiswa waKwaZulu-Natali, 2008, futhi uqala ukusebenza ngosuku oluzobekwa yiLungu loMkhandlu oPhethe ngokwenza isaziso kwiGazethi.
ukuthuthukiswa komhlaba ongaphandIe kwendawo engaphansi kwesikimu,; noma ukuhlukaniswa izigaba noma ukususwa kwepulani egunyaziwe ehlongozwe kwiSahluko 5; noma ukuguqulwa, ukumiswa, ukususwa kwezithibelo eziphathelene nomhlaba.
lapho isicelo sokwehlukaniswa iziqephu noma sokuhlanganiswa komhlaba, noma ukuthuthukiswa komhlaba ongaphandle kwendawo engaphansi kwesikimu, amakhophi epulani noma epulani ejwayelekile angadingwa ngumasipala; kanye namanye amapulani, imibonisomdwebo, izincwadi, imininingwane noma izimali umasipala ongazidinga.
ubhale phansi isieelo esemukelwe ngosuku esemukelwe ngalo; futhi wazise umfakisieelo ngokumbhalela nganoma yimaphi amapulani, nokubekwa kweminye imininingwane noma izimali ongazidinga ukuba zikhokhwe ngaphambi kwezinsuku ezinga-28 ngemuva kokwemukelwa kwesieelo, noma esikhathini esithile okuvunyelwene ngaso.
Isieelo sithathwa njengesiphelele uma umasipala engadingi imininingwane eyongeziwe ezinsukwini ezingama 28, noma isikhathi okuvunyelwene ngaso..
Umfakisicelo kufanele ahlinzeke umasipala ngemininingwane eyongeziwe edingelwa ukuba kupheleliswe izieelo ehlongozwe kuhlamvu 2 (b) ngaphambi kwezinsuku ezingo.-90, noma esikhathini esithile okuvunyelwene ngaso.
kwenziwe isinqumo eSiphusile njengoba kulawula isigaba 6 (iii) soMthetho Wokukhuthazwa Kobulungiswa Kwezokuphatha.
Izinqubo kuhlamvu 2(1)(b) kufaneJe ziphindwe uma amapulani ongeziwe, izinewadi noma imininingwane ingahambisani nOkudingwa ngumasipala.
Isieelo sithathwa njengesiphelele uma umasipala engazange aphinde indlela yenqubo yezinhlelo ezengeziwe, amaphepha noma ulwazi kwiphuzwana 2 (b).
sibeke usuku okufanele jzethulo zezimvo zifakwe nga/o; futhi sibeke ukuthi umuntu owehluleka ukufaka noma ukuhambisa izethu/o zezimvo eziphendula isaziso, uyomiswa ekutheni aqhubeke nokuzifaka, nokuthatha izinyathelo ezithile ngesicelo.
Usuku olubekwe kwisaziso lokufakwa kwezethulo zezimvo akufanele lube ngaphambi kwezinsuku ezinga-3D ngemuva kosuku okwakhishwa ngalo isaziso.
izaziso ngokwalo Mthetho, nangolimi olukhethile ngokwesigaba 21 soMthetho Wohlelo Lukamasipala njengolimi Iwawo lokusebenza.
Noma yimuphi umuntu onentshisekelo kunoma yiluphi udaba, ngokwesivumelwano nomasipala, angakhipha udaba egameni likamasipala.
Lapho umuntu esekhiphe isaziso egameni likamasipala, umasipala angadinga ubufakazi kulowo muntu bokuthi isaziso somphakathi siphume njengoba besidingeka.
Uma isicelo singesesichibiyelo esejwayelekile sohlelo lukamasipala noma noma ngokunye siphumele izinhlangothi ezithintekayo ngokombono kamasipala angaba nentshisekelo ngodaba noma akhiphe isaziso kumhlaba othintekayo, umasipala ungabiza umhlangano wokwazisa umphakathi ngodaba.
kwabagunyaziwe abasayinile uma isikhalazo noma izethulo zifakwe ngumuntu of una ukuthathwa njengomele ngokugunyazwa; noma kumuntu igama lakhe elivela kuqala encwadini, uma engekho umuntu ofuna ukuba omele abasayinile.
Isaziso kumuntu ohlongozwe kukolu hlamvu kufanele sibe nesaziso somuntu ngamunye okuhlu Iwezikhalazo noma omele iqembu.
Umasipala kufanele ukhiphele bonke abantu isaziso sokuchitshiyelwa abaphawule ngesicelo bese unikeza labo bantu izinsuku ezingekho ngaphansi kweziyi-14 ukuba banikeze okunye ukuphawula.
Umasipala kufanele futhi ukhiphele isaziso umphakathi ngesicelo, uma ukuchibiyela kuphazamisa ukucutshungulwa kwesaziso.
Amakhophi akho konke ukukhononda okufakwe kumasipala kufanele alethwe kumfakisicelo ngaphambi kwezinsuku eziyi-7 kuvalwe ukufakwa izimvo zomphakathi, kanye nesaziso esimazisa ngelungelo lakhe ngokwalolu hlamvu.
Umfakisicelo, kungakapheli izinsuku ezinga-21 kusukela osukwini okukhishwe ngalo ukukhononda, angafaka impendulo ebhaliwe kumasipala kanye nekhophi yomuntu okhonondile.
kuphume impendulo noma isinqumo okukhulunywa ngaso kwiphuzwana 9 no noma ukuphela kwesikhathi sokufaka izikhalazo.
Umasipala kufanele wazise umfakisicelo ngenhloso yawo yokwenza inhlo!o bese bevumelana ngosuku nesikhathi sokuhlola.
Umasipala kufanele ushiye umhlaba noma ibhHidi njengoba uwufice uvikelwe kwabahlofayo, uma umnikazi noma umhlali engekho.
Umuntu ongene kumhlaba noma ebhilidini ngokwezinhloso zaiolu hlamvu, othole ulwazi noma udaba oluphathelene nezimfihlo zomunye umuntu noma ibhizinisi, kufanele athathe leyo mininingwane njengeyimfihlo futhi angeke ayivezela noma yimuphi umuntu.
kwenziwe ngezinhloso zokuthatha isinqumo ngesikhalazo; noma kuyalelwe yinkantolo ngapahnsi kwanoma yimuphi umthetho.
Umuntu ngenhloso ophazamisa umuntu ekutheni angene kumhlaba noma esakhiweni esihlongozwe kuioiu hlamvu unecala futhi angahlawuliswa noma agqunywe ejele isikhathi esingeqile ezinyangeni eziyisithupha, noma kokubili.
Umasipala kufanele unqume ukuthi okanye ukuqhuba ukulalela komphakathi, kungakapheli izinsuku eziyi-14 kwe mukelwe impendulo noma ilungelo okukhulunywe ngalo kuhlamvu 9 kanye no 3; noma ekupheleni kwesikhathi sokukwethula izimvo.
Umuntu ofake isicelo esilawulwa yizihlinzeko zale ngxenye yaieSheduli onganelisekile ngokuhluleka kukamasipala ukugcina isikhathi esihlinzekelwe kule ngxenye yale Sheduli angadlu!
Ofake isikhalazo okuqondiswe kuye ephuzwaneni 1 kufanele afake imemorandamu yesikhalazo, eshiwo esigabeni 1131.
sokuhlukaniswa izigaba noma sokwesulwa kwepulani egunyaziwe ehlongozwe kwiSahluko 5; noma sokuguqula, ukumisa noma ukwesula okuvumeleke kumhlaba.
ubeke ikheli !
sibeke ukuthi abantu abehluleka ukuzifaka noma ukuhambisa izethula zezimvo zabo zokuphendula isaziso, kuzokwenza ukuba umuntu akhishwe eeeleni ekubeni ngobambe iqhaza , nongeke akwazi ukuthatha izinyathelo, maqondana nesieelo.
Usuku olubekiwe esazisweni lokufakwa kwezethulo zezimvo akufanele kube ngaphambi kwezinsuku ezinga-28 ngemuva kosuku okukhishwe ngalo isaziso.
akhiphe isaziso somphakathi ephephandabeni elithengiswa endaweni ethintekayo ngalokho okuhlongozwe ukuba kwenziwe.
kwesaziso, kuyoba nomphumela wokuthi umuntu angabe esaba nalo ilungelo lokubamba iqhaza ohlelweni, nokuthatha ezinye izinyathelo mayelana nesicelo.
kowamele ogunyaziwe uma isikhalazo noma izethulo zifakwe ngumuntu othi ungogunyaziwe ukuba awamele; noma kumuntu igama lakhe elivela kuqala ezincwadini, uma kungekho othi ungogunyazwe ukuba amele abasayinile.
isaziso kumuntu ohlongozwe kulolu hlamvu kufanele sibe nesaziso somuntu ngamunye ogama lakhe eluhlanganyele isikhalazo noma kwabamele amaqembu.
Umasipala angachibiyela uhlelo noma ngasiphi isikhathi ngemuva kokukhishwa kwesaziso, kepha oseluke Iwavunywa.
Umasipala kufanele ukhiphele bonke abantu isaziso sokuchitshiyelwa abafake izethulo zezimvo zabo ngohlelo futhi anikeze labo bantu izinsuku ezingekho ngaphansi kweziyi-14 ukuba balethe ukuphawu!a kwabo okwengeziwe.
Umasipala kufaneie ukhiphele umphakathi isaziso sohlelo uma ukuchitshiyelwa okuhlongozwe kulolu hlamvu kunodaba.
Umasipala, ngezikhathi ezejwayelekile zokusebenza noma noma ngasiphi isikhathi, ungangena kumhlaba noma esakhiweni esithintekayo kuhlelo ngaphambi kokuhlaziya isinqumo ngohlelo.
Umuntu ongene kumhlaba noma esakhiweni ngezinhlozo ezikulolu hlamvu, othole ulwazi lanoma yimiphi imininingwane noma udaba oluphathelene nezimfihlo zomunye umuntu noma nezindaba zebhizinisi, ngesikhathi sokuhlola, kufanele ayithathe leyo mininingwane noma udaba njengoluyimfihlo futhi angeke aluvezela noma yimuphi umuntu.
Umuntu ongene kumhlaba noma ebhilidini ngokwezinhloso zalolu hlamvu, athole ulwaz noma udaba oluphathelene nezimfihlo zomunye umuntu noma ibhizinisi, kufanele athathe leyo mininingwane njengeyimfihlo futhi angeke ayivezela noma yimuphi umuntu.
kwenziwe ngezinhloso zokuthatha isinqumo ngesikhalazo; noma kuyalelwe yinkantolo ngapahnsi kwanoma yimuphi umthetho.
Umuntu ngenhloso ophazamisa umuntu ekutheni angene kumhlaba noma esakhiweni esihlongozwe kulolu hlamvu uneeala futhi angahlawuliswa noma agqunywe ejele isikhathi esingeqile ezinyangeni eziyisithupha, noma kokubili.
ukuhlaba ngemibuzo noma yimuphi umuntu obizwe njengofakazi yinoma yiluphi uhlangothi; kanye nokuthola imininingwane ngezincwadi ezenziwe ngesikhathi kwethulwa ubufakazi.
Umasipala kufanele wazise zonke izinhlangothi uma unquma ukulalela.
sibeke inhloso yokulalelwa; futhi sazise zonke izinhlangothi ngamaiungelo azo ahlongozwe kulesi sigaba ii zibeke udaba Iwazo noma zikhiphe ubufakazi obuzokweseka.
kuvalwe izethulo, uma umasipala ungakubambanga ukulalelwa noma ukuhlola; noma kuphothulwe ukulalelwa kanye nokuhlola, uma umasipala ungakubambanga ukulalela.
esingakaphothulwa ngaphambi kokuqaiiswa kwalo Mthetho; futhi esingazange siphothuiwe ngokwehlulela komfakisicelo ukuletha yonke imininingwane edingekile ukuze kuphelele isicelo ngemuva kokuthi abhalelwe ukuba ayilethe; noma Oi ngokwehluleka komfakisicelo ukuhlangabezana nezimiso zokuvunywa, kufanele sithathwe njengesenqatshiwe.
Isikhalazo ngokwesigaba 18(1)(d) se-Odinensi yeziLinganiso zeziNguquko zaMandla oNgeziwe yaseMgungundlovu, 1936, esingakaphothulwa ngaphambi kokuqaliswa kwalo Mthetho kufanele siphothulwe ngokuthathwa ngokuthi 10 Mthetho usuqalisiwe.
ukwehlukaniswa iziqephu noma ukuhlangangiswa komhlaba; noma ukuthuthukiswa komhlaba ongaphandle kwendawo engaphansi kwesikimu..
ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele kufanele lidluliselwe noma yiziphi izimali ezikhokhwe njengomnikelo okukhulunywa ngazo esigabeni 27 se-Odinensi kubandakanye inzalo, kumasipala i!okishi elizimele elisendaweni yakhe.
Umasipala kufanele asebenzise imali okukhulunywe ngayo kulolu hlamvu ukuthuthukisa indawo yokuhlala elokishini imali elinikelelwe lona.
ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ngokubhala lingabeka eceleni umsebenzi obekwe kumuntu wokukhokha umnikelo ohlongozwe esigabeni 27 se-Odinensi.
Ukwehlukaniswa iziqephu komhlaba okuvunywe ngokwesigaba 67(1)(d) se-Odinensi kufanele kuthathwe njengokwehlukaniswa komhlaba iziqephu okuvunywe ngokwesigaba 26(1)(a) salo Mthetho.
Umhlaba obekelwe izinhlozo zomphakathi okukhulunywa ngawo esigabeni 67se-Odinensi kufanele uthathwe njengomhlaba okukhulunywe ngawo esigabeni 95 salo Mthetho.
eSingakaphothulwa ngaphambi kokuqaliswa kwalo Mthetho; futhi esingazange siphothulwe ngokwehlulela komfakisieelo ukuletha yonke imininingwane edingekile ukuze kupheleie isieelo ngemuva kokuthi abhalelwe ukuba ayilethe; noma (ii)ngokwehluleka komfakisieelo ukuhlangabezana nezimiso zokuvunywa, kufanele sithathwe njengesenqatshiwe.
esingakaphothulwa ngaphambi kokuqaliswa kwalo Mthetho; kufanele siqhutshwele phambili kuthathwe ngokuthi 10 Mthetho awukaqaliswa.
ngokwehlulela komfakisicelo ukuletha yonke imininingwane edingekile ukuze kuphelele isicelo ngemuva kokuthi abhalelwe ukuba ayilethe; noma (ii)ngokwehluleka komfakisicelo ukuhlangabezana nezimiso zokuvunywa, kufanele sithathwe njengesenqatshiwe.
ngokwehlulela komfakisicelo ukuletha yonke imininingwane edingekiie ukuze kuphelele isicelo ngemuva kokuthi abhalelwe ukuba ayilethe; noma ii ngokwehluleka komfakisicelo ukuhlangabezana nezimiso zokuvunywa, kufanele siqhutshwele phambili kuthathwe ngokuthi 10 Mthetho awukaqaiiswa.
esingakaphothulwa ngaphambi kokuqaliswa kwalo Mthetho; kufanele siqhutshwele phambili kuthathwe ngokuthi 10 Mthetho awukaqaliswa.
eSingakaphothulwa ngaphambi kokuqaliswa kwalo Mthetho; kufanele siqhutshwele phambili kuthathwe ngokuthi 10 Mthetho awukaqaliswa.
ngokwehlulela komfakisicelo ukuletha yonke imininingwane edingekile ukuze kuphelele isicelo ngemuva kokuthi abhalelwe ukuba ayilethe; noma (ii)ngokwehluleka komfakisicelo ukuhlangabezana nezimiso zOkuvunywa, kufanele siqhutshwele phambili kuthathwe ngokuthi 10 Mthetho awukaqaliswa.
esingakaphothulwa ngaphambi kokuqaliswa kwalo Mthetho; kufanele siqhutshwele phambili kuthathwe ngokuthi 10 Mthetho awukaqaliswa.
Isikhalazo ngokwe-Odinensi esingakaphothulwa ngaphambi kokuqaliswa kwalo Mthetho kufanele siphothulwe kuthathwe ngokuthi 10 Mthetho awukaqaliswa.
Isicelo sokulungiswa, ukumiswa noma sokususwa kwezithibelo eziphathelene nomhlaba ovunywe ngokwesigaba 4 soMthetho wokuSuswa kweziThibelo kufanele sithathwe njengokulungiswa, ukuhoxiswa noma ukusulwa kwezithibelo eziphathelene nomhlaba, ovunywe ngokwesigaba 72(1)(a) soMthetho.
Isicelo sokulungiswa, sokumiswa noma sokususwa kwezithibelo eziqondene nomhlaba ngokwesigaba 4 soMthetho wokuSuswa kweziThibelo 2.
ngokwehlulela komfakisieelo ukuletha yonke imininingwane edingekile ukuze kuphelele isieelo ngemuva kokuthi abhalelwe ukuba ayilethe; noma (ii)ngokwehluleka komfakisieelo ukuhlangabezana nezimiso zokuvunywa, kufanele siqhutshwele phambili kuthathwe ngokuthi 10 Mthetho awukaqaliswa.
esingakaphothulwa ngaphambi kokuqaliswa kwalo Mthetho; kufanele siqhutshwele phambili kuthathwe ngokuthi 10 Mthetho awukaqaliswa.
Ukususwa kwezithibelo ezithile eziphathelene nokusebenza komthetho 3.
eyenqabela ukwakha ngothayela noma ngezinye izinhlobo zikathayela; noma edinga ukulethwa kwamapulani amabhilidi, wesuliwe kusukela ngokuqaliswa kokusebenza kwalo Mthetho.
eyenqabela ukwakha ngothayela noma ngezinye izinhlobo zikathayela; noma edinga ukulethwa kwamapulani amabhilidi, wesuliwe kusukela ngokuqaliswa kokusebenza kwalo Mthetho.
njengokuvunywa kokwehlukaniswa phakathi komhlaba ngokwesigaba 26(1)(a) salo Mthetho.
esingakaphothulwa ngaphambi kokuqaliswa kwalo Mthetho; kufanele siqhutshwele phambili kuthathwe ngokuthi 10 Mthetho awukaqaliswa.
esingakaphothulwa ngaphambi kokuqaliswa kwalo Mthetho; kufanele siqhutshwele phambili kuthathwe ngokuthi 10 Mthetho awukaqaliswa.
<fn>KZN-DAC.1BylawsRelatingToTheKeepingOfDogs.2011-04-20.zu.txt</fn>
UMkhandlu Kamasipala uBuhlebezwe wamukela le mithetho kamasipala elandelayo emhlanganweni wawo owawumhla ziyi-10 kuMbasa wezi-2008 ngokwesigaba 156(2) soMthethosisekelo weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika (uMthetho No. 108 we- 1996) ufundwa ngokuhambisana nesigaba 31(2) sezoHulumeni Basekhaya: uMthetho Wezinhlaka Zomasipala, 1998 (uMthetho No. 117 we-1998) kanti lapha ukhipha imithetho kamasipala exhunyiwe ngokwesigaba 13(a) sezoHulumeni Basekhaya: uMthetho Wezinhlelo Zomasipala, 2000 (uMthetho No. 32 wezi-2000) eyoqala ukusebenza ngosuku lokushicilelwa kwayo kwiGazethi yesiFundazwe
IMenenja Kamasipala
UMASIPALA UBUHLEBEZWE
IMITHETHO KAMASIPALA EMAQONDANA NOKUGCINWA KWEZINJA
Qaphela:[Amagama asebenza kunoma yimuphi umuntu kumele abandakanye abantu,
izinkampani nemifelendawonye, kanti ubulili besilisa buyobe bubandakanya abesifazane ngokunjalo nabesilisa futhi ubunye buyobe bubandakanya ubuningi kanti nobuningi buyobandakanya ubunye].
Ngokwale mithetho kamasipala-
"Inhlangano yenhlalakahle yezilwane" kusho nanoma iyiphi inhlangano yabantu, ehlangene nezinye noma engahlangene nezinye kumbe isikhungo, inhloso yayo okungukuvimbela ukuhlukumezeka kwezilwane kanye nokugqugquzela inhlalakahle yezilwane;
"Indawo Elawulwayo" ngaphandle uma ingqikithi isho okwehlukile kule mithetho kamasipala, kusho indawo elawulwa nguMasipala uBuhlebezwe;
"Isikhulu Esigunyaziwe" kusho:
Isikhulu sezemigwaqo noma umphathi oqokwe ngokoMthetho Kazwelonke Wezemigwaqo, 1996 (uMthetho No. 93 we-1996)
Ilungu Lezemisebenzi njengoba kuchazwe esigabeni 1 soMthetho Wemisebenzi Yezamaphoyisa aseNingizimu Afrika, 1995 (uMthetho No. 58 we-1995)
Isikhulu sezokuthula okuningwe ngaso esigabeni 34 soMthetho Wenqubo Yamacala Obugebengu, 1977 (uMthetho No. 51 we-1977)
Nanoma yisiphi isisebenzi esigunyazwe ngokusemthethweni ngumkhandlu
"uMfuyi" kusho ilungu le-KUSA (Kennel Union of South Africa) noma inhlangano efanayo;
"uMkhandlu" kusho uMasipala uBuhlebezwe noma abazolandela
ngokwezikhundla, futhi kubandakanya nomkhandlu walowo masipala
noma iKomidi Elilawulayo kumbe nanoma yiluphi olunye uhlaka
olubambile ngokwamandla oluwanikeziwe ngokomthetho kanye nanoma
yisiphi isikhulu esinikezwe amandla nemisebenzi yikomidi elilawulayo
maqondana nale mithetho kamasipala.
"Inja" kusho isilisa noma isifazane salolu hlobo lwesilwane;
"Ipulazi" kusho ingxenye noma izingxenye zomhlaba wezolimo njengoba zichaziwe eMthethweni Wezokuklanywa Komhlaba Wezolimo, 1970, (uMthetho No.70 we-1970), futhi kuhlanganisa nendawo encane, esetshenziselwa ukukhiqiza futhi engumthombo wezemvelo osetshenziswa ngabantu ukukhiqiza phakathi kokunye ukudla, izitshalo kanye neziphuzo eziseqophelweni.
"Isicefe" ngaphandle uma kuhlinzekelwe kule mithetho kamasipala kusho nanoma yisiphi isimo, into, isenzo noma umsindo ocasulayo noma olimazayo kumbe ohlose ukuthikameza ukuphepha, ukuhleleka, ukuthula noma isimo sempilo sendawo noma ingxenye yamalungelo noma ukunethezeka okufanele, ukuhlala kahle noma ukuthula kwanoma iyiphi indawo esondelene naleyo ndawo;
"Amagceke" kusho nanoma yisiphi isakhiwo kanye nomhlaba esikuwo kanye nendawo exhumene naso esetshenziswa kanye naso nanoma yimuphi omunye umhlaba ongenazakhiwo;
"Imali emisiwe" kusho imali njengoba ihlinzekelwe endleleni yokunqunywa kwamanani entela yoMkhandlu;
"Indawo yomphakathi" kusho indawo njengoba ichaziwe esigabeni 1 s- Odinense Yokuhlelwa Kwedolobha,1949 ( i-Odinensi 27 ye- 1949)
"Umgwaqo womphakathi" kusho noma yisiphi
isitaladi, umgwaqo, umzila, umhubhe nanoma iyiphi indawo eyindlela ebandakanya nebhuloho,umgwaqo oguduza ngaphansi,umsele,umsele wokudonsa amanzi emgwaqeni,kanye nanoma yini ecishe ibe njalo emgwaqeni
"UMkhandlu Womdabu" kusho umkhandlu womdabu njengoba
uchazwe esigabeni 1 soMthetho Osewuhlaka Wobuholi Bomdabu kanye
Nokubusa, 2003 (uMthetho No. 41 wezi-2003).
"UMphakathi Ongaphansi Kwenkosi" kusho umphakathi ongaphansi
kwenkosi osuwamukelwe njengonjalo ngokwesigaba 2 soMthetho
Osewuhlaka Wobuholi Bomdabu kanye Nokubusa, 2003 (uMthetho No.
41 wezi-2003) futhi:-
ohambisana nohlelo lobuholi bomdabu ngokwenqubo yalowo mphakathi; kanye
nobhekela uhlelo lomthetho wamasiko
"UBuholi Bomdabu" kusho izikhungo noma izinhlaka zezamasiko kumbe
izinhlelo zezamasiko noma izinqubo zokubusa, ezivunyiwe,
zasetshenziswa noma zenziwa yimiphakathi engaphansi kwamakhosi,
njengoba kuhlinzekelwe esigabeni 1 soMthetho Osewuhlaka Wobuholi
Bomdabu kanye Nokubusa, 2003 (uMthetho No. 41 wezi-2003).
Akukho muntu ongagcina kunanoma yimaphi amagceke asendaweni-
nanoma yiyiphi inja enobudlova noma enolaka ngaphandle uma leyo nja ihlale iboshwe ngentambo noma ngeketanga kuze izivakashi ezaziwayo kulawo magceke ziphephe ekuhlaselweni yizinja. (Ngokwale ndima, inja elume noma ezame ukuluma umuntu noma isilwane emagcekeni, ngale kokuzivikela yona ukuvikela umgcini wayo, iyothathwa njengenja enolaka);
nanoma iyiphi inja ekunoma yimaphi amagceke angabiyelwanga ngocingo olwakhiwe ngendlela eqinisekisa ukuthi inja enjalo ivaleleke ngaphakathi kwalawo magceke noma endaweni efanele evalelekile engekho naphansi kwama-70m2 okungavalelwa kuyo inja, ngaphandle uma leyo nja iboshwe ngentambo yayo, uma kungezukuba lula ukuhlinzeka ngendawo evalelekile engama- 70m2 emagcekeni, leyo ndawo evalelekile kumele ibe yisilinganiso esinqunywe yisikhulu esigunyaziwe, sibhekela nesilinganisio sendawo, nanoma yisiphi isiphazamiso noma izakhiwo, isimo sendawo kanye nomumo wayo kanye nohlobo lwenja.
nanoma yiyiphi inja yensikazi esilungele ukukhwelwa ngaphandle uma ezogcina leyo nja yensikazi ilawuleke ngendlela efanele ukuze kugwemeke ukuthi ibe yisicefe komakhelwane nesemphakathini. UMkhandlu ngokusebenzisa isikhulu esigunyaziwe ungathumela isaziso esibhalwe phansi esicela umnikazi kumbe umuntu olawula lawo magceke ukuba ayisuse ayiyise endaweni efanele ukuhlalisa inja yensikazi eyilolu hlobo futhi iyogcinwa ngezindleko zomnikazi kuze kudlule isikhathi sayo sokukhwelwala;
ngaphandle uma kuyipulazi kanye/ noma uMphakathi Ongaphansi Kwenkosi njengoba kuchazwe lapha, izinja ezingaphezu kwezintathu engenayo imvume yoMkhandlu ebhalwe phansi, leyo mvume enikezwa ngaphansi kwemibandela futhi ingahoxiswa nguMkhandlu. Umfuyi ogunyaziwe, ngemvume yoMkhandlu, angagcina imfuyo, kuye ngemibandela engabekwa umkhandlu;
nanoma iyiphi inja engenayo ilayisensi esemthethweni, ekweleta yonke imali yaleyo layisensi eMkhandlwini ngosuku lokuqala kuMasingana wonyaka ngamunye maqondana nazo zonke izinja ezibudala bazo ngaleso sikhathi buyizinyanga eziyisithupha noma ngaphezulu kuyomele ikhokhwe ngosuku noma ngaphambi kosuku lokugcina lwenyanga kaNdasa olandelayo ngaphandle uma kunalezi zimo ezilandelayo ezingadingi ukuba umuntu abe nelayisensi:-
INhlangano Yokuvikela Ukuhlukumezeka Kwezilwane kumbe nanoma yiluphi olunye uhlaka olufanayo oluvunywe nguMkhandlu, kumbe nanoma ngubani ogunyazwe ukuba amele leyo Nhlangano kumbe uhlaka olukuleyo ndawo ezimweni lapho iNhlangano kumbe uhlaka lungenawo amagceke asemthethweni endaweni, maqondana nanoma iyiphi inja noma izinja olunazo kumbe oluzilawulayo ngokwanoma yisiphi isinyathelo esithathwe ngokwale mithetho kamasipala, kubalwa nalezo zinja eziyimizulane; futhi
Umuntu oyimpumputhe, maqondana nenja eyodwa esetshenziswa yilowo muntu njengenja emsizayo ukumhola, uma leyo nja ayinikezwa yiNhlangano yaseNingizimu Afrika Yezinja Eziholanayo noma uhlaka olufana nayo noma uma leyo nja iqinisekiswe ngokubhalwe phansi yisisebenzi seNhlangano okukhulunywe ngayo kumbe uhlaka olufana nayo noma igatsha layo, njengenja elungele abantu abangaboni.
nanoma yiyiphi inja engenaso isitifiketi sokujovelwa amarabi;
nanoma iyiphi inja ehlasela, ilume noma enobudlova kunoma ngubani, ngaphandle uma kunobufakazi bokuthi leso senzo sayo bekungesokuvikela umniniyo kumbe lowo ongumgcini wayo, abangaphansi kwakhe noma isakhiwo nokuthi lowo olunywe yinja ubesabisa kanzima umniniyo, abangaphansi kwakhe noma isakhiwo sakhe kumbe umuntu ongumgcini wayo, noma lowo olunywe yinja ungene esakhiweni ngaphandle kwemvume yomnikazi kumbe ngenkani.
(ukufakazela lokho kwaphulwa komthetho, asikho isidingo sokuthi kuvezwe ubufakazi bokuthi le nja yake yakhombisa ukuba nolaka esikhathini esedlule noma ukuthi yake yakhombisa ukungaziphathi ngendlela elindeleke ezilwaneni ezifuywayo).
nanoma iyiphi inja, ngenxa yokukhonkotha
iphindelela, ukuklewula, ukushaya umkhulungwane noma ukubanga eminye imisindo, iphazamisa ukuthula emphakathini noma icasula omakhelwane, yephula le mithetho kamasipala uma isicefe noma ukuphazamisa kuqhubeka ngemuva kokuphela kwesikhathi esifanele esiyobekwa esazisweni esisayinwe yiMenenja kaMasipala kumbe ogunyazwe ukuba ammele, uma ethola isikhalo esibhalwe phansi sasayinwa, sanikezelwa kulowo muntu, simcela ukuba anqamule lokho kuphazamiseka noma isicefe; inqobo nje uma isikhulu esiqokwe ngokusemthethweni ngokoMthetho Wenqubo Yamacala Obugebengu, 1977 (uMthetho No.51 we -1977) kungathi kunoma yiziphi izimo lapho kunesicefe esidinga ukunqandwa ngokushesha, kungasezukulindwa ukunikezelwa kwesaziso njengoba kuhlinzekelwe lapha futhi uma nje sizibonele ngokwaso leso sicefe, sizokhipha isaziso ngokweSigaba 341 soMthetho esikhulume ngawo phambilini sinikezwe umnikazi waleyo nja noma siqhubeke nokuthatha izinyathelo ezinqala njengoba kuhlinzekelwe kule mithetho kamasipala. Uma nanoma ngubani etholakala enecala lokwaphula lo mthetho kamasipala okwesibili maqondana naleso silwane, kuyoyifanela inkantolo, eyomthola enecala, ukuthi ngaphezu kwanoma yisiphi isigwebo eyomnika sona imyalele ukuba asisuse leso silwane ngokuhambisana nomthetho kamasipala 5 (a).
3 NgokoMthetho Kamasipala 2 nangaphandle kokuthunaza kumbe ukunciphisa nganoma iyiphi indlela ilungelo lomnikazi wenja kumbe lowo oyibhekile ngokwaphula le mithethonqubo:
umnikazi wanoma yimaphi amagceke, uma ehlala kulawo magceke, uyothathwa njengogcine leyo nja egcinwe kulawo magceke;
uma umnikazi wamagceke engahlali kuwona, nanoma ngubani oneminyaka engaphezu kwengamashumi amabili nanye ohlala kulawo magceke uyothathwa njengomgcini waleyo nja ekulawo magceke.
Uma emangalelwa ngokwale mithetho kamasipala, kuyobe kuyofaneleka ukuba kubekwe icala umnikazi wangempela waleyo nja kungenjalo, kubekwe icala lowo ogcine inja noma lowo othathwa njengomgcini waleyo nja.
(a) akukho muntu oyovumela nanoma yiyiphi inja okungeyakhe kumbe ebhekwe nguye ukuba itholakele iwuvanzi emgwaqeni kumbe endaweni yomphakathi ngaphandle uma iboshwe ngentambo futhi ibanjwe ngumuntu kumbe iboshwe ngandlela thize emzimbeni, inqobo nje uma kungekho nja eyovunyelwa ukuba itholakale isezingxenyeni zedolobha ezilawulwa nguMkhandlu lapho kunezimpawu ezigqamile ezikhomba ukuthi izinja azivunyelwe, ngaphandle esimweni esihlinzekelwe emithethweni kamasipala 2(e)(2);
(b) Nanoma yiyiphi inja engaboshiwe ngentambo ebanjwe ngumuntu noma engaboshiwe ngandlela thize emzimbeni etholakala impampa kunoma yimuphi umgwaqo womphakathi, indawo yomphakathi noma
isesimweni sokungaphili futhi ingenamnikazi, ingasuswa kumbe ibanjwe ngokuhambisana nomthetho kamasipala 5 (a) noma (b) futhi, uma kutholakala ukuthi iyingozi, inolaka kumbe inesifo ingabulawa yisikhulu esigunyaziwe.
Nanoma yiyiphi inja engesiyo eyomnikazi womhlaba noma wesakhiwo etholakala kuso, uma inomkhuba wokuhlasela nanoma yisiphi isilwane somnikazi walowo mhlaba, kuyobhekwana nayo ngokuhambisana nezihlinzekelo zesigaba 5(a) kuya ku -(g) sale mithetho kamasipala; ngaphandle uma kuyisimo okungelula ukuthi nanoma yisiphi isikhulu esigunyaziwe noma umnikazi akwazi ukuyibamba leyo nja ngezizathu ezithile, isikhulu esigunyaziwe singayalela ukuthi umnikazi waleyo nja kumbe nanoma ngubani ofanelekile oqokwe nguye ukuba ayibulale noma siyibulale sona mathupha. Kunoma yisiphi isimo, izimo mayelana nokubulawa kwaleyo nja ngokwalesi sigaba kuyomele zibikwe emkhandlwini ngokukhulu ukushesha emva kwesehlakalo.
Ngaphandle uma kugunyazwe ngokoMthetho waKwaZulu Wokongiwa Kwemvelo (uMthetho No. 29 we -1992), kumbe nanoma yimuphi omunye umthetho osebenzayo, akukho muntu, ongumnikazi wenja, noma onenja kumbe izinja ezisetshenziselwa ukuzingela, oyovumela leyo nja noma lezo zinja ukuba zizingele kunoma yimuphi umhlaba osendaweni elawulwa ngumkhandlu ngaphandle kokuthola imvume ebhalwe phansi kaNgqongqoshe ofanele kanye nomnikazi walowo mhlaba. Leyo mvume iyovezwa ngumnikazi waleyo nja kumbe lezo zinja kunoma yisiphi isikhulu esigunyaziwe uma siyidinga.
(Ngokwalo mthethonqubo, nanoma iyiphi inja engasifakile isigqebhezane sasentanyeni noma ingenayo into eechaza umniniyo ebonakala njengengenamnikazi iyothathwa njengengenamnikazi).
5 (a) Nonoma yisiphi isikhulu samaphoyisa kumbe elinye iphoyisa eligunyazwe nguMkhandlu ngokusemthethweni esingasusa kumbe sibambe nanoma yiyiphi inja sisebenzisa amandla esiwanikiwe singayithatha noma siyidlulisele endaweni yokuphepha noma kunoma iyiphi inhlangano yezenhlalakahle yezilwane noma indawo egunyazwe umkhandlu lapho kuvalelwa khona izinja.
(b) Nanoma ngubani olanda inja esusiwe noma ebanjiwe ethi ngeyakhe uyovunyelwa ukuba ayithathe emva kokugculisa isikhulu esibhekene naleyo ndawo yokuphepha, inhlangano yenhlalakahle yezilwane kumbe indawo lapho kuvalelwa khona izinja ngokuthi ungumnikazi waleyo nja nangemuva kokukhokha lezi zimali ezilandelayo:
Eyokuhlalisa, ekadokotela wezilwane, eyokudla, neyokuthuthwa kwayo iyiswa endaweni ephephile, eyenhlangano yenhlalakahle yezilwane kumbe indawo lapho izinja zivalelwa khona ngokuhambisana nezilinganiso zemali ebhalwe phansi isikhathi ngesikhathi.
Nanoma yiyiphi inja engalandwanga kwaze kwaphela izinsuku eziyisi- 7 (eziyisikhombisa) ingadayiswa yilowo owengamele leyo ndawo yezokuphepha, inhlangano yezenhlalakahle yezilwane kumbe indawo yokuvalela izinja. Ukuqhutshwa kwalokho kudayisa kuyokwenziwa ukuze kukhokheleke izindleko ezidaleke ngokususwa kanye nokunakekelwa kwenja edayisiwe, bese kuthi imali esele uma ikhona, ikhokhele indawo yokuphepha,inhlangano yenhlalakahle yezilwane noma leyo ndawo lapho kuvalelwa khona izinja.
Uma nanoma iyiphi inja ingalandwanga kwaze kwaphela izinsuku eziyisi- 7( eziyisikhombisa) kumbe ingeke idayiswe ngokwezihlinzeko zalo mtheshwana kamasipala (c) noma uma nanoma yiyiphi inja itholakale ukuthi iyagula noma inesifo esingalapheki noma ilimele kumbe inolaka futhi iyingozi, umuntu owengamele indawo yokuphepha, inhlangano yezenhlalakahle yezilwane kumbe indawo yokuvalela izinja angenza njengokweSigaba 5(1) kanye no (2) soMthetho Wokuvikelwa Kwezilwane, 1962 (uMthetho No. 71 we -1962), njengoba uchitshiyelwa izikhathi ngezikhathi.
Amandla anikezwe nanoma yisiphi isikhulu samaphoyisa angasetshenziswa nayinoma yisiphi isikhulu senhlangano yezenhlalakakhle yezilwane noma indawo yokuvalela izinja egunyazwe ngaphansi kwezihlinzeko zesigaba 8 soMthetho Wokuvikelwa Kwezilwane,(uMthetho No.71 we -1962), njengoba uchitshiyelwa izikhathi ngezikhathi.
Nanoma yisiphi isikhulu singadlulisela nanoma iyiphi inja esiyisusile kumbe esiyibambile kunoma yisiphi isakhiwo kumbe indawo ehlinzekelwe ukugcina izinja ezilahlekile.
Izihlinzeko zomtheshwana kamasipala (e) kanye no- (f) zalo mthetho kamasipala ziyosebenza ekudayisweni kumbe ekubulaweni kwezinja ezisuswe kumbe ezibanjwe yinoma yisiphi isikhulu.
6 Nanoma ngubani olanda nanoma iyiphi inja evalelwe ngaphansi kwemithetho kamasipala engasekuqaleni uyothathwa njengomnikazi, ngaphandle uma enobufakazi obuphikisayo; ngokuba ngumnikazi uyoshushiselwa ukwaphula le mithetho kamasipala.
Akukho muntu ongasebenzisa kumbe avumele nanoma yimaphi amagceke asendaweni ehlala abantu engaphansi kolawulo loMkhandlu ukuba asetshenziselwe ukuhlalisa izinja okungezona ezakhe, kumbe azifuyele ukuzidayisa.
8 Umnikazi noma umuntu obhekele nanoma iyiphi inja efile kumele kube ngumthwalo wakhe ukungcwaba leyo nja ngendlela efanele endaweni evunywe nguMkhandlu, futhi uma umnikazi kumbe umbheki wenja ehluleka noma engakwazi ukuyingcwaba, uMkhandlu uyophoqelela ukuba ingcwatshwe noma ilahlwe ngezindleko zomniniyo kumbe lowo oyibhekele, ngokuhambisana namanani entela anqunyiwe.
9 Akukho muntu, osemgwaqeni kumbe endaweni yomphakathi, oyothusa
ngenhloso, asukele kumbe achukuluze nanoma iyiphi inja.
AMACALA NEZINHLAWULO KANYE
NOKWEDLULISWA KWAMACALA
10 Izihlinzekelo zeMithetho Kamasipala yomkhandlu eZiqondene Namacala Nezinhlawulo kanye Nokwedluliswa Kwamacala ziyosebenza njengoba kuhleliwe
UKUCHITHWA KWEMITHETHO KAMASIPALA/ /IMITHETHONQUBO
11. (a) IMithetho Kamasipala eqondene nokugcinwa kwezinja kanjalo
neMithetho Kamasipala eqondene Namalayisensi Ezinja yeKomidi elidala Lezempilo laseXobho, kanye nezinye izichibiyelo ezikhona njengoba yashicilelwa mhla zingama-26 kuMbasa we-1984 ngaphansi kweSaziso seSiFundazwe No. 210 se-1984 lapha iyachithwa;
(b) Ingxenye R X 1, ukugcinwa kwezilwane kanye nezinyoni kweBhodi Lezentuthuko kanye Nemisebenzi okumaqondana nezinja kuphela njengoba kusebenza ezindaweni ezibalwe ngezansi angeke kusasebenza kusukela osukwini lokushicilelwa kwale mithetho kamasipala:-
INgxenye R X 1 Indawo okusebenza kuyo uMthetho : Stuartsville
QAPHELA: UMthetho Wokuvikelwa Kwezilwane, 1962 (uMthetho No.77 we -1962)
Isigaba 5 simayelana nezimo lapho isikhulu samaphoyisa singabulala khona nanoma yisiphi isilwane. Sihlinzeka ngegunya lokuthi iphoyisa likwazi ukubulala nanoma yisiphi islwane engekho umniniso kumbe esimweni lapho umniso engavumi, uma isilwane silimele noma sigula ngendlela yokuthi iphoyisa libona kufanele ukuthi sibulawe, uma lizobiza udokotela wezilwane ozoqinisekisa lokho. Esimweni lapho kungekho dokotela wezilwane, iphoyisa lingabiza abantu ababili abadala elibathatha njengabethembekile ukuthi bangathatha isinqumo esiphusile. Uma bevumelana nombono wephoyisa, lingsibulala isilwane.
ISigaba 8 simayelana namandla anikezwe izikhulu zomphakathi ukuvikela ukuhlukunyezwa kwezilwane. Lesi sigaba sinikeza leso sikhulu amandla, uma sigunyazwe ngokubhalwe phansi phambi kweMantshi yesiFunda, ukwenza imisebenzi yephoyisa ngokwesigaba 5.
<fn>KZN-DAC.3BylawsRelatingToMiniBusTaxis.2011-04-20.zu.txt</fn>
UMkhandlu Kamasipala uBuhlebezwe wamukela le mithetho kamasipala elandelayo emhlanganweni wawo owawumhla ziyi- 10 kuMbasa wezi -2008 ngokwesigaba 156 (2)
soMthethosisekelo weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika (uMthetho No. 118 we-1998) ufundwa ngokuhambisana nesigaba 31(2) sezoHulumeni Basekhaya: uMthetho
Wezinhlaka Zikamasipala, 1998 (uMthetho No. 117 we-1998) lapha ukhipha imithetho kamasipala exhunyiwe ngokwesigaba 13(a) sezoHulumeni Basekhay--a; uMthetho Wezinhlaka Zomasipala, 2000 (uMthetho No. 32 wezi-2000) eyoqala ukusebenza ngosuku lokushicilelwa kwayo kwiGazethi yesiFundazwe.
iMenenja kaMasipala
UMASIPALA UBUHLEBEZWE
IMITHETHO EMAQONDANA NOKULAWULWA KWAMATEKISI NAMABHASI
1. UKUSEBENZA KWEMITHETHO KAMASIPALA
Le mithetho kamasipala iyosebenza kuwo wonke amatekisi noma amabhasi omphakathi asebenza endaweni elawulwa yiMikhandlu kaMasipala uBuhlebezwe kant futhi iqukethe lokhu:-
IKHASI
INGXENYE 1 IZINCAZELO YAMAGAMA...................................3
INGXENYE 2 UKUSUNGULWA NOKULAWULWA KWAMARENKI
NEZITOBHI ZAMATEKISI KANYE/NOMA ZAMABHASI OMPHAKATHI ............................................5
Isigaba 1: Ukusungulwa Kwamarenki Nezitobhi zamatekisi kanye/noma
zamabhasi: .............................................5
Isigaba 2: Ukuklanywa Kwamarenki Amatekisi kanye/noma Amabhasi
Nezitobhi Zamatekisi kanye/noma Zamabhasi..................6
Isigaba 3: Ukuklanywa kwemingcele Emarenki Amatekisi kanye/noma
Amabhasi:............................................................6
Isigaba 4: Ukwabiwa Kwamarenki Amatekisi noma Amabhasi:.........6 Isigaba 5: Izikhathi Zokuma Kwamatekisi kanye/noma Kwamabhasi
Ezindaweni Zokuma Nasezitobhini..............................6
Isigaba 6: Ukusetshenziswa Kwamarenki Amatekisi kanye/noma
Amabhasi Nezitobhi Okungekho Emthethweni................6
Isigaba 7: Okubhekene noMkhandlu:.........................................7 Isigaba 8: Ukuvalwa Kwerenki Yamatekisi noma Yamabhasi:............7
INGXENYE 3: IZIMVUME ZOKUSEBENZISA AMARENKI.............8
Isigaba 9: Ukufaka Isicelo Sokusebenzisa Irenki Yamatekisi noma
Yamabhasi.............................................................8
Isigaba 10: Ukukhishwa Kwezimvume Zokusebenzisa Amarenki Amatekisi
Noma Amabhasi......................................................8
Isigaba 11: Izimvume Zokusebenzisa Amarenki Amatekisi noma Amabhasi
Okumele Ziphathwe Nezimvume Eziyizigqebhezane Okumele
Zikhangiswe:...........................................................9
Isigaba 12: Ukuphelelwa Yisikhathi Nokuvuselelwa Kwezimvume
Zokusebenzisa Amarenki:... 10
Section 13: Amandla Okuchitha Isicelo Esifakiwe noma Okwesula Imvume
Yokusebenzisa Irenki Yamatekisi noma Yamabhasi:..............10
Isigaba 14: Amandla Okugunyaza Ukufakwa Kwelinye Itekisi noma Ibhasi
Esikhundleni Selinye:..................................................11
Isigaba 15: Ukwedluliselwa Kwemvume Yokusebenzisa Irenki Yamatekisi
Noma Yamabhasi Kwelinye Itekisi noma Ibhasi: ..................12
INGXENYE 4: INDLELA YOKUZIPHATHA KWABASEBENZI/
KWABASHAYELI...................................................12
Isigaba 16: Abashayeli kumele bahloniphe Imithetho Kamasipala Kanye
Nemiyalalelo Yezemigwaqo/ Ababhekeleli Bezomthetho noma
yaMaphoyisa ...........................................12
Isigaba 17: Ukuziphatha Okungavumelekile Emgaqweni Womphakathi noma
Erenki.....................................................................12
Isigaba 18: Ukukhangiswa Kwendawo Itekisi noma Ibhasi eliya Kuyo:......13 Isigaba 19: Ukuhlanzeka Kwetekisi noma Kwebhasi kanye Nerenki..........13
Isigaba 20: Umshuwalense:.........................................................13
INGXENYE 5: INDLELA YOKUZIPHATHA KWABAGIBELI:.............13
Isigaba 21: Ukugibela nokwehla etekisini noma ebhasini: .....................13
Isigaba 22: Imigqa NaBalawuli Bemigqa..........................................14
Isigaba 23: Ukukhokhwa kwezimali zokugibela: Umthwalo womgibeli
ukukhipha imali yokugibela............................................15
INGXENYE 6: IZIMENENJA NABALAWULI BAMARENKI
Isigaba 24: Isidingo Sezimenenja/ Abalawuli Bamarenki
Isigaba 25: Iqhaza Lezimenenja/ Abalawuli Bamarenki
Isigaba 26: Ukukhishwa Kwemenenja/ Komlawuli Werenki
Esikhundleni
INGXENYE 7: OKUVAMILE .................................................................................
Isigaba 27: Amalungelo Nokumele Kwenziwe Ngabagibeli
Uma Itekisi noma Ibhasi lifa:.......................................15
Isigaba 28: Izinto Eziyingozi noma Ezinengayo:..............................15
Isigaba 29: Izilwane:...............................................................15
Isigaba 30: Izenzo Ezingavumelekile Etekisini noma Ebhasini:..............16
Isigaba 31: Ukuziphatha Ngendlela Enobudlova noma Ehlambalazayo:....16
Isigaba 32: Kuyicala Ukucekela Phansi Impahla Kamasipala:................16 Isigaba 33: Amacala Nezigwebo...................................................16
2. UKUNGABANDLULULWA
(a) Ngenxa yokuhlinzekwe esigatshaneni (b) lapha, akukho kule mithetho kamasipala okuyosetshenziselwa ukubandlulula phakathi kwabantu ngenxa yobuhlanga, inkolo, ubulili, noma kuthathwe ngokuthi kugunyaza ukubandlula okunjalo.
(b) Phezu kwalokho okuhlinzekwe esigatshaneni (a) lapha, ukubandlululwa ngenxa yobulili kungagunyazwa nganoma yikuphi okuhlinzekwe yile mithetho kamasipala okuchaza ukugqokwa kwezimpahla ezifanele endaweni yomphakathi noma okubeka umkhawulo ekungeneni kwabantu ezindaweni zomphakathi zokugeza, ezindlini zangasese noma ezindlini zokukhumula noma ukubeka imigomo ethize eyahlukahlukene ngalezo zindawo.
INGXENYE 1
IZINCAZELO YAMAGAMA
Ngokwale Mithetho Kamasipala, noma iliphi igama elinencazelo enikezwe lona eMthethweni kaZwelonke Wezemigwaqo noma eMthethweninqubo Yezemigwaqo elivezwe lapha, liyokuba naleyo ncazelo nakule Mithetho Kamasipala. Uma kwenzeka kuba khona ukushayisana ezincazelweni, kuyosebenza izincazelo ezinikezwe eMthethweni kaZwelonke Wezemigwaqo we-1996 ( UMthetho No.93 we-1996). Ngaphandle uma ingqikithi isho okunye, amagama angezansi ayokuba nezincazelo ezilandelayo:-
"UMthetho" kusho uMthetho kaZwelonke Wezemigwaqo, 1996 (UMthetho No.
93 we-1996);
"Isiphathimandla
Esigunyaziwe"
Kusho umhloli wezinqola,ohlola namalayisensi okushayela, noma
iSiphathimandla sezemigwaqo kanye nanoma yimuphi omunye
umuntu obekwe nguNgqongqoshe Wezokuthutha ngokwesimiso
njengesiphathimandla esigunyaziwe, izikhathi ngezikhathi, kanti
kuyosho nesiphathimandla sezokuthutha njengoba kuchazwe
eMthethweni kaZwelonke Wezemigwaqo,1996 (UMthetho No. 93
we-1996);
"UMthetho
Kamasipala" kusho noma imuphi uMthetho owenziwe ngokweSigaba 80A
soMthetho kaZwelonke Wezemigwaqo, 1996 (UMthetho No. 93
we-1996) ofundwa kanye nesigaba 31 (2) soHulumeni Basekhaya:
UMthetho Wezinhlaka Zomasipala, 1998 (UMthetho No. 117 we-1998);
"Imenenja
Kamasipala " kusho isiphathimandla esiqokelwe kulesi sikhundla nguMkhandlu njengokufaneleyo nanoma yimuphi omunye umuntu ogunyazwe ukumbambela;
"Umkhaphi" kusho umuntu oqashwe njengomphelezeli obhekelele itekisi kanye / noma ibhasi ukuze aqoqe imali kanti futhi kuyobandakanya nalowo oqashelwe ukubhekelela leyo nqola uma ngabe kuyinqola enomuntu oyedwa;
"UMkhandlu" kusho uMkhandlu Kamasipala uBuhlebezwe kanti futhi kubandakanya nanoma ubani onikezwe amandla okusebenzela uMkhandlu;
"Umshayeli" kusho unoma ubani oshayela noma ozama ukushayela inqola ethutha umphakathi;
"Indawo yokuma" kusho indawo lapho kuma khona itekisi kanye / noma ibhasi
phakathi kwezinkambo;
" Ibhasana" kusho uhlotshana lwebhasi, olwakhelwe noma oluguqulelwe ukuba luthuthe kuphela noma ikakhulukazi abantu abangaphezulu kwabayi-16 nabangaphansi kwabangama-35, behlezi ezihlaweni (kubalwa nomshayeli)
"Itekisi" kusho inqola ethutha umphakathi eyakhelwe kuphela noma ikakhulukazi ukuthuthwa kwabagibeli abangevile eshumini nesihlanu futhi abangekho ngaphansi kwabayisishiyagalolunye kubalwa nomshayeli esetshenziselwa ukuqashiswa noma inkokhelo futhi isebenza noma ihambela ukuqashwa nenkokhelo noma njengoba kuyobe kuchazwe ngumthetho oyobekwa ngokwemisebenzi engahambi ngokuhlelwa kwezikhathi ;
"Umnikazi Wetekisi" kusho umuntu obhekelel ukusebenza kwetekisi futhi obhalisiwe kuMabhalane wesifundazwe njengomnikazi wetekisi ngokulandela uMthetho kaZwelonke Wezemigwaqo;
"Irenki yamatekisi
kanye/noma
Yamabhasi"
inoma iyiphi indawo ebekwe eceleni nguMkhandlu edwetshwe
omaka ngomaka wemigwaqo osemthethweni na-/noma ngezimpawu
zemigwaqo bese ifakwa izinombolo ukuze isetshenziswe kuphela
ngamatekisi noma ngamabhasi akhangise ngezigqebhezane ezifanele
zemvume
"Imvume
Yokusebenzisa
Amarenki
Amatekisi noma
Amabhasi"
imvume ebhaliwe ekhishwa nguMkhandlu ukuze umnikazi
wetekisi noma webhasi akwazi ukusebenzela erenki ethize yamatekisi noma yamabhasi.
"Isigqebhezane
Semvume
Yokusebenzisa Irenki
Yamatekisi noma
Yamabhasi"
Isigqebhezane esikhishwa nguMkhandlu esiveza inombolo
yerenki engasetshenziswa yitekisi noma ibhasi eveza leso
sigqebhezane semvume yokusebenzisa leyo renki yamatekisi
noma yamabhasi.
"Isitobhi Setekisi
Noma Sebhasi" yindawo ekhonjiswe ngomaka bomgwaqo abasemthethweni
Kanye/noma izimpawu zomgwaqo, ezibekwe nguMkhandlu ukuze zisetshenziswe ngamatekisi noma ngamabhasi kuphela akhangise izigqebhezane zemvume ezifanele zokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi, ukugibeza noma ukwehlisa abagibeli kuphela kanti futhi kayisiyona indawo yokuma izimoto noma yokulindela izinto zokugibela;
"Isikhulu
Sasemaphoyiseni" kusho ilungu loPhiko Lwamaphoyisa aseNingizimu Afrika noma lowo omlandelayo ngokwesikhundla;
"Ibhasi
Lomphakathi
noma Ibhasi" kusho inqola ethutha umphakathi eyakhelwe kuphela noma ikakhulukazi ukuthutha abagibeli abevile kwabayi-15 esetshenziselwa ukuqashishiswa inkokhelo ngokomsebenzi ohlelelwe izikhathi futhi enemvume yethuthi Emgwaqeni Womphakathi ekhishwa yiBhodi Yangaphakathi Yezokuthutha Emgwaqeni emzileni esendaweni elawulwa nguMkhandlu ngokugcwele noma ngokungagcwele.
INGXENYE 2
UKUSUNGULWA NOKULAWULWA KWAMARENKI AMATEKISI/ AMABHASI KANYE NEZITOBHI
Isigaba 1: Ukusungulwa Kwamarenki Amatekisi kanye/ noma Amabhasi
Le mithetho kaMasipala izosebenza kuwo wonke amarenki amatekisi nawamabhasi kanye nasezitobhini, esibekwe eceleni noma ezobekwa eceleni nguMkhandlu ukuze isetshenziswe njengamarenki amatekisi kanye / noma amabhasi noma izitobhi zamatekisi kanye / noma zamatekisi avumelekile ukuwasebenzisa ngemvume yokusebenzisa amatekisi noma amabhasi ekhishwa ngokulandela le mithetho kamasipala.
Amarenki amatekisi namarenki amabhsai noma izitobhi kuyoba yilezo ezibekwe ohlelweni olulungiswe yisiphathimandla esinikezwe lowo msebenzi esiyilingu lomkhandlu njengoba luchitshiyelwe izikhathi ngezikhathi.
Isigaba 2: Ukuklanywa Kwamarenki Amatekisi kanye noma Amabhasi Nezitobhi Zamatekisi kanye / noma Zamabhasi
Ukubekwa eceleni kwamarenki amatekisi noma amabhasi nezitobhi ukuze kusetshenziswe ngamatekisi namabhasi kuphela kuyokwenziwa bese kubonakaliswa ngokugxumeka , ngokudweba omaka, noma ngokubeka kulezo zindawo (ngisho ngabe kuthiwa isemmgwaqeni womphaakthi noma cha), njengokuzoshiwo nguMkhandlu, izimpawu ezifanele zomgwaqo ezibekiwe yiZimiso ezenziwe ngokulandela uMthetho.
Isigaba 3: Ukuhlukaniswa Kwemingcele Emarenki Amatekisi noma Amabhasi
UMkhandlu ungahlukanisa ngokwemingcele indawo ethize noma izindawo ezithize, erenki ngayinye ngenxa yesizathu kumbe izizathu ezithize, njengokugibeza noma ukwehlisa abagibeli, indawo yokuma noma abahwebi abangekho ohlelweni olusemthethweni.
Isigaba 4: Ukwabiwa Kwamarenki Nezitobhi Zamatekisi noma Zamabhasi
Amarenki asungulwe ngokwesigaba 1 ayosetshenziswa kuphela ngamatekisi noma amabhasi akhangise ngezigqebhezana ezisemthweni zemvume yokusebenza erenki yamatekisi noma yamabhasi ekhishelwa leyo renki yamatekisi noma yamabhasi,(inqobo nje uma lo mkhawulo ungeyukusebenza etekisini noma ebhasini, kuleyo ebambile noma kuleyo eshintshene nayo egunyazwe ngokwesigaba 14).
Izitobhi ezisungulwe ngokwesigaba 1 ziyokuba ngezifanayo kuwo wonke amatekisi noma amabhasi asebenzela kulowo mzila noma anikezwe umnikazi othize, usosesheni, umzila noma indawo lapho kuphokophelwe khona njengoba kuyobe kutshengisiwe ophawini lwezemigwaqo olubekwe kulezo zitobhi.
Isigaba 5: Izikhathi Zokuma Kwamatekisi kanye/ noma Kwamabhasi Ezindaweni
Zokuma Nasezitobhini
UMkhandlu , ngophawu olugxunyekwe erenki noma eduzane ungasho ubude besikhathi obuphezulu amatekisi namabhasi angasima erenki.
Akukho tekisi noma ibhasi eliyovunyelwa ukuma esitobhini setekisi noma sebhasi isikhathi eside kunaleso esinesidingo sokuma bese kulayishwa abagibeli.
Akukho tekisi noma ibhasi eliyovunyelwa ukuma ngenkathi lisemsebenzini, ngaphandle kwasendaweni yokuma edwetshwe umaka noma esitobhini.
Isigaba 6: Ukusetshenziswa Kwamarenki Amatekisi kanye / noma Amabhasi
Nezitobhi Okungekho Emthethweni
Umshayeli wetekisi noma webhasi onemvume yokusebenzisa irenki noma isitobhi ngaphansi kwale Mithetho kaMasipala kuphela oyodala noma avumele ukuba leyo nqola isebenzise leyo renki noma leso sitobhi nganoma yisiphi isikhathi (Inqobo nje uma lokhu kunqatshelwa kungeke kusebenze etekisini noma ebhasini, kuleyo eyibambele noma leyo eshintshene nayo okugunyazwe ngokweSigaba 14).
Uyobe wephula umthetho lowo oyomosa itekisi noma ibhasi enikezwe isigqebhezana semvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi ngokwale Mithetho kaMasipala, uma ema kunoma iyiphi irenki noma isitobhi ngaphandle kwaleyo renki noma leso sitobhi anikezwe sona nesicacisiwe esigqebhezaneni semvume yokusebenzisa irenki ethize yamatekisi noma yamabhasi.
Umshayeli wetekisi noma webhasi kuyoba nguye oyolokhu enake leyo nqola ngenkathi isekuleyo renki noma sitobhi..
Isigaba 7: Okubhekene Nomkhandlu
UMkhandlu awuyikuba nacala mayelana:
Nokulahleka noma ukulimala kwqnoma iyiphi inqola, noma okuyingxenye yayo noma kokuphakathi, ebikade ipake noma ime kunoma isiphi isitobhi noma ebikade ingena idlula kumbe iphuma kunoma iyiphi irenki noma isitobhi.
Nokufa, ukulimala, ukukhubazeka noma ukulahlekelwa (kubakwa nokulahlekelwa okulandela kamuva) kwanoma ubani kunoma iyiphi irenki noma isitobhi .
Isigaba 8: Ukuvalwa Kwernki Yamatekisi noma Yamabhasi
UMkhandlu uyokuba nelungelo lokuvala okwesikhashana noma iyiphi irenki esungulwe ngaphansi kwale Mithetho kanti, uma kunesidingo, unelungelo lokusungula enye irenki yesikhashana kwenye indawo esikhundleni saleyo. Lokho kuxvalwa kwesikhashana nokusungulwa kwenye kuyothathwa kanjalo emva kokuba kubekwe izaziso lapho noma eduze kwerenki leyo kanti futhi ngesikhathi salokho kuvalwa kwesikhashana noma isiphi isigqebhezana semvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi esasikhishelwe leyo renki evaliwe siyothathwa njengesisemthethweni ekusetshenzisweni kuleyo renki eyobe esikhundleni senye.
Akukho malungelo alowo onemvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi ngaphansi kwale Mithetho ayovimbela uMkhandlu ekutheni uvale noma ususe unomphelo noma iyiphi irenki esungulwe lapha noma ngenkathi kushicilelwa le Mithetho. Inqobo nje kodwa uma kukhekho renki eyovalwa noma isuswe unomphela kuze kube kuphela isikhathi esingangezinyanga ezintathu sesaziso esibhaliwe salabo abanezigqebhezana ezisebenzayo ngaleso sikhathi ezikhishwe ngokwale Mithetho, ngaphandle uma kunesimo esiphuthumayo, kanti futhi zonke izimali esezakhokhwa ziyobuyiswa kulandelwa indlela ebala ngokwesikhathi esisetshenziwe .
INGXENYE 3:
IZIMVUME ZOKUSEBENZISA AMARENKI
Isigaba 9: Ukufaka Isicelo Sokusebenzisa Irenki Yamatekisi noma Yamabhasi
Umnikazi/ umbhekeleli uyofaka isicelo sokusebenzisa noma iyiphi irenki yamatekisi noma yamabhasi ngokubhala incwadi eya kuMenenja kaMasipala. Leso sicelo siyofakwa ngefomu loMkhandlu elisemthethweni..
Onke amatekisi noma amabhasi afakelwe isicelo semvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi kuyomele abe nalokhu:-
Isitifiketi esisemthethweni sokuba nempilo{certificate of fitness} (COF);
imvume yeLRTB noma imvume yokwenza umsebenzi ngokulandela izimiso zoMthetho Wezokuthutha Emgwaqeni noma ngokwanoma imuphi umthetho ongena esikhundleni salowo;
igama nekheli lomnini elibhalwe ngendlela ecacile nezohlala isikhathi eside, ngasohlangothini lwangasobunxele enqoleni;
indawo okuphikelelwe kuyo ngaphambili;
ubufakazi bokubhaliswa noMabhalane Wesifundazwe uma kufanele;
inani labantu abathwalwa yileyo nqola kumele libe sibala
Imali ekhokhwayo ebekwe futhi ebukezwa nguMkhandlu izikhathi ngezikhathi iyokhokhwa maqondana nemvume ngayinye yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi, inqobo nje uma kuzothi lapho imvume yokusebenzisa irenki entsha yamatekisi noma yamabhasi, isamba siyobalwa kulandelwa indlela ebala ngokwesikhathi esisiele sokusebenzisa irenki kulowo nyaka, okuzobalwa kusukela enyangeni eseduzane..
Isigaba 10: Ukukhishwa Kwezimvume Zokusebenzisa Amarenki Amatekisi noma
Amabhasi
Ukunikezelwa kwezimvume zokusebenzisa amarenki amatekisi noma amabhasi kungumsebenzi woMkhandlu, okungaba nemigomo ethize ebalulekile mayelana nenqola efana nalena:
Ukunqumela noma iyiphi inqola ukuba ifakele abantu endaweni ethize ekhethekile noma endaweni ethize yokuma;
Ukufaka imikhawulo ethize yamahora okungasetshenziswa ngawo irenki;
Ukusho inombolo ethize yezinqola ezingasebenzisa ingxenye ethize yerenki;
Ukucacisa umzila okumele usetshenziswe yitekisi noma ibhasi elithize;
Noma isiphi esinye isimo sokuqinisekisa ukwabiwa ngendlela kwerenki noma ukuvikela ukuphazamisana nokuminyana kwezinqola nabagibeli noma ukuqinisekisa ukulawuleka kahle kwezinqola.
Uma isicelo sokusebenzisa irenki sivunyiwe; umfakisicelo kumele anikezwe imvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi kanye nesigqebhezana semvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi esinenombolo esakhiwe ngendlela evunywe nguMkhandlu, abeke ngaphambili inombolo yetekisi noma yebhasi nenombolo yerenki kanye nencazelo yokuthi ivunyelwe ukusebenza kuphi.
Imvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi engabelwe indawo ezinyangeni ezi-3 iyophelelwa yithuba lokusebenza, ngaphandle uma kufakwe isicelo sokwengeza isikhathi esivunyiwe nguMkhandlu. Imvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi iyosebenza isikhathi esithize esibhalwe kuyo.
Imvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi ekhishwe ngokwale Mithetho kaMasipala ngeke idluliselwe komunye umuntu ngaphandle uma uMkhandlu unikeze imvume ebhaliwe.
UMkhandlu ngokuzinqumela kwawo, unganikeza esinye isigqebhezana semvume esikhundleni saleso esilahlekile noma esenzekelwe umonakalo emva kokukhokhwa kwemali eyisamba esithize esinqunywe ngokwesiphakamiso soMkhandlu, nangasemuva kokuvezwa kwencwadi efungelwe eveza imbangela yalokho kulahleka noma ukudaleka komonakalo..
Isigaba 11: Izimvume Zokusebenzisa Amarenki Amatekisi noma Amabhasi Okumele Ziphathwe kanye Nezimvume Eziyizigqebhezane Okumele Zikhangiswe.
Imvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi kumele iphathwe ngaso sonke isikhathi etekisini noma ebhasini eyayikhishelwe lona. Umshayeli waleyo nqola kumele aveze leyo mvume yokysebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi uma kucela isiphathimandla Esigunyaziwe noma Isisebenzi Sasemaphoyiseni. Ukwehluleka ukukhipha leyo mvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi kuyodala ukuba umshayeli abekwe icala.
Isigqebhezana semvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi ekhishwe ngokweSigaba 10 sale Mithetho kaMasipala siyohlale ngaso isikhathi sikhangiswe ngakwesobunxele sewindi langaphambili letekisi noma lebhasi esasikhishelwe lona. Ukwehluleka ukukhangisa leso sigqebhezane semvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi, njengoba kusho lo mthetho kamasipala, kuyodala ukuba umshayeli, umbhekeleli nomnikazi waleyo nqola abekwe icala.
Isigaba 12: Ukuphelelwa Yisikhathi Nokuvuselelwa Kwezimvume Zokusebenzisa
Amarenki Amatekisi noma Amabhasi
Akukho mvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi eyosebenza ngaphezu kwesikhathi esingangonyaka.
Imvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi ekhishwe ngokwale Mithetho kaMasipala iyophelelwa yisikhathi ngosuku lokugcina kuZibandlela unyaka nonyaka. Izicelo zokuvuselelwa kwemvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi zingafakwa eMkhandlwini ngaphambi kosuku lokuqala kuZibandlela unyaka nonyaka ngendlela efanayo njengoba kushiwo eSigabeni 9 sale Mithetho kaMasipala.
Akukho sicelo sokuvuselelwa kwemvume yokusebenzisa irenki yamatekis noma yamabhasi esiyokwamukelwa ngemuva kwezinyanga ezi-3 yaphelelwa yisikhathi ngaphandle uma kwakufakwe isicelo esibhaliwe sokwengezelwa isikhathi esemukelwa nguMkhandlu.
Isicelo sokuvuselelwa kwemvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi engavuseleliwe ngaphambi kokuphelelwa yisikhathi, singathathwa njengesicelo esisha ngokuzinqumela koMkhandlu.
Isigaba 13: Amandla Okwenqaba Isicelo Esifakiwe noma Okwesula
Imvume Yokusebenzisa Irenki Yamatekisi / Yamabhasi
UMkhandlu unegunya lokwesula noma lokunqaba ukuvuselela noma ukunikeza imvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi uma:
izitifiketi ezikhulula leyo imvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi eqondene nayo ukuba ihambe emgaqweni isuliwe noma ihoxisiwe;
imvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi yanikezwa yize umfakisicelo wayenikeze imininingwane okungesiyo;
umbhekeleli wetekisi noma webhasi etholakale enamacala amaqondana noMthetho Wezemigwaqo noma amaqondana neMithetho kaMasipala esho ukuthi akakulungele ukusebenza emkhakheni wezokuthuthwa komphakathi;
isicelo sokuvuselelwa kwemvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi singafakiwe ngaphambi kokuba iphelelwe yisikhathi;
Kungekho sikhala esikhona setekisi noma sebhasi.
Umshayeli wenqola eqondene naleyo mvume engenayo ilayisensi yokushayela inqola engangaleyo ayishayelayo noma engenayo imvume yabashayeli esemthethweni njengoba kuhlinzekiwe eMthethweni Wezemigwaqo kaZwelonke, 1996 (UMthetho No. 93 we-1996)
Inqola ingenawo umshuwalense njengokusho kwesigaba sama-20
Ukwesulwa noma ukumiswakwemvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi ngokwalesi sigaba ngeke kunike umnikazi igunya lokubuyiselwa imali ethize mayelana naleyo ayikhokha.
Isigaba 14: Amandla Okugunyaza Ukufakwa kwenye Itekisi noma Ibhasi
Esikhundleni Selinye
Uma nganoma isiphi isikhathi itekisi noma ibhasi elinikezwe imvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi liyokhandwa, noma uma ngenxa yanoma isiphi isizathu umnikazi efisa kanjalo, uMkhandlu ungagunyaza ukufakwa esikhundleni saleyo tekisi noma ibhasi enye itekisi noma ibhasi, okungaba okwesikhashana noma kuze kube ukuthi kuphela isikhathi semvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi, inqobo nje uma kungukuthi umnikazi wemvume lowo kungumnikazi wetekisi noma webhasi futhi eseyikhokhile imali yokuphathwa kwehhovisi enqunyiwe njengokwesiphakamiso somkhandlu. Lowo onemvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi kuyomele abuyise imvume endala ukuze akwazi ukuthola entsha, inqobo nje uma kuyothi lapho kulahleke khona imvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi, alethe incwadi efungelwe.
Ngisho noma ngabe okuhlinzekwe yile Mithetho kaMasipala kuthini, uMkhandlu ungagunyaza lowo onemvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi ukuba ashintshanise itekisi noma ibhasi eliqondene naleyo mvume ngananoma iyiphi enye itekisi noma ibhasi lohlobo olufunayo okungelakhe noma olilungu likasosesheni ofanayo nanoma imvume anikezwe yona yenqola ehamba emgaqweni ngokoMthetho Wezokuthutha Emgaqweni, we-1977 uvumela leyo tekisi noma lelo bhasi ukuba lishintshaniswe inqobo nje uma isibalo esiphelele samatekisi noma samabhasi okungawalowo onemvume futhi osebenzisa noma iyiphi irenki yamabhasi noma yamatekisi noma ngaluphi usuku singeke seqe esibalweni sezimvume zokusebenzisa irenki anikezwe zona maqondana naleyo renki noma yamabhasi. .
Isigaba 15: Ukwedluliselwa Kwemvume Yokusebenzisa Irenki Yamatekisi noma Yamabhasi
Kuya ngokuhlinzekwe yisiGaba -9 no-10, okungaba noshintsho uma kunesidingo, imvume esebenzayo yetekisi noma yebhasi ingadluliselwa kwenye itekisi noma ibhasi ngaphandle kokukhokhwa kwenye imali uma ngabe umnikazi efake isicelo eMkhandlwini futhi uMkhandlu wasamukela, bese kuthi leyo mininingwane igxivizwe kwimvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi, imvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi iyothathwa kukho konke okumayelana nale mithetho kamasipala njengekhishwe maqondana naleyo renki yamatekisi noma yamabhasi edluliselwe kuyo.
INGXENYE 4
INDLELA YOKUZIPHATHA KWABASEBENZI / KWABASHAYELI
Isigaba 16: Abashayeli kumele bahloniphe iMithetho KaMasipala kanye nemiyalelo yeSikhulu Esigunyaziwe noma yaMaphoyisa.
Umshayeli noma omunye umuntu oshayela itekisi noma ibhasi uyosebenzisa amalungelo awanikezelwe yimvume yokusebenzisa irenki yamatekisi noma yamabhasi egunyaza leyo nqola ukuba isebenzise amarenki athize kanye/ noma izitobhi ngokuqaphela amalungelo kanye nokubhekeleleka kwabagibeli kanye namanye amatekisi noma amanye amabhasi agunyaziwe ukuba asebenzise irenki, kanti futhi kubekwa eceleni lokho okushiwo yile Mithetho kaMasipala, bayohlonipha yonke imiyalelo esemthethweni noma izimpawu ezinikezwa yiSikhulu Esigunyaziwe noma iPhoyisa.
Kule Mithetho kaMasipala, Izikhulu Ezigunyaziwe noma aMaphoyisa ziyagunyazwa lapha ukuba zinikeze leyo miyalelo noma lezo zimpawu, eziyobe zinesidingo ukuze kugwemeke ukuphazamiseka nokuminyana kwezinqola noma abagibeli ukuze futhi kulawuleke kahle izithuthi erenki noma eduze kwayo.
Isigaba 17: Ukuziphatha okungekho emthethweni Emgaqweni Womphakathi
Noma Erenki
Akukho mshayeli noma umuntu olawula nanoma iyiphi itekisi noma ibhasi oyoma emgaqweni womphakathi, ezindaweni ezinawo amarenki nezitobhi zamatekisi noma zamabhasi, ngokwezizathu zokuliqashisa, ukugibeza nokwehlisa abagibeli noma ukuvumela noma imuphi umgibeli noma lowo ofisa ukugibela ukuba agibele noma ehle kulelo bhasi ngaphandle kwaserenki noma esitobhini esisungulwe ngokwale mithetho kamasipala ezindaweni lapho izindawo ezinjengalezi zikhona maduze nomgwaqo;
Akukho muntu oyohamba efuna abagibeli ebabelesela noma ebancengela nanoma iyiphi itekisi noma ibhasi ngokulokhu ehla enyuka, ebamemeza, epipiza noma esebenzisa noma iyiphi indlela.
Akukho muntu oyoqhuba itekisi noma ibhasi emgaqweni ngendlela ebanga umsindo omkhulu ongagwemeka ngokwenza ngendlela enokukhathalela abanye.
Akukho muntu oyogeza itekisi noma ibhasi kunoma yimuphi umgwaqo noma irenki engaphansi koMkhandlu ngaphandle uma kuyindawo ebekwe nguMkhandlu ngokuthanda kwawo ukuthi ngeyokugeza izimoto.
Akukho muntu oyokhanda noma yiyiphi itekisi noma ibhasi kunoma yimuphi umgwaqo womphakathi, erenki noma indawo engaphansi koMkhandlu inqobo nje uma lo Mthetho kaMasipala ungeke ukuvimbele ukulungiswa kwezinto ezincane ezidalwe ukuma kwesikhashana kwetekisi noma kwebhasi obekungalindelekile ngenhloso yokulungisa leyo nqola.
Isigaba 18: Ukukhangiswa Kwendawo Itekisi noma Ibhasi eliya Kuyo
Uma ibhasi liya erenki yalo esemthethweni yamatekisi noma yamabhasi, umshayeli walo uyokhangisa ngendawo eliya kulo ngokucacile efasiteleni elingaphambili laleso sithuthi
Isigaba 19: Ukuhlanzeka Kwetekisi noma Kwebhasi kanye Nerenki
Noma ubani oshayela noma iyiphi itekisi noma ibhasi endaweni engaphansi koMkhandlu uyogcina leyo nqola isesimweni esihlanzekile futhi ibukeka kahle, iphilile.
Bonke ososeshini abasebenzela erenki ethize yamatekisi noma yamabhasi kuyoba ngumthwalo wabo ukugcina leyo renki ihlanzekile.
Isigaba 20: Umshuwalense
Umnikazi noma umbhekeleli wetekisi noma webhasi uyothatha izinyathelo zokuqinisekisa ukuphepha kwabagibeli kanye nempahla ngokuthi afakele umshwalense leyo nqola, ngaphambi kokuba kukhishwe imvume yokurenka, futhi uyoveza isiqinisekiso uma umkhandlu usidinga.
INGXENYE 5: INDLELA YOKUZIPHATHA KWABAGIBELI
Isigaba 21: Ukugibela nokwehla etekisini noma ebhasini
Wonke umgibeli uyogibela noma ehle etekisini noma ebhasini ngomnyango ohlinzekiwe.
Akukho oyogibela etekisini noma ebhasini kuze kube wonke umuntu ofisa ukwehla etekisini esenze njalo.
Kuyoba yicala uma umuntu engena noma ezama ukungena kunoma iliphi itekisi noma ibhasi elithwele abagibeli abalinani eligunyaziwe labantu abangathwalwa yilelo tekisi noma ibhasi.
Emizileni ehlinzekwe ngamarenki nangezitobhi, akukho muntu oyogibela kumbe azame ukugibela, noma oyokwehla kumbe azame ukwehla etekisini noma ebhasini noma ilaphi emgwaqeni ngaphandle kwasendaweni eklanywe njengesitobhi noma njengerenki yamatekisi noma yamabhasi, uma izitobhi noma amarenki amatekisi/ amabhasi ekhona eduze komgwaqo.
Akukho muntu oyogibela noma azame ukugibela, ehle noma azame ukwehla etekisini noma ebhasini ngenkathi leyo nqola isahamba.
Isigaba 22: Imigqa NaBalawuli Bemigqa
Kunoma iyiphi irenki yamatekisi noma yamabhasi esungulwe ngokwale mithetho kaMasipala, uMkhandlu ungagxumeka noma wenze ukuba kugxunyekwe izimpawu zemigqa ezinezingqwembe zezaziso ezikhombisa indawo nendlela abantu abalinde ukugibela itekisi noma ibhasi okumele bame kuyo ukuze kumeke umugqa okungenzeka ukuba lolo phawu aluhlinzekiwe ngezivimbo eziwuhlobo lwensimbi noma imigqa edwetshwe phansi endaweni eklanyelwe ukuba kumiwe kuyona.
Abantu abahlose ukugibela noma iyiphi inqola kunoma iyiphi indawo yokugibela noma kunoma iyiphi indawo yokuma okugxunyekwe kuyo izivimbo bayoma umugqa endaweni futhi kusukela endaweni lapho kutshengiswe khona ukuthi leyo nqola izosukela khona.
Lapho okungekho phawu olugxunyekiwe lomugqa abantu abalinde erenki noma esitobhini setekisi noma sebhasi noma eduze kwakhona belindele ukugibela itekisi noma ibhasi bayozimela bona umugqa ongeqi kwemibili eqondene, noma udwendwe olulodwa uma becelwa yiSiphathimandla esigunyaziwe noma Iphoyisa.
Abantu abame kulowo mugqa bayokwenza njalo njengokulandelana kwabo ekufikeni kwabo. Akukho muntu oyongena ngaphambi komunye emgqeni uma efike ngaphambi kwakhe.
Akukho muntu oyogibela noma iyiphi inqola kunoma iyiphi irenki yamatekisi noma yamabhasi noma endaweni yokuma ngaphandle uma emi emgqeni (ngaphandle uma bengekho abanye abantu abalindele ukugibela inqola), futhi akukho muntu oyothatha indawo engaphambi komuntu ofike kuqala kunaye.
Wonke umntu ome kunoma imuphi umugqa noma ogibelayo noma ofuna ukugibela noma iyiphi itekisi noma ibhasi kunoma iyiphi irenki yamatekisi noma yamabhasi osekumiwe kuyona umugqa uyolandela yonke imiyalelo enikezwa yinoma isiphi iSiphathimandla Esigunyaziwe noma iphoyisa elingakhona ukuze kulawuleke umugqa noma kugwemeke ukuphazamiseka ekuminyaneni kwezinqola nabahamba ngezinyawo.
Umlawuli womigqa osebenza kunoma yiyiphi irenki kumele abonakale ngokucacile kanti futhi kumele aveze igama lakhe ngokusobala empahleni ayigqokile ngezansi kwehlombe lakhe langakwesobunxele.
Umlawuli wemigqa kuyomele enze umsebenzi wakhe ngobunono nangenhlonipho futhi akhombise ukuzithoba kubo bonke abagibeli.
Lapho umlawuli womugqa elawula ukungena etekisini noma ebhasini, kuyomela angavumeli ukuba kugibele isibalo esingaphezulu kwaleso esivumeleke kuleyo nqola.
Isigaba 23: Ukukhokhwa kwezimali zokugibela: Kungumthwalo womgibeli
ukukhipha imali yokugibela
Wonke umgibeli uyokhokha imali yokuhamba esemthethweni.
INGXENYE 6: IZIMENENJA ZAMARENKI
Isigaba 24: Isidingo Sezimenenja Zamarenki
Amarenki amatekisi/ amabhasi angaphansi kukamasipala ayimpahla yomkhandlu, futhi lapho kungumbono kasosheni owodwa noma abangaphezulu, irenki yamatekisi ingaba nemenenja yerenki, umkhandlu, emva kokuxhumana nabo bonke ososesheni kanye nabanye ababambiqhaza abasebenzisa leyo renki, unganquma ukuba sikhona yini isidingo sokuqokwa kwemenenja yerenki.
Umkhandlu udinga le mininingwane elandelayo ebhalwe ngaphansi maqondana nokuqokwa kweMenenja Werenki ukuba ilethwe nguSosesheni Wamatekisi/ Inkampani Yamabhasi:
(a) Igama likaSosesheni noma iNkampani Yamabhasi;
(b) Amagama aphelele oMphathisihlalo noma omnikazi;
(c) Iminingwane yokuxhumana: Ucingo nekheli;
(d) Igama lerenki efakelwe isicelo;
(e) Amagama aphelele alowo okuhlongozwa ukuba abe yiMenenja Yerenki;
(f) Inombolo kamazisi walowo okuhlongozwa ukuba abe yiMenenja Yerenki;
(g) Inani lamatekisi noma lamabhasi agunyaziwe asebenzisa leyo renki;
Amagama nenani labanye ososesheni/ izinkampani zamabhasi ezisebenzisa leyo renki;
Izizathu zikasosesheni/ zabanikazi eziphelele ezibangela ukuba bafune imenenja yerenki ekhethwe ibona;
Isibophezelo esisayiniwe sikasosesheni noma somnikazi esithi usosesheni/ umnikazi kanye nemenenja yerenki, uma eqokwa, uyolandela imigomo enqunywe ngumkhandlu ekwamukeleni lokhu nokuthi lezo zimenenja angeke zigxambukele emisebenzini, ezinqoleni, kubashayeli, kubagibeli nakulabo abasemahhovisi abanye ososesheni/ abanikazi ngaphandle uma enza imisebenzi yakhe, futhi angeke adale ukungezwani phakathi kwalabo ababaluliwe phambilini.
Imvume yomkhandlu angeke ivinjelwe kungenasizathu.
Isigaba 25: Iqhaza Lezimenenja Zamarenki
Nanoma iyiphi iMenenja Yerenki eqokwe ngokwalesi sigaba;
(a) Iyolawula ukungena nokuphuma erenki, kwanoma iyiphi itekisi noma ibhasi esebenzisa irenki ukuqinisekisa ukuthi akukho ukuminyana okudalekayo kulezo zindawo zokungena nokuphuma, nanoma yikuphi ngaphakathi erenki;
Iyolawula, ngokunezizathu ezibonakalayo, ukuziphatha kwabantu ngaphakathi erenki;
Iyokhombisa umuntu ofisa ukugibela itekisi noma ibhasi ukuthi atholakala kuphi amatekisi noma amabhasi afunwa yilowo muntu;
Iyofaka inani labagibeli eliyisibalo esiphezulu esamukelekile ngokusemthethweni kunoma iyiphi itekisi noma ibhasi, ingavumeli ukuba kungene isibalo eseqile;
Iyozama ukuba ngumlamuli kunoma iyiphi ingxabano noma ukungezwani phakathi kwabahwebi, abahamba ngezinyawo, abagibeli noma abashayeli maqondana nesabelo noma nokusetshenziswa kwendawo ethize erenki, uma lokho kungaphumeleli, ixhumane nesiPhathimandla Sezemisebenzi Yokuvikela leso sigameko futhi ibuyisele izinto esimweni;
Ngaphandle kokuzifaka engozini, iyozama ukunqunda abashayeli, ababhekeleli, noma abagibeli ukuba bangaphathi izikhali, futhi abike izigameko ezimayelana nezikhali eMaphoyiseni aseNingizimu Afrika noma kwiSiphathimandla Esigunyaziwe.;
Iyoqinisekisa ukuthi imigqa emiwe ngabagibeli abalindele ukugibela amatekisi noma amabhasi imiwe ngokulandelana, noma yikuphi kulokho okushiwo esigabeni sama-22 sale mithetho kamasipala;
Iyoqinisekisa ukuthi imigqa imiwe ngendlela eshiwo nguyena endaweni eshiwo nguyena;
(i) Iyoqinisekisa ukuthi noma obani abasemgqeni abaphazamisi abanye abasebenzisa irenki futhi abavimbi indlela, unqenqema lapho kuhamba khona abantu noma izitubhi bese kuvimbela abanye abahamba ngezinyawo noma abagibeli bangakwazi ukusebenzisa lokho;
Iyoqinisekisa ukuthi abantu abasemgqeni bagibela itekisi noma ibhasi labo ngendlela ehlelekile, ngohlelo oluthi ofike kuqala ugibela kuqala;
Iyoqinisekisa ukuthi abagibeli abasemgqeni noma abalindile kunoma iyiphi ingxenye yerenki abalahli udoti noma ikuphi ngaphandle kwasemigqomeni ehlinzekelwe lokho, futhi ahlele nenduna yemisebenzi ukuthi leyo migqomo ichithwe nguMkhandlu ngezikhathi ezithize noma uma igcwele;
Iyoqinisekisa ukuthi akukho tekisi noma ibhasi eliyogezwa noma lihlanzwe, ngaphandle uma kwenzelwa endaweni eklanyelwe lowo msebenzi, nokuthi akukho msebenzi wokulungisa noma wokukhanda oyokwenzelwa erenki, ngaphandle kwalokho kukhanda okuphuthumayo okuyisidingo ukuze umshayeli akwazi ukususa itekisi yakhe ayiyise endaweni efanele yokukhanda izimoto;
Iyobika enduneni yemisebenzi noma lowo oyimele mayelana nokuhlanzeka kwezindawo zokusebenzela erenki futhi aqinisekise nalesi siphathimandla ukuthi lezi zindawo ziyahlanzwa ngezikhathi ezithize noma zisesimweni esingahlanzekile, noma uma kube nesicelo sokuba zikhandwe esilandelelwe;
Iqinisekise ukuthi amatekisi noma amabhasi apaka ezikhaleni noma ezindaweni abelwe zona. Konke okungalungile okuqhubekayo kumele kwaziswe lowo okwenzayo uma ephula umthetho okokuqala noma oPhikweni Lwezokuvikela loMkhandlu noma eMnyangweni Wezemigwaqo uma izigameko zilokhu ziphindelela, ukuze kulungiswe. Akukho sikhathi lapho iMenenja Yerenki noma uMlawuli ayovumeka ukuba azigaxe kunoma iyiphi impikiswano noma izimo zokubhekana ngqo nanoma ubani wesithathu;
Iyoqinisekisa ukuthi akukho mgibeli oyovunyelwa ukugibela itekisi noma ibhasi ayibona sengathi ayikho esimweni esikahle engafanelwe ukuba semgwaqeni, futhi akhombise umshayeli lowo monakalo obonakalayo, emcela nokuthi lokho kulungiswe;
Iyazibophezela ukuthi iyobambisana neSiphathimandla Esigunyaziwe maqondana nanoma imuphi umsebenzi noma imisebenzi akholwa ukuthi iqondene naye noma kunoma yikuphi kulezi zigaba ezingenhla okungamdalela ubunzima obungamfanele.
Ima kukhona inkokhelo okumele ukuba ikhokhelwe yona, iyokhokhelwa yilowo sosesheni omqashile.
Isigaba 26: Ukukhishwa Kwemenenja Yerenki
Esikhundleni
(1) Uma kwenzeka iMenenja Yerenki iphula noma imiphi yemigomo engenhla, umkhandlu, ngemuva kokuxhumana noSosesheni wamatekisi noma inkampani yamabhasi eyayimqokile, ungesula ukuqokwa kwaleyo Menenja Yerenki enecala, okuyofanela ishiye leyo renki ngokuthula ngaphandle kwezingqinamba.
INGXENYE 7: OKUVAMILE
Isigaba 27: Amalungelo Nokumele Kwenziwe Ngabagibeli
Uma Itekisi noma Ibhasi lifa
Uma noma nini kwenzeka itekisi noma ibhasi liphuka noma uma lingasakwazi ukuqhubeka ngenxa yanoma yisiphi isimo, abagibeli bayokwehla, uma umshayeli noma umphelezeli ebacela kanti uma beyobe sebekhokhile, bayoba nelungelo lokucela ukubuyiselwa imali yabo, noma bavunyelwe ukuhamba ngetekisi noma ibhasi elandelayo, ngezindleko zetekisi noma zebhasi eliphukile noma zomshayeli noma zomphelezeli, zebanga elisele maqondana nohambo abebelukhokhele.
Isigaba 28: Izinto Ezinobungozi noma Ezinengayo
Abantu abagibele itekisi noma ibhasi bephethe nanoma iyiphi into, ithuluzi noma isikhali somsebenzi esingathathwa ngabagibeli, umshayeli, umphelezeli noma iSiphathimandla Esigunyaziwe noma iSisebenzi Sasemaphoyiseni njengesiyingozi noma esinengayo, bangakhishwa.
Isigaba 29: Izilwane
Umshayeli noma umphelelzeli wanoma iliphi itekisi noma ibhasi noma iSiphathimandla Esigunyaziwe nom iSisebenzi Sasemaphoyiseni singanqaba ukungenisa etekisini noma ebhasini noma singacela umgibeli noma nini ukuba akhiphe noma yisiphi isilwane abona sengathi singabanga noma sibanga isicefe kubagibeli, inqobo nje uma eyobuyiselwa imali yakhe.
Isigaba 30: Izenzo Ezingavumelekile Etekisini noma Ebhasini
Izenzo ezilandelayo azamukelekile etekisini noma ebhasini:-
Ukubhema, uma kunqatshelwe ngokutshengiswa ngezimpawu;
Ukudlala umculo onengayo noma obanga umsindo kakhulu;
Ukusebenzisa ulimi oluhlambalazayo noma olunengayo;
Ukuphazamisa ukunethezeka kwanoma imuphi umgibeli;
Ukulimaza noma iliphi itekisi noma ibhasi izingxenye zalo;
Ukuphazamisa noma yini engeyetekisi noma engeyebhasi nganoma iyiphi indlela;
Ukuphoqa umshayeli ukuba aphume emzileni wakhe.
Noma ubani owenza noma isiphi salezi zenzo ezingenhla, phezu kokuthola isigwebo okusazokhulunywa ngaso lapho, ngeke abuyiselwe imali ayikhokhile bese ecelwa ukuba ehle etekisini noma ebhasini.
Isigaba 31: Ukuziphatha Ngendlela Enobudlova noma Ehlambalazayo
Umuntu ophazamisayo noma oziphatha ngendlela enobudlova noma ehlambalazayo, uyobekwa icala kanti futhi angakhishwa etekisini noma ebhasini, emgqeni noma eduze nerenki yamatekisi noma yamabhasi yiSiphathimandla Esigunyaziwe noma Isisebenzi Sasemaphoyiseni.
Isigaba 32: Kuyicala Ukucekela Phansi Impahla Kamasipala
Akukho muntu oyocekela phansi, adale umonakalo, acwiye, ahlilkihle, akhiphe noma aphazamise impahla kamasipala nanganoma iyiphi indlela.
Isigaba 33: Amacala Nezigwebo
Noma iyiphi inqola epake noma emile:-
(i) ephula noma imuphi wemithetho kamasipala, noma
enamasamanisi angakhokheliwe noma incwadi egunyaza ukuboshwa komnikazi noma umshayeli wayo noma;
engekho esimweni sokuhamba emgwaqeni
ingathathwa yiSiphathimandla Esigunyaziwe noma iSisebenzi Sasemaphoyiseni siyiyise lapho kuvalelwa khona izimoto.
Ukwehluleka ukulandela okushiwo yinoma imuphi umgomo noma isimemezelo okukhulunywe ngaso esigatshaneni (1) ngenhla kuyodala icala eliqhubekayo kanti umuntu ohlulekayo ukulandela okushiwo yilowo mgom noma isimemezelo uyobekwa icala elihlangene nalelo usuku ngalunye ahluleke ngalo ukuhambisana naleyo migomo.
Izihlinzeko zeMithetho yoMkhandlu kaMasipala Emaqondana Namacala Nezinhlawulo kanye Nokudluliswa Kwamacala ziyosebenza kule Mithetho Kamasipala.
<fn>KZN-DAC.8BylawNuisance.2011-04-20.zu.txt</fn>
UMkhandlu Kamasipala uBuhlebezwe wamukela le mithetho kamasipala elandelayo emhlanganweni wawo owawumhla ziyi-10 kuMbasa wezi-2008 ngokwesigaba 156(2) soMthethosisekelo weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika (uMthetho No. 108 we- 1996) ufundwa ngokuhambisana nesigaba 31(2) sezoHulumeni Basekhaya: uMthetho Wezinhlaka Zomasipala, 1998 (uMthetho No. 117 we-1998) kanti lapha ukhipha imithetho kamasipala exhunyiwe ngokwesigaba 13(a) sezoHulumeni Basekhaya: uMthetho Wezinhlelo Zomasipala, 2000 (uMthetho No. 32 wezi-2000) eyoqala ukusebenza ngosuku lokushicilelwa kwayo kwiGazethi yesiFundazwe
IMenenja Kamasipala
UMASIPALA UBUHLEBEZWE
IMITHETHO KAMASIPALA EVAMILE KANYE NEZINTO EZIWUHLUPHO
Qaphela: [Amagama asebenza kunoma yimuphi umuntu kumele abandakanye abantu,
izinkampani nemifelandawonye, kanti ubulili besilisa buyobe bubandakanya abesifazane ngokunjalo nabesilisa futhi ubunye buyobe bubandakanya ubuningi kanti nobuningi buyobandakanya ubunye].
INKOMBA
INombolo Yekhasi
ISAHLUKO 1: Izincazelo 1
ISAHLUKO 2: Imigwaqo kanye Nezindawo Zomphakathi 5
Ukuphazanyiswa Kokuthula 5
Ukuziphatha Okungenasizotha 5
Inhlamba kumbe Amagama Alumelayo 5
Imibhalo Enokuhlambalaza
kanye Nokumeleleka 6
Ukuchwayitheka 6
Izenzo Eziyingozi 6
Amacala aqondene nokungcolisa 7
Ukuhlanzwa kwendlela eseceleni komgwaqo kanye
nonqenqema 7
Izithiyo 8
Amacala 8
Ukulahlwa kwempahla etholakale emgwaqeni
kumbe Endaweni Yomphakathi 8
Ukuvinjelwa yizihlahla 10
Ukunxiba, ukugembula nobudlwembe 10
Ubudlwembe 11
Ukukhempa Nokulala 11
Imibukiso, Imibuthano, Imihlangano Nezinhlabaluhide 11 Imibuthano, Imihlangano Nezinhlabaluhide 11
Ukuqoqwa Kwemali Emigwaqeni 13
Ukusetshenziswa kwemishini eyizikhulisimsindo 14
ISAHLUKO 3: Amagceke Abanikazi
Ukugcinwa noma ukuphathwa kwendawo yokudayisa ngomzimba 15
Indawo yomnikazi: Imisebenzi evamile 15
Imisebenzi yokuthuthukisa isiza neminye yokumbiwa komhlaba. 16
ISAHLUKO 4: Impahla Kamasipala Nempahla eyenganyelwe nguMkhandlu 18
ISAHLUKO 5: Izinto eziwuhlupho 21
Okuvamile 21
Imigwaqo Nezindawo Zomphakathi 21
Amagceke Abanikazi 22
Ama-Alamu avikela ukugqekeza 22
Izinto ezisebenza ngogesi ukukhipha umoya obandayo 22
Izinto Eziwuhlupho ngenxa yokusetshenziswa kwamagceke Abanikazi 22
Ukubaswa kwemililo 23
Ukulahlwa kwezidumbu zezilwane 24
Ukususwa Kokhula, Kwezihlahla Nesikhotha 24
Ukulawulwa Komiyane, Izimpukane, Amagundane
Nezilokazane 24
ISAHLUKO 6: Amacala, Izinhlawulo Nezimali ezimisiwe 25
Ukungacwasi 25
Ukuchithwa kwemithetho kamasipala 26
ISAHLUKO 1
IZINCAZELO
Kule Mithetho Kamasipala, ngaphandle uma ingqikithi ikhomba okunye:-
"Izinga lomsindo endaweni eseduze kakhulu" kusho ukufundwa kwezinga lomsindo odidiyelwe okukalwa ngamamitha ekupheleni kwesikhathi esiyimizuzu eyi- 10 emva kokuba lokho kudidiyelwa kwezinga lomsindo elingamamitha sekuqalile ukusebenza, ngesikhathi okusolakala ngaso ukuthi umsindo ophazamisayo awukho;
"Indawo" kusho indawo elawulwa nguMkhandlu kaMasipala uBuhlebezwe;
"Isikhulu Esigunyaziwe" kusho:
Isikhulu sezemigwaqo noma umphathi oqokwe ngokoMthetho Kazwelonke Wezemigwaqo, 1996 (uMthetho No. 93 we-1996)
Ilungu Lezemisebenzi njengoba kuchazwe esigabeni 1 soMthetho Wemisebenzi Yezamaphoyisa aseNingizimu Afrika, 1995 (uMthetho No. 58 we-1995)
Isikhulu sezokuthula okuningwe ngaso esigabeni 34 soMthetho Wenqubo Yamacala Obugebengu, 1977 (uMthetho No. 51 we-1977)
Nanoma yisiphi isisebenzi esigunyazwe ngokusemthethweni ngumkhandlu
"IMenenja KaMasipala" kusho umuntu oqokwe nguMkhandlu ngokusemthethweni noma umuntu obambe kulo msebenzi okwesikhashana kumbe ommele oqokwe ngokusemthethweni;
"UMkhandlu" kusho uMasipala uBuhlebezwe noma abazolandela ngokwezikhundla, futhi kubandakanya nomkhandlu walowo masipala noma iKomidi Elilawulayo kumbe nanoma yiluphi olunye uhlaka olubambile ngokwamandla oluwanikeziwe ngokomthetho kanye nanoma yisiphi isikhulu esinikezwe amandla nemisebenzi yikomidi elilawulayo maqondana nale mithetho kamasipala.
" Umsindo Ophazamisayo' kusho izinga lomsindo elingaphezu komsindo osendaweni eseduze kakhulu ngo-7dB (A) nangaphezulu, futhi ukuphazamisa okumayelana nomsindo kuyoba nencazelo ehambisanayo;
"Izinga lomsindo' kusho ukufundwa kwezinga lomsindo odidiyelwe okukalwa ngamamitha ekupheleni kwesikhathi esithile emva kokuba lokho kudidiyelwa kwezinga lomsindo elingamamitha sekuqalile ukusebenza, ngesikhathi okusolakala ngaso ukuthi umsindo ophazamisayo awukho;
Kulokho kufundwa kwengezwa u-5dB (A) uma umsindo ophazamisayo uzwakala bukhoma noma kungowohlobo olusheshayo;
"Izinto Eziwuhlupho" ngale kokunqinda okujwayelekile, kusho nanoma yisiphi isimo, into, isenzo noma iphutha okungaba uhlupho noma kulimaze kumbe okuthikameza ukuphepha, ukuhleleka, ukuthula noma isimo sempilo sendawo noma ingxenye kumbe amalungelo noma ukunethezeka okufanele, ukuhlala kahle noma ukuthula komakhelwane endaweni futhi kuhlanganisa nanoma yisiphi isenzo, umbukiso noma ushicilelo oluphikisana nesizotha nendlela yokuziphatha komphakathi, kanti maqondana nomsindo kuhlanganisa nanoma yimuphi umsindo ophazamisa ukuhlala kahle noma ukuthula kukanoma ngubani;
"Ohlalayo" kusho futhi kubandakanya noma ngubani okunguyena ohlala ngempela kunoma yimuphi umhlaba kumbe amagceke noma obhekele kumbe ophethe, kungakhathalekile ukuthi uhlala lapho ngasikhundla sini, futhi esimweni lapho amagceke ehlukaniswe izigaba futhi eqashisa kubantu abehlukene, kusho umuntu okunguyena owamukela imali yerenti, noma ngabe ngeyakhe kumbe uqashwe ngomunye umuntu onelungelo kumbe onentshisekelo;
"Umnikazi" mayelana nanoma yimaphi amagceke kusho-
umuntu itayitela lalawo magceke elibhalwe ngaye ngokoMthetho Wokubhaliswa Kwamatayitela, 1937 (uMthetho No.47 we-1937 ) njengoba uchitshiyelwe, futhi kubadakanya nomnikazi welayisensi yesitende;
umuntu okubhaliswe ngaphansi kwegama lakhe isitifiketi sesigaba setayitela lalawo magceke ngokoMthetho Wezigaba Zamatayitela we-1986 (uMthetho No.95 we-1986) futhi ngaphezu kwalokho kuhlanganisa nomnikazi (njengoba kuchaziwe kulo Mthetho okukhulunywa ngawo), abaphathi besakhiwo kanye nomthuthukisi walawo magceke.
Uma lowo muntu esashona, engasenamali, ephazamisekile ngokomqondo noma engakwazi ukusebenza ngendlela,esemncane noma ekhubazekile ngokomthetho, umuntu okunguyena obhekele lowo muntu kumbe ogunyazwe ukubheka amafa akhe, kungaba umbheki, owengamele amafa, noma okusiphi esinye isikhundla; noma
Uma amagceke eqashisiwe, ukubhaliswa kwalokho kuqasha kusemthethweni, oqashile;
Uma umnikazi ochazwe lapha engekho eRiphablikhi noma engaziwa ukuthi ukuphi, igama elithi "umnikazi" libandakanya umkhulumeli walowo mnikazi kumbe nanona iyiphi "ingxenye" (njengoba kuchazwe eMthethweni Wezigaba Zamatayitela we-1986 (uMthetho No. 95 we-1986) walawo magceke;
"Amagceke" kuhlanganisa nanoma yiyiphi indawo yomphakathi kanye nomhlaba womnikazi, wonke amabhilidi, amagumbi, izindlu zokuqashisa, imikhukhu, izindlu zezingodo noma ezinye izakhiwo namabala noma umhlaba oxhumene nawo futhi ayohlanganisa nanoma yiyiphi "ingxenye" (njengoba kuchazwe esigabeni soMthetho Wezigaba Zamatayitela, 1986 (uMthetho No.95 we-1986);
"Indawo Yomphakathi" kusho nanoma yimuphi umgwaqo noma indawo, izindawo zokuzijabulisa zomphakathi, izindawo zemihlangano yomphakathi, noma indawo esemehlweni omphakathi kodwa akufaki nanoma yiziphi iziNdawo Zomphakathi njengoba zichazwe eMithethweni Kamasipala Yomkhandlu emayelana Nezindawo Zomphakathi;
"Imoto yomphakathi" kuhlanganisa nanoma iyiphi imoto, itekisi eqashwayo, itekisi, ibhasi noma enye imoto eqashwe noma eqashiselwa ukuthutha abagibeli;
"Udoti" ngale kokubeka imikhawulo ngencazelo ejwayelekile yegama, kusho nanoma iyiphi imoto engasetshenzisiwe kumbe umshini noma ingxenye yawo noma insimbi elahliwe, imvuthuluka ephuma uma kwakhiwa, udoti wasengadini, imfucumfucu, izibi, amathayi kumbe nanoma yini enye into elahliwe noma eshiyiwe;
"Imoto" kusho nanoma iyiphi indlela yokuthutha ekwazi ukuhambisa umuntu oyedwa nangaphezulu, ngaphandle kwesihlalo esinamasondo kumbe inqola efana naso esetshenziselwa ukuthutha umuntu okhubazekile.
ISAHLUKO 2
IMIGWAQO KANYE NEZINDAWO ZOMPHAKATHI
Ukuphazanyiswa Kokuthula
Umuntu usuke enza icala uma esemgwaqeni kumbe esendaweni yomphakathi -
evimba, ethuka, egxambukela, echukuluza, esabisa noma ehlukumeza omunye umuntu;
ezihlanganisa noma edudana nabanye abantu ngendlela edala noma ebukeka ingadala ukuphazamiseka kokuthula;
olwa noma ogqugquzela kumbe ocela inselelo komunye umuntu ukuba balwe;
Ukuziphatha Okungenasizotha
Umuntu usuke enza icala uma esemgwaqeni noma esendaweni ebonakalayo emgwaqeni kumbe esendaweni yomphakathi -
engagqokile ngendlela enesizotha, okungenanani azingaveli izitho zangasese;
Enza nanoma isiphi isenzo sokungazihloniphi;
noma egqugquzela nanoma ngubani omunye ukuba enze icala elinjalo.
Umuntu usuke enza icala uma esemgwaqeni kumbe esendaweni yomphakathi -
ezikhulula noma echama ngaphandle uma ekwenza lokhu endaweni ehlinzekelwe lokho nguMkhandlu;
engena endlini yangasese elungiselwe amalungu obulili obehlukile kobakhe;
ephimisa;
edakiwe noma ephuza utshwala ngendlela yokuthi ngokubona kweSikhulu Esigunyaziwe kungagcina lowo muntu esedakiwe ebe kunoma iyiphi indawo okusebenza kuyo le mithetho kamasipala.
edakwe noma esebenzisa izidakamizwa njengoba zichazwe eMthethweni Wezidakamizwa kanye Nokushushumbiswa Kwazo, 1992 (uMthetho No.140 we-1992) kuyena noma komunye umuntu; noma
enza nanoma isiphi isenzo sokungazihloniphi noma esingamukeleki kumbe akhumule ngamabomu.
Inhlamba kumbe Amagama Alumelayo
Umuntu usuke enza icala uma esemgwaqeni noma esendaweni yomphakathi ezwiwa ngomunye umuntu ekhuluma inhlamba kumbe amagama alumelayo noma ecula iculo eliyinhlamba kumbe elinezinhlamvu ezilumelayo.
Imibhalo Enokuhlambalaza kanye Nokumeleleka
Umuntu usuke enza icala uma esemgwaqeni kumbe esendaweni yomphakathi noma endaweni ebonakalayo endaweni yomphakathi-
ebukisa, esabalalisa, eveza noma edayisa kumbe ezama ukudayisa ngendlela enokuhlambalaza nanoma yiziphi izithombe ezingakhombisi nhlonipho noma ezihlambalazayo kumbe nanoma yikuphi ukumeleleka noma okubhaliwe kumbe okuprintiwe;
edweba, aprinte, abhale kumbe ngandlela thize akhiqize nanoma yimiphi imifanekiso, uhlamvu, isithombe, igama kumbe nanoma yikuphi ukumeleleka ngendlela yokuthi lokho kubonwe umphakathi kumbe omunye umuntu
Ukuchwayitheka
Umuntu usuke enza icala uma esemgwaqeni noma esendaweni yomphakathi echwayitheka ngenhloso yokudayisa ngomzimba noma ayengele kumbe agqugquzele nanoma ngubani omunye ukuba enze lokho.
Izenzo eziyingozi
Umuntu usuke enza icala uma esemgwaqeni noma esendaweni yomphakathi-
eqalisa, ebamba noma esebenzisa nanoma iyiphi impahla noma into engaholela ekulimalemi komunye umuntu noma imesabise ngendlela engagcina seyimlimazile, imesabisile noma idale umonakalo;
engenisa noma ephethe nanoma iyiphi impahla, into kumbe nanoma yini ewuketshezi kumbe eqinile ngokwesimo sayo kumbe ngokwendlela engeniswe noma ephethwe ngayo ingaba isisusa sengozi kumuntu noma esakhiweni kumbe kubukeka ingenza lokho;
ekhanyisa, esebenzisa noma ehlomula emlilweni ngale kwalezo zindawo ezihlinzekwe uMkhandlu ukuba zenze lokho;
enamathisela nanoma yini kumbe elengisa nanoma yini kwi-canopy, ebhulohweni, kuveranda kumbe esigxotsheni noma eposini;
eqhumisa isibhamu, ivolovolo, iziqhumane ngaphandle uma kuhambisana neMithetho kaMasipala yomkhandlu maqondana Neziqhumane, noma esebenzisa isihlilingi;
enza nanoma yisiphi isenzo esingaholela ekulimaleni komuntu kumbe umonakalo empahleni;
ngaphandle uma egunyazwe noma evunyelwa umthetho ukwenze njalo noma enze njalo ngemvume ebhalwe phansi yeSikhulu Esigunyaziwe futhi kuhambisana nemigomo esiyibekile.
AMACALA AQONDENE NOKUNGCOLISA
2.2.1 (1) Umuntu usuke enza icala uma esemgwaqeni noma esendaweni yomphakathi -
elahla, eshiya, echitha noma ebanga kumbe evumela ukulahlwa noma ukuchithwa kwanoma yimuphi udoti noma enye imfucuza kumbe into kungaba isaketshezi kumbe iqinile, noma kuphi ngaphandle kwasemgqonyeni ohlinzekelwe lokho;
ekhipha emgqonyeni ohlinzekelwe ukulahlwa kukadoti kumbe nanoma yisiphi esinye isikhwama sokulahla udoti kanye nokuphakathi abuye abangele ukuthi kukhishwe kulowo mgqomo.
(2) Umuntu obanga noma ochukuluza omunye umuntu ukuba enze nanoma yiziphi izenzo ezichazwe esigatshaneni (1) naye uyotholakala enecala.
(3) Nanoma iyiphi impahla ewiswa ngumuntu kumbe avumela ukuba iwe angasheshi ukuyicosha kuyothathwa ngokuthi leyo mpahla uyilahlile ngokwesigatshana (1) (a).
(4) Nanoma iyiphi impahla noma into etholakale emgwaqeni noma endaweni yomphakathi eyenza kusoleke ukuthi kunecala elenziwe ngaphansi kwesigaba (1) (a) futhi enegama lomuntu kumbe okunezinsolo ezinkulu zokuthi ngeyakhe kumbe ilawulwa nguye ngokwesigaba (1) (a) uyothathwa njengoyilahlile kuze kuvele okwehlukile.
(5) Umuntu oshanela kumbe ochitha udoti noma yingayiphi indlela emgwaqeni noma endaweni yomphakathi uyothathwa njengowuchithile ngokwesigatshana (1) (a).
(6) Umuntu obonwe yiSikhulu Esigunyaziwe ukuthi waphula isihlinzekelo sendima (a) kumbe (b) yesigatshana (1) siyomyalela ukuba asuse lowo doti, leyo mpahla noma leyo nto kumbe ukuba ayifake emgqonyeni kadoti ohlinzekwe nguMkhandlu kuthi uma ehluleka ukwenza kanjalo abekwe icala.
Ukuhlanzwa kwendlela eseceleni komgwaqo kanye nonqenqema
2.2.2 (1) Ohlalayo emagcekeni ayifemu njengoba kuchazwe esigatshaneni (3) noma emagcekeni okuqhutshwa kuwo nanoma yiliphi ibhizinisi, umsebenzi noma ukuhwebelana kuyomele ukuthi zikhathi zonke okuqhutshwa ngazo umsebenzi kungaba sefemini kumbe lawo magceke avulewe ibhizinisi noma umsebenzi kumbe ukuhwebelana ngezikhathi zokusebenza, noma ngabe yikuphi okuhambisana naye, agcine indlela eseceleni komgwaqo noma unqenqema oluxhumene nalawo magceke, kuhlanganisa nogadasi kungenazibi futhi kugcinwe kusesimweni esihlanzekile nesigculisayo lokho kusho ukususwa kwawo wonke udoti olapho.
(2) Ohlalayo okukhulunywe ngaye esigatshaneni (1) kuyomele aqinisekise ukususwa kwawo wonke udoti ngokwesigatshana leso ukuze ufakwe emigqonyeni kadoti ehlinzekwe nguMkhandlu kumbe ngokomyalelo obhalwe phansi weSikhulu Esigunyaziwe, ulahlwe ngendlela evunywe yisoangenza ukuba wonke udoti ususwe ngokwaleso sigaba ukuze ufakwe emigqomeni kadoti ehlinzekwe nguMkhandlu noma ngemvume ebhalwe phansi yiSikhulu Esigunyaziwe,ukuba ulahlwe ngendlela egunyazwe nguye.
(3) Ngokwenhloso yesigatshana (1) igama elithi "ifemu" linencazelo enikezwe nguMthetho Wezempilo Nokuphepha Endaweni Yokusebenza, 1993 kanye nemithethonqubo engaphansi kwawo.
IZITHIYO
Izithiyo: Amacala
Umuntu usuke enza icala uma esemgwaqeni noma endaweni yomphakathi-
eshiya nanoma yini inganakiwe, kube kunguye oyibeke lapho bese iba yisithiyo kubantu noma ezimotweni njengoba kuchaziwe eMthethweni Kazwelonke Wezemigwaqo,1996 (uMthetho No.93 we-1996);
eqhuba, alahle, aphathe noma alethe nanoma yini ezoba yisithiyo kumbe iphazamise ukuhamba kwabantu noma kwezimoto ngokukhululeka kumbe ukusetshenziswa komgwaqo noma indawo yomphakathi ngabantu noma izimoto noma ilimaze nanoma ngubani kumbe yenze umonakalo empahleni;
elahla nanoma yini onqenqemeni ngenhloso yokulayisha noma yokuthulula imoto kumbe ukuletha leyo nto kulawo magceke eseme kulowo mgwaqo isikhathi eside kunaleso esifanele ukwenza lowo msebenzi;
esitha uphawu lomgwaqo njengoba kuchazwe eMthethweni Kazwelonke Wezemigwaqo,1996 (uMthetho No.93 we-1996);
eneka noma edonsa nanoma yini ngaphezu kobonda noma ovumela nanoma yini ukuba ilunguze ngaphezu kwalolo bonda noma ixhumeke ngokungemthetho kulo;
ehlanganyela noma enza umhlangano nabanye abantu endaweni kumbe ngendlela engathikameza noma ivimbele kumbe iphazamise ukuhamba kwabantu noma kwezimoto kumbe ukusetshenziswa noma injabulo yokuba semgwaqeni noma endaweni yomphakathi kubantu noma ezimotweni;
enza nanoma yisiphi isenzo esingaba nomphumela ochazwe endimeni (b) ngenhla;
Ukulahlwa kwempahla etholakale emgwaqeni kumbe endaweni yomphakathi
2.3.2 (1) Uma kunento eshiywe emgwaqeni noma endaweni yomphakathi ngokuphikisana nesigaba 2.3.1 (a), iSikhulu Esigunyaziwe singayisusa siyoyigcina endaweni ehlinzekelwe lokho nguMkhandlu, uma kungukuthi leyo nto ngeke ikwazi ukudayiseka ngokubona kweSikhulu Esigunyaziwe, singayilahla ngendlela esibona ifanele, bese kuthi umuntu okunguyena owenze lelo cala abhekane nezindleko zalokho kulahlwa eMkhandlwini njengokunquma kwaleso sikhulu.
(2) Izinto ezisuswe zayogcinwa ngokwesigatshana (1) zinganikezwa nanoma ngubani ongafika zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa leyo nto isusiwe noma emva kwesikhathi eside esingavunywa yiSikhulu Esigunyaziwe okuyisona esengamele indawo yokugcina impahla, uma seneliseka ukuthi ngempela ungumnikazi waleyo mpahla, noma unelungelo lokuyithatha, emva kokukhokha izindleko zokususwa nokugcinwa kwayo njengokunquma kwesikhulu ngokuhambisana nentela enqunyiwe, kuphela nje uma isikhulu singayalela ukuthi izimpahla ezibolayo ezingalandwanga emva kwesikhathi esithile ngaphambi kokuthi zibe nobungozi ngokwezempilo kumbe zibange uhlupho zilahlwe ngendlela esiyobona ifanele noma zisiwe endaweni kamasipala yokugqiba udoti;
(3) Izinto ezingalandwanga noma ezingalahlwanga ngokwesigatshana (2) ziyodayiswa ngandlela thile emva kwesaziso esiyokhishwa ngokubona kweSikhulu Esigunyaziwe, emva kokuthi sesibhekisise isimo sazo;
(4) Imali eyotholakala ngalokho kudayisa ngokwesigatshana (3) iyoqala isetshenziselwe ukukhokhelwa -
kwezindleko zokususwa nokugcinwa kwempahla njengoba kunqunywe ngikwesigatshana (2);
nanoma yiziphi izindleko ezenzeke ngesikhathi kuzanywa ukuthola umninizo;
izindleko zokudayisa;
bese kuthi imali eyosala iyocwila esikhwameni somkhandlu uma esikhathini esiwunyaka kusukela osukwini lokudayiswa kwempahla kungekho muntu oyilandayo oveza ukuthi unelungelo ngokomthetho laleyo mpahla ngendlela ezogculisa iSikhulu Esigunyaziwe okuyisona esengamele indawo yokugcina impahla.
(5) uma imali etholakale ngokudayisa impahla ingenele ukuhlangabezana nezindleko okukhulunywe ngazo esigatshaneni (4), umnikazi wezinto ezidayisiwe kanye nomuntu owenze icala ngokwale mithetho kamasipala mayelana nokushiwo lapha, ngokuhlanganyela bayobhekana necala eMkhandlwini lokukhokha ingxenye eshodayo.
(6) Uma izinto zingeke zidayiswe ngokwesigatshana (3) iSikhulu Esigunyaziwe okuyisona esengamele indawo yokugcina impahla singazilahla uma sibona kufanele futhi kuyosebenza izihlinzekelo zesigatshana (5) maqondana nezindleko eziyodaleka ngokulahlwa kwaleyo mpahla.
(7) Ukusetshenziswa kwanoma yimaphi amandla anikezwe yilesi sigatbana angeke kwenze ukuthi uMkhandlu noma iSikhulu Esigunyaziwe babhekane necala lokulahlela kumbe ukwebiwa noma ukulimala kwanoma yini ngokwesigatshana (1).
Ukuvinjelwa yizihlahla
2.3.3 (1) Uma kukhula isihlahla noma isiqu esinye kunoma yimaphi amagceke asondelene nomgwaqo noma nendawo yomphakathi kumbe ingxenye ethile yaleso sihlahla-
iphazamisa ukubona komshayeli wanoma iyiphi imoto ekulowo mgwaqo noma kuleyo ndawo yomphakathi
iphazamisa, kumbe iba wuhlupho kubantu abasebenzisa lowo mgwaqo noma leyo ndawo yomphakathi; noma
isitha uPhawu Lomgwaqo.
noma uma nanoma iyiphi ingxenye yesihlahla iba wuhlupho noma ingaba ingaba umsuka wengozi kulowo muntu, iSikhulu Esigunyaziwe singanikeza umnikazi walawo magceke isaziso, noma kohlalayo uma kungukuthi kulawo magceke kuhlala omunye umuntu ongeyena umnikazi, simcela ukuba asinqume, asisuse kumbe asithene leso sihlahla ngakuleyo ngxenye eba wuhlupho kuze kuphele isikhathi esinqunywe esazisweni futhi lowo muntu uma ehluleka ukuhambisana nomyalelo wesaziso esikhathini esibekiwe uyotholakala enecala.
(2) Uma umuntu onikezwe isaziso ngokwesigatshana (1) ehluleka ukuhambisana nemibandela ebekiwe ngesikhathi esinqunyiwe, iSikhulu Esigunyaziwe singenza ukuthi umsebenzi obalulwe esazisweni wenziwe kuthi lowo muntu abhekane necala eMkhandlwini lezindleko zomsebenzi njengokuboona kwalesi sikhulu.
UKUNXIBA, UKUGEMBULA KANYE NOBUDLWEMBE
Ukunxiba kanye nokugembula
2.4.1 Umuntu usuke enza icala uma esemgwaqeni noma endaweni yomphakathi-
(a) lowo muntu
(i) ecela imali noma izimpahla kumbe ecela noma yini, kungabe ukhombisa ngokwenza, uyasho kumbe nganoma iyiphi enye indlela;
(ii) egembula noma edlala nanoma yimuphi umdlalo ukuze ahlomule, kungaba yimali noma okunye;
(b) ebanga noma enxenxa omunye ukuba enze icala ngaphansi
kwendima (a) (i) esikhundleni sakhe
Ubudlwembe
Akukho muntu ophila impilo yobudlwembe futhi ongenandlela esemthethweni neyamukelekile yokuziphilisa noma ophila impilo yobuvila, yokungaziphathi kahle noma ongaphilile kahle oyohlala emgwaqeni noma endaweni yomphakathi.
Ukukhempa Nokulala
Umuntu usuke enza icala, uma esemgwaqeni noma endaweni yomphakathi kumbe emagcekeni noma ezakhiweni zoMkhandlu noma ezilawulwa yiwo ezingabekelwanga lokho -
ekhempa, elala noma esebenzisa nanoma iyiphi ingxenye ngenhloso yokuhlala, ngaphandle kwemvume yoMkhandlu;
ecambalala futhi elala kunoma yisiphi isihlalo esihlinzekelwe ukusetshenziswa umphakathi.
IMIBUKISO, IMIBUTHANO, IMIHLANGANO KANYE NEZINHLABALUHIDE
Imibuthano, imihlangano kanye nezinhlabaluhide
2.5.1 (1) Akukho muntu oyoqalisa, abambe, ahlele noma abe yingxenye yanoma yimuphi umbuthano, umhlangano noma inhlabaluhide ngale kwemvume yeMenenja kaMasipala,
(2) Isicelo semvume ngokwesigatshana (1) kumele senziwe sibe ngesibhalwe phansi sibhekiswe kwiMenenja kaMasipala esikhathini esingekho ngaphansi kwezinsuku eziyishumi nane ngaphambi kosuku lokuqala komcimbi ohambisana nesicelo, futhi kumele siphelezelwe yimali njengoba inqunywe ngokwentela yomkhandlu. IMenenja Kamasipala ingasamukela ngokokubona kwayo isicelo esifike ngemuva kwesikhathi uma kuvezwa izizathu ezizwakalayo.
(3) Nanoma yisiphi isicelo, ukwengeza ngaphezu kwalolo lwazi oludingwa yiMeneja kaMasipala, kumele -
sibalule uhlobo kanye nenhloso yomcimbi kanye nosuku, isikhathi kanye nobude bawo kanjalo nendawo ozokwenzelwa kumbe umgudu okuzohanjwa ngawo;
sibe namagama aphelele, amakheli, izikhundla, kanye nezinombolo zocingo zabasunguli, abanikazi, abahleli kanye nabaxhasi bomcimbi;
sinikeze imininingwane yabazoba yingxenye kanye nezikhulumi;
sinikezele ngemininingwane yezinsizakusebenza, imishini noma izimoto ezizosetshenziswa, kanjalo nezinsimbi zomculo, izikhulisamsindo, umsakazo kanye nokunye kokwandisa umsindo.
(4) IMenenja Kamasipala ingasenqaba isicelo esifakiwe ngokwesigatshana (1) uma inezizathu ezizwakalayo ezenza ikholwe ukuthi umcimbi ungahle uphethe ngokuthi ungahambisani nomthetho noma uphazamise umphakathi kumbe udale isiphithiphithi, ukulimala kwempahla, uhlupho, ukuvimbeleka kwabahamba ngezinyawo noma ukuhamba kwezimoto, ukuphazamiseka kwezindawo zomphakathi ezikhona endaweni noma ungahambisani nendlela yokuziphatha yomphakathi kumbe udale ubungozi kwezempilo nokuphepha komphakathi.
(5) Uma inikezela ngemvume ngokwesigatshanaa (1) iMenenja Kamasipala ingabeka imibandela kanye nemikhawulo uma ibona kunesidingo ukuvimba imiphumela echazwe esigatshaneni (4), kuhlanganisa nokuvimbela ukusetshenziswa kwanoma yiziphi izinsiza, imishini noma izimoto kumbe nanoma yini okukhulunywe ngayo esigatshaneni (3) (d), futhi ukuze kuqinisekiswe ukuthi ziyalandelwa izihlinzekelo zale Mithetho Kamasipala kanye neminye imithetho, kuhlanganisa nezidingo okumele zikhishwe-
isibambiso ukubhekelela ukulimala kwempahla yoMkhandlu kanye nempahla yomnikazi kanye nezindleko zokususwa kwezibi ezidalwe kumbe ezilahlwe ngesikhathi somcimbi.
inqubomgomo yezikweletu zomphakathi lapho umkhandlu kanye nabanikazi bempahla bengafaka isibizo sanoma yimuphi umonakalo odaleke empahleni ngesikhathi kumbe ngenxa yomcimbi kanye nokususwa kwezibi okudaleke kumbe ezilahlwe ngesikhathi somcimbi;
(6) Umfakisicelo ongagculisekile ngesinqumo seMenenja kaMasipala ngokwesigatshana (5) angadlulisela isikhalo sakhe kwiMeya ngokunikezela ngesaziso esibhalwe phansi esibeka izizathu zesikhalo esikhathini esiyizinsuku ezimbili zokusebenza ethole isaziso ngesinqumo. IMeya ngokuxoxisana namakhansela aqashwe ngokugcwele bayocubungula isikhalo bese bazisa iMenenja Kamasipala kanye nomfakisicelo ngesinqumo esithathiwe, futhi leso sinqumo siyoba ngujuqu.
(7) Nanoma iyiphi imvume ekhishwe ngokwalesi sigaba iyoncika esihlinzekelweni sesigaba 46 kanye no-53 soMthetho Wezokuvikeleka Kwangaphakathi, we-1982 (uMthetho No.74 we-1982) ngokwemvume yeMisebenzi Yezamaphoyisa eNingizimu Afrika.
(8) Noma ngubani oqalisa, obamba noma ohlela umcimbi okhishelwe imvume ngokwalesi sigaba owaphula noma ohluleka ukulandela imigomo noma imikhawulo ebekwe ngokwesigatshana (5) uyotholakala enecala.
(9) Nanoma ngubani okuthi esemcimbini noma ngesikhathi somcimbi kungakhathalekile ukuthi ikhishiwe imvume yawo ngokwalesi sigaba aphazamise noma enze icala kanye nohluleka kumbe owenqaba ukuhamba emva kokuba eseceliwe yiSikhulu Esigunyaziwe ukuba ahambe kumbe ecelwe yiPhoyisa uyotholakala enecala.
(10) Nanoma ngubani okuthi esemcimbini noma ngesikhathi somcimbi kungakhathalekile ukuthi ikhishiwe imvume yawo ngokwalesi sigaba oxwayiswa yiSikhulu Esigunyaziwe noma iPhoyisa ukuthi imvume ayikhishwanga noma imibandela kumbe imikhawulo enikeziwe ngokwesigatshana (5) ayilandelwanga futhi oyohluleka ukuhamba endaweni yomcimbi kumbe ukuyeka ukwenza abekwenza uma ecelwa ukuba ayeke, uyotholakala enecala.
UKUQOQWA KWEMALI EMIGWAQENI
Ukuqoqwa Kwemali Emigwaqeni
2.7.1 (1) Akukho muntu, ngaphandle komuntu oqokelwe lowo msebenzi yinhlangano yezenhlalakahle njengoba kuchazwe eSigabeni 1 soMthetho KaZwelonke Wezenhlalakahle, 1978 (uMthetho No.100 we-1978) noma izinhlangano ezisiza abantu abaswele ezikhululiwe ekubhaliseni ngokoMthetho okukhulunywa ngawo noma izinhlangano eziqongelela imali njengoba kuchaziwe eMthethweni Wezokuqongelelwa Kwemali, 1978 (uMthetho No.107 we-1978) ogunyazwe nguMkhandlu ukuthi ayalela ukuba kuqoqwe imali egameni loMkhandlu kunoma iyiphi indawo yomphakathi, oyoqoqa noma azame ukuqoqa imali kunoma iyiphi indawo yomphakathi.
(2) zonke izinhlangano zezenhlalakahle noma ezisiza abantu abaswele ezikhululiwe ekubhaliseni njengezinhlangano zezenhlalakahle noma eziqongelela imali ezifuna ukuthola igunya loMkhandlu kunoma ikuphi ukuqoqwa kwezimali egameni loMkhandlu kumele zifake isicelo esibhalwe phansi kwiMenenja Kamasipala bese kuthi leso sicelo sihambisane nale mibhalo elandelayo:
isitifiketi sayo sokubhalisa ngaphansi koMthetho Ka Zwelonke Wezenhlalakahle, 1978 (uMthetho No.100 we-1978) noma uMthetho Wezokuqongelelwa Kwezimali, 1978 (uMthetho No. 107 we-1978) noma isitifiketi sokukhululwa esikhishwe ngokwanoma yimuphi kule Mithetho, noma ezinye izichibiyelo ezifanele;
(b) Ikhophi yesitatimende sokusebenza kwezimali sonyakazimali odlule;
(c) Isitifiketi, esisayinwe usihlalo kanye nonobhala esinegama
likasikhwama.
(3) IMenenja Kamasipala, emva kokuthola leso sicelo, ingasivuma isicelo kumbe isenqabe. Uma isivumile, igunya liyonikezelwa ngaphansi kwale mibandela elandelayo:
ukuqoqwa kwemali kumele kwenziwe ngosuku noma ngezinsuku eziphakathi kwesikhathi esibalulwe egunyeni;
Imali eqoqiwe kumele ifakwe kuphela emabhokisini avaliwe oMkhandlu noma ahlinzekwe nguMkhandlu;
imali etholakale ngokuqoqa kumele idluliselwe kuSikhwama wesikhungo bese eyisebenzisela kuphela ukukhokha izindleko zokunakekelwa kanye nokuphathqa kwesikhungo;
akukho muntu oneminyaka engaphansi kweyishumi nesithupha oyoqokelwa lokhu kuqoqa;
UKUSETSHENZISWA KWEMISHINI EYIZIKHULISIMSINDO
Izikhulisimsindo
2.8.1 (1) Akukho muntu oyosebenzisa noma avumele ukusetshenziswa kombhobho, isandisimsindo kumbe nanoma yini enye ebangisa umsindo noma ukukhuliswa komsindo kunoma iyiphi indawo yomphakathi ngenhloso yokwenza isimemezelo, isikhangisi kumbe nanoma yini yalolo hlobo, engaqalanga ngokuthola imvume yoMkhandlu.
(2) UMkhandlu unganqaba ukunikeza imvume ngezizathu ezithile ezifanele uma ubona ukuthi ukusetshenziswa kombhobho, isandisimsindo noma enye into kungahle -
(a) kubange isicefe;
(b) kuthikameze noma kuphazamise ukuhamba kwezimoto kanye nabahamba ngezinyawo endaweni yomphakathi noma kulimaze kumbe kudale ukucasuka nokungakhululeki kunoma ngubani;
(c) kuphambane nendlela yokuziphatha kumbe isizotha somphakathi;
(d) kuphethe ngokuphazamisa umphakathi kumbe kudale isiphithiphithi noma kulimaze impahla, noma
(e) kuphazamise izindawo zomphakathi nokukhululeka komphakathi wonkana.
(3) uMkhandlu ungayihoxisa imvume uma kubonakala ukuthi ikhona yonke le mibandela ebaluliwe ku-(2).
ISAHLUKO 3
AMAGCEKE ABANIKAZI
UKUGCINWA NOMA UKUPHATHWA KWENDAWO YOKUDAYISA NGOMZIMBA
3.1.1. (1) Akukho muntu oyogcina noma asize ekugcinweni noma ekuphathweni kwendawo yokudayisa ngomzimba kunoma yimaphi amagceke endaweni.
(2) Akukho muntu, ongumnikazi, eqashile noma engohlalayo kunoma yimaphi amagceke endaweni oyovumela ngamabomu ukuthi lawo magceke noma ingxenye yawo kumbe igumbi elikuwo lisetshenziselwe ukudayisa ngomzimba noma libe yingxenye yokuqhuba lewo msebenzi.
(3) Akukho muntu, ongumnikazi wanoma yimaphi amagceke endaweni noma ongumelekeleli uyovumela ukuthi lawo magceke noma ingxenye yawo noma igumbi kusetshenziswe njengendawo yokudayisa umzimba ebe azi.
AMAGCEKE ABANIKAZI: IMISEBENZI EVAMILE
Amagceke abanikazi
3.2.1 (1) Umuntu usuke enza icala uma ekunoma yimaphi amagceke-
emba noma esusa inhlabathi noma enye impahla endaweni yayo mayelana nomngcele ohlukanisa amagceke noma umgwaqo kumbe indawo yomphakathi ukuze asuse okuseceleni okweseke amagceke kumbe lowo mgwaqo noma indawo yomphakathi okungaba umsuka wengozi empilweni noma empahleni;
(b) engumnikazi kumbe ohlalayo kulawo magceke evumela ukuthi ichibi, idamu, ithangi, idamu lokubhukuda, imbobo, umgodi, kumbe nanoma yisiphi isihlahla noma izitshalo ezikulawo magceke zisesimweni kumbe zingavikelekile ngendlela yokuthi zingadala ingozi yokungaphephi kubantu nasempahleni;
(c) ebanga noma evumela nanoma yini esemagcekeni ukuba ikapakele ngaphandle emgwaqeni noma endaweni yomphakathi, ngaphandle kwasendawenni eklanyelwe imisebenzi yezimboni ngaphansi kohlelo lokuhlelwa kwedolobha, futhi kube ngendlela efanayo efanele indawo akuyo lawo magceke;
(d) engumnikazi kumbe ohlalayo emagcekeni, elahla, egcina noma edala, evumela ukulahlwa nokugcinwa kumbe ukunqwabelana kukadoti wempahla yasendlini engasasetshenziswa, imishini, izimoto noma izinto kumbe izihlahla noma izinsimbi ezilahliwe noma imfucuza kuze kubonakale emgwaqeni noma endaweni yomphakathi;
echoma kumbe ebeka nanoma yini kulawo magceke ngaphandle kwemvume yomnikazi kumbe ohlalayo ngendlela esitha lawo magceke, kungaba ngokubhala ngoshoki, u-inki noma upende kumbe nanoma yini nje, ngaphandle uma egunyazwe ngumthetho ukwenza lokho.
(2) ISikhulu Esigunyaziwe singayalela umuntu ophikisana nendima (c) noma (e) yesigatshana (1) ukuba asuse emagcekeni into ehlobene nalokho kuphikisana esikhathini esinqunyiwe kuthi uma ehluleka ukwenze njalo, kusebenze izihlinzekelo zeSigaba 2.3.2.
Imisebenzi yokuthuthukisa isiza neminye yokumbiwa komhlaba
3.2.2 (1) Ngokwenhloso yalesi sigaba igama elithi "imisebenzi yokuthuthukisa isiza" lisho nanoma yimiphi imisebenzi yokumbiwa komhlaba emagcekeni engaphetha ngokuthi iguqule ngokuphelele izinga lanoma iyiphi ingxenye yengaphezulu lomhlaba akuwo amagceke.
(2) Akukho muntu ongenza, abange noma avumele nanoma imiphi imisebenzi yokuthuthukisa isiza kulezi zindawo ezilandelayo ngaphandle uma eqale ngokuthola imvume ebhalwe phansi yeSikhulu Esigunyaziwe, esimweni esithinta isigatshana (2) (i) lapha ngaphansi, uMnyango Wezamanzi Namahlathi
(i) kunoma iyiphi indawo, enokuhlaselwa yizikhukhula ngenxa yokuvulelwa kwamanzi ngendlela eyaziwayo kanye nemingenela engeqile ebangeni eliyi-square kilometer ukusuka endaweni yesikhukhula okuyinto esivame ukwenzeka isikhathi esingaphezu konyaka kuya ngaphezu kwengama-50.
(ii) nanoma iyiphi ingxenye yendawo, ngaphandle kwendawo okukhulunywe ngayo endimeni (i) ngenhla, uma ukushitshwa kwezinga ngokuphelele okuphakanyisiwe kungaphezu kwama-1500mm.
(3) Umsebenzi wokuthuthukisa isiza ezindaweni okukhulunywe ngazo esigatshaneni (2) (ii) awudingi ukuthi kuqale kutholakale imvume ebhalwe phansi yeSikhulu Esigunyaziwe uma:
(i) ukushintsha kwezinga ngokuphelele kwanoma iyiphi ingxenye yengaphezulu lendawo kungekho ngaphezu kwama-1500mm, futhi
(ii) wonke amakhona akhiwe ngenxa yalokho kuthuthukiswa kwesiza noma ngabe asikiwe noma aphelele- kumele abe nengaphezulu elihle langeqa kuma-26Ã‚Â° ukuvundla.
(4) Akukho muntu oyophakamisa kumbe ehlise noma avumele ukwenyuswa nokwehliswa, kokulingana kwephansi endaweni enesitamkoko ngaphandle kokuqala ngokuthola imvume ebhalwe phansi yoMkhandlu.
(5) Wonke umuntu odinga imvume yokwenza imisebenzi okukhulunywe ngayo esigatshaneni (2) no (4) ngenhla, kumele ahambise isicelo esibhalwe phansi, sihambe ngambili, eSikhulwini Esigunyaziwe kumafomu atholakala kuso.
(6) Ezimeni lapho kuphakanyiswe ukuqalisa umsebenzi wokuthuthukiswa kwesiza, noma imisebenzi yokumbiwa komhlaba okukhulunywe ngayo esigatshaneni (4), ngokuhlanganyela nemisebenzi yokwakha kanye neziphakamiso ezibhalwe ngokugcwele futhi zachazwa njengengxenye yesicelo sokwakha esenziwe ngokoMthethonqubo Kazwelonke Wezokwakha omiswe ngaphansi koMthetho Kazwelonke Wamazinga Nemithethonqubo Yezokwakha, 1977 (uMthetho No.103 we-1977) futhi leso sicelo sokwakha sivunyiwe, asikho esinye isicelo okumele senziwe kumbe kube nemali ekhokhwayo mayelana nale misebenzi yokuthuthukisa isiza, noma imisebenzi yokumbiwa komhlaba okukhulunywe ngayo esigatshaneni (4), njengoba kokhonjisiwe ohlelweni oluvunyiwe maqondana nesicelo sokwakha.
(7) Kuzo zonke izimo ngaphandle kwalezo okukhulunywe ngazo esigatshaneni (6), isicelo semvume kumele senziwe ngokwesigatshana (5) futhi leso sicelo kumele siphelezelwe yimali enqunyiwe kanye nale mibhalo elandelayo:
(i) amaqoqo amane aphelele emidwebo ekhombisa imininingwane egcwele yemisebenzi yokuthuthukiswa kwesiza ezokwenziwa ngokwesilinganiso sika-1: 100 noma isilinganiso esikhulu esingaba ngu-1:50; 1:20 noma 1:10;
(ii) amakhophi amane epulani yezakhiwo, ibe sesilinganisweni esingekho ngaphansi kuka- 1:500, ikhombise ulwazi olufanele njengoba lubekwe eNgxenyeni A yemithethonqubo okukhulunywe ngayo esigatshaneni (6);
(iii) eminye yale midwebo kumbe imininingwane njengoba kungafunwa yiSikhulu Esigunyaziwe, ngokwesicelo esingaphansi kwesigatshana (2) (i) iyobandakanya imininingwane yomphumela, uma ikhona, ukuthi umsebenzi ophakanyisiwe okumele wenziwe emiseleni yamanzi nalapho kugelezela khona amanzi ezikhukhula kwezinye izakhiwo
(8) Imali emayelana nesicelo ngokwalesi sigaba kumele inqunywe nguMkhandlu izikhathi ngezikhathi.
(9) Uma isicelo samukelekile, iSikhulu Esigunyaziwe kumele kuthi ngesikhathi sedlulisela isinqumo saso kumfakisicelo ngokubhalwe phansi, siphindisele amaqoqo amabili epulani yezakhiwo kanye nemidwebo yokusebenza.
(10) Uma isicelo senqatshwa, iSikhulu Esigunyaziwe kumele kuthi ngesikhathi sedlulisela isinqumo saso kumfakisicelo, sibalule izizathu zokwenqatshwa kwaso.
(11) Umnikazi wanoma yisiphi isiza esikhishelwe imvume ebhalwe phansi yokuthi kungenziwa kuso imisebenzi yokuthuthukisa isiza, nguyena oyoqinisekisa ukuthi umsebenzi uyahambisana nemvume ekhishiwe bese kuthi ezinsukwini eziyi-14 uqediwe lowo msebenzi azise iSikhulu Esigunyaziwe ukuthi umsebenzi usuqediwe.
(12) Noma yikuphi ukugunyazwa okukhishwe ngokwalesi sigaba kuyophelelwa yisikhathi uma umsebenzi ungaqalwanga ezinyangeni eziyisi-6, kusukela osukwini lokugunyazwa kokwenziwa komsebenzi noma ungaqedwanga ezinyangeni eziyi-12 kusukela osukwini lokugunyazwa.
(13) Uma imvume isiphelelwe isikhathi ngokwesigatshana (12) iSikhulu Esigunyaziwe nanoma ingasiphi isikhathi singanikeza umnikazi isaziso esibhalwe phansi simcela ukuba abuyisele isiza esithintekayo esimweni ebesivele sikuso esikhathini esiyobe sibalulwe esazisweni, leso sikhathi akumele sibe ngaphansi kwezinsuku ezingama-30 kusukela osukwini lokukhishwa kwaleso saziso, futhi lowo mnikazi kuyomele athobele leso saziso.
(14) Noma yinini uma kunokuthuthukiswa kwesiza okuningwe yisigatshana (2) kumbe nanoma imiphi eminye imisebenzi eningwe esigatshaneni (4) seyenziwe ngaphandle kokuqala kutholakale imvume ngokwalesi sigaba, kuyothathwa ngokuthi umnikazi womhlaba obekusetshenzwa kuwo nguye owenze lowo msebenzi, ngaphandle uma kunobufakazi obuphikisa lokho.
(15) esimweni sokwaphulwa kwalesi sigaba iSikhulu Esigunyaziwe, emva kokuba lowo muntu owephule umthetho ehluleka ukulandela imiyalelo yesaziso esimyalela ukuba alungise isimo, singenza konke okufanele ukuze lowo muntu enze njalo kanti uMkhandlu ungabuyisa zonke izindleko zokwenze njalo kulowo muntu.
QAPHELA: Uma kudingeka igunya loMkhandlu, umnikazi wesiza kumele njengokufuna koMkhandlu, aqinisekise ukuthi yonke imisebenzi yokuthuthukiswa kwesiza yenziwa ibhekelelwe ngunjiniyela ongungoti noma umuntu onekhono lokwenza umsebenzi futhi ogunyaziwe
ISAHLUKO 4
IMPAHLA KAMASIPALA KANYE NEMPAHLA EYENGANYELWE NGUMKHANDLU
Amacala Avamile
4.1 (1) Umuntu usuke enza icala uma, maqondana nempahla yomkhandlu kumbe eyenganyelwe yiwo, kungaba ngegudlulekayo noma engagudluleki, kuhlanganisa nanoma yimuphi umgwaqo noma indawo yomphakathi-
evumela, noma ebanga ukuthi kwenziwe nanoma yini okungathi ngokubona koMkhandlu iholele ekugugulekeni kwesihlabathi;
evumela, edala ukuthi kwenziwe nanoma yikuphi ukunqunywa, ukususwa kumbe ukugxambukela kwezitshalo zemvelo, okungathi ngokubona koMkhandlu ziphethe ngokudala umonakalo noma ukuphazamiseka kwezitshalo zemvelo;
elahla nanoma yimuphi udoti noma imfucuza kumbe nanoma yiziphi izibi kulawo magceke;
elimaza ngamabomu kumbe ngobudedengu impahla noma ingxenye yayo;
esusa nanoma yimuphi umhlaba, isihlabathi, ukhethe, ilitshe, utshani kumbe nanoma iyiphi enye impahla noma ingxenye yayo;
ephula, enquma, ecekela phansi kumbe esusa nanoma yiliphi ihlashana, izihlahla ezimfushane, isihlahla noma esusa igatsha, imbali, iqbunga kumbe nanoma yisiphi esinye isihlahla;
exhuma noma ebeka nanoma yini ngaphezulu noma eduze kwempahla kuhlanganisa nanoma yiluphi uqwmbe lwesikhangiso, amapheshana, izingqwembe zokuzwakalisa izikhalo noma amaphosta kumbe nanoma yini ekhonjiswayo, ebhaliwe noma ephrintiwe kumbe egaxiwe noma edlulele kunoma yini;
ona nanoma iyiphi impahla kungaba ngokusebenzisa ushoki, u-inki noma upende kumbe esebenzisa nanoma iyiphi enye indlela;
ecisha nanoma yiliphi ilambu noma ukukhanya noma egudluza noma esusa nanoma yimuphi umgoqo, indawo ebiyelwe, uthango, ilambu, ukukhanya, isaziso noma uphawu;
emba umgodi noma ephazamisa ingaphezulu lalowo mhlaba;
egibela noma ehlala ngaphezu, eneka kumbe egxumeka nanoma yiyiphi impahla;
ebeka nanoma iyiphi impahla noma exhuma nanoma isiphi isakhiwo kulowo mhlaba;
engena kulowo mhlaba noma ehlala;
evumela, edala nanoma ngubani ukuba enze nanoma yisiphi isenzo kulezi esezishiwo;
ngaphandle uma ekwenza lokho ngelungelo elisemthethweni noma eqale wathola imvume yeSikhulu Esigunyaziwe ngokuhambisana nezihlinzekelo zanoma yimuphi umthetho: Uma nje kungekho okuqukethwe yiwo okuyovimbela umnikazi noma ohlalayo kulawo magceke ukuba atshale noma anakekele utshani noma izihlahla kuleyo ngxenye yonqenqema lo mgwaqo oluncike kulawo magceke inqobo nje kungeke kuthikamezeke indlela yezimoto, abahamba ngezinyawo kanye nenndawo yokupaka izimoto esemthethweni futhi utshani nezihlahla kunakekelwa ngendlela efanele kungakhuli kuze kube yisicefe.
(2) Nanoma ngubani obekwe icala ngaphansi kwesigatshana (1) kuyomele akhokhele uMkhandlu izindleko zokukhokha okulahlekile noma okulimele uMkhandlu ongene kuzo ngenxa yokwenziwa kwalelo cala kanti futhi izindleko zokususwa kanye nokulahlwa kwanoma iyiphi impahla, into, noma isakhiwo esithintekayo ekwenziweni kwecala futhi ngenxa yalesi sizathu, kuyosebenza izihlinzekelo zeSigaba 2.3.2.
(3) ISikhulu Esigunyaziwe okukhulunywe ngaso esigatshaneni (1)-
singadinga ukuthi umfakisicelo asinikeze ulwazi olweseka isicelo kanye nesibambiso sezindleko zokususwa kwento leso sicelo esiqondene nayo kanye nokulungiswa kwanoma yimuphi umonakalo ongadaleka;
singabeka leyo mibandela noma imikhawulo uma sibona kunesidingo;
singenqaba nemvume uma sibona ukuthi isenzo esiqondene nesicelo singahle singabi semthethweni kumbe singaba yicala kunoma ngubani noma engxenyeni yomphakathi.
(1) Uma into ingasuswa ngokuhambisana nemigomo ebekwe ngokwesigatshana (3) noma uma lokho kususwa kugcina ngokulimala kwempahla, izindleko zalokho kususwa noma ukulungiswa komonakalo uMkhandlu uyozithatha kulowo muntu owanikwa imvume njengesikweletu uma kubonakala ukuthi isibambiso esikhishwe ngokwesigatshana (3) (a) asenele.
ISAHLUKO 5
IZINTO EZIWUHLUPHO: OKUVAMILE
Amacala
5.1.1 Umuntu usuke enza icala uma esemgwaqeni noma endaweni yomphakathi kumbe nakunoma yimaphi amagceke enza noma ebanga uhlupho noma evumela ukuthi kube nento ewuhlupho endaweni elawulwa nguye: Ngaphandle uma lokhu okwenzekayo kungeke kuholele ekutheni lowo muntu agcine esenza izenzo ezisemthethweni lapho esebenzisa ilungelo lakhe noma enza umsebenzi.
IZINTO EZIWUHLUPHO: EMIGWAQENI NASEZINDAWENI ZOMPHAKATHI
Umuntu usuke enza icala uma esemgwaqeni noma esendaweni yomphakathi-
edlala nanoma yimuphi umdlalo, noma evumela nganoma yisiphi isikhathi ukusetshenziswa kwezingqwembe ezinamasondo eziphushwa ngezinyawo ngendlela enobungozi noma ecasula abahlalayo kumbe abahamba ngezinyawo;
ebeka, eneka izingubo ngenhloso yokuzomisa kumbe enye into.
IZINTO EZIWUHLUPHO EMAGCEKENI
Ama-alamu avikela ukugqekeza
5.3.1. (1) Ohlalayo emagcekeni ane-alamu evikela ukugqekeza uyotholakala enecala uma iyoqhubeka nokubanga umsindo isikhathi esingaba yimizuzu eyishumi emva kokuba isicushiwe kanti leyo alamu iyothathwa njengebeleselayo ngokwenhloso yalesi sigatshana inqobo nje uma iqhubeka nokubanga umsindo nganoma yisiphi isikhawu ngale kokuqhamuka kwembangela entsha; Kuyoncika ekutheni kuzoba yisizathu esizwakalayo ngesikhathi secala uma efakazisa ukuthi wayengekho emagcekeni noma ukuthi umshini ozoshintshayo ofakwe kuleyo-alamu awusebenzi futhi kwakungaphezu kwamandla akhe, kwakungesibona ubudedengu.
(2) Uma i-alamu yokuvikela ukugqekeza ifakiwe emagcekeni, ohlalayo kulawo magceke, ngaphandle uma le ndlela yomshini okukhulunywe ngayo esigatshaneni (1) ifakiwe, kumele afake abuye anakekele isaziso esangweni lokungena emagcekeni esichaza igama nenombolo yocingo yabantu abakwazi ukungena emagcekeni zikhathi zonke ngenhloso yokuzocima i-alamu noma kuzomele ahlele ukuthi kube nendlela yokuzibikela kwe-alamu kubalawuli balo zikhathi zonke.
Izinto ezisebenza ngogesi ukukhipha umoya obandayo
5.3.2 Umnikazi noma ohlalayo engxenyeni yesakhiwo esifakwe noma onakekela abuye asebenzise into esebenza ngogesi ekhipha umoya obandayo kumele aqinisekise ukuthi leyo nto esebenza ngogesi ifakwe, yanakekelwa ngendlela ezovimbela-
ukudaleka komsindo, iphunga noma ukudledlezela okuyisicefe emphakathini, kuhlanganisa nanoma ngubani ohlalayo kuleso sakhiwo kanye nanoma yimaphi amagceke angomakhelwane;
ukuphuma noma ukudaleka kokuconsa kwamanzi okuyela emgwaqeni noma endaweni yomphakathi okungaba yisisusa sengozi noma isicefe emphakathini;
Izinto eziwuhlupho ngenxa yokusetshenziswa kwamagceke
5.3.3 (1) Akukho muntu ohlalayo emagcekeni -
oyowasebenzisa ngenhloso;
oyobanga noma avumele ukusetshenziswa kwawo ngenhloso;
oyohlela noma avumele umsebenzi noma umcimbi ngaphandle kokugubha usuku lokuzalwa, umethembiso womshado, umshado noma imicimbi efana nayo eyenzeka kanye,
ophambana neziNgxenye Zohlelo Lokuhlelwa Kwedolobha noma okuthi ngokwesimo sawo noma nganoma iyiphi enye indlela kumbe ngesizathu semiphumela udale, okungenzeka udale isicefe, umsindo osezingeni eliphazamisayo;
Ngaphandle uma kungekho okubaluliwe lapha okungavimbela umnikazi, ohlalayo ngokusemthethweni kuhlanganisa nalezo ezisethenziselwa ukuhlalisa abantu ekutheni azibandakanye nale misebenzi elandelayo:-
nanoma yisiphi isakhiwo esisemthethweni noma umsebenzi wenkontileka awenzayo noma awenzelwayo:
ukubamba iqhaza kunoma yimuphi umdlalo wokuzijabulisa noma umsebenzi obandakanya nanoma yini engeyakhe noma esetshenziwa nguye engadinga ukuba kusetshenziswe izinto ezisebenza ngogesi ezinjengomshini wokusika, umshini wokuxova udaka nokunye okunjalo inqobo nje uma ukusetshenziswa kwaleyo mishini esebenza ngogesi kungeke kuphazamise ukugqama kwesithombe sikamabonakude kunoma yimuphi umuzi noma amagceke angomakhelwane, nokuthi wonke umuntu kumele aqaphele ngayo yonke indlela ukuthi umsindo uyancishiswa ngesikhathi kusetshenzwa lowo msebenzi futhi akuhlobene nemisebenzi eyenziwa kwamanye amagceke noma kwenye indawo;
Inqobo nje uma leso sakhiwo noma umsebenzi wenkontileka kanye nokusetshenziswa kwezinto ezisebenza ngogesi kulowo mdlalo wokuzijabulisa kuzokwenziwa ngala mahora kusukela ngelesi- 08:00 kuya kwelesi-18:00.
Inqobo nje uma kungekho sicefe noma umsindo ophazamisayo,
Kungavunyelwa ukuthi kuqhubeke ukusetshenziswa kunoma yimaphi amagceke omnikazi emva kwalezi zikhathi: kufakwa neMisombuluko kuya koLwezine ngo- 22:00; kanye
noLwezihlanu, Imigqibelo namaSonto- 00:00(Ebusuku)
(2) Nakuba sikhona isihlinzekelo somtheshwana kamasipala (1) indima 2 ngenhla, lapho iSikhulu Esigunyaziwe sibona ukuthi umuntu owenza umdlalo wokuzijabulisa uyayixhaphaza inkululeko anikwe yona ngokwendima noma sibona ukuthi kunokungahambisani nesigatshana (1), singayalela ohlalayo kulawo magceke kumbe nanoma ngubani okungumsebenzi wakhe kumbe obambe iqhaza ukuba athathe izinyathelo ezifanele njengoba sicacisa ukuvimba isicefe noma ukugwema ukudaleka kwesicefe noma uma lokhu kungaphumelela kuphela ngokuthi kumiswe lowo mcimbi ngesikhathi esinqunyiwe yiso. Uma umnikazi noma umuntu obhekele noma obambe iqhaza ekusetshenzisweni noma emcimbini ehluleka ukuthobela isaziso noma imiyalelo ayinikwa yiSikhulu Esigunyaziwe, leso sikhulu uma sinofakazi abazibonele ngokwabo leso sicefe kanye nokwehluleka ukuhambisana nemiyalelo, singakhipha isaziso ngokwesigaba 341 soMthetho Wenqubo Yamacala Obugebengu, 1977 (uMthetho No. 51 we-1977) sinike umnikazi, ohlalayo noma lowo obhekele.
Ukubaswa kwemililo
5.3.4 (1) Akukho muntu okuyothi kunoma yimaphi amagceke abase umlilo noma ashise kumbe azame ukushisa nanoma yiziphi izibi kumbe imfucuza noma utshani kumbe izitshalo ngale kokuqikelela ukuvimbela ukubhebhetheka komlilo okungalawuleki kumbe ukudaleka kohlupho, okungaba ngenxa yokwakheka komlotha, amalangabi ukushisa, intuthu kumbe nanganoma iyiphi indlela.
(2) Uma umuntu eqhubeka nokushisa nanoma yiluphi uhlobo lwento ngale kokuthatha izinyathelo zoqikelela ezichazwe esigatshaneni (1) ngenhla noma ngabe lokho kusha kulandela izikhalo ezifakwe eMkhandlwini, uMkhandlu, ngeSikhulu sawo Esigunyaziwe ,uyoba nelungelo lokungena kulezo zakhiwo okushiswa kuzo ukuze ucime umlilo bese ubeka icala umuntu othintekayo.
Ukulahlwa kwezidumbu zezilwane
5.3.5 (1) Akukho muntu oyongcwaba noma abeke nanoma yisiphi isidumbu sesilwane noma ingxenye ethile yaso endaweni okungavumelekile kuyo kumbe avumele ukuba kubekwe isidumbu sesilwane noma into efile kumbe nanoma yini ebolile kumbe engamukeleki emagcekeni akhe kumbe nanoma yikuphi noma ukuba kushiywe lapho kuze kubange isicefe.
(2) Esimweni lapho umuntu ehlulekile ukulahla nanoma yini engamukeleki noma ukungcwabs nanoma yisiphi isidumbu sesilwane, kuyomele ahlele noMkhandlu ukwenza lokho ngemali ethile enqunyiwe.
Ukususwa kokhula, kwezihlahla nesikhotha
5.3.6 (1) akukho muntu ongavumela ukuba utshani, izihlahla kumbe isikhotha, ukhula noma izihlahla zokufika okudaluliwe oHlwini loMthetho Wezokuthikamezeka Kwezinsizakusebenza Zezolimo, 1983 (uMthetho No.43 we-1983), kukhule kunoma yimaphi amagceke noma umhlaba ongenalutho olawulwa nguye. Nanoma ngubani, uma enikezwe isaziso esisayiniwe yiMenenja Kamasipala noma yiSikhulu Esigunyaziwe simyalela ukuba enze njalo, uyocekele phansi noma asike futhi asuse kumbe ayalele ukuba kususwe nanoma yibuphi utshani, izihlahla noma isikhotha, ukhula oludaluliwe noma izihlahla zokufika esikhathini esithile esizobe sishiwo esazisweni futhi nangendlela efanele njengoba kubalulwe eMthethweni Wezokongiwa Kwezinsizakusebenza Zezolimo, 1983 (uMthetho No. 43 we-1983)
(2) Uma lowo mnikazi noma ohlalayo ehluleka ukuhambisana nomyalelo wesaziso esibhaliwe uyotholakala enecala lokwephula le mithetho kamasipala futhi ngaphezu kwalokho uMkhandlu okukhulunywa ngawo uyothatha izinyathelo ezifanele oyobona zifanele ukuze uqhubeke egameni lalowo mnikazi noma ohlalayo okukhulunywa ngaye, nezidingo zesaziso futhi ukhokhe izindleko uzithatha kumniakzi noma ohlalayo okukhulunywa ngaye ngokuhambisana nohlelo lwentela yoMkhandlu.
Ukulawulwa komiyane, izimpukane, amagundane nezilokazane
5.3.7 (1) Kumele kube ngumsebenzi wanoma yimuphi ohlalayo esimweni samagceke asetshenziswa kakhulu yiningi labahlalayo, umnikazi wamagceke, ukuvimbela ukwanda komiyane, izimpukane, amagundane kanye nanoma yiziphi ezinye izilokazana kanti lowo mnikazi kumbe ohlalayo owehluleka ukuhambisana nezihlinzekelo ezilapha uyothathwa njengowephule le mithetho kamasipala.
(2) Ohlalayo noma umnikazi wezakhiwo uma esenikezwe isaziso esisayinwe yiSikhulu Esigunyaziwe, kumele athathe lezo zinyathelo ezibaluliwe kuso mayelana nokususwa kwezimo eziholela ebukhoneni noma ekwandeni komiyane, izimpukane, amagundane kumbe nanoma yiziphi izilokazane esikhathini esibalulwe esazisweni.
(3) Uma ohlalayo noma umnikazi enqaba ukuthatha izinyathelo ezibalulwe esazisweni ngaphansi kwale mithetho kamasipala noma ehluleka ukwenza lokho esikhathini esibaluliwe, iSikhulu Esigunyaziwe singahlela ukuthi kuthathwe lezo zinyathelo bese kuthi izindleko zakho uMkhandlu uzibuyise ngokuzithatha kulowo muntu owanikezwa isaziso ngokulandela uhlelo lweNtela Yomkhandlu Enqunyiwe.
ISAHLUKO 6
Amacala, Izinhlawulo kanye Nokungathekisa
Ukungathekisa
6.1 (1) Uma isisebenzi somuntu ngesikhathi sisaqashiwe senza nanoma yisiphi isenzo noma sitholakala sinecala lokweqa umthetho okuyicala ngokwale mithetho kamasipala, umqashi naye uyothathwa njengosenzile leso senzo kumbe onecala lokweqa futhi uyobhekana nokukhokha inhlawulo ebalulwe esigabeni 6.2 ngaphandle uma eveza ubufakazi obugculisa iNkantolo ukuthi-
ekwenzeni leso senzo esiyicala lokweqa umthetho, isisebenzi esasenza singenalo ulwazi kumbe imvume yakhe;
kuthathwe zonke izinyathelo ezifanele ukuvimba leso senzo noma ukweqa okukhulunywa ngakho;
kwakungekho emandleni esisebenzi ukwenza leso senzo okukhulunywa ngaso.
Amacala Nezinhlawulo kanye Nokudluliswa Kwamacala
6.2 (1) Izihlinzekelo zemithetho kamasipala yomkhandlu mayelana naMacala, Izinhlawulo kanye Nokudluliswa Kwamacala yikhona okuzosebenza kule mithetho kamasipala.
Ukungacwasi
6.3 (1) Kuyoncika esihlinzekelweni sesigatshana (2), akukho zihlinzekelo zale mithetho kamasipala ezizosetshenziselwa ukucwasa abantu ngokobuhlanga, inkolo, noma ubulili kumbe eziyothathwa njengezinomthelela ekugunyazeni lokho kucwasa kanjalo nelungelo lokugunyaza lokho kucwasa.
(2) Naphezu kwezihlinzekelo zesigatshana (1) ukucwasa ngokobulili kungagunyazwa ngokusobala ngokwanoma yiziphi izihlinzekelo zeMithetho Kamasipala enquma ukuthi kugqokwe izimpahla ezifanele endaweni yomphakathi kumbe ephoqa ukuthi ukungavunyelwa kokungena komuntu kunoma yiziphi izindlu zangasese zomphakathi.
Ukuchithwa kweMithetho kaMasipala/ Imithethonqubo
6.4 (1) Ingxenye RX yeMithethonqubo Elawula Izinto Eziwuhlupho yeBhodi Lezemisebenzi Nezentuthuko njengoba isetshenziswa ngaphansi kwendawo ebalulwe ngezansi angeke isasebenza kusukela ngosuku lokushicilelwa kwale mithetho kamasipala:-
Ingxenye RX - Indawo Esemthethweni: Stuartsville
<fn>KZN-DAC.AbaQulusi.2011-06-13.zu.txt</fn>
Indlela Yokwakha Amakhono Okuthuthukisa Umnotho Wendawo (LED) ezingeni Lendawo:
Isu Eliyisipesheli Lokuthuthukisa indawo yasebaQulusi eSifundeni iZululand KwaZulu-Natali
Okuqukethwe
UHLU LWEZIFINGQO
ISINGENISO
Inhloso yaleli bhukwana
Umbono wokugqugquzela ukuthuthukiswa Komnotho Wendawo endaweni kaMasipala waseBaqulusini
Izinselelo nezinhlosongqangi zangomuso
Ubani ozosizakala ngaleli bhukwana?
ISENDLALELO
Isimo samanje Sokuthuthukiswa Komnotho Wendawo (LED) endaweni kamasipala wasebaQulusini
Isimo somnotho
Izibalo Zabantu
Izidingongqangi ezisisekelo nezomphakathi
Umumo womhlaba
Ukubuyiselwa komhlaba
ISU LOKUSEBENZA ELIBANZI
Izinhlelo zesikhungo
Ukuthuthukiswa okufanele kwesikhungo kanye nomklamo
IZINHLELO ZOKUNGENELELA EKWENZENI ABAQULUSI IHABHU LESIFUNDA
Uhlelo1: Ukungenelela Ezikhungweni nakwezokuphatha
Uhlelo 2: Ukungenelela ekuhlelweni kwendawo nasekwenzeni ukuba isebenze
Uhlelo 3: Ukungenelela ekuthuthukisweni Komnotho
ISIPHETHO
UHLU LWEZIFINGQO
DEDT UMnyango Wezokuthuthukiswa Komnotho Nezokuvakasha
DFP UHlelo Lokuthuthukisa Olusaluhlaka
IDP UHlelo Lwentuthuko Edidiyele
KZN KwaZulu-Natali
LED Ukuthuthukiswa Komnotho Wendawo
LM UMasipala Wendawo
LUMS UHlelo Lokulawulwa Kokusetshenziswa Komhlaba
NGO INhlangano Engekho Ngaphansi kukaHulumeni
PMU UPhiko Lokulalwa koMklamo
SDF Uhlaka Lokuthuthukiswa Kwendawo
SMME Amabhizinisi Amancane, Aphakathi nendawo Namakhulu
ZDM UMasipala weSifunda saseZululand
ISINGENISO
Inhloso yaleli bhukwana
Leli bhukwana lihlinzeka ngohlaka lokuthuthukisa amakhono ababambiqhaza oHlelo Lokuthuthukiswa Komnotho Wendawo (LED) endaweni kamasipala wasebaQulusini ngaphansi kweSifunda saseZululand esiseSifundazweni sakwaZulu Natali (KZN). Ukuthuthukiswa kwamakhono kuyadingeka njengendlela yokweseka ukusebenzisana okuyimpumelelo, ukuhlela nokuqaliswa kokusebenza kohlelo Lokuthuthukiswa Komnotho Wendawo (LED) okuzoholela ekukhuleni komnotho okulingene nokusimeme ebaQulusini. Kuleli bhukwana, siphakamisa ukuthi kube nohlelo lwamasu okusebenza olunezinhla ezine ukuze kusimamiswe umnotho wendawo yaseBaqulusini.
Leli lisu limbandakanya, ukusungulwa koPhiko Lokulawulwa Komklamo (PMU) olwenganyelwe kwisifundazwe, oluhlanganisa ongoti bokuThuthukiswa Komnotho Wendawo isikhathi esiyiminyaka emithathu, kusukela mhla lu -1 kuNdasa wezi- 2011. I-PMU izosungula izinhlelo zesikhashana ukweseka i-LED, ezinjengegatsha elibhekekele ukuthuthukisa, kanjalo nokuqhakambisa ukuphathwa komnotho kwesikhathi eside kumbandakanya ukuthuthukiswa kwesikhungo,ukuthuthukiswa komklamo, ucwaningo, ukuqapha kanye nokuhlola.
I-PMU izogxila kakhulu ekulekeleleni uMasipala, kanjalo nabanye abadlala indima ebonakalayo ohlelweni lwe- LED ukuba balekelela ekukhulisweni komnotho okusimeme nokulinganayo -:
Ngokubhekana nezingqinamba zokuhlela nezendawo ezisemazingeni esifundazwe nakamasipala;
Ngokulekelela ukuqaliswa kokusebenza kwemiklamo Yokuthuthukiswa Komnotho Wendawo kwesikhathi esimaphakathi kuya kweside ngokuxhumana nabasohlwini lweziphakamiso zemiklamo esezenziwe nguMasipala ngokusebenzisa uhlelo lwawo oludidiyelwe, kanye nokukhipha isaziso esisha ngemiklamo efanele;
Ngokudlulisela amakhono afanele nengqalasizinda kuMasipala ingakapheli iminyaka emithathu iqalisile ukuze, uMasipala ube namandla anele okuqhubela phambili amasu okuthuthukisa umnotho esikhathini esizayo.
Kucatshangwa ukuthi lolu hlelo luzohlangabezana nezidingo zokusimama zesikhathi eside ngokunjalo nokuthuthukisa ukusebenza okuyimpumelelo okufanele kokuphathwa ngempumelelo komnotho wendawo kwangomuso.
Ibhukwana lisuselwe embikweni owahlanganiswa ongoti bezokuthuthukiswa komnotho base-KZN, abesekwe yiNyunyana yase-Europe egxile emandleni omnotho wendawo yaseVryheid (Umasipala wasebaQulusi). Imiphumela yocwaningo yayincike ekubuyekezweni kwebhuku, ukubheka i-inthanethi, ukuxhumana kwababambiqhaza ngezingcingo, imibuzo ephoswa ubuso nobuso,isikhathi seqembu elihlelekile, ukudluliselwa kohlaka lwemiphumela; ngokunjalo nokuphothulwa komqulu oqukethe imibono yababambiqhaza. Abakhiphi bolwazi abasemqoka esifundazweni nabo baphonswa imibuzo ukuze kulungiswe indlela ethandekayo yesikhathi esifushane i-PMU okuyiyona eyakha amasu okusebenza esikhathi eside.
Isinqumo esivalelekile sathathwa nmaqondana noHlelo Lwentuthuko Edidiyelwe lukaMasipala Wendawo (iVryheid) (IDP) kanye Nohlaka Lokuthuthukisa Kwendawo (SDF).
Umbono Wokukhuthaza Ukuthuthukiswa Komnotho Wendawo kaMasipala waseBaqulusini
Leli bhukwana lihlahla indlela yokusimamisa umnotho wendawo yasebaQulusini obulokhu unokumfimfa. Uhlaka lugqugquzelwa yiziphakamiso eziveza ukuthi i-LED iqaliswa kanjani ngendlela ehlelekile nenamandla. Sikholwa ukuthi kubalulekile ukuba bonke ababambiqhaza be- LED babe nolwazi oluphelele olumayelana nokubaluleka kwamaxhama okuxhumana phakathi kweminxa enqala eyahlukahlukene yohlelo lwe-LED.
Impilo yabantu abahlala emakhaya asebaQulusini ihlelwe ngokuhambisana nephethini yabantu abashiya amakhaya bayosebenza emadolobheni, ukungatholakali kahle kwezidingo eziyisisekelo nalezo zenhlalakahle kanye nesibalo esikhulu sabantu aabangenakhono.
Ukuze ukungenelela ekuthuthukiseni indawo kaMasipala Wendawo yaseBaqulusini kube ngokuletha inguquko, kumele kubhekelelwe ukungalingani kwezidingo zabantu abahlala emakhaya nabasemadolobheni ngezindlea ezizohlonza amathuba okuyiwonawona abantu abahlala ezindaweni zasemakhaya. Isithombe sabantu abahlala emadolobheni siyethembisa kulandela amathuba akhona ezimayini zamalahle. Kepha ukufadalala kwezimayini zamalahle kule minyaka sekubeke engcupheni isimo somnotho. Sezakhiwe izinhlelo zokungenelela ezizovuselela eminye imikhakha yezomnotho ukuze kwakheke amathuba emisebenzi kanye nokungena kwemali. Lokhu kungenelela okuletha inguquko okulindeleke ukuthi ukukhuthaze ukuThuthukiswa Komnotho Wendawo kudinga ubuholi besikhungo obukhethekile, obugxile ekwakheni isimonhlalo esizovumela ukuba indawo kamasipala wendawo iphenduke ihabhu lesifunda saseZululand KwaZulu Natali.
Izinselelo nezinhloso zangomuso
Ukuhlala kwabantu okuyiphethini elandelanayokanye nezindawo zokusebenza ezisemzileni ofaka iMondlo-Vryheid-Hlobane- Coronation-Nyathi-Louwsberg kubeka kokubili, izinselelo namathuba okuhlonza izinhlelo zokungenelela okuletha inguquko.
Ukufezekiswa kombono wokuthi indawo yasebaQulusini iphenduke ihabhu lesifunda elisemqoka kuzodinga imiklamo egqamile nenamandla. Izindlela eziqokiwe zidinga lezi zinto ezilandelayo.
Izinsiza zezimali zakho konke okudingwa ngumklamo kanye nokulekelelwa kwezobuchwepheshe.
Abasebenzi abaqeqeshiwe.
Ukuvunywa kwendawo nesifundazwe kanye nokuvuma kwababambiqhaza
Uhlelo olusimeme nolunemininingwane ephelele yokwenza umsebenzi
Isikhathi esibekiwe esicacile nesikholekayo kanye nezihlinzeko zokuqapha.
Ukuba nesibopho sokubika esimile.
Ubani ozosizakala ngaleli bhukwana?
Leli bhukwana lihlose ukwabelana ngolwazi olufanele nabasebenzi abaningi be-LED kanye nababambiqhaza abambandakanyekayo ebaQulusini. Lolu lwazi lusiza kakhulu abasebenzi abasebenzela uhulumeni wendawo eVryheid. Lizoba lusizo futhi kunoma ngubani osebenza emkhakheni wezokuthuthukiswa kwenhlalo nomnotho. Lokhu kumbandakanya abasebenzi bakahulumeni wendawo, beSifundazwe kanye nabakaZwelonke, abaxhasi bendawo nabomhlaba-jikelele, abahlanganyeli emabhizinisini, kanye neZinhlangano Ezingekho ngaphansi kukaHulumeni (NGOs).
ISENDLALELO
Isimo samanje se-LED endaweni kaMasipala wasebaQulusini
UMasipala wendawo (iVryheid) unguMasipala Womklamo Odidiyelwe osuhlangabezane nokusilela emumva ekubuseni nasekuphatheni, okube nomthelela ekukwazini kwawo okwenza imisebenzi yawo ngokomthethosisekelo. Ngale kwalokhu kusilela emumva, uMasipala ukwazile ukwenza ukubuyekeza okufanele koHlelo Lwentuthuko Edidiyele (IDP), kanye noHlaka Lokuthuthukisa Indawo (SDF). Uphinde wayalela ukuba kwenziwe amalungiselelo Esu Lokuthuthukiswa Komnotho Wendawo.
Lezi zinto ezilandelayo yizo ezihlonziwe njengezinselelo ezinqala uMasipala obhekene nazo:
Ukwehla kwezimboni zomnotho.
Ukwentuleka kwamakhono ayisisekelo nawezomnotho.
Izinga eliphezulu lokungaqeqesheki
Izindlela zokuhlala ezingasimeme
Ukungakwazi ukufinyelela kwezenhlalakahle yomphakathi
Ukusilela emumva kuzidingongqangi
Ukungaxazululeki kwezikhalo zokubuyiselwa komhlaba
Ukuphazamisa kobandlululo
Izinga eliphezulu labantu abaneSandulelangculazi neNgculazi
Ezingeni lesifunda, uMasipala WeSifunda saseZululand (ZDM) ususungule uPhiko lwe- LED ukuba lweseke amabhizinisi kubo bonke oMasipala bendawo abangaphansi wawo. Lolu phiko lusebenza ngokubambisana nomasipala bendawo bese luhlinzeka ngohlaka olubanzi kukho konke ukweseka kwamabhizinisi ngumasipala. Ukuhlelwa ngokuqondiswa kwe- IDP phakathi kukaMasipala WeSifunda saseZululand kanye noMasipala wasebaQulusi kuyenzeka ngokusebenzisa iSithangamu Sabahleli esasungulwa nguMasipala Wesifunda saseZululand (ZDM). Lesi Sithangamu sihlangana kabili ngenyanga futhi sigxile ekuhleleni ngokuqondisa izindaba zamasu okusebenza, izinhlelo kanye nemiklamo. Kepha-ke, nakuba iSithangamu sisebenza, ukudluliswa kolwazi kuvame ukuphazanyiswa yizingqinamba eziphathelene nomsebenzi. Kulindelekile ukuthi uPhiko Lokulawulwa Komklamo olusanda kusungulwa, olungaphansi koPhiko Lwezemisebenzi Yokuhlela Nokuxhumana lukaMasipala wasebaQulusi, luzoqalisa ukusebenza kohlelo lokuxhumana nokuphatha olubanzi olubhekene nezingqinamba zokuxhumana okusebenzayo phakathi kukaMasipala WeSifunda kanye nalo.
Ngaphansi kwe- LED, kunezinhlangano ezahlukene ezisebenza ngaphansi kwabaQulusi, nakuba zizimele ngazinye futhi zihambisana nokusebenza kwazo okunqala. Akukho nhlangano yezamabhizinisi emelwe ngokugcwele ezingeni likamasipala. Izinhlangano ezisebenzayo zimbandakanya lokhu okulandelayo, nakuba kungeke kuthathwe ngokuthi kukhona ukusebenzisana phakathi kwazo:
Iminyango kaHulumeni kaZwelonke
Iminyango kaMasipala weSifunda noweNdawo
Amabhizinisi Azimele asemthethweni
Imifelandawonye
Ama- SMME nezinhlangano ezingekho emthethweni
Inselelo enkulu kuMasipala ukuthi awunawo amandla anele ngaphakathi okulekelela nokuqinisekisa ukuhlanganyela namanye amabhizinisi nababambiqhaza bemboni yezomnotho. UPhiko Lokulawulwa Komklamo olusanda kusungulwa, njengengxenye yokuthuthukisa amakhono, luzobhekana nokuvala amagebe amakhono nezikhungo okuyikona okuvimbe ukusebenzisana kwamabambiqhaza basembonini yezomnotho. Ngaphezu kwalokho, kubalulekile ukusebenzisa amandla ezinhlaka ezinjenge Vryheid Business/ Besigheid ukwelekelela. Umphakathi wamabhizinisi asemthethweni anamandla okweseka uKuthukiswa Komnotho Wendawo, ikakhulu emkhakheni wokukhulisa umnotho wasemadolobheni esifundeni. Akhona amathuba engeziwe okweseka kanye nokweluleka kwezokuphatha ngokuhlanganyela kumabhizinisi amasha nalawo asafufusa.
Isimo Somnotho
Uma kubhekwa ukuthi le ndawo iqhelelelne kangakanani nemisebenzi emikhulu yezomnotho, ukuthuthukiswa kabusha kwengqalasizinda nokwehla kwesibalo sezimayini zamalahle okukhulu, akumangazi ukuthi umnotho wendawo yasebaQulusi unezingqinamba.
Ukuncika kwemayini yamalahle, kanye nenani elincane lezimboni zomnotho ezisebenza kahle, kwachaza ukuthi ukuwa kwemboni yamalahle kwadala isikhala esikhulu kakhulu emnothweni wendawo. Isithombe esikhona njengamanje yileso sokuthi ezolimo nezohwebo yizona zimboni ezifaka isandla ku-GGP yesifunda, kanti nezokuvakasha nazo zinalo iqhaza elingatheni. Lezi zimboni ezilandelayo zinamandla kakhulu emnothweni kamasipala wendawo yasebaQulusini:
1. Ezolimo
Ezolimo zingqindwa, kolunye uhlangothi, yizinselelo zesimo sendawo kanye nenhlabathi, kanti ngakolunye uhlangothi, ngukwentuleka kokungenelela kwabazolekelela kwezolimo.Ingama-15.19% kuphela indawo evumela kahle ezolimo, nakuba kungumhlaba ongamakwata amathathu osetshenziselwa ukutshala kokuzodayiswa. Ukutshala kuchazwa ngokunamandla kakhulu kodwa akukhathalelwe. Mancane kakhulu amapulazi anamanzi, futhi izingqinamba eziphathelene namalungelo okukwazi ukusebenzisa amanzi kanye nemvume yezindlela zamanzi endaweni yikona okuphazamisa abalimi abasebancane. Izimo zemvula ena izikhawu nenhlabathi engavundile kungezinye izinqginamba zezolimo. Ukonakala kwenhlabathi kugqamile ezindaweni eziningi kuMasipala Wendawo yasebaQulusini. Nakuba kunjalo, iBlack Mfolozi Valley inendawo enhle yezolimo. Imikhiqizo yezolimo emikhulu etholakala kuMasipala Wendawo yasebaQulusini imbandakananya izingodo, amasimo okusanhlamvu (ummbila, amakinati, ubhontshisi, ujikanelanga, izithelo kanye namabele) kanye nemfuyo. Izingodo eziningi zihanjiswa ezindaweni ezingaphandle, futhi imbonyana yezingodo seyidlondlobele kakhulu kule minyaka emibalwa eyedlule. Amahlathi Ezingodo maningi kakhulu eNyakatho ye-Vryheid ne-Glukstad, kanye naseNingizimu yoKhambi. Uwatela yisona sivuno sezihlahla ebesilokhu sikhethwa kule minyaka emibalwa eyedlule ngenxa yokudingeka kanye nokubaluleka kwaso emakethe yezinkuni.
Kunokwentuleka okukhulu kohlobo lwefayibha ezimakethe emhlabeni- jikelele, nokuyithuba elisazovuleleka embonini yezingodo EbaQulusini. Amathuba okuxetshulwa kwezinkuni endaweni noma ukushukwa kwamagxolo kawatela akabhekisiswa ngokwanele, nakuba kuvela ukuthi amathuba amakhulu awokukhiqizwa kwezinkuni ukuze kuhlomule i-Richards Bay.
Okwamanje, inselelo enkulu ebhekene nezolimo ebaQulusini imayelana nokubuyekezwa komhlaba. Kubalulekile ukuthi izixazululo zitholakale ukuze kuqinisekiswe ukuthi umkhiqizo wezolimo usimeme. Iningi lamapulazi liyathinteka odabeni lwemizamo yokubuyekezwa komhlaba ebe kuyiwona anamasimu ezingodo ezidingekayo kanye nezimvume zokutshalwa kwezihlahla- okungummnotho omkhulu kwezolimo. Lokhu kubukeka sengazuthi nalezi zikhalo ezingakaxazululwa zivimbela ukusebenza ngokuphelele kwalezi zindawo.
2. Ezokuvakasha
Imboni yezokuvakasha yasebaQulusini ikhula kancane kancane, futhi ikhombisa ukuqhubeka nokudlondlobala ngamandla amakhulu. Ngenxa yalokhu, ingcebo yemvelo ekhona kanye nezinto ezihambisana nezokuvakasha njengezindawo ezisondelene noMzila wase-Battlefields, kwenza kubelula ukulethwa kwentuthuko. Lezi zindawo ezilandelayo yizo ezinqala lapho ezokuvakasha zigxile khona:
Ithala Game Reserve
Amahlathi aseNgome kanye nendawo AbaQulusi Thendeka Wilderness
IStrathcona Conservation ese-Vryheid Mountain
IMphofini Conservation ese-Klipfontein Nature Reserve
IBrakfontein Conservation ese-Vryheid Nature Reserve
IBoschhoek Kritzingerrust
IMademoselle
Indawo uKhambi eseMagdelena
IKranskop Verdrukt
IHlomo Lodge
ILouwsburg Tochgevonden Part yase-Ithala Game Reserve
ILangverwagt Polantati Bedrog
Ezokuvakasha ezigxile emasikweni nazo zandisa amathuba, ezifaka:
UMzila wase-Battlefields
UMzila wase-Rainbow, owathuthukiswa eminyakeni yowe-1980
3. Ezohwebo nezimboni
Lezi zimboni bezilokhu zibuthakathaka ngenxa yomthelela wokuvalwa kwezimayini, nokwehla kwamandla okuthenga nokutshalwa kwezimali phakathi kwabahlali bendawo kanye nabamabhizinisi. Imisebenzi eminingi ibambe iqhaza ekuletheni izimpahla endaweni eyakhelene ne-Vryheid. Nakuba kunjalo, izindaba ezimayelana nokuntuleka komhlaba kanye nokuklanywa kabusha kwezindawo zezimboni nako kuza nezingqqinamba kubatshalizimali abangaqhamuka.
Amabhizinisi azimele asemthethweni
Amabhizinisi abonakala edlondlobala yilawo asebenzela kuma-CBD ezindaweni ezisedolobheni ebaQulusini. Iningi lala mabhizinisi asebenzayo nahlelekile atholakala eVryheid, futhi lawa ambandakanya ezohwebo, ezolimo, ezokuthengisa kanye nemisebenzi yezokukhiqiza, futhi ikakhulu ilawo asebenza ngawodwana. Kudala, lawa ayemelwe yi- Chamber of Business, eseyihlelwe kabusha yaba yi- Vryheid/ Besigheid.
AMA-SMME nezomnotho Okungekho emthethweni
Angeke libukelwe phansi igalelo lama-SMME (amabhizinisi amancane, amaphakathi namakhulu) emnothweni wasebaQulusini. Inkinga ekhono nokho ileyo yokungameleleki ngendlela efanele kwale mboni ezinhlakeni zokuhlelwa kwamabhizinisi. Isinyathelo esibalulekile ekubambisaneni nabanye ababambiqhaza ngukwaziswa kwale mboni emathubeni ezamabhizinisi afanele. Njengalokhu izindawo eziningi zihlonzwe njengezingathuthukile, imboni engekho emthethweni ifaka isandla ngokubonakalayo ekuqedweni kobubha njengoba iletha imali engenayo edingekayo emindenini ehlwempu. UHlelo LokuThuthukiswa kwesifunda saseZululand lowe-1998 lusho ukuthi "umnotho wasemakhaya kanye nowezinye izindawo ezingamadolobha amancane ungachazwa njengomnotho ongekho emthethweni". Le mboni, yize ibalulekile, ayihlelekile ngendlela futhi ayikaleki. Abantu abasebenza kule mboni, ngokuvamile , abaqeqeshekile ngendlela futhi baqhuba ibhizinisi labo ngokungayigcini imali. Imboni isebenza kahle kakhulu ezindaweni zasemadolobheni, yize noma zikhona ezinye izindawo zasemakhaya ezihlinzeka ngamathuba laba bahwebi abasafufusa.
6. Imifelandawonye
Umthetho waseNingizimu Afrika uhlinzekela ukurejistwa kwalezi zinhlobo ezilandelayo zemifelandawonye:
Imifelandawonye emincane, isb. leyo eyakhiwe ngabantu abangekho ngaphansi kweshumi nanye inhloso yazo ukuhlinzeka ngomsebenzi noma izidingongqangi kumalungu awo.
Imifelandawonye emikhudlwana, isb. yileyo eyakhiwe imifelandawonye emincane emibili noma ngaphezulu ukuze ihlinzeke ngezidingongqangi kumalungu awo.
Imifelandawonye emikhulu, isb. Yileyo amalungu awo angawemifelandawonye emikhudlwana kuyona yomibili imifelandawonye emincane nemikhudlwana futhi inhloso yawo ukuhlinzeka ngezidingongqangi kumalungu awo.
Imifelandawonye emikhulu kakhulu, lona ngumfelandawonye omkhulu onhloso zawo ifaka ukubhekana nezintshisekelo kanye nenhlalakahle yamalungu ayo emazingeni esifunda, esifundazwe, kazwelonke kanye nawomhlabajikelele.
NgokweMenenja yoPhiko lwemifelandawonye oluseMnyangweni Wezokuthuthukiswa Komnotho Nezokuvakasha esiFundazweni okuyilona olubhekele indawo, ukwesekwa okwehlukahlukene kuyahlinzekwa ezinhlanganweni ezahlukene eSifundeni saseZululand ngobubanzi. I-DEDT ihamba ize ifinyelele emingceleni yesifunda ekuhlinzekeni ngokulekelela imifelandawonye. Kulesi sifunda kukhona imifelandawonye emincane nemikhulu. Emazingeni aphansi, ukuthuthukiswa kwekhono lebhizinisi kanye nekhono lokuzidayisa nokwesekwa kuhlinzekwa kwimifelandawonye esezimbonini yeZolimo, yeZindwangu kanye neyezeMikhiqizo.
7. Ukukhiqiza
Ukukhiqiza kuncane kakhulu endaweni kamasipala, futhi lokho okukhona kugxile kakhulu eVryheid. Ukukhiqiza okukhona yilokho okugxile kakhulu ekukhiqizweni kokudla kanye neziphuzo, izingubo kanye nezindwangu, imikhiqizo yesikhumba, iphepha kanye nemikhiqizo yephepha, ukuprinta nokushicilela, imikhiqizo imishini kanye nezimpahla zensimbi, Umahluko phakathi kwezimakethe zendawo ezisafufusa kanye nezikhondlakhondla zezimakethe zase- Richards Bay, eThekwini nase Goli, kanjalo nokwenyuka kwentengo yezokuthutha, yikho okufakela le mboni ingcindezi.
8. Ezezimayini
Izimayini zamalahle ezisendaweni kamasipala waseBaqulusini zazingumgogodla womnotho wendawo kwaze kwaba uhhafu wesibili weminyaka yo-1990. Isizinda samalahle sasihlanganisa izimayini zamalahle ezingama-21 ezirejiste noMnyango Wezokumbiwa Namandla. Umnotho wendawo wathikamezeka kakhulu ngokuvalwa kwezimayini i-Coronation kanye neHlobane ngowe-1997 kanye nowe-1998 ngokulandelana. Okwahlonzwa njengembangela yalokhu kuvalwa kwalezi zimboni ngukwehla kwenzuzo kanye nokungalawuleki kwemvelo. Izimayini ezincane zamalahle alukhuni kuphela ezisaqhubeka nokusebenza njengamanje. Khona manjalo, uthando lwezimayini zamalahle seluvuselelekile ngenxa yabantu abasebenzisa amalahle, nezimayini eziningi zamalahle seziphinde zavulwa. Ezohwebo Nokongiwa KwaZulu-Natali zenza ucwaningo ngale mboni ngokubheka ukuthi kusengalunga yini ukuvuselelwa kabusha kwezimayini zamalahle endaweni. Okwaqapheleka kakhulu ukuthi umbiko wabheka amandla ale mboni yezezimayini eBaqulusini ukuthi ingakwazi yini ukuhlinzeka izimboni ezakha insimbi nezinye izinhlobo zensimbi ngomthamo omkhulu wamalahle aqinile nalawo okupheka asezingeni eliphezulu.
9. Ingqalasizinda
UMasipala wendawo yasebaQulusini unengqalasizinda efanele yezokuthutha exhumanisa umnotho kuzo zombili izindawo, ogwini nasezweni elimaphakathi. Kulindelekile ukuthi okunye ukuthuthukiswa kwe-Durban-Richards Bay Corridor kanye ne-King Shaka Airport esanda kuvulwa kanye ne-Dube Tradeport kube nomthelela omuhle kule ngqalasizinda yezokuthutha, njengoba izindlela zokuthutha zenziwe zaba ziningi.
Izibalo Zabantu
Ukusabalala kwabantu endaweni engaphansi kukamasipala wendawo yasebaQulusini akulingani, ama- 63% abantu bahlala ezindaweni ezakhele izindwo zasemakhaya , bese kuthi ama -15% abantu bahlala eVryheid. Lapha ngezansi kulandela izibalo zabantu ngokuhlukna kwezindawo abahlala kuzo ngaphansi kwendawo kamasipala wasebaQulusini:
Ngama-63% wabantu abahlala ezindaweni ezingamakhaya
Ngama-61% wabantu abahlala endaweni eseduze neHlahlindlela/eMondlo
Umndeni ulinganiselwa kubantu aba- 3.8 , emakhaya khona kulinganiselwa ku 8.7
ezindaweni zasemakhaya.
Amaphesenti abesifazane angaphezulu kwawabesilisa ngama- 5%
Ngama- 46.1% kuphela abantu abangena esigabeni sabantu asebengasebenza
Ngama- 59.4%, abantu basebaQulusini abaneminyaka ebalelwa ku- 0-19
Balinganiselwa kuma- 34% abantu abasuleleke ngegciwane leSandulelangculazi Nengculazi
bangama -22.31% abantu abangakaze balubhade nhlobo esikoleni , bayi- 5.71% kuphela abanesitifiketi sikamatikuletsheni kanti ngama- 2.54% abantu abananoma yiziphi iziqu zemfundo ephakeme
Bangama -15.41% kuphela abantu abasebenzayo
Ama-20% abantu abika ukuthi abaholi lutho nhlobo kanye nama-11% abahola ngaphansi kwezi R2 400 ngonyaka.
Ubulili
Uhlaziyo lobulili babantu basendaweni kaMasipala waseBaqulusini, luveza okujwayelekile emphakathini waseNingizimu Afrika, lapho inani labesifazane lingaphezulu kwelabesilisa ngama- 5%. Lesi simo siveza umkhuba wokuhamba kwabantu bayohlala futhi basebenze emadolobheni, okuseyimpilo ejwayelekile emakhaya.
Iminyaka Yabantu Abasesigabeni sokusebenza
Bangama - 46.1 % abantu e bendawo kamasipala wase Baqulusini abasesigabeni sabantu asebengasebenza, okungenani abangama-10.7% babo abaneminyaka ephakathi kwe-19 -24. Ingxenye enkulu yabantu basebaQulusini abaphakathi kweminyaka - 0-19.
3. Imfundo
Kusemqoka kakhulu ukuthi kubhekwane nale nselelo yemfundo nokuqeqeshwa ukuze kuthuthukiswe umnotho wendawo yaseBaqulusini. Bangama- 2.54 % kuphela abantu abaneziqu zemfundo ephakeme, bese babe ngama-22.31 % abangakaze balubhande nhlobo esikoleni. Bayi- 5.71 % abahlali baseBaqulusini abanezitifiketi zikamatikuletsheni. Ngale kwaseVryheid, baningi kakhulu abantu abangafundile esifundeni sisonke.
4. Umsebenzi
Ukungabibikho kwemisebenzi yiyona nkinga enkulu ebhekene noMasipala weSifunda saseZululand kanye noMasipala Wendawo yaseBaqulusini. Bangama- 15.41 % kuphela abantu baseBaqulusini abasebenzayo. Ama- 93.89 % abantu ababandekanyekayo emnothweni baqashwe emikhakheni eyisithupha kuphela yomnotho osimamayo, lokhu kuveza ukuntuleka kwezisebenzi enhlobonhlobo, ngaleyo ndlela kunciphisa amathuba omsebenzi.
Ngokuhambisanayo nezibalo eziphansi zabasebenzayo,ukungena kwemali emindenini kuvame ukuba kuncane kakhulu, bangama- 20 % abantu okubikwe ukuthi abanayo nhlobo imali engenayo futhi bangama- 11% abahola ngaphansi kwezi -R2400 ngonyaka. Kanjalo ngamgokuhambisanayo nesimo jikelele sikamasipala wendawo, abantu abasemathubeni ezomnotho yilabo abahlala emadolobheni kunalabo abahlala ezindaweni zasemakhaya. Lokhu akusho ukuthi abantu abahlala emadolobheni abakhungethwe ububha.
Izidingongqangi eziyisisekelo nezomphakathi
Ukutholakala kwezidingongqangi eziyisisekelo nezomphakathi akulingani kubahlali
basemadolobheni nabasemakhaya. Lokhu kungalingani kumele kulungiswe ukuze abahlali basemakhaya bakwazi ukufinyelela kwingqalasizinda yezomnotho
Yize kunemifula eminingi enqamula kumasipala wendawo, ukutholakala kwamanzi ahlanzekile kuyivelakancane. Maqondana nokuhlinzekwa kokuthuthwa kwendle, umehluko uyavela futhi phakathi kwamadolobha namakhaya.Cishe bangama- 0.4% abahlali basemakhaya abanezindlu zangasese ezishaywa ngamanzi, kube ngama -90.1% abahlali basemadolobheni abahlinzekwa ngalokhu.
Nakuba u-Eskom usunyuse izinga lokuhlinzeka ngogesi ezindaweni eziningi, baphakathi kwama- 38% nama- 43% abantu bakumasipala wendawo yasebaQulusini abanogesi emakhaya abo. Imisebenzi yokuthuthwa kwemfucuza ayibonwa nangalukhalo ezindaweni zasemakhaya, ekubeni abasemadolobheni bethuthelwa imfucuza njalo ngesonto.
Ukutholakala kwezidingongqangi zomphakathi kumasipala wendawo yasebaQulusini kunjenganabanye omasipala abahlwempu njengalokhu kunyathela ngonyawo lonwabu futhi kuveza amazinga aphansi entuthuko.
Kunesibhedlela esisodwa kuphela somphakathi kanye nemitholampilo eyishumi nambili kumasipala wendawo yasebaQulusini, okuyiyona ehlinzekela abantu abayizi- 224546.
Umumo womhlaba
Umumo wendawo yasebaQulusini iwugedle kakhulu kodwa inazo zonke izimo zomhlaba. Izintaba ezinezihlahla zameva zitholakala eNingizimu eduze ne- Louwsberg, zisabalalele eMpumalanga cishe ngama- 400m phezu kolwandle. Indawo yasebaQulusini inezintaba kanye nemihosha okunonomthelela omkhulu ekuthuthukiseni ingqalasizinda yendawo. Imithombo yamanzi emvelo ikhona, nakuba kungumqansa kubalimi ukuchelela izitshalo zabo. Kunemifula namadamu amaningi aphakela izindawo eziseduze nezifunda ezithuthukile. Ukungavundi kwenhlabathi yisona sizathu esenza ezolimo zingabi sezingeni eliphezulu ebaQulisini.
IVryheid yilona dolobha elikhulu ebaQulusini, elinengqalasizinda ethuthuke kahle ngokwezikhungo. Itholakala endaweni lapho kuhlangana khona imigwaqo emikhulu yezokuthutha engenela kwisifunda.
Ngokuhambisana nohlaka lwendawo kaMasipala, imizila emibili emikhulu esifundazweni, idlula kuyo le ndawo, uR34 kanye noR69. UR34 yiwona omkhulu futhi yiwona obhekelela umsebenzi onqala wezomnotho. ICoal Line ixhumene nalo mzila odlula eVryheid, kanti nayo ihlinzeka ngamathuba amaningi ezomnotho emabhizinisini endawo.
Le mizila yomibili emikhulu yesifundazwe inegalelo elikhulu ekuthuthukiseni inhlalo yasemadolobheni.
Izindawo eziningi zasemadolobheni kanye nabantu basemakhaya basabalele kuyo yonke indaweni kamasipala.Lezi zindawo zokuhlala ezadaleka ngesikhathi sobandlululo, ngokujwayelekile ziba ngamahostela futhi bathembele ukuthola umsebenzi, izimpahla nezidingo eVryheid. Ngakho-ke iVryheid yiyona ndawo ekuthenjelwe kuyona. Lokhu kungumongo walokho okungathathwa njengendawo edidiyele ngokokusebenza, kodwa kuyindawo ehlukene ngokwesakhiwo. Imigwaqo ehlanganisa amahostela neVryheid ikhona yize ingathuthukisiwe noma inganakekelwa ngokwanele. Ukwandiswa kwalokhu kuxhumana kuzoba ngukungenelela okubalulekile kakhulu ekuthuthukiseni ukuhlangana kwalezi zindawo. Ukuhlukana kwendawo kanye nokusatshalaliswa kwezidingo endaweni kamasipala kumele kube nomthelela ekuthathweni kwezinqumo zokuthuthukiswa kwendawo yasebaQulusini ukuze kuphunyeleliswe inhloso yabo yokulungisa okwakonakele ngaphambilini kanye nokuthuthukiswa ikakhulukazi kwemigwaqo leyo esendaweni engakathuthukile.
Lokhu okulandelayo ngezinye zezibonelo ezisobala:
IVryheid iyidolobha elikhulu ebaQulusini, futhi alisona nje isizinda sezomnotho woMasipala Wendawo (LM) kuphela, kepha ibuye ibe negalelo elibalulekile kuMasipala weSifunda saseZululand. IVryheid itholakala lapho kuhlukana khona imigwaqo uR34 no R69, nokuyiyo eyelekelela kakhulu ekusimamiseni umnotho nasekuthuthukiseni umphakathi. Kule minyaka edlule kunesibalo esikhulu sabatshalizimali abanentshisekelo eVryheid, kepha lokhu kubuye kuphazanyiswe ukushoda kwendawo yezimboni, ukungabibikho kwezindlu kanye nokungabibikho kwezinye izingqalasizinda. IVryheid inesikhumulo sezindiza okuyisona esingalekelela ekwandiseni amasu aso abalulekile esifundeni.
I-EMondlo yakhiwa njengelokishi lokuhlala abantu abamnyama futhi alikho eduze nemizila yezinto zokuthutha. Iqhelile eVryheid okwenza kube nzima ukuyihlanganisa neVryheid. Kunalokho abantu abahlala endaweni engaphansi kobukhosi bomdabu eHlahlandlela, bahlala eduze naseMondlo, futhi lokhu kubafaka enkulu ingcindezi ekulethweni kwezidingo zomphakathi waseMondlo, nongenazo izinsiza ezanele zokuvikela umphakathi.
IHlobane ne-Coronation yaqubuka ngezinsuku ezazimnandi zezimayini zamalahle ukuze kubhekelelwe abasebenzi basezimayini. Ngenxa yokuwa kwalezi zimayini, abantu ababesebenza ezimayini balahlekelwe yimisebenzi. Lezi zindawo futhi zikude kakhulu neVryheid ekutheni zingahlanganiswa futhi kubukeka sengathi zizoqhubeka nokuba umphakathi ozimele esikhathini esizayo.
ILouwsburg, eseNyakatho nempumalanga yeVryheid, inomnotho ontengayo futhi iyisona sizinda esisemqoka esinikezela ngezinsiza kubalimi bendawo.
IKhambi yasuswa kwezinye izindawo zasemadolobheni futhi ithembele eLouwsburg neVryheid ngazo zonke izidingongqangi zomphakathi nezomnotho. Izindawo ezingaphansi koBuholi Bomdabu, ezinjengeHlahlindlela kanye neKhambi, ziyizindawo zokuhlala ezahlukene ezithuthukisiwe ezingahleliwe ngendlela. Lezi zindawo zokuhlala ziyasebenzisana futhi naseVryheid ngokukhethekile, kodwa zisebenza ngokwehlukana. Ukuthuthukiswa kwalezi zindawo kwenziwa ngezikhathi ezimiselwe kona kodwa futhi kugqamile ukuba khona kwezinsiza ezingasimeme kanye nokuthuthukiswa kwengqalasizinda.
I- SDF yenza lezi ncomo ezilandelayo:
Makuthuthukiswe Izikhungo Zokunikezela Ngezidingongqangi Ezindaweni Zasemakhaya
Okuhambisana ngqo nezinselelo zokusungulwa kwezinhlelo zokunikezelana kwezindawo kanye nokuhlinzekwa kwezidingo ezingeni lomphakathi, ngukuthuthukiswa kweZikhungo Zokunikezela Ngezidingongqangi Ezindaweni Zasemakhaya ezisezindaweni ezinabantu abaningi. Lokhu kubaluleke kakhulu eMondlo, eKhambi naseCoronation/ eHlobane. Lezi zikhungo zasedolobheni kumele indawo yazo iseZikhungweni Zokunikezela Ngezidingongqangi Ezindaweni Zasemakhaya nezingaba nomthelela ezinhlakeni.
Makwenziwe Kube Semthethweni ukuhlangana Kwezindawo Zokuhlala Emadolobheni
Izindawo zokuhlala abantu ezindaweni ezakhele izindawo zasemadolobheni emizileni yezikhungo zokunikezela ngezidingongqangi ezindaweni zasemakhaya ezinjengoMondlo noKhambi sezinabantu abaningi futhi zingabalwa njengezindawo eziqubukayo uma kubhekwa ngokobuningi babantu, izinhlobo zezindlu kanye nokuhlukahlukana kwemisebenzi. Ububanzi nokuthuthuka kwalezi zindawo kuthanda kwenzeka ngendlela engahlelekile kanti futhi akunahlaka. Ukwabiwa komhlaba kumuntu ngamunye noma emindenini okwenziwa nguBuholi Bomdabu kwenziwa ngaphandle kokubheka amaqophelo okuhleleka kwendawo futhi kuphikisana nokwenziwa kube semthethweni. Kusemqoka kakhulu ukuthi lezi zindawo zihlinzekwe ngezidingongqangi nengqalasizinda kepha lokhu akwenzeki ngokufanele. Kudingeka kube nokungenelela ekuhlelweni kwedolobha ukuze kubhekwane nale nkinga. Lokhu kubandakanya nokwenziwa kube semthethweni kwalezi zindawo kanye nokwakhiwa kwezindawo zokuhlala esezingeni. Amapulani Ohlaka Lokuthuthukisa yiwo azokhombisa ukuthi ngempela sekuyalunga, azobe ehambisana nokuhlolwa okuingekayo, umumo womgqaqo osemthethweni kanye nokulandelana, kanjalo nokwabiwa kokusetshenziswa komhlaba kwezindawo zokuhlala abantu kanye nalezo ekungezona ezokuhlala abantu.
Ukubuyekezwa kwezomhlaba
Izinhlelo ezinqala zokubuyekezwa komhlaba seziqaliwe esiFundeni saseZululand nakuMasipala Wendawo yasebaQulusini. Ukubuyekezwa komhlaba kuwuhlelo lukazwelonke loMnyango Wezindaba Zomhlaba. Luqaliswe ukusebenza ngokoMthetho Osadingidwa kwiNqubomgomo Yezomhlaba yaseNingizimu Afrika (1997) kanye nenqwaba yemitheshwana kanye nezinqubomgomo. I-IDP kamasipala wasebaQulusini yowezi- 2007/ 2008 ibeka ukuthi, njengalokhu kuvamisile ezindaweni ezazihlukaniswe ngokungalingani kudala nakulezo ezinomphakathi omningi otshalayo, ilinganiselwa kuma- 80% indawo kaMasipala wasebaQulusini okungeyabamhlophe. Kule ndawo sekube nekube nezihlakalo eziningi kakhulu zabantu abafuna ukubuyiselwa umhlaba kule minyaka elishumi edlule. Kahle kahle, uMnyango Wezindaba Zomhlaba (DLA) usuhlonze indawo yasebaQulusini njengendawo okuyiyona ezoba nseqhulwini uma sekubhekelelwa lolu daba lokubuyiselwa abantu umhlaba. Nakuba lokhu kuletha amathuba emiphakathini efake izicelo zokubuyiselwa umhlaba, kuletha izinselelo ezinkulu kuMasipala wasebaQulusini. Lokhu kwenziwa ukwentuleka kwamandla ngaphakathi, amakhono kanye nemali yokubhekana nengqalasizinda ezindaweni ezingaphansi kwendawo okumele ikwanywe kabusha nguMnyango Wezindaba Zomhlaba. Kumele kuqhanyukwe nezisombululo zokwakha kabusha ukuqinisekisa ukuthi uhlelo lokubuyiselwa komhlaba ebaQulusini luba nomthelela omuhle ekuthuthukiseni umnotho.
Mabili amathuba entuthuko acacile ahlobene noHlelo Lokubuyekezwa Komhlaba ebaQulusini, ikwezolimo nezokuvakasha. Amathuba okubuyekezwa komhlaba kumele ahlelwe aqondaniswe kanye namanye amathuba entuthuko ahlonziwe.
Indawo yasebaQulusini isemathubeni amahle okuveza amathuba ezimakethe zezokuvakasha futhi lokhu kumele kuhlolwe ngokwamathuba omklamo wokubuyekezwa komhlaba. Kunezinhlobo eziningi endaweni okumele kubhekwe kuzo:
I- Ithala Game Reserve yakhiwe ngaphandle kancane kweNyakatho nendawo kamasipala iLouwsburg. Ihlinzeka ngezilwane zasendle, izindawo ezinobuhle bemvelo ezingabukwa kanye nendawo yokuhlala, embandakanya izikhungo zezokuvakasha zezinga eliphezulu, enezindlu zokulala ezingama-240 nama-bush camps amane.
INgome Forests imbandakanya indawo iThendeka Wilderness, ethathwa ngomasipala bendawo njengeyisimangaliso kuneTsitsikamma esogwini oluseMpulanga Kapa. Le ndawo yodwa inezinhlinzamfuku zomdabu ezingama-84 futhi inezindawo zokukhempa kanye nemizila eminingi yokuhamba ephakathi kwamakhilomitha ayisi-7 nangama-21. Amapulazi endawo nawo ambandakanya izindawo ezinhle ezinobuhle bemvelo.
Ukungabi nomfutho kwabasebenzi abadingekayo eziqiwini zezolimo uma kuqhathaniswa nomkhiqizo wezolimo kuthathwa njengenhlanhla kubalimi abathintekayo mayelana nokulawulwa kokugcwala kwabasebenzi abanamandla. Njengezokuvakasha, ezolimo zinikezela ngamathuba angempela entuthuko.
Nakuba indawo yasebaQulusini ithathwa njengengalimeki, wonke amathuba okulima kumele asetshenziswe. Njengoba le ndawo ingenye enabantu abaningi abafake izicelo zokubuyiselwa komhlaba ezweni, kubalulekile ukuba abafake izicelo balekelelwe ukuba bazalanise imali ngokusebenzisa lezi zindawo; ngale kwalokho ukuphuma kwabahwebi baphambilini kuzokwenyusa amathuba okufadabala komnotho wendawo. Selokhu kuqaliswe ukusebenza uhlelo lokubuyekezwa komhlaba eNingizimu Afrika, amapulazi abaziwa ngokuba nomkhiqizo omningi asemane akhathala nawo, futhi namathuba amaningi abanikazi bomhlaba abasha ayashabalala. Kusemqoka impela ukuthi abanikazi bemihlaba ebuyekeziwe banikezwe izisombululo ezizobalekelela zisuka amagqozo nje.
Izinhlelo ezinthsa ezisemqoka seziqalisiwe KwaZulu-Natali ukubhekana nalezi nkinga ezinkulu ezintathu eziphazamisa ukubuyekezwa komhlaba, okuyilezi, ukuntuleka kwamakhono phakathi kwamaqembu amakhulu abantu abafake izicelo okuba bazalanise imali eningi ngokwabo; ukushiya kwabalimi abamhlophe nabanekhono ezindaweni ezithintekayo; kanye nokungakwazi kwabanikazi bendawo abasha ukuthenga nokugcina imishini nezinsiza ezidingekayo ngendlela ukuze kwenziwe inzuzo ngezolimo.
Ukungenelela okusanda kwenziwa nguRoland Henderson, umlimi waseLadysmith, sekuveze ukuthi ezikhathini eziningi abalimi abamhlophe bazinikele ukwakha izindlela zokusebenzisana phakathi kwabo nabanikazi bomhlaba abasha okuzohlomulisa bona bobabili. Umgomo onqala phakathi kwalaba babambiqhaza ukuthi abalimi abanesipiliyoni bahlale kuwo lo mkhakha bengabeluleki noma beyizimenenja, ngesikhathi besaqashisela abalimi abasha ngomhlaba ukuze bakwazi ukuqhubeka lapho begcine khona ngaphambi kohlelo olusha. Okubalulekile empumelelweni yalezi nhlelo ukuzimisela kwababambiqhaza ngoba phela yibo abaqhuba lolu hlelo. Ngakho-ke , ukuzimbandakanya ngqo kwabanikazi bomhlaba abasha nabadala kusemqoka kakhulu. Lokhu kudinga ukwesekwa ngokubamba iqhaza koMnyango Wezindaba Zomhlaba, Ezolimo, Ezokuthuthukiswa Komnotho Nezokuvakasha, kanye neziphathimandla zendawo. Imininingwane yabambiswano izokwehluka ngendawo ngendawo, kodwa-ke umphumela ongenakuncishiswa ukuthi abanikazimhlaba abasha bangakazi ukungenisa imali ngempahla entsha abayitholile, kube ngaso leso sikhathi bethuthukisa amakhono abo ngempumelelo.
ISU LOKUSEBENZA ELIBANZI
Izinhlelo zesikhungo
UMasipala Wendawo uphethwe yiKomidi LeMeya LeSigungu Esiphezulu elinamalungu esigungu esiphezulu ayisikhombisa omunye wawo IMeya, kanye noMkhandlu onaMakhansela angama- 33 asebenza neKomidi LeSigungu Esiphezulu. Angamashumi amabili amaKhansela ezigceme, bese kuthi lawa ayi-19 abe Ngamakhansela Amele uMkhandlu. Kunamakomiti ayisithupha emisebenzi ethile, lilinye limbandakanya ilungu le- EXCO elisebenza njengeKhansela Lekomidi Lomsebenzi Othile.
UHulumeni useka intuthuko emazingeni kazwelonke, esifundazweni nawendawo, ngokusebenzisa iminyango ehlukahlukene, izinkampani zikahulumeni kanye nabanye ababambiqhaza embonini yezomnotho.
Ukwelekelela lokhu, lezi nhlosongqangi ezilandelayo sezihlonziwe nguhulumeni
Ukudala isimo esifanele samabhizinisi amancane
Ukuhlinzeka ngolwazi lokungenisa imali, umnotho kanye namathuba emisebenzi
Ukubhekana nomphumela wobandlululo oncike ekuncishweni amathuba kwamabhizinisi abamnyama
Ukwelekelela ukuthuthukiswa kwabesifazane kuzo zonke izimboni zezamabhizinisi
Ukudala amathuba omsebenzi asimeme esikhathi eside
Ukuvuselela imboni egxile ekukhuliseni umnotho
Ukuqinisa ubumbano phakathi kosomabhizinisi abancane.
Ukunikezela ngezinkundla zokuxhumana phakathi kwamabhizinisi amakhulu namancane ngokunjalo naphakathi kwamabhizinisi asedolobheni nawasemakhaya.
Ukulungiselela amabhizinisi amancane ukuba akwazi ukumelana nezinselelo ezibhekene nomnotho womhlabajikelele.
UHulumeni kazwelonke usutshengise ukuzibophezela kwawo ekuthuthukiseni amabhizinisi ngokusungula izikhungo eziningi ngenhloso yokwelekelela ukuqaliswa kokusebenza kwentuthuko yamabhizinisi.
Ekusabeleni kulezi zibopho, uMasipala usuqoke UPhiko Lokulawulwa Komklamo olutholakala Ophikweni Lwezemisebenzi Yokuhlelwa Kwamasu Okusebenza Neyomphakathi lukaMasipala waseBaqulusini, lweminyaka emithathu kusuka luqalisiwe(KuNdasa wezi- 2011). UPhiko Lokulawulwa Komklamo luzosungula ingqalasizinda ukuze luqalise ukusebenza kwesu lokuthuthukisa umnotho lwesikhathi eside, lwelekelele imiklamo ezoqhubeza isu lokusebenza futhi lunikeze uMasipala waseBaqulusini amandla okuqhubeka nokuqalisa ukusebenza kwesu ngezikhathi i-PMU isiphetha phakathi konyaka wezi-2014.
Ukuthuthukiswa kwezikhungo nemiklamo okufanele
Ukugqagqana kwezikhungo zasemadolobheni, ikakhulu iVryheid, kanye nezindawo zasemakhaya, kudala inselelo entuthukweni kaMasipala wonkana. Ukuhlelwa kwentuthuko kudinga kwelekelele izikhungo zasemadolobheni ukuba zenze lo msebenzi, kube ngaso leso sikhathi kuthuthukisa amakhono namathuba emphakathi yasemakhaya okunciphisa ukuncika ezikhungweni zasemadolobheni. Ukuthuthuka kwengqalasizinda kunganciphisa umthwalo ngokwelekelela ukuxhumana okulula nokuhamba phakathi kwezindawo zasemadolobheni nezasemakhaya.
Ukwenziwa ngcono kokuhlinzekwa kwezidingongqangi ukuze kulinganiswe ukungalingani kubaluleke kakhulu ekuthuthukiseni.Ukungabikhona kwengqalasizinda yokuhlinzeka ngamanzi eVryheid yikona okusemqoka. Iziphathimandla zemisebenzi yezamanzi zibeke umkhawulo kunoma yikuphi ukuthutheleka okukhulu kwabantu edolobheni, kanye nokuqaliswa kwanoma yiliphi ibhizinisi elisha elibalulekile.
I -IDP iphakamise ukuthuthukiswa kwemigudu yesibili- eyakhiwe ngokwamasu okusebenza, ukuze kunciphe umthwalo obhekene neVryheid, ngokubheka ukuthi leyo migudu nayo izoheha abatshalizimali ngenxa yokwanda komsebenzi owengeziwe.
Le nqubomgobo ivezwe Ohlakeni Lokulawulwa Kokusetshenziswa Komhlaba. I-IDP ihlonza isidingo sokweseka ukunikezelwa kwezidingongqangi futhi kuqaliswe intuthuko ezindaweni ezibaluliwe ngokusungulwa kweZikhungo Zokunikezela Ngezidingongqangi Ezindaweni Zasemakhaya. Lezi zikhungo zizoba namahhovisi amaningi azohlinzeka ngeizidingongqangi ezisemqoka, ezinjengezikhungo zokuholela impesheni, amahhovisi ezokuphepha nokuvikela, ezamaposi, imitholampilo kanye namahhovisi omaziphathe endawo.
Enye ingqinamba enkulu mayelana nokuhlelwa kwendawo ukubakhona komhlaba, ikakhulu maqondana nokwakhiwa kwezikhungo. Uhlelo lokubuyekezwa komhlaba lungasiza ukudedela lo mhlaba. Okuhlobene nalokhu yisidingo sokulawula ukwabiwa komhlaba kanye nemijondolo. I-IDP ihlonza isidingo sokwethula izinhlelo zokungenelela ekuhlelweni kwedolobha ukuze kulawulwe ukuhlala kwabantu ngokwethula nokuqalisa ukusebenza Kwezinhlelo Zohlaka Lwentuthuko (DFP).
Ukungabibikho Kwezihlelo Zokulawulwa Kokusetshenziswa Komhlaba (LUMS) kuthinta abantu abaningi bendawo kamasipala waseBaqulisini. Osomabhizinisi kanye nabatshalizimali abamnkatshubomvu baxakwe ukwentuleka kwemikhombandlela yokuhlela engasiza ekuthuthukiseni kanye nasekwandiseni imisebenzi ezikhungweni zasemadolobheni, ikakhulu eVryheid. I- IDP yethula imibiko mayelana nendlela enezigaba ezimbili ehlongozwayo ukwakha i-LUMS elungile, ngokuqaphela ukuthi ukusungulwa kwale nqubomgomo kwaba nesandla hlakazekeni koMkhandlu ngoLwezi wezi- 2006. I-IDP iqaphele ukuthi "I-LUMS yokugcina yasebaQulusini izoqukatha izinhlelo eziningi ezizodlondlobala ngokushesha ukuhlanganisa zonke izinhlelo, kusukela emakhaya kuya ohlelweni oluhlelwe ngobubanzi." Lena yinhlosongqangi esemqoka okumele ihlanganiswe nohlaka oluhleliwe olungaguquki. I - IDP yethula imibiko mayelana nesimo samanje ngezinqumo eziningi ezeseka ukutholakala kolwazi ngendlela yemibiko yemikhakha. Le mibiko yemikhakha iyimibhalo esemqoka okuyiyona esiza ekululekeni uMasipala, ngokuqaliswa kohlelo. Uma eminye yale mibiko ingaphelele noma ingacoshelisisiwe, ingalibazisa intuthuko.Ukuhlolwa kwe I-DP kudalula ukuthi ingxenye enkulu yezinhlelo zemikhakha (ngaphandle kwalezo ezimbandakanyeka kwi I-DP uqobo) azenele noma aziphelele. Kubalulekile ukuthi ukuphathwa kolwazi kube yimpumelelo, futhi ulwazi lwelekelele ekuqalisweni kohlelo ngendlela edidiyelwe.
Umphumela wocwaningo olufanele kanye nohlelo olusetshenzisiwe ekuThuthukisweni Komnotho Wendawo esifundeni sasebaQulusini njengalokhu kuvelile kuleli bhukwana, kuncike ezindaweni ezinhlanu zentuthuko: ingqalasizinda yezemnotho womphakathi, ukusimama kwezomnotho, uguquko lwezikhungo, ukubusa kanye nenhlalo.
Ngaphezu kwalokho, uMasipala ubheke umumo wezikhungo ezintathu ukwenza uguquko kwi-LED ngokusebenzisa izindlela ezingafani kunokuba kusetshenziswe indlela eyodwa:
Ukutholakala kwabanye abasebenzi abazosebenzela uHulumeni Wendawo
Kulindelwe ukuthi lokhu kuzofaka ukuqashwa kwabanye kwabasebenzi abazobhekna nemisebenzi yokuhlela neye- LED.
2. Ukusungulwa kwegatsha lokuthuthukisa
Lolu hlelo lubhekelele ukusungulwa kwesikhungo okungesikaMasipala esixhaswe ngezimali
yi-IDC, esizokwaziwa njengeGatsha Lokuthuthukiswa Komnotho Wendawo. Lokhu kuthathwa njenganento engenzeka ezikhathini esiphakathi nendawo kuya esikhathini eside, eyoqagulwa esikhathini esizayo ,esigabeni esifanele.
3. Ukusungulwa kwe-PMU ngoxhaso lwezimali zesifundazwe
Lolu hlelo, olusaqaliswa njengamanje, lufaka nokuqokwa kweqembu elizimele longoti
be-LED ngokuhambisana nemigomo okumele ilandelwe kanye nokukhishwa kwethenda yomphakathi nguMnyango Wezokuthuthukiswa Komnotho eSifundazweni. I-PMU seyisunguliwe. Izoqala ukusebenza ngoNdasa wezi-2011.
Isinqumo sathathwa ukuze kuqaliswe uhlelo olunezingxenye ezimbili lokuqalisa ukusebenza kohlelo ngokuqaliswa kokusebenza kwe- PMU yesifundazwe enenkontileka kulandela ukusungulwa kwegatsha lokuthuthukisa elimile, uma imigomo yebhizinisi ikuvuma lokho. I-PMU ibhekene nokuqaliswa kanye nokusungulwa kohlelo, kumbandakanya ukwelekelela okufanele phakathi kwezinhlaka ezithintekayo kanye nokuqaliswa kwezinhlelo zokungenelela Ekuthuthukisweni Komnotho esikhathini esiyiminyaka emithathu. Ngonyaka wezi- 2014, iGatsha Lokuthuthukiswa Komnotho lizoqhubeka nokwenza imisebenzi ye- PMU, bese lisebenzisana nehhovisi le-LED likamasipala wendawo ukugcina nokwandisa uhlelo. Kokunye ihhovisi le -LED lingabe nelinamandla enele okuqhuba umsebenzi oqalwe yi-PMU -lezi zindlela ziyosetshenziswa ngonyaka wokugcina we -PMU, yezi-2013 -2014. Ukuqaliswa kokusebenza kohlelo lwe- LED kuhambisana nazo zozimabili izinhlelo zokwenza umsebenzi zesikhathi esifushane neziqhubekayo ukuze kunikezwe uMasipala amandla okuhlela nokuqalisa umsebenzi ngokusebenzisa ulwazi lwawo.
IZINHLELO ZOKUNGENELELA EKWENZENI ABAQULUSI IHABHU LESIFUNDA
Imvama ukwehluleka, izithiyo kanye nezingqinamba zezimakethe ekusimamiseni umnotho kusuka ezindabeni zokuhlela nezendawo,ngakho-ke lezi zinto akumele zizitshwe ngoba zinegalelo elikhulu empumelelweni Yokuthuthuka Komnotho Wendawo.
Enye inhloso Yomklamo Okhethekile Wokuthuthukisa AbaQulusi ukuba kusungulwe izinhlelo zokungenelela ezizogxila kakhulu emandleni wendawo kamasipala okuhlanganisa iqhaza lawo njengesikhungo esiyihabhu yezomnotho nezidingongqangi ezohlinzekela iMpumalanga yaKwaZulu Natali. Ukuhleleka kokusabalala kwemiphakathi ngokwezindawo zokuhlala kanye nemigudu yezidingongqangi ngasemzileni ohlanganisa i- eMondlo-Vryheid-Hlobane-Coronation-Nyathi-Louwsberg kuletha kokubili izingqinamba kanye namathuba okwenza kubenesidingo esikhulu sezinhlelo zokungenelela ezizoletha uguquko.
Kucacile ukuthi lokhukungenelela kumele kuhlonzwe, kukhuthazwe bese kuqaliswe ukusebenza emazingeni anhlobonhlobo axhumene. Okunye ukungenelela kunomfutho ngokwesimo sako kanti okunye kungokwesekayo kwesikhathi esifushane, esiphakathi nendawo kanye neside.
Izinhlelo zokungenelela ezihlonziwe zingahlukaniswa zibe yizinhlelo ezintathu ezibanzi, ezidinga nazo ukuba zihlaziywe bese zilawulwa yizikhungo ezahlukene:
UHlelo 1: Ukungenelela Ezikhungweni nakwezokuphatha- lokhu kubhekelela uhlaka lomumo wokulawulwa kwezomnotho endaweni kanjalo neqhaza lababambiqhaza abehlukene. Kahle kahle lokhu kwenziwa yi-PMU esunguliwe ehlola izindlela zokuphathwa komnotho ezahlukahlukene zesikhathi eside;
UHlelo 2: Ukungenelela ekuhlelweni kwendawo nasekwenzeni ukuba isebenze - lokhu kubhekelela izindlela ezisebenzayo zokubhekana nokuphambana kokwabiwa komhlaba okwabangelwa ukuhlela kobandlululo, kulandela ukuthuthukiswa okungekho emthethweni kanye nesimo sezibalo zabantu zamanje;
UHlelo 3: Ukungenelela Ekuthuthukisweni Komnotho- leli yiqoqo lemiklamo yesikhathi esifushane kuya kweside ehlinzeka umphakathi wendawo ngamakhono aphathelene nezezimakethe, amathuba omsebenzi azinzile, kanye namathuba okuthuthukisa amabhizinisi anesisekelo.
Izinhlelo 1 no 2 ziyizinhlelo eziluphawu lokuchuma komnotho kwesikhathi eside endaweni kanti futhi kumele ziqaliswe kanye kanye nezinhlelo zentuthuko eziqukethwe wuHlelo 3 okulindeleke ukuba zona zihlangabezane nezidingo zomklamo wesikhathi esifushane.
Nakuba iZinhlelo 1 no 2 kuyizo ezidingekayo kuqala ukuze kukwazi ukuqaliswa ngokuphelele uHlelo 3, kumele kuqaliswe kanye kanye ukungenelela okuningi kuzo zonke izinhlelo, ngaphandle uma kunezizathu ezithile eziphikisa lokhu. Izinqumo mayelana nokulandelana kokungenelela ziyothathwa yisikhungo esifanele ngokuxoxisana ne-KZN DEDT kanye noMasipala Wendawo yaseBaqulusini. I-PMU yelekelela uhlelo lokuthathwa kwezinqumo njengengxenye yomsebenzi wawo osemqoka. Kucacile ukuthi, lezi zinqumo zincike ekutholakaleni kwezimali, ukubambisana kanye nokwanda kwamandla.
ISIPHETHO
Amandla kaHulumeni Wasekhaya okwenza umsebenzi othunywe wona ngokusemthethweni wokuqhuba nokunikezela ngohlelo lwe- LED anqindwa yimikhawulo yamasu, ukubusa, amandla kanye nendawo. Okuyikhona osekuseqhulwini manje ukuphuthuma kanye nengcindezi yezepolitiki ehambisna nokufadalala konotho kanye nokunye, ngaphandle kwezizathu ezithile zokufadalala kwawo, izisombululo kudinga zikwazi ukubhekana nezidingo zamanje neze nezesikhathi eside.
Uma sibheka ngokwesikhungo, sikwazile ukuqinisekisa ukuthi kunokuphathwa ngokuhlanganyela okufanele, komnotho wendawo njengomphumela osemqoka ekusungulweni kwe- PMU njengophawu lwezinhlelo zokuphathwa komnotho zesikhathi eside. Njengalokhu kungekho onesisombululo esidingekayo sokuguqula isimo sokufadalala komnotho ngaphansi kukamasipala wendawo, i-PMU icubungula izindlela eziningi zokubhekana nokuntuleka kwala makhono. Njengengxenye esemqoka womsebenzi ewuthunyiwe, i- PMU izoqikelela ukuthi amasu esikhathi eside okuthuthukisa umnotho ayaqhubeka ngowezi-2014 eqhutshwa ngabasebenzi abanamakhono afanele abasebenza ngaphansi kwezinhlelo zesikhungo zokuphathwa komnotho ezizinzile.
Uma sibheka ngokokuhlela, i-PMU, kanye nohulumeni wesifundazwe, uMasipala weSifunda kanye noMasipala wasebaQulusini usuqalise amasu amasha okuhlanganisa izindawo ezezihlukanisiwe.
Uma sibuka ngeso lokukholeka, i-PMU izoqalisa imiklamo enemiphumela yamanje kanye neyesikhathi eside- imiphumela yezomnotho nenhlalo- ezoveza amandla endawo kubabambiqhaza bangaphakathi kanye nabatshalizimali.
<fn>KZN-DAC.Doc13.2011-04-20.zu.txt</fn>
ISIGABA C
KPA 1: INDLELA ENHLE YOKUPHATHA KANYE NENTANDO YENINGI
IHHOVISI LEMENENJA KAMASIPALA
IHhovisi leMenenja kaMasipala lihlangene neHhovisi likaMeya nelikaSoMlomo libhekelela iZinhlelo Eziyisipesheli. Izihlokwana ezilandelayo zibonakalisa isimo esingaguqukile esimaqondana nokuqaliswa kweZinhlelo Eziyisipesheli. Leli hhovisi libuye libe nesibopho sokuhlola izindaba zezokuxhumana zikamasipala, okuwuphiko olusha olwasungulwa ngonyaka wezezimali wezi- 2006/7. Izindawo ezibalulekile lapho lolu phiko oluzogxila khona kuzoba ngukuthuthukisa ezokuxhumana koMkhandlu nababambiqhaza kanye nomphakathi. Uphiko Lokucwaninga Amabhuku Ezimali Zangaphakathi kanye nophiko lwe- IDP/PMS luphethwe ngqo yihhovisi leMenenja kaMasipala. Kanjalo nophiko lweNtsha selusunguliwe futhi lwafakwa kulo mnyango. Kumele futhi kuhlale kukhunjulwa ukuthi zonke lezi zimpiko ezingenhla kanye nemisebenzi yazo zingena ngaphansi komnyango weZokwenziwa Kwemisebenzi njengalokhu kusoHlakeni Lomumo, kodwa ngenxa yesikhala somsebenzi esivulekile seNhloko yoMnyango, iMenenja kaMasipala yiyona elawula lo Mnyango kuze kube kugcwaliswa kwesikhala.
UBudlelwane Phakathi kwezinhlaka zikaHulumeni
Ukuze kusheshe ukunikezelwa kwezidingo uMasipala wesiFunda sase- Sisonke uyaziqhenya ngokuba neZinhlaka ZikaHulumeni Ezinobudlelwano (ama- IGR) eziqhutshwa ngokusebenza okusezingeni elifanele nokunomphumela. Ngezansi kulandela ezinye zezinhlaka zama- IGR esezisebenza
Isithangamu seMeya
Isithangamu seMenenja kaMasipala
IKomiti lokuHlanganisa ngokuHlanganyela
Izithangamu Sokweseka Imisebenzi ethile
Isithangamu Sezingqalasizinda
Isithangamu Sezezimali Zesifunda
Isithangamu Sezokulhela NokuthuthukisaekuHleleni nakwezeNtuthuko
Isithangamu Sezokuxhumana KwesiFunda
Isithangamu Sezemisebenzi Yezenhlalakahle Yomphakathi
Isithangamu Sezokuvakasha.
Izinhlaka ze - IGR azikasebenzi ngokugcwele kuMasipala wesiFunda sase-Sisonke. Kunokwesweleka kokwesekwa ngomabhalane okuyikona okubangele ngqo ukuthi kube nokushoda kwezimali zokweseka izinhlaka.
IZINHLELO EZIYISIPESHELI
ISANDULELA-NGCULAZI KANYE NENGCULAZI UQOBO
ISANDULELA-NGCULAZI KANYE NENGCULAZI UQOBO isabalele emhlabeni wonke futhi izibalo zibonisa ngokucacile ukuthi eriphabhlikhi, isiFundazwe saKwaZulu Natali yisona esinabantu abaningi abasulelekile nabathintekile yigciwane lengculazi kanye nengculazi uqobo, kanti noMasipala wesiFunda saseSisonke awushiyekile ngaphandle kulokhu. UMasipala wesiFunda saseSisonke usuqalile ukuthatha izinyathelo ezisheshayo ukuqiniseka ukuthi lesi sibalo esethusayo sokusuleleka sigcinwa sisezingeni eliphansi kakhulu. Lokhu kwenziwa ngemizamo yokuhlanganyela neminyango kahulumeni, ama - CBO, iMinyango engekho ngaphansi kukaHulumeni kanye nezinye izinhlangano neminyango enentshisekelo. Lokhu kubambisana kuhlose ekuholeleni ukwenza ngokusemthethweni uMkhandlu weSandulela-Ngculazi/iNgculazi uqobo obanzi weSifunda. Lo Mkhandlu uzoba uhlaka oluhamba phambili oluzobhekana nezindaba ezithinta iSandulela-ngculazi kanye nengculazi uqobo. Okwamanje uMasipala uhlangene neMinyango kaHulumeni uhlela umkhankaso wokuqwashisa ngaphakathi esifundeni. Ngaphezu kwalokho, uMasipala uzobuye ubambe iqhaza ezinhlelweni zokusiza abantu asebenesandulela-ngculazi kanye nengculazi uqobo ngokuthi kwakhiwe amaqembu okusekana njengolokhu uMasipala unezidingo eziningi ezinjalo ezivela emphakathini. Ukuvuma futhi ukuthi izisebenzi zikaMasipala nazo zingaba kulesi sifo, yingakho nje inhloso ngokuthi sibe nophiko lwezinhlelo eziyisipesheli oluzoxila kulezi zindaba.
Izindaba Zabesifazane/ Zobulili
UMasipala wesiFunda saseSisonke ungumasipala osesifundeni esisemakhaya kakhulu futhi kunezinga eliphezulu lokungafundi, ukwentuleka kwamakhono kanye nendlala. Abasifazane yibona abathinteke kakhulu kulokhu ngoba ngokomlando yibo ababeshiywa ekhaya ukuba babheka abantwana futhi bangayi esikoleni noma emsebenzini. Ngakho-ke umasipala unomsebenzi umkhulu kakhulu wokukhulula abesifazane emqondweni wokuncika kwabanye abantu kanye nokubhajwa ekwantuleni. Abantu besifazane abamelekile ngokugcwele kuzo zonke izinhlaka zikahulumeni nakwezinye izinhlaka ezingekho ngaphansi kukahulumeni ezisesiFundeni. Kunokwantuleka kokuthuthukiswa kwabesifazane kwezomnotho. Ukulwisana nalezi zinselelo, umasipala uhlangene neminyango kahulumeni uyaba nayo imihlangano yokucobelelana ngolwazi yokuhlonyiswa ngamandla kwabesifazane ehlelwa nxa idingeka, engenele uma ucabanga ubukhulu bale nselelo. Phakathi kwezinye izinto, umasipala unazo izinyathelo zokulungisa okonakele ukubhekana nale nselelo: Uhlelo lokufundela umsebenzi emsebenzini, iSu Lokuthuthukiswa Kwabasebenzi, uhlelo lokuthuthukiswa kwamakhono. Imikhankaso yokuqwashisa ngezindaba zabesifazane nezobulili nayo iba yingxenye esemqoka yohlelo lwethu. Konke lokhu okungenhla kuhloswe ngakho ukuqinisekisa ukuqashwa kwabesifazane kanye nemizamo yokuhlonyiswa ngamandla. Kungekudala, uMasipala Wesifunda saseSisonke uzosungula iSithangamu Sabesifazane sesiFunda. Ngaphezu kwalokho, uMasipala weSifunda saseSisonke weseka imizamo yabesifazane ngokusekela imiklamo yezamasimu elandelayo: uMklamo yemifino eluhlaza we- Sukume, kanye nowe - Kraansdraai njll.
Abantu abadala/Asebegugile
UMasipala weSifunda saseSisonke uyawazi futhi uyawahlonipha amalungelo abantu abadala ababhekene nokuhlukumezeka, ukuhluleka ukufinyelela osizweni lwemali yesibonelelo kanye nesimo esibi szehlalakahle emakhaya abo. Umasipala unezimbizo eziqhubekayo zabantu abadala lapho kudingidwa khona ngalezi zinselelo. Umasipala uhlose ukuba nemihlangano enxambili naboMnyango wezokuThuthukiswa koMphakathi kanye noMnyango weZindaba zaseKhaya ukuxazulula izinselelo ezibhekene nabantu abadala.
Amasiko
UMasipala weSifunda saseSisonke mhlawumbe uyazigqaja ngomphakathi owehlukahlukene ngokwamasiko kanye nezilimi esifundazweni; kepha- ke izilimi zethu kanye namasiko kudingeka zivuselelwe futhi zivikelwe ekupheleni nya. Kanjalo futhi uMasipala weSifunda saseSisonke uba nemicimbi/ imincintiswano yamasiko ahlukahlukene ukuqhakambisa ukwahlukahlukana kwamasiko endaweni. UMnyango Wezobuciko Namasiko uphakathi kwabanye ababambe iqhaza ababandakanywa ngumasipala ukuqhakambisa ukwahlukahlukana kwezilimi kanye namasiko. Kuba nemidlalo yezamasiko kanye nemikhankaso yokuqwashisa eqhubekayo ukuxwayisa nokuzinzisa ukwahlukana.
Abaphila nokukhubazeka
UMasipala weSifunda saseSisonke uyawazi futhi uyawahlonipha amalungelo abantu abaphila nokukhubazeka. Abantu abaphila nokukhubazeka bakhishwa inyumbazane; bayahlukunyezwa futhi abahlonishwa, ngenxa yalokho abangameleki ngokwanele ezinhlakeni zikahulumeni nezomphakathi. Abanye abakwazi ngisho ukuthola imfundo ngenxa yokwantuleka kwezikole eziyisipesheli ngaphakathi esifundeni. Umasipala ufisa ukulungisa lesi simo ngokuthi ubandakanye uMnyango Wezemfundo, iHhovisi likaNdunankulu kanye noMnyango wokuThuthukiswa koMphakathi. Umasipala unezinqubomgomo zokuphathwa kwabasebenzi ukuqiniseka ukuthi abantu abaphila nokukhubazeka bayawuthola umsebenzi. Imihlangano yokucobelelana ngolwazi yababtu abaphila nokukhubazeka nayo ibanjwa ngokuqhubekayo esifundeni.
UMasipala weSifunda saseSisonke ususungule iSithangamu sabantu abaphila nokukhubazeka njengesinyathelo esifanele sokubhekana nale nselelo. Lesi sithangamu sihlangana kane ngonyaka ukudingida izindaba ezithinta abantu abaphila nokukhubazeka.UMasipala Wesifunda saseSonke, uMnyango Wokuthuthukiswa koMphakathi, uMnyango Wezempilo kanye noMasipala Basekhaya ngokuhlanganyela bake baba nosuku lwabantu abaphila nokukhubazeka esikoleni i- Vulekani Special School, lapho kwanikelwa khona ngezihlalo ezinamasondo kubantu abaphila nokukhubazeka abafunda kulesi sikole. UMasipala weSifunda saseSisonke uzozama ukunika lesi sikole esiyisipesheli ukweseka okungangabazeki esingavamile ngonyaka wema - 2008/09 naseminyakeni elandelayo.
Izingane
Ihhovisi eliphathelene Namalungelo Ezingane (i- ORC) elingaphansi koPhiko Olukhulu Lwamalungelo Abantu, elifakwe ngaphansi kokuvikelwa yihhovisi likaNdunankulu wakwaZulu-Natali, liwuHlelo elinguMzamo kaMongameli eligunyazwe ngokomthethosisekelo. Linemisebenzi elandelayo ebaluleke kakhulu:
Ukukhuthaza kanye nokwenza kuqondakale ngamalungelo ezingane okuphila, okuthuthuka, okuvikelwa kanye nawokubamba iqhaza KwaZulu - Natali.
Ukuqapha kanye nokuhlola ukunikezelwa kwezidingakaloezindabeni ezithinta izingane esiFundazweni.
Ukuhlaziya inqubomgomo, ukwenza ucwaningo, kanye nokwenza ajwayeleke amalungelo ezingane kuzo zonke izingxenye zikaHulumeni.
Ukugcizelela kanye nokukhankasela amalungelo ezingane esiFundazweni.
Ukuhlonyiswa ngamandla kwezindaba ezithinta amalungelo ezingane.
Ukuhlanganisa yonke imisebenzi kanye nezinhlelo eziqondene namalungelo ezingane.
Ukugqugquzela imiphakathi ukuba yenza okuzosizakalisa izingane.
Isigaba 152 seSahluko 7 somthethosisekelo waseNingizimu Afrika sibeka izinhloso zikaHulumeni waseKhaya. Ngokubuka ngokwaMalungelo Engane, intando yeningi ngeyazo nazo izingane njengoba izingane ziyingxenye yemiphakathi yasekhaya.
Imisebenzi emiphakathini yethu mayihlangabezane nezidingo zezingane futhi iqhubekisele phambili ukuphila kahle kwazo. Izingane ziyikusasa lemiphakathi yethu.
Izingane zidinga ukuphepha, zidinga indawo yokukhosela, unakekelo kwezeMpilo kanye namanzi ahlanzekile. Izingane kudingeka zibe nezwi kanye nelungelo lokuba zilalelwe uma ziveza imicabango yemizwa yazo, kanye nemibono emiphakathini yabo.
Isigaba 153 soMthethosikelo sibeka imisebenzi yokuThuthukisa kaMasipala, okungukwakha kanye nokuphatha ukuphathwa kwawo ngokunikeza kuqala izidingongqangi zemiphakathi lapho kukhona abadala kanye nezingane.
UHlaka lukaZwelonke Lokuluungelelanisa Amalungelo Ezingane lakhiwe nguMkhandlu kaZwelonke Wezikwaluleka Wamalungelo Ezingane kanye namaKomiti Emisebenzi Ethile akanye neHhovisi Lamalungelo eNgane elingaphakathi kweHhovisi likaHulumeni.
NgokweSifundazwe, izindaba zamaLungelo eziNgane zibhekwe ngaphakathi eHhovisini elingaMalungelo eNgane, UMkhandlu wesiFundazwe Wezokwaluleka kanye Namaqembu Emisebenzi ethile (i- KPACC). I - KPACC inomsebenzi wokuqapha kanye nokwenza ajwayeleke amaLungelo Ezingane.
OMasipala Besifunda kanye Nabezindawo banomthwalo wokwakha izinhlaka ezizobhekelela aMalungelo Ezingane. isib. i - DACC kanye ne - LACC. (uMkhandlu weSifunda Wokwaluleka Wezingane kanye noMkhandlu Wendawo Wokwaluleka weziNgane) ngokuhambisana noHlaka lukaZwelonke Lokulungelelanisa Amalungelo Ezingane.
ISifunda sibhekelela isibopho saso ngamaLungelo Ezingane ngokusebenza ngokusondelana noMnyango Wezemfundo kanye noMnyango Wezenhlalakahle. Iqhutshwe nge,pumelelo iMikhankaso Yokubuyela Ezikoleni, uKuvakashela Izikole kanye nemicimbi efana nokuthatha uMntwana weNtombazane uye naye eMsebenzini. Kusatshalaliswe namaphasela okudla ezikoleni.
EZEMIDLALO KANYE NEZOKUNGCEBELEKA
Ngonyaka wama - 2008/2009 uMasipala weSifunda saseSisonke wathuthukisa ezemidlalo nanxa kusekhona ukwentuleka kwezimfanelo zokudlala kanye nokungabibikho kwezinye izinhlangano zezemidlalo esifundeni. UMasipala unayo imincintiswano njengeMidlalo i - KWANALOGA, uMasidlale, iMidlalo yezomdabu, imidlalo yaseMaphandleni yokugibela amahhashi njll, futhi umasipala usukhombise enkulu intuthuko kulezi zinhlobonhlobo zemidlalo eyahlukene.
Umasipala uphezu kohlelo lokuxoxisana nababambiqhaza/izinhlaka kanye nezingcweti zezinhlobonhlobo zemidlalo eyahlukene ukuzicelela usizo lapho kusekhona khona izinselelo. UMasipala weSifunda saseSisonke uzobuye uzicelela usizo lwezimali zokwakha izinkundla zokudlala imidlalo edlalwa kakhulu eindaweni zasemadolobheni njengeKhilikithi, ibhola lombhoxo, ithenisi kanye nebhola lomqakiswano.
UKUTHUTHUKISWA KWENTSHA
Ngaphandle kwezemidlalo, intsha yakuMasipala weSifunda saseSisonke ubhekene nezinselelo ezinjengokungasebenzi, ukungameleki kahle kuzo zonke izinhlaka zabantu abasha kanye nasekuthuthukisweni komnotho. Ngokuxazulula lezi zinkinga ezingenhla ingxenye yempi yokulwisana nobugebengu iyobe isinqotshiwe. Umasipala awunayo imihlangano yokucibelelana ngolwazi yokuhlonyiswa ngamandla/ yokuqeqeshwa okuhloswe ngayo ukufundisa intsha. Umasipala uyaziqhenya futhi ngenani lamaphesenti eliphezulu lentsha eqashiwe ngaphansi kohlelo lokufundela umsebenzi emsebenzini kanye nezinye izinqubomgomo ezihlose ukuthuthukisa intsha. Kusethsenziswana nababambiqhaza abanjengo - SEDA, uMsobomvu kanye nekhomishini yeNtsha ukuze intsha eningi ibandakanyeke emnothweni. Kuzosungulwa uMkhandlu weNtsha ngonyaka wezimali wezi- 2008/09. Seluvele lusunguliwe uphiko lwentsha olubhekelela zonke lezi zinto ezingenhla.
EZOKUXHUMANA KUMASIPALA/ EZOBUDLELWANE NOMPHAKATHI
Isahluko sesine soMthetho Wezinhlelo zikaMasipala udinga ukuba omasipala bathuthukise isiko lendlela yokuPhathwa koMasipala ezohambisana nohulumeni omele abantu bonke ngokusemthethweni ngenqubo yokuphatha ngokubamba iqhaza; ngakho-ke
uMasipala weSifunda saseSisonke kulindeleke ukuba wenze isimo esisokwazi ukwenza lula kumphakathi ukuba ubambe iqhaza.
Kwanziwa isu lokusebenza lezokuxhumana ngonyaka wama - 2007/2008. Umasipala uzoqalisa ukusebenzisa leli su ngonyaka wezimali wama - 2009/2010. Inqubo yokubuyekezwa kwe- IDP yahlonza ezokuxhumna njengomkhakha odinga ukunakwa, ingakho- ke kusungulwe uPhiko lukaMasipala lwezokuXhumana. Ngalolu phiko, uMasipala WesiFunda seseSisonke uhlose ukwenza ngcono indlela yayo yokuxhumana nomphakathi.
Izinhlosongqangi zezokuxhumana kukaMasipala zifingqwe kanje:
Ukuthuthukiswa nokwenziwa ngcono kwezindlela zokuxhumana umphakathi ongakwazi ukuxhumana ngazo nomasipala;
Ukuthuthukiswa kwezinhlelo kanye ngezikhathi ezinqunyiweezihleliwe lapho umasipala ungakwazi ukuxhumana nomphakathi;
Ukuxoxisana ngokwenziwa komsebenzi kukamasipala kanye nokukwazi ukunikezezela ngezidingo kukamasipala ngezikhathi ezinqunyiwe;
Ukuxoxisana ngezinhlelo zentuthuko ezinqala;
Ukwenza uMasipala wesiFunda saseSisonke ube khona kwabezokwazisa, kuthenjwa ukuthi lokhu kuzokwenza ukuba kube khona abanentshisekelo yokutshala izimali eSifundeni;
Ukuxoxisana ngezinselelo ezibhekene nomasipala kanye nezinhlelo eziphakanyisiwe ukubhekelela lezi zinselelo.
Isu lokusebenza Lezokuxhumana futhi lizama ukubhekelela izinhloso zokuXhumana zeSifunda ezimaqondana neZokuxhumana kwangaphakathi nangaphandle, uBudlelwane Nabezokwazisa kanye noKukhangisa, uKuxhumana Nabemithombo Yezindaba nabeZindaba kanye nezokuPhatha iMicimbi, Ezokuphatha Ngesithunzi, uLimi lokuXhumana, iNcwadimbiko yase- SDM, iMibukiso, iMikhankaso, Imibukiso Yasemigwaqeni kanye neZimbizo.
Ezokuxhumana kanye Nezobudlelwano Nomphakathi sezihlonze isidingo sokubamba a imihlangano yokucobelelana ngolwazi ngokubaluleka kwezokuXhumana ngokuhlanganisa kanye nokubambisana, eZobudlelwano Nomphakathi, Ezobudlelwano Nabezokwazisa kanye Nezokumaketha.
Ngaphezu kweZimbizo Zemeya nababambiqhaza abehlukahlukene, uMasipala weSifunda saseSisonke usuhlonze amanye amasu ozowasebenzisa ukuze uphumelelise lezi zihloso ezibalwe ngenhla. Kuzoningilizwa ngala masu kanye nezinhlelo zawo zokusebenza Kumasu Ezokuxhumana (i- CS).
Amanye ala Masu yilawa alandelayo:
Ukuthuthukisa incwadimbiko kaMasipala, ezophuma ngokuqhubekayo njengoba kuzochazwa yi - CS;
Iphephandaba elincanyana likaMasipala, elizozungeziswa kumaphephandaba endawo nakwawesifundazwe kane ngonyaka;
USuku LoMkhandlu Oluvulekile lingolunye lwamasu ahlongozwayo okuletha uhulumeni kubantu.
UMasipala futhi uhlose ukwenza imicimbi eminingi yomphakathi ezobhekana nezindaba eziqondene ngqo ezibonakala zibalulekile kunezinye kulowo nyaka wezimali.
Imihlangano yokucobelelana ngolwazi namaKomiti eWadi kanye nama - CDW emayelana nezindaba zikamasipala.
Ezokuxhumana zikaMasipala zizophinde zibheke izindlela zokwenza ngcono ezokuxhumana ezinhlakeni eziphakathi kwezimpiko zepolitiki kanye nezokuphatha. Ngaphezu kwalokho futhi, uphiko luzoqinisa ezokuxhumana nezinye izingxenye zikahulumeni, umphakathi kanye nabo bonke abanye abambe iqhaza abathintekayo nabanetshisekelo ngezindaba zikaMasipala.
UMasipala weSifunda saseSisonke (i- SDM) esiFundazweni zakwaZulu Natali ugqanyiswe ngumumo wendawo yase- Drakensburg. I- SDM iyindawo yezokuVakasha nokuNgcebeleka isibonelo; i- Sani Pass, Garden Castle kanye ne - Bushman's Neck. Ezobudlelwano noMphakathi kanye nezokuXhumana zifisa ukuqhakambisa izindawo zokuVakasha ngokusebenzisa eZokwazisa(amaPhephandaba kaZwelonke, UMsakazo kanye ne - SABC) ngenhloso yokuheha imboni yezokuVakasha. Uphiko lihlose ukuhlanganisa ibhukwana lokwazisa elizomaketha i- SDM ngempumelelo.
Uphiko luhlose ukusebenzisa uMabonakude oyi- PLASMA njengethuluzi eliyimpumelelo eliFundisayo LezokuXhumana ukuze wonke uMphakathi jikelele ongena emahhovisi amakhulu uwubukele, njengama - DVD eMikhankaso Yokuqwashisa ngeSandulela Ngculazi kanye neNgculazi uqobo, ukuVikelwa kweZingane kanye noMthetho weziNgane, uKuqanjwa Kwezindawo, iziNqubomgomiMigomo ye- Batho Pele, Izimbizo ze - SDM kanye nemiCimbi yeMinyango Yokunikezelwa kwezidingo.
Njengoba imizamo ngekusasa iholwa ngubukhona bezimali, uPhiko lufisaa ukusiza ekulungiseleleni ukusungulwa kweSiteshi soMsakazo woMphakathi wase - SDM. Ukuze kuhlangatshezwane ngempumelelo nezinjongo zezokuXhumana kanye Nezobudlelwano Nomphakathi, kudingeka kwande inani labantu oPhikweni.
UKUCWANINGWA KWAMABHUKU EZIMALI KWANGAPHAKATHI
Ukucwaningwa kwamabhuku ezimali kwangaphakathi kuyisiqiniseko esizimele futhi esingephikiswe futhi kungumsebenzi wokubonisana owenziwelwe ukwengeza ukubaluleka kanye nokwenza ngcono ukusebenza kohlaka. Kusiza uhlaka ekufezekiseni izinhloso zalo ngokusebenzisa indlela ehlelekile, neqotho yokuhlola nokwenza ngcono ukusebenza ngempumelelo kwezokuphatha kwezimo ezinobungozi, ukulawula kanye nenqubo yokuphatha.
ISENDLALELO SOPHIKO LOKUCWANINGWA KWAMABHUKU EZIMALI KWANGAPHAKATHI
Ngokwemiyalelo emiswe ngokomthetho umasipala kudingeka abe nophiko lokucwaninga amabhuku ezimali kwangaphakathi oHlakeni Lomumo kaMasipala kumbe lwabiwe phakathi kaMasipala kumbe kube ngumsebenzi okhishelwe ngaphandle. Lokhu kufakazelwa yisigaba se- 165 kanye nese- 166 soMthetho Wezokuphathwa Kwezimali zikaMasipala, ofundeka kanje:
Lolu phiko olungenhla luthi umasipala ngamunye makabe nophiko lokucwaningwa kwamabhuku ezimali kwangaphakathi, oluzolungisa ipulani yocwaningo esetshenziswa ukubhekela izimo ezinobungozi kanye nohlelo lokucwaningwa kwamabhuku ezimali kwangaphakathi lonyaka ngamunye wezimali. Ukweluleka isikhulu sezimali kanye nokubika ekomitini lokucwaningwa kwamabhuku ezimali ngokusebenza kwepulani yokucwaningwa kwamabhuku ezimali kwangaphakathi kanye nezindaba eziphathelene:
-Nokucwaningwa kwamabhuku ezimali kwangaphakathi, ukulawula kwangaphakathi, izindlela nezinqubo zokubala izimali, izimo ezinobungozi kanye ukuphathwa kwezimo ezinobungozi, ukuphathwa kokwenziwa komsebenzi, ukulawulwa kwencithakalo, kanye ngokuhambisana nalo Mthetho, umthetho wokwahlukana konyaka kwezimali zentela kanye neminye imithetho esebenzayo.
Isigaba se - 166 sithi umasipala ngamunye mawube nekomiti lokucwaningwa kwamabhuku ezimali olungumgwamanda ozimele wokweluleka okumele weluleke umkhandlu kamasipala, abamele ezepolitiki, imenenja kamasipala kanye nezisebenzi zikamasipala eziphethe ezindabeni ezihlobene:
Nokulawula kwezimali kwangaphakathi kanye nokucwaningwa kwamabhuku ezimali kwangaphakathi, ukuphathwa kwezimo ezinobungozi, izinqubomgomo zokubalwa kwezimali, ukwanela kahle, ukwethembeka, ukucopheleleka kokubikwa kwezimali kanye nokwaziswa, ukuphathwa kokwenziwa komsebenzi, ukuphumelela kwenqubo kahulumeni, ukuhlolwa kokwenziwa komsebenzi, ukubuyekezwa kwezitatimende zonyaka zemali ukuhlinzeka umkhandlu kamasipala ngesithombe esigunyazayo nesikholekayo sesimo sezimali zikamasipala, ukusebenza kahle nangempumelelo kwawo kanye nezinga lawo jikelele lokuhambisana nazo zonke izingxenye ezibalulekile zomthetho. Makwenziwe uphenyo ngezindaba zezimali zikamasipala njengoba umkhandlu kamasipala ungacela. Ekwenzeni imisebenzi yalo, ikomiti elicwaninga amabhuku ezimali liyakwazi ukufinyelela kumarekhodi ezimali kanye nakolunye ulwazi olufanele lukamasipala futhi kumele lixhumane nophiko olucwaninga amabhuku ezimali lwangaphakathi zikamasipala kanye nomuntu okhethwe nguMcwaningimabhuku Omkhulu ukuba acwaninge izitatimende zamabhuku ezimali zikamasipala. Ikomiti lokucwaningwa kwamabhuku ezimali kumele okungenani libe nabantu abathathu abanolwazi olufanele, iningi labo kungabi ngabaqashwe ngumasipala futhi kumele bahlangane njengalokhu kudingeka ukuba kwenziwa umsebenzi walo, kumbe okungenani kane ngonyaka.
UKUCWANINGWA KWAMABHUKU EZIMALI KWANGAPHAKATHI ESIFUNDENI SASESISONKE
UMasipala weSifunda saseSisonke usuthathe zonke izinyathelo ezidingekayo ukuhambisana nesigaba se-165 nese- 166. Lokhu kuwubufakazelwai nguphiko lwangaphakathi olucwaninga amabhuku ezimali olukhona futhi olusebenzayo, olwakhiwe ngabacwaningimabhuku ezimali ngaphakathi abahlanu kanye namalungu amane ekomiti elicwaninga amabhuku ezimali.
Isifunda sesikwazile ukuhlangabezana nokufezekisa lezi zinhloso kanye nokumele kwenziwe okulandelayo:
Ikomiti elicwaninga amabhuku ezimali lasungulwa futhi lisebenza ngokugcwele. Leli komiti elicwaninga amabhuku ezimali kuzokwabelwana ngalo phakathi kweSifunda kanye nomasipala abasebenzisana naso.
Imiqulu yekomiti elicwaninga amabhuku ezimali kanye nowokucwaningwa kwamabhuku kwangaphakathi seyenziwe futhi yemukelwa, iyobe isibuyekezwa ngonyaka wezimali wezi- 2009/2010. Lena yimiqingo elawula ikomiti elicwaninga amabhuku ezimali kanye nomsebenzi wokucwaningwa kwamabhuku ezimali kwangaphakathi ngokuhlinzeka izinkombandlela mayelana namaqophelo adingekayo okuphatha ngendlela efanele kanye nangobungcweti uma benza umsebenzi wabo.
Ibhuku Lezindlela zokucwaningwa kwamabhuku ezimali kwangaphakathi selenziwe, lona yiwona mqingo wamasu okhombisa uphiko olucwaninga amabhuku ezimali zangaphakathi ukuthi kumele luwuqhube kanjani umsebenzi walo.
Sekwenziwe uhlu lwemisebenzi eqondene nabasebenzi abacubungula amabhuku ezimali zangaphakathi bawo wonke amazinga.
Ukubuyekeza ukwakheka kohlaka lokucwaningwa kwamabhuku ezimali kwangaphakathi.
Sekwenziwe kubo bonke omasipala ukuhlolwa kwezimo ezinobungozi kanye nemibhalo yazo zonke izinhlelo.
Isu Lezokuphatha izimo ezinobungozi labo bonke omasipala selenziwe futhi lethulwa.
Ukuqeqesha ngokuqhubekayo abasebenzi abacwaninga amabhuku ezimali zangaphakathi.
Uphiko Lokucwaningwa kwamabhuku ezimali lwangaphakathi luzomele luthola izimali ezidingekayo ekwenzeni isiFanekiso Somsebenzi Owenziwe Ngokwabelana eMnyangweni Wezohulumeni Basekhaya Nezindaba Zomdabu.
IZINSELELO
a) Ukwehluleka ukuqonda umsebenzi wophiko lokucwaningwa kwamabhuku ezimali lwangaphakathi futhi sekuphakanyiswe ukuthi kumele kwenziwe imihlangano yokucobelelana ngolwazi yenziwelwe izisebenzi zikamasipala kanye nalabo abamele izinhlangano zepolitiki ngokusizwa iKomiti Lokucwaningwa kwamabhuku ezimali.
b) Ukwantuleka kohlelo lokuphathwa kwamabhuku ngendlela efanele.
<fn>KZN-DAC.EpmdsApril2007Approved.2011-04-20.zu.txt</fn>
UHLELO LOKUPHATHWA NOKUTHUTHUKISWA KOKWENZIWA KOMSEBENZI YISISEBENZI
[EPMDS]
[Lwenziwe nguMnyango Wemisebenzi Kahulumeni Nokuphatha njengohlaka okumele lusetshenziswe ngokuzikhethela yiminyango]
kuMbasa wezi-2007
UHLELO LOKUPHATHWA NOKUTHUTHUKISWA KOKWENZIWA KOMSEBENZI YISISEBENZI (EPMDS)
OKUQUKETHWE
IKHASI
Ukunqanyulelwa Kwamagama
4
Izincazelo zamagama
5
1.0 ISINGENISO
8
2.0 UKUSEBENZA NOKUSETSHENZISWA KWENQUBOMGOMO
9
3.0 IMITHOMBO YAMAGUNYA
9
4.0 IZINHLOSO ZOKUPHATHWA KOKWEZIWA KOMSEBENZI
10
4.1 INHLOSO
10
4.2 IZINJONGO
10
4.3 IMIGOMO
10
5.0 UKULANDELANA KOKWENZIWA KOMSEBENZI
11
6.0 UKUHLELWA KOKWEZIWA KOMSEBENZI KANYE NESIVUMELWANO
11
6.1 Isivumelwano Sokwenziwa Komsebenzi
11
6.2 Uhlelomsebenzi
12
6.3 Uhlelo Lokuzithuthukisa
13
6.4 Ukuphutha okweluliwe kanye nokuthuthwa kwezisebenzi
13
6.5 Izichibiyelo esivumelwaneni sokwenziwa komsebenzi
15
7.0 UKUQAPHA, UKUBUYEKEZA KANYE NOKUHLOLA UKWENZIWA KOMSEBENZI
15
7.1 Ukuqapha ukwenziwa komsebenzi
15
7.2 Imikhakha yokwenziwa komsebenzi
15
7.3 Indlela yamaphuzu amahlanu yokunika amamaki
16
7.4 Ukubuyekeza nokuhlola izinga lokusebenza
16
7.5 Ukuhlola ukwenziwa komsebenzi kwaminyaka yonke
17
8.0 UKUKAWULWA KOKWENZIWA KOMSEBENZI
19
8.1 Normal distribution curve of performance categories
20
8.2 IKomidi lokubuyekezwa kwamaphakathi
21
8.3 IKomidi loMnyango Elilawula Ukwenziwa Komsebenzi
21
8.4 IThimba Lokwedluliswa Kokuhlola
22
8.5 Ukungavumelani ngamamaki kanye nokuhlola
23
9.0 IMIPHUMELA YOKUHLOLA UKWENZIWA KOMSEBENZI
23
9.1 Isikhathi sokuvivinywa emsebenzini
23
9.2 Ukuphatha ukwenziwa komsebenzi okungekho esimeni esifanele
24
9.3 Ukwenyuka kweholo
24
9.4 Uhlelo loMnyango lokukhuthaza ukusebenza
25
9.5 Amabhonasi okusebenza
26
9.6 Isabelomali sezikhuthazo
28
9.7 Izikhuthazo ezingeyona imali
28
10.0 UKUHLOLWA NOKUBUYEKEZWA KOHLELO
29
11.0 UHLAKA LOMNYANGO
30
IZITHASISELO.
Isithasiselo A Umumo wesivumelwano sokwenziwa komsebenzi
Isithasiselo B Inkombandlela yohlelomsebenzi lokusebenza
Isithasiselo C Inkombandlela yezinga lokuhlola umsebenzi
Isithasiselo D Isithombe somumo woHlelo Lokuzithuthukisa
Isithasiselo E Ifomu lokubuyekeza umsebenzi wamaphakathi nonyaka
Isithasiselo F Ithuluzi lokuhlola ukwenziwa komsebenzi
Isithasiselo G Ifomu lokuhlolelwa isikhathi sokuvivinywa emsebenzini
Isithasiselo H Izinqubo uma kungavunyelwana nokuhlolwa
UKUNQANYULELWA KWAMAGAMA
AAP
Ithimba Lokwedluliswa Kokuhlola
CAR
Ukukala kokuhlola okuqinisekisiwe (yi- DMC)
CMC
Izindlela ezinqala zokuphatha
DG
UMqondisi-Jikelele
DMC
IKomidi Lomnyango Elilawulayo
DPSA
UMnyango Wemisebenzi Kahulumeni Nokuphatha
EA
Isiphathimandla Esiphezulu
GAF
Ithuluzi lokuhlola ukufana Generic assessment factor
HOD
INhloko Yomnyango
HRD
Ukuthutuhukiswa Kwezisebenzi
HRM
Ukuphathwa kwezisebenzi
IRC
IKomidi Elibuyekeza Maphakathi Nonyaka
KRA
Ingxenye yemiphumela enqala
MEC
ILungu Lesigungu Esilawulayo
MMS
Imisebenzi Yezokuphatha ezingeni elimaphakathi (kusukela mhla lu-1 kuNtulikazi wezi-2005)
MPSA
UNgqongqoshe Wemisebenzi Kahulumeni Nokuphatha
MTEF
Uhlaka Lokusetshenziswa Kwemali Lwamaphakathi Nonyaka
PA
Isivumelwano sokusebenza
PAR
Ukunika amamaki okuhlola ngokubhekela okuthile
PDP
Uhlelo Lokuzithuthukisa
PFMA
UMthetho Wokuphathwa Kwezimali Zikahulumeni, we-1999
PMDS
UHlelo Lokuphathwa Nokuthuthukiswa Kokwenziwa Komsebenzi
PSA
UMthetho Wemisebenzi Kahulumeni, we-1994
PSC
IKhomishini Yemisebenzi Kahulumeni
PSCBC
UMkhandlu Odidiyela Izindaba Zenhlalakahle eMisebenzini Kahulumeni
PSR
Imithethonqubo Yemisebenzi Kahulumeni, yezi-2001
SMS
Imisebenzi Yezokuphatha ezingeni eliphezulu
SMS PMDS
UHlelo Lokuphathaw Nokuthuthukiswa Kokwenziwa Komsebenzi eMisebenzini Yezokuphatha ezingeni eliphezelu
VAR
Ukukalwa kokuhlola okuqinisekisiwe (yi- CDAP)
IZINCAZELO ZAMAGAMA
Ukunikezela amamaki ezinga lokusebenza konyaka : Ukunikezela ngamamaki okwenziwa komsebenzi konyaka njengengxenye yokuhlola isisebenzi kwenziwa ekugcineni kokulandelana kokwenziwa komsebenzi. Imiphumela yalokhu kunikezela ngamamaki kuhlanganisa wonke amamaki esisebenzi okwenziwa komsebenzi konyaka ngesikhathi sokulandelana kokwenziwa komsebenzi.
Ithuluzi lokuhlola: Ithuluzi lokuhlola lisetshenziselwa ukuhlola ukwenziwa komsebenzi yisisebenzi ngasinye maqondana nokufeza izingxenye zemiphumela enqala kanye nomongo wezidnlela zokuphatha amathuluzi okuhlola okufanele njengoba kuqukethwe kuhlelomsebenzi lwesivumelwano sokwenziwa komsebenzi.
Ubuwena: Ubuwena (njengengxenye yokukwazi ukusebenza) buchazwa ngokuvamile njengokuba nezinhloso ezinhle, ubuntu kanye nokuzazi.
Ukuba nekhono: kuqondene nokuba namandla kwesisebenzi okuhlangabezana nezidingo zomsebenzi (ukuba nekhono lomsebenzi).
Ukukwazi ukusebenza: Ukukwazi ukusebenza kuyinhlanganisela yolwazi, amakhono kanye nobuwena okudingeka ukuze umuntu akwazi ukwenza umsebenzi ngendlela efanele.
Ukukalwa kokuhlola okuqinisekisiwe: Isamba sokuhlola isisebenzi esiqinisekiswe yiKomidi Lomnyango Elilawulayo (bheka futhi ukukala okuqinisekisiwe nalokho okuhlinzekiwe).
Izindlela Ezinqala Zokuphatha (CMC): Ingxenye yolwazi, ikhono noma amandla e-SMS PMDS eqondene ngqo nokwenziwa komsebenzi ngendlela eyiyo emsebenzini, isebenza kumalungu e-SMS.
Amakhasimende: Abantu abangaphakathi nabangaphandle emnyangweni abaxhumana nezisebenzi zomnyango lapho zinikezela ngezidingo.
UMnyango: uMnyango njengoba uchazwe esigabeni 1 soMthetho Wemisebenzi Kahulumeni, we-1994.
INtuthuko: Imisebenzi yokuqeqesha nokuthuthukisa ukukhulisa amakhono okukwazi ukusebenza esisebenzi kanye nokukhuphula izinga lokusebenza.
Isiphathimandla Esiphezulu: Maqondana noMnyango, imisebenzi noma izinhlangano zikahulumeni, uMengameli, uNdunankulu noma iLungu Lomkhandlu Olawulayo/uNgqongqoshe.
Impendulombiko: Ulwazi oluyinhloso noluhambisana nesikhathi olunikezwa nguMqondisi/induna mayelana nokwenziwa komsebenzi yisisebenzi maqondana nalokho okulindelekile namazinga abekiwe, luqondwa yisisebenzi, futhi kuhloswe ngalo ukuthuthukisa ukwenziwa komsebenzi.
Generic Assessment Factor: Into esetshenziselwa ukuchaza nokuhlola izingxenye zokwenziwa komsebenzi, kubhekisiswa ulwazi, amakhono kanye neqophelo lomsebenzi.
Imithetho yezikhalo: Imithetho yokubhekana nezikhalo zezisebenzi eMisebenzini Kahulumeni, eyashicilelwa yiKhomishini Yemisebenzi Kahulumeni eSazisweni Sikahulumeni R 1012 samhla zingama- 25 kuNtulikazi wezi- 2003, iGazethi Kahulumeni No. 25209.
Uhlaka Lwenqubomgomo Yokukhuthaza: Izinga Leholo loku-1 kuya kwele-12: iSekhula ye-DPSA 1/7/1/4/1, yamhla zingama- 27 kuMasingana wezi-2003: "Ukuqalisa kokusebenza kwenqubomgomo ewuhlaka yokukhuthaza exhumene nezinhlelo zomnyango zokuphathwa kokwenziwa komsebenzi ezisebenzini ezisezingeni leholo loku-1 kuya kwele-12."
Uhlelo Oludidiyele Lokuphathwa Nokuthuthukiswa Kokwenziwa Komsebenzi (IPMDS): Uhlelo lokuphathwa kokwenziwa komsebenzi olwasungulwa yi-DPSA ngonyaka wezi-2003 ukuba lusetshenziswe ngokuthanda eMsebenzini Kahulumeni.
Ingxenye Yemiphumela Enqala (KRA): Ingxenye yomsebenzi lapho ukwenziwa komsebenzi kusemqoka ukuze kube negalelo eliyilo ukuphumelelisa amasu omnyango okusebenza, izinhloso nezinjongo.
Ukulawula: Ukubuyekezwa kwamamaki okuhlolwa kwesisebenzi okwenziwa yikomidi ukuqinisekisa ukufana nokungenzeleli kuzo zonke izingxenye zomnyango ngokulandela indlela efanayo yokuqonda amazinga okusebenza adingeka esigabeni ngasinye sesikalo ukulekelela ekuhambisaneni nesidingo sokuthi izindleko zamabhonasi akumele zeqe ephesentini eli-1.5 lesabelomali seholo.
Uhlelo Lokusebenza (or business plan): Uhlelo lonyaka owodwa olususelwe futhi olwenza uhlelo lwamasu okusebenza luphile ngokuthi lucacise izinjongo zamasu okusebenza ezichazwe ohlelweni lwamasu okusebenza njengezingxenye zemiphumela enqala kanye nemisebenzi enamazinga akalekayo, ngonyaka othile oMnyango, Amagatsha, Amahhovisi Amakhulu Obuqondisi kanye namaHhovisi Obuqondisi.
Umphumela: Isitatimende esibanzi mayelana nenjongo ethile,inhloso noma okuqondiwe, umphumela ozodinga kube nento eyodwa kumbe ngaphezulu okumele yenziwe ngempumelelo.
Impumelelo: Umphumela onesigqi kumbe impumelelo (okungukuthi umkhiqizo, izenzo noma umsebenzi) efaka isandla empumelelweni yengxenye yemiphila enqala. Okumele kwenziwe.
Izinga lokusebenza: Ukwenziwa komsebenzi ngabantu kuhlanganisa (1) izenzo zesisebenzi kanye (2) nemphumela kumbe imithelela yalezo zenzo. Ukwenziwa Komsebenzi kuyinto eqhubekayo lapho izinsizakusebenza zisetshenziswa khonangendlela efanele, eyiyo futhi enenzuzo ukukhiqiza imiphumela eyanelisa izidingo zesikhathi, iqophelo kanye nobungako bomsebenzi futhi okungumthelela kumbe umphumela wezenzo noma ukuziphatha kwalowo owenzayo ohlelweni oluqhubekayo lomsebenzi.
Isivumelwano sezinga lokusebenza: Umbhalo okuvunyelwana ngawo futhi osayinwa yisisebenzi nenduna yaso, ohlanganisa ukuchazwa komsebenzi, ama-KRAs nama-GAFs akhethiwe, uhlelomsebenzi kanye nohlelo lokuzithuthukisa kwesisebenzi.
Ukuncoma/ukuhlola izinga lokusebenza: Isikalo, ukuhlola, amamaki noma izincomo zokwenziwa komsebenzi yisisebenzi. Uhlelo olusemthethweni olunesizotha lwaminyaka yonke lujwayele ukubizwa ngokuncoma kumbe ukuhlola ukwenziwa komsebenzi, ekubeni olungenaso isizotha lona lubizwa ngokubuyekezwa kokwenziwa komsebenzi.
Ukulandelana kwamazinga okusebenza: Isikhathi esiyizinyanga eziyi-12 esihlelelwe ukwenziwa komsebenzi, ukuphathwa kanye nokuhlolwa. Kumele sihambisane nesikhathi esifanayo sohlelo lwaminyaka yonke lokusebenza koMnyango okungukuthi mhla lu-1 kuMbasa kuya mhla zingama-31 kuNdasa wonyaka olandelayo.
Izinkuthazo zezinga lokusebenza: Iqoqo (a) lemiklomelo yezimali elixhumene nemiphumela yokunconywa kokwenziwa komsebenzi, kuhlanganisa ukwenyuswa kamaholo, ibhonasi yokwenizwa komsebenzi kanye (b) neminye imiklomelo enhlobonhlobo engesiyo imali engaba khona ohlelweni lomnyango lokugqugquzela ukwenziwa komsebenzi.
Uhlelo lokukhuthaza izinga lokusebenza: Uhlelo lomnyango oluhambisana nokugqugquzela ukwenziwa komsebenzi oluxhumene nohlelo lwawo lokuphathwa kokwenziwa komsebenzi, olwasungulwa ngokwe-PSR 1/VIII F kanye no-G.
Inkomba yezinga lokusebenza: Isikalo esisetshenziswa ukukala ukuthi ibe ngakanani impumelelo yokumele kwenziwe (ukusungulwa kwenqubomgomo, ukulethwa kwezethulo, ukunikezelwa kwemisebenzi).
Ukuphathwa kwezinga lokusebenza: Uhlelo olunenhloso, oluqhubekayo okuhloswe ngalo ukuphatha nokuthuthukisa indlela yokuziphatha kwesisebenzi ukuze kuphunyeleliswe izinhloso zamasu okusebenza; ukukhonjwa kwemisebenzi efanele kanjalo nokuhlolwa kanye nokuhlonishwa kokuqalisa kwemisebenzi ngenhloso yokuhlumelelisa ukusebenza ngokuyikho nangendlela efanele; futhi luyindlela yokuthuthukisa imiphumela eMnyangwenim, emathimbeni nakumuntu ngayedwana ngokuthi kuphathwe ukwenziwa komsebenzi ngokohlaka lwezinjongo, izinhloso, amazinga kanye nokukhuthazwa okwakuvunyelwene ngakho.
Uhlelo lokuphathwa kokwenziwa komsebenzi: Uhlaka olugunyaziwe lokuphatha ukwenziwa komsebenzi yisisebenzi, oluhlanganisa inqubomgomo ewuhlaka kanjalo nezinye izinhlaka ezimayelana nazo zonke izingxenye zomjikelezo wokwenziwa komsebenzi, kuhlanganisa ukuhlela ukwenziwa komsebenzi kanye nesivumelwano, ukuqapha ukwenziwa komsebenzi, ukubuyekeza kanye nokulawula; ukuncoma ukwenziwa komsebenzi kanye nokulawula kanjalo nokuophatha imiphumela yezincomo.
Izinga Lokusebenza: Izindlela zokuvumelana ngo-elethu ukuchaza umsebenzi ngokwezikhathi, izindleko kanye neqophelo kanye/ noma nobungako ukucacisa okumele kwenziwe kanye nemisebenzi ehambisana nomsebenzi ngokuthi kuchazwe imiphumelela edingekayo. Kulolu hlaka, amazinga okusebenza ahlukaniswe ngezinkomba kanye nezikhathi.
Ukubuyekezwa kokwenziwa komsebenzi: Izingxoxo ezihlelekile nezinesizotha phakathi kwesisebenzi nenduna kumele zibanjwe okungenani maphakathi nonyaka ukuze kuqashelwe inqubekela phambili, kuxazululwe izinkinga futhi kuklungiswe uhlelo lokusebenza ngesikhathi somjikelezo wokwenziwa komsebenzi, ngokuthi kuhlinzekwe ngamathuba okuthuthuka ngaphambi kokuthi kwenziwe ukubuyekeza konyaka. Uma ukwenziwa komsebenzi yisisebenzi kungekho ezingeni kumbe kungagculisi, ukubuyekeza kwaphakathi nonyaka kumele kubhalwephansi.
Uhlelo Lokuzithuthukisa (PDP): Isidingo sesivumelwano sokwenziwa komsebenzi lapho kubhalwa khona ubumqoka bekhono lokusebenza kanye nezidingo zokuthuthuka kwezisebenzi kanye nezindlela okumele kuhlangatshezwane ngazo nalezi zidingo futhi kuhlanganisa izikhathi kanye nezibopho zokubika.
Provisional assessment rating (PAR): Amamaki okukalwa kokuhlolwa kwesisebenzi okuvunyelwene ngawo phakathi kwesisebenzi nenduna yaso.
Ukunikezela ngamamaki: Ukunikezwa kwamamaki kwi-KRA, i-GAF kanye/noma ekwenziweni komsebenzi kukonke ngokuhambisana nesilinganiso sesikalo samaphuzu amahlanu e-PMDS.
Umsebenzi Wezokuphatha ezingeni eliphezulu (SMS): Izisebenzi ezisemazingeni eholo le-13 kuya kwele-16, kuhlanganisa nezimenenja kanye nongoti.
Uhlelo lwesu lokusebenza: Umkhiqizo wokugcina wokuhlela amasu okusebenza, ukubekwa kwempokophelo nombono woMnyango. Okuqukethwe ohlelweni lwesu lokusebenza kumele kuhambisane nezidingo zeSahluko sesi-5 seMithethonqubo Yomgcinizimali, yezi-2001 kanye neSahluko soku-1 iNgxenye III.B seMithethonqubo Yemisebenzi Kahulumeni, yezi-2001.
Ukuhlela isu lokusebenza: Uhlelo olulandelwa yiziphathimandla ukukhomba indlela ngokwamasu okusebenza kanye nezinto ezisemqoka kanjalo nenhloso kanye nezinjongo zomnyango kanye nokuthi zingaphunyeleliswa kanjani.
Induna: Isisebenzi esibhekele ukwabiwa komsebenzi, ukuqapha imisebenzi, ukuxoxisana ngokwenziwa komsebenzi kanye nokuthuthukisa kanye nokubuyekezwa kwamaphakathi nonyaka nokonyaka kokala ukwenziwa komsebenzi yisisebenzi.
Ukukalwa kokuhlola okuqinisekisiwe (VAR): Ukukala ukwenziwa komsebenzi kwenduna yesisebenzi ukuze kuthunyelwe eKomidini Lomnyango Elilawulayo.
Isisindo: Ngokubheka okufakwe kuma-KRAs nama-GAFs esivumelwaneni sokwenziwa komsebenzi/uhlelomsebenzi, i-KRA kanye ne-GAF ngayinye kunikezwa isisindo noma amaphesenti akhombisa ubumqoka noma umthelela leyo KRA kumbe i-GAF enawo uma kuqhathaniswa namanye akhethwe esivumelwaneni sokwenziwa komsebenzi futhi isisindo esihlanganisiswe kumele uma sesihlanganisiwe sibe ngamaphesenti ayi-100.
Uhlelomsebenzi: Umbhalo oyingxenye yesivumelwano sokwenziwa komsebenzi oqukethe izingxenye zemiphumela enqala, ezihambisana nokufanele kwenziwe/imisebenzi kanye namazinga okusebenza kanye nezidingo zezinsizakwenza.
UHLELO LOKUPHATHA NOKUTHUTHUKISA IZINGA LOKUSEBENZA KWESISEBENZI (EPMDS)
1 ISINGENISO
UHlelo Lokuphathwa Nokuthuthukiswa Kokwenziwa Komsebenzi Yisisebenzi (EPMDS)[1] lwenziwe njengohlelo olwenziwa ngokuzithandela ukwelekelela ekuphathweni kokwenziwa komsebenzi emazingeni eholo asukela kwelo-1 kuya kwele-12 eminyangweni nasezifundazweni ezingaqoka ukuhambisana nalolu hlelo. Lolu hlelo oseluchitshiyelwe luqale ukusebenza mhla lu-1 kuMbasa wezi-2007.
Ababambiqhaza abaphambili ohlelweni lokuphathwa kokwenziwa komsebenzi bachaziwe. Uma le misebenzi engenziwa emnyangweni noma uma ibizwa ngamanye amagama, lowo msebenzi okukhulunywa ngawo kanye/noma isikhundla kumele kubizwe ngendlela efanele. Igama "lophikwana" lisetshenziswe njengesihloko sanoma yiyiphi ingxenyana emnyangweni. Kungenzeka kube nokusetshenziswa kwamanye amagama kulowo nalowo mnyango. Lapho isitatimende esithi "uMnyango we- (ABC)" sivela kunoma yini ebhaliwe noma ezithasiselweni, kumele kubhalwe igama lawo mnyango okukhulunywa ngawo.
I-EPMDS ihlinzeka ngohlaka oluhlelenjiwe lokwenziwa komsebenzi yizisebenzi ezisemazingeni eholo asuka kweloku-1 kuya kwele-12 emnyangweni. Kunamazinga amathathu okuyiwona amakhulu ekuphathweni kokwenziwa komsebenzi: Ezingeni lokuhlelwa, Isiphathimandla esiphezulu kanye ne-HoD yibo abakhomba amasu asemqoka okusebenza kanye nazo zonke izingxenye zemiphumela enqala yomnyango, kube kukhonjwa nezinjongo zezinto ezisemqoka zinikezwe ezimpikwaneni ezikhona emnyangweni. Ezingeni lophikwana, izimpikwana zenza imisebenzi nemiklamo eholela ekuphumeleleni kwezinhlelo zokusebenza ezididiyelwe. Ezingeni lezisebenzi, isisebenzi ngasinye senza isivumelwano sokwenziwa komsebenzi ngokuhlanganyela nenduna yaso.
Izidingo ezinqala zokuphumelelisa ukuqalisa kokusebenza kwe-EPMDS yilezi ezilandelayo:
Uhlaka lomnyango lukhomba imisebenzi yezingxenye ezithile ze-EPMDS. Ngobukhona boHlelo Lwamasu Okusebenza njengesisekelo, umnyango uyakwazi ukuhlonza izinto ezisemqoka kakhulu nokumele zibhekelelwe kuqala kanye nezinjongo okumele zifezwe yizimpiko zomnyango. Yize kunjalo wonke umsebenzi owenziwa emnyangweni awuvelile ohlelweni lwamasu okusebenza, okusho ukuthi izivumelwano zokwenziwa komsebenzi zezisebenzi ezinezingxenye zemiphumela esemqoka kanye nemisebenzi okungavelanga ohlelweni lwamasu okusebenza noma lokusebenza kumele zikhombise izingxenye zemiphumela esemqoka kanye nemisebenzi yazo esemqoka okumele ibhekelelwe kuqala. Izivumelwano zokwenziwa komsebenzi zilekelela umnyango ukuthi ukwazi ukunikezela ngezinjongo kanye nokumele kwenziwe ezisebenzini. Lokhu kubuye kulekelele izisebenzi emnyangweni ukuthi zikwazi ukuzibandakanye ngendlela ephusile ekuphathweni kokwenziwa komsebenzi eziwenzayo.
Esinye sezidingo ezisemqoka ekuphumeleliseni ukuqalisa kokusebenza kwe-EPMDS wukuqeqeshwa ngaohlelo. Izimenenja, izinduna kanye nezisebenzi kumele zithole ukuqeqeshwa ngokusebenza kohlelo kanye nezingxenye ezifana nezokuxhumana, ukuxazulula izinkinga kanye nokuqhamuka nezinqumo lapho kunengxabano ukuze uhlelo luphatheke ngendlela eyiyo. Ukuqeqeshwa kwezinduna yikhona okusemqoka kakhulu futhi kugcina ngokuthi izinduna zazi ukuthi zingaqalisa kanjani ukusebenza kohlelo, ziqinisekeise ukuthi isisebenzi zithola ukuqeqeshwa nolwazi olwanele ukuze zikwazi ukubamba iqhaza ohlelweni. Lokhu kumele kwenziwe ngokwesekwa nokubambisana nophiko lwe-HRD eMnyangweni.
2 UKUSEBENZA NOKUSETSHENZISWA KWENQUBOMGOMO
I-EPMDS iwuhlaka lokuphathwa kokwenziwa komsebenzi olusebenza kuzo zonke izisebenzi zoMnyango ezisemazingeni eholo asuka kweloku-1 kuya kwele-12 eziqashwe ngokoMthetho Wemisebenzi Kahulumeni, we-1994 (leyo minyango/zifundazwe eziyamukele ngokusemthethweni i-EPMDS). Yize ifana futhi kumele ixhumane ne-SMS PMDS kodwa iwuhlaka nohlelo olwehlukile, i-EPMDS ayisebenzi ekuphathweni nasekuhlolweni kokwenziwa komsebenzi womnyango, uphiko noma ithimba. Usuku lokuqalisa ukusebenza kwe-EPMDS echitshiyelwe wumhla lu-1 kuMbasa wezi-2007 emjikelezweni wezi-2007/2008.
3 IMITHOMBO YAMAGUNYA
Uhlaka lwe-EPMDS lufaka uhlaka lwemithetho elawula ukuphathwa kokwenziwa komsebenzi kuwo wonke amazinga emisebenzi kahulumeni, kanje:
Ukuphathwa Kokwenziwa Komsebenzi
Ngoku-
Izihlinzekelo zikahulumeni, amasekhula nemihlahlandlela
Oqaphayo
IMinyango/Izinhlangano?Izinhlaka Zomphakathi
Ukucwaningwa kokwenziwa komsebenzi kanye namazinga okusebenza ngendlela eyiyo nefanele komnyango
UMthetho Wokuphathwa Kwezimali Zikahulumeni, we-1999 [s. 27(4), 38(1)(b) & 40(3)(a)
Imithethonqubo Yokugcinwa Kwezimali, 2001]
Abagcinizimali kanye Nomcwaningimabhuku Jikelele (Omkhulu)
IziNhloko Zeminyango
Izivumelwano zokwenziwa komsebenzi kanye nemihlahlandlela ye-PSC mayelana nokuhlolwa kwama-HOD
uMthetho Wemisebenzi Kahulumeni, we-1994 [s. 12(4)]
Imithethonqubo Yemisebenzi Kahulumeni, yezi-2001, iSahluko sesi- 4 iNgxenye III.
Imithethonqubo Yemisebenzi Kahulumeni, yezi-2001, ingxenye yoku-1 yeSithasiselo sesi- 2, indima yesi- 7
Imihlahlandlela ye-PSC mayelana nokuhlaziya i-HOD
I- PSC idlala indima yokuqapha kanye nokuphathwa kwehhovisi/ ukwenza izinto zezneke
Izimenenja Ezinkulu (SMS)
Izivumelwano zokwenziwa komsebenzi; kusuka mhla lu-1/4/2002 ne-SMS PMDS
Izinqumo ze-PSCBC ze-13 ze-1998 kanye neSinqumo sesi- 9 sezi-2000
Imithethonqubo Yemisebenzi Kahulumeni, yezi-2001, iNgxenye III yeSahluko sesi-4
Isekhula ye-DPSA 1/2/1/P "SMS PMDS", eyakhishwa mhla zingama-28/03/2002
I-MPSA ibamba iqhaza lokuqapha nokubhekela ukuphathw akwehhovisi/ ukwenza izinto zenzeke ngendlela
Zonke ezinye izisebenzi
(amazinga 1 - 12 eziqashwe ngaphansi koMthetho Wemisebenzi Kahulumeni)
Uhlelo lwe-PM Lomnyango (kusuka mhla lu-1/4/2001)
uMthetho wemisebenzi kahulumeni, wezi-1994 - isigatshana 3(5)(c).
Imithethonqubo Yemisebenzi Kahulumeni, yezi-2001, iNgxenye VIII yeSahlkuko soku-1.
Isekhula ye-DPSA 1/71/4/1/ "UHlaka Lwenqubomgomo Ekhuthazayo yamazinga kusuka kweloku-1 kuya kwele-12"
Iziphathimandla Eziphezulu
Imithombo ethile yamagunya ezingxenye ezithile zokuphathwa kokwenziwa komsebenzi yile:
UMthethosisekelo weRiphablikhi yaseNingizimu Afrika, 1996
UMthetho Wemisebenzi Kahulumeni, 1994, njengokwesichibiyelo
Imithethonqubo Yemisebenzi Kahulumeni, 2001 (iSahluko 1, iNgxenye VIII)
UMnthetho Wokuthuthukiswa Kwamakhono (uMthetho 97 we-1998)
UMthetho Wo KweziThe Labour Relations Act (uMthetho 66 we- 1995)
Umthetho Wokukhuthzwa Kokulingana Nokuvikeleka Ekucwasweni Ngokwenzelela, (uMthetho 4 wezi-2000)
UMthetho wokukhuthaza Ukufinyelela Olwazini (uMthetho 2 wezi- 2000)
UMthetho Wokuqasha Ngokulingana (uMthetho 55 we- 1998)
UMthetho Wokuphathwa Kwezimali Zikahulumeni, 1999
UMthetho Wokukhuthaza Ukuphathwa Kobulungiswa, 2000
Umbiko-mbono (White Paper) mayelana nokuHlelwa Kabusha Kwemisebenzi Kahulumeni, we-1995
Umbiko-mbono (White Paper) mayelana nokuPthathwa Kwezezisebenzi, we-1997
Umbiko-mbono (White Paper) mayelana neSenzangakhona, we-1998
Umbiko-mbono (White Paper) mayelana nokuHlelwa Kabusha Kokunikezela Ngezidingo Emphakathini (Batho Pele), we-1997
Umbiko-mbono (White Paper) mayelana noFundiswa Nokuqeqeshwa eMsebenzini Kahulumeni, we-1998
Imithethonqubo Yomgcinizimali, yezi-2001
Iqoqo lezivumelwano ezifanele
Imiyalelo efanele ekhishwa yi-MPSA kanye nezinqubomgomo zomnyango
IZINHLOSO ZOKUPHATHWA KWEZINGA LOKUSEBENZA
INHLOSO
Ngokwenhloso ye-EPMDS, ukuphathwa kokwenziwa komsebenzi kuhloswe ngakho ukuhlela, ukuphatha nokuthuthukisa ukwenziwa komsebenzi yisisebenzi. Inhloso yokuphathwa kokwenziwa komsebenzi wukuqhamuka nendlela ezoqinisekisa ukuthi izisebenzi ziyakwenza okumele kwenziwe ngokweqophelo nangobungako, ukuze kwenziwe ngcono ukwenziwa komsebenzi woMnyango kanye nokunikezelwa kwezidingo emphakathini.
IZINJONGO
Ukuze kufezeke ubuhlakani nempumelelo yomuntu ngamunye, izinjongo zokuphathwa kokwenziwa komsebenzi kumele kube wu -
kusungula isiko lokwenziwa komsebenzi kanye nokufunda eMsebenzini Kahulumeni;
kwenza ngcono ukunikezelwa kwezidingo emphakathini;
kuqinisekisa ukuthi bonke abaninimsebenzi bayazi futhi bayaqonda ukuthi yini elindeleke kubo;
kukhulisa ukuxhumana mayelana nokwenziwa komsebenzi phakathi kwabaninimsebenzi nezinduna zabo;
kukhomba, ukuphatha kanye nokukhulisa izidingo zokuthuthuka komninimsebenzi;
kubuyekeza ukwenziwa komsebenzi ngokungenzeleli;
kubhekela lezo zigaba zokwenziwa komsebenzi ezisezingeni nezingcono; kanye
nokuphatha lezo zigaba zokwenziwa komsebenzi ezingekho ezingeni neziphansi.
4.3 IMIGOMO
Imigomo enqala eyisisekelo sokuphathwa kokwenziwa komsebenzi ngendlela eyiyo zibaluliwe kwi-PSR iSahluko 1 iNgxenye VIII. Le migomo yile elandelayo -
IMinyango kumele iphathe ukwenziwa komsebenzi ngendlela yokuxhumana, ukwesekana nokungacwasi ukuze kuqiniswe umnyango ngendlela eyiyo nefanele, isibopho sokubika mayelana nokusetshenziswa kwezinsizakwenza kanye nokufeza imiphumela.
Izinhlelo zokuphathwa kokwenziwa komsebenzi kumele zixhumane nezinhlelo zokuthuthukiswa kwezisebenzi okubanzi nokufanayo futhi zihambisane nezinhloso zamasu okusebenza omnyango
Izinhlelo zokuphathwa kokwenziwa komsebenzi kube zibe sesimeni sokuthuthukisa futhi zivumele ukunakwa kokwenziwa komsebenzi okusezingeni, futhi kube nendlela yokubhekana nokwenziwa komsebenzi okungekho ezingeni nokuphansi
Izinqubo zokuphathwa kokwenziwa komsebenzi kumele zinciphise umthwalo wokuphatha ezinduneni zibe zigcine ukuba sobala lwezinto kanye nobulungiswa kwezokuphatha
5 UKULANDELANA KWAMAZINGA OKUSEBENZA
Ukuphathwa kokwenziwa komsebenzi ezingeni lesisebenzi kuwuhlelo lokuxhumana oluqhubekayo Phakathi kwesisebenzi nenduna yaso mayelana nokwenziwa komsebenzi yisisebenzi. Ukuxhumana ubuso nobuso kuyisidingo esisemqoka salolu hlelo futhi kumele kwenziwe kuze kuphele umjikelezo wokwenziwa komsebenzi. Ukuze kwenzeke ngendlela eyiyo umjikelezo uhlukaniswe ngezigaba -
Isivumelwano nokuhlelwa kokwenziwa komsebenzi;
Ukuqashelwa, ukuthuthukiswa kanye nokulawulwa kokwenziwa komsebenzi;
Ukuhlolwa noma ukunconywa kokwenziwa komsebeni; kanye
Ukuphathwa kwemiphumela yokuhlolwa
Umjikelezo wokwenziwa komsebenzi uyizinyanga eziyi-12 lapho kuhlelwa, kuqaliswa futhi kuhlolwa khona ukwenizwa komsebenzi. Kumele kuhambisane ngesikhathi esifanayo nesohlelo lokusebenza koMnyango okungukuthi mhla lu-1 kuMbasa kuya mhla zingama-12 Ndasa wonyaka olandelayo. Umjiekelezo wezinyanga eziyi-12 nawo uxhumene nonyaka wezimali ngenhloso yokuhlela, ukwenyuswa kwamaholo kanye nezinye izizathu eziqondene nokwenziwa komsebenzi ezifana nemiklomelo yokwenizwa komsebenzi noma amabhonasi email ewukheshi. Umjikelezo wesikhathi sokuvivinywa emsebenzi, uxhumene nosuku lokuqashwa komninimsebenzi.
6 UKUHLELWA KWEZINGA LOKUSEBENZA KANYE NESIVUMELWANO
6.1 Isisvumelwano sokwenziwa komsebenzi (PA)
Isivumelwano sokwenizwa komsebenzi siyisisekelo sokuphathwa kokwenziwa komsebenzi ezingeni lomuntu ngayedwana. Zonke izisebenzi kumele zingene esivumelwaneni ngaphambi kokuphela kwekwata yokuqala yomjikelezo omusha. Amathuluzi okukala ukwenziw akomsebenzi oMnyango nawophiko kumele akhombe ukuthuthuka kwe-PA yesisebenzi. Indlela i-PA ehlelwe ngayo isebenza kuwo wonke amazinga emnyangweni kanti nokuqukethwe kumele kuveze uhlelo lwamasu okusebenza lomnyango kanye nendlela okuzosetshenzwa ngayo unyaka wonke, uhlelo lokusebenza lophiko kanye nokuchazwa kwemisebenzi yezisebenzi, iqhaza elibanjwa yizisebenzi kanye ngemisebenzi okumele yenziwe.
Okuqukethwe kwi-PA kumele kufake lokhu okulandelayo (bheka Isithasiselo A) -
Ulwazi ngesisebenzi njengenombolo yeHolo, isikhundla ngokomsebenzi, kanjalo nokuchazwa kweqhaza lomsebenzi okumele libanjwe yisisebenzi, kugxilwe kakhulu ezinjongenweni ezinqala, inhloso yomsebenzi, izingxenye zemiphumela enqala (KRAs) kanye ne......(GAFs).
UHlelomsebenzi luqukethe ama-KRAs, okumele kwenziwe, imisebenzi kanye nezidingo zezinsizakwenza.
Uhlelo lokuzithuthukisa (PDP) olulekelela ekukhonjweni kwezingxenye ezidinga ukuthuthukiswa kanye nezidingo zesisebenzi kanjalo nezindlela zokwenza lokhu kube ngcono.
Uma isisebenzi sishintsha umsebenzi ngesikhathi somjikelezo wokwenziwa komsebenzi kodwa sibe sisesezingeni elifanayo, kumele kungenwe kwi-PA entsha ngokomsebenzi omusha futhi kumele kwenziwe ukuhlolwa kokwenziwa komsebenzi kube kubhekwa zombili izikhathi. Yizinduna kuphela ezisezingeni lesi-9 noma ngaphezulu ezigunyaziwe ukungena esivumelwaneni nesinye isisebenzi egameni lomnyango. I-PA, ikakhulu uhlelomsebenzi kumele kuphinde kuxoxiswane ngakho uma isisebenzi besingawenzi lowo msebenzi isikhathi esiyizinyanga ezintathu nangaphezulu kungaba nganoma yisiphi isizathu, isibonelo, ukukhulelwa, ukugula, ukufunda, ukungabikho ngoba uyokwenza izinto zakho noma ukuvakasha; ngaphandle uma lokhu kungabi bikho emsebenzini kwakukhona esivumelwaneni sokuqala. I-PA engenalo uhlelomsebenzi oluphelele kumele ithathwe njengengekho emthethweni futhi isetshenziswe kancane ohlelweni lokuphathwa kokwenziwa komsebenzi.
6.2 UHlelomsebenzi
Ngesikhathi isivumelwano sokwenziwa komsebenzi siyinsika yokuphathwa kokwenziwa komsebenzi ezingeni lomuntu ngayedwana, uhlelomsebenzi lona luqukethe umongo wesivumelwano sokwenziwa komsebenzi (bheka uMkhombandlela woHlelomsebenzi eSithasiselweni B).
Indlela okuhlolwa ngayo ukwenziwa komsebenzi wesisebenzi ihlanganisa Izingxenye Zemiphumela Enqala (KRAs) kanye namaThuluzi Okuhlola Ukufana (GAFs) okutholakala kwi-PA. Isisebenzi ngasinye kumele sihlolwe kuzo zombili izingxenye. Ama-KRA athatha ingxenye enkulu yomsebenzi engaba ngamaphesenti angama-80 okuhlolwa kokugcina kanti ama-GAF angaba ngamaphesenti angama-20 umphumela wokuhlolwa.
Ama-KRA achaza lokho okulindeleke esisebenzini ngomsebenzi waso kanye nokunakisisa izenzo nemisebenzi ezolekelela uphiko nomnyango wonke ekusebenzeni gendlela eyiyo. Ohlelwenimsebeni ama-KRA kumele ahlukaniswe ngokwemisebenzi nalokho okumele kwenziwe kanye nezidingo zezinsizakwenza. Lokhu kusetshenziselwa ukuveza ukuthi ukwenziwa /ukuphumelela komsebenzi kanye nokumele kwenziwe kungakaleka. Ama-KRA angafaka izingxenye eziningi zomsebenzi njenge -
misebenzi noma imicimbi okumele isisebenzi siqiniseke ukuthi iyenzeka;
amazinga okwenziwa komsebenzi isisebenzi okumele siwagcine futhi siwakhulise;
zenzo noma izimo okumele isisebenzi sona ngnokwaso sizenze ukuveza ukwehluka kwaso kwezinye; kanye
nemisebenzi kanye nemithwalo yemfanelo emaqondana nokwelulekwa kanye nokwesekwa okunikezelwa, isisbonelo, ngongoti kumakhasimende.
Nakuba singekho isilinganiso ngokwenombolo sama-KRA okumele afakwe kwi-PA, kumele okungenani angeqi kwayisihlanu. I-KRA ngayinye kumele ihlukaniswe ngokwezinto okumele zenziwe ezikalekayo kanye/noma nemisebenzi. I-KRA ngayinye kumele ibe nesisindo (ngokwamaphesenti) maqondana nokubaluleka kwayo emsebenzini wesisebenzi/ilungu. Isisindo sama-KRA kumele sibe yi-100 uma sesihlanganisiwe.
AmaThuluzi Okuhlola Ukufana (GAFs (GAFs) abalulekile futhi angamazinga asetshenziswa ukuchaza nokuhlola ukwenziwa komsebenzi, kubhekisiswa ulwazi, amakhono kanye neqophelo. Ama-GAF alandelayo avamise ukubalwa afike kumaphesenti angama-20 esamba samamaki okuhlolwa kwesisebenzi. Induna kanye nesisebenzi kumele bavumelane okungenani ngamamaki ayisihlanu kwayishumi nanhlanu ama-GAF okukholakala ukuthi asemqoka ukuze ukwenziwa komsebenzi kuhambe ngendlela emsebenzini othile (bheka iSithasiselo C ukuthola umhlahlandlela ngama-GAF). Uhlelo lokunikezela ngezidingo emphakathini (Batho Pele) kumele lulandelwe uma sekuhlolwa lama-GAF.
Ulwazi lomsebenzi
Amakhono obuchwepheshe
Ukwamukela isibophezelo/umthwalo wemfanelo
Iqophelo lomsebenzi
Ukwethembeka
Ikhono lokuqalisa izinto
Ukuxhumana
Ubudlelwano bokuxhumana nabanye abantu
Ukuvumela isimo
Ukusebenza ngokubambisana nabanye
Ukuhlela nokuqalisa kokusebenza
Ubuholi
Ukwaba nokuhlomisa ngamandla
Ukuphathwa kwezinsizakusebenza eziyimali
Ukuphathwa kwezisebenzi
Izisebenzi kumele zihlolwe ngokwama-GAF akhethekile ahambisana nemisebenzi yabo. Isibonelo, ungoti kungenzeka ngabi nabo abantu abasebenza ngaphansi kwakhe kumbe abalawulayo noma angabi naso osobopho kwezezimali. Ukuthola ama-GAF ahambisana nomsebenzi, isisebenzi kanye nenduna bazodinga -
Ukunquma ukuthi yimaphi ama-GAF ahambisana nomsebenzi wesisebenzi.
Ukukala i-GAF ngayinye ehambisanayo ukuveza ukuthi ihambisana kangakanani nomsebenzi lowo. Uma umthelela nezinga kukukhulu, buba bukhulu nobumqoka bokuthi lowo mbandela ungakwazi ukufeza imiphumela yokwenziwa komsebenzi ngendlela efanele. Ukukalwa kwawo wonke ama-GAF kumele uma esehlanganisiwe kube yi-100.
I-GAF ngayinye ekhethiwe ikalwa ngokusebenzisa umkhombandlela wamathuluzi okuhlola ukufana ekwenziweni komsebenzi (eseSithasiselweni C).
6.3 UHlelo Lokuzithuthukisa (PDP)
I-PA kumele ihlanganise uHlelo Lokuzithuthukisa (bheka iSithasiselo D ukubona isibonelo). Inhloso yohlelo lokuzithuthukisa wukukhomba nanoma yiyiphi ingxenye yokumele kwenziwe ebonakala ixega emsebenzini wesisebenzi, ukuze kuhambisane nengxenye yokweseka leyo exegayo bese kuhlelwa ukuthi kuphinde kuqalise ukusebenza kwezinyathelo ezithile ukuze kuncishiswe igebe. Okuzosetshenziswa kuyoththelwa kunoma iyiphi i-GAF ekhona kule-EPMDS kumbe nanoma yiyiphi ingxenye yolwazi lwesisebenzi, amakhono kanye nezidingo zeqophelo. I-PDP kumele ihlanganise ukungenelela okumayelana nobuchwepheshe noma okumayelana namakhon omsebenzi ngokuthi, isibonelo, ukuqeqeshwa okufanele, ukuqeqeshelwa emsebenzini, ukujwayezwa umsebenzi kanye nokujikeleziswa emsebenzini. Isisebenzi kanye nenduna kudingeka babambisane ekufezeni i-PDP bebe benamarekhodi acacile ezibopho zokubika maqondana nombhalo wesivumelwano se-PDP.
6.4 UKUPHUTHA OKWELULIWE KANYE NOKUTHUTHWA KWEZISEBENZI
Ukuphutha ngesikhathi somjikelezo
Izikhathi ezijwayelekile zelivu njengelivu yonyaka kanye/noma izikhathi ezimfushane zelivu yokugula azivamile ukuphazamisa umjikelezo wokuphathwa kokwenziwa komsebenzi kwesisebenzi. Esimeni lapho olunye uhlobo lokuphutha ludonse isikhathi eside, izinduna nezisebenzi kumele babe nokuxoxisana ukuze bafinyelele esivumelwaneni mayelana nendlela ezolandelwa ukukala leso sikhathi sokuhlolwa sonyaka. Uma kungenzeki ukuthi kubukezwe noma kukalwe ngonyaka, kumele kukhonjiswe ngokubhaliwe. Kungahle kudingeke ukuthi kwakhiwe izinhlelo ezintsha zomsebenzi uma isisebenzi sesibuya ekhefini elide. Yize isisebenzi singajeziselwa ilivu evunywe ngokusemthethweni, kuyiqiniso ukuthi isisebenzi ebesiphuthile emsebenzini isikhathi eseluliwe, asizange sisebenze ngokufanayo naleso esingazange siphuthe isikahthi eside.
Lokhu kujwayele ukuba yibkinga uma sekubhekwa indaba yamabhonasi. Kulesi simo umgomo uthi "ukuwenza wonke umsebenzi" kuchaza ukuthi isikalo salokho u-3 ("ukwenziwa komsebenzi ngendlela esezingeni) lapho isisebenzi sithola iholo eligcwele, ibhonasi ejwayelekile kanye nokukhushulelwa iholo. Izinduna kumele zibhekisise ukukala kanye nokuhlola isisebenzi ebesiselivini isikhathi eside, ukuze zilinganise amalungelo alezo zisebenzi ebeziphuthile nendima edlalwe yilezo okudingeke ukuthi zisebenze ngokweqile ngenxa yalezo eziphuthile.
Ukubamba ezikhundleni eziphezulu
Uma isisebenzi siqokwe ukuba sibambe esikhundleni esiphezulu isikhathi esingaphansi kwamasonto ayisithupha, uhlelomsebenzi kumele lugxile emsebenzini leso sisebenzi esiqashelwe kuwo ngokugcwele. Kuncike ekutheni leso sisebenzi ngesikhathi sisabambile besiwenza kanjani umsebenzi, kumele uvezwe umsebenzi omuhle esiwenzile esikhundleni esiphezulu ngesikhathi sekuhlolwa ukwenziwa komsebenzi, ohlelwenimsebenzi lwesikhundla esiqashelwe kuso ngokugcwele.
Uma ubambile esikhundleni esiphezulu isikhathi esingaphezu kwamasonto ayisithupha, uma ukhokhelwa imali yokubamba, kumele kwakhiwe uhlelomsebenzi lwesikhundla esiphezulu okumele usebenze ngalo. Ukwenziwa komsebenzi yisisebenzi, esibambile esikhundleni esiphezulu kuyohlolwa ngokohlelomsebenzi oluchitshiyelwe, ngokwamazinga asebenza ezingeni lesikhundla isisebenzi esiqashelwe kuso ngokjugcwele. Iqophelo lokwenziwa komsebenzi kumele libalwe ezingeni leholo lesikhundla isisebenzi esiqashelwe kuso ngokugcwele, kuye ngokweholo lesisebenzi mhla zingama-31 kuNdasa womjikelezo.
Ukuthuthwa kwezisebenzi
Uma izisebenzi zithuthelwa komunye umsebenzi ezingeni elifanayo, kungumsebenzi wazo ukuhlinzeka umnyango omusha ngohlelo lwakamuva lokuhlolwa kokwenziwa komsebenzi. Uma isisebenzi sishintsha umsebenzi emnyangweni owodwa ngesikhathi somjikelezo we-PMDS, ukubuyekezwa kokwenziwa komsebenzi maqondana nomsebenzi owushiyayo kumele kuqedelwe ngaphambi kokuthi uqale umsebenzi omusha. Uma isisebenzi esishintsha umsebenzi siyinduna noma imenenja, ukubuyekezwa kokwenziwa komsebenzi wesisebenzi ngasinye esingaphansi kwaso kumele kuqedelwe ngaphambi kokuba sidlulele komunye umsebenzi. Uma isisebenzi sishintshelwe komunye umnyango , kumele kube nokuxoxisana mayelama nenqubekela phambili yokubuyekezwa komjikelezo we-PMDS wangaleso sikhathi ngaphambi kokuthi leso sisebenzi sishiye emnyangweni. Esimeni lapho kuyizinduna, ngale kokuthi ziyaphi, kuyodingeka ukuthi zihlole izisebenzi ezingaphansi kwazo ngaphaphi kokuhamba.
Ukungaziphathi ngendlela kanye nokuxoshwa
Izinqumo ezimaqondana nokukalwa kokwenziwa komsebenzi kumele zincike ezintweni ezenziwe yisisebenzi ngokomsebenzi. Esimweni lapho kusolakala ukungaziphathi ngendlela, kunemibuzo okudingeka ibuzwe.
Hlobo luni lokungaziphathi kahle (isibonelo, ezezimali, ezokuphatha)?
Ngabe watholakala enecala noma cha?
Uma atholakala enecala, wathola hlobo luni lwesigwebo (isibonelo, waxoshwa, wamiswa)?
Ngabe ukungaziphathi kahle kanye/noma nesigwebo kwaba nomthelela ekwenziweni komsebenzi?
Ngabe isisebenzi saxoshelwa ukuphutha isikhathi esiluliwe?
Kunzima ukubeka imithetho evamile futhi icala ngalinye kumele lihlulelwe ngendlela efanele lona. Uma icala lokungaziphathi kahle kanye/noma ukulalelwa kwalo, kanye/noma nanoma yisiphi isigwebo sibe nomthelela ongemuhle ekwenziweni komsebenzi yisisebenzi, kuzoba nzima ukukhuthaza ukuklomelisa ngo-3 nangaphezulu kanjalo nokunikeza ibhonasi yokwenziwa komsebenzi.
Izichibiyelo zesivumelwano sokwenziwa komsebenzi
Ukwenziwa komsebenzi eMisebenzini Kahulumeni kwenziwa ezimweni ezehlukene. Isivumelwano sokwenziwa komsebenzi Performance in the Public Service takes place in a dynamic environment. A performance agreement can therefore never be cast in stone. Ngisho noma i-PA isayiniwe ekuqaleni komjikelezo wokwenziwa komsebenzi, kumele izinguquko nezengezo zivezwe njalo kwi-PA kanye noHlelomsebenzi.
I-PA kanye noHlelomsebenzi okuhlolwa ngakho isisebenzi ekupheleni komjikelezo kumele kuvezwe ngendlela eqondile emisebenzini eyenziwe yisisebenzi kumele kwenziwe kwi-PA nakuHlelomsebenzi futhi lokhu kumele kusayinwe kufakwe usuku yibo bobabili isisebenzi nenduna yaso.
7 UKUQASHWA KOKWENZIWA KOMSEBENZI, UKUBUYEKEZA KANYE NOKUHLOLA
7.1 Ukuqashwa kokwenziwa komsebenzi
Ukwenziwa komsebenzi ezingeni lomuntu ngayedwana kumele kuqashwe ngokuqhubekayo ukuze kukwazi ukulekelela ekukhonjweni kwezingqinamba ekwenziweni komsebenzi kanye nezinguquko kanye nokubhekana nokuthuthusa nokwenza ngcono izidingo uma zivela kanjalo noku -
khomba inqubekela phambili kanye/noma nokuhlonza izithiyo ekufezeni izinjongo neqophelo;
lekelela izinduna nabaninimsebenzi bakwazi ukubhekana nezinkinga ezimayelana nokwenziwa komsebenzi;
hlonza nokuhlinzeka ngokweseka okkudingekayo;
ukuguqula izinjoko namaqophelo; kanye
nokuqinisekisa ukufunda nokuthuthuka okuqhubekayo.
7.2 Imikhakha yokwenziwa komsebenzi kanye nesilinganiso sokukala
Le mikhakha emihlanu yokwenziwa komsebenzi elandelayo isetshenziselwa ukukala ukwenizwa komsebenzi, ukubuyekeza kanye nokuhlolwa kwezisebenzi kwaminyaka yonke:
UKUKALA
UMKHAKHA
INCAZELO
1
UKWENZIWA KOMSEBENZI NGENDLELA EGCULISAYO
Ukwenziwa komsebenzi akuhambisani nezinga elilindelekile lomsebenzi. Ukubuyekezwa/ukuhlolwa kuveza ukuthi umninimsebenzi uphumelele ukwenza umsebenzi onemiphumela engaphansi kwezinga kuwo wonke umsebenzi wakheThe review/assessment indicates that the jobholder has achieved less than fully effective results against almost all of the performance criteria and indicators as specified in the Performance Agreement and Workplan.
2
UKWENZIWA KOMSEBENZI OKUNGEKHO EZINGENI
Ukwenziwa komsebenzi kuyahlangabezana namazinga alindelekile omsebenzi. Performance meets some of the standards expected for the job. The review/assessment indicates that the jobholder has achieved less than fully effective results against more than half of the performance criteria and indicators as specified in the Performance Agreement and Workplan.
3
UKWENZIWA KOMSEBENZI OKUSEZINGENI
Performance fully meets the standard expected in all areas of the job. The review / assessment indicates that the jobholder has achieved as a minimum effective results against all of the performance criteria and indicators as specified in the Performance Agreement and Workplan.
4
UKWENZIWA KOMSEBENZI OKUNGALE KOKULINDELEKILE
Performance is significantly higher than the standard expected in the job. The review/assessment indicates that the jobholder has achieved better than fully effective results against more than half of the performance criteria and indicators as specified in the Performance Agreement and Workplan and fully achieved all others throughout the performance cycle.
5
UKWENZIWA KOMSEBENZI NGENDLELA EBABAZEKAYO
Performance far exceeds the standard expected of a jobholder at this level. The review/assessment indicates that the jobholder has achieved better than fully effective results against all of the performance criteria and indicators as specified in the PA and Workplan and maintained this in all areas of responsibility throughout the performance cycle.
7.3 Indlela yamaphuzu amahlanu yokunika amamaki
Njengoba kukhonjisiwe bngaphezulu, i-EPMDS isebenzisa indlela yamaphuzu amahlanu okunika amamaki. U -"3" ezingeni - "Lokusezingeni" - usho ukuthi ukwenziwa komsebenzi yisisebenzi kuhambisana ngokuphelele nezinga elilindelekile futhi siphumelele ukuveza imiphumela esezingeni kuzo zonke izingxenye zokwenziwa komsebenzi. Ngokwendlela entsha yokubhekana nokukalwa kokwenziwa komsebenzi, isisebenzi esikalwe "njengesisezingeni" sihambisane ngokuphelele nezidingo zomsebenzi. Ezingeni lokukala lokhu kuchaza isamba samamaki esingamaphesenti ayi-100 (ekuqaleni u-3 wayechaza amaphesenti angama-60).
7.4 Ukubuyekeza nokuhlola izinga lokusebenza
(Ifomu lokubuyekeza kwamaphakathi nonyaka eliseSithasislweni E; bheka ku-8.1 kulabo abasavivinywa emsebenzini)
Imihlangano yokubuyekeza ukwenziwa komsebenzi iyingxenye esemqoka kakhulu ohlelweni lokuqapha. Lokhu kubuyekeza kumele kwenziwe njalo njengoba nezimo ziphoqa. Ukubuyekezwa kusemqoka ukukhuthaza nokudalula izingxenye lapho isisebenzi sidinga ukukhuliswa khona uma kunesidingo, ukulungisa i-PA. Induna kumele isebenzise wonke amathuba ukuxoxisana ngokwenizwa komsebenzi wesisebenzi, kuhlanganisa imihlangano yophiko, imibiko kanye nokuxoxisana nje. Ngokwe-PSR 1/VIII B.4(b) induna yesisebenzi kumele iqaphe ukusebenza kwesisebenzi ngokuqhubekayo bese isinikeza impendulombiko ngokusebenza kwaso: okungenani izikhathi ezine ngonyaka - ngomlomo, uma ukusebenza kwesisebenzi kugculisa (kusezingeni nangaphezulu); ngokubhaliwe uma kungagculisi (kungagculisi nangaphansi); okungenani kabili (ngokubhaliwe noma ngomlomo) ezinyangeni eziyisithupha ngaphambi kokuhlolwa kokwenziwa komsebenzi wonyaka okusemthethweni okuhlanganisa umjikelezo wonke.
Uma induna, ngokwemiphumela yokubuyekeza, noma nanoma yingasiphi isikhathi somjikelezo wokwenziwa komsebenzi, yazile ukuthi ukusebenza kwesisebenzi kukalwe kwaba ngaphansi kokulindelekile, induna kumele iqede ukuhlolwa okusemthethweni, inikeze amamaki ama-KRA nama-GAF, igcwalise yonke imibhalo futhi isayinwe yisisebenzi. Lokhu kuyoqinisekisa ukuthi isisebenzi siyacacelwa ukuthi indlela esisebenze ngayo ayemukelekile futhi ukuqhubeka nokusebenza ngaleli zinga eliphansi kanje kungathikameza ukunikezelwa kwezidingo emphakathini futhi siqinisekile ukuthi umphumela wokuhlolwa kokusebenza okungaphansi kwezinga ekupheleni komjikelzo kuhambisana nezingqinamba zakhona.
Induna kumele izilungiselele ngoku-
buyekeza isikhathi esedlule kanye nezinjongo neqophelo lesikhathi esizayo;
buyekeza ukweseka okudingekayo kanye nokuhlela izidingo zokuqeqeshwa nokuthuthuka
ngokufuna impendulombiko efanele kubabambiqhaza abathintekayo ukweseka uhlelo;
buyekeza nokulungisa yonke imibhalo ethintekayo; kanye
nokukhomba izingxenye zangaphandle /nangaphakathi ezinomthelela ekusebenzeni komninimsebenzi.
Umninimsebenzi kumele azilungiselele ngoku -
buyekeza izinjongo ezedlule bese ekhomba izinjongo okungaba ngezintsha;
qoqa bonke ubufakazi obeseka ukwenziwa komsebenzi;
khomba izinto ezithikameza ukusebenza kwakhe;
khomba ukwesekwa okungahle kudingeke kanjalo nokuqeqeshwa kanye nokuthuthukiswa kwezidingo; kanye
khombisa empendulwenimbiko ezonikezwa induna.
Ukubuyekeza kungukuxoxisana phakathi kwenduna nesisebenzi. Okuqukethwe kanye nemiphumela yempendulombiko yesigaba samaphakathi nonyaka kanye nasekupheleni konyaka kumele kusayinwe yizo zombili izinhlangothi. Ukubyekeza kukaMandulo okwamaphakathi nonyaka ngoba kwenziwa kusuka kuMbasa kuya kuMandulo. Kuwo wonke amazinga esikhathi sokubuyekeza kumele ahlanganise ukuxoxisana ngezidingo zohlelo lokuthuthukiswa kwesisebenzi. Ukuhlolwa kokugcina kanye nokuxoxisana kumele kwenziwe ekupheleni komjikelezo futhi kuqondane nokuphela konyaka wezimali, okungukuthi ekupheleni kwenyanga kaNdasa minyaka yonke. Umphumela wezingxoxo zokuhlola yiwona oyisamba samamaki okusebenza kwesisebenzi okuyisamba sama-GAF kanye/noma ama-KRA.
Izingxoxo zokuhlola kumele zivule -
ithuba lesisebenzi lokuthi sihlole umsebenzi waso kanye nalokho okuyigalelo laso ezinhlosweni zomnyango kanye nasekukhombeni izingxenye ezidinga ukuthuthukiswa;
ithuba lenduna lokuthi ihlinzeke ngempendulombiko mayelana nokwenziwa komsebenzi unyaka wonke kanye nokuhlonza izindlela zokwenza ngcono lokho okwenziwe;
ithuba lesisebenzi lokuthi sibe negalelo kanye nokuphendula ekuphawuleni mayelana nokusebenza kwaso kanye nasekukhombeni izinto ezingaphezu kwamandla aso okuyizona eziholela emiphumeleni yokungasebenzi kahle.;
izingxoxo ezivulelekile phakathi kwesisebenzi nenduna yaso kumele zibhekelelwe futhi kuvunyelwane ngemibono yokuxazulula izinkinga;
isivumelwano mayelana namamaki okuhlola konke esiveza isinqumo maqondana nezinga lempumelelo ezuziwe ngokwesivumelwano sokwenziwa komsebenzi; kanye
nethuba lenduna kanye nesisebenzi lokuthi bavumelane ngezingxenye zokuzithuthukisa.
7.5 Ukuhlolwa kokwenziwa komsebenzi kwaminyaka yonke
Ithuluzi lokuhlola ukwenziwa komsebenzi
Ithuluzi lokuhlola ukwenziwa komsebenzi kwezisebenzi ezingesiwo amalungu e-SMS (amazinga eholo asuka kwelo-1 kuya kwele-12) litholakala eSithasiselweni F.
Lona lelo thuluzi lokuhlola[1] lisetshenzisellwa ukubuyekeza ukwenziwa komsebenzi, kanjalo nokusebenza kwesisebenzi konyaka wonke. Yilokhu kuhlola konyaka wonke okuzosetshenziswa njengesisekelo ukunquma mayelana nomsebenzi wesisebenzi. Lona lelo thuluzi kumele liphinde lisetshenziswe ukunquma mayelana nalabo abavivinyelwa emsebenzini, imiklomelo kanye nokuthuthukiswa kwamakhono. Ngaphandle kwezingxoxo zokubuyekeza kanye nolwazi induna enalo ngokusebenza kwesisebenzi, izimenenja kumele zicabange ukuthi ukuhlola kumele kuncike "kuphela olwazini oluqukethwe yithuluzi elimiselwe ukuhlola ukwenziwa komsebenzi."[2]
Izinyathelo ohlelweni lokuhlola
I-EPMDS incike esivumelwaneni phakathi kwenduna kanye nesisebenzi mayelana, okokuqala, ukwenziwa komsebenzi okulindelekile ngesikhathi somjikelezo (isivumelwano sokwenziwa komsebenzi), kanye, okwesibili, nemiphumela edingeka ifeziwe ngesikhathi somjikelezo.
Induna izoba nolwazo oluphelele mayelana nokusebenza kwesisebenzi futhi iyobamba elikhulu iqhaza ohlelweni lokuhlola. Ukuhlola konyaka kwenziwa ekupheleni komjikelezo wokwenziwa komsebenzi mhla zingama-31 kuNdasa minyaka yonke. Ukuhlola konyaka kuhlinzekela amamaki okukala okugcina okubhekwa wona lapho kuthathwa izinqumo ngomsebenzi nezimo ezifana nokwenyuselwa iholo kanye nokunikwa kwemiklomelo yokwenziwa komsebenzi. Uhlelo luqala ngokuzihlola kwezisebenzi. Induna bese ihlola isisebenzi kanye nokubuyekezwa kokuzihlola.
Ukuzihlola
Iqhaza lesisebenzi esihlolelwa umsebenzi waso yileli -
ukuhlola inqubekela phambili yaso ngokwesivulwano saso sokwenziwa komsebenzi kanye nohlelomsebenzi, ngesikhathi sokubuyekeza kanye nokunika izikalo zokwenziwa komsebenzi;
ukwazisa imenenja yaso ezinye izinto okumele zenziwe ezisemqoka ezenzeka ngaleso sikahthi ezingekho ohlelweni lokwenziwa komsebenzi kanye/noma ukwenziwa komsebenzi esikuthatha njengokusemqoka;
ukuhlinzeka ngemibono ezingxenyeni zokwenziwa komsebenzi, ezikhonjwe yimenenja njengezingekho ezingeni;
ukubuyekeza ukusebenza kwaso ukuthi kufanele yini; kanye
nokuxoxisa kanye nokuqalisa izichibiyelo ezifanele esivumelwaneni sokwenizwa komsebenzi.
Ukuhlola kwenduna
Iqhaza lenduna yesisebenzi ekuhlolweni yileli -
didiyela izigaba zokuhlola;
kuhlola ukusebenza kwesisebenzi ngokwesivumelwano sesisebenzi sokwenziwa komsebenzi kanye nohlelomsebenzi ngesikhathi sokubuyekeza nokufakwa kwamamaki okwenziwa komsebenzi;
ukuncoma ukusebenza kahle kwesisebenzi ngesikhathi sokubuyekeza;
bheka ezinye izinto okumele zenziwe ukuthi zenziwe ngendlela ngalesi sikhathi lezo ezingekho ohlelweni lokwenziwa komsebenzi azithatha njengezisemqoka;
ukuhlonza izingxenye zokwenziwa komsebenzi ezihlonzwe njengezenziwe ngokungekho ezingeni;
ukunikeza isisebenzi ithuba lokuveza imibono yaso ngalesi sikhathi;
ukuhlonza izinyathelo eziwusizo ezingathathwa ukunciphisa izinto ezingavimba ukusebenza kwesisebenzi;
ukubuyekeza ukuba semthethweni kwesivumelwano sokusebenza kwesisebenzi kanye nohlelomsebenzi;
ukuxoxisana kanye nokuqalisa izichibiyelo ezifanele zohlelo lokusebenza kwesisebenzi;
ukurekhoda ukuphawula kwayo maqondana nokusebenza kwesisebenzi.
Ukuhlolwa kokufezeka kwemiphumela (KRA) ebekwe ohlelwenimsebenzi
I-KRA ngayinye kumele ihlolwe ngokwamazinga abekwe ezintweni okumele zenziwe ezifezekile.
Ukukala okuyinkomba yamaphuzu amahlanu kumele kuhlinzekelwe i-KRA ngayinye.
Lokhu kukala kumele kuphindaphindwe ngesikalo esinikezwa i-KRA ngesikhathi sohlelo lwesivumelwano, ukuhlinzeka isamba.
Isibali mamaki singasetshenziswa ukuhlanganisa amamaki nokubala isamba sama-KRA, ancike esisindweni esingamaphesenti angama-80 anikezelwa ama-KRA.
Ukuhlolwa kwama-GAF
I-GAF ngayinye kumele ihlolwe ngokwamazinga athile aphumelele ukwenziwa.
Ukukala okuyinkomba yamaphuzu amahlanu kumele kuhlinzekelwe i-GAF ngayinye.
Lokhu kukala kumele kuphindaphindwe ngesikalo esinikezelwe i-GAF ngesikhathi sohlelo lwesivumelwano, ukuhlinzeka isamba.
Isibali mamaki singasetshenziswa ukuhlanganisa amamaki nokubala isamba sama-GAF, ancike esisindweni esingamaphesenti angama-20 anikezelwa ama-GAF.
Ukunika amamaki okuhlola ngokubhekela okuthile (PAR)
Amamaki esewonke, ngokuhambisana nesikalo sokuhlola sihlinzekiwe emphumeleni ofingqiwe wokubuyekezwa kwaminyaka yonke kokwenziwa komsebenzi kwama-KRA nama-GAF. Isibali sesikalo sokuhlola singasetshenziswa ukuhlinzeka isamba ngokuhlanganisa isamba sama-KRA nama-GAF afeziwe. NGesikhathi sesigaba sokuxoxisana umlomo nomlomo kwenduna nesisebenzi kumele kuvunyelwane ngakho ekukalweni (kwesisebenzi/sokuzihlola kanye nokuhlola kwenduna).
Uma kunokuvumeIana phakathi kwenduna nesisebenzi ngesikalo, lokhu kuba ukunika amamaki okuhlola ngokubhekela okuthile (PAR). Induna yesisebenzi ibe seyithumela lokhu kuhlola ngokubhekela okuthile kuMqondisi (uma induna ingesiye uMqondisi). Okwamanje uMqondisi angaphosa imibuzo nge-PAR uma ebona ukuthi i-PAR ibe nokwenzelela ekusebenzeni kwesisebenzi (kuphansi kakhulu/kuphezulu kakhulu) angacela induna ukuba ibuyekeze amamaki nesisebenzi. UMqondisi uthumela wonke ama-PAR esisebenzi esigungwini esiphezulu esihlolayo ukuze kwenziwe ukulawula kokuqala (ukulungiselela kokulawula kuxoxwe ngakho endimeni 8 ngezansi
Uma kunokungavumelani okungeke kuxazululeke phakathi kwabo bobabili ngamamaki anikeziwe, isisebenzi nenduna kumele babeke izizathu, lezi zizathu kumele zithunyelwe kumlamuli ongachemile ukuze kube nokuvumelana ngaphambi kokuthi kwenziwe ulawulo. Uma lokhu kulamula kungaphethi ngesivumelwano ezinsukwini ezinhlanu, kungasetshenziswa amanothi uma isikhalo sithunyelwe emva kokuqedwa kwalo lonke uhlelo
8 UKUKAWULWA KOKWENZIWA KOMSEBENZI
Izizathu zokulawulwa kwamamaki esisebenzi zihlanganisa lokhu okulandelayo (
Inhloso yokuhlolwa kokubuyekezwa kokwenziwa komsebenzi ngamazinga aphezulu ezokuphatha (ukulawula) wukuqinisekisa ukuthi ukwenziwa komsebenzi kwazo zonke izisebenzi kwenziwa ngendlela engenakwenzelela futhi efanayo kuyo yonke iMinyango.
I-MPSA imise ukuthi yiphesenti eli-1.5 lesabelomali seholo lomnyango elingabekelwa ukubhekela amabhonasi okwenziwa komsebenzi.
I-MPSA imisile futhi ukuthi yiphesenti eli-1 eholweni lomnyango elingabekelwa ukubhekela ukwenyuswa kwweholo.
Ukubaluleka kokuzihlola okuyiqiniso okuhambisana namamaki ayiqiniso okuvunyelwene ngawo phakathi kwenduna nesisebenzi akukho lapho kuvezwe khona kwacaca njengasekuqaleni kohlelo lokulawula.
Kumele kube nokubuka ngaso linye amazinga adingeka ezingeni ngalinye lokukala kanjalo nethuluzi elisetshenziselwa ukukala amazinga okumele ahambisane nomsebenzi lapho kudingeka khona okumele kwenziwe okufanayo. Ukulawulwa kokwenziwa komsebenzi kuvela uma ukukala komuntu ngayedwana okuvunyelwene ngakho phakathi kwenduna nesisebenzi kudinga ukuchitshiyelwa, ikakhulu uma inhloso yokulawula kuwukuthi kwehliswe amamaki.
Njengoba sekushiwo ngenhla, ukunikwa kwesisebenzi amamaki okuhlola ngokubhekela okuthile (PAR) yilokho okuvunyelwana ngakho phakathi kwesisebenzi nenduna yaso. Okwamanje isisebenzi kumele sazi ngamamaki. Uma kunoguquko, ikakhulu ngenhloso yokwehlisa amamaki, kumele kuxoxiswane ngakho ngendlela esobala.
8.1 Normal distribution curve of performance categories
Ukwenziwa komsebenzi okusezingeni (ngokulingene, ngokugculisayo) kuklonyeliswa ngeholo lonyaka, thirteenth cheque, izinguquko eholweni lonyaka kanye nokwenyuselwa iholo. Ukwenziwa komsebenzi okungaphezu kokulindelekile kuphela okufanele kuklonyeliswe ngomklomelo wokwenziwa komsebenzi. Le mikhombandlela elandelayo, incike emigomeni????????? statistical normal distribution curve, ingalekelela iKomidi elilawulayo ekubuyekezeni ukuhlaziywa okufingqiwe kwemiphumela yamamaki okwenziwa komsebenzi. Ngokokwabiwa okujwayeleki, okungaba ngamaphesenti angama-25 ezisebenzi kumele ifaneleke ukungena kwesisodwa salezi zigaba zebhonasi yokwenziwa komsebenzi. Lo mkhombandlela ungabhekisiswa uma kukhonjwa imigudu futhi kwenziwa iziphakamiso zamabhonasi angafinyelela ephesentini eli-1.5 esabelwenimali semiholo -
Isigaba Sokwenziwa komsebenzi
Isamba samamaki
Iphesenti elilandelayo lezisebenzi kumele livele lingene kulesi sigaba
Ukwenziwa komsebenzi okungamukelekile
69% nangaphansi
3%
Ukwenziwa komsebenzi okungekho ezingeni
70% - 99%
7%
Ukwenziwa komsebenzi okusezingeni (okuthe ukweqa kancane kokulindelekile)
100% - 114%
65%
Ukwenziwa komsebenzi okungaphezu kokulindelekile
115% - 129%
15%
130% - 149%
7%
Ukwenziwa komsebenzi ngamalengiso
150% - 167%
3%
Lokhu kungakhonjiswa kanje -
8.2 Ikomidi lokubuyekeza kwamaphakathi (IRC)
Ngaphandle kokusungulwa kweKomidi Elilawulayo lomnyango, kufanele iminyango ibuye isungule ikomidi lokubuyekeza kwamaphakathi (phakathi kwenduna neKomidi elilawulayo) elizobuyekeza/lawula ukunikwa kwamamaki ngokubhekela okuthile kwezisebenzi. Uhlobo lwala makomidi luzoncika ebukhulwini nasesimweni somnyango.
Nanoma yiziphi iziphakamiso zezinguquko emamakini aleso sigungu kumele kuxoxiswane ngazo nenduna yezisebenzi ezithintekayo. I-IRC ingaphakamisa ukuthi izinguquko zesamba samamaki (PAR) zihlanganise ukwehliswa kwalawo mamamaki.
Ikomidi lokubuyekeza kwamaphakathi lithola aMamaki Okuhlola Ngokubhekela Okuthile kwazo zonke izisebenzi ezibika kulo, ukuba abuyekezwe bese eqhathaniswa futhi aqinisekiswe. Uma ikomidi lokubuyekeza kwamaphakathi livumelana ne-PAR, ibe seyiba ukukalwa kokuhlola okuqinisekisiwe (VAR). Nanoma yisiphi isiphakamiso ekwehlisweni kwamamaki kumele sibuyiselwe enduneni yesisebenzi ukuze izame ukuvumelana nezinguquko. Uma induna noma umlamuli ehluleka ukucacisela isisebenzi size sibone mayelana nezinguquko, amamaki kumele adluliselwe eKomidini Elilawulayo. IKomidi Elilawulayo yilo eliqinisekisa amamaki abe eseba ukuhlolwa kwamamaki okuqinisekisiwe (CAR) okuyiwona mamaki okugcina esisebenzi.
Emuva kokwamukela isiqiniseko esibhaliwe saMamaki Okuhlolwa Okuqinisekisiwe kokugcina emnyangwnei, isisebenzi esinesikhalo singabe sesithumela isikhalo saso eThimbeni Lokwedluliswa Kokuhlola, uma kungavunyelwana futhi singekho nesixazululo,isisebenzi sesingathumela isikhalo esisemthethweni ngokweNqubo Yezikhalo Yemisebenzi Kahulumei.
8.3 IKomidi loMnyango Elilawulayo (DMC)
Umnyango ngamunye ungasungula iKomidi loMnyango Elilawulayo (DMC) emazingeni eholo kusuka kwelo-1 kuya kwele-12, osihlalo walo yiNhloko Yomnyango, iMenenja Yemisebenzi Edidiyelwe noma Isisebenzi Esiphezulu Kwezezimali emnyangweni. IKomidi liphinde libe nezimenenja ezinkulu ngokokubona kwe-HOD. Iminyango kumele inqumo ukuthi le-DMC ibuye ilawule namamaki e-SMS.
(Bheka futhi endimeni ye-11.)
Amandla nemisebenzi ye- DMC
Iqhaza leKomidi Lomnyango Elilawulayo wukuqinisekisa ukuthi ukuhlolwa kokwenziwa komsebenzi konyaka kuyiqiniso, kuyefana futhi akunakwenzelela, wukuqapha uhlelo lokuhlolwa kokwenziwa komsebenzi ngokuthola umqondo ophelele wokuthi ngabe wonke amazinga nemithetho kusetshenziswe ngendlela efanayo futhi enobuqiniso ezisebenzini ezisezingeni elifanayo. I-DMC angeke ifinyelele odabeni lomuntu ngayedwana ukuhlola amamaki kodwa ingasungula indlela yokubheka uhlelo lonke. Uma i-DMC ihlonza ukwehlukana noma okushaya amanzi, lokhu kuyobuyiselwa kubaQondisi nezinduna abavumelene ngamamaki nabasebenza ngaphansi kwabo, kanye nezizathu zaleso sinqumo. Lokhu kumele kuhambisane nesicelo sokuthi kubhekiswe kabusha amamaki. Ngaphandle uma kuyizilungiso zamamaki okuhlola esewonke adale ushintsho emamakini okuhlolwa kwesisebenzi (njengethimba) ngesisindo esifanayo, iDMC angeke iguqule amamaki okuhlolwa esisebenzi ngasodwana ngale kokubuyisela udaba kwi-IRC kanye nenduna eyenza ukuhlola ekuqaleni. I-DMC kumele igcine amaminithi abanzi ezinqumo, ikakhulu uma kuphakanyiswe ukuthi kwehliswe isamba samamaki.
Iqhaza leKomidi Lomnyango Elilawulayo kumele-ke -
lihlinzekele ukubheklelelwa okubanzi kokusebenza kwe-EPMDS, liqinisekise ukuthi uhlelo lokuphathwa kokwenziwa komsebenzi, kuhlanganisa ukumiswa kwamazinga okusebenza kusemthethweni, akunakwenzelela futhi kunenhloso;
leluleke umnyango ngemivuzo eyimali nengesiyo imali, kuhlanganisa amaphesenti athile amabhonasi okwenziwa komsebenzi, umqondo wesamba esiphezulu esimiswe yi-MPSA;
libone izinkinga ezingahle zibe khona ohlelweni bese leluleka i-HOD ngokufanele;
libuyekeze amamaki okuhlolwakonke ezimngxenyeni zonke zomnyango;
liphakamise amazinga emiklomelo kanye nezinyathelo eziwusizo zokwenziwa komsebenzi kanye nokungenziwa komsebenzi ngokulandelana kwakho;futhi
lenzeiziphakamiso maqondana nezinyathelo okumele zibhekisiswe lapho izimenenja nezinduna zingawenzi ngendlela efanele nengenakwenzelela umsebenzi wazo mayelana nokuhlolwa nokunika amamaki ngokwe-EPMDS.
8.4 Ithimba Lokwedluliswa Kokuhlola (AAP)
Iqhaza le-AAP libekwe lacaca endikimbeni yokubuyekezwa nokulawulwa kokwenziwa komsebenzi (bheka iSithasiselo H ukubona umdwebo wohlelo). Leli qhaza liyizigaba ezimbili: (a) njengekhambi lomnyango esisebenzini esingavumelani nesiphakamiso esivezwe yi-IRC sokuchibiyela amamaki okuhlolwa, futhi emva kokwaziswa ngamamaki okugcina (CAR) ngaphambi kokufakwa kwesikhalo esisemthethweni, kanye (b) nanjegomlamuli esingxabanweni nasekungavumelanini kwesikhashana.
IThimba Lokwedluliswa Kokuhlola lakhiwa yi-HOD ezimeni ezithile futhi kumele lihlanganise ongoti kulo msebenzi, ukuphathwa kokwenziwa komsebenzi, ezomthetho kanye nezezisebenzi. IThimba lizobheka izethulo zezisebenzi ezibhaliwe esimeni sokungavumelani emva kokuthumela okubhaliwe ophikweni lweZezisebenzi. I-AAP esisunguliwe, inale misebenzi elandelayo -
Ukubuyekeza ukungavumelani phakathi kwesisebenzi nomnyango mayelana naMamaki Okuhlolwa Aqinisekisiwe, nokwenza iziphakamiso mayelana neKomidi Lomnyango Elilawulayo. Ukuthunyelwa kwenziwa yisisebenzi esinesikhalo ophikweni lweZezisebenzi lona olube seluqinisekisa ukuthi i-AAP iyasebenza futhi imi ngomumo.
Ukusebenza njengomlamuli yenze neziphakamiso eKomidini Lomnyango Elilawulayo ezimeni eziyisipesheli sengxabano nokungavumelani, isibonelo ophikweni oluthile noma nemenenja noma induna ethile, noma yesisebenzi esithile, ikakhulu ezimeni lapho inkinga kuyindaba yokuchazwa noma ukusebenza kwe-EPMDS.
8.5 Ukungavumelani ngamamaki kanye nokuhlola
Ukuvumelana phakathi kwesisebenzi nenduna yaso, kanye/noma nezinyathelo zokubuyekeza nokulawula ezindabeni ezithinta amamaki, akusiyo into engaqinisekiswa. Uma kuhlangatshezwana nezidingo zohlelo uma kuxhunyanwa najlo futhi kunokuxoxisana phakathi kwenduna nesisebenzim kumele kube nokungavumelani okuncane.
Yize kunjalo, ukungavumelani kungenzeka (a) phakathi kwesisebenzi nenduna yaso; (b) phakathi kwesisebenzi nenduna ngakolunye uhlangothi kanye ne-IRC kolunye; (c) phakathi kwe-IRC kanye neKomidi Lomnyango Elilawulayo; ngisho naphakathi kweKomidi Lomnyango Elilawulayo kanye ne-HOD noma Isiphathimandla Esiphezulu.
Ukungavumelani emazingeni e-IRC kanye/noma eMakomidini Omnyango Alawulayo kungancishiswa uma ukuhlolwa kwezimenenja eziphezulu kwenziwa ngaphambi kokuhlolwa kwalabo abangesizo izimenenja. Lokhu kungasiza ekunciphiseni ukuphikisana nokungalingani okungaba khona ekuhlolweni, isibonelo, ama-KRA athile atholakala emazingeni ehlukene. Le ndlela ingabeka imikhawulo ethile yokwenziwa komsebenzi engahle isebenze njengamazinga okuthathelwa kuwo uma kuhlolwa umuntu ongekho ezingeni lokuphatha emnyangweni. Uma kunokungavumelani okukhulu phakathi kwe-IRC kanye neKomidi Lomnyango Elilawulayo, noma uma i-HOD ingathandi ukuvuma iziphakamiso zeKomidi Lomnyango Elilawulayo, udaba olunjalo kumele luxazululwe ezingeni lokuphatha emva kokuxoxisana nezimenenja ezithintekayo.
Uma imiphumela yohlelo ikhomba izinguquko emamakini omuntu, nezisebenzi zingavumi ukwamukela izinguquko, kuyodingeka zilandele imithetho yezikhalo eMisebenzini Kahulumeni. Njengakuwo wonke ama-EPMDS, izisebenzi kumele zazi ngemigudu nezinhlelo okumele zilandelwe esimeni sokungavumelani ngokuhlolwa kokwenziwa komsebenzi. Uma zonke lezi zimhlelo ezingenhla zehluleka ukuxazulula ukungavumelani kumbe isikhalo, isisebenzi sinelungelo lokulandela ezinye izindlela zomthetho ezikhona ukubhekana nenkinga.
9 OUTCOMES OF PERFORMANCE ASSESSMENT
9.1 Probation
The performance of employees on probation is managed in terms of the EPMDS process as well as the departmental policy on probation. The process is as follows:
The EPMDS will serve as the system that is used to assess an employee during the period of her or his probation.
The performance assessment of employees on probation must be conducted quarterly and must link with the EPMDS.
The performance assessment form must be submitted to HR immediately following the assessment.
At expiry of the probationary period the supervisor of the probationer must make a recommendation on whether or not appointment should be confirmed. If the probationer is not deemed suitable for the relevant post, other options such as the extension of probation, formal registration on the incapacity programme or as a last resort, dismissal, should be considered. (Refer to Annexure G for probation assessment form.)
An employee's probationary period will not necessarily coincide with the 1 April to 31 March cycle, however the EPMDS assessment tool must be used for assessment, and the results captured in the quarterly probation assessment form.
9.2 Managing performance that is not fully effective
Supervisors are required to first identify and then, in line with a developmental approach, deal with unacceptable performance of employees under their supervision. The supervisor must comply with the procedural requirements of PSCBC Resolution 10 of 1999 and Resolution 1 of 2003 - "Incapacity Code". The EPMDS provides for the early identification and resolution of unacceptable performance. The employee's performance rating as "not fully effective" or lower during the annual performance assessment should not be the first indication of the employee's shortcomings. Performance monitoring, including the performance reviews, provide opportunities to ensure this does not happen. Interventions by the supervisor to overcome performance shortfalls on the part of the employee can include any or all of the following:
Personal counselling
On-the-job mentoring and coaching
Formal training/re-training
Restating the workplan performance requirements
Work environment audits to establish other factors affecting performance.
Should the employee not respond to reasonable and continuous attempts to improve performance and an overall performance assessment score of less than 90% is consistently the result of the assessment process, the employee must be formally registered on an "Incapacity Programme" and advised of this in writing.
9.3 Pay progression[1]
The pay progression system was introduced by and is managed in terms of DPSA Minute 1/7/1/4/1 (Incentive Policy Framework - IPF) dated 27 January 2003. Please consult this DPSA Minute for detail on the IPF.
Employees on salary levels 1 to 12 are eligible for pay progression to the maximum notch of the salary level attached to their posts. Progression to the next higher notch within the employee's salary level as of 1 July 2003 shall be based on a period of continuous service and performance, and is not automatic. An employee must complete a continuous period of at least 12 months on her or his notch (1 April to 31 March) and must be performing at least at the level of fully effective (satisfactory), as assessed in terms of the EPMDS.
The pay progression cycle (and the assessment cycle) runs over a continuous period of 12 months, commencing on 1 April of a particular year. Progression takes place annually on 1 July of each year, in line with departments' performance management policies. The first progression took place on 1 July 2003. The Department should either ensure that existing performance management systems are aligned to support the pay progression system or use this EPMDS. Pay progression on 1 July 2004 and 1 July of subsequent years is based on -
actual service in a particular salary level for the period 1 April to 30 March prior to the pay progression date (one years' continuous service on a notch); and
an assessment of at least satisfactory performance for the said period in line with departmental specific performance management systems.
Only valid notches on the salary level must be used in the process of progression. Employees on personal notches (therefore on a notch above the maximum of the salary level attached to his or her post), shall not qualify for pay progression, but shall receive any annual salary adjustments on the salary scale. The pay progression system does not impede the Executive Authority to award a higher salary to employees in terms of the PSR (Chapter 1 Part V/C3). Therefore -
employees, who are awarded a higher salary level by the Executive Authority, that does not correlate to the job weight attached to their job, shall not qualify for pay progression on the higher salary level; and
employees, who are awarded a higher notch within the salary level, that correlates to the job weight attached to their job, shall qualify for pay progression, provided they comply with the set criteria.
Employees who benefit from pay progression during a financial year will receive the benefit in addition to possible annual cost-of-living adjustments. Employees may in the same financial year receive pay progression and other performance related incentives (e.g. bonuses) provided for in departmental performance related incentive schemes.
9.4 Departmental performance incentive scheme
As part of the Incentive Policy Framework (IPF) introduced by the MPSA in 2003, departments were informed that the Employer had, with effect from 1 April 2003, withdrawn from paragraph XXXV of PSCBC Resolution 3 of 1999. Every department must consequently establish a performance related financial incentive scheme in terms of PSR 1/VIII F and G.
This provides for the following ([1]
(A) Incentives for good performance
The department has a financial performance incentive scheme for employees on salary levels 1 to 12. This scheme includes the awarding of performance bonuses, subject to the measures as set out in paragraph 9.5 below.
(B) Suggestions, improvements and innovations
If an employee makes a suggestion, improvement or invention of exceptional value to the department or the public service as a whole (
(a) the State has the right to use any such suggestion, improvement or invention; and
(b) the executive authority may reward the employee through (
(i) any non-financial reward;
(ii) a non-pensionable cash award not exceeding 20 per cent of the employee's pensionable annual salary or, with the MPSA's approval, a non-pensionable cash award in excess of 20 per cent of the employee's annual salary; or
(iii) such a non-financial reward as well as such a cash award.
The Incentive Policy Framework introduced flexibility in the awarding of performance incentives, but placed a ceiling of a maximum of 18% of basic salary for non-SMS performance bonuses (see below for the Middle Management Service). It also determined that a department should not spend more than 1.5% of its annual remuneration budget for employees on levels 1 to 12 on performance incentives. The Department must annually budget 1% of its wage bill for pay progression and 1,5% of the remuneration budget for the allocation of performance rewards. If this is insufficient to award deserving employees, the Departments should scale down the percentages or set tighter standards for the granting of awards. The 1.5% may, in exceptional cases, be exceeded with the approval of the Executive Authority.
In March 2005 the MPSA issued a determination for the implementation of an Inclusive Flexible Remuneration Package System, effective from 1 July 2005, for employees on salary levels 11 and 12 (Circular 2 of 2005). This also established the Middle Management Service (MMS). The determination applies to all MMS members on salary levels 11 and 12 who are appointed in terms of the Public Service Act, 1994 and the Correctional Services Act, 1998. In terms of the Incentive Policy Framework (IPF) -
MMS members qualify for pay progression in terms of the IPF.
Performance awards/bonuses (merit awards), payable in terms of the departmental incentive scheme, are limited to a maximum of 14% of MMS members' package.
Performance bonus
A performance bonus is a financial award granted to an employee in recognition of sustained performance that is significantly above expectations and is rated as such in terms of the rating scale. In order to qualify for the granting of a bonus, an employee must complete a continuous period of at least twelve months on her/his salary level on 31 March of a year. The cycle for the granting of a bonus runs over a continuous period of 12 months from 1 April of one year to 31 March of the next year. The value of a bonus is calculated on the employee's actual notch (levels 1 - 10) or remuneration package (levels 11 and 12), but not exceeding the maximum notch of the scale attached to the post.
To understand the relationship between scoring an individual KRA or GAF on the 5 point rating scale, on the one hand, and total scores on the other hand, it must be kept in mind that a total score can be a variable mix of the five categories (1,2,3,4 and 5).
A total score must therefore not be read mechanistically into the description of a specific performance category, because a total score might contain a mix of KRA and GAF ratings ranging from 1 to 5, depending on the weighting of the elements. For purposes of illustration the following three broad groups of total performance scores can be distinguished, with the corresponding categories, percentages and outcomes:
Performance groups
Percentages
Performance categories
Percentages
Outcomes
Below satisfactory performance
99% and below
Unacceptable performance
69% and below
No notch increase
No cash bonus
Performance not fully effective
70% - 99%
No notch increase
No cash bonus
Satisfactory performance
100% - 114%
Performance fully effective (and above)
100% - 114%
Notch increase
No cash bonus
Above satisfactory performance
115% and above
Performance significantly above expectations
115% - 149%
Notch increase
Cash bonus in % range
Outstanding performance
150% - 167%
Notch increase
Cash bonus in % range
The following cash bonuses may be granted to employees who qualify in terms of their annual performance assessment, i.e. who have completed the assessment period of 12 months of the performance cycle from 1 April to 31 March on a specific salary level:
Salary levels 1 to 10
PERFORMANCE CATEGORY
TOTAL SCORE FOR KRAs and GAFs
AWARD CATEGORY
CASH BONUS
Performance significantly above expectations
115% - 129%
C
5% to 8%
130% - 149%
B
9% to 12%
Outstanding performance
150% - 167%
A
13% to 18%
Salary levels 11 and 12 (MMS)
PERFORMANCE CATEGORY
TOTAL SCORE FOR KRAs and GAFs
AWARD CATEGORY
CASH ** BONUS
Performance significantly above expectations
115% - 129%
C
4% to 6%
130% - 149%
B
7% to 9%
Outstanding performance
150% - 167%
A
10% to 14%
The following tables summarise the various measures.
Salary levels 1 to 10
PERFORMANCE CATEGORY
TOTAL SCORE
PROBATION
DEVELOPMENT
PAY * PROGRESSION
CASH ** BONUS
Unacceptable performance
69% and lower
Extend probation or terminate ito Incapacity Code
Agree on develop-ment programme
-
-
Performance not fully effective
70% - 99%
Extend probation
Agree on develop-ment programme
-
-
Performance fully effective (& above)
100% - 114%
Confirm appointment
Agree on develop-ment opportunities
1 notch (1%)
-
Performance significantly above expectations
115% - 129%
Confirm appointment
Agree on develop-ment opportunities
1 notch (1%)
5% to 8%
130% - 149%
Confirm appointment
Agree on develop-ment opportunities
1 notch (1%)
9% to 12%
Outstanding performance
150% - 167%
Confirm appointment
Agree on develop-ment opportunities
1 notch (1%)
13% to 18%
Salary levels 11 and 12 (MMS)
PERFORMANCE CATEGORY
TOTAL SCORE
PROBATION
DEVELOPMENT
PAY * PROGRESSION
CASH ** BONUS
Unacceptable performance
69% and lower
Extend probation or terminate ito Incapacity Code
Agree on develop-ment programme
-
-
Performance not fully effective
70% - 99%
Extend probation
Agree on develop-ment programme
-
-
Performance fully effective (& above)
100% - 114%
Confirm appointment
Agree on develop-ment opportunities
1 notch (1%)
-
Performance significantly above expectations
115% - 129%
Confirm appointment
Agree on develop-ment opportunities
1 notch (1%)
4% to 6%
130% - 149%
Confirm appointment
Agree on develop-ment opportunities
1 notch (1%)
7% to 9%
Outstanding performance
150% - 167%
Confirm appointment
Agree on develop-ment opportunities
1 notch (1%)
10% to 14
* Pay progression must be awarded in accordance with the prescripts as set out in paragraph 8.3.1
** The percentage cash bonus for the MMS is calculated on the member's total package, and the percentage ranges have been created to accommodate possible departmental financial constraints.
The department may not exceed 1.5% of its remuneration budget for bonuses. Should this amount prove to be insufficient to award the maximum percentage cash bonuses, the Departmental Moderating Committee may scale down the applicable percentages by allocating a lower percentage in the range to qualifying employees to ensure that the Department stays within the 1.5% limit. The percentage decided upon by the DMC should be applicable to all employees in the specific categories. If it is not possible to stay within the 1.5% limit, even after lowering the percentage ranges, the DMC may in exceptional circumstances make a motivated recommendation to the HOD and EA to approve that this limit may be exceeded.
9.6 Isabelomali sezinkuthazo
The performance cycle is a one-year period running from 1 April to 31 March of the following calendar year. In order to comply with the Incentive Policy Framework issued by the MPSA, the Department must budget (
1% of the wage bill for effecting pay progression for salary levels 1 to 12; and
1.5% of the remuneration budget for the allocation of performance bonuses for salary levels 1 to 12 (see Incentive Policy Framework for definitions).
As the formal annual assessment covers the period up to 31 March, it means that the assessment process will start and end after 1 April with the result that the funds required for pay progression and performance bonuses for, e.g. the 2007/2008 performance cycle, should be available during the 2008/2009 budgetary cycle, and departments must ensure that all payments are effected before the end of this cycle.
9.7 Izinkuthazo ezingesiyo imali
Financial rewards on their own are not always sufficient to motivate staff towards performance excellence. Other more creative ways for recognising performance should be explored, i.e. where the award does not directly lead to "money in the pocket".
The department may, from time-to-time, at the discretion of the HOD introduce mechanisms for non-financial recognition to stimulate performance across the department. However, managers may also propose forms of non-financial recognition, provided these remain non-financial, fit into the budget and do not change any basic condition of employment. The following are examples of recognition that can be considered -
Acknowledgement and recognition of performance excellence i.e. in department publications; specially created awards and certificates; citations at conferences/meetings; attendance at conferences etc.
Increased autonomy to organise own work and/or increased resources with which to perform work.
Public awards of various kinds made by management in recognition of a specific achievement or innovation or for consistent achievement over a specific period.
Specific access to specialised training and development opportunities.
Participation on a prioritised rotation basis in study tours or overseas and other visits by the EA, HOD and/or senior management.
Departments must keep accurate records of all performance assessments and the outcomes related thereto, including all performance rewards.
UKUHLOLWA NOKUBUYEKEZWA KOHLELO
Ukuhlolwa kwe-EPMDS kufanele kusize ekukhombeni ukuthi uhlelo lusebenza ngendlela eyiyi noma cha. Ishedulu yokuhlola kumele yenziwe ngasekuqaleni komjikelezo wokwenziwa komsebenzi. Lokhu kuzolekelela izinduna ekuqaguleni ukuthi yimiphi imiphumela yokufanele kwenziwe elindelekile ohlelweni lwe-EPMDS.
Kusemqoka ukunquma kusaqala ukuthi ulwazi olunhloboni oluzodingeka ohlelweni lokuphathwa kokwenziwa komsebenzi. Umnyango uzothola ulwazi
The department will obtain baseline data with which to compare future data. Ulwazi oludingekayo kanye nezikhathi ezimiselwe ukuqoqwa kolwazi yikhona okuyoqagula uhlobo lwendlela eyolandelwa ukuqoqa ulwazi kanye nokuhlaziya.
Isu lokuhlola lizoqagulwa njengohlelo lokuphathwa kokwenziwa komsebenzi lingaguqulwauma lingahambisani The evaluation strategy will be determined as the performance management programme is being rolled out and should change if it does not provide appropriate data on which to base future decisions. Eminye yemibuzo engabuzwa futhi iphendulwe ekuhlolweni ihlanganisa -
Ngabe uhlelo luyabhekana nezudingo zomnyango?
Ngabe uhlelo luyangena yini kumagugu namasiko omnyango?
Ngabe izimeneja zinawo amakhono afanele ukusebenzisa lolu hlelo?
Ngabe luyaluhlinzeka ulwazi lokuthatha izinqumo ngezisebenzi?
The Head: HRM should conduct an audit of the implementation of EPMDS at the end of the performance cycle. The methodology applied shall be a survey questionnaire to a representative sample within the department. Following the development of performance agreements and workplans and during the course of the year, management should ascertain the following in respect of the system -
Whether the system meets the specifications.
Whether the users understand it and are able to use it.
Whether the department is achieving its initial objectives.
The system review process is based on the legal guidelines, best practice guidelines and monitoring and evaluation guidelines. The Moderating Committee, with technical support from HR will determine if the legal requirements in the PSR Chapter 1 Part Vlll are being met -
All employees are being assessed at least on an annual basis.
Employees know which supervisor will be responsible for their assessment.
The details of the performance management system are communicated to employees before the process starts.
Employees are given the right to refuse to sign a performance assessment form.
Identifying the disagreement and resolution route; and
Permitting employee representatives to represent an employee in grievance processes.
In implementing amendments to this EPMDS the provisions of PSR Chapter1/VIII B1 and C.3, must be complied with, namely that each Executive Authority must determine a performance management system for employees on levels 1 to 12 in her/his Department, and that the system and proposed amendments must be consulted with employee organisations. The Executive Authority must approve the utilisation of the EPMDS in the performance cycle preceding implementation of the system.
11 UHLAKA LOMNYANGO
The EPMDS enables the department to translate overall strategic priorities as captured in the relevant policy statements and its strategic plan into performance measures for various levels of employees. In developing the departmental objectives, the HoD and senior management utilise the medium-term strategic and annual business plans to outline objectives for the key result areas (KRAs). The KRAs provide strategic focus and direction for the other activities in the department. The HOD and senior management will develop the organisational level objectives and indicators. This can be achieved by applying the following sequence -
Identify appropriate objectives and key result areas based on the strategic priorities in the relevant policy statements, strategic plan and business plan.
Develop indicators for each of the KRAs to measure progress towards the achievement of objectives and priorities
Develop processes and time frames for development of business plans for the business unit or senior management team members
Develop process and time frames for incorporation into workplans of senior managers in the form of KRAs and CMCs.
Incorporate overall performance into the HoD's performance agreement
Performance management at the component level focuses on outputs as opposed to inputs that will lead to achievement of overall outcomes of the department. After component goals have been established, the sub-components negotiate responsibilities for each output to define the role of each sub-component. Cascading responsibilities to the component level involves the following -
Use priorities in the business plan as the basis for key performance indicators
Provide overview of the constraints of some of the indicators
Take each priority area and identify the responsible sub-component
Identify other role players who may share responsibility for the priority
Ensure incorporation of responsibilities in workplans of sub-component managers
Define the process for cascading the outputs and activities to individual employee performance agreement work plans at lower levels and ensure implementation
The following key role players will assume the responsibilities outlined to promote the implementation of the EPMDS in the department.
Isiphathimandla Esiphezulu (EA)
The EA identifies the key government priority areas and the priorities the department should deliver on. The EA then assigns the responsibility for the achievement of departmental goals to the HoD through the latter's performance agreement. The EA authorises the use of the EPMDS as the departmental policy and system.
INhloko Yomnyango
The HOD is responsible for the development of the medium term strategic priorities of the department by means of the medium-term strategic plan translated annually into operational or business plans. The HoD is also responsible for ensuring that components are assigned specific responsibilities drawn from the department's strategic and annual business plans. The HoD gives effect to the EPMDS by issuing it as a departmental policy and performance management system.
UMqondisi Wegatsha
IMenenja Yegatsha nezinye izimenenja ezijutshiwe babhekele ukuthuthukiswa kohlelo lokusebenza lwegatsha noma lophiko olususelwe eswini lokusebenza lomnyango nasohlelweni lokusebenza. Iphinde ibhekele ukunquma ama-KRA The Branch Manager and other delegated senior managers are responsible for developing the branch or component's business plans that derive from the departmental strategic and business plans. She/he is also responsible for determining the KRAs for the component managers, based on those indicated in branch objectives, and also for supervising Component Managers' performance agreements.
UMqondisi Wophiko
IMenenja Yophiko ibhekele izinhloso zophiko kanye nokuqinisekisa ukuthi izimpikwana zakha izinhlelo zokusebenza ezisuselwe ezinhlosweni. Imenenja Yophiko kumele iqinisekise futhi nokuthi izimpikwana zizichazile izinhloso, okumele kwenziwe, okuhlosiwe futhi izisebenzi zenza umsebenzi wazo, nesabelomali sikhokhela imisebenzi.
Umqondisi Wophikwana
Umqondisi Wophikwana ubophezeleke emibonweni ethile lolo phikwana olwabelwe yona nguMqondisi Wegatsha kanye Nomqondisi Wophiko. UMqondisi Wophikwana uchaza imibono yophiko, imisebenzi eyenziwe(outputs) izinhloso nesibopho somuntu ngamunye nohlahlo mali. UMqondisi Wophikwana uyophinde avume ama-KRA nama-GAF ngokwabaphathi amamaphakathi nabaphansi ophikweni lwezisebenzi.
Izinduna
Zonke izisebenzi eziyizinduna zinenesibophezelo ngaphakathi ophikweni soqinisekisa ukuthi ziyachaza ngokuthuthukiswa kwe-PA kuzo zonke izisebenzi ezingaphansi kwazo. Ziyohlanganyela nezisebenzi ukuthuthukisa i-PA.
Induna iyocacisela zonke izisebenzi umbono wophiko, amakhasimende ophiko, uhla lwemisebenzi, ama-KRA kanye nama-GAF, iminqam'la juqu, izinyathelo kanye nohlelo lokukala ukusebenza. Izinduna ziyophinde zelekelele futhi ukubona kanye nokuhlanganisa izidingo zazo nama-PA. Lokhu kuyofakwa Ohlelweni Lokuzithuthukisa.
Isisebenzi
Zonke izisebenzi zoMnyango, kusukela eNhlokweni yoMnyango kuya kubaphathi abakhulu nabasemazingeni aphakathi nezisebenzi 'ezisophikweni lokukhiqiza', zibophezelekile ekucaciseleni abaphathi bazo bangaleso sikhathi izinsuku kanye nenqubo yokuthuthukisa nokubuyisela ama-PA azo. Zonke izisebenzi zibophezelekile ukuthuthukisa izinhlaka zama-PA, ama-KRA kanye nama-GAF nezinye izingxenye zomsebenzi wazo obucaciziwe ngaphambilini yinduna ngaleso sikhathi. Isisebenzi sinesibopho sokwethula uhlaka lwe-PA enduneni ukuze kuvunyelwane nge-PA okuyiyo.
INhloko: Ukuphathwa Kwezisebenzi
Lolu phiko lubophezeleke ukuqinisekisa ukuthi -
uhlelo lubakhona bese okulungisiwe kwaziswa ngendlela okuyiyo;
ipulani lithuthukiswa ngokuhlanganyela nphiko lokuthuthukiswa kwezisebenzi lokuqeqesha abaqeqeshi kanye nokuqeqesha abaphathi ngokusebenza kwe-EPMDS;
izinguquko ezisemthethweni ezingaphazamisa i-EPMDS zaziswa ngendlela okuyiyo.
Izivumelwano zokusebenza kanye nezinkontileka zezisebenzi ezithintekayo ziyabuyiswa(reconcile) uma kunesidingo;
Izinsuku zokubuyisa ama-PA, ukubukezwa kwemibiko nokuhlolwa kuyalungiselelwa;
iKomidi elihlolayo lisungulwa yi-HoD kanye nabaphathi abaphezulu;
kuxhunyanwa nezisebenzi ukuze kuzwakale uvo lwazo mayelana nokubuyekezwa kwama-EPMDS; bese
uphiko kanye nezisebenzi zinikezelwa ukwesekwa okuqhubekayo.
Kuncike kubungako bomnyango, ukusungulwa kokusebenza ngokuzinikela noma uhlelo lophiko lwabaphathi olunemenenja ezibophezela luncomeka kakhulu.
INhloko: Ukuthuthukiswa Kwezisebenzi
Lolu phiko ngokweEPMDS lubophezeleke ngokwelekelela ngalokhu okulandelayo -
Ukuhlanganisa izidingo zokuqeqeshwa ezibonakele kanye nokuthuthukiswa kwamakhono kanye nokusebenza komnyango.
Ukusebenza ngokuhlanganyela ukuthuthukisa kanye nokwenza ipulani lokusebenza lomnyango ngokusebenzisana nophiko lwezezisebenzi.
IKomidi Elilawulayo (bheka futhi endimeni 8)
IKomidi Lokuhlola lizobheka ukusebenza kwenqubo yabaphathi ukuthi amazinga nemithetho kusetshenziswa ngendlela eyiyo ezisebenzini ngezinga elifanayo. IKomidi kufanele lihlole inkinga yomuntu ngamunye ukuze likwazi ukuhlaziya izikalo, kodwa kufanele likwazi ukuthola isithombe esiphelele ngemiphumela. Uma kukhona ukuphambuka emazingeni nasemithethweni okubonakalayo, lokhu kufanele kubuyiselwe emuva kumphathi ukuyobukezwa.
Kuncika ebungakweni nasohlotsheni loMnyango (inani lezisebenzi, izifundazwe, izifunda nezi district distribution) amakomidi amancane okuhlola noma amakomidi aqinisekisa ubungcono angasungulwa. Imisebenzi yala makomidi amancane kufanele icace bha futhi idalulwe ngokusobala kwinqubomgomo yesifundazwe ngaphambi kokuba kuqale ukusebenza kabusha.
Ithimba Lokwedluliselwa kokuhlola (bheka indima yesi-8)
Ithimba lokwedluliselwa kokuhlola lisungulwa yisiPhathimandla Esiphezulu ukumelana nezinxabano ezivezwe ngaphezulu. Ithimba kufanele lakheke ngendlela yokuthi bonke banamakhono adingekayo, ukusebenza ngokuphatha, izindaba zomthetho kanye neziphathelene nezemisebenzi nazo zibandanyekile, futhi ithimba kuyofanele libheke izethulo ezibhaliwe zesisebenzi.
Kuncika ebungakweni nasohlotsheni loMnyango (inani lezisebenzi, izifundazwe, izifunda nezi district distribution) isigungu sokunqunywa kwezikhalo singasungulwa ezifundeni noma ezikhungweni ezinkulu, uma kudingwa yizimo ezithile.
Esimweni lapho kusenengxabano khona ngokunqunyelwa kwesisebenzi, isisebenzi kuyofanle silandele imithetho yokubhekana nezikhalo eMsebenzini yoMphakathi. Uma zonke lezi zinqubo zehluleka ukuxazulula lokhu kungavumelani noma isikhalo, isisebenzi sivumelekile ukufuna ezinye izindlela zokubhekana nalesi simo ezisemthethweni.
<fn>KZN-DAC.EpmdsApril2007AprrovedFinalZulu.2011-04-20.zu.txt</fn>
UHLELO LOKUPHATHWA NOKUTHUTHUKISWA KOKWENZIWA KOMSEBENZI YISISEBENZI
[EPMDS]
[Lwenziwe nguMnyango Wemisebenzi Kahulumeni Nokuphatha njengohlaka okumele lusetshenziswe ngokuzikhethela yiminyango]
kuMbasa wezi-2007
UHLELO LOKUPHATHWA NOKUTHUTHUKISWA KOKWENZIWA KOMSEBENZI YISISEBENZI (EPMDS)
OKUQUKETHWE
IKHASI
Ukunqanyulelwa Kwamagama
4
Izincazelo zamagama
5
1.0 ISINGENISO
8
2.0 UKUSEBENZA NOKUSETSHENZISWA KWENQUBOMGOMO
9
3.0 IMITHOMBO YAMAGUNYA
9
4.0 IZINHLOSO ZOKUPHATHWA KOKWEZIWA KOMSEBENZI
10
4.1 INHLOSO
10
4.2 IZINJONGO
10
4.3 IMIGOMO
10
5.0 UKULANDELANA KOKWENZIWA KOMSEBENZI
11
6.0 UKUHLELWA KOKWEZIWA KOMSEBENZI KANYE NESIVUMELWANO
11
6.1 Isivumelwano Sokwenziwa Komsebenzi
11
6.2 Uhlelomsebenzi
12
6.3 Uhlelo Lokuzithuthukisa
13
6.4 Ukuphutha okweluliwe kanye nokuthuthwa kwezisebenzi
13
6.5 Izichibiyelo esivumelwaneni sokwenziwa komsebenzi
15
7.0 UKUQAPHA, UKUBUYEKEZA KANYE NOKUHLOLA UKWENZIWA KOMSEBENZI
15
7.1 Ukuqapha ukwenziwa komsebenzi
15
7.2 Imikhakha yokwenziwa komsebenzi
15
7.3 Indlela yamaphuzu amahlanu yokunika amamaki
16
7.4 Ukubuyekeza nokuhlola izinga lokusebenza
16
7.5 Ukuhlola ukwenziwa komsebenzi kwaminyaka yonke
17
8.0 UKULAWULWA KOKWENZIWA KOMSEBENZI
19
8.1 Indlela ejwayelekile yokwabiwa kwemihlomulo yokwenziwa komsebenzi ngokwezigaba
20
8.2 IKomidi lokubuyekezwa kwamaphakathi
21
8.3 IKomidi loMnyango Elilawula Ukwenziwa Komsebenzi
21
8.4 IThimba Lokwedluliswa Kokuhlola
22
8.5 Ukungavumelani ngamamaki kanye nokuhlola
23
9.0 IMIPHUMELA YOKUHLOLA UKWENZIWA KOMSEBENZI
23
9.1 Isikhathi sokuvivinywa emsebenzini
23
9.2 Ukuphatha ukwenziwa komsebenzi okungekho esimeni esifanele
24
9.3 Ukwenyuka kweholo
24
9.4 Uhlelo loMnyango lokukhuthaza ukusebenza
25
9.5 Amabhonasi okwenziwa komsebenzi
26
9.6 Isabelomali sezikhuthazi
28
9.7 Izikhuthazi ezingeyona imali
28
10.0 UKUHLOLWA NOKUBUYEKEZWA KOHLELO
29
11.0 UHLAKA LOMNYANGO
30
12.0 UKUQAPHA KANYE NOKUHLOLA
33
13.0 ISIPHETHO
33
IZITHASISELO.
Isithasiselo A Umumo wesivumelwano sokwenziwa komsebenzi
Isithasiselo B Inkombandlela yohlelomsebenzi lokusebenza
Isithasiselo C Inkombandlela yezinga lokuhlola umsebenzi
Isithasiselo D Isithombe somumo woHlelo Lokuzithuthukisa
Isithasiselo E Ifomu lokubuyekeza umsebenzi wamaphakathi nonyaka
Isithasiselo F Ithuluzi lokuhlola ukwenziwa komsebenzi
Isithasiselo G Ifomu lokuhlolelwa isikhathi sokuvivinywa emsebenzini
Isithasiselo H Izinqubo uma kungavunyelwana nokuhlolwa
UKUNQANYULELWA KWAMAGAMA
AAP
Ithimba Lokwedluliswa Kokuhlola
CAR
Ukukala kokuhlola okuqinisekisiwe (yi- DMC)
CMC
Izindlela ezinqala zokuphatha
DG
UMqondisi-Jikelele
DMC
IKomidi Lomnyango Elilawulayo
DPSA
UMnyango Wemisebenzi Kahulumeni Nokuphatha
EA
Isiphathimandla Esiphezulu
GAF
Ithuluzi lokuhlola ukufana Generic assessment factor
HOD
INhloko Yomnyango
HRD
Ukuthutuhukiswa Kwezisebenzi
HRM
Ukuphathwa kwezisebenzi
IRC
IKomidi Elibuyekeza Maphakathi Nonyaka
KRA
Ingxenye yemiphumela enqala
MEC
ILungu Lesigungu Esilawulayo
MMS
Imisebenzi Yezokuphatha ezingeni elimaphakathi (kusukela mhla lu-1 kuNtulikazi wezi-2005)
MPSA
UNgqongqoshe Wemisebenzi Kahulumeni Nokuphatha
MTEF
Uhlaka Lokusetshenziswa Kwemali Lwamaphakathi Nonyaka
PA
Isivumelwano sokusebenza
PAR
Ukunika amamaki okuhlola ngokubhekela okuthile
PDP
Uhlelo Lokuzithuthukisa
PFMA
UMthetho Wokuphathwa Kwezimali Zikahulumeni, we-1999
PMDS
UHlelo Lokuphathwa Nokuthuthukiswa Kokwenziwa Komsebenzi
PSA
UMthetho Wemisebenzi Kahulumeni, we-1994
PSC
IKhomishini Yemisebenzi Kahulumeni
PSCBC
UMkhandlu Odidiyela Izindaba Zenhlalakahle eMisebenzini Kahulumeni
PSR
Imithethonqubo Yemisebenzi Kahulumeni, yezi-2001
SMS
Imisebenzi Yezokuphatha ezingeni eliphezulu
SMS PMDS
UHlelo Lokuphathaw Nokuthuthukiswa Kokwenziwa Komsebenzi eMisebenzini Yezokuphatha ezingeni eliphezelu
VAR
Ukukalwa kokuhlola okuqinisekisiwe (yi- CDAP)
IZINCAZELO ZAMAGAMA
Ukunikezela amamaki ezinga lokusebenza konyaka: Ukunikezela ngamamaki okwenziwa komsebenzi konyaka njengengxenye yokuhlola isisebenzi kwenziwa ekugcineni kokulandelana kokwenziwa komsebenzi. Imiphumela yalokhu kunikezela ngamamaki kuhlanganisa wonke amamaki esisebenzi okwenziwa komsebenzi konyaka ngesikhathi sokulandelana kokwenziwa komsebenzi.
Ithuluzi lokuhlola: Ithuluzi lokuhlola lisetshenziselwa ukuhlola ukwenziwa komsebenzi yisisebenzi ngasinye maqondana nokufeza izingxenye zemiphumela enqala kanye nomongo wezidnlela zokuphatha amathuluzi okuhlola okufanele njengoba kuqukethwe kuhlelomsebenzi lwesivumelwano sokwenziwa komsebenzi.
Ubuwena: Ubuwena (njengengxenye yokukwazi ukusebenza) buchazwa ngokuvamile njengokuba nezinhloso ezinhle, ubuntu kanye nokuzazi.
Ukuba nekhono: kuqondene nokuba namandla kwesisebenzi okuhlangabezana nezidingo zomsebenzi (ukuba nekhono lomsebenzi).
Ukukwazi ukusebenza: Ukukwazi ukusebenza kuyinhlanganisela yolwazi, amakhono kanye nobuwena okudingeka ukuze umuntu akwazi ukwenza umsebenzi ngendlela efanele.
Ukukalwa kokuhlola okuqinisekisiwe: Isamba sokuhlola isisebenzi esiqinisekiswe yiKomidi Lomnyango Elilawulayo (bheka futhi ukukala okuqinisekisiwe nalokho okuhlinzekiwe).
Izindlela Ezinqala Zokuphatha (CMC): Ingxenye yolwazi, ikhono noma amandla e-SMS PMDS eqondene ngqo nokwenziwa komsebenzi ngendlela eyiyo emsebenzini, isebenza kumalungu e-SMS.
Amakhasimende: Abantu abangaphakathi nabangaphandle emnyangweni abaxhumana nezisebenzi zomnyango lapho zinikezela ngezidingo.
UMnyango: uMnyango njengoba uchazwe esigabeni 1 soMthetho Wemisebenzi Kahulumeni, we-1994.
INtuthuko: Imisebenzi yokuqeqesha nokuthuthukisa ukukhulisa amakhono okukwazi ukusebenza esisebenzi kanye nokukhuphula izinga lokusebenza.
Isiphathimandla Esiphezulu: Maqondana noMnyango, imisebenzi noma izinhlangano zikahulumeni, uMengameli, uNdunankulu noma iLungu Lomkhandlu Olawulayo/uNgqongqoshe.
Impendulombiko: Ulwazi oluyinhloso noluhambisana nesikhathi olunikezwa nguMqondisi/induna mayelana nokwenziwa komsebenzi yisisebenzi maqondana nalokho okulindelekile namazinga abekiwe, luqondwa yisisebenzi, futhi kuhloswe ngalo ukuthuthukisa ukwenziwa komsebenzi.
Ithuluzi lokuhlola ukufaneleka: Into esetshenziselwa ukuchaza nokuhlola izingxenye zokwenziwa komsebenzi, kubhekisiswa ulwazi, amakhono kanye neqophelo lomsebenzi.
Imithetho yezikhalo: Imithetho yokubhekana nezikhalo zezisebenzi eMisebenzini Kahulumeni, eyashicilelwa yiKhomishini Yemisebenzi Kahulumeni eSazisweni Sikahulumeni R 1012 samhla zingama- 25 kuNtulikazi wezi- 2003, iGazethi Kahulumeni No. 25209.
Uhlaka Lwenqubomgomo Yokukhuthaza: Izinga Leholo loku-1 kuya kwele-12: iSekhula ye-DPSA 1/7/1/4/1, yamhla zingama- 27 kuMasingana wezi-2003: "Ukuqalisa kokusebenza kwenqubomgomo ewuhlaka yokukhuthaza exhumene nezinhlelo zomnyango zokuphathwa kokwenziwa komsebenzi ezisebenzini ezisezingeni leholo loku-1 kuya kwele-12."
Uhlelo Oludidiyele Lokuphathwa Nokuthuthukiswa Kokwenziwa Komsebenzi (IPMDS): Uhlelo lokuphathwa kokwenziwa komsebenzi olwasungulwa yi-DPSA ngonyaka wezi-2003 ukuba lusetshenziswe ngokuthanda eMsebenzini Kahulumeni.
Ingxenye Yemiphumela Enqala (KRA): Ingxenye yomsebenzi lapho ukwenziwa komsebenzi kusemqoka ukuze kube negalelo eliyilo ukuphumelelisa amasu omnyango okusebenza, izinhloso nezinjongo.
Ukulawula: Ukubuyekezwa kwamamaki okuhlolwa kwesisebenzi okwenziwa yikomidi ukuqinisekisa ukufana nokungenzeleli kuzo zonke izingxenye zomnyango ngokulandela indlela efanayo yokuqonda amazinga okusebenza adingeka esigabeni ngasinye sesikalo ukulekelela ekuhambisaneni nesidingo sokuthi izindleko zamabhonasi akumele zeqe ephesentini eli-1.5 lesabelomali seholo.
Uhlelo Lokusebenza (or business plan): Uhlelo lonyaka owodwa olususelwe futhi olwenza uhlelo lwamasu okusebenza luphile ngokuthi lucacise izinjongo zamasu okusebenza ezichazwe ohlelweni lwamasu okusebenza njengezingxenye zemiphumela enqala kanye nemisebenzi enamazinga akalekayo, ngonyaka othile oMnyango, Amagatsha, Amahhovisi Amakhulu Obuqondisi kanye namaHhovisi Obuqondisi.
Umphumela: Isitatimende esibanzi mayelana nenjongo ethile,inhloso noma okuqondiwe, umphumela ozodinga kube nento eyodwa kumbe ngaphezulu okumele yenziwe ngempumelelo.
Impumelelo: Umphumela onesigqi kumbe impumelelo (okungukuthi umkhiqizo, izenzo noma umsebenzi) efaka isandla empumelelweni yengxenye yemiphila enqala. Okumele kwenziwe.
Izinga lokusebenza: Ukwenziwa komsebenzi ngabantu kuhlanganisa (1) izenzo zesisebenzi kanye (2) nemphumela kumbe imithelela yalezo zenzo. Ukwenziwa Komsebenzi kuyinto eqhubekayo lapho izinsizakusebenza zisetshenziswa khonangendlela efanele, eyiyo futhi enenzuzo ukukhiqiza imiphumela eyanelisa izidingo zesikhathi, iqophelo kanye nobungako bomsebenzi futhi okungumthelela kumbe umphumela wezenzo noma ukuziphatha kwalowo owenzayo ohlelweni oluqhubekayo lomsebenzi.
Isivumelwano sezinga lokusebenza: Umbhalo okuvunyelwana ngawo futhi osayinwa yisisebenzi nenduna yaso, ohlanganisa ukuchazwa komsebenzi, ama-KRAs nama-GAFs akhethiwe, uhlelomsebenzi kanye nohlelo lokuzithuthukisa kwesisebenzi.
Ukuncoma/ukuhlola izinga lokusebenza: Isikalo, ukuhlola, amamaki noma izincomo zokwenziwa komsebenzi yisisebenzi. Uhlelo olusemthethweni olunesizotha lwaminyaka yonke lujwayele ukubizwa ngokuncoma kumbe ukuhlola ukwenziwa komsebenzi, ekubeni olungenaso isizotha lona lubizwa ngokubuyekezwa kokwenziwa komsebenzi.
Ukulandelana kwamazinga okusebenza: Isikhathi esiyizinyanga eziyi-12 esihlelelwe ukwenziwa komsebenzi, ukuphathwa kanye nokuhlolwa. Kumele sihambisane nesikhathi esifanayo sohlelo lwaminyaka yonke lokusebenza koMnyango okungukuthi mhla lu-1 kuMbasa kuya mhla zingama-31 kuNdasa wonyaka olandelayo.
Izinkuthazo zezinga lokusebenza: Iqoqo (a) lemiklomelo yezimali elixhumene nemiphumela yokunconywa kokwenziwa komsebenzi, kuhlanganisa ukwenyuswa kamaholo, ibhonasi yokwenizwa komsebenzi kanye (b) neminye imiklomelo enhlobonhlobo engesiyo imali engaba khona ohlelweni lomnyango lokugqugquzela ukwenziwa komsebenzi.
Uhlelo lokukhuthaza izinga lokusebenza: Uhlelo lomnyango oluhambisana nokugqugquzela ukwenziwa komsebenzi oluxhumene nohlelo lwawo lokuphathwa kokwenziwa komsebenzi, olwasungulwa ngokwe-PSR 1/VIII F kanye no-G.
Inkomba yezinga lokusebenza: Isikalo esisetshenziswa ukukala ukuthi ibe ngakanani impumelelo yokumele kwenziwe (ukusungulwa kwenqubomgomo, ukulethwa kwezethulo, ukunikezelwa kwemisebenzi).
Ukuphathwa kwezinga lokusebenza: Uhlelo olunenhloso, oluqhubekayo okuhloswe ngalo ukuphatha nokuthuthukisa indlela yokuziphatha kwesisebenzi ukuze kuphunyeleliswe izinhloso zamasu okusebenza; ukukhonjwa kwemisebenzi efanele kanjalo nokuhlolwa kanye nokuhlonishwa kokuqalisa kwemisebenzi ngenhloso yokuhlumelelisa ukusebenza ngokuyikho nangendlela efanele; futhi luyindlela yokuthuthukisa imiphumela eMnyangwenim, emathimbeni nakumuntu ngayedwana ngokuthi kuphathwe ukwenziwa komsebenzi ngokohlaka lwezinjongo, izinhloso, amazinga kanye nokukhuthazwa okwakuvunyelwene ngakho.
Uhlelo lokuphathwa kokwenziwa komsebenzi: Uhlaka olugunyaziwe lokuphatha ukwenziwa komsebenzi yisisebenzi, oluhlanganisa inqubomgomo ewuhlaka kanjalo nezinye izinhlaka ezimayelana nazo zonke izingxenye zomjikelezo wokwenziwa komsebenzi, kuhlanganisa ukuhlela ukwenziwa komsebenzi kanye nesivumelwano, ukuqapha ukwenziwa komsebenzi, ukubuyekeza kanye nokulawula; ukuncoma ukwenziwa komsebenzi kanye nokulawula kanjalo nokuophatha imiphumela yezincomo.
Izinga Lokusebenza: Izindlela zokuvumelana ngo-elethu ukuchaza umsebenzi ngokwezikhathi, izindleko kanye neqophelo kanye/ noma nobungako ukucacisa okumele kwenziwe kanye nemisebenzi ehambisana nomsebenzi ngokuthi kuchazwe imiphumelela edingekayo. Kulolu hlaka, amazinga okusebenza ahlukaniswe ngezinkomba kanye nezikhathi.
Ukubuyekezwa kokwenziwa komsebenzi: Izingxoxo ezihlelekile nezinesizotha phakathi kwesisebenzi nenduna kumele zibanjwe okungenani maphakathi nonyaka ukuze kuqashelwe inqubekela phambili, kuxazululwe izinkinga futhi kuklungiswe uhlelo lokusebenza ngesikhathi somjikelezo wokwenziwa komsebenzi, ngokuthi kuhlinzekwe ngamathuba okuthuthuka ngaphambi kokuthi kwenziwe ukubuyekeza konyaka. Uma ukwenziwa komsebenzi yisisebenzi kungekho ezingeni kumbe kungagculisi, ukubuyekeza kwaphakathi nonyaka kumele kubhalwephansi.
Uhlelo Lokuzithuthukisa (PDP): Isidingo sesivumelwano sokwenziwa komsebenzi lapho kubhalwa khona ubumqoka bekhono lokusebenza kanye nezidingo zokuthuthuka kwezisebenzi kanye nezindlela okumele kuhlangatshezwane ngazo nalezi zidingo futhi kuhlanganisa izikhathi kanye nezibopho zokubika.
Ukunikezelwa kwamamaki okuhlolwa ngokubheka okuthile (PAR): Amamaki okukalwa kokuhlolwa kwesisebenzi okuvunyelwene ngawo phakathi kwesisebenzi nenduna yaso.
Ukunikezela ngamamaki: Ukunikezwa kwamamaki kwi-KRA, i-GAF kanye/noma ekwenziweni komsebenzi kukonke ngokuhambisana nesilinganiso sesikalo samaphuzu amahlanu e-PMDS.
Umsebenzi Wezokuphatha ezingeni eliphezulu (SMS): Izisebenzi ezisemazingeni eholo le-13 kuya kwele-16, kuhlanganisa nezimenenja kanye nongoti.
Uhlelo lwesu lokusebenza: Umkhiqizo wokugcina wokuhlela amasu okusebenza, ukubekwa kwempokophelo nombono woMnyango. Okuqukethwe ohlelweni lwesu lokusebenza kumele kuhambisane nezidingo zeSahluko sesi-5 seMithethonqubo Yomgcinizimali, yezi-2001 kanye neSahluko soku-1 iNgxenye III.B seMithethonqubo Yemisebenzi Kahulumeni, yezi-2001.
Ukuhlela isu lokusebenza: Uhlelo olulandelwa yiziphathimandla ukukhomba indlela ngokwamasu okusebenza kanye nezinto ezisemqoka kanjalo nenhloso kanye nezinjongo zomnyango kanye nokuthi zingaphunyeleliswa kanjani.
Induna: Isisebenzi esibhekele ukwabiwa komsebenzi, ukuqapha imisebenzi, ukuxoxisana ngokwenziwa komsebenzi kanye nokuthuthukisa kanye nokubuyekezwa kwamaphakathi nonyaka nokonyaka kokala ukwenziwa komsebenzi yisisebenzi.
Ukukalwa kokuhlola okuqinisekisiwe (VAR): Ukukala ukwenziwa komsebenzi kwenduna yesisebenzi ukuze kuthunyelwe eKomidini Lomnyango Elilawulayo.
Isisindo: Ngokubheka okufakwe kuma-KRAs nama-GAFs esivumelwaneni sokwenziwa komsebenzi/uhlelomsebenzi, i-KRA kanye ne-GAF ngayinye kunikezwa isisindo noma amaphesenti akhombisa ubumqoka noma umthelela leyo KRA kumbe i-GAF enawo uma kuqhathaniswa namanye akhethwe esivumelwaneni sokwenziwa komsebenzi futhi isisindo esihlanganisiswe kumele uma sesihlanganisiwe sibe ngamaphesenti ayi-100.
Uhlelomsebenzi: Umbhalo oyingxenye yesivumelwano sokwenziwa komsebenzi oqukethe izingxenye zemiphumela enqala, ezihambisana nokufanele kwenziwe/imisebenzi kanye namazinga okusebenza kanye nezidingo zezinsizakwenza.
UHLELO LOKUPHATHA NOKUTHUTHUKISA IZINGA LOKUSEBENZA KWESISEBENZI (EPMDS)
1 ISINGENISO
UHlelo Lokuphathwa Nokuthuthukiswa Kokwenziwa Komsebenzi Yisisebenzi (EPMDS)[1] lwenziwe njengohlelo olwenziwa ngokuzithandela ukwelekelela ekuphathweni kokwenziwa komsebenzi emazingeni eholo asukela kwelo-1 kuya kwele-12 eminyangweni nasezifundazweni ezingaqoka ukuhambisana nalolu hlelo. Lolu hlelo oseluchitshiyelwe luqale ukusebenza mhla lu-1 kuMbasa wezi-2007.
Ababambiqhaza abaphambili ohlelweni lokuphathwa kokwenziwa komsebenzi bachaziwe. Uma le misebenzi engenziwa emnyangweni noma uma ibizwa ngamanye amagama, lowo msebenzi okukhulunywa ngawo kanye/noma isikhundla kumele kubizwe ngendlela efanele. Igama "lophikwana" lisetshenziswe njengesihloko sanoma yiyiphi ingxenyana emnyangweni. Kungenzeka kube nokusetshenziswa kwamanye amagama kulowo nalowo mnyango. Lapho isitatimende esithi "uMnyango we- (ABC)" sivela kunoma yini ebhaliwe noma ezithasiselweni, kumele kubhalwe igama lawo mnyango okukhulunywa ngawo.
I-EPMDS ihlinzeka ngohlaka oluhlelenjiwe lokwenziwa komsebenzi yizisebenzi ezisemazingeni eholo asuka kweloku-1 kuya kwele-12 emnyangweni. Kunamazinga amathathu okuyiwona amakhulu ekuphathweni kokwenziwa komsebenzi: Ezingeni lokuhlelwa, Isiphathimandla esiphezulu kanye ne-HoD yibo abakhomba amasu asemqoka okusebenza kanye nazo zonke izingxenye zemiphumela enqala yomnyango, kube kukhonjwa nezinjongo zezinto ezisemqoka zinikezwe ezimpikwaneni ezikhona emnyangweni. Ezingeni lophikwana, izimpikwana zenza imisebenzi nemiklamo eholela ekuphumeleleni kwezinhlelo zokusebenza ezididiyelwe. Ezingeni lezisebenzi, isisebenzi ngasinye senza isivumelwano sokwenziwa komsebenzi ngokuhlanganyela nenduna yaso.
Izidingo ezinqala zokuphumelelisa ukuqalisa kokusebenza kwe-EPMDS yilezi ezilandelayo:
Uhlaka lomnyango lukhomba imisebenzi yezingxenye ezithile ze-EPMDS. Ngobukhona boHlelo Lwamasu Okusebenza njengesisekelo, umnyango uyakwazi ukuhlonza izinto ezisemqoka kakhulu nokumele zibhekelelwe kuqala kanye nezinjongo okumele zifezwe yizimpiko zomnyango. Yize kunjalo wonke umsebenzi owenziwa emnyangweni awuvelile ohlelweni lwamasu okusebenza, okusho ukuthi izivumelwano zokwenziwa komsebenzi zezisebenzi ezinezingxenye zemiphumela esemqoka kanye nemisebenzi okungavelanga ohlelweni lwamasu okusebenza noma lokusebenza kumele zikhombise izingxenye zemiphumela esemqoka kanye nemisebenzi yazo esemqoka okumele ibhekelelwe kuqala. Izivumelwano zokwenziwa komsebenzi zilekelela umnyango ukuthi ukwazi ukunikezela ngezinjongo kanye nokumele kwenziwe ezisebenzini. Lokhu kubuye kulekelele izisebenzi emnyangweni ukuthi zikwazi ukuzibandakanye ngendlela ephusile ekuphathweni kokwenziwa komsebenzi eziwenzayo.
Esinye sezidingo ezisemqoka ekuphumeleliseni ukuqalisa kokusebenza kwe-EPMDS wukuqeqeshwa ngaohlelo. Izimenenja, izinduna kanye nezisebenzi kumele zithole ukuqeqeshwa ngokusebenza kohlelo kanye nezingxenye ezifana nezokuxhumana, ukuxazulula izinkinga kanye nokuqhamuka nezinqumo lapho kunengxabano ukuze uhlelo luphatheke ngendlela eyiyo. Ukuqeqeshwa kwezinduna yikhona okusemqoka kakhulu futhi kugcina ngokuthi izinduna zazi ukuthi zingaqalisa kanjani ukusebenza kohlelo, ziqinisekeise ukuthi isisebenzi zithola ukuqeqeshwa nolwazi olwanele ukuze zikwazi ukubamba iqhaza ohlelweni. Lokhu kumele kwenziwe ngokwesekwa nokubambisana nophiko lwe-HRD eMnyangweni.
2 UKUSEBENZA NOKUSETSHENZISWA KWENQUBOMGOMO
I-EPMDS iwuhlaka lokuphathwa kokwenziwa komsebenzi olusebenza kuzo zonke izisebenzi zoMnyango ezisemazingeni eholo asuka kweloku-1 kuya kwele-12 eziqashwe ngokoMthetho Wemisebenzi Kahulumeni, we-1994 (leyo minyango/zifundazwe eziyamukele ngokusemthethweni i-EPMDS). Yize ifana futhi kumele ixhumane ne-SMS PMDS kodwa iwuhlaka nohlelo olwehlukile, i-EPMDS ayisebenzi ekuphathweni nasekuhlolweni kokwenziwa komsebenzi womnyango, uphiko noma ithimba. Usuku lokuqalisa ukusebenza kwe-EPMDS echitshiyelwe wumhla lu-1 kuMbasa wezi-2007 emjikelezweni wezi-2007/2008.
3 IMITHOMBO YAMAGUNYA
Uhlaka lwe-EPMDS lufaka uhlaka lwemithetho elawula ukuphathwa kokwenziwa komsebenzi kuwo wonke amazinga emisebenzi kahulumeni, kanje:
Ukuphathwa Kokwenziwa Komsebenzi
Ngoku-
Izihlinzekelo zikahulumeni, amasekhula nemihlahlandlela
Oqaphayo
IMinyango/Izinhlangano?Izinhlaka Zomphakathi
Ukucwaningwa kokwenziwa komsebenzi kanye namazinga okusebenza ngendlela eyiyo nefanele komnyango
UMthetho Wokuphathwa Kwezimali Zikahulumeni, we-1999 [s. 27(4), 38(1)(b) & 40(3)(a)
Imithethonqubo Yokugcinwa Kwezimali, 2001]
Abagcinizimali kanye Nomcwaningimabhuku Jikelele (Omkhulu)
IziNhloko Zeminyango
Izivumelwano zokwenziwa komsebenzi kanye nemihlahlandlela ye-PSC mayelana nokuhlolwa kwama-HOD
uMthetho Wemisebenzi Kahulumeni, we-1994 [s. 12(4)]
Imithethonqubo Yemisebenzi Kahulumeni, yezi-2001, iSahluko sesi- 4 iNgxenye III.
Imithethonqubo Yemisebenzi Kahulumeni, yezi-2001, ingxenye yoku-1 yeSithasiselo sesi- 2, indima yesi- 7
Imihlahlandlela ye-PSC mayelana nokuhlaziya i-HOD
I- PSC idlala indima yokuqapha kanye nokuphathwa kwehhovisi/ ukwenza izinto zezneke
Izimenenja Ezinkulu (SMS)
Izivumelwano zokwenziwa komsebenzi; kusuka mhla lu-1/4/2002 ne-SMS PMDS
Izinqumo ze-PSCBC ze-13 ze-1998 kanye neSinqumo sesi- 9 sezi-2000
Imithethonqubo Yemisebenzi Kahulumeni, yezi-2001, iNgxenye III yeSahluko sesi-4
Isekhula ye-DPSA 1/2/1/P "SMS PMDS", eyakhishwa mhla zingama-28/03/2002
I-MPSA ibamba iqhaza lokuqapha nokubhekela ukuphathw akwehhovisi/ ukwenza izinto zenzeke ngendlela
Zonke ezinye izisebenzi
(amazinga 1 - 12 eziqashwe ngaphansi koMthetho Wemisebenzi Kahulumeni)
Uhlelo lwe-PM Lomnyango (kusuka mhla lu-1/4/2001)
uMthetho wemisebenzi kahulumeni, wezi-1994 - isigatshana 3(5)(c).
Imithethonqubo Yemisebenzi Kahulumeni, yezi-2001, iNgxenye VIII yeSahlkuko soku-1.
Isekhula ye-DPSA 1/71/4/1/ "UHlaka Lwenqubomgomo Ekhuthazayo yamazinga kusuka kweloku-1 kuya kwele-12"
Iziphathimandla Eziphezulu
Imithombo ethile yamagunya ezingxenye ezithile zokuphathwa kokwenziwa komsebenzi yile:
UMthethosisekelo weRiphablikhi yaseNingizimu Afrika, 1996
UMthetho Wemisebenzi Kahulumeni, 1994, njengokwesichibiyelo
Imithethonqubo Yemisebenzi Kahulumeni, 2001 (iSahluko 1, iNgxenye VIII)
UMthetho Wokuthuthukiswa Kwamakhono (uMthetho 97 we-1998)
UMthetho Wo KweziThe Labour Relations Act (uMthetho 66 we- 1995)
UMthetho Wokukhuthzwa Kokulingana Nokuvikeleka Ekucwasweni Ngokwenzelela, (uMthetho 4 wezi-2000)
UMthetho wokukhuthaza Ukufinyelela Olwazini (uMthetho 2 wezi- 2000)
UMthetho Wokuqasha Ngokulingana (uMthetho 55 we- 1998)
UMthetho Wokuphathwa Kwezimali Zikahulumeni, 1999
UMthetho Wokukhuthaza Ukuphathwa Kobulungiswa, 2000
Umbiko-mbono (White Paper) mayelana nokuHlelwa Kabusha Kwemisebenzi Kahulumeni, we-1995
Umbiko-mbono (White Paper) mayelana nokuPhathwa Kwezezisebenzi, we-1997
Umbiko-mbono (White Paper) mayelana neSenzangakhona, we-1998
Umbiko-mbono (White Paper) mayelana nokuHlelwa Kabusha Kokunikezela Ngezidingo Emphakathini (Batho Pele), we-1997
Umbiko-mbono (White Paper) mayelana noFundiswa Nokuqeqeshwa eMsebenzini Kahulumeni, we-1998
Imithethonqubo Yomgcinizimali, yezi-2001
Iqoqo lezivumelwano ezifanele
Imiyalelo efanele ekhishwa yi-MPSA kanye nezinqubomgomo zomnyango
IZINHLOSO ZOKUPHATHWA KWEZINGA LOKUSEBENZA
INHLOSO
Ngokwenhloso ye-EPMDS, ukuphathwa kokwenziwa komsebenzi kuhloswe ngakho ukuhlela, ukuphatha nokuthuthukisa ukwenziwa komsebenzi yisisebenzi. Inhloso yokuphathwa kokwenziwa komsebenzi wukuqhamuka nendlela ezoqinisekisa ukuthi izisebenzi ziyakwenza okumele kwenziwe ngokweqophelo nangobungako, ukuze kwenziwe ngcono ukwenziwa komsebenzi woMnyango kanye nokunikezelwa kwezidingo emphakathini.
IZINJONGO
Ukuze kufezeke ubuhlakani nempumelelo yomuntu ngamunye, izinjongo zokuphathwa kokwenziwa komsebenzi kumele kube wu -
kusungula isiko lokwenziwa komsebenzi kanye nokufunda eMsebenzini Kahulumeni;
kwenza ngcono ukunikezelwa kwezidingo emphakathini;
kuqinisekisa ukuthi bonke abaninimsebenzi bayazi futhi bayaqonda ukuthi yini elindeleke kubo;
kukhulisa ukuxhumana mayelana nokwenziwa komsebenzi phakathi kwabaninimsebenzi nezinduna zabo;
kukhomba, ukuphatha kanye nokukhulisa izidingo zokuthuthuka komninimsebenzi;
kubuyekeza ukwenziwa komsebenzi ngokungenzeleli;
kubhekela lezo zigaba zokwenziwa komsebenzi ezisezingeni nezingcono; kanye
nokuphatha lezo zigaba zokwenziwa komsebenzi ezingekho ezingeni neziphansi.
4.3 IMIGOMO
Imigomo enqala eyisisekelo sokuphathwa kokwenziwa komsebenzi ngendlela eyiyo zibaluliwe kwi-PSR iSahluko 1 iNgxenye VIII. Le migomo yile elandelayo -
IMinyango kumele iphathe ukwenziwa komsebenzi ngendlela yokuxhumana, ukwesekana nokungacwasi ukuze kuqiniswe umnyango ngendlela eyiyo nefanele, isibopho sokubika mayelana nokusetshenziswa kwezinsizakwenza kanye nokufeza imiphumela.
Izinhlelo zokuphathwa kokwenziwa komsebenzi kumele zixhumane nezinhlelo zokuthuthukiswa kwezisebenzi okubanzi nokufanayo futhi zihambisane nezinhloso zamasu okusebenza omnyango
Izinhlelo zokuphathwa kokwenziwa komsebenzi kube zibe sesimeni sokuthuthukisa futhi zivumele ukunakwa kokwenziwa komsebenzi okusezingeni, futhi kube nendlela yokubhekana nokwenziwa komsebenzi okungekho ezingeni nokuphansi
Izinqubo zokuphathwa kokwenziwa komsebenzi kumele zinciphise umthwalo wokuphatha ezinduneni zibe zigcine ukuba sobala lwezinto kanye nobulungiswa kwezokuphatha
5 UKULANDELANA KWAMAZINGA OKUSEBENZA
Ukuphathwa kokwenziwa komsebenzi ezingeni lesisebenzi kuwuhlelo lokuxhumana oluqhubekayo Phakathi kwesisebenzi nenduna yaso mayelana nokwenziwa komsebenzi yisisebenzi. Ukuxhumana ubuso nobuso kuyisidingo esisemqoka salolu hlelo futhi kumele kwenziwe kuze kuphele umjikelezo wokwenziwa komsebenzi. Ukuze kwenzeke ngendlela eyiyo umjikelezo uhlukaniswe ngezigaba -
Isivumelwano nokuhlelwa kokwenziwa komsebenzi;
Ukuqashelwa, ukuthuthukiswa kanye nokulawulwa kokwenziwa komsebenzi;
Ukuhlolwa noma ukunconywa kokwenziwa komsebeni; kanye
Ukuphathwa kwemiphumela yokuhlolwa
Umjikelezo wokwenziwa komsebenzi uyizinyanga eziyi-12 lapho kuhlelwa, kuqaliswa futhi kuhlolwa khona ukwenizwa komsebenzi. Kumele kuhambisane ngesikhathi esifanayo nesohlelo lokusebenza koMnyango okungukuthi mhla lu-1 kuMbasa kuya mhla zingama-12 Ndasa wonyaka olandelayo. Umjiekelezo wezinyanga eziyi-12 nawo uxhumene nonyaka wezimali ngenhloso yokuhlela, ukwenyuswa kwamaholo kanye nezinye izizathu eziqondene nokwenziwa komsebenzi ezifana nemiklomelo yokwenizwa komsebenzi noma amabhonasi email ewukheshi. Umjikelezo wesikhathi sokuvivinywa emsebenzi, uxhumene nosuku lokuqashwa komninimsebenzi.
6 UKUHLELWA KWEZINGA LOKUSEBENZA KANYE NESIVUMELWANO
6.1 Isisvumelwano sokwenziwa komsebenzi (PA)
Isivumelwano sokwenizwa komsebenzi siyisisekelo sokuphathwa kokwenziwa komsebenzi ezingeni lomuntu ngayedwana. Zonke izisebenzi kumele zingene esivumelwaneni ngaphambi kokuphela kwekwata yokuqala yomjikelezo omusha. Amathuluzi okukala ukwenziw akomsebenzi oMnyango nawophiko kumele akhombe ukuthuthuka kwe-PA yesisebenzi. Indlela i-PA ehlelwe ngayo isebenza kuwo wonke amazinga emnyangweni kanti nokuqukethwe kumele kuveze uhlelo lwamasu okusebenza lomnyango kanye nendlela okuzosetshenzwa ngayo unyaka wonke, uhlelo lokusebenza lophiko kanye nokuchazwa kwemisebenzi yezisebenzi, iqhaza elibanjwa yizisebenzi kanye ngemisebenzi okumele yenziwe.
Okuqukethwe kwi-PA kumele kufake lokhu okulandelayo (bheka Isithasiselo A) -
Ulwazi ngesisebenzi njengenombolo yeHolo, isikhundla ngokomsebenzi, kanjalo nokuchazwa kweqhaza lomsebenzi okumele libanjwe yisisebenzi, kugxilwe kakhulu ezinjongenweni ezinqala, inhloso yomsebenzi, izingxenye zemiphumela enqala (KRAs) kanye ne......(GAFs).
UHlelomsebenzi luqukethe ama-KRAs, okumele kwenziwe, imisebenzi kanye nezidingo zezinsizakwenza.
Uhlelo lokuzithuthukisa (PDP) olulekelela ekukhonjweni kwezingxenye ezidinga ukuthuthukiswa kanye nezidingo zesisebenzi kanjalo nezindlela zokwenza lokhu kube ngcono.
Uma isisebenzi sishintsha umsebenzi ngesikhathi somjikelezo wokwenziwa komsebenzi kodwa sibe sisesezingeni elifanayo, kumele kungenwe kwi-PA entsha ngokomsebenzi omusha futhi kumele kwenziwe ukuhlolwa kokwenziwa komsebenzi kube kubhekwa zombili izikhathi. Yizinduna kuphela ezisezingeni lesi-9 noma ngaphezulu ezigunyaziwe ukungena esivumelwaneni nesinye isisebenzi egameni lomnyango. I-PA, ikakhulu uhlelomsebenzi kumele kuphinde kuxoxiswane ngakho uma isisebenzi besingawenzi lowo msebenzi isikhathi esiyizinyanga ezintathu nangaphezulu kungaba nganoma yisiphi isizathu, isibonelo, ukukhulelwa, ukugula, ukufunda, ukungabikho ngoba uyokwenza izinto zakho noma ukuvakasha; ngaphandle uma lokhu kungabi bikho emsebenzini kwakukhona esivumelwaneni sokuqala. I-PA engenalo uhlelomsebenzi oluphelele kumele ithathwe njengengekho emthethweni futhi isetshenziswe kancane ohlelweni lokuphathwa kokwenziwa komsebenzi.
6.2 UHlelomsebenzi
Ngesikhathi isivumelwano sokwenziwa komsebenzi siyinsika yokuphathwa kokwenziwa komsebenzi ezingeni lomuntu ngayedwana, uhlelomsebenzi lona luqukethe umongo wesivumelwano sokwenziwa komsebenzi (bheka uMkhombandlela woHlelomsebenzi eSithasiselweni B).
Indlela okuhlolwa ngayo ukwenziwa komsebenzi wesisebenzi ihlanganisa Izingxenye Zemiphumela Enqala (KRAs) kanye namaThuluzi Okuhlola Ukufana (GAFs) okutholakala kwi-PA. Isisebenzi ngasinye kumele sihlolwe kuzo zombili izingxenye. Ama-KRA athatha ingxenye enkulu yomsebenzi engaba ngamaphesenti angama-80 okuhlolwa kokugcina kanti ama-GAF angaba ngamaphesenti angama-20 umphumela wokuhlolwa.
Ama-KRA achaza lokho okulindeleke esisebenzini ngomsebenzi waso kanye nokunakisisa izenzo nemisebenzi ezolekelela uphiko nomnyango wonke ekusebenzeni gendlela eyiyo. Ohlelwenimsebeni ama-KRA kumele ahlukaniswe ngokwemisebenzi nalokho okumele kwenziwe kanye nezidingo zezinsizakwenza. Lokhu kusetshenziselwa ukuveza ukuthi ukwenziwa /ukuphumelela komsebenzi kanye nokumele kwenziwe kungakaleka. Ama-KRA angafaka izingxenye eziningi zomsebenzi njenge -
misebenzi noma imicimbi okumele isisebenzi siqiniseke ukuthi iyenzeka;
amazinga okwenziwa komsebenzi isisebenzi okumele siwagcine futhi siwakhulise;
zenzo noma izimo okumele isisebenzi sona ngnokwaso sizenze ukuveza ukwehluka kwaso kwezinye; kanye
nemisebenzi kanye nemithwalo yemfanelo emaqondana nokwelulekwa kanye nokwesekwa okunikezelwa, isisbonelo, ngongoti kumakhasimende.
Nakuba singekho isilinganiso ngokwenombolo sama-KRA okumele afakwe kwi-PA, kumele okungenani angeqi kwayisihlanu. I-KRA ngayinye kumele ihlukaniswe ngokwezinto okumele zenziwe ezikalekayo kanye/noma nemisebenzi. I-KRA ngayinye kumele ibe nesisindo (ngokwamaphesenti) maqondana nokubaluleka kwayo emsebenzini wesisebenzi/ilungu. Isisindo sama-KRA kumele sibe yi-100 uma sesihlanganisiwe.
AmaThuluzi Okuhlola Ukufana (GAFs (GAFs) abalulekile futhi angamazinga asetshenziswa ukuchaza nokuhlola ukwenziwa komsebenzi, kubhekisiswa ulwazi, amakhono kanye neqophelo. Ama-GAF alandelayo avamise ukubalwa afike kumaphesenti angama-20 esamba samamaki okuhlolwa kwesisebenzi. Induna kanye nesisebenzi kumele bavumelane okungenani ngamamaki ayisihlanu kwayishumi nanhlanu ama-GAF okukholakala ukuthi asemqoka ukuze ukwenziwa komsebenzi kuhambe ngendlela emsebenzini othile (bheka iSithasiselo C ukuthola umhlahlandlela ngama-GAF). Uhlelo lokunikezela ngezidingo emphakathini (Batho Pele) kumele lulandelwe uma sekuhlolwa lama-GAF.
Ulwazi lomsebenzi
Amakhono obuchwepheshe
Ukwamukela isibophezelo/umthwalo wemfanelo
Iqophelo lomsebenzi
Ukwethembeka
Ikhono lokuqalisa izinto
Ukuxhumana
Ubudlelwano bokuxhumana nabanye abantu
Ukuvumela isimo
Ukusebenza ngokubambisana nabanye
Ukuhlela nokuqalisa kokusebenza
Ubuholi
Ukwaba nokuhlomisa ngamandla
Ukuphathwa kwezinsizakusebenza eziyimali
Ukuphathwa kwezisebenzi
Izisebenzi kumele zihlolwe ngokwama-GAF akhethekile ahambisana nemisebenzi yabo. Isibonelo, ungoti kungenzeka ngabi nabo abantu abasebenza ngaphansi kwakhe kumbe abalawulayo noma angabi naso osobopho kwezezimali. Ukuthola ama-GAF ahambisana nomsebenzi, isisebenzi kanye nenduna bazodinga -
Ukunquma ukuthi yimaphi ama-GAF ahambisana nomsebenzi wesisebenzi.
Ukukala i-GAF ngayinye ehambisanayo ukuveza ukuthi ihambisana kangakanani nomsebenzi lowo. Uma umthelela nezinga kukukhulu, buba bukhulu nobumqoka bokuthi lowo mbandela ungakwazi ukufeza imiphumela yokwenziwa komsebenzi ngendlela efanele. Ukukalwa kwawo wonke ama-GAF kumele uma esehlanganisiwe kube yi-100.
I-GAF ngayinye ekhethiwe ikalwa ngokusebenzisa umkhombandlela wamathuluzi okuhlola ukufana ekwenziweni komsebenzi (eseSithasiselweni C).
6.3 UHlelo Lokuzithuthukisa (PDP)
I-PA kumele ihlanganise uHlelo Lokuzithuthukisa (bheka iSithasiselo D ukubona isibonelo). Inhloso yohlelo lokuzithuthukisa wukukhomba nanoma yiyiphi ingxenye yokumele kwenziwe ebonakala ixega emsebenzini wesisebenzi, ukuze kuhambisane nengxenye yokweseka leyo exegayo bese kuhlelwa ukuthi kuphinde kuqalise ukusebenza kwezinyathelo ezithile ukuze kuncishiswe igebe. Okuzosetshenziswa kuyoththelwa kunoma iyiphi i-GAF ekhona kule-EPMDS kumbe nanoma yiyiphi ingxenye yolwazi lwesisebenzi, amakhono kanye nezidingo zeqophelo. I-PDP kumele ihlanganise ukungenelela okumayelana nobuchwepheshe noma okumayelana namakhon omsebenzi ngokuthi, isibonelo, ukuqeqeshwa okufanele, ukuqeqeshelwa emsebenzini, ukujwayezwa umsebenzi kanye nokujikeleziswa emsebenzini. Isisebenzi kanye nenduna kudingeka babambisane ekufezeni i-PDP bebe benamarekhodi acacile ezibopho zokubika maqondana nombhalo wesivumelwano se-PDP.
6.4 UKUPHUTHA OKWELULIWE KANYE NOKUTHUTHWA KWEZISEBENZI
Ukuphutha ngesikhathi somjikelezo
Izikhathi ezijwayelekile zelivu njengelivu yonyaka kanye/noma izikhathi ezimfushane zelivu yokugula azivamile ukuphazamisa umjikelezo wokuphathwa kokwenziwa komsebenzi kwesisebenzi. Esimeni lapho olunye uhlobo lokuphutha ludonse isikhathi eside, izinduna nezisebenzi kumele babe nokuxoxisana ukuze bafinyelele esivumelwaneni mayelana nendlela ezolandelwa ukukala leso sikhathi sokuhlolwa sonyaka. Uma kungenzeki ukuthi kubukezwe noma kukalwe ngonyaka, kumele kukhonjiswe ngokubhaliwe. Kungahle kudingeke ukuthi kwakhiwe izinhlelo ezintsha zomsebenzi uma isisebenzi sesibuya ekhefini elide. Yize isisebenzi singajeziselwa ilivu evunywe ngokusemthethweni, kuyiqiniso ukuthi isisebenzi ebesiphuthile emsebenzini isikhathi eseluliwe, asizange sisebenze ngokufanayo naleso esingazange siphuthe isikahthi eside.
Lokhu kujwayele ukuba yibkinga uma sekubhekwa indaba yamabhonasi. Kulesi simo umgomo uthi "ukuwenza wonke umsebenzi" kuchaza ukuthi isikalo salokho u-3 ("ukwenziwa komsebenzi ngendlela esezingeni) lapho isisebenzi sithola iholo eligcwele, ibhonasi ejwayelekile kanye nokukhushulelwa iholo. Izinduna kumele zibhekisise ukukala kanye nokuhlola isisebenzi ebesiselivini isikhathi eside, ukuze zilinganise amalungelo alezo zisebenzi ebeziphuthile nendima edlalwe yilezo okudingeke ukuthi zisebenze ngokweqile ngenxa yalezo eziphuthile.
Ukubamba ezikhundleni eziphezulu
Uma isisebenzi siqokwe ukuba sibambe esikhundleni esiphezulu isikhathi esingaphansi kwamasonto ayisithupha, uhlelomsebenzi kumele lugxile emsebenzini leso sisebenzi esiqashelwe kuwo ngokugcwele. Kuncike ekutheni leso sisebenzi ngesikhathi sisabambile besiwenza kanjani umsebenzi, kumele uvezwe umsebenzi omuhle esiwenzile esikhundleni esiphezulu ngesikhathi sekuhlolwa ukwenziwa komsebenzi, ohlelwenimsebenzi lwesikhundla esiqashelwe kuso ngokugcwele.
Uma ubambile esikhundleni esiphezulu isikhathi esingaphezu kwamasonto ayisithupha, uma ukhokhelwa imali yokubamba, kumele kwakhiwe uhlelomsebenzi lwesikhundla esiphezulu okumele usebenze ngalo. Ukwenziwa komsebenzi yisisebenzi, esibambile esikhundleni esiphezulu kuyohlolwa ngokohlelomsebenzi oluchitshiyelwe, ngokwamazinga asebenza ezingeni lesikhundla isisebenzi esiqashelwe kuso ngokjugcwele. Iqophelo lokwenziwa komsebenzi kumele libalwe ezingeni leholo lesikhundla isisebenzi esiqashelwe kuso ngokugcwele, kuye ngokweholo lesisebenzi mhla zingama-31 kuNdasa womjikelezo.
Ukuthuthwa kwezisebenzi
Uma izisebenzi zithuthelwa komunye umsebenzi ezingeni elifanayo, kungumsebenzi wazo ukuhlinzeka umnyango omusha ngohlelo lwakamuva lokuhlolwa kokwenziwa komsebenzi. Uma isisebenzi sishintsha umsebenzi emnyangweni owodwa ngesikhathi somjikelezo we-PMDS, ukubuyekezwa kokwenziwa komsebenzi maqondana nomsebenzi owushiyayo kumele kuqedelwe ngaphambi kokuthi uqale umsebenzi omusha. Uma isisebenzi esishintsha umsebenzi siyinduna noma imenenja, ukubuyekezwa kokwenziwa komsebenzi wesisebenzi ngasinye esingaphansi kwaso kumele kuqedelwe ngaphambi kokuba sidlulele komunye umsebenzi. Uma isisebenzi sishintshelwe komunye umnyango , kumele kube nokuxoxisana mayelama nenqubekela phambili yokubuyekezwa komjikelezo we-PMDS wangaleso sikhathi ngaphambi kokuthi leso sisebenzi sishiye emnyangweni. Esimeni lapho kuyizinduna, ngale kokuthi ziyaphi, kuyodingeka ukuthi zihlole izisebenzi ezingaphansi kwazo ngaphaphi kokuhamba.
Ukungaziphathi ngendlela kanye nokuxoshwa
Izinqumo ezimaqondana nokukalwa kokwenziwa komsebenzi kumele zincike ezintweni ezenziwe yisisebenzi ngokomsebenzi. Esimweni lapho kusolakala ukungaziphathi ngendlela, kunemibuzo okudingeka ibuzwe.
Hlobo luni lokungaziphathi kahle (isibonelo, ezezimali, ezokuphatha)?
Ngabe watholakala enecala noma cha?
Uma atholakala enecala, wathola hlobo luni lwesigwebo (isibonelo, waxoshwa, wamiswa)?
Ngabe ukungaziphathi kahle kanye/noma nesigwebo kwaba nomthelela ekwenziweni komsebenzi?
Ngabe isisebenzi saxoshelwa ukuphutha isikhathi esiluliwe?
Kunzima ukubeka imithetho evamile futhi icala ngalinye kumele lihlulelwe ngendlela efanele lona. Uma icala lokungaziphathi kahle kanye/noma ukulalelwa kwalo, kanye/noma nanoma yisiphi isigwebo sibe nomthelela ongemuhle ekwenziweni komsebenzi yisisebenzi, kuzoba nzima ukukhuthaza ukuklomelisa ngo-3 nangaphezulu kanjalo nokunikeza ibhonasi yokwenziwa komsebenzi.
Izichibiyelo zesivumelwano sokwenziwa komsebenzi
Ukwenziwa komsebenzi eMisebenzini Kahulumeni kwenziwa ezimweni ezehlukene. Isivumelwano sokwenziwa komsebenzi. Izinguquko zingenziwa esivumelwaneni sokwenziwa komsebenzi. Ngisho noma i-PA isayiniwe ekuqaleni komjikelezo wokwenziwa komsebenzi, kumele izinguquko nezengezo zivezwe njalo kwi-PA kanye noHlelomsebenzi.
I-PA kanye noHlelomsebenzi okuhlolwa ngakho isisebenzi ekupheleni komjikelezo kumele kuvezwe ngendlela eqondile emisebenzini eyenziwe yisisebenzi kumele kwenziwe kwi-PA nakuHlelomsebenzi futhi lokhu kumele kusayinwe kufakwe usuku yibo bobabili isisebenzi nenduna yaso.
7 UKUQASHWA KOKWENZIWA KOMSEBENZI, UKUBUYEKEZA KANYE NOKUHLOLA
7.1 Ukuqashwa kokwenziwa komsebenzi
Ukwenziwa komsebenzi ezingeni lomuntu ngayedwana kumele kuqashwe ngokuqhubekayo ukuze kukwazi ukulekelela ekukhonjweni kwezingqinamba ekwenziweni komsebenzi kanye nezinguquko kanye nokubhekana nokuthuthusa nokwenza ngcono izidingo uma zivela kanjalo noku -
khomba inqubekela phambili kanye/noma nokuhlonza izithiyo ekufezeni izinjongo neqophelo;
lekelela izinduna nabaninimsebenzi bakwazi ukubhekana nezinkinga ezimayelana nokwenziwa komsebenzi;
hlonza nokuhlinzeka ngokweseka okkudingekayo;
ukuguqula izinjoko namaqophelo; kanye
nokuqinisekisa ukufunda nokuthuthuka okuqhubekayo.
7.2 Imikhakha yokwenziwa komsebenzi kanye nesilinganiso sokukala
Le mikhakha emihlanu yokwenziwa komsebenzi elandelayo isetshenziselwa ukukala ukwenizwa komsebenzi, ukubuyekeza kanye nokuhlolwa kwezisebenzi kwaminyaka yonke:
UKUKALA
UMKHAKHA
INCAZELO
1
UKWENZIWA KOMSEBENZI NGENDLELA EGCULISAYO
Ukwenziwa komsebenzi akuhambisani nezinga elilindelekile lomsebenzi. Ukubuyekezwa/ukuhlolwa kuveza ukuthi umninimsebenzi uphumelele ukwenza umsebenzi onemiphumela engaphansi kwezinga kuwo wonke umsebenzi wakhe kanye nezinkomba njengoba kuchaziwe eSivumelwaneni Sokwenziwa Komsebenzi kanye noHlelomsebenzi.
2
UKWENZIWA KOMSEBENZI OKUNGEKHO EZINGENI
Ukwenziwa komsebenzi kuyahlangabezana namazinga alindelekile omsebenzi. Ukubuyekezwa/ukuhlolwa kukhomba ukuthi umninimsebenzi ukwazile ukusebenza ngaphansi kwemiphumela yokusebenza okusezingeni ngaphezu kwesigamu sezindlela zokusebenza kanye nezinkomba njengoba kuchaziwe eSivumelwaneni Sokwenziwa Komsebenzi kanye noHlelomsebenzi.
3
UKWENZIWA KOMSEBENZI OKUSEZINGENI
Ukwenziwa komsebenzi kuhambisana ngokuphelele namazinga alindelekile kuzo zonke izingxenye zomsebenzi. Ukhobuyekezwa/ukuhlolwa kukhomba ukuthi umninimsebenzi ukwazile ukusebenza ngokusezingeni ezindleleni zonke zokusebenza kanye nezinkomba njengoba kuchaziwe eSivumelwaneni Sokwenziwa Komsebenzi kanye noHlelomsebenzi.
4
UKWENZIWA KOMSEBENZI OKUNGALE KOKULINDELEKILE
Ukwenziwa komsebenzi kungaphezu kwamazinga alindeleke emsebenzini. Ukubuyekezwa/ukuhlolwa kukhomba ukuthi umninisebenzi ukwazile ukusebenza kangcono kunemiphumela yokusebenza okusezingeni ngaphezu kwesigamu sezindlela zokwenziwa komsebenzi kanye nezinkomba njengoba kuchaziwe eSivumelwaneni Sokwenziwa Komsebenzi kanye noHlelomsebenzi futhi uphumelele kukho konke emjikelezweni wokwenziwa komsebenzo.
5
UKWENZIWA KOMSEBENZI NGENDLELA EBABAZEKAYO
Ukwenziwa komsebenzi kweqe kakhulu emazingeni alindeleke kumninimsebenzi ezingeni lakhe. Ukubuyekezwa/ukuhlolwa kukhomba ukuthi umninimsebenzi ukwazile ukwenza kangcono kunemiphumela yokusebenza okusezingeni kuzo zonke izindlela zokwenziwa komsebenzi kanye nezinkomba njengoba kuchazwe kwi-PA noHlelomsebenzi futhi ukwazile ukukugcina lokhu kuzo zonke izingxenye zomsebenzi wakhe emjikelezweni wokwenziwa komsebenzi.
7.3 Indlela yamaphuzu amahlanu yokunika amamaki
Njengoba kukhonjisiwe bngaphezulu, i-EPMDS isebenzisa indlela yamaphuzu amahlanu okunika amamaki. U -"3" ezingeni - "Lokusezingeni" - usho ukuthi ukwenziwa komsebenzi yisisebenzi kuhambisana ngokuphelele nezinga elilindelekile futhi siphumelele ukuveza imiphumela esezingeni kuzo zonke izingxenye zokwenziwa komsebenzi. Ngokwendlela entsha yokubhekana nokukalwa kokwenziwa komsebenzi, isisebenzi esikalwe "njengesisezingeni" sihambisane ngokuphelele nezidingo zomsebenzi. Ezingeni lokukala lokhu kuchaza isamba samamaki esingamaphesenti ayi-100 (ekuqaleni u-3 wayechaza amaphesenti angama-60).
7.4 Ukubuyekeza nokuhlola izinga lokusebenza
(Ifomu lokubuyekeza kwamaphakathi nonyaka eliseSithasislweni E; bheka ku-8.1 kulabo abasavivinywa emsebenzini)
Imihlangano yokubuyekeza ukwenziwa komsebenzi iyingxenye esemqoka kakhulu ohlelweni lokuqapha. Lokhu kubuyekeza kumele kwenziwe njalo njengoba nezimo ziphoqa. Ukubuyekezwa kusemqoka ukukhuthaza nokudalula izingxenye lapho isisebenzi sidinga ukukhuliswa khona uma kunesidingo, ukulungisa i-PA. Induna kumele isebenzise wonke amathuba ukuxoxisana ngokwenizwa komsebenzi wesisebenzi, kuhlanganisa imihlangano yophiko, imibiko kanye nokuxoxisana nje. Ngokwe-PSR 1/VIII B.4(b) induna yesisebenzi kumele iqaphe ukusebenza kwesisebenzi ngokuqhubekayo bese isinikeza impendulombiko ngokusebenza kwaso: okungenani izikhathi ezine ngonyaka - ngomlomo, uma ukusebenza kwesisebenzi kugculisa (kusezingeni nangaphezulu); ngokubhaliwe uma kungagculisi (kungagculisi nangaphansi); okungenani kabili (ngokubhaliwe noma ngomlomo) ezinyangeni eziyisithupha ngaphambi kokuhlolwa kokwenziwa komsebenzi wonyaka okusemthethweni okuhlanganisa umjikelezo wonke.
Uma induna, ngokwemiphumela yokubuyekeza, noma nanoma yingasiphi isikhathi somjikelezo wokwenziwa komsebenzi, yazile ukuthi ukusebenza kwesisebenzi kukalwe kwaba ngaphansi kokulindelekile, induna kumele iqede ukuhlolwa okusemthethweni, inikeze amamaki ama-KRA nama-GAF, igcwalise yonke imibhalo futhi isayinwe yisisebenzi. Lokhu kuyoqinisekisa ukuthi isisebenzi siyacacelwa ukuthi indlela esisebenze ngayo ayemukelekile futhi ukuqhubeka nokusebenza ngaleli zinga eliphansi kanje kungathikameza ukunikezelwa kwezidingo emphakathini futhi siqinisekile ukuthi umphumela wokuhlolwa kokusebenza okungaphansi kwezinga ekupheleni komjikelzo kuhambisana nezingqinamba zakhona.
Induna kumele izilungiselele ngoku-
buyekeza isikhathi esedlule kanye nezinjongo neqophelo lesikhathi esizayo;
buyekeza ukweseka okudingekayo kanye nokuhlela izidingo zokuqeqeshwa nokuthuthuka
ngokufuna impendulombiko efanele kubabambiqhaza abathintekayo ukweseka uhlelo;
buyekeza nokulungisa yonke imibhalo ethintekayo; kanye
nokukhomba izingxenye zangaphandle /nangaphakathi ezinomthelela ekusebenzeni komninimsebenzi.
Umninimsebenzi kumele azilungiselele ngoku -
buyekeza izinjongo ezedlule bese ekhomba izinjongo okungaba ngezintsha;
qoqa bonke ubufakazi obeseka ukwenziwa komsebenzi;
khomba izinto ezithikameza ukusebenza kwakhe;
khomba ukwesekwa okungahle kudingeke kanjalo nokuqeqeshwa kanye nokuthuthukiswa kwezidingo; kanye
khombisa empendulwenimbiko ezonikezwa induna.
Ukubuyekeza kungukuxoxisana phakathi kwenduna nesisebenzi. Okuqukethwe kanye nemiphumela yempendulombiko yesigaba samaphakathi nonyaka kanye nasekupheleni konyaka kumele kusayinwe yizo zombili izinhlangothi. Ukubyekeza kukaMandulo okwamaphakathi nonyaka ngoba kwenziwa kusuka kuMbasa kuya kuMandulo. Kuwo wonke amazinga esikhathi sokubuyekeza kumele ahlanganise ukuxoxisana ngezidingo zohlelo lokuthuthukiswa kwesisebenzi. Ukuhlolwa kokugcina kanye nokuxoxisana kumele kwenziwe ekupheleni komjikelezo futhi kuqondane nokuphela konyaka wezimali, okungukuthi ekupheleni kwenyanga kaNdasa minyaka yonke. Umphumela wezingxoxo zokuhlola yiwona oyisamba samamaki okusebenza kwesisebenzi okuyisamba sama-GAF kanye/noma ama-KRA.
Izingxoxo zokuhlola kumele zivule -
ithuba lesisebenzi lokuthi sihlole umsebenzi waso kanye nalokho okuyigalelo laso ezinhlosweni zomnyango kanye nasekukhombeni izingxenye ezidinga ukuthuthukiswa;
ithuba lenduna lokuthi ihlinzeke ngempendulombiko mayelana nokwenziwa komsebenzi unyaka wonke kanye nokuhlonza izindlela zokwenza ngcono lokho okwenziwe;
ithuba lesisebenzi lokuthi sibe negalelo kanye nokuphendula ekuphawuleni mayelana nokusebenza kwaso kanye nasekukhombeni izinto ezingaphezu kwamandla aso okuyizona eziholela emiphumeleni yokungasebenzi kahle.;
izingxoxo ezivulelekile phakathi kwesisebenzi nenduna yaso kumele zibhekelelwe futhi kuvunyelwane ngemibono yokuxazulula izinkinga;
isivumelwano mayelana namamaki okuhlola konke esiveza isinqumo maqondana nezinga lempumelelo ezuziwe ngokwesivumelwano sokwenziwa komsebenzi; kanye
nethuba lenduna kanye nesisebenzi lokuthi bavumelane ngezingxenye zokuzithuthukisa.
7.5 Ukuhlolwa kokwenziwa komsebenzi kwaminyaka yonke
Ithuluzi lokuhlola ukwenziwa komsebenzi
Ithuluzi lokuhlola ukwenziwa komsebenzi kwezisebenzi ezingesiwo amalungu e-SMS (amazinga eholo asuka kwelo-1 kuya kwele-12) litholakala eSithasiselweni F.
Lona lelo thuluzi lokuhlola[1] lisetshenzisellwa ukubuyekeza ukwenziwa komsebenzi, kanjalo nokusebenza kwesisebenzi konyaka wonke. Yilokhu kuhlola konyaka wonke okuzosetshenziswa njengesisekelo ukunquma mayelana nomsebenzi wesisebenzi. Lona lelo thuluzi kumele liphinde lisetshenziswe ukunquma mayelana nalabo abavivinyelwa emsebenzini, imiklomelo kanye nokuthuthukiswa kwamakhono. Ngaphandle kwezingxoxo zokubuyekeza kanye nolwazi induna enalo ngokusebenza kwesisebenzi, izimenenja kumele zicabange ukuthi ukuhlola kumele kuncike "kuphela olwazini oluqukethwe yithuluzi elimiselwe ukuhlola ukwenziwa komsebenzi."[2]
Izinyathelo ohlelweni lokuhlola
I-EPMDS incike esivumelwaneni phakathi kwenduna kanye nesisebenzi mayelana, okokuqala, ukwenziwa komsebenzi okulindelekile ngesikhathi somjikelezo (isivumelwano sokwenziwa komsebenzi), kanye, okwesibili, nemiphumela edingeka ifeziwe ngesikhathi somjikelezo.
Induna izoba nolwazo oluphelele mayelana nokusebenza kwesisebenzi futhi iyobamba elikhulu iqhaza ohlelweni lokuhlola. Ukuhlola konyaka kwenziwa ekupheleni komjikelezo wokwenziwa komsebenzi mhla zingama-31 kuNdasa minyaka yonke. Ukuhlola konyaka kuhlinzekela amamaki okukala okugcina okubhekwa wona lapho kuthathwa izinqumo ngomsebenzi nezimo ezifana nokwenyuselwa iholo kanye nokunikwa kwemiklomelo yokwenziwa komsebenzi. Uhlelo luqala ngokuzihlola kwezisebenzi. Induna bese ihlola isisebenzi kanye nokubuyekezwa kokuzihlola.
Ukuzihlola
Iqhaza lesisebenzi esihlolelwa umsebenzi waso yileli -
ukuhlola inqubekela phambili yaso ngokwesivulwano saso sokwenziwa komsebenzi kanye nohlelomsebenzi, ngesikhathi sokubuyekeza kanye nokunika izikalo zokwenziwa komsebenzi;
ukwazisa imenenja yaso ezinye izinto okumele zenziwe ezisemqoka ezenzeka ngaleso sikahthi ezingekho ohlelweni lokwenziwa komsebenzi kanye/noma ukwenziwa komsebenzi esikuthatha njengokusemqoka;
ukuhlinzeka ngemibono ezingxenyeni zokwenziwa komsebenzi, ezikhonjwe yimenenja njengezingekho ezingeni;
ukubuyekeza ukusebenza kwaso ukuthi kufanele yini; kanye
nokuxoxisa kanye nokuqalisa izichibiyelo ezifanele esivumelwaneni sokwenizwa komsebenzi.
Ukuhlola kwenduna
Iqhaza lenduna yesisebenzi ekuhlolweni yileli -
didiyela izigaba zokuhlola;
kuhlola ukusebenza kwesisebenzi ngokwesivumelwano sesisebenzi sokwenziwa komsebenzi kanye nohlelomsebenzi ngesikhathi sokubuyekeza nokufakwa kwamamaki okwenziwa komsebenzi;
ukuncoma ukusebenza kahle kwesisebenzi ngesikhathi sokubuyekeza;
bheka ezinye izinto okumele zenziwe ukuthi zenziwe ngendlela ngalesi sikhathi lezo ezingekho ohlelweni lokwenziwa komsebenzi azithatha njengezisemqoka;
ukuhlonza izingxenye zokwenziwa komsebenzi ezihlonzwe njengezenziwe ngokungekho ezingeni;
ukunikeza isisebenzi ithuba lokuveza imibono yaso ngalesi sikhathi;
ukuhlonza izinyathelo eziwusizo ezingathathwa ukunciphisa izinto ezingavimba ukusebenza kwesisebenzi;
ukubuyekeza ukuba semthethweni kwesivumelwano sokusebenza kwesisebenzi kanye nohlelomsebenzi;
ukuxoxisana kanye nokuqalisa izichibiyelo ezifanele zohlelo lokusebenza kwesisebenzi;
ukurekhoda ukuphawula kwayo maqondana nokusebenza kwesisebenzi.
Ukuhlolwa kokufezeka kwemiphumela (KRA) ebekwe ohlelwenimsebenzi
I-KRA ngayinye kumele ihlolwe ngokwamazinga abekwe ezintweni okumele zenziwe ezifezekile.
Ukukala okuyinkomba yamaphuzu amahlanu kumele kuhlinzekelwe i-KRA ngayinye.
Lokhu kukala kumele kuphindaphindwe ngesikalo esinikezwa i-KRA ngesikhathi sohlelo lwesivumelwano, ukuhlinzeka isamba.
Isibali mamaki singasetshenziswa ukuhlanganisa amamaki nokubala isamba sama-KRA, ancike esisindweni esingamaphesenti angama-80 anikezelwa ama-KRA.
Ukuhlolwa kwama-GAF
I-GAF ngayinye kumele ihlolwe ngokwamazinga athile aphumelele ukwenziwa.
Ukukala okuyinkomba yamaphuzu amahlanu kumele kuhlinzekelwe i-GAF ngayinye.
Lokhu kukala kumele kuphindaphindwe ngesikalo esinikezelwe i-GAF ngesikhathi sohlelo lwesivumelwano, ukuhlinzeka isamba.
Isibali mamaki singasetshenziswa ukuhlanganisa amamaki nokubala isamba sama-GAF, ancike esisindweni esingamaphesenti angama-20 anikezelwa ama-GAF.
Ukunika amamaki okuhlola ngokubhekela okuthile (PAR)
Amamaki esewonke, ngokuhambisana nesikalo sokuhlola sihlinzekiwe emphumeleni ofingqiwe wokubuyekezwa kwaminyaka yonke kokwenziwa komsebenzi kwama-KRA nama-GAF. Isibali sesikalo sokuhlola singasetshenziswa ukuhlinzeka isamba ngokuhlanganisa isamba sama-KRA nama-GAF afeziwe. NGesikhathi sesigaba sokuxoxisana umlomo nomlomo kwenduna nesisebenzi kumele kuvunyelwane ngakho ekukalweni (kwesisebenzi/sokuzihlola kanye nokuhlola kwenduna).
Uma kunokuvumeIana phakathi kwenduna nesisebenzi ngesikalo, lokhu kuba ukunika amamaki okuhlola ngokubhekela okuthile (PAR). Induna yesisebenzi ibe seyithumela lokhu kuhlola ngokubhekela okuthile kuMqondisi (uma induna ingesiye uMqondisi). Okwamanje uMqondisi angaphosa imibuzo nge-PAR uma ebona ukuthi i-PAR ibe nokwenzelela ekusebenzeni kwesisebenzi (kuphansi kakhulu/kuphezulu kakhulu) angacela induna ukuba ibuyekeze amamaki nesisebenzi. UMqondisi uthumela wonke ama-PAR esisebenzi esigungwini esiphezulu esihlolayo ukuze kwenziwe ukulawula kokuqala (ukulungiselela kokulawula kuxoxwe ngakho endimeni 8 ngezansi
Uma kunokungavumelani okungeke kuxazululeke phakathi kwabo bobabili ngamamaki anikeziwe, isisebenzi nenduna kumele babeke izizathu, lezi zizathu kumele zithunyelwe kumlamuli ongachemile ukuze kube nokuvumelana ngaphambi kokuthi kwenziwe ulawulo. Uma lokhu kulamula kungaphethi ngesivumelwano ezinsukwini ezinhlanu, kungasetshenziswa amanothi uma isikhalo sithunyelwe emva kokuqedwa kwalo lonke uhlelo
8 UKULAWULWA KOKWENZIWA KOMSEBENZI
Izizathu zokulawulwa kwamamaki esisebenzi zihlanganisa lokhu okulandelayo (
Inhloso yokuhlolwa kokubuyekezwa kokwenziwa komsebenzi ngamazinga aphezulu ezokuphatha (ukulawula) wukuqinisekisa ukuthi ukwenziwa komsebenzi kwazo zonke izisebenzi kwenziwa ngendlela engenakwenzelela futhi efanayo kuyo yonke iMinyango.
I-MPSA imise ukuthi yiphesenti eli-1.5 lesabelomali seholo lomnyango elingabekelwa ukubhekela amabhonasi okwenziwa komsebenzi.
I-MPSA imisile futhi ukuthi yiphesenti eli-1 eholweni lomnyango elingabekelwa ukubhekela ukwenyuswa kwweholo.
Ukubaluleka kokuzihlola okuyiqiniso okuhambisana namamaki ayiqiniso okuvunyelwene ngawo phakathi kwenduna nesisebenzi akukho lapho kuvezwe khona kwacaca njengasekuqaleni kohlelo lokulawula.
Kumele kube nokubuka ngaso linye amazinga adingeka ezingeni ngalinye lokukala kanjalo nethuluzi elisetshenziselwa ukukala amazinga okumele ahambisane nomsebenzi lapho kudingeka khona okumele kwenziwe okufanayo. Ukulawulwa kokwenziwa komsebenzi kuvela uma ukukala komuntu ngayedwana okuvunyelwene ngakho phakathi kwenduna nesisebenzi kudinga ukuchitshiyelwa, ikakhulu uma inhloso yokulawula kuwukuthi kwehliswe amamaki.
Njengoba sekushiwo ngenhla, ukunikwa kwesisebenzi amamaki okuhlola ngokubhekela okuthile (PAR) yilokho okuvunyelwana ngakho phakathi kwesisebenzi nenduna yaso. Okwamanje isisebenzi kumele sazi ngamamaki. Uma kunoguquko, ikakhulu ngenhloso yokwehlisa amamaki, kumele kuxoxiswane ngakho ngendlela esobala.
8.1 Indlela ejwayelekile yokwabiwa kwemihlomulo yokwenziwa komsebenzi ngokwezigaba
Ukwenziwa komsebenzi okusezingeni (ngokulingene, ngokugculisayo) kuklonyeliswa ngeholo lonyaka, ibhonasi, izinguquko eholweni lonyaka kanye nokwenyuselwa iholo. Ukwenziwa komsebenzi okungaphezu kokulindelekile kuphela okufanele kuklonyeliswe ngomklomelo wokwenziwa komsebenzi. Le mikhombandlela elandelayo, incike emigomeni yezibalo zokwabiwa kwemihlomulo yokwenziwa komsebenzi, ingalekelela iKomidi elilawulayo ekubuyekezeni ukuhlaziywa okufingqiwe kwemiphumela yamamaki okwenziwa komsebenzi. Ngokokwabiwa okujwayelekile, okungaba ngamaphesenti angama-25 ezisebenzi kumele ifaneleke ukungena kwesisodwa salezi zigaba zebhonasi yokwenziwa komsebenzi. Lo mkhombandlela ungabhekisiswa uma kukhonjwa imigudu futhi kwenziwa iziphakamiso zamabhonasi angafinyelela ephesentini eli-1.5 esabelwenimali semiholo -
Isigaba Sokwenziwa komsebenzi
Isamba samamaki
Iphesenti elilandelayo lezisebenzi kumele livele lingene kulesi sigaba
Ukwenziwa komsebenzi okungamukelekile
69% nangaphansi
3%
Ukwenziwa komsebenzi okungekho ezingeni
70% - 99%
7%
Ukwenziwa komsebenzi okusezingeni (okuthe ukweqa kancane kokulindelekile)
100% - 114%
65%
Ukwenziwa komsebenzi okungaphezu kokulindelekile
115% - 129%
15%
130% - 149%
7%
Ukwenziwa komsebenzi ngamalengiso
150% - 167%
3%
Lokhu kungakhonjiswa kanje -
8.2 Ikomidi lokubuyekeza kwamaphakathi (IRC)
Ngaphandle kokusungulwa kweKomidi Elilawulayo lomnyango, kufanele iminyango ibuye isungule ikomidi lokubuyekeza kwamaphakathi (phakathi kwenduna neKomidi elilawulayo) elizobuyekeza/lawula ukunikwa kwamamaki ngokubhekela okuthile kwezisebenzi. Uhlobo lwala makomidi luzoncika ebukhulwini nasesimweni somnyango.
Nanoma yiziphi iziphakamiso zezinguquko emamakini aleso sigungu kumele kuxoxiswane ngazo nenduna yezisebenzi ezithintekayo. I-IRC ingaphakamisa ukuthi izinguquko zesamba samamaki (PAR) zihlanganise ukwehliswa kwalawo mamamaki.
Ikomidi lokubuyekeza kwamaphakathi lithola aMamaki Okuhlola Ngokubhekela Okuthile kwazo zonke izisebenzi ezibika kulo, ukuba abuyekezwe bese eqhathaniswa futhi aqinisekiswe. Uma ikomidi lokubuyekeza kwamaphakathi livumelana ne-PAR, ibe seyiba ukukalwa kokuhlola okuqinisekisiwe (VAR). Nanoma yisiphi isiphakamiso ekwehlisweni kwamamaki kumele sibuyiselwe enduneni yesisebenzi ukuze izame ukuvumelana nezinguquko. Uma induna noma umlamuli ehluleka ukucacisela isisebenzi size sibone mayelana nezinguquko, amamaki kumele adluliselwe eKomidini Elilawulayo. IKomidi Elilawulayo yilo eliqinisekisa amamaki abe eseba ukuhlolwa kwamamaki okuqinisekisiwe (CAR) okuyiwona mamaki okugcina esisebenzi.
Emuva kokwamukela isiqiniseko esibhaliwe saMamaki Okuhlolwa Okuqinisekisiwe kokugcina emnyangweni, isisebenzi esinesikhalo singabe sesithumela isikhalo saso eThimbeni Lokwedluliswa Kokuhlola, uma kungavunyelwana futhi singekho nesixazululo, isisebenzi sesingathumela isikhalo esisemthethweni ngokweNqubo Yezikhalo Yemisebenzi Kahulumei.
8.3 IKomidi loMnyango Elilawulayo (DMC)
Umnyango ngamunye ungasungula iKomidi loMnyango Elilawulayo (DMC) emazingeni eholo kusuka kwelo-1 kuya kwele-12, osihlalo walo yiNhloko Yomnyango, iMenenja Yemisebenzi Edidiyelwe noma Isisebenzi Esiphezulu Kwezezimali emnyangweni. IKomidi liphinde libe nezimenenja ezinkulu ngokokubona kwe-HOD. Iminyango kumele inqumo ukuthi le-DMC ibuye ilawule namamaki e-SMS.
(Bheka futhi endimeni ye-11.)
Amandla nemisebenzi ye- DMC
Iqhaza leKomidi Lomnyango Elilawulayo wukuqinisekisa ukuthi ukuhlolwa kokwenziwa komsebenzi konyaka kuyiqiniso, kuyefana futhi akunakwenzelela, wukuqapha uhlelo lokuhlolwa kokwenziwa komsebenzi ngokuthola umqondo ophelele wokuthi ngabe wonke amazinga nemithetho kusetshenziswe ngendlela efanayo futhi enobuqiniso ezisebenzini ezisezingeni elifanayo. I-DMC angeke ifinyelele odabeni lomuntu ngayedwana ukuhlola amamaki kodwa ingasungula indlela yokubheka uhlelo lonke. Uma i-DMC ihlonza ukwehlukana noma okushaya amanzi, lokhu kuyobuyiselwa kubaQondisi nezinduna abavumelene ngamamaki nabasebenza ngaphansi kwabo, kanye nezizathu zaleso sinqumo. Lokhu kumele kuhambisane nesicelo sokuthi kubhekiswe kabusha amamaki. Ngaphandle uma kuyizilungiso zamamaki okuhlola esewonke adale ushintsho emamakini okuhlolwa kwesisebenzi (njengethimba) ngesisindo esifanayo, iDMC angeke iguqule amamaki okuhlolwa esisebenzi ngasodwana ngale kokubuyisela udaba kwi-IRC kanye nenduna eyenza ukuhlola ekuqaleni. I-DMC kumele igcine amaminithi abanzi ezinqumo, ikakhulu uma kuphakanyiswe ukuthi kwehliswe isamba samamaki.
Iqhaza leKomidi Lomnyango Elilawulayo kumele-ke -
lihlinzekele ukubhekelelwa okubanzi kokusebenza kwe-EPMDS, liqinisekise ukuthi uhlelo lokuphathwa kokwenziwa komsebenzi, kuhlanganisa ukumiswa kwamazinga okusebenza kusemthethweni, akunakwenzelela futhi kunenhloso;
leluleke umnyango ngemivuzo eyimali nengesiyo imali, kuhlanganisa amaphesenti athile amabhonasi okwenziwa komsebenzi, umqondo wesamba esiphezulu esimiswe yi-MPSA;
libone izinkinga ezingahle zibe khona ohlelweni bese leluleka i-HOD ngokufanele;
libuyekeze amamaki okuhlolwa konke ezingxenyeni zonke zomnyango;
liphakamise amazinga emiklomelo kanye nezinyathelo eziwusizo zokwenziwa komsebenzi kanye nokungenziwa komsebenzi ngokulandelana kwakho;futhi
lenze iziphakamiso maqondana nezinyathelo okumele zibhekisiswe lapho izimenenja nezinduna zingawenzi ngendlela efanele nengenakwenzelela umsebenzi wazo mayelana nokuhlolwa nokunika amamaki ngokwe-EPMDS.
8.4 Ithimba Lokwedluliswa Kokuhlola (AAP)
Iqhaza le-AAP libekwe lacaca endikimbeni yokubuyekezwa nokulawulwa kokwenziwa komsebenzi (bheka iSithasiselo H ukubona umdwebo wohlelo). Leli qhaza liyizigaba ezimbili: (a) njengekhambi lomnyango esisebenzini esingavumelani nesiphakamiso esivezwe yi-IRC sokuchibiyela amamaki okuhlolwa, futhi emva kokwaziswa ngamamaki okugcina (CAR) ngaphambi kokufakwa kwesikhalo esisemthethweni, kanye (b) nanjegomlamuli esingxabanweni nasekungavumelanini kwesikhashana.
IThimba Lokwedluliswa Kokuhlola lakhiwa yi-HOD ezimeni ezithile futhi kumele lihlanganise ongoti kulo msebenzi, ukuphathwa kokwenziwa komsebenzi, ezomthetho kanye nezezisebenzi. IThimba lizobheka izethulo zezisebenzi ezibhaliwe esimeni sokungavumelani emva kokuthumela okubhaliwe ophikweni lweZezisebenzi. I-AAP esisunguliwe, inale misebenzi elandelayo -
Ukubuyekeza ukungavumelani phakathi kwesisebenzi nomnyango mayelana naMamaki Okuhlolwa Aqinisekisiwe, nokwenza iziphakamiso mayelana neKomidi Lomnyango Elilawulayo. Ukuthunyelwa kwenziwa yisisebenzi esinesikhalo ophikweni lweZezisebenzi lona olube seluqinisekisa ukuthi i-AAP iyasebenza futhi imi ngomumo.
Ukusebenza njengomlamuli yenze neziphakamiso eKomidini Lomnyango Elilawulayo ezimeni eziyisipesheli zengxabano nokungavumelani, isibonelo ophikweni oluthile noma nemenenja noma induna ethile, noma yesisebenzi esithile, ikakhulu ezimeni lapho inkinga kuyindaba yokuchazwa noma ukusebenza kwe-EPMDS.
8.5 Ukungavumelani ngamamaki kanye nokuhlola
Ukuvumelana phakathi kwesisebenzi nenduna yaso, kanye/noma nezinyathelo zokubuyekeza nokulawula ezindabeni ezithinta amamaki, akusiyo into engaqinisekiswa. Uma kuhlangatshezwana nezidingo zohlelo uma kuxhunyanwa najlo futhi kunokuxoxisana phakathi kwenduna nesisebenzim kumele kube nokungavumelani okuncane.
Yize kunjalo, ukungavumelani kungenzeka (a) phakathi kwesisebenzi nenduna yaso; (b) phakathi kwesisebenzi nenduna ngakolunye uhlangothi kanye ne-IRC kolunye; (c) phakathi kwe-IRC kanye neKomidi Lomnyango Elilawulayo; ngisho naphakathi kweKomidi Lomnyango Elilawulayo kanye ne-HOD noma Isiphathimandla Esiphezulu.
Ukungavumelani emazingeni e-IRC kanye/noma eMakomidini Omnyango Alawulayo kungancishiswa uma ukuhlolwa kwezimenenja eziphezulu kwenziwa ngaphambi kokuhlolwa kwalabo abangesizo izimenenja. Lokhu kungasiza ekunciphiseni ukuphikisana nokungalingani okungaba khona ekuhlolweni, isibonelo, ama-KRA athile atholakala emazingeni ehlukene. Le ndlela ingabeka imikhawulo ethile yokwenziwa komsebenzi engahle isebenze njengamazinga okuthathelwa kuwo uma kuhlolwa umuntu ongekho ezingeni lokuphatha emnyangweni. Uma kunokungavumelani okukhulu phakathi kwe-IRC kanye neKomidi Lomnyango Elilawulayo, noma uma i-HOD ingathandi ukuvuma iziphakamiso zeKomidi Lomnyango Elilawulayo, udaba olunjalo kumele luxazululwe ezingeni lokuphatha emva kokuxoxisana nezimenenja ezithintekayo.
Uma imiphumela yohlelo ikhomba izinguquko emamakini omuntu, nezisebenzi zingavumi ukwamukela izinguquko, kuyodingeka zilandele imithetho yezikhalo eMisebenzini Kahulumeni. Njengakuwo wonke ama-EPMDS, izisebenzi kumele zazi ngemigudu nezinhlelo okumele zilandelwe esimeni sokungavumelani ngokuhlolwa kokwenziwa komsebenzi. Uma zonke lezi zimhlelo ezingenhla zehluleka ukuxazulula ukungavumelani kumbe isikhalo, isisebenzi sinelungelo lokulandela ezinye izindlela zomthetho ezikhona ukubhekana nenkinga.
9 IMIPHUMELA YOKUHLOLWA KOKWENZIWA KOMSEBENZI
9.1 Isikhathi sokuvivinywa emsebenzini
Ukwenza umsebenzi kwezisebenzi ezisesikhathini sokuvivinywa kulawulwa ngokohlelo lwe- EPMDS kanye nenqubomgomo yomnyango yesikhathi sokuvivinywa emsebenzini. Uhlelo lumi kanje:
I-EPMDS izoba wuhlelo oluzosetshenziswa ekuhloleni isisebenzi ngesikhathi sisesikhathini sokuvivinywa emsebenzini.
Ukuhlolwa kokwenziwa komsebenzi kwezisebenzi kumele kwenziwe njalo ngekota yonyaka futhi kumele kuxhumane ne- EPMDS.
Ifomu yokuhlola ukwenziwa komsebenzi kumele ithunyelwe kwi- HR ngokushesha emva kokwenziwa kokuhlola.
Ekupheleni kwesikhathi sokuvivinywa emsebenzini induna yesiseebnzi esivivinywayo kumele enze isincomo sokuthi kumele sivumeleke ukuba siqashwe isiseebnzi noma cha. Uma isissebenzi esivivinywayo sitholakala ukuthi asikasifaneli isikhala somsebenzi esikhona, kungakhethwa ezinye izindlela ezifana nokwandiswa kwesikhathi sokuvivinywa emsebenzini, ukubhaliswa ngokusemthethweni ohlelweni lokuhluleka noma njengomzamo wokugcina, ukuxoshwa, ezingenziwa. (Bheka Isithasiselo G ngamafomu okuhlola esikhathini sokuvivinywa emsebenzini.)
Isikhathi sokuvivinywa emsebenzini sesisebenzi akulindelekile ukuthi sihlale sihambisana nomjikelezo osuka mhla lulu- 1 kuMbasa kuya mhla zingama- 31 kuNdasa, kepha ithuluzi lokuhlola le- EPMDS kumele lisetshenziswe ekuhloleni, futhi imiphumela igcwaliswe kwifomu lekota yonyaka yokuhlola.
Ukuphatha kokwenziwa komsebenzi okungekho ezingeni
Izinduna kulindeleke ukuthi ziqale zihlonze bese, ngokuhambisana nohlelo lokuthuthukisa, zibhekane nokwenziwa komsebenzi okungalindelekile kwezisebenzi ezingaphansi kwazo. Induna kumele zihambisane nezidingo zenqubo zeSiphakamiso se- 10 sonyaka we- 1999 kanye neSiphakamiso se- 10 sonyaka wezi- 2003 - "Umbhalo Wokuhluleka Ukwenza umsebenzi". I- EPMDS ihlinzekele ukuhlonzwa okusheshayo kanye nesixazululo sokwenziwa komsebenzi okungemukelekile. Ukulinganiselwa kokwenziwa komsebenzi kwesisebenzi "njengokungekho ezingeni" noma okungaphansi ngesikhathi sokuhlolwa ukwenziwa komsebenzi konyaka akumele kube uphawu lokuqala lokuhluleka kwesisebenzi. Ukuqashelwa kokwenziwa komsebenzi, kubalwa nokubuyekezwa kokwenziwa komsebenzi, yikho okuhlinzeka ngamathuba okuqinisekisa ukuthi lokhu akwenzeki. Ukungenelela kwenduna ukulwisana nokuhluleka kokwenziwa komsebenzi kwesisebenzi kungabandakanya nanoma yikuphi kwalokhu okulandelayo:
Ukululekwa komuntu ngamunye
Ukulekelelwa ngokululekwa emsebenzini
Ukuqeqeshwa okusemthethweni/ ukuphinde uqeqeshwe
Ukuphinde ucaciselwe izidingo zohlelo lomsebenzi lokwenziwa komsebenzi
Ukuhlolwa kwezimo okusetshenzwa ngaphansi kwazo ukuthola ezinye izinto ezingabe ziphazamisa ukwenziwa komsebenzi.
Uma kwenzeka isisebenzi singatshengisi ukuvumelana nemizamo efanelekile kanye neqhubekayo yokwenza ngcono ukwenziwa komsebenzi futhi silokhu siqhubekile sithola isamba samamaki okuhlolwa kokwenziwa komsebenzi esingapahnsi kwama- 90% ohlelweni lokuhlola, isisebenzi kumele sibhaliswe ngokusemthethweni "oHlelweni Lokuhluleka" bese sazizwa ngalokhu ngokubhalelwa.
9.3 Ukwenyuswa Kwamaholo[1]
Uhlelo lokwenyuswa kwamaholo laqaliswa futhi luphethwe ngokwe- DPSA Minute 1/7/1/4/1 (Uhlaka Lwenqubomgomo Yokukhuthaza - i- IPF) eyabhalwa mhla zingama- 27 kuMasingana wezi- 2003. Kucelwa ukuba ubheke i- DPSA Minute ngemininingwane ye- IPF.
Izisebenzi ezisemazingeni amaholo kusuka kweloku- 1 kuya kwele- 12 afanelekile ukuba athole ukwenyuselwa amaholo ukuya eqophelweni leholo elikhulu okokugcina lalelo zinga leholo elihambisana nemisebenzi yabo. Ukwenyuselwa ukuya eqophelweni leholo elilandelayo kulelo zinga leholo lesisebenzi kusukela mhla lulu- 1 kuNtulikazi wezi- 2003 kumele kuncike ebudeni besikhathi sokusebenza okuqhubekayo kanye nokwenziwa komsebenzi, futhi akuzenzekeli. Isisebenzi kumele siqede isikhathi esiqhubekayo okungenani sezinyanga eziyi- 12 kulelo qophelo lakhe ( kusuka lulu-1 kuMbasa kuya mhla zingama- 31 kuNdasa) futhi kumele sibe senza umsebenzi okungenani ezingeni lokusebenza kahle (okugculisayo), njengalokhu kuhlolwe ngokwe- EPMDS.
Umjikelezo wokwenyuswa kwamaholo (kanye nomjikelezo wokuhlolwa) uqhubeka izinyanga eziyi-12 ezilandelanayo, kusukela mhla lu-1 kuMbasa wonyaka lowo. Ukwenyuswa kwamaholo kwenzeka njalo ngonyaka mhla lu-1 kuNtulikazi wonyaka ngamunye, ukuhambisana nezinqubomgomo zomnyango zokuphathwa kokwenziwa komsebenzi. Ukwenyuswa kwamaholo kokuqala kwenzeka mhla lu-1 kuNtulikazi wezi- 2003. UMnyango kumele uqinisekise ukuthi izinhlelo zokuphathwa kokwenziwa komsebenzi ezikhona zisebenza ngendlela yokulekelela uhlelo lokwenyuswa kwamaholo noma usebenzisa nge-EPMDS. Ukwenyuswa kwamaholo mhla lu-1 kuNtulikazi wezi- 2004 nango mhla lu-1 kuNtulikazi weminyaka elandelayo kuncike -
ekusebenzeni kulelo zinga leholo kusuka lulu- 1 kuMbasa kuya mhla zingama- 31 kuNdasa ngaphambi kosuku lokwenyuswa kwamaholo (ukusebenza okuqhubekayo konyaka owodwa eqophelweni leholo); kanye
nasekuhloleni kokwenziwa komsebenzi okungena okugculisayo ngaleso sikhathi okuhambisana nezinhlelo zomnyango zokuphathwa kokwenziwa komsebenzi okuthile.
Kumele kusetshenziswe amaqophelo amaholo akhona ohlelweni lokwenyuswa kwamaholo. Izisebenzi ezisemaqophelweni amaholo azo ( ezisemaqophelweni amaholo angaphezu kwezinga leholo elikhulu okokugcina elihambisana nomsebenzi waso) akumele zenyuselwe amaholo, kepha kumele zithole nanoma yikuphi ukulungiselwa amaholo konyaka ekulinganisweni kwamaholo. Uhlelo Lokwenyuselwa amaholo aluvimbi iSigungu Esiphethe ukuba sinike amaholo athe ukuphakama ezisebenzini ngokwe - PSR (Isahluko 1 iNgxenye V/C3). Ngakho- ke -
Izisebenzi, ezinikwe amazinga amaholo athe ukuphakama yiSigungu esiphehte, angahambisani nesisindo somsebenzi esihambisana nemisebenzi yazo, akumele zinikwe ukwenyuselwa amaholo ukuya ezingeni leholo elithe ukuphakama; futhi
Izisebenzi, ezinikwe iqophelo leholo eliphezulu, elihambisana nesisindo somsebenzi wazo, kumele zivumeleke ukuba zinikwe ukwenyuselwa amaholo, uma nje zihambisana nemigomo ebekiwe.
Izisebenzi ezizuzayo ekwenyuselweni kwamaholo ngesikhathi sonyaka wezimali zizothola inzuzo ngaphezu kokulungiselwa amaholo okungaba khona okuhambisana nesimo somnotho. Izisebenzi zingakwazi ukuthola ukwenyuselwa amaholo kanye nezinye izikhuthazi ezihambisana nokwenziwa komsebenzi zomnyango ngonyaka owodwa wezimali (isib. amabhonasi) ezihlinzekelwa ezinhlelweni zomnyango zezikhuthazi ezihambisana nokwenziwa komsebenzi.
Uhlelo loMnyango lwezikhuthazi zokwenziwa komsebenzi
Njengengxenye yoHlaka Lwenqubomgomo Yokukhuthaza (i- IPF) eyaqaliswa i- MPSA ngonyaka wezi- 2003, iminyango yaziswa ukuthi uMqashi , kusukela mhla lulu-1 kuMbasa wezi- 2003, uhoxile endimeni XXXV yeSiphakamiso se- PSCBC sesi- 3 sonyaka we- 1999. Yonke iminyango kumele izisungulele uhlelo lwezikhuthazi eziyimali oluhambisana nokwenziwa komsebenzi ngokwe- PSR 1/VIII F no G.
Lokhu kuhlinzekela okulandelayo ([1]
(A) Izikhuthazi zokwenziwa komsebenzi okuhle
Umnyango unohlelo lwezikhuthazi eziyimali zokwenziwa komsebenzi lwezisebenzi ezisemazingeni amaholo kusuka kweloku- 1 kuya kwele- 12. Lolu hlelo lufaka ukuklonyeliswa kwamabhonasi okwenziwa komsebenzi, okuhambisana nezilinganiso njengalokhu zibekiwe endimeni 9.5 ngezansi.
(B) Imibono, ukuthuthukisa kanye nokusungula
Uma isisebenzi senza umbono, ukuthuthukisa noma ukusungula okuseqophelweni eliphezulu kakhulu emnyangweni noma emsebenzini womphakathi uwonke (
(a) Uhulumeni nunelungelo lokusebenzisa lowo mbono, ukuthuthukisa noma ukusungula; futhi
(b) isigungu esiphethe singaklomelisa isisebenzi (
(i) nganoma yiyiphi inzuzo engesiyo imali;
(ii) ngenzuzo eyimali engabanjelwa mpesheni engadluli emaphesentini angama- 20 eholo lonyaka elibanjelwa impesheni lesisebenzi noma, ngemvume ye -MPSA, inzuzo eyimali engabanjelwa mpesheni engaphezu kwamaphesenti angama- 20 eholo lesisebenzi lonyaka; noma
(iii) ngaleyo nzuzo engesiyo imali kanye naleyo nzuzo eyimali.
UHlaka Lwenqubomgomo Lokukhuthaza lwenza kube khona ukukhululeka ekuklomeliseni izikhuthazi zokwenziwa komsebenzi, kepha zabeka umkhawulo wokuthi ubukhulu bokugcina kube yi- 18% womholo ojwayelekile ngamabhonasi okwenziwa komsebenzi kwabangisiwo ama- SMS (bheka ngezansi Umsebenzi Wezokuphatha Okuphakathi). Kunqunyiwe futhi ukuthi umnyango ungasebenzisi ngaphezulu kwe- 1.5% wesabelomali samaholo sawo sonyaka wezisebenzi ezisemazingeni amaholo ukusuka kwelo- 1 kuya kwele- 12 ngezikhuthazi zokwenziwa komsebenzi. UMnyango kumele wabe i-1.5% wesabelomali samaholo yokunikezwa kwezinzuzo zokwenziwa kwemisebenzi njalo ngonyaka. Uma lokhu kungenele ukuzuzisa izisebenzi ezifanelekile, uMnyango kumele wehlise amaphesenti noma uqinise imigomo yokunika imiklomelo. I- 1.5% ezimweni ezithile, lingeqiwa ngemvume yeSigungu Esiphethe.
NgoNdasa wezi- 2005 i- MPSA yakhipha isinqumo sokuqalisa ukusebenza koHlelo Lomhlomulo Wamaholo Akhululekile, kusukela mhla lulu-1 kuNtulikazi wezi- 2005, lwezisebenzi ezisemazingeni amaholo e-11 nele- 12 (Isekhula yesi- 2 wezi- 2005). Lokhu kwaphinde kwasungula Umsebenzi Wezokuphatha Okuphakathi (i- MMS). Lesi sinqumo sibheke kuwo wonke amalungu e- MMS asemazingeni amaholo e-11 nele- 12 aqashwe ngokoMthetho Wemisebenzi Yomphakathi, we- 1994 kanye noMthetho Wezemisebenzi Wezokulungisa, we- 1998. NgokoHlaka Lwenqubomgomo Yokukhuthaza (i- IPF) -
Amalungu e- MMS ayavumeleka ukuba athole ukwenyuselwa amaholo ngokwe- IPF.
Imiklomelo/ amabhonasi okwenziwa komsebenzi (Imiklomelo yokwenziwa komsebenzi ngamalengiso), akhokhwa ngokohlelo lomnyango lwezikhuthazi, awadluli ebukhulwini bokugcina obungamaphesenti ayi-14 omhlomulo wamalungu e- MMS.
Amabhonasi Okwenziwa Komsebenzi
Ibhonasi yokwenziwa komsebenzi ingumklomelo oyimali onikwa isisebenzi ngokwenza kwaso umsebenzi okuzinzile okuboanakalayo ukuthi kungaphezu kokulindelekilefuthi kulinganiswa kanjalo ngokwesikali sesilinganiso. Ukuze sivumeleke ukuthi sithole ibhonasi, isisebenzi kumele siqede isikhathi esiqhubekayo sezinyanga eziyi- 12, okungenani esezingeni lakhe leholo mhla zingama- 31 kuNdasa wonyaka. Umjikelezo wokunika ibhonasi uqhubeka isikhathi esiyizinyanga eziyi-12 kusukela mhla lulu- 1 kuMbasa wonyaka wokuqala kuya mhla zingama- 31 kuNdasa wonyaka olandelayo, Ubungako bebhonasi bubalwa ngokubheka iqophelo leholo lesisebenzi (amazinga 1 kuya kwele- 10) noma umhlomulo weholo (amazinga 11 nele -12), kepha kungeqi ebukhulwini bokugcina beqophelo leholo lesilinganiso esihambisana nomsebenzi wakhe.
Ukuqonda ubudlelwano obukhona phakathi kokunikwa kwamamaki kwe- KRA noma i- GAF yomuntu, esilinganisweni samaphuzu amahlanu, kolunye uhlangothi, kanye nesamba samamaki kolunye, kumele kuqashelwe ukuthi isamba samamaki singaguquguquka phakathi kwemikhakha emihlanu (1,2,3,4 no 5).
Isamba samamaki kumele-ke singafundwa ngendlela yokuthi sichaza umkhakha othile wokwenziwa komsebenzi, ngoba isamba samamaki singaqukatha ingxube yezilinganiso ze- KRA ne GRA ezihamba kusukela koku-1 kuya koku-5, kuncike esisindweni semisebenzi. Ngenhloso yokwenza isiboniso izigaba ezintathu ezilandelayo amamaki okwenziwa komsebenzi ayisamba zingehlukaniswa, nangemikhakha ehambisanayo, amaphesenti kanye nemiphumela:
Isigaba Sokwenziwa komsebenzi
Amaphesenti
Isigaba Sokwenziwa komsebenzi
Amaphesenti
Imiphumela
Ukwenziwa komsebenzi okungamukelekile
99% nangaphansi
Ukwenziwa komsebenzi okungamukelekile
69% nangaphansi
Akukho ukwenyuselwa iqophelo
Ayikho ibhonasi eyimali
Ukwenziwa komsebenzi okungekho ezingeni
70% - 99%
Akukho ukwenyuselwa iqophelo
Ayikho ibhonasi eyimali
Ukwenziwa komsebenzi okungekho ezingeni
100% - 114%
Ukwenziwa komsebenzi okusezingeni (okuthe ukweqa kancane kokulindelekile)
100% - 114%
Akukho ukwenyuselwa iqophelo
Ayikho ibhonasi eyimali
Ukwenziwa komsebenzi okusezingeni (okuthe ukweqa kancane kokulindelekile)
115% nangaphezulu
Ukwenziwa komsebenzi okungaphezu kokulindelekile
115% - 149%
Ukwenyuselwa iqophelo
Ibhonasi eyimali esohlwini lwe- %
Ukwenziwa komsebenzi ngamalengiso
150% - 167%
Ukwenyuselwa iqophelo
Ibhonasi eyimali esohlwini lwe- %
Amabhonasi awukheshi alandelayo anganikezelwa ezisebenzini ezifanelekile ukuwathola ngokokuhlolwa kokwenziwa komsebenzi konyaka, okungukuthi eseziqede isikhathi esiyizinyanga eziyi-12 zomjikelezo wokwenziwa komsebenzi kusukela lu-1 kuMbasa kuya zingama-31 kuNdasa ezingeni elithile leholo:
Amazinga amaholo 1 - 10
Isigaba Sokwenziwa komsebenzi
Isamba samamaki e- KRAs ne- GAFs
Umkhakha Womklomelo
IBHONASI ** EYIMALI
Ukwenziwa komsebenzi okungaphezu kokulindelekile
115% - 129%
C
5% - 8%
130% - 149%
B
9% - 12%
Ukwenziwa komsebenzi ngamalengiso
150% - 167%
A
13% - 18%
Amazinga amaholo 11 - 12 (MMS)
Isigaba Sokwenziwa komsebenzi
Isamba samamaki e- KRAs ne- GAFs
Umkhakha Womklomelo
IBHONASI ** EYIMALI
Ukwenziwa komsebenzi okungaphezu kokulindelekile
115% - 129%
C
4% - 6%
130% - 149%
B
7% - 9%
Ukwenziwa komsebenzi ngamalengiso
150% - 167%
A
10% - 14%
Amathebula alandelayo afingqa izilinganiso ezehlukene.
Amazinga Amaholo 1 - 10
Isigaba Sokwenziwa komsebenzi
Isamba samamaki
ISIKHATHI SOKUVIVINYWA EMSEBENZI
UKUTHUTHUKISWA
UKWENYUSWA * KWAMAHOLO
IBHONASI ** EYIMALI
Ukwenziwa komsebenzi okungamukelekile
69% nangaphansi
Kwandiswe isikhathi sokuvivvinywa emsebenzini noma kumiswe siyiswe ohleweni lokuhluleka ukwenza umsebenzi
Ukuvuma ukuba sohlelweni lokuthuthukiswa
-
-
Ukwenziwa komsebenzi okungekho ezingeni
70% - 99%
Kwandiswe isikhathi sokuvivvinywa emsebenzini
Ukuvuma ukuba sohlelweni lokuthuthukiswa
-
-
Ukwenziwa komsebenzi okusezingeni (okuthe ukweqa kancane kokulindelekile)
100% - 114%
Kuvunywe ukuqashwa
Ukuvuma ukuba sohlelweni lokuthuthukiswa
Iqophelo leholo (1%)
-
Ukwenziwa komsebenzi okungaphezu kokulindelekile
115% - 129%
Kuvunywe ukuqashwa
Uuvuma ukuba sohlelweni lokuthuthukiswa
Iqophelo leholo (1%)
5% - 8%
130% - 149%
Kuvunywe ukuqashwa
Ukuvuma ukuba sohlelweni lokuthuthukiswa
Iqophelo leholo (1%)
9% - 12%
Ukwenziwa komsebenzi ngamalengiso
150% - 167%
Kuvunywe ukuqashwa
Ukuvuma ukuba sohlelweni lokuthuthukiswa
Iqophelo leholo (1%)
13% - 18%
Amazinga amaholo 11 - 12 (MMS)
Isigaba Sokwenziwa komsebenzi
Isamba samamaki
ISIKHATHI SOKUVIVINYWA EMSEBENZI
UKUTHUTHUKISWA
UKWENYUSWA * KWAMAHOLO
IBHONASI ** EYIMALI
Ukwenziwa komsebenzi okungamukelekile
69% nangaphansi
Kwandiswe isikhathi sokuvivvinywa emsebenzini noma kumiswe siyiswe ohleweni lokuhluleka ukwenza umsebenzi
Ukuvuma ukuba sohlelweni lokuthuthukiswa
-
-
Ukwenziwa komsebenzi okungekho ezingeni
70% - 99%
Kwandiswe isikhathi sokuvivvinywa emsebenzini
Ukuvuma ukuba sohlelweni lokuthuthukiswa
-
-
Ukwenziwa komsebenzi okusezingeni (okuthe ukweqa kancane kokulindelekile)
100% - 114%
Kuvunywe ukuqashwa
Ukuvuma ukuba sohlelweni lokuthuthukiswa
Iqophelo leholo (1%)
-
Ukwenziwa komsebenzi okungaphezu kokulindelekile
115% - 129%
Kuvunywe ukuqashwa
Ukuvuma ukuba sohlelweni lokuthuthukiswa
Iqophelo leholo (1%)
4% -6%
130% - 149%
Kuvunywe ukuqashwa
Ukuvuma ukuba sohlelweni lokuthuthukiswa
Iqophelo leholo (1%)
7% - 9%
Ukwenziwa komsebenzi ngamalengiso
150% - 167%
Kuvunywe ukuqashwa
Ukuvuma ukuba sohlelweni lokuthuthukiswa
Iqophelo leholo (1%)
10% - 14%
* Ukwenyuswa kweholo kumele kuklonyeliswe ngokuhambisana nemithetho emiswe endimeni 8.3.1
** Iphesenti lebhonasi engukheshi le-MMS libalwa ngokwemihlomulo yelungu futhi uhlu lwamaphesenti lwakhelwe ukubhekana nezingqinamba zezezimali umnyango ongahle uhlangabezane nazo.
Umnyango ngeke weqe i-1,5% yesabelomali samaholo ukukhokhela amabhonasi. Uma kubonakala ukuthi le mali ayenele ukuklomelisa isislinganiso ngokwamaphesenti samabhonasi angukheshi, iKomidi Lomnyango Elilawulayo lingehlisa amaphesenti akhona ngokuthi linikezele ngamaphesenti aphansi ezisebenzini ezifanele ukuqinisekisa ukuthi uMnyango awuseqi isikalo se-1,5%, ngisho sekwehlisiwe uhlu lwamaphesenti, iDMC ezimeni ezikhethekile ingenza izincomo ku-HOD nakwi-EA ukuba bavume ukuthi kweqiwe esikalweni esimisiwe.
9.6 Isabelomali sezinkuthazi
Umjikelezo wokwenziwa komsebenzi uthatha isikhathi esingunyaka kusuka mhla lu-1 kuMbasa kuya mhla zingama-31 kuNdasa wonyaka olandelayo ngokwekhalenda. Ukuze kuhanjiswane noHlaka Lwenqubomgomo Yokukhuthaza olukhishwa yi-MPSA, isabelomali soMnyango kumele (
I-1% leholo lifakwe ukukhuphula iholo emazingeni kusuka kwelo-1 kuya kwele-12; futhi
I-1.5% lesabelomali samaholo libekelwe ukukhokhela amabhonasi okwenziwa komsebenzi emazingeni kusuka kwelo-1 kuya kwele-12 (bheka uHlaka Lwenqubomgomo Yokukhuthaza ukuthola incazelo).
Njengoba ukuhlola okusemthethweni konyaka kuthatha isikhathi esize sifinyelele kumhla zingama-31 kuNdasa, kusho ukuthi uhlelo lokuhlola luzoqala mhla lu-1 kuMbasa nemiphumela edingeka uma kuzokhushulwa iholo kanye namabhonasi okwenziwa komsebenzi, isb. Umjikelezo wonyaka wezi-2007/2008, kumele ube khona emjikelezweni wesabelomali sonyaka wezi-2008/2009, umnyango kumele uqinisekise ukuthi zonke izinkokhelo ziyenziwa ngaphambi kokuphela kwalo mjikelezo.
9.7 Izinkuthazi ezingesiyo imali
Imiklomelo yemali ngokwayo ayenele ukukhuthaza izisebenzi mayelana nokusebenza kahle. Ezinye izindlela ezinobuchule zokwazisa ukwenziwa komsebenzi kumele zisetshenziswe, okungukuthi lapho imiklomelo kungeke kube yimali khona.
Umnyango izikhathi ngezikhathi ngokokubona kwe-HOD ungaqhamuka namaqhinga ukwazisa ukwenziwa komsebenzi ngemiklomelo engesiyo imali ukukhuphula izinga lokwenziwa komsebenzi emnyangweni. Yize kunjalo, izimenenja zingaphakamisa ezinye izindlela zokwenza lokhu, inqobo nje uma kungeke kube yimali, zifakiwe kusabelomali futhi zingaphazamisi lutho emigomeni yokuqashwa. Izibonelo ezilandelayo zingabhekelelwa -
Ukunconywa kanye nokwaziswa ukwenziwa kahle komsebenzi, okungukuthi ukushicilela emaphephabhukwini omnyango, ukwenziwa kwezitifiketi eziqondene nalokhu, ukuphawula ngakho ezingqungqutheleni/emihlanganweni, njll.
Ukwandisa ukuzimela ekwenzeni umsebenzi kanye/noma ukwandisa izinsizakwenza ezizolekelela ekwenziweni komsebenzi.
Imiklomelo yomphakathi enhlobonhlobo ekhishwa abaphathi ukubonga abathile ngokusebenza kahle kwabo esikhahini esithile.
Ukufinyelela ngandlela thile emathubeni okuqeqeshwa nokuthuthukiswa.
Ukubamba iqhaza ngokubhekela izimo ezisemqoka ekuvakasheni kokufunda noma ukuhambela phesheya kanye nanoma yikuphi ukuvakasha okungenziwa yi-EA, i-HOD kanye/noma nabaphathi abaphezulu.
Iminyango kumele igcine amarekhodi aqondile akho konke ukuhlolwa kokwenziwa komsebenzi kanye nemiphumela ehambisana nakho, kuhlanganisa nemiklomelo.
UKUHLOLWA NOKUBUYEKEZWA KOHLELO
Ukuhlolwa kwe-EPMDS kufanele kusize ekukhombeni ukuthi uhlelo lusebenza ngendlela eyiyo noma cha. Isheduli yokuhlola kumele yenziwe ngasekuqaleni komjikelezo wokwenziwa komsebenzi. Lokhu kuzolekelela izinduna ekuqaguleni ukuthi yimiphi imiphumela yokufanele kwenziwe elindelekile ohlelweni lwe-EPMDS.
Kusemqoka ukunquma kusaqala ukuthi ulwazi olunhloboni oluzodingeka ohlelweni lokuphathwa kokwenziwa komsebenzi. Umnyango uzothola ulwazi oluyisisekelo oluzoqhathaniswa nolwazi lwesikhathi esizayo. Ulwazi oludingekayo kanye nezikhathi ezimiselwe ukuqoqwa kolwazi yikhona okuyoqagula uhlobo lwendlela eyolandelwa ukuqoqa ulwazi kanye nokuhlaziya.
Isu lokuhlola lizoqagulwa njengohlelo lokuphathwa kokwenziwa komsebenzi lingaguqulwa uma lingahlinzeki ngolwazi olufanele okungasuselwa kulo uma kuthathwa izinqumo zesikhathi esizayo. Eminye yemibuzo engabuzwa futhi iphendulwe ekuhlolweni ihlanganisa -
Ngabe uhlelo luyabhekana nezidingo zomnyango?
Ngabe uhlelo luyangena yini kumagugu namasiko omnyango?
Ngabe izimeneja zinawo amakhono afanele ukusebenzisa lolu hlelo?
Ngabe luyaluhlinzeka ulwazi lokuthatha izinqumo ngezisebenzi?
INhloko: ye-HRM kumele yenze ucwaningo lwamabhuku okuqalisa ukusebenza kwe-EPMDS ekupheleni komjikelezo wokwenziwa komsebenzi. Indlela esetshenzisiwe kumele kube yindlela yemibuzo ephenyayo eyenziwe yaba yisampula ngaphakathi emnyangweni. Kulandela ukwakhiwa kwesivumelwano sokwenziwa komsebenzi kanye nohlelomsebenzi maphakathi nonyaka, abaphathi kumele baqiniseke ngalezi zingxenye ezilandelayo zohlelo-
Ukuthi ngabe uhlelo luyahambisana yini nencasiselo yokudingekayo.
Ukuthi ngabe abasebenzisi balo bayayiqonda yini futhi bazimisele ukuyisebenzisa.
Ukuthi ngabe umnyango uyazifeza yini izinhloso zawo.
Uhlelo lokubuyekeza luncike kumkhombandlela womthetho, umkhombandlela wokusebenza okuhle kanye nomkhombandlela wokuqapha nokuhlola. IKomidi Elilawulayo, ngokuthola ukwesekwa ku-HR yilo eliyoqagula ukuthi ngabe kuhlangatshezwene yini nezidingo zomthetho eSahlukweni 1 iNgxenye VIII se-PSR -
Zonke izisebenzi ziyahlolwa okungenani njalo ngonyaka.
Izisebenzi ziyazi ukuthi yiyiphi induna ebhekele ukuhlolwa kwazo.
Imininingwane yohlelo lokuphathwa kokwenziwa komsebenzi kuyaxoxiswana ngayo nezisebenzi ngaphambi kokuthi uhlelo luqale.
Izisebenzi ziyanikwa ilungelo lokwenqaba ukusayina ifomu lokuhlolwa kokwenziwa komsebenzi.
Ukuhlonzwa komgudu wokungavumelani nokuthathwa kwezinqumo; kanye
Nokuvunyelwa kwabamele izisebenzi ukuba bamele isisebenzi ohlelweni lokulalelwa kwezikhalo.
Ekuqaliseni kokusebenza kumele kuhanjiswane nezichibiyelo kule-EPMDS izihlinzekelo ze-PSR iSahluko 1/VIII B1 no-C3, okungukuthi iSiphathimandla Esiphezulu ngasinye kumele siqagule uhlelo lokuphathwa kokwenziwa komsebenzi kwezisebenzi ezisemazingeni kusuka kwelo-1 kuya kwele-12 eMnyangweni waso, nokuthi uhlelo nezichibiyelo eziphakanyisiwe kumele kuxoxiswane ngazo nezinhlangano zezisebenzi. Isiphathimandla Esiphezulu kumele siphasise ukusetshenziswa kwe-EPMDS emjikelezweni wokwenziwa komsebenzi ngaphambi kokuqalisa kokusebenza kohlelo.
11 UHLAKA LOMNYANGO
I-EPMDS ilekelela umnyango ukwazi ukuhumusha uhlelo lwezinto ezihamba phambili njengoba zibhaliwe esitatimendeni senqubomgomo futhi nohlelo lwenqubomgomo zibe yizindlela zokusebenza ezisebenzini zawo onke amazinga. Ekuthuthukiseni imibono yomnyango, Inhloko Yomnyango kanye nabaphathi abaphezulu basebenzisa uhlelo lwesikhashana kanye nohlaka lwebhizinisi lanjalo ngonyaka ukuchaza imibono ukuze kutholakale imiphumela ephezulu (ama-KRA). Ama-KRA anikezela izindlela zokugxila kanye nendlela ezolandelwa uma kwenziwa ezinye izinhlelo zomnyango.-
Ukubona imibono okuyiyona kanye nemiphumela ngokohlelo lwezinto eziphambili esitatimendeni, uhlelo lwamasu okusebenza kanye nohlaka lwebhizinisi.
Ukuthuthukisa izinkomba ze-KRA ngayinye ukukala inqubekela phambili ekufezeni imibono kanye nezinto ezihamba phambili
Ukuthuthukisa inqubekela phambili neminqum'lajuqu yokuthuthukiswa kwezinhlaka zamabhizinisi ophiko lwamabhzinisi noma amalungu ethimba labaphathi abaphezulu
Ukuthuthukisa izikhathi ezimisiwe nenqubo yokuhlanganisa amapulani okusebenza abaphathi abakhulu ngokwama-KRA nama-CMC.
Ukufingqwa kokwenziwa komsebenzi ngokwesivumelwano sokwenziwa komsebenzi ne-HOD
Ukuphathwa komsebenzi ezingeni lophiko kugxila emiphumeleni kunezimv lokhu okuholela ekufezekeni kwemiphumela yomnyango. Emva kokusungulwa kwezinhloso zophiko, izimpikwana zibe sezixoxa ngemisebenza yomphumela ngamunye ukuchaza indima yophikwana ngalunye. Ukwahlukaniswa kwemisebenzi ezingeni lophiko kubandakanya lokhu okulandelayo -
Ukusebenzisa izinto eziphambili ohlakeni lwebhizinisi njenge sizinda senkomba yokusebenza kanzima
Ukunikezela isithombe sobunzima bezinye izinkomba
Ukuthatha ingxenye ebalulekile bese kubhekwa imisebenzi yezimpikwana.
Kubhekwe abanye ababamba iqhaza abangelekelela ngokwabelana ngemisebenzi ebalulekile
Ukuqinisekisa ukuhlanganyela imisebenzi ezinhlakeni zokusebenza kubaphathi bezimpikwana
Ukuchaza inqubo yokuhlukaniswa kwemiphumela nesivumelwano sokusebenza kwesisebenzi ngasinye ohlakeni lomsebenzi emazingeni aphansi ukuqinisekisa ukusebenza
Ababamba iqhaza abalandelayo bayokwenza imisebenzi ebaluliwe ukuqhakambisa ukusebenzisa kwama-EPMDS emnyangweni.
Isiphathimandla Esiphezulu (EA)
I-EA ibona izingxenye zikahulumeni eziphambili nezinto eziphambili umnyango onganikezela imisebenzi yawo kuzo. I-EA inikeza umnyango imisebenzi yokufeza izinhloso kuya ku-HOD ngesivumelwano sokusebenza. I-EA ivumela ukusetshenziswa kwama-EPMDS njenge nqubomgomo kanye nezinhlelo zomnyango.
INhloko Yomnyango
I-HoD inesibopho sokuthuthukisa uhlelo lwesikhashana oluhunyushwa njalo ngonyaka lube uhlaka lokusebenza noma uhlaka lwebhizinisi. I-HoD iphinde ibophezeleke ukuqinisekisa ukuthi izimpiko zinikezelwe imisebenzi ethile esuselwa ohlakeni lokusebenza noma ohlakeni lwebhizinisi lomnyango. I-HoD iqalisa ukusebenza kwe-EPMDS ngokuyenza inqubomgomo yomnyango nohlelo lokuphathwa kokusebenza.
UMqondisi Wegatsha
IMenenja Yegatsha nezinye izimenenja ezijutshiwe babhekele ukuthuthukiswa kohlelo lokusebenza lwegatsha noma lophiko olususelwe eswini lokusebenza lomnyango nasohlelweni lokusebenza. Iphinde ibhekele ukunquma ama-KRA abaphathi bophiko, kususelwa kuleyo mibono ebaluliwe yegatsha, bese ebheka ukusebenza Kwabaphathi Bezimpiko.
UMqondisi Wophiko
IMenenja Yophiko ibhekele izinhloso zophiko kanye nokuqinisekisa ukuthi izimpikwana zakha izinhlelo zokusebenza ezisuselwe ezinhlosweni. Imenenja Yophiko kumele iqinisekise futhi nokuthi izimpikwana zizichazile izinhloso, okumele kwenziwe, okuhlosiwe futhi izisebenzi zenza umsebenzi wazo, nesabelomali sikhokhela imisebenzi.
Umqondisi Wophikwana
Umqondisi Wophikwana ubophezeleke emibonweni ethile lolo phikwana olwabelwe yona nguMqondisi Wegatsha kanye Nomqondisi Wophiko. UMqondisi Wophikwana uchaza imibono yophiko, okumele kwenziwe, izinhloso nesibopho somuntu ngamunye nohlahlo mali. UMqondisi Wophikwana uyophinde avume ama-KRA nama-GAF ngokwabaphathi abamaphakathi nabaphansi ophikweni lwezisebenzi.
Izinduna
Zonke izisebenzi eziyizinduna zinenesibophezelo ngaphakathi ophikweni soqinisekisa ukuthi ziyachaza ngokuthuthukiswa kwe-PA kuzo zonke izisebenzi ezingaphansi kwazo. Ziyohlanganyela nezisebenzi ukuthuthukisa i-PA.
Induna iyocacisela zonke izisebenzi umbono wophiko, amakhasimende ophiko, uhla lwemisebenzi, ama-KRA kanye nama-GAF, izikhathi ezibekiwe, izinyathelo kanye nohlelo lokukala ukusebenza. Izinduna ziyophinde zelekelele futhi ukubona kanye nokuhlanganisa izidingo zazo nama-PA. Lokhu kuyofakwa Ohlelweni Lokuzithuthukisa.
Isisebenzi
Zonke izisebenzi zoMnyango, kusukela eNhlokweni yoMnyango kuya kubaphathi abakhulu nabasemazingeni aphakathi nezisebenzi 'ezisophikweni lokukhiqiza', zibophezelekile ekucaciseleni abaphathi bazo bangaleso sikhathi izinsuku kanye nenqubo yokuthuthukisa nokubuyisela ama-PA azo. Zonke izisebenzi zibophezelekile ukuthuthukisa izinhlaka zama-PA, ama-KRA kanye nama-GAF nezinye izingxenye zomsebenzi wazo obucacisiwe phambilini yinduna yangaleso sikhathi. Isisebenzi sinesibopho sokwethula uhlaka lwe-PA enduneni ukuze kuvunyelwane nge-PA okuyiyo.
INhloko: Ukuphathwa Kwezisebenzi
Lolu phiko lubophezeleke ukuqinisekisa ukuthi -
uhlelo lubakhona bese okulungisiwe kwaziswa ngendlela okuyiyo;
ipulani lithuthukiswa ngokuhlanganyela nophiko lokuthuthukiswa kwezisebenzi lokuqeqesha abaqeqeshi kanye nokuqeqesha abaphathi ngokusebenza kwe-EPMDS;
izinguquko ezisemthethweni ezingaphazamisa i-EPMDS zaziswa ngendlela okuyiyo.
Izivumelwano zokusebenza kanye nezinkontileka zezisebenzi ezithintekayo ziyalungiswa uma kunesidingo;
Izinsuku zokubuyisa ama-PA, ukubukezwa kwemibiko nokuhlolwa kuyalungiselelwa;
iKomidi elihlolayo lisungulwa yi-HoD kanye nabaphathi abaphezulu;
kuxhunyanwa nezisebenzi ukuze kuzwakale uvo lwazo mayelana nokubuyekezwa kwama-EPMDS; bese
uphiko kanye nezisebenzi zinikezelwa ukwesekwa okuqhubekayo.
Kuncike kubungako bomnyango, ukusungulwa kokusebenza ngokuzinikela noma uhlelo lophiko lwabaphathi olunemenenja ezibophezela luncomeka kakhulu.
INhloko: Ukuthuthukiswa Kwezisebenzi
Lolu phiko ngokweEPMDS lubophezeleke ngokwelekelela ngalokhu okulandelayo -
Ukuhlanganisa izidingo zokuqeqeshwa ezibonakele kanye nokuthuthukiswa kwamakhono kanye nokusebenza komnyango.
Ukusebenza ngokuhlanganyela ukuthuthukisa kanye nokwenza ipulani lokusebenza lomnyango ngokusebenzisana nophiko lwezezisebenzi.
IKomidi Elilawulayo (bheka futhi endimeni 8)
IKomidi Lokuhlola lizobheka ukusebenza kwenqubo yabaphathi ukuthi amazinga nemithetho kusetshenziswa ngendlela eyiyo ezisebenzini ngezinga elifanayo. IKomidi kufanele lihlole inkinga yomuntu ngamunye ukuze likwazi ukuhlaziya izikalo, kodwa kufanele likwazi ukuthola isithombe esiphelele ngemiphumela. Uma kukhona ukuphambuka emazingeni nasemithethweni okubonakalayo, lokhu kufanele kubuyiselwe emuva kumphathi ukuyobukezwa.
Kuncike ekutheni uMnyango ungakanani nokuthi ungowaluphi uhlobo (inani lezisebenzi, izifundazwe, izifunda nezindawo ozisebenzelayo) amakomidi amancane okuhlola noma amakomidi aqinisekisa ubungcono angasungulwa. Imisebenzi yala makomidi amancane kufanele icace bha futhi idalulwe ngokusobala kwinqubomgomo yesifundazwe ngaphambi kokuba kuqale ukusebenza kabusha.
Ithimba Lokwedluliselwa kokuhlola (bheka indima yesi-8)
Ithimba lokwedluliselwa kokuhlola lisungulwa yisiPhathimandla Esiphezulu ukumelana nezinxabano ezivezwe ngaphezulu. Ithimba kufanele lakheke ngendlela yokuthi bonke banamakhono adingekayo, ukusebenza ngokuphatha, izindaba zomthetho kanye neziphathelene nezemisebenzi nazo zibandanyekile, futhi ithimba kuyofanele libheke izethulo ezibhaliwe zesisebenzi.
Kuncike ekutheni uMnyango ungakanani nokuthi ungowaluphi uhlobo (inani lezisebenzi, izifundazwe, izifunda nezindawo ozisebenzelayo) isigungu sokunqunywa kwezikhalo singasungulwa ezifundeni noma ezikhungweni ezinkulu, uma kudingwa yizimo ezithile.
Esimweni lapho kusenengxabano khona ngokunqunyelwa kwesisebenzi, isisebenzi kuyofanle silandele imithetho yokubhekana nezikhalo eMsebenzini yoMphakathi. Uma zonke lezi zinqubo zehluleka ukuxazulula lokhu kungavumelani noma isikhalo, isisebenzi sivumelekile ukufuna ezinye izindlela zokubhekana nalesi simo ezisemthethweni.
12 UKUQAPHA KANYE NOKUHLOLA
Isibopho sokuqapha kanye nokuhlola ukuhambisana koHlelo Lokuphathwa Nokuthuthukiswa Kokwenziwa Komsebenzi yisisebenzi loMnyango Wezolimo Nezemvelo sisemahlombe oPhiko Lokuthuthukiswa Kokuphathwa kwezisebenzi: Ukuhlolwa kokwenziwa komsebenzi.
Ukuqhubeka kokusebenza koHlelo Lokuphathwa Nokuthuthukiswa Kokwenziwa Komsebenzi Yisisebenzi kuyoqashwa futhi kuhlolwe njalo ngonyaka kanti izinyathelo zokulungisa ziyoba khona, lapho kunesidingo. Ulwazi luyoqoqwa kwi- PERSAL, oophenyweni lokuphathwa kwezezisebenzi nasezimpendulweni zezinyunyana ezihlelekile ngokusebenza ngokuyimpumelelo kwalolu Hlelo.
ISIPHETHO
UMnyango Wezolimo Nezemvelo ubona kuyisibopho sawo ukuqinisekisa ukuthi zonke izisebenzi zizizwa zikhathalelwe futhi nokuthi umzamo omuhle uyancomeka ukuze uMnyango ukhule nezisebenzi zawo ekufezekiseni impokophelo zawo kanye nezinhloso zamasu.
Kusemqoka ukuthi isisebenzi ngasinye sinikele ngokuyikho eMnyangweni nokuthi futhi i- EPMDS izama ukuqinisekisa ukuthi lezi zinhloso zifezekiswa ngohlelo oluhlelekile olubekiwe.
<fn>KZN-DAC.Gijima.2011-06-13.zu.txt</fn>
ISINGENISO
Amabhizinisi Amancane, Aphakathi Nendawo kanye Namakhulu (SMMEs) abambe elikhulu iqhaza ekuthuthukiseni umnotho wendawo yaKwaZulu Natali.
Uma kuhlelwe kahle ukutshalwa kwezimali emkhakheni wama-SMME kungasiza ekwenzeni ngcono umsebenzi wezomnotho wesifundazwe kanye nowendawo. Kodwa -ke ukufinyelela ekwesekweni ngezimali kwamabhizinisi okuhlelekile kungumqansa. Lokhu kungenxa yokuthi izikhungo zezezimali zibeka imibandela eqinile yokuxhasa ngezimali. Kungenzeka zingaphumeleli izicelo zokuxhaswa ngemali ngenxa yokuthi imiklamo ithathwa njengesengcupheni enkulu noma ngenxa yokuthi izicelo zayo azibekiwe ngendlela ehambisana nezidingo zesikhungo sezezimali. Le ngqinamba ikhuliswa ukungabikho kolwazi olufanele maqondana nezindlela zokuthola imali kulo mkhakha.
Leli bhukwana lihlose ukugqamisa ezinye zezingqinamba ezithinta ama-SMME nokuhlinzeka ngolwazi mayelana nezinhlelo ezahlukene kanye nemikhiqizo enikezelwa yizikhungo zezezimali. Ulwazi oluqukethwe kuleli bhukwana luveza inqubo okumele ilandelwe lapho kwenziwa uhlelo lokufaka isicelo kanye nemininingwane yokuxhumana yesikhungo ngasinye sezezimali.
Sethemba ukuthi lokhu kuzohlinzeka abantu ngelungelo lokufinyelela olwazini olungabasiza ukuthola imali.
IZINGQINAMBA EZISEMQOKA
Ukuhlanganisa imali eyanele yokuqalisa ibhizinisi nangendlela eyiyo kusemqoka empumelelweni kwezamabhizinisi. Osomabhizinisi kumele baqonde kangcono imithombo ehlukene yokuthola imali yokuqalisa ibhizinisi kanye nokudingekayo ukuze bayithole.
Mibili imithombo ehamba phambili yokuthola imali yokuqalisa ibhizinisi elisha. Owokuqala; imali kasomabhizinisi okungeyakhe, owesibili; kube yilapho usomabhizinisi esebenzisa imali yabanye abantu.
Nokho-ke iqiniso ukuthi, izinga lobubha eliphezulu livimbela abantu ukuba bakwazi ukuba nemali yokuqalisa ibhizinisi okungeyabo, babe sebephoqeleka ukubheka eminye imithombo yezimali ukuxhasa amabhizinisi abo.
Isigaba semali yabanye abantu singahlukaniseka kanje:
Ã¢â€”â€  Imali yesibonelelo
Ã¢â€”â€  Imali etholwa kubatshalizimali engenanzalo, kanye
Ã¢â€”â€  nemali eyisikweletu/ imalimboleko.
UXHASO LWEMALI OLUYISIBONELELO
Luncane uxhaso lwemali oluyisibonelelo olukhona ukweseka ama-SMME kumbe ukuthuthukisa umnotho wendawo. Kakhulu uxhaso lwemali oluyisibonelelo olutholakalayo lugxiliswe ekusizeni ama-SMME kwezoqeqesho, ukwelulekwa kanye nokwesekwa kwezezimakethe. Zimbalwa izinhlelo okuhloswe ngazo ukusiza ama-SMME ngemali yokuthenga impahla, imishini kumbe ingqalasizinda futhi lokhu kuhlelelwe izinkampani esezivele zikhona ezidinga ukwandiswa.
Ezinye izingqinamba zifaka lokhu:
Ã¢â€”â€  Ulwazi ngezinhlelo ezahlukene ezinikezelwayo alukakakulungeli ukuthi lungatholakala kumbe kufinyelelwe kulo.
Ã¢â€”â€ Kunokwentuleka komthamo wabantu ezikhungweni zoxhaso lwemali eyisibonelelo abazokwazi ukukhipha nokuphatha izimali ezinikezelwe ama-SMME kumbe ukuthuthukiswa komnotho wendawo.
Ã¢â€”â€ Izimali ezikhona zibhekiswa kakhulu emabhizinisini omphakathi njengemiphilandawonye, ama-Trust kumbe iZinkampani Ezingaphansi Kwesigaba 21. Amabhizinisi omuntu ngamunye, njengamabhizinisi anamalunga angeqile eshumini kumbe izinkampani ezingama-(PTY) LTD zona azivumelekile.
Ã¢â€”â€  Izindlela ezilandelwayo kanye nohlelo lokufakwa kwezicelo lokuthola le mali luyaye lubandakanye izinqubo ezithatha isikhathi nezilukhuni okungelula ukuthi ziqondwe ngabama-SMME kanye nababambiqhaza abangenazo izinsiza ezanele.
Ã¢â€”â€  Izikhathi ezinqunyelwe ukuklomelisa abafakizicelo abaphumelele zivamise ukuba zinde kakhulu.
Ã¢â€”â€  Izinqubo ezinzima zokuthengwa kwempahla okumele zilandelwe zivamise ukungahambisani nemigomo yebhizinisi.
Ukuze kusizakale osomabhizinisi, uMnyango Wezokuthuthukiswa Komnotho Nezokuvakasha sewusungule uhlu lwemininingwane yokuxhumana lwabaxhasi abaxhasa ngezimali, oluzotholakala ku: www.kznded.gov.za.
IMALI ETHOLWA KUBATSHALIZIMALI/ IMALI ETSHALIWE
Umehluko phakathi kwemalimboleko (kumbe isikweletu) kanye nemali etholwa kubatshalizimali ukuthi imalimboleko ikhokhwa kanye nenzalo, kanti imali etholwa kubatshalizimali yona itholakala ngokuthembisana isabelo ebunikazini bebhizinisi.
Yize le mali etholwa kubatshalizimali ingenye yezindlela ezingalandelwa, osomabhizinisi abaningi bantula ulwazi lokuthi kwenziwa kanjani ukuze uyithole kanye namakhono okuheha nokugcina abatshalizimali abasemqoka.
Abatshalizimali bemali engenanzalo bavamise ukukwazi ukumelana nezimo eziyingcuphe kunalabo abatshala imali ebolekisayo. Imali yabo bayifakela isikhathi esingaziwa futhi bangafaka izibizo zenzuzo kuphela emva kokukhokhwa kwazo zonke izikweletu. Ukutshalwa kwemali engenanzalo etholakala kubatshalizimali yikhona okulungele kakhulu izinkampani ezisafufusa ezingakakazi ukuthi ukungena nokuphuma kwemali kuzohamba kanjani, ngenxa yalokho akuzilungele ukuthola imali kubatshalizimali ababolekisayo.
Akufani nababolekisi, abagcina ubudlelwano babo bungabasondezi eduze kakhulu nabantu ababoleka kubo, abatshalizimali abazimele abatshala imali engenanzalo banganqanda ezinye zezimo eziyingcuphe ngokuthatha izinyathelo ezinkulu ezingaba nethonya kumbe zilawule ukutshalwa kwezimali. Lokhu kungasiza ekwakheni izinhlelo ezingcono nezisheshayo zebhizinisi kanye nokwenza ngcono indlela yokuphathwa kwenkampani kube futhi kwakhiwa izindlela ezizinzile zokusebenzisana ebhizinisini.
Ngeminye imininingwane ungavakashela i-South African Venture Capital and Private Equity Association (SAVCA) ku: www.savca.co.za.
IMALIMBOLEKO/ IMALI EYISIKWELETU
Imalimboleko, ekhokhwa nenzalo, iyatholakala emabhange ezentuthuko kanye nalawo okuhweba. Ingqinamba enkulu ebhekene nama-SMME kanye nemiphakathi yendawo ehlwempu ekutholeni imalimboleko ukuthi lezi zikhungo zidinga izibambiso ezanele.
Yize izikhungo zezezimali ezibhekele ezentuthuko zikwazi ukuguqula izimiso zazo, amabhange ezokuhweba wona anemigomo emile mayelana nezidingo zezibambiso.
Izikhungo eziningi zezezimali zisebenzisa izindlela ezilandelwayo ukubheka izimo eziyingcuphe ngesikweletu uma zicubungula isicelo. Lezo zindlela ezilandelwayo zifaka:
Ã¢â€”â€  Isimo sezomnotho sebhizinisi kanye nesamba semali yokuqalisa ibhizinisi esihlinzekwe ngumfakisicelo;
Ã¢â€”â€  Umthamo kanye namakhono ethimba eliphethe okukwazi ukuqhuba ibhizinisi kanye nokuphathwa ngendlela kwezimali;
Ã¢â€”â€ Isibambiso esikhona (uma kunokungeneli kwemali efanele ibhizinisi) ukuthola imalimboleko
Ã¢â€”â€  Izimo zezomnotho ezingaba nomthelela ebhizinisini;
Ã¢â€”â€  Amasu okusebenza okunciphisa izimo eziyingcuphe zezezimali afakiwe kwipulani yebhizinisi (izinsiza zokuhlela ezinjengezinhlelo zezibalo, ukuphathwa kwama-akhawunti, amabhuku ezezimali kanye nezitatimende eziveza ukungena nokuphuma kwemali);
Ã¢â€”â€  Ukuhlolwa kwezinkomba zokusebenza kwezimali ezivezwe emabhukwini okuhlelwa kwezabelomali kanye nawezimali.
Ngezansi kulandela uhlu lwemibhalo eyaye ifunwe yizikhungo zezezimali uma ufaka isicelo semalimboleko.
Imibhalo evamile edingwa yizikhungo zezezimali ngaphambi kokucubungula isicelo semalimboleko
Ã¢â€”â€  Ipulani yebhizinisi
Ã¢â€”â€  Umlando wokusunguleka kwenkampani.
Ã¢â€”â€  Uhlaka lomumo wabaphathi kanye nabasebenzi.
Ã¢â€”â€  Izitatimende ezintsha zezezimali noma uma kuyibhizinisi lomuntu oyedwa, kudingeka isiqinisekiso esibhaliwe esiveza imali engenayo esibhalwe nguMgcinimabhuku.
Ã¢â€”â€  Ukuphathwa kwama-akhawunti (kudingeka phambili uma kungukuthi izitatimende zezezimali sezizindala ngaphezu kwezinyanga eziyisi-6)
Ã¢â€”â€  Amabhuku ezimali kanye nezitatimende eziveza ukungena nokuphuma kwemali
Ã¢â€”â€  Izilinganiso zokuphuma nokungena kwemali ezinokuhlosiwe ukuthi kwenzeke
Ã¢â€”â€  Imininingwane yesivumelwano se-Trust/ iNkampani/i-CC [kuhlanganisa: iSitatimende Sokusungulwa, iSivumelwano Sokuqondisisa kanye neMibhalo Yobulungu, iSitifiketi Sokusebenzisana, Isitifiketi Sokuqalisa Ibhizinisi kanye ne-Trust Deed (kuya ngokuthi yikuphi okuhambisana nebhizinisi lakho)]
Ã¢â€”â€  Izitatimende zasebhange zomuntu (zezinyanga ezi-3 noma eziyisi-6 ezedlule, kuncike kumbolekisi wemali).
Ã¢â€”â€  Izitatimende zasebhange zebhizinisi (zezinyanga ezi-3 noma eziyisi-6 ezedlule, kuncike kumbolekisi wemali).
Ã¢â€”â€  Izitatimende zezimali zomuntu ngamunye kumalungu/abaqondisi/abalawuli bezimali.
Ã¢â€”â€  Isivumelwano sokuqashiselana, uma sikhona
Ã¢â€”â€  Amakhophi ezinkontileka ezitholakele, uma ekhona
Ã¢â€”â€  Isiqinisekiso esiphuma kubacwaningimabhuku mayelana nabaninimasheya benkampani kanjalo namaphesenti amasheya abanawo.
Ã¢â€”â€  Uhlaziyo lweminyaka yobudala yabakweletayo kanye nabakweletwayo.
Ã¢â€”â€  Ama- CV yabaphathi bebhizinisi
Ã¢â€”â€  Amakhophi kamazisi kanye nesitifiketi somshado
Ã¢â€”â€  Ubufakazi bekheli lendawo
Ã¢â€”â€  Incazelo ngokugcwele yesakhiwo kanye nesitatimende sezinyanga eziyisi-6 semali ekhokhelwa leso sakhiwo.
Ã¢â€”â€  Ukudalulwa kwanoma yiziphi izibizo, okunanyathiselwe, njll. ngezinye izikhungo zezezimali.
Ezinye izidingo ezingavimbela abafakizicelo abahlwempu ukuba bathole imali, zifaka:
Ã¢â€”â€  Isidingo sokuhlinzeka ngepulani yebhizinisi ebukeka izosebenza ngempumelelo, okungamba eqolo ukuyenza. Ama-SMME amaningi kanye nomphakathi ohlwempu awunazo izinsiza zokukhokhela ipulani yebhizinisi ngaphambi kokuba bathole imalimboleko.
Ã¢â€”â€  Ama- SMME kulindeleke ukuba afake isamba esithile semali ngaphambi kokuba akwazi ukuthola imalimboleko.
Ã¢â€”â€  Ulwazi oluningi ngemikhiqizo ehlukahlukene etholakala ezikhungweni zezimali ayitholakali kalula.
Ã¢â€”â€  Umlando wezikweletu wabafakizicelo uyacutshungulwa ukunquma ukuthi kumele banikezwe yini imalimboleko.
Ã¢â€”â€  Izinga eliphezulu lenzalo yemali lenza kube nzima kubafakizicelo ukuthola imalimboleko.
Ã¢â€”â€  Izindlela zokuthola imalimboleko zenza kube nzima kubafakizicelo abahlwempu kumbe kuma- SMME ukuphumelelisa imisebenzi yabo ngokwezimali.
Njengoba kunezingqinamba ezihambisana nokutholakala kwezimali, kunezinhlelo eziningi ezitholakala ezingeni likazwelonke nelesifundazwe ukwelekelela ama- SMME kanye namanye amabhizinisi ukuba akwazi ukuthola imali.
Konke okuzolandela kuleli bhukwana kuhlinzeka ulwazi mayelana nosizo olutholakala ezikhungweni ezibambe iqhaza eSithangamini Soxhaso lwezimali (Funding forum) esasungulwa ngaphansi koHlelo Lokweseka Ukuthuthukiswa Komnotho Wendawo YaKwaZulu-Natali olubizwa nge-Gijima KZN LED Support Programme. Kuphinde kuhlinzeke ngolwazi olubalulekile mayelana nezindlela ezisetshenziswayo ukuhlola izicelo zokuthola uxhaso, uhlelo lokufakwa kwesicelo kanye nemininingwane esemqoka yabantu okumele kuxhunyanwe nabo kulezi zikhungo.
I-ABSA BANK
Izinhlelo zezezimali kanye nezindlela ezilandelwayo zokuthola uxhaso lwemali
I-Absa ihlinzeka ngezindlela zokusiza ezikhethekile kumakhasimende asebhange ukuwaxhasa ngezimali zokuthenga impahla yebhizinisi, kanye nezidingo zemali yokuqalisa ibhizinisi kuncike ezimweni nasezidingweni zomuntu ngamunye.
Izinhlelo nemisebenzi yezezimali zempahla zinikezelwa kuzo zonke izigaba zezamabhizinisi zase-Absa, ezinjengalezi:
Ibhizinisi Elincane
Ã¢â€”â€  Uxhaso lokuthenga izimpahla zebhizinisi elincane luluxhaso lwezimpahla zamabhizinisi angenisa ngonyaka imali engaphansi kwama- R10 million
Ã¢â€”â€  Kuso lesi Sigaba Samabhzinisi Amancane, ziyasetshenziswa nezinhlelo zokusiza ngoxhaso ezingena ngaphansi kwezikweletu zentuthuko ezinjengalezi:
Ã¢ÂÂ I- Khula Credit Guarantee Scheme, kanye
Ã¢ÂÂ I- Absa KZN Joint SMME Fund
Ibhizinisi eliphakathi nendawo kanye nelikhulu
Ã¢â€”â€  Uxhaso lokuthenga izimpahla zebhizinisi eliphakathi nendawo luluxhaso lwezimpahla zamabhizinisi angenisa ngonyaka imali engaphezu kwama- R10 million, kepha engaphansi kwama R 100 million.
Ã¢â€”â€  Uxhaso lokuthenga izimpahla zebhizinisi elikhulu luluxhaso lwezimpahla zamabhizinisi angenisa ngonyaka imali engaphezu kwama- R100 million.
Izimalimboleko zezikhashana zazenzelwa ukuxhasa ukuthengwa kwempahla yesikhathi esiphakathi nendawo kuya esikhathini eside, ikakhulu lapho kumayelana nokuthengwa kwebhizinisi. Izimalimboleko zesikhashana zibuye zisetshenziselwe ukuhlela kabusha isikweletu esinzima esivumelwaneni sekhasimende nebhange sokuboleka imali engaphezu kwelinayo ebhange, ikakhulu lapho isikweletu singumphumela wokuthengwa kwezimpahla esikhathini esiphakathi nendawo kuya esikhathini eside.
Ã¢â€”â€  Imalimboleko ingahlelwa ngokubhekelela izidingo zebhizinisi.
Ã¢â€”â€  Inkokhelo ekhokhwa ngaphambili ngaphezu kwaleyo mali okumele ikhokhwe ejwayelekile ingasiza ukwehlisa ingxenye ethile yemalimboleko, ngaleyo ndlela kube sekwehla nenzalo yonke yemalimboleko.
Ã¢â€”â€  Uxhaso lujwayele ukuhlinzekwa ngaso sonke isikhathi semalimboleko, uma nje kungukuthi imigomo nemibandela yayo iyalandelwa.
Ã¢â€”â€  Intela yenzalo imanyaniswa nesamba semali.
Ã¢â€”â€  Ukukhokhelwa kwemalimboleko kuba phakathi kweminyaka emibili neyisikhombisa
Ã¢â€”â€  Inzalo ifakwa njalo ngosuku isuselwa email esasele.
Ã¢â€”â€ Ukukhokhelwa kwemalimboleko kungenziwa ngenyanga, ngekwata noma ngonyaka, kuncike ekutheni yiluphi uhlobo lwebhizinisi.
I-Absa inamakhono nolwazi oluyisipesheli khona ngaphakathi kule mikhakha elandelayo ezosiza amakhasimende:
Ã¢â€”â€  Ibhizinisi lezolimo
Ã¢â€”â€  Ukuhwebelana
Ã¢â€”â€  Uxhaso lwemali yokuthenga isakhiwo sokuhweba
Ã¢â€”â€  Uxhaso lwemali yokuthenga izimoto lwakwa-Absa
Ã¢â€”â€  Ukwakhiwa kwemikhiqizo, ukulondolozwa nokukhiqizwa kokudla, iziphuzo kanye nezindawo zezinsimbi zezimoto.
Ã¢â€”â€  Izitolo Ezinkulu ezidayisa imikhiqizo yokudla, izinsimbi zezimoto, izindawo
zokudla kanye namafutha.
Ã¢â€”â€ Izindwangu
SekuneZikhungo Zokwaluleka zakwa-Absa ezihlelelwe ukuhlinzeka ngale misebenzi elandelayo:
Ã¢â€”â€  Ukweluleka
Ã¢â€”â€  Ukusizwa ngamamapulani ebhizinisi
Ã¢â€”â€  Imihlangano yokuqeqesha mayelana nezihloko ezahlukahlukene kwezamabhizinisi
Ã¢â€”â€  Ukurejistwa kwamabhizinisi amancane (CC)
Ã¢â€”â€  Ukufundiswa ngokwelekelelwa.
Uhlelo lokufaka isicelo
Ukuze athole usizo kwa- Absa, amakhasimende kumele axhumane nomuntu okubuzwa kuyena ngezamabhizinisi ozokwazi ukuwasiza ngohlelo lokuthola uxhaso.
Imininingwane yokuxhumana
uNash Nulliah
Ucingo: (031) 366 9180
Iselula: 082 458 1204
I-imeyili: nashn@absa.co.za
u-Israel Majola
Ucingo: (031) 309 5330
Iselula : 082 334 7782
I-imeyili : israelm@absa.co.za
uShan Moodley
Ucingo : (031) 366 9409
Iselula : 082 856 6549
I-imeyili : shan.moodley@absa.co.za
OSOMABHIZINISI ABASEBENZA NGOKUBAMBISANA
Izinhlelo zezezimali kanye nezindlela ezilandelwayo ukuthola uxhaso lwezimali
Isikhwama Sebhizinisi Lokuhweba ngaphansi kwegama lenye inkampani, - Franchise Fund
Isikhwama Sebhizinisi Lokuhweba ngaphansi kwegama lenye inkampani sasungulelwa ukusiza isizukulwane esisha sosomabhizinisi ukuthi sikwazi ukufinyelela kalula kuwo wonke amathuba nemihlomulo yemboni yokuhweba ngaphansi kwegama lenye inkampani. Njengalokhu injongo yaso kungukusiza intsha enolwazi kanye nesipiliyoni kwezamabhizinisi, inhlosongqangi yaso ukuhlinzeka ngoxhaso lokutshalwa kwezimali emabhizinisini anabanikazi abayintsha asebenza kahle kuyo yonke imikhakha.
Izindlela ezilandelwayo ukuthola uxhaso lwemali
Ã¢â€”â€  Uxhaso luyobhekelela izicelo zokutshalwa kwezimali eziphuma kosomabhizinisi abasebancane abafuna ukuthenga noma ukwandisa ibhizinisi noma amabhizinisi amaningi okuhweba ngaphansi kwegama lenkampani, abadinga imali ephakathi kwama-R150, 000 kanye nama- R3 million. Isicelo ngasinye siyocutshungulwa ngokokufaneleka kwalo.
Ã¢â€”â€  Uxhaso luqondiswe entsheni emnyama eneminyaka ephakathi kweyi-18 kanye nengama-35 abanamasheya okungenani alingana nama-30%.
Ã¢â€”â€  Isicelo somuntu ngamunye siyohlolwa ngokubheka nokuthi ipulani yebhizinisi izinzile ngokuphumelelayo mayelana nentshisekelo, umbono kanye nobungoti bukasomabhizinisi ngamunye kumbe osomabhizinisi.
Ã¢â€”â€  Mayelana nokukhokhwa kwemali ebibolekiwe, oSomabhizinisi Abasebenza Ngokubambisana bavumelana ngesikhathi sokukhokha esizobalungela ngokuxhumana nosomabhizinisi ngesikhathi sezingxoxo zokuqala zokubonisana ngokutshalwa kwezimali. Ngokujwayelekile, isikhathi sokukhokha imali ebibolekiwe siba yiminyaka emihlanu futhi asikaze sedlule eminyakeni eyishumi.
Ã¢â€”â€  Inzalo enqunywa enanini lemali etshaliwe imanyaniswa nentela yokuqala yokubolekisa. Amakhasimende, athe ukuthembeka ngenxa yokuba negama elihle lokuphatha izikweletu, wona ayonikezwa intela yenzalo esondelene nentela yokuqala yokubolekisa kunalawo makhasimende abukeka kunobungozi bokuthi angase ahluleke ukukhokha.
Ã¢â€”â€  Isikhwama sizoqinisekisa ukuthi amabhizinisi ahlomulayo, ahlonzwe njengalawo adinga uhlelo lokungenelela,azoba nelungelo lokufinyelela oPhikweni Lwemisebenzi Yokuthuthukiswa koSomabhizinisi Abasebenza Ngokubambisana, i- Business Partners Development Services (BDS).
Ukufezekisa uhlelo lokulekelelwa ngokuqeqesha oSomabhizinisi Abasebenza Ngokubambisana, Umsobomvu Youth Fund (UYF) uzohlonza bese ubeka eceleni isabelo soHlelo lwawo i- Business Development Service Voucher Programme (BDSVP) ukuze sisetshenziswe kuphela ngosomabhizinisi abazohlomula kulesi Sikhwama.
Isikhwama Sosomabhizinisi Abasebenza Ngokubambisana, i- Business Partners-Khula Start-Up Fund
Uxhaso lwe- Business Partners-Khula Start-Up Fund luqondiswe kosomabhizinisi abasafufusa nasemabhinisini amasha.
Izindlela ezilandelwayo ukuthola uxhaso lwemali
Ã¢â€”â€  Uxhaso lugxile kuphela emabhizinisini amancane naphakathi nendawo okungawabamnyama (anabaninimasheya abamnyama abanamasheya okungenani angama-51%) kanye nalawo aphethwe ngabamnyama futhi athuthukiswe ngabamnyama (anabaninimasheya abamnyama abanamasheya okungenani angama-26%).
Ã¢â€”â€  Kugxilwe kakhulu kosomabhizinisi besifazane, futhi inhloso yoxhaso ukuphumelelisa ukuxutshwa kobulili okuzokwenza ukuthi okungenani kube ngama-33% wamabhizinisi amancane naphakathi nendawo angawabantu besifazane
Ã¢â€”â€  Uxhaso alunangxenye edinga ukukhokhwa kuqala ngaphambi kokuthola imali. Okuyikhona okusemqoka nokuhamba phambili ukuthi ibhizinisi lelo lisebenza ngempumelelo yini futhi lizinzile yini.
Isikhwama Sosomabhizinisi Abasebenza Ngokubambisana Kwezokuvakasha, i- Business PartnersTourism Fund
Isikhwama i- Business PartnersTourism Fund siyisikhwama sokutshwalwa kwezimali songoti esingama- R200 million esisungulelwe ukusiza noma ukuthuthukisa osomabhizinisi emkhakheni wezokuthutha nezokuvakasha.
Izindlela ezilandelwayo ukuthola uxhaso lwemali
Ã¢â€”â€ Osomabhizinisi abakulungele ukuthola imali, abadinga uxhaso bayakwazi ukuthola uxhaso lwemali yokusungula noma ukuthenga amahhotela, izindlu zezivakashi, iziqiwi, imali yokuqala noma ukukhulisa isikhungo esisiza izivakashi ngezokuthutha, ibhizinisi lezokungcebelekisa izivakashi, isikhungo solwazi ngezokuvakasha, kumbe isitolo semvunulo yesintu kanye nezinye izinsiza zokujabulisa izivakashi, kepha akugcini kulokhu.
Ã¢â€”â€  Izicelo zihlolwa ikakhulu ngokubhekela impumelelo yebhizinisi, umbono, ubuqotho, intshisekelo kanye nesipiliyoni sikasomabhizinisi.
Ã¢â€”â€  Izicelo zosomabhizinisi abanemali yokuqalisa ibhizinisi kanye nesibambiso sokunikela kulo mkhakha yizo ezibhekelelwayo, kanye nezalabo abangenazo, futhi isivumelwano somuntu ngamunye sihlelwa ngokufaneleka kwakhe.
Ã¢â€”â€  Kuvunyelwana ngesikhathi sokukhokha ngokuxhumana nosomabhizinisi ngesikhathi sezingxoxo zokuqala zokubonisana ngokutshalwa kwezimali.
Ngokujwayelekile kuba yiminyaka emihlanu futhi akweqi eminyakeni eyishumi.
Ã¢â€”â€  Kwezinye izimo, uxhaso luba yingxenye encane yobuninimasheya ebhizinisini kuze kuphele isikhathi sokukhokha, emva kwalokho oSomabhizinisi Abasebenza Ngokubambisana banganquma ukudayisa amasheya oxhaso ebhizinisini ngemali eyisilinganiso sezimakethe. Usomabhizinisi nguye onikwa ilungelo lokuqala lokunqaba la masheya.
Isikhwama Sokuthuthukisa oSomabhizinisi Abasebenza Ngokubambisana, i- Business Partners Empowerment Fund
Isikhwama Sokuthuthukisa oSomabhizinisi Abasebenza Ngokubambisana selekelela osomabhizinisi abamnyama (Ama-Afrika, Amandiya, kanye Namakhaladi) ukuba babambe iqhaza emnothweni osemqoka ngokuba babandakanyeke ngokulingana emabhizinisini angawabamhlophe azinzile nanempumelelo adinga ukuthuthukiswa ukuze akhule ngokuzayo.
Izindlela ezilandelwayo ukuthola uxhaso lwemali
Ã¢â€”â€  Uxhaso ludinga ukumbandakanyeka ngokuphelele kosomabhizinisi abamnyama ebhizinisini.
Ã¢â€”â€  ISikhwama Sokuthuthukisa sigxile ekubhekeleleni ikakhulu imakethe ye- SME futhi sihlelwa ngendlela yokuthi zonke izinhlaka zihlomule esigabeni sokuqala sokutshalwa kwezimali, kube kuqinisekiswa ukuthi ubudlelwane obusha obutholakele bugcineka buqinile isikhathi eside.
Ã¢â€”â€  isikhwama siyobhekelela ukutshalwa kwezimali okusukela kuma- R1 million kuya kuma-R4 million, kepha-ke lapho kunesiqinisekiso, amabhizinisi angaphezu kwama- R4 million nawo ayobhekelelwa.
Ã¢â€”â€  Ibhizinisi elingelomhlophe eselizinzile futhi eselinomlando weminyaka okungenani emithathu kuya kwemihlanu wokukhula ngempumelelo emva kwesigaba sokutshalwa kwezimali nalo liyobhekelelwa.
Ã¢â€”â€  Usomabhizinisi omhlophe ozimisele ukuphumelelisa ibhizinisi lakhe futhi obona izinga lomnotho elingathuthukisa ibhizinisi lakhe.
Ã¢â€”â€  Usomabhizinisi omnyama ozimisele nokwazi ukuba negalelo ebhizinisini ngokuzibambela mathupha ebhizinisini ngokugcwele, ngesikhathi ehola imali ehambisana nezimakethe.
Ã¢â€”â€  Uhlelo lokusebenza ukwelekelela ukudluliswa kwamakhono amayelana nokusebenza kwebhizinisi kwansukuzonke.
Ã¢â€”â€ Uhlelo loxhaso oluqondwa kalula yizo zonke izinhlaka ezinentshisekelo.
Uhlelo lwesivumelwano sebhizinisi olujwayelekile eliyobhekelelwa yiSikhwama Sokuthuthukisa Osomabhizinisi Abasebenza Ngokubambisana lungafingqwa kanje:
Isinyathelo 1:
Zonke izinhlaka ezinentshisekelo kumele zivumelane ngesilinganiso senani lezimakethe eelingenakwenzelela lenkampani ngokusebenzisa imigomo efanele yokuhlola nehambisana nezimakethe.
Isinyathelo 2:
Ekwelekeleleni isivumelwano sebhizinisi, inkampani entsha iyosungulwa. Inkampani evele ikhona iyodayisela le nkampani entsha ezosungulwa izimpahla kanye nakho konke okwayo ngesilinganiso senani lezimakethe okuvunyelwene ngalo.
Isinyathelo 3:
Inkampani entsha ihlelwa ngomumo ovulelekile wabaninimasheya ohlanganisa usomabhizinisi osebenza ngokubambisana othuthukiswayo, ngumnikazi webhizinisi omhlophe kanye noSomabhizinisi Abasebenza Ngokubambisana. Izinsiza ezivamile zokutshalwa kwezimali eziyosetshenziswa kuyokuba yizimalimboleko eziyinani eliguquguqukayo zabaninimasheya, eziyokwenziwa ngokulinganiswa .
Isinyathelo 4:
Ubudlelwane phakathini kwabaninimasheya bulawulwa yimibandela okuvunyelwene ngayo esivumelwanweni sabaninimasheya.
Isinyathelo 5:
Usomabhizinisi osebenza ngokubambisana othuthukiswayo uphenduka isisebenzi esisebenza ngokugcwele, umninimasheya kanye nomqondisi wenkampani entsha enohlelo lokusebenza elimayelana nokudluliselwa kwamakhono kuye ngesikhathi esinqunyiwe.
Uhlelo olujwayelekile lokusebenza ngokuzinikela luyolandelwa ngoSomabhizinisi Abasebenza Ngokubambisana ngaphambi kokuba isinqumo sokutshalwa kwezimali senziwe. Izingxenye ezithile ziyocutshungulisiswa ezinjengeqophelo losomabhizinisi kanye nezokuphathwa, ubungako benkampani kanye nempumelelo yebhizinisi.
Imisebenzi ehlinzekwayo
Ã¢â€”â€  Ikhophi eyisibonelo yamahhala yepulani yebhizinisi, engatholwa ngoSomabhizinisi Abasebenza Ngokubambisana kwi- website ethi: www.businesspartners.co.za.
Ã¢â€”â€  Ukufinyelela kalula emahhovisi ezokuxhumana athe chithi saka ezweni lonke.
Ã¢â€”â€  Izinhlobonhlobo zamabhukwana olwazi, atholakala mahhala emahhovisi ngoSomabhizinisi Abasebenza Ngokubambisana.
Ã¢â€”â€  Ukubonwa kokuqala kwamahhala kosomabhizinisi abanepulani yebhizinisi ebukeka izosebenza ngempumelelo kunoma yiliphi ihhovisi loSomabhizinisi Abasebenza Ngokubambisana.
Ã¢â€”â€  Ubungoti kanye nesipiliyoni okuphuma phambili emkhakheni wamabhizinisi amancane naphakathi nendawo.
Ã¢â€”â€  Ukusizwa komuntu ngamunye yithimba leZimenenja zalo mkhakha.
Ã¢â€”â€  Uhlu lweminingwane lwabeluleki kwezebhizinisi, abalekeleli, kanye nongoti abangaphezu kwama- 400 abangasetshenziswa ngosomabhizinisi.
Ã¢â€”â€  Umsebenzi wokusiza ngokuthola izakhiwo ukwelekelela osomabhizinisi ekutholeni izakhiwo abangaziqasha kumbe izakhiwo ezifanelekile abangazithezithengela ukuqhuba amabhizinisi abo kuzo.
Ã¢â€”â€  Umsebenzi wezokuphathwa kwezakhiwo kosomabhizinisi abanezakhiwo zabo ezinkulu ezidinga ukuphathwa kumbe izakhiwo abatshale kuzo izimali ezidinga ukulawulwa ngobunyoninco.
Imininingwane Yokuxhumana
Ucingo: (031) 240 7700
Ifeksi: (031) 266 7286
I-website: www.businesspartners.co.za
IBHANGE LEZENTUTHUKO LASENINGIZIMU AFRIKA (i- DBSA)
Iqhaza leBhange Lezentuthuko laseNingizimu Afrika lokuxhasa lifaka ukuhlinzeka ngohlu lwezinhlelo zezezimali ezinhlanganweni ezingaphansi komkhakha kahulumeni kanye nowamabhizinisi azimele. Ezimweni lapho izinhlelo zezezimali ze- DBSA zingekwazi ukuxhasa ibhizinisi ngempumelelo, ibhange angeke likwazi ukuba negalelo ekusizeni ngezimali. Iqhaza leBhange lokuxhasa ngezimali linqunywa ngokubheka kakhulu isidingo sokubamba iqhaza elisemqoka ekulinganiseni umkhakha wamabhizinisi azimele ekutshwalweni kwezimali zengqalasizinda.
Izinhlelo Zezezimali kanye Nezindlela Ezilandelwayo ukuthola uxhaso lwemali
Izibonelelo
Isikhwama sezentuthuko se- DBSA sihlinzeka ngoxhaso lwezibonelelo kanye noxhaso lwemiklamo yokuhlonyiswa ngamandla eNingizimu Afrika. Imiklamo yokuhlonyiswa ngamandla ikhulisa amakhono amakhasimende e- DBSA okuhlonza, ukuchaza kanye nokuxazulula izinkinga ezibavimbela ukuba bengamele imisebenzi, benze imisebenzi, futhi banikezele ngemisebenzi ngempumelelo, kanye nalawo okuthuthukisa umnotho wawo wendawo. Izibonelelo zibuye zigunyazelwe ukuqhuba ucwaningo kanye nezinhlelo zama- BEE.
Ukuboleka
Izinhlelo zezokuboleka zifaka izinhlobonhlobo zezinsiza zezezimali kanye neminye imisebenzi yokuboleka imali ebhange etholwa ngamakhasimende azimele nakahulumeni. Ibhange linikela ngenhlanganisela yezinsiza zezezimali eziningana ezihlelelwe ukubhekelela izidingo zamakhasimende, bese kuthi ukuboleka kona kugxiliswe kakhulu emiklamweni yengqalasizinda kanye neyokuhweba ebukeka ingasebenza ngempumelelo. Ibhange liphinde lihlinzeke ngemigudu yokuboleka ezinye izikhungo zezentuthuko zezezimali futhi lisebenzisa lezi nhlobo zemali ezilandelayo: iDola, i-Euro kanye neRandi. Ukweboleka kwesikhathi eside kuvame ukuba ngaphezu kweminyaka emihlanu.
1
Ukutshalwa Kwemali
Iqhaza leBhange lokuxhasa ngezimali lifaka ukuhlinzeka ngohlu lwezinhlelo zezezimali ezinhlanganweni ezingaphansi komkhakha kahulumeni kanye nowamabhizinisi azimele. Iqhaza leBhange lokuxhasa ngezimali linqunywa ngokubheka kakhulu isidingo sokubamba iqhaza elisemqoka ekulinganiseni umkhakha wamabhizinisi azimele ekutshwalweni kwezimali zengqalasizinda. Ukutshala imikhiqizo kuhlanganisa izimali zokulinganisa, ukuxhasa ngemali yokulinganisa ama-BEE kanye nokuxhasa amabhizinisi azimele.
Iziqinisekiso zobukhona bezimali zokusebenza
Njengesikhungo sezezimali esibhekele ukuthuthukisa, iBhange lizinikele ukungena ezimweni eziyingcuphe zokuthuthukisa, kanye nokwenza ngcono umthamo wemali ebolekwa ngamakhasimende ethu eNingizimu Afrika kanye nasezifundeni ze-SADC. IBhange liqinisekisa ukuba khona kwemali yokusebenza bese liqinisa amathuba okuthi imiklamo kumbe amakhasimende kumbe kokubili kuhlangene kukwazi ukubhekana kangcono nemigomo nemibandela yoxhaso lwemali. Iziqinisekiso zobukhona bemali yokusebenza yinto ebhekele ukusungulwa kwamasu okuthuthukisa ukusebenza kwezimakethe.
Uhlelo lokufaka isicelo
Ukufinyelela osizweni olunikezelwa yi-DBSA kumele uxhumane nenhlangano ukuze uhlele ukuthola omele inhlangano ozohlola izidingo zakho.
Imininingwane yokuxhumana
Ucingo: (011) 313 3911
Ifeksi: (011) 313 3086
I-website: www.dbsa.org
UMNYANGO WEZOHWEBO NEZIMBONI
I-Cooperative Incentive Scheme (CIS) ingenye yezindlela zikahulumeni zokweseka ukuphumelela kwezinhloso zeminyaka kusuka kowezi-2004-2014:
Ã¢â€”â€  Ukuqhakambisa ukusungulwa kwemiphilandawonye ezinzile ngokomnotho ezofaka isandla ekukhuleni komnotho wezwe.
Ã¢â€”â€  Ukwenyusa ukuncintisana emkhakheni wemiphilandawonye ukuze ukwazi kangcono ukubamba amathuba avela ezimakethe zikazwelonke, ezase-Afrika kanye nezamazwe omhlaba.
Ã¢â€”â€ Ukuqhakambisa ukubanjwa kweqhaza ngabantu abamnyama, ikakhulu labo basezindaweni zasemakhaya, abesifazane, abantu abaphila nokukhubazeka kanye nentsha ekusungulweni nasekuphathweni kwemiphilandawonye.
Izinhlelo zezezimali kanye nezindlela ezilandelwayo ukuthola uxhaso lwezimali
Uhlelo luyindlela yokunikezela ngemali bukhoma, ekhishwa ngokokufaneleka kwesibonelelo ezinhlakeni ezifanelekile. Ukuze ufaneleke ukuthola i-CIS, umphilandawonue kumele uhambisane nezidingo zobuthunywa njengoba zibekwe ngezansi:
Ã¢â€”â€  Kumele ube yingxenye futhi ubhalisiwe eNingizimu Afrika ngokoMthetho Wemiphilandawonye we-1991.
Ã¢â€”â€  Kumele kube usebenza noma uzosebenza emkhakheni wabasafufusa. Kuvamise ukuthi kube yimiphilandawonye ephethwe ngabantu abamnyama, abahlwempu nabangakathuthuki, etholakala emikhakheni ehlukene njengowezolimo kanye nowokukhiqiza.
Ã¢â€”â€  Kumele ube nemiklamo eqondene nokukhiqiza, ukudayisa, imisebenzi noma imikhakha yezolimo.
Ã¢â€”â€  Kumele uhambisane nemigomo yemiphilandawonye. Kumele ube namalungu, ukwazi ukuveza ubufakazi bokuthi ujwayele ukubamba imihlangano yamalungu noma ukulungele ukuba nomhlangano maduze.
Ã¢â€”â€  Kumele ucheme nezindawo zasemakhaya kanye nezithi azibe ngamadolobha.
Ã¢â€”â€  Kumele ucheme nabesifazane, intsha kanye nabantu abaphila nokukhubazeka.
Umklamo kumbe imisebenzi ehlosiwe kumele injongo yayo kube ukuthuthukisa ukuzinza komphilandawonye ngokuthi ikhulise umthamo futhi yenze kangcono ukuzithuthukisa kuneminye. Umklamo kumbe imisebenzi kumele ikwazi ukungena ngaphansi kwale mikhakha elandelayo:
Ã¢â€”â€  Imisebenzi yezokuthuthukiswa kwebhizinisi
Ã¢â€”â€  Ucwaningo mayelana nokuzinza kwebhizinisi nezimakethe
Ã¢â€”â€  Ukushesha komkhiqizo
Ã¢â€”â€  Imiklamo yokuthuthukisa ezobuchwepheshe
Ã¢â€”â€  Amafemu nemishini
Ã¢â€”â€  Izidingo zokuqalisa (ngokokubona kwekomidi lamajaji)
Ã¢â€”â€  Izidingo zemali yokuqalisa ukusebenza ezifinyelela ezinsukwini ezingekho ngaphezu kwama-60 (ngokwalolu hlelo, imali yokuqalisa ukusebenza ngokwale ngqikithi ichazwa njengempahla yikuhweba kumbe impahla yokwenza imikhiqizo). Lokhu kusebenza kuphela ezidingweni zempahla yokuqala yokuhweba yokuqalisa ukusebenza.
Ã¢â€”â€  I-CIS inikezelwa njengesibonelelo sika- 90:10, lapho i-dti ikhipha ama-90% emali evunyiwe yemisebenzi yomklamo bese kuthi inkampani yona ikhiphe ama-10% (kumbe umehluko wezindleko ngokwempahla ekhona, imali ekhona kumbe amakhono adingekayo ukuze kuphumelele umklamo).
Ã¢â€”â€  Inani eliphezulu lesibonelelo esinganikezelwa kumphilandawonye ngamunye ngaphansi kwe-CIS ama-R300, 000 (amarandi ayizinkulungwane ezingamakhulu amathathu). Umphilandawonye ungafaka isicelo semiklamo eminingi, inqobo nje uma ukwenyuka kwesibonelelo esinikeziwe singedluli ema-R300,000.
Ã¢â€”â€  Inani eliphansi lesamba umphilandawonye ongalicela ama-R10,000.
Uhlelo lokufaka isicelo
Kudingeka le mibhalo elandelayo uma ufaka isicelo se-CIS:
Ifomu lokufala isicelo
Kumele lisayinwe ngokufanele (lisayinwe ngumuntu/abantu abagunyaziwe ngokomthethosisekelo womphilandawonye) lithunyelwe yilowo mphilandawonye ofaka isicelo ukukhombisa ukuthi uzimisele ukuba yingxenye ye-CIS. Ifomu liyatholakala kwi-website.
Isiqinisekiso sokubhalisa
Abafakizicelo kumele bahlinzeke ngesiqinisekiso sokubhalisa sibe yisitifiketi sokubhalisa esikhombisa igama lomphilandawonye, inombolo yokubhalisa, imininingwane emayelana nehhovisi elibhalisiwe kanye namagama abaqondisi.
Isiqinisekiso sesinqumo sokufaka isicelo soxhaso lwemali
Umphilandawonye ofaka isicelo kumele ukwazi ukuhlinzeka ngesinqumo esiholele ekutheni ufake isicelo se-CIS. Lokhu kungenziwa ngokunamathisela amaminithi omhlangano webhodi kumbe wethimba elathatha isinqumo sokufaka isicelo sesibonelelo.
Uhlelo lokusungulwa kwebhizinisi / umbiko wokuqaliswa kokuhlola
Lona ngumbiko wokuhlola izidingo ngokwebhizinisi zokusungulwa komphilandawonye. Ungahlanganiswa ngokusebenzisa usizo lwesisebenzi esenza ucwaningo (esigunyazwe yi-dti).
Ipulani yebhizinisi yomphilandawonye
Abafakizicelo kumele banamithisele ipulani yebhizinisi. Isibonelo sayo sifakiwe efomini lokufaka isicelo.
Izilinganiso zamanani
Uma isicelo sifake nokuthengwa kwempahla, kucelwa ufake izilinganiso zamanani ezintathu.
Imininingwane yokuxhumana
Ukuthola ulwazi ngoHlelo Lokukhuthaza iMiphilandawonye, i- CSI, oluphethwe yi-The Enterprise Organisation kwa-dti, xhumana noyedwa wabantu abalandelayo:
uNelly Molokoane
Ucingo: (012) 394 1425
Ifeksi: (012) 394 2425
I-imeyili: NMolokoane@thedti.gov.za
uThami Klassen
Ucingo: (012) 394 1543
Ifeksi: (012) 394 2543
I-imeyili: TKlassen@thedti.gov.za
uTantsi Sithembile
Ucingo: (012) 394 1258
Ifeksi: (012) 394 2258
I-imeyili: TSithembile@thedti.gov.za
Ukuthola ulwazi ngemiphilandawonye, xhumana nophiko lwemiphilandawonye eMnyangweni Wezohwebo Nezimboni:
uMarilyn Phele
Ucingo: (012) 394 1894
I-imeyili: MPhele@thedti.gov.za
u-Elizabeth Moleko
Ucingo: (012) 394 1626
I-imeyili: EMoleko@thedti.gov.za
Uma unemibuzo, xhumana neSikhungo Esibhekele Amakhasimende se-DTI ku: 0861 843 384
I-website: www.thedti.gov.za
Ikheli: 77 Meintjies Street, Sunnyside, Pretoria, 0002
I-FIRST NATIONAL BANK
Izindlela zokusiza amabhizinisi amasha
I-FNB inikezela ngohlu lwezindlela ezehlukile futhi ezisheshayo ezakhelwe ukusiza osomabhizinisi ukuba baqalise kumbe bakhulise amabhizinisi abo kuwo wonke amazinga omjikelezo wokuqalisa ibhizinisi. Noma ngabe liqaliswa phansi kumbe liyathengwa, ibhizinisi elisha lidinga okungaphezu kokuba nombono nemali. Lidinga amandla, ukuzinikela kanye nohlobo loxhaso lwemali olufanele nezeluleko eziyizo ukuze lisebenze. Yingakho i-FNB inohlu lwezindlela ezisheshayo ezisungulelwe ukunika amabhizinisi isiqalo esiyiso. I-FNB inikezela ngabeluleki emabhizinisini amasha ukwelekelela osomabhizinisi babone amakhono abanawo, bathuthukise izindlela zabo zokuxhumana nabanye kanye namakhono abo, ama-akhawunti asheshayo,uxhaso lwemali kanye nezinsizakusebenza zekhompyutha.
Ukutholela ibhizinisi lakho imali kanye nezindlela ezilandelwayo ukuthola uxhaso lwemali
I-FNB inikezela ngohlu olubanzi lwezindlela zosizo lwezezimali ukusiza amabhizinisi ukuthi akhule futhi ahlangabezane nezidingo zansuku zonke zezezimali.
Izindlela ezihlelekile zokuthola uxhaso lwemali
Ã¢â€”â€  Izimalimboleko ezikalelwe isikhathi zokunweba ibhizinisi nezokuthenga impahla yesikhathi esimaphakathi nendawo.
Ã¢â€”â€ Imali etholakala e-Wesbank ukuthenga impahla enjengezimoto, imishini kanye nezinto zokusebenza
Ã¢â€”â€  Ilungelo lokusebenzisa imali ongenayo ebhange yezidingo zansuku zonke zemali yokusebenza kanye nezindleko zokusebenza.
Uxhaso lwemali yokuqalisa kanye neyokunweba ibhizinisi
Ã¢â€”â€  Uxhaso lwemali olusukela ema-R50,000 kuya ema-R20 million.
Ukuthengwa/ama- MBOs nama-MBI
Ã¢â€”â€  Uxhaso lwemali lusukela ema- R1 million kuya ema-R20 million.
Imali Yokuqhubeka
Ã¢â€”â€  Uxhaso lwemali lwabaneminyaka ephakathi kwe-18 - 35 ubudala, ababencisheke amathuba abadinga imali yokuqalisa noma yokunweba ibhizinisi eselivele likhona. Ibuye ihlinzeke ngamathuba okufinyelela ekwelekelelweni okuxhaswe nguMsobomvu-First Rand Foundation Technical Assistance Fund.
Imalimboleko ye-Khula Eqinisekisiwe
Ã¢â€”â€  Uhlelo oluqinisekisiwe lwemali ebolekwa amabhizinisi amancane naphakathi nendawo anganazo izimpahla zokubambisa njengoba kwenzeka emalini ebolekwa ebhange.
Isikhwama Semalimboleko ye-Enablis Khula
Ã¢â€”â€  Isikhwama esisungulwe ngokubambisana ne- Khula Enterprise Finance kanye nenkampani ezinze kwelase-Canada i-Enablis Entrepreneurial Network ukuqhakambisa umkhakha wezoLwazi Nezobuchwepheshe waseNingizimu Afrika.
Uhlelo lokufaka izicelo
Abafakizicelo bangakhuluma nemenenja ebhekele ezokuxhumana e- FNB, okuyiyona ezobahlahlela indlela yokufaka isicelo semali.
Yize ingahluka imibhalo edingeka uma ufaka isicelo kuya ngohlobolo losizo lwemali oludingekayo, izicelo eziningi zidinga le mininingwane elandelayo:
Ã¢â€”â€  Umazisi osemthethweni we-RSA
Ã¢â€”â€  Isiqinisekiso sekheli lendawo
Ã¢â€”â€  Inombolo eyinkomba yokukhokhwa kwentela (uma ikhona)
Ã¢â€”â€  I-Passport (uma ungesona isakhamuzi saseNingizimu Afrika).
Ezinhlotsheni ezithile zosizo, kungadingeka nalokhu okulandelayo:
Ã¢â€”â€  Izitatimende zakho zasebhange zezinyanga eziyi-6 ezedlule
Ã¢â€”â€  ISitatimende sezimpahla kanye nezikweletu
Ã¢â€”â€  Izibalo zakamuva zezezimali kanye noHlelo Lwebhizinisi
Ã¢â€”â€  Imibhalo yokuhlanganyela (uma ikhona).
Ezinye izindlela zokweseka ezinikezelwayo
Ã¢â€”â€  Isephulelo sama-20% emalini ekhokhelwa izindleko zenkampani zokugcinwa kwempahla kanye nokuvele uthole i- FNB Reserved Business Account.
Ã¢â€”â€  Imisebenzi yokweseka ngokusebenzisa i-web yesikhungo sezinsiza (www.fnb.co.za); amasu ebhizinisi, ikhophi eyisibonelo samafomu, amabhokisi amathuluzi, abadwebi bamapulani ebhizinisi, izindlela zokuveza ukusebenza kwemali (ukungena nokuphuma kwayo).
Ã¢â€”â€  Ukwelulekana nokusebenzisana kusetshenziswa i- Biznetwork (www.biznetwork.co.za).
Ã¢â€”â€  Imivuzo etholakala ngama-eBucks eBhizinisi ngokusebenzisa izinhlelo ezikhethekile yebhizinisi (www.ebucks.co.za).
Imininingwane yokuxhumana
FNB Business on Call: 0860 362 000
I-Website: www.fnb.co.za
Ikheli: FNB Commercial, Solutions for New Business, P.O. Box 7791, Johannesburg, 2000
INKAMPANI EBHEKELE UKUTHUTHUKISWA KWEZIMBONI, I- industrial Development Corporation
Inkampani Ebhekele Ukuthuthukiswa Kwezimboni eNingizimu Afrika (IDC) Ltd, iyisiKhungo Sokuthuthukiswa Kwezezimali (DFI) sikazwelonke esikwazi ukuzisiza sona ngokwezimali. Yasungulwa ngonyaka we-1940 ukuqhakambisa ukukhuliswa komnotho kanye nokuthuthukiswa kwezimboni eNingizimu Afrika. I - IDC isebenza ezimbonini eziningi futhi inolwazi nesipiliyoni esikhethekile, ekusebenzisa ukunikezela ngosizo lwezezimali olusemthethweni nolufanele kubantu ngabodwana nasezinkampanini ezahlukene. I-IDC izinikele ukugcina ukuzimela kwezezimali futhi inikezela ngemigomo yebhizinisi esemqoka kuyo yonke imiklamo eyixhase ngezimali.
Imikhakha ebekwe eqhulwini kanye nezindlela ezilandelwayo ukuthola uxhaso lwemali
Izimboni zokudla, zeziphuzo kanye nezolimo
Ukuxhaswa ngemali kwezolimo okuhloswe ngakho ukuthola imali elingene yokuxhasa:
Ã¢â€”â€  Ukuqaliswa kwezitshalo ezisezingeni eliphezulu ezizoba khona unomphela, njengezithelo zezihlahla eziwisa amacembe njalo ngonyaka, imivini, namantongomane amila ezihlahleni, ama-proteas
Ã¢â€”â€  Ezolimo eziqinisiwe kumbe imikhiqizo ngokwemvelo etshalwa emanzini kumbe eduze namanzi, njenge-cut flower kumbe izitshalo ezisendaweni elawulwayo, ukukhiqizwa kwama-shellfish ngokushesha
Ã¢â€”â€  Ukukhiqizwa kwemikhiqizo yezolimo
Ã¢â€”â€  Ukunwetshwa kumbe ukusungulwa kwamabhizinisi abandakanyeka ekukhiqizweni kwemikhiqizo yezolimo, iziphuzo, njll.
Izimboni zamakhemikhali, zezindwangu kanye nezinye ezifana nazo
Kugxilwe kulezi zingxenye:
Ã¢â€”â€  Imikhiqizo yama-ceramics, ukhonkolo kanye namatshe
Ã¢â€”â€  Imikhiqizo yengilazi
Ã¢â€”â€  Isikhumba nezicathulo
Ã¢â€”â€  Ukuguqulwa kwezihlahla zenziwe indwangu
Ã¢â€”â€  Ukuguqulwa kwezindwangu zenziwe izimpahla zokugqoka
Ã¢â€”â€  Ukukhiqizwa kwamakhemikhali ezingeni eliphansi nelimaphakathi nendawo
Ã¢â€”â€  Ukuguqulwa kweplastiki nenjoloba
Ã¢â€”â€  Ukuhlanzwa kwemfucuza
Ã¢â€”â€  Ukusetshenziswa kwamanzi aseke asebenza
Ã¢â€”â€  Insimbi, ezokuthutha kanye nemishini.
Ã¢â€”â€  Imikhiqizo yensimbi kanye naleyo engenansimbi kepha ebukeka sengathi inayo, njengamathini
Ã¢â€”â€  lMishini emikhulukazi, imishini kanye nezinto zokusebenza
Ã¢â€”â€  Izimoto, imishini kanye nezingxenye
Ã¢â€”â€  Imikhiqizo ehlukene yezokuthutha, njengezikebhe, amabhanoyi kanye nezitimela.
Izimboni zokhuni, iphepha kanye nokunye
Kugxilwe kulezi zingxenye:
Ã¢â€”â€  Imiklamo yezamahlathi, okokwenza indwangu, iphepha, imikhiqizo yokhuni kanye nezimboni zezamandla ezivuselelekayo.
Ã¢â€”â€  Ukuhlanganisa iziNhlelo Eziphambili Kwezamahlathi ngokubamba iqhaza emiklamweni ehlukene enomthelela omkhulu
Ã¢â€”â€  Ukuqhubeka nokuxhasa ngezimali, ukweseka nokuthuthukisa osonkontileka abasafufusa kwezamahlathi
Ã¢â€”â€  Ukuhlinzeka isu lokusebenza lokuthuthukisa ukweseka i-Hans Merensky (IDC engumninimasheya wayo angama- 42,6%) ukuze kwesekwe ukukhula kwenkampani
Ã¢â€”â€  Ukuphonsa esivivaneni sokukhula kanye nokuthuthuka kwesu lokusebenza ekutshalweni kwezimali eMikhiqizweni Yezamahlathi Emhlabeni.
Ã¢â€”â€  Ukulandela amathuba okutshala izimali kanye nawokuthuthuka e-Afrika, kugxilwe ekufinyeleleni kwempahla yokwenza imikhiqizo kanye nokuthuthukiswa kwamathuba abonakala ekhona endaweni.
Ukunakekelwa kwempilo kanye nezemfundo
Emkhakheni wezokunakekelwa kwempilo, kugxilwe kulezi zingxenye:
Ã¢â€”â€  Ukukhiqizwa kwemishini yokwelapha
Ã¢â€”â€  Ukuphathwa kwamahhovisi ezinhlelo zezokwelapha kanye nokuphathwa kwezinhlelo zezokwelapha
Ã¢â€”â€  Imisebenzi yezokwelapha kanye nezamazinyo
Ã¢â€”â€  lmitholampilo kanye nemisebenzi ehlobene nayo
Ã¢â€”â€  lmisebenzi yasezibhedlela
Ã¢â€”â€  Imisebenzi yezempilo yabantu
Ã¢â€”â€  Imisebenzi yezokuphathwa kwamabhizinisi angenhla
Ã¢â€”â€  Ukwesekwa noma ukuthatha kwabalingani abangama-BEE kula mabhizinisi avele ekhona ngenhla.
Emkhakheni wezemfundo, kugxilwe kulezi zingxenye:
Ã¢â€”â€  Imfundo yamabanga asezinkulisa ezikoleni ezizimele, izikhungo zokunanakekela emva kwezikhathi zokufunda, imfundo yamabanga aphansi kanye naphakeme
Ã¢â€”â€  Amakolishi emisebenzi yezandla, izikhungo zemisebenzi yobuchwepheshe, izikhungo zemfundo ephakeme (technikons and universities)
Ã¢â€”â€  Amakolishi okuqeqeshela ubuthisha kanye namakolishi ezemfundo okuqeqeshwa okuthe thuthu
Ã¢â€”â€  Amakolishi okufunda ngeposi kanye namakolishi azimele okufundela umsebenzi
Ã¢â€”â€  Ezemfundo kanye nokuqeqeshwa okuyisipesheli kwabantu abanokuthikamezeka komqondo
Ã¢â€”â€  Eminye imisebenzi yezemfundo njengokunikeza izifundo, izikole ezifundisa ukushayela imoto, izikole zomdanso, zomculo kanye nezemidlalo, amakhono empilo, njll.
Ã¢â€”â€  Imisebenzi yezokuphathwa kwamabhizinisi angenhla
Ã¢â€”â€  Ukwesekwa noma ukuthatha kwamabhizinisi angenhla avele ekhona.
Izimboni zezobuchwepheshe
Kugxilwe kakhulu ezingxenyeni ezinomthelela omkhulu kwezentuthuko, kuhlanganisa ukuhlinzekwa kwemisebenzi emayelana nokwakhiwa kwengqalasizinda, ikakhulu ezindaweni zasemakhaya nasemalokishini. Izindawo okugxilwe kuzo yilezi:
Ã¢â€”â€  Ulwazi Lwezobuchwepheshe
Ã¢â€”â€  Ezokuxhumana ngezingcingo
Ã¢â€”â€  Ezobuchwephesehe obuphathelene nezinto ezisebenza ngogesi
Ã¢â€”â€  Ezikagesi.
Ukuze uthole ukwesekwa yi-IDC, umklamo kumele uhambisane nalezi zindlela ezilandelayo:
Ã¢â€”â€  Umklamo kumele ukhombise ukuthi uzokwazi ukwenza inzuzo eyamukelekayo.
Ã¢â€”â€  Ithimba labaphathi kumele lakhiwe ngabantu abanamakhono asemqoka (kwezezimali, ezobuchwepheshe kanye nezokudayisa).
Ã¢â€”â€  Umklamo kumele ukwazi ukugcineka usimeme ukuze umelane neminye imikhiqizo oqhudelana nayo.
Ã¢â€”â€  Umkhiqizo kumele ube sesimeni sokudayiseka futhi wamukelwe yimakethe (post-revenue earning).
Ã¢â€”â€ Kumele kube khona umthamo owanele ngaphakathi kanye nolwazi ukuze umkhiqizo ukwazi ukuya emakethe noma kumele kube khona isu lokusebenza ngokubambisana ukuze kwenziwe lo msebenzi osemqoka.
Ã¢â€”â€  Kunesidingo sokufakwa kwezimali ngabanikazi okubonakalayo.
Ã¢â€”â€  Kumele kuhlale kunethemba okusetshenzelwa phezu ukuze inkampani nemboni kusebenze.
Ã¢â€”â€  ibhizinisi kumele liqine kwezezimakethe kumbe kumele ukwazi ukuzitholela indawo ezimakethe ngokwamazinga amahle ezimakethe.
Ã¢â€”â€  Okucatshangwa ngezindlela ezinhle okungahle kube ngezokuphuma kumele kube khona iminyaka emi-3-5.
Ezokuvakasha
Ã¢â€”â€  Kugxilwe kakhulu emalini yezimpahla kanti ingxenye enkulu yemali eqoqwayo
itshalwa emkhakheni wezindawo zokuhlala.
Ã¢â€”â€  Njengoba impumelelo yomklamo kuyiyona esemqoka, ukukwazi ukwenza inzuzo
kanye nokusimama komklamo kuzohlolwa yi-IDC
Ã¢â€”â€  Indawo okugxilwe kuyo kakhulu ukuxhasa ngemali yokuthengwa kwempahla
engagudluleki kanye nokukhokhela izindleko zokuqaliswa kwebhizinisi
Ã¢â€”â€  Kumele kube ngumkhiqizo noma isakhiwo esifunwa kakhulu yizimakethe eziningi.
Ã¢â€”â€  Imiklamo kumele ibe nomthelela obonakalayo kwezentuthuko,
okungukuthi isungule amathuba emisebenzi, ihlomise ngamandla futhi ithuthukise
izindawo zasemakhaya.
Izindlela ezilandelwayo ukuthola uxhaso lwemali
Nakuba isiphakamiso ngasinye sicutshungulwa ngobuhle baso, nokho-ke kuyobhekelwa kuqala:
Ã¢â€”â€  Imiklamo yamasimu, ukwandisa kanye nokuvuselela
Ã¢â€”â€  Imiklamo enomthelela obonakalayo kwezentuthuko, okungukuthi isungule
amathuba emisebenzi, ihlomise ngamandla, ilethe uguquko, ithuthukise izindawo
zasemakhaya, ihlomise ngamandla ibuye ithumele izimpahla kwamanye amazwe
Ã¢â€”â€  Umklamo wenani elikhulu
Ã¢â€”â€  Ukuxhasa ngezimali ukuthengwa kwempahla engagudluleki kanye nengxenye
engaguquleki yokukhula kwezidingo zemali yokwenza umsebenzi
Ã¢â€”â€  Ukungenelela kanye nokuthatha kwabantu ababencisheke amathuba phambilini Ã¢â€”â€  Amabhizinisi aholwa yithimba labaphathi abanolwazi olunzulu
Ã¢â€”â€  Isilinganiso esiphansi semalimboleko ngama-R1 million ebuyiswa nenzalo encane
Ã¢â€”â€  Isilinganiso esiphansi semali yempahla ngama-R5 million nesilinganiso esiphansi
sama-8% emva kwentela ye-IRR kanye kanye nama-30% engxenye yokwenyuka
kwentengo yezabelo
Ã¢â€”â€  Embonini yezindwangu, eyesikhumba kanye neyezicathulo, isilinganiso
esiphansi sobungako bemalimboleko ngama-R500,000 ebuyiselwa nenzalo
encane
Ã¢â€”â€  Ezimbonini zamakhemikhali kanye nalezo ezisebenzisana nazo, isilinganiso
esiphansi semalimboleko ngama-R1 million ebuyiselwa nenzalo encane
Ã¢â€”â€  Ezokuphepha, umumo nobunjalo bazo obuyohambisana nezimo ezithile
Ã¢â€”â€  Ukuhambisana namazinga ezemvelo amazwe omhlaba
Ã¢â€”â€  Abaninimasheya kumbe abanikazi balindeleke ukuba bafake imali
ethe xaxa, kanje:
Ã¢ÂÂ Ama- 35% esamba sezimpahla sezizonke
Ã¢ÂÂ Ama 45-50% kumabhizinisi aqalayo, kuye ngenkambiso kanye nobucayi
bemboni leyo
Ã¢ÂÂ Sifisa ukuba ukuvelela kwethu kungabi ngaphezu kwalokho kwabanikazi
bebhizinisi
Ã¢ÂÂ Umnikelo wama-HDP ungehliswa ngenxa yezimo ezithile nokuyilapho i-IDC
izokwazi ukwengeza uxhaso lwemali ngaphezu kwemali efakwe ngabanikazi.
Ã¢â€”â€  Umklamo noma ibhizinisi kumele likhangise ngempumelelo kwezomnotho
ngokwenzuzo kanye nokusimama
Ã¢â€”â€  I-IDC ayibuye ixhase ngemali ukuthengwa kwempahla engagudluleki, njengoba inhloso yethu kungukwandisa inani lezimboni.
Uhlelo lokufaka isicelo
Esimweni lapho kunwetshwa amabhizinisi avele ekhona kulindeleke:
Ã¢â€”â€  Izitatimende zezimali zakamuva ezicwaningiwe futhi eziyiqiniso (ezisayinwe
nguMqondisi Wezezimali, uMqondisi Ophethe noma iSikhulu Esiphezulu)
Ã¢â€”â€  Ipulani yebhizinisi entsha egxile emklamweni ohlongozwayo noma
onwetshwayo
Ã¢â€”â€  Incazelo enayo yonke iminingwane yohlobo lokunweba, izindleko kanye nenzuzo ehambisana nakho
Uma kungamabhizinisi amancane, amaphakathi nendawo kanye nalawo asafufusayo kudingeka ipulani yebhizinisi efaka konke.
Ezinye izinhlelo zezezimali kanye nezindlela ezilandelwayo ukuthola uxhaso lwemali
Ukuhweba ngaphansi kwegama lenye ikampani
Imikhakha okugxilwe kuyo yilena:
Ã¢â€”â€  Izitolo ezipheka zidayise ukudla
Ã¢â€”â€  Amabhikawozi
Ã¢â€”â€  Amaselula
Ã¢â€”â€  Izitolo zokudla ezinendawo yokuhlala udlele khona
Ã¢â€”â€  Ezokudayiswa nokuthengwa komhlaba kanye nezindlu
Ã¢â€”â€  Izitolo ezigxile ezintweni zokukhethekile
Ã¢â€”â€  Ezokuhamba
Ã¢â€”â€  Ezokuthengisa
Ã¢â€”â€  Uphetroli
Ã¢â€”â€  Izindawo zezokuphathwa kwemfucuza
Ã¢â€”â€  Izinselelo eziphathelene nokukhiqiza
Ã¢â€”â€  Izikhungo zokusabalalisa ezamabhizinisi.
Nazi izinhlobo zosizo lwezimali olunikezelwayo:
Ã¢â€”â€  Uxhaso lwezimali oluphelele kubahwebi abahweba ngaphansi kwegama
lenye inkampani kanye nabaphatheli abangalawula uhlelo lokwebolekwa imali
ebhizinisini ngalinye elihweba ngaphansi kwegama lenye inkampani
Ã¢â€”â€  Ukunikezela ngqo kumabhizinisi ahweba ngaphansi kwamagama ezinye
izinkampani adinga uxhaso lwemali olungaba okungenani ama-R1 million
Ã¢â€”â€  Ukuxhasa ngezimali izinhlelo zosomabhizinisi asebesimeme abahweba
ngaphansi kwamagama ezinye izinkampani abafisa ukwenabela emazweni
e- SADC kanye nasezwenikazi lase- Afrika lonkana
Ã¢â€”â€  Uxhaso lwemali luyanikezelwa ukusungula amabhizinsi, ukulungisa amabhizinisi
avele ekhona kanye nokungenelela kwamaqoqo ama-BEE
Ã¢â€”â€  Uxhaso lwemali lungolwesilinganiso esiphezulu seminyaka eyisithupha, kanti
ukukhokhwa kwayo kuhlelwa kuhambisane nesimo sokungena nokuphuma kwemali kulowo obolekile kubhekwa nesikhathi ibhizinisi eliqale ngaso
Ã¢â€”â€  Abafakizicelo oHlelweni Oluphelele Lokuxhasa Ngemali bangafaka isicelo
sesilinganiso esiphansi, isamba esiphelele sezidingo zemalimboleko
engama-R1 million sokubolekwa noma ukulawulwa kwemalimboleko
yemiklamo yamabhizinisi ahweba ngaphansi kwamagama
ezinye izinkampani, okungenani iminyaka emihlanu.
Izindlela ezilandelwayo ukuthola uxhaso lwemali
Abafakizicelo abafuna ukuxhaswa ngezimali ngaphansi kwalolu hlelo kumele babe nalezi zimpawu ezilandelayo:
Ã¢â€”â€  Umlando omuhle ekuthuthukiseni ibhizinisi
Ã¢â€”â€  Inhlangano esimeme yamabhizinisi ahweba ngaphansi kwamagama ezinye
izinkampani
Ã¢â€”â€  Umbono osubonakele ukuthi uyaphumelela webhizinisi elihweba ngaphansi kwegama lenye inkampani
Ã¢â€”â€  Babe sesimweni esihle sezimali
Ã¢â€”â€  Bakhe noma bathole uhlelo lokufundiswa ngokweluleka ukusiza osomabhizinisi
abasafufusa ukuba bathole ulwazi namakhono adingekayo ukuze nabo bagcine
sebengosomabhizinisi abanohlonze
Ã¢â€”â€  Amakhono kanye nezinsiza ezanele zokuqalisa ukusebenza kohlelo lokufundiswa ngokweluleka
Ã¢â€”â€  Izinhlelo ezanele zolwazi lwezokuphatha
Ã¢â€”â€  Isilinganiso esiphansi semiklamo okungenani eyishumi yamabhizinisi ahweba
ngaphansi kwamagama ezinye izinkampani ezothuthukiswa.
Uhlelo lokufaka isicelo
Izicelo, kungaba ezoxhaso lwemali oluphelele, ezoxhaso lwemali eqondene ngqo namabhizinisi ahweba ngaphansi kwamagama ezinye izinkampani noma izicelo zokwenabela emazweni e-SADC noma kwezinye izingxenye ze-Afrika kumele zifake le mininingwane elandelayo:
Ã¢â€”â€  Umlando, incazelo kanye namathuba empumelelo yebhizinisi elihweba
ngaphansi kwegama lenye inkampani
Ã¢â€”â€  Imininngwane yohlelo lokuqeqesha kanye nokufundiswa ngokweluleka oluhlinzekwa ngumnikazi webhizinisi okuzohwetshwa ngaphansi kwegama lenkampani yakhe olubhekela izidingo zosomabhizinisi abasafufusa
Ã¢â€”â€  Imininingwane yohlelo lomnikazi webhizinisi okuzohwetswa ngaphansi kwegama
lenkampani yakhe lokunakekela osomabhizinisi abasafufusa emva
kokufundiswa ngokwelulekwa, izinto ezifana nokuqapha ama-akhawunti okusebenza nyanga zonke
Ã¢â€”â€  Izitatimende zezezimali zeminyaka emibili eyedlule ezicwaningiwe zomnikazi
webhizinisi okuzohwetshwa ngaphansi kwegama lenkampani yakhe,
ngokunjalo nama-akhawunti abaphathi ezinyanga ezimbili ezedlule
Ã¢â€”â€  Abanikazi bamabhizinisi okuhwetshwa ngaphansi kwamagama ezinkampani zabo
abafisa ukusebenzisa uhlelo lwamabhizinisi amaningi kumele banikeze incazelo
yebhizinisi ngalinye elizoxhaswa ngezimali, kuhlanganisa inani lamathuba
emisebenzi azodaleka, imishini yokusebenza ezodingeka, indawo lapho
okungahle kusetshenzelwe kuyo, ukuhleleka kanye nezinye izindleko ngokunjalo
nenani lemisebenzi okumele ixhaswe yi- IDC ngezimali
Ã¢â€”â€  Kumabhizinisi asevele ekhona ahweba ngaphansi kwamagama ezinye
izinkampani lapho kudingeka khona uxhaso lwemali yokunweba, ukulungisa noma
ukungenelela kwethimba lama-BEE, kudingeka umlando ocacile wezitatimende
zezezimali zeminyaka emibili eyedlule ngokunjalo nama-akhawunti akamuva
abaphathi (ezinyanga ezimbili ezedlule)
Ã¢â€”â€  Isimo sezimali esihlonzelwe isikhathi esizayo, okufaka phakathi ibhuku
elikhomba imininingwane yempahla ekhona nezikweletu, isitatimende semali
engenayo, kanye nesitatimende sohlu lokungena nokuphuma kwemali
ebhizinisini elihweba ngaphansi kwegama lenye inkampani noma isitolo somuntu
oqalayo ukuhweba ngaphansi kwegama lenye inkampani
Ã¢â€”â€  Ikhophi yombhalo odalulayo kanye nesivumelwano somnikazi wenkampani
okuzohwetshwa ngaphansi kwegama layo bese kuthi ngasahlangothini lwesicelo
salowo ofuna ukuhweba ngaphansi kwegama lenye inkampani, isivumelwano
sokuhweba ngaphansi kwegama lenye inkampani kumele sibe yikhophi esayiniwe
Ã¢â€”â€  Igama lebhizinisi elizobolekwa imali
Ã¢â€”â€  Amakhophi aqinisekisiwe emibhalo yomthetho yebhizinisi eliboleka imali, uma
yaziwa
Ã¢â€”â€  Abaninimasheya benkampani ebolekwayo kanye nohlaka lobuninimasheya
Ã¢â€”â€  Amakhophi aqinisekisiwe omazizi babaninimasheya benkampani ebolekwayo,
kanye nemvume yokuthi babhekwe ukuthi izikweletu zabo zimi kanjani
Ã¢â€”â€ Lapho kuthengwa noma kuthathwa ibhizinisi elihweba ngaphansi
kwegama lenye inkampani elivele likhona yithimba le-BEE, kumele
kuhlinzekwe imiphumela yokusebenza kwalo, okwesekela intengo yokuthengwa
kwalo ephakanyisiwe
Ã¢â€”â€  I-IDC iyodinga ukuba abaninimasheya bebhizinisi elihweba ngaphansi
kwegama lenye inkampani elizoxhaswa ngemali batshale isamba semali
esamukelekayo kumnikazi wenkampani okuzohwetshwa ngaphansi kwegama
layo kanye ne-IDC njengemali engenambandela / nazithiyo esambeni sonke
semali okudingeka itshalwe.
Imininingwane yokuxhumana
Industrial Development Corporation (IDC)
KZN Regional Office, Office 2305, 23rd Floor
The Embassy Building
199 Anton Lembede Street
Durban, South Africa
Ucingo: (031) 337 4455
Ifeksi: (031) 337 4790
I-imeyili: durban@idc.co.za
ITHALA DEVELOPMENT FINANCE
CORPORATION LIMITED
Ithala yiSikhungo Esihlinzeka Ngezimali Zokuthuthukisa esiFundazweni esasungulwa ngokomthetho owaziwa nge-KwaZulu-Natal Ithala Development Finance Corporation Act, we-1999 (uMthetho No. 2 we-1999 njengalokhu uchitshiyelwe). Umsebenzi eliwethwesiwe omkhulu "ukukhuthaza, ukweseka kanye nokwenza lula ukuthuthukiswa komphakathi nezomnotho esiFundazweni saKwaZulu-Natali, ngokuhambisana nesu lokusebenza lesifundazwe lokukhula nokuthuthukisa nangendlela efanele nesimeme kanye nokuhlinzekela izinto ezithintene nalokhu".
Ithala lenza umsebenzi elethweswe wona ngokunikezela ngoxhaso lwemali emabhizinisini abantu ababencisheke amathuba phambilini kanye namabhizinisi amancane namaphakathi nendawo asebenzela kumbe azinze KwaZulu-Natali.
Imali ehlinzekwa yi-Ithala kumele igcine seyiveze izithelo zokuthuthuka komnotho ukuze kufezeke izinhloso zomsebenzi elethweswe wona. Ngakho-ke, ukuze ubhekelelwe yi-Ithala ngosizo lwezezimali, umklamo/ipulani yebhizinisi kumele kukhombise ukuba nomthelela obonakalayo kwezentuthuko uma kubhekwa lezi zinto ezilandelayo:
Ã¢â€”â€  Izinga lokwakhiwa komnotho
Ã¢â€”â€  Ukuhlonyiswa ngamandla kwabantu abamnyama
Ã¢â€”â€  Ukudalwa kwamathuba emisebenzi
Ã¢â€”â€  Ukuhlinzeka amabhizinisi amaphakathi nendawo ngobukhulu ngendawo
yokuqasha
Ã¢â€”â€  Ukwethulwa kobuchwepheshe namakhono amasha
Ã¢â€”â€  Ukuhlomula kwezinto zokwenza imikhiqizo zaseNingizimu Afrika
Ã¢â€”â€  Ukuvalwa kwesikhala sezimpahla eziphumayo kanye/noma ezingenayo ezweni
Ã¢â€”â€  Umphumela wokukhula komklamo
Ã¢â€”â€  Izinga lokutshalwa kwezimali ngamazwe angaphandle kumele likhushulwe.
Izinhlelo zezezimali zebhizinisi kanye nezindlela ezilandelwayo ukuthola uxhaso lwemali
Isicelo semalimboleko e-Ithala singafakwa njengezinhlelo ezizimele kumbe njengenhlanganisela yezinhlelo ezahlukene. Imalimboleko ye-Ithala isukela ema-R1, 000 ize ifike ema-R30,000,000. Izinhlelo ezitholakalayo yilezi ezingezansi:
Imali yokuxhasa umhlaba nezakhiwo
Lolu hlelo olokuxhasa ngezimali ukuthengwa komhlaba kanye nezakhiwo noma ukwakhiwa kwamabhilidi ama-SMME amasha noma avele ekhona afuna ukuqalisa imiklamo enomthelela obonakalayo kwezentuthuko.
Ã¢â€”â€  Isilinganiso esiphezulu sesikhathi semalimboleko yiminyaka engama-20
Ã¢â€”â€  Imali ikhokhwa nyanga zonke
Imalimboleko yezomhlaba kanye nokwenziwa ngcono kwempahla engagudluzeki
Lolu uhlelo lwezolimo oluqondene nokuthengwa komhlaba (amapulazi), ukuthuthukiswa kanye nokusungulwa komhlaba wokutshala (kuhlanganisa nomoba) kanye nokwakhiwa kwamabhilidi nenye impahla engagudluzeki (amadamu, imigwaqo, njll).
Ã¢â€”â€ Isilinganiso esiphezulu sesikhathi semalimboleko iminyaka engama-20
Ã¢â€”â€ Imali ikhokhwa nyanga zonke/ njalo ngekota yonyaka/
Njalo ngesigamu sonyaka/njalo ngonyaka
Imali yokuthenga imishini
Lena ibhekele ukuthengwa kwemishini emisha kumbe esike yasebenza ithengelwa ama-SMME asanda kusungulwa noma asevele ekhona abandakanyeka emiklamweni enomthelela obonakalayo kwezentuthuko.
Ã¢â€”â€ Isilinganiso esiphezulu sesikhathi semalimboleko yiminyaka engama-20
Ã¢â€”â€  Imali ikhokhwa nyanga zonke
Imali eqondene nezinto zokusebenza kanye nezimpahla ezigudluzekayo
Lolu uhlelo lwezolimo oluqondene nokuxhasa ngezimali zokuthengwa kwemishini emikhulu kanye nemishini ejwayelekile, izinto zokuchelela kanye nezinye izimpahla zokusebenza kwezolimo kanjalo nemfuyo (kuhlanganisa izinhlanzi nezinkukhu) kanye namalungelo amabhizinisi okungahwetshwa ngawo (isibonelo. izabelo, izinkontileka ezikwazi ukudluliseka komunye umuntu, njll.).
Ã¢â€”â€  Isilinganiso esiphezulu sesikhathi semalimboleko ngokujwayelekile yizinyanga
ezingama-60
Ã¢â€”â€  Imali ikhokhwa kancane kancane iya ngohlobo oluthile lwento ekhokhelwayo
kanye nohlu lokungena nokuphuma kwemali
Imalimboleko yemali yokuqhuba umsebenzi
Lolu uhlelo okuhloswe ngalo ukuhlinzeka ngemali yokuqhuba umsebenzi noma ukuvala igebe kwezezimali ukuze kukhokhelwe izindleko zokukhiqiza, kanye nokusebenza. Lolu hlelo luvuleleke amabhizinisi asemasha kanye nalawo avele ekhona.
Ã¢â€”â€ Isilinganiso esiphezulu sesikhathi semalimboleko ngokujwayelekile yizinyanga
ezingama-36 kuye ngokohlu lokungena nokuphuma kwemali
Ã¢â€”â€ Imali ikhokhwa nyanga zonke
Izinhlelo zezaphulelo zama-oda/ama-invoyisi
Lolo hlelo luhlinzeka ngemali yokuqhuba umsebenzi kumabhizinisi akhiqizayo asafufusa ngokuthi lunikezele ngemali kuqala ngaphambi kokuthi kuqalise inkontileka kumbe isaphulelo zama-invoyisi kumakhasimende.
Ã¢â€”â€ Isilinganiso esiphezulu semalimboleko yizinyanga eziyisi-6
Ã¢â€”â€  Imali ikhokhwa nyanga zonke
Imali yokuvala igebe kosonkontileka abancane
Lolu hlelo luhlinzeka ngemali yokuvala igebe kosonkontileka abancane emkhakheni wemisebenzi yezokwakha kanye nemisebenzi ehambisanana nakho, kuncike kwinkontileka ekhona.
Ã¢â€”â€  Isilinganiso esiphezulu sesikhathi semalimboleko ngokujwayelekile sincika
esikhathini senkontileka
Ã¢â€”â€  Imali ekhokhwa nyanga zonke incike ohlwini lokungena nokuphuma kwemali
Iziqinisekiso zokusebenza kosonkontileka abancane
Lokhu kuhlinzeka ngesiqinisekiso sokusebenza kosonkontileka abancane emkhakheni wemisebenzi yezokwakha kanye nemisebenzi ehambisana nakho, kuncike kwinkontileka ekhona.
Ã¢â€”â€  Isilinganiso esiphezulu sesikhathi sesiqinisekiso ngokujwayelekile sincika
esikhathini senkontileka.
Ã¢â€”â€ Kunemali eyisibambiso ekhokhwayo kuqala
Imali yokuvala igebe
Lolu hlelo luhlinzeka ngemali yesikhathi esifushane yokuvala igebe kuma-SSME ukubhekana nezikhathi zokwenyuka ezisuke zikhona noma ukubhekelela ukwenyuka kwentengo okulindelekile.
Ã¢â€”â€  Isilinganiso esiphezulu sesikhathi semalimboleko ngokujwayelekile yizinyanga
eziyi-12
Ã¢â€”â€  Imali ikhokhwa nyanga zonke
Imalimboleko ye-VAT
Lolu hlelo olokuhlinzeka ngemali yesikhathi esifushane yokuvala igebe enikezwa izinkampani nezimboni ezisanda kusungulwa ukuze zikwazi ukukhona i-VAT yempahla eziyithengayo, noma inikezwa izinkampani ezisandwa kusungulwa, ezimaphakathi nendawo ngobukhulu, ezingabanikazi bezakhiwo ukuze zikhokhe i-VAT maqondana nokuthenga isakhiwo.
Lolu hlelo kumele lusetshenziselwe izinkampani ezisanda kusungulwa kuphela lapho kungekho mali ebekelwe i-VAT engaholela ekuncipheni kwesamba semali yesibizo.
Ã¢â€”â€ Isilinganiso esiphezulu sesikhathi semalimboleko yizinyanga eziyisi -6
Ã¢â€”â€  Kunemali eyisibambiso ekhokhwayo kuqala
Imali yokuhlonyiswa ngamandla ngamasheya
Lokhu kunguhlinzeka usizo lwezezimali kubantu ngokomlando ababencisheke amathuba okuhweba ngaphansi kwegama lenye inkampani ukuba bathole amasheya ezinkampanini ezimaphakathi nendawo ngobukhulu, ezizimele ezivele zikhona, eziphumelelayo futhi ezizinze KwaZulu-Natali.
Ã¢â€”â€  Isilinganiso esiphezulu sesikhathi semalimboleko yizinyanga ezingama-60
Ã¢â€”â€  Imali ikhokhwa nyanga zonke
Ukugxila emikhakheni ethile
Ithala selehlukanise amabhizinisi alo abolekisa ngemali ukuba agxile emkhakheni othile wezomnotho. Lokhu kwenzelwa ukwenyusa izinga lokuba ngongoti emikhakheni ethile kanye nokwenza ngcono isikhathi sokuphendulwa kwezicelo. Lezi yiziMpiko ze-Ithala ezinazo zonke izinsizakusebenza ezibhekele uMkhakha Wamabhizinisi:
Ã¢â€”â€  Umkhakha wezokukhiqiza
Ã¢â€”â€  Umkhakha wezokwakha kanye nezokuvakasha
Ã¢â€”â€  Umkhakha wezolimo kanye nokuguqulwa kwemikhiqizo yezolimo ukuze
isebenziseke
Ã¢â€”â€  Umkhakha wezohwebo kanye nemisebenzi
Ã¢â€”â€  Umkhakha wezakhiwo zokuhwebelana.
Izinhlelo eziningi ezibalulwe ngenhla zitholakala kuzo zonke iziMpiko ze-Ithala ezibhekele uMkhakha Wamabhizinisi.
Ukufakwa Kwentengo
Zonke izinhlelo zebhizinisi kanye nemisebenzi ye-Ithala zifakwa inani lentengo kubhekelwa izimo ezibucayi zentela ezihambisana nenzalo yokubolekisa encane esebenza ngaleso sikhathi. Amanani entengo ethu zncintisana kahle kakhulu nezikhungo esisemkhakheni owodwa nazo ngokwezimakethe.
Uhlelo lokufaka isicelo
Ukufinyelela ezimalini ezikhishwa yi-Ithala, kunefomu elitholakala kwi-website yalo kanye nasezikhungweni Zezamabhizini ze-Ithala okumele ligcwaliswe futhi kumele liphelezelwe yile mibhalo elandelayo:
Ã¢â€”â€  Ipulani yebhizinisi noma umlando ofingqiwe webhiznisi
Ã¢â€”â€  Amakhophi aqinisekisiwe omazisi babanikazi, amalungu kanye nabaqondisi
Ã¢â€”â€  Amakhophi aqinisekisiwe esitifiketi somshado kumalungu ashadile
Ã¢â€”â€  Isitatimende sokusungulwa kwebhizinisi
Ã¢â€”â€  Imininingwane yakamuva yokukhokhwa kwentela kumbe kwentela yentengo
Ã¢â€”â€  Ubufakazi bekheli lendawo
Ã¢â€”â€  Ubufakazi benombolo yocingo
Ã¢â€”â€  Ubufakazi benombolo yeselula
Ã¢â€”â€  Imininingwane yezimpahla kanye nezikweletu
Ã¢â€”â€  Ama- CV amalungu
Ã¢â€”â€  Izitatimende zezezimali zeminyaka emibili edlule kanye nokuphathwa kwama-
akhawunti amabhzinisi avele ekhona
Ã¢â€”â€  Ikhophi yesivumelwano sokuqashiselana kumbe isivumelwano sokuhweba
ngaphansi kwegama lenye inkampani, lapho kudingeka khona
Ã¢â€”â€  Ikhophi yezincwadi zokunikezelwa kwenkontileka, lapho kunesidingo khona.
Imininingwane yokuxhumana
uBonginkosi Shangase
Divisional Manager: Business Finance
Ucingo: (031) 907 8784
Ifeksi: (031) 907 8636
I-imeyili: bshangase@ithala.co.za
Noma
Ithala Client Services
Ucingo: (031) 907 8762
I-imeyili: clientservices@ithala.co.za
I-website: www.ithala.co.za
I-KHULA ENTERPRISE FINANCE LIMITED
I-Khula Enterprise Finance Limited yasungulwa ngonyaka we-1996 ukuze igxile ekuqhakanjisweni nasekuthuthukisweni kwamabhizinisi amancane kanye naphakathi nendawo (SME). Iqhaza leKhula ukuphumelisa indlela yokufinyelela emalini kwama-SME ngendlela ezoholela ekuthuthukisweni kwamabhizinisi amancane kanye naphakathi nendawo asimeme, ukusungulwa kwamathuba emisebenzi, ukukhula komnotho kanye nokulingana.
Izinhlelo zezezimali kanye nezindlela ezilandelwayo ukuthola uxhaso lwezimali
I-Khula Credit Indemnity Scheme
Inhloso ye-Indemnity Scheme ukwabelana namabhange ngezimo ezibucayi kwezezimali, bese kwenza ama-SME akwazi ukufinyelela oxhasweni lwemali aluthola emabhange abambe iqhaza kumbe kwezinye izikhungo zezezimali.
Uhlelo lwenza osomabhizinisi bakwazi ukufinyelela oxhasweni lwemali ngenhloso yokusungula, ukwandisa kumbe ukuthenga amabhizinisi avele ekhona, impahla yebhizinisi kanye nemali yokuqhuba umsebenzi.
Imali kumele igunyazwe yisikhungo sezezimali, bese sifaka isicelo sesiqinisekiso kwi-Khula uma kunesibambiso esingenele.
Uhlelo Lwe-Khula Lokuqinisa Ukubuyiswa Komhlaba
Inhloso ukwenza lula ukwedluliselwa komhlaba kanye nokubamba iqhaza kwabathengi abathenga okokuqala kanye nabantu abamnyama emabhizinisini ezolimo agxile kwezomhlaba anempumelelo kwezomnotho (amancane naphakathi nendawo)
UHlelo Lwe-Khula Lokufundiswa Umsebenzi Ngokwelulekwa
Inhloso esemqoka yoHlelo Lokufundiswa Umsebenzi Ngokweluleka ngukusebenza njengohlelo lokunciphisa izimo ezibucayi kanye nokwelekelela ekufinyeleleni kwama-SME emalini. Mibili imisebenzi enikezelwa yilolu hlelo; okuyimisebenzi yokufundiswa ngokwelulekwa maqondana nemalimboleko ungakayithathi kanye nangemuva kokuba usuyithathile. Esigabeni lapho ungakayithathi imalimboleko, osomabhizinisi basizwa ngabeluleki asebemnkantshubomvu ngokunikwa izeluleko nangokwenziwa kwamapulani ebhizinisi azophumelela ukuze bakwazi ukuthola uxhaso lwemali. Esigabeni sangemuva kokuba usuyithathile imalimboleko, amakhasimende asizwa ngezinto eziningi zezokuphathwa kwebhizinisi eliphumelelayo njengoba zisuke zihlonzwe yikhasimende, umeluleki, ibhange kanye ne-Khula.
Izikhwama Ezihlanganyelwe
Lezi Zikhwama Ezihlanganyelwe zinezinkampani ezahlukene ezizimele kanye nezingaphansi kukahulumeni, kanti inhloso ukwelekelela ngokuxhasa ngezimali osomabhizinisi adinga uxhaso lwemali oluyisipesheli futhi angena ngaphansi komkhakha kumbe imboni ethile.
Abelekeleli Kwezezimali Zokudayisa Abangesiwona amabhange
Abelekeleli Kwezezimali Zokudayisa, abavamise ukubizwa ngama-RFI, bayizinhlangano ezizimele kumbe izinkampani ezivunywe yiKhula ukuba ziboleke ama-SME imali bukhoma. Uma esivunyiwe, ama-RFI athola imalimboleko ezikhwameni zeKhula ukuba ayihlukanisele amabhizinisi amancane naphakathi nendawo ngokwemigomo kanye nezinqubomgomo zokweboleka okuvunyelwana ngazo. Ama-RFI kumele aqinisekise ukuthi izimalimboleko ezihlukaniswayo ayazibuyisa ama-SME ukuze kukhokhwe imalimboleko yokuqala esuke ithathwe kwi-Khula.
Imininingwane yokuxhumana
uTembakazi Koali
Ucingo: (031) 301 1916/7
Ifeksi: (031) 301 1922
I-imeyili: tembakazik@khulakzn.org.za
I-website: www.khula.org.za
I-KZN JOINT SMME RISK FUND
I-KZN Joint SMME Fund iyindlela uMnyango Wezokuthuthukiswa Komnotho Nezokuvakasha KwaZulu-Natali obhekana ngayo nezingqinamba abahlangabezana abamabhizinisi amancane, ikakhulu maqondana nokufinyelela emalini kanye nemisebenzi yezezimali. Lokhu kungenelela ngasohlangothini lwezezimali (SMME Fund) kuhloswe ngakho ukwelekelela ama-SMME esifundazweni akhulise lo mkhakha futhi kuvundululwe ikhono lawo ekufakeni isandla ekuthuthukisweni nasekukhulisweni komnotho.
Izinhlosongqangi kanye nezindlela ezilandelwayo ukuthola uxhaso lwemali
I-KZN Joint SMME Risk Fund ihlose:
Ã¢â€”â€  Ukusiza ngeziphakamiso zamabhizinisi amancane okungenzeka
angakwazi ukufinyelela kwezezimali ukuze akwazi ukuthola imalimboleko
ezikhungweni ezibolekisa ngemali ezibambe iqhaza.
Ã¢â€”â€  Ukuhlinzeka ngesiqinisekiso semalimboleko ngendlela yokwengeza isibambiso.
Ã¢â€”â€  Ukwenza lula ukuhlanganiswa kweziphakamiso zebhizinisi zama-SMME zibe
ngamapulani ebhizinisi angasetshenziswa emabhange.
Ã¢â€”â€  Ukuheha amabhange amaningi ukuba abambe iqhaza emkhakheni wama- SMME
Ã¢â€”â€  Ukuqinisa ukukhuliswa komnotho
Ã¢â€”â€  Ukugxila kumabhizinisi aseke ahlomula ezinkontilekeni zikahulumeni
Ã¢â€”â€  Ukuqinisa indlela yokuthengwa nokusatshalaliswa kwempahla esifundazweni
Ã¢â€”â€  Ukuqhakambisa ama-BEE kanye nokudala amathuba omsebenzi
Ã¢â€”â€  Ukuthuthukisa umnotho osimeme
Ã¢â€”â€  Ukweseka ukuthuthukiswa komnotho wendawo
Izikhungo ezibolekisa ngemali ezibambe iqhaza
Njengamanje umnyango usuphothule izivumelwano ezintathu ezehlukene:
Ã¢â€”â€  Nabe-IThala Development Finance Corporation: Imalimboleko engafinyelela
ema-R15 million
Ã¢â€”â€  I-Absa: Imalimboleko engama- R10,000 kuya kuma-R1 million
Ã¢â€”â€  I-Standard Bank saseNingizimu Afrika : Imalimboleko
engama-R100, 000 kuya kuma-R3 million
Ukuchazwa kwezinhlelo zezezimali kanye nemisebenzi
Ikhona imali engatholwa ngamabhizinisi amasha angasebenza ngempumelelo kanye nalawo afuna ukukhula, kuhlanganisa nasasungulwa.
Abafakizicelo abafanelekayo bangalekelelwa:
Ã¢â€”â€  Ngocwaningo mayelana nokuthi amabhizinisi abo azophumelela yini
Ã¢â€”â€  Ngamapulani ebhizinisi
Ã¢â€”â€  Ngokuhlela amapulani ebhizinisi ahambisane nemigomo yamabhange
Ã¢â€”â€  Ngokwelulekwa nokwesekwa
Izindlela ezilandelwayo ukuthola uxhaso lwemali
Ã¢â€”â€  Abafakizicelo kumele kube ngababencisheke amathuba phambilini
futhi bahlangabezane nemigomo ye- BEE.
Ã¢â€”â€  Ibhizinisi kumele libe nenjongo yokwenza inzuzo futhi libe ngeliphumelelayo.
Ã¢â€”â€  Ukusebenza okukhulu kwebhizinisi kumbe indawo yokusebenza kwebhizinisi kumele kube yiKwaZulu -Natali
Ã¢â€”â€  Umnikazi noma okungenani umuntu oyedwa noma ngaphezulu onentshisekelo
yokulawula kumele abhekele ukusebenza kwebhizinisi nsuku zonke
(maliphathwe ngumnikazi).
Ã¢â€”â€  Abafakizicelo kumele bakhombise ubufakazi bokuthi ibhizinisi liyaphumelela ngokuveza izitatimende zezezimali ezicwaningiwe kumbe eziqinisekisiwe kanye/noma ukuphathwa kwama-akhawunti.
Uhlelo lokufaka isicelo
Abantu abanentshisekelo bangaxhumana nelinye lamabhange abambe iqhaza, okuyi- Absa, Ithala, i-Standard Bank noma uMnyango Wezokuthuthukiswa Komnotho Nezokuvakasha KwaZulu-Natali.
Iminingwane yokuxhumana
uJabu Mngoma
UMnyango Wezokuthuthukiswa Komnotho Nezokuvakasha KwaZulu-Natali
Ucingo: (033) 264 2500
I-imeyili: mngomab@kznded.gov.za
270 Jabu Ndlovu Street, Pietermaritzburg, 3201
uMuntu Dube
UMnyango Wezokuthuthukiswa Komnotho Nezokuvakasha KwaZulu-Natali
Ucingo: (033) 264 2500
I-imeyili: dubem@kznded.gov.za
270 Jabu Ndlovu Street, Pietermaritzburg, 3201
I-website: www.kznded.gov.za
I-NHLANGANO KAZWELONKE YOKUTHUTHUKISA (i- NDA)
Kuyobhekelwa kuqala ukwesekwa kwezinhlangano zemiphakathi
(ama - CBO) kanye nezinhlangano ezingekho ngaphansi kukahulumeni
(ama- NGO) emizamweni yazo yokwakha amathuba ezindlela ezisimeme zokuthola ukudla kanye nokuzuza imali emakhaya ahlwempu emiphakathi encisheke amathuba.
Izinhlosongqangi kanye nezindlela ezilandelwayo ukuthola uxhaso lwemali
Ã¢â€”â€  Umfakisicelo kumele kube yinhlangano eyi-NGO noma i-CBO engenzi nzuzo,
ebhaliswe njengeNkampani engaphansi kweSigaba 21 noma inhlangano ebhekele ezezimali engenzi nzuzo kwiRejista Yezinkampani yaseNingizimu Afrika noma ebhalwe njengenkampani yomphakathi eMnyangweni Wezokuthuthukiswa Komphakathi.
Ã¢â€”â€  Ikomkhulu lomfakisicelo kumele libe seNingizimu Afrika futhi kube nguye
obhekele ukwenziwa kwamalungiselelo kanye nokuphathwa komklamo,
angasebenzi njengebamba.
Ã¢â€”â€  Umfakisicelo kumele abe nemithombo yezezimali ezinzile neyanele
ukuqinisekisa ukuqhubeka kwenhlangano yakhe kuze kuphele umklamo futhi,
uma kunesidingo, abambe iqhaza ekuxhaseni ngezimali.
Ã¢â€”â€  Umfakisicelo kumele abe nesipiliyoni futhi akwazi ukukhombisa amandla okukwazi kuphatha isilinganiso somsebenzi esivumelana nobungako bomklamo ocelelwa isibonelelo.
Ã¢â€”â€  Abafakizicelo bangasebenza ngabodwana noma basebenze
ngokuhlanganyela nezinhlangano abasebenzisana nazo.
Ã¢â€”â€  Imisebenzi kumele iqinise impilo, ukuvikeleka kanye nokuzethemba emakhaya
ancisheke amathuba ngokuthi idale amathuba okuthuthukiswa kwezomnotho,
futhi idale nezindlela ezisimeme zokuthola ukudla emakhaya.
Ã¢â€”â€  Kuzobhekwa kakhulu kuleyo miklamo evulela amathuba okukhuliswa komnotho
womphakathi kubantu besifazane, intsha, izingane kanye namakhaya anabantu
abaphila nokukhubazeka noma ne-HIV/AIDS.
Ã¢â€”â€  Iziphakamiso kumele zifake imisebenzi yokuthuthukiswa kwamakhono kanye
nokwedluliselwa kwamakhono ukuhlomisa ngamandla imiphakathi eyayincisheke
amathuba
Ã¢â€”â€  Isilinganiso esiphansi sesamba esingatholwa ngumklamo ngamunye =R750,000
bese kuthi isilinganiso esiphezulu sesamba = R1,800,000.
Ã¢â€”â€  Isibonelelo angeke seqe ama-90% esamba esifanelekile sezindleko zomklamo.
Imali esele kumele ithathwe kwizinsizakusebenza zomfakisicelomali
noma asebenzisana nabo noma ithathwe kweminye imithombo ngaphandle
kwesabelomali seNhlangano Kazwelonke Yokuthuthukisa.
Ã¢â€”â€  I- NDA izobhekela ukuxhasa ngezimali imiklamo engenisa imali emikhakheni
yobuchwepheshe: uwoyela osemqoka, ukufuya izimbuzi, ukukhiqiza uju lwezinyosi,imiklamo ephathelene nezitshalo nezilwane ezinhlobonhlobo ngokwamandla amanye, ezokuvakasha ezithinta amasiko, imisebenzi yezandla kanye nemiklamo yokubuyiselwa komhlaba. Kuzogxilwa kakhulu ezindleleni eziya empumelelweni ezingaphinde zisetshenziswe kwezinye izindawo kodwa kwenziwe ushintsho oluncane
Ulwazi oludingekayo
Kudingeka lolu lwazi olulandelayo, luhambisana nefomu lokufaka isicelo:
Ã¢â€”â€  Imithetho yenhlangano kanye/noma iMibhalo Yenhlangano yaleyo nhlangano efake isicelo kanye neyalabo esebenzisana nabo ngabanye (uma bekhona)
Ã¢â€”â€  Umbiko wonyaka wakamuva kanye /noma ama-akhawunti omfakisicelo
Ã¢â€”â€  Ikhophi yokubhalisa ngaphansi kweSigaba 21 kanye/noma ukuBhalisela ukuba
yi- CBO eMnyangweni Wokuthuthukiswa Komphakathi.
Kudingeka le mibhalo elandelayo emiklamweni engenisa imali:
Ã¢â€”â€  Ipulani yebhizinisi enohlelo lokumaketha futhi enezilinganiso eziqondile zezindleko kanye nokungena nokuphuma kwemali
Ã¢â€”â€  Izincwadi zokweseka eziphuma kwababambisene nabo kanye/noma kwabaxhasile
njengamanje.
Yonke imiklamo kumele ibhekwe ngaphansi kohlelo olunqala lokucophelele nosebenza ngenkuthalo, ngale kokubheka isamba semali ecelwe kwi-NDA.
Uhlelo lokufaka isicelo
Ã¢â€”â€  Izimemezelo zeziphakamiso kanye nezinsuku eziyiminqamulajuqu yokuthunyelwa kwamafomu ezicelo zivamise ukukhangiswa kwabezokwazisa.
Ã¢â€”â€  Amafomu okufaka isicelo angatholakala ku- NDA noma kwi- website yayo.
Imininingwane yokuxhumana
uXolani Zungu
Ucingo: (031) 305 5542
Ifeksi: (031) 305 5140
I- imeyili: kznregion@nda.org.za
I-website: www.nda.org.za
ISIKHWAMA SIKAZWELONKE SOKUHLOMISA NGAMANDLA (NEF)
I- NEF, njengenhlangano yoMnyango Wezohwebo Nezimboni (DTI), yasungulwa nguMthetho Wesikhwama Sikazwelonke Sokuthuthukisa No. 105 we- 1998 ukugqugquzela nokwenza lula ukulingana kwabamnyama kwezomnotho kanye nasekuletheni izinguquko. Igunya kanye nempokophelo yayo ukuletha uguquko ohlelweni Olubanzi lokuHlomisa Ngamandla Kwezomnotho Abantu Abamnyama (Broadbased Black Economic Empowerment)(BB-BEE).
Inezikhwama zezimali ezahlukene ezikhona ukusiza ama-SMME.
Izinhlelo zezezimali kanye nezindlela ezilandelwayo zokuthola uxhaso lwemali
I- Imbewu Fund
Lesi sikhwama sakhelwe ukugqugquzela ukusungulwa kwamabhizinisi amasha kanye nokuhlinzekelwa kokukhulisa imali yokuqalisa ibhizinisi emabhizinisini asasesigabeni sokuqala. Sihlose ukugqugquzela isiko lobubhizinisi ngokunikezela ngemalimboleko, imali eyisabelo enkampanini nemali etholakala kubatshalizimali engafinyelela kuma- R20 million equkethe:
Ã¢â€”â€  Imali yokuqalisa ibhizinisi kumabhizinisi amasha
Ã¢â€”â€  Imali yokukhulisa ibhizinisi kumabhizinisi amancane avele ekhona
Ã¢â€”â€  Ukuxhasa ngemali izinkontileka zokuthengwa kwempahla ngokucatshangelwa kuqala kwababencisheke amathuba phambilini
Ã¢â€”â€  Ukuxhasa ngemali imiklamo yokuthuthukisa imiphakathi kanye nezindawo
zasemakhaya ngemihlomulo yokufukula imiphakathi - amaqembu
emiphakathi, kuhlanganisa nemiphilandawonye, ingafaka izicelo.
Ã¢â€”â€  Ukuxhasa ngemali ukusebenza kwamabhizinisi ahweba ngaphansi kwegama lenye inkampani.
Uxhaso Lwe- Imbewu Lwemali Yokuqalisa Ibhizinisi, I- Imbewu Enterpreneurship Finance (imali yokuqalisa ibhizinisi eyingcuphe)
Ã¢â€”â€  Umfakasicelo we -BEE kumele kube ngumuntu obandakanyeka ngokugcwele
ebhizinisini
Ã¢â€”â€  Isilinganiso esiphansi sobunikazi kubantu abamnyama ngama-50.1%
Ã¢â€”â€  lsipiliyoni kwezezimboni ezinkampanini ezisebenza ngokuhlanganyela
Ã¢â€”â€  Kuyisibopho ukubamba iqhaza ohlelweni lwe-NEF lokwelulekwa
Ã¢â€”â€  Kumeleuhlaka lwemali yokuqalisa ibhizinisi lube ngolisimeme - i-NEF kumele
Ihlinzekele ukushoda kwemali yokuqalisa ibhizinisi yisabelo
Ã¢â€”â€  Ibhizinisi elinegalelo elibonakalayo nohlelo lwebhizinisi oluzinzile
Ã¢â€”â€  Ibhizinisi kumele libe okungenani nabantu abayisihlanu
Ã¢â€”â€  Isilinganiso esiphezulu soxhaso lwemali lwe-NEF ngama-R5 million
Ã¢â€”â€  Isikhathi sokutshalwa kwezimali se-NEF siyiminyaka eyisi-5 kuya kweyisi-7
Ã¢â€”â€ I-NEF iyobhekana nemali eyandulela intela ye-IRR engama-12% kuya kuma-18%
Uxhaso Lwe- Imbewu Lwemali Yokuthengwa Kwempahla (imalimboleko), i- Imbewu Procurement Finance
Ã¢â€”â€  Ikakhulu isidingo sesikweletu sesikhathi esifushane kuya
kwesimaphakathi nendawo
sana nemigomo yesivumelwano
Ã¢â€”â€ Uxhaso lwemali lugcina kuma - R10 million
Ã¢â€”â€  Ukubandakanyeka okubonakalayo kwe- BEE kwezokuphatha
Ã¢â€”â€ Isilinganiso esiphansi sobunikazi babamnyama singama-50.1%
Ã¢â€”â€  Ulwazi kwezezimboni ohlakeni lwezokuphathwa kwababolekayo
Ã¢â€”â€  I-NEF izofuna olunye uxhaso lwemali ebhange lwezokuhwebelana ukuze inciphise
izimo ezibucayi
Ã¢â€”â€  I- NEF inelungelo lokubophezela abafakizicelo ukuba babambe iqhaza ohlelweni
lokwelekelela
Uxhaso Lwe- Imbewu lwemali Yebhizinisi lokuhweba ngaphansi kwegama lenye inkampani, i- Imbewu Franchise Finance
Ã¢â€”â€  I- NEF inokukhetha ukuxhasa ngemali amabhizinisi ahweba ngaphansi kwegama
lenye inkampani ezingama-40 kusuka phezulu ohlwini
Ã¢â€”â€  Ukubamba iqhaza okubonakalayo kwezinhlangano ze- BEE
Ã¢â€”â€ Isilinganiso esiphansi sobuninimasheya ku-BEE singama-50.1%
Ã¢â€”â€  Isivumelwano sebhizinisi siyohlelwa ngokomumo wemali yokuqalisa ibhinisi okuzinzile, i- NEF iyobe isivala igebe lokushoda kwemali etholakala kubatshalizimali
Ã¢â€”â€  I-BEE iyobe isithola ilungelo langaphambi kwesivumelwano lokusebenzisana nomnikazi wenkampani okuhwetshwa ngaphansi kwegama layo
Ã¢â€”â€ Uxhaso lwemali lwe - NEF ngokuvamile lugcina kuma - R5 million
Ã¢â€”â€ I-NEF izobhekana nemali eyandulela intela ye-IRR engama-12% kuya kuma-15%
Ã¢â€”â€  Isikhathi sokutshalwa kwezimali se-NEF siyiminyaka eyisi- 5 kuya kweyisi-7
Imiklamo yezindawo zasemakhaya kanye neyokuthuthukisa umphakathi
Ã¢â€”â€  Ukubandakanyeka kwezimenenja ezimnyama ezingeni eliphezulu lokusebenza
Ã¢â€”â€  Ukubonakala kokuba khona kwabatshali zimali abamnyama ezingeni lebhodi,
kuhlanganisa nabesifazane
Ã¢â€”â€  Ukubaluleka kobunikazi kwezisebenzi ezimnyama
Ã¢â€”â€  Ukusebenza ngokuhlanganyela phakathi kwabamnyama
nabangemnyama
Ã¢â€”â€  Isilinganiso esiphansi sobuninimasheya be-BEE singama-50.1%
Ã¢â€”â€  I-NEF izotshala imali isebenzisa isikweletu, amasheya, imali eyisabelo enkampanini kanye nemali etholakala kubatshalizimali
Ã¢â€”â€  I-NEF izobhekana nemali eyandulela intela ye-IRR engama-10% kuya kuma-12%
Ã¢â€”â€ Uxhaso lwemali lwe - NEF ngokuvamile lugcina kuma-R20 million
Ã¢â€”â€  Isikhathi sokutshalwa kwezimali se - NEF siyiminyaka eyisi-7 kuya kweyi-10
Corporate Fund
Lesi sikhwama samabhizinisi sakhelwe ukwenza ngcono indlela yokuthi ama-BEE afinyelele emalini yokuqalisa ibhizinisi kanti sinezinhlelo ezintathu: Imali Yokuthenga, Imali Yomklamo kanye neMali Yokwandisa Ibhizinisi.
Imali yokuthenga
Lolu hlelo ngolwama-BEE afake izicelo afuna ukuthenga amasheya emabhizinisini avele ekhona kanti luhlinzeka ngoxhaso lwemali esuka ema-R5 million kuya
kuma- R100 million.
Izinto ezisemqoka yilezi:
Ã¢â€”â€  Izinkampani ezimaphakathi nendawo kuya kwezinkulu
Ã¢â€”â€  Ukusebenzisana namathimba abaphathi kanye nabanye abatshalizimali
ngokuthenga amasheya
Ã¢â€”â€  Isilinganiso esiphansi sobunikazi be-BEE obungaba ngama-25.1% emva
kokuba i-NEF itshale izimali kanye nokubamba iqhaza okubonakalayo kwe-BEE
kwezokuphatha
Ã¢â€”â€  Ukubandakanyeka okubonakalayo kwe-BEE ezinkampanini zabatshalizimali
Ã¢â€”â€ Ukufaka isandla kwezezimali kwe -BEE okunqunywa ngokwesimo
Ã¢â€”â€ Izinto ezisetshenziswayo ekutshaleni izimali zihlanganisa izikweletu, izimali ezitholakala kubatshaliimali kanye ne-mezzanine finance ukweseka i- BEE, i-NEF inelungelo lokubophezela umfakisicelo ukuba abe yingxenye yohlelo lokufundisa ngokweluleka lwe-NEF
Ã¢â€”â€ Isilinganiso sesikhathi sokutshalwa kwezimali okungaba yiminyaka e-4 kuya
kweyisi - 7
Ã¢â€”â€ Isibambiso siyofaka ukubambisa ngomuntu uqobo.
Imali yomklamo
Lolu hlelo luhlinzeka ngemali yokuqalisa ibhizinisi engama-R 5 million kuya kuma-R25 million umklamo ngamunye we-BEE, imiklamo yamasimu emaphakathi nendawo ngobukhulu enezidingo zoxhaso lwemali oluyisamba esiphakathi kwama-R 10 million kanye nama-R20 million.
Izinto ezisemqoka yilezi:
Ã¢â€”â€  Isilinganiso esiphansi sobuninimasheya ku-BEE esingama-25.1%
Ã¢â€”â€  Izinto ezisetshenziswayo ekutshaleni izimali zihlanganisa izikweletu, izimali ezitholakala kubatshaliimali kanye ne-mezzanine finance ukweseka i- BEE
Ã¢â€”â€  Ukufaka isandla kwezezimali kwe-BEE kunqunywa ngokwesimo
Ã¢â€”â€  Ukungenelela kwe - NEF emklamweni akumele kube ngaphezu kwama-50%
ezindleko zomklamo seziphelele
Ã¢â€”â€  Isipiliyoni kwezokuphatha esiqinisekisiwe ebhizinisini elisebenza ngokuhlanganyela
Ã¢â€”â€ Ukubandakanyeka okubonakalayo kwe-BEE ezinkampanini zabatshalizimali
Ã¢â€”â€  Ukusiza ngezimali ezitholakale emakethe ukuhambisana noxhaso lwezimali ezitholakale kubatshalizimali oluhlinzekwe yi -NEF kanye nabanye abaxhasi bemiklamo
Ã¢â€”â€  Uxhaso lwezimali lwe - NEF lugcina kuma- R25 million
Ã¢â€”â€ Isikhathi sokutshalwa kwezimali se - NEF siyiminyaka eyisi-7 kuya kweyi-10
Ã¢â€”â€ Isibambiso siyofaka ukubambisa ngomuntu uqobo.
Imali yokwandisa ibhizinisi
I- NEF izohlinzeka ngoxhaso lwemali engama-R5 million kuya kuma- R100 million ezinhlakeni esezivele zihlomile ngabamnyama ezidinga imali yokwandisa ibhizinisi ukuze likhule.
Izinto ezisemqoka yilezi:
Ã¢â€”â€ Izinto ezisetshenziswayo ekutshaleni izimali zihlanganisa izikweletu, izimali ezitholakala kubatshaliimali kanye ne-mezzanine finance ukweseka i- BEE
Ã¢â€”â€  Ubuninimasheya be-BEE kumele bube nesilinganiso esiphansi sama-25.1%
Ã¢â€”â€  Ukufakwa kwentengo kuya ngethuluzi elisetshenziswayo, ubucayi besimo, inhlanganisela yezinto ezisetshenziswa njengezibambiso, njll.
Ã¢â€”â€  Isilinganiso sesikhathi sokutshalwa kwezimali okungaba yiminyaka e-4 kuya
kweyisi - 7
Ã¢â€”â€  Ukubandakanyeka okubonakalayo kwe-BEE ezinkampanini ezitshala izimali
Ã¢â€”â€ Isibambiso esifaka ukubambisa ngomuntu uqobo.
Izindlela ezilandelwayo ukuthola uxhaso lwemali
Izimfanelo zokufaka isicelo soxhaso lwemali ziyofaneleka:
Ã¢â€”â€ Ngokwemphumelelo yomklamo kwezokuhweba
Ã¢â€”â€ Ngokokuhambisana nayo yonke imithetho nemithethonqubo efanele
Ã¢â€”â€ Ngokubandakanyeka kwabamnyama kwezokuphatha kanye nasekusebenzeni
Ã¢â€”â€ Ngobungako bobunikazi babamnyama kumbe intshisekelo yabo ngokwamaphesenti
Ã¢â€”â€ Ngokwenzuzo emalini etshaliwe
Ã¢â€”â€ Ngokudaleka kwamathuba emisebenzi
Ã¢â€”â€ Ngokwendawo lapho likhona ibhizinisi (emakhaya/edolobheni/endaweni encisheke
amathuba)
Ã¢â€”â€ Ngokuhlomisa ngamandla abesifazane abamnyama
Ã¢â€”â€ Ngokubandakanyeka komphakathi
Ã¢â€”â€ Ngokuba khona kwamathuba okuthola uxhaso lwemali (emkhakheni kahulumeni
nowamabhizinisi azimele).
Imininingwane yokuxhumana
uNthato Makhubo (uMeluleki Womkhiqizo)
Ucingo: (011) 305 8000
Ifeksi: (011) 305 8001
I - imeyili: Info@nefcorp.co.za
I-website: www.nefcorp.co.za
I- NEDBANK
Ukwesekwa nokuthuthukiswa kwama -SME
I-Nedbank iyaqonda ukuthi ama - SME adlala indima ebalulekile ekudalweni kwamathuba emisebenzi, ekwenzeni imali engenayo kanye nasekukhuliseni umnotho wezwe. Siyazi futhi ngezingqinamba ezivimbela ukukhula nokuthuthuka kwama-SME. I-Nedbank inezingxenye zobungoti ezinengqalasizinda efanele kanye nohlobo lomsebenzi ukwelekelela ama-SME asafufusa kusukela esaqala amabhizinisi kuze kube adlula izigaba ezahlukahlukene zomjikelezo wempilo yebhizinisi.
Noma ngabe yimali yokusungula ibhizinisi kumbe izinsiza zezivumelwano zebhizinisi eziguqulekayo ezenza kube lula ukuphatha ibhizinisi nsuku zonke, i- Nedbank inohlu lwezinhlelo ezinhlobonhlobo kanye nemisebenzi yebhizinisi equkethe konke futhi ibhekela zonke izidingo. Lokhu kuhlanganisa iziphakamiso zezimboni ezithinta ibhizinisi lokuhweba Ngaphansi Kwegama Lenye Inkampani, Ezokuvakasha, Ezolimo, Umkhakha Kahulumeni kanye Nokuthuthukiswa Kwamabhizinisi.
Izinhlelo zezezimali kanye nezindlela ezilandelwayo ukuthola uxhaso lwemali
Usizo lwezezimali
Ibhizinisi Lokubhenka le-Nedbank linendlela ehlukanisayo yokubolekisa ngemali engabhekela izidingo ezinhlobonhlobo zosomabhizinisi kanye namabhizinisi. Izicelo zokwebolekisa ziya ngokwemigomo yokuhlinzeka ngokufinyelela kalula emalini yokwebolekwa kwamabhizinisi asafufusa nalawo asathuthuka
Imisebenzi etholakala mahhala ukuqhakambisa ibhange
Ã¢â€”â€  Ukubhenka mahhala emabhizinisini asaqala angenisa imali engafinyelela
ema-R7. 5 million ngonyaka
Ã¢â€”â€  Ukubhalisa ibhizinisi ngohlelo lwe-Swiftreg
Ukwesekwa kwezamabhinisi, ukufundiswa ngokwelulekwa, ukuqeqeshwa kanye nokuthuthukiswa kwamakhono
Ibhizinisi Lokubhenka le-Nedbank linikezela ngezinhlelo ezimanyaniswe ne- NQF kanye/ noma ngezinhlelo ezivunyiwe zokuqeqeshwa ezindaweni ezehlukene. Ingxenye enkulu yalokhu yengeza ngokusiza kwezokuqeqesha, izingqungquthela kanye nasezinhlelweni zokusebenzisana zamasu okusebenza okusinika indlela yokufinyelela kubeluleki kanye nongoti abanamakhono emikhakheni ehlukene.
I-Nedbank izinikele ekudaleni isimo esizokwazi ukuhlinzeka ngethuba lokuthi ibhizinisi lisimame, lakhe amathuba emisebenzi ezweni.
Izindlela ezilandelwayo ukuthola uxhaso lwemali
Ã¢â€”â€  Umqondo webhizinisi nohlobo lwebhizinisi elingenzeka nelingaphumelela
Ã¢â€”â€  Ipulani yebhizinisi equkethe konke
Ã¢â€”â€  Ithimba labaphathi abanesipiliyoni nobungoti
Ã¢â€”â€  Ukubonakalisa ukufaka isandla ekudalweni kwamathuba emisebenzi kanye
nekhono lokukwazi ukunweba nokukhulisa
Ã¢â€”â€  Ukuqhamuka neyakho ingxenye ozoyifaka
Imininingwane yokuxhumana
uThulani Khumalo
Ucingo: (031) 251 6400
I-samaf
I-samaf yisikhwama esikhulu esinikezela ngemali yaso ngokusebenzisa abelekeleli kwezezimali zokudayisa (ama-RFI). Igama elithi "abelekeleli kwezezimali" lisho uhlu lwezinhlobonhlobo zezikhungo zezezimali ezizinikele ekuhlinzekeni ngemisebenzi yezezimali yomthamo omncane emakhaya anamabhizinisini nalawo asebenzayo kodwa ehlwempu. Ifaka nezinhlangano ezingekho ngaphansi kukahulumeni (ama-NGO), imiphilandawonye yokonga nokubolekisa (ama- SACCO), imiphilandawonye yemisebenzi yezezimali (ama-FSC), amabhange emiphilandawonye, amabhange azimele okuhwebelana kanjalo nezikhungo zezemali ezingesiwo amabhange kodwa ezinikezela ngosizo lwemali encane(MFI).
Njengamanje i-samaf isebenza ngezihlobo ezimbili zabelekeleli:
Ã¢â€”â€  Izikhungo zemiphilandawonye zezezimali (ama-CFI) eziya ngokobulungu ezibandakanyeka emisebenzini yokudiphozithwa kwemalil efakwa ebhange kanjalo nokubolekisa, kanye
Ã¢â€”â€  Nezikhungo zezezimali ezinikezela ngosizo lwemali encane (ama-MFI) ezibhekele kakhulu ukuhlinzeka ngohlu lwemisebenzi ebhekele abahlwempu, isikweletu esincane (kungathathwa madiphozithi) kumakhasimende azo.
I - samaf inesibopho sokulawula ngomthetho imiphilandawonye yemisebenzi yezezimali esebenza ngaphansi kwendawo echaziwe yesifunda.
Izimalimboleko
Zimbili izinhlobo zezimalimboleko ezinikezwayo kubaphatheli kwezezimali - izimalimboleko zamabhizinisi amancane kanye nezimalimboleko zokuthuthukisa.
Imalimboleko yamabhizinisi amancane inikezwa abelekeleli kwezezimali ababolekisa kwabahluphekayo ukuze bakwazi ukwakha nokukhulisa amabhizinisi abo amancane abaziphilisa ngawo.
Izimalimboleko zokuthuthukisa ziqondene nama - FSC kanye nama - MFI ekuqhubekeni nokubolekisa ngemali kumakhasimende (anemiholo wasekhaya wanyanga zonke we- R1,500 nangaphansi). Amakhasimende angasebenzisa izimalimboleko zokuthuthukisa ezibolekisayo ukukhokha izimali zesikole, izimali zokuzelapha kanye nokwenza ngcono amakhaya.
Imihlomulo yokuthuthukiswa kwamakhono kanye nezindlela ezilandelwayo ukuthola uxhaso lwemali
I- samaf ihlinzeka ngemihlomulo yokuthuthukiswa kwamakhono kuma - FSC
nama-MFI ukwandisa umthamo webhizinisi ukuqinisekisa ukuthi amakhono, izinhlelo kanye nengqalasizinda edingekayo iyatholakala ukuze asebenze nendlela eyiyo.
Ukuthuthukiswa kwamakhono kwehlukaniswe kwaba yilezi zingxenye ezilandelayo:
Izikhwama zokuqeqesha
Lokhu kuhloswe ngakho ukuhlinzeka ngezinhlelo zokuqeqesha kanye nokwenziwa ngcono kwamakhono ebhodini, kubaphathi kanye nezisebenzi zama-FSC nama-MFI ukwelekelela ekuphatheni iqoqo lezimalimboleko ngempumelelo nangendlela eyiyo. Ukuqeqeshwa kuhlinzekwa ezindaweni ezifana nokuphatha ngokubambisana, ukuphathwa kwezimali kanye nokuphathwa kwezimo zobugebengu kwimalimboleko
Imali yokusebenza yokuqalisa ibhizinisi
Abelekeleli kwezezimali abafanelekile bazobuye bathole imali yokusebenza yokuqalisa ibhizinisi ekhishwa kanye. Lokhu kuhlose ngakho ukusiza izikhungo zikwazi ukuthenga impahla enjengefenisha yasehhovisi, amakhompuyutha kanye nezinye izimpahla ezisemqoka ukwenza ngcono ubungcweti bezikhungo
Izindleko Zokusebenza
I - samaf ixhasa ama-MFI ngemali yezindleko zokusebenza ukuze iwasize ukuhlangabezana nezinye zezindleko zokusungula kanye nokukhuthaza ukusimama kwawo. Lo mxhaso kumele ubuye usize izikhungo ezisuke zisazabalaza emva kokusungulwa ngaphambi kokufinyelela esimweni sokungenzi nzuzo kanye nesokusimama.
Uhlelo Lolwazi Kwezokuphatha (MIS)
Isikhwama se - MIS kuhloswe ngaso ukusiza nokweseka izikhungo ukuze zithole
i- MIS yesimanje ukuhlinzeka ngolwazi oluyiqiniso noluthembekile. Lokhu kusemqoka ukuqinisekisa ukuthi imininingwane yekhasimende ngalinye iyiyo futhi nokusebenza kwemalimboleko yalo kugcinwa futhi kusetshenziswa ngabelekeleli njengendlela yokuqapha
Ukugqugquzela ukongiwa kwemali
Lolu hlelo kuhloswe ngalo ukusiza nokweseka abelekeleli ukuze bakwazi ukukhulisa ibhuku labo lokonga imali lemisebenzi yokubolelekisa ngemali. Lokhu futhi kungukufaka isandla enhlosweni kahulumeni yokukhuthaza isiko lokonga imali kubantu baseNingizimu Afrika.
Izindlela ezilandelwayo ukuthola uxhaso lwemali
Izikhungo Zezezimali Zemiphilandawonye (ama -CFI)
Ã¢â€”â€  Kumele zibe kade zisebenza okungenani izinyanga eziyi - 12
Ã¢â€”â€  Kumele zibe nesilinganiso esiphansi sobulungu bamalungu angama- 200
Ã¢â€”â€  Kumele zibe nebhuku lokonga elinemali elinganiselwa ema- R100, 000
Ã¢â€”â€  Kumele zibe nebhuku lesilinganiso esiphansi samasheya enani lama- R20, 000
(Kungabikho nalinye ilungu elinamasheya engaphezu kwama- 10%)
Ã¢â€”â€  Kumela zibe neBhodi Labaqondisi elisebenza ngokugcwele, eliqinisekiswa
ngamaminithi emihlangano
Ã¢â€”â€  Kumele zibe noMthethosisekelo obhaliwe
Ã¢â€”â€  Kumele zibe nendlela yokuphathwa kwama-akhawunti kwanyanga zonke
okwesekwe yizitatimende zasebhange
Ã¢â€”â€  Kumele zibe nobufakazi bokubhalisa kuMbhalisi Wemiphilandawonye
Ã¢â€”â€  Kumele zibe nobufakazi bokubhalisa ngokoMthetho Kazwelonke Wezikweletu,
lapho kufanele khona
Ã¢â€”â€  Kumele zihambisane nemithethonqubo yokuthathwa kwamadiphozithi
Izikhungo zezezimali ezinikeza usizo lwemali encane
Ã¢â€”â€  Kumele zibe kade zisebenza okungenani izinyanga eziyi - 12
Ã¢â€”â€  Kumele zibe nesilinganiso esiphansi sezimalimboleko ezithathiwe ezikhona esingama-500 noma ibhuku lezimalimboleko yama- R500 000
Ã¢â€”â€  Kumele zibe neBhodi Labaqondisi elisebenza ngokugcwele
Ã¢â€”â€  UMqondisi Ophethe kumele abe nesipiliyoni esingeho ngaphansi kweminyaka
emihlanu noma irekhodi elilandelekayo kwezokubolekisa ngemali
encane kanye/noma ezimbonini zama-SMME
Ã¢â€”â€  Okungenani mazibe nezitatimende zezezimali zonyaka owodwa ogcwele
ezicwaningiwe
Ã¢â€”â€  Kumele zibe Yinkampani eyi- (Pty) Ltd noma engaphansi kweSigaba 21
Ã¢â€”â€  Ubufakazi bokubhalisa ngokoMthetho KaZwelonke Wezikweletu, lapho
kufanele khona.
Qaphela: Ama -CFI afaka nama - FSC, ama- SACCO, Izinyunyana Zezikweletu kanye Namabhange Asemadolobheni Amancane.
Imininingwane yokuxhumana
uThanda Madlala (iMenenja Yesifundazwe)
Ucingo: (031) 309 5850
Ifeksi: (031) 309 5893
I-imeyili: thandam@samaf.org.za
I-website: www.samaf.org.za
Ikheli : 127 Johannes Nkosi (Alice) Street, SEDA eThekwini Building, Durban 4001
STANDARD BANK
Izindlela ezilandelwayo ukuthola uxhaso lwemali ye- SMME
Ã¢â€”â€  Ofaka isicelo kumele abe yi- BEE SMME
Ã¢â€”â€  Ukusebenza okukhulu kwebhizinisi kumele kubhaliswe KwaZulu -Natali
Ã¢â€”â€  Ukulawulwa kwamasu okusebenza asebenza ngendlela kanye nokuphatha kumele kwenziwe ngumnikazi webhizinisi, abambisene naye, ilungu noma umninimasheya onentshisekelo yokulawula
Ã¢â€”â€  Inhloso yokwenza inzuzo kanye nokuphumelela kwezomnotho
Ã¢â€”â€  Umfakisicelo kumele abe ngowaseNingizimu Afrika futhi abe nentshisekelo
yokulawula
Ã¢â€”â€  Isilinganiso esiphansi semali engafakwa nguye ama - 2.5%
(ama-R2500 ngama - R100 000)
Ã¢â€”â€  Ingxenye yemali efakwayo imele ihlolwe ngokokufaneleka kwesicelo
kanti futhi ingayekwa
Ã¢â€”â€  Isilinganiso esiphansi sesamba semalimboleko - R100, 000
Ã¢â€”â€  Isilinganiso esiphezulu sesamba semalimboleko - R3 million
I- SMME evele ikhona
Ã¢â€”â€  Ukuphumelela okuqinisekiswe ngokuba khona kwezitatimende ezicwaningiwe
Zezezimali noma zezokuphatha
Ã¢â€”â€  Ipulani yebhizinisi
Ukusungula
Ã¢â€”â€  Ukukhombisa ukukwazi ukuba nempumelelo ngokuba nepulani yebhizinisi enayo yonke imininingwane, izilinganiso zokungena nokuphuma kwemali zezinyanga eziyi-12 ezinokulindelekile
Izibambiso Ezidingekayo
Ã¢â€”â€  Isivumelwano Semali Yesakhiwo (i- Bond) Esiqinisekiswe nguHulumeni waKwaZulu-Natali
Ã¢â€”â€  Ukuyekelwa kwezimali zeziNkontileka Zezakhiwo/zoMhlaba cession
Ã¢â€”â€  Ukuba nelungelo ezimpahleni ezigudluzekayo ezakha umkhiqizo exhaswe ngemali (GNB)
Ã¢â€”â€  Ukuqinisekisa ngesibambiso esingababambiqhaza abasemqoka
Ã¢â€”â€  Okunye okungafakwa ngokuthanda: Umshuwalense wempilo yomuntu
Uhlelo lokufaka isicelo
Abafakizicelo abadinga ukuthola izimali kuyodingeka baye egatsheni eliseduze nabo bakhulume nomelekeleli kwezamabhizinisi. Kudingeka lolu lwazi olulandelayo:
Ipulani yebhizinisi
Ã¢â€”â€  Imininingwane efana nohlobo lwebhizinisi, imikhiqizo enikezelwayo, isimo sezezimakethe kanye namakhono okuphatha
Ulwazi lwezezimali
Ã¢â€”â€  Isitatimende somuntu sezimpahla kanye nezikweletu zabo bonke
abasebenzisanayo, amalungu kanye nabaqondisi
Ã¢â€”â€  Okulindelekile mayelana nokungena nokuphuma kwemali
Ã¢â€”â€  Isilinganiso maqondana nemali engenayo kanye nezindleko
Ã¢â€”â€  Isamba nomthombo wengxenye efakwe ngumnikazi webhizinisi noma isabelo ebhizinisini
Ã¢â€”â€  Lizoyisebenzisa kanjani imali ibhizinisi? Isibonelo, izindleko zemali yokuqalisa
ibhizinisi noma imali yokwenza umsebenzi
Ã¢â€”â€  Izabelomali zokuthenga nokuthengisa
Imibhalo edingekayo uma uthenga ibhizinisi elivele likhona
Ã¢â€”â€  Ikhophi yencwadi yesivumelwano sokudayiselana kumbe uhlaka lwaso
Ã¢â€”â€  Uhlaka noma isivumelwano esisayiniwe sokuqashiselana ngesakhiwo
Ulwazi ngesibambiso
Ã¢â€”â€  Imininingwane yesibambiso esihlongoziwe noma esinikeziwe
Izidingo ezengeziwe uma unebhizinisi elikhona ebeligcina imali yalo kwesinye isikhungo
Ã¢â€”â€  Isitatimende sezezimali sebhizinisi
Ã¢â€”â€  Isitatimende sasebhange sezinyanga ezintathu
Ã¢â€”â€  Incwadi yezimfanelo evela ebhange okulo
Ã¢â€”â€  Imininingwane yesibambiso esigcinwe yibhange okulo
Imininingwane yokuxhumana
uDeena Naidoo
Ucingo: (031) 374 2200
Ifeksi: (031) 374 2009
Iselula: 083 555 0557
I-imeyili: Deena.naidoo@standardbank.co.za
I-website: www.standardbank.co.za
<fn>KZNGazette.DRAFTRehabBill27-05-08.2009-04.zu.txt</fn>
































UMTHETHOSIVIVINYO WOKUCHITHA UMTHETHO WESIKHWAMA SOKUHLUNYELELISWA KWAMABHIZINISI WAKWAZULU-NATALI, 2008









































UMTHETHOSIVIVINYO



Wokuhlinzekela ukuchithwa koMthetho wesiKhwama sokuHlunyeleliswa kwamaBhizinisi waKwaZulu-Natali, 1998 noMthethosichibiyelo wesiKhwama sokuHlunyeleliswa kwamaBhizinisi waKwaZulu-Natali, 2003; kanye nokuhlinzekela okunye okuphathelene nalokho.





MAKUMISWE UMTHETHO yisiShayamthetho sesiFundazwe saKwaZulu-Natali, kanje:-





Ukuchithwa kwemithetho

1. UMthetho wesiKhwama sokuHlunyeleliswa kwamaBhizinisi waKwaZulu-Natali, 1998 (uMthetho No. 13 ka 1998), kanye noMthethosichibiyelo wesiKhwama sokuHlunyeleliswa kwamaBhizinisi waKwaZulu-Natali, 2003 (uMthetho No. 2 ka 2003), ngalokhu iyachithwa.





Ukuhlakazwa kwesiKhwama sokuHlunyeleliswa kwamaBhizinisi saKwaZulu-Natali esasungulwa ngokoMthetho wesiKhwama sokuHlunyeleliswa kwamaBhizinisi waKwaZulu-Natali, 1998 osuchithiwe, nezihlinzeko zesikhashana ezihambisana nalokho

2.(1) IsiKhwama sokuHlunyeleliswa kwamaBhizinisi saKwaZulu-Natali esasungulwa yisigaba 3(1) soMthetho wesiKhwama sokuHlunyeleliswa kwamaBhizinisi waKwaZulu-Natali, 1998 (uMthetho

No. 13 ka 1998) osuchithiwe, ngalokhu siyahlakazwa futhi siyashatshalaliswa.



(2) Impahla noma inzuzo etholakale ngaleyo mpahla kumele idluliselwe kuHulumeni wesiFundazwe saKwaZulu-Natali noma komunye undlalifa njengoba uHulumeni wesiFundazwe saKwaZulu-Natali engagunyaza, ngemuva kokukhokhwa kwazo zonke izikweletu zesiKhwama uma sesishatshaliswa.





Isihloko esifingqiwe

3. Lo Mthetho ubizwa ngokuthi uMthethosivivinyo wokuChitha uMthetho wesiKhwama sokuHlunyeleliswa kwamaBhizinisi waKwaZulu-Natali, 2008.











<fn>KZNGazette.FundingofPoliticalPartiesBill.2009-04.zu.txt</fn>
















UMTHETHOSIVIVINYO WOKUXHASWA NGEZIMALI KWAMAQEMBU EZEPOLITIKI WAKWAZULU-NATALI, 2008














UMTHETHOSIVIVINYO



Wokuhlinzekela ukusungulwa kwesiKhwama samaQembu ezePolitiki ukuze kusimamiswe intando yabantu, kufundiswe futhi kuthuthukiswe ugqozi lwezepolitiki kwizakhamuzi zesiFundazwe saKwaZulu-Natali ngokwengezwa koxhasomali emaqenjini ezepolitiki ngendlela elinganayo nefanayo; wokuhlinzekela izinhloso kanye namaqhaza esikhwama; wokuhlinzekela ukuxhaswa ngezimali kwesikhwama; wokuhlinzekela ukwabelwa esikhwameni kwamaqembu ezepolitiki abhalisiwe kanye nokusetshenziswa kwalezo zimali; wokuhlinzekela ukushicilelwa kwezabelo ezithathwe esikhwameni; wokuhlinzekela isibopho sokubika sawo wonke amaqembu ezepolitiki kwizabelo ezitholakale esikhwameni; wokuhlinzekela ukubuyiselwa kwemali esetshenziswe ngokungafanele ngamaqembu ezepolitiki; wokuhlinzekela izabelo ezingasetshenziswanga; wokuhlinzekela ukuphathwa nokulawulwa kwesikhwama; wokuhlinzekela ukuthi uSomlomo abike kwisiShayamthetho sesiFundazwe ngezindaba esimayelana nesikhwama kanye nombiko waso ngezimali; wokuhlinzekela izimali ezingasetshenziswanga uma isiShayamthetho sesiFundazwe sihlakazwa; wokuhlinzekela ukusungulwa kwemithethonqubo; kanye nokuhlinzekela okunye okuphathelene nalokho.





MAKUMISWE UMTHETHO yisiShayamthetho sesiFundazwe saKwaZulu-Natali, kanje:-





UKUHLELEKA KWEZIGABA

Isigaba

ISAHLUKO 1

IZINCAZELO KANYE NENHLOSO YOMTHETHO

1. Izincazelo

2. Inhloso yoMthetho



ISAHLUKO 2

UKUSUNGULWA, IZINHLOSO KANYE NOKUXHASWA NGEZIMALI KWESIKHWAMA SAMAQEMBU EZEPOLITIKI

3. Ukusungulwa kwesiKhwama samaQembu ezePolitiki

4. Izinhloso zesiKhwama samaQembu ezePolitiki

5. Ukuxhaswa ngezimali nokufakwa kwezimali esiKhwameni samaQembu ezePolitiki



ISAHLUKO 3

IZABELO ZESIKHWAMA SAMAQEMBU EZEPOLITIKI

6. Izabelo zesiKhwama samaQembu ezePolitiki

7. Ukushicilelwa kwezabelo zesiKhwama samaQembu ezePolitiki



ISAHLUKO 4

ISIBOPHO SOKUBIKA SAMAQEMBU EZEPOLITIKI

8. Amaqembu epolitiki anesibopho sokubika ngezimali azabelwe yisiKhwama samaQembu ezePolitiki



ISAHLUKO 5

UKULAWULWA KWEZIMALI, UKUPHATHA KANYE NOKUBIKA OKUMAYELANA NESIKHWAMA SAMAQEMBU EZEPOLITIKI

9. Ukubuyiselwa kwemali esetshenziswe ngokungafanele ngamaQembu

10. Imali engasetshenzisiwe ekupheleni konyaka wezimali

11. Ukuphathwa kanye nokulawulwa kwesiKhwama samaQembu ezePolitiki

12. USomlomo uyobika kwisiShayamthetho sesiFundazwe ngesiKhwama samaQembu ezePolitiki

13. Ukucwaningwa kwamabhuku kanye nezitatimende zezimali





ISAHLUKO 6

IZINHLINZEKO EZEJWAYELEKILE

14. Ukuhlakazwa kwesiShayamthetho sesiFundazwe

15. Imithethonqubo

16. Ukushatshalaliswa

17. Isihloko esifingqiwe nosuku lokuqala kokusebenza koMthetho





ISAHLUKO 1

IZINCAZELO NEZINHLOSO ZOMTHETHO



Izincazelo

1. Kulo Mthetho, ngaphandle uma ingqikithi isho okwehlukile -

"uMthethosisekelo" kusho uMthethosisekelo weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika, 1996;



"uMthetho weKhomishana yoKhetho" kusho uMthetho weKhomishana yoKhetho, 1996 (uMthetho No. 51 ka 1996);



"uMkhandlu oPhethe" kusho uMkhandlu oPhethe esiFundazweni saKwaZulu-Natali;



"unyaka wezimali" kusho isikhathi esisukela mhla lu-1 kuMbasa kunoma yimuphi unyaka kuya kumhla zingama-31 kuNdasa ngonyaka olandelayo;



"iGazethi" kusho iGazethi esemthethweni yesiFundazwe saKwaZulu-Natali;



"iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali" kusho ilungu loMkhandlu oPhethe esiFundazweni saKwaZulu-Natali elibhekele ezezimali;



"iQembu" kusho noma yiliphi iqembu lezepolitiki elibhaliswe ngokwesigaba 15 soMthetho weKhomishana yoKhetho, 1996 (uMthetho No. 51 ka 1996), futhi elimelwe kwisiShayamthetho sesiFundazwe, kanti igama "amaqembu" linencazelo efanayo;



"isiKhwama samaQembu ezePolitiki" kusho isiKhwama samaQembu ezePolitiki esisungulwe ngokwesigaba 3;



"uNdunankulu" kusho uNdunankulu wesiFundazwe saKwaZulu-Natali njengoba kuhlongozwe esigabeni 125 soMthethosisekelo;



"okunqunyiwe" kusho okunqunywe ngumthethonqubo ngaphansi kwesigaba 15, kanti igama "ukunquma" linencazelo efanayo;



"isiFundazwe" kusho isiFundazwe saKwaZulu-Natali esihlongozwe kwisigaba 103(1)(d) soMthethosisekelo;



"isiShayamthetho sesiFundazwe" kusho isiShayamthetho sesiFundazwe saKwaZulu-Natali;



"uNobhala" kusho uNobhala wesiShayamthetho sesiFundazwe saKwaZulu-Natali;



"uSomlomo" kusho uSomlomo wesiShayamthetho sesiFundazwe saKwaZulu-Natali; futhi



"lo Mthetho" kubandakanya imithethonqubo eyenziwe ngaphansi kwesigaba 15.





Inhloso yoMthetho

2. Inhloso yalo Mthetho ukwenza izinhlinzeko zokusungulwa kwesiKhwama samaQembu ezePolitiki ukuze -

(a) kusimamiswe intando yabantu kwisiShayamthetho sesiFundazwe;

(b) kufundiswe futhi kuthuthukiswe ugqozi lwezepolitiki kubantu nokugqugquzelwa ukubamba kwabo iqhaza kwezepolitiki;

(c) kuvunyelwe amaqembu ukuthi asebenze ngokufanele njengamaqembu ezepolitiki kwintando yabantu yesimanje;

(d) kuhlinzekwe usizo lwezezimali nolokuphatha kumaQembu; futhi

(e) kuhlinzekelwe ukuphathwa nokulawulwa kwesiKhwama samaQembu ezePolitiki.





ISAHLUKO 2

UKUSUNGULWA, IZINHLOSO KANYE NOKUXHASWA NGEZIMALI KWESIKHWAMA SAMAQEMBU EZEPOLITIKI



Ukusungulwa kwesiKhwama samaQembu ezePolitiki

3. IsiKhwama samaQembu ezePolitiki ngalokhu siyasungulwa ngenhloso yokuxhasa ngezimali amaQembu abambe iqhaza kwisiShayamthetho sesiFundazwe.





Izinhloso zesiKhwama samaQembu ezePolitiki

4. Izinhloso zesiKhwama samaQembu ezePolitiki -

(a) ukwamukela nokutshala izimali ezifakwe kuso zisuka kwimithombo egunyaziwe ngokwalo Mthetho; kanye

(b) nokuhlinzekela ukwengezwa koxhasomali lwamaqembu ezepolitiki ngendlela elinganayo nefanayo.





Ukuxhaswa ngezimali kanye nokufakwa koxhasomali esiKhwameni samaQembu ezePolitiki

5.(1) IsiKhwama samaQembu ezePolitiki sixhaswe -

(a) ngemali eyabelwe isiKhwama samaQembu ezePolitiki yisiShayamthetho sesiFundazwe;

(b) yiminikelo kanye nezinkongozelo eziya esiKhwameni samaQembu ezePolitiki ezisuka kwimithombo evunyelwe yiLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali, kungaba ngezivela esiFundazweni noma ngaphandle kwaso;

(c) inzalo yemali efakwe ngokwezigatshana (2) no (3) ngasenhla; kanye

(d) nemali eyamukelwe noma eqoqwe yisiKhwama samaQembu ezePolitiki eqhamuka kunoma yimuphi omunye umthombo.



(2) Yonke imali eyamukelwe noma esegameni lesiKhwama samaQembu ezePolitiki kumele ifakwe kwi-akhawunti yasebhange eseceleni evulwe nguNobhala esikhungweni esibhaliswe njengebhange ngokoMthetho wamaBhange, 1990 (uMthetho No. 94 ka 1990).



(3) Imali esesiKhwameni samaQembu ezePolitiki engadingeki ngokuphuthumayo ukwabela amaqembu ngokwesigaba 6 ingatshalwa koKhomishana bezokuTshalwa kweziMali zoMphakathi abahlongozwe eMthethweni woKhomishana bezokuTshalwa kweziMali zoMphakathi, 1984 (uMthetho No. 45 ka 1984).



(4) Ama-akhawunti okungeyokulondoloza kanye neyokutshala imali azovulwa ngokwalesi sigaba kanye nanoma yiyiphi inzalo kulawo ma-akhawunti kumele kube ngawokuhlomulisa kuphela isiKhwama samaQembu ezePolitiki, futhi kumele abiyelwe futhi abekwe eceleni kunoma yiziphi ezinye izimali zesiShayamthetho sesiFundazwe.





ISAHLUKO 3

IZABELO ZESIKHWAMA SAMAQEMBU EZEPOLITIKI



Izabelo zesiKhwama samaQembu ezePolitiki

6.(1) Wonke amaqembu abophezelekile ekutheni abelwe imali esiKhwameni samaQembu ezePolitiki kunoma yimuphi unyaka wezimali elimelwe ngawo kwisiShayamthetho sesiFundazwe.



(2) Ngokususela kwisigatshana (7), imali eyabelwe iQembu kumele isetshenziselwe izinhloso ezihambisanayo nokusebenza kwalo njengeqembu lezepolitiki elikwintando yabantu yesimanje.



(3) Ukusebenza kweQembu njengoba kuhlongozwe kwisigatshana (2) kubandakanya, phakathi kwakho -

(a) ukuthuthukiswa kogqozi lwezepolitiki kubantu;

(b) ukufaka umoya weQembu ekutheni ube nomthelela ekulolongeni imibono yomphakathi;

(c) ukuvuselela nokuqhubela phambili imfundiso yezepolitiki;

(d) ukugqugquzela ukubamba iqhaza okubonakalayo kwabantu ngabanye abayizakhamuzi kwezepolitiki;

(e) ukwenza umnyakazo kwipolitiki nakwinhlalo yezepolitiki; kanye

(f) nokuqinisekisa ukuxhumana okuqhubekayo phakathi kwabantu kanye nezinhlaka zombuso futhi, ikakhulukazi, phakathi kwabantu kanye nesiShayamthetho sesiFundazwe.



(4) Izabelo zesiKhwama samaQembu ezePolitiki kumele zilinganiswe futhi zenziwe ngezikhathi ezinqunyiwe, ngohlelo lokukhokha olunqunyiwe, nangendlela enqunyiwe.



(5) UNobhala kumele abe imali yesiKhwama samaQembu ezePolitiki kumaQembu ngokuhambisana nendlela enqunyiwe ngokugxile -

(a) engxenyeni, ohlelweni lokulinganiswa, kubhekwa kakhulu ukuhambisana ngokuthi isibalo samalungu amele lelo Qembu kwisiShayamthetho silinganiswa nesibalo esiphelele samalungu akwisiShayamthetho sesiFundazwe; kanye

(b) nakwingxenye, ngokwenqubomgomo yokulingana, okungabhekwa, phakathi kokunye, isamba esingaguquki esitholwa yiQembu ngalinye elimelwe kwisiShayamthetho noma isilinganiso okanye ukumeleleka ukuze kunikwe izabelo eqenjini ngalinye elibambe iqhaza kwisiShayamthetho sesiFundazwe.



(6) Ulwazi kanye nemininingwane edingekayo ukuze kusetshenziswe uhlelo olunqunyiwe eQenjini kumele kuvezwe obala kwamanye amaqiniso nemibandela ngesikhathi sokwabelwa.



(7) Imali eyabelwe iqembu akumele isetshenziselwe -

(a) izinhloso okungaba ngokuqondile noma ngokungaqondile ezokuholela, ezokukhokha, ezokuklomelisa, ezezidingo noma ezokuhlomulisa umuntu omele lelo qembu, noma elinye iqembu kwisiShayamthetho, noma obambe isikhundla kuHulumeni;

(b) umbono wokuxhasa ngezimali noma ukufaka isandla odabeni, enkingeni, esigamekweni noma embuthanweni, kungaba ngokuqondile noma ngokungaqondile, okungukwephula noma yimuphi wemithetho yemigomo ebophezele wonke amalungu noma abasebenzi besiShayamthetho sesiFundazwe, uma kungaba njalo;

(c) ngokuqondile noma ngokungaqondile izinhloso zokusungula noma ukuxhasa ngezimali ibhizinisi noma umsebenzi wezokuhweba, noma ukuthola okanye ukugcina ilungelo noma umhlomulo kwezezimali ebhizinisini noma emsebenzini wezohwebo;

(d) ukuthola ilungelo lempahla enganyakazi, noma ngabe ngeyaluphi uhlobo, ngaphandle uma lelo lungelo noma lowo mhlomulo kuleyo mpahla enganyakazi, noma eyolunye nje uhlobo, kusetshenziswa yiQembu kuphela ngenxa yezinhloso ezejwayelekile zeqembu okungezepolitiki; noma

(e) enye nje inhloso engahambisani nokusebenza kweQembu lezePolitiki kwintando yabantu yesimanje, njengoba kunganqunywa.



(8) Ukwabelwa imali yesiKhwama samaQembu ezePolitiki kumele kuqedwe uma iQembu lehluleka wukufaneleka ngokwesigatshana (1), futhi ezinsukwini ezingama-21 ngemuva kosuku iQembu elehluleke ngalo ukufaneleka kumele libuyise yonke imali esele engasebenzanga kuyo yonke imali ebeliyabelwe yisiKhwama samaQembu ezePolitiki.





Ukushicilelwa kwezabelo zesiKhwama samaQembu ezePolitiki

7.(1) Ngokushesha okungenzeka ngemuva kokuphela konyaka wezimali ngamunye, uNobhala kumele ashicilele isaziso kwiGazethi esisho izabelo ezenziwe esiKhwameni samaQembu ezePolitiki kuleso sikhathi.



(2) Isaziso okukhulunywa ngaso kwisigatshana (1) kumele sibandakanye lolu lwazi olulandelayo lwalowo nyaka wezimali okukhulunywa ngawo -

(a) imali esivule sinayo isiKhwama samaQembu ezePolitiki ekuqaleni konyaka wezimali;

(b) isamba nemithombo yalezo zimali ezikhokhwe esiKhwameni samaQembu ezePolitiki;

(c) amagama amaQembu ahlinzekwe ngezabelo, kanye nezamba zalezo zabelo;

(d) izamba zemali etshalwe yisiKhwama samaQembu ezePolitiki ngokwesigaba 5(3) ngasenhla, kanye nenzalo etholakale lapho; kanye

(e) nemali okuvalwe ikhona esiKhwameni samaQembu ezePolitiki ekupheleni kwalowo nyaka wezimali.





ISAHLUKO 4

ISIBOPHO SOKUBIKA KUMAQEMBU EZEPOLITIKI



AmaQembu ezePolitiki anesibopho sokubika ngemali ayabelwe yisiKhwama samaQembu ezePolitiki

8.(1) IQembu elabelwe imali esiKhwameni samaQembu ezePolitiki kumele -

(a) livule futhi liqhube i-akhawunti yasebhange eseceleni egameni leQembu esikhungweni esibhaliswe njengebhange ngokoMthetho wamaBhange, 1990 (uMthetho No. 94 ka 1990), lapho kuyofakwa khona noma yiyiphi imali etholakale esiKhwameni samaQembu ezePolitiki;

(b) lifake lapho yonke imali eliyithole ngokwesigatshana (1); futhi

(c) liqoke isikhulu salelo Qembu njengesikhulu sezezimali mayelana nemali eyabelwe lelo Qembu yisiKhwama samaQembu ezePolitiki.



(2) Umsebenzi wesikhulu sezezimali ngukubhekelela izimali ezabelwe lelo Qembu, futhi ubandakanya -

(a) ngaphezu kweminye imisebenzi enqunywe yilo Mthetho, umsebenzi wokuqinisekisa ukuthi iQembu liyahambisana nezimfuneko zalo Mthetho; futhi

(b) ikakhulukazi, umsebenzi wokuqinisekisa ukuthi imali eyabelwe ayikhokheli izinhloso ezingavunyelwe yilo Mthetho.



(3) Isikhulu sezezimali kumele sigcine zodwa izincwadi namarekhodi e-akhawunti, ngendlela enqunyiwe, mayelana nemali eyabiwe yisiKhwama samaQembu ezePolitiki, kanye nakho konke ukukhishwa kwemali okuthinta leyo mali.



(4) Esikhathini esiyizinyanga ezi-2 ngemuva kokuphothulwa konyaka wezimali isikhulu sezezimali kumele silungise isitatimende -

(a) esikhombisa yonke imali emukelwe yiQembu esiKhwameni samaQembu ezePolitiki ngalowo nyaka wezimali kanye nokusetshenziswa kwaleyo mali eyabelwe; futhi

(b) esichaza izinhloso zokusetshenziswa ngokwehlukana kwalezo zamba ezisetshenzisiwe.



(5) Amabhuku kanye namarekhodi e-akhawunti okuhlongozwe kwisigatshana (3) kanye nesitatimende esihlongozwe kwisigatshana (4) kumele kucwaningwe ngumbalizimali womphakathi kanye nomcwaningimabhuku ababhalisiwe futhi abasebenza ngokwemibandela yoMthetho wabaBalizimali nabaCwaningimabhuku boMphakathi, 1991 (uMthetho No. 80 ka 1991).



(6) Umcwaningimambhuku ocwaninga amabhuku ngokuhlongozwe kwisigatshana (5) kumele, embikweni womcwaningimabhuku, ethule umbono njengokuthi kungenzeka yini ukuthi imali eyayabelwe yasetshenziselwa izinhloso ezingavunyelwe yilo Mthetho.



(7) Esikhathini esiyizinyanga ezi-3 ngemuva kokuphothulwa konyaka wezimali, isikhulu sezimali kumele sithumele ama-akhawunti, umbiko kanye nezitatimende okucwaningiwe komcwaningimabhuku, kuNobhala.



(8) Ngaphandle kwesigatshana (4) umCwaningimabhuku-Jikelele, noma kunini, angacwaninga amabhuku namarekhodi e-akhawunti kanye nezitatimende zezimali eziphathelene nemali eyabelwe iQembu yisiKhwama samaQembu ezePolitiki.



(9) Ngokuthathela kwisigatshana (1), uNobhala -

(a) angayalela ukuthi imali eyabelwe iQembu lezePolitiki yisiKhwama samaQembu ezePolitiki imiswe, uma enelisekile ngokuzwakalayo ukuthi iQembu lehlulekile ngukuhambisana nezidingo zoMthetho; futhi

(b) angaqeda lokho kumiswa uma enelisekile, ekucaciselekeni ngokuziphatha kangcono kweQembu, ukuthi ukumiswa akusenasidingo.



(10) Ukumiswa kwezabelo zeQembu kungayalelwa kuphela ngokwesigatshana (9) uma uNobhala -

(a) azise iQembu ngesaziso esibhaliwe mayelana nokumiswa okuhlongozwayo nezizathu zakho; futhi

(b) abize iQembu ukuzocacisa ngezizathu, ngesikhathi esicacisiwe esazisweni, zokuthi kungani izabelo zesiKhwama samaQembu ezePolitiki kungamele zimiswe.



(11) Isikhathi okukhulunywa ngaso kwisigatshana 10 kumele singabi ngaphansi kwezinsuku ezingama-30 kusuka osukwini lokukhishwa kwesaziso.





ISAHLUKO 5

UKULAWULWA KWEZIMALI, UKUPHATHA KANYE NOKUBIKA MAYELANA NESIKHWAMA SAMAQEMBU EZEPOLITIKI



Ukubuyiselwa kwemali esetshenziswe ngokungafanele ngamaQembu

9.(1) Lapho imali eyabelwe iQembu ngokwesigaba 6 ingasetshenziswanga ngokuhambisana nezidingo zalo Mthetho, isikhulu sezezimali salelo Qembu siyobhekana nokukhokhwa kwemali esetshenziswe ngokungafanele, kuNobhala.



(2) UNobhala, ngokwesikhundla sakhe njengesikhulu esiphethe isiKhwama samaQembu ezePolitiki, kumele aqoqe imali esetshenziswe ngokungafanele, futhi angenze njalo -

(a) ngokufaka isikhalazo esejwayelekile mayelana nesamba esisetshenziswe ngokungafanele esikhulwini sezimali salelo Qembu elithintekayo; noma

(b) ukutomula isamba esisetshenziswe ngokungafanele esabelweni esiyokhokhelwa iQembu.





Imali engasetshenziswanga ekupheleni konyaka wezimali

10. (1) Imali engasetshenziswanga yiQembu ekupheleni konyaka wezimali kumele ikhonjiswe emabhukwini nakumarekhodi e-akhawunti yeQembu njengemali esele edluliselwa kunyaka wezimali olandelayo: kuncike ekutheni -

(a) imali engadluliselwa ingaba yisilinganiso sesamba esithile esimele amaphesenti anqunyiwe ezabelo ezenziwe kulowo nyaka wezimali; futhi

(b) imali edluliselwe kunyaka wezimali olandelayo ingangabalwa ekunqunyweni kwesabelo seQembu elithintekayo ngalowo nyaka wezimali.



(2) Imali esele esiKhwameni samaQembu ezePolitiki kumele idluliselwe kunyaka wezimali olandelayo njengemali esele.





Ukuphathwa nokulawulwa kwesiKhwama samaQembu ezePolitiki

11.(1) UNobhala nguye obhekene nokuphathwa nokulawulwa kwesiKhwama samaQembu ezePolitiki, futhi uyisikhulu sezimali kanye nesikhulu esiphethe sesiKhwama.

(2) Ngonyaka wezimali ngamunye, uNobhala kumele agcine amarekhodi amayelana nenqubo kanye nemigomo yezimali eyamukelekayo jikelele -

(a) yezimali ezamukeliwe noma eziyinzalo yesiKhwama samaQembu ezePolitiki;

(b) yezabelo kanye nezinkokhelo ezenziwe yisiKhwama samaQembu ezePolitiki;

(c) yokusetshenziswa kwemali okuqhamuka ekwabiweni kwezimali zesiKhwama samaQembu ezePolitiki ; kanye

(d) neyamarekhodi ezimali kanye nezikweletu zesiKhwama samaQembu ezePolitiki ngalowo nyaka.



(3) Unyaka wezimali wokuqala wesiKhwama samaQembu ezePolitiki kumele uqale kusukela osukwini lokuqala kokusebenza kwalo Mthetho kuze kube ngumhla zingama-31 kuNdasa, kuhlanganisa nazo zombili izinsuku zokuqala ezilandelayo.





USomlomo uyobika kwisiShayamthetho sesiFundazwe ngesiKhwama samaQembu ezePolitiki

12.(1) Ngokushesha okungenzeka ngemuva kokuphela konyaka wezimali ngamunye uSomlomo kumele alungise umbiko mayelana nokuphathwa kanye nokulawulwa kwesiKhwama samaQembu ezePolitiki wesikhathi esiyizinyanga eziyi-12 zonyaka wezimali owedlule, lowo mbiko kumele ubekwe etafuleni lesiShayamthetho sesiFundazwe nguSomlomo engakashayi umhla zingama-31 kuNcwaba wonyaka ngamunye.



(2) Umbiko wonyaka kumele -

(a) uveze ngokungachemile isimo sezindaba zesiKhwama samaQembu ezePolitiki, ukwabiwa kwaso, ukuqhuba kwaso ezinhlosweni ezazibekiwe nesimo saso sezimali ekupheleni kwalowo nyaka wezimali othintekayo;

(b) ubandakanye umbiko wabacwaningimabhuku kulezo zitatimende;

(c) ubandakanye isitatimende sezimali sonyaka esihlongozwe kwisigaba 13; futhi

(d) ubandakanye olunye ulwazi njengokuba iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali lingacela noma lingacacisa ngokubhalwe phansi.





Ukucwaningwa kwamabhuku kanye nesitatimende sonyaka sezimali

13.(1) Amabhuku e-akhawunti kanye namanye amarekhodi ezimali esiKhwama samaQembu ezePolitiki kumele acwaningwe minyaka yonke ngumCwaningimabhuku-Jikelele noma yinkampani yabacwaningimabhuku evunyelwe ngumCwaningimabhuku-Jikelele.



(2) Uma esethumela umbiko wonyaka ohlongozwe kwisigaba 12, uSomlomo kumele aphinde athumelele isiShayamthetho isitatimende sezimali sonyaka ezicwaningiwe esihlongozwe kwisigatshana (3), salowo nyaka.



(3) Isitatimende sezimali sonyaka kumele sikhombise -

(a) izamba ezamukelwe kanye neziqoqwe yisiKhwama samaQembu ezePolitiki ngalowo nyaka wezimali;

(b) izabelo ezenziwe kuleso siKhwama samaQembu ezePolitiki emaqenjini kulowo nyaka;

(c) izamba ezisetshenziswe yiQembu ngalinye kulowo nyaka wezimali mayelana nezinhloso ezichazwe ngaphansi kwemikhakha echaziwe ngokwejwayelekile njengoba kunqunyiwe izikhathi ngezikhathi; kanye

(d) nemali esele esiKhwameni samaQembu ezePolitiki kanye nezamba esinaso ekupheleni kwalowo nyaka wezimali.



(4) Isitatimende sezimali sonyaka kumele sihambisane nanoma yiziphi izidingo ezingokomthetho zikazwelonke kanye nezesifundazwe ezisetshenziswayo ekwenzeni imisebenzi yokubika nokubalwa kwezimali, kubandakanya uMthetho wokuPhathwa kweziMali zoMphakathi, 1999 (uMthetho No. 1 ka 1999).





ISAHLUKO 6

IZINHLINZEKO EZEJWAYELEKILE



Ukuhlakazwa kwesiShayamthetho sesiFundazwe

14. Uma isiShayamthetho sesiFundazwe sihlakazwa ngokoMthethosisekelo noma ngaphansi kwanoma yisiphi esinye isimo, iQembu kumele -

(a) livale amabhuku kanye namarekhodi e-akhawunti yalo zingakapheli izinsuku ezingama-21 ngaphambi kosuku olubekelwe ukhetho noma ezinsukwini ezingama-21 kuhlakazwe isiShayamthetho sesiFundazwe uma lungekho usuku olubekelwe ukhetho;

(b) ezinsukwini eziyi-14 livale amabhuku namarekhodi e-akhawunti yalo njengoba kuhlongozwe kwindinyana (a) ngasenhla, lithumele isitatimende sonyaka esicwaningiwe mayelana nalawo mabhuku namarekhodi kuNobhala; futhi

(c) ngaphambi kosuku lokugcina kushaye usuku olubekelwe ukhetho, likhokhele uNobhala izimali ezisele ezingasetshenziswanga kusukela osukwini lapho livale khona amabhuku namarekhodi.





IMithethonqubo

15. USomlomo, ngemuva kokuba esebonisene neLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali, nangesaziso kwiGazethi, angakha imithethonqubo ehambisana nalo Mthetho -

(a) yokunquma uhlelo okuzonqunywa nokuzoqhutshwa ngalo izikhawu noma izitolimende zenkokhelo ephuma esiKhwameni samaQembu ezePolitiki;

(b) yokunquma indlela okuzobalwa ngayo izabelo;

(c) yokunquma inhloso yokuthi ukusetshenziswa kwesigaba 6(2) kungashayisani nokusebenza kweqembu lezepolitiki kwintando yabantu yesimanje;

(d) ukunquma ulwazi nemininingwane iQembu okumele liyihlinzekele uNobhala ngenhloso yokuqinisekisa ukusetshenziswa, ukuphathwa kanye nokuhambisana nalo Mthetho; kanye

(e) nakunoma yiluphi olunye udaba olunganqunywa noma okumele lunqunywe ngokwalo Mthetho, noma oludingekayo ukuze kuqaliswe ukusetshenziswa kwezinhlinzeko zalo Mthetho.





Ukushatshalaliswa

16. IsiKhwama samaQembu ezePolitiki angeke sishatshalaliswe ngaphandle uma kwenziwa ngokoMthetho wesiShayamthetho wesiFundazwe.





Isihloko esifingqiwe nosuku lokuqala kokusebenza koMthetho

17. Lo Mthetho ubizwa ngoMthetho wokuXhaswa ngeziMali kwamaQembu ezePolitiki, 2008, futhi uqala ukusebenza ngosuku olunqunywe nguNdunankulu ngesaziso kwiGazethi.



(2) Izingxenye noma izigaba ezahlukene zalo Mthetho zingaqala ukusebenza ngezinsuku ezahlukene.





















I-MEMORANDAMU NGEZINHLOSO ZOMTHETHOSIVIVINYO WOKUXHASWA NGEZIMALI KWAMAQEMBU EZEPOLITIKI, 2008



1. ISINGENISO

UMthethosisekelo weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika, 1996, ugqamisa isidingo sokuqinisa intando yabantu nokugqugquzela intando yabantu enamaqembu ehlukahlukene. Lokhu kungaphunyeleliswa ngezindlela ezahlukene, kubandakanya ukufundisa ngezepolitiki nokufundisa izakhamizi ngezindaba eziphathelene nenqubo yezepolitiki, kanye nangokuxhaswa ngezimali kwamaqembu ezepolitiki abambe iqhaza kwisiShayamthetho sesiFundazwe ngendlela efanayo nelinganayo.



Inqubo engachemile nekhululekile yepolitiki iyadingeka ukuze kwakhiwe ukuzibophezela kwezakhamizi kanye namalungelo entando yabantu engokomthetho.



Umgomo wokulingana ngokobuzwe ubalulekile kwinqubo yentando yabantu. Ukuze kugqugquzelwe inqubo yokulingana ngokobuzwe kuyadingeka ukuthi abamele izakhamizi baxhaswe ngezimali ngokulinganayo nangokufanayo. Ukuxhaswa ngezimali okufanayo nokulinganayo nomthethonqubo walolo xhasomali kuqinisekisa ukuthi wonke amazwi, hhayi nje kuphela labo abanoxhasomali abangazama ukusebenzisa lolo xhasomali ukufaka umoya kulabo abakhethelwe ukumela izakhamizi, aba nethuba elilinganayo lokuzwakala.



Umgomo wokuxhaswa ngezimali komphakathi uqinisekisa ukuthi wonke amaqembu anesimo esifanele sezimali ukuze enze imisebenzi yawo nokuthi asebenze futhi abambe iqhaza kwinqubo yentando yabantu. Lokhu kusiza ekutheni kunqandeke amathuba abaxhasi bangasese ekutheni bazidayise ngokungekho emthethweni, noma inkohlakalo nokugwazelwa ezinqumweni ezithile.



IsiShayamthetho sesiFundazwe sikholelwa ekutheni lona ngumgomo obaluleke kakhulu. Sihlose, ngalo Mthethosivivinyo, ukuqinisa nokugqugquzela intando yabantu ezingeni likahulumeni wesifundazwe, futhi sizama ukuhlinzekela ukubamba iqhaza okuthe xaxa kwezakhamizi ngentando yabantu egqugquzelwe.



Akusikhona nje ukuthi uMthethosivivinyo uhlinzekela ngokuqondile lokhu kuphela, kodwa uphinde ugqugquzele ngokufanayo ukusimamiswa kwamaqembu akwisiShayamthetho sesiFundazwe.



Noma kunjalo, kule ntando yabantu esafufusa, kunesinye isidingo sokuthi kuthathwe izinyathelo zokusimamisa nokugqamisa intando yabantu nenqubo yentando yabantu efundisa nethuthukisa ugqozi lwezepolitiki emphakathini nakwizakhamizi.





2. IZINHLOSO NEZIMPOKOPHELO ZOMTHETHOSIVIVINYO

UMthethosivivinyo uphokophelele ukuphumelelisa lezi zinhloso ngokuthi, phakathi kokunye:-

(a) ugqugquzele ukuthuthukiswa kogqozi lwezepolitiki kwizakhamizi;

(b) ufake umoya emaqenjini amelwe kwisiShayamthetho ukuthi agxile ekwakheni kahle umbono womphakathi;

(c) usimamise futhi uqhubele phambili imfundiso yezepolitiki;

(d) ukhuthaze ukubamba iqhaza okubonakalayo kwabantu ngabanye abayizakhamizi kwezepolitiki;

(e) usebenzise amandla awo kwipolitiki nakwinhlalo yezepolitiki; futhi

(f) uqinisekise ukuxhumana okuqhubekayo phakathi kwabantu kanye nezinhlaka zikahulumeni, futhi ikakhulukazi, phakathi kwezakhamizi nesiShayamthetho sesiFundazwe.



Ngaphezu kwalokho uMthethosivivinyo uzama ukuqinisekisa ukusetshenziswa okufanele kwezimali zomphakathi, ukuthi lezo zimali zisetshenziselwa inhloso ebezabelwe yona yini, nokuthi ukuxhashazwa kwezimali kuyancishiswa.





3. INHLOSO YOMTHETHOSIVIVINYO

Inhloso yoMthethosivivinyo wokuXhaswa ngeziMali kwamaQembu ezePolitiki:-

(a) ukusimamisa intando yabantu kwisiShayamthetho sesiFundazwe;

(b) ukufundisa nokuthuthukisa ugqozi lwezepolitiki emphakathini njengokugqugquzela ukubamba iqhaza kwawo kwezepolitiki;

(c) ukuvumela amaQembu ekutheni asebenze ngendlela ebonakalayo njengamaqembu ezepolitiki kwintando yabantu yesimanje;

(d) ukuhlinzekwa ngosizo lwezimali nolokuphatha emaqenjini;

(e) ukuhlinzekela ukuphathwa nokulawulwa kwesiKhwama samaQembu ezePolitiki (isiKhwama);

(f) ukuhlinzekela ukuxhaswa ngezimali kwamaqembu ezepolitiki amelwe kwisiShayamthetho sesiFundazwe;

(g) ukusungula isiKhwama;

(h) ukuhlinzekela isibopho sokubika saleso sikhwama;

(i) ukuhlinzekela umthethonqubo wokusetshenziswa kwezimali, kanye nokuvezwa kokusetshenziswa kwazo ngamaQembu; kanye

(k) nokuhlinzekela okunye okuvelayo.





4. UKUCHAZWA KWEMISHWANA NGEMISHWANA

Ngokufingqiwe uMthethosivivinyo uhlinzeka kanje:

Umshwana 1:

Umshwana 1 uhlose ukuchaza amagama asetshenziswe kuMthetho, ngenhloso yokuthibela noma yokwenza kuvuleleke izincazelo zalawo magama.



Umshwana 2:

Umshwana 2 uhlinzekela izinhloso zoMthetho ezidingekayo ukuze kwenziwe izinhlinzeko zokusungulwa kwesiKhwama.



Umshwana 3:

Umshwana 3 uhlinzekela ukusungulwa kwesiKhwama.



Umshwana 4:

Umshwana 4 uhlinzekela izinhloso zesiKhwama ezibandakanya ukwamukelwa kanye nokwabiwa kwezimali zabelwa amaqembu ezepolitiki.



Umshwana 5:

Umshwana 5 uhlinzekela ukuxhaswa ngezimali kanye nokufakwa kwezimali esiKhwameni. Izimali kungaba ngeziqhamuka kwisabelo sesiShayamthetho sesiFundazwe, kwiminikelo, kwinzalo nakweminye imithombo. Umshwana uyadinga futhi ukuthi leyo mali ifakwe kwi-akhawunti yasebhange eseceleni.



Umshwana 6:

Umshwana 6 uhlinzekela ukwabiwa kwezimali, uchaza imisebenzi yezinhlangano kanye nendlela esetshenziswayo ekwabiweni kwezimali, kanye nokunye okwenqatshelwe mayelana nokusetshenziswa kwezimali ngamaQembu.



Umshwana 7:

Umshwana 7 uhlinzekela ukushicilelwa, ngesaziso kwiGazethi, kwezabelo zesiKhwama ezenziwe nguNobhala kanye nolwazi okudingeka ukuba lubandakanywe kuleso saziso.



Umshwana 8:

Umshwana 8 uhlinzekela amaqembu ezepolitki ukuthi abike ngemali ayabelwe yisiKhwama. Umshwana udinga ukuthi amaQembu aqoke isikhulu sezezimali futhi uchasisa ngendima okumele idlalwe yilowo oqokiwe okungukulungisa isitatimende kanye namabhuku e-akhawunti, kanye nezidingo zokwenziwa kocwaningo mayelana nezimali ezingenile. Umshwana uphinde uchaze izinqubo okumele zilandelwe uma kumiswa amaQembu esimweni lapho kukhona ukwephulwa komthetho.



Umshwana 9:

Umshwana 9 uhlinzekela uhlelo okumele lusetshenziswe nguNobhala ukubuyisa imali esetshenziswe ngokungafanele ngamaQembu.



Umshwana 10:

Umshwana 10 uhlinzekela ukuthi imali engasetshenziswanga ekupheleni konyaka wezimali idluliselwe kunyaka wezimali olandelayo yiQembu njengemali esalile.



Umshwana 11:

Umshwana 11 uhlinzekela ukuphathwa kanye nokulawulwa kwesiKhwama nguNobhala, njengesikhulu sezimali kanye nesikhulu esiphethe sesiKhwama, futhi amarekhodi agcinwe nguye.



Umshwana 12:

Umshwana 12 udinga ukuthi uSomlomo, ekupheleni konyaka wezimali ngamunye, ukuthi abike kwisiShayamthetho sesiFundazwe ekuphathweni nasekulawulweni kwesiKhwama kulowo nyaka.



Umshwana 13:

Umshwana 13 udinga ukuthi amabhuku ama-akhawunti kanye namanye amarekhodi ezimali esiKhwama acwaningwe minyaka yonke ngumCwaningimabhuku-Jikelele, noma inkampani yabancwaningi egunyaziwe, nokuthi yini edinga ukubandakanywa esitatimendeni sezimali sonyaka.



Umshwana 14:

Umshwana 14 uhlinzekela imigomo okumele ilandelwe amaQembu esimweni lapho kuhlakazwe isiShayamthetho sesiFundazwe nokuthi zonke izimali ezingasetshenziswanga ezitholakale esiKhwameni zibuyiselwe kuNobhala.



Umshwana 15:

Umshwana 15 uhlinzeka ukuthi uSomlomo, ngemuva kokubonisana neLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali, angasungula imigomo.



Umshwana 16:

Umshwana 16 uhlinzeka ukuthi ukushatshalaliswa kwesikhwama kuyokwenzeka kuphela ngokoMthetho wesiShayamthetho sesiFundazwe.



Umshwana 17:

Umshwana 17 uhlinzekela isihloko esifishane nosuku lokuqala kokusebenza koMthetho. .





5. UKUNQUNYWA KOKUHLELEKA NABASEBENZI

IHhovisi loMgcinimafa lesiFundazwe liyokhipha ulwazi.





6. IMINYANGO/ IMIGWAMANDA/ ABANTU ABATHINTWAYO

IHhovisi loMgcinimafa lesiFundazwe liyokhipha ulwazi.





7. UKUFAKWA KWEZIMALI

IHhovisi loMgcinimafa lesiFundazwe liyokhipha ulwazi.





8. UKUSETSHENZISWA KOMTHETHO

AbeLuleki boMbuso kwezoMthetho abangaphansi kweHhovisi likaNdunankulu sebeveze ukuthi banokungabaza ngokuhambisana kwalo Mthethosivivinyo ohlongozwayo noMthethosisekelo mayelana namandla kanye nekhono lesiShayamthetho sesiFundazwe ekushayeni umthetho odabeni oluphathelene noMthethosivivinyo ohlongozwayo.



UMthethosivivinyo kuyaqhutshekwa nawo ukuze kuhlinzekelwe ukwethulwa kwawo kwisiShayamthetho sesiFundazwe nokuthi udluliselwe kwiKomidi lemiSebenzi lesiShayamthetho elifanele ukuze kuvulelwe inkulumo mpikiswano mayelana noMthethosivivinyo kanye nezindaba ezithinta umthetho nomthethosisekelo ziyophathwa ngaphansi kokubusa kwesiShayamthetho sesiFundazwe.



Le ndlela izokuba nomthelela ekutheni kwenziwe uMthethosivivinyo ube wutaku lwesiShayamthetho okuyiso esinganquma ukuthi sifake eminye imibono yoMthetho kuMthethosivivinyo, kubandakanya umbono womthetho ovela kubeluleki bomthetho besiShayamthetho sesiFundazwe.



Uma isiShayamthetho sesiFundazwe siphetha ngokuvuma nokuphasisa uMthethosivivinyo, uNdunankulu usenalo ithuba lokuthi abuyisele emuva kwisiShayamthetho uMthethosivivinyo uma uNdunankulu enokungabaza ngokuhambisana koMthethosivivinyo nomthethosisekelo (isigaba 121(1) soMthethosisekelo, 1996). UNdunankulu, ekugcineni anganquma ukudlulisela uMthethosivivinyo kwiNkantolo yoMthethosisekelo ukuthi inqume mayelana nokuhambisana kwawo nomthethosisekelo (isigaba 121(2)(b) soMthethosisekelo, 1996).





9. OKUNGAXHUNYANWA NAYE

Igama: Mnu. DSD Shabalala

Isikhundla: iNhloko yeHhovisi loMgcinimafa wesiFundazwe

Ucingo: (033) 897-4556

Ifeksi: (033) 342-2486

Umakhalekhukhwini: 082-458-4113

I-imeyili: sipho.shabalala@kzntreasury.gov.za



<fn>KZNGazette.NV5DTPBill.2009-04.zu.txt</fn>
















UMTHETHOSIVIVINYO WAKWAZULU-NATALI

WEDUBE TRADEPORT CORPORATION, 2008

































































UMTHETHOSIVIVINYO



Wokuhlinzekela ukusungulwa kwenkampani eyaziwa ngokuthi i-Dube TradePort Corporation (Proprietary) Limited ezophatha futhi ezoqala imiklamo ehlonziwe; wokuhlinzekela ukuphathwa kwamasheya enkampanini; wokunquma ngezinjongo zenkampani; wokuhlinzekela ukwesekwa ngezimali kwenkampani; wokuhlinzekela ukuqokwa kwesikhulu esiphezulu kanye nebhodi yabaqondisi; wokuhlinzekela izindaba eziphathelene nokubuswa kanye nokuphathwa kwenkampani yibhodi yabaqondisi kanye nesikhulu esiphezulu; wokunquma amandla, imisebenzi, ezezimali kanye nesibopho sokubika ekusebenzeni kwenkampani kanye nasekulawulweni kokusebenza kwayo; wokuhlinzekela ukwakhiwa kwezinqubomgomo; kanye nokuhlinzekela okunye okuphathelene nalokhu.





MAWUMISWE yisiShayamthetho sesiFundazwe saKwaZulu-Natali, kanje:-





ISAHLUKO 1

ISINGENISO



IZINCAZELO



1. Kulo Mthetho, ngaphandle uma ingqikithi isho okwehlukile -

"uhlaka olunesibopho sokubika" kushiwo iBhodi njengalokhu kuhlongozwe kwiSahluko 3 soMthethosivivinyo eseyame ezihlinzekweni zoMthetho wokuPhathwa kwezimali zikaHulumeni;



"isikhulu esinesibopho sokubika" kushiwo umuntu oqokwe waba yisiKhulu esiPhezulu senkampani njengalokhu kuhlongozwe ekwisahluko 4 soMthethosivivinyo eseyame ezihlinzekweni zoMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni;



"imiklamo ehlanganyele" kushiwo imiklamo namabhizinisi ahlobene noma aqhamuke emklamweni we-Dube Tradeport aqalwe nguHulumeni wesiFundazwe, futhi ahlonzwe yiLungu loMkhandlu oPhethe ngesaziso ezishicilelwe kwiGazethi;



"iBhodi" kushiwo iBhodi yabaQondisi ehlongozwe kwiSahluko 3 salo Mthetho;



"isiKhulu esiPhezulu" kushiwo isiKhulu esiPhezulu seNkampani, esihlongozwe esigabeni 21;



"iNkampani" kushiwo i-Dube TradePort Corporation (Pty) Ltd iNombolo yokuBhaliswa ngu-2005/030980/07, inkampani ezimele esebenza ngokusemthethweni ngokuhlanganyela, njengalokhu kukhonjiswe esigabeni 20 soMthetho weziNkampani futhi yasungulwa esigabeni 2 salo Mthetho,



"uMthetho weziNkampani" kushiwo uMthetho weziNkampani, No. 61 ka 1973, futhi kubandakanya konke ukuchitshiyelwa kwawo;



"uMthethosisekelo" kushiwo uMthethosisekelo weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika, uMthetho 108 ka 1996, futhi kubandakanya nanoma yikuphi ukuchitshiyelwa kwawo;





"uMnyango" kushiwo uMnyango wezokuThuthukiswa koMnotho nanoma yimuphi umnyango wesifundazwe othathayo omisebenzi yawo ibandakanya ukuthuthukiswa komnotho KwaZulu-Natali;



"uMqondisi" kushiwo noma yimuphi umuntu osesikhundleni somqondisi noma obuye abambe njengomqondisi ongabizwa noma yingaliphi igama angachazwa ngalo, futhi oqokelwe kuleso sikhundla ngokweSahluko 3 salo Mthetho;



"uMkhandlu oPhethe" kushiwo uMkhandlu oPhethe esiFundazweni ohlongozwe esigabeni 132 soMthethosisekelo;



"iGazethi" kushiwo iGazethi kaHulumeni wesiFundazwe saKwaZulu-Natali;



"iNhloko yoMnyango" kushiwo umuntu oqokwe njengenhloko yoMnyango ngokwesigaba 12 soMthetho kaHulumeni, (Isimemezelo 103 sika 1994);



"ukuhlomula okungaqondile" kubandakanya, kepha kungagcini nje, ngokuhlomula okungaqondile kwanoma yimuphi:-



Obambisene nomqondisi, oseBhizinisini nomqondisi, osebenzisana naye noma umqashi, ngaphandle koMbuso;



Oshade nomqondisi, umlingani ashade naye ngokwesintu, noma umuntu lowo umqondisi ahlalisana naye ndawonye noma yimuphi ahlalisana naye njengomuntu oshadile;



(iii) Ingane, isihlobo, noma alamana nabo



"KwaZulu-Natali" kushiwo isiFundazwe saKwaZulu-Natal esihlongozwe esigabeni 103(1)(d) soMthethosisekelo;



"iLungu loMkhandlu oPhethe" kushiwo iLungu loMkhandlu oPhethe esiFundaweni saKwaZulu-Natali elibhekele ukuthuthukiswa komnotho esiFundazweni nanoma yiliphi elinye iLungu loMkhandlu oPhethe elikhethwe nguNdunankulu;



"isiShayamthetho" kushiwo isiShayamthetho sesiFundazwe njengoba kuhlongozwe esigabeni 105 soMthethosisekelo, futhi sinegunya lokushaya umthetho wesiFundazwe okuhlongozwe esigabeni 104(1) soMthethosisekelo;



"Ikomidi leziKhundla" kushiwo iKomidi leziKhundla lesiShayamthetho sesiFundazwe elibhekele ukuthuthukiswa komnotho;



"isiFundazwe" kushiwo isiFundazwe saKwaZulu-Natali esihlongozwe esigabeni 103(1)(d) soMthethosivivinyo;



"uHulumeni wesiFundazwe" kushiwo uHulumeni wesiFundazwe njengoba wakhiwe ngokoMthethosisekelo;



"uMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni" kushiwo uMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni, 1999 (uMthetho No. 29 ka 1999) nanoma yiziphi izichibiyelo zawo nemithethonqubo eyenziwe ngaphansi kwawo;



"uMthetho" kubandakanya imithethonqubo eyenziwe ngaphansi kwalokhu.





Inhloso yoMthetho

2.(1) Inhloso yalo Mthetho ngukuhlinzekela -



(a) ukusungulwa nokubhaliswa kwenkampani ngokoMthetho weNkampani, ezobhekela amasu okuhlela, ukuqamba, ukwakhiwa nokusebenza kwe-Dube Tradeport Project kanye nanoma yimiphi eminye imiklamo ephathelene nayo.



(b) ukwakha isimo esigqugquzela ukuphatha okuhlanganyele nesibopho sobika ngezezimali ngokoMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni;



(c) ukuqhubela phambili ukubophezeleka kwesifundazwe ekugqugquzelweni kokuthuthukiswa komnotho esiFundazweni, kanye nokuheha utshalomali lwesikhathi eside, nokugqugquzela ukungena nokuphuma kwempahla esifunadzweni ngokusetshenziswa kwe-Dube Tradeport, nokuhlinzekela izidingo zentuthuko yabantu besiFundazwe;



(d) ukuphathwa nokulawulwa kwe-KwaZulu-Natal Dube Tradeport Corporation.





ISAHLUKO 2

IDUBE TRADE PORT CORPORATION (PTY) LTD



Ukusungulwa kweDube TradePort Corporation (Proprietary) Limited

3.(1) ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ukuthuthukiswa komnotho kumele, ngokuvumelana noMkhandlu oPhethe -



lenze ukuba kusungulwe futhi kubhaliswe inkampani, njengalokhu kuchaza koMthetho weziNkampani, 1973 (uMthetho No. 61 ka 1973) kuncike ekugunyazeni kukaMbhalisi weziNkampani, ezokwaziwa njenge KwaZulu-Natal Dube TradePort Corporation (Proprietary) Ltd; noma ngelinye igama eligunyazwe yiLungu loMkhandlu;



lithole futhi libe namasheya njengomuntu okunguye kuphela onawo egameni likaHulumeni wesiFundazwe kuleyo nkampani;



lenze leyo nkampani ukuba ibhaliswe njengomgwamanda kahulumeni onguHlelo 3 iNgxenye D ngokoMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni, 1999 (uMthetho No.1 ka 1999) njengoHlakao lweBhizinisi likaHulumeni wesiFundazwe.





Injongo yeNkampani

4.(1) Injongo yenkampani -



ukubhekela noma ukutshala izimali kwimiklamo ehlobene neDube Trade Port;



ukuvumela ukwandiswa kotshalomali ezinkampanini ezizimele, ngokusebenzisa amabhizinisi aziwayo ngokusemthethweni;



(c) ukugqugquzela ukuthuthukiswa komnotho esiFundazweni;



(d) ukuheha utshalomali lwesikhathi eside esiFundazweni;



(e) ukugqugquzela ukuthunyelwa nokungeniswa kwempahla evela emazweni kusetshenziswa i-Dube Tradeport;



(f) ukugqugquzela ukukhula komnotho nempumelelo; kanye



(g) nokulungisa izidingo zokuthuthukiswa kwabantu besiFundazwe.





Amaqhaza nemisebenzi yenkampani

5.(1) Inkampani kumele -



(a) ibhekele amasu okuhlela, okusungula, okuqamba, okwakha, okusebenza, okuphathwa nokulawulwa koMklamo weDube TradePort nayo yonke imiklamo ehlobene nayo;



(b) isebenzise impahla yayo ngokuhambisana noHlelo lwayo oluyiNgqayizivele, futhi ohlakeni lweNqubomgomo kaHulumeni wesiFundazwe.



(2) Inkampani ingajutshelwa kumaqhaza nemisebenzi nguHulumeni wesiFundazwe.



(3) Inkampani akumele, ngaphandle kokuthola incwadi yemvume kuMkhandlu oPhethe -



(a) izithengele yona amasheya noma inikezele ngemali mboleko noma ikhokhele izibambiso zawo;



(b) ithenge amasheya anoma yiphi inkampani; noma



(c) ibolekise noma inikeze imali yesibambiso esikweletini noma empahleni engenakususwa noma kubameli noma esinye isikweletu noma iyekele imali ngokuphathelene nalokho.



ISAHLUKO 3

UKULAWULWA KWE-DUBE TRADEPORT CORPORATION



IBhodi yabaQondisi beNkampani

6.(1) IBhodi yabaQondisi iwuhlaka olunesibopho sokubika lwenkampani ngokwesigaba 49(2)(a) soMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni.



(2) Inkampani isebenza ngebhodi yabaqondisi.



(3) ILungu loMkhandlu oPhethe kumele, ngesaziso kwiGazethi kanye nasemaphephandabeni okungenani amabili aphuma esiFundazweni, limeme ukuba kuphakanyiswe abantu abazoqokelwa ebhodini lenkampani okumele kwenziwe ezinsukwini ezingama-21 zokushicilelwa kwesaziso.



(4) Isimemo sokuphakanyiswa kwabazoqokwa ngokwesigatshana (3) kufanele sibalule -



(a) umgomo osetshinzwayo wokuqoka;



(b) inqubo yeziphakamiso;



(c) okudingekayo ukuze uphakanyiswe; kanye



(d) nosuku okumele iziphakamiso zifinyelele ngalo kwiLungu loMkhandlu oPhethe.



(5) ILungu loMkhandlu oPhethe kufanele licubungule zonke iziphakamiso ezilethwe kulo ngesikhathi kuphendulwa kwesaziso.



(6) ILungu loMkhandlu oPhethe lingaqoka ithimba labantu abengeqile kwababili (2) abayizikhulu zomnyango kanye nezikhulu eziphezulu ezimbili (2) ze-Dube Tradeport ukuze libuyekeze zonke iziphakamiso ebeze lenza izincomo ngeziphakamiso kwiLungu loMkhandlu oPhethe.





Ukubunjwa, ukuqokwa nokukhokhelwa kweBhodi yabaQondisi

7.(1) ILungu loMkhandlu oPhethe kumele -



(a) ngemuva kokucubungula izincomo, uma zikhona, eziphuma ethimbeni okukhulunywe ngalo esigabeni 6(6), liqoke isibalo esingekho ngaphansi kwabathathu (3) futhi esingekho ngaphezu kwesishiyagalombili (8) sabantu, njengabaqondisi bebhodi.



(b) uma liqoka, kufanele liqinisekise ukulinganisa ukubandakanyeka ngokuthi libhekele ubulili nobuhlanga, kubantu abamele lemikhakha elandelayo -



(i) okungenani isikhulu esisodwa(1) esiphezulu, esiyinhloko ekubikeni esiqhamuka emnyangweni njengelungu eliyisikhulu esibhekele eBhodini yabaQondisi; esizobhekela ukusebenza egameni likaHulumeni wesiFundazwe;



(ii) okungenani amalingu amabili (2), anolwazi nekhono ekuphathweni kwezimali;



(ii) abantu abasuka kweminye imikhakha okubonakala bedingeka ukuze kuqinisekiswe ukuqhubetshwa kwezinhloso zenkampani.



(2) ILungu loMkhandlu oPhethe kumele, ngesaziso kwiGazethi kanye nasemaphephandabeni okungenani amabili aphuma esiFundazweni, limeme izimvo zomphakathi ngohlu olufungqiwe lwamagama abantu abaphakanyisiwe ukuba zifakwe ezinsukwini ezingamashumi amabili nanye (21) kusukela ngosuku lokushicilelwa kwesaziso.



(3) Ngemva kokuphela kwesikhathi esinqunyiwe sezimvo zomphakathi okukhulunywe ngaso esigatshaneni (2) nokucutshungulwa kwanoma yikuphi okuthunyelwe, iLungu loMkhandlu oPhethe kumele ngokuhambisana nesigatshana (1)(a) liqoke isibalo sabaqondisi esidingekayo kwibhodi.



(4) Ibhodi yabaqondisi, ngezikhathi ngezikhathi ingahlonza abanye abantu abazosebenza kwibhodi ngokuhambisana nememorandamu nezinjongo zenkampani futhi ngokufanele yenze izincomo kwiLungu loMkhandlu oPhethe zalokho kuqokwa.



(5) Konke ukuqoka okwenziwe yiLungu loMkhandlu oPhethe kufanele kwenziwe ngemuva kokuxhumana nomkhandlu ophethe nekomidi elibhekele imisebenzi ephalamende elithintekayo.



(6) Umqondisi oqokelwe ebhodini uyokhokhelwa lelo holo kanye nezibonelelo njengoba kunganquma iLungu loMkhandlu oPhethe ngokubonisana neLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali.



(7) Umqondisi webhodi oyilungu lemisebenzi kahulumeni akufanele aholelwe imali ngaphezu kweholo lakhe, ngaphandle kwezindleko zokuhamba nazikhokhele zona ngemali yakhe eziphathelene nemisebenzi noma izinto ezenziwa yinkampani ngokuhambisana nenqubomgomo efanele yezindleko zokuhamba nokuphila yoMnyango.





Ukuqokwa kukaSihlalo noSekela Sihlalo weBhodi

8.(1) ILungu loMkhandlu oPhethe kufanele liqoke usihlalo kanye nosekela sihlalo weBhodi.



(2) Abantu abaqokwe ngokwesigatshana (1) akumele babe ngamalungu akhethwe ngumphakathi kuhulumeni kuzwelonke, wesifundazweni noma emazingeni ohulumeni basekhaya.



(3) Lapho isikhundla sikasihlalo singenamuntu noma usihlalo engekho, engeke akwazi noma enqaba noma ehluleka ukusebenza njengosihlalo webhodi, usekela sihlalo unikwa igunya lokusebenzisa amandla, amalungelo, imisebenzi kasihlalo ngesikhathi kunesikhala esivulekile, engekho, engeke akwazi, enqaba noma ehluleka.



(4). Lapho -



(a) amahhovisi womabili kasihlalo nosekela sihlalo enezikhala okwesikhashana ngenxa yokuphuza ukugcwaliswa kwalezo zikhala; noma



(b) bobabili usihlalo nosekela sihlalo bephuthile noma bengeke bakwazi noma benqaba noma behluleka ukwenza imisebenzi yabo; ngalokho,



amalungu asemhlanganweni kumele akhethe elinye ilungu elizobamba okwesikhashana njengosihlalo ngesikhathi kusenesikhala esisavulekile, engekho, engeke akwazi, enqaba noma ehluleka.





Isikhathi sokuba sesikhundleni kwabaqondisi beBhodi

9.(1) Ilungu liqokelwa eBhodini isikhathi esilinganiselwa eminyakeni emihlanu noma esingaphansi kwalokho njengalokhu iLungu loMkhandlu oPhethe linganquma.



(2). Kunganqunywa izikhathi ezehlukene zokuba sesikhundleni ekuqokweni kwabaqondisi abehlukene.



(3) Umqondisi angabuye abe ngoqokelwa ebhodini okwesibili uma sekuphele isikhathi sokuba sesikhundleni, kodwa angeke asebenza njengomqondisi webhodi izikhawu ezingaphezulu kwezimbili.



(4) Umuntu oqokelwe ukuba agcwalise isikhala ebhodini uthwathwa njengomuntu osebenze iminyaka emihlanu (5) akade eyiqokelwe.





Ukuhoxiswa nokumiswa kokuqokelwa ebulungwini beBhodi

10.(1) Akekho umuntu ongaqokwa njengomqondisi weBhodi, noma uma eqokiwe kufanele ngokushesha amiswe ekutheni abe yilungu uma -



(a) ecwile noma eba ngocwile ezikweletini ngokungenakuhlengeka;



(b) ekhombisa ukuba nomqondo ongaphilile kahle noma emenyezelwe yinkantolo njengomuntu ogula ngengqondo;



(c) enentshisekelo eqondile noma engaqondile kunoma yisiphi isivumelwano somsebenzi neNkampani ebese ehluleka ukuveza obala intshisekelo yakhe nohlobo lwayo ngendlela efunwa yilo Mthetho;



(d) ngemuva kokuqala kokusebenza kwesigaba 106(1)(e) soMthethosiselelo, eboshiwe noma eke waboshwa izinyanga ezingaphezulu kweziyi-12 ngaphandle kokuhlawuliswa, ngaphakathi kwi-Riphabhulikhi, noma ngaphandle uma ukuziphatha kwakhe kulelo cala bekungaba yicala kwi-Riphabhulikhi: Kuncike ekutheni akekho umuntu ongathathwa njengogwetshiwe kuze kube uyaphendula ngecala noma uma isigwebo sesinqunyiwe, noma kuze kube kuphela isikhathi sokuvela. Ukumiswa ngaphansi kwale ndima kuphela ngemva kweminyaka emihlanu uma sekuqedwe isigwebo;



(e) eke wakhishwa ehhovisi ngenxa yokungaziphathi kahle;



(f) ehlulekile ukuzihoxisa yena njengalokhu kudingekile ngokwesigaba 12;



(g) ebe nokubandakanyeka ekuziphatheni, ngokubona kweLunga loMkhandlu oPhethe okuletha noma kungafaka uMnyango, noma imisebenzi yebhodi noma inkampani ehlazweni noma okungehlisa isithunzi soMnyango, sebhodi noma senkampani; okanye



(h) ehlulekile ukuqhuba imisebenzi yebhodi ngokuzinikela.



(2) ILungu loMkhandlu oPhethe lingamisa ukuqokwa komqondisi webhodi, ngemuva kokuqaliswa kwanoma yimaphi amalungelo ezokuphathwa omqondisi -



(a) kunoma yimiphi imibandela ehlinzekelwe esigatshaneni (1);



(b) ngokwezincomo zebhodi, nangezizathu ezizwakalayo futhi ezingachemile, ngesisombululo esivunywe ngevoti elesekayo okubili-kokuthathu labaqondisi bebhodi; noma



(c) ekuhlulekeni komqondisi ukuhambisana nezihlinzeko zalo Mthetho.



(3) ILungu loMkhandlu oPhethe kumele, ngokucela komqondisi webhodi omisiwe njengalokhu kuhlinzekwe esigatshaneni (1) limnikeze izizathu ezibhaliwe phansi zokummisa emsebenzini.



(4) Noma yisiphi isikhala somsebenzi kwibhodi kufanele sigcwalise ingxenye esasele umqondisi azoqokelwa kuyona ngendlela efanayo naleyo umqondisi oshiyayo ayeqokwe ngayo.



(5) ILungu loMkhandlu oPhethe kumele, ekumiseni ukuqokwa njengalokhu kuhlongozwe kulesi sigaba, lazise umkhandlu weKomidi leziKhundla ngalokho kumiswa.





Ukwesula komqondisi webhodi

11. Umqondisi webhodi, noma ngasiphi isikhathi esingekho ngaphansi kwezinsuku ezingamashumi amathathu (30) efake isaziso, angesula kuncike ekutheni iLungu loMkhandlu oPhethe noma abamphakamisile bayasemukela isaziso sesikhathi esifushane lapho benelisekile ngokuthi ukwenza njalo angeke kulimaze ukusebenza kwebhodi okufanele.





Izikhundla zamalungu nokuhoxiswa kwamalungu

12.(1) Bonke abaqondisi beBhodi kumele bangabi ngabaqondisi abaphezulu.



(2) Bonke abaqondisi beBhodi kumele, uma bengena ezikhundleni nasekuqaleni njalo konyaka wezimali weNkampani, badalule ukuhlomula kwabo ngokwezimali kunoma iyiphi inkampani noma okunye ukuhlomula ngemisebenzi ngendlela ehlinzekwe esigabeni 234(3)(a) soMthetho weziNkampani.



(3) Ngokweyame ezihlinzekweni zesigatshana (4), lapho, mayelana nodaba oluphenywayo, olusacutshungulwayo noma oluvotelwayo yiBhodi, umqondisi enokubandakanyeka okuqondile noma okungaqondile okumvimbayo noma okungase kumvimbe ekwenzeni umsebenzi wakhe ngendlela enobulungiswa, engachemile nangendlela efanele noma lapho kungase kube nokwenzelela noma ukushayisana kwemibono, akumele abambe iqhaza ophenyweni, ekucutshungulweni noma ekuvoteni, futhi kufanele azihoxise yena uqobo lwakhe ophenyweni, ekucutshungulweni noma ekuvoteni.



(4) Uma nanoma kuliphi izinga ngesikhathi kuqhutshwa umsebenzi ngaphambi kweBhodi kuvela ukuthi umqondisi okhona emhlanganweni unokubandakanyeka noma angaba nokubandakanyeka okuhlongozwe esigatshaneni (3), lowo mqondisi kufanele ngokushesha adalule lokho kubandakanyeka ebese eshiya umhlangano ukuze abaqondisi abasele badingide lolo daba ukuze banqume ngokuthi ingabe lowo mqondisi kufanele ahlangabezane nesigatshana (3) esingenhla.



(5) Noma yikuphi ukudalula nokuthatha isinqumo okuhlongozwe kule ndima kufanele kuqoshwe kumaminithi omhlangano obanjiwe.



(6) Uma kuvela kamuva ukuthi umqondisi uhlulekile ukudalula ukubandakanyeka kwakhe okuhlongozwe esigatshaneni (3), umhlangano weBhodi uyothathwa njengongazange ube khona.



(7) Lapho umqondisi webhodi noma ilungu lomndeni noma asondelene nalo ehlangabezana noshintsho ekuhlomuleni ngakwezezimali noma okunye ukuhlomula okuhlongozwe kulesi sigaba, noma ethola ukuhlomula emiklamweni ye-Dube Tradeport, umqondisi webhodi kumele ezinsukwini eziyishumi (10) kusuka osukwini lwalolo shintsho lokuhlomula, alethe incwadi ebhaliwe edalula ushintsho lokuhlomula ngakwezezimali noma okunye ukuhlomula akutholayo kwiLungu loMkhandlu kwiLungu loMkhandlu oPhethe.





Ukwehluleka ukudalula ukuhlomula ngakwezimali noma kwezinye izinto

13.(1) Umqondisi ohluleka ukudalula njengoba kubekwe esigabeni 12, kuncike kwisigatshana (2) angahoxiswa ekubeni kwiBhodi.

(2) Inhloko yomnyango noma isikhulu esiphezulu senkampani uma sithola ukuthi umqondisi webhodi wehlulekile ukuhambisana nezihlinzeko zesigaba 12 kufanele senze uphenyo ngalolo daba ebese silwedlulisela kwiLungu loMkhandlu oPhethe ukuze lithathe izinyathelo ezifanele zokuqondiswa kwezigwegwe.





Ukugcwaliswa kwezikhala zomsebenzi

14. Lapho kunesikhala somsebenzi esikhundleni sikasihlalo noma ezingeni labaqondisi bebhodi esivela noma ngasiphi isizathu, iLungu loMkhandlu oPhethe, kuncike ezihlinzekweni zalo Mthetho, lingaqoka umuntu noma abantu abazogcwalisa lezo zikhala zomsebenzi isikhathi esinqunywe yiLungu loMkhandlu oPhteh ngenkathi libaqoka.





Ukumiswa okwesikhashana kukasihlalo noma kwelungu

15. ILungu loMkakhandlu oPhethe lingamisa iLungu leNkampani ngenkathi lona lisaphenya ngezinsolo, uma zitholakala ukuthi ziyiqiniso noma kuthathwa ngokuthi ziliqiniso, lokho kungaholela ekutheni ukuqoikwa kwalelo lungu kumiswe ngokwesigaba 10.







Ukushicilelwa kokuqokwa kwabantu

16. Noma nini lapho liqoka usihlalo, usekela sihlalo noma umqondisi weBhodi, iLungu loMkhandlu oPhethe kumele lenze ukuba isaziso sishicilelwe kwiGazethi ngokushesha ngemva kokuqokwa esicacisa igama lomuntu oqokiwe, isikhundla aqokelwe kuso, usuku lokuqalisa ukusebenza nesikhathi asibekelwe sokusebenza.





Imihlangano yabaqondisi bebhodi yenkampani

17.(1) IBhodi kumeele lihlangane okunenani kathathu ngonyaka ngezikhathi ezithile nasezindaweni ezithile ezinganqunywa yibhodi.



(2) Umhlangano wokuqala weNkampani kumele wenziwe ngesikhathi nasendaweni enganqunywa ngusihlalo.



(3) Usihlalo, noma uma engekho usihlalo, usekela sihlalo -



angabiza umhlangano oyisipesheli webhodi;

kufanele abize umhlangano oyisipesheli ophuthumayo ezinsukwini eziyishumi nane (14) ethole isicelo esibhaliwe esiphuma kumalungu okungenani amane ebhodi esimcela ukuba abize lowo mhlagano;



(4) Isibalo esivumeleke ukuba sibambe umhlangano weBhodi kuyoba yiningi lamalungu aqokiwe ngaleso sikhathi.



(5) Isinqumo seningi lamalungu akhona kulowo mhlangano webhodi kuyoba yisinqumo sebhodi, lapho kunamavoti alinganayo usihlalo uyokuba nevoti elinqumayo ukwengeza kulelo voti acheme nalo.



(6) Ibhodi, ngokubona salo, lingavumela amalungu omphakathi ukuba ethamele noma yimuphi umhlangano weBhodi.



(7) Inqubo yomhlangano wabaqondisi bebhodi kumele ibe njengoba kunqunywe yimemorandamu nezihloko inkampani ehlangene ngazo.



(8) Isikhulu esiphezulu senkampani kumele sihambele futhi sibambe iqhaza, kodwa angeke sivote emhlanganweni webhodi.



(9) Uma umqondisi webhodi, mayelana nanoma yiluphi udaba oluzocutshungulwa emhlanganweni webhodi, enokubandakanyeka okuvimbela lowo mqondisi ekutheni abe nobulungiswa, angachemi futhi enze ngendlela efanele maqondana namalungu ebhodi, umqondisi angeke -



avote noma abambe iqhaza nganoma iyiphi indlela kulowo mhlangano webhodi; noma

abe khona endaweni okubanjelwe kuyo umhlangano.









Ukudluliselwa kwamandla eBhodi

18.(1) IBhodi noma ngesisombululo esipesheli lingadlulisela noma yimaphi amandla, imisebenzi elinikezwe yona kunoma yimuphi umsebenzi weNkampani, futhi ngokufanayo lingawahoxisa lawo mandla.



(2) IBhodi angeke liphucwe noma yimaphi amandla noma lehlukaniswe nanoma yimuphi umsebenzi okungase kube liwudlulisele.



(3) Noma yikuphi ukudluliselwa kwamandla okwenziwe ngokwalo Mthetho -



kungenziwa futhi kuncike kunoma yimiphi imibandela enqunywe yiBhodi;



kufanele kubhalwe phansi;



kunganikezwa kanye namandla kokudluliselwa kuye ngokuncike kunoma yimiphi imibandela enqunyiwe (uma ikhona).





Amaminithi omhlangano

19.(1) IBhodi namakomidi lalo kufanele bagcine futhi balungise amaminithi aqondene nemihlangano yabo, futhi kufanele babe namakhophi amaminithi anikezwa abaqondisi abaqondene nayo.



(2) Amaminithi alungisiwe, uma esayinwa emhlanganweni weBhodi ngusihlalo, uma kungekho maphutha abonakalayo, ayothathwa njengerekhodi eliyiqiniso nelifanele lenqubo yomhlangano nezindaba eliziqukuthe zamaminithi, futhi liyokuba ngubufakazi obanele aleyo nqubo nezingxoxo ngaphambi kwenkantolo yomthetho, kwesigungu noma kwekhomishana yezophenyo.





Imisebenzi yebhodi

20.(1) ILungu loMkhandlu oPhethe ngemuva kokubonisana neBhodi -



(a) lingahlela imikombandlela ezobheka izinjongo zeNkampani;



(b) lingakhiphela iBhodi imiyalelo yenqubomgomo ebhaliwe; noma



(c) lingahoxisa noma lichibiyele noma yimiphi imiyalelo yenqubomgomo ekhishiwe



(2) Ibhodi kanye nesikhulu esiphezulu babhekele -



ukuqinisekisa ukuthi izinqubomgomo ezifanele ziyasungulwa ngokubonisana neLungu loMkhandlu oPhethe kuzo zonke izindaba zokusebenza kwenkampanini;



ukunquma indlela yokuziphatha, ezosetshenziswa kubo bonke abasebenzi benkampani futhi esemthethweni ngenhloso yokuqhuba ukuqondiswa kwezigwegwe;



ukuqinisekisa ukusetshenziswa, okufanele nokunomphumela omuhle kwezomnotho kwezimali nezinsizakusebenza zenkampani;



ukugqugquzela nokugcina izinga eliphezulu lokuziphatha;



ukuvikela ukuba ukungqubuzana kwemibono;



ukuvikeleka kolwazi oluyimfihlo olugcinwe yibhodi; kanye



nokuqinisekisa ukuqhutshwa komsebenzi ngezinga eliphakeme, ngokwethembeka, ngobulungiswa, ngemigomo engenakho ukucwasa nokusebenza ngokungakhethi.



Ukumiswa kwayo yonke iBhodi

20.A(1) ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele, kuncike esigatshaneni (2), lingamisa ukuqokwa -

(a) kwawo wonke amalungu eBhodi; noma



(b) iningi lamalungu eBhodi, lokho kuwamisa okungenza iBhodi lingakwazi ukusebenza.



(2) Esimweni lapho iLungu loMkhandlu oPhethe iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezomnotho lisebenzisa khona amandla alo ngokwesigatshana (1), ngokwehluleka ukuhambisana nenqubo elandelwayo yokuqokwa kwamalungu eBhodi ebekwe kulesi Sahluko, lingaqoka abantu abazosebenza njengamalungu eBhodi okwesikhashana: Kuncike ekutheni -

(a) abantu abaqokwe ngokwesigatshana (1) angeke bahlale eBhodini isikhathi esingaphezulu kwezinsuku ezingama-90 kusukela osukwini abaqokwe ngalo; futhi



(b) iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezomnotho, kuncike esigabeni 2, liyoqoka amalungu eBhodi ezinsukwini ezingama-90 kusukela okuqokweni okuhlongozwe esigatshaneni (2).





ISAHLUKO 4

ISIKHULU ESIPHEZULU NABASEBENZI BE-DUBE TRADEPORT CORPORATION



Ukuqokwa kwesiKhulu esiPhezulu senkampani

21.(1) IBhodi ngokubonisana neLungu loMkhandlu oPhethe kumele liqoke umuntu ofanele njengesiKhulu esiPhezulu senkampani esizosebenza iminyaka emihlanu.



(2)IsiKhulu esiPhezulu singakwazi ukuqokwa futhi eminye iminyaka emihlanu elandelayo.



(3) Ngokwehluleka ukuhambisana nezihlinzeko zesigatshana (2), nasekuboneni kweNkampani, iBhodi ngokubonisana neLungu loMkhandlu oPhethe, lingacubungula ukuphumelela kweSikhulu esiPhezulu ekutheni siphinde siqokwe esinye isikhathi njengoba kushiwo esigatshaneni (1) no (2), kuleso sikhathi eseluliwe njengalokhu kunganquma iBhodi ngokuxhumana neLungu loMkhandlu oPhethe.



(4) Ukuqokwa kwesiKhulu esiPhezulu kweyame ekuphothulweni kwesivumelwano sokusebenza esibhaliwe okungenwe kuso phakathi kwalowo muntu nebhodi yabaqondisi.



(5) Ibhodi yabaqondi nesikhulu esiphezulu, ngokubhaliwe nangokuvumelana, bangachibiyela isivumelwano sokusebenza.



(6) Ibhodi, ngemuva kokubonisana neLungu loMkhandlu oPhethe, ingamisa ukuqashwa kwesikhulu esiphezulu ngokuhambisana nomthetho osetshenziswayo wabasebenzi.



(7) Isikhulu esiphezulu kumele sikhokhelwe umholo nezibonelelo njengalokhu kunganquma iLungu loMkhandlu oPhethe ngokuxhumana neLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali.



(8) iLungu loMkhandlu oPhethe kufanele futhi linqume imibandela yomsebenzi nemihlomulo enikezelwa isiKhulu esiPhezulu



(9) Isikhulu esiphezulu siyilungu elengezile lebhodi yabaqondisi elingenawo amandla okuvota.



(10) Izigaba 12 kanye no 13 zisebenza nezinguquko ezidingekile esikhulwini esiphezulu, ngaphandle kokuthi kufanele sidalule ukuhlomula noma ukushayisana kwemibonoebhodini yabaqondisi.





Ukumiswa nokuXoshwa emSebenzini kwesiKhulu esiPhezulu

22.(1) Isikhulu esiphezulu siyashiya ehhovisi -



uma sesula emsebenzini, lapho kuqala ukusebenza ukwesula;



uma ngokoMthetho weziNkampani, umuntu ophethe leso sikhundla ehoxiswa ekusebenzeni njengoMqondisi wenkampani;



uma sisuswa esikhundleni ngokwesigatshana (2).



(2) Kuncike esigatshaneni (3) iBhodi, ngemuva kokubonisana neLungu loMkhandlu oPhethe, ingasusa isiKhulu esiPhezulu emsebenzini -



Ngenxa yokuziphatha kabi;



Ngokwehluleka ukwenza umsebenzi ophathelene nesikhundla sakhe noma ukuwenza ngokucophelela nangokuzinikela;



Uma, ngenxa yokugula emzimbeni noma emqondweni noma ukukhubazeka, ophethe leso sikhundla engasakwazi ukuqhubeka nokwenza umsebenzi ophathelene nesikhundla sakhe ngendlela efanele.



IsiKhulu esiPhezulu angeke sisuswe emsebenzini ngaphandle uma iLungu loMkhandlu oPhethe linokweneliseka ngokuthi ukususwa kwaso kunesidingo ezimweni ezikhona.



ILungu loMkhandlu oPhethe lingaqoka umuntu ongachemile ukuba enze uphenyo ngezinsolo ezibekwe isiKhulu esiPhezulu.



(5) ILungu loMkhandlu oPhethe angeke lize lithathe isinqumo ngodaba ngaphandle uma iLungu loMkhandlu oPhethe linokweneliseka ngokuthi lowo muntu ongachemile -



usinikezile isiKhulu esiPhezulu ithuba elanele lokuziphendulela ngalezo zinsolo noma lokukhombisa imbangela yokuthi kungani sinesizathu esiqinile sokuthi singasuswa emsebenzini (njengalokhu kungaba njalo), nokwethula umbiko nokunikeza noma yiyiphi incazelo kungathathwa njengokudingekayo; futhi,



ucubungule ngokufanele umbiko ngophenyo njengoyiqiniso noma onokucophelela, noma okunye, kwalezo zinsolo kanye /noma umbuzo wokuthi ngabe lezo zinsolo ziyanelisa noma cha ukuthi ziqinisekise ukususwa esikhundleni.



(6) IBhodi ngokuxhumana neLungu loMkhandlu oPhethe lingamisa isiKhulu esiPhezulu emsebenzini kusalindwe imiphumela yophenyo.





IBamba lesiKhulu esiPhezulu

23.(1) IBhodi ngokubonisana neLungu loMkhandlu oPhethe lingaqoka noma yimuphi umsebenzi weNkampani ongahoxisiwe ngokoMthetho weNkampani ekutheni abe nguMqondisi weNkampani, asebenze njengeSikhulu esiPhezulu ngesikhathi isiKhulu esiPhezulu sigula noma singekho, noma ngesikhathi kusekhona isikhala kuleso sikhundla noma obambe leso sikhundla emisiwe.



(2) Noma yimuphi umuntu oqokelwe ukusebenza njengesiKhulu esiPhezulu uyokwazi ukusebenzisa wonke amandla, ukwenza imisebenzi ebhekene noma ebekelwe isiKhulu esiPhezulu ngokwalo Mthetho, futhi ngokuncike kwizibophi zesiKhulu esiPhezulu.



(3) Noma yikuphi okwenziwa noma okwenziwe noma okungenziwanga yilowo muntu ngesikhathi sokuqokwa kwakhe kuyothathwa njengokwenziwa, okwenziwe, noma okungenziwanga yisiKhulu esiPhezulu.





Ukudluliselwa kwamandla kwesiKhulu esiPhezulu

24. IsiKhulu esiPhezulu, ngokugunyaza kweBhodi, singadlulisela noma yimaphi amandla aso, imisebenzi yalelo hhovisi kumsebenzi weNkampani, kuncike ekutheni ukudluliswa kwamandla angeke kuvimbe isiKhulu esiPhezulu ekusebenziseni amandla aso.





Imisebenzi yesiKhulu esiPhezulu

25.(1) IsiKhulu esiPhezulu sibhekele -



ukuphathwa kwenkampani kwansuku zonke, ngokuyalela kweBhodi;



ukuhlanganiswa kohlelo nemibiko kwezimali nokusebenza ngokoMthetho wezokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni, 1999 (uMthetho No.1 ka 1999), ukuze kugunyazwe yiBhodi;



ukuqokwa kwabasebenzi benkampani;



ukulawulwa, nokugcinwa kokuziphatha kwabasebenzi benkampani.



ukuqinisekisa ukuthi zonke izincwadi ezifanele zama-akhawunti namarekhodi adingekile aphathelene nalokho ziyagcinwa;



ukuqinisekisa ukuthi isabelomali sonyaka sebhodi, izinhlelo zokusebenza, imibiko yonyaka nezitatimende zezimali ezicwaningiwe ziyalungiswa futhi ziyahanjiswa eMnyangweni ngokuhambisana noMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni, 1999 (uMthetho No.1 ka 1999); kanye



nokunikezela eLungwini loMkhandlu oPhethe ukuze ligunyaze -



(i) uhlelo lwebhizinisi lwenkampani, oluqukethe izinjongo ezicacile; kanye



(ii) nesitatimende senzuzo ephokophelelwe nezimali ezichithwayo, maqondana nonyaka olandelayo.



(2) IsiKhulu esiPhezulu siyisikhulu esinesibopho sokubika senkampani, futhi singumqondisi obhekele webhodi, ongenawo amandla okuvota.





Abasebenzi beNkampani

26.(1) Ngokugunyaza kweBhodi, isiKhulu esiPhezulu singaqoka abasebenzi beNkampani ukuze benze umsebenzi odingekayo, noma ovelayo uma kwenziwa imisebenzi yeNkampani ngokwalo Mthetho.



(2) Umholo, izibonelelo nemihlomulo yokusebenza yabasebenzi beNkampani iyonqunywa yiBhodi zikhathi zonke ngokubonisana neLungu loMkhandlu oPhethe neLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali.



(3) Noma yiliphi ilungu labasebenzi akufanele, ngaphandle kokuthola imvume ebhaliwe kwisiKhulu esiPhezulu, lenze noma yimuphi omunye umsebenzi oholelayo ngaphandle kokuqashwa kwakhe yiNkampani.



(4) INkampani kumele isungule futhi ilandele izindlela zokuziphatha kwabasebezi, ezifanele futhi ezinokulingana.



(5) Izigaba 12 kanye no 13 zisebenza kubasebenzi benkampani nezinguquko ezidingekile, ngaphandle kokuthi ilungu ngalinye labasebenzi kufanele lidalule esiKhulwini esiPhezulu ukuhlomula elinakho noma ukushayisana kwemihlomulo.



(6) Ilungu labasebenzi benkampani akufanele lisebenzise isikhundla salo noma amalungelo alo, noma ulwazi oluyimfihlo eliluthole njengelungu labasebenzi benkampani, ukuze lizihlomulise lona noma ngokungafanele lihlomulise omunye umuntu.



(7) Ilungu lenkampani elehluleka noma elenqaba ukuhambisana nezinhlinzeko zalo Mthetho liyobhekana nokuqondiswa izigwegwe ngokomthetho osetshenziswayo nowabasebenzi kokuqashwa, kanye noMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni, 1999 (uMthetho No. 1 ka 1999).



(8) IBhodi kufanele ligcine irejista yezinto ezivezwe obala abanezintshisekelo ngazo abasebenzi futhi kufanele lihlale njalo lilungisa irejista.





ISAHLUKO 5



IZIMALI, ISIBOPHO SOKUBIKA NOKUBA NAMASHEYA,



Ukwesekwa ngezimali

27.(1) Ukwesekwa ngezimali kwenkampani kuhlanganisa -



izimali ezabelwe yisiShayamthetho ngokokusho kweSabelomali soMnyango;



nanoma iyiphi inzuzo etholakale kwimiklamo ehlobene ne-Dube Tradeport nemiklamo ephathelene nayo; kanye



nanoma yimiphi eminye imithombo esemthethweni egunyazwe nguMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni, njengalokhu uchitshiyelwe.



(2) Ibhodi kanye nenkampani kumele isebenzise izimali zayo ukukhokhela izindleko eziphathelene nokwenza imisebenzi yayo nokusetshenziswa kwamandla ngokwalo Mthetho.



(3) Isikhulu esiphezulu kumele, ngokuvumelana nebhodi, neLungu loMkhandlu oPhethe kanye neLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali -



bavule i-akhawunti egameni lenkampani nesikhungo esibhaliswe njengebhange ngokoMthetho wezamaBhange, 1990 (uMthetho No. 94 ka 1990); futhi



siyifake lapho phakathi yonke imali etholwe ngokwesigatshana (1).



(4) IsiKhulu esiPhezulu kufanele siqinisekise ukuthi ibhodi ayizibophezeli kunoma yisiphi isibopho ngokwezimali eseqa isabelomali sayo nenzuzo engenile.





Unyaka wezimali

28.(1) Unyaka wezimali weNkampani uqala mhla lu-1 kuMbasa kulowo nyaka futhi uphela mhla zingama-31 kuNdasa onyakeni olandelayo.





Ukuhambisana noMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni

29.(1) INkampani iyoba yibhizinisi likahulumeni wesifundazwe njengalokhu kuhlongozwe esigabeni 1 soMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni.



(2) IBhodi, njengenesibopho sokubika eNkampanini, kumele, ngaphandle kokuchitha isikhathi, yazise uMnyango kaMgcinimafa kaZwelonke ngokubhaliwe ngokusungulwa kweBhodi futhi licele ukuthi lifakwe ohlelweni 3 kuMthetho wezokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni.



(3) INkampani kufanele ihambisane nezihlinzeko zoMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni neMithethonqubo yoMnyango kaMngcinimafa ekhishelwe lokho ngezikhathi zonke.



(4) Ngaphandle uma noma kuze kube amasheya aphethwe yiLungu loMkhandlu oPhethe elibheke ezomnotho ngokwesikhundla salo enkampanini egameni likaHulumeni wesiFundazwe ngokwesigaba 33 ayehliswa, ayahlukaniswa phakathi noma ayadluliselwa ngokuhlongozwe esigabeni 33(5) ngokuhambisana nohlelo oluqukethwe kwimemorandamu nasezihlokweni ezihlanganise inkampani, okwenza inkampani ingabi ngaphansi "kolawulo lobunikazi" lukaHulumeni wesiFundazwe njengalokhu kuchaziwe kuMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni, 1999 (uMthetho No. 1 ka 1999), izihlinzeko eziphathelene noMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni, 1999, ezisebenza "ebhizinisini likahulumeni wesifundazwe" kanye "nasohlakeni lukahulumeni wesifundazwe" njengalokhu kuchazwe kuMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni, 1999, ziyasebenza enkampanini.



(5) INkampani angeke iboleke imali noma ifake imali yokuvikela, ikhave ngomshuwalensi noma ibambise, noma ingene kunoma yisiphi isivumelwano esibophezelayo noma esingabophezela iNkampani, ngaphandle uma lokho kuboleka, ukuvikela, ukukhava ngomshuwalensi, ukubambisa, noma okunye ukusetshenziswa kwemali kugunyazwe nguMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni, njengalokhu uchitshiyelwe.





Umbiko woNyaka

30.(1) INkampani kufanele, kungakashayi umhla zingama-31 kuNtulikazi kunyaka ngamuye, ilethe umbiko eLungwini loMkhandlu oPhethe ngezinto ezenziwe yinkampani ezinyangeni eziyishumi nambili eziphela mhla zingama-31 kundasa, lowo mbiko okufanele wenekelwe isiShayamthetho sesiFundazwe yiLungu loMkhandlu oPhethe kungakashayi umhla zingama-31 kuNcwaba njalo ngonyaka.



(2) Umbiko wonyaka kumele -



(a) ubeke ngokwethembeka isimo seNkampani okuyiso, imisebenzi yayo, imiphumela yezimali, ukusebenza kwayo maqondana nezinhloso ezazinqunyiwe nesimo sayo sezezimali ngokonyaka wezimali othintekayo;



(b) uhlanganise umbiko wabacwaningi mabhuku kulezo zitatimende;



(c) uhlanginse uMbiko weziMali woNyaka ngokuhlongozwe esigabeni 31; futhi



(d) uhlanganise eminye imininigwane njengalokhu iLungu loMkhandlu oPhethe ngokubhalwe phansi lingayidinga noma liyibalule.





UkuCwaningwa kwamaBhuku noMbiko weziMali woNyaka

31(1) Izincwadi zama-akhawunti neminye imininingwane yeNkampani kufanele icwaningwe nguMcwaningimabhuku-Jikelele noma inkampani yabacwaningimabhuku egunyazwe nguMcwaningi-mabhuku-Jikelele.



(2) Uma ilethwa umbiko wonyaka ngokuhlongozwe esigabeni 30, iNkampani kufanele futhi ilethe iziTatimende zeziMali zoNyaka ezicwaningiwe esigatshaneni (3), eziphathelene nonyaka wezimali.



(3) Izitatimende zezimali zonyaka kufanele zihambisane nanoma yiziphi izidingo zesishayamthetho sesifundazwe kanye nezikazwelonke ezikhona zokubika ngezimali nemisebenzi yokubika, kubandakanya uMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni.



(4) IsiKhulu esiPhethe esiPhezulu kufanele ezinyangeni ezinhlanu (5) zokuphela konyaka wezimali silethe eLungwini loMkhandlu oPhethe umbiko wonyaka ngezinto elizenzile ngalowo nyaka nezitatimende ezicwaningiwe, eLungwini loMkhandlu oPhethe ukuze lizivume ebese lizenekela isiShayamthetho.





UMthetho weziNkampani

32. INkampani, abasebenzi bayo nabaQondisi kufanele ngaso sonke isikhathi basebenze ngokuzimisela, bahambisane nezihlinzeko zoMthetho weziNkampani.





Isamba samasheya nokuPhathwa kwamaSheya

33.(1) Isamba samasheya eNkampani ayoba ngu-R1000-00 (inkulungwane yamarandi) ahlukaniswe aba ngamasheya ayinkulungwane ajwayelekile ka R1-00 (ishumi) lilinye futhi esokuqala isamba samasheya esikhishiwe senkampani siyoba namasheya ayikhulu.



(2) UHulumeni wesiFundazwe saKwaZulu-Natali nguye kuphela onamasheya eNkampanini.



(3) ILungu loMkhandlu oPhethe lisebenzisa amandla nemisebenzi kaHulumeni wesiFundazwe saKwaZulu-Natali njengophethe amasheya eNkampani.



(4) INkampani angeke ithole, idlulisele, idedele, idayise noma okanye ihlele ukuchitha inzuzo enkulu noma inzuzo kunoma yini noma idayise ibhizinisi ngaphandle kokutholaimvume yeLungu loMkhandlu oPhethe, elinganquma izimo nemigomo yalokho kuthola, kudlulisela, kudedela, kudayisa noma yalokho ukuchitha.



(5) Inani selilonke lamasheya akhishiwe nanikezelwe enkampanini kufanele, zisuka nje, kokubili isibalo nenani lawo kunqunywe ngumkhandlu oPhethe.



(6) ILungu loMkhandlu oPhethe ngokuxhumana noMkhandlu oPhethe, nangokuqhutshwa kwezinjongo zalo Mthetho ngaso sonke isikhathi -



(a) lingenyusa isamba samasheya enkampani uma licabanga ukuthi ayaheha futhi inkampani izozuza ngakho;



(b) lingehlisa, lihlukanise, noma lidlulise noma iyiphi ingxenye yalawo masheya, noma wonke noma ingxenye ethize, uhlobo oluthile noma umkhakha othile enkampanini kunoma ngabe ngubani noma ezinkampanini ezigxile ikakhulukazi ekuQiniseni uMnotho wabaNsundu.







ISAHLUKO 6

NEZIHLINZEKO EZEJWAYELEKILE NEZINGXUBEVANGE



Amacala ajwayelekile nezinhlawulo

34. Noma yimuphi umuntu owephula noma yiziphi izihlinzeko zalo Mthetho uyobekwa icala futhi, uma etholakala necala, uyohlawuliswa, noma agwetshwe isikhathi esingeqile eminyakeni emihlanu noma ahlawuliswe ngendlela ezonqunywa nguMthetho weziNkampani.





Imithethonqubo

35.(1) ILungu loMkhandlu oPhethe ngemuva kokuxhumana neKomidi leziKhundla, nangokukhipha isaziso kwiGazethi, lingenza imithethonqubo maqondana nezindaba eziphathelene -



Nokumenywa kwabazophakanyiselwa ukuqokelwa kwiBhodi;



Imibandela nemigomo yokuqokwa kwamalungu eBhodi,



Izimali nezibonelelo ezikhokhelwa usihlalo, usekela sihlalo namalungu eBhodi;



Imibandela nemigomo yokuthi inkampani isebenzise ama-ejenti, izinkontileka nenkampani yabaxhumanisi;



Amandla, imisebenzi yabasebenzi bakahulumeni abasiselwe eNkampanini;



Ukukhokhelwa kweNkampani izimali noma izindleko ezivelayo ngokuqopndile noma ngokungaqondile kunoma yimiphi imisebenzi ehlinzekiwe noma etholwe iNkampani;



Izinqubo nezindlela nezinhlelo zokuhlolwa kokusebenza kweNkampani;



Noma yiluphi udaba oludingekayo noma oluhambisana namandla, imisebenzi yeNkampani;



Izivumelwano zokusebenzisana neminyango kahulumeni noma imigwamanda kahulumeni;



Izilinganiso zokuhlinzekela ukutholakala kolwazi emphakathini ngezinhlelo ze-Dube TradePort;



Imihlangano nendlela yokusebenza kweBhodi;



Ezinye izindaba ezidingekayo noma ezengeziwe ekusungulweni, ekudidiyelweni naseqalisweni kwezinhloso zalo Mthetho;



Amandla nemisebenzi yabaqondisi bebhodi yenkampani, kuncike ekutheni imithethonqubo kufanele iqukathe -



(i) izihlinzeko ezifanele zoMthetho weziNkampani, 1973 (uMthetho No. 61 ka 1973); kanye



(ii) nememorandamu nezihloko ezihlanganyelwe yinkampani



Nanoma yiluphi olunye udaba olunesidingo sokuqalisa izihlinzeko zalo Mthetho.





Ukuhlakazwa

36. INkampani angeke ihlakazwe ngaphandle koMthetho wesiShayamthetho sesiFundazwe.





Isihloko esifingqiwe nokuqaliswa

37.(1) Lo Mthetho ubizwa ngokuthi uMthetho waKwaZulu-Natali we-Dube Tradeprt Corporation, 2008.



(2) UMthetho uyoqala ukusebenza uma ususayindwe nguNdunankulu wase ushicilelwa kwiGazethi.

<fn>KZNGazette.TradeandInvestmentAgencyBill.2009-04.zu.txt</fn>




























UMTHETHOSIVIVINYO WESIKHUNGO SEZOHWEBO NOKUTSHALWA KWEZIMALI

WAKWAZULU-NATALI, 2008













































UMTHETHOSIVIVINYO

Wokuhlinzekela ukusungulwa kwesikhungo sokuthuthukiswa komnotho esizokwaziwa ngokuthi isiKhungo sezoHwebo nokuTshalwa kweziMali saKwaZulu-Natali ukuze kuhehwe utshalomali lwalapha ekhaya nolwasemazweni angaphandle futhi kwandiswe impahla engenayo nephumayo esiFundazweni; wokunquma ngezinhloso, amandla, kanye nemisebenzi yesiKhungo; wokunquma indlela okuzophathwa, kubuswe, kuqashwe futhi kusekwe ngayo isiKhungo ngezimali; wokuhlinzekela ukwakhiwa kweNqubomgomo yesiFundazwe yokuTshalwa kweziMali neMpahla ePhumayo; nokuhlinzekela okunye okuphathelene nalokho.



MAWUMISWE yisiShayamthetho sesiFundazwe saKwaZulu-Natali, kanje:-



UKUHLELWA KWEZIGABA

Isigaba

ISAHLUKO 1

IZINCAZELO

1. Izincazelo



ISAHLUKO 2

ISIKHUNGO SEZOHWEBO KANYE NOKUTSHALWA KWEZIMALI SAKWAZULU-NATALI

2. Ukusungulwa kwesiKhungo sezoHwebo kanye nokuTshalwa kweziMali saKwaZulu-Natali

3. Izinhloso zesiKhungo

4. Amandla nemisebenzi yesiKhungo



ISAHLUKO 3

IBHODI LESIKHUNGO

5. Ukubunjwa kweBhodi

6. Ukuhoxiswa ekuqokelweni eBhodini

7. Ukudalula isimo ukuhlomula ngakwezezimali nokunye ukuhlomula kwamalungu eBhodi

8. Ukwehluleka ukudalula ukuhlomula ngakwezezimali nokunye ukuhlomula kwamalungu eBhodi

9. Isikhathi sokuba sesikhundleni nokuqokwa kabusha kwelungu leBhodi

10. Izikhala zomsebenzi, ukuxoshwa nokwesula emsebenzini kwamalungu eBhodi

11. Ukumiswa kwesikhashana kwelungu leBhodi

12. Imihlangano kanye nezinqubo zemihlangano yeBhodi

13. Ukuhoxa kwelungu emihlanganweni kanye nezinqubo zeBhodi

14. Ukukhokhelwa kwamalungu eBhodi

15. Ukusungulwa kwamakomidi azosiza iBhodi

16. Ukuqokelwa kwabantu eBhodini noma emakomidini eBhodi



ISAHLUKO 4

ISIKHULU ESIPHEZULU KANYE NABASEBENZI BESIKHUNGO



17. Isikhulu esiPhezulu sesiKhungo

18. Imisebenzi yesiKhulu esiPhezulu

19. Ukwesula kanye nokuxoshwa emsebenzini kwesiKhulu esiPhezulu

20. Abasebenzi besiKhungo

21. Ukusiswa noma ukudluliselwa kwenye indawo kwabasebenzi besiKhungo



ISAHLUKO 5

UKUNQUNYWA KWENQUBOMGOMO YESIFUNDAZWE YOKUTSHALWA KWEZIMALI NEMPAHLA EPHUMAYO



22. INqubomgomo yesiFundazwe yokuTshalwa kweziMali neMpahla ePhumayo

23. UHlelo lokuTshalwa kweziMali neMpahla ePhumayo lwesiFundazwe

24. Iziqondiso zeNqubomgomo

ISAHLUKO 6

UXHASOMALI NOKUPHATHWA KWEZIMALI ZESIKHUNGO



25. Izimali zesiKhungo

26. Ukuphathwa kwezimali

27. Ukucwaningwa kwamabhuku kanye nombiko wonyaka

28. Ukusungulwa kanye nokuphathwa kwezimali ezikhethekile

29. Unyaka wezimali wesiKhungo

30. Impahla engenakususwa

31. Ukuthathelwa kwezinyathelo zomthetho kwesiKhungo



ISAHLUKO 7

IZINHLINZEKO EZEJWAYELEKILE

32. Ukuphepha kolwazi oluyimfihlo olugcinwe yisiKhungo

33. Ukuhlakazwa kwesiKhungo

34. Ukusetshenziswa kwegama lesiKhungo

35. Ukudluliselwa kwamandla

36. Imithethonqubo

37. Ukuhlakazwa kweNkampani kanye nezihlinzeko zesikhashana eziphathelene nalokho

38. Amacala ajwayelekile

39. Izinhlawulo

40. Isihloko esifingqiwe





ISAHLUKO 1

IZINCAZELO



Izincazelo

1. Kulo Mthetho, ngaphandle uma ingqikithi isho okwehlukile -

"isiKhungo" kusho isiKhungo sezoHwebo nokuTshalwa kweziMali saKwaZulu-Natali okusungulwe ngokwesigaba 2;



"iBhodi" kusho iBhodi yesiKhungo eliqokwe ngokwesigaba 5;



"isiKhulu esiPhezulu" kusho isiKhulu esiPhezulu sesiKhungo, esiqokwe ngokwesigaba 17;



"iNkampani eseMthethweni" kusho inkampani njengoba kuchaziwe esigabeni 1(1) soMthetho weziNkampani eziseMthethweni, 1984 (uMthetho No. 69 ka 1984);



"inkampani" kusho inkampani njengoba kuchaziwe eMthethweni weziNkampani, 1973 (uMthetho No. 61 ka 1973);



"INkampani" kusho inhlangano edidiyelwe ngokwesigaba 21 soMthetho weziNkampani, 1973 (uMthetho No. 61 ka 1973), eneNombolo yokuBhaliswa kweziNkampani engu-98/11946/08, futhi eyaziwa ngokuthi eyozoHwebo kanye nokuTshalwa kweziMali KwaZulu-Natali;



"uMthethosisekelo" kusho uMthethosisekelo weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika, 1996;



"uMnyango" kusho uMnyango wezokuThuthukiswa koMnotho esiFundazweni saKwaZulu-Natali;



"uMkhandlu oPhethe" kusho uMkhandlu oPhethe esiFundazweni saKwaZulu-Natali ohlongozwe esigabeni 132 soMthethosisekelo;



"iGazethi" kusho iGazethi esemthethweni yesiFundazwe saKwaZulu-Natali;



"iNhloko yoMnyango" kusho umuntu oqokwe njengenhloko yoMnyango ngokwesigaba 12 soMthetho wemiSebenzi kaHulumeni, 1994 (Isimemezelo 103 sika 1994);



"ilungu" kusho ilungu leBhodi yesiKhungo eliqokwe ngokwesigaba 5;



"iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali " kusho ilungu loMkhandlu oPhethe esiFundazweni saKwaZulu-Natali elibhekele ezezimali;



"uMnyango kaMgcinimafa kaZwelonke" kusho uMnyango kaMgcinimafa kaZwelonke osungulwe yisigaba 5 soMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni, 1999 (uMthetho No. 1 ka 1999);



"kohulumeni basekhaya abahleliwe" kusho inhlangano yesifundazwe emele omasipala KwaZulu-Natali, eyaziwa ngokwesigaba 163 soMthethosisekelo kanye nesigaba 2 soMthetho koHulumeni baseKhaya abaHleliwe, 1997 (uMthetho No. 52 ka 1997);



"IKomidi lesiShayamthetho" kusho iKomidi lesiShayamthetho sesiFundazwe elibhekele ukuthuthukiswa komnotho;



"isiFundazwe" kusho isiFundazwe saKwaZulu-Natali esihlongozwe esigabeni 103 soMthethosisekelo kanti "isifundazwe" sinencazelo efanayo;



"imithethonqubo" kusho imithethonqubo eyenziwe ngokwesigaba 36;



"iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele" kusho iLungu loMkhandlu oPhethe esiFundazweni saKwaZulu-Natali elibhekele ukuthuthukiswa komnotho nanoma yiliphi elinye iLungu loMkhandlu oPhethe elijutshwe nguNdunankulu;



"lo Mthetho" ubandakanya imithethonqubo.



ISAHLUKO 2

ISIKHUNGO SEZOHWEBO KANYE NOKUTSHALWA KWEZIMALI SAKWAZULU-NATALI



Ukusungulwa kwesiKhungo sezoHwebo nokuTshalwa kweziMali saKwaZulu-Natali

2.(1) Ngalokhu lapha kusungulwa isikhungo ezogqugquzela ezohwebo kanye nokutshalwa kwezimali esiFundazweni nezokwaziwa ngokuthi isiKhungo sezoHwebo nokuTshalwa kweziMali saKwaZulu-Natali.



(2) IsiKhungo singumuntu ngokomthetho.



(3) IsiKhungo siwuhlaka lukahulumeni wesifundazwe ngokweyame kuMthetho wezokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni, 1999 (uMthetho No. 1 ka 1999).



Izinhloso zesiKhungo

3. Izinhloso zesiKhungo -

(a) ukuheha abatshalizimali basemazweni angaphandle nabakuleli;

(b) ukusungula izindlela zokukhishwa kwempahla yesiFundazwe; kanye

(c) nokusebenzisa amandla, nokwenza imisebenzi okubalulwe esigabeni 4.



Amandla, nemisebenzi yesiKhungo

4.(1) IsiKhungo kumele -

(a) sihlonze, sithuthukise, siqhakambise futhi sigqugquzele amathuba okutshalwa kwezimali esiFundazweni kubatshalizimali bamazwe angaphandle nabakuleli;

(b) sithuthukise izindawo zokuhanjiswa kwezimpahla emazweni angaphandle esiFundazweni;

(c) sithuthukise ukuqhakambiswa kokuhanjiswa kwezimpahla zesiFundazwe;

(d) sikhulise ezohwebo nokutshalwa kwezimali esiFundazweni;

(e) sisungule uhlelo lokutshalwa kwezimali esifundazweni nolokuhanjiswa kwezimpahla emazweni angaphandle ukuze kuthuthukiswe, kugqugquzelwe kuphinde kuqhakanjiswe ukutshalwa kwezimali nempahla ephumayo yesiFundazwe; futhi

(f) silondoloze siphinde sigcine imininingwane kwikhompyutha yamathuba ezokutshalwa kwezimali esiFundazweni ukuze ngaleyo ndlela kuhlomule yonke imikhakha yezomnotho.



(2)IsiKhungo -

(a) ngenhloso yokuthuthukisa, yokugqugquzela, kanye neyokuqhakambisa ukutshalwa kwezimali nempahla ephumayo esiFundazweni, futhi ngokuncike ekugunyazweni okubhalwe phansi yilLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali -

(i) singasungula futhi siqhube inkampani eyodwa noma ngaphezulu, inkampani esemthethweni noma imigwamanda efanayo ngokuthi sithenge futhi sidayisele lezo zinkampani, izinkampani ezisemthethweni noma imigwamanda amasheya;

(ii) singahlanganyela ebhizinisini nezinye izikhungo, izinhlangano, omasipala, imigwamanda noma abantu;

(iii) singasebenzisana noma sibe namasheya ezinkampanini, ezinkampanini ezisemthethweni noma kweminye imigwamanda futhi sidayise onke noma ingxenye yalawo masheya noma ukubandakanyeka; futhi

(iv) singaqoqa izimali ngokuthola usizo lweminikelo kanye noxhasomali;

(b) singaxhumana nanoma yiliphi ibhizinisi, izinhlaka zombuso, izinhlangano noma izikhungo ezimisebenzi yazo noma izinhloso zazo zinomthelela futhi ziyahambisana nokuqhakanjiswa wezentuthuko, kokugqugquzela nokutshalwa kwezimali esiFundazweni;

(c) singaphenya futhi senze izincomo eMkhandlwini oPhethe, ngeLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali nganoma yiluphi udaba oluphathelene ngokuqondile noma ngokungaqondile nokugqugquzela, nokuthuthukisa noma nokuqhakambisa ukutshalwa kwezimali esiFundazweni;

(d) singangena ezivumelwaneni ukuze kuphunyeleliswe izinhloso zaso, kusetshenziswe amandla aso, imisebenzi kanye nokusebenza noma ukuphatha kanye nokuphathwa kwezindaba zaso, okungaba ezingahlinzekelwe noma ezihlinzekelwe kulesi sigaba; futhi

(e) singenza noma yiphi enye into noma singenelele kunoma yiluphi udaba iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali elibona lunesidingo ukuze kuqaliswe ngendlela efanele lo Mthetho.



(3) Ukongeza emandleni okukhulunywa ngawo esigatshaneni (2), isiKhungo, sinamandla okukhulunywe ngawo esigabeni 34, naku Hlelo 2 kuMthetho weziNkampani, 1973 (uMthetho No. 61 ka 1973).





ISAHLUKO 3

IBHODI YESIKHUNGO



Ukwakheka kweBhodi

5.(1) IBhodi iqukethe -

(a) okungenani amalungu amahlanu, kepha angekho ngaphezulu kwama-20, aqokwe yiLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali; kanye

(b) nesiKhulu esiPhezulu, esibhekele, njengalokhu kuhlongoziwe esigabeni 18(5).



(2) AmaLungu eBhodi kumele abe ngabantu abafanelekile futhi abakulungele ukusebenzela ngentshisekelo isiFundazwe, ngokuhlanganyela ndawonye -

(a) abe nolwazi nesipiliyoni esifanele emikhandlwini ehleliwe emkhakheni wezamabhizinisi; futhi

(b) babe namakhono nobuhlakani obulandelayo:

(i) amakhono, isipiliyoni kanye nokuqeqesheka kwezomthetho;

(ii) amakhono, isipiliyoni kanye nokuqeqesheka kwezezimali;

(iii) isipiliyoni noma ukuqeqesheka ekutshalweni kwezimali kanye nakwezokuhanjiswa kwempahla emazweni angaphandle;

(iv) isipiliyoni noma ukuqeqesheka kwezokuqhakambisa abasebenzi;

(v) isipiliyoni noma ukuqeqesheka kwezemfundo noma ekuphatheni izindaba zabasebenzi;

(vi) isipiliyoni namakhono okuthuthukiswa komphakathi; kanye

(vii) namakhono nesipiliyoni sokuhlela noma kwezentuthuko.



(3) Ekuqokeni amalungu eBhodini, iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali kumele liqinisekise ukuthi -

(a) kubhekelelwa ukungalingani kwezikhathi ezedlule;

(b) iBhodi, ngokuhlanganyela iba namakhono nobuhlakani obudingekile;

(c) iBhodi imele abantu abaqashwe noma ababandakanyeka ekungeneni nasekuphumeni kwempahla, kwezohwebo noma ebhizinisini lezokutshalwa kwezimali esiFundazweni;

(d) izimfuno zikamasipala zimelwe eBhodini ngendlela elinganayo neqinisekisa ukuthi omasipala bamelelekile: Kuncike ekutheni angeke babe ngaphezu kwabane abantu abayoqokelwa eBhodini ukuze kusebenze izinhlinzeko zale ndima; futhi

(e) ohulumeni basekhaya ngokuhlanganyela bamelelekile eBhodini.



(4) ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali -

(a) kumele likhethe -

(i) ilungu eliloldwa leBhodi njengoSihlalo weBhodi; kanye

(ii) noyedwa wamalungu eBhodi njengeSekela likaSihlalo weBhodi.



(b) lingaqoka umsebenzi woMyango walo njengozolimela -

(i) okumele asize ngokuxhumanisa iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali neBhodi;

(ii) okumele abike kwiLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali ngaso sonke isikhathi mayelana nezindaba ezibonakala zifanele; futhi

(iii) angethamela imihlangano yeBhodi futhi azibandakanye ezingxoxweni, kepha akanalo ilungelo lokuvota uma iBhodi ithatha isinqumo.



(c) kumele, ngesaziso kwiGazethi limeme noma yiziphi izinhlangothi ezinentshisekelo esiFundazweni ukuba ziphakamise abazongenela ukuqokelwa eBhodini futhi isimemo seziphakamiso zicacise -

(i) inqubo yeziphakamiso;

(ii) okudingekile kwiziphakamiso; kanye

(iii) nosuku lokuvalwa kweziphakamiso.



(d) kumele licubungule zonke iziphakamiso ezilethiwe ngokuphendula kwisaziso, futhi lingaqoka ithimba elihlanganise nezikhulu zomnyango ezimnkantshubomvu ukuba lihlaziye zonke iziphakamiso futhi lenze izincomo ngeziphakamiso kwiLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali.



(e) kumele lenze ukuthi wonke amagama abantu abaqokelwe eBhodini ashicilelwe kwiGazethi futhi okungenani kumaphephandaba amabili aphuma esiFundazweni, ngokushesha ngemuva kokuba labo bantu sebazisiwe, ngokuthi babhalelwe, ngokuqokelwa kwabo eBhodini.



(f) kumele, ezinyangeni ezimbili ngemuva kokuqokwa kwamalungu eBhodi ngokwesigatshana (2), lazise uMkhandlu oPhethe kanye neKomidi lesiShayamthetho elibhekele ezezimali ngamagama amalungu aqokiwe kubandakanya isikhathi abasiqokelwe.



(11) Lesi sigaba sisebenza, nezinguquko ezidingekile, ekuvalweni kwesikhala somsebenzi eBhodini.



Ukuhoxiswa ekuqokelweni eBhodini

6. Umuntu uyahoxiswa ekuqokelweni eBhodini noma ekutheni aqhubeke eBhodini, ngesizathu sokuthi -

(a) ungocwile noma uba ngocwile ezikweletini ngendlela engenakuhlengeka;

(b) akaphilile ekhanda noma umenyezelwe inkantolo njengogula ngengqondo;

(c) unokuhlomula okuqondile noma okungaqondile kunoma yisiphi isivumelwano somsebenzi nesikhungo futhi uyehluleka ukudalula ukuhlomula kanye nohlobo lwakho ngendlela edingwa yilo Mthetho;

(d) engumuntu ongaphansi kokubhekelwa umthetho;

(e) noma ngasiphi isikhathi eke wayekiswa ukusebenza esikhundleni ngenxa yokungaziphathi kahle okuhlanganisa ukweba kanye nokukhwabanisa;

(f) eseke waboshwa futhi wagwetshwa isikhathi eside ngaphandle kokuhlawuliswa, ngaphandle kokuthi iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali, lapho umuntu ophakanyiselwe ukuqokwa eveza obala yonke imininingwane yokwephula umthetho ngokwenza incwadi efungelwe, lihoxisa leso sigwebo ngendlela ehambisanayo nesigaba 106(1)(e) soMthethosisekelo: Kuncike ekutheni ukuhoxiswa ngokwalesi sigatshana kuphela eminyakeni emihlanu ngemuva kokuqeda isigwebo; futhi

(g) ehluleka ukuveza obala ukuhlomula ngokuhambisana nesigaba 7 noma ebambe iqhaza ekusebenzeni kweBhodi ngesikhathi enokuhlomula okuhlongozwe esigabeni esishiwoyo;



Ukudalula ukuhlomula ngokwezezimali nokunye ukuhlomula kwamalungu eBhodi

7.(1) Umuntu ophakanyiselwe ukuba asebenze eBhodini ngokwesigatshana 5(6) kumele, ezinsukwini eziyishumi ephakanyisiwe, alethe isimemezelo esibhaliwe kwiLungu lomkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali esisho konke ukuhlomula anakho okunqondile nokungaqondile kunoma iyiphi inkampani noma kwamanye amabhizinisi.



(2) Noma yikuphi ukwehluleka kophakanyisiwe ukuveza obala ukuhlomula kwezezimali kanye nakokunye ngokwesigatshana (1) kuyamhoxisa lowo ophakanyisiwe ngokwesigaba 6 ukuba acatshangelwe esikhundleni sokuba yilungu leBhodi.



(3) Noma yiliphi ilungu leBhodi kumele, ngaphambi kokungena ehhovisi futhi ekuqaleni kwayo yonke iminyaka yezimali yesiKhungo, lilethe isimemezelo esibhaliwe esisho ukuhlomula okuqondile noma okungaqondile kwalo kunoma iyiphi inkampani noma ibhizinisi ngendlela ehlinzekelwe esigabeni 234(3)(a) soMthetho weziNkampani, 1973 (uMthetho No. 61 ka 1973).



(4) Lapho ilungu leBhodi lifuna ukuhlomula kunoma iyiphi inkampani noma ukuhlomula kwelinye ibhizinisi nganoma yisiphi isikhathi sokusebenza kwalo njengelungu leBhodi kumele, ngaphambi kwezinsuku eziyishumi kusukela osukwini elithole ngalo lokho kuhlomula, lilethe isimemezelo esibhaliwe esisho kwiLungu lomkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali lokho kuhlomula.



(5) Noma yikuphi ukwehluleka ohlangothini lwelungu lokuveza ukuhlomula kwalo njengalokhu kuhlongoziwe esigatshaneni (3) kanye no (4) kumele kuholele ekuhoxisweni kokuqokwa kwalelo lungu ngokwesigaba 10(2).



(6) ILungu lomkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali kumele ligcine irejista ngokufanele yokuhlomula kwamalungu eBhodi azivezile ngokwalesi sigaba.



Ukwehluleka ukudalula ukuhlomula kwezezimali nokunye ukuhlomula kwelungu leBhodi

8.(1) Ilungu leBhodi elehluleka ukwenza isimemezelo esikhonjiswe esigabeni 7, ngokususela kwisigatshana (2) lingahoxiswa ekuqhubekeni nokuba seBhodini.

(2) ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali, uma lithola ukuthi ilungu leBhodi lehlulekile ukuhambisana nezinhlinzeko zesigaba 7, kumele liphenye lolo daba futhi lithathe izinyathelo ezifanele zokuqondisa izigwegwe.



Isikhathi sokuba sesikhundleni nokuqokwa kabusha kwelungu leBhodi

9. Abantu abaqokelwe eBhodini basebenza esikhundleni isikhathi esiyiminyaka emithathu noma esingaphansi njengalokhu iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali linganquma futhi, ngokuncike esigabeni 5, bangaphinde bakhethwe futhi ekupheleni kwaleso sikhathi: Kuncike ekutheni akekho umuntu ongaphinde akhethwe futhi ngemuva kokusebenza eBhodini isikhathi esiyiminyaka eyisishiyagolombili elandelanayo.



Izikhala zomsebenzi, ukuxoshwa kanye nokwesula emsebenzini kwamalungu eBhodi

10.(1) Ilungu leBhodi kumele lishiye isikhundla uma liba ngohoxisiwe ngokuhlongozwe esigabeni 6.



(2) ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali, ngemuva kokunika ilungu ithuba lokubeka udaba lwalo, noma ngasiphi isikhathi linganqamula isikhathi sokusebenza esikhundleni kwalelo lungu uma, ngokubona kwalo, kunezizathu zokwenza lokho.



(3) Ilungu kumele lishiye isikhundla uma liphutha emsebenzini, ngaphandle kokunikezwa imvume yokuphutha yiBhodi, emihlanganweni emibili ilandelana yeBhodi lapho isexwayiso esanikezwa kulelo lungu noma ngeposi.



(4) Ilungu lingesula esikhundleni ngokuthi libhale ngokunikeza isaziso sezinsuku ezingekho ngaphansi kwezingama-30 iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali: Kuncike ekutheni iLungu loMkhandlu oPhethe elibhwekele ezezimali lingasiziba leso saziso sokwesula.



(5) Noma nini lapho kuvela khona isikhala somsebenzi eBhodini, iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali kumele, ngokuncike esigabeni 5, liqoke umuntu ozovala leso sikhala somsebenzi kwingxenye engakaphelelwa isikhathi yokusebenza esikhundleni selungu okuzoqokwa kuso lowo muntu.



(6) ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali ngokususela kwisigatshana (2), lingamisa ukuqokwa -

(a) kwawo wonke amalungu eBhodi, noma

(b) isibalo esiningi samalungu eBhodi, lokho kumiswa okungenza ukuthi iBhodi ingakwazi ukusebenza.



(7) Esimweni lapho iLungu oMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali lisebenzisa amandla alo ngokwesigatshana (6), kungathi uma lingahambisani nenqubo yokuqokwa kwamalungu eBhodi ebekwe esigabeni 5, maqondana nezigaba 5(2) no 5(3), liqoke abantu abazosebenza njengamalungu eBhodi okwesikhashana: Kuncike ekutheni -

(a) abantu abaqokwa ngokwesigatshana (7) akumele bahlale eBhodini izikhathi esingaphezu kwezinsuku ezingama-90 beqokiwe; futhi

(b) iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali, ngokususela kwisigaba 5, liyoqoka amalungu eBhodi ezinsukwini ezingama-90 zokuqokwa okuhlongozwe kwisigatshana (7).



Ukumiswa kwesikhashana kwelungu leBhodi

11. ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali lingamisa ilungu leBhodi ngesikhathi iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali lisaphenya ngalezo zinsolo, uma kutholakala ukuthi ziyiqiniso, lokho kungaholela ekutheni ukuqokwa kwelungu kumiswe ngokwesigaba 10(2).



Imihlangano kanye nezinqubo zemihlangano yeBhodi

12.(1) Umhlangano wokuqala weBhodi kumele ubanjwe ngosuku nangesikhathi esinqunywe yiLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali ngemuva kwalokho yonke imihlangano elandelayo kumele ukuba inqunywe nguSihlalo.



(2) Isibalo esivumelekile ukuba sibambe umhlangano webhodi yiningi lamalungu eBhodi.



(3) Ukuqhutshwa komhlangano weBhodi kumele, ngokweyame ezihlinzekweni zalesi sigaba, kunqunywe nguSihlalo kubandakanya ilungelo lokunquma ukuthi noma yiluphi udaba okuxoxwa ngalo lungamiswa ngaphambi kokuthi luvotelwe.



(4) USihlalo kumele engamele yonke imihlangano yeBhodi: Kuncike ekutheni uma engekho iSekela likaSihlalo kumele lengamele futhi esimweni laphouSihlalo noma iSekela likaSihlalo lingekho emhlanganweni weBhodi, amalungu akhona angakhetha, kuwona, umuntu ozobamba njengoSihlalo ngesikhathi salowo mhlangano.



(5) Isinqumo sebhodi kumele ukuba sithathwe yiningi lamavoti amalungu akhona emhlanganweni futhi, esimweni lapho kunokulingana kwevoti kunoma yiluphi udaba, uSihlalo uyakwazi ukufaka ivoti ukwengeza evotini alihlosile.



(6) IBhodi kumele lihlele ukuba kugcinwe amaminithi emihlangano yalo.



(7) Asikho isinqumo seBhodi esingeke semukelwe ngesizathu sokuba khona kwesikhala somsebenzi eBhodini: Kuncike ekutheni isinqumo sithathwa yiningi elidingekayo lamalungu eBhodi akhona futhi navumelekile ukuhlala njengamalungu eBhodi.



(8) USihlalo , noma iningi eBhodini, lingabiza umhlangano oyisipesheli weBhodi esimweni lapho izihlinzeko zalesi sigaba zihambisana noshintsho oludingekile.



(9) IBhodi, ngokubona kwalo, lingavumela amalungu omphakathi ukuba ethamele umhlangano weBhodi.





Ukuhoxa kwelungu emhlanganweni kanye nenqubo yeBhodi

13.(1) Ilungu leBhodi kumele lihoxe lona odabeni oluphenywayo, olucutshungulwayo noma oluvotelwayo yiBhodi uma okukodwa noma ngaphezulu okulandelayo kuvela -

(a) uma lona libandakanyeka ngokuqondile noma ngokungaqondile; noma

(b) uma kunamathuba lokuthi kungenzeka libandakanyeke ngokuqondile noma ngokungaqondile.



(2) Uma kunoma yisiphi isikhathi ngesikhathi sokuqhutshwa komhlangano ngaphambi kweBhodi kuvela ukuthi ilungu elikhona kulowo mhlangano liyabandakanyeka noma lingabandakanyeka ngokuhlongozwe esigatshaneni (1), lelo lungu kumele liveze obala uhlobo lokubandakanyeka kwalo ebese liwushiya umhlangano.



(3) Noma yikuphi ukudalulwa okwenziwe ngokwesigatshana (1) kumelwe ukuba kubhalwe emaminithini alowo omhlangano.



(4) Uma kuvela emva kwalokho ukuthi iBhodi lathatha isinqumo odabeni lapho kwaba nokwehluleka kwelungu ukuveza obala ukubandakanyeka okuhlongozwe esigatshaneni (1), leso sinqumo seBhodi asemukelekile.



(5) Ngokwezinhloso zalesi sigaba "ukubandakanyeka okungaqondile" kuhlanganisa, phakathi kokunye, ukubandakanyeka okwenziwa -

(a) nguzakwabo welungu ebhizinisini, umhlobo noma umqashi, ngaphandle koMbuso;

(b) umlingani welungu, nguwakwalo ngokomshado wesintu, noma umuntu ongumasihlalisane noma elihlala naye ndawonye sabantu abashadile; noma

(c) umntwana, umzali noma elizalana nabo.



Ukukhokhelwa kwamalungu eBhodi

14.(1)(a) ILungu leBhodi lingakhokhelwa ezimalini zesiKhungo iholo kanye nezibonelelo njengalokhu kunganquma iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ngokuthintana neLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali.

(b) ILungu leBhodi eliholelwayo, elibonelelwayo noma elithola eminye imihlomulo ngokwesikhundla noma ngokomsebenzi walo -

(i) kuhulumeni kazwelonke;

(ii) kuhulumeni wesifundazwe;

(iii) komasipala;noma

(iv) ebhizinisini, kumgwamanda noma esikhungweni lapho uhulumeni kazwelonke kanye nowesifundazwe ebandakanyeka ekulawuleni,

futhi eliqhubeka nokuthola lelo holo, izibonelelo noma eminye imihlomulo ngesikhathi lisasebenza njengelungu leBhodi, lingathola kuphela ukuhola kanye nezibonelelo okukhulunywa ngakho esigabeni (a) kufinyelele ezingeni elidingekayo ukubeka ilungu endaweni yesimo sezimali lapho obekuvele kufanele libe khona ukube bekungesikhona okwesikhala somsebenzi noma ukuqashwa.



(2)(a) Ilungu leBhodi kanye nomuntu owengeziwe eBhodini, maqondana nemisebenzi yakhe njengelungu noma njengomuntu owengeziwe eBhodini, angemukela isibonelelo ezimalini zesiKhungo ngezindleko zokuphila nezokuhamba ezidingekayo zokuba khona emhlanganweni weBhodi.

(b) ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali kumele linqume ngezinqubo, kubandakanya izindlela zokulawula, ukuze kuphathwe, kuhanjiswe futhi kuqhutshwe izimangalo zezindleko zokuphila nokuhamba ezihlongozwe endimeni (a).



Ukusungulwa kwamakomidi azosiza iBhodi

15.(1) IBhodi ingasungula amakomidi aqukethe ilungu elilodwa noma ngaphezulu kumalungu ayo ukuze -

(a) asize iBhodi ekusetshenzisweni kwanoma yimaphi amandla, ekwenziweni kwemisebenzi noma ukusebenza kwesiKhungo okuhlongozwe esigabeni 4; noma

(b) ukuphenya noma ukuqhuba ucwaningo kunoma yiluphi udaba olungena ngaphansi kwezinjongo zeBhodi ngokwalo Mthetho.



(2) Uma kusungulwa ikomidi elihlongozwe esigatshaneni (1), iBhodi kumele -

(a) linqume isikhathi sokuba khona kwalelo komidi kubandakanya, phakathi kokunye, ukuthi kumele yini noma cha ukuthi lelo komidi liqedwe uma seliphothule umsebenzi eliwunikezwe noma eliwubekelwe yiBhodi;

(b) liqoke uSihlalo walelo komidi okumele abe yilungu leBhodi; futhi

(c) linqume ukuthi ingabe kufanele noma cha ukuthi lelo komidi lifake abantu abangesiwo amalungu eBhodi, futhi uma kunjalo, kuyiphi imibandela nemigomo.



(3) IBhodi, noma ngasiphi isikhathi, lingaqeda ubukhona bekomidi nanoma yikuphi ukujutshwa okunikezwe ikomidi, kungakhathaleki ukuthi lelo komidi seliwuqedile noma cha umsebenzi noma imisebenzi eliyinikezwe yiBhodi.



(4)(a) IsiKhulu esiPhezulu singethamela futhi sibambe iqhaza, kodwa singavoti, emihlanganweni yalelo komidi.



(b) Ilungu labasebenzi beBhodi, uma limenywe yilelo komidi, lingawuhambela umhlangano walelo komidi.



Ukuqokelwa kwabantu eBhodini noma emakomidini eBhodi

16.(1) IBhodi uma linombono wokuthi umuntu othize angalisiza maqondana nanoma yimiphi imisebenzi yalo namandla, lingamengeza lowo muntu ngaleyo nhloso.



(2) Umuntu ongezwe ngokwesigatshana (1) akavumelekile ukuvota emhlanganweni webhodi noma wamakomidi.



(3) Umuntu ongezwe ngokwesigatshana (1) kumele aholelwe futhi abonelelwe ezimalini zesiKhungo njengalokhu kunganquma iBhodi.





ISAHLUKO 4

ISIKHULU ESIPHEZULU KANYE NABASEBENZI BESIKHUNGO



IsiKhulu esiPhezulu

17.(1) ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele kumele ezezimali, ngemuva kokuthintana neBhodi, liqoke umuntu ofanelekile, onekhono kanye nesipiliyoni njengesiKhulu esiPhezulu sesiKhungo.



(2)(a) IsiKhulu esiPhezulu siqokelwa isikhathi esingeqile eminyakeni emihlanu.

(b) IsiKhulu esiPhezulu singaphinde sikhethwe futhi esinye isihlandlu esingeqile eminyakeni emihlanu.



(3)(a) Ukuqokwa kwesiKhulu esiPhezulu kuncike ekuphothulweni kwesivumelwano sokusebenza esibhaliwe okungena kuso lowo muntu kanye neBhodi.

(b) IBhodi kanye nesiKhulu esiPhezulu, ngesivumelwano esibhaliwe, bangachibiyela isivumelwano sokusebenza.



(4) Ngezinhloso zokudalula ukuhlomula kwezezimali nokunye ukuhlomula, izihlinzeko zesigaba 7 zisebenza nezinguquko ezidingekile esiKhulwini esiPhezulu ngaphandle kokuthi isiKhulu esiPhezulu kumele sisho ukubandakanyeka kwaso eBhodini.



(5) IsiKhulu esiPhezulu siyilungu elengeziwe elibhekele leBhodi kodwa asinalo ilungelo lokuvota emhlanganweni.



Imisebenzi yesikhulu esiPhezulu

18.(1) IsiKhulu esiPhezulu siyisikhulu sezokuphatha kanye nomgcinimabhuku weBhodi njengalokhu kuhlongoziwe kuMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni, 1999 (uMthetho No. 1 ka 1999), futhi sibhekele -

(a) ukulawulwa nokuphathwa kwezimali zebhodi ngokuhambisana noMthetho wezokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni, 1999 (uMthetho No. 1 ka 1999), kanye nokulayela kweBhodi;

(b) ngokuthintana neBhodi, ukuqokwa kwamalungu abasebenzi besiKhungo okuhlongozwe esigabeni 21(1);

(c) ngokuthintana neBhodi, ukunqunywa kwendlela yokuziphatha, esebenza esiKhulwini esiPhezulu, kubo bonke abasebenzi besiKhungo kanye nesingokomthetho ezinyathelweni zokuqondiswa kwezigwegwe, ukuqinisekisa -

(i) ukuhambisana nomthetho osebenzayo, kubandakanya lo Mthetho;

(ii) ukusetshenziswa ngokufanele, ngokunesidingo nangokunenzuzo kwezimali nezinsiza zesiKhungo;

(iii) ukugqugquzelwa kanye nokugcinwa kwezinga eliphezulu lenqubomgomo yokufaneleka kwamakhono;

(iv) ukunqanda kokushayisana kwemibono;

(v) ukuvikelwa kolwazi oluyimfihlo olugcinwe yisiKhungo; kanye

(vi) nezinga, nokwethembeka, nokuzimela, nokwenzelana ngobuqotho, nenqubomgomo kanye nokusebenza ngokulingene;

(d) ukulawulwa kokuziphatha kwabasebenzi abaqokwe ngokwendima (b) futhi kumele, ngalezo zinhloso, kwenziwe yiBhodi;

(e) ukulondolozwa kanye nokugcinwa kwerejista yokuhlomula okumenyezelwe yilungu labasebebenzi besiKhungo; kanye

(f) nokuqinisekiswa kokuhlangabezana kweBhodi nezihlinzeko zoMthetho wezokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni, 1999 (uMthetho No. 1 ka 1999), kanye nanoma yimiphi eminye imithetho esebenzayo.



(2) Uma isiKhulu esiPhezulu nganoma yisiphi isizathu singakwazi ukwenza imisebenzi yaso, iBhodi kumele, ngokubonisana neLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali, liqoke omunye umuntu ozoba yiBamba lesiKhulu esiPhezulu kuze kube isiKhulu esiPhezulu siyakwazi ukuba siqale ukwenza leyo misebenzi.



Ukwesula kanye nokususwa esikhundleni kwesiKhulu esiPhezulu

19.(1) Isikhulu esiPhezulu sishiya isikhundla -

(a) lapho sesula, noma siveza ukwesula;

(b) ngenkathi, ngokoMthetho weziNkampani, 1973 (uMthetho No. 61 ka 1973), umuntu ophethe leso sikhundla eba ngohoxiswayo ukuba asebenze njengomqondisi wenkampani; noma

(c) lapho sixoshwa esikhundleni ngokwesigatshana (2).



(2) IBhodi ngokubonisana neLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali inganqamula umsebenzi wesiKhulu esiPhezulu ngokuhambisana noMthetho wokuQasha nowabaSebenzi osebenzayo.



Abasebenzi besiKhungo

20.(1) IsiKhulu esiPhezulu kumele, ngokweyame esigatshaneni (2), siqashe amalungu abasebenzi besiKhungo njengalokhu kunesidingo esifanele -

(a) sokusiza ekugcwaliseni ukwenza imisebenzi yaso ngokwalo Mthetho; kanye

(b) nokusiza iBhodi ngomsebenzi othintana nokwenziwa yiBhodi emisebenzini yalo.



(2) IBhodi kumele, ngokweyame esigabeni 25(4), linqume inqubomgomo yezindaba eziphathelene nabasebenzi kumalungu abasebenzi besiKhungo, kubandakanya isiKhulu esiPhezulu.



(3) Ngokwezinhloso zokudalulwa kokuhlomula ngakwezezimali okunye ukuhlomula, nangokweyame esigabeni 18(1)(e), izihlinzeko zesigaba 7(3), (4) kanye no (5) zifakwa noshintsho oludingekile kumalungu abasebenzi besiKhungo.



(4) IsiKhulu esiPhezulu kumele sigcine irejista evuselelwe yokuhlomula kwamalungu abasebenzi besiKhungo okudalulwe ngokwesigatshana (3)



Ukusiswa noma ukudluliselwa kwenye indawo kwabasebenzi besiKhungo



21. IsiKhungo singasebenzisa usizo lwabantu abasisiwe noma abadluliselwe besuka enyangweni kahulumeni ngokuhambisana nezinhlinzeko zoMthetho wemiSebenzi kaHulumeni, 1994 (Isimemezelo No. 103 sika 1994).





ISAHLUKO 5

UKUNQUNYWA KWENQUBOMGOMO YESIFUNDAZWE YOKUTSHALWA KWEZIMALI NEMPAHLA EPHUMAYO



INqubomgomo yesiFundazwe yokuTshalwa kweziMali neMpahla ePhumayo

22. ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele kumele, ngemuva kokuthintana neBhodi, lisungule iNqubomgomo yesiFundazwe yokuTshalwa kweziMali neMpahla ePhumayo.



UHlelo lokuTshalwa kweziMali neMpahla ePhumayo lwesiFundazwe

23.(1) IBhodi kumele, ezinyangeni eziyisithupha kusungulwe iNqubomgomo yesiFundazwe yokuTshalwa kweziMali neMpahla ePhumayo ngokwesigatshana (1), lisungule uHlelo lokuTshalwa kweziMali neMpahla ePhumayo lwesiFundazwe ukuze liphumelelise futhi liqalise ukusebenza kwezinqubomgomo kanye nezinjongo ezisungulwe yiLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali ngokwalo Mthetho.



(2) Uma senza imisebenzi yaso ngokwesigaba salo Mthetho, isiKhungo kumele siqalise ukusebenza koHlelo lokuTshalwa kweziMali neMpahla ePhumayo lwesiFundazwe.



Ukuyalela kweNqubomgomo

24.(a) ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali linganquma imikhombandlela yamasu okufezekisa izinjongo zesiKhungo futhi linganikezeka imiyalelo yenqubomgomo eBhodini.

(b) ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali lingahoxisa noma lichibiyele noma yimuphi umyalelo wenqubomgomo okhishwe ngokwendima (a).





ISAHLUKO 6

UXHASOMALI NOKUPHATHWA KWEZIMALI ZESIKHUNGO



Izimali zesiKhungo

25.(1) Izimali zesikhungo ziqukethe -

(a) imali esiyabelwe yisiShayamthetho sesiFundazwe;

(b) inzalo yezimali ezitshalwe yisiKhungo; kanye

(c) nenzuzo etholakale ngokusemthethweni kunoma yimuphi umthombo ogunyazwe nguMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni, njengokuchitshiyelwa kwawo.



(2) IsiKhungo kumele sizisebenzise izimali zaso -

(a) ngokukhokha amaholo, izibonelelo zokuphila kanye nezokuhamba -

(i) zamalungu eBhodi;

(ii) zesiKhulu esiPhezulu; kanye

(iii) nezamalungu abasebenzi besiKhungo; kanye

(b) nokukhokha izindleko eziphathelene -

(i) nokuqhutshwa kwansuku zonke kanye nokuphathwa kwesiKhungo; kanye

(ii) nokuqhutshwa kwemisebenzi kanye nokusebenza kwesiKhungo nokuthi isiKhungo sisebenzise amandla aso ngokwalo Mthetho.



(3) IsiKhulu esiPhezulu, ngokuvumelana neBhodi kumele -

(a) sivule i-akhawunti egameni lesiKhungo esikhungweni esibhaliswe njengebhange ngokoMthetho wamaBhange, 1990 (uMthetho No. 94 ka 1990); futhi

(b) sifake lapho yonke imali etholwe ngokwesigatshana (1).



(4) IBhodi, ngokuthintana neLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali, kumele linqume -

(a) umholo nezimo zokusebenza; kanye

(b) nempesheni nemihlomulo yomhlalaphansi,

yesiKhulu esiPhezulu kanye namanye amalungu abasebenzi besiKhungo.



(5) IsiKhungo singatshala izimali ezifakwe kwi-akhawunti yaso ezingadingi ukusetshenziswa ngokushesha: Kuncike ekutheni iBhodi kumele lithathe izinyathelo ezifanele ukuqinisekisa ukuthi ukutshalwa kwezimali akukona kohlobo olungaqondakali lokuzalanisa imali.



(6) IsiKhungo senqatshelwe ukuboleka imali noma ukukhipha iziqinisekiso, izinxephezelo noma izibambiso noma ukungena kunoma yinhloboni yokusetshenziswa kwemali okwenqatshelwe isiKhungo ngaphandle uma lokho kuboleka, isiqinisekiso, isinxephezelo, isibambiso noma okunye ukusetshenziswa kwemali kugunyazwe kulo Mthetho futhi kungashayisani noMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni.



Ukuphathwa kwezimali

26.(1) IsiKhulu esiPhezulu kumele sakhe amabhuku agcwele futhi afanele e-akhawunti kanye nayo yonke imininingwane edingekile ephathelene nayo ukuba igcinwe.



(2) IsiKhulu esiPhezulu kumele siqinisekise ukuthi umbiko wezabelomali zesiKhungo waminyaka yonke, izinhlelo zenhlangano, imibiko yonyaka kanye nezitatimende zezimali ezicwaningiwe ziyalungiswa futhi zilethwa ngokuhambisana noMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni, 1999 (uMthetho No. 1 ka 1999).



(3) IsiKhulu esiPhezulu kumele, ezinyangeni ezintathu ngaphambi kokuba kuphele unyaka wezimali, silethe ukuze kuvunywe yiBhodi -

(a) uhlelo lwamabhizinisi esiKhungo, oluqukethe izinjongo ezilinganisiwe kanye neminye imininingwane ehlongozwe esigabeni 27(3)(b) kanye no (c); kanye

(b) nesitatimende sesilinganiso senzuzo kanye nezindleko zesiKhungo,

maqondana neminyaka emithathu elandelayo yezimali.



(4) Kunoma yimuphi unyaka wezimali isiKhulu esiPhezulu singaletha eBhodini ukuze kugunyazwe izitatimende zemali eyongeziwe noma esetshenzisiwe engenisweni noma ezindlekweni zesikhungo zangalowo nyaka wezimali.



(5) IsiKhungo angeke sizifake kunoma kusiphi isivumelwano sezimali esingaphezulu kwesabelomali esisinikeziwe kanye nekuzuzile eceleni.



(6) IsiKhulu esiPhezulu -

(a) ngokuvuma kweBhodi, singatshala noma iyiphi ingxenye engasetshenziswanga yezimali zayo eNhlanganweni yokuTshalwa kweziMali zikaHulumeni noma kwesinye isikhungo esihlukanisiwe noma esibhaliswe ngazikhathi zonke nguMnyango kaMgcinimafa wesiFundazwe njengesisoSohlwini olungu "A1" lwezikhungo zezimali; noma

(b)ngokugunyaza kweBhodi, angahlela leyo ngxenye ngenye indlela.



(7) IsiKhulu esiPhezulu ngokugunyaza kweBhodi, singasungula izikhwama eziseceleni futhi sifake kuzo lezo zimali njengalokhu iBhodi ingavuma.



Ukucwaningwa kwamabhuku kanye nombiko wonyaka

27.(1) UMcwaningimabhuku-Jikelele kumele acwaninge izitatimende zemali yesiKhungo.



(2)(a) IBhodi kumele yethule umbiko ngezinto ezenziwa yisiKhungo ngesikhathi sonyaka wezimali kwiSishayamthetho sesiFundazwe ezinyangeni ezinhlanu ngemuva kokuphela konyaka wezimali.

(b) Ezinyangeni ezinhlanu ngemuva kokwethulwa kombiko, izithunywa ezibandakanya namalungu okungenani amabili eBhodi kumele bachazele iKomidi lesiShayamthetho elibhekele ezezimali ngombiko wonyaka.



(3) Umbiko kumele -

(a) ubandakanye isitatimende esikhombisa imali esisele emalini engenile nesetshenzisiwe esigxivizwe nguMcwaningimabhuku-Jikelele;

(b) uveze indima isiKhungo esiyikhathulile noma esifinyelele kuyo ngezinhloso zaso ngokususela esigabeni 3 kanye nesilinganiso sezinjongo njengoba kubekiwe kuhlelo lwebhizinisi kanjengoba kuhlongozwe esigabeni 26(3)(a) ngesikhathi salowo nyaka wezimali othintekayo; futhi

(c) uqukathe imininingwane efanele yokusebenza maqondana nezomnotho, ukunikezelwa kwezinsiza okube wusizo nempumelelo kanye nokuqhathanisa phakathi kokuhleliwe kanye nokwenziwe okukhombisayo njengokuba kubekiwe kulolo hlelo lwebhizinisi.



Ukusungulwa kanye nokuphathwa kwezimali ezikhethekile

28.(a) IsiKhungo ngokuthintana nelungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali, singasungula futhi sigcine izimali ezikhethekile, kubandakanya izimali ezejwayelekile ezisetshenziselwa ukufaka abantu ababencishwe amathuba emkhakheni wokungeniswa kwempahla kuleli nempahla ethunyelwa kwamanye amazwe.

(b) IsiKhungo kumele silawule lezo zikhwama zemali ngendlela enqunywe yiLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali.



Unyaka wezimali wesiKhungo

29. Unyaka wezimali wesiKhungo uqala mhla lu-1 kuMbasa ngalowo nyaka futhi uphela mhla zinga-31 kuNdasa ngonyaka olandelayo.



Impahla engenakususwa

30. IsiKhungo ngokwenqubomgomo kanye nangezinqubo ezinqunywe yiBhodi futhi nangokuvuma kweLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele, singathola, sithathe noma silahle impahla engenakususwa ekusebenzeni kwaso.



Ukuthathelwa izinyathelo zomthetho kwesiKhungo

31.(1) Noma yiziphi izinyathelo zomthetho ezithathelwa isiKhungo kumele kwenziwe ngokuhambisana noMthetho wesiKhungo sokuThathelwa iziNyathelo zoMthetho kweziNhlaka ezithile zikaHulumeni, 2002 (uMthetho No. 40 ka 2002).



(2) IsiKhungo, ngokwezihloso zesigatshana (1), sithathwa njengohlaka lukahulumeni oluhlongozwe endimeni (c) yencazelo yalokho okusesigabeni 1 salowo Mthetho.





ISAHLUKO 7

IZINHLINZEKO EZIJWAYELEKILE



Ukuphepha kolwazi oluyimfihlo olugcinwe yisiKhungo

32.(1) Ngokweyame kuMthethosisekelo, uMthetho wokuGqugquzelwa kokuTholakala koLwazi, 2000 (uMthetho No. 2 ka 2000), akekho umuntu ongadalula noma yiluphi ulwazi olulethwe esiKhungweni oluphathelene nanoma yikuphi okuthinta umthetho noma umyalelo, ngaphandle -

(a) uma eyalelwe ukuba enze lokho yinkantolo yezomthetho;

(b) noma ngaphandle uma umuntu okhipha lowo myalelo enikeze imvume ngokubhalwe phansi.



(2) Akekho umuntu ongadalula noma yiluphi ulwazi olugcinwe kwirejista ehlongozwe esigabeni 7, 17(4) kanye no 20(4) ngaphandle uma lokho kudalulwa -

(a) kungokwanoma yimuphi umthetho ophoqelelayo noma ogunyaza lokho kudalulwa;

(b) kunesidingo esibalulekile sokusebenza kwesiKhungo; noma

(c) kwenziwa ngezinhloso zokubheka, ukuhlola, ukuphenya noma ukucubungula noma yikuphi okwenziwayo okuphathelene nesiKhungo, nanoma yiliphi ilungu labasebenzi besiKhungo.



(3) Noma yimuphi umuntu owephula isigatshana (1) noma (2) unecala.



Ukuhlakazwa kwesiKhungo

33. IsiKhungo singahlakazwa kuphela ngokoMthetho weSishayamthetho sesiFundazwe.



Ukusetshenziswa kwegama lesiKhungo

34.(1) Akekho umuntu, ngaphandle kokugunyazwa okubhalwe phansi yisiKhungo, noma ngayiphi indlela ongamela noma asebenzise igama lesiKhungo, isifinyezo, uphawu, umdwebo noma impahla esetshenziswa noma engeyesiKhungo.



(2) Akekho umuntu ngokuphambene ongathi usebenza egameni lesiKhungo.



(3) Wonke umuntu owephula isigatshana (1) noma (2) unecala.



Ukudluliselwa kwamandla

35.(1) ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali lingadlulisela kwiNhloko yoMnyango -

(a) noma yimaphi amandla anikezwe iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali ngalo Mthetho, ngaphandle kwamandla okwenza imithethonqubo okukhulunywa ngawo esigabeni 37; noma

(b) noma yimuphi umsebenzi odingeka kwiLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali ngalo Mthetho, ngaphandle kwanoma yimiphi imisebenzi ephathelene nokuqokwa, kanye nokunqanyulwa kokusebenza, kwamalungu eBhodi okuhlongozwe esigabeni 5(2) kanye no 10(2).



(2) IBhodi, ngesisombululo esikhethekile, lingadlulisela esiKhulwini esiPhezulu noma kwilungu labasebenzi besiKhungo, noma yimaphi amandla noma imisebenzi edingeka noma ephathelene neBhodi ngalo Mthetho.



(3) IsiKhulu esiPhezulu singadlulisela kunoma yiliphi ilungu labasebenzi besiKhungo noma yimaphi amandla noma umsebenzi odingeka noma ophathelene nesiKhulu esiPhezulu ngalo Mthetho, ngaphandle kwanoma yimuphi umsebenzi wesikhulu esinesibopho sokubika sesiKhungo.



(4) Noma yimaphi amandla noma umsebenzi odluliselwe ngokwesigatshana (1), (2) noma (3) kumele ukuba usetshenzwe noma wenziwe ngokweyame kuleyo migomo njengalokhu umuntu noma umgwamanda owenze ukudluliselwa ekubone kunesidingo.



(5) Noma yikuphi ukudluliselwa kwamandla okushiwoyo esigatshaneni (1), (2) noma (3) -

(a) kumele kubhalwe phansi;

(b) kungavimbeli umuntu noma umgwamanda owenze ukudluliselwa kwamandla ekutheni basebenzise amandla noma benze lowo msebenzi; futhi

(c) noma ngasiphi isikhathi kungahoxiswa noma kuchitshiyelwe ngokubhaliwe yilowo muntu noma umgwamanda.



Imithethonqubo

36. ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele, ngokuthintana neBhodi futhi ngokwenza isaziso kwiGazethi, lingenza imithethonqubo ephathelene -

(a) nanoma yiluphi udaba olungabhalwa noma okumele lubhalwe ngokwalo Mthetho; noma

(b) nanoma yikuphi ukuphathwa noma izindaba eziphathelene nenqubo edingekile ukuba iqalise kwizihlinzeko zalo Mthetho.



Ukuhlakazwa kweNkampani kanye nezihlinzeko zezikhashana eziphathelene nalokho

37.(1)(a) IsiKhungo sezoHwebo kanye nokuTshalwa kwezimali saKwaZulu-Natali esiqukethe iNombolo yokuBhaliswa kweziNkampani 98/11946/08, esungulwe ngokoMthetho weziNkampani, 1973 (uMthetho No. 61 ka 1973), singahlakazwa ngokuzikhethela futhi sibhaliswe kabusha.

(b) Amalungu eNkampani kumele, ekuhlakazweni kweNkampani okukhulunywa ngakho esigatshaneni (1), phakathi kokunye, ahambisane nezigaba 349 kanye no 350 soMthetho weziNkampani, 1973 (uMthetho No. 61 ka 1973).



(2) Ngelanga lokuhlakazwa kweNkampani okuhlongozwe esigatshaneni (1), zonke izimpahla, izikweletu, amalungelo, imisebenzi kanye nezibopho, kubandakanya noma iyiphi ingxenye engasetshenzisiwe yezimali eziyinzuzo noma ezitholwe yiNkampani zidluliselwa, futhi zitshalwa, esiKhungweni sezoHwebo kanye nokuTshalwa kweziMali ezisungulwe ngokwesigaba 2.



(3) IsiKhungo sezoHwebo kanye nokuTshalwa kweziMali saKwaZulu-Natali, maqondana nezimpahla, izikweletu, amalungelo, imisebenzi kanye nezibopho nezimali okukhulunywe ngazo esigatshaneni (2), ngazo zonke izinhloso singundlalifa kwezomthetho, kanye nondlalifa egameni, leNkampani.



(4) Amalungu eBhodi yeNkampani kumele asebenze njengamalungu eBhodi yesiKhungo agunyaziwe kuze kube yisikhathi lapho iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali ngokwesigaba 5(2) liyoqoka khona iBhodi ngokwalo Mthetho.



(5) Onke amalungu abasebenzi beNkampani kumele, ezinyangeni eziyisithupha kuqale ukusebenza kwaloMthetho, banikwe izikhala zomsebenzi yiLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali ukuthi badluliselwe esiKhungweni ngosuku olunqunywe yiLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali.



(6) Amaholo, imihlomulo kanye nezibonelelo ezinikezelwa yiLungu lomkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali, ngokuhambisana nesigatshana (1), akungabi ngaphansi kwalokhu okumele kukhokhelwe ilungu labasebenzi beNkampani, ngokushesha ekudluliselweni kwalo kwenye indawo.



(7) Ngokwenhloso yoMthetho weNtela, 1962 (uMthetho No. 58 ka 1962), akukho ukushintshwa komqashi okuyothathwa njengokwenzekile maqondana namalungu abasebenzi abavuma umsebenzi ohlongozwe esigatshaneni (1).



(8) Ngenkathi umuntu eba yilungu labasebenzi besiKhungo ngokwesigatshana (1) -

(a) ugcina izinsuku zakhe zekhefu abevele enazo kuze kube yileso sikhathi ashintshwe ngaso, okuhlelwe ngokuhambisana nezimo zokuqasha zesiKhungo; futhi

(b) noma yiluphi uphenyo obeluvele lukhona noma obeluhlosiwe ukuba lube khona maqondana nokungaziphathi kahle okwenziwe yilowo muntu ngaphambi kosuku lokudluliselwa kwakhe kwenye indawo kumele kwazeke noma kuvezwe yisiKhungo futhi isiKhungo kumele simthathele izinyathelo ezifanele lowo muntu othintekayo ngokuhambisana nomthetho, nenqubomgomo kanye nemibandela yomsebenzi noma yokusebenza abelwe yona ngokushesha ngemuva kokushaya kosuku lokudluliselwa kwakhe.



Amacala ajwayelekile

38.(1) Ilungu leBhodi, ilungu labasebenzi, umeluleki, i-ejenti noma ngabe yimuphi omunye umuntu oqashiwe noma omele isiKhungo unecala uma emukela ngokuqondile noma ngokungaqondile noma yikuphi ukugwazelwa futhi noma emukela noma iyiphi imali noma umklomelo okungagunyaziwe kunoma yimuphi umuntu ngokuphathelene nanoma yikuphi okwenziwa noma okunikezelwa yisiKhungo.



(2) Noma yimuphi umuntu unecala uma, maqondana noma ngokuphathelene nanoma yikuphi okwenziwa noma okunikezelwa yisiKhungo, egwaza noma efuna ukugwaza noma efaka umoya wokukhohlakala noma ehlosa ukufaka umoya wokukhohlakala kwilungu leBhodi, ilungu labasebenzi, umeluleki, i-ejenti noma yimuphi umuntu oqashiwe noma oyibamba egameni lesiKhungo



(3) Noma yimuphi umuntu ngokungemthetho othi ugunyaziwe ukuba abize noma athathe izimali, iminikelo noma okunikelwayo egameni, noma ngokuyalelwa yisiKhungo unecala.





Izinhlawulo

39. Noma yimuphi umuntu otholakala enecala ngokwalo Mthetho uyohlawuliswa noma abhadle ejele isikhathi esingeqile eminyakeni eyi-5.



Isihloko esifishane

40. Lo Mthetho ubizwa ngokuthi uMthetho wesiKhungo sezoHwebo nokuTshalwa kweziMali waKwaZulu-Natali, 2008.



<fn>KZNPremier.CoatArmDescription.2009-02.zu.txt</fn>
KZN COAT OF ARMS



ISIPHANDLA ESISHA SESIFUNDAZWE SAKWAZULU-NATAL



INKANYEZI EMHLOPHE



Iwumfanekiso wenkanyezi eyabika ukuzalwa kwenkosi ujesu (igama elithi Natali,lisho ukuzalwa laqanjwa uVasco da Gama ngonyaka ka- 1479



2. IQHUGWANE



Elihleli enhloko yehawu, liwumqhele wesifundazwe.



3.UMKHONTO NESAGILA OKUYIMPAMBANO



okusemuva kwehawu kuyisibonakaliso sobukhosi namandla, ihawu limele ukuvikeleka nesinqumo sethu sokuvikela intando yeningi.



4. IBHUBESI ELISIKELE IHAWU



lidlala indima enkulu esikweni lesintu ingonyama,inkosi yamaZulu ichazwa njengebhubesi. I bhubesi liphinde lidlale idima ebalulekile kwisifanekiso sezwe lasendiya.



5. ISISILA SEJUBA



(inyoni emele ukuthula)

sikhombisa ukuxhumana nokubambisana kwabantu bonke esifundeni.



6.OWUMNGCELE UMUGQA OGWICIZAYO



Uyisithombe sezintaba zokhahlamba ezibaluhlaza ehlobo,zilale isithwathwa ebusika.



7.NKONKONI EMNYAMA EHASE ISIHLANGU.



Lesi sisekelo simadakanya nokubuswa okudala kwesifundazwe.



8.ISIDABANE



lembali kusukela kudala iwuphawu lesifundazwe, iphinde imele ubuhle bemvelo bakwa Zulu Natal.







Masisukume Sakhe





MAsisukume sakhe... lesi yisiqubulo sesifundazwe sethu Sitholakala emdweshini osezansi kophawu lwesiFundazwe. Ukumbulwa kophawu lwesifundazwe kukhombisa isikhathi seisha kubantu bakwaZulu Natal. Manje sesibumbene ukuthi umuntu nomuntu abambe iqhaza emkhakheni wezentuthuko, ekukhuleni komnotho.ekulweni nobubha, kamjalo nasekukhuleni nokuqhakaza

kwesifundazwe. Uphawu lwethu olusha luhlanganisa izinhlaka ezahlukene zesifundazwe sethu, luhlanganisa okomlando nokwanamuhla okusiholela ekusaseni elisha.



Manje nginxusa bonke abantu besifundazwe ukuthi babambe iqhaza, ukubambisana ekutheni sikhule ndwonye ekwakheni ikusasa elinonophele.



Mnumzane Sibusiso Ndebele UNdunankulu wakwaZulu Natali

<fn>KZNPremier.HeritageBill.2009-02.zu.txt</fn>




















































UMTHETHOSIVIVINYO WAMAGUGU WAKWAZULU-NATALI, 2007















































































1

UMTHETHOSIVIVINYO









Wokuhlinzekela ukongiwa, ukuvikelwa kanye nokuphathwa kwamagugu aphathekayo kanye naphilayo noma nangaphatheki esiFundazwe saKwaZulu- Natali; wokusungula uMkhandlu osemthethweni wokuphatha ukongiwa kwamagugu esifundazweni; wokunquma izinhloso, amandla kanye nemisebenzi yoMkhandlu; wokunquma indlela uMkhandlu ozophathwa ngayo, ozobuswa ngayo, nozoqasha ngayo kanye nozoxhwaswa ngayo ngezimali; wokusungula iziGungu zamaGugu zaseKhaya, zeziFunda, zamaDolobha amaKhulu kanye nezesiFundazwe ukusiza uMkhandlu ukuba uqinisekise ukubandakanywa kwemiphakathi ekuphatheni nasekongeni amagugu esiFundazweni; kanye nokuhlinzekela okunye okuphathelene nalokho.











MAKUMISWE UMTHETHO yisiShayamthetho sesiFundazwe saKwaZulu-Natali, kanje:-













UKUHLELWA KWEZIGABA





Isigaba









ISAHLUKO 1 IZINCAZELO



1. Izincazelo









ISAHLUKO 2 UKUSEBENZA KOMTHETHO



2. Ukusebenza koMthetho











2

ISAHLUKO 3



IMIGOMO EJWAYELEKILE EPHATHELENE NAMAGUGU KANYE NEQHAZA LELUNGU LOMKHANDLU OPHETHE ELIBHEKELE EZAMAGUGU



Imigomo ejwayelekile ephathelene namagugu



Iqhaza leLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu









ISAHLUKO 4 UMKHANDLU WAMAGUGU AMAFA AKWAZULU-NATALI



Ukusungulwa koMkhandlu wamaGugu Amafa aKwaZulu-Natali



Izinhloso zoMkhandlu



Amandla kanye nemisebenzi yoMkhandlu



Ukubunjwa koMkhandlu



Isikhathi sokusebenza kwelungu loMkhandlu



Iziphakamiso zobulungu eMkhandlwini



Ukudalulwa kwesimo sezimali nokunye ngabaphakanyiselwe eMkhandlwini



Ukuhluleka ukudalula isimo semali nokunye



Ukuhoxiswa kwelungu loMkhandlu



Izikhala, ukususwa kanye nokwesula esikhundleni kwamalungu oMkhandlu



Imihlangano yoMkhandlu



Amakomidi oMkhandlu



Amandla engeziwe oMkhandlu kanye nawamaKomidi oMkhandlu



Imisebenzi yokuphatha neyobubhalane yoMkhandlu



Amaholo amalungu omkhandlu kanye nokubuyisela izindleko amalungu oMkhandlu kanye nawamakomidi oMkhandlu angene kuzona







ISAHLUKO 6



ISIKHULU ESIPHEZULU KANYE NABANYE ABASEBENZI BOMKHANDLU



IsiKhulu esiPhezulu soMkhandlu



Imisebenzi yesiKhulu esiPhezulu



Abasebenzi boMkhandlu



Ukusiswa kwabasebenzi boMkhandlu







3

ISAHLUKO 6



UKUXHASWA NGEZIMALI KANYE NOKUPHATHWA KOMKHANDLU



Izimali zoMkhandlu



Ukuphathwa kwezimali



Umbiko wocwaningo kanye nombiko wonyaka



Impahla engenakususwa



Izinyathelo zomthetho ezithathelwa uMkhandlu



Ukuvikelwa kolwazi oluyimfihlo olugodlwe nguMkhandlu



Ukusetshenziswa kwegama loMkhandlu









ISAHLUKO 7



IZIGINGU ZAMAGUGU ZASEKHAYA, ZESIFUNDA, ZAMADOLOBHA AMAKHULU KANYE NEZESIFUNDAZWE



Ukusungulwa kweziGungu zamaGugu zaseKhaya



Amandla kanye nemisebenzi yeziGungu zamaGugu zaseKhaya



Ukunqunywa kohlaka lokubusa yiLungu loMkhandlu oPhethe



Ukusungulwa kweziGungu zamaGugu zeziFunda



Ukubunjwa kweziGungu zamaGugu zeziFunda



Amandla kanye nemisebenzi kweziGungu zamaGugu zeziFunda



Ukunqunywa kohlaka lokubusa yiLungu loMkhandlu oPhethe



Ukusungulwa kwesiGungu samaGugu seDolobha eliKhulu



Amandla kanye nemisebenzi kwesiGungu samaGugu seDolobha eliKhulu



Ukunqunywa kohlaka lokubusa yiLungu loMkhandlu oPhethe



Ukusungulwa kwesiGungu samaGugu sesiFundazwe



Ukubunjwa kwesiGungu samaGugu sesiFundazwe



Amandla kanye nemisebenzi kwesiGungu samaGugu sesiFundazwe



Ukunqunywa kohlaka lokubusa yiLungu loMkhandlu oPhethe









ISAHLUKO 8 UKUVIKELWA OKUJWAYELEKILE KWAMAGUGU



Ukuvikelwa okujwayelekile: Izinhlaka



Ukuvikelwa okujwayelekile: Amathuna abantu abafa ngenxa yengxabano







4

Ukuvikelwa okujwayelekile: Izindawo zokungcwaba ngokwendabuko



Ukuvikelwa okujwayelekile: Izindawo okwakulwelwa kuzona izimpi, izindawo okwakuhlalwa kuzona emandulo, izindawo ezinamadwala aqoshiwe, izindawo ezinezinto ezazibunjwa emandulo kanye nezindawo ezinezigaxa zamadwala eziwa esibhakabhakeni











ISAHLUKO 9 UKUVIKELWA OKUKHETHEKILE KWAMAGUGU



Uhlelo lwamagugu avikelwe ngokukhethekile



Ukuvikelwa okukhethekile kweNdawo ethathwa njengeyiGugu ngokomlando



Ukuvikelwa okukhethekile kwendawo enomlando noma kwesakhiwo esinomlando



Ukuvikelwa okukhethekile kwamadlinza amalungu omndeni waseNdlunkulu



Ukuvikelwa okukhethekile kwezindawo okwakulwelwa kuzona izimpi, izikhumbuzo ezisezindaweni zomphakathi



Irejista yezindawo zamagugu



Ukuvikelwa okukhethekile kwezinto ezingamagugu



Irejista yezinto ezingamagugu









ISAHLUKO 10 UKUPHATHWA KWAMAGUGU



Ukunqunywa kwendlela yokusebenza kangcono, yamazinga kanye nemigomo okungcono



UMkhandlu ungangena ezivumelwaneni



ILungu loMkhandlu oPhethe lokudla ngokusemthethweni indawo eyiNdawo eyiyiGugu ngokomlando



Inqubo yokubonisana uma umthethodolobha noma umthethonqubo kamasipala unomthelela ezindabeni zamagugu







ISAHLUKO 11 IZINHLINZEKO EZIJWAYELEKILE



61. Amacala ajwayelekile aphathelene noMkhandlu







5

Izinhlawulo



Imithethonqubo



Ukudluliselwa kwamandla









ISAHLUKO 12



UKUCHITHWA KOMTHETHO, IZINHLELO ZESIKHASHANA, UKUQINISEKISWA KOKUBA SEMTHETHWENI KANYE NESIHLOKO ESIFINGQIWE



Ukuchithwa komthetho



Izinhlelo zesikhashana kanye nokuqinisekiswa kokuba semthethweni



Isihloko esifingqiwe









UHLELO Uhlelo: Amagugu avikelwe ngokukhethekile







ISAHLUKO 1 IZINCAZELO



Izincazelo



1. Kulo Mthetho noma yiliphi igama noma isisho okunikezwe incazelo eMthethweni wamaGugu kaZwelonke, 1999 (uMthetho No. 25 ka 1999), kumele, ngaphandle uma kubonakala kungafanele, kube naleyo ncazelo, futhi ngaphandle uma ingqikithi isho okwehlukile -



"uMkhandlu" kusho uMkhandlu wamaGugu Amafa aKwaZulu- Natali owasungulwa ngokwesigaba 5(1);



"isiKhulu esiPhezulu" kusho isikhulu esiphezulu soMkhandlu esiqokwe ngokwesigaba 20(1);



"uMthethosisekelo" kusho uMthethosisekelo weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika, 1996;







6

"uMnyango" kusho iHhovisi likaNdunankulu laKwaZulu-Natali noma, uma uNdunankulu edlulisele ukuphathwa kwalo Mthetho kwiLungu loMkhandlu oPhethe, umnyango okuHulumeni wesiFundazwe waKwaZulu-Natali obhekelwe yilelo Lungu loMkhandlu oPhethe;



"isiGungu samaGugu sesiFunda" kusho isigungu samagugu sesifunda esisungulwe ngokwesigaba 34(1);



"izinsalela zokwasemandulo" kusho izinsalela ezitholakala ezindaweni okwakuhlalwa kuzona kudala, ezikhombisa indlela okwakuphilwa ngawo emandulo;







"uMkhandlu oPhethe" kusho uMkhandlu oPhethe esiFundazweni saKwaZulu- Natali;



"unyaka wezimali" kusho isikhathi esiqala mhla lu-1 kuMbasa wanoma yimuphi unyaka siphele mhla zingama-31 kuNdasa wonyaka olandelayo;



"iGazethi" kusho iGazethi esemthethweni yesiFundazwe saKwaZulu-Natali;





"iNhloko yoMnyango" kusho uMqondisi-Jikelele noma, uma uNdunankulu enikezele ukuphathwa kwalo Mthetho kwiLungu loMkhandlu oPhethe, isikhulu esisesikhundleni esiphezulu kunazo zonke emnyangweni kuHulumeni kwesiFundazwe waKwaZulu-Natali obhekelwe yilelo Lungu loMkhandlu oPhethe;



"indawo eyiGugu ngokomlando" kusho indawo enikezwe ukuvikelwa ngokukhethekile njengendawo eyiGugu ngokomlando;



"into eyigugu" kusho into eyigugu enikezwe ukuvikelwa ngokukhethekile njengento eyigugu;



"Indawo eyiGugu" maqondana nesiFundazwe saKwaZulu-Natali, kusho - (a) indawo eyiGugu ngokomlando;







7

indawo enomlando noma isakhiwo esinomlando esiFundazweni; noma





yilawo magugu okukhulunywe ngawo ezigabeni 45, 46, 47 no 48;





"umaziphathe wasekhaya" kusho -



umasipala; noma



umkhandlu wendabuko osungulwe ngokwesigaba 6 soMthetho wobuHoli bokuBusa kweNdabuko, 2005 (uMthetho No. 5 ka 2005);



"isiGungu samaGugu saseKhaya" kusho isigungu samagugu sasekhaya esisungulwe ngokwesigaba 31(1);



"iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali" kusho iLungu loMkhandlu oPhethe wesiFundazwe saKwaZulu-Natal elibhekele ezezimali;



"isiGungu samaGugu seDolobha eliKhulu" kusho isigungu samagugu sedolobha elikhulu esisungulwe ngokwesigaba 38;



"iNkosi yoHlanga" kusho iSilo samaBandla sesiFundazwe saKwaZulu-Natali, -



ngosesikhundleni sobuKhosi besiZwe samaZulu, iNkosi yamaZulu, Ingonyama noma Isilo, kusukela ngosuku lokuqala kokusebenza kwalo Mthetho; noma

iSilo samaBandla sesiFundazwe njegoba kungachazwa kuMthethosisekelo waKwaZulu-Natali osazokwamukelwa noma komunye umthetho wesifundazwe;



"umasipala" kusho umasipala ohlongozwe esigabeni 155 soMthethosisekelo weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika, 1996, futhi osungulwe yizigaba 11 no 12 nangaphansi kwezigaba 11 no 12 zoMthetho weziNhlaka zoMasipala woHulumeni baseKhaya, 1998 (uMthetho No. 117 ka 1998), zifundwa nezigaba 3, 4 no 5 zoMthetho wokuNquma iziNhlobo zoMasipala, 2000 (uMthetho No. 7 ka 2000), kanti "umasipala wendawo", "umasipala wesifunda" kanye "nomasipala wedolobha elikhulu" kunencazelo efanayo;









8

"uNdunankulu" kusho uNdunankulu eMkhandlwini oPhethe wesiFundazwe saKwaZulu-Natali njengoba kuhlongozwe esigabeni 125 soMthethosisekelo;



"okunqunyiwe" kusho okunqunywe ngumthethonqubo ngaphansi kwesigaba 63, kanti "ukunquma" kunencazelo efanayo;



"isiFundazwe" kusho isifundazwe saKwaZulu-Natali esisungulwe ngokwesigaba 103 soMthethosisekelo;



"uHulumeni wesiFundazwe" kusho uhulumeni wesifundazwe saKwaZulu- Natali;









"isiGungu samaGugu sesiFundazwe" kusho isigungu samagugu sesifundazwe esisungulwe ngokwesigaba 41;



"iNdawo enomlando noma isakhiwo esinomlando esiFundazweni" kusho indawo enikezwe ukuvikelwa ngokukhethekile njengeNdawo enomlando noma njengeSakhiwo esinomlando esiFundazweni ngokwesigaba 51;



"isiShayamthetho sesiFundazwe" kusho isiShayamthetho sesiFundazwe saKwaZulu-Natali;



"isiKhwama seziMali eziNgenayo sesiFundazwe" kusho isikhwama esisungulelwe isiFundazwe saKwaZulu-Natali yisigaba 226 soMthethosisekelo weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika, 1996 (uMthetho No. 108 ka 1996);



"umnyango wezezimali wesifundazwe" kusho umnyango wezezimali osungulelwe isiFundazwe saKwaZulu-Natali ngokwesigaba 17 soMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni, 1999 (uMthetho No. 1 ka 1999);



"imisebenzi kahulumeni" kusho imisebenzi kahulumeni ehlongozwe esigabeni 8 soMthetho weMisebenzi kaHulumeni, 1994 (isiMemezelo No. 103 sika 1994);



"imithethonqubo" kusho imithethonqubo eyenziwe ngaphansi kwesigaba 63;







9



"iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu" kusho Ndunankulu wesiFundazwe saKwaZulu-Natali noma lelo lungu loMkhandlu oPhethe uNdunankulu alinikeze amandla okuphatha lo Mthetho;



"iNdlunkulu" kusho iSilo kanye noNdlunkulu baso, kusukela ngesikhathi sikaNkosinkulu, ethathwa kanjalo -



ngokomthetho wesintu namasiko; noma



ngokoMthethosisekelo waKwaZulu-Natali osazokwamukelwa noma omunye umthetho wesifundazwe;



"lo Mthetho" kubandakanya imithethonqubo;





"umphakathi wendabuko" kusho umphathi wendabuko ovunywe ngokwesigaba 2 soMthetho wobuHoli bokuBusa kweNdabuko, 2005 (uMthetho No. 5 ka 2005).









ISAHLUKO 2 UKUSEBENZA KOMTHETHO



Ukusebenza koMthetho



2.(1) Izinhlinzeko zalo Mthetho zisebenza ezindabeni zamagugu, okubandakanya kokubili amagugu aphathekayo kanye naphilayo noma aphathekayo esifundazweni.







(2) Uma lo mthetho ungalawuli udaba oluphathelene nokuvikelwa noma nokuphathwa kwamagugu esifundazweni, izinhlinzeko zoMthetho wamaGugu kaZwelonke, 1999 (uMthetho No. 25 ka 1999), kanye noMthetho woMkhandlu wamaGugu kaZwelonke, 1999 (uMthetho No. 11 ka 1999), ziyosebenza esiFundazweni futhi noma iyiphi inkomba "kumaziphathe wesifundazwe wezamagugu" eMthethweni wamaGugu kaZwelonke, 1999, kumele, ngaphandle uma kubonakala kungafanele, ithathwe njengenkomba eMkandlwini.









10

ISAHLUKO 3



IMIGOMO EJWAYELEKILE EPHATHELENE NAMAGUGU KANYE NEQHAZA LELUNGU LOMKHANDLU OPHETHE ELIBHEKELE EZAMAGUGU



Imigomo ejwayelekile ephathelene namagugu



3. ILungu loMkhandlu oPhethe kanye noMkhandlu kumele lisekele imigomo ejwayelekile okukhulunywe ngayo kwiNgxenye 1 yeSahluko 1 soMthetho wamaGugu kaZwelonke, 1999 (uMthetho No. 25 ka 1999), esebenza ezenzweni zezinhla zikahulumeni wesifundazwe nezohulumeni basekhaya maqondana nokuphathwa kwamagugu esiFundazweni.







Iqhaza leLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu 4.(1) Ngokuhlonipha iqhaza lokudidiyela likahulumeni kazwelonke kwezamagugu, iLungu loMkhandlu oPhethe kumele, ukugqugquzela umoya wokusebenza ngokubambisana okukhulunywe ngakho eSahlweni 3 soMthethosisekelo, uyokhuthaza ukuphathwa kwezamagugu kanye nezinsiza esiFundazweni ngokulawulwa wuhlaka lwenqubomgomo kazwelonke kanye nezinhlelo eziphathelene nezamagugu kanye nezinsiza.



(2) Ngaphezu kwamandla anikezwe iLungu loMkhandlu oPhethe yilo Mthetho, iLungu loMkhandlu oPhethe kumele, emva kokubonisana noMkhandlu, nangokuhlonipha inqubomgomo yamagugu kazwelonke kanye nezinhlelo, liyonquma inqubomgomo yamagugu kanye nezinhlelo zamagugu esiFundaweni.







ISAHLUKO 4 UMKHANDLU WAMAGUGU AMAFA AKWAZULU-NATALI



Ukusungulwa koMkhandlu wamaGugu Amafa aKwaZulu-Natali 5.(1) UMkhandlu ozokwaziwa ngoMkhandlu waMafa aKwaZulu-Natali ngalokhu uyasungulwa.







(2) UMkhandlu ungumuntu ngokomthetho.







11

(3) UMkhandlu uncike eMthethweni wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni, 1999 (uMthetho No. 1 ka 1999).



Izinhloso zoMkhandlu



Izinhloso zoMkhandlu -



ukonga;



ukuvikela; kanye



nokuphatha,



amagugu aphathekayo kanye naphilayo noma angaphatheki esiFundazwe futhi, ngokujwayelekile, ngokuhlonipha umthetho wamagugu kazwelonke nowesifundazwe, ukuze kugqugquzelwe futhi kulunganiswe ukongiwa kwamagugu ukuze kuhlomule isizukulwane esikhona nesizayo.







Amandla, izibopho kanye nemisebenzi yoMkhandlu 7.(1) UMkhandlu kumele -



ucubungule inqubomgomo kanye nezinhlelo zamagugu kwazwelonke nokwesifundazwe futhi kumele ulethe imibono kanye nezincomo kwiLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu;



uhlinzekele, futhi uhole -



ukuqaliswa kanye nokwethulwa kwenqubomgomo yamagugu kanye nezinhlelo zawo;

ukusungulwa kwezinhlelo zokufundisa, zokuqeqesha, zokuhumusha kanye nemiklamo ephathelene nezokuvakasha; futhi



uqinisekise ukubandakanywa komphakathi kanye nababambi- qhaza ezindabeni zamagugu esiFundazweni;



ngokuhlonipha inqubomgomo kanye nezinhlelo zamagugu kwazwelonke nokwesifundazwe, ululeke iLungu loMkhandlu oPhethe -



ngenqubomgomo ekhona nehlongozwayo yamagugu yesiFundazwe;

ngokwenza izinhlelo ezifanayo zamagugu esiFundazweni;



nganoma yiluphi udaba oluphathelene namagugu iLungu loMkhandlu oPhethe elicela ukwelulekwa ngalo; kanye





12

(iv) nanoma yiluphi udaba oluphathelene namagugu angaphatheki;





usize uMnyango ekusabalaliseni iziqumo kanye nolwazi olufanele mayelana nezindaba zamagugu esiFundazweni eminyangweni kaHulumeni wesiFundazwe, komasipala abasesiFundazweni kanye nasemphakathini ngokubamba imihlangano, ngezingxoxo, ngezaziso kanye nageminye imithombo yokushicilela namakhompuyutha;



uxoxisane neminyango kawelonke neyesifundazwe, nemigwamanda esemthethweni kanye nezinhlangano ezithintekayo kwezobuciko, kwezamasiko, kwezokuvakasha kanye nasezindabeni zamagugu;



wenze imisebenzi futhi ugcine izibopho kanye nemisebenzi okubekwe yilo Mthetho; futhi

wenze nanoma yimuphi omunye umsebenzi noma ugcine isibopho okubekelwe uMkhandlu ngayinoma yimuphi omunye umthetho.



UMkhandlu -



ungasebenzisa noma yimaphi amandla owanikezwe yinoma iyiphi inhlinzeko yalo Mthetho nanoma yimuphi omunye umthetho;



maqondana nezinhloso kanye nomsebenzi woMkhandlu, ungenza izincomo kwiLungu loMkhandlu oPhethe mayelana nomthetho kanye nezinqubomigomo zesiFundazwe;

ngokubonisana neLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali, ekusebenziseni amandla noma ekwenzeni imisebenzi yawo ngaphansi kwalo Mthetho, yemiklamo ethile, ungangena ezivumelwaneni zomsebenzi nabantu abanobuchwepheshe noma abangongoti kunoma yiluphi udaba oluphathelene nomsebenzi woMkhandlu, futhi ngokuvumelana neLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali, unganquma amaholo, kubandakanya nokukhokha izindleko zokuhamba ngomsebenzi, imali yokulala ngaphandle kanye nezinye izindleko, zalabo bantu;



unganquma izinhlawulo, kubandakanya nezinhlawulo zokuvuma icala, okumele zikhokhelwe uMkhandlu ngokwephula noma yiziphi izinhlinzeko zalo Mthetho;



unganquma izimali, okumele zikhokhelwe uMkhandlu, -







13

ngokucubungula noma yisiphi isicelo noma imvume ngokwalo Mthetho; kanye



nokuhlinzekwa kwanoma yimiphi imisebenzi yoMkhandlu;



unganquma, izimali kubandakanya, kodwa kungagcini nje, ngezimali zokungena mayelana nokukhangiswa amagugu aphathekayo nguMkhandlu;



ungakhangisa noma yimaphi amagugu aphathekayo angaphansi kolawulo loMkhandlu futhi ungathola izimali ezinqunyiwe noma okunye okunqunywe nguMkhandlu maqondana nalowo mkhangiso;

ungenza ucwaningo oluphathelene nokuthuthukisa amagugu, nokuphatha amagugu kanye nokugqugquzela amagugu; futhi



ngokujwayelekile, ungenza konke okudingekayo noma okungasheshisa ukufezwa kwezinhloso zawo okukhulunywe ngakho esigabeni 6 kanye nokwenza imisebenzi okukhulunywe ngayo esigatshaneni (1).



(3)(a) UMkhandlu, ngokwezinhloso zoMtheho wamaGugu kaZwelonke, 1999 (uMthetho No. 25 ka 1999), umaziphathe wamagugu wesifundazwe waKwaZulu- Natali kanye nanoma iyiphi inkomba "kumaziphathe wamagugu wesifundazwe" eMthethweni okukhulunywe ngawo kumele, ngaphandle uma kubonakala kungafanele, ithathwe njengenkomba eMkhandlwini.



(b) UMkhandlu kumele, ngaphezu kwamandla, kwezibopho kanye nemisebenzi okukhulunywe ngakho ezigatshaneni (1) no (2), wenze imisebenzi ebekelwe umaziphathe wamagugu wesifundazwe ngokoMthetho wamaGugu kaZwelonke, 1999.







Ukubunjwa koMkhandlu 8.(1) ILungu loMkhandlu oPhethe -



(a) kumele, kuncike eziphakamisweni ezitholakele ngokwesigaba 10(1) kanye nezincomo zethimba lokuhlunga elihlongozwe esigabeni 10(3), liqoke abantu abangengaphansi kwabayishumi nambili (12) futhi abangeqile kwabayishumi nanhlanu (15) njengamalungu oMkhandlu; futhi









14

kumele uqoke elilodwa lalawo malungu njengosihlalo noma ngusihlalo omkhulu woMkhandlu ozokwengamela emihlanganweni yoMkhandlu nozokwenza eminye imisebenzi ephathelene nalokho.

Amalungu oMkhandlu ahlongozwe esigatshaneni (1) kumele -



abandakanye abantu abaqeqeshiwe noma abanesipiliyoni esikhethekile noma abanentshisekelo kule mikhakha elandelayo ehambisana nezamagugu -

ukwakhiwa kwamagugu;



izindawo okwakuhlalwa kuzona emandulo;



imbhalo eqoshwe emadwaleni;



umlando;



ezamasiko;



ezezilimi;



isayensi yokwazi ngezinhlobo ezahlukene zabantu;



umculo wezinhlanga ezehlukahlukene; kanye



nesayensi ephathelene nokuhlalisana kwabantu;



abandakanye okungenani umuntu oyedwa onolwazi nesipiliyoni okunobufakazi emkhakheni wokuphathwa kwezimali;



abandakanye okungenani umuntu oyedwa onolwazi nobungcweti okunobufakazi kwezomthetho;



abandakanye okungenani abantu abathathu okungaba ngamalungu esiGungu samaGugu saseKhaya, sesiFunda noma seDolobha eliKhulu; futhi



amele yonke imikhakha efanele futhi abe nabantu besiFundazwe abayizinhlanga ezahlukahlukene nabanamsiko ahlukahlukene.



Amalungu ahlongozwe esigatshaneni (1) kumele abe ngabantu abafanelekile abazimele, abangachemile nabalungile.



Umuntu ongafanelekile ukuqokwa eMkhandlwini noma ekuqhubekeni eMkhandlwini, ngenxa yokungafaneleki -

ungene shi ezikweletini ngokungenakuhlengeka;



umenyezelwe yinkantolo njengongaphilile kahle ngengqondo;











15

uhlomula ngokuqondile noma ngokungaqondile kunoma yisiphi isivumelwano noMkhandlu futhi ohluleka ukudalula intshisekelo noma ukuhlomula kwakhe kanye nohlobo lokuhlomula kwakhe ngendlela edingwa yilo Mthetho;

engumuntu ongaphansi kwesandla somunye umuntu;



esikhathini esiphambili eke wasuswa esikhundleni ngenxa yokungathembeki okubandakanya ukweba noma ukukhwabanisa;

elahlwe yicala futhi wagwetshwa ngaphandle kokunikezwa ithuba lokhetha phakathi kokuboshwa nokukhokha inhlawulo, ngaphandle uma iLungu loMkhandlu oPhethe, ngesikhathi umuntu eqokwa edalula ngokugcwele imininingwane yecala esitatimendeni esifungelwe, engakushaya indiva lokho kuboshwa ngendlela ehambisana nesigaba 106(1) soMthethosisekelo: Kuncike ekutheni lokho kungafaneleki ngokwalesi sigatshana kuphela eminyakeni emihlanu emva kokuqedwa kwesigwebo; futhi

ehluleka ukudalula ukuhlomula ngokuhambisana nesigaba 11 noma ehambele noma ebe yingxenye yezingxoxo zoMkhandlu ngesikhathi esahlomula njengoba kuhlongozwe kulesi sigaba.



ILungu loMkhandlu oPhethe lingaqoka umsebenzi woMnyango eMkhandlwini njengomuntu olimele -

okumele aqinisekise ukuxhumana phakathi kweLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu kanye noMkhandlu; futhi



lingethamela imihlangano yoMkhandlu futhi libambe iqhaza ezingxoxweni, kodwa alinalo ilungelo lokuvota uma kuthathwa isinqumo eMkhandlwini.



Lesi sigaba sincike ezinhlelweni zesikhashana okukhulunywe ngazo esigabeni 66.



















16

Isikhathi sokuba sesikhundleni selungu loMkhandlu



9.(1) Ilungu loMkhandlu lingaba sesikhundleni isikhathi esingeqile eminyakeni emihlanu, futhi lingaphinde liqokwe.



Akukho lungu elingaqokwa amahlandla angaphezu kwamabili alandelanayo.





Lesi sigaba sincike ezinhlelweni zesikhashana okukhulunywe ngazo esigabeni 66.







Iziphakamiso zobulungu eMkhandlwini



10.(1) ILungu loMkhandlu oPhethe kumele, ngesaziso kwiGazethi nasemaphephandabeni okungenani amabili afundwa kakhulu esifundazweni, limeme iziphakamiso zabantu abazoqokelwa eMkhandlwini.



Isimemo seziphakamiso ngokwesigatshana (1) kumele sibalule -



indlela yokwenza isiphakamiso;



okudingekayo uma kwenziwa isiphakamiso; kanye



nosuku isiphakamiso okumele sifinyelele ngalo kwiLungu loMkhandlu oPhethe.



ILungu loMkhandlu oPhethe kumele liqoke ithimba lokuhlunga eliyokuba -



neziphathimandla eziphezulu zoMnyango ezingeqile kwezintathu;



nabantu abangeqile kwabathathu abanesipiliyoni ezindabeni zamagugu,



abazocubungula zonke iziphakamiso futhi benze nezincomo mayelana nabaphakanyisiwe.



(4) Lesi sigaba sincike ezinhlelweni zesikhashana okukhulunywe ngazo esigabeni 66.



















17

Ukudalula ukuhlomula ngokwezezimali nangokunye ngabaphakanyiselwe eMkhandlwini



11.(1) Ophakanyiselwe eMkhandlwini kumele -



ezinsukwini eziyishumi eqokiwe, futhi wamukela, adalule ngokubhalwe phansi kwiLungu loMkhandlu oPhethe yonke imihlomulo yezezimali kanye nokunye emkhakheni wamagugu noma emikhakheni ehlobene nawo noma engahlobana nawo noma engadala ukushayisana nokuqokwa njengelungu loMkhandlu, lokho kudalula kumele kubandakanye ulwazi olufanele mayelana nanoma yikuphi ukuboshelwa icala elisoHlelweni 1 ngokoMthetho weNqubo yokuQulwa kwamaCala obuGebengu, 1997 (uMthetho No. 51 ka 1977);

ukudalula okukhulunywe ngakho endimeni (a) kubandakanya imihlomulo yezezimali nokunye kwamalungu omndeni noma kwabasondelene nalo emkhakheni wamagugu kanye nasemikhakheni ehlobene nawo noma engadala ukushayisana nokuqokwa njengelungu loMkhandlu; futhi



lingaqashwa njengelungu loMkhandlu uma kutholakala ukuthi ophakanyisiswe ugodle ulwazi oluthile ngamabomu oluphathelene nokuhlomula ngokwezezimali nokunye okuhlongozwe kulesi sigaba.



Uma ilungu loMkhandlu noma ilungu lomndeni walo noma umuntu osondelene nalo kuba noguquko esimweni salo futhi lihlomula emkhakheni wamagugu noma emikhakheni ehlobene nawo noma kunesizathu sokwazi nganoma yiluphi ushintsho esimweni salo, ilungu loMkhandlu kumele, ezinsukwini eziyishumi kusukela osukwini lokushintsha kwesimo, lidalule ngokubhaliwe ngalolo shintsho kwezezimali noma kokunye kwiLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu.







ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu kumele -



ligcine irejista yokuhlomula kwamalungu oMkhandlu okudalulwe ngokwalesi sigaba; futhi

lishintshe imininingwane yalelo rejista njalo emva kwesikhathi esithile;















18

Ukuhluleka ukudalula ukuhlomula ngokwezezimali noma ngenye indlela 12.(1) Ilungu loMkhandlu elihluleka ukudalula okuhlongozwe esigabeni 11 liphula umthetho.



(2) Uma iLungu loMkhandlu oPhethe lithola ukuthi ilungu loMkhandlu lihlulekile ukuhambisana nezinhlinzeko zesigaba 11 kumele liphenye lolo daba futhi licabange izinyathelo zokuqondisa izigwegwe ezifanele.







Ukuhoxa kwelungu loMkhandlu



13.(1) Ilungu loMkhandlu kumele lihoxe odabeni lapho, ilungu lomndeni walo noma osondelene nalo noma kulindeleke ukuthi ahlomule ngokwezezimali noma ngenye indlela esinqumweni soMkhandlu.



Noma yimuphi umuntu angafaka isicelo, noma angacela ngomlomo, ukuthi ilungu loMkhandlu lihoxe uma lowo muntu enesizathu sokukholwa ngukuthi ilungu loMkhandlu, ilungu lomndeni walo noma osondelene nalo kulindeleke ukuthi ahlumule ngokwezezimali noma ngenye indlela esinqumweni soMkhandlu.



Umuntu ofaka isicelo okukhulunywe ngaye esigatshaneni (2) kumele anikeze izizathu zesicelo sakhe.



Uma isicelo okukhulunywe ngaso esigatshaneni (2), uSihlalo woMkhandlu kumele anqume ngalolo daba, ngaphandle uma isicelo sithinta uSihlalo woMkhandlu udaba kumele lunqunywe yiLungu loMkhandlu oPhethe noma ngoqokwe yilona.











Izikhala, ukususwa kanye nokusula esikhundleni kwamalungu oMkhandlu 14.(1) Ilungu loMkhandlu kumele lishiye isikhundla uma lingasafaneleki njengoba kuhlongozwe esigabeni 8(4).



(2) ILungu loMkhandlu oPhethe, emva kokunikeza ilungu ithuba lokuzikhulumela, nganoma yisiphi isikhathi lingakhipha esikhundleni lelo lungu uma, ngokubona kwalo, kunezizathu ezizwakalayo zokwenze njalo.





19



Ilungu kumele lishiye isikhundla uma liphuthe, ngaphandle kokuthi ilivu liyinikezwe nguMkhandlu, emihlanganweni emibili elandelanayo yoMkhandlu isaziso sayo esasinikezwe ilungu uqobo noma esasiposiwe.



ILungu lingasula esikhundleni ngokubhalwe phansi ngokunikeza isaziso sezinsuku ezingengaphansi kwezingamashumi amathathu kwiLungu loMkhandlu oPhethe: Kuncike ekutheni iLungu loMkhandlu oPhethe lingakuchitha lokho kwesula uma lokho kuchithwa kungeke kube nomthelela ongemuhle ekusebenzeni koMkhandlu.



Uma kuvela isikhala eMkhandlwini, iLungu loMkhandlu oPhethe kumele, kuncike esigabeni 10, liqoke umuntu ozogcwalisa leso sikhala isikhathi esisele esikhundleni selungu lowo muntu aqokelwe sona.







Imihlangano yoMkhandlu



15.(1) UMkhandlu ungahlangana njalo uma kunesidingo, kodwa okungenani kathathu ngonyaka, kulezo zindawo nangalezo zikhathi ezinganqunywa nguMkhandlu.



ILungu loMkhandlu ngalinye kumele laziswe ngomhlangano ngamunye ngokubhalwe phansi, okungenani ezinsukwini eziyishumi nane ngaphambi kwalowo mhlangano, futhi leso saziso kumele sibe nohlelo lomhlangano ohlongozwayo.







Uma usihlalo woMkhandlu engekho emhlanganweni woMkhandlu, amalungu akhona angaqoka ilungu elilodwa lawo ukuthi ahole umhlangano.



Umhlangano okhethekile woMkhandlu ungabizwa ngesicelo -



sikasihlalo; noma



samalungu amabili kwamathathu oMkhandlu ngesinxuso esibhalwe phansi, uma usihlalo kumele, ngokubhalwe phansi, azise ilungu loMkhandlu ngalinye ngesikhathi nangendawo yomhlangano.





20



Ikhoramu yomhlangano woMkhandlu yiningi lamalungu awo.





Noma yisiphi isinqumo soMkhandlu kumele sithathwe ngesixazululo seningi lamalungu akhona kunoma yimuphi umhlangano woMkhandlu futhi, uma kuba nokulingana kwamavoti nganoma yiluphi udaba, ilungu elihola umhlangano okukhulunywa ngawo liyokuba nevoti elingujuqu ngaphezu kwevoti lalo elijwayelekile njengeLungu loMkhandlu.

Okudingidwa kuyona yonke imihlangano kumele kuqoshwe futhi kubhalwe emaminithini.



(8)(a) Amaminithi omhlangano odlule kumele afundwe ekuqaleni kwayo yonke imihlangano.



Amaminithi kungathathwa ngokuthi afundiwe uma amakhophi awo enikezwe amalungu oMkhandlu ngaphambi komhlangano.



Usihlalo angasayina amaminithi kuphela uma sekudingidwe imibono noma sekwenziwe ushintsho.



Usihlalo kumele anqume ngemibuzo nangendlela okuzoqhutshwa ngayo: Kuncike ekutheni uma noma yiliphi ilungu liphikisana nanoma yisiphi isinqumo, umbuzo kumele uvotelwe kuthi isinqumo seningi lamalungu sibe ngujuqu futhi kube yisona esamukelwa nguMkhandlu.



Ilungu loMkhandlu elinentshisekelo mayelana nanoma yiluphi udaba oludingidwe emhlanganweni woMkhandlu, okungathi lucutshungulwa, lulivimbela ekwenzeni umsebenzi walo ngendlela efanele, engachemile nelungile, kumele lihoxe kulowo mhlangano.



(11)(a) IsiKhulu esiPhezulu singathamela noma sibambe iqhaza, kodwa angeke savota, emhlanganweni woMkhandlu.



(b) Ilungu labasebenzi boMkhandlu, uma limenyiwe, lingathamela imihlangano yoMkhandlu.











21

Amakomidi oMkhandlu



16.(1) UMkhandlu ungaqoka ikomidi elilodwa noma ngaphezulu kungagcini nje ngamalungu awo ukuba asize ekusebenziseni amandla nasekwenzeni imisebenzi yawo.



Ikomidi elihlongozwe esigatshaneni (1) kumele lenze leyo misebenzi yoMkhandlu njengoba uMkhandlu unganquma.



UMkhandlu, nganoma yisiphi isikhathi, ungahlakaza noma ubumbe kabusha lelo komidi.



UMkhandlu -



ungadlulisela amandla alo noma unikeze imisebenzi yawo ikomidi eliqokwe ngokwesigatshana (1);

awunqatshelwe ukusebenzisa amandla adluliselwe noma ukwenza noma yimuphi umsebenzi odlulislewe; futhi



ungachibiyela, ubukeze noma uhoxise noma yisiphi isinqumo sekomidi.









Noma yimaphi amandla adluliselwe asetshenziswa noma umsebenzi odluliselwe owenziwa yikomidi kuthathwa ngokuthi asetshenziswa noma wenziwa nguMkhandlu.



(6)(a) IsiKhulu esiPhezulu singathamela noma sibambe iqhaza, kodwa angeke savota, emhlanganweni woMkhandlu.



(b) Ilungu labasebenzi boMkhandlu, uma limenyiwe, lingathamela imihlangano yoMkhandlu.







Amandla engeziwe oMkhandlu kanye namaKomidi oMkhandlu 17.(1) Izinhlinzeko zesigaba 3, 4, 5, 6 no 7 zoMthetho wamaKhomishana waKwaZulu-Natali, 1999 (uMthetho No. 3 ka 1999), zisebenza ngokuguquguquka eMkhandlwini nasekomidini loMkhandlu kanti nezigaba ezithintekayo ziyasebenza emisebenzini yalowo Mkhandlu noma ekomidini loMkhandlu.









22

(2) Ilungu loMkhandlu noma lekomidi loMkhandlu, emva kwesaziso esanele kumhlali, ngazo zonke izikhathi ezifanele lingangena lihlole noma yimuphi umhlaba ngenhloso yokuphenya mayelana nokusetshenziswa kwamandla noma nokwenziwa kwemisebenzi yoMkhandlu noma yekomidi loMkhandlu.







Imisebenzi yokuphatha neyobubhalane yoMkhandlu



18. Umsebenzi wokuphatha nowobubhalane ohambisana nokwenziwa kwemisebenzi yoMkhandlu noma yekomidi lawo, kumele wenziwe ngamalungu abasebenzi boMkhandlu abaqokelwe lokho yisiKhulu esiPhezulu.







Amaholo abasebenzi boMkhandlu kanye nokubuyiselwa izindleko amalungu oMkhandlu noma ekomidi loMkhandlu angene kuzona 19.(1)(a) Ilungu loMkhandlu lingakhokhelwa lelo holo noma lezo zibonelelo njengoba kunganqunywa yiLungu loMkhandlu oPhethe ngokubonisana neLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali.



(b) Ilungu loMkhandlu elithola iholo, izibonelelo kanye neminye imihlomulo ngenxa yesikhundla salo noma yokuqashwa kwalo -



kuhulumeni kazwelonke;



kuhulumeni wesifundazwe;



kumasipala; noma



enhlanganweni, emgwamandeni noma esikhungweni esilawulwa nguhulumeni kazwelonke noma wesifundazwe,



eliqhubekayo nokuthola lelo holo, lezo zibonelelo noma leyo mihlomulo ngesikhathi lisasebenza njengelungu loMkhandlu, lingathola iholo noma izibonelelo okukhulunywe ngazo endimeni (a) kuphela ngendlela edingekayo ukubeka lelo lungu esimweni sezimali ebelizoba kusona uma belingekho kuleso sikhundla.







(2)(a) Ilungu loMkhandlu kanye nelungu lekomidi loMkhandlu, maqondana nemisebenzi yalo njengelungu, lingabuyiselwa izindleko zokuhamba ngomsebenzi okudalwe ngukwethamela umhlangano woMkhandlu noma wekomidi loMkhandlu.







23

(b) ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali kumele linqume inqubo, kubandakanya nezindlela zokulawula nezokuphatha izimali zokukhokhelwa izindleko zokuhamba ngomsebenzi okuhlongozwe endimeni (a).











ISAHLUKO 5



ISIKHULU ESIPHEZULU KANYE NABASEBENZI BOMKHANDLU





IsiKhulu esiPhezulu soMkhandlu



20.(1) ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu kumele, emva kokubonisana oMkhandlu, liqoke umuntu oqeqeshwe ngokwanele, onekhono kanye nonesipiliyoni njengesiKhulu esiPhezulu soMkhandlu.



(2)(a) IsiKhulu esiPhezulu siqokwa isikhathi esingeqile eminyakeni emihlanu. (b) IsiKhulu esiPhezulu singaphinde siqokelwe elinye ihlandla.



(3)(a) Ukuqokwa kwesiKhulu esiPhezulu kuncike ekusayinweni kwesivumelwano sokusebenza phakathi kwalowo muntu noMkhandlu.



(b) UMkhandlu kanye nesiKhulu esiPhezulu, ngokubhalwe phansi nangokuvumelana, bangachibiyela isivumelwano sokusebenza.



(4)(a) Ngezinhloso zokudalula ukuhlomula ngokwezezimali noma okunye, izinhlinzeko zesigaba 11 zisebenza ngezinguquko ezifanele kwisiKhulu esiPhezulu ngaphandle kokuthi isiKhulu esiPhezulu kumele sidalule ukuhlomula kwaso eMkhandlwini.



(b) UMkhandlu kumele ugcine irejista yokuhlomula ngokwezezimali noma okunye okudalulwe yisiKhulu esiPhezulu.



IsiKhulu esiPhezulu siyilungu loMkhandlu ngokwesikhundla kodwa asinalo ilungelo lokuvota emihlanganweni yawo.



Isigatshana (1) sincike ezinhlelweni zesikhashana okukhulunywe ngawo esigabeni 66.







24

Imisebenzi yesiKhulu esiPhezulu



21.(1) IsiKhulu esiPhezulu singumphathi oyinhloko kanye nesikhulu esiphethe izimali zoMkhandlu njengoba kuhlongozwe eMthethweni wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni, 1999 (uMthetho No. 1 ka 1999), futhi sinomthwalo -



wokuphatha kanye nokuphatha izimali zoMkhandlu ngokuhambisana noMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni, 1999 (uMthetho No. 1 ka 1999), kanye nokuba ngumqondisi woMkhandlu;

emva kokubonisana noMkhandlu, wokuqoka amalungu abasebenzi boMkhandlu okuhlongozwe esigabeni 22(1);



emva kokubonisana noMkhandlu, wokunquma umgomo wokuziphatha, osebenza esiKhulwini esiPhezulu, kubona bonke abasebenzi boMkhandlu futhi ofanelekile ngezinhloso zokuthatha izinyathelo zokuqondisa izigwegwe, ukuqinisekisa -

ukuhambisana nomthetho okhona, kubandakanya nalo Mthetho;





ukusetshenziswa ngendlela efanele enemiphumela emihle neyongayo kwezimali zoMkhandlu kanye nezinsiza;

ukugqugquzelwa nokugcinwa kwezinga eliphezulu lokusebenza;



ukunqandwa kokushayisana kwezintshisekelo;



ukuvikelwa kolwazi olugodlwe nguMkhandlu oluyimfihlo; kanye



nokusebenza ngobuqotho, ngokungakhethi, ngendlela efanele nangokulingana;



wokuqinisekisa ukuziphatha kahle kwabasebenzi abaqokwe ngokwendima (b) futhi kumele, ngokwalezo zinhloso, babe nesibopho sokubika eMkhandlwini;

ukugcinwa kwerejista lemihlomulo edalulwe ngamalungu oMkhandlu; kanye



nokuqinisekisa ukuthi uMkhandlu uhambisana nezinhlinzeko zoMthetho wokuPhathwa kweziMali, 1999 (uMthetho No. 1 ka 1999), kanye nanoma yimuphi omunye umthetho osebenzayo.



(2) Uma isiKhulu esiPhezulu nganoma yisiphi isizathu singakwazi ukwenza noma imisebenzi yaso, uMkhandlu kumele, ngokubhalwe phansi, nangemva





25

kokubonisana neLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu, siqoke omunye umuntu njengeBamba lesiKhulu esiPhezulu kuze isiKhulu esiPhezulu siyakwazi ukwenza leyo misebenzi.







Abasebenzi boMkhandlu



22.(1) IsiKhulu esiPhezulu kumele, kuncike esigatshaneni (2), siqashe amalungu abasebenzi oMkhandlu njengoba kudingeka -



ukuba asisize ekwenzeni imisebenzi yaso ngokwalo Mthetho; futhi



asize uMkhandlu ngomsebenzi owenziwa nguMkhandlu.





UMkhandlu kumele unqume inqubomgomo yezabasebenzi yamalungu abasebenzi boMkhandlu, kubandakanya nesiKhulu esiPhezulu.



Ngezinhloso zokudalula ukuhlomula ngokwezezimali noma okunye, futhi kuncike esigabeni 21(1)(e), izinhlinzeko zesigaba 11(1), (2) no (4) zisebenza ngezinguquko ezidingekayo emalungwini abasebenzi boMkhandlu.



Isigatshana (1) sincike ezinhlelweni zesikhashana okukhulunywe ngawo esigabeni 66.







Ukusiswa noma ukudluliselwa kwabasebenzi boMkhandlu



23. UMkhandlu ungasebenzisa imisebenzi yabantu abasisiwe noma abadluliselwe abaqhamuka kuhulumeni ngokuhambisana nezinhlinzeko zoMthetho weMisebenzi kaHulumeni, 1994 (isiMemezelo No. 103 sika 1994).







ISAHLUKO 6



UKUXHASWA NGEZIMALI KANYE NOKUPHATHWA KOMKHANDLU





Izimali zoMkhandlu



24.(1) Izimali zoMkhandlu zibandakanya -



(a) imali ezabiwe yisiShayamthetho sesiFundazwe;







26

iminikelo etholwe nguMkhandlu ngokusemthethweni kunoma yimuphi umthombo;



inzalo ezimalini ezitshalwe nguMkhandlu;



izinhlawulo ezitholwe nguMkhandlu;



izimali ezitholwe nguMkhandlu kukhokhelwa -



ukucutshungulwa kwezicelo noma kwezimvume ngokwalo Mthetho;

ukuhlinzekwa kwemisebenzi nguMkhandlu; kanye



nokukhangiswa kwamagugu nguMkhandlu; kanye



nemali engene ngokusemthethweni evela kunoma yimuphi umthombo.





UMkhandlu kumele usebenzise izimali zawo ukukhokhela izindleko eziphathelene nokwenziwa kwemisebenzi yawo nokusetshenziswa kwamandla awo ngokwalo Mthetho.



IsiKhulu esiPhezulu kumele, ngokuvumelana noMkhandlu kanye neLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali -

sivule i-akhawunti egameni loMkhandlu nesikhungo esibhaliswe njengebhange ngokoMthetho wamaBhange, 1990 (uMthetho No. 94 ka 1990) futhi



sifake kuyona yonke imali etholakele ngokwesigatshana (1).









Ukuphathwa kwezimali



25.(1) IsiKhulu esiPhezulu kumele siqinisekise ukugcinwa kwamabhuku ama- akhawunti aphelele kanye namarekhodi aphathelene nawo.



(2) IsiKhulu esiPhezulu kumele siqinisekise ukuthi izabelo zezimali zoMkhandlu, amapulani okusebenza, imibiko yonyaka kanye nezitatimende zezimali ezicutshunguliwe kulungiswa futhi kuhanjiswa ngokuhambisana noMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni, 1999 (uMthetho No. 1 ka 1999).















27

UMkhandlu kumele, njalo ngonyaka wezimali ngaleso sikhathi iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali elinquma ngaso, ulethe kwiLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali ukuba livume -

uhlelo lokusebenza loMkhandlu, oluqukethe izinjongo ezikalekayo kanye nalolo lwazi olunqunywe yiLungu loMkhandlu oPhethe noma yiLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali; kanye



nesitatimende esikanekisiwe semali ezingena nezosetshenziswa, maqondana neminyaka emithathu elandelayo noma isikhathi esingaphezulu noma esingaphansi njengoba kunqume iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali.



Kunoma yimuphi unyaka wezimali uMkhandlu ungaletha kwiLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali ukuba livume ezinye izitatimende zoMkhandlu zezimali ezikanekisiwe zezimali ezizongena noma ezizosetshenziswa zalowo nyaka wezimali.







UMkhandlu angeke uzibophezele ngokwezezimali ngaphezu kwesabelo sezimali sawo nangaphezu kwemali oyibeke eceleni.



UMkhandlu -



ungatshala noma iyiphi ingxenye engasebenzi yezimali zawo kwiNhlangano yokuGcina iziMali zikaHulumeni; noma

ngemvume yeLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali, ungasebenzisa leyo mali nanoma yingayiphi indlela.



UMkhandlu ungasungula leso sikhwama sokugcina izimali, futhi ufake kusona lezo zamba, ezivunywa yiLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezeziMali.







Ucwaningo kanye nombiko wonyaka



26.(1) Kuncike ezinhlinzekweni zoMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni, 1999 (uMthetho No. 1 ka 1999), uMcwaningi Mabhuku-Jikelele kumele acwaninge izitatimende zezimali zoMkhandlu.









28

UMkhandlu kumele wethule umbiko wemisebenzi yawo kwisiShayamthetho sesiFundazwe ezinyangeni ezinhlanu emva kokuphela konyaka wezimali.



Umbiko kumele -



ubandakanye isitatimende sezimali ezingenile nezisetshenzisiwe esiqinisekiswe nguMcwaningi Mabhuku-Jikelele;



ukhombise indlela uMkhandlu ofeze ngayo izinhloso zawo okukhulunywe ngazo esigabeni 6 kanye nezinjongo ezikalekayo njengoba kubekwe ohlelweni lawo lokusebenza njengoba kuhlongozwe esigabeni 25(3)(a) ngonyaka wezimali othintekayo; futhi

ube nemininingwane yokusebenza ephathelene nokusetshenziswa kwezinsiza ngendlela eyongayo, efanele kanye nenemiphumela neqhathanisa obekuhlelilwe nokwenziwe njengoba kubekwe ohlelweni lokusebenza.



Ezinyangeni ezinhlanu emva kokuba kwethulwe umbiko, ithimba elinosihlalo woMkhandlu kanye nokungenani namalungu oMkhandlu kumele lethule umbiko eKomidini elibhekele lowo mkhakha.







Impahla engenakususwa



26.(1) UMkhandlu, ngemvume yeLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali, ungadla, ubambe noma uchithe impahla engenakususwa ngesikhathi usasebenza.







(2) UMkhandlu kumele unqume inqubomgomo kanye nenqubo yoMkhandlu yokudla kanye nokuchitha impahla engenakususwa.







Izinyathelo zomthetho ezithathelwa uMkhandlu



28.(1) Noma yiziphi izinyathelo zomthetho ezithathelwa uMkhandlu kumele zithathwe ngokuhambisana noMthetho wokuThathela iziNyathelo zoMthetho ezinye iziNhlaka zikaHulumeni, 2002 (uMthetho No. 40 ka 2002).









29

(2) UMkhandlu, ngezinhloso zesigatshana (1), uthathwa njengohlaka lukahulumeni oluhlongozwe endimeni (c) yencazelo yalo esigabeni 1 soMthetho okukhulunywe ngawo.







Ukuvikeleka kolwazi oluyimfihlo olugodlwe nguMkhandlu



29.(1) Kuncike kuMthethosisekelo kanye naseMthethweni wokuGqugquzela ukuFinyelela oLwazini, 2000 (uMthetho No. 2 ka 2002), akukho muntu oyodalula noma yiluphi ulwazi olulethwe eMkhandlwini maqondana nanoma yimuphi umyalelo womthetho, ngaphandle uma ecelwe yinkantolo ukuba enze njalo noma ngaphandle uma umuntu ohlinzeke lowo myalelo evuma ngokubhalwe phansi.







Akukho muntu ongadalula noma yiluphi ulwazi emarejisteni ahlongozwe ezigabeni 11(3), 20(4) no 21(1)(e) ngaphandle uma lokho kudalula -



kungokomthetho ophoqa noma ogunyaza lokho kudalula;



udingeka ukuze uMkhandlu usebenze kahle; noma



kwenziwa ngezinhloso zokuqapha, zokuhlola, zokuphenya noma zokucubungula noma yimuphi umsebenzi ophathelene noMkhandlu.



Noma yimuphi umutu ophula isigatshana (1) noma (2) uyothweswa icala.









Ukusetshenziswa kwegama loMkhandlu



30.(1) Ngaphandle uma egunyazwe nguMkhandlu ngokubhalwe phansi ukuba enze njalo, akukho muntu nangayiphi indlela oyomela noma asebenzise igama, isifinyezo, ilogo, uphawu noma impahla esetshenziswa nguMkhandlu noma okungeyoMkhandlu.



Akukho muntu ongaqamba amanga athi wenza okuthile egameni loMkhandlu.





Noma yimuphi umuntu ophula isigatshana (1) noma (1) uyothweswa icala.















30

ISAHLUKO 7



IZIGUNGU ZAMAGUGU ZASEKHAYA, ZEZIFUNDA, ZAMADOLOBHA AMAKHULU ZESIFUNDAZWE



Ukusungulwa kweziGungu zamaGugu zaseKhaya



31.(1) ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu, endaweni kamasipala wendawo, noma emphakathini wendabuko, lingasungula isiGungu samaGugu saseKhaya.



IsiGungu samaGugu saseKhaya esihlongozwe esigatshaneni (1) -



siwuhlaka olungaphoqelelwe ukuba kube khona; futhi



asiyena umuntu ngokomthetho.









Amandla, izibopho kanye nemisebenzi yesiGungu samaGugu saseKhaya 32.(1) IsiGungu samaGugu saseKhaya kumele endaweni esisungulelwe yona -



sihole izindaba zokuthuthukisa amagugu;



sihole ukugqugquzelwa kwamagugu aphathekayo, aphilayo noma angaphatheki;



siqinisekise ukubaluleka kanye nobunikazi kwamagugu endawo;



siqinisekise ukusebenzisana kwababambiqhaza kuzo zonke izinhlelo zamagugu endawo; futhi

sigqugquzele ukuthuthukiswa komnotho kanye nesimo senhlalo okuphathelene namagugu.



IsiGungu samaGugu saseKhaya, ngokujwayelekile, singenza konke okudingekayo noma okufanele ukwenza imisebenzi okukhulunywe ngayo esigatshaneni (1).







Ukunqunywa kohlaka lokubusa yiLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu



33. ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu kumele linqume, noma uhlaka lokubusa leziGungu zamaGugu zaseKhaya, okumele lubandakanye -





31

indlela yokuqoka abantu eziGungwini zamaGugu zaseKhaya;



isikhathi sokusebenza kwamalungu eziGungu zamaGugu zaseKhaya; futhi

izikhathi zemihlangano yeziGungu zamaGugu zaseKhaya.









Ukusungulwa kweziGungu zamaGugu zeziFunda



34.(1) ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu, endaweni kamasipala wesifunda, lingasungula isiGungu samaGugu sesiFunda.



IsiGungu samaGugu sesiFunda esihlongozwe esigatshaneni (1) -



siwuhlaka olungaphoqelelwe ukuba kube khona; futhi



asiyena umuntu ngokomthetho.









Ukubunjwa kweziGungu zamaGugu zeziFunda



35. IsiGungu samaGugu sesiFunda sinosihlalo kanye namasekela osihlalo beziGungu zamaGugu zeziFunda basezindaweni esisungulelwe zona.







Amandla, izibopho kanye nemisebenzi kweziGungu zamaGugu zeziFunda



IsiGungu samaGugu sesiFunda endaweni esisungulelwe yona kumele -



sihole imisebenzi yesiGungu samaGugu sesiFunda;



siqaphe futhi sihlole umthelela weziGungu zamaGugu zeziFunda;



sisize iziGungu zamaGugu zeziFunda ekufezeni imisebenzi yazo ngokwalo Mthetho; futhi

sigqugquzele ukuqwashisa ngamagugu kanye nokuzibandakanya komphakathi.







Ukunqunywa kohlaka lokubusa yiLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu



37. Izinhlinzeko zesigaba 33 zisebenza ngezinguquko ezidingekayo maqondana nokunqunywa kohlaka lokubusa lweziGungu zamaGugu zeziFunda.





32

Ukusungulwa kweziGungu zamaGugu zasekhaya



38.(1) ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu, edolobheni elikhulu, lingasungula isiGungu samaGugu seDolobha eliKhulu.



IsiGungu samaGugu seDolobha eliKhulu esihlongozwe esigatshaneni (1) -



siwuhlaka olungaphoqelelwe ukuba kube khona; futhi



asiyena umuntu ngokomthetho.









Amandla kanye nemisebenzi yesiGungu samaGugu seDolobha eliKhulu 39.(1) IsiGungu samaGugu seDolobha eliKhulu kumele endaweni esisungulelwe yona -



sihole izindaba zokuthuthukisa amagugu;



sihole ukugqugquzelwa kwamagugu aphathekayo, aphilayo nma angaphatheki;



siqinisekise ukubaluleka kanye nobunikazi kwamagugu endawo;



siqinisekise ukusebenzisana kwababambiqhaza kuzo zonke izinhlelo zamagugu endawo; futhi



sigqugquzele ukuthuthukiswa komnotho kanye nesimo senhlalo okuphathelene namagugu.



IsiGungu samaGugu seDolobha eliKhulu, ngokujwayelekile, singenza konke okudingekayo noma okufanele ukwenza imisebenzi okukhulunywe ngayo esigatshaneni (1).







Ukunqunywa kohlaka lokubusa yiLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu



40. Izinhlinzeko zesigaba 33 zisebenza ngezinguquko ezidingekayo maqondana nokunqunywa kohlaka lokubusa lwesiGungu samaGugu seDolobha eliKhulu.



















33

Ukusungulwa kwesiGungu samaGugu sesiFundazwe



41.(1) ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu lingasungula isiGungu samaGugu sesiFundazwe.



IsiGungu samaGugu sesiFundazwe esihlongozwe esigatshaneni (1) -



siwuhlaka olungaphoqelelwe ukuba kube khona; futhi



asiyena umuntu ngokomthetho.









Ukubunjwa kwesiGungu samaGugu sesiFundazwe



IsiGungu samaGugu sesiFundazwe -



sinosihlalo beziGungu zamaGugu zesiFundazwe ezisungulwe ngokwesigaba 34; kanye

nosekela bosihlalo beziGungu zamaGugu zesiFundazwe ezisungulwe ngokwesigaba 38.







Amandla kanye nemisebenzi kwesiGungu samaGugu sesiFundazwe 43.(1) IsiGungu samaGugu sesiFundazwe kumele -



sisebenze njengomgwamanda wabeluleki eMkhandlwini;



simele izintshisekelo zesifunda ezindabeni zamagugu;



silethe irejista yonyaka yezigungu zasekhaya nezezifunda eMkhandlwini;



senze noma yimiphi imisebenzi njengoba icelwa nguMkhandlu noma yiLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu.



IsiGungu samaGugu sesiFundazwe, ngokujwayelekile, singenza konke okudingekayo noma okufanele ukwenza imisebenzi okukhulunywe ngayo esigatshaneni (1).























34

Ukunqunywa kohlaka lokubusa yiLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu



44. Izinhlinzeko zesigaba 33 zisebenza ngezinguquko ezidingekayo maqondana nokunqunywa kohlaka lokubusa lwesiGungu samaGugu sesiFundazwe.







ISAHLUKO 8 UKUVIKELWA OKUJWAYELEKILE KWAMAGUGU



Ukuvikelwa okujwayelekile: Izinhlaka



45.(1)(a) Akukho hlaka oluneminyaka engama-60, noma okulindeleke ukuba lube neminyaka engama-60, olungahlakazwa, olungashintshwa noma olungengezwa ngaphandle kokuthola imvume ebhaliwe yoMkhandlu eyotholakala emva kokufaka isicelo eMkhandlwini.



(b) Uma uMkhandlu ungayikhiphi imvume, uMkhandlu kumele ubheke ukuvikelwa okuyisipesheli ngokwezigaba 50, 51, 52, 53, no 55 zeSahluko 9.



UMkhandlu, ngesaziso kwiGazethi, ungakhulula -



indawo eklanywe njengomumo womhlaba;



izigaba ezichazwe njengeziza eziklanywe njengomumo womhlaba, ezinhlinzekweni zesigatshana (1) uma uMkhandlu ugculisekile ukuthi amagugu angaphansi kwendawo eklanywe njengomumo womhlaba noma angaphansi kwaleso sigaba asehlonziwe futhi avikelwa ngokwanele ngokwezigaba 50, 51, 52, 53 no 55 zeSahluko 9.



Isaziso okukhulunywe ngaso esigatshaneni (2), ngesaziso kwiGazethi, singachitshiyelwa noma sihoxiswe nguMkhandlu.







Ukuvikelwa okujwayelekile: Amathuna abantintekayo lapho kunokungaboni ngaso linye



46. Akukho muntu ongadala umonakalo, ongashintsha, ongavumbulula, noma ongasusa -







35

ithuna lothintekayo lapho kunokungaboni ngaso linye, endaweni elikuyona;



indawo yamathuna eyenziwe yilawo mathuna, endaweni akuyona;



noma iyiphi ingxenye yendawo yamathuna enalawo mathuna,



endaweni yawo,



ngaphandle kokuthola imvume ebhaliwe yoMkhandlu emva kokufakwa kwesicelo eMkhandlwini.







Ukuvikelwa okujwayelekile: Izindawo zokungcwaba zendabuko 47.(1) Akukho thuna -



ngaphandle uma lingavikelwe ngokwalo Mthetho; futhi



lingekho emathuneni aphethwe ngumaziphathe wendawo, elingonakaliswa, elingashintshwa, elingavunjululwa, elingasuswa endaweni yalo, noma linyakaziswe ngaphandle kokuthola imvume ebhaliwe yoMkhandlu emva kokufakwa kwesicelo eMkhandlwini.



UMkhandlu ungakhipha imvume ebhaliwe kuphela uma usugculisekile



ukuthi -



umfakisicelo wenze imizamo yokubonisana nemiphakathi kanye nabantu ngokwamasiko abangaba nentshisekelo ethuneni; futhi

umfakisicelo kanye nemiphakathi efanele noma nabantu abafanele sebefike esivumelwaneni mayelana nethuna.







Ukuvikelwa okujwayelekile: Izindawo okwakulwelwa kuzona izimpi, izindawo okwakuhlalwa kuzona emandulo, izindawo ezinamadwala aqoshiwe, nezindawo ezinezinto ezabunjwa emandulo, izindawo ezinezigaxa zamadwala eziwa esibhakabhakeni kanye nomthelela wazo 48.(1) Akukho muntu oyodala umonakalo, oyocekela phansi, oyokumba, oyoshintsha, oyobhala noma oyodweba, noma oyophazamisa indawo okwakulwelwa kuyona izimpi, indawo okwakuhlalwa kuyona emandulo, indawo enamadwala aqoshiwe, indawo enezinto ezabunjwa emandulo, izindawo ezinezigaxa zamadwala eziwa esibhakabhakeni kanye nomthelela wazo





36

ngaphandle kokuthola imvume ebhaliwe yoMkhandlu emva kokufakwa kwesicelo eMkhandlwini.



Uma kutholakala izimpahla zendawo okwakuhlalwa kuzona emandulo noma zendawo enezinto ezabunjwa emandulo ngayinoma yimuphi umuntu, yonke imisebenzi noma okwenziwa lapho kukhona lezo zimpahla kumele kumiswe khona manjalo futhi umuntu ozitholile kumele alethe umbiko obhaliwe eMkhandlwini ngaphandle kokuchitha isikhathi.



UMkhandlu, emva kokubonisana nomnikazi noma nomaziphathe olawulayo, ngesaziso esiqondiswa kumnikazi noma kumaziphathe olawulayo, ungavimbela noma yimuphi umsebenzi uMkhandlu obona ukuthi awufanelekile owenziwa emamitheni angama-50 endawo enamadwala aqoshiwe.



Akukho muntu ongavumbulula, asuse noma endaweni yayo noma aphazamise, adale umonakalo, acekele phansi noma athathe into noma impahla ehambisana indawo okwakulwelwa kuyona izimpi, indawo okwakuhlalwa kuyona emandulo, indawo enamadwala aqoshiwe, indawo enezinto ezabunjwa emandulo, izindawo ezinezigaxa zamadwala eziwa esibhakabhakeni kanye nomthelela wazo ngaphandle kokuthola imvume ebhaliwe yoMkhandlu emva kokufakwa kwesicelo eMkhandlwini.







Akukho muntu oyoletha impahla esiza ekutholeni izimpahla zendawo okwakuhlalwa kuzona emandulo noma zendawo enezinto ezabunjwa emandulo, noma izimpahla zokumba kunoma iyiphi indawo okwakulwelwa kuyona izimpi, indawo okwakuhlalwa kuyona emandulo, indawo enamadwala aqoshiwe, indawo enezinto ezabunjwa emandulo, izindawo ezinezigaxa zamadwala eziwa esibhakabhakeni kanye nomthelela wazo ngaphandle kokuthola imvume ebhaliwe yoMkhandlu emva kokufakwa kwesicelo eMkhandlwini.



(6)(a) Ubunikazi banoma iyiphi into noma impahla ehambisana nanoma iyiphi indawo okwakulwelwa kuyona izimpi, indawo okwakuhlalwa kuyona emandulo, indawo enamadwala aqoshiwe, indawo enezinto ezabunjwa emandulo, izindawo ezinezigaxa zamadwala eziwa esibhakabhakeni kanye nomthelela wazo,





37

ungaphansi kwesandla sikaHulumeni wesiFundazwe futhi uMkhandlu uthathwa njengomgcini egameni likaHulumeni wesiFundazwe.



(b) UMkhandlu ungasungula futhi ube nendawo yokugcina ephephile noma yokukhangisa -



izinto zezindawo okwakuhlalwa kuzona emandulo;



izimpahla zezindawo enezinto ezabunjwa emandulo;



noma yiziphi izinsalela zokwasemandulo;



noma yini engathathwa ngokuthi yatholakala endaweni okwakulwelwa kuyona impi;



noma iyiphi impahla eyenziwe ngobungcweti ehambisana nesiko elithile;





nanoma yisiphi isigaxa sedwala esiwa esibhakabhakeni.





(9)(a) Umuntu noma isikhungo esinento noma nempahla okukhulunywe ngayo ezindimeni (a) kuya ku (f) zesigatshana (8), kumele alethe imininingwane ephelele yaleyo nto noma yaleyo mpahla, kubandakanya nemininingwane enqunyiwe, eMkhandlwini.



Into noma impahla okukhulunywe ngayo endimeni (a) kumele, kuncike endimeni (c) kanye nemiyalelo yoMkhandlu, kumele ihlale ngaphansi kwesandla somuntu noma sesikhungo esiletha imininingwane yayo.



Ubunikazi banoma iyiphi into noma impahla okukhulunywe ngayo endimeni



busezandleni zikaHulumeni wesiFundazwe futhi uMkhandlu uthathwa njengomgcini egameni likaHulumeni wesiFundazwe.







ISAHLUKO 9 UKUVIKELWA OKUKHETHEKILE WAMAGUGU



Uhlelo lwamagugu avikelwe ngokukhethekile 49.(1) Amagugu avikelwe ngokukhethekile abalulwe kulolu hlelo.



UMkhandlu, ngesaziso kwiGazethi -



ungachibiyela;



ungashintsha; noma







38

(c) uhoxise,



uHlelo.









Ukuvikelwa okukhethekile kweNdawo ethathwa njengeyiGugu ngokomlando





50.(1) Akukho muntu ongadala umonakalo, ongashintsha, ongahlobisa kabusha, ongasusa endaweni yayo, ongaklama noma ongachibiyela noma yimuphi umdwebo -



weNdawo eyiGugu ngokomlando; noma



wendawo okushicilelwe ngayo isaziso okukhulunywe ngaso esigatshaneni (3), ngaphandle kwemvume yoMkhandlu etholakala emva kokufaka isicelo eMkhandlwini.



UMkhandlu -



kuncike ezinhlinzekweni zezigatshana (3), (4) no (5); kanye



nangemva kokucubungula zonke iziphakamiso ezibhaliwe,



uyokhipha igunya lokuvikela ngokukhethekile njengeziNdawo eziyiGugu ngokomlando izindawo, ngokubona koMkhandlu, enezinto ezibalulekile kokungamagugu esiFundazweni, kodwa okungesona esikaHulumeni wesiFundazwe noma umaziphathe wendawo, lapho uMkhandlu kumele -



ngokwesigaba 49(2), ungafaka indawo oHlelweni; futhi



uyoyifaka kwiRejista yeziNdawo ezingamaGugu okukhulunywe ngazo esigabeni 54.



Uma uMkhandlu unquma ukwenza indawo iNdawo eyiGugu ngokomlando, uMkhandlu kumele ukhiphe isaziso kwiGazethi ngenholoso yokwenza indawo iNdawo eyiGugu ngokomlando.



Isaziso okukhulunywe ngaso esigatshaneni (3) kumele -



sihlonze indawo ethintekayo futhi sibandakanye nale mininingwane elandelayo mayelana nendawo kanye nomhlaba indawo ekuyona -



incazelo ephelele yetayitela, kubandakanya nenombolo yetayitela, isifunda esiphethe lapho umhlaba ukhona, ubukhulu





39

bomhlaba kanye, uma ikhona, nohlobo lwanoma yiliphi ilungelo elikuleyo ndawo;



incazelo ephelele yemingcele engaphandle kwendawo kanye nobukhulu bendawo;

ukuklanywa komhlaba kwangaleso sikhathi;



imininingwane egcwele yanoma yikuphi ukulungiswa, kanye nezakhiwo, indawo kanye nomhlaba;

ukuma kwendawo ebalazweni ngokohlelo lwe-GPS;



sinikeze amaqembu anentshisekelo ithuba lokwenza iziphakamiso ezibhaliwe mayelana sokwenziwa kwendawo indawo eyiGugu ngokomlando esikhathini esiyizinsuku ezingeqile kwezingama-30; futhi



ugcizelele izinhlinzeko zezigatshana (1) no (2).





UMkhandlu kumele, ngaphezu kwesaziso esishicilelwe ngokwesigatshana (3), ungaqinisekisa ukuthunyelwa kwesaziso ngeposi elirejistiwe noma ukuhanjiswa ngesandla kwekhophi yaleso saziso -

kumnikazi obhalisiwe womhlaba;



kumhlali, uma ekhona, wakulowo mhlaba; kanye



nakumphathi kamasipala wendawo yalapho umhlaba ukhona,



wazisa labo bantu ukuthi bangenza iziphakamiso ezibhaliwe mayelana nokwenziwa kwendawo iNdawo eyiGugu ngokomlando esikhathini esingeqile ezinsukwini ezingamashumi amathathu emva kokuthola isaziso.







Ngaphandle uma uMkhandlu ubona kungafanele, zonke iziNdawo ezingamaGugu kumele zibe nophawu olukhombisa lokho.



Umbhalisi wamatayitela njengoba kuchazwe esigabeni 102 soMthetho wokuBhaliswa kwamaTayitela, 1937 (uMthetho No. 47 ka 1937), kumele ubhale lokho okubona kubalulekile kunoma iyiphi irejista, kunoma yisiphi isitifiketi noma kunoma yimuphi umbhalo ofanele okusehhovisi lakhe noma okubekwe phambi kwakhe ukuze kubonakale ukuba yiNdawo eyiGugu ngokomlando kwanoma yimuphi umhlaba noma kwanoma iyiphi ingxenye yomhlaba onikezwe lelo gunya ngokwalesi sigaba.





40

(8)(a) UMkhandlu ungahoxisa iNdawo eyiGugu ngokomlando ngesaziso kwiGazethi.





(b) Uma uMkhandlu unquma ukuhoxisa iNdawo eyiGugu ngokomlando, izinhlinzeko zezigatshana (3), (4) no (5) ziyosebenza ngezinguquko ezidingekayo.







Uma indawo iNdawo eyiGugu ngokomlando isinikezwe lelo gunya, iba yindawo yoMkhandlu noma kamaziphathe wasekhaya, indawo kusukela ngosuku lokudluliselwa kokubhaliswa, ithathwa njengeyenziwe iNdawo eyiGugu ngokomlando.



Indawo eyiGugu ngokomlando ithathwa njengesiGaba II samaGugu okukhulunywe ngawo esigabeni 7(1)(b) soMthetho wezamaGugu kaZwelonke, 1999 (uMthetho No. 25 ka 1999).







Ukuvikelwa okukhethekile: Izindawo noma izakhiwo ezinomlando esiFundazweni



51.(1) Akukho muntu ongadala umonakalo, ongashintsha, ongahlobisa kabusha, ongasusa endaweni yayo, ongaklama noma ongachibiyela noma yimuphi umdwebo -



weNdawo enomlando noma weSakhiwo esinomlando esiFundazweni; noma



wendawo okushicilelwe ngayo isaziso okukhulunywe ngaso esigatshaneni (3), ngaphandle kwemvume yoMkhandlu etholakala emva kokufaka isicelo eMkhandlwini.



UMkhandlu -



kuncike ezinhlinzekweni zezigatshana (3), (4) no (5); kanye



nangemva kokucubungula zonke iziphakamiso ezibhaliwe,



uyokhipha igunya lokuvikela ngokukhethekile njengeziNdawo noma njengeZakhiwo ezinomlando esiFundazweni izindawo, ngokubona koMkhandlu, enezinto ezibalulekile kokungamagugu esiFundazweni,









41

kodwa okungesona esikaHulumeni wesiFundazwe noma umaziphathe wendawo, lapho uMkhandlu kumele -



ngokwesigaba 49(2), ungafaka indawo oHlelweni; futhi



uyoyifaka kwiRejista yeziNdawo ezingamaGugu okukhulunywe ngazo esigabeni 54.



Uma uMkhandlu unquma ukwenza indawo iNdawo noma iSakhiwo esinomlando esiFundazweni, uMkhandlu kumele ukhiphe isaziso kwiGazethi ngenhloso yokwenza indawo iNdawo noma iSakhiwo esinomlando esiFundazweni.







Isaziso okukhulunywe ngaso esigatshaneni (3) kumele -



sihlonze indawo ethintekayo futhi sibandakanye nale mininingwane elandelayo mayelana nendawo kanye nomhlaba indawo ekuyona -



incazelo ephelele yetayitela, kubandakanya nenombolo yetayitela, isifunda esiphethe lapho umhlaba ukhona, ubukhulu bomhlaba kanye, uma ikhona, nohlobo lwanoma yiliphi ilungelo elikuleyo ndawo;

incazelo ephelele yemingcele engaphandle kwendawo kanye nobukhulu bendawo;



ukuklanywa komhlaba kwangaleso sikhathi;



imininingwane egcwele yanoma yikuphi ukulungiswa, kanye nezakhiwo, indawo kanye nomhlaba;



ukuma kwendawo ebalazweni ngokohlelo lwe-GPS;



sinikeze amaqembu anentshisekelo ithuba lokwenza iziphakamiso ezibhaliwe mayelana sokwenziwa kwendawo iNdawo noma iSakhiwo esinomlando esiFundazweni esikhathini esiyizinsuku ezingeqile kwezingama-30; futhi

ugcizelele izinhlinzeko zezigatshana (1) no (2).





UMkhandlu kumele, ngaphezu kwesaziso esishicilelwe ngokwesigatshana (3), ungaqinisekisa ukuthunyelwa kwesaziso ngeposi elirejistiwe noma ukulethwa ngesandla ikhophi yaleso saziso -



kumnikazi obhalisiwe womhlaba;







42

kumhlali, uma ekhona, wakulowo mhlaba; kanye



nakumphathi kamasipala wendawo yalapho umhlaba ukhona,



wazisa labo bantu ukuthi bangenza iziphakamiso ezibhaliwe mayelana nokwenziwa kwendawo iNdawo noma iSakhiwo esinomlando esiFundazweni esikhathini esingeqile ezinsukwini ezingamashumi amathathu emva kokuthola isaziso.



Ngaphandle uma uMkhandlu ubona kungafanele, zonke iziNdawo ezingamaGugu kumele zibe nophawu olukhombisa lokho.



Umbhalisi wamatayitela njengoba kuchazwe esigabeni 102 soMthetho wokuBhaliswa kwamaTayitela, 1937 (uMthetho No. 47 ka 1937), kumele ubhale lokho okubona kubalulekile kunoma iyiphi irejista, kunoma yisiphi isitifiketi noma kunoma yimuphi umbhalo ofanele okusehhovisi lakhe noma okubekwe phambi kwakhe ukuze kubonakale ukuba yiNdawo noma iSakhiwo esinomlando esiFundazweni kwanoma yimuphi umhlaba noma kwanoma iyiphi ingxenye yomhlaba onikezwe lelo gunya ngokwalesi sigaba.



(8)(a) UMkhandlu ungahoxisa iNdawo noma iSakhiwo esinomlando esiFundazweni ngesaziso kwiGazethi.



(b) Uma uMkhandlu unquma ukuhoxisa iNdawo noma iSakhiwo esinomlando esiFundazweni, izinhlinzeko zezigatshana (3), (4) no (5) ziyosebenza ngezinguquko ezidingekayo.



Uma indawo iNdawo noma iSaziso esinomlando esiFundazweni isinikezwe lelo gunya, iba yindawo yoMkhandlu noma kamaziphathe wasekhaya, indawo kusukela ngosuku lokudluliselwa kokubhaliswa, ithathwa njengeyenziwe iNdawo noma iSakhiwo esinomlando esiFundazweni.



Indawo eyiGugu ngokomlando ithathwa njengesiGaba II samaGugu okukhulunywe ngawo esigabeni 7(1)(b) soMthetho wezamaGugu kaZwelonke, 1999 (uMthetho No. 25 ka 1999).















43

Ukuvikelwa okukhethekile: Amadlinza amalungu aseNdlunkulu 52.(1) Idlinza lelungu laseNdlunkulu lifakwe oHlelweni -



lithathwa njengeNdawo eyiGugu enomlando okukhulunywe ngayo esigabeni 50 noma njengeNdawo noma njengeSakhiwo esinomlando esiFundazweni okukhulunywe ngakho esigabeni 51;

lithathwa njengesiGaba II samaGugu okukhulunywe ngawo esigabeni 7(1)(b) soMthetho wezamaGugu kaZwelonke, 1999 (uMthetho No. 25 ka 1999);

livikelwa ngendlela okuvikelwa ngayo izindawo ezingamagugu ezinomlando; futhi



kumele lifakwe kwiRejista yeziNdawo ezingamaGugu ezinomlando okukhulunywe ngazo esigabeni 54.



UMkhandlu angeke wavumela noma yikuphi ukushintshwa, ukugujwa noma ukususwa kwedlinza lelungu lomndeni waseNdlunkulu ngaphandle kokubonisana neSilo.







Ukuvikelwa okukhethekile: Izindawo okwakulwelwa kuzona izimpi, izikhumbuzo zomphakathi kanye nezikhumbuzo



53. Indawo okwakulwelwa kuzona izimpi, izikhumbuzo zomphakathi kanye nesikhumbuzo ezifakwe kulolu Hlelo -



zithathwa njengeziNdawo ezingamaGugu ezinomlando okukhulunywe ngazo esigabeni 50 noma njengeNdawo noma njengeSakhiwo esinomlando esiFundazweni okukhulunywe ngaso esigabeni 51;

zithathwa njengesiGaba II samaGugu okukhulunywe ngawo esigabeni 7(1)(b) soMthetho wezamaGugu kaZwelonke, 1999 (uMthetho No. 25 ka 1999);



zivikelwa ngendlela okuvikelwa ngayo izindawo ezingamagugu ezinomlando; futhi

kumele lifakwe kwiRejista yeziNdawo ezingamaGugu ezinomlando okukhulunywe ngazo esigabeni 54.











44

Irejista leziNdawo ezingamaGugu ngokomlando



54.(1) UMkhandlu kumele usungule futhi ugcine irejista elihlanganisiwe lazo zonke izindawo ezikhethwe njengeziNdawo ezingamaGugu ezinomlando kanye neziNdawo neZakhiwo ezinomlando zesiFundazwe.



Irejista okukhulunywe ngayo esigatshaneni (1) kumele -



kuncike ezinhlinzekweni zoMthetho wokuGqugquzela ukuFinyelela oLwazini, 2000 (uMthetho No. 2 ka 2000), kumele umphakathi ukwazi ukuwuthola; kanye

libe nale mininingwane elandelayo ephathelene neziNdawo ezingamaGugu ezinomlando kanye neziNdawo neZakhiwo ezinomlando zesiFundazwe kanye nomhlaba okukuwona -

noma ngabe iNdawo eyiGugu enomlando kanye neNdawo neSakhiwo esinomlando sesiFundazwe sekunikeziwe lelo gunya maqondana nalowo mhlaba okukuwona;



incazelo ephelele yetayitela, kubandakanya nenombolo yetayitela, isifunda esiphethe kuleyo ndawo umhlaba okuyona, ubukhulu bomhlaba kanye, uma likhona, uhlobo lwanoma yiliphi ilungelo elikulowo mhlaba;

incazelo ephelele yemingcele engaphandle kwendawo kanye nobukhulu bendawo;

ukuklanywa komhlaba kwangaleso sikhathi;



yilokho indawo kanye nomhlaba okusetshenziselwa khona;



imininingwane egcwele yanoma yikuphi ukulungiswa, kanye nezakhiwo, indawo kanye nomhlaba;

ukuma kwendawo ebalazweni ngokohlelo lwe-GPS; kanye



maqondana nomhlaba kahulumeni wesiFundazwe, umnyango noma iminyango kaHulumeni wesiFundazwe ebhekele ukulawulwa nokusetshenziswa komhlaba.



Irejista elihlanganisiwe okukhulunywe ngayo esigatshaneni (1), ngokubhekelela ukusungula uhlu lwekhompuyutha olusebenza kahle -



oluhlukaniswe kulezo zigaba; futhi



lube neminye imininingwane,







45

njengoba uMkhandlu unganquma noma unqume ngenye indlela.









Ukuvikelwa okukhethekile: Izinto ezithathwa njengamaGugu



55.(1) Akukho muntu oyocekela phansi, oyodala umonakalo, oyoshintsha, oyolungisa kabusha, noma oyosusa endaweni ebekwe kuyona into -



enikezwe ukuvikelwa ngokukhethekile ngenxa yokuthi ithathwa njengeyiGugu; noma

okushicilelwe maqondana nayo isaziso okukhulunywe ngaso esigatshaneni (3), ngaphandle kokuthola imvume ebhaliwe yoMkhandlu emva kokufakwa kwesicelo eMkhandlwini.



UMkhandlu, ngesaziso kwiGazethi, uyonikeza ukuvikelwa okukhethekile kOkuthathwa njengamaGugu kwezinto ezazakhiwa kudala, ezibalulekile ngokomlando, ngokwezesayensi nangokwezobuchwepheshe, ngokubona koMkhandlu exhumene noma ehambisana nendawo ethathwa njengeyiGugu ngokomlando noma indawo enomlando noma isakhiwo esinomlando esiFundazweni.







Uma uMkhandlu unquma ukunikeza ukuba yiGugu, uMkhandlu kumele ukhiphe isaziso kwiGazethi ngenhloso yokunikeza ukuba yiGugu.



Isaziso okukhulunywe ngaso esigabeni (3) kumele -



sihlonze igugu elithintekile futhi sibandakanye nemininingwane elandelayo mayelana negugu -

incazelo egcwele yegugu, kubandakanye nomdwebo noma nesithombe segugu;



imininingwane egcwele yomuntu noma yomgwamanda oPhethe igugu;



imininingwane egcwele yendawo okugcinwe kuyona igugu;



elisetshenziselwa noma elingasetshenziselwa kona ngokomlando;



elisetshenziselwa kona manje; kanye











46

(vi) nemininingwane egcwele yanoma yimuphi umonakalo, ukuguga, ukushintshwa noma ukuvuselelwa kwegugu;



sinikeze amaqembu anentshisekelo ithuba lokwenza iziphakamiso noma lokuletha imibono mayelana nOkuthathwa njengamaGugu esikhathini esiyizinsuku ezingengaphansi kwezingama-30; futhi

sigcizelele izinhlinzeko zesigatshana (1) no (2).





UMkhandlu kumele, ngaphezu kwesaziso esizoshicilelwa ngokwesigatshana (3), uqinisekise ukuthunyelwa kwaleso saziso ngeposi noma mathupha -



kumuntu noma emgwamandeni oPhethe igugu;



kumnikazi obhalisiwe womhlaba kanye nomhlali wasemhlabeni noma wasesakhiweni lapho kugcinwe khona igugu; futhi

umphathi kamasipala kamasipala wendawo lapho umhlaba ukhona, bazisa labo bantu ukuthi bangenza iziphakamiso noma bangaletha imibono mayelana nIndawo enomlando noma isakhiwo esinomlando okuhlongozwayo esikhathini esingengaphansi kwezinsuku ezingama-30 emva kokuthola isaziso.



Ngaphandle kwalapho uMkhandlu ubona kungafanele, iGugu kumele, ngokuhambisana nezinqubo zamagugu ezaziwayo, zibe nomaka noma ngendlela yokukhangisa umaka ofanele noma uphawu olufanele endaweni ebonakalayo yegugu ekhombisa ubugugu balo.



(7)(a) UMkhandlu, ngokuvumelana neLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu, ungahoxisa ukuba yiGugu ngesaziso kwiGazethi.



(b) Uma uMkhandlu unquma ukuhoxisa ukuba yiGugu, izinhlinzeko zezigatshana (3, (4) no (5) zisebenza ngezinguquko ezidingekayo.



IGugu lithathwa njengeGugu elisesiGabeni II okukhulunywe ngalo esigabeni 7(1)(b) soMthetho wamaGugu kaZwelonke, 1999 (uMthetho No. 25 ka 1999).



Izinto eziyingxenye zokuqoqwa yinoma yisiphi isifundazwe, noma yimuphi umasipala nanoma yisiphi isikhungo semfundo ephakeme noma umgwamanda zithathwa njengezingamaGugu.









47

Irejista yamaGugu



56.(1) UMkhandlu kumele usungule futhi ugcine irejista elihlanganisiwe lawo wonke amagugu akhethwe njengamaGugu.



Irejista okukhulunywe ngalo esigatshaneni (1) kumele -



kuncike ezinhlinzekweni zoMthetho wokuGqugquzela ukuFinyelela oLwazini, 2000 (uMthetho No. 2 ka 2000), umphakathi ukwazi ukufinyelela kalula kulona; futhi

luqukathe lemininingwane elandelayo ephathelene neGugu ngalinye -



incazelo egcwele yegugu, kubandakanya nomdwebo noma nesithombe segugu;



imininingwane egcwele yomuntu noma yomgwamanda oPhethe igugu;

imininingwane egcwele yendawo okugcinwe kuyona igugu;



elisetshenziselwa noma elingasetshenziselwa kona ngokomlando;

elisetshenziselwa kona manje; kanye



nemininingwane egcwele yanoma yimuphi umonakalo, ukuguga, ukushintshwa noma ukuvuselelwa kwegugu.



Irejista elihlanganisiwe okukhulunywe ngalo esigatshaneni (1), ngenhloso yokusungula uhlu olusebenza ngendlela -

liyohlukaniswa ngalezo zigaba; futhi



liyoba neminye imininingwane,



njengoba uMkhandlu unganquma.









ISAHLUKO 10 UKUPHATHWA KWAMAGUGU



Ukunqunywa kwendlela yokusebenza kangcono, yamazinga kanye nemigomo okungcono



UMkhandlu, ngesaziso kwiGazethi, unganquma -



indlela yokusebenza kangcono; kanye







48

(ii) neqoqo lamazinga kanye nemigomo,



mayelana nokongiwa, nokuphathwa, nokuhlungwa kwezingxenye ezimbi nezinhle kanye nokumbiwa kwamagugu.







UMkhandlu ungangena esivumelwaneni



58.(1) UMkhandlu ungangena esivumelwaneni nanoma yimuphi omunye umuntu noma umgwamanda -



ngendlela lowo muntu noma lowo mgwamanda ozibophezela ngayo ukwenza umsebenzi okumele wenziwe nguMkhandlu egameni loMkhandlu; noma



maqondana nanoma yikuphi ukongiwa kwegugu,



ngaleyo mibandela kanye naleyo migomo okungavunyelwana ngayo.





Isivumelwano okukhulunywe ngaso esigatshaneni (1) -



singafaka emibandeleni yaso inhlinzeko yezezimali noma yolunye usizo oluvela eMkhandlwini; futhi

kumele sibe yisivumelwano esibhalwe phansi esibophezelayo.









ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu lingaba noma yimuphi umhlaba indawo eyigugu elikuyona



59.(1) Ngaphezu kwamandla ajwayelekile okwaba eliwanikezwe uMthetho wokuPhathwa koMhlaba waKwaZulu-Natali, 2003 (uMthetho No. 3 ka 20003), nanoma yimuphi omunye umthetho wesifundazwe ophathelene nokwabiwa komhlaba, iLungu loMkhandlu oPhethe, ngesiphakamiso soMkhandlu nangemva kokulandela inqubo yokwabiwa komhlaba njengoba ibekiwe eMthethweni, lingaba umhlaba noma ingxenye yomhlaba lapho kukhona indawo eyigugu uma

-



ngokubona kweLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu -



indawo eyigugu inganakiwe ngendlela yokuthi kungenzeka ingongiwa; noma



kunesidingo noma kufanele ukongiwa noma ukuthuthukiswa kwendawo eyigugu; noma





49

(b) indawo eyigugu isengcupheni yokubhidlizwa, yokuguqulwa, noma yokwenziwa noma yini, ngokubona kweLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu, kungalimaza ubugugu bayo.



(2) Uma indawo eyigugu noma indawo ethathwa njengeyiGugu ngokomlando, iba yindawo kaHulumeni ngokokwabiwa komhlaba njengoba kuhlongozwe esigatshaneni (1), indawo kusukela ngosuku lokwabiwa komhlaba, ithathwa njengekhethwe njengeNdawo enomlando noma njengeSakhiwo esinomlando esiFundazweni.











Inqubo yokubonisana uma umthethodolobha noma umthethonqubo kamasipala unomthelela ezindabeni zamagugu



60.(1) Umthethodolobha noma umthethonqubo kamasipala osewuhlaka ophathelene nalokho okulindeleke ukuthi kube nomthelela -



ekuphathweni kwamagugu endaweni eyenganyelwe ngumasipala; noma





ekusetshenzisweni, ekuthuthukisweni noma ekuhlelweni maqondana nomhlaba okulindeleke noma okungalideleka ukuthi yigugu noma yindawo eyigugu futhi esendaweni eyenganyelwe ngumasipala,



kumele idluliselwe ngumphathi kamasipala othintekayo eMkhandlwini ukuze kubekwe imibono ngaphambi kokuthi lowo mthethodolobha noma lowo mthethonqubo uvunywe ngumasipala.



(2) UMkhandlu kumele, ezinsukwini ezingamashumi amane nanhlanu kusukela ngosuku lalokho kudluliselwa, ukhombise umasipala othintekayo ukuweseka kwawo noma ukuwuphikisa kwawo umthethodolobha noma umthethonqubo osewuhlaka, kanye nanoma yimuphi omunye umbono uMkhandlu ongafisa ukuwubeka: Kuncike ekutheni lokho kukhombisa kumele -



kube ngesaziso esibhalwe phansi; futhi



kulethwe futhi kusayinelwe ngumphathi kamasipala othintekayo.





(3)(a) Uma uMkhandlu ukhombisa ngesaziso esibhalwe phansi ngokwesigatshana (2) ukuthi uyaphikisana nomthethodolobha noma





50

nomthethonqubo osewuhlaka, uMkhandlu kanye nomasipala kumele othintekayo kumele bazame ukufinyelela esivumelwaneni ngokuxoxisana futhi umphathi kamasipala wamasipala kumele abize umhlangano phakathi koMkhandlu nomasipala.



Uma kungekho sivumelwano okufinyelelwa kusona phakathi koMkhandlu nomasipala othintekayo emva kwezinsuku ezingamashumi amathathu emva kokukhishwa kwesaziso esibhalwe phansi okukhulunywe ngaso esigatshaneni (2), umphathi kamasipala kumele, ngokubhalwe phansi, azise iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu kanye neLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ohulumeni basekhaya ngesaziso sokubiza umhlangano phakathi koMkhandlu nomasipala ngelinge lokufinyelela esivumelwaneni.

Omunye umhlangano okukhulunywe ngawo endimeni (b) kumele ube khona ezinsukwini ezingamashumi amathathu emva kokuthi amaLungu oMkhandlu oPhethe azisiwe.

Uma kungavunyelwana, umasipala angeke uqhubeke nomthethodolobha noma nomthethonqubo osewuhlaka.

Uma uMkhandlu kanye nomasipala othintekayo befinyelela esivumelwaneni, umasipala othintekayo kumele emhlanganweni wawo olandelayo, ngokuhlonipha noma yisiphi isivumelwano, ucubungule umthethodolobha noma umthethonqubo osewuhlaka njengoba uchitshiyelwe futhi ungaqhubeka nawo.



(4) Uma uMkhandlu uhluleka ukukhombisa ngesikhathi esibalulwe esigabeni (2) ukuthi weseka noma uphikisa umthethodolobha noma umthethonqubo osewuhlaka, umasipala othintekayo ungaqhubeka nomthethodolobha noma nomthehonqubo.











ISAHLUKO 11 IZINHLINZEKO EZIJWAYELEKILE



Amacala ajwayelekile aphathelene noMkhandlu



61.(1) Ilungu loMkhandlu, ilungu labasebenzi, umeluleki, i-ejenti noma omunye umuntu oqashwe noma osebenza egameni loMkhandlu uyothweswa icala uma amukela noma iyiphi imali noma isipho okungagunyaziwe kunoma yimuphi





51

umuntu maqondana nanoma yimuphi umsebenzi owenziwe nanoma yini eyenziwe noma ehlinzekwe nguMkhandlu.



Noma yimuphi umuntu uyothweswa icala uma, maqondana nanoma yimuphi umsebenzi owenziwe nanoma yini eyenziwe noma ehlinzekwe nguMkhandlu, eheha ngemali noma ezama ukuheha ngemali, noma eyenga noma ezama ukuyenga, noma yiliphi ilungu labasebenzi, umeluleki, i-ejenti noma umuntu oqashwe noma owenza okuthile egameni loMkhandlu.



Noma yimuphi umuntu oqamba amanga athi ugunyaziwe ukukhokhisa noma ukuqoqa izimali egameni loMkhandlu, uyothweswa icala.







Izinhlawulo



62. Noma yimuphi umuntu oboshwe ngokwalo Mthetho uyokhokha inhlawulo noma aboshwe isikhathi esingeqile eminyakeni eyishumi.







Imithethonqubo



63.(1) ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu, ngesaziso kwiGazethi nangemva kokubonisana noMkhandlu, lingenza imithethonqubo ephathelene -



nokusungulwa, nokubunjwa, namandla kanye nemisebenzi yeKomidi lokuXhumana lamaGugu ukuqinisekisa ukuxhumana phakathi -



kweminyango kaHulumeni wesiFundazwe noma kaZwelonke; noma (kanye)

noHulumeni wesiFundazwe kanye nomasipala (omaziphathe), mayelana nokongiwa, nokuvikelwa kanye nokuphathwa kwamagugu esiFundazwe;



nomgomo wokuziphatha wamalungu oMkhandlu;



nanoma yiluphi udaba okudingeka noma okuvumeleke ukuthi lunqunywe ngokwalo Mthetho;

nanoma yiluphi udaba iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele



ezamagugu elilubona lunesidingo noma luphuthuma ukuze kufezwe











52

izinhloso zalo Mthetho: Inqobo nje uma noma yimuphi umthethonqubo ophathelene -



nemali engenayo noma echithwayo kaHulumeni; noma



nanoma iyiphi inhlawulo noma imali,



kumele wenziwe ngokuvumelana neLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali.



(2) Imithethonqubo ingahlinzeka ukuthi noma yimuphi umuntu owephula noma yimuphi umthethonqubo noma ohluleka ukuhambisana nawo athweswe icala futhi ekulahlweni yicala akhokhiswe imali noma enye inhlawulo engeqile kuleyo enqunywe kwimithethonqubo.







Ukudluliselwa kwamandla



64.(1) ILungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu lingadlulisela amandla kwiNhloko yoMnyango -



noma yimaphi amandla anikezwe iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu yilo Mthetho, ngokwesigaba 63, okwenza imithethonqubo; noma



noma yimuphi umsebenzi onikezwe iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu yilo Mthetho, ngaphandle komsebenzi ophathelene nokuqokwa, kanye nokumiswa esikhundleni kwamalungu oMkhandlu okukhulunywe ngawo ezigabeni 8 no 14.



UMkhandlu ungadlulisela esiKhulwini esiPhezulu noma yimaphi amandla noma umsebenzi onikezwe uMkhandlu yilo Mthetho.



IsiKhulu esiPhezulu singadlulisela kunoma yiliphi ilungu labasebenzi boMkhandlu noma yimaphi amandla noma umsebenzi onikezwe leso siphathimandla yilo Mthetho, ngaphandle komsebenzi ophathelene nokuphathwa kwezimali zoMkhandlu.















53

Noma yimaphi amandla noma umsebenzi odluliselwe ngokwesigatshana (1),



noma (3) kumele asetshenziswe noma wenziwe ngokuhambisana naleyo migomo umuntu noma umgwamanda odluliselile oyibona ifanele.



Noma yikuphi ukudluliselwa kwamandla ngokwezigatshana (1), (2) noma (3)



-



kumele kubhalwe phansi;



kungavimbeli umuntu noma umgwamanda odluliselile ekusebenziseni lawo mandla noma ekwenzeni lowo msebenzi; futhi



noma yingasiphi isikhathi kungahoxiswa noma kuchitshiyelwe ngokubhalwe phansi yilowo muntu noma yilowo mgwamanda.











ISAHLUKO 12



UKUCHITHWA KOMTHETHO, IZINHLELO ZESIKHASHANA,



UKUQINISEKISWA KOKUBA SEMTHETHWENI KANYE NESIHLOKO ESIFINGQIWE



Ukuchithwa komthetho



65. UMthetho wamaGugu ka 1997 (uMthetho No. 10 ka 1997), ngalokhu uyachithwa.











Izinhlelo zesikhashana kanye nokuqinisekiswa kokuba semthethweni 66.(1)(a) UMkhandlu ulandela ngokusemthethweni umkhandlu owasungulwa ngokwesigaba 5(1) soMthetho ochithiwe.



(b) Abantu, ngaphambi kosuku lokuqala kokusebenza kwalo Mthetho, ababengamalungu omkhandlu owasungulwa ngokwesigaba 5(1) soMthetho osuchithiwe, kumele baqhubeke nokuba ngamalungu oMkhandlu kuze kube iLungu loMkhandlu oPhethe liqoka uMkhandlu omusha ngokwesigaba 8 salo Mthetho.



(2) Noma yisiphi isenzo, isinqumo, isikhundla, udaba nanoma yini eyenziwe, eyakhiwe, ethathiwe noma okwakuhloswe ukuthi yenziwe, yakhiwe noma





54

ithathwe ngaMafa aKwaZulu-Natali noma nguMkhandlu, uMqondisi noma isiKhulu esiPhezulu, uNgqongqoshe, noma uNgqongqoshe (wesiFundazwe) wezeziMali njengoba kuchaziwe eMthethweni osuchithiwe ngokoMthetho osuchithiwe kusukela mhla zingama-23 kuMasingana 1998 kuze kube wusuku lokuqala kokusebenza kwalo Mthetho, kusemthethweni ngenxa -



yokungashicilelwa kwemithethonqubo okukhulunywe ngayo eMthethweni osuchithiwe nguNgqongqoshe; noma

yokunganqunywa kwanoma iyiphi inqubo, uhlelo, isidingo, umgomo noma umniningwane okukhulunywe ngakho eMthethweni osuchithiwe ngumthethonqubo,



njengoba kuhlongozwe eMthethweni osuchithiwe.





(3) Noma yisiphi isenzo, isinqumo, isikhundla, udaba nanoma yini eyenziwe, eyakhiwe, ethathiwe noma okwakuhloswe ukuthi yenziwe, yakhiwe noma ithathwe yisiphathimandla noma yilungu labasebenzi boMkhandlu ngokoMthetho osuchithiwe kusukela mhla zingama-23 kuMasingana 1998 kuya osukwini lokuqala kokusebenza kwalo Mthetho, kusemthethweni ngenxa -



yokungashicilelwa kwemithethonqubo okukhulunywe ngayo eMthethweni osuchithiwe nguNgqongqoshe; noma



yokunganqunywa kwanoma iyiphi inqubo, uhlelo, isidingo, umgomo noma umniningwane okukhulunywe ngakho eMthethweni osuchithiwe ngumthethonqubo,



njengoba kuhlongozwe eMthethweni osuchithiwe.





(4)(a) Ukuqokwa kwanoma yisiphi isiphathimandla noma kwelungu labasebenzi boMkhandlu owasungulwa ngokwesigaba 5(1) soMthetho osuchithiwe noma ngokuhambisana noMthetho osuchithiwe kusukela mhla zingama-23 kuMasingana 1998 kuya osukwini lokuqala kokusebenza kwalo Mthetho, kusemthethweni ngenxa -



yokungashicilelwa kwemithethonqubo okukhulunywe ngayo eMthethweni osuchithiwe nguNgqongqoshe; noma

yokunganqunywa kwanoma iyiphi inqubo, uhlelo, isidingo, umgomo noma umniningwane okukhulunywe ngakho eMthethweni osuchithiwe ngumthethonqubo,





55

njengoba kuhlongozwe eMthethweni osuchithiwe.



Umuntu, ngosuku olungaphambi kosuku lokuqala kokusebenza kwalo Mthetho, owayeyisiphathimandla noma owayeyilungu labasebenzi okukhulunywe ngakho esigabeni (a), uthathwa njengoqokwe ngokwesigaba 22 salo Mthetho ngokugcinwa kwawo wonke amalungelo akhe kanye nezibonelelo zakhe.

IsiGungu samaGugu saseKhaya, sesiFunda noma seDolobha eliKhulu esasungulwa ngaphambi kokuqala kokusebenza kwalo Mthetho sithathwa njengesasungulwa ngokwesigaba 31 noma ngokwesigaba 34 salo Mthetho noma ngabe yisiphi esisetshenziswayo.







Isihloko esifingqiwe



67. Lo Mthetho ubizwa ngoMthetho wamaGugu waKwaZulu-Natali, 2007.























































































56

UHLELO



Isazohlolwa futhi iqinisekiswe Amafa/Iziphathimandla ezibhekele amaGugu eHHovisi likaNdunankulu



Izindawo zamaGugu eziVikelwe ngokuKhethekile



(Isigaba 49(1))







A. UMasipala wesiFunda sase-Zululand (DC 26), usungulwe yiSaziso sesiFundazwe No. 348 mhla ziyi-19 kuMandulo 2000, kamuva esachitshiyelwa yiSaziso sesiFundazwe No. 462 lu-1 kuZibandlela 2000, iSaziso sesiFundazwe No. 501 mhla zingama-29 kuZibandlela 2000, iSaziso sesiFundazwe No. 97 mhla ziyi-15 kuNdasa 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 135 mhla ziyi-12 kuMbasa, 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 299 mhla ziyi-13 kuNcwaba 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 461 mhla ziyi-13 kuZibandlela 2001 kanye neSaziso sesiFundazwe No. 468 mhla zi-4 kuZibandlela 2002, iSaziso sesiFundazwe No. 472 mhla ziyi-5 kuZibandlela 2002 kanye neSaziso sesiFundazwe No. 494 mhla zingama-30 kuNhlangulana 2003.



1. UMkhandlu weNdawo yaseBaqulusini



Indawo eyiGugu

Indawo enomlando

Isiza / Inombolo

Incazelo

Ukuma kwendawo



noma isakhiwo

yePulazi

yeTayitela

echazwe



esinomlando (isigaba





kwibalazwe



50); esiFundazweni





ngokohlelo lwe-



(isigaba 51)





GPS











1. I-Magistrate's

esiFundazweni

iSiza 997 eFilidi

T7266/1989



Office and Jail,









eFilidi



















2. I-North and South

esiFundazweni

iNgxenye yeNsalela

iTayitela



Gun Point:s e-



yoMhlaba weDolobha

G6711/1904



Lancaster Hill



laseFilidi (e-Trig





Battlefield, ePulazini



Beacon Fort West





i-Vryheid,



No. 359 )





esiFundeni









saseFilidi









3. I-Old Bantu

esiFundazweni

ISiza 122 kanye

uMbonisomdwebo



Administration



neNsalela yeSiza 124

weTayitela



Building, ku



eFilidi

No.G103/954



Landdrost Street,









eFilidi









4. I-Old Carnegie

esiFundazweni

iNgxenye 1 yeSiza

T27272/1984



Library, ku-



124 eFilidi





Landdrost (Cnr









Mark) Street, eFilidi









5. I-Old New

esiFundazweni

iPhansi 1 leSiza 997

T7267/1989



Republic Raadsaal



eFilidi





kanye ne-Fort









(kubandakanya









indawo ephakathi









kwalesi siza kanye









ne-Old Carnegie









Library), eFilidi









6. I-Police Station,

esiFundazweni

iSiza 122 eFilidi

uMbonisomdwebo



ku-Landdrost (Cnr





weTayitela No.



Church) Street,





G103/954



eFilidi









7. I-Vryheid High

esiFundazweni

iZiza 87 kanye no 88

T15440/1999



School Hall, ku-



eziseFilidi





Church Street, eFilidi













57

8. I-Boshof House,

IyiGugu

iNsalela yeSiza 454

T41516/2004



ku 219 East Street,



eFilidi (e-Village)





eFilidi









9. I-Dutch Reformed

IyiGugu

iNsalela 4 yeSiza 672

T20106/1970



Church, ku 131 High



eFilidi





(Cnr President kanye









no-Church Street),









eFilidi









10. I-Kambula

IyiGugu

iNkomba ABCDEA

T14098/1965



Battlefield, ePulazini



kuMbonisomdwebo i-





i-Kambula 381,



SG LG 1771/1983





esiFundeni



yeNsalela A ePulazini





saseFilidi



i-Kambula 381









[eNgxenyeni 1]





11. I-58 President

IyiGugu

iNgxenye yeSiza 209

T21686/2005



Street, eFilidi



eFilidi





12. I-95 President

IyiGugu

iPhansi lendawo 3

T16751/1997



Street, eFilidi



yeSiza 158 eFilidi





2.UMkhandlu weNdawo yaseDumbe







Indawo eyiGugu

Indawo enomlando

Isiza/Inombolo

Incazelo

Ukuma kwendawo



noma isakhiwo

yepulazi

yeTayitela

echazwe



esinomlando (isigaba





kwibalazwe



50); esiFundazweni





ngokohlelo lwe-



(isigaba 51)





GPS











1. I-Kruger Bridge,

esiFundazweni

I-Kruger Bridge iSiza

"sikhonjiswe"



emaPulazini ase -



seTshe

kumboniso-



Uitval 195 kanye



lesiKhumbuzo e-

mdwebo S.G.



nase-Eersteling 690



Kruger Bridge

No.4689/1965







SG No.4689/1965









eziFundeni zase-









Utrecht kanye









naseFilidi





2.I-Old Residency,

esiFundazweni

iNgxenye 1 yeSiza

T20726/1986



e-Paulpietersburg



532









e-Paulpietersburg





3. I-Library, ku 27

esiFundazweni

iSiza 573

T4153/1992



Smit Street



e-Paulpietersburg













3. UMkhandlu weNdawo yasoLundi



Indawo eyiGugu

Indawo enomlando

Iziza /iPulazi No.

Incazelo

Ukuma kwendawo





noma isakhiwo



yeTayitela

echazwe





esinomlando





kwibalazwe





(isigaba 50);





ngokohlelo lwe-





esiFundazweni (isigaba





GPS





51)









1. i-Piet Retief's

esiFundazweni

I-Piet Retief's Graf e-

T35529/1999





Grave, ePulazini i-



Uitzoek 317







Uitzoek 317



esiFundeni saseFilidi







2.uMgungundlovu,

esiFundazweni

iNgxenye 3 (yoku-2)

T12097/2000





ePulazini i-



ye-Moordplaats No.

Moordplaats 193



193 kanye neNsalela

T31004/1995













2 ye-Moordplaats













58





No.193 yesiFunda









saseFilidi





3. Mpande's Grave,

esiFundazweni

iNgxenye yesiBaya

T69142/2002



kanye neKhaya



sika Mpande





likaNodwengu



yokubekwe ku No.20,

(G7638/1909 )







No.15840 esiFundeni









sase-Zululand





4. Ulundi

esiFundazweni

iNgxenye ye-Ulundi

G7638/1909



Battlefield,



Battlefield (iNgxenye





esiFundeni sase



2?) yokubekwe ku





Mahlabathini



No.20, No. 15840 e-









Zululand





5. Ondini III: I-King

esiFundazweni

iNgxenye yesiBaya

T69142/2002



Cetshwayo



sika Cetshwayo





kaMpande's Royal



yokubekwe ku No.

(G7638/1909)



Residence



20, No. 15840









esiFundeni

kanye ne P.T.O.







sase-Zululand

inkomba yefayela









no. 9/5/15/7









yamhla zi-19/4/94]



6. Emakhosini

esiFundazweni







(Graves of Zulu

AYIKAMENYEZELWA

KUZOLANDELA





Kings)



IZINHLOBONHLOBO









ZAMAPULAZI





7. ITshe

esiFundazweni

"150 isilinganiso





lesiKhumbuzo



samamitha ayizikwele

P.T.O. yeSiza No.



likaNgqengelele



eMabedlane"

9/5/15/11



kaMvulane



kwiNsalela

yamhla zi-19-4-94



(Buthelezi),



yokubekwe ku No. 20





esiFundeni



No. 15840





saseMahlabathini



esiFundeni









saseMhlabathini











B. UMasipala wesiFunda sasoThungulu (DC 28), usungulwe yiSaziso sesiFundazwe No. 346 mhla ziyi-19 kuMandulo 2000, kamuva esachitshiyelwa yiSaziso sesiFundazwe No. 462 lu-1 kuZibandlela 2000, iSaziso sesiFundazwe No. 501 mhla zingama-29 kuZibandlela 2000, iSaziso sesiFundazwe No. 97 mhla ziyi-15 kuNdasa 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 135 mhla ziyi-12 kuMbasa, 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 299 mhla ziyi-13 kuNcwaba 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 388 mhla ziyi-11 kuMfumfu 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 461 mhla ziyi-13 kuZibandlela 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 131 mhla zingama-25 kuMbasa 2002, iSaziso sesiFundazwe No. 468 mhla zi-4 kuZibandlela 2002 kanye neSaziso sesiFundazwe No. 494 mhla zingama-30 kuNhlangulana 2003.





1. UMkhandlu weNdawo yakwaMbonambi



Indawo

Indawo enomlando

Isiza/Inombolo

Incazelo yeTayitela

Ukuma kwendawo

eyiGugu

noma isakhiwo

yepulazi



echazwe kwibalazwe



esinomlando





ngokohlelo lwe-GPS



IGugu (isigaba 50);









esiFundazweni









(isigaba 51)







1. I-St Lucia

esiFundazweni

iNgxenye 1 yokubekwe

T3483/1951



Lighthouse,



ku 4 No.15823





ePulazini i-

IBHALWE PHANSI

esiFundeni sase-Lower





Stateland 7038,



Umfolozi





esiFundeni









sase-









LowerUmfolozi















59



2. UMkhandlu weNdawo yaseMlalazi



Indawo eyiGugu

Indawo enomlando

Isiza/Inombolo

Incazelo yeTayitela

Ukuma kwendawo



noma isakhiwo

yepulazi



echazwe kwibalazwe



esinomlando





ngokohlelo lwe-GPS



IGugu (isigaba 50);









esiFundazweni









(isigaba 51)







1. I-Fort Nonquai,

esiFundazweni

iSiza No. 415 eLokishini

T9266/1986



eShowe: e-



laseShowe





Zululand Museum









2. I-Fort

esiFundazweni

I-Fort esizeni





KwaMondi,



saKwaMondi eShowe

UMbonisomdwebo



Eshowe



Mission Station kanye

S.G. 1102/1967







neNsalela yokubekwe









ku 17, 7638 esiFundeni









sase-Zululand















3. eShowe Jail,

esiFundazweni

iSiza 523 eMhlabeni

G7409/1909



ku John Ross



weDolobha laseShowe





Highway,









eShowe









4. I-Old

esiFundazweni

(iNgxenye 2) yeSiza

T5224/1979



Residency,



439 eShowe





eShowe









5. eShowe Junior

esiFundazweni

iSiza 1139 eShowe

T15452/1999



School, ku 57

IBHALWE PHANSI







Main Street,









eShowe









6. I-Raffia Palms,

esiFundazweni

iSiza No.162 eLokishini

T25878/1991



iSiza 162,



lase Mthunzini S.G. No.





eMthunzini



609/52





7. I-Fort Tenedos,

IyiGugu

iNgxenye A yeSiza

T12173/1994



ePulazini i-



No.15 oThukela,





Alliance 14837



No.8876 esiFundeni









sase-Zululand





8. uThukela

IyiGugu

"iSiza se-Battle of

T12962/2003



Battlefield, iSiza



uThukela" iNkomba





14 ePulazini



ABCD eSizeni No.14





uThukela 10600



uThukela, No.10600









esifundeni









sase-Zululand













C. UMasipala wesiFunda saseMkhanyakude (DC 27), usungulwe yiSaziso sesiFundazwe No. 347 mhla ziyi-19 kuMandulo 2000, kamuva esachitshiyelwa yiSaziso sesiFundazwe No. 462 lu-1 kuZibandlela 2000, iSaziso sesiFundazwe No. 501 mhla zingama-29 kuZibandlela 2000, iSaziso sesiFundazwe No. 97 mhla ziyi-15 kuNdasa 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 135 mhla ziyi-12 kuMbasa, 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 299 mhla ziyi-13 kuNcwaba 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 388 mhla ziyi-11 kuMfumfu 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 461 mhla ziyi-13 kuZibandlela 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 131 mhla zingama-25 kuMbasa 2002, iSaziso sesiFundazwe No. 468 mhla zi-4 kuZibandlela 2002 kanye neSaziso sesiFundazwe No. 494 mhla zingama-30 kuNhlangulana 2003.













1. UMkhandlu weNdawo yaseJozini





60

Indawo eyiGugu

Indawo

Isiza/Inombolo

Incazelo yeTayitela

Ukuma kwendawo



enomlando noma

yepulazi



echazwe kwibalazwe



isakhiwo





ngokohlelo lwe-GPS



esinomlando









IGugu (isigaba 50);









esiFundazweni









(isigaba 51)







1. I-Sycamore



iPulazi i-Kleinspan

T9931/1981



Figs Riverine

INDAWO

14182, esiFundeni

T2693/1975



Forest, ePulazini i-

YEZOKONGIWA

sasoBonjeni

T18689/1988



Kleinspan 14182,

(IyiGugu)



T17107/1986



esiFundeni saso





T18690/1988



Bonjeni















D. UMasipala weseFunda saseSisonke (DC 43), usungulwe yiSaziso sesiFundazwe No. 344 mhla ziyi-19 kuMandulo 2000, kamuva esachitshiyelwa yiSaziso sesiFundazwe No. 462 lu-1 kuZibandlela 2000, iSaziso sesiFundazwe No. 501 mhla zingama-29 kuZibandlela 2000, iSaziso sesiFundazwe No. 97 mhla ziyi-15 kuNdasa 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 135 mhla ziyi-12 kuMbasa, 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 299 mhla ziyi-13 kuNcwaba 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 388 mhla ziyi-11 kuMfumfu 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 461 mhla ziyi-13 kuZibandlela 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 131 mhla zingama-25 kuMbasa 2002, iSaziso sesiFundazwe No. 468 mhla zi-4 kuZibandlela 2002 kanye neSaziso sesiFundazwe No. 494 mhla zingama-30 kuNhlangulana 2003.





1. UMkhandlu weNdawo yaKwaSani



Indawo eyiGugu

Indawo enomlando

Isiza/Inombolo

Incazelo yeTayitela

Ukuma kwendawo



noma isakhiwo

yepulazi



echazwe



esinomlando





kwibalazwe



IGugu (isigaba 50);





ngokohlelo lwe-GPS



esiFundazweni (isigaba









51)







1. uMgede

esiFundazweni

UMhlaba kaHulumeni





iMpongweni, e-



ongabhalisiwe owaziwa





Cobham State



ngokuthi iMpongweni,





Forest,



ekwakhekeni





esiFundeni



kwengxenye 8 ye-





sase-Underberg



Cobham State Forest





2. I-Himeville Fort,

esiFundazweni

iNgxenye yeSiza 36 e-

T6898/1979



ku-Arbuckle (Cnr



Himeville (SG





George) Street, e-



3556/1978 iNkomba





Himeville



ABCDEFHA)





3. I-Old

esiFundaweni

iziNgxenye zeSiza 49





Residency, ku-



kanye neSiza 50 e-

T29/1988



Arbuckle (Cnr



Himeville





Clayton) Street, e-









Himeville









4. I-Underberg

esiFundazweni

iSiza 37 e-Himeville

T4547/1979



District War









Memorial, ku 36

IBHALWE PHANSI







Arbuckle Street,









e-Himeville









5. I-Himeville Fort

esiFundazweni

iSiza 36 e-Himeville

T6898/1979



(ingxenye









engamenyezelwe)

IBHALWE PHANSI







ku 34 Arbuckle









(Cnr George)









Street, e-













61

Himeville









6. I-The house,

IyiGugu

iSiza 14 e-Himeville

T36719/1994



ku 49 Arbuckle

IBHALWE PHANSI







Street, e-









Himeville









7. I-47 Arbuckle

IyiGugu

iSiza 15 e-Himeville

T22449/2005



Street, e-

IBHALWE PHANSI







Himeville









8. I-Rectory, ku 29

IyiGugu

iSiza 24 e-Himeville

T11385/1929



Arbuckle Street,

IBHALWE PHANSI







e-Himeville









9. I-Church of

IyiGugu

iSiza 23 e-Himeville

T11384/1929



Saint Michael

IBHALWE PHANSI







kanye ne-All









Angels, ku 31









Arbuckle Street,









e-Himeville









10.I-11 Arbuckle

IyiGugu

iSiza 33 e-Himeville

T14119/1995



Street, e-

IBHALWE PHANSI







Himeville









11. I-Nelton, ku 53

IyiGugu

iSiza 12 e-Himeville

T17530/2005



Arbuckle Street,

IBHALWE PHANSI







e-Himeville









2. UMkhandlu weNdawo yase-Greater Kokstad





Indawo eyiGugu



Indawo enomlando

Isiza/Inombolo

Incazelo yeTayitela

Ukuma kwendawo





noma isakhiwo

yepulazi



echazwe





esinomlando





kwibalazwe





IGugu (isigaba 50);





ngokohlelo lwe-GPS





esiFundazweni











(isigaba 51)







1. I-Bandstand,



EsiFundazweni

iSiza 368 e-Kokstad

TGE6415/1897



ku-Main Street,











e-Kokstad











2. I-Kokstad



EsiFundazweni

iZiza 464 kanye no 463

T17215/1960



Museum, ku-104





e-Kokstad





Main Street,











e-Kokstad











3. I-Old Town Hall,



EsiFundazweni

iZiza 367 kanye no 368

T5991/1897



ku-Main Street,





e-Kokstad

TGE6415/1897



e-Kokstad











4. I-Old Post



EsiFundazweni

iSiza 767 (esiyingxenye

T2397/1989



Office (e-Matatiele





yeZiza 242) e-Matatiele





Museum), ku-High











Street, e-Matatiele

















E. UMasipala wesiFunda seLembe (DC 29), usungulwe yiSaziso sesiFundazwe No. 345 mhla ziyi-19 kuMandulo 2000, kamuva esachitshiyelwa yiSaziso sesiFundazwe No. 462 lu-1 kuZibandlela 2000, iSaziso sesiFundazwe No. 501 mhla zingama-29 kuZibandlela 2000, iSaziso sesiFundazwe No. 97 mhla ziyi-15 kuNdasa 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 135 mhla ziyi-12 kuMbasa, 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 299 mhla ziyi-13 kuNcwaba 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 388 mhla ziyi-11 kuMfumfu 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 461 mhla ziyi-13 kuZibandlela 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 131 mhla zingama-25 kuMbasa 2002, iSaziso sesiFundazwe No. 468 mhla zi-4 kuZibandlela 2002 kanye neSaziso sesiFundazwe No. 494 mhla zingama-30 kuNhlangulana 2003.



1. UMkhandlu weNdawo yaKwaDukuza







62

Indawo eyiGugu

Indawo enomlando

Isiza/Inombolo

Incazelo yeTayitela

Ukuma kwendawo



noma isakhiwo

yepulazi



echazwe kwibalazwe



esinomlando





ngokohlelo lwe-GPS



IGugu (isigaba 50);









esiFundazweni (isigaba









51)







1. I-Shaka

EsiFundazweni

iZiza 169 kanye no 170

T22996/1991



Memorial, ku-King



Stanger





Shaka Street,









kwaDukuza









2. I-Fort Pearson,

EsiFundazweni

iPulazi i-William 15437





ePulazini i-

?

? NOMA





Williamson 12871,



i-Williamson?





esiFundeni sase-









LowerTugela









3. I-Ultimatum

EsiFundazweni

iPulazi eliseSizeni No.





tree, ePulazini



5 2612

T76339/2003



eliseSizeni 5



(elihlanganyele





2612, esiFundeni



nesiKhwama





sase-



sezeMpesheni sePulazi





LowerTugela



No.17691)





4. I-Stanger South

EsiFundazweni

iziNgxenye zeZiza 249-

T4714/1884



School, ku



258





Balcomb (Cnr



(iZiza ezisemthethweni





Albert Luthuli)



1-10) e-Stanger





Street,









kwaDukuza









5. I-Old Fort

EsiFundazweni

iSiza 90 e-kwaDukuza

T36866/1996



Police Station, ku-

IBHALWE PHANSI







Rood Street,









kwaDukuza









6. Isivundu

IyiGugu

iPulazi Isivundu 1954,

T662/1944



House, ePulazini



iNdawo yeKomidi





Isivundu 1954,



lezeMpilo





esiFundeni sase-



lase-Kearsney-





LowerTugela



Doornkop, esiFundeni









sase-Victoria





7. I-Kearsney

IyiGugu

iNgxenye A yePulazi i-

T62158/2005



Methodist Chapel,



Kearsney 2201,





ePulazini i-



esiFundeni





Kearsney 2201,



sase-Victoria









[eNgxenyeni 1]





8. I-Morewood

IyiGugu

iNgxenye 62 yePulazi i-

T6289/1956



Sugar Mill



Compensation 868,





Memorial Garden,



esiFundeni sase-Lower





ePulazini i-



Tugela





Compensation









868, esiFundeni









sase-









LowerTugela









9. Chief Albert

IyiGugu

iZiza 47, elokishini

T3960/1936



Luthuli



lase-Charlotte Dale





Homestead,









ePulazini i-









Charlottedale









6014, esiFundeni









sase-









LowerTugela









10. I-Bogmore,

IyiGugu

iNgxenye 3 yePulazi i-

T15231/1989



ePulazini i-



Compensation 868,





Compensation

IBHALWE PHANSI

esiFundeni sase-Lower









63

868, esiFundeni



Tugela





sase-Lower









Tugela









11. I-Grave of









Chief Albert

AYIKAMENYEZELWA

INCAZELO YOMHLABA





Luthuli, ePulazini



? ?





e-Charlottedale









6014, esiFundeni









sase-Lower









Tugela













F. UMasipala wesiFunda Ugu (DC 21), usungulwe yiSaziso sesiFundazwe No. 353 mhla ziyi-19 kuMandulo 2000, kamuva esachitshiyelwa yiSaziso sesiFundazwe No. 462 lu-1 kuZibandlela 2000, iSaziso sesiFundazwe No. 501 mhla zinga-29 kuZibandlela 2000, iSaziso sesiFundazwe No. 97 mhla ziyi-15 kuNdasa 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 135 mhla ziyi-12 kuMbasa, 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 299 mhla ziyi-13 kuNcwaba 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 388 mhla ziyi-11 kuMfumfu 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 461 mhla ziyi-13 kuZibandlela 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 131 mhla zingama-25 kuMbasa 2002, iSaziso sesiFundazwe No. 468 mhla zi-4 kuZibandlela 2002 kanye neSaziso sesiFundazwe No. 494 mhla zingama-30 kuNhlangulana 2003.





1. UMkhandlu weNdawo yase-Hibiscus



Indawo eyiGugu

Indawo enomlando

Isiza/Inombolo

Incazelo yeTayitela

Ukuma kwendawo



noma isakhiwo

yepulazi



echazwe kwibalazwe



esinomlando





ngokohlelo lwe-GPS



IGugu (isigaba 50);









esiFundazweni









(isigaba 51)







1. I-Paddock

EsiFundazweni

iNsalela yeNgxenye B

T858/1916



Station,



e-Paddock 7998),





esiFundeni



esiFundeni sase-Alfred





sase-Paddock,



[eNgxenyeni 2]





e-Port Shepstone









2. I-Old Fort Police

EsiFundazweni

iNgxenye yeSiza 170,

T12992/1978



Station,



e-Port Shepstone





e-Port Shepstone









3. I-Port

EsiFundazweni

iNgxenye 15 yeSiza

T26822/1993



Shepstone



156, e-Port Shepstone





Lighthouse, e-Port









Shepstone









4. Izotsha River

EsiFundazweni

iNgxenye 1 yeSiza





Railway Bridge,



1174, e-Shelley Beach





esiFundeni sase-

IBHALWE PHANSI

kanye nase-Marburg





Port Shepstone



Commonage 12225,

T21444/2002







esiFundeni sase -Port









Shepstone





5. I-Kneisel's

IyiGugu

iSiza 1622 e-Port





Castle, ku 24



Shepstone

T16240/1994



Reynolds Street,









e-Port Shepstone









6. I-Royston Hall,

IyiGugu

iSiza 949 eMtentweni,

T10742/1995



ku 10 Royston



esiFundeni sase -Port





Lane, eMtentweni

IBHALWE PHANSI

Shepstone











G. UMasipala wesiFunda saseMajuba (DC 25), usungulwe yiSaziso sesiFundazwe No. 349 mhla ziyi-19 Mandulo 2000, kamuva esachitshiyelwa yiSaziso sesiFundazwe No. 462 lu-1 kuZibandlela 2000, iSaziso sesiFundazwe No. 501 mhla zingama-29 kuZibandlela 2000, iSaziso sesiFundazwe No. 97 mhla ziyi-15





64

kuNdasa 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 135 mhla ziyi-12 kuMbasa, 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 299 mhla ziyi-13 kuNcwaba 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 388 mhla ziyi-11 kuMfumfu 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 461 mhla ziyi-13 kuZibandlela 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 131 mhla zingama-25 kuMbasa 2002, iSaziso sesiFundazwe No. 468 mhla zi-4 kuZibandlela 2002, Isaziso sesiFundazwe No. 494 mhla zingama-30 kuNhlangulana kanye neSaziso 203 mhla ziyi-10 kuNhlolanja 2005.







1.UMkhandlu weNdawo yase-Newcastle



Indawo eyiGugu

Indawo

Isiza/Inombolo

Incazelo yeTayitela

Ukuma



enomlando noma

yepulazi



kwendawo



isakhiwo





echazwe



esinomlando





kwibalazwe



IGugu (isigaba 50);





ngokohlelo lwe-



esiFundazweni





GPS



(isigaba 51)







1. I-Town Hall,

EsiFundazweni

iSiza 433 e-Newcastle

Inkomba yefayela



ku-Scott Street,





No T/D No.



esiFundeni





1990 0079 2479



sase-Newcastle









2. I-Old Carnegie

EsiFundazweni

iNsalela yeSiza 435 e-

T6782/1905



Library, ku



Newcastle





Voortrekker Street,









esiFundeni









sase-Newcastle









3. I-Old Magazine,

EsiFundazweni

iSiza 13051, e-

T3217/1978



ku-Scott Street,



Newcastle (iNkomba





esiFundeni



ABCD





sase-Newcastle



kuMbonisomdwebo SG









2570/1977)





4. I-Fort Amiel,

EsiFundazweni

iSiza 4589 e-Newcastle

T4138/1973



ku-Fort Street,



(ku-Extension 22)





esiFundeni









sase-Newcastle









5. I-Buffalo River

EsiFundazweni

IziNgxenye zamaPulazi

T4292/1977



Bridge, emaPulazini



ase-Milton 15007 kanye





ase-Milton 1007



ne-Homer 8692,





kanye ne-



esiFundeni sase-Klip





Kromellenboog 170,



River





esiFundeni









sase-Newcastle









6. I-Old Residency,

IBHALWE PHANSI

iSiza 11902 e-Newcastle

T5929/1994



ku 96 Allen Street,

(esiFundazweni)







e-Newcastle









7. I-Old State



iSiza 199 e-Charlestown

T2224/1996



School, ku-Albert

IBHALWE PHANSI







(Cnr Havelock)

(esiFundazweni)







Street, e-









Charlestown









8. I-Old Court



iNsalela yeSiza 312 e-

G34/1951



House, ku-Holland

IBHALWE PHANSI

Charlestown

T10372/1953



Street, e-

(esiFundazweni)



T6840/2002



Charlestown









9. I-Battlefield,

IyiGugu

amaPulazi ase-Majuba

T2755/1998



ePulazini iMajuba



North No. 11267, ne-





North



Majuba South No.

T40379/2004



11267,esiFundeni



10614 kanye ne-Laing's





sase Newcastle



Nek A, No. 8441,

T40379/2004







esiFundeni sase-Klip









River









65

10. IMajuba

INDAWO

iPulazi iMajuba North

T2755/1998



Battlefield: Indawo

YEZOKONGIWA

No. 11267





yezoKongiwa,

(IyiGugu)







ePulazini iMajuba









North 11267,

[ indawo







esiFundeni

engakamenyezelwa







sase-Newcastle

yePulazi iMajuba









North No.11267 ]







11. I-O'Neill's

IyiGugu

iNsalela yeNgxenye 5

T12388/1978



Cottage, ePulazini i-



yepulazi i-Stonewall No.





Stonewall 3109,



3109 esiFundeni sase-





esiFundeni



Klip River





sase- Newcastle









11. I-St Dominic's

IyiGugu

iSiza esiHlanganyelwe

T7697/1956



Academy Pavilion,



382, eLokishini





ku-St Dominic's



lase-Newcastle





Street,









e-Newcastle









12. I-Hilldrop

IyiGugu

iNgxenye 36

T7119/2000



House, ku Hilldrop



(yengxenye 1) yepulazi





Road,



i-Bosch Hoek 3345,





e-Newcastle



esiFundeni sase-Klip









River





13. I-Kliphuis, ku 64

IyiGugu

iSiza 679 e-Newcastle

T3404/1958



Voortrekker Street,

IBHALWE PHANSI







e-Newcastle















2. UMkhandlu weNdawo yase-Utrecht



Indawo eyiGugu

Indawo

Isiza/Inombolo

Incazelo yeTayitela

Ukuma kwendawo



enomlando noma

yepulazi



echazwe kwibalazwe



isakhiwo





ngokohlelo lwe-GPS



esinomlando









IGugu (isigaba 50);









esiFundazweni









(isigaba 51)







1. I-Pieter Lafras Uys

EsiFundazweni

iSiza 190 e-Utrecht

No T/No.



and the Grave, ku



(esisendaweni)

mref



Church Street,





1991 0052 2223



e-Utrecht









2. I-Old Residency,

EsiFundazweni

yeSiza 186 e-

T9368/1978



ku 60 Church (Cnr



Utrecht





van Rooyen) Street,









e-Utrecht









3. I-Magistrate's

EsiFundazweni

iNgxenye yeSiza

95-6705/1904G



Court, ku 57 Voor



190, e-Utrecht





Street, e-Utrecht









4. I-Town Hall, ku 55

EsiFundazweni

iNsalela yeSiza 188

T2103/1921



Voor Street, e-



e-Utrecht





Utrecht









5. I-Old Powder

EsiFundazweni

iNgxenye yeSiza

T11410/2002



Magazine, ku-



739





President Street,



(engxenyeni

BHEKA i-Mags



e-Utrecht



yensalela

kwesinye isikhathi







yoMhlaba









weDolobha









lase-Utrecht 266)





6.I-Blood River /

IyiGugu

iNgxenye yeLokishi

T61494/2002



Ncome Battlefield,



lase Blood River,











66

ePulazini i-Vechtkop



eNgxenyeni ye-





168, esiFundeni



Charl Cilliers ku A





sase Utrecht



we-Vechtkop 168,









esiFundeni









sase-Utrecht





7. I-Dutch Reformed

IyiGugu

iZiza 236, 237

No. T/No.



Church, ku 50



kanye no 238 e-

iNkomba



Church (Bloem)



Utrecht

1991 0052 2324



Street,









e-Utrecht









8. I-George Shaw

IyiGugu

iSiza 246 e-Utrecht

T14664/1998



House, ku 67 Church









Street,









e-Utrecht









9. I-Rothman House,

IyiGugu

iSiza 244 e-Utrecht

T68812/2004



ku 65 Church (Cnr









van Rooyen) Street,









e-Utrecht









10. I-Dirk Uys

IyiGugu

iNgxenye 3 yeSiza

T40972/2002



House, ku 61 Church



242 e-Utrecht





Street, e-Utrecht









11. I-Old Dutch

EsiFundazweni

iNgxenye 1 yeSiza

T3591/1942



Reformed Church



192 e-Utrecht





ku-Parsonage (De









Oude Pastorie),









Church (Cnr Loop)









Street,









e-Utrecht















H. UMasipala waseThekwini (i-Durban Metro) (DC 25), usungulwe yiSaziso sesiFundazwe No. 343 mhla ziyi-19 Mandulo 2000, kamuva esachitshiyelwa yiSaziso sesiFundazwe No. 461 lu-1 kuZibandlela 2000, iSaziso sesiFundazwe No. 135 mhla ziyi-12 kuMbasa, 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 299 mhla ziyi-13 kuNcwaba 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 461 mhla ziyi-13 kuZibandlela 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 649 mhla zingama-28 kuMbasa 2005.





1. UMasipala waseThekwini wamaDolobha aHlangene



Indawo eyiGugu

Indawo

Isiza/Inombolo

Incazelo yeTayitela

Ukuma kwendawo



enomlando noma

yepulazi



echazwe kwibalazwe



isakhiwo





ngokohlelo lwe-GPS



esinomlando









IGugu (isigaba









50);









esiFundazweni









(isigaba 51)







1. I-Old Fort,

EsiFundazweni

iSiza 11649

G1685/1935



ku-Old Fort Road,



eThekwini





eThekwini









2. I-Local History

EsiFundazweni

iSiza 3 No.9594

G9594/1920



Museum, ku-Aliwal



eThekwini (manje





Street, eThekwini



esiyiSiza 11090)





3. I-City Hall kanye

EsiFundazweni

iNsalela yeSiza 1





ne-Francis Farewell



eThekwini





Gardens, ku 263









West (Cnr Smith









kanye no Gardiner









Street, eThekwini















67

4. I-Main Post Office,

EsiFundazweni

"iSiza sase-Post

T20208/1990



ku-West (Cnr



Office" ku-Block





Gardiner) Street,



Market Square,





eThekwini



eThekwini









(manje esiyiSiza









11722)





5. I-Wild Fig Trees,

EsiFundazweni

INgxenye 2 yeSiza

T3001/1964



ku-West (Cnr



11718





Church) Street,









eThekwini









6. I-Old Point

EsiFundazweni

I-Point SAR 1

T1872/1944



Railway Station, ku



No.13200,





111 Point Road,



eThekwini





eThekwini



(manje okuyiSiza









10031)





7. I-Beachwood

EsiFundazweni

iNsalela ye-





Mangroves,



Graham 12774,

Umhlaba kaHulumeni



Broadway,



kuMbonisomdwebo

ongaBhalisiwe



eThekwini



ngamunye we-SG









2114/1937; indawo









ekhonjwa njenge









"Lagoon" kuzo









zonke iziFunda









zase -Victoria









[eMhlabeni









kaHulumeni ? ]





8. I-Howard

EsiFundazweni

iNsalela yeSiza 492

(T2465/1932)



Memorial College, e-



e-Cato Manor





King George V





inkomba kuphela



Avenue, eThekwini









9. I-Memorial Tower

EsiFundazweni

iNsalela yeSiza H

(T2465/1932)



Building, e-King



yeNgxenye 10





George V Avenue,



yePulazi e-Cato





eThekwini



Manor 812,









eThekwini





10. I-Sastri College,

EsiFundazweni

iSiza 3184 (kanye

T7031/1954



ku 20 Winterton



no 3185) eThekwini





Walk, eThekwini









11. I-Bellair Railway

EsiFundazweni

iNgxenye 2 yeSiza

T50/1944



Station, ku Sarnia



52, e-Bellair





Road, eThekwini









12. I-Congella

EsiFundazweni

iSiza 10011

T4653/2001



Battlefield,



eThekwini





ku-Maydon Road,









eThekwini









13. I-Durban Indian

EsiFundazweni

iSiza 3331

T9591/1957



Girls Secondary



eThekwini





School, ku 88









Carlisle (Cnr









Dartnell) Road,









eThekwini









14.I- Natal

EsiFundazweni

iNgxenye 5 yeSiza

T2027/1914



Herbarium, ku 4



3174 eThekwini





Edith Benson









Crescent, eThekwini









15. I-King's House,

EsiFundazweni

iSiza 625





ku-Eastbourne



eThekwini





Road, eThekwini









16. I-War

EsiFundazweni

iNSalela yeZiza

T1102/1896



Department Lords'



11162 kuya ku

T8784/1993



Ground Boundary



11164 kanye

Inkomba kuphela ye









68

Marker No. 2, ku Old



neSiza 11702,

11164)



Fort Road,



eThekwini

T793/1912



eThekwini









17. I-Passive

EsiFundazweni

iSiza 8264,

T73/1962



Resistance Site, ku



eThekwini





uMbilo (Cnr Gale)









Road, eThekwini









18. (Ingaphandle

EsiFundazweni

INgxenye 4 yeSiza





lengaphambili



11017, INgxenye 1





lendlu) l-Old

IBHALWE PHANSI

yeSiza 11019 kanye





Greenacres Building,



neNsalela yeSiza





ku 411-423 West



11019, eThekwini





Street, eThekwini









19. I-Elephant

IyiGugu



iNgxenye 4 yeSiza

T29718/1994



House, ku Ridge





246 e-Springfield





Road, eThekwini











20. I-Glacial

IyiGugu



iNgxenye 56

T4781/1940



Pavement, ku





yeSiza 127 e-





Corinthia Road,





Springfield





eThekwini











21. I-Supreme Court,

IyiGugu



iNgxenye 45 kanye

T3376/1921



ku 151 Victoria





no 46 weSiza

T600/1903



Embankment,





10004 eThekwini





eThekwini











22. I-Riverside

IyiGugu



iNgxenye 4 yeSiza





Soofie Mosque





27 e-Durban North

T2673/1913



kanye ne











Mausoleum, ku 50











Lower Bridge Road,











eThekwini











23. I-Trevean, ku

IyiGugu



iSiza 45 e-Bellair

I-Mref kuphela



258 Wakesleigh (Cnr





(Cons 565)

1995 0908 2686



Kenmare) Road,







kanye ne



eThekwini







1991 0946 0930



24. I-Colinton, ku 68

IyiGugu



iSiza 3209 kanye

T33104/1983



Ridge Road,





ne-Ptn 3 eSizeni





eThekwini





3210 eThekwini





25. I-Queen's

IyiGugu



iSiza 1357

T41781/2003



Tavern, ku 16





eThekwini





Stamford Hill Road,











eThekwini











26. I-Riche's

IyiGugu



INgxenye 2 yeSiza

T19631/2001



Building, ku 423





10679 eThekwini





Smith (Cnr Masonic)











Street, eThekwini











27. I-73 Musgrave

IyiGugu



iNgxenye 18

T3394/1997



Road, eThekwini





yeSiza 2255











ethekwini





28. i-Little Chelsea,

IyiGugu



iNgxenye 50

T19702/2004



ku 18 Windermere





yeSiza 1368





Road, eThekwini





eThekwini





29. I-Quadrant

IyiGugu



INgxenye 152

T36334/2003



House, ku 114-115





yeSiza 10004





Victoria





eThekwini





Embankment,











eThekwini











30. I-St Louis'

IyiGugu



iNsalela yeSiza 775

T7062/1971



Roman Catholic





eThekwini





Church, ku 22











Jacobs Road,











eThekwini

















69

31. I-Cottam Grove

IyiGugu

iNgxenye 3 yeSiza

T6853/2002



Hotel, ku 303-309



784 eThekwini





Florida (Cnr Cottam)









Road, eThekwini









32. I-Monaltrie, ku 59

IyiGugu

INgxenye 1 kwiSiza

T46945/2000



Musgrave Road,



2261 eThekwini





eThekwini









33. I-Lillieshell, ku

IyiGugu

iSiza 643,

T10213/1995



408 Innes Road,



eThekwini





eThekwini









34. u-41 Cedar

IyiGugu

iSiza 7972

T6810/1986



Road, Congella,



eThekwini





eThekwini









35. Umbilo Shree

IyiGugu

iNgxenye 1 yeSiza

T10845/1957



Ambalavanaar



55 e-Cato Manor





Alayam Temple, ku









890 Bellair Road,









eThekwini









36. Atherton, ku 295

IyiGugu

iSiza 785

T32784/2005



Florida Road,



eThekwini





eThekwini









37. i-Caister Lodge,

IyiGugu

iSiza 2222

T18860/1975



ku 264 Musgrave



eThekwini





Road, eThekwini









38. I-Portview, ku

IyiGugu

iNgxenye 1 yeSiza

T67271/2002



183 Cowey (Cnr



3064 eThekwini





Haden) Road,









eThekwini









39. I-Dutch

IyiGugu

iNgxenye 5 yeSiza

T1906/1918



Reformed Church,



10605, eThekwini





ku 151 Smith Street,









eThekwini









40. I-Durban Light

IyiGugu

iNsalela yeSiza

T1130/1913



Infantry Head



3427, eThekwini,

T1861/1922



Quarters, ku 5 DLI



kanye neSiza 3428,





Avenue, eThekwini



eThekwini





41. Hollis House, ku

IyiGugu

iSiza 892,

T47126/2000



178 Florida Road,



eThekwini





eThekwini









42. I-Kingsleigh

IyiGugu

iZiza 5211 kanye

T15571/1995



Lodge, ku 241



no 5212, eThekwini





McDonald Road,

IBHALWE PHANSI







eThekwini









2. Inanda (manje esiyingxenye kaMasipala waseThekwini wamaDolobha aHlangene)



Indawo eyiGugu

Indawo

Isiza/Inombolo

Incazelo yeTayitela

Ukuma kwendawo



enomlando noma

yepulazi



echazwe kwibalazwe



isakhiwo





ngokohlelo lwe-GPS



esinomlando









IGugu (isigaba 50);









esiFundazweni









(isigaba 51)







1. I-Ottawa House,

EsiFundazweni

iSiza 2493 e-

T9238/1996



ePulazini eliSesizeni



Waterloo





20 1529,



Extension,





esiFundeni



esiFundeni





saseNanda



saseNanda











70

2. I-Ganesha

IyiGugu

iNsalela yeSiza 22

T1547/1921



Temple, ku North



eMhlanga River,





Coast Road, e-



esiFundeni





Mount Edgecombe



sase-Victoria





3. I-Shri Jagannath

IyiGugu

iNsalela yeSiza 79,

T11703/2005



Puri Temple, ku



eLokishini

T2531/1994



Belvedere Road,



laso-Tongaat

T28911/1998



o-Tongaat



















4. I-Narainsamy

IyiGugu

iNsalela yeSiza 165

T1556/1909



Temple, eNanda



Newlands, sePulazi





Road,



i-Zeekoe Vallei,





e-Newlands



esiFundeni









sase-Victoria





5. I-John Dube

IyiGugu

iNgxenye 253

T33658/1993



House, Ohlange



(yama- 90)





Institution,



yePulazi i-Piezang





esiFundeni



Rivier No. 805





saseNanda









6. I-Ottawa Estate

IyiGugu

iNsalela yeSiza 20

T5619/1990



Shree Emperumal



No.1557 Ottawa





Temple, e-Ottawa,

IBHALWE PHANSI

Estate, esiFundeni





esiFundeni



saseNanda





saseNanda









7. Inanda Seminary,

IyiGugu

iPulazi Inanda





E-Inanda Mission



Mission Reserve

KUNGENZEKA



Reserve No. 4579,

ISIMEMEZELO

No. 4579

ICUTSHUNGULWA



esiFundeni

SESIFUNDAZWE -







saseNanda

SESIDLULELWE









YISIKHATHI







8. i-Phoenix

IyiGugu

Iphansi 1 kanye





Settlement,



neNsalela D yeSiza

KUNGENZEKA



esiFundeni

ISIMEMEZELO

A ePulazini i-

ICUTSHUNGULWA



sase-Nanda

SESIFUNDAZWE -

Piezang River







SESIDLULELWE









YISIKHATHI











3. I-Pinetown (manje esiyingxenye kaMasipala waseThekwini wamaDolobha aHlangene)



Indawo eyiGugu

Indawo

Isiza/Inombolo

Incazelo yeTayitela

Ukuma kwendawo



enomlando

yepulazi



echazwe kwibalazwe



noma isakhiwo





ngokohlelo lwe-GPS



esinomlando









IGugu (isigaba









50);









esiFundazweni









(isigaba 51)







1. I-Bergtheil

EsiFundazweni

iSiza 1870 eLokishini

T8898/1983



Museum, ku 16



lase-Westville





Queens Avenue,









e-Westville









2. Umbilo

EsiFundazweni

iNsalela yeSiza 3064

T15824/1990



Waterworks, e-



kanye neNsalela





Paradise Valley



3065 e-Pinetown





Nature Reserve, e-









Pinetown









3. Indigo Vats, e-

IyiGugu

Iphansi leSiza 3079

T37884/2002



Paradise Valley



e-Pinetown





Nature Reserve,









e-Pinetown















71

4. I-Old New

IyiGugu

iSiza 130

T28098/1898



Germany Lutheran



eLokishini lase-New





Church,



Germany





ku-Shepstone (Cnr









Blair Atholl) Street,









e-Pinetown









5. I-Christianenberg

IyiGugu

iNsalela yeSiza 214

T4667/1977



Berlin Mission



eLokishini lase -





Church, ku-Krause



Christianenburg,





Street, e-Clermont



esiFundeni





e-Historic Bell Tower



sase-Pinetown





6. Christianenberg









Berlin Mission

INHLOSO







Church, ku-Krause

YOBUGUGU







Street, e-Clermont

(IyiGugu)







e-Cast Iron









Commemorative









Cross









7. I-Christianenberg









Berlin Mission

INHLOSO







Church, ku-Krause

YOBUGUGU







Street, e-Clermont

(IyiGugu)







1846 Church Bell









4. Umzinto (manje esiyingxenye kaMasipala waseThekwini wamaDolobha aHlangene)



Indawo eyiGugu

Indawo

Isiza/Inombolo

Incazelo



Ukuma kwendawo



enomlando

yepulazi

yeTayitela



echazwe kwibalazwe



noma isakhiwo







ngokohlelo lwe-GPS



esinomlando











IGugu (isigaba











50);











esiFundazweni











(isigaba 51)









1. I-Green Point

EsiFundazweni

iNgxenye 7 ePulazini

T446/1934





Lighthouse,



i-Clansthal 1202,







ePulazini



esiFundeni







ku-Clansthal 1202



sase-Mzinto













I. UMasipala wesiFunda saso Thukela (DC 23), usungulwe yiSaziso sesiFundazwe No. 351 mhla ziyi-19 Mandulo 2000, kamuva esachitshiyelwa yiSaziso sesiFundazwe No. 462 lu-1 kuZibandlela 2000, iSaziso sesiFundazwe No. 501 mhla zingama-29 kuZibandlela 2000, iSaziso sesiFundazwe No. 97 mhla ziyi-15 kuNdasa 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 135 mhla ziyi-12 kuMbasa, 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 299 mhla ziyi-13 kuNcwaba 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 388 mhla ziyi-11 kuMfumfu 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 461 mhla ziyi-13 kuZibandlela 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 131 mhla zingama-25 kuMbasa 2002, iSaziso sesiFundazwe No. 468 mhla zi-4 kuZibandlela 2002 kanye neSaziso sesiFundazwe No. 494 mhla zingama-30 kuNhlangulana 2003.



1. UMkhandlu weNdawo yaseMnambithi



Indawo eyiGugu

Indawo

Isiza/Inombolo

Incazelo

Ukuma kwendawo



enomlando

yepulazi

yeTayitela

echazwe kwibalazwe



noma isakhiwo





ngokohlelo lwe-GPS

esinomlando



IGugu (isigaba 50); esiFundazweni





72



(isigaba 51)







1. I-Railway Institute,

EsiFundazweni

iSiza 730

T4802/1887



ku 316 Murchison



eMnambithi





(Cnr Albert) Street,









eMnambithi









2. I-Town Hall,

EsiFundazweni

iSiza 1 eMhlabeni

T888/1900



ku-Murchison (Cnr



weDolobha





Queen) Street,



lase-Mnambithi





eMnambithi









3. I-Castor kanye ne

IZINHLOSO







Pollux, ku-Murchison

ZOBUGUGU







Street, eMnambithi

(EsiFundazweni)







[Ezokugcinwa









kwaMasiko]









4. i-The Residency,

EsiFundazweni

iNsalela yeSiza 505

T1419/1901



ku 11-13 Wright



eMnambithi





Road, eMnambithi









5. I-Platrand

IyiGugu

Iphansi le-Wagon Hill

T59701/2001



Battlefield ("Wagon



ePulazini i-Fourie's





Hill"), eiPulazini i-



Kraal No. 1183,





Fourie's Kraal 1183



kanye neNgxenye ye-

T23446/1985



(Riet Kuil 1067),



Wagon Hill





esiFundeni



eNgxenyeni G,





sase-Klip River



yepulazi i-Riet Kuil









No.1067





6. I-Fort Mistake,

IyiGugu

iNgxenye yepulazi i-

T5966/1967



ePulazini i-Quagga's



Quagga's Kirk 1168,





Kirk 1168,



esiFundeni sase-Klip





esiFundeni



River





sase-Klip River









7. I-Pro Nobis, e-Fort

IyiGugu

iNgxenye yepulazi i-

T5966/1967



Mistake, esiFundeni



Quagga's Kirk 1168,





sase-Klip River



esiFundeni sase-Klip









River





8.I-Llandaff Oratory,

IyiGugu

iSiza 115, eLokishini

T17537/1979



e-Van Reenen,



lase-Van Reenen





esiFundeni









sase-Klip River









9.I-Elandslaagte

IyiGugu

uMbonisomdwebo

T898/1928



Battlefield, ePulazini



SG 875/1983 uba

kanye no



i-Brakfontein 1046,



yiNgxenye 9 (yoku-7)

T45589/2002



esiFundeni



akanye neNsalela





sase-Klip River



yeNgxenye 7 yepulazi









i-Braak Fontein 1046





10. I-Elandslaagte

IyiGugu

(a) INdawo yeTshe

T898/1928



Battlefield: ITshe



lesiKhumbuzo (ye





lesiKhumbuzo i-



Ngxenye)





Dutch Corps



Ukwahlukaniswa









kuka A e- Brakfontein









1046, esiFundeni









sase-Klip River (b)









umhlaba womuntu









osebenza









ngesivumelwano









kwiNgxenye A









(Umbonisomdwebo









SGO iNgxenye. Vol.









726









dd mhla ziyi-16









kuNhlolanja 1928)





11. I-Hindu

IyiGugu

iNgxenye 1 yeSiza

T4948/1919









73

Thirukootam kanye



800 eMnambithi





ne-Shree Ganaser









Temple, ku 113









Forbes Street,









eMnambithi









12. I-Keer Weder, ku

IyiGugu

iNgxenye yeSiza 769

T22024/1993



25 Keate Street,



eMnambithi





eMnambithi









13. I-Soofie Mosque

IyiGugu

iNgxenye 3

T6567/1977



kanye



yeSiza1006





ne-Maddressa, 41



eLokishini





Mosque (Soofie)



laseMnambithi





Street, eMnambithi









14. I-Dutch

IyiGugu

iSiza 845

T2312/1859



Reformed Church,



eMnambithi





ku 103 Murchison









Street, eMnambithi









15. I-Hime Bridge,

IyiGugu

iNsalela yepulazi i-

T4777/1992



iPulazi i- Platberg



Platberg 16318





1241, esiFundeni

IBHALWE







sase-Klip River

PHANSI







2. UMasipala weNdawo yaseMtshezi







Indawo eyiGugu



Indawo



Isiza/Inombolo



Incazelo

Ukuma kwendawo





enomlando noma



yepulazi



yeTayitela

echazwe kwibalazwe





isakhiwo









ngokohlelo lwe-GPS





esinomlando















IGugu (isigaba















50);















esiFundazweni















(isigaba 51)











1. I-Bulwer Bridge



EsiFundazweni



Iphansi 1 leSiza 116



G45/1963



kanye ne Old Toll







eLokishini







House, e-Colenso,







lase-Colenso







esiFundeni















saseMtshezi















2. I-Fort Durnford,



EsiFundazweni



Iphansi 1 leSiza



G89/1966



ku Kemps Road,







1081 eLokishini







eMtshezi







laseMtshezi







3. I-Old Agricultural



EsiFundazweni



iSiza 149 eMtshezi



T5388/1895



Hall, ku Harding















Street, eMtshezi















4. I-Bloukrans



IyiGugu



I-Grondbrief







Battlefield, iPulazi i-







No.398/98 van







Rama 929,







restant van restant







esiFundeni







van Rama, Weenen







saseMtshezi: i-







en grondbrief







Bloukrans Memorial







No.2909/31 onder















do. No. 2 van C.2















van Rama, Weenen







5. I-Saailaer, iPulazi



IyiGugu



iPulazi i-Saay Lager



T8467/1989



i-Zaay Lager 1199,







No.1199,







esiFundeni







esiFundeni







saseMtshezi







saseMtshezi







6. I-Marianne



IyiGugu



iNgxenye ye-Wilde



T68188/2004



Church Ruins,







Perde Vlei 1004







ePulazini i-Doveton,







(njengamanje







esiFundeni







esiyaziwa nge











74

esiFundeni





esiyaziwa nge-





saseMtshezi





Doveton),











esiFundeni sase-











Weenen





7. I-Greystone,



IyiGugu



iNgxenye 19

T6212/1995



iPulazi i-Vegt Lager







(iNgxenye ka A)





801, esiFundeni







yepulazi i-Vegt





saseMtshezi







Lager 801,













esiFundeni sase-













Weenen





8. I-Brynbella



IyiGugu



"Imingcele

T9331/1996



Battlefield Stone







yamapulazi i-





Wall, AmaPulazi i-







Glenello (prev





Glenbello kanye ne







Tamboekies Kraal)





Stockton,







kanye ne Stockton

T14571/2004



esiFundeni







(prev Zuurbraak),





saseMtshezi







esiFundeni sase-













Weenen"





9. I-Settler Cottage,



IyiGugu



iSiza 126 eLokishini

T44964/2001



ku 87 Lorne Street,







laseMtshezi





eMtshezi













10. I-Bartle House,



IyiGugu



iSiza 139 e-Frere

T40169/2004



St Gregory College,













esiFundeni













saseMtshezi













11. I-Hattingsvlakte



IyiGugu



iNgxenye yePulazi i-

T66910/2002



2829DD19 kanye







Hattings Vlakte





no 22, iPulazi i-







5865, esiFundeni





Hatting Vlakte 5865,





sase-Weenen





esiFundeni













saseMtshezi













12.I-Ambleside



IyiGugu



iNgxenye 18

T3644/1997



Military Cemetery /







(yokuyi-6) epulazini





National Garden of







i-Varkens Fontein





Remembrance







1138, esiFundeni













sase -Weenen





13. I-Coolamgause



IyiGugu



(a) Iphansi 1 leSiza

T16792/1995 no



Building, ku-Retief







66

T16791/1995



Street,







(b) Iphansi 2l leSiza





e-Weenen







66, eLokishini













lase-Weenen





14. I-Abdoolgafoor



IyiGugu



(a) Iphansi 1 leSiza

T16792/1995 no



Goolamsahib







66

T16791/1995



Arabian Merchant,







(b) Iphansi 2 leSiza





ku-Retief Street,







66, eLokishini





e-Weenen







lase -Weenen





3. UMasipala weNdawo yasoKhahlamba







Indawo



Indawo enomlando



Isiza/Inombolo



Incazelo

Ukuma kwendawo

eyiGugu



noma isakhiwo



yepulazi



yeTayitela

echazwe kwibalazwe





esinomlando









ngokohlelo lwe-GPS





IGugu (isigaba 50);















esiFundazweni















(isigaba 51)











1. I-Spioenkop



EsiFundazweni



iNgxenye 11 (yoku-2)



T3552/1977



Battlefield,







yepulazi i-Rhenoster







ePulazini i-







Fontein No.1051,







Rhenoster







esiFundeni sase-Klip













75

Fontein 1051



River . . .









umbonisomdwebo









SG 1764/1976





2. I-Mhlwazini

EsiFundazweni

iNgxenye yepulazi i-

T2758/1963



Cave



Solarcliffs 11454,





2829CD57,



esiFundeni sase-





ePulazini i-



Bergville





Solarcliffs









11454









3. I-Anglo-Boer

EsiFundazweni

iSiza 233 e-Bergville

T15792/1977



War









Blockhouse,









ku-Sharrat









Street, e-









Bergville









4. I-Retief's

IyiGugu

Iphansi leNgxenye A

T29933/1995



Pass, ePulazini



yepulazi i-Scheepers





i-Scheepers



Hoek 11337 kanye ne





Hoek 11337



Ngxenye yeNsalela

T14024/1982



kanye ne-Bethel



yepulazi i-Bethel

T3190/1987



2186



2186,

T33693/2001







esiFundeni sase-Klip

T4888/1979







River, njengoba









kukhonjisiwe









eMhlabeni womuntu









osebenza









ngesivumelwano









okumbonisomdwebo









SG 4122/1975 kanye









no SG 4123/1975





5.

IyiGugu

iNgxenye 8 (manje

T37174/1994



uMgoduyanuka



osekuyiNsalela)





2829CB6,



yepulazi i-Zuurlager





ePulazini i- Zuur



1040, esiFundeni





Lager 1040



sase-Bergville











J. UMasipala wesiFunda saseMzinyathi (DC 24), usungulwe yiSaziso sesiFundazwe No. 351 mhla ziyi- 19 Mandulo 2000, kamuva esachitshiyelwa yiSaziso sesiFundazwe No. 462 lu-1 kuZibandlela 2000, iSaziso sesiFundazwe No. 501 mhla zingama-29 kuZibandlela 2000, iSaziso sesiFundazwe No. 97 mhla ziyi-15 kuNdasa 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 135 mhla ziyi-12 kuMbasa, 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 299 mhla ziyi-13 kuNcwaba 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 461 mhla ziyi-13 kuZibandlela 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 219 mhla zingama-20 kuNhlangulana 2002, iSaziso sesiFundazwe No. 329 mhla zi-5 kuMandulo 2002, iSaziso sesiFundazwe No. 468 mhla zi-4 kuZibandlela 2002 kanye neSaziso sesiFundazwe mhla zingama-30 kuNhlangulana 2003.











1. UMkhandlu weNdawo yase Ndumeni



Indawo eyiGugu

Indawo

Isiza/Inombolo

Incazelo yeTayitela

Ukuma kwendawo



enomlando

yepulazi



echazwe kwibalazwe



noma isakhiwo





ngokohlelo lwe-GPS



esinomlando









IGugu (isigaba









50);









esiFundazweni









(isigaba 51)







1. I-Ryley's Hill, ku

EsiFundazweni

iNgxenye yeSiza 1

T2025/1938







76

79 Karel Landman



eeMhlabeni





Street, e-Dundee



weDolobha lase-









Govt Extension e-









Dundee Proper





2. I-Talana

EsiFundazweni

iNgxenye 727





Battlefield, ePulazini



yepulazi i-Dundee





i- Dundee 4339: e-



4339, esiFundeni





Talana Museum



sase-Klip River





3. I-Talana

IyiGugu

iNgxenye ye-Ptn

T1519/1951



Battlefield, iPulazi i-



348 epulazini i-





Dundee 4339: e-



Dundee 4339





Thornley Homestead









4. I-Magistrate's

EsiFundazweni

iSiza 1374 e-

T13250/1995



Court kanye



emhlabeni





nesiTeshi



weDolobha





samaPhiyisa,



lase-Dundee





ku-Gladstone (Cnr









Beaconsfield) Street,









e-Dundee









5. i-Dundee High

EsiFundazweni

iSiza 1335 e-

T2612/1904



School, ku-Tatham



Dundee





Street, e-Dundee









6. I-Old Swedish

IyiGugu

(a) iSiza 1201,

No T/D no.



Mission, ku 77



eLokishini lase-

Mref



McKenzie Street, e-



Dundee

1990 0044 0218



Dundee: Wesleyan



(b)ISiza 1202,

kanye no 0219



Church



eLokishini lase-









Dundee,









esiFundeni sase-









Klip River





7. I-Judith Dutch

IyiGugu

iNgxenye A

T31685/1997



Reformed Church



yepulazi i-





kanye ne-Cemetery,



Paddafontein





ePulazini i-



(No.3214)





Paddafontein



ukwahlukanisa









Umsinga









nesiFunda









sase-Klip River





8. I-Coniston, ku 5

IyiGugu

iNgxenye 10

T13023/2002



Harvey Place, e-



yeSiza 2160 e-





Dundee



Dundee





9. I-Pearson House,

IyiGugu

iNsalela yeSiza

T31240/1983



ku 46 Tatham Street,



1338 eLokishini





e-Dundee



lase-Dundee





10. I-Old Boswell's

IyiGugu

iSiza 616, e-

T26587/1998



Store, ku 74



Dundee





Gladstone (Cnr









Beaconsfield) Street,









e-Dundee









11. I-Apostolic Faith

IyiGugu

iSiza 579, e-

T8016/1994



Mission Church, ku



Dundee





17 Gray Street, e-









Dundee









12. I-The Hollies, ku

IyiGugu

iSiza 4335,

T14460/1998



29-31 Union Street,



Borough of Dundee





e-Dundee









13. I-Karel Landman

IyiGugu

" eSizeni" sepulazi

T31823/1991



House, ePulazini i-



i-Uithoek No.1335,





Uithoek 1335



esiFundeni









sase-Klip River













77



2. UMkhandlu weNdawo yaseNquthu



Indawo eyiGugu

Indawo

Isiza/Inombolo

Incazelo yeTayitela

Ukuma kwendawo



enomlando

yepulazi



echazwe kwibalazwe



noma isakhiwo





ngokohlelo lwe-GPS



esinomlando









IGugu (isigaba









50);









esiFundazweni









(isigaba 51)







1. Isandlwana

EsiFundazweni

uMbonisomdwebo

P.T.O.



Battlefield



S.G. 549/1972

iNkomba yeFayela







okwi Reserve 18,

No. 9/5/15/20 kanye







No.7638,

no 21







esiFundeni sase

yango 94.10.21







Nquthu





2. I-Prince Imperial

IyiGugu

I-Native Reserve

P.T.O.



Memorial



No.18, e-Zululand

iNkomba yeFayela







(sic)

No. 9/5/15/15









yamhla ziyi-19-4-94



















3. UMkhandlu weNdawo yaseMsinga



Indawo eyiGugu

Indawo

Isiza/Inombolo

Incazelo yeTayitela

Ukuma kwendawo



enomlando

yepulazi



echazwe kwibalazwe



noma isakhiwo





ngokohlelo lwe-GPS



esinomlando









IGugu (isigaba









50);









esiFundazweni









(isigaba 51)







1. I-Shiyane/Rorke's

EsiFundazweni

Ingxenye yepulazi

T11007/1981



Drift Battlefield,



i-Mchjeane 2254





iPulazi i-Oscarsberg



(eyaziwa ngokuthi





2254



i-Oscarsberg)











4. UMkhandlu weNdawo yase Mvoti



Indawo eyiGugu

Indawo

Isiza/Inombolo

Incazelo

Ukuma kwendawo echazwe



enomlando

yepulazi

yeTayitela

kwibalazwe ngokohlelo lwe-



noma isakhiwo





GPS



esinomlando









IGugu (isigaba









50);









esiFundazweni









(isigaba 51)







1. I-General Louis

EsiFundazweni

iNgxenye B ka

T1504/1940



Botha's Birthplace,



G wase-





e-Greytown



Hartebeest









Vlagte









No.1355,









esiFundeni









sase-Mvoti









(manje









iNgxenye 31









78





ka...)





2. I-Greytown

EsiFundazweni

Iphansi 1

i-No. T/D no.



Museum, ku 68 Scott



leSiza 138

Mref



(Cnr Durban) Street,



kanye

1990 0047 1268



e-Greytown



nephansi 1

kanye no 1270







leSiza 139









eLokishini









lase-Greytown





3. I-Town Hall, ku

EsiFundazweni

iSiza 407 e-





37-47 Bell (Cnr Pine)



Greytown





Street,









e-Greytown









4. I-Hermannsburg

IyiGugu

iNsalela

T54638/2000



Mission Houses, i-



yepulazi lase-





Hermannsburg



Perseverance





School,



1324 eduze





e-Hermannsburg



kwase -









Kranskop,









esiFundazweni









saseNatali





5. I-Ruins of Fort

IyiGugu

iSiza A

T1613/1995



Ahrens, iPulazi i-



sepulazi i-





Perseverence 1324,



Perseverance,





e-Hermannsburg



esiFundeni









sase Mvoti,









esiFundazweni









saseNatali





6. I-Hermannsburg

IyiGugu

iNgxenye 29

T18534/1969



Lutheran Church, e-



yepulazi i-





Hermannsburg



Perseverance









1324









esiFundeni









saseMvoti





7. I-Balmoral

IyiGugu

iNgxenye

T7166/2004



Farmhouse kanye



yepulazi i-





ne-Stables, eduze



Balmoral





kwase-Rietvlei,



13347,





esiFundeni



esiFundeni





saseMvoti



saseMvoti











K. UMasipala wesiFunsa saseMgungundlovu (DC 22), usungulwe yiSaziso sesiFundazwe No. 352 mhla lu-1 kuZibandlela 2000, kamuva esachitshiyelwa yiSaziso sesiFundazwe No. 462 ziyi-19 kuZibandlela 2000, iSaziso sesiFundazwe No. 501 mhla zingama-29 kuZibandlela 2000, iSaziso sesiFundazwe No. 97 mhla ziyi-15 kuNdasa 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 135 mhla ziyi-12 kuMbasa, 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 299 mhla ziyi-13 kuNcwaba 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 461 mhla ziyi-13 kuZibandlela 2001, iSaziso sesiFundazwe No. 257 mhla ziyi-11 kuNtulikazi 2002, iSaziso sesiFundazwe No. 350 mhla ziyi-19 kuMandulo 2002, iSaziso sesiFundazwe No. 468 mhla zi-4 kuZibandlela 2002 iSaziso sesiFundazwe No. 494 mhla zingama-30 kuNhlangulana 2003 kanye neSaziso No. 1261 mhla ziyi-7 kuMfumfu 2004.





1. UMkhandlu weNdawo uMngenil



Indawo

Indawo enomlando

Isiza/Inombolo

Incazelo yeTayitela

Ukuma kwendawo

eyiGugu

noma isakhiwo

yepulazi



echazwe



esinomlando





kwibalazwe



IGugu (isigaba 50);





ngokohlelo lwe-GPS



esiFundazweni









(isigaba 51)







1. I-Howick

EsiFundazweni

Isithombe sokuba i-









79

Waterfall,



Howick iNgena





ku-Falls View



ngaphansi





Drive,



kwesiKhumbuzo





e-Howick



sombonisomdwebo









No.5325/51









(ayibhalisiwe?)





2. I-Howick

EsiFundazweni

iNsalela yeSiza 7, e-

T7385/1977



Museum (Old



Howick





Howick Clinic),









ku 24 Morling









Street,









e-Howick









3. I-Cedara

EsiFundazweni

iNsalela yePhansi 1

T1630/1902



College,



le-Drie Fonteinen





ePulazini i-Drie



952, esiFundeni





Fonteinen 952,



sase Mgungundlovu





esiFundeni









sase-Lions









River: e-Old









Hostel Building









4. I-Owthorne

EsiFundazweni

iNgxenye A yepulazi

T3189/1947



House,



i-Bosch Hoek 973,





ePulazini i-



esiFundeni sase-





Bosch Hoek



Mgungundlovu





973,









esiFundeni









sase-Lions









River









5. I-Mandela









Capture Site,

AYIKAMENYEZELWA

AWUKHO





esiFundeni



UMHLABA





sase-Lions



OSUTHOLAKELE





River









6. I-St John's

IyiGugu

iNgxenye 132





Gowrie



yepulazi i-Gowrie

T36569/2000



Presbyterian



No.1930





Church, e-









Nottingham









Road,









esiFundeni









sase-Lions









River









7. I-Tweedie

IyiGugu

iNgxenye yepulazi i-

T39418/2002



Hall, ePulazini i-



Tweedie Hall 11880,





Tweedie Hall



esiFundeni sase-





11880,



Mgungundlovu





esiFundeni









sase-Lions









River









8. I-Tweedie

IyiGugu

iNgxenye 404

T16382/1997



Research



yepulazi i-Allemans'





Station,



Drift 950 (manje . . .





ePulazini i-



Riversdale 950),





Riversdale 950,



Midmar Indawo





esiFundeni



eseMthethweni,





sase-Lions



esiFundeni sase-





River



Mgungundlovu





9. I-Fairfell

IyiGugu

iNgxenye 2 yeSiza

T33539/2003



Farmstead, ku



755, e-Howick





Shafton Road,









e-Howick









10. I-Aird

IyiGugu

iNsalela yeNgxenye

T32907/1999







80

Farmhouse,



31 yesiza e-





esiFundeni

IBHALWE PHANSI

Petrusstroom 954





sase- Lions









River















2. UMkhandlu weNdawo yaseMkhambathini



Indawo

Indawo

Isiza/Inombolo

Incazelo yeTayitela

Ukuma kwendawo

eyiGugu

enomlando

yepulazi



echazwe kwibalazwe



noma isakhiwo





ngokohlelo lwe-GPS



esinomlando









IGugu (isigaba









50);









esiFundazweni









(isigaba 51)







1.

EsiFundazweni

iNgxenye 27

T11709/1990



Umhlathuzana



yepulazi i- Kirkfalls





Rock Shelter



14227 esiFundeni





2930DD98,



sase-Camperdown





ePulazini i-









Kirkfalls 14227









2. ILokishi

IyiGugu

ITshe

T16541/1895



lase-Cycads,



lesiKhumbuzo





Monteseel



elise-Monteseel









Cycads, kwa B









epulazini i-Kafirdrift









No. 906,









esiFundeni sase-









Mgungundlovu









kumbonisomdwebo









S.G. No. 5799/51





3. UMkhandlu weNdawo yaseMshwathi





Indawo



Indawo



Isiza/Inombolo



Incazelo yeTayitela

Ukuma kwendawo

eyiGugu



enomlando



yepulazi





echazwe kwibalazwe





noma isakhiwo









ngokohlelo lwe-GPS





esinomlando















IGugu (isigaba















50);















esiFundazweni















(isigaba 51)











1. I-Lutheran



EsiFundazweni



iNgxenye 33



T3723/1990



Church, e-New







yepulazi i-







Hanover







Mooiplaats,















No.1315























4. UMkhandlu weNdawo yaseMpofana



Indawo eyiGugu

Indawo

Isiza/Inombolo

Incazelo

Ukuma kwendawo





81



enomlando

yepulazi

yeTayitela

echazwe kwibalazwe



noma isakhiwo





ngokohlelo lwe-GPS



esinomlando









IGugu (isigaba









50);









esiFundazweni









(isigaba 51)







1. I-Helen Bridge, i-

EsiFundazweni

. . . isiqephu





Weston, esiFundeni



saseKhaya





sase-Mooi River



ebizwa ngokuthi









i-Helen Bridge,









ukuba ibe









yingxenye









yoMhlaba









wedolobha









lase-Mooi River,









esiFunderni









sase -Weenen





2. I-Military

EsiFundazweni

iSiza 432, e-Mooi

T11102/1927



Cemetery / I-



River





National Garden of









Remembrance,









esiFundeni









sase-Mooi River









3. I-Weston

IyiGugu

iPulazi i-Weston

G5/1954



Agricultural College:



Training School





e-Doctor's Quarters



13981,









esiFundeni









sase-Weenen





4. I-Weston

IyiGugu

iPulazi i-Weston

G5/1954



Agricultural College:



Training School





e-Commandant's



13981,





House



esiFundeni









sase -Weenen





5. I-St Theresa

IyiGugu

iNgxenye 1

T3246/1922



Roman Catholic



yeSiza 2, e-Mooi





Church



River















5. UMkhandlu weNdawo yaseMpendle



Indawo eyiGugu

Indawo

Isiza/Inombolo

Incazelo

Ukuma kwendawo echazwe



enomlando noma

yepulazi

yeTayitela

kwibalazwe ngokohlelo lwe-



isakhiwo





GPS



esinomlando









IGugu (isigaba 50);









esiFundazweni









(isigaba 51)







1. I-Collingham

IyiGugu

iNsalela yepulazi

T14577/1986



Shelter 2929BD,



FP.37 No.7649

No T/D on



ePulazini i-FP36





eyokugcina



7648, esiFundeni





Mref 1995



saseMpendle





1013 0996









6. UMkhandlu weNdawo yaseRichmond





Indawo eyiGugu

Indawo

Isiza/Inombolo

Incazelo

Ukuma kwendawo





82



enomlando

yepulazi

yeTayitela

echazwe kwibalazwe





noma isakhiwo





ngokohlelo lwe-GPS





esinomlando











IGugu (isigaba











50);











esiFundazweni











(isigaba 51)









1. I-Blarney Cottage,

EsiFundazweni

iNgxenye 2

T23889/1993





IPulazi i-Dunbar



yepulazi i-Farm







Estate 1478,



Dunbar Estate







esiFundeni sase



1478,







Richmond



esiFundeni











sase-Richmond







2. IPulazi i-Dunbar



iNsalela

T20136/2001





Estate 1478:

INDAWO

yeNgxenye 2







eNDaweni

YEZOKONGIWA

yePulazi i-







yezoKongiwa

(EsiFundazweni)

Dunbar Estate







esiFundeni sase



No.1478,







Richmond



IsiGaba











sokuBhaliswa











ngu-FT, eNatali







3. I-Richmond kanye

EsiFundazweni

iSiza 219 e-

T24294/1981





ne- Byrne District



Richmond







Museum, ku 46











Victoria (Cnr Chilley)











Street, e-Richmond











4. I-Carnarvon

IyiGugu

iSiza 272,

T30368/1998





Masonic Lodge, ku



eLokishini







57 Russel Street, e-



lase-Richmond







Richmond











5. I-Lynmouth

IyiGugu

iNsalela

T17263/1969





Glacial Pavement,



yepulazi i-







ePulazini i-Hopewell



Hopewell 881,







881, esiFundeni



esiFundeni







sase-Richmond



sase-Richmond



















6. I-Baynesfield

IyiGugu

iNsalela

T223/1879





Estate: e-Baynes



yepulazi i-Nels







House



Rust 849,











esiFundeni











sase-Richmond







7. I-Baynesfield

IyiGugu

iNsalela

T223/1879





Estate: e-Old Nel's



yepulazi i-Nels







Rust Dairy



Rust 849,











esiFundeni











sase-Richmond







8. I-Baynesfield

IyiGugu

iPulazi i-

T47900/2000





Estate: e-First Cattle



Meyer's Hoek







Dip



847, esiFundeni











sase-Richmond







9. I-Baynesfield

IyiGugu

iNgxenye

T223/1879





Estate: e-Joseph



yepulazi i-Nels







Baynes Mausoleum



Rust 849,











esiFundeni











sase-Richmond















7. UMkhandlu weNdawo yaseMsunduzi









83

Indawo eyiGugu

Indawo

Isiza/Inombolo

Incazelo yeTayitela

Ukuma kwendawo





enomlando

yepulazi





echazwe kwibalazwe





noma







ngokohlelo lwe-GPS





isakhiwo













esinomlando













IGugu (isigaba













50);













esiFundazwe













ni (isigaba 51)











1. I-Church of the

EsiFundazweni

Iphansi 1 leSiza

T4092/1936

kanye





Covenant, ku-



2534 kanye

no







Church Street,



nePhansi 1

T12924/1966







eMgungundlovu



leSiza 2571,













eMgungundlovu









2. I-Church of the

INHLOSO











Covenant: e-

YOBUGUGU











Voortrekker Pulpit

(EsiFundazwe













ni)

























3. I-Old Government

EsiFundazweni

(a) iNsalela

T350/1853







House, ku 1



yeSiza 2501









Longmarket Street,



kanye ne









eMgungundlovu



(b) Nsalela













yeSiza 2502













eMgungundlovu









4. I-Old Natal

EsiFundazweni

iNsalela yeSiza

G20/1955







Houses of



2569









Parliament, ku 245



eMgungundlovu









Longmarket Street,













eMgungundlovu













5. I-Old Voortrekker

EsiFundazweni

" . . . i-World's









Road, ku-World's



View Road",









View Road,



(eMgungundlovu)









eMgungundlovu













6. I-City Hall, ku 260

EsiFundazweni

Iphansi









Commercial (Cnr



yeNsalela









Church) Road,



yeNgxenye ye-









eMgungundlovu



"Market Square"













yase-













Mgungundlovu









7. I-Old Longmarket

EsiFundazweni

iNsalela yeSiza









Street Girls School



35,









(Voortrekker



eMgungundlovu









Museum), ku 351













Longmarket (Cnr













Boshoff) Street,













eMgungundlovu













8. I-Clark House

EsiFundazweni

iNsalela yeSiza

T23352/1999









kanye ne-Victoria



80 somhlaba











Hall, Maritzburg



weDolobha











College,



eMgungundlovu











eMgungundlovu















9. I-Publicity House,

EsiFundazweni

INgxenye 1

T12509/1935









ku 117 Commercial



yeSiza 2526











(Cnr Longmarket)



eMgungundlovu











Road,















10. I-Old

EsiFundazweni

iNsalela yeSiza

T1112/1986









Presbyterian Church,



24A,











ku 248 Church



ku-Longmarket











Street,



Street,











eMgungundlovu



eMgungundlovu

















84

11. I-Voortrekker

EsiFundazweni

iNsalela









House Museum, ku



yeNgxenye 2 ka









333 Boom (Cnr



D ku 333 Boom









Claybourne) Street,



Street,









eMgungundlovu



eMgungundlovu









12. I-Russel High

EsiFundazweni

iSiza 13; IZiza









School, ku 127 Berg



2,3,4 kanye









(Cnr Chapel) Street,



neNsalela yeSiza









eMgungundlovu



14; kanye













neNsalela yeSiza













15, ku Berg













Street,













eMgungundlovu









13. I-Old YMCA

EsiFundazweni

INgxenye 2

T3979/1942







Building, ku 195



yeSiza 2519,









Longmarket Street,



eMgungundlovu









eMgungundlovu













14. I-Natal Botanical

EsiFundazweni

(a) iNsalela

T18945/1970







Gardens (kanye ne



yeSiza 212









Plane Tree Avenue),



kanye ne









eMgungundlovu



(b) Nsalela













yeNgxenye 26













yokuShintshwa













kwe-Odinensi













yoMhlaba,













eDolobheni lase -













Mgungundlovu









15. I-Girls' High

EsiFundazweni

iNsalela

T4661/1966







School, ku-



yeNgxenye 6

T63551/2005







Alexander Road,



yeSiza 374,









eMgungundlovu



eMgungundlovu









16. I-Old Natal

EsiFundazweni

iSiza 1913

T1890/1903







University Central



eMgungundlovu









Block, ku-King













Edward Avenue,













eMgungundlovu













17.I- Main Post

EsiFundazweni

iZiza 2622 kanye

T839/1899







Office, ku 232



ne 2623,









Longmarket Street,



eDolobheni lase-









eMgungundlovu



Mgungundlovu









18. I-Reid's Building,

EsiFundazweni

INgxenye 4 (5

No T/D No.







ku 214 Longmarket



kanye no 6)

Mref







(Cnr Club) Street,



yeSiza 2621

1990 0096 1037







eMgungundlovu



eMgungundlovu























19. I-Old Remedial

EsiFundazweni

(i) iSiza 2731

T816/1864







Model Primary



(ii) iNgxenye 2

T815/1864







School, ku 310 Loop



yeSiza 2730

Street,



kanye ne

T815/1864













eMgungundlovu



(iii) Ngxenye 3













yeSiza 2730,













eDolobheni lase-













Mgungundlovu









20. I-Town Hill

EsiFundazweni

" ... iziqeshana



T1585/1916







Hospital, ku-Town



ezithile zomhlaba











Bush (Cnr Hyslop)



zaziwa ngokuthi i-











Road,



Kingsbury" (manje











eMgungundlovu:



zaziwa ngokuthi











i-Old Victorian kanye



iSiza 1860),











ne-Old North Park



eMgungundlovu











Buildings















21. I-Old Pentrich

EsiFundazweni

Iphansi leNgxenye



T2741/1905











85

Railway Station,



1 yeSiza 198,





ku-Woods Road,



eMgungundlovu





eMgungundlovu









22.I-Scottsville

EsiFundazweni

( i) iSiza 74 kanye





Primary School,



ne





ku-King Edward



(ii) Nsalela yeSiza





Avenue,



20 kuma-Suburb





eMgungundlovu



ase-Scottsville,









eMgungundlovu





23. I-Old Harvard

EsiFundazweni

iNgxenye D ye-





Boys School,



Outspan No. 3





ku-Havelock Road,



eMgungundlovu





eMgungundlovu









24. I-Loop Street

EsiFundazweni

iSiza 2623,

T839/1899



Police Station,



eMgungundlovu





ku-Loop (Cnr









Murray) Street,









eMgungundlovu









25. I-Alexandra

EsiFundazweni

( i) iNgxenye 5

T38/1888



Road Police Station,



yeSiza 1 yeZiza





ku-Alexandra (Cnr



zama-25,

T28/1897



Lindup Road),



( ii) iNgxenye 13





eMgungundlovu



ye-11 yeSiza sama

T680/1906







25, kanye ne









(iii) Nsalela 11









yeSiza 25,









eMgungundlovu





26. I-Fort Napier,

EsiFundazweni

... esendaweni

T7095/1944



ku-Devonshire Road,



yeNgxenye yeSiza





eMgungundlovu: e-



3127





Officers' Mess



eMgungundlovu





27 I-Fort Napier,

EsiFundazweni

iNgxenye A ye-





ku-Devonshire



Odinensi





Road,



yoMhlaba,





eMgungundlovu: St



eMgungundlovu





George's Garrison









Church









28. I-Fort Napier, ku

EsiFundazweni

iNsalela yeSiza

T7095/1944



Devonshire Road,



3127





eMgungundlovu:



eMgungundlovu





Historic Core









29. I-Colonial

EsiFundazweni

Iphansi 1 leSiza

T281/1866



Building, i-Old



2424





Umgeni Magistrate's



eMgungundlovu





Court kanye ne Old









Police Quarters, ku









241 Church









(Pietermaritz) Street,









eMgungundlovu









30. I-Old State

EsiFundazweni

iNsalela yeSiza 13,

T1742/1897



Veterinary



eMgungundlovu





Laboratory: e-









Allerton









Laboratories, ku 458









Town Bush Road,









eMgungundlovu









31. I-Tatham Art

EsiFundazweni

iNgxenye 1 yeSiza

T1112/1986



Gallery kanye



2569





ne-Adjacent



eMgungundlovu





Gardens,









ku-Commercial









Road,













86

eMgungundlovu









32. I-Old Supreme

EsiFundazweni

iNgxenye 7 yeSiza

T5055/1993



Court, ku-College



80,





Road,



eMgungundlovu





eMgungundlovu









33. I-Old Merchiston

EsiFundazweni

iZIza 2778 kanye

T148/1913



School Boarding



no 2779





Hostel, ku 231

IBHALWE

eMgungundlovu





Prince Alfred Street,

PHANSI







eMgungundlovu









34. I-St Mary's

EsiFundazweni

(a) iSiza 80,

T1112/167



Anglican Church,



ku-Burger Street,





ku-Commercial



eMgungundlovu





Road,









eMgungundlovu









(Old Grey's Chapel)









35. I-Macrorie

IyiGugu

iSiza 2780

T1112/1067



House, ku 11 Loop



eMgungundlovu





(Cnr Pine) Street,









eMgungundlovu









36. I-Italian P.O.W.

IyiGugu

iSiza 1779



T11746/1998



Church, ku-Epworth



eMgungundlovu







Road,











eMgungundlovu











37. I-Christian

IyiGugu

iNgxenye 2 yeSiza



T4448/1946



Science Church, ku



15, ku Burger







204 Chapel (Cnr



Street,







Loop) Street,



eMgungundlovu







eMgungundlovu











38. I-Overpark, ku

IyiGugu

INgxenye 1yeSiza



T18611/1998



122 Loop Street,



3014







eMgungundlovu



eMgungundlovu







39. I-Sans Souci, ku

IyiGugu

INgxenye 1 yeSiza



T66887/2004



65 Trelawney Road,



1772,







eMgungundlovu



eMgungundlovu







40. I-Wayland, ku

IyiGugu

Iphansi 5



T38463/2002



149 Pietermaritz



(leNgxenye 1)







Street,



yeSiza 2314







eMgungundlovu



eMgungundlovu







41. I-Butine House,

IyiGugu

(a) iNgxenye 6



T8694/2002



ku 151 Pietermaritz



yeSiza 2314 kanye







Street,



ne







eMgungundlovu



(b) Ptn 7 yeSiza











2315











eMgungundlovu







42. I-Marian Villa, ku

IyiGugu

INgxenye 11



T29733/1993



282 Alexandra Road,



yeSiza 1232,







eMgungundlovu



eMgungundlovu







43. I-Old Satya

IyiGugu

iNgxenye







Vardhak Sabha



eMhlabeni







Crematorium, e-



weDolobha







Cremorne Cemetery,



eMgungundlovu.







eMgungundlovu



Grant No.











1687/1877







44. 238 Boom

IyiGugu

iSiza 2269



T19918/2005



Street, Central,



eMgungundlovu







eMgungundlovu

























87

45. I-Conservatoire

IyiGugu

iNsalela yeSiza

(ingxenye ye)



de Hammerstein, ku



904

S.S. 293 ka '94



141 Alexandra Road,



eMgungundlovu

D264



eMgungundlovu





(????Sectional title)













46. I-Norfolk Villa,

IyiGugu

iNgxenye 3 (ka 2)

T28006/1992



ku 196 Loop Street,



yeSiza 2719





eMgungundlovu



eMgungundlovu





47. I-Dorchester

IyiGugu

iNgxenye 5 yeSiza

T1169/1986



House, ku 190 Loop



2519





Street,



eMgungundlovu





eMgungundlovu









48. I-Old Prison, 2

IyiGugu

iSiza 1820

T12099/1995



Burger (Cnr Pine



eMgungundlovu





and Edendale









Street),









eMgungundlovu









49. 131 Pietermaritz

IyiGugu

iNgxenye 1 yeSiza

T22631/1988



(Cnr Deanery Lane)



2313





eMgungundlovu



eMgungundlovu





50. I-The Grove, 29

IyiGugu

iSiza 4 soMhlaba

T37976/2004



Riverton Road,

IBHALWE

weDolobha 298,





eMgungundlovu

PHANSI

eMgungundlovu





51 I-Old Merchiston

IyiGugu







School Boarding









Hostel, ku 231

IBHALWE







Prince Alfred Street,

PHANSI







eMgungundlovu



















































































88

IMEMORANDAMU NGEZINHLOSO ZOMTHETHOSIVIVINYO WAMAGUGU WAKWAZULU-NATALI, 2007



1. ISANDULELO



Lo Mthethosivivinyo uhlinzekela ukongiwa, ukuvikelwa kanye nokuphathwa kwamagugu aphathekayo esiFundazwe saKwaZulu-Natali.



UMthethosivivinyo usungula uMkhandlu osemthethweni ozokwengamela ukongiwa kwamagugu esiFundazweni futhi unquma izinhloso kanye nemisebenzi yalowo mkhandlu kanye nendlela ozophathwa, ozobuswa, ozohlinzekwa ngabasebenzi nozoxhaswa ngezimali ngayo.



Inhloso ngqangi yalo Mthethosivivinyo ukushabalalisa izinkinga okwahlangatshezwana nazo ngesikhathi kuqaliswa uMthetho wamaGugu waKwaZulu-Natali, 1997 (uMthetho No. 10 ka 1997), kanye nokuqinisekisa ukuba semthethweni kwezinyathelo ezathathwa kanye nemisebenzi eyenziswa ngaphandle kokushicilelwa kwemithethonqubo nguNgqongqoshe njengoba kuhlongoziwe eMthethweni.







2. UKUCHAZWA KOMSHWANA NGAMUNYE



Kafishane uMthethosivivinyo uhlinzekela lokhu okulandelayo:





Umshwana 1:



Umshwana 1 uchaza amagama asetshenziswe eMthethweni, ngenhloso yokuthibela noma yokwelula incazelo yalawo magama. Ngokwalo mshwana, lawo magama anikezwe incazelo nguMthetho wamaGugu kaZwelonke, 1999 (uMthetho No. 25 ka 1999), ayoba nencazelo efanayo. Lokhu kwenza ukuthi lo Mthetho ufane futhi uhambisane noMthetho wamaGugu kaZwelonke.



Umshwana 2:



Umshwana 2 uhlinzekela indawo esemthethweni okusebenza kuyona lo Mthetho, futhi uphinde ushiye isikhala sokusetshenziswa koMthetho kaZwelonke, lapho izinhlinzeko zalo Mthetho zingasebenzi.









89

Umshwana 3:



Lo mshwana ubeka umthwalo wokweseka imigomo ejwayelekile okukhulunywe ngayo kwiNgxenye 1 yeSahluko 1 soMthetho kaZwelonke, kwiLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu kanye noMkhandlu.



Umshwana 4:



Umshwana 4 ugcizelela izinhlinzeko zeSahluko 3 soMthethosisekelo, ngokuphoqa iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu noMkhandlu, ukuthi balawule izindaba zamagugu ngohlaka lwenqubomgomo kazwelonke kanye nolwezinhlelo.







Umshwana 5:



Umshwana 5 usungula umgwamanda osemthethweni ozokwaziwa ngaMafa aKwaZulu-Natali, ongabopha noma uboshwe egameni lawo. Ngokwalo mshwana Amafa aKwaZulu-Natali alawulwa nguMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni, 1999 (uMthetho No. 1 ka 1999). Njengoba lo mgwamanda usuvele ukhona ngokoMthetho osuchithiwe, Amafa aKwaZluu-Natali asefakiwe ohlwini lwezinhlaka zikahulumeni wesifundazwe eNgxenyeni C yoHlelo 3 yooMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni.



Umshwana 6:



Umshwana 6 uhlinzekela izinhloso zaMafa aKwaZulu-Natali okubandakanya, phakathi kokunye, ukongiwa kanye nokuvikelwa kwamagugu aphathekayo esiFundazwe.



Umshwana 7:



Umshwana 7 uhlinzekela amandla kanye nemisebenzi yoMkhandlu. Kusemqoka ukuqaphela ukuthi imisebenzi yoMkhandlu ayigcini nje ngaleyo ehlinzekelwe kulo Mthetho, kodwa ibandakanya amandla kanye nemisebenzi ebekwe kwiziphathimandla zamagugu zeziFundazwe ngokoMthetho kaZwelonke.



Umshwana 8:



Umshwana 8 uhlinzekela uhlobo lwabantu abalungele ukuphakanyiswa kanye nokuqokwa njengamalungu oMkhandlu. Lo mshwana uphinde uhlinzekele





90

ukuqokwa kwethimba lokuhlunga yiLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu, elizocubungula iziphakamiso ezitholakele ngokomshwana 10(1).



Umshwana 9:



Lo mshwana uhlinzekela isikhathi sokuba sesikhundleni samalungu oMkhandlu. Lo mshwana kumele ufundwe nezinhlelo zesikhashana ezihlinzekelwe esigabeni 66.







Umshwana 10:



Umshwana 10 udinga ukuthi iLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezamagugu, lisebenzise indlela enqunyiwe lifinyelele esibalweni esiphezulu sezakhamizi zeziFundazwe, limeme iziphakamiso zoMkhandlu.



Umshwana 11:



Umshwana 11 uhlinzekela ukudalulwa kokuhlomula ngokwezezimali kanye nokunye ngabantu abaphakanyiselwe ukuqokwa njengamalungu oMkhandlu. Ukudalulwa kokuhlomula kuyinto eqhubekayo futhi iNhloko yoMnyango kumele igcine irejista lalokho kuhlomula okudaluliwe.



Umshwana 12:



Ngokwalo mshwana, ukwehluleka ukudalula ukuhlomula ngokwezezimali okuhlongozwe emshwaneni 11 kuyicala, futhi iLungu loMkhandlu oPhethe kumele lithathele lowo muntu othintekayo izinyathelo zokuqondisa izigwegwe.



Umshwana 13:



Umshwana 13 udinga ukuthi iLungu loMkhandlu elinentshisekelo odabeni, noma ngabe ngokuqondile noma ngokungaqondile, lihoxe uma kudingidwa lolo daba.



Umshwana 14:



Umshwana 14 uhlinzekela izikhala ezingavela ngenxa yokungafaneleki, yokwehluleka ukwethamela imihlangano elandelanayo ngaphandle kwemvume, noma ukukhishwa esikhundleni. Uphinde ubeke ukuthi kudingeka isikhathi sokukhipha isaziso uma iLungu loMkhandlu lishiya phansi isikhundla ngaphambi kokuphela kwesikhathi sokuqokwa kwalo.





91

Umshwana 15:



Umshwana 15 uhlinzekela imihlangano kanye nezinqubo zalowo mhlangano woMkhandlu. Ngokwalo mshwana, uMkhandlu ungaphinde umeme amalungu abasebenzi boMkhandlu kule mihlangano, njengoba uMkhandlu ungabona kufanele.







Umshwana 16:



Ngokwalo mshwana uMkhandlu ungasugula ikomidi noma amakomidi ukuze asize uMkhandlu ekwenzeni imisebenzi yawo. La makomidi asebenza ngendlela enqunywe uMkhandlu.



Umshwana 17:



Ngaphezu kwemisebenzi yoMkhandlu kanye nalawo makomidi ahlongozwe esigabeni 16, kunezinhlinzeko zezigaba 3, 4, 5 no 7 zoMthetho wamaKhomishana waKwaZulu-Natali, 1999 (uMthetho No. 3 ka 1999), kanye namandla okuhlola umhlaba noma izakhiwo njengengxenye yokuphathwa kwamagugu.







Umshwana 18:



Ngokwalo mshwana, abasebenzi boMkhandlu, abaqokelwe lokho yisiKhulu esiPhezulu, kumele bahlinzeke umsebenzi wokuphatha nowobubhalane eMkhandlwini kanye nasemakomidini awo.



Umshwana 19:



Umshwana 19 uhlinzekela amaholo amalungu oMkhandlu kanye nokubuyisela amalungu oMkhandlu izindleko angene kuzona kanye namakomidi awo ahlongozwayo.



Umshwana 20:



Umshwana 20 uhlinzekela ukuqokwa kwesiKhulu esiPhezulu okumele siphinde sisayine isivumelwano sokusebenza noMkhandlu.



Umshwana 21:



Umshwana 21 uhlinzekela imisebenzi yesiKhulu esiPhezulu.







92

Umshwana 22:



Umshwana 22 uhlinzekela ukuqokwa kwabasebenzi boMkhandlu yisiKhulu esiPhezulu ngokubonisana noMkhandlu.



Umshwana 23:



Ngokwalo mshwana, amalungu abasebenzi boMkhandlu angasiswa noma adluliselwe nguHulumeni eMkhandlwini.



Umshwana 24:



Umshwana 24 uhlinzekela lokho Okuthathwa njengemithombo yezimali zoMkhandlu. Ngokwalo mshwana, isiKhulu esiPhezulu kumele, ngokuvumelana neLungu loMkhandlu oPhethe elibhekele ezezimali kanye noMkhandlu, sivule i- akhawunti yasebhange yoMkhandlu.



Umshwana 25:



Umshwana 25 uthweswa isiKhulu esiPhezulu umthwalo wokubheka izimali maqondana nezimali zoMkhandlu.



Umshwana 26:



Umshwana 26 uhlinzekela ukucwaningwa kwezitatimende zezimali zoMkhandlu kanye nokwethulwa kombiko wemisebenzi yawo ngaphambi kwesiShayamthetho sesiFundazwe kanye neKomidi leziKhundla.



Umshwana 27:



Umshwana 27 unikeza uMkhandlu amandla okuthola nokuchitha impahla engenakususwa.



Umshwana 28:



Umshwana 28 uhlinzekela, ngezinhloso zokuthathela uMkhandlu izinyathelo zomthetho, izinhlinzeko zoMthetho wokuThathela iziNyathelo zoMthetho ezinye iziNhlaka zikaHulumeni, 2002 (uMthetho No. 40 ka 2002), ziyasebenza eMkhandlwini.













93

Umshwana 29:



Umshwana 29 uvimbela abantu ekudaluleni ulwazi oluyimfihlo mayelana noMkhandlu, ngaphandle uma lokho kudalula kwenziwa ngokomthetho noma ngokomyalelo wenkantolo.



Umshwana 30



Umshwana 30 uvimbela ukusetshenziswa okungagunyaziwe kwegama, kwesifinyezo, kwamalogo, kwezimpawu noma kwempahla esetshenziswa noma okungeyoMkhandlu.



Umshwana 31:



Umshwana 31 uhlinzekela ukusungulwa kweziGungu zamaGugu zaseKhaya endaweni eyenganyelwe ngumasipala wasekhaya, eziyizinhlaka ezisungulwe ngokuzithandela futhi ezingathathwa njengomuntu ngokomthetho.



Umshwana 32:



Umshwana 32 uhlinzekela imisebenzi yesiGungu samaGugu saseKhaya ebandakanya, phakathi kokunye, ukudidiyela ukuthuthukiswa, ukugqugquzelwa kwamagugu, aphathekayo naphilayo kanye nokugqugquzelwa kokuthuthukiswa komnotho okuphathelene namagugu esiFundazweni.



Umshwana 33:



Umshwana 33 uhlinzekela ukuthi iLungu loMkhandlu oPhethe kumele linqume uhlaka lokubusa lweziGungu zamaGugu zaseKhaya oluyohlinzekela ukuqokwa kwabantu, isikhathi sokuqokelwa ezikhundleni kanye nezikhathi zokubanjwa kwemihlangano yeziGungu zamaGugu zaseKhaya.



Umshwana 34:



Umshwana 34 uhlinzekela ukusungulwa kweziGungu zamaGugu zesiFundazweni endaweni eyenganyelwe ngumasipala wesifunda, eziyizinhlaka ezisungulwe ngokuzithandela futhi ezingathathwa njengomuntu ngokomthetho.



Umshwana 35:



Umshwana 35 uhlinzekela ukubunjwa kweziGungu zamaGugu zeziFunda.







94

Umshwana 36:



Umshwana 36 uhlinzekela amandla kanye nemisebenzi yeziGungu zamaGugu zeziFunda.



Umshwana 37:



Umshwana 7 uhlinzekela ukuthi iLungu loMkhandlu oPhethe kumele linqume uhlaka lokubusa lweziGungu zamaGugu zeziFunda.



Umshwana 38:



Umshwana 38 uhlinzekela ukusungulwa kwesiGungu samaGugu seDolobha eliKhulu, esiwuhlaka olusungulwe ngokuzithandela futhi olungathathwa njengomuntu ngokomthetho.



Umshwana 39:



Umshwana 39 uhlinzekela amandla kanye nemisebenzi yesiGungu samaGugu sesiFundazwe. IsiGungu seDolobha eliKhulu phakathi kokunye siyophatha ukuthuthukiswa kwezindaba zamagugu, ukuphathwa kanye nokugqugquzelwa kwamagugu aphathekayo naphilayo, ukuqinisekisa ukusebenza ngokubambisana nababambiqhaza kuzo zonke izinhlelo zamagugu zasekhaya.



Umshwana 40:



Umshwana 40 uhlinzekela ukuthi iLungu loMkhandlu oPhethe kumele anqume uhlaka lokubusa ngesiGungu samaGugu seDolobha eliKhulu.



Umshwana 41:



Umshwana 41 uhlinzekela ukusungulwa isiGungu samaGugu sesiFundazwe, siwuhlaka olusungulwe ngokuzithandela futhi aluthathwa njengomuntu ngokomthetho.



Umshwana 42:



Umshwana 42 uhlinzekela ukubunjwa kwesiGungu samaGugu sesiFundazwe sibalula ukuthi ukubunjwa yibo bonke osihlalo beziGungu zamaGugu zeziFunda kanye nosihlalo wesiGungu samaGugu sedolobha eliKhulu.









95

Umshwana 43:



Umshwana 43 uhlinzekela amandla kanye nemisebenzi yesiGungu samaGugu sesiFundazwe, phakathi kokunye kubandakanya ukusebenza njengomeluleki woMkhandlu, simele izintshisekelo zesifunda ezindabeni zamagugu, noma ekwenzeni imisebenzi njengoba sicelwe nguMkhandlu noma yiLungu loMkhandlu oPhethe.



Umshwana 44:



Umshwana 44 uhlinzekela ukuthi iLungu loMkhandlu oPhethe kumele linqume uhlaka lokubusa lwesiGungu samaGugu sesiFundazwe.



Umshwana 45:



Umshwana 45 uvikela ngokujwayelekile, ukubhidlizwa noma ukuguqulwa kwezinhlaka ezingaba neminyaka engamashumi ayisithupha noma ngaphezulu. Imvume yoMkhandlu kumele iqale icelwe ngaphambi kwalokho kubhidlizwa noma kwalokho kuguqulwa.



Umshwana 46:



Umshwana 46 uvikela ngokujwayelekile, ukubhidlizwa noma ukuguqulwa kwamathuna abantu abafa ngezinxushunxushu. Kumele kuqale kutholakale imvume yoMkhandlu.



Umshwana 47:



Umshwana 47 uvikela umonakalo noma ukuguqulwa, kwezindawo zokungcwaba zendabuko. Kumele kuqale kutholakale imvume yoMkhandlu.



Umshwana 48:



Umshwana 48 uvikela izindawo okwakulwelwa kuzona izimpi, izindawo okwakuhlalwa kuzona emandulo, izindawo ezinamadwala aqoshiwe, nezindawo ezinezinto ezabunjwa emandulo, izindawo ezinezigaxa zamadwala eziwa esibhakabhakeni kanye nomthelela wazo.















96

Umshwana 49:



Umshwana 49 uvikela ngokukhethekile amagugu abalulwe oHlelweni.





Umshwana 50:



Lo mshwana unikeza ukuvikelwa ngokukhethekile kwezindawo ezithathwa njengezindawo ezingamaGugu ngokomlando ezikhethwe nguMkhandlu, kanye nalezo zindawo, ngokubona koMkhandlu, ezinezinto ezibalulekile ezingamagugu zesiFundazwe, kodwa okungezona ezikaHulumeni wesiFundazwe noma ezikamaziphathe.



Umshwana 51:



Lo mshwana unikeza ukuvikelwa ngokukhethekile kwezindawo ezithathwa njengezindawo noma njengezakhiwo ezinomlando esiFundazweni ezikhethwe nguMkhandlu, kanye nalezo zindawo, ngokubona koMkhandlu, ezinezinto ezibalulekile ezingamagugu zesiFundazwe, kodwa okungezona ezikaHulumeni wesiFundazwe noma ezikamaziphathe.



Umshwana 52:



Umshwana 52 unikeza ukuvikelwa ngokukhethile kwamadlinza amalungu aseNdlunkulu abalulwe oHlelweni.



Umshwana 53:



Umshwana 53 unikeza ukuvikelwa okukhethekile kwezindawo okwakulwelwa kuzona izimpi, izikhumbuzo zomphakathi kanye nezikhumbuzo ezibalulwe ohlelweni.







Umshwana 54:



Umshwana 54 uhlinzekela ukusungulwa nokugcinwa, nguMkhandlu, kwerejista lazo zonke izindawo ezikhethwe ukuba yizindawo ezingamaGugu ngokomlando kanye neziNdawo noma neZakhiwo ezinomlando esiFundazweni.



















97

Umshwana 55:



Lo mshwana unikeza ukuvikelwa okukhethekile ezindaweni ezikhethwe nguMkhandlu njengezineziNto ezingamaGugu, kanye nalezo zinto, ngokubona koMkhandlu, ezinezinto ezibalulekile ezingamagugu zesiFundazwe, kodwa okungezona ezikaHulumeni wesiFundazwe noma ezikamaziphathe.



Umshwana 56:



Umshwana 56 uhlinzekela ukusungulwa nokugcinwa, nguMkhandlu, kwerejista lazo zonke izinto ezikhethwe njengeziNto ezingamaGugu.



Umshwana 57:



Umshwana 57 unikeza uMkhandlu amandla okunquma, ngesaziso kwiGazethi, indlela engcono yokusebenza, amazinga kanye nemigomo kwezamagugu.



Umshwan 58:



Umshwana 58 unikeza uMkhandlu amandla okungena ezivumelwaneni namanye amaqembu.



Umshwana 59:



Lo mshwana unikeza iLungu loMkhandlu oPhethe amandla okwaba indawo eyiGugu ngokomlando njengoba libona kufanele.



Umshwana 60:



Umshwana 60 uphoqa omasipala ukuthi babonisane noMkhandlu uma umthethodolobha kamasipala noma umthethonqubo oseluhlaka unomthelela ezindabeni zamagugu.



Umshwana 61:



Umshwana 61 ukwenza kube yicala ukuziphatha ngendlela ethile kwamalungu oMkhandlu kanye nabantu nje.



Umshwana 62:



Umshwana 62 uhlinzekela izinhlawulo zabantu abatholakala benecala lokwephula lo Mthetho.





98

Umshwana 63:



Umshwana 63 unikeza iLungu loMkhandlu oPhethe amandla okwenza imithethonqubo.



Umshwana 64:



Umshwana 64 uhlinzekela ukudluliselwa kwamandla yiLungu loMkhandlu oPhethe kwiNhloko yoMnyango, nguMkhandlu esiKhulwini esiPhezulu nayisiKhulu esiPhezulu kubasebenzi boMkhandlu ngaphandle kwemisebenzi ephathelene nemisebenzi yesiphathimandla esibhekele ezezimali.



Umshwana 65:



Umshwana 65 uchitha uMthetho wamaGugu waKwaZulu-Natali, 1997 (uMthetho No. 10 ka 1997) okhona.



Umshwana 66:



Umshwana 66 uhlinzekela izinhlelo zesikhashana futhi uqinisekisa ukuba semthethweni kwezinyathelo ezathathwa kanye nemisebenzi eyenziwa ngaphandle kwesisekelo somthetho esifanele.



Umshwana 67:



Umshwana 67 uhlinzekela isihloko esifingqiwe.









3. IZINHLANGANO EZIZODINGEKA KANYE NABASEBENZI ABAZODINGEKA





UMkhandlu usukhona njengoba wasungulwa ngokoMthetho wamaGugu waKwaZulu-Natali, 1997 (uMthetho No. 10 1997), futhi ngalokho, akukho okukhombisa ukuthi uMthethosivivinyo uzodinga ukuthi kukhushulwe izidingo zenhlangano noma isibalo sabasebenzi.







IMINYANGO/IMIGWAMANDA/ABANTU OKUZOXHUNYANWA NABO



UMkhandlu



UMnyango kaNdunankulu







99

UPhiko loMqondisi oMkhulu: lweMisebenzi yokweLuleka ngezoMthetho lukaHulumeni







IZIMALI EZIZODINGEKA



Kungashiwo ukuthi, ngaphandle komthwalo wezezimali okhona njengamanje woMkhandlu, azikho ezinye izimali ezizodingwa nguMkhandlu.







6. UMUNTU OTHINTWAYO



Igama: uDkt. B Thusi



Isikhundla: uMqondisi: Heritage



Ucingo: (033) 341-4771



Ifeksi: (033) 395-0633



Iselula: 0836337147



i-imayli: thusinb@premier.kzntl.gov.za











































































100

<fn>KwaNibela zulu speech.txt</fn>
Njengoba ngimi lapha, ngimi nginomuzwa wokujabulo nomuzwa wokudabuka, ngijabule ngoba namhlanje sizofeza iphupho lokufika kwempilo engcono kubantu bakithi KwaNibela, kanti ngidabukile isibili ngoba ezinsukwini eziyisihlanu ezedlule, silahlekelwe yimiphefumulo yezakhamizi zezwe lakithi ezinhlanu ezingenacala ngenxa yeziphepho ezisanda kuhlasela izindawo zakithi eMshwathi, eMandeni naseNdwedwe. Lezizehlakalo zibuye zasikhumbuza iqiniso elibuhlungu lokungabi sesimeni esifanele kwezindlu abantu bakithi abahlala kuzona ezindaweni zasemakhaya.
Esikhathini esincane nje kusukela mhla zingu 17 December 2004, kuze kube manje, sesibe neziphepho ezinamandla ezingu 19, uma ngibala nalezi zangoLwesibili esiphuma kulo, nezidale umonakalo ezingxenyeni eziningi zesiFundazwe sakithi. Uma siphosa iso nje emonakalweni odalwe yileziphepho, kuyavela ukuthi abantu abaningi abakhahlamezekile, abantu abahlala ezindaweni zasemakhaya. Siyazi ukuthi akulona iphutha labantu bakithi abahlala emakhaya, kodwa kungenxa yengcindezelo abazithola bengaphansi kwayo, ivela kuHulumeni wobandlululo owawunendluzula, nowawuzishaya indiva izidingo zezindlu zemiphakathi yethu emakhaya nasemalokishini.
Ngenxa yomonakalo odalwe yisiphepho ezindlini zabantu, kuye kwadingeka ukuthi sisebenzise isamba semali engu 19,3 wezigidi zamarandi, ukusiza abantu bakithi abakhahlamezekile kanti futhi sisazodinga enye imali ukuze sibhekane nezimo eziphuthumayo zakamuva.
Lena yimali okungabe siyisebenzisela ukwakha izindlu ezintsha ukuze sivale igebe lokushoda kwezindlu kubantu bakithi eladalwa wubandlululo, kodwa sekumele sivuselele izindlu zabantu bakithi ezilimele ngenxa yokuba zingekho esimeni esifanele esingamelana neziphepho.
Kuyangicacela Mphakathi wakwaNibela ukuthi, uma sifuna ukuqeda ukusilela emuva ngentuthuko kwezindawo zasemakhaya okwadalwa wubandlullo, kumele sibhukule silwe. Ubandlululo lwathatha abantu bakithi ezindaweni zasemakhaya nasemalokishini lwabaxhaphaza, empeleni lezizindawo kwakuyilapho uhulumeni wobandlululo wawuzitholela khona abasebenzi ababegqilazwa bebe bekhokhelwa ubala.
Namuhla silapha esizweni senkosi u-Mdluli, ukuzobhukula silwe nokusilela emuva kwentuthuko okwashiywa wubandlululo ezindaweni zasemakhaya.
Ngesonto eledlule besiseMseleni, nalapho khona besikomunye umkhankaso wokulwa nomonakalo owashiywa wubandlululo ngokuthi sethule izinhlelo zokwakhela abantu bakithi izindlu. NgoMsombuluko ozayo sizobe siKwaMnqobokazi.
Sihamba ngesikhulu isivinini emkhankasweni wokwenza ngcono izimpilo zabantu bakithi emakhaya.
Lezizingqalabutho zaqhubeka zathi uma selibuswa ngentando yabantu lelizwe, abantu bayokwakhelwa izindlu, kube nokuphepha nenhlalonhle. Ngokusobala ababekusho ukuthi bonke abantu bakuleli kumele bathole izindlu ezisesimeni esikahle, akekho okumele ahlale emikhukhwini kube kunabantu abahlala ezindaweni ezintofontofo nezicokeme. Ngesikhathi bethatha lesinqumo lokhu kwakufana nephupho, kodwa namhlanje lowombono usuyisisekelo somgomo kahulumeni wabantu.
Kuyasithokozisa ukuthi uhulumeni usebenzise umnyango wethu ukuba kube yiwona ogcwalisa umbono nephupho lokuthi abantu bakithi bakhelwe izindlu eziseqophelweni elingcono.
Uhulumeni wengcindezelo awuzange ubabhekelele abantu bakithi abahlala ezindaweni zasemakhaya. Iningi labantu baphoqelelwa ukuba bahlale ezindaweni ezingakulungele ukuhlala umuntu, okungumhlaba owomile, ongasebenzeki nongenanzuzo.
Ukususwa ngenkani ezindaweni zethu kwaphenduka insakavukela umchilo wesidwaba. Iningi lenu liyabazi lobobuhlungu obabuhambisana nokwehliswa kwesithunzi sabantu bakithi. Imindeni yahlukumezeka yehlukana phakathi, amasiko ethu ashabalala kodwa asilahlekelwanga ummongo nethemba.
Abaningi balababantu babetholakala ezindaweni zasemakhaya ezifana nalena yalapha KwaNibela, kanti abanye babalekela emikhukhwini ezungeze amadolobha.
njengenkinga enkulu ebhekene neNingizimu Afrika emva kokuwa kombuso wobandlululo. Kuleminyaka yombuso wentando yeningi elishumi nanye eyedlule sesikwazile ukusebenzisa izinqubo-mgomo kuzwelonke nasezifundazweni ukulungisa isimo. Namhlanje kuyasithokozisa ukusho ukuthi sesikwazile ukwakha izindlu ezevile esigidini namakhulu ayisithupha , sakhela abantu bakithi abebengenazindlu ngaphambilini kanti ziningi futhi ezinye ezisakhiwa ngikhuluma nje.
Sizimisele ukukhuphula uhlelo lokwakhiwa kwezindlu minyaka yonke ukuze silwisane nenkinga yokwentuleka kwezindlu ngokushesha.
Nakuba loluhlelo luzothatha iminyaka, kuyasijabulisa kodwa ukuthi izinhlelo zentuthuko sizethula ngokushesha, ubufakazi balokho ukuma kwami phambi kwenu namhlanje. Sinesiqiniseko sokuthi siphethe uhlelo oluphumelelayo.
Izinqubo-mgomo zethu akuzona nje izifiso zikahulumeni. Kepha lezizinqubomgomo zimele ukuzimisela kukahulumeni ukubhekana ngqo nokwantuleka kwezindlu ziqinisekise nokuthi sonke isakhamuzi sakulelizwe silala ekhaya elifudumele.
Thina njengomnyango sikholelwa ekutheni ukwakhiwa nokuthuthukiswa kwezindlu kufanele kuhlomulise wonke umuntu akukhathalekile ukuthi uhlala emakhaya noma esilungwini. Sikholelwa ukuthi abantu bakithi ikakhulukazi labo abahlala emakhaya kumele bakwazi ukuthola usizo lukahulumeni nezinqalasizinda, njengemigwaqo, amanzi, ukuthuthwa kwendle kanye nogesi.
Indlu phela inika umuntu isithunzi nokuziqhenya, iyindawo ongayibiza ngekhaya, ikuvikela kwiziphepho, nesimo sezulu esibi, iyindawo yakho yokuphepha nekunika ubunikazi.
Namhlanje inqola yethu yentuthuko isithe cababa lapha KwaNibela ukuzoshabalalisa imiphumela yobuphofu elethwa ukungabikho kwezindlu ezanele ikakhulukazi emiphakathini yakithi emakhaya.
Loluhlelo lwezindlu esinethulela lona namuhla Ndabezitha, Nkosi u-Mdluli, nesizwe sonkana lusho isiqalo esisha emphakathini walapha nakuyoyonke imiphakahi yasemakhaya kulesisifundazwe sakithi. Lomsebenzi esiwethula namuhla uzoshintsha izimpilo zabantu abaningi abakhele lendawo yaKwaNibela.
Lengqophamlando yomsebenzi iwubufakazi bokuthi sesithathe elikhulukazi igxathu ekufezekiseni umbono wethu wokuthuthukisa izimpilo zabantu bakithi ikakhulukazi labo abampofu kakhulu.
Ngaphezu kwalokhu loluhlelo luzophinde ludale amathuba emisebenzi elinganiselwa emakhulwini amabili , kanti futhi maningi azobuye atholakale angawesikhashana. Ngaloluhlelo sizoqinisekisa ukuthi abantu bakhelwa izindlu ezindaweni lapho behlezi khona abazukushintshelwa kwezinye izindawo. Indlu ngayinye izoba ngu 42 square metres nokuyindlu enkulu ngokwanele futhi engcono kakhulu nangokwesakhiwo. Okunye futhi okumnandi ngaloluhlelo lwalapha kwaNibela wukuthi izitini zokwakha lezizindlu zizothengwa kinina mphakathi ukuze nikwazi ukuzenzela inzuzo nizithuthukise.
Ngalolu hlelo lwezindlu sigcwalisa ukuzimisela nokuzinikela kwalohulumeni osuphethe KwaZulu-Natal ukuthi esikushoyo nembala siyakwenza. Inhloso yethu enkulu singuhulumeni ukuthi siqinisekise ukuthi abantu bakithi bathola impilo engcono elethwe inkululeko ababe nesandla ekufikeni kwayo.
Njengoba sethula loluhlelo lapha namhlanje sikwazi kahle kamhlophe ukuthi kusenabantu bakithi abaningi kwezinye izindawo abangenazo izindlu ezanele, futhi abangenazo izinqala-sizinda. Siyazi futhi ukuthi ububha, izifo, nokungafundi kusathanda ukuzakhela kakhulu ikhaya ezindaweni zasemakhaya. Ngakho ngezinhlelo ezifana nalolu lwanamhlanje siyazibophezela ekulweni nobubha silethele abantu bakithi impilo engcono ikakhulukazi labo abahlala ezindaweni zasemakhaya.
Kuyinjongo yethu njengohulumeni ukuthi ekugcineni sibone yonke imiphakathi yakhelwe izindlu. Sifuna ukuletha izinhlelo zezindlu kuzo zonke izindawo ebezinganakiwe ohulumeni ebebephethe ngaphambili. Njengohulumeni sifuna ukubona abantu bakithi benezindlu ezithi bona.
Kuyasidabukisa njalo ukubona ukuthi abantu bakithi ezindaweni zasemakhaya bahlala ezindlini ezakhiwe ngodaka, ezinye ezingakwazi ukumelana ngisho nemikhemezelo yemvula nomoya olula, nokugcina ngokudala izingozi nezingane zethu zithole izifo, njengoba kwenzekile e-Ndwedwe.
SinguHulumeni sithi abantu bakithi ababe naso isakhiwo esizomelana neziphepho.
Lokhu angeke kwenzeke uma iningi labantu bakithi lisazithola emikhukhwini, nasezindlini ezingekho esimeni. Unembeza wethu njengoHulumeni uyaphikisana nokuhlupheka kwabantu kanjalo nomthetho sisekelo wethu uthi abantu kufanele baphile impilo engcono.
Ngesonto elizayo lomhlaka 23 kuya kumhlaka 24 kuyolenyanga kaMashi, sizobamba ingqunguthela cishe engenkulukazi esifundazweni emayelana nezindaba zokwakhela abantu bakithi izindlu. Kulengqungquthela sibheke ukuthi udaba lwezindlu emakhaya luhambe phambili.
Mphathi wohlelo ngithanda ukuthatha lelithuba kengikhumbuze isizwe ukuthi asigcini ngokwakha izindlu nje kuphela kodwa, izinhlelo zokwakhiwa kwezindlu zihambisana nokwakha amathuba emisebenzi, sizoqinisekisa kakhulu ukuthi kuloluhlelo lwezindlu lwalapha kwaNibela, abesifazane, yintsha kanye nabakhubazekile baba yingxenye yalezizinhlelo.
Kuyo yonke iminyango esengibe uNgqongqoshe kuyo eminyakeni eyisithupha edlule, besilokhu sikuqinisekisile lokhu. Sizophinde sikuqinisekisa nokuthi abazosebenza kuleprojekthi bayaqeqeshelwa amakhono azobenza bakwazi ukuba yingxenye yabasebenzi abanamakhono esifundazweni sonke, nokuzobenza baqasheke ngisho kwezinye izindawo uma sekuqediwe ukwakhiwa lapha.
Uma siqikelela ekuthuthukiseni amakhono sizokwenza ukuthi sisheshe kakhulu ukunciphisa igebe elikhona phakathi kwabampofu nabadla izambane likampondo, abeswele nabanothile. Sineqiniso ukuthi indlela esihamba ngayo ibheke ekuqedeni ubuphofu nokwantuleka kwemisebenzi.
Bafowethu nodadewethu siyazi ukuthi kukhona abathile abalokhu bezame njalo ukucekela phansi imizamo yethu yokusheshisa intuthuko.
Udlame nobugebengu buyasiphazamisa emgomweni wethu, Kanjalo nalabo abakhela abantu bakithi izindlu ezingekho esimeni, abaqashisa ngezindlu zomxhaso kaHulumeni ngisho nalabo abazidayisayo. Bonke lababantu basibuyisela emuva ngoba, izimali nesikhathi okumele ngabe kusetshenziselwa ukuthuthukisa izimpilo zabantu bakithi zichithwa ekulwisaneni nenkohlakalo, udlame nobugebengu. Ngakho ngiphonsa inselelo kithina njengomphakathi ukuthi silwe nalokhu ukuze siziveze obala izigilamkhuba ezifuna ukusibuyisela emuva.
Asingavumeli idlanzana labantu licekele phansi konke okuhle esesikuzuzile kuleminyaka elishumi nanye sathola inkululeko. Umphakathi yiwona okufanele uziqaphela ngokwawo izinsiza zawo. Impumelelo esesibe nayo besingeke siyithole ukuba nina njengomphakathi anibambanga iqhaza naguqula imiphakathi yenu ngokuthi nizithuthukise nina.
Loluhlelo esilwethula namuhla luwubufakazi bokubekezela kwenu nilwisana nokungafiki kwentuthuko nobubha. Singuhulumeni asenzi izethembiso ezingekho. Okwethu ukuthi silethe intuthuko ngoba intuthuko phela ingumongo wentando yeningi kulelizwe lethu. Ngempela njengoHulumeni sesisenzile isisekelo sempilo engcono futhi siyaqhubeka ngamandla. Sikholelwa ekutheni eminyakeni ezayo uma umlando walohulumeni usuqoshiwe yinina eniyoqhubeka nokuphakamisa isihlonti sokukhanya niphumele naso emhlabeni omusha.
Njengoba sethula loluhlelo namuhla kusekhona izivumelwano okusafanele ziqedelwe, ngakho umsebenzi wokwakha awuzukuqala kusasa.
ke mphakathi ukuba nibekezele. Khumbulani phela ukuthi nengane iqala ngokukhasa ngaphambi kokuthi ihambe. Ngakolunye uhlangothi kuzomele umasipala nezisebenzi zomnyango wami sihambe ngesivinini ukuze loluhlelo luqale abantu bangene ngokushesha ezindlini zabo.
BAY, nobuholi bonke basendaweni yaKwaNibela ngokubambisana ekusebenzeni nomnyango wami ukwenza lomsebenzi ube yimpumelelo. Ngalobubuholi nokusebenzisana esibenakho sesingasho kugcwale umlomo ukuthi iphupho nombono wezingqalabutho ezazise Kliptown sekuyafezeka.
Wonke umuntu uyakuba nendlu esesimeni esifanele, ukuphepha nenhlalakahle.
<fn>KwaZulu-Natal Budget Speech - 16 February 2006 (Zulu).txt</fn>
Ngenkathi evula iPhalamende likaZwelonke uMengameli wezwe uMhlonishwa uMbeki wathi, izwe lethu elihlangene ngobunye alikaze libe sesimweni sokwenza izinto ezinhle ezingakaze zenziwe selokhu labakhona
Ngalonyaka ngenkathi ethula inkulumo ngeSimo Sezwe uMengameli uMbeki wathi "kusobala ukuthi izindimbane zabantu bakithi kubacacele ukuthi izwe lethu lingene esigabeni esisha sethemba."
Lelithemba libe umbiko esiwuthole kubobonke abantu bakithi abesihamba phakathi kwabo sixoxisana ngezindaba zokwabiwa kwezimali. Uma sihlanganisa lesisabiwo sezimali, sahamba kuzozonke izifunda zalesisifundazwe silalela izifiso umphakathi ofisa ukuzibona zifezwa isabelo sezimali lesi esisethula namhlanje. Abantu abaningi bakhala kakhulu ngezindlu, imisebenzi eyizidingo njengamanzi kanye nezempilo.
Amazwe asathuthuka kanye nalawo eyengawamadlelandawonye awanayo indlela yokwenza izinto abantu abanazo ukuba zamukeleke ohlelweni lokubambisa emabhange lapho kubolekwa izimali. Imisebenzi yabampofu ifana nezinkampani ezingakwazi ukukhipha amasheya ukuze zithole ezinye izimali zokuqhuba imisebenzi yazo. Ngaphandle kokwazi ukwenza lokhu, imisebenzi yabo ifana nefile. Abantu abaningi abahlala kulamzwe abanayo indlela yokwenza ukuba izinto abanazo zamukeleke njengezibambiso zemali mboleko. Yilokhu okwenza ukuba ukukhula komnotho ongaphakathi kulamazwe kubenzima yize abantu sebenza zonke izinto ezenziwa ngabamazwe aseNtshonalanga. Yiyo-ke le imfihlakalo yomnotho wama Kapitali.
Saqala ngonyaka owedlule loluhambo olubheke entuthukweni sazi kahle ukuthi loluhambo lude futhi luzosithatha iminnyaka ngaphambi kokuba sifinyelele lapho sibheke khona. Sajatshuliswa ukuthi sikwazi ukwenza isiqalo esibhekile. Asizukuyishintsha-ke lendlela esesiyiqalile. Sizohamba ngayo nangawo lonyaka esiwuqalayo. Inkambiso yethu Yesabelo Sezimali Sabantu idinga ukuthi silalele imizwa nemibono yabantu abehlukene. Senzenjaloke nangalonyaka.
Sihlangene nabamasonto basipha imibono yabo, sihlangene nezinhlangano zabasebenzi zasinika imibono yazo; kanti sihambele izindawo eziningi sihlangana nomphakathi ezindaweni zawo umphakathi.
Sibonga kakhulu ukuthi umphakathi wakithi ulusukumela kangaka loluhlelo. Somlomo namaLunga aHloniphekile, ulwazi esiluthola kubantu emakhaya luphuse kakhulu. Size sibone sengathi izinga lemibono lithi alifuze leli esificana nalo lapha kuLendlu yakho eHloniphekile.
Uma ngingacaphuna nje eminye yemibono, ngenkathi siseMandini nangenkathi siseBergville kwaba nombono ofanayo uvela ku Jabulisiwe Sithole kanye no Thabani Kubheka wokuthi sengathi imali eyabelwa uMnyango wezezindlu iyehla kanti isidingo sezindlu sisalokhu sibonakala senyuka. Ngiyethemba bazojabula ukuzwa namhlanje ukuthi isabelo sezimali soMnyango wezezindlu sinyuke ngo 29%.
UMnumzane uThamsanqa Thwala waseThekwini wathi uma kuqhathaniswa isabelo sezimali soMnyango weMfundo kanye noMnyango weZempilo, kunomahluko omkhulu. Esikhathini esiningi uMnyango weZempilo iwona obonakala uhlehlela emuva. Kanti siseShowe uMnz Lucky Mkhize yena wayebona ukuthi uMnyango wezeMfundo ungathi ukwengezelwa imali. Ngiyethemba ukuthi impendulo ethi izabelo zaleMinyango yomibili sikhulile sizobathokozisa.
Sezwa futhi abantu ezindaweni ezahlukene bekhalaza ngokungasizakali ngesikhathi eThala emva koqeqesho kanye nokuthumela ama business plan abo.
Kuzozonke izindawo esizihambile sithole izinto ezifanayo. Lokhu kubonakala kunjalo naseZifundazweni ezinye zakulelizwe. Impendulo yami-ke ithi SIZWILE! Isabelo sezimali sabantu sika 2006/07 lapha esifundazweni kanye nakuzwelonke ibeka izindlela ezicacile ezinika izimpendulo kulezizicelo zomphakathi.
Ngonyaka ka 2007, akukho muntu oyobe esasebenzisa amabhakede njengendlu yangasese.
Lesisifundazwe ngeke sisalele ngemuva ekuphumelelisweni kwalemigomo yokuthuthukiswa kwezwe. Kungakho esabelweni sezimali salonyaka kunezimali ezengeziwe kuwowonke amavoti, sibalula ikakhulukazi imali yezingqalasizinda. Lesisabelo sezimali sizokhomba imali ebekelwe imisebenzi ebaluliwe ngobumqoka bayo emenyezelwe nguNdunankulu ngenkathi ethula inkulumo ngeSimo Sesifundazwe ngesonto eledlule.
Uma lempilo yethu ibiyinto enhle, yini sizithokozise ngoba unyaka udlulile?
Sethula uhlelo lokuguqula umnotho walesisifundazwe ngonyaka owedlule ngenkathi sethula isabelo sezimali sika 2005/06.
Ngengoba singena eminyakeni emithathu emisha yokwabiwa kwezimali, kubalulekile ukuhti sinikeze umbiko wokuthi sisebenze kanjani kulezizingenelelo zangonyaka owedlule.
Sibe nemiphumela emihle kakhulu kulonyaka owedlule emizamweni yokukhulisa umnotho kanye nokukhuliswa kokutshalwa kwezimali. Inhloso enkulu yethu ukubeka lesisifundazwe endaweni yokuqala ekuxhumaniseni amazwe aphesheya kanye ne Afrika yonkana.
Sekuqediwe-ke ukuhlela inkampani lena ezosingatha lesisikhwama. Ngokunjalo nebhodi elizongamela ukusebenza kwenkampani lena engaphansi kweThala seliqokiwe.
Baba Somlomo lobu ubufakazi bokuthi siqalile lesikhwama ukwenza umahluko.
Ngakho-ke simema abatshali zimali abazimele ukuthi balethe imisebenzi efuze lena engabhekelwa ngaphansi kwalesisikhwama.
Ngonyaka owedlule sihambele izindawo ezinhlanu ukuyoheha abatshali zimali bangaphandle. Lena eye yezindlela ebalulekile yokwenza ukuthi isifundazwe sithole izimali ezitshwalwa zivela ngaphandle kwaleli. Saya iJalimane, e Itali, e Korea, e Japan kanye nase Ndiya ngonyaka owedlule.
Imininingwane eminye siyoyethula ngesikhathi esizayo mayelana nokusebenza kwalezizinhlelo.
Angidingi ukukhumbuza amalungu ahloniphekile ukuthi ngonyaka owedlule sethula isabelo sezimali esabe singumgogodla wokulwa nobuphofu kanye nokwandisa amathuba abantu emnothweni. Ngiyajabula ukubika kafushane ngesikuzuzile kuloluhlelo.
Baba Somlomo, sanelisekile ngenqubekela phambili ekwakhiweni nasekubulekweni kwamacoooperatives ngezimali. UMengameli ugcizelele ngenkathi ethula inkulumo ngeSimo Sezwe ukuthi ukwelekelelwa kosomabhizinisi abancane kanye namacooperative kuyinto emqoka kakhulu kuzwelonke. Kulesisifundazwe uhulumeni uthatha loluhlelo njengokhiye ekuvuleleni izinkulungwane zabantu bakithi ukuba bangene emnothweni.
Onyakeni ozayo sizongena ohlelweni lokwenza ukuthi amacooperatives asimame akwazi ukwenza imisebenzi yawo ngendlela.
Ithala noHulumeni wesiFunda bayavuma ukuthi lemfuneko yemali ngeke yahlangatshezwa yiThala lilodwa. Kulonyakamali ozayo, sizobe siqala uhlelo olusha lokuxhasa osomabhizinisi abafufusayo - imininingwane yalokho ngizoyidalula maduzane nje.
Okubaluleke ngokufanayo wukuthi uhlelo lokukhokhela osomabhizinisi yiminyango kahulumeni aluzi kahle. Kuvamisile kuzwakale ukuthi kuyalitshalwa uma kukhokhwa kodwa umsebenzi sewenziwe Uhlelo lokukhokha kufanele lulungiswe ukuqinisekisa ukuthi akulitshalwa ngoba lokho kwenza ingcindezi emalini engenayo nephumayo. Sengicele-ke UMnyango onguMgcinimafa ukuthi wakhe ithimba elincane elizobhekelela ukusheshiswa kokukhokhelwa kwamaco-operatives nama SMME's, okuzoba nanocingo lwamahhala lokubuza. Lokhu kuzokwakhiwa ngo April 2005.
Somlomo, enkulumweni yanyakenye ngabeka ngangokuthi singeke saphumelela njengohulumeni uma singaqinisekisi ukuphathwa kwemali esiyifaka ezinhlelweni ezahlukahlukene. Ngakho-ke sizimisele kakhulu ukuvikela abakhokhi bentela ngokuthi siqinise kwezokuphathwa kwemali nokuphatha jikelele.
Ushintsho kwinqubomgomo ekuphathweni kwempahla nokuthengwa kwezimpahla nezinsiza luhamba kahle ngesikhathi futhi kuzolungisa okuningi.
Lolushintsho lubandakanya ukufakwa kwethuluzi lokuphatha kolwazi ngempahla ethengiwe futhi thuluzi lelo elixhunyaniswe nohlelo lokuthenga izimpahla nezinsiza kanye nendlela esebenza ngogesi yokuthenga(amakhothi namathenda) - loluhlelo luzosiza ukusheshisa umsebenzi kanye nokuvimbela ukukhwabanisa nenkohlakalo.
Njalo ngekota kunika ikhabhinethi umbiko ngengcuphe iminyango engaba kuyo. Lokhu kuyisinyathelo esibaluleke kakhulu ngoba ukusukela manje ingcuphe yeminyango seyizokwethulwa ezingeni eliphezulu.
Kube khona impumelelo ekungabekezelelini ukukhwabanisa nenkohlakalo. Kwenziwe ngempumelelo uphenyo oluyisithupha oluphezulu mayelana nokukhwabanisa, inkohlakalo, ukuntshontsha, ukungaphathi kahle, neminye imikhuba ebize amashumi ngamashumi ezigidi zamarandi eminyangweni eyahlukene, amapublic entities kanye nomasipala. Amanye amacala angaphambi kwezinkantolo kanti futhi namacala okungaziphathi ngendlela efanele aseqaliwe yiminyango ephathekayo. Amanye amacala amahlanu abandakanya amaqembu ezigebengu aseqaliwe futhi sesixhumane noFezela neQembu eliphuca Imigulukudu Impahla ukusebenzela ukushushisa okunempumelelo.
Ngesikhathi uMongameli Mbeki ethi: "Kusobala ukuthi izindimbane zabantu bakithi bayakholelwa ukuthi izwe lethu selingene esikhathini sethemba", nginesiqiniseko sokuthi thina KwaZulu Natali sithi SIYAVUMA. Kodwa-ke abanye benu bangabuza kufanele ukuthi kungabe lokhukungelela kukahulumeni kusizile yini ekwenzeni ngcono umnotho.
Ngingasho ngokuzethemba ukuthi izinhlelo kanye nezingosi zomnotho ezibekwa phambili nguhulumeni, ngaphandle nje kweyodwa noma ezimbili, zibukeka zihlanza imiphumela emihle uma kubhekwa umsebenzi weminyaka emibili eyedlule.
Izingosi zesiFunda ezikhule kakhulu ngo 2004 kwakungeyozokwakha, ekhule ngo 28,8% nezezimali, ezezindlu nezinsiza zamabhizinisi ezikhule ngo 7,9%. Ingosi yezokukhiqiza ikhule ngezinga elihle like 4,5 %.
Ukuthi ukusebenzisa imali kukahulumeni nezinhlelo zakhe kuthelele kanganani kulokukhula okuncomekayo, kulukhuni ukusho okwamanje.
Uma ubheka lokhu ithini incithomali kahulumeni enqala yeMTEF ezoqala emasontweni ayisithupha?
Besengibekile ukuthi ngikholwa ukuthi kubalulekile ukuba khona kwendlela eyodwa yohlaka lwesabelomali ukuze ngokuhamba kwesikhathi kube khona okuzwakalayo. Yize ke noma sesikwazili ukugalela kuzwakale ebuphofini, ukungasebenzi nokungatholaka kwezinsiza nyakenye, kusekuningana okufanele sikwenze. Esikhathini esizayo. Kanjalo-ke iSabelomali sesiFunda sizoqhubeka nokudlala indima njengethuluzi lokulungisa izingqinamba somphakathi nezomnotho esibhekene nazo.
Ukwandiswa kwezinhlelo nokuthuthukiswa kwamakhono okubhekiswe ekwenzeni ngcono ukulethwa kwezinsiza.
ingeniso kumuntu ngamunye iyonyuka ngo 50% eminyakeni eyishumi izinga lokungasebenzi liyokwehla ngohhafu.
Kungukuphupha-ke nokho ukubheka ukuthi umnotho wesiFunda ungavele uziphose endleleni yezinga eliphezulu ngokwawo. Ukukhula okungaka kuyodinga, phakathi kokunye, ukutshalwa kwezimali okuqoqekile ezingqalasizindeni lapho uhulumeni nosomabhizinisi bangasese beyoba neqhaza.
I Dube TradePort efaka isikhumulo sezindiza sezinga eliphezulu e King Shaka International seyibe nempumelelo enkulu futhi sikholwa wukuthi izobe seyisebenza ngo 2009.
Nokuthi umhlaba wase LA Mercy udayiselwe isiFunda.
Somlomo, Malungu Ahloniphekile, mangikugcizelele ukuthi uma kuzohlangatshezwane nogwayi katiki obekiwe - ukwahluleka ukwenza lokhu akungacatshangwa nokucatshangwa kufanele abadlali bendima benze lokho okufanele, kubandakanya nesiShayamthetho.
Ukuphokophela kwethu ekunciphiseni isikhala phakathi komnotho wokuqala kanye nalowo wesibili kuzoqhubeka kube wumongo weqhinga lethu lentuthuko yomnotho eminyakeni emithathu ezayo - sinombono esingusuke kuwo wokuthi singaphumelela ukuthuthukiswa umnotho kuphela uma sifukulwa abantu bonke bakithi.
Sihlose ukwakha umnotho wesibili ngezinhlelo esaziqala ngonyaka odlule.
Engakapheli uJune umnyango wezokuthuthukisa umnotho uzobamba ingqungquthela ezohlanganisa omasipala ukuze kuboniswane indlela yokuthuthukisa umnotho wezindawo zangaphakathi.
Ngenxa yezicelo eziningi zokuxhaswa yiThala, kwadingeka ukuthi inhloko yomnyango wezimali imeme amabhange nabanye ukuze baxhase osomabhizinisi abafufusayo ukuze umthwalo weThala unciphe.
Amabhange nabanye babonisa esikhulu isithakazelo ekusebenzisaneni nohulumeni. Lolugqozi lubonakaliswe ngokusungulwa kwendlela ewubuchwepheshe yokuxhasa osomabhizinisi ngezimali ebizwa ngokuthi i-KZN SMME Fund. Uhulumeni, uzosebenzisana nezinhlangano zezimali ukusungula osomabhizinisi abancane nabaphakathi nendawo ukuze kuvele amathuba emisebenzi futhi kuthuthukiswe unmotho kanye nokubhekelelwa kwe siZwe esimnyama.
Ozakwethu bebhizinisi nezindawo zemali ezizibandakanya kulesiSikhwama bayovumelana ukuthi basebenzise izicelo eziqhamuka eThala. Kufanele ke abafaka izicelo bangamangali uma befaka izicelo eThala kodwa izicelo zabo ziphelele kwamanye amabhange nezikhungo zokuxhasa ngemali. Okubalulekile wukuthi izicelo zizosetshenzwa zonke kulonyakamali ozoqala.
Isikhwama sakhelwe ukuthi sibe yilabo kujikeleza khona wonke umsebenzi wokuboleka imali osomabhizinisi abancane, esingazami kuncintisana nebanye ababolekisi noma ukuxosha ababolekisi abahlumayo kodwa ukwengeza kosekukhona kusizakale labo abakwazi ukuthola usizo ngezizathu ezahlukene.
Enye inhloso kahulumeni ukuthuthukisa ezolimo, ukuze imindeni ibe nokudla okwanele kanye nokukhuphula izinga labalimi. Isifundazwe sakwaZulu Natal sinethuba elihle lokukhiqiza izitshalo, izithelo kanye nemikhiqizo-nyama ukuze idayiswe emazweni angaphandle njengase Yurophu, eMelika, eMpumalanga ePhakathi nase Asia. Enye inhloso kahulumeni ngokubhukula kwezolimo ukunciphisa ukwethembela emazweni angaphandle nokwehlisa amanani entengo yokudla okwejwayelekile.
Ukuvula amathuba okuthola ulwazi olunzulu lwezolimo.
Lohlelo lwezolimo luzoqinisa imiphilandawonye esezingeni lesibili ezifundeni mayelana nazonke eziphathelene nezolimo kuhlanganise ezokudayisa, ezokuthutha, ezokukhiqiza, nosizo ngolwazi olunzulu lwezolimo kanye nemalimboleko yokuthenga ogandaganda manathuluzi okulima. Ngalendlela uhulumeni uzokwazi ukuxhasa ezinye izinhlelo njenge CASP ne Siyavuna.
Siya ngokukhula isidingo sokuba uhulumeni angenelele emnothweni wesibili ngamathuluzi okunika amandla omnotho, Ithala. Yize noma kuphumelele okuningi nyakenye mayelana nesibalo sosomabhizinisi abasha, kunesidingo sokunyusa ijubane ekunikeni abantu izidingo zabo zebhizinisi laphaya eThala.
Ukuqinisekisa ukuthi uhlelo lokubuyiselwa komhlaba luhamba ngokuthi kulungiswe izinhlelo ezithile zomnotho kulezozindawo.
Le unit izofaka amandla okudiliva izinhloso zikahulumeni zokunciphisa ubuphofu nokwehlisa ukungasebenzi.
Le Unit izosebenzisana kakhulu noMnyango wezokuThuthukiswa koMnotho, amahhovisi esifundazwe e Khomishane yokuBuyiselwa koMhlaba neziNdaba zoMhlaba naminye iminyango yesifunda ngenhloso yokuqinisekisa ukungafadabali kwamaphrojekthi anqala okubuyiselwa komhlaba angu 20 esiFundeni. IThimba elididiyelwe yi Economic Technical Cluster ye Khabhinethi selakhiwe lanikwa igunya lokuqinisekisa ukuthi amabhizinisi asekhonjelwe ukubuyiselwa kubanikazi bomhlaba njengokufuywa kwezinyamazane nezokuvakasha zemvelo, ukukhiqizwa komoba nezingongolo ziyaphumelela futhi zisimame esikhathini esifishane engenzeka. Ngaphandle kokwenzelela, ukusweleka kwemali yokuqala ibhizinisi yiyona ngqinamba ebaluleke ukudlula zonke empumelelweni futhi lokhu kugxile emsebenzini we Accelerated Economic Development Unit nabanye ababambi-qhaza asebebaliwe.
Indawo yesithathu lapho uhulumeni ehambisa phambili yileyo yokwandiswa futhi nokwenziwa ngcono kwekhwalithi yezinhlelo namaphrojekthi.
Somlomo, sisathi sizinikele njengesibonelo ukuqhubeka nokulwa nesandulela-ngculazi ne ngculazi emphakathini wethu. Ngakho-ke iminyango isiyonke izochitha imali engengaphansi kuka R3bn eminyakeni emithathu ezayo ukulwa lempi, kubandakanya ukwandiswa kwe PMTCT, imishanguzo kanye nokunakelela ekhaya - lesibalo siyisamba semali yezeMpilo, ezeNhlalakahle nezeMfundo. Leminyango izonikezela ngemininingwane ngalokhu nezinye izinhlelo zokulwa nobuphofu emiqulwini yayo yesabelomali.
Somlomo, sengikhulume kabanzi ngemigomo ebalulekile kahulumeni. Akengichaze ukuthi ihlukaniswa kanjani imali yesizwe kuleminyaka emithathu ezayo.
UNgqongqoshe wezimali kuleli, wabeka phambi kweSishayamthetho uhlahlo lwezimali lwayo yomithathu imikhakha kahulumeni. Imali engago R31 billion izokwabelwa ohulumeni bezifundazwe.
IThabhula 1enkulumeni eshicililwe likhombisa imali eyengeziwe yesifundazwe. Lokhu kuhlanganisa nemali eqoqwa ngaphakathi kwesifundazwe. Uma sibeka eceleni imali yomshwalense wezempilo yabasebenzi bakahulumeni, ukususwa kwemigomo emalini yokusiza abahluphekwayo ngokudla kanye nemali yokulwa neNgculaza, isifundazwe sisala no 397 million ngo 2006/07. Lemali izonyuka ifinyelele ku R3.2 billion ngo 2008/09.
Ngaphambi kokuba ngikhulume ngezincomo ezimayelana nokuthi lesabelo esingeziwe sizokwabiwa kanjani kwiminyano kahulimeni, ngivumele ukuba ngichaze kafushane ku-Malunga aHloniphekile ngendlela elandeliwe ukuhlangabezana neziphakamiso zesabelo-zimali esibekwa kwiNdlu ukuba isisibhekisise namuhla.
Khona-manjalo, iqophelo lolwazi olutholakala kwiminyango kahulumeni mayelana nencithakalo ngokwezindawo kanye namagebe ekulethweni kwezidingo ayiphelele. Kwenziwa sobala kwiminyango ukuthi lendlela yokulungiselela iabiwo-zimali isizoba inqubo esikhathini esizayo. Uma kungekho okunye, lendlela iveze ishintsho kwiminyango futhi iyinto yokuqala ebhekisisa ukuhlangatshezwana nokulethwa kwezidingo phakathi kukahulumeni wasekhaya kanye nowesifundazwe.
Ngokuka-2006/07 MTEF, imali ungu-R9,7 wezigidigidi engeziwe yayisezicelweni zeminyango kahulumeni. Lokhu kusho isabelo esingu-R4,6 wezigidigidi ekhona kwisifundaze. Ngenxa yokunganeli kwezimali, kwadingeka ukuba kubhekisiswe izidingo ngqali - lokho empeleni kuchaza kahle kamhlophe ukuthi siyini isabelo-zimali.
Somlomo, manje sengibheka izinselelo zesabelo-zimali sika-2006/07 MTEF.
Ngokukanyaka u-2006/07, isifundazwe sisibekele ukuqoqa imali elinganiselwa ku R37,191 wezigidigidi. Lokhu okuchaza ukwehla ngo-18,4 wamaphesenti uma kuqhathaniswa nesabelo-zimali esedlule. Ngaphambi kokuba aMalunga aHloniphekile aze athuke, ngithanda ukuchaza ukuthi ukwehla lokhu kubangelwe ukususwa kohlaka lwesabiwo esinemibandela olubhekene nezimpesheni kwisabelo sesifundazwe - loluhlaka ludluliselwe kwi-South African Social Security Agency esanda kusungulwa kuhulumeni omkhulu. Uma kususwa loluhlaka olulinganiselwa ku-R13,8bn ngo 2006/07, isabelo sesifundazwe sikhula ngo 13.4 wama pesenti ngaphezulu kwisabelo-zimali esedlule. Lokhu akukhona ukudlondlobala okubabazisayo, kanti futhi kunokungabaza okuncane okuthi uhulumeni wesifundazwe unemali eyanele ukufezekisa umgomo anawo kubantu.
Manje sengibhekana nezinselole kwincithakalo zimali. Maqondana nazimiselo ezasungulwa kanye nezindlela zolawulo lwezimali, isifundazwe sibheke kwisabelo isimile ngonyaka ka-2006/07 kanye neminye emibili ezayo. Imali engenile kwisifundazwe ngonyaka u-2005/06 ingu R37,19 wezigidigidi, eyabelwe iminyango kahulumeni.
Somlomo, ngifuna ukungcizelela ukuthi ngaphambi kokuba i-Khabhinethi inqume ukuthi isabelo esengeziwe sicakazwe kanjani ngokweminyango, senze ucwaningo olunzulu ukwenzela ukuthi zonke izinhloso ezibalulekile kuhulumeni omkhulu okubalwa ezeMfundo, ukunakekelwa kwempilo (okubalwa ingculaza kanye nesandulela sayo) izidingo zezenhlalakahle kanye ne-EPWP zabelwe ngokulingene. Loluhlelo luveze ukuthi lezizinhloso ezibalulekile zikahulumeni omkhulu sizixhasa ngaphezulu kokufanele, futhi zonke izinhloso ezibalulekile zikahulumeni omkhulu zithole ukunyuselwa kwisabelo-zimali sika-2006/07 MTEF.
Unyango wezeMfundo uthole isabelo sezimali esingu R1,069 wezigidigidi, kusabelosezimali salonyaka. Isabelo zimali salonyaka sibonisa ukukhuphuka ngamaphesenti angu 11.7 uma kuqgathaniswa nesabelo sezimali sonyaka udlulile. Loku kukhombisa ngokusobala injongo kahulumeni yokuzibophezela ngokunikezela ngemfundo esezingeni eliphakeme esifundazweni. Lesisamba semali sifake nemali engu R135 wezigidi, yokwenza uhlelo olusha lokufunda, ne EMIS, uhlelo lokufunda kwabadala, FET kolishi, kanye nomthetho wokungakhokwa kwemali ezikoleni.
Umnyango wezeZimali wabelwe ngo R1,069 wezigidigidi. Lokhu kwehle ngamaphecenti angu 1.8 uma kuqgathaniswa nesabelo sezimali sonyaka udlulile.
Unyango wezeZindlu wona uthole isamba esingu R1,252 wezigidigidi, lokhu kukhombisa ukukhula ngamaphesenti angaphezu kuka 29.1 uma kuqgathaniswa nonyaka owedlulile. Kulokhu kukhona nezimali zokuthuthukisa indlala okusetshenzwa ngayo kulonyango ezingu R18,9 million, kanti u R4m ubekelwe izindleko ezingalindelekile..
Umnyango wezokuSebenza uzothola u-R451,5 wezigidi, okusho ukudlondlobala okungu wama phesenti phezu kwesabelo sika-2005/06.
Somlomo, kuyinjabulo nenselele ukuhlanganisa ukwabiwa kwezimali. Kuyinjabulo ngenxa yokuthi kuhlanganisa imibono eminingi evela emphakathini okwenza lesisabelo sibe ngesophakathi. Kunyinselele ngoba imali ihlale inganele uma kuqhathaniswa nezidingo zomphakathi. Noma kunjalo, kungiqinisa idolo ukwazi ukuthi siphumele ukutshala izimali ezindaweni ezibalulekile zesifundazwe sethu.
Loluhlahlo zimali luzothuthukisa umnotho, luveze amathuba emisebenzi futhi lunciphise ubuphofu nobubha. Izinsizakalo zomphakathi zizothuthukiswa njengoba imali eyengeziwe ifakwe kulomkhakha. Kuyinkolelo yami ukuthi lesisabelo zimali sizobeka isifundazwe endleleni yohambo olubheke ekunethezekeni.
Ngempela ngempela Somlomo namaLungu aHloniphekile, KUZOBA NGCONO.
<fn>KznPremier.ZondiSpeech.2009-02.zu.txt</fn>
INKULUMO KANDUNANKULU WAKWAZULU-NATALI, USIBUSISO NDEBELE EKUTSHALWENI KWENKOSI UMBONGELENI ZONDI ENGOME EDUZE NASE MGUNGUNDLOVANA NGOMGQIBELO MHLA KA 31 KUMASINGANA 2009



Mqondisi woHlelo: Mr Sipho Sithole Mongameli kaKhongolose : Mr Jacob Zuma Mfundisi S.W. Nxumalo



Mr S.M. Zondi Mr O.T. Zondi Inkosi N. Zondi



Mfundisi D.M. Mlangeni Izimenywa Eziphakemeyo Ithimba leziNtatheli Bafowethu noDadewethu



Namhlanje sihlangene lapha ukuzobeka ngesizotha Inkosi uMbongeleni Zondi, umzukulu weNkosi uBhambatha KaMancinza Zondi - iqhawe elahola impi yaMakhanda yango 1906, lapho uhulumeni waseNatali wamakoloni aphoqa intela kaKhanda Pondwe kubo bonke abesilisa besiFundazwe.









Inkosi uBhambatha Zondi wasocongwa amabutho amakoloni eMome Gorge ngenyanga kaNhlangulana ngo 1906. Inkosi uMbongeleni Zondi naye usocongwe ngesihluku elokishini laseMlazi, ezinsukwini nje eziyisishiyagalolunye ezidlule, ngomhla ka 22 kuMasingana. Inkosi uMbongeleni Zondi wabamba iqhaza elibalulekile ekwakheni ubudlelwane obuhle phakathi kukahulumeni wesiFundazwe saKwaZulu-Natali nesizwe sakwaZondi ngesikhathi sokugubha iminyaka eyikhulu yomzabalazo wempi yamaKhanda ka 1906. Amaphoyisa asezinyaweni zalezi zigebengu njengoba elandela umkhondo onzulu. Izicucwana zobufakazi aziqoqela ndawonye obuzoholela ekuboshweni kwale migulukudu masinyane.







1

Ubugebengu, nezenzo zobugebengu, inkinga enkulu le ekhathaza imiphakathi yethu. Abantu bethu baphila impilo yokwesaba ngenxa yalezi zigebengu. Njengoba izakhamizi eziningi zisebenza kanzila ukuletha ukuthula nokusimama lapha KwaZulu-Natali, izigebengu, eziyingcosane, zichitha isikhathi sazo zihlela ukubhidliza izimpilo kanye nempahla yabanye abantu. Nokho, sinethemba neqholo lokuthi, uma sibambene, singayiguqula yonke le nto, silwe nobugebengu, futhi siyaphumelela kulowo mkhankaso wethu.









Izibalo zamastatistics zonyaka zikhomba ukuthi lapha KwaZulu-Natali ngonyaka wesabelo-mali ka 2006/2007 kanye noka 2008/2009 ziveza obala lesi simo:



Ukubulawa kwabantu kwehla ngo 10,7%



Ukuzama ukubulala kwehla ngo 6,6%



Amacala okudlwengula ehla ngo 1,8%



Ukushaya ngenhloso yokulimaza kwehla ngo 11,6%



Ukubamba inkunzi kwehla ngo 16,4%







Olunye lwezinhlelo oluhlongozwayo olokuthi kuzokwakhiwa ngokushesha iSikhungo sokuBuyisana nokuXoxisana (Centre for Reconciliation and Dialogue) ekuthuthukiseni ukuthula nokusiza intsha ukuziqhelanisa nodlame kanye nezenzo zobugebengu. IsiFundazwe sethu sesadlula esikhathini sodlame nesokuchitheka kwegazi. Sesasivala leso sahluko kulesi siFundazwe. Njengamanje sesikhuluma ngentuthuko nokuthula.

















2

Sifisa ukuthi siphile impilo engenabo ubugebengu. UHulumeni usebenza kanzima ubusuku neminni, engaphumuli, ekwehliseni izinga lobugebengu. Ngaphandle kwamaphoyisa akhona, uHulumeni wesiFundazwe ususungule uhlelo lwamaVolontiya oMphakathi azolwa nokuVimbela ubuGebengu (Volunteer Social Crime Prevention Programme). Lolu uhlelo lwamavolontiya azolwa nobugebengu emphakathini, azombandakanya amavolontiya aphuma emiphakathini ukwehlisa izinga lobugebengu nezenzo eziphambene nokulunga. La mavolontiya asebenza ngokubambisana namaphoyisa ukuqinisekisa ukuthi abantu baphephile emiphakathini yabo. Lolu hlelo luyasiza ekuvaleni igebe elikhona phakathi kobugebengu nokwesaba izenzo zobugebengu.





Kuze kube yimanje, sesinamavolontiya ayi-1200 asehlonziwe, aqeqeshwa ezinhlelweni zosizo lokuqala kanye nokuzivikela. Ngaphezu kwalokho, izikhulu ezivela ku-Greater Manchester Police (Scotland Yard) seziqeqeshe amavolontiya azokwenza umsebenzi wokuhamba ehlola ubugebengu. Lokhu kwenziwa ngokubambisana nophiko lwamaPhoyisa ethu iSouth African Police Service. Ukuphakwa kwala mavolontiya athunyelwa ezindaweni ezithile ezikhethekile. Emuva kokubonisana kabanzi, iVolunteer Social Crime Prevention Programme yaqala ukuhlolwa komasipala abathile ababekhethiwe abafana nomasipala wasoGu, Uthukela, Amajuba, Ethekwini, Umgungundlovu kanye noMkhanyakude. Izifunda ezisasele nazo zizolithola lolu hlelo. Sizoqhubeka nokulwa nobugebengu.





Inkosi uMbongeleni Zondi yakhothama ngesikhathi lapho izinhlelo zikaHulumeni, zokuthuthukisa ubuholi bomdabu esiFundazweni ziqala ukuthela izithelo. UBuholi beNdabuko bukaZwelonke (National Traditional



3

Leadership) kanye neGovernance Framework Act, 2003 (Act No. 41 of 2003) kanye neKwaZulu-Natal Traditional Leadership and Governance Act, 2005 (Act No. 05 of 2005) waletha uhlelo olusha lokuphathwa kwezikhungo zamakhosi endabuko. Ngonyaka ka 2006 uHulumeni wasungula iNdlu yabaHoli beNdabuko kanye neziNdlu zaseKhaya zobuHoli beNdabuko eziyishumi-nanye (11).





Uhlelo lwenguquko ebuholini bezinhla zendabuko selube nomphumela ongaphezulu kwamaphesenti angu 90% okuguqulwa kwamakhosi ukuba abe amakhansela omdabu.





Lokhu kuhambisana noMthetho woBuholi beNdabuko noHlelo LokuBusa walapha KwaZulu-Natali, uMthetho ka 2003 (Act No.41 of 2003) kanye noMthetho walapha KwaZulu-Natali wobuHoli beNdabuko kanye nokuBusa ka 2005 (Act No. 5 of 2005). Ngokokuqala ngqa, abesifazane nentsha sebelindeleke ngokusemthethweni ukuthi bangabamba iqhaza ezindabeni eziphathelene nezikhungo zendabuko.





Ngonyaka ka 2007, Hulumeni womNyango waseKhaya neziNdaba zeNdabuko waphasisa imali yamaholo yezinduna ezingamalunga emikhandlu yendabuko. Izinduna zizohlomula umhlomulo wezimali ezozisiza ukuba zisebenze ngamandla, nangomdlandla nangokuthembeka ezindabeni zemikhandlu yendabuko.





Ngaphezu kwalokho, kwathi ngo 2008 kwanqunywa ukuthi zonke izindleko zokuhamba eziphuma emaphaketheni amalungu emikhandlu yendabuko ziyokhokhwa umNyango. Kanti futhi zonke izindleko zokuhamba



4

zamaKhosi zakhushulwa ukuze zilingane nalezo ezihlelwe umNyango wezokuThutha.



Ngonyaka ka 2008, umNyango kaHulumeni waseKhaya kanye neziNdaba zeNdabuko waqasha abaQondisi bazo zonke iziNdlu zobuHoli beNdabuko nezaseKhaya.





Ukukhuthaza ubudlelwane kanye nokubambisana phakathi kwezikhungo zendabuko kanye nomasipala, umNyango woHulumeni baseKhaya kanye neziNdaba zeNdabuko waba nomhlangano kaEXCO phakathi komasipala kanye nabaholi bendabuko. Kulowo mhlangano kwaphenjwa ama-Joint Coordination Committees phakathi komasipala nemikhandlu yabaholi bendabuko.





Ngonyaka ka 1994 kwasungulwa iNingizimu Afrika yentando yeningi. Namhlanje sesiphila esikhathini sethemba, nesokuhlonipha isithunzi soBuntu. Siphila esikhathini sethemba lokuthula, sentando yeningi kanye nesentuthuko. Okuningi kwalokhu inkosi uBhambatha yikho eyayikuphilela, futhi yakulwela yaze yakufela, esesikuzuzile manje. Okuningi kwakho, Inkosi uMbongeleni Zondi nayo yakuphilela lokhu, yakholelwa yikho, namhlanje sesikuzuzile.









Ngomhla ka 11 kuNhlangulana (Juni) 2006, sasihlangene khona lapha eNgome sizozwakalisa ukuhlehliswa nokuguqulwa kwesinqumo sika Lusibalukhulu wamakoloni aseNatali, esaphasiswa ngomhla ka 23 kuNhlolanja ngo 1906, esasiphuca Inkosi uBhambatha Zondi ubukhosi







5

besizwe sakwaZondi. Ngakho Inkosi uZondi yabuyiselwa esikhundleni sayo sobukhosi, seyakhothama, yilo Hulumeni wethu onakekelayo.



Ukuphumelela komgubho ka 2006 wokukhumbula Inkosi uBhambatha kwaba ubuhlakani nomsebenzi wenkosi uMbongeleni Zondi ngokuba neso elibuka impilo ngeso elinobuhlakani. Wayengumuntu owayekuqhakambisa ubuqhawe namasiko nokuguqula amanye amasiko ukuba avumelane nesikhathi samanje. Ziningi iziphakamiso ayezethula kuHulumeni, ezazihlose ukuletha impilo engcono kubantu balapha eNgome. Wayelwela intuthuko nenkululeko ebuphofini babantu bakhe, okuyinto ayincela kuyisemkhulu, Inkosi uBhambatha Zondi. Inkosi uMbongeleni Zondi wayewuphawo oluhle oluphemba ubudlelwano, okuwuphawu oluhle olukhomba ukuthi inkosi kufanele kube umuntu onjani kulezi zinsuku ekuthuthukiseni izimpilo zabantu bayo.





Ngomhla ka 3 kuJanuwari 2009, uMongameli kaKhongolose, uMnumzane uJacob Zuma, kanye nami sasilapha eNgome simenywe yiyo le nkosi esikhotheme, Inkosi uMbongeleni Zondi, kanye nesizwe sonke sakwaZondi. Wayesimemele ukuzohlonipha nokubungaza uMongameli kaKhongolose kanye nami. Inkosi uMbongeleni Zondi yayisebenza njalo isebenzela ukuqinisa amaxhama obudlelwane obuhle phakathi komphakathi wakhe nohulumeni. Sasingazi thina ukuthi lo mcimbi, wangomhla ka 3 kuJanuwari 2009 kwakungowokugcina ukuhlangana nenkosi uMbongeleni Zondi isaphila. Ekuhlonipheni lesi sishoshovu nesishabasheki sentuthuko, uHulumeni wesiFundazwe saKwaZulu-Natali uthathe isinqumo sokubiza lesi siKhungo seNtuthuko salapha eNgome, esesihlelelwe ukuthi sivulwe









6

ngenyanga ezayo, ukuthi sibizwe ngokuthi "Inkosi Mbongeleni Zondi



Development Centre".







Egameni likaHulumeni wesiFundazwe saKwaZulu-Natali, ngifisa ukudlulisa ukudabuka kwethu okukhulu esizweni sonke sakwaZondi, nasemndenini, nasezihlotsheni, nakubangani, kanye nasemphakathini wonke waseMsinga, ikakhulukazi kubantu balapha eNgome. Ngempela, silahlekelwe umholi obeletha intuthuko futhi elwela inguquko, Inkosi eyayibeka izidingo zabantu bayo kuqala, owayebona uhulumeni engumlingani wentuthuko yabantu nendawo yayo. Sithi "Hamba kahle" kulo mngane wethu woxolo, nentando yeningi kanye nentuthuko.





Lala ngokuthula, Nondaba.







Ngiyabonga.































































7

<fn>Large pelagics allocation policy FINAL (IsiZulu).txt</fn>
Ngaleso sikhathi kwakukhona kuphela indawo yokudoba i-tuna ngodobo olude eyayisetshenziswa njengendawo yokuhlola noma ukucwaninga lwalenhlanzi.
Izindawo zokudoba zokuhlola zabonisa ukuthi abadobi baseNingizimu Afrika bayakwazi ukudoba ngokwanele i-swordfish. Nokho, kwabonisa futhi nokuthi kunesidingo sokuthuthukisa ubuhlakani nomlando wokusebenza maqondana nokudotshwa kwama-tuna.
ukwakha indawo yokudoba izinhlanzi ezinkulu ngodobo olude yaseNingizimu Afrika; kanye nokwakha umlando womsebenzi wokudoba kanye nolwazi olugciniwe lwesibalo sezinhlanzi ezidotshwayo endaweni yokudoba.
Ukuhlanganiswa kwezindawo zokudoba i-tuna, i-swordfish noshaka abasezilwandle ezijulile akuzange kufinyelelwe enqubweni yokwabiwa kwamalungelo ngo-2005. Izindawo zokudoba oshaka abakhulu ezilwandle ezijulile kwamiswa ngomhla ka-31 Disemba 205, kodwa kwagcina kunikezwe izimvume ezikhulula abathile ezingu-9 ngaphansi kwe-MLRA ngenjongo yokudoba oshaka abakhulu ezilwandle ezijulile ngodobo olude. Kweziyisishiyagalolunye, ezimbili zalezi zimvume azizange zivuselelwe, kwasala abanikazi bezimvume abayisikhombisa njengamanje abadoba oshaka ngodobo olude.
Isilinganiso sezinhlanzi okuvumeleke ukuba zidotshwe ezindaweni zolwandle ezijulile ngodobo olude sasivumela amalungelo okwabelwa ukudoba ama-swordfish angu-20 kanye nama-tuna angu-30 ngo-2005. Amalungelo ayishumi nesikhombisa abelwa i-swordfish, kanye nelinye ilungelo elenezelwe elabiwa ngemva kokuhlaziya okwenziwa yinkantolo. Amalungelo angamashumi amabili nesithupha e-tuna abiwa. Lokhu kusishiya namalungelo amabili okudoba i-swordfish kanye namalungelo amane okudoba i-tuna angakabiwa.
Kubanikazi bamalungelo okudoba abanezimvume zesikhashana abayisikhombisa ezindaweni zokudoba oshaka ngodobo olude, ababili babo banikwa amalungelo okudoba ezilwandle ezijulile ngodobo olude ngo-2005. Lokhu kwashiya abanikazi bamalungelo ezimvume zesikhashana abayihlanu bengabelwanga amalungelo okudoba ezilwandle ezijulile ngodobo olude. Uma labanikazi bezimvume zokudoba zesikhashana befaka izicelo futhi benganqatshelwa ngokwehluleka ukuhlangabezana nendinganiso emisiwe, bayokwabelwa amlungelo enqubweni entsha yokwabiwa kwamalungelo. Uma ngabe lababanikazi bezimvume zesikhashana befaka izicelo angeke kwadingeka ukuba "bancintisane" nabanye abayofaki izicelo. Ngaphezu kwalokho, abanikazi bezimvume zesikhashana nabanye abayokwenza izicelo bayovunyelwa ukuba bafake izicelo zokuthola amalungelo okudoba i-tuna ne-swordfish efomini elilodwa lokwenze izicelo, bese bebonisa ukuthi iluphi uhlobo lokudoba abaluthakaselayo. Ngemva kokuba sekwamukelwe izicelo, isikhulu esiphathisiwe amandla siyokwenza imizamo yokucabangela iningi labanikazi bezimvume zesikhashana uma ngabe kuyodingeka ukuba isiphathiswa mandla sibhale isicelo sokuba kushintshwe noma kuguqulwe amalungelo akhona etuna aguqulelwe emalungelweni e-swordfish noma lokhu kokugcina kuguqulelwe kokokuqala.
Injongo ebalulekile yale nqubomgomo ukuhlanganiswa kwezindawo zokudoba oshaka ngodobo olude kanye nezindawo ezijulile zokudoba izinhlanzi ezinkulu kanye nokwaba amalungelo angakabiwa. Njengoba kuphawuliwe, ukuthi uma kuwukuthi abanikazi bezimvume zesikhashana abangenawo amalungelo okudoba ezilwandle ezijulile bayafaneleka ngokwemibandela ebakhululayo ebekwe kule nqubomgomo, kumelwe bafakwe ohlwini lwabazodoba kulezi zindawo zokudoba. Noma yimaphi amalungelo angakabiwa, azokwabiwa ngokuvumelana nenqubo yokuncintisana, efana naleyo eyasetshenziswa yilo Mnyango esikhathini esidlule maqondana nokwabiwa kwamalungelo. Nokho, abayofaka izicelo abangaphumelelanga nabahlangabezana nezimfuneko ezilindelekile ngeke benqatshelwe. Bayofakwa esigabeni esithile bese befakwa ohlwini "olulindile" bese benikwa amalungelo lapho amalungelo etholakala, ngaleyondlela lokhu kuzokwenza iNingizimu Afrika ithuthukise izinga lokubanjwa kwezinhlanzi.
Ngaphezu kwalokho, injongo yokwaba amalungelo okudoba ngenhloso yezentengiselwano ezindaweni zokudoba ukwakha izindawo zokudoba ezisimeme ngokwemvelo zaseNingizimu Afrika ezilwandle ezijulile ngokusetshenziswa kodobo olude ngenhloso yezentengiselwano, kubandakanya noshaka ezindaweni ezijulile zolwandle abadotshwa ngodobo olude nokufinyelela imigomo ebekwe ngezansi.
Ukuguqula nokuhlela kabusha imboni yokudoba kuwumgomo kahulumeni aphokophele kuwo futhi kuyinhloso yale nqubomgomo ukuhlinzeka ngohlaka lokubhekela lesisidingo esibalulekile.
Amalungelo abiwa ngokuvumelana nale nqubomgomo azophela kanye namalungelo abelwa ukudoba ezindaweni zokudoba ngo-2005. Ngamanye amazwi, wonke amalungelo okudotshwa kwezinhlanzi ezinkulu ngodobo ezilwandle ezijulile azophela ekupheleni kukaFebhuwari 2015.
Isidingo sokuqhubeka nokuthuthukisa umlando wokudotshwa kwezinhlanzi eNingizimu Afrika ezilwandle ezijulile, ikakhulukazi zama-tuna; kanye utshalo-mali olukhulu oludingekayo ukuze sikwazi ukungena ezindaweni zokudoba ezinkulu zasolwandle zokudoba izinhlanzi.
Zonke izicelo zizohlolwa ngokuvumelana neqoqo "lendinganiso enemibandela". Abanikazi bezimvume (exemption holders) zokudoba oshaka ngodobo olude bamanje abangenawo amalungelo bayokwabelwa amalungelo ngaphandle uma benqatshelwa ngokuvumelana nendinganiso enemibandela. Abanye abenzi bezicelo abangahlungiwe bazobe sebehlolwa eceleni ngokuvumelana neqoqo "lendinganiso yokuqhathanisa" elifakwe esilinganisweni. Isko noma isikali esinqumayo siyonqunywa ukuze kukhethwe abenzi bezicelo abaphumelele maqondana naleli qembu labenzi bezicelo.
Njengoba kuphawulwe ngenhla, lo Mnyango ngeke usaqhubeka nenqubo yokwabiwa kwamalungelo kuze kube yilapho amalungelo amanje ephelelwa yisikhathi. Uma kuba namalungelo atholakalayo ngaphambi kwaleso sikhathi ngokuhoxiswa noma ukudelwa kwamalungelo athile, isikali esisetshenzisiwe lapho kunqunywa le nqubo yokwabiwa kwamalungelo siyosetshenzisw ukuze kwabiwe amalungelo esikhathini esizayo, uma kwenzeka eba khona. Uhlu "lwabalindile" luzofakwa ukuze kwenziwe lokhu.
Ukufaka izicelo ngendlela engafanele: Isicelo sisuke sifakwe ngendlela engafanele uma samukelwe sekwephuzile; uma umenzi wesicelo engazange akhokhe noma ekhokhe uhhafu noma ephuzile ukukhokha izimali zokwenza isicelo; noma uma safakwa ngendlela engavumelani neziqondiso, njengokusebenzisa isikhahlamezi, noma ngefomu elithile okungelona okunqunywe ukuba isicelo senziwe ngalo. Isikhulu esiphathisiwe kanye noNgqongqoshe ngeke bakwazi ukwephula umthetho ohambisana nezimfuneo zokufakwa kwesicelo.
Amaphutha efomini lesicelo: Isicelo sinephutha uma umenzi wesicelo engazange asayine isifungo, noma uma isifungo somenzi wesicelo singazange sifakazelwe nguKhomishane Wezifungo, noma uma isicelo esingaphezu kwesisodwa samukelwa kumenzi wesicelo ukuze athole ilungelo lokudoba uhlobo olufanayo lwezinhlanzi, noma uma umenzi wesicelo ehlinzeke ngokwaziswa okungelona iqiniso noma izincwadi ezingelona iqiniso, noma ehlulekile ukudalula ukwaziswa okudingekayo, noma ezame ukuthonya uNgqongqonshe noma isikhulu esiphathisiwe ngokusebenzisa izindlela ezingqubuzanayo nalezo ezihlinzekwe kwiNqubomgomo Evamile ngenkathi yokwenziwa kwesicelo. Isikhulu esiphathisiwe kanye noNgqongqonshe abakwazi ukuvumela ukwephulwa komthetho ngezimfuneko eziphathelene nezicelo ezinamaphutha.
Izinhlobo Zabenzi Bezicelo: Izicelo ziyocatshangelwa kuphela uma zivela ezinkampanini ezibhaliswe ngokwemibandela yoMthetho we-Close Corporations, ka-1984 uMthetho No. 69 ka-1984 kanye noMthetho Wezinkampani, ka-1973 uMthetho No. 61 ka-1973. Abantu abavamile okungukuthi abantu noma izinkampani ezinabanikazi abangabodwa ngeke banikwe amalungelo, kodwa abanikazi bamanje bamalungelo okudoba oshaka ngodobo olude abakhululiwe abanamalungelo njengabantu abavamile, bazonikwa ngokuvumelana nokusebenza kwabo kulelo zinga abakulo, ngokuvumelana nesicelo esifakwe yinkampani eyakhiwe ngokuvumelana nomthetho.
Ukwenza ngokuvumelana nomthetho Uma umenzi wesicelo, noma amalungu angabenzi besicelo, abaqondisi noma abanikazi bamasheya abaqondisayo beye batholakala benamacala amabi okwephulwa kwemithetho ye-MLRA, iziqondiso, imibandela yezimvume noma amanye amacala ahlobene nokudoba amabi, umenzi wesicelo ngeke abelwe ilungelo lokuyodoba ezilwandle ezijulile ezinezinhlanzi ezinkulu. Lokhu akubandakanyi ukukhokha imali yokuvuma icala. Amalungelo ngeke futhi abelwe umenzi wescelo uma lowo menzi wesicelo, noma amalungu, abaqondisi noma abanikazi bamasheya abaphethe, bake babhekana nokusulwa kwelungelo noma ukuhoxiswa kwalo ngokwemibandela ye-MLRA, noma bephucwa izimpahla ngaphansi koMthetho Wobugebengu Obuhleliwe, ka-1998 (uMthetho No. 21 ka-1998) noma we-MLRA. Izinqumo zingase zigodlwe kulezo zicelo ezivela kubenzi bezicelo abasaphenywa ngenxa yokwephula imithetho ye-MLRA. Isinqumo kumenzi wesicelo esinjalo siyokwenziwa ngemva kokuphothulwa kophenyo.
Abantu Abangazimisele Ukusebenza Ngenkuthalo (Paper Quotas) Isikhulu esiphathisiwe asizukubafaka abenzi besicelo abasha ababonakala bengathembisi ukuthi bayoke basebenze ngenkuthalo. Ngenxa yalesi sizathu, isikhulu esiphathisiwe sizobheka umenzi wesicelo "njengomuntu ongazimisele ukusebenza ngenkuthalo (paper quota risk)" uma lowo menzi wesicelo ebonakala engenayo inhloso yokuzimisela ukubamba iqhaza ngokuphelele kulo mkhakha, ikakhulukazi uma kunengozi yokuthi lowo menzi wesicelo akazange afake isicelo ukuze angenele le mboni kodwa ukuze azitholele imali ngaphandle kokubandakanyeka ngokuqondile emisebenzini eyinhloko ephathelene nokusebenzisa noma yiliphi ilungelo lokudoba alinikiwe. Ekutholeni ukuthi umenzi wesicelo ungumuntu ongazimisele yini ukusebenza ngenkuthalo (paper quota risk), kufanele kucatshangelwe izimpahla zomenzi wesicelo kanye nekhono lakhe lokusebenzisa umnotho anawo, nezimali zebhizinisi kanye nokuzibophezela Isikhulu esiphathisiwe sizobakhipha futhi ohlwini lokucatshangelwa futhi sibabheke njengama-paper quota risk labo benzi bezicelo "abangabenzi bezicelo mbumbulu (fronts)" ukuze kuzuze abanye ogalajana.
Ukuba ngumenzi wesicelo mbumbulu kwenzeka lapho isicelo senziwa ngenye inkampani ukuze kubalekelwe imigomo yale nqubomgomo. Isibonelo salokhu yisicelo esenziwa yinkampani ebonakala sengathi iguqukile ngenhloso yokuthi izinzuzo eziyinhloko zigelezele enkampanini engaguqukile noma abantu okungebona abantu abansundu.
Ukutholakala komkhumbi ofanelekayo: Abenzi bezicelo abangabonisi ukuthi banalo ilungelo lokuthola umkhumbi ofanelekayo bazokhishwa ohlwini (bheka isigaba 6.3 ngezansana ukuze uthole incazelo maqondana nomkhmb ofanelekayo).
Abenzi bezicelo bamalungelo okudoba izinhlanzi ezinkulu ezilwandle ezijulile bayohlolwa ngokwemibandela yale ndinganiso elandelayo yokwaba ngokuqhathanisa, ezofakwa esikalini ukuze kuhlolwe isisindo somenzi wesicelo ngamunye.
Omunye wemigomo kullesisigaba sokudoba ukuthuthukisa izinga lezinguquko kulo mkhakha.
Abenzi bezicelo bayohlolwa ngolwazi abanalo kanye nokubandakanyeka kwabo ngaphambilini ekudotshweni kwezinhlanzi ezinkulu ngodobo olude. Lokhu kuyokwenziwa ngokuvumelana nolwazi oluhlinzekwe ezinhlelweni zokudoba nanoma yikuphi okuhlangatshezwane nakho noma irekhodi lokusebenza ngaphambilini ekudotshweni kwezinhlanzi ezinkulu ngodobo lwabantu bendabuko oluzosetshenziswa noma luhlanganiswe nomenzi wesicelo.
Abenzi bezicelo bayohlolwa ngekhono labo lokuqalisa ukudoba izinhlanzi ezinkulu ezilwandle ezijulile ngokusebenzisa usinga. Kuyocatshangelwa kuqala abenzi bezicelo abayokwazi ukubonisa ukuthi banemikhumbi enamathuluzi afanele kanye nezindobo futhi abanamakhono namandlangokwezimali adingekayo ukuze kuqaliswe ukudotshwa kwezinhlanzi ezinkulu ezilwandle ezijulile ngokushesha lapho beqeda nje ukwabelwa ilungelo.
Utshalo-mali emikhunjini afanelekile nezindobo kanye namathuluzi adingekayo. Maqondana nemikhumbi, utshalo-mali ngohlobo lobunikazi bamasheya nalo luyocatshangelwa. Abenzi bezicelo ngeke babelwe amalungelo ngoba beye benza izivumelwano zokuthenga imikhumbi ezinemibandela.
Utshalo-mali emisebenzini yokulungisa nokuhweba ngezinhlanzi.
Ngaphambi kokuqalisa unyaka wesibili, umnikazi welungelo kumelwe anikeze lo Mnyango uhlelo lokufakwa kabusha kwamafulege nokudluliswa kwamakhono okubonisa izinhlanzi ezizodotshwa nesikhathi.
Abanikazi kanye nabadobi kumelwe bavume futhi bakuqinisekise ngokubhala ukuthi umkhumbi uzosebenza ngokuvumelana nemithetho elawula indawo yeRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika phakathi naso sonke isikhathi sesivumelwano sokugunyazwa noma senkampani ebambisene.
Abenzi bezicelo bangazifaka izicelo zelungelo eliqondiswe kwi-tuna kanye nelungelo eliqondiswe kwi-swordfish efomini elifanayo lokwenza isicelo ngemali yesicelo ngasinye, kuye ngokuthi labo benzi bezicelo bakhetha imikhumbi ehlukene efanelekayo yokudoba endaweni ngayinye. Abenzi bezicelo kuzodingeka ukuba bafake ifomu elilodwa lesicelo sokudoba i-tuna ne-swordfish okuzodingeka ukuba babonise kulo ukuthi bafaka lezi zicelo zakho kokubili i-tuna ne-swordfish futhi babonise ukuthi yikuphi abakukhetha kuqala (first choice).
Imali yokufaka isicelo iyo ngu-R7 000.00 (Amarandi Ayizinkulungwane Eziyisikhombisa). Ngaphezu kwalokho, lo Mnyango uyokhokhisa intela kuzo zonke izinhlanzi eziyothululwa ngabanikazi bamalungelo. Lezi zintela ziyoshicilelwa kuSomqulu kaHulumeni futhi amanani ayohlolwa aphinde ashintshwe ngezikhathi ezithile. Intela eyokhokhelwa ukuthulula izinhlanzi esikhumulweni yimikhumbi yakwamanye amazwe iyoba ngaphezu kwalezo ezikhokhelwa imikhumbi enamafulegi aseNingizimu Afrika.
Abanikazi bamalungelo kuyodingeka ukuba bebe sebeqale ngokuphelele ukudoba i-tuna ne-swordfish esikhathini esingangonyaka ngemva kokuthola ilungelo. Izinga lokusebenza labanikazi bamalungelo lizobhekwa ngeso elibukhali njalo ngezikhathi ezithile futhi amalungelo abawabelwe angase ahoxiswe ngokwengxenye 28 ye-MLRA uma amalungelo engasetshenziswa ngokwanele. Uhlu "lwabalindile" luzobuye lucatshgnelwe lapho kwabiwa amalungelo ayogcina etholakele ngenxa yokuhoxiswa kwamalungelo.
Lo Mnyango uzokwenza izivivinyo ezisemthethweni zokulinganisa ukusebenza phakathi nesikhathi samalungelo okudoba ngenjongo yezentengiselwano. Kucatshangwa ukuthi umsebenzi wokuqala wokulinganisa ukudoba uzokwenzeka ngemva kweminyaka emibili futhi ngemva kwalokho njalo eminyakeni emithathu.
ukwenza ngokuvumelana nemithetho neziqondiso ezisebenzayo.
Injongo yokulinganisa ukusebenza kuzoba ukuqinisekisa ukuthi imigomo yezindawo zokudoba kuyahlangatshezwana nayo nokuthi izindlela nezinqubo zokuphatha ziyavumelana nesikhathi samanje futhi ziyafaneleka endaweni yokudoba.
Imithetho yokulawula ebekwe ngenhla ingashintsha noma nini uma ama-RFMO asebenzayo engamisa eminye imingcele evimbelayo kwi-tuna noma kwi-swordfish kunoma yiluphi lwalezi zilwandle.
Abanikaz bamalungelo ngeke bavunyelwe ukudlulela noma ukudlulisela izinhlanzi komunye umkhumbi lapho besolwandle. Ukudlulisela kweminye imikhumbi lapho besesikhumulweni kuzovunyelwa kuphela lapho kuneSikhulu Sokulawulwa Kwezindawo Zokudoba noma umbheki kuye ngokwemvume ekhishelwe ukudlulisela izinhlanzi kweminye imikhumbi.
ithwale, ngezindleko zomnikazi welungelo, izingqapheli ezigunyazwe nguMnyango phakathi nalo lonke uhambo lokuyodoba. Imikhumbi yaseNingizimu Afrika kuzodingeka ukuba ihambe nezingqapheli ngokwamaphesenti noma ngokomlinganiso wesikhathi sohambo lwabo lokuyodoba.
<fn>Lwebel.txt</fn>
Lo mbhalo kumele ufundwe njengengxenye yesitatimende sohlelo lwezifundo sikazwelonke esibukeziwe samabanga R-9 (ezikoleni).
Umnyango wemfundo wethula ngokukhulu ukuziqhenya lesi sitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R-9 (ezikoleni) ngazo zonke izilimi eziyishumi nanye zaseNingizimu Afrika.
Ukuhunyushwa kwalo msebenzi bekuyinto engelula neze. Isikhathi esiningi abantu abekade benza lo msebenzi wokuhumusha kade bephoqeleka ukuthi basungule amagama amasha kwezinye izindawo. Le mibhalo-ke ike yathunyelwa nakubantu abangongoti kulezi zilimi ukuthi nabo bayicubungule.
Umnyango wemfundo uthatha le mibhalo njengesiqalo sokukhulisa nokuthuthukisa izilimi zethu. Ngakho-ke sikhuthaza wonke umuntu osemkhakheni wemfundo ukuba ayisebenzise le mibhalo njengesisekelo senqubekelaphambili nokuzithuthukisa.
Ukuhlola umfundi -lesi sahluko sinikeza umhlahlandlela wemigomo yokuhlola yemfundo esekelwe phezu kwemiphumela, sidingida ukuhlola okuqhubekayo, siphinde sinikeze izibonelo zezindlela zokugcina amarekhodi.
Uhlu lwezincwadi zolwazi ezifundiwe lunikeza uhlelo lwezifundo jikelele kanye nohlu lokuhlola kanye nohlu olubhekene ngqo nalowo nalowo mkhakha wesifundo.
Ingaphakathi lale ncwadi lihlukaniswe laba yizahluko eziningana. Isahluko ngasinye sibhekene nalelo nalelo zinga lenhlanganisela yemfundo nokuqeqesha jikelele-Izinga eliyisisekelo, izinga eliphakathi, izinga eliphakeme Yileso naleso sahluko salamazinga sinengxenye emfushane eyisingeniso, izindlela zokuhlola zezinga ngalinye.
Izindlela zokuhlola zezinga ngalinye zethulwe ngendlela ezokwenza ukuthi inqubekelaphambili yokufundwayo ibonakale. Loku kusho ukuthi izindlela ezifanayo zokuhlola zebanga ngalinye zikleliswe zalandelana ukuze uthisha akwazi ukuqhathanisa inqubekelaphambili yokufundwayo ngokuhamba kweminyaka. Loku kwenza ukuthi kwezinye izindawo kube nezikhala , ngoba akuzona zonke izindlela zokuhlola ezinezifana nazo kuwo onke amabanga.
Imfundo esekelwe phezu kwemiphumela 1 Isitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke: Izitatimende zemikhakha yezifundo 2 Isitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke: izinhlelo zezifundo.
Incazelo 4 Isu elingeziwe ukubhekana nezilimi eziningi 5 Ulimi lokufunda nokufundisa 6 Inhloso 6 Izimpawu ezingajwayelekile kanye nomklamo 7 Umkhakha wesifundo sezilimi uluthelela kanjani uhlelo lwezifundo?
Umthethosisekelo waseNingizimu Afrika, (Umthetho -108 ka-1996) unikeza isisekelo sokuguqulwa nokuthuthukiswa kohlelo lokufunda eNingizimu Afrika.
Nokwakha iNingizimu Afrika ebuswa ngentando yeningi nebumbene futhi ezokwazi ukubamba iqhaza layo elifanele njengombuso ozimele phakathi kwezizwe ezahlukene zomhlaba.
Imfundo nohlelo lwezifundo kubamba iqhaza elinqala ekufinyeleleni kulezi zinhloso. Uhlelo lwezifundo luhlose ukuthuthukisa amandla okukwazi ukwenza yilowo nalowo mfundi abe yisakhamuzi esigcwele seNingizimu Afrika ebuswa ngentando yeningi.
Imfundo eyakhelwe phezu kwemiphumela.
Imfundo eyakkhelwe phezu kwemiphumela yakha isisekelo sohlelo lwezifundo eNingizimu Afrika . Izama ukuqikelela ukuthi bonke abafundi bakwazi ukuzuza ulwazi ngokusemandleni abo. Loku ikwenza ngokuthi ihlele leyo miphumela okufanele izuzwe umfundi nomfundi ekugcineni kwako konke okwenziwayo.
Nokukwazi ukukhombisa ukuqondisisa ukuthi umhlaba wakhiwe yinhlanganisela yezingxenye ezahlukene ngokuthi akwazi ukubona ukuthi ingqikithi yokuxazulula izinkinga ayikwazi ukuzimela yodwana ithi qekelele.
Abakwazi ukuthi bazame amaqhinga amaningana okukwazi ukufunda ngempumelelo.
Abakwazi ukubamba iqhaza njengezakhamuzi ezithembekile ekubhekeleni izimpilo zemiphakathi abakhe nayo ezindaweni abakuzo, kuzwelonke nasemhlabeni wonke jikelele.
Abakwazi ukuba nozwela nokuthinteka ngamasiko nobuhle obukhona ezimweni ezahlukene zokuhlalisana kwabantu emiphakathini eyehlukene.
Nokusungula amathuba ezohwebo.
Izindaba eziphathelene nobuphofu, ukungalingani, ukwehlukana ngokobuhlanga, ubulili, ubudala, ukukhubazeka, kanye nezinselelo ezifana nesandulela ngculazi nengculazi uqobo lwayo konke loku kunomthelela ezingeni nasendleleni abafundi abafunda ngayo esikoleni. Isitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R- 9 (ezikoleni)sona siqoka isu elididiyelayo ngokuthi sigqamise izidingo ezincanyana zabo bonke abafundi. Zonke izitatimende zemikhakha yezifundo zizama ukuqhakambisa ubudlelwane obukhona phakathi kwendlela eyiyo yokuhlalisana, amalungelo esintu, indawo ephephile enempilo ebazungezile kanye nokubandakanya wonke umuntu. Abafundi nabo bayakhuthazwa ukuthi bazi futhi baqonde kabanzi ngokungefani kwezinto ezweni lakithi ikakhulukazi uma sikhuluma ngamasiko, inkolo nobuzwe okuyizona zinto ezigqamayo kulokhu kungefani okukhona.
Isitatimende somkhakha wesifundo ngasinye sibonisa imiphumela yezifundo okufanele ukuba umfundi uyizuzile ekupheleni kwebanga lesi - 9. Isitatimende somkhakha wesifundo ngamunye ubeka obala nendlela yokuhlola okuyiyona engenza kuzuzeke imiphumela yezifundo njengoba isuke ilindelwe. Izindlela zokuhlola zichazwa kahle ibanga nebanga kubekwe obala futhi ububanzi nokudepha kolwazi okufanele abafundi balwazi nalokho okufanele bakwazi ukukwenza. Izindlela zokuhlola zaleso naleso sitatimende somkhakha wesifundo ziyakhombisa ukuthi ulwazi kanye namakhono kungathuthukiswa kanjani ekuhambeni kwesikhathi. Izindlela zokuhlola lezi zingahlanganiswa phakathi kwamabanga alinganayo khathisimbe zihlanganiswe phakathi kwamabanga angalingani. Ukukwazi ukwakha ubudlelwane ngokukwazi ukuhlanganisa amabanga nokukwazi ukuthuthukisa ulwazi ukusuka kuleli banga kuya kwelinye yikhona okuwumongo kulolu hlelo olusha lwezifundo.
Isitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke sihlose ukuthuthukisa ukuzimisela nolwazi phakathi koth-isha, okuyibona abazobamba iqhaza ekuthuthukiseni izinhlelo zabo zezifundo. Ukuze basekele lolu hlelo, umnyango wemfundo uzokwethula umgomo ongumhlahlandlela omiselwe kuleso naleso sitatimende somkhakha wesifundo ngasinye. Izifundazwe-ke zona nazo ziyoqhubeka zakhe eyazo imihlahlandlela eyobhekana nesimo sokwehlukana esikhona ukuze kubhekelwe ukwehluka kwezifundazwe.
Imigomo kanye nalokho okusemqoka okutholakala esitatimendeni esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke nasez-itatimendeni zemikhakha yezifundo yikhona okuwumgogodla wezinhlelo zokufunda. Njengoba imikhakha yezifundo yona igcizelela ekuzuzweni kolwazi, amakhono kanye nalokho okusemqoka emfundweni ibanga nebanga, izinhlelo zezifundo zona zigcizelela kakhulu umklamo wokuzofundwa kanye nendlela imisebenzi eyenziwe ezohlolwa ngayo kulelo nalelo zinga lemfundo. Izinhlelo zezifundo nazo ziqukethe uhlu lomsebenzi okufanele wenziwe lapho okusuke kuvezwe khona ijubane okufanele wemziwe ngalo nendlela okufanele ulandelane ngayo unyaka nonyaka kanye nesi-bonelo sohlelo lwesifundo okufanele sisetshenziswe esikhathini esinikeziwe.
Ezingeni eliyisisekelo, zintathu izinhlelo zezifundo: Ukukwazi ukufunda nokubhala, ukukwazi ukubala (ukusebenza ngezinombolo) kanye nolwazi lwezempilo.
Ezingeni eliphakathi, Ulwazi lwezilimi kanye nezibalo kuhlale kuyizinhlelo zezifundo ezizimele ngazodwana. Ezinye izinhlelo zezifundo kufanele zisungulwe yizikole emuva kokuba sebethole imvume emnyangweni wemfundo wesifun-dazwe. Izifundazwe ngokwazo kufanele zisungule izinqumo ngenhlanganisela yezifundo ezingenziwa isifundazwe sonke ezingeni eliphakathi. Ezingeni eliphezulu kunezinhlelo eziyisishiyagalombili zezinhlelo zezifundo ezisuselwa emikhakheni yezifundo. Ukwabiwa kwesikhathi kulowo nalowo mkhakha kumiselwe onke amabanga namazinga.
Yileso naleso sitatimende somkhakha wesifundo sifaka ingxenye ebanzi yokuhlola. Uhlaka olusekelwe phezu kwemi-phumela lusebenzisa izindlela zokuhlola ezikwaziyo ukubhekela izingqikithi ezahlukene. Ukuhlola lokhu kufanele kubeke obala indlela umfundi ngayo ulwazi ngempumelelo nangemfanelo, bese futhi kuqikelela ukuthi abafundi bayahlanganyela futhi bayawasebenzisa namakhono abanawo. Ukuhlola lokhu kumele futhi kusize abafundi ukuthi bakwazi ukuthatha izinqumo ngabakwenzayo, nangezinhloso abazibekele zona ngenqubekelaphambili yabo nokuthi bafunde baqhubeke.
Bonke othisha kanye nabanye abafundisi baneqhaza elinqala ekuguquleni imfundo eNingizimu Afrika. Lesi sitatemende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R-9 (ezikoleni) sihlose ukuba nothisha abaqeqeshiwe, abanolwazi olufanele, abazinikele nabanesineke. Bazokwazi ukufeza izidingo njengoba zibekiwe ngokwezinkambiso namazinga avumelekile othisha. Lapha kubandakanywa ukuthi babe abaxazululi ezinkingeni ezingahle zibe khona ekufundeni, babe abahumushi bemfundo kanye nabaqophi bezinhlelo zokufunda nezinsizakufunda, babe abaholi abaphathi nabongameli bemfundo, babe abafunde kakhulu, babe abacwaningi, babe abafundi abafuna ulwazi oluthile kwasabona uqobo lwabo, babe amalunga omphakathi, babe yizakhamuzi nabelusi bemfundo, babe abehluleli nongoti kulowo nalowo mkhakha okanye kulelo nalelo zinga lemfundo.
Ukugqugquzelwa kwalezo zinto ezisemqoka empilweni akukhona ukuthi kubaluleke kuphela uma kukhulunywa ngentuthuko yomuntu kodwa-ke nasekuqikeleleni ukuthi izinkomba zobuzwe baseNingizimu Afrika ziyagqanyiswa kungafaniswa nangalesiya sikhathi semfundo yesikhathi sobandlululo. Uhlobo lomfundi olulindelekile yilolo olunelukuluku lenkuthazo esukela kulezo zinto ezisemqoka futhi oluzokwazi ukubhekana nezidingo zomphakathi owakhelwe phezu kwentando yeningi, okuwukulingana, ukuhlonishwa kwesithunzi somuntu, impilo kanye nenhlaliswano eyiyo yomphakathi. Uhlelo lwemfundo luzama ukwakha umfundi oyofunda impilo yakhe yonke, ozethembayo, ozimele, okwaziyo ukufunda nokubhala, okwaziyo ukubala, onamakhono amaningi ehlukahlukene, onobubele, oyihloniphayo imvelo emzungezile nonekhono lokuhlanganyela emphakathini njengesakhamuzi esihlelekile nesikhuthele.
Izilimi ezigunyazwe umkhandlu wezilimi waseNingizimu Afrika, (PANSALB) nomkhandlu waseNingizimu Afrika ogunyaza izitifiketi (SAFCERT) ezinjengolimi olusetshenziswa yilabo abangaboni emehlweni (iBreyili) kanye nalolo limi lwezimpawu lwaseNingizimu Afrika olusetshenziswa yizithulu nezimungulu.
Umkhakha wezilimi wethulwa ngezingxenye ezintathu kulolo nalolo limi olusemthethweni, kube ukuthi yilolo nalolo lunomthamo walo. Lezi zingxenye ezintathu yilezi: ulimi umntwana aluncele ebeleni, ulimi lokuqala olwengeziwe kanye nolimi lwesibili olwengeziwe.
Ezweni elisebenzisa izilimi eziningi njengaleli laseNingizimu Afrika, kubalulekile ukuthi abafundi bafunde baze bafike ezingeni eliphezulu lolwazi okungenani kwezimbili izilimi zalezi zilimi ezisemthethweni nokuthi bakwazi ukuxhumana nabanye ngalezi ezinye izilimi.
Umkhakha wesifundo sezilimi uyizithupha ziya ogwayini nomgomo womnyango wemfundo mayelana nolimi okufanele lusetshenziswe kwezemfundo. Lo mgomo unikeza amabhodi alawula izikole igunya lokukhetha ngokomgomo ulimi okufanele oluvumelana nezimo ababhekene nazo noluzohambisana nomgomo wokuthi abantu bazi ulimi olungaphezu kolulodwa kwezisemthethweni ukubhekana nesimo selimi eziningi. Isitatimende somkhakha wesifundo sezilimi siletha uhlelo lokufunda oluvuna nanoma yisiphi isinqumo isikole esinokusithatha.
Ukuthi bonke abafundi kumele bafunde ulimi abaluncela lwebele kanye nokungenani olulodwa olwengeziwe olusemthethweni.
Ukuthi abafundi kumele babe zingcweti olimini lwesibili olwengeziwe, lube kodwa nolwabo lwebele lujiya lujula emithanjeni yabo ngokwentuthuko.
Ukuthi bonke abafundi kumele bafunde ulimi lwendabuko lwaseAfrika okungenani iminyaka engengaphansi kwemithathu lingakapheli leli zinga lenhlanganisela yemfundo nokuqeqesha okujwayelekile. Kwesinye isikhathi lungafundwa lolu limi njengolimi olwengeziwe lwesibili.
Ukuthi izindlela zokuhlola olimini lwebele zithatha ngokuthi umfundi uthi efika esikolene ebe esekwazi ukuzwa nokukhuluma ulimi lolo lwethunga. Lezi zindlela ziyakusekela ukuthuthukiswa kwalolu lwazi, ikakhulukazi mayelana nolwazi lokufunda nokubhala lapho kubhekwa khona kakhulu ukufunda, ukubhala, ukubuka imibhalo ebhaliwe nezithombe kanye nekhono lokuhlaziya okubhaliwe. Lezi zindlela zisebenzisa uhlelo lwemfundo olunamandla okweseka ulimi lokufunda nokufundisa.
Ulimi olwengeziwe lokuqala lona luthatha ngokuthi abafundi basuke bengenalo ulwazi lwalolu limi olusha uma befika esikoleni. Uhlelo lokufunda luthi lusuka phansi amagqoza lube lwakha indlela umfundi angakwazi ngayo ukuqonda nokukhuluma ulimi lolo olusuke lulusha kuye. Kulesi sisekelo lolu hlelo lwakha indlela yokufunda ukufunda nokubhala. Abafundi bayakwazi ukusebenzisa ulwazi lwabo lokufunda nokubhala abasuke beluthole olimini lwabo lwebele/lwethunga bese belwedlulisela ekufundeni lolu olusha olwengeziwe lokuqala. Uhlelo lwemfundo lunikeza usizo olukhulu kulabo bafundi abayosebenzisa ulimi lwabo lokuqala olwengeziwe njengolimi lokufunda nokufundisa. Ekupheleni kwebanga lesi-9, laba bafundi kusuke sekufanele ukuthi bakwazi ukusebenzisa ulimi lwabo lwethunga/lwebele nolimi olwengeziwe lokuqala ngendlela eyiyo nangokuzethemba ngokwezinhloso eziningana ezahlukene nokufunda.
Ulimi olwengeziwe lwesibili lona lwenzelwe labo bafundi abasuke befisa ukufunda izilimi ezintathu. Lolu limi lungaba olusemthethweni noma olwezizwe. Izindlela zokuhlola ziyaqikelela ukuthi abafundi bayakwazi ukusebenzisa ulimi lwebele ngenhloso yokuxhumana. Lezi zindlela zikholelwa ekutheni sincane isikhathi okufanele sabelwe ukufunda ulimi lwesibili olwengeziwe kunesokufunda ulimi lwebele noma olwengeziwe lokuqala.
Nolimi olwengeziwe lwesibili.
Kubekwa umbono wokuthi ulimi lwebele lomfundi kumele lusetshenziselwe ukufunda nokufundisa lapho kungaphumelelekanga khona. Loku kusemqoka kakhulu eZingeni leMfundo eYisisekelo lapho abafundi befunda ukufunda nokubhala.
Ulimi olwengeziwe kumele lufakwe njengesifundo ngokushesha kusaqalwa.
Ulimi lwebele kumele baqhubeke balusebenzisele ukufunda nokufundisa baluhambise nolwengeziwe isikhathi eside nje impela.
Lapho abafundi bengena esikoleni lapho ulimi lokufunda nokufundisa kungolwengeziwe kumfundi, othisha nesikole kumele bahlele izindlela ezingajwayelekile zokusiza nokulekelela umfundi ukuba afunde ulimi olwengeziwe, kuze kufike isikhathi lapho umfundi ekwazi ukufunda ngempumelelo olimini lokufunda nokufundisa.
Izilimi ziyizisekelo sempilo yethu. Sixoxisana siqonde kahle ngomhlaba wethu ngokusebenzisa ulimi. Ulimi-ke lwakha ubuthina kanye nolwazi esinalo.
Izilimi ziveza izinjongo ezahlukehlukene, ezibonakala esiTatimendeni somkhakha wokuFunda weZilimi.
Ubuwena - ukugcina ukuthuthukisa nokushintsha ubuwena;ukugcina ubudlelwano emndenini nasemphakathini; kanye nokuzikhulisa nokuzijabulisa.
Ukufunda - ukuthuthukisa izikhali zokucabanga nokucabangisisa, kanye nokunikeza amathuba ukuthola ulwazi.
Ukusebenzisa imizwa - Ukwakha , ukuhumusha nokudlala ngomcabango ngeziqephu zomlomo, ezibukwayo kanye nezibhalwayo.
Kwezamasiko - ukuzwisisa nokwazisa ezinye izilimi namasiko, kanye nokuyigugu okuhambisana nazo.
Kwezombusazwe - Ukuzethemba nokucela inselele kwabanye ngento ongayiboni kahle eyenziwa omunye umuntu; ukwenza abantu babone izinto ngendlela obona ngayo; ukuzibeka wena noma omunye umuntu ngendlela yokuthi abantu bathole esinye isithombe ngawe noma ngabo; ukugcina, ukuthuthukisa nokushintsha ubuwena.
Ukuhlolisisa - ukuqonda kahle ukuhlobana phakathi kolimi, amandla nobuwena, nokucela inselele ekumelaneni nasekusetshenzisweni kolimi namandla ngendlela engafanele; ukuqonda ukuthi amasiko ayashintshashintsha; nokwenqaba ukulandela uvo lomunye umuntu nokuba kwakhiwe isithombe esithile ngawe lapho kudingeka khona.
Izimpawu ezingajwayelekile kanye nomklamo.
Umkhakha wesifundo sezilimi uluthelela kanjani uhlelo lwezifundo?
Uthuthukisa ukufunda nokubhala, okuyisisekelo esisemqoka sokufunda ezinye izinto. Kufundwa ngazo ezinye izifundo njengeMetametikisi neSayensi yezokuhlalisana kwabantu. Ukugqugquzela ukuzwisisa ukuhlobana kwamasiko , ukufinyelela kweminye imibono nokuzwisisa ukuthi ayiniamasiko. Uvusa usinga lokucabanga nokuqamba imisebenzi edinga acabange, ngaleyo ndlela ugqugquzela izinjongozobuciko namasiko. Ukunikeza indlela yolwazi, nokuthuthukisa izinjongo eziningi zesayensi, ubuchwepheshe nezifundo ngemvelo. Ukuthuthukisa izikhali zokuhlolisisa izinto abazidingayo ukuze babe yizakhamuzi ezithembekile.
Izilimi: zihlanganisa ulwazi, amakhono nokuyigugu.
Imiphumela emi-4 yokuqala imayelana namakhono amahlanu ahlukene olimi ukulalela, ukukhuluma, ukufunda, ukubuka nokubhala.
Umphumela wesi-5 ubhekene nokusetshenziswa kwezilimi ekucabangeni nasekucabangisiseni okubaluleke ngempela ekufundeni nasekufundisweni kwabafundi.
Umphumela wesi-6 ubhekene ngqo nolwazi lolimi - imisindo, amagama nohlelo - kusetshenziswe eziqephini. Lolu lwazi lutholakala ngokusebenzisa amakhono olimi achaziwe kweminye imiphumela yezifundo.
Le miphumela yokufunda ibhalelwe ukubhekana ngqo nezinhlobo ezithile zolwazi namakhono, nokuyigugu kucace kuzwakale kahle. Uma sisebenzisa ulimi, kepha sihlanganise ulwazi, amakhono nalokho okwaziswayo ukubeka imibono yethu. Okusemqoka ngalesisiTatimende senkundla yesifundo yeZilimi wukuhlanganisa lamakhono olimi ngokuthi kubhalwe futhi kuhunyushwe iziqephu ezifake lamakhono.
Umfundi uyakwazi ukulalela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, aphendule ngendlela efanele nangokuhlolisisa ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Umfundi uyakwazi ukuxhumana nabanye ngokuzethemba nangendlela ezwakalayo nefanele ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Umfundi uyakwazi ukufunda abuke imibhalo ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, ananele ngokuhlolisisa amasiko nalokho okwaziswayo okuthinta imizwa.
Umfundi uyakwazi ukubhala izinhlobo ezahlukehlukene zemibhalo eyiqiniso nezicatshangwayo ngezinhloso ezahlukahlukene.
Umfundi uyakwazi ukusebenzisa ulimi ukucabanga nokucabangisisa, ukuze afinyelele elwazini, aluhlaziye, bese elusebenzisa ekufundeni.
Umfundi unolwazi futhi uyakwazi ukusebenzisa imisindo, amagama kanye nohlelo lolimi, ukuziqambela nokuhumusha imibhalo.
Nakuba ukulalela nokukhuluma, ukufunda nokubuka, ukubhala, ukucabanga nokucabangisisa, nolwazi lwemisindo, amagama kanye nohlelo kwethulwe njengemiphumela ehlukene, kumele kuhlanganiswe uma ufundisa noma uhlola.
Balalela uhlobo oluthile lwesiqephu (isib. lapho kuchazwa indlela yokwenza okuthile njengokwembiwa kwegolide nokwakhiwa kwephepha).
Baqambe bese bakha isiqephu esisha esifana nesinye , befakela izinto zokwakhiwa ezifana neshadi lengqondo eligelezayo.
Ukuze bakwazi ukuqamba nokuhumusha iziqephu, abafundi badinga ulwazi ngolimi, ulwazi ngeziqephu, namakhono namasu asetshenziswa olimini.
Nohlobo lombhalo - inhloso, isihloko, nezithameli.
Nesakhiwo sombhalo, isibonelo senkondlo noma isaziso.
Nendlela eyamukelekile yokusebenzisa ulimi ekuhlalisaneni kwabantu namasiko abantu, isib. indlela yokubingelela abantu ngezilimi ezahlukahlukene.
Nohlelo imisindo kanye nolwazimagama lolimi.
Nokubhala nobhalomagama, embhalweni obhaliwe.
Nemifanekiso nezakhiwo ezakhiwe ngemfanelo emibhalweni ezibukwayo.
Yonke imibhalo inokuyigugu kwabantu, okungaba kuhle (isib. intando yeningi) noma kube kubi (isib. Ukubandlulula ngobuhlanga, nangobulili). Okuyigugu akubonakali njalo. Abafundi kudingeka baqaphelisise futhi babhekisise okuyigugu uma befunda noma bebuka iziqephu abazitholayo nalezo abaziqambela zona.
Funda ukuthi iziqephu ziveza umbono wabantu nezehlakalo ezithile.
Thuthukisa amakhono okuhlaziya nokuhlolisisa, uma kunesidingo, bayophikisana ngalemibono nokuyigugu okuhambisana nako.
Bonisa ukuthi bethula okuyigugu kuziqephu abazakhele zona - isibonelo: ukubekezelelana, ukuzwelana nabanye, ukuhlonipha, ukuzithokozisa, ukuba namahlaya, ukuthanda ukudlala, ukungathokozi, nentukuthelo.
Ukufunda ulimi kungahlanganiswa futhi ngezindikimba. Ukusebenzisa indikimba ethile kuvumela umfundi ukuba akhe ulwazimagama oluhambisana nesihloko.
Ukukhetha izindikimba nezihloko ngokucophelela kunikeza umfundi ugqozi lokufunda.
Ukuthola izihloko nezindikimba ezithokozelwa ngabafana namantombazane, nabafundi abahlala ezindaweni ezisemakhaya nezisemadolobheni-nezindikimba ezihlanganisa zonke izinhlobo zabafundi.
Ukukhetha izihloko eziphathelene nezimpilo zabafundi, ziphinde futhi zibafundise nokunye abangakwazi,. Isib.bazofunda ngokwenzeka kwamanye amazwe nakwamanye amasiko.
Ukukhetha izindikimba nezihloko ezihambisana nemiphumela jikelele nemiphumela ethuthukisayo/ ekhulisayo. Isibonelo, abafundi kumele babhekane nezindaba eziphathelene namalungelo oluntu asemqoka kanye nezindaba eziphathelene nendawo yabo, njengobuphofu, isandulela ngculazi/ingculazi, ilungelo lokuba nomhlaba, kanye nobhekela okulusizo kubathengi.
Amalungelo esintu nobulungiswa obuphathelene nendawo yabo.
Izilimi yisikhali esibalulekile okungatholakala ngaso amalungelo esintu nobulungiswa obuphathelene nezendawo obakuyo. Ngokusebenzisa izindlela zokuhlola isitatimende somkhakha wesifundo sezilimi siqonde ukusithuthukisa ngokuphelele lesi sikhali. Abafundi kumele babe abakhulumi abazithembayo bezilimi ezimbili (noma eziningi) abanezikhali zokuhlaziya ezibenza bakwazi ukufunda umhlaba wabo kanye neziqephu ezikhulunywa futhi zibhalwe ngawo. Kumele bakwazi ukuzihlaziya lezi ziqephu 'bazibhale kabusha' ngezindlela ezenzazandise amathuba ahambelane namalungelo esintu kanye nobulungiswa obuphathelene nendawo yabo.
Bonke abafundi bafika esikoleni sebenolwazi oluningi ngolimi lwabo lwebele. Lolu lwazi baluthole ngezindlela ezahlukehlukene bexhumana nabanye abantu emakhaya abo bebakhulisa bebadlalisa. Ngenxa yokuba amakhaya ahlukene, ulwazi izingane eziza nalo esikoleni lwehlukene. Kodwa, abakwaziyo kumele kusetshenziswe ekuthuthukiseni ulimi lwabo. Loku kusemqoka ekukhuliseni bona ngokwabo, ekusebenzisaneni kwabo nabanye abantu ekufundeni kwabo nasekwazini ngomhlaba obazungezile.
Ulwazi lomfundi afika nalo.
Indawo lapho befundela khona.
Izimiso nezindlela ezeluleka uhlelo lwezifundo.
Uma abafundi bengena ebangeni R no-1, basuke sebefunde okuningi ngokulalela, benolwazi olushiyanayo lokukhuluma ngokuzethemba. Bakhuliswe ngamasiko nolwazi olukhona emakhaya, kanti loku kuyingxenye yolwazi lwabo lolimi. Indlu yokufundela kumele kube indawo elujabulelayo lolu lwazi abanalo, iluhloniphe, yakhele phezu kwalo.
Umgomo oweluleka uhlelo lwezifundo mayelana nokufundiswa nokufundwa kokufunda nokubhala (ilitheresi) sithi ulimi luthuthuka kancane kancane. Amaphutha avamile ukwenzeka njengengxenye yokuthuthuka. Ulimi lwabafundi luyothuthuka luze lulunge uma belekelelwa benikwa namathuba amaningi okuthuthukisa ulwazi namakhono abo olimi.
Kulolu hlelo lwezifundo, kusetshenziswe 'indlela elinganayo' ekuthuthukiseni ukufunda nokubhala (ilitheresi). Le ndlela ilinganisiwe ngoba iqala ngokusekela izingane ekubhaleni nasekufundeni kwazo okusafufusa, izingane zinikezwa amathuba okufunda imibhalo yangempela nawokubhala izimo zangempela ibhekana ngqo nemisindo. Lezi izinto okudingeka abafundi bazazi futhi bazenze ukuze bafunde ukufunda nokubhala ngempumelelo. Ekufundeni amabhuku, loku kusho ukusuka 'endleleni eyayithi izingane kumele ziku-lungele kuqala ukufunda nokubhala baze bakwazi ukusebenzisa amakhono amancane afana nowokwahlukanisa phakathi kwakuzwayo nakubonayo bathuthukise amakhono abo amancane nandisiwe ezingeni elithile.
Akudingekile ukuba umfundi abe nawo kuqala ngaphambi kokuba aqale ukufunda nokubhala.
Angathuthukiswa, futhi kumele athuthukiswe, izingane zisencane olwazini lokufunda.
Uhlelo lwezifundo lwezilimi luthi abafundi baqala ukuthuthukisa ulwazi lolimi olubhaliwe kusukela mhla benikwa amathuba okufunda nokubhala ekhaya, endaweni abakuyo nasezinkulisa. Lokhu kuba yinto eqhubekayo futhi edinga ukuqhutshwa nasekilasini. Isimo sekilasi kumele sikhuthaze abafundi futhi sikhulise amakhono abo okuba ngabafundi nababhala.
Ukugqugquzela ukusebenzisa ulimi.
Sigqugquzele seseke abafundi ukuba bafunde imibhalo enhlobonhlobo.
Sinikeze abafundi amathuba amaningi okubhala nokuthuthukisa ulwazi-magama nokusetshenziswa kolimi.
Ukuthuthukisa amakhono ahlukene okukhumbula nokuqondisisa njengokukwazi ukuqaphelisisa imisindo yolimi.
Ulwazi lokuhlanganisa (ukuhlanganisa izinhlamvu ezimbili noma ezintathu ukwenza umsindo).
Ukuhlanganisa Imiphumela yesifundo.
Imiphumela yesifundo kumele ibonakale isebenzisana ekuthuthukiseni ulimi lwabafundi. Ekuqaleni kwemithetho yokulinganisa ukuhlola, kunezibonelo zeziqephu ezinikiwe (ezethulwa ngomlomo, ezibhaliwe/ezibukwayo, nezinsiza-kuxhumana ezinhlobonhlobo) ezisiza abafundi nothisha ukwenza lolu hlobo lokuhlanganisa. Khumbula: abafundi ngeke balindeleke ukukhuluma ulimi abangakaze baluzwe, noma ukubhala nokukhipha iziqephu abangakaze bazifunde noma bazibone.
Umfundi uyakwazi ukulalela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, aphendule ngendlela efanele nangokuhlolisisa ezimweni eziningi ezahlukehlukene.
Amakhono okulalela abafundi abafika esikoleni benawo kumele athuthukiswe asetshenziswe ukwandisa amakhono abo okukhuluma, ukufunda, ukubuka nokubhala. Ukulalela ngokunanela ikona okubalulekile ekufundeni nasekwakheni ubudlelwano obuhle nabanye abantu. Abafundi bangalalela ukwandisa ulwazi lolimi namasiko abo kanye nolwezinye izilimi.
Umfundi uyakwazi ukuxhumana nabanye ngokuzethemba nangendlela ezwakalayo nefanele ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Abafundi kumele bakwazi ukusebenzisa amakhono abo okuxoxisana ngokuzwakalayo benanele amasiko nezilimi zezinye izizwe Ulwazi abanalo kumele lubafundise ukuthi ulwazi lwezilimi eziningi luyakhulisa futhi lwenza abantu bahlalisane kahle. Kumele bafunde izindlela zokuxhumana nabantu abakhubazekile ekukhulu-meni nasekuzweni, bazikhathalele nezidingo zabo.
Umfundi uyakwazi ukufunda abuke iziqephu ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, ananele ngokuhlolisisa amasiko nalokho okwaziswayo okuthinta imizwa.
Ukufunda imibhalo ngenhloso yokuqondisisa yiyona njongo esemqoka. Ukusebenzisa amasu namaqhinga asiza abafundi ukuba bafunde ngendlela efanele kuyabalekelela ukuba baqondisise lokho abakufundayo. Ukufunda (kukhona okubonwayo kanye nezinsiza kuxhumana eziningi) kuyadingeka ekuthuthukiseni ulimi, ukufunda ukubhala, ukuzijabulisa, ukuthuthukisa ubuyena, nokufunda ngomhlaba.
Umfundi uyakwazi ukubhala izinhlobo ezahlukehlukene zemibhalo eyiqiniso nezicatshangwayo ngezinhloso eziningi ezahlukahlukene.
Ezingeni eliyiSisekelo, abafundi basebenzela ukufinyelela kulo mphumela. Bafunda ukuthi ukubhala kunomqondo okuwudlulisayo, nokuthi bona -ke bangababhali balowo mqondo. Bathuthukisa amakhono okubhala, ukuze bakwazi ukubhala phansi imiqondo nemicabango yabo ukuze ifundwe yibo nabanye abantu. Bafunda ukusebenzisa inqubo yokubhala evumelekile njengopelomagama nokufaka izimpawu zenkulumo ukwenza abakubhalayo kuzwakale kwabanye. Bafunda ukuthi ukubhala kuyinto eqhubekayo efaka: Ukulungiselela ukubhala, ukwenza uhlaka, ukubukeza, ukuhlola amaphutha ukwenza imidwebo kanye nohlela okubhaliwe.
Umfundi uyakwazi ukusebenzisa ulimi ekucabangeni nasekucabangisiseni, ukuze afinyelele elwazini, aluhlaziye, bese elusebenzisa ekufundeni.
Amakhono abalulwa kulo mphumela ayingxenye yawo wonke amakhono okufunda ulimi. Isizathu sokuwafaka ngaphansi komphumela wokufunda owehlukile ukugqamisa ubumqoka bawo ekuthuthukiseni ulimi nakwezinye izinkundla zokufunda. Izilimi zingachazwa njengenkundla yokufunda "evula wonke amasango": ngoba yizona ezenza abafundi baqondisise kahle lokho abakufunda kwezinye izinkundla zokufunda. Yingakho-ke kumele othisha bangayeki ukuzithuthukisa, bazigxilise, bazizikise lezi zikhali zolimi zokucabanga nokucabangisisa. Kodwa-ke lokhu akumele kuzimele kodwa- abafundi kumele bawasebenzise lamakhono kuzo zonke izinkundla zokufunda.
Umfundi unolwazi futhi uyakwazi ukusebenzisa imisindo, amagama kanye nohlelo lolimi ukuziqambela nokuhumusha imibhalo.
Abafundi bazoqala ukuhlola ukuthi ulimi lusebenza kanjani. Bayoqala ukuthuthukisa ulimi olukhuluma ngolimi. Isibonelo, bazofunda ukusebenzisa amagama anjengalawa: 'umsindo', 'ilunga', 'igama', 'umusho', 'ungqi' . Lokhu kuyobasiza lapho bebonisana becabanga ngokwenzeka olimini njengokupelwa kwamagama, ukwakhiwa kwemisho nokufaka izimpawu zenkulumo nokunye.
Ezigabeni ezilandelayo, izindlela zokuhlola yomphumela ngamunye izonikezwa ibanga ngebanga. Ekuqaleni kwebanga ngalinye, kunikezwa izibonelo zeziqephu ezingasetshenziswa ukuhlanganisa ukufundwa kolimi. Lezi akuzona zodwa izibonelo ezinganikezwa, ungazandisa ngokukhetha noma yiziphi ezinye iziqephu ezifanele nezitholakalayo.
Imiyalo elula eya ngokuya iba lukhuni.
UKULALELA Loku kubonakala uma umfundi ekwazi: Umfundi uzokwazi ukulalela ukuze atholeulwazi nokuzijabulisa aphendule ngendlela Ukulalela ngokucophelela lapho ebuzwa imibuzo, efanele nangokuhlolisisa ezimweni imiyalo nezimemezelo aphendule ngendlela efanele. ezahlukehlukene.
Ukukhombisa indlela yokulalela ngaphandle kokungena omunye emlonyeni, ekhombisa ukuhlonipha okhulumayo, elinda ithuba lakhe lokukhuluma.
Ukudlala ingxenye ethile yendaba, ingoma noma umgqumo.
Ukungena acule nabanye ngesikhathi esifanele.
Ukudweba isithombe sendaba, ingoma noma umgqumo.
Ukubeka izithombe ngokulandelana kwazo.
Ukuthuthukisa ukuqaphela imisindo yamagama.
Ukubona ukuthi amagama akhiwe ngemisindo.
Ukwahlukanisa imisindo eyehlukene ikakhulu ekuqaleni nasekugcineni kwamagama.
Ukucozulula umusho ube ngamagama azimele (aqale ngokusebenzisa amagama alunganye).
Ukucozulula amagama akhulunywayo anhlamvuningi abe ngamalunga ahlukene (njengo: gi-ji-ma) eshaya izandla noma isigubhu.
Ukubona amagama anomgqumo emilolozelweni ejwayelekile nasemaculweni.
UKUKHULUMA Umfundi ukwazi ukuxoxisana ngokuzethemba nangendlela efanele ekusebenziseni ulimi ezimweni ezahlukehlukene. L oku kubonakala uma umfundi ekwazi: Ukuxoxa ngomndeni nabangane. Ukuphinda axoxe ngolwazi lwakhe ngempilo.
Ukusebenzisa ulimi ngamehlo engqondo enzela ukuzithokozisa nokuzicabangela kamnandi (isib. Ukwakha amagama anomgqumo).
Ukukhombisa imizwa yakhe neyabantu bempela nabantu abacabangayo.
Ukubuza imibuzo lapho engaqondi khona noma lapho edinga khona ukwazi nokuphendula imibuzo ngokucacile.
Ukubamba iqhaza ngokuzethemba eqenjini ekhuluma kuzwakale.
Ukuxoxa izindaba nokuphinda axoxe izindaba ezixoxwe ngabanye ngawakhe amagama.
Ukulingisa izihlobo ezahlukehlukene zezindlela zokukhuluma (isibonelo, uma exoxa nomuntu ocingweni).
Ukubhekisisa imidwebo nezithombe ukuze akwazi kanye nokuyigugu emibhalweni.
Ukuthola umqondo wendaba exoxwa ngezithombe.
Ukuqhathanisa izithombe namagama.
Ukusebenzisa izithombe ukuze aqonde izihlokwana ezilula ezincwadini zezindaba.
Ukubamba incwadi ngendlela efanele, aphendule amakhasi ngendlela efanele, abheke amagama nezithombe azwisise ukuhambelana phakathi kwazo, asebenzise izithombe ukwakha imiqondo.
Ukuhlukanisa phakathi kwezithombe nokushicilelweisib (ngokukhomba amagama kunezithombe uma"befunda").
Ukuzwisisa inhloso yalokho okushicilelwe - ukuthi kudlulisa umqondo othile (isib. ukuthi igama elibhaliwe lingamela igama lakhe).
Ukuxhumanisa ulwazi lwakhe nalokho uma efunda nothisha "efunda"izincwadi, ebukela ithelevishini noma izithombe.
UKUFUNDA NOKUBUKELA Umfundi uzokwazi ukufunda nokubukela Ukuqala abone futhi aqondisise izinhlamvu namagama.
ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, ananele ngokuhlaziya izinzwa, ezamasiko kanye nokuyigugu emibhalweni.
Ukufunda' incwadi yezithombe enezihloko noma imisho elula.
Ukubona abize izinhlamvu ezijwayelekile ze-alfabhethi njengohlamvu lokuqala lwegama lakhe.
Ukubona amagama akhombisa umgqumo emilolozelweni nasemaculweni. Ajwayelekile njengo- "Owa mntwana, Owa mntwana !"
Ukwakha izinhlamvu ngezindlela ezahlukehlukene (isib. ngokusebenzisa umzimba ukukhombisa izimo, ukubhala enhlabathini).
Ukuqondisisa ukuthi ukubhala nokudweba kwehlukene.
Ukubhala' bese ebuza abanye incazelo yalokho akubhalile.
Ukukhuluma ngomdwebo nombhalo azenzele wona.
Ukusebenzisa izinhlamvu nezinombolo azaziyo (noma okusazinhlamvu nokusazinombolo) ukubhala lokho akufunayo, ikakhulukazi izinhlamvu ezivela egameni lakhe nezikhombisa iminyaka yakhe.
Ukufunda' umbhalo wakhe ofufusayo uma ecelwa ukuba enze njalo.
Ukukhombisa ekuzameni kwakhe ukubhala ukuthi uyazi ukuthi kubhalwa kanjani (isib.aqale kwesokunene aye kwesokudla, asuke phezulu aye phansi).
Ukuzama ukubhala izinto ezijwayelekile, esebenzisa izinhlamvu azaziyo (isib. izinhlu, imilayezo noma izincwadi).
Ukusebenzisa izikhali zokubhala njengamapeni emibala nawomsizi.
Ukukhombisa ukuthuthuka kolwazi lwamagama nasekusebenziseni ulwazi ekufundeni. aphathelene (nenani, ubungako, umumo, izinkomba, umbala, isivinini, isikhathi, ubudala, ukulandelanisa).
Ukubeka ndawonye izinto ezihambisanayo nokuqhathanisa izinto ezingafani.
Ukuhlunga aqoqele ndawonye izinto azibeke ngononina isib. ukufaka izinto zokudlala ebhokisini, ukubeka izincwadi eshalufini, nokunye.
Ukubona izingxenye zento ephelele (isib. izitho zomzimba).
Ukunikeza incazelo yokuthi wenza kanjani, wenzelani, kanye nokuxazulula izinkinga.
UKWAKHIWA NOKUSETSHENZISWA Loku kubonakala uma umfundi ekwazi: KOLIMI.
Ukubona ukuthi amagama akhiwe yimisindo. nokuhumusha iziqephu.
Ukuqoqela ndawonye amagama isib. amagama onomgqigqo, amagama aneziqalo ezifanayo, isib. umama, ubaba, ubhuti, usisi.
Ukubona igama, uhlamvu, nesikhala embhalweni.
Ukuxoxa ngeziqephu (isib.izindaba exoxwayo) esebenzisa amagama anjengalawa 'isingeniso', 'umzimba', 'nesiphetho'.
Izindaba ezilandisayo isib.
Izindaba ezilula Izinhlu (isib. Izinhlu zezinto eziyothengwa). Imiyalo (isib. uyenza kanjani indizamshini yephepha) Ukuchazwa kwezinto ezilula Iziqephu ezilula ezinolwazi (isib. izincwadi ngezakhiwo, izilwane, amagobolondo) Izinkinga ezibekwe ngamagama (imetametikisi) Izinkondlo Imidlalo (isib.umdlalo phezu kwebhodi) Izincwadi zezithombe Imiphico yezithombe Amashadi alula Izincwadi zolwazi isib.
Izindaba ezilandisayo isib.
Izingoma Amaculo Izibongo Imidlalo Okuqoshwe yiziqophamazwi isib.
Izindaba ezilandisayo isib.
Izincwadi (ezisunguliwe neziyiqiniso) Amaphephandaba Izincwadi zolwazi (izichaza-magama, ama-ensayiklopidiya ezingane, izincwadi ezivela kwezinye izinkundla zokufunda) Ikhasi eliveza okuqukethwe yincwadi kanye nezinkomba ezisekugcineni kwencwadi Ukubukeza izincwadi ezilula Amaphamfulethi [amapheshana] Izikhangiso Ukugcwaliswa kwamafomu (isib.
Izinsiza kuxhumana ezinhlobonhlobo.
UKULALELA Loku kubonakala uma umfundi ekwazi: Umfundi uzokwazi ukulalela ukuze atholeulwazi nokuzijabulisa aphendule ngendlela Ukulalela ngokucophelela , imiyalo nezimemezeloefanele nangokuhlolisisa ezimweni aphendule ngendlela efanele.ezahlukehlukene.
Ukukhombisa indlela efanele yokulalela ngaphandle kokungena omunye emlonyeni, akhombise inhlonipho kulowo okhulumayo, alinde ithuba lakhe lokukhuluma, abuze nemibuzo lapho edinga khona incazelo.
Ukulalela ngenhloso yokuthola umongo nemininingwane esemqoka endabeni.
Ukulingisa izingxenye ezithile zendaba, ingoma noma umgqumo.
Ukubamba iqhaza uma kuhutshwa.
Ukudweba isithombe ngendaba abhale amagama ayingcosana ngaso.
Ukuhlela izithombe ngokulandelana kwezehlakalo eziqhathanisa nezihloko.
Ukuphendula imibuzo evulekile ngendaba.
Ukuveza imizwa ngendaba.
Ukuxoxa ngokulandelana kwemiqondo endabeni.
Ukulalela ngokucophelela isikhathi eside Ukulalela ngokuqaphelisisa andise isikhathi ngezinga elithuthukile lesikhathi sokulalela sokulalela bese elandela imiyalo eminingi alandele imiyalo eminingi elandelanayo elandelanayo efanele izinga lakhe.
Ukukhombisa indlela efanele yokulalela Ukukhombisa indlela efanele yokulalela akhombise inhlonipho kulowo okhulumayo, ngokukhombisa inhlonipho kulowo okhulumayo, alinde ithuba lakhe lokukhuluma, abuze nemibuzo alinde ithuba lakhe lokukhuluma, abuze imibuzo lapho edinga khona incazelo, aphinde aphawule ukuze ezwe kahle, afingqe noma abeke umbono ngakuzwile lapho kufanele. ngalokho akuzwile.
Ukunaka aphinde abonise ukuhlonipha izilimi eziningi ezahlukehlukene.
Ukulalela isihloko nomongo wendaba.
Ukulalela ukuthola imininingwane. wendaba.
Ukulalela ukuthola imininingwane.
Ukuphendula imibuzo ngombhalo esethulwe imiqondo esembhalweni.
Ukuthula imizwa ngesiqephu esethulwe ngaso.
ngomlomo enikeza nezizathu.
Ukuzama ukuthola imbangela nomphumela nezizathu.
wezehlakalo eziqephini ezethulwe ngomlomo.
Ukuzama ukuthola imbangela nomphumela wezehlakalo eziqephini ezethulwe ngomlomo.
Ukudweba izithombe ukukhombisa ukuzwisisa indaba noma isiqephu esethulwe ngomlomo, asibhale ngawakhe amagama.
UKULALELA iziphicaphicwano namahlaya. Umfundi uzokwazi ukulalela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa aphendule ngendlela Ukulalela imiyalezo akwazi ukuyidlulisela kwabanye efanele nangokuhlolisisa ezimweni ngendlela efanele.
Ukwahlukanisa izinhlamvu zemisindo eyehlukene ikakhulukazi ekuqaleni kwamagama.
Ukulalela, ukujabulela nokuphendula ngemfanelo Ukulalela , ukujabulela nokuphendula ngemfanelo iziphicaphicwano namahlaya.
Ukulalela okhulumayo angakwazi ukumbona Ukulalela okhulumayo angakwazi ukumbona isib. ocingweni bese ephendula imibuzo alandele isib. emsakazweni, ku- inhakhomu bese nemiyalo. ephendula imibuzo nemiyalo.
UKUKHULUMA Umfundi ukwazi ukuxoxisana ngokuzethemba nangendlela efanele ekusebenziseni ulimi ezimweni ezahlukehlukene. L oku kubonakala uma umfundi ekwazi: Ukuxoxa ngempilo yakhe, izimvo zakhe nezindaba.
Ukusebenzisa ulimi ezicabangela nje enzela ubumnandi kanye nokuzijabulisa.
Ukuxoxa indatshana ayaziyo enesingeniso, umzimba nesiphetho esebenzisa izithombe uma kunesidingo.
Ukuhlabelela, ahaye, alingise aphinde alingise ngokudansa izinkondlo kanye nemigqumo.
Akhombise uzwelo namalungelo nemizwa yabanye abantu.
Ukwethula umbiko weqembu emva kokusebenza njengeqembu.
Ngokuphendula imibuzo ebuzwe ngabalaleli.
Ukuphinde axoxe ngempilo yakhe nangezehlakalo Ukuphinde axoxe ngempilo yakhe, nangezehlakalo zezindaba ezijwayelekile. ezejwayelekile aveze imizwa nemibono yakhe ngazo.
Ukusebenzisa ulimi ezicabangela nje enzela Ukusebenzisa ulimi ezicabangela nje enzela ubumnandi nokuzijabulisa isib. enze amahlaya ukuzijabulisa nobumnandi isib. axoxe amahlaya, neziphicaphicwano, adlale imidlalo yamagama, azakhele izinkondlo nolimi lwabo lokukhuluma.
azakhele eyakhe imigqumo.
Ukwakha izindaba ezilula ezinesingeniso, Ukwakha izindaba ezinesingeniso, umzimba umzimba nesiphetho esebenzisa ulimi oluchazayo, nesiphetho, esebenzisa ulimi oluchazayo, agweme engaphindaphindi into eyodwa. ukuphindaphinda aveze izimpawu zesakhiwo sendaba kanye nabalingiswa.
Ngokuqamba izihloko okumele kuxoxwe phezu kwazo emaqenjini.
Ngokunikezana amathuba lapho abuze imibuzo. Ngokunikezana amathuba okukhuluma abuze imibuzo efanele.
Ngokubeka achaze imibono. Ngokubeka abuye andise imibono ebekiwe.
Ngokukhombisa ukuzwela namalungelo nemizwa Ngokukhombisa ukuzwelana namalungelo yabanye.
UKUKHULUMA Ukuveza imibono esebenzisa amagama ayizenzo Umfundi ukwazi ukuxoxisana nezichasiso. ngokuzethemba nangendlela efanele ekusebenziseni ulimi ezimweni ezahlukehlukene.
Ukuxoxisana nomuntu omdala oyisihambeli ekilasini.
Ukulingisa izimo ezifanele ezithize njengokuthola umngani omusha.
Ukuphakamisa ehlise iphimbo kanye nezwi lokufunda.
Ngokunikeza umbiko ngokusebenza kweqembu.
Ngokubuza imibuzo ukuthola incazelo nolwazi.
Ngokuphendula imibuzo anikeze nezizathu zempendulo.
Ukuphawula ngendlela eyakhayo ngomsebenzi wabanye.
Ukubeka imibono ngezindlela zokuxazulula izinkinga.
Ukusebenzisa ukuphakama kwezwi kanye nephimbo lapho ekhuluma buthule nafunda naye eklasini noma ekhulumela phezulu nabangane enkundleni yokudlala.
Ukusebenzisa ulimi olufanele ezimeni ezahlukehlukene (isib. ukuxolisa, ukumema) nabantu abahlukene (njengokuxoxisana nabantu nokulingisa izimo ezithile.
Ngokufingqa umsebenzi weqembu.
Ngokubuza imibuzo ukuthola incazelo nolwazi.
Ukuphendula imibuzo anike ezizathu zezimpendulo.
Ngokuphawula ngendlela eyakhayo ngomsebenzi wabanye.
Ukuphenya abantu ngempilo yabo ngenhloso ethile.
Ukwethula izinkulumo isib.
Ukwakha umhlahlandlela ngokwethulwa kwenkulumo, besizwa uthisha.
Ukuchaza lokho azokwenza nokuthi uzokwenza kanjani.
Ukusebenzisa izinsizakuxhumana ukucacisa inkulumo yakhe.
Umfundi ukwazi ukuxoxisana ngokuzethemba nangendlela efanele ekusebenziseni ulimi ezimweni ezahlukehlukene.
Ukubuka ingaphandle lencwadi bese eqagela ukuthikanye nokuyigugu emibhalweni. indaba ixoxa ngani.
Ukuhumusha umqondo wendaba esebenzisa izithombe axoxe indaba.
Ukubamba incwadi ngendlela efanele.
Ukuphendula amakhasi ngendlela efanele.
Ukusebenzisa izithombe ukwakha umqondo walokho akufundayo.
Ukubuka ingaphandle lencwadi bese eqagela ukuthi indaba ixoxa ngani.
Ukubona inhloso yombhalo leso, izithameli, nendawo lapho sitholakala khona.
Achaze ngomlomo noma ngokubhala ukuthi incazelo nenjongo iyini.
Asebenzise ulwazi ngezindlela ezifanele isibonelo. ibalazwe ukubona indawo ayifunayo.
Ukufunda indaba esizwa uthisha ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, ananele ngokuhlaziya izinzwa, ezamasiko kanye nokuyigugu emibhalweni. Ukuxoxa ngengqikithi yendaba Ukubona imininingwane isib.
Ukusho ukuthi uyithandile yini indaba anikeze nezizathu.
Nemininingwane ebalulekile kwezehlakalo, isizinda.
Ukuhlobana kwembangela nomphumela nomphumela nokuthi yini okuthile kwenzeka wezehlakalo endabeni.
Ethatha izinqumo. /lenganekwane.
Nokubeka imibono yakhe ukuthi uyithandile cha, nezizathu.
Ukufunda imiyalo elula ekilasini. Ukufunda imiyalo ehlobene nabakuthandayo yempilo yabo yangempela nezidingo zabo.
Ukufunda iziqephu ezisezingeni elithile lokuba Ukufunda izinhlobo ezahlukehlukene zeziqephu lukhunyana izincwadi eziyiqiniso nezingelona ezilukhunyana njengezindaba eziyiqiniso iqiniso, imiyalo elula, izimemo, amakhadi nezingelona iqiniso, okuqukethwe nenkomba.
Ukufunda umbhalo wakhe kanye nowabafunda naye.
Ukusebenzisa amakhono akhe okukhumbula imisindo namagama ake wawabona ngaphambili ukuqonda amagama amasha awathola embhalweni isib.
Ukucozulula amagama alula aqala ngonkamisa, kulandele ungwaqa kugcine unkamisa isib.
Ukufunda aphakamise izwi, aphimise kahle amagama awagcizelela ngemfanelo.
Ukusebenzisa amaqhinga okuzilungisa amaphutha njengokufunda, ukuthatha ikhefu, ukuzilolonga ekuphimisweni kwegama engakalikhipheli ngaphandle.
Ukubona ukuthi onkamisa abandelani egameni isib.
Ukubona akhumbule amagama amaningi angena ngaphansi kwesibaya esisodwa isib.
Ukufunda ngokugeleza nangokuqondisisa imibhalo ebhaliwe.
Ephimisa amagama ngokuqaphelisisa uma efunda ephimisa.
Efunda ngokuphimisa amagama esebenzisa ukugcizelela okufanele, ephumula, ekhuphula ehlise iphimbo ngendlela efanele.
Esebenzisa amakhono akhe okukhumbula nokuqonda ekufundeni iziqephu ezingajwayelekile isib. imisindo, izici zengqikithi, nokubonela phambili.
Esebenzisa izindlela eziningi ezizenzelayo, nezokuzibheka nokuzilungisela amaphutha uma efunda njengokuphinde afunde, ukuqhubeka nokufunda ukuthatha ikhefu, ukuzilolongela ukuphimisa igama ngaphambi kokuba alikhiphele phandle..
Ukubona ukuthi amagama apelwa ngezindlela ezahlukile.
Ukubona ukuthi igama elipelwe ngendlela okungeyona lingaveza umqondo okungewona isib.
Ukubona akwazi nokusho bonke onkamisa abakhona.
Ukubona nokuhlukanisa phakathi konkamisa bemvelo nabokuvela.
UKUFUNDA NOKUBUKELA Umfundi uzokwazi ukufunda nokubukela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, ananele ngokuhlaziya izinzwa, ezamasiko kanye nokuyigugu emibhalweni.
Ukubona ukuthi onkamisa abanye bayeqiwa kwamanye amabizo njengasegameni "umfana, umfula ".
Ukubona ongwaqa abajwayelekile abahlanganayo ekuqaleni noma ekugcineni kwegama.
Ukubona akhumbule amagama awabona njalo emphakathini. Anjengo, mina, imoto, efakela negama lakhe nokubhaliwe kundawo akuyo.
Ukukhumbula imisindo ephindaphindwayo isib.
Ukubona izijobelelo ezithe ukuba nzima (isib -azane, - anyana).
Ukubona inani lamagama awabona emphakathini.
Ukufunda izincwadi zezithombe nezindaba ezilula azikhethele zona.
Ukufunda izinhlobo eziningi zeziqephu ukuzijabulisa njengamaphephabhuku, amakhomikhi neziqephu ezingelona iqiniso.
Ukufunda ajabulele izincwadi ezibhalwe ngababhali abavela kumasiko ahlukene ezikhuluma ngezingqikithi eziningi ezahlukehlukene nokuhlobana.
Ukuthuthukisa ulwazimagama ukusebenzisa isichazamagama nokubhala amagama amasha kusichazamagama azigcinela sona.
Ukusebenzisa ikhasi eliphethe okuqukethwe, nenkomba, amagama asemqoka, izihlokwana, amagama asemqoka, izihloko zendaba kanye nezinombolo zamakhasi ukuthola ulwazi.
Umfundi uzokwazi ukufunda nokubukela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, ananele ngokuhlaziya izinzwa, ezamasiko kanye nokuyigugu emibhalweni.
Ukubonisa athole imithombo yolwazi njengamalunga omphakathi nezincwadi zasemtatshweni wezincwadi.
Ukuqala ukuhlaziya iziqephu ezixoxwayo, ezibhaliwe nezibukelwayo ukubheka lokho okuyigugu, kumasiko nokuhlalisana kwabantu, nemilayezo elethwa yimibhalo (isib. phakathi kwesikhangiso sensipho eyimpuphu, ukuthi sibhekiswe kubani, namaqhaza abanjwe abesifazane nabesilisa).
Ukusebenzisa izikhali zokubhala ezifana namapeni ezahlukahlukene. emibala nawomsizi ngokufanele.
Ukwakha izinhlamvu ze-Alfabeti ngempumelelo.
Ukwakha imidwebo bese ebhala ngayo.
Ukubhala imisho emifushane ephathelene nesithombe.
Ukusebenzisa amasi alula okuthola nokuqopha ulwazi njengokwenza ucwaningo ngezilimi ezikhulunywayo eqenjini.
Ukuqoqa izithombe ezifanele nemidwebo ukuchaza isiqephu.
Ukusebenzisa amasu alula okuthola nokuqopha ulwazi njengokwenza ucwaningo ngezilimi ezikhulunywayo eqenjini.
Ukuhlela ulwazi ngendlela yamagrafu njengeshadi nohlelo lwesikhathi.
Ukuqoqa izithombe ezifanele nemidwebo ukuchaza isiqephu. zemidwebo abayenzile.
Ukusebenzisa amasi alula okuthola nokuqopha ulwazi njengokwenza ucwaningo ngezilimi ezikhulunywayo eqenjini.
Ukuhlela ulwazi ngendlela yamagrafu njengeshadi nohlelo lwesikhathi.
Ukuqoqa izithombe ezifanele nemidwebo ukuchaza isiqephu.
Ukubhala ngokukhululeka ekhombisa ukukhuphuka kwesivinini ngenxa yokuthi sebejwayele ukubhala.
Ukubukeza uhlaka lwendaba yeqembu ukuthiezahlukahlukene. luzwakale luthandeke kakhudlwana.
Ukubhala afundele uthisha nabanye abafundi eklasini uhlaka azibhalele lona, bese eqala ukulubukeza.
Ukusebenzisa izinhlamvu ukwakha amagama nemisho emifishane.
Ukushiya izikhala phakathi kwamagama.
Ukuqala ngakwesokunxele eya kwesokudla, asuke phezulu aye phansi uma bejwayezwa ukubhala.
Ukusebenzisa izinhlaka ukuqalisa ukubhala imisho yabo.
Ukuqala ukusebenzisa izimpawu zenkulumo eziyisisekelo (isib. ofeleba nongqi).
Ukubhala amagama amele abantu, izindawo nezinto abazijwayele.
Ukupela kahle amagama ajwayelekile.
Ukuzakhela izinqolobane yakhe yamagama nezichazamagama zakhe.
Ukuthekelelana ngemibono yokubhalakwafunda nabo ekilasini nakuthisha.
Ukukhetha isihloko okungabhalwa ngaso esibalulekile empilweni yakhe.
Izinhlu (umsebenzi wasekhaya, imisetshenzana yeviki).
Izigameko ezake zenzeka ezimpilweni yakhe.
Ukusebenzisa amasu ehlukene okulungiselela ukubhala ukuthola ulwazi nokukhetha isihloko (ukucabangisana amaphuzu, ukubhala okuvulekile, ukukhuluma nabangane, imifanekiso azoyibuka imsize).
Ukuqala ukuhlela umbhalo wakhe.
Ukukhetha uhlobo lombhalo azowubhala oluhambisana nenhloso nomuntu ozowufunda (incwadi yokubonga umndeni ngesipho asitholile).
Ukubhala iziqeshana akhethe ukuzibhala Ngezinhloso ezahlukehlukene (isib. Indatshana emfushane enesigaba esisodwa noma amabili, ukubukeza incwadi elula, uhlu lwezinto zokupheka, izincwadi, ingxoxo, imiyalo).
Ukubhala isihloko esifanele esikhombisa lokho akhuluma ngakho embhalweni wakhe.
Umfundi uzokwazi ukubhala izinhlobo zemibhalo ezahlukehlukene eziyiqiniso nezicatshangwayo ngezinhloso ezahlukahlukene.
Ukuxoxisana nabanye ngombhalo wakhe nowabanye ngenhloso yokuthola noma ukunikeza uvo ngawo.
Ukuzama ukuzilungisela akubhalile (isib. ukususa noma ukufaka amagama ukuchaza kangcono, ukubheka nokulungisa ubhalomagama nezimpawu zenkulumo).
Ukubukeza umbhalo wakhe emva kokuba sekuxoxiwe nabanye.
Ukukhombisa abanye umsebenzi awubhalile ngokuwufunda bezwe bonke noma ngokubabonisa bonke ekilasini.
Ukwenza ezakhe izincwadi noma incwadi yezinkondlo yekilasi.
Ukuxoxisana nabanye ngombhalo wakhe nowabanye ngenhloso yokuthola noma ukunikeza uvo ngawo.
Ukubhekisisa nokulungisa umbhalo wakhe (isib. ukukhipha nokufaka amagama athile ngenhloso yokuchaza, ukuhlela kabusha imisho, ukubhekisisa nokulungisa ubhalomagama nezimpawu zenkulumo).
Ukubukeza akubhalile emva kokutholaimibono yabanye.
Ukukhombisa abanye umsebenzi awubhalile ngokuwufunda bezwe bonke, noma ngokubabonisa bonke ekilasini.
Ukunikeza labo bantu akade ebabhalela ukuba bawufunde umsebenzi wakhe njengomndeni noma abangane isib.
Ukuzibhalela izincwadi zakhe nencwadi yasekilasini yezinkondlo namaculo.
Umfundi uzokwazi ukubhala izinhlobo zemibhalo ezahlukehlukene eziyiqiniso nezicatshangwayo ngezinhloso ezahlukahlukene.
Ukuhlola asebenzise amagama awaziyo.
Ukupela amagama ajwayelekile ngendlela efanele.
Ukusebenzisa isichazamazwi ukubhekaubhalomagama nezincazelo zamagama.
Ukusebenzisa uhlaka lokubhala olukhombisa izinhlobo ezahlukehlukene zemisho neminye imibhalo.
Ukuhlola ukusetshenziswa kezinye izimpawu zokukhuluma njengombabazi, nombuzi.
Ukusebenzisa izakhiwo zezindaba ezilandisayo (isib. kwesukasukela, cosu, cosu cosu iyaphela).
Ukusebenzisa imibhalo ekutholakala kuyo ulwazi olunhlobonhlobo (isib. indlela yokupheka,).
Ukuzakhela inqolobane yamagama noma isichazamazwi sakhe.
Ukusebenzisa isichaza-magama ukubheka upelomagama nencazelo yamagama.
Ukusebenzisa izakhiwo zohlelo ezifanele nemithetho yokubhala eyamukelekile.
Ukuqala ukuhlanganisa imisho yakhe izigaba.
Ukusebenzisa izimpawu zenkulumo ngendlela efanele (isib. ufeleba, ungqi, umbuzi, ukhe-fana, i-aphostrofi, nombabazi).
Ukusebenzisa indlela yokulandisa ngokwenzekile.
Ukusebenzisa indlela yokubhala imibhalo ekutholakala kuyo ulwazi/amaphuzu nenqubo yokwenza izinto.
Ukukhombisa ukuthuthuka kolwazi lwamagama nasekusebenziseni ulwazi ekufundeni.
Ukuqondisisa abuye asebenzise ulimi olusetshenziswa nakweminye imikhakha yokufunda eyahlukene ethintene nalelibanga akulo, elungiselelwa nebanga elilandelayo: (isib. Ezezibalo: okuningi, okuyingxenye).
Ukuqondisisa aphinde asebenzise ulimi ukucabangisisa, njengokucabanga ngembangela nomphumela wezinto ezenzekile.
Ukubona izingxenye zento ephelele (izingxenye zebhayisikili).
Ukuqondisisa asebenzise ulimi oluphathelene amagama avela kweminye imikhakha namagama avela kweminye imikhakha yokufunda olusebangeni lakhe elungiselela yokufunda adingekayo kulelibanga akulo nebanga elilandelayo. elungiselelwa nebanga elilandelayo.
Ukuqondisisa asebenzise ulimi ukucabanga ukucabanga nokucabangisisa, njengokuthola nokucabangisisa, njengokuthola imbangela imbangela, umphumela nokulandelana nomphumela wokwenzeka kwezinto, nokufika kwezinto okuhlelekile. esiphethweni.
Ukusebenzisa umqondo ngendlela ehluzekile ukusebenzisa umqondo ngendlela ehluzekile, asebenzise nolimi olufanele njengokufika asebenzise nolimi olufanele njengokuthi esiphethweni emva kokucabanga, ukusebenzisa 'ngibona sengathi bekungaba kuhle ', 'uma ulwazi analo, ukuhlola isimo isib. Ngicabanga kungukuthi...ngakho-ke...'
ukuthi, Angazi noma, nokunye.
Ukubuza imibuzo aphenye aze athole izincazelo.
Ukuchaza ukuthi into yenzelwani nokuxazululanasekufinyeleleni, ekwenzeni izinkinga.nasekusebenziseni ulwazi ekufundeni.
Ukusebenzisa amasu alula okuthola nokuqopha ulwazi (isib. ukufuna ulwazi oluphathelene nokuthi zingaki izilimi ezikhulunywa eqenjini elincane, nokuthola ulwazi aludingayo eziqeshini).
Ukubuza uma engacacelwa kahle, afune incazelo, aveze nokunye okungenziwa kunganjani Uma ngenza kanje, kungaba nani?
kwakhe.ukusebenzisa amasu alula okuthola nokuqopha ulwazi alutholile isib.
Ukubuza imibuzo esizayo ukuchaza umsebenzi okufanele wenziwe, kutholakale nolwazi oludingekayo (isib. yini okumele siyazi; siyenze; siyithole singalutholaphi lolulwazi esiludingayo)?
Ukuhlela izinyathelo ekumele zithathwe ukwenza umsebenzi abawunikeziwe, bahlukaniselane ngawo isib.
Ukubuza imibuzo esobala nehlaba esikhonkosini.
Ukusekela achazisise uma kunempikiswano anikeze izizathu nobufakazi.
Ukufingqa ulwazi alwethule ngendlela efanele nemnandi.
Ukuhlela ulwazi ngendlela yamagrafu alula Ukutomula ulwazi aludingayo aluqophe (ishadi, uhlelo lwesikhathi). phansi.
UKWAKHIWA NOKUSETSHENZISWA Loku kubonakala uma umfundi ekwazi: KOLIMI.
Ukubona lapho kuqala khona khona nalapho kugcina khona igama elibhaliwe, eshiya nezikhala phakathi kwamagama.
Ukupela kahle amagama awaziyo.
Ukuqoqela ndawonye amagama isib.
Ukusebenzisa izimpawu zenkulumo - ufeleba ekuqaleni komusho, nongqi ekugcineni komusho.
Ukusebenzisa kahle amabizo nezabizwana (mina, wena, inja), kanye nondaweni (endlini).
Ukusebenzisa kahle inkathi yamanje nenkathi edlule.
Ukusebenzisa imisindo ukupela amagama angawajwayele.
Ukubona nokusebenzisa iziphongozonezijobelelo eziningana kunakuqala.
Ukubona amagama asho okufanayo naphikisanayo.
Ukuhlanganisa imisho emibili eqondile ngesihlanganiso (ulambile kodwa akafuni ukudla).
Ukubona asebenzise amabizo, izabizwana, isichasiso, undaweni, nezenzo.
Ukusebenzisa kahle inkathi yamanje, ezayo, neyedlule kodwa ibe lula.
Ukusebenzisa imisindo ukubhala amagama alukhunyana.
Ukusebenzisa imithetho yobhalomagama ukubhala kahle.
Ukubona inhloko, isenzo, nomenziwa emushweni.
Ukusebenzisa kahle isivumelwano senhloko nesikamenziwa.
Ukusebenzisa izihlanganiso ukusho imbangela nomphumela wento Ngiyamthanda ngoba uyahlonipha.
Ukusebenzisa izinkathi ezithe ukuba lukhunyana (uzobe usuqedile-ke uma wenze njalo).
Ukubona asebenzise kahle amabizo, izabizwana bona, mina, izichasiso, izenzo, izandiso, ondaweni.
Ukusebenzisa kahle izimpawu zenkulumo izibabazo, umbuzi nokunye.
Umfundi uyakwazi ukusebenzisa imisindo, amagama nohlelo lolimi ukuzakhela nokuhumusha iziqephu.
ukulandelanisa indaba isib. esebenzisa amagama anjengo 'wase', 'wabuye', lapho esebeka ngawakhe amazwi.
Ukuxoxa ngeziqephu izindatshana esebenzisa amagama anjengalawa 'isingeniso' 'umzimba' 'isiphetho'.
Ukuguqukashintsha iphimbo uma ehlose ukudlulisa umbiko othile.
Ukuqaphela indlela okukhulunywa ngayo isib.
Ukubona umehluko phakathi kwendlela okukhulunywa ngayo ekilasini isib.
Ukulandelanisa kahle indaba esebenzisa amagama anjengo 'kuqala ngokuthi', 'bese ...' 'kugcine seku...'
Ukubona ukuthi iziqephu ezahlukehlukene zibonakala ngani (isib. indaba, imiyalo, nokunye).
Ukusebenzisa ulimi ukuxhumana nabantu.
Ukusebenzisa ulimi ukukhuluma ngendlela eyamukelekile emphakathini (isib. ukucela uxolo uma abantu bekhuluma).
Ukuqaphela indlela okukhulunywa ngayo, isib.
Ukubonisana nabanye ngamagama ajwayelwe ukusetshenziswa uma kuchazwa abafana namantombazana (isib. oyisidudla, indoni yamanzi), babonisane nokuthi kunamthelela muni ukusebenzisa la magama nokuthi kumele yini asetshenziswe lamagama noma cha.
Ukuhlela imisho ibe yizigaba engakhohliwe inkathi okumele ayisebenzise.
Ukusebenzisa ulimi ukukhuluma ngendlela eyamukelekile emphakathini isib. ukuxolisa uma wonile.
Isib. Ukuhlola ukuthi lusetshenziswa nini futhi lusetshenziselwani ulimi olungekho emthethweni.
Ezingeni eliphakathi, abafundi baqhubekela ezingeni lobusha. Abahlaliseki banomdlandla, bayalawulwa ontanga kodwa bona bebe bengazethembi. Bangabantu abazibheka bona ukuthi bangobani nokuthi bafuna ukuba ngobani. Izindaba eziphathelene nokuzazi ziba ngezimqoka . Ngaloko kufanele ukuthi bakubeke engqondweni ukuhlobana phakathi kolimi nokuzazi ezweni lethu eliziliminingi nelimasikoningi.
Ukuqala ukubheka izidingo, izimfuno nemibono yabanye.
Ukukwazi ukusebenzisana kalula ekuqedeni imisetshenzana eyabelwe iqembu.
Ukuthola kuyinselele ukubhekana nemisetshenzana abangayenza ngabodwana.
Ukugqamisa nentshisekelo yokuzibambela mathupha odabeni lokufunda kwabo.
Ukuba nokwenza bazimisele nangendlela thile ezindleleni zokwenza okuthile.
Ukuya befinyelela olwazini, belugcina beluguqulela esimweni esivuma bona.
Ukwazi kakhulu ukuphenya, baqhathanise bese bevivinya lolo lwazi ngokucophelela.
Kuleli zinga, abafundi bahlanganisa bakhulise amakhono abo okufunda nokubhala, bakhe ukuzethemba nokukhuluma beqamunda ngendlela eyiyo uma besebenzisa ulimi lwezomlomo. Ukusebenza ngokuxhumanisa izinhlelo zezifundo kwakha ingxenye esemqoka yemisebenzi yokufunda.
Imibhalo yokufunda ehlukahlukene.
Abafundi bazakusebenza ngezinhlobo ezahlukehlukene zeziqephu ukwedlula ezingeni eliyisisekelo. Ulimi nokuqukethwe yiziqephu zizawuba zinde ziphinde zibe lukhunyana. Bazongenisa abafundi kumibhalo yomlomo nebhaliwe, kanye nezindaba eziphathelene nokuhlalisana kwabantu nemvelo.
Ukunceda ukubeka imithetho yokulinganisa ukuhlola ezwakalayo, omunye nomunye umphumela unekhono noma amakhono ehlukile okumele kumele kugxilwe kuwo. (ukulalela, ukukhuluma, ukufunda, ukubukela, ukubukela, ukucabanga nokucabangisisa ukwakhiwa nokusethenziswa kolimi.) Kodwa-ke ohlelweni lwezifundo loku kumele kufakelwe kuhlanganiswe nemisebenzi yokufunda ngezinjongo ezibonakalayo nezifanele.
Okuqukethwe nokufanele okumele kuthathwe ezindabeni ezibanzi ezehlukene, kusekelwa ngezidingo zabafundingabanye, kanye nezindaba zokuhlalisana nabantu ezibanzi. Kumele izihloko zithinte udaba oluthinta uzwelonke okufana nesandulela ngculazi nengculazi, nobugebengu. Akumele kuxoxwe ngakho njengokuqukethwe emibhalweni kodwa akwethulwe njengokubonakalayo kolwazilokufunda olutholakele empilweni.
Ukukwazi ukubona umbono owodwa.
Ukufunda indlela iziqephu ezicela abafundi zibabhekise umbono othile.
Ukulwisa loku kusetshenziswa kolimi.
Lungiselela imisebenzi enzima nezindlela zokuhlola edinga izinto eziningi ezingeni eliphezulu.
Umfundi uyakwazi ukulalela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa aphendule ngendlela efanele nangokuhlolisisa ezimweni ezahlukehlukene.
Amakhono abafundi okulalela ayalungiswa ukubasiza ukuthi bakwazi ukulalela imibhalo eyandisiwe yomlomo (zombili ezisemthwetheni nezingekho emthethweni)ngezinhloso ezahlukehlukene.
Umfundi uyakwazi ukuxoxisana ngokuzethemba nangendlela efanele ekusebenziseni ulimi ezimweni ezahlukehlukene.
Uma abafundi bekhula, izimo zibanikeza inselele zibadinge ukuba babe nokuzethemba kanye nokukhuluma ngemfanelo. Bazoqhubeka bathuthukise amakhono abo okuxoxisana baphinde babe nozwelo kumasiko ahlukene bafunde nokuba nokuyigugu ekubeni liminingi.
Umfundi uyakwazi ukufunda nokubheka ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, ananele ngokuhlaziya izinzwa, ezamasiko kanye nokuyigugu kuziqephu.
Ukufunda izincwadi zaseNingizimu Afrika nezakuwo wonke amazwe omhlaba eziyiqiniso nezokusungulwa kuyadingeka ukukhulisa imizwa yabafundi kanye nobuntu babo, ukuthuthukisa ulimi, ukubafundisa ukufunda nokubhala, ukuzwisisa ubugugu kanye nokuzijabulisa.
Umfundi uyakwazi ukubhala izinhlobo zemibhalo eyahlukehlukene eyiqiniso necatshangwayo ngezinhloso ezahlukahlukene.
Abafundi bayaqhubeka nokuthi bathuthukise amakhono okubhalela izinhloso nezibukeli ezahlukehlukene. Baqala ukuthuthukisa nokuhlela imiqondo ngendlela efanele kuziqephu ezinamaphuzu nezakhiwe ngokulandela izinyathelo zendlela yokubhala eqhubekayo.
Umfundi uyakwazi ukusebenzisa ulimi ukucabanga nokucabangisisa nasekufinyeleleni elwazini nasekusebenziseni ulwazi ekufundeni.
Amakhono athuthukiswe kakhudlwana okucabanga, afakela ukucabangisisa abakucabangayo nolwazi lokufunda nokubhala okusemqoka emsebenzini wohlelo lwezifundo oluxhumanayo noluzoletha impumelelo ekufundeni . Kumele bafundiswe ngendlela ehlanganisayo kokuquthwe umsebenzi wokuxazulula izinkinga ngenjongo yokufunda ebonakalayo nesemqoka.
Umfundi uzokwazi ukusebenzisa imisindo, amagama nohlelo lolimi ukwakha nokuhumusha iziqephu.
Abafundi bazowufunisisa ukuthi ulimi lusebenza kanjani, baphinde bathuthukise ulimi lokuhlukaniselana oluveza ukukwazi ukukhuluma ngolimi, ukuze bakwazi ukuhlola nnokuhlaziya iziqephu zabo nezinye ukuze kuvele incazelo, ukusebenza ngemfanelo nangokulunga. Bazokwazi futhi ukusebenzisa lolu lwazi ukwenza isilingo ngolimi ukwakha incazelo (ukusuka ezingeni le misho ukuya esiqephini esiphelele) babone ukuthi isiqephu nokuqukethwe zihlobene. Bazokkwazi ukubona ukuthi ulimi luguquka kanjani ekuhambeni kwesikhathi naphakathi kwamasiko, kanye nakuzimo ezahlukehlukene. Esigabeni esilandelayo sibeke imiThetho yokuLinganisa ukuHlola yesiPhumo Sokufunda sezinga ngalinye. Siphinda sinikeze izibonelo zeziqephu ezingasetshenziswa ukuhlanganisa ukufundwa kolimi.
Izindaba ezilandayo isib.
Izindlela Zokwenza isib.
Izehlakalo ezenzeka eshashalazini.
Izinkondlo ezethulwa ngomlomo isib.
Imibiko - yesimo sezulu, nezemidlalo njll.
Izinkulumo/Izifundo ezethulwayo ezimfishane.
Amahlaya, Izindatshana ezingamahlaya ezethulwa izehlakalo zomxoxi.
Izindlela zokwenza isib.
Izinkondlo zomlomo/ukufunda izinkondlo.
Izindaba ngesehlakalo esavelela umxoxi.
Izingxoxo zokwakha ukuvumelana.
Umfundi uzokwazi ukulalela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa aphendule ngendlela Ukujabulela ukulalelela izinhlobo ezahlukehlukene efanele nangokucophelela ezimweni zeziqephu ezethulwa ngomlomo akwazi nokuphendula ezahlukehlukene. ngemfanelo isib.
Ukuxoxa umongo wendaba nemininingwane eqondene nayo eyiqhathanisa nolwazi analo.
Ukuxoxa ukusetshenziswa kwamagama ngokhulumayo, nemishwana nolimi olusebenzisa ukubonisa ngezitho zomzimba nokuthi zimthelela kanjani olalele isib. uzizwe unjani emva kokulalela okhulumayo Uye wathini noma wenzani ukukwenza ube kulesi simo?
Ukuxoxa ngokuthi ithoni nokukhethwa kwamagama kuguquka kanjani kuzithameli nasezinhlosweni. ezahlukehlukene.
Ukuthanda nokuthakazela ukulalela iziqephu ezifana nezinganekwane, imizekeliso, imiculo, amahlaya, iziphicaphicwano, nemidlalo emifushane bakwazi nokuphendula ngemfanelo.
Ukukhombisa umlayezo nezindikimba ezingumongo eziqephini ezethulwa ngomlomo bazenze zihambelana nempilo yangemihla.
Ukukhombisa izimpawu zeziqephu zomlomo (ukwakheka kwazo, ulimi, iphimbo, ulimi olusetshenziswa ngabantu abathile ukuya ngezethameli njll) okwenza zilungele izimo nezithameli ezahlukehlukene.
Ukuxoxa ukuthi ulimi lusetshenziswa kanjani ukwakha esithile.
Ukuthakasela ukulalela nokuphendula ngemfanelo kuziqephu ezahlukehlukene ezifana nezinganeko, imizekeliso, izinkondlo, imidlalo, ingxoxo ephikisanayo nezinkulumo.
Ukukhombisa nokuxoxa ukuthi kwakheka kanjani nokuthi kubathelela kanjani abalaleleisib.umlingiswa oyiqhawe uvezwe kanjani Loko kukwenza ukuthi uzizwe unjani ngaloyo mlingiswa ingabe ngempela nabantu esiphila nabo empilweni banjalo?
Umfundi uzokwazi ukulalela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa aphendule ngendlela efanele nangokucophelela ezimweni ezahlukehlukene.
Ukuxoxa ngemisindo nezithombe magama ezithombe olimini baphinde babeke imibono ngokuthelela kwazo olalele.
Ukulalela ukuze bathole ulwazi emibhalweni ezahlukehlukene ezinjengezaziso zesimo sezulu, izaziso zesikole, nokuxoxisana njll, ukukhumbula umongo noma imininingwane eqondene neziqephu bakwazi ukuphendula ngemfanelo.
Ukukwazi ukulandela imiyalo alandela nezinkomba ndlela.
Ukulalela ngomdlandla enkulumeni nasezingxoxweni ukubonisa ukuhlonipha nokuba nozwelo emizweni yabanye athakaselele imibono yabo.
Ukuxoxa ngobugugu, izimo nokuzicabangela ngokuhlalisana nabantu, ngokuziphatha, nangamasiko emibhalweni ezethulwa ngomlomo. isib. Kungabe yonke imindeni yakhiwe ngamalunga anjengomama, ubaba kanye nezingane Noma kukhona yini enye inhlobo yemindeni?
Ukulalela imibhalo zolwazi ezahlukehlukene (izinkombandlela , imiyalo, izinhlelo zokukhuluma zomsakazo, izindaba eziwuchungechunge zomlando zikamabonakude) abeke umongo nemininingwane eqondene nayo asebenzise ulwazi ngendlela efanele.
Ukuxoxa ngokuyigugu, izimo nokuzicabangela ngokuhlalisana kwabantu, ngokuziphatha, nangamasiko eziqephini ezethulwa ngomlomo, abeke imibono ngokufakiwe nokukhishiwe. isib. umyalezo wendaba uyahambisana nazo zonke ezinye izimo Yiziphi izimo ezingafakelwanga endabeni?
Ukulalela ngomdlandla nokuba nozwelo, ukuthatha imibono egqubuzana neyakhe aphendule ngemfanelo kokuqukethwe.
Ukuxoxa ngokuyigugu ezokuhlalisana kwabantu, ngokuziphatha, nangamasiko emibhalweni ezehlukene abeke imibono ukuthi loku kwethulwa kanjani esiqephini. isib. kukhona yini ukuba nenkolelo eyodwa ethile?
UKUKHULUMA Loku kubonakala uma umfundi ekwazi: Umfundi uzokwazi ukuxoxisana ngokuzethemba nangendlela efanele Ukuxoxa ngolwazi ngempilo, imibono nolwazi ekusebenziseni ulimi ezimweni lokuqukethwe okwahlukile okwenzelwe izinjongo ezahlukehlukene.
Ukusebenzisa ulimi ngaphandle kokungabaza ekuxoxisaneni nabantu.
Ukusebenzisa ulimi ukucabangela okumele akwethule isib.
Ukusebenzisa ulimi ecabanga ekuxoxisaneni nabantu. isib.
Ukusebenzisa ulimi ukwakha imicabango yokukwazi ukubeka imibono isib. ukwethula imizwa nemicabango, nokwenza okusamdlalo.
Ukunikezelana nabanye ngemiqondonokunikeza eminye imibono ngezihlokonezehlakalo ezingajwayelekile kakhulu, esebenzisa ukucabangela.
Ukuchaza okwenzekayo noma izehlakalo, nokulungisa umsebenzi, anikeze nezinkombandlela ngokuzwakalayo nangokuzwisisekayo.
Ukubuza imibuzo ehlolisisayo engenazo izimpendulo ezisobala azicabangisise uma ephendula.
Ukwethula nokusekela umbono wakhe ngezizathu.
Ukusebenzisa ulimi ukuxoxisana nabantu ukuveza imizwa yakhe nokubuyisa umcabango isib. ukukhuluma ngemizwa, nomqondo ophelele.
Ukusebenzisa ulimi ukuhlolisisa nokukwazi ukwethula ukuzicabangela(isib. izinkondlo, ukunanela umculo).
Ukunikezelana nabanye ngemiqondo, banikeze eminye imibono ngezihloko ezidinga ukucatshangwa ezibekwe ngokulandelana nangendlela eyakhiwe ngemfanelo(isib.ukwethula amaphosta, imibiko, impikisano).
Ukubuza nokuphendula imibuzo edinga ukucatshangwa.
Ukuthuthukisa ukuphikisana kwemiqondo okunamaphuzu nokucatshangiwe ukusekela imibono.
Ukulandela izinguquko ezithize ukuze kube nokuxhumana okufanele uma kusetshenzwa ngamaqembu.
Ukunikeza ukulungiswa komsebenziokulinganayo ngendlela efanele.
Ukusebenzisa ulimi oluthonyayo/ oluhlakaniphile ezimweni ezinokungqubuzana.
Ukubuza imibuzo efanele.
Ukugcina isimo sengxoxo.
Ukuphendula enanela imibono yabanye ngozwelo nenhlonipho.
Ukunikeza ukulungiswa komsebenzi ngendlela efanele.
Ukusebenzisa iphimbo ngendlela efanele, nokunanela ukukhuluma ngobuso.
Ukubonisa ukuhlonipha abanye eqenjini.
Ukubheka emehlweni agweme ukunyakazisa umzimba.
Ukusebenzisa izimo zobuso/okwenzeka ebusweni okufanele.
Ukusebenzisa iphimbo elizwakalayo, athathe ikhefu ngemfanelo, akhulume angasheshisi.
Ukunikana amathuba, ukugxila esihlokweni, ukubuza imibuzo efanele, ukugcina isimo sengxoxo, ukuphendula enanela imibono yabanye ngozwelo nenhlonipho.
Ukunikeza ukulungiswa komsebenziokwakhayo ngendlela efanele.
Ukusebenzisa iphimbo ngendlela efanele, nokunanela ukukhuluma ngobuso.
Ukubonisa ukuhlonipha amalungelo nemizwa yabanye ngenkathi besebenza emaqenjini.
Ukuhambisa amehlo azame ukubheka zonke izithameli.
Ukusebenzisa iphimbo nezimo zobuso ezifanele.
Ukukwazi ukuguquguqula nokufudumala kwephimbo ukubonisa ukugqizelela.
Ukuguquguqula umsindo, ithoni nokufudumala kwephimbo ukubonisa ukugqizelela nomphumela.
Ukusebenzisa ulimi ngemfanelo ezimweni ezahlukehlukene ngenhloso zokuncenga, ukuphikisa, ukugqugquzela, nokuzibandakanya ngemfanelo.
Ukubeka imibono ngolimi olungasetshenziswa ukugwema ukusetshenziswa kolimi olubandlululayo.
Ukusebenzisa ulimi olusemthethweni ngendlela ekusebenziseni ulimi ezimweni efanele ekhulunywa ngabantu abathile ezimweni ezahlukehlukene. ezahlukehlukene iphimbo, ukukhethwa kwamazwi, indlela yokukhuluma, ulimi oluboniswa ngezitho zomzimba.
Ukusebenzisa ulimi olufanele ukubonisa isizotha (ukuxolisa, ukucela, ukubonga, nokusekela).
Ukusebenzisa ukwakhiwa kohlelo nezishoezimweni ezifanele.
Ukusebenzisa ulimi ngokuqaphelisisaukwethula imizwa efanayo njengokuthukuthela, nokungabi nesineke, ukuzwela nokufisa.
Ukukhombisa nokulwisa ukusetshenziswa kolimi olubandlululayo.
UKUFUNDA NOKUBUKELA Loku kubonakala uma umfundi ekwazi: Umfundi uzokwazi ukufunda nokubukela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, ananele Ukufunda izinhlobonhlobo zeziqephu zaseNingizimu ngokuhlaziya izinzwa, ezamasiko kanye Afrika nezomhlaba jikelele eziyiqiniso nezisunguliwe nokuyigugu emibhalweni. ngezinhloso ezahlukehlukene. isib. izinkondlo, izinganekwane, inganeko, amapheshana ethula ulwazi, izincwadi zolwazi nezincwadi zokufunda nokufundisa.
Ukufunda ngokushesha ukuze athole umqondojikelele.
Ukuhlolisisa ikhasi lokuqukethwe, izihloko, kanye inkomba eletha umqondo jikelele.
Ukufundela phezulu ngokufanele abonise ukuqonda.
Ukufunda bephimisa nokufunda ethula ulwazi, izincwadi zolwazi nezincwadi buthule, beguqula amasu okufunda ukuba zokufunda nokufundisa njll afanele injongo nezithameli.
Ukufunda ngokushesha ukuze athole zokuqukethwe, aqonde, aqaphele isivivinyo umqondo-jikelele. sokuqondisisa njll.
Ukuhlabela phambili okuzokwenziwa/okuqukethwe nesiphetho.
Ukufunda aphimise ezwakale elungisa indlelayokufunda ukulungela injongo nezithameli.
UKUFUNDA NOKUBUKELA Umfundi uzokwazi ukufunda nokubukela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, ananele ngokuhlaziya izinzwa, ezamasiko kanye nokuyigugu emibhalweni. Umphumela wesifundo 3 Usaqhubeka Loku kubonakala uma umfundi ekwazi: Ukubuka nokusho okuthile ngezinsizakubona ezinhlobonhlobo nangezinhloso ezahlukehlukene isib.
Ukubonisa nokuxoxisana izindlela zezimo zokudweba njengombala, uhlaka, ukukhethwa kwezithombe njll.nokuthi ziwuthelela kanjani umlayezo othulwayo. Ukuchaza imizwa ngombhalo (esinamaphuzu, esemibhalo, esibukwayo, nezinsizakuxhumana ezihlobonhlobo) anikeze nezizathu. Ukuxoxa ukuthi ukukhetha ulimi nezimpawu zomdwebo kumthelela kanjani umfundi. Ukubonisa ukuzwisisa aphinde akhombise, axoxe izimpawu ezifana nomongo wendaba, abalingiswa, isizinda kanye nesakhiwo kuziqephu ezingelona iqiniso.
Ukuxoxa ngomlayezo owethuliwe.
Ukubonisa nokuxoxisana ngamasu okudweba afana nemibala, uhlaka, ukukhethwa kwezithombe, uhlobo nobukhulu bamagama, nezimpawu nokuhlelwa. njll.
Ukuchaza nokuhlaziya ukuphendulela imizwa ngeziqephu.
Ukuxoxa ukuthi ababhali namaciko ezinto ezibonakalayo babakha ubuhlobo babo nabafundi babo ngezindlela ezahlukehlukene, nokuthi babakha kanjani imibono eyahlukene yomhlaba besebenzisa ulimi nezinto ezinezimpawu ezibonakalayo.
Ukubonisa nokuxoxisana amasu okwenza njengokukhanya nemiphumela yemisindo, ukukhetha izimo, izimo zamakhamera, ukwakha, nendlela yokubhala ngemfanelo nokuthi zimthelela njani obukayo.
Ukuhumusha nokuxoxa umlayezo.
Ukuchaza ukuhumusha nokuphendula ngokuphelele, enikeza izizathu ezisekelwe phezu kombhalo awufundile noma ulwazi ngempilo.
Ukuxoxa ukuthi amasu asetshenziswa ngababhali nabaqambi bendlela yokubhala okufanele kanye nabathwebuli bezithombe bakha imibono ethile ngomhlaba bakwazi nokubeka ofundayo ezindaweni ezifanele ngezindlela ezahlukehlukene.
UKUFUNDA NOKUBUKELA Ukuqonda izizathu zokwenzakalayo endabeni. Umfundi uzokwazi ukufunda nokubukela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, ananele Ukuzwisisa uhlelomagama nokuxoxa ngokukhethwa ngokuhlaziya izinzwa, ezamasiko kanye kwamagama, izifengqo nemiphumela yemisindo nokuyigugu emibhalweni. ezinkondlweni, kuzinganekwane nemibhalo zezinsizakubona eziningiisib.
Ukubonisa izindlela iziqephu ezihlelwe ngayo.
Ukubonisa ukuhi ulimi nendlela yokukhuluma yabantu abathile (izinga lokuba semthethweni)kwehluka ukuya ngenhloso nezithameli.
Ukubonisa nokuxoxa okuyigugu eziqephini kubhekwe izindaba eziphathelene namasiko nokuhlalisana kwabantu, ezemvelo kanye nendlela yokuziphatha. isib. umlayezo wendaba nokuma kwawo ezindabeni ezahlukehlukene, izindaba eziphathelene nobuqotho nokulingana kubhekwa izimo nabalingiswa abahlukene.
Axoxe izimpawu ezifana nomongo wendaba, esiveza ngayo ukuphila kwabantu izinjongo kanye isizinda, umoya osendabeni kanye nendlela esisebenza ngayo nabalingiswa.
Ukwenza kuqondakale izimpawu eziphathelene nokuvezwa kwabalingiswa.
Ukuxoxa izindikimba nezindaba banikeze incazelo yakhiwa kanjani nokuthi ofundayo imibono ngokusekela. ubekwa kuliphi izinga umbhali uxoxa indaba njengobukele noma njengomunye wabalingiswa Ucabangani ngabalingiswa abasemqoka Uyabazwela noma uyabagxeka?
uphumelela kangakanani umbhali ukukubeka kulesi simo?
Ukufunda ngokushesha ukuthola ulwazi eziqephini njengesimo sezulu, uhlelo lwezikhathi lwamabhasi, amabalazwe njll.
Ukuhumusha imibhalo ezibukelwayo (amathebuli, amashadi , amaphosta, amagrafu, amabalazwe) aguqule iziqephu ukusuka kolunye uhlobo ase kolunye. (isib.
Ukukhetha imibhalo ezifanele ukuze azitholele ulwazi afeze izidingo njengezichazamagama, ama-ensaykilophidiya ezingane nezincwadi zolwazi.
Ukubonisa izindlela iziqephu ezihlelwe ngayo (isib.izinsumo, izincwadi, ukubukezwa kwezincwadi).
Ukubonisa izinhloso ezahlukehlukene zeziqephu ahlaziye ukuthi ulimi, nolimi olusetshenziswa ngabanye abantu luhluka kanjani ngezinjongo nabantu okubhekiswe kubo.
Ukubonisa nokuxoxa umbono kanye nenjongo nabantu okubhekiswe kubo.
Ukukhumbula nokuxoxa izinkoleloezingasekelwe nendlela ezakheka ngayo.
Ukuxoxa nokuqhathanisa ukuphathwa kwezindaba eziphathelene nokuhlalisana kwabantu namasiko ngokuvezwe ngababhali abehlukene ngezihloko ezinhlobonhlobo.
Ukubonisa nokuhlola izinhlobo nokufaneleka kolimi nendlela yokukhuluma yabanye abantu emibhalweni salabo okubhekiswe kubo.
Ukuhumusha imiyalezo umbhali ayifihle ngenhloso nangokungenhloso.
Ukubonisa imibono ehlukile emibhalweni ezinzima kakhulu anikeze imibono yakhe esekela ngobufakazi obutholakala esiqephini.
Ukuhlaziya umphumela wezinkolelo ezingasekelwe, ubandlululo nokubheka icala elilodwa, axoxe ukuthi loku kungalwiswa kanjani kuguqulwe, abeke nemibono yakhe anikeze nezizathu.
Umfundi uzokwazi ukufunda nokubukela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, ananele ngokuhlaziya izinzwa, ezamasiko kanye nokuyigugu emibhalweni.
Ukufunda nokulandela imiyalo enzima, alandele izinkombandlela encedwa kancane nje.
Ukufingqa imiqondo engumongo kanyenemibono esekelayo.
Ukukhetha nokubhala phansi ulwazi olufanele ngendlela efanele.
Ukuhumusha nokuhlaziya ngokwakhe imininingwane etholakala emibhalweni zokubhalwe ngemfanelo (amabalazwe, amagrafu emigqa, amagrafu angamabha, amashadi angamaphayi) aphinde akwazi ukususa ulwazi kolunye uhlobo ase kolunye.
UKUBHALA Loku kubonakala uma umfundi ekwazi: Umfundi uzokwazi ukubhala izinhlobo zeziqephu ezahlukehlukene eziyiqiniso Ukubhala imibhalo ezahlukehlukene ezibhalela nezicatshangwayo ngezinhloso.
Ukubhalela inhloso yokuzifunela ulwazi, ukudlala ukuzicabangela nokuzama ukwakha umbhalo wobuciko isib.
Ukubhala imibhalo ezethula ulwazi ezibeka imibono icace kuzo zonke izithameli kubo isib.
Ukuguqulela ulwazi ukusuka kwesinye isimo ukuya kwesinye isib.
Ukubhalela inhloso yokuzifunela ulwazi, ukudlala ukuzicabangela nokuzama ukwakha umbhalo wobuciko isib.
Ukubhala imibhalo ezethula ulwazi ezibeka imibono icace kuzo zonke izethameli isib.
Ukubhala nokwakha imibhalo zokubona ezethula ulwazi luzwakale lwakhiwe ngemfanelo isib. izikhangisi, izincwadi zokuthula ulwazi ngezindawo ezithile, amabalazwe anezithombe namagama njll.
Ukuguqulela ulwazi ukusuka kwesinye isimo ukuya kwesinye isib. okubhaliwe ukuguqule kube yisigaba esibhaliwe noma igrafu.
Ukubhala imibhalo ezethula ulwazi ezibeka imibono icace, ilandelane ukubhekisa kuzo zonke izethameli ezahlukahlukene. isib.
Ukubhala nokwakha imibhalo zokubona ngemfanelo nangendlela yokwakha zisebenzisa ulimi, imiphumela yemisindo, ukubhala okuhlelwe ngemfanelo nezakhiwo ezenzelwe abantu okubhekiswe kubo abahlukene isib. ama CD nekhasi langaphandle, izikhangisi zethelevishini noma umsakazo, incwadi eyethula ulwazi ngezindawo ezithile ezinezithombe.
Ukubonisa ukuzwisisa indlela yokwenza nendlela yokukhuluma yabantu abathile isib.
Ukukhiqiza uhlaka lokuqala ngolimi olufanele nezinguquko ngezinhloso nokubhekiswe kuwo.
Ukubukeza umsebenzi usebenzisa ulimi olufanele, ukuhlela nendlela yokwenza nokulungiswa komsebenzi okuvela kwafunda nabo noma kuthisha.
Ukulungisa amaphutha ohlaka lokugcina olubhaliwe abheke amaphutha ohlelo, iziphumuzi, kanye nokubhala, afakele ukulungiswa komsebenzi okuvela kwafunda nabo nakuthisha.
Ukushicilela uhlaka lokugcina ngokubonisa ngemibono kwabafanele abayizethameli noma kuthisha.
Ukwethula umsebenzi abhale ngobunono ngendlela efanele, asebenzise indlela zokubhala ezifanele ezifana nezihloko, izikhala zezigaba, nokuzihlehlisela phakathi njll njengoba kufanele.
Ukuthuthukisa isihloko ngokufuna ulwazi kumithombo, bakhethe ulwazi olufanele bahlele imiqondo.
Ukubhala uhlaka lokuqala olunomqondo owumongo, kanye nezigaba zokusekela ezithuthukisiwe.
Ukusebenzisa imisho eqondile nemisho embaxa kanye nemisho emagatshagatsha eqaphe injongo nabantu okubhekiswe kubo.
Ukubukeza umsebenzi abheke ngqo okufundiswayo, asebenzisa ulimi olufanele ukuhlela, nendlela yokwenza nokulungiswa komsebenzi okuvela kwafunda nabo noma kuthisha.
Ukulungisa amaphutha omsebenzi wokugcina owenziwe.
Ukufaka uhlaka lokugcina aphinde acabange ngendlela yokuhlola leyo ngxenye.
Ukubhala umsebenzi owenziwe ngobunono baqaphela ukwethulwa isib. ikhasi langaphandle, izihlokonjll kanye nendlela yokubhala ngemfanelo.
Ukucabanga imiqondo ngesihloko esithile ayithuthukise esebenzisa imithombo eyahlukene yolwazi olufanele, nokuhlela imiqondo asebenzise amasu afana namabalazwe emiqondo ecatshangiwe, amaflowushadi, isikhali sokuhlola njll.
Ukubhala uhlaka lokuqala olunomqondo owumongo, kanye nolimi olufanele nokuguquka okuvezwa izinjongo ezithile nabantu okubhekiswe kubo.
Ukubukeza umsebenzi abheke ngqo ekulungiseni ulimi, ekuluhleleni nasendleleni olwakhiwe ngayo, asebenzisa ukulungiswa komsebenzi okuvela kwabafunda naye.
Ukukhipha izinhlobo eziningi zohlaka eziningi njengoba kudingeka.
Ukunikeza ukulungiswa komsebenzi kwafunda nabo, ebazwela emizameni abayenzile.
Ukukhipha uhlobo lokugcina efakele ukulungiswa okuvele kwafunda nabo kanye nothisha.
Ukucabanga ahlolisise umsebenzi wokugcina ngokwakhe nangaloku akuthole kwafunda nabo nakuthisha.
Ukukhetha nokusebenzisa izinhlobo eziningi zamagama avela kulwazi lwempilo imisebenzi, imibhalo, ulimi lwezomlomo labafunda naye kanye nabanye abantu.
Ukwelula imisho ngokusebenzisa isiphawulo nesandiso namabinzana nemishwana eyisichasiso.
Ukusuka kwenye inkathi uya kwenye ungaguquguquki, nangendlela efanele.
Ukukhetha nokulinga izinhlobo eziningi zamagama avela kumithombo eyahlukene.
Ukusebenzisa inkulumo ngqo nenkulumo ebikiwe ngokufanele nangempumelelo.
Ukukhetha nokulinga nokulinga izinhlobo eziningi zamagama avela kwezinye izinkundla zokufunda, nezinkundla zezinto abazithandayo, ezethula incazelo ngemfanelo nangempumelelo.
Ukubhala njalo nje esebenzisa amagama ngendlela efanele aqaphele ukupelwa kwamagama amasha.
Ukusebenzisa izinhlobo zemisho embaxa nemagatshagatsha.
Ukusuka enkathini enye uye kwenye ngendlela ngokungaguquki ngemfanelo nangempumelelo.
Ukusebenzisa inkulumo ngqo nenkulumo ebikiwe ngokufanele nangempumelelo.
Ukuguquguqula ukuma komusho ukubheka ngqo kanye nokugqizelela.
Umfundi uzokwazi ukubhala izinhlobo Ukusebenzisa isihloko nomusho osekelayo zeziqephu ezahlukehlukene eziyiqiniso ukuthuthukisa indima ebumbene.
Ukusebenzisa uhlelo, upelomagama neziphumuzi ngendlela efanele.
Ukubhala isihloko nomusho osekelayo afakele ulwazi olufanele ukuthuthukisa indima ebumbene.
Ukubonisa izindlela ezahlukehlukene zokuhlanganisa isigaba.
Ukusebenzisa uhlelo, ubhalomagama neziphumuzi ngendlela efanele.
Ukubhala isihloko somusho afakele ulwazi olufanele ukwakha indima ebumbene.
Ukuxoxa ngembangela nomphumela emibhalwenii nasekusebenziseni ukwazi ekufundeni. ezibhaliwe nolimi olusetshenzisiwe ukwethula loku isib.
Ukuqondisa izincazelo ezingabekiwe obala akwazi ukuthi incazelo yethulwe kanjani.
Ukwakha imibuzo ukuthola ulwazi oludingekayo.
Ukubonisa imithombo efanele yokuthola ulwazi.
Ukuthola ulwazi asebenzisa amagama asemqoka.
Ukukhetha nokuhlolisisa imithombo eyehlukene ehambisana nezihloko ezehlukene.
Ukwenza ukulinganisela aseke ngolwazi analo.
Ukubeka obala phakathi kokuhle nokubi abeke nezizathu bachaze nezizathu.
Ukuxoxa ukuthi ingqikithi ethelela ngayo ulwazi.
Ukwakha imibuzo efanele ukuholelaekufuneni ulwazi oludingekayo.
Ukusebenzisa ukuxoxisana ukuqoqa ulwazi.
Ukufuna ulwazi oluvela kweminye imithombo efanele.
Ukubona imbangela nomphumela emibhalweni ezahlukehlukene zohlelo lwezifundo oluhlanganayo.
Ukubeka umbono wakhe aweseke ngobufakazi obumbene.
Ukuthuthukisa ukuphikisana okulinganisiwe ngezindaba ezifanele ezidinga ukulwiswa.
Ukubuza imibuzo edinga ukucatshangwa ukuze kutholakala incazelo enye.
Ukubuza imibuzo elandela okuke kwabuzwa ukuthola izimpendulo ezizikile.
Ukuxoxa ngokuba neqiniso kolwazingokuqhathanisa neminye imithombo.
Ukuqhathanisa ukuthi izilimi ezahlukehlukene ziwathula kanjani amagama ezinkundla zokufunda ezahlukahlukene.
Ukukhetha imiqondo efanele nasekusebenziseni ukwazi ekufundeni.
Ukukhipha izibonelo kuncazelo.
Ukubikezela i okuzolandela nokuthi kuzophethwa kanjani kusekelwa ngolwazi oluqokelelwe.
Ukuthuthukisa okungenzeka noma izehlakalo zesimo esithile.
Ukuthola izindlela ezahlukehlukene zokwethula umbono esebenzisa iThesorasi axoxe ngomahluko omncane oyaye utholakale kuzincazelo.
Ukuhlela nokuhlukanisa ulwazi achaze nokuthi achaze izizathu ezisekela loku kuhlela.
Ukuqhathanisa ulwazi nemibono babonise ezahlukehlukene.
Ukubeka izehlakalo ezithile ezilandelanayo kwani.
achaze nokulandelana kwazo.
Ukuhlela ulwazi esigabeni, ethebulini, ukwenza into eyodwa ephelele.
Ukuthatha isinqumo anqome ukuthi noma okuthile okubhaliwe kwahlelwa makwenziweni.
Ukuhlola nokwenza izinqumo akwazi kolunye.
nokuchaza isisekelo saloko.
Ukuguqula indlela yokuhlela ulwazi isib.
Ukuqamba nokuchaza imiphumela noma esicatshangelwayo. iziphetho.
Ukucabanga aveze okuthile anikeze ezinye imisebenzi nezifundo ezingasetshenziswa izindlela ezingasetshenziswa ukuxazulula esikhathini esizayo. izinkinga.
Ukulinga ngokubonakalayo nomthelela yemisindo okutholakala olimini.
Ukufunisisa ubudlelwano phakathi kwamagama athile ukuthola ulwazi olusha ngezihloko.
Ukusebenzisa iziqalo, iziqu kanye nezijobelelo/nokuhumusha imibhalo. izakhi ezelulayo ukwakha amagama.
Ukubhala phansi amagama esichazamazwini okungesabo/abazenzela sona.
Ukubonisa inhloko kanye nesenzo emshweni.
Ukusebenzisa izihlanganiso ukwakha imisho embaxa isib, Ubaba uzoya esibhedlela. Ubaba uyagula. Ubaba uzoya esibhedlela ngoba uyagula.
Ukusebenzisa izivumelwano zenhloko/zikamenzi nezikamenziwa.
Ukubonisa nokusebenzisa amabizo, izabizwana, izenzo, izandiso, iziphawulo.
Ukusebenzisa inkulumo ngqo nenkulumo mbiko.
Ukusebenzisa iziqalo, iziqu kanye nezijobelelo izakhi ezelulayo ukwakha amagama. /izakhi ezelulayo ukwakha amagama.
Ukubhala phansi amagama esichazamazwini okungesabo/abazenzela sona. okungesabo/abazenzela sona.
Ukubonisa inhloko kanye nesenzo emshweni.
Ukusebenzisa izivumelwano zenhloko/ nesikamenziwa lapho inhloko nomenziwa zikamenzi nezikamenziwa lapho inhloko noma bengekho kodwa bazwisiswe ukuya umenziwa engekho emshweni. (kodwa ngengqikithi).
izwisiswa ukuya ngokusetshenziswa.
Ukubonisa nokusebenzisa amabizo izabizwana, izandiso, inani, nezihlanganiso, nezindlela izenzo, izandiso, inani, nezihlanganiso. zesenzo.
Ukusebenzisa iziphumuzi ngendlela efanele (isib. Ubaba uye esibhedlela ngoba uyagula).
Ukusebenzisa inkulumo ethulwayo ukubhekana ngqo isib. Umuntu othanda ukudla yisiminzi.
Umfundi uzokwazi ukusebenzisa Ukusebenza ngezigaba imisindo, amagama nohlelo lolimi ukwakha nokuhumusha imibhalo.
Ukusebenzisa izihloko nemisho ukusekela ukuthuthukisa isigaba esibumbene.
Ukuhlanganisa imisho kusigaba usebenzisa isib.
Ukusebenzisa izisho nezaga ngemfanelo.
Ukusebenzisa indlela yokukhuluma yabantu abahlukene ngokomthetho/nokungekho emthethweni (isimo sephimbo).
Ukuthuthukisa ukuba neso elibukhali ekuqondeni ulimi.isib.abheke izindlela eziningi angazisebenzisa ukucela umuntu ukuba enze okuthile (esebenzisa kufanele/ungakwazi/njll), nokuthi loku kuhambisana kanjani nokuhlobana phakathi kokhulumayo nolalele, imiphumela yako nokuthi kumele ilwiswe.
Ukusebenzisa ulimi lokukhuluma ngolimi isib. inkulumo ngqo nenkulumo mbiko, isisho, isaga, okusemthethweni nokungekho.
Ukusebenzisa izihloko nemisho ukusekela ukuthuthukisa isigaba esibumbene. ukuthuthukisa isigaba esibumbene.
Ukuhlanganisa imisho kusigaba usebenzisa isib.
Ukusuka kwenye inkathi uye kwenye aphikisanayo.
Ukusuka kwenye inkathi uye kwenye ngemfanelo nangempumelelo.
Ukusebenzisa izisho nezaga ngemfanelo.
Ukusebenzisa izisho nezaga.
Ukusebenzisa ulimi olufanele abantu injongo kanye negqikithi.isib. indlela okubhekiswe kubo, inhloso kanye negqikithi.
esemthethweni nengekho emthethweni yabantu isib. indlela esemthethweni nengekho abakhuluma ngendlela thile.
Ukuzwisisa nokusebenzisa ulimi thile.
Wakhala wabhonga uma ezwa ukuthi uyise esiyisingathekiso. isib. Muhle yindoni ushonile/Kufa luphi udosi lwakho. yamanzi.
Ukuthuthukisa ukuba neso elibukhali ekuqondeni Ukuthuthukisa ukuba neso elibukhali ekuqondeni ulimi.isib.afunisise ulimi nemifanekisomqondo ulimi isib. afunisise indlela ulimi olusetshenziswa ethile esetshenzisiwe ukwakha ubandlululo, ngayo ukukhangisa ukusigqugquzela ukuthenga ubulili, neminye imibono engasekelwe. izinto esingazizidingifuni, ngaloko kuhlukunyezwe indawo esiphila kuyo.
Ukusebenzisa ulimi lokukhuluma ngolimi isib. Ukusebenzisa ulimi lokukhuluma ngolimi isib.
inani, izihlanganiso, umusho oyisihloko, umshwana oqondile, umshwana okhonzile, okubhekiswe kubo, inkathi, ukwenzasamuntu. isihlanganiso, inkulumo ngqo nenkulumo ebikwayo, isingathekiso.
Kuleli zinga, abafundi bahlanganisa lokho abakufunde emabangeni angaphambili, belungiselela imfundo eqhubekayo kanye nokuzilungiselela ukusebenza. sebelungiselela ukubamba iqhaza elinqala emphakathini obuswa ngentando yeningi, ukungena shi ezindabeni eziphathelene nomphakathi kanye nendawo abahlala kuyo njengesandulela ngculazi nengculazi uqobo lwayo, kanye nokuziphatha ngendlela eyakhayo. Kufanele ulimi lolu balusebenzisele izidingo eziqondene nabo ngqo, umphakathi, isimo esihlelekile ngokusemthethweni kanye nasemfundweni.
Nangamalungelo abo nalokho abanezibophezelo kukho njengezakhamuzi eziphila emphakathini obuswa ngentando yeningi noxube amasiko amaningi.
Leli zinga ligxile ekuhlanganiseni nasekwenabiseni ulimi kanye nokukwazi ukufunda nokubhala.
Ukuba babe abantu abakwaziyo ukuhlaziya ulimi, nokuqonda ukuthi lusebenza kanjani, nanokuthi futhi bakwazi ukuthi balusebenzisele ukufeza izinhloso zabo.
Umfundi usuke esekwazi ukulalela ukuze athole ulwazi nalokho okungamjabulisa, nanokuthi akwazi ukubhekana nezimo zempilo ngendlela efanele esebenzisa iso elihlaziyayo ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Abafundi bazobe belalela ngendlela ephapheme, enozwelo nehlaziyayo emibhalweni eminingi eyahlukene eyethulwa ngomlomo, okufanele bayifingqe, bayiqophe phansi baphinde baphendule kuyo.
Umfundi usuke esekwazi ukuxhumana nabanye ngokuzethemba nangendlela ezwakalayo uma kusuke kuxoxwa ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Abafundi bazokhuluma ngokuzethemba emphakathini, baxoxisane nabanye ngendlela efanele neyimpumelelo. Lokhu kuyadingeka ikakhulu emsebenzini noma uma sebeqhubeka nemfundo yabo.
Umfundi lapha usuke esekwazi ukufunda nokuthi azibhekele ulwazi alufunayo nanokuthi akwazi ukufundela ukuzijabulisa. Lokho kuyamsiza ekutheni akwazi futhi ukuhlaziyisisa lokho okusemqoka mayelana nobuhle, amasiko kanye nemizwa okungahle kutholakale emibhalweni leyo.
Ukufunda kuyisisekelo sokubhala kanye nokunda okubhekene nempilo yomuntu. Abafundi kumele bafunde imibhalo eyahlukene kubandakanya izincwadi eziyiqiniso nezingelona iqiniso ezibhalwe ababhali baseNingizimu Afrika nabakwamanye amazwe. Lokhu kuzosiza ukuthuthukisa ulimi lwabafundi, ulwazi jikelele, kanye nokukhula nje kwabo ngengqondo.
Umfundi lapha usuke esekwazi ukubhala izinhlobo ezahlukahlukene zemibhalo eyiqiniso nazisusela yona ekhanda ngezinhloso eziningi ezahlukahlukene.
Ukubhala lokhu kuyindlela yokufunda nokuziveza ukuthi usuqhubeke kanjani kanye neyokuxhumana. Esikhathini esiningi kuyindlela yokuhlola abafundi, ngakho-ke ngaleyo ndlela kubalulekile uma umfundi esaqhubeka nokufunda noma uma eseqashwa emsebenzini.
Umfundi lapha usuke esekwazi ukuthi asebenzise ulimi uma ecabanga noma ecabangisisa ejula ngokuninga, khona ezokwazi ukufinyelela olwazini oluthile aludingayo ukuthi aluhlaziye, bese elusebenzisa ekufundeni.
Amakhono amaningi okucabanga athuthukisiwe nolwazi lokufunda nokubhala, kuyisango elikuvulela ekufundeni oqhubeka nakho impilo yakho yonke kanye nasekuzuzeni imiphumela ethuthukisayo nehlaziyayo empilweni.
Umfundi lapha uzobe esenolwazi futhi esekwazi ukusebenzisa imisindo, amagama kanye nohlelo lolimi, ekubhaleni nasekuhumusheni imibhalo ethile.
Abafundi bazofuna ukuthi ulimi lusebenza kanjani, futhi basungule indlela yokulinganisa ulimi uma kusuke kudingidwa izindaba eziluthintayo. Lokhu kubasiza ukuthi bakwazi ukuhlola imibhalo yabo ngehlo elihlaziyayo ukuze bakwazi ukuthola incazelo yokubhaliwe, ukuthi kuphumelele yini nokuthi kwenziwe ngokucophelela na. Bazokwazi futhi ukusebenzisa lolu lwazi ukuhlolisisa ukuthi ulimi luyayakha yini incazelo (ukususela ezingeni legama nomusho ukuya eziqeshini eziphelele) kanye nokubona ukuthi umbhalo kanye nokuchazwa yiwo kuhlobene kanjani. Lokhu kuzobenza babone ukuthi ulimi luguquguquka kanjani nesikhathi nangokwehlukana kwamasiko nokuthi luguquka kanjani ezimweni ezahlukehlukene.
Kulezi zigaba ezilandelayo, izindlela zokuhlola kulowo nalowo mkhakha wesifundo zizonikezwa kulelo nalelo banga. Lapha kuzonikezwa izibonelo zemibhalo engasetshenziswa ekufundeni lesi sifundo solimi. Kufanele kwazeke nokho ukuthi akuzona lezi kuphela izibonelo ezingasetshenziswa, uthisha naye usengangeza ngokuthi azikhethele noma yimiphi eminye imibhalo efanele angayithola.
Abafundi bamabanga 7, 8 no 9 kumele bafunde babheke imibhalo eyahlukahlukene yaseNingizimu Afrika kanye neyakwamanye amazwe kubandakanya izincwadi ezimiselwe ukufundwa ezikoleni.
Ulwazi olunzulu ngezizinda zomlando nokuhlalisana kwabantu okuzokwenza abafundi baqonde kangcono lezo zinto ezingamagugu ezithinta ulimi lwabo.
Uhlaka lwendaba oluyindida kanye nezinhlakana ezincane zendaba.
Izindikimba eziphonsela ofundayo inselelo bese zivusa okuthile kuyena yizona ezikhulisa ukuqonda kangcono lezo zinto ezisemqoka.
Isimo, iphimbo kanye nolimi olusetshenziswayo kufanele kube ngokuguquguqukayo kuhambisane nesimo sendaba.
Izinhlobo ezahlukahlukene zemisho, ezakhiwe ngezindlela ezahlukene.
Ulwazimagama olukuphonsela inselelo wena olalele nendlela eyiyo yokusebenzisa izaga nezisho.
Izinhlobo ezahlukahlukene zezimpawu zobunkondlo ezitholakala kulezo zinkondlo ezikhethiwe.
Imibhalo enemifanekiso (lapha kubandakanywa izithombe zebhayisikobho), ezibonisa izimpawu ezifana nokusetshenziswa kwemibala egqamile kanye nalowo omhlophe nomnyama, ukubaluleka kokuqukethwe, isu lokusebenzisa ukukhanya, isimo sesithombe kanye nokudonsa into ekude uyisondeze eduze kanjalo nokuthwebula okuseduze kuvele kahle.
Imibhalo esebenzisa izithombe nokubhaliwe (nezinye izindlela zokuxhumana) uma iqoshwa iveza izimo zezindlela ezinhlobonhlobo.
Imibhalo eyenza abafundi bazame ukufunisisa amasiko ajwayelekile kanye nenzinsizakuxhumana.
Indlela ulimi olwakha ngayo incazelo - umbhali uthatha umbono othile abhale ngawo ngendlela yokuthi abafundayo bakwazi ukuzwa ukuthi uthini.
Indlela abafundi abezwa ngayo ukuthi umbhalo uthini, nokuthi baluveza kanjani ulwazi abasuke sebenalo nalokho okusemqoka kulowo mbhalo lowo.
Izindlela abakhombisa ngazo ukuthi bakuzwile obekushiwo umbhalo lowo ngokuthi basebenzise indlela abaqonda ngayo isakhiwo nendlela abahumusha ngayo umbhalo lowo.
Ukusebenzisa ulimi olungafani okungaba olwesigodi, olwawontanga kanjalo nomthelela wezinye izilimi kwezinye.
UKULALELA Loku kubonakala uma umfundi ekwazi: Umfundi uzokwazi ukulalela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa aphendule ngendlela Ukulalela nokuncoma imibhalo eveza okuthile, efanele akwazi nokuhlaziya ezimweni ecabangisayo, nelandisayo isib. Izingoma eziningi ezahlukehlukene. ezingamabhaladi, izindaba ezimfushane nezinganekwane.
Ukubhekisisa imibono ebekiwe, ubuze imibuzo ecabangisayo nokubhekana nezinselelo uma kunesidingo.
Ukubona indlela imibhalo evamile eyethulwa ngomlomo ehlelwa ngayo nendlela okuchazwa ngayo izinto ezithize nezimpawu zazo (isib. Umbiko wesimo sezulu, izinkomba okufanele uzilandele, amahlaya, amaculo). Lokhu kubandakanya ukubona amasu athize enza inkulumo ithandeke njengokuhambe uba nesikhawu uma ukhuluma, ukusebenzisa inkulumo eqondile kanye nokukwazi ukubona ubumqoka bokwehla nokwenyuka kwephimbo uma ukhuluma emibhalweni eyahlukahlukene lapho kusebenza khona inzwa yokubuka nokulalela.
Ukulalela nokuncoma imibhalo eyethulwa ngomlomo echukuluza ukusebenzisa iso lomcabango nalokho okuyimibhalo eyethulwa ngomlomo enikeza ulwazi (isib. Izinkondlo, izibongo, iziqephu ezimbili noma ezintathu zezindaba nemidlalo yomsakazo, izingxoxo ezimfushane, izikhangiso zomsakazo nezinkulumompikiswano).
Ukuveza uvo ngemibono eyethuliwe, ubuze imibuzo efunisisayo uphonse nezinselelo uma kunesidingo.
Ukuqonda ukuthi imibhalo evamile eyethulwa ngomlomo ihlelwa kanjani nokuchaza izimpawu ezithile zalolo hlobo lombhalo (isib. izindaba ezimfushane, izibongo, izingxoxo ezimfushane). Lokhu kubandakanya ukubona amasu athile enza inkulumo ithandeke njengokuthi kusetshenziswe amagama akhombisa ubuhlaya, ukusebenzisa umbhinqo, ihaba kanye nokukwazi ukubonisa ukuveza nokuhlaziya imiphumela yemisindo emibhalweni eyahlukahlukene ebukwayo nelalelwayo.
Ukulalela nokuncoma izinhlobo ezahlukahlukene zemibhalo eyindida efuna ukubhekwa ngeso lomcabango naleyo eyethula ulwazi (isib. Imidlalo yomsakazo, izingxoxo, imibiko elanda ngezehlakalo, izinkondlo ezidlalwayo, ukubukeza izincwadi).
Ukuveza uvo ubhekise olwazini nasemibonweni eyethuliwe, abuze imibuzo efunisisayo uphonse nezinselelo uma kunesidingo.
Ukuhlaziya nokuqhathanisa ukuthi imibhalo eyahlukahlukene eyethulwa ngomlomo ihlelwa kanjani kanye nezimpawu ezithile zalolo hlobo ngalunye (isib. izindaba ezimfushane, amabhaladi, izingxoxwana, izingxoxo, imidlalo yomsakazo, ukufundwa kwezindaba, izinkulumompikiswano). Lokhu kubandakanya ukukwazi ukubona izinto ezenza inkulumo ithandeke njengokusebenzisa amagama angaba nezincazelo eziningi lilodwa, ukusebenzisa inkulumo ehlanekezeliwe ezokwenza uthole incaze umlingiswa abekade engayazi nenkulumo eyeyayo, ukuhlaziya kanye nokuqhathanisa imiphumela yemisindo emibhalweni elalelwayo nebukwayo.
UKULALELA Umfundi uzokwazi ukulalela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa aphendule ngendlela efanele akwazi nokuhlaziya ezimweni eziningi ezahlukehlukene. Ukubuka nokuhumusha ngendlela efanele lapho kusuke kukhulunywa buthule khona ngezandla nangezimpawu zobuso nomzimba.
Ukubonisa amagama athile, imishwana nemisho enemithelela kubalaleli nechaza umphumela wayo (isib. ulimi olunozwelo, ukwehlukanisa phakathi kwento eyiqiniso nombono, ukubona okuvunayo nokungakhethi cala).
Ukubona kanye nokuchaza ukusetshenziswa kwamasu alokho okwenziwa buthule (isib. Ukuhlangana kwamehlo, ukubonisa ngomnyakazo womzimba, ukusebenzisa ukwehla nokwenyuka kwephimbo, kanye nokuphumula uhambe uba nezikhawu).
Ngokukwazi ukubona imbangela eyenza okhulumayo ukuthi akhethe amagama athile azowasebenzisa, imishwana kanye nemisho eba nomthelela kwakushoyo kanye nomphumela wakho kuloyo olalele (isib. Inkulumo egqugquzelayo, ukwehlukanisa phakathi kweqiniso nombono, ukukwazi ukubona iphuzu elivezwa ngokhulumayo nokubona inkulumo evunayo nengakhethi cala).
Ukubona nokuvumelana nezindlela ezehlukahlukene zokusetshenziswa kolimi -njengokuphimisa okwehlukene nezilimi zesigodi kanye nokuchaza ulimi olusetshenziswa ngontanga (isib. i- Tsotsitaal).
Ukubona kanye nokuchaza ukusetshenziswa kwamasu alokho okwenziwa buthule nomthelela wako kolalele njengokuhlangana kwamehlo, ukusebenzisa ukunyakaza komzimba kanye nokusebenzisa ukunensa nokushesha, ukwehla nokwenyuka kwephimbo.
Ukuchaza imbangela eyenza okhulumayo akhethe amagama athile, imishwana ethile kanye nemisho nemiphumela yokubeka inkulumo ngendlela ethile eba nomthelela kwakushoyo (isib. inkulumo embaxambili ebekwe ngenhloso, ukwehlukanisa phakathi kweqiniso nombono, ukubona iphuzu elivezwa ngokhulumayo, ukubona kanye nokuchaza inkulumo evunayo nengakhethi cala nemfundisoze).
Ukubona nokuvumelana nezindlela ezehlukahlukene zokusetshenziswa kolimi njengokuphimisa okwehlukene nezilimi zesigodi kanye nokukhetha nokuchaza ulimi olufanele lusetshenziswa ngontanga (isib. iTsotsi -Taal).
Ukubona nokuchaza ubumqoka bemiqondo equkethwe imibhalo ephathelene nezomlando, ezenhlalo nezamasiko.
UKUKHULUMA Loku kubonakala uma umfundi ekwazi: Umfundi uzokwazi ukuxoxisana ngokuzethemba nangokuyimpumelelo Ukuveza imiqondo nemizwa ngokuzethemba futhi efanele ekusebenziseni ulimi ezimweni nangosizo oluncane esebenzisa imibhalo ezithile eziningi ezahlukehlukene. ezikhethiwe (isib. izindaba, amahlaya, imidlalo).
Ukuveza imiqondo, amaphuzu nemibono ngokucacile ngendlela ehlelekile nelandelanayo esebenzisa izinhlobo ezithile ezahlukehlukene zeziqephu zomlomo ezinobuqiniso (isib. izingxoxo, izinkulumo mpikiswano ezimfushane).
Ukubonisa amakhono abalulekile kuzinhlobo zeziqephu zomlomo ezikhethiwe.
Ukuphatha izingxoxo nontanga esebenzisa imibuzo elula, elalela futhi ethatha amanothi ngokucophelela.
Ukuveza imiqondo nemizwa ngokuqamba futhi kuvezwe nangosizo olukhulu lokuzethemba nokuzimela esebenzisa imibhalo ezithile (isib. imidlalo, ukulingisa nezingoma).
Ukuveza imiqondo, amaphuzu nemibono ngokucacile ngendlela ehlelekile futhi nangezinga elikhulu lokulandelana kuzihloko eziphonsa inselele esebenzisa izinhlobo ezithile ezahlukehlukene zeziqephu zomlomo ezinobuqiniso (isib. izingxoxo, izinkulumo mpikiswano).
Ukuphatha izingxoxo namalunga omphakathi esebenzisa amasu asemqoka okuxoxisana.
Ukuveza imiqondo, amaphuzu nemibono ngokucacile nangokulandelanayo kuzihloko eziphonsa inselele esebenzisa izinhlobo ezithile ezahlukehlukene zeziqephu zomlomo ezinobuqiniso (isib. ukuchazwa kwezinhlelo zetheknoloji njengokuthi isetshenziswa kanjani ikhomputha noma ividiyo).
Ukuphatha izingxoxo ngokuyimpumelelo kusetshenziswa amasu asezingeni eliphezulu okuxoxisana (isib. ukubuza umbuzo ohlolayo).
UKUKHULUMA Ukubonisa amakhono asemqoka okuxhumana Umfundi uzokwazi ukuxoxisana ngokuzibandakanya ngomdlandla ezingxoxweni ngokuzethemba nangokuyimpumelelo zamaqembu, ekukhulumeni, kuzingxoxo efanele ekusebenziseni ulimi ezimweni nakuzinkulumo- mpikiswano lapho kwenziwa lokho: eziningi ezahlukehlukene.
kubuyiswa igebe ngokubuza imibuzo, ukukhetha, ukugcina izimpendulo ezingenamkhawulo, ukukhombisa uthando olunzulu.
kukhonjiswa uzwelo kumalungelo nemizwa yabanye abantu.
Kuhlukaniswa lapho kufanele kukhonjiswe uzwelo kumalungelo nemizwa yabanye nalapho kufanele kuphonswe inselele olimini olungenazwelo noma olubandlululayo.
Ukubonisa nokuchaza impumelelo yokukwazi ukukhuluma.
Ukubonisa nokuchaza izimpawu ezisiza empumelelweni yokukwazi ukukhuluma.
Ukusebenzisa izifengqo ezifanele ezinjengovuthondaba ipholavuthondaba, ihaba kanye nombuzo ongadingi mpendulo.
Ukuhlaziya impumelelo yokukwazi ukuxhumana kubuye kwenziwe ngcono.
UKUFUNDA NOKUBUKELA Umfundi uzokwazi ukufunda nokubukela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, aphendule ngokuhlaziya izinzwa, ezamasiko kanye nokuyigugu bozwelo kuziqephu. L oku kubonakala uma umfundi ekwazi: Ukufunda ngokuzenzakalelayo ukuze azijabulise kanye nokuthola ulwazi kuzinhlobo ezahlukehlukene zemibhalo ezifundiwe, ukusho izimpendulo zakhe futhi echaza izinhlobo zemibhalo azijabulelayo.
Ukufunda buthule nangokuphimisa efundela izinhloso ezahlukehlukene esebenzisa amasu okufunda afanele (isib. ukucwenga, ukwakha umkhanya, ukuqagela, izici ezikhombisa umkhondo wengqikithi).
Ukubona izinhloso zezethameli kanye nengqikithi yombhalo.
ukubonisa imiqondo esemqoka nokuchaza ukuthi imininingwane iwusekela kanjani umqondo osemqoka.
Ukubona izinhlobo ezahlukehlukene zmibhalo, izimpawu zakhona ezibalulekile kanye nokuchaza ukuthi umbhalo uhlelwa kanjani isib. izinkondlo, iziqephu kumaphephandaba, izikhangiso, imibhalo kumabhuku amafushane.
Ukufunda ngokuzenzakalelayo ukuze azijabulise kanye nokuthola ulwazi kuzinhlobo ezahlukehlukene zemibhalo ezifundiwe, ukusho izimpendulo zakhe nezinhlobo zemibhalo azijabulelayo futhi enza iziphakamiso zaleyo mibhalo kwabanye.
Ukuchaza izinhloso zezethameli kanye nengqikithi yombhalo.
Ukubonisa nokuchaza imibono eyehlukene.
Ukuchaza ukuthi izimpawu ezisemqoka nokuhlelwa kwezinhlobo ezahlukehlukene zeziqephu zisiza kanjani ekusebenzeni kwazo (isib. Izinkondlo, amanoveli amancane/ amanovelana, iziqephu kumaphephandaba, izincwadi, amabhaladi, ukubukeza izincwadi).
Ukufunda ngokuzenzakalelayo nangokwedlulele ukuze azijabulise kanye nokuthola ulwazi ezinhlotsheni ezahlukehlukene zemibhalo ezifundiwe, ukuqhathanisa izimpendulo zakhe kanye nokwenza iziphakamiso ezisekelwe.
Ukuchaza nokusho izinhloso zezethameli kanye nengqikithi yombhalo.
Ukuchaza imibono eyehlukene.
Ukuchaza izinhlobo ezahlukehlukene zemibhalo nokusho ukuthi izimpawu ezisemqoka zihlelwa kanjani futhi zisiza kanjani ekusebenzeni kweziqephu (isib. izinkondlo ezinde, amanoveli amancane/amanovelana, imibhalo kumaphephandaba, amadayari, izincwadi, amabhaladi, ukubukeza izincwadi imidlalo emifushane).
UKUFUNDA NOKUBUKELA Ukubonisa ukuqonda isiqephu, injongo yasoUmfundi uzokwazi ukufunda nokubukela nobudlelwano baso empilweni yakhe ngokuchazaukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, uhlaka, ingqikithi, abalingiswa nesimo sendawo.aphendule ngokuhlaziya izinzwa, ezamasiko kanye nokuyigugu bozwelokuziqephu.
Izinhlobo zokufunda nokubhala ezicacile kanye nokusetshenziswa kolimi isib.
Ukuqamba amalunga (isib. ukukhetha nokubeka imifanekiso/izithombe, ukusebenzisa ubukhulu, ukusebenzisa imibala).
Ukubonisa ukuqonda umbhalo, inhloso yawo Ukubonisa ukuqonda umbhalo, inhloso yawo nobudlelwano bawo empilweni yakhe ngokuchaza nobudlelwano bawo empilweni yakhe uhlaka, ingqikithi, abalingiswa nesimo sendawo. ngokuhlaziya ukukhula kohlaka, ingqikithi, okuyigugukwempilo, abalingiswa nesimo senda wo.
uhlobo nesimo sobuciko bokubhala, isimo sombhalo nesobuciko bokubhala.
Ukubona okushiyiwe embhalweni nokuchaza nokuhlalisana nezamasiko kunomthelela ukuthi kungani; kanjani kumlayezo.
Ukubuza ukuthi ingabe uyavumelana nomlayezo osesiqeshini.
Umfundi uzokwazi ukufunda nokubukela nokuhlalisana, ezamasiko, ezemvelo nokuziphatha ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, eziqukethwe yiziqephu njengoba zivezwe yizimo aphendule ngokuhlaziya izinzwa, ezithile zombhalo ezinjengokuqukethwe umbhalo, ezamasiko kanye nokuyigugu bozwelo ulimi, ubuciko bokubhala, abalingiswa.
Ukukhombisa amakhono akhe njengomfundi.
Ukuchaza izindaba eziphathelene namasiko, ezemvelo nokuziphatha eziqukethwe yiziqephu kanye nokubonisa amaphuzu ombhalo eziqukethe ubugugu obuhambelana nazo (isib. Okuqukethwe umbhalo, ulimi, ubuciko bokubhala, umbono oveziwe nabalingiswa).
Ukukhombisa nokuchaza amakhono akhe njengomfundi.
Ukuthatha izinqumo ngokumayelana nezindaba eziphathelene namasiko, ezemvelo nokuziphatha eziqukethwe yiziqephu kanye nokuchaza umphumela iziqephu ezinawo kumfundi namaphuzu ombhalo aletha le miphumela (isib. okuqukethwe umbhalo, ulimi, ubuciko bokubhala, umbono oveziwe nabalingiswa).
Ukukhombisa nokuhlaziya amakhono akhe njengomfundi.
UKUBHALA Loku kubonakala uma umfundi ekwazi: Umfundi uzokwazi ukubhala izinhlobo zeziqephu ezahlukehlukene eziyiqiniso Ukubhala uchungechunge olukhethiwe lwemibhalo nezicatshangwayo ngezinhloso eziningi eveza imicabango: ezahlukehlukene.
Ukwembuleleka ekusebenziseni ulimi ngokuqamba nangokudlalisa kusetshenziswa izindlela zokulanda nezokuchaza izindaba ezibhalwayo, amadayari, izincwadi zobungani, izingxoxo, imidwebo yezinkondlo, amagama emiculweni kanye nezingoma.
Ukukhiqiza izinhlobo ezahlukehlukene zeziqephu ezibhaliwe ezikhethiwe eziyiqiniso nalezo ezikhuluma ngezahlakalo ezahlukahlukene (iziqephu kusetshenziswa indlela yokubhala nezithombe-magama) ngezinjongo ezahlukehlukene kusetshenziswa okubonakalayo namalungu aqanjiwe lapho kufanele khona ngokusebenzisa izethulo zofakazi, amaphosta/imifanekiso, izikhangiso, ukubukeza izincwadi, izithako ezisetshenziswa ekubhaleni, imiyalelo enikezelwa emidlalweni.
Ukubonisa amakhono asemqoka kuzimpawu ezikhethiwe zokubhala ngokufanele ohlotsheni lombhalo (isib. ukuqamba isimo sendawo nohlaka ezindabeni ezilandayo, ukukwazi ukubona isigqi nokuvumelana kwamagama enkondlweni, ukusebenzisa ulimi oluqondile ekuchazeni okulula, ukukhombisa ukulandelana ohlelweni oluthile).
Ukwembuleleka ekusebenziseni ulimi ngokuqamba, ukuhlaziya nangokudlalisa kusetshenziswa izindlela zokulanda nezokuchaza izindaba ezibhalwayo, izingxoxo, izinkondlo kanye nezincwadi.
Ukukhiqiza izinhlobo ezahlukehlukene zemibhalo ezibhaliwe eyiqiniso naleyo ekhuluma ngezahlakalo ezahlukahlukene (iziqephu kusetshenziswa indlela yokubhala nezithombe-magama) ngezinjongo ezahlukehlukene kusetshenziswa okubonakalayo namalungu aqanjiwe lapho kufanele khona ngokusebenzisa ukwethulwa kabusho kwezigameko, imibiko yemisebenzi ecwaningisisayo, uqweqwe lwamagama, amaphosta/imifanekiso, ukubukeza izincwadi.
Ukubonisa amakhono asemqoka kuzimpawu zokubhala ngokufanele ohlotsheni lombhalo ukuveza umlingiswa, ukuqamba isimo sendawo nohlaka embhalweni olandayo nochazayo, ukukwazi ukubona isigqi nokuvumelana kwamagama enkondlweni, kusetshenziswa umfanekisomqondo olula enkondlweni.
Ukwembuleleka ekusebenziseni ulimi ngokuqamba, ukuhlaziya nangokudlalisa kusetshenziswa izindaba ezilandayo nezichazayo, izingxoxo, izinkondlo, izingoma, izindaba ezimfushane, izincwadi, imidlalo ehambisana nemisindo kanye nemiphumela ebonakalayo.
Ukukhiqiza izinhlobo ezahlukehlukene zeziqephu ezibhaliwe eziyiqiniso naleyo ekhuluma ngezahlakalo ezahlukahlukene ngezinjongo ezahlukehlukene kusetshenziswa okubonakalayo namalungu aqanjiwe lapho kufanele khona ngokusebenzisa I-e-mail, imibiko ngezinto ezenzekayo, izikhangiso, amaphosta/imifanekiso, ukubukeza izincwadi, ukubukeza amafilimu, okwethulwa ngofakazi, imibiko yamaphephandaba, incazelo yempilo yomuntu (CV), uhlelo kanye namaminithi omhlangano.
Ukubonisa amakhono avelele kuzimpawu ezahlukehlukene zokubhala ngokufanele ohlotsheni lombhalo, isib. ukuthuthukisa umlingiswa, ukuqamba isimo sendawo nokuthuthukisa nombhalo olandayo, ukusebenzisa izinhlobo ezahlukehlukene zezithombemagama ekubhaleni inkondlo yabo.
Ukukhetha nokuhlola izihloko ngokusebenzisa nezicatshangwayo ngezinhloso eziningi ukuxoxisana, ukusebenzisa ibalazwe lemiqondo ezahlukehlukene.
Ukushicilela umkhiqizo wokugcina, kubhekiswa ekwethuleni nakumalunga asemqoka alokho okuqoshiwe.
Ukushicilela umkhiqizo wokugcina, kubhekiswe ekwethuleni okuqanjiwe kanye namalunga okuqamba ahlukene.
Ukushicilela umkhiqizo wokugcina, kubhekiswe ekwethuleni okwakhukahlukene okumbaxa kanye nokuqamba amalunga.
Ukubhekisa nokuqonda incazelo, ukuchaza inhlosonasekusebenziseni ulwazi ekufundeni.
Ukusebenzisa ukwakheka kolimi okufanele ukwethula umcabango ombaxa (isib. ukusetshenziswa kwezihlanganiso "ukuba izinhlelo zokuphepha bezehlukaniswe ngokulingana, ngabe izinga lobugebengu liphansi").
Ukuhlaziya imbangela nomphumela ukujula imbangela isib. Angivumelani nalokhu kwakho, eziqeshini ezibhalwayo nezifundwayo ngoba nokuthi ngisekela umbono wami kanye nemibhalo ezitholakala kuzinhlelo zonke ngo...); zokufunda (isib.
Ukubuza nokuqonda ukuxazulula izinkinga Ukuhlongoza izimpendulo nokuphikisa.
Ukwethula umbono ophikisayo nokunika enye ezimbaxa, imiqondo nemizwa isib.
Ukusebenzisa ulwazi oluyiqiniso nezinkinga ezibhekene nomuntu ngamunye, nokuhumusha okubalekayo ngokuzethemba izihloko ezivame kulo lonke uhlelo lokufunda.
Ukusebenzisa imibuzo, okubhekiswe kukho nokuhlaziya ukuze kuthuthukiswe ukucabanga okuhlaziyayo nokuxazulula inkinga.
Ukusebenzisa amagama asemqoka ukukhetha nasekusebenziseni ulwazi ekufundeni.
Ukusebenzisa amasu afanele ukubhekisa kokuthile nemibuthano lapho kukopelwa (nokusho) ulwazi embhalweni (isib.
Ukusebenza ohlelweni lomsebenzi ezinkundleni zonke zokufunda kanye nokukhiqiza umbhalo ohlelekile.
Ukulungisa ukusetshenziswa kwamasu okubhekiswe kuko kanye nenhlanganisela lapho kukotshelwa khona (kanye nokusho) ulwazi oluvela emithonjeni (isib.
Ukwenza imisebenzi embaxa ngokwandile kuzo zonke izinkundla zokufunda kanye nokukhiqiza umbhalo ohlelekile.
Ukubuza imibuzo ephonsa inselele ephathelene nezindaba zikazwelonke nazo zonke izinhlelo zokufunda isib.
Ukwandisa imithombo yolwazi nezindlela izindlela zokuthola ulwazi oluhambelanayo isib.
Ukwenza imisebenzi embaxa ngokwandile kuzo zonke izinkundla zokufunda kanye nokukhiqiza umbhalo ohlelekile.
Ukuhlela ulwazi ngendlela efanele isib.
Ukuguqula ulwazi ukususela ohlelweni olulodwa [noma ulimi lapho kudingeke khona] ukuya kolunye isib.
Ukusebenzisa ulimi olufanele ukwenza ukuqhathanisa isib.
Ukukhetha okuhle nolwazi olufanele ukusuka ezinhlotsheni ezahlukehlukene zemithombo yolwazi ukuya kokomuntu oyedwa, nokuhlela okungezwayo nomqondo womuntu ukuya esiqeshini somsebenzi sokulandelanayo nokwethulwayo.
ezahlukehlukene zokuthatha nezokwenza ukukhetha, ukulandelanisa, ukubuthanisa amanothi isib.
Ukususela emishweni elula ukuya kwembaxa. olumbaxa ngokwandile kanye nokwakheka kohlelo lolimi ukuze kucaciswe okuthile nenhloso.
Ukusebenzisa ukubhala ukuze athuthukise nasekusebenziseni ulwazi ekufundeni. imiqondo isib.
Ukusebenzisa ulimi kuzo zonke izinhlelo zokufunda ngenjongo yokuxazulula izinkinga isib.
Ukuqhathanisa ukuthi izilimi ezahlukehlukene ziwaveza kanjani amagama ahlukene emikhakheni ezahlukehlukene zokufunda, nokwenza ukuxhumana ukusiza ukuqonda nokusiza ekuxazululeni inkinga.
Ukubheka ukungefani kwezinto nokukusebenzisa ngokuqambayo nangendlela enhle isib.
Ukuqhathanisa ukuthi izilimi ezehlukene ziwethule kanjani amagama kuzo zonke izinhlelo zokufunda, nokwakha ukuxhumana ukusiza ukuqonda kanye nokusiza ekuxazululeni izinkinga.
Ukubheka ukungefani nokuhlanganisa ukusetshenziswa kwakho ngokuqambayo nangendlela enhle isib.
Ukuqhathanisa ukuthi izilimi ezehlukene ziwethule kanjani amagama ezinkundleni ezehlukene zokufunda, nokwakha ukuxhumana ukusiza ukuqonda kanye nokusiza ekuxazululeni izinkinga.
Ukubhekisa ekuthuthukiseni ikhono lakho nasekusebenziseni ulwazi ekufundeni.
Ukubhekisa ekhonweni lomuntu ngamunye njengosizayo kokwenziwa yiqembu nokubonisa amathuba okuthuthuka.
Ukuhlanganisa okubhekiswe kukho ngekhono lomuntu ngamunye njengosizayo kokwenziwa yiqembu nokubonisa amathuba okuthuthuka.
Ukubhekisa bese ebuza imibuzo futhi abhekane nemibono (kubandakanya ukubhekana nalabo abanomqondo owodwa) kulokho okubonwayo nokufundwayo.
Ukuguqula imibono yakhe, lapho kufanele khona, emva kokuzwa noma ukufunda imibono yabanye.
Ukuhlaziya ukuthi izilimi zibolekisana kanjani ngamagama, nokuthi amagama amasha aqanjwa kanjani futhi asetshenziswe ngendlela efanele.
Ukusho ukuthi izilimi zibolekisana kanjani eyodwa ukuthuthukisa ulwazi lwamagama ngamagama, nokuthi amagama amasha kulokho okuqukethwe.
Ukuchaza ukuthi izilimi zibolekisana kanjani ngamagama, nokuthi amagama aguquka kanjani nesikhathi kanye nokuthi amagama amasha aqanjwa kanjani.
Ukubona nokusebenzisa amabizo, izenzo, Umfundi uzokwazi ukusebenzisa imisindo, iziphawulo, izibaluli ongumnini, inani, izabizwana, amagama kanye nohlelo lolimi ukwakhaka izihlanganiso, izibabazo, izenzukuthi, izibanjalo;nokuhumusha iziqephu.
Ukubona nokusebenzisa imishwana ebalulayo nezabizwana ezibalulayo isib.
Ukusebenzisa izinhlobo ezahlukehlukene ezahlukehlukene zemishwana ngendlela zemishwana ngendlela efanele isib. uma efanele isib.
Ukubona nokusebenzisa imishwana ebalulayo ubhekise kumenziwa emshweni isib. igolide nezabizwana ezibalulayo isib. Njengoba bese ligujwa eNingizimu Afrika, ukususa umenzi lishonile ilanga, uvele waqonda ekhaya; isib.
Ukuhlaziya umehluko ohlelweni lolimi isib.
osemqoka emshweni kanye nokuhlukanisa phakathi kwezigaba nemishwana kuchungechunge lwemisho.
Ukusebenzisa ngokwehlukana izihloko nemisho Umfundi uzokwazi ukusebenzisa imisindo, esekelayo (isib. ukubeka inhloko yomusho amagama kanye nohlelo lolimi ukwakhaka ekugcineni) ukuthuthukisa izigaba ezihambelanayo; nokuhumusha iziqephu.
Ukuhlela izigaba ngokulandelana ngohlelo oluhlelekile ukwakha iziqephu ezelulekile.
Ukusebenzisa ulimi lwezisho ngendlela efanele.
Ukusebenzisa ngokwehlukana izihloko nemisho esekelayo isib. Ukubeka inhloko nemisho esekelayo isib.
Ukuhlanganisa imisho kuzigaba ezihambelanayo kusetshenziswa amagama ezihambelanayo kusetshenziswa amagama ahlanganisayo, amagama avame ahlanganisayo njenga 'nakhona kunjalo', ukusetshenziswa ndawonye; omqondofana, omqondophika, nezimpinda.
Ukuhlela izigaba ngokulandelana ngohlelo oluhlelekile ukwakha imibhalo ezelulekile.
Ukusebenzisa ulimi lwezisho ngendlela efanele kunini futhi yikuphi lapho indlela nangendlela enokuqamba.
Ukusebenzisa izisho zolimi ngendlela efanele neqambayo.
Ukubona nokusebenzisa amagama akhombisa uzwelo ebulilini, kwibala, kwezemvelo, kwezempilo nakwezinye izindaba eziphathelene nokuhlalisana kanye namasiko.
Ukuhlanganisa ukubona nokusebenzisa amagama akhombisa ngokwandile uzwelo ebulilini, kwibala, kwezemvelo, kwezempilo nakwezinye izindaba eziphathelene nokuhlalisana kanye namasiko.
Ukuhlaziya ukusetshenziswa kwamagama amahle akhombisa uzwelo ebulilini, kwibala, kwezemvelo, kwezempilo nakwezinye izindaba eziphathelene nokuhlalisana kanye namasiko.
Uhlaka lokuhlola lwesitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R - 9 (ezikoleni) sisekelwe phezu kwemigomo yemfundo esekelwe phezu kwemiphumela. Ukuhlola kufanele kukhombise indlelaumfundi aqhubeka ngayo, kube kuqikelelafuthi ukuthi abafundi bayakwazi ukudidiyela ulwazi namakhono. Ukuhlola lokhu kufanele kubuye kusize abafundi ukuthi bakwazi ukwenza izinqumo ngokusebenza kwabo, ukuzihlelela izinhloso zokuqhubeka nokubuye bachukuluze imizwa yabo yokuqhubeka nokufunda.
Ukusiza ekuhlolweni komfundi lesi sitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke.
Sibeka izindlela zokuhlola njengento ebalulekile enqubweni yokuhlola kulelo nalelo banga. Izindlela zokuhlola zichaza izinga elindelekile lokwenza nezindlela zokwenza ezahlukehlukene zemiphumela yesifundo ngasinye sebanga ngalinye. Ukwenza kwabafundi emiphumeleni yesifundo kumele kulingwe kubhekwe nezindlela zokuhlola.
Ukuhlola esitatimendeni esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke esibukeziwe samabanga R - 9 (ezikoleni) kuyinto eqhubekayo, yokuqoqa ulwazi oluqokelelwe ngokubheka umsebenzi wabafundi obhekwa kuqhathaniswa nezindlela zokuhlola imiphumela yokufunda. Kudinga izimpawu ezichazwe kahle namasu okwenza ahlukehlukene ukwenza othisha bakwazi ukunikeza abafundi umbiko womsebenzi nokubika kubazali nabanye abantu abanentshisekelo.
Imfundo esekelwe phezu kwemiphumela indlela yokufundisa nokufunda ekubeka kucace okumele abafundi bakuzuze. Umgomo esebenza ngawo ukuthi uthisha kumele asho kuqala ukuthi abafundi kulindeleke ukuba bafinyelelephi. Umsebenzi kathisha ukufundisa ukuze asize abafundi ukuba bafinyelele ezidingweni zezindlela zokuhlola esohlelweni lwezifundo; umsebenzi womfundi ukufunda noma akwazi ukwenza okudingwa izindlela zokuhlola. Ukuhlola kusemqoka emfundweni esekelwe phezu kwemiphumela ngoba kumele kubelula ukuhlola lapho umfundi esefinyelele kokudingekayo ebangeni ngalinye.
Kuveze obala yonke imininingwane futhi kubeke iqonde ngqo.
Kuhlanganiseke nokufundisa kanye nokufunda.
Kuhlukahluke ngezindlela, amasu, izikhali zokuhlola kanye nengqikithi.
Kube yiqiniso, kukhombe ukwethembeka, ubuqotho, kuhambisane nomfundi kuvume ukuguquguka ngokwanele ukuvumela amathuba andayo.
Inhlosongqangi enkulu yokuhlola abafundi kumele kube ukwandisa ukukhula nokuthuthuka komuntu ngamunye, kungenzelwa ukuthatha izinqumo zenqubekelaphambili ngale ndlela, ukuhlola kusetshenziselwa ukuqaphela inqubekela phambili yabafundi, kanye nokubalungiselela/nokubasiza ekufundeni. Zinhlanu izindlela eziqondile zokusebenzisa ukuhlola.
Ukuhlola okuyisisekelo Ukuhlola okuyisisekelo kwenziwa ekuqaleni kwebanga noma izinga ukuzama ukuthola ukuthi abafundi yini abakwaziyo Isiza othisha ukuhlela izinhlelo zezifundo kanye nemisebenzi yokufunda.
Ukuhlola okufunisisayo Ukuhlola okufunisisayo kusetshenziselwa ukufunisisa uhlobo nembangela yezingxaki ekufundeni okwenzakala kumfundi othize. Kulandelwa ukuhola okulungisayo, ukusekela okufanele nezindlela zokungena ulungise, noma ukubathumela kwabanolwazi ukuze bathole usizo ikakhulukazi kubafundi abanezidingo ezingajwayelekile.
Ukuhlola okwakhayo. Ukuhlola okwakhayo kuhlola kuphinde kusekele ukufunda okufunda, kuphinde kusetshenziselwe ukunikezaabafundi nothisha ngenqubekela phambili yabafundi ukwenza ukufunda kube ngcono. Imibiko eyakhayoyomsebenzi wabafundi iyanikezwa ukuze abafundi bakhule ngolwazi.
Ukuhlola okuhleliwe. Ukuhlola okuhleliwe ukuhlola ukusebenza ngemfanelo kohlelo lwemfundo. Ingxenye eyodwa yalolu hleloibheka ukusebenza komfundi kuqhathaniswa nezinkomba zokuhlola okuvunyelenwe ngazo kuzwelonke. Ukuhlola okuhleliwe kwenziwa ukupheleni kwezinga ngalinye lenhlanganisela yemfundo jikelele nokuqeqesha. Isibonelo sezikole kanye nabafundi siyakhethwa ezifundazweni noma kuzwelonke ukuze kwenziwe ukuhlolaokuhleliwe.
Izimpawu zokuhlola okuqhubekayo.
Ukuhlola okuqhubekayo yikona okusetshenziswa kusitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke.
Kuthatha isikhathi esithile kwenziwa kanti kuyaqhubeka: Ukufunda kuyahlolwa njalo nje bese amarekhodi okuqhubeka ayalungiswa abukezwe kuze kuyophela unyaka.
Kusekele ekukhuliseni kanye nasekuthuthukiseni abafundi: Abafundi babamba iqhaza ngemfanelo ekufundeni nasekuhloleni, bayangena ekuzihloleni, bazibukele abanokukwenza bona ngokwabo, babheke ukufunda kwabo bese baba nolwazi lokulungisa ububona, ngaleyo ndlela kwenyuse ukuzethemba.
Kunikeza indlela eyakhayo yokubika umsebenzi wabafundi evela ekufundeni nasekufundiseni. Izindlela zokubika umsebenzi yinto esemqoka kakhulu yokuhlola okwakhayo. Izindlela zokubika ukulungiswa komsebenzi zifaka indlela efanele yokubuza, kubhekwe indlela uthisha anikeze imibono yakhe ngomlomo noma ngokubhala ngokwakufanele umsebenzi wokuhlola nokugqugquzela umfundi ukuthi afinyelele kukho.
Kuvumela ukuhlola okuhlangene: Lokhu kungafakela ukuhlola izindlela zokuhlola ephakathi komsebenzi wokuhlola owodwa, kuphinde kuhlanganise izindlela ezahlukahlukene zokuhlola, imigomo kanye nezikhali zokuhlola izindlela zokuhlola Ukwazi ukwenza okushiwo izindlela zokuhlola ezithile noma umphumela wesifundo othile kungaboniswa ngezindlela eziningi ezahlukahlukene, ngalokho izindlela ezahlukahlukene zokwenza kanye namathuba kumele zethulwe ukuze abafundi baveze amakhono abo.
Kusebenzisa amasu okwenza ezbandakanya izidingo zabafundi abahlukahlukene eziphathelene nolimi nomzimba, nengqondo, nemizwa kanye namasiko: Ukuhlola okuqhubekayo kwenza othisha babe nozwelo phezu kwabafundi abanezidingo ezingajwayelekile nokukwazi ukususa okuvimba ukuthi abafundi bahluleke ukufunda besebenzisa izindlela ezikwazi ukuguquguqulwa. Nanoma kukuliphi iqembu labafundi, kukhona izilinganiso nezindlela zokufunda ezahlukahlukene Bonke abafundi abadingi ukuhlolwa ngesikhathi esilinganayo kanye nangendlela efanayo.
Kuyakuvumela ukuhlola okuqoqayo: Ukuqoqelwa ndawonye kwemisebenzi yokuhlola okuqoqayo kunikeza isithombe esiphelele sokuthi umfundi uqhuba kanjani ngesikhathi esithile esinikeziwe Ukuhlola okuqoqayo kudinga ukuhlelwa ngemfanelo kusukela ekuqaleni konyaka, ngenhloso yokubandakanya izindlela ezahlukahlukene zokuhlola -isibonelo -, imisebenzi, amaphrojekthi, izivivinyo - kuzokwazi ukunikeza abafundi amathuba ahlukahlukene okhombisa abakufundile.
Ukukhetha amaqhinga okuhlola kuyinto umuntu azicabangela yona, kuhluke kuthisha nothisha, ibanga nesikole ngasinye kusekelwe ekwazini ukuthatha isinqumo esinolwazi kukathisha . Ukuba khona kwendawo kanye nemithombo kunomthelela kulesi sinqum, kodwa noma imithombo ifana, othisha bayehluka ekukhetheni okuthile.
Izindlela namasu okwenza nezikhali zokuhlola ezikhethelwe imisebenzi yokuhlola kumele ziyifanele izindlela zokuhlola okumele zihlolwe, kanye nenhloso yokuhlola kumele kuzwisiswe yibo bonke abafundi nothisha okubhekiswe kubo. Ukukwazi ukwenza okuthgile kungaboniswa ngezindlela ezahlukahlukene eziningi. Ngaloko izindlela eziningi ezahlukahlukene ziyadinga ukunikeza abafundi ithuba lokubonisa amakhono abo ngokugcwele.
Umsebenzi ofanayo wokuhlola wakhiwe njengesikhali esithuthukisayo. Ungabekwa ezingeni lezwe isifundazwe, isigodi noma amaqoqo. Uhlolwa ngothisha uhlolwe ngemfanelo ngabangekho esikoleni/ ngaphandle kwesikole.
Ukuqinisekisa amathuba avulekile umfundi angaba nawo.
Isikole kanye nothisha banesibopho sokuhlola abafundi. Othisha balindeleke ukuba bakhe indlela yokuhlola eyiqiniso, ethembekayo nekholekayo. Inqubomgomo yesifundazwe kumele iqikelele ukuthi abafundi, amaqembu okuhlola ezikole, amaqembu abasekeli besifunda, usizo olusekelayo, kanye nabazali babamba iqhaza ngokufanele.
Ileso naleso sikole kumele sithuthukise inqubomgomo wokuhlola osekelwe ngomhlahlandlela wesifundazwe kanye nokazwelonke. Kumele sibe neqembu lesikole lokuhlola kanye nohlelo lesikole lokuhlola ukuze baqhubele phambili ukusetshenziswa kwale nqubomgomo. Iqembu kumele libe namalunga amela izinga kanye nemikhakha yezifundo.
Indlela yokuhlola okuqhubekayo okuhlelwe nokuzosetshenziswa ngayo.
Ukuqeqeshwa kwabasebenzi kuyo yonke imkikhakha yokuhlola.
Ukuthola ukuvumelana phakathi kothisha abasebangeni elilodwa ngaloko abakubona kudingeka ukwenelisaizindlela zokuhlola kanye nemiphumela yesifundo.
Ukufinyelela ekuqondeni ngokufanayo inqubomgomo wokuhlola wesikole.
Ukulonda ng okubhalwa kusemqoka kuko konke ekuhloleni, ikakhulukazi kukuhlola okuqhubekayo. Incwadi yokubhalwa phansi noma ifayela kumele ilondwe iphinde ilungiswe njalo uthisha nothisha.
Okubhalwa phansi kumele kusekelwe ngokuhlola okusemthethweni nokungekho emthethweni. Konke okubhalwe phansi kumele kufinyeleleke kukho, kukwazi ukuchazeka kalula, kulondwe ngemfanelo, kugcine okuyisifuba kuphinde kusize ekufundiseni nasendleleni yokubhala phansi.
Inqubomgomo wesikole wokuhlola ibeka obala imininingwane ngendlela okufanele okubhalwa phansi kwenziwe ngayo. Amakhodi okuhlola asetshenziselwa ukwethula ukuthi umfundi usebenza kanjani uma kuqhathaniswa nezindlela zokuhlola nemiphumela yezifundo. Amakhodi asetshenzisiwe kumele abonakale kahle aphinde aqondwe ngabafundi kanye nabazali. Amakhodi ongawasebenzisela ukuhlola Ziningi izindlela zokunikeza umbiko ngomsebenzi wokuhlola wabafundi owethulwa ngukuthisha ukuze akubhale phansi.
Ukuthi izinga lokusebenza labafundi kumele yini liqhathaniswe nelontanga, nelokwenza elidlule; kanye /noma nezidingo zezindlela zokuhlola nemiphumela yezifundo.
Uma uthisha eseqaphelisise izinto ezethulwe ngenhla wathatha nezinqumo ngenhloso nohlobo lomsebenzi wokuhlola, yilapho angakhetha amakhodi afanele okuhlola. Amanye amakhodi alungele izinhloso ezithile kunamanye. Isibonelo, amaphuzu abekwayo angaba nomthelela kokunye, anagabheka umfundi ngamunye abeke nemibono yokuthi kungalungiswa kanjani. Imibono ebekiwe iyasiza ekwethuleni umbiko ngezinga lokusebenza lomfundi kuqhathaniswa nezindlela zokuhlola. Nokho -ke, imibono ithatha isikhathi eside ukubhalwa kanti akukho lula ukuyirekhoda. Amakhodi afana no'kuhle ngokweqile', 'kuhle kakhulu', 'kuhle', 'kulingene' no akulingene' asheshe abhaleke avumele nokubona ukuqhubeka kuhlola kuqhathaniswa nomsebenzi odlule kanye nezindlela zokuhlola. Nokho-ke azinikezi imininingwane eyethulwa yile mibono. Amamaki ngakwelinye icala, ayashesha ukubhaleka phansi aphinde ahlanganiswe, aphindaphindwe, ahlukaniswe. Ayasiza ekuhloleni izinga lokwenza lomfundi kuqhathaniswa nafunda nabo ekilasini, namanye amazinga noma izikole. Nokho -ke zinikeza ulwazi oluncane ngezinga lokwenza labafundi kuqhathaniswa nezindlela zukuhlola.
Amathebula (amarubhriki) akhelwe ikakhulukazi umsebenzi noma umbiko wokuhlola. Noma ngabe ukhetha yiphi ikhodi yokuhlola, ukukwethula kokulungiswa komsebenzi kusebenza kangcono uma uditshaniswa nemibono ebekiwe. Kukhona ukuthi kungaba khona ukulungiseka kokufinyelelwa kokuthile uma abafundi banikezwa ukulungiswa komsebenzi okubhaliwe kunokubanikeza amamaki kuphela. Nanoma amamaki namaphesenti asiza ezinhlosweni zokubhala phansi, njengoba kulula ukubhala amamaki encwadini yokurekhoda, azikulungelanga ukunikeza umbiko nomsebenzi ezinye izinkinga zamamaki ukuthi zingaguquguqulwa ngezindlela eziningi nokuthi zifihla okuningi ngokuzuzwe ngumfundi nenqubekela phambili yakhe. Uma abafundi baqede umsebenzi wokuhlola ongaphezulu kowodwa kuba nokulingeka kokufuna ukusebenzisa amamaki ngendlela yezibalo, yokuwahlanganisa bese bewahlukanisa ngokulingana. Uma loku kwenziwa amamaki alahlekelwa ubumqoka ekunikezeni ulwazi. Amamaki ahlukaniswe ngokulingana noma ahlanganisiwe afihla iphuzu lokuthi umfundi angabe esefinyelele ekufundeni okudingekayo ngemfanelo kweyodwa ingxenye engafinyelelanga kwenye . Amamaki anikeza umbono - jikelele wokufinyelela kokuthile kodwa afihle izizathu zokufinyelela kokuhlola (noma ukungabi khona kokufinyelela) okuvela komunye umfundi, nokuvimbela ukubhekana-ngqo kokufunda okuthile okuvela ekuhloleni. Ziphinda futhi zingachazi ukuqhubeka komfundi ohlelweni lwezifundo ngemfanelo. Ezindaweni eziningi ukuba nemaki elilodwa (uma nje kungeligculisayo) ithathwa njengesiboniso sokuqhubeka okuhle. Imaki lama- 70 uma liqhathaniswa nezindlela zokuhlola yebanga lesi-5 kanye nemaki lama-70 liqhathaniswa nezindlela zokuhlola yebanga lesi-6 lifihla ngokuphelele inqubekela phambili umfundi abe nayo phakathi konyaka, echazwa kangcono esitatimendeni, ikhodi, noma um (imi)bono ebekiwe.
Bheka izibonelo ezinikeziwe kusigaba esiphathelene namakhadi okubika, ngezansi.
Ekupheleni komunye nomunye unyaka, uhlu lohlelo lokuqhubeka kwabafundi kumele lugcwaliswe, lusayinwe ngumphathi-sikole kanye nesisebenzi somnyango wemfundo. Uhlu lohlelo yirekhodi enolwazi olufingqiwe ngenqubekelaphambili yabo bonke abafundi ebangeni elithile esikoleni.
Usuku nalapho umphathisikole, uthisha, noma omunye umfundisi, kanye nesisebenzi soMnyango wemfundo esayina khona.
Umbiko womfundi irekhodi eliqhutshwayo lolwazi olunikeza inqubekelaphambili jikelele yomfundi, ifaka ukuthuthukiswa okuphelele kwezinto ezimqoka, izimo kanye nokuthuthukiswa kwezokuhlalisana. Isiza uthisha osebangeni noma esikoleni esilandelayo ukuqonda umfundi kangcono, bese aphinde phendule izidingo zomfundi kangcono. Umbiko womunye nomunye umfundi kumele uqashelwe ngokucophelela iphinde ihambe nabafundi uma beloku befunda isikole.
Imininingwane ngobuyena, kufakelwa nesithombe somfundi asithathe ebangeni akulo.
Fomu lokudlulisela umfundi kwesinye isikole.
Umbiko womfundi ungena endaweni yawo yonke imibhalo yamarekhodi eke yasetshenziswa esikoleni, njengama khadi okurekhoda, amakhadi okufundisa kanye nakhadi ayi 'Edlab'.
Imininingwane ngobuyena embikweni okungamele nanini isetshenziswe ukubandlulula ngokungafanele.
Imibiko yomfundi akufanele ididaniswe namaphothfoliyo/iqoqomibhalo. Iphothfoliyo/iqoqomibhalo iyindlela yokuhlola enikeza bobabili umfundi nothisha amathuba okubheka umsebenzi owenzelwe imisebenzi yokuhlola eminingana. Lo msebenzi ufakwa phakathi kwephepha eligoqwayo, ifayili noma ibhokisi. Umbiko womfundi, ngakwelinye icala, yirekhodi eliqukethe ulwazi ngomfundi.
Othisha kumele kube yibona abaphendula kubafundi, abazali, imfundo yonke kanye nomphakathi obanziekuhloleni abafundi babo. Loku kwenziwa ngokubika. Ukwengeza emibikweni ebhaliwe, ukwethula okwenziwa ngomlomo nomangokwenza okuthile, imibukiso yabafundi kanye nemibukiso kungasetshenziswa.
Ukulungisa umsebenzi okwakhayo, okufanele kuqukethe imibono ngezinga lokwenza lomfundi Uma kuqhathaniswa nontanga yakhe kanye nkwenza kwakhe okwedlule kuqhathaniswa nezidingo zemikhakha zezifundo.
Ukubika kubazali kumele kwenziwe njalo nje ukugqugquzela ukubamba iqhaza nokusiza kwabo. Othisha kumele banikeze umbiko ekupheleni kwenye nenye ingxenye besebenzisa amakhadi okubika asemthethweni.
Kwesinye isikhathi akukwazeki ukunikeza ulwazi ngokuzuzwe emphumeleni wesifundo ngasinye. Nokho -ke, umbiko kumele unike ulwazi ngokuzuzwe komunye nomunye umkhakha wezifundo noma izinhlelo.
Uma umfundi afinyelele oku-2 noma kokungaphezulu koku - kungxenye yemiPhumela yeziFundo enKundleni yokuFunda, umfundi udlule izidingo zenKundla yesifundo noma uHlelo lweziHlelo lesiFundo ezingeni lalelo banga.
Uma umfundi efinyelele koku-3 noma kokungaphezulu koku- (1, 2) engxenyeni yemiphumela yezifundo emkhakheni yokufunda, yena ufinyelele kuzidingo zemikhakha yesifundo noma uhlelo lesifundo ezingeni lalelo banga.
Usuku nendawo lapho kusayina umzali noma umlondolozi wengane.
Izindawo okumele aqinise kuzo nezidingo okufanele azifeze.
Nikeza incazelo yamandla okufunda, izidingo ezithuthukisayo, noma izindawo ezidinga ukusekwa ezidingwa ngabafundi emikhakheni yesifundo ngasinye noma uhlelo lokufunda. Sebenzisa amakhodi aphelele kazwelonke ukuhlolisisa ukwenza komfundi kumiphumela yesifundo eyenziwe ukufika endaweni ethile -akudingeki ukuthi unikeze amakhodi omphumela wokufunda ngamunye. Embikweni wokuphela konyaka, mukwenza komfundi okuphele kuyo yonke imiphumela kumele kuboniswe.
Ukubeka imibono ngomkhakaha yesifundo noma uhlelo lokufunda ngalunye.
Ukunikeza imibono ngomunye nomunye wemikhakha zesifundo noma uHlelo lwezifundo, kugcizelelwa kakhulu kubafundi abedlule ngokweqile kokumele kuzuzwe noma abadinga ukusekelwa kukho futhi . Ukubeka imibono ngamandla okufunda athile kanye nezindawo ezidinga ukusekelwa kumele zixhumane nezindlela zokuhlola. Le mibono izovumela abazali, abafundi, kanye nabanye abafundisi ukuthola ukuqonda ukuthi umfundi udinga ukusekelwa okunjani.
Ukuhlola-Uhlelo oluqhubekayo oluhlelekile lokuqokelela ulwazi ngomsebenzi womfundi, kulinganiswa nezindlela zukuhlola.
Amasu zokuhlola-Ukwazi, amakhono, kanye nokuyigugu abafundi okufanele bakuveze ukuze bathole imiphumela yokufunda eb angeni ngalinye.
Ukuhlola okuyisisekelo-Ukuhlola kokuqala okusetshenziswa ukuthola lokho abafundi asebakwazi.
Ukuhlola okuqhubekayo-Isibonelo sokuhlola okugqugquzela ukuhlanganiswa kokuhlola ekufundiseni kanye nokuthuthukiswa kwabafundi ngokusebenzisa ukubika ngokulungiswa komsebenzi.
Imiphumela enqala-Ihlangene nemiphumela ethuthukisayo, imiphumela ebalulekile yesitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R - 9 (ezikoleni) egqugquzelwa ngumthethosisekelo -ibandakanya amakhono empilo yabafundi, njengokuxhumana, ukucabanga ngokuhlaziya, ukwenza kanye nokwazi ukuphatha, umsebenzi weqembu kanye nowomphakathi, kanye nokuvivinywa kwamakhono.
Uhlelo lwezifundo lwezi-2005- Lokhu kubhekiswe ohlelweni lokulandisa lokuqala lwesitatimende sohlelo lokufunda lukazwelonke emva kobandlululo. Le ncwadi yenqubo yemfundo ye-1997 inikeza umhlahlandlela yokuthuthukiswa komntwana kokuqala, imfundo nokuqeqesha jikelele, imfundo eqhubekayo nokuqeqesha, kanye nemfundo eyisisekelo yabadala nokuqeqesha. Isitatimende sohlelo lwemfundo kazwelonke esibukeziwe samabanga R - 9 (izikole) sihlose ukuqinisa uhlelo lwemfundo luka-2005.
Imiphumela ethuthukisayo/ ekhulisayo- Zihlangene nemiphumela ehlaziyayo, nemiphumela ebalulekile yesitatimende sohlelo lwezifundo sikazwelonke, samabanga R- 9 (ezikoleni) ezigqugquzelwa ngumthethosisekelo - zibandakanya ukwenza abafundi bakwazi ukufunda ngokuyimpumelelo, babe ngabenza okufanele, abazwelayo nezakhamuzi eziyizibonelo.
Isigaba sokuphuma-Uma abafundi beqeda ibanga-9 futhi banikezwa isitifiketi sokufunda nokuqeqesha okujwayelekile.
Izinga eliyisisekelo-Isigaba sokuqala semfundo jikelele kanye nenhlanganisela yokuqeqesha - ibanga R, 1, 2 kanye no-3.
Imfundo jikelele kanye nokuqeqesha okuyinhlanganisela-Iminyaka elishumi yokufunda ephoqelekile, eyenziwe isigaba esiyisisekelo, esiphakathi kanye nesiphakeme.
Imfundo jikelele kanye nesitifiketi sokuqeqesha-Isitifiketi esitholakale ekuqedeni ngempumelelo imfundo jikelele kanye nenhlanganisela yemfundo.
Ukuhlanganisa-Umgomo obalulekile wesitatimende sohlelo lwezifundo lukazwelonke, edinga umfundi asebenzise ukwazi kwakhe kanye namakhono avela kwezinye izingxenye zokufunda, noma ezingxenyeni ezahlukahlukene zenkundla eyodwa efanayo, ukwenza imisebenzi kanye nezinto ezithile.
Izinga eliphakathi -Isigaba sesibili semfundo jikelele kanye nenhlanganisela yokuqeqesha - ibanga 4, 5, kanye no-6.
Ulimi lokufunda kanye nokufundisa-Ulimi olusetshenziswa kaningi endaweni yokufunda kanye nokufundisa ethile. Abanye abafundi bahlangabezana nokukwazi ukufunda kanye nokufundisa olimini olwengeziwe (hhayi ulimi lwabo).
Imikhakha yezifundo-Izingxenye eziyisishiyagalombili zolwazi kusitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R -9 : Izilimi, izibalo, injulalwazi ephathelene nezemvelo, ubuchwepheshe, injulalwazi ephathelene nokuhlalisana kwabantu, ubuciko kanye namasiko, ezempilo, kanye nenjulalwazi yezokuphatha nezomnotho.
Isitatimende somkhakha wesifundo-Isitatimende somkhakha wesifundo ngayinye ebeka imiphumela yezifundo kanye nezindlela zokuhlola.
Imiphumela yezifundo-Imiphumela yezifundo ivela kumiphumela ezihlaziyayo kanye nezithuthukisayo, zibuye zisho ukuthi yini abafundi okufanele bayazi futhi bakwazi ukukwenza ekupheleni kwesibanga, isigaba, noma inhlanganisela.
Umbiko/I-Profayili yomfundi-Irekhodi layo yonke inqubekelaphambili yomfundi, kubandakanya ulwazi, ukuthuthukiswa kwezenhlalo, ukusekelwa kwezidingo, izifanekiso zomsebenzi kanye nemibiko yonyaka.
Izinhlelo zezifundo-Izinhlelo zezinto zokufunda, kubandakanya okuqukethwe kanye nezindlela zokufunda -lokhu kuholwa isitatimende sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R -9, (ezikoleni) kodwa luthuthukiswa izifundazwe, izikole kanye nothisha.
Indlela yokubeka amakhodi kazwelonke. -Umthetho wohlelo lokusebenza lukazwelonke ukubika ngenqubekelaphambili yomfundi.
Imiphumela -Imiphumela ekupheleni kohlelo lokufunda emfundweni esekelwe kumiphumela yesifundo -lemiphumela isiza ukwakha uhlelo lokufunda.
Uhlelo lwezifundo olusekelwe emiphumeleni-Uhlelo kanye nalokho okubhekise kumphumela, umsebenzi oyisisekelo kanye nohlelo lokufunda olubhekiswe kumfundi. Ngokulandela le ndlela, uhlelo lwezifundo lwezi-2005 kanye nesitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke kuhlose ekugqugquzeleni ukufunda okwenzeka impilo yakho yonke.
Inqubekelaphambili-Ukwakhiwa kwesimiso esibalulekile sesitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R -9, okwenza abafundi bathuthuke kancane ngokuphetheneyo, ngokwazi okujulile nokuphetheneyo, amakhono nokuqonda esigabeni ngasinye.
Uhlelo lokuqhubekela phambili-Isikhali sokuphela konyaka sokuqopha inqubekela phambili yabo bonke abafundi bebanga, kubandakanya izinhlelo zokuqhubekela phambili zengxenye ngayinye yezifundo kanye nebanga, kanye nokubika ngosizo oludingekayo.
Ukuhlola okubandakanyayo-Lokhu kuhlukile ekuhlolweni okuhlelelekile, ngoba kuphathelene nokubika ngenqubekela phambili yomfundi, kanungi ekupheleni kwesigamu noma sonyaka.
Ukulalela ngendlela ephapheme - Lokhu kusho uma izethameli zilalelisisa okushiwo yisikhulumi kulokho nalokho akushoyo.
Ulimi olwengeziwe -ulimi olufundwayo lwengezwa kolwakhe lwebele.
Ubuliminingi obengezayo- uma umuntu efunda ulimi (noma izilimi) ukwengeza olimini lwebele. Loku akuthathi isikhundla solimi lwebele kodwa lufundwa luhambisana nalo.
Ifanamsindo - ukulandelana noma ukuphindaphindeka komsindo othile kaningi ngokulandelana emshweni osembhalweni othile.
Izethameli - kusho abantu baethamele okuthile noma abalale othile ongungaba owethula inkulumo, noma abenza okuthile.
Ukuchema - umhkuba wokuthanda noma wokweseka okuthile ube ubandlulula okunye.
Ukuxuba izilimi- ukusuka kolunye ulimi ukuya kolunye ngenjongo ethile isib. ukwenza abanye baqonde, ukubonisa ukuthi okhulumayo uyafinyelela kuzithameli zakhe. Uhlamvu, ilunga - lokhu kusho ingxenye yenkulumo ephimiseka ngomoya owodwa kanyekanye, uhlamvulwenkulumo olwakhiwe ngungwaqa kanye nonkamisa, kanti ekuqaleni kwamagama luyatholakala uhlamvuolungunkamisa kuphela kanti nolungungwaqa kuphela lukhona.
Imvumelwano - lokhu kusho izinhlamvu ezifanayo ekugcineni noma ekuqaleni kwemigqa elandelanayoenkondlweni.
Isigqi/umgqumo - usho ukuphindaphindeka kokuthile okungaba amagama noma imisho ngendlela ezolethaumgqigqo othile.
Uphawu - lokhu kusho into emele enye embhalweni, isib, isilo simele ulaka, uchakijana umele ubuqili, ijubalimele uthando noxolo.
Ukulandelana -into ethile eyenza umqondo ohlangeneyo.
Okuphathelene nento ethile [nenkulumo] - umbhalo ngaso sonke isikhathi wethulwa usengqikithnii ethileIngqikithi ibandakanya izimo ezibanzi nezangaleso sikhathi. Imibhalo kumele zilungele zombili izinhlobozengqikithi.
Ukufunda nokubhala okukhulayo-kubhekise olwazini lwengane lokubhaliwe. Izingane zibona okubhaliwe besezikwazi ukuqonda inhloso yako. Bangaba nezindaba abazixoxelwayo noma abazifundelwayo, bafunda ukwaziukuthi indaba iyini nokuthi izincwadi ziyini . Nangaphambi kokuthi beze esikoleni kukhona okuningiabakwaziyo. Bangazama ukubhala amagama abo besebenzisa umqondo abanawo ngezinhlamvu kanye nopelo(isib. ukupela okuvelele), bangaphinde bazenze sengathi bayafunda (okusho ukuthi ukuziphathanjengofundayo). Lokhu ukuqala kokubhala nokufunda kwezingane.
Ulimi olugxile emithethweni/ olungaguqukiyo-Ulimi olufundwa ngezingxenye (isib.ukubingelela) Kaningi ibhekene negqikithi ethile (isib.ukufaka -i-oda yokudla endaweni yokudlela) Uma siqala ukufunda ulimi, okuningi esikufundayo kwalolu hlobo. Kancane kancane siqaleukwenza umqondo kuzihlelo namaphethini nemithetho yolimi, bese sikwazi ukubeka imibono yethu ngendlela elula.
Uhlaka-Isakhiwo okungesesikhashana sokubhala noma ukukhuluma isib.
Ulwazi lokufunda nokubhala (ilitheresi)-Kukhona izinhlobo eziningi zokufunda ukufunda nokubhala (zelitheresi): ukuqonda amasiko (ilitheresi yamasiko) -ukuhlalisana kwabantu nenkolelo yokubalulekile okusemqoka okwakha ukufunda kwethu imibhalo; ukufunda nokubhala okuhlaziyayo (ilitheresi ehlaziyayo) -ikhono lokukwazi ukuphendula ngokuhlaziya imilayezo emibhalweni; ukufunda nokubhala ngokubheka (ilitheresi yokubheka) -ukufunda nokubhalwa kwezithombe, izimpawu nemifanekiso; ukufunda nokubhala ngokusebenzisa izinsizakuxhumana (ilitheresi yezinsizakuxhumana) -ukufundwa kwamaphepha, amaphephabhuku nemilayezo yamasiko ethulwa umabonakude namafilimu.
Ukubheka Ukuhambisa amehlo embhalweni ukuze uthole ulwazi oluthile.
Ukufunda ngokushesha-ukufunda ngokushesha ukuthola incazelojikelele.
Ukuba nombono ogxile kokukodwa-Umbono ogxile (kwesinye isikhathi ohlukanisayo) ngokuthi umuntu othile (isib.
<fn>METRO 10 ZULU.txt</fn>
Usuku lokuvala: 4 Disemba 2009 Eminye: Ucingo: 031-311 7835 S. Abavunyelwe ukufaka amathenda ongeke ubuye - ukheshe noma M.
Umhlangano wokuhlola indawo, Mvelase.
Amathenda alabo abangezanga kulo ongeke ubuye - ukheshe noma esingaphezu kwesinqunywe ngokwe-Appelsamy Eminye: Ucingo: 031- Usuku lokuvala: 4 Disemba 2009 yilabo kuphela ababhalise kwi-CIDB, mhlangano ayoshaywa indiva. isheke eliqinisekiswe yibhange nani lomsebenzi wokwakha osezingeni 311 7534 (Ms N. Gama).
CE. abangezanga kulo mhlangano (R250 okhokhelwa ithenda eThekwini (Thokozani Maphumulo). Rodrigues).
Imibuzo: Eyobuchwepheshe: ayoshaywa indiva.
okhokhelwa ithenda ngalinye osezingeni 4CE/3CE PE.
Audio tapes (English & isiZulu). Isigaba 2: Ukwakhiwa kwama- Imihlangano yabafaka amathenda, ongeke ubuye - ukheshe noma Imibuzo: Eyobuchwepheshe: kulo mhlangano ayoshaywa indiva.
Audio CD's (English & isiZulu).
UKUZE KWAKHIWE IZIND-okuhloswe ukuba zakhiwe ziwu-wano zangasese nabanikazi isaziso salokhu ngaphansi kwesi-nabanikazi abaziwayo balezi ziza tekayo ngenhloso kaMasipala LU ESTOP 8 NAMIBIA: 946 kanti bawu-1500 abantu balezi ziza, kuhlongozwa ukuba gaba 9 somthetho kanye nabanye abanamalungelo yokudla ngokomthetho lo mhla-ISIMEMO SOKUBA okuhlelwe ukuba bahlinzekwe iMenenja yeDolobha isebenzise kazwelonke olawula ezezindlu, i-kuzona. Yize noma kuzanywe ba. ABATHINTEKAYO BAXOX-ngezinsiza. Ukuze uMasipala igunya layo ngaphansi kwesigat-Housing Act, 1997, sifundwa konke ukuthola abanye nemi-ISANE NOMASIPALA akwazi ukwakha lezi zindlu shana 40.2 sesinqumo nezigaba 2.
UMasipala umema bonke abantu amalungelo abo angase aphazamiseke ngalokhu kudliwa kwalo mhlaba okuhlongozwayo ukuba babhalele uMasipala, izincwadi zabo bazibhekise kuMenenja kaMasipala, zifike engakadluli umhla ka-13 Novemba 2009 (kwelinye lamakheli abhalwe lapha ngenzansi), babeke uvo lwabo nganoma yini ebathintayo maqondana nalokhu kudliwa ngokomthetho kwalo mhlaba.
<fn>METRO 11 ZULU.txt</fn>
UMasipala weTheku uhlela ukwakha izindlu zenani eliphansi endaweni yaseMawoti. Izindlu okuhloswe ukuba zakhiwe ziwu-1650 kanti bawu-3000 abantu okuhlelwe ukuba bahlinzekwe ngezinsiza. Ukuze uMasipala akwazi ukwakha lezi zindlu kudingeka ukuba athole lo mhlaba ogag-ulwe kulo luhla olulapha ngen-zansi. Njengoba uMasipala engakwazi ukwenza izivumel-wano zangasese nabanikazi balezi ziza, kuhlongozwa ukuba iMenenja yeDolobha isebenzise igunya layo ngaphansi kwesigatshana 40.2 sesinqumo soMkhandlu somh-la ka-10 Disemba 2007 sokuba lo mhlaba udliwe ngokom-thetho nguMasipala ngokukhipha isaziso salokhu ngaphansi kwesigaba 9 somthetho kazwelonke olawu-la ezezindlu, i-Housing Act, 1997, sifundwa nezigaba 2.4, 6 kuya ku-15 no-18 - 23 zom-thetho i-Expropriation Act, 1975, nesigaba 25 somthetho-sisekelo wezwe. UMasipala usexoxisene nabanikazi abazi-wayo balezi ziza kanye nabanye abanamalungelo kuzona. Yize noma kuzanywe konke ukuthola abanye nemi-miningwane yokuxhumana nabo, kepha asikho isiqiniseko sokuthi uMasipala unayo yonke imininingwane efanele. Inhloso yalesi saziso ukubikela abanye abathintekayo ngenhloso kaMasipala yokudla ngokomthetho lo mhlaba.
<fn>METRO 12 ZULU.txt</fn>
UMasipala umema bonke abantu amalungelo abo angase aphazamiseke ngalokhu kudliwa kwalo mhlaba okuhlongozwayo ukuba babhalele uMasipala, izincwadi zabo bazibhekise kuMenenjakaMasipala, zifike engakadluli umhla ka 5 October 2009 (kwelinye lamakheli abhalwe lapha ngenzansi), babeke uvo lwabo nganoma yini ebathintayo maqondana nalokhu kudliwa ngokomthetho kwalomhlaba.
UKUZE KWAKHIWE yaseMawoti. Izindlu zansi. Njengoba uMasipala lo mhlaba udliwe ngokom-1975, nesigaba 25 somthetho-sokuthi uMasipala unayo IZINDLU EMAWOTI: okuhloswe ukuba zakhiwe engakwazi ukwenza izivumel-thetho nguMasipala sisekelo wezwe. UMasipala yonke imininingwane efanele.
ISIMEMO SOKUBA ziwu-946 kanti bawu-1500 wano zangasese nabanikazi ngokukhipha isaziso salokhu usexoxisene nabanikazi abazi-Inhloso yalesi saziso ukubikela ABATHINTEKAYO BAX-abantu okuhlelwe ukuba balezi ziza, kuhlongozwa ngaphansi kwesigaba 9 wayo balezi ziza kanye abanye abathintekayo OXISANE NOMASIPALA bahlinzekwe ngezinsiza.
Ukuze uMasipala akwazi isebenzise igunya layo la ezezindlu, i-Housing Act, kuzona. Yize noma kuzanywe ngokomthetho lo mhlaba.
UMasipala umema bonke abantu amalungelo abo angase aphazamiseke ngalokhu kudliwa kwalo mhlaba okuhlongozwayo ukuba babhalele uMasipala, izincwadi zabo bazibhekise kuMenenjakaMasipala, zifike engakadluli umhla ka-13 Novemba 2009 (kwelinye lamakheli abhalwe lapha ngenzansi), babeke uvo lwabo nganoma yini ebathintayo maqondana nalokhu kudliwa ngokomthethokwalo mhlaba.
<fn>Microsoft PowerPoint - Kwa Ngqathu Public Info EIA ISIZULU.txt</fn>
Report abanikezelwe yona kanye nayo yonke imibono yomphakathi iyoba yingxenye yalombiko.


Umsebenzi omningi wase-NA wenziwa emaKomidini.
Umsebenzi wekomidi ngalinye uhambisana noMnyango kahulumeni eliqondene nawo. Isibonelo, iKomidi Lezohwebo Nezimboni libhekene nazo zonke izindaba ezithinta uMnyango Wezohwebo Nezimboni.
Ikomidi ngalinye linoSihlalo walo ozoqinisekisa ukuphathwa ngendlela komsebenzi.
AmaKomidi eNdlu yesiShayamthetho Kazwelonke abhekene nokudingida, ukubamba inkulumo-mpikiswano kanye nokuchibiyela iMithethosivivinywa.
AmaKomidi angabamba Izigcawu Zokuzwa Uvo Lomphakathi ngokushaywa kwemithetho noma izindaba ezihlobene nokushaywa komthetho.
AmaKomidi aphinde abhekane nokwengamela kanye nokuhlola umsebenzi weMinyango kahulumeni.
NgokoMthethosisekelo, iPhalamende liphoqelekile ukuba libandakanye umphakathi ekushayweni kwemithetho kanye nakwezinye izinhlelo zePhalamende.
AmaKomidi eNdlu yesiShayamthetho Kazwelonke aphoqelekile ukubonisana namalungu omphakathi ukuze athole igalelo lawo kuMthethosivivinywa noma ukuzwa izimvo zawo ngezindaba ezibalulekile kuzwelonke.
Umphakathi uyagqugquzelwa ukuba uzibandakanye ngokukhuthala ezinkulumweni uma amaKomidi ebamba Izigcawu Zokuzwa Uvo Lomphakathi.
Abantu ngabodwana noma ngamaqembu bayakhuthazwa ukuba balethe ngomlomo noma ngokubhalwe phansi izikhalazo ngezindaba ezibathintayo.
Xhumana namaLungu ePhalamende asebenza e-NA ukubuza noma ukucela ulwazi ngemisebenzi yawo ePhalamende.
Hambela Izigcawu Zokuzwa Uvo Lomphakathi ezibanjwa amaKomidi eNdlu yesiShayamthetho Kazwelonke.
IPhalamende lineziNdlu ezimbili, okuyiNdlu yesiShayamthetho Kazwelonke eyaziwa ngokuthi yi-NA) kanye noMkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe (owaziwa ngokuthi yi-NCOP.
I -NA ikhethwa kabusha njalo emva kweminyaka emihlanu okhethweni lukazwelonke.
Omunye wemisebenzi esemqoka ye-NA ukushaya imithetho okumele izwe libuswe ngayo.
I -NA idlulisela iMithethosivivinywa eMakomidini ukuze ayicubungule futhi abambe inkulumo-mpikiswano ngayo le Mithethosivivinywa.
I -NA ingagunyaza, iphikise noma idlulisele iMithethosivivinywa emuva emaKomidini ukuze idingidwe kabanzi.
IPhalamende linomsebenzi wokuhlaziya, ukuhlola kanye nokwengamela imisebenzi kahulumeni noma ngabe yiliphi ilungu loMbuso, mayelana nokufezekiswa kwemithetho, ukusetshenziswa kwesabiwomali, kanye nokuqapha uMthethosisekelo.
mpikiswano zephalamende mayelana nezindaba ezisemqoka kanye nangokuhlongoza futhi kuvotwe kwiziphakamiso eziphathelene nomsebenzi kahulumeni.
I -NA igunyazwe uMthethosisekelo ukuqoka uMongameli waseNingizimu Afrika phakathi kwaMalungu ayo.
I -NA inamaLungu ePhalamende anga-400 aqokelwa kuyona aziwa ngokuthi ama-MP.
AmaLungu ase-NA akhethwa ngohlelo olubizwa ngokuthi ukumelwa okulinganayo.
Ngaphambi kokhetho, iqembu lezombusazwe ngalinye lenza uhlu lwabantu abazongenela ukhetho ukuze bakhethwe. Laba bantu-ke bayaye baqokwe ngendlela ehambisanayo nesibalo samavoti iqembu lezombusazwe abebengaphansi kwalo, eliwatholile okhethweni. Isibonelo, uma iqembu lithole uhhafu wamavoti, lizothola izihlalo ezinguhhafu e-NA.
USomlomo kanye nePhini likaSomlomo wePhalamende bangamela imihlangano yase-NA.
Bayaqinisekisa ukuthi amaLungu ePhalamende akhuluma ngokukhululeka, kodwa ahambisane nemithetho yeNdlu yesiShayamthetho Kazwelonke.
Imithetho yeNdlu ihlinzeka ngokuthi oSihlalo beNdlu basize Iziphathimandla zePhalamende ekwenzeni umsebenzi wazo. OSihlalo beNdlu bangabuye badingeke ukuba bangamele ukuhlala kweNdlu yesiShayamthetho Kazwelonke.
Iqembu ngalinye lezombusazwe elise-NA liqoka uSoswebhu Omkhulu ozophatha izindaba zalo.
UMongameli uqoka Umholi wezinhlelo zikaHulumeni osebenzisana nezikhulu zeziNdlu zePhalamende zombili.
Umholi wezinhlelo zikaHulumeni kufanele abhekelele izimfuno zoMkhandlu kanye nezinhlelo zikaHulumeni ePhalamende.
Umholi wezinhlelo zikaHulumeni uqinisekisa ukuthi amaLungu oMkhandlu ayayenza imisebenzi yawo yephalamende.
<fn>OlwengeziweLokuqala.txt</fn>
Lo mbhalo kumele ufundwe njengengxenye yesitatimende sohlelo lwezifundo sikazwelonke esibukeziwe samabanga R-9 (ezikoleni).
Umnyango wemfundo wethula ngokukhulu ukuziqhenya lesi sitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R-9 (ezikoleni) ngazo zonke izilimi eziyishumi nanye zaseNingizimu Afrika.
Ukuhunyushwa kwalo msebenzi bekuyinto engelula neze. Isikhathi esiningi abantu abekade benza lo msebenzi wokuhumusha kade bephoqeleka ukuthi basungule amagama amasha kwezinye izindawo. Le mibhalo-ke ike yathunyelwa nakubantu abangongoti kulezi zilimi ukuthi nabo bayicubungule.
Umnyango wemfundo uthatha le mibhalo njengesiqalo sokukhulisa nokuthuthukisa izilimi zethu. Ngakho-ke sikhuthaza wonke umuntu osemkhakheni wemfundo ukuba ayisebenzise le mibhalo njengesisekelo senqubekelaphambili nokuzithuthukisa.
Ukuhlola umfundi -lesi sahluko sinikeza umhlahlandlela wemigomo yokuhlola yemfundo esekelwe phezu kwemiphumela, sidingida ukuhlola okuqhubekayo, siphinde sinikeze izibonelo zezindlela zokugcina amarekhodi.
Ingaphakathi lale ncwadi lihlukaniswe laba yizahluko eziningana. Isahluko ngasinye sibhekene nalelo nalelo zinga lenhlanganisela yemfundo nokuqeqesha jikelele-Izinga eliyisisekelo, izinga eliphakathi, izinga eliphakeme Yileso naleso sahluko salamazinga sinengxenye emfushane eyisingeniso, izindlela zokuhlola zezinga ngalinye.
Izindlela zokuhlola zezinga ngalinye zethulwe ngendlela ezokwenza ukuthi inqubekelaphambili yokufundwayo ibonakale. Loku kusho ukuthi izindlela ezifanayo zokuhlola zebanga ngalinye zikleliswe zalandelana ukuze uthisha akwazi ukuqhathanisa inqubekelaphambili yokufundwayo ngokuhamba kweminyaka. Loku kwenza ukuthi kwezinye izindawo kube nezikhala, ngoba akuzona zonke izindlela zokuhlola ezinezifana nazo kuwo onke amabanga.
Okubhekwe ngqo 11 Ukuqala - Ibanga R-1 11 Ukukwazi ukufunda nokubhala okufufusayo 11 Abafundi baqhubekela phambili - Ibanga lesi - 2 12 Ukugqugquzela ukuthuthukiswa kwamakhono 12 Ukuqinisa Inqubekelaphambili - Ibanga lesi - 3 13 Ukuthuthukisa Ulwazi Lolimi- Uhlelo, ulwazimagama nokuphimisa amagama.
Umthethosisekelo waseNingizimu Afrika, (Umthetho -108 ka-1996) unikeza isisekelo sokuguqulwa nokuthuthukiswa kohlelo lokufunda eNingizimu Afrika.
Nokwakha iNingizimu Afrika ebuswa ngentando yeningi nebumbene futhi ezokwazi ukubamba iqhaza layo elifanele njengombuso ozimele phakathi kwezizwe ezahlukene zomhlaba.
Imfundo nohlelo lwezifundo kubamba iqhaza elinqala ekufinyeleleni kulezi zinhloso. Uhlelo lwezifundo luhlose ukuthuthukisa amandla okukwazi ukwenza yilowo nalowo mfundi abe yisakhamuzi esigcwele seNingizimu Afrika ebuswa ngentando yeningi.
Imfundo eyakhelwe phezu kwemiphumela.
Imfundo eyakkhelwe phezu kwemiphumela yakha isisekelo sohlelo lwezifundo eNingizimu Afrika . Izama ukuqikelela ukuthi bonke abafundi bakwazi ukuzuza ulwazi ngokusemandleni abo. Loku ikwenza ngokuthi ihlele leyo miphumela okufanele izuzwe umfundi nomfundi ekugcineni kwako konke okwenziwayo.
Nokukwazi ukukhombisa ukuqondisisa ukuthi umhlaba wakhiwe yinhlanganisela yezingxenye ezahlukene ngokuthi akwazi ukubona ukuthi ingqikithi yokuxazulula izinkinga ayikwazi ukuzimela yodwana ithi qekelele.
Abakwazi ukuthi bazame amaqhinga amaningana okukwazi ukufunda ngempumelelo.
Abakwazi ukubamba iqhaza njengezakhamuzi ezithembekile ekubhekeleni izimpilo zemiphakathi abakhe nayo ezindaweni abakuzo, kuzwelonke nasemhlabeni wonke jikelele.
Abakwazi ukuba nozwela nokuthinteka ngamasiko nobuhle obukhona ezimweni ezahlukene zokuhlalisana kwabantu emiphakathini eyehlukene.
Nokusungula amathuba ezohwebo.
Izindaba eziphathelene nobuphofu, ukungalingani, ukwehlukana ngokobuhlanga, ubulili, ubudala, ukukhubazeka, kanye nezinselelo ezifana nesandulela ngculazi nengculazi uqobo lwayo konke loku kunomthelela ezingeni nasendleleni abafundi abafunda ngayo esikoleni. Isitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R- 9 (ezikoleni) sona siqoka isu elididiyelayo ngokuthi sigqamise izidingo ezincanyana zabo bonke abafundi. Zonke izitatimende zemikhakha yezifundo zizama ukuqhakambisa ubudlelwane obukhona phakathi kwendlela eyiyo yokuhlalisana, amalungelo esintu, indawo ephephile enempilo ebazungezile kanye nokubandakanya wonke umuntu. Abafundi nabo bayakhuthazwa ukuthi bazi futhi baqonde kabanzi ngokungefani kwezinto ezweni lakithi ikakhulukazi uma sikhuluma ngamasiko, inkolo nobuzwe okuyizona zinto ezigqamayo kulokhu kungefani okukhona.
Isitatimende somkhakha wesifundo ngasinye sibonisa imiphumela yezifundo okufanele ukuba umfundi uyizuzile ekupheleni kwebanga lesi - 9. Isitatimende somkhakha wesifundo ngamunye ubeka obala nendlela yokuhlola okuyiyona engenza kuzuzeke imiphumela yezifundo njengoba isuke ilindelwe. Izindlela zokuhlola zichazwa kahle ibanga nebanga kubekwe obala futhi ububanzi nokudepha kolwazi okufanele abafundi balwazi nalokho okufanele bakwazi ukukwenza. Izindlela zokuhlola zaleso naleso sitatimende somkhakha wesifundo ziyakhombisa ukuthi ulwazi kanye namakhono kungathuthukiswa kanjani ekuhambeni kwesikhathi. Izindlela zokuhlola lezi zingahlanganiswa phakathi kwamabanga alinganayo khathisimbe zihlanganiswe phakathi kwamabanga angalingani. Ukukwazi ukwakha ubudlelwane ngokukwazi ukuhlanganisa amabanga nokukwazi ukuthuthukisa ulwazi ukusuka kuleli banga kuya kwelinye yikhona okuwumongo kulolu hlelo olusha lwezifundo.
Isitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke sihlose ukuthuthukisa ukuzimisela nolwazi phakathi koth-isha, okuyibona abazobamba iqhaza ekuthuthukiseni izinhlelo zabo zezifundo. Ukuze basekele lolu hlelo, umnyango wemfundo uzokwethula umgomo ongumhlahlandlela omiselwe kuleso naleso sitatimende somkhakha wesifundo ngasinye. Izifundazwe-ke zona nazo ziyoqhubeka zakhe eyazo imihlahlandlela eyobhekana nesimo sokwehlukana esikhona ukuze kubhekelwe ukwehluka kwezifundazwe.
Imigomo kanye nalokho okusemqoka okutholakala esitatimendeni esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke nasez-itatimendeni zemikhakha yezifundo yikhona okuwumgogodla wezinhlelo zokufunda. Njengoba imikhakha yezifundo yona igcizelela ekuzuzweni kolwazi, amakhono kanye nalokho okusemqoka emfundweni ibanga nebanga, izinhlelo zezifundo zona zigcizelela kakhulu umklamo wokuzofundwa kanye nendlela imisebenzi eyenziwe ezohlolwa ngayo kulelo nalelo zinga lemfundo. Izinhlelo zezifundo nazo ziqukethe uhlu lomsebenzi okufanele wenziwe lapho okusuke kuvezwe khona ijubane okufanele wemziwe ngalo nendlela okufanele ulandelane ngayo unyaka nonyaka kanye nesi-bonelo sohlelo lwesifundo okufanele sisetshenziswe esikhathini esinikeziwe.
Ezingeni eliyisisekelo, zintathu izinhlelo zezifundo: Ukukwazi ukufunda nokubhala, ukukwazi ukubala (ukusebenza ngezinombolo) kanye nolwazi lwezempilo.
Ezingeni eliphakathi, Ulwazi lwezilimi kanye nezibalo kuhlale kuyizinhlelo zezifundo ezizimele ngazodwana. Ezinye izinhlelo zezifundo kufanele zisungulwe yizikole emuva kokuba sebethole imvume emnyangweni wemfundo wesifun-dazwe. Izifundazwe ngokwazo kufanele zisungule izinqumo ngenhlanganisela yezifundo ezingenziwa isifundazwe sonke ezingeni eliphakathi. Ezingeni eliphezulu kunezinhlelo eziyisishiyagalombili zezinhlelo zezifundo ezisuselwa emikhakheni yezifundo. Ukwabiwa kwesikhathi kulowo nalowo mkhakha kumiselwe onke amabanga namazinga.
Yileso naleso sitatimende somkhakha wesifundo sifaka ingxenye ebanzi yokuhlola. Uhlaka olusekelwe phezu kwemi-phumela lusebenzisa izindlela zokuhlola ezikwaziyo ukubhekela izingqikithi ezahlukene. Ukuhlola lokhu kufanele kubeke obala indlela umfundi ngayo ulwazi ngempumelelo nangemfanelo, bese futhi kuqikelela ukuthi abafundi bayahlanganyela futhi bayawasebenzisa namakhono abanawo. Ukuhlola lokhu kumele futhi kusize abafundi ukuthi bakwazi ukuthatha izinqumo ngabakwenzayo, nangezinhloso abazibekele zona ngenqubekelaphambili yabo nokuthi bafunde baqhubeke.
Bonke othisha kanye nabanye abafundisi baneqhaza elinqala ekuguquleni imfundo eNingizimu Afrika. Lesi sitatemende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R-9 (ezikoleni) sihlose ukuba nothisha abaqeqeshiwe, abanolwazi olufanele, abazinikele nabanesineke. Bazokwazi ukufeza izidingo njengoba zibekiwe ngokwezinkambiso namazinga avumelekile othisha. Lapha kubandakanywa ukuthi babe abaxazululi ezinkingeni ezingahle zibe khona ekufundeni, babe abahumushi bemfundo kanye nabaqophi bezinhlelo zokufunda nezinsizakufunda, babe abaholi abaphathi nabongameli bemfundo, babe abafunde kakhulu, babe abacwaningi, babe abafundi abafuna ulwazi oluthile kwasabona uqobo lwabo, babe amalunga omphakathi, babe yizakhamuzi nabelusi bemfundo, babe abehluleli nongoti kulowo nalowo mkhakha okanye kulelo nalelo zinga lemfundo.
Ukugqugquzelwa kwalezo zinto ezisemqoka empilweni akukhona ukuthi kubaluleke kuphela uma kukhulunywa ngentuthuko yomuntu kodwa-ke nasekuqikeleleni ukuthi izinkomba zobuzwe baseNingizimu Afrika ziyagqanyiswa kungafaniswa nangalesiya sikhathi semfundo yesikhathi sobandlululo. Uhlobo lomfundi olulindelekile yilolo olunelukuluku lenkuthazo esukela kulezo zinto ezisemqoka futhi oluzokwazi ukubhekana nezidingo zomphakathi owakhelwe phezu kwentando yeningi, okuwukulingana, ukuhlonishwa kwesithunzi somuntu, impilo kanye nenhlaliswano eyiyo yomphakathi. Uhlelo lwemfundo luzama ukwakha umfundi oyofunda impilo yakhe yonke, ozethembayo, ozimele, okwaziyo ukufunda nokubhala, okwaziyo ukubala, onamakhono amaningi ehlukahlukene, onobubele, oyihloniphayo imvelo emzungezile nonekhono lokuhlanganyela emphakathini njengesakhamuzi esihlelekile nesikhuthele.
Izilimi ezigunyazwe umkhandlu wezilimi waseNingizimu Afrika, (PANSALB) nomkhandlu waseNingizimu Afrika ogunyaza izitifiketi (SAFCERT) ezinjengolimi olusetshenziswa yilabo abangaboni emehlweni (iBreyili) kanye nalolo limi lwezimpawu lwaseNingizimu Afrika olusetshenziswa yizithulu nezimungulu.
Umkhakha wezilimi wethulwa ngezingxenye ezintathu kulolo nalolo limi olusemthethweni, kube ukuthi yilolo nalolo lunomthamo walo. Lezi zingxenye ezintathu yilezi: ulimi umntwana aluncele ebeleni, ulimi lokuqala olwengeziwe kanye nolimi lwesibili olwengeziwe.
Ezweni elisebenzisa izilimi eziningi njengaleli laseNingizimu Afrika, kubalulekile ukuthi abafundi bafunde baze bafike ezingeni eliphezulu lolwazi okungenani kwezimbili izilimi zalezi zilimi ezisemthethweni nokuthi bakwazi ukuxhumana nabanye ngalezi ezinye izilimi.
Umkhakha wesifundo sezilimi uyizithupha ziya ogwayini nomgomo womnyango wemfundo mayelana nolimi okufanele lusetshenziswe kwezemfundo. Lo mgomo unikeza amabhodi alawula izikole igunya lokukhetha ngokomgomo ulimi okufanele oluvumelana nezimo ababhekene nazo noluzohambisana nomgomo wokuthi abantu bazi ulimi olungaphezu kolulodwa kwezisemthethweni ukubhekana nesimo selimi eziningi. Isitatimende somkhakha wesifundo sezilimi siletha uhlelo lokufunda oluvuna nanoma yisiphi isinqumo isikole esinokusithatha.
Ukuthi bonke abafundi kumele bafunde ulimi abaluncela lwebele kanye nokungenani olulodwa olwengeziwe olusemthethweni.
Ukuthi abafundi kumele babe zingcweti olimini lwesibili olwengeziwe, lube kodwa nolwabo lwebele lujiya lujula emithanjeni yabo ngokwentuthuko.
Ukuthi bonke abafundi kumele bafunde ulimi lwendabuko lwaseAfrika okungenani iminyaka engengaphansi kwemithathu lingakapheli leli zinga lenhlanganisela yemfundo nokuqeqesha okujwayelekile. Kwesinye isikhathi lungafundwa lolu limi njengolimi olwengeziwe lwesibili.
Ukuthi izindlela zokuhlola olimini lwebele zithatha ngokuthi umfundi uthi efika esikolene ebe esekwazi ukuzwa nokukhuluma ulimi lolo lwethunga. Lezi zindlela ziyakusekela ukuthuthukiswa kwalolu lwazi, ikakhulukazi mayelana nolwazi lokufunda nokubhala lapho kubhekwa khona kakhulu ukufunda, ukubhala, ukubuka imibhalo ebhaliwe nezithombe kanye nekhono lokuhlaziya okubhaliwe. Lezi zindlela zisebenzisa uhlelo lwemfundo olunamandla okweseka ulimi lokufunda nokufundisa.
Ulimi olwengeziwe lokuqala lona luthatha ngokuthi abafundi basuke bengenalo ulwazi lwalolu limi olusha uma befika esikoleni. Uhlelo lokufunda luthi lusuka phansi amagqoza lube lwakha indlela umfundi angakwazi ngayo ukuqonda nokukhuluma ulimi lolo olusuke lulusha kuye. Kulesi sisekelo lolu hlelo lwakha indlela yokufunda ukufunda nokubhala. Abafundi bayakwazi ukusebenzisa ulwazi lwabo lokufunda nokubhala abasuke beluthole olimini lwabo lwebele/lwethunga bese belwedlulisela ekufundeni lolu olusha olwengeziwe lokuqala. Uhlelo lwemfundo lunikeza usizo olukhulu kulabo bafundi abayosebenzisa ulimi lwabo lokuqala olwengeziwe njengolimi lokufunda nokufundisa. Ekupheleni kwebanga lesi-9, laba bafundi kusuke sekufanele ukuthi bakwazi ukusebenzisa ulimi lwabo lwethunga/lwebele nolimi olwengeziwe lokuqala ngendlela eyiyo nangokuzethemba ngokwezinhloso eziningana ezahlukene nokufunda.
Ulimi olwengeziwe lwesibili lona lwenzelwe labo bafundi abasuke befisa ukufunda izilimi ezintathu. Lolu limi lungaba olusemthethweni noma olwezizwe. Izindlela zokuhlola ziyaqikelela ukuthi abafundi bayakwazi ukusebenzisa ulimi lwebele ngenhloso yokuxhumana. Lezi zindlela zikholelwa ekutheni sincane isikhathi okufanele sabelwe ukufunda ulimi lwesibili olwengeziwe kunesokufunda ulimi lwebele noma olwengeziwe lokuqala.
Nolimi olwengeziwe lwesibili.
Kubekwa umbono wokuthi ulimi lwebele lomfundi kumele lusetshenziselwe ukufunda nokufundisa lapho kungaphumelelekanga khona. Loku kusemqoka kakhulu eZingeni leMfundo eYisisekelo lapho abafundi befunda ukufunda nokubhala.
Ulimi olwengeziwe kumele lufakwe njengesifundo ngokushesha kusaqalwa.
Ulimi lwebele kumele baqhubeke balusebenzisele ukufunda nokufundisa baluhambise nolwengeziwe isikhathi eside nje impela.
Lapho abafundi bengena esikoleni lapho ulimi lokufunda nokufundisa kungolwengeziwe kumfundi, othisha nesikole kumele bahlele izindlela ezingajwayelekile zokusiza nokulekelela umfundi ukuba afunde ulimi olwengeziwe, kuze kufike isikhathi lapho umfundi ekwazi ukufunda ngempumelelo olimini lokufunda nokufundisa.
Izilimi ziyizisekelo sempilo yethu. Sixoxisana siqonde kahle ngomhlaba wethu ngokusebenzisa ulimi. Ulimi-ke lwakha ubuthina kanye nolwazi esinalo.
Izilimi ziveza izinjongo ezahlukehlukene, ezibonakala esiTatimendeni somkhakha wokuFunda weZilimi.
Ubuwena - ukugcina ukuthuthukisa nokushintsha ubuwena;ukugcina ubudlelwano emndenini nasemphakathini; kanye nokuzikhulisa nokuzijabulisa.
Ukufunda - ukuthuthukisa izikhali zokucabanga nokucabangisisa, kanye nokunikeza amathuba ukuthola ulwazi.
Ukusebenzisa imizwa - Ukwakha, ukuhumusha nokudlala ngomcabango ngeziqephu zomlomo, ezibukwayo kanye nezibhalwayo.
Kwezamasiko - ukuzwisisa nokwazisa ezinye izilimi namasiko, kanye nokuyigugu okuhambisana nazo.
Kwezombusazwe - Ukuzethemba nokucela inselele kwabanye ngento ongayiboni kahle eyenziwa omunye umuntu; ukwenza abantu babone izinto ngendlela obona ngayo; ukuzibeka wena noma omunye umuntu ngendlela yokuthi abantu bathole esinye isithombe ngawe noma ngabo; ukugcina, ukuthuthukisa nokushintsha ubuwena.
Ukuhlolisisa - ukuqonda kahle ukuhlobana phakathi kolimi, amandla nobuwena, nokucela inselele ekumelaneni nasekusetshenzisweni kolimi namandla ngendlela engafanele; ukuqonda ukuthi amasiko ayashintshashintsha; nokwenqaba ukulandela uvo lomunye umuntu nokuba kwakhiwe isithombe esithile ngawe lapho kudingeka khona.
Izimpawu ezingajwayelekile kanye nomklamo.
Inkundla yesifundo yeziLimi iluthelela kanjani uhlelo lwezifundo?
Uthuthukisa ukufunda nokubhala, okuyisisekelo esisemqoka sokufunda ezinye izinto. Kufundwa ngazo ezinye izifundo njengeMetametikisi neSayensi yezokuhlalisana kwabantu. Ukugqugquzela ukuzwisisa ukuhlobana kwamasiko , ukufinyelela kweminye imibono nokuzwisisa ukuthi ayiniamasiko. Uvusa usinga lokucabanga nokuqamba imisebenzi edinga acabange, ngaleyo ndlela ugqugquzela izinjongozobuciko namasiko. Ukunikeza indlela yolwazi, nokuthuthukisa izinjongo eziningi zesayensi, ubuchwepheshe nezifundo ngemvelo. Ukuthuthukisa izikhali zokuhlolisisa izinto abazidingayo ukuze babe yizakhamuzi ezithembekile.
Izilimi: zihlanganisa ulwazi, amakhono nokuyigugu.
Imiphumela emi-4 yokuqala imayelana namakhono amahlanu ahlukene olimi ukulalela, ukukhuluma, ukufunda, ukubuka nokubhala.
Umphumela wesi-5 ubhekene nokusetshenziswa kwezilimi ekucabangeni nasekucabangisiseni okubaluleke ngempela ekufundeni nasekufundisweni kwabafundi.
Umphumela wesi-6 ubhekene ngqo nolwazi lolimi - imisindo, amagama nohlelo - kusetshenziswe eziqephini. Lolu lwazi lutholakala ngokusebenzisa amakhono olimi achaziwe kweminye imiphumela yezifundo.
Le miphumela yokufunda ibhalelwe ukubhekana ngqo nezinhlobo ezithile zolwazi namakhono, nokuyigugu kucace kuzwakale kahle. Uma sisebenzisa ulimi, kepha sihlanganise ulwazi, amakhono nalokho okwaziswayo ukubeka imibono yethu. Okusemqoka ngalesisiTatimende senkundla yesifundo yeZilimi wukuhlanganisa lamakhono olimi ngokuthi kubhalwe futhi kuhunyushwe iziqephu ezifake lamakhono.
Umfundi uyakwazi ukulalela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, aphendule ngendlela efanele nangokuhlolisisa ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Umfundi uyakwazi ukuxhumana nabanye ngokuzethemba nangendlela ezwakalayo nefanele ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Umfundi uyakwazi ukufunda abuke imibhalo ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, ananele ngokuhlolisisa amasiko nalokho okwaziswayo okuthinta imizwa.
Umfundi uyakwazi ukubhala izinhlobo ezahlukehlukene zemibhalo eyiqiniso nezicatshangwayo ngezinhloso ezahlukahlukene.
Umfundi uyakwazi ukusebenzisa ulimi ukucabanga nokucabangisisa, ukuze afinyelele elwazini, aluhlaziye, bese elusebenzisa ekufundeni.
Umfundi unolwazi futhi uyakwazi ukusebenzisa imisindo, amagama kanye nohlelo lolimi, ukuziqambela nokuhumusha imibhalo.
Nakuba ukulalela nokukhuluma, ukufunda nokubuka, ukubhala, ukucabanga nokucabangisisa, nolwazi lwemisindo, amagama kanye nohlelo kwethulwe njengemiphumela ehlukene, kumele kuhlanganiswe uma ufundisa noma uhlola.
Balalela uhlobo oluthile lwesiqephu (isib. lapho kuchazwa indlela yokwenza okuthile njengokwembiwa kwegolide nokwakhiwa kwephepha).
Baqambe bese bakha isiqephu esisha esifana nesinye, befakela izinto zokwakhiwa ezifana neshadi lengqondo eligelezayo.
Ukuze bakwazi ukuqamba nokuhumusha iziqephu, abafundi badinga ulwazi ngolimi, ulwazi ngeziqephu, namakhono namasu asetshenziswa olimini.
Nohlobo lombhalo - inhloso, isihloko, nezithameli.
Nesakhiwo sombhalo, isibonelo senkondlo noma isaziso.
Nendlela eyamukelekile yokusebenzisa ulimi ekuhlalisaneni kwabantu namasiko abantu, isib. indlela yokubingelela abantu ngezilimi ezahlukahlukene.
Nohlelo imisindo kanye nolwazimagama lolimi.
Nokubhala nobhalomagama, embhalweni obhaliwe.
Nemifanekiso nezakhiwo ezakhiwe ngemfanelo emibhalweni ezibukwayo.
Yonke imibhalo inokuyigugu kwabantu, okungaba kuhle (isib. intando yeningi) noma kube kubi (isib. Ukubandlulula ngobuhlanga, nangobulili). Okuyigugu akubonakali njalo. Abafundi kudingeka baqaphelisise futhi babhekisise okuyigugu uma befunda noma bebuka iziqephu abazitholayo nalezo abaziqambela zona.
Funda ukuthi iziqephu ziveza umbono wabantu nezehlakalo ezithile.
Thuthukisa amakhono okuhlaziya nokuhlolisisa, uma kunesidingo, bayophikisana ngalemibono nokuyigugu okuhambisana nako.
Bonisa ukuthi bethula okuyigugu kuziqephu abazakhele zona - isibonelo: ukubekezelelana, ukuzwelana nabanye, ukuhlonipha, ukuzithokozisa, ukuba namahlaya, ukuthanda ukudlala, ukungathokozi, nentukuthelo.
Ukufunda ulimi kungahlanganiswa futhi ngezindikimba. Ukusebenzisa indikimba ethile kuvumela umfundi ukuba akhe ulwazimagama oluhambisana nesihloko.
Ukukhetha izindikimba nezihloko ngokucophelela kunikeza umfundi ugqozi lokufunda.
Ukuthola izihloko nezindikimba ezithokozelwa ngabafana namantombazane, nabafundi abahlala ezindaweni ezisemakhaya nezisemadolobheni-nezindikimba ezihlanganisa zonke izinhlobo zabafundi.
Ukukhetha izihloko eziphathelene nezimpilo zabafundi, ziphinde futhi zibafundise nokunye abangakwazi, Isib. bazofunda ngokwenzeka kwamanye amazwe nakwamanye amasiko.
Ukukhetha izindikimba nezihloko ezihambisana nemiphumela jikelele nemiphumela ethuthukisayo/ ekhulisayo. Isibonelo, abafundi kumele babhekane nezindaba eziphathelene namalungelo oluntu asemqoka kanye nezindaba eziphathelene nendawo yabo, njengobuphofu, isandulela ngculazi/ingculazi, ilungelo lokuba nomhlaba, kanye nobhekela okulusizo kubathengi.
Amalungelo oluntu nobulungiswa obuphathelene nendawo yabo.
Izilimi yisikhali esibalulekile ekungatholakala ngaso amalungelo oluntu nobulungiswa obuphathelene nezendawo obakuyo. Ngokusebenzisa imithetho yokulinganisa ukuhlola isitatimende somkhakha yesifundo sezilimi siqonde ukusithuthukisa ngokuphelele lesi sikhali. Abafundi kumele babe abakhulumi abazithembayo bezilimi ezimbili (noma eziningi) abanezikhali zokuhlaziya ezibenza bakwazi ukufunda umhlaba wabo kanye neziqephu ezikhulunywa futhi zibhalwe ngawo. Kumele bakwazi ukuzihlaziya lezi ziqephu 'bazibhale kabusha' ngezindlela ezenzazandise amathuba ahambelane namalungelo oluntu kanye nobulungiswa obuphathelene nendawo yabo.
Abafundi abaningi bayogcina sebesebenzisa lolu limi olwengeziwe ukufunda kwezinye izinkundla yezifundo. Kumele balungiselelwe lokhu lapho befunda ulimi olwengeziwe. Njengokuthi-nje kumele bakwazi ukuthola umqondo wento ethile besebenzisa ulimi olwengeziwe, babuze futhi baphendule imibuzo ephonsa inselele besebenzisa lona lolu limi olwengeziwe.
Izincwadi zebanga lesi-4 zidinga umfundi okwazi ukufunda izinkulungwane ezimbalwa zamagama. Kungomunye wemisebenzi ebalulekile ekilasini lolimi olwengeziwe ukusiza abafundi ukuba bathuthukise lolu lwazimagama. Othisha kumele babeke imigomo yolwazimagama abalindele ukuba abafundi bafinyelele kuyo futhi bedamane bebahlola abafundi ukuthi banolwazimagama olungakanani ngokusebenzisa amakhwizi namaphazili.
Uma abafundi beqala ukufunda ulimi olwengeziwe, baluthola kahle ikakhulukazi ngokulalela. Njengokuthi balalele izindaba ezinamagama nezakhiwo ezintsha. Umxoxi usebenzisa izimo zomzimba, izithombe nezinto esiphila nazo ukucacisa akushoyo. Abafundi baqale- ke ukuqonda lokho abakuzwayo. Baqale baqonde amagama, izakhiwo, imisindo nezindlela zokuxhumana nabanye abantu. Kuleli zinga bakwazi kangcono ukuluqonda kunokulukhuluma ulimi. Njengoba bede bekhula ekuzethembeni nasekuqondeni lolulimi, sebeyoqala-ke balukhulume.
Ukusebenzisa ulimi olulandela imithetho ethile (njengokubingelela).
Ukuphindaphinda amagama namabinzana asetshenziswa njalo.
Ukuphendula imibuzo elula ngegama elilodwa noma amabili.
Ukucula umculo olula.
Ukwenza imigqumo enyakazisayo. Kwesinye isikhathi kuyodingeka ukuba basebenzise ulimi lwabo lwebele njengalapho besuke bexoxa bebekaizimvo zabo ngendaba ethile. Bayodinga ukunconywa bakhuthazwe njalo ukuze bagcine sebelusebenzisangokuzethemba lolulimi.
Ukukwazi ukufunda nokubhala okufufusayo.
Kubalulekile ukwakha isisekelo esiqinile sokuqondisisa lapho ulimi lukhulunywa. Lapha kubalwa nolwazi lohlelo kanye nolwazimagama abafundi abazitholela lona ngenkathi belalela futhi beqala ukulusebenzisa lolulimi olwengeziwe. Lesi sisekelo sibaluleke kakhulu lapho abafundi beqala ukufunda nokubhala ulimi olwengeziwe. Ukulalela izindatshana nakho kuyingxenye yalesi sisekelo. Ngenkathi belalele, abafundi bayathola ukuthi izindaba zakheke kanjani. Lolu lwazi lubizwa ngokuthi 'ukufunda nokubhala okufufusayo.'
Ukubona izimpawu lapho behamba khona bese bezazi ukuthi zisho okuthile.
Ukusebenzisa imigqumo edlala ngolimi neyenza baqaphele imisindo eyehlukile yalolulimi olusha.
Ukuzama ukufunda nokubhala ngolimi olusha ngisho noma ngabe basabhala okufana namasongololo.
Othisha kumele bayikhuthaze lendlela yokufunda nokubhala kanje. Othisha kufanele baqikelele ukuthi abafundi bafunda izincwadi eziningi zezithombe ezinezihloko ezilula kakhulu.
Uma abafundi sebekwazi ukufunda nokubhala ngolimi lwebele, bangawasebenzisa lamakhono abo okufunda nokubhala ukufunda nokubhala ngolimi olwengeziwe. Bayokwazi ukusebenzisa lamakhono uma belwazi lolulimi olusha, ikakhulukazi ulwazimagama nohlelo lwalo.
Ukugqugquzela ukuthuthukiswa kwamakhono.
Abafundi kuyodingeka ukuba baqhubeke bathuthukise amakhono abo okulalela nokukhuluma. Kufanele bakwazi ukulalela lapho kufundwa imibhalo ethe ukuba mide futhi enamagama nohlelo oluthe ukwahlukahlukana. Abafundi kumele banikwe amathuba amaningi okukhuluma nawokubuza lapho bengaqondi kahle. Kungaba nesidingo sokusebenzisa ulimi lwabo lwebele njengalapho beveza khona izimvo zabo ngendaba, kodwa kumele bakhuthazwe ukusebenzisa ulimi olwengeziwe. Kumele bakwazi ukubamba iqhaza ezingxoxweni ezilula ezimayelana nezihloko abazijwayele.
Ukuze bathuthukise ikhono labo lokufunda, abafundi kuyodingeka bafunde inqwaba yezincwadi ezisezingeni labo lokwazi ulimi. Ulwazimagama olubanzi lusemqoka, ngalokho abafundi kumele baqale ukuzenzela izichazamazwi zabo. Ukufunda nokubhala kuhlobene kakhulu. Abafundi bayokwazi ukubhala kahle uma befunda izincwadi eziningi.
Ukubhala izinhla ezinhlobonhlobo.
Ukukopisha nokubhala imisho.
Abafundi bafanele baqinise ukwazi kwabo ukufunda nokubhala ulimi olwengeziwe. Kufanele bazifundele ngokwabo izincwadi eziningi eziqukethe izindaba eziyiqiniso nezingelona iqiniso ezisezingeni elifanele. Kumele bakhulise ulwazimagama lwabo ngokuthi bazakhele isichazamagama. Abafundi kumele bagqugquzelwe ukubhala ngolimi olwengeziwe. Ekuqaleni, lokhu kusho ukuthi bazosebenzisa amagama namabinzana ukufaka amagama ezithombeni noma ukuqedelela imisho.
Izinhlaka' zokubhala imibhalo elula (isib. Umbiko ngencwadi).
Uma abafundi sebekwazi -ke ukuzibhalela lemisetshenzana ngaphandle kwezinhlaka, zingasuswa -ke bese begqugquzelwa ukuba babhale ngaphandle kwazo. Kumele nje bona sibazise ukuthi bangesabi ukwenza amaphutha. Khumbula: Inhloso yethu ukubenza bazethembe futhi bafunde ngokukhululeka.
Abafundi bayaqhubeka nokuthuthukisa amakhono abo okulalela nokukhuluma, bebamba iqhaza lapho kuxoxwa, belalela futhi bebhala iziqephu ezithe ukuba zinde nezinhlobo zazo zithe ukwahlukahlukana. Kumele banikezwe imisebenzi ebanikeza inselele ukuthi bathuthukise ulimi lwabo olwengeziwe ngokuphelele.
Ukuthuthukisa Ulwazi Lolimi- Uhlelo, ulwazimagama nokuphimisa amagama.
Abafundi akumele banikwe imithetho yohlelo nezinhla zamagama ukuba bawafunde.
Belalela befunda imisho, amagama nemisindo emibhalweni eyethulwe ngomlomo nezibhaliwe.
Eminyakeni yokuqala yokufunda ulimi olwengeziwe (ukuqondisisa ulimi nokulukhuluma ngokuzethemba) yikona okusemqoka kunokugada amaphutha. Ukuthuthukisa ulwazimagama olubanzi yikona okuyokwenza bakwazi ukufunda ngokugeleza.
Uthisha kudingeka ukuba enze indawo yokufundela igcwale imibhalo nezithombe eziphathelene nolimi lolo olufundwayo lusezingeni lwabafundi. Amagama amasha kudingeka ukuba ade esetshenziswa ephindelelwa aze agxile emiqondweni yabafundi.
Bakhe ulwazimagama oluhambelana nezihloko nezindikimba ezithile.
Babuke ukuhlobana kwamagama amasha namagama asho okufanayo olimini lwabo lwebele.
Uma nje abantwana sebekwazi ukufunda nokubhala, basuke sebangaluthuthukisa ulwazimagama lwabo ngokufunda izincwadi eziningi futhi bede beloba ngokuhlelekile amagama abawatholayo kusichazamagama sabo bese bewafunda.
Umfundi ukwazi ukulalela ukuze athole ulwazi nalokho okungamjabulisa, nanokuthi akwazi ukubhekana nezimo zempilo ngendlela efanele esebenzisa iso elihlaziyayo ezimweni ezahlukehlukene.
Umfundi kufanele balalele ulimi olwengeziwe lukhulunywa ngapha nangapha lusezingeni elifanele. Lokhu kwakha isisekelo sokuthuthukisa wonke amanye amakhono olimi.
Umfundi ukwazi ukuxhumana ngokuzethemba nangendlela efanele enkulumeni ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Abafundi kuyodingeka ukuthi baqale ukukhuluma izimvo zabo ngolimi olwengeziwe ngezindlela ezilula. Kuyobe sekungukuqala kwabo ukuxhumana nabantu namasiko ohlukile nabakhuluma ulimi oluhlukile kolwabo. Kumele bafunde ngolwazi lwempilo ukuthi ukwazi izilimi eziningi kwenza umuntu aphile kamnandi futhi ahlale kamnandi nabantu.
Umfundi ukwazi ukufunda abukele nolwazi nokuzijabulisa, aphendule kuzinzwa, amasiko kanye nezimo zemizwa yokufundwayo.
Ukufunda kabanzi kudingekile ekuthuthukiseni ulimi, ekufundeni ukubhala, ekuzijabuliseni nasekufundeni ngomhlaba. Ukufunda iziqephu kuyisiqalo sokufundiswa nokufundwa kuthinteka namanye amakhono olimi.
Umfundi ukwazi ukubhala izinhlobo ezahlukahlukene zokubhalwayo okuyiqiniso nokucatshangwayo ngezinjongo eziningi ezahlukahlukene.
Ukubhala kuncikene kakhulu nokufunda futhi kuyisikhali esisemqoka abafundi abasisebenzisayo lapho befunda ezinye izifundo. Ukufunda ukubhala kahle ngolimi olwengeziwe kusemqoka uma kungukuthi abafundi bazofunda ezinye izifundo zabo ngalolu limi.
Umfundi ukwazi ukusebenzisa ulimi ekucabangeni nasekuningeni, nasekufinyeleleni, ekwenzeni nasekusebenziseni ulwazi ekufundeni.
Abafundi bayoqala ukuqonda amagama bafunde amakhono namasu okucabanga nawokuthola ulwazi kweminye izinkundla zezifundo. Kusemqoka ukuthi abafundi bakwazi ukukwenza loku olimini olwengeziwe, uma kungukuthi bayolusebenzisa lolulimi ekufundeni ezinye izifundo.
Umfundi ukwazi nokusebenzisa imisindo, uhlelomagama kanye nohlelo lolimi ukwakha nokuhumusha iziqephu. Uhlelo nolwazimagama kuyisisekelo sokwakha ulimi. Ulwazimagama luyisiqalo esisemqoka sokukwazi ukukhuluma ngokugeleza. Uma kungukuthi abafundi kumele balwazi ulimi lwebele ngokufanayo nolwengeziwe ekupheleni kwebanga-9, ukuthuthukisa ulwazimagama kumele kube yinto yokuqala eyenziwayo kusukela ebangeni -R kuya phezulu.
Imidlalo (kanye evela nevela kwabanye osikompilo namanye amasiko).
Akhe umfanekiso wendaba.
Axhumanise indaba nempilo yakhe, lapho sekuxoxwa ngolimi lwabo lwebele.
Ukuqonda imiyalo elula ayitshelwa ngomlomo (isib. Sukuma, hamba, Woza lapha).
Ukuhlonipha abanye abafundi ngokubanika ithuba lokukhuluma, abalalele.
UKUKHULUMA Loku kubonakala uma umfundi ekwazi: Umfundi uyakwazi Ukuxhumana nabanye ngokuzethemba nangendlela ezwakalayo Ukukhuluma aphendule ngendlela efanele uma nefanele ezimweni eziningi ebingelela, evalelisa, noma ebonga abantu. ezahlukahlukene.
Ukufunda ngekhanda ahaye umculo nemigqumo enyakazisayo, elandela isigqi esifanele, ephimisa amagama ngendlela efanele.
Ukukhuluma ngokuhlonipha - 'ngicela', 'ngiyabonga', 'ngiyaxolisa'.
UKUFUNDA NOKUBUKELA Umfundi ukwazi ukufunda abheke nolwazi nokuzijabulisa, aphendule kuzinzwa, amasiko kanye nezimo zemimoya kokufundwayo.
Ukuphimisa umsindo wohlamvu eliqala ngalo igama akhe (njengophawu lokuqala lokuqaphela imisindo yamagama).
Ukufunda imigqumo nomculo owenza aqaphele imisindo yamagama.
Ukufunda izincwadi zezithombe.
UKUBHALA Umfundi ukwazi ukubhala izinhlobo ezahlukahlukene zemibhalo okuyiqiniso nokucatshwangwayo ngezinhlosoo eziningi ezahlukehlukene. L oku kubonakala uma umfundi ekwazi: Ukudweba izithombe uthisha bese ezilebula. Ukuqonda ukuthi umbhalo nomdwebo kuyizinto ezahlukahlukene.
Ukuqonda inhloso yokubhala (ukuthi idlulisa umqondo othile).
Ukukopisha amagama alula akwaziyo ukuphimisa ngomlomo.
Ukuzama ukuzibhala yena isib. ukubhala igama lakhe.
UKUCABANGA NOKUCABANGISISA Loku kubonakala uma umfundi ekwazi: Umfundi uyakwazi ukusebenzisa ulimiukucabanga nokucabangisisa ukuze Ukuqondisisa amagama ezinto ezithile futhiakufinyelele elwazini, aluhlaziye, bese enolwazimagama aluqondayo oluphathelene:elusebenzisa ekufundeni.
Ukubona izinto ezifanayo (isib. Lokhu kukhulu kunalokhu, okukhulu akube ndawonye okuncane ndawonye).
UKWAKHIWA NOKUSETSHENZISWA KOLIMI Umfundi unolwazi futhi uyakwazi ukusebenzisa imisindo, amagama kanye nohlelo lolimi olwengeziwe. L oku kubonakala uma umfundi ekwazi: Ukukhombisa ukuthi uyiqonda kahle imibuzo ebuziwe lapho kuxoxwa (isib. Yini le Ubani Kungakanani Kungaki Kuphi kona)?
Ukukhombisa ukuyiqonda inkathi yamanje nenkathi yamanje eqhubekayo uma kukhulunywa (isib. Ngiyacula, ngisadla).
Ukukhombisa ukuyiqonda inkulumo ephoqayo (Isib. Hamba, hambani!).
Ukukhombisa ukuziqonda izindlela zesenzo uma kukhulunywa (isib. indlela esabizo, eyesimo, neyamandla) (isib. Ukudlala ngengane; Uma ekhala myeke! Ngingayigeza nami ingane).
Ukukhombisa ukusiqonda isenzo esiphikisayo/-esilandulayo enkulumeni (isib. Bayathenga/abathengi: Bafikile/abafikanga).
Ukukhombisa ukuwaqonda amabizo asebuningini uma kuxoxwa (isib. Isitimela sihamba kusasa/Izitimela zihamba kusasa).
Ukukhombisa ukuziqonda izabizwana zoqobo enkulumeni yakhe. Mina, Wena, yena, bona.
Ukukhombisa ukubaqonda ondaweni uma kuxoxwa (isib. ekhaya, esikoleni).
Ukukhombisa ukuziqonda izichasiso nezandiso. (isib. omkhulu/omncane, kamnandi).
Ukuqonda amagama ajwayelekile aphakathi kwangama- 200 nama- 500 esetshenziswe enkulumeni.
Izindaba ezixoxwayo kusetshenziswa izitho zomzimba, izithombe nezinto esiphila nazo kanye nokuhaya okuphindaphindayo.
Izindaba ezisakazwa bukhoma emsakazweni nasesiqophamazwini.
Iziphicaphicwano (isib. Ngomuntu wami ogiya agiye abuye esangweni) namahlaya.
Izindaba zezithombe nezincwadi zezithombe ezinezihloko ezilula kanye nalezo ezivela kolunye usikompilo namanye amasiko.
Ukulinganisa okwenzeke endabeni kodwa engakhulumi.
Ukudweba isithombe ngendaba.
Ukubeka izithombe ngokulandelana kwezehlakalo.
Ukuphendula imibuzo elula edinga izimpendulo: Yebo/qha; nemibuzo evulekile edinga izimpendulo ezinegama elilodwa.
Ukuveza izimvo zakhe ngendaba esebenzisa ulimi lwakhe lwebele uma kunesidingo.
Ukuqondisisa lapho kuchazwa into elula, (isib. ngokulalela lapho kuchazwa into noma umuntu, bese eqondanisa izithombe nalokho obekuchazwa).
Ukuqonda imiyalelo elula ayitshelwa ngomlomo aphendule ngokwenza (isib. Phakamisa izandla zakho/Dweba indilinga).
Ukubuka isihloko sencwadi bese eqagela ukuthi indaba ikhuluma ngani.
ukuthi indaba ikhuluma ngani.
Ukuphendula imibuzo akhombise ukuthi ukuyidlala indaba esho namagama ashiwo uyizwe kahle indaba isib. imibuzo abalingiswa. eyiqiniso/nengelona iqiniso.
Ukuqagela okulandelayo okungase kwenzeke akopishe amagama ambalwa ngayo. endabeni.
Ukukhumbula aphinde axoxe izingxenye kwezigameko aqondanise izihlokwana ezithile zendaba.
Ukubhala amaphuzu afanele isib.
Ukuphendula imibuzo elula ngo yebo/cha elilula.
Ukuveza izimvo zakhe ngendaba.
Ukuphendula imibuzo ahlobanise indaba kwabantu.
nempilo yakhe esbenzisa ulimi lwebele.
Ukukhombisa ukuqondisisa izehlakalo ezibikiwe Ukuqondisisa izehlakalo ezibikiwe ngokuzixoxa ngokuzixoxa ngokulandelana kwazo isib. 'izolo ngokulandelana kwazo.
ugogo uye edolobheni. Uthenge izinto eziningi.
Uqale ngokuthenga imifino'.
Ukukhombisa ukuqondisisa lapho kuchazwa into Ukukhombisa ukuqondisisa lapho kuchazwa elula ngokuyisho ukuthi iyini leyonto izinto ngokubhala phansi amaphuzu afanele isib.
isib.iyindingiliza, kwesinye isikhathi ibomvu, ukuqedela amashadi alula kwesinye isikhathi iluhlaza, inoshukela. Shono -ke ukuthi yini yona leyo?
Ukukhombisa ukuqondisisa imiyalo emifishane Ukukhombisa ukuqondisisa imiyalo elandelanayo elandelanayo isib. Dweba indilinga bese uyifaka ngokuthi ayenze njengoba ethunyiwe.
Ukubona ubuningi eziqalweni zamabizo isib.
Ukuhlonipha abanye abafundi, ngokubanikeza ithuba lokukhuluma, nangokubalalela.
Ukwehlukanisa imisindo eyehlukene esemqoka ebalulekile lapho kufundwa noma kubhalwa. lapho kufundwa noma kubhalwa isib.
Ukuhlonipha abanye abafundi ngokubanikeza Ukuhlonipha abanye abafundi ngokubanikeza ithuba lokukhuluma, abalalele abagqugquzele uma ithuba lokukhuluma, abalalele abagqugquzele uma bezama ukukhuluma ulimi olwengeziwe. bezama ukukhuluma ulimi olwengeziwe.
UKUKHULUMA Umfundi uyakwazi Ukuxhumana nabanye ngokuzethemba nangendlela ezwakalayo nefanele ezimweni eziningi ezahlukahlukene. L oku kubonakala uma umfundi ekwazi: Ukuphendula imibuzo ngendlela efanele esebenzisa igama elilodwa noma ibinzana elisetshenziswa njalo (isib. 'Ngiyaphila'; 'Igama lami ngingu').
Ukukhuluma aphendule ngendlela efanele uma ebingelela, evalelisa, enza izicelo ezilula, ebonga nabantu.
Ukusho akucabangayo ngezindlela ezilula uma enikezwe isiqeshana ukuthi akhulume ngaso (isib. Ngiyathanda Angithandi...).
Ukufunda ngekhanda ahaye umculo nemigqumo enyakazisayo, elandela isigqi esifanele, ephimisa namagama ngendlela efanele.
Ukuwaphimisa acace amagama ajwayelekile.
Ukukhuluma ngokuhlonipha - 'ngicela', 'ngiyabonga', 'ngiyaxolisa'.
Ukucela asho izinto ezilula (isib. Ngicela ukuyophuza amanzi. Kuyashisa namhlanje).
Ukunika imiyalo elula kakhulu.
Ukufunda ngekhanda ahaye umculo, imigqumo enyakazisayo nezinkondlo ezilula.
Ukufunda ukusebenzisa unkamisa othile emfuleni'.
ukuhlukanisa phakathi konkamisa abanhlobohlobo, esebenzisa izwi ukukhombisa umehluko phakathi konkamisa.
Ukuhlukanisa amagama athile adidanayo intende/isithende.
Ukuphendula imibuzo gegama elilodwa noma ibinzana.
Ukubuza ukuze athole incazelo lapho engezwanga khona (isib. Ngicela ungichazelefuthi).
Ukucela into ethile.
Ukubamba iqhaza lapho kuxoxwa ngesihloko esijwayelekile.
Ukuxoxa elandelanisa kahle izigameko nezehlaka-lo ezake zamehlela.
Umfundi uyakwazi Ukuxhumana nabanye ngokuzethemba nangendlela ezwakalayo nefanele ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Ukuhaya imigqumo, izinkondlo noma umculo.
Ukuhlanganyela nabanye ekuxoxeni ngesihloko esijwayelekile.
UKUFUNDA NOKUBUKELA Umfundi ukwazi ukufunda abheke nolwazi nokuzijabulisa, aphendule kuzinzwa, amasiko kanye nezimo zemimoya kokufundwayo.
Ukusebenzisa izithombe ukuqonda izihlokwana ezilula ezincwadini zezindaba.
Ukuqondanisa amagama nezinto ngokunamathisela amalebuli kuzo aqale ngalezo ezibizwa ngokufana olimini lwabo lwebele isib.
Ukufunda izincwadi zezithombe ezinezihlokwana ezingaba yigama elilula elilodwa noma amabili.
Ukukhumbula amagama ajwayele ukuwabona futhi, kodwa, ngoba.
Ukuthola umqondo wendaba exoxwa ngezithombe (isib. ngokuhlela izithombe zilandelane ngokwezehlakalo). Ukuqondisisa indaba exoxwa ngezithombe noma eyimicu yekhomiki, (enamahlaya) ngokuhlobanisa izihlokwana kanye nenkulumo esebhamuzeni lemidwebo nalokho okudwetshiwe.
Ukuhlobanisa izithombe nalokho okwake kwamvelela Ukuqhathanisa izithombe nalokho okwake kwamehlela bese bexoxa ngakho bekuhlaziya.
Ukuveza uvo lwakhe ngezithombe esebenzisa ulimi lwakhe lwebele uma kunesidingo.
Ukuqondanisa isithombe nesihloko. Ukuphendula imibuzo ephathelene nendaba.
Ukudweba isithombe ukucacisa okushiwo ngumusho Ukuveza uvo lwakhe ngendaba. Ukuphinde ayixoxe indaba.
Kuxoxiswane nangolimi lwebele ngodaba olusendabeni oluthinta ukuhlalisana kwabantu noma isimilo sabo, kutholakale ukuthi okwenzeke endabeni kulungile yini noma cha.
Umfundi ukwazi ukufunda abheke nolwazi nokuzijabulisa, aphendule kuzinzwa, amasiko kanye nezimo zemimoya kokufundwayo.
Ukukhumbula njalo amagama amaningi ikhuluma ngani. awajwayele uma ehlangana nawo ebhaliwe.
Ukusebenzisa amakhono akhe okukhumbula namehlo akhe.
Ukukhomba igama okuyilo uma lifundwa.
Ukuphendula imibuzo emifushane ephathelene nokuqagela ukuqondisisa umbhalo ukufunda nendaba abuzwe yona ngomlomo. asheshise kakhudlwana kunakuqala.
Ukuxoxa ukuthi indaba ithini esizwa nguthisha.
Ukuqaphela aqondisise izinhlamvu namagama.
Ukukhumbula njalo amagama amaningi kahle amagama.
Ukubona ukuthi ukuhlobana phakathi ezinhlamvu nemisindo yazo.
Ukubona amagama anhlanvuningi anemisindo ezintathu ziyahlangana zakhe umsindo efanayo nathe ukuba lukhunyana gulukudela, owodwa isib. thenga, shisa.
Umfundi ukwazi ukufunda abheke nolwazi nokuzijabulisa, aphendule kuzinzwa, amasiko kanye nezimo zemimoya kokufundwayo.
Ukubona akhumbule amagama amaningi awabona njalo.
Ukusebenzisa ulwazi analo kanye namakhono akhe njengengxenye yamasu awadingayo ukuphimisa amagama lapho efunda nokuwabhala lapho ebhala.
Ukufunda izincwadi eziyiqiniso nezingelona iqiniso ezisezingeni lakhe ukuzijabulisa nokuthola ulwazi.
Ukukhombisa ukwazi amagama ajwayelekile aphakathi kwama-250 nama -500 awathole ngenxa yokufunda- Abafundi abazofunda ezinye izifundo besebenzisa ulimi olungeziwe, kumele baphokophele ukwazi amagama angama -500.
Ukubona amagama awaziyo anomgqumo.
Ukubona amagama awaziyo anomgqumo. Ukubona inguquko eyenzekayo lapho kufakwa izijobelelo ezahlukahlukene emagameni.
Ukufundela ukulandela imiyalo (isib. ukudlala umdlalo othize, ukupheka isidlo esithize).
Ukufunda izincwadi azikhethele zona (eziyiqiniso nezingelona iqiniso).
Ukuxoxela afunda nabo ekilasini ngezindaba azifundile.
Ukuhlukanisa phakathi kwezindaba eziyiqiniso nezingelona iqiniso.
Ukufunda incazelo ngokwenzeka kwento Ukuphekwa kwephalishi.
Ukufunda izinkondlo nemigqumo ayaziyo.
Ukukhombisa ukwazi amagama ajwayelekile aphakathi kwama-700 ne - 1500 awathole ngenxa yokufunda. Abafundi abazofunda ezinye izifundo besebenzisa ulimi olwengeziwe, kumele baphokophele ukwazi amagama ayi- 1 500.
Ukusebenzisa amagama alula nawajwayele ukuqedela uhlaka lwemisho (isib. Igama lami ngingu , ngithanda ... , ngihlala ...).
Ukubhala izinhlu ezinezihloko isib.
Ukubhala isihloko sesithombe. Ukuhlela kahle amagama kusichaziamagama sakhe.
Ukuqedela imisho ngokugcwalisa izikhala Ukupela kahle amagama ajwayelekile.
Ukubhala imisho esebenzisa 'uhlaka' isib.
Ukuhlela kahle imisho exovekile bese eyi Ukubhala imisho esebenzisa 'uhlaka' noma kopisha. isakhiwo (isib. Nginga------).
Ukusebenzisa ofeleba nongqi. Ukuzibhalela imisho yakhe ngaphandle 'kohlaka'.
Ukusebenzisa ulwazi lwezinhlamvu/lwemisindo lapho eqala ukubhala amagama ngendlela efanele.
Ukupela kahle amagama awajwayele engawaboni.
Ukubhala amagama alandele uhla lwe-alfabhethi isib. Kusichazamagama azakhele sona.
Ukubhala izinhlu zezinto isib. Izinto abazozithenga esitolo.
Ukubhala isihloko zezinhlu isib. Izilwane, ikati, inja, inkomo, ingulube.
UKUCABANGA NOKUCABANGISISA Loku kubonakala uma umfundi ekwazi: Umfundi uyakwazi ukusebenzisa ulimi ukucabanga nokucabangisisa ukuze Ukuqondisisa amagama ezinto ezithile futhi akufinyelele elwazini, aluhlaziye, bese enolwazimagama aluqondayo oluphathelene: elusebenzisa ekufundeni.
Nezinombolo (isib. Bazibone bazibale, kunye kubili, kuthathu).
Nomumo wezakhiwo ezithize; (isib. isiyingi, isikwele, unxande).
Nobungako bento, (isib. enkulu, encane).
Nesikhathi (isib. manje, kusasa, kuthangi, ngo -12 emini).
Nokulandelana kwezinto (isib. okokuqala, okwesibili).
Nokwazi ukwenza into (isib. ngingacula).
Ukubona okuyingxenye yokuphelele isib.
IsiZulu, isiXhosa, nesiSuthu kanye kangakanani?
Nezinombolo (kunye, kubili,). Isinda kangakanani?
Nomumo wezakhiwo ezithize isib. unxande, inkanyezi. Kungaki, kude kangakanani?
Nobungako bento isib.
Ukusebenzisa ulimi ukuqonda amagama imfushane;.
Nokulandelana kwezinto isib.
Nokukwazi ukwenza into: isib.
Ukuqhathanisa izinto ngenhloso yokuxazulula izingxenye zobuso, zomzimba, zemoto). inkinga (isib.
Ukuqoqa abeke izinto ngononina isib. abeke kokufundela ezobuchwepheshe nokufundela imifino yodwa; akhombe okungafani. ukwelapha?
Ukulandelanisa izinto isib.
Umfundi uyakwazi ukusebenzisa ulimi ukucabanga nokucabangisisa ukuze akufinyelele elwazini, aluhlaziye, bese elusebenzisa ekufundeni.
Ukubona izinto noma zichazwe nje kalulana (isib. Nginoboya, ngiyahonqa, ngihlala endlini. ngiyini)?
Ukugcina, ulwazi emashadini alula (isib. Ishadi lezikwele ezinemigqa eyishumi, bayofaka uphawu lwesiphambano lapho kudingeka khona kuhambisane nemibuzo ababuzwe yona).
Ukugcwalisa amashadi (isib. uhlelo lwesikhathi semisebenzi yansuku zonke).
Ukwenza umugqa wesikhathi okhombisa izinsuku ezisemqoka ezedlule (izehlakalo emlandweni wempilo' yakhe).
Ukwenza ucwaningo ngesihloko esithize. (isib. Yiziphi izinto zokuhamba ezisetshenziswa ngabafundi balesi- sikole uma beza esikoleni-itekisi, ibhasi, imoto, ibhayisikili noma bazihambele ngezinyawo).
kubhala phansi ulwazi ngezindlela ezahlukahlukene (isib. ithebula, ishadi, umdwebo, igrafu elula eyibha).
Ukulalela inkulumo emfushane bese egcwalisa ulwazi eshadini noma afake amagama emdwebeni.
Ukusebenzisa ulwazi aluthathe esithombeni noma embhalweni ukwakha ishadi, igrafu eyibha, noma ibalazwe lomqondo, noma afakele amagama emdwebeni.
Ukusebenzisa lolu lwazi oluseshadini, kwigrafu eyibha, ebalazweni lo mqondo noma esithombeni ukubhala noma ukuqedela umbhalo omfushane.
Ukugcina isichazamazwi sakhe. Ukugcina isichazamazwi sakhe asebenzise isichazamagama sezingane (lapho bengaphumelela khona, isichazamazwi solimi olulodwa noma ezimbili).
UKWAKHIWA NOKUSETSHENZISWA KOLIMI Umfundi unolwazi futhi uyakwazi ukusebenzisa imisindo, amagama kanye nohlelo lolimi olwengeziwe. L oku kubonakala uma umfundi ekwazi: Ukuyiqonda kahle imibuzo ebuziwe lapho kuxoxwa (isib. Yini ubani lo Obani Zingakanani Zingaki Ini yona)?
Ukuyiqonda kahle imisho eqondile uma kukhulunywa (isib. Ushaya inja).
Ukuyiqonda kahle inkathi yamanje neqhubekayo uma kuxoxwa isib.
Ukuyiqonda inkulumo ephoqayo (isib. Woza lapha! ungahlali phansi!).
Ukuziqonda izindlela zesenzo uma kuxoxwa isib.
Ukusiqonda isenzo esiphikisayo (isib. Bayakhala abakhali, unendaba akanandaba).
Ukuyiqonda kahle imibuzo ebuziwe naye futhi eyibuza kwabanye ngesikhathi esifanele (isib. Kwenzekani nyakenye, Kwenzekeni izolo Bewukade uye kuphi)?
Ukuziqonda kahle izinkathi njengenkathi edlule nesanda kudlula. (isib. Uhambile, usehambile, wahamba: akahambanga/akahambile, uhambe izolo: akahambanga izolo), futhi akwazi ukuzisebenzisa kahle.
Ukuziqonda izindlela zesenzo futhi azisebenzise: Uma alibazisa (Indlela encikile), uhamba ekhala (Indlela yesimo).
Ukuziqonda izichasiso (isib. omdala, omncane, eGoli, ebusuku), futhi azisebenzise.
Ukuziqonda izandiso nokusebenzisa izandiso ezithize futhi azisebenzise; (isib. kahle, njalo).
Ukukhanyisa ngezichasiso nezandiso isib. omncane kakhulu, ekuseni kakhulu.
Ukuyiqonda kahle imibuzo enhlobonhlobo ebuzwayo naye futhi eyibuza kwabanye ngesikhathi esifanele (isib. Imibuzo ngokwenzekile kuphi Nini... Ngani...)?
Ukuyiqonda kahle inkathi ezofika (isib. Lizokuna; uzofika kusasa, ngiyoze ngisebenze nami).
Ukuwaqonda kahle amagama akhombisa ukungabaza, nokungahle kwenzeke (isib. ningaphuma uma seniqedile, bangamthola uma bemfuna).
Ukukhuluma asho okudingeka kwenzeke (isib. kumele ugeze izandla zakho).
Ukuqonda ukusetshenziswa kolimi uma kulandelaniswa izinto (isib. Okulandelayo, bese).
Ukusebenzisa izandiso ngendlela efanele emshweni (isib. Ugeza emfuleni).
UKWAKHIWA NOKUSETSHENZISWA KOLIMI Umfundi unolwazi futhi uyakwazi ukusebenzisa imisindo, amagama kanye nohlelo lolimi olwengeziwe. Umphumela wesifundo 6 Usaqhubeka Loku kubonakala uma umfundi ekwazi: Ukuziqonda izabizwana zoqobo uma kuxoxwa (yena- umfana udlala ibhola). Ukubaqonda ondaweni uma kuxoxwa (isib. Sithenge uswidi esitolo/Udadewethu uhlala KwaZulu) Ukuziqonda izichasiso (isib. omuhle,) nezandiso (isib. ekuseni) Ukuqonda kahle amagama ajwayelekile aphakathi kwamagama - 500 ne - 1000 esetshenziswe ekukhulumeni ekupheleni kwebanga-1.
Ukuqonda kahle amagama ajwayelekile aphakathi kwe -1 000 ne- 1 500 esetshenziswe enkulumeni ekupheleni kwebanga -2.
Ukuqonda kahle amagama ajwayelekile aphakathi kwe- 1 500 nezi - 3 000 esetshenziswe enkulumeni ekupheleni kwebanga 3. Ekupheleni kwebanga-3. Abafundi bazofunda ezinye izifundo ngolimi olwengeziwe kufanele baphokophele ukwazi amagama ayizi-3000.
Ezingeni eleyissekelo, abafundi bathole amathuba okungeniswa olimini olwengeziwe. Bazokwazi ukuqonda amagama amaningi nezakhiwo , noma bengakawafundiswa ngqo. Kufanele babe sebethuthukile ekuzethembeni, ekujabuleni nasekukhulumeni ngokukhululeka bexhumana ngolimi lwabo olwengeziwe.
Ukuqaphelisisa amagama nezakhiwo zohlelo abazijwayele besesezingeni eliyisisekelo.
Ukufunisisa indlela ulimi olwengeziwe olusebenza ngayo baphinde balusebenzise kalula.
Ukusebenzisa lolu lwazi oluthuthukayo ukuhlola ukusebenzisa kwabo ulimi, ikakhulukazi uma bebhala.
Khumbula: ulimi lutholakala kancane kancane. Noma ngabe abafundi banganikezwa ulwazimagama nohlelo ngokucophelela, ukusetshenziswa kwamagama nezakhiwo ngemfanelo kuzothatha isikhathi eside. Akudingekile ukuba abafundi balungise isakhiwo esisodwa ngemfanelo ngaphambi kokudlulela kwesinye. Bazobe beloku bewenza amaphutha, loku kuyingxenye yemvelo yokufunda ulimi olwengeziwe. Kodwa ukuzwisisa kwabo lolu limi lwabo olwengeziwe kuzoya ngokuya kuthuthuka njengoba lusebenza futhi baye ngokuya bezosondela ekulusebenziseni ngemfanelo.
Ezingeni eliyisisekelo, abafundi kufanele babe ngabafundi abazethembayo olimini lokuqala nasolimini olwengeziwe. Kumele babe sebevezelwe iimibhalo eyahlukahlukene yezingane . Emabangeni lesi- 4 kuya kwelesi- 6, bazosebenzisa lesi sisekelo ukuba ngababhali abazethembayo.
Njengokufunda ukukhuluma ulimi olwengeziwe, indlela yokufunda ukufunda nokubhala ihamba kancane kancane. Izingane zifunda ngokuzama ukwenza izinto -ngokuzama nangokwenza amaphutha. Badinga ukunikezwa izimpendulo zokulungiswa komsebenzi abawenzile nokugqugquzelwa ukubasiza ukuba bafunde. Khumbula: Nanoma imiphumela yokufunda ngaminye inekhono elehlukile ebhekene nalo ngqo, kumele njalo uhlanganise la makhono kuhlelo lokufunda.
Ezingeni eliphakathi abafundi kumele bagqugquzelwe ukuxhumana ngolimi lwabo olwengeziwe lapho bekwazi khona esikhathini sekilasi esibekelwe lesi sifundo. Lokhu kusemqoka ngoba kumele bathole ukuvezwa, benzelane bavumelane ngencazelo ngolimi lwabo olwengeziwe ukuze balwazi. Kodwa, kuzokuba nesikhathi lapho kuzomele ukuba bathekele ulwazi olimini lwabo lokuqala. Isibonelo, kuzodingeka ukuthi basuke kolunye ulimi baye kolunye uma bexoxa izindaba ezinzima eziphathelene nokuhlalisana kwabantu nemithetho yokuziphatha endabeni, noma uma beqhathanisa uhlelo lolimi lwabo lokuqala nelolimi olwengeziwe isib. izan-diso esiZulwini ezehlukayo emagameni asho indawo esiNgisini nasesiBhunwini.
Umfundi uzokwazi ukulalela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa aphendule ngendlela efanele nangokucophelela ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Abafundi kumele balalele okuningi kolimi olwengeziwe olubekwe ephinjeni eliphezulu ezingeni elifanele. Loku kuyisisekelo sokuthuthukiswa kwawo wonke amanye amakhono olimi.
Umfundi uzokwazi ukuxoxisana ngokuzethemba nangendlela efanele ekusebenziseni ulimi ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Abafundi bazothola ukuzethemba ekukhulumeni ngolimi olwengeziwe ngezindlela ezilula.. Bazoxhumana bahlanganise imingcele yamasiko nolimi. Kumele bafunde besebenzisa ulwazi lwempilo ukuthi ukuba limininingi kuguqula isimo somuntu kanye nahlalisana nabo.
Umfundi uzokwazi ukufunda nokubukela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, ananele ngokuhlaziya izinzwa, ezamasiko kanye nobugugu kuziqephu.
Ukufunda kusemqoka ekuthuthukiseni ulimi, nasekuzithokoziseni nasekufundeni ngomhlaba. Kuleli zinga, abafundi bayazifundela ukukhulisa ulwazi labo. Baphinde basebenzise ukufunda uma befuna ukuthola ulwazi kokubhaliwe. Ukufunda -ke kuyisisekelo sokubhala.
Umfundi uzokwazi ukubhala izinhlobo zeziqephu ezahlukahlukene eziyiqiniso necatshangwayo ngezinjongo.
Ukubhala kuncikene kakhulu nokufunda kanti futhi kuyisikhali esisemqoka ekufundeni okuxhumanisa uhlelo lwezifundo. Kusemqoka futhi kukhulisa umfundi ngokwakhe.
Umfundi ukwazi ukusebenzisa ulimi ukucabanga nokucabangisisa nasekufinyeleleni, ekwenzeni nasekusebenziseni ukwazi ekufundeni.
Abafundi bazozwisisa amagama anzima ngokweqile, bazofunda namakhono namasu okucabanga nokufinyelela olwazini kwezinye izinkundla zezifundo zabo.
Umfundi ukwazi ukusebenzisa imisindo, amagama kanye nohlelo lolimi ukwakha nokuhumusha iziqephu.
Uhlelo nohlelomagama yikona okuyisisekelo sokwazi ulimi. Ulwazi lohlelo nohlelomagama kuyisiqalo sokukwazi ukufunda kahle. Uhlelo nohlelomagama kumele kufundiswe ngaphakathi kwengqikithi, kuphinde kuhlanganiswe nokufunda, nokubhala, nokulalela, nokukhuluma.
Amabalazwe alula nohlelo lokwakha okuthile.
UKULALELA Loku kubonakala uma umfundi ekwazi: Umfundi uyakwazi ukulalela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa aphendule ngendlela Ukuzwisisa izindaba (ezitshelwe noma ezifundelwe efanele nangokuhlolisisa ezimweni abafundi): eziningi ezahlukahlukene.
Ukubonela phambili okulandelayo okuzokwenzeka.
Ukuphendula yena uqobo lwakhe.
Ukuxoxa izindaba eziphathelene nokuziphatha nokuhlalisana nabanye isib.
Ukuphinda baxoxe indaba ngokulandelana kwezigameko.
Ukufingqa indaba besekelwa nguthisha.
Ukuphendula ngokwakhe imiyalo (isib. ungayenza kanjani into ethile).
Ukulalela izinkombandlela ezilula ezithulwa ngomlomo alandela indlela noma indawo phezu kwebalazwe elilula noma uhlelo lokwakha.
Ukugcwalisa izikhala ngamagama afanele emdwebeni.
Ukuphendula yena uqobo lwakhe.
Ukubhala phansi ulwazi olufanele (isib. ngokufakela amagama emdwebeni olula.).
Ukuxoxa izindaba eziphathelene nokuziphatha nokuhlalisana nabanye nezindaba ezibucayi isib. Kuyafaneleka yini okufuna ukufundiswa yindaba kuzo zonke izimo?
Ukuphinde axoxe indaba.
Ukufingqa indaba besekelwa.
Ukuzwisisa imiyalo yomlomo elandelayo baphendule bona siqu sabo. (isib. ukulandela imiyalo yomsebenzi waseklasini).
Ukuzwisisa izinkombandlela ezithulwa ngomlomo ngokulandela indlela noma ukuthola indawo phezu kwebalazwe noma uhlelo lokwakha.
Ukuphendula imibuzo esobala.
Ukubhala phansi ulwazi olufanele isib.
Ukuqhathanisa indaba nempilo yakhe yangempela.
Ukuxoxa izindaba eziphathelene nokuziphatha nokuhlalisana nabanye nezindaba ezibucayi isib. Iqhawe lingumlingiswa onjani Uziphatha /uyidlala kanjani indawo yakhe Uvezwe angaphila empilweni yangempela noma ngendlela yokukholelwa kokungasekelwe?
Ukuphinde axoxe indaba.
Ukuzwisisa imiyalo yomlomo elandelayo baphendule bona siqu sabo. (isib. ukulandela imiyalo yohlelo lokufuna lwesayensi).
UKULALELA Umfundi uyakwazi ukulalela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa aphendule ngendlela efanele nangokuhlolisisa ezimweni ezinin-gi ezahlukahlukene.
Ukugqugquzela imizamo yabanye ukukhuluma ulimi olwengeziwe.
Ukugcwalisa izikhala ngamagama afanele emdwebeni.
Ukubhala ulwazi olufanele isib.
Ukuphinde axoxe izehlakalo ezifanayongokwakhe esekwa abathize.
Ukubalalela agqugquzela imizamo yaboekukhulumeni ulimi olwengeziwe.
Ukugqugquzela amanye amaqembu ukusekela abafunda nabo.
Ukufakela amagama emdwebeni.
Ukubhala phansi ulwazi olufanele isib.
Ukuphinde axoxe izehlakalo ezifanayo ngokwakhe.
Ukunikeza abanye abafundi ithuba lokukhuluma.
Ukubalalela agqugquzela imizamo yaboekukhulumeni ulimi olwengeziwe.
Ukugqugquzela amanye amaqembu ukusekela abafunda nabo.
Ukunikeza izimpendulo ezimfushane zemibuzo.
Ukubamba iqhaza ezingxoxweni ezimfushane ngezihloko ezijwayelekile.
Ukulingisa izimo ezithile abazijwayele (isib. Ukulayela).
Ukukhombisa ukuqikekela ukuhlukana kwenqubo yesiko nokuhlalisana kwabantu (isib. Ukwethula kanjani ukuhlonipha olimini olwengeziwe).
Ukuguquka usuka kwelinye ulimi uya kwelinye, lapho kufanele khona (isib. ukubingelela umuntu ongamazi ongakhulumi ulimi lwakho).
Ukubuza nokuphendula imibuzo.
Ukwakha nokubamba iqhaza kunkulumo mpendulwano eyakhiwe.
Ukubeka imibono nokunika izizathu zayo.
Ukuneka imizwa yabo.
Ukulingisa izimo ezithile abazijwayele besebenzisa ulimi nezimo zomzimba. (isib. Ukulayela).
Ukukhombisa ukuqikekela umehluko phakathi kwenqubo yosiko nokuhlalisana kwabantu isib. ukuzwisisa umehluko phakathi kokubonisa inhlonipho olimini lokuqala kanye nolwengeziwe.
Ukuguquka usuka kolunye ulimi uya kolunye, lapho kufanele khona (isib. ukufaka umuntu ongamazi eqembini ongakhulumi ulimi lwakho).
Ukubuza nokuphendula imibuzo.
Ukukwazi ukugcina isimo engxoxweniephathelene nesihloko esijwayelekile.
Ukubeka umbono anikeze nezizathu.
Ukulingisa izimo ezithile abazijwayele besebenzisa ulimi nezindlela zokunyakazisa umzimba.
Ukuguqula ulimi usuke kolunye uye kolunye, lapho kufanele khona (isib. ukubonisa ukuhlonipha ulimi lomunye umuntu).
Ukukhumbula nokuchaza ngokulandelana izintonefanele ezimweni eziningi ezenzeka besebenzisa izihlanganiso isib.ezahlukahlukene. okokuqala, okulandelayo, futhi, bese.
Ukuchaza abantu nezinto nezindlela ezilula zokwenzeka izinto.
Ukuxoxa indaba elula.
Ukwakha nokudlala umdlalo obhaliwe olula.
Ukulingisa izigqi ezimfushane ezijwayelekile, izinkondlo noma amaculo.
Ukudlala umdlalo ophathelene nolimi.
Ukwenqaba ukubizwa yinoma ngaliphi igama (isib. Amagama ayizici, abandlulula ngobuhlanga, nakhombisa ukuzonda abezizwe).
Ukuphinda axoxe ngokulandelana kwezinto ezenzeka besebenzisa izihlanganiso.
Ukunikeza imiyalo elandelanayo.
Ukuchaza indlela yokwenza izinto.
Ukukhuluma ngesihloko esijwayelekile esilungiselelwe. isib.
Ukulingisa inkondlo, amaculo, nemidlalo elula.
Ukudlala imidlalo ephathelene nolimi.
Ukucabangela nokuchaza izinto ezinokwenzeka (isib. yini angakwenza nge -R100).
Ukuzwisisa ukuthi umbiza uthini/ukhuluma naye kanjani umuntu othile.
Ukusitshela ngobudlelwano bakhe naloyo muntu. isib.
Ukusebenzisa ukuteketisa ezimweni okungezona isib.
Ukuphinde axoxe izehlakalo ezilandelanayo esebenzisa izihlanganiso.
Ukunikeza imiyalo elandelanayo.
Ukuchaza indlela yokwenzeka izinto.
Ukuchaza inhloso yento ethile (isib. ingxenye yesikhali-isetshenziselwani).
Ukukhuluma ngendaba elungiselelweisib.
Ukwenza ukuhlolwa kwekilasi (isib. ukuxoxisana nabafunda naye namarekhodi okuphendula abhalwe phezu kweshadi noma igrafu).
Ukulingisa izinkondlo, amaculo, nemidlalo elula.
Ukwakha umdlalo ophathelene nolimi.
Ukucabangela nokuchaza okungenzeka.
Ukuqala ukubheka ngokuqophelela izindlela zokunikeza abantu amagama (indlela izigqila nabasebenzi babenikezwa amagama ngabaqashi/nabanikazi bendawo: abafazi bathatha izibongo zabayeni, omakoti abasha banikezwa amagama yimindeni yalapho bendele khona ukubiza abezizwe "amakwerekwere").
UKUFUNDA NOKUBUKELA Sazi loku uma umfundi ekwazi: Umfundi uyakwazi ukufunda abuke ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, ananele Ukuqonda ngendlela elula izimpawu ezithize ngokuhlolisisa amasiko nalokho zezindaba: okwaziswayo okuthinta imizwa.
Isihloko isib. ukukhetha isihloko esingcono kwezinikeziwe, anikeze nezizathu.
Ukubona ukuthi abalingiswa nezakhiwo bakhiwa ukubonisa elinye icala /umbono womhlaba. isib. ukuthi abafana namantombazane babamba liphi iqhaza endabeni Banezinkolelo ezithile ezingasekelwe noma abafana namantombazane banezinto ezifanayo?
Ukubona iqhaza elidlalwa izithombe ekwakheni encazelo (isib. Abafana namantombazane bavezwe bangabantu abanjani esithombeni).
Izindlela ezahlukahlukene ulimi elwethula ngayo imisindo (isib. gudlu-gudlu, gadla -gadla-njengesitimela).
Isihloko, isizinda kanye nabalingiswa isib.
isib.ukuhlobanisa iziphawulo nabalingiswa ukusho ukuthi yini izinto zenzeka ngendlela endabeni. ezenzeka ngayo.
Umyalezo wendaba lapho kufanelekile.
Ukubona ukuthi abalingiswa nezakhiwo imizwa bakhulume ngezizathu zezenzo zabo.
Ukubona nokuxoxa ngezindaba eziphathelene womhlaba. isib. ukuthi abafana nokuhlalisana nabanye nokuziphatha isib.
namantombazane babamba liphi iqhaza kungabe indaba ifanele/iyimfanelo.
Ukubona ukuthi abalingiswa nezakhiwo bathulwe baveza ukwehluka kwemibono bakhiwe kanjani ukwethula umbono othile engasekelwe noma empeleni babonisa womhlaba isib.
Ukubona iqhaza elibanjwa izithombe zokubona ethulwa kanjani?
Ukwethula izindlela ezehlukile zokuveza ekwakheni incazelo isib. Abantu abadala abalingiswa nezenzo zabo.
nabancane bavezwe bangabantu abanjani esithombeni.
isib. Lona muhle, lona mubi.
Ukuqhathanisa isib. Lona muhle, lona mubi.
Ukukhuluma ngento okungathi ngumuntu isib.
Amagama angasetshenziswa ukuchaza lezi zimpawu -ifanamsindo, ifanankamisa.
UKUFUNDA NOKUBUKELA Ukufundela ulwazi.
Ukufunda nokulandela uhlelo lwesikhathi.
Ukufingqa isigaba besekwa nguthisha (Isib. ukugcwalisa amagama angekho kusigaba esifingqiwe).
Ukufunda imibhalo ezixhumene neminye imikhakha yezifundo.
Ukuzwisisa ukuhlelwa nokwakhiwa kwephosta nesaziso somphakathi.
Ukulandela imiyalo, izinhla zokupheka, nezinhlelo zokwakha isib. ukuzama ukuthola amabalazwe kanye nezinhlelo zokwakha.
Ukufunda alandele iziqeshana eziyindlela nezinhlelo zethelevishini zolwazi oluthile yokwenza isib.
Ukufingqa isigaba -ukubonisa iphuzu lwenjulalwazi elisemqoka kanye nomusho oyisihloko.
Ukufunda uhlelo lwesikhathi nohlelo zokufunda zakwezinye Imikhakha yezifundo lukamabonakude lolwazi oluolukhethiwe.
Ukufingqa isigaba esekwa nguthisha Isib.
ukubeka imisho enikeziwe ukufingqa.
Ukufunda imibhalo ezixhumene neminye imibhalo zezifundo isib. izincwadi zokufunda Ukufunda nokuphendula iziqephu eziphathelene zakwezinye Imikhakha yezifundo nokuhlalisana kwabantu (isib. izincwadi).
Ukufunda nokuphendula iziqephu eziphathelene Ukubonisa izindlela zokuthula indaba nokuhlalisana kwabantu isib. izimemo.. eziphathelene nabantu okubhekiswe kubo. isib.
okusemthethweni kuqhathaniswa nokungekho emthethweni.
noma iphephabhuku labantu abasha.
Injulalwazi noma abantu abadumile ukuthuthukisa umkhiqizo.
Ukuzwisisa ukuhlelwa nokwakhiwa kwephephabhuku akuqhathanise nephephandaba.
UKUFUNDA NOKUBUKELA Ukufundela ukuzijabulisa nokuthola ulwazi.
Ukufunda izindaba eziningi ezineqiniso athole ulwazi nokuzijabulisa, ananele nezokuziqambela, ezisezingeni elifanele, ngokuhlolisisa amasiko nalokho nezisebenzisa izinga lolimi olufanele. okwaziswayo okuthinta imizwa.
Ukuhlaziya izincwadi, emibikweni yokuhluza izincwadi.
Abafundi abazosebenzisa ulimi olwengeziwe ukufunda ezinye IziNkundla zeziFundo, kumele bazimisele ukufinyelela emagameni aku - 2 500.
Ukufunda izindaba eziningi ezineqinisonezisunguliwe, ezisezingeni elifanele, nezisebenzisa izinga lolimi olufanele.
Ukuhlaziya izincwadi, emibikweni wokuhluza izincwadi.
Ukukhombisa ulwazimagama lokufunda amagama ajwayelekile aphakathi kwe - 1 000 kuya ku - 3 500. Abafundi abazosebenzisa ulimi olwengeziwe ukufunda ezinye Imikhkakha yezifundo, kumele bazimisele ukufinyelela emagameni aku - 3 500.
Ukufunda izindaba eziningi ezineqiniso nezokuzisungulela, ezisezingeni elifanele, nezisebenzisa izinga lolimi olufanele.
Ukufunda izinhlobo ezintsha zemibhaloisib.
Ukuhlaziya izincwadi, emibikweni wokuhluza izincwadi.
Ukusebenzisa ikhasi lokuqukethwe nenkomba ukuthola ulwazi.
Abafundi abazosebenzisa ulimi olwengeziwe ukufunda ezinye Imikhakha yezifundo, kumele bazimisele ukufinyelela emagameni aku 5000.
Ukubhala izinhlu ezinezihloko.
Ukubhala baphinde baxoxe ngezehlakalo.
Ukubeka imibono yabo ngokubhala isib.
Ukusetshenziswa 'kohlaka' nesakhiwo ukubhala ukubukezwa kwencwadi.
Ukubhala umlayezo omfushane noma inoti elula.
Ukubhala izinhlu zemiyalo elandelanayo.
Ukubhala incazelo emfushane ngomuntu, into, noma indlela elula yokwenza okuthile.
Ukubeka imibono yabo ngokubhala banikeze nezizathu isib. Ukusho ukuthi yini incwadi iheha noma yenze oyifundayo angayithakaseli.
Ukubhala ukubukezwa kwencwadi.
Ukubhala umlayezo omfushane noma iphosikhadi.
Ukubhala incazelo emfushane ngomuntu, into noma indlela elula yokwenza okuthile.
Ukusebenzisa 'uhlaka' noma isakhiwo, ukubhala isaziso esilula isib.
Ukubeka imibono yabo ngokubhala banikeze nezizathu (isib. Ukusho ukuthi yini inkondlo ingcono kunenye).
Ukubhala ukubukezwa kwencwadi.
Ukubhala incwadi yobungane elula.
Ukubona umehluko okhona phakathi kwendlela yokubhala esemthethweni nengekho emthethweni. (isib. ukukhetha amagama).
Ukubonisa umehluko phakathi kwenkulumo nokubhala.
Ukubhalela ukuveza ubuntu isib.
Ukusebenzisa amasu athile okubhala ngokuzakhela:ezahlukahlukene zemibhalo eziyiqiniso Amagama alingisa imisindo yezinto. isib.nesuselwe ekhanda ngezinhloso eziningi igogogo gogogo ezahlukahlukene.
Ukuphinda isakhiwo esisodwa ukwakha isigqi senkondlo nohlelo oluthile isib.
Ukubhala indaba elula enokusekelwa okwakhiwe.
Ukwakha iphosta elula noma isaziso.
Ukusebenzisa amasu athile okubhala nenkulumo mpendulwano. isib.
Amagama alingisa imisindo yezinto.
Amagama aqala ngomsindo owodwa.inkulumo mpendulwano endabeni.
Ukuphinda isakhiwo esisodwa ukwakhaisigqi senkondlo nohlelo oluthile.
Ukubhala indaba elula enokusekelwa okwakhiwe.
Ukwakha iphosta elula kanye/noma isaziso.
Ukwakha iphosta elula, isikhangiso esifushane kanye nephepha lemibuzo elilula.
Ukubhala umbiko wephephandaba olula.
Umfundi uyakwazi ukubhala izinhlobo nokusetshenziswa kolimi.
ezahlukahlukene zemibhalo eziyiqiniso nesuselwe ekhanda ngezinhloso eziningi ezahlukahlukene.
Ukubhala isigaba esekelwa isakhiwo noma uhlaka.
Ukuthola impendulo yokulungiswa komsebenzi evela kuthisha nafunda nabo.
Ukuphinda abhale emva kokuthola impendulo yomsebenzi.
Ukuqala ukuzwisisa umehluko ekubhaleni ngezindlela ezingefani (isib. indlela yokukhuluma nengahleliwe noma yokubhala noma ehleliwe).
Ukuqala ukusebenzisa izimpawu zokubhala/-iziphumuzi (isib. okhulunywayo).
Ukubhala izinhlaka ezingahleliwe, azifunde ngokuhlaziya, athole izimpendulo zokulungiswa komsebenzi, okuvela kuthisha nafunda nabo, aphinde abhale.
Ulwazi lwesakhiwo isib.
UKUCABANGA NOKUCABANGISISA Loku kubonakala uma umfundi ekwazi: Umfundi ukwazi ukusebenzisa ulimiukucabanga nokucabangisisa Ukusebenzisa ulimi kulo lonke uhlelo lwezimfundo.
Ukuchaza amanye amagama asetshenziswa avela nasekusebenziseni ukwazi ekufundeni. Imikhakha yezifundo. (Isib.ukondla umzimba enkundleni ephathelene nezempilo).
Uyazi ukwazi nokusebenzisa ulwazimagama oluvela kwezinye izinkundla.
Ukuzwisisa nokukhipha iziqephu ezivela kwezinye imikhakha yezifundo: (isib. ukulandelana kwezigameko ngezinkathi).
Ukusebenzisa ulimi kulo lonke uhlelo Ukusebenzisa ulimi kulo lonke uhlelo lwezimfundo: lwezimfundo.
Ukuchaza amanye amagama asetshenziswa avela Imikhakha yezifundo. Isib.
Ukuchaza amanye amagama asetshenziswa kusayensi ephathelene nezokuhlalisana avela Imikhakha yezifundo. Isib.ohweba kwabantu. ngezimali.
Ukuthola ulwazi kumibhalo esetshenziswe oluvela kwezinye Imikhakha yezifundo ezilimini kanye nezinye Iimikhakha yezifundo.
Ukuzwisisa nokukhipha iziqephu ezivela kuBuchwepheshe noma okuphathelene kwezinye imikhakha yezifundo: isib.
Ukufunda nokulandela imiyalo elula yokulinga ebhala imiphumela esekwa nguthisha.
Ukulandelanisa izinto ngokophawu oluthize. Isib.
Ukuhlunga izinto ngononina (isib.: izinhlobo zezithuthi) ngokophawu oluthize (isib. injongo yazo, nokusebenziswa amandla azo).
Ukwethula imbangela nomphumela.
Ukwethula umbono ohambisana nesizathu sawo.
Ukuxoxisana ngamaphuzu amahle namabi besekwa (Isib. Ukuhamba ngetekisi).
Ukubhala izincazelo ezilula banikeze nezibonelo (isib.: ukuqondanisa umqondo nencazelo yawo nesibonelo sakhona).
Ukuchaza inqubo esobala ngomlomo, besizwa bayichaze ngokubhala.
Ukuqamba, adwebe, afake/anamathisele amagama amabalazwe nezinhlaka zokwakha, amashadi, amagrafu, nemidwebo.
Ukuphendula imibuzo, baqale nokubuza imibuzo elukhuni. (Isib.: Kungani kwenzeke kanje, wena ungenzani)?
Ukwakha imibuzo ngesiqephu sokubhaliwe.
Ukulandelanisa izinto ngokophawu oluthize. (Isib.: Ukulandelana kwamazinga endlela yokwenza).
Ukuhlukanisa ingxenye kokuphelele.
Ukwethula imbangela nomphumela.
Ukwethula imibono ehambisana nezizathu zayo.
Ukuxoxisana ngamaphuzu amahle namabi.
Ukubhala ngamaphuzu okuhle nokubi esekwa isib.
Ukubhala izincazelo ezilula anikeze nezibonelo.
Ukuchaza inqubo esobala ngomlomo, esizwa ayichaze ngokubhala.
Ukuqamba, adwebe, afake/anamathisele amagama amabalazwe nezinhlaka zokwakha, amashadi, amagrafu, nemidwebo.
Ukuphendula nokubuza imibuzo elukhuni. Isib.: Ungacabanga enye indlela yokuchaza loku.
Ukulandelanisa izinto ngokophawu oluthize.
Ukuhlunga izinto ngezimpawu zazo ukuze zihlelwe.
Ukuhlukanisa ingxenye kokuphelele.
Ukwethula imbangela nomphumela.
Ukuxoxisana ngamaphuzu amahle namabi nokubhala ngawo.
Ukuhlolisisa, bakhethe nezinqumo, banikeze izizathu zaloko.
Ukubhala izincazelo ezilula banikeze nezibonelo.
Ukuchaza inqubo esobala ngomlomo, esizwa ayichaze ngokubhala.
Ukuqamba, adwebe, afake/anamathisele amagama amabalazwe nezinhlaka zokwakha, amashadi , amagrafu, nemidwebo.
Umfundi ukwazi ukusebenzisa ulimi kuye kolunye. (isib. ishadi libe isiqephu).
Ukulalela inkulumo emfushane esebeqopha ulwazi nasekufinyeleleni, ekwenzeni aluthole kulenkulumo eshadini, noma afakele nasekusebenziseni ukwazi ekufundeni. amagama emdwebeni.
Ukusebenzisa ulwazi esiqephini esibhaliwe bese bakha igrafu, noma ishadi, noma afake amagama emdwebeni.
Ukulalela inkulumo emfushane ese eqopha ulwazi aluthole kulenkulumo eshadini, noma bafakele amagama emdwebeni.
ulwazi embhalweni obukwayo noma esibhaliwe ese akha igrafu, noma ishadi, nomabafake amagama emdwebeni.
Ukulalela inkulumo emfushane ese ebhala phansi ulwazi abaluthole kulenkulumo eshadini, noma bafakele amagama emdwebeni.
Ukusebenzisa ulwazi embhalweni obukwayo noma esibhaliwe ese akha igrafu, noma ishadi, noma afake amagama emdwebeni.
Ukwakha ibalazwe lemiqondo eqanjiweyokufingqwa kombhalo omfushane.
Yini unga imibhalo yolimi olwengeziwe?
Ngabe ucabanga ukuthini?
Ukusebenzisa izinkathi zesenzo ezethulwe ezingeni eliyisisekelo, ukuze axhumane nabanye abantu ngomlomo noma ngokubhala.
Inkathi yamanje: isib. Uhamba kusasa.
Inkathi yamanje eqhubekayo: (isib. Ngiyahamba).
Inkathi ezofika/eyofika: Uzohamba kusasa. /uyohamba kusasa.
Ngabe ucabanga ukuthini?
Yini okuthile kungenzeki...
Ukusebenzisa izinkathi zesenzo, ukuzebaxhumane Ukusebenzisa izinkathi zesenzo , ukuze axhumane nabanye abantu ngomlomo noma ngokubhala: nabanye abantu ngomlomo noma ngokubhala.
Ukusebenzisa inkulumo eyethuliwe nenkathi noma ngokubhala. yamanje kanye nenkathi edlule.
Ukusebenzisa inkathi eqhubekayo isib. esadla, umfana ukhahlela ibhola esedla.
yamanje. isib. UZanele uthi uyagula.
Ukuthuthukisa ukusetshenziswa ezayo. (isib. UZanele wathi uyagula). kwezihlanganiso (isib. noma, futhi, ngoba).
Ukusebenzisa amagama aqhathanisayo. isib nomphumela ukukhuluma ngomlomo Muhle njengelanga liphuma.
Ukusebenzisa inkulumo eyethuliwe ngomlomo umatikuletsheni uma nje ufunda. nangokubhala.
Ukusebenzisa indlela ebonisa ukwenza ukuxoxa ngomlomo nangokubhala isib. nomphumela ukukhuluma ngomlomo indawo phezu kwetafula, ngaphansi kombhede) nangokubhala. (isib.
Ukusebenzisa izabizwana ukuxoxa ngomlomo umatikuletsheni uma nje ufunda.
Ukusebenzisa ezinye zeziphawulo ukuxoxa ngomlomo nangokubhala isib, eziyizibanjalo ekuqhathaniseni: isib.
kunami, mncane kunawe.
Umfundi unolwazi futhi uyakwazi ukusebenzisa imisindo, amagama kanye nohlelo lolimi ukuziqambela nokuhumusha imibhalo yolimi olwengeziwe.
Indlela yamandla -Ngingafika uma ngithola imali.
Indlela yamandla ukuphika -Ngingelinde lokho, ngizozibonela.
Indlela eyamile-Kumele ngihambe.
Indlela yesimo, -ekhala.
Indlela esabizo-ukuhamba ngiyakuzonda.
UThemba usebenza kahle eGoli.
Ukuzwisisa nokusetshenziswa kwamabizo asebunyeni noma ebuningini.
Amabizo ajwayelekile isib.
Amabizo angenabo ubunye isib.
Ukuzwisisa isakhiwo somusho olula.
Umusho ombaxa owakhiwe ngezihlanganiso 'noma'.
Ukuzwisisa isakhiwo somusho esilula.
Ukuzwisisa ukwakhiwa komusho olula.
Ukuhlaziya umusho oqondile(isib. Ingane idla ukudla).
Ukuzwisisa ulwazi magama ajwayelekile olusuka emagameni ayizinkulungwane ezi-3000 kuya kwezi - 4 500 lamagama kumele bawazi uma sebephothula ibanga lesi -5. Abafundi bazokufunda ezinye Izinkundla zeziFundo ngolimi olwengeziwe abaphokophele ukwazi amagama ayi- 4 500.
Ukuzwisisa isakhiwo somusho onzima.
Ukusebenzisa imishwana echazayo (isib Umfana engimthandayo ufike izolo).
Ukusebenzisa indlela yokushiya izikhala ukuthi ofundayo aqedele (Isib. Ingane engenabazali).
Ukubonisa amagama ahambisanayo.
Amagama aphinyiswa ngokufana kodwa anomqondo owehlukile (isib. ithanga, inyanga).
Amagama adidanayo (isib. iphisi, impisi).
Ukuzwisisa ulwazi magama ajwayelekile olusuka emagameni ayi- 4000 kuya kwezi - 5 500 lamagama kumele bawazi uma sebephothula ibanga lesi -6.
KOLIMI Ukwakha ulwazi magama lwakhe:.
Ukubonisa amagama amqondofana (isib. Ukukhala, ukusebenzisa imisindo, amagama kanye ukulila).
Ukubonisa amagama anomqondo ophikisanayo.imibhalo yolimi olwengeziwe. isib.
Ukuqonda ulwazi magama ajwayelekile olusuka emagameni ayizinkulungwane ezi- 2000 kuya kwezi - 3 500, lamagama kumele bawazi uma sebephothula ibanga lesi -4.
Emabangeni 7 - 9 abafundi balungiselela ukuqhubeka nemfundo nokuqeqeshwa, ukubhekana nempilo kanye nokusebenza lapho sebekhulile. Ngakho-ke kumele babe yizingcweti ezisezingeni eliphezulu ekulaleleni, ekukhulumeni, ekufundeni okubhaliwe, ekubhaleni nasekucabangeni. Imiphumela Zokufunda ulimi kanye nezindlela zokuhlola kugcizelela amakhono adingeka empilweni kanye namakhono okufunda.
Ukwenza inkulumo mpikiswano ngezindaba ezisemqoka, kufakelwa amalungelo esintu nezindaba eziphathelene nemvelo noma indawo.
Ukwaziswa ngamathuba emisebenzi namathuba okuqhubeka nemfundo.
Ukwaziswa ngamalungelo abo nezibopho zabo njengezakhamuzi zomphakathi obuswa yintando yeningi noxube izinhlanga eziningi.
Abafundi bayofunda babhale iziqephu ezahlukehlukene ezithe ukushuba kunezamabanga angaphambili, bengasasizwa kakhulu. Lezi ziqephu zizofaka nalezo ezihlobene nezinye Imikhakha yezifundo. (isib. injulalwazi yezokuhlalisana nabantu neyemvelo).
Ukusuka emishweni nakuziqephu ezethula indlela yokufinyelela ekubhaleni umbiko ophelele wezenjulalwazi.
Ukusuka ekubhaleni indaba emfushane ngempilo yakhe ukufinyelela ekubhaleni incwadi yomlando wempilo yakhe yamakhasi amaningana.
Abafundi bayofunda babhale iziqephu ezinezithombe, imidwebo nokokwenza kwezibalo (isib. izithombe, imidwebo, nesitatestiksi) Bazothuthukisa ubumpetha ekwakheni nasekubekeni isakhiwo ngendlela efanele.
Amakhono okufunda abhekene nempilo ende yokufunda.
Abafundi bayothuthukisa amakhono okufunda adingekayo ekufundeni okubhekene nempilo ende.
Ukufunda ngezindlela ezahlukahlukene befundela izinjongo ezahlukahlukene.
Ukulungisa isivinini sabo sokufunda.
Ukufunda ngokuhambisa amehlo nokubheka izigaba ezisemqoka embhalweni.
Ukuthatha indlela ehlaziya ngokuphelele imibhalo nolwazi.
Ebangeni 7, 8 ne 9, abafundi bazoqala ukufunda izincwadi abaziqokelwe kulowo nyaka. Izifundakazi yizona ezizonikeza izihloko zalezi zincwadi oziqokelwe lo nyaka.
Umfundi uzokwazi ukulalela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa aphendule ngendlela efanele nangokucophelela ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Olimini olwengeziwe, ukulalela kuwumthombo osemqoka wolwazi lolimi olusha. isib.
Umfundi uzokwazi ukuxoxisana ngokuzethemba nangendlela efanele ekusebenziseni ulimi ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Ukufunda ukukhuluma ulimi olwengeziwe ngokuzethemba nangokuhlakanipha kuyinselele, nabafundi badinga amathuba amaningi, ukwesekwa nokugqugquzelwa ukufinyelela kuloku.
Umfundi uzokwazi ukufunda nokubukela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, ananele ngokuhlaziya izinzwa, ezamasiko kanye nobugugu bempilo kuziqephu.
Ukufunda kuyadingeka ukuthuthukisa ulimi, ukuzijabulisa, ukukhula nokufunda ngomhlaba. Ukufunda futhi kuyisisekelo sokubhala.
Umfundi uzokwazi ukubhala izinhlobo zeziqephu ezahlukahlukene eziyiqiniso nezicatshangwayo ngezinjongo eziningi ezahlukahlukene.
Ukubhala kuxhumene kakhulu nokufunda futhi yikona okusetshenziswayo ekucabangeni nasekufundeni ukuhlanganisa uhlelo lwezifundo. Kuyadingeka ekuqhubeni imfundo nasekwakheni izakhamizi ezinempumelelo.
Umfundi ukwazi ukusebenzisa ulimi ukucabanga nokucabangisisa nasekufinyeleleni, ekwenzeni nasekusebenziseni ukwazi ekufundeni.
Abafundi bayoqonda amagama anzima, ukuthuthukisa amakhono okucabanga ngokujulile bafunde amanye amasu okufinyelela ulwazi kwezinye IziNkundla zeziFundo. Loku kuzonceda ukuvula amathuba empilo yonke yokufunda.
Umfundi uzokwazi ukusebenzisa imisindo, nohlelomagama kanye nohlelo lolimi ukuqamba nokuhumusha iziqephu.
Ulwazi oluphelele lohlelo nolwazimagama lubalulekile ekufundeni okubhaliwe, ekubhaleni nasekukhulumeni. Uhlelo lolimi nolwazimagama kufanele lufundiswe luhambisane nokuqukethwe futhi ludidiyelwe kumakhono okubhala, ukufunda, ukulalela nokukhuluma.
Uhlelo lwesikhathi nezinhlelo isib.
Uhlelo lwesikhathi nezinhlelo isib.
Ukuziphendulela nangokucophelela, nokubuza nokuphendula imibuzo.
Ukuhlaziya ukuxoxwa kwendaba eyenzeka bukhoma nokunikeza umphumela.
Ukubona umbono isib. ukubheka izigameko zezehlakalo ezivamile.
Ukuthatha amanothi alula (isib. ukuqeda amanothi onikezwe wona, ukwenza uhlu lwamaphuzu).
Ukusebenzisa ulwazi ukuqedela ithebula/ishadi, noma ukufaka amagama emdwebeni.
Ukuphendula kumibono nokuphatha imibono yabanye ngenhlonipho.
Ukubiza imibono kwabanye nokuphendula kumibuzo yabo.
Ukuphikisa ngokuphansi futhi kungaphazanyiswa abanye.
Ukuziphendulela nangokucophelela, nokubuza nokuphendula imibuzo.
Ukuhlaziya isu lokuxoxwa kwendaba eyenzeka bukhoma nokunikeza umphumela.
Ukuqonda umbhalo somlomo isib.
Ukuchaza izimpawu zezinhlobo ezahlukahlukene zeziqephu zomlomo (isib. izinkondlo noma imibhalo eziyiqiniso).
Ukuthatha amanothi akhe alula.
Ukusebenzisa ulwazi ukuqedela ithebula/ ishadi, noma ukufaka amagama emdwebeni.
Ukukhombisa ukusabalala kwemibono nokuphatha imibono yabanye ngenhlonipho.
Ukubiza imibono kwabanye nokuphendula kumibuzo yabo.
Ukugxeka imiqondo angaxeki umuntu.
Ukuziphendulela nangokucophelela, nokubuza nokuphendula imibuzo.
Ukuhlaziya isu lokuxoxwa kwendaba eyenzeka bukhoma nokunikeza umphumela.
Ukubona umqondo futhi akwazi ukunikaomunye umqondo.
Ukuhlaziya izimpawu zezinhlobo ezahlukahlukene zeziqephu zomlomo (isib. ingxoxo, indaba).
Ukuthatha amanothi akhe alula.
Ukusebenzisa ulwazi ukuqedela ithebula/ishadi, noma ukufaka amagama emdwebeni.
Ukubiza imibono kwabanye nokuphendula kumibuzo yabo.
Ukugxeka imiqondo angaxeki umuntu.
Ukubamba iqhaza emdlalweni owenzeka ezindaweni ezehlukene kubandakanye izinhlobo ezahlukahlukene zolimi (isib. izingxoxo zocingo ezihlelekile nezingahlelekanga).
Ukukhombisa ukuthuthuka kwamakhono ukuze kusetshenziswe izimpawu zolimi olusetshenziselwa ukuxhumana: amagama anokugcizelela, onkamisa, ukusebenza kwephimbo nesigqi.
Ukuxoxa izindaba ezisolimini lakhe ngolimi olwengeziwe.
Ukuhumusha noma ukuthola umqondo womlayezo.
Ukusebenzisa ulimi lusetshenziselwa izinjongo ezahlukahlukene: ukunika nokubiza imibono (Ungathanda); ukwala ngendlela ephansi (Ngiyaxolisa...); njll?
Ukubamba iqhaza emdlalweni owenzeka eziezimweni ezehlukene kubandakanye izinhlobo ezahlukahlukene zolimi (isib. Ukubika ubugebengu emaphoyiseni.).
Ukukhombisa ukuthuthuka kwamakhono ukuze kusetshenziswe izimpawu zolimi olusetshenziselwa ukuxhumana: amagama anokugcizelela, onkamisa, ukusebenza kwephimbo nesigqi.
Ukuxoxa izindaba ezisolimini lakhe ngolimi olwengeziwe.
Ukuhumusha noma ukuthola umqondo womlayezo.
Ukuhumusha noma ukuthola umqondo walokho akuzwayo lapho kudingeke khona engxoxweni.
Ukusebenzisa ulimi lusetshenziselwa izinhloso ezahlukahlukene: Ukucela ngendlela ephansi nokucela abantu ukuba benze okuthile (Ungakwazi uku..); Ukucela usizo ebanganini noma ebantwin ongabazi (Uxolo Angazi ukuthi unga...), njll.
Ukubamba iqhaza emdlalweni owenzeka ezimweni ezehlukene kubandakanye izinhlobo ezahlukahlukene zolimi (isib. ingxoxo lapho ufuna umsebenzi).
Ukukhombisa ukuthuthuka kwamakhono ukuze kusetshenziswe izimpawu zolimi olusetshenziselwa ukuxhumana: amagama anokugcizelela, onkamisa, ukusebenza kwephimbo nesigqi.
Ucabanga ukuthini akunjalo?
Ukuphazamisa ngendlela ekahle (isib. Uxolo).
Ukuveza imibono nokuyisekela ngezimbangela zawo (isib. Ngifuna ukusho lokhu ngoba).
Ukuxuba izilimi lapho kudingeke khona.
Ukusebenzisa ulimi ukubandakanya abantu, kungabi ukungafakeli abantu.
Ukubandakanya abantu engxoxweni (isib. Ucabanga ukuthini akunjalo)?
Ukuveza imibono nokuyisekela ngezimbangela zawo (isib. Ngifuna ukusho lokhu ngoba).
Ukuxuba izilimi lapho kudingeke khona.
Ukwakha nokubuza imibuzo ehambelana nalokho okukhulunywa ngakho.
Ukusebenzisa ulimi ukubandakanya abantu, kungabi ukungafakeli abantu.
Ukuba nesu lokuthi yinini lapho angasebenzisa khona ulimi lwakhe olwengeziwe nokuthi yinini lapho kungasetshenziswa khona ulimi lwasekhaya.
Ukubandakanya abantu engxoxweni (isib. Ucabanga ukuthini akunjalo)?
Ukuveza imibono nokuyisekela ngezimbangela zawo (isib. Ngifuna ukusho lokhu.. ngoba).
Ukuxuba izilimi lapho kudingeke khona.
Ukuxoxisana nomunye umuntu isib.
Ukusebenzisa izihloko eziphonsa inselele isib.
Umfundi uyakwazi ukuxhumana ngokuzethemba nangendlela ezwakalayo nefanele ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Ukusebenzisa ulimi ukubandakanya abantu, kungabi ukungafakeli abantu.
Ukuba nesu lokuthi yinini lapho angasebenzisa khona ulimi lwakhe olwengeziwe nokuthi yinini lapho kungasetshenziswa khona ulimi lwasekhaya.
Ukubonisa inhloso, okubhekiswe kubo nomqondo amasiko nalokho okwaziswayo okuthinta wokuqukethwe imizwa.
Ukubonisa amaphuzu asemqoka.
Ukukhombisa ukuqonda umlingiswa, uhlaka -nesimo sendawo.
Ukuqonda ngendlela elula izimpawu ezithile zenkondlo (isib. isifaniso, umgqumo, ifanamsindo, ukwenzasamuntu).
Ukubhekisa encazelweni (izinto engingeke zitholakale ngqo esiqeshini).
Ukuchaza nokuhlola umbono othile ezingxenyeni ezibhaliwe nezibonakalayo zesiqephu isib.
Ukwehlukanisa amaphuzu asemqoka kulawo asekela okuqukethwe yisiqephu.
Ukukhombisa ngokunobuqiniso ukuqonda umlingiswa, uhlaka nesimo sendawo.
Ukuqonda ezinye izimpawu zenkondlo isib.
Ukuqonda amagama athile asetshenziswa ukuchaza lolu limi isib.
Ukuchaza nokuhlola umbono othile ezingxenyeni ezibhaliwe nezibonakalayo zombhalo, nokunika imibono eyehlukile.
Ukukhombisa ukuqonda indlela isiqephu esibeka ngayo umfundi esimweni esithile (isib. ngokusebenzisa isabizwana soqobo esihlanganisayo 'thina').
Ukubonisa umusho osemqoka, ukwehlukanisa amaphuzu asemqoka kulawo asekela okuqukethwe yisiqephu.
Ukukhombisa ngokunobuqiniso ukuqonda umlingiswa, uhlaka isimo sendawo kanye nomxoxi.
Ukuqhathanisa izinhlobo ezahlukahlukene zesiqephu nokuziqondanisa nezinhloso zazo (isib. ukunika umyalo, ukugqugquzela).
Ukuqonda ezinye izimpawu zenkondlo isib.
Ukuqonda amagama athile asetshenziswa ukuchaza lolu limi isib.
Umfundi uyakwazi ukufunda abuke nezokuhlalisana isib.
Ukulandela iziqephu zolwazi isib.
Ukwenza iqoqa lolwazi.
Ukubonisa okubhekiswe kubo Singesikabani lesi sikhangiso?
Ukubonisa ulimi olunemizwa.
Ukusho ukuthi lokho kumenza azizwe enjani nokuthi kungani.
Ukufunda nokuphendula iziqephu eziphathelene nezokuhlalisana isib.
Ukuchaza izimpawu zohlobo lwesiqephu esifundiwe isib.
Ukulandela iziqephu zolwazi isib.
Ukwenza iqoqa lolwazi.
Ukubonisa umenzi, okuqukethwe yisiqephu, okubhekiswe kubo kanye nomlayezo wesithombe.
Ukubonisa ukuthi umbono uthathelwekumuphi umqondo wesithombe.
Ukubonisa ukuthi yikuphi okushiyiweesithombeni nokuthi kungani.
Ukwahlulela ukuthi isithombe siyakhumbuleka nokunikeza izizathu.
Ukuchaza izimpawu zohlobo lwesiqephu esifundiwe isib.
Ukuhlaziya umqondo wombhalo, ukwakha incazelo, indlela umfundi abekwa ngayo.
Ukufunda iziqephu eziqukethe ulwazi (isib. iziqephu ezimfushane zephephandaba).
Ukwenza iqoqa lolwazi.
Ukuhlaziya ngokucophelela iziqephu ezisakazwayo isib.
Ukubonisa umenzi, okuqukethwe yisiqephu, okubhekiswe kubo kanye nomlayezo wesiqe-phu esibhaliwe nesibonakalayo.
Ukuhlaziya uhlobo lombhalo nolimi oluset-shenziswa ezimweni ezithile (isib. umbhalo sephephandaba sinezihloko; ukusebenzisa imisho emifishane nezigaba, inkulumo ngqo, iziphawulo ezimfishane ezilula, ukuze ahehe umfundi).
Ukuqondanisa izindlela ezahlukahlukeneimibhalo ukuze athole ulwazi zokufunda neziqephu ezahlukahlukene isib.nokuzijabulisa, ananele ngokuhlolisisa, ukufunda imiyalelo kancane nangokucophelela.
Ukusebenzisa amasu ukwakha incazelo yamagamaimizwa. isib.
Ukuqala ukuthuthukisa nokuhlaziya ukushesha ukufunda.
Ukufunda izinhlobo ezithile ezimbalwa ezintsha (isib.ezokuthandana).
Ukuhlaziya izincwadi kumbiko wezincwadi.
Ukufunda ukuhlolwa kwencwadi okulula.
Ukusebenzisa amakhasi okuqukethwe nohla lwezindaba ezisencwadini ukuze uthole ulwazi.
Ukusebenzisa isichazamazwi: ukuqonda ukusebenzisa isichazamazwi (isipelingi, ukuphimisa, izingcezu zenkulumo, incazelo).
Ukuqondanisa izindlela ezahlukahlukene zokufunda neziqephu ezahlukahlukene (isib. ukukhetha izinombolo encwadi yezinombolo zocingo).
Ukuthuthukisa nokuhlaziya ukushesha ekufundeni.
Ukusebenzisa amasu ukwakha incazelo yamagama (isib. ukubheka kunoma yikuphi okuveziwe/imidwebo, ukuchaza igama ngolimi lwasekhaya).
Ukufunda izinhlobo ezithile ezimbalwa ezintsha (isib. izincwadi zobugebengu ezivusa usikisiki).
Ukufunda nokubhala ukuhlolwa kwezincwadi.
Ukusebenzisa amakhasi okuqukethwe nohlu lwezindaba ezisencwadini ukuze uthole ulwazi.
Ukufunda umbhalo ngokushesha - ukubona isihloko namaphuzu asemqoka, nokusebenzisa izimpawu zokwendlaleka kwaso (imifanekiso).
Ukuqondanisa izindlela ezahlukahlukene zokufunda neziqephu ezahlukahlukene (isib. ukufunda ngokushesha isiqephu sephephandaba ukuthola imiqondo esemqoka).
Ukuthuthukisa nokuhlaziya ukushesha ekufundeni.
Ukusebenzisa amasu ukwakha incazelo yamagama (isib. ukuchaza igama esebenzisa ulimi lwakhe lwasekhaya).
Ukufunda nokubhala ukuhlolwa kwezincwadi.
Ukuhlaziya nokukhetha izincwadi, usebenzisa amakhasi alokho okuqukethwe yisiqephu nohla lwezindaba ezisencwadini.
Umfundi uyakwazi ukufunda abuke imibhalo ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, ananele ngokuhlolisisa, amasiko nalokho okwaziswayo okuthinta imizwa.
Ukukhombisa ukufunda uhla lolwazimagama aphakathi kwezi-4000 nezi-5500 lwamagama afanayo. Abafundi abazofunda ezinye Imikhakha yezifundo besebenzisa ulimi olwengeziwe kumele baphokophele ukufinyelela emagameni ayizi-5500.
Ukukhombisa ukufunda uhla lolwazimagama aphakathi kwezi-5000 nezi-6500 lwamagama afanayo. Abafundi abazofunda ezinye Imikhakha yezifundo besebenzisa ulimi olwengeziwe kumele baphokophele ukufinyelela emagameni ayizi-6500.
Ukuthuthukisa ulwazimagama lwamagama aphakathi kwezi-6000 nezi-7500 lwamagama afanayo. Abafundi abazofunda ezinye Imikhakha yezifundo besebenzisa ulimi olwengeziwe kumele baphokophele ukufinyelela emagameni ayi-7500.
Ukugcwalisa amafomu nohlelo lwesikhathi.ezahlukahlukene.
Ukubhala isigaba esisodwa noma ezimbili ezichaza uhlelo (isib. uliguqula kanjani isondo lemoto).
ulwazi oluthathelwe engxoxweni lusetshenziselwa ukubhala umbiko noma ukuchaza.
Ukubhala izinhlobo zeziqephu ezidingekile kwezinye Imikhakha yezifundo isib.umbiko.
Ukubhala izincwadi eziphathelene nomuntu uqobo (ukuvuma isimemo, ukuphendula kusikhangisi esikhishiwe) ukukhombisa ukwazi kwezimpawu zohlobo lombhalo.
Ukubhala incazelo emfishane yokuthi kwenzeka kanjani noma kungani okuthile kwenzeka (isib. ukuzungeleza kukagezi kwenzeka kanjani).
Ukubhala isigaba esisodwa noma ezimbili eziphathelene nobuhle kanye nobubi bokuthile (isib. izimoto njengohlobo lokuthutha).
Ukusebenzisa ulwazi olutholakele ekuhloleni ukubhala umbiko (kubandakanya: isihloko, isingeniso, ukuthi ucwaningo lwenziwe kanjani, imiphumela, iziphakamiso).
Ukubhala izinhlobo zeziqephu ezidingekile kwezinye Imikhakha yezifundo isib.umlando oxoxwayo.
Ukubhala izincwadi eziphathelene nomuntu uqobo (ukwala isimemo ngendlela ephansi) ukukhombisa ukwazi kwezinhlobo zesiqephu, zenhloso, zokubhekiswe kukho okuqukethwe ngumbhalo, kanye nolimi olusetshenziswa ezimweni ezithile/isitayela.
Ukubhala imilayezo ye- imeyili.
Ukubhala iziqephu ezinde zezigaba ezahlukahlukene ukuchaza uhlelo nezindlela, ukunika izincazelo ukunika ubuhle nobubi, ukusho okuvumelana nokuphikisana.
Ukubhala izinhlobo zemibhalo ezidingekile kwezinye Imikhakha yezifundo isib.ukuchaza ukuthi ukuzungeza kukagezi kusebenza kanjani ebuchwephesheni.
Ukubhala incwadi yebhizinisi elula isib.ukwenza isicelo somsebenzi nomlandowempilo yomuntu i-CV.
Ukubhala imilayezo ye-imeyili engahlelekile nehlelekile.
Ukubhala amaminithi omhlangano (isib.umhlangano wesigungu sabafundi).
Ukukhombisa ukwazi uhlobo lombhalo, ihloso, okubhekiswe kubo, okuqukethwe okubhaliwe kanye nolimi olusetshenziswa ezimweni ezithile/indlela.
Ukubhala incwadi yezehlakalo ezenzeka imihla ezahlukahlukene zemibhalo eziyiqiniso yonke/idayari nezisuselwe ekhjanda ngezinhloso eziningi ezahlukahlukene.
Ukukhombisa ukuthuthuka ekhonweni lokubhala izindaba, izinkondlo kanye nemibhalo yemidlalo (isib. ngokubandakanya inkulumo mpendulwano endabeni).
Ukusebenzisa 'uhlaka', ukwakha isikhangiso esisobala.
Ukusebenzisa 'uhlaka', ukwakha incwadi yolwazi esobala.
Ukwakha, ukufunda nokuchaza ukubhala kwakhe ngendlela ehlaziyayo.
Ukusebenzisa impendulo ukubukeza, ukulungisa nokubhala futhi.
Ukusebenzisa ukwazi uhlelo lolimi, isipelingi, njll. Ukulungisa.
Ukukhombisa ukuthuthuka ekhonweni lokubhala izindaba, izinkondlo kanye nemibhalo yemidlalo (isib. ngokusebenzisa izifengqo).
Ukuhumusha izindaba (nezinye iziqephu) ukusuka olimini lwasekhaya.
Ukubhala umbiko wezindaba osobala.
Ukwakha, ukufunda nokuchaza ukubhala kwakhe ngendlela ehlaziyayo.
Ukusebenzisa impendulo ukubukeza, ukulungisa nokubhala futhi.
Ukusebenzisa ukwazi uhlelo lolimi, isipelingi, njll. Ukulungisa.
Ukubhala incwadi yezehlakalo ezenzeka imihla yonke/idayari noma ijenali.
Ukuhumusha izindaba nezinye iziqephu ukusuka olimini lwasekhaya - ukuzama ukuthola isisho kanye nokusho ukuthi isisho khombisa ukuthuthuka ekhonweni lokubhala izindaba, izinkondlo kanye nemibhalo yemidlalo isib. ngokusebenzisa izifengqo.
Ukuhumusha izindaba (nezinye iziqephu) ukusuka olimini lwasekhaya.
Ukuqamba iphephabhuku, I-CD nokwemboza incwadi.
Ukwakha, ukufunda nokuchaza ukubhala kwakhe ngendlela ehlaziyayo.
Ukusebenzisa impendulo ukubukeza, ukulungisa nokubhala futhi.
Ukusebenzisa ukwazi uhlelo lolimi, isipelingi, njll. Ukulungisa.
Ukuhlela ukwakheka kombhalo, kubandakanya ukuthi amagrafu ahlanganiswa kanjani nezithombe.
Ukuhlaziya ukwakheka nokuhleleka.
Ukuqala ngokucabanga ukuvuma umqondo othile ekubhaleni.
Ukwenza isiqephu ezibambanayo (isib.ukusebenzisa amagama ahlanganisayo ukuhlanganisa izigaba).
Ukubhala izigaba ezinhle, ezinomqondo owodwa osemqoka, umusho osemqoka nokwesekela kanye nokukwazi ukubhekisa kuyo.
Ukuvumela umqondo othile ekubhaleni.
Ukukhombisa ukuqonda kokwakheka kolwazi lweziqephu.
Ukubhala iziqephu esilandelanayo, iziqephu ezinde ezibhalwayo, ezinesingeniso nesiphetho.
UKUCABANGA NOKUCABANGISISA Loku kubonakala uma umfundi ekwazi: Umfundi uyakwazi ukusebenzisa ulimi ukucabanga nokucabangisisa , ukuze Ukusebenzisa ulimi nokufunda nokubhala kuzo zonke afinyelele elwazini, aluhlaziye , bese Izinhlelo zezifundo elusebenzisa ekufundeni.
Ukuqonda amagama ambalwa akwezinye Imikhakha yezifundo futhi asebenzise ulwazimagama olusondelene nalo olimini lwabo olwengeziwe isib.
Ukuqonda kanye nokukhipha umbhalo osetshenziswe kwezinye Imikhakha yezifundo isib.
Ukubuza nokuphendula imibuzo eminingi embaxa (isib. Kuzokwenzekani uma)?
Ukuqonda amagama ambalwa akwezinye Imikhakha yezifundo futhi asebenzise ulwazimagama olusondelene nalo olimini lwabo olwengeziwe isib.
Ukuqonda kanye nokukhipha umbhalo osetshenziswe kwezinye Imikhakha yezifundo isib.
Ukubuza nokuphendula imibuzo eminingi embaxa (isib. Kuzokwenzekani uma)?
Ukubhala izincazelo, ukwehlukanisa nokwenza into ibe wujikelele.
Ukuqonda nokusebenzisa ubufakazi ukwesekela uhlaka oluthile noma inkulumo (isib. isithombe, izinto ebezisetshenziswa phambilini, ingxoxo nomuntu ongufakazi).
Ukuqonda amagama ambalwa akwezinye Imikhakha yezifundo futhi asebenzise ulwazimagama olusondelene nalo olimini lwabo olwengeziwe isib.
Ukubhala imibhalo ezidingeka kwezinye Imikhakha yezifundo isib. imibiko nezincazelo (isayensi).
Ukuqonda nokusebenzisa ubufakazi ukwesekela uhlaka oluthile noma inkulumo (isib. ubufakazi besayensi).
Ukukhetha izinto zokubhala ezifanele nokuthatha ukucabanga nokucabangisisa, ukuze amanothi (ukubonisa amagama asemqoka nemisho; afinyelele elwazini, aluhlaziye, bese ukwenza uhlu lwamagama asemqoka) elusebenzisa ekufundeni.
Ukudlulisela ulwazi ukusuka ohleni olunye ukuya kolunye isib. Ukusebenzisa ulwazi ukusukela esiqeshini esibonakalayo noma ukubhala ekwakheni igrafu noma amashadi, noma ukubhala imidwebo.
Ukufunda nokuhlaziya ulwazi eziqeshini ezimbili ezisobala ngesihloko esifanayo.
Ukudlulisela ulwazi ukusuka ohleni olunye ukuya kolunye (isib. Ukusebenzisa ibalazwe lemiqondo ecatshangiwe).
Ukufunda nokuhlaziya ulwazi oluvela eziqeshini ezimbalwa ngesihloko esifanayo.
Ukudlulisela ulwazi ukusuka ohleni olunye ukuya kolunye (isib. Ukusebenzisa okubalekayo ukubhala izigaba. Ukusebenzisa ibalazwe lemiqondo ecatshangiwe).
UHLELO NOHLELOMAGAMA Umfundi unolwazi, futhi uyakwazi ukusebenzisa imisindo, ulwazimagama nohlelo lolimi olwengeziwe ukuziqambela nokuhumusha imibhalo. L oku kubonakala uma umfundi ekwazi: Ukubuyekeza uhlelo lolimi olufundwe emabangeni aphambili.
Ukwandisa ukusetshenziswa kwezihlanganiso, iziphawulo nezandiso.
Lizona (isiqinisekiso - ukuvuma).
Kufanele line (ngokungabaza).
Ngeke line (isiqinisekiso - ukuphika).
Kufanele ucophelele (kudingekile).
Akumele ube budedengu (okungafuneki).
Ukuqonda nokusebenzisa izihlanganiso (isib. Isiqopha mazwi asisebenzi yingakho izwi lakho lingeke liqopheke).
Ukusebenzisa ulimi ekukhulumeni ngolimi isib.
Ukwehlukanisa phakathi kwesenzo esingakwazi ukukhomba okuqhubekayo (isib. 'ngidla ukudla' kungabi 'ngiyadla ukudla').
Ukusebenzisa inkathi ezayo isihlanganiso 'uma' (isib. Uma ngiqeda umsebenzi, ngizophumula).
Ukusebenzisa izindlela zesenzo ekudluliseni inkulumo ephansi (isib. Ngingaboleka ipeni lomsizi).
Ukuqonda nokusebenzisa isihlanganiso sesibili (isib. Uma bengibone Umongameli, bengingamcela ukuthi akhele wonke umuntu izindlu).
Ukuqonda nokusebenzisa izindlela ezahlukahlukene zokukhuluma ngokuzayo (isib. ngizombona kusasa; Ngimbona kusasa; Undizela eKapa kusasa).
Ukuqonda nokusebenzisa inkathi edlulile eqhubekayo (Ubeseme ihora lonke ngenkathi ngifika).
Ukuqonda nokusebenzisa inkulumo ngqo nenkulumo ebikiwe.
Ukusebenzisa isenzo esisendleleni yesenzo 'kuvame ukuba'.
Ukuqonda nokusebenzisa isihlanganiso sesithathu (isib. Uma bengingakhiyanga igalaji, imoto ngabe intshontshiwe).
Ukusebenzisa impambosi yokwenziwa enkathini ezayo (isib. Ukhetho luzobanjwa ngenyanga ezayo).
UHLELO NOHLELOMAGAMA Ukwandisa ulwazimagama lwakhe (isib. ngokusebenzaUmfundi unolwazi, futhi uyakwazi ngamagama ohlobo olulodwa: ukujabula, ukusebenzisa imisindo, ulwazimagama ukungajabuli, injabulo, intukuthelo, ngokujabulisayo).nohlelo lolimi olwengeziwe ukuziqambelanokuhumusha imibhalo.
Ukukhombisa ukuqonda amagama aphakathi kwezi-4000 nezi-6500 avamile enkulumeni equkethwe ngumbhalo ekupheleni kwebanga-7. abafundi abazokwenza izifundo zabo besebenzisa ulimi olwengeziwe kumele baphokophelele emagameni ayizi-6500.
Ukusebenzisa olunye ulimi ekukhulumeni ngolimi isib.
Ukwandisa ulwazimagama lwakhe (isib. ngokusebenza ibalazwe lamagama acatshangiwe ahlobene njengamagama aphathelene nempi).
Ukukhombisa ukuqonda amagama aphakathi kwezi-5000 nezi-7500 avamile enkulumeni equkethwe yisiqephu ekupheleni kweBanga 8. abafundi abazokwenza izifundo zabo besebenzisa ulimi olwengeziwe kumele baphokophele emagameni ayizi-7500.
Ukusebenzisa olunye ulimi ekukhulumeni ngolimi isib.
Ukwandisa ulwazimagama lwakhe (isib.ngokusebenza iziqalo ukwakha amagama amasha: isintu, ubuntu, uluntu).
Ukukhombisa ukuqonda amagama aphakathi kwezi-6000 nezi-8000 avamile enkulumeni equkethwe yisiqephu ekupheleni kweBanga -9. abafundi abazokwenza izifundo zabo besebenzisa ulimi olwengeziwe kumele baphokophelele emagameni ayizi-8000.
Uhlaka lokuhlola lwesitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R -9 (ezikoleni) sisekelwe phezu kwemigomo yemfundo esekelwe phezu kwemiphumela. Ukuhlola kufanele kukhombise indlela umfundi aqhubeka ngayo, kube kuqikelela futhi ukuthi abafundi bayakwazi ukudidiyela ulwazi namakhono. Ukuhlola lokhu kufanele kubuye kusize abafundi ukuthi bakwazi ukwenza izinqumo ngokusebenza kwabo, ukuzihlelela izinhloso zokuqhubeka nokubuye bachukuluze imizwa yabo yokuqhubeka nokufunda.
Ukusiza ekuhlolweni komfundi lesi sitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke.
Sibeka izindlela zokuhlola njengento ebalulekile enqubweni yokuhlola kulelo nalelo banga. Izindlela zokuhlola zichaza izinga elindelekile lokwenza nezindlela zokwenza ezahlukehlukene zemiphumela yesifundo ngasinye sebanga ngalinye. Ukwenza kwabafundi emiphumeleni yesifundo kumele kulingwe kubhekwe nezindlela zokuhlola.
Ukuhlola esitatimendeni esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke esibukeziwe samabanga R - 9 (ezikoleni) kuyinto eqhubekayo, yokuqoqa ulwazi oluqokelelwe ngokubheka umsebenzi wabafundi obhekwa kuqhathaniswa nezindlela zokuhlola imiphumela yokufunda. Kudinga izimpawu ezichazwe kahle namasu okwenza ahlukehlukene ukwenza othisha bakwazi ukunikeza abafundi umbiko womsebenzi nokubika kubazali nabanye abantu abanentshisekelo.
Imfundo esekelwe phezu kwemiphumela indlela yokufundisa nokufunda ekubeka kucace okumele abafundi bakuzuze. Umgomo esebenza ngawo ukuthi uthisha kumele asho kuqala ukuthi abafundi kulindeleke ukuba bafinyelelephi. Umsebenzi kathisha ukufundisa ukuze asize abafundi ukuba bafinyelele ezidingweni zezindlela zokuhlola esohlelweni lwezifundo; umsebenzi womfundi ukufunda noma akwazi ukwenza okudingwa izindlela zokuhlola. Ukuhlola kusemqoka emfundweni esekelwe phezu kwemiphumela ngoba kumele kubelula ukuhlola lapho umfundi esefinyelele kokudingekayo ebangeni ngalinye.
Kuveze obala yonke imininingwane futhi kubeke iqonde ngqo.
Kuhlukahluke ngezindlela, amasu, izikhali zokuhlola kanye nengqikithi.
Kube yiqiniso, kukhombe ukwethembeka, ubuqotho, kuhambisane nomfundi kuvume ukuguquguka ngokwanele ukuvumela amathuba andayo.
Inhlosongqangi enkulu yokuhlola abafundi kumele kube ukwandisa ukukhula nokuthuthuka komuntu ngamunye, kungenzelwa ukuthatha izinqumo zenqubekelaphambili. ngale ndlela, ukuhlola kusetshenziselwa ukuqaphela inqubekela phambili yabafundi, kanye nokubalungiselela/nokubasiza ekufundeni. Zinhlanu izindlela eziqondile zokusebenzisa ukuhlola.
Ukuhlola okuyisisekelo kwenziwa ekuqaleni kwebanga noma izinga ukuzama ukuthola ukuthi abafundi yini abakwaziyo Isiza othisha ukuhlela izinhlelo zezifundo kanye nemisebenzi yokufunda.
Ukuhlola okufunisisayo kusetshenziselwa ukufunisisa uhlobo nembangela yezingxaki ekufundeni okwenzakala kumfundi othize. Kulandelwa ukuhola okulungisayo, ukusekela okufanele nezindlela zokungena ulungise, noma ukubathumela kwabanolwazi ukuze bathole usizo ikakhulukazi kubafundi abanezidingo ezingajwayelekile.
Ukuhlola okwakhayo kuhlola kuphinde kusekele ukufunda okufunda, kuphinde kusetshenziselwe ukunikeza abafundi nothisha ngenqubekela phambili yabafundi ukwenza ukufunda kube ngcono.
Ukuhlola okuhleliwe ukuhlola ukusebenza ngemfanelo kohlelo lwemfundo . Ingxenye eyodwa yalolu hlelo ibheka ukusebenza komfundi kuqhathaniswa nezinkomba zokuhlola okuvunyelenwe ngazo kuzwelonke. Ukuhlola okuhleliwe kwenziwa ukupheleni kwezinga ngalinye lenhlanganisela yemfundo jikelele nokuqeqesha. Isibonelo sezikole kanye nabafundi siyakhethwa ezifundazweni noma kuzwelonke ukuze kwenziwe ukuhlola okuhleliwe.
Izimpawu zokuhlola okuqhubekayo.
Ukuhlola okuqhubekayo yikona okusetshenziswa kusitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke.
Kuthatha isikhathi esithile kwenziwa kanti kuyaqhubeka: Ukufunda kuyahlolwa njalo nje bese amarekhodi okuqhubeka ayalungiswa abukezwe kuze kuyophela unyaka.
Kusekele ekukhuliseni kanye nasekuthuthukiseni abafundi: Abafundi babamba iqhaza ngemfanelo ekufundeni nasekuhloleni, bayangena ekuzihloleni, bazibukele abanokukwenza bona ngokwabo, babheke ukufunda kwabo bese baba nolwazi lokulungisa ububona, ngaleyo ndlela kwenyuse ukuzethemba.
Kunikeza indlela eyakhayo yokubika umsebenzi wabafundi evela ekufundeni nasekufundiseni. Izindlela zokubika umsebenzi yinto esemqoka kakhulu yokuhlola okwakhayo. Izindlela zokubika ukulungiswa komsebenzi zifaka indlela efanele yokubuza, kubhekwe indlela uthisha anikeze imibono yakhe ngomlomo noma ngokubhala ngokwakufanele umsebenzi wokuhlola nokugqugquzela umfundi ukuthi afinyelele kukho.
Kuvumela ukuhlola okuhlangene: Lokhu kungafakela ukuhlola izindlela zokuhlola ephakathi komsebenzi wokuhlola owodwa, kuphinde kuhlanganise izindlela ezahlukahlukene zokuhlola, imigomo kanye nezikhali zokuhlola izindlela zokuhlola Ukwazi ukwenza okushiwo izindlela zokuhlola ezithile noma umphumela wesifundo othile kungaboniswa ngezindlela eziningi ezahlukahlukene, ngalokho izindlela ezahlukahlukene zokwenza kanye namathuba kumele zethulwe ukuze abafundi baveze amakhono abo.
Kusebenzisa amasu okwenza ezbandakanya izidingo zabafundi abahlukahlukene eziphathelene nolimi nomzimba, nengqondo, nemizwa kanye namasiko: Ukuhlola okuqhubekayo kwenza othisha babe nozwelo phezu kwabafundi abanezidingo ezingajwayelekile nokukwazi ukususa okuvimba ukuthi abafundi bahluleke ukufunda besebenzisa izindlela ezikwazi ukuguquguqulwa. Nanoma kukuliphi iqembu labafundi, kukhona izilinganiso nezindlela zokufunda ezahlukahlukene Bonke abafundi abadingi ukuhlolwa ngesikhathi esilinganayo kanye nangendlela efanayo.
Kuyakuvumela ukuhlola okuqoqayo: Ukuqoqelwa ndawonye kwemisebenzi yokuhlola okuqoqayo kunikeza isithombe esiphelele sokuthi umfundi uqhuba kanjani ngesikhathi esithile esinikeziwe Ukuhlola okuqoqayo kudinga ukuhlelwa ngemfanelo kusukela ekuqaleni konyaka, ngenhloso yokubandakanya izindlela ezahlukahlukene zokuhlola -isibonelo - , imisebenzi, amaphrojekthi, izivivinyo -kuzokwazi ukunikeza abafundi amathuba ahlukahlukene okhombisa abakufundile.
Ukukhetha amaqhinga okuhlola kuyinto umuntu azicabangela yona, kuhluke kuthisha nothisha, ibanga nesikole ngasinye kusekelwe ekwazini ukuthatha isinqumo esinolwazi kukathisha. Ukuba khona kwendawo kanye nemithombo kunomthelela kulesi sinqum, kodwa noma imithombo ifana, othisha bayehluka ekukhetheni okuthile.
Izindlela namasu okwenza nezikhali zokuhlola ezikhethelwe imisebenzi yokuhlola kumele ziyifanele izindlela zokuhlola okumele zihlolwe, kanye nenhloso yokuhlola kumele kuzwisiswe yibo bonke abafundi nothisha okubhekiswe kubo. Ukukwazi ukwenza okuthgile kungaboniswa ngezindlela ezahlukahlukene eziningi . Ngaloko izindlela eziningi ezahlukahlukene ziyadinga ukunikeza abafundi ithuba lokubonisa amakhono abo ngokugcwele.
Umsebenzi ofanayo wokuhlola wakhiwe njengesikhali esithuthukisayo. Ungabekwa ezingeni lezwe isifundazwe, isigodi noma amaqoqo. Uhlolwa ngothisha uhlolwe ngemfanelo ngabangekho esikoleni / ngaphandle kwesikole.
Ukuqinisekisa amathuba avulekile umfundi angaba nawo.
Isikole kanye nothisha banesibopho sokuhlola abafundi. Othisha balindeleke ukuba bakhe indlela yokuhlola eyiqiniso, ethembekayo nekholekayo. Inqubomgomo yesifundazwe kumele iqikelele ukuthi abafundi, amaqembu okuhlola ezikole, amaqembu abasekeli besifunda, usizo olusekelayo, kanye nabazali babamba iqhaza ngokufanele.
Ileso naleso sikole kumele sithuthukise inqubomgomo wokuhlola osekelwe ngomhlahlandlela wesifundazwe kanye nokazwelonke. Kumele sibe neqembu lesikole lokuhlola kanye nohlelo lesikole lokuhlola ukuze baqhubele phambili ukusetshenziswa kwale nqubomgomo. Iqembu kumele libe namalunga amela izinga kanye nemikhakha yezifundo.
Indlela yokuhlola okuqhubekayo okuhlelwe nokuzosetshenziswa ngayo.
Ukuqeqeshwa kwabasebenzi kuyo yonke imkikhakha yokuhlola.
Ukuthola ukuvumelana phakathi kothisha abasebangeni elilodwa ngaloko abakubona kudingeka ukwenelisaizindlela zokuhlola kanye nemiphumela yesifundo.
Ukufinyelela ekuqondeni ngokufanayo inqubomgomo wokuhlola wesikole.
Ukulonda ng okubhalwa kusemqoka kuko konke ekuhloleni, ikakhulukazi kukuhlola okuqhubekayo . Incwadi yokubhalwa phansi noma ifayela kumele ilondwe iphinde ilungiswe njalo uthisha nothisha.
Okubhalwa phansi kumele kusekelwe ngokuhlola okusemthethweni nokungekho emthethweni. Konke okubhalwe phansi kumele kufinyeleleke kukho, kukwazi ukuchazeka kalula, kulondwe ngemfanelo, kugcine okuyisifuba kuphinde kusize ekufundiseni nasendleleni yokubhala phansi.
Inqubomgomo wesikole wokuhlola ibeka obala imininingwane ngendlela okufanele okubhalwa phansi kwenziwe ngayo. Amakhodi okuhlola asetshenziselwa ukwethula ukuthi umfundi usebenza kanjani uma kuqhathaniswa nezindlela zokuhlola nemiphumela yezifundo . Amakhodi asetshenzisiwe kumele abonakale kahle aphinde aqondwe ngabafundi kanye nabazali. Amakhodi ongawasebenzisela ukuhlola Ziningi izindlela zokunikeza umbiko ngomsebenzi wokuhlola wabafundi owethulwa ngukuthisha ukuze akubhale phansi.
Ukuthi izinga lokusebenza labafundi kumele yini liqhathaniswe nelontanga, nelokwenza elidlule kanye /noma nezidingo zezindlela zokuhlola nemiphumela yezifundo.
Uma uthisha eseqaphelisise izinto ezethulwe ngenhla wathatha nezinqumo ngenhloso nohlobo lomsebenzi wokuhlola, yilapho angakhetha amakhodi afanele okuhlola. Amanye amakhodi alungele izinhloso ezithile kunamanye. Isibonelo, amaphuzu abekwayo angaba nomthelela kokunye, anagabheka umfundi ngamunye abeke nemibono yokuthi kungalungiswa kanjani. Imibono ebekiwe iyasiza ekwethuleni umbiko ngezinga lokusebenza lomfundi kuqhathaniswa nezindlela zokuhlola. Nokho -ke, imibono ithatha isikhathi eside ukubhalwa kanti akukho lula ukuyirekhoda. Amakhodi afana no'kuhle ngokweqile', 'kuhle kakhulu', 'kuhle', 'kulingene' no akulingene' asheshe abhaleke avumele nokubona ukuqhubeka kuhlola kuqhathaniswa nomsebenzi odlule kanye nezindlela zokuhlola. Nokho-ke azinikezi imininingwane eyethulwa yile mibono. Amamaki ngakwelinye icala, ayashesha ukubhaleka phansi aphinde ahlanganiswe, aphindaphindwe, ahlukaniswe. Ayasiza ekuhloleni izinga lokwenza lomfundi kuqhathaniswa nafunda nabo ekilasini, namanye amazinga noma izikole. Nokho -ke zinikeza ulwazi oluncane ngezinga lokwenza labafundi kuqhathaniswa nezindlela zukuhlola.
Amathebula (amarubhriki) akhelwe ikakhulukazi umsebenzi noma umbiko wokuhlola. Noma ngabe ukhetha yiphi ikhodi yokuhlola, ukukwethula kokulungiswa komsebenzi kusebenza kangcono uma uditshaniswa nemibono ebekiwe. Kukhona ukuthi kungaba khona ukulungiseka kokufinyelelwa kokuthile uma abafundi banikezwa ukulungiswa komsebenzi okubhaliwe kunokubanikeza amamaki kuphela. Nanoma amamaki namaphesenti asiza ezinhlosweni zokubhala phansi, njengoba kulula ukubhala amamaki encwadini yokurekhoda, azikulungelanga ukunikeza umbiko nomsebenzi ezinye izinkinga zamamaki ukuthi zingaguquguqulwa ngezindlela eziningi nokuthi zifihla okuningi ngokuzuzwe ngumfundi nenqubekela phambili yakhe. Uma abafundi baqede umsebenzi wokuhlola ongaphezulu kowodwa kuba nokulingeka kokufuna ukusebenzisa amamaki ngendlela yezibalo, yokuwahlanganisa bese bewahlukanisa ngokulingana. Uma loku kwenziwa amamaki alahlekelwa ubumqoka ekunikezeni ulwazi. Amamaki ahlukaniswe ngokulingana noma ahlanganisiwe afihla iphuzu lokuthi umfundi angabe esefinyelele ekufundeni okudingekayo ngemfanelo kweyodwa ingxenye engafinyelelanga kwenye. Amamaki anikeza umbono -jikelele wokufinyelela kokuthile kodwa afihle izizathu zokufinyelela kokuhlola (noma ukungabi khona kokufinyelela) okuvela komunye umfundi, nokuvimbela ukubhekana-ngqo kokufunda okuthile okuvela ekuhloleni. Ziphinda futhi zingachazi ukuqhubeka komfundi ohlelweni lwezifundo ngemfanelo. Ezindaweni eziningi ukuba nemaki elilodwa (uma nje kungeligculisayo) ithathwa njengesiboniso sokuqhubeka okuhle. Imaki lama - 70 uma liqhathaniswa nezindlela zokuhlola yebanga lesi-5 kanye nemaki lama-70 liqhathaniswa nezindlela zokuhlola yebanga lesi-6 lifihla ngokuphelele inqubekela phambili umfundi abe nayo phakathi konyaka, echazwa kangcono esitatimendeni, ikhodi, noma um (imi)bono ebekiwe.
Bheka izibonelo ezinikeziwe kusigaba esiphathelene namakhadi okubika, ngezansi.
Ekupheleni komunye nomunye unyaka, uhlu lohlelo lokuqhubeka kwabafundi kumele lugcwaliswe, lusayinwe ngumphathi-sikole kanye nesisebenzi somnyango wemfundo. Uhlu lohlelo yirekhodi enolwazi olufingqiwe ngenqubekelaphambili yabo bonke abafundi ebangeni elithile esikoleni.
Usuku nalapho umphathisikole, uthisha, noma omunye umfundisi, kanye nesisebenzi soMnyango wemfundo esayina khona.
Umbiko womfundi irekhodi eliqhutshwayo lolwazi olunikeza inqubekelaphambili jikelele yomfundi, ifaka ukuthuthukiswa okuphelele kwezinto ezimqoka, izimo kanye nokuthuthukiswa kwezokuhlalisana. Isiza uthisha osebangeni noma esikoleni esilandelayo ukuqonda umfundi kangcono, bese aphinde phendule izidingo zomfundi kangcono. Umbiko womunye nomunye umfundi kumele uqashelwe ngokucophelela iphinde ihambe nabafundi uma beloku befunda isikole.
Imininingwane ngobuyena, kufakelwa nesithombe somfundi asithathe ebangeni akulo.
Izindawo ezidinga ukusekelwa ngabasizi bokusekela okungajwayelekile.
Umbiko opheleleyo oqoqayo wokuphela konyaka.
Fomu lokudlulisela umfundi kwesinye isikole.
Umbiko womfundi ungena endaweni yawo yonke imibhalo yamarekhodi eke yasetshenziswa esikoleni, njengama khadi okurekhoda, amakhadi okufundisa kanye nakhadi ayi 'Edlab'.
Imininingwane ngobuyena embikweni okungamele nanini isetshenziswe ukubandlulula ngokungafanele.
Imibiko yomfundi akufanele ididaniswe namaphothfoliyo/iqoqomibhalo. Iphothfoliyo/iqoqomibhalo iyindlela yokuhlola enikeza bobabili umfundi nothisha amathuba okubheka umsebenzi owenzelwe imisebenzi yokuhlola eminingana. Lo msebenzi ufakwa phakathi kwephepha eligoqwayo, ifayili noma ibhokisi. Umbiko womfundi, ngakwelinye icala, yirekhodi eliqukethe ulwazi ngomfundi.
Othisha kumele kube yibona abaphendula kubafundi, abazali, imfundo yonke kanye nomphakathi obanziekuhloleni abafundi babo. Loku kwenziwa ngokubika. Ukwengeza emibikweni ebhaliwe, ukwethula okwenziwa ngomlomo nomangokwenza okuthile, imibukiso yabafundi kanye nemibukiso kungasetshenziswa.
Ukulungisa umsebenzi okwakhayo, okufanele kuqukethe imibono ngezinga lokwenza lomfundi Uma kuqhathaniswa nontanga yakhe kanye nkwenza kwakhe okwedlule kuqhathaniswa nezidingo zemikhakha zezifundo.
Ukubika kubazali kumele kwenziwe njalo nje ukugqugquzela ukubamba iqhaza nokusiza kwabo. Othisha kumele banikeze umbiko ekupheleni kwenye nenye ingxenye besebenzisa amakhadi okubika asemthethweni.
Kwesinye isikhathi akukwazeki ukunikeza ulwazi ngokuzuzwe emphumeleni wesifundo ngasinye. Nokho -ke, umbiko kumele unike ulwazi ngokuzuzwe komunye nomunye umkhakha wezifundo noma izinhlelo.
Uma umfundi afinyelele oku-2 noma kokungaphezulu koku- 1 kungxenye yemiPhumela yeziFundo enKundleni yokuFunda, umfundi udlule izidingo zenKundla yesifundo noma uHlelo lweziHlelo lesiFundo ezingeni lalelo banga.
Uma umfundi efinyelele koku-3 noma kokungaphezulu koku- (1, 2) engxenyeni yemiphumela yezifundo emkhakheni yokufunda, yena ufinyelele kuzidingo zemikhakha yesifundo noma uhlelo lesifundo ezingeni lalelo banga.
Usuku nendawo lapho kusayina umzali noma umlondolozi wengane.
Nikeza incazelo yamandla okufunda, izidingo ezithuthukisayo, noma izindawo ezidinga ukusekwa ezidingwa ngabafundi emikhakheni yesifundo ngasinye noma uhlelo lokufunda. Sebenzisa amakhodi aphelele kazwelonke ukuhlolisisa ukwenza komfundi kumiphumela yesifundo eyenziwe ukufika endaweni ethile -akudingeki ukuthi unikeze amakhodi omphumela wokufunda ngamunye. Embikweni wokuphela konyaka, mukwenza komfundi okuphele kuyo yonke imiphumela kumele kuboniswe.
Ukubeka imibono ngomkhakaha yesifundo noma uhlelo lokufunda ngalunye.
Ukunikeza imibono ngomunye nomunye wemikhakha zesifundo noma uHlelo lwezifundo, kugcizelelwa kakhulu kubafundi abedlule ngokweqile kokumele kuzuzwe noma abadinga ukusekelwa kukho futhi. Ukubeka imibono ngamandla okufunda athile kanye nezindawo ezidinga ukusekelwa kumele zixhumane nezindlela zokuhlola. Le mibono izovumela abazali, abafundi, kanye nabanye abafundisi ukuthola ukuqonda ukuthi umfundi udinga ukusekelwa okunjani.
Ukuhlola-Uhlelo oluqhubekayo oluhlelekile lokuqokelela ulwazi ngomsebenzi womfundi, kulinganiswa nezindlela zukuhlola.
Amasu zokuhlola-Ukwazi, amakhono, kanye nokuyigugu abafundi okufanele bakuveze ukuze bathole imi-phumela yokufunda eb angeni ngalinye.
Ukuhlola okuyisisekelo-Ukuhlola kokuqala okusetshenziswa ukuthola lokho abafundi asebakwazi.
Ukuhlola okuqhubekayo-Isibonelo sokuhlola okugqugquzela ukuhlanganiswa kokuhlola ekufundiseni kanye nokuthuthukiswa kwabafundi ngokusebenzisa ukubika ngokulungiswa komsebenzi.
Imiphumela enqala-Ihlangene nemiphumela ethuthukisayo, imiphumela ebalulekile yesitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R - 9 (ezikoleni) egqugquzelwa ngumthethosisekelo -ibandakanya amakhono empilo yabafundi, njengokuxhumana, ukucabanga ngokuhlaziya, ukwenza kanye nokwazi ukuphatha, umsebenzi weqembu kanye nowomphakathi, kanye nokuvivinywa kwamakhono.
Uhlelo lwezifundo lwezi-2005- Lokhu kubhekiswe ohlelweni lokulandisa lokuqala lwesitatimende sohlelo lokufunda lukazwelonke emva kobandlululo. Le ncwadi yenqubo yemfundo ye-1997 inikeza umhlahlandlela yokuthuthukiswa komntwana kokuqala, imfundo nokuqeqesha jikelele, imfundo eqhubekayo nokuqeqesha, kanye nemfundo eyisisekelo yabadala nokuqeqesha. Isitatimende sohlelo lwemfundo kazwelonke esibukeziwe samabanga R - 9 (izikole) sihlose ukuqinisa uhlelo lwemfundo luka-2005.
Imiphumela ethuthukisayo/ ekhulisayo- Zihlangene nemiphumela ehlaziyayo, nemiphumela ebalulekile yesi-tatimende sohlelo lwezifundo sikazwelonke, samabanga R- 9 (ezikoleni) ezigqugquzelwa ngumthethosisekelo -zibandakanya ukwenza abafundi bakwazi ukufunda ngokuyimpumelelo, babe ngabenza okufanele, abazwelayo nezakhamuzi eziyizibonelo.
Isigaba sokuphuma-Uma abafundi beqeda ibanga-9 futhi banikezwa isitifiketi sokufunda nokuqeqesha oku-jwayelekile.
Izinga eliyisisekelo-Isigaba sokuqala semfundo jikelele kanye nenhlanganisela yokuqeqesha - ibanga R, 1, 2 kanye no-3.
Imfundo jikelele kanye nokuqeqesha okuyinhlanganisela-Iminyaka elishumi yokufunda ephoqelekile, eyenziwe isigaba esiyisisekelo, esiphakathi kanye nesiphakeme.
Imfundo jikelele kanye nesitifiketi sokuqeqesha-Isitifiketi esitholakale ekuqedeni ngempumelelo imfundo jikelele kanye nenhlanganisela yemfundo.
Ukuhlanganisa-Umgomo obalulekile wesitatimende sohlelo lwezifundo lukazwelonke, edinga umfundi asebenzise ukwazi kwakhe kanye namakhono avela kwezinye izingxenye zokufunda, noma ezingxenyeni ezahlukahlukene zenkundla eyodwa efanayo, ukwenza imisebenzi kanye nezinto ezithile.
Izinga eliphakathi -Isigaba sesibili semfundo jikelele kanye nenhlanganisela yokuqeqesha - ibanga 4, 5, kanye no-6.
Ulimi lokufunda kanye nokufundisa-Ulimi olusetshenziswa kaningi endaweni yokufunda kanye nokufundisa ethile. Abanye abafundi bahlangabezana nokukwazi ukufunda kanye nokufundisa olimini olwengeziwe (hhayi ulimi lwabo).
Imikhakha yezifundo-Izingxenye eziyisishiyagalombili zolwazi kusitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R -9 : Izilimi, izibalo, injulalwazi ephathelene nezemvelo, ubuchwepheshe, injulalwazi ephathelene nokuhlalisana kwabantu, ubuciko kanye namasiko, ezempilo, kanye nenjulalwazi yezokuphatha nezomnotho.
Isitatimende somkhakha wesifundo-Isitatimende somkhakha wesifundo ngayinye ebeka imiphumela yezifundo kanye nezindlela zokuhlola.
Imiphumela yezifundo-Imiphumela yezifundo ivela kumiphumela ezihlaziyayo kanye nezithuthukisayo, zibuye zisho ukuthi yini abafundi okufanele bayazi futhi bakwazi ukukwenza ekupheleni kwesibanga, isigaba, noma inhlanganisela.
Umbiko / I-Profayili yomfundi-Irekhodi layo yonke inqubekelaphambili yomfundi, kubandakanya ulwazi, ukuthuthukiswa kwezenhlalo, ukusekelwa kwezidingo, izifanekiso zomsebenzi kanye nemibiko yonyaka.
Izinhlelo zezifundo-Izinhlelo zezinto zokufunda, kubandakanya okuqukethwe kanye nezindlela zokufunda -lokhu kuholwa isitatimende sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R -9, (ezikoleni) kodwa luthuthukiswa izifundazwe, izikole kanye nothisha.
Indlela yokubeka amakhodi kazwelonke. -Umthetho wohlelo lokusebenza lukazwelonke ukubika ngenqubekelaphambili yomfundi.
Imiphumela -Imiphumela ekupheleni kohlelo lokufunda emfundweni esekelwe kumiphumela yesifundo -lemiphumela isiza ukwakha uhlelo lokufunda.
Uhlelo lwezifundo olusekelwe emiphumeleni-Uhlelo kanye nalokho okubhekise kumphumela, umsebenzi oyisisekelo kanye nohlelo lokufunda olubhekiswe kumfundi. Ngokulandela le ndlela, uhlelo lwezifundo lwezi-2005 kanye nesitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke kuhlose ekugqugquzeleni ukufunda okwenzeka impilo yakho yonke.
Inqubekelaphambili-Ukwakhiwa kwesimiso esibalulekile sesitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R-9, okwenza abafundi bathuthuke kancane ngokuphetheneyo, ngokwazi okujulile nokuphetheneyo, amakhono nokuqonda esigabeni ngasinye.
Uhlelo lokuqhubekela phambili-Isikhali sokuphela konyaka sokuqopha inqubekela phambili yabo bonke abafundi bebanga, kubandakanya izinhlelo zokuqhubekela phambili zengxenye ngayinye yezifundo kanye nebanga, kanye nokubika ngosizo oludingekayo.
Ukuhlola okubandakanyayo-Lokhu kuhlukile ekuhlolweni okuhlelelekile, ngoba kuphathelene nokubika ngenqubekela phambili yomfundi, kanungi ekupheleni kwesigamu noma sonyaka.
Ukulalela ngendlela ephapheme - Lokhu kusho uma izethameli zilalelisisa okushiwo yisikhulumi kulokho nalokho akushoyo.
Ulimi olwengeziwe -ulimi olufundwayo lwengezwa kolwakhe lwebele.
Ubuliminingi obengezayo- uma umuntu efunda ulimi (noma izilimi) ukwengeza olimini lwebele . Loku akuthathi isikhundla solimi lwebele kodwa lufundwa luhambisana nalo.
Ifanamsindo - ukulandelana noma ukuphindaphindeka komsindo othile kaningi ngokulandelana emshweni osembhalweni othile.
Izethameli - kusho abantu baethamele okuthile noma abalale othile ongungaba owethula inkulumo, noma abenza okuthile.
Ukuchema - umhkuba wokuthanda noma wokweseka okuthile ube ubandlulula okunye.
Ukuxuba izilimi- ukusuka kolunye ulimi ukuya kolunye ngenjongo ethile(isib. ukwenza abanye baqonde, ukubonisa ukuthi okhulumayo uyafinyelela kuzithameli zakhe). Uhlamvu, ilunga - lokhu kusho ingxenye yenkulumo ephimiseka ngomoya owodwa kanyekanye, uhlamvulwenkulumo olwakhiwe ngungwaqa kanye nonkamisa, kanti ekuqaleni kwamagama luyatholakala uhlamvuolungunkamisa kuphela kanti nolungungwaqa kuphela lukhona.
Imvumelwano - lokhu kusho izinhlamvu ezifanayo ekugcineni noma ekuqaleni kwemigqa elandelanayoenkondlweni.
Isigqi/umgqumo - usho ukuphindaphindeka kokuthile okungaba amagama noma imisho ngendlela ezolethaumgqigqo othile.
Uphawu - lokhu kusho into emele enye embhalweni, isib. isilo simele ulaka, uchakijana umele ubuqili, ijubalimele uthando noxolo.
Ukulandelana -into ethile eyenza umqondo ohlangeneyo. Isigaba esilandelanayo yileso esinemiqondoethuthukisayo ezwakalayo, nemisho exhumanayo nehlanganayo.
Okuphathelene nento ethile [nenkulumo] - umbhalo ngaso sonke isikhathi wethulwa usengqikithnii ethileIngqikithi ibandakanya izimo ezibanzi nezangaleso sikhathi. Imibhalo kumele zilungele zombili izinhlobozengqikithi.
Ukufunda nokubhala okukhulayo-kubhekise olwazini lwengane lokubhaliwe. Izingane zibona okubhaliwe besezikwazi ukuqonda inhloso yako. Bangaba nezindaba abazixoxelwayo noma abazifundelwayo, bafunda ukwaziukuthi indaba iyini nokuthi izincwadi ziyini . Nangaphambi kokuthi beze esikoleni kukhona okuningi abak-waziyo. Bangazama ukubhala amagama abo besebenzisa umqondo abanawo ngezinhlamvu kanye nopelo (isib.ukupela okuvelele), bangaphinde bazenze sengathi bayafunda (okusho ukuthi ukuziphatha njengofundayo). Lokhu ukuqala kokubhala nokufunda kwezingane.
Ulimi oluvusa imizwa-Ulimi oluvusa ukuzwela okukhulu.
Ulimi olugxile emithethweni/ olungaguqukiyo-Ulimi olufundwa ngezingxenye (isib. ukubingelela). Kaningi ibhekene negqikithi ethile (isib. ukufaka -i-oda yokudla endaweni yokudlela). Uma siqala ukufunda ulimi, okuningi esikufundayo kwalolu hlobo. Kancane kancane siqaleukwenza umqondo kuzihlelo namaphethini nemithetho yolimi, bese sikwazi ukubeka imibono yethu ngendlela elula.
Uhlaka-Isakhiwo okungesesikhashana sokubhala noma ukukhuluma isib.
Ulwazi lokufunda nokubhala (ilitheresi)-Kukhona izinhlobo eziningi zokufunda ukufunda nokubhala (zelitheresi): ukuqonda amasiko (ilitheresi yamasiko) -ukuhlalisana kwabantu nenkolelo yokubalulekile okusemqoka okwakha ukufunda kwethu imibhalo; ukufunda nokubhala okuhlaziyayo (ilitheresi ehlaziyayo) -ikhono lokukwazi ukuphendula ngokuhlaziya imilayezo emibhalweni; ukufunda nokubhala ngokubheka (ilitheresi yokubheka) -ukufunda nokubhalwa kwezithombe, izimpawu nemifanekiso; ukufunda nokubhala ngokusebenzisa izinsizakuxhumana (ilitheresi yezinsizakuxhumana) -ukufundwa kwamaphepha, amaphephabhuku nemilayezo yamasiko ethulwa umabonakude namafilimu.
Ukubheka Ukuhambisa amehlo embhalweni ukuze uthole ulwazi oluthile.
Ukufunda ngokushesha-ukufunda ngokushesha ukuthola incazelojikelele.
Ukuba nombono ogxile kokukodwa-Umbono ogxile (kwesinye isikhathi ohlukanisayo) ngokuthi umuntu othile (isib. Umfazi, umuntu wezizwe, noma wombala othile) unjani.
<fn>OlwengeziweLwesibili.txt</fn>
Umnyango wemfundo wethula ngokukhulu ukuziqhenya lesi sitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R-9 (ezikoleni) ngazo zonke izilimi eziyishumi nanye zaseNingizimu Afrika.
Ukuhunyushwa kwalo msebenzi bekuyinto engelula neze. Isikhathi esiningi abantu abekade benza lo msebenzi wokuhumusha kade bephoqeleka ukuthi basungule amagama amasha kwezinye izindawo. Le mibhalo-ke ike yathunyelwa nakubantu abangongoti kulezi zilimi ukuthi nabo bayicubungule.
Umnyango wemfundo uthatha le mibhalo njengesiqalo sokukhulisa nokuthuthukisa izilimi zethu. Ngakho-ke sikhuthaza wonke umuntu osemkhakheni wemfundo ukuba ayisebenzise le mibhalo njengesisekelo senqubekelaphambili nokuzithuthukisa.
Ukuhlola umfundi -lesi sahluko sinikeza umhlahlandlela wemigomo yokuhlola yemfundo esekelwe phezu kwemiphumela, sidingida ukuhlola okuqhubekayo, siphinde sinikeze izibonelo zezindlela zokugcina amarekhodi.
Ingaphakathi lale ncwadi lihlukaniswe laba yizahluko eziningana. Isahluko ngasinye sibhekene nalelo nalelo zinga lenhlanganisela yemfundo nokuqeqesha jikelele-Izinga eliyisisekelo, izinga eliphakathi, izinga eliphakeme Yileso naleso sahluko salamazinga sinengxenye emfushane eyisingeniso, izindlela zokuhlola zezinga ngalinye.
Izindlela zokuhlola zezinga ngalinye zethulwe ngendlela ezokwenza ukuthi inqubekelaphambili yokufundwayo ibonakale . Loku kusho ukuthi izindlela ezifanayo zokuhlola zebanga ngalinye zikleliswe zalandelana ukuze uthisha akwazi ukuqhathanisa inqubekelaphambili yokufundwayo ngokuhamba kweminyaka . Loku kwenza ukuthi kwezinye izindawo kube nezikhala , ngoba akuzona zonke izindlela zokuhlola ezinezifana nazo kuwo onke amabanga.
Umthethosisekelo waseNingizimu Afrika, (Umthetho -108 ka-1996) unikeza isisekelo sokuguqulwa nokuthuthukiswa kohlelo lokufunda eNingizimu Afrika.
Nokwakha iNingizimu Afrika ebuswa ngentando yeningi nebumbene futhi ezokwazi ukubamba iqhaza layo elifanele njengombuso ozimele phakathi kwezizwe ezahlukene zomhlaba.
Imfundo nohlelo lwezifundo kubamba iqhaza elinqala ekufinyeleleni kulezi zinhloso. Uhlelo lwezifundo luhlose ukuthuthukisa amandla okukwazi ukwenza yilowo nalowo mfundi abe yisakhamuzi esigcwele seNingizimu Afrika ebuswa ngentando yeningi.
Imfundo eyakkhelwe phezu kwemiphumela yakha isisekelo sohlelo lwezifundo eNingizimu Afrika . Izama ukuqikelela ukuthi bonke abafundi bakwazi ukuzuza ulwazi ngokusemandleni abo. Loku ikwenza ngokuthi ihlele leyo miphumela okufanele izuzwe umfundi nomfundi ekugcineni kwako konke okwenziwayo.
Nokukwazi ukukhombisa ukuqondisisa ukuthi umhlaba wakhiwe yinhlanganisela yezingxenye ezahlukene ngokuthi akwazi ukubona ukuthi ingqikithi yokuxazulula izinkinga ayikwazi ukuzimela yodwana ithi qekelele.
Abakwazi ukuthi bazame amaqhinga amaningana okukwazi ukufunda ngempumelelo.
Abakwazi ukubamba iqhaza njengezakhamuzi ezithembekile ekubhekeleni izimpilo zemiphakathi abakhe nayo ezindaweni abakuzo, kuzwelonke nasemhlabeni wonke jikelele.
Abakwazi ukuba nozwela nokuthinteka ngamasiko nobuhle obukhona ezimweni ezahlukene zokuhlalisana kwabantu emiphakathini eyehlukene.
Nokusungula amathuba ezohwebo.
Izindaba eziphathelene nobuphofu, ukungalingani, ukwehlukana ngokobuhlanga, ubulili, ubudala, ukukhubazeka, kanye nezinselelo ezifana nesandulela ngculazi nengculazi uqobo lwayo konke loku kunomthelela ezingeni nasendleleni abafundi abafunda ngayo esikoleni. Isitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R- 9 (ezikoleni)sona siqoka isu elididiyelayo ngokuthi sigqamise izidingo ezincanyana zabo bonke abafundi. Zonke izitatimende zemikhakha yezifundo zizama ukuqhakambisa ubudlelwane obukhona phakathi kwendlela eyiyo yokuhlalisana, amalungelo esintu, indawo ephephile enempilo ebazungezile kanye nokubandakanya wonke umuntu. Abafundi nabo bayakhuthazwa ukuthi bazi futhi baqonde kabanzi ngokungefani kwezinto ezweni lakithi ikakhulukazi uma sikhuluma ngamasiko, inkolo nobuzwe okuyizona zinto ezigqamayo kulokhu kungefani okukhona.
Isitatimende somkhakha wesifundo ngasinye sibonisa imiphumela yezifundo okufanele ukuba umfundi uyizuzile ekupheleni kwebanga lesi - 9. Isitatimende somkhakha wesifundo ngamunye ubeka obala nendlela yokuhlola okuyiyona engenza kuzuzeke imiphumela yezifundo njengoba isuke ilindelwe. Izindlela zokuhlola zichazwa kahle ibanga nebanga kubekwe obala futhi ububanzi nokudepha kolwazi okufanele abafundi balwazi nalokho okufanele bakwazi ukukwenza. Izindlela zokuhlola zaleso naleso sitatimende somkhakha wesifundo ziyakhombisa ukuthi ulwazi kanye namakhono kungathuthukiswa kanjani ekuhambeni kwesikhathi. Izindlela zokuhlola lezi zingahlanganiswa phakathi kwamabanga alinganayo khathisimbe zihlanganiswe phakathi kwamabanga angalingani. Ukukwazi ukwakha ubudlelwane ngokukwazi ukuhlanganisa amabanga nokukwazi ukuthuthukisa ulwazi ukusuka kuleli banga kuya kwelinye yikhona okuwumongo kulolu hlelo olusha lwezifundo.
Isitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke sihlose ukuthuthukisa ukuzimisela nolwazi phakathi koth-isha, okuyibona abazobamba iqhaza ekuthuthukiseni izinhlelo zabo zezifundo. Ukuze basekele lolu hlelo, umnyango wemfundo uzokwethula umgomo ongumhlahlandlela omiselwe kuleso naleso sitatimende somkhakha wesifundo ngasinye. Izifundazwe-ke zona nazo ziyoqhubeka zakhe eyazo imihlahlandlela eyobhekana nesimo sokwehlukana esikhona ukuze kubhekelwe ukwehluka kwezifundazwe.
Imigomo kanye nalokho okusemqoka okutholakala esitatimendeni esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke nasez-itatimendeni zemikhakha yezifundo yikhona okuwumgogodla wezinhlelo zokufunda. Njengoba imikhakha yezifundo yona igcizelela ekuzuzweni kolwazi, amakhono kanye nalokho okusemqoka emfundweni ibanga nebanga, izinhlelo zezifundo zona zigcizelela kakhulu umklamo wokuzofundwa kanye nendlela imisebenzi eyenziwe ezohlolwa ngayo kulelo nalelo zinga lemfundo. Izinhlelo zezifundo nazo ziqukethe uhlu lomsebenzi okufanele wenziwe lapho okusuke kuvezwe khona ijubane okufanele wemziwe ngalo nendlela okufanele ulandelane ngayo unyaka nonyaka kanye nesi-bonelo sohlelo lwesifundo okufanele sisetshenziswe esikhathini esinikeziwe.
Ezingeni eliyisisekelo, zintathu izinhlelo zezifundo: Ukukwazi ukufunda nokubhala, ukukwazi ukubala (ukusebenza ngezinombolo) kanye nolwazi lwezempilo.
Ezingeni eliphakathi, Ulwazi lwezilimi kanye nezibalo kuhlale kuyizinhlelo zezifundo ezizimele ngazodwana. Ezinye izinhlelo zezifundo kufanele zisungulwe yizikole emuva kokuba sebethole imvume emnyangweni wemfundo wesifun-dazwe. Izifundazwe ngokwazo kufanele zisungule izinqumo ngenhlanganisela yezifundo ezingenziwa isifundazwe sonke ezingeni eliphakathi. Ezingeni eliphezulu kunezinhlelo eziyisishiyagalombili zezinhlelo zezifundo ezisuselwa emikhakheni yezifundo. Ukwabiwa kwesikhathi kulowo nalowo mkhakha kumiselwe onke amabanga namazinga.
Yileso naleso sitatimende somkhakha wesifundo sifaka ingxenye ebanzi yokuhlola. Uhlaka olusekelwe phezu kwemi-phumela lusebenzisa izindlela zokuhlola ezikwaziyo ukubhekela izingqikithi ezahlukene. Ukuhlola lokhu kufanele kubeke obala indlela umfundi ngayo ulwazi ngempumelelo nangemfanelo, bese futhi kuqikelela ukuthi abafundi bayahlanganyela futhi bayawasebenzisa namakhono abanawo. Ukuhlola lokhu kumele futhi kusize abafundi ukuthi bakwazi ukuthatha izinqumo ngabakwenzayo, nangezinhloso abazibekele zona ngenqubekelaphambili yabo nokuthi bafunde baqhubeke.
Bonke othisha kanye nabanye abafundisi baneqhaza elinqala ekuguquleni imfundo eNingizimu Afrika. Lesi sitatemende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R-9 (ezikoleni) sihlose ukuba nothisha abaqeqeshiwe, abanolwazi olufanele, abazinikele nabanesineke. Bazokwazi ukufeza izidingo njengoba zibekiwe ngokwezinkambiso namazinga avumelekile othisha. Lapha kubandakanywa ukuthi babe abaxazululi ezinkingeni ezingahle zibe khona ekufundeni, babe abahumushi bemfundo kanye nabaqophi bezinhlelo zokufunda nezinsizakufunda, babe abaholi abaphathi nabongameli bemfundo, babe abafunde kakhulu, babe abacwaningi, babe abafundi abafuna ulwazi oluthile kwasabona uqobo lwabo, babe amalunga omphakathi, babe yizakhamuzi nabelusi bemfundo, babe abehluleli nongoti kulowo nalowo mkhakha okanye kulelo nalelo zinga lemfundo.
Ukugqugquzelwa kwalezo zinto ezisemqoka empilweni akukhona ukuthi kubaluleke kuphela uma kukhulunywa ngentuthuko yomuntu kodwa-ke nasekuqikeleleni ukuthi izinkomba zobuzwe baseNingizimu Afrika ziyagqanyiswa kungafaniswa nangalesiya sikhathi semfundo yesikhathi sobandlululo. Uhlobo lomfundi olulindelekile yilolo olunelukuluku lenkuthazo esukela kulezo zinto ezisemqoka futhi oluzokwazi ukubhekana nezidingo zomphakathi owakhelwe phezu kwentando yeningi, okuwukulingana, ukuhlonishwa kwesithunzi somuntu, impilo kanye nenhlaliswano eyiyo yomphakathi. Uhlelo lwemfundo luzama ukwakha umfundi oyofunda impilo yakhe yonke, ozethembayo, ozimele, okwaziyo ukufunda nokubhala, okwaziyo ukubala, onamakhono amaningi ehlukahlukene, onobubele, oyihloniphayo imvelo emzungezile nonekhono lokuhlanganyela emphakathini njengesakhamuzi esihlelekile nesikhuthele.
Izilimi ezigunyazwe umkhandlu wezilimi waseNingizimu Afrika, (PANSALB) nomkhandlu waseNingizimu Afrika ogunyaza izitifiketi (SAFCERT) ezinjengolimi olusetshenziswa yilabo abangaboni emehlweni (iBreyili) kanye nalolo limi lwezimpawu lwaseNingizimu Afrika olusetshenziswa yizithulu nezimungulu.
Umkhakha wezilimi wethulwa ngezingxenye ezintathu kulolo nalolo limi olusemthethweni, kube ukuthi yilolo nalolo lunomthamo walo. Lezi zingxenye ezintathu yilezi: ulimi umntwana aluncele ebeleni, ulimi lokuqala olwengeziwe kanye nolimi lwesibili olwengeziwe.
Ezweni elisebenzisa izilimi eziningi njengaleli laseNingizimu Afrika, kubalulekile ukuthi abafundi bafunde baze bafike ezingeni eliphezulu lolwazi okungenani kwezimbili izilimi zalezi zilimi ezisemthethweni nokuthi bakwazi ukuxhumana nabanye ngalezi ezinye izilimi.
Umkhakha wesifundo sezilimi uyizithupha ziya ogwayini nomgomo womnyango wemfundo mayelana nolimi okufanele lusetshenziswe kwezemfundo. Lo mgomo unikeza amabhodi alawula izikole igunya lokukhetha ngokomgomo ulimi okufanele oluvumelana nezimo ababhekene nazo noluzohambisana nomgomo wokuthi abantu bazi ulimi olungaphezu kolulodwa kwezisemthethweni ukubhekana nesimo selimi eziningi. Isitatimende somkhakha wesifundo sezilimi siletha uhlelo lokufunda oluvuna nanoma yisiphi isinqumo isikole esinokusithatha.
Ukuthi bonke abafundi kumele bafunde ulimi abaluncela lwebele kanye nokungenani olulodwa olwengeziwe olusemthethweni.
Ukuthi abafundi kumele babe zingcweti olimini lwesibili olwengeziwe, lube kodwa nolwabo lwebele lujiya lujula emithanjeni yabo ngokwentuthuko.
Ukuthi bonke abafundi kumele bafunde ulimi lwendabuko lwaseAfrika okungenani iminyaka engengaphansi kwemithathu lingakapheli leli zinga lenhlanganisela yemfundo nokuqeqesha okujwayelekile. Kwesinye isikhathi lungafundwa lolu limi njengolimi olwengeziwe lwesibili.
Ukuthi izindlela zokuhlola olimini lwebele zithatha ngokuthi umfundi uthi efika esikolene ebe esekwazi ukuzwa nokukhuluma ulimi lolo lwethunga. Lezi zindlela ziyakusekela ukuthuthukiswa kwalolu lwazi, ikakhulukazi mayelana nolwazi lokufunda nokubhala lapho kubhekwa khona kakhulu ukufunda, ukubhala, ukubuka imibhalo ebhaliwe nezithombe kanye nekhono lokuhlaziya okubhaliwe. Lezi zindlela zisebenzisa uhlelo lwemfundo olunamandla okweseka ulimi lokufunda nokufundisa.
Ulimi olwengeziwe lokuqala lona luthatha ngokuthi abafundi basuke bengenalo ulwazi lwalolu limi olusha uma befika esikoleni. Uhlelo lokufunda luthi lusuka phansi amagqoza lube lwakha indlela umfundi angakwazi ngayo ukuqonda nokukhuluma ulimi lolo olusuke lulusha kuye. Kulesi sisekelo lolu hlelo lwakha indlela yokufunda ukufunda nokubhala. Abafundi bayakwazi ukusebenzisa ulwazi lwabo lokufunda nokubhala abasuke beluthole olimini lwabo lwebele/lwethunga bese belwedlulisela ekufundeni lolu olusha olwengeziwe lokuqala. Uhlelo lwemfundo lunikeza usizo olukhulu kulabo bafundi abayosebenzisa ulimi lwabo lokuqala olwengeziwe njengolimi lokufunda nokufundisa. Ekupheleni kwebanga lesi-9, laba bafundi kusuke sekufanele ukuthi bakwazi ukusebenzisa ulimi lwabo lwethunga/lwebele nolimi olwengeziwe lokuqala ngendlela eyiyo nangokuzethemba ngokwezinhloso eziningana ezahlukene nokufunda.
Ulimi olwengeziwe lwesibili lona lwenzelwe labo bafundi abasuke befisa ukufunda izilimi ezintathu. Lolu limi lungaba olusemthethweni noma olwezizwe. Izindlela zokuhlola ziyaqikelela ukuthi abafundi bayakwazi ukusebenzisa ulimi lwebele ngenhloso yokuxhumana. Lezi zindlela zikholelwa ekutheni sincane isikhathi okufanele sabelwe ukufunda ulimi lwesibili olwengeziwe kunesokufunda ulimi lwebele noma olwengeziwe lokuqala.
Nolimi olwengeziwe lwesibili.
Kubekwa umbono wokuthi ulimi lwebele lomfundi kumele lusetshenziselwe ukufunda nokufundisa lapho kungaphumelelekanga khona. Loku kusemqoka kakhulu eZingeni leMfundo eYisisekelo lapho abafundi befunda ukufunda nokubhala.
Ulimi olwengeziwe kumele lufakwe njengesifundo ngokushesha kusaqalwa.
Ulimi lwebele kumele baqhubeke balusebenzisele ukufunda nokufundisa baluhambise nolwengeziwe isikhathi eside nje impela.
Lapho abafundi bengena esikoleni lapho ulimi lokufunda nokufundisa kungolwengeziwe kumfundi, othisha nesikole kumele bahlele izindlela ezingajwayelekile zokusiza nokulekelela umfundi ukuba afunde ulimi olwengeziwe, kuze kufike isikhathi lapho umfundi ekwazi ukufunda ngempumelelo olimini lokufunda nokufundisa.
Izilimi ziyizisekelo sempilo yethu. Sixoxisana siqonde kahle ngomhlaba wethu ngokusebenzisa ulimi. Ulimi-ke lwakha ubuthina kanye nolwazi esinalo.
Izilimi ziveza izinjongo ezahlukehlukene, ezibonakala esiTatimendeni somkhakha wokuFunda weZilimi.
Ubuwena - ukugcina ukuthuthukisa nokushintsha ubuwena;ukugcina ubudlelwano emndenini nasemphakathini; kanye nokuzikhulisa nokuzijabulisa.
Ukuxhumana - ukuxhumana ngendlela efanele nangempumelelo ezimweni ezahlukehlukene nabantu esihlala nabo.
Ukufunda - ukuthuthukisa izikhali zokucabanga nokucabangisisa, kanye nokunikeza amathuba ukuthola ulwazi.
Ukusebenzisa imizwa - Ukwakha, ukuhumusha nokudlala ngomcabango ngeziqephu zomlomo , ezibukwayo kanye nezibhalwayo.
Kwezamasiko - ukuzwisisa nokwazisa ezinye izilimi namasiko, kanye nokuyigugu okuhambisana nazo.
Kwezombusazwe - Ukuzethemba nokucela inselele kwabanye ngento ongayiboni kahle eyenziwa omunye umuntu; ukwenza abantu babone izinto ngendlela obona ngayo; ukuzibeka wena noma omunye umuntu ngendlela yokuthi abantu bathole esinye isithombe ngawe noma ngabo; ukugcina, ukuthuthukisa nokushintsha ubuwena.
Ukuhlolisisa - ukuqonda kahle ukuhlobana phakathi kolimi, amandla nobuwena, nokucela inselele ekumelaneni nasekusetshenzisweni kolimi namandla ngendlela engafanele; ukuqonda ukuthi amasiko ayashintshashintsha; nokwenqaba ukulandela uvo lomunye umuntu nokuba kwakhiwe isithombe esithile ngawe lapho kudingeka khona.
Izimpawu ezingajwayelekile kanye nomklamoInkundla yesifundo yeziLimi iluthelela kanjani uhlelo lwezifundo?
Uthuthukisa ukufunda nokubhala, okuyisisekelo esisemqoka sokufunda ezinye izinto. Kufundwa ngazo ezinye izifundo njengeMetametikisi neSayensi yezokuhlalisana kwabantu. Ukugqugquzela ukuzwisisa ukuhlobana kwamasiko, ukufinyelela kweminye imibono nokuzwisisa ukuthi ayiniamasiko. Uvusa usinga lokucabanga nokuqamba imisebenzi edinga acabange, ngaleyo ndlela ugqugquzela izinjongozobuciko namasiko. Ukunikeza indlela yolwazi, nokuthuthukisa izinjongo eziningi zesayensi, ubuchwepheshe nezifundo ngemvelo . Ukuthuthukisa izikhali zokuhlolisisa izinto abazidingayo ukuze babe yizakhamuzi ezithembekile.
Imiphumela emi-4 yokuqala imayelana namakhono amahlanu ahlukene olimi (ukulalela, ukukhuluma, uku-funda, ukubuka nokubhala).
Umphumela wesi-5 ubhekene nokusetshenziswa kwezilimi ekucabangeni nasekucabangisiseni okubaluleke ngempela ekufundeni nasekufundisweni kwabafundi. Lomphumela wokufunda awufakiwe ohlelweni lokufunda ulimi olwengeziwe lwesibili, ngoba lolulimi alumiselwe ukulungiselela abafundi ukuba balusebenzisele ukufunda nokufundiswa.
Umphumela wesi-6 ubhekene ngqo nolwazi lolimi - imisindo, amagama nohlelo - kusetshenziswe eziqephini. Lolu lwazi lutholakala ngokusebenzisa amakhono olimi achaziwe kweminye imiphumela yezifundo.
Le miphumela yokufunda ibhalelwe ukubhekana ngqo nezinhlobo ezithile zolwazi namakhono, nokuyigugu kucace kuzwakale kahle. Uma sisebenzisa ulimi, kepha sihlanganise ulwazi, amakhono nalokho okwaziswayo ukubeka imibono yethu. Okusemqoka ngalesisiTatimende senkundla yesifundo yeZilimi wukuhlanganisa lamakhono olimi ngokuthi kubhalwe futhi kuhunyushwe iziqephu ezifake lamakhono.
Umfundi uyakwazi ukulalela ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, aphendule ngendlela efanele nangokuhlolisisa ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Umfundi uyakwazi ukuxhumana nabanye ngokuzethemba nangendlela ezwakalayo nefanele ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Umfundi uyakwazi ukufunda abuke imibhalo ukuze athole ulwazi nokuzijabulisa, ananele ngokuhlolisisa amasiko nalokho okwaziswayo okuthinta imizwa.
Umfundi uyakwazi ukubhala izinhlobo ezahlukehlukene zemibhalo eyiqiniso nezicatshangwayo ngezinhloso ezahlukahlukene.
Umfundi uyakwazi ukusebenzisa ulimi ukucabanga nokucabangisisa, ukuze afinyelele elwazini, aluhlaziye, bese elusebenzisa ekufundeni.
Umfundi unolwazi futhi uyakwazi ukusebenzisa imisindo, amagama kanye nohlelo lolimi, ukuziqambela nokuhumusha imibhalo.
Nakuba ukulalela nokukhuluma, ukufunda nokubuka, ukubhala, ukucabanga nokucabangisisa, nolwazi lwemisindo, amagama kanye nohlelo kwethulwe njengemiphumela ehlukene, kumele kuhlanganiswe uma ufundisa noma uhlola.
Balalela uhlobo oluthile lwesiqephu (isib. lapho kuchazwa indlela yokwenza okuthile njengokwembiwa kwegolide nokwakhiwa kwephepha).
Baqambe bese bakha isiqephu esisha esifana nesinye, befakela izinto zokwakhiwa ezifana neshadi lengqondo eligelezayo.
Ukuze bakwazi ukuqamba nokuhumusha iziqephu, abafundi badinga ulwazi ngolimi, ulwazi ngeziqephu, namakhono namasu asetshenziswa olimini.
Nendlela eyamukelekile yokusebenzisa ulimi ekuhlalisaneni kwabantu namasiko abantu, isib.
Nemifanekiso nezakhiwo ezakhiwe ngemfanelo emibhalweni ezibukwayo.
Yonke imibhalo inokuyigugu kwabantu, okungaba kuhle (isib. intando yeningi) noma kube kubi (isib. Ukubandlulula ngobuhlanga, nangobulili). Okuyigugu akubonakali njalo. Abafundi kudingeka baqaphelisise futhi babhekisise okuyigugu uma befunda noma bebuka iziqephu abazitholayo nalezo abaziqambela zona.
Bonisa ukuthi bethula okuyigugu kuziqephu abazakhele zona -isibonelo: ukubekezelelana, ukuzwelana nabanye, ukuhlonipha, ukuzithokozisa, ukuba namahlaya, ukuthanda ukudlala, ukungathokozi, nentukuthelo.
Ukufunda ulimi kungahlanganiswa futhi ngezindikimba. Ukusebenzisa indikimba ethile kuvumela umfundi ukuba akhe ulwazimagama oluhambisana nesihloko.
Ukukhetha izindikimba nezihloko ngokucophelela kunikeza umfundi ugqozi lokufunda.
Ukukhetha izihloko eziphathelene nezimpilo zabafundi, ziphinde futhi zibafundise nokunye abangakwazi, Isib.
Ukukhetha izindikimba nezihloko ezihambisana nemiphumela jikelele nemiphumela ethuthukisayo/ ekhulisayo. Isibonelo, abafundi kumele babhekane nezindaba eziphathelene namalungelo oluntu asemqoka kanye nezindaba eziphathelene nendawo yabo, njengobuphofu, isandulela ngculazi/ingculazi, ilungelo lokuba nomhlaba, kanye nobhekela okulusizo kubathengi.
Amalungelo oluntu nobulungiswa obuphathelene nendawo yabo.
Izilimi yisikhali esibalulekile ekungatholakala ngaso amalungelo oluntu nobulungiswa obuphathelene nezendawo obakuyo. Ngokusebenzisa imithetho yokulinganisa ukuhlola isitatimende somkhakha yesifundo sezilimi siqonde ukusithuthukisa ngokuphelele lesi sikhali. Abafundi kumele babe abakhulumi abazithembayo bezilimi ezimbili (noma eziningi) abanezikhali zokuhlaziya ezibenza bakwazi ukufunda umhlaba wabo kanye neziqephu ezikhulunywa futhi zibhalwe ngawo. Kumele bakwazi ukuzihlaziya lezi ziqephu 'bazibhale kabusha' ngezindlela ezenzazandise amathuba ahambelane namalungelo oluntu kanye nobulungiswa obuphathelene nendawo yabo.
Inhlosongqangi yokufundiswa kolimi olwengeziwe lwesibili ngaphezu kwalolo lwebele nalolo olwengeziwe lokuqala asuke umfundi eselufundile, kwenzelwe ukusiza abantu baseNingizimu Afrika ukuthi bakwazi ukuxhumana ngendlela eyiyo nabanye abantu bakuleli lizwe abakhuluma lezo zilimi. Ukuze ukwazi ukuphila kahle kuleli laseNingizimu Afrika njengesakhamuzi kufanele wazi izilimi eziningi yikhona uzokwazi ukuxhumana kalula nabantu abaningi abehlukene. Inhloso-ke enkulu ngeyokuthi umfundi akwazi ukukhululeka uma esebenzisa lezi zilimi exoxa nabanye ngokuthi akwazi ukusuka kulolu limi aye kolunye ngaphandle kwenkinga. Kufanele ukuba ithi ithatheka samdlalo le nto nomfundi eyithokozela kodwa kube kugxila futhi emqondweni wakhe ukuthi kufanele aluhloniphe lolu limi kanye namasiko ahambisana nalo. Ukufunda kwabafundi lolu limi kuzobasiza ukuthi bakwazi ukuxhumana nabanye abantu baseNingizimu Afrika abakhuluma ulimi lwesibili olwengeziwe.
Abafundi laba basenokufunda izilimi zokufika ezifana nesiFulentshi, isiJalimane, isiArabhu noma isiHindu njengezilimi zabo zesibili ezengeziwe. Lokhu kuzobasiza ukuthi bakwazi ukuxhumana nabanye abantu abaqhamuka ezwenikazi laseAfrika nakwamanye amazwe omhlaba. Lokhu kuyoba usizo kakhulu kwezokuvakasha. Ulimi lolu kusengenzeka lube yingxenye yendabuko okanye inkolo kumfundi, ngaleyo ndlela luyinto enkulu abonakala ngayo uma ephakathi kwabanye abantu.
Laba bafundi abasuke beqala ukufunda ulimi olwengeziwe lwesibili basuke sebekwazi ukufunda nokubhala ngoba phela basuke sebefunde okuningi ngokufundwa kolimi ngesikhathi befunda ulimi lokuqala olwengeziwe. Ngaleyo ndlela-ke bangasebenzisa lolo lwazi abanalo lokufunda ulimi olusha nalokho futhi abakwaziyo ngokufunda nokubhala. Ngalesi sikhathi basuke besesigabeni lapho bekwazi khona ukubona nokuhlaziya ukuhleleka nokusetshenziswa kwemithetho yohlelo lokwakha ulimi. Ekuqaleni kusuke kukuningi abakwaziyo ngaphezu kwalokhu abangakunikeza uma uthi abenze. Kuleli zinga basuke sebelolongeke kahle emakhonweni okufunda nokubheka imibhalo uma kukhulunywa ngolimi lwebele. Inselelo abasuke sebebhekene nayo ngeyokuthi bathuthukise ulwazi lwabo lolimi lapha olimini lwesibili olwengeziwe yikhona bezokwazi ukuthi balukhulume lolu limi.
Ukufunda nokubhala yikona okuzoqinisa kubuye kugxilisa emiqondweni yalaba bafundi ulwazi lolimi olukhulunywayo asebenalo, kubuye kuthuthukise namasu okufunda asebewazuzile. Ukukhuthazwa kokufunda okuya ngokuya kwelulwa yikhona okubalulekile njengendlela yokwandisa ulwazimagama nezakhiwo zawo kubafundi laba. Izincwadi zokufunda ezikhethwe zahlelwa kahle kanye nalezo ezihlekisayo yizona kanye ezingasetshenziswa kuleli zinga. Abafundi kufanele babe nesiqiniseko sokuthi bayakwazi ukufunda ulimi olwengeziwe. Lokhu kusho ukuthi mazingathi zisuka phansi amadaka kube sekulindeleke ukuthi laba bafundi sekulindeleke ukuthi sebengenza izimanga zokukhuluma nokubhala ulimi lolo kodwa kufanele bacathuliswe kancane ngokuthi banikwe ithuba lokulalela babuye bafunde umthamo othize olingene lelo zinga. Imisebenzana abanikezwa yona makube yileyo engenzeka ikwazi futhi ukubasiza ekufundeni nasekugxiliseni lolu limi olwengeziwe. Sincane-ke isikhathi esibekiwe ngokohlelo lwezifundo esihlelelwe ulimi lwesibili olwengeziwe. Abafundi-ke laba akulindelekile ukuthi sebengasebenzisa lolu limi uma becabanga beninga becabangisisa. Ngaleyo ndlela-ke umphumela wesihlanu wesifundo awufakiwe kulolu hlelo lokufundwa kolimi lwesibili olwengeziwe.
Ukuthi babukele izinhlelo zethelevishini, balalele nomsakazo lapho izinhlelo zethulwa ngalolu limi lwesibili olwengeziwe kubona.
Ukuthi baphume baye esikoleni nasemphakathini.lapho bezolusebenzisa khona lolu limi. Kungenzeka ukuthi abafundi basheshe balufunde kalula ulimi lolu uma kutholakala ukuthi yinto abahlangabezana nayo nsuku zonke ngokuthi balulalele, balukhulume noma babone lapho lusetshenziswa.
Esikoleni lapha kufanele kusekelwe kubuye kukhuthazwe ukusetshenziswa kwezilimi eziningi.
Ukuthi bazi futhi baqonde ukuthi ukufunda ulimi olusha yinto eyenzeka cishe impilo yakho yonke.
Ukugxilisa ukuqonda kwabo nokuthi bathande ukubaluleka nobumqoka bokuba namasiko amaningi nezilimi eziningi.
Umfundi lapha uzobe esekwazi ukulalela ukuze athole ulwazi nokuzwa lezo zindaba ezinokumjabulisa nokuthi athole ulwazi oluzomenza akwazi ukubhekana nezimo ezithile zempilo ezimweni eziningi ezahlukehlukene.
Ukulalela ngendlela eyiyo ulimi olwengeziwe ezingeni elivumelekile kwakha isisekelo esihle okungathuthukiselwa kuso lawa amanye amakhono. Ekuqaleni umfundi akazukuba nezimo eziningi okufanele abhekane nazo.
Umfundi uzokwazi ukuthi axoxisana nabanye ngokukhululeka nokuzethemba uma bexoxa ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Abafundi bazoqala ngokuthi bakhululeke bazethembe uma besakhuluma esimweni esiqoqekile. Lapha bazoqala ngokubona ukuthi bayakwazi yini ukulandela izakhiwo ezithize zolimi ngokuyikho njengokubingelela nje.
Ngokuqhubeka belokhu belalela bazoqhubeka nabo kancane kancane beya ngokuya bekwazi ukusebenzisa ulimi besho okusuka kubona ngaphakathi. Ngesikhathi-ke beqhubeka bexoxisana nabanikazi bolimi lolo, bazobona ukuthi ukwazi izilimi eziningi lokhu kuyakusiza wena muntu nomphakathi imbala.
Umfundi lapha uzokwazi ukuthi afunde abuye abheke okuthile emibhalweni ukuze athole ulwazi noma-ke uma efundela ukuzijabulisa. Lpokhu kuzomenza ukuthi aqale ukubona ubuhle amasiko kanye nemizwa ngalokho okubalulekile okusemqoka.
Ekuqaleni ulimi olusetshenziswe emibhalweni luzoba lula. Ukufunda ngokucophelela le mibhalo ekhethiwe yahlelwa kuyadingeka ukuze ulimi luthuthuke ikakhulukazi ulwazimagama. Ukufunda lokhu yikhona phela okwakha isisekelo sokubhala lapha olimini olwengeziwe. Ngamanye amazwi kusho ukuthi uqala ngokukwazi ukulufunda ulimi ngaphambi kokuba ukwazi ukulubhala.
Umfundi lapha uzokwazi ukubhala imibhalo eyahlukahlukene eyiqiniso nayisusela ekhanda.
Abafundi bazobhala imibhalo elula yokuthi bakwazi ukuxhumana nabanye njengemiyalezo. Ngosizo lohlaka, bazokwazi ukuqamba imibhalo eminingi abayisusela ekhanda.
Awukho umphumela wesifundo wesihlanu njengoba kuchaziwe ngenhla.
Imisindo, uhlelo lolimi kanye nolwazimagama yikhona okuyizakhi ezakha ulimi. Ngakho-ke ukufundiswa kwako kufanele kuhambisane nengqikithi ethile futhi kudidiyelwe ekufundeni, ukulalela nokukhuluma.
Izindaba ezilula zezithombe ezinemibhalwana ecashuniwe.
Amaphepha emibuzo namafomu alula.
Imitapo yolwazi engamabhuku okufunda ulimi.
Amaphepha emibuzo namafomu alula.
Imibhalo yangempela elula (isib. Amakhadi okufiselana, izinhla zokuthenga namalisidi okuthenga).
Imitapo yolwazi eyizincwadi zokufunda ulimi.
Umfundi lapha uzobe esekwazi ukulalela ukuze athole ulwazi nokuzwa lezo zindaba ezinokumjabulisa nokuthi athole ulwazi oluzomenza akwazi ukubhekana nezimo Ukuzwisisa nokuphendula imiyalelo ngokwenza lokho okushiwoyo.
ezithile zempilo ezimweni eziningi ezahlukahlukene. Ukuzwisisa nokuphendula imibuzo elula (isib. Ungubani igama lakho Uhlalaphi Uneminyaka emingaki Unabo abafowenu nodadewenu)?
Ukubonisa ukuthi uyayizwa indaba emfushane elula noma umbhalo owethula amaqiniso ngokuphendula imibuzo elula.
Ukukhombisa ukuqondisisa imibhalo yangempela emifushane eyethulwa ngomlomo (isib. iculo elilula elijwayelekile) ngokuphendula imibuzo edinga ukuphendulwa ngo "yebo" noma "cha" okanye ukugcwalisa amagama ezikhaleni.
Uma esekwazi ukubhala isibizelo esilula.
Ukulalela nokuphendula imiyalelo.
Ukulalela nokuphendula imibuzo elula (isib. Yikuphi ukudla okuthandayo Uyakwazi ukudlala umlabalaba)?
Ukulalela izindaba ezimfushane ezilula.
Ukulalela imibhalo yangempela emifushane (isib. iculo elilula elijwayelekile, isikhangisi esifushane somsakazo noma ithelevishini) ukuphendula imibuzo eyethulwe ngomlomo, nokuqedela ishadi noma umdwebo olula.
Ukwehlukanisa imisindo yolimi (esemqoka ekuphimiseni, ekufundeni nasekubhaleni).
Ukuqala ukubona ezinye zezimpawu zephimbo nokugcizelela.
Ukubhala isibizelo esifushane.
Ukulalela nokuphendula imiyalelo ethe ukuba nzima nelandelanayo (isib. Indlela yokudlala umdlalo othile).
Ukulalela nokuphendula imibuzo elula (isib. Wake waya eKapa Ngubani umculi omthandayo)?
Ukulalela izindaba ezimfushane ezilula nemibhalo eyethula amaqiniso abuye aphendule imibuzo ngomlomo noma ngokubhala phansi.
Ukulalela imibhalo yangempela emifushane (isib isibikezelo sezulu somsakazo noma ithelevishini) bese ephendula ngomlomo noma ngokubhala imibuzo noma agcwalise ishadi, umdwebo noma umbhalo.
Ukwehlukanisa imisindo yolimi (esemqoka ekuphimiseni, ekufundeni nasekubhaleni).
Ukukwazi ukubona ezinye zezimpawu zephimbo nokugcizelela.
Ukubhala isibizelo esifushane.
UKUKHULUMA Umfundi uzokwazi ukuxoxisana ngokuzethemba nabanye ngendlela efanele esebenzisa ulimi ezimweni eziningi ezahlukahlukene. L oku kubonakala uma umfundi ekwazi: Ukuphendula ngokuyikho imibuzo elula (isib. ungubani igama lakho Uneminyaka emingaki)?
Ukucela ngesizotha noma ngenhlonipho (isib. ngicela ukuya endlini encane).
Ukwazi ukwehluka nokufana okukhona phakathi kwamasiko (isib. Indlela obingelela ngayo noma okhuluma ngayo nabantu ekhaya, ngolimi lwebele kanye nolokuqala nolwesibili olwengeziwe).
Ukulingisa izimo ezithize ezijwayelekile (isib. Ukuhlangana nomngani omusha).
Ukuphendula ngokuyikho imibuzo elula (isib. yimuphi umdlalo owuthandayo Wazalwa nini)?
Ukuphinda ubale izehlakalo ngokulandelana (isib. NgoMgqibelo ngaya edolobheni. Ngaqala ngokuya eposini).
Ukwenza uphenyo olula lwekilasi (isib. ukudla noma umdlalo engiwuthandayo).
Ukucela ngesizotha noma ngenhlonipho (isib. Ngicela ukuzama lezo zicathulo)?
Ukucela ukucaciselwa (isib. Ngicela uchaze angizwisisi).
Ukwazi ukwehluka nokufana okukhona phakathi kwamasiko (isib. Indlela okhombisa ngayo inhlonipho noma ukuzithoba uma ukhuluma nabantu, ngolimi lwebele nolimi olwengeziwe lokuqala nolwesibili).
Ukuphendula ngokuyikho imibuzo elula (isib. ungangilayela indlela eya esibhedlela Sikuphi isiteshi samaphoyisa Wazalwa nini)?
Ukubuza aphinde akwazi nokulayela (isib. wehla uqonde ezansi komgwaqo. Uma ufika erobhothini uye esandleni sesinxele).
Ukubamba iqhaza enkulumeni elula (isib. uma kuxoxwa ngesimo sezulu).
Ukwenza uphenyo olula lwekilasi (isib. izinhlelo ezithandwayo zethelevishini noma zemidlalo).
Ukucela ngesizotha noma ngenhlonipho(isib. Ngicela ungilayele indlela eya esiteshini samaphoyisa)?
Ukucela ukucaciselwa (isib. Angikuzwa kahle, ungezame ukuthi uthi ukunensa kancane).
Ukwazi ukwehluka nokufana okukhona phakathi kwamasiko (isib. Ukubuza indlela emuntwini ongamazi).
Ukulingisa izimo ezithize ezijwayelekile (isib. Ukubuza indlela).
Umfundi lapha uzokwazi ukuthi afunde abuye abheke okuthile emibhalweni ukuze athole ulwzi noma-ke efundela nje ukuzijabulisa. Lokhu kuzomenza ukuthi aqale ukubona ubuhle bamasiko kanye nemizwa ngalokho okubalulekile.
Izimpawu ezisendaweni esizungezile (isib. izimpawu zomgwaqo).
Ukufunda, ukulalela noma ukucula iculo elilula elidumile.
Ukufunda baqonde amagama angama - 500 maqondana nesifundo sabo uma sebephothule ibanga lesi - 4.
Ukufunda indaba elula noma umbhalo oyiqiniso.
Ukufunda imibhalo yangempela emifushane (ikhadi lokufiselana, izinhla zokuthenga, ilisidi lasesitolo, izihloko ezigqamile zamaphephandaba).
Ukufunda, ukulalela noma ukucula iculo elilula elidumile.
Ukufunda imibhalo emifushane yangempela (isib.isimo sezulu sasephephandabeni, ingxoxo ngesimo sezinkanyezi, izingoma ezidumile).
Ukufunda izincwadi zokufunda ezihlolisisiwe (uthole amagama ayi-1000 kuya kwayi -1500 amasha).
Umfundi lapha uzokwazi ukuthi afunde abuye abheke okuthile emibhalweni ukuze athole ulwzi noma-ke efundela nje ukuzijabulisa. Lokhu kuzomenza ukuthi aqale ukubona ubuhle bamasiko kanye nemizwa ngalokho okubalulekile.
Ukubonisa uhlelomagama olufundwayo Ukubonisa ulwazi lwamagama awafundile ayi -lwamagama ayi -1000 ekupheleni konyaka. 1500 ekupheleni konyaka.
UKUBHALA Umfundi lapha uzokwazi ukubhala imibhalo eyahlukahlukene eyiqiniso nayisusela ekhanda. L oku kubonakala uma umfundi ekwazi: Ukugcwalisa amafomu alula (isib iphepha lemibuzo eqondene naye).
Ukugcwalisa amagama ashiyiwe emishweni.
Ukubhala imisho ngendlela efanele ukwakha isigaba.
Ukuhumusha isiqephu esilula - usisusa olimini lwesbili olwengeziwe usiyisa olimini lwebele.
Ukwehlukanisa phakathi kwamagama ahlukile kodwa aphinyiswa ngokufana/omabizwafane (isib. Ithanga/ ithanga; inyanga/inyanga).
Ukugcwalisa amafomu alula (isib. iphepha lemibuzo eqondene nokudla akuthandayo, izimpahla nomculo).
Ukubhala imisho usebenzisa uhlaka lwesakhiwo (isib. Ngizizwa).
Ukuhlela imisho ngendlela efanele ukwakha isigaba.
Ukuhumusha isiqephu esilula - usisusa olimini lwesibili olwengeziwe usiyisa olimini lwebele.
Ukugcwalisa amafomu alula (isib. iphepha lemibuzo eqondene nesimilo sakhe).
Ukubhala inkondlo, esebenzisa uhlaka (isib. Umoya ungenza, Imvula ingenza ngizizwe...).
Ukwakha iphepha lokwazisa (poster) (isib. ukwethula umphumela wophenyo lwekilasi: ukubonisa izinto abazithandayo).
Ukuhumusha umbhalo omfushane (isib. Iculo elidumile elinamagama aphindaphindwayo alula) ekususa olimini olwengeziwe ekuyisa olimini lwebele, ezama nokusebenzisa izaga nezisho.
ISAKHIWO SOLIMI NOKUSETSHENZISWA KWALO Umfundi uzokwazi ukuthi imisindo, uhlelo lolimi kanye nolwazimagama yikhona okuyizakhi ezakha ulimi. L oku kubonakala uma umfundi ekwazi: Ukuphimisa imisindo yenkulumo esemagameni ngendlela evumelekile nefanele. Ukugcizelela ngendlela efanele lapha kufanele khona emagameni.
Ukukwazi ukusebenzisa ukugcizelela ezindaweni ezifanele emshweni ngendlela evumelekile nefanele.
Ukukwazi ukwehlukanisa phakathi kwamagama angophimbohluka (isitha/isitha).
Ukwakha umusho oqondile (isib. Umuntu uyahamba).
Ukuzwisisa nokusebenzisa imisho ephikayo (Isib. Angihambi/akahambi).
Ukuzwisisa nokusebenzisa izinsizasenzo (Isib. ubedlala, usadlala).
Ukuzwisisa nokusebenzisa indlela yempoqo (isib Suka/Sukani).
Ukuzwisisa nokusebenzisa ubunye kanye nobuningi (isib. umuntu/abantu).
Ukusebenzisa imisindo yenkulumo, ulwazimagama kanye nohlelo lolimi olungeziwe.
Ukuphimisa amagama ngokuyikho nangokufanele.
Ukukwazi ukusebenzisa ukugcizelela emishweni ngendlela efanele.
Ukufakela iziphawulo nezandiso ekwakhiweni kwemisho eqondile (Isib. Abafana abakhulu badlala ibhola).
Ukuhlanganisa imisho esebenzisa isihlanganiso "na" no "kanye na" (isib. Ngihamba nomfana kanye nenja).
Ukusebenzisa inkathi ezayo (isib. Uzofika kusasa, Bazosebenza noma libalele).
Ukusebenzisa izindlela ezithile (isib. indlela yesimo: Sizohamba uma libalele).
Ukukwazi ukusebenzisa ukugcizelela emishweni ngendlela efanele.
Ukufakela iziphawulo nezandiso ekwakhiweni kwemisho eqondile (Isib. Abafana abakhulu badlala ibhola).
Ukuhlanganisa imisho besebenzisa isihlanganiso "na" no "kanye na" (isib. Ngihamba nomfana kanye nenja).
Ukusebenzisa inkathi ezayo (isib. Uzofika kusasa, Bazosebenza noma libalele).
Ukusebenzisa izindlela ezithile (isib. indlela yesimo: Sizohamba uma libalele).
ISAKHIWO SOLIMI NOKUSETSHENZISWA KWALO Umfundi uzokwazi ukuthi imisindo, uhlelo lolimi kanye nolwazimagama yikhona okuyizakhi ezakha ulimi. Ukuzwisisa nokusebenzisa izabizwana (isib. mina, wonke, yedwa, bobabili, lowo). Ukuzwisisa nokusebenzisa izinhlobo zokubuza (Isib. Uhlalaphi, Uneminyaka emingaki Unodadewenu nabafowenu abangaki)?
Ukuzwisisa nokusebenzisa izandiso ezithile (isib. Phakathi, phandle, phezulu).
Ukuqopha phansi kusichazimagama sakhe ulwazimagama oluphathelene nesifundo sakhe kanye nokuthinta yena uqobo ngqo.
Ukukhombisa ulwazimagama asefinyelele kulo okuwu - 500 ekupheleni kweBanga lesi - 4.
Ukupela amagama ahlanganisa imisindo ethile (ingxibongo, ingculazi).
Ukubonisa ulwazimagama lokufunda okungenani olunamagama angaba yi - 1 500 ekupheleni kweBanga -5.
Ukupela amagama ahlanganisa imisindo ethile (ingxibongo, ingculazi).
Ukubonisa ulwazimagama lokufunda okungenani olunamagama angaba yi - 1 500 ekupheleni kweBanga - 6.
Ekupheleni kwezinga eliphakeme lemfundo, abafundi abangaluncelanga lolu limi ebeleni kodwa abalukhuluma njengolimi olwengeziwe lwesibili, kufanele bebe sebekwazi ukuxhumana nokuxoxisana ngalo uma bezikhulumela nabanye abantu baseNingizimu Afrika. Kufanele bazimisele ukuthi balukhulume lolu limi yikhona bezokwazi ukuthi bezwane nalabo abalukhulumayo, oluwulimi lwebele kubona. Lokhu kukhombisa ukuthi siyahloniphana njengezidalwa ezingabantu, kwenza futhi nalabo bafundi bazizwe beyingxenye yale Ningizimu Afrika yethu. Kuleli zinga abafundi kufanele bebe sebekwazi ukukhuluma lolu limi ngokukhululeka nokuzethemba ikakhulukazi uma kuxoxwa. Kufanele bakuthokozele ukuthi sebeyakwazi ukusuka kulolu limi baye kolunye ngaphandle kwenkinga. Kumele kube yinto esamdlalo nethandekayo kuloyo ofundayo kodwa kube ngaso leso sikhathi inhlonipho yolimi namasiko yakheka ingena igxila emqondweni wakhe.
Kubafundi abasuke befunda ulimi olusha olungolokufika kubona, beluqala ngqa, nabo kufanele kuthi kufika kuleli zinga bebe sebelukhuluma ngokukhulu ukuzethemba. Kufanele bebe sebekwazi ukulukhuluma uma kuxoxwa nje ngokujwayelekile futhi bakwazi ukulufunda nokulubhala.
Abafundi laba kumele ukuba basuke sebenalo ulwazi oluncane lwalolu limi olwengeziwe lwesibili okungakhelwa kulo. Lolu lwazi basuke beluzuze ezingeni eliphakathi. Yilolu lwazi-ke okusuke sekufanele luthuthukiswe kuleli zinga eliphakeme lemfundo Kufanele bathi beqeda ibanga lesishiyagalolunye, labo bafundi bebe sebekwazi ukulukhuluma lolu limi ngokukhululeka nangokuzethemba ezimweni eziningi ezahlukahlukene. Kufanele bebe sebekwazi ukukhuluma baxoxisane ngokukhululeka nabafundi abangabakhulumi balolu limi. Kufanele bebe sebekwazi ukushaya ucingo besebenzisa lolu limi olwengeziwe, bakwazi futhi nokubuka izinhlelo zikamabonakude ezethulwa ngalolu limi. Kufanele baqikelele indlela abaphimisa ngayo amagama, bazame nokugwema amaphutha angadalwa yindlela abahlela ngayo imisho namagama abawasebenzisayo. Kumele babe sebenolwazi cishe lwamagama angaba yizinkulungwane ezintathu (3 000) abaziyo ukuthi asho ukuthini. Kufanele babe nalo futhi uthando lwesiko elihambisana nalolo lulimi. Kufanele bazi umehluko okhona phakathi kwamasiko nemikhutshana yalolo limi, bazi futhi ukuthi iyiphi indlela yokukhuluma eyamukelekile nengamukelekile kulolo lulimi nokuthi kuhlonishwana kanjani uma kukhulunywa ngalo. Ulwazi lwalokhu osekubaliwe luzobenza bazizwe bekhululekile uma behleli nabanikazi balolo lulimi ngoba bayayazi yonke imidanti nemicikilisho ehambisana nalo.
Isikole kudingeka sibe yindawo ezokwazi ukukhombisa ubumqoka bokuba nezilimi eziningi, sibuye futhi siseseke, sisikhuthaze leso simo. Izilimi lezo zokufika ezisuke zizintsha sha kubafundi kufanele kuzanywe ukuthi zenziwe zibonakale ziyinto esemqoka nephilayo ngokuthi kukhuthazwe izinsuku zokugubha amasiko lapho lezi zilimi zizosetshenziswa khona. Ukufunda ulimi olwengeziwe lwesibili lokhu kufanele kubasize abafundi ngokuthi bazitholele amasu athile okufunda ulimi ngoba phela ukufunda izilimi ezintsha lezi uzifunda impilo yakho yonke.
Ngesikhathi abafundi sebefika ekutheni bafunde ulimi lwesibili olwengeziwe, iminyaka yabo nezinto abazithandayo kuzobe sekungaphezulu kwezinga lolimi lwabo. Kubalulekile-ke ukuthi kutholakale imibhalo elula ekholekayo nezothandwa abantu abasebangeni eliphakathi kobungane nobudala. Imibhalo yokufundwa okuyiyona edingekayo yileyo ehlelwe ngokwamazinga. Uma abafundi beqale ukufunda ezingeni elifanele, bazokwazi ukuthi belokhu beqokelela ulwazi lwalolo lulimi njengoba belokhu beqhubeka befunda.
Umfundi uzokwazi ukuthi alalele ukuze athole ulwazi nokuthi akwazi ukujabulela leyo nto asuke eyilalele nokuthi akwazi ukubhekana nezimo ezahlukahlukene zempilo angahle ahlangabezane nazo.
Ukulalela okuyikho olimini olwengeziwe uma kuqalwe ezingeni elifanele, kwakha isisekelo esihle sokuthi kukwazi ukuthi kuthuthukiseke onke lawa amanye amakhono kubafundi. Abafundi bazokwazi ukuthi baqale kancane kancane ukuzwa imibhalo emide nengajwayelekile ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Umfundi uzokwazi ukuthi axoxisane ngokukhululeka nangokuzethemba uma kuxoxwa nje ezimweni eziningi ezahlukahlukene.
Abafundi lapha bazokhululeka bangabe besancika kulokho abekade bekuhlohle emakhanda ukuthi uma ufuna ukuthi uzothi, njengokuthi nje kufanele bazi ukuthi uyaye uthini uma ucela bakuthelele uphethilolo egalaji. Ngaleyo ndlela-ke bazoqala ukuthi basebenzise ulimi ngokuthi bazisholo lokho abakucabangayo okusuka kubo ngaphakathi, bekubeka futhi ngendlela yabo.
Umfundi uzokwazi ukuthi afunde ebe ebheka ulwazi nokuthi athole ukuthokoza ngalokho akufundayo nokuthi akwazi ukubhekana nezimo ezifana nokwazi ukuthi yini okusemqoka okuthinta amasiko nemizwa kanye nalokho okuthandekayo okutholakale emibhalweni awufundile.
Kubalulekile ukuthi abafundi baqale ngokufunda imibhalo ethokozisayo nekhetheke nangokucophelela ukuze lokho kubasize ekuthuthukiseni ulimi kanye nolwazimagama lwabo kulolo lulimi. Ukufunda yikona futhi okuyisisekelo sokuthi umfundi akwazi ukubhala ikakhulukazi olimini olwengeziwe. Ukufunda lokhu kubaluleke kakhulu kubafundi abasuke befunda ulimi abaluqala ngqa ngoba lokhu abakufundayo okusuke kubhalwe phansi yikona okuyisisusa solwazi abalusebenzisa kakhulu uma sebephumile ekilasini sebezikhulumela nje ngaphandle.
Umfundi uzokwazi ukuthi abhale imibhalo eyahlukahlukene eyiqiniso nazisusela yona ekhanda ebhalela izinhloso eziningi ezahlukene.
Abafundi bazokwazi ukubhala imibhalo ephusile nezwakalayo bebhalela izinhloso ezahlukene.
Umfundi uzokwazi okuyizona zinto ezakha ulimi okuyimisindo, amagama kanye nohlelo lolimi nokuthi lokhu kusetshenziswa kanjani ekuqambeni nasekuhumusheni umbhalo.
Imisindo, uhlelo lolimi kanye nolwazimagama yikhona okwakha ulimi. Kufanele-ke lezi zinto zontathu zifundiswe ngendlela efanele ngokuthi zididiyelwe ekufundeni, ukulalela nokukhuluma.
Kulezi zigaba ezilandelayo kuzonikezwa izindlela zokuhlola zalowo nalowo mkhakha wesifundo kuleso naleso sigaba. Kunikezwa izibonelo zemibhalo engasetshenziswa kule ndlela yokufunda ulimi edidiyelwe. Akuzona-ke kuphela izibonelo ezingasetshenziswa lezi, uthisha usengazikhethela ezakhe azothasisela ngazo kulezo ezinikeziwe.
Izinkondlo ezihaywayo isib.
Izinhlelo zethelevishini isib.
UKULALELA Umfundi uzokwazi ukuthi alalele ukuze athole ulwazi nokuthi akwazi ukujabulela leyo nto asuke eylalele nokuthi akwazi ukubhekana nezimo ezahlukahlukene zempilo angahle ahlangabezane nazo. L oku kubonakala uma umfundi ekwazi: Ukulalela nokuphendula imibuzo elula neqondile (isib. Wake waya eKapa Waya nini lapho). Ukulalela umlayezo ocingweni ukwazi ukuwubhala phansi?
Ukulalela izindaba ezimfishane ezilula nemibhalo eyethula amaqiniso.
Ukulalela imibhalo yangempela emifishane (isib. iculo elidumile).
Ukwehlukanisa imisindo yolimi ukwazi ukubona leyo ebalulekile ekukhulumeni, ekufundeni nasekubhaleni.
Ukuqala ukubona izimpawu ezithile zephimbo nokugcizelela.
Ukubhala isibizelo esifushane esilula.
Ukulalela nokuphendula imibuzo (isib. Kumele ngenze njani).
Ukulalela ingxoxo emfishane.
Ukulalela izindaba ezimfishane ezilula nemibhalo eyethula amaqiniso.
Ukulalela imibono ethile yemibhalo emifishane yangempela (ingxenye yesophi yethelevishini edumile).
Ukwehlukanisa imisindo yolimi ukwazi ukubona imisindo ebalulekile ekukhulumeni, ekufundeni nasekubhaleni.
Ukubona izimpawu ezimbalwa zephimbo nokugcizelela.
Ukubhala isibizelo esifushane.
Ukulalela nokuphendula imibuzo (isib. Ukutsheleni)?
Ukulalela ingxoxo ende.
Ukulalela izindaba nemibhalo eyethula amaqiniso.
Ukwehlukanisa imisindo yolimi ukwazi ukubona leyo misindo ebalulekile ekukhulumeni, ekufundeni nasekubhaleni.
Ukubona izimpawu ezimbalwa zephimbo nokugcizelela.
Ukubhala isibizelo esifushane (isib. incwadi).
UKUKHULUMA Umfundi uzokwazi ukuthi axoxisane ngokukhululeka nangokuzethemba uma kuxoxwa nje ezimweni eziningi ezahlukahlukene L oku kubonakala uma umfundi ekwazi: Ukuphendula imibuzo ngendlela efanele (isib. Ngubani okhulumayo Ngingakhuluma no Ngingawushiya umlayezo)?
Ukuxoxisana nomfundi afunda naye abuye ethule umbiko ngalokho.
Ukuba yingxenye yengxoxo eyethulwa ngocingo.
Ukucela ukucaciselwa (isib. Ngiyaxolisa ucingo aluzwakali kahle angizwanga ukuthi utheni).
Ukucela ukucaciselwa (isib. Uxolo, ucingo aluzwakali kahle. Angikuzwanga).
Ukuqonda izinto ezifanayo nezingafani emasikweni (isib. indlela umuntu okufanele aziphathe ngayo uma ekhuluma ocingweni).
Ukuphendula imibuzo ngendlela efanele (isib. Ucabanga ukuthi kumele ngenzeni Ngicabanga ukuthi kumele Uma benginguwe, bengi...)?
Ukubamba iqhaza engxoxweni elula (isib. ukuxoxisana ngenkinga nokucela izeluleko).
Ukwenza ucwaningo ngekilasi (isib. izinto esizikhathaza ngazo kakhulu), ukusebenzisa ithebula noma igrafu lapho wethula imiphumela, nokunikeza umbiko ngalokho okwenzekile.
Ukuqonda ukufana nokwehluka kwamasiko isib. yiluphi uhlobo lombuzo oqondene nomuntu ongawubuza emasikweni ehlukene, hloboni yezinto eningakwazi ukuxoxa ngazo emasikweni nasezinkolelweni ezahlukahlukene.
Ukulingisa izimo ezijwayelekile (isib. 'izinkinga' abantu abasha abahlangabezana nazo).
Ukuphendula imibuzo ngendlela efanele (isib. Ukutsheleni Ungitshele ukuthi ubeye edolobheni wabona uThembi)?
Ukubika ngokushiwo ngomunye umuntu.
Ukubamba iqhaza ezingxoxweni zamaqenjana abantu abambalwa, lapho omunye ebika khona ngokushiwo ngabanye.
Ukulingisa izimo ezijwayelekile (isib. ukubhekana nomuntu ohlukumezayo abanye).
UKUFUNDA NOKUBHEKA Umfundi uzokwazi ukuthi afunde ebe ebheka ulwazi nokuthi athole ukuthokoza ngalokho akufundayo nokuthi akwazi ukubhekana nezimo ezifana nokwazi ukuthi yini esemqoka okuthinta amasiko nemizwa kanye nalokho okuthandekayo okutholakala emibhalweni awufundile. L oku kubonakala uma umfundi ekwazi: Ukufunda imibhalo emifishane esizwa nayimifanekiso (isib. isikhangisi, imidwebo ehlekisayo). Ukufunda okulula kwalokhu; iculo, inkondlo, indaba noma umbhalo owethula amaqiniso.
Ukufunda izincwadi zokufunda eziningi ezikhethiwe (ezingaba sezingeni lamagama ayi-1 500 - 2 000).
Ukukhombisa ulwazi lwamagama angawafunda okungenani angaba yi- 2 000 ngasekupheleni kwebanga 7.
Ukufunda izinhlopo ezahlukene zezindaba nemibhalo yamaqiniso.
Ukufunda amaculo, izinkondlo, izindaba nemibhalo yamaqiniso.
Ukufunda imibhalo yangempela emifishane (isib. izincwadi ezivela kuphephabhuku engosini yokweluleka intsha).
Ukufunda izincwadi ezihlungiwe eziningi (ezingaba sezingeni lamagama angu-2000 - 2500).
Ukukhombisa ulwazi lwamagama angawafunda angalinganiselwa emagameni angu-2500 ekupheleni kwaleli banga lesi 8.
Ukufunda izinhlobo ezahlukahlukene zezindaba (isib. izindaba eziphathelene nezinkambo) nemibhalo ekhuluma ngezinto ezinobuqiniso.
Ukufunda okuningi kwalokhu okulandelayo okuchukuluza ingqondo; izingoma, izinkondlo, izindaba nemibhalo equkethe amaqiniso.
Ukufunda imibhalo yangempela emifishane (isib. ikhadi lezithandani).
Ukufunda izincwadi ezihlungiwe eziningi ezingaba sezingeni lamagama angu 2500-3000.
Ukukhombisa ulwazi lwamagama angawafunda angalinganiselwa emagameni angu-3000 ekupheleni kwaleli banga lesi 9.
UKUBHALA Umfundi uzokwazi ukuthi abhale imibhalo eyahlukahlukene eyiqiniso nazisusela yona ekhanda ebhalela izinhloso eziningi ezahlukene. L oku kubonakala uma umfundi ekwazi: Ukubhala umyalezo (isib. encwajaneni yokubhala imilayezo yocingo). Ukubhala nokwenza inkulumompendulwano elula. (isib. ingxoxo phakathi komakhelwane omunye ekhononda ngomsindo womsakazo osho phezulu).
Ukwehlukanisa phakathi kwamagama angophimbofana kodwa ebe enezincazelo ezehlukile (isib. ithanga/ithanga; idlelo/idlelo).
Ukubhala incwadi (isib. eya engosini yezeluleko).
Ukubhala impendulo yencwadi.
Ukubhala indaba emfushane elula.
Ukuhumusha umbhalo omfushane uwususele kolunye ulimi uwuyise kolunye (isib. umlayezo wephosikhadi).
Isakhiwo nobhalomagama lwamagama amasha.
Ukubhala umbhalo omfushane ophathelene nezokuhlalisana (isib. incwadi eya kumuntu othile).
Ukubhala umbhalo osuka ekhanda (isib. inkondlo emfushane).
Ukubhala umbhalo onenkulumompendulwano elula (isib. ukubingelelana kwabantu bebonana okokuqala bebuzana nempilo).
Ukubhala nokuqopha umbhalo omfushane olula ohambisana nemidwebo (ikhadi lokufiselana).
Ukubhala indaba emfushane.
Ukuhumusha umbhalo omfushane uwususele kolunye ulimi uwuyise kolunye (isib. incwajana equkethe ulwazi oluthile).
Ukukhombisa ikhono elithuthukayo lokupela amagama ngendlela efanele.
ISAKHIWO SOLIMI NOKUSETSHENZISWA KWALO Umfundi uzokwazi okuyizona zinto ezakha ulimi, okuyimisindo, amagama kanye nohlelo lolimi nokuthi lokhu kusetshenziswa kanjani ekuqambeni nasekuhumusheni umbhalo L oku kubonakala uma umfundi ekwazi: Ukuphimisa amagama, nokwazi ukuthi igama ligcizelelwa kuphi nomusho, azi nokuthi iphimbo lehla nini liphakame nini. Ukuguquguqula isiphawulo ekusisebenziseni (isib. abafana abakhulu/Abafana abakhulukazi).
Ukuhlanganisa imisho ngesihlanganiso "kodwa" (isib. Unemali eningi kodwa akasebenzi).
Ukusebenzisa umbandela wesibili (isib. Uma usebenza kahle, uzophumelela).
Soze line (isiqinisekiso - elandulayo).
Ukuqonda nokusebenzisa amagama anobudlelwana (ukuhlela ngononina) isib. 'ikhofi elimnandi' hhayi 'ikhofi elinamandla'.
Ukuphimisa amagama nokwazi ukuthi igama ligcizelelwa kuphi nomusho, azi nokuthi iphimbo lehla nini liphakame nini futhi.
Ukuqonda nokusebenzisa isabizwana soqobo (isib. yena).
Ukuqonda nokusebenzisa izandiso (isib. e-, o-/ ekhaya).
Ukuqonda nokusebenzisa inkathi edlule eqhubekayo isib. Wayesasebenza eGoli.
Ukuqonda nokusebenzisa izenzo ezingaqedeli (isib. ukwehla/esihlalweni).
Ukuqopha ulwazimagama olusha kusichazimagama sakhe azakhele sona.
Ukuphimisa amagama, nokwazi ukuthi igama ligcizelelwa kuphi nomusho, azi nokuthi iphimbo lehla nini likhupkuke nini futhi.
Ukuqonda nokusebenzisa inkathi edlule (Ngenkathi efika, ubesehambile).
Ukuqonda nokusebenzisa inkulumo ebikiwe.
Ukuqonda nokusebenzisa isihlanganiso (Uma ngingawina imali, ngingathenga ukudla).
Ukuqopha ulwazimagama olusha kusichazimagama azakhele sona.
Ukukhombisa ulwazi lwamagama angabalelwa ku-3000 ekupheleni konyaka.
ISAKHIWO SOLIMI Ukuqopha ulwazimagama olusha kusichazimagama NOKUSETSHENZISWA KWALO sakhe azenzele sona. Umfundi uzokwazi okuyizona zinto ezakha ulimi, okuyimisindo, amagama kanye Ukukhombisa ulwazi lwamagama angabalelwa nohlelo lolimi nokuthi lokhu ku-2000 ekupheleni konyaka.
Ukukhombisa ulwazi lwamagama angabalelwa ku-2500 ekupheleni konyaka.
Uhlaka lokuhlola lwesitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R - 9 (ezikoleni) sisekelwe phezu kwemigomo yemfundo esekelwe phezu kwemiphumela. Ukuhlola kufanele kukhombise indlelaumfundi aqhubeka ngayo, kube kuqikelelafuthi ukuthi abafundi bayakwazi ukudidiyela ulwazi namakhono. Ukuhlola lokhu kufanele kubuye kusize abafundi ukuthi bakwazi ukwenza izinqumo ngokuseben-za kwabo, ukuzihlelela izinhloso zokuqhubeka nokubuye bachukuluze imizwa yabo yokuqhubeka nokufunda.
Ukusiza ekuhlolweni komfundi lesi sitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke.
Sibeka izindlela zokuhlola njengento ebalulekile enqubweni yokuhlola kulelo nalelo banga. Izindlela zokuhlola zichaza izinga elindelekile lokwenza nezindlela zokwenza ezahlukehlukene zemiphumela yesifundo ngasinye sebanga ngalinye. Ukwenza kwabafundi emiphumeleni yesifundo kumele kulingwe kubhekwe nezindlela zokuhlola.
Ukuhlola esitatimendeni esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke esibukeziwe samabanga R - 9 (ezikoleni) kuyinto eqhubekayo, yokuqoqa ulwazi oluqokelelwe ngokubheka umsebenzi wabafundi obhekwa kuqhathaniswa nezindlela zokuhlola imiphumela yokufunda. Kudinga izimpawu ezichazwe kahle namasu okwenza ahlukehlukene ukwenza othisha bakwazi ukunikeza abafundi umbiko womsebenzi nokubika kubazali nabanye abantu abanentshisekelo.
Imfundo esekelwe phezu kwemiphumela indlela yokufundisa nokufunda ekubeka kucace okumele abafundi bakuzuze. Umgomo esebenza ngawo ukuthi uthisha kumele asho kuqala ukuthi abafundi kulindeleke ukuba bafinyelelephi. Umsebenzi kathisha ukufundisa ukuze asize abafundi ukuba bafinyelele ezidingweni zezindlela zokuhlola esohlelweni lwezifundo; umsebenzi womfundi ukufunda noma akwazi ukwenza okudingwa izindlela zokuhlola. Ukuhlola kusemqoka emfundweni esekelwe phezu kwemiphumela ngoba kumele kubelula ukuhlola lapho umfundi esefinyelele kokudingekayo ebangeni ngalinye.
Kuveze obala yonke imininingwane futhi kubeke iqonde ngqo.
Kuhlanganiseke nokufundisa kanye nokufunda.
Kuhlukahluke ngezindlela, amasu, izikhali zokuhlola kanye nengqikithi.
Kube yiqiniso, kukhombe ukwethembeka, ubuqotho, kuhambisane nomfundi kuvume ukuguquguka ngokwanele ukuvumela amathuba andayo.
Inhlosongqangi enkulu yokuhlola abafundi kumele kube ukwandisa ukukhula nokuthuthuka komuntu ngamunye, kungenzelwa ukuthatha izinqumo zenqubekelaphambili ngale ndlela, ukuhlola kusetshenziselwa ukuqaphela inqubekela phambili yabafundi, kanye nokubalungiselela/nokubasiza ekufundeni. Zinhlanu izindlela eziqondile zokusebenzisa ukuhlola.
Ukuhlola okuyisisekelo kwenziwa ekuqaleni kwebanga noma izinga ukuzama ukuthola ukuthi abafundi yini abakwaziyo Isiza othisha ukuhlela izinhlelo zezifundo kanye nemisebenzi yokufunda.
Ukuhlola okufunisisayo Ukuhlola okufunisisayo kusetshenziselwa ukufunisisa uhlobo nembangela yezingxaki ekufundeni okwenzakala kumfundi othize. Kulandelwa ukuhola okulungisayo, ukusekela okufanele nezindlela zokungena ulungise, noma ukubathumela kwabanolwazi ukuze bathole usizo ikakhulukazi kubafundi abanezidingo ezingajwayelekile.
Ukuhlola okwakhayo. Ukuhlola okwakhayo kuhlola kuphinde kusekele ukufunda okufunda, kuphinde kusetshenziselwe ukunikezaabafundi nothisha ngenqubekela phambili yabafundi ukwenza ukufunda kube ngcono. Imibiko eyakhayoyomsebenzi wabafundi iyanikezwa ukuze abafundi bakhule ngolwazi.
Ukuhlola okuhleliwe. Ukuhlola okuhleliwe ukuhlola ukusebenza ngemfanelo kohlelo lwemfundo. Ingxenye eyodwa yalolu hleloibheka ukusebenza komfundi kuqhathaniswa nezinkomba zokuhlola okuvunyelenwe ngazo kuzwelonke. Ukuhlola okuhleliwe kwenziwa ukupheleni kwezinga ngalinye lenhlanganisela yemfundo jikelele nokuqeqesha. Isibonelo sezikole kanye nabafundi siyakhethwa ezifundazweni noma kuzwelonke ukuze kwenziwe ukuhlolaokuhleliwe.
Izimpawu zokuhlola okuqhubekayo.
Ukuhlola okuqhubekayo yikona okusetshenziswa kusitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke.
Kuthatha isikhathi esithile kwenziwa kanti kuyaqhubeka: Ukufunda kuyahlolwa njalo nje bese amarekhodi okuqhubeka ayalungiswa abukezwe kuze kuyophela unyaka.
Kusekele ekukhuliseni kanye nasekuthuthukiseni abafundi: Abafundi babamba iqhaza ngemfanelo ekufundeni nasekuhloleni, bayangena ekuzihloleni, bazibukele abanokukwenza bona ngokwabo, babheke ukufunda kwabo bese baba nolwazi lokulungisa ububona, ngaleyo ndlela kwenyuse ukuzethemba.
Kunikeza indlela eyakhayo yokubika umsebenzi wabafundi evela ekufundeni nasekufundiseni. Izindlela zokubika umsebenzi yinto esemqoka kakhulu yokuhlola okwakhayo. Izindlela zokubika ukulungiswa komsebenzi zifaka indlela efanele yokubuza, kubhekwe indlela uthisha anikeze imibono yakhe ngomlomo noma ngokubhala ngokwakufanele umsebenzi wokuhlola nokugqugquzela umfundi ukuthi afinyelele kukho.
Kuvumela ukuhlola okuhlangene: Lokhu kungafakela ukuhlola izindlela zokuhlola ephakathi komsebenzi wokuhlola owodwa, kuphinde kuhlanganise izindlela ezahlukahlukene zokuhlola, imigomo kanye nezikhali zokuhlola izindlela zokuhlola Ukwazi ukwenza okushiwo izindlela zokuhlola ezithile noma umphumela wesifundo othile kungaboniswa ngezindlela eziningi ezahlukahlukene, ngalokho izindlela ezahlukahlukene zokwenza kanye namathuba kumele zethulwe ukuze abafundi baveze amakhono abo.
Kusebenzisa amasu okwenza ezbandakanya izidingo zabafundi abahlukahlukene eziphathelene nolimi nomzimba, nengqondo, nemizwa kanye namasiko: Ukuhlola okuqhubekayo kwenza othisha babe nozwelo phezu kwabafundi abanezidingo ezingajwayelekile nokukwazi ukususa okuvimba ukuthi abafundi bahluleke ukufunda besebenzisa izindlela ezikwazi ukuguquguqulwa. Nanoma kukuliphi iqembu labafundi, kukhona izilinganiso nezindlela zokufunda ezahlukahlukene Bonke abafundi abadingi ukuhlolwa ngesikhathi esilinganayo kanye nangendlela efanayo.
Kuyakuvumela ukuhlola okuqoqayo: Ukuqoqelwa ndawonye kwemisebenzi yokuhlola okuqoqayo kunikeza isithombe esiphelele sokuthi umfundi uqhuba kanjani ngesikhathi esithile esinikeziwe Ukuhlola okuqoqayo kudinga ukuhlelwa ngemfanelo kusukela ekuqaleni konyaka, ngenhloso yokubandakanya izindlela ezahlukahlukene zokuhlola -isibonelo -, imisebenzi, amaphrojekthi, izivivinyo - kuzokwazi ukunikeza abafundi amathuba ahlukahlukene okhombisa abakufundile.
Ukukhetha amaqhinga okuhlola kuyinto umuntu azicabangela yona, kuhluke kuthisha nothisha, ibanga nesikole ngasinye kusekelwe ekwazini ukuthatha isinqumo esinolwazi kukathisha . Ukuba khona kwendawo kanye nemithombo kunomthelela kulesi sinqum, kodwa noma imithombo ifana, othisha bayehluka ekukhetheni okuthile.
Izindlela namasu okwenza nezikhali zokuhlola ezikhethelwe imisebenzi yokuhlola kumele ziyifanele izindlela zokuhlola okumele zihlolwe, kanye nenhloso yokuhlola kumele kuzwisiswe yibo bonke abafundi nothisha okubhekiswe kubo. Ukukwazi ukwenza okuthgile kungaboniswa ngezindlela ezahlukahlukene eziningi. Ngaloko izindlela eziningi ezahlukahlukene ziyadinga ukunikeza abafundi ithuba lokubonisa amakhono abo ngokugcwele.
Umsebenzi ofanayo wokuhlola wakhiwe njengesikhali esithuthukisayo. Ungabekwa ezingeni lezwe isifundazwe, isigodi noma amaqoqo. Uhlolwa ngothisha uhlolwe ngemfanelo ngabangekho esikoleni/ ngaphandle kwesikole.
Ukuqinisekisa amathuba avulekile umfundi angaba nawo.
Isikole kanye nothisha banesibopho sokuhlola abafundi . Othisha balindeleke ukuba bakhe indlela yokuhlola eyiqiniso, ethembekayo nekholekayo. Inqubomgomo yesifundazwe kumele iqikelele ukuthi abafundi, amaqembu okuhlola ezikole, amaqembu abasekeli besifunda, usizo olusekelayo, kanye nabazali babamba iqhaza ngokufanele.
Ileso naleso sikole kumele sithuthukise inqubomgomo wokuhlola osekelwe ngomhlahlandlela wesifundazwe kanye nokazwelonke. Kumele sibe neqembu lesikole lokuhlola kanye nohlelo lesikole lokuhlola ukuze baqhubele phambili ukusetshenziswa kwale nqubomgomo. Iqembu kumele libe namalunga amela izinga kanye nemikhakha yezifundo.
Indlela yokuhlola okuqhubekayo okuhlelwe nokuzosetshenziswa ngayo.
Ukuqeqeshwa kwabasebenzi kuyo yonke imkikhakha yokuhlola.
Ukuthola ukuvumelana phakathi kothisha abasebangeni elilodwa ngaloko abakubona kudingeka ukwenelisaizindlela zokuhlola kanye nemiphumela yesifundo.
Ukufinyelela ekuqondeni ngokufanayo inqubomgomo wokuhlola wesikole.
Ukulonda ng okubhalwa kusemqoka kuko konke ekuhloleni, ikakhulukazi kukuhlola okuqhubekayo. Incwadi yokubhalwa phansi noma ifayela kumele ilondwe iphinde ilungiswe njalo uthisha nothisha.
Okubhalwa phansi kumele kusekelwe ngokuhlola okusemthethweni nokungekho emthethweni . Konke okubhalwe phansi kumele kufinyeleleke kukho, kukwazi ukuchazeka kalula, kulondwe ngemfanelo, kugcine okuyisifuba kuphinde kusize ekufundiseni nasendleleni yokubhala phansi.
Inqubomgomo wesikole wokuhlola ibeka obala imininingwane ngendlela okufanele okubhalwa phansi kwenziwe ngayo . Amakhodi okuhlola asetshenziselwa ukwethula ukuthi umfundi usebenza kanjani uma kuqhathaniswa nezindlela zokuhlola nemiphumela yezifundo. Amakhodi asetshenzisiwe kumele abonakale kahle aphinde aqondwe ngabafundi kanye nabazali . Amakhodi ongawasebenzisela ukuhlola Ziningi izindlela zokunikeza umbiko ngomsebenzi wokuhlola wabafundi owethulwa ngukuthisha ukuze akubhale phansi.
Ukuthi izinga lokusebenza labafundi kumele yini liqhathaniswe nelontanga, nelokwenza elidlule; kanye /noma nezidingo zezindlela zokuhlola nemiphumela yezifundo.
Uma uthisha eseqaphelisise izinto ezethulwe ngenhla wathatha nezinqumo ngenhloso nohlobo lomsebenzi wokuhlola, yilapho angakhetha amakhodi afanele okuhlola. Amanye amakhodi alungele izinhloso ezithile kunamanye. Isibonelo, amaphuzu abekwayo angaba nomthelela kokunye, anagabheka umfundi ngamunye abeke nemibono yokuthi kungalungiswa kanjani. Imibono ebekiwe iyasiza ekwethuleni umbiko ngezinga lokusebenza lomfundi kuqhathaniswa nezindlela zokuhlola. Nokho -ke, imibono ithatha isikhathi eside ukubhalwa kanti akukho lula ukuyirekhoda. Amakhodi afana no'kuhle ngokweqile', 'kuhle kakhulu', 'kuhle', 'kulingene' no akulingene' asheshe abhaleke avumele nokubona ukuqhubeka kuhlola kuqhathaniswa nomsebenzi odlule kanye nezindlela zokuhlola. Nokho-ke azinikezi imininingwane eyethulwa yile mibono. Amamaki ngakwelinye icala, ayashesha ukubhaleka phansi aphinde ahlanganiswe, aphindaphindwe, ahlukaniswe. Ayasiza ekuhloleni izinga lokwenza lomfundi kuqhathaniswa nafunda nabo ekilasini, namanye amazinga noma izikole. Nokho -ke zinikeza ulwazi oluncane ngezinga lokwenza labafundi kuqhathaniswa nezindlela zukuhlola.
Amathebula (amarubhriki) akhelwe ikakhulukazi umsebenzi noma umbiko wokuhlola. Noma ngabe ukhetha yiphi ikhodi yokuhlola, ukukwethula kokulungiswa komsebenzi kusebenza kangcono uma uditshaniswa nemibono ebekiwe. Kukhona ukuthi kungaba khona ukulungiseka kokufinyelelwa kokuthile uma abafundi banikezwa ukulungiswa komsebenzi okubhaliwe kunokubanikeza amamaki kuphela. Nanoma amamaki namaphesenti asiza ezinhlosweni zokubhala phansi, njengoba kulula ukubhala amamaki encwadini yokurekhoda, azikulungelanga ukunikeza umbiko nomsebenzi ezinye izinkinga zamamaki ukuthi zingaguquguqulwa ngezindlela eziningi nokuthi zifihla okuningi ngokuzuzwe ngumfundi nenqubekela phambili yakhe. Uma abafundi baqede umsebenzi wokuhlola ongaphezulu kowodwa kuba nokulingeka kokufuna ukusebenzisa amamaki ngendlela yezibalo, yokuwahlanganisa bese bewahlukanisa ngokulingana. Uma loku kwenziwa amamaki alahlekelwa ubumqoka ekunikezeni ulwazi. Amamaki ahlukaniswe ngokulingana noma ahlanganisiwe afihla iphuzu lokuthi umfundi angabe esefinyelele ekufundeni okudingekayo ngemfanelo kweyodwa ingxenye engafinyelelanga kwenye . Amamaki anikeza umbono - jikelele wokufinyelela kokuthile kodwa afihle izizathu zokufinyelela kokuhlola (noma ukungabi khona kokufinyelela) okuvela komunye umfundi, nokuvimbela ukubhekana-ngqo kokufunda okuthile okuvela ekuhloleni. Ziphinda futhi zingachazi ukuqhubeka komfundi ohlelweni lwezifundo ngemfanelo. Ezindaweni eziningi ukuba nemaki elilodwa (uma nje kungeligculisayo) ithathwa njengesiboniso sokuqhubeka okuhle. Imaki lama- 70 uma liqhathaniswa nezindlela zokuhlola yebanga lesi-5 kanye nemaki lama-70 liqhathaniswa nezindlela zokuhlola yebanga lesi-6 lifihla ngokuphelele inqubekela phambili umfundi abe nayo phakathi konyaka, echazwa kangcono esitatimendeni, ikhodi, noma um (imi)bono ebekiwe.
Bheka izibonelo ezinikeziwe kusigaba esiphathelene namakhadi okubika, ngezansi.
Ekupheleni komunye nomunye unyaka, uhlu lohlelo lokuqhubeka kwabafundi kumele lugcwaliswe, lusayinwe ngumphathi-sikole kanye nesisebenzi somnyango wemfundo. Uhlu lohlelo yirekhodi enolwazi olufingqiwe ngenqubekelaphambili yabo bonke abafundi ebangeni elithile esikoleni.
Usuku nalapho umphathisikole, uthisha, noma omunye umfundisi, kanye nesisebenzi soMnyango wemfundo esayina khona.
Umbiko womfundi irekhodi eliqhutshwayo lolwazi olunikeza inqubekelaphambili jikelele yomfundi, ifaka ukuthuthukiswa okuphelele kwezinto ezimqoka, izimo kanye nokuthuthukiswa kwezokuhlalisana. Isiza uthisha osebangeni noma esikoleni esilandelayo ukuqonda umfundi kangcono, bese aphinde phendule izidingo zomfundi kangcono. Umbiko womunye nomunye umfundi kumele uqashelwe ngokucophelela iphinde ihambe nabafundi uma beloku befunda isikole.
Imininingwane ngobuyena, kufakelwa nesithombe somfundi asithathe ebangeni akulo.
Izindawo ezidinga ukusekelwa ngabasizi bokusekela okungajwayelekile.
Umbiko opheleleyo oqoqayo wokuphela konyaka.
Fomu lokudlulisela umfundi kwesinye isikole.
Umbiko womfundi ungena endaweni yawo yonke imibhalo yamarekhodi eke yasetshenziswa esikoleni, njengama khadi okurekhoda, amakhadi okufundisa kanye nakhadi ayi 'Edlab'.
Imininingwane ngobuyena embikweni okungamele nanini isetshenziswe ukubandlulula ngokungafanele.
Imibiko yomfundi akufanele ididaniswe namaphothfoliyo/iqoqomibhalo. Iphothfoliyo/iqoqomibhalo iyindlela yokuhlola enikeza bobabili umfundi nothisha amathuba okubheka umsebenzi owenzelwe imisebenzi yokuhlola eminingana. Lo msebenzi ufakwa phakathi kwephepha eligoqwayo, ifayili noma ibhokisi. Umbiko womfundi, ngakwelinye icala, yirekhodi eliqukethe ulwazi ngomfundi.
Othisha kumele kube yibona abaphendula kubafundi, abazali, imfundo yonke kanye nomphakathi obanziekuhloleni abafundi babo. Loku kwenziwa ngokubika . Ukwengeza emibikweni ebhaliwe, ukwethula okwenziwa ngomlomo nomangokwenza okuthile, imibukiso yabafundi kanye nemibukiso kungasetshenziswa.
Ukulungisa umsebenzi okwakhayo, okufanele kuqukethe imibono ngezinga lokwenza lomfundi Uma kuqhathaniswa nontanga yakhe kanye nkwenza kwakhe okwedlule kuqhathaniswa nezidingo zemikhakha zezifundo.
Ukubika kubazali kumele kwenziwe njalo nje ukugqugquzela ukubamba iqhaza nokusiza kwabo. Othisha kumele banikeze umbiko ekupheleni kwenye nenye ingxenye besebenzisa amakhadi okubika asemthethweni.
Kwesinye isikhathi akukwazeki ukunikeza ulwazi ngokuzuzwe emphumeleni wesifundo ngasinye . Nokho -ke, umbiko kumele unike ulwazi ngokuzuzwe komunye nomunye umkhakha wezifundo noma izinhlelo.
Uma umfundi afinyelele oku-2 noma kokungaphezulu koku - 1 kungxenye yemiPhumela yeziFundo enKundleni yokuFunda, umfundi udlule izidingo zenKundla yesifundo noma uHlelo lweziHlelo lesiFundo ezingeni lalelo banga.
Uma umfundi efinyelele koku-3 noma kokungaphezulu koku- (1, 2) engxenyeni yemiphumela yezifundo emkhakheni yokufunda, yena ufinyelele kuzidingo zemikhakha yesifundo noma uhlelo lesifundo ezingeni lalelo banga.
Usuku nendawo lapho kusayina umzali noma umlondolozi wengane.
Izindawo okumele aqinise kuzo nezidingo okufanele azifeze.
Nikeza incazelo yamandla okufunda, izidingo ezithuthukisayo, noma izindawo ezidinga ukusekwa ezidingwa ngabafundi emikhakheni yesifundo ngasinye noma uhlelo lokufunda. Sebenzisa amakhodi aphelele kazwelonke ukuhlolisisa ukwenza komfundi kumiphumela yesifundo eyenziwe ukufika endaweni ethile -akudingeki ukuthi unikeze amakhodi omphumela wokufunda ngamunye. Embikweni wokuphela konyaka, mukwenza komfundi okuphele kuyo yonke imiphumela kumele kuboniswe.
Ukubeka imibono ngomkhakaha yesifundo noma uhlelo lokufunda ngalunye.
Ukunikeza imibono ngomunye nomunye wemikhakha zesifundo noma uHlelo lwezifundo, kugcizelelwa kakhulu kubafundi abedlule ngokweqile kokumele kuzuzwe noma abadinga ukusekelwa kukho futhi . Ukubeka imibono ngamandla okufunda athile kanye nezindawo ezidinga ukusekelwa kumele zixhumane nezindlela zokuhlola. Le mibono izovumela abazali, abafundi, kanye nabanye abafundisi ukuthola ukuqonda ukuthi umfundi udinga ukusekelwa okunjani.
Ukuhlola-Uhlelo oluqhubekayo oluhlelekile lokuqokelela ulwazi ngomsebenzi womfundi, kulinganiswa nezindlela zukuhlola.
Amasu zokuhlola-Ukwazi, amakhono, kanye nokuyigugu abafundi okufanele bakuveze ukuze bathole imiphumela yokufunda eb angeni ngalinye.
Ukuhlola okuyisisekelo-Ukuhlola kokuqala okusetshenziswa ukuthola lokho abafundi asebakwazi.
Ukuhlola okuqhubekayo-Isibonelo sokuhlola okugqugquzela ukuhlanganiswa kokuhlola ekufundiseni kanye nokuthuthukiswa kwabafundi ngokusebenzisa ukubika ngokulungiswa komsebenzi.
Imiphumela enqala-Ihlangene nemiphumela ethuthukisayo, imiphumela ebalulekile yesitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R - 9 (ezikoleni) egqugquzelwa ngumthethosisekelo -ibandakanya amakhono empilo yabafundi, njengokuxhumana, ukucabanga ngokuhlaziya, ukwenza kanye nok-wazi ukuphatha, umsebenzi weqembu kanye nowomphakathi, kanye nokuvivinywa kwamakhono.
Uhlelo lwezifundo lwezi-2005- Lokhu kubhekiswe ohlelweni lokulandisa lokuqala lwesitatimende sohlelo lokufunda lukazwelonke emva kobandlululo. Le ncwadi yenqubo yemfundo ye-1997 inikeza umhlahlandlela yokuthuthukiswa komntwana kokuqala, imfundo nokuqeqesha jikelele, imfundo eqhubekayo nokuqeqesha, kanye nemfundo eyisisekelo yabadala nokuqeqesha. Isitatimende sohlelo lwemfundo kazwelonke esibukeziwe samabanga R - 9 (izikole) sihlose ukuqinisa uhlelo lwemfundo luka-2005.
Imiphumela ethuthukisayo/ ekhulisayo- Zihlangene nemiphumela ehlaziyayo, nemiphumela ebalulekile yesitatimende sohlelo lwezifundo sikazwelonke, samabanga R- 9 (ezikoleni) ezigqugquzelwa ngumthethosisekelo - zibandakanya ukwenza abafundi bakwazi ukufunda ngokuyimpumelelo, babe ngabenza okufanele, abazwelayo nezakhamuzi eziyizibonelo.
Isigaba sokuphuma-Uma abafundi beqeda ibanga-9 futhi banikezwa isitifiketi sokufunda nokuqeqesha okujwayelekile.
Izinga eliyisisekelo-Isigaba sokuqala semfundo jikelele kanye nenhlanganisela yokuqeqesha - ibanga R, 1, 2 kanye no-3.
Imfundo jikelele kanye nokuqeqesha okuyinhlanganisela-Iminyaka elishumi yokufunda ephoqelekile, eyenziwe isigaba esiyisisekelo, esiphakathi kanye nesiphakeme.
Imfundo jikelele kanye nesitifiketi sokuqeqesha-Isitifiketi esitholakale ekuqedeni ngempumelelo imfundo jikelele kanye nenhlanganisela yemfundo.
Ukuhlanganisa-Umgomo obalulekile wesitatimende sohlelo lwezifundo lukazwelonke, edinga umfundi asebenzise ukwazi kwakhe kanye namakhono avela kwezinye izingxenye zokufunda, noma ezingxenyeni ezahlukahlukene zenkundla eyodwa efanayo, ukwenza imisebenzi kanye nezinto ezithile.
Izinga eliphakathi -Isigaba sesibili semfundo jikelele kanye nenhlanganisela yokuqeqesha - ibanga 4, 5, kanye no-6.
Ulimi lokufunda kanye nokufundisa-Ulimi olusetshenziswa kaningi endaweni yokufunda kanye nokufundisa ethile. Abanye abafundi bahlangabezana nokukwazi ukufunda kanye nokufundisa olimini olwengeziwe (hhayi ulimi lwabo).
Imikhakha yezifundo-Izingxenye eziyisishiyagalombili zolwazi kusitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R -9 : Izilimi, izibalo, injulalwazi ephathelene nezemvelo, ubuchwepheshe, injulalwazi ephathelene nokuhlalisana kwabantu, ubuciko kanye namasiko, ezempilo, kanye nenjulalwazi yezokuphatha nezomnotho.
Isitatimende somkhakha wesifundo-Isitatimende somkhakha wesifundo ngayinye ebeka imiphumela yezifundo kanye nezindlela zokuhlola.
Imiphumela yezifundo-Imiphumela yezifundo ivela kumiphumela ezihlaziyayo kanye nezithuthukisayo, zibuye zisho ukuthi yini abafundi okufanele bayazi futhi bakwazi ukukwenza ekupheleni kwesibanga, isigaba, noma inhlanganisela.
Umbiko / I-Profayili yomfundi-Irekhodi layo yonke inqubekelaphambili yomfundi, kubandakanya ulwazi, ukuthuthukiswa kwezenhlalo, ukusekelwa kwezidingo, izifanekiso zomsebenzi kanye nemibiko yonyaka.
Izinhlelo zezifundo-Izinhlelo zezinto zokufunda, kubandakanya okuqukethwe kanye nezindlela zokufunda -lokhu kuholwa isitatimende sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R -9, (ezikoleni) kodwa luthuthukiswa izifundazwe, izikole kanye nothisha.
Indlela yokubeka amakhodi kazwelonke. -Umthetho wohlelo lokusebenza lukazwelonke ukubika ngenqubekelaphambili yomfundi.
Imiphumela -Imiphumela ekupheleni kohlelo lokufunda emfundweni esekelwe kumiphumela yesifundo -lemiphumela isiza ukwakha uhlelo lokufunda.
Uhlelo lwezifundo olusekelwe emiphumeleni-Uhlelo kanye nalokho okubhekise kumphumela, umsebenzi oyisisekelo kanye nohlelo lokufunda olubhekiswe kumfundi. Ngokulandela le ndlela, uhlelo lwezifundo lwezi-2005 kanye nesitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke kuhlose ekugqugquzeleni ukufunda okwenzeka impilo yakho yonke.
Inqubekelaphambili-Ukwakhiwa kwesimiso esibalulekile sesitatimende esibukeziwe sohlelo lwezifundo sikazwelonke samabanga R -9, okwenza abafundi bathuthuke kancane ngokuphetheneyo, ngokwazi okujulile nokuphetheneyo, amakhono nokuqonda esigabeni ngasinye.
Uhlelo lokuqhubekela phambili-Isikhali sokuphela konyaka sokuqopha inqubekela phambili yabo bonke abafundi bebanga, kubandakanya izinhlelo zokuqhubekela phambili zengxenye ngayinye yezifundo kanye nebanga, kanye nokubika ngosizo oludingekayo.
Ukuhlola okubandakanyayo-Lokhu kuhlukile ekuhlolweni okuhlelelekile, ngoba kuphathelene nokubika ngenqubekela phambili yomfundi, kanungi ekupheleni kwesigamu noma sonyaka.
Ukulalela ngendlela ephapheme - Lokhu kusho uma izethameli zilalelisisa okushiwo yisikhulumi kulokho nalokho akushoyo.
Ulimi olwengeziwe -ulimi olufundwayo lwengezwa kolwakhe lwebele.
Ubuliminingi obengezayo- uma umuntu efunda ulimi (noma izilimi) ukwengeza olimini lwebele . Loku akuthathi isikhundla solimi lwebele kodwa lufundwa luhambisana nalo.
Ifanamsindo - ukulandelana noma ukuphindaphindeka komsindo othile kaningi ngokulandelana emshweni osembhalweni othile.
Izethameli - kusho abantu baethamele okuthile noma abalale othile ongungaba owethula inkulumo, noma abenza okuthile.
Ukuchema - umhkuba wokuthanda noma wokweseka okuthile ube ubandlulula okunye.
Ukuxuba izilimi- ukusuka kolunye ulimi ukuya kolunye ngenjongo ethileisib . ukwenza abanye baqonde, ukubonisa ukuthi okhulumayo uyafinyelela kuzithameli zakhe. Uhlamvu, ilunga - lokhu kusho ingxenye yenkulumo ephimiseka ngomoya owodwa kanyekanye, uhlamvulwenkulumo olwakhiwe ngungwaqa kanye nonkamisa, kanti ekuqaleni kwamagama luyatholakala uhlamvuolungunkamisa kuphela kanti nolungungwaqa kuphela lukhona.
Imvumelwano - lokhu kusho izinhlamvu ezifanayo ekugcineni noma ekuqaleni kwemigqa elandelanayoenkondlweni.
Isigqi/ umgqumo - usho ukuphindaphindeka kokuthile okungaba amagama noma imisho ngendlela ezolethaumgqigqo othile.
Uphawu - lokhu kusho into emele enye embhalweni, isib, isilo simele ulaka, uchakijana umele ubuqili, ijubalimele uthando noxolo.
Ukulandelana -into ethile eyenza umqondo ohlangeneyo.
Okuphathelene nento ethile [nenkulumo] - umbhalo ngaso sonke isikhathi wethulwa usengqikithnii ethileIngqikithi ibandakanya izimo ezibanzi nezangaleso sikhathi. Imibhalo kumele zilungele zombili izinhlobozengqikithi.
Ukufunda nokubhala okukhulayo-kubhekise olwazini lwengane lokubhaliwe. Izingane zibona okubhaliwe besezikwazi ukuqonda inhloso yako. Bangaba nezindaba abazixoxelwayo noma abazifundelwayo, bafunda ukwaziukuthi indaba iyini nokuthi izincwadi ziyini . Nangaphambi kokuthi beze esikoleni kukhona okuningiabakwaziyo. Bangazama ukubhala amagama abo besebenzisa umqondo abanawo ngezinhlamvu kanye nopelo(isib.ukupela okuvelele), bangaphinde bazenze sengathi bayafunda (okusho ukuthi ukuziphathanjengofundayo). Lokhu ukuqala kokubhala nokufunda kwezingane.
Ulimi olugxile emithethweni/ olungaguqukiyo-Ulimi olufundwa ngezingxenye (isib.ukubingelela) Kaningi ibhekene negqikithi ethile (isib.ukufaka -i-oda yokudla endaweni yokudlela) Uma siqala ukufunda ulimi, okuningi esikufundayo kwalolu hlobo. Kancane kancane siqaleukwenza umqondo kuzihlelo namaphethini nemithetho yolimi, bese sikwazi ukubeka imibono yethu ngendlela elula.
Uhlaka-Isakhiwo okungesesikhashana sokubhala noma ukukhuluma isib.
Ulwazi lokufunda nokubhala (ilitheresi)-Kukhona izinhlobo eziningi zokufunda ukufunda nokubhala (zelitheresi): ukuqonda amasiko (ilitheresi yamasiko) - ukuhlalisana kwabantu nenkolelo yokubalulekile okusemqoka okwakha ukufunda kwethu imibhalo; ukufunda nokubhala okuhlaziyayo (ilitheresi ehlaziyayo) -ikhono lokukwazi ukuphendula ngokuhlaziya imilayezo emibhalweni; ukufunda nokubhala ngokubheka (ilitheresi yokubheka) - ukufunda nokubhalwa kwezithombe, izimpawu nemifanekiso; ukufunda nokubhala ngokusebenzisa izinsizakuxhumana (ilitheresi yezinsizakuxhumana) - ukufundwa kwamaphepha, amaphephabhuku nemilayezo yamasiko ethulwa umabonakude namafilimu.
Ukubheka Ukuhambisa amehlo embhalweni ukuze uthole ulwazi oluthile.
Ukufunda ngokushesha-ukufunda ngokushesha ukuthola incazelojikelele.
Ukuba nombono ogxile kokukodwa-Umbono ogxile (kwesinye isikhathi ohlukanisayo) ngokuthi umuntu othile (isib.
<fn>Parliament and oversight Zulu.txt</fn>
Ukuhlolwa ngeqiniso kwentando yeningi kuyindlela iPhalamende elingakuqinisekisa ngayo ukuthi uhulumeni uhlala eziphendulela kubantu. Lokhu kwenziwa ngokuqapha zikhathi zonke (ukuze kulandelelwe) izinhlelo zikahulumeni. IPhalamende kanye namaKomidi alo banamandla okubiza noma yimuphi umuntu okanye isikhungo ukuba siveze ubufakazi kumbe sikhiphe imibhalo ethile, futhi sibike kubona.
UMthethosisekelo uveza ukuthi iPhalamende linamandla okuhambela wonke amalungu ombuso, kubandakanya nalawa asemazingeni kahulumeni wezifundazwe kanye nowasekhaya.
Ukuhambela kukahulumeni imiphakathi kungumsebenzi owanikezwa iPhalamende nguMthethosisekelo ukuba liqaphe futhi lilandelele uhulumeni.
Ngokugada izinhlelo zikahulumeni, iPhalamende liyakwazi ukuqinisekisa ukuthi ukulethwa kwezidingo kubantu kuyenzeka, ukuze zonke izakhamizi zizokwazi ukuphila impilo engcono nesezingeni elifanele.
IPhalamende liqapha uhulumeni ngenxa yezizathu ezilandelayo: . Ukubona kanye nokuvimbela ubudedengu ukuvimbela ukuziphatha ngendlela engekho emthethweni nengahambisani noMthethosisekelo ngasohlangothini lukahulumeni ukuvikela amalungelo kanye nenkululeko yezakhamizi ukwenza uhulumeni ukuba aphendule ngokuthi izimali zabakhokhi bentela zisetshenziswa kanjani ukwenza imisebenzi kahulumeni ibe sobala ngokuthe xaxa kanye nokukhulisa ithemba lomphakathi kuhulumeni.
IPhalamende lineziNdlu ezimbili, oku: . iNdlu yesiShayamthetho Kazwelonke (eyaziwa ngokuthi i-NA), kanye . noMkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe (owaziwa ngokuthi yi-NCOP).
INdlu ngayinye inendima ekhethekile yokuqapha okumele iyidlale.
UMthethosisekelo uveza ukuthi iNdlu yesiShayamthetho Kazwelonke iqokelwa ukumela abantu kanye nokuqinisekisa uhulumeni ophethwe ngabantu ngaphansi koMthethosisekelo. Yenza lokhu ngoku: . qinisekisa ukuthi wonke amalungu ombuso angabaphathi ezingeni likahulumeni kazwelonke ayakwazi ukuphendula ngokuphatha kwawo, kanye . nokuqapha ukusebenza kukahulumeni kazwelonke, kanye nokuqaliswa kokusebenza kwemithetho ephasiswe yiPhalamende.
uMkhandlu Wezifundazwe Kazwelonke umele izifundazwe ukuqinisekisa ukuthi izimfuno zezifundazwe ziyanakekelwa ohlakeni lukahulumeni kazwelonke.. Indima ye-NCOP ukuqapha ukusebenza kukahulumeni esigabeni sezwe lonke sohulumeni bezifundazwe kanye nabasemakhaya.
I-NCOP ingadinga ilungu leKhabhinethi, isikhulu sikahulumeni kazwelonke noma uNgqongqoshe woMnyango kahulumeni wesifundazwe ukuba ahambele umhlangano woMkhandlu noma ikomidi.
AmaKomidi ePhalamende asungulwa njengamathuluzi eziNdlu zombili ngokoMthethosisekelo ukuze kube yiwona aqapha futhi aphinde alandelele uhulumeni.
Lama Komidi "ayizinjini ezinamandla" zePhalamende zokuqapha uhulumeni kanye nokwenza umsebenzi wePhalamende wokushaya imithetho.
AmaKomidi acubungulisisa imithetho, aqaphe uhlelo lokusebenza kukahulumeni, bese exoxisana nomphakathi.
Ingxenye ebaluleke kunazo zonke zomsebenzi wokuhambela kukahulumeni emiphakathini ukucutshungulwa kwemibiko yonyaka wonke yezinhlaka zoMbuso ngamakomidi, kanye nemibiko kaMcwaningimabhuku- Jikelele.
Ngokuya nokwenhloso yokuqapha ukusebenza kukahulumeni, iKomidi kuphakathi kokuthi lizocela umbiko omfushane kwilungu loMbuso noma lizolivakashela leyo ndawo ukuze lizitholele amaqiniso.
UNgqongqoshe Wezezimali umemezela izinhlelo zesabiwomali zonyaka olandelayo wezimali, kanjalo namavoti esabiwomali soMnyango ngamunye.
Emva kokwethula kwamavoti esabiwomali, iKomidi ngalinye liba nokulalelwa koMnyango kahulumeni oqondene nalapho lisuke lisebenzisa khona ukuhambela kukahulumeni imiphakathi ngoba kusuke kumenywe amalungu omphakathi.
Lokhu kusebenza njengokubhekisisa ukuthi ngabe uMnyango uyigcinile yini imisebenzi yawo yangonyaka owedlule, nanokuthi ngabe uyisebenzise ngendlela efanele yini imali yabakhokhi bentela.
Ukufaka imibuzo kuhulumeni kungenye yezindlela iPhalamende elibamba ngayo uhulumeni ukuba aphendule.
Imibuzo ezophendulwa ngomlomo noma ngokubhalwe phansi ingaphonswa kuMongameli, iPhini likaMongameli kanye noNgqongqoshe ngezindaba okuyizona ababhekene nazo.
Isikhathi semibuzo sinikeza amaLungu ePhalamende ithuba lokubuza amalungu kaHulumeni ngezindaba zokulethwa kwezidingo kubantu, ngokumela amaqembu abo ezombusazwe noma abantu ababavotelile.
Ngokusebenzisa lolu hlelo, amaLungu ePhalamende angenza izitatimende eNdlini, nganoma yiluphi udaba.
Ngokunikeza Isaziso sesiPhakamiso ilungu lanoma yiliphi iqembu lezombusazwe lingaletha izindaba noma izinkinga ukuba kuzokwenziwa ngazo izinkulumo-mpikiswano ePhalamende, ngalokho ayasiza ukufezekisa imisebenzi yabo yokuhambela imiphakathi njengohulumeni.
Izinkulumo-mpikiswano zokuhlala kwePhalamende zingenye indlela yokuletha ulwazi olubalulekile ngaphambi kukahulumeni ukuze alubhekisise mayelana nezinhlelo ezithile zikahulumeni noma imithetho edingekayo ukuze kuthuthukisa ukulethwa kwezidingo kubantu.
Umsebenzi weziko labalandeli unikeza amaLungu ePhalamende ithuba eliyingqayizivele lokuba abambe ukuhambela imiphakathi emele uhulumeni ngawodwana.
Umsebenzi weziko labalandeli uhlinzeka ngendlela esondelene kakhulu yokuxoxisana phakathi kwamaLungu ePhalamende kanye nomphakathi.
Amalungu anomsebenzi wokwazisa iPhalamende nganoma yiziphi izinkinga azihlonzile ngesikhathi sezingxoxo zokuhambela umphakathi.
Ukwenza isethulo eKomidini lePhalamende ngenye indlela yokwenza izwi lakho lizwakale ePhalamende.
Ngokwenza isethulo, unethuba lokuba nefuzela kumbono wamaLungu eKomidi adingida isiqephu esithile somthethosihlongozo ngaphambi kokuba ube wumthetho wangempela.
Wonke umuntu oyisakhamuzi salapha eNingizimu Afrika unelungelo lokukhalazela iPhalamende, njengoba kuhlinzekiwe kuMthethosisekelo.
Noma yimuphi umuntu, iqembu labantu noma inhlangano bangakhalazela iPhalamende.
Incwadi yohlu lwezikhalo iyisicelo esihleliwe esiya kwiziphathimandla ukuba zenze okuthile. Ingathatha isimo sokuba yimpoqo, isicelo sosizo, noma ukwethula kabusha kwezikhalazo.


Isimo somnotho emhlabeni jikelele sisesimweni esibucayi kakhulu kunaseminyakeni edlule. Inhlangano yabasebenzi yomhlaba (International Labour Organisation), ichaza ukuthi bangama18 milione abangase balahlekelwe imisebenzi yabo kulo ongaphezulu. Lesisimo singahle sishube ngokweqile uma kungasekudlondlobale ukonakala kwezomnotho. Akukho nelilodwa ilizwe elisindile kulomnyama. Onke amazwe nalawo athuthukile nje ngeUnited States, iBritain kanye neFrance awathembisi neze uma kubhekwa ezomnotho. Kodwa isimo eNingizimu Afrika asisibi kakhulu, futhi kanti sifuna ukusigcina sinjalo. Eqinisweni sifuna ukuthi umnotho wethu uqhubeke nokukhula ukuze siqhubeke ukuphucula izimpilo zabantu baseNingizimu. Kuzofanela ukuthi sisebenzise isikhathi esizayo ukuhlangabezana nezingqinamba esibhekene nazo.
Nje ngasemazweni onke izinga lokuthuthuka komnotho wethu lehlile. Nathi sibhekene nenkinga yokulahlekelwa imisebenzi, kanti abaningi bethu bazohluleka ukukhokhela izindleko zabo. Ukwehla komnotho kuzoholela ekuthini uhulumeni athole imali encane yentela. Nakanjani uhulumeni uzofanela ukuboleka imali ukuhlangabezana nezidingo zawo. Noma kunjalo uhulumeni uzoqhubeka ukufaka isizumbhulu semali ukusiza labo abahluphekile, kanti futhi uzogcizelela izinto ezidala imisebenzi. Ngaphezulu kwezigidigidi ezingu780 zamarandi zizochithwa ekwakheni izingqalasizinda eminyakeni emithathu ezayo. Kuzokwakhiwa iziteshi zokuphehla ugesi, imigwaqo kanye noojantshi besitimela. Uhulumeni uzophinda aphucule ubuxhakaxhaka bamanzi nezokuthutha indle. Kuzokwakhiwa nezindlu. Uhulumeni uzobambisana nabamabhizinisi kanye nezintlangano zabasebenzi ukuqikelela ukuthi imisebenzi ayilahleki ngokweqile.
Amazwe amaningi awakwazi ukuphumelela ukuhlangabezana nalesisimo njengeNingizimu Afrika. Okusiza ilizwe lethu ukuthi eminyakeni edlule siqinisekise ukuthi imali asiyiphathi budedengu. Lokhu kuyasisiza manje ukuvikela umnotho wethu kanye nalabo abahluphekayo. Kungakho nje sikwazi ukunyusa izindlela zokusiza abantu ngaphandle ngokukhinyabeza umnotho.
Izigidigidi ezingu45 zamarandi zabelwe ukuthuthukisa imfundo, ezempilo kanye nemigwaqo ezifundazweni.
Kongezwe izigidigidi ezingu 5.
Ukubhekana nokuphucula nokwakhiwa kwezingqala-zizinda kwezokuthutha uwonke-wonke, imigwaqo kanye nezesitimela kufakwe izigidigidi zamarandi.
Noma uhulumeni ezozama ngezindlela zonke ukuhlangabezana nezidingo zabemi bakuleli, kuzobanzima. Abasebenzela uhulumeni bafanele bazi ngaso sonke isikhathi ukuthi akufanele basebenzise izimali budedengu ngoba kufanele kuhlomule wonke umuntu ohlala kuleli. Sonke sifanele sibambe iqhaza ekuqikeleleni ukuthi umnotho welizwe lethu ubuyela esimweni esigculisayo.
Uhulumeni uzama ngakho konke ukudala amathuba omsebenzi. Uhlelo lwemisebenzi eyandisiwe lwaqala ngoka2004/05. Eminyakeni emihlanu yokuqala loluhlelo ludale amathuba angu70 000 omsebenzi. Kwandiswe inani la basebenzi kwizingqala-zizinda zikahulumeni. Le misebenzi noma ibinge yesikhashana inike abantu amathuba okuzuza ubuchwepheshe kanye nemali. Ngoka2009 uhlelo olusha lwemisebenzi enwetshiwe luzoqalwa. Ingaphezulu kwe zigidigidi ezingu 4.1 imali ezotshalwa kuloluhlelo ukudala amanye amathuba emisebenzi.
Uhulumeni uzimisele ukongeza imisebenzi eqikelelwa ku400 000 ngoka2014. Lokhu kuzo kwehlisa izinga lobuphofu nokuntuleka kwemisebenzi.
Uhulumeni unika imali yezenhlalakahle kubantu abevile kwizigidi ezingu13. Loluhlelo lusiza labo abahluphekile ikakhulukazi izingane ezincane, abakhubazekile kanye nalabo abasebekhulile. Uhulumeni uyababhekela nalabo abasand'ukulahlekelwa umsebenzi, aphinde anike abahluphekayo ithuba lokufunda mahala, ukunyangwa lwamahala, ugesi namanzi kokukhokha imali. Labo abacindezeleke ngokweqile bangathola usizo lwesikhashana izinyanga eziyisithupha.
Abantwana abangaphansi kweminyaka engu15 abazali babo bathola imali engaphansi kweR2 300 bangahlomula kwimali yezenhlalakahle yabantwana. Abesilisa abaneminyaka engaphezu kwe63 nabesimame abangaphezu kuka60 bangahlomula kwimpesheni yabadala uma ngabe behola imali engaphansi kwemali ethile. NgoApreli ka2009 iminyaka yokulungela ukuthola impesheni kuzoba ngu61 kanti ngoApreli ka2010 izokwehla ibe ngu60.
<fn>Plaguez.txt</fn>
viii Abomnyango wezempilo bangaseben- ekunqandeni wona.
zekile, sivikele ukuthintana nezilwane. Noma lesisifo singanakekile kodwa siyabulala uma singalashwanga ngesikhathi. Amagundwane angagwemeka futhi abulawe ngokuthi wona abe nendawo yawo kanye nokudla.
Izinto ezincane ezingasiza futhi zivikele lala udoti egcekeni.
mashumi amane amamitha.
Bheka esakhiweni sakho ukuqiniseka ukuthi ayikho indawo engangenisa noma yamukele amagundwane asekhona.
Imfucuza ethi ayifane namaphepha ayizicucu kanye namathambo aqotshiwe nokunye okushiyiwe emakhoneni lapho ehlala khona nakwezinye izindawo.
Izimpawu zezithelo ezidliwe.
Zintathu izinhlobo zeplaque ephatha abantu.
Ubuhlungu bemisipha; Ubuhlungu bekhanda; Ubuhlungu nokuvuvukala kwemvilapha, kanye nekhwapha, kanye nomqala.
sithole ukwelashwa kusasenesikhathi. Kuleziz-indlela zokwelashwa kukhona ukubulawa kwamagciwane. Injongo yokuvikela, ukunciphisa amathuba okuthi abantu balunywe izinambuzane zamagundwane noma nokuthintana nezicubu zomzimba wezilwane.
Ukususa izikhotha, imfucuza noma lokho okungase kudliwe amagundane njengokudla kwezilwane ezigcinwa emakhaya, nokudla kwezilwane zasendle.
Gqoka amagilavu uma uzothinta isilwane esigulayo.
Uma uhlala endaweni lapho iPlague yamagundane itholakala khona gcina amakati nezinja zakho zihlanzekile, ukuze kungabi nalezizinambuzane futhi ungazivumeli ukuthi zibe uvanzi noma zizulazule.
<fn>PolPardon_AppForm_isiZulu.txt</fn>
Imininingwano yesiboshwa, uma kufanele: Inombolo yesiboshwa: Usuku oluseduze ongakwazi ukuthola ngalo ushwele: ... Usuku olujwayelekile lokukhululwa:...
Kukhona owakuzuza wena ngenyindlela ngokwenza i(ama)cala?
Uma kunjalo, chaza isimo nobungako bowakuzuza.
Ngabe kwakuyiziphi izimpokophelo zezepolitiki, uma zikhona owawufisa ukuzifeza ngokwenza icala?
Kungabe inhlangano yakho, isikhungo, uphiko noma umzabalazo wezepolitiki wazuza ekwenziweni kwe(ama)cala?
Wawuphethe isikhundla/uyisithunywa/ilunga/umlandeli wanoma iyiphi inhlangano/ isikhungo/ uphiko/ umzabalazo wepolitiki ngaleso sikhathi sokwenziwa kwamacala. Uma kunjalo, wawusesikhundleni esingakanani?
Inombolo yobulunga, uma ikhona:...
Beka izizathu zokuthi yini kuzojabula umphakathi uma uMongameli engakunika uxolo.
Uma ukhululwe ngoshwele, yimiphi imibandela ebekiwe kushwele?
a Isethi okuyiyo yezithupha zakho.
b Ikhophi eqinisekisiwe yekhasi lokuqala lomazisi wakho.
c Annexure A igcwaliswa inhlangano yezepolitiki/isikhungo/uphiko noma umzabalazo wenkululeko uma besiseka isicelo sakho.
d Noma iyiphi incwadi ekhona maqondana nokuhlunyeleliswa kwesimilo ejele kanye noma ngemuva kokukhululwa ejele.
Mina Amagama aphelele neSibongo ngiyafunga ukuthi ulwazi olungenhla luyiqiniso futhi luyilo.
Isayinwe zi- ... usuku luka- ... kunyaka...
Uyayazi futhi uyiqonda kahle ingqikithi yalesi sitatimende Impendulo:..?
Ngabe uyaphikisana nokuthatha isifungo esibekiwe Impendulo:..?
Ngabe uthatha isifungo esibekiwe njengesibophezela unembeza wakho Impendulo:..?
A. Ngiyaqinisekisa ukuthi imibuzo ebuzwe ngenhla ibuzwe kimi nokuthi izimpendulo zami kuyo njengoba zivela ngenhla zibhalwe phambi kwami..
B. Ngiyaqinisa ukuthi ofungayo ukwamukele ukuthi uyayazi futhi uyayiqonda ingqikithi yalesi sifungo esafungwa phambi kwami futhi wasayina phambi kwami.
Ngabe uyivumela ngokugcwele ingqikithi yalesi sifungo?
A. Ngiyaqinisekisa ukuthi imibuzo ebuzwe ngenhla ibuzwe kimi nokuthi izimpendulo zami kuyo njengoba zivela ngenhla zibhalwe phambi kwami.
B. Ngiyaqinisekisa ukuthi ofungayo ukwamukele ukuthi uyayazi futhi uyayiqonda ingqikithi yalesi sifungo esafungwa phambi kwami futhi wasayina phambi kwami.
<fn>PolPardon_AppForm_isizulu_AnnexA.txt</fn>
Isibongo: Amagama aphelele: ... Inombolo kamazisi:...
Inombolo yocingo: () ... Ifekisi: (...) ... Ikheli leposi le-elekthroniki: ... Mina ... (amagama aphelele) ngiyafunga phambi kwe- ... (igama lenhlangano/ isikhungo/ uphiko/ umzabalazo wenkululeko) ukuthi amagama aphelele omfaki sicelo obelilunga lenhlangano ebalulwe ngenhla/isikhungo/.../umzabalazo wenkululeko uma iamacala okudingeka athethelelwe njengoba kubekwe esigabeni sesibili sefomu lokufaka isicelo, seamacala elenziwe, nokuthi amacala enziwa ukuze kufezeke izinhloso ezilandelayo zenhlangano/isikhungo/uphiko/nomzabalazo wenkululeko ngesikhathi secala: Ulwazi oluchazwe ngenhla sengiliqinisekisile njengokulandelayo isib. Ulwazi olutholakale kusigcinimniningwane/ isitatimende esitholakale kulabo fakazi abalandelayo, babe nolwazi ngesigameko njll. kufanele banikezele ngamagama, amakheli nezinombolo zocingo:...
Nginikezwe umsebenzi yinhlangano yami/ isikhungo/uphiko/umzabalazo wenkululeko wokwenza lesi sitatimende nokunikeza lo msebenzi engezithwese wona egameni lenhlangano.
Mina (Amagama aphelele nesibongo) ngiyafunga ukuthi ulwazi olungenhla luyiqiniso futhi luyilo.
Isayinwe zi- ... usuku luka- ... kunyaka...
Uyayazi futhi uyiqonda kahle ingqikithi yalesi sitatimende?
Ngabe uyaphikisana nokuthatha isifungo esibekiwe?
Ngabe uthatha isifungo esibekiwe njengesibophezela unembeza wakho?
A. Ngiyaqinisekisa ukuthi imibuzo ebuzwe ngenhla ibuzwe kimi nokuthi izimpendulo zami kuyo njengoba zivela ngenhla zibhalwe phambi kwami.
B. Ngiyaqinisekisa ukuthi ofungayo ukwamukele ukuthi uyayazi futhi uyayiqonda ingqikithi yalesi sifungo esafungwa phambi kwami futhi wasayina phambi kwami.
Ngabe uyiqinisekisa ngokugcwele ingqikithi yalesi sifungo Impendulo..?
A. Ngiyaqinisekisa ukuthi imibuzo ebuzwe ngenhla ibuzwe kimi nokuthi izimpendulo zami kuyo njengoba zivela ngenhla zibhalwe phambi kwami..
B. Ngiyaqinisa ukuthi ofungayo ukwamukele ukuthi uyayazi futhi uyayiqonda ingqikithi yalesi sifungo esafungwa phambi kwami futhi wasayina phambi kwami.
<fn>Presidential PolPardons - isiZulu.txt</fn>
Uma ngabe usejele ugwetshelwe icala eliphathelene nezombusazwe isenzo sakhona esenzeka ngaphambi kukaJuni 16, ngo-1999, noma uqeda kuphuma ejele khona futhi ubugwetshelwe icala eliphathelene nezombusazwe usesimeni esihle sokuba ungathola ushwele kuMongameli wezwe.
Hlale wazi-ke ukuthi uma ngabe icala obugwetshelwe lona kungesilo eliphathelene nezombusazwe, awukho sesimeni sokuba ungathola ushwele ngaphansi komthetho omisiwe. Kodwa ungakwazi-ke ukuba ucele ushwele owejwayelekile ngaphansi kweSigaba 84 (j) soMthethosisekelo weRiphablikhi yaseNingizimu Afrka, esinikeza amandla kanye negunya kuMongameli wezwe ukuba anike ushwele, noma asule amacala ezelelesi ebezigwetshiwe.
Lokhu kusho ukuthi kumele ugcwalise ifomu lesicelo ngokushesha.
Emahhovisini amakhulu nawezifunda oMnyango wezoBulungisa nokuthuthukiswa koMthethosisekelo www.gcis.gov.
Uma udinga usizo ukuba ugcwalise la mafomu, iqembu lakho lezombusazwe kumele likusize ukuze uwagcwalise la mafomu ngendlela okuyiyona.
Ifomu lakho lesicelo kumele lingeniswe ngumuntu onegunya weqembu lakho lezombusazwe futhi alingenise ngendlela efanelekile ukuze kube nesifungo noma nesiqiniseko sokuthi leli cala obugwetshelwe lona ngempela belihambelana nezizathu zezombusazwe ngaleso sikhathi, kanti futhi obukwenza ubukwenza ngaphansi komyalo weqembu lakho.
Yiba nokucophelela uma ugcwalisa ifomu lesicelo ngoba lawo agcwaliswe ngendlela efanele yiwona kuphela azobhekwa.
Kumele kube nomuntu oyedwa esicelweni ngasinye. Yonke imininingwane kumele igcwaliswe ngokufanele ngangokweqiniso, kanti futhi kuhambisane nawo wonke amaphepha alindelekile asekelayo.
Iqembu lakho lezombusazwe lingakufakela isicelo; kodwa uma lenza lokho nalo kumele liqinisekise ukuthi ifomu lesicelo ligcwaliswe ngendlela. Kulindelekile ukuba iqembu lakho livume ngaphansi kwesifungo ukuthi leli cala owethweswe lona yicala eliphathelene nezombusazwe.
Kuzoqalwa ngokuba zonke izicelo zihlolwe wuMnyango weZobulungisa. Kuzothi emvakwalokho izicelo zidluliselwe eqenjini elibhekisisa lidlulisele okuthiwa phecelezi yi-RG, elimbandakanya amalunga amaqembu ezombusazwe anezihlalo ePhalamende. Leli qembu lizohlolisisa isicelo ngasinye bese lidlulisela umbiko ophelele kuMongameli wezwe ozomnceda ekwenzeni isinqumo sokuthi uyasenqaba noma uyasivuma lesi sicelo sikashwele. Leli qembu lizoqhubeka ngomsebenzi kuze kube ngu-30 kaSepthemba ngo-2008.
UMnyango wezobulungisa nokuthuthukiswa koMthethosisekelo yiwona ozonikeza izinsiza eziphathelene nomsebenzi wezamahhovisi.
<fn>Public Works Buget Speech 2009 2010 IsiZulu Version.txt</fn>
Mhlonishwa Somlomo, ngimi lapha namuhla ukuba ngethule Inkulumo Yesabelo Zimali sonyaka ka 2009/2010 soMnyango Wezemisebenzi Yomphakathi, okungumnyango owethweswe umsebenzi wokuhlinzeka eminye iminyango kahulumeni wesiFundazwe ngemisebenzi yengqalasizinda kanye nokunakekelwa kwezakhiwo.
Uguquko lobunikazi bezakhiwo nomhlaba kahulumeni, kumbandakanya ukuthengisa, ukubhidliza, ukushintshelana kanye nokunikela.
Umnyango Wezemisebenzi Yomphakathi uneqhaza elimqoka kulesi simo esizithola sikuso. Sisesikhathini lapho imali iphelelwa ngamandla emhlabeni wonke. Umhlaba wonke usuqhuba izinhlelo zomnotho ngesu elaziwa ngokuthi yi Keynesian economics ukuze uzitakule kulenkinga kuvuselelwe umnotho njengoba kwenzeka eminyakeni yawo 1930. Lempicabadala yaze yaxazululwa Yimpi Yomhlaba Yesibili lapho ukwakhiwa kwezikhali kwenza bonke abangaqashiwe bathola imisebenzi. Nokho-ke kulemihla ngeke sathembela ekwakhiweni kwezikhali ukuze kuxazululwe lenkinga ngoba imiphumela yalokho iyesabeka.
Ngakho-ke sidinga uhlelo olusha lokungenisa bonke abaqalayo ukufuna imisebenzi kanye nalabo abangondingasithebeni ngenxa yokuphelelwa yimisebenzi.
Lapha KwaZulu-Natali silahlekelwe kakhulu yimisebenzi yokukhiqiza kunazo zonke iziFundazwe. Kumele singene esikhathini sethemba nokuvuselela noma kwesokulahlekelwa yithemba siyekele konke.
Mina ngikholwa wukuthi lesi yisikhathi sokuvuselela kanye nethemba ngengomuso elingcono.
Abantu baseNingizimu Afrika, ikakhulukazi KwaZulu-Natali, babeke amathemba nezifiso zabo kulolu hlelo lokuphathwa komnyango. Ukuze kufezeke lokho, ngalesi sikhathi sokuvuselela, Umnyango Wezemisebenzi uyazibophezela ekutheni konke umnyango omiselwe ukuba ukwenze kuzobonakala ngezinga eliphezulu lokuzinikela ekusebenzeni kanzima. Sizoqikelela ukuthi kuba nokushaya nganyawo lunye kuhulumeni ezingeni likaZwelonke nakwelesiFundazwe maqondana nalokho uhulumeni omusha athe kusemqoka.
Okusemqoka kithi kuzokuba wukusebenzisa ingqalasizinda kanye nokuphathwa kwezakhiwo njengamathuluzi okuheha ukutshalwa kwezimali bese ngaleyo ndlela kudaleka amathuba emisebenzi nawamabhizinisi. Ukuze kwenzeke lokhu kuzomele kuchunyiswe ngamandla isiko lokusebenzisana phakathi kwabo bonke ababambe iqhaza ekufezeni umsebenzi loMnyango ojutshelwe ukuba uwenze.
Nakuba bekungelula kodwa sesingasho kugcwale umlomo ukuthi siyifezile indima ebesiyinqunyelwe phansi kwesimo esinemidiyo, futhi ngezinye izikhathi, esikwenza uzizwe ungamukelekile. Naphezu kokuba kunjalo besilokhu njalo sikhombisa ukuba ngcono kwezinga lokwenziwa kwemisebenzi yengqalasizinda, isigqi okwenziwa ngaso umsebenzi osilele ngemuva nokho siseyinselelo namanje.
Umnyango umi ngazo zombili ufuna ezinye izindlela zokwenza umsebenzi ojutshelwe wona nguhulumeni. Ezinye zazo zimbandakanya nokulandela amasu aqhutshwa abantu ngokwabo nabhekele kakhulu ukusizakala kwabantu baKwaZulu-Natali.
Esijutshwe ukuba sikwenze wukwanelisa izidingo zeminyango engamakhasimende ethu ngendlela ezohlangabezana nezinto ezimqoka kuhulumeni. Ngakho-ke sizosebenza ngendlela eyenza kube nabantu abaningi abaqashwayo lapho kuqhutshwa izinhlelo zikahulumeni ukufeza lokho okufunwa ngamakhasimende ethu. Lokhu sizokwenza ngokwesabelo zimali esisinikeziwe, nangokwezibalo ezifunekayo, ngesikhathi esinqunyiwe nangezinga lomsebenzi elifunekayo.
Umengameli Wezwe uMhlonishwa Jacob Zuma wakhuluma ngohulumeni onakekelayo, nophumelelayo ukufeza izidingo zabantu. Wethembisa egameni lethu sonke esiyizakhamuzi zalelizwe, ukuba "lohulumeni uqikelele ukubeka abantu phambili."
Siyophumelela ukunqinda inkinga yokuthutheleka kwabantu besuka emakhaya beya emadolobheni ngokuba siqhube umkhankaso wokufukula ezolimo. Intuthuko yasemakhaya izokwenza ikati lingalali eziko kubantu abaningi bakithi. Lentuthuko yasemakhaya kumele ihambisane nokwenziwa ngcono kwengqalasizinda bese ngaleyo ndlela kuphucuke nezinga lempilo. Ngalesi sikhathi lapho kunokugida ndawonye komkhiqizo wezimayini nezimboni, ukuthuthukisa indawo yasemakhaya kungumqondo omuhle.
kuhlangatshezwane nezidingo zabantu ngokuthi bazibambele mathupha.
lapho kukhishwa amathenda, kugcizelelwe ekubhekeleni lokho uhulumeni athi kusemqoka.
Lolu hlelo luqondene nokuhlinzeka ezokuphatha jikelele nosizo lokweluleka eMnyangweni. Lokhu kuqukethe ukusiza uMnyango ngokuphathwa kwezindaba zabasebenzi, ezomthetho kanye nokuphathwa kwezimali.
Lesi sigaba siwumongo womsebenzi walo Mnyango futhi siphethe konke okumayelana nokuthenga nokuthengisa kanye nokuqasha izakhiwo.
Ngaphezu kokuthi futhi kugcinwa iRejista yayo yonke impahla kahulumeni, uMnyango unomthwalo wokuqinisekisa ukusebenza komthetho owaziwa ngokuthi GIAMA - okusho Umthetho Olawula Ukuphathwa Kwempahla kaHulumeni Enganyakaziswa, ka 2007.
Inhlosongqangi yalolu hlelo wukwakhiwa kwamabhilidi ngokulandela uhlelo lwengqalasizinda lomnyango nesabelo zimali esikhona. Lesi sigaba sibhekele futhi ukugcina esimeni izakhiwo zikahulumeni.
Izwe lakithi likhungethwe yinkinga yokwentuleka kwamakhono futhi uhulumeni usubeke emqoka ukuthuthukiswa kwamakhono nokuqeqeshwa. Kusemqoka ukuthi kwenezelwe imali echithwa ngokuthuthukisa amakhono ngoba lokho kuzokwenza sikwazi ukuhlangabezana nezidingo zomsebenzi.
Lenkinga yokuntuleka kwamakhono esigabeni sezokwakha nokuphathwa kwezakhiwo iyawukhubaza umsebenzi wethu. Lokhu kuyawuphoqa uMnyango ukuthi wethembele kubantu bakwamanye amazwe ukuba ufeze imisebenzi yawo lokho kwenzeka ngenani elimba eqolo futhi akulawuleki.
Njengamanje bayi 7 abaqeqeshelwa emsebenzini (interns) kulo Mnyango futhi babili ababethole imifundaze asebeqashwe ngokugcwele ezikhaleni eziseMnyangweni. Sizoqhubeka nohlelo lokuziqeqeshela abantu bethu nakunyaka wezimali ozayo lapho siyofaka khona nohlelo lokufunda ngokubukela kwabenza i-project management lapho kwenzeka khona umsebenzi wokwakha.
Ngokomlando uMnyango Wezemisebenzi Yomphakathi unabasebenzi besilisa abaningi kunabesifazane. Nokho sengingabika manje ukuthi sekube nokuthuthuka ezingeni lokumelwa kwabesifazane. Kusukela ngonyaka wezimali u-2007/08 sekube noguquko eMnyangweni lapho abesifazane kade bengu 25% isibalo senyuka saba ngu 35%. Nokho-ke siyakuqonda ukuthi kusafanele senze okuningi ukuze sifinyelele ku 51% wesibalo sabasebenzi besifazane. Sizoqhubeka nakulonyaka ukubheka indaba yokumelwa ngokobulili emsebenzini ngokuthi kube nezinhlelo zomsebenzi eziqonde ngqo ekulungiseleleni abesifazane abasemazingeni okuphatha aphakathi nendawo ukuba baqhubekele emazingeni aphezulu.
Asikakafinyeleli enanini elingu 2,6% okuwumgomo esizibekele wona kubantu abakhubazekile kodwa kukhona esizokwenza ukuze kulungiswe lokho.
Ngithi mangikwenze kucace kulenkulumo yami yokuqala, ukuthi ngizokwenza konke okusemandleni ukuthi phansi kwesandla sami umnyango uzoqhuba ngendlela engezuba nazo izenzo zokungathembeki njengokukhwabanisa nenkohlakalo.
Bonke abasebenzi abasemazingeni okuphatha asewagcwalisile amafomu okuchaza ngesimo sawo zezimali kunyaka ka 2008/09. Somlomo, ngivumele ngibike ukuthi esikhathini esingaphezudlwana kancane kwezinyanga ezimbili ngiqalile, sengigunyaze ukuxoshwa kwabasebenzi abayi 7abafunyanwe benamacala okugwazisa.
Kusukela ngiqalile ukusebenza kulesi sikhundla ngigcizelela ekuthini kugwenywe ukusaphaza kanye nasekulweni nokukhwabanisa nenkohlakalo. Sizobambisana nezigaba zezomthetho ekuhlakuleni siqede nya ukukhwabanisa nenkohlakalo emnyangweni. Sengisungule nenkundla yokuxhumana nge internet eyaziwa ngokuthi Asikhulume ngaphakathi emnyangweni lapho khona noma ngubani enelungelo lokuphawula, ukufaka isikhalo kanye nokubika kimi ngalokho okungahambi kahle. Sinxusa labo ababambe iqhaza emsebenzini wethu okungosonkontileka, abanikazi bezakhiwo kanye nawo wonke umuntu emphakathini ukuba babambisane nathi kulomkhankaso wokukhuculula.
Somlomo, ngonyaka ka 2008/09 lolu hlelo luguqukile kwathi inhloso yalo kwaba Ukuphathwa Nokunakekelwa Kwezakhiwo Zikahulumeni ukuze kubhekelwe nokunye esijutshwe ukukwenza futhi lokhu kuzophothulwa ngokomthetho kulonyaka.
Umnyango uzilungiselele futhi wawuqala umsebenzi wokukhokhela omasipala intela yezakhiwo (property rates) kulandela ukwedluliselwa kwalomsebenzi eminyangweni yezifundazwe nguhulumeni kazwelonke ngo Apreli 2008.
Sixhumanile nawomasipala kanye noMnyango Wezemisebenzi Yomphakathi kuzwelonke ukuze kulungiswe amarejista empahla, amanani empahla kanye namarekhodi okuthi intela kade ikhokhwa kanjani, ukuze kulungiswe izincwadi zezikweleti kanye nokukhokha. Lokhu sekuphothuliwe.
Ukumenyezelwa komthetho okuthiwa i-GIAMA ngo Novemba 2007 kwakusho ukuthi iziFundazwe mazizilungiselele ukuthi uyaqala ukusebenza ngonyaka ka 2010. Lo mthetho kuhloswe ngawo ukuthi kube nesiqiniseko sokuthi izakhiwo zikahulumeni aziwohloki futhi zithole ukunakekelwa. Lokhu kubeka umthwalo eminyangweni engamakhasimende ukuba ihlinzeke imali yokunakekelwa kwempahla kuzabelo- mali zayo.
Ngesikhathi sobandlululo eminye yemithetho ephathelene nobunikazi yayivimbela abantu abamnyama nabesifazane ekuthini bangene kulomkhakha njengabanikazi nosomabhizinisi. Lokhu kwaba nomphumela ovuna uhlangothi oluthile, kwashiya izigidi zabamnyama zingenandawo. Lokhu kuphucwa kwashiya abantu abamnyama, ikakhulukazi abesifazane - beneqhaza elincane kakhulu ababelibambile kwezomhlaba nezakhiwo.
Inqubo yoHlelo Lokufukamela yasungulwa yavunywa ngokomthetho ngo Septhemba 2008 ukuze kwandiswe inani labanamakhono kwezokuphathwa kwezakhiwo nomhlaba kulabo akade bencishwe amathuba. Ngenxa yokungeneli kwesabelo zimali uMnyango awukwazanga ukuqhubeka nalolu hlelo ngonyaka owedlule.
Ngiyathokoza ukumemezela ukuthi ngonyaka wezimali ka 2009/10 uMnyango uzoqhubeka nalolu hlelo futhi bangama 75 abantu abazoqeqeshwa bathole amathuba okuthuthukiswa ebhizinisini lokuthuthukiswa nokuphathwa komhlaba.
Izaziso sezikhishiwe emaphephandabeni kulabo abanesifiso sokuqeqeshwa ezigabeni ezahlukahlukene zalomkhakha. Lokhu yisu lokufaka isandla kwabangena emnothweni wezinga lesibili kanye nokuthuthukiswa kwamakhono ngoba nxa amakhono sebewatholile, labo ababambe iqhaza bangawasebenzisa noma kuphi. Umnyango ufisa futhi ukuba ngalolu hlelo ugxile kwezokulinganisa amanani empahla[ property valuation].
Intsha, abesifazane kanye nalabo ababesemzabalazweni wezikhali bayingxenye yomphakathi okuqondwe ukuba isizakale kuloluhlelo.
Isinqumo esithathwe ngonyaka ka 2007/08 sokusabalalisa Uhlelo Olunwetshiwe Lwemisebenzi Yomphakathi (EPWP) ukuba lufake Nezokuphathwa Komhlaba Nezakhiwo siholele ekuthini kusungulwe uhlelo Izandla Ziyagezana oluqale ukusebenza ngonyaka ka 2008/09. Abasizakalayo kulo bakhethwa emphakathini empofu ngokwedlulele, banikwa umsebenzi wokusika utshani kulowo mhlaba kahulumeni okungakhiwe kuwo isikhathi esiwunyaka owodwa bakhokhelwe njengalabo abasohlelweni lwe EPWP. Ekupheleni kwekwata yesithathu yonyaka uhlelo lwaqalwa ezifundeni Ugu, Ethekwini, Umgungundlovu, kanye naso Thukela, lapho kwaqashwa khona osonkontileka beZandla Ziyagezana abangu 45 ukuba basebenze ezindaweni zangasemakubo.
Okuphawulekayo okuhle ngalolu hlelo ukuthi abasizakalayo baqashwa kuze kuphele unyaka.
Lolu hlelo seluqubule elikhulu isasasa ezingeni likazwelonke lapho ezinye iziFundazwe zifisa ukunyonkela kulo njengamanje. Sihlose ukulusabalalisa uhlelo Izandla Ziyagezana kuso sonke isiFundazwe.
Izakhiwo ezingu 94 zabuyela egameni lesifundazwe ngonyaka ka2008/09.
Umsebenzi wokwakha amakilasi angu 240 nezindlu zangasese ezingu 626 waqedwa ngonyaka odlule. Ezinye zezakhiwo zamiswa ngenxa yesimo sezimali. ImiNyango esiyenzela lomsebenzi yasinika nomsebenzi wokulungisa ezinye izakhiwo.
Umnyango usuqalile ukuxhumana nezinhlaka osebenzisana nazo ukubonisa uhlobo lokusebenza ngokushintshana Roaster system okuwuhlelo oluqonde ukwenza izinguquko kulomkhakha. Okwangihlaba umxhwele ukubona indlela abalwemukela ngalo loluhlelo bethembisa futhi ukuthi bazosebenzisana noMnyango ukuze lohlelo lusebenze kahle. Loku kuyakhombisa ukuthi ukuxhumana kwalomnyango nezinhlaka osebenza ngazo kuyokwenza ukuthi kusentshenzwe kahle.
UMnyango uvele unazo izinhlelo zokuxhumana nosonkontileka ezingeni lezifunda nelesifundazwe. Kusemqoka ukuthi kube nezinhlaka zokuxhumana nomastende bethu ukuze indlela esisebenza ngayo ibe sobala. Izingqungquthela zosonkontileka kanye nalabo bomkhakha wezempahla[property] emkhakheni wabesifazane netsha ziyenziwa yilomnyango njalo ngonyaka.
Njengamanje uMnyango ubheka indlela ongaxhumana ngayo nomphakathi. Siyawudinga ngoba ungamehlo ethu kanye nezindlebe zethu emazingeni aphansi.
Laba okuthengwa kubo impahla yokwakha siyakholelwa ukuthi bayazuza ngalomnyango njengoba izakhiwo zikahulumeni zakhiwa yonke indawo. Sikhokha izizumbulu zemali uma kuthengwa impahla yokwakha. Kunenkoloze yokuthi uhulumeni unemali eningi ngakho uma usebenza naye kumele uzame ukuthola inzuzo ngokweqile. Sisebenzisana noMnyango weZezindlu sizoqalisa izingxoxo ngodula kwezinto zokwakha ngenhloso yokubheka ukuthi azikho yini izindlela zokutholela abantu bakithi ngamanani aphansi.
Lolu hlelo selukuvezile ukuthi luyakwazi ukudala amathuba emisebenzi. Kulesi sikhathi esibucayi kanje kwezezimali, leli yithuluzi elisemqoka lokudala imisebenzi. Umnyango uhlose ukusebenzisa leli thuba elikhona lama conditional grants ukuba kudalwe amathuba emisebenzi.
Sesizibekele umgomo wamathuba emisebenzi ayi 24 000 kulonyaka wezimali njengoba sikwazile ukudala ayi 20 755 ngonyaka ka 2008/09.
Labo abahlomule kuloluhlelo kubandakanya 5219 abesifazane, 10833 intsha, 302 abakhubazekile kanye no 4401 abanye abantu. Umgomo ebesizibekele wona siweqile.
Kulaba, abangu 178 bakwazi ukuqeda ukuqeqeshwa izinyanga eziyisithupha ekubekeni isitini nokupulasitela. Base bedlulela kumaprojecthi lapho babelindeleke ukusebenza izinyanga eziyisithupha futhi.
Okungijabulisa kakhulu ukuthi kwathi noma loluhlelo lungasitholanga isabelo mali, uMnyango wabheka ukuthi kungenziwa njani, okwagcina ngokushintsha ezinye izinhlelo ukuze loluhlelo luphumelele. Nakuwo unyaka ka 2009/10 loluhlelo sizoqhubeka nalo futhi sifisa uku qeqesha intsha engu 160. Amalungiselelo okwenza loku asephelile.
Okuyingxenye yaloluhlelo, sixhumana noMnyango WeZaSekhaya nabaholi bomdabu ukuze intsha esiphothule kuloluhlelo ikwazi ukuthola imisebenzi nakomasipala.
Somlomo ngifisa ukushayela ihlombe osonkontileka abasebenze ngokubambisana nomnyango wethu ekuqeqesheni intsha ohlelweni lweNYS. Loku kusho lukhulu ngokubambisana kuhulumeni nezimboni ezizimele. Ukubambisana kwethu nokuzinikela kuzosiphumelelisa kulezinselelo esibhekene nazo njengezwe. Ngokubambisana singenza okuningi.
Njengoba sengike ngasho kulenkulumo yami, kuzogxilwa esimeni sangaphakathi emnyangweni. Lokhu kubandakanya ucwaningo ngolwazi lomsebenzi izikhulu ezinalo ukuze umsebenzi wabiwe kabusha ngokwamakhono azo ukuze kufezwe umsebenzi umnyango ojutshelwe wona. Lapha kuzobhekelwa ukuqeqeshwa okwengeziwe kwabesifazane emnyangweni ukuze bafunde ngokukhonjiswa yonke into balungele izikhundla zokuphatha emazingeni aphezulu futhi babhalisele uhlelo olubizwa ngokuthi yi Kaedu.
Sizoqhubeka nokukhipha imifundaze (bursaries) nezinhlelo zokuqeqeshelwa emsebenzini (internships) kulo mnyango. Nokho sekuzoba noguquko ekukhishweni kwemifundaze kusukela manje kuya phambili. Ukuze kube nokwesekelwa kohlelo lokuthuthukiswa kwezindawo zasemakhaya, umnyango usunqumile ukuthi ingxenye engu 60% yemifundaze izonikezwa abaqhamuka ezindaweni zasemakhaya. Ngalendlela umnyango uzobe uxazulula inkinga yokuheha onjiniyela abangochwepheshe ukuba besebenze kulezi zindawo.
Somlomo, umsebenzi wethu osemqoka ukuhlinzeka nokuphathwa kwezakhiwo zikahulumeni kanye nengqalasizinda. Ngaphansi komsebenzi esijutshelwe ukuwenza yilomnikelo olandelayo ozokwenziwa wuMnyango. Kuzolinywa izingadi phansi kohlelo Izandla Ziyagezana. Njengamanje kusahlelwa indlela okufanele ilandelwe yilabo okufanele basizakale kulolu hlelo. Kanti nasemahhovisi ethu ezifunda kuzoqalwa izivande lapho kunendawo khona yokwenza lokho. Imidwebo yengqalasizinda yezakhiwo isizobhekela ukuthi kube nendawo yezivande zomphakathi.
Somlomo, saqala ngonyaka odlule ukukhokha intela yezakhiwo lapho esakhokha khona u 99,5% wemali esasiyabelwe, siyethemba ngo 2009/10 sizoyikhokha yonke i.e.100%. Kumele ngisho ukuthi imali yesabelo ayenele ukukhokha intela yezakhiwo, umnyango njengamanje usezingxonxweni neminyango enthintekayo ukuqinisekisa ukuthi imali iyenezelwa ukuqhuba lomsebenzi kulonyaka wezimali neminye elandelayo.
Siyaqonda ukuthi uMnyango wathola ushwele kuMcwaningi Mabhuku loku okuphelayo kulonyaka mayelana nokugcinwa kweregista ngendlela okuyiyo, kungenzeka-ke ukuthi yonke iminyango kahulumeni izithole isihlolwa kulomkhakha. Umnyango uzoqhubeka nokubuyekeza i-Rejista yempahla ngendlela ehambisana nezimiso zokulawulwa koMnyango WeZezimali ngokuphathwa kwempahla kahulumeni. Sizoqala futhi nohlelo lokubheka ukuthi izakhiwo ziyahambisana yini nezidingo zabantu abakhubazekile. Sifisa ukusebenzisa abafundi be National Youth Service ukufeza lokhu.
Ngaphezu kokulungisa izakhiwo zoMnyango nokwenza ukuthi amahovisi atholakale eduze, uMnyango uzoqhubeka nokwakha izakhiwo zeminye imiNyango kaHulumeni. Siyacela ukuthi iMinyango kaHulumeni ithumele izidingo zokwakhelwa kusenesikhathi ukuze kungabambezeleki ukwakha.
Lendlela yokusebenza yenza ukuthi uhlobo lokwakha izakhiwo ezicishe zifane lwenziwe kanyekanye luphathwe umuntu oyedwa ukuze umsebenzi wenzeke ngendlela ephezulu. Loku kusebenza kuyonga nezindleko zokuhamba nokuxhumana.
Njengoba eshilo uNgqongqoshe weZezimali UMhlonishwa Pravin Gordhan ukuthi kumele kubenesiko lokusiza nokwaka isizwe ezinhlakeni zikaHulumeni. uMnyango uzokwenza okusemandleni ukusebenza ngendlela ekhombisa ubuntu, ukwethembeka emsebenzini nakuyo iminyango esisebenzisana nayo.
Uma sengiphetha Somlomo, ngifisa ukuzwakalisa ukubonga kwami ku Mhlonishwa uNdunankulu Dokt. Zweli Mkhize, ikhabhinethi kanye nozakwethu kwiSishayamthetho ngokungisingatha nokungisiza ngesikhathi ngiqala lomsebenzi. Ngizwakalisa ukubonga kwami kwinhloko yomnyango u Dokt. Madlopha, izikhulu eziphezulu zomnyango kanye nabo bonke abasebenzi abenze konke kwaba sobala okwenze ngazazi izinhlelo zokusebenza kuloMnyango. Mangedlulise izwi lokubonga kumakomiti aqaphe ukwenziwa komsebenzi ngokungeseka kwabo nangokusola ngokwakhayo. Ngibonga nezisebenzi ehhovisi lami nezokuxhumana abasebenza ngokuzikhandla nangokuzinikela.
<fn>Public isiZulu 2808.txt</fn>
UMasipala waseThekwini ufisa ukuthenga lezi ziza ezigagulwe lapha ngenzansi ukuze akhe izindlu ezingxenyeni ze-Farm Riet Vallei No. 851 ngakho-ke udinga ukuxhumana nabanikazi abakuloluhla olulapha ngenzansi, lezi ziza ezibhaliswe emagameni abo, ukuze kuxoxiswane ngokuthengiselana.


Shaka: [Ecwila]: Ubudlova yiyona nto abayizwa kangcono, yinye kuphela indlela ongabusa ngayo amaZulu, ukubulala. Ngangike ngicabange ngendlela ehlukile kulena, kodwa manje sengishintshe umqondo. Obani amaZulu Bayimthonselana engaphezu kwamakhulu amabili ezizwe ezingabuswa ngendlela efanele engazaphula ngabuye ngazakha kabusha. Ukusabela izimpilo zabo okungababumba, kuze kufike isikhathi lapho bezoba isizwe esisodwa, kuthi izizwe zikhunjulwe ngezibongo zazo. Kuyoba ngaleso sikhathi lapho ukubulawa kwabantu kuzonqamuka?
Phampatha: Bazowathatha amandla akho, nkosi yami. Futhi umholi onamandla angaguqula izingqondo zabo. Igazi alingcono kunamanzi njalo. uDingiswayo wabophela amanqin' enyathi uyise omzalayo uJobe, walwa nabafowabo. UNandi wadikilwa ngomalume bakhe, ngisho nobaba wakho imbala. Kungenzeka ukuthi kunomuntu onyenyezela abafowenu ukuthi impilo yabo isengozini.
Mdlaka: [Ngokujabula okukhulu] Uthini ngamabutho ami manje, nkosi enkulu Usasho namanje ukuthi ahuqa ubuthongo?
Ross: Yebo-ke! Ngiyabona.
Nqoboka: Bayethe! Nkosi. [Uya kuMbopha bese ehlala eceleni kwakhe.] [UMgobhozi uma phambi kukaShaka, ethukuthele ethelwa ngamanzi.
Khuzwayo: Abantwana bezihlahla abanalungelo lapha.
Dingiswayo: Mlethe kimi uShaka ngokuphazima kweso, bese uletha nomholi webutho lenu.
Abalingani: [Besho kanye kanye] Igazi!
Jadezweni: Njengabantu, sicela usilandise ngempi yaseQokli.
Isigijimi: Bayede, Bayede. Sebefikile, sebefikile.
Shaka uqinisile. Leli qili elimbuluzayo selingqongqoza esangweni. Yiya ngokuphazima kweso kwaBulawayo ulethe amaWombe, uMbelebele kanye noFasimba. Ayihlome, madoda, ayihlom' ihlasele!
Farewell: Kulungile, kodwa iyona ndaba exoxwayo eKapa.
Njengabantu: Yebo. Waletha amaqhawe angu-1,500 ayezohlasela, kwathi indodana kaZwide yamane yazibonela ukuthi isengozini. Yabaleka yaya ngasemuva iyofuna ukuziphephisa kodwa yafika impi kaZulu isiyihlanganisela. Jadezweni awungiphuzise amanzi. UJadezweni udlulisa amanzi ngenkenzo, kuthi ngenkathi uNjengabantu ephuza, uPika Zulu uqhubeka nokuxoxa indaba.
Shaka: Mdlaka uyindoda emadodeni. Manje-ke ngifuna onke amabutho aviliyele phambi kwami!
jadezwane: [Ezama ukuzithoba kunokuba ahluthukelwe yinhliziyo] Indaba yakho imnandi. Uyixoxa kamnandi kodwa thina sifuna ukuzwa ngoMgobhozi wakwaMsane.
Shaka: Ngizosithatha iseluleko sakho. Letha izanusi phambi kwami, zilindile lapha phandle. [Umqaphi uyaphuthuma ukwenza lokho okushiwo.] Kumele bazilungiselele ngokugcwele ukunuka ukusuka nokuhlala komuzi. Angizuba nazwelo kulabo benzi bobubi. Imizimba yabo izophonswa ibe ukudla kwamanqe. [Izanusi ziyangeniswa. Ziholwa uNobela, isanusi esinamandla asabekayo, kanye nezinye izanusi zabesifazane ezine. Zivunule ngezikhumba ezihlotshiswe ngamathambo, kanti ziphethe amashoba. UNobela uqobo lwakhe uthandelwe yinyoka ekhanda lakhe evule umlomo wayo ngendlela esabisayo ngaphezu kobuso bakhe, kanti uphethe ishoba lenkonkoni. Amadoda amabili asemancane, uNqiwane kanye noMdiniso balandela ngemuva kukaNobela; nabo bayizanusi kodwa ezingethusi kangako. Bamile ngaseceleni bathule bathe du.
Mthembu: Ayi, nguwe Khumalo, mhlasele kuqala.
Amabutho: UZulu! Uqobo lwakhe!
Pakalisa: Bayede! Bayede! Nkosi!
Mbopha: Imbube yamaZulu inesimemezelo esiphuthumayo efuna ukusenza. UShaka uyasukuma esigqikini ahleli kuso, uthatha igxathu ezixukwini ezibuthene lapho, ubuka amadoda emehlweni ukuze ashalaze ngenxa yengebhe. Ubukeka ewotha ubomvu. Masinyane uqhwakela phezu kwedwala, wendlala izingalo zakhe zombili, bese ememeza.
Ngomane: Sizwa ngandlebenye ukuthi abantu baseLangeni sebekhonza ngaphansi kwesizwe sakwaZulu.
Mudli: Ngiyabonga, nduna, ukungikhathalela kwakho. Ngizokucela ukuthi udlulisele la mazwi kumadodana ami nabo bonke abasemndenini wami. [Athule kancane aphinde adonse kakhulu ugwayi wakhe] Batshele, kanti futhi lokhu kwenzelwe nezakho izindlebe, amabutho asakhula ukuthi uZulu usenenkosi yamakhosi, enkulu ukwedlula uZulu wonkana kusukela ezingonyameni ezagxuma kwabonakala, esigqoke amagama azo nanamuhla. Batshele, lokhu ngikusho kuphuma ekujuleni komphefumulo wami, ukuthi ngangivaleke amehlo ukuba ngingakuboni lokhu kuseza, nokuthi ukufa kungifanele, ngilandele emkhondweni weziNdlovu eziNkulu, esezingigxobe ngaba yisicaba kodwa zasindisa umuzi wami. Batshele ukuthi ngizofa ngeneme manje ngoba iNdlovu eNkulu izodla bonke abayizitha zayo ibuye idle nezizwana ezingomakhelwane ukuze ikhulise isizwe sakwaZulu. Okokugcina, batshele ukuthi kuyisifiso sami nomyalezo ukuthi balwele inkosi yabo entsha baze balifulathele elikaMthaniya! [Usephendukela ngakuNandi bese eguqa ngamadolo phambi kwakhe.] Ngixolisa angizenzisi kumama wesizwe ngobubi engabenza esikhathini esedlule kuyena. Kwakuyisiko lethu ukuthi ngisho lokho engakusho ngawe kanye nezinyane lakho ngaphambi kokuba lizalwe. Ukube ngangazi ukuthi kuwena kuzovela inkosi enkulu ezokhulisa uZulu, ngangingeke neze ngijivaze umendo wakho nomfowethu uSenzangakhona. [Uyasuka uphendukela kuShaka.] Ndodana yomfowethu, ngikunikeza bonke abantwana bami kanye nabazukulu ukuba bakukhonze ngokweqiniso baze bafe. Kusho mina uMudli, kaNkwelo, kaNdaba, osezokhuma umhlabathi. Ngivumele ukuba ngikuvalelise okokugcina, ndodana yomfowethu. Bayede! Bayede! Nkosi yamakhosi! [Uphendula amehlo akhe ubheka kubabulali; uza kubona ngamagxathu amabili namathathu.
Mthembu: Sawubona, mathananazane wehlathi!
Shaka: Ndlov'enkulu, ngenkathi sibehlula okokuqala abakwaButhelezi, inkosi yabo uPhungashe wazinikela kuwe wathembisa ukuthi uzokuhlonipha. Kodwa kwathi efika ekhaya, waguqula sivumelwano. Sekuyiminyaka eminingi abakwaButhelezi bephonsa inselelo kumaZulu, manje ngibone ukuthi sekuyisikhathi sokuba sibanqobe kanye nomhlaba wabo okuwumnxhantela nowakhelwe ngabantu bezinye izizwe, sifundise nabanye abantu bezinye izizwe.
Shaka: Ungangihluleli, lo mqoqi wezingebhezi zamakhanda abantu. Ubuwanqumelani amakhanda wawagaxa endlini yakho Lokhu kungubuthakathi obuphindiwe?
Nandi: Kanti kunjalo nje ngiyakwesabela, ndodana yami. Akubona bonke ezitheni zakho abaphatha umkhonto. Kunezitha ezinhliziyweni zethu kanye nasemizimbeni yethu ezibukela phansi wonke amandla ongawaletha aphikisana nazo. Ungazenzi uMvelinqangi.
Mgobhozi: Nkosi, batshele bangibulale nami. Ngifuna ukuyohlala noNqoboka ngidle umhlabathi kanye naye. Kungenzeka ukuthi usulibele imisebenzi emihle eyenziwa nguNqoboka. Asizange yini wena, uNqoboka kanye nami sifunge ukuthi sizovikelana noma ngabe kuthiwani Akuyena yini uNqoboka owavikela inkosi uShaka empini yakwaButhelezi. Usulibele yini ukuthi ngubani owavikela umngane wakho uManyosi empini yaseQokli Ubani owavikela uMgobhozi empini yakwaNdwandwe Angikwazi ukumlahla namuhla. Ngifuna ukuba siye kwagoqanyawo?
Shaka: Amandla ayajulukelwa kodwa awatholwa ngobuqili. Nilingcolisile igama elihle labeNguni.
Nobela: Igazi liqhamuka kuphi?
Shaka: [Ephuma egijima]: Ayihlome! Nkosi! Ayihlome!
Mgobhozi: Baba, Ngiyethemba ukuthi uzongivumela ukuba ngilwe njengebutho kulokhu, hhayi ukubukela ngibhacile njengempungushe okwenzeka empini yaseQokli. Inhliziyo yami igcwele umfutho kakhulu kunakuqala. Ngivumele ngisuke nayo amagqozo ngiyichathe ngize ngiyoyifaka phakathi emaviyweni ezitha.
Ebandleni: Ubeseshonephi uBuza nebutho leziChwe ngenkathi kwenzeka into ebuhlungu kangaka?
Shaka: Kusho ukuthi ngingasho ukuthi, "ndawo yaseLangeni sala kahle." UShaka kanye nonina baphuma ngakwesokunxele. Ukukhanya kuya kufiphala kancane kuze kube mnyama.
Ross: Akwehli kahle lokhu kimina, mnumzane Farewell.
Shaka: Unamandla ngaphezu kwezimpisi?
Dingane: Kodwa, babekazi, singayivukela kanjani indoda enkulu enamandla enjengaye Sinathemba lini ukuthi singahle siphumelele njengoba izwe lonke limkhonzile?
Phampatha: Lezi yizinhloso ezinqala nezinhle. Kodwa kumele ube nabaqaphi abazokuvikela. Shaka ngiyakwesabela. Izitha zakho zigcwele izwe lonke.
Amabutho ashaya ihlombe. Ukukhanya kuyehla ngokushesha njengoba bonke abakhona bephuma, ngaphandle kwamabutho akhanyiswa yilambu. Lapho sebeqedile umholi wabo ukhipha imiyalelo. Bayahlangana bese bayaviliyela ngenkulu intokozo behla benyuka esiteji. Emva kokwehla benyuka isikhashana bayaphuma ngakwesokunxele kanti ngenkathi amakhethini evaleka emva kwabo siqaphela indoda endala, esencane kanye nabafana ababili abancane behlezi esiteji ngakwesokudla.
Mgobhozi: Ngiyabonga ngiyanconcoza, Zulu, Nampa beza. Ukubona amabutho kujabulisa inhliziyo. Angene amabutho. Aviliyele phambi kwenkosi uShaka ngokwezigaba zokubuthwa kwawo, okuhlukaniswe ngemibala yezihlangu zawo.
Abafana bayabubula, kodwa bathuliswa yihlo elibukhali lekhehla.
Mhlangana: Ngaphandle kwalokho, inkosi inomusa kithina njengabafowabo. Kukaningi izinduna zakhe zimnxenxa ukuba asibulale. Kodwa uShaka wenqaba ukubulala abafowabo.
Farewell: Ngicabanga ukuthi ukudelela lokhu kunokuncokola.
Shaka: Uzonikwa ukudla notshwala kodwa umhlobo wakho angeke athole lutho.
Shaka: Ngiyakuzwa, Nobela, kodwa hlukana nomndeni wami. uDingane indodana kababa.
Ntombazi: Ngamandla ami angebona ubuthakathi.
Dingiswayo: Mhla lo mfana, uShaka, efika lapha ngangingacabangi ukuthi angase abe yibutho. Wayephelelwe yinhliziyo edumele ngoba ethi yena benonina uNandi baxoshwa nguyise uSenzangakhona waseFenilenja. Wayekhala ngokuthi abantu baseLangeni bamphatha kabi kakhulu. Kodwa manje ngithola imibiko engcono. UBhuza umholi webutho leziChwe uyamncoma ngendlela alwa ngayo.
Nobela: Nizwa kunukani manje Ingabe kunuka indoda edingayo Umlingani 1: Indoda efuna into eyodwa kodwa ithole engayifuni?
Shaka: [Efutheka] Ngobuthakathi?
Mbopha: Nkosi yami, Ngi [Uyasukuma, uyavevezela kodwa uzenza oneme. Ngemuva kukaShaka, uDingane kanye noMhlangana beqa uthango. Bobabili bahlome ngemikhonto.] Nkosi yami, ngicela uhlole lo mkhonto. Ngiyakunxusa! [Uzama ukulibazisa uShaka.
Shaka: Yebo, ngabe uselikhile ilala. Kodwa angaba usizo kimina. Imithi yesintu emihle ivamise ukubaba uma uyiphuza. Uma imithi yakhe ingasaselaphi isifo, kodwa iphenduka ubuthi obulalayo, ngizomenza awuphuze yena uqobo lwakhe. [Ayikho inhlokomo manje ngoba wonke amabutho ayamenyanya uNobela.] Ibutho 5: Kungani inkosi ingaganwa izale izindlalifa ezizothatha ubukhosi bayo?
Ross: Uphi ukaputeni King Kufanele ngabe usebuyile manje?
Shaka: Mhlampe kwakuyoba ngcono ukuba abazali bami bobabili babulawa ngaphambi kokufika kwami kuleli le ngabade, lapho impilo yami imuncu futhi ilukhuni. Ubaba ubenesihluku kumame, emphathisa okwesigqila. Iminyaka eyisithupha yokuqala empilweni yami ibikhungethwe ukungajabuli kukamame engimthanda kakhulu. Ngenkathi ubaba esikhipha ngesango eSiklebheni, sacabanga ukuthi impilo yaseLangeni izoba ngcono kubantu bakubo. Kodwa bheka lapho ngikhona, ngilokhu ngiklolodelwa kanti namaqiniso okuzalwa kwami aphonswa ebusweni bami. [Kuze kube manje uShaka ubekhuluma ngobuchule, ikakhulu kuyena. Manje usekhuluma ngokuzethemba ebhekise entsheni.] Angizuhlupheka ngenxa yezenzo zabazali bami. Umame engimkhonzile, futhi engizomvikela ngamandla ami onke enginawo. Futhi angizuvumela ukuzalwa kwami Ushaka kasenzangakhona kungiphazamise noma kuphazamise ikusasa lempilo yami. Futhi angizukuvumela ukuthi nina nithuke umama wami. Sengishilo.
Shaka: Ayihlome! Ngizoyibamba! Wozani sibone! [UShaka ulwa ngesibindi ubabulala ngamunye ngamunye.] [Kungena uNandi ngakwesokudla, ephelelwa ngumoya.
Dingiswayo: Obani bona labo asebefikile?
Shaka: [Ebuka izethameli]: UZwide!
Kaputeni: Uyamthanda uShaka, Henry, akunjalo?
Shaka: Yebo, uqinisile, baningi abantu abafile. Phampatha, ngingasho nje ukuthi inhliziyo yami yayigula kanti nomphefumulo udiniwe nengqondo yami yayingakwazi ekwenzayo.
Phampatha: Kumele ube nomqaphi ozohlala ekubhekile, ngoba abantu bazoqhubeka nokuhlupheka futhi bapheze ukuhlupheka.
Ngomane: Manje-ke nginazisa ngokudabuka okukhulu ukuthi uDingiswayo bamshumpule ikhanda layofakwa endlini kaNtombazi njengomhlobiso.
Manje sekuqala intambana kanti amabutho asenciphe nhlangothi zombili uma kuqhathaniswa nobuningi bawo ngezikhathi zasekuseni. [Ngenkathi esho imigqa yakhe yokugcina izwi lakhe seliqale ukuba buthakathaka futhi lihoshozela. Ekugcineni uyakhwehlela bese ethi:] Pika Zulu, umphimbo wami awusavumi, ake uthathe kancane.
Ntombazi: Qha! Qha!
Nobela: [Ngomzuzu wakhe wokugcina] Uze ungikhumbule, Mbopha! [UShaka uqonda eziboshweni zakhe esezikhululiwe uyazanga, ngale nkathi isixuku sesiqalile siyahlakazeka. Uhamba kanye nabakade beboshiwe. Ngenkathi sekuphuma abokugcina sibona uMbopha kuphela engowokugcina. Umile ubuka lapho uNobela ewele khona. Uyamqgolozela futhi uyacabanga isikhashana. Udla amathambo ekhanda. Ekugcineni naye uyahamba, ejeqeza emuva esemcabangweni kakhulu, njengoba ephuma esiteji namalambu aya ngokufiphala kanye naye.
Shaka: [Ehlikihlana nekhala lakhe]: Mmfi! [UGumede aqalaze ithimba analo, bese eyabaleka aye ngakwesokudla. UMthembu noKhumalo bavikisane ngezinduku.
Shaka: Entabeni yaseQokli kwafa obani UMgobhozi kanye namadoda ayefakwe ophondweni lwempi njengesijeziso Noma indodana kaZwide uNomahlanjana owayesele ngemuva Indoda ehlasela kakhulu ayivinjelwa kalula. Khumbulani lokhu mabutho ami. Nqobani izimpi zenu, khona nizonqoba abafazi nezingane zenu. Amabutho ayangundaza ezama ukunquma ukuthi ayavumelana nalokhu noma qha?
Ibandla: Yeka ubuqotho babantu besifazane! Izincekukazi ezithembekile! Abanye besifazane bakhala bebelethe izandla bekhombisa ukudabuka.
Kungena uMdlaka, uMgobhozi kanye noNqoboka lapho uShaka ehlezi khona.
Dingiswayo: Nalokhu, futhi, kuyezwakala. Empini ucishe ushaye khona. Kodwa okwamanje, mina ngikholelwa ekutheni ulwe ngokuchitha igazi elincane, kanti ukuze ngifeze inhloso yami ngokusebenzisa amandla amancane. [ephendukela kuBuza] Buza, Ngizokhuluma namabutho eziChwe kanye neYengandlovu khona manje.
Shaka: [Ngokuthukuthela okukhulu]: Kungani ngibizwa ngokuthi uShaka [UMudli uyathula, uqalaza ngapha nangapha ephuthaphuthaza ugwayi wakhe ebhandeni?
Fynn: Yebo. UShaka kanye nami sasizingela izindlovu, ebangeni elingamamayela angamashumi ayisithupha uma usuka emzini kanina eMkhindini. Kwathi ethola umbiko wokuthi unina ugula kabi wasuka masinyane waphikelela khona eMkhindini. Kwakuyinkinga ngisho nasehhashini ukuhambisana naye. Sahamba ubusuku bonke. Sathi uma sifika eMkhindini safica unina ethathe isihlwathi. Akaphindanga waphaphama emva kwalokho.
Njengabantu: Kwakuyimpi enkulu emlandweni wabeNguni. Maye, ngasengikhulile ukuthi ngingaya empini ngiyolwa, kodwa ngangiqhwakele endaweni ephakeme ngibukela ukusuka nokuhlala. UPika Zulu uzonixoxela uma kunezingxenye engizilibalayo nengingaziqondi kahle. Lapho kwakunenkosi enkulu uShaka eyayisophe ukuphindiselela ukuphangalala kwenkosi uDingiswayo. Kwakukhona uZwide wakwaNdwandwe owayefuna ukuthatha isihlalo sobukhosi babeNguni. Indodana yakhe uNomahlanjana yayihola izingqalabutho ibutho laMankayiya, elalibalelwa ku-7,500. Impi kaShaka yayiholwa nguMdlaka waseMgazini. [Athi ukuthula kancane ngabomu athathe igudu lakhe.] Ake ngithi ukuchaza ukuthi kwakwenze njani ngempela.
Dingiswayo: [Emangele] Balahla izimbadada zabo?
Ross: Kwenz enjani kaputeni?
Shaka: Kuyiqiniso elimsulwa, ndunankulu. Lokhu yiyona ndlela engenza ukuba kuqedwe ulaka lwabo futhi. Abantu esengibababele uZwide wesizwe samaNdwandwe.
Ngomane: Sizwe sakwaMthethwa, inkosi yethu uDingiswayo isiphangalele. Impicabadala ikhungethe ukuphangalala kolungileyo kubeNguni bephelele. Ehola ibutho lakhe lezingqalabutho uYengandlovu, uhlasele isitha sakhe sakwaNdwandwe ngase-Ucayiwane. Ithe isinyathela amasimba abantwana igasela emzini kaZwide, kwaDlovunga kwenzeka isimanga. Njengendoda ingenwe yidlozi wakhuza uYengandlovu ukuthi uhlukane naye. Wathatha amantombazane ambalwa wawenza abaqaphi bakhe wasefulathela impi yakhe.
Ntombazi: Ngangizibhincisa amandla mina kanye nendodana yami ngamandla alawo makhosi. Ngiyisanusi kodwa angiyena umthakathi. Inkosi ingaphezulu komthetho wobuthakathi. Njengendlovukazi ngiyinkosi yamakhosi. Umthetho uqobo lwawo uthi angiyena umthakathi.
Shaka: Ngiyanibonga nonke ngothi lwenu. Manje hambani niyovikela izwe lenu!
Ngomane: Uqinisile ndoda endala. Ukudabuka angeke kusibuyisele uDingiswayo noma kusixoshele uZwide. Leli zwe lidinga enye inkosi. Izwi Lesithathu Elivela Ebandleni: Yinye vo indoda engaba yinkosi. [Ibandla linokungabaza, kodwa aliphumi nazwi emqondweni walo lilonke.] Inkosi yethu kumele kube nguShaka! [Bonke bangenwa ingebhe. Isixuku siyaphikisana ngokukhulu ukwesaba. Kuzwakala enye indoda ememeza ngaphezu komsindo wesixuku.
Amabutho: UBhakuza kaSenzangakhona kanye nonkosikazi wakhe weshumi uSoduko kaNzama basele empini kanye namakhulu abantu bakwaButhelezi.
Mdlaka: [Ngokujabula] Nkosi yami, amabutho asevele ayaviva, njengoba uwatshelile ekuseni.
Shaka: Kuyiqiniso elimsulwa lokho, nkosi.
Kuvuleka amakhethini aveza uShaka emile egoqe izandla phambi kwezixongololo zamabutho akhe. Izihlwele ziyanyamalala esiteji. Unina, indlovukazi uNandi, uhlezi eceleni kwakhe; ngakolunye uhlangothi kumi uMgobhozi.
Shaka: Mhlampe kwakuyoba ngcono ukuba abazali bami bobabili babulawa ngaphambi kokufika kwami kuleli le ngabade, lapho impilo imuncu futhi ilukhuni. Ubaba ubenesihluku kumame, emphathise okwesigqila. Iminyaka eyisithupha yokuqala empilweni yami ibikhungethwe usizi kumame engimthanda kakhulu. Ngenkathi ubaba esikhipha ngesango eSiklebheni, sacabanga ukuthi impilo yaseLangeni izoba ngcono kubantu bakubo kodwa bheka lapho ngikhona, ngilokhu ngiklolodelwa kanti namaqiniso okuzalwa kwami aphonswa ebusweni bami. 1. Lalithini isiko ngalabo abaphula umthetho wokuthola abantwana ngaphandle kokugcagca 2. Kungani uShaka ayethi impilo yakhe imuncu futhi ilukhuni 3. Ngabe kuchazani lokhu: 3 .1 kuleli le ngabade 3 .2 ubaba esikhipha ngesango 3 .3 amaqiniso okuzalwa kwami aphonswa ebusweni bami. 4. Ukhuluma kanjena nje uShaka ukhuluma nobani 5. Yikuphi okwashiwo uShaka emva kokuba esesho la mazwi. Bala kube kuthathu. 6. UMudli omunye owahlukumeza uShaka, wamjezisa kanjani lapho eseyinkosi 7. Ubani igama lomlungu owayekhona ngenkathi kuphangalala uNandi. 8. Kwamthinta kanjani uShaka ukuphangalala kukaNandi?
Esixukwini: Inomfi ekhula emthini. Kungenzeka ukuthi usho uMdlaka, uMkhuzi wempi.
Dingiswayo: Kodwa ungakhohlwa ukuthi zivikela izinyawo zalo.
Farewell: Kulula ukugcina inhlanzeko nokuzijwayeza umthetho e-Afrika. Abanayo imikhukho etholakala eLandani.
UShaka uzizwa esengozini ngokushesha. Uyaphenduka ukubhekana noDingane. Kodwa ngakwelinye icala uMhlangana uphonsa umkhonto wakhe uphisela kuShaka ngemuva. Ngenkathi ezama ukubhekana noMhlangana, uDingane umgwaza ehlombe. uShaka uwa ngamadolo ngenkathi uDingane noMhlangana bebuyela emuva, bejika bebaleka.
Shaka: Kungani wena kanye nendodana yakho uZwide nabulala amakhosi angenacala angamashumi amathathu?
Nandi: Zimbi izinto. Ndodana yami, usengozini enkulu. Kumele sisuke eLangeni siye endodeni yami yesibili, uGendeyana, inkosi yamaQwabe, uyise womfowenu uNgwadi. Nakuba uGendeyana wansondo enothando; akanalo ugazi, kodwa unenhliziyo emnene. [Uqonda kuShaka umbamba ngengalo uzama ukumduduza kulolu sizi abhekene nalo.] USenzangakhona kanye nabakithi eLangeni basilahlile. Lo buhlungu bokuba wedwa nokulaxazwa, ubuhlungu bokuhlala emhlabeni ononya, kungangihlanyisa. Kodwa akufanele sivumele lolu hlupho lwesikhashana lwehlise imimoya yethu. [Athi ukuma kancane, bese ekhuluma ngamazwi aqinile] Nginomqondo ongifikelayo ukuthi wena ngolunye usuku uzobalwa namaqhawe asembusweni kaZulu. [UShaka uyaphenduka uzama ukuziqoqa bese eviva ngenduku yakhe abheke ngakwesokudla.
Farewell: [Ngokubekezelela]: Kuhle, angeke ngiqophisane nawe. Ngiyamukela ukuthi ungowomdabu ovelele. Futhi uyazi lapho zinoju khona. Bonke ubungani abukhombise kithi ukufuna ukuthola ulwazi kithina. UShaka ukhonze amandla kakhulu. Izinsuku zokulwa ngemikhonto sezidlulile futhi uShaka ngowokuqala ukubona lokhu. Ufuna ulwazi lwethu ukuze andise olwakhe.
Mudli: Bayede! Bayede! Nkosi! [Uthukulula isikhwama ekugcineni athi ukuhogela ugwayi wakhe.] Induna Yabaqaphi: Kuzoba ukufa kweqhawe, njengoba ubaba wethu esho. Kodwa zinike ithuba, Mhlonishwa, ngoba ukuhogela nokuntongela kokugcina kumtoti. [UMudli uyakuthakasela lokho. Uqhelisa konke emphinjeni wakhe, uyantongela.
Shaka: Ukuphangalala kwebutho langempela kungukufa kwethu sonke. Kodwa akukho lutho engingalwenza ukuba ngiphikisane nesifiso sakho. Sengishilo emabuthweni ukuthi uzobe uyibambile kusasa. Angeke ngephule leso sithembiso. Kodwa uma ushintsha umqondo, amabutho kuzoba yiwona kuqala azosazi isizathu salokho kuguquka.
Dingiswayo: Kubonakala kungifanele ukuba ngikuhalalisele ngokukhula kwamandla akho ngendlela eshesha kangaka. Ngiyezwa ukuthi ushaye wabhuqa esizweni sakwaButhelezi.
Shaka: Mnike ukudla ngamandla akho Ntombazi.
Shaka: [Ngokujabula] Zazinhle lezi zindaba! Abeze abakwaNdwandwe! Nyakazisani amabutho enu alele ubuthongo, Mdlaka!
Mthembu: Asimsukeleni sonke.
Amabutho: Bayede, Bayede! Amabutho aphume noMdlaka. UShaka, uMgobhozi kanye noNqoboka bamile bayabukela amabutho ephuma. Uma bekhuluma bababaza abakubone kwenziwa ngamabutho.
Ukaputeni King uyangena. Uneminyaka engamashumi amane ubudala kanti ubukeka ekhathele futhi egula. Inyufomu yakhe imadlakadlaka kanti izicathulo aziwazi upholishi.
Kumnyama esteji. Kancane kancane ilambu lihlaba liqondaneInoMxoxi. Uphethe ipipi elenziwe ngobumba ngakwesinyeIisandla alokhu elidonsa njalo ngenkathi evela kuze kuyophela umdlalo. Ngesinye isandla uphethe umkhonto ancika kuwona kakhulu, njengoba exhugela emlenzeni wangakwesokudla. Lena indoda esikhulile egqoke isikhumba kanye nezimbadada. Uzotshela ababukeli indaba ngoShaka Zulu, uNodum' ehlezi kaMenzi.
Shaka: Kwenze njani Ingabe amaphupho asedlulele kuwe Ubukeka njengomuntu obenukwa izithende yibhubesi?
Mdiniso: Yizulu eliphezulu akekho omunye. UShaka uhleka inhlinini bese eqalaza ngasesixukwini. Amehlo akhe agcina kuNobela.
Phampatha: Zingangotshani basendle. Ubani ongabahlalula ngalokhu Kodwa qaphela labo abasondelene nawe. uMhlangana noDingane?
Fynn: Yebo ngiyavuma, ngesinye isikhathi uba nolunya. Kodwa ngolunye usuku wawusixoxela ukuthi uTitus, umRoma wabethela amaJuda ayinkulungwane ngosuku agasela ngalo eJerusalema, nokuthi uCrassus wabulala izigqila ezingu-6,000 emva kokunqoba uSpartacus. Kodwa amaRoma ayengezilwane, angithi?
Fynn: Ngikhumbula sibona uShaka okokuqala ngqa. Wayenemibuzo exakise okwemibuzo yomfana wesikole. Wasibuza ngezindlu zethu, izingubo zokugqoka, indlela esilwa ngayo, umthetho wethu kanye nezinkantolo. Wabuye wasibuza ngokudaleka komhlaba.
Ross: Angisho ukuthi lokho kuzwakala kahle kakhulu.
Shaka: Izolo ngilale kamnandi. Amaphupho asephelile. Sekuyisiphetho sesikhathi esibi, Mbopha.
Mgobhozi: [Egcwele ukubonga] Ngiyabonga nkosi yami.
Kaputeni: Ngikholwa ukuthi wawukhona ngenkathi uNandi ephangalala, wawungekho yini Henry?
Mgobhozi: [Ngokujabula okukhulu] Ngizogasela ngokushesha kunomlilo wequbula. Ngizophendla indlela, ngiyotheleka ngasemuva kwempi yakwaNdwandwe. Ngizophakamisa izihlangu zabo, ngibagwaze emakhwapheni, bese ngidlulela kwenye indoda ngaphambi kokuba eyokugcina iwele phansi. [Ulandelisa amazwi akhe ngokugxumagxuma elingisa, egwaza emoyeni ngomkhonto wakhe, egabavula ngokushesha ngemuva kwesihlangu sakhe.
Shaka: Uma ucabanga uthi uZwide uyoluqonda lolu limi?
Buza: Yebo, Baba!
Shaka: Walethe lapha phambi kwami. Ngifuna ukubona ukuthi asakwazi yini ukubamba umkhonto!
Mgobhozi: Asituse ubaba wethu, wendlu kaZulu, indodana kaSenzangakhona, isizukulwane sikaJama kaMalandela!
Ngomane: UShaka ubekwaBulawayo. Ngenkathi kuzwakala ukuthi nansi impi yakwaNdwandwe isigasele umhlaba wethu, uShaka wavivisa impi yakhe yaqonda khona. Kodwa ekufikeni kwakhe, ubeshiywe yisikhathi ufika emva kwendaba. Indodana kaSenzangakhona yafunga yagomela ngodadewabo uNomcoba ukuthi kuyosuka impi ebomvu, kuze kube sekupheleni.
Mdlaka: Yebo nkosi uyiqiniso. Impi yakwaNdwandwe isiyaviliyela.
Shaka: Unephutha. Umfazi osevuthiwe uzala abantwana abanqala. Uma umfazi ethola abantwana esemncane nabo abantwana baba ntekenteke. Ibutho 6: Kodwa abayeni babo kuzobe kungamavaka asinde ezimpini ngokuba omuva kwezinye ezimpini.
Shaka: Umdlwane olumayo awubulawa. Uyawukhaliphisa ukuze ulume izitha zakho. AbakwaQwabe bangabafowethu kanti sifuna ukuba babe ngabangane bethu. [Inkundla iyahlokoma ngezwi lokuvumelana nenkulumo. Ibutho lesithathu liyasukuma.] Ibutho 3: [Liphuma ebuthweni labesifazane iVuthwamini] Lokho singekusho kwabakwaNdwandwe, umgodoyi ohlanyayo awulashwa. Sizwa kuthiwa bayadlondlobala futhi. Asibaqobaqobi ngani ngaphambi kokuba babuye babe namandla amakhulu?
Izwi Likadingiswayo: Sawubona, Shaka!
Ibandla: Impi ebomvu! Impi ebomvu! Uzokufa Zwide! Uzokufa Ntombazi! Ukumemeza kwesixuku kuya ngokuncipha lapho impunga endala iza ngaphambili. Iyalinda kuze kuthule nya bese iqala ukukhuluma.
Shaka: Bantwana bakababa. Yini laba eningibulalayo! Ngenzeni kini [Uyawa bese ezama ukuvuka futhi.] Nicabanga ukuthi nizolibusa leli zwe. Kodwa vele ngibona izinkonjane ziza. Manje sekumele nibhekane nabamhlophe. [Masinyane uyakhumbula ukuthi kunoMbopha. Ngomzamo omkhulu uqala ukusukuma ame ngezinyawo zakhe. Welula izandla zakhe ecabanga ukuthi uMbopha angase amsize. Umkhonto usesesandleni sikaMbopha azame ukuwuphakamisa bese eyangabaza, kuthi kusenjalo atheleke uMkabayi?
Shaka: Sekunesikhathi eside ngethemba ukuthi ngizolalela amazwi ahlakaniphileyo aphuma emlonyeni wakho ngezinambuzane lezo eziyishaka. Ngitshele, imaphi amazwi owawathumela kugogo ozala umame, uMfunda, indodakazi kaKhondlo wesizwe sakwaQwabe?
Mgobhozi: Kuhle emehlweni eNdlovu enkulu ukuthi namhlanje onke amabutho angasho lokho akucabangayo. Lokhu kuyaqala ngqa emlandweni wezwe ukuthi inkosi inikeze inkululeko yokuba wonke uwonke asho akuthandayo ngendlela efana nalena. Noma ngubani ofuna ukugxeka inqubo yenkosi uShaka ukhululekile ukwenze njalo. Inkosi izophendula ngaphandle kokufutheka nolaka. [Kunongabazane olukhulu, amabutho abukeka engayikholwa neze le nto eshiwoyo, kuze kube oyedwa uzidela amathambo uphumela eshashalazini.] Ibutho 1: Ngikhulumela iningi. Kungani izifiki zithathelwa phezulu kunezakhamuzi zakwaZulu na [Kunomsinjwana owesekelayo kumabutho?
Emva kwemizuzwana, kuzwakala umsindo wequlu labantu, uya ngokudlondlobala. Uma usudlondlobele isiteji siyakhanya ngokushesha kugqamisa bha isigodlo saseSiklebheni, umuzi kaSenzangakhona lapho uShaka kanye noNandi baxoshwa khona eminyakeni eyishumi nanhlanu eyedlula. USenzangakhona usekhotheme kanti isixuku esifuna ukwazi ukuthi kuqhubekani komkhulu sibuthene, silindele ngokungxama ukuzwa ukuthi ngubani ozoba yinkosi entsha. Iningi labantu liphendula imiqala ukuthola ukuthi ingabe uShaka ukhona na ngenxa yodumo lwakhe njengeqhawe ngaphansi kwenkosi uDingiswayo osedume izwe lonke, ebengaziwa ngobuso kwabaningi. Phakathi kwesixuku kukhona uMudli, ubab'omncane kaShaka. UShaka, ephelezelwa nguNgomane, undunankulu kaDingiswayo, kanye nonina uNandi, bayangena eshashalazini. Ugqoke uyaconsa, kanti unyathela ngokukhulu ukuzigqaja lokhu. Amehlo akhe ahlabayo nokubuka kwakhe okunesithunzi sokuphatha kugqame okwempahla yesele kunoma ubani ombukayo. UShaka umi ngaseceleni kukaNgomane, unina uNandi umi ngakwelinye icala.
Shaka: UMgobhozi usefile, indoda ebengiyikhonzile, indoda eyalola impi yami ngobuhlakani, kanye nomame, umame engimkhonzile akasekho. Phampatha, ngiyazi ukuthi umlilela ngeqiniso umame.
Njengabantu: Kwase kuthi uShaka waya lapho abaqaphi bemi khona njengemikhovu esibanjwe wunyezi. "Uphi uMgobhozi" Ememeza. "Ulele namadodana kaZwide". Ngaphansi kwalezi zidumbu ulele kanye nezitha zakhe. UShaka washo ngokukhulu ukudabuka: "Impilo yakhe beyimelwe ukugadwa yinina baqaphi. Waphendula uNjikiza wathi, "Ngokukhulu ukwethembeka iso lami belikuye ngaso sonke isikhathi," nangesikhathi sakhe sethunzi lokufa bengimqaphile. Lalela baba uzozwa ukuthi bengimqaphise okokhozi. [Kwaba nokungunaza okuzwakala phakathi kwezidumbu, ubuso bukaShaka bachachamba ngentokozo nokumangala uma ezwa lokhu.] "Dadewethu!" ememeza. "Ngiyawazi lowo msindo. Kukaningi ungenza ngilale ngingalele." "Mgobhozi bhongisa okwenkunzi." "Mgobhozi! Mgobhozi!" Wathi esememeza okwesithathu kwezwakala izwi ngaphansi kwezinqwabanqwaba zezidumbu. "Yebo baba." "Wenzani lapho phakathi" "Angenzi lutho baba, lutho ngaphandle kokulala ngaphansi kwegquma engicabanga ukuthi liwele phezu kwami." Izidumbu zasuswa phezu kwakhe, umafavuke njengedangabani wahlala ngezinqe?
Shaka: Nginikeze imvume uMgobhozi yokufeza isifiso sakhe ukuba anihole niyibambe ezimpondweni. Mgobhozi, phumela obala. [Enze njalo uMgobhozi]. Bakhombise ozokwenza empini yezitha.
Nqoboka: Baba, nami ngivumele ngisuke phambi kwakho. Iqhawe selihambile kanti ukulibala kwami kungase kudale inkinga. Ngicela ungivumela nami ngilandele ezinyathelweni zalo.
Dingiswayo: Kungensuku zatshwala ubulele isiqhwaga ebesesihluphe abantu iminyaka eminingi. Futhi asikalibali ngesibindi asikhombisa mhlazane ebulala ingonyama ngeklwa eyedwa.
Ntombazi: Ukhulumisa okomntwana. Iwe kanjani inkosi yakho uDingiswayo?
Dingiswayo: Nakuba engeyena wakwaMthethwa kodwa uzakhele igama kithina sonke. Ngijabula kakhulu, ngimnika isikhundla sokuba umholi webutho.
Shaka: Owami lo mkhonto. Usho ukuthini?
Fynn: Ndodana, uShaka uyibutho elinobuhlakani obuphindiwe kanti uyinkosi enkulu lapha e-Afrika.
Fynn: Ukhohlise uShaka wathi akasayinde iphepha elisemthethweni elinikezela ingxenye yezwe lakhe embusweni waseBrithani.
Ntombazi: Nginamandla okwangempela.
Ibandla: Hawu bakithi!
Amabutho: Ayihlome! Ayihlome!
Mdlaka: USikhunyana, owayeyinganyana ngenkathi uMgobhozi ecaba umnewabo empini yaseQokli uzophindiselela. Impi yakhe ivive eNdolowane, ibanga elingekude kangako, libalelwa kumadoda angu-15,000 anamandla. Thina sinamadoda angu-30,000 akulungele ukulwa. Sengithumele ukuba bayohlola ukuthi isitha sifuna ukuhlasela kanjani.
Dingiswayo: Sengikutshelile nje wena kaSenzangakhona, ukuthi ngifuna ukuba yinkosi yabeNguni bonkana ngaphandle kokusebenzisa indlakadla, ngincamela ukuxoxisana nokubonisana.
Njengabantu: He! He! Bekezela, mfana omncane. Ngiyeza kuye njengamanje. Ngasohlangothini lwakwaNdwandwe, uNomahlanjana wahlala phansi komthunzi womuthi ezikhululekele nje. Wacabanga ukuthi indlalifa kaZwide yinkulu kakhulu ukuthi ingazikhathaza ngomsebenzi onzima. Impi yakwaZulu yayilindile, inelukuluku lempi. Kwase kuthi abakwaNdwandwe basondela kuyona. Bathi besasondela ngezansi bahlangabezana nommango abangakwazanga ukushesha ngoba wawunyukela. Kwabenza bangenwa ngamanzi emadolweni. Babengakwazi ukuphonsa imikhonto yabo iqonde phezulu kodwa thina sasikwazi ukuyiphonsa ibheke ezansi. Leli kwakuyisu lokulwa impi ngobuhlakani. Ngaze ngakhumbula ngezikhathi zami eminyakeni engamashumi amane adlule, lapho...
Njengabantu: Ake ngibone. Okwalandela lapho icala elilodwa lempi yakwaNdwandwe lanikela esihlahleni lapho uNomahlanjana wayehlezi khona. Ngaleso sikhathi babebalelwa ku-7,500 ababengunge uNomahlanjana owayecabangela ukuthi impi kaZulu inamandla angamakhulu ayisithupha, ingxenye yabo yayilimele. Ngamadoda akhe abalelwa ku-2,500 wayecabanga ukuthi uzobashaya ngomkhonto owodwa. Kodwa uNomahlanjana wansondo akazange abe nolwazi ukuthi uShaka wayenamabutho angu-2,000 ayengakhathele ayewafihlile.
Khuzwayo: Ingakafiki le nto kwakunoxolo kubafana baseLangeni. Manje wonke umfana umonazelana nomunye.
Shaka: [Ecabangisisile] Kodwa ibhubesi lihlale linesikhathi sokubulala njalo. Kwenzekani uma ibhubesi lingasadingi ukuba libulale futhi Lilahlekelwa ngamandla alo, igunya kanye nentando. Yilokhu okwenzekayo kithi bafowethu. Kuyangicacela ukuthi ukubulala kulula kodwa ukugcina umthetho ngezikhathi zokuthula okwenza isizwe sibe namandla. Kade ngicabanga ngale nkiyankiya, kodwa ezinyangeni ezimbalwa ezedlule bekuyima ngiyithola impendulo?
Bonke: Bayede, nkosi, Bayede! Kunokujabula okungajwayelekile kanye nokwenama kwabanye.
Amabutho: Bayede! Bayede! Bayede nkosi!
Shaka: Umthetho ubeka amakhosi ngaphezu kobuthakathi kodwa wena usuzibeke waba ngaphandle komthetho. Awungitshele, kukusize ngani ukuthola lawo mandla, njengoba uphika ukuthi ungumthakathi phambi kwempi yami elawulwa umthetho?
Shaka: Malume, uyaziwa ngokubalekela amaqiniso. Kodwa angeke ngigudluke kulokhu. Ngitshele ukuthi kungani wawungibiza ngeshaka?
Phampatha: Kukhala ibhungane emzini weNkosi. Usefile, nezimpungushe ziyakufakazela lokho. Sekuphelile konke, sekuyisiphetho sakho konke. Uzohlala esemlandweni, kodwa manje uZulu usefike esiphethweni. UZulu ubemkhulu kodwa manje uZulu usephelile. Bonke lobo bukhulu bebukuShaka. Kodwa manje usekhotheme. Ubeyindoda emadodeni, inkosi yamakhosi, kanti mina Phampatha bengimthanda. [Izimpungushe sezizwakala eduzane. UPhampatha uyasukuma uthatha omunye wemikhonto ephukile. Ngobuso obunokuzimisela ugxavuna umkhonto ngezandla zombili uma phezu komzimba kaShaka.] [Ikhethini liyavaleka.
Shaka: Mabutho! Hambani njengamanje niyobamba impisi ukuze izohlala kanye noNtombazi.
Ngomane: UBuza kanye nebutho leziChwe bebethunyelwe ukuyohlasela ibutho lakwaNdwandwe ebelikude nalapho bekwenzeka khona le mihlola.
Shaka: Awuzubulawa. Ngikuxoshisa ngezinkabi eziyisihlanu njengomvuzo wakho wokuphatha kahle umame. Ngokukhulu ukujabula, uPakalisa uza phambili futhi uyakhuleka eNkosini.
Mkabayi: UShaka akuseyena lo Shaka omaziyo, kodwa umthandi wegazi labantu usekumenze wabulala wonke umuntu. Izithutha ziyahlala zikhale ngobuthutha bazo. Amabutho angempela ayakhohlwa ngamaphutha awenzile ngokuthi athathe isinyathelo esiya phambili. Asivumelane ngazwi linye ukuthi ngeke iphele le nyanga uShaka singambulalanga. Dingane kuzoqala wena.
Phampatha: Maye, ubani owaziyo ukuthi bangenzani Angisona isanusi. Ngingowesifazane ogcwele uvalo. UShaka wanga uPhampatha, bese eyahamba. UPhampatha uyambuka ngenkathi ukukhanya kufiphala kuze kube mnyama?
UNobela aphendukele kuMbopha ngeso lentukuthelo uMbopha aze athathe amagxatho amabili ebuyela emuva.
Shaka: Kodwa eLangeni kusekhaya likamame; futhi nginelungelo eligcwele lokuhlala lapha njengabantu bonke.
Nobela: Nizwani balingani bami Umlingani 2: Lokhu okuconsa emkhontweni wempi?
Kaputeni: Umbusi akasona isithutha. Bekuyinhloso yokudala ubuhlobo okwenze ukuthi uShaka athumele izithunywa zakhe. Ubefuna ukuthi amanxusa akhe aqeqeshwe ngobuhlakani babantu abamhlophe.
Mbopha: Ukuze siphephise izwe kule nkosi ephethe ngonya, ngiyafunga ngoMvelinqangi abaphethe impi kanye nawo onke amakhosi alele eMakhosini nangabo bonke abalele oDongeni lukaTiyana, ukuthi uShaka kufanele afe. Sengishilo.
Mudli: Manje nduna, yenza umsebenzi wakho. [Uyaqhubeka namagxathu aya phambili ubhekene nomkhonto wenduna, bese ewa phansi.] [Isixuku siyavungama sibabaza ubuqhawe bakhe.
Ntombazi: Zinja! Zimpungushe! Zingulube zamaZulu ezingamavaka! Ningakwenza kanjani ukuthi ningilokothe ningihudulele lapha njengesigelekeqe. Ningangilokotha kanjani ngiyindlovukazi nizongiqulisa icala phambi kwabantukazana abazali bakhe aba...
Shaka: [Ekhuluma yedwa] uMgobhozi, uNqoboka kanye nami sakhe umlando ongakaze ubonwe kwelabeNguni. Manje ngiyasola ukuthi lo nxantathu obubambisene usufinyelele emaphethelweni. Izinsizwa ezifana nalezi akulula ukuvala isikhala sazo, futhi nginokuthuthumela ngesizwe sami kulo mzuzu ofana nalona. Yeka indlela engimthanda ngayo uMgobhozi! Ukukhula kwamandla ami kuyilapho engimdinga kakhulu. Kodwa usehambile. Impi yakusasa izonquma lokho okudaliweyo ngekusasa lakhe kodwa sengiyalazi mina kadeni. Isizwe sami sisengozini enkulu; hhayi ekulweni empini, kodwa ingozi yalokho okuzolandela emva kwalokho. Kumele ngibe namandla amakhulu ukuze isizwe samaZulu sisimame ngaphandle kukaMgobhozi. Izinsuku ezinkulu zesizwe zisendleleni. [Uyaqhubeka ugqolozele esixukwini ngenkathi amalambu eya ngokufiphala namakhethini evaleka.
Shaka: Amadoda ayazi ukuthi ngelinye ilanga ayokufa. Kodwa uma ukufa kugasela, abaseleyo okumele bakuzilele abazithola njalo bengakulindele ukufa.
Nqoboka: Ngingumuntu wamazwi amafushane, nkosi yami. UMgobhozi usengikhulumele ebengizokusho.
Kaputeni: Impela, kwaBulawayo kuyidolobha elihle futhi elikhulukazi, elingafaniswa namadolobhakazi aseNgilandi nahlanzekile, nalawulwa kangcono futhi. Akukho masela nomalal'epayipini kwaBulawayo.
Phampatha: [Ngezwi elipholile]: Cha, nkosi yami.
Shaka: [Egqolozele uMudli]: Ngibheke, malume, bese uyakhuluma. Wema endleleni yomendo kamame nobaba uSenzangakhona, ngaphambi kokuba ngizalwe. [UMudli ubuka uShaka kodwa akuphumi lutho emlonyeni.
Mhlangana: Kukaningi simfica ehlezi, ebalisa ngesingakwazi. Kuyiziqubu ezine lapho ngike ngaphakamisa iklwa ngithi ngiyamjuqa. Kodwa uShaka simsabisa okwenyoka; kunento ekuyena eyenza ukuthi uma simbona sivevezele.
Mkabayi: Yilona hlobo lwamadoda esiwadingayo kuleli zwe lethu. Dingane kanye nawe Mhlangana, thathelani kuMbopha nisuse uShaka. Uma kungenjalo, uzonisusa kungekudala.
UMkabayi, ubabekazi kaShaka, kanye nabafowabo ababili uDingane kanye noMhlangana, basongoza ukubulala uShaka: kukhona noMbopa.
Dingiswayo: Obani abalimele, Ngomane?
Shaka: Ngizokushiyela kuwe lokho kanye namabutho Mgobhozi.
Kuyakhanya esteji ukuze kuvele oYengweni, ikomkhulu lenkosi uDingiswayo. Esihlalweni kuhlezi yena uqobo uDingiswayo, inkosi yaBathethwa. Ugqoke isikhumba sesilwane, amabhengele ezinyo lendlovu emlenzeni kanye nasezingalweni. Undunankulu wakhe uNgomane uhlezi ecansini. Kukhona nezinye izinduna (iziphathimandla) ezihleli naye, kungabalwa uBhuza, uMholi webutho leziChwe. Amadoda ahleli phandle endlini yodaka efulelwe ngotshani okuthuquzwa kuyo umthunzi wezinkukhu - Ibandla. Umnyango othi awube yindilinga uvulekile. Ngemuva kunezinkulungwane zezindlu ezakhiwe ngesintu.
Kaputeni: Wenzeni uFarewell?
Dingiswayo: Hawu! Kodwa izitha azikwazi yini ukumkaka?
Khumalo: Ilungelo abanalo elokubulawa qha, ukuze kuvuleke indawo kulaba abazelwe ngokusemthethweni. Ungangitshela ukuthi kungani abazali bakho bengazange babulawe ngokuphula umthetho wethu?
Mkabayi: Dingane kanye nawe Mhlangana, kuyoze kube nini isizwe samaZulu sihlupheka Izwe libheke nina. Sheshisani, uma kungenjalo nizolandela nani?
Fynn: Ubuphukuphuku obuphindiwe lobu uma ucabanga ukuthi uShaka wayesiphethe kahle kanjani.
Shaka: Nqiwane; Mdiniso, asike sizwe kinina. Ubani ogile le mikhuba emzini wami Sebenzisani amandla enu ukunuka umthakathi, mina ngizomkhumisa umhlabathi lingakashoni ilanga lanamuhla?
Farewell: Konke kwenziwa ngokwesatshiswa okukhulu.
Dingane: Kodwa, babekazi, singayivukela kanjani indoda enkulu enjengaye Sinathemba lini ukuthi singahle siphumelele njengoba izwe lonke limkhonzile?
Dingane: Mkabayi kaJama, babekazi, awudingi ukusinxenxa. Sekuyizinyanga salubopha uzungu. Isifiso sikhona, kodwa njalo uma sithi siyazama, siba namanzi emadolweni.
Ngomane: Izethenjwa zezincekukazi zakhe zenqabile ukubuyela emuva ngaphandle kwenkosi yazo. Zema phambi kwakhe ngenkathi ewa elala phansi, kwathi ngokuvumelana zakhipha imimese zazibhuxeka ezinhlizweni zazo zawa phansi phambi komzimba wenkosi zayilandela edlinzeni layo.
Umxoxi: Ukuwa kombuso omkhulu nothandekayo kaShaka kulezi zinsuku kuyanyelela, njengokubola komuthi ngaphakathi kwamagxolo awo. AbakwaNdwandwe behluliwe, kodwa umngane kaShaka omkhulu kanye nebutho eliyiqhawe uMgobhozi linikele ngempilo yalo kule mpi. Impi ayikaze ibe namandla kangaka, kodwa omunye wamabutho ubekezelele ukwehlulwa okubanga amahloni ngesandla sabeSuthu kanye nequlu lamaKhaladi; ladodobaliswa yisifo esiliphethe, kodwa uShaka akalwamukelanga uxolo, wabakhanda ngamatshe baze baphangalala. Kulesi sikhathi esinzima kangaka wayedinga kakhulu iseluleko sikanina uNandi, owaquleka wasephangalala ekude nezandla zikaShaka ebezingamgona. Usizi nomunyu kwakhungatha iNdlovu eNkulu yaqhubeka yaba sesimeni esimuncu, kwathi ububanzi bezwe elingaphansi kwesandla sakhe esiqinile sashaqeka kakhulu. Ngisho nabangane bakhe baqala ukumngabaza, kwahlaluka amazwi ayeshiwo umthakashana uNobela okuthi ukufa kuzoza nalabo abaseduze naye.
Shaka: Abafowethu! Phampatha, ukwesaba kwakho kuwubulima obuphindiwe. Ilukuluku likaDingane ukuba yinina! Kanti uMhlangana, hhayi ngeke! Abangibambelanga magqubu.
Fynn: Ngizizwa ngingeneme ngoShaka. Usebenze kanzima. Kodwa ukuphangalala kukanina sengathi kumphendule ingqondo yakhe.
Buza: He, hehe! Baba, Ndabezitha, bangenzani abantu bakwaButhelezi Bamangala bonke, Nkosi yami. Ngaphambi kokuphela kwempi, ngitshele ibutho leZichwe ukuthi ligasele ibangana phakathi kwabo nabakwaButhelezi bese bebacela ukuthi bazinikele. Sibathembise uxolo uma nje bekwamukela njengeNkosi yabo. Kodwa esikhundleni salokho bamane basethuka kwathi iqhawe labo uNkalakatha laphuma lathi qekelele lamemeza lathi, "Zinja, buyelani enkosini yenu engenamazinyo niyitshele ukuthi ayikhiphe insizwa ezizwayo ukuzolwa nami, hhayi imigodoyi eyinina." Ngokuphazima kweso waqhasha uShaka wabhekana ngqo noNkalakatha eduzane kakhulu wamemeza, "hheyi wena sithutha esiziqhenyayo, uzowagwinywa la mazwi akho, ubuye ube ukudla kweklwa lami. Yilwa-ke manje." Washo esondela ngegxathu lakhe elikhulu uShaka eqonda ngqo kuye. Wathi eseseduze kakhulu wagadla uNkalakatha umkhonto wakhe washaya ehawini likaShaka. Ngaleso sikhathi uShaka wayephethe omunye umkhonto wesibili esihlangwini sakhe; kwathi ngemizuzwana embalwa uShaka wagasela. Wambhokoda ngomkhonto wakhe onokudla okukhulu ekhwapheni langakwesobunxele, washayeka phansi uButhelezi waphelela khona lapho. Wezwakala uShaka esethi; "Ngadla mina kababa". Emva kwalokho uShaka wavala isikhala esasimhlukanise noButhelezi, kodwa uNqoboka benoMgobhozi balahla phansi izimbadada zabo, babaleka bayosekela iqabane labo ngemuva, uShaka kaSenzangakhona?
Mkabayi: Hlasela njengamanje! UMbopha asondele awubhuxeke umkhonto enhlizweni kaShaka. UMkabayi aqandule ngenjabulo yokunqoba.
Imibuzo: 1. Kungani uMkabayi ekhuluma ngalolu hlobo noDingane noMhlangane 2. Uhlobene kanjani uMkabayi noShaka 3. Kungani uMbopha avuma ukuba ingxenye yetulo lokubulala uShaka 4. "Nawe Mbopha KaSithayi" Lawa ngamazwi kaShaka esefa. Kungani asho la mazwi 5. Uma ubona ngokwakho ngabe kwakufanele yini uMkabayi abulalise uShaka ngalolu hlobo. 6. Kunabelungu abafika ngesikhathi sikaShaka. Ake ubasho njengoba bebaliwe encwadini. 7. Ngabe uShaka wabemukela kanjani laba belungu Sekela umbono wakho. 8. Kwakubangwa yini ukuba uFynn abe nokumthanda uShaka 9. Bhala imigqa emihlanu ngokufa kukaShaka kaSenzangakhona. Kusukela kungena uMbopha kuze kufike lapho uPhampatha ema phezu kwesidumbu sikaShaka?
Farewell: [Ejokola]: Kunomsebenzi wenkosi.
Gumede: Nangu uShaka eza!
Fynn: Cha akunjalo Farewell. Kunokwesaba, ngiyavuma. UMvelinqangi kuphela ongabusa ngaphandle kovalo kanti angiphiki ukuthi uShaka okwakhe kudlulele. Kodwa okusalayo ukuthi ubukhulu bale ndoda buncike ekuthini ikwazile ukwakha isizwe esinamandla e-Afrika ngokudala ingebhe kanye nendlakadla. Ngaleyo ndlela uma elahla izikhali, uzama ukusimamisa isizwe sakhe ngokuqinisa isandla kanye namandla olwazi analo.
Fynn: Iqinisile insizwa. Ukwenza kwakho kunobulima.
Dingiswayo: Shaka kaSenzangakhona, ngiyakuhalalisela ngokuhlabana kwakho empini nabakwaButhelezi. Kodwa ngifuna ukuzizwela ngowakho umlomo ukuthi kungani udabule izimbadada zakho thina abanye sizithanda ngakaka uma silwa ezimpini. UShaka uphumela obala bese ema ngokwasempini.
Farewell: Kulungile, kuthathe ngendlela obona ngayo. Kodwa kukhona okushaya amanzi ngalo mbhemu. UnobuNapholiyoni. Uthi akafuni ukuvikelwa ngonogada. Ucabanga ukuthi angeke abhubhiswe muntu.
Shaka: Bheka, Mama bonke laba bantu bathi mina. Bangabakho futhi, njengoba ngabikezela ngaphambili, usuphenduke indlovukazi enkulu engakaze ibonwe ezweni labeNguni.
Ngomane: Bafowethu, uhlaselwe ngobuthakathi. Entabeni iMbuzi-umane waziyela kwabakwaNdwandwe abamane bamthatha njengesiboshwa bamusa esitheni sakhe uZwide KwaDlovunga. Eminye imibiko esiyitholayo ithi uDingiswayo wamukelwe ngenhlonipho nguZwide; abanye bathi uphathiswe okwenja nesigqila. Kodwa engineqiniso ngakho kunye: uNtombazi umqoqi wezingebhezi zamakhanda amakhosi wamfaka umoya wokuvukela uDingiswayo inkosi yethu, yaholelwa ophathe ngaphandle komuzi. Osibhincamakhasane bathi wayemile egoqe izandla, kwathi ngezwi lakhe elipholile watshela induna yakhe ukuthi imbhokode ngomkhonto ngokweqiniso futhi iqinisekise ukuthi ungena enhliziyweni. Ngokuphazima kweso yashaya kwaba kanye, isehlo esishaqisayo sabe sesenzekile.
Khumalo: [Ngokuphuthuma] Shesha Njengabantu. Waphila uMgobhozi noma cha?
Esixukwini: Manje usehlasela uMhlangana, umfowabo kaShaka.
Khumalo: Akeze. Ucabanga ukuthi siyamesaba?
Khumalo: Cha, cha! Kufanele silandele isiko labeNguni; akuqale oyedwa ngesikhathi. Mthembu kuzoqala wena.
Khumalo: Thina esesibadala sinazo zonke izizathu zokumzonda: uyasishaya emidlalweni yonke futhi uyazigqaja ngalokho.
Mthembu: Usuzibambe zaqina, Shaka?
Fynn: Asinaqiniso ngalokho.
Khumalo: Manje uPika uzoke asixoxele ngoMgobhozi. [UPika Zulu amamatheke ngokuzwelana naye.] Pika Zulu: Emva kokulolozela okufushane uShaka uthola isikhathi sokuhlola amabutho akhe. "Siyabona-ke manje", kusho indlovu enkulu, "ukuthi bengiqinisile. Ukuphosa isikhali sakho akuyona indlela yokunqoba impi. Indlela yokugwaza ngomkhonto isiyazihlonza ukuthi kusukela kulolu suku kuya phambili, umhlabathi ungufakazi walokho". Emva kokulolozela nokududuza, uNomahlanjana indodana kaZwide wazama ukubophel' amanqin' enyathi abakwaZulu. AbakwaNdwandwe bayagasela. Emva kwesikhashana beqalile baphendula imisila yabo bathi galo ngephule nezihlangu zabo bezithwele ngemuva. UShaka wabona ukuthi bayabayenga. Wamemeza ngelikhulu izwi, "Bantwana beZulu, ugibe lolu. Ningabalandeli eduze." Kodwa ngenxa yokwenama kwamaZulu behlanyiswa ukulangazelela ukubulala, abazange bawuzwe umyalelo kaShaka. Behamba ngezinyawo, ngaphandle kwezingxabulela, babasukela isilinganiso esingamagxalothi angamakhulu amathathu. Ngokuphazima kweso yaphenduka impi yakwaNdwandwe yabhekana nabo ngqo. Bebebayengile. Iningi lamabutho kaShaka lagasela lachusha phakathi kwempi yezitha ngaphambi kokuba life. Kodwa iningi lamabutho kaZulu ashesha ayibona ingozi. "Asibuyele phezu kwentaba nezihlangu zethu sizithwele ngemuva", kumemeza uShaka. Baphenduka banikela phezu kwentaba behleleke ngononina. Kodwa ukungahloniphi izwi likaShaka kwakungafanele kuzitshwe, ngisho ukungahloniphi kokuba azigqaje kakhulu. Wabathethisa kalhulu olwesabekayo kwathi iviyo ngalinye laqoka indoda eyodwa ezokufa njengesibonelo esizofundisa abanye. Amadoda ayethweswe icala anikezwa ithuba lokufa njengamabutho angamaqhawe. Emunye kwakumele ame ebangeni lokuphosa umkhonto bese bayaqhubeka nokulwa bebodwa kuze kube bayafa. La madoda athatha izindawo zawo ngaphandle kokungabaza. Bathi uma sebefike ezindaweni zawo baphenduka bonke bakhuleka okokugcina bephakamise imikhonto yabo yabheka phezulu. "Bayede !" Bathe lapho sebebhekene nempi yezitha base begxoba ngonyawo lwangakwesokudla bamemeza, "Ayize!" Kodwa okwenzeka lapho kwakumnandi kakhulu ngenxa yokuthi babenga...
Ntombazi: Akusona isijeziso esifanele indlovukazi leso.
Dingiswayo: IziChwe namhlanje zidl' ubhedu empini yazo nabakwaButhelezi. Ngiyanihalalisela nonke. [Ephendukela kuShaka] Shaka, woza lapha. [UShaka eze phambili ngeqholo elikhulu] Ukunqoba kwanamhlanje kuncike kakhulu kuleli butho eliselincane futhi elinesibindi ngendlela yalo entsha yokulwa. Okokuqala ngifuna ukugcizelela izibongo zakhe ezithi, uNodumehlezi kanye noSigidi.
Mkabayi: Izwe alisamkhonzile. Cabanga ngamadoda angenacala, abesimame kanye nabantwana abalahlekelwa ukuphila kwabo selokhu uNandi aphangalala. Ngenkathi esathatha umbuso ukubulala kwakhe kwakwamukelekile, ngenxa yokuthi wayekwenza egameni lokwakha isizwe ngokuhlasela ezinye izizwe. Manje akwamukeleki.
Ngomane: Amabutho empi asenqumile. Thumelani kuShaka ngaphandle kokuchitha isikhathi. Useyinkosi yethu entsha.
Mbopha: Ngiyamesaba. Noma engasekho ngiyamesaba! Alahle umkhonto bese uyabaleka. Emva kwesikhashana uMkabayi uyamlandela. Ikhethini liyawa, emva kwemizuzwana embalwa liyaphakama futhi. UShaka usalele lapho ewele khona. UPhampatha uguqe ngamadolo eceleni kwakhe. Umkhonto otshingwe nguMbopha uwugone esifubeni sakhe. Uzwa kukhala izimpungushe kude le, umsindo wazo uyenyuka ngenkathi uPhampatha ekhuluma.
Nandi: Ndodana yami, uyinkosi enkulu kunawo onke amakhosi ake aba khona. Kodwa ubukeka engeneme ngalokho akushoyo.
Shaka: Akuphi amandla akho njengamanje Ubanjwe ngamabutho amabili vo. Futhi zonke izingebhezi zamakhanda ezingamashumi amathathu angeke zikuvikele kimina. [Athule nya uNtombazi. UShaka ukhuluma ngokuzethemba okukhulu njengoba esesithathile isinqumo.] Abathakathi bangabahlobo bezimpisi. Ingabe yiqiniso lelo?
Mbopha: Nobela, mathananazana ongcolile, usukuphi manje?
Shaka: Ake ungilalele. Qiniseka ngokuthi ngikhuluma iqiniso lodwa. Angiganiwe mina. Kunowesimame walesi sizwe engimhloniphayo futhi engimkhonzile ngokwanele ukuthi angaba uNdlunkulu wami. Uma ngingase ngithathe manje, angethembi ukuthi ngingazifaka engozini yokuba nemicabango ngaye enhliziyweni yami. Umthwalo osemahlombe ami usemabuthweni ami. Angeke ngithathe uNdlunkulu bese nginishiya nilwe izimpi zami. Umcabango wami wokuqala nowokugcina ukinina. [Kunenhlokomo enganqamukiyo. Kuyamenyezwa lapha nalapha.] Ibutho 1: Sigidi! Ibutho 2: Nodumehlezi kaMenzi! Ibutho 3: Mbube yamaZulu! [UShaka uyaphuma kanti amabutho ayamemeza ngenjabulo kuze kuvaleke amakhethini.
Mdlaka: Abamhlophe! Banyathele kowethu umhlaba, bamba, baloba ephepheni, bese betshala izithombo! Abakaze balwe nathi sampela.
Nobela: Ingabe nizwa lokhu engikuzwayo balingani bami Umlingani 1: Sizwa lokhu okuzwayo nawe?
Shaka: Ufanele ukuya kwagoqanyawo. Ukuya kwakho kwagoqanyawo akuzuba lula neze. [Uphendukela esixukwini] Nonke niyazi ukuthi umalume uMudli waba nonya kumame uNandi, icala eliphindwe kabili ngoba naye wayenegazi lasebukhosini. Wafaka ubuthi emqondweni kababa waphendukela umame, wabe esedala ukunganambithiseki kukamame okwaze kwamkhipha emzini kababa eSiklebheni. Inzondo yakhe kimina yaziwa ngumuntu wonke. Wayegqugquzela ukuba ubaba angangifuna uma ethola ithuba. Wavuna uSigujana ukuthi athathe isihlalo sikababa nakuba kucaca ukuthi njengoba kuyimina omdala endlini enkulu, indlunkulu, kumele ngithathe ubukhosi bukababa uSenzangakhona. Nangokufa kukaSigujana, uMudli wehluleka ukwelula ingalo yakhe angamukele. Qinisekani ukuthi akagqabuli uMudli ngenkathi sisathetha amanye amacala. [Uphendukela kubaqaphi] Baqaphi, lethani bonke ababanesihluku kumame, noma labo abaphikisana nokuthatha kwami ubukhosi, noma kokubili. [Abantu abayisithupha ababukeka bedabukisa beluswa ngabaqaphi beza phambili bephakamise izandla zabo zangakwesokudla, bekhuleka enkosini besho uBayede.
Buza: Ehe, Ndabezitha, iyona ndlela iqabane labo uShaka ayelwa ngayo izimpi zakhe. Iqulu elalimlandela elibalelwa emashumini ayisihlanu alandela emva kwakhe kanye nebutho leZichwe lalisezithendeni zakhe. Ndabezitha, kwasuk' uthuli lapho uShaka ebhekana nabo ngqo, ngokuphazima kweso isizwe sakwaButhelezi sathi galo yephuka sisindisa izimpilo zaso. Inkosi uPhungashe wakwaButhelezi wazinikela kanye nesizwe sakhe wavuma ukuba ngaphansi kwenkosi uDingiswayo kaJobe.
Fynn: Sikwazi sonke ukuphanga umdaka kukaShaka ukuqinisa isizwe sakhe ngolwazi olunzulu lwase-Yurophu. Kwaze kwaba yishwa ukuthi ujenene uCloete enze ubutha kumngane wethu.
Mkabayi: Akuphele nya ukukhuluma ngamazwi, kodwa thathani izinyathelo. Asihambeni siyozilungiselela.
Shaka: Ndlovu enkulu, ngineqiniso ukuthi ukuphonsa imikhonto akulungile. Akubona yini ubuthutha ukuba ibutho liphonse isikhali salo ezitheni, ngaleyo ndlela liziphuce isikhali salo ngokwalo, ngaleso sikhathi isitha siyahlonyiswa ngalezo zikhali eziphonsiwe Okuhle ngomkhonto omfishane ukuthi ngizifikela mathupha esitheni sami ngisibhokode?
Amabutho: Sigidi! Nodumehlezi! Izulu eladuma kayinkulungwane, eladuma ehlezi!
Fynn: Uma ngikhuluma iqiniso, ngiyamthanda. Noma angaba nolunya kodwa mina ngazi umusa wakhe omkhulu. Uyazi ukuthi wayenogogo. Wayecishe abe neminyaka eyikhulu ngenkathi ephangalala. Kodwa njalo ngangibona uShaka emgeza ubhici emehlweni nasezindlebeni okwakusesimeni esibi kakhulu ngenxa yokuguga.
Isigijimi: Ayidle izishiyele, nkosi yami, ngokuphazamisa ibandla. Umbiko wami mfushane; uSikhunyana, indodana kaZwide ongasekho, igasela umbuso wakho ongasenyakatho. Uzophindiselela uyise ngesizwe sakwaNdwandwe esadliwa nguwe.
Shaka: Izitha! Obani abayizitha zami, Phampatha?
Dingiswayo: [Esukuma ema ngezinyawo ekhungathekile]: Kuyamangaza lokhu. Uma bengena ngendlovu yangena akuselula ukuthi ngisebenzise indlela yami yokuthula noxolo. Ngomane, tshela uBuza ukuthi ahole iziChwe empini, mina ngizohola izingqalabutho zebutho leYengandlovu. [Uyaphuma uthe qekelele phambi kweshashalazi eshiya izinduna ebumnyameni. Manje kunoShaka kuphela kanye noDingiswayo.
Fynn: UShaka walila kwathi izikhonzi zakhe zabhubhisa amakhulu abantu abangenacala. Abanye babo babebulawa ngenxa yomyalo wenkosi uqobo lwayo ngenxa yokuthi bengakhombisi usizi ngokushona kukanina. UFarewell ubuyela etafuleni futhi ugxisha inyama emlonyeni wakhe.
Mgobhozi: Akumele ngichithe isikhathi sami manje, baba, nkosi yami. Ngivumele ngisuke emehlweni akho, ukuze ngilungiselele impi yakusasa.
Wabumba wahlanganisa izizwe zabeNguni, wakha ubukhosi obungakaze bubonakale e-Afrika yonkana. Nizobona uShaka ehlelela ukuphendula isizwe sakwaZulu ekubeni ngamabutho sibe yizakhamizi zakwaZulu. Kodwa umlando uqhikiza amahlombe amakhosi, kanti sewuzobona umsuka wosizi oluzokwehlela amadoda aziwayo acabanga ukuthi anezimpendulo zayo imibuzo maqondana nempilo kodwa manje aseyabona ukuthi awayiqondi le mibuzo. Kodwa ngigeqa amagula manje mina. Zibonele inkosi uShaka ezinsukwini zokubusa kwakhe. Ilambu liyafiphala kuthi amakhethini ahlukene akhombisa oYengweni. Indawo okudlalelwa kuyo eyesigcawu sesibili kodwa ngasohlangothini olungaphambili kuneliba eliqoshwe ngedwala. UNgomane umi ngasedwaleni ngenkathi izixuku zakwaMthethwa zingena ngeziqubu ezimbili kanti ezintathu ziqhamuka kuwona wonke amacala, isiteji siyaphithizela. Idlanzana lamabutho liyaviliyela bese liyangena lime ngononina ngaseceleni kweliba. Bonke bami ngokukhulu ukudabuka begobondise ngamakhanda. UNgomane uphakamisa izihlangu zakhe ukhuluma nesixuku.
Ngomane: Thulani! Sizwe sakwaMthethwa, sisempini lapha. Inkosi yethu kuyoba uMkhuzi wempi. Impi akube yiyona enqumayo ukuthi kuyoba ngubani leyo ndoda.
Shaka: Lalelani bantu bami. Bengifuna ukuthola izanusi zangempela ezweni lethu. Futhi bengifuna ukuthola izanusi mbumbulu ngaphambi kokuba zibulalise abanye abantu. Ngase ngifafaza igazi endlini yami. Bengibuka izanusi zami zenza umsebenzi wazo. Lezo ebezisebenza ngokuthakatha zizosiwa kwagoqanyawo. Umsindo wokuvumelana noShaka uyaqandula esixukwini. Abethweswe icala bamile, bese kuthi uMbopha aphuthume aye phambili, agxavune ishoba likaNobela ambhule ngalo ebusweni.
Mdlaka: Bayeza baba! Isigqi sokunyathela kwamabutho siyezwakala kanti nokushayana kwemikhonto ezihlangwini kukhulu kunamandla.
Mgobhozi: Lokhu esiyikho sibonga wena, Baba. Isibindi sakho nobuholi kungenze ngaba yilokhu engiyikho. Ugqozi enginalo ngabo luyefana nolwezizwe zonke kanye nezizukulwane ezizolandela.
Pakalisa: Yebo, nkosi.
Fynn: Uqinisile. Ngicasukile futhi ngendlela uFarewell axoxisana ngayo noShaka. Sonke siyamazi uFarewell ukuthi ungumuntu onjani. Kodwa empeleni bekufanele abe namahloni uma ecabanga ukuthi inkosi ibe nomusa ongakanani kithi selokhu sabeka umcondo wethu kuleli zwe.
Nobela: Kusukela manje uzohlala ngokwesaba futhi uzofa unokwesaba. Uzoba omunye wababulali bendlovu enkulu uShaka. Kanti uzoba nomthwalo kuze kube sekufeni. Uthatha okuthile ngasemphethweni wengubo yakhe ukufaka emlonyeni wakhe. Wonke umuntu uyamangala; bese kuthi onogada baphuthume kuNobela osevele esewa.
Fynn: Kwakuyoba kuhle ukuba wawukanye nathi eminyakeni emine eyedlule ngenkathi mina noFarewell sibonana okokuqala ngqa nenkosi uShaka. Waviliyelisa amabutho ayishumi nanhlanu phambi kwethu, ibutho ngalinye linemibala yalo kanye nezihlangu zalo.
Ukukhanya kwelambu kuveza uMxoxi emile.
Jadezweni: [Ngokuphuthuma okukhulu] Sheshisa bo siyakunxusa. Kwenzekani kuMgobhozi?
Mgobhozi: Sala kahle, baba, nawe uhlale kahle futhi. Nqoboka, nkosi yakwaSokhulu; uma kwenzeka singabonani futhi, ngiyaqonda ukuthi uzoqhubeka ulwele ubaba wethu njengoba wenzile ngokwethembeka esikhathini esedlule. Thina sobathathu, angingabazi ukuthi sizobuye sihlangane futhi sisebenze ndawonye futhi kwelizayo. Baphume.
Shaka: [Elula isandla sakhe ngakunina uNandi]: Woza lapha mame. [Uyeza enovala olunokuziqhenya futhi uzohlala eceleni kukaShaka.
Farewell: Ngiyabona, kodwa kwabe sekwenzekani emva kwalokho?
Dingiswayo: Nathi silahlekelwe yini?
Ntombazi: Ngiyazi icala selingilahlile. Qhubeka nokuhlekisa ngami.
Shaka: Bathatheni laba abanye baye kwagoqanyawo. Icala liyaguqa. Ibandla liyahlakazeka, linikina amakhanda ngokumangala, abanye banokwesaba ngokuguquka kwezinto. Abanye bathe njo emzimbeni kaMudli oselele phansi; babodwa abalandelisa amehlo kulabo abasazobulawa. Ukukhanya kuyafiphala kuba mnyama, ngaphandle kwebala lapho kunoShaka khona. Uncike emkhontweni wakhe ubuka izihlwele, kusukela ngasesandleni sangakwesokudla. Uyathula isigamu somzuzu.
Esixukwini: Usho uNqoboka; uyisifiki lapha. UNobela ngohleko olunentukuthelo nonya ushaya uNqoboka ngeshoba, uNqoboka ubuka uShaka ngeso lokucela uxolo.
Buza: Kuyiqiniso lokho okushoyo, Ndabezitha.
Shaka: Ukhulume kahle Mudli. Angifisi ukuthi ufise okwesela. Uzofa okweqhawe, kanti futhi ngiyazi ukuthi nemimoya yezingqalabutho ezilele eMakhosini, lapho kutshalwa khona amakhosi, izofisa kanjalo. UMudli uyakhuleka kuShaka.
Dingiswayo: Kodwa lokho kubi. Angihambisani nesihluku esinjalo esibhekiswe esizweni sakwaButhelezi.
Shaka: Mgobhozi nawe Nqoboka, niyazikhumbula izinsuku zami zobunzima. Ngaphandle kwenu igama lami ngabe aliyilutho kunalokhu eliyikho namhlanje. Ukuchwaza kwamabutho ngentambama yanamuhla, kuwudumo lwenu njengoba nami kungolwami.
Shaka: Mayelana necala lobuthakathi, wacela ukukhoseliswa nokuvikeleka ngokusemthethweni wezwe. Ibutho 4: Kodwa akukho ukulunga ngokwenza iphutha lokukhohlisa iNdlovu enkulu. Kumele ukuba ngabe usekhe ilala kudala.
Ross: Amabutho esifazane! Akukuhle lokho. Kodwa noma ekhona, ngiyakholwa ukuthi asoze athunyelwe ukuyolwa nathi!
Khumalo: [Ngokuphuthuma okukhulu] UMgobhozi!
Kaputeni: [Uhlezi phansi, ukhamise umlomo]: Akunakwenzeka lokho.
Fynn: Usazama ukuthola izindaba zezithunywa zikaShaka enkosini uGeorge. Kunombiko osanda kufika ovela eKapa.
Ntombazi: Sasifuna amandla. Ukuqonda kahle lokhu, ndodana kaSenzangakhona?
Ntombazi: Abantu abafuna ukuhlwitha amandla abeneliswa ngamandla abanawo. Njengoba nawe uqobo lwakho uzozitholela leli qiniso.
Shaka: Phampatha, nginqobe umhlaba wonke kodwa ngalahlekelwa ngumame.
Nqiwane: [Ehlisa umoya] Ndabezitha, ngibona izulu eliphezulu. NguShaka uqobo lwakhe ogile le mihlola.
Amabutho: Bayede! Bayede! Bayaphuma bonke, isiteji siya ngokufiphala futhi kuthule cwaka.
Fynn: Ungazikhohlisi. Yini ongayenza wena Inkohliso, ubugebengu obuhleliwe, izigwebo kanye nokwehlisa isithunzi sezithunywa zabo. Uma bengase basiphendukele balwe nathi, Farewell, asethembe ukuthi impi ngeke ibe nobudlova esibafundise bona?
Kaputeni: Siyaphila, lutheneti. Sixoxa ngesimanga sesivumelwano sakho noShaka.
Khumalo: Kwaze kwamnandi, Pika Zulu. Pika Zulu: Indodana kaZwide uNomahlanjana, wawa kanye nabafowabo abane, uMpepha, uSixoloba, uNombengula kanye noDayinguba bafa bonke kanye kanye. Ibutho labo, amaNkayiya, nawo aduduleka. Njengabantu, wayibona ibambana lapho eyayibhace khona entabeni.
Shaka: Abadingi ukulwa nathi, mfowethu! Bathule bonke, wathi ekuqaphela lokho uShaka ukuthi uyihlabe esikhonkosini kodwa wangakwazi ukulandela umcabango wakhe. Ngokushesha baphazamiseka ngokufika kwesigijimi sihefuzela.
Khumalo: Mthembu, ungenwa ngamanzi emadolweni - isithutha esingenamsebenzi walutho! Khuzwayo mthathe!
Njengabantu: Manje lalelani kahle bafana. UNdlela wayazi ukuthi sekumele ehlele ngezansi kanti abaqaphi bazama ukususa uMgobhozi olakeni lwabakwaNdwandwe. Kodwa uMgobhozi wayengabagqize qakala. Waqhubeka nokulwa njengebhubesi, kodwa ngemuva kwesikhashana, wazithola eselele enganyakazi ngaphansi kwesihlangu sakhe. Umqaphi wema phezu kwakhe emvikela kwaze kwaba iyaqhela impi yakwaNdwandwe.
Khuzwayo: Ngokwesiko lethu esilithandayo, labo abaphula umthetho wokuthola abantwana ngaphandle komshado bayiswa kwagoqanyawo.
Fynn: Okungicasula du ngale ndaba, inzwabethi efaka igama lami kulokhu kungcola okunje. Ngingumbumbi wemibuso mina, kodwa angeke ngenze ubulwane bokukhohlisa okufana nalokhu. Kungena uFarewell egqoke amanikiniki. Indoda enyundelayo ibe ikhulumela phansi kanti iseminyakeni ephakathi nendawo.
Shaka: [Uma phambi kwesixuku.]: Nginibonga nonke ngokwamukela izwi likaDingiswayo. Manje bantu bakithi eFenilenja, ngizweni kahle. Kunezinguquko eziningana engizoziletha zisuka amagqoza. Okokuqala, kufanele kube nenhlonipho esizweni sonke, hhayi emabuthweni kuphela. Kufanele kube nangenhlonipho egcwele ukwethembeka. Ngifuna ukwakha isizwe esinamandla nesizohlonishwa umhlaba wonke. Amadoda aphakathi kweminyaka engamashumi amathathu kanye namane azokwakha ibutho laMawombe. Ngenxa yokuthi sebevele bathathile, ngizobavumela ukuba bahlale bengabantu abaganiwe. Bazokwakhiswa eMbelebeleni, uMkabayi ubabekazi wami uzokwengamela leli butho. Wonke amadoda abalelwa eminyakeni engamashumi amabili nesihlanu kanye namashumi amathathu eminyaka yobudala, akhehlile engaganiwe azoba yintsha, bona bakhe ibutho leJubingqwanga. Leli butho lizoba umfelandawonye nebutho loDlambedlu babe yibutho leZimpohlo. Umuzi wabo uzolawulwa nguMkabi kanye noLangazana, izindlovukazi ezingabafelokazi bakaBaba ongasekho. Bonke abaneminyaka engamashumi amabili bazoba yibutho elaziwa ngokuthi uFasimba. Ngaleli butho ngizokwakha ngalo umuzi wami omusha KwaBulawayo, indawo lapho kubulawana khona, ngiliqamba kanje ngenxa yokukhumbula ububi engahlangabezana nabo ngenkathi ngisemncane - lezo zinsuku zezinyembezi! Akukho butho elizovunyelwa ukuganwa, lize lilwele izwe ngokuhlonipha. Ngalezi zindlela ngizokwazi ukuqinisa impi ngakhele abantu bakithi udumo. [Kuthule kuthe nya njengoba belalela ukulawula kukaShaka.
Mgobhozi: Ndlovu eNkulu, kumele kube yimpi engukhukhulela ngoqo. Hhayi impi emfushane kulokho, baba!
Kaputeni: Indoda enomqondo ophusile lena.
Inkundla Yesithathu 1. UFrancis Fynn wayembona njengenkosi enjani uShaka (2) 2. UFarewell wamkhohlisa kanjani uShaka (2) 3. Uyixoxa kanjani uFrancis Fynn eyokufa kukaNandi ongunina kaShaka (2) 4. Yini ekhunjulwa nguFynn ayeyenza kugogo wakhe uShaka (2) 5. Kungani uFarewell ethi uShaka unobuNapholiyone (2) 6. Yini tshengisa isihluku eyenziwa nguShaka emva kokufa kukanina (2) 7. Kungani uMkabayi ayefuna ukuba uShaka abulawe (2) 8. uPhampatha wazama kanjani ukuxwayisa uShaka ngendlela ayebusa ngayo (3) 9. Walibopha nobani uMkabayi itulo lokubulala uShaka (3) 10. Ubani owagwaza kuqala kuShaka (1) 11. Ngaphambi kokuba awe aphangalale uShaka wathini kubafowabo ebaxwayisa (3) 12. Kungani uShaka engakholwanga ukuthi uMbopha naye wabe emdibi munye nababulali bakhe (2) 13. Ubani owokugcina owayemi phezu komzimba kaShaka Babehlobene kanjani?
Fynn: Kuhle, impumelelo yakhe ayihlukile kakhulu kwekaNapholiyoni, nawe uyazazela. Zolo lokhu abanye babantu bakwaNdwandwe bezame ukumbulala. Akabadinganga onogada; esikhundleni salokhu bakhe bababhaxabule bababulala.
Mudli: [Ngokuzilandula]: Anginalutho engingalusho, Ndabezitha. Angikwazi ukuzilamulela.
Mgobhozi: Baba, nkosi enkulu usayikhumbula le nto engcolile enguNobela eyayisho kimina.
Mthembu: Uyagabadela futhi ushwabadela bonke ubuholi.
Nobela: [Edinwa] Kusizani ukubhula kwami uma ungeke- [Athi ukuthula kancane ebona intukuthelo esemehlweni kaShaka. Wagxuma, waphenduka waseqhubeka nokushuduza esixukwini. Uyaxhamazela uqonda ngqo kuMhlangana, ngaphandle kokulinda abalingani bakhe.
Shaka: Ngikholwa ukuthi igama elithi, "ukubonisana" akuyona ingxenye yamagama angaqondiswa esizweni sakwaNdwandwe. Ulimi abaluzwa kangcono oluphatha "impi ebomvu", impi kuze kuyophela nya.
Shaka: Thula! UShaka uqhamuke ngakwesokudla esiteji. Ukutheleka kwakhe ngendlovu iyangena kwenze wonke umuntu athule nya ngenkathi ehamba eyohlala esigqikini sakhe. Aqale ukuqaqeka futhi uNtombazi.
Amabutho: Sigiiidi! Ndabezitha!
Ebandleni: Ubekuphi uShaka kaSenzangakhona?
Shaka: [Emhlala emlonyeni]: Okungamacala uZwide asewenze izikhathi eziyikhulu!
Fynn: Umbhedo lowo!
Shaka: Ndabezitha, Ndlov' enkulu, wena kaJobe, sengithole ukuthi izimbadada ziyabambezela kunokuba zelekelele empini. Zinciphisa ijubane ebuthweni.
UShaka akawaqondi amazwi kanina, futhi akathandi ukuwaqonda. Uphendukela kuMgobhozi.
Shaka: Bengazi ukuthi lowo mbuzo uzoqhamuka. Kufanele ukuqonde ukuthi ukuganwa kuyinkathazo enkulu emabuthweni. Ngiyakholwa ukuthi nonke nizofa nisijabulele isizwe sethu. Nizolwa ngaphandle kovalo. Kodwa ake nicabange ninomthwalo wokucabangana namakhosikazi enu, abantwana abangeke baphile ngaphandle kwenu. Ningayibalekela ingozi; nibeke imindeni yenu phambili kunesizwe senu. Lindani mabutho ami size sibhuqe izitha zethu zonke. Kuyothi emva kwalokho, abafazi bethu bakhonze abayeni babo babathathe njengamaqhawe esizwe. Ibutho 6: Kodwa ngaleso sikhathi izipawupete zethu ziyobe seziyincithakalo. Angeke zibe ngomama bezingane abahle.
Kaputeni: Akukholakali. Ujenene Cloete, omele umbusi waseKapa, akazivumelanga izithunywa zenkosi uShaka ukuba zeqe ngale komngcele waseBhayi. Emva kokubambezeleka izinyanga ezintathu, izinduna zinqume ukubuyela emuva enkosini yazo. Angikaze ngisibone isihluku esinjena empilweni yami yonke.
Shaka: [Ediniwe kodwa ezama ukuzibamba]: Angikwazi ukuphendula lowo mbuzo, ngoba bawuphula ngingakazalwa lowo mthetho!
Shaka: Nobela, ikhanda lempi yami malingalokothwa. Ngake ngaluxoxa lolu daba nawe ngaphambilini. UNobela udinwe uthelwa ngamanzi, kodwa uyagwema uqonda kwenye indawo. Uma phambi komfowabo kaShaka uDingane.
Imibuzo Yokuzihlola Inkundla Yokuqala 1. UShaka akazalelwanga ebukhosini njengabo bonke abantwana basendlunkulu. Shono okubili okwenzeka ngenkathi uShaka ezalwa. (2) 2. Kulo mdlalo uShaka uthulwa eneminyaka emingaki (1) 3. Uhlobene kanjani uShaka nabantu baseLangeni (1) 4. Kulo mdlalo sithola uShaka ebulala amadoda amathathu. Yisho ukuthi angobani la madoda nokuthi kungani awabulala. (5) 5. Yini eyenza ukuba uShaka nonina balifulathele elaseLangeni (2) 6. Wazakhela kunjani udumo uShaka kwelakwaMthethwa Bhala kube kubili. (2) 7. Obani ababevame ukuvikela uShaka uma kuliwa kwelakwaMthethwa (2) 8. Kungani uShaka ayewuncoma umkhonto omfishane kunalowo omude (2) 9. Iliphi igama ababembiza ngalo lapha kwaMthethwa uma besempini (1) 10. Ubani umalume kaShaka (1) 11. Ubani owabeka uShaka njengenkosi yaKwaZulu emva kokukhothama kwenkosi uSenzangakhona?
Gumede: Thina, bafana abancane, simzondela imithetho eqinile. Kodwa siyamhlonipha njengeqhawe. Wonke umuntu uyaphenduka, emangele futhi ediniwe.
Mkabayi: Izwe alisamkhonzile. Cabanga ngamadoda angenacala, abesimame kanye nabantwana abalahlekelwa izimpilo zabo selokhu uNandi aphangalala. Ngenkathi esathatha umbuso ukubulala kwakhe kwakwamukelekile, ngenxa yokuthi wayekwenza egameni lokwakha isizwe ngokuhlasela ezinye izizwe ezazivele zilwa. Manje akusemukeleki.
Imibuzo Emide 1. Kulo mdlalo impilo kaShaka ihlukene izigaba ezintathu. Ake uxoxe ngalokhu kuhlukana kwale mpilo yakhe. (i) Ukuzalwa kanye nokukhuliswa kwakhe. (10) (ii) Ukuthatha kukaShaka umbuso waKwaZulu nangendlela abusa ngayo. (10) (iii) Ukuhlangana kukaShaka nabelungu kanye nokuphela kwamandla akhe emva kokuphangalala kukanina, uNandi. (10) 2. Ngabe isizinda sibe namthelela muni empilweni kaShaka kuze kube uyabulawa. (15) 3. Lo mdlalo usivezela umlando ngokubumbeka kombuso waKwaZulu. Ake uxoxe ngezehlakalo ezigqamisa lo mlando esandleni senkosi uShaka. (15) 4. UMudli ngabe ube namthelela muni ekuhlukumezeni uShaka. Saba yini isiphetho sakhe ngaleso senzo (10) 5. Kulo mdlalo uShaka uvezwe njengomdlali onjani Phawula ngobunjalo bakhe. (10) 6. Ukuba nesibindi kukaShaka yikho kanye okuphinde kwaba yimbangela yokubulawa kwakhe. Ngabe uyahambisana nalo mbono Sekela umbono wakho. (10) 7. UShaka ungummeleli kulo mdlalo kanti imbangi isimo UShaka azalelwa kusona. Lokhu kwenza isimo sakhe kube yiso esiqhubeza izinkinga zakhe phambili. Phawula ngalokhu. (10) 8. Kulo mdlalo uShaka owazalelwa ekhaya waphinda wahlupheka komalume kodwa simthola kunguye osinike igama ukuba sibizwe ngamaZulu. Ngabe uyavuma yini ukuthi esinye isifundo esisithola kulo mdlalo esithi, Ukuthi uzalwe kanjani akukuvimbi ukuba ugcine usuhlonishwa endaweni yakini. Sekele ngokwenzeka kuShaka?
Phampatha: Nkosi yami awusaguli manje, kodwa usaqhubeka nokubulala. Kunesikhathi esimnandi lapho isizwe sonkana sasikuthanda.
Dingiswayo: Amazwi akho afana ncamashi nalokhu engangikusho ngisakhula ngingumfana omncane. Kodwa ngifuna ukukuxoxela ngomlando wami omfushane. Umfowethu kanye nami sabophela amanqina enyathi ubaba osizalayo. Kwathi izethenjwa zakhe zabulala umfowethu, kodwa mina ngakwazi ukweqa ngagcwala izinkalo iminyaka eminingi ngaze ngafinyelela eDelagubhe, lapho engahlangana khona neNgisi, uDokotela Cowan, owangitshela okuthile ngempuncuko yabantu abamhlophe okungathatha izinyanga eziningi ukuya eNingizimu. Ngaphesheya kwezilwandle abelungu bayabalwa kunabeNguni bebuthelwe ndawonye, izimpi zabo zinguqhibukhowe, zihlome ngezinduku ezibulalayo ezikhafula umbani wezulu kanye nentuthu. Banemithi enamandla elaphayo nakuba bengebona abakhunkuli. Banendlela yokubusa engajwayelekile lapho wonke amakhosi amancane elalela inkosi enkulu eyodwa ebusa wonke amakhosi, lokhu kunciphisa izimpi ezingadingekile futhi kudale uxolo ezweni lonkana. Yilokhu nami engizama ukukwenza kuleli zwe.
Kunakuqala: Khumalo, Jadezweni sheshani bo!
Njengabantu: Niloyiwe yini ngalo Mgobhozi wenu [Athi ukuma kancane okohlanya, bese enikela egudwini lakhe futhi, achithe imizuzwana ecabanga ngazokusho.] Bathi ukuma kancane abakwaNdwandwe babethuka ngezinhlamba abakwaZulu, bebabiza ngemigodoyi engenamazinyo kanye nezimfene zasezintabeni. Bathi bayavungama abakwaZulu uShaka wabathulisa ebatshela ukuthi banganyakazi. "Ziphi izingwazi zakini" kumemeza abakwaNdwandwe. "Mana lapha", kumemeza uManyosi, indodana kaDlekezele. Ngemvume kaShaka waphumela eshashalazini wema ngaphambi kweZimpohlo, wasondela wehla nentaba esegamenxe ngokuyingxenye yokuphonsa umkhonto. [Unikela egudwini lakhe kancane.] Ibutho lakwaNdwandwe nalo laphuma lathi qekelele, labuza kuManyosi. Ngenhlanhla umkhonto washaya isihlangu sakhe. He! He! He! hhayi madoda! Emva kwalokho uManyosi wagasela kwabakwaNdwandwe ngaphansi kwekhwapha. "Ngadla!," ezibongela lapho owakwaNdwandwe egingqika phansi. Kwachwaza kwabakwaZulu ababebukele. "Asinjengoba besho bethi asinamazinyo! AbakwaNdwandwe bawuhlaba inhlali. "Ubani olandelayo Ubaphosela inselele umfo kaDlelezele uManyosi. Beza abakwaNdwandwe. Imikhonto yayindiza, ukushayisana kwezihlangu kudla umunyu, waphinda uManyosi wamemeza. "Ngadla! Ngingasaqali"! Ngenkathi owesibili kwabakwaNdwandwe eshayeka phansi?
Shaka: Kuyiqiniso elimsulwa, Ndabezitha, ukuthi zivikela izinyawo zalo. Kodwa izinyawo zamabutho kumele ziqine.
Njengabantu: Wayephila saka esabambe umkhonto wakhe ngesandla sakhe sokudla. Wacikica amehlo akhe waqalaza njengomuntu ovuka ebuthongweni. "Hawu!" emangele. "Kubukeka sengathi bekuliwa lapha. Impikazi elukhuni lena," wayejabule kakhulu ngokubona bonke ababemngungile ejatshuliswe nangokuvuka kwakhe ekufeni. Amabutho athakasa emamukela. UMgobhozi wayeyiqhawe kuleyo mpi yaseQokli. Unina wabafana wangena egane unwabu ngokungalaleli kwamadodana akhe. Kodwa kwathi ebona ukuthi ahlezi noNjengabantu wathi dlengelele, wasebanika ithuba lokuba uNjengabantu aqedele inkulumo.
Ross: Kodwa izithunywa kumele ngabe seziseLandani ngalesi sikhathi.
Khumalo: Sawubona, qili ndini!
Kuyaphinda futhi kuba nomsinjwana ovumelana nale nkulumo.
Khumalo: Awuwedwa okulesi simo. Sonke siyamzonda. Ngisho uyise uyamzonda.
Shaka: Iqiniso kuphela, Nqiwane. Futhi ungabi naluvalo.
Jadezweni: [Ngokukhulu ukuphelelwa yisineke] Kodwa kwenzekani ngempi uqobo lwayo Sitshele ngoMgobhozi ovel' entabeni?
Kaputeni: Akukho ndaba entsha. Ngesinye isikhathi ngizizwa nginamahloni ngalokho esikwenza egameni leNgilandi [Ebubula].
Farewell: Impi! Henry, into engeke yenzeke leyo. Kube mnyama.
Shaka: Asituse uZulu wonkana, abangasekho nabaphilayo nalabo abazophila emva kwethu. Asizinikele ngokwethu ukuwuvikela lo mbuso omuhle kangaka.
Shaka: Insimbi eshisisiwe ingakwenza ukhulume.
Shaka: [Emile ethe phuhle]: Sengilungelele noma yini.
Shaka: Ubuthakathi! [Babukana bonke, bemangele futhi benokwesaba.] Namhlanje ekuseni ngenkathi abaqaphi benza umsebenzi wabo, bathole umuzi wasebukhosini ufafazwe ngegazi. Ubani owenze isenzo esibi ngale ndlela emzini kaZulu Ubani onesibindi sokungethuka ngale ndlela Igazi libiza elinye igazi. [Usondela ngakuMbopha] Bebekuphi abaqaphi?
Mgobhozi: Ngithunywe yiNdlovu eNkulu ukuba ngenze lesi simemezelo. Izanusi kumele zithungathe izigilamkhuba ezigile le mihlola. Labo abazonukwa bazohlala laphaya [Ekhomba laphaya ngakwesokudla esiteji]. Bonke abafunyanwa benecala ngasekupheleni kosuku bazoba ngukudla kwamankentshane. [Abantu abaningi bangunaza bebukeka bethukile besaba uNobela onezitha eziningi.] Uphi uNobela [UNobela aphume athi qekelele, engungwe ozakwabo.] Inkosi enkulu uShaka uthi ungaqala manje. [UNobela kanye nozakwabo abane baqale bachushe esixukwini, esimbalekelayo ngokudala inxushunxushu. Indlela yokuma isikokela ayisekho enkundleni njengoba sekukhona abacasha ngemuva kwabanye, kodwa kunamaqembu amancane amadoda asewumthanyana esiteji. Kuthi ngesinye isikhathi uNobela ame phambi komuntu, ambuke ebusweni. Konke lokhu imizamo yokudala ukushuba kwesimo. Ekugcineni uNobela, elandelwa ngozakwabo, uma phambi kukaMbopha?
Khumalo: [Ephazamisa inkulumo]: Siyakucela ukuba ukhulume ngoMgobhozi.
Shaka: Uma wazi ukuthi uyiqili nkosi yami, kungani esaphila Umehlule wamthumba kathathu, okusho ukuthi kukathathu umyeka. Kufanele umbulale manje, uma kungenjalo uzokubulala?
Dingiswayo: Kuyezwakala. Umbuzo wami wesibili engidinga impendulo kuwo umayelana nokulwa ngomkhonto owodwa. Ulwa kanjani ngomkhonto owodwa Isiko lethu ukulwa ngemikhonto emibili. Njengoba bexoxa nje uBuza ungena noMholi weZiChwe kanye nebutho leLandandlovu ulindele inkosi uDingiswayo ukuba ikhulume naye. Ibutho leLandandlovu elamakhehla amadala asike ungiyane - abaqaphi abadala, kanti eleziChwe elabafana abancane. Bobabili bahlome ngezihlangu ezinkulu?
Mgobhozi: Baba, ngiyadabuka ukukubona ujabhile. Ndlovu eNkulu, sonke sifanele ukufa manje noma ngesikhathi esizayo. Uma isikhathi sami sesifikile, akukho okungasivimba. Okwenzekile kufana nokudaliwe kanti okudaliwe yikhona okuma phakathi kokufa nokuphila. Ngiphile impilo yami yonke ngomkhonto kanti ngikulungele ukufa ngawo futhi. Yilokho-ke ukufa kwendoda. Ngiyakuncamela kunokufa usumdala.
Farewell: Buka lapha, bahle ngakolunye uhlangothi kanti futhi babi ngakolunye. Engikushoyo ukuthi asidingi ukubabeka ezingeni labelungu. Angeke bakuqonde uma lokho kwenzeka.
Ntombazi: Angiyena umthakathi futhi angithakathi mina. Kodwa nginamandla obungoma angaziwa muntu.
Njengabantu: Yonke into kufanele ixoxwe ngononina. Impi yonke yakwaNdwandwe yasondela ukuzoyibamba. Ilanga laliphakathi kokusa nentambama. "Ayihlome! Ayihlome!" Kumemeza uShaka kanti izwi lakhe lezwakala kuwo wonke amabutho selidluliselwa abakhuzi bempi. Amakhulu ayishumi nesihlanu ezinyawo zamaZulu ayenyathela ngesigqi esisodwa emhlabathini, kwazamazama intaba iQokli. Sigidi! Bagasela njengokuduma kwezulu. Izijula zazinikwa ukudla kwazo ngokukhulu ukucophelela. Ngesibindi esaziwayo sabeNguni bebonke, abakwaNdwandwe balwa njengamabhubesi anamanxeba. Kodwa babengaqeqeshekanga njengathi. Ngezijula zethu ezinokudla okubanzi sabulala futhi salimaza abakwaNdwandwe ngangokuba baze bahlehla beyokhotha amanxeba.
Shaka: [Ukhuluma namabutho] Bantwana besizwe saKwaZulu. Umbuso kaZulu eseniwakhile ngemikhonto yenu, kumele lo mbuso niwulwele ngemikhonto. Umbuso kaZulu obumbene usudlondlobele ngendlela yokuthi akekho ongasishabalalisa ngaphandle kokuxhamazela kwethu. AbakwaNdwandwe ngaphansi kukaSikhunyana, indodana kaZwide, sebemi ngomumo ukubhidliza umbuso wenu. Kodwa mina ngiyazi ukuthi angeke nibavumele bakwenze lokho. Esenilwe iminyaka eminingi ukuba lo mbuso ube yilokhu oyikho namhlanje. Onke amabutho kaZulu angabafowethu kanti niyashisekela ngezwe lakini. Hambani niye empini ngokuzimisela okukhulu nothando lwezwe lenu.
Fynn: Cha, Farewell. Uyakhohlwa, njengoba uhlale ukhohlwa ezinye izinto. Wayitusa inkosi uGeorge ngokuba nomfazi oyedwa kanti kulokhu wakubalela eminyakeni yakhe eminingi yobudala. Wabe esethi inkosi yayizophila kangcono uma ingenaye umfazi sampela, njengoShaka. Ngicabanga ukuthi wayezama ukuncokola nje.
Shaka: Ukwethembeka kwenu kuyayithinta inhliziyo yami. Kodwa ngiyajabha. Ngenkathi ngibona uMgobhozi khona manje engqashangqasha ebhekise ezitheni ezingabonakali, ngazile ukuthi akukho lutho olungamvimba empini; ngisho izwi lami lingeke limvimbe. Futhi kukhona okungitshela ukuthi kusasa kuyobe kuyisigcino sikaMgobhozi.
Khumalo: Wayekuphi uMgobhozi?
Ibandla: Isenzo sobudlova obungaka!
Nandi: [Ebagqolozela labo abazogwetshwa]: Shaka, le ndoda uPakalisa, nakuba aphikisana nawe wayenomusa kimi.
Shaka: Mgobhozi! UMgobhozi uza ngaphambili futhi ukhuluma namabutho.
Inkundla Yesibili 1. Yakhothama kanjani inkosi uDingiswayo Xoxa kafushane. (4) 2. Ubani owabekwa waba yinkosi emva kwaDingiswayo (1) 3. uNomhlanjana owayeyindodana kaZwide wawayenga kanjani amabutho aKwaZulu (3) 4. Yini eyenza abantu bacabange ukuthi uMgobhozi ufile empini eyayiphakathi kukaZulu nabakwaNdwandwe (2) 5. UShaka uthi yini eyenza ukuba angaganwa (2) 6. Kungani abantu babengamthandi uNobela, isanusi (2) 7. Ngubani unina kaZwide (1) 8. Xoxa kafushane ukuthi wabulawa kanjani (4) 9. Inkosi uShaka ubheca umuzi wakhe ngengazi ebiza izanusi ukuba zibhule ukuthi ubani owenze lo mhlola. Xoxa ngabantu abanukwa ngosuku lwengoboco. (5) 10. Phawula ngezanusi ezabhula iqiniso (3) 11. Yisho amazwi okugcina kaNobela ngaphambi kokufa. (3) 12. Phawula amagama amathathu amabutho ayethandwa yinkosi uShaka. (3) 13. Phawula ngempi yokugcina eyabanjwa yila mabutho?
Dingiswayo: Phezu kwalolu dumo, ngimxoshisa ngezinkomo ezingamashumi ayisihlanu. UNqoboka kanye noMgobhozi nabo babe neqhaza elikhulu empini yanamuhla, ngithi ngizobanika izinkomo eziyishumi umuntu emunye. Kinina nonke mabutho eziChwe, nginixoshisa ngamakhulu amabili ezinkomo. Kinina mabutho eYengandlovu, nginixoshisa ngezinkomo ezilinganayo ngenxa yokuhlabana kwenu ezimpini ezedlule kanye nokuthembeka kwenu.
Mthembu: Ngimbambele igqubu lo mfana wesihlahla. Ulimi lwakhe olumtoti luthakathe intombi yami engifisa ukuyendisa. Manje ayisangifuni nalapho ngihambe khona!
Shaka: [Ngezwi elipholile]: Niyangimangaza, bakithi. Nginibingelela kahle kodwa ningibiza ngawo onke amagama ayiziswana. Ngenzeni kini ningiphatha kabi kanje?
Shaka: Kungabe laba abamangalelwe kukhona abangakusho [Wathi ukuthula kancane, kuthule kuthe cwaka kwababoshiwe.] Nilibuka niyaligcina namhlanje. Kodwa angeke ngithinte imindeni yenu kanye nezinkomo zenu. [UMudli uza phambili, ephuthaphuthaza belu ugwayi wakhe esikhwameni?
Amabutho: Shaka! Shaka! Shaka! Shaka! [Umholi wabo uphumela eshashalazini.] Umholi Wempi: Sifuna uShaka abe yinkosi yethu. Akayena owesizwe sakwaMthethwa kodwa nguyena kuphela ongasihola futhi avikele abantu bakithi.
Dingiswayo: [Emziba]: Inkosi enkulu ibusa amakhosi amancane, kuthi amancane abuse izigodi. Amandla ayahlanganyelwa ukuze kungabikho nkosi enamandla amaningi. La makhosi awazalwa, kodwa akhethwa ngabantu.
Shaka: Nginibizele ukuthi sizodingida ngesimo sezwe lethu. Selokhu sabumba umbuso wesizwe samaZulu impi ayenzi lutho, ibulawa isizungu. Uma lesi simo siqhubeka, imizamo yonke yethu yokusimamisa umbuso izophelela ezeni kuhle kwezithukuthuku zenja. Amabutho aseyavilapha. Bengiwayalele ukuba aviliyele phambi kwenu namhlanje, ukuze nizibonele ngokwenu ukuthi ngikhuluma iqiniso.
Mbopha: Wubuke nkosi yami. Akuwona umkhonto kaMgobhozi lona?
Mgobhozi: Uqinisile baba, iqiniso lalokho okushoyo selisihluphe cishe izinyanga ezimbalwa ezedlule. Izinga neqophelo lesi sizwe elikusona manje kumelwe kugcinwe, uma kungenjalo izwe lizofa. Kodwa uma ibhubesi selidle isitha akukho okunye ngaphandle kokulala kuze kube yisikhathi eliyohlasela ngaso futhi.
Dingiswayo: Kumele ngizame noma kanjani. Indlela yobulungiswa yabamhlophe inikeza ithuba elilinganayo kumuntu wonke, inkosi nomuntukazana ngendlela elinganayo, kanti abantu babulawa kuphela uma benze amacala amabi kakhulu, njengokuvukela umbuso kanye nokubulala.
Farewell: Suka lapha wena Henry. Sibhekene nezilwane uqobo lwazo. Asizukhubazeka isithunzi saseBrithani uma usebenzisana nabomdabu baseNingizimu Afrika. Ngizwa kuthiwa lo mbhemu ubulale unina ngonyaka odlule.
Shaka: Ingabe umkhonto uyalitshela ibutho ukuthi malilwe nini, noma kuyinhlanekezela yalokho [Amabutho ayahlokoma evumelana nalokho okushiwoyo.] Ibutho 4: Nkosi yami, wonke amabutho ayamnyanya uNobela, isanusi sesizwe sethu. Sesibulalise abantu abangenacala sabathela ngamahloni. Sikuyengile, kodwa usasivumela ukuba sidle amabele?
Khumalo: Wayekuphi uMgobhozi, bakithi Sicela usitshele?
Mkabayi: Dingane kanye nawe Mhlangana, kuyoze kube nini isizwe samaZulu sihlupheka Izwe libheke nina. Sheshisani, uma kungenjalo nizolandela nani?
Umxoxi: Nazo-ke! Nango-ke! Njengebhubesi lensikazi liya emhlambini. Njengenqe lisobozela igundane, nango-ke uShaka egasela kwabakwaNdwandwe. Kodwa njengoba nizozibonela, kusemuva kwendaba. Uthe efika nempi yakhe, uDingiswayo wayesefakwe kwamanye amakhanda endlini kaNtombazi. Njengoba uShaka efunga ngokuziphindisela kuZwide nomthakashana ongunina, usezimisele ukulandela inqubo yakhe yeminyaka eyishumi yokukotela esikhundleni; isikhundla sokubusa abeNguni abangakaze baphuphe ngaso ezweni labo. UShaka wayeyindlovu enkulu eyayidlisa izitha zayo uthuli. Wayeyibhubesi lamabhubesi elashwabadela amadodana kaZwide. Izulu lakwaZulu osezulwini elidume ezweni lonkana. Lathumela uNtombazi umqoqi wezingebhezi zamakhanda amakhosi ezimpisini. Wanuka ufeleba olangazelela amagazi abantu uNobela, inkunzi yomthakathi.
Mbopha: Nkosi yami! Ubeka phansi emlalazani alola ngawo imikhonto kaShaka.
Amabutho: Bayede, nkosi, Bayede!
Shaka: Uma umuntu eba yibutho empini kaZulu, uba ngumZulu. Abekho abantu bokufika noma izihambi. Ingabe umbuzo wakho ubhekiswe kimi njengothathe isihlalo sikaDingiswayo ebengeyena owakwaMthethwa [Amabutho ayenanela futhi ahleka ngokukhululeka. Ibutho lesibili lingena enkundleni.] Ibutho 2: Kungani abakwaQwabe beyekwe kalula kanje Besilindele ukuthi nabo bazophulwa amahlombe?
Shaka: [Ngezwi lentukuthelo]: Sakubona Mudli!
Shaka: Wena kaSokhulu omkhulu, ukuzithoba kwakho kuhlale kuyithinta inhliziyo yami. Hamba kahle. Lesi yisikhathi lapho amazwi angeke aveze imicabango yami enzulu, hamba kahle Nqoboka.
Shaka: Angikakulungeli lokho. Kudinga ngidle amathambo engqondo. Kuzoguqula ikusasa emlandweni wabantu bethu. Kodwa uma ufuna ukungisiza, Mdlaka, funa impendulo kulaba abamhlophe.
Buza: Yebo Ndabezitha.
Nobela: Ninukani balingani bami Umlingani 4: Sinuka okukhula emthini bese kunamathela eminweni?
Igama lekhehla uNjengabantu; indoda esencane nguPika Zulu; abafana ngoKhumalo kanye noJadezweni. UNjengabantu ude ezithikazisa ngokubhema igudu lakhe. Uxoxa indaba ngomoya ophansi futhi ngesibomu okwenza abafana abancane baphelelwe yisineke. UPika Zulu uyafithifithiza. Isigcawu senzeka esiteji.
Shaka: Iqiniso, selikuthethile, uthethwe yizenzo zakho zeminyaka eyisishiyagalombili. Kodwa ngifuna ukuzwa wena uzikhulumela ngokwakho. Mhlawumbe uzonginxenxa ukuba ngiguqule isigwebo kuleso enginaso emqondweni wami njengamanje. UNtombazi uyazithombulula kubaqaphi bakhe, uphuthuma kuShaka, umphimisela ngamathe. Ngokukhulu ukunganaki uShaka umane amzibe kuze kube uyabanjwa ubuyiselwa endaweni yakhe bese uyaqhubeka ngesikhulu isizotha, kwaba sengathi akwenzekanga lutho.
Njengabantu: Ningangijahi, ngiyeza kulokho. Indlovu enkulu uShaka Zulu kanye noMdlaka eseceleni kwakhe wayemi ngasenyakatho. uNzobo umkhuzi wempi yeziMpohlo, emi ngaseningizimu ekanye noNqoboka wakwaSokhulu walibangisa ngasempumalanga kwathi uNgomane waba ngasentshonalanga.
Shaka: Yeka inzondo yakho ebhekiswe emzini kababa, uqhubeke nokunuka abathakathi.
[UNtombazi uyaholwa ususwa esiteji ehhewula. Babukana bodwa abantu beqhaqhazela. Umsindo wokuqandula kwakhe uya ngokuphela.] [UMbopha uza ngaphambili.
Dingane: [Ngetwetwe elikhulu kodwa ezama ukuziqinisa] Ngiyafunga ngodadewethu, ngizombulala.
Fynn: Waphinde wabuza ngephalamende lethu; uhulumeni wasekhaya, amaphoyisa. Wayekuqonda konke njengomuntu oseke wahlala edolobheni laseLandani esikhathini esingaphambili. Kanti lokhu akumangalisi neze. Uma sibuka lokho esakuthola esigodlweni sakhe, Farewell, kuyazisho; ubukhosi, uhulumeni, inhlanzeko nokulawulwa komthetho, ezenhlalo kanye nezokuphepha. Akukuningi akufunde kithina. Ubesevele efunde lukhulu ngesidingo salezi zinto kanti iyona ngxenye ebalulekile okumele kubhekwane nayo.
Mhlangana: Dadewethu kababa, ngiyethembisa ngendlela efanayo.
Mudli: Sakubona, nkosi! uyavevezela uphethe isikhwama sogwayi esisebhandeni lakhe kodwa akakwazi ukuthi nyaka.
Akungabazeki ukuthi ngubani oyinkosi enkulu yabeNguni. INdlovu enkulu isibusa sonke isizwe. Bafana bami sekuyisiphetho sendaba enkulu lesi, ningagoduka niyolala manje. Kube mnyama.
Shaka: [Ngaphandle kwesasasa] Sawubona, nkosi! [Ukukhanya okuqonde ngqo kwidlanzana labantu abahlezi ngakwesokunxele esiteji. UDingiswayo, uNgomane kanye nezinduna bahlezi babheke ngakuShaka ngokwesigamu, ngesinye isigamu babheke izethameli. Kuso sonke isigcawu, uDingiswayo ukhuluma sengathi noShaka ukhona, kodwa ukukhanya kwethoshi kugqamisa isizungu esikhungethe uShaka ezama ukuzuza ubuyena kanye nekusasa lakhe. UShaka ukhuluma nezethameli njalo.
Nandi: Ngitshelwe ngumfanyana omncane uGumede ukuthi ungungwe yizitha zakho, ndodana yami?
Umxoxi: KukwaZulu lapha; umhlaba kaNodum'ehlezi kaMenzi, indodana kaNandi noSenzangakhona, abesizwe samaZulu; abantwana bakwaZulu eladalwa nguMvelinqangi. UShaka, umngane kaMgobhozi ovel'entabeni; umngane kaMdlaka waseGazini; umngane kaNjikiza, Umqaphi Wezibuko; umngane kaNdlela izimzimu abangumfelandawonye. UShaka wazakhela ugazi enkosini uPhampatha iqhawe lamaqhawe, intandokazi kodwa engendile, owayezondwa nguZwide inkosi yakwaNdwandwe, indodana kaLanga noNtombazi owayechoma izingebhezi zamakhanda abantu. UShaka, ongumholi kanye nomsunguli wodumo lwebutho amaWombe, uFasimbe, uMbelebele, iziMpohlo, uKhangela kanye namanye amaningi akhunjulwa ngoZulu wonkana e-Afrika. UShaka waguqula umkhuba wamaZulu ngokuthi ahlomise amabutho akhe ngesijula. Wabulala ingonyama ngeklwa. Wasina phezu kwameva ngonyawo ezama ukuvusa ugqozi emabuthweni ukuze alandele emva kwakhe. Wathi anganqoba; wakha isizwe; kwase kuthi ubukhulu bakhe nodumo kwamphendukela, wafa ngomkhonto wamambuka. Udaba lwale ndoda engizonitshela ngayo. Amanye amakhosi azalwa engabaNtwana; kodwa akunjalo ngoShaka. Wazalwa waba ngumphikwa, ngenxa yabazali abangagcagcanga. Wayengumntwana ongeneme ebuntwaneni bakhe bonke, kwaze kwalamula ubuhlobo bakhe nenkosi enkulu uDingiswayo owazitholela yena kanti uzogcina esedlondlobele wadlula inkosi uDingiswayo ngokuqopha umlando wamaZulu ngegazi. Manje usuyabona ukuthi uShaka wafika kanjani kuDingiswayo, wakhula waba inkosi enamandla, waba ngumsizi wakhe ngenkathi enqoba uZwide ezogasela abakwaMthethwa. Ngasemigqeni emibili yokugcina ukukhanya kuya ngokuncipha kuze kufiphale, kuthi uma esephimisa igama lokugcina isteji sesimnyama. Dukuduku isteji sikhanya bha. Iqembu lentsha elihlome ngezinduku liyalwa kanti lithukuthele ligane unwabu.
Shaka: [Waqala ukumphazamisa enkulumeni yakhe]: Abasangithandi?
Buza: Kunento engajwayelekile ngendlela lo mfana alwa ngayo. Akalwi njengabantu bonke. uShaka usebenzisa umkhonto ophonswayo njengesikhali sokugwaza eduze kwesitha, kunokuba ame kude naso. Uzogasela aye phambili, agoqe ihawu lesitha ngelakhe, agwaze abulale isitha ememeza ethi, Ngadla! Ngadla mina kaBaba!
Nobela: Balingani bami! Nginuka umthakathi. Niyamuzwa nani balingani Umlingani 2: Sinuka lokho okunukayo, Nobela. Umlingani 3: [Egqolozele ebusweni bukaNqoboka] Usunukani manje Umlingani 3: Lowo owazalwa endaweni kodwa osehlala kwenye indawo?
Njengabantu: Yebo, kanti cha. "Bambulele uMgobhozi ovel'entabeni", kumemeza omunye wonogada, kwaduma kuyona yonke impi kaZulu. Kwathi ngenxa yomunyu nentukuthelo, yonke impi yaqala ukulwa sengathi iyahlanya. Yabambana okokugcina, yadlula nemiphefumulo eminingi enkundleni. Angikwazi nokuchaza indlela ababelwa ngayo. Ngokuphazima kweso impi yabe isiphelile, kwalala uyaca empini yakwaNdwandwe. Kwakunezinqwabanqwaba zezidumbu phezu kwemizimba yamakhosana akwaNdwandwe lapho uMgobhozi onesibindi naye wayelele khona nabaqaphi besamile, bencike ezikhalini zabo. Izwi Lowesifazane Ngaphandle Kwasesiteji: Khumalo! Jadezweni! Wozani nizolala manje.
UShaka wayazi ukuthi isikhathi sokuqeda lokhu kubulawa kwabantu sesifikile. Wakhuthalela ukwakha isizwe esinoxolo, wasecobelelana ulwazi kanye nobungani nabamhlophe, abayizifikinamthwalo ezivela eningizimu, ecabanga ukuthi lokhu kuzomelekelela ukufeza injongo yakhe yokwakha isizwe esinoxolo. Kodwa kunomlando ongenakuguqulwa wokuthi ngisho indoda efana noShaka ebingeke yavumela intando yayo. Manje ake sibone inkosi esesikhathini esibuhlungu esiphetha ngokuthi lokho okudaliwe ngayo kuvume ukuba ikhothame. Umxoxi ukhombisa ukuvuleka kwekhethini okuveza itende eligxunyekwe ehlathini elingasemzini wenkosi KwaBulawayo elinamaNgisi amabili ehlezi ngasemnyango ovulekile. Ngaphakathi etendeni kubonakala imibhede kanye namalambu okukhanyisa. Ngaphandle kwalo kunetafula lokubhalela kanye nebhodlela elinoyinki kanye nosiba lokubhala; izihlalo ezimbili; ibhokisi lensimbi; ingubo yokulala egoqiwe, kanye nokudla okusalile kwelinye itafula. uHenry Francis Fynn ugqoke ingubo emanikiniki ethandele emahlombe akhe ngentambo, kanti akafake zicathulo. Unentshebe ende emahlikihliki kanti iminyaka yakhe yobudala ibalelwa emashumini ayisithupha. UJohn Ross ucishe abe neminyaka engamashumi amabili, ushefile, ugqoke kangconywana; ibhulukwe, iyembe kanye nebhantshi. UHenry Fynn ufake ubhememe wesigqoko esinompheme omude. Kusemini yantambama.
Shaka: [Akaboni ukuthi unina uphezu kwani] Kodwa lokhu kuyisiqalo nje. Angikagculiseki neze, kanti angikazugculiseka kuze kube zonke izitha zami ziguqe ngamadolo phambi kwami. Kuyothi uma lokho kwenzeka, kube yima kuyisiqalo sesibili.
Ross: Waliqamba ngokuthini lelo butho?
Kusekuseni emzini wenkosi kwaDukuza. Kunendlu kaShaka ngakwelinye icala, bese kuba nothango oluyibiyele esteji. UMbopha ulola imikhonto kaShaka emlalazini; ubonakala enovalo. UShaka uphuma endlini yakhe welula izingalo zakhe ukubingelela usuku.
Isigijimi: AbakwaNdwandwe! AbakwaNdwandwe! UShaka uqala ukujabula.
Buza: He he he! Bamkake! Unamaqabane amabili amlingisayo uNqoboka kanye noMgobhozi Ovelentabeni. Ngenkathi silwa noButhelezi laba bobabili babevikele umhlane wakhe.
Buza: Yebo, Baba.
Farewell: [Esho ngomlomo omumethe ukudla]: Kunjalo. Lokhu kungumdlalo wethu, akunjalo Konke kulungile uma kunothando, impi, kanye nokufiswa umbuso waseBrithani?
Mudli: [Ngokukhulu ukwesaba]: Ndlovu enkulu, isikhathi sokwenzeka kwezinto sikwenza kube lukhuni kimina ukukhumbula lowo myalezo waseLangeni maqondana nawe kanye neNdlovukazi, unina wesizwe.
Khumalo: Gaqa ubuyele eFenilenja, emzini kayihlo.
Pika Zulu: Ngalesi sikhathi uShaka ekugcineni wavumela uMgobhozi ukuthi ayongenelela empini. [Abafana bafa wukujabula bagxuma babheka phezulu bagijima bezungeza isiteji belinganisa ukugwaza ngomkhonto ongekho. Base behlala phansi balungela ukulalela futhi.] UShaka wabeka uMgobhozi ngasophondweni lwebutho uFasimba, engungwe onogada bekhethelo lamadoda athathwe ebuthweni lamaWombe kanye neNjikaza okungabaqaphi benqaba, uNdlela kaSompisi kanye noNkayishana kaKhuzwayo wesizwe sakwaKhumalo. Ubaba wethu watshela uMgobhozi ukuthi aqikelele ukuthi amabutho alwa ngendlela efanele, kungabiko noyedwa wamadodana kaZwide ozophunyula. Wabadonsa ngendlebe ukuthi mabaqaphele lokhu kunokulwa impi. Eqinisweni uMgobhozi kwakungesiyo indoda engabukela amanye amadoda elwa. Wayezifikela yena mathupha abe mdibi munye nabalwayo uqobo lwakhe. Wayingenela impi enokuzimisela ngokuthi uzonqoba. Impi okwachitheka kuyo igazi ngendlela engakaze ibonwe emlandweni kaZulu yayisizofika esicongweni sayo. "Ngadla!" kwakungamazwi ayezwakala macala onke. Kodwa impi yezingqalabutho zakwaNdwandwe aMankayiya nawo ayengazibekile phansi. Alwa ngokukhulu ukuzimisela kanti baningi abakwaZulu abasala enkundleni. Macala omabili amabutho ayesevuza igazi emanxebeni kanye nasemlonyeni abhekana kwaba ongaphansi nongaphezulu belwela ukufa nokuphila. uMgobhozi wayelwisa okohlonya, ebulala izitha zakhe ubuthaphuthaphu. Ziningi izikhathi lapho wayephephiswa ekufeni ngokusheshisa kwabaQaphi. UNjikiza owayeseduze kwakhe ngasemuva wayeshaya kwasani olusophe ukuzohlasela uMgobhozi ngempiselo yakhe enesibambo eside. UNdlela owake waba yizimu esikhathini esiphambili kanye noNgomane babeluse uMgobhozi ngakwesokudla kuthi uNkayishana Khuzwayo engakwesokunxele. Bobabili bagila izimanga kule mpi kodwa uMgobhozi uyena owayehamba phambili kubona bonke.
Shaka: [Ngomzamo wokuzibamba] Hamba-ke, uyohlala noNqoboka, uma kuyilokho okufisayo.
Farewell: Abantu bakhe sebekhathele manje, ngiyakutshela. Kuningi okonakele. Badinga usizo lwethu olunempucuko.
Mbopha: Mkabayi kaJama, ukhuluma iqiniso. Kungaba yiphutha uma ngingakhuluma kabi ngomuntu ongiphathe kahle. Kodwa kungangisiza ngani ukunginyusa esikhundleni kwakhe lapho abantu bakithi bethwele kanzima ngaphansi kwakhe Ubaba uSithayi wayelwela ubulungiswa ezweni. Sengicabange kahle. Ngenxa kababa ngihlose ukulwa nobubi, noma ngabe kubiza ukubulala umngani wami osenhliziyweni uShaka?
Njengabantu: [Emvivinya]: Hhayi manje. Yonke indaba kumele ixoxwe njengoba yayilwa impi. Manje usungiphazamisile, manje sengikhohlwe nokuthi bengikuphi. Pika Zulu: UShaka waletha amabutho akhe ayewafihlile.
Ebandleni: UShaka uyisihambi. Akayena owakwaMthethwa.
Mudli: Nakhu engizokusho, wena kaSenzangakhona. Uyihlo nami siwukhondolo lwamabutho amakhulu angazange ehlulwe ezimpini zezitha zawo. Angikwesabi ukufa, kudala ngibhekana nakho empini. Kodwa ukufa kowegazi lasebukhosini njengesigelekeqe kuletha amahloni kulowo ofanele ukufa, kodwa nakulowo okhipha isinqumo sokufa.
Kaputeni: Nginamahloni ngakho konke okwenzekile.
Mthembu: Zilungiselele ukufa, Shaka.
Shaka: Sitshele konke!
UShaka ucambalele okhukhwini elawini lakhe. Kusemini kanti uvunule ngokuphelele; amaklwa ayeme ngasodongeni lwendlu. Oguqile ngaseceleni kwakhe nguPhampatha.
Shaka: Hamba kahle, Mgobhozi ovel'entabeni. Hamba kahle wena wesizwe sakwaMsane; wena ofundise amabutho ami ngobuchule. Ubuyiqhawe leqiniso kimi. Nasemhlabeni ozayo, uyoba yiqhawe lami langempela.
Wangitshela ukuthi mangingesabi lutho nokuthi uma isikhathi sami sokugcina sifika, ngizoba yisicebi ngamaqhuzu okunconywa bese ngifa ukufa okumnandi okwake kwabonwa nguZulu wonkana. Washo nokusho ukuthi amadlozi endlu yakwaZulu azobe engilindele ukuba angiklomelise emhlabeni ozayo. Kungenzeka ukuthi wayeqinisile. Kumele ngiyolwa ngilwelwe inkosi yami. Baba ungangincishi ithuba kanye nodumo olufana nalolu. Ube nomusa kimina esikhathini esedlule. Wangivumela ukuba ngiganwe; waphinde wavuma nokuthi ngilwe empini yakho nokuba ngivunyelwe ukuba ngumZulu. Manje ngicela unginike ithuba lokugcina ngomusa wakho omkhulu. Mangikulwele futhi ngikufele nkosi, ngifele nombuso engizigqaja ngawo ukuba ngibe yingxenye yawo.
Farewell: Uzama ukuzithethelela nje. Ngiyakutshela, kuningi okuhle ngaye kodwa elami limile ukuthi unonya futhi uyisilwane esesabekayo.
Shaka: Hawu! Nawe Mbopha kaSithayi! Nawe futhi, Mbopha uyangibulala! [Awe ngomhlane, aphangalale] [UMbopha ambuke ethukile.
Ngokushesha okukhulu ilambu likhanyisa kuMxoxi emile eshashalazini. Ubheke ngakuShaka osemane wathathela ngejubane. Emva kwemizuzwana uphendukela ezihlweleni.
Khuzwayo: Sawubona, le nja ehamb' ithungatha!
Fynn: Sawubona kaputeni. Zithini izindaba zezithunywa?
Ngomane: Nina beSilo sakwaZulu, inkosi yenu uSenzangakhona isikhotheme, isilele noyisemkhulu eMpembeni eMakhosini. Namhlanje sizoqoka ozongena ezihlangwini zakhe. Njengoba nazi, Ngithunywe yiNdlovu eNkulu uDingiswayo ukuzommela kulo mbuthano, nokunazisa ngezibilini zakhe kulolu daba. Inkosi yenu esikhotheme yayinamadodana amaningi: uSigujana osanda kwendela koyisemkhulu empini; uDingane, uMhlangana, uShaka kanye noMfokazana. Inkosi enkulu uDingiswayo ifisa ukumemezela ukuthi yelulela isandla sayo kuShaka! [Kunokuvungama kokukhononda esixukwini. UNgomane umemeza adlule ukuvungama.] Ngenkathi inkosi uSenzangakhona ongasekho emenywe yinkosi uDingiswayo ukuzothamela umgubho lapho uShaka wayemiswa njengoMkhuzi Wempi, uShaka kanye noyise baba ngabangane futhi. UShaka uyindodana enkulu esaphila eNdlunkulu. Amandla kaShaka njengebutho kanye nekhono lakhe lokubusa alingatshazwa. Phezu kwalokho, uyise wayethanda ukuba kube nguye othatha izintambo. Ngenxa yalezi zizathu, uDingiswayo ufisa ukuthi kube nguye oqhwakela esihlalweni sobukhosi bakwaZulu endaweni kayise. Nina beSilo, nginethulela uShaka kaSenzangakhona, kaJama, isizukulwane sikaZulu, njengenkosi yenu ngokusemthethweni. Ukhona yini phakathi kwenu omelene nalesi sinqumo Uma kunjalo, akasukume njengamanje akhulume, noma athule aze afe. [Kudlula impukane.] Kuthule kuthi nya. Uma engekho okhulumayo, khulekani eNkosini yenu entsha?
Khuzwayo: Asikufuni lapha kwelakithi eLangeni. Phindela emzini kayihlo.
Jadezweni: Siyakucela Njengabantu. Umama wethu uzosibiza ukuba sizolala khona manje. Sicela usitshele ngoMgobhozi.
Njengabantu: Cha, kusamele nginixoxele ngamadoda ayenqunyelwe ukufa ngenxa yokungahloniphi kwawo. Babesamile ezindaweni zabo ngaphambi kwempi. UShaka wababiza ukuba bazokuma phambi kwakhe. "Izinyanya zibe kanye nani zaba nomusa kini; wonke amabutho abeyibambe ngaseningizimu aficwe ngukufa. Benginithembisile ukuthi aniyukufa ngesandla samaZulu. Njengoba isitha sehlulekile ukunibulala, ngizonikhulula nihambe. Hambani niyohlanganyela nebutho lenu." Yakhuluma kanjalo- ke indlovu enkulu. Amadoda ayesemele ukufa akhuleka kanye kanye athi, "Bayede!" Asehlanganyela namanye amabutho ngokukhulu ukuziqhenya. Izwi Lowesifazane Selizwakala Eduzane: Khumalo! Jadezweni!
Nqiwane: Ingabe iNkosi ifuna ukuzwa iqiniso?
Njengabantu: Sengiyeza kuMgobhozi njengamanje. Impi yaqala phansi futhi, uZulu wazinqoba izitha zakhe. Le mpi yashiya izinsizwa namadoda elele phansi macala omabili; kodwa kumZulu ngamunye owile, ubungabala abathathu ezitheni zabo abasele enkundleni.
Phampatha: Ngiyalila futhi ngiyamkhalela njengoba umoya wakhe wethukile ngenxa yokubulawa kwabantu selokhu akhothama.
UShaka: Indlalifa yalobu bukhosi ibutho elivelele. [Kuthuleke kancane, bese kuyahlokoma futhi.] Ibutho 6: Sizovunyelwa nini ukuba nathi siganwe?
Shaka: Lalela lapha, Phampatha. Nakhu okuzokwenziwa ngamandla ami. Ngizokwakha isizwe sami kulo mhlaba ongenalutho ophakathi kombuso wami nolwandle. Lo mhlaba uzogcwaliswa ngamaSwazi aphuma enyakatho; bese kuthi indawo yawo yakhele amaXhosa, abaThembu kanye namaMfengu avela eningizimu. Iminyaka eyishumi nambili ezayo ngizobe ngiphezu kwalo msebenzi. Umbuso wami uzoba yimbumba futhi unwebeke. Ngizophoqa abantu bami ukuba baye esikoleni bayofunda ulwazi lwabamhlophe. Eminyakeni eyishumi ezayo ngizoqeda ukungazi ngomfutho olinganayo njengoba nginqobe izitha zami zonke. Ngisakhile isizwe, Phampatha. Ngamandla ami ngikufezile lokhu kanti ngifuna ukukugcina kusesimeni esifanayo njalo. Ngeke ngibe buthakathaka. Amagwala kanye nezithutha kanye nabangenamandla zobulawa kuze kube yisikhathi lapho ulwazi luzokwazi ukugcina isizwe sinamandla.
Isigijimi: AbakwaNdwandwe, nkosi yami! Baholwa nguZwide kanye nendodana yakhe uNomahlanjana, ohola aMankayiya.
Phampatha: Nkosi yami, lezi yizinsuku ezibuhlungu kakhulu kithina.
Shaka: Simi kanjani isimo lapha phandle Umbiko wesigijimi uyiqiniso?
Dingiswayo: Benzeni abakwaButhelezi ngenkathi bebona le ndlela yokulwa?
Gumede: [Ngobuqhalaqhala]: Ehhe, iqhawe. Uyakwazi ukugijima nokulwa kangcono kunoma ngubani. Wasindisa intombazane emlonyeni wempisi; wabulala ingonyama kanye nempisi ngeklwa, kulapho bonke abafana babaleka...
Dingiswayo: Ha! Ha! Ha! [Ehleka inhlinini] UZwide uyiqili.
Farewell: Ngikutshelile ukuthi lo mbhemu yisilwane.
Farewell: Wabe esethuka inkosi yethu.
Shaka: Ndlovu Enkulu! Konke okushilo ngabelungu nempucuko yabo kuzwakala kahle futhi kulungile. Kodwa angazi ukuthi bangase benze njani ngendoda efana noZwide owabhokoda wabulala umlamu wakhe uMashobane, uyise kaMzilikazi, osengumholi empini yami njengamanje. UZwide nguye owaphoqelela zonke izizwe ukuthi zibalekele indawo yabeNguni ngenxa yenhliziyo yomthakathi anayo. Ingabe benzani ngoNtombazi, unina kaZwide, olengisa izingebhezi zamakhanda amakhosi angenacala, angamashumi amathathu phezu kwendlu yakhe Abelungu ababhekane nabamhlophe thina sibhekane nabaNguni. Ngaphandle kokuba uZwide ashatshalaliswe manje, angeke kube khona ukuthula kule lizwe. Kungena isigijimi sijuluke simanzi te?
Kuvuleka amakhethini aveze umuzi wenkosi KwaBulawayo. UShaka unebandla lakhe kanti abaholi bempi bamile sakumngunga kodwa befulathele isiteji, lapho isigqiki esingenamuntu okungesikaShaka simlindile. Kunesiyaluyalu nesiphithiphithi kuzethameli ngakwesokunxele. Kulowo mnyama uNtombazi, unina wenkosi uZwide, uhudulwa ngamabutho amabili. Usekhulile kodwa umoya wakhe wengwe, nomzinjana wakhe omncane uyazabalaza ngesikhulu isankahlu.
Jadezweni: Kodwa ingabe lokhu kusho ukuthi uMgobhozi waya koyisemkhulu Wezwakala ekhungathekile, ngoba wambona uMgobhozi ekuseni ngalolo suku?
Shaka: Ziningi izimpi esike sazilwa nabantu bakwaNdwandwe, Mgobhozi. Manje le mpi kumele ifeze zonke izimpi ezike zabanjwa. Konke ngikushiya ezandleni zakho.
Ross: Lo mlisa unamagangangozi, akunjalo, uthi angathumela kanjani umbiko enkosini uGeorge?
Amabutho: Sigidi! Bayede! Nkosi yamakhosi!
Mhlangana: Ngaphandle kwalokho, inkosi inomusa kithina njengabafowabo. Kukaningi izinduna zakhe zimnxenxa ukuba asibulale. Kodwa uShaka wenqaba ukubulala abafowabo.
Mgobhozi: Bayethe! Nkosi. [Ahambe ayohlala noNqoboka] [Isixuku sibukeka sikhathazekile. UNobela uneme, usephendukela kuMdlaka, umkhuzi wempi kaShaka.
Fynn: UShaka ubemkhonzile unina.
Yekhehla: Kuyadabukisa ukuthi indoda enjengoDingiswayo ingafa ngalesi sikhathi esibaluleke kangaka ezweni lakithi. Ubethandwa nangale kwemingcele yaleli zwe kanti ubeyiNkosi enkulu esizweni sabeNguni. Kodwa angeke sihlale phansi silile njengamanina isitha sethu sisavivile. Kudlula impukane, bese kuzwakala ukuvungama okuvumelana nala mazwi esixukwini.
Mdlaka: Sitshele Ndabezitha!
Shaka: Angibadingi abaqaphi. Igama lami liyisihlangu sami. Nalabo abazizwayo abazama ukungihlasela, izinhliziyo zabo zithelwa ngamanzi. Ayikho intando abayaziyo ngaphandle kwentando yenkosi yabo. UShaka ugqanyiswa ngelambu bese ehlala phansi ephambanise imilenze.
Shaka: Kuhle [Uyasukuma ukhipha isinqumo sakhe.] Njengoba usungumhlobo wezimpisi sizokuvalela nempisi ibe ngumhlobo wakho.
Nobela: Ngiyakuzwa Ndabezitha, futhi ngiyakuhlonipha. Kodwa bheka lowo mkhonto owuphethe ngesandla. Ngelinye ilanga igazi lakho liyochaphazeleka kuwo. Kuzobe sekukude ukuba ulalele isixwayiso sikaNobela.
Khuzwayo: Asikhohlweni ngesiko silwe naye simhlanganyele; isiko angeke lisiyise ndawo uma sibhekene noShaka.
Ntombazi: [Useyasaba ekugcineni] Qha!
Shaka: [Ukhungethwe wuvalo] Mame, ngibase kwagoqanyawo. Bengizivikela. Impilo yami ibisengcupheni ngabona kumele ukuba ngenze lokhu.
Khuzwayo: Vala lowo mlonyana wakho; asikhulumi ngezimpisi, izingonyama kanye nezingwe lapha Kungene uShaka. Ucishe abe neminyaka eyishumi nesithupha ubudala, mkhulu futhi uyisigansonso. Uphatha induku esindayo, futhi uhamba ngokukhulu ukuziqhenya. Uyazibona ubukhulu bakhe kunabanye abasebasha?
Ross: [Eshisa]: Ngingathi nje mnumzane Farewell, uma inkosi izithoba ibuye ithole inhlonipho kubantu bayo, leyo iyinkosi yoqobo ngoqobo.
Manje sengikhuluma ngezinye izinto. Isikhathi sesifikile ukuba ngijezise bonke abenza ububi kumama uNandi kanye nami uqobo ezinsukwini ezedlule, kanye nalabo ababephikisana nokuthi ngithathe ubukhosi. Okokuqala, ngizobhekana noMudli, umalume ngasohlangothini lukababa, owethuka umame ngaphambi kokuba ngizalwe ethi uphethwe yishaka, isifo esiyibhungane esakhela emathunjini esisu sakhe. Baqaphi, lethani uMudli lapha kimi! [Abaqaphi ababili bambambe uMudli bamlethe phambi kukaShaka.] Mudli Kanye Nabaqaphi: [Bephakamisa izandla zangakwesokudla kanye kanye] Bayede, nkosi!
Fynn: UShaka ubonakala ebakhonzile amaNgisi. Wabemukela ngezandla ezimhlophe esikhungweni sokuhwebelana esisePort Natal. Kanti uqambe elinye lebutho lakhe labesifazane ngathi.
Fynn: Akupheleli lapho. Kwakunamabutho abantu besifazane kanye nezikhulu zawo, abalelwa ezinkulungwaneni eziyishumi.
Dingiswayo: Manje umhlangano usuyaguqa.
Njengabantu: [Emhlala emadevini] Cha, cha, cha! Xoxa indaba ngokulandelana kwezigameko, uqaphele nangendlela yobuhlakani yokulwa kwempi. Ngiyaqhubeka nendaba manje.
Mbopha: [Ephakamisa isandla sakhe sangakwesokudla.] Ndabezitha, nkosi enkulu, isigodlo siqashwe ngemithetho yakho. Abaqaphi badonswa ngendlebe ukuba babeke iso esigodlweni kunasemzini wakho nkosi. Kodwa lesi senzo esibi kangaka sengathi esobuthakathi, kanti kufanele sinukwe ngezinye izanusi.
Esixukwini: Usho uMbopha wesizwe saMsegazini. UNobela ashaye uMbopha ngeshoba; abaqaphi bamgxavune bamhudulele ngakwesokudla lapho ephoqwa khona ukuba ahlale. Nakuba uShaka engumngane kaMbopha uyahlala ngaphandle kokungenela kulolu daba. Manje uNobela kanye nabalingani bakhe basondela ngasesigqikini sobukhosi lapho kumi khona uNqoboka.
Njengabantu: Akufanele ungincenge Jadezweni. Ngizokhuluma ngayo uma ngisadla anhlamvana. Kumele ngiphuthume ngoba angiziboni ngisazophila isikhathi esitheni.
Shaka: Nqoboka, angeke ngiphikisane nezwi lami. Ayikho enye indlela, umele ukuhlangana noMbopha. Kodwa hambisa okwenkosi engenabo abaqaphi.
Mudli: Angisakhumbuli, Ndabezitha!
Farewell: Ngiyajabula ukunibona nonke! Ninjani kaputeni Nawe Henry, nawe mfana omncane, Ross Uqonda ekudleni okusele etafuleni bese uyazisiza kukho?
Nobela: [Ebuka ebusweni bukaMhlangana] Ungubani yena, onyawo zakhe zisodakeni kanti ikhanda lakhe lisemafini?
Ngomane: Silahlekelwe ngabangamashumi amabili ngoba abakwaButhelezi abakwazi ukulwa. Kungena uShaka. Uneminyaka engamashumi amabili nambili ubudala, evunule futhi efake uphaphe ekhanda.
Kaputeni: Kuneqiniso kulokho akushoyo, Henry. Ngenkathi sifika lapha kwakungekho zenzo zolunya. Kodwa manje ulunya lwenzeka nsuku zonke.
<fn>Pula Imvula.BreadWheat.2010-03.zu.txt</fn>
Bread (Maize) Isizulu

Isinkwa sethu semihla-ngemihla - mhlawumbe singeke sisasithola njalo

Instructions:

Folio strap:

Byline: UJane McPherson, umphathi wePhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi

Add a pic of bread with the heading

Photos:

Photo 1: USamuel Moloi (Umlimi Wonyaka ngo-2009), uvune ukolo ongamathani angu-3.5 ehektheleni lo nyaka.

Photo 2: USamuel Moloi uvuna ukolo.

Emazweni amaningi emhlabeni abantu babheka isinkwa njengento evamekile hhayi isenzelelo. Nalapha eNingizimu AfrikaI bekunjalo, iminyaka eminingi abalimi bebakhiqiza ukolo okwanele ukubeka isinkwa njalo ematafuleni ethu.

Iminyaka emibili edlule abalimi bebabhekene nenkinga ngoba bebahluleka ukukhiqiza ukolo bathole inzuzo futhi - izindleko zokuqala ukulima ziningi kakhulu futhi intengiso iphansi kakhulu.

Abalimi basebhizinisini, njengakwamanye amabhizinisi kufanele uthole inzuzo uma ufuna ukuphumelela. Inani lemali oyikhokhayo ukukhiqiza ukudla lifanele libengaphansi kwenani lentengiso lalokhu kudla. Kodwa ngeminyaka edlule, izindleko zokuqala ukulima zikhuphuke kakhulu, imishini yokulima, idizili, umanyolo, izimbewu, amakhemikheli, inshuwalense, ukuvuna nentilansipoti konke kuphukile. Intengiso kodwa iyehla. Abalimi ngokwamanje babhekene nenkinga ngoba kuyakhanya ukuthi abasakwazi ukutshala ukolo.

Lapha ngizohlolisisa ukukhiqiza ukolo emasimini abheka imvula kuphela. Lokhu akufani nalapho kuniselwa khona. Lapho kuniselwa khona kutshalwa kabili ngonyaka futhi abalimi bayazi ukuthi bazothola imvuno ephakeme. Inzuzo etholakalayo emasimini aniselwayo ivama ukuba ngaphezu kwenzuzo etholakalayo emasimini lapho kuna khona kuphela. Kodwa kufanele sikhumbule ukuthi asikwazi ukunisela onke amasimu ngoba izwe lethu alinawo amanzi akwanele. Futhi singacabangi ukuthi abaniselayo balima kamnandi, singakhohlwa ukuthi basebenzisa ugesi ukumpompa amanzi emasimini. Sonke siyazi ukuthi uEskom ufuna ukukhuphukisa intengo kagesi. Uma lokhu kwenzeka,kuzokhuphukisa izindleko zokukhiqiza, mhlawumbe kuzovimba abanye abalimi ukukhiqiza ukudla.

Kungani abalimi basatshala ukolo?

Abalimi baqale ukutshala ukolo ebusika eMpumalanga Freyistata ngesikhathi sase-1950. Ngaleso sikhathi izindleko bezilingana ne-0.5 lethani ehektheleni, ngokulima ngokuhlakanipha bavame ukuvuna ithani eligcwele. Lokhu kungabhekeka njengemvuno encane, kodwa khumbula ngaleso sikhathi bekungeku izimbewu eziyisphesheli futhi bekungathelwa umanyolo. Kodwa abalimi bayitholile inzuzo. Ezindaweni eziningi eFreyistata umhlabathi uyakwazi ukulondoloza amanzi. Imvula yasehlobo nasekwindla iyahlala emhlabathini bese ukolo usebenzisa lawo manzi ukumila kuze kufike imvula yasentwasanhlobo.

Abalimi batshale ukolo iminyaka eminingi, kwase kwangena ukolo wasendle (wild oats) emasimini. Lokhu kwaba inkinga ngoba lesi sitshalo sicishe sifane nokolo, bekunzima ukubulala lesi sitshalo ngaphandle kokulimaza ukolo oqobo. Abalimi bebecindezelike ukubheka ezinye izinhlobo zezitshalo njengommbila nobhekilanga ukushintshana nokolo. Ukushintshana izitshalo zasebusika nalezo zazehlobo bekusebenza kahle. Kakhulukazi bekusiza ukubulala ukhula. Ukolo wasendle omila ebusika wayengabulawa emasimini ngaphambi kokutshalwa kwezitshalo zasehlobo. Futhi ukhula omila ehlobo wayebulawa kalula emasimini kakolo ngoba lezo zinhlobo zokhula zinamakhasi abanzi, ngakho-ke bekulula ukusebenzisa amakhemikheli.

Abalimi baqale ukwakha uhlelo lokushintsha izitshalo bazitshalayo - olunye lungafana nalokhu okulandelayo: ukolo nokolo, bese ummbila nommbila, ubhekilanga bese kulandela ukolo futhi. Umlimi nomlimi ulandela uhlelo aluthandayo. Ngesinye isikhathi ezinye izinhlobo zezitshalo - kaningi izinhlobo zefoliji.

Manje abalimi babhekene nenkinga - badinga ukutshala isitshalo esimila ebusika kodwa abasakwazi ukutshala ukolo ngoba ukolo awusabaletheli inzuzo. Bazokwenzani manje?

INingizimu Afrika iyabadinga na abalimi abakhiqiza ukolo?

Kungumbuzo omuhle lo esifanele siwubuze - nogavumente ufanele ubuze lo mbuzo. Kungani sifanele siphatheke ngenkinga yabalimi? Obani abazoba nendaba uma bakhawula ukukhiqiza ukolo?



Kuyiqiniso ukuthi umhlaba jikelele uyanciphiswa - izinto ziyathengwa ziyathengiswa emakethe lomhlaba. Yebo, kungenzeka ukuthi iNingizimu Afrika ithenge wonke ukolo odingekayo phesheya, nokolo odingekayo emazweni amanye njengaseLesotho, eSwazini naseBotswana. Kodwa uma sifuna ukuthenga ukolo phesheya, kufanele sicabange ngezinto ezilandelayo:

INingizimu Afrika inayo imali ekwanele yokuthenga phesheya? Khumbula ukuthi uma ufuna ukuthola imali yokukhokha phesheya, kufanele ubenazo izinto zokuthengisa phesheya ukuyithola leyo mali.

Amazwe aphesheya azoba nokolo okwanele odingekayo lapha eNingizimu Afrika njalo ngonyaka? Kuzokwenzekani uma bathatha ukolo osele kubo bese bafuna ukwenza i-ethanol, sizothola kuphi ukolo?

Ikhona imikhumbi ezoletha ukolo lapha eNingizimu Afrika?

Amatheku (ports) ethu azokwazi ukuphatha konke ukudla okuzinhlamvu okudingekayo lapha nakwamanye amazwi eduze nathi?

Imigwaqo yethu izokwazi ukuphatha intilanspoti ezothutha konke ukudla okusuka olwandle?

Bazoyaphi bonke abantu abasebenza emapulazini lapho kutshalwa khona ukolo?

Bazoyaphi bonke abantu abasebenza emaco-ops namasayilo aphatha ukolo?

Kukhona abantu abaningi abampofu emaphandleni - kufanele sakhe imisebenzi yezomnotho kulezo zindawo. Ukulima kuyinto engcono engaletha umnotho. Abalimi bethu bafanele bathole inzuzo ukuze bakwazi ukuqhubeka ukukhiqiza.

Kwenzekani ngabalimi abansundu abasakhulayo?

Sonke sisebenza ngamandla ukuguqukisa ukulima lapha eNingizimu Afrika - kukhona abaningi abalimi abansundu abadinga ukutshala ukolo ohlelweni lwabo lokushintsha izinhlobo zezitshalo. Ngokwamanje sisaphumelela ukusekela abalimi abangena ekulimeni ngoba banenhlanhla ukuthola amagranti avela kuWinter Cereals Trust nakuMnyango Wezokulima waseFreyistata. Uma sifisa ukusekela abalimi abansundu ekulimeni okuzoqhubeka, kudingeka sibheke kahle ukutholakala kwenzuzo ngokutshala ukolo.



Sinjani isimo sokuthenga phesheya?

Emazweni amanye emhlabeni isimo sezulu singcono ukutshala ukolo - umhlabathi unonile nemvula iningi (imvula ifika njalo ngasikhathi esifanayo), nokukhithika kunikeza amanzi emhlabathini ebusika (ukolo osemncane awulimali kakhulu lapho kumakhaza). Izindleko zokukhiqiza zamanye amazwe futhi ziphansi - inani lentengo ledizili nomanyolo lingaphansi kwenani lalapha kithi. Lawo mazwe akwazi ukukhiqiza ukolo oningi kakhulu bese bayakwazi ukuthengisa phesheya ukolo ongadingeki. Yebo, iNingizimu Afrika iyakwazi ukuthenga ukolo phesheya - kodwa khumbula imibuzo esiyibuzile phezulu.



Uyini umxazulo?

Sikholwa ingxenye yezinto zokuxazulula le nkinga kungaba ukungenisa intelo kukolo obuya phesheya (import tariff). Lapho ukolo ubuya phesheya, umuntu othenga lo kolo bese uzokhokha naleyo ntelo esphesheli. Leyo ntelo izolethela izwe inzuzo, futhi izocindezela inani lentengiso labalimi likhuphuke. Khumbula, lapho umgayi efuna ukuthenga ukolo, ubheka ikhwalithi nenani lentengo. Ngokujwayelekile, ukolo walapha eNingizimu Afrika unekhwalithi elihle, kodwa intengo iphezulu bese umgayi uthenga ukolo obuya phesheya. Uma umgayi ecindezelwa ukukhokha intelo, uzocabanga ukuthenga ukolo walapha. Lokhu kuzosiza abalimi ngoba intengiso ezotholwa ngabalimi nayo izokhuphuka.

Uma abalimi bethu bakwazi ukuthola inzuzo ngokutshala ukolo, bazokwazi ukutshala ukolo omningi ngokudlula. Bese iNingizimu Afrika ayingeke idingeke ukusebenzisa imali yokuthenga ukolo phesheya, okwezomnotho kwasemaphandleni kuzoqhubeka, kuzonikeza abantu abaningi umsebenzi, abalimi bazokwazi ukuholela abasebenzi babo iholo elingcono, njll. Izwe lethu lizosizakala ngezindlela eziningi.

Intelo yokungenisa ukolo izokwenzani ngentengo yesinkwa?

Uma sibheka inani lentengo:



Isinkwa, 20% - 25% lentengo lilingana nenani likakolo esinkweni;

Isaka lommbila - 35% - 45% lentengo lilingana nenani lommbila.



Uma isinkwa sibiza R8,00 (isibonelo), inani likakolo esinkweni mhlawumbe lizofika ku-R2,00. Manje mhlawumbe intelo ingaba 5% (okuzabaning!). Lokhu kuzokwandisa intengo yesinkwa nge-10c. Lokhu akusikho into enkulu kuloyo othenga isinkwa, kodwa kungaba into enkulu kumlimi ngoba kungamvimba ukushona phansi!



Kukhona izingozi kuwo wonke amabhizinisi - kodwa kubalimi izingozi zingablimaza kakhulu, ngoba:

Kuthatha isikhathi eside ukukhiqiza ukudla (kuqala ekulimeni - ukulungisa amasimu - kuze kufika lapho kuzovunwa);

Izitshalo zibhekene nezingozi eziningi (ukomisa, ukuna kakhulu, isithwathwa, ukukhithika, umoya ovunguzayo);

Abalimi bangabamukeli bentengiso - umlimi akakwazi ukubiza imali ayithandayo lapho ethengisa ukolo wakhe ngoba konke ukudla okuzinhlamvu kuthengiswa endaleni (emakethe) kusho ukuthi uzothola leyo mali ebekwe endaleni. Kaningi umlimi ucindezelwa ukwamukela intengiso engaphansi kwenani lezindleko zakhe zokutshalo lokhu kudla.

Uma ungumbhaki wezinkwa, uthenga ufulawu, ubiza imali oyithandayo lapho uthengisa ama "bread roll" akho. Uma umthengi engafuni ukukhokha leyo mali, wena ongumbhaki uzokhawula ukuthenga ufulawu futhi uzokhawula ukubhaka lezo zinkwa kuze kwehle intengo kafulawu. Kodwa wena ongumlimi awukwazi ukukhawula lapho usutshalile ulinde intengiso ikhuphuke - usuyikhokhile imali yokutshala, kufanele uqhubeke uvune uthengise umvuno ngemali ebekiwe.

Abalimi bethu bayigugu elikhulu - basebenza ngokukhuthaza, babhekene nezingozi,futhi banikeza abantu balapha ukudla nethuba lokusebenza eNingizimu Afrika. Khumbula ukuthi singathola ukudla kuphela uma amanye amazwe anokudla okuningi kakhulu futhi uma sinayo imali yokuthenga lokho kudla phesheya. Uma isimo sezulu sibi phesheya, lawo mazwe angeke athengise ukudla kwabo, ngeke sikwazi ukuthenga lokho kudla. Uma inani lokushintshana kwezimali zaphesheya liqala ukulimaza inani leRand, thina ngeke sikwazi ukukhokhela imali yokudla kwaphesheya bese abantu bethu bazolamba njengakwamanje amazwe eAfrika. Abalimi bethu bangabantu abakhuthele lapha eNingizimu Afrika ngakho-ke kufanele sibasekele baqhubeke ukukhiqizela izwe ukudla. Uma uphinda futhi uthenga isinkwa - cabanga ngalowo mlimi olahlekelwe imali ukuze wena uthole ukudla!

<fn>Pula Imvula.ChemicalsMaize.2010-03.zu.txt</fn>
Chemicals (Maize) IsiZulu

Cabanga ngaphambi usebenzisa amakhemikheli



Instructions:

Folio strap: Ukuphatha ukhula ngamakhemikheli

Byline: UCornÃƒÂ© Louw, ingcweti yezomnotho ekulimeni: Production/Inputs, Grain SA

Photos:

Photo 1: Lokhu kuzokwenza lapho ufafaza ummbila ngomuthi ngaphambi kwesikhathi.

Photo 2: Qinisa ukuthi ufafaze umuthi ngendlela afanelekile.



Amakhemikheli asetshenziswa ekulimeni angalimaza izitshalo zakho kakhulu uma awathelwanga maqondana nemilayezo nangokuqaphela. Ukulandela izinyathelo ezifanelekile lapho uthenga futhi uthela amakhemikheli kuzokusiza ukungalimazi izitshalo zakho.



Qaphela okulandelayo lapho usebenzisa amakhemikheli:

Umuthi othile urejestiwe ukuthelwa esitshalweni esithile (lapha eNingizimu Afrika) futhi ukubulala ukhula lothile noma izifo ezithile?

Uthele inani lomuthi maqondana nomlayezo?

Isimo sezulu ngesikhathi sokuthela nangemva kwalokhu siyahambelana nomlayezo?

Isikhathi sokuthela umuthi siyafana nomlayezo, isibonelo: ekuseni noma entambama?

Isimo sensimu lapho kutshalwa khona siyavumelana nezidingo sallow muthi, isibonelo: ubumanzi nenhlobo yomhlabathi?

Umuthi othelwayo uyavumelana nomlayezo maqondana nobukhulu balezo zitshalo ofuna ukuzibulala?

Umthelelo emva kwesikhathi - umuthi owuthelile awungeke ulimaze ezinye izitshalo uma ushintshana izinhlobo zezitshalo njalo ngonyaka - awungeke ubulale izitshalo zokudla ozozitshala ngonyaka ozayo?

Lowo muthi owusebenzisayo ungahlanganisa neminye imithi noma qha - isibonelo: ukuhlanganisa umuthi othile ozobulala ukhula neminye imithi ebulala izilokazane nokhunta?

Ukwehlisa ukudaleka kwezingozi ezihambelana nokuthela amakhemikheli, iGrain SA ithi abalimi bafanele baqinise ukuthi baqonda kahle okulandelayo lapho bethenga amakhemikheli:

Kufanele umphatheli (agent) othengisa umuthi afakazele ukuthi inkampani yakhe iyilunga leCropLife SA;

Kufanele inkampani enikeza umuthi ibe ilunga leACDASA;

Kufanele umphatheli afakaze ukuthi unolwazi olulingene (uphasile i-exam leAVCASA);

Kufanele imilayezo yokuthela umuthi ibhalwe phansi futhi isayinwe ngumphatheli.

Abalimi bafanele baqaphele lapho befafaza umuthi ngoba umuthi ungaphephuka. Kungadaleka ingozi enkulu ezitshalweni eziduze ezingalinyazwa ngumuthi.

Kubalulekile ukuthi umuthi ungathintani nokudla. Ngokuthela umuthi ngendlela efanelekile nokuphatha amarekhodi kuzosiza ukuthi ukudla kuhlale kuhlanzekile.

<fn>Pula Imvula.FocusMaize.2010-03.zu.txt</fn>
Focus (Maize) IsiZulu

Umgomo wePhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi

Instructions:

Folio strap: IPhrogramu Lokuthuthukisa Abalimi

Byline: UJane McPherson, umphathi wePhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi

Grabber: Ukuthuthukisa kuhambelana nabantu - kuthintana nomuntu oyedwa.



Lapha eNingizimu Afrika kukhona abalimi abaningi bezomnotho abanolwazi ukulima ngokwezomnotho, abakwazi ukukhiqiza noma siphi isitshalo noma ukufuya noma ziphi izimfuyo. Akukho ukusweleka kolwazi - manje sekudingeka ukuthi lolu lwazi luhanjiswe kulabo abalimi abansundu ukuze nabo bathole ikhono lokulima ngokwabo ngokuqhubeka.



Izimiso zokuthuthukisa okuqinile nempilo eqinile emaphandleni zihambelana nokubheka izingcebo/izimpahla ezikhona ezingasetshenziswa ngumuntu oyedwa futhi nokwandisa ikhono laloyo muntu ukusebenzisa lezo mpahla. Lezi zimpahla ziyahluka, kungaba abantu, okwezomnotho, okwezomvelo, njll. Uma sifisa ukuthi ukuthuthuka kuqine, kufanele sisebenzise izinto ezikhona ezisetshenziswa ngabantu ukuthola ukudla nemali. Impilo engcono isho ukuthi uhola imali engcono, uphila kangcono, udla kangcono futhi usebenzisa izingcebo zemvelo ngendlela eqinisayo. Umsebenzi wokuthuthukisa wakhiwa ngaphezu kwamandla nezimpahla okusetshenziswa ngabantu.

Izizathu zobumpofu ziyahluka, kodwa kukhona izinto ezifanayo njalo - iholo elincane, ukukhiqiza okuphansi nokusweleka kolwazi.

Ukusweleka kolwazi netheknoloji elisha

Abantu abampofu bavama ukungathintani netheknoloji elisha nezindlela ezinsha zokukhiqiza ukudla, basaqhubeka ngezindlela ezindala ngoba abatholi ulwazi maqondana nezindlela ezinsha zokulima. Futhi kaningi abantu bayala ukushintsha ngoba besaba izinto ezinsha ezingaziwa. Bavama nje ukuqhubeka ngezindlela ezindala ngoba bayazi bekusebenza kahle. Khumbula ukuthi abazi ukuthi kukhona izindlela ezingcono ezinsha zokulima. Bazovama ukukhetha izindlela ezingenazo izingozi. Bangeke bazame ukutshala uhlobo olunye lwesitshalo ngoba bayesaba ukuthi umndeni awungeke ubenokudla kusasa. Ngala maphrogramu ethu ukuqeqesha nokuthuthukisa sivulela laba balimi umnyango ukuthintana nezindlela ezinsha zokulima, kodwa kufanele futhi sibavikele bangashoni phansi, ngoba uma bafeyila kungaletha ingozi ekudleni kwasekhaya.



Ezinye izinto eziyinkinga

Kukhona futhi ezinye izinto ezenza ukuthi abantu bahlale babempofu, njengalokhu: ukomisa kwezulu, izifo, ukungenwa ngamanzi, ukubulalwa kwemithi, ukuguguleka komhlabathi, ubumpofu bomhlabathi nobumuncu bomhlabathi. Uma umpofu, awukwazi ukuvikela izingozi - mhlawumbe awazi ukuthi kukhona inshuwalense nokuyithola kanjani. Lapho iwalakahla lesicotho lishaya izitshalo zakho uzogcina ungenakudla.



Izisebenzi zikahulumeni ezingaqhubeki

Kufanele sikhumbule ukuthi umuntu ngumuntu ngokwakhe futhi uphethe ikusasa lakhe ezandleni zakhe. Kodwa kaningi abantu abaphatha umhlaba wethu banamandla ukuzama ukuphatha nokubamba impilo yalabo abangaphansi kwabo. Ukuthuthukisa kufanele kuqale phansi kuye phezulu. Abantu abadinga ukusizwa kufanele baqonde kahle ukuthi usizo luzonikezwa kanjani bese bazokwazi ukuqhubekela phambili. Kaningi amaphrogramu abheka phansi kulabo abafuna usizo enza ukuthi labo balimi bajwayele ukuthola usizo, abasakwazi ukuzisiza bona.



Izizwe zomhlaba ezisakhulayo (Third World)

Lapho siqonda ukuthi umuntu oyedwa uphethe ikusasa lakhe ezandleni zakhe, sizoqonda futhi akusizi ukunikeza umuntu inhlanzi njalonjalo ngoba akungumthuthukisi, akumfundisi ukuzibambela izinhlanzi. Ukuthuthukisa ngokuqhubekisa kunikeza abantu amandla ukuzisebenzela. Ukudla okunikezwa nje kwenza ukuthi abantu bahlale phansi bamukele kuphela, abakhuli ngokwabo, abafundi ukuzisebenzela.



Ukuxhashazwa ngabantu abangabaphathi

Emzini wonke kukhona abantu abaphatha umhlaba ngendlela engafanelekile bese abantu abampofu baydliwa.



Izinto zezomnotho

Kukhona izinto ezahlukene zezomnotho ezidala ubumpofu, abantu abanemali elondoloziwe, abakwazi ukuboleka, abekho abazisebenzelayo, ukusweleka kwezindawo zokubeka ukudla, ukusweleka kwamathulusi nemishini, i-inflation, ukumaketha, intengiso ephansi, ukusweleka kwentilansipoti, ukuxhumana nokukhuphuka nokwehla kwentengiso.

Kukhona amaphrovinsi amanye ayisithombe sobumpofu lapha ezweni lethu. Abantu bayaphumelela, kodwa bayaqhubeka ukubampofu, nokho kukhona izingcebo zezemvelo ezingasetshenziswa. Izindawo ezinkulu zinomhlabathi ojulile, ononile, kukhona ukushisa okwanele, imvula ekwanele ukutshala ukudla okuzinhlamvu nezikawoyela. Kodwa kukhona ezinye izinto ezivimba ukuqhubeka:

Ubumpofu kuletha ukwesaba ukulimazeka ngokudla ekhaya. Abantu bayesaba ukushintsha ngoba bayazama nje ukuphumelela.

Ukwesweleka kwe-infrastructure - kakhulukazi imigwaqo, amasayilo nezindawo zokomisa ukudla okuzinhlamvu.

Ukusweleka kwemishini ezokulimeni - ogandaganda, amaskofela, amapulantela, imishini yokufafaza, imishini yokuvuna, njll.

Ukusweleka kokusekela izinto zokuqala ukulima.

Ukusweleka kokuthola imali yokukhiqithiza.

Ukusweleka kokungena ekumakethini.

Ukusweleka kokunikeza isisekelo esivela eminyangweni kahulumeni.

Isimo sokunikeza (kuqale kugavumente owakuqala kwasekwandiswe isikhimu esikhulu saseEastern Cape sokunikeza ukudla).

Ukusweleka kolwazi namakhono.

Ukusweleka kwabantu abahamba phambili, abavulindlela - bonke balima ezindaweni ezincane futhi balimela ukudla kwabo kuphela.

Ukuqasha abankontilaki bese kukhuphuka ithuba lokuvelelwa ingozi ngoba abasebenzi kahle futhi nezindleko zokukhiqiza ziyanda.



IPhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi libhekene kakhulu ngokukhiqiza ummbila. Sesingabuza ukuthi kungani sibhekisise kakhulu ummbila? Izizathu zalokhu ziyalandela:



Ummbila ngukudla okuvamileyo, ngakho-ke ukwandisa ukukhiqiza ummbila kuyasiza ukuqinisa ukuthi kuzobakhona ukudla nakusasa futhi kukhona imakethe likhona lapha (kusuka kummbila oseluhlaza (isikhwebu) kuya kuzinhlamvu ezivuthiwe).

Ummbila ukhiqizwa ngabalimi lapha, lokhu kusho ukuthi lukhona ulwazi olungasetshenziswa ukuqhubekela phambili.

Omningi ummbila usetshenziswa lapha, futhi ubekwa ngabalimi emakhaya - ngakho-ke akudingeki intilansipoti, indawo yokomisa nendawo enkulu yokubeka.

Ummbila uyisitshalo esimila kalula futhi omningi umsebenzi ungenziwa ngezandla (lapho kungekho imishini).

Lapho kukhona ummbila omningi kakhulu, ungasetshenziswa ngumuzi wonke, abantu, izinkomo, izimvu, izinkukhu nezingulube. Ummbila okwanele wenza ukuthi yonke impilo ibengcono.



Kungani ukuthuthukisa kwabalimi kuthathe isikhathi eside?

Ukulima akusiyo into elula, abalimi bafanele bakwazi ukuphatha imisebenzi eyahlukene, futhi kukhona njalo izinkinga nezingozi ezingavela.

Izindleko zokuqala ukutshala ziphakeme nentengiso yokudla iphansi, ngakho-ke kunzima lapha eNingizimu Afrika ukuthola inzuzo ezindaweni lapho kutshalwa ngemvula kuphela.

Intengo yemishini iyamangaza.

Abalimi abanolwazi nabezomnotho bayahlupheka - singathini ngabalimi abasathuthukayo abasakhulayo. Nabo bahlupheka kakhulu.

Sikholwa ukuthi kuyini okusebenzayo lapho sizama ukuphakamisa abalimi?

Bonke abasebenza kule phrogramu kufanele basebenze ngokukhuthala, ngobuqotho - ukulima kuhambelana kakhulu ukuphakamisa umlimi, emva kwalokhu sizobheka umhlaba.

Kufanele siqale ngezitshalo ezilula ukutshala, bese siqhubeka kwezinye izitshalo ezinzimana.

Nikeza umlimi ithuba lokuqala ukulima ngezinto enazo - ukuqala ngezinto ezincane endaweni encane kungcono ngoba akungeke kulethe ingozi enkulu. (Khumbula ukuthi loyo muntu ofisa ukusebenzisa indawo yakhe uphumelele ngaso sonke isikhathi ngemali evela noma kuphi. Uma ekwazi ukuthola inzuzo encane nje ehektheleni elilodwa kuyimali ekhukhwini ngaphezu kwaleyo ayiholayo. Ngokuqala endaweni encane umlimi uzokwehlisa itshansi lokuvelelwa ingozi, uma elandela umlayezo oqondile, uzokhula ngolwazi nangamandla).

Ungamcindiseli umlimi ukusebenzisa umnkontilaki, kungcono ukusiza umlimi aphathe alungise imishini yakhe alime ngokwakhe. Kuzoba ngcono futhi umlimi eqashisa amasimu angawasebenzisi ngesikhathi ezama ukukhula emsebenzini wokulima.

Ukuthola umaluleki othembekileyo kuyinto enhle - kodwa kufanele kube umuntu oqotho, hhayi lowo nalowo! Umaluleki ungumuntu ononake, ofisa ukukhulisa umlimi, umuntu ozothatha isikhathi sokunikeza ulwazi nokumsekekeIa. Ukuhlangana nokusebenzisana ngaphakathi komlimi nomaluleki kufanele kube kuhle - bayathembana, bayahloniphana, bezwa okumnandi lapho basebenzisana bahlangene. E-Eastern Cape kunzima ukuthola abaluleki ngoba abekho abakhiqizi bezomnotho emaphandleni.

Kufanele siqhubeke ukwazisa abalimi, akufanele sithathe izinyathelo ngaphandle kokukhuluma nabo - 'asivuni lutho ngaphandle kwethu'.

Sekela abalimi ukubheka kahle isimo sebhizinisi sabo sokulima - amasimu abo, ogandaganda, imishini, izimpahla, izimfuyo, izinto bazinazo, izikwenethu, njll. Kufanele sisize abalimi ngazo zonke izinto ukuze bazoqonda kahle ukuthi umsebenzi wokulima unjani. Isibonelo: umlimi unamandla (Kw) angakanani ukulima amasimu angakanani?

Qinisa ukuthi abalimi baya ukuqeqeshwa futhi bangene kule phrogramu lokuthuthukisa. Ukuba umlimi wezomnotho kuthatha isikhathi eside futhi kukhona izinhlangano ezahlukene ezikwazi ukusiza ngalo msebenzi.

<fn>Pula Imvula.LandMaize.2010-07-01.zu.txt</fn>
Land (Maize) Zulu

Ngiwuthola kanjani umhlaba?

Instructions:

Folio strap: Ukwaba umhlaba

Byline: UJane McPherson, umphathi wePhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi

Kukhona umbuzo ofika njalo lapha kithi: "Ngifuna umhlaba (ipulazi). Niyakwazi ukungisiza?" Umphendulo wethu njalo uthi "Qha, asikwazi". Thina sizama ukusiza abalimi ngePhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi, asikwazi ukunceda abantu ngokuthola umhlaba.

Uma sizama ukwenza nalokhu, akungekho kubekhona isikhathi sokuthuthukisa abalimi ngoba kukhona abaningi abantu abafisa ukuthola umhlaba nokuqala ukulima. Kule phrogramu lethu sizama ukusekela labo bantu abanawo umhlaba nemishini.

Emva kwa-1994, kwavuswa Umnyango omusha Wezomhlaba. Lo Mnyango waqala ngamaphrogramu amasha ukuguquka isimo sobunini bomhlaba. Lapha sizoxoxa kuphela ngokuphinda ukwabelwa umhlaba, hhayi ngamakhleyimi nokuguquka ubunini. Khumbula ukuthi iphrogramu lethu liqonde ukukhulisa abalimi bezomnotho, ngakho-ke sizama ukubasiza ukusebenzisa umhlaba wabo ngendlela efanelekile, asikwazi ukusiza abanye abafuna ukwakha amabhizinise amanye.

I'Settlement Land Acquisition Grant (SLAG)

Iphrogramu lokuqala loMnyango Wezomhlaba bekuyi Settlement Land Acquisition Grant (SLAG). Lokhu bekucishe kuhambelane negranti ebelinikezwe abantu ukuthenga umuzi - R15 000. Kodwa alikho ipulazi elingathengwa nge-R15 000, Abantu bese bahlangana ukuthenga ipulazi.

Kukhona izizathu eziningi ezenze ukuthi lokhu ukuhlanganisa ubunini bomhlaba bekungeke kusebenze kahle.

Ukuhlanganisa abantu kungadala inkinga ngoba abafisi bonkeukuthola umphumelo ofanayo;

Abanye abakhona bacabanga ukuthi ukulima kuzobalethela inzuzo eningi masinya kalula;

Ngokwejwayelekile abaningi bebacabanga ukusizakala masinya ngokulima, kodwa bebengenalo ulwazi lokulima futhi abazange baphathe ibhizinisi. Mhlawumbe wake wasebenza epulazini kodwa awuzange wafunda ukuphatha wonke umsebenzi ngendlela efanelekile;

Bekungekho imali ukuqala umsebenzi nokuthuthukisa umsebenzi wokulima;

Bekungekho ukusekela abalimi emapulazini okuvele kuMnyango Wezokulima;

Bekungekho ukufundisa nokuqeqesha;

Bonke abasizakale ngaleli phrogramu bebangawuthandi kakhulu umsebenzi wasepulazini;

Bekungekho iphrogramu lokukhetha labo abazosizeka;

Bekungadingeki ukuthi labo abathole umhlaba bahlale khona epulazini.

Ukwabela Umhlaba Ukuthuthukisa Okwezolimo (Land Redistribution for Agricultural Development (LRAD))

Umnyango Wezomhlaba usheshe wabona ukuthi I'SLAG' ayisebenzi kahle wase wangenisa I'LRAD'. Lokhu kusebenze kangconywana ngoba:

Kwakuyigranti elanikezwa umuntu oyedwa (hhayi igranti lomndeni). Lokhu bekusho ukuthi abaningi abantu abangaphezu kwa-18 bomndeni munye bebakwazi ukuthola igranti;

Igranti liqale ku-R20 000 (okungaphezu kwegranti leSLAG eliqale ku-R15 000;

Umuntu obenayo ingcebo yakhe, ubengathola igranti elingaphezu kwalokhu (isibonelo: uma umuntu une-R400 000, igranti lakhe lingakhuphuka liye ku-R100 000). Bangenise lokhu ukuthola abantu abanolwazi abakwazi ukuphatha ibhizinisi.

Nalapha futhi okuningi abakuzamile kwakungasebenzi kahle, ngoba:

Labo abamukele amagranti athile badinge ukuhlangana futhi ngoba imali yomuntu oyedwa beyinganeli ukuthenga ipulazi;

Abaningi baphinde bacabanga ukuthi ukulima kuzoletha masinya imali eningi ekhukhwini;

Abaningi futhi bebengenalo ulwazi nobungcweti lobuphatha ipulazi;

Bekungekho imali ukuqala umsebenzi nokuthuthukisa umsebenzi wokulima;

Bekungekho ukusekela abalimi emapulazini okuvele kuMnyango Wezokulima;

Bekungekho ukufundisa nokuqeqesha;

Bonke abasizakale ngaleli phrogramu bebangawuthandi kakhulu umsebenzi wasepulazini;

Bekungekho iphrogramu lokukhetha labo abazomukela umhlaba;

Bekungadingeki ukuthi labo abathole umhlaba bahlale khona epulazini.



Uhlelo Omusha: "Proactive Land Acquisition Scheme (PLAS)"

UMnyango Wezomhlaba ubonile ukuthi naleli phrogramu alisebenzi kahle, base baqala isikhimu esisha futhi - iProactive Land Acquisition Scheme. Ngokucabanga kwabo, lokhu kuzonikeza labo abafisa ukulima ithuba lokukhombisa ukuthi bazokwazi ukusebenzisa ipulazi ngaphambi kokubapha ipulazi.



Uhlelo lwe-PLAS lusebenza kanje: UGavumente uthenga ipulazi ukupha abantu. Bese lelo pulazi liya-advertayizwa. Labo abalifunayo bafanele babange (bakhombise) kahle banikeze izizathu ezichaza ukuthi bazokwazi ukulima. Isikhathi salowo muntu ophatha lelo pulazi sihamba iminyaka emithathu bese angakwazi ukuthena lelo pulazi. Uma kuyakhanya ukuthi uyahluleka ukulima kahle, kuzofakwa omunye "umphathi" ofuna ukulima. Lolu hlelo lokuguqula ubunini bomhlaba lulethe ezinye izinkinga. Eziningi ziyafana nalezi esixoxe ngazo phezulu, kodwa kukhona nezinsha futhi:

Abaningi baphinde bacabanga ukuthi ukulima kuzoletha masinya imali eningi ekhukhwini;

Akungadingeki ukuthi labo abathole umhlaba bahlale khona epulazini.

Abaningi futhi bebengenalo ulwazi nobungcweti lobuphatha ipulazi;

Namanje alikho iphrogramu lokukhetha labo abazosizeka;

Ayikho imali ukuqala umsebenzi nokuthuthukisa umsebenzi wokulima;

Akukho ukusekela abalimi emapulazini okuvela kuMnyango Wezokulima;

Namanje akukho ukufundisa nokuqeqesha;

Laba "baphathi" bathola ipulazi elisebenzayo elingenisa inzuzo, kodwa kaningi bona abazilutho ngazo zonke izinto ezihambelana nokuphatha ipulazi. Abanolwazi maqondana nokuphatha izimfuyo, ukutshala, ukuvuna nokuphatha imishini nokuphatha abasebenzi nezindaba zezimali - abangeke baphumelele;

Kaningi imishini nogandaganda epulazini kugugile, akusaphili kahle. Ngaphandle kolwazi nemali ukulungisa lezi zinto, "umphathi" akakwazi ukusebenza ngazo;

Izindleko zokutshala ihektheli elilodwa zingafika ku-R5 000. Uma umlimi efuna ukutshala amahektheli angu-200 okungasikho indawo enkulu uma sikhuluma ngokutshala ngokwezomnotho), kusho ukuthi uzodinga R1 000 000 ukufaka izimbewu emhlabathini kuphela (lapho asikhulumi ngezindleko zokubheka nokusevisa nokulungisa ogandaganda neminye imishini). Umlimi akasuye umnini wamasimu futhi kaningi akanolwazi okuhambelana nokulima. Lokhu kuphinda kusho futhi ukuthi uzohluleka ukuboleka leyo mali edingekayo yokuqala ukukhiqiza. Ngaphandle kwaleso sikwenete abekho abantu abaningi abanayo leyo miliyoni yokuqala ukutshala lawo mahektheli angu-200;

Masithi umlimi unayo imali edingekayo yokutshala nokulungisa imishini. Ucabanga ukuthi indoda/umfazi ohlakaniphile uzochitha yonke leyo mali emasimini kagavumente nasemishinini engasiye eyakhe? Angisho, uzoyisebenzisa ngenye indlela;

Epulazini lapho kutshalwa khona kukhona imishini ehlukene - igeja, idiski, iripha, idiski yokusika utshani, ikhultiveyitha, irotovator, nakuningi okunye. Uma umlimi (ofuna ukulima) engezange esebenze epulazini engeke azi ukuthi muphi umshini wenza muphi umsebenzi - uzozilungisa kanjani lezi zinto futhi uzozisebenzisa kanjani ngendlela efanelekile?;

Uhlamvu olunye kule nkontilaki ngaphakathi "komphathi" noMnyango Mezomhlaba luthi akuvunyelwa ukuthi umphathi aqashise leyo ndawo, noma ahlangane nomunye umlimi ukulima leyo ndawo. Ngaphandle kwesikwenetu sokuqala ukutshala, ukungavunyelwa ukulima nomunye onolwazi, lo "mphathi" uzowufunda kanjani umsebenzi wokulima?

Kule ngxoxo yethu lapha phezulu, kukhanya kahle ukuthi izizamo zethu zokuguqukisa ubunini komhlaba ngendlela ezosiza lonke izwe lethu zibhekene nezinkinga eziningi. Eziningi izikinga besingazi ukuthi zizovela kodwa abasebenzi abasenzela umnyango wezokulima bazamile ukuqaqa lezi zinkinga.



Lapha eNingizimu Afrika besinesikhathi esidlulileyo esibi esidabukisayo. Kodwa kufanele sibhekene neqiniso elikhona manje. Ngesikhathi esidlule ukulima kwakusezandleni sabelungu (amabhunu), ngakho-ke kufanele sisekele ukuhlangana kwabalimi bezomnotho nalabo abafuna ukukhula emsebenzini wokulima.



Umphumelo omuhle ngokuguqukisa ubunini bomhlaba kudinga ukuthi kuhlangane izinto ezahlukene:

Lolu hlelo lokulima kufanele lulethe inzuzo (lokhu akusakwenzeki lapho kutshalwa khona ukudla okuzinhlamvana ngokwamanje);

Labo abasizakalayo bafanele bakhethwe kahle bese bafundiswe (baqeqeshwe);

Kufanele kubekhona imali ekwanele ukuqala ukutshala nokuthuthukisa ezinye izakhi ezidingekayo emsebenzini wokulima;

Izinhlangano zempahla ezithengwayo zifanele zihlangane ngokuthuthukisa abakhiqizi bokudla okudingekayo;

Izizamo zikaGavumente zifanele zilinganiswe futhi lokhu kufanele kwenziwe ngesikathi esifanelekile.

Amaphrojekti ashone phansi

Kukhona amaphrojekti amaningana afeyilile ngenxa amaphrogramu esixoxe ngawe lapha phezulu. Kukhona izizathu eziningi zalokhu (bheka phezulu). Kuyakhanya ukuthi uMnyango omusha Wokuthuthukisa Emaphandleni Nokuguqula Ubunini Bomhlaba uqonde ukuwavusa lawo maphrogramu ukuze lowo mhlaba uqale ukukhiqiza ukudla ngaphambi kokuqala amaphrojekti amasha.

Uma sifuna ukuthi ukuvusa kwalawo maphrogramu ube nomphumela omuhle, kubaluleke kakhulu siqonde kahle kuyini okwenze ukuthi ashone phansi - noba izizathu zokufeyila kwalokhu nalokhu azifani. Kulula ukuthi iphrogramu elithile lishone phansi ngoba bekungekho imali. Yebo, imali engekho bekuyinkinga, kodwa ukukhetha iphrogramu elithile ufake nje imali kuphela akungeke kulivuse - kuzovama ukudala izinkinga ezinye ngoba labo abalahlekelwe imali ekuqaleni bazobuyela ngethembo lokuphinda ukuthola imali futhi kule phrogramu elisha.

Kudingeka ukuthi:

Sihlolisise kahle ukuthi kuyini okwenze ukuthi lishone phansi;

Sibahlole kahle nalabo abasizakalayo abanesifiso ngempela ukulima;

Sisekele kuphela "abaphathi" abazohlala epulazini. Ukulima akulungi uma ungekho lapho epulazini sonke isikhathi. Abalimi abaphumelelayo bahlala khona banikeza 100% lesikhathi sabo ekulimeni kwabo;

Sicele abantu abanolwazi impela ukusekela "abaphathi", ukuhlola isimo sepulazi bese bahlanganise izinyathelo ezizokwenza ukuthi ipulazi liphinde likhiqize;

Singenise "abaphathi" ephrogramini elizobafundisa ukulima nokuthuthukisa amakhono abo. Leli phrogramu lifanele liphathwe iyuniyoni labakhiqizi baleyo ndawo abaphatha impahla ukuze abalimi abasha bahlangane nabalimi bezomnotho ekuqaleni.

Uma sifisa ukuthi ukuguquka kwezokulimi lapha eNingizimu Afrika kusebenze kahle, kudingeka ukuthi sibambane izandla, sifunde ukuthembana, sihlanganise izigaba zezokulima ukuze ukulima kubuyele kube itshe legumbi lapha emaphandleni ezwini lethu.

<fn>Pula Imvula.Loan.2010-07-01.zu.txt</fn>
Loan (Maize) Zulu

Ukuthola isikwenetu - udingani wena futhi bona badingani?

Instructions:

Folio strap: Ukuphatha ibhizinisi

Byline: UJenny Mathews, umphathisihlalo sePhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi



Thina sonke sidinga ukuboleka imali ngesinye isikhathi - kakhulukazi ekulimeni kwamanje. Ngeqiniso, awukwazi ukuphatha ibhizinisi ngaphandle kokusebenzisa imali ebolekiwe. Inkinga kodwa ikhona - ungaboleki imali ibhizinisi lakho lizohluleka ukuyibuyisela.



Khumbulani futhi, inani lemali ebolekiwe nesikhathi esithatha ukuyibuyisela leyo mali, intelo (izindleko) yaleyo mali iyakhuphuka sonke isikhathi. Kukhona izinto ezimbili lapho siboleka imali:

Intelo (interest) - Lokhu kuyimali ebizwayo ukuboleka leyo mali. Ngokuvamekile kuyiphesentishi ngonyaka yale mali ebolekiwe. Inani lentelo liyashintsha njalo ngoba kukhona i-infleyinsheni noma umthetho kagavumente uyashintsha.

Imali yokuqhuba umsebenzi (capital) - Lokhu kuyinani lemali oyibolekile maqondana nesichasiso sakho (business plan).



Isibonelo A:

Uma uboleka R100 000.00 oyifanele uyibuyisele ngeminyaka emihlanu ngentelo ye-10% kungafana nalokhu okulandelayo:

Unyaka

AmaRandi

Intelo

AmaRandi

Inani lesikwenetu

AmaRandi

Imali yokuqhuba oyibuyisile

AmaRandi

Yonke imali oyikhokhile



1

10 000

100 000

20 000

30 000



2

8 000

80 000

20 000

28 000



3

6 000

60 000

20 000

26 000



4

4 000

40 000

20 000

24 000



5

2 000

20 000

20 000

22 000











130 000





Isibonelo B:

Uma uboleka leyo mali kodwa uyibuyisela emva kweminyaka eyshumi (10), kuzofana nalokhu:

Unyaka

AmaRandi

Intelo

AmaRandi

Inani lesikwenetu

AmaRandi

Imali yokuqhuba oyobuyisile

AmaRandi

Yonke imali oyikhokhile



1

10 000

100 000

10 000

20 000



2

9 000

90 000

10 000

19 000



3

8 000

80 000

10 000

18 000



4

7 000

70 000

10 000

17 000



5

6 000

60 000

10 000

16 000



6

5 000

50 000

10 000

15 000



7

4 000

40 000

10 000

14 000



8

3 000

30 000

10 000

13 000



9

2 000

20 000

10 000

12 000



10

1 000

10 000

10 000

11 000











155000





Isikwenetu seminyaka emihlanu sizobiza R130 000 neseminyaka ayishumi sizobiza R155 000. Kuyakhanya ukuthi leminyaka emihlanu ikhuphula izindleko nge-R24000 ukuboleka R100 000.


Okudingekwa indawo lapho uboleka khona

Ibhange noma elinye ibhizinisi elinikeza isikwenetu lizodinga okulandelayo kuqala:

Isu lebhizinisi (business plan)

Amasu ebhizinisi aqonde kakhulukazi ukuthola imali ukuqhubekisa ibhizinisi. Isu lakho lifanele linalokhu okulandelayo: imigomo yakho, izinto ezibalulekile, indlela ibhizinisi lakho lihamba kanjani manje futhi lizosizakala kanjani ngaphambili uma uthola le mali ofuna ukuyiboleka. Kufanele ukhombise kahle ukuthi uzophatha kanjani le bhizinisi (umsebenzi) elisha futhi ukuthi unalo ikhono lokuphatha ibhizinisi.

Ukuhamba kwekheshi (cash flow)

Ukuhamba kwekheshi kukhombisa ukungena nokuphuma kwemali ebhizinisini lakho. Lokhu kuzokhombisa inhlangano ezokuboleka imali ukuthi kungena malini ngenyanga ethile bese izobona ukuthi uzoba nekhono lokubuyisela imali ngaziphi izinyanga. Kubalulekile futhi ukunikeza yonke imininingwane mayelana nezimali zakho - noma iyaphi imali noma ivelaphi. Kuyinkohliso futhi uma unganikezi yonke imininingwane mayelana nezindaba zezimali zakho lapho ucela ukuboleka imali.

Ukuvumelana nomthetho 34 wa-2005 obizwa ngokuthi (National Credit Act)

Maqondana nalo mthetho amabhange awavunyelwa ukunikeza abantu isikwenete uma bazohluleka ukuyibuyisela leyo mali. Lokhu kuvikela ibhange futhi kuvikela loyo ofuna ukuboleka. Lapho ungakwazi ukubuyisela imali ebolekiwe bese ungaba'blacklisted' njengomuntu ongakwazi ukuphinda ukuboleka imali noma kuphi. Akekho umuntu ofuna igama lakhe kulelo listi ngoba awazi ukuthi mhlawumbe uzodinga kusasa imali bese awukwazi ukuyiboleka. Lo mthetho usize amabhange lapho bekukhona ingozi enkulu ngezindaba zezimali ngo-2009 emhlabeni jikelele. Amabhange amaningi emhlabeni jikelele ashone phansi ngoba abaningi abantu ababoleke imali bahlulekile ukubuyisela leyo mali. I-National Credit Act ikhona ukuvikela abantu namabhange ukuthi bangakhokhi imali engekho. Isiza amabhange ngoba angeke abenezikwenete eziningi kakhulu.



Amathiphu angakusiza

Kubalulekile ukuthi bonke abakhiqizi nabalimi baqashe umprofeshinali onobungcweti ngezindaba zezimali ekulimeni. Abalimi abakwazi ukwazi zonke izindaba ezihambelana nokuphatha izindaba zezimali sonke isikhathi.

Kubalulekile futhi ukuthi bonke abalimi, njengabaphathi bamabhizinisi abasebenza ngemali ebolekiwe, bakhombise ukuthi bayathembeka isikhathi eside. Uma kukhona inking ngokubuyisela imali, kufanele kuxoxwe ngakho ngaphambi kwesikhathi ukuze bazwane ekugcineni.

Zonke izinto ozithengayo ngemali ebolekiwe kusho ukuthi unethembo lokuphinda ukuyithola leyo mali kusasa - ufuna ikusebenzele. Kufanele umlimi azibuze ukuthi uneqiniso ukuthi uzophinda ayithole leyo mali. Kakhulukazi ngokwamanje abheke imakethe kahle, uma ecabanga ukutshala ummbila, ngentengiso ephansi nezindleko ezikhuphukayo, kuzombuyisela yini leyo mali ayibolekile futhi kuzobakhona inzuzo. Siyabona sonke ukuthi ngokwanje kukhona ummbila omningi kakhulu - kuzosizani-ke ukutshala futhi ummbila bese intengiso izophinda yehle uma kukhona umvuno omuhle ngo-2010 - 2011. Ngokucabanga kahle, kungabangcono ukungaboleki imali yokutshala ummbila.

Ngokugcina

Izindaba zezimali zilukhuni futhi ziyinkinga njalo lapho uphatha ibhizinisi, kakhulukazi ekulimeni ngoba kungavela izingozi eziningi. Umlimi othile uzokhetha ukuba ngaphandle elungise ugandaganda, hhayi ukuhlala edeskini alwe namaphepha. Kodwa uma singazinaki kahle lezi zindaba zezimali, ngeke kubekhona ugandaganda noma ipulazi ekugcineni! Ngakho-ke kubalulekile ukuthola abantu abanolwazi abazokwazi ukusiza.

<fn>Pula Imvula.PestMaize.2010-03.zu.txt</fn>
Pest (Maize) Zulu



Ukuphatha isilokazane esiqopha izinkuni zommbila



Instructions:

Folio strap: Ukuphatha izilokazane

Byline: UAmos Njoro, ongomunye wabahlanganisi wephrogramu leGrain SA lokuthuthukisa abalimi abasakhulayo eNorth West



Isilokazane esiqopha izinkuni zommbila kuyisifo esitholakala njalo zonke izindawo lapho kutshalwa khona ummbila eAfrika - lesi sifo sitholakala eAfrka kuphela nezinye izinhlobo zaso ziphila etshaneni obumila lapha.



Ngokwejwayelekile singasho ukuthi lesi silokazane sidala ingozi elingana ne-10% lomvuno lommbila njalo ngonyaka - kodwa singalimaza wonke umvuno. Amalava adla amakhasi, izinkuni nezimbali zommbila.


Ukundiza kwamabhu

Ulwazi maqondana nempilo nendlela lesi silokazane siphila ngayo kuyadingeka uma sizama ukuqonda ukuthi sizosiphatha nokusibulala kanjani. Amalava akhulile aphila ezinhlangweni zommbila ezisalele emasimini ebusika. Emva kwalokhu kuvela amabhu (amavevane) akuqala azozalela amaqanda azochamsela emva kwezinsuku ezingu-7 noma 10.


Ilava elivelayo lizokudla amaviki ayisithupha bese liyashintsha libe isibungu ngaphakathi kwezinkuni zommbila. Emva kwamaviki amathathu kuvela amavevane amanye aphinde andize asakaze ingozi yonke indawo lapho ahlala khona.


Izindlela zokusiphatha

Emnothweni kukhona inxenye yezindlela zokuphatha lesi silokazane. Lokhu kungaba ukusebenzisa amakhemikheli, izinhlobo zezitshalo, izindlela zokwemvelo nokusibulala ngezinye izilokazane. Lokhu akungeke kuqinise ukuthi uzosibulala siphele nya kodwa kuzosiza ukuphatha isifo singandi futhi kutholakale umvuno omuhle.


Ukuphatha ngamakhemikheli

Amakhemikheli zokuphatha isilokazane esiqopha izinkuni zommbila zirejestiwe ukuba umuthi obulala ngokuthintana nawo noma umuthi obulala lapho udliwa yisilokazane.

Kukhona abantu abacabanga ukuthi umuthi obiza imali eningi ungcono, kodwa kukhona umuthi omunye ongaduli kakhulu osebenza kahle. Uma kuthiwa ukuthi ukuphatha lesi silokazane ngomuthi ongasibulala esikhathini eslingana namaviki ayisithupha kungasoleka. Ngenxa yezindleko zamakhemikheli abalimi bafanele baqinise ukuthi bathele umuthi ngesikhathi esifanelekile. Ukufafaza umuthi ngaphambi kwesikhathi kukhombisile ukuthi akusebenzi kahle. Ukuphatha isifo ngamakhemikheli kufanele kwenzeke kuphela lapho kubonakala ukuthi i-10% lezitshalo zikhombisa ukuthi kukhona ingozi ngoba amalava aqala ukudla amakhasi.


Ukubheka ingozi engu-10% kungaba isikhombiso sokuthela umuthi ngesikhathi esifanelekile. Mhlawumbe ukufafaza kanye akungeke kwanele ngoba isilokazane singaphinda sivele emva kwesikhathi. Ngonyaka ofana nalo, kungadingeka ukuthi uhlole kahle ukuthi awekho amalava ngesikhathi ummbila uqala ukumila ishoba. Lapho amalava amancane angabulawa masinya ngaphambi kokudala ingozi enkulu ekumileni kwesikhwebu. Ubozama ukubulala lawo malavi ngaphambi kokumila kwesikhwebu esilingana ne-50%.


Ummbila obizwa ngokuthi iBt-maize

Isingeniso sezinhlobo zeBt-maize sehlise ingozi yezifo zezilokazane ngoba azivameki ukudliwa yisilokazane esiqopha izinkuni zommbila. Lokhu kwenze ukuthi amakhemikheli awasadingeki kakhulu ngoba kukhona ijini (gene) elibulala amalavi alesi silokazane.


Nokho, zonke izinhlobo zommbila zeBt-maize azifani ukulwa nesilokazane esiqopha izinkuni zommbila - ngakho-ke kufanele abalimi bakhethe kahle ukuthi bazotshala isitshalo esinjani ngonyaka ozayo nangaphambili futhi.



Abakhiqizi (abalimi) bafanele bazi ukuthi kukhona izinsuku eziyishumi lapho amalava esilokazane akwazi ukudla isikhwhebu. Lokhu kwenzeka ngoba umuthi uhlangana namanzi ekhona esilevweni sesikhwebu bese amalavu esilokazane athola ithuba lokuphila futhi. Ingozi edalwa yilezi zilokazane izobonakala ngesikhathi kuvunwa, kodwa akungeke kube ingozi enkulu. Lawa malavu azala izimvevane azondiza ngonyaka omusha. Lapho kukhethwa ukuthela umuthi noma ukutshala iBt-maize kufanele kubhekwe ukuthi nguyiphi into enezindleko ezinkulu ngoba iBt-maize iyadula.


Izindlela zokwemvelo nokusibulala ngezinye izilokazane

Ukulima ebusika kungasiza ngoba izilokazane ezisale ezinhlangeni zommbila ensimini zizobulawa zingaphindi zivele ngonyaka ozayo. Futhi amakhaza asebusika azobulala ezinye. Lapho kulinywa ebusika kungenza ukuthi amalava angeniswe ngaphakathi emhlabathini bese izimvevane zizohluleka ukuphuma nokundiza ngonyaka omusha.


Kukhona amapharasiti amanye avama ukudla amaqanda namalava ezilokazane, kodwa awasizi kakhulu ukwehlisa ingozi edaliwayo. Abanye abalimi abangatshali amasimu amaningi bangazama ukutshala utshani obizwa ngokuthi iNapier - izilokazane bese zingena etshaneni zishiye ummbila. Kodwa nabanye abalimi abakhulu bangazama ukutshala lobu tshani ngoba kungukudla okuhle kwezimfuyo. Izindlela zokwemvelo nokusibulala ngezinye izilokazane akusebenzi kahle - kungcono ukuzama amakhemikheli noma ukutshala iBt-maize.


Ukuhlayiza
Bonke abalimi bommbila bazi kahle ukuthi isilokazane esiqopha izinkuni zommbila sidala ingozi enkulu. Kufanele siphathwe kahle nangendlela efanelekile.







<fn>Pula Imvula.PlanningMaize.2010-06.zu.txt</fn>
Planning (Zulu) (1610 words) IsiZulu

Ukwakha amasu ukuthola okuvunwayo okuhle ehlobo

Instructions:

Folio strap: Ukukhiqiza

Byline: Kubhalwe ngumlimi owake wakhiqiza

Umsebenzi wokulima awupheli. Lapho sicabanga ukuthi ukuvuna nokuthengisa umvuno sekuphelile, sekuqala umsebenzi wonyaka omusha ophambili. Manje sekuyisikhathi esihle sokubheka ukuthi kwenzekeni ngonyaka odlule, ukuhlola izindlela zokuphatha umsebenzi nokubheka yiziphi izindlela ezisebenze kangcono. Uma ungazange uphathe amarekodi amasimu athile ngeminyaka edlule, kungaba kuhle ukuqala ngamarekodi onyaka odlule.

Okulandelayo kufanele kungene kulawo marekodi njalo ngonyaka: igama lepulazi, igama lesifunda, ubukhulu bepulazi, ubukhulu bezindawo ezilinywayo, ubudlelo, ubudlelo obutshaliwe,izindawo eziniseliwe, izindlu nakho konke okwakhiwe.

Insimu ngayinye ngayinye epulazini ingahlolwa maqondana nolokhu okulandelayo: indawo lapho ikhona (entabeni, eduze namanzi, njll), ukujula komhlabathi, inhlobo yomhlabathi, ukuvunda komhlabathi nokushintsha kwesimo somhlabathi ngokuhamba kwesikhathi (uma unawo umphumela wamasampula omhlabathi), ukushintsha kwezinhlobo zezitshalo njalo ngonyaka, isitshalo esitshalwe ngonyaka odlule (nesikhathi sokutshala), ubunini bezitshalo, isikhathi sokufika kwemvula, inani lemvula ngesikhathi ngaphambi kokumila, inani lemvula ngesikhathi sokumila, indlela yokuphatha ukhula (njengamakhemikeli futhi asebenze kanjani), ukubulala izilokazana, inani lomvuno nobuhle bawo.

Izindleko zikamanyolo kuyinto ebaluleke kakhulu kule phrogramu yakho yokutshala. Ukwakha isu elihle lokufaka umanyolo njalo ngonyaka kungakulethela umvuno omuhle. Kubalulekile ukwazi ukuthi isimo somvundo womhlabathi sinjani ngonyaka nangonyaka. Kakhulukazi kufanele uhlole isimo somhlabatha emva konyaka omuhle. Umvuno omkhulu ukhipha ukudla okuningi emhlabathini futhi uma bekukhona imvula eningi, ukudla okusemhlabathini kuyagezeka. Ngonyaka odlule sibone ezindaweni eziningi ukuthi ummbila (nezinye izitshalo) ubaliphuzi ngoba bekungasekho inayitrijeni ne-sulphur. Uma bekukhona umvuno omuhle kufanele uqinise ukuthi uzokubuyisela konke ukudla emhlabathini okhishwe yizitshalo.

Masibheka konke lokhu, kuyakhanya ukuthi kufanele kuthathwe amasampula njalo emasmini lapho kutshalwa khona ehlobo. Umphumelo wala mathesti bese angasetshenziswa ukukhetha isitshalo osazositshala - ummbila, ubhekilanga, usoya, amabele, amantongomane, amazambane, ubhontshisi noma yini - amathesti azokutshela ukuthi ungayithola kanjani inzuzo enhle ngoba zonke lezizitshalo zidinga ukudla okuhlukene. Izintengiso zezitshalo ezithile kuzokusiza futhi ukuthi ungahlanganisa ziphi izinhlobo zezitshalo.

Amasampula omhlabathi nokuwahlola

Kukhona izindlela ezahlukene ezifanele zilandelwe ukuqinisa ukuthi ukuhlolwa kwenani lomcako nomanyolo ufanele indlela olima ngayo. Lokhu kufana nezinto njengokuthatha nokubheka amasampula ngendlela efanelekile, indlela yokuhlola efanelekile, umlayezo ofanelekile ozokusiza ekulimeni kwakho nakusasa.



Ukuthatha amasampula omhlabathi

Ukuhlola (ukuthesta) umhlabathi kuqonde ukuthola ubukhulu kwamandla emhlabathini ozosiza izitshalo ukumila ngendlela efanelekile. Futhi kuqonde ukuthola izinkinga ezingaba khona ezingavimba izitshalo ukumila ngendlela efanelekile. Ukuthesta futhi inani lesidaka elikhona kusiza futhi lapho kuthelwa umuthi wokubulala ukhula.

Kubalulekile ukuthatha isampula sensimu esizokhombisa ukuthi injani yonke insimu. Esampuleni elingaka ne-0,5 kg kuzohlolwa amagramu amabili noma amathathu kuphela. Ngakho-ke kubalulekile ukukhetha amasimu afanayo ngokujula nalawo anomhlabathi ofanayo. Ukuhlola kuhlola isampula kuphela, akukwazi ukuhlola yonke insimu. Nasensimini eyodwa kukhona izinhlobonhlobo zomhlabathi. Ngesikhathi esidlule besivama ukuthatha isampula elilodwa endaweni elingana namahekthelei ayishumi. Ngokwamanje kungcono ukuthola ibolo bese uhamba izigzag kuyo yonke insimu uthathe amasampula kuyo yonke insimu uwathele emasakeni - ukujula kufanele kube ngaphakathi kwa-15 na-20 cm, kodwa ungadluli ku-20 cm.

Uma usebenzisa isaka likamanyolo elidala, phendula isaka ngoba lo manyolo osasele esakeni ungashintsha umphumelo wokuhlolwa kwalowo mhlabathi. Ungathatha amasampula amaningi, kodwa uma uhamba zigzag ungathatha njalo mhlawumbe ku-100 m kuya ku-200 m. Thatha amasampula ngaphakathi kwemisele futhi ngoba kungenzeka ukuthi ezindaweni ezinye bezingamili izitshalo eziningi ngonyaka odlule - lezi zindawo zingakhombisa ukuthi kukhona ukudla okuningi kuyo yonke insimu kanti qha. Onke lawo masampula afanele ahlanganiswe bese uthatha amasampula angu-500 gm uwafake emabhokisini azoya elab.

Ibhokisi elinesamapula lifanele linelebula elisho inombolo lensimu, igama lepulazi, ikheli lomnikazi, izinombolo zocingo nesikhathi sokuthatha isampula. Lokhu kuzovimba ukuthi amasampula ahlangane namanye. Kungaba ngcono ukwenza lokhu ensimini lapho ahlanganisa amasampula khona.

Uma kukhona indaweni ensimini ethile ekhiqiza ukudla okunungi, kungaba ngcono ukuthatha isampula esisodwa saleyo ndawo. Lokhu kungasiza ukulinganisa leso sampula namanye, bese kuzokhanya ukuthi yiziphi izindawo ezikhiqiza kangcono nalezinye zingathola umanyolo omunye ukuze kwande umnotho nakulezo ndawo.

Akufanele ukuthatha amasampula ezindaweni ezingajwayelekile - izindawo ezingavami ukulinywa njalo njengaseduze kwamadonga, izindawo lapho bekwenzwa ikhomposi nezindawo lapho umhlabathi ugugulekile.

Itheknoloji lakwamanje liyakwazi ukusisiza ukusebenzisa iGlobal Positioning System (GPS) ukuhlanganisa igridi lapho kungabekwa izindawo ensiminini ezisondelene (0,5m). Ngokuhamba kwesikhathi lezo zindawo zingahlolwa futhi ukubona ukuthi umhlabathi kulezo zindawo ushintshile noma noma usafana. Umphumela walokhu bese ungahlolwa iGround Information System (GIS) ukuthola I'chart' elikhombisa ipH, ikhalsiyumi, imagnesiyumi, ifosfati, isulfuri, inayitrojini nokunye okukhombisa konke lokhu njengesithombe.

Izikhathi zokuthatha amasampula

Isikhathi esihle sokuthatha amasampula yileso sikhathi lapho kungekho umsebenzi omningi epulazini, lapho ukwazi ukubona kahle onke amasimu ukuwadivayida kahle (izindawo ezilingene) nangesikhathi esifanayo njalo ngonyaka emva kokuvuna. Futhi kungasiza ukuthuma amasampula ngesikhathi amalab angenomsebenzi omningi. Ngokwejwayelekile asebenza kakhulu ngaphambi kwesikhathi sokutshala ngoSepthemba nangoOkthoba. Hlangana nabathengisi masinyane ozukwazi umlayezo kusekhona isikhathi.



Ukujula kokuthatha isampula

Ngokwejwayelekile ukuhlola umhlabathi - amafosfatha (P), ipothasiyumi (K), inaytrojeni nepH, amasampula afanele athathwe ngokujula okusuka ku-0 cm kuya ku-15 cm. Mhlawumbe kungathathwa isampula elodwa eliya ku-20 cm.

Ukubheka amasampula

Qinisa ukuthi isikhwama esinomhlabathi sikhombisa kahle ukuthi isampula lithathwe kuyiphi insimu futhi sinenombolo saso. Vala amasaka kahle, wabeke endaweni epholile bese usheshe uwathume ukuhlolwa.



Impahla edingekayo yokuthatha amasampula

Kudingeka okulandelayo: imephu yamasimu, izinombolo zezinhlobo zomhlabathi, izinombolo zeGPS ibolo noma ishofolo, amasaka amakhulu, izikhwama ezizokuya ukuhlolwa namapeni ukumakha amasaka namabhokisi nokubhala phansi amarekhodi amasimu.



Ukukhetha i'laboratory'

Ama'laboratory' angcono yilawa angaphathwa inkampani ethile - umlimi ukhokha imali yokuhlola bese yena ungumnini wama'result'. IARC linawo futhi ama'laboratory' athembekile. Kodwa kukhona izinkampani ezingabizi imali ukuhlola amasampula bese bafuna umlimi ethenge umanyolo wabo ngaphambi kokunikeza ama'results'.



Ukucela ukuhlolwa komhlabathi wepulazi lakho

Kukhona amathesti ahlukene avama ukwenziwa, kodwa thina sithi kudingeka kwenziwe amathesti alandelayo. Kufanele ucele lawo mathesti ukuze uzokwazi ukuthola umlayezo omuhle ozosebenza kahle epulazini lakho (izinhlobo zomhlabathi nesimo sezulu).

Cela lawa mathesti: pH, P, K, Ca, Mg, Na nobumuncu. Bese uma kudingeka, cela nalawa: S, Zn (HCL), inani lesidaka nenani lomcako.

Isigcino

Kukhona njalo izindleko zokuhlolisisa umhlabathi wakho - kodwa khumbula ukukhokha ikhulu lamarandi manje kungakusiza ukwehlisa ezinye izindleko noma ukuthola inzuzo enkulu. Kungcono ukuthatha amasampula njalo ngonyaka uqinise ukuthi usebenzise umanyolo ofanelekile.

<fn>Pula Imvula.ProfitMaize.2010-05.zu.txt</fn>
Profit (Maize) Zulu

Abakhiqizi bafanele bathole inzuzo noma qha?

Instructions:

Folio strap: Ukwandisa ingcebo

Byline: UJenny Mathews, umphathisihlalo wePhrogramu leGrain SA lokuThuthukisa Abalimi

Abaningi abalimi bazothi ukulima akusiwo umsebenzi wokuthola inzuzo kuphela. Kukhona abaningi abanothando, bathanda umhlaba, bathanda ukusebenza ngaphandle, kuyabajabulisa ukungahlali njalo ehhovisini nokulandela imithetho yenkampani ethile. Kodwa bazovuma futhi ukuthi abakwazi ukuqhubeka ngomsebenzi wabo wokulima uma bangatholi inzuzo.

Ngokuqala inzuzo yebhizinisi ikhombisa ukuthi ibhizinisi iyaqhubeka noma qha. Inani lenzuzo lizonikeza umlimi ithuba lokubheka phambili, lokukhulisa umsebenzi wakhe ukuze akwazi ukuphumelela nakusasa. Inzuzo futhi ingumklomelo womsebenzi wakhe. Lapho umlimi ekwazi ukubala inzuzo yakhe enhle uzobona ukuthi imali engenile epulazini lakhe inombuyiselo, bese uzocabanga ukuphinda futhi ukufaka enye imali ekulimeni kwakhe.

Izingozi

Bonke abalimi bayazi ukuthi kukhona izingozi eziningi emsebenzini wokulima. Lapha eNingizimu Afrika isimo sezulu siyashintsha njalo, futhi imvula engani ngesikhathi esifanayo ezindaweni ezifanayo yenza ukuthi ukubalela kungafika noma kuphi. Lezi zingozi zizobakhona njalo, kodwa umlimi ophatha umsebenzi wakhe kahle uzozilungisela ukuphatha lezi zingozi uma zenzeka.

Kukhona izinto ezithile ezingaphathwa ngumlimi, njengokuphatha kahle izindlela zokulima: ukulungisa umhlabathi kahle nohlelo lokufaka umanyolo, ukunisela amasimu ezindaweni lapho kungenzeka, ukuthenga izimbewu ezifanelekile nomanyolo ofanelekile nokuphatha izifo nokhula kahle ngaso sonke isikhathi. Ingxenye yezinto ezikwazi ukuphathwa ngulwazi lomlimi. Abaningi abalimi baqala ngolwazi oluncinci, kodwa bese bafunda kumakholiji ezokulima, abanye bathola ulwazi ezifundweni zePhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi. Nokuhamba kwesikhathi kuletha ubungcweti ngoba umlimi ufunda sonke isikhathi esebenza epulazini lakhe.

Abakhiqizi bokudla okuzinhlamvu babhekene nenkinga

Ngokwamanje siyazi sonke ukuthi ukukhiqiza ukudla okuzinhlamvu kusenkingeni ngoba ayikho inzuzo. Kwakungezeki neze ukuthi kungasizi lutho ukutshala noma yini. Ngakho-ke kubalulekile manje ukuthi kusemahlombeni komlimi ngamunye ngamunye ukuphatha ibhizinisi lakhe ngendlela efanelekile ukuthola umphumelelo. Lokhu kusho ukuthi kufanele umlimi athintane kahle nezindleko nenzuzo engatholakala kuyo yonke imisebenzi yakhe epulazini. Akusakwanele ukuba umkhiqizi okwazi ukulima, okwazi ukulungisa ugandaganda noma okwazi ukufuya izimpahla kuphela - sekukhona eminye imisebenzi efanele yenziwe!



Thina esingabalimi, siyasebenza nje noma siphatha ibhizinisi eliletha inzuzo?

Ukuphumelela ekulimeni kuyinkathazo enkulu ngoba kukhona into ebizwa ngokuthi "the tyranny of the urgent" ngesiNgisi. Lokhu kusho ukuthi ekulimeni kukhona njalo inkinga evelayo efanele ibhekwe manjemanje - kuphuka ugandaganda, kugula inkomo, njll. Lokhu kungenza ukuthi sikhohlwe ukucabangela phambili nokuphatha omunye umsebenzi obalulekile.

Ukuphatha ipulazi kuhambelana ngokucabangela phambili nangokuhlanganisa amasu ukuqhubekela phambili - kudinga isikhathi nokukhuthala, akumnandi njalo. Noma muphi umlimi uzokuzwa okumnandi enhliziyweni yakhe lapho ebona ugandaganda uqala ukulima insimu enonile - kodwa mhlawumbe akusiyo into efanelekile ngaleso sikhathi. Isibonelo: ngo-2010 - 2011, abalimi abatshala ummbila bafanele bacabange kahle ukuthi kuzobalethela inzuzo ngoba izazi zezomnotho zeGrain SA bacabanga ukuthi ubuningi bommbila kuzokwehlisa intengiso bese akungeke kutholakale inzuzo - mhlawumbe kuzobakhona okunye okuzoshintsha lokhu masinya.

Umlimi ngamunye kufanele ahlole ukuthi ipulazi lakhe likwazi ukukhiqiza inani elithile. Kufanele abheke amasimu akhe, abheke isimo sezimali zakhe, abheke izingozi ezingamvelela, abasebenzi abazodingekayo, futhi abheke amakhono namandla akhe ukuphumelela. Lokhu kungamsiza ukubeka izinto zezomnotho ngaphambili ukuze athole inzuzo efanelekile. Khumbula, inzuzo yakha ukuphumelela!

Izinto ezibalulekile lapho kuphathwa ibhizinisi nokuhlangiso amasu okuqhubeka ziyalandela:

Ukukhiqiza

Ngizotshala ziphi izinhlobo zezitshalo? Ngizozihlanganisa nezinye iznhlobo? Yiziphi izindawo epulazini lami ezifaneleke ukutshala? Kukhona ithuba lokufuya izimfuyo ezingakanani? Kukhona into engayenza efaneleke leli pulazi ukuze ngithole inzuzo ekugcineni?



Okwezimali

Ngizozitshala kanjani lezi zitshalo? Ngilingene ukuthola ukusekela kokuqala ukutshala? Ngiwaphathe kahle amabhuku ami ngendlela efanelekile? Kuzokhombisa loyo ongangisiza ngemali ukuthi ngingumuntu othembekile? Kufanele ngiqashe ogandaganda neminye imishini? Kukhona izinto ezinye ezingandisa izindleko zami zokuqala ukutshala?

IGrain SA linezazi zezomnotho ezibheka sonke isikhathi ukwehla nokukhuphuka kwezintengiso nokuhamba kwemakete bese bazisa abalimi ngokushintsha kwalezi zinto ezingaba nomthelelo emsebenzini wokulima. Abalimi bafanele bathole izindlela ukuthola leyo mininingwane njalonjalo. Okulandelayo yisibonelo semininingwane enikezwa njalo ngeviki kumalunga eGrain SA:

Intengo yedizili nophethroli iyakhuphuka ngoAphreli

UPetru Fourie (isazi sezomnotho ekulimeni: Inputs and Production, Grain SA)

Mayelana nemininingwane evela kuCentral Energy Fund, intengo yophethroli ingakhuphuka nge-51,5 cents ilitha ngo-7 Aphreli, nedizili nge-54,5 cents ilitha. Lokhu kukhuphuka kungaba ngenxa ukukhuphuka kwezintelo nelevi leRoad Accident Fund (RAF) elizongena ngo-Aphreli, ngoba iCentral Energy Fund ithola ukuthi imali engenayo izoba phansi. Intelo yedizili izokhuphuka nge-17,5 cents ilitha, nelevi leRAF lizokhuphuka nge-8 cents ilitha. Lokhu kukhuphuka kuzokwenza ukuthi idiscount labalimi lizokhuphuka futhi, kusho ukuthi intengo yedizili izokhuphuka nge-42,5 cents ilitha.

(Extract from Grain SA Newsletter week 10 - 12/03/2010)

Ukumaketa

Kubalulekile ukuhlolisisa ukuthi imakete lifuna ini futhi lizokhokha malini ukuthenga umkhiqizo. Akulungi ukusebenza kakhulu nokukhokha imali eningi ukutshala izitshalo ezinhle bese uthola ukuthi lezo zitshalo azidingeki, imakete alizifuni. Kungenzeka futhi kubekhona kakhulu ukudla okuthile bese intengiso iyehla, kusho ukuthi usebenze mahhala sonke isikhathi awutholi inzuzo. Kufanele uhlolisise kahle uthole iqiniso ukuthi ukudla kwakho kuyadingeka futhi abathengi bazokwazi ukukuthenga ngentengiso ezokulethela nawe futhi inzuzo.

Abakhiqizi bommbila bafanele bacabange kahla ukuthi bazokwenzani ngonyaka ozayo. Intengiso yommbila iphansi kabi futhi izohlala khona isikhathi eside. Lapha eNingizimu Afrika kudliwa ummbila ongamathani angu-9 ngonyaka, kodwa sicabanga ukuthi kuzovunwa amathani angu-12,8 lo nyaka. Lokhu kusho ukuthi sitshala ummbila omningi kakhulu, emakete kukhona ummbila omningi kakhulu ngakho-ke intengiso izohlala phansi kuze kwande ukudingeka kommbila.

Ukwandisa ukufuneka komkhiqizo wethu kufanele sibheke okulandelayo:

Andisa ummbila othengiswa phesheya;

Nciphisa inani lommbila otshalwayo singagcwalisi imakete;

Qala ukwenza i-ethanol ngokudla okuzinhlamvu okuningi;

Khawula ukuthenga inyama yengulube, izinkukhu namaqanda phesheya nakwamanye amazwe - masikhulise ukukhiqiza kwalokhu kudla lapha kithi.

Kukhona izinkulungwane zabalimi (abakhulu nabancane) namamiliyoni amahektheli angasetshenziswa ukutshala ummbila uma sikwazi ukukhulisa imakete okuzokhuphula intengiso. Abalimi banamabhizinisi bafanele bathole inzuzo ukuze bakwazi ukuqhubeka ngomsebenzi wabo.



<fn>Pula Imvula.ProfitsMaize.2010-06.zu.txt</fn>
Profits (Maize) (935 words) IsiZulu

Ukuhlanganisa amagugu - lokhu kungakwazi ukwandisa inzuzo?

Instructions:

Folio strap: Ukwandisa inani

Byline: UJenny Mathews, umphathisihlalo wePhrogramu leGrain SA Farmer Lokuthuthukisa Abalimi



Ukuhlanganisa amagugu kungaba indlela esetshenziwa ngabalimi ukwandisa inzuzo abayitholayo nokuqhubekisa umsebenzi wabo wokulima. Ngokumfushane, ukungenisa ubugugu, noma ukukhuphukisa inani kusho ukusebenza ngomkhiqizo wakho ngendlela ezokwandisa inani (imali) lalowo mkhiqizo.



Kuyini ukwandisa inani?

Ukwandisa inani lomkhiqizo kusho ukuthi kufanele umlimi eqale ukusebenzisa (ukushintsha) umkhiqizo wepulazi ngendlela ezomngenisa kulowo msebenzisi wokwandisa inani njalonjalo. Lokhu kuzokwenza ukuthi kufakwe enye imali futhi ngoba kuzodingeka kwenziwe umsebenzi omunye futhi, njengokuqasha abasebenzi abasha noma ukuthenga imishini emisha, ngakho-ke kufanele kubalwe kahle ukuqinisa ukuthi le mali ezofakwa ngaphezu kwezinye izindleko ukushintsha umkhiqizo izoletha nenzuzo engaphezulu. Ngaphezu kwalokhu ukubala izindleko ezinsha nokwakha amasu azobheka izintengiso nezintengo kufanele kwenziwe sonke isikhathi - izintengiso zomkhiqizo zivama ukuba nesimo esiguquguqukayo nezimakethe zishintsha njalo - ngesinye isikhathi ukwandisa inani kuzokulethela inzuzo, ngesinye isikhathi kungaba indleko kuphela.



Kungani kubalulekile ukuthi abalimi bangene, bahlangane banake lo msebenzi wokwandisa inani?

Kaningi kakhulu abakhiqizi bayayimukela nje inani lentengiso abayitholayo, bona abakwazi ukubopha inani lentengiso, lelo nani libekwa ngabathengi. Lokhu kusho ukuthi ngabathengi abazokusho ukuthi bazokhokha malini ukuthenga into ethile, abalimi abanawo amandla ukucela intengiso engaphezulu. Kanjalo-ke abalimi bafanele bacabange ngezindlela ezizobasiza ukuthola inzuzo ephakeme lapho umkhiqizo wabo ushiya ipulazi ngoba umsebenzi omkhulu wokulungisa lokhu kudla wenziwe ukuze bathole inzuzo engcono nakusasa.



Ukwandisa inani lommbila.

Inani lezintengiso zommbila ngo-2010 ziphansi kabi, abalimi badinga ukucabanga ngezinye izindlela zokuphakamisa inzuzo yomkhiqizo wabo. Isibonelo: kungabalwa kalula ukuthi inzuzo izoba ngakanani uma ummbila ugaywa bese kuthengswa impuphu.

Masiqale ukuthi siyakwazi ukuthengisa ithani lommbila nge-R1 000,00 ekhophorasi. Kodwa umlimi uyakwazi futhi ukugaya ummbila wakhe omhlophe athengise impuphu ezodliwa ngabantu nezimpahla. Futhi uyakwazi ukwenza lokhu ngokwakhe (ngesigayo sakhe) noma angathatha ummbila wakhe esigayweni bese awulande lapho kusemaphakethini awuthengise.

Igunya lokuqala elingakhethwa

UMnz Mlimi angacabanga ukugaya ummbila namuhla nakusasa futhi ukuthi uzothola inzuzo engakanani lapho esengumgayi naye. Kufanele acabange ngalokhu okulandelayo:

Unayo indawo ekwanele epulazini lakhe yokwenza lo msebenzi noma kuzodingeka ukuqasha enye indawo?

Kukhona imithetho yezempilo afanele azilandele futhi kuzobiza malini lokhu?

Kuzodingeka imishini enjani futhi izoba nembuyiselo elingene esikhathini eside? Lapha sikhuluma ngezinto ezinjengezigayo, izikali, imishini ehlanganisayo nezinye ezithungela amasaka/amaphakeji, njll.

Kuzodingeka amaphakethe anjani futhi uzowatholaphi lawo maphakethe?

Ukufaka amalebula, ilogo (brand name) nokunye kuzobiza malini?

Kuzodingeka abanye abasebenzi futhi?

Uzoyimaketha kuphi nakanjani leyo mpuphu?

Kufanele ukuthi lokhu kungumsebenzi ozohamba isikhathi eside futhi onguMnz Mlimi uzozibopha kulo msebenzi wokugaya isikhathi eside.

Igunya lesibili elingakhethwa

Okunye okungakhethwa nguMnz Mlimi ngulokhu: Angathatha ummbila wakhe omhlophe endaweni eduze ezomgayela impuphu. Lokhu kuyinto engagobekayo ngoba yena uzokhetha isikhathi lapho intengiso yommbila iphansi kakhulu ukuthengisa emaketheni, bese ugaya ummbila esigayweni athengise impuphu ukuze akwazi ukuphakamisa inzuzo yomkhiqizo wakhe. Lokhu kumnikeza ithuba lokukhetha ukuthengisa nini noma ukugaya nini. Akudingeki imali enye yokwandisa ibhizinisi lakhe kodwa kuzobakhona ukwandisa kwengcebo. Umlimi ngamunye ngamunye kufanele azibheke kahle zonke izindlela ezizomsebenzela endaweni lapho ehlala khona.



UMnz Mnini Wesigayo endaweni lapha ngihlala khona uthi izindleko zami ngo-Meyi 2010 zingaba njengalokhu okulandelayo:

Kuzolahleka 20% ngoba uMnini uthatha amakhoba nezimpepha.

Lokhu kusho ukuthi mina ngizothola impuphu engu-800 kg emmbileni wami ongu-1 000 kg.

Ngaphezulu kwalokhu uMnini Wesigayo ubiza R320 ukugaya ummbila.



Uma sihlanganisa konke singathola okulandelayo:

Ummbila: 1 000 kg - 20% okulahlekayo ( amakhoba angu-200 kg) = 800 kg yempuphu kuphela.

Kodwa: 800 kg yempuphu ifanele ipakishwe nguMnini Wesigayo ezikhwameni ezifanelekile. Ngokwamanje ungathengisa lowo mpuphu nge-R2,20 ngekhilogramu.



Impuphu - 800 kg x R2,20/kg = R1 760

Izindleko zokugaya = R 320

Ikheshi ekhukhwini ngethani elilodwa lommbila = R1 440

Inzuzo ngokwandisa ingcebo yethani elilodwa eligayiwe = R 440



Kukhona futhi ezinye izinsizo ezingavela uma silandela le ndlela:

Imisebenzi yezezimali endaweni lapho uhlala khona iyakhula;

Umkhiqizi (umlimi) uthola isabelo semali esikhulayo emaketheni;

Umhlaba wasemaphandleni uyasizakala ngemali;

Kuvela imisebenzi emisha.

Kukhona eziningi izindlela ezingahlolwa uma sibheka ukuhlanganisa amagugu nokwandisa inzuzo. Mhlawumbe kungaletha inzuzo engaphezulu lapho uMnz Mlimi esebenzisa ummbila wakhe ukufuya izinkukhu, izingulube, izimvu noma izinkomo. Mhlawumbe inzuzo izokhula lapho kwenziwa i-ethanol ngommbila. UMnz Mlimi mhlawumbe uzothola inzuzo eyandayo ngendlela ekhetha ukusebenzisa ummbila wakhe. Konke lokhu sizophinda sikubheke futhi nakusasa.

<fn>Pula Imvula.Soil1.2010-07-01.zu.txt</fn>
Soil Zulu

Ukuchaza ukucina komhlabathi

Instructions:

Folio strap: Umhlabathi

Byline: Kubhalwe ngumlimi onolwazi

Caption:

Umfanekiso 1: Impumelelo yokucina komhlabathi embotshanyaneni.

Umfanekiso 2: Izimpande ezingasobunxele zikhombisa ukumila okungavinjwa lutho, lezi ezingasokula zikhombisa ukumila okufinyeziwe ngenxa kokucina komhlabathi.

Isithombe 1: Isithombe sikhombisa ukuthi ithonsi lemvula elilodwa lingadala ingozi engakanani emhlabathini.

Isithombe 2: Lapho umhlabathi uqala ukoma kudaleka uqweqwe oluvimba ukuthi kungene noma kuphume umoya emhlabathini, futhi kuvimba ukuthi amanzi angene makuphinda kune.

Isithombe 3: Hlola kahle ukuthi amasimu akho angenamanzi amaningi kakhulu bese ususe izimfuyo uzidlise kwenye indawo. Lapho amasimu aqala ukoma, ungazibuyisela izinkomo.

Ukucina komhlabathi kwenzeka lapho izinhlamvanyana zomhlabathi zicindezeleka bese izimbotshana ngaphakathi ziyavaleka. Umhlabathi ocine kakhulu unezombotshana ezincane bese kuvimbeka ukungena kwamanzi, nalapho kukhona amanzi amaningi kakhulu awakwazi ukuphuma kulo qweqwe oluqinile. Ukushintshana komoya one-oksijeni, inayitrojeni, icarbon dioxide nokunye okubalulekile ukumilisa izimpande zezitshalo akwenzeki ngendlela afanelekile bese izitshalo azimili kahle.

Umfanekiso 1

Kuyini okudala ukucina komhlabathi?

Ukuhamba kogandaganda neminye imishini emhlabathini olinywayo kungenza ukuthi umhlabathi ucine. Ukulima komhlabathi nokucina kwawo kuhambelana nawo wonke umsebenzi emasimini: ukutshala, ukufafaza, ukuvuna, njll. Ngokuhamba kwesikhath abantu bazame ukwakha ugandaganda onamandla nemishini okuzokwazi ukufahlaza uqweqwe oludalekayo lapho izinhlamvana zomhlabathi zihlangane zinamethelana bese umoya namanzi akukwazi ukungena noma ukuphuma.

Ngezi-1940's ukusinda (weight) kogandaganda bekuvama ukuba amathani amathathu - namuhla ama'four-wheel drive' aya ngaphezu kwamathani angu-20. Ukucinisa umhlabathi ngenxa imishini ehamba khona kungehlisa umhlabathi kungaya ku-0,60 m. Ukulima nokuhlakula kuvama ukwenziwa ngesikhathi umhlabathi umanzana, lokhu bese kudaleka masinya ingozi esakhiweni somhlabathi. Umhlabathi bese awukwazi ukunikeza izitshalo ukudla okwanele. Ukulima njalo ngegeja eliphendula umhlabathi ngokujula okufanayo kungenza futhi umhlabathi ongaphansi ucine kakhulu bese izimpande zizohluleka ukungena.

Emhlabathini lapho kuvama kubakhona amanzi amaningi kuthiwa umhlabathi ufana neplastiki. Imishini esindayo ehamba lapho uzohlanganisa izinhlamvana kwenzeke isishishili esifana nento ebhaxekayo. Lapho kubonakala izindawo amasondo ahambe khona angene ngokujula, kukhombisa ukuthi ubemanzi kakhulu. Umhlabathi owomile uzophuhluka uhlale ube nesakhiwo esihle.


Isakhiwo somhlabathi

Isimo/Isakhiwo somhlabathi sizokutshela ukuthi umhlabathi othile unamandla ukubamba nokuhambisa amanzi, ukudla kwezitshalo nomoya odingekayo ukuze izimpande zikwazi ukumila kahle. Izimpande ezimila kahle zidinga izimbotshwana ezingaphezu kwa-0,1 mm ukuze izihloko zezimpande zizokwazi ukungena zibambe izinhlamvana zomhlabathi ziqhubeke ukumila. Uma umhlabathi ucine kakhulu, izimpande zidinga amandla amanini ukungena.



Umlimi ungavimba njani ungwengwezi lomhlabathi ocinile?

Ukulima ngokujula okudlula ku-25 cm kuzosiza ukufahlaza amapani alukhuni adaleka lapho kuhamba amasondo emishini, kodwa lokhu akusebenzi isikhathi eside uma ufuna umvuno omuhle. Ezindaweni eziningi ukulima ngokujula kufuneke kwenzeke njalo ngonyaka. Ukuphinda ukusebenza kuleyo nsimu elinyiwe kungacinisa futhi umhlabathi nge-80%. Kanjalo-ke kusetshenziswa idizili eningi nemishini eminingi.

Indlela ulima ngayo manje mhlawumbe isafana nalokhu okwejwayelekile: ukulima emva kokuvuna, ukudiska, ukuripha nokunye, bese ukutshala, ukuhlakula nokufafaza ukhula nezifo. Kanjalo kungenzeka ukuthi imishini yakho ihambe kuleyo nsimu mhlawumbe ka-8 noma ka-9 ngaphakathi kwesikathi sokutshala nesikhathi sokuvuna. Loluhlelo lokulima lunezindleko eziningi. Izindleko zemishini, isikhathi sokuqeda umsebenzi, abasebenzi, idizili nokuphatha imishini ziyakhuphuka njalo.

Ukulima okujwayelekile

Le ndlela yokulima beyiqonde kakhulu ukubulala ukhula nokuxegisa umhlabathi ocinile emva kokuna kakhulu. Enye imvula ingalondolozwa ukuxegisa umhlabathi ongaphezulu kuzovimba ukulahleka kwamanzi emoyeni.

Ukulima ngokujula ukuhlakaza ipani lomhlabathi elicinile kangadala enye ingozi esakhiweni somhlabathi futhi akungeke kusebenze kahle uma umhlabathi umanzi kakhulu. Ukongwa komhlabathi ngezinye izindlela njengokungalimi kakhulu ne'no-till' kungavimba ukucina komhlabathi futhi ekugcineni izindleko zizokwehla.

Isenzelelo somhlabathi oxegayo

Amaningi amapulantela avama ukucindezela kancane umhlabathi ngaphezulu kwezimbewu ezitshaliwe. Lokhu kwenza ukuthi ukuhlangana komhlabathi namanzi nezimbewu kwenzeke masinya bese izimbewu zihluma masinya. Ukucindezela kancane kungavimba ukulahleka kwamanzi bese umhlabathi onamathele nezimbewu awomi masinya. Lapho kunganiselwa khona izimbewu zivalwa ngomhlabathi owomile oxegayo. Lokhu nakho kuzovimba ukulahleka kwamanzi. Kodwa kubalulekile ukuthi umhlabathi wangaphezulu nalowo ongaphansi ungacindezeleke kakhulu.

Umhlabathi oxega kakhulu onokucina okungafani zonke izindawo nacho kungavimba ukumila nokukhula kwezimpande ngendlela efanelekile. Izimpande zivama ukukhetha izindlela zokumila lapho kulula khona, kanjalo-ke azingeke zizame ukungena ezindaweni ezicinili nalapho umhlabathi ulukhuni.

Izinkinga ezidalwa ngokicina komhlabathi

Lapho kukhona ukucina kwenza ukuthi indawo lapho izimpande zingamila khona incane. Izitshalo bese azikwazi ukudonsa ukudla namanzi okwanele ukuze zilethe umvuno omuhle. Ngeminyaka lapho izulu lingani, izitshalo zimbi ngoba azitholi ukudla kulo mhlabathi ocinile.


Umfanekiso 2



Ngeminyaka lapho izulu lina kahle, umhlabathi ocinile wenza ukuthi umoya awukwazi ukungena nokuphuma emhlabathini ngoba kukhona amanzi amaningi kakhulu - nawo amanzi awakwazi ukuphuma. Lokhu kwenza ukuthi umanyolo nenayitrojeni emhlabathini kulahleke. Isitshalo sidinga amandla ukudonsa ipotassium emhlabathini. Ngoba umoya awukho izimpande azinawo amandla ukudonsa ipotassium ngokwanele. Iphosphorus ayivami ukungena ngokujula emhlabathini, uma siphinda ukuyithela, izimpande ezingenamoya, ziyahluleka ukudonsa lokhu kudla okudingekayo kakhulu.

Isihlabathi sinezinhlamvana ezilingene bese zivama ukucina masinya. Lezi zinhlabathi zivama ukunamanzi akwanele, kodwa uma kukhona ipani elicinile lizovimba izimpande ukungena ukuyodonsa lawo manzi phansi - kakhulukazi uma izulu lingani.

Sesibonile ukuthi lapho izimpande zikwazi ukungena ngaphakathi kwaleli pani elicinile (noma sizivulela indlela ngeripha) ziyakwazi ukumila kahle ngoba isihlabathi esingaphansi kwepani elicinile sithambile. Kanjalo zithola amanzi nokudla okwanele ukumilisa isitshalo kahle.

Ukucina komhlabathi kungenzeka ezindaweni ezimbili: ukucina komhlabathi ongaphezulu nokucina okungaphansi (uqweqwe).

Ukucina ngaphezulu

Izimvula zasentwasahlobo zingadala ingozi enkulu emhlabathini ongavinjelelwa lutho njengokuguguleka okulahlekisa umhlabathi nokudla okuphakathi.

Emhlabathini lapho kungekho izinto zemvelo eziningi (izinhlanga ezindala, njll) noma lapho kungekho izinhlanga phezulu, kungakheka uqweqwe olucinile phezulu olungalingana na-12 - 20 mm.

Isithombe 1


Ubukhulu kwamathonsi emvula ngokwejwayelekile bungaba 1 mm kodwa bungaya ku-7 mm, futhi angashaya umhlabathi ngespidi esifika ku-30 kph. Amahlayihlayi omhlabathi angasakazeka afike endaweni engaphezu kwa-1 mitha. Lokhu kwenza ukuthi izimbotshwana emhlabathini zivaleke bese amanzi awakwazi ukungena ageleze nje alahleke.



Isithombe 2


Lapho umhlabathi wangaphezulu woma kwakheka uqweqwe olucinile ovimba umoya ukuphuma nokungena noma amanzi lapho izulu lina futhi. Lolu qweqwe luvimba izitshalo ukumila ngoba azikwazi ukuphuma - baningi abalimi bakubonile lokhu lapho batshale ubhekilanga noma usoya.



Amahlayihlayi omhlabathi asakazekile ahamba futhi namanzi bese angene avale imifula. Ukuguguleka okukhulu kungenzeka lapho kuna kakhulu ensimini engavinjelelwa lutho enoqweqwe olukhuni, amanzi awakwazi ukungena bese kulahleka amanzi, umhlabathi, nokuvunda komhlabathi.


Izimfuyo emhlabathini omanzi

Ukucina komhlabathi kungenzeka futhi uma udlisa izimfuyo emasimini emva kokuvuna ngoba izinyawo (amasondo) zezinkomo nezimvu zidala ukuvaleka komhlabathi (soil pugging). Lokhu kwenzeka kakhulukazi lapho umhlabathi umanzi kakhulu. Ukucina komhlabathi ngale ndlela kuhambelana nezinhlanga ezisale phezu komhlabathi. Lokhu kucina kuzobonakala lapho ubona ukuthi umhlabathi wehle nge-7 kuya ku-10 cm. Lokhu kuvama ukwenzeka masinya emhlabathini onesidaka esiningi.

Konke esikhulume ngakho phezulu kuyaphinda kwenzeke ngoba izimbotshana emhlabathini ziyavaleka. Lapho kuhamba khona izinkomo emasimini amanzi, umvuno ungehla nge-20%. Ukuvimba lokhu kufanele ubheke inani lamanzi njalonjalo emasimini uzisuse izinkomo uzidlise endaweni ephakeme noma lapho kukhona umehlelo ongenamanzi amaningi. Lapho ubona ukuthi inani lamanzi emasimini lehlile, ungazibuyisela izinkomo.

Isithombe3







Ukubheka nokuhlola ukucina komhlabathi

Ukucina okungaphezulu noma uqweqwe olukhuni kubonakala masinya uma uhamba emasimini emva kokuna kwemvula. Ungasebenzisa umese ukuvula uqweqwe ukubona ukuthi ukucina kujule kangakanani.



Ukucina okungaphansi

Uma ufuna ukubona ukuthi ukucina komhlabathi ongaphansi kunjani, kufanele kuhloIisiswe ngenye indlela.



Imigodi yomboniso (profile holes)

Sebenzisa ifosholo ugube umgodi omncane, kuzokhanya masinya ukuthi kukhona uqweqwe olukhuni lapho ufika ku-20 - 25 cm ngokujula. Uma lolu qweqwe lomile kuzobanzima ukulusika ngefosholo. Uma ucabanga ukuthi kukhona ukucina okushona phansi, kuzofanele ugubhe umgodi ongu-1 m x 1 m x 1 m. Manje uzokwazi ukungena phakathi emgodini ubheke ukuthi ukucina kufika kuphi (uzothola umboniso ozokhombisa isimo somhlabathi). Ungathatha noma yini ecijile udwebe umsedlana osuka phezulu kuze ufike phansi. Zonke izinqweqwe ezilukhuni zizobonakala kalula bese uzokwazi ukuzilinganisa (measure). Ukujula (ukushona phansi) nobubanzi koqweqwe kuzokukhombisa ukuthi kufanele usebenzise igeja (irpha) elinjani elizofahlaza leyo ndawo elukhuni ngendlela ezophakamisa uqweqwe olukhuni.

Umgodi womboniso ungasetshenziswa futhi ukuthatha amasampula azokutshela ukuthi izimpande zikwazi ukungena kalula noma qha, uhlobo lomhlabathi noma uqweqwe olunye olungaphansi. Kufanele ugubhe imigodi ezindaweni ezahlukene kuleyo nsimu ukuze uthole umboniso omuhle ogcwele.

Uma kusekhona izimpande zezitshalo ezimilayo kulo mgodi womboniso, angathatha isifafazi zamanzi ongasibamba ngezandla ungageza izimpande ngokususa umhlabathi. Ngale ndlela kuzobonakala kahle ukuthi izimpande zimile ngayiphi indlela futhi uma uqweqwe olukhuni luzivimbe kanjani. Uma kusetshenziswa iripha ngesikhathi sokutshala, kuzobonakala ukuthi izimpande zimile kanjani: ngaphezulu ziphilile, lapho zizama ukungena kulo qweqwe olukhuni zincane kodwa ngaphansi kwalo qweqwe zimila kahle futhi.

Umgodi womboniso ukwazi futhi ukukhombisa ukuthi ukusebenzisa umshini othile mhlawumbe wandise lokhu ukucina. Uhlelo lokuphatha ukulima nokusebenzisa umshini othile nakho kuzokusiza ukuzama enye indlela yokulima.

Irodi lokuhlola nokulinganisa (tee rod)

Lapho ulima amasimu athile ungahlola kalula ukuthi kukhona uqweqwe olukhuni noma qha, ungabona futhi ukuthi igeja olisebenzisayo ukufahlaza lolu qweqwe lisebenza kahle. Hamba nerodi oliwenziwe nguwe elizokulinganisa ukujula kocina komhlabathi noma kuphi. Thatha irodi eli-8 mm bese uwelde isandlana ngaphezulu. Ingaphansi lalerodi ubesicijiza bese ufaka izimpawu nge-angle grinder njalo ku-10 cm. Uma ufaka leli rodi emhlabathini ulishonise phansi, uzokuzwa masinya ukuthi umhlabathi ucine kanjani ezindaweni ezithile. Uma wenza lokhu njalo nge-,5 m, uzobona ukuthi ukucina komhlabathi kuyafana kuyo yonke insimu noma ezindaweni ezithile kuphela. Bese uzobona futhi ukuthi igeja olisebenzisayo lisebenza kahle kuzo zonke izindawo.



<fn>Pula Imvula.Soil2.2010-07-01.zu.txt</fn>
Soil 2 IsiZulu

Ukuhlola nokuphatha ukucina komhlabathi

Instructions:

Folio strap: Umhlabathi

Byline: Kubhalwe ngumlimi onolwazi

Caption:

Diagram 1: Umshinyana ohlola ukucina komhlabathi ukhombisa ukuthi kwenzekani phansi emhlabathini.

Esibhalweni sethu kulamanye amakhasi sichaze ukucina komhlabathi nendlela kwenzekayo. Lapha sizochaza ukuthi umshinyana othestha (tester) ukucina komhlabathi usebenza kanjani futhi izindlela zokuphatha ukucina komhlabathi.

Ukusebenzisa ama'penetrometer' nalokhu okubheka ukucina komhlabathi

Diagram1


Into ehlola ukucina komhlabathi izosikhombisa ukuthi kwenzekani ngaphakathi komhlabathi kodwa kukhona nezinye izinto nezindlela zokuhlola ukucina komhlabathi. Lo mshinyana uyasiza ngoba usebenza sonke isikhathi, noma kuvuniwe noma kutshaliwe. Uma ucabanga ukuthi ukucina komhlabathi kwenza ukuthi izitshalo zingamili kahle, ungasebenzisa le thestha kalula ukuthi ikhuphi inkinga. Futhi kufanele inani lamanzi emhlabathini lifane kuleyo nsimu. Uma kome kakhulu noma kumanzi kakhulu, ukuhlola kwethestha akungeke kuthembeke sonke isikhathi.

Ithestha liyinsimbi edingilizile nge-30Ã‹Å¡ (steel cone) elinesibambiso okusiza ukulingenisa emhlabathi negeji elikhombisa ukucina komhlabathi. Kukhona amakhoni asebenza emhlabathini othambile namanye asebenza emhlabathini olukhuni. Umshini ukukhombisa ngama'kilopascal' ukuthi umhlabathi ucine kangakanani. Ukhombisa futhi ukuthi ukucina kunjani endaweni engxenye phansi emhlabathini. Lokhu kungakusiza ukubona ukucina kunjani kuwo wonke amasimu akho bese uzokwazi ukulima ngendlela efanelekile ezindaweni ezahlukene.

Ukuphatha ukucina komhlabathi.

Izindlela zokuphatha ukucina kuyalandela:

Ungalimi kakhulu noma kaningi. Sebenza ngendlela yokonga umhlabathi uze ufike lapho ulime ngendlela ebizwa ngokuthi "minimum tillage".

Sebenzisa ugandaganda neminye imishini kuphela lapho umhlabathi ungenamanzi amaningi. Ungakuhlola kalula lokhu. Gubha umgojana ofika ku 15 cm bese uthatha isampula somhlabathi. Zama ukwenza ibhola ngalo mhlabathi ngesandla. Uma ibhola lenzeka kalula (umhlabathi uyanamathelana) bese umhlabathi umanzi kakhulu. Uma ibhola lifahlaka kalula bese ungangenisi imishini.

Zama ukungasebenzisi amageja amadala aphendula umhlabathi.

Sebenzisa amageja anamazinyo acijile (tyne) akwazi ukungena ngokujula ukuphula izindawo ngaphansi ezicinile.

Lapho usebenzisa lelo geja, bheka ukuthi linganyakazisi umhlabathi ongaphezulu kodwa lifanele lingene ngokujula okufika ku-25 - 45 cm ukufahlaza amapani acinile.

Uma utshala ngepulantela elineripha elinganyakazisi umhlabathi wangaphezulu kuzosiza ukufahlaza ukucina okukhona ngenxa imvula eningi noma ukuhamba kwemishini esindayo. Qinisa ukuthi izimbewu zibekwa nganhlanye nomanyolo emseleni.

Ripha ngaphakathi kwemisele yezitshalo, kuzofahlaza ukucina komhlabathi ngaphezulu, kuzongenisa umoya emhlabathini futhi uma izulu lina futhi, amanzi azongena kalula.

Kubalulekile ukushintsha izinhlobo zezitshalo njalo. Izimpande zezitshalo ezahlukene azifani bese nazo zizosiza ukuvimba ukucina komhlabathi. Ukutshala ukolo, ubhekilanga nosoya kuzosiza ukuvimba ukucina komhlabathi. Izitshalo ezifana notshani njengefolishi zingatshalwa ezindaweni lapho umlimi engafuni ukutshala udlelo olungaphindi ulinywe futhi. Lezi zitshalo zingatshalwa futhi ukuphumulisa umhlabathi ngoba akuhambi imishini lapho ngaleso sikhathi. Umvuno wezitshalo zokudla ezitshalwa emva keminyaka emibili noma emithathu kuleyo ndawo uvama ukukhuphuka.

Zama ukuhamba kwamasondo emishini kufane - imishini ihambe endaweni elingene. Ukucina komhlabathi kulezo zindawo zizosiza ugandaganda uhambe kangcono bese awudli idizili kakhulu. Izindawo lapho izitshalo zitshalwa khona azicindezeleki bese umhlabathi lapho awucini. Lapho kukhona le migwaqana ecinile kuzosiza futhi ngesikhathi imvula ina kakhulu.

Qala ukusebenzisa izindlela zokulima ezizokonga umhlabathi futhi zama ukungenisa izinto zemvelo (izinhlanga) eziningi njalo emhlabathini ngeminyaka ezayo.

<fn>Pula Imvula.TractorMaize.2010-06.zu.txt</fn>
Tractor (Maize) IsiZulu

Ukuhlola ugandaganda - uhlelo, Isigaba 2

Instructions:

Folio strap: Ukuphatha imishini

Byline: Imininingwane ithathwe esifundweni esibizwa ngokuthi "Practical Skills"

Use photos as supplied in article 4-9

Ku-Pula/Imvula laseMeyi 2010 sinikeze uhlelo lezinto ezifanele zibhekwe ngaphambi kokuqala ukusebenza. Ugandaganda uyadingeka epulazini, uma uyangibheki kahle, uzovelelwa izindleko eziningi.

Hlola amanzi apholisayo

Hlola amanzi lapho injini isapholile. Uma kungekho ibhodlela amanzi kurediyetha afanele abe 25mm kusuka phezulu. Qinisa ukuthi kukhona i-antifreeze.



Hlola amaphini elifti

Qinisa amaphini ayalingana.



Hlola ilinki langaphezulu

Qinisa ukuthi ilinki linegrisi futhi kukhona amaphini alingene.



Hlola insimi edonsayo

Qinisa ukuthi amabhawodi aqinili.



Ngaphambi kokudumisa ugandaganda, yenza okulandelayo:



Hlala phansi njalo ngaphambi kokudumisa

Qinisa ukuthi uyazazi izinyathelo zokuphepha zalowo gandaganda. Ezinye izinhlobo zidinga ukuthi unyathele ikhlashi futhi ukhiphe egiyeni ngaphambi kokudumisa.



Dumisa kancane uhlole zonke izibanyana namageji. Uma kukhona inking, lungisa masinya ngaphambi uqhubeka. Ungagijimisi injini kakhulu.



Sebenzisa igiya elifanelekile futhi bheka ukuthi injini ayihambi ngunzima.



Ukucisha ugandaganda

Dumisa injini kancane (idle) isikhashane ukuze iturbo lithole ithuba lokuphola ngaphambi kokucisha. Gcwalisa ithange ngedizili emva kokusebenza - lokhu kuzovimba umoya okhona phakathi ungaphenduki ube ngamanzi.







<fn>Pula Imvula.WeedsMaize.2010-03.zu.txt</fn>
Weeds (Maize) IsiZulu

Ukubulala ukhula ngokuphumelela

Instructions:

Folio strap: Ukuphatha ukhula

Byline: UJane McPherson, umphathi wePhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi

Photos

Photo 1: Ummbila omubi ompofu: bheka ukuthi ukhula luwina kanjani.

Photo 2: Ukungaphathi ukhula kahle: bheka ukuthi ummbila uliphuzi, awunamandla.

Photo 3: Ukolo wasendle omila nokolo oqobo. Bheka ukolo wasendle omhlophe odlula ukolo oqobo obomvana.

Photo 4: IYellow Nut Sedge etholakale ensimini yommbila.



Ukulima kusaqhubeka ukuba inselele, kodwa ngokwamanje sengicabange ukuthi bonke abalimi sebazwile ukuthi ukhula lufanele luphathwe kanjani, kanti cha! Ezindaweni engiyekhona ngibona ukuthi lokhu kuseyinkinga enkulu, kakhulu ukhula njenge Yellow Nut Sedge, Uintjies ne Monakaladi.



Ngaphandle kokuphatha ukhula ngendlela efanelekile, awungeke ukwazi ukukhiqiza ukudla ngendlela ezokulethela inzuzo manje nakusasa. Ukhula luyisitha sethu - ukhula lulwa nezitshalo zethu ukuthola amanzi, ukudla, indawo nokukhanya. Izindleko zokukhuqiza ziningi, awukwazi ukuvumela ukhula ludle umanyolo othengele izitshalo.

Indlela engcono yokuphatha ukhula yilokhu: vimba ukhula lungaqali ukumila. Uma ulinda isikhathi sokubulala ukhula, uma ulinda kuze ukhula lukhule ngaphambi kokulubulala, izindleko nezingozi ezitshalweni nazo ziyanda. Ukuphumelela ekulimeni kuhambelana nokuphatha ukhula ngendlela efanelekile.

Ukwazi izinhlobo zokhula

Uma ungazazi izitha zakho, awungeke ukwazi ukulwa nazo. Lapho uthola amasimu amasha ongawazi, kungabanzima ukusho ukuthi kuzomila izinhlobo zokhula ezinjani. Kodwa emva konyaka kuzokhanya ukuthi kukhona izinhlobo ezinjani bese uzokwazi ukuzivimba ngaphambi kukumila. Kufanele uqonde ukuthi ukhula lunamakhasi abanzi noma amakhasi afana notshani. Kungalunga futhi uma uthole amagama ezinhlobo zokhula ezikhona ensimini ethile, bese uzokwazi ukuthola umlayezo oqondile ukuzibulala.



Klama indlela yakho yokuphatha ukhulangesikhathi eside ngaphambi kokuqala ukutshala

Lapho usebenzisa imishini ukuhlakula, qinisa njalo (ngokungumsuka nangokukamuva) ukuthi ubulala lonke ukhula. Qaphela ukuthi izikali zilingene ukuze kungabi khona isikhala ngaphakathi kwazo esizoshiya olunye ukhula. Lapho insimi imanzi kabi lapho uhlakula, khumbula ukuthi izitshalo zokhula ozikhiphayo zizophinda zitshaleke zimile futhi. Kufanele wazi kahle ukuthi uyosebenzisa amakhemikheli anjani kusenesikhathi ngaphambi kokutshala. Qinisa ukuthi umshini wokufafaza uphilile, iPTO logandaganda lisebenza kahle, kukhona igeji elilinganisa ukufutha namanozili afanelekile.



Thola umlayezo kulabo abanolwazi

Kukhona abantu abanolwazi olukhulu maqondana nokuphatha ukhula. Khumbula ukuthi indlela yokuphatha ukhula enezindleko eziningi yileyo ndlela engasebenzi. Mhlawumbe awungeke ukhokhe imali, kodwa khumbula: uzolahlekelwa inzuzo eningi.



Ngaphambi kokutshala

Amakhemikheli angakhethi uhlobo lwesitshalo angasetshenziswa (njengeRoundup noma iGramoxone), noma ungahlakula ngemishini. Khumbula uma sikhuluma ngekhemikheli elingakhethi, lizobulala zonke izitshalo eziluhlaza kuleyo nsimu. Qaphela uma usebenzisa lawa makhemikheli ngoba lapho usuwathelile, awuneze ukwazi ukuwakhipha emhlabathini.



Emva kokutshala

Emva kokutshala kungasetshenziswa amakhemikheli arejestiwe ukubulala uhlobo lokhula oluthile ezitshalweni ezithile ngaphambi kokuhluma kokhula. INut grass lingaba inkinga ngoba alifi kalula. IYellow Nut Sedge lingaphathwa kahle emmbileni nasemabeleni ngokuthela iServian (amakhemikheli abizwa ngokuthi "Syngenta"). Amaviki ayisithupha ekukhuleni kwezitshalo abaluleke kakhulu lapho siphatha ukhula - ukuncintisana nokhula ngaleso sikhathi kuzokwenza ukuthi umvuno ubempofu.



Isikhathi sokuthela amakhemikheli abulala ukhula

Ukhula lufanele lubulawe lapho lusencinci, lapho lusakhula ngamandla, ngaphambi luqala ukulwa nezitshalo. Futhi lubulalwe njalo ngaphambi kuphuma izimbewu. Lapho lusenezimbewu izimbewu zizophinda zimile zidale inkinga futhi. Ukulwa nokhula kuzokwenza ukuthi inani lemvuno lizokwehla. Nangesikhathi kungekho izitshalo ensimini kufanele ukhula lubulawe. Izimbewu zokhula zingahlala emhlabathini isikhathi eside ngaphambi zihluma lapho isimo sezulu sihle.



Ukubulala ukhula ngamakhemikheli

Kukhona izenzelelo ezithile uma kusetshenziswa amakhemikheli:

Umsebenzi wenzeka masinya - ukudlula ukuhlakula ngemishini.

Lapho insimu imanzi ugandaganda othwele umshini wokufafaza ungangena kalula kodwa ugandaganda odonsa isikofela uzohluleka.

Ukwazi ukubulala ukhula ngaphambi luqala ukumila bese alukwazi ukulwa nezitshalo.

Uma ufafaza, umuthi ufika kuzo zonke izitshalo zokhula uyazibulala, kodwa uma uhlakula ngomshini izitshalo zokhula eziphakathi kwelayini lommbila ziyasala azifi.

Akudingeki abasebenzi abaningi - ezindaweni eziningi eNingizimu Afrika kusahlakulwa ngezandla. Lokhu kungumsebenzi onzima. Kukhona enye inkinga: ukhula luvama ukumila kakhulu ngesikhathi sikaKhisimusi bese abantu abathandi ukusebenza. Lapho amaholide adlulile, ukhula seluyidalile ingozi.

Masisebenzisane ngo2010, siwenze "Unyaka Ongenakhula". Uma sibhekana ngamandla nalento eyodwa ngikholwa ukuthi sizophumelela.

<fn>PulaImvula.250Tonclub(maize).2010-11-08.zu.txt</fn>
250 Ton Club (Maize) IsiZulu
Abaphumele phambili ku-250 ton club...
Instructions:
Folio strap: Iphrogramu lokuthuthukisa abalimi
Byline: URuth Davies, weGrain SA.
Photos:
Photo 9: UVincent Mdluli ophumele phambili, ungumlimi wonyaka omcane waseMpumalanga. Eceleni kwakhe ngasokwenxele kukhona uJerry Mthombothi (umhlanganisi: eMpumalanga), noPat Shiba (umphathi weNdwandwa Trust), ngasokudla.
Photo15: Umlimi omcane wonyaka waseEastern Cape nguColbert Timakwe.
Photo11: Abakhiqizi bezomnotho namalunga e-250 ton club abanikezwe amasethefikethi: uReuben Maphira, uKlerk Melken, uFrans Gaoganediwe noDawid Malo.
Photo12: Amanye amalunga amathathu e-250 ton club nguDavid Maleleka, uThabo Macholo noMaseli Letuka.
Photo13: Abakhiqizi bezomnotho abangamalunga we-500 ton club: uJohannes Setshego, uLebby Machuisa, uLasarus Mothusi noDeliwe Ntebele-Mutlwane. UPogiso Dikobe ubengekho.
Photo14: Umkhiqizi wezomnotho nelunga le-1 000 ton club,uWilliam Matasane. Elinye ilunga lale-Club, uPaul Morule wayengekho.
EBloemfontein ngo-26 Agosti lo nyaka Iphrogramu Lokuthuthukisa Abalimi leGrain SA liphinde labonga labo abalimi abakhiqiza ukudla okuzinhlamvu okungaphezu kwamathani angu-250 njalo ngonyaka. Kubongkwe futhi abalimi abancane bonyaka.
<fn>PulaImvula.AccessMaize.2009-05.zu.txt</fn>
Access (Maize) IsiZulu

Ukuthola umhlaba nesikhathi sokuba nomhlaba



Instructions:

Folio strap: Isikhathi sokuba nomhlaba

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi



Konke ukulima kuhambelana nokusebenzisa umhlaba. Lapha eNingizimu Afrika kukhona izikhathi ezahlukene zokuba nomhlaba. Akuyinkinga kakhulu ukuthola uhlelo oluthile, kodwa kubalulekile ukwazi nokuqonda ukuthi uhlelo lunjani endaweni lapho usebenza khona.



Ingxenye yezinto ezibalulekile yilokhu: thola imephu lepulazi lakho, ngoba uzoqala lapho ukucabanga ukuthi uzoqhubeka kanjani ngomsebenzi wakho wokulima. Uma ungakwazi ukuthola imephu (kungenzeka emhlabeni womuzi wonke), zama ukuthola umuntu oneGPS ozokutshele ukuthi ipulazi lakho lingakanani. Khumbula, kubalulekile ukwazi ukuthi ipulazi lingakanani ngoba zonke izibalo zemali zihambelana nesibalo samakektheli azolinywa.



Into enkulu eyinkinga ehambelana nokuthola umhlaba nesikhathi sokuba nomhlaba (land tenure), yindaba yokuboleka imali ngoba kudingeka ukuthi ubenaso isibambiso. Uma ungenazo izincwadi ezikhombisa ukuthi wena ungumnini, awukwazi ukusebenzisa lowo mhlaba njengesibambiso. Lokhu kungaba inkinga, kodwa uma usebenzisa leyo ndawo ukuthola ibondi elizokuya kulabo ababoleka imali, ungayithola leyo mali. Lapho wehluleka ukukhokha isiboleko sakho bazoba namandla ukuthengisa konke ongekwakho ukuthola imali yabo. Lokhu kuyisimo esiqinile se"capitalism" (kusebenza emhlabeni jikelele). Kodwa wena ongumuntu osaqala, osakhula ekulimeni, kufanele ufunde ukungangeni engozini ulahlekelwa zonke izinto zakho. Kungakho-ke ngicabanga ukuthi ufanele uqale ngezinto ezincane, ungaboleki kakhulu - lapho kuvela izinkinga, bese awungeke ulahlekelwe zonke izinto zakho. Lapho kusetshenziswa umhlaba wezwe wabantu bonke, ungaqala kuleyo ndawo enikezwe yinkosi. Lapho uqhubeka ubona futhi ukuthi uzophumelela nakusasa, ungaqasha izindawo zabomakhelwana abangalimi. Khumbula, bonke abantu abafuni ukuba abalimi, abakuthandi. Kukhona abaningi abalimi abanamabhizinisi okulima amahle kodwa balima amasimu abantu bonke, abanalo ngisho ihektheli elilodwa elabo.

Isikhathi sokuba nomhlaba

Incwadi yesibopho





Imvumo yokulima umhlaba wesizwe?





Imvumo yomthetho yokuqasha?





Uhlelo lwePLAS loMnyango Wezomhlaba





Umhlaba wesizwe (umnini nguMunisipali)





Izindawo ezithile zifanele ukulinywa ngezindlela ezithile. Inani lemvula, isikhathi sokuqala nokugcina kwesithwathwa nokujula komhlabathi kuzokhombisa indlela yokulima. Kubalulekile futhi ukuqonda ukuthi kukhona ithuba lokunisela kuleyo ndawo - ukunisela kudinga ukuphathwa njalo, kodwa awungeke uvelelwe inkinga yokoma ngoba uzokwazi ukunisela lapho kudingeka. Ezinye izindlela zokulima zidinga ugesi ukusebenzisa imishini. Uthango lubalulekile kakhulu, uma ungakwazi ukuvalela amasimu akho izimfuyo zingangeni, awungeke uphumelele ngokutshala ukudla.

Imininingwane ephathelene nomhlaba wakho



Isigodi





Idolobha eliduze





Ubukhulu bepulazi (amahektheli)





Igama lepulazi





Eskom (Inombolo)





Ubukhulu betransfoma





Ubukhulu bendawo yokunisela (amahektheli)





Amandla esigodi ukuba nezimfuyo ezithile ehektheleni elilodwa





Isibalo semvula ngonyaka (mm)





Ukushisa nokubanda





Isikhathi sokufika isithwathwa





Isikhathi sokugcina kwesithwathwa





Izintango - (yisho ukuthi amasimu athile anezintango futhi isimo sazo sinjani)

























Imininingwane yomhlaba

Imephu lepulazi - qinisa ukuthi unalo imepho lepulazi ukuze ubon ukuthi isimo sinjani - enshonalanga, enyakatho, empumalanga, eningizimu kukhuphi

Kubalulekile ukubeka ukunombola amasimu namakampu. (lokhu kuzodingeka lapho uzothatha amasampula omhlabathi)

Thola ubukhulu bamasimu namakampu (uzokudinga lokhu lapho wakha amasu womsebenzi wakusasa nokubheka izindaba zezimali). Uma ubukhulu bendawo abukhonjiswa emephini, kufanele ukuthole ngenye indlela.

Emhlabeni womuzi wonke kaningi amamephu awekho. Uzodinga imephu leGPS elizokunikeza imininingwane yaleyo ndawo.



Umhlaba lapho kungatshalwa khona



Igama lepulazi

Inombolo lomhlaba

Ubukhulu

Uhlobo lomhlabathi

Ukujula komhlabathi

Isimo (isimo ngokwamanje nesimo sezitshalo ezitshaliwe)













































































Amanothi:

Kukhona izindlela ezihlukile zokuthola ubukhulu bendawo ethile - ungahamba ngezinyawo ubale izinyathelo zakho, ungasebenzisa isondo elikhombisa ubude, kodwa uma ufuna ukushaya khona ngempela, sebenzisa iGPS.

Inhlobo yomhlabathi ihambelana nenani lesidaka nesihlabathi esikhona emhlabathini.

Ukujula komhlabathi kubheka ukuthi kukhona izingqimba ezizovimba izimpande ukumila - lokhu sikubona lapho sigubha umgodi ojulile.

Kubalulekile ukubheka isimo somhlabathi ngoba kuzokhombisa ukuthi uzosetshenziswa ngayiphi indlela ngokwamanje nangakusasa.

Kuzobakhona njalo izindawo lapho akuzolinywa khona - imigwaqo nalapho kuzokwakhiwa khona izindlu.



Ukuthatha amasampula omhlabathi (lapho kuzotshalwa khona)

Kubalulekile ukuthatha amasampula njalo ngeminyaka emibili. Indleko kamanyolo yinto enkulu lapho kutshalwa khona ukudla, ngakho-ke kufanele uqonde kahle ukuthi kufanele uthele umanyolo onjani nenani elidingekayo emasimini athile.

Kuzodingeka ukuthi umlimi akhokhe imali ukuthatha amasampula. Leyo mali kodwa izokusebenzela phambili, awukayilahli.

Ubolandela indlela efanelekile lapho uthatha amasampula.

Thatha amasampula omhlabathi wangaphezulu nangaphansi.

Isampula ngalinye lifanele libenelebula elinegama nekheli lomlimi, igama lepulazi nenombolo lensimu. (Iphutha lapha lingakudalela ingozi enkulu.).

Amasampula afune athunyelwe ezindaweni lapho azohlolwa khona - lezi zindawo ziyalandela:

IARC (eGlen, eCedara, eDohne, 'Soil, Water and Climate' ePitoli, 'Small Grain Centre' eBethlehem);

NaseOmnia (nezinye izinkampani ezenza umanyolo).

Khumbula ukucela bathole inani lesidaka emhlabathini.

Cela umlayezo mayelana nenhlobo kamanyolo futhi ngaleso sikhathi. Kufanele unikeze imininingwane elandelayo:

Uhlobo lwesitshalo esizotshalwa ensimini ethile;

Nenani lemvuno ofuna ukulithola.

Izidleko zemvelo nalezo ezitshaliwe



Igama lepulazi

Inombolo lekampu

Ubukhulu

Uhlobo lwesidleko

Inani lamandla (isibalo sezimfuyo)

Isimo (sinjani isimo sesidleko ngokwamanje)











































































Ukunisela negunya lamanzi



Ukunisela (amahektheli)





Uhlobo lokunisela

Umshini omile (ndawonye)





Amalayini adonswayo





Ozungulezayo





Okunye



Indawo lapho kutholakala amanzi





Amandla omgodi lapho kudonswa khona amanzi





Urejestiwe kubhodi lamanzi





Uvunyelwe ukusebenzisa amanzi angakanani?





Amalevi afanele akhokhwe







<fn>PulaImvula.Activities.2009-10.zu.txt</fn>
Activities (Maize) Zulu



Ditiro tÃ…Â¡a polaseng - na o leka go dira eng?



Instructions:

Folio strap: Taolo

Byline: Jane McPherson, molaodi wa Lenaneotlhabollo la Balemi la Grain SA



Go ka ba mabaka a mmalwa ao a go hlohleletÃ…Â¡ago go diriÃ…Â¡a naga yeo o ka e hwetÃ…Â¡ago. Kganyogo ya gago ya go lema e ka akaretÃ…Â¡a phiÃ…Â¡ego ya go:



TÃ…Â¡weletÃ…Â¡a dijo go fepa ba lapa la gago;

ItlhagiÃ…Â¡etÃ…Â¡a ditseno; le

DiriÃ…Â¡a nagatemo ye e hwetÃ…Â¡agalago.



Temo e ama tÃ…Â¡weletÃ…Â¡o ya dijo le tlhale. Gore molemi a atlege o swanetÃ…Â¡e go ba le kweÃ…Â¡iÃ…Â¡o ye e tsenelelago ya dibjalo, diruiwa, metÃ…Â¡hene le taolo.



Dibjalo

Dikarolo tÃ…Â¡e di fapafapanago tÃ…Â¡a dibjalo di ka diriÃ…Â¡wa kgwebong - medu (bjalo ka diborotlolo), matlakala (bjalo ka khabetÃ…Â¡he), dikenyo (bjalo ka diperekisi) goba peu (bjalo ka lehea). Dibjalo di ka diriÃ…Â¡wa ke batho goba diruiwa ka sebopego sa tÃ…Â¡ona sa tlhago goba di ka fetoÃ…Â¡wa ditÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa tÃ…Â¡a sebopego se sengwe. Go na le mehutahuta ya dibjalo yeo e bjalwago ka maikemiÃ…Â¡etÃ…Â¡o a go e rekiÃ…Â¡a:

Mabele a go swana le lehea, sonoplomo, mabelethoro, matokomane le dinawasoya;

Merogo ya go swana le matapola, ditamati, diborotlolo, dieie le dipete;

Dikenyo tÃ…Â¡a senamune tÃ…Â¡a go swana le dinamune, diswiri le dinariki;

Dikenyo tÃ…Â¡a go raÃ…Â¡a (deciduous fruits) - diapola, ditÃ…Â¡heri, diperekisi le diapolekose;

Mafulo a go swana le bjang bja Eragrostis le Smutsvingergras, Lesereng le Seradella;

Dibjalo tÃ…Â¡e di tÃ…Â¡weletÃ…Â¡wago go dira dino tÃ…Â¡a go swana le teye le kofi;

Tlhale ya go swana le leokodi le flakese; le

MotÃ…Â¡oko.



Dinyakwa tÃ…Â¡a motheo tÃ…Â¡e di hlokegago gore dibjalo di mele ke mmu, meetse, borutho, seetÃ…Â¡a le phepo. Dibjalo ge di gola di na le medu, dikutu/dithito le matlakala. Dikarolo tÃ…Â¡e di Ã…Â¡oma bjalo ka fapriki ye e thuÃ…Â¡ago sebjalo go tÃ…Â¡weletÃ…Â¡a peu (go tswala).



Diruiwa

Diruiwa tÃ…Â¡a mehutahuta di ruiwa go bopa methopo ya:

Maswi (dipudi goba dikgomo tÃ…Â¡e di gangwago);

Nama (dikgomo, dinku, dipudi le dikgogo tÃ…Â¡e di hlabjago);

Tlhale (dinku tÃ…Â¡a boya le masaeboko (Angora goats));

Matlalo le makgopaboya (pelts) (dinku tÃ…Â¡a karakule);

Mae (dikgogo tÃ…Â¡e di beelago); le

Kgogo (dipere, ditonki le dipholo tÃ…Â¡e di gogago didiriÃ…Â¡wa).



Nneteng diruiwa di Ã…Â¡oma bjalo ka difapriki tÃ…Â¡e nnyane ka go fetola tÃ…Â¡eo di di jago (tÃ…Â¡eo ka tlwaelo di tÃ…Â¡weletÃ…Â¡wago polaseng) go bopa ditÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa tÃ…Â¡eo di ruelwago tÃ…Â¡ona (nama, maswi, boya, bjalobjalo). Ka fao bontÃ…Â¡i bja ditiro tÃ…Â¡a polaseng bo swanetÃ…Â¡e go lebiÃ…Â¡wa tÃ…Â¡weletÃ…Â¡ong ya dijo tÃ…Â¡a diruiwa (mohlala, motÃ…Â¡weletÃ…Â¡i yo a ruago dikgomo tÃ…Â¡a nama nneteng go ka thwe ke motÃ…Â¡weletÃ…Â¡i wa bjang, gobane ntle le bjang a ka se tÃ…Â¡weletÃ…Â¡e nama ye a ka e rekiÃ…Â¡ago).



MotÃ…Â¡weletÃ…Â¡i o swanetÃ…Â¡e go kgetha diruiwa tÃ…Â¡e a nyakago go di rua go ya ka dintlha tÃ…Â¡e di fapafapanago, go swana le mohuta wa polasa, klimate, kgetho ya motÃ…Â¡weletÃ…Â¡i, mebaraka ya gae, bjalobjalo. A ka kgetha go tÃ…Â¡e di latelago:

Dikgomo - tÃ…Â¡a maswi, tÃ…Â¡a nama goba tÃ…Â¡a kholapedi;

Dinku - tÃ…Â¡a nama, tÃ…Â¡a boya goba tÃ…Â¡a kholapedi;

Dipudi - tÃ…Â¡a maswi, masaeboko goba mohuta wa boer-goat;

Dikgogo - tÃ…Â¡e di beelago goba tÃ…Â¡e di hlabjago; le

Dipere le ditonki - kudu ka nepo ya go goga didiriÃ…Â¡wa.



MetÃ…Â¡hene

Go phetha meÃ…Â¡omo yohle polaseng ka diatla go ka tÃ…Â¡ea sebaka le gona go ka tura kudu. Nepo ya go diriÃ…Â¡a metÃ…Â¡hene ke go godiÃ…Â¡a bokgoni - go phetha meÃ…Â¡omo bokaone le gona ka lebelo.



Mothopo wa enetÃ…Â¡i malebana le go goga didiriÃ…Â¡wa e ka ba dipholo, dipere, ditonki goba ditrekere. Dilo tÃ…Â¡e di ka Ã…Â¡omiÃ…Â¡wa go goga didiriÃ…Â¡wa tÃ…Â¡a go lema, go bjala dibjalo, go fediÃ…Â¡a ngwang, go buna le go rwala goba go thota. Mokgwa wa go goga wo o kgethwago o tla sepelelana le methopo ya motÃ…Â¡weletÃ…Â¡i le ge e ka ba bogolo le mohuta wa naga yeo a e lemago.



Taolo

Taolo e ka hlaloÃ…Â¡wa ka go re ke kopanyo ya dintlha tÃ…Â¡ohle tÃ…Â¡a tiriÃ…Â¡o ya methopo ye e hwetÃ…Â¡agalago (naga, dibjalo, diruiwa, metÃ…Â¡hene le tÃ…Â¡helete) go phethagatÃ…Â¡a dinepo tÃ…Â¡a tÃ…Â¡weletÃ…Â¡o ya dijo, tlhagiÃ…Â¡o ya ditseno goba tiriÃ…Â¡o ya naga ye e hwetÃ…Â¡agalago.



Gore meÃ…Â¡omo ya polaseng e atlege methopo yohle ye e fapafapanago e swanetÃ…Â¡e go diriÃ…Â¡wa ka botlalo - yona e akaretÃ…Â¡a tÃ…Â¡helete, batho, naga, dibjalo, diruiwa, metÃ…Â¡hene le mebaraka.



Taolo ya letlotlo le go ngwala rekoto ya lona (recordkeeping) ke karolo ye bohlokwa kudu ya taolo ya polasa mme se se swanetÃ…Â¡e go dirwa ka mehla le gona ka tlhokomelo ye kgolo. Ge o sa hwetÃ…Â¡e poelo polaseng o ka se kgone go kgotlelela lebaka le letelele ntle le ditseno go tÃ…Â¡wa mothopong wo mongwe tÃ…Â¡eo o ka thekgago polasa ka tÃ…Â¡ona.



Re kgopela gore o lekole dipotÃ…Â¡iÃ…Â¡o tÃ…Â¡e di latelago - ipotÃ…Â¡iÃ…Â¡e potÃ…Â¡iÃ…Â¡o ye nngwe le ye nngwe o nagane karabo ya yona ka potego. Ge o se na nnete mabapi le se o lekago go se phetha, go na le kgonagalo ye kgolo ya gore o ka se atlege - ge o sa tsebe fao o yago go ka se be bonolo go fihla fao o kganyogago!



Dintlha tÃ…Â¡e di swanetÃ…Â¡ego go elwa hloko

Dintlha tÃ…Â¡e di latelago di swanetÃ…Â¡e go elwa hloko pele ga ge molemi a kgetha dibjalo tÃ…Â¡e a nyakago go di bjala, diruiwa tÃ…Â¡e a nyakago go di rua, goba tÃ…Â¡eo a nyakago go di kopanya (combinations).



Ditetelo tÃ…Â¡a motÃ…Â¡weletÃ…Â¡i

Ke lema ka lebaka lang?

Polasa e tlo ba mothopo o nnoÃ…Â¡i wa ditseno?

Batho ba ba tlogo iphediÃ…Â¡a ka poelo ya polasa ke ba bakae?

O tlo phetha meÃ…Â¡omo yohle ka noÃ…Â¡i?

DitÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa di tlo diriÃ…Â¡wa polaseng goba di tlo rekiÃ…Â¡wa?

O rata mohuta wo o itÃ…Â¡ego wa temo go feta wo mongwe (specific enterprise)?

O ka letela poelo efe mabapi le meÃ…Â¡omo ya polaseng ya gago?

Na o hloka thuto efe kapa efe go kaonafatÃ…Â¡a tsebo le bokgoni bja gago mabapi le temo?



Bongnaga (land tenure)

Ke ka lebaka lang bongnaga bjo bo lotegilego bo lego bohlokwa?

O kgona go tsenela naga ka molao?

O ka hwetÃ…Â¡a naga bjang?

O mong wa naga ye o e lemago?

O leloko la sehlopha seo e lego mong wa naga yeo?

Ge o le leloko la sehlopha, na sehlopha seo se ngwadiÃ…Â¡itÃ…Â¡we bjalo ka boikemelamolaong (legal entity) bja mohuta mang?

Go na le molaotheo / bongwadiÃ…Â¡o bja bong bja trasete (trust deed) goba lengwalo la mohuta woo leo le laolago kamantÃ…Â¡ho ya maloko a sehlopha?

Go na le maloko a sehlopha ao a sa hlwego a kgatha tema meÃ…Â¡omong ya polasa?

Go tlo diragalang ge maloko ao a se nago le kabelo meÃ…Â¡omong a ka boela polaseng?

O na le tumelo ya go dula nageng ya setÃ…Â¡haba (tribal land)?

O na le kwano ya khiro ya molao (legal lease agreement)?

Lebaka la khiro (lease period) ke lefe?



Bogolo bja naga

O kgona go tsenela (diriÃ…Â¡a) dihektare tÃ…Â¡e kae?

Phulo ya tlhago ke dihektare tÃ…Â¡e kae?

Mafulo a a theilwego ke dihektare tÃ…Â¡e kae?

Nagatemego ke dihektare tÃ…Â¡e kae?

Naga ye e noÃ…Â¡etÃ…Â¡wago ke dihektare tÃ…Â¡e kae?

Palomoka ya bofudiÃ…Â¡o (carrying capacity) bja polasa ke efe?



Tsenelo ya naga

Naga e ka tsenelwa gabonolo ka tsela?

Ge ditÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa tÃ…Â¡a gago di le boima (mabele goba bokaakang bjo bogolo bja merogo) dilori di tla kgona go di thota?

Naga e kgauswi le bodulabatho fao bohodu e lego bothata?

Naga e Ã…Â¡ireleditÃ…Â¡we ka legora le le tiilego?



Mehuta ya mmu

Naga e akaretÃ…Â¡a mehuta efe ya mmu?

Bokaakang bja letsopa ke bofe?

Botebo bja mmu ke bofe?

Tshekamo ya mmu ke efe?



Pula ye e nago

Bokaakang bja pula ye o ka e letelago ka ngwaga ke bofe?

O ka letela pula dikgweding dife?

Dikgwedi tÃ…Â¡eo ka tlwaelo e lego tÃ…Â¡a komelelo ke dife?



ThemperetÃ…Â¡ha

Na go hwetÃ…Â¡wa tÃ…Â¡hwane/Ã…Â¡obane tikologong ya gago marega?

TÃ…Â¡hwane ya mathomo ya ngwaga o ka e letela kgweding efe?

TÃ…Â¡hwane ya mafelelo ya ngwaga o ka e letela kgweding efe?



TiriÃ…Â¡o ya metÃ…Â¡hene

O na le ditrekere le didiriÃ…Â¡wa tÃ…Â¡e e lego tÃ…Â¡a gago?

O ka kgona go hira trekere le ditlhamo ge o se na le tÃ…Â¡a gago?

Ditlhamo tÃ…Â¡e o lebeletÃ…Â¡ego go di hira di tla hwetÃ…Â¡agala ka nako ye o di nyakago goba o tlo di emela mola sehla se tÃ…Â¡wela pele?

Go hira ditlhamo e tlo ba bokae?



Tsenelo ya mebaraka

Go na le mmaraka fao o ka rekiÃ…Â¡ago ditÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa tÃ…Â¡a gago?

Bareki ba seo o nyakago go se tÃ…Â¡weletÃ…Â¡a ke bomang?

O na le dikontraka le bareki bao?

ThekiÃ…Â¡o ya gonabjale ya seo o nyakago go se tÃ…Â¡weletÃ…Â¡a ke efe?

DitÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa tÃ…Â¡a gago o tlo di fihliÃ…Â¡a bjang mmarakeng?

O kweÃ…Â¡iÃ…Â¡a maemo a boleng (quality standards) a seo o nyakago go se tÃ…Â¡weletÃ…Â¡a?

O na le boitemogelo bofe kapa bofe mabapi le dikontraka tÃ…Â¡a papatÃ…Â¡o?



TiriÃ…Â¡o ya noÃ…Â¡etÃ…Â¡o

O kgona go tsenela meetse a go noÃ…Â¡etÃ…Â¡a dibjalo?

O ingwadiÃ…Â¡itÃ…Â¡e le lekgotlameetse la gae go ba le tumelelo ya go diriÃ…Â¡a meetse?

O dumeletÃ…Â¡we go diriÃ…Â¡a meetse a makaakang?

O ngwadiÃ…Â¡itÃ…Â¡we go noÃ…Â¡etÃ…Â¡a naga ye kaakang?

Ge o diriÃ…Â¡a meetse a a borilwego na petse ya gago e ngwadiÃ…Â¡itÃ…Â¡we?

Petse ya gago e kgona go ntÃ…Â¡ha meetse a makaakang (capacity of the borehole)?

Dinyakwameetse (water requirements) tÃ…Â¡a dibjalo tÃ…Â¡e o lebeletÃ…Â¡ego go di tÃ…Â¡weletÃ…Â¡a ke dife?



Methopo ya letlotlo

O akanya go bjala eng?

O tseba gore ditshenyegelothwii (direct costs) malebana le hektare e tlo ba dife (tisele, peu, monontÃ…Â¡ha, dibolayangwang, dibolayakhunkhwane, inÃ…Â¡orense ya dibjalo)?

O tseba gore ditshenyegelokakaretÃ…Â¡o (overhead costs) ka ngwaga ke dife (mohlakase, tswalo ya kadimo, ditefo le meputso, tokiÃ…Â¡o le tlhokomelo ya ditlhamo, bjalobjalo)?

O na le tÃ…Â¡helete ye e nyakegago?

O kgopetÃ…Â¡e kadimo?

Tswalo ye o tlogo e lefa mabapi le kadimo ke efe?

TÃ…Â¡helete e tlo hwetÃ…Â¡agala neng?

O tlo hwetÃ…Â¡a poelo ge puno e le ya palogare?

O tlo kgona bjang go kgotlelela go fihla ge o buna?



Thwalo / thoto

O kgona go rwalela dinyakwapÃ…Â¡alo (inputs) polaseng?

O kgona go rwala ditÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa go tloga polaseng go ya mmarakeng?

Ditshenyegelo mabapi le thwalo ke dife?

O akareditÃ…Â¡e ditshenyegelo tÃ…Â¡e peakanyong ya gago?



Go hwetÃ…Â¡a dinyakwapÃ…Â¡alo

O tseba dinyakwapÃ…Â¡alo tÃ…Â¡e di hlokegago go tÃ…Â¡weletÃ…Â¡a dibjalo tÃ…Â¡e o di kgethago?

O ka reka dinyakwapÃ…Â¡alo kae?

O tlo di rwala bjang?

Theko ya dinyakwapÃ…Â¡alo tÃ…Â¡e e bjang ge e bapiÃ…Â¡wa le ya barekiÃ…Â¡i ba bangwe?

O tseba bokaakang bjo bo nyakegago bja senyakwapÃ…Â¡alo se sengwe le se sengwe?

O phethile peakanyo ya gago ka tlhokomelo?



Bokgauswi bja legae

Sebaka sa go tloga mo o dulago go ya nageng ye o e lemago ke sefe?

O tlo kgona go fihla polaseng gakae?

Go tlo ba le moarabedi (responsible person) polaseng neng le neng?

Ditshenyegelo tÃ…Â¡a gago mabapi le go ya polaseng le go boa e tlo ba dife?



Go hwetÃ…Â¡agala ga polokelo ya mabele

Ge o bunne mabele o tlo a boloka kae?

Ditshenyegelo mabapi le polokelo ke dife?

Mabele a ka bolokwa a na le monola wo mokaakang (moisture content)?

O tlo omiÃ…Â¡a mabele kae go fihla ge a akaretÃ…Â¡a bokaakang bjo bo nepagetÃ…Â¡ego bja monola?

O akanya go rekiÃ…Â¡a puno semeetseng goba o tlo e boloka wa emela thekiÃ…Â¡o ye kaone?



Tsenelo ya ditirelothuÃ…Â¡o

O kgona go kgopela thuÃ…Â¡o go balemiÃ…Â¡i ba Kgoro ya Temo ba gae?

Batho ba bangwe bao ba ka go thuÃ…Â¡ago ke bafe?

O kgona go ikgokaganya le batÃ…Â¡weletÃ…Â¡ikgwebo ba gae bao ba ka dumelago go go thekga le go go thuÃ…Â¡a?



MekgwakakaretÃ…Â¡o ya go lema ya gae

BatÃ…Â¡weletÃ…Â¡ikgwebo ba gae ba diriÃ…Â¡a mekgwa efe ya go lema?

O kgona go ikgokaganya le batÃ…Â¡weletÃ…Â¡i ba gae go bolediÃ…Â¡ana le bona ka dintlha tÃ…Â¡e bohlokwa?



Kgonego ya koketÃ…Â¡amohola

Go na le kgonego efe kapa efe ya go oketÃ…Â¡a mohola wa dibjalo tÃ…Â¡e o di tÃ…Â¡weletÃ…Â¡ago?

<fn>PulaImvula.AssetsMaize.2009-07.zu.txt</fn>
Assets (Maize) IsiZulu



Impahla yonke onayo namacala emali - ungumnikazi noma uyakweleta?



Instructions:

Folio strap: Ukwenezezela inani

Byline: UJane McPherson, umphathi wePhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa



Uma ungumuntu ophatha ibhizinisi noma ungumkhiqizi, kufanele ubenesitetimende esiqondile esikhombisa impahla yonke onayo namacala emali onayo. Unani futhi unesikwenetu esingakanani?



Ukulima kuyibhizinisi futhi ukutshala kudinga imali eningi.

Ngokwejwayelekile umlimi udinga ukuboleka okunye noma konke okudingekayo ukuqala ukutshala (imali engenisayo).

Izindawo eziboleka imali zidinga ukuthola yonke imininingwane mayelana nebhizinisi lomlimi - zidinga ukwazi konke okuphathelene nempahla nezikwenetu. Kaningi abalimi bayesaba ukunikeza le mininingwane, kodwa izindawo zezimali ziyakwazi ukuyithola (njengokubhalwe kuMthetho Wekredithi), futhi lapho ungakhulumi iqiniso zizoyithola bese uzolahlekelwa ukukholwa kwakho futhi auzohluleka ukuthola imali ubefuna ukuyiboleka.

Lapho ufisa ukuba umkhiqizi oqhubekayo nakusasa, kufanele uqondise zonke izikwenetu zakho - beka konke etafuleni bese uyeke labo abanolwazi mayelana nezindaba zezimali bakusize.



IRejesta Lezimpahla neLezikwenetu



IMPAHLA





Umhlaba











Ogandaganda nemishini











Izimfuyo











Labo abanesikwenetu kuwe ngokwamanje











IMPAHLA YONKE









IZIKWENETU





Izikwenetu zesikhathi eside











Izikwenetu zesikhathi esimfushane











Ibhizinisi Lezokulima











I-akhawunti lasebhange











ZONKE IZIKWENETU









<fn>PulaImvula.Banner.2007-12.zu.txt</fn>
Banner Zulu



Yiliphi iqembu lokufunda elenze ibhanela elihle kakhulu?



Instructions:

Folio strap: Amaqembu okufunda

Byline: Jane McPherson, umphathi wephrogramu yokuthuthukisa leGrain SA

Insert: National best study group banner competition!



Ingxenye yezinto esifisa ukuzenza lapha kule phrogramu yethu yokuthuthukisa abalimi yilokhu: sifisa ukwakha nokusekela amaqembu okufunda.



Bonke abalunganisi abaphatha ukuthuthukisa emaphrovinsi bafanele bakhe futhi basekele amaqembu okufunda angu-25 kulezo zindawo lapho basebenza khona:

UTonie Loots ezindaweni eziseNyakatho-Nshonalanga (north-western) kwaseNorth West;

UAmos Njoro ezindaweni eziphakathi (central) kwaseNorth West nasenorthern Free State;

UJohan Kriel kwezinye izindawo zaseFreyistata;

UJerry Mthombothi eMpumalanga,

noPhillip Olivier eEastern Cape.



Amaqembu okufunda oqonde: Ukushushisa abalimi abasakhulayo abanamasimu ukwakha amaqembu okufunda ukuze bahlangane njalo ukuhlola ukuqeqesha nokuthola ulwazi maqondana nomsebenzi wokukhiqiza ummbila.



Lo nyaka uJohan Kriel uqale umncintiswano phakathi kwamaqembu okufunda ukwenza amabhanela bese kuzokhethwa ibhanela elihle elidlula onke amanye. Lawa mabhanela azosetshenziswa njalo lapho kuhlanganwa khona nasezinsukwini zabalimi ukukhombisa ukuthi amalungu amaqembu okufunda ayaziqhenya ukuba yilungu. Lezi zithombe zikhombisa ubuhle bamabhanela athile. Lo mncintisano usaseFreyistata kuphela kodwa lesi saziso sifuna ukutshela abalimi abasezindaweni ezinye ukuthi nabo bangangena kulo mncintisano



Silinde ukubona izithombe ezivela kubalunganisi bamaphrovinsi amanye ukuze sikhethe ibhanela elihle kakhulu!

<fn>PulaImvula.Barley(wheat).2011-06-07.zu.txt</fn>
Barley (Wheat) IsiZulu
Ukuvuna uBhali Ohlelweni Oluniselwayo eTaung
Folio strap: Ukuvuna ubhali
Byline: UJohannes Kokome, Umphathi Wokukhiqiza uBhali, South African Breweries, Taung
2010 bekungunyaka owayefuna isineke lapho kutshalwa uBhali kulelo Hlelo Oluniselwayo eTaung. Bekukhona izinkinga eziningi, njengokuqala ukutshala uhlobo olubizwa ngokuthi i'cocktail', isithwathhwa nokubanda okuqhubeke kwaze kwafika uSepthemba, imvula eningi, iwalakahla lesichotho nokulima okuncane nje (minimum tillage).
Ukuqala ukutshala ubhali olusha olubizwa ngokuthi i'cocktail' Ohlelweni Lokunisela eTaung kulethe indaba enzima. I'cocktail' likhombisile ukuthi liyinhlobo ekwazi ukukhiqiza umvuno omuhle ehektheleni. Uma sibheka umlando wokutshala ubhali, sibona ukuthi i'cocktail' liyinhlobo yokuqala ekhiqize umvuno olinganayo ngeminyaka emibili elandelanayo. Kwakukhona amanye amasimu akhiqize amathani angu-7,9 ehektheleni. Uma bekungekho izinkinga esikhulume ngazo, i'cocktail' belizokhombisa futhi ukuthi liyakwazi ukukhiqiza. Inkinga bekungukuhlolwa nenani lenathrojeni lalizange lilingane nomthetho obekwe iSABM. Kodwa lokhu sekuphendukile sekungcono ngokwamanje, amathani ehektheleni akhuphukile emva kokuqala ukutshala lolu bhali ngo-1981 Ohlelweni Oluniselwayo eTaung.
Unyaka lwa-2010 beluhlushwa kakhulu ngokubanda nokukhithika. Lokhu kuqhubeke kwaze kwafika uOkthoba. Lokhu kusho ukuthi isithwathwa besinomthelelo obhaleni sonke isikhathi, lapho luqala ukuhluma, lapho luqala ukuqhakaza, lapho lufika esikhathini inhlama iqala ukuthamba kuze lufike lapho seluvuthiwe. Isimo sezulu sibalulekile kakhulu lapho kutshalwa ubhali. Ngonyaka odlule kwavunwa amathani angu-1 129, kodwa 1,35 lamathani ayengaphansi komthetho weSABM, amanye amathani angu-33 athengiswe emva kokuhlolwa.
Imvula eningi kakhulu ibanga inkinga ekhwalithini lobhali. Ngesikhathi sokuvuna ngo-2010 kwasekuqala imvula yasehlobo. Ukuvuna kuqale ngoNovemba 8, kodwa ngoNovemba 12 izulu liqale ukuna. Ngaleso sikhathi kwakuvunwe ubhali oluncane impela. Amasimu lapho bekungavunwanga khona abanjwe yilelo zulu kwase kwaqala okubizwa ngokuthi "ukuhluma okungaphambili" (pre-germination). Kodwa iSABM laqhubeka layohlola le nkinga lasebenzana nabakhiqizi (abalimi) ukuthola izindlela zokusizana nokusebenzisa lolu bhali ngendlela ezosiza bonke.
Iwalakahla lesicotho naso singehlisa inani lom khiqizo. Amahektheli angu-140 alinyazwe isicotho ngaleso sikhathi. Isiscotho sifike kathathu ngokulandelana ngaleso sikhathi. Izinkampani zenshuwalense zithi umvuno osuka ku-45% oya ku- 47% ulimale ngaleso sikhathi. Lokhu kukhombisa ukuthi ingozi beyingakanani emkhiqizweni. Amasimu ajwayele ukukhiqiza amathani angaphakathi kwa-6 na-7 akhiqize amathani angu-4,9 ehektheleni kuphela.
Bekubalulekile futhi ukuthola izindlela zokwehlisa inani lezindleko zemishini . Ngakho-ke bekungcono ukusebenzisa ukulima okuncane nje. Le ndlela yehlisa ukusebenzisa imishini eningi - ukwenza imisebenzi eyahlukene ngokuhambisa umshini kanye. Kanjalo ungaripha, ungatshala futhi ungafaka umanyolo kanyekanye. Ngokusebenzisa le ndlela yokulima umkhiqizo ufike kumathani angu-6,8 ehektheleni lapho kutshalwe amahektheli angu-120.
Ngalo nyaka abakhiqizi bebabhekeni nezinkinga eziningi, kodwa bafundile futhi izindlela ezinye zokulima. Amathani angu-3 688 omvuno asetshenziswe ukwenza ifoliji ngalo nyaka.
<fn>PulaImvula.BioEthanol.2008-03.zu.txt</fn>
Bio ethanol Zulu



IBio-ethanol - kwenzekani ngokuphathelana nezepolitiki?



Instructions:

Folio strap: IBio-ethanol

Byline: UJenny Mathews, umphathisihlalo weprogramu leGrain SA lokuthuthukisa abalimi abasakhulayo



Uma ufunda amaphephandaba uzokwazi ukuthi kukhona ingxoxo enkulu maqondana nomthetho ozophatha ibiofuels. Uzokwazi futhi ukuthi abaningi abalimi abatshala ummbila baphathekile ngoba bacindezelwa ukukhiqiza ukudla okudingekayo, manje batshelwa ukuthi bafanele bakhiqize ummbila ukuze kwenziwe uphethroli nedizili. Ngaphezu kwalokhu sekukhona izazi ezihamba phambili ezithi umsebenzi wokwenza i-ethanol uzosiza ukukhiqiza ukudla nangakusasa.



Abalimi abatshala ummbila baphathekile ngoba intengiso yommbila ikhuphuka kakhulu bese iyehla kakhulu futhi - lokhu kuhambelana nokubakhona komvuno omkhulu noma omncane. Iminyaka emibili edlule bekukhona umvuno wommbila omningi kakhulu, kodwa intengiso yase yehla ngokumangalisa - ngakho-ke abalimi bebaphathekile ukuthola ezinye izindlela zokuthengisa ummbila wabo.



UWessel Lemmer, isazi esiphakeme ngezindaba zezomnotho eGrain SA, wathi ukuthi iRSA ikhiqiza ummbila ongu-8,6 miliyoni thani njalo ngonyaka, kodwa inelikhono lokkhiqiza 12 miliyoni thani. Ngaphezu kwamahektheli angu-1 miliyoni akwazi ukuhlwanyelwa awalinywa ngenxa yentengiso engaphansi eminyakeni edlule eyishumi nambili. Abalimi bebaphathekile ukufikela enaneni lezindleko zokuqala ukulima ezikhuphukayo njalo, futhi bebangazi ukuthi bazothola intengiso engakanani ngoba iyehla bese iyakhuphuka. Konke lokhu kwenze ukuthi abalimi baqale ukusola ukuthi ukutshala ummbila kuzobalethela inzuzo ethembekile. Ngamazwi akhe: "If we have a market for the potential three million tonnes, we are making a huge contribution to economic growth in this country." Lokhu kusho ukuthi uma kukhona imakethe lalomkhiqizo kuzosekela ukukhula kwezomnotho ezweni lethu ngendlela emangalisayo.



Kodwa kukhona abanye abasolayo ngoba bacabanga ukuthi uma ummbila usetshenziswa ukwakha amandla (energy), kuzokhuphukisa intengiso yommbila ngendlela ezokwenza ukuthi abantu ezweni elithembekile emmbileni ukuthola ukudla abasakwazi ukuthenga lowo kudla. NgoJulayi 2007, uNgqongqoshe weScience neTechnology uMosibudi Mangena, wathi abaphathimandla sebaqala ukusola ukuthi ukusebenzisa ummbila ukwakha amandla ahlukile kuyinto ezolunga ekugcineni. Babuza imibuzo elandelayo: "Uma sikhiqiza i-ethanol ngoshukela nangommbila kuzokwenzekani ngomkhiqizo kokudla kwabantu ekugcineni?"



NgoAgosti 2007, umongameli webhange elikhulu laseNingizimu Afrika, uTito Mboweni, waxwayisa ukuthi ukwenza i-ethanol ngommbila emhlabeni jikelele kukhuphukise intengiso yokudla kakhulu. Watshela igavumente ukuthi uyazi ukuthi ibiofuels liyadingeka ukukhiqizwa, kodwa uyasola ukuthi ngummbila owenza i-ethanol kuzoba inkululeko - ucabanga ukuthi ukusebenzisa ushukela (umoba) kuyindlela engcono.



IGrain SA, kanye neAgribusiness Chamber, kanye neNational Agricultural Marketing Council kanye nabaphathi beSA Biofuels Association (SABA) basebahlangana noMmz. Mboweni bamnikeza umbiko ochaza okuhle okungavela lapho kusetshenziswa ummbila ukwenza i-ethanol futhi usizo oluzotholakala emkhiqizweni kokudla kommbila njalonjalo.



UAndrew Makenete, umongameli weSABA, ukholwa ukuthi umsebenzi wokwenza ibiofuel uvula izikhala ezinsha zomsebenzi ngezizathu ezahlukene. Kuzodonsa ukufaka inzuzo emaphandleni bese umsebenzi wokulima odingekayo uzothuthuka kulezo zindawo futhi kuzosiza abalimi abasha kakhulu ezweni lethu. ISABA ifuna ukuthi iNingizimu Afrika iqonde ngendlela ezongenisa izinhlobo zokudla ezahlukene njengommbila, umoba, ibhithi loshukela, amabele nokunye ukwenza ibiofuel nokukhiqiza ukudla.



Omunye umuntu osekela uhwebo lokwenza i-ethanol ngommbila nguKobus Lindeque, uMD waseMonsanto laseSub-Saharan Afrika. Ukholwa ukuthi umsebenzi wokwenza i-ethanol ngommbila odingekayo kakhulu kuzovulela uhulumeni isikhala esihle sokunikeza abalimi abamnyama abasakhulayo ithuba lokubabuyisela emapulazini maqondana nomthetho kahulumeno ukunikeza abalimi abanyama umhlaba ukulima.



Emva kwesikhathi esikhulu, ngoDisemba 2007, uhulumeni waphumisa umbiko wabo mayelana neBiofuels Strategy. Okulandelayo sikuthole kulowo mbiko. Sikubhala ngesiNgisi lapha kodwa ekugcineni sizozama ukuchaza ukuthi bathini ngamazwi azwekayo.



"A significant change to the draft strategy is to adopt a short term focus (5 year pilot) to achieve a 2% penetration level of biofuels in the national liquid fuel supply, or 400 million litres per annum. The target has been revised down from the 4,5% target that was initially proposed in the draft strategy document. The following crops are proposed for the production of biofuels in the country: for bio-ethanol, sugar cane and sugar beet and for biodiesel sunflower, canola and soya beans. The exclusion of other crops and plants such as maize and Jatropha is based on the food security concerns. Further research is still needed to test usability of these in the country.



"A number of potential investors have expressed interest in biofuels development. Some sugar industry players are already producing bio-ethanol for the potable and export alcohol markets and are developing fuel ethanol capacity in neighbouring countries. Some maize growers, in collaboration with private investors, have announced their intention to build several maize-to-ethanol factories. This has faltered due to uncertainty over regulations and incentives and due to the significant increase in local and world maize prices. The maize price increase has occurred largely due to the USA, which produces about 50% of world traded maize, diverting 25% of its crop to ethanol production, as well as to the phasing down of agricultural export support. The global maize price increases and the shortage of basic food stuffs in Mexico, which were directly linked to biofuels investments, have influenced South Africa to exclude maize use in its initial stages of biofuels development."



Ngokufushane uhulumeni ushilo ukuthi kukhona inkinga mayelana nenani lokudla kwabantu okuzobakhona ngesikhathi esizayo uma ummbila ungasasetshenziwa ukwenza ibiofuela ekuqaleni, kodwa amasu abo ngokubuka ngaphambili asathi kufanele kubekhona umkhiqizo we-2% webiofuels ngo-2013.



Ungqongqoshe uLulu Xingwana umeme iGrain SA ukuxoxana emva kokunikeza umbiko olandelayo:



Umnyango wokukhiqiza ibio-ethanol ngommbila awuvalwanga

Ungqongqoshe uLulu Xingwana umeme iGrain SA kanye neAgri SA neNAFU ukuxoxana. Ingxoxo beyiqonde ukuchaza isinqumo sikahulumeni ukususa ummbila ekukhiqizweni kwebiofuel. Utshele umhlangano ukuthi isinqumo sikahulumeni siqonde ukuvimba ukuthi kungeke kubekhona ukudla okwanele okukhiqizwa ngummbila uma ummbila usetshenziswa ukukhiqiza ibio-ethanol njalonjalo.



Waphinda wathi uhulumeni awusho ukuthi ummbila awungeke usetshenziswe ngale ndlela uma ukhiqiziswa ngobukhulu obuningi, futhi kungaxoxanwa noNgqongqoshe weMinerals and Energy, uMs. Buyelwa Sonjica mayelana nalokhu. Kufanele ithimu elibhekene nokukhiqiza ibiofuels liqhubeke uma iNingizimu Afrika likwazi ukukhiqiza ummbila ongaphezu kwalowo odingekayo ukudlisa abantu.



Ukuthuthukisa lo msebenzi kudingeka ukuthi kukhiqizweke ummbila omningi kakhulu ukuze ungqongqoshe ekwazi ukutshela uhulumeni kufanele ukuthi ukulima kommbila kungene emsebenzini wokwenza ibio-fuels. Into ebalulekile kakhulu yilokhu: khulisa futhi yandisa imakethe lalomkhiqizo omkhulu ukuze kubekhona isiqiniso sokuthi kuzobakhona nokudla okwanele zonke izindawo.



<fn>PulaImvula.Boom.2008-11.zu.txt</fn>
Boom (Maize) Zulu

Imishini yokufafaza: lonke ulwazi oludingayo (boom spraying)

Imilayezo:

Folio strap: Okwemishini

Byline: Itholwe esifundweni sikaJane McPherson esibizwa ngokuthi: Skills Development

Photos: Boom 1 (Look at original article to see where to put photo)

Boom 2 (Look at original article to see where to put photo)

Boom 3 (Look at original article to see where to put photo)

Boom 4 (Look at original article to see where to put photo, replace the text)

Boom 5 (Look at original article to see where to put photo)

Boom 6 (Look at original article to see where to put photo)

Isicindezelo esiphansi

Amaconsi amakhulu

Isicindezelo esiphezulu

Amaconsi amancane

Izinhlobo zamaphethini okufafaza

Ikhoni lokufafaza eligobongo

Ikhoni lokufafaza elihlangene phakathi

Isiphephezelo esifafaza ngokuyisicaba (flat)

Ukufafafaza okulingene

Ukufafaza ngokugcwele

Uphahla

Ibhumu

Ithangi

Hlola ileveli likawoyela

Igeji lesicindezelo

Amavelfu alinganisayo

Ivelfu elilinganisa isicindezelo

Ivelfu elivalayo

AMATHIPU AMASHA OKUFAFAZA

Kwenzeka ukufafaza okulingene zonke izindawo nalapho kuhlangana khona.

AMATHIPU OKUFAFAZA ADLEKILE

Kwenzeka ukuthi kudleke umuthi omningi futhi athela kakhulu ngaphansi kwalelo thipu.

AMATHIPU OKUFAFAZA ALIMELE

Awafafazi ngokulingana - kwezinye izindawo ukufafaza akuhlangani, kwezinye kuhlangana kakhulu.

Umdwebo 1: Isiphephezelo esifafaza ngokuyisicaba

Umdwebo 2: Isiphephezelo esifafaza ngokuyisicaba okunwebekile

Umdwebo 3: Isiphephezelo esifafaza ngokuyisicaba okubanzi

Umdwebo 4: Ukufafaza okulingene zonke izindawo

Lapho kukhiqizwa khona ukudla ukufafaza kusetshenziswa ukubulala ukhula, ukubulala izilokazane noma ukuthela umanyolo emakhasini (umanyolo umunywa amakhasi). Kulesi sibhalo sizobhekana nezakhi zebhumu elifafazayo nezindlela zisebenza ngazo.

Ukufafazela ukhula kungenzeka ngaphambi kokumila (ukufafaza ngaphambi kokuvela), noma ngesikhathi lapho ukhula lumila emasimini (emva kokuvela). Kanjalo-ke kufafazelwa izilokazane nezibungu - ngesinye isikhathi uzofafaza umhlabathi emva kokutshala ukubulala izilokazane ezingaba khona emhlabathini; noma ufafaza izilokazane lapho sezikhulile (lokhu kubizwa ngokuthi ukufafaza ngokuthintana bese isilokazane sifa khona lapho), noma ungafafaza izitshalo bese isilokazane ziyafa lapho sidla isitshalo (lokhu kubizwa ngokuthi ukungenisa umuthi ehlelweni lesitshalo (systemic) - isilokazane sifa lapho sidla isitshalo, hhayi lapho sithintana nomuthi).

Kubalulekile ukuqonda ukuthi umuthi ufanele ufafazwa ngenani elithile ukuze usebenze kahle. Akulunganga ukufafaza umuthi omncane kakhulu ngoba awungeke usebenze kahle, futhi akusizi ukufafaza umuthi omningi kakhulu ngoba kuyadula futhi kungadala ingozi ezitshalweni nasebantwini.

Lapho kufafazwa khona amaconsi angaba makhulu noma angaba mancane. Uma ufafaza amaconsi amakhulu awangeke aphephuke kalula ngomoya, kodwa azogeleza masinya emakhsini. Amaconsi amancane angeke ageleze emakhasini masinya kodwa angaphephuka emoyeni.

Uma ufafaza amaconsi amancane kusetshenziswa okumanzana okungaphansi - uma ufafaza amaconsi amakhulu uzosebenzisa okumanzana okuningi. Ngokwejwayelekile ukufafaza ngamaconsi amancane kuzomboza indawo efafazwayo ngendlela efanelekile, kodwa uma usebenzisa amaconsi amakhulu indawo lapho ufafaza khona ayingeke yomboswe yonke.

Kubalulekile kakhulu ukuthi ufafaze umuthi ngesikhathi esifanelekile - esikhathini ukhula luqala ukuhluma noma lapho isilokazane sizodala ingozi. Kubalulekile futhi ukulandela umlayezo maqondana nesikhathi zosuku lapho ufafaza umuthi, futhi uboqaphela isimo sezulu njengokoma kwezitshalo. Akungeke kusize lutho uma uthela umuthi lapho ukhula selulahle phansi izimbewu, ngoba zisomila futhi ngonyaka ozayo - futhi akusizi ukuthela umuthi lapho ukhula selukhulile selulwa nezitshalo zakho ukuthola ukudla namanzi. Kanjalo-ke akusizi ukuthela umuthi wezilokazane lapho zingabonakali. Kodwa akusizi ukuthela umuthi lapho izilokazane sezidla ingxenye yemvuno yakho.

Imishini yokufafaza isebenza kanjani?

Amanozili

Amanozili ahlukene akhiwe ukunikeza isiphephezelo sokufafaza esahlukene. Kutholakala amanozili ahlukene futhi anobukhulu okuhlukene. Ngokwejwayelekile iphethini elifana nefeni lisetshenziswa lapho kufafazwa ngaphezu komhlabathi, iphethini elifana nekhoni lisetshenziswa lapho kufafazwa ngaphezu kwezitshalo.



Amaphampu

Kudingeka iphampu ukudonsa amanzi ethangini. Kufanele iphampu linikeze isicindezelo ukuze inozili lifafaze ngendlela efanelekile.



Izinhlobo zemishini ezifafazayo

Izinto ezisetshenziswa ngezandla

Isifafazo sesandla

Isifafazo esinethangi elinesicindezelo

Isifafazo esithwalwa eqolo

Izifafazo ezisebenza ngenjini

Isifafazo esithwalwa eqolo esinenjini

Isifafazo esinebhumu esiboshelwe kugandaganda

Izifafazo ezisebenza ngomoya

Isifafazo esinebhumu esisizwa ngumoya

Isifafazo sezithelo

Izifafazo eziyisphesheli

Esibanjwa ngezandla esinediski esidala isiphephezelo

Esiboshwe kugandaganda esinediski esidala isiphephezelo



Izakhi zezifafazo ezinebhumu

Uphahla namabhumu

Kukhona izimpahla ezahlukene lapho kuboshelwa khona amabhumu. Amabhumu angasongwa lapho kuhanjwa emgwaqeni bese angavulwa - lokhu kungenzeka ngamahayidroliki noma ngezandla. Ophahlweni lwesifafazo kukhona izakhi ezingashintshwa ukwehlisa noma ukuphakamisa amabhumu. Lokhu ukushintsha kuyahluka ezifafazweni ezithile. Ezinye zingahintshwa ngamahayidroliki, ezinye zinohlelo zamabhawodi olungashintsha isimo sebhumu.



Ithangi lokufafaza

Amathangi afanele akhiwe ngezinto ezingathombi, njenge' stainless steel', 'galvanised steel' noma I'fibreglass'. Lezo zinto azivameki ukungenelwa umuthi, kanjalo-ke akungeke kusale ushefu emva kokusebenzisa ithangi. Kubalulekile ukuthi zonke izindawo lapho ithangi lilimele khona zilungiswe masinye ngoba lokhu kungadala ukuthomba bese ithangi lizovuza.



Iphampu

Iphampu nazo zonke izakhi lalo lifanele lisebenze kahle. Lapho kukhona izinto ezivalayo (amasili, ama-o-rings namawashela) ezakhiwe ngesikhumba noma okuqanjiweyo (synthetic) zingoma noma zingashwabana lapho iphampu lingasebenzi isikhathi eside noma lapho lingabekwa ngendlela efanelekile. Amakhemikheli akhona kwezinye izinhlobo zomuthi angalimaza amasili, bese umuthi uzovuza futhi iphampu alingeke lisebenze kahle.

Amamningi amaphampu agcotshiswa ngowoyeli, ngakho-ke kubalulekile ukuthi ileveli likawoyela lihlolwe njalonjalo.



Amaphayiphi

Faka amaphayiphi amasha lapho ubona ukuthi amadala agazukile futhi ayavuza. Khumbula ukuthi amaphayiphi asetshenziswa ukuthela umuthi wokubulala izilokazane angeke ahlanzeke ngokuphelele. Ingxenye yalowo muthi izosala phakathi kwawo. Lapho ulahla amaphayiphi amadala, qaphela ukuthi angaphindi asetshenziswe ngokwenza omunye umsebenzi.



Amahluzo (izisefo)

Kanjalo sebenzisa amahluzo uma usebenzisa isifafazo. Lokhu kuzovimba ukuthi kungene udoti nensila okuzovala amanozili okuzokwenza ukuthi isifafazo singasebenzi kahle.



Amageji esicindezelo nezakhi ezisilinganisayo

Isicindezelo samanzi phakathi kohlelo lokufafaza sibonakala kumageji esicindezelo. Igeji likhombisa inani lesicindezelo kumanozili uma lifakwe ngaphakathi kwesilinganiso (regulator) sesicindezelo namanozili afafazayo. Ukushintsha kwesicindezelo kungadala ingozi. Qiniseka ukuthi onke amageji asebenza kahle futhi alinganiswe kahle.



Kukhona ivalfu phakathi kohlelo elikwazi ukwehlisa isicindezelo uma ufuna ukushintsha isicindezelo. Lingavulwa ukuhambisa umuthi ofanelekile ufike kumanozili athile, umuthi osalayo bese uyabuyela ethangini, noma ivalfu lingavulwa lonke bese umuthi ungena kulo lonke uhlelo lesifafazi. Lokhu kubalulekile ngoba kuvimba ingxenye yomuthi ingehli ilale phansi ethangini lapho umshini umile. Kukhona futhi impompi engavala ezinye izindawo zesifafazo lapho ufuna ukufafaza indawo engebanzi kakhulu noma ingavulwa ukufafaza indawo ebanzi.



Okubethelwayo (izinhlanganiso) namaklampu

Uma izindawo lapho kuhlanganiswa khona amaphayiphi ziyaxega noma zigazukile zingadala ukuvuza komuthi. Qinisa ukuthi zonke izinhlanganiso namaklampu kuqinile ngaphambi kokuqala ukukhuphula isicindezelo nokuqala ukumpompa. Lapho uqala ukumpompa (ukufutha), hlola ukuthi azikho izindawo ezivuzayo.



Amathiphu amanozili nezihlenga

Hlola njalo ukuthi amanozili avulekile. Amanozili adlekile enza ukuthi kufafazwe umuthi omningi kakhulu futhi indlela yokufafaza ayilingani zonke izindawo - lokhu kungenza ukuthi umuthi ungasebenzi kahle. Ubukhulu bezimbobo zamanozili bungashintsha ngokuhamba kwesikhathi, kakhulukazi uma umuthi ongusampuphu uhlanganiswa namanzi - lokhu kwenza ukuthi amanozili adleke kasinya. Faka inozili elisha uma uthola ukuthi inozili elidala selifafaza inani lomuthi elingaphezu kwe-5 - 10% malingana nelisha.

<fn>PulaImvula.BusinessMaize.2009-06.zu.txt</fn>
Ibhizinisi lokutshala (Ummbila) IsiZulu

Kudingeka ini ukuqhubekisa ibhizinisi?



Instructions:

Folio strap: Ukuphatha

Byline: Imininingwane ithathwe kumenyuweli elibizwa ngokuthi Farm Management for Profits elibhalwe nguMarius Greyling



Ukuhlanganisa uhlelo lwezinto ezidingekayo ukuhambisa ibhizinisi ngendlela efanelekile kungaba umsebenzi omkhulu owehlukile. Izidingo nezingcebo zingashintsha maqondana nohlobo lwebhizinisi, ubukhulu balo, isikhathi esikhona, njll.



Ibhizinisi lokulima lizoba nezidingo ezinjengomhlaba, amanzi, idlelo, izindlu, indawo yokusebenza (workshop), indawo yokusenga, imishini yokufafaza, izimoto, imishini, ogandaganda, amatulusi, abasebenzi, izimali nabaphathi. Lezi zingcebo ezidingekayo zingahlukaniswa ngendlela elandelayo: kukhona ukuphatha, kukhona izindaba zezomhlaba, izindaba zezimali nezindaba zabasebenzi.



Izingcebo esikhuluma ngazo yilezi:

Umhlaba - lokhu kungaba ipulazi noma amasimu, amadlelo, izindlu nokunye okwakhiwe njengezibaya, amashedi, izindawo zokulalisa izimfuyo nothango.

Imali yokuqhuba umsebenzi - kusho imali uqobo nezimpahla ezinye njengogandaganda, izimoto, izinkomonezimvu.

Okwezomsebenzi - kusho abantu abasebenza epulazini ngaphansi komnini noma umphathi.

Abaphathi - umuntu noma abantu abaphatha ukuqhuba kwebhizinisi.



Ngaphandle kwezinto zezomsebenzi, konke okunye okuhambelana nokukhiqiza kuyizinto zebhizinisi noma kubolekiwe noma kuqashwe kwenye indawo. Lapho umhlaba, imali yokuqhuba ibhizinisi nabaphathi kubolekiwe noma kuqashiwe, kubizwa ngokuthi izingcebo ezingekwakhona (ezivela kwenye indawo - omunye ngumnini). Lowo mnini wangaphandle bese kufanele akhokhelwe imali yokusebenzisa leyo ngcebo - kusho ukuthi kukhona izindleko. Lezi zindlekozibizwa ngokuthi izindleko ezingekwakhona, zingachazwa kanje:



Ukuqasha - inkokhelo yokusebenzisa umhlaba ongekwakhona noma ezinye izingcebo;

Inzalo - inkokhelo yokusebenzisa imali ebolekiwe engekwakhona;

Amaholo - inkokhelo yokusebenzisa abasebenzi/abaphathi abavela kwenye indawo.


Qaphela ukuthi okwezomsebenzi akukwazi ukuba yinto yebhizinisi (ibhizinisi alisiye umnikazi), kodwa akubizwa ngokuthi kuyingcebo engekwakhona. Ngakho-ke zonke izindleko zokwezomsebenzi-amaholo nokunye akusiye indleko engekwakhona. Okwezomsebenzi nezindleko zakhona zibhekeka njengezindleko ezijwayelekilelapho kukhiqizwa izinto. Isisebenzi sinikeza ibhizinisi amandla aso noma ulwazi lwaso bese sithola iholo.





<fn>PulaImvula.BusinessMaize.2009-07.zu.txt</fn>
Business (Maize) IsiZulu

Kufanele ukhethe ibhizinisi elinjani?

Instructions:

Folio strap: Ukwandisa ingcebo

Byline: Imininingwane itholwe kumenyuwali leFarm Management for Profits ebhalwe nguMarius Greyling



Ukukhetha uhlobo lwebhizinisi nesimo salo kuyinto ebalulekile. Isizathu yilokhu: kunomthelelo omkhulu lapho sikhuluma ngabaphathi, ngesimo sabanini nabanye abaphathi nezindaba zezimali zebhizinisi elisha.



Sizoxoxa ngezinhlobo eziyisithupha zamabhizinisi ezibalulekile lapha eNingizimu Afrika. Ingxoxo izothintana nezisimo eziyisikhombiso ezibalulekile. Lezi zinhlobo zamabhizinisi zingaba lokhu: umnikazi oyedwa ongumphathi, ukuhlanganyela nomunye/nabanye, i-cc (close corporation), i-business trust noma i-co-operative. Izisimo eziyisikhombiso zihlangana nezinhlobo zamabhizinisi ezifana nalezi: ukuba khona komphathi/kwabaphathi njalonjalo abathembekayo, ukumisa izindlela zokusebenza, ukuba nezibopheko zabaphathi, ukwaba kwezinzuzo nentelo ehambelana nalokhu, ukunamathuba okungenisa imali yoqhubeka ngomsebenzi. Lapha asingeke sixoxe ngezinkampani namaco-operative, sizoxoxa ngakho ngakusasa ngoba kuyizinto ezinkulu.



Umnikazi oyedwa



Isimo/Linjani ibhizinisi?

Kumabhizinisi amancane kubalulekile ngoba umnikazi oyedwa udinga imali engaphansi futhi kulula ukuqala nokuphatha lowo msebenzi. Kodwa imisebenzi yalawo mabhizinisi ayivami ukwanda nokukhula.



Abaphathi abakhona njalonjalo abathembekayo

Ukuba umnini webhizinisi akusho ukuthi kukhona abaphathi abakhona njalonjalo, ngakho-ke ibhizinisi lithemba umnini, impilo yakhe, ingcondo yakhe ephilile nezimali azinayo. Lokhu futhi kungadala ingozi empahleni yomnini. Lapho ibhizinisi lishona phansi lizoshonisa phansi (liquidation) ibhizinisi lakhe naye ongumuntu.



Ukumisa ibhizinisi

Ukumiswa kwebhizinisi kuyinto elula ngoba umnini udingeka ukurejesta igama lebhizinisi nokuthola ilayisense lokuthengiselana (trading license). Akukho okunye okubekwe phansi okudingekayo ngaphandle kwemithetho engaba khona mayelana nalawo mabhizinisi. Lokhu kungaba izinto njengemithetho ehambelana nokwezompilo lapho umnini unendawo njengeresturanti.



Ukuphatha

Ukuba umnini webhizinisi kusho ukuthi wena uphatha ibhizinisi ngokwakho. Kodwa umnini ungakhetha ukungenisa umenija ozomphathela ibhizinisi lakhe. Khumbula ukuthi lapho ungumnini noma unomphathi, alikho ithuba lokuqhubekela phambili kulelo bhizinisi.



Umphathi ongumnini oyedwa webhizinisi ukwazi ukushintsha masinya indlela esebenzayo ngayo lapho izimo zangaphandle ziguquka. Ukuba umphathi ongumnini kungahlupha ngesinye isikhathi ngoba umuntu oyedwa akanalo lonke ulwazi oluhambelana nokuphatha ibhizinisi. Futhi kunzima ukuphatha zonke izinto ezinjengezimali, ukumaketha, imisebenzi, ukuthenga nokuthengisa, ukuphatha amarekhodi nokuphatha abasebenzi.



Ukwaba inzuzo nentelo

Lapha awukho umehluko ngaphakathi kwempahla anayo namacala akhe emali nalokhu kwebhizinisi ngoba konke okwenziwayo nenzuzo yebhizinisi kuyinzuzo yomnikazi. Ngakho-ke zonke izintelo azidonswa ebhizinisini zidonswa kuye umnikazi. Kodwa umnikazi angathola amanye amadidakshani njengomuntu osebenzela iholo.



Ithuba lokuthola izimali

Ukuba umphathi oyedwa ongumnikazi akufani nokuba ibhizinisi elinabanini abaningi. Ngakho-ke zonke izinto ezihambelana nokwezimali kuzophuma ekhukhwini lomnikazi. Lokhu kusho ukuthi ithuba lokwandisa ibhizinisi ngokuthola imali evela ngaphandle lizolingana nezimpahla nezimali umnikazi anazo - uma engenazo eziningi, nezimali ezingatholakala phandle azingeke zibeningi. Kanjalo kubalulekile ukuthi umnikazi ongumphathi abuyisele njalo ingxenye yenzuzo yakhe ebhizinisini lapho efuna ukuthi ibhizinisi lakhe likhule.



Ukuqhubeka kwebhizinisi

Ukuba umphathi oyedwa ongumnikazi kusho ukuthi lonke ibhizinisi lifana nefa (estate) lakhe. Lapho ebhubha noma ibhizinisi lishona ngenxa izikwenetu, nalo ibhizinisi liyagcina liyaphela. Lapho ibhizinisi lithengiswa alisekho egameni laloyo othengisile, lisegameni laloyo othengile. Uma umnini efisa ukuthengisa ibhizinisi kufanele kukhishwe amanotisi ukuvikela bonke abanye abakwenetwa imali.



Lapho umnikazi efisa ukuvala ibhizinisi akukho okwesimiso okudingekayo. Amacala ezimali kusemahlombeni omnikazi, lapho ekhawula ukusebenza kusho ukuthi ibhizinisi livaliwe.



Ukuhlanganyela nomunye/nabanye



Isimo

Ukuhlanganyela (isihlanganyelo/partnership) kuvama ukwenzeka lapho abantu abanebhizinisi elifanayo njengodokotela noma abameli bafuna ukuhlangana. Ukuhlanganyela kusebenza kahle lapho kungadingeki imali eningi ukuqala noma lapho kudingeka ikhono lomuntu othile lokuphatha ibhizinisi. Ukuhlanganyela kuyinkontilaki ngaphakathi kwabantu ababili noma nabanye. Inani labahlanganyeli alifanele libe ngaphezu kwa-20.



Abahlanganyeli bangahlukaniswa kanje:

Abantu bemvelo;

Abantu ababumbene (corporate);

Abahlanganyeli abakhulile nalaba abancane;

Abahlanganyeli abasasebenzayo nalabo abangasasebenzi;

Abahlanganyeli abathulile nalabo abafihliweyo.



Abantu ababumbene banelungelo lokuba amalunga esihlanganyelo njengabantu bemvelo. Isibonelo: izinkampani ezithile zakha ikonsortiyumi bese bona bangaba abahlanganyeli. Abahlanganyeli abakhulile bahlukaniswa maqondana nesikhathi bakhona kuleso sihlanganyelo nangenani lezimali abalingenisile. Abahlanganyeli abasasebenzayo bahlanganyela ngokuphatha isihlanganyelo kodwa labo abangasasebenzi abasaphathi umsebenzi. Abahlanganyeli abathulile baziwa ngabanye abanomsebenzi ngesihlanganyelo esithile kodwa abakwazi ukukhulumela leso sihlanganyelo. Umhlanganyeli ofihliweyo akaziwa ngaphandle kwesihlanganyelo.



Isihlanganyelo siqonde ukwenza umsebenzi ohambelana nomthetho ozosilethela inzuzo. Ngaphandle kwalo mgomo icumbi labantu abakwazi ukwakha isihlanganyelo. Umhlanganyeli ngamunye ngamunye ubophekile ukwandisa isiqu semali sesihlanganyelo. Umbekelelo onje ungaba imali,, imisebenzi nokunye.



Abantu ababumbene nokuthembeka

Ngesikhathi isihlanganyelo sisekhona sisaphila amacala ezimali asemahlombeni abo bonke abahlanganyeli abahlangene. Kodwa lapho isihlanganyelo sihlakazeka amacala aya kubo bonke abahlangene nakuloyo mhlanganyeli oyedwa.



Ukumisa

Isihlanganyelo simiswa/sakhiwa ngokuvumelana kwabahlanganyeli. Lokhu kuyinkontilaki ngaphakathi kwabahlanganyeli futhi kufanele kufakwe okulandelayo:

Isichasiso sezinto umhlanganyeli ngamunye azingenisile kuleso sihlanganyelo;

Isitetimende esichaza ukuthi lezo zinto zizosetshenziswa kanjani ukuze bonke abahlanganyeli bathole inzuzo;

Umbiko othi bonke bazozama ukutholela isihlanganyelo inzuzo.



Ukuphatha

Izibopho nemisebenzi kwabaphathi kuqondene nesivumelwano sesihlanganyelo. Lesi sivumelwano singakhombisa ukuthi ngumuphi umhlanganyeli ozophatha imisebenzi yesihlanganyelo, mhlawumbe kungaba bona bonke abahlanganyeli



Ukwaba kwenzuzo namacala entelo

Lokhu kufanele kuchazwe kuleso sivumelwano sesihlnganyelo. Lapho kungekho isichasiso umthetho uthi inzuzo ifanele yabiwe malingana nezinto ezifakwe ngumhlanganyeli ngamunye ngamunye. Uma kunzima ukusho ukuthi obani nobani bafake izinto ezingakanani, bese bonke abahlanganyeli bathola inzuzo elingene.



Isihlanganyelo asidingi ukukhokha intelo, kodwa abahlanganyeli ngokwabo bafanele bakhokhe intelo maqondana nenzuzo abayitholile.



Ithuba lokuthola izimali

Izinto zezimali zihlangene lapho kwakhiwa isihlanganyelo ngaphakathi kwabantu ababili noma abanye. Lokhu kwenza ukuthi kubelula ukuthola imali edingekayo uma sikulinganisa nomphathi ongumnini oyedwa. Izindawo ezibolekisa imali zibheka izimo zabo bonke abahlanganyeli ngakho-ke kulula ukuthola imali edingekayo. Isikwenetu esihamba isikhathi eside kodwa asitholakali kalula ngoba isihlanganyelo akusilo ibhizinisi elifana nabantu ababumbene (corporate), asiqhubeki njalonjalo.



Ukuqhubeka njalonjalo

Ukuqhubeka kwesihlanganyelo kufana nomuntu oyedwa ongumnini, naso singagcina lapho kubhubha omunye umhlanganyeli noma omunye ushona phansi ngokwezimali. Lapho kushintshwa umthetho wokumiswa kwesihlanganyelo naso isihlanganyelo siyaphela. Bese kufanele kumiswe isihlanganyelo esisha. Uma kubhubha umhlanganyeli isivumelwano ngaphakthi kwabahlanganyeli naso siyaphela.



Ikhophoresheni elifinyene (CC)



Isimo

Umthetho weClose Corporation ngo-1984 udale uhlobo lwebhizinisi olunesimo emthethweni kodwa alunakho yonke imithetho nezimiso okuhambelana nokumisa inkampani.



Ngakho-ke ikhophoresheni elifinyene liyisigaba sezomnotho esinesimo emthethweni esichazwa eMthethweni (1984). Amalunga awafaneli abengaphezu kweshumi, futhi onke angenisa imali ebhizinisini. Ikhophoreshini elifinyene aliqondanga kuphela ukuthola inzuzo.



Ikhophoresheni elifinyene linamalunga, hhayi abanini bamashezi. Amalunga afanele abengabantu bemvelo, kodwa kungenzeka ukuthi ithrasti lingaba ilunga. Isimo selunga maqondana nekhophoresheni elifinyene sifana nesimo somphathi (director) maqondana nenkampani yakhe.



Iminikelo yamalunga ingaba imali, impahla noma imisebenzi. Le minikelo ingehla noma ingakhuphuka ngokuhamba kwesikhathi. Iminikelo eyehlayo ingenzeka lapho i-cc lithenga izabelwa zamanye amalunga (izabelwa zifana namashezi enkampani). I-cc aliboshwanga njengenkampani ukuba nesisekelo semali sonke isikhathi. Izabelwa zamalunga azidingi ukulingana neminikelo yelunga. Inani lezabelwa liqondene nesivumelwano salelo-cc nenzuzo iqondene naleso sivumelwano.



Isimo sokubumbana nokuthembeka

Maqondana nesimo se-cc emthethweni, zonke izimpahla, izikwenetu namacala ezimali kungena ku-akhawunti lalelo cc. Lawo malungelo noma amacala kumiswe maqondana nendlela amalunga aphatha ibhizinisi. Ilunga lingangena engozini mhlawumbe lapho liphimisa izinto eziyimfihlo noma lingaphathi umsebenzi we-cc ngendlela efanelekile.



Ukumiswa

Ukumisa i-cc kudingeka lokhu: isitestimende sesimiso nemali yokumiswa kufanele kunikezwe ku-Registrar of Close Corporations. Lokhu kuyincwadi engabhekwa ngabantu bonke futhi ineminininwane elandelayo: igama, ikheli nenhlobo yebhizinisi le-cc, amagama amalunga nenani leminikelo nezabelwa. Lapho u-Registrar uthola ukuthi konke kulungile, uzorejesta ikhophoresheni futhi uzonikeza isitifiketi sokurejestiwa. Isivumelwano sokusebenzana sifanele sisayinwe ngamalunga ukuze imisebenzi yalelo cc ihambe kahle. Lesi sivumelwano siyinto yekhophoresheni kuphela kodwa sikhombisa indlela ikhophoresheni namalunga alo lizosebenza kanjani - obani nobani bafanele benze umsebenzi othile.



Ukuphatha

Ukuphatha kuhambelana nezimiso zesivumelwano se-cc. Lokhu kungeqa izimiso zomthetho zakwa-1984,kodwa kukhona ezinye izimiso ezingeze zeqiwe, njengelungelo lelunga lokucela umhlangano wamalunga nokwala ukuthi amalunga athile angene ekuphathweni kwebhizinisi.



Ihhovisi lomthetho lingacelwa yilunga le-cc noma lona i-cc ukuthi libheke ukuphathwa kwalelo khophoresheni. Lokhu kwenza ukuthi amalunga nekhophoresheni avikeliwe lapho kuvela amacala nangakuphi - amalunga ne-cc noma wona amalunga ngaphakathi kwawo. Isimo sokuthembeka sithi alikho ilunga elilodwa elinamandla lokubeka phansi izinto zakhe eziphambana nezimiso ze-cc. Lokhu kuqhaza kahle ukuthi lokhu ukuhlangana kufinyene. Igama elithi "-finyene" lisho futhi ukuthi amalunga asondelene emsebenzini webhizinisi. Ukuba ilunga kuthi ungumnini we-cc futhi uliphatha nawo onke amanye amalunga - lokhu akufani nenkampani, ilunga noma isisebenzi senkampani asikwazi ukusho ukuthi inkampani iphathwe kanjani.



Ukwabisa kwenzuzo namacala entelo

Ikhophoresheni elifinyene likhokhela amalunga maqondana nemisebenzi ewenziweyo. Inzuzo etholakalayo ingabewiwa ngokulingana kuwo onke amalunga. Lapho kukhulunywa ngamaholo, ilunga lizothwala izintelo zalo. Izinzuzo ezitholakalayo ngemisebenzi ye-cc azikhokhwa i-cc ngoba sezidonswe enzuzwini zamalunga. Izimali ezingasetshenziswa zilondolozwa efandini elingakhokhi intelo.



Amathuba ukuthola imali

Inani leminikelo lamalunga likhawula lapho kukhona amalunga ayishumi. Ngakho-ke kunzima ukudonsa izimali kwezinye izindawo uma sikulinganisa nenkampani. Lokhu kuhambelana nesimo esithi amadokyumente amalunga afihliweyo, awasizi ukuthola isikwenetu. Amalunga angazama ukunikeza igarantiye lezikwenetu ze-cc, kodwa lokhu akungeke kuvunyelwe emthethweni.



Ukuqhubeka komsebenzi

Ikhophoresheni elifinyene linesimo emthethweni. Ngakho-ke ukuqhubeka kwe-cc akuhambelani nokubhubha nokuthatha umhlalaphansi kwelunga elithile. Inzuzo inganikezwa kunoma bani futhi ingathenga leyo mpahla. Ukushona phansi ngokwezimali kwelunga akunomthelelo ekhophoresheni ngoba likwazi ukuthenga impahla yalowo oshonile. Ngakho-ke i-cc alilimazeki.



I-cc lingafa kuphela lapho onke amalunga ashone phansi ngokwezimali. Kodwa kufuneka isivumelwano sawo onke amalunga. Ukuvala kwalowo msebenzi kufanele kuhambelana nokunikeza ihhovisi lezomthetho incwadi echaza isimo se-cc ngaleso sikhathi.



Amathrasthi ebhizinisi



Isimo

Lesi simo sithi umuntu othile ubeka izimpahla zakhe ezandleni zomuntu onguyithrasthiye ozomphathela lezo zimpahla (izimali) ngendlela efanelekile ezosiza noma ubani okhombisiwe kulelo thrasthi. Izihlobo zomnini wethrasthi zizothola leyo mali. Kumathrasthi akunandaba ukuthi bangakanani abantu abaliqalile noma bangaki abazothola impahla futhi amagama alabo awafuhlekile.



Isimo sokubumbana nokuthembeka

Ithrasthi linezimpahla ezingafani nalutho. Futhi sinesimo esingaphandle kwamathrasthiyi, labo abazothola izimali, labo abaliqalile. Lisebenza ngokwalo kuphela.



Ukumiswa

Ithrasthi limiswa maqondana nezimiso zenkontilaki ezihlukanisa izimpahla ezithile ezizongena ethrasthini. Lezo zimpahla zibekwa ezandleni zalowo muntu ophatha izindaba zethrasthi obhekene namalungelo alabo abazothola inzuzo yethrasthi. Kufanele kubekhona Incwadi (deed) echaza konke okulandelayo: igama nomgomo wethrasthi, izibopho zabathrasthiyi, imininingwane yalabo abazosizakala nemilayezo yokuphathwa kwethrasthi. Ikhopi lencwadi echazayo ihanjiswa kuMphathi Omkhulu Wenkantolo Ephakeme. Umphathi ubheka ukuthi ithrasthi liphathwa kahle ngumthrasthiyi.



Incwadi yethrasthi ifanele iqonde nezibopho zoMthetho weTrust Property Control wa-1988. Konke okunye okuhambelana nezidingo zethrasthi kufanele kulandelwe kahle, isibonelo: lapho kungeniswa impahla enjengomhlaba noma indlu ethrasthini zonke izidingo zezomthetho zokungenisa impahla zifanele zilandelwe.



Lapho kushintshwa imilayezo yencwadi yethrasthi kufanele kuvume bonke abathrasthiyi, bonke abalivusile ithrasthi nalabo abazosizakala. Inkantolo lomthetho lingavumela izinto ezishintshayo uma kukhona abanye abangafuni ukuvuma.



Ukuphatha

Umthrasthiyi uphatha ithrasthi maqondana nomlayezo wencwadi yethrasthi noMthetho weTrust Property Control (1988). Kodwa kuyincwadi evela kuMphathi Omkhulu Wenkantolo Ephakeme evumela abathrasthiyi ukuphatha ithrasthi elithile.



Futhi kufanele kulandelwe umlayezo womthetho ojwayelekile lapho kuphathwa ithrasthi. Lokhu kungaba okulandelayo: ukuphatha kahle impahla yethrasthi, ukuba nesimo esithembekile kulabo abazosizakala nokuhlukanisa imphahla yethrasthi naleyo yabantu qobo. Lapho kukhona izinto ezingaqondi kahle abathrasthiyi bangaqoshwa futhi kungabekwa icala enkantolo.



Ukwabelwa kwenzuzo namacala entelo

Ukuphatha ithrasthi kuqonde ukusiza labo abazosizakala. Zonke izinzuzo ezivelayo ngemisebenzi yethrasthi zifanele zabelwe ngokufana ziye kubasizakalayo maqondana nemilayezo yencwadi yethrasthi. Nabo abathrasthiyi bafanele bathole inzuzo malingana nomsebenzi wabo wokuphatha..



Maqondana namcala entelo, ithrasthi libhekwa njengathi lingumuntu oyedwa ongashadile. Intelo enjengeyomuntu oyedwa ifanele ikhokhwe. Khumbula kodwa ukuthi intelo ikhokhwa kuphela emalini engabiwanga kubasizakalayo. Inzuzo yabo inentelo yabo. Kanjalo kuvinjwa ukuthi kukhokhelwe intelo kabili. Lapho inzuzo yethrasthi yabelwa abantu abangaholi imali kwenye indawo kungenzeka ukuthi intelo ekhokhwayo ibengaphansi.



Ithuba lokuthola izimali

Ukuthola izimali zethrasthi kuvela kulezo zimpahla zomqambi ezibhalwe phansi encwadini yethrasthi. Ukuthola ezinye izimali kungaba inkinga ngoba abathrasthiyi nalabo abazosizakala abakwazi ukumelela izikwenetu zethrasthi. Abathrasthiyi nabasizakalayo bangakhetha ukugarantiya izikwenetu zethrasthi kodwa ukuvameki ukwenzeka ngoba nabo abavami ukuba nezimpahla. Kungabuzwa futhi kungani ithrasthi isebenzise izimali ezingalahleka. Impendulo yalokho kungatholakala emilayezwini ebhalwe encwadini yethrasthi.



Ukuqhubeka

Lokhu kubhalwe emilayezwini yencwadi yethrasthi.



Ukuhlaziya

Ukukhetha inhlobo yebhizinisi kuyinto ebaluleke kakhulu lapho uqala phansi ngebhizinisi elisha. Lapha sixoxe ngezinye izinhlobo zamabhizinisi ezitholakalayo eNingizimu Afrika. Inhlobo nenhlobo inomthelelo wayo lapho sibheka ukuphatha kwebhizinisi. Ngakho-ke kubalulekile ukucabanga kahle nokuhlola ukuthi inhlobo ethile izozwana nesimo somnini omusha.











<fn>PulaImvula.Calibration.2008-11.zu.txt</fn>
Ukufafaza (ummbila) Zulu

Ukulinganisa isifafazo



Instructions:

Folio strap: Okwemishini

Byline: Itholwe esifundweni sikaJane McPherson esibizwa ngokuthi: Skills Development

Photos: Calibration



Isibhalo senyanga edlule sikhulume ngezakhi zesifafazo esiyibhumu nangendlela sisebenza ngayo. Lapha sizobhekana kakhulukazi ukuthi leso sifafazo singalinganiswa kanjani.



Kuyini ukulinganisa (calibration)?

Umsebenzi wokulinganisa umshini ofafazayo uqonde ukuqinisa ukuthi ufafaza inani loketshezi (amanzi noshevu) elifanelekile endaweni ethile.



Izakhi ezidingekayo ukulinganisa isifafazo

Isilinganiso sesikhathi;

Ujeke olinganisayo (obekiswe ngama-ml);

Itheyiphu lokulinganisa.



Kuyini okungashintshwa?

Inozili. Inozili elinembobo encane lizokhipha amanzi amancane malingana nenozili

elinembobo enkulu. Futhi inozili lingaba nendlela yokufafaza ebanzi noma encane

ngobubanzi.

Isicindezelo sesifafazo. Lapho umpompa kakhulu, isicindezelo siyakhuphuka bese

kuphuma amanzi amaningi. Futhi ukukhulisa isicindezelo kwenza ukuthi amaconsi

azoba mancane.

Lapho ufafaza ngogandaganda, ukucindezela kwephampu kuzohambelana nokugijima

kogandaganda (rpm).

Amageli kagandaganda azokhombisa isigijimiso somshini.

Umshayeli womshini ufanele akhethe igeli nesigijimiso esifanelekile lapho isilinganiso

sesifafazo sezenziwe.

Shintsha inani loshevu elisemanzini. Uma ufaka ushevu omningi kuzotheleka ushevu

omningi kulawo manzi afafazwayo.



Indlela yokulinganisa

Gcwalisa ithangi lesifafazo.

Khetha ukuthi uzosebenzisa liphi igeli nangesigijimiso esingakanani (isibonelo: igeli

elingu-4 nesigijimiso esing-2 500 rpm).

Linganisa ubude obngu-100 m.

Sebenzisa lelo geli (gear) nesigijimiso esifanelekile (rpm), bese ulinganisa isikhathi

ugandaganda uhamba indawo elingana ne-100 m (isibonelo: amasekondi angu-21).

Dumisa ugandaganda lapho umile ngesigijimiso osikhethile (2 500 rpm), bese uhlola

ukuthi isifafazo emhlabathini singakanani.

Beka isicindezelo sesifafazo lapho usifunayo (isibonelo: 3 bar).

Sebenzisa leso sikhathi (21 seconds) esithathe ugandaganda ukuhamba 100 m, vula

isifafazo, linganisa inani lamanzi eliphuma enozolini elilodwa (isibonelo: 1 200 ml / 1,2 litres).

Phindaphinda lokhu ngamanozili amabili noma amathathu bese uthatha inani

elingaphakathi.

Sebenzisa inani lamanzi eliphuma enozilini elilodwa (e.g. 1 200 ml / 1,2 amalitha) bese

uphindphinda lokhu ngenani lamanozili (isibon. 12 amanozili) ukuze uzokwazi ukuthi

ufafaze amalitha angakanani endaweni engu-100 m (onke amanozili, 12 x 1,2 l = 14,4

amalitha).

Linganisa ububanzi bebhumu (4,7 m).

Manje uyazi ububanzi okufafazayo kungakanani, uyazi futhi ukuthi ufafaza amanzi

angakanani kulobo banzi endaweni engu-100 m.

Indawo efafazwayo endaweni engu-100 m: 100 m x 4,7 m = 470 amamithaskwele.

Usebenzise 14,4 lt kuleyo ndawo.

Indawo engu-1 ha = 10 000 amamithaskwele (100 m x 100 m).

Inani lamanzi elisetshenziswe ku-1 ha kuzoba 10 000 / 470 = 21,27 x 14,4 l = 306 lt /

ha.

Ilebula ekaneni lekhemikali lizokhombisa inani lamanzi elifuneka ehekthelini elilodwa

futhi nenani lamalitha likashevu elidingekayo ehekthelini elolodwa.

Lapho ukwenzile konke lokhu bese uthola ukuthi inani lamanzi alifaneleki nalokhu

okufunekayo, phinda futhi ushintshe isicindezelo sesifafazo noma igeli likagandaganda

noma ubukhulu bamanozili.

Lapho uthola ukuthi inani lamanzi lishaya khona, kufanele ubale inani lomuthi

elizongena njalo ethangeni.

Isibonelo, ithangi lithatha amanzi angu-500 lt. Isibonelo, kufanele sifafaze umuthi ongu-

4 lt ehekthelini elolodwa. Lokhu kuzoba 500 lt / 306 (amalitha athelwa ehekthelini)

phindaphinda nga-4 (amalitha omuthi ehekthelini).

Kufanele ufake 6,5 lt omuthi ethangeni elingu-500 lt.

<fn>PulaImvula.CalibrationMaize.2008-10.zu.txt</fn>
Calibration (Maize) Zulu



Ipulantela lilinganiswa kanjani ukutshala ngendlela efanelekile?



Instructions:

Folio strap: Okwemishini

Byline: Imininingwane itholwe esifundweni seAgricultural Contracting



Izinyathelo ezilandelayo zifanele zithathwe lapho ipulantela lilinganiswa:

Thola zonke izakhi zepulantela ezikwazi ukushintsha ukulinganisa (amasphrokete, amagiya namapuleti).

Qonda ukuthi ipulantela litshala kanjani mayelana nezimbewu nomanyolo ngesilinganiso samanje.

Linganisa ububanzi ngaphakathi kwamayuniti epulantela ukuze uthole ububanzi bemisele yokutshala - lokhu kuzokusiza ukubala inani lemisele ezotshalwa ehektheleni (Isibonelo: ububanzi behektheli bungamamitha angu-100, uma ububanzi ngaphakathi kwemisele bungu-0,9 m, bese 100 m /0,9 m = 111 yemisele ehektheleni).

Beka ibala endaweni engu-10 m.

Qinisa ukuthi kukhona izimbewu nomanyolo emabhokisini (amahophela) - qinisa futhi ukuthi ubukhulu bezimbewu bulingana nezimbobo emapuletini - kufanele kungene imbewu eyodwa njalo ngasikhathi sinye.

Bopha ipulastiki ethunjwini elithela umanyolo ukuze uzokwazi ukuthola ukusinda kwamanyolo emva kwesikhathi.

Hambisa ugandaganda kuleyo ndawo engu-10 m (yenza ngokuthi uyatshala manje, bheka ukuthi amasondo altha amandla athintana kahle nomhlabathi).

Izimbewu:

Bala inani lezimbewu eziphumile kule ndawo engu-10 m.

Phindaphinda lokhu nga-10 ukuthola ukuthi kuzotheleka izimbewu ezingakanani

ku-100 m (khumbula ukuthi ihektheli lilingana na-100 m x 100 m).

Manje phindaphinda lelo nani nenani lemisele ekhona ku-100 m (esibonelweni

sethu ububanzi beku-0,9 m, kusho ukuthi bekukhona imisele engu-111 ku-100 m).

Isibonelo: sithola ukuthi kuchitheke izimbewu ezingu-30 ku-10 m. Lokhu kulingana

nezimbewu ezingu-300 ku-100 m. Kukhona futhi imisele engu-111 ehektheleni,

phindaphinda: x 300 = 33 300 yezitshalo ehektheleni.

Uma inani olitholayo lingaphezu kwalelo olifunayo, shintsha amasphrokete

epulantela ukuze umphini ojikiza amapuleti ungagijimi kakhulu (ugijime

kancanyane) (Ngokunye, uma inani lezimbewu ezifunekayo lingaphansi, shintsha

amasphrokete ukuze umphini ugijime kakhudlwana).

Phinda ukwenza lokhu uze uthole inani lezimbewu eliqondana nalokhu

okufanelekile.

Umanyolo:

Thola ukusinda kwamanyolo echitheke endaweni engu-10 m.

Phindaohinda lokhu nga-10 ukuthola ukuthi kuzochitheka umanyolo ongakanani lapho kuhanjwa 100 m (khumbula ukuthi ihektheli lingu-100 m x 100 m)

Manje phindaphinda lelo nani nenani lemisele ekhona ku-100 m (esibonelweni sethu, ububanzi ngaphakathi bebu-0,9m okusho ukuthi bekukhona imisele engu-111 endaweni elingana na-100 m).

Isibonelo: kungaba khona 100 g (0,1 kg) kuleyo 10 m. Lokhu kulingana na-1 000 grams (1 kg) ku-100 m. Kukhona imisele angu-111 ehektheleni, x 1000 = 1 1000 grams, okusho ukuthi uzothela 111 kg ehektheleni).

Uma inani olitholayo lingaphezu kwalelo olifunayo, shintsha amasphrokete epulantela ukuze umphini ojikiza amapuleti ungagijimi kakhulu (ugijime kancanyane) (Ngokunye, uma inani likamanyolo ofunekayo lingaphansi, shintsha amasphrokete ukuze umphini ugijime kakhudlwana).

Phinda ukwenza lokhu uze uthole inani likamanyolo eliqondana nalokhu okufanelekile.

<fn>PulaImvula.Celebrate.2009-11.zu.txt</fn>
Halala! (Ummbila) IsiZulu

Ukuthi "Halala" kubakhiqizi abangamalunga e-250 Ton Club



Instructions:

Folio strap: Iphrogramu lokuthuthukisa abalimi

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Loluthuthukisa Abalimi

Photos: 67,71,80,83,87, if there is space 27,32,35,37

Captions:

Photo 027.jpg

Abaluleki uEduard Foord noFanie Pienaar babongiwe ngenxa ngomsebenzi bawenzile.

Photo 032.jpg

Iziphathimandla eziqobelelana nolwazi ezilandelayo zibongiwe ngomsebenzi ziwenzile:

US.M. Mpahleni, uM. Sobuza, uM.S. Nyoni (kumukelwe nguSolomon Mabila) noLucas

Nhlane.

Photo 035.jpg

Abanikezi bezinto zokuqala ukulima babongiwe ngenxa ngomsebenzi bawenzile:

Ngemuva: ULuvo Qongqo, uJan du Preez, uDiv Bosman, uVictor Thabethe, uCharles Matlou,

uLawrence Watch noJarius Metswamere.

Ngaphambili: UDudu Mashile, uMuzi Hlongwane uSalome Modise.

Photo 037.jpg

Abaqeqeshi (abafundisi) basiza kakhulu ukuthuthukisa Abalimi Abasakhulayo. Abaqeqeshi abalandelayo babongiwe ngenxa ngomsebensi wabo:

UDanie van den Berg (Specialist: Field Services) noIsrael Mokoto waseWolmaransstad.

Photo 067.jpg

Abalimi Abalima Endaweni Encane abakhethiweyo lo nyaka eMpumalanga yilaba:

UN.R. Mhlanga, uE.R. Serahe, uF.J. Mhlanga (ophumelele phambili), uM.G. Nkosi, uJerry Mthombothi (umhlanganisi wephrovinsi) noA.P. Masina.

Photo 071.jpg

Abalimi Abalima Endaweni Encane abakhethiweyo eEastern Cape bayalandela:

UNothando Mzini, uS.H. Walaza, uSimphiwe Elliot Shabhu (ophumelele phambili) uNtombizanele Mtshulana,noThemba Mkiva.

Photo 080.jpg

Abakhiqizi bezomnotho abangamalunga e250 Ton Club, abanikezwe ibheji elibhronzi yilaba:

UI. Abdool, uP. Nolundi Msengana noS. Jonas Mokoka.

US. Motswenyane, uJ. Mokoto, uR.E. Pholo uGeorge Letlojane bebangekho.

Photo 083.jpg

Abakhiqizi bezomnotho abangamalunga e500 Ton Club abanikezwe ibheji eliyisiliva yilaba:

Ngemuva: UJ. Metswamere, uR.M. Ramoholi, uWilliam Matasane noMalefane Makubo.

Ngaphambili: UPhilip Xaba noMe Mponeng Lentoro.

Abangekho: UM.A. Bantseke noM.J. Komako.

Photo 087.jpg

Abakhiqizi bezomnotho abangamalunga e1 000 Ton Club abanikezwe ibheji eliyigolidi yilaba:

UKarabo Peele uMoss Malo.

UThando Lolwane ubengekho.













Ngo-29 Septhemba 2009, Iphrogramu Lokuthuthukisa Abalimi leGrain SA linikeze umbhidli omkhulu - ukuthi "Halala" kumalunga e250 Ton Club.



IPhrogramu Lokuthuthukisa Abalimi Bokudla Okuzinhlamvu eNingingizimu Afrika eliqonde ukukhulisa abalimi bezomnotho abamnyama belinedili elikhulu kuFanie Ferreira hall eNAMPO ukwamukela nokubonga abalimi abazokwazi ukungena emhlanganweni wabalimi bezomnotho abamnyama - labo abakhiqiza ukudla okuzinhlamvu okungaphezu kwamathani angu-250 ehektheleni.

Indlela yokuya endaweni lapho ungasho ukuthi ungumlimi wokudla okuzinhlamvu wezomnotho akusiye indlela elula, futhi azikho ezinye izindledlana ezizokufikisa lapho kalula. Ukulima kuyinto enzima futhi inzuzo ivama ukuba ncane. Laba bakhiqizi basekelwe ngabantu abasebenzela iPhrogramu Lokuthuthukisa Abalimi Bokudla Okuzinhlamvu eNingizimu Afrika, kodwa kukhona abaningi abanye abasizayo njengamabhange, ama-agribusiness, izinkampani ezinikeza izinto zokuqala ukulima, iziphathimandla eziqobelelana nolwazi ezivela eMnyangweni Wezokulima nabanye abakhiqizi bezomnotho.

Ngonyaka odlule sivuse i-250 Ton Club ukwamukela labo balimi abakhiqiza ukudla okuzinhlamvu ongaphezu kwamathani angu-250 ngokwamanje futhi abasondele ukubizwa ngokuthi "abalimi bezomnotho". Abaningi balaba basazobakhona kule phrogramu lethu iminyakana, ngakho-ke sifuna ukubazisa ukuthi siyawubona umsebenzi wabo omuhle.

Amalunga e-250 Ton Club ayanda njalonjalo. Sesinamalunga ayisikhombisa e-1 000 Ton Club, amalunga angu-13 e-500 Ton Club namalunga angu-21 e-250 Ton Club. Ngalo nyaka amalunga angu-8 ajoyinile kuleli Club.

Edilini lalo nyaka singenise into entsha - umncintiswano Wabalimi Abalima Endaweni Encane womnyaka. EMpumalanga naseEastern Cape, kukhona abaningi abalimi abalima ihektheli elilodwa noma amabili emhlabeni womphakathi. Laba balimi benza umsebenzi omkhulu wokulethela umphakathi ukudla njalonjalo. Ingxenye yale phrogramu izama ukuqeqesha nokusekela laba balimi abalima endaweni encane ukuze bakwazi ukuthuthukisa indlela balima ngayo. Ngakho-ke siqale lo mncintiswano ukubonga umsebenzi wabo omuhle. Lo nyaka kuphumelele phambili uMnz F.J. Mhlanga waseMpumalanga noMnz S.E. Shabhu waseEastern Cape. Nokho laba balimi basebenzisa izindawana ezincane ngendlela efanelekile, balethela umphakathi wabo izinto ezinhle.

<fn>PulaImvula.Challenges(maize).2011-06-07.zu.txt</fn>
Challenges (Maize) IsiZulu
Izinselele (izinkinga) ezinzima zezimali ezihambelana nokuphatha ipulazi
Folio strap: Ukuphatha
Byline: Imininingwane ihlanganiswe nguMarius Greyling, ithathwe kumenyuwali Yokuphatha Ipulazi ukuthola Inzuzo
Ukuze ibhizinisi lokulima lilethe inzuzo kufanele likwazi ukunikeza umkhiqizo odingwa abathengi. Emva kwalokhu kufanele leyo nzuzo iqhubeke nakusasa, ngakho-ke ukuphatha ibhizinisi lokulima nakho futhi kufanele kukhule kube ngcono njalonjalo nakusasa.
Izidingo zabantu
Ekusukeni kokudalwa kwesintu umuntu wayedinga izinto ezizomsiza ukuphila. Ukudla kwakuyinto ebalulekile, bese wadinga futhi izingubo zokwembatha nendawo ezomvikela. Ekuqaleni umuntu wayethola izinto ezidingekayo ngokuzingela, ukuvuna ukudla ezitshalweni zemvelo, ukuthunga izingubo zakhe nokuzivikela emigedini.
Lapho isintu siqhubeka siya phambili nezidingo zaso zaqhubeka zase zafika kumaleveli aphekeme zanamhlanje. Isintu sisuke futhi lapho besizisiza ngokwaso sase safika lapho kuthengwa khona konke okudingekayo. Singasho ukuthi empilweni yanamuhla ezweni jikelele amabhizinisi anikeza zonke izinto ezidingekayo kodwa abiza imali.
Kanjalo-ke, namuhla sidinga imali ukuthenga izinto zokuphila. Ngoba singabantu abafuna ukuthenga lezo zinto, singayithola kuphela imali ngokuyisebenzela. Ungazisebenzela noma ungasebenzela omunye umuntu ukuthola iholo. Lapho ukhetha indlela yokuzisebenzela njengokuphatha ibhizinisi lokulima, lelo bhizinisi lifanele likulethele inzuzo - kufanele uphumelele ngokwezimali. Ekulimeni kungabakhona umphumelo omuhle kuphela uma ibhizinisi lakho linikeza abantu izinto abazidingayo - kanjalo umnini walelo bhizinisi uzothola inzuzo.
Lapho ibhizinisi lithola inzuzo umnini uzokwazi ukudonsa iholo lakhe. Uma ibhizinisi alinanzuzo, nomnini akatholi lutho.
Imali engenayo (inzuzo) nezindleko
Izinto ezidingekayo zinikezwa amabhizinisi bese abathengi bayzithenga. Imali engenayo lapho kuthengiswa izinto ezidingekayo yinzuzo yebhizinisi.
Lapho ibhizinisi likhiqiza noma lidiliva izinto ezidingekayo, ibhizinisi linezindleko ezithile. Lezi zindleko zingahlukaniswa ngendlela elandelayo (kukhona amaqumbi ezindleko):
Izindleko zokukhiqiza - izinhlamvu, umanyolo, amakhemikeli ezifo, imithi, ukuvuna nezindleko zokumaketha.
Izindleko eziphezulu - izintelo zasebhange, izindleko zamahhovisi, izindleko zokuphatha amabhuku ezimali nezindleko zezimoto namaloli.
Izindleko ezibophekile - amalayisense ezimoto, amahholo abasebenzi abasebenza sonke isikhathi, ukwehla kwenani lezimoto nezindlu nezindleko zenshuwalense.
Izindleko ezivela ngaphandle kwebhizinisi - intelo yemali ebolekiwe, ihholo lemenijja nokuqasha izindlu noma umhlaba.
Zonke izindleko zizolingana nalokhu okungangaphezulu (uma sihlanganisa zonke).
Inzuzo/incitheko
Inzuzo ilingana nalokhu okusalayo uma kudonswa inani lazo zonke izindleko.
INZUZO - IZINDLEKO = INZUZO/INCITHEKO (I - E = P/L
Noma lapho kuxoxwa ngezindaba zezizokulima:
INZUZO (INANI LENGQIKITHI LOKUKHIQIZA) - IZINDLEKO ZOKUKHIQIZA = INGQIKITHI YEMALI ESELEYO - IZINDLEKO EZIPHEZULU NEZIBOPHEKILE = IMALI YEPULAZI ENGENAYO ENGANCISHISWANGA - INZUZO YEPULAZI.
Labo abathatha intengiso nezinselele
Lapho kukhiqizwa khona, abakhiqizi bangabathathi bentengiso (imali engenayo) nabathathi bezindleko. Kokubili, intengiso nezindleko kuyanda ngokuhamba kwesikhathi, kodwa kumaleveli ahlukene. Isibonelo: ngo-26 Mashi 2010 uJ Willemse wabhala kuLandbouweekblad wathi ngo-2009 inzuzo yamabhizinisi ezokulima jikelele ikhuphuke ngo-2,6% ngalowo nyaka, kodwa izindleko zikhuphuke ngo-8%. La maphesenti ayehluka njalo ngonyaka kodwa adala okubizwa ngokuthi i"cost-price squeeze". Uma sibheka iminyaka neminyaka lokhu kungakhonjiswa njengakulesi sifanekiso esilandelayo (Isifanekiso 1) (Source list: Willemse, J. 2010, Resessie sweepslag knyp Landbou. Landbouweekblad: 26 Maart 2010).
Isifanekiso 1: Imali engenayo, incitheko nalapho kuhlangana/kulingana khona
0+ Izindleko
Incitheko
Imali engenayo
R
Inzuzo
Lapho kulingana khona
0
Iminyaka (Isikhathi)
Lapho umsebenzi epulazini uqhubeka ngokufana ngeminyaka neminyaka, isikhala ngaphakathi kwemali engenayo nemali ephumayo ukukhokhela izindleko sizovaleka, bese kuzobanzima ekugcineni ukuthola inzuzo. Uma sibheka umsebenzi wethu ngamehlo anaka izinto zezimali, kuyakhanya ukuthi kubalulekile ukuthi ukuphatha ibhizinisi lokulima kufanele kube ngcono, kuqhubeke kukhule njalo. Ngaphandle kwalokho ibhizinisi lakho alingeke likwazi ukuqhubeka nokuphumelela nakusasa.
Lokhu kungenzeka uma siqaphela le ndaba ngokuqinisile njalonjalo ukuze ukuphatha kwazo zonke iziqephu zebhizinisi kuye phambili sonke isikhathi. Inhloso kufanele kube ukuqinisela njalo ukuthi imali engenayo ibe ngaphezu kwemali ephumayo (izindleko) ngokuhamba kwesikhathi. Lokhu kukhonjiswa kusifanekiso 2 ngaphansi.
Isifanekiso 2: Inselele
0+
Imali engenayo
R
Inzuzo Izindleko
0
Iminyaka (Isikhathi
Lokhu akusiwo umsebenzi onikiweyo olula ngoba kukhona ziningi izinto ezingaphandle kwezandla zomphathi wepulazi ezikwazi ukushintsha indlela ibhizinisi lihamba ngayo. Ngakho-ke lokhu kuyinselele ebalulekile kakhulu kumnini/umphathi webhizinisi likulima. Ngokwazi umsebenzi kufanele ucabange njalo ngezinto zezimali maqondana nemali engenayo nemali ephumayo (izindleko) lapho wenza noma ini ebhizinisini lakho.
Ngokugcina
Ngokugcina singathi ukuze ibhizinisi lokulima lithola inzuzo lifanele linikeze abathengi izimpahla/umkhiqizi abakudingekayo. Emva kwalokhu abaphathi bebhizinisi lokulima bafanele baziqinise ukuqhubeka ukuthola inzuzo nakusasa, ngakho-ke umsebenzi wabo ufanele ukhule ube ngcono njalo.
<fn>PulaImvula.Challenges.2010-01.zu.txt</fn>
Challenges (Maize) Isizulu

Izinkinga abalimi abasakhulayo bazibhekene nazo

Instructions:

Folio strap: Ukuthuthukisa abalimi

Byline: UJane McPherson, umphathi wePhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi



Ngokwejwayelekile umsebenzi wokulima kungumsebenzi onzima. Futhi singathi ukuthi abalimi bethu abesabi ukusebenza ngokukhuthala. Kodwa, ngokwamanje, ukulima kudinga okunye ngaphandle kokusebenza ngokukhuthala nje.

Sikhethe izinto ezithile ezenza ukuthi ukuthuthuka ekulimeni kuhambe kancane, ziyalandela:

Ukungatholi inzuzo ekwanele ekukhiqizweni kokudla okuzinhlamvu

Kuvamekile lapho uqala umsebenzi omusha ukuthi umsebenzi ungahambi kahle, nasekulimeni kunjalo. Amaphutha azokwenzeka. Ngokwamanje izindleko zokuqala ziningi, intengiso yomvuno iphansi. Lokhu kwenza ukuthi awukwazi ukwenza amaphutha. Abalimi abaphumelelayo bathola inzuzo encane, kanjalo-ke abakwazi ukukhokhela ogandaganda nemishini emisha. Bayaqhubeka ukusebenza ngemali ebolekiwe. Lokhu kudala ingozi ngoba kuyadula. Ukuthola izikwenetu abalimi bacindezekile ukukhokha inshuwalense okwenza ukuthi inzuzo yehle futhi.



Ukusweleka kolwazi, amakhono nobungcweti

Ukulima kungumsebenzi ohambelana nezinto eziningi, kufanele ukwazi ukuqonda izinto ezahlukene kakhulu. Ukuba nolwazi (ukufunda) kuphela akusizi - abalimi bafunda njalo ngonyaka nangonyaka baze bathole ubungcweti. Lapho eNingizimu Afrika abalimi abasathuthukayo bayaqala ukungena ekulimeni bese bathola ukuthi ukulima kuphambaphambene - uma ufuna ukuphumelela kufanele ubenokukhuthaza okuqinile! Ngale nzuzo ephansi awukwazi ukwenza amaphutha. Uzobuthola njani ubungcweti futhi ngubani ozokuvusa lapho ushaye phansi?



Ukusweleka kwemali yokukhiqiza

Abalimi abasathuthukayo bathola ukuthi kunzima kakhulu ukuthola isikwenetu sokukhiqiza. Lokhu sesikukhombisile: inzuzo incane futhi izingozi ziningi. Siyazi ukuthi labo abanikeza isikwenetu abafuni ukulahlekelwa imali yabo. Ngokwamanje sibheka kakhulu ukuthola ukusekela okuvela kuLand Bank ukuze sikwazi ukukhiqiza - kuyisibopho sabo ukunikeza abalimi abasakhulayo isikwenetu - ngakho-ke kufanele sisebenzane kahle nabo kule phrogramu lethu.



Ukusweleka kogandaganda nemishini

Ngeminyaka neminyaka inzuzo beyiphansi, nokuphila kwemishini nakho kwase kwehla - udinga ukuthola inzuzo ukuze ukwazi ukubheka nokulungisa imishini yakho noma ukuthenga izinto ezinsha.



Ubunzima bokuthola umhlaba

Kukhona abalimi abanomhlaba lapho bangalima khona, kodwa ngokwamanje abakwazi ukuthola inzuzo ekulimeni (ngenxa izindleko zokuqala/intengiso ephansi/umhlabathi ompofu). Kukhona abanye abanomhlabathi omuhle kodwa alukho uthango bese abakwazi ukulima ngokuphumelela. Abanye badinga umcako omningi namafosfati amaningi ukulungisa umhlabathi. Bese kukhona abanye abanekhono lokulima kodwa bayahluleka ukuthola umhlaba ngenxa izinkinga kuMnyango Wezomhlaba (sizophinda sixoxe ngalokhu ngesinye isikhathi). Kuyakhanya ukuthi kukhona izinkinga ezihlukene zomhlaba ezihambelana nokuthuthukisa abalimi abasakhulayo ezenza kubenzima.

Ngoba sibhekene nalezi zinkinga, sizama ukuvusa amaphrojekthi namaphrogramu ahlukene ukusiza abalimi, njengalokhu okulandelayo:

Sithintana nabo - iziqumbi zokufunda, izizamo ezikhombisa umphumela, izinsuku zabalimi, umncintiswano wokuthola umlimi wonyaka nephrogramu labalimi abaphakeme;

Izifundo zokuqeqesha;

Siyababhalela (njengalapha);

Sikhuluma nabo kurediyo.

<fn>PulaImvula.ChemicalMaize.2009-02.zu.txt</fn>
Chemical (Maize) Zulu

Ukuphatha ukhula nezifo ngamakhemikeli

Instructions:

Folio strap: Ukuphatha ukhula nezifo

Byline: Imininingwane itholakale kuGrain SA menyuwali: Ukukhiqiza nokumaketha ummbila okuphakeme

Photos: Use chemical photos

Table 1 (photos 2)



Imithi yokubulala ukhula ivama ukusetshenziswa kumaphrogramu aphatha ukhula. Kufanele le mithi isetshenziswe ukusekela ezinye izindlela ezikhona.

Lezi zindlela ezinye zihambelana nalokhu okulandelayo: izindlela ezinhle zokulima njengokuthela umanyolo nomcako okwanele ukuze izitshalo zizokwazi ukuqala ukumila ngamandla, ukushintsha izinhlobo zezitshalo nokuhlakula ngokufanelekile. Lokhu konke kubalulekile lapho ukhula lufuna ukuphathwa ngendlela efanelekile. Okulandelayo ngamagama ozohlangana nawo lapho usebenza ngemithi ebulala ukhula:

Ngokushesha ngaphambili kokutshala (Early pre-plant (EPP))

Umuthi uthelwa emva kokulima lapho kusekhona isikhathi eside ngaphambi kokutshala. Umuthi uvama ukuhlanganiswa nomhlabathi ongaphezulu ngomshini oxubana umhlabathi nomuthi.



Ngokuhlangene ngaphambili kokutshala (Pre-plant incorporated (PPI))

Umuthi uthelwa emhlabathini emva kokulima nokulungisela umhlabathi ukutshala kodwa ngaphambi kokutshala. Uhlanganiswa ngomhlabathi ongaphezulu hhayi ngokujula kakhulu, kukhona izihlobonhlobo zemishini ezenza lowo msebenzi.



Ngaphambi kokuhluma (Pre-emergence (PRE))

Umuthi uthelwa emhlabathini emva kokutshala kodwa ngaphambili kokuvela kwezitshalo emhlabathini. Umswakamo emhlabathini, imvula encane nokunyakazisa umhlabathi kancane kungasiza ukusebenzisa kahle umuthi wokubulala ukhula ngaphambi kokuhluma.



Emva kokuhluma (Post-emergence (POST))

Umuthi uthelwa emakhasini esitshalo emva kokuhluma.



ISurfactant

Lokhu kuyinto ephakathi komuthi eyenza ukuthi umuthi usakazeke futhi unamathele ngendlela elinganayo lapho umuthi uthintana namakhasi noma ngomhlabathi. Kukhona amagama amaningi achaza lokhu kunamathela komuthi njenge-adjuvent, okugezayo (detergent), ukwakha okungamanzi (emulsifier), okusakasayo (spreader), okunamathelayo (sticker) nokumanzisayo (wetting agent).



Eziningi izinhlobo zomuthi ezibulala ukhula ezisetshenziswa ekulimeni ziyakhetha. Lapho zithelwa ngendlela efanelekile zizokhetha zibulale noma zilimaze izinhlobo zokhula ezithile kodwa azingeke zilimaze izitshalo zokhula ezimila lapho. Lapho usebenzisa umuthi okhethayo, kufanele ulandele umlayezo wokuthela umuthi ngokukhuthaza ngoba lapho uhlanganisa umuthi omningi kakhulu uzolbulala noma uzolimaza izitshalo zakho. Icala lizoba ezandleni zakho uma ungalandeli umlayezo oselebuleni kahle. Funda ilebula ulandele umlayezo.

Ukulinganisa ngokuqondile kudingeka kakhulu lapho sithela umuthi obulala ukhula. Kukhona izinto ezintathu esifanele sikuqaphele lapho sifafaza: ubukhulu besicindiso samamnzi, ubukhulu benozili nokugijima kogandaganda.



Umlayezo okhombisa inani lomuthi othelwayo uyehluka maqondana nesimo somhlabathi (omaqhafuqhafu, ongaphakathi, ocoliweyo) nangenani lezinto zezinhlanga ezisemhlabathini. Inani lomuthi othelwa emhlabathini omaqhafuqhafu ongenezinto zezinhlanga eziningi livama ukuba phansi; emhlabathini ocoliweyo onezinto zezinhlanga eziningi, inani lomuthi liyakhuphuka. Bheka ilebula ukuthola inani lomuthi elifanele nesimo somhlabathi wakho.



Ukuthuthukisa ukumila kwezinhlobo zokhula ezinamandla ukulwa nomuthi ezibulalayo

Izinhlobo zokhula ezikwazi ukulwa nomuthi zingavela lapho kuthulwa khona njalo umuthi ofoanayo nangendlela efanayo. Ukushintshashintsha izinhlobo zezitshalo ezitshalwayo, ukushintsha izinhlobo zomuthi ezisebenza ngezindlela ezahlukene kungavimba ukuthi kuvele ukhula okwazi ukulwa nomuthi.



Isidingo semvula engafuneki ine emva kokuthela umuthi othelwa emva kokuhluma. Khumbula ukuthi kudingeka isikhathi esithile esingenemvula emva kokuthela noma muphi umuthi. Lapho izulu lina ngaleso sikhathi, kungadingeka ukuphinda ukuthela umuthi ukuze uzokwazi ukusebenza ngendlela efanelekile yokubulala ukhula. Izibonelo: 2,4 - D amine amahora angu-6 - 8; 2,4 - D ester amahora angu-1 - 2; Atrazine amahora angu-4; Basagran amahora angu-8.



Isikhathi esibalulekile sokuphatha ukhula

Isikhathi esibalulekile sokuphatha ukhula kuyinto ebalulekile oHlelweni Oluhlangene Lokuphatha Ukhula (Integrated Weed Management (IWM)). Lesi sikhathi yisikhathi ekumilemi sesitshalo sokudla singafanele sihlushwe ukhula ngoba kungadala ukwehla komvuno.



Lo mcabango usiza ukuthola isikhathi esihle sokuthela umuthi othelwa emva kokuhluma ongahlali isikhathi emhlabathini, uyavimba futhi ukusebenzisa umuthi ohlala sonke isikhathi sokumila kwesitshalo nokuphinda ukuthela umuthi emva kwesikhathi. Isikhathi esibalulekile sihambelana nobukhulu besitshalo, isimo somhlabathi, isimo sezulu nesikhathi sokumila okungahluka ezindaweni ezithile. Lesi sikhathi esibalulekile siqonda ukuthola ingozi yokhula engaphansi kwa-5%. Kufanele isitshalo singahlushwa ukhula ngaleso sikhathi ukuvimba ingozi engaphezu kwa-5%. Lapho ukhula luphathwa kahle ngalesi sikhathi esibalulekile, ukhula olumila emva kwalesi sikhathi alungeke lulimaze umvuno.



Isikhathi esibalulekile singahluka maqondana nesimo sesizulu nesimo sendawo lapho isitshalo simila khona. Ukuhlolwa kwalokhu emmbileni nakusoya kuyakhombisa ukuthi isikhathi singahluka maqondana nohlobo lomhlabathi nangendlela yokulima, isikhathi siyanda futhi lapho kutshalwa esidakeni nalapho kulinywa lutho.



Ummbila

Isikhathi esibalulekile sisuka ngokumila kwamakhasi angu-3 siya ku-8 (lapho kuvela kancane amakhasi angu-4 - 10, noma V2 - V6 vegetative stages). Ukhula lufanele luphathwe kahle ngelezi zikhathi. Ummbila ongahlushwa ukhula ngezinsuku ezingu-34 emva kokutshalwa noma lapho sekukhona amakhasi angu-6 - 8 (lapho kubonakala kancane amakhasi angu-8 - 10) ukhombise ingozi yomvuno engaphakathi kwa-0 - 5% futhi bekukhona ukhula oluningi emva kwaleso sikhathi.



Amaleveli ezimali

Amaleveli ezimali ayasiza ukubona ukuthi inani lokhula likhombisa ingozi ethile nokubona ukuthi kuzosiza ukubulala ukhula - lokhu kusho ukuthi kukhombisa ukuthi ingozi yokhula izoba ngaphezu kwezindleko zokuthela umuthi. Isikhathi lapho ukhula luqala ukumila kukhombisa kakhulu inani lengozi. Ukhula olumila masinya ohluma kanyekanye nezitshalo ludala ingozi engaphezu kwengozi edaleka lapho ukhula lumila emva kwesikhathi lapho isitshalo sesiqinile. Isibonelo, ukuhlolwa kwamaleveli ezimali lapho kumila i-'pigweed', i-'ragweed' ne-'barnyard-grass' kukhombise ukuthi isikhathi sokumila sokhula sibaluleke kakhulu sidlula ubuningi bokhula emva kwesikhathi uma kulinganiswa izingozi. Ingozi nokulahleka komvuno kuhambelana nesikhathi ukhula luqala ukumila. Ithebula 1 lizama ukukhombisa inani lengozi engavela lapho ukhula oluhlukene luqala ukumila emmbileni nakusoya.

IPhersenti lokulahlekelwa komvuno ngenxa ukhula olunamakhasi abanzi olumile kanyekanye nezitshalo zokudla lapho kungazange kuhlakulwe. (Lokhu ukuhlolwa kutholakale eEmelika kodwa kungasetshenziswa nalapha eNingizimu Afrika ukukhombisa ukulahlekelwa okungenzeka. Zama ukuthola izinhlobo zokhula ezinamakhasi abanzi ezimila epulazini lakho - kukhona uhlelo lwezinhlobo ezijwayelekile eNingizimu Afrika).

<fn>PulaImvula.Chemicals(maize).2011-09-27.zu.txt</fn>
Chemicals (Maize) (1408 words) IsiZulu
Ukuphatha ukhula emmbileni ngokupheleleyo
Instructions:
Folio strap: Ukuphatha ukhula
Byline: Kubhalwe ngumkhiqizi osuthathe umhlalaphansi
Ithebula 1: Inani lokuthela elinikezwayo
Ithebula 2: Izinhlanganiso zomuthi ezikhona emakehthini
Kubalulekile njalo ukuhlola kahle ukuthi kukhona inkinga yokhula ethize epulazini lakho. Izindlela zokulima, izindlela zokubulala ukhula ngamakhemikeli nokushintshana kwezinhlobo zezitshalo kuyahluka ezifundeni ezithile nasemapulazini athile. Kungenzeka ukuthi inkinga yokhula epulazi lakho ingafani lutho nenkinga yokhula kumakhelwane.
Hlola njalo ukuthi kukhona izinhlobo zokhula ezinjani epulazini lakho bese uhlanganisa amakhemikheli afanelekile uwathele. Sicela ubheke kule tebula elingenzansi ukuthi kukhona izinhlobo zomuthi ezinjani ezitholakala lapha eNingizimu Afrika ezibulala ukhula ukhula emmbileni.
Umqobelo (into) osebenzayo
Amakhemikheli nezinhlanganiso zamakhemikheli ezitholakalayo zinomqobelo oyingqikithi obulala ukhula ofana notshani omila njalo ngonyaka noma ukhula olunamakhasi abanzi olumila njalo ngonyaka. Umqobelo osebenzayo uyikhemikheli elibulula ukhula ngokuvimba ukhula ukuthola ukukhanya kwelanga bese ukhula luyahluleka ukuqhubeka ukumila.
Lawa makhemikheli ayahlanganiswa lapho amasimu omkhiqizi anenkinga ngotshani nangokhula olunamakhasi abanzi. Kwezinye izindawo ungaba nenhlanhla ngoba usebenzise uhlelo oluhle lokushintsha izinhlobo zezitshalo noma uphathe ukhula ngendlela efanelekile bese kuzoba khona inkinga yokhula olunamakhasi abanzi kuphela emasimini ommbila. Lapho-ke uzolahla imali uma ufafaza utshani. Ukuhlola okuqondile kwenkinga yokho kuzokusiza ngezindleko zakho lapho ubulala ukhula.
Inani lesidaka emhlabathini wakho
Kuhle ukwazi ukuthi lingakanani inani lesidaka emhlabathini wangaphezulu kuwo wonke amasimu epulazini lakho. Isilinganiso samakhemikheli sihambelana nesidaka emhlabathini - lapho inani lesidaka likhuphuka nenani lamakhemikhele liyakhuphuka. Lokhu kwenzeka ngoba isidaka simunca ingxenye yomqobelo isitshalo sokhula asitholi umuthi okwanele ukusibulala.
Ngubuphukuphuko ukungatheli inani lomuthi elifanelekile ehekthelini ngoba ufuna ukunciphisa izindleko zakwamanje ehekthelini. Umuthi ongasebenzi kahle uzokwenza ukuthi kulahleke umvuno omkhulu lo nyaka. Lapho kungathelwa umuthi okwanele kwenza ukuthi ezinye izinhlobo zokhula zingafi. Ngokuhamba kwesikhathi lezo zitshalo zokhula zizodinga umuthi/umqobelo ozofika ku-x 100 ukuzibulala.
Ngakho-ke wonke umuzi wokulima (zonke izifunda) uzosizakala lapho kulandelwa umlayezo wokuthela umuthi ngendlela efanelekile. Kubiza imali (nesikhathi) eningi ukuthola umuthi namakhemikheli amasha lapho umuthi othile ungasasebenzi kahle.
Isibonelo esingaphansi sikhombisa ukuthi inani lekhemikheli lishintsha kanjani lapho kushintsha inani lesidaka emhlabathini. Laph sikhuluma nge'acetochlor', ikhemikheli elibulala izitshalo ezifana notshani. I-'acetochlor' ivama ukusetshenziswa lapho ihlanganiswe nge'safener'. Uma lokhu kuhlanganiswa ne-'acetochlor' kuvimba i-'acetochlor' lingabulali isitshalo sommbila - khumbula: ummbila uyisitshalo esifana notshani.
Chemical
Umqobelo osebenzayo g/l
% Isidaka
Inani: amalitha/ha
Isikhathi sokuthela
Uhlobo lwesitshalo
Acetochlor (+ ZSafener)
840g/litha
0 - 10
0,75 -1,00 l/ha
Ngaphambi kokuvela kwesitshalo
Utshani ngokwejwayelekile
11 - 20
1,00 - 1,30 l/ha
Pre - E
21 - 30
1,30 - 1,65 l/ha
Pre - E
31 - 40
1,65 - 1,80 l/ha
Pre - E
41 - 55
2,0 l/ha
Pre - E
Pre - E noma Pre-emergence kusho ukufafaza amakhemikheli emhlabathini noma lapho bekungalinywanga khona kakhulu emva kokutshala kodwa ngaphambi kokuvela kwezitshalo emhlabathini.
Lapho kukhona izinhlobo zotshani ezimila kakhulu njalo ngonyaka emasimini athile kuzothelwa amakhemikheli amaningi futhi.
Izindleko zamakhemikheli ehektheleni elilodwa zingaqala ku-R97,50 esihlabathini (lapho kukhona isidaka esingu-0% - 10%) ziye ku-R150 emhlabathini onesidaka esiningi (41% - 55%).
Umvuno wommbila ongafika kumathani angu-4,5 ehekthelini ungaletha ingcebo efika ku-R7 200 ehekthelini. Ngakho-ke kungaba isiphukuphuku nje esizofuna ukulondoloza R60 ehekthelini uma sibheka ezinye izinkinga nezingozi ezingavela. Siyaphinda sithi: hlola inkinga kahle wena nomphathi wamakhemikheli uphathe konke ngokufanele.
Isikhathi sokuthela umuthi
Kubalulekile futhi ukwazi ukuthi uzosebenzisa ziphi izinhlobo zomuthi ukuze uzokwazi ukulungisa umshini wokufafaza kusenesikhathi ngalowo nyaka. Umuthi ungathelwa emva kokutshala kodwa ngaphambi izitshalo zivela, ungathela futhi umuthi emva kokuvela kwezitshalo emhlabathini noma emva kokutshala lapho umhlabathi ulungiswe kahle. Umhlabathi olungiswe kahle usho umhlabathi omuhle onezintwanyana ezingeke zimunce amakhemikheli.
Lapho kufafazwa umuthi ngesikhathi sokutshala noma masinya emva kokutshala, umkhiqizi angakhetha ukulinganisa ipulantela lakhe ngendlala umuthi ufafazwe kabanzi kuyo yonke imisele lapho kutshalwe khona noma endaweni encane ngaphezu komsele owodwa. Enye indlela yilokhu: umshini wokufafaza ungangeniswa ensimini masinya emva kokutshala. Kanjalo kuzoba khona isikhathi esikwanele sokwenza umsebenzi wokufafaza emva kokumila kwezitshalo zokhula.
Indlela yokusebenza izohambelana kakhulu nogandaganda neminye imishini umkhiqizi enazo noma eziqashwayo. Lapho kwakhiwa amasu okuqhubekisa umsebenzi kufanele kubhekwe izinto ezahlukene njengokuba nesikhashana esimfushane sokuqeda ukufafaza ngoba imvula ina kakhulu, ngendlela engajwayelekile.
Izibonelo zezinhlanganiso zomuthi ezitholakala emakhethini zikhonjiswa ngaphansi. Lapho ungumkhiqizi noma ungumphathi wepulazi thola ulwazi maqondana namakhemikheli abalulekile. Emakhethini kukhona umuthi ohlukene onamagama amaningi amahle kodwa onke anenhlanganiso yemithi esebenzayo ngendlela efanayo. Uma ulinganisa izintengo zezinhlobo zemithi ezihlukene bheka futhi amandla zalezo zinhlanganiso bese uthola inani lentengiso ulilinganise nalokho okusemithini okusebenzayo ukuze uthole izindleko ngelitha uzilinganise.
Ikhemikheli - lokho okusebenzayo
Inani (amagramu elithini)
Inani elithelwayo maqondana nenani lesidaka
Isikhathi sokuthela
Izinhlobo zezitshalo zokhula
Acetochlor
750/900 g/l
0,9 to 2,7 l/ha
Ngaphambi kokumila
Kakhulukazi utshani omila njalo ngonyaka.
Acetochlor (+ 'safener')
700/840 g/l
0,7 to 2,7 l/ha
Ngaphambi kokumila.
Kakhulukazi utshani omila njalo ngonyaka
Actochlor /atrazine/propazine
96/202/202 g/l
3,25 to 7 l/ha
Ngaphambi kokumila. Thela ensimini elungiswe kahle.
Ukhula olunamakhasi abanzi olumila njalo ngonyaka nezinhlobo zotshani ezithile.
Acetochlor/atrazine/simazine (+ 'safener')
160/165/165 g/l
3,25 to 7,5 l/ha
Ngaphambi kokumila. Thela masinya ensimini elungiswe kahle.
Ukhula olunamakhasi abanzi olumila njalo ngonyaka nezinhlobo ezithile ezifana notshani.
Acetochlor/atrazine terbuthylazine (okunakho noma okungenakho ama'safeners'). Kukhona izinhlanganiso eziningi.
125/187,5/187.5 g/l
2.75 to 5 l/ha
Ngaphambi kokumila.
Izinhlobo zokhula olunamakhasi abanzi nezizinhlobo zotshani ezithile.
Alachlor
480 g/l
3,2 to 4 l/ha
Ngaphambi kokumila. Thela masinya ensimini elungiswe kahle. Ungabolinda izinsuku ezindlula ezimbili.
Izinhlobo zotshani eziningi ezimila njalo ngonyaka.
Alachlor/atrazine
Izinhlanganiso eziningi.
336/144 g/l
5,5 l /ha
Ngaphambi kokumila. Thela masinya ensimini elungisiwe kahle. Ungatheli emhlabathini onesidaka esingaphansi kwa-16%.
Izinhlobo zokhula olunamakhasi abanzi nezinhlobo zotshani ezithile.
Ametryn
500 g/l
2,5 to 3 l/ha
Emva kokumila. KwaZulu-Natal kuphela.
Izinhlobo zokhula ezinamakhasi abanzi nezinhlobo zotshani ezithile.
Atrazine
Izinhlanganiso zomuthi ezinezinhlobo zomuthi eziningi ezisebenzayo
500 g/l
2,5 to 5 l/ha
Thela kukhula olumila ngokuphelelo.
Kakhulukazi ukhula olunamakhasi abanzi olumila njalo ngonyaka.
Atrazine/cyanazine
250/250 g/l
2,25 to 4,25 l/ha
Ngaphambi kokumila noma masinya emva kokumila.
Kakhulukazi ukhula olunamakhasi abanzi olumila njalo ngonyaka.
Bromoxynil
225 g/l
1,5 to 2 l/ha
Thela lapho ukhula seluthwase ngokugcwele.
Kakhulukazi ukhula olunamakhasi abanzi olumila njalo ngonyaka.
2-4D (dimethylamine salt)
480 g/l
2,7 to 5,4 l/ha
Thela emva kwezinsuku ezingu-5 - 6 lapho utshalile ensimini emanzana.
Kakhulukazi ukhula olunakhasi abanzi olumila njalo ngonyaka.
EPTC (+ 'safener')
720 g/l
2 to 4 l/ha
Thela ensimini elungiswe kahle ufake umuthi kahle emhlabathini.
Kakhulukazi izinhlobo zotshani ezimila njalo ngonyaka, ezinombala obunsomi noma eziluphuzi.
Metolchlor (+ 'safener')
915 g/l
0,75 l/ha
Ngaphambi kokumila. Thela ensimini elungisiwe kahle, kodwa ungalindi izinsuku ezintathu emva kokutshala.
Mainly annual grasses, yellow nutsedge.
Kuyakhanya kahle lapho sibheka izibonelo ezingaphezulu ukuthi umkhiqizi unomthwalo omkhulu ukungalehlekeli ukusebenzisa zonke izinhlanganiso zomuthi ezikhona emakhethini. Ngaphezu kwalokhu umkhiqizi ufanele ahlole konke lokhu aqonde ukuthi uzothela umuthi ongakanani nangasiphi isikhathi emhlabathini onjani lapho kukhona ukhula olufanele luphathwe ngendlela efanelekile. Kungcono njalonjalo ukuxoxa nomuntu onobungcweti lapho unenkinga nemithi yokubulala ukhula.
<fn>PulaImvula.Chemicals.2008-01.zu.txt</fn>
Chemicals Zulu

Cabanga kahle ngaphambi kokuthela amakhemikheli



INSTRUCTIONS:

Folio strap: ukuphatha ngamakhemikheli

Byline: UCornÃƒÂ© Louw, Isazi sezomnotho ekulimeni: Production/Inputs, Grain SA



Amakhemikheli azobulala umkhiqizo wakho lapho ungawatheli mayelana nomlayezo nangokungawaphathi ngendlela efanelekile. Uma ulandela umlayezo kahle, wena ongumlimi ungavimba ingozi engavelela izitshalo zakho.



Lapho uthela amakhemikheli, qaphela okulandelayo

Qinisa ukuthi umthengisi womuthi othile urejestiwe lapha eNingizimu Afrika ukuthengisa lowo muthi othembeke ukubulala ukhula noma isifo esithile.

Inani lomuthi otheliwe lilingana nomlayezo noma cha?

Isimo sezulu ngesikhathi sokuthela umuthi nangemuva sihambelana nomlayezo?

Isikhathi sokuthela umuthi sihambelana nomlayezo? Isibonelo: ekuseni noma entambama?

Isimo somhlabathi lapho kutshalwa khona siqondene nomlayezo, isibonelo: umswakamo emhlabathini nenhlobo yomhlabathi?

Isikhathi sokuthela umuthi sihambelana nobukhulu kwesitshalo ukuvimba isifo?

Okuvela ngemuva - umuthi uzobanga ingozi lapho kushintshwa khona izinhlobo zezistshalo - ngamanye amazwi, uzolimaza izitshalo ezizotshalwa ngemuva noma cha?

Umuthi othile ungahlanganiswa nohlobo olunye - isibonelo: uyakwazi ukuhlanganiswa nezinye izinhlobo zomuthi ezibulala ukhula noma nezinye ezibulala izinambuzane?



IGrain SA ilayeza abalimi ukuthatha izinyathelo ezilandelayo ezizosiza ukuvimba ingozi lapho bathenga amakhemikheli:



Umthengisi ufanele aqinise ukuthi inkampani yakhe iyilunga laseCropLife SA;

Inkampani eyabela umuthi ifanele ibe yilunga laseACDASA;

Umthengisi ufanele akwazi ukufakaza ukuthi uphasile ukuhlolwa kweAVCASA; futhi

Imilayezo ifanele ibhalwe phansi futhi umthengisi ufanele asayine.



Abalimi bafanele baqhaphele kahle ukuthi umuthi ungaphephuki ngesikhathi bafafaza, bazame ukuvimba lokhu. Ingozi enkulu ingadaleka lapho umuthi ungena kwamanye amasimu lapho kukhona izitshalo ezingalinyazwa ngumuthi othile.



Ukuvikelwa kokudla kubalulekile kakhulu. Lapho abalimi bethela umuthi ngendlela efanelekile futhi bephatha amarekhodi balingana nezidingo zokuphatha ukudla ngokuvikelwa.

<fn>PulaImvula.Commercial1.2008-11.zu.txt</fn>
Commerical 1 (Maize) Zulu

Isimo sokwezomnotho sabalimi abasakhulayo



Instructions:

Folio strap: Iphrogramu yokuthuthukisa abalimi

Byline: UJane McPherson, umphathi weGrain SA Farmer Development Programme

Photos: Izinto ezinhle - 035, 060, 065, 067, 069, 073, Use info supplied with photo

Captions:

I-250 Ton Club (photo Club250-Amos 060)

Abalandelayo ngabakhiqizi abangamalunga esigaba se250 Ton. Bathole ibheji elibhulonze:

Abangemuva: UJob Metswamere, uAmos Njoro (umhlanganisi wephrovinsi), uOrapeleng Bankies.

Abangaphambili: UPhillip Xaba, uDeliwe Ntebele-Mutlwane, uDavid Malo noSolomzi Boozene.

I-250 Ton Club (photo Jerry Mthombothi 067)

Abalandelayo ngabakhiqizi abangamalunga esigaba se250 Ton. Bathole ibheji elibhulonze:

UGeorge Mahlangu, uJerry Mthombothi (umhlanganisi wephrovinsi) noJosias Masombuka.

I-500 Ton Club (photo Club 500 073)

Abalandelayo ngabakhiqizi abangamalunga esigaba se500 Ton. Bathole ibheji elisiliva:

Abangemuva: USamuel Moloi, uIsaac Khuto, uMoss Malo.

Abangaphambili: ULungile Malo, uIsrael Motlhabane, uPaul Morule noThando Lolwane.

I-1 000 Ton Club (photo club1000 076)

Abalandelayo ngabakhiqizi abangamalunga esigaba se1 000 Ton. Bathole ibheji eligolide:

Abangemuva: Nico Vermaak (umphathi: Corporate Services, Grain SA), uJane McPherson (umphathi wephrogramu).

Abangaphambili: UBasie Ntsimane, uLepati Macaphasa noBoy Mokoena.

Ongekho: ULabious Manoto.

I-250 Ton Club (photo Club250- 065)

Abalandelayo ngabakhiqizi abangamalunga esigaba se250 Ton. Bathole ibheji elibhulonze:

Abangemuva: UJohan Kriel, (umhlanganisi wephrovinsi), uArnold Jenkins, uPetrus Monnane, uSimon Motsima.

Abangaphambili: UJacob Khomako, uMichael Ramoholi, uMalefane Makubo, uSamuel Nyambose.

I-250 Ton Club (photo Club250- 069)

Abalandelayo ngabakhiqizi abangamalunga esigaba se250 Ton. Bathole ibheji elibhulonze:

Abangemuva: UTonie Loots, (umhlanganisi wephrovinsi), uKarabo Peele.

Abangaphambili: USimon Mazwi, uLasarus Mothusi, uJohn Setshwaro, uDaniel Mocwiri.

Ongekho: UAbednigo Zilimbola.

Usuku luka-25 Septhemba 2008, luzokunjulwa iFarmer Development Programme leGrain SA ngokuthi bekungusuku obeluyisipesheli, oluqhamileyo - usuku oluzokhunjulwa.

Iphrogramu lokuthuthukisa abalimi liqonde ukuthuthukisa abalimi bezomnotho abansundu. Umbhidli obekhona eNAMPO ngo-25 Septhemba 2008, nawo ubeqonde futhi ukubonga labo balimi abazokwazi ukungena esikhundleni sabalimi bezomnotho ekulimeni jikelele.

Indlela yokungena esikhundleni sabalimi bezomnotho inzima,azikho izinto ezenzeka kalula. Ukulima kuyinto eyinselele, kufana nokuthi 'beka induku' futhi inzuzo ivama ukubancinci. Laba balimi babesekelwa izisebenzi zeGSA Farmer Development Programme, nabanye abaningi abasemsebenzini wezokulima - amabhange, ama-agribusiness, izinkampani ezithengisa izinto zokuqala ukutshala nabanye abakhiqizi bezomnotho.

Emva kweminyaka eminingi ukusekela abalimi ngeziqembu zokufunda, ngokuhlolwa ngezifundo zokukhombisa, ngezinsuku zabalimi, ngomncintiswano womlimi wonyaka, ngezifundo zokuqeqesha, ngokukhuluma nani emsakazweni, ngokucicisha iphephandaba "Pula/Imvula" njalo ngonyanga, sicabange ukuqala into ebizwa ngokuthi I-"Advanced Farmer Programme" ukunikeza isisekelo esiyisipesheli kubalimi abanekhono, abathanda ukulima, abakhombisa ukuthi bafisa ukuqhubekela phambili. Abaningi abalimi ababongwayo kuleli dili bebamalunga e-"Advanced Farmer Programme". Kodwa kukhona abanye abasebenze nathi kuleli phrogramu isikhathi eside, asisakwazi ukubasiza ngokuthuthuka ngoba sebafikile lapho: bangabakhiqizi bezomnotho.

Sicabange ukuthi kuzoba into enhle ukuvusa into ezobizwa ngokuthi i-250 Ton Club ukubonga labo abakhiqize ukudla okuzinhlamvu okungaphezu kwamathani angu-250 ngonyaka, futhi abasondele ngokubizwa "abalimi bezomnotho". Abaningi abalimi labo bazoba malunga ephrogramu lethu ngonyaka olodwa nje, kodwa sifisa ukubonga ukuthuthuka kwabo.

Iphrogramu lokuthuthukisa abalimi selihambe iminyaka eminingi, futhi iGrain Trusts, kakhulukazi iMaize Trust ingenise imali eningi ukusekela ukuthuthuka kwalabo balimi. Kuyinto efudumazisa inhlinziyo ukubona ukuthi sekukhona abalimi abangu-8 abaphumelel ukuba abakhiqizi bezomnotho. Futhi bekukhona abanye abalimi abangu-28 ababonakale ukuthi baqonde ukuya lapho. Sibamemile ukuba amalunga e250 Ton Club. Kukhona izigaba ezahlukene ku250 Ton Club, kodwa sekukhona abalimi abane abakhiqiza amathani angaphezu kwa-1000, abayisikhombisa abakhiqiza amathani angaphezu kwa-500, futhi abangu-21 abakhiqiza amathani angaphezu kwa-250. Siqonde ukwenza leli dili njalo ngonyaka futhi sibhekela phambili ukuthi sizothi 'Halala!" kubanye abalimi ngo-2009.

<fn>PulaImvula.Commercial2.2008-11.zu.txt</fn>
Commercial 2 (Maize) Zulu

Okwezomnotho nakanjani!

Instructions:

Folio strap: Iphrogramu lokuthuthukisa abalimi

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Farmer Development

Photos: Commercial 055

Caption: Khandana nabakhiqizi bethu abanesiqu sokwezomnotho:

UNico Vermaak (GrainSA), UBasie Ntsimane, UBoy Mokoena, UKarabo Peele, UPaul Morule, UJob Metswamere, UThando Lolwane, UJane McPherson (GrainSA), UDr Kobus Laubscher (GrainSA), UMoss Malo, ULepati Macaphasa, UJenny Mathews (Umphathisihlalo wePhrogramu yokuThuthukisa Abalimi: Isiqumbi esisebenzayo).

5. Exploding quote: "Akekho umuntu owazi ukuthi kuyini okusilindele ngakusasa... Okubalulekile kungusebenzisa usuku lwanamuhla ngokuhlakanipha, futhi ukubhekana nosuku lwakusasa ngokushoshozela nangokujabula nangeliqiniso ukuthi sizoba nekhono ukwamukela lokho usuku luzosilethela nalokhu okuza ngakithi". Pollock

Ngo-25 September 2008, bekukhona umgidingo omkhulu eNAMPO Park eduze naseBothaville. Iphrogramu lethu lokuThuthukisa Abalimi, lithokozise into enhle - abalimi (abakhiqizi) abangu-9 baphumelele phambili kule phrogramu lethu.

Ngokwejwayelekile, lapha eNingizimu Afrika, bekukhona abakhiqizi abamhlophe (abelungu) abezomnotho kuphela. Abalimi abansundu bebaziwa ngokuthi "basakhula", "basazilimela", "balima ngokuncane", "basathuthuka". Sase sacabanga sathi isikhathi sesifikile ukuthi, "Halala!" kulabo abalimi (abakhiqizi) abafike kuleyo ndawo singababiza ngokuthi: bangabalimi bezomnotho ngokugcwele nokho bebabhekene nezinkinga eziningi lapha eNingizimu Afrika ngokukhula kwabo.

Kuthiwa ukuthi, 'Difficulties are the things that show what men are', (ubunzima bukhombisa ukuthi amadoda anamandla anjani). Labo abakhombisile ukuthi bangamadoda sibashaye amahlombe ngo-25 September 2008. Bebabhekene neziningi izinkinga ezinjengalezi ezilandelayo:

Inzuzo encane etholakalayo ekukhiqizweni kokudla okuzinhlamvu.

Izindaba (amacala) ezihambelana nokuthola indawo yokulima.

Amahlelo ahlukene ukuba umnikazi ngaphandle kwesinye isibambiso.

Ukuphinda ukwabelwa umhlaba nokubanga lowo mhlaba.

Amahlelo ahambelana nomhlaba osetshenziswa ngumuzi wonke nezinkinga maqondana nalapho umlimi efuna ukukhiqiza ukudla ngokwezomnotho kulezo zindawo.

Isimo somhlabathi esibi maqondana nesidingo samafosfati nomcako.

Izindleko ezikhuphukile maqondana nentengo yemishini nokuyiphatha nokuyibheka ngendlela efanelekile.

Ihlelo lokumaketha elivulekile elinezinkinga eziningi.

Ukungatholi imali yokuboleka nokuthola imali yokukhiqiza.

Ukwesweleka kombiko, kolwazi nokusekelwa okwanele.



Laba abakhiqizi (abalimi) bazonitshela ukuthi abazange bahambe bodwa kule ndlela yokuphumelela phambili - bebasizwa bebasekelwa ngabaningi abanye abasebenza emsebenzini wezokulima.

Izisebenzi zeFarmer Development Programme leGSA;

Amabhange;

AmaAgribusiness - kakhulukazi iMGK, iNWK, iVKB neOVK.



Uma sithi laba balimi sebafike esikhundleni esibizwa ngokuthi "Umkhiqizi Wezomnotho", sithini? Kuyini abakunqobile? Okulandelayo:

Isikhathi esihlezi sokuthola indawo yokulima.

Isikhathi esihlezi sokusebenzisa umhlabathi.

Ogandaganda nemisihini.

Amamakethe.

Ukutsheleka imali nokunye kwezimali.

Ukuphatha ipulazi nebhizinisi ngokuvamekile.

Sithi 'Halala!' kula balimi bezomnotho abalandelayo:



UKarabo Peele, uThando Lolwane, uPaul Morule, uJob Metswamere, uLabious Manoto, uBoy Mokoena, uLepati Macaphasa, uBasie Ntsimane noMoss Malo. Baphumelele ngoba banekhono, basebenze kakhulu ngokukhuthaza, bafune ulwazi njalo, bazibophile ukuphumelela - ayikho indlela emfushane uma ufisa ukuphumelela phambili njengabo, ungadeli ungakhawuli neze!

<fn>PulaImvula.CommunicationMaize.2008-12.zu.txt</fn>
Communicate (Maize) Zulu

Ukuthintana nabalimi



Instructions:

Folio strap: Iphrogramu lokuthuthukisa abalimi

Byline: UJane McPherson, umphathi wePhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi



IPhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi lizama njalonjalo ukuthintana nawe - umkhiqizi wokudla okuzinhlamvu. Kusetshenziswa izinto ezahlukene ukuthintana nabakhiqizi, njengalephephandaba Pula Imvula, ukusakaza kurediyo, amaDVD, amabheneli, amaphosta nezincwajana ezinemininingwane yolwazi.



Pula Imvula

Sihlanganisa, senza amakhopi futhi sihambisa le ncwadi kubalimi njalo ngenyanga (inamakhasi angu-8 futhi inezithombe ezinombala) ngezilimi ezilandelayo: IsiNgisi, IsiBhunu, Sesotho, Setswana, Sesotho sa Leboa, IsiXhosa nesiZulu.



Ukuchichiza Pula Imvula kwenzeka njalo ngenyanga - okubhaliwe kulungiswa ngesiNgisi, bese kuthunyelwa ku-Infoworks lapho balungisa isibonelo salokhu ozokubona nokufunda ngesiNgisi. Konke okubhaliwe kulungiselwa ngokufanelekile ukuze kuzohumushwa ngendlela efanelekile, bese kuthunyelwa kubahumushi abayisithupha. Lokhu bese kubuyiselwa ku-Infoworks ukuze ukuphanyeka kwezibhalo zezinye izilimi kufakwe ezindaweni ezifanelekile. Lapho sekutholakale imvumo ukuthi konke kulungile, kuhanjiswa ukushicizelwa bese kuthunyelwa kini. Konke lokhu kungathatha isikhathi esilingana nezinyanga ezimbili.



Lo nyaka sandisile iPula Imvula, sekukhona nezinye izitshalo esikhuluma ngazo - kukhona amakhasi amane ngaphezulu kwalawo ajwayelekile ngoDisemba, ngoMashi, ngoJuni nangoSeptemba axoxa ngokuKhiqiza Ukolo eFreyistata Mpumalanga. Imali yalawa makhasi isekelwa yiWinter Cereals Trust. Amanye amakhasi amane nawo afakwa ngoJanuwari, ngoApreli, ngoJulayi nangoOktoba axoxa ngokukhiqiza Ubhekilanga, asekelwa yiOil and Protein Seeds Development Trust.



Izincwajana zemininingwane yolwazi namaphosta

Ukuhambisa imininingwane yolwazi kubo bonke abafisa ukuthola ulwazi mayelana namaphrogramu nalabo abasebenza kuwo amaphrogramu - kukhona abalimi abaningi neziphathimandla eziqobelelana nolwazi abafanele bathole ulwazi mayelana namaphrogramu, izinhlobo zamaphrogramu nokuthintana nobani lapho bafuna eminye imininingwane (lezi zincwajana zifanele zitholakale ngezilimi eziyisikhomisa).



Lezi zinjwajana zesaziso silungiswe futhi kwenziwe amakhopi ngazo izilimi eziyisikhombisa (IsiNgisi, isiBhunu, isiXhosa, nesiZulu, Sesotho, Setswana neSesotho sa Leboa). Lezi zincwajana bezitholakala kuNAMPO futhi zizosetshenziswa unyanka wonke.



AMA-DVD

I-DVD eligijima amaminithi angu-8 elinikeza ulwazi maqondana nephrogramu lisetshenziswe kahle lo nyaka. Ngesikhathi seNAMPO, simeme "abangane bephrogramu" sabakhombisa iDVD, balithandile. Sithumele abalinganisi bamaphrovinsi bephrogramu nalabo abafundisayo amakhopi ale DVD, bayawasebenzisa njalo. Kwenxenye yeqembu lokufunda eFreyistata, uJohan Kriel ukhombise leDVD, abalimi bacele ukulibona kathathu - kubajabulisile ukubona ukuthi iphrogramu lihamba kanjani.

Amabheneli

Amabheneli avulekayo asakhiwa futhi azosetshenziswa ngaBaphathi Bamaphrovinsi emihlanganweni yamaqembu okufunda nakwezinsuku zabakhiqizi.



Umsakazo kurediyo

Sizakaza njalo ngeviki kumarediyostesheni amane ukuhambisa imininingwane yolwazi mayelana nokukhiqiza kubalaleli abaningi.

<fn>PulaImvula.Competition.2010-01.zu.txt</fn>
Umncintiswano (Ummbila) IsiZulu

Umncintiswano womlimi wonyaka usaqhubeka

Instructions:

Folio strap: Umlimi wonyaka

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi



Ngokwaleka kungathi umsebenzi wokulima akusiwo umsebenzi okhethwa ngabantu abasha lapha eNingizimu Afrika ngeminyaka edlule. Futhi abaningi abantu bacabanga ukuthi abekho abalimi abamnyama bezomnotho abaphumelelayo. Ngalo mncintiswano thina sifuna ukukhombisa ukuthi bakhona abalimi abamnyama abaphumelelayo, futhi sikhombisa ukuthi abantu abakhuthele abasebenza ngamandla bayaphumelela.

Idili elikhulu lapho kubikwe Umlimi Wonyaka lenzeke ngesikhathi sokubhala lokhu, kodwa abakhethiweyo babikwe ngenyanga edlule. Abalimi abathathu abaphumelele phambili yilaba: uMnz Samuel Moloi waseFouriesburg, uMnz Isak Khuto waseFicksburg noMnz Labious Manoto waseMooifontein. Ophumelele phambili ekugcineni bekunguMnz Labious Manoto waseMooifontein, yena wayeyilunga lale phrogramu lokuthuthukisa iminyaka eminingi (uyilunga futhi le250 ton Club okhiqiza amathani angu-1 000). Lo nyaka siyaqhubeka ngalo mncintiswano njengokujwayelekile ngeminyaka edlule. Bekukhona abalimi abayisikhombisa abakhethiwe ukungena kulo mncintiswano Womlimi Osathuthukayo Wonyaka: uMnz Philip Xaba waseBothaville, uMnz Lungile Malo waseDelareyville, uMnz Simon Mazwi waseMakouspan, uMnz Shimi Mokoka waseVanderbijlpark, uNkz Nolundi Msengana waseVanderbijlpark, uMnz William Matasane waseSenekal noMnz Samuel Moloi waseFouriesburg.

Amalunga ebhodi abahlole futhi abakhethe laba balimi abaphumelele ngoJuni lo nyaka yilawa: uMnz Karabo Peele weMaize Trust, uMnz AndrÃƒÂ© Smit weLand Bank, uMnz Dirk van Rensburg (ilunga leGrain SA Executive Committee osuthathe umhlalaphansi), uMnz Jabulani Zitha noNkz Jenny Mathews (amalunga eGrain SA Executive Committee nawesqumbi esisebenza ngokuThuthukisa Abalimi) nabathathu abasebenza kulelo phrogramu (uJane McPherson, uWillie Kotze noDanie van den Berg). Abalimi abakhethiweyo abavela eFreyistata basimangalisile, ngakho-ke bobathathu abaphumelele bavela eFreyistata. Ngokokuqala bekungekho umlimi ovela eNorth West. Senibonile kuPula/Imvula yaDisemba ukuthi umlimi owinile nguSamuel Moloi waseFouriesburg, Umlimi Wonyaka 2009 emncintiswaneni weGrain SA ukuthola Umlimi Othuthukayo Wonyaka.

Ngalo nyaka siqale umncintiswano omusha: Umlimi Omncane Wonyaka (Mini-Producer of the Year) - eMpumalanga naseEastern Cape. Bekukhona abahlanu abakhethiweyo kulezo zindawo futhi bahlolwe ngalelo viki bekuhlolwa lomunye umncintiswano. Sesibone ngesikhathi eside ukuthi bakhona abalimi abaningi abalima ezindaweni ezincane abafanele nikezwe ukusekelwa nokuklonyelwa. Ngale ndlela sizama ukukhusela abantu ukuqala ukulima ngokukhuthaza endaweni encane, bese bazobona ukuthi umsebenzi wabo uzokhula.

.

<fn>PulaImvula.Congress(Maize).2011-05-11.zu.txt</fn>
Congress (Maize) IsiZulu
Kuphakanyiswa izinkathazo emhlanganweni (eKhongolosi)
Folio strap: IKhongolosi
Byline: UIlana Koegelenberg, obhalela iGrain SA
Umnz Jan Botha waseThaba'Patchoa uphakamise izinkathazo eziningana eziphathelane nabalimi abasakhulayo kulo mhlangano womnyaka weGrain SA ngo-9 Mashi 2011. Ukhulume kakhulu ngezinkinga abakhiqizi abasakhulayo babhekene nazo nokwehluleka kukagavumente ukubasiza ngazo.
Ngaphambi kokunikeza izibonelo zezinkinga abalimi babhekene nazo nokwehluleka kukagavumente ukubasiza uJan wathi, "Thina esingabakhiqizi abazakhulayo abamnyama sibhekene nezinkinga ezifana nalezo abalimi bezomnotho babhekene nazo, kodwa kaningi izinkinga zethu zinkulu ngoba asinayo imali ebekiweyo".
Waqala ngokhuluma ngenani lepH elisemhlabathini elingaphansi. Wakhombisa ukuthi ngonyaka obdlule iDAFF lithembise abakhiqizi ukuthi lizobanikeza umcako. Ngonyaka odlule kwakhiwa amamephu ngeGPS, kwathathwa amasampula omhlabathi, kwakhishwa umlayezo, kwaqondiswa ukuthi kudingeka inani lomcako elingakanani futhi imali beyikhona ebhajethini. Konke lokhu kwenzeke ngoMeyi 2010, kodwa ngokwamanje umcako usengakathelwa emasimini. UJan wathi, "Lokhu kwenze ukuthi umvuno wasehlobo ngonyaka odlule waba phansi futhi kuzokwenza ukuthi akungeke kuvunwe ukolo omningi lo nyaka."
Isimo esibi semishini nesawogandaganda kuyinto yesibili eyimhluphayo uJan. Wathi iGrain SA ihlole kahle ukuthi isimo semishini sabakhiqizi abangu-42 eFreyistata sinjani. IGrain SA laselacela iDAFF ukusiza labo balimi ngeR2,5 miliyoni ukulungisa leyo mishini. Wonke lo msebenzi weGrain SA wawulungisiwe ngo-12 Mashi 2010, kodwa ngokwamanje iDAFF alikenzanga lutho.
Okunye okumhluphayo ngukuyinhlawulo yamankontula emasimini nezindawo lapho kuhamba khona amanzi. Uthi, "IDAFF linephrogramu elihle lokuphepha umhlaba (Land Care) elenza umsebenzi omuhle, kodwa ibhajethi labo lincane kakhulu, umhlabathi uyagezeka ngaphambi bakwazi ukukuvimba lokhu."
UJan uthintane futhi nesimo semigwaqo lapho emzini wethu esenza ukuthi abakhiqizi bangakwazi ukuthutha umvuno wabo ngendlela efanelekile - imigwaqo idala ingozi ngoba ilimaza amaloli. Wase waqhubeka waya kwenye inkinga, inkinga yokudlisa amadlelo kakhulu. UJan wathi, "Ukudlisa amadlelo kakhulu kufanele kuphathwe iDAFF ngephrogramu elalibizwa ngokuthi bodem beskerming,"
Kukhona ezinto ezinye ezimbili ezimkhathazayo uJan. Ngokokuqala uthi omasipala bayahluleka ukuphatha umhlaba womuzi wonke ngendlela efanelekile. Ngokwesibili ukhulume ngezinkinga zabalimi zokutsheleka imali yokukuqala ukukhiqiza. UJan uchaze wathi ngonyaka odlule abakhiqizi abamnyama batshale amasimu angu-25% kuphela ngoba bahlulekile ukuthola isikwenetu sokuqala ukukhiqiza. Inzuzo incane kakhulu ukuthola isikwenetu. IGrain SA lenzele abalimi abangu-152 amasu ebhizinisi (business plans) kule phrogramu elizosiza abalimi abafuna ukutshala izitshalo zasehlobo. Abakhiqizi badinge amagranti esikhashane kodwa ugavumente akaze wathatha izinyathelo ngale ndaba. "Amahektheli angu-27 000 awazange watshalwa lo nyaka ngabakhiqizi abamnyama - amasimu amahle. Ogavumente abazange benze lutho ukusiza labo balimi, kodwa bathi njalo ukuthi bakhathazekile ngenkinga yokudla okuzobakhona nakusasa."
UJan waphinda wathi ukuthi unenkinga ngeziphathimandla eziqobelelana nolwazi ngoba bayahluleka ukusiza abakhizi. "Azinolwazi namakhono ngoba azizange zilime ngokwabo, eziningi azifiki nokufika emapulazini."
Isibonelo sokugcina sokwehluleka kukagavumente ukusekela abalimi abasakhulayo yilesi: UMnyango Wezomhlaba unikeza abantu abangasibo abalimi umhlaba. "Abalimi abanekhono lokulima bayaqhubeka ukuhlupheka ngoba abanayo indawo yabo yokulima kodwa abantu abangakwazi ukulima banikezwa umhlaba manje lowo mhlaba awusetshenziswi."
UMz Jan Botha wagcina wacela uSihlalo weKhongolisi ukuhambisa lo mbiko kugavumente. "Bayahluleka ukusekela abalimi abamnyama futhi abangeke bakwazi ukushintsha lesi sigaba sempilo lapho banganikezi abantu lokho okudingekayo."
<fn>PulaImvula.Conservation(maize).2010-11-08.zu.txt</fn>
Conservation (Maize) IsiZulu
Ukulondoloza umhlabathi wethu - singenzani thina?
Instructions:
Folio strap: Ukulondoloza umhlabathi
Byline: UJenny Mathews, usihlalo mePhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi
Singathi ukuthi ukuswela kolwazi kwenzeke ukuthi umhlabathi oneligugu elikhulu uhebhuke nokusetshenziswa ngendlela engafanelekile. Kubalulekile ukuthi abalimi bathwale umthwalo wabo emahlombeni ukufunda ukuthi ukuhebhuka komhlabathi kwenzeka kanjani futhi bamukela izindlela zokulondoloza umhlabathi okuzosindisa umhlaba jikelele.
UProfesa N.S. Shaler waseHarvard University, 1896 uthe: "Uma abantu bahluleka ukuthola izindlela zokusebenzisa umhlaba ngendlela efanelekile, ezolondoloza isisuka semvelo, kufanele sicabange ukubona isikhathi esizayo - kungathatha isikhathi eside , kodwa sekuyabonakala ukuthi thina silahle ifa elikhulu esinikeziwe, futhi kuzonyamalala ngoba sidala ingozi enkulu.("If mankind cannot devise and enforce ways of dealing with the earth, which will preserve the source of life, we must look forward to a time - remote it may be, yet clearly discernible, when our kind, having wasted its great inheritance, will fade from the earth because of the ruin it has accomplished.")
Lawo mazwi abhalwe ngo-1896; ngokwanje asizakwazi ukuthi leyo nkinga ayisekho. UDalai Lama ubonile ukuthi kukhona ukuhebhuka komhlabathi ngendlela emangalisayo, kodwa kusondela kithi ngendlela ethulile, asikuboni njalo.
UDalai Lama waphinda futhi wathi: "The threat of nuclear weapons and man's ability to destroy the environment are really alarming. And yet there are other almost imperceptible changes. I am thinking of the exhaustion of our natural resources and especially of soil erosion and these are perhaps more dangerous still, because once we begin to feel their repercussions it will be too late." (Page 144 of the Dalai Lama's Little Book of Inner Peace: 2002, Element Books, London).
Ukulondoloza umhlabathi
Ukuhebhuka komhlabathi kuyinto eyenzeka njalo emhlabeni, kodwa inkinga ivela lapho thina esingabantu kaningi senza ukuthi lokhu sekwenzeka masinya, sisheshisa lokhu ukuhebhuka okuvama ukwenzeka ngokwemvelo. Lapho umhlabathi uhebhuka emasimini epulazini, kulahleka umanyolo, ukudla kwezitshalo, umuthi obulala izifo nalokhu okusala emva kokuvuna. Abalimi abakwazi ukuthwala izindleko nokunye okulimaza umhlaba wezokumvelo lapho kugezeka umhlabathi ulahleke.
Izifundo zikhombisle ukuthi njalo ngonyaka lapha eNingizimu Afrika kulahleka umhlabathi ofika kumamiliyoni kwamathani angu-300 - 400, kuso ukuthi kulahleka mhlawumbe amathani amathathu ehektheleni elilodwa. Inani lomhlabathi ogezekayo olahlekelwa emifuleni elingena olwandle njalo nonyaka lifika kumathani angumamiliyoni. Lapho kukhiqizwa ithani elilodwa lokudla njengommbila, ukolo, amabele noshukela, iNingiziku Afrika ilahlekelwa umhlabathi ongumathani angu-20 ngonyaka. I"Food and Agricultural Organisation of the United States of America" licabanga ukuthi ukuhebhuka komhlabathi emhlabeni jikelele lapho kutshalwa khona sekufika kumamiliyoni angu-7 njalo ngonyaka. (Enviro Facts, University of Western Cape).
Ukulondolaza amanzi
INingizimu Afrika iyindawo evama ukuba nokoma - kwezinye izindawo izulu alivami ukuna njalo. Amanzi emvelo kuyinto evimba kakhulu ukulima. Ukuthola amanzi ngokwamanje nangaphambili kuthembekile kusimo sezulu, izindlela zisebenzisa amanzi akhona nokuphatha lawo manzi ngendlela efanelekile lapho sisebenzisa umhlabathi. Ngoba amanzi awasekho, kubalulekile ukuthi abalimi basebenzise amanzi akhona ngendlela ezolondoloza amanzi ezweni lethu. Uma imvula ina kakhulu kudaleka udonga emehlelweni (kuklewuka umhlabathi ensimini) bese kuhebhuka umhlabathi namanzi ageleza masinya alahleke.
Ukusebenzisa amankontula
Amankontula avama ukusetshenziswa lapho amasimu asemehlelweni. Umlimi wakha imisele ensimini ukushintsha indlela amanzi azogeleza, akufanele amanzi aqonde phansi, imisele (amankontula) iyakuvimba lokhu. Amankontula asiza ukuhambisa amanzi kancane angasheshisi alahleke bese kulondolozeka umhlabathi futhi umhlabathi uthola ithuba lokumunca amanzi.
Lokhu kuyindlela enhle yokulondoloza:
Kusiza ukwehlisa ukuhebhuka;
Kwehlisa ukuhebhuka komhlabathi owangaphezulu lapho kugeleza amanzi;
Kukhuphukisa ukungena kwamanzi emhlabathini.
Izindleko
Ezinye izindlela zokulondoloza zibiza imali, kodwa ngokuhamba kwesikhathi umvuno uzophakama futhi amankontula azosiza ukuzolondoloza umhlabathi wangaphezulu nokubamba amanzi. Ukuhlolwa kukhombisile ukuthi amankontula angandisa umvuno nge-5 - 10%. Futhi izindleko zedizili nokudleka kwemishini kuyehla.
Amankontula nokungalimi
Izinhlakaniphi zithi ukulima ngokwakha amankontula kuvimba inkinga yokuhebhuka komhlabathi. Inani lomhlabathi olahlekayo lihambelana nendlela kulinywa ngayo. Ukungalimi (no till) kuyindlela ephumelela phambili ukuvimba ukulahleka komhlabathi nokulondoloza amanzi. Lapho kungalinywa khona umhlabathi awunyakaziswa bese izitshalo ezinsha zitshalwa ezinhlangeni ezisale ngonyaka odlule.
Sibokhumbula ukuthi izindlela zokulima zifanele zizwane nesimo samasimu epulazini nezidingo zomlimi. Izindlela zokulondoloza njengokwakha amankontula kuhambisa amanzi ngendlela ephephile futhi kuvimba ingozi engadalwa umoya. Kodwa isu lokulondoloza lifanele lihambelane nokusebenzisa umanyolo ofanelekile, ukuphatha umuthi wokubulala izifo ngokuqaphela nokuphatha izindawo ezinamanzi (wetlands) ngendlela efanelekile. Ukulondoloza kuzovikela umhlaba futhi kuzokwandisa amandla omhlabathi ukukhiqiza ukudla. Futhi kuzokwandisa imali yomhlaba.
Ukwakha amankontula
Kudingeka ubungcweti nolwazi lobunjiniya ukuqala ukwakha amankontula. Kufanele kubhekwe okulandelayo:
Isimo somhlabathi (amasimu);
Ubude bomehlelo;
Inani lemvula;
Izinhlobo zomhlabathi;
Umhlabathi wangaphezulu nesimo samasimu;
Ububanzi bamankontula nobubanzi ngaphakathi kwamankontula;
Kuzokwakhwa ini emaceleni kwamankontula, njengemisele noma ukutshala utshani.
Kudingeka ukuthi sikhulume nezinhlangano ezisekelayo kuhulumeni njengoMnyango Wezokulima neziphathimandla eziqobelelana nolwazi ukuze basize abalimi ukubanikeza ulwazi namakhono ukuphatha umhlaba ngendlela efanelekile.
Labo abalondolozayo nabaphathi
Thina esingabakhizi sifanele samukele umsebenzi wethu wokuphatha umhlaba wethu nezingcebo zezwe lethu. Kufanele sicabange ngalokhu esikukhiphayo emhlabeni nangomthelelo kwalokhu ezingcejweni zemvelo. Omunye umkhiqizi wethu ophumelela phambili ngokukhiqiza ubhekilanga ulima endaweni yaseRustenburg, uKarabo Phele, utshala ngaphandle komanyolo ngoba isidaka sakhona sivundile. Waphendula kanje kumbuzo mayelana nekhono lakhe lokuthola umvuno omuhle ngaphandle ukusebenzisa umanyolo: "Uma ukhipha amandla njalo ngonyaka emhlabathini, kodwa awubuyiseli lutho, uzothola ukuthi amandla omhlabathi azokwehla, bese wena nalabo abalandela wena bazothola ukuthi umhlabathi awusakwazi ukunikeza amandla njengakudala".
Ukugcina
Amasimu avundile alahlekelwa umhlabathi wangaphezulu bese namandla ukukhiqiza ukudla ayalahleka, umlimi bese akasatholi umvuno ofanelekile, akasatholi inzuzo. Ukuhebhuka nokulahleka komhlabathi namandla omhlabathi kwenza ukuthi umhlabathi ufe! Akusiye imvelo kodwa ngumuntu odala umqothu. Ukulondoloza umhlabathi namanzi ethu kubalulekile uma thina esingabantu sifisa ukuqhubeka ukuphila!
<fn>PulaImvula.ConsumptionMaize.2009-09.zu.txt</fn>
Ukudliwa kwamanzi IsiZulu

Ukudliwa kwamanzi - kwenzekani lapho kuniselwa?

Instructions:

Folio strap: Ukunisela

Byline: Imininingwane ithathwe kumenyuwali ebizwa ngokuthi Ukukhiqiza Ummbila Ngokunisela (Maize Production under Irrigation)

Izindawo ezidla amanzi nenani lalawo manzi kunikezwe nguMnyango Wezemanzi Nezihlalthi. Amasthathisithiki ngo-2000 zalokhu kuyalandela. Inani lamanzi libalwa ngamamiliyoni amamitha aphindwe kathathu (cubic metres) adliwe ngonyaka.

Izindawo ezidlayo

Inani lokudliwa

IPhesenthishi %



Umasipala nokwasemakhaya

3 220

14,4



Umsebenzi wokwakha okohwebo (industry)

2 043

9,1



Ukumayina

582

2,6



Ukuvusa amandla kagesi

779

3,5



Ukunisela

10 974

48,9



Ukunikeza izimpahla amanzi

316

1,4



Ukulondoloza okwezomvelo

187

0,8



Okwezihlathi

1 570

7,0



I-Ecology (ukuphambanisa okwezemvelo nalokhu kwamanje)

2 787

12,3



KONKE

22 438

100,0





Ngokubheka lokhu, kuyakhanya ukuthi ukunisela ekulimeni kudla ihhafu lamanzi angatholakalayo. Ngaphezu kwalokhu singasho ukuthi inani labantu ezweni lethu lizokwanda libe ngaphezu kwa-47 miliyoni. Lokhu kukhombisa ukuthi lesi sigaba sokulima sizoqindezelwa ukusebenzisa amanzi maqondana nomthetho, futhi ukukhiqiza ukudla kuphela. Abaziwo bathi ukusebenzisa amanzi lapha eNingizimu Afrika sekufike ekugcwaliseni - uma kusafuneka ukuthuthuka ngale ndlela kuzobiza imali eningi.



Okungenzeka ekuniseleni

Kungaba khona amahektheli angu-1,3 miliyoni amasimu eNingizimu Afrika aniselwayo nokwamanje, kodwa kusekhona mhlawumbe amahektheli angu-233 600 akwazi ukusentshenziswa ngale ndlela. Bayacabanga ukuthi amahektheli angu-178 000 azokwazi ukusetshenziswa ngakusasa ngenxa inkinga yamanzi angasathokali, angasekho. Ukukhiqiza kommbila okufika kumathani angu-660 000 emahektheleni angu-110 000 emasimini aniselwayo kulingana ne-10% nazo zonke izitshalo ezitshalwa ngokunisela

<fn>PulaImvula.ContractingMaize.2008-10.zu.txt</fn>
Contracting (Maize) Zulu

Ukunkontilaka ekulimeni - izinto ezibalulekile



Instructions:

Folio strap: Ukuphatha

Byline: Imininingwane ithole emenyuweleni leAgricultural Contracting

Photos:



Umkhiqizi (umlimi) oqasha wena ube ngumkontilaki ufisa ukuthola kahle ukuthi umsebenzi uzokwenziwa njani. Wena ongumkontilaki unesibopho sokusebenzela lowo mlimi ngendlela efanelekile ngoba wena uthola umsebenzi kuye.

Umkontilaki kufanele aqonde kahle okulandelayo:

Umsebenzi othile uqonde ukwenziwa kanjani

Kubalulekile ukukhumbula ukuthi konke ukulima komhlabathi kuqonde ukulungisela amasimu ukuze kutshalwe izitshalo zokudla.



Uma isimo somhlabathi sinzima kakhulu kungcono ukuthi umkontilaki atshele umlimi ukuthi ukulima akungeke kwenziwe ngendlela efanelekile - angaqhubeki nje ngomsebenzi bese kutholakala umphumelo omubi kodwa yena ufuna ukuhola. Uma umhlabathi ungalungiswanga kahle kuzodalela umlimi izindleko ezizokwenza ukuthi ahluleke ukulima futhi ngyaka ozayo. Lapho umlimi engatholi inzuzo enhle naye umkontilaki angeke abenomsebenzi.



Izikhathi zokwenza umsebenzi othile

Ukulima okubalulekile kulandela ukuvuna kwezitshalo ezitshaliweyo. Ezindaweni lapha imvula ina ehlobo kodwa kuzotshalwa izitshalo zasebusika (njengekolo), kungcono ukulima masinya emva kokuvuna. Lokhu kuzokweza ukuthi imvula yasehlobo ingene masinya emhlabathini.



Emva kokuvuna izitshalo zasehlobo (njengommbila), kufanele kulinywe ngaphambi kokufika kwemvula yasentwasahlobo ukuze imvula izongena kahle emhlabathini. Izinhlobo zezitshalo ezahlukene ezindaweni ezahlukene zidinga izikhathi ezinhle zokutshala ezahlukene. Ukutshala ngesikhathi esifanelekile kubalulekile kakhulu uma ufuna ukuthola umvuno omuhle. Ukulima nokulungisa amasimu kufanele kwenzeke ngaphambi kokufika kwesikhathi esibekwe ukutshala.



Umkontilaki olungile uzokwazi ukuthi kufanele kusetshenzwe kanjani endaweni ethile futhi unesibopho ukutshela umlimi ucabanga ukuthi isikhathi sesihambe kakhulu noma ukuthi isimo semvula nesomhlabathi sibi kakhulu ukwenza umsebenzi othile. Akusizi lutho ukutshala lapho isikhathi sesihambile ngoba kungavela izingozi eziningi (njengesithwathwa nokoma ngesikhathi izitshalo zihluma) bese umlimi angeke athole inzuzo. Lapho umkontilaki eqhubeka ukutshala emva kwesikhathi uzobulala umsebenzi wakhe nebhizinisi lomlimi.



Indinganiso yomsebenzi othile

Kunzima ukubeka phansi izidingo zayo yonke imisebenzi kuzo zonke izindawo. Kufanele kubekhona ukuvumelana ngaphakathi komlimi nomkontilaki ngaphambili kokuqala umsebenzi othile. Isibonelo, uma umlimi efisa ukuthi kulinywe amasimu athile ngokujula okuthile kufanele bobabili bakuqonde kahle lokhu futhi kufanele kubhalwe phansi - isibonelo, kufanele kulinywe 30ha ngokujula okulingana na-300 mm.



Ukutshala ngenkontilaki kunezindinganiso eziqondile. Umlimi uzodinga ukuthi kubekhona inani lezitshalo elithile ehektheleni nenani likamanyolo elithile ehektheleni. Kubalulekile kakhulu ukuthi umkontilaki aqinisele ukwenza lezo zindinganiso - umphumela omuhle womvuno kuhambelana nendlela nangesikhathi kuzotshalwa ngaso. Kufanele umkontilaki aqinise ukuthi unalo ikhono lokwenza umsebenzi odingekayo ngendlela efanelekile.



Lapho kufafazwa umuthi ngenkontilaka kubalulekile futhi ukuthi kulinganiswe kahle zonke izinto ezihambelana nalokhu - inani lamakhemikhali elishaya khona namanzi afanelekile azothelwa ehekthelini elilodwa.



Ikhono lemishini lokwenza umsebenzi othile maqondana namahektheli athile ngosuku olodwa

Ngokwejwayelekile abakhontilaki bathanda ukuthatha umsebenzi ongaphezu kwekhono labo lokwenza lowo msebenzi ngesikhathi esifanelekile nangendlela afanelekile. Lokhu kwenzeka ngoba umkhontolaki ufuna ukulima amasimu amaningi ukuze athole imali inzuzo eningi. Kungaba khona ingozi lapha ngoba, uma umlimi (umqashi) engathandi indlela umkhontilaki esebenza ngayo, angeke aphinde aqashe lowo mkhontilaki ngakusasa.



Kukhona izimo ezamukelwayo ngokujwayelekile ezingasetshenziswa ukulinganisa ukuthi ugandaganda othile odonsa umshini othile ungalima amahektheli amangaki ngosuku olodwa (Ithebula 1).



Ithebula 1:

Ugandaganda

Umshini

Ha / ngosuku



Amasondo angu-2 aletha amandla, 55 kW

Igeja elilima imisele angu-3 ngokujula okungu-400 mm

6,6 ha





Iripha elishona phansi elinezinyo elilodwa

4 ha





Idiski elingu-1,8 m

12,2 ha





Umsheshane (cultivator) ongashoni ongu-2,9 m

17,4 ha



Amasondo angu-2 aletha amandla, 80 kW

Igeja elilima imisele angu-4 ngokujula okungu-400 mm

9,5 ha





Iripha elishona phansi elinamazinyo angu-3

8,4 ha





Idiski elingu-2,5 m

17 ha





Umsheshane (cultivator) ongashoni ongu-3,5 m

24,5 ha





Izindleko zomsebenzi ngamuny ngamunye

Ukubala izindleko zaleyi misebenzi kungaba inkinga ngoba kukhona izinhlobo ezimbili zezindleko ezifanele zingene kulokhu kubala. Imishini ifanele ithengwe kuqala (izindleko zokuqhuba umsebenzi) bese kukhona izindleko zokuyisebenzisa futhi nokyiphatha.



Ugandaganda othile nemishini ethile kunesikhathi esithile sokusebenza kahle lapho kusetshenziswa kahle futhi imishini iphathwa kahle, bese kuzodingeka ukuthi kuthengwe imishini emisha noma ilungiswe kakhulukazi. Uma sixoxa ngalokhu, singathi ngokwejwayelekile sikhona isilanganiso kulo msebenzi esisho ukuthi isikhathi sikagandaganda sokusebenza singaba iminyaka engu-12 (amahora angu-1 000 ngonyaka, lokhu kuso ukuthi: amahora angu-12 000 = 12 yeminyaka). Isikhathi sokusebenza kwaleyo mishini kutholakala lapho kwakhiwa imishini ethile, futhi ngesikhathi imishini isebenze ngokufanelekile. Lapho kubalwa izindleko zokuthenga nokuqhuba umsebenzi, izindleko zifanele zihlukaniswe ngo-12 - bese kutholakala izindleko zonyaka olodwa maqondana neminyaka umshini ukwazi ukusebenza.



Kanjalo-ke singasho ukuthi imali esetshenziswe ukuthenga ugandaganda ibolekiwe, bese inzalo (intelo) yemali yokuqhuba umsebenzi ifanele ingene ekubaleni kwezindleko zokulima ihektheli elilodwa.



Inani lezinsuku elingani njalo ngenyanga

Lokhu kungaba nethonya (umthelelo) elikhulu maqondana nomsebenzi ozokwenziwa enyangeni ethile. Kufanele kukhunjulwe njalo ukuthi umsebenzi wokulima uhambelana nesimo sezulu - kubalulekile ukuthi siqonde ukuthi imvula ingaba nomthelelo omkhulu emsebenzini womkhontilaki. Kungalahleka izinsuku eziningi zokusebenza lapho izulu lina futhi umhlabathi umanzi kakhulu ukusebenza.



Xoxa nesteshi sesimo sezulu endaweni yakho (ARC for Soil, Climate and Water ePitoli (012) 310-2500 khuluma noDerick Vermaak).



Isimo sokuphila semishini nesikhathi esiyothatha ukulungisa uma iphuka

Lokhu kuyinto ebaluleke kakhulu uma ungena ebhizinisini lokukhontilaka. Khumbula ukuthi lapho imishini imile, ingasebenzi, akungeke kuphuke lutho - kuzophuka izinto ezidlekile lapho imishini izebenza ngawo onke amandla. Ngakho-ke kubalulekile ukwenza umsebenzi wokuphatha (sevisa) ngesikhathi umsebenzi uthulile.



Lapho wena ongumkhontilaki ubala amahektheli uqonde ukuwalima ngesikhathi esingaphambili sokulima, khumbula ukuvula isikhala salezo zinsuku lapho ungakwazi ukusebenza ngoba umshini uphukile.



Isimo sesivumelwano ngaphakathi kwakho nomlimi maqondana neholo

Akujwayelekile ukuthi abantu basayine ikhontilaka ebhaliweyo ngoba kukhona ezinto eziningi ezingashintsha kulo msebenzi - isibonelo: ukuphuka kwemishini, izulu nokunye futhi. Kufanele izimo zekhontilaki zibekwe phansi ngendlela eqekayo ngoba kukhona lezozinto eziningi ezingonakala - ngakho-ke lokhu okungaqiniselwa kwekhontilaka kungenza ukuthi umkhontilaki nomlimi bobalili bangaphuma kuleso sivumelwano.



Amakhontilaka afana nelezi angaba isivumelwano ngemlomo noma ukwenza okuthile okuzokwenzeka. Bobabili bazovumelana ukuthi umsebenzi othile uzokwenziwa ngeholo elithile.



Izibopho zekhontilaka

Ingxenye yezinto ezingadala inkinga ngaphakathi komlimi nomkhontilaki ngubukhulu bamasimu. Umlimi uzozama ukwenza ngathi amasimu angamahektheli amancane, umkhontilaki uzothanda ukuthi amahektheli azolinywayo maningi.



Ubukhulu bamasimu bufanele buqinisekwe ngendlela eqondile ukuze kungaveli izinkinga ngemva kwesikhathi. Ukusebenzisa iGPS sekwenze ukuthola ubukhulu bamasimu kubelula futhi kuqonde kahle. Kodwa abaningi abantu abanalo lelo theknoloji. Kukhona ezinye izindlela ezilula zokuthola ubukhulu bamasimu.



Ukugcina (isifinyezo)

UMnz JP le Roux wasePitoli uyihlolise kahle le ndaba yezindleko zemishini wase wahlanganisa igayidi elixoxa ngazo zonke izinto ezihambelana nokwemishini. Leli gayidi (isifundiso) kuyinto engakusiza lapho ucabanga ngezindleko zalo msebenzi. Ungathintana noMnz Koos le Roux lapha: (012) 998-2803, noma 082 828 9531, noma e-mayila koosleroux@absamail.co.za.



Qaphela kodwa: ekulinganisweni kwakhe uhlanganisa izindleko eziqondile nezindleko ezingaphezulu, kodwa akahlanganisi izindleko zomsebenzi (labo abasebenzela umkhontilaki) nezindleko zokuthutha imishini ukuya endaweni ensha yokusebenza - kufanele inzuzo (iholo) ezotholakala ihlanganiswe nenani lemali elibizwayo nalezo zomsebenzi nalezo zokuhambisa imishini kuleyo ndawo.

<fn>PulaImvula.Crop(maize).2011-04-07.zu.txt</fn>
Crop (Maize) IsiZulu
Ukubaluleka kwesilinganiso (ukuqagela inani) somvuno
Instructions:
Folio strap: Isilinganiso somvuno
Byline: UJane McPherson, umphathi wePhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi
Ikomiti elibizwa ngokuthi I"National Crop estimates committee" (iNCEC) liqagela ukuthi inani lomvuno lizobangakanani ngesikhathi esithile, ngamanye amazwi, litshela abalimi ukuthi kukhona umvuno ongakanani emasimini ngesikhathi esithile. Lokhu kubalulekile ngoba lezi zilinganiso zihambelana kakhulu nenani lentengiso elizotholwa ngabalimi lapho bathengisa isitshalo esithile ngesikhathi esithile.
Ukuqagela inani lomvuno (isilinganiso) kuyini?
IGrain SA liyaqonda ukuthi lokhu kuyinto ephikisanayo kakhulu. Sifanele sicabange kahle ngokusobala ngomsebenzi wale komiti ngaphambi kokubeka noma kokuphakamisa izinto ezifanele zishintshe ezingadalela abalimi ingozi ekugcineni.
Khumbulani ukuthi iNCEC iqagela inani lawo wonke umvuno, hhayi lokhu okuthengiswayo emakethe lezomnotho. Ngaphandle kwalokho, abakwazi nakanjani ukusho ukuthi amasimu ahlanyeliwe angakanani, futhi abakwazi ukusho ukuthi umvuno uzoba ngakanani - konke lokhu ngukuqakela nje. Ikhwalithi lalesi silinganiso singalinganiswa nekhwalithi salabo abanikeza imininingwane. Ekugcineni isisuko esikhulu seminingwane sisezandleni sabakhiqizi.
Obani abakule komiti leCEC?
Amalunga eCEC ayalandela:
Kukhona abakhiqizi abacishe bafike ku-3 000 abasebenzisana abathumela imininingwane yabo kule komiti njalo ngenyanga.
Izinhlangano ezinjengeSpatial Intel neGeoterra Image ezithola izindawo lapho kutshalwe khona isitshalo esithile ngama"satellite".
IARC institute lezitshalo ezinhlamvana neSmall Grains Institute abasebenzana nabalimi ukubala ama"statistic".
Abameli bakaGavumente kuMnyango Wezokulima emaPhrovinsi abanikeza imininingwane mayelana nesimo sokukhiqiza ezindaweni ezithile.
Ama-Agri Bhizinisi abenza isilinganiso somvuno ezindaweni lapho basebenza khona. Le mininingwane bayinikeza iCEC kodwa isilinganiso sabo samasimu atshaliweyo ayisetshenziswa iCEC ukuthola isilinganiso salo.
IDirectorate loMnyango Wezokulima osebenza ngama"Statistic" lithatha yonke imininingwane bese lihlanganisa inani lakho konke bese likhokha isilinganiso ngamandla esikhundla.
Okulandelayo kuyimibuzo ebalulekile:
Uma iCEC likhawula ukwenza isilinganiso, ngeke kubekhona isilinganiso sezwe jikelele? Impendulo ithi: cha, ngoba kuzobakhona ezinye izinhlangano ezizokwenza izilinganiso zabo bese akungeke kukhanye ukuthi yisiphi isilinganiso esishaya khona, esiqondile.
ICEC lizimele noma lisezandleni zabanye abakhona kule bhizinisi abalicindezela ukwenza lokhu abakuthandayo? Asikwazi ukuthi kungaba khona umuntu oyedwa ozokwenza noma yini akuthandayo noma ukushintsha indlela iCEC lisebenza ngayo, kuzobanzima kakhulu ngoba kukhona abanye ababheka njalo ukuthi imininingwane ephumayo iqondile iyiqinso.
IGrain SA lithini?
IGrain SA likholwa ukuthi:
Kufanele kudingeka isilinganiso samasimu ahlanyeliwe nenani lomvuno esikhishwa ngamandla esikhundla, esiqondile, esifika masinya ukuze imakethe lokudla okuzinhlamvana lisebenze ngokufanelekile.
Abakhiqizi, iCEC nabanye abakule bhizinisi bafanele basebenzisane ukuze bazokwazi ukwenza lokhu.
Amalunga eGrain SA nabo bonke abanye abakhiqizi nalabo abakulo msebenzi bafanele bacindezelwe ukunikeza njalo imininingwane eqondile manje nakusasa.
<fn>PulaImvula.CropMaize.2009-04.zu.txt</fn>
Crop (Maize) IsiZulu

Inshuwalense yokuvunwayo - ukuphatha izingozi ezingavela ekulimeni



Umlayezo:

Folio strap: Inshuwalense

Byline: Imininingwana yolwazi itholakale kumenyuweli efundisa ukukhiqhiza nokumaketha ummbila ngendlela ephakeme yeGrain SA



Kuthiwa ukuthi umhlaba wethu lapha eNingizimu Afrika i-90% yezindawo zomile noma zivama ukoma. Ukulima kwenziwa ngaphandle emoyeni - ukukhiqiza ukudla kubhekene nesimo sezulu: imvula, ukukhanya kwelanga, isithwathwa, isicotho, ukoma nomoya ovunguzayo - kodwa kwezinye izindawo kungaba ngcono ngoba abanye abalimi bakwazi ukunisela (ukufafaza) izitshalo zabo. Kubalulekile ukuthi umlimi abheke isimo sezulu nokunye okungadala ingozi lapho efuna ukukhiqiza ukudla.

Ukulima kuyibhizinisi, futhi ibhizinisi ingaphila kuphela isikhathi eside uma kutholakala inzuzo njalo ngonyaka. Kodwa asiko isiqiniso sokuthi inzuzo izotholakala, ngakho-ke kufanele kubhekwe zonke izingozi ezingavela lapho ufisa ukungenisa imali ebhizinisini sokulima.

Izinto ezingadala izingozi ekukhiqizweni

Ukutholakala komhlaba ukulima nokukhona kohlelo lwezomnotho;

Inani lokungenisa imali ukuthola imishini ukuqinisa ukuthi umvuno uzobakhona ngesikhathi;

Isimo sezulu: ukubhekana nemvula ezokuna, ukoma, imvula eningi kakhulu, ukubanda, isithwathwa, isicotho endaweni ethile, umlilo ongashisa izitshalo nokunye;

Izimali zokusekela ukukhiqiza ngokuqhubekayo;

Ulwazi lomlimi noma lomphathi wepulazi maqondana nomsebenzi wokuphatha ipulazi;

Ukugula noma ukulimala komnini wepulazi okungenzeka;

Izingozi ezingenzeka ezimpahlweni eziqondane nokuntsontsha, umlilo, ukulahleka nokukhubaza kwemishini noma uhlelo lwezomnotho;

Ukusho ngaphambili ukuthi umvuno uzoba ngakanani;

Ukusho ngaphambili ukuthi intengiso izoba ngakanani;

Umbono ongalingani namandla omlimi okukhiqiza ngezinto azinazo (amasimu, imali, abasebenzi, imishini).



Izindlela eziyisisesekelo lapho ufuna ukuphatha izingozi ezingavela

Yehlisa ithuba lokungavela kwengozi. Ukwehlisa lokhu kungenzeka ngokukhetha izitshalo ezahlukene, ukungatshali konke ngasikhathi sinye endaweni eyodwa nokungabophi inani lentengiso lomvuno masinye.

Zama ukudluliseka izingozi ngokuthatha inshuwalense nokuthola abankontilaki masinya ngaphambi kwesikhathi.

Zama ukwehlisa ithuba lokungavela ingozi ngokuzilungisela uma ingozi ivela ngempela - fihla amanye amandla akho ukuze uzokwazi ukubhekana nezingozi ezinsha.



Inshuwalense ingaba into engabelana ingozi

Isimo senshuwalense sokwaba izingozi yilokhu: ukwemukela amaphrimi avela kubalimi abaningi ukuze inkampani yenshuwalense ikwazi ukuhlanganisa izimali ezingenayo ukuvikela izingozi ezingavela. Inkampani yenshuwalense izosebenzisa imininingwane yolwazi oluhambelana nenani lamakhlemu lapho babeka inani lamaphrimi ukuze izokwazi ukukhokhela amakhlemu futhi izokwazi ukuqhubeka ngomsebenzi wayo ithole inzuzo futhi. Kamfushane, inkampani yenshuwalense ithatha amaphrimi kubo bonke abakhokha inshuwalense ukuze izokwazi ukukhokhela amakhlemu endaweni ethile.



Kodwa inshuwalense ithandeka kakhulu lapho ukhiqizi uvama ukuvelelwa ingozi futhi lapho ingozi inkulu, bese umkhiqizi uzobheka ukuthi amaphrimi nemali ezokhokhwa ingakanani akulinganise nenani lengozi engavela. Izingozi ezincane azivami ukudinga inshuwalense, kodwa uma kukhona ingozi engabulala wonke umsebenzi wokulima, bese kudingeka inshuwalense. Kukhona izinhlobonhlobo zenshuwalense ezivikela zonke izingozi ezingavela emsebenzini wokulima.



Inshuwalense ingakhishwa ukuvikela izingozi ezilandelayo:

Isicotho

Ukulahleka komvuno ngenxa ukulimala kwezitshalo okubonakalayo - ukulimala kwenxenye yezindawo zesitshalo noma isitshalo sonke. Izinto ezivikelwa inshuwalense kungaba lezi: izinhlamvu ezishayiwe eziwile, izindawo zesitshalo lapho sizamila khona, amakhasi alimele noma awile, izinhlanga ezilimele noma ezinqamukile. Inshuwalense ibalulekile lapho kutshalwa ukolo nobhekilanga ekuqaleni kokumila.



Umoya

Ukulimala okufana nalokhu kwesicotho: izimbewu ezilahlekile, amakhasi adabukile nezinhlanga ezinqamukile. Njengokulimala okudalwa yisicotho, inshuwalense ivikela ukulimala kwenxenye yezinto zesitshalo noma isitshalo sonke.



Intilanspoti

Ukulimala komvuno lapho uthuthwa emva kokuvunwa emasimini anenshuwalense. Lokhu kungaba ingozi yomlilo, ukushayisana kwamaloli nokugubuqa kwamaloli. Inshuwalense ivikela lokhu endaweni engaphansi kwa-100 km ukusuka epulazini kuphela.



Imvula eningi kakhulu

Ingxenye yezitshalo zingavikelwa yinshuwalense: ukolo namagrebhisi lapho kukhona ukulimala ngenxa imvula eningi kakhulu lapho ukudla kuvuthwa.



Umlilo

Ukulimala kwengxenye yezitshalo ngenxa komlilo kungavikelwa inshuwalense. Umuntu okhipha inshuwalense yomlilo ufanele alandele umlayezo wezwe jikelele maqondana nokwenza izindawo zebabelweyo (ukuvimba umlilo) ngaphambi kokuthola le inshuwalense.



Isithwathwa

Ukulimala okuvikelwayo ngenshuwalense ngulokhu: lapho kufa amakhasi, izinhlanga nokunye ngenxa isithwathwa. Ukulahleka komvuno kulinganiswa ngalokhu ukulimala okubonakalayo ezitshalweni. Ukulimala okungabonakali, njengokumila kancane ngenxa ukubanda, akuvikelwa.



Okungeniswayo (izindleko zokuqala)

Kukhona ingxenye yezinto ezingabonakali, ezingakwazi ukulinganiswa kahle, ezingavikelwa ngale nshuwalense. Lokhu kungaba ukoma okukhulu (ngaphandle kwamasimu lapho kuniselwa khona), izingozi ezinkulu zezilokazane, zesicotho, umoya, isithwathwa, njll. Kanjalo-ke umkhiqizi uvikelelwa izinto zezomvelo ezingakwazi ukuphathwa ngumuntu.



Ngingaluthola kuphi usizo?

Amaningi amabhange nama-agribhizinisi angama-ejenti okuthengisa ishuwalense yomvuno. QINISA UKUTHI UFUNDA KAHLE OKUBHALWE NGAMALETHA AMANCANE KULEYO NKONTILAKI NGAPHAMBI KOKUSAYINA - AWUFUNI UKUVUKA NESIMANGALISO EMVA KWESIKHATHI.

<fn>PulaImvula.Cultivation(maize).2011-09-27.zu.txt</fn>
Cultivation (Maize) (410 words) IsiZulu
Isikhathi sokuhlola ukuqina komhlabathi
Instructions:
Folio strap: Ukwandisa inani
Byline: Kubhalwe umkhiqizi osuthathe umhlalaphansi.
Ngesikhathi sohlobo lonyaka imvula ine 600 - 2 000 mm ezindaweni lapho kutshalwa khona ummbila, kwezinye izindawo bekune-50 mm kuya ku-75 mm ngosuku. Lokhu kudala ukusinda emhlabathini bese umhlabathi uyaqina ugcwala ngamanzi.
Okunye okwenzekayo yilokhu: ukusinda kwemishini evunayo, ogandaganda, ukuhamba kwamasondo lapho kuvunwa nezinqola ezithutha ummbila ngesikhathi sokuvuna kuzokwenza ukuthi umhlabathi uqine ngaphezu kweminye iminyaka lapho kungekho imvula eningi kangaka.
Izinkomo ezifakwa emasimini ommbila ukudla izinhlanga ezisele nazo zizoqinisa umhlabathi lapho unamanzi omningi. Lapho kukhona amanzi amaningi kabi emasimini ungazama ukuripha ngaphambi kokutshala noma ngesikhathi sokutshala, mhlawumbe lokhu kungakusiza ukutshala ngesikhathi esifanelekile.
Ngalo nyaka bekubanda kakhulu ebusika futhi kwezinye izindawo izulu belina, ngakho-ke umhlabathi wayengakwazi ukoma ngokufanelekile. Kungakusiza ukuhlola isimo sohlangothi somhlabathi lapho ufuna ukutshala ummbila, bese ungasebenzisa umshini wokuripha ukuxegisa izindawo eziqinile ezingaphansi komhlabathi ongaphezulu. Umsebenzi lona uzosiza futhi ukungenisa umoya emhlabathini (kubalulekile lokhu). Ama'baktheriya' omhlabathi nama'microbe' aphila kuphela endaweni yangaphezulu emhlabathini efika ku-150 mm - 180 mm ngokujula.
Igama elithi 'aerobic' lisho ukuthi kukhona umoya ne-oksijeni, inayithrojeni nomoya one'carbon dioxide' lapho kuxegiswe umhlabathi. Umsebenzi wokuripha ubalulekile ngoba usiza ama'bacteria' ukubolisa izinhlanga zomvuno wonyaka odlule ngaphambi kokutshala izitshalo ezinsha. Umsebenzi wama'bacteria' uzoqala lapho ukushisa komhlabathi uqala ukwanda ekugcineni kwaAgosti kuye kuSeptemba kuze kufike kuOkthoba.
Siyaphinda futhi sithi kubalulekile ukuthi umsebenzi wokuripha wenziwe masinya emva kokugcwala komhlabathi ngamanzi. Lapho ukuripha kungenziwa ngesikhathi esifanelekile kuzokwenza ukuthi ukuqina komhlabathi kwande, akungeke kwehle. Umkhiqizi kufanele ashintshe imishini yakhe ukuze ayisebenzise ngendlela ezomlethela umphumelo omuhle.
Umsebenzi wokuphatha nokulungisa (mhlawumbe nokushintsha) amapulantela ongazange wenzeke ufanele uqedwe ekuqaleni kwaOkthoba.
<fn>PulaImvula.Demand.2007-11.zu.txt</fn>
Demand Zulu



Ukuvala isikhala ngaphakathi kokunikeza nokubiza kokudla



Instructions:

Folio strap: ITheknoloji Entsha

Byline: Wessel Lemmer, senior economist, Grain SA



Grabber: Lapha eAfrika ukuqhubeka komsebenzi oqondene neBio-fuel emhlabeni jikelele kusilethela amathuba amahle ukwandisa imisebenzi yethu ukuthuthukisa izimo zezimali ezweni lethu. Ngakusasa labo abazisebenzelayo bangahlangabeza naleyi misebenzi bathole ikhono lokuphakamisa isimo sempilo sabantu ngezikhathi ezizayo.



Intro: Uma amazwe omhlaba asenyakatho azilungisela ukusebenzisa ibio-fuelf, kufanele abheke ukuthuthukisa lowo msebenzi emazweni aseningizimu emhlabeni. Ngaphezu kwalokhu, kuyakhanya ukuthi ukudingeka kwezimbewu zokudla okuzinhlamvu nalezo ezinowoyela kuzokhuphuka kwande kabili ngeminyaka engu-20 - 30 engaphambili kwethu.



Ngenxa yisidingo sokukhiqiza ukudla kwabantu nokuhambisa imishini (fuel), kufanele iYorubhu ibheke amandla emvelo angatholakala emazweni angaseningizimu Sahara Afrika. Ngoba kukhona ingcebo yemvelo eningi emazweni aseAfrika kunganikeza amandla ukukhiqiza ukudla ngendlela engabizi imali eningi. Lokhu kwenzeka ngoba kukhona isimo esihle sezulu nesomhlabathi ezindaweni ezinjengeAngola, eMozambique naseZambia. Kodwa kufanele amazwe angaseNingizimu Sahara Afrika ahloniphe imigomo yokuthengisa ngenkululeko lapho befuna ukufakwa kwemali, isibonelo, ukuhlonipha izimiso eziphepha amalungelo ebunini kwezindawo nezimpahla.



Kufanele sibe nekhono lokuthengisa izingcebo zesiswe ngenani elingaphezulu emnothweni wesizwe ukuze sizokwazi ukusebenzisa umsebenzi wezomnotho ngendlela ephakeme. Ngale ndlela kuphela sizokwazi ukudala ubuqwepheshe okudingekayo ezindaweni ezingaseNingizimu Sahara. Only then will we be able to create the necessary efficiencies in the economy of the Sub Sahara regions. INingizimu Afrika ihamba phambili ngemigomo yokuthengisa ngenkululeko uma sibheka amanye amazwe alapha eniningizimu Sahara Afrika. INingizimu Sahara Afrika idings ukuthi iNingizimu Afrika ikhombise umhlaba jikelele ukuthi thina siyakwazi ukusekela ukungenisa kwezimali endaweni ephephile ezoletha ukukhula nokuthuthuka komsebenzi wezomnotho. Lapho iNingizimu Afrika yehluleka ukukhombisa amazwe asenyakatho ukuthi inalo ikhono nengqalasizinda ukusebenzisa ingcebo yesizwe ngendlela efanelekile, sizahluleka ukusiza amanye amazwe aseNingizimu Sahara ukuthola umnotho ozovela ekuthuthukisweni kwemisebenzi ophathelene nebio-fuel ngendlela enhle.



Ukuthuthukisa komsebenzi ophathelene nebio-fuel emhlabeni jikelele kudala amathuba amahle okuthuthukisa umsebenzi wezomnotho. Abantu abafuna ukuzisebenzela bangangena kulemisebenzi baphakamise isimo sempilo sabo. Ngaphezu kwalokhu bazokwazi ukuthengisana ukuthola ukudla, nokutshala ukudla kwabo nokuthola inzuzo engathenga izinto ezinhle.



Akufanelanga ukuthi silahle leli thuba lokuthuthuka. INingizimu Afrika inesibopho sokusekela ukuthuthukisa komnotho kwezinye izindawo lapha eAfrika. Ukusekela ukuthuthukisa komsebenzi webio-fuel lapha kithi kuzosiza ukukhiqiza ukudla okudingekayo. Abakhiqizi baseNingizimu Afrika banalo ulwazi nobuqwepheshe ukukhiqiza ukudla okuningi kodwa alikho imakethe lapho umkhiqizo ungathengiswa khona. Uma umsebenzi webio-fuel uqhubeka kungatholakala imakethe enhle. Kanjalo kuzokwakheka ulwazi oluningi esingaluhambisa kwezinye izindawo eAfrika. Izindleko zokwakha lo msebenzi emhlabeni jikele zikhuphuka njalo, ngakho-ke kufanele kwakheke ingqalasizinda enhle ezosiza ukuqhubeka kwalo msebenzi. Futhi, umgwamanda udinga isibonakalo sokuzayo esikhanyayo ukuze sithole izikhuthazi ezifanelekile.



Into ebeqhubekisa ukuthuthuka kwebio-fuel eUSA, bekumkhiqizo omningi kakhulu nokushintsha iMTBE ngebio-ethanol. Kuyini okuqhubekisa umsebenzi ophathelene nebio-fuel lapha eNingizimu Afrika? Kungukuhambelana nokulondoloza ingcebo yemvelo noma ngukuphakamisa isimo sempilo sabantu abasemaphandleni? Uma sibheka ukukhuphuka kwentengo yokudla sihlangana nesimo esishintshayo emhlabeni jikeleleIe futhi lokhu akusikho ukwehla okukhulu kwamandla emali. Lokhu kunomswazi ngoba sidinga imvumo kuhulumeni ukuze sikwazi ukuqhubekela phambili ngesikhathi esiseduze nokuvota futhi. Ngakho-ke asikwazi ukuqonda kahle ukuthi kuzokwenzeka ini ngoba abaphathi abasikhombisi kahle indlela eya phambili mayelana nokuthuthukisa ibio-fuel eNingizimu Sahara Afrika. Kodwa kubalulekile ukubheka lezi zinto ezingadala ingozi maqondana nesikhathi eside esiphambili - singacabangi kuphela ngezingozi ezingavela ngesikhathi esiseduze namanje.



IGrain SA ibheka ukuthuthuka kwebio-fuel njengethuba likahulumeni ukudala umoya wokuzwana ekungenisweni kwemali ezweni, futhi bayeke bashiye imigomo ekuthengisa ngenkululeko yenze umsebenzi wayo ngaphandle kokuza ngezinkinga ezinjengamalayisense, imithetho nokunye okuvimba izindlela zokusebenzisa umkhiqizo ngokuthanda kwethu, siqhubeke.



Uma sibheka ukuthuthukisa kwezinhlobo zezitshalo, siboqaphela ukuthi umoba awusiwo isitshalo esisodwa sokudla esingasetjenziswa ukwenza ibio-fueI, futhi singazami ukulinganisa isimo somhlabathi nesezulu ngamanye amazwe aseningizimu emhlabeni. Kukhona izimakethe eziningi zebio-fuel eduze nezindawo ezikhiqiza ummbila namabele enyakatho ezweni lethu, futhi nasezindaweni lapho kuna khona ebusika kukhona ukudla okunjengokolo, itriticale noma ubhali okuzokwazi ukusekela ukuthuthukisa ukwenza kwebio-fuel.



Ukuze sikwazi ukuvala isikhala ngaphakathi kokudla okunikezwayo nalokhu okubizwayo, kufanele sithole iziqhubekezo ezizolethela omabelwashezi inzuzo enhle. Uma sivunyelwa ukuthuthuka ngenkululeko sikholwa ukuthi okunikezwayo emkhiqizweni kwebio-fuel kuzovuselela amandla ukwandisa umkhiqizo ekulimeni. Lokhu kuzovimba ukwehla kwenani lomkhiqizo wokudla okuzinhlamvu nezimbewu zikawoyela. Futhi, kuzovuselela amathuba ukuthuthukisa umsebenzi wokulima okuzosiza abantu bethu abasemaphandleni.



Umhlaba jikelele ufanele ubone ukuthi iNingizimu Afrika iyakwazi ukusekela ukuthuthukisa ukwakha amabio-fuel ezindaweni zaseNingizimu Sahara Afrika. Lokhu akungeke kusekele izimiso zeASGISA kuphela, kodwa kuzosekela lezo zeNEPAD okuzokwakha ikusasa elihle lezizukulwane ezizayo.



<fn>PulaImvula.Economy(maize).2011-09-27.zu.txt</fn>
Economy (Maize) (685 words) IsiZulu
Abakhiqizi bangumgogodlo wezwe lethu
Instructions:
Folio strap: Ukwandisa inani
Byline: UJenny Mathews, usihlalo sePhrogramu leGrain SA Farmer Lokuthuthuthukisa Abalimi
Grabber: Umkhiqizi ulima njalonjalo kodwa awungeke umbone etshala? Ubhuqa umhlabathi sonke isikhathi kodwa akaze atshale? Akafiki ekugcineni endaweni lapho etshala zonke izinhlobonhlobo zezitshalo aziphethe ezindaweni zazo emasimini? Umkhiqizi wazi kahle ukuthi kufanele enzeni ngoba uNkulunkulu umenze ukuthi abone futhi aqonde....USomandla unguthisha omuhle onikeza umkhiqizi ukuhlakanipha. UJesaya 28:23 - 29.
Ukulima kwakungumsebenzi wokuqala emhlabeni futhi kwakungumlayezo ovela kuNkulunkulu. Kubalulekile empilweni. Ngakho-ke kubalulekile ukuthi thina esingabakhiqizi sibheke lo msebenzi wethu ngamanye amehlo sibone ukuthi uyadingeka futhi ungumsebenzi obaluleke kakhulu.
Akufanelekile ukuthi siqonde nje ukuthola inzuzo (imali) nokwandisa umkhiqizo kuphela, kungcono ukucabanga ngokukhiqiza izitshalo nokudla okunekhwalithi elihle elizonikeza abanye abantu ukudla okuzobumba umzimba wabo baphile impilo enhle.
Abakhiqizi banikela kanjani okokusiza umnotho wezwe?
Banikela okokusiza okukhulu emnothweni wezwe nasebhajetini lesizwe.
Lapho abakhiqizi bahlangane banikeza imisebenzi kubantu abaningi ezweni elidinga izindawo zokusebenza ngoba baningi abantu abangenawo umsebenzi.
Abakhiqizi batshala ukudla okunekhwalithi elihle okuphilisayo futhi okusiza ukuqinisa ukudla wezwe nakusasa.
Ezindaweni eziningi ezweni abakhiqizi banikela okokusiza kwezomnotho kuwo wonke umuzi lapho bahlala khona futhi bayadingeka ngempela empilweni yezinto zomnotho emadolobheni eduze nabo nasezweni lonke.
Abakhiqizi bangabalondolozi bomhlaba wethu, abakhiqizi abasebenza kakhulu ukuvikela umhlabathi, umoya, amanzi nalapho lezi zinto zihlangana khona ukuqinisa ukuthi kuzokwazi ukukhiqizela izizukulwana zakusasa futhi.
Umkhiqizi uyazisebenzela ukuthola ukudla kwakhe, ukhiqizela abanye ukudla, usebenza yedwa akasizwa ngabanye, usebenza ngamandla, usondelene nesigodi sezwe lapho esebenza khona futhi uthembeka njalo. Umkhiqizi ubumbezela (wenza) ummbila, ubhekilanga noshukela ngokusebenzisa ukukhanya kwelanga kuphela!
Ngokwaleka abakhiqizi abaningi njengamanye amabhizinisi bezwa ubuhlungu ngenxa ukwehla okukhulu kokwezimali emhlabeni wethu nasemhlabeni jikelele.
Lapho sibona ukuthi ngokwamanje izindleko zokulima ziyakhuphuka njalo futhi intengiso yokudla okukhiqizwayo ekulimeni iyehla, siyabona futhi ukuthi abaningi abalimi bangeke bakwazi ukuqhubeka ukukhokhela izikwenetu zabo zamapulazi ngezikhathi ezivunyelwe.
Kanjalo-ke ngokwamanje kuzoba nzima ukuboleka imali ezosetshenziswa isikhathi eside - lokhu kudala ezinye izinkinga lapho umkhiqizi ezama ukuqhubeka ngomsebenzi webhizinisi lakhe.
Kuliqiniso elibi kodwa abakhiqizi bacindezelekile ukuboleka imali ukuqhubekela phambili - ukukhokhela izimbewu, ukudla kwezimfuyo nokunye okudingekayo ukungenisa izitshalo emhlabathini ukuze zimile.
Ngenxa ukungaqini kwenani lezintengiso emakhetheni zezivuno nezinkinga ezihambelana nezingozi zezulu, isiqiniso saleyo mali efakiweyo ayinayo igaranti. Izinhlangano ezivame ukubolekela abalimi imali seziyesaba ukunikeza abalimi imali futhi babamba imali yabo ngokuqina.
Kanjalo-ke kufanele siqhubeke siphindaphinde ukucela ugavumente ukusekela abakhiqizi ngezimali ezibolekwayo ngendlela eqinile, enhle enomphumelo lapho kukhiqizwa khona ukudla.
Inani lezintengiso emakhetheni aliqinile - liyehla bese liyakhuphuka - lapha sikhuluma ngentengiso yokudla nangezindleko zokukhiqiza njengomanyolo, izimbewu, ukudla kwezimfuyo nezinye izinto ezidingekayo epulazini libeka umkhiqizi endaweni yezimali enzima ngoba yena akanamandla ukuphatha okuvezwayo nokubizwayo ekudleni okukhiqizwa epulazi. Lapho intengiso yokudla okukhiqizwa ngumlimi iyehla, awungeke ukubone lokhu emashelfini - lokhu kuvusa izinsolo ezithi kusizakala abathengi bokudla nabanye kuphela, hhayi abakhiqizi nabathengi bokudla.
Lokhu kuzobathinta kanjani abantu baseNingizimu Afrika?
Uma abakhiqizi balahIekelwa amabhizinisi namakhaya abo futhi abakhiqizi abasha bahluleka ukungena kulo msebenzi, kuzobathinta kabi bonke abantu base Ningizimu Afrika. Abakhiqizi bangumgogodlo wesizwe sethu futhi bayisinyathelo sokuqala sezikhwelo sezimali. Uma amabhizinisi okulima ashona phansi, namabhizinisi amakhulu azoshona phansi. Okuphambene nalokhu kuyiliqiniso futhi - uma kukhula amabhizinisi asemapulazini namabhizinisi amakhulu ayakhula, nezigodi zomuzi ezinamabhizinisi ziyakhula.
Abakhiqizi badala ingcebo ngempela, inani eliqobo ngokusebenzisa izimbewu nokushisa kwelanga bese basilethela izinto ezisiza umzimba wethu (ukudla) nempilo yethu ngokwezimali. Lokhu ukwakha komndeni wasemapulazini kuyadingeka uma sifuna izwe eliqinile elikhulayo. Uma silahlekelwa umkhiqizi oyedwa nje noma senza izinto zibe nzima kulabo abasha abafuna ukungena ekulimeni, noma singasekeli labo abasaqala ukulima, sifaka imvelo yethu, ukulondeka kwezwe lethu nezimo zezimali zethu engozini.
<fn>PulaImvula.EducationMaize.2009-07.zu.txt</fn>
Education (Maize) IsiZulu



Ukufunda nokuthola ulwazi ngokubona kuyahambisana



Instructions:

Folio strap: Ukwandisa ingcebo

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi



Kukhona abalimi abaqhubekela phambili abaphumelela kahle ekulimeni kodwa abazange bafunde - bathole ulwazi ngokubona nangokusebenza ngezandla ngoba bayawuthanda umsebenzi wokulima. Ukulima kuyimpilo yabo.



Ukulima kungubuciko, kuyisayensi, kuyindlela yokuphila. Ekulimeni futhi kufanele kubekhona ithemba nokholo - eziningi izinto azikho ezandleni zakho ngoba ulima phandle nezulu alitshelwa.



Isayensi lokulima seliqhubekile - kukhona ulwazi oluningi mayelana nezinto ezincane zezindlela zokulima. Wena ufanele uthole usizo nolwazi kulaba bantu abafundile ngoba wena ungumkhiqizi emasimini. Isibonelo, ukuhlolwa kwamasampula omhlabathi kuyinto okudinga ulwazi lwetheknoloji. Akudingeki ukuthi wena wenze lowo msebenzi wokuhlola - kudingeka nje ukuthi wena uwathathe njalo amasampula, thola ukuhlolwa bese lalela ukuthi lowo muntu ofundile othembekile uthini. Sebenzisa umanyolo maqondana nomlayezo ubheke izitshalo zakho. Sicela ukuthi uqinise uthole umlayezo omuhle futhi sebenzisa lowo mlayezo ngendlela afanelekile - khumbula kodwa, amehlo akho nolwazi oluthole ngokuhamba kwesikhathi kuzosiza futhi uthole umvuno omuhle.



Thatha onke amathuba okufunda nokuqeqesha kulabo abafundile nalabo abanolwazi. Awukwazi ukufunda ukulima encwadini kuphela, thola umuntu onolwazi olugcwele. Kufanele uhlanganise imininingwane yakho maqondana nokufunda lapho usafuna ukuqhubeka ukufunda - sebenzisa amathebula alandelayo kodwa ungakhathazeki kakhulu uma ungayanga esikoleni. Isifundo sesikole sodwa asingeke sikusize ukuphumelela ekulimeni.



Ukufunda esikoleni



I-grade eliphezulu oliphasile





Ukufunda emva kwesikole







Ukufunda neGrain SA



Igama leqembu lokufunda





Izifundo ozenzile











































Ukusebenza ekulimeni



Isisebenzi epulazini





Umkhiqizi ozisebenzelayo





Ukutshala





Izinkomo zenyama







<fn>PulaImvula.EstablishingMaize.2009-05.zu.txt</fn>
Establishing (Maize) IsiZulu

Ukumisa ibhizinisi lakho lokulima



Instructions:

Folio strap: Ukwandis inani

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Farmer Lokuthuthukisa Abalimi



Ngesikhathi uqala ukulima kusho ukuthi usemsebenzini wamabhizinisi, ngakho-ke kufanele uhlanganise imininingwane yezinto ezichaza isimo sakho. Kuzofika isikhathi lapho wena uzodinga imali, bese uzokuya ebhange noma kwenye indawo ukuboleka imali. Lezi zindawo zidinga imininingwane eningi mayelana nesimo sakho nesimo sebhizinisi lakho.



Ngaphansi kukhona amathebula anemininingwane yezinto ezizodingeka (kufanele futhi kubekhona ikhopi le-I.D. lakho nekhopi le-I.D. lomkakho).



Umlando womkhiqizi

Lokhu kubalulekile. Njalo nikeza imininingwane mayelana nalokhu: wazalwa kuphi, nini, ukhulele kuphi, kwenzeke kanjani ukuba wena uqale ukufuna ukulima.



Imininingwane zakho

Isibongo





Igama lokuqala





Ama-inisheli akho





Inombolo le-I.D.





Usuku lokuzalwa





Isimo somshado





Igama lomkakho





Ikheli lakho eposini

















IPhrovinsi





Ikheli lasekhaya











Inombolo yeselula







Izilimi ozikhulumayo

Lokhu kungasiza lapho uya ezifundweni ngoba bazokwazi ukukhuluma ulimi oluzwakalayo kuwe.


Ulimi lwasekhaya





Ezinye izilimi



























Indawo lapho uhlala khona

Khumbula ukuthi ukulima kudinga ukunaka kwakho njalo ngosuku nagosuku. Uma unesifiso esikhulu sokulima kufanele ubekhona epulazini lakho njalonjalo. Kushiwa ukuthi "the eye of the master fattens the beast", (amehlo omnini akhuluphalisa izinkomo), futhi "the best fertiliser is the footprints of the producer on the land" (izinyathelo zomnini emasimini zingumanyolo emhlabathini). Ukulima kuphathelana nezinto eziphilayo, ezimilayo - zidinga ukunakwa njalonjalo.



Uhlala epulazini lapho ulima khona?





Uma ungahlali lapho, yisho amakhilomitha







<fn>PulaImvula.FactorsMaize.2009-01.zu.txt</fn>
Factors IsiZulu

Izinto eziyinkinga kubalimi abasakhulayo

Instructions:

Folio strap: Iphrogramu lokuthuthukisa abalimi

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi



Ngokuhlolisisa Iphrogramu Lokuthuthukisa Abalimi lithole ukuthi kukhona izinto ezahlukene ezenza ukuthi kubenzima kubalimi abasakhulayo ukungena esikhundleni sabalimi bezomnotho abakhiqiza ummbila.



Kuzo zonke izinto eziyinkinga kubalimi, ezilandelayo zibalulekile kakhulu:



Ogandaganda nemishini okusetshenziswa ngabalimi abasathuthukayo akusaphili kahle futhi abanamali ukuthenga izinto ezinsha noma ezingcono - inzuzo etholakalayo ekukhiqizweni kokudla okuzinhlamvu incane futhi abakwazi ukwenza amaphutha.

Abaningi abalimi abakwazi ukusebenzisa imishini emisha ngokufanelekile - isibonelo: Umnyango Wezokulima waseMpumalanga banikeze ingxenye yabalimi ogandaganda nemishini emisha kodwa bayahluleka ukusebenza ngayo nokuyilinganisa.

Abaningi abalimi badinga imishini ebalulekile njengesifafazo esin bhumu, bese abakwazi ukuphatha ukhula nezifo ngamakhemikheli. Azikho futhi izinhlangano ezithanda ukunikeza imali yokuthenga umshini omdala osasebenza, futhi umshini omusha ubiza imali enkulu, abalimi abanayo leyo mali.

Ngokwamanje intela yemali (interest) iphakeme, uma uhlanganisa lokhu nezindleko zokukhiqiza, ukukhiqiza kwezinye izindawo akunanzuzo, akusasizi ukulima.

Kukhona abaningi abalimi abanikezwe umhlaba mayelana nomthetho wokuphinda ukwaba umhlaba, kodwa lowo mhlaba awulunganga ukukhiqiza ukudla - labo balimi bafisa ukulima kodwa asikwazi ukubatshela ukulima emhlabathini ongaphansi kwa-700 mm ngokjula - ingozi yokushona phansi inkulu kakhulu.

Enye inkinga edinga ukuhlolwa yilokhu: izindaba zezomthetho eziphathelene nokwaba umhlaba aziphathwa kahle. Kaningi umhlaba wanikezwa abantu abaningi (iTrust) abasisiweyo, kaningi bekukhona abantu abangaphezu kwa-30 abasizekile). Ekuqaleni bebacabanga ukuthi bonke bazosebenzana epulazini, kodwa ngokuhamba kwesikhathi kwakuvela izinkinga eziningi, ekugcineni kusale abancinci abasizekile abenza wonke umsebenzi, kodwa abaneqiniso ukuthi bazokwazi ukuqhubeka nokuba nempilo nakusasa.

Ukuthola imali yokuqala ukutshala kuyinxenye yezinkinga, kodwa kukhona abanye abazamile abaphumelele, isibonelo: iphrojekte lethu esilivusile noMnyango Wezokulima WeFreyistata neOVK ukusekela abalimi abakhethiweyo - iOVK inikeze yonke imali ukuze abalimi bakwazi ukufaka izimbewu emhlabathini ngesikhathi esifanelekile, futhi Umnyango uthe uzobuyisele igranti le-50% lalezo zindleko kuOVK ukuze labo balimi basizakale. Konke lokhu kusebenze kahle futhi bonke abalimi bebakwazi ukukhokhela izikwenetu zabo nokuthola inzuzo futhi, kodwa lapho besesifuna ukukhulisa le phrogramu njengokuvunyelwane, Umnyango waphendula wathi awunayo ibhajete laleyo mali!

Lapho abalimi baphumelele ukuboleka imali, izinhlangano ezinikeza imali azisafuni ukupha enye imali yokulungisa nokuphatha imishini - uma abalimi bengenayo imishini ephilile bangeke bakwazi ukuba abalimi bezomnotho.

Ezindaweni zaseBronkhorstspruit naseLichtenburg, iAFGRI lilimela abalimi abasathuthuka - basebenzisa abankontilaki abakhulu abamhlophe (abelungu), benza wonke umsebenzi wokulima (iAFGRI linikeza izindleko zokuqala bese lithatha 50% lenzuzo). Thina sinenkinga ngalokhu, ngoba:

Abalimi abawufundi umsebenzi wokulima futhi abatholi lutho amakhono ukulima.

Ayikho inzuzo etholakala ngabalimi ngamunye ngamunye - onke amasimu alinywa ngokuhlangana bese bonke abakhiqizi bathola inzuzo elingene maqondana nobukhulu bamasimu onke, hhayi umvuno othalakale emasimini omlimi oyedwa.

Uma kwenzeka ukuthi ayisatholakali inzuzo kulo msebenzi, iAFGRI lizokhawula ukulima bese abakhiqizi bazoba enkingeni ngoba abakwazi ukuzilimela.

Ukukhuphuka kwentengo kamanyolo kwenza ukuthi abakhiqizi abasasebenzisi inani likamanyolo elifanelekile - bese bathola umvuno omncane namasimu ayadleka ayalimala.

IMaize Trust ivuse uhlelo oluhle lokusekela ukukhokhela izinto njengokuthela umcako, ukulima, ukufundisa nokukhipha inshuwalense. Kodwa lowo msebenzi uhanjiswa amabhizinisi ezokulima. Kaningi umlimi akasilo ilunga lebhizinisi lezokulima, noma uyahluleka ukuboleka imali kumabhizinisi ezokulima. Ngesinye isikhathi awekho amabhizinisi ezokulima (njengasezindaweni zaseEastern Cape) - bese umkhiqizi akakwazi ukusebenzisa ukusekela okunikzwa yiMaize Trust.

Ukuqobelelana nolwazi komnyango wezokulima akusebenzi kahle - kaningi iziphathimandla zokuqobelelana nolwazi azinalo ulwazi, kaningi futhi abanesifiso sokusekela abakhiqizi.

Ukuthola umhlaba ukulima kuyinkinga kwamanye amaphrovinsi - kakhulukazi lapho kungekho khona umhlaba womuzi wonke, njengaseFreyistata. Umnyango Wezindaba Zezomhlaba awusebenzi kahle - bayala ukukhokha imali ebizwayo lapho kuthengisw umhlaba omuhle wokulima, futhi lapho bathenga umhlaba, abaqinisi ukuthi abalimi banayo imishini yokulima - umlimi akadingi umhlaba othe zwi kuphela, udinga okuningi okunye ukuba umkhiqizi ozophumelela ekulimeni.

<fn>PulaImvula.FactorsMaize.2010-02.zu.txt</fn>
Factors (Maize) IsiZulu

Izinto ezishintsha inani lentengiso yamapulazi

Instructions:

Folio strap: Izindaba zezomhlaba

Byline: Imininingwane itholwe esifundweni esibizwa ngokuthi "Resource Assessment and Farm Planning".



Ngokwejwayelekile inani lentengiso lepulazi belilingene nekhono lalelo pulazi ukukhiqiza ukudla. Nasemaphandleni abakhiqizi basathenga amapulazi ngenani elilingana nomnotho womhlaba othile ozoletha inzuzo ethile ekulimeni.



Inani lentelo ebizwa ngamabhange elehlayo elikhuphukayo nalo linomthelelo ngoba abakhiqizi abaningi basebenza ngemali ebolekiwe. Izimali ezingena ekwakheni kwezinto ezithile epulazini ezizophakamisa inani lepulazi nazo zeleka isithunzi enaneni lentengiso yezindawo ezilinywayo.



Inzuzo evela lapho ungumnini womhlaba olinywayo ingavela kulokhu okulandelayo:

Ukukhiqiza izinto ezithile zokuthengiswa nguwe ongumnini osebenzayo kuleyo ndawo;

Ukuqashisa izindawo zokulima noma izidlelo kubanye abafuna ukusebenzisa leyo ndawo;

Noma ungangena emhlanganweni nabanye abantu abalimayo ngesivumelwano sokusherishana.



Ngakho-ke ukuthola inzuzo ngokuba umnini womhlaba kuhambelana nezinto ezimbili:

Ukusebenzisa umhlaba okwazi ukukhiqiza ngendlela echazwe ngaphezulu esikhathini esimfushane nasesikhathini eside;

Inzuzo ezothalokala ngokuhamba kwesikhathi ngoba inani lentengiso yalowo mhlaba okhiqizayo lizokhuphuka njalonjalo.

Lezi zinzuzo ezitholakala ngokuhamba kwesikhati zihambelana futhi nephesenti lenzuzo elikhuphukayo nelehlayo maqondana nesimiso sezomnotho ngesikhathi esithile. Ngokwejwayelekile inani lentengiso yomhlaba olinywayo, livame ukukhuphuka ngokuhamba kwesikhathi, kodwa emhlabeni jikelele lowo mhlaba awusaphathwa ngabantu abaningi, usezandleni zabantu abancinci. Ngakho-ke kunzima kubantu abasha abafisa ukukulima ukungena ekulimeni ngoba kunzima ukuthola ipulazi futhi nokulibhadala ngemali yemvuno ngesikhathi esimfushane. Kodwa lokhu kuyashintsha uma umhlaba utholakala ngegranti (LRAD), noma ngefa, noma ngemali ebolekiwe ngenani lentelo esabsadayizwa (njengohlelo olusha loMnyango Wezomhlaba olubizwa ngokuthi Proactive Land Acquisition Scheme (PLAS)).

Ukuqasha umhlaba nacho sekushintshile, ngokuvamekile bekuyindlela abalimi abasha baqala ngayo ukulima, manje sekuyindlela yabalimi abakhulu bezomnotho ukwandisa umsebenzi wabo wokulima. Lokhu kufanele kuhlolwe kahle, kakhulukazi emhlabeni osetshenziswa ngumuzi wonke ngoba kukhona umhlaba omkhulu lapho akulinywa khona - lezo zindawo zingalinywa ngabalimi abanekhono lokwandisa ukulima ngendlela eletha inzuzo. Ukuqasha umhlaba kusiza abalimi ukwandisa umsebenzi wabo ngaphandle kokuthwala izikwenetu ezihambelana nokuba umnini womhlaba.

<fn>PulaImvula.Farmer1.2010-08-06.zu.txt</fn>
Farmer 1 (Maize) IsiZulu

Umlimi wonyaka olima kancane waseMpumalanga - hlangana nalabo abakhethiweyo

Instructions:

Folio strap: Umlimi wonyaka olima kancane

Byline: UJane McPherson, umphathi wePhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi

Photos: UAlpheos Masina, uNkomisheni Mhlongo, uNyosi Mhlanga noVincent Mdluli

Abalimi bonyaka abalima kancane eMpumalanga sebakhethiwe. Ozophumela phambili uzokhethwa edilini le-250 Ton Club ngo-26 Agosti 2010. Abakhethiweyo bayalandela:

UAlpheos Masina

UAlpheos Masina wazalwa ngo-1948 eBadplaas. Ushade noChristina Ncongwane futhi banezingane ezisithupha. Wakhulela khona eBadplaas wayengayi esikolweni. Ngo-1965 waqala ukusebenza epulazini lezimithi eNew Town futhi wasebenza kuKruger Construction, bebakha umgwaqo osuka eBhabthoni oya eBadplaas. Ngo-1968 waqala ukusebenza epulazini lapho bekutshalwa khona ukudla okuzinhlamvana namaveji. Ngokwamanje utshala ummbila, ubhontshisi namaveji emahektheleni amane.



Wayengumsizakali weNdwandwa Trust othole ipulazi eBadplaas mayelana nomthetho weLand Restitution. Usenamandla amaningi futhi ufuna ukufunda njalo.



UNkomisheni Mhlongo - omunye ogcinayo

UNkomisheni Mhlongo wazalwa ngo-1953 endaweni encane eseNkomazi ebizwa ngokuthi Langeloop. Wakhulela kuleyo ndawo waqala ukuya esikoleni ngo-1959 eDriekoppies LP School. Emva kwalokhu waya eLomati Dry School ngostd 1 (grade 3) wase waphasa std 6 (grade 8) ngo-1971. Ngo-1974 waqala ukuphatha ikhefi elincane labazali bakhe. Ushade noNomasonto Ngwenya ngo-1975, banezingane ezingu-7 - abafana ababili namantombazane angu-5. Abanye abantwane bayasebenza kodwa omncane usasesikolweni.

Emva kokuqala ukuphatha ibhizinisi, ngo-1975 walikhulisa. Uthenge futhi amalawunshi amabili wakha futhi isilaha waqala ukuthenga izimfuyo. Ngokwamanje unezinkomo ezingu-345.

Ngo-1997 wabuyela ekulimeni ngoba abazali bakhe bebalima. Waqala ukutshala ummbila, amantongomane, umoba nezinye izitshalo. Ngokwamanje utshala umoba (7 hectare) nommbila nokunye ukudla okuzinhlamvana njengamantongomane, amathanga i-okra namamango - konke endaweni elinga namahektheli angu-20. Ummbila uyaniselwa (6 hectare). Lo nyaka uvune amathani ommbila angu-40, amantongomane angu-15 namathanga angu-20. Ngokwamanje uvuna imbumba (cow peas).

UNyosi Mhlanga - omunye ogcinayo

UNyosi Mhlanga wazalwa eGutshwa ngo-1941 wakhulela lapho ngaphansi komkhandlu wesigodi sikaKhumalo. Kuyidolobhana elincane eliseduze naseWhite River eMpumalanga. Waqala esikolweni kuGutshwa School ngo-1952. Waphuma esikolweni emva kokuphasa standard 5 ngo-1959. Waqala ukusebenza ngo-1960 ePlaston. Wasebenza isikhathi eside emahothele ngokupheka nokuweyitha. Wayeshade noEvah Khumalo ngo-1964 kodwa yena usushonile. Banezingane ezimbili, umfana nentombazane. Umkakhe ushone ngo-2009. Ngokwamanje uhlala yedwa.

Wakhulela endaweni lapho kwakulinywa ngumuzi wonke. Batshale ummbila, amantongomane nobhontshisi (jugo beans). Wayelusa futhi izimfuyo zabazali bakhe. Waqala ukulima yedwa ngo-1978 kodwa ngo-1982 wayeka ngoba kwakukhona ukoma okukhulu. Wase wasebenza eNgodwana. Ngo-2003 wabuyela ekulimeni, watshala amaveji, ummbila, jugo beans namantongomane. Ehektheleni elilodwa utshala amaveji, okunye ukutshala emehektheleni amane. Ngeminyaka emibili uqale futhi insinyana yokuhlola ummbila ohlukene.

UVincent Mdluli - omunye ogcinayo

UVincent Mdluli wazalwa ngo-1941 eMahukhube (Spelanyane), eduze naseNaspoti, ngaphansi komkhandlu wesigodi sikaMpakeni. Kungumuzi omncane 50 km ngaphandle kwaseNaspoti eMpumalanga. Ngo-1949 waqala esikoleni kuRoman Catholic Church School eDaantjie Trust. Wayeka isikolo ngo-1957 emva kokuphasa std 7. Ngo-1960 waqala ukusebenza eNelspruit Sawmill. Ngo-1964 wayenguSupervisor, kodwa wahamba ngo-1972. Ngo-1976 wayebenzela Ellerines Furniture Shop wayengumthengisi waphinda futhi wayenguSupervisor ngo-1980. Wahamba kuEllerines ngo-1999.

Washada noJosphinah Mndawe ngo-1964 - yena washona ngo-2003. Banezingane eziyisithupha - abafana ababili namantombazane amane. Ingane endala yazalwa ngo-1966 eyokugcina ngo-1985. Ngo-2007 washada noNonhlanhla Mavuso kodwa abanazo izingane.

UVincent wakhulela epulazini ngoba abazali bebangabalimi. Bayesebenzisa izinkabi zokulima amasimu. Wayethanda njalo ukusebenza ngezimfuyo nokutshala. Ngo-2003 wayeqala ukulima ngokwakhe.

Waqala ukutshala ummbila, amantongomane nojugo ngo-2003 emahektheleni angu-10 - 15. Ngokwamanje uhlangane noMnz Eros Mazibuko ongummeli omsizayo ngokusebenzisa ipaluzi lakhe ngendlela eafanelekile. Sebatshala ummbila kumahektheli angu-30, 6 ha amantongomane namehektheli amabili ngojugo. Banabasebenzi angu-8 nabashayeli bogandaganda abathathu. Basebenza ngogandaganda abangu-4, i'hammer mill eyodwa, amageja amathathu, amadiski amabili, ipulantela elodwa, iripha elodwa namaskofela amabili. UVincent unazo futhi izinkomo ezingu-11 nezimbuzi ezingu-15.

<fn>PulaImvula.Farmer2.2010-08-06.zu.txt</fn>
Farmer 2 (Maize) IsiZulu

Umlimi Omncane Wonyaka e-Eastern Cape

Instructions:

Folio strap: Umlimi omncane wonyaka

Byline: UJane McPherson, umphathi wePhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Ablimi

Photos: UBruce Nqezo, uSimphiwe Tshabu, uLeonard Nondonga, uColbert Timakhwe noCaledon Quta.



Abalimi bonyaka abalima kancane e-Eastern Cape Small Scale Farmer sebakhethiwe. Ozophumelela phambili uzokhethwa edilini le250 Ton Club ngo-26 Agosti 2010. Bayalandela:



UBruce Nqezo

UBruce uneminyaka engu-56 wazalwa eKwadike A/A eLusikisiki. Waqeda uGrade 12 wase wayosebenza kuGold Fields eVaal Reefs ngo-1974 - 1976. Wabuyela ekhaya wayengumshayeli wogandaganda eMnyango Wezokulima, wasebenza futhi wyebizwa ngokuthi "Development Assistant". Washada ngo-1984 unabafana abathathu namantombazane amabili. Omunye umfana useyunivesiti, ezinye izingane zisesekolweni. UBruce walahlekelwa umsebenzi wakhe wokushayela ngo-2000 wase waqala ukutshala ummbila emhektheleni amabili. Ngokwamanje ukhiqiza ummbila, ubhontshisi namazambane emhaektheleni amahlanu.



USimphiwe Tshabu

USimphiwe Elliot Tshabu wazalwa ngo-26 Meyi 1956 eNtshiqo Administrative Area eTsolo. Uye esokolwene waze wafika ku-Grade 6. Wasebenza ethekwini laseCape Town iminyaka eyisithupha waphinda wasebenzela iVandarly Esco iminyaka engu-20. Ngo-1997 wabuyela ekhaya waqala ukufuya izimvu nezinkomo. Ngaleso sikhathi watshala ummbila, ubhontshisi namazambane emzini. Washada ngo-1982, banezingane eziyisithupha, abafana abathathu namantombazane amathathu. Omunye umfana usuyasebenza kodwa abanye abantwana basesekolweni. Ngenxa ukulahlekelwa kwemisebenzi emayinini, uSimphiwe ucabange ukuthi kuzobangcono ukusebenzisa amasimu ache ukukhiqiza ukudla nokuthola inzuzo. Ngokwamanje utshala ummbila emehektheleni angu-14.



ULeonard Nondonga - omunye ogcinayo

ULeonard Nondonga wazalwa ngo-27 Okthoba 1950 eNjezweni Administrative Area. Waya esikolweni waze wafika kuGrade 8. Wayesebenza emayini eRustenburg futhi wasebenza futhi emayini yeplatinum kusuka ngo-1981 kwaya ku-1988. Washada ngo-1977 unabafana abahlanu - babili sebayasebenza abanye basesikolweni. Ngo-1989 walahlekelwa umsebenzi wakhe emayini. Wabuyela ekhaya waqala ukulima, watshala ummbila nobhontshisi. Emva kwesikhathi wathenga ugandaganda ukusebenza kangcono. Ngokwamanje usalima kodwa wenza umsebenzi wenkotilaki ukuthola enye inzuzo. Unamahektheli amane womhlaba wonke.



UColbert Timakhwe - omunye ogcinayo

UColbert Timakhwe wazalwa ngo-5 Disemba 1944. Wakhulela nabazali bakhe emapulazini. Waya esikolweni waqeda Grade 7. Wase waya ukusebenza emayini eLesley eMpumlanga iminyaka eshumi. Wasuka emayini ngo-1989 waya eCape Town wasebenzela iMurray Construction. Ngo-1991 wabuyela ekhaya waqala ukulima. Ushadile ngesikhathi esebenza eMpumalanga, unabantwana abayisithupha: abafana abane namantombazane amabili. Bonke abafana bayasebenza, intombazane eyodwa isesikolweni. UColbert wayesebenzela umkhiqizi wokudla okuzinhlamvana iminyaka emithathu wathola ulwazi mayelana nokulima. Ngokwamanje uktshala ummbila emahektheleni amahlanu.





UCaledon Qutha - omunye ogcinayo

UCaledon Qutha wazalwa ngo-30 Juni 1959 eNjijini Administrative Area. Wakhulela khona futhi esikolweni eNjijini. Emva kwalokhu waya eMt Frere High School waphasa grade 12 futhi wathola idiploma lokuba uthishela. Emva kwalokhu waya eCape Town wafundisa khona. Washada ngo-1983, yena nomkakhe banezingane ezimbili: umfana nentombazane. Ngo-1989 wavula isitolo esithengisa izithelo namaveji. Wase waqasha esinye isitolo ngo-2004 wase wabuyela eNjijini eMt Frere lapho ungumnini wesitolo. UCaledon uqale ukubheka ukulima ngommbila ngoba ubone ukuthi abaningi abantu bakhawulile ukutshala ummbila. Kukhona futhi umhlaba omningi womuzi wonke ongasetshenziswa. Wabona inani elikhulu lomkhiqizo ezindaweni zaseKokstad. Ngokwamanje uCaledon utshala ummbila emahektheleni angu-20.

<fn>PulaImvula.FarmerGroup.2008-09.zu.txt</fn>
Farmer Zulu

Isikhombiso sokuvusa iqembu (inhlangano) labalimi emzini wakho



Instructions:

Folio strap: Amaqembu abalimi

Byline: Lokhu okubhaliwe kuhlanganiswe nguA.P.N. du Toit (ARC-Grain Crops Institute), uS.J. Terrblanche (University of Pretoria) noJ. Stevens (University of Pretoria)

Photos:

Kungcono ukuhlanganisa imilomo

Abalimi abahlanganayo bafunda izinto ezinsha

Abalimi bangafundisana

Amaqembu anamandla ukuthola imvumelwano ngentengo enhle



Lapha eNingizimu Afrika, isikhathi sabalimi abasakhulayo sesifikile - kufanele basukume bazimisele, bafanele bakhawule ukubheka uhhulumeni neminye imihlangano ukuthola usizo, bafanele babambe izintambo ukuqinisa ikusasa labo.



Indlela yokuvusa ikhono lokuzimisela yilokhu: abalimi bafanele bahlangane basebenzisane - lokhu kuzobanikeza amandla ukuqhubeka. Abalimi bafanele basebenze ngendlela eqondile ukwakha amaqembu abalimi azimisele, futhi ubunini balawo maqembu bufanele buhlale ezandleni zamalunga. Amaqembu abalimi avula indlela enhle yokuhlangana nokusebenzisana ukuze kutholakale ukuguquka emapulazini nasekulimeni jikelele.



Kuyakhanya kodwa ukuthi ukuhlanganisa abalimi bakhe amaqembu kuzothatha isikhathi. Lesi sikhombiso siqonde ukuvusa nokukhombisa abaholi ekulimeni ukuzama ukwenza umsebenzi wokuhlangana kwabalimi into ezoba nomphumela omuhle.



Kungani sifanele sakhe inhlangano yabalimi emizini yethu?

Usizo olukhulu olubalulekile oluzovela enhlanganweni yabalimi ngulokhu:

Abalimi bangafundisana. Ngale ndlela bathola ulwazi nekhono lokusebenza.

Ngaphakathi kwenhlangano abalimi bazokwazi ukuthatha izinyathelo ezingcono. Lapho kutholakala ulwazi olwandayo ngaphakathi kwenhlangano kuzosiza ukuthi abalimi bangaphindi benze amaphutha: "Kuncgono ukuhlanganisa imilomo".

Ezinhlanganweni abalimi bafunda ukucabanga ngezindlela ezinsha futhi ukubheka izindlela ezinsha zokuqhubekela phambili. Amalunga eqembu bayacindezelwa ukubheka nokuthola izindlela ezahlukene zokusebenza.

Inhlangano inikeza abalimi amathuba ukuhlangana nezindlela ezinsha ezifundwayo, ezingandisa ibhizinisi labo, izindlela zokuthola izinto zokuqala ukulima nezindlela zokumaketa.

Inhlangano isiza abalimi ukwandisa imbuyiselo emapulazini. Lokhu kwenzeka ngoba kuhlanganiswa ulwazi, ikhono nokuthintana ngaphakathi kwamalungu.

Amaqembu anikeza abalimi amandla ukuthola imvumelwano ngentengo enhle. Abalimi abasakhulayo badinga ukukhuluma ngamazwi anamandla. Iqembu lokufunda elisebenza kahle lizokhulumela amalungu alelo qembu.



Ziyini izimpawu zeqembu lokufunda elisebenza ngendlela efanelekile?

Amaqembu okufunda asebenza kahle anezimpawu ezilandelayo:

Ubuholi obunamandla - "Abaholi bafanele besebenzele amalungu, hhayi amalungu asebenzele abaholi".

Iqembu alibuswa ngumholi noma ilungu elithile ngendlela echachazayo.

Iqembu elihle linesibonakalo sokuzayo esikhanyayo, linenhloso ekhanyayo futhi linesu eliqondile elikhombisa indlela yokusebenza ezoletha umnotho.

Amalungu onke ayalingana maqondana nolwazi lokulima futhi badinga izinto ezifanayo. Lapho amalungu alingana onke, ukuhlangana kwabo nokusebenzisana kuqhubeka kahle.

Ilungu lifanele liqonde kahle ukuthi uyini umsebenzi walo ngaphakathi kweqembu lokufunda.

Iqembu lifanele libenengcebo namandla alo. Izinto zezomnotho zivama ukuvela kumalungu futhi ziphathwa yiwo.

Amalungu anesibopho sokubheka umphumelo wamasu abo okusebenza; anesibopho sokusebenzela iqembu futhi ezwa okumnandi ukusebenzisana.

Onke amalungu anesifiso sokufunda nokunikeza ulwazi lwabo kumanye amalungu.

Amalungu afanele azimisele lapho bahlanganisa amasu abo okuya phambili, aphathe imisebenzi yawo afune izindlela zokuthola usizo ofanelekile.

Amalungu awafanelanga aqine ngenkani ngendlela ejwayelekile yokuphatha imisebenzi yawo uma efuna ukuthola umphumela othile.

Afanele asebenzise amakhono amalungu ahlukene ngendlela efanelekile.

Kufanele kubekhona ukuzwana lapho exoxana. Amalunga afanele ekwazi ukusho kalula ukuthi isimo sawo maqondana nomsebenzi sinjani futhi bacabanga ini maqondana nendlela iqembu lisebenza ngayo.

Amalunga afanele azihlole njalo. Njalonjalo ithimu lifanele lime lihlole ukuthi lisasebenza ngendlela efanelekile licabange ngezinye izindlela ezingcono zokusebenza.

Iqembu lifanele likwazi ukuthintana kalula nabaphathi bezokulima. Iqembu elinje livama ukuhlangana nezinye izinhlangano bese lizokwazi ukumela amalunga nakwezinye izindawo ezweni.

Iqembu lifanele liyibheke kahle indlela lisebenza ngayo, lingesabi ukusho nokuvuma ukuthi selenze amaphutha. Bese lizokwazi ukusebenza kangcono ngoba lizokwazi ukushintsha indlela yokusebenza edingekayo.

Amaqembu anikeza amalunga ikhono lokuqhubeka. Ngalinye ngalinye ilunga linesibopho sokusebenzela iqembu kodwa liyazi ukuthi ekugcineni lizosizakala ngoba iqembu linamandla ngaphezu komuntu oyedwa.



Ukuhlanganisa iqembu lokufunda.

Amaqembu afanele amiswe maqondana nezinhlangano ezikhona nokuqondene nomgwamanqa wonke. Uma kudingeka, ukuthintana nomkhandlu wesigodi kubalulekile. Kufanele kubekhona ukwamukelwa komkhandlu wesigodi nezinye izinhlangano ukuthi kudingeka ukuthi kumiswe iqembu labalimi.

Bona abalimi bafanele bakhethe amalunga eqembu amasha.

Iqembu lingaqala libenesimo esinganqunyelwe ngumthetho. Emva kwalokhu lingakhula libenesimo esinqunyeliwe, kodwa ngokuthanda kwalo. (Bheka ubuvelela olubizwa ngokuthi: "Work first and organise later" - "Sebenza kuqala uhlanganise/uhlele emva kwesikhathi"). Lobu buvelela bungcono ngoba abuqinekanga kakhulu, kuvumela abalimi ukukhula emsebenzini wokumisa inhlangano.

Amaqembu akhona angaphinde abhekwe ukuze asebenze kangcono noma angaphinde avuswe. Kodwa, kungcono ukuyeka amaqembu angasenamandla.

Uma kubonakala ukuthi abantu abamukelwanga eqenjeni ngendlela efanelekile, kuzodingeka abanye abantu abazosiza ngomsebenzi wokuhlanganisa amalunga ukuze kwakhiwe iqembu eliphilile.

Lapho abasizi/abahlanganisa amalunga bangasibo baleyo ndawo, zama ukuthola abantu bomgwamanqa wonke, abathembekile abazokwazi ukuthintana nokuhlanganisa abalimi emsebenzini wezokulima.

Kufanele kubekhona ukukhanya sonke isikhathi mayelana nomsebenzi wabaholi nalabo abasiza ukuhlanganisa abalimi ngoba kubalulekile lapho kwakhiwa iqembu elihle.

Kufanele kwaziwe ukuthi izidingo nezinkinga zamalunga zeqembu elithile ziyini ngoba lokhu kuhamba phambili lapho ulungisela umsebenzi wakusasa nokubeka phansi izinhloso zeqembu.



Ubuvelela obuthi: "Work first and organise later" - "Sebenza kuqala uhlanganise/uhlele emva kwesikhathi":

Lobu buvelela (indlela yokusebenza) kusiza abalimi ukuqala ukusebenza masinya ukuze kungachitheki iskhathi. Iqembu elincane elinganqunyelwe lingaqala ukubheka inkinga ethile bese amalunga asizane ukuxazulula leyo nkinga. Kanjalo amalunga alelo qembu azothola isifiso sokusebenzela inhloso yeqembu. Emva kwalokhu, ukuzwana kwamalunga kwakha umoya onamandla ngaphakathi kwawo, ayasondelana lapho esebenza. Kufana nezinto zemvelo eziphila ngamandla avela ngaphakathi. Ubuhle bale ndlela yokusebenza buyakhanya qwa:

Izinhlangano ziyazikhulela, azihlushwa yizinto ezingaphandle.

Kudala umoya wabaholi oqinile ngoba abaholi bakhethwe emalungeni eqembu.

Izinhloso zeqembu yilezo zinto eziqhubekisa iqembu phambili, hhayi ukulobizela

(ukukhanuka amandla) kwabaholi noma ezinye izinhlangano ezingaphandle.



Izikhombiso zokwakha iqembu lokufunda

Ukwakha iqembu lokufunda elisebenza kahle kudingeka lokhu: kufanele kubekhona isifiso sabalimi kuleyo ndawo sokuhlangana sokusebenzela inhloso yabo yokuxazulula izinkinga zabo nokukhiqiza izinto ezidingekayo. Alikho iqembu labalimi lokufunda elingacindezelwa ngamandla ngabantu abaphakathi noma abangaphandle ukuhlangana - kufanele kubekhona leso sifiso ngaphakathi kwamalunga. Kodwa singakhohlwa ukuthi izimo zezinto azifani zonke izindawo. Okulandelayo kungaba izikhombiso nezindlela ezizosiza abaholi lapho beqala umsebenzi onzima ukwakha iqembu lokufunda:



Umhlangano wabalimi ngaphambi kokwakha iqembu

Lapho sekuqala ukuvuka inswelo yokuba neqembu labalimi lokufunda emzweni, abaholi bangaqala ukubiza umhlangano endaweni efanelekile. Kulowo mhlangano kungabakhona abantu abancinci, kodwa abantu abanesifiso sokwakha iqembu labalimi elizoqhubekisa umsebenzi wabo wokulima. Inhloso yalo mhlangano kungaba lokhu: ukuhlola kahle ukuthi isimo somsebenzi wokulima sinjani kuleyo ndawo. Ngaleso sikhathi, kungatholakala ukuthi ziyini izinto ezidingekayo ukuze kwakhiwe iqembu, kuzoba ithuba lokuxoxana nokuzwa ukuthi abantu baleyo ndawo badinga ini futhi ziyini izinhloso zalabo abafuna ukuba amalunga eqembu lokufunda. Labo abafisa ukuba amalunga bafanele batshelwe kahle ukuthi bazothola inzuzo enjani lapho bejoyina iqembu lokufunda. Umhlangano onje uzonikeza abaholi ithuba lokuzwa kahle ukuthi abantu bafunani, futhi lizobalungisela ukujoyina nokuhlangana nabanye abantu abanesifiso esifanayo. Futhi kuzonikeza abalimi ithuba lokucabanga kahle ukuthi basafuna ukujoyina inhlangano efana nale. Ngaleso sikhathi futhi kufanele kukhonjiswe ukuthi uhlelo lomsebenzi leqembu luzobanjani maqondana nezinhloso zalelo qembu.



Umhlangano wesisekelo

Okulandelayo ngukubeka phansi usuku lokuqala ukwakha iqembu. Umlayezo uthi kuzobangcono ukuthi abaholi babheke lo mhlangano ngendlela enganqunyelwe, ethambile. Ngokuqhubeka komhlangano abantu abafisa ukuba amalunga bafanele basho ukuthi isikhathi sokuqala ukuvusa iqembu lifanelekile. Uma kukhona isivumelwano ngesikhathi sokuqala, abaholi bangaqhubeka ukumisa uhlelo lwalelo qembu.



Abaphathi/Abahlanganisi benza-nje umsebenzi wabo ngaleso sikhathi kuphela ngoba abanaso isimo lapho nakusasa. Abalimi ababonakalayo ukuthi bafisa ukuba amalunga azomenywa ukuza kulo mhlangano.



Okulandelayo kufanele kubhekwe kahle kulo mhlangano:

Ukukhetha kwabaholi nesikhathi sabo sokuphatha umsebenzi weqembu. Kudingeka umphathisihlalo onjani? Umhlanganisi wamalunga akafaneli ahambe phambili sonke isikhathi yena yedwa - kufanele iqembu lona lizimisele ukukhetha abaholi.

Ukuxoxana, ukucabanga nokubhekeza izinhloso zalelo qembu. Amalunga afanele aqonde kahle ukuthi ziyini izinhloso zakusasa zeqembu, futhi achache konke okungaba inkinga.

Amalunga afanele akwazi ukubeka phansi izinhloso zawo nezinto ezibalulekile ezizokwenzeka ngezinyanga eziyisithupha ezilandelayo noma ngonyaka ozayo. Linganisa imisebenzi nezinhloso zeqembu nalokhu okubalulekile kulelo qembu.

Kufanele kuthathwe isinqumo ukuthi iphrogramu lizohamba kanjani, kuzohlanganwa nini, ngokuphinda futhi nakuyiphi indawo ukuze onke amalunga azokwazi ukuba khona.



Lokhu kungabhekwa ngokuthi kukuzala kweqembu, ngakho-ke kufanele kuthathwe isikhathi sokuhlanganisa konke okubalulekile ukuze abazohamba ngaphambili bazobanamandla ukubusa ngendlela eqondene nezifiso zeqembu.



Umhlangano olandelayo

Umsebenzi wokuhlanganisa iqembu ufanele uqhubeke ngokuhlanga futhi emva komhlangano wesisekelo. Lowo mhlangano uzobheka lokhu okulandelayo:

Qinisa ukuthi nifuna ukuqonda kuphi maqondana nemigomo yeqembu.

Qala isu elizokhombisa usuku nesikhathi lapho umsebenzi othile ufanele wenziwe.

Hlanganisa umthethosekelo ngendlela ezobeka phansi izimiselo ezithile zalelo qembu ezihambelana nokujoyina iqembu, izimali ezizokhokhwa ngamalunga, ukuya emihlanganweni, ukuvumelana nokulandela umthetho walelo qembu.



Ukuphatha iqembu lokufunda

Ikomiti eliqondisayo

Ngokujwayelekile leli komiti linamalunga amahlanu akhethiweyo: usihlalo, usekela-sihlalo, unobhala nababili abanye. Amanye amaqembu athanda ukukhetha usekela-bhalo nomphathisikhwama ozobheka izindaba zezemali. Lawo malunga amabili angakhethwa endaweni yalabo babili abanye, noma kungakhethwa nabanye abili futhi. Kufanele kubhekwe ubulili balawo malunga ukuze kubekhona abesifazane abalingana nalabo abesilisa eqenjeni. Kuzoba kuhle uma kukhona abesifazane ababili nabesilisa ababili, bese umphathisihlalo ungaba owesifazane noma owesilisa. Le komiti imisela onke amalunga ngakho konke okwenziwayo. Ikomiti iphatha futhi konke okuhambelana nokuqhubeka ngendlela efanelekile ukuze iqembu uthole umphumelo omuhle ohambelana nemigomo yeqembu.



Ubukhulu beqembu

Ngokwejwayelekile singathi ukuthi amaqembu amancane asebenza kangcono. Inani lamalunga eqembu lihambelana nezidingo noma imigomo yeqembu elithile nekhono labaphathi (ikomiti eliqondisayo) lokuphatha lelo qembu ngendlela efanelekile. Kubalulekile ukuhlangana nabaphathi besiko lemvelo nabaphathi bomuzi wonke ukuze iqembu lisebenze kahle emzini wonke. Lapho ukuphatha kweqembu kuhambe kahle, kufanele iqembu lingalwi nabanye abakhona kulowo muzi futhi lingazibheki njengenhlangano esebenza yodwa, enganaki abanye emzini. Amanye amaqembu ayayivula le ndlela ngokumema bonke abalimi abakhona kulowo umuzi uma kukhona idili labo lomnyaka.



Ukuthela ukuba ilunga nezinto zezimali

Inani lokuthela lihambelana nalokhu okulandelayo:

Imigomo yalelo qembu;

Ikhono lezezimali zamalunga;

Izinhlobo zemisebenzi zalelo qembu lokufunda;

Ithuba lokuthola umkhuthazi (sponsor)



Imihlangano

Kufanele kuhlanganwe njalonjalo ukuze imisebenzi yeqembu iqhubeke. Ekuqaleni kufanele iqembu lihlangane njalo ngenyanga. Ngokuhamba kwesikhathi iqembu lingahlangana njalo emva kwezinyanga ezimbili, kodwa lokhu kufanele kuhambelane nemisebenzi eyenziwayo ngesikhathi sonyaka esithile - iskhathi sokutshala, isikahthi sokulima, njalonjalo. Kufanele kumenywe njalo njalo izazi zezokulima zokukhuluma namaqembu ukuze amalunga athola yonke imininingwane ensha ephathelene nezindaba zezokulima. Iqembu elithile lingakhetha ukuthi lifuna ukumema ubani ozokhuluma nabo. Kanjalo-ke kungamenywa abanye abanikeza ulwazi mayelana nokulima nokuthola ukuthi kuzobiza malini ukuqala ukulima omnyakeni omusha. Iqembu lokufunda linikeza amalunga alo ithuba lokukhetha labo bantu abanolwazi oluqondene nezidingo zalo ukuza ukukhuluma nalo.



Ngokugcina

Amaqembu okufunda ekulimeni asebenza ngendlela efanelekile adingeka kakhulu lapho kufuneka ukuthuthukisa komsebenzi wokulima eNingizimu Afrika. Ngamazwi kaJapie Grobler, umongameli weAgri SA: "Without leadership and organisation, a community tends to stagnate and even talented individuals within the community struggle to escape from the shackles of underdevelopment." Lokhu kusho ukuthi ngaphandle kobuholi nokuhlangana umuzi uvama ukuma nje, awuthuthuki, futhi abaningi abantu abanekhono bayalahleka ngoba basaboshwe ngezintambo zokungaqhubekeli phambili. Ukhiye lokuvula isivalo sokuzimisela kusezandleni zabalimi abahlangene!

<fn>PulaImvula.FarmerMaize.2008-12.zu.txt</fn>
Farmer (Maize) Zulu

Ukubonga okuhle kakhulu ekulimeni kommbila



Instructions:

Folio strap: Umkhiqizi/Umlimi wonyaka wokudla okuzinhlamvu osakhulayo

Byline: UJane McPherson, umphathi wePhrogramu leGrain SA lokuThuthukisa Abalimi

Photos: Labious, Labious 2

Caption 1: ULabious Manoto

Caption 2: UNeels Ferreira (GrainSA), uJohan Kriel, (umlinganisi wephrovinsi), uLabious Manote noTonie Loots, (umlinganisi wephrovinsi).



Umlimi wonyaka wokudla okuzinhlamvu osakhulayo ophumelele phambili emncintisweni weGrain SA Developing Producer of the Year, ukhethwe emdlalweni omkhulu eTheatre on the Track eKyalami, ngo-17 Oktoba 2008. Ngalo mncintiswana iGrain SA ifisa ukubonga okuhle kakhulu ekulimeni kommbila, kakhulukazi labo balimi abasakhulayo abaqhubekele kahle kulo msebenzi wokukhiqiza ukudla okuzinhlamvu. Bona bakhombisa indlela eya phambili kulabo abaqala ukungena kulo msebenzi.



Kuphakanyiswe amakhandidethi ayisithupha abancintisane ukuthola umklomelo we2008 Developing Producer of the Year Competition. Yilaba abalandelayo:



UDeliwe Ntebele-Mutlwane waseDelareyville, eNorth West;

UBoy Mokoena waseBronkhorstspruit, Mpumalanga;

ULabious Manoto waseMooifontein, eNorth West;

USamuel Nyambose wasePaul Roux, eFreyistata;

USamuel Moloi waseFouriesburg, eFreyistata;

NoIsaac Khuto waseFicksburg, eFreyistata.



Umlimi ophumelele phambili kulomncintiswano weDeveloping Grain Producer nguLabious Manoto waseMooifontein esigodini saseNorth West. Sifisa ukuthi 'Halala!' kuLabious nabo bonke abanye abakhethiwe ngoba benze umsebenzi omuhle kakhulu.



Okulandelayo kuyisithathiselo sabahloli emva kokubheka umsebenzi waLabious.



Lawrence Luthango

Amandla - Usebenza ngokukhuthaza. Unobungcweti. Unolwazi oluphathelene nebhizinisi lakhe.

Okuphakanyiswayo - Isikhathi sakhe sesifikile sokuba umlimi wezomnotho.



Jerry Mthombothi

Amandla - Unogandaganda nemishini yokusebenza epulazini okwanele. Uyazi ukuthi kufanele kusetshenzwe kanjani, izitshalo zakhe zinhle futhi imishini yakhe isaphila kahle. Unamashede amahle neshabhu.



Johan Kriel

Amandla - Unawo umhlaba (amasimu), unayo imishini, unabafana ababili abasebenza naye futhi unobungcweti obuvela eminyakeni eminingi emsebenzini wokulima.



Willie KotzÃƒÂ©

Amandla - Ukulima ngezinto ezahlukene ezihlangene: ummbila, ubhekilanga, izimvu nezinkomo. Ungumkhiqizi ozimisile onobungcweti beminyaka eminingi. Unogandaganda nemishini yokusebenza epulazini okwanele, futhi unamashede amahle neshabhu lokusebenza elihle. Unolwazi mayelana nomsebenzi wokulima futhi uyazi ukuthi wenzani futhi uyazazi izizathu zokwenza umsebenzi othile. Usebenzisa ulwazi walabo abanikeza izinto zokuqala ukulima - izimbewu, umanyolo namakhemikeli.

Okungaqini - Le ndoda seyilahle konke okungaqini, ulima ngendlela eletha inzuzo futhi nakusasa.

Okuphakanyiswayo - Umkhiqizi lo wenza konke ngendlela efanelekile futhi ufikela lapho kubakhiqizi bezomnotho.



Jane McPherson

Amandla - Unobungcweti mayelana nokulima futhi unolwazi oluhle mayelana nokulima. Unamasimu (umhlabathi) amahle asetshenziswa ngokufanelekile futhi unogandaganda nemishini okwanele.

Okuphakanyiswayo - Qhubeka ngalo msebenzi omuhle!



Tonie Loots

Amandla - Unobungcweti obuhle, umhlabathi onothile, imvula enhle futhi unogandaganda nemishini okuphilile.

Okungaqini -Ukuphatha ukhula kufanele kuqashelwe - kakhulukazi i-kweekgras. Ukumaketha kwakhe kungaba ngcono.

Okuphakanyiswayo - Qhubeka ukwandisa amandla kagandaganda lapho kwanda amasimu. Hlola ukuthola amasimu okufafaza.



Amos Njoro

Amandla - Unolwazi oluhle mayelana nomsebenzi wakhe.

Okuphakanyiswayo - Kufanele ahlanganyele nemisebenzi eyenziwa ezinsukwini zabalimi nezifundo ukuze athole ulwazi lwezinto ezinsha ezingcono.



Jenny Mathews

Amandla - uyindoda ENKULU - unezinyathelo ezinkulu - unyawo olungalandelwa. Uyisikhombiso esingavusa abanye bamlandele - kakhulukazi abafana bakhe. Unikeza iqiniso elithi ikusasa lokulima ezandleni ezifana nezakhe lizokhanya lizoqhubeka. Uphumelele phambili ngaphandle kokuhlupheka iminyaka eminingi engatholanga ithuba lokuqhubeka. Ngiyamhlonipha, uyindoda enesithunzi. Uma phambili amadodeni. Usakhula ukuba umkhiqizi wezomnotho, kodwa akesabi ukubona izindawo lapho engaqini khona kakhulu nokucela usizo - futhi uyaqinisa ukuthi athole lolo sizo.

Okuphakanyiswayo - Umkhiqizi woNyaka 2008!

<fn>PulaImvula.FarmerOfTheYear(maize).2010-12-01.zu.txt</fn>
Farmer (Maize) IsiZulu
Umlimi Wonyaka 2010 - iFreyistata liphinde laphumelela phambili futhi!
Instructions:
Folio strap: Umkhiqizi wonyaka
Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa abalimi
Photo: UWilliam Matasane, Umkhiqizi wethu Wonyaka ngo-2010.
Ngeminyaka edlule bekukhona umncintiswano omuhle ngaphakathi kwabalimi baseFreyistata nalabo baseNorth West.
Ngokuqala kwalo mncintiswano weGrain SA wokuthola Umkhiqizi Osakhulayo Wonyaka bekukhona abaphumelele phambili abalandelayo:
Unyaka
Umlimi wonyaka
IPhrovinsi
2002
UKarabo Peele
ENorth West
2003
UStephen Matshididi
EFreyistata
2004
UPaul Morule
ENorth West
2005
UMoss Malo
ENorth West
2006
ULasarus Mothusi
ENorth West
2007
ULepati Macaphasa
EFreyistata
2008
ULabious Manoto
ENorth West
2009
USamuel Moloi
EFreyistata
2010
UWilliam Matasane
EFreyistata
Kuyakhanya ukuthi bekukhona abalimi abahlanu abalima eNorth West nabane abalima eFreyistata. Ngo-2011 sizobona ukuthi umkhiqizi omkhulu uzovela kuliphi iphrovinsi!
UWilliam Matasane ungumlimi oqobo. Ukhethe umsebenzi wokulima manje wenza umsebenzi omuhle kabi. Sesishilo kwezinye izibhalo ukuthi uWilliam utshala ummbila nobhekilanga, ufuya futhi izinkomo eziningi nezimvu. Uthenge ipulazi lakhe futhi uqasha amanye amasimu ukwandisa ukulima kwakhe. UWilliam uphatha umndeni wakhe kahle futhi ubheka abasebenzi bakhe ngokufanelekile -sifisa ukuthi kuye: 'Halala!'.
<fn>PulaImvula.FarmerOfTheYear(maize).2011-06-07.zu.txt</fn>
Farmer of the year (Maize) IsiZulu
Abalimi bethu Abasakhulayo Abakhiqiza Ukudla Okuzinhlamvu abakhethiweyo ukuba Umkhiqizi Wonyaka ngo-2011
Folio strap: Umkhiqi wokudla okuzinhlamvu wonyaka
Byline: UJane McPherson, umphathi weprogramu leGSA Lokuthutukisa Abakhiqizi Bokudla Okuzinhlamvu
Izithombe:
Amajaji/abahluleli: Amalunga ehlu labahluleli: uKarabo Peele, uJane McPherson, uGerhard Mamabolo, uJenny Mathews, uDirk van Rensburg noWillie KotzÃƒÂ©.
UKoos: UKoos noLydia Mthimkhulu ekhishini labo.
UThando: UThando Lolwane uyazilungisela ukuyosebenza emasimini akhe.
UMalefane: UMalefane Makubo uchaza uthando lwakhe lokulima.
UJohn: UJohn Dipane emasimini akhe.
UBoy: UBoy Mokoena ukhombisa ubhekilanga wakhe kubahluleli.
UDavid: UDavid Motswene emasimini akhe.
Kunzima ukucabanga ukuthi sesiphinde safika kulesi sikhathi sonyaka. Sicabange ukuthi kuzobakuhle ukuvakashela abalimi ekuqaleni kwalonyaka ukubona ukuthi izitshalo zabo zinjani lapho ziseluhlaza.
Sisuke ngesikhathi esiqale ngo-11 sabuya ngo-14 Aphreli. Amalunga ehlu labahluleli bekunguKarabo Peele (Maize Trust), uGerhard Mamabolo (AgriSETA), uJenny Mathews (iqembu lokusebenza),u Dirk van Rensburg (iqembu lokusebenza), uWillie KotzÃƒÂ© noJane McPherson (abasebenzi kule phrogramu).
Besijabule kakhulu ukuthola imoto kuVolkswagen eKlerksdorp ukuyisebenzisa ngalolu hambo lwethu, ngakho-ke besikwazi ukuhamba kanyekanye. Labo balimi abaphakamisweyo ukuba Umkhiqizi Wokudla Okuzinhlamvu Osakhulayo ngo-2011 bayalandela:
UKoos Mthimkhulu
UKoos wayezalwa ePaul Roux epulazini likaJulius Bobbert. Waya esikoleni epulazini waze wafika kuStandard 1. Kule mpilo yobusha wayedlala nabafana bomnini waze waqala ukwenza imisebenzi eyahlukene epulazini. Waqala ukusebenza edeli lapho kwakusengwa khona, ngezinye izinkomo ezikhiqiza inyama nangezinye izimfuyo. Emva kwalokhu waqala ukushayela ugandaganda nokusebenza ngemishini iminyaka emihlanu. UKoos waqhubeka waba umshayeli weloli epulazini wafunda futhi ukushisela isizinsimbi e'workshop' nokwakha nokulungisa imishini. Lapho efika eminyakeni engu-26 wasuka waya eMieliebult, ipulazi likaFrikkie du Preez wayefunda okuningi okuphathelene nemishini, ukushisela izinsimbi nokutshala izitshalo.
UFrikkie umsize kakhulu uKoos ukumthuthukisa, ukuqala ukuba umsenzi epulazini nje ukuya ukuba umkhiqizi mezomnotho ngokwakhe. Wafunda izinto eziningi esebenzela uFrikkie. UFrikkie futhi wamthengisela imishini eyahlukene, wabhadala uFrikkie ngemali engenayo. Ngokusebenzisa imishini ayithenge kuFrikkie, waqala ukwenza umsebenzi wokunkontilaka, walimela abalimi kwezinye izindawo ezikhulayo endaweni yaseSenekal. Lo msebenzi kumsize ukuthola imali yokubhadala isikwenetu semishini.
UKoos wase wathenga iJohn Deere 3140 ne265 Massey Ferguson neminye imishini ukwenza umsebenzi wokunkontilaki. Enye imali engenile ngalo msebenzi uyisebenzise ukuthenga izinkomo. Emva kwesikhathi waqasha amahektheli angu-55 watshala ummbila wavuna amathani amathathu ehektheleni ngonyaka wokuqala. Ngo-2007 wathembiswa uMnyango Wezimihlaba ukuba umkhiqizi ongumboniseli (caretaker producer) epulazini Astoria lapho elima khona ngokwamanje. UKoos ungumlimi onekhono lokulima futhi ubonga ukusekela akutholayo kuGrain SA nakuMnyango Wezemihlaba kodwa uyabona ukuthi ukutshala izitshalo ezithengiswayo emasimini angenamadla akungeke kuqhubeke ekugcineni. Inkontilaki ngaphakathi kwakhe noMnyango Wezemihlaba lihamba njalo ngonyaka nangonyaka - liqala ngo-10 Novemba 2008 bese ligcina ngoNovemba 2009. Bese uKoos angacela ukuthi inkontilaki liphinde lisayinelwe unyaka olulandelayo lapho uMnyango ubona ukuthi ipulazi liphathwa kahle. Ngesikhathi esidlulile umkhiqizi wayekwazi ukuba umnini walowo mhlaba, umlimi wayekwazi ukuthenga ipulazi libe ngelakhe, kodwa lelo pholisi selishintshile, manje akukhanyi kahle ukuthi uKoos uzolithola yini lelo pulazi noma cha noma nini. Ngokwamanje uMnyango Wezemihlaba uthi umsebenzi waKoos uyamujabulisa futhi isivumelwano sokuba umboniseli sizovuselelwa.
UKoos uyabona ukuthi kuyinkinga ukuthola inzuzo ngokutshala emhlabathini ongenamandla esifundweni saseSenekal, kuyamhlupha lokhu uKoos, manje yena usufuna ukwandisa ibhizinisi lakhe lokunkotilaka. Uthanda futhi ukuthola umhlaba omuhle onamandla awuqashe ukukhiqiza ummbila nobhekilanga. Ufuna futhi ukwandisa inani lezinkomo epulazini. Okunye okumhlupayo maqondana nomsebenzi omubi woMnyango Wezemihlaba ngukunikezwa kwemishini kubakhiqizi, UKoos futhi ufuna ukuqhubekelisa izindlela zokufaka amanzi kuzo zonke izinkambo epulazini, ukuthenga ezinye izinkomo nokutshala amadlelo amasha emhlabathin ongashonile.
UKoos uyisibonelo esihle somuntu oqale phansi engenalutho osebenzile waze wafika lapha ekhona namuhla. Kumnandi ukumvakashela epulazini ngoba zonke izimpahla zakhe ziyakhanya zivalelwe ejadini lakhe. Yonke imishini yakhe isebenza kahle ilungisiwe ivalelwe eshedini. Ushade noLydia, banezingane ezintathu, amantombazane amabili nomfana oyedwa, uClifford. UPetunia, omunye wamantombazane ufunde okwezokulima, ngokwamanje uyisiphathimandla esiqobelelana nolwazi, usebenza esifundweni saseFicksburg. UClifford ufunde iminyaka emibili ukumaketha wasebenza iminyaka emibili emaphoyisini, manje usepulazini usebenza noyise. Naye uthanda imishini, kuyabonakala lapho ubheka imishini yakhe ephilile yonke. UKoos nomndeni wakhe bahlala epulazini, bayisibonelo esihle sokuguquka okudingekayo kulolu hlelo lokulima.
UThando Love Lolwane
UThando wazalwa ngo-1957 Gelukspan (Bapong). Ungumfana ongunamba 9 wezingane ezingu-12 zikaStention noFrancinah Lolwane. Waqala esikoleni eMotswenyane Primary School ngo-1966 wayeka ngo-1971 emva kokuphasa Standard 5 (Grade 7).
Ngo-1997 waqala ukusebenzu kuStilfontein Panelbeaters wenza umsebenzi owahlukene. Wase wahamba wayosebenza kuMarico Foodstar izinyangana. Wasuka lapho waya eStilfontein Goldmine waye ungumshayeli wesitimela le ngaphansi emhlabathini.
Ushade noAtholia Lolwane, banezingane ezingu-5, amantombazane amabili nabafana abathathu. Umfana omdala uJoseph (32) usebenza kuMnyango wezeMpilo eSchweizer-Reineke. UProgress (30) usebenzela Umnyango Wezinhlalakahle. UGladwin (28) usebenzela Umnyango Wezimpi kodwa manje usebenza noyise epulazini. UPrimrose (24) ufunda Okwezokulima kuTaletso FET noNomvuyo (16) ufunda Grade 10 eBethel High School. UGladwin uyakuthanda ukulima, kumnandi kuye ukusiza uyise epulazini.
UThando waqala ukulima ngo-1982 ngokulekelela uyise. Ngo-1983 waphumelela ukuboleka imali kuAgribank (Bophuthatswana) waqala ukulima amahektheli angu-75 ngogandaganda owodwa. Ngo-1989 wathenga omunye ugandaganda, i6010 Ford. Wase wathenga amahektheli angu-400 eKlippan, waqasha elinye ipulazi elingamahektheli angu-249 eLareystryd futhi waqasha umhlaba osetshenziswa ngumuzi wonke eGelukspan. Ngo-2008, uThando wayengumlimi wonyaka kumncintiswano obizwa ngokuthi iToyota New Harvest Farmer of the Year. Uthini uThando ngakho konke lokhu? Uthi ukulima kuyindlela yokuphila, hhayi, kuyimpilo!
UMalefane Makubo
UMalefane wazalwa ePetrus Steyn ngo-25 Septhemba 1949. Wakhulela epulazini likaMnz C A Claasen endaweni yasePetrus Steyn area. Waqala waya esikoleni waqeda Grade 4 kuDanielsrus Primary School eduze nasePetrus Steyn. UMalefane wayelithanda ipulazi, waqala ukusebenza khona eneminyaka engu-12. Lapho eneminyaka engu-15 wayesebenza sonke isikhathi epulazini. UMalefane uthi ngaleso sikhathi wayehola 50 cent ngenyanga, wayehola imali egcwele lapho ekwazi ukuthwala isaka lommbila (200 lb) ekhanda!
UMalefane washiya ipulazi wasenzela iVKB - uthi wayehola iholo elihle wase wakwazi ukushada nomkakhe (R10 ngenyanga). Emva kweminya umlimi wezomnotho wamcela ukuthi abuyele epulazini. Uthi wayehola iholo elihle, babevama ukuthola ibhonisi lamasaka angu-20 ommbila emva kokuvuna - lokhu kwakuyimali enhle.
UMalefane wayefuna ukusebenza emadolobheni amakhulu lapho kwakhiwa khona, wase waya eQwa-Qwa iphasi lakhe lizomvumela ukusuka eQwaQwa aye amdolobheni. Ngo-1990 wayenquma ukushiya amadolobha, wayefuna ukubuyela eQwaQwa ukuthenga ipulazi. Ekuqaleni wayekwazi ukuqasha ipulazi kuphela (R3 500 njalo ngezinyanga eziyisthupha), kodwa emva kwesikhathi wayekwazi ukuthenga lelo pulazi ngemali ayiboleke kuLand Bank - ususibhadale sonke leso sikwenetu. Wathenga lelo pulazi elingamahektheli angu-560, amahektheli angu-200 ayakwazi ukulinywa.
UMalefane uthi kuyisifiso sakhe sokubhadala izikwenetu zakhe lapho kukhona imali engenayo ekulimeni kwakhe - izinto azidingayo ngokwakhe uzibeka eceleni, kufanele kubhadalwe isikwenetu kuqala. Ngokwamanje uzibhadale zonke izikwenetu zakhe. Ulima ngokutshala ukolo, ummbila, usoya nobhontshisi owomile. Unezinkomo futhi uyasenga. UMalefane uthi kungathi ikusasa libonakala ngathi lizoba lihle, uyathokoza ukwazi ukulima.
UJohn Dipali
UJohn wazalwa epulazin iVaalbank esifundweni saseSenekal. Waya esikoleni Vaalbank waze wafika kuGrade 6. Emva kokusebenza epulazini iminyaka emine wasuka wayosebenzela uMnyango Wazemigwaqo - wayeshayela i'grader'. Wasebenza iminyaka engu-23 ngokushayela ama'grader' kuMnyango Wezimigwaqo noMnyango WeMisebenzi Yomphakathi. UJohn ushade noJeanette (owayefundisa esikoleni eSenekal iminyaka engu-30). Izingane zabo sezishade zonke.
UJohn nabangane bakhe abane bathenga ipulazi Rooikoppies balithengiseka uMnz Mohapi ngo-2005. UJohn wase wathenga ipulazi Concordia ngosizo oluvele kuMnyango Wezemihlaba. Unayo incwadi yesibopho ehambisana nomtetho ukuba umnini walelo pulazi. UJohn uyathokoza ngesisekelo asithole kuMnyango Wezokulima, Wezemihlaba neGrain SA. Ungumkhiqizi oqhaphela ukuthi usebenza kanjani. Ipulazi lakhe linamahektheli angu-277 futhi uqasha amahektheli angu-144 akwazi ukulinywa.
Ezinye zezinselele ezimkhathazayo kuyinani yezindleko zokuqala ukulima ezikhuphukayo kodwa inani lentengiso zokudla okuzinhlavu liphansi. Izindlela zakhe zokusebenza epulazini ziphilile futhi imishini yakhe iphilile. Ngoba uJohn akasasiyo insizwa, uqaphela kahle ukuthi kwenzekani epulazini futhi uphatha imisebenzi yakhe ngendlela efanelekile ezoqeda umsebenzi ngesikhathi esifanelekile.
UBoy Mokoena
UBoy wazalwa eMiddleburg ngo-1948 epulazini lapho abazali bakhe babesebenza khona. Usahdile unezingane ezine. Akazange aye esikoleni kodwa uthando lwakhe lokulima luqale ngesikhathi esengumfana ebelusa izinkomo. Ngaleso sikhathi umthetho wayengacindezeli abantwana ukuya esikoleni, ngakho-ke uthando lwakhe lokusebenza ngezinto zemvelo kwaqala phansi kwase kwanda kwakhula.
Waqala ukusebenza emapulazini abakhiqizi, waqala phansi ukuba isisebenzi nje waqhubeka waba umshayeli wogandaganda wagcina waba ufolimani. Ngoba wayengumelusi uzithanda kakhulu izinkomo. Nokwamanje unezinkomo ezingu-200 epulazini lakhe.
Ngeminyaka engu-15 edlule uBoy wayenezinkomo ezingu-800. Wase wenza iphutha elikhulu: wathengisa lezo zinkomo ukuthola imali yokuthenga imishini ukuqala ukutshala ukudla okuthengiswayo. UBoy futhi wafaka umshini wokufafaza amahektheli angu-40 iminyaka emihlanu edlule. Kodwa ingozi yamvelelea ngoba amakhebula nempompi kwantshontshwa.
Ngoba uBoy akafundanga, wayengafuni ukuthi izingane zakhe nazo zikhule ngaphandle kokufunda. Izingane zakhe ezintathu zisukile emapulazini zisebenza kahle emadolobheni. Enye intombazane yakhe imsiza ngokuphatha imisebenzi epulazini nangezinye izindaba ezihambelana nezezimali.
UBoy ukhathazeke kakhulu ukuthi kuzokwenzekani ngonyaka ozayo ekulimeni. Lokhu kungaba ingozi ngoba kuzolahleka umkhiqizi onekhono elihle futhi ozisebenzelayo.
UDavid Motsweni
UDavid wazalwa eMiddleburg ngo1949 epulazini Patatfontein. Wayesiza uyise nobabamkhulu epulazini, kanjalo waqala ukuthanda ukulima esemncane. Bebelima ngendlela yakudala ebizwa ngokuthi "derde deel", bekulima bona ngezinkabi futhi bebethenga izinto zokuqala, kodwa lapho kufika isikhathi sokuvuna bona bathole okwesithathu kwesivuno kuphela.
UDavid uyazenzela imigidingo yezimali ngoba unamabhizinisi amanye njengengokufuya izingulubo (Naga piggery) okuyisiqephu sokulima esiphathwa kahle. Yena ukhetha ukuphatha noma siphi isiqephu ngathi kuyinto eyodwa, uma leso siqephu singaphumeleli uyasivala. Uthenga izimbewu kuMonsanto futhi akasebenzisi izimbewu ezinguGM. Amakhemikeli uwathenga kuQuemico nomanyolo kuSasol Nitro. Laba banikezi bezinto zokuqala ukutshala bayamjabulisa ngoba abanyamaleli emva kokudiliva izimpahla zabo.
UDavid walile ukukhuluma ngesimo sikaGavumente maqondana nezokulima nokuthuthukisa abalimi abasakhulayo. Ukholwa ukuthi inhlanhla yakhe yokuphumelela ingaphakathi kwakhe nokuzitholela imali, okunye okumsizayo akusikho ukuthatha indlela enqamulayo - kukhona indlela eyodwa ayilandelayo, indlela eqondile.
Insongo enkulu evimba ukuthuthuka kwakhe kuyizinto zemvelo njengukoma, isiwalakahla sesicotho nokunye kwemvelo. Okunye ngukwehla nokukhuphuka kwemakethe okwenza ukuthi inani lezindleko lingahambelani nemali etholakayo ekugcineni, futhi awekho amandla okuphatha intengo nentengiso ngoba kutshalwa kakhulu.
UDavid uzothanda ukuthuthuka ngokutshala amahektheli amanye, kodwa akanawo amandla emishini ukwandisa umsebenzi wakhe. Ukuphumelela ngeminyaka ezayo kuzohambelana nokuhlola kahle ukuthi imakethe lizokwenzani futhi ukutshala lokho okudingekayo ukuze izinto zezomnotho ezweni zisize izwe ukuphumelela ekugcineni.
Laba balimi abakhethiweyo basondelene kulo mncintiswano, kodwa kuyasithokoza ukuthi sikhethe abathathu abalandelayo: UThando Lolwane, uMalefane Makubo noKoos Mthimkhulu. Sibafisela intokozo phambili.
<fn>PulaImvula.FarmersDaysMaize.2009-01.zu.txt</fn>
Farmers' days (Maize) IsiZulu



Kungani kubekhona izinsuku zabalimi nezifundo zezibonakaliso?



Instructions:

Folio strap: Iphrogramu lokuthuthukisa abalimi

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthikisa Abalimi

Photos:



Iphrogramu Lokuthythukisa Abalimi liqonda ukuvusa nokuphatha amasinyana azoba amalinganiso abe futhi izibonakaliso lapho abalimi bazokwazi ukubona usizo okungatholakala lapho umhlabathi ulungiswa ngendlela efanelekile, lapho kufakwa umanyolo ofanelekile, lapho kukhethwa uhlobo lwesitshalo esizwana nomhalabathi nesimo sezulu kuleyo ndawo, lapho ukhula nezifo kuphathwa ngokufanelekile nokuvuna ngendlela efanelekile.



Abasebenzi kuleli phrogramu bahlanganisa ukumisa kwalawa malinganiso nabanye abakhona kulo msebenzi wokukhiqiza - kukhona abankontilaki, izinkampani ezithengisa izimbewu, ezinye zikamanyolo nezamakhemikheli ukuze abalimi bathole ulwazi oluphezulu mayelana nokukhiqiza

nangezindlela zokulima.



Lapho izindawo zamalinganiso ayisibonisiso zimisiwe, kubalulekile kakhulu ukuthi abakhiqizi abathuthukayo abaseduze naleyo ndawo bakwazi ukubona konke okuphathelene nokutshala nokubheka izitshalo ezizotshalwa kulezo zindawo. Izinsuku zabalimi zinikeza abalimi ithuba lokuhlangana nabanye abalimi, nezinkampani ezinikeza izinto zokuqala ukutshala nabanye abakulo msebenzi abamenyiwe - abalimi bathola ulwazi oluningi kulezo zinsuku zabalimi.



Bekukhona lezi izinsuku zabalimi ezilandelayo ngo-2008:



UTonie Loots eNorth West - 9;

UAmos Njoro eNorth West naseGauteng - 10;

Jerry Mthombothi eMpumalanga - 10;

UJohan Kriel eFreyistata - 11;

ULawrence Luthango (oqale ukusebenza ngoMeyi 2008) Eastern Cape ubenezinsuku ezincane ezine.



Ngalezi zinsuku zabalimi bekuxoxwa ngezinto eziningi ezahlukene. Ezinye ziyalandela:



IPhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi;

Ukusekela nomsebenzi weminyango ezahlukene yezokulima;

Umanyolo nokuwasebenzisa ngokufanelekile - bekukhuluma abaningi kuzo zonke izinsuku;

Ukuphatha ukhula nezifo;

Ukukhetha izinhlobo zezitshalo;

Ukulima okuyibhizinisi ne-ethanol engaba into ukungenisa khona ukudla okuzinhlamvu;

Izidingo zokuthola imali yokukhiqiza;

Ukumaketha ummbila;

Okunikezwa iLand Bank;

Umnyango Wezomhlaba nokuphinda ukwaba umhlaba;

Inshuwalense yokuqala ukulima.



Kule phrogramu lethu sizama ukungenisa abantu abaningi abahlukene abasebenza ebhizinisini lezokulima ukuthuthikas abakhiqizi - kukhona indawo yabo ethile futhi banolwazi abalunikezayo. Kufanele kubekhona ukuhlanganisa kwayo yonke le misebenzi ukuze kubekhona ukuqhubekela phambili ngendlela ezokuba nakusasa.



Ukuhlanganyela okumisiwe ngaphakathi kwethu nezinye izinhlangano:



MADC, Land Bank, ABSA, Standard Bank;

Sasol Nitro, Omnia, Tsunami, Opticrop, Kynoch;

Senwes, OVK, NWK, MGK, Suidwes Landbou, AFGRI;

Iminyango Yezokulima neyeZomhlaba, Umnyango Wezamanzi, SEDA;

NAFU, NERPO, MPO;

Pannar, Monsanto, Agricol;

Bayer, Wenkem, Novon/Protecta;

ARC GCI;

Taung College; ne-

Santam Agri.



<fn>PulaImvula.Farming.2008-11.zu.txt</fn>
Ukulima (ummbila) Zulu

Ukulima kuyini?



Instructions:

Folio strap: Ukukhiqiza

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Farmer Development Programme

Photos:



Singasho ngeliqiniso ukuthi ekusukeni kwesikhathi lapho bekuqala ukulinywa nokulima kwamanje, umhlabathi ongasetshenziswa ukulima lapha emhlabeni jikelele unobukhulu obumisiwe- akudaleki umhlabathi omusha lapho kungalinywa khona.



Kukhona izindlela zokukhiqiza ukudla ngaphandle kokusebenzisa umhlabathi (hydroponic production) lapho izitshalo zimila khona, kodwa ngokwejwayelike kusetshenziswa umhlabathi, futhi kufanele siqonde kahle ukuthi ubukhulu bomhlabathi bukhawulile, kukhona umhlabathi othile kuphela, awusandi. Ngokuvamekile ukulima kuhambelana nokukhiqiza ukudla nenxoza. Indlela yokulima endaweni ethile noma ezweni elithile ihambelana nezinto ezinjengesimo sezulu, uhlobo lomhlabathi nomthethoojwayelekile. Abantu abaphila ngomhlabathi bafisa ukudlisa umndeni wabo kuqala. Lapho umndeni usenokudla okwanele, umlimi angaqhubeka ukukhiqiza ukudla okuningi okuzothengiswa ukuze athole inzuzo.



Ngokuhamba kwesikhathi, kwakukhanya kahle ukuthi amazwe aphumelela ezingozini ezimbi ngulawo akhiqiza ukudla okwanele. Izindlela ezinsha zokukhiqiza ukudla ngokwamanje zenze ukuthi amazwe amaningi akhiqize ukudla okuningi kakhulu okungakwazi ukudliwa nokusetshenziswa abantu balelo lizwe. Amazwe amaningi akhulile ngokwezomnotho akhiqiza ukudla okuningi okungadingekwa ngabantu balelo lizwe. Uma sikhuluma ngezimo zezomnotho, lokhu kusho ukuthi okunikezwayo kungaphezu kwalokhu okubizwayo. Lokhu kusho futhi kufanele ukuthi inani lentengiso yalezo zinto lehle, futhi abalimi abaningi bazokhawula ukutshala isitshalo esithile esingalethi imali. Kodwa emazweni amaningi, abalimi bathola imali yokwelekela (subsidy) ukuqhubeka ukutshala leso sitshalo ngoba igavumente lalelo lizwe lifuna ukuqinisa ukuthi izwe labo lingeke lidinge ukuthola ukudla kwezinye izindawo noma amanye amazwe.

Amazwe akhiqiza ukudla okungaphezu kokudingekayo ahambisa lokhu kudla kumazwe amanye. Kaningi lokhu kudla kubiza inani elingaphansi kwenani lokudla okukhiqizwayo lulelo lizwe. Lokhu kungenzeka ngenxa ukwelekela (subsidies) kwagavumente, kodwa kungenzeka ukuthi isimo sezulu ezweni elithile sizwana nokukhiqiza uhlobo lokudla oluthile (isibonelo: ezindaweni enzinjengaseNew Zealand abalimi bakhiqiza ubisi olushibhile ngoba izidlelo zabo zinamandla amaningi, kanjalo-ke bathengisa ubisi emazweni amanye lapho ukukhiqiza ubisi kunezindleko eziningi)

Njengoba sishilo, ubukhulu bomhlabathi ukukhiqiza ukudla abuningi. Ukuze izwe elithile liqonde ukuqinisa ukuthi abantu bazoba nokudla nakusasa, kubalulekile ukuthi umhlabathi okhona usetshenziswe njalonjalo ukukhiqiza ukudla. Kodwa umhlabathi ungasetshenziswa ukukhiqiza ukudla uma abanini balowo mhlabathi bathola inzuzo. Ngokwamanje sisenkingeni ngoba izindleko zokukhiqiza ukudla okunjengommbila, ubhekilanga, amabele nosoya zikhuphuke kangaka akusekho inzuzo etholakalayo.

Sizothini kubalimi abakhiqiza lokhu kudla?

Siluleka abalimi ukungatshali noma siphi isitshalo ngaphandle kokuqinisa ukuthi kukhona

imakethe laleso sitshalo futhi ukuthi intengiso yaso ingaphezu kwezindleko ezidingekayo

ukukhiqiza leso sitshalo.

Sithi: uma utshalela umndeni wakho kuphela kulungile ngoba nizoba nokudla nakusasa.

Emva kokuqinisa ukuthi umndeni wakho uzoba nokudla okwanele, zama ukuthola imakethe

bese utshalela lelo makethe kuphela.



Njengokwamanje isikhathi sokutshala sesisondele, sinifisela umphumelo omuhle. Ukuthula, Imvula neNhlanhla.

<fn>PulaImvula.February.2008-02.zu.txt</fn>
February Zulu

UFebruwari - isikhathi sokucabanga ngesikhathi sasehlobo



Instructions:

Folio strap: Inani lezitshalo

Byline: Jane McPherson, umphathi wephrogramu yokuthuthukisa leGrain SA

Photos:

Photo 1: Izimbewu zommbila ezazinkulu kakhulu ukungena ezimbotshweni zepuleti lepulantela - azizange zatshalwa.

Photo 2: Izulu elina kakhulu lingacinisa umhlabathi ongaphezulu bese uvimba izitshalo ukuvela phezulu.

Photo 3: Isitshalo sommbila esitshalwe ngokujula kakhulu sasishikashikeka ukumila kahle.

Photo 4: Inxenye yezinto evama ukudala ingozi emva kokuhluma yizilokazane.



Umsebenzi omningi ofanele wenziwe njalo ehlobo ngesikhathi sokutshala uvama ukuncipha ngalesi sikhathi - manje umlimi unaso isikhathi sokubheka izitshalao zakhe ezimila emasimini akhe. Sikholwa ukuthi konke kubhekeka kahle: inani lezitshalo lilingene nokuthanda kwakhe, umbala wezitshalo unguluhlaza onzimana omuhle, ukhula futhi alukho oluzokulwa nezitshalo ukuthola ukudla namanzi - kafushane, konke kukhomba ukuthi kuzobakhona umvuno omuhle.



Kodwa, kaningi zonke izinto azihambanga kahle ngendlela esasicabanga ukuthi zizohamba ngayo, futhi umvuno awulingani nokuthemba kwethu. Ngalesi sikhathi kufanele sihlale phansi sibheke sihlole ukuthi kungani izinto azihambanga ngendlela efaneleyo nangokuthanda kwethu.



Inani lezitshalo - kuyinto ebalulekile noma cha?

Lapho etshala okuzovunwa, kufanele umlimi elinganise ukuthi uqonde ukuthola inani lezitshalo elingakanani eliqondene nomlayezo wabalungisi. Isitshalo esisodwa sinekhono lokhukhiqiza ukudla okuthile - izinto ezenza ukuthi singakwazi ukumila kahle zifana nalezi: inani lamanzi emhlabathini, ukudla okukhona emhlabathini, ukukhanya (ilanga) nokushisa. Kakhulukazi inani lezitshalo ensimini ethile lihambelana nobumanzi obukhona emhlabathini. Inani lezitshalo endaweni ethile libaluleke ukudlula ububanzi kwemisele lapho zitshalwe khona. Ububanzi bemisele ezindaweni ezibheka imvula kuphela, ziyahluka, zisuka ku-0,9 m, ziye ku-2,1 m noma ku-2,3 m. Lokhu kuhambelana futhi nemishini esetshentziswayo noma indlela yokulima kuleyo ndawo. Imisele ebanzi ivama ukutshalwa lapho inani lemvuno liphansi, lapho kukhona ukuhebhuka komhlabathi ngenxa umoya, lapho inani lezitshalo endaweni ethile lifanele libe ngaphansi kwezinye izndawo nalapho kusasetshenziswa imishini ukuhlakula ngaphakathi kwemusele.



Imisele esondelene ivama ukutholakala lapho kukhona imvula engconywana futhi konomwehlela emasimini ukuhambisa amanzi nalapho ukhula lubulawa ngamakhemikali (akulula ukuhlakula ngemishini ngobo imisele isondelene kakhulu bese ugandaganda akakwazi ukuhamba ngaphakathi kwemisele).



Inani lemvuno oqonde ukulithola lihambelana nenani lezitshalo ozitshalile. Uma utshale inani lezitshalo elingaphansi, awungeke uthole umvuno oqonde ukuwuthola, futhi uma utshale inani elingaphezulu izitshalo izitshalo ziyacintisana ukumila bese umvuno uyehla. Izitshalo ezisondelene kakhulu zivama ukuthola izifo (njengokubola kwezinhlanga) futhi zivama ukuwa.



Izindawo ezithile nohlobo lwesitshalo esithile sinenani elifanelekile. Lapho ungatholi inani elimilayo elifanelekile, nenani lemvuno alingeke lifike lapho uqonde ukulithola (kafushane, akungeke kubekhona izitshalo ezanele ukukhiqiza umvuno oqonde ukuwuthola).



Kunganu kubekhona inani lezitshalo elinganeli?

Kukhona izinto eziningana ezingenza ukuthi inani libe ngaphansi, futhi lokhu kuhambelana nesikhathi sokumila nokukhula kwezitshalo.



Ukufeca kwezinhlamvu okubi

Lokhu kuyinto enkulu edala inani elingaphansi ekugcineni. Izizathu zalokhu zilandela ngaphansi:

Kungenzeka ukuthi ukulinganisa kwepulantela ngesikhathi sokuhlwanyela bekungalungi kahle kwase kwahlanyelwa inani lezinhlamvu elingaphansi.

Kungenzeka ukuthi izinhlamvu bezinkulu bezingalingani nezimbobo zepuleti lepulantela (bheka Isithombe 1).

Kungenzeka futhi ukuthi izinhlamvu (izimbewu) bezincane kakhulu bese zimbili zizama ukungena embotshweni bese zivala imbobo kungaphumi lutho.

Kungenzeka ukuthi umshinwana wepulantela obizwa i'ticker' ingaba nenkinga bese ucofoza izimbewu.

Emapulanteleni asebenza ngomoya, kungenzeka ukuthi umoya odonsayo awunamandla okwanele ukubamba imbewu endaweni efanelekile kuze ihlanyelwe.

Ngokwejwayelekile amapulantela angalondolozwanga kahle avama ukudala izinkinga ngoba ahlwanyela izimbewu esincane noma ayazifocoza.

Ubunjani (ikhwalithi) bezimbewu bungaba phansi - izmbewu ezimbi, ezinezifo ezingafeci kahle.

Kungenzeka ukuthi izulu line kakhulu bese izimbewu zimanzi kakhulu, azitholi umoya (i-oksijeni) emhlabathini ukuze zihlume.

Kanjalo-ke ukoma kungenza ukuthi izimbewu zingatholi umswakamo okwanele ukuqala ukuhluma.

Lapho izulu lina kakhulu emva kokuhlwanyela izimbewu umhlabathi uvama ukucina bese isitshalo asikwazi ukuvela emhlabathini (bheka isikhombiso esithombeni 2)

Kungenzeka ukuthi bekusekhona amakhemikhali asale emhlabathini ngonyaka odlule abulala izitshalo.

Kungenzeka ukuthi kutshalwe masinya onyakeni ngesikhathi umhlabathi ubebanda kakhulu ukusiza izimbewu ukufeca.

Kungenzeka futhi ukuthi izimbewu zihlwanyelwe ngokujula okukhulu zasezahluleka ukumila zivele ngaphezulu (isithombe 3).

Izilokazane, izinyoni noma ezinye izilwanyane ezincane zingadla izimbewu ngaphambi kokufeca (kokuhluma).



Ukufa kwezitshalo ezisencane (izithonjana)

Inkinga evama ukwenzeka njalo yizilokazane ezilimaza izithombo - kakhulukazi umswenya odla isitshalo lapho sivela emhlabathini (isitombe 4).

Izinyoni zingadla izithonjana (kodwa lokhu akusiyo inkinga enkulu).

Esihlabathini esomile, umoya (ukukhukhuleka) ungembesa izithombo ngesihlabathi lapho zizama ukumila.

Ingozi yesichotho.

Ukushisa kakhulu kungenza ukuthi izithombo zome zife.

Isithwathwa masinya onyakeni singabulala izithombo.

Kungenzeka futhi ensimini lapho kwatshalwa khona ubhekilanga kwase kwafika imvula eqinise umhlabathi. Uma uzama ukufocoza umhlabathi oqinile ngehhala ungalimaza izithombo.



Ukufa kwezitshalo lapho zisakhula.

Izimpahla ezidla utshani zingaba inkinga ezindaweni eziningi.

Ukuhlakula ngemishini kungalimaza izishalo - lapho izikali zingalinganiswa kahle, noma umshayeli engaqondisi kahle (lapho imisele yezitshalo ingalingani kahle futhi ingaqondi kungalimaza izitshalo).

Izifo zingadala ingozi.

Lapho ukhula lukhona kakhulu lungabulala izitshalo zakho.



Singaphumelela kanjani kule nkinga yenani yezitshalo elingaphansi?

Uma sekukhona isikhathi, ungaphinda utshale (kodwa lokhu kusho ukuthi kuzobakhona eziningi ezinsha).

Uma kubonakala ukuthi kukhona umsele owodwa ozange uhlanyelwe (ngoba ipulantela belingasebenzi kahle), lowo msele ungaphinda uhlwanyelwe.



Kubalulekile kakhulu ukuthi izinkinga ezivelile ngenxa yenani yezitshalo eliphansi zihlolwe zilungiswe ukuze lawo maphutha angaphindi enzeke ngonyaka ozayo.

<fn>PulaImvula.FinalistOpot.2009-10.zu.txt</fn>
Finalist (OPOT) Zulu

Re tsebiÃ…Â¡a baphadiÃ…Â¡anibagolo ba phadiÃ…Â¡ano ya MotÃ…Â¡weletÃ…Â¡amabele yo a hlabologago wa Ngwaga



Instructions:

Folio strap: MophadiÃ…Â¡animogolo

Byline: Jane McPherson, molaodi wa Lenaneotlhabollo la Balemi la Grain SA

Photos: Use the various photos



BaphadiÃ…Â¡ani ba fokoditÃ…Â¡we mme re kgona go tsebiÃ…Â¡a ba bararo ba mafelelo bao ba phadiÃ…Â¡anago go thopa sefoka sa MotÃ…Â¡weletÃ…Â¡amabele yo a hlabologago wa Ngwaga wa 2009. Re lakaletÃ…Â¡a ba ba latelago mahlogonolo: Samuel Moloi, William Matasane le Phillip Xaba - re re a yo a phalago ba bangwe a thope sefoka. Mofenyi o tlo tsebiÃ…Â¡wa moletlong wa 9 Oktoboro kua Midrand.



Samuel Moloi - Fouriesburg

Samuel o belegetÃ…Â¡we polaseng ye e bitÃ…Â¡wago Magdalena ka 3 MatÃ…Â¡he 1969, fao tatagwe a bego a Ã…Â¡oma gona. Samuel e be e le yo mongwe wa bana ba seswai. O tsene sekolo kua Mashaeng kgauswi le Fouriesburg fao a phethilego Mphato wa Marematlou (grade 12).



Ge e sa le ngwana Samuel o ile a Ã…Â¡oma polaseng ge sebaka se be se le gona mme a dula a kganyoga letÃ…Â¡atÃ…Â¡i leo a ka bago le polasa ya gagwe. Samuel o nyetÃ…Â¡e Diane, morutiÃ…Â¡i wa Fouriesburg, mme ba na le bana ba bararo.



Samuel ga a na le naga ye e lego ya gagwe mme o re ge badiredi ba Lenaneotlhabollo la Balemi ba ba hlabologago la Grain SA ba se ba mo hlohleletÃ…Â¡a, o be a ka se be molemi lehono. O ile a kgona go hira naga ya botebo bjo bogolo go Mmasepala wa Fouriesburg lebaka la mengwaga ye mehlano.



Go feta fao o ile a hira naga ye nngwe gape go sehlopha sa badiredi ba polaseng bao ba filwego naga go ya ka morero wa mpshafatÃ…Â¡o ya naga (land reform project), bao ba ilego ba palelwa ke go diriÃ…Â¡a naga yeo ka bobona. Gonabjale Samuel o tÃ…Â¡weletÃ…Â¡a dibjalo maÃ…Â¡emong a dihektare tÃ…Â¡e 375 ka lenaneo la phetoÃ…Â¡opÃ…Â¡alo ya lehea, sonoplomo le korong.



Samuel o kweÃ…Â¡iÃ…Â¡a bohlokwa bja botebo bja mmu tÃ…Â¡weletÃ…Â¡ong ya dibjalo. O sepela le boro ya mmu ka beneng ya gagwe mme o tÃ…Â¡ama a nyaka naga ye kaone ye a ka e hirago. Ka ge Samuel a se na le naga ye e lego ya gagwe, ga a kgone go rua diruiwa tÃ…Â¡eo di ka thuÃ…Â¡ago go lekanetÃ…Â¡a (balance) meÃ…Â¡omo ya gagwe ya temo. Le ge a kgopetÃ…Â¡e ba Kgoro ya Ditaba tÃ…Â¡a Naga gammalwa ga se nke a hwetÃ…Â¡a thuÃ…Â¡o go bona.



Samuel ke leloko la sehlophathuto sa Dishweshwe tsa Dikorong kua Fouriesburg, mme o tsene dithuto tÃ…Â¡ohle tÃ…Â¡a Grain SA: Matseno go tÃ…Â¡weletÃ…Â¡o ya lehea/sonoplomo/korong; Thuto ye e phagamego ya tÃ…Â¡weletÃ…Â¡o le papatÃ…Â¡o ya lehea; Thuto ya motheo ya go lokiÃ…Â¡a entÃ…Â¡ene; le TekanyetÃ…Â¡o ya methopo le peakanyo ya polasa.



Samuel ke monna yo a bonago dibaka mme o kgona go loga maano a go hlagiÃ…Â¡a ditseno. O na le boÃ…Â¡omelo kua Fouriesburg fao a hlokomelago le go lokiÃ…Â¡a ditlhamo tÃ…Â¡a gagwe le tÃ…Â¡a ba bangwe. Godimo ga fao o na le kgwebo ya go rema le go rekiÃ…Â¡a dikgong.



Samuel o bolokile tÃ…Â¡helete ka go reka ditrekere le metÃ…Â¡hene, eupÃ…Â¡a letlotlo la gagwe le legolo ke bokgoni bja gagwe bja go ikgokaganya le ditsebi tÃ…Â¡eo di dumelago go mo thuÃ…Â¡a le go mo eletÃ…Â¡a. Ga a gane go eletÃ…Â¡wa mme o ithuta ka bjako. Mokgatlo wa OVK o thuÃ…Â¡itÃ…Â¡e Samuel ka tÃ…Â¡helete ya go tÃ…Â¡weletÃ…Â¡a dibjalo tÃ…Â¡a selemo mola wa VKB o mo thuÃ…Â¡itÃ…Â¡e ka tÃ…Â¡helete ya go tÃ…Â¡weletÃ…Â¡a korong.



Samuel o na le badiredi ba babedi ba ruri mme o ngwadiÃ…Â¡itÃ…Â¡we UIF le Workmen's Compensation. Go feta fao o na le mothuÃ…Â¡i wa potego e lego Piniki Hlaphu, yo a mo eletÃ…Â¡ago le go mo thuÃ…Â¡a ka boineelo. Samuel o tshepa Ntate Piniki mme o diriÃ…Â¡a boitemogelo bja gagwe bja mengwaga ye mentÃ…Â¡i.



Dihleng tÃ…Â¡e pedi tÃ…Â¡e di fetilego go tÃ…Â¡weleditÃ…Â¡we lehea le lebotse profenseng ya Freistata-Bohlabela, eupÃ…Â¡a ga go na batÃ…Â¡weletÃ…Â¡i ba bantÃ…Â¡i bao ba ka ikgodiÃ…Â¡ago ka go re ba hweditÃ…Â¡e poelo ya go feta ditone tÃ…Â¡e 6 godimo ga hektare mengwageng ye mebedi ye e latelanago -- bokgoni bjoo motho a ka itumiÃ…Â¡ago ka bjona!



TÃ…Â¡welopele ya monna yo e tloga e makatÃ…Â¡a ruri - lebakeng le lekopana la mengwaga ye meraro fela o fetogile motÃ…Â¡weletÃ…Â¡i wa nnete yo a kweÃ…Â¡iÃ…Â¡ago naga le tÃ…Â¡weletÃ…Â¡o ya dibjalo le gona a nago le temogo ye bogale ya kgwebo.



William Matasane - Senekal

William o belegilwe seleteng sa Winburg fao a tsenego sekolo sa praemari sa polaseng mme ka morago a tsena sekolo se se phagamego toropong ya Winburg. Ge a fetÃ…Â¡a sekolo o ile a Ã…Â¡oma bjalo ka moapei lefelong la Aventura Resort kua Allemanskraal go fihla ka 2004.



Ge e be e sa le ngwana o ile a thuÃ…Â¡a tatagwe polaseng mme a thoma go rata bolemi. O ile a boloka tÃ…Â¡helete mme ka thuÃ…Â¡o ya kadimo ye a e kgopetÃ…Â¡ego go Land Bank, William a kgona go reka polasa ye e bitÃ…Â¡wago Verblyden, ye e lego seleteng sa Senekal. William le mosadi wa gagwe, Alina, le bana ba bona ba bane ba dula polaseng ye gonabjale.



William ke leloko la sehlophathuto sa Senekal mme o tsene bontÃ…Â¡i bja dithuto tÃ…Â¡a Grain SA. O kgonne go lefela polasa ye ya dihektare tÃ…Â¡e 397 ka botlalo. Karolo ya dihektare tÃ…Â¡e 253 ke nagatemego mme William o hira dihektare tÃ…Â¡e 380 gape fao a fudiÃ…Â¡ago dikgomo le dinku tÃ…Â¡a gagwe. O holofela gore meÃ…Â¡omo ya polaseng e swanetÃ…Â¡e go tswakanywa go fokotÃ…Â¡a kgonagalokotsi (risk).



William o bjetÃ…Â¡e dihektare tÃ…Â¡e 84 tÃ…Â¡a korong ngwageng wa 2008, eupÃ…Â¡a manyami ke gore ngwageng woo korong ga se ya atlega. Lenyaga o na le mahlatse ka ge sehla se sa dibjalo tÃ…Â¡a selemo se kaone mme lehea le sonoplomo ya gagwe e mela gabotse. William o re o bjala lehea ka ge le lewa ka dilo tÃ…Â¡ohle - batho, dikgomo, dinku le diruiwa tÃ…Â¡a maphego! William o ile a hlaka go hwetÃ…Â¡a thuÃ…Â¡o ya tÃ…Â¡helete mabapi le tÃ…Â¡weletÃ…Â¡o ka ge polasa ya gagwe e wela seleteng seo se hlokago ditirelo tÃ…Â¡e kaone tÃ…Â¡a dikgwebo tÃ…Â¡a agri.



Ge o bolela le William o lemoga ka pela gore monna yo o kganyoga go atlega. Ga a diege go amogela theknolotÃ…Â¡i ye mpsha ye kaone mme o tlogetÃ…Â¡e lehea le a bego a le tlwaetÃ…Â¡e a thoma go bjala la BT; go feta fao o diriÃ…Â¡a sediriÃ…Â¡wa sa meno (tines) bakeng sa mogoma. Taolongwang o e sepediÃ…Â¡a gabotse mme go molaleng gore William o tseba gabotse seo temo ye e swarelelago ye e hlagiÃ…Â¡ago poelo e lego sona (sustainable and profitable farming).



O diriÃ…Â¡ana gabotse le batÃ…Â¡weletÃ…Â¡i bao ba bapanego le yena mme o tumiÃ…Â¡a batÃ…Â¡weletÃ…Â¡ikgwebo ba bane bao ba mo thuÃ…Â¡itÃ…Â¡ego mengwageng ye e fetilego polaseng ya gagwe.



Philip Xaba - Bothaville

Philip ke motÃ…Â¡weletÃ…Â¡i wa nnete - o belegetÃ…Â¡we polaseng ka 1952 mme dikelelo tÃ…Â¡a gagwe tÃ…Â¡a mathomo ke tÃ…Â¡a thuo le tÃ…Â¡weletÃ…Â¡o ya dibjalo.



Philip o thomile go Ã…Â¡oma polaseng ka 1973 e le mootledi wa trekere mme ka morago a Ã…Â¡omela Senwes lebaka la mengwaga ye lesome. Philip o nyetÃ…Â¡e Julia mme le ge Julia e le morutiÃ…Â¡i kua Kgotsong kgauswi le Bothaville, o amegile kudu meÃ…Â¡omong ya polaseng moo a thuÃ…Â¡ago Philip kudukudu.



Philip ke mong wa polasa ye e bitÃ…Â¡wago Tweespruit ye e lego bokgole bjo e ka bago 5 km go tloga Kgotsong. Ga a dule polaseng mme diruiwa tÃ…Â¡a gagwe di hlokomelwa ke badiredi ba gagwe ba ba babedi ba ruri bao ba dulago gona.



Philip o feditÃ…Â¡e mphato wa mathomo (grade 3) fela sekolong, eupÃ…Â¡a go molaleng gore monna yo ga a Ã…Â¡itiÃ…Â¡we ke go hloka thuto ye e phagamego - o tseba seo bolemi e lego sona mme o lema ka katlego. O rata metÃ…Â¡hene mme o hlokomela ditrekere le didiriÃ…Â¡wa tÃ…Â¡a gagwe tÃ…Â¡ohle ka mafolofolo.



Philip ke leloko la sehlophathuto sa Kgotsong mme o tsene dithuto tÃ…Â¡e mmalwa, go swana le Thuto ya tÃ…Â¡weletÃ…Â¡o ya lehea le sonoplomo; Tlhokomelo ya trekere le didiriÃ…Â¡wapolaseng; Thuto ye e phagamego ya tÃ…Â¡weletÃ…Â¡o le papatÃ…Â¡o ya lehea; TekanyetÃ…Â¡o ya methopo le peakanyo ya polasa. Senwes e mo dumeletÃ…Â¡e kadimo ya go tÃ…Â¡weletÃ…Â¡a dibjalo.



Philip ke mong wa polasa ya dihektare tÃ…Â¡e 197 yeo a e lefetÃ…Â¡ego ka botlalo. Pele ga fao e be e le mong wa ditheksi tÃ…Â¡eo a di rekiÃ…Â¡itÃ…Â¡ego go reka naga le ditlhamo tÃ…Â¡e a di hlokilego. O lemogile gore naga ye ke ye nnyane mme a ka se kgone go iphediÃ…Â¡a bjalo ka motÃ…Â¡weletÃ…Â¡i ka botlalo, ka fao o hirile nagatemego ye nngwe gape ye botse ya dihektare tÃ…Â¡e 100.



Godimo ga fao Philip o reriÃ…Â¡ana le moagiÃ…Â¡ani yo e lego mong wa naga ya dihektare tÃ…Â¡e 500 ye a nyakago go e hira sehla se se tlago ka ge moagiÃ…Â¡ani yoo a sa rate go lema naga yeo. Philip o loga maano mme o lema ka katlego - go feta fao o ikgokagantÃ…Â¡e le batÃ…Â¡weletÃ…Â¡ikgwebo ba kgauswi bao ba mo thuÃ…Â¡ago ge a ba kgopela.



Philip ke motÃ…Â¡weletÃ…Â¡i yoo a bontÃ…Â¡hitÃ…Â¡ego gore molemi o kgona go hlagiÃ…Â¡a dipoelo tÃ…Â¡e di swarelelago seripaneng sa naga - molaetÃ…Â¡a ke gore thoma fase o golele godimo go ya ka moo methopo le bokgoni bja gago bo go dumelelago.



<fn>PulaImvula.FinancialMaize.2009-04.zu.txt</fn>
Financial (Maize) IsiZulu

Ukuqonda iFICA lapho uvula i-akhawunti

Umlayezo:

Folio strap: Izindaba zezomnotho

Byline: Imininingwane etholwe ku-internet



Abaningi abakhiqizi bathole ukuthi kuvela izinkinga lapho bezama ukuvula i-akhawunti lebhange elisha. Lokhu kungenxa Umthetho we2001 obizwa ngokuthi iFinancial Intelligence Centre Act of 2001 (FICA) udinga ukuthi amabhange nama-agribhizinisi afanele athole imininingwane ethile mayelana nesimo samakhasimende ukuze akwazi ukuhlola kahle nokuhambisa ulwazi maqondana namabhizinisi nezinkontilaki okungahambelani nomthetho noma inzuzo engathokala ngenxa ubugebengu.



Umhlaba nempilo kushintshile. Ukwanda kobugebengu nobuphoqa-ngenkani (terrorism) kucindezele amazwi amaningi ukuhlangana ukuvimba lolu hlupho. Ngenxa lowo mthetho nokusebenzisana kwamanye amazwi, abaphathimandla sebashaya izigebengu lapho kulimaza kakhulu: ekhukhwini lapho kuhlala imali. Izigebengu nabaphoqa-ngenkani badinga ikheshi ekhukhwini ukuphila. Bashintsha imali "engcolile" abayithola ngobugebengu nokuthengisa izidakamizwa (drugs), ukunyenyisela nokweba bese bayayi"khanyisa" (imali ehlambekile) ngokusebenzisa i-I.D. lakho noma igama labantu abangenacala abanjengawe. Kubizwa ngokuthi "money laundering", kudala izindleko eziningi ezingamabhiliyoni ezizweni emhlabeni jikelele futhi kusiza ubuphoqa-ngenkani kukhule emhlabeni. Ukuzama ukuvimba le ngozi, ugavumente usungenise umthetho obizwa ngokuthi Financial Intelligence Centre Act 38 of 2001.

Maqondana nalo mthetho omusha, amabhange afanele asebenzise izinyathelo eziqinile lapho kuvulwa ama-akhawunti amasha. Ukuze sihambelane nalo mthetho, kufanele sinikeze ubufakazi okunye ukuqinisa ukuthi ungumuntu oqobo. Lowo mthetho udinga futhi ukuthi ibhange lithole imininingwane emisha njalo maqondana nesimoo sakho. Lezi zinyathelo zifanele zisetshenziswe ngamabhange onke.

Ibhange noma i-agribhizinisi lifanele lithole okulandelayo kuwe ohlala lapha eNingizimu Afrika:

Onke amagama akho;

Usuku lokuzalwa;

Inombolo yakho ye-I.D. (uma uhlala lapha eNingizimu Afrika) noma inombolo yephasiphothi nezwe lapho uvela khona (uma uvela phesheya);

Ikheli lakho lapho uhlala khona;

Nezindlela zokuthintana nawe.



Ukuqinisa ukuthi ungumuntu oqobo, badinga okulandelayo:

Ibhuku lakho le-I.D. eliluhlaza elinebar-code, noma, lilahlekile isifakazo esithi usungenisile isicelo sokuthola i-I.D. elisha eMnyangweni waseMndeni noma isifungo noma isitetimende samaphoyisa esifakaza ukuthi i-I.D. lakho lintshontshiwe noma lilahlekile;

Iphasiphothi elisasebenza; noma

Ikhadi elifakazile lelayisense lokushayela imoto.



Ukuze ibhange noma i-agribhizinisi lizoqinisa indawo lapho uhlala khona, kufanele ubanikeze incwadi evunyeliwe enemininingwane yegama nekheli lakho - lapho wakhe khona (izinombolo zePO Box azivunyelwa), noma inombolo yestendi sakho nedolobha lapho uhlala khona.

<fn>PulaImvula.FinancialMaize.2009-06.zu.txt</fn>
Okwezimali (Umbila) IsiZulu

Isimiso esiphatha izindaba zezimali



Instructions:

Folio strap: Ukuphatha

Byline: Imininingwane ithathwe kumenyuwali "Farm Management for Profits" ebhalwe nguMarius Greyling

Grabbing quote: Sidinga imali ukuze sithole izidingo zempilo nezokulondeka.

Captions: Isifanekiso 1.1: Umsebenzi wezimali ezihlangene

Isifanekiso 1.2: Inzuzo, indleko nendawo lapho ilingene



Ibhizinisi liyinto enjani? Ibhizinisi liqala kanjani? Maqondana nokuphatha ibhizinisi kubalulekile uqonde kahle ukuthi le mibuzo ithini. Lesi sibhalo sizokusiza ukuqonda kahle ukuthi imibuzoithini.



Izidingo zabantu

Ngokuqala komvelo wabantu, umuntu njalo unezidingo ezizomsiza ukuphila. Ukudla, indawo yokuhlala nezingubo zokumbatha kuyingenye yalezo zidingo. Ekuqaleni umuntu wathola lezo zidingo ngokuzingela, ukuvuna ukudla okumile ezitshalweni zezemvelo nokuhlala emigedeni. Lapho umuntu uqale ukuthuthuka nazo izidingo zathuthuka zakhula, ngakho-ke ukukhiqiza, ukwakha nokwenza izinto kwaba yizinto ezijwayelekile empilweni.



Imali iyinto enjani futhi ivela kuphi?

Lapho kuthengwa noma yini, sisebenzisa imali. Imali iphepha nje, manje singacabanga sibuze sithi, "kungani ipheshana likwazi ukuthenga into enenani?" Ekuqaleni kwakushintshwa isinto (ukunikeza ingxenye yezinto ukuze uthole ezinye ozifunayo lapho inani lalezo zinto zilingene). Isibonelo: umuntu othile uzonikeza inkomo athole amasaka amahlanu empuphu. Lokhu kungaba inkinga ngoba lapho unayo inkomo kodwa ufuna impuphu, kufanele uthole umuntu onempuphu ofuna inkomo. Mhlawumbe uzohamba umhlaba wonke ngaphambi kokuthola umuntu onempuphuofuna impuphu.



Lokhu bekungumsebenzi omkhulu. Abantu base bacabanga ukuthola into ezokwamukelwa ngabantu bonke. Leyo nto kwakuyigolide. Manje wawukwazi ukushintshela inkomo yakho ngegolide elingu-30 g bese wawukwazi ukuyothenga imphuphu nge-10 g legolide. Kodwa-ke abantu base besaba ukuthi igolide labo lizontshontswa. Base bebeka igolide labo endaweni engenangozi (njengebhange). Umphathi webhange wayekunikeza irasidi legolide lakho olibekile elikhombisa inani legolide olinalo. Lapho umnikeza leyo ncwajana, uzokunika igolide lakho.



Ngokuhamba kwesikhathi abantu abasayanga ebhange lapho bebafuna ukuthenga izimpahla, bebamane basebenzise leyo ncwajana abayithole ebhange. Umnikazi omusha waleyo ncwajana wase waya ebhange uma efuna igolide. Emva kwalokhu abasebenzisanga neze igolide, bagcine besebenzisa incwajana kuphela ukukhombisa ukuthi banemali engakanani. Ngokwamanje bonke abantu basebenzisa lelo phepha.



Abantu bayithola kanjani imali?

Umuntu ungathola imali kuphela ngokusebenzela iholo noma ukuthola inzuzo ngebhizinisi elihambakahle.



Imali umuntu ayitholayo

Emhlabeni omusha wanamuhla amabhizinisi anikeza umuntu zonke izinto akudingayo. Imisebenzi eyenziwayo nezinto ezithengiswayo kungenisa imali emabhizinisini. Izibonelo zezinto ezenzwayo ngulokhu: ukudla, izingubo zokwembatha, izimoto, ifenisha nezindlu. Izibonelo zemisebenzi eyenzwayo ngulokhu: umsebenzi wokwelapha (odokotela nomuthi), umsebenzi wokufundisa nokuqeqhesha nomsebenzi wokuxhumana (communication). Lo mcabango mayelana nemali umuntu ayitholayo futhi usho ukuthi umuntu nomuntu udinga imali njalo ukuthola lezo zinto ezidingekayo empilweni yomuntu.



Imali ekhokhwayo

Lapho ibhizinisi lenza izinto nomalenza imisebenzi edingekayo kukhona izindleko nemali efanele ikhokhwe. Lezi zimali ezikhokhwayo zingakhokhelwa izinto ezintathu:



Izimali eziguquguqukayo (variable) (izindleko zokukhiqiza)

Izimali eziguquguqukayo zisebenzisa izinto eziphumayo (ezenziwe) futhi zivela kuphela lapho kukhona umkhiqizo. Ngakho-ke kukhona ukulingana ngaphakathi kwenani lomkhiqizo nenani lezindleko. Uma umlimi usenga izinkomazi ezingu-10 izimali eziguquguqukayo njengenamaholo, lokudla okumakhonsenthrayithi nokunye ukudla nezindleko zentransipothi, zizoba ngaphansi kwalowo mlimi osenga izikomazi ezingu-50. Izibonelo zezindleko eziguquguqukayo zilokhu: umanyolo, izimbewu, umuthi wokubulala ukhula nezilokazane, izisebenzi zenkontilaka, umuthi wezimfuyo, usawoti okhothwayo,amakhonsentreyithi, idizili nophethroli, izisebenzi ezisebenza ngengxenye yesikhathi somnyaka, izinto zokuphakisha izinto ezenziwayo noma umkhiqizo nezindleko zokumaketha.



Izindleko ezibophekile

Izindleko ezibophekile yilezo ezingashintshi lapho kubekwe phansi isu lokukhiqiza okuthile, akuguquki lapho kukhiqizwa into encane noma enkulu. Esikhathini esimfushane izindleko ezibophekile aziguquki. Lokhu kungashintsha esikhathini eside ngoba isu lokukhiqiza nalo lingaguquka.



Lapho umlimi wakhe ishedi lokusenga izinkomazi ezingu-50 cows (isu lakhe lokukhiqiza), izindleko ezibophekile njengentelo yemali ekhokhiwe nokwehla kwenani lezakhiwo nokuhamba kwesikhathi, zibophekile, akunandaba lapho umlimi esenga izinkomazi ezingu-10 noma ezingu-50. Kodwa, uma umlimi ushintsha isu lokukhiqiza ukuze akwazi ukusenga izinkomazi ezingu-80, izindleko ezibophekile nazo zizoguquka ngoba isu lokukhiqiza liguqukile. Izibonelo zezindleko ezibophekile yilezi: ukwehla kwenani lezimpahla (akusiyo ikheshi), intelo, inshuwalense, ukuqasha neholo lalabo abasebenza njalo. Izindleko zibopheka kuphela lapho zikhokhiwe. Ngaphambi kokuthenga ugandaganda, zonke izindleko zikagandaganda ziyaguquguquka. Lapho umlimi usuyithengile into njengogandaganda, izindleko zokwehla kwenani lalowo mshini, intelo, amalayisense neshuwalense kubophekile. Lezi zinto eziyindleko aziguquki, akunandaba ukuthi umlimi ukhiqiza okuningi noma okuncane esikhathini esimfushane.



Izindleko zokwehla kwenai lezimpahla.

Lokhu kuyisikhokhelo esingasilo ikheshi, kuhambelana nokwehla kwenani lezimpahla ngoba ziyasetshenziswa futhi ziyaguga.



Isandiso nezindleko zokuqala ibhizinisi

Isandiso siyinto etholakalayo (interest) lapho usebenzisa imali evelaphesheya noma imali oyibolekela abanye abantu.



Izindleko ezigcwele

Izindleko ezigcwele yilezo zindleko lapho kuhlanganisiwe izindleko ezibophekile nalezo eziguquguqukayo, zikhonjiswa esifanisweni 1.1.



Isifaniso 1.1



Izindleko ezigcwele











Izindleko Izindleko

eziguquguqukayo (izindleko zokukhiqiza)





(R)





Izindleko ezibophekile (ezihamba phezulu)





Okuphumayo





Inzuzo/Inlahleko

Inzuzo ingalinganiswa nalokhu okungenayo (imali)) engaphezulu kwalokhu okuyizindleko ezigcwele - lapho izindleko zingaphezulu kwenzuzo bese kutholakala inlahleko.



Okungenayo (Income) - Izindleko (Expenditures) = Inzuzo/Inlahleko(Profit/Loss)

(I - E = P/L)







Ngokwezokulima:





Okungenayo - Izindleko zokukhiza = Ingqikithi ebekelelwe (Gross margin) - Izindleko ezibophekile = Okungenayo okugcwele (Inzuzo/Inlahleko)







Kubalulekile ukuqonda ukuthi lapho ibhizinisi ithola inzuzo, bonke abasebenzi nomnikazi bathola imali yokukhokhela izidingo zabo. Ngakho-ke, inzuzo ifanele iqhubeke nakusasa (esikhathini eside), kanjalo kukhombisa ukubaluleka kokulima ngendlela ebheka phambili nakusasa. Lapho ibhizinisi ithola inlahleko, isimiso salo singaguquka. Abasebenzi basazothola iholo labo kodwa umnini angeke abenemali engenayon bese uzocindezelwa ukwenza inguquko ukwehlisa lokho okulahlekile. Lokhu kungaba ukuhambisa abanye abasebenzi (retrenchment). Masibheke isifanekiso esilandelayo:



Isifanekiso 1.2

Izindleko

Inlahleko

Imali engenayo





R



Inzuzo

Indawo yokulingana









Iminyaka (Isikhathi)



Ngokuhamba kwesikhathi imali engenayo nenani lezindleko emabhizinisini amapulazi kuyakhuphuka ngenxa yenani lezinto ezinthengiswayo elikhuphukayo (ukukhuphuka kwentengiso) nokukhuphuka kwezindleko (ukukhuphuka kwentengo). Kodwa ukulingana kwalokhu kuphuko akufani, ngoba isikhala ngaphakathi kwaso siyehla. Lokhu kwenza ukuthi kubenzima njalonjalo ukuthola inzuzo. Abalimi bacindezekile ukuthatha inani lentengiso elibekiwe, abakwazi ukuthengisa umkhiqizo wabo ngenani eliphezulu elikethwe yibo.



Imali engenayo ingakhuphulwa ngokukhiqiza okungaphezulu ehektheleni elilodwa (inani lommbila - amathani/amahektheli), oma kungakhuphulwa ngamanye amasu okukhiqiza (ngokwenza umsebenzi kahle hle) noma ukukhulisa indlela yokusebenza ngempahla onazo. Izindlekeko zingehliswa ngokuzama ukuthola imali engaphansi lapho uthenga izinto zokuqala ukutshala, ukusebenzisa amanye amasu okukhiqiza, ukuhambisa abanye abasebenzi nokukhulisa indlelayokusebenza.



Ekugcineni singasho ukuthi ibhizinisi inikeza abantu into eyibatholela izidingo zabo.Lapho kutholakala inzuzo njalonjalo, bonke abantu epulazini abayasizakala. Lapho kuqhubeka ukutholakala inlahleko bonke abantu epulazini bazohlupheka ngoba iholo labo lizokwehla futhi abanye bazoqoshwa. Ekugcineni ngumlimi yedwa ozohlupheka ngoba uzolahlekelwa zonke izinto zomsebenzi nezimpahla zakhe.

<fn>PulaImvula.Fire(maize).2011-05-11.zu.txt</fn>
Fire (Maize) IsiZulu
Vikela izitshalo zakho zingashiswa umlilo
Instructions:
Folio strap: Ukuvimba umlilo
Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi
Use a photo of a raging fire on lands
Ubusuku buyeza emva kwehlobo elimanzi elifike emva kwesikhathi nokwindla okumanzi futhi okuphuzile ukufika. Ngoba izulu line kahle ngaso sonke lesi sikhathi, amadlelo ezimfuyo mahle kahle, kodwa lokhu nakho kusho ukuthi ukusha kwendle namasimu kungaba ingozi enkulu lo nyaka.
Umlilo ungadala ingozi enkulu emapulazini. Umentshisi owodwa ungakwazi ukushabalalisa nokubulala amahektheli ayizinkulungwane omhlaba emapulazini. Umlilo emasimini uvama ukuvela ngaphambi noma emva kokuvuna ngoba ngaleso sikhathi umvuno uvuthiwe namasimu omile.
Izindlela zokuvimba umlilo
Izingane azifanele zidlale ngomentshisi.
Ungaphonsi umentshisi ovuthayo noma usikilidi etshaneni obomile, noma emakhasini omile noma ezihlahleni ezomile.
Ungabasi umlilo ongavikekile ngaphandle edlelweni noma uma kukhona umoya ovunguzayo.
Qinisa ukuthi yonke imililo ebasiwe icishiwe kahle lapho usuqedile.
Uma ubona umlilo
Lapho ubona umlilo edleleniI noma emasimini, tshela masinya abakhelwane nomphathi obheka umlilo kuleyo ndawo. Batshele kahle ukuthi ukuphi lowo mlilo.
Shiya abanye abantu ekhaya abazonikeza imininingwane maqondana nomlilo kubanye abantu. Uma unerediyo noma ucingo, ungabokusebenzisi ukuze abanye abantu bazokwazi ukuthintana nawe lapho kuvela izindaba ezinsha maqondana nomlilo.
Uma ungesiye umnini wepulazi, kufanele wazise umnini masinya ukuthi ukuphi umlilo.
Susa zonke izimfuyo nemishini uzise endaweni engenangozi.
Amathulusi ongawasebenzisa ukucisha umlilo
Izinto zokucisha umlilo - ezifafafaza amanzi noma impushana eyomile.
Yenza izinto zokubhula umlilo usebenzise amabhande erabha amadala noma amasaka amanzi. Lapho ubhula umlilo ngamabhande noma ngamasaka ususa umoya (i-oksijini) odingekayo ukuze umlilo uvuthe. Uma kungekho i-oksijini umlilo uzocimacima kancane uze ufe.
Sebenzisa amaphampu aboshwa eqolo bese umanzisa utshani emaceleni nangaphambi komlilo. La maphampu angasetshenziswa futhi lapho utsheka ukuthi umlilo ofile zonke izindawo emva kwesikhathi sokucisha umlilo omkhulu.
Sebenzisa amathangi amanzi nephampu oku zonikeza amanzi akwanele.
Amafosholi namahaliki angastshenziswa ukwenza isivimbo etshanini esizovimba ukuthi umlilo usabalale kwenzinye izindawo. Ungokhela futhi omunye umlilo osuka kulesi sivimbo ovutha oya lapho umoya uqhamuka khona. Isimo somlilo siyindawo esicishe sifane nomgwaqo lapho kungekho khona utshani obuzokwazi ukuvutha.
Sebenzisa amafosholi namahaliki ukucisha umlilo ngesihlabathi nagenhlabathi. Wasebenzise futhi ukususa utshani obomile obuzokusha kalula.
Sebenzisa izigamula ezibanjwa ngezandla zokusika utshani obungashanga ngaphambi kokufika komlilo.
Ukulwa nomlilo
Sondela kumlilo eceleni noma ngapha nangapha (omabili amaceleni lapho uvutha khona umlilo) ukuze unciphise ingaphambili yomlilo.
Uma kukhona isivimbo somlilo noma isivimbo semvelo njengomfula, zama ukusa umlilo kuleso sivimbo.
Beka abantu ezindaweni abazokulwa nokulwa nomlilo lapho umlilo ungaqala khona. Umoya uyakwazi ukuvunguza uhambise izinhlamvu zomlilo endaweni elingana nekhilomitha.
Kubalulekile ukubhula ngendlela ezobuyisela utshani obuvuthayo ngaphakathi emlilweni ukuze izinhlamvu zingaphuphuki zingene ebutshaneni lapho umlilo ungavuthi khona.
Hlola indlela umoya uvunguzayo ngaso sonke isikhathi - uvelaphi, oqonda kuphi?
Emva kokucisha umlilo
Emva kokucisha umlilo, kufanele wenze okulandeyo:
Qinisa ukuthi abekho abantu abalimele.
Hamba kuzo zonke izindawo lapho umlilo ubevutha khona amahora amathathu ukuqinisa ukuthi azikho izindawo lapho umlilo uqale ukuvutha futhi.
Buyisela yonke imishini ezindaweni zayo.
Phinda ugcwalise amathangi ngamanzi.
Lungisa imishini ephukile noma elimele.
Isivimbo somlilo
Bonke abanini bomhlaba noma abanamapulazi lapho kungaqala khona umlilo ozoshisa lelo pulazi noma ongaya kumanye amapulazi, kufanele bakhe isivimbo somlilo emkhawuleni wepulazi labo namanye amapulazi. Kuyisibopho sakho sokuqinisa ukuthi umlilo ungaqali epulazini lakho. Ukwakha izivimbo zomlilo epulazini lakho kungakusiza ekugcineni ngoba kungavikela wena nepulazi lakho (ipulazi, izakhi, izitshalo, izimfuyo) kungavelelwa ingozi. Abakhelwane mhlawumbe bangavuma ukwakha nokubheka izivimbo somlilo emikhawuleni yamapulazi. Isivimbo somlilo:
Sifanele sibe banzi sibe bude ngokwanele ukuvimba umlilo ukusuka kwelinye ipulazi uye kumapulazi amanye;
Asifanele sidale ukuguguleka komhlabathi;
Asifanele sibe nezinto ezingasheshe sivuthe bese zingahambisa umlilo emadlelweni.
Umgomo wesivimbo somlilo
Umgomo wesivimbo ufanele uhambelane nalokhu okulandelayo:
Ukuvimba ukusakazeka komlilo ophathwayo (njengokwenza isivimbo somlilo) nomlilo obalekayo ongaphathwayo;
Ukuthola indawo lapho umlilo ungacishwa khona;
Ukuthola izindawo lapho kungokhelwa umlilo emuva ozosiza ukuvimba umlilo obalekayo;
Ukuthola indawo lapho kuzoqalwa khona ukulwa (ukucisha) umlilo;
Ukuthola izindlela zokusondela nokufika kumlilo.
<fn>PulaImvula.First-aid.2008-01.zu.txt</fn>
Fist-aid Zulu



Ibhokisi losizo lokuqala lasekhaya



Instructions:

Byline: Kuthathwe ku www.health24.com



Kuyo yonke imizi kufanele kubekhona ikhithi elinakho konke okudingekayo lapho kufuneka usizo lokuqala. Kufanele kube nekhithi ekhaya nasemotweni. Libeke endaweni eyomile epholile, lapho izingane ezincane zingakwazi ukufikela. Qinisa ukuthi uyazi ukuzisebenzisa izinto ezingaphakathi.



Kufanele kubekhona ini ebhokisini losizo lokuqala?

3 x imidweshu yokubopha (50 mm)

3 x imidweshu yokubopha (75 mm)

2 x imidweshu yokubopha engunxantathu

Igozi lokubopha inxeba: elilodwa elomile, elilodwa elinophalafini

Ibhodlela leDettol noma iSavlon (50 ml)

2 x imidweshu encane yokubopha inxeba

2 x imidweshu enkudlana yokubopha inxeba

2 x imidweshu enkulu yokubopha inxeba

1 x umqulu womdweshu onamathelayo (1 m x 2,5 cm)

1 x isikele sokusika umdweshu

Iziqhobosho

1 x inkomishana yokugeza amehlo

Udlamana (tweezer)

1 x umdweshu wesilonda sokusha

1 x isigcobo sesinqandakuvunda

amaglavu angalahlwayo

1 x intwana yasemlonyeni yokwenza iCPR

1 x ibhokisana lamaplastela ahlukene

1 x iphakhethe lesisthwatha

IParacetamol njengePanado

ICalamine lotion, itea tree oil, i-arnica oil, i-aloe-vera nesigcobo sepropolis

IThemomitha

Into eluketshezi ebuyisela amanzi emzimbeni njengeRehidrat

Izinkezo zokulinganisa






<fn>PulaImvula.Food.2008-01.zu.txt</fn>
Food Zulu



Ukuphatha ukudla ngokulondekile



Instructions:

Folio strap: Ukudla okulondekile

Byline: Kuthathwe ku www.health24.com



Ukudla ukudla okunobuthi nokuphuza amanzi anobuthi kungadala izifo eziningi ezithathelwanayo.



Izifo eziningi zingadaleka lapho kudliwa ukudla okunobuthi. Ukuguliswa ngukudla kubonakala ngesihudo, itshati (ukuhlaba) esisweni nokuhlanza. Amabhaktheria avamekile ukudala lokhu kugula bese kulandela amavayirisi namapharasayiti.



Uma ubheka ukudla noma amanzi, akukanyi njalo ukuthi kunezinto ezingadala ukugula. Landela umlayezo olandelayo ukukusiza ungadli ukudla noma amanzi okungcolile.



Inhlanzeko yomzimba

Geza izindla zakho kahle nakanjalo ngensipho nangamanzi, kakhulukazi

Emva kokuya endlini encane;

Emva kokuphatha izilwane;

Emva kokuthimula nokufinya;

Ngaphambi nangemuva kokusebenza nokudla;

Emva kokuphatha inyama noma inhlanzi engaphekwanga.

Mbosa izilonda noma amanxeba lapho usebenza ngokudla. Qaphela ukuthi umdweshu uhlanzekile.



Amanzi okuphuza

Bilisa amanzi okuphuza kuqala uma usola ukuthi angcolile. Amanzi aphuma empompini avama ukukhanya, kodwa amanye avela emfuleni noma esiyalweni angaba nodoti.

Amanzi okuphuza ahlanzekile afanele abekwe ngento ehlanzekile, uma unalo ifriji wabeke khona.

Qinisa ukuthi amanzi asetshenziswa ukwenza isiphuzo noma iqhwa.

Khumbula ukungawinyi amanzi angcolile lapho ubhukuda noma ubhava.



Inhlanzeko ekhishini

Geza izindawo ezinjengetafula nezinki ngaphambi nangemuva kokusebenza lapho ngokudla. Hlanza nezindawo lapho kubekwa khona ukudla (njengamashelufu nefriji).

Sula okuchithekile masinya.

Sebenzisa izindwangu ezahlukene ekhishini nakwezinye izindawo endlini.

Sebenzisa izihlanzisi (bleach) ukugeza izindwangu, amalula namakolobha bese ukubeka phandle ukuze komiswe yilanga - likhu kusiza ukubulala amagciwane. Uma unalo imicrowave, fudumeza izindwangu phakathi amasekendi angu-60.

Geza phansi ekhishini ngezindwangu ezisetshenziswa lapho kuphela.

Geza izitsha, imimese nezimfoloko namapulangu okusika kahle emanzini ashisayo anensipho - thela amasha amanzi lapho encgola kakhulu. Yakaza izitsha ngamanzi ahlanzekile.

Thenga izimpahla ezinsha lapho ezindala zikhwebheka kakhulu. Amagciwane aphila phakathi kweziklewu ezitsheni, izinto zamapulastiki nasemapulangweni okusika.

Sebenzisa ipulangu ukusika ukudla okuseluhlaza. Kungaba kuhle ukusebenzisa ipulangu elilodwa ukusika inyama nenhlanzi bese usebensa elinye lokusika okunye ukudla.

Ungaphindi usebenzise izimphahla ezisike inyama ngaphandle kokuzigeza emva kokuzisebenzisa.

Beka izibi emgqomeni onesivalo - chitha izibi njalo bese ugeza umgqomo.

Umnyango namafasitela ekhishini kufanele kuhlale kuvuliwe kaningi ukuze umoya ohlanzekile, owomile ukwazi ukungena ukuvimba ukuthi isikhunta simile.



<fn>PulaImvula.GearsMaize.2008-10.zu.txt</fn>
Gears (Maize) Zulu

Ukuqonda ukwelamalamana kwamagiya



Instructions:

Folio strap: Okwemishini

Byline: Imininingwane itholwe kumenyuweli leAgricultural Contracting

Photos: Ireyisho lamagiya

Isphrokete

Igiya elinyathelwayo

Okuhanjiswayo

Okuhambisayo

Isondo legiya


Iminingi imishini isebenzisa amagiya. Isibonelo esihle yibhayisikili elinamagiya okwenza ukuthi kubelula ukuhamba, kakhulukazi lapho ufika emqansweni. Ngokwejwayelekile ibhaysikili linegiya elikhulu lapho kukhona isinyathelo, bese kukhona amagiya ahlukene ngobukhulu esondweni langemuva. Lapho kunyathelwa igiya langaphambili, iketanga lidonsa amagiya angemuva esondweni, bese ibhaysikili liya ngaphambili.



Bheka ubukhulu begiya lapho isinyathelo siboshelwe khona bese ukulinganisa nobukhulu bamagiya asesondweni langemuva. Ubona ini?



Abaningi abantu bahambe ngebhayisikili lapho kunomqanso khona. Lapho umqanso ubanzima ukunyathela nakho kubanzima - ngokwejwayelekile umuntu ohamba ngebhasikili uzoshintsha amagiya. Lapho umhambi eshintsha amagiya, iketango lisuka kwegiya elincane liye egiyeni elikhudlwana elinamazinyo amaningana, bese kubalula ukunyathela izinyathelo. Lapho kukhona igiya elinamazinyo amaningi, kubalula ukuhamba kodwa ibhayisikili lona alisagijimi kakhulu.



Sifuna ukubuza lokhu: kuzokwenzekani lapho umhambi ekhuphuka emqansweni eshintsha igiya lisuke egiyeni elikhulu esebenzisa igiya elincane? Kuzobanzima noma kuzobalula ukuhambisa ibhayisikili?



Ireshiyo lamagiya (ireshiyo lokuhambisa phambili)

Isizathu sokwenza ukuthi kubelula ukukhuphuka emqansweni kwenzeka ngoba kushintshwa amagiya - ireshiyo lamagiya liyashintsha. Ireshiyo lamagiya lingatholakala uma kubalwa inani lamazinyo akhona esondweni legiyeni elithile - akubalwa isakhi seketango. Ngaphansi kuzochazwa ngesiNgisi ukuthi inani lelo lizotholakala kanjani.



ISIBONELO:

Uma igiya eliletha amandla (pedal) lijika kanye, igiya lesphrokete lizojika kangakani?



INANI LAMAZINYO EGIYA ELINYATHELWAYO = 60 = 2 (IGIYA LESPHROKETE LIJIKA KABILI)

INANI LAMAZINYO ESPHROKETE 30



Ireshiyo li 1 : 2

IGIYA IGIYA

ELINYATHELWAYO LESPHROKETE

Isibonelo esingaphezulu sikhombisa ukuthi njalo igiya elinyathelwayo lijika kanye, igiya lesphrokete elisesondweni langemuva lijika kabili - lokhu kwenza ukuthi kubelula ukukhuphuka emqansweni.

Zama ukuphendula imibuzo elandelayo:

Uma igiya elinyathelwayo lijika kanye, igiya lesphrokete lizojika kangakanani?


INANI LAMAZINYO EGIYA ELINYATHELWAYO = ___ =

INANI LAMAZINYO ESPHROKETE



Ireshiyo li 1 :

IGIYA IGIYA

ELINYATHELWAYO LESPHROKETE


Uma igiya elinyathelwayo lijika kanye, igiya lesphrokete lizojika kangakanani?



INANI LAMAZINYO EGIYA ELINYATHELWAYO = ___ =

INANI LAMAZINYO ESPHROKETE



Ireshiyo li 1 :

IGIYA IGIYA

ELINYATHELWAYO LESPHROKETE

Uma igiya elinyathelwayo lijika kanye, igiya lesphrokete lizojika kangakanani?

INANI LAMAZINYO EGIYA ELINYATHELWAYO = ___ =

INANI LAMAZINYO ESPHROKETE



Ireshiyo li 1 :

IGIYA IGIYA

ELINYATHELWAYO LESPHROKETE



Ireshiyo legiya linomthelelo onjani maqondana nokugijima komshini?
Ireshiyo legiya lisitshela ukuthi ukugijima kwegiya elilodwa lilingana kanjani nokugijima kwelinye igiya.

Uma igiya lethu eliletha amandla (elinamazinyo angu-10) lijikezela nga-5 rpms, futhi lihlangene negiya elinikeza amandla (elinamazinyo angu-50), igiya elinikeza amandla lizondiyaza nga-1 rpms.

Kungani?
Ireshiyo legiya lethu lingu-50:10... noma 5:1

Lapho igiya lethu elincane lindiyaza 1x, igiya lethu elikhulu lindiyaza 1/5. Kudingeka ukundiyaza oku-5 kwegiya elincane ukulingana nokundiyaza oku-1 kwegiya lethu elikhulu. Kanjalo-ke igiya lethu elikhulu ligijima ngespidi elingu-1/5 lespidi elilingana na-1rpm.

Kuzokwenzekani uma ireshiyo legiya lethu lingu-1:3?
Lapha ubukhulu begiya eliletha amandla bu-3x ngaphezu kobukhulu kwegiya elinikeza amandla.

Uma igiya eliletha amandla lindiyaza nga-20 rpms, ukundiyaza kanye (1) kwalo kuzokwenza ukuthi igiya elinikeza amandla lizondiyaza kathathu (3x). Amandla anikezwayo angu- 60 rpms.



Okuhambisayo nokuhanjiswayo

Okuhambisayo ngulelo giya noma isphrokete elinamandla aqondile. Njengesibonelo sebhayisikili, umuntu ogibela ibhayisikili unyathela izinyathelo. Isphrokete elikhulu lapho kuboshelwe khona izinyathelo lingukuhambisayo (idrayiva), isphrokete elincane elisesondweni langemuva lingukuhanjiswayo (okudrayivwayo). Akwenzeki njalo ukuthi igiya elikhulu lihambisa igiya elincane - ubukhulu akunandaba. Okubalulekile yilokhu: yiliphi elithola amandla kuqala?



Uma sibheka ukulandelana kwamagiya lapho ahanjiswa ngeketanga, kubalulekile ukuthi sibheke ubukhulu balawo magiya. Amagiya azokusho ukuthi umphini lapho aboshelwe khona undiyaza kangakanani.



Isipidi sokundiyaza kwalowo mphini kuzokhombisa ukuthi isakhi esikhipha izimbewu sigijima kangakanani, lokhu futhi kwenza ukuthi kushintshe inani lezimbewu ezitshalwayo. Lapho umphini ugijima kakhulu, izimbewu eziningi zizotshalwa.



Lapho ulinganisa ipulantela uthola ukuthi kutshalwa izimbewu eziningi kakhulu uzokwazi ukuthi umphini ohambisa izakhi ezitshala izimbewu ugijima kakhulu futhi kufanele ukuthi kwehliswe isipidi salowo mphini. Indlela eyodwa kulungisa lokhu ngukushintsha ubukhulu bamagiya noma amasphrokete ahambisa lowo mphini.

<fn>PulaImvula.Goal.2008-04.zu.txt</fn>
Goal Zulu



Sesikhohliwe ukuthi ibhola lizongena ngayiphi indlela enethini?



Instructions:

Folio strap: Ukuthuthuka

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA yokuthuthukisa abalimi



Kukhona izimali eziningi ezikhokhwa nguMnyango Wezindaba Zezomhlaba, Umnyango Wezokulima, amathrasthi eGrain ahlukile, amabhizinisi ezokulima, izinkampani ezithengisa izinto zokuqala namaNGO ahlukile azama ukuthuthukisa ukulima eNingizimu Afrika. Kodwa singaphinde sibuze: unjani umphumelo?



Ukuthuthukisa, nokuthuthukisa abalimi kuhambelana nokuthuthukisa abantu emhlabeni. Ngabantu kakhulukazi abafanele bathuthuthuke, bakhule, bafunde bathole ulwazi. Lapho sibheka ukuthuthukisa abalimi, asibheki kuphela ukuthi ngubani okhiqize ukudla okungaphezu kwabanye, sibhekene futhi ngokusiza abanye abalimi ukuthola ulwazi oluzobasiza ngokuqhubeka ngokulima ngendlela okuzosekela umsebenzi wabo nangakusasa kulethe inzuzo njalonjalo.



Uma sifuna ukwenza umehluko empilweni yabantu kubalulekile ukuthi sibheke umuntu ozamayo oyedwa nje. Futhi kufanele sibheke abasemaphandleni, umphakathi, siqonde ukuthi kukhona izinto ezinjani ezemvelo ezizobasiza - sithuthukise lokhu. Kulula ukungena nje endaweni ethile bese ukhombe izinto ezingekho ezidingekayo, bese uyabathembisa ukuthi uzobasiza ukwenza zonke izinto abazithandayo. Kuzokwenzekani lapho ungasaphumeleli ukubasiza? Kufanele sithathe izandla zabantu lapho endaweni bakhona kwamanje sibakhombise indlela eya ngaphambili ngokunagakayo, ngokuphephisa, kancane, bajwayeleke ukuthi umthetho nempilo kuyashintsha. Kufanele sibayise endaweni lapho bazohlala ngokuthula, endaweni abayezwana nayo ethandekayo (hhayi lapho thina sicabanga ukuthi baye khona).



Inhloso yabantu abaningi ivama ukuthi: "okuningi okukhulu kungcono". Iqiniso kodwa lithi umuntu othile kufanele eqale endaweni ethile, noma kuyinto encane. Kukhona abaningi abalimi abaqonde ukulima kuphela ukuba nempilo njalonjalo - abanesifiso sokukhiqiza ukudla okuningi okungathengiswa - nalokhu kulungile. Bese kukhona abanye abalima ngendlela enhle abakhulayo abafisa ukuba abalimi abakhulu kusasa. Bese kukhona abalimi abakhulu ngempela abaqhubeka ngomsebenzi wabo ngendlela efanelekile (kodwa nabo baqale phansi base baqhubeka ngendlela yokukhula).



Uma izizamo zethu zokuthuthukisa abantu zibe namandla nangakusasa, kufanele sithole labo bantu ezindaweni lapho bahlezi khona siqale lapho - akungihlabanga kakhulu (anginamsebenzi nalokhu) ukubona abakhontilaki abakhulu abangenayo bese bayalima, babheka izitshalo, bayvuna bese bathi sense umsebenzi "wokuthuthukisa abalimi" - hhayi bo! Lokhu akusikho ukuthuthukisa, bangavele baqashe lawo masimu. Nge qiniso abalimi mhlawumbe bangaqashisa lawo masimu ngoba izindleko zakwamanje ziningi - bese abakhontilaki bathole ingxenye yenzuzo (bona badla kabili kodwa umlimi akadli lutho).



Masibuyele ezintweni ezisemvelweni siqonde ukuthuthukisa abantu. Uma amasimu akho alinywa ngumkhontilaki omkhulu, cabanga kahle ukuthi uqonde ukufika kuphi ekugcineni - ufuna ukuba umlimi noma ufuna ukuba umqashisi wamapulazi?

<fn>PulaImvula.Graanprodusent.2008-08.zu.txt</fn>
Graanprodusent Zulu

Hlangabeza nabalimi abaphakanyiselwe - Umlimi ohamba phambili ekukhethweni komMlimi Wezinhlamvu Osakhulayo Walo Nyaka



Instructions:

Folio strap: Umlimi Wezinhlamvu Osakhulayo Walo Nyaka

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA lokuThuthukisa Abalimi



Abalimi abayisithupha baphakanyiselwe emncintiswaneni okhetha umlimi ohamba phambili obizwa ngokuthi: Umlimi Wezinhlamvu Osakhulayo Walo Nyaka (unyaka 2008). Lowo mlimi usukhethiwe. Ngo-17 Okthoba, umlimi ophumelele phambili uzokwaziswa edilini elihle leGrain SA. Yilaba abaphakanyiselwe:



UDeliwe Ntebele Mutlwane

UDeliwe wazalwa ngo-1961 eKrugersdorp Kagiso, wayengumntwana kaMnz noNkz Ntebele owavela kuqala. Uyise wayengumlimi, unina wayengunesi. UDeliwe ushade noMnz Olebogeng Mutlwane futhi banezingane ezimbili. Udeliwe uthola amandla akhe nokusekelwa kuninazala nakumyeni wakhe.



UDeliwe uye esikolweni kuAobakwe Primary Itsoseng eNorth West Province naseReeitumetse Secondary lapho waqeda uGrade 12. Waqhubeka ukufunda wafunda ukuba nguthisha eBethel Seminar futhi wafunda isifundo N6 sokwakha (ukwakha ngezitini nokwakha izindlu). Emva kwalokhu wasebenzela iSifunda Sokwakha Amakhaya sikaHulumeni.



Ngo-1991 uDeliwe wayeka umsebenzi wakhe waqala ukulima kancane waze waqala ukuba umlimi oqobo ngo-2002. Uqasha ipulazi eMarotse (endaweni yaseDelareyville) futhi ulima noninazala. Uyilunga lesifundo sabalimi saseFrischgewaagd endaweni yaseDelareyville; wake waya ezifundweni (namanje usaya) ezimfusha ezifana nalezi: Ukuphatha Nokulondoloza Ogandaganda Nemishini Yasepulazini, Isingeniso Sokukhiqiza Ummbila, Isifundo Esiphakeme Sokukhiqiza Nokumaketa Ummbila, Isifundo Sokuphatha Ibhizinisi Lokulima (Agribusiness Management) Nokuphatha Amaprojekthi; izifundo zisekelwa yiGrain SA, iNWK, iPromise Farmer neBusiness Today.



UDeliwe usungumlimi ozimeleyo iminyaka emine - ukhiqiza ummbila nobhekilanga futhi ufuya izinkomo, izinkomo, izingulube, izimbuzi nezimvu.



UIsaac Khuto

UIsaac Khuto wazalwa ngo-1944 eBoksburg lapho uyise wayengumabhalane esitolo. Lapho ekhula eneminyaka emibili, abazali bakhe bamthumela eFicksburg wahlala nomalume no-anti wakhulela epulazini. Nanamhlanje usakhumbula lapho elusa izimvu eneminyaka eyisikhombisa, usakhumbula futhi iphunga elihle elalivela etshaneni ekuseni futhi izulu elalibalele elalikhanya elenze ukuthi akwazi kahle ukubona tizintaba zaseLesotho. Bebavama ukubheka ogandaganda abalimayo emasimini eLesotho wayezibuza ukuthi kuzobanjani ukushayela lowo gandaganda.

UIsaac waya esikoleni epulazini wase waya kuSecondary School eFicksburg waqeda uGrade 8. Emva kwalokhu wasebenzela oFraser eFicksburg iminyaka eyishumi nambili. Wavelelwa isihe sokuthenga nokuthengisa waqala ukuzisebenzela ngokuthenga nokuthengisa amaveji nezithelo. Ngesikhathi ibhizinisi lakhe lakhula waze waba nekhono lokuthenga ithekisi - waqhubeka wakhulisa lelo bhizinisi ngokusuka kwa-1978 kwaya ku-1998. Ngo-1983 uIsaac wabona ithuba lokungena ebhiziniseni lezivakashi wathenga ihotela/indlu yezivakashi. Usenalo lelo hotela futhi unelayisense sokudayisa utshwala.



Ngokukhula kwakhe uIsaac futhi wayengumshayi wenqindi oholayo. Waqala wayeyimfundamakhwele (amateur) ngo-1960 wagcina wayengumphrofeshinali. UIsaac uthi, "esibayeni senqindi kukhona wena wedwa nekhono lakho lokulwa," - ufunde lapho ukuzibhekela. "Lapho ayikho indawo lapho ungabalekela khona ukuyocasha, lapho uyafunda ukubhekana nempilo emehlweni uqhubeke ngokwakho". UIsaac usaqeqesha (train) ikhlabha lezinqindi eFicksburg futhi wayengumphathisihlalo weFree State Boxing Federation. Uyisihlalo weqembu labalimi lokufunda leGrain SA eFicksburg.



Ngo-1998, uIsaac wathenga ipulazi Diyatalana elinamahektheli angu-230 waqala ukulima. Wayefisa ukuthenga lonke ipulazi elinamhektheli angu-460 kodwa wayesaba ukwenza isikhwenetu esikhulu kakhulu - lapho-ke basika ipulazi ngaphathi yena wathenga uhhafu. Ngo-2006 wayekwazi ukuqasha amasimu angu-65 ha amahle eduze naye.



Ngo-2007/2008, uIsaac wavuna iavereji elingu-3,5 tons/ha likakolo emahektheleni angu-79 nokho uvelelwe ingozi yesichotho emmbileni wakhe, umvuno osemasimini usemuhle.



UIsaac ushade noLerato futhi banendodana eyodwa namantombazane amabili.



UMaphale Samuel Moloi

UMaphale wazalwa epulazini Magdelena, lapho bekusebenza khona uyise, esifundeni saseFouriesburg ngo-1969. Bekukhona izingane eziyisishiyagalombili - abafana ababili namantombazane ayisithupha. UMaphale waya esikoleni eMashaeng Township ngaphandle kwaseFouriesburg, waqeda uGrade 12. Ngezimpelasonto wayevama ukuya epulazini eliduze likaMnz Linde du Plessis, lapho wayeshayela ugandaganda futhi wayesiza ngomsebenzi wasepulazini. UMaphale wayibona kahle indlela uMnz du Plessis elima ngayo umhlabathi - wayefisa njalo ukuba nepulazi lakhe. "UMnz du Plessis ungisize kakhulu ukukhulisa uthando lwami lokulima futhi ngilalele njalo kuLesedi FM ukuthi uNkz Jane McPherson uthini maqondana nokukhiqiza ukudla okuzinhlamvu epulazini wangisiza ukusebenzela isifiso sami sokuba umlimi," usho njalo uMaphale.



UMaphale wayesebenzela Umnyango Wezomphakathi eFouriesburg Border Post ngo-1993 - 2007. Ngo-1996 wayeqala ukufuya izinkomo nezimvu emhlabeni osetshenziswa ngumuzi wonke eFouriesburg. Ngo-2004 waqasha 30 ha lomhlaba kumlimi wezomnotho uMnz Osborne, watshala ummbila. Ngo-2006 waqasha umhlaba ongu-4 179 ha kuFouriesburg Municipality - usalima lapho ngokwamanje. UMaphale uthi, "Mhlawumbe ngizokwazi ukuqasha amasimu amahle anokuthela angu-400 ha lo nyaka, kodwa ngifuna abaseGrain SA beze kuqala ukuhlolisisa umhlabathi."



UMaphale ushade noDianne futhi bahlala eMashaeng nezingane zabo ezintathu.



UBoy Mokoena

UBoy wazalwa epulazini esifundeni saseMiddelburg ngo-1948 lapho uyise wayesebenza khona. Waya esikoleni esisemapulazini kuleyo ndawo waqeda uGrade 5. Ngaleso sikhathi uyise wayelima kancane emhlabeni osetshenziswa ngumuzi wonke endaweni yaseVlaklaagte. UBoy uthi usakhumbula kahle ukuthi wayelima noyise basebenzisa izinkabi ukulima.



Ngo-1981 uBoy waqala ukulima amasimu awaqashe kuhhulumeni angu-10 ha. Emva kwalokhu wayenikezwa indawo engu-50 ha endaweni yaseVaalspruit (eduze naseBronkhorstspruit). Ngokwamanje uBoy ulima ipulazi elingu-545 ha, uliqasha kuhhulumeni futhi uqasha amasimu avundile angu-300 ha kubanye abalimi. Utshale ummbila kuwo wonke amasimu lo nyaka. UBoy ufuya futhi izinkomo ezingu-300 edlelweni elisetshenziswa ngumuzi wonke ngesikhathi sasehlobo - ebusika zidla emasimini lapho bekutshalwe khona ummbila.



UBoy ushade uLinah owayeyisithando sakhe ukusuka ngesikhathi basasekoleni. Banezingane ezine. Uyilunga elikhuthele leqembu labalimi elifundayo leGrain SA futhi wake waya esifundweni sokukhiqiza ummbila nesifundweni sokulondoloza ogandaganda nemishini yasepulazini. Ngezinyanga ezizayo uzoya futhi esifundweni esiphakeme sokukhiqiza nokumaketa ummbila nasesifundweni sokuphatha ibhizinisi lokulima (Agribusiness management).



ULabious Manoto

Uyise kaLabious wayevela eKoppies eFreyistata. Wazitholela indawo yokulima eLombaardslaagte lapho kwazalwa khona uLabious ngo-1948. Wayenabantwana abangu-12. Uyise washeshe wabona ukuthi umhlabathi lapho bebahlala khona uvundile wase waqala ukulima ngezinkabi. "Uthando lwami lokulima kuvela kubaba." kusho uLabious.



ULabious waqeda uGrade 8 ngo-1966, wase waqeda isifundo sokwakha ngo-1969. Wakha izikole endaweni yaseMafikeng ngokusuka kwa-1970 futhi wasiza ngokwakha indlu yokuqala eMafikeng enezitezi ezimbili. Emva kwalokhu wasebenzela uMnyango WeMisebenzi YomPhakathi.



"Ngoba nginothando lokulima, ngiqale ukulima kancane ngo-1975. Benginendawane eyami engu-15 ha (endaweni yomuzi wonke) futhi ngiqashe amanye amasimu angu-30 ha," kusho uLabious. Ngesikhathi esebenzela uMnyango weMisebenzi yoMphakathi wayenezinsuku ezing-30 zelivi. Wayezama njalo ukuthatha ilivi ngesikhathi sokutshala ukuze akwazi ukubakhona lapho kutshalwa izitshalo zakhe. Wayenomuntu oyedwa owamsebenzela, bona bobabili basebenze emini nasebusku ngesikhathi sokutshala - ngogandaganda wakhe iMassey Ferguson 65. "Ngangisebenza edolobheni ngaphakathi kweviki, ngempelasonto ngabuyela ekhaya ukubheka ukulima kwami," kusho uLabious.



Ibhizinisi lakhe lokulima laqala ukukhula, ngo-1991 wayengasahlali edolobheni, wayehlala epulazini waya emsebenzini njalo ngosuku. ULabious wayelima futhi wayesebenza edolobheni ngo-1996. Ngalesosikhathi wayelima amasimu angu-500 ha. Ngo-1997 uLabious wayeka umsebenzi edolobheni walima kuphela - ngokwamanje ulima amasimu acishe afike kumahektheli angu-1 000.



USamuel Nyambose

USamuel wazalwa ngo-1944 epulazini esifundweni saseReitz lapho uyise wayesebenza khona. Umndeni wakhe wayenabafana abahlanu. USamuel waya esikoleni eReitz waqeda uGrade 8. Emva kwesikolo waya eGoli wasebenzela ibhizinisi lenjiniya wayelungisa izimpahla iminyaka eyisithupha. Emva kwalokho waya ePhuthaditjhaba wavula isitolo esincane sezinhlobo zokudla (amagrosari). USamuel uthi, "Ngoba ngazalwa emapulazini nganginesifiso sokuba umlimi sonke isikhathi. Kanjalo-ke ngesikhathi ngithole ithuba lokuqasha ipulazi esifundweni saseKaallaagte ngo-1997, ngasheshe ngaliqasha". Wahlala kuleyo ndawo iminyaka emithathu. Ngo-2000 wathenga ipulazi iLorelei esifundweni sasePaul Roux ngegranti leR30 000 nangemali ayiboleke kuLand Bank.



"Kwakuyizikhathi ezinzima lezo, kodwa ngalo nyaka ngasizwa yiGrain SA neOVK ukuba nekhono lokukhokhela isikwenetu sami sokuqala ukutshala kuOVK naseLand Bank futhi ngisenemali esele engizoyisebenzisa ukutshala ukolo emasimini angu-30 ha," kusho uSamuel.

<fn>PulaImvula.Harvest.2007-12.zu.txt</fn>
Word count: 717

Harvest



Sekuyisikhati sokuvuna!



Instructions:

Byline: UJane McPherson, umphathi weprogramu lokuThuthukisa leGrain SA



Izithombe ozibonayo lapha zikhombisa ukuthi kungakwenzekani uma umlimi ehlulekile ukuthola umshini wokuvuna ngesikhathi esifanelekile. Lezi zithombe zithathwe ngoFebruwari lo nyaka eEastern Cape - ukolo lowu awuzange uvunwe, ekugcineni amasimu ashisiwe!



Kuyisidabukiso ukubona umsebenzi oqhubeke wonke umnyaka ongangenisi umvuno kumasayilo - kufanele sivimbe ukuthi lokhu kungaphindi kwenzeke.



Kuyinkinga kodwa kuliqiniso ukuthi ukolo ungavunwa kuphela ngomshini ukuze kutholakale umkhiqizo omuhle, futhi umshini ovunayo uyazihambela ngakho-ke kuyadula ukuvuna. Igreyidi likakolo libalulekile lapho uthengisa ngoba ukolo ungukudla olahlekelwa igreyidi masinya nakalula lapho ungavunwa ngesikhathi esifanelekile.Lapho ukolo uvuthwa kufanele uvunwe masinya ngoba imvula encane nje enethayo izokwehlisa igreyidi bese akungeke kutholakale inzuzo.



Abaningi abalimi abasakhulayo abatshala indawo encane bathembeke abakontilaki abanomshini wokuvuna. Lokhu kuhambelana nezinkinga eziningi ezifana nalokhu okulandelayo:

Umkontilaki wokuvuna

Uvama ukungena esivumelwanini nomlimi masisha onyakeni lokutshala.

Uqonde ukungena ezivumelwaneni eziningi ukuze akwazi ukuvuna amahektheli amanini ukuthola imali eningi.

Yena akakwazi ukusho ukuthi kuzokuna nini nakuzipho izindawo okuzokwenza ukuthi alahlekelwe isikhathi sokuvuna.

Ukhetha ukuvuna emasimini amakhulu angenawo amakontula ngoba umshini wakhe ungavuna amahektheli amaningi ngosuku olodwa ngoba akudingeki ukuthi umshini ujike kaningi.

Akafuni ukulinda izinqola ezihambisa ukolo ovuniwe.

Ubhadalwa maqondana namahektheli awavunile hhayi maqondana negreyidi umlimi uzolithola.

Ubhekene nokuphuka komshini wakhe okungezeka - bese kuchitheka isikhathi sakhe sokusebenza - akazi ukuthi umshini uzophuka nini.

Uzohluleka ukuthola amaphathi aphukile ngoba ngesikhathi sokuvuna ngoKhisimusi nangonyaka omusha amaningi amabhizinisi avaliwe



Konke lokhu kudweba isithombe esibi esimnyama kodwa kufanele sazi ukuthi kukhona izinkinga ezizovela manje sifanele sibheke phambili ngezindlela zokwela siphumelele.

Umlimi ufanele:

Azilungisele ngokungena esivumelwaneni nomkontilaki mashisa lapho isikhathi sisekhona.

Aqinise ukuthi umkontilaki akazange athathe umsebenzi ongaphezulu kwekhono lakhe.

Aqinise ukuthi awekho amatshe amaningi ensimini yakhe azolimaza itafula lomshini ovunayo.

Alungisele izinqola ezokwanele ezithutha umvuno ukuze umsebenzi ungemi isikhathi eside.

Alungise indawo lapho ukolo uzobekwa khona uma ungekwazi ukuya emasayilo ngesikhathi usuka ensimini.

Ahlangane nabaphathi bemasayilo bavumelane ngesikhathi lapho kudingeka ukuthi ukolo ufanele womiswe uma kudingeka.



Kukhona izinto ezimbili ezivusa inhliziyo ngesikhathi sokuvuna - umsebenzi wokukhiqiza walo nyaka uphelile futhi sesicabanga ngonyaka ozayo. Abalimi abakhiqiza ukolo eFreyistata konke okuhambelana nokulondoloza umswakamo emhlabathini kuyinto ebaluleke kakhulu uma ufuna ukukhiqiza ukolo ehlobo.



Ukubaluleka kokulondoloza umswakamo emhlabathini kuyinto esizokhuluma ngayo njalonjalo. Lo msebenzi ufanele uqale masinya emva kokuvuna. Kukhona izitha ezintathu ezilwa nokulondoloza amanzi emhlabathini:

Eyokuqala ngamanzi ageleza masinya alahleke ngoba umhlabathi ulukhuni kakhulu awakwazi ukungena uma izulu lina kakhulu

Eyesibili ngukukhuphuka kwamanzi phakathi emhlabathini bese uphephuka nomoya - nalokhu kwenzeka lapho umhlabathi uqina ulukhuni.



Kufanele uphathe ubheke amasimu akho ngokusuka kwesikhathi lapho uqede ukuvuna kuya esikhathini sokuphinda ukutshala izitshalo ezinsha. Umphumla omuhle womvuno ozotholokala usezandleni kuphela!

<fn>PulaImvula.Hat(maize).2011-01-12.zu.txt</fn>
Hat (Maize) 980 words IsiZulu
Isigqoko somhlaba - ukuvikela izingcebo zakho
Instructions:
Folio strap: Umhlabathi
Byline: UJenny Mathews, usihlalo sePhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi
Grabber: Ukwembesa umhlabathi wakho onemali eningi kungaba into enhle!
Uma sibheka amastathisthiki akhombisa ukuthi ukuvunda komhlabathi lapha eNingizimu Afrika kuyehla sonke isikhathi, futhi inani lezinhlanga ezikhona emhlabathini lapho kulinywa ngemvula kuphela liyehla futhi, kukhona izizathu eziningi zokucabanga ngokutshala isitshalo esizokwembesa umhlabathi, kakhulukazi lapho imvula ingafiki masinya futhi nezindleko ezikhuphukayo njalo kwenza ukuthi ngokwamanje kungavimba umlimi ukutshala ummbila.
Ngokujwayelekile izitshalo ezembesa umhlabathi bezivama ukutshalwa lapho kushintswana izinhlobo zezitshalo, kodwa ngokwamanje abalimi bakhetha ukusebenzisa umanyolo namakhemikheli. Sekuyakhanya ukuthi abakhiqizi abaningi ngokwamanje sebayaphenduka ukushintsha ukutshala izinhlobo zezitshalo ukuze kulondolozwe umvelo ngoba kuzoletha usizo ekugcineni nakusasa.
Usizo lwezitshalo ezembeza umhlabathi
Izizathu zalokhu ziyalandela:
Isimo somhlabathi siyakhula
Isimo somhlabathi sikwazi ukubangcono lapho isitshalo sikwazi ukungenisa izimpande emhlabathini zimile emhlabathini oqinile. Umhlabathi bese uyavuleka uzokwazi ukumunca nokulondola umswakamo. Lapho insimu ingalinywa ngesikhathi eside, umhlabathi wangaphezulu uyaqina, amanzi awakwazi ukungena, ayalahleka nje. Izitshalo ezembesa umhlabathi zivika ukushisa kwelanga njengengubo, futhi zivimba ukuqina komhlabathi, futhi zilondoloza ezinye izilwane njengomsundu osiza ukushintsha izinhlanga zibe ukudla okuzosetshenziswa izitshalo ezizotshalwa ukuthola ukudla nakusasa.
Ukuphatha ukuhebhuka
Izitshalo ezokwembesa zisiza ukunamathelana komhlabathi ukuze ukulahleka komhlabathi ngenxa ukuhebhuka komhlabathi ngamanzi noma ngomoya kuzokwehla kakhulu.
Ukuvunda komhlabthi
Eziningi izitshalo ezembesa umhlabathi zinikeza futhi ukudla okwezomvelo emhlabathini - kungathi ngumanyolo wezomvelo. Lapho utshala khona ngomanyolo okwanele ngesikhathi esithile, kungaba kusale inayithrojeni eningi emhlabathini ngoba kungaba kubekukhona ukoma okubi, futhi awuzange uthole umvuno omuhle, lezi zinto zokudla ezisemhlabathini zingasetshenziswa nangakusasa ngokutshala izitshalo ezembesa umhlabathi ezokusiza ngoba uzoba nedlelo elinokudla okuningi ukumilisa isitshalo esinjengefolishi ngoba kuzobakhona iphothasiyumi nefosfori okufanelekile.
Inkinga evama ukuvela ebalimini yilokhu: ukuswela kokudla emhlabathini, kakhulukazi ukudla okufuna neN neP. Lokhu kungalungiswa kalula ngomanyolo ofanelekile, kodwa kaningi umlimi olima endaweni encane akakwazi ukuthenga lowo manyolo, bese ukushintsha izinhlobo zezitshalo ezitshalwayo nokunye okuzokwembesa umhlabathi kuzolondoloza umvundo womhlabathi futhi akunazo izindleko eziningi. Sonke siyavuma ukuthi ukutshala ama"cow pea" ngokushintshana nommbila ehlobo, umvuno uzokhuphuka, umvundo komhlabathi uzokhuphuka futhi izindleko zokufaka umanyolo uzokwehla.
Ukuphatha ukhula
Ukumila okukhulu kwezitshalo ezembesa umhlabathi njenge-ama"cow pea" noma uthefu zivikela ukushisa kwelanga futhi zivimba ukuthi ukhula lumile kakhulu.
Ukukhiqiza ukudla
Ngesinye isikhathi lapho kutshalwa khona izitshalo njenge"cow peas" (akkerboontjies) nethefu (eragrostis tef), lezi zitshalo zisiza isimo somhlabathi lapho izitshalo zingalethi inzuzo masinya, kodwa zisiza umlimi ngoba zimnikeza ukudla ukufuya izimfuyo zakhe ngesikhathi esomile esiphambili.
Izindleko zentilansipoti
Ngokwejwayelekile izitshalo eziningi zibiza izindleko zentilansipoti ukuzihambisa lapho zitshalwe ziye lapho zithengiswa khona, kodwa izitshalo ezembesa umhlabathi azibizi leyo mali ngoba zisetshenziswa lapho zitshalwe khona.
Izinhlobo zezitshalo ezembesa umhlabathi
Kufanele kukhethwe uhlobo lwesitshalo esizombeza umhlabathi esizwana nendlela umlimi elima ngayo. Kufanele kubuzwe imibizo elandelayo:
Sizotshalwa nini?
Kuqondwe ukwenzani ngalowo umvuno?
Yiziphi izitshalo ezivama ukumila kahle endaweni lapho endaweni lapho ngilima khona?
Le nsimi idinga isitshalo esinjani esizokwembesa umhlabathi? Khumbula ukuthi ezinye izinhlobo zizitshalo (legume) zandisa inani lenayithroyeni emhlabathini ngoba zimunca lokhu emoyeni, kodwa izitshalo ezinge-"legume" zizosebenzisa inayithroyeni elikhona emhlabathini.
Ama"legume" ayizitshalo njengobhontshisi woshukela, usoya, ilusene, uphizi, njll. Izitshalo ezingasuye ama"legume" ayizitshalo njengothefu, utshani, ukolo, ifoliji, noledishi.
Uphizi lezinkomo (Vigna sinensis)
Uphizi lezinkomo lutshalwa ehlobo futhi lunamandla ukuvika ukuma nokushisa. Luyimvelakanye ngomnyaka futhi lukhula luze lufike ku-80 cm, lunezimpande ezinamabdla. Lusiza isimo somhlabathi ngoba lungatshalwa emhlabathini ongenayo inayithrojeni eningi futhi lumila kahle emhlabathini ongavundile nalowo oyisihlabathi. Aludingi umanyolo kakhulu, kodwa kubalulekile ukwazi ukuthi lenza ukudla okuhle okungadliwa ngabantu nezilwane ngoba amakhasi, izimbewu nezinhlanga kunokudla okuningi. Lolu phizi futhi lungomiswa lubekwe isikhathi eside.
Ukubheka uthefu (Eragrostis Tef)
Lesitshalo sakha idlelo elihle lapho sitshalwe khona, simila masinye, sithatha amaviki angu-8 - 12 ukuvuthwa kodwa siyimvelakanye ngomnyaka. Simila kahle ehlobo futhi sithanda umhlabathi omunceka masinya. Ithefu lembesa umhlabathi kahle futhi uma limila kahle lizovimba ukumila kokhula. Lisebenziswa kakhulu njengefolishi ukufuya impahla futhi lingakwazi ukusikwa kabili ngomnyaka owodwa. Kufunale kusikwe ngaphambi izimbewu zivuthwa.
Isigcino
Maningi amathuba avelayo lapho kushintshwa izitshalo ngokutshala izitshalo ezembesa umhlabathi futhi uma umlimi evinjwa ukutshala izitshalo ezivamekile ukuthola inzuzo ehlobo nosizo luzobonakala kusasa. Emhlabeni jikelele abakhiqizi bathi ukutshala izitshalo ezembesa umhlabathi babiza lokhu "isigqoko somhlaba" ngoba zilondoloza ukuvunda komhlabathi. Kuyakhanya ukuthi ukwembesa umhlabathi wakho kungaba into enhle ekugcineni!
<fn>PulaImvula.Heart.2010-01.zu.txt</fn>
Heart (Maize) Zulu

IGrain SA - inhliziyo yomsebenzi wokukhiqiza ukudla okuzinhlamvu

Instructions:

Folio strap: Ukwandisa umnotho

Byline: UJenny Mathews, umphathisihlalo wePhrogramu Lokuthuthukisa Abalimi leGrain SA

IGrain SA liphatha iphrogramu Lokuthuthukisa Abalimi elisekelwa ngemali evela kuMaize Trust, iOil and Protein Seeds Development Trust, iSorghum Trust neWinter Cereals Trust, eliqonde ukunikeza abakhiqizi lapha eNingizimu Afrika ulwazi ngokubafundisa nokubasekela nokubasiza ngezindlela ezahlukene eziseduze nabo ezingatholakala kalula.

Ngoba iGrain SA linethimu lezingcweti (izazi) elihamba phambili ngokunikeza ulwazi olukhuthele kubalimi abasakhulayo lapha eNingizimu Afrika,ngokwamanje bayaziwa ngokuthi bavele bahamba phambili ngokuthuthukisa abakhiqizi. Amalunga eGrain SA akholwa ukuthi lephrogramu lizosiza ukuguqukisa isimo sokulima ukuze abantu abasale emuva ngezikhathi ezidlule bathole ithuba manje lokusebenza ngokulingana nabanye emsebenzini wokukhiqiza ukudla okuzinhlamvu. Kodwa kubalulekile ukuthi siqonde kahle ukuthi iGrain SA liyini futhi linomsebenzi onjani ezokulimeni lapha eNingizimu Afrika.



IGrain SA lingubani?

IGrain SA lingumhlangano ohlanganiswe ngentando futhi libhekene nomsebenzi wokukhiqiza ukudla okuzinhlamvu ezweni lethu nangaphesheya. Liqonde ukuthuthukisa bonke abakhiqizi bokudla okuzinhlamvu lapha eNingizimu Afrika.



Bonke abakhiqizi abalimayo abasekela imigomo yeGrain SA bayakwazi ukujoyina lo mhlangano uma bakhokha izimali ezidingekayo.



IGrain SA lenza umsebenzi onjani ekulimeni lapha eNingizimu Afrika?

IGSA lingumhlangano wezomthetho maqondana nezindaba zokukhiqiza ukudla okuzinhlamvu lapha ngaphesheya futhi likhulumela bonke abakhiqizi lapha eNingizimu Afrika ngendlela ezothuthukisa imisebenzi yabalimi lapha nangaphandle kwezwe lethu.

IGrain SA lisebenza njengephoyisa kulo msebenzi wezokulima ukubheka izinyathelo nemithetho okungena kulo msebenzi ukuze likwazi ukuvikela amalunga alo. IGrain SA futhi libeka phansi imibuko yamalunga - nezindlela acabanga ngazo bese likuhambisa kugavumente ukuxazulula izinkinga nokuhlanganisa imithetho emisha.

Umgomo omkhulu weGrain SA uqonde ukuthola ukukhiqiza okufanelekile nokumaketha ukudla ngendlela elingene kulabo bonke abalimayo. Lo mhlangano usebenza njalo ukuhlangana nabanye abasebenza ezokulimeni ukuze bazokwazi ukuncintisana nabakhiqizi abakhulu emhlabeni jikelele njengeUSA neBrazil.

Umsebenzi weGrain SA wenziwa ngamaQembu eZingcweti Asebenzayo

Kula maqembu kusebenza abantu abasebenzela iGrain SA, izingcweti nabakhiqizi abahlezi nabaphathi bomhlangano. Umsebenzi wabo uqonde ukwenza okulandelayo:

Ukubheka ukuguquka kwemisebenzi yezokulima nokuhlangana namakomiti kagavumente ukuqinisa ukuthi wonke umsebenzi wenzeka ngendlela elingene, ezobasiza bonke abalimi abatshala ukudla okuzinhlamvu lapha emhlabeni wethu;

Ukuhlola njalo izindleko zokuqala ukulima nezindleko zokutshala konke ukudla okuzinhlamvu;

Ukubheka (ukuba iphoyisa) njalo ukuthi isimo semisebenzi nesimo sezinto ezinikezwayo kubakhiqizi sifanelekile;

Ukuxoxela nokumela abakhiqizi kuma-agribhizinisi nabo bonke abanye abasebenza - ngokwezokulima nangokunikeza umhlaba ukudla;

Ukufunda ukuthi ukumaketha emhlabeni jikelele kunjani futhi ukucindezela ugavumente esekele evikele abakhiqizi bokudla okuzinhlamvu ukuqinisa ukuthi bonke bancintisana ngendlela elingene;

Ukuqinisa ukuthi ukufunda okuhambelana nokulima kuyaqhubeka lapha eNingizimu Afrika ukuze abalimi lapha banikezwe ulwazi olufanelekile mayelana netheknoloji elizobasiza ukuqhubeka ukuhamba nabo abahamba phambili ekulimeni;

Ukuhlola isimo sezinto ezihambelana nokungenisa abalimi abasha nokwandisa amathuba abo okungena ekulimeni kokudla okuzinhlamvu nezindaweni lapho ukudla kungamaketha khona. Leli qembu futhi libheka umsebenzi wePgromu Lokuthuthukisa Abalimi.

Kuyakhanya ukuthi iGrain SA alisekeli amalunga alo ngemali, kodwa linikeza ukusekela okudingekayo okuzosiza onke amalunga ngolwazi lapha ezweni lethu. Umsebenzi walo mhlangano uvulela abakhiqizi umnyango ukubhekisisa leyo nto abakwazi kuyenza kahle - ukutshala nokumaketha ukudla okuzinhlamvu! Kufanele ukuthi bonke abalimi bazi ukuthi iGrain SA linikeza okuningi okunye ngaphandle kokufundisa nokuqeqesha abalimi!



Bonke abalimi lapha eNingizimu Afrika bafanele bafise ukuba amalunga agcwele eGrain SA anamandla ukuvota. IGrain SA lingamehlo, izindlebe nemilomo yabakhiqizi bokudla okuzinhlamvu emsebenzini wezokulima edidene njalonjalo futhi ucindezelwa kakhulu yizinto ezingaphandle njengokuncintisana namamakethe angaphesheya. Nabalimi bezomnotho banenkinga ngokwamanje ukuncintisana nokuzimisa kule makethe lamanje - ngakho-ke kunzima kakhulu kubalimi abasakhulayo ukuzimisa kulo msebenzi wezokulima. Ngaphandle kokusekelwa ngumhlangano oqinile onolwazi njengeGrain SA, ukuvikela nokusekela nokuthuthuka kwabalimi bokudla okuzinhlamvu ezweni lethu kusengozini.




<fn>PulaImvula.HelpMaize.2009-05.zu.txt</fn>
Help (Maize) IsiZulu

Ngicela usizo - ngifuna ukulima!

Instructions:

Folio strap: Ukwandisa inani

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi

Kukhona abaningi abantu abasishayela ucingo ngalesi sicelo - "Ngicela usizo, ngifuna ukulima". Ingxenye yalaba Bantu abanalutho, abanye banawo umhlaba nemishini. Ukulima kuyibhizinisi futhi ukuphumelela ebhizinisini kuyinto enzima - kufanele ubenemishini, ubenokukhuthaza, ubenolwazi.

Labo bantu abafisa ukuba abakhiqizi kokudla kodwa abangenomhlaba nemishini, banenkinga enkulu. Kodwa ubokhumbula ukuthi akudingeki njalo ukuba umnini womhlaba ngaphambi kokuba umkhiqizi. Ngokuqiniseka, wonke umhlaba ubolekiwe nje - thina singabaphathi balo mhlaba kuphela, lapho sishona umhlaba usazobakhona. Uma unesifiso esikhulu sokulima, zama ukuthola umhlaba noma kanjani, noma kuyindawana encane nje uqale ukulima. Ungaqasha umhlaba (khumbula ukuthi ungaqasha amapulazi kubanye abanini, futhi amaningi amaminisipali anomhlaba wezwe wabantu bonke azowuqhashisa). Kufanele uqale phansi ufunde njalo - awungeke uthole ulwazi emabhukwini kuphela, kufanele ufunde ngokusebenza ngezandla wena, akusiyo into elula.



Manje-ke sekufanele uthole ulwazi - ukulima kungumsebenzi ohlukahlukile. Maqondana nohlobo lokulima olufuna ukulwenza kufanele uthole ulwazi oluhambelana naleyo nto ofuna ukuyilima, uma ufuna ukutshala izitshalo kuzodingeka ulwazi lokutshala (ukudla okuyizinhlamvu, izimbewu zikawoyela, amaveji, ifolishi, njll), ulwazi lokufuya izimpahla (izimfuyo ezinkulu, ezincane, izinkukhu, izinyamazane nezingulube), ulwazi lwemesihini (ogandaganda, amapulantela, izifafazo, amageja namaskofela), futhi okubalulekile kudingeka ulwazi lokuphatha zonke ezinye ezihambelana nokulima (izinto zezomali, abasebenzi, imishini nazo zonke izinto ozosebenza ngazo).



Uma unemvumo yokusebenzisa indawana encane, mhlawumbe ihektheli elilodwa nje, qala ukusebenza! Lapho uqalile uzongena endleleni ekhomba phambili, eya kubalimi bezomnotho. Usufundile ukuthi kufanele usebenze kanjani - yenza lokho ngendlela efanelekile. Ngokwaleka sithola ukuthi abantu bafundisiwe ukusebenza ngendlela efanelekile kodwa bese bayabuyela baphinde balandele izindlela zakudala. UOprah Winfrey uthi, "If people know better, they do better". Lapho usufundile ukuthatha amasampula omhlabathi ukuthola inani lokudla okukhona - wathathe lawo masampula! Lapho usuthole umlayezo mayelana nohlobo lukamanyolo olufanelekile - sebenzisa lowo manyolo (nokho ulima ihektheli elilodwa nje). Thenga izimbewu zokutshala ezifanelekile, qinisa ukuthi utshala isibalo esifanelekile emseleni othile. Phatha ukhula - ukhula luyisitha esikhulu lapho utshala ukudla, luntshontsha ukudla kwakho! Luntshontsha amanzi, ukudla, ilanga nomoya - akekho umuntu ozothanda ukuthi izinto zakhe zintshontshwe ngabanye, kanjalo-ke nezitshalo zakho azikuthandi lokho.



Lapho usuqonde kahle ukuthi ziyini izidingo zokulima, sekuzofika izikhathi sokwandisa indawo lapho ulima khona. Kaningi sizwa ukuthi abantu bayakhala ngoba bathi indawo abayilimayo incane kakhulu - kodwa uyisebenzisa ngokufanelekile leyo ndawana oyiphethe? Usebenzisa wonke umlayezo okhona? Khumbula ukuthi njalo kukhona abanye abantu abanolwazi olungaphezu nolwakho, futhi uzothola ukuthi bavama ukuthanda ukusiza abanye abalimi - funda kubo.

<fn>PulaImvula.Hunger.2010-04-01.zu.txt</fn>
Hunger (Maize) IsiZulu

Indlala - inkinga enkulu esibhekene nayo eNingizimu Afrika

Instructions:

Folio strap: Okujwayelekile

Byline: UDkt Kobus Laubscher, Umpahthi Omkhulu weGrain SA



Umhlangano omusha obizwa nokuthi, Grain Farmer Development Association (GFADA), Umhlangano Wokuthuthukisa Abalimi Bokudla Okuzinhlamvu, osebenzisana neGrain Value Chain Network (GVCN), ukhathazekile ngesimo sezokulima esingasalethi inzuzo ekwanele ekukhiqizeni okuningi kokudla okuzinhlamvu eNingizimu Afrika, futhi ukhathazekile ngomthelelo lokhu kuzoletha kulabo abaqala ukungena emsebenzini wokulima.

Ukumiswa kwalaba balimi abasha kuyinto ebalulekile kugavumente, ngakho-ke iGFADA ifisa ukusekela ngawo onke amandla abalimi abasha. Kodwa ukunikeza labo bantu umhlaba ngaphandle kokubasekela ngendlela efanelekileyo kuyisimangaliso ngoba babhekene nezinkinga eziningi. Amalunga eGVCN anolwazi nobungcweti ukuthatha izandla zabo nokubasekela, kodwa kufanele ugavumente unikeze izimali ezidingekayo zokupha abalimi imishini ukuze bakwazi ukuqhubeka ngezizamo zabo zokuphumelele nakusasa.

Ngeqiniso, kubaluleke kakhulu ukuthi sonke isimo somsebenzi sokukhiqiza ukudla okuzinhlamvu siphinde sibhekwe. Isikhathi sesiyasishiya, futhi kungaba usuku olubi uma sivuka kusasa sibone ukuthi akusekho ukudla. Sekuyisikhathi sethu sonke ukubona ukuthi ngesimo sakwamanje, lokhu kungenzeka nakusasa.

Ikuphi inkinga?

Izintengiso zomkhiqizo zihambelana nezindleko zokuqala zasephesheya, iNingizimu Afrika laziwa ukuthi izindleko zalo zingaphezu kwamanye amazwe emhlabeni jikelele. Ukwanda kwezindleko kukhula ngendlela engaphezulu kwentengiso yomkhiqizo - lokhu kucindezela abalimi kakhulu ngoba kukhona ingozi ngaphambili.

Ukuvunda nokuba nekhono lokukhiqiza kungavimba le nkinga. Ukuhlola njalo kubalulekile uma sifisa ukuqhubekisa izindlela zokukhiqiza. Kodwa sinenkinga ngoba ugavumente awunikezi izimali ezanele zokwenza lokhu ukuhlola nokubhekana nale nkinga ngendlela eqinile.

Inani lezintengiso ezikhuphukayo zidinga ukuthi inani lenzuzo emahektheleni athile alingane nalokhu okukhiqhizwayo, noma lokhu okukhiqhizwayo kufanele kwandiswe. Lokhu kusho ukuthi izindawo lapho kulinywa khona kufanele zandiswe ukuze zilingane nenzuzo edingekayo. Ngokunye, uma abalimi abasha abengena ekulimeni bazokwazi ukuphumelela kufanele basebenzise itheknoloji ensha ngendlela efanelekile. Umgomo ufanele uhambelane nokwezomonotho. Abalimi abasha bathemba labo abakwazi ukunikeza ulwazi nokusekela okuqhubekayo - lokhu kuyisibonakalo seGFADA. Ukulima kungumsebenzi onezinkinga nezingozi, kakhulukazi lapho sibhekene neminyaka emibi emahlombeni ethu.

Lapho sibheka izimali ezingenayo sibokhumbula ukuthi intengiso ihambelana nezintengiso zangaphesheya nokushintshana kwemali yalapha nalezo zangaphesheya. Lokhu akukho ezandleni zabalimi. Izintengiso ziyahluka futhi malingana nalezo ezivela phesheya nalezo ezivela lapha kithi.

Intengiso yokudla okuzinhlamvu ihambelana nalokhu okubizwa ngokuthi free market mechanisms, lokhu kukhombisa ukubaluleka kwalokhu okudingekayo nalokhu okunikezwayo. Ukukhiqiza lapha eNingizimu Afrika kweqa lokhu okudingekayo ngakho-ke ukuthengisa phesheya akulethi inzuzo enhle. Ukukhiqiza emhlabeni jikelele nakho kuphezulu kwenza ukuthi intengiso yehle. Futhi imithetho kagavumente ivimba ukuthuthuka kwamamakethe amasha njenge bio fuels.

Abalimi baseNingizimu Afrika abatholi ukusekela okukhulu okuvela kugavumente, manje bayahluleka ukuncintisana namanje amazwe lapho ugavumente usekela abalimi. Ugavumente weNingizimu Afrika ufanele ucabange ngokushintsha ukubopha kwezintengiso (tariff controls) ukuze unikeze abalimi ukusekela okungcono bese nabathengi bazokwazi ukuphila kangcono.

<fn>PulaImvula.Hybrid(maize).zu.txt</fn>
Hybrid (Maize) IsiZulu
Amahhaybhridi noma izinhlobo zezimbewu ezivulekile ezithuthela isikhuphashe - khetha wena
Instructions:
Folio strap: Amahhayibhridi
Byline: UIan Househam, Umhlanganisi Wephrovinsi wePhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi
Figure 1: Inani lemvuno elisendaweni ephakathi (elivamekile) ngo-2008 nango-2009.
Photo: Ummbila othuthele isikhuphashe kwezinye izitshalo
Abalimi banikeza izizathu eziningi zokungasebenzisi amahhayibhridi: izimbewu zidulile, ukuswela kwezimali ngesikhathi sokutshala, ukungatholi izimbewu ezingamahayibredi, ukuthenga umanyolo, umvuno ongandi kakhulu, ukwehluleka ukumila kuzo zonke izindawo, ukungabekwa kahle, ukungabi nekhwalithi elifanelekile.
Lokho okushiwo phezulu kuletha umbuzo othi amahhayibhredi angcono yini nalezo ezithuthela isikhuphashe (OPV) kubalimi abangakhiqizi kakhulu - lapho izimbewu zingatholakali kalula njalo, lapho izinto zokuqala ziphansi zincane, lapho umvuno uvama ukuphelela phansi. Umbuzo oqondile uzokhetha uhlobo lwezimbewu: amahhayibhridi noma amaOPV yizimbewu ezikwazi kakhulu ukusekela umlimi ukuze abenokudla nakusasa futhi esekelwa ngenzuzo eqhubekayo.
Izimbewu ezinhle ziyizikhiye zokuqala ukutshala nokukhiqiza konke ukudla okutshalwayo. zokuvula umnyango zokukhiqiza zonke izitshalo zokudla. Yonke imisebenzi yokulima iqonde ukusebenzisa kakhulu amandla emvelo ezimbewu ezitshalwayo. Ayikho imisebenzi yokulima (njengokulima kahle, ukubulala ukhula, umanyolo nokuphatha izifo) ekwazi ukwandisa umvuno ube ngaphezu kwekhwalithi lezimbewu. Ngakho-ke konke ukulima okuzoba nomphumelo omuhle noma ozoshona phansi kuhambelana nezimbewu ezitshalwayo.
Ukuthola umvuno omuhle, kufanele utshale izimbewu ezinekhwailithi elihle. Ukuqinisa ukuthi uthola izimbewu ezinekhwalithi elihle, kufanele uthenge utshale izimbewu ezifakazelwe ngokulotshwa (certified) - kungaba amahhayibhridi noma amaOPV. Izimbewu ezifakazeliwe zinokukhanya okufika ku-98% (azinododi) futhi ukuhluma kwazo kufika ku-90%. Ukudula kwezimbewu ezifakazeliwe akungeke kube inkinga ekugcineni ngoba uzothola umvuno omuhle ophezulu.
Abalimi abalima indawo encane noma abazilimela ukuphila babhekene nenkinga yezimali, kaningi batshala ummbila osale ngonyaka odlule. Uma benza lokhu ngommbila osale lapho kutshalwe amahhayibhridi, umvuno omusho uyehla (ungehla nge-50% uma ulinganiswa nezimbewu ezinsha). Kodwa uma kutshalwa izimbewu ezisale lapho kutshalwe izimbewu ezithuthele isikhuphashe (OPV) akulahleki umvuno omningi.
Ihhayibhridi (ibhastela) kuyini?
Ihhaybhridi livela lapho kuhlanganiswa izinto ezimbili ezahlukene ngokuphelele (njengabazali abahlukene), omunye owesifazane omunye owesilisa. Ukuzithuthela isikhuphashe kusho ukuthi isitshalo esisodwa sithatha isikhuphashe saso bese sisithela emucwini sawo.Lokhu kwaziwa ngokuthi "zalana nowakubo" (inbreeding). Lapho ummbila usebenzisa isikhuphashe sawo njalo, izitshalo nezimbewu ezizalekayo - izizukulwana - zilahlekelwa amandla ngokuhamba kwesikhathi - lokhu kubizwa ngokuthi amalayini afanayo egazini (inbred lines). Izitshalo zala malayini afanayo egazini mancane, izikhwebu zincane futhi umvuno wazo uphansi. Kodwa-ke, uma ilayini elifanayo egazini lihlanganiswa nelinye ilayini elifanayo egazini, amandla ayabuyiselwa ezimbewini ezizomila futhi umvuno walezo zitshalo uzokhuphuka. Lokhu kwaziwa ngokuthi "amandla amahhayibhridi/amabhasteli". Kwenzeka lapho izinto zemvelo zamalayini zihlangana bese zisebenzisana.
Ummbila ongumahhayibhridi unezimpawu ezilandelayo:
Ukubukeka kwawo kuyafana;
Unamandla;
Uletha umvuno omningi;
Ukhethwa ngoba izinhlamvu zinekhwalithi elihle;
Ihhayibhridi elithile lingakhethwa ngoba linomzabalazo ukulwa nezifo, elinye alibulawa ukoma masinya.
Izenzelelo/Izinsizo zokutshala ummbila ongumahhabhridi:
Ngokuvamileyo amahhayibhridi anomvuno ongaphezu kwamaOPV.
Amahhayibhridi ayafana ngombala, ngokuvuthwa nagezinye izimpawu okwenza ukuthi umlimi ekwazi ukwenza imisebenzi eminingi ngasikhathi sinye (njengo kuthela umanyolo, ukufafaza nokuvuna).
Ukufana kwezinhlamvu ezivunwayo kungaba usizo lapho ummbila umakethwa noma uthengiselwa kubathengi abanezimo zekhwaithi.
Amahhayibhridi avama ukunomvuno ongu-18% ngaphezu kwamaOPV.
Izinto ezinciphisayo amandla/ezimbi lapho kutshalwa amahhayibhridi:
Izimbewu zidulile.
Kufanele umlimi avune ngaphezu kwamathani amabili ehekteleni ukuze ekwazi ukuthenga lezo zimbewu ezidulile.
Izimbewu ezinsha zifanele zithengwe njalo ngonyaka.
Izinhlamvu zokudla ezikhiqizwe ngonyaka odlule azikwazi ukusetshenziswa njengezimbewu zokutshala iminyaka elandelayo.
Kungenzeka ukuthi umlimi engatholi izimbewu lapho kusekhona isikhathi.
Amahhayibgridi avama ukulimala masinya lapho isimo sezulu nokunye kunzima (tasselling).
Lapho ukukhiqiza nokulima kungaphathwa kahle futhi isimo sezulu sibi, amabhastela awalethi umvuno omkhulu kakhulu ngaphezu kwamaOPV.
Uhlobo oluvulekile oluthuthela isikhuphashe (OPV) lunjani?
Uhlobo olunguOPV lukhiqiza izimbewu ngokuthuthela isikhuphashe zonke izindawo, izinhlobo ziyaxubaniswa (kusho ukuthi ukuthuthela isikhuphashe akuphathwa noma ngayiphi indlela). Isikhuphashe zezitshalo ensimini ethile asiphathwa, ngakho-ke umkhiqizo/izitshalo akungeke kufane, isibonelo: ubude bezitshalo abungeke kufane, umbala woboyana/uzi awungeke ufane, ubukhulu bezikhwebu abungeke kufane futhi izitshalo azingeke zivuthwe ngasikhathi sinye.
Izenzelelo/Izinsizo zokutshala ummbila ongumaOPV:
Izimbewu zishibhile noma akudingeki ukuthenga izimbewu. Umlimi angabeka okunye okuvuniwe akusebenzise ukutshala ngonyaka ozayo.
Imali ebizwayo ukuthenga izimbewu ingaphansi kakhulu kwemali ebizwayo ukuthenga amabhastela.
Lokhu kusho ukuthi umlimi uzoba nemali yokukhokhela umanyolo nomuthi wezilokazane.
Izimbewu zingaphinda zisetshenziswe. Izinhlamvu zalo nyaka zingahlanyelwa ngonyaka ozayo.
Akudingeki ukutshala amahhayibhridi adulile emasimini angenawo amandla.
AmaOPV angaba nezinto zemvelo ezahlukene ngakho-ke izikhathi zokutshakaza azifani. Lokhu kwenza ukuthi kubekhona isikhathi sokutshakaza eside okuzokwenza ukuthi amaOPV athuthele isikhuphashe esikhathini esimfushane uma kukhona izinto ezidala izinkinga (amanzi amaningi kakhulu, ukushisa kakhulu, njll). Lokhu ukungafani kungenza ukuthi kukhiqizeke umvuno ofanayo njalo uma kulinganiswa namahhayibhridi atshakaza onke ngasikhathi sinye.
Kubalulekile ukuthenga izimbewu ezifakazelwe ngokulotshwa njalo emva kweminyaka emithathu ukuze ukukhanya kwemvelo kungalahleki ezimbewini.
Izinto ezinciphisayo amandla/ezimbi lapho kutshalwa amaOPV:
Inani lomvuno lingaphansi nge-10 - 25%.
Ezindaweni ezinamandla amaningi (umhlabathi), amaOPV azokwehlisa inzuzo.
Izitshalo azingeke zifane ngombala, ngokuvuthwa nangokwezinye izidalo zezitshalo.
Lokhu kungashintsha intengiso (ikhwalithi).
Lapho kukhona eziningi izinto ezingafani kungenza kubenzima ukwenza yonke imisebenzi ngasikhathi sinye, njengokufafaza umuthi nokuvuna (kakhulukazi lapho kusetshenziswa umshini wokuvuna).
Ukuqinisa ukuthi iOPV lihlale likhanye, kufanele litshalwe lingasondeli 300 m kwezinye izinhlobo.
Izimbewu ezimbi ezinekhwalithi elibi (izimbewu ezibekwe ukutshala ngonyaka ozayo kodwa zibekwe ezindaweni ezimbi lapho kushisa khona kakhulu nalapho kukhona izilokazana nezifo) zingenza ukuthi zingahlumi kahle bese izitshalo azinawo amandla ukulwa nokhula.
Ngokuvamile amaOPV awazange ashintshwe ngokwemvelo ukulwa nezilokazane nezifo.
Ukuvuna amaOPV
Ngokokuqala, tshala iOPV efanele indawo lapho ulima khona.
Phatha amasimu akho kahle, lima ngokuphepha umhlaba, sebenzisa umanyolo nobulongwe noma kokubili. Phatha ukhula nezifo.
Tshala izitshalo zakho zisuke amamitha angu-100 kwezinye izitshalo zommbila, noma tshala ummbila wakho amaviki amathathu ngaphambi noma emva kwezinye izitshalo ukuze zonke izitshalo zitshakaze ngezikhathi ezingafani. Ngale ndlea uzoqinisa ukuthi isikhuphashe singangcoliswa yizinye izitshalo.
Uboqala ukuvuna ngaphakathi kwensimu ukuvimba ukungcoliswa kwesikhuphashe.
Ngaphambi kokutshakaza, hlola amasimu akho bese ususe zonke izitshalo ezingafani nezinye (isibonelo: ezide kakhulu, ezimfushane kakhulu noma ezigulayo).
Ngesikhathi sokuvuna, khetha izikhwebu ezifanyo, ezingenazo izifo futhi ezinezinhlamvu ezinekhwalithi elihle.
Vuna izikhwebu ezingu-300 noma ngaphezulu.
Izikhwebu zifanele ziqobolondwe, zomiswe zibekwe endaweni efaneleile (indawo eyomile evimbekile emnyama).
Qinisa ukuthi imbewu yomile (ukuphila kwembewu kuyanda lapho umswakamo wembewu ungaphansi kwe-13%). Ukuthesta ukuthi izimbewu zakho zinomswakamo ofika ku-13%, thatha izimbewu ezingu-100, zihlanganise negramu elingu-1 lotswayi uzivalele ebhodleleni. Qinisa ukuthi ibhodlela livaleke ngci. Lishiye amaminithi angu-5. Livule ibhodlela emva kwamaminithi angu-5, uma uzwa ukuthi utswayi usemanzana, izikhwebu zisadinga ukomiswa.
Izimbewu ziphila kangcono nangesikhathi eside endaweni eqandayo (hhayi njengesithwatha). Ukuphila kwezimbewu kukhuphuka kabili uma ukushisa kwehliswa nge-5%.
Izindudwane, ukhunta, namabhakithiliya kwenza ukuthi izimbewu zingaphili isikhathi eside. Ukuvimba lokhu, vama ukubeka izimbewu endaweni eyomile.
Beka izimbewu zakho ekanini noma ebhodleleni elomile, elihlanzekile, elikwazi ukuvaleka ngokuqina ukuze kungangeni umoya, ubobeka ilebula (ngonyaka ozayo awungeke ukhumbule ukuthi kukhonani phakathi).
Izinto ezivimba/ezimisa ukumila kwezifo
Umlotha owomile
Umlotha umunca umswakamo ophakathi bese kuvimbeka ukumila nokwanda kwezindudwane. Hlanganisa umlotha ongu-0,5 kg nezimbewu ezingu-1 kg.
Umcako
Lokhu kungasetshenziswa njengomlotha. Hlanganisa amatiyisipuni angu-15 (50 g) nezimbewu ezingu-1 kg.
Uwoyela wokupheka
Hlanganisa uwoyela wokupheka nezimbewu zakho. Hlanganisa itiyispuni elilodwa nezimbewu ezingu-1 kg.
Amakhasi omile anuka kamnandi
Izindudwane azithandi izitshalo ezinuka kakhulu. Sebenzisa amatshili (amatiyispuni amahlanu ne-1 kg lezimbewu).
Umhlaba/Umpondonde
Omisa bese ugaya amakhasi bese uhlanganisa amatiyispuni amahlanu ne-1 kg lezimbewu.
Izinhlanhla ezivela kumahhayibhridi namOPV
Amahhayibhridi
AmaOPV
Ukuthola izinhlanhla zokumila ngokwezomdabu.
Kuphakeme.
Kuphakathi.
Inhlanhla yokuphathwa kwezimbewu nokuphatha ikhwalithi.
Kuphakeme.
Kuphela lapho kuthengwa izimbewu ezifakazelwe ngokulotshwa.
Kukhona umnikezi wezimbewu onikeza izimbewu zomdabu ezinsha.
Kungenzeka.
Kungasoleka.
Ukuzimela kwenhlangano yabalimi.
Kuphansi.
Kuphakeme.
Ihhayibhredi elihle kakhulu lingashiya iOPV emuva kakhulu nge-70%. Kodwa iOPV elihle nalo lingalingana noma lingabangcono nehhayibhridi elibi. Ukulahleka kwemvuno lapho kutshalwa izimbewu ezivuniwe kungafana ngonyaka ozayo lapho kutshalwa amaOPV, kodwa kungaba ingozi lapho kutshalwa amahhayibhridi futhi (kungalahleka okungafika ku-50%). Amahhayibhridi aphakeme akhiqiza izinhlamvu ezingaphezu kwamaOPV aphakeme nge-18%. Izimbewu eziphinda zitshalwe zikhiqiza izinhlamvu ezingaphansi nge-32% uma kulinganiswa nalapho kutshalwe izimbewu ezinsha ezingamahhayibhridi. AmaOPV aphinda atshalwe akhiqiza izinhlamvu ezingaphansi nge-5% uma zilinganiswa nezimbewu ezinsha.
Uma kuthengwa izimbewu ezifakazelwe ngokulotshwa, kuzodula kudlule intengo yezimbewu ezinsha zamaOPV noma kusetshenziswa izimbewu zakho ozibekile. Isimo sezinhlobo sezimbewu lapho zilinganiswa maqondana nobukhulu bomvuno:
1. Amahhabhridi;
2. AmaOPV;
3. AmaOPV aphinde atshaliwe;
4. Amahhayibhridi aphinde atshaliwe.
Ukuthenga izimbewu ezingamahhabhridi njalo ngonyaka kungaba ngcono ngokwezimali uma abaphathi bakwazi ukukhiqiza amathani amabili ehektheleni (noma ngaphezulu). Lapho kwanda amaleveli okuphatha umsebenzi, ukuphinda ukutshala izimbewu ezibekiwe kwehlisa inzuzo. Umlimi akasizakali uma engasatshali amaOPV, usutshala amahhayibhridi kodwa akasasebenzisi umanyolo futhi ileveli lokuphatha lisafana. Uma umlimi usuthenga amahhayibhridi abiza imali ephakeme, neleveli lokuphatha nalo lifanele liphakame.
Abakhiqizi bommbila bangabala inani lomvuno ngoba kuyinto abayithengisayo. Kodwa siyazi ukuthi izinto ezinjengokudla kwasekhaya, ukukhetha abakuthandayo,nezinto zemvelo zizokhombisa ukuthi kuzotshalwa ini futhi kuzotshalwa kanjani (uzophathwa kanjani lo msebenzi). Kanjalo futhi ukuba nokudla ekhaya nakusasa kufanele kubhekwe uma kusetshenziswa izimbewu ezivuniwe ukuphinda ukutshala ngonyaka ozayo, kakhulukazi ezindaweni ezisemaphandleni lapho kungekho khona abanikezi/abathengisi bezimbewu. Ikhono lokungena emakethini lokudla okuzinhlamvu lapho izintengiso zingavami ukushintsha njalo lingakhombisa abalimi abahlupheka ukuthola izinto ezinjengommbila nomanyolo ukukhetha ziphi izinhlobo zezimbewu. Kukhona futhi ezinye izinto ezihambelana nendaba yamahhayibhridi namaOPV (njengesimo sempucuko).
AmaOPV angakhethwa ngabanye abakhiqizi kwezinye izindawo, kodwa ukusebenzisa amaOPV noma izimbewu eziphinda zitshalwe kungehlisa inani lomvuno. Ngokuvamile, amahhayibhridi azokhiqiza 18% ngaphezu kwemvuno ozotholakala ngamaOPV amahle.
Izinto ofanele ucabange ngazo lapho ukhetha uhlobo lwezitshalo
Ukutholakala kolwazi mayelana izinto ezinsha zomdabu zokuthuthukisa izitshalo.
Ukutholakala kwezinhlanhla ezifika nezimbewu ezihlanzekile ezinekhwalithi elihle.
Ukuba khona komnikezi/umthengisi wezimbewu.
Amasu okuphila womuzi lapho kungekho ingcebo.
Inhlaziyo yezimali ezifakiwe nenzuzo (umvuno).
Izinto ofanele ucabange ngazo lapho ukhetha uhlobo lwezimbewu
Ukuba nomvuno njalo njalo ngonyaka.
Ukuba namandla ukulwa nokoma.
Ukuba namandla okulwa nezifo.
Ukuba namandla okuma ngokuqonda.
Ukuba namandla ukulwa nezilokazane (BT).
Ubude besikhathi sokumila.
Isikhathi sokuvuthwa.
Isikhathi sokoma.
Ukuba namandla ukulwa ne-asidi.
Ukungabulalwa ngamakhemikheli athile (i'round-up' ayibulali ezinye izinhlobo zommbila).
<fn>PulaImvula.ImprovementsMaize.2009-05.zu.txt</fn>
Improvements (Maize) IsiZulu

Kubalulekile ukunonisa nokwenza ipulazi libengcono

Instructions:

Folio strap: Ukwandisa inani

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi



Umhlaba ophucukile (ongenalutho) awunenani uma ulinganiswa nomhlaba ogunyisiwe onezimpahla. Ngakho-ke kubalulekile ukubheka izindlu, izintango nemigwaqo epulazini lakho kuhlale kuphilile sonke isikhathi.



Okwakhiwe epulazini kufanele kuphathwe ngendlela efanelekile ukuze kukwazi ukusetshenziswa njalo nakusasa - ukubeka umvuno, ukusebenza ngomkhiqizo, ukugunda izimvu, njll. Kungcono vele ukubeka ogandaganda neminye imishini ngaphansi kophahla, uma zima ngaphandle zizolimala.



"Izintango ezinhle eziphilile zidala omakhelwane abazozwana kahle nawe", kufanele izimfuyo zakho zihlale endaweni yakho. Lapho utshala, kubalulekile ukuthi izimfuyo zingakwazi ukungena kulawo masimu. Uhlelo (isu) lokudlisa izimfuyo ezindaweni ezithile ngesikhathi esithile lenza ukuthi utshani obuthile obuthandekayo buzovikelwa futhi buzothola isikhathi sokuphinda ukumila.

Amakontula nezindawo lapho amanzi amaningi azokwazi ukugeleza khona kubalulekile ukuvimba ukuguguleka komhlabathi - ukuguguleka komhlabathi kudala ingozi engakwazi ukulungiswa, kusemahlombeni abantu bonke ukunonisa nokuvikela umhlabathi ukuze abantwana bethu bazokwazi ukusebenzisa lowo mhlabathi nakusasa bathole impilo enhle.



Imigwaqo ibalulekile lapho kulinywa ngendlela yezomnotho - izinto ezifana nomanyolo zifanele zifike kahle epulazini, futhi umvuno wethu ufanele ukwazi ukuhamba kahle uye lapho uzothengeswa khona. Ukuphatha imigwaqo emapulazini kuyinto ebalulekile ekulimeni.



Izakhiwo























Uthango























Amakontula





























Izindlela zamanzi























Imigwaqo

























<fn>PulaImvula.InputMaize.2009-04.zu.txt</fn>
Input (Maize) IsiZulu

Inshuwalense yezindleko zokuqala - kufanele uthathe inshuwalense yomvuno?

Instructions:

Folio strap: Inshuwalense

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi



Ngoba umsebenzi wokulima wenziwa kakhulu ngaphandle, kukhona izingozi eziningi ezingavela, kaningi izindleko zokutshala zingaphezu kwenani lokuthenga lawo masimu lapho kutshalwa khona. Ngokwejwayekile abalimi bacindezekile ukuboleka imali kumabhange noma kuma-agribhizinisi ukuqala ukutshala. Ukuboleka nokubolekisa imali kuyibhizinisi elinezinkinga eziningi, ngoba labo ababolekisa imali abafuni ukulahlekelwa leyo mali. Ngokwejwayelekile umuntu obolekayo ufanele anikeze isibambiso semali etshelekwayo - ngamanye amazwi, lona obolekisa imali uzophinda ayithole kanjani leyo mali uma kungekho umvuno?

Uma wena ungumnini wepulazi lapho ulima khona, umbolekisi uzodinga ukuthi arejeste ibondi kulelo pulazi. Lokhu kusho ukuthi uma wehluleka ukukhokha imali oyibolekile, umbolekisi uzothengisa lelo pulazi athathe imali lesikwenetu. Kubalimi abasakhulayo lokhu kungadala izinkinga eziningi - kuzoba isono ukulahlekelwa ipulazi lapho ungatholi umvuno omuhle. Kukhona abaningi abalimi abasakhulayo abangelo ipulazi labo - abanye baqasha amasimu, kaningi lawo mapulazi ngamapulazi omuzi wonke (umhlaba kaGavumenti ophathwa ngumkhandlu wesigodi). Wena ongumlimi awukwazi ukukhipha ibondi kulowo mhlaba ngoba awunaso sitefikiti esithi ungumnini waleyo ndawo. Ngesikhathi esidlule abalimi abalima amasimu omuzi wonke bebangakwazi ukuboleka imali ngoba bebengenaso sibambiso semali. Lapho-ke sekuqale ukungena inshuwalense yezindleko zokuqala ukulima - manje umlimi ukwazi ukukhipha inshuwalense yezitshalo ezisemasimini, uma kuvela ingozi engakwazi ukuvinjwa, inkampani yenshuwalense izokhokha imali yesikwenetu sakhe.

Ngenxa yokukhuphuka kwezindleko zokukhiqiza ukudla ekulimeni nokwehla kwezibambiso zabakhiqizi, isidingo senshuwalense yezindleko zokuqala siyakhula njalo lapha eNingizimu Afrika. Inshuwalense le imiswa ngokubheka umvuno okhiqizwayo ngumlimi othile esikhathini eside (long term, average produced yield (LAPY)) epulazini elithile.

Ukuze abalimi bavunyelwe ukuthola le nshuwalense kudingeka ukuthi bagcwalise amafomu abuza imininingwane elandelayo:

Indawo lapho ipulazi likhona.

Imephi lepulazi elilinganiswe ngeGPS elikhombisa onke amasimu, inani lamasimu nazo zonke ezinye izindawo.

Isimo sobunini bomhlaba - umlimi ungumnini, ipulazi liyaqashwa, ngumhlaba womuzi wonke (wesigodi), njll?

Ngubani ozonikeza umlimi imali yokuqala ukulima?

Umlando womvuno othalakale ngumlimi othile epulazini elithile maqondana:

Namahetheli atshaliweyo;

Nomvuno otholakale eminyakeni emihlanu edlule.

Umphumelo wesihlolisiso sesimo somhlabathi ngaphakathi kweminyaka emibili okhombisa isimo somhlabathi epulazini nasemasimini.

Imininingwane eqondene nendlela yokwenza umsebenzi epulazini elithile - izindlela zokulima amasimu, izitshalo ezitshalwayo, umanyolo othelwayo, izindlela zokuphatha ukhula, izifo nezilokazane, njll.

Imininingwane eqondene nomkhontilaki ozokwenza umsebenzi.

Izikhathi zokutshala nezokuqala ukumila - kukhona izikhathi ezithile kuphela ezivunyelwayo, izitshalo ezitshalwa ngaphandle kwalezo zikhathi azingeke zithole inshuwalense.

Umhlaba uvikelwa kanjani ngokuntshontsha?

Izitshalo zizovikelwa kanjani zingadliwa izimpahla njengezinkomo?



Izindawo ezinemvula yasehlobo

Inshuwalense yezindleko zokuqala ezindaweni lapho kuna khona ehlobo ihambelana nenshuwalense yesicotho - inani lale nshuwalense ilangana nemali yomvuno ovama okutholakala njalo esikhathini eside kulelo pulazi. Umlimi ukhetha inani lenshuwalense yesicotho.



Izindawo ezinemvula zasebusika

Inshuwalense yezindleko zokuqala ezindaweni lapho kuna khona ebusika ima yodwa, ayihambelani nenshuwalense yesicotho. Lapha isicotho sifana nezinye izingozi ezingenzeka futhi inshuwalense izokhokha ngokulingana nezinye izingozi uma kuwa isicotho.



Inshuwalense yamasimu anganiselwa

Izingozi ezivikelwa inshuwalense emasimini anganiselwa yilezi: isicotho, umlilo, intilansipoti, isithwathwa, ukoma, imvula eningi kakhulu, ukuhhebhuka komhlabathi ngamanzi, ukukhithika, umoya, umoya ovunguzayo, nokunye ukulahleka komvuno ngenxa isimo sezulu esibi, izifo zezitshalo ezimbi ezingakwazi ukuvinjwa, izilokazane nengozi yezilwane zazemvelo.



Inshuwalense yezindleko zokuqala maqondana nezindlela zokulima ezifanelekile

Abalimi abakhipha inshuwalense bazohlolwa njalonjalo ukubona ukuthi basebenzisa izindlela zokulima ezifanelekile. Lezi zindlela ziyalandela:

Izindlela zokulima ezifanelekile;

Ukulondoloza umswakamo emhlabathini;

Ukuphatha ukhula;

Ukutshala izinhlobo zezimbewu ezivunyelwe inkampani yaseARC;

Izikhathi zokutshala - maqondana nomlayezo weARC/seed company;

Iphrogramu eligcwele lokhufafaza umuthi;

Ukungalimi emasimini angenamandla anenkinga (umhlabathi ongashonile, umhlabathi ogcwele amanzi noma amasimu akhathazekwa izinyoni);

Ukulinganisa kwenani likamanyolo nomphumelo wokuhlolwa kwesimo somhlabathi;

Umuthi wokubulala ukhula othelwanga ngesikhathi esifanelekile.



Inshuwalense yokuqala lapho kuniselwa khona

Izingozi ezivikelwa yinshuwalense lapho kuniselwa khona yilezi: isicotho, umlilo, intilansipoti, isithwathwa, ukuna okuningi kakhulu, ukuhhebhuka komhlabathi ngenxa amanzi, ukukhithika, umoya, umoya ovunguzayo, nokunye ukulahlekisa umvuno ngenxa isimo sezulu esibi, izifo zezitshalo ezimbi ezingakwazi ukuvinjwa, izilokazane nengozi yezilwane zazemvelo. Ukoma akuvikelwa nakanjani.

Inshuwalense yezindleko zokuqala ibiza imali eningi. Manje sibona ukuthi izindleko zokuqala ziphakama njalo kodwa inani lentengiso yomkhiqizo livama ukwehla (okwenzekayo ezitshalweni eziningi ngokwamanje). Sekudingeka ukuthi syikhiphe leyo nshuwalense, kodwa ekugcineni akusasali lutho okuzongena ekhukhwini lomlimi emva kokuvuna. Kungenzeka ukuthi uyitshelekile leyo mali, futhi ungaba nekhono lokukhokhela leso sikwenetu, kodwa inzuzo yakho izobangakanani? Wena ongumlimi unalo ithuba lokukhetha ukuthi uzokwenza njani? Ngeliqiniso, awukwazi ukukhetha - kuzodingeka ukuthi ufake ipulazi lakho ebondini, noma uzocindezelwa ukukhipha inshuwalense ezokhava isikwenetu sakho. Ekugcineni, awungeke ukwazi ukuthola imali ukuqala ukulima!

Kodwa lokhu akusizo izindaba ezibuhlungu kuphela ngoba: uma wenza wonke umsebenzi odingwa inkampani yenshuwalense ngendlela efanelekile, uzolima kahle, uzosebenzisa izindlela ezinsha zokukhiqiza futhi ithuba lakho lokuthola umvuno omuhle lizokhanya kahle.

<fn>PulaImvula.Inputs.2008-07.zu.txt</fn>
Inputs Zulu

Izindleko zokuqala ukutshala ziyanda njalo - indaba edinga umnako



Instructions:

Folio strap: Izindleko zokuqala

Byline: UCornÃƒÂ© Louw, isazi esikhulu sokomnotho: Inputs, Grain SA



IGrafu 1: Intengiso kamanyolo emhlabeni jikelele.

AmaRandi ngethani

Izinyanga

I-Ammonia

IDi-ammonium fosfatha

IPotassiyumi

I-Urea



IGrafu 2: Intengiso kawoyela oluhlaza yeBrent International nentengiso yedizili jikelele.

AmaRandi ngomgqomo/amasente ngelitha

Intengiso yeBrent International (amarandi ngomgqomo)

Intengiso yedizili jikelele (asente ngelitha)

Izinyanga



Abakhiqizi bezinhlamvu zokudla nezimbewu zikawoyela bayazimukela nje izintengiso abazitholayo. Ngamanye amazwi, abakwazi ukuhlanganisa izindleko ezikhuphukayo entengisweni yomkhiqizo wabo. Ngakho-ke, ukwanda kwezindleko zokuqala kwenza inzuzo kudala ingozi ekukhiqizweni kwezinhlamvu nezimbewu zikawoyela.



Kubaluleke kakhulu ukuthi abakhiqizi nabathengi balowo kudla babenolwazi njalo ukuthi izindleko zokuqala ukutshala zingakanani:



Umanyolo

Ngaphakathi kwaMay 2007 naMay 2008, intengiso kamanyolo ezweni lethu ikhuphuke ngokumangalisa. Isizathu salokhu kakhulukazi ngukudingwa kwamanyolo okukhuphukile emhlabeni jikelele, kodwa ukwenza nokukhiqiza umanyolo akuzange kwande. Kakhulukazi isidingo sikamanyolo ezindaweni ezinjengeNdiya naseChina kudala lokhu. EChina sebabeke intela enkulu entengisweni kamanyolo othengiswa phesheya, lokhu kwandisa intengiso kamanyolo.



Ngokusuka kwaApril 2007, intengiso yalezi zinto emhlabeni jikelele ikhuphuke ngendlela elandelayo (IThebula 1 neGrafu 1):



IThebula 1: Intengiso emhlabeni jikelele.

Ammonia

99,6%



Di-ammonium phosphate

217%



Potassium

173,7%



Urea

79,9%





IGrafu 1: Intengiso kamanyolo emhlabeni jikelele.




Intengiso kamanyolo ezweni lethu ikhuphuke ngokumangalisa ngokusuka ngoMay 2007. Lokhu kukhuphuka kukhonjiswa kuThebula 2.

IThebula 2: Intengiso evamile kamanyolo ezweni lethu.



Umanyolo

NgoMeyi 2007

NgoMeyi 2008

%

Ukushintsha





R/ton

R/ton





LAN (28)

2 851

3 489

22,4



Urea

4 072

5 058

24,2



MAP

4 614

10 305

123,3



Potassium Chloride

3 100

6 610

113,2





Izindleko zikamanyolo zilingana ne25% lezindleko zokuqala ukutshala izinhlamvu noma izimbewu zikawoyela, ngakho-ke lokhu kwanda kungumnakiso omkhulu kithi lapha eGrain SA. Lokhu ukukhuphuka kufaka ukukhiqiza kwezinhlamvu nezimbewu zikawoyela ngendlela eletha inzuzo engozini enkulu.



Amekhemikheli asetshenziswa ekulimeni

Intengiso jikelele yamakhemikheli asetshenziswa ekulimeni ikhuphuke ngokumangalisa ngonyaka odlule. Ukudinga (ukubiza) kwalawo makhemikheli kwande kwaba ngaphezu kwamandla okwenza lawo makhemikheli. Intela ebekwe nguChina entengisweni phesheya, kanye nentengiso ephezulu kawoyela oluhlaza kusanganisa inani lezintengiso. Inani elingu-99% lezinto ezidingekayo ukwenza amakhemikheli asetshenziswa ekulimeni eNIngizimu Afrika livela phesheya, futhi isimo seRandi esibi maqondana nezinye izimali kwenza ukuthi intengiso yamakhemikheli ikhuphuke njalo.



Intengiso yamakhemikheli aphethe iGlyphosate (njengeRoundup) ikhuphuke nge-150% kuya ku-240% ngonyaka odlule. Ngokuvamekile, intengiso yalawo makhemikheli ikhuphuke nge-45%.



Idizili

Intengiso kawoyela oluhlaza yeBrent ikhuphuke nge63,2% ngokusuka kwa-Aphreli 2007. Ngaphezu kwalokho inani leRandi lehle nge9,6% mayelana nenani leUS dola.



Intengiso jikelele ezweni lethu yedizili ikhuphuke nge63% eGauteng - isuke kuR6,21 ngelitha ngoMeyi 2007 yaya kuR10,10 ngelitha ngoMeyi 2008 (IGrafu 2). Izintengiso ziyakhuphuka njalo ngenyanga - uma sihlanganisa lokhu nezinye izinto ezikhuphukile kusho ukuthi ukuthola inzuzo kusengozini.



IGrafu 2: Intengiso yeBrent International kawoyela oluhlaza nentengiso jikelele yedizili.


Imishini

Imishini eminingikazi ezetshenziswa ekulimeni eNingizimu Afrika ivela phesheya - nesimo seRandi esibi kubalulekile uma sibheka ukukhuphuka kwentengiso yemishini nogandaganda.

ITebula 3: Ukushintsha kwamaphesenteshi entengisweni yemishini esetshenziswa ekulimeni nonyaka nangonyaka.





Ukushintsha ngonyaka nangonyaka



Imishini

Aphreli 2007 kuya kuApril 2008

Meyi 2007 kuya kuMay 2008





%

%



Ogandaganda

11,7

16,7



Imishini yokuvuna

7,5

9,4



Imishini yokwenza ifolishi

14,6

19,1



Eminye imishini

5,3

7,8



Ngokuvamekile

10,8

14,8





Ukuhlanganisa

Icala lokukhuphuka kwentengiso yokudla lizobekwa kubani? Ngempela kuzobekwa kubakhiqizi kwezinhlamvu nezimbewu zikawoyela noma qha?



Ngendlela ukukhuphuka kwezindleko zokuqala ukutshala kuqhubekayo, kuzobanzima kubakhiqizi bezinhlamvu nezimbewu zikawoyela ukukhiqiza ukudla ngesikhathi sakusasa - lokhu kungenzeka kuphela uma intengiso yezinhlamvu nezimbewu zikawoyela ikhuphuka nokulingana nentengiso yezindleko. Uma sibheka izindleko zokuqala zakwamanje nentengiso yezinhlamvu nezimbewu zikawoyela engatholakala phambili, kuzofuneka ukuthi abalimi babale balinganise kahle ngaphambi kokuqala ukulima. Abalimi futhi bafenele baqinise ukuthi bakhokha intengiso yokuqala efanelekile - bheka nakwezinye izindawo, mhlawumbe uzothola ukubiza okungaphansi nakwezinye, bheka futhi ukuthi imakethe lithini njalo. Thintana neGrain SA ukuthola izintengiso ezinsha bese uzokwazi ukuzama ukuthola intengiso engaphansi.



Kuzodingeka ukuthi ubale kahle uhlolisise ukuthi uzotshala isitshalo esinjani - kubalulekile ukuthi uthole inzuzo ekugcineni uma ufisa ukuba umlimi ophumelelayo. Khumbula futhi ukuthi izindleko zokuqala ukutshala zizophinda zikhuphuke futhi ngaphambi kokufika konyaka omusha wokutshala.



<fn>PulaImvula.Intro.2007-12.zu.txt</fn>
Word count: 547

Wheat



Ukuhlanganisa ukolo nePula-Imvula



Instructions:

Insert: Ukudla okuzinhlamvu zasebusika

Insert: Umgomo osphesheli

Byline: Jane McPherson, umphathi weprogramu lokuThuthukisa leGrain SA

Lapho ufunda le ncwadi ebizwa ngokuthi Pula-Imvula, uzothola ukuthi kukhona iProgramu lokuThuthukisa Abalimi leGrain SA. Ngesikhathi esdlulileyo lelo programu belithola imali evela kakhulu kuyiMaize Trust, kanjalo-ke besikwazi ukubhala izindaba eziphathelene nokukhiqiza ummbila kuphela.



Nibonile futhi ukuthi ngesikhathi esisanda ukudlula siqale ubhala izindaba ezithintana nokukhiqiza izimbewu zikawoyela - lokhu kwenzeke ngoba sesithola imali evela kuOil and Protein Seeds Development Trust. Kwamanje kuyasijabulisa ukunitshela ukuthi siphumelele ukuthola imali kuWinter Cereals Trust. Ngakho-ke, ngokusuka ngale ncwadi yaDisemba sizoqhubeka ukubhala izindaba eziphathelene nokukhiqiza ukolo ezindaweni lapho kutshalwa khona ehlobo. Lezi zindaba zizongena njalo kuPula-Imvula emva kwezinyanga ezintathu.



Ngokwamanje izindaba zikakolo bezibhalwa kuphela ngesiNgisi nangeSesotho futhi zizohanjiswa nePula-Imvula eFreyi Stata. Esicelweni sethu esiye kuWinter Cereals Trust, sicele usizo ngomsebenzi esifuna ukuwenza ukusekela abalimi bokolo abasakhulayo abaseMpumalanga Freyistata nasePhakathi Freyistata. Sizotshala izikhombiso zokuhlola ezimbili - esinye eModderpoort, eduze naseLadybrand esizosiza abalimi abasendaweni yasempumalanga, esinye eGlen, eduze naseBloemfontein esizosiza abalimi abasendaweni ephakathi.



Umgomo wokutshala lezi zikhombiso zokuhlola ngukukhombisa nokufundisa abalimi ukuthi yiziphi izindlela zokulima ezingcono - ukulima ngendlela ezolondoloza umswakamo emhlabathini ezinyangeni zasehlobo, ukukhetha izinhlobo zezitshalo ezifanelekile, inani lezitshalo ehekthelini, inani likamanyolo nokuphatha ukhula nezifo - kuhle ukuzwa ngale zinto, kodwa kungcono kakhulu ukuzibona ukuze uqonde kahle ukuthi kufanele ulime kanjani.



Kukhona izincwadi eziningi eziphathelene nokukhiqiza ukolo ezindaweni lapho kuna khona ehlobo, kodwa thina sicabange ukuhlanganisa imanyuwele (incwadi yokuchasisa) elizobhekana kakhulukazi nezinkinga zabalimi abasakhulayo kulezi zindawo. Imanyuwele lizochaza kakhulu izindlela zokulondoloza umswakamo emhlabathini - into ebaluleke ukwedlula zonke ezinye ekukhiqizweni kokolo ezindaweni ezithola imvula ehlobo kuphela. Le ncwadi izoba nezahluko ezizoxoxa ngomhlabathi, isimo sesitshalo sikakolo, izidingo zokudla zikakolo, izindlela zokutshala okuzohambelana nokukhetha uhlobo lwesitshalo, inani lezitshalo nezikhathi zokutshala, izindlela zokubulala ukhula lapho izitshalo zisamila, ukuphatha izifo nezilokazane, izindlela zokuvuna, zokuhlolisisa (grading) nokumaketa.



Emva kokuqeda lesi sifundo, sizonikeza izifundo zokuqeqesha ezintahu (ukukhumbuza abanye) - isifundo esisodwa siqonde ukuqeqesha iziphathi zokuqobelelana nolwazi, ezinye ezimbili ziqonde ukuqeqesha abalimi - ekuseni sizobheka ulwazi okusemabhukweni bese entambama sizofundisa ukwenza umsebenzi ngezandla.



Ukuze sikwazi ukusekela abalimi ngendlela efanelekile sizozama ukwakha amaqembu amane aqonde emkhiqizweni wokolo. Lawo maqembu okufunda azohlangana njalo ngenyanga, konke okuhambelana nokulima ngaleyo nyanga kuzoxoxwa.



Sibonga kakhulu ukuthola ithuba lokusekela abalimi bokolo eFreyi Stata. Sibheka phambili ukusebenza kaduze nabilimi, amabhizinisi wezokulima kanye neSmall Grain Centre yaseBethlihemi

<fn>PulaImvula.IrrigationMaize.2009-09.zu.txt</fn>
Ukunisela (Ummbila) IsiZulu



Ukunisela - kuyini lokhu?



Instructions:

Folio strap: Ukunisela

Byline: Imininingwane ithathwe kumenyuweli ebizwa ngokuthi Ukukhiqiza Ummbila Ngokunisela (Maize Production under Irrigation)

Umhlaba jikelele unenkinga ngendaba yamanzi ngoba abantu emhlabeni bayanda njalo kodwa amanzi angatholakala awandi. Imephu elandelayo ikhombisa izindawo lapho kukhona amanzi emhlabeni.
















Kukhona abantu abaningi emhlabeni abangakwazi ukuthola ukudla namanzi ahlanzekile njalonjalo. Eziningi izindawo zomile azitholi imvula, ngakho-ke abakhiqizi basebenzisa ukunisela ukwenza okulandelayo:

Ukukhiqiza ukudla/izitshalo ngamanzi alondoloziwe ezindaweni lapho imvula ingani kakhulu noma njalo.

Ukusebenzisa amanzi alondoloziwe abuya kwenye indawo esekudeni.

Ukwehlisa ingozi yokufa kwezitshalo ezitshaliwe kanjalo kuqiniswa ukuqhubeka kokukhiqizela izwe ukudla.

Ukwandisa inani lomkhiqizi ehektheleni.

Ukukhiqiza ukudla ezikhathini ezomile nalezo ezimanzi.

Ukukhiqiza ukudla kabili ngonyaka.

Ukusebenzisa imali engena ebhizinisini ngendlela efanelekile.

Ukunikeza imakethe eikhulayo njalo ukudla okwanele.

Ukukhiqiza izitshalo nemvuno enhle.

Ukuthuthukisa izindawo ezisemaphandleni.

Ukukhiqiza izinhlobo zezitshalo ezikhethiweye ezindaweni ezomile (lapho kungafuneki kufike imvula ngesikhathi esingafanelekile engalimaza izitshalo).

Kukhona izindawo eziningi lapha eNingizimu Afrika ezishisayo ezomile, lapho kukhona ukuhwamuka kwamanzi kakhulu futhi azitholi njalo imvula. Kulezo zindawo kunzima ukukhiqiza ukudla ngendlela efanalekile ngaphandle ukungenisa amanzi asuka kwenye indawo. Ukukhiqiza ukudla ngaphandle kokunisela kubizwa ngokuthi: kutshalwa ngemvula kuphela, noma ukukhiqiza emasimini omile.

Isimo sezulu esinelanga njalo esishisayo sithuthukisa ukumila kwezitshalo ezithile, futhi eziningi zimila kahle uma kukhona amanzi akwanele ukuzinisela. Ngokubona kwethu izindawo eziniselwayo ezingu-40% zisetshenziswa ngabantu abangaphandle kwagavumente (private), ezingu-26% ziphathwa ngugavumente, lapha kukhona abakhiqizi abancane abangu-4%, i-30% isele iphathwa iskimu esibizwa ngokuthi 'irrigation board schemes'.

<fn>PulaImvula.Jane.2011-03-14.zu.txt</fn>
Jane(Maize) Zulu
UNkk Jane uthi...
Folio strap:
Byline:
Njengomkhiqizi (noma njengekhaya) ngabe yini onayo? Ngabe uyakwazi ukuthola noma yimuphi umhlaba, izimakethe, ogandaganda noma izinto zokusebenza? OHlelweni lwethu Lokuthuthukiswa Kwabalimi, isisekelo sethu sithi "Ngabe yini onayo, futhi singakusiza kanjani ukuthi uyisebenzise kangcono?"
Uma ngabe unomhlaba okwazi ukuwuthola, ngabe uwusebenzisa kanjani njengamanje? Ungasetshenziswa kangconywana kunalokho yini, futhi ngabe yini ekuvimbayo ekwenzeni lokho? Sikholelwa ekuthini bonke abantu bangasizwa ukuthi bathole isivuno esingcono ngokusebenzisa kangconywana izinto abakwazi ukufinyelela kuzo.
Ukuba ngumkhiqizi osebenzela ukwenza inzuzo kusho ukukhiqiza ngaphezu kwalokho okudingwa nguwe nomndeni wakho. Uma uthengisa ukudla okukhiqizile, uphonsa itshe esivivaneni ekuqinisekiseni ukuthi kuhlale kunokudla futhi ufanele ukuxhaswa. Njengabakwa-Grain SA, sizimisele ukutshala izimali kuwe.
Lesi sikhathi sehlobo sibe nezinselelo kakhulu. Okokuqala, amanani entengo okudla okuyizinhlamvu aphansi akhinyabeze ukuthi kutholakale izimalimboleko zokukhiqiza. Noma sizame ngakho konke, uMnyango Kazwelonke Wezolimo wehlulekile ukusiza abakhiqizi bethu. Kulabo abakwazi ukuthi batshale, isiqalo sehlobo besomile futhi nezimo zokulima bezizimbi. Kube sekuqala izimvula futhi azikanqamuki. Manje inselelo sekulukhula olungalawuleki nezitshalo eziminzayo.
Okungenani amanani entengo ezitshalo eziyizinhlamvu nawezimbewu zikawoyela asethuthukile futhi labo abaye balima kufanele bathole umvuzo ngemizamo yabo. Nenani lentengo likakolweni selithuthukile nalo, futhi isikhathi esizayo sibukeka sikulungele kakhulu ukutshalwa kukakolweni (ezindaweni ezifanele).
Sisebenza kanzima ekwakheni ubudlelwane obuhle noMnyango Wezokuthuthukiswa Kwamaphandle Nokuguqulwa Kwezomhlaba. Siyethemba ukuthi sizokwazi ukubika ngalokhu kwiPula elandelayo. Uma singasebenzisana nomnyango, singasiza abakhiqizi abaningana.
Sikufisela yonke impumelelo enyangeni ezayo - sengathi izitshalo zakho zingachuma futhi ube nethemba ngekusasa lezolimo eNingizimu Afrika.
<fn>PulaImvula.JourneyMaize.2010-02.zu.txt</fn>
Journey (Maize) IsiZulu

Uhambo oluqonde ekukhiqizweni kwezomnotho

Instructions:

Folio strap: Iphrogramu lokuthuthukisa abalimi

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi



IPhrogramu Lokuthuthukisa Abalimi liqonde ukukhulisa abalimi abansundu, ukubanikeza ikhono lokukhiqiza ukudla njalo ngendlela yezomnotho. Leli phrogramu nguhambo lokugcina oluya ekukhiqizweni kwezomnotho.



Onke amaphrojekte ahlukene ale phrogramu lethu aqonde ukufika ekukhiqizweni kwezomnotho - imihlangano yeziqumbi zokufunda, izilinganiso ezikhombisayo, izinsuku zabalimi, ukwakha izivumelwano zokusebenzisana, umncintiswano woMlimi Wonyaka, iPhrogramu Labalimi Eliphakeme, izifundo zokuqeqesha, ukusakaza ngerediyo nale Pula/Imvula.


Izindlela zokukhetha abakhiqizi abaphakeme

Kufanele umlimi abenomhlaba ononile ozokwazi ukukhiqiza ukudla okuzinhlamvu, futhi kufanele kubekhona omunye umhlaba lapho efuna ukwandisa umsebenzi wakhe aze afike lapho akwazi ukukhiqiza amathani angu-250. (Ubunini bomhlaba bufanele buqiniswe, kodwa akunandaba lapho umlimi ungumnini noma eqasha noma esebenzisa umhlaba osetshenziswa ngumuzi wonke).

Lapho kungenzeka, umlimi sifuna esebenze njengomuntu oyedwa, hhayi njengequmbi. Sesibonile ukuthi lapho kulima abantu abaningi ndawonye, njengequmbi, akulungi ngoba abantu abezwani. Bese abaqhubeki ngomsebenzi wokukhiqiza ngendlela efanelekile.

Kufanele abenogandaganda nemishini. Kunzima ukuba umlimi wezomnotho uma ungenayo imishini ekwanele. (Ngezinye izikhathi kungalunga ukuthola umkhontilaki ukulima nokuvuna, kodwa kungcono ukuzenzela yonke imisebenzi).

Kufanele umlimi abe ilunga lequmbi lokufunda futhi kufanele aye ezifundweni zeGrain SA ezintathu nome ezine. Amaqumbi okufunda anikeza umlimi ulwazi maqondana nokulima nokukhiqiza ukudla okuzinhlamvu. Izifundo zokuqeqesha nazo ziyasiza ukunikeza ulwazi, kanjalo uya funda, bese kufanele asekelwe epulazini ukusebenzisa lolu lwazi.

Kufanele umlimi abenesifiso sokulima, ukufunda nokwamukela umlayezo. Ukuba umkhiqizi wokudla okuzinhlamvu kudinga ukukhuthaza sonke isikhathi, sibonile ukuthi abaningi abalimi abangalimi sonke isikhathi abaphumeleli. Ukuthuthukisa umlimi aze abe umlimi wezomnotho kuthatha isikhathi eside futhi kubiza imali eningi - akusizi ukuchitha yonke leyo mali ngomlimi ongenakho ukukhuthaza maqondana nokulima.

Lapho umlimi engenayo imali ekwanele yokulima ngaphandle kwesikwenetu, kufanele abenezimpahla ezizobopha isikwenetu sokuqala ukulima (umthetho omusha wezikwenetu (NCA) wenza ukuthi kubenzima kakhulu ukuthola isikwenetu, bese abalimi abakwazi ukuqhubeka ukulima).

Kungalunga ukuba namanye amabhizinisi akwazi ukungenisa imali, kodwa thina sifuna ukuthi umlimi abekhona njalo epulazini. Thina asisebenzi ngomnini wepulazi ongekho epulazini.

<fn>PulaImvula.Key.2008-07.zu.txt</fn>
Key Zulu

Ukukhiqiza ngokuphumelela kuyisikhiye esivula umnyango wokuqhubekela phambili



Instructions:

Folio strap: Ukuphatha

Byline: Iminingwane itholwe kuAgribusiness Management manual



Izinto ezibalulekile yilokhu: ukusebenza ngendlela ezoletha inzuzo - lokhu kuhambelana nalokhu okulandelayo:

Ukusebenza ngobukhali - yenza lokhu okufanelekile

Ikhono lokwenza okufanelekile - yenza lokhu ngendlela eafanelekile.



Ukukhiqhiza ngokuphumelela akulingani nomkhiqizo othalakala ekugcineni, kodwa kukhombisa ikhono lomlimi lokulinganisa okungenayo (izindleko) nalokhu okutholakayo (futhi ukushintsha okungenayo kube nenzuzo ekugcineni). Kufanele kulinganiswe nokwanda kwalokhu okutholakayo (umvuno); kodwa kufanele kubalwe kudonswe futhi konke okunye okungehlisa umkhiqizo: indlela yokusebenza ngokukhuthaza, ukuphatha umsebenzi ngendlela efanelekile, ukuthola ulwazi mayelana nokulima, isimo sezulu, nasekugcineni: inhlanhla!



Lapho ubona ukuthi okungenayo (izindleko) njengedizili, umanyolo nemishini, sekwanda kakhulu, kufanele usebenze ngobukhali ukuze uthole inzuzo.



Ukwanda kokukhiqiza ngokuphumelela kukhombisa ukuthi netheknoloji nayo iyakhulu futhi ukusebenza ngobukhali kuyaqhubeka - lokhu kwenza ukuthi kutholakale inzuzo enhle kodwa akungeniswa okuningi kakhulu. Kusho futhi ukuthi kufanele usebenze ngibukhali, hhayi usebenze sonke isikhathi. Ukulinganisa konke lokhu kuyinkinga ngoba kufanele ubale konke okungenayo nalokhu okuphumayo (umkhiqizo) bese uyakulinganisa ubheke ukuthi isimo sakho mayelana nalokhu sikuphi.



Kubalulekile ukuthi ubheke ukuthi kungene imisebenzi engakanani ukukhiqiza ngonyaka odlule ngaphambi kokucabanga ngemisebenzi efanele yenzeke ngonyaka ozayo.


<fn>PulaImvula.KeyPerformanceAreas.2007-11.zu.txt</fn>
Key performance areas Zulu

Izindawo ezibalulekile kuyini?

Instructions:

Folio strap: Ukuphatha umsebenzi

Byline: Jane McPherson, umphathi wephrogramu yokuthuthukisa leGrain SA

Ngoba ungumlimi unesizathu sokwenza izinto eziningi.

Uhlola futhi uhlela ngezinhlobo umhlabathi wakho, kungani?

Ukubona nothola indlela yokusebenzisa umhlabathi ngendlela efanelekile.

Uthatha amasampula omhlabathi bese ayahlaziywa, kungani?

Ukuze uthole ulwazi lokufaka umanyolo olinganisiwe ukuze uthole umvuno omuhle.

Ulima noma uripha amasimu akho, kungani?

Ukuze amanzi emvula akwazi ukungena emhlabathini.

Udesa amasimu ngesikhathi kungamili izitshalo, kungani?

Ukuze ubulale ukhula okusiza ukulondoloza amanzi emhlabathini.

Uhlola izimakethe ezithile ukuthola ukuthi uzotshala ziphi izitshalo, kungani?

Ukuqinisa ukuthi kuhona indawo lapho uzothengisa umvuno.

Uyazibophisa ngenkontilaki yokuthengisa ngentengiso ethile, kungani?

Ukuqinisa ukuthi intengiso yomvuno izokulethela inzuzo.

Ulingisa indawo yokutshala, kungani?

Ukuqinisa ukuthi ngesikhathi sokutshala umhlabathi unesimo esihle esizosiza izimbewu ukungena kahle futhi zithintane kahle nomhlabathi zizokwazi ukumila masinya.

Utshala inani lezitshalo elithile futhi ukhetha inhlobo elungele wena, kungani?

Ukuze uvune umvuno omuhle.

Utshal izitshalo ngomanyolo othile nangenani elithile, kungani?

Ukuze uvune umvuno omuhle.

Ufafaza insimu ngomuthi wokhula ngaphambi kokuhluma, kungani?

Ukuvimba ukhula ukumila lungalwi nezitshalo ukuthola amanzi, umanyolo, ukukhanya nomoya.

Ufafaza insimu ngomuthi wezilokazane emva kokutshala, kungani?

Ukuze izilokazane zingalimazi izitshalo zakho.

Uhlakula ngaphakathi kwemisele yezitshalo, kungani?

Ukubulala ukhula oluzoncintisana neszitshalo zakho.

Uthela umanyolo wangaphezulu ezitshalweni zakho, kungani?

Ukunikeza izitshalo zakho ukudla okudingekayo ukuze uthola umvuno omuhle.

Uhlola njalo ukuthi azikho yini izifo bese ufafaza umuthi uma kudingeka, kungani?

Ukunikeza izitshalo zakho ithuba lokumila kahle.

Uvuna ngesikhathi esifanelekile, kungani?

Ukuthola igredi elihle lapho uthengisa umvuno.

Izinto ezingaphezulu ungaziphatha zonke ngokwakho - ungathatha izinyathelo ezidingekayo ngokucabanga kwakho.

Umbuzo olandelayo uthi uzokwazi kanjani ukuthi lezo zinto uzenze ngendlela efanelekile? Kufanele uzilinganise: ufuna ukuthola umphumela onjani? Uwutholile lowo mphumelo noma cha? Bheka imibuzo engaphezulu: eminye ungayiphendula ngokuthi 'yebo' noma 'cha' - isibonelo: umbuzo wokuthatha amasampula omhlabathi - uwathathile noma cha? Kodwa eminye imibuzo iletha futhi eminye imibuzo ekwazi ukulinganiswa:

Ripha noma lima insimu

Ngesikhathi esithile nangokujula okuthile.

Desa ngesikhathi kungamili izitshalo

Ulondoloze umswakamo okwanele emhlabathini ukutshala ukuze izitshalo zizokwazi ukumila kuze kufike imvula?

Ngena kunkontilaki yokumaketha ngentengiso ethile

Ngenani elingakanani lemvuno nangentengiso engakanani?

Lungisela insimu ukutshala

Uyilungise kahle futhi nangesikhathi ukuze ukwazi ukutshala ngesikhathi osikhethile?

Tshala inani lezitshalo elithile ehektheleni

Uuqonde ukutshala izitshalo ezingakanani futhi ukuqede ngempumelelo?

Tshala ngomanyolo othile nangenani elithile ehektheleni

Uqonde ukutshala amahektheli angakanani futhi ukuqede ngemphumelelo?

Fafaza amasimu ngamakhemikali athile

Usebenzise ziphi izinhlobo futhi uzithele ngokufanelekeyo?

Hlakula ngaphakathi kwemisele yezitshalo

Uphumele ukubulala ukhula?

Faka umanyolo wangaphezulu

Uqonde ukufaka uhlobo olunjani wagcina wafaka olunjani?

Vuna ngesikhathi esifanelekile

Uthole umvuno ongakanani ehektheleni futhi uthole intengiso engakanani.

Zonke lezi zinto

Ungazisongoza

Ungazenza

Ungazilinganisa



Kukhona inshuwalense yezindleko zokuqala ukutshala futhi ingatholakala kuARS (nakwezinye izinkampani) ezokuvikela izingozi ezinjengokoma, ukuna kakhulu, isichotho, umoya nomlilo. Kodwa abekho abazokinikeza inshuwalense yokuvikela ingozi edalwe ngamaphutha akho ngokungaphathi kahle umsebenzi wakho. Kubalulekile kakhulu uhlele kahle, usebenze kahle futhi usebenzise izindlela zokuphatha eziphakeme.

<fn>PulaImvula.Knowing.2008-01.zu.txt</fn>
Knowing Zulu

Ukwazi isitshalo sommbila



Instructions:

Folio strap: Ukwandisa inani

Byline: Imininingwane ithathwe kumeniyuwali yeGrain SA manual ebizwa ngokuthi: Maize production and marketing



Izitshalo zihlelwa ezigatsheni ezimbili - lezo ezinamaqabunga abanzi (dicotyledonous) nalezo ezinamaqabunga acijile (afana notshani). Amaqabunga acijile anemithambo ahambisanayo ngokusuka phansi kuya ekugcineni. Amaqabunga abanzi anemithambo afana namagatsha.



Lokhu kubaluleke kakhulu ngoba amakhemikeli asebenza ngokwahluka kulezi zinhlobo ezimbili zezitshalo.



Izinxenye zesakhi sesitshalo



1. Ishoba

2. Iqabunga

3. Izinwedlana

4. Isikhwebu

5 Uhlanga (isiqu)



Izimpande

Izimpande ziqonde ukubamba isitshalo emhlabathini sime siqonde phezulu futhi zimunya amanzi nokudla emhlabathini.



Isitshalo sommbila sinohlelo lwezimpande olumagatshagatsha. Uma isimo sezulu sihle isitshalo sommbila singaba nezimpande ezilingana na-1 500 m uma zihlanganiswa. Lapho izimpande zimila kahle izimpande zingafika endaweni elingana na-1,5 m emaceleni kwesitshalo futhi zangangena ngokujula emhlabathini okufika ku-2 m.



Ngokwejwayelekile kukhona izinhlobo zezimpande ezimbili - impande eyodwa (impande eyodwa eqondile enamandla eshona ngokujula, ingaba nazo izimpanjana ezimila ekuceleni kwayo) nezimpande eziningi (adventitious root system) (eziningi izmpande ezimila ngokusakazeka, hhayi ngokujula kuphela). Isitshalo sommbila sinezimpande eziningi futhi lapho sikhula sihlume ishoba, ezinye izimpande ziyamila ukusekela isitshalo ukuze singawi. Lezi zimpande ziluhlozi futhi ziqala ukila ngapzu komhlabathi.



Izinhlanga

Uhlanga lwesithombo sommbila sifana nesilinda. Kubonakala kahle ukuthi kukhona amalunga (lapho kuvela khona amaqabunga) nezindawo ezingaphakathi kwamalunga. Ubude besiqu kumbelana nenhlobo yommbila nesimo Sezulu.



Isica sommbila singaba nezindawo ezingaphakathi kwamalunga (nodes) ezingafika ku-8 ziye ku-21. Lezi zindawo azilingani ngobude. Isikhwebu sommbila sivama ukuqala ukumila lapho kukhona ilunga elingu-8.



Amaqabunga

Kumila amaqabunga amabili elungini elilodwa. Umsebenzi wamaqabunga kungukumunya ukukhanya kwelanga futhi asebenza njengefekthri elenzela isithombo ukudla. Amaqabunga amila nganhlanye nganhlanye kwesicu. Iqabunga lide, alibanzi futhi licijile ngasekugcineni. Iqabunga lisekelwa ngumthambo oqinile osuka ekuqaleni oya ekugcineni.



Iqabunga lesithombo siphefumula ngezimbotshwana ezincane ezifana nedlala. Lokhu kubizwa ngokuthi "stomata". Amastomata angephansi kweqabunga maningi ukudla lawo angaphezulu. Lapho kushisa futhi komile, amastomata achitha umswakamo omncane bese iqabunga liyagoqana. Lokhu kwenza ukuthi iqabunga livaleke bese akulahleki kakhulu amanzi. Ngesikhathi esishisa kakhulu emini amastomata enza ukuthi amaqabunga agoqane. Ngasetambama lapho kuqala ukuphola, amaqabunga ayavuleka ukuze akwazi ukwenza umsebenzi wawo. Lapho ukushisa nokoma kuthatha isikhathi eside kakhulu, amasomata awasakwazi ukuvula amaqabunga bese ayafa - lokhu kuyingozi engakwazi ukulungiswa futhi inani lomvuno lizokwehla.



Izimbali

Isithombo sommbila esisodwa sinezimbali ezinsikazi nezenduna - lokhu kusho ukuthi isithombo sommbila siyazithuthela izikhuphashe (ukuqholwa). Inxenye eyinsikazi imila ibe isikhwebu, imbali eyenduna yishoba eliphezulu ekugcineni kwesithombo. Inhlamvu eyodwa encane ihlangene noboya (imbali ensikazi) phakathi kwesikhwebu. Impova (isikhuphashe) iwa phezu kwembali ensikazi bese imila phakathi kwale mbali yehle ize ifike kule nhlamvana encane. Ukulumbaniseka kwenzeka lapho impova ifika kule nhlamvana.



Lapho kushisa kakhulu futhi komile, kungenzeka ukuthi impova yome ingawi bese angeke kubekhona ukulumbaniseka. Lokhu kuzobonakala ngezinhlamvu ezincinci kuleso sikhwebu. Imbali ensikazi iyakwazi ukwamukela impova ngesikhathi esisuka ezinsukwini ezingu-10 eziya ku-14. Kubalulekile ukuthi kubekhona isimo sezulu esihle ngaleso sikhathi



Izimbewu

Wonke umsebenzi wokutshala ummbila uqonde ukukhiqiza izimbewu zokudla. Ubuningi nobuhle bezinhlamvu kubalulekile lapho sifuna ukuthola inzuzo ekulimeni kwethu.



Izinto ezingashintsha umvuno ylokhu: izifo, izidingo zokudla kwesithombo, amanzi akhona, ukushisa ngezinye izikhathi zokumila nokukhetha uhlobo lommbila ofanelekile.



Izikhathi zokumila kwezithombo

Ukubaluleka kwalokhu kuhambelana nezinhlobo zamakhemikheli ezithelwayo ngoba ezinye zithelwa ngaphambi kokumila kwesithombo ezinye zithelwa emva kokuvela kwesithombo.



Ngaphambi kokuvela

Lesi sikhathi yileso esisuka ngesikhathi sokutshala kuze kufike isikhathi sesitshalo sokuvela.



Emuva kokuvela

Lesi yisikhathi sichaza isikhathi emva kokuvela kwesithombo emhlabathini.





Izikhathi zokumila

Siyakwazi ukwehlukanisa izikhathi zokumila sesithombo sommbila ezingu-10.



Isikhathi 0 - esisuka ngesikhathi sokutshala esiya kvela.

Ummbila utshalwa ngokujula okusuka ku-2,5 cm kuya ku-5 cm phansi emhlabathini. Uma kushisa futhi kukhona amanzi akwenele, izimbewu zithatha izinsuku ezingu -6 - 10 ukuqala ukuvela. Uma kupholile noma komile izimbewu zingathatha amaviki amabili ukuvela. Ukushisa okuhle okuzosiza izimbewu ukuqhuma kusuka ku-20Ã‚Â°C kuya ku-30Ã‚Â°C. Kufanele futhi umswakamo emhlabathini ufike ku-60% (amanzi amaningi kakhulu noma amancane kakhulu kuzokwandisa isikhathi sokuvela).



Ufuzo lohlobo lommbila lubeka inani lamaqabunga nezinhlanga ezizomila. Iqabunga elisha livama ukuvuleka njalo ngezinsuku ezintathu. Ngaleso sikhathi indawo lapho isithombo sikhula khona isengaphansi komhlabathi. Umshoba nalo seliqala ukumila.



Isikhathi sokumila 1: Amaqabunga amane avuleke ngokuphelele



Isikhathi sokumila 2: Amaqabunga angu-8 avuleke ngokuphelele

Ngalesisikhathi ubukhulu bamaqabunga buyanda kahlanu kuya kuyishumi, ukusinda kwesicu kwanda nge-50x kuya ku-100x. Ukuqhuma kwesikhwebu kuqala manje. Izimpande zangaphezulu ziqala ukumila endaweni elingana na-5 cm - 7,5 cm ngaphezu komhlabathi.



Isikhathi sokumila 3: Amaqabunga angu-12 avuleke ngokuphelele

Ishoba liqala ukukhula masinya. Amahlumela anezikhwebu aqala ukuphuma masinya ukusuka kulunga 6 kuya ku-8 ngaphezu komhlabathi. Inani lezimbewu phakathi kwesikhwebu selibekiwe.



Isikhathi sokumila 4: Amaqabunga angu-16 avuleke ngokuphelele

Isicu simila kakhulu ngobude neshoba selikhulile. Uboyana uyakhula uqala ekuqaleni kwesikhwebu sangaphezulu.



Isikhathi sokumila 5: Uboyana uyavela futhi impova iyawa

Onke amaqabunga avulekile ngokuphelel futhi ishoba selibonakala izinsuku ezimbili noma ezintathu. Isicu esinesikhwebu esikhulu namakhasi esikhwebu cishe konke sekukhulile. Ngaleso sikhathi isithombo sidinga ukudla okuningi.



Isikhathi sokumila 6: Izinhlamvu ziluhlaza

Isikhwebu, isicu namakhasi konke sekukhule ngokuphelela.



Isikhathi sokumila 7: Inhlama ethambile

Ukusinda kwezinhlamvu kuyakhuphuka njalonjalo.



Isikhathi sokumila 8: Inhlama elukhuni

Izimbewu ziqala ukuba lukhuni.



Isikhathi sokumila 9: Sonke isitombo sesikhulile

Lapho inhlamvu ifike ekugcineni kwesikhathi sokukhula, amakhasana amnyama amila ekugcineni lapho inhlamvu ihlezi phakathi kwesikhwebu. Izinhlamvu sezikhulile ngokuphelele, okusele manje kulinda kuze zome ngaphambi kokuvuna.



Isikhathi sokumila 10: Ukoma kwezinhlamvu

Izinhlamvu zifanele zehlise inani lomswakamo ukuza zikhule ngokuphelele. Ukoma kwenzeka nge-5% ngeviki kuze zifike ku-20%, emva kwalokho azomi masinyane.

<fn>PulaImvula.Kobus.2008-01.zu.txt</fn>
Kobus Zulu

Kuqashwe isiphathimandla esisha seGrain SA



Instruksies:

Folio strap: Grain SA

Byline: Pula-Imvula editorial team

Photo: Dt Kobus Laubscher



UDtr Kobus Laubscher umiswe ukuba isiphathimandla esisha seGrain SA ukusuka ngojanuwari 1 2008.



Ngokwanje uDr Laubscher usebenza eNyuvesi saseFreyistata. Unobuqwepheshe ezintweni eziningi, kakhulukazi ezomnothweni wezokulima futhi unolwazi olukhulu okuphathelene namaphandleni, kumaphrovinsi nasezweni ukulayeza ngezindaba zamabhizinisi ezokulima, ungumhloli futhi uyafundisa. Ngaphandle kwemisebenzi yokuhlola izindaba eziphathelene nokuguquka kobunini bomhlaba nokumaketa ngecebo lokuphamba, wacelwa futhi ukuba yilunga yethimu lonGqongqoshe waseNorthern Cape ebelihlola amathuba ukungenisa abalimi abalima ngokunisela



Lapha ngaseNinigizimu Afrika, usebenza futhi namabhizinisi ezokulima eNamibia naseBotswana. UDt Laubscher uyilinga futhi weInternational Food and Agriculture Management Association (IAMA). Unolwazi futhi ngokuphatha amabhizinisi ezomnotho. Manjemanje wayemiswa futhi ngunGongqoshe weZomsebenzi ukuphatha iNational Productivity Institute (NPI) yaseNingizimu Afrika futhi lapho ungumsekeli wezokulima. Ngesikhathi esidle wayeyilunga lebhodi leNyuvesi laseFreyistata engummeli okhethwe abanikeli okokusiza.



UDt Laubsher ushade noAnnemarie, banamantombazana amabili nendodana eyodwa.



<fn>PulaImvula.KweekgrasMaize.2009-02.zu.txt</fn>
Kweekgras (Maize) Zulu

Imbubumbubu (Kweekgras) - kukhona indlela yokuzoqeda masinya lolu khula?

Umlayezo:

Folio strap: Ukuphatha ukhula

Byline: UDkt. Jeanetta Saayman-du Toit, ARC-Grain Crops Institute, Potchefstroom, Tel: (018) 299-6297

Photos: Isifanekiso 1: Kweekgras bulele phansi, buyenaba futhi bumila iminyakanyaka

Isifanekiso 2: Imbali inesimo sokuqhakaza



Cynodon dactylon (quickgrass, couch grass, kweekgras) sicabanga ukuthi buvela emphakathini kwaseAfrika noma eAsiya. Lobu tshani butholakala ezindaweni eziningi eNingizimu Afrika futhi budala ingozi ezitshalweni zokudla nasemadlelweni futhi.



Ikweekgras ngutshani obulele phansi, obenabayo futhi buyanda ngemilibo ngangezimpande. Lobu tshani bungasakazeka ngemishini yokulima neyokubulala ukhula futhi ngezimfuyo. IKhwikhikhi ayivami ukukhula ngobude, ivama ukungadluli ku-40 cm. Inhloko yembewu (Isifanekiso 2) inezimilo ezifana neminwe ezingu-3 kuya ku-7, futhi ubude buya ku-3 cm - 6 cm. Imbewu insundu ukuya mnyamana, iyakhanya futhi ngobude isuka ku-1,1 mm kuya ngobubanzi ku-0,7 mm. Ihluma masinya bese imila kakhulu.



IKhwikhi iyisithombo esinamandla ngokudala ingozi ekhonkhrithini nasemigwaqeni yetiyela. Ngoba ikhwikhi imila masinya isetshenziswa ezindaweni lapho kukhona ukuguguleka komhlabathi. Izinhlobo eziningi zekhwikhi zisetshenziswa ezindaweni lapho kukhona amafolo lapho kukhona amanzi agijimayo (NK 37), ezingadini, ezindaweni lapho badlala igolfu nakwezinye izindawo zemidlalo.



IKhwikhi ilwa kakhulu nezitshalo zokudla - ngaphakathi kwezinhlobo zotshani ezilukhula ezimila iminyaka neminyaka, ikhwikhi iyinkinga edlula zonke ezinye. Ngoba lobu tshani bumila futhi buyanda ngezimbewu, ngezimpande nangokwenaba, kufanele sithole ulwazi oluhle mayelana nendlela bumila futhi bukhula kanjani.

Ikhwikhi ingena emasimini ngezimbewu nangezimpande ezisikiwe futhi usakazekwa yizimfuyo nemishini yokulima. Njengezinye izinhlobo zotshani, izimbewu zekhwikhi zihluma eduze nobuphezulu bomhlabathi, bese izimpande zimila masinya kwenzeke into efana nekhaphethe eliqinili. Ikhwikhi incintisana nezitshalo zokudla ukuthola indawo yokumila, ukukhanya (ilanga), amanzi nokudla okusemhlabathini. Futhi inamathela emishinini yokulima bese kungadaleka ingozi ezoletha izindleko zemali.

Bonke abantu bayabuza: Siyakwazi yini ukuphatha/ukuqeda ikhwikhi? Yebo, siyakwazi ukuphatha ikhwikhi kodwa awukho umxazulo osebenza masinya. Ukuhlakula ngemishini kuphela akuyiqedi yonke. Ngokuvameka, imishini yokuhlakula iphula izenabo bese kusiza ukhula ukukhula masinya futhi lusakazeka endaweni enkulu.

Ngokwindla, (ngoFebhruwari nangoMashi) indlela yokudonsa ukudla kwalobu tshani kuyashintsha ngoba buthatha ukudla phansi ezimpandeni bukulondoloze lapho ukuze buzokwazi ukuphila ngezinyanga ezibandayo ebusika. Lesi sikhathi yisikhathi esihle kakhulu ukufafaza ikhwikhi. Amalitha angu-6 eglyphosate (Roundup) ehektheleni elilodwa akwenele ukuphatha ikhwikhi. Iglyphosate ingena nokudla ezimpandeni bese ibulala sonke isithombo.Uma kwenzeka ukuthi kukhona izindawana lapho buphinda ukumila, ungathela futhi kulezo zindawo. Kubalulekile ukubulala ikhwikhi eceleni kwamasimu nasemigwaqeni ngoba lezi zindawo zingadala ukumila okusha kwekhwikhi.

Enye indlela yokubulala ikhwikhi yilokhu; hlakaza imilibo namarhizomes ebusika ngemishini. Emva kwalo msebenzi wasebusika, ngentwasanhlobo amalibo namarhizomes azophinda akhule, linda kuze akhule kahle bese ungafafaza amalitha angu-6 eglyphosate ehektheleni elilodwa - linda amaviki amathathu ngaphambi kokuqala ukulungisa umhlabathi ukutshala ehlobo.

Ukubulala ukhula olunamakhasi abanzi ensimini lapho kutshalwe khona izitshalo zokudla ezinamakhasi abanzi (amagwagwa), nokubulala ukhula lofana notshani olunamakhasi acijile ensimini lapho kutshalwe izitshalo ezinamakhasi afana notshani kuyinkinga njalo ebalimeni. Ngakho-ke kunzima ukubulala ikhwikhi ensimini enommbila. Uma kungenzeka, zama ukutshala inhlobo yesitshalo esinamakhasi abanzi ngonyaka ozayo (usoya, amantongomane noma ubhekilanga) bese ubulala ikhwikhi ngaleso sikhathi. Thintana nomphathi wamakhemikhali eduze uthole umlayezo. Emva kokuvuna isitshalo esinamakhasi abanzi, ungahlakaza imilibo nezimpande ebusika bese ufafaze amalitha angu-6 eglyphosate ehektheleni elilodwa.

Phinda ukwenza konke okuchazwe phezulu. Uzobona ukuthi emva kweminyaka emibili ikhwikhi izophatheka kalula.

Kukhona izinto ezingaba nomthelela uma ulandela umlayezo wangaphezulu:

Ngaphambi kokufafaza iglyphosate ikhwikhi ifanele imile kahle futhi kubekhona amakhasi amaningi azomunya umuthi.

Ungabofafaza iglyphosate uma ikhwikhi imila kanzima (ukubanda, ukoma noma uma kukhona amanzi amaningi kakhulu) ngoba amakhasi angeke akwazi ukumunya umuthi ngokwanele.

Landela imilayezo elebuleni lomuthi kahle.

Qaphela ukuthi umuthi ungahambi ngomoya uye kwezinye izitshalo.

Naka ukuthi ikhwalithi lamanzi ahlanganiswa neglyphosate angenzi ukuthi umuthi ungasebenzi kahle - sebenzisa amanzi akhanyayo.

Ngezinye izikhathi kungadingeka ukuthi kuhlanganiswe i-ammonium sulphate neglyphosate.

Khumbula ukuthi ukukhokha imali encane esikhathini esimfisha kungadala izindleko ezinkulu ngaphambili (esikhathini eside) - sebenzisa umuthi ngendlela efanelekile ukuze uthole umphumela omuhle.



<fn>PulaImvula.Land.2008-07.zu.txt</fn>
Land (1 972) Zulu



How can I get access to land?



Instructions:

Folio strap: Ukuthola amasimu

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu lokuThuthukisa Abalimi leGrain SA.



Ngokwejwayelekile singasho ukuthi zonke izindlela zokulima zidinga umhlaba (amasimu) - kungaba indawane encane nje lapho wakha ithonela lokutshala amaveji, noma kungaba amasimu amakhulu noma idlelo elikhulu lokufuya impahla ezindaweni lapho kuvama ukoma khona kakhulu.



Kodwa-ke uma umhlaba usetshenziswa ukulima, kufanele ube nemvumo yomthetho ukungena nokulima kuleyo ndawo - lokhu kubopha isivumelwano ngaphakathi komnini wepulazi nalowo ozolima khona (kungenzeka ngokuthi umnini nomqashi ngumuntu oyedwa).



Ukuthola ipulazi

Kukhona izindlela ezahlukene zokuthola imvumo yokulima endaweni ethile, nazo lezi zindlela zihambelana nezimo ezinhle nezinye ezingathandeki kakhulu. Into ebalulekile efanele uyikhumbule njalo yilokhu: zonke izivumelwano eziphathelene nokulima endaweni ethile zifanele zibhalwe phansi uma ufuna ukuthi zizaamukelwa nasenkundleni yomthetho - isivumelwano esenzwe ngamazwi kuphela asibophekile jikelele.



Kwenzeka kaningi ukuthi lapho isivumelwano sisesisha abantu abavumelanayo ngokuthi umsebenzi uzokwenziwa kanjani bazwana kahle. Ngokuhamba kwesikhathi kodwa, kungenzeka ukuthi bangasazwani futhi kungagcina ehhovisini. Ngokwejwayelekile, lapho kuvela noma kubekwa amacala ahambelana nobunini noma ukuqasha komhlaba, kukhona izimali eziningi ezilwa ngazo - ngakho-ke kubalulekile ukuthi zonke izivumelwano zibhalwe phansi ngaphambi kokuqhubeka ngomsebenzi wokulima ukuze bobalili abangene kuleso sivumelwano bazovikelwa lapho kuvela amacala.



Izindlela ezahlukene zokuphatha noma kuba nobunini bomhlaba:

Ubunikazi;

Ukuqasha;

Imvume ukuhlala emhlabeni womuzi wonke;

Nokusherisa ukutshala.



Ubunikazi bomhlaba

Isiqephu nesiqephu somhlaba eNingizimu Afrika, nasemhlabeni jikelele sinencwadi yesibopho ehambelana nomthetho. Uma ungumnini waleso siqephu somhlaba, kufanele ubenayo leyo ncwadi ekhombisa ukuthi ungumnini qobo. Kuleyo ncwadi kuchazwa isimo saleso siqephu somhlaba. Incwadi yesibopho kuyinto esekela umthetho esetshenziswa ukunikeza imvume yobunikazi. Incwadi yesibopho yaziwa kakhulukazi ukuba indlela yokuhambisa ubunikazi busuke komuntu othile buye komunye. Incwadi yesibopho ikhombisa ukuhambisa ubunini bomuntu othile kumuntu omunye maqondana nomthetho. Ukuhambisa bobunini kurejestiwa ehhovisini lencwadi yesibopho ezindaweni ezikhethiweyo eNingizimu Afrika. Incwadi yesibopho ingubufakazi bobunikazi besiqephu somhlaba.



Ngokwejwayelekile, uma ufuna ukuboleka imali, izindawo ezibolekayo zidinga isibambiso semali etshelekwayo. Izindawo eziboleka imali njengamabhange zilondoloza imali yamakhlayente azo ukuze ikhule, ngakho-ke amabhange afuna ukuqinisa ukuthi imali ebolekiwe ilondekile. Umnikazi wepulazi (umphathi wesitifiketi sobunikazi) ungasebenzisa lelo pulazi libe isibambiso semali ebolekiwe. Bese ibondi lirejestiwa libopheke kuleso sitifiketi sobunikazi futhi sibeka phansi ukuthi ingakanani imali ebolekiwe.



Isibonelo: masithi umnikazi wepulazi ufisa ukuboleka R100 000 ebhange. Ibhange lizorejesta ibondi elingu-R100 000 elibopheke kuleso sitifiketi sobunikazi. Uma umuntu obeleke leyo mali ehluleka ukuphinda ukuyibuyisela, umphathi webondi (ibhange) ungacindezela umphathi wesitifiketi ukuthengisa lelo pulazi ukuze yena umphathi webondi ekwazi ukuthola imali yakhe. Uma inani lentengiso lepulazi lifika kuR200 000 (isibonelo), bese ibhange lingathatha inani lemali ebolekiwe. Lapho umphathi wesitifiketi sobunikazi uboleke R50 000, ibhange lingathatha R50 000 kuphela noma ibondi lingu-R100 000.



Ukuqasha

Lapho umuntu ufisa ukulima epulazini lomunye umuntu, yena nomnikazi bangena esivumelwaneni sokuqasha. Kubalulekile ukuthi umuntu ofisa ukuqasha indawo ethile, aqinise kahle ukuthi ngubani umnikazi walelo pulazi. Isivumelwano sokuqasha yisivumelwano esibhalwe phansi futhi sikhombisa imininingwane mayelana nesimo saleyo ndawo eqashawayo, isikhathi sokuqasha, inani lemali elizokhokhwa nezikhathi leyo mali izokhokhwa ngazo.



Isibonelo: isivumelwano sokuqasha singaba ngaphakathi kwaMnz X (oqashisayo - umnikazi wepulazi) noMnz Y (umqashi - umuntu ofuna ukusebenzisa ipulazi) ukuqasha ipulazi Dawn elisefundeni saseTweespruit, ubukhulu balo bungamahektheli angu-400, isikhathi sokuqasha siyiminyaka emithathu, sibiza R150 ehektheleni elilodwa njalo ngonyaka futhi leyo mali izokhokhwa njalo ngezinyanga eziyisithupha ezilandelayo (hhayi emva kwezinyanga ezidlulile). Kungaba khona ezinye izimiselo kuleso sivumelwano - isibonelo: izizathu zokungaqhubeki ngaleso sivumelwano, imvume ukukhipha imithi, ukubheka ucingo, nokunye okuhambelana nepulazi elithile.



Umqashi wepulazi akakwazi ukusebenzisa lelo pulazi libe isibambiso sokuboleka imali - lokhu kungenziwa kuphela ngumnikazi wepulazi. Kukhona futhi isimo esinye esithi "ukuqasha kuhamba phambi kokuthengisa". Masithi isikhathi sokuqasha silangana neminyaka emithathu kodwa umnikazi wepulazi ufuna ukuthengisa ipulazi ngaphambi kokuphela kwaleyo minyaka emithathu, umnikazi ufanele axoxane nomqashi ukuze bavumelane - kungenzeka ukuthi umnikazi omusha avume ukuqhubeka ukuqashisa ipulazi kulowo mqashi noma umnikazi ungavuma ukukhokhela umqashi inani lemali elithile bese isivumelwano sokuqasha siyaphela siyavalwa.



Lapha ekulimeni kwethu, isivumelwano sokuqasha sivama ukuba ngaphakathi kwabalimi ababili - omunye ongumnikazi nomunye ofuna ukulima khona; noma ngaphakathi kwemanisipali nomlimi (lapha ipulazi lingaba endaweni ephathwa umanisipali); noma umnikazi ungaba umbuso (igavumente) - kukhona izindawo eziningi ezinkulu ezikagavumente ezilinywa ngabalimi abangene esivumelwaneni sokuqasha.



Imvume yokuhlala endaweni esetshenziswa ngumuzi wonke (PTO)

I-13% lomhlaba eNingizimu Afrika lisezandleni yemikhandlu yezigodi (izizwana) - lokhu kufika kumahektheli angu-17 miliyoni. Ngokuqiniseka, ugavumente ungumnikazi walowo mhlaba - ngokwejwayelekile kunguMnyango WeZindaba ZeZimihlaba, Umnyango WeMisebenzi YomPhakathi kodwa uphathwa imikhandlu yezigodi.



Nangoba abanye abantu bathi awekho amarekhodi aluqobo abhaliwe maqondana nobunini bomhlaba osetshenziswa ngumuzi wonke (izizwe), uhlelo nezindlela zokunikezwa umhlaba kwaziwa bonke abantu abahlala kulezo zindawo (lokhu mhlawumbe kufanele kubhalwe phansi, kodwa mhlawumbe ehhovisini lapho kubekwa khona amasitifiketi afakaza ubunikazi bomhlaba). Abafundi abaningi sebabhale izincwadi ezizama ukuchaza inkinga yokusebenzisa izindawo zomuzi wonke nalezo ebeziphathwa maqondana nomthetho wasemakoloni - ngoba kukhona uhlelo oluqondile olubhalwe phansi lapho abelungu bathole ubunini bomhlaba othile, kodwa ezindaweni ezisetshenziswa ngumuzi wonke awekho amarekhodi abhalwe phansi. Uma umgomo wokuthola umhlaba kudala umkhiqizo ovela ekulimeni futhi ozokwehlisa ubumpofu, sekufanele sithi sekuyisikhathi ukuthi uhlelo lokusebenzisa izizwana ithathwe ngokukhuthaza, futhi kutholwe ezinye izindlela zokuphatha le nkinga yokuboleka imali nokuqasha izindawo ezisemphakathini. Sifisa futhi ukuthi indlela yokurejesta ubunini bomhlaba osetshenziswa ngumuzi wonke uhlolwe kamusha - lokhu kuhambelana nokuhlola okuqalile okubhekana nale nkinga yokwenza umhlaba osezanjeni zomuzi wonke uzokwazi ukuletha inzuzo ekulimeni.



Umthetho omusha udlulisiwe nguphalamende waseNingizimu Afrika ngo-2003 - Umthetho Womhlaba Womuzi Wonke. Kakhulukazi lo mthetho uthi umhlaba osezandleni sikagavumente futhi osetshenziswa ngumuzi wonke (ngaphansi komthetho wemikhandlu yezigodi), ufanele uhanjiswe kumuzi wonke osebenzisa leso siqephu somhlaba - umqwamanqa ufanele uhlanganise umhlangano ozoba nesimi emthethweni (Umhlangano Wogwamanqa Wobunini Bomhlaba (Communal Property Association)) ukuze uthole isitifiketi sobumnikazi baleso siqephu somhlaba. Ukusebenzisa lowo mthetho kungaba nomthelelo omningi mayelana nabaphathi bezinkundla zezigodi. Ngokwamanje ukunikeza ubunini kusezandleni sabaphathi bezinkundla zezigodi - lapho lowo mthetho uzongeniswa, labo abaphathi (amakhosi) bangeke babenekhono lokunikeza ubunini bomhlaba, lokhu sekusezandleni zomuzi wonke (umgwamanqa).



Ukunikeza umhlaba womuzi wonke ezandleni zabalimi ukuze usetshenziswe ngendlela ezoletha inzuzo (umnotho) kunezinkinga ezinye. Cabanga ngalokhu okulandelayo:

Ngoba umlimi akasiye umnikazi wesiqephu somhlaba, akakwazi ukusebenzisa lowo mhlaba ube isibambiso lapho efuna ukuboleka imali (kodwa kukhona okunye okuhle lapha - uma wehlulekile ukuthola ibondi kuleyo ndawo, awunasibopho ukukhokha isikwenetu futhi abakwazi ukuyithatha leyo ndawo). Konke lokhu kungathatha isikhathi, kodwa umlimi okhuthele uzokwazi ukuqhubekela phambili kancane kancane ngoba aziningi kakhulu izingozi zezimali ezizomvelela.

Ubukhulu bomhlaba onikezelwa umndeni othile maqondana nohlelo lwePTO abuningi ngokwejwayelekile - ezizweni zasempumalanga (the East) kuyahluka (lapho bathola 1 ha - 2 ha) nasezindaweni zasentshonalanga (the West) lapho abalimi bavama ukuthola 15 ha).

Umhlaba oyisidlelo osetshenziswa umuzi wonke uyinkinga ukuphatha ngoba onke amalunga omuzi afanele avumelane ukuthi idlelo lizophathi kanjani (isibonelo: indawo ethile izodliswa nini, indawo ethile izophumula izimpahla zingangeni khona ngasikhathi esithile, isikhathi sokufaka izinkunzi nesikhathi sokuzisusa, njalonjalo).

Abantu abangasebenzisi umhlaba abanikeziwe. Kwezinye izindawo abanye abantu bangazama ukusebenzisa lezo zindawo (bangavumelana nomnikazi ukunikeza inani elithile lomkhiqizo ozotholakala noma bangayiqasha leyo ndawo). Kodwa, kwezinye izindawo kungenzeka ukuthi lapho umnikazi evumela abanye abantu ukulima endaweni yakhe, uzolahlekelwa leyo ndawo. Lokhu kudala enye inkinga: abaningi abanikazi bomhlaba bayala ukuvumela abanye abantu balime amasimu abo ngoba bayesaba ukuthi bazolahlekelwa lawo masimu - manje umhlaba ulele nje, awusetshenziswa.



Ukusherisha umvuno

Ukusherisha umvuno kuluhlelo lokuqashisa lapho umuntu ungumnikazi wamasimu ngokwemthetho, kodwa akanekhono (imali) ukusebenzisa lawo masimu. Ngesivumelwano esifana nalokhu, umuntu onobunikazi ungenisa ubunini bakhe esivumelwaneni, omunye yena ungenisa ikhono lakhe ukukhokha izindleko zokuqala ukulima nemishini yakhe futhi nguye osebenzayo kuleyo ndawo. Imininingwane yaleso sivumelwano ingahluka ngabantu abathile - abanye bazoshersiha inzuzo (imali etholakalayo), abanye bazohserisha umkhiqizo. Isibonelo: isivumelwano sithi umnikazi wamasimu uthola 10% lomkhiqizo - isaka elilodwa lapho kuvunwa amasaka alishumi (ithani elilodwa lapho kuvunwa amathani angu-10). Isivumelwano esifana nalesi senza ukuthi ngonyaka omuhle bobabili abasherishayo bazothola inzuzo enhle kodwa lapho isimo sezulu sibi, kuzoluza bobabili. Isivumelwano sokuqasha asisebenzi kanje - umnikazi wamasimu uzothola imali yakhe nokho umqashi engatholanga umvuno noma qha - lokhu kungaba kubi lapho umqahsi engatholi lutho eminyakeni emibi.



Ngokugcina, sifisa ukunitshela ukuthi kukhona izindlela ezahlukene zokungena esivumelwaneni sokuthola indawo yokulima - zimisele ukuthola isivumelwano esizwana nezidingo zakho bese uqala ukusebenza - awungeke ube umlimi ekugcineni uma ungaqali manje!

<fn>PulaImvula.Leaves.2007-12.zu.txt</fn>
Leaves Zulu

Kungani amakhasi ommbila angeluhlaza?



Instructions:

Folio strap: Okushodayo

Byline: Imininingwane itholakale encwadini yokuqeqesha yeGrain SA ebizwa ngokuthi: Ukukhiqiza nokumaketha ummbila ngendlela ehambela phambili



Ngalesi sikhathi izitshalo zommbila sezikhule kangaka ukuze sikwazi ukubona ukuthi kukhona yini ukushoda kokudla emhlabathini noma cha.



Lesi khathi sikunikeza ithuba elihle lokuhamba emasimini akho ubheke ukuthi kungaba khona yini inkinga futhi kokucabanga ukuthi ungazivimba kanjani lezi zinkinga (njengokushoda kwenayithrojeni okungalungiswa ngokuthela iLAN ngaphezulu) nokunye okungalungiswa ngaphambi kokufika konyaka omusha.



INayithrojeni

Uma sibheka izitshalo, kuzokhanya masinya ukuthi kukhona yini inayithrojeni ekwanele emhlabathini ngoba zizoba namakhasi amahle aluhlaza kakhulu. Ukushoda kwenayithrojeni kubonakala lapho uthola izitshalo ezincane nokuluhlaza okuncane noma okuliphuzi emakhasini. Lokhu okuliphuzi kuvama ekugcineni kwekhasi (lapho lichije khona) bese kwehla ngeliphakathi lekhasi. Lapho lokhu ukushoda kukhulu, lezo zindawo eziliphuzi ziyashintsha zibensundu bese ikhasi liyafa. Amakhasi amadala avama ukukhombisa lokhu ukushoda kuqala.



IZinki

Ukushoda kwalokhu kubonakala ngezindlela ezahlukene, okunye kukhonjiswa yizihlumo ezinsha ezimhlophe. Kukhonjiswa futhi okuliphuzi eceleni kweliphakathi lekhasi. Lokhu kushoda kubonakala futhi lapho amakhasi angaphezulu aphenduka abeliphuzi. Amaceleni, iphakathi nasekugcineni kuhlala kubluhlaza. Ngokwejwayelekile izitshalo azimili kahle.



ISalfari (Sulphur)

Lokhu kuyinto edingekayo phakathi kwama-amino esidi namaphrothiyini. Ngoba kudingeka ekumileni kwesitshalo kuphenduka kube phakathi esakhiweni sesitshalo. Ukushoda kwalokhu kubonakala lapho izihlumo ezintsha zibemhlophe, kaningi onke amakhasi esitshalo avama ukuba nokuluhlaza okumhloshana - akukho umehluko omkhulu ngaphakathi kwamakhasi amasha nalawo amadala. Lokhu kungenza ukuthi ukushoda kwesulphur (S) kucishe kufane nokushoda kwenayithrojeni (N). Kodwa ukushoda kwe-N kubonakala kuqala emakhasini amadala.



Ukushoda kwa-S kungenzeka lapho kuthelwe isikhathi eside umanyolo ongenayo isulphur njengomanyolo onephosphorus eliningi.



Ukushoda kwePotassium

Ukushoda kwePotassium kubonakala lapho izitshalo zingamili kahle futhi amakhasi anemaceleni angathi ashisile. Ngoba ipotassium iyahamba phakathi kwesitshalo, kubonakala kuqala ukushisa emakhasini amadala. Okunye okukhombisa ukushoda yilokhu: izinhlanga azinamandla zisheshe ziwe, izifo zingena kalula ezitshalweni futhi azinamandla ukulwa nokubanda ebusika.



Ukuhlolisisa inani lePotassium emhlabathini akuthembeki njalo, kakhulukazi esihlabathini ngoba ivama ukugezeka bese ingena emhlabathini ongaphansi.



IPhosphorus

Okuvamekile okukhombisa ukushoda kweP yilokhu:

Ukumila okubi.

Umbala oluhlaza ongakhanyi.

Umbala obunsomi kwezinye izindawo esitshaleni.

Ukwehla kwenani lokumila kwezimbali nokukhiqiza izimbewu.

Ukuthatha isikhathi ukuvuthwa.





<fn>PulaImvula.Lepati.2008-01.zu.txt</fn>
Lepati Zulu

Uthando lokulima luletha umpumelo omuhle



Instructions:

Folio strap: U Lepati Macaphasa

Byline: Elmarie Cronje, Pula-Imvula editorial team



"Namuhla ngingumuntu obongayo othokozayo. Ngibonga uNkulunkulu ngoba nguye owangipha lolu thando lokulima." Lawa ngamazwi aLepati Macaphasa, Umkhiqizi Wokudla Okuzinhlamvu Omkhulu Wonyaka weGrain SA/Absa; kuyakhombisa ukuthi ukuthanda ukulima kuyasiza ukuphumelea phambili.



ULepati wazalwa epulazini esifundeni saseFouriesburg, waba nothando lokulima esemncane. Emva kokuya esikoleni iminyaka emithathu, uLepati waqala ukusebenza epulazini eFouriesburg wakhula waba induna masinya - ususebenze ekulimeni iminyaka engu-54.



Ekugcineni walandela inhliziyo yakhe wazithengela ipulazi lakhe. Ngaphandle kokungafundile kakhulu, waliphendula lelo pulazi lakhula laba ibhizinisi elihle ngeminyaka engu-14. "Mina ngimuntu odumisekile ukuthola uthando lokukhiqizela abanye abantu ukudla. Lolu thando lubekwe nguNkulunkulu enhliziweni yami."



"Ukuqala ukulima kwami bekulula ngoba bese ngisebenza emapulazini isikhathi eside," kusho uLepati. Kwamanje ungumnikazi wamahektheli angu-506 futhi uqasha amahektheli angu-200 esifundeni saseKestell. Ibhizinisi laLepati liquketfwe izinto ezimbili: ukudla okuzinhlamvu nganhlanye nokufuya izimfuyo nganhlanye.



ULepati uyilunga leSifundo Sabalimi Abasakhulayo seGrain SA, futhi usebenza noJohan Kriel, isiphathimandla sephrogremu laBalimi Abasakhulayo leGrain SA eFreyistata. Ujohan uthi, "uLepati uyindoda enesithunzi. Bonke abahlangana naye bayamhlonipha. Uphatha abanye abantu ngokwabamukela futhi abazukulwana bakhe ubathanda kabi."



ULepati ulima amahektheli angu-320 futhi unohlelo lokulandelanisa izinhlobonhlobo zezitshalo ezinjengommbila, ukolo nobhontshis kashukela. Uthatha amasampula omhlabathi njalo ngeminyaka emibili ukuqinisa ukuthi umanyolo othelwayo ufanele umhlabathi. Ukhula lubulawa ngamakhemikeli nangokuhlakula ngemishini. Ngonyaka odlule uLepati uhlwanyele ummbila ongu-GM ngemphumelelo enhla. Uthi, "Ngizoqhubeka ukuhlwanyela ummbila ongu-GM ngeminyaka ezayo ngoba izifo ziphathwa kalula."



Imishini yakhe uyiphatha kahle futhi kuyabonakala ukuthi ziyakhanya ziphilile. Ngo-1974, umlimi wezomnotho wamnikeza iFord 5000. Ugandaganda lo usasebenza kahle - akuvuzi lutho uwoyela! Ngokuhamba kwesikhathi ibhizinisi likaLepati lakhula, manje uneMassey 188, iFord 66, iFord 7610 neNew Holland 6640. Ogandaganda baseviswa njalo futhi kuphathwa amarekhodi.



Abafana bakhe ababili nabo basebenza naye bashayela ogandaganda. Kukhona abasebenzi ababili abahlalanjalo, kodwa uma kudingeka uqasha abanye abasebenza isikhashana.



Alikho ibhizinisi lokulima elingenazo izinkinga. ULepati uhlushwa ukushoda kwelektrisiti. Usuhambise isicelo kuEscom ukumfakela i-elektrisiti epulazini lakhe okuzomsiza kakhulu ngemisebenzi yakhe.



ULepati ufuya izimvu nezinkomo. Izinkomo zingamaBonsmara ahlanganiswe nezinye izinhlobo. Kukhona izinkomazi ezingu-85 nezimvu ezingu-100. ULepati uthi izimfuyo zakhe zimlethela ikhota lenzuzo - uthengisa amankonyane alunyuliwe ngekwindla ezindaleni eziduze naye. Anankonyane ache mahla kakhulu futhi wake wawina umncintiswano wesiqumbi samankonyane alunyuliwe. Lo mncintiswano ubendalini eduze naye futhi ubencintisana nabalimi bezomnotho. Idlelo lezimfuyo lilingana namhekteli angu-386.



ULepati ukhetha ukuhlala futhi usebenza ePhuthaditjhaba nomkakhe uNooi nabafana ababili. Ngemali ayiwinile ngokuphumelela emncintiswaneni weGrain SA/Absa uthe kuJohan: "Johan uyazi, manje sengikwazi ukuthenga ezinye izimbewu zokutshala emasimini amanye." Thina sithi, unwele olude kulo mkhiqizi omuhle!

<fn>PulaImvula.Livestock(maize).2011-03-14.zu.txt</fn>
Livestock (Maize) Zulu
Yandisa ikhono lakho lokuthola inzuzo ngemfuyo
Imiyalo:
Folio strap: Ukwengeza ukubaluleka
Byline: Umbhalo ubhalwe nguJane McPherson noWillie KotzÃƒÂ©
Photo: Cow pictures
Caption 1: Lo mdwebo ukhombisa izingxenye zomgudu wokugaya ukudla wenkomo.
Caption 2: Usu nokuqulethwe kulo
Caption 3: Isithombe esibukela eduze ubonda losu.
Caption 4: Ubonda lwesisu sesibili.
Caption 5: Umfanekiso wamalungu asongene obonda lwesisu sesithathu.
Njengoba sonke sazi, umsebenzi wobulimi yibhizinisi kanti ukuze liphile kufuneka lenze inzuzo. Eminyakeni embalwa edlule, ubunzima bokwenza inzuzo ngemikhiqizo yommbila buye ngokuba nzima.
Izindleko zalokho okusetshenziswayo ziya ngokwanda kanti nenani lentengo lezitshalo eziyizinhlamvu alikhuphuki ngokuhambelana nalokho. Abakhiqizi namuhla bazama ngazo zonke izindlela ukwandisa ikhono lokwenza inzuzo ngomsebenzi wokulima ummbila. Zikhona izindlela ezahlukahlukene zokukufeza lokhu kanti enye yalezi zindlela ukufaka umunxa wokufuya.
Iningi labakhiqizi lifuyile, izinkomo, izimvu kanye/noma izimbuzi. Laba bakhiqizi bayakwazi ukufikelela emhlabeni ongamadlelo ovame ukwenela esikhathini sasehlobo, kepha ngokuvamile kuye kungabi namalungiselelo anele okondla imfuyo ngezinyanga zasebusika. Uma ngabe ufuna, noma ucabanga ukuba ngumkhiqizi wemfuyo, kufanele empeleni ucabange ngokuba ngumkhiqizi wokudla kwemfuyo (ifolishi); phela ungafuya kuphela uma unokudla kokondla leyo mfuyo.
Ukuze wande umthelela wokufuya, kuyadingeka ukuqonda ukuthi uhlelo lokugaywa kokudla kwezilwane ezetshisayo lusebenza kanjani. Ngamafuphi nje, kunezinhlelo ezimbili zokugaywa kokudla ezilwaneni ezifuywayo okuyisisu esisodwa, ukwenza isibonelo, ingulube, ihhashi (kanye nabantu) kanye nezilwane ezetshisayo, ukwenza isibonelo, izinkomo, izimvu, izimbuzi (kanye nezinye ezidla utshani). Isilwane esetshisayo sinezisu ezine, okuthi ngasinye sibe nomsebenzi waso othe phecelezi.
Osukwini olwejwayelekile lwenkomo, amahora ayisishiyagalombili azosetshenziselwa ukudla (ukufaka ukudla okumahhadla), amahora ayisishiyagalombili azosetshenziselwa ukulala kuthi amanye amahora ayisishiyagalombili asetshenziselwe ukwetshisa. Ngemuva kokudla utshani, inkomo iphuza amanzi bese izinza ukuze iqale inqubo yokugaywa kokudla. Ubungako botshani obudliwayo bukhulu, ngakho-ke ukuze inkomo yetshise, obunye utshani iyabuhlanza ukuze ibuhlafune okwesibili ukuze izigaxa lezo zotshani zibe yizingcezwana futhi izixube namathe (adingekayo ukuze kugaywe ukudla). Lokhu kwehlukaniswa kokudla kwenza kube lula ukuthi izidalwa ezincanyana zidle lokhu kudla (lokhu kudingidwa kamuva kulo mbhalo).
Umgudu wokugaya ukudla wesilwane esetshisayo
Masiyiqale le ngxoxo ngokubheka umgudu wokugaya ukudla wesilwane esetshisayo.
Umlomo
Umlomo uyisiqalo senqubo yonkana njengoba ukudla kufanele ukungena ngaphakathi. Umlomo uqukethe uphahla lwamazinyo, amazinyo (wona aqhuma ngemuva kokuzalwa), ulimi namadlala amathe. Kulula ukubona ubudala besilwane esetshisayo ngokubheka amazinyo, ngoba amazinyo athile aqhuma ezingeni lobudala elithile.
Umminzo
Umminzo ungumbhobho ohlanganisa umlomo nesisu sokuqala (esibizwa ngokuba usu).
Usu
Usu noma isisu sokuqala, lusebenza njengemphongolo omkhulu wembiliso. Akuna-okhsijini noma umoya oswini lolo, kungenxa yalokho lwaziwa njengolungenamoya. Usu lunokudla namahhadlahhadla (izinto ezisatshani) okudliwa yinkomo kanti lukwazi ukufaka amalitha ali-100 ukuya kwali-120. Ngosuku ngalunye, inkomo eseyikhulile kudingeka idle cishe amakhilogramu alishumi okudla okomile kanye namalitha angama-50 amanzi. Okuqukethwe usu kuhlala kunyakaziswa ngaso sonke isikhathi.
Usu nokuqukethwe yilo
Oswini kunezidalwa ezincane impela eziqhephula amahhadlahhadla okudla abe sesimweni esizokwazi ukugaywa yinkomo. Ngaphandle kwalawa mabhakhthiriya (amagciwane) osu nama-phrothozowa (izidalwanyana), inkomo ayinakukwazi ukugaya nakuphi ukudla. Amabhakhthiriya osu agaya ukudla okumahhadlahhadla ukuze enze amafutha anama-esidi anomfutho, ukwenza amaphrotheni namavithaminii.
Izidalwa ezincane impela ezisoswini zisebenza ezinhlotsheni ezithize zokudla okumahhadlahhadla; kukhon nezidalwanyana ezahlukahlukene zokudla okwahlukahlukene. Yingako kudingeka ukuthi ukudla kwenkomo kuhlale kufana ngokusemandleni akho futhi izinguquko ekudleni zenziwe kancane kancane. Lapho ukudla kuguqulwa, kudingeka kube khona izidalwanyana ezehlukene ezizokwazi ukubhekana nokudla okusha, okuyinto ethatha cishe izinsuku ezintathu.
Isisu sesibili (i-reticulum)
I-reticulum yaziwa njengesisu sesibili. Sona senza uhlobo lwendlela eba phakathi kwesisu sokuqala nesesithathu (esiswini sesithathu kulapho ukumuncwa kwamanzi kwenzeka khona). Isisu sesibili sibuye sisebenze njengonoxhaka wanoma yiziphi izinto ezingagayekanga okungenzeka ukuthi ziye zaginywa yinkomo, isibonelo, isicucu socingo, noma ilitshe njll.
I-omasumu (isisu sesithathu)
I-omasumu yisisu sesithathu futhi yakhiwe ngezicutshana eziningi ezisongene. Umsebenzi waso ophambili ukumunca amanzi.
I-abhomasamu (isisu sesine)
I-abhomasumu yisisu sesine futhi esingesokugcina lapho ukudla okuhlafuniwe nokwetshisiwe kusetshenzwa khona ngama-enzayimu akuguqula kukwazi ukumuncwa yithumbu elincane.
Ithumbu elincane
Ukumuncwa kokudla kwenzeka ethunjini elincane. Ekugcineni ukudla kungena emgudwini wegazi lenkomo ukuze kuyiswe ezithweni ezahlukene zenkomo lapho kuphinda kuqhubeke khona ukusetshenzwa kwako.
Isiphetho
Ngale ngxoxo elula engenhla, uqala ukubona ukuthi kubaluleke kangakanani ukondla imfuyo yakho ngendlela efanele. Isizathu sokufuya kungaba ukuthengisa imikhiqizo yemfuyo (efana nobisi, uvolo noma uboya bezimbuzi), noma ukuthengisa inzalo yayo (amankonyane, amazinyane ezimvu namazinyane ezimbuzi), noma ukusebenzisa inyama yayo. Uma izilwane zondliwa kahle futhi zinakekelwa, zizokwazi ukukunika umkhiqizo futhi ngaleyo ndlela, zifake isandla enzuzweni yebhizinisi lakho lokuba ngumlimi.
<fn>PulaImvula.Machinery(maize).2011-03-14.zu.txt</fn>
Machinery (Maize) ZULU
Ukunakekela imishini yakho lapho sekudlule ubukhwishikhwishi bokusebenza
Imiyalo:
Folio strap: Ukugcinwa esimweni esifanele
Byline: Ulwazi lutholakale esifundweni Sokugcinwa Kogandaganda Nezikhali Zokusebenza Epulazini Esimweni Esifanele
Ngesikhathi esimatasatasa sasehlobo, kuhlala kunobukhwishikhwishi bokuqeda umsebenzi ngesikhathi esitholakalayo. Ikakhulukazi esikhathini sehlobo eledlule, izimvula zifike ngemuva kwesikhathi, ngakho-ke isikhathi esitholakalayo besiligugu ukwedlula naziphi ezinye izikhathi zangaphambilini.
Okuvamile ngalesi sikhathi sengcindezi, ukuthi ukugincwa kogandaganda nezikhali zokusebenza esimweni esifanele kuba sekugcineni kohlu lwezinto ezibalulekile ezifanele ukwenziwa. Njengoba ubukhwishikhwishi sebedlule, zinike isikhathi sokunakekela izikhali zakho zokusebenza.
Ukugcinwa kwazo zonke izikhali zokusebenza esimweni esifanele
Susa umhlabathi, udoti namafutha aqoqanayo ezikhalini zokusebenza uphinde upende izindawo eziklwebhekile noma ezonakele. Lokhu kuvimbela ukuthi ukuthomba kungonakalisi isikhali sokusebenza leso, futhi kwelula nempilo yaso.
Gcoba umshini/isikhali sokusebenza sonke ngamafutha njengoba uyaliwe encwajaneni eyenzelwe lowo osisebenzisayo.
Ukuze uzigcine ngokuphepha, uma kukhona izindawo ezisongekayo, zehlisele phansi emhlabathini.
Vikela ingezansi nezinsimbi zegeja ekuthombeni ngokusebenzisa amafutha alugqinsi noma upende ovimbela ukuthomba kwingezansi legeja.
Yenza uhlu lwanoma yiziphi izingxenye noma ukukhandwa okudingekayo. Zithenge bese uzifaka ngaphambi kwesikhathi sonyaka esilandelayo.
Gcina izikhali zokusebenza ngaphakathi, uma lokho kunokwenzeka, ususe umthwalo ophezu kwamasondo (kwamathaya).
Beka izingqwembe ngaphansi kwengezansi lazo ukuvimbela ukuthintana nomhlabathi nokuthomba.
Susa amasilinda asebenza ngamandla amanzi, noma uwahoxise ngokuphelele amasilind,a ukuze uvikele izinsimbi zamasilinda ekuthombeni.
Ukugcinwa kwesikhali sokutshala esimweni esifanele
Ukugcinwa kwesikhali esitshala ngokwemigqa esimweni esifanele okwenziwa ngendlela efanele kungaba umehluko phakathi kwesivuno esinika inzuzo nokulahlekelwa okuphezulu. Ukukhetha, ukufaka, ukwemboza nokuqiniswa kwembewu yiyona misebenzi ebaluleke kakhulu emsebenzini wokukhiqiza izitshalo. Uma isikhali sokutshala singasebenzi kahle ngenxa yokunganakekelwa kwaso, umphumela ongahle uvele kuzoba yizivuno eziphansi kunebezilindelekile.
Khipha okusemabhokisini ezivundisi, ezibulalalukhula nawezibulalazinambuzane bese uwahlanza, kanjalo nengaphansi lezikhali zokutshala imbewu ukuvimba ukuthomba nokudleka.
Cinga izindawo ezidlekile noma eziphukile bese esikhundleni sazo ufake eziphilile ngaphambi kwesikhathi esilandelayo sokutshala.
Gcoba izivulamsele, izembozo zemimmese nezamadiski kanye naziphi ezinye izindawo ezipholishiwe, ngowoyela noma amafutha ayigrisi ukuvimbela ukuthomba.
Gcoba amafutha kuwo wonke amabheringi.
Valela izikhali ezisetshenziselwa ukubeka izimpawu zime sengathi zisendleleni bese ugcina isikhali sokutshala ngaphakathi kwesakhiwo. Isikhali sokutshala sihlalise usiphakamise amasondo aso angathinti emhlabathini noma phansi.
<fn>PulaImvula.Machinery(opot).2011-01-12.zu.txt</fn>
Machinery (Maize) IsiZulu
Ukubheka imishini yakho emva kokusebenza ngayo
Instructions:
Folio strap: Ukuphatha
Byline: Imininingwane itholakale esifundweni Sokuphatha Ugandaganda Nemishini Epulazini
Ngesikhathi sehlobo kuvama ukuba nokujaha ukuqeda umsebenzi ngesikhathi esikhona. Kakhulukazi ngonyaka odlule imvula ifike emva kwesikhathi, ngakho-ke besingekho isikhathi esiningi.
Ngokwejwayelekile ukubheka nokuphatha ugandaganda nemishini akubalulekile kakhulu ngoba kufanele umsebenzi uqedwe masinya. Kodwa manje konke lokhu sekwenzekile, manje sekuyisikhathi sokubheka nokuphatha imishini yakho.
Ukuphatha imishini
Kuyo yonke imishini kufanele wenze okulandelayo:
Hlanza umhlabathi, okungcolile nokwanda kwegrisi emshinini nokuphenda izinto ezidlekile. Lokhu kuzovimba ukuthomba kwemishini futhi kuzokwenza ukuthi izophila isikhathi eside.
Gcobisa wonke umshini mayelana nomlayezo ekhona kumanyuli yabakhi balowo mshini.
Uma ufuna ukubeka impahla ngendlela ephephile, qinisa ukuthi lapho kukhona izinto ezingapheqwa, yehlisa lezo zinto zibe phansi emhlabathini.
Vika ukuthomba ukuphenda noma ukugcobisa ugrisi kulezo zinsimbi zamageja.
Hlanganisa uhlelo lazo zonke izakhi eziphukile noma ezifanele zilungiswe. Zithenge manje, ungalindi kuze kufike unyaka ozayo.
Beka umshini phakathi uma ukwazi, bese ungabeki isindiso kumathayela.
Faka amapulangwe ngaphansi ukuvimba ukuthintana nomhlabathi okuzodala ukuthomba.
Khipha amasilinda ehayidroliki noma hlola ukuthi adonsiwe ekugcineni ukuvika ukuthi amarodi athombe.
Ukuphatha ipulantela
Ukuphatha ipulantela ngendlela efanelekile kuzokhombisa ukuthi uzothola umvuno omuhle noma uzolahlekelwa inzuzo eningi. Ukukhetha izinhlobo zezimbewu, izindlela zokutshala, ukuvala nokuqinisa izimbewu emhlabathini kuyizinto ezibalulekile lapho kukhiqizwa ukudla. Uma ipulantela lingasebenzi kahle, umvuno awungeke ulingane nalokhu okuthembekayo. Kufanele kwenzeke okulandelayo:
Khipha konke okungcolile emabhokisini: umanyolo, umuthi obulala ukhula nomuthi obulala izilokazana, namapuleti efaka izimbewu ukuvika ukuthomba.
Bheka ukuthi kukhona izakhi ezidlekile noma eziphukile ufake ezinsha.
Gcobisa ummese nazo zonke izindawo ezipholishiwe ngowoyela noma igrisi ukuvika ukuthomba.
Gcobisa onke amabheringi.
Khiya izikhombiso ngendlela zokuzihambisa emgwaqeni bese ubeka ipulantela endlini. Misa ipulantela ngendlela amasondo angathintani nomhlabathi.
<fn>PulaImvula.Maintenance.2007-12.zu.txt</fn>
Maintenance Zulu



Kwenzekeni ngokuphatha nokuhlalisa imishini?



Instructions:

Folio strap: Ukuphatha imishini

Byline: Jane McPherson, umphathi weprogramu lokuThuthukisa leGrain SA

Lezi zithombe zesikhukhukazi esifukama emabhinini epulantela namaqanda angaphakathi kwetoolbox zisibhekisane futhi nenkinga yokuphatha nokuhlalisa imishini. Lokhu ukuhlehlela emuva akwenzeki masinya - kwenzeka esikhathini eside sokunganaki izimpahla zakho.



Ukusebenzisa imishini kuyinto ebalulekile ekulimeni okuletha umnotho - ngaphandle kwemishini kuzokwenzeka umsebenzi olingana nomsebenzi owenziwa ngumuntu oyedwa nje. Ukuphatha imishini ngendlela efanelekile kufanele kube into eyenziwa njalo ngosuku nangosuku - ukubheka nokuhlola njalo ngosuku kuzovimba izingozi ezingavela.



Imishini ivama ukuphuka ngesikhathi lowo mshini usebenza - yiso sikhathi siwudinga kakhulu lowo mshini. Uma ulandela indlela yokuphatha imishini ezovimba ukuphuka kwayo kuzokusiza ukungakhokhi izindleko eziningi futhi ungacithi isikhathi esiningi. Isikhathi esichithekayo lapho kuphuka umshini ngesikhathi sokwenza umsebenzi obalulekile singadalela umlimi ingozi enkulu.



Le ncwajana kaDisemba ibhalwa ngesikhathi lapho kukhona imisebenzi eminingi emapulazini futhi abalimi banomsebenzi omningi - ukutshala ukudal okuzinhlamvu, ukuhlakula, ukufafaza umuthi wezifo nokuvuna ukolo.



Nangu umlayezo ongakusiza phambili:

Ukuhlolisisa ugandaganda wakho njalo ngosuku kubalulekile, kodwa lowo msebenzi awuvami ukwenzeka. Isibonelo, uma wehluleka ukuhlola nokuphatha ugandaganda njalo ngosuku, kungenzeka okulandelayo:

Umhlanzi womoya ungangcola bese uzovaleka. Lokhu kuzokwenza ukuthi ugandaganda uphuze kakhulu idizili futhi uzolahlekelwa amandla.

Umhlanzi womoya ungabhoboka bese udodi uzongena phakathi kwenjini udale ingozi enkulu masinya.

Inani likawoyela lingehla bese injini ingalimala kakhulu ngoba akukho okugcobisayo okwanele.

Uwoyela ungangcola kakhulu bese izinsimbi eziphakathi kwenjini zizodleka masinya.

Uhlelo olupholisa injini lungalahlekelwa amanzxi apholisayo bese injini izoshisa kakhulu kulimale amabheringi, amapistoni namavelfi.

Indishana eyonga udodi okusedizilini ingagcwala bese ukuthomba kungenza ukuthi injini ingagijimi kahle futhi ingascisha ime.

Amapart aqegayo noma angaboshwanga kahle angaphuka, angakhumuka alahleke angalimala bese ugandaganda ungakulethela ingozi kulimale wena.



Vimba lezi zindleko ezibiza imali eningi ezilimaza imishini yakho ngokuthatha isikhashana esincane njalo ngosuku ngaphambi kokuqala ukusebenza. Yenza okulandelayo:

Hlola uhlanze umhlanzi womoya (air cleaner).

Hlola inani likawoyela.

Hlola amanzi apholisayo ugcwalise.

Faka igrisi kuzo zonke izindawo.

Hlola indishi eyonga udodi edizilini.

Lokhu kungabukeka ngokuthi kuyinto enomsebenzi omningi ethatha isikhathi eside, kodwa uma ulandela lezi zinyathelo njalo ngosuku, ugandaganda uzoqhubeka ukusebenza isikhathi eside futhi wena uzokwazi ukuvuna ekugcineni konyaka.



Ekugcineni kwesikhathi sasehlobo, imishini eminingi iyabekwa ukuze kufike isikhathi sokutshala ngonyaka ozayo. Ngaphambi kokubeka imishini, cabanga ngalokhu okulandelayo:

Susa wonke udodi, umhlabathi onamathele negrisi engcolile.

Phinda upende izindawo ezidlekile lapho kusuke upende.

Gcoba izinsimbi ezithintana nomhlabathi ngopende noma ngegrisi eningi ukuze zingathombeki.

Gcoba wonke umshini maqondana nomlayezo otholakala kumenyuwali.

Beka imishini phakathi kwendla uma unayo ukuze ingadleki yizulu.

Phakamisa umshini ufaka izingodo ngaphansi ukuze kusuke ukusinda emasondweni. Uma ubeka umshini ngaphandle, vala amathayela ngesaka ukuvimba ingozi yelanga.

Uma umshini usebenza ngamahayidroliki, faka ukhiye ukhiphe futhi ukucindezela okusekhona phakathi kwamasilinda, yehlisa umshini uhlale phansi. Yehlisa amasilinda ukuze kungangeni ukuthomba ezinsimbini eziphakathi.



Ngalesi sikhathi amapulantela aseqedile ukubeka izimbewu nokuthela umanyolo emhlabathini - manje nawo kufanele abhekwe anakwe:

Chitha umanyolo, umuthi wokubulala ukhula nezifo bese uhlanza amabhokisi awo nezinsimbi ezingenisa izimbewu emhlabathini ukuvimba ukuthomba nokudleka.

Hlola ukuthi kukhona izinto eziphukile noma ezidlekile bese ufaka ezintsha ngaphambi kokufika kwesikhathi sokuphinda ukutshala.

Gcoba izinsimbi ezivula imisele, ummese nezinto ezivala amadiski ngowoyela noma ngegrisi ukuvimba ukuthomba.

Gcoba onke ama bheringi.

Phakamisa bese ukhiyela izinsimbi ezikhombisa ububanzi bemisele ubeke ipulantela endlini.







<fn>PulaImvula.MaintenanceMaize.2008-12.zu.txt</fn>
Maintenance (Maize) Zulu

Ukulondoloza nokubheka isifafazo



Instructions:

Folio strap: Ukulondoloza

Byline: Kuthathwe kuGrain SA Technical Skills Development Course okubhalwe nguJane McPherson

Photos:



Izindlela zokulondoloza nokubheka zisiza ukuzilungisela ukuze umsebenzi wonyaka ozayo ubelula, futhi zenza ukuthi isifafazo sakho sisebenze kahle ngokwamanje nakusasa.



Lapho amakhemikheli angena futhi aphuma esifafazweni sakho njalonjalo ngesikhathi eside, kungenza ukuthi izakhi zesifafazo zidleke, zithombe futhi adle upende namakhonekshini kagesi. Izinto ezisalayo (amakhemkheli) zingadala ingozi ebantwini abasebenza ngaleyo mishini noma eduze nayo. Futhi amakhemikheli asalayo angadala ingozi lapho usebenzisa leso sifafazo ngonyaka omusha.



Ukulondeka kusho ukuthi ufanele uzibheke wena, nomndeni nabasebenzi nezitshalo zakho, ngakho-ke kubalulekile ukuthi uhlanze umshini wokufafaza njalo ngesikhathi usebenza ngawo nangesikhathi uwubeka. Khumbula ukuthi amakhemikheli amaningi asetshenziswa ekulimeni akwazi ukudala ingozi ezitshalweni nezimpahlweni - qaphela ukuthi uwasebenzisa kanjani uvimbe ingozi engavela noma nini.



Ukuhlanza izakhi zesifafazo

Indlela egcwele yokuphatha nokubeka isifafazo inezinyathelo ezinhlanu.



Step 1: Funda

Ngaphambi kokuqala ukuhlanza isifafazo qinisa ukuthi ufunde ilebula lalo muthi owufafazile:

Lizokutshela ukuthi ungalahla kanjani umuthi osasele ngendlela efanelekile;

Lizonikeza umlayezo wokuhlanza odingekayo;

Lizonikeza inhlobo yezinto ongazisebenzisa ukuhlanza; futhi

Lizochaza izinhlobo zezingubo ezizokuvikela engozini (Outline the Personal Protective Equipment (PPE)).



Step 2: Yakaza

Ukuyakaza kuqonde ukususa wonke umuthi omningi ongaba khona ngaphakathi noma ngaphezulu kwesifafazo. Lokhu kusho ukuthi ubohambisa amanzi ahlanzekile kuzo zonke izakhi zomshini, futhi ilebula lizokutshela ukuthi ufanele uwachithe kuphi lawo manzi ukuze angadali ingozi.



Ukuqinisa ukuthi nethangi lizogezeka, thela amanzi akhanyayo aze afike kuhhafu, hambisa ugandaganda emgwaqeni endaweni emfusha - lokhu kuzonyakazisa amanzi ethangeni ligezeke zonke izindawo. Ukuyakaza kaningi ngamanzi amancane (i-10% lethangi) kungcono nokugcwalisa ithangi kanye bese uyakaza kanye. Kufanele uphinde ukuyakaza kathathu noma ngaphezu kwalokho.



Khetha indawo efanelekile ukucihitha noma ukufafaza lawo manzi oyakaze ngawo, indawo engasondelene nalapho kusetshenziswa khona amanzi ahlanzekile, nalapho kukhona ezinye izitshalo, nalapho amanzi azokuma isikhathi adale ingozi ebantwini, ezimpahleni nasemhlabeni. Ungawachitha eceleni kwensimu noma emgwaqweni.



Qinisa ukuthi ukhipha amanzi ethangeni ngendlela ehambelana nomlayezo elebuleni lomuthi. Ungawavuli nje amavalfu amanzi achithekele phansi. Faka amanozili amakhulu ukukhipha amanzi masinya. Ingaphandle lesifafazo lifanele ligezwe kahle futhi. Siyaphinda futhi: lapho uyakaza umshini, qaphela ukuthi amanzi angabutheki kusale isichibi lapho abantwana, izilwanyane zasekhaya, izimfuyo nezinye izilwane zizongena khona.



Step 3: Chitha (omisa)

Chitha amanzi oyakaze ngawo maqondana nomlayezo elebuleni, fafaza lawo manzi endaweni lapho ubefafaza umuthi khona (emaceleni kwamasimu lapho ubefafaza khona kuyindawo elungile). Phinda futhi uchithe amanzi emva kokuyakaza. Qinisa ukuthi onke amanzi aphumile emathangeni ngaphambi kokubeka umshini ngoba amanzi asalayo azodala ingozi uma kubanda ashintshe abeyisithwathwa.



Step 4: HloIa

Emva kokuyakaza ngokugcina, ungahlolisisa umshini ukubona ukuthi azikho izinto eziphukile futhi uwulinganise. Nokho umshini ugeziwe kufanele ugqoke izingubo ezizokuvikela. Kungaba khona umuthi osele kwezinye izindawo.



Amanozili angalingani nalawo adlekile;

Amaskrini (amafiltari) amanozili alimele;

Amaskrini asefayo alimele;

Izindawo ezivuzayo neziklebukile;

Isimo samapayipi, alukhuni noma aklebukile;

Isimo samavelfu, izindawo ezivuzayo nokuxhega lapho avala khona, futhi

Isimo nokuqina kwebhumu, lungisa lapho liklebukile.



Step 5: Beka (qongelela)

Lapho umshini usugeziwe futhi womile uyakhanya, ungacabanga ukususa ezinye izakhi ezingalimala lapho umshini ubekwa khona.

Khipha amahluzo (amafiltari) uwageze ngezandla ngamanzi nensipho (khumbula ukufaka amaglavu azovimba izandla zithintane namakhemikeli), wayakaze uwabeke endaweni ethile noma ungawabuyisela emshinini.

Hlola kahle ukuthi amanozili namavelfu anjani. Kungaba khona amakhemikeli asele azoqina ebusika bese umshini awungeke usebenze ngonyaka ozayo.

Khipha amathipu amanozili, amahluzo, namavelfu uwahlole kahle bese uyawabuyisela.

Geza uwayakaze onke. Wabeke endaweni evalekayo - khumbula ukubhala ukuthi kukhonani phakathi. Beka amavelfu endaweni engazobanda kakhulu ebusika ngoba angalimala.

Susa onke amageji alinganisa isicindezelo bese uvala izimbobo lapho uzikhiphe khona. Wabeke endaweni lapho engakwazi ukulimala nokuthola ukubanda okukhulu kakhulu.

Ekugcineni, hambisa i-antifreeze kuzo zonke izakhi zomshini. Hambisa i-antifreeze kumapayipi ebhumu. Lokhu kuzogcoba amapayipi ukuze angomi aklebuke. Vala onke amanozili ukuze i-antifreeze ihlale phakathi, vula mabili kancane ukuze i-antifreeze ikwazi ukuhamba zonke izindawo. Wavale lapho ubona ukuthi umshini ugcwele.

Umgomo wokwenza konke lokhu ngukukhipha onke amanzi asasele emshinini nokugcoba izakhi nge-antifreeze. Kufanele ushiye i-antifreeze ngaphakathi komshini ukuvimba ukuthomba okwenzeka uma kusekhona umoya onomswakamo ngaphakathi. Abanye abantu basusa iphampu ngaphambili kokubeka umshini, ungafaka futhi amavelfu kule phampu avalayo ukusiza ngalo msebenzi.

I-Anti-freeze yezimoto zokudlala (recreational vehicles (RV's)) ivama ukusetshenziswa kuzifafazo ezisebenza ekulimeni. Ayifani ne-antifreeze esetshenziswa ngokwejwayelekile ezimotweni ngoba ayinawo ushevu ongalimaza izilwane. Eziningi izinhlobo zeRV zizoqina lapho kumakhaza kodwa izivami kuqina njengesithwathwa. Akunandaba, funda kahle ukuthi ilebula lithini mayelana nalokhu ukuze ukhethe okuzolungela wena.

Manje-ke umshini wokufafaza ugeziwe, ulungisiwe ukuhlala ebusika, kufanele ubekwe. Uma ukwazi ubeke ngaphakathi lapho ungalinyazwa izulu. Kodwa leyo ndawo ayifanele isondele kakhulu lapho kukhona umanyolo. Uthuli olungabakhona luzothombisa upende nezinsimbi zomshini.

Uma ungafuni ukusebenzisa i-anti-freeze lapho ubeka umshini, kuzoba kuhle ukususa iphampu ulibeke nganhlanye eshedini kuze kufike unyaka omusha. Kaningi kusala amanzi ephampini, bese ebusika kwenzeka isithwathwa esingaklebula iphampu lingasakwazi ukusebenza.

<fn>PulaImvula.MaintenanceOpot.2008-10.zu.txt</fn>
Maintenance (OPOT) Zulu

Ukubheka nokusevisa ipulantela



Instructions:

Folio strap:

Byline: Imininingwane itholakale esifundweni seAgricultural Contracting



Ukuphatha ipulantela elitshala ngemisele ngendlela efanelekile kungaba into engakulethela umvuno omuhle noma ukuchitheka kwemali eningi. Izinto ezibalulekile lapho ufisa ukutshala yilezi: ukukhetha izinhlobo zezimbewu ezinhle, ukuzifaka emhlabathini ngendlela efanelekile, ukuzivala kahle ngomhlabathi nokuzicindezela ngendlela ezokwenza ukuthi ukuthintana kwezimbewu nomhlabathi kwenzeke kahle. Uma ipulantela lingasebenzi kahle ngenxa yokungaliphathi kahle, awungeke uthole umvuno othanda ukuwuthola.



Ipulantela elitshala ngemisele yisakhi esakhiwe ukusebenza kahle hle, kanjalo-ke lifanele linakelwe ngokukhuthala njalo. Masibheke ukuthi sifanele senzeni.



Ukusevisa ipulantela ekuqaleni kwesikhathi sokutshala

Hlanza ipulantela kahle kuzo zonke izindawo.

Bheka ukuthi azikho izinto ezingcolile ezizovimba izakhi zepulantela zokusebenza ngendlela afanelekile.

Hlola ukuthi isakhi esifana nomunwe esicindezela izimbewu asiphukanga noma sidlekile; lungisa noma faka izakhi ezinsha lapho zilimele.

Hlola umfufuzo noma ifeni lepulantela elisebenza ngomoya; hlola futhi ukuthi amasili (seals) awavuzi, kakhulukazi lapho kugijima idiski noma idromu.

Hlola kahle ukuthi ingaphansi lamapuleti lebhakethe lisaphila na.

Faka izakhi ezinsha lapho zidlekile, njengommese osikayo, ovulayo, amaspringi nepuleti elingaphansi kwebhakethe - konke okuphukile nalokho okudlekile.

Hlola onke amabhawodi ukuthi aqinile; hlola futhi ukuthi lapho amathumbu aboshelwe khona namageskithi awavuzi uma kusetshenziswa umanyolo oyilikwidi.

Uma izakhi zemishini ezithela umanyolo omile noma umuthi wokubulala ukhula nezilokazane zigojiswe ngegrisi noma uwoyela ngesikhathi ipulantela libekwa, sula lawo mafutha.



Ukubeka ipulantela ngesikhathi sokutshala

Ngesikhathi sokutshala kufanele ubeke ipulantela endlini noma ulivale ebusuku ukuvimba umswakamo ukungena kumabhakete.



Ukugcobisa

Gcobisa ipulantela elitshala ngemisele njalo ngezikhathi ezikhonjiswa kumenyuweli lokulisebenzisa.

Sebenzisa amafutha afanelekile.

Ukuvimba ukuthi kungene insila kumabheringi, wasule njalo ngaphambi kokuwagcobisa.



Ngaphambi kokubeka ipulantela ekugcineni kokutshala

Chitha konke okusemabhokisini kamanyolo nomuthi wokubulala ukhula nezilokazane bese uyawahlanza. Hlanza futhi amapuleti angaphansi kwamabhakete aphatha izimbewu ukuvimba ukuthomba nokudleka.

Hlola ukuthi azikho izakhi zemishini eziphukile noma ezidlekile bese faka amasha ngaphambi kokufika kwesikhathi esisha sokutshala.

Gcobisa imimese evula imisele nazo zonke izinto ezibushelelezi ezithintana nomhlabathi ngowoyela noma ngegrisi ukuvimba ukuthomba.

Gcobisa onke amabheringi.

Vusa izakhi ezimakayo uzibophele bese ubeka ipulantela endlini. Phakamisa ipulantela ulibeke phezu kwezisekelo ukuze amasondo angemi phansi ahlale ephakeme.



QHAPHELA: Ungabeki ipulantela uma kusekhona ukucindezela ngaphakathi kwesilinda samahayidroliki. Ukwehlisa ukucindezela kwehayidroliki, cisha ugandaganda bese uhambisa amaliva ngaphambili nangemuva. Bese ungakhumula amaphayiphi ehayidroliki futhi ungasusa nesilinda uma uthanda.



UKUQIKELELA INGOZI

Imenyuweli likagandaganda nelepulantela linemilayezo yokuvikela ingozi. Lapha sizokhuluma ngenxenye yalezo zinto. Okulandelayo yimilayezo ejwayelekile yokusebenzisa ipulantela ngendlela ezovikela ukuvela kwengozi njengokulimala.

Njalonjalo yehlisa ipulantela lime phansi lapho lingasebenzi. Uma kungenzeka, zama ukubeka ipulantela phansi njalo lapho kudingeka ukulinganiswa noma ukulungisa izinto eziphukile.

Qinisa njalo ukuthi ufake izisekelo lapho kudingeka ukuthi usebenze ngaphansi kwepulantela ukuze lingaweli phezu kwakho.

Vumela umuntu oyedwa kuphela, umshayeli, phezu kogandaganda lapho ugandaganda nepulantela kusebenza.

Ukuhlanza, ukugcobisa, ukulinganisa ngesikhathi umshini usagijima kungakudalela ingozi ulimale. Ukuma nokuhamba phezu kwepulantela lapho ligijima nakho kungadala ingozi ngoba uzokuwa.

Phatha amakhemikheli ezokulima ngoqhaphela futhi gqoka izinto ezokuvikela. Ukusebenzisa izinhlobo zamakhemikheli ezingafanelekile kungadalela abantu, izimpahla, izitshalo nomhlabathi ingozi. Landela umlayezo walabo abenze umuthi.

<fn>PulaImvula.Management(maize).2011-04-07.zu.txt</fn>
Management (Maize) Isizulu
Ukuphatha umsebenzi wakho ngendlela efanelekile kuzokusiza ukuphumelela phambili
Folio strap: Ukuphatha umsebenzi wakho
Byline: Imininingwane ithathwe kumenyuwali elibizwa ngokuthi Ukuphatha Ipulazi ukuze kutholakale Inzuzo elibhalwe nguMarius Greyling
Redraw the diagram and make each factor a bright different colour
Uziphatha kahle izimfuyo zakho? Noma amadlelo epulazini lakho akhombisa ukuthi uwadlisa kakhulu? Uzwa okumnandi lapho ubheka umvuno wakho omuhle? Uphinde wawabheka futhi amasimu akho emva kokuvuna?
Kuyini okwenza ukuthi omunye umlimi aphumele phambili kodwa omunye ahluleke? Singaxoxa ngalendaba isikhathi eside. Kodwa konke lokhu kukhombisa ukuthi izizathu zalokhu kuhambelana nendlela ibhizinisi lokulima kuphathwa kanjani - indlela yokuphatha ipulazi nokulima.
Ukuchaza ukuphathwa kwepulazi
Kukhona eziningi izincazelo zokuphatha ipulazi, kodwa uma sizihlanganisa zonke, zisho into ecishe ifane, zithi ukuphatha ipulazi "ngukusebenzisa nokuhlanganisa zonke izingcebo ngendlela egunyile ezoletha umphumela omuhle ebhizinisini lokulima".
Abanye bazokuthi leyonto ingahle yenzeke, kungukucabanga nje, kodwa masibheke incazelo esiqale ngayo: inhloso nomgomo webhizinisi lokulima. Singasho ukuthi inhloso enkulu emi ngaphezu kwazozonke ezinye ngukuthola inzuzo, hhayi inzuzo nje yamanje kodwa inzuzo ezotholakala nakusasa. Yebo, kuzobakhona nezinye izinhloso njengokuthuthukisa isimo sempilo yakho, ukukhiqiza into ezodingwa ngabathengi nezinye izinhloso futhi. Kodwa onke magomo azotholakala kuphela uma kukhona inzuzo. Nokho akusiyo inhloso ngempela, abaningi abakhiqizi bakhetha ukuhlala epulazini baphathe ibhizinisi labo lokulima ngoba kuyimpilo enhle emnandi. Kodwa lapho kungasatholakali inzuzo, naleyo mpilo emnandi ayisemnandi kakhulu. Uma sikhuluma ngezindaba zezomnotho inhloso izoba lokhu: imali oyifakile ifanele ikubuyisele futhi enye imali, ngamanye amazwi, sifuna ukuthola inzuzo. Ngokuchaza kalula singathi inani lenzuzo (P) lizotholakala lapho sithatha imali engenayo (I) bese sidonsa imali epumayo (izindleko) (E): (P = I - E noma I - E = P).
Incazelo ngaphezulu ikhuluma ngezingcebo njengabantu nezinto zezomhlaba, lokhu singasho ukuthi ziyizinto eziphathelene nokukhiqiza: njengokuphatha ibhizinisi, okwezomsebenzi, umhlaba nemali ekhona. Okwezomsebenzi kuphathelene nabasebenzi abakusebenzelayo. Okwezomhlaba kuphathelene nomhlaba (umhlabathi (amasimu), okumilayo (amadlelo), amanzi). Imali ekhona isho leyo mali ekhona esandleni nezinye izinto ezingakwazi ukususwa zibekwe kwenye indawo njengezinto ezakhiweyo, uthango, izibaya, namashede njll., nezinto ezikwazi ukuhamba nokubekwa kwenye indawo njengogandaganda, imishini, izimoto, izimfuyo nemali engenayo ukuze kukhiqizwe futhi, njll.
Imisebenzi emine ephathelene nokuphatha umsebenzi
Umsebenzi wokuphatha uhambelana nemisebenzi emine: ukwakha amasu, ukuhlanganisa lawo masu, ukusebenzisa lawo masu nokuphatha lowo msebenzi. Lokhu kusho okulandelayo:
Ukwakha amasu kusho ukuthi kuzokwenzekani, kuzokwenzeka kanjani, kuzokwenzeka nini.
Ukuhlanganisa amasu kusho ukuthi ngubani ozokwenza okuthile, uzokwenza nini, kuzokwenzeka kuphi (izingcebo zizoya kuphi).
Ukusebenzisa amasu kusho lokho vele: ukwenza nokuhlanganisa lowo msebenzi osemaswini.
Ukuphatha kusho ukulinganisa lokho okwenzekile - mhlawumbe bekuhle, mhlawumbe bekubi - nalokho okubekhona ngesikhathi kwakhiwa nokuhlanganiswa amasu, bese ukufuna izizathu ezizochaza izinto ezingalingani kahle ukuze kungaphindi kwenzeke amaphutha ngakusasa, kufanele konke kuhambe kangcono.
Ngesikhathi lapho umphathi/umenija esebenzisa imisebenzi ethile ehambelana nemisebenzi emine, kufanele ahambe phambili abambe izintambo, nguye ozokhombisa indlela eya phambili, nguye ofanele axoxane nabasebenzi bakhe phakathi ekulimeni nabanye abangaphandle, nguye ozonikeza umuntu othile umsebenzi othile, nguye ozohlanganisa izigaba zebhizinisi lakhe, nguye ozobanga abasebenzi bakhe ukuze basebenze kahle, futhi nguye ozobaphatha ngendlela efanelekile ngoba bafanele balandele yena balalele ukuthi uthini.
Ngaphezu kwalokhu, uma ibhizinisi lokulima lifisa ukuthola inzuzo njalonjalo nokufikela kuzo zonke izinhloso ezibekiweyo, kufanele lelo bhizinisi likwazi ukukhiqiza nokuthengisa lowo mkhiqizo - kanjalo-ke umkhiqizo ufanele ubeyinto ezodingwa ngabathengi. Lapho sikhuluma ngomkhiqizo ojwayelekile singasho kabanzi ukuthi ungaba ukudla, isitaluka (uzi/umuca), ithimba (amapulangwe) noma inyama nokunye kwezinyamazane. Uma sikhuluma "ngezidingo" zabathengi, bese sikhuluma futhi ngezinto njengalezi ezilandelayo: ikhwalithi nenani lomkhiqizo, isikhathi uzothokala noma uzotholakala njalo, indawo lapho uzotholakala khona futhi utholakala ngephakishi elinjani.
Masibuyele futhi ekubaleni kwenzuzo: inzuzo - izindleko = isandiso/okulahlekile (I - E = P/L). Kubalulekile ukukhumbula njalo ukuthi konke esikwenzayo noma esingakwenzi lapho siphatha ibhizinisi lethu kuzokonjiswa kulokhu kubala kwenzuzo. Inzuzo ingakhuphuka futhi ingehla, kanjalo izindleko zingakhuphuka futhi zingehla. Sicabanga ngalokhu njalo lapho sisebenzisa ucingo sonke isikhathi, kuyadingeka ngempela noma cha? Sicabanga ngalokhu lapho siya kaningi edolobheni? Siyazinikeza izimfuyo zethu ukudla okuyisilekelelo lapho zikudinga? Ugandaganda nemishini kuyahlolwa njalo, kuyalungiswa lapho kusekhona isikhathi?
Kanjalo-ke ukuphatha ipulazi kungachazwa kanje: ukwakha amasu, ukuwahlanganisa, ukuwasebenzisa, ukuphatha abasebenzi bakho, umhlaba wakho nazo zonke izinto ezingakwazi ukubekwa kwenye indawo, nokuphatha zonke izinto ezikwazi ukubekwa kwenye indawo nemali engenayo ukukhiqiza. Lokhu kungenzeka kuphela uma umlimi ehamba phambili, ethatha izinyathelo ezidingekayo, exoxana ebanga abasebenzi ukuze balalele, bese uzokwazi ukukhiqiza umkhiqizo odingwa ngabathengi futhi uzothola inzuzo.
Isifanekiso esichaza lokhu:
Ukuthatha izinyathelo
Ukuxoxana
Ukunikeza umsebenzi
UKUPHATHA = = PRODUCT
Ukuhlanganisa
Ukubanga
Ukuphatha ngokuqina
Imibuzo eziyibuze ekuqaleni kwalo mbhalo ingaphinde ibuzwe futhi: uyawakha amasu, uyawahlanganisa, uyawasebenzisa futhi uyawaphatha ngendlela efanelekile ukubheka izimfuyo zakho? Uyawakha amasu, uyawahlanganisa, uyawasebenzisa futhi uyawaphatha ngendlela efanelekile ukubheka amadlelo akho? Uyawakha amasu, uyawahlanganisa, uyawasebenzisa futhi uyawaphatha ngendlela efanelekile lapho uqala ukukhiqiza ukudla - uwathathile amasampula omhlabathi ukuwahlolisisa?
Imisebenzi emine ingalinganiswa namasondo emoto noma ugandaganda. Isondo ngalinye linomsebenzi walo, kufanele lifuthwe ngokufanele ukuze imoto izokwazi ukuya phambili ngendlela efanelekile. Uma isondo elilodwa alingafuthwanga ngokwanele noma alinomoya neze, imoto isazokwazi ukuya phambili kodwa kanzima, ekugcineni kuzokwenzeka ingozi bese imoto izokuma, ngeka isazokwazi ukuya phambili. Nasemabhizinisini kuyafana. Uma umsebenzi owodwa wokuphatha ungaphathwa kahle, ibhizinisi lakho lisazokwazi ukuthola inzuzo, kodwa ngokuhamba kwesikhathi, mhlawumbe ngeminyaka emihlanu, mhlawumbe ngeminyaka eyishumi, ekugcineni ibhizinisi lakho lizoshona phansi, lizokuma njengaleyo moto. Lokhu kuyinselele (ubovuka!) yakusasa: uma indlela yakho yokuphatha ibhizinizi lakho ingathuthuki ibe ngcono njalo ngonyaka, ekugcineni ibhizinisi lakho lizokuma, alingeke liye ndawo, ngoba awungeke usathola inzuzo. Awukwazi ukuphatha umsebenzi wakho ngokufana njalo ngonyaka, kufanele uthuthuke ngokwandisa inzuzo engenayo nokunciphisa izindleko zakho.
Inzuzo ingakhuphukiswa ngentengiso engcono noma ngokukhuphukisa inani lomkhiqizo ehektheleni (ummbila - amathani/ehektheleni) noma ukulima ngenye indlela, njengokuhlakanisa amanye amasu okukhiqiza noma ungashintsha izitshalo ovame ukuzitshala noma ungazihlanganisa nalezo ozijwayele.
Izindleko zingehliswa ngokuzama ukuthola imvumelwano ngentengo encgono lapho ufuna imali yokuqala ukutshala, noma ukusebenzisa amasu athuthukileyo okukhiqiza (ukulima kahle hle) noma ukwehlisa izindleko ngokungaqashi abasebenzi abaningi kakhulu noma ukuhambisa abanye noma ukuphatha izindleko ngokuhlanganisa ibhajeti nokukhuphukisa umkhiqizo endaweni ethile (encane).
Ebhizinisini lokulima kufanele umnini/umlimi/umenija/umphathi aphathe lokhu okulandelayo:
Ukuphatha ukukhiqiza (ukutshala umkhiqizo);
Ukuphatha ukuthenga okuthile (ukuthenga noma ukuthola imali yokuqala ukukhiqiza nezinye izinto njengemishini);
Ukuphatha ukumaketha (ukuhengisa umkhiqizo);
Ukuphatha okwezomnotho (ukuphatha izinto ezihambelana nezezimali njengentelo, ifa, i-inshuwalense nokuvikela izingozi ezingavela ezingaphandle kwezandla zakhe);
Ukuphatha i-administhreyisheni (ehhovisini lakhe namarekhodi);
Ukuphatha izingcebo njengabasebenzi (abasebenzi abasebenza kuleyo ndawo);
Ukuphatha ukuhlangana kwabantu bonke (ukuhlangana nabantu nokuxoxana nabo);
Ukuphatha yonke impahla (ukuyiphatha, ukuyibheka nokuyilungisa nokuthengisa impahla) nokuphatha ukudla/izinto okukhona (ukuphatha okudingekayo ukuqala ukutshala);
Ukuphatha okuvamileyo (izinto njengempilo yabasebenzi emsebenzini basebenze ngokulondekile nokulondeka kwepulazi).
Nokho zonke lezi zinto zibhalwe ngokwahlukene, eziningi ziyahlangana ziyahambelana ngoba kungenzeka ukuthi ngesikhathi uphatha into inye (wakha amasu, uhlanganisa imisebenzi noma usebenzisa noma ubheka leyo nto) kungavela into enye ezodinga isikhathi sakho. Isibonelo: ngesikhathi uphatha ukukhiqiza kungenzeka ukuthi kudingeke uphathe izinto zezomnotho, zokuthenga izinto zokuqala ukutshala nezinkinga zabasebenzi bakho. Lokhu kwenza ukuthi ukuphatha ipulazi kungabanzima ngezinye izikhathi.
Kodwa kuyiqiniso futhi ukusho ukuthi awukwazi ukuphatha konke lokhu ngaphandle kwemininingwane yolwazi evela ngaphandle nangaphakathi. Lolu lwazi lufanele lubuthwe lutholwe ngokufunda amaphepha, ukulalela ukuthi abanye abalimi bathini, ukubheka ukuthi abanye basebenza kanjani nokubhala phansi konke lokhu. Sonke siyamazi umusho othi "uma ungalinganisi, awungeke ukwazi ukuphatha". Uma ungazi ukuthi ukuzala kwezinkomazi zakho kufika ku-60% kuphela, uzokwazi kanjani ukukhuphukisa lelo nani? Lapho-ke uqala ngokubhala phansi (rikhoda) yonke imininingwane ekhona ukuze uthole isizathu sale nani elingaphansi kangaka. Emva kwalokhu uzokwazi ukuzama ukulungisa lokho okudala inkinga lapho izinkomazi zizala. Kanjalo-ke uzobheka inani lomvuno wezitshalo zakho, umkhiqizo wobisi, umkhiqizo woboya, isikhathi sokukhula kwamatshwele ezinkukhu, njll.
Ekugcineni kufanele thina esingabalimi kufanele sikhumbule njalo ukonga izwi (umhlaba) nezinto zezemvelo lapho siphatha umsebenzi wethu ngokulima ngendlela enhle efanelekile.
<fn>PulaImvula.ManagementMaize.2009-06.zu.txt</fn>
Ukuphatha (Ummbila) IsiZulu

Ukuphatha ipulazi - ubosebenzela inzuzo uqhubeke ngokuyithola nakusasa



Instructions:

Folio strap: Ukuphatha

Byline: Imininingwane itholakale kumenyuwali yeFarm Management for Profits ebhalwe nguMarius Greyling

Grabbing quote: Uma ungalinganisi zonke izinto, awungeke ukwazi ukuphatha (ukumenija) ibhizinisi lakho.



Sonke siyazi ukuthi ukulima kuyibhizinisi. Uma ufisa ukuba umlimi wezomnotho kukhona eziningi izinto ofanele uzinake lapho ufuna ukwenza ukuthi ibhizinisi lakho lizokulethela inzuzo.



Khumbula okulandelayo:

Inhloso enkulu yilokhu: ukuthola inzuzo nokuqhubeka ukuyithola nakusasa.

Konke okwenziwa epulazini kunomthelelo enzuzwini ozyithola. Inzuzo - Izindleko = Inzuzo noma okulahlekelwe.

Kukhona umlayezo okhombisa ukuthi kungenzekani futhi/noma okudinga kwenzeke futhi/noma okudingekayo maqondana nokwezomthetho okuhambelana nokuphatha izinto ezihlukile ezihambelana nokuphatha ibhizinisi lasepulazi. Noma lowo mlayezo uzolandelwa umphathi wepulazi noma qha, kusezandleni zalowo mphathi/mkhiqizi.

Imininingwane - yangaphandle nayengaphathi (amarekhodi) ibalulekile kakhulu.

Ibhizinisi lepulazi eNingizimu Afrika kuyinto eyingxenye yamabhizinisi emhlabeni jikelele ovulekile manje (the global village), ngakho-ke lizokuthintana nalokhu okwenzekayo ngaphesheya emhlabeni.

Ipulazi lingabhekeka njengathi linguhlelo oluqcwele olunomthelelo kuzo zonke ezinye izinhlelo zokulima - kuhambelana zazo zonke izinto ezisemhlabeni.



Ububanzi bokuphatha

Kaningi sizwa okulandelayo: "Kungani abanye abalimi endaweni ethile baphumelele badlule abanye abalimi abalima kuleyo ndawo esimeni esifanayo, noma kungani abalimi abathile bayaphumelela esikhathini esinzima kodwa abanye omakhelwane bashona phansi?" Impendulo yilokhu: abakhiqizi abathile baphatha ibhizinisi labo lokulima ngendlela efanelekile. Kodwa kuyini ukuphatha (ukumenija), njengalapha, ukuphatha ipulazi?



Ukuphatha ipulazi kungachazwa kanje: ukuthatha izinqumo ezifanelekile maqondana nezingcebo zabantu nezingcebo zezinto umlimi esebenza ngazo ukuze aqede ngemphumelelo izinhloso zalelo bhizinisi.



Ukuze umkhiqizi aphumelele maqondana nalokhu okuchazwe ngaphezulu, kafanele asebenzise amasu amane okuphatha ibhizinisi: ukwakha amasu ngaphambi kwesikhathi, ukuhlanganisa lawo masu, ukusebenzisa lawo masu nokubamba lowo msebenzi ngendlela efanelekile. Siyakwazi ukwehlukanisa lezo zinhloso, kufanele sikhumbule ukuthi umsebenzi wokuphatha ibhizinisi kuyinto eqhubekayo njalo, umsebenzi awupheli. Ngaphakati kohlelo lokuphatha, umkhiqizi ufanele alinganise ingxenye yezinto ezihambelana nokuphatha ibhizinisi: ukuthatha izinqumo, ukuzwana ngokuxoxana, ukubanga abantu basebenze ngokukhuthaza, ukulinganisa yonke imisebenzi, ukuphatha abantu ngokuqina, ukunikeza eminye imisebenzi kubantu abanekhono nokuhamba phambili.



Ukuphatha ipulazi kungachazwa ngokuthi kuyizinqumo eziqonde ukuthola izinhloso ezibekiwe ekuqaleni. Ukuthatha izinyathelo (izinqumo) ezifanelekile, kufanele umlimi abenamakhono alandelayo:



Ubuqotho nesimo esinesibopho;

Ulwazi oluqondene nomsebenzi wepulazi;

Ulwazi oluqondene netheknoloji;

Ulwazi oluqondene nokuphatha ibhizinisi; futhi

Imininingwane eqondene nepulazi yena aliphathayo.



Izindawo/Izinto ezifanele ziphathwe



Ngaphakathi kwebhizinisi lokuphatha ipulazi, kufanele umnini/umeneja aphathe izinto ezilandelayo:



Ukuphatha umsebenzi wokukhiqiza - ukukhiqiza izitshalo zokudla;

Ukupatha izinto ezifanele zithengwe - ukuthenga izinto zokuqala ukulima nezimpahla;

Ukuphatha okwezomaketa - ukuthengisa umkhiqizo;

Ukuphatha okwezimali - ukuphatha izindaba zezimali njengentelo, ifo, izindleko nalezo zingozi ezingavela ezingaziwa;

Ukuphatha amarekhodi - ukuphatha ihhovisi namarekhodi;

Ukuphatha izindaba zezobantu - iqembu labantu abasebenzayo;

Ukuphatha ukuzwana - ukuphathana nokuxoxana;

Ukuphatha izingcebo - ukuphatha, ukusindisa (maintenance) nokuthengisa;

Ukuphatha izinto ezikhona - ukuba namandla okuphatha, futhi

Ukuphatha ngokujikelele - umsebenzi wokuphepha impilo, ukuphatha ingozi yomlilo, ukweba nokuphepha ipulazi jikelele.



Ukuthuthukisa ubungcono bokuphatha lezo zinto ezingaphezulu nokwandisa inzuzo nakusasa kuzochazwa kuleli phephandaba (Pula/Imvula) ngezinyanga ezizayo. Imilayezo ezingakusiza ukwandisa inzuzo nakusasa maqondana nohlelo lokuphatha izophakanyiswa. Isikhombiso sezidingo zezomthetho naso sizobekwa phansi. Kodwa kusezandleni zalowo nalowo mlimi ukusebenzisa leyo milayezo. Asikwazi ukucindezela umlimi akwenze konke. Maqondana nezimo zezomthetho nakho kusezandleni zomlimi futhi uma engalandeli lezozimo icala lizobekwa kuye, asingeke sikwazi ukumsiza-ke.







<fn>PulaImvula.ManagingMaize.2009-04.zu.txt</fn>
Managing (Maize) Isizulu

Ukuphatha izilokazane emmbileni ngommbila oyiBt

Instructions:

Folio strap: Ukuphatha izilokazane

Byline: UF.B. Peairs, waseColorado State University Extension, isazi sesayensi sezilokazane noprofesa wesayensi lezokulima nelokuphatha izilokazane ezidala izifo.

Create a Fact Box: Amaqiniso ngokushesha ...

Bacillus thuringiensis (Bt) kuyibhaktheriyumi esemhlabathini eyakha ushevu obulala izilokazane.

Izinhlamvana zemvelo ezitholakala kuBt zingafakwa ezitshalweni zokudla bese zona zithola ikhono lokwakha ushevu obulala izilokazane ezithile, ngakho-ke azisalinywazwa lezo zilokakazane.

Ummbila oyibhastele onalezi zinhlamvana zeBt azilinywazwa izilokazanane ezivama ukudala ingozi enkulu.

Ummbila oyibhastela oneBt usebenza kahle ukuvika ingozi yezilokazane, futhi kungenye indlela engabizi imali eningi yokubulala izilokazane.

Itheknoloji elisha lisivulela indlela ukukhulisa izinhlobo zezitshalo ezinsha ngokungenisa izinhlamvana zemvelo kwezinye izinhlobo zezitshalo. Lokhu kuyasiza ngoba sikwazi ukushintsha ezinye izimpawu zezitshalo bese zizokwazi ukulwa nezinye izilokazane - lokhu kungenzeka kalula ngoba akufani nokukhetha izitshalo eziqinile ngendlela ejwayelekile.

Okunye okwenzeke kahle kwale theknoloji ensha kumabhastela ommbila akwazi ukulwa nezilokazane ezithile - kufakwa inhlamvana yemvelo emmbileni evela kumabhakteriya atholakala emhlabathini. Amabhastela lawa abizwa ngokuthi "transgenic", kodwa hhayi onke lawa akwazi ukulwa nezilokazane.

Nokho lamabhastela akwazi ukulwa nezilokazane, kukhona imibuzo efanele ibuzwe ngoba abanye abantu bayakusola lokhu:

IBt kuyini?
IBt lisho ngokumfusha ibhaktheriya elisemhlabathini elibizwa ngokuthi Bacillus thuringiensis. IBt lisho futhi umuthi obulala izilokozane owenzwe ngala mabhaktheriya.

Uyini umsebenzi weBt maqondana nezifo zezilokazane?
Ezinye izinhlobo zeBt zibulala izilokazane ngamathoksini abizwa ngokuthi insecticidal crystal proteins noma delta endotoxins. Amathoksini avama ukungadali ingozi kubantu nakuzinye izilokazane ezingalethi izifo.

Ummbila oyiBt uyini?
Ukukhulisa ama-delta endotoxin kuphathwa yinhlamvana yemvelo eyodwa ephakathi kula mabhaktheriya. Izinhlobo ezishintshiwe zingafakwa esitshalweni sommbila. Isitshalo sommbila esinayo leyo nhlamvana yemvelo siyakwazi ukwakha ama-delta endotoxin bese ona azobulala izilokazane ezingazwani ngaleyo nhlobo yephrothiyini.

Kungani sisebenzise izinhlamvana zemvelo esinguBt emmbileni?
Ama-Delta endothoksini afafazwa ngaphezu kwezitshalo avama ukulahlekelwa amandla ngenxa ukukhanya okubizwa ngokuthi iUV light. Kodwa ama-Delta endotoxin awakhiwa ngaphakathi kwesitshalo awalinyazwa iUV light. Futhi eziningi izifo ezidalwa yizilokazane ziyinkinga ukuphatha, kuyadula ukuzibulala ngomuthi okhona ojwayelekile, kodwa zingabulawa ngamadelta endotoxin akhiwa ngaphakathi kwesitshalo. Futhi likhona itheknoloji lokufaka lelo thoksini elidala inhlamvana yemvelo elenza.

Isitshalo sonke sommbila esineBt sinamathoksini na?
Kuzoya ngokwenzekayo. Kukhona izinto ezimbili eziphatha ukuthi amadelta endothoksini akhiwa kuphi esitshalweni: indlela akhiwa ngayo naloyo oqala umsebenzi wokwakha. Izinkampani ezikhulisa izimbewu zisebenzisa izindlela ezahlukene zokwakha amadelta endothoksini ngakho-ke izinhlobo zamabhastela azo azohluka futhi.

Okwenzekayo ngulokhu: inhlamvana (gene) yeBt ifakwa ezintweni zemvelo (genetic material) zesitshalo. Lokhu kukhombisa indawo lapho inhlanvana yeBt ingena khona (kuliphi ikhromosomi nakuyiphi indawo kwalelo khromosomi, njll). Indawo lapho inhlamvana ifakwa khona esitshalweni izokhombisa ukuthi ama-endothoksini akhiwa kuphi futhi kuzokwakhiwa inani elingakanani. Ngokwamanje itheknoloji alivumi ukuphatha indawo lapho inhlamvana yeBt ingena khona, kanjalo-ke ukufakwa kwale nhlamvana kuyahluka njalo bese kutholakala izitshalo ezahlukile futhi zakha inani lama-endothoksini elihlukile.

Into eqala lo msebenzi ifana neswitshi elitshela inhlamvana yeBt ukuqala nini nokuqala kuphi ukwakha ama-endothoksini. Kukhona eziningi izinto ezikwazi ukuqala lo msebenzi futhi ziyahluka ngendlela zisebenza ngayo, ngakho-ke into ethile izokwakha ama-endothoksini endaweni ethile nangenani elithile, bese kutholakala amabhastela ahlukile.

Kukhona izinhlobo ezingakanani zommbila oneBt?
Kukhona izinhlobonhlobo zamabhastela aneBt, ezinye zikwazi ukuvimba isilokazane esiqopha izinkuni naleso esiqopha izimpande.

Onke amabhastela aneBt asebenza ngokufana na?
Ukuphatha izilokazane ezithile kuhambelana nenani lezinto eziqala lo msebenzi ezifakwe kubhastela elithile. Khetha ibhastela elinezinto zokuqala lo msebenzi elifanele indawo lapho ulima khona - buza ukuthi ibhastela elithile lizokwazi ukuphatha izilokazane ezihlupha kakhulu endaweni yakho.

Ummbila oneBt uzosebenza kahle endaweni lapho ngilima khona?
Izinto zeBt azingeke zihluphe ukumila kwamabhastela. Uma ibhastela elijwayelekile limila kahle endaweni yakho, nalelo elineBt lizomila kahle futhi

IBt liyinto eyodwa efakwa ezintweni zemvelo zommbila (genetically engineered) na?
Kukhona amanye amabhastela anokunye okufakiwe, njengokungabulawa ngumuthi obulala ukhula. Kukhona izinto ezinye ezisahlolwa, mhlawumbe zizotholakala ngesikhathi esizayo.

Ummbila uyisitshalo esodwa esifakwa ngeBt?
Qha, kukhona izitshalo eziningi ezishintshiwe ukwakha ama-endothoksini. Kodwa ummbila nokhothini usetshenziswa kakhulu ngale ndlela.

Kukhona usizo olunye lokusebenzisa iBt ngaphandle kokuvimba isilokazane esiqopha izinkuni zommbila?
Ummbila oneBt uvimba isilokazane esiqopha izinkuni zommbila kodwa awubulali ezinye izilokazane ezingaba nosizo. Lokhu kwenza ukuthi kubelula ukuphatha ezinye izifo njengozibungu zolwembu.

Kukhona okubi okungenzeka lapho sisebenzisa ummbila oneBt uma sikulinganisa nendlela ejwayelekile yokubulala isilokazane esiqopha izinkuni zommbila?
Izimbewu zommbila ezineBt zidula ukudlula ezinye. Ungazitshala noma ungazi ukuthi zikhona noma zingekho lezo zilokazane. Ukuphatha ngamakhemikeli kukunikeza isikhathi sokubona ukuthi zikhona lezo zilokazane, lapho zivela ungakhokha imali ukuzibulala. Futhi ukulandela izidingo zesiphephelo (refuge requirements (bheka phansi)) kungenza ukuthi ukutshala nokuvuna kungaba nzima.

Ngingatshala ummbila oneBt bese ngikhohlwe izilokazane nezibungu?
Qha, ummbila oneBt awukwazi ukwenza ukuthi ukhohlwe inkinga yalezi zifo. Kukhona ezinye ezifanele zihlolwe ziphathwe njalo.

Kukhona okunye okubi okungenzeka lapho sisebenzisa ummbila oneBt uma sikulinganisa nendlela ejwayelekile yokuphatha izilokazane?
Kungaba khona inkinga ukumaketha ummbila oneBt, kakhulukazi ummbila othengiswa phesheya. Kodwa imakethe emhlabeni jikelele ishintsha njalo, asazi ukuthi imilayezo maqondana namabhastela izothini kusasa. Lokhu kuyinkinga kuphela lapho kungeniswa into ensha enza lo msebenzi esitshalweni.

Ngizowusebenzisa kuphi ummbila oneBt ekulimeni kwami?
Ummbila oneBt ufanele usetshenziswe kuphela ezindaweni lapho ingozi yezilokazane inkulu.

Kwenzekani ukuvimba ukuthi isilokazane esiqopha izinkuni zommbila siqala ukwejwayela ummbila oneBt bese asifi?
Abahloli kumanyuvesiti, ibhizinisi elikhiqiza izimbewu neEPA bonke besebenzana ukuthola amasu azokuvimba lokhu. Lokhu kuhambelana futhi nezidingo zesiphephelo nezindlela zokuzisebenzisa.

Isu lesiphephiso kuyini (refuge strategy)?
Uma indawo ethile (isiphephiso) itshalwa ngommbila ongeneBt, izilokazane ezivela kuleyondawo zizokufa lapho zihlangana nommbila oneBt. Zona zizomatana nalezo ezithole amandla ukulwa neBt bese izizukulwane zazo zizophinda zife uma zithintana nommbila oneBt.

<fn>PulaImvula.March(maize).2011-03-14.zu.txt</fn>
NgoMashi (Maize) ZULU
Siyeza isikhathi esimatasatasa esibhekene nemfuyo yakho
Imiyalo:
Folio strap: Ukwengeza ukubaluleka
Byline: NguJane McPherson, umphathi woHlelo lwakwa-Grain SA lokuThuthukiswa kwabaLimi
Inyanga kaMashi iyisikhathi esingekho matasatasa maqondana nokulinywa kommbila kodwa iyisikhathi sobukhwishikhwishi kumkhiqizi onempumelelo. Maqondana nomlimi wommbila isikhathi sasehlobo sokukhwishizela sisuke sesedlule futhi sekuyisikhathi sokuthatha ikhefu ngasohlangothini lommbila.
Yize kunjalo, iningi labalimi bommbila banawo nomkhakha wemfuyo obamba iqhaza ekusetshenzisweni ngokuphelele kwazo zonke izinto ezitholakala kwezemvelo futhi unciphise nokubekeka engcupheni okuhambisana nokulinywa kwezitshalo.
Maningana amaphuzu abalulekile ahambisana nokuba ngumlimi wezinkomo zenyama, okuluhlobo oluvame kakhulu lokufuywa kwezilwane olusetshenziswa ngabalimi bokudla okuyizinhlamvu.Wonke lawa maphuzu asondelene kakhulu nesimo nokuphila okuhle kwenkomo.
Ubudala ngesikhathi sokuzala inkonyane okokuqala
Ukukhulisa amankonyane ukuze andise izinkomo esikhathini esizayo kunezindleko eziphezulu, ngoba kuze kube yilapho inkomo iba namankonyane okokuqala isuke ingekangenisi mali. Abakhiqizi abavumelani bonke maqondana nesikhathi sobudala esifanele sokuzala amankonyane okokuqala, kodwa kungemukeleka ukusho ukuthi makuhlawumbeliswe eminyakeni yobudala ephakathi kwemibili nemithathu. Uma inkonyane lingondliwanga ngokwenele, liyoba lincane kakhulu (liyoba lula) ukuthi likwazi ukumitha futhi lokhu kuzobambezela usuku lokuzala inkonyane okokuqala. Empilweni yenkomazi, inhloso ukuthi izale inkonyane njalo ezinsukwini ezingama-365 (ngonyaka ngamunye ngenyanga efanayo). Lapho iminyaka yobudala yenkomazi isihambile lapho izala inkonyane yalo yokuqala, lokho kusho ukuthi iyozala amankonyane ambalwa empilweni yayo yonke.
Izikhathi zokuzala amankonyane
Inkomazi ingabonakala njengemboni yokuzala amankonyane. Isikhathi sokumitha kwenkomazi yizinyanga eziyisishiyagalolunye futhi iye isuswe enkunzini isikhathi esiyizinyanga ezimbili ezilandelayo ukuze umzimba wayo uphumule ngesikhathi yenzela inkonyane ubisi (inkonyane liphila ngobisi lodwa emasontweni ambalwa okuqala empilo yalo). Ngokwezifiso ezikhona, kungakuhle inkomazi iphinde imithe kungakapheli izinyanga ezintathu ngemuva kokuzala inkonyane ukuze ikwazi ukuthola inkonyane ngenyanga efanayo yonyaka ngamunye. Lokhu kuyisimo esifiswayo, esinikeza ithuba lokukhiqiza eliphelele ngenkomazi ngayinye ngonyaka, ngaphandle kokukhinyabeza impilo yenkomazi leyo. Uma inkomazi ingondliwa kahle, ayinakukwazi ukumitha nokuthwala inkonyane ngonyaka ngamunye.
Iphesenti lokuzalwa kwamankonyane
Ngokukhuphuka kwezinga lokuzalwa kwamankonyane, kanjalo kuyokhuphuka nenani lamankonyane anokuthengiswa ekupheleni kwesikhathi leso sonyaka. Ngokobuchwepheshe, kungenzeka ukuthi inkomazi izale inkonyane njalo ngonyaka. Kodwa-ke miningi imibandela eba nomthelela kumaphesenti lawo okuzalwa kwamankonyane, kodwa isimo inkomazi ekuso singeminye yemibandela ebalulekile (eminye imibandela inokubandakanya impilo yomhlambi, inani lezinkunzi uma liqhathaniswa nelezinkomazi, ukuba nekhono lokuzalanisana kwezinkunzi njll.) Izinkomazi ezingazali njalo ngonyaka akufanele zigcinwe emhlambini - zingabagibeli nje futhi azilukhokheli uhambo lwazo noma zifake isandla emalini engenayo epulazini.
Iphesenti lokulunyulwa
Inkonyane eliphile kahle, elisanda kuzalwa liyisiqalo esihle, kodwa ukuze kubekhona inzuzo engenayo inkonyane lelo kufanele likhuliswe lifike ezingeni lobudala lapho lizolunyulwa khona okuzothi ngemuva kwalo lithengiswe. Inkonyane kufanele lizalwe lilikhulu futhi linamandla enele okuzimela lincele kunina ngokukhulu ukushesha futhi liqale ukukhula. Isimo sokondleka kukanina sibaluleke kakhulu. Uma inkomazi isesimweni esihle futhi yondliwe kahle, izoba sesimweni esihle sokuthwala ikhulise inkonyane eliphile kahle. Amankonyane afa phambi kokulunyulwa asho ukulahlekelwa kumlimi. Kufanele kwenziwe yonke imizamo yokulumula i-100% lamankonyane azelwe.
Isisindo somzimba ngesikhathi sokulumula
Iningi lamankonyane alunyuliwe lithengiswa ngokwamakhilogramu, ngakho-ke uma isisindo somzimba siphezulu nenani lentengo elizotholakala lizoba phezulu. Ubukhulu bamankonyane imvamisa buhambelana nesimo sokondleka kwenkomazi nenkonyane lelo ngalowo nyaka kanye nohlobo lwenkomazi leyo. Lapho inkonyane elilunyuliwe ngenkomo ngayinye lithe ukuba likhulu,kanjalo nenani lemali elingenayo ngebhizinisi lelo liyathuthuka.
Njengoko kushiwo, abalimi abaningi abatshala ukudla okuyizinhlamvu, babanalo nohlangothi lwemfuyo eningi emisebenzini abayenzayo - izinkomo (noma enye imfuyo) zisebenzisa amathafa endalo, amadlelo (atshalwe emihlabeni enekhono eliphansi ngokwezolimo), kanye nezindawo ezinezinsalela zommbila. Ukuba ngumkhiqizi wemfuyo onempumelelo kuhambelana kakhulu nekhono lokuhlinzeka ngokudla owanele, okuluhlobo oluphezulu onyakeni wonke. Ngezinyanga zasehlobo abakhiqizi abaningi bayakwazi ukwethembela emathafeni nasemadlelweni ukuze bondle imfuyo yabo, kodwa abakhiqizi abalungile bayayilungiselela imfuyo yabo babhekele izinyanga zasebusika ezimakhaza nezomile.
Lapho sekusondela ukuphela kwehlobo, abalimi abaningi batshala ukudla okuluhlaza (okuvame ukuba yizinhlamvu zefolishi (i-oats) phakathi kwemigqa etshalwe ummbila. Ngemuva kokuvuna ummbila, izinkomo nezimvu ziyavunyelwa ukudla emasimini lapho zidla khona izinsalela zommbila, izikhwebu zommbila eziwile, kanye nokudla okuluhlaza. Abanye abalimi batshala i-seradella phakathi kommbila. Yona iyisitshalo esingumdumba esimnandi nesinezondlamzimba ezisezingeni eliphakeme, esingahlinzeki nje kuphela ngokudla okuhle, kepha esakha i-nitrogen emhlabathini enokusetshenziselwa isitshalo sesikhathi esilandelayo. Inyanga kaMashi ingemuva kwesikhathi sokutshala izinhlamvu zefolishi (i-oats) ne-seradella, kodwa sisekhona isikhathi sokutshala uhlobo lukakolo olubizwa nge-rye. Kodwa-ke, khumbula ukuthi lolu hlobo lukakolo oluyi-rye ungalitshali lonke ngasikhathi sinye ngoba lukhula masishane kakhulu futhi ebangeni elithile, uyoba nokudla kwezilwane okuningi ngokweqile, okuzolandelwa yisikhathi sendlala lapho kuzobe kungekho kudla okwenele kwezilwane. Lolu hlobo lukakolo oluyi- rye alumnandi lapho lunembewu njengoba uboya bayo buhlaba emlonyeni, emakhaleni nasemehlweni emfuyo.
Lapho unamadlelo atshalwe i-eragrostis, inyanga kaMashi iyisikhathi esihle sokuwasika okokugcina. Isimo sotshani asizukuba sihle ngalesi sikhathi, ngaphandle kokuthi ubusivundise kahle, kodwa okungenani uzoba nokudla okumahhadlahhadla ozokusebenzisa ezinyangeni zasebusika. Khumbula ukuthi uyakwazi ukulokhu wengeza isikhothwa esilungileyo ukuze izinkomo zikwazi ukukusebenzisa kangconywana ukudla okumahhadlahhadla okungekho esimweni esihle kangako. Kodwa-ke uma ungenako ukudla okumahhadlahhadla, awuzukukwazi ukuzinakekela kahle izilwane zakho zibe sesimweni esihle ngesikhathi sasebusika. Ngokusika utshani ububeke ngokwemifuqulu, uzokwazi ukuvundisa umhlabathi entwasahlobo futhi uthole izitshalo ezinhle zotshani esikhathini esilandelayo. Uma kunokwenzeka, vikela imifuqulu yotshani esimweni sezulu ngokuyilondoloza ngaphansi kophahla, noma okungenani, uyinqwabele ngendlela ezonciphisa ukuthintana kwayo nemvula.
Ezinyangeni zasebusika, ufuna ukuqiniseka ukuthi wondla izilwane zakho kuphela. Awufuni noma yiziphi izidalwa ezidla kwezinye izilwane ezizodla emhlambini wakho. Lesi yisikhathi esihle sokwelapha imfuyo yakho ususe izibungwana zangaphakathi nezilwane eziyidla ngaphandle (amakhizane). Lapho ufuna izeluleko ngalokhu, uyacelwa ukuthi uthintane nebhizinisi lezolimo langakini, umfelandawonye wabalimi wangakini noma nodokotela wezilwane wangakini (bazoba namadiphu nemithamo esetshenziswayo ekhona). Uma kwenzeka usebenzise amadlelo ahlanganyelwayo, kuzosiza bonke abawasebenzisayo uma abanini bemfuyo belapha imfuyo yabo ngasikhathi sinye; lokhu kuvimbela izidalwa ezidla kwezinye ekuthini zisuke ezilwaneni ezingelashiwe ziye kwezelashiwe.
Ngemuva kwesikhathi sonyaka esinemvula, kuvame ukuba nezinambuzane eziningana, iningi lazo elithwala izifo ezihlasela imfuyo. Uyacelwa ukuthi uqinisekise ukuthi uthole izeluleko maqondana nenqubo yokugoma izinkomo nezimvu. Kuhle ukusebenzisa imali yakho ekugomeni nasekuvimbeleni izifo kunokulahlekelwa yisilwane leso kungadingekile. Lapho uziphatha kahle izilwane zakho futhi uqinisekisa ukuthi zihlale zondleke kahle, zizokunakekela nawe, futhi zingenise imali ezosimamisa umsebenzi wakho wokulima izitshalo eziyizinhlamvu.
<fn>PulaImvula.Marketing(maize).2011-01-12.zu.txt</fn>
Marketing (Maize) IsiZulu
Ukumaketha ummbila nezinye izitshalo zakho
Instructions:
Folio strap: Ukumaketha
Byline: UJenny Mathews, usihlalo sePhrogramu seGrain SA Sokuthuthukisa Abalimi
Grabber: Ukumaketha ngomphumela omuhle kudinga ukuba nempahla efanelekile yokuthengwa, endaweni efanelekile, ngentengiso efanelekile nangesikhathi esifanelekile.
Ayikho into ekhiqizwayo ngokugcina uma ingasetshenziswanga. Lokhu kusho ukuthi amandla anoma ini awusho lutho, kufanele leyo nto ilingane nesidingo somuntu ofuna nozokwazi ukuyisebenzisa.
Isibonelo: ubisi alukakhiqizwa ngokugcina kuze lusezandleni zomuntu oluphuzayo. Amazambane awakakhiqizwa ngokugcina kuze afike ekhishini lapho aphekwa khona. Kanjalo-ke nommbila awukakhiqizwa ngokugcina kuze usezandleni zalowo muntu ozuwusebenzisa noma ozowudla. Kuze kufike lapho, umkhiqizi angeke athole inzuzo yaleyo mali ayifakile, ngakho-ke ukumaketha kuyinto ebalulekile efanele ibhekwe kahle nangaphambi kokuqala ukutshala.
Kukhona abantu abacabanga ukuthi ukukhiqiza nokumaketha kuyizinto ezahlukene; kodwa kungumsebenzi oqhubekayo ohambelana, kuthatha ukudla okwezemvelo bese uyazishintsha ukuze zikwazi ukusetshenziswa ngumuntu. Kuqondile ukuthi akufanele kukhiqizwe into engadingwa muntu.
Hlanganisa umcabango wakho nemakethe!
Into ekhiqizwayo ifanele abantu bayidinge futhi ifanele ithengiswe ngenani lemali elizokwamukelwa ngabantu abayidingayo. Ikhono lokuhambisa izimo zamabhizinisi maqondana nalokhu okufanelekile kubiza ukuthi umlimi aphathe ibhizinisi lakhe maqondana nezimiso zezomnotho ezizolungisela ukuba umsebenzi usazophila nakusasa. Ngeqiniso, zonke izinyathelo zomlimi ukuqhubeka zihambelana nalezo zinyathelo zomlimi azithatha lapho eqala ukuhlanganisa amasu ukumaketha ukudla kwakhe ekugcineni.
Kukhona izinto ezahlukene ezifanele umkhiqizi azibheke lapho efuna ukuthengisa ukudla kwakhe. Ziyalandela:
Kuyini engifuna ukukhiqiza?
Ngizokhiqiza ukudla okungakani?
Ngizothengisela ubani lokhu kudla?
Ngizokhiqiza nini futhi ngizothengisa nini?
Zingakani izindleko ezizovela kule bhizinisi lami futhi ngizokwamukela inani elingakani lapho ngifuna ukuthengisa umvuno wami?
Linjani ikhwalithi lalokhu engizokukhiqiza?
Abakhiqizi bafanele bazi kahle ukuthi bazothengisa ukudla kwabo kuyiphi indawo nendlela abafuna ukuthengisa ukudla kwabo:
Ngizokwazi ukuthengisa umkhiqizo wami ku-ikhophoreshoni elapha eduze nami?
Ngizokwazi ukuthengisa umkhiqizo wami ngenkontilaki eliya phambili?
Ngizokwazi ukulondoloza umkhiqizo wami bese ngiwuthengise ngesinye isikhathi uma isibizo siphukhukile noma lapho imakethe lingenakudla okuningi kakhulu?
Ngifanele ngigaye ummbila wami noma ngifanele ngifuye izimfuyo zama ngalowo mmbila?
Kudingeka kakhulu ukuthengisa umvuno wami masinya noma kufanele ngibheke kuqala izindleko ezingavela?
Impendulo yale mibuzo izotholakala kulezi zimiso zezomnotho esikhulume ngazo ngaphezulu: okubizwayo nokunikezwayo. Sifisa ukucindezela abalimi ukuze babheke ukumaketha kahle lapho bahlanganisa amasu abo ukukhiqiza ngonyaka omusha.
Thola ulwazi!
Abakhiqizi abaningi sebayabona ukuthi kufanelekile ukubheka kuqala izimiso zezomnotho zokumaketha. Kodwa abaningi basacabanga ukuthi ukumaketha kuqala emva kokutshala, bacabanga ukuthi bafanele babheke umsebenzi wokulima kuqala, ukumaketha kuzolandela emva kwalokhu, emva kokuvuna.
Yebo, ukukhiqiza ngendlela efanelekile kubalulekile futhi, kodwa kufanele umlimi athole ulwazi njalo mayelana nezinto ezenzeka kumamakethe emhlabeni jikelele, amathuba akhona ukuthenga nokuthengisa kuSouth African Futures Exchange (SAFEX) okuseJohannesburg Stock Exchange (JSE), kubalulekile futhi ngokwamanje umlimi athole ulwazi ngamathuba okumaketha nezinto zezomnotho ezikhona.
ISAFEX liyipulatifomu elibhekeka njengendawo lapho abakhiqizi bakwazi ukuphatha amathuba akhona emaketheni nezingozi ezikhona emaketheni zezokulima lapha eNingizimu Afrika. Abalimi manje sebakwazi ukubeka umvuno wabo kuSAFEX ukuze bazokwazi ukuthola intengiso efanelekile ngesikhathi esifanelekile kusasa. Lokhu kungasiza abalimi ngoba kuzobavikela lapho izintengiso zehla ngesikhathi sokuvuna noma lapho kukhona ukudla okuningi kakhulu emaketheni.
Hlakanipha!
Ukukhiqiza ukudla okuzinhlamvu kucindezekile lapha eNingizimu Afrika. Izindleko zokuqala ukutshala ziyakhuphuka, izingozi ezingavela ziningi, okunikezwayo kungaphezu kwalokhu okubizwayo, lokhu kwenza ukuthi kubekhona ukudla okuningi kakhulu bese intengiso iyehla, kanjalo umlimi akasatholi inzuzo ezobhadala izindleko zakhe nezingozi ezingamvelela. Ekugcineni singathi nje ukuthi abalimi abasakwazi ukukhiqiza ukudla okuzinhlamvu ngokwanje.
Umlimi ngamunye ufanele athathe izinyathelo ezibheka isimo sakhe ukuhlanganisa amasu abalulekile nangesikhathi esifanelekile ukusiza ibhizinisi lakhe. Abanye bangakhetha ukungatshali ukudla okuzinhlamvu okuningi ngokwamanje, mhlawumbe bafuna ukulinda kuze imakethe liphakame. Abanye abalimi bakhethe ukubheka ezinye izindlela zokulima njenge"no till" ezizokwehlisa izindleko zokulima.
Ekugcineni
Ngokwaleka umkhiqizi wokudla okuzinhlamvu uyingxenye nje into emshinini emhlabeni jikelele ebopha izintengiso, kanjalo umlimi oyedwa akakwazi ukushintsha intengiso yomvuno wakhe. Lokhu kwenza ukuthi babhekwa njengabantu abamukela intengiso, abasibo abantu abakwazi ukubopha intengiso, ngakho-ke indlela yokumaketha ekhethwa ngumlimi ibalulekile, ifanele ibhekwe kahle, ngolwazi, ngaphambi kokuqala ukutshala.
<fn>PulaImvula.Marketing.2008-04.zu.txt</fn>
Marketing Zulu



Ukumaketha ukuze uthole intengiso enhle



Instructions:

Folio strap: Ukumaketha ummbila

Byline: Silinganiswe nesifundo iAgribusiness Management Course sikaJane McPherson



Kungcono ube nemakethe ngaphambi kokutshala ukudla ofuna ukukhiqiza, ngoba kukhona abaningi abalimi abatshala masinya, bese bayathemba nje ukuthi bazothola intengiso enhle ngesikhathi bevuna. Ngalesi sikhathi kubalulekile ukuthi ube nesu ukumaketha umvuno wakho ngendlela ezokulethela inzuzo enhle.



Amasu ukumaketha afanele ahambelane namasu okuqala ukutshala isitshalo ofuna ukusikhiqiza. Ikhono lomlimi ukumaketha ukudla kwakhe kulingana nekhono lakhe lokutshala nokukhiqiza ukudla okuthile. Kufanele ukhulise ikhono lakho lokumaketha, kufanele wandise ulwazi lakho mayelana nezindlela zokumaketha. Isu lokumaketha elilandelwa ngumlimi oyedwa noma inkampani elilimayo kuyingxenye yezinto ezidingekayo uma ufuna ukuphatha izindleko nezingozi ngendlela efanelekile ezokulethela inzuzo nakusasa. Umsebenzi wokulima unezingozi eziningi futhi ngesinye isikhathi zingavela ngendlela ongazange ucabange ngayo. Ukwehla nokukhuphuka kwentengiso kwenza ukuthi kubenzima ukubheka phambili, kodwa kudingekile. Isu elihle lokumaketha kungasiza umlimi ukwehlisa izindleko nokuvela kwezingozi ezihambelana nokwehla nokukhuphuka kwentengiso yomkhiqizo.



Isimo sakho maqondana nezingozi ezikhona kuzokukhombisa ukuthi ukhetha indlela enjani yokumaketha umkhiqizo wakho. Ngeminyaka eminingi edlule bekukhona ihlelo lokubamba imakethe ngentengiso ebophekile, kodwa abalimi abaningi bebakhala ngoba bethi abayitholi inzuzo efanelekile ngaleyo ntengiso. Ngokwamanje, intengiso ebophekile ayisekho, sekukhona ihlelo elibizwa ngokuthi i-'free-market, imakethe elikhululekile, kodwa manje abalimi bayakhala ngoba abakwazi ukuphatha lawo mamakethe ahlukile. Onke amahlelo okumaketha ahambelana nezinto ezinsha ezinzima ezilinda phambili, kodwa kubalulekile ukuthi umlimi ebambe onke amathuba eza ngakuye awasebenzise ukuthola inzuzo.



Ukwenza amaphutha kuyinto eyenzeka njalo empilweni yethu - ukwenza amaphutha ekulimeni nakho kuyenzeka. Kodwa, uma siqhubeka ukuphinda ukwenza lawo maphutha njalonjalo, asingeke siye phambili, asingeke sithuthuke; kufanele singawaphindi amaphutha akudala - kungcono ukubhekana nezingozi ezinsha ezingavela bese sizokwazi ukuqhubeka, ukuya phambili.



Ukuhlola amasu awayizolo okumaketha

Izintengiso ozitholile ngeminyaka edlule zikujabulisile noma cha?

Yimaphi amasu okumaketha asebenze kahle?

Kungani ucabange ukuthi izinyathelo ozithathile sisebenze kahle?

Lingakanani inani lentengiso olitholile uma ulilinganisa nentengiso engaphansi, engaphezulu emaphandleni noma ulilinganisa nentengiso ejwayelekile emhlabeni jikelele?

Yimaphi amasu okumaketha angazange asebenze kahle?

Kungani amanye amasu akho okumaketha azange asebenze kahle?

Uqonde ukuyaphi ngesu lakho lebhizinisi lokulima ngezinyanga ezingu-12 futhi nangeminyaka emihlanu elandelayo - kuzoba nomthelelo onjani ezindleleni ofuna ukumaketha umvuno wakho ngaleso sokhathi?



Sinjani isimo sebhizinisi sami sokulima ngokwamanje?

Kufanele ubheke ukulima kwakho njengokubheka ibhizinis. Kanjalo-ke kudingeka okulandelayo:

Hlola isimo sezomnotho webhizinisi lakho jikelele.

Kubalulekile ukuthi amastetimende aqondene nezimali zonyaka odlule - lokhu kufanele kubekhona konke: amastetimende enzuzo, ezindleko, izimali ezingenile namabhalansi afanele agciniswe.

Amashidi akhombisa inzuzo ezothalakala ngakusasa, ukungena nokuphuma kwezimali namashidi okubhalansa kuzosiza ululinganisa ukuthi inani lentengiso lommbila elingahlali ndawonye lizonomthelelo onjani ebhizinisi sakho.

Ngesikhathi esithile onyakeni lapho kungekho imali esikhwameni singasiza ukukunceda ukuthola isu elinye lokumaketha umkhiqizo wakho.

Inshuwalense, ukukhiqiza nokuba nesu lokumaketha kuhambelana nendlela ubheka ukuphatha kwezimali zakho.



Ukuqonda ukuthi ufuna ukuthola intengiso engakanani

Uma ungazi ukuthi inani lezindleko zakho zokutshala lingakanani, kuzobanzima ukuthola ukuthi kufanele uthole umkhiqizo (ngamathani) ongakanani ukuze uthole inzuzo. Cabanga ngalokhu okulandelyo:

Linganisa (bala) zonke izindleko zakho zokukhiqiza ukudla okuthile ngehektheli elilodwa.

Bala izindleko ezidingeka masinya - izimbewu, umanyolo, idizili, umuthi wokhula nezifo, abasebenzi abaholayo neshuwalense.

Bala izindleko ezibophekile ezizongena ekukhiqizweni kommbila bese uyakulinganisa nentengiso yomvuno ukubona ukuthi uzokwazi ukukhokhela izindleko futhi uthole nenzuzo. Funa imakethe elizokulethela leyo nzuzo. Izindleko ezibophekile zifana nalokhu: ukuqasha, intelo (uma ubolekile), iholo labantu abakusebenzela, nogesi (lezi zindleko ziyaqhubeka noma utshala noma ungatshali).

I"Breakeven" kungachazwa kanje: inani lentengiso elizokwenza ukuthi izindleko ezibophekile zizolingana nalelo nani, ngaphandle kokuthola inzuzo.

Ukukhiqiza ummbila ngokwejwayelekile kuyingxenye yemisebenzi evama ukwenziwa epulazini elithile. Ukufuya izimphahla esibayeni noma esigangeni nokuhlanganisa ummbila ngezinye izinto zokufuya lezo zimphahla kungaba isizathu sokukhiqiza ummbila. Futhi ummbila ungaba isitshalo esibalulekile epulazini lapho kushintshwa khona izinhlobo zezitshalo njalonjalo. Ngakho-ke kubalulekile ukukhumbula ukulinganisa nokubala zonke lezi zinto uma ufuna ukuthola inani lentengiso eliyi'minimami' - khumbula ukubala nalezo zenzelelo (izinzuzo) ezihambelana nokukhiqiza umvuno othile.

Usebhizinisini, ngakho-ke uma ufuna ukuqhubekela phambili ngale bhizinisi yakho kufanele uthole inzuzo njalo ngayo imisebenzi oyenzayo epulazini yakho.



Kunzima ukuba umlimi okhiqiza ukudla - kukhona eziningi izinto ezifuna zihlolwe ngaphambi kokuthatha izinyathelo ezithile. Uma ushiye ukwenza ukumaketha umvuno ngaphambi kwesikhathi, futhi awuqondi kahle ukuthi kufanele uqhubeke kanjani, kungcono ukuvakashela i-Agri-business eliseduze nawe ukuthola umlayezo. Qaphela kodwa ukuthi usithola kuphi iseluleko, kukhona abantu abaqotho abalungile lapho ngaphandle abakwazi ukukusiza - bafune uze ubathole!







<fn>PulaImvula.MarketingMaize.2009-10.zu.txt</fn>
Marketing (Maize) Zulu

Taolo ya papatÃ…Â¡o le mathata a batÃ…Â¡weletÃ…Â¡i ba rena



Instructions:

Folio strap: Taolo

Byline: Jane McPherson, molaodi wa Lenaneotlhabollo la Balemi la Grain SA (go akaretÃ…Â¡wa ditsopolo go tÃ…Â¡wa go Thuto ya Taolo ya Polasa ka maikemiÃ…Â¡etÃ…Â¡o a go hlagiÃ…Â¡a Poelo)

To be translated:

Theko/thekiÃ…Â¡o

Bokaakang bja setÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa

Nyako (Demand)

Phepo (Supply)

Tekatekano (Equilibrium)



PapatÃ…Â¡o ya dijo e akaretÃ…Â¡a ditiro tÃ…Â¡ohle tÃ…Â¡a kgwebo tÃ…Â¡eo di amegago tshepelong ya dijo le ditirelo go tloga go batÃ…Â¡weletÃ…Â¡i go ya go bareki.



TlhaloÃ…Â¡o ya kgopolo

Lenaneo la papatÃ…Â¡o ya dijo ke togaganyo ye e raraganego ye e turago ya dikanale (channels), baboelanyi (middlemen) le ditiro tÃ…Â¡a papatÃ…Â¡o tÃ…Â¡eo di nolofatÃ…Â¡ago tÃ…Â¡weletÃ…Â¡o, phatlalatÃ…Â¡o le kananyo (exchange) ya phepo ya dijo tÃ…Â¡a setÃ…Â¡haba. Bogolo le bohlokwa bja lenaneo le bo oketÃ…Â¡egile go ya ka tÃ…Â¡welopele ya temobotsebitsebi (specialised agriculture), toropofatÃ…Â¡o le dintlha tÃ…Â¡e dingwe tÃ…Â¡a leago le ekonomi (socio-economic trends). PapatÃ…Â¡o ke tshepelo ye e atlegilego (productive process) ye e oketÃ…Â¡ago mohola wa sebopego, wa lefelo, wa nako le wa thuo wa diphahlo tÃ…Â¡a polasa (farm commodities). Mohola wo o oketÃ…Â¡wago tshepelong ya papatÃ…Â¡o ya dijo o tiiÃ…Â¡a ditshepelo tÃ…Â¡e di atlegilego temong (compliments the productive processes in farming). Tshepelo ya papatÃ…Â¡o e bopa kgokaganyo ye bohlokwa ya batÃ…Â¡weletÃ…Â¡i ba dijo le bareki mme e huetÃ…Â¡wa ke methopo ya leago, theknolotÃ…Â¡i le melao le melawana (norms) ya setÃ…Â¡haba. Lenaneo la papatÃ…Â¡o ya dijo le phuthologile ka baka la go fetoga ga dinyakwa tÃ…Â¡a batÃ…Â¡weletÃ…Â¡i le bareki ba dijo.



Mehola ya papatÃ…Â¡o e akaretÃ…Â¡a ditiro tÃ…Â¡e di fapanego tÃ…Â¡e di phethagatÃ…Â¡wago tshepelong ya setÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa go tloga boemong bja mathomo go fihla sebopegong sa sona sa mafelelo bjalo ka phahlo ya moreki. Ka tlwaelo mehola ye e hlophelwa magorong a mararo a magolo, e lego la sebopego (physical), la nolofatÃ…Â¡o (facilitating) le la kananyo (exchange), ka tsela ye e latelago:



Mehola ya sebopego

Kgobelo (accumulation);

Tlhaolo (sorting);

Poloko (storage);

Thwalo (transport);

TshepetÃ…Â¡o (processing);

Phuthelo (packaging); le

PhatlalatÃ…Â¡o (distribution).



Mehola ya nolofatÃ…Â¡o

Letlotlo (finance);

TÃ…Â¡hireletÃ…Â¡o mabapi le kgonagalokotsi (risk bearing);

TlhophiÃ…Â¡o (grading);

TekanetÃ…Â¡o (standardisation);

TÃ…Â¡weletÃ…Â¡opele (promotion); le

TsebiÃ…Â¡opapatÃ…Â¡o (market information).



Mehola ya kananyo

Go reka (buying); le

Go rekiÃ…Â¡a (selling).



Taolo ya papatÃ…Â¡o ka fao e ama tshepelo ya go tloga punong go fihla thekiÃ…Â¡ong ya setÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa seo se tÃ…Â¡weleditÃ…Â¡wego polaseng, e ka ba ka sebopego sa tlhago (raw form) goba mola mohola wa sona o okeleditÃ…Â¡we (value-added). BatÃ…Â¡weletÃ…Â¡i ba lebane le mathata a mmalwa a magolo mabapi le papatÃ…Â¡o ya ditÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa tÃ…Â¡a bona, go swana le tÃ…Â¡e di latelago:

Tlhaelo ya tsebo goba bokgoni bja papatÃ…Â¡o;

Tlhaelo ya tsebiÃ…Â¡opapatÃ…Â¡o;

Maatlakananyo ao a sa lekanego (uneven bargaining power);

Bothata bja go kaonafatÃ…Â¡a ditheko/dithekiÃ…Â¡o ka maatla a sehlopha (group action); le

Go laola tÃ…Â¡weletÃ…Â¡o (output) ya bona.



Bokgoni (efficiency) bja papatÃ…Â¡o bo na le khuetÃ…Â¡o ye bohlokwa mabapi le thekiÃ…Â¡o ye e amogelwago ke batÃ…Â¡weletÃ…Â¡i, ka fao bo huetÃ…Â¡a le ditseno tÃ…Â¡a bona.



TlhaloÃ…Â¡o ya mmaraka

Mmaraka o hlaloÃ…Â¡wa bjalo ka lefelo leo go lona barekiÃ…Â¡i ba ba dumelago (go rekiÃ…Â¡a) ba kopanago le bareki bao ba dumelago (go reka) mme ba Ã…Â¡uthiÃ…Â¡a ditÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa goba ditirelo ka theko/thekiÃ…Â¡o yeo ba kwanago ka yona.



Dinepo tÃ…Â¡a taolopapatÃ…Â¡o ye e napagetÃ…Â¡ego

Go thekga (sustain) sephetho le kemo ya letlotlo la kgwebo le gona go leka ka maatla go kaonafatÃ…Â¡a dintlha tÃ…Â¡e.

Go kaonafatÃ…Â¡a maemo a peakanyo, thulaganyo, tiriÃ…Â¡o le tshepediÃ…Â¡o ya taolopapatÃ…Â¡o.

Go kaonafatÃ…Â¡a tshepelo ya go tÃ…Â¡ea diphetho (decision-making process) mabapi le taolopapatÃ…Â¡o - eng, neng le gona kae?

Go kgonthiÃ…Â¡a go hwetÃ…Â¡a ga tsebiÃ…Â¡opapatÃ…Â¡o ye e nepagetÃ…Â¡ego.



TsebiÃ…Â¡o mabapi le theko/thekiÃ…Â¡o

Matseno

Ditheko/dithekiÃ…Â¡o le ditseno di kgatha tema ye bohlokwa diphethong tÃ…Â¡e di amago papatÃ…Â¡o. Ditheko/dithekiÃ…Â¡o le ditseno di huetÃ…Â¡a poelo le kabo (allocation) ya methopo ya papatÃ…Â¡o. Theko/thekiÃ…Â¡o ye e amogetÃ…Â¡wego (accepted price) e bega gore ge go se na le thibelo ya papatÃ…Â¡o (market interference), theko/thekiÃ…Â¡o, tekanetÃ…Â¡o ya tÃ…Â¡homiÃ…Â¡o (level of consumption) le tekanetÃ…Â¡o ya tÃ…Â¡weletÃ…Â¡o (level of output) tÃ…Â¡ohle di laolwa ke nyako le phepo.



Nyako

Bareki ba lebane le bothata bja go kgetha. Ba na le dinyakwa tÃ…Â¡e mmalwa, mohlamongwe tÃ…Â¡eo di hlokago mellwane - eupÃ…Â¡a ditseno tÃ…Â¡a bona di segetÃ…Â¡we mellwane. Ba leka go kgetha diphahlo tÃ…Â¡e di itÃ…Â¡ego tÃ…Â¡eo di tlogo kgotsofatÃ…Â¡a dinyakwa tÃ…Â¡a bona bokaone, ntle le go tshela mellwane ya ditseno tÃ…Â¡a bona. Nyako ya setÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa e ka hlaloÃ…Â¡wa bjalo ka kamano gare ga theko le bokaakang bjoo bo rekwago mmarakeng wo o itÃ…Â¡ego. Molao wa nyako o re ge theko ya phahlo e le godimo, bareki ba ka se e reke ka bontÃ…Â¡i, eupÃ…Â¡a ge theko ya yona e le fase, bareki ba tla e reka ka bontÃ…Â¡i. Ge phahlo e tura, go ka ba bareki ba se kae fela bao ba ka ratago go e reka mola phahlo ye e sa turego e ka rekwa ke bareki ba bantÃ…Â¡i. Batho ba bangwe ba tla tÃ…Â¡wela pele go reka phahlo ye e turago, eupÃ…Â¡a e sego ka bontÃ…Â¡i.



Nyako re ka re ke kamano gare ga theko ya phahlo le bokaakang bjoo bo rekwago. Ge theko ya setÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa e namelela go tloga go R9,00 go ya go R10,50, bareki ba ka tlogela go se reka. Ge theko e ka fokotÃ…Â¡ega ya ba R7,50, ba tla se reka go feta pele. Bokaakang bjo bo nyakegago bja phahlo ye e itÃ…Â¡ego bo oketÃ…Â¡ega go ya ka go fokotÃ…Â¡ega ga theko ya yona.



Lenaneo la 5.3.1: Bokaakang bjoo bo nyakegago bja setÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa ka ditheko tÃ…Â¡a go fapana. (Kamano ye e swantÃ…Â¡hetÃ…Â¡wa ka krafo mo go seswantÃ…Â¡ho sa 5.3.1)





Theko ya setÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa



Bokaakang bja setÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa bjoo bo rekwago



R16,50

0



R15,00

200



R13,50

400



R12,00

600



R10,50

800



R 9,00

1 000



R 7,50



1 200
















SeswantÃ…Â¡ho sa 5.3.1: Krafo ya nyako (demand curve)









Nyako





























0 200 400 600 800 1000 1200 1400

Bokaakang bja SetÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa









Mothalotshekamo wo o tswalanyago theko le bokaakang bjo bo nyakegago o bitÃ…Â¡wa krafo ya nyako (demand curve).



Phepo

Bokaakang bja setÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa goba tirelo efe kapa efe bjoo bo tÃ…Â¡weletÃ…Â¡wago ke bokaakang bjoo barekiÃ…Â¡i ba dumelago le gona ba kgonago go bo rekiÃ…Â¡a ka thekiÃ…Â¡o ye e itÃ…Â¡ego.



Mola nyako e le kamano gare ga theko ya setÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa le bokaakang bjoo bo rekwago, phepo yona ke kamano gare ga thekiÃ…Â¡o ya setÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa le bokaakang bjoo barekiÃ…Â¡i ba dumelago go bo rekiÃ…Â¡a. Ge thekiÃ…Â¡o ya setÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa e le ya fase, go rekiÃ…Â¡a setÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa seo ga go hlagiÃ…Â¡e poelo mme go tÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa bokaakang bjo bonyane bja sona. Ge thekiÃ…Â¡o ya setÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa e namelela godimo kgwebo e hwetÃ…Â¡a poelo ye kaone mme barekiÃ…Â¡i ba oketÃ…Â¡a bokaakang bja sona. Ka go realo, ge thekiÃ…Â¡o e namelela, bokaakang bja setÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa seo bo a godiÃ…Â¡wa. Kamano ye ya gare ga thekiÃ…Â¡o le bokaakang bjo bo tÃ…Â¡weletÃ…Â¡wago e bitÃ…Â¡wa molao wa phepo (law of supply). Lekola ka moo bokaakang bjo bo tÃ…Â¡weletÃ…Â¡wago bo fetogago le thekiÃ…Â¡o ge theko ya dinyakwa (input prices), theknolotÃ…Â¡i le ditetelo di sa fetoge. Lenaneo la 5.3.2 le bontÃ…Â¡ha palo (bokaakang) ya dihambeka (hamburgers) tÃ…Â¡e di tÃ…Â¡weleditÃ…Â¡wego ke morekiÃ…Â¡i ka dithekiÃ…Â¡o tÃ…Â¡a go fapana. MotÃ…Â¡weletÃ…Â¡i o okeletÃ…Â¡a palo go ya ka fao thekiÃ…Â¡o ya tÃ…Â¡ona e namelelago.



Lenaneo la 5.3.2: Ã…Â etule ya phepo ya setÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa (dihambeka)



ThekiÃ…Â¡o ya setÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa

Bokaakang bja setÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa bjoo bo tÃ…Â¡weletÃ…Â¡wago



R16,50

1 200



R15,00

1 000



R13,50

800



R12,00

600



R10,50

400



R9,00

200



R7,50

0









SeswantÃ…Â¡ho sa 5.3.2: Krafo ya phepo sSupply curve)





































0 300 600 900 1200 1500 1800 2000

Quantity of hamburgers





Mothalotshekamo wo o tswalanyago thekiÃ…Â¡o le bokaakang bjo bo tÃ…Â¡weleditÃ…Â¡wego o bitÃ…Â¡wa krafo ya phepo (supply curve). Mothalo wo o bontÃ…Â¡hago phepo o a rotoga ka ge thekiÃ…Â¡o ye e namelelago e Ã…Â¡upa phepo ye e nameletÃ…Â¡ego.



Tekatekano ya nyako le phepo

SeswantÃ…Â¡hong sa 5.3.3 dikrafo tÃ…Â¡a phepo le nyako di bontÃ…Â¡hwa mmogo. Lemoga gore dikrafo (methalo) tÃ…Â¡a phepo le nyako di kopana mo go itÃ…Â¡ego. Felo fao di kopanago go bitÃ…Â¡wa tekatekano ya mmaraka (market equilibrium). ThekiÃ…Â¡o yeo dikrafo tÃ…Â¡e pedi tÃ…Â¡e di gahlanago go yona e bitÃ…Â¡wa thekiÃ…Â¡o ya tekatekano (equilibrium price) mme bokaakang bja gona bo bitÃ…Â¡wa bokaakang bja tekatekano (equilibrium quantity).









SeswantÃ…Â¡ho sa 5.3.3: ThekiÃ…Â¡o ya tekatekano



Phepo



P*







Tekatekano



Pe





Nyako













Q1 Qe Q**



0 300 600 900 1200 1500 1800 2000



Bokaakang bja setÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa











ThekiÃ…Â¡ong ya tekatekano bokaakang bja setÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa bjoo bareki ba dumelago go bo reka bo lekanetÃ…Â¡a thwii bokaakang bjoo barekiÃ…Â¡i ba dumelago le gona ba kgonago go bo rekiÃ…Â¡a. ThekiÃ…Â¡o ya tekatekano e fela e bitÃ…Â¡wa "market clearing price" ka ge thekiÃ…Â¡o ye e kgotsofatÃ…Â¡a mongwe le mongwe papatÃ…Â¡ong - bareki ba kgonne go reka tÃ…Â¡ohle tÃ…Â¡eo ba bego ba nyaka go di reka, mola barekiÃ…Â¡i bona ba kgonne go rekiÃ…Â¡a tÃ…Â¡ohle tÃ…Â¡eo ba bego ba nyaka go di rekiÃ…Â¡a.



Dintlha tÃ…Â¡eo di huetÃ…Â¡ago dithekiÃ…Â¡o tÃ…Â¡a ditÃ…Â¡weletÃ…Â¡a tÃ…Â¡a temo

Dintlha tÃ…Â¡eo di huetÃ…Â¡ago dithekiÃ…Â¡o tÃ…Â¡a ditÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa tÃ…Â¡a temo di ka hlophelwa magorong a mane:

La mathomo: mabaka a phepo ao a huetÃ…Â¡ago dithekiÃ…Â¡o tÃ…Â¡a ditÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa le dilewa tÃ…Â¡a temo a akaretÃ…Â¡a diphetho mabapi le tÃ…Â¡weletÃ…Â¡o, boso, disenyi le malwetÃ…Â¡i, lefelo leo go bunwago go lona le ditÃ…Â¡wantle.

La bobedi: mabaka a nyako a akaretÃ…Â¡a ditseno, ditheko/dithekiÃ…Â¡o, dilo tÃ…Â¡eo bareki ba di ratago le gona ba di kgethago, badudi ba naga le diyantle.

Karolo ya mmaraka wa dijo e ama legoro la boraro: e huetÃ…Â¡a dithekiÃ…Â¡o tÃ…Â¡a ditÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa tÃ…Â¡a temo ka ditiro tÃ…Â¡a koketÃ…Â¡amohola, ditheko/dithekiÃ…Â¡o, ditshenyegelo le maano a khwetÃ…Â¡o ya dijo.

La mafelelo: mmuÃ…Â¡o o ka huetÃ…Â¡a dithekiÃ…Â¡o tÃ…Â¡a ditÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa tÃ…Â¡a temo ka go thekga dithekiÃ…Â¡o, ka go laola phepo, ka thuÃ…Â¡o ya tÃ…Â¡helete, ka maikemiÃ…Â¡etÃ…Â¡okgwebo, goba ka maikemiÃ…Â¡etÃ…Â¡o ao a huetÃ…Â¡ago nyako ya gae ya dilewa.



Nakong ye e fetilego go be go gopolwa gantÃ…Â¡i gore temo ya Afrika-Borwa e hlaotÃ…Â¡we le gona e arogane le ekonomi ya setÃ…Â¡haba le ya ditÃ…Â¡habatÃ…Â¡haba. Ka fao dithekiÃ…Â¡o tÃ…Â¡a ditÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa tÃ…Â¡a temo le ge e ka ba ditseno go tÃ…Â¡wa go ditÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa tÃ…Â¡a temo di ile tÃ…Â¡a huetÃ…Â¡wa kudu ke dintlha tÃ…Â¡a ka gare tÃ…Â¡a go swana le diphetho tÃ…Â¡a batÃ…Â¡weletÃ…Â¡i, maikemiÃ…Â¡etÃ…Â¡o a mmuÃ…Â¡o, theknolotÃ…Â¡i ya temo, maemo a boso le go nyaka dijo ga bareki.



Lehono kgopolo yeo ga e sa le gona. Lebakeng la sebjalebjale la gonabjale (age of globalisation) ga go na karolo ya ekonomi, go akaretÃ…Â¡a le temo, yeo e ka hlaolwago ka botlalo, le gona ka moo go kgontÃ…Â¡hago, go ekonomi ya lefase. Go feta fao go thomile go ba bohlokwa go fokotÃ…Â¡a ditiro tÃ…Â¡a mmuÃ…Â¡o (government intervention) tÃ…Â¡a go huetÃ…Â¡a dithekiÃ…Â¡o tÃ…Â¡a ditÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa tÃ…Â¡a temo le ge e ka ba kgwebo mono Afrika-Borwa. Gonabjale dithekiÃ…Â¡o tÃ…Â¡a ditÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa tÃ…Â¡a temo mo Afrika-Borwa di theilwe godimo ga phepo le nyako ya ditÃ…Â¡habatÃ…Â¡haba gammogo le phepo le nyako ya mo gae.



Phapano ya ditheko/dithekiÃ…Â¡o tÃ…Â¡a Diphahlo

Go na le mabaka a a fapanago ao a dirago gore dithekiÃ…Â¡o tÃ…Â¡a ditÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa tÃ…Â¡a temo di fetogafetoge. Lehlakoreng la phepo go fetoga ga diphetho tÃ…Â¡a batÃ…Â¡weletÃ…Â¡i mabapi le tÃ…Â¡weletÃ…Â¡o, maemo a boso, disenyi le malwetÃ…Â¡i le ditiragalo tÃ…Â¡e dingwe tÃ…Â¡a sewelo di huetÃ…Â¡a lefelo leo le bjalwago, dipuno le dithekiÃ…Â¡o. BatÃ…Â¡weletÃ…Â¡i ba kgona go laola dintlha tÃ…Â¡e dingwe tÃ…Â¡a phepo, eupÃ…Â¡a e sego tÃ…Â¡ohle. Le ge batÃ…Â¡weletÃ…Â¡i ba leka go lekantÃ…Â¡ha phepo le nyako, tlhago e ka ba Ã…Â¡itiÃ…Â¡a. MotÃ…Â¡weletÃ…Â¡i a ka itokiÃ…Â¡etÃ…Â¡a dithekiÃ…Â¡o tÃ…Â¡e di akanywago goba ditetelo tÃ…Â¡e di amanago le lefelo leo go tlogo bjalwa dibjalo tÃ…Â¡e di itÃ…Â¡ego, mafelelong a tla a hwetÃ…Â¡a puno ye e lego ka fase ga palogare goba dibjalo tÃ…Â¡e a di bjetÃ…Â¡ego di tÃ…Â¡weleditÃ…Â¡we ka bontÃ…Â¡i go fetiÃ…Â¡a (pheteledi), seo se gatelelago dithekiÃ…Â¡o fase, goba setÃ…Â¡weletÃ…Â¡wa seo se rekwa nageng ya ntle sa rekiÃ…Â¡wa ka thekiÃ…Â¡o ya fase mono gae.



DithekiÃ…Â¡o gantÃ…Â¡i di fetoga ka baka la maitekelo a batÃ…Â¡weletÃ…Â¡i a go okeletÃ…Â¡a goba go fokotÃ…Â¡a tÃ…Â¡weletÃ…Â¡o. ThekiÃ…Â¡o ya godimo e hlohleletÃ…Â¡a kokeletÃ…Â¡o ya tÃ…Â¡weletÃ…Â¡o goba papatÃ…Â¡o, seo ka bosona se iÃ…Â¡ago dithekiÃ…Â¡o fase. DithekiÃ…Â¡o tÃ…Â¡a fase goba tÃ…Â¡a godimo temong di na le mokgwa wa go ipeakanya (correct themselves). Ka tlwaelo go na le ditiego tÃ…Â¡e di kwagalago (logical delays) temong tÃ…Â¡eo di Ã…Â¡itiÃ…Â¡ago motÃ…Â¡weletÃ…Â¡i go tÃ…Â¡ea dikgato semeetseng mabapi le diphetogo tÃ…Â¡a thekiÃ…Â¡o. Seo se huetÃ…Â¡ago dithekiÃ…Â¡o ke maitshwaro a kakaretÃ…Â¡o a batÃ…Â¡weletÃ…Â¡i bohle.



Dintlha tÃ…Â¡eo di amago nyako di huetÃ…Â¡a le phetogo ya dithekiÃ…Â¡o temong. Dikamanokgwebo tÃ…Â¡a ditÃ…Â¡habatÃ…Â¡haba di kgokaganya batÃ…Â¡weletÃ…Â¡i le mebaraka ya Afrika-Borwa le bareki le batÃ…Â¡weletÃ…Â¡i lefaseng ka bophara. Ka fao diphetogo tÃ…Â¡e di bago gona dithekiÃ…Â¡ong tÃ…Â¡a ditÃ…Â¡habatÃ…Â¡haba di huetÃ…Â¡a dithekiÃ…Â¡o tÃ…Â¡a mo gae semeetseng. Afrika-Borwa e kgatha tema ye nnyane mebarakeng ya lefase ya diphahlo tÃ…Â¡a temo, ka ge diyantle tÃ…Â¡a rena di bopa karolwana ye nnyane ya kgwebo ya lefase le ge e ka ba ya diyantle tÃ…Â¡e kgolo, tÃ…Â¡a go swana le kgwebo ya lehea yeo e etilwego pele ke Amerika (USA), kgwebo ya boya (wulu) yeo e laolwago ke Australia le kgwebo ya beine yeo e buÃ…Â¡wago ke Fora. Mabaka ao a itlhagiÃ…Â¡ago mebarakeng ya lefase a na le khuetÃ…Â¡o ye bohlokwa mabapi le dithekiÃ…Â¡o tÃ…Â¡a mo gae.



Ditseno tÃ…Â¡a bareki mono gae, thwalo ya baÃ…Â¡omi le maemo a kgwebo a huetÃ…Â¡a nyako le theko ya dijo.



Khuduego Karolong ya TÃ…Â¡weletÃ…Â¡omabele (crisis in the Grain Producing Sector)

Mo lebakeng le batÃ…Â¡weletÃ…Â¡i ba dibjalo tÃ…Â¡a mabele ba lebanwe ke mathata a magolo ka ge ba sa hlwe ba kgona go tÃ…Â¡weletÃ…Â¡a mabele ka dithekiÃ…Â¡o tÃ…Â¡a gonabjale. Ditshenyegelo mabapi le dinyakwapÃ…Â¡alo (input costs) di feta mohola (value) wa mabele ao a tÃ…Â¡weletÃ…Â¡wago.



Bolemi/borui ke kgwebo mme go swana le kgwebo efe le efe bo swanetÃ…Â¡e go tswala dipoelo, go sego bjalo bo tla felela. BatÃ…Â¡weletÃ…Â¡i ba Afrika-Borwa ba fepa setÃ…Â¡haba mme ge dikgwebo tÃ…Â¡a bona di felela tÃ…Â¡ohle, batho ba tlo jang? Karabo ya molaleng ke gore re tla reka dijo tÃ…Â¡e re di hlokago dinageng tÃ…Â¡a ka ntle. Go bjalo, eupÃ…Â¡a nnete ke gore go reka dijo ka ntle re swanetÃ…Â¡e go ba le tÃ…Â¡helete (foreign exchange) ya go lefela ditÃ…Â¡wantle tÃ…Â¡eo. Nageng ye nngwe le ye nngwe go na le seo se bitÃ…Â¡wago 'tekanelo ya tefo' (balance of payment) - ka motheo ke tekanelo ya tÃ…Â¡helete yeo naga e e hwetÃ…Â¡ago ka diyantle tÃ…Â¡e di rekiÃ…Â¡wago le tÃ…Â¡helete yeo naga e rekago ditÃ…Â¡wantle ka yona. Ge re se na le diphahlo tÃ…Â¡e di lekanego tÃ…Â¡a go iÃ…Â¡a ntle go hwetÃ…Â¡a tÃ…Â¡helete (foreign exchange), go ka se be le tÃ…Â¡helete ya go reka dijo tÃ…Â¡e di hlokegago dinageng tÃ…Â¡a ka ntle, mme se se tlo huetÃ…Â¡a toto ya dijo tÃ…Â¡a setÃ…Â¡haba.



Mo lebakeng le mebaraka e hlola kgonagalokotsi (risk) ya tlhaelo ya dijo mono Afrika-Borwa - naga ya rena e na le maatla a go tÃ…Â¡weletÃ…Â¡a dijo tÃ…Â¡ohle tÃ…Â¡e re di hlokago go be go Ã…Â¡ale pheteledi yeo re ka e rekiÃ…Â¡etÃ…Â¡ago dinaga tÃ…Â¡e di neanago mellwane le rena. Le ge go le bjalo, ge thekiÃ…Â¡o ya mabele yeo batÃ…Â¡weletÃ…Â¡i ba e amogelago e sa kaonafatÃ…Â¡we, maemo a a ka se swarelele lebaka le letelele. Bothata bja go hlagiÃ…Â¡a poelo bo ama batÃ…Â¡weletÃ…Â¡ikgwebo gammogo le batÃ…Â¡weletÃ…Â¡i ba ba hlabologago - bohle ba swanetÃ…Â¡e go hwetÃ…Â¡a poelo. Re swanetÃ…Â¡e go nagana gabotse ka tÃ…Â¡weletÃ…Â¡o ya mabele - lebaka leo le dirago gore dithekiÃ…Â¡o tÃ…Â¡a ona di be tÃ…Â¡a fase ke lefe, mme MmuÃ…Â¡o o tlo dira eng go Ã…Â¡ireletÃ…Â¡a batÃ…Â¡weletÃ…Â¡i ba rena, bao e lego mothopo wa dijo le tlhale ya rena?

<fn>PulaImvula.Measure.2007-12.zu.txt</fn>
Measure Zulu



Ukulinganisa kuletha ulwazi



Instructions:

Folio strap: Management

Byline: Jane McPherson, umphathi wephrogramu lokuThuthukisa leGrain SA

Ngezikhathi zakudala, ngaphambi kokuba ukulima kukhule kwaba umsebenzi obhekene nenzuzo nokuthola imali, abalimi abazange banake ukulinganisa kakhulu.



Basebenzise umquba okhona emasimini abo - basakaze umquba okhona ngaphambi kokuvuna. Basebenzise izinkabi, amahhashi noma izimbongolo ukudonsa igeja, futhi bashonise igeja ngokujula okuzokwazi ukudonswa yilezo zilwane. Batshale izimbewu ezisesakeni ebeliboshwe ezinceleni ngesandla - ngelikhono lesandla kuphela. Bahlakule ngezandla futhi bazame ukubulala izifo ngezindlela ebezikhona futhi bavune ngezandla - bebangazi ukuthi batshale amahektheli amangaki futhi bebangazi ukuthi bavune umvuno ongakanani. Bebaqonde nje ukwazi ukuthi umvuno uzokwanele ukubeka ukudla etafuleni nokufuya izimpahla ngonyaka ozayo. Kodwa manje izinto sezishintshile...



Ngokwamanje kufanele kudingeka ukuthi silinganise - ukulinganisa nokubala okwandayo kusilethela ikhono lokuthola ikhono lokuqondisa nokwandisa indlela siphatha umsebenzi wethu wokulima. Kulesi sibhalo sizohlola, sizoxoxa sizobhekana nezinto thina esingabalimi sifanele sizilinganise.



Amasimu

Kudingeka ukuthi sazi ubukhulu bamasimu esiqonde ukuwatshala. Konke ukubala kwenani lamandla kagandaganda, inani ledizili, inani lezimbewu, inani likamanyolo nelamakhemikhali kufanele kulingane nobukhulu bensimu ezotshalwa.



Umhlabathi

Imihlabathi iyehluka ngezindlela eziningi: njengokujula nangesimo. Kufanele sazi uhlobo lomhlabathi nokujula kwawo ensimini ngayinye ngayinye lapho sifuna ukutshala khona - ungacabangi ukuthi umhlabathi wakho uyafana kuzo zonke izindawo! Uhlobo nokujula komhlabathi kubaluleke kakhulu lapho ukhetha ukuthi uzotshala uhlobo lwezitshalo olunjani - ezinye izinhlobo zezitshalo awukwazi ukuzitshala emhlabathini ongashonile ngokujula. Lapho unamasimu anomhlabathi angashonile ngokujula akusho ukuthi uvelwe ingozi - kusho nje ukuthi ubothola iqiniso maqondana nezitshalo ongazitshala kulawo masimu ukuze uthole inzuzo (ngamanye amazwi, uhlobo lotshani olungatshala emhlabathini ompofu ukwakha amadlelo azokulethela inzuzo).



Inani lokudla nesimo sobumuncu (pH) emhlabathini

Zonke izitshalo zimunya ukudla emhlabathini ukuze zikwazi ukumila zikhule. Ezinye izinto njengemvula nokuhamba kwamanzi phakathi emhlabathini kungaba nesithunzi enaneni lokudla okungatholakala emhlabathini. Lapho umlimi ethatha amasampula omhlabathi uzokwazi ukubona ukuthi isimo sokudla sinjani futhi inani lobumuncu (pH) linjani emhlabathini. Uma umhlabathi umuncu kakhulu kodwa ukudla okwanele kukhona, isitshalo asingeke sikwazi ukumunya lowo kudla. Uma singazi ukuthi isimo somhlabati sinjani, asingeke sikwazi ukulinganisa ukuthi kuzodingeka umanyolo onjani nongakanani ukuze sikhiqize ukudla okuhle.



Ukushisa nokubanda

Zonke izinhlobo zezitshalo zinomkhawulo wokushisa lapho zehluleka ukumila kahle. Kufanele sazi ukuthi inani lokushisa nokubanda lizobanjani ngonyaka wonke, futhi ukuthi isithwathwa sokuqala sizofika nini. Lapho sesinayo yonke le mininingwane singakhetha ukuthi nguluphi uhlobo lwesitshalo oluzozwana nesimo sezulu nangobude besikhathi sokumila esikhona endaweni silima khona. (Khumbula ukuthi isikhathi sokumila siqala ngesikhathi sokutshala bese siya esikhathini sokuvuthwa kokudla - isikhathi esizokufika ngaso isithwathwa sokuqala sizokutshela ukuthi isikhathi sokumila sigcina nini).



Inani lemvula

Kubaluleke kakhulu ukwazi izulu livama ukuna kangakani njalo ngonyaka endaweni lapho ulima khona, futhi ukwazi ukuthi kuvama ukoma ngaziphi izikhathi. Thina sonke siyazi ukuthi asikwazi ukutshela izulu ukuthi lifanele line nini, kodwa uma sibheka imvula evama ukuna njalo ngonyaka singacabanga ngokuthi sifanele silime kanjani ngonyaka ozayo. Ngezinsuku zakwamanje inhlaziyo yesimo sezulu esizokuza ishaya khona kakhulu futhi iyasitshela ukuthi kuzofika nini ukoma nobumanzi ngaphambili kwezinyanga eziningi - kufanele usebenzise lolu lwazi ngendlela efanelekile. Ukulinganisa inani lemvula akunzima (izilinganiso ezingamaphulastiki zingatholakala kalula futhi kufanele uzibeke ezindaweni ezahlukene epulazini lakho). Emva kokuna kwemvula kufanele uyilinganise ubhale phansi inani. Imilimitha eyodwa enethayo ingena emhlabathini imanzisa umhlabathi kancane - kufanele ulinganise inani lemvula ukuze uzokwazi ukuthi umhlabathi umanziswe kangakani.



Inani lezitshalo ehektheleni

Kubaluleke kakhulu ukuthi utshale inani lezimbewu eliqondile ehektheleni ukuze uthole inani elifanelekile. Inani lezitshalo elifanelekile alifani kuzo zonke izindawo futhi lingahluka endaweni eyodwa ngoba kungaba khona izinhlobo zomhlabathi ezahlukene. Isizathu sokubaluleka kwenani lezitshalo yilokhu: isitshalo esodwa sidinga ukudla namanzi okuthile ukuze sikwazi ukumila ngawo wonke amandla aso - uma inani lezitshalo lingaphansi kakhulu, umkhiqizo uzoba ngaphansi futhi, uma izitshalo ziningi kakhulu zizoncintisana ukuthola amanzi nokudla bese umkhiqizo uzophinda ube ngaphansi. Kufanele umlimi azi kahle ukuthi ububanzi ngaphakathi kwemisele kufanele kubenjani futhi ukuthi izitshalo zisondelene kangakani emiseleni - lokhu kubalulekile emkhiqizweni wokudla okuzinhlamvu.



Inani lokuthela umanyolo

Izitshalo zidinga ukudla ukuze zikwazi ukumila nokukhiqiza ukudla okuzinhlamvu. Inani lokudla elidingekayo kuhambelana nenani lomvuno oqonde ukuvuna (inani elijwayelekile umlimi angalithola ensimini ethile nangesitshalo esithile). Umphumelo wamasampula omhlabathi uzokhombisa isimo sokudla okukhona emhlabathini ngasikhathi esithil. Maqondana nalokhu inani lokudla okudingeka ukufakwa lingalinganisekwa. Umanyolo udingeka kakhulu ima sifuna ukukhiqiza umvuno omuhle, kodwa uyadula. Ngakho-ke kubalulekile ukubala nokuthola inani eliqondile likamanyolo esizowufaka emhlabathini.



Ukusebenzisa amakhemikali (umuthi wokubulala izifo nokhula)

Lokhu kungenye into lapho ukulinganisa kubalulekile kakhulu. Onke lamakhemikhali afika ngomlayezo okhombisa inani afanele athelwe ngalo. Lokhu kubaluleke kakhulu. Inani lomuthi libalwe lilinganiswe ngokuqaphela okukhulu ukuze umlimi athole umphumelo omuhle angalimazi izitshalo zakhe noma imvelo. Inani lokuthela lo muthi livama ukutholakala ngokulinganisa umuthi namanzi bese kuyahlanganiswa - isibonelo, ilitha eli-1 lomuthi lihlanganiswa ngamalitha angu-250 ukuthela ehektheleni elilodwa (lokhu kulinganisa kubalulekile futhi). Amakhemikali asetshenziswa ekulimeni angadala ingozi enkulu futhi ayadula - ngakho-ke kufanele ahlanganiswe ngendlela efanelekile. Ukulinganisa komshini ofafazayo kungenye into ebalulekile ekulimeni.



Ukulinganisa inani lomvuno

Ngemuva kokwenza yonke le misebenzi, ulinganisile ukuthi uthole umvuno ongakanani ehektheleni elilodwa? Kudingeka umsebenzi omningi ukukhiqiza umvuno omuhle, futhi ekugcineni kufanele uqonde kahle ukuthi uphumelel kanjani. Uqale ngomhlabathi - wase walima waphinda wakhetha isitshalo ofuna ukusitshala, waphinda wakhetha uhlobo lwaleso sitshalo, wakhetha inani likamanyolo ofuna ukulifaka, wakhetha amakhemikhali oqonde ukuwasebenzisa nenai lawo - konke lokhu bekudla isikhathi, amandla nemali eningi. Bese uthola ukudla emasimini okufanele kuvunwe futhi okufanele kuthengiswe - manje kufanele ubale kahle ukuthi ithani elilodwa belinezindleko ezingakani futhi uthole inzuzo engakanan. Ngale ndlela kuzokhanya ukuthi uyitholile yini imbuyiselo ngenxa umsebenzi wakho noma cha.



Kule programu yethu yokuthuthukisa abalimi sithola abaningi abalimi abangazi ukuthi amasimu abo angakanani, abangazi ukuthi umhlabathi unjani ujula kangakanani, bangazi isimo sokudla emhlabathini, umanyolo abazowuthela, inani lezitshalo, njll. Kufanele kulinganiswe zonke lezo zInto. Ngale ndlela uzoqhubeka ube umlimi wezomnotho.





<fn>PulaImvula.MeasurementOpot.2008-10.zu.txt</fn>
Measurement (OPOT) Zulu

Izimbewu nomanyolo - khumbula ukulinganisa!



Instructions:

Folio strap:

Byline: Imininingwane itholakala esifundweni seAgricultural Contracting

Photos:

Isihwayo

Umunwe

Ipuleti

Ihophela likamanyolo

Ukuhamba kwamanyolo

Ukuhambisa amandla

Okuhambisa umanyolo (Auger)

Indawo umanyolo uphuma khona

Ithumbu eliqondisayo

Ihophela lezimbewu

Isango elihambisa umanyolo (lishushuluza liphakame lehle)

Isakhi esinyakazisayo

Idiski elindiyazayo

Isondo eliyikanyezi (Star wheel)

Isondo eliyisphesheli elihambisa uhlelo lokulinganisa

Amasondo acindezelayo asetshenziswa ukuhambisa amandla.



Umsebenzimshini olinganisa izimbewu nomanyolo



Ukulinganisa izimbewu - amapulantela anamapuleti

Kukhona izindlela eziningi zokulinganisa ububanzi bokubekwa bezimbewu. Indlela ejwayelekile kakhulu yileyo esebenzisa ipuleti elinezimbobo (likhonjiswa lapha ngaphansi).



Idiski elilinganisayo linesiyingelezi sezimbobo, ubukhulu balezi zimbobo bufanele bungenise imbewu eyodwa ngasikhathi sinye. Lapho idiski lindiyaza (lijikajike), lishushuluza (lihamba) phezu kwepuleti elinembobo eyodwa. Ingxenye yediski inesivalo enesihwayo (scraper) esisusa (esihwaya) izimbewu ezilala phezu kwalezo ezisembotshwini lapho idiski lijikajika. Ngaphakathi kwalesi siphalo kukhona futhi umunwe onespringi ogijima phezu kwediski ocindezela imbewu iphume iwele phakathi kwalembobo eyodwa esepuletini ngaphansi kwediski. Ukwakhiwa nobukhulu bezimbobo kubalulekile ukuqinisa ukuthi kuzongena imbewu eyodwa njalonjalo futhi ingabambeki embotshwini ihluleke ukuwela noma ukungena kuleyo mbobo eyodwa epuletini iphumele emhlabathini.



Ukulinganisa izimbewu - amapulantela asebenzisa umoya

Kukhona izinhlobo ezimbili zamapulantela asebenzisa umoya - enye inhlobo isebenza ngokucindezela okuphendukile (lokhu kusho ukuthi imunya imbewu ukuze ingene embotswini), bese kukhona inhlobo esebenza ngokucindezela okuya phambili (lokhu kusho ukuthi iphuphutha imbewu ukuze ingene embotshwini). Ubukhulu bezimbewu akubalulekanga kakhulu kumapulantela asebenza ngomoya imbewu imunyeka embotshwini, akunandaba ukuthi ingakanani. Inani lezimbewu ezitshalwayo lihambelana nokugijima (ispidi) kwepulati elijikajikayo.



Ukulinganisa umanyolo

Ukulinganisa okuhambisa umanyolo (Auger)

Isakhi esijwayelekile esihambisa umanyolo sibizwa ngokuthi I auger esifana nesikulufu. Lesi sikulufu sihlezi ngaphansi ngaphakathi kwehopha (ibhakete eliphatha umayolo). Ngokwejwayelekile lesi sikulufu sihanjiswa ngeketanga elisuka esondweni elihamba emhlabathini elinikeza amandla. Lapho sindiyaza umanyolo ubanjwa emaceleni esikulufu bese uhanjiswa lapho uphumela khona.



Indlela yokushintsha ukulinganisa yilokhu: shintsha amasphrokethe ahambisa iketanga ngaphakathi kwebhakete nesondo eliletha amandla.



Ukulinganisa amadiski

Isakhi esiyidiski esilinganisa inani likamanyolo siyathandeka kakhulukazi kumapulantela angakaduli kakhulu. Idiski lokulinganisa alifani nesikulufu esihambisa umanyolo. Kakhulukazi umanyolo uyaziphumela ebhaketeni likamanyolo bese idiski elindiyazayo lisiza ukukhipha umanyolo. Isakhi esinyakazisa umanyolo ngukhalo (ridge) oluphezu kwediski olusiza ukunyakazisa umanyolo ukuze uphume ungene emhlabathini.



Ukulinganisa kungashintshwa ngokuvula noma ukuvala imbobo noma isango lapho umanyolo uphuma khona.



Ukulinganisa isondo eliyinkanyezi

Isakhi eliyinkanyezi elilinganisayo nguhlelo lokulinganisa oluqondile.



Isondo eliyinkanyezi lingaphakathi kwehophela (ibhakete) kodwa lineminwe endiyaza (ejikezela) evela ngaphandle kwebhakete.



Ngaphakathi kwebhakete umanyolo ubanjwa yiminwe yalelo sondo, lapho isondo lindiyaza umanyolo uyadonswa ukuze uphume ebhaketeni uwele phakathi kwethumbu.



Ukulinganiswa kwesondo eliyinkanyezi kungenzeka ngezindlela ezintathu:

Shintsha amasphrokethe alijikizayo ukuze lijike masinya noma kancane.

Shintsha isondo eliyinkanyezi ufake elinye elineminwe emide noma emifushane.

Ezinye izinhlobo zamasondo ayizinkanyezi zinesango elifana nesakhi esilinganisayo esiyidiski. Uma uvula isango kuzophuma umanyolo omningi.



Ukuhambisa uhlelo lokulinganisa

Sesifundile ukuthi zinjani izakhi zepulantela futhi zingasetshenziswa kanjani ukulinganisa inani lezimbewu nelikamanyolo - kodwa manje kufanele kuthi sibuze ukuthi lezo zakhi zihanjiswa kanjani?

Uhlelo olulinganisayo luvama ukuthola amandla ukujika esondweni elisekela ipulantela. Futhi amasondo acindezelayo ngesinye isikhathi asetshenziswa ukuhambisa amandla nokusekela ipulantela. Ngesinye isikhathi kuboshelwa isondo elinye epulanteleni elenza lowo msebenzi. Lelo sondo lingasinda ngokwenele kodwa lingacindezelwa phansi ngespringi ukuze lizobamba kahle lingasheleli. Kukhona futhi okokunyathela (treads) nokunye okungafakwa ukuvimba ukuthi isondo lishelele kakhulu.



Ispidi sokundiyaza kwesondo eliletha amandla sihambelana nespidi sikagandaganda - uma ugandaganda ugijima kakhulu, nalelo sondo lizogijima kakhulu. Uhlelo lwamageri, amasphrokethe namaketanga lusetshenziswa ukulinganisa ispidi sokundiyaza kwezakhi ezilinganisa inani lezimbewe, futhi kokhona olunye uhlelo lwamageri, amasphrokethe namaketanga okulinganisa ukugijima kwezakhi zikamanyolo.



Qaphela: amapulantela ahlukile anezakhi zokulinganisa ezahlukile- isibonelo, ezinye izinhlobo zinamaliva akwazi ukuvula noma kuvala indawo lapho izimbewu nomanyolo kuphuma khona.



Ukushintsha ispidi sezakhi kusetshenziswa amareyisho amageri - kufanele uqonde kahle ukuthi lowo mgomo usebenza kanjani.



<fn>PulaImvula.Mechanisation.2008-04.zu.txt</fn>
Mechanisation Zulu

Imishini: uyayithenga, uyayiqasha noma uthola omunye umuntu ozokusebenzela?



Instructions:

Folio strap: Ukusebenzisa imishini

Byline: Lokhu kuthathwe kwemenyuwali ebhalwe nguJane McPherson ebizwa ngokuthi iAgribusiness Manual



Umlimi wakwamanje uzama ngaso sonke isikhathi sokuthola inzuzo nokwehlisa izindleko maqondana nezindlela zokusebenzisa ogandaganda, umshini wokuvuna neminye imishini.



Lokhu kuyinto ebalulekile lapho ufuna ukulima. Imishini emisha ingabonakala njalo ezinsukwini zeNAMPO Harvest Day njalo ngonyaka, futhi kuyakhanya ukuthi yonke imishini isenamandla amakhulu (horsepower noma kilowatt). Lokhu kuhambisana nobukhulu namandla emishini eyandayo njalo - ugandaganda, umshini owenza ufolishi, amageja nezikofela ezilima izindawo ezibanzi kakhulu.



Imali ebizwayo ukuthenga imishini nokuyiphatha njalo iyanda masinya ngeminyaka nangeminyaka. Futhi, uboqaphela ukuthi ungalimi ngesikhathi esingafanelekile ngoba lokhu kuzokwehlisa inani lomvuno.



Lapho ubeka phansi amasu akho ukuthola umkhiqizo othile ekulimeni kwakho ukuthola inzuzo, kubalulekile ukuthi ucabange ngelikhono lemishini onazo. Emva kokuhlola ukuthi kukhona imishini enjani, umlimi uzokwazi ukuthi kufuneka ugandaganda ongakanani onamandla angakanani.



Ubukhulu bogandaganda namandla ayo ukudonsa kufanele kuhambelana nobukhulu bemishini ekhona ezodonswayo. Lapho uqondile ukuthi leso simo sinjani, uzokwazi ukubona ukuthi isikhathi, amandla ukulima, ukuhlakula, ukutshala nokunye kuyalingana.



Manje-ke umlimi kufanele acabange ngokuthi unayo imishini ekwanele yokwenza umsebenzi odingekayo. Mhlawumbe ungacabanga ukuthenga eminye imishini noma ungaqasha omunye umuntu ozokwenza umsebenzi othile. Isibonelo: ungaqasha umkhontilaki ukwenza umsebenzi omkhulu njengokulima, nokuripha, nokunye. Emva kwalokhu umlimi engaqhubeka ukwenza umsebenzi osele ngemishini enayo (sicela ukuthi ubheke imenyuweli ebizwa ngokuthi i"Contractors Course" uma ufuna imininingwane eminye).



Umlimi ufanele aqonde ukuthi uzokwazi ukusebenzisa imishini yakhe ukuze eqede umsebenzi wakhe ngesikhathi esithile, noma kuzobangcono ukuqasha eminye imishini noma ukuthola umkhontilaki ozomsebenzela. Kufanele futhi ukuthi umlimi eqonde kahle ukuthi lingakanani inani lezindleko ezibophekile lokuthenga leyo mishini, inani lokwehla kwentengo ngesikhathi, inani lezintelo, inani lokuyiphatha, lokuyilondoloza, inshuwalense njalonjalo. Kufanele ecabange ngazo zonke lezi zinto. Izindleko ezidaleka lapho umlimi ezama ukukhokhela imali ebolekiwe ukuthenga imishini kungamdalela ingozi ekulimeni kwakhe. Kodwa, uma ungenayo imishini efanelekile awungeke ukwazi ukulima nokutshala nokuvuna ngesikhathi esidingekayo.



<fn>PulaImvula.Mechanisation.2009-11.zu.txt</fn>
Mechanisation (Maize) IsiZulu

Okwemishini - kuphathwa ngubani?



Instructions:

Folio strap: Okwemishini

Byline: UWillie KotzÃƒÂ©, oqobelelana nolwazi: ukuqeqesha nokuthuthukisa Iphrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi



Mhlawumbe wayenenhlanhla yokuthola ogandaganda neminye imishini yokulima kuMnyango Wezokulima noma kumunye umhlangano. Bekungenzeka futhi ukuthi awuzange uthole lezo zinto ngokwakho umuntu oyedwa, kodwa uzithole ukuze uzisebenzise nabanye abalimi. Lokhu kuyinkinga. Kodwa ungathokoza ngoba kukhona abaningi abanye abalimi abazange bathole neze ogandaganda nemishini yokulima.



Okwemishini kuyinthokozo, kodwa kudinga ukuphathwa ngendlela efanelekile. Kukhona izibopho ezinkulu ezisemahlonjweni zalabo abayisebenzisayo imishini. Izindlela zokuphatha imishini ngendlela efanelekile kufanele kuxoxwe ngazo ngaphakathi kweqembu ngaphambi kokuthatha izinyathelo zokuya phambili - kufanele kuvunyelwane ngaphakathi kweqembu ngendlela yokuphatha konke lokhu ukuze nikwazi ukusebenzisa lezo zinyathelo nakusasa.



Izizathu ezingadala ukuphambana

Kukhona izizathu ezahlukene ezingadala ukuphambana maqondana nokuphatha ogandaganda neminye imishini - ezinye ziyalandela:

Kufanele abantu abasebenzisa le mishini bakhokhe imali na? Noma kunjalo, kungani?

Abantu abasebenzisa le mishini bafanele bakhokhele bani?

Lapho kudingeka ukuthi bakhokhe imali, inani laleyo mali izobalwa kanjani - izobalwa maqondana nehora noma ngehektheli?

Abaningi abantu bangafisa ukusebenzisa imishini ngosuku oluthile - kanyekanye.

Umlimi oyedwa ungaba namasimu amaningi futhi ufuna ukulima kuwo wonke amasimu - kodwa abanye abalimi banensimu eyodwa encane. Kuzosetshenziswa imishini engakani ehektheleni elilodwa endaweni yomuntu oyedwa?

Abalimi bazolitholaphi idizili? Kuzodingeka ukuthi umuntu oyedwa aye egalaji athenge ibhakethe, noma kuzoba khona ithangi elikhulu lapho onke amalunga eqembu bazokwazi ukudonsa idzili?

Uma idizili lithengwa ngobukhulu, ngubani ozophatha ukusebenzisa lelo dizili?

Idizili lizothengiswa ngenani elilingana nalelo lithengwe ngalo, noma intengiso izophakanyiswa kancane ukuze iqembu lithole inzuzo encane ezosetshenziswa ukukhokhela izindleko zokuphatha ipulazi?

Uma khuphuka into kugandaganda, ngubani ozokulungisa?

Emva kokusebenza ngogandaganda, kufanele ubuyiselwe ngethangi eligcwele noma qha?

Abashayeli bogandaganda - kungashayela noma ubani, kufanele kube ngumshayeli okhethiwe, noma umuntu onelayisense lokushayela ugandaganda?

Le mishini inikezwe kubani?

"Abanini" bale mishini bayaziwa ngamagama abo (sib. Imishini izosetshenziswa ngabantu abakhethiwe noma ingasetshenziswa ngabo bonke abantu bomphakathi?)

Abantu baqonde ukwenzani ngale mishini kakhulukazi? (Bafuna ukulima nokutshala noma bafuna ukuyisebenzisa ukuthutha izimpahla (intilansipoti?)).

Imishini izobekwa kuphi - endaweni lapho bangayithola lapho beyifuna noma emzini wabantu abakhethiwe?

Ukusevisa ogandaganda kuzokwenziwa kuphi?

Ngubani ozophatha amarekhordi ukukhombisa ukuthi imishini ifanele iseviswe?



Okumahlombeni kwabanini

Abanini bayasazi isibopho sabo maqondana nokusebenzisa le mishini?

Kukhona uhlelo olukhombisa indlela yokusebenzisa le mishini?

Kukhona imikhombiso noma imilayezo maqondana nalokhu okulandelayo:

Obani abangasebenzisa imishini futhi nangasiphi isikathi?

Obani abavunyelwe ukusebenzisa imishini?

Ngubani ozobuyisela izindleko?

Ngubani ozophatha nokulingisa imishini?

Kukhona ukuqeqesha kwalabo abazophatha imishini?

Kukhona izinyathelo ezizosiza lapho kuvela ingozi (ukulonda)?

Ukufakela noma ukubuyisela imishini esengasebenzi?

Inshuwalense yemishini?

Ukubheka isimo semishini?

Inkontilaki nalabo abasebenzayo? (Uyahola lowo muntu oshayelayo noma qha? Njll.)

Inkontilaki ngomnini womhlaba - kuzokwezekani futhi ngayiphi indlela?

Isikhathi - bazoqala nini bazoqeda nini?

Izindlela zokulinganisa imishini yokufafaza namapulantela?

Ukuphatha amabhuku njalo emva kokuqeda umsebenzini othile - isibonelo: emva kokufafaza insimu ngomuthi, kuzoba khona amarekhodi azokhombisa ukuthi kuthelwe maphi amakehemikhali?

Ukuthola nokukhokhela idizili?



Abasebenzayo (abashayeli)

Obani abakwazi ukushayela ugandaganda? (Ngubani ozobizwa ukushayela augandaganda?)

Kukhona ukuqeqesha kwabashayeli ngaphambi kokubanikeza imishini?

Ngubani ozofundisa (ozoqeqesha) umshayeli maqondana nomlayezo wemanyuweli lomshayeli?

Kusemahlombeni kwabani ukuphatha abashayeli?

Kukhona umshayeli oyedwa oshayela ugandaganda othile noma kukhona abashayeli abanye abashayela ugandaganda ngezinye izikhathi?

Uma kukhona abashayeli abaningi, ngubani ophatha ugandaganda ekugcineni?

Ngubani obheka ugandaganda njalo ekuseni ngaphambi uya emasimini?

Ngubani ozoqinisa ukuthi isimo sifanelekile, siphilile njalonjalo?

Kukhona izinto zokulungisa nokuhlanza imishini?

Izinkinga ezivelayo zizobikwa kubani?

Kuzothathwa ziphi izinyathelo lapho kufanele kulungiswe izinto eziphukile?

<fn>PulaImvula.MechanisationMaize.2009-05.zu.txt</fn>
Mechanisation (Maize) IsiZulu

Ukusebenzisa imishini - into enciphisa amandla abaningi abalimi

Instructions:

Folio strap: Imishini

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi



Lapho ufisa ukuba umlimi wezomnotho akungeke kuthathe isikhathi eside sokubona ukubaluleka kokusebenzisa imishini - ogandaganda nayo yonke imishini yasepulazini. Ekuqaleni lapho usalima indawana encane ungaphumelela ukusebenza ngezandla noma ungasebenzisa amadonki noma izinkabi. Kodwa lapho uqala ukulima amahektheli amaningi uzodinga ukusebenzisa imishini ukuze wenze umsebenzi omningi esikhathini esimfushane.



Sibone kaningi ukuthi abalimi abaningi bayahluleka ukuqhubeka ngoba abanayo imishini noma imishini yabo ayiphilile kahle. Ugandaganda ongakwazi ukusebenza awusizi umlimi nakanjani.



Ukuhlola imishini

Lapho unayo imishini noma ufuna ukuthenga imishini, kufanele uyihlole kahle kuqala:



Ogandaganda

Uma uhlola ugandaganda, bheka okulandelayo:

Hlola inani lamanzi nowoyela.

Thola irekhodi lokuseviswa kwalowo mshini.

Bheka ukuthi amathaya anjani.

Bheka ukuthi azikho izindawo lapho kuvuza uwoyela - azifuneki.

Dumisa injini ulalele ukuthi iduma kanjani.

Sebenzisa ikhlashi namageli - kuhamba kahle konke noma qha?

Faka umshini (njengeskofela) bese uyawuphakamisa ukuhlola ukuthi uhlelo lamahayidroliki lusebenza kahle.

IPTO lisebenza kahle?

Onke amageji nezibanyana kusebenza kahle?

Donsa umshini ukubona ukuthi ugandaganda unamandla.



Ugandaganda

IModeli

kW

Isimo (lo gandaganda usasebenza kahle? Uma qha, yisho kuthi ikhuphi inkinga bese ucabanga ngezindleko zokulungisa)

Inani

























































































Amapulantela

Bheka ukuthi kuyipulantela elisebenza kanjani - linamapuleti, lisebenza ngevakyumi (umoya) noma lisebenzisa iminwe?

Ipulantela litshala amalayini amangaki?

Bophela ipulantela kugandaganda. Faka izimbewu nomanyolo emabhakethini. Hambisa ugandaganda endaweni elingana na-10 meter bese uhlola ukuthi onke amalayini ayasebenza. Lapho izimbewu nomanyolo akuphumi ngokufanele, hlola izakhi ezifanele zihambe ufune ukuthi ikuphi inkinga.

Bheka ukuthi akhona na amanye amapuleti (lapho lisebenzisa amapuleti).

Ipulantelar

Uhlobo

Isibalo samalayini

Isimo (chaza)

Ububanzi ngaphakathi kwemisele

































































Isifafazo esisebenza ngebhumi

Ngaphambi kokubophela umshini kugandaganda, hlola ileveli likawoyela ephampini.

Bophela isifafazo kuPTO. Sihambise bese uhlola ukuthi onke amanozili ayasebenza.

Hlola isicindizelo.

Uma kukhona inkinga, bheka ukuthi ikuphi - kungaba iphampu, ifiltiri noma amanozili.

Lapho umshini awusebenzi kahle, uzokwazi ukuwulungisa noma qha?

Isifafazo

UHlobo

Ubukhulu/Isibalo samanozili

Isimo (chaza)













































Eminye imishini yokulima

Hlola umzimba - ugobekile noma ufoklozile? (Bheka izindawo lapho ushiselwe khona).

Hlola onke amabhawoti nezinye izindawo zokubopha.

Hlola izakhi ezingena emhlabathini - kudingeka ezinsha?

Hlola amaphayipi namaphampu - kusebenza kahle futhi ziyavuza na?

Hlola amasondo - bheka isicindezelo somoya.

Hlola amabheringi - anegrisi futhi ahamba kahle na?

Umshini

Uhlobo

Ubukhulu

Isimo (chaza)



















































































































Qinisa ukuthi ukuhlola kwakho kogandaganda nemishini ukwenze kahle, qinisa futhi imishini izokwazi ukusebenza kalula endaweni yakho - akusizi ukuthola umshini omncane bese wena ufuna ukulima amasimu amaningi. Kungcono ukuthola inzuzo endaweni encane nokulahlekelwa imali endaweni enkulu. Sebenzisa amasimu asemandleni akho kuphela.

<fn>PulaImvula.Member(maize).2011-04-07.zu.txt</fn>
Member (Maize) Isizulu
Ngenza njani ukuba ilunga leGrain SA?
Folio strap: Ukwandisa inzuzo
Byline: Kubhalwe nguJane McPherson, umphathi wePhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi
Bonke abantu abakhiqiza ukudla okuzinhlamvana bangaba amalunga eGrain South Africa. Kukhona izinhlobo zamalunga, kodwa ngokwejwayelekile kukhona kakhulu amalunga angabalimi bezomnotho nalabo abangamalunga equmbi lokufunda.
Ukuba ilunga lezomnotho ngokugcwele kubiza R2 ngethani lokudla okukhiqizwayo, kodwa hhayi ngaphansi kweR570 (iVAT ihlanganisiwe lapha).
Kukhona amaqumbi okufunda abiza R10 ngonyaka kuphela. Uma kukhona abantu abafuna ukwakha iqumbi lokufunda futhi ukuba amalunga eGrain SA, thintana noMphathi wokuThuthukisa endaweni eduze nawe - ikheli nezindlela zokuthintana naye uzokuthola ekugcineni kwale ncwadi yethu. Umgomo walamaqumbi okufunda ngukuhlangana njalo ukuxoxana ngazo zonke izinto ezihambelana nokukhiqiza ukudla okuzinhlamvana. Uma uyilunga lequmbi kusho futhi ukuthi uzokwazi ukuya kuzo zonke (ziningi) izifundo zokuqeqesha ezinikezwa iGrain SA njalo ngonyaka.
Sithemba ukuthi abaningi abalimi abasathuthukayo abasakhulayo bazoba amalunga ezomnotho ngokugcwele eGrain SA ngenkokhelo yabo yeR2 ngethani abalivunayo. IGrain SA lidinga ubulunga bakho ukuze sizokwazi ukukhulumela nokulwela bonke abalimi abakhiqiza ukudla okuzinhlamvana lapha eSouth Africa.
<fn>PulaImvula.Miss(maize).2010-10-13.zu.txt</fn>
Miss (Maize) IsiZulu
Dumela amathuba akho, ungawalahli
Instructions:
Folio strap: Ukwakha isu lokukhiqiza
Byline: UPhonnie du Toit, ARC-Grain Crops Institute
Grabber: Kufanele uphaphame, ithuba elihle lingeza kuye masinye, kufanele ulibone!
Grabber: Zama ukungasebenzi kakhulu ngezinye izinto ngoba uzolahlekelwa ithuba elibalulekile elidingekayo ukukhiqiza ngendlela enomphumelo omuhle.
Ngoba abakhiqizi bokudla okuzinhlamvu bathemba njalo ukuthi unyaka ozayo uzobangcono bakha imisebenzi yabo njalo ngonyaka nangonyaka. Ngaleso sikhathi esimfushane kungavela ithuba lokuqhubeka mhlawumbe kanye ngonyaka. Abakhiqizi kaningi baluza amathuba ukunciphisa izindleko nokuvimba ukulahlekelwa komvuno ngoba abadumeli ithuba lapho kusekhona isikhathi.
Kungavela amathuba amahle ngesikhathi lapho kulungiselwa ukutshala nangaso sonke isikhathi izitshalo zimila.
Ithuba elihle lokuthenga
Vula amehlo ukuze ubone izinto ezinhle ezithengiswa ngemali ephansi. Bheka kahle ngesikhathi izitshalo zimila ukuthi izinto ozisebenzisayo epulazini zisebenza kahle noma cha. Lokhu kuzokusiza ukukhetha izinto ezizokusiza kahle. Inqola ethengiswayo endalini ngemali ephansi ingaba usizo olukhulu kusasa.
Isikhathi esilungile sokutshala
Lokhu kuyithuba elilahlwa ngabalimi abaningi. Kaningi imishini engabhekwa kahle kwenza ukuthi kulahleke isikhathi, awukwazi ukutshala ngesikhathi esifanelekile. Ekugcineni kokutshala kuyisikhathi esihle sokubheka nokulungisa imishini yakho. Emva kokuyilungisa nokuvimba ukugevuzeka kufanele ibekwe endaweni ezovika enye ingozi. Kanjalo akungeke kuthathe isikhathi sokulungisa imishini lapho kufika isikhathi sokutshala, futhi izindleko zizoba phansi. Uma kufika isikhathi sokutshala wena ufanele ukuthi wazi konke kulungile, uzokwazi ukuphatha umsebenzi wakho ngamandla.
Ukulondoloza umhlabathi
Uma kuvela isiphepho semvula esikhulu kungadala ingozi enkulu ezitshalweni. Lapho kulahleke umhlabathi wangaphezulu awukwazi ukuwubuyisela. Nokho ukulondoloza umhlabathi kuyinto efanele yenzwe njalonjalo ukuthuthukisa ipulazi, kufanele futhi abalimi bazibheke izindawo lapho ukugukuleka komhlabathi kungenzeka. Imvula ingafika nje ngesikhathi esingafalekanga. Lapho ubona ukuthi kukhona indawo ethambile enkontulini uboyilungisa masinya. Lokhu kungaba ithuba lakho lokuvimba ukugukuleka komhlabathi wakho.
Bulala ukhula ngesikhathi esifanelekile
Kukhona amakhemikheli amahle abulala ukhula emmbileni, kodwa noma lo muthi usebenza kahle, kufanele kuhambelane nesimo sezulu esifanelekile. Thatha ithuba lokuthela lo muthi ngosuku lapho kungekho umoya noma lapho kushisa kakhulu noma lapho komile. Ubukhulu bokhula bubalulekile uma ufuna ukulubulala kahle. Ngokwejwayelekile kungcono ukubulala ukhula lapho izitshalo zokhula zisencane. Kubalulekile ukuhlola njalo ukuthi izitshalo zingakanani - ummbila nokhula. Kungcono ukubulala ukhula masinya.
Vikela izitshalo zakho zingalimazwa izifo
Izilokazane njengalezo eziqopha izinkuni zingadala ingozi enkulu lapho kutshalwe khona ummbila namabele. Lokhu kungenzeka masinya. Eziningi izilokazane zingabulalwa masinya ngamakhemikheli. Kodwa uma uthatha isikhathi eside sokufaka lo muthi, awungeke usebenze kahle. Lapho izihlava (izibungu) zithola isikhathi sokukhula, umuthi awusasebenzi kahle. Ngakho-ke kubalulekile uhlole izitshalo zakho njalonjalo ukhethe isikhathi esifanelekile sokuthela umuthi ozosebenza kahle.
Isikhathi esifanelekile sokuvuna
Kukhona izinhlobo zezitshalo ezifanele zivunywe ngesikhathi esithile esifanelekile. Njengamantongomane, uma uvuna masinya kakhulu noma uthatha isikhathi eside sokuvuna, ikhwalithi lokudla luzobaphansi. Ukuqonda kahle ukuthi yisiphi isikhathi esifanelekile sokuvuna kufanele umlimi ebheke izinto eziningi: umbala wezimbewu, isimo sezulu nezifo ezingabakhona. Usoya ngesinye isikhathi uyaphohloka ensimini lapho uvuthwa. Uma umlimi ethatha isikhathi eside ngaphambi kokuvuna lokhu kuphohloka kungenza ukuthi kulahleke ukudla okuningi. Ungabolahla ithuba lokuthola zonke izinhlamvu ngesikhathi uvuna.
<fn>PulaImvula.MmeJane(maize).2011-04-07.zu.txt</fn>
UJane(Maize) Isizulu
UNkz Jane uthi...
Folio strap:
Photo: Use a new photo of Jane
Lo nyaka sizame ngamandla ukuphatha ukhula, kodwa sithole ukuthi abalimi abaningi bahlulekile ukuphatha ukhula ngendlela efanelekile ngoba izulu belina kahulu. Lo nyaka bekuyisibonelo esihle esikhombisa ukuthi ukuphatha ukhula ngamakhemikeli kuyindlela yokuya phambili! Ezindaweni eziningi bekumanzi kakhulu, abalimi bebangakwazi ukuhlakula ngaphakathi kwemisele, futhi abaningi bhlulekile ekugcineni ukulwa nokhula.
Manje kuyisikhathi esifanelekile sokubheka amasimu akho ngoba kanjalo uzobona ukuthi ungavelelwa izinkinga ezinjani ngonyaka ozayo. Ukhula alufanele lukwethuse - kungaba kngaba khona ukhula omila iminyaka neminyaka, uzobona nje ukuthi seluyamila, noma ukhula ozomila ngonyaka ozayo uzomila ngezimbewu eziwe emhlabathini ngesikhathi usebenza emsimini lo nyaka.
Kusenesikhathi sokushintsha indlela osebenza ngayo emasimini akho. Khumbula okulandelayo:
Ungaziyeki izindawana ezincane lapho kumila khona ukhula, phatha leyo ndawana ingandi kakhulu.
Bheka ukuthi nguhlobo luni lokhu - kufanele usazi isitha esifuna ukudala ingozi, sibulale masinya.
Ungayeki isitshalo sokhula sibe nezimbewu, eziningi izitshalo zokhula ezimila iminyaka neminyaka ziyakwazi ukumila ngezimbewu nangezintanga.
Phatha ukhula ngendlela ejwayelekile lapho utshala. Khumbula ukufuna njalo amakhemikeli amasha abulala izinhlobonhlobo zokhula.
Ubovimba ukuthi ukhula ungamili emaceleni kwamasimu (wenakker). Ukwanda kokhula lapha kungasuka kungene ensimini yonke.
Qinisa ukuthi uyilungise kahle insimu ngaphambi kokutshala, akufuneki kubekhona ukhula ensimini ngaphambi utshala. Lokhu kuzosiza isitshalo sakho ithuba lokumila ngaphandle kokuncintisana nokhula ukuthola ukudla.
Uma kukhona izithombo ezimila iminyakana, cabanga ukusebenzisa indlela ebizwa ngokuthi "no-till" yokutshala. Kanjalo uzokwazi ukubulala ukhula ngamakhemikeli.
Lima amasimu lapho kukhona izithombo zokhula ezimila iminyakana. Ukulima kulimaza lolukhulu kakhulu (Bheka 7 ngaphezulu, ngesinye isikhathi kungaba ngcono ukusebenzisa amakhemikeli ukuzibulala).
Qaphela ukuthi awusakazi ukhula ngemishini lapho uya kwenye insimu - izimpande nezigaxa zokhula zingasala emishinini. Uma ujahile ukuqala ukulima insimu ensha, ungakhohlwa ukuhlanza imishini yakho.
Yenza imaphu lepulazi lakho bese ukhombisa lapho ukuthi lezizinhlobo zokhula zimila kuphi, kanjalo uzokhumbula ukuziphatha kulezo zindawo ngonyaka ozayo.
Sinenhlanhla ngoba kungathi intengiso yokudla okuzinhlamvana iyakhuphuka - ngikholwa ukuthi lokhu kusazoqhubeka ukuze wena ongumkhiqizi uzokwazi ukuthola inzuzo emva kokuvuna nokuthengisa umvuno wakho. Khumbula ukulima akusiye nje indlela yokuphila - kuyibhizinisi, ngakho-ke kufanele uqonde usebenze ukuthola inzuzo ukuze ube umkhiqizi osekela leli bhizinisi manje nakusasa.
<fn>PulaImvula.MmeJane(maize).2011-05-11.zu.txt</fn>
Jane(Maize) IsiZulu
Unkk Jane uthi...
Folio strap:
Photo: Use a photo of Jane
Ngokwamanje imidiya (iTV, irediyo namaphephandaba) ikhuluma kakhulu ngobugebengu nenkohliso. Kwenzekani kubantu bethu, umthetho wokulinganisa impilo yethu nenkambo elungileyo? Mhlawumbe kufanele sixoxe ngenkambo elungileyo.
Enkambeni elungileyo emsebenzini kukhona isimo sakho, indlelo ukuziphatha, ukukhulumisana nokuzwana - indlela sizwana nabanye. Umbuzo omkhulu lapho sikhulumisana kuhambelana nalokhu okufaneleyo (okuqondile) nalokhu okubongekayo ubuza ukuthi lokho kumi kanjani nalokho okungalungileyo nalokhu okunamacebo.
Ngeminyaka edlule kwakukhona izinkampani nabantu abangenenkambo elungileyo, babesebenza ebumnyameni futhi kwakungenomthelelo omuhle ebantwini abanye. Labo bantu abazange bayibheke ngokuqonda le nkinga, lapho abanye bebenza izinto ezilungileyo.
Inkambo elungileyo emsebenzini njengobuqotho, ukusebenza kahle, ukubeka inani emsebenzini wakho, ukwazi ukuthi usebenzelani, konke lokhu kubalulekile. Kufanele sifise ukwenza izinto eziqondile. Izinkambo ezilungileyo zivela enhliziyweni, zivela phakathi.
Ekulimeni kukhona amathuba amaningi ukuqamba amanga nokwenza izinto ezimbi. Cabanga ngabantu ababoleka imali kodwa abayibuyiseli leyo mali emva kokuvuna; abanye bayatshala, bathengisa umvuno bese bathi abazange bathole umvuno; noma labo ababoleka imali yokutshala inani lamahektheli elithile, bese batshala namanye amahektheli futhi (abasebenzisi leyo yokuqala ukulima maqondana nesivumelwano). Abantu abangakhokhi imali maqondana nesivumelwano, abaqamba amanga ngokungasebenzi ngamandla, abantu abathengisa izimpahla ezingasizo ezabo, abantu abathenga izimpahla ezintshontshiwe.... njalonjalo.
Uma sifisa ukwakha nokukhulisa isigaba somsebenzi wezokulima ezweni lethu, kufanele sibuyele phansi, kufanele semukele futhi izimo zomthetho oqondile, izimo zokusebenza ngokukhuthaza nokuhloniphisana. Bonke abantu, nalabo abasebenza eminyangweni kagavumente bafanele benze umsebenzi ofanelekile njalo ngosuku. Lokhu kuyindlela eyodwa ezosiza ukuthi siphumelele phambili. Lapho ufuna ukushintsha indlela izinto zenziwa ngazo - kufanele kushintshe wena kuqala. Hamba phambili wena, thembeka. Masibuyele endaweni lapho sizokwazi ukuthi ngokuqonda: amazwi ami aqondile, ngikhuluma iqiniso.
<fn>PulaImvula.MmeJaneSays.2011-06-07.zu.txt</fn>
Jane(Maize) IsiZulu
UNksz Jane uthi...
Folio strap:
Photo: Use a photo of Jane
Wo, bekuyinjabuliso ukuba ilunga leqembu elalikhetha Umlimi Wonyaka kulowo mncintiswano! Kungene imisebenzi eningi ethathe iminyaka neminyaka ukusebenzisa le phrogramu lethu lokuthuthukisa abalimi, futhi bekuyisimangaliso ukubona ukuthi abanye abakhiqizi baqhubeke baze bafike kuphi. Ukukhetha labo abaphakamisweyo bekunzima kakhulu ngoba bonke bebasebenza ngokukhuthala isikhathi eside futhi basebenze kahle.
Nokho kuyisimangaliso nentokozo ukubona ukuthuthuka kwabanye abakhiqizi, kuyasidumaza inhliziyo ukubona abanye abantu abangathuthuki nakanjani. Ngokwaleka namanje sisabona abalimi abangenzi izinto zokuqala eziphansi ngendlela afanelekile - njengokulungisa umhlabathi kahle, ukusebenzisa umanyolo, ukukhetha izinhlobo zembewu nokubulala ukhula. Uma ungakwenzi lokhu ngendlela efanelekile awungeke uqhubeke ube ngumlimi wezomnotho.
Kaningi abantu bayakutshela ukuthi abakwazi ukuzenza lezo zinto ezifanelekile bese bakunikeza izizathu zalokhu - abanye bathi abanogandaganda, abanye bathi izimbewu nomanyolo kudula kakhulu, abanye bathi ngugavumente ojezisayo. Kodwa, uma ufisa ukuba umkhiqizi omuhle, kufanele wakhe uhlakanise amasu ukuqhubeka. Sibone izitshalo ezinhle impela ezitshalwe ngezandla - indawana encane nje ingakhiqiza umvuno omuhle lapho ulungisa umhlabathi kahle, utshala izimbewu ezinhle, ufaka umanyolo ofaneleyo futhi ubulala ukhula kahle. Kungcono kakhulu ukutshala indawana encane (okwazi ukuyikhokhela imali) bese wenza konke ngendlela efanelekile nokutshala indawo enkulu kodwa umsebenzi wakho awenziwa ngendlela efanelekile. Lapho usukwazi ukutshala kahle indawo encane, angaqala ukwandisa umsebenzi wakho wokutshala.
Sibokhumbula ukuthi le phrogramu lokuthuthukisa leGrain SA lisekelwa ngamatrasti (izimali ezisisiwe) okudla okuzinhlamvu ngemali (kakhulu iMaize Trust), lezo zinkampani zifuna ukubona ukuthuthuka. Uma kungabonakali ukuthuthuka emhlabeni, thina sizocindezelwa ukuvala amaphrogramu kulezo zindawo. Ngeqiniso kuzoba uzuku oludabukisayo ukukhawula ukusekela labo balimi - kodwa lokho kusezandleni zabo. Uma uthola usizo ngokusekela nangokuqeqesha kwethu, kufanele wena ushintshe ulandele izindlela ezinsha zokukhiqiza. Kunzima ukuba umkhiqizi ophumelelayo, kodwa konke kusezandleni zakho - thina sikhona ukunisekela nokuninikeza ukuqeqesha ngawo onke amandla ethu, kodwa nina nifanele nishintshe izindlela zenu zokusebenza!
<fn>PulaImvula.MmeJaneSays.2011-09-27.zu.txt</fn>
Jane(Maize) (350 words) IsiZulu
Unkz Jane uthi...
Folio strap:
Photo: Use a photo of Jane
Ngokwedlula kwesikhathi kufanele sime sizibuze ukuthi senzani. Uma sifuna ukuthola impendulo ekhanyayo, kufanele sisho futhi ukuthi kuyini esingakwenzi. Masiqale ukuhlola lokho esingakwenzi:
Asisebenzisi abankontilaki abamhlophe emapulazini abantu abamnyama.
Asilimeli abantu.
Asizami ukupha abantu abalimile ngaphambi kwayizolo amathuba ukuphinda ukulima.
Asisazami ukwenza izinto ezihlobisayo kuphela (window dressing).
Asizami ukuthola izinhlamvu zeBEE ngoba kukhona abantu abazithengayo lezi zinto.
Asizami ukuthola izinhlamvu zeBEE ngoba kukhona labo abanikeza izinto.
Kodwa, kuyini esikwenzayo? Thina senza lokhu okulandelayo:
Sithuthukisa abakhiqizi abamnyama - abazisebenzela ngokwamanje nangokusasa.
Siqeqesha abakhiqizi abamnyama ukuqonda nokuthola ukuthi ziyini izizathu zokwenza umsebenzi wokulima.
Sibhibhizela abakhiqizi ukusebenzisa izingcebo zemvelo ngokugcwele.
Sikhombisa abakhiqizi abamnyama ukunaka umhlaba bawusebenzisayo.
Sisekela abantu ngalokhu abanakho, sibasiza ukuthola inzuzo yokuphila nokukhiqiza ukudla kwabo, umuzi wabo nezwe labo.
Sibasiza ukushintsha ubuso bokulima - sifuna basuke ebusweni lapho kukhona abalimi abamhlophe kuphela, sifuna ukuthi bonke abantu lapha ezwini lethu balimele thina sonke.
Sisiza abantu abanomhlaba - umhlaba womuzi wonke, umhlaba oqashiweyo noma labo abanomhlaba (amapulazi) wabo ukusebenzisa lowo mhlaba ngendlela ezoletha inzuzo nakusasa.
Ukuzama ukusebenzisana nayo yonke iminyango kagavumente ukuhlanganisa ukusekela okunikezwa kubalimi.
Ukwakha amasu ukuze abalimi bazokwazi ukuthola imishini.
Ukwakha amasu ukuthola amagranti kuleyo minyango.
Kulukhuni kimi lapho ngizwa ukuthi abantu balimela abakhiqizi abamnyama. Kukhona abantu nezinhlangano ezisebenzisa umhlaba wabantu abamnyama ukuthola inzuzo, bese bathi lokhu "kungukuthuthukisa abakhiqizi abamnyama". Uma ungumkhiqizi omhlophe osebenzisa umhlaba wabantu abamnyama - qasha lowo mhlaba, khokha imali efanelekile, vuma ukuthi uqasha umhlaba futhi uyazilimela. Sicela ukuthi ungenzi ngathi usiza abanye abakhiqizi.
<fn>PulaImvula.MmeJaneSays.zu.txt</fn>
Jane(Maize) IsiZulu
Uks Jane uthi ...
Folio strap:
Photo: Use a photo of Jane
Ezindabeni (amaphephandaba, iTV, iwayelense) zalezi zikhathi zamanje kukhona okuningi okushiwo yiANC Youth League ngenkinga yomhlaba (namabhange namamayini), futhi kuvusa umnako omkhulu ukubona ukuthi abantu abahlukene bathini maqondana nayo yonke le ndaba yomhlaba.
Mina ngibona umhlaba njengengcebo esifanele siyisebenzise ukukhiqiza ukudIa nomucu. Eziningi izinto lapha emhlabeni ziyanda njalo ngonyaka - abantu, izimfuyo, izimoto, nll. Kodwa umhlaba awukwazi ukwanda - unomkhawulo. Lapho ucabanga ngabantu abandayo njalo, kodwa umhlaba okhiqizayo uyanciphiseka (sibokhumbula ukuthi abantu badinga indawo yokwakha amakhaya abo - amadolobha ayakhula ngokusebenzisa umhlaba), kufanele siqinise ukuthi wonke umhlaba ukhiqize ngokuphelele.
ENingizimu Afrika namuhla sinesimo esiphicayo ngoba umhlaba omningi okhiqizayo ulinywa ngabantu bezomnotho abamhlophe. Manje sekukhulunywa ngokuthatha lowo mhlaba, hhayi ukuwuthenga, bese unikezwe kubantu abamnyama. Kukhona okunye futhi sikukhumbule, kukhona umhlaba omkhulu ophathwa ngumuzi wonke (ngaphansi komthetho wesizwe) kodwa eziningi izindawo kulowo mhlaba azikhiqizi ngokufanele. Kukhona futhi izinkulunkulungwane zamahektheli ezabelwe nguMnyango Wezomhlaba ngamaphrogramu awo. Lokhu kuhambelana nombala wesikhumba somuntu? Ngokucabanga kwami, CHA - ukuba umlimi ophumelelayo, noma uyazilimela ukuphila, noma ulima endaweni encane, noma ungumlimi wezomnotho akusho lutho ukuthi umbala wesikhumba somuntu unjani.
Sonke siyazi ukuthi uma ufisa ukuba umkhiqizi ophumelelayo, udinga ulwazi namakhono, imishini, imakethe, nezimali zokuqala ukutshala. Ukunikeza umuntu umhlaba akusho ukuthi yena ungumkhiqizi - lapho wena bakumisa ngaphakathi kwegalaji akusho ukuthi uyimoto! Kanjalo-ke lapho ungumnini womhlaba akusho ukuthi ungumkhiqizi. Uma ufuna ukwaziwa ngokuthi ungumkhiqizi, kufanele usebenzise umhlaba wakho ngokuphelele - kufanele ukhiqize konke okusemandleni akho kuleyo ndawo yakho.
Mina ngifisa ukuphakamisa ukuthi sisekele ngawo onke amandla ethu abantu abanomhlaba ukuze bazokwazi ukusebenzisa zonke izindawana ezingalinywa zikhiqizele izwe lethu ukudla. Umhlaba uligugu elikhulu, uma unawo umhlaba unesibopho sokusebenziswa lowo mhlaba. Masibambe izandla thina esingabakhiqizi sikhiqize ngokuphelele okugcwele singanaki okushiwo abapolitiki abazisebenzela bona kuphela.
<fn>PulaImvula.Moisture(wheat).2011-03-14.zu.txt</fn>
Moisture (Wheat) Zulu
Ukulondolozwa komswakama kwezitshalo zikakolweni
Imiyalo:
Folio strap:
Byline: NguJane McPherson, umphathi woHlelo lwakwa-Grain SA lokuThuthukiswa kwabaLimi
Zonke izitshalo zifuna amanzi ukuze zikhule kanti iphuzu elibaluleke kakhulu ngokulima izitshalo eziyizinhlamvu emhlabeni owomile ukuba khona komswakama owaneleyo ngesikhathi sokukhula kwezitshalo zakho zikakolweni.
Ukusuka kule nyanga, umbhalo kakolweni wePula Imvula uzothunyelwa kubo bonke abafundi, hhayi kuphela kubakhiqizi abakhuluma iSisuthu baseFree State. Ngakho-ke kufuneka sikhumbule ukuthi iNtshonalanga Kapa inesimo sezulu esibizwa ngokuthi yi-Mediterranean okusho ukuthi sithola imvula yaso ebusika, okuyisikhathi esilungele ukulinywa kukakolweni. Ukubaluleka kokulondolozwa komswakama womhlabaithi kubakhiqizi bakakolweni kwelaseKapa akubalulekanga kangako uma kuqhathaniswa neNingizimu Afrika yonkana lapho kufuneka silondoloze imvula yasehlobo emhlabathi ukuze izitshalo ziyisebenzise ngezinyanga ezomile zasebusika.
Ukulinywa kwezitshalo kufuna umswakama. Izitshalo ezahlukahlukene zinezidingo ezehlukene ezifanele ukubhekisiswa ngaphambi kokuthathwa kwesinqumo maqondana nokuthi yisiphi isitshalo esifanele ukutshalwa. Umswakama nawo uyafuneka ukuze kukhuthazwe ukugayeka kwensalela yezitshalo ebezikhona ngaphambilini nokwandisa isivundiso esiqukethwe emhlabathini, ngalokho izitshalo zikwazi ukuthola izondlo.
Kungenzeka ukuthi awukathathi sinqumo maqondana nokuthi ngabe uzowulima yini ukolweni noma cha; isinqumo sakho sencike enzuzweni etholakala ngokulima ukolweni, nasekuhleleni kwakho kwesikhathi esibonelela phambili ngokusebenzisa umhlabathi. Abakhiqizi abaningi benze isinqumo sokulima izitshalo ezithile ngokokushintshaniswa okuthile okulandelwayo, ngaphandle kokugxila kumanani entengo aguquguqukayo. Ukulima ukolweni njalo ngonyaka kuzoqinisekisa ukuthi uba nezitshalo lapho kungunyaka omuhle, nokuthi unokolweni ongawuthengisa lapho inani lentengiso liphezulu (kodwa-ke kusenokwenzeka nokuqophisana nalokhu - uzoba nokolweni nangeminyaka emibi, futhi kuzofuneka uwathathe namanani entengo aphansi lapho ekhona).
Kuyadingeka ukuzama ukuqinisekisa ukuba izitshalo zakho zizokwazi ukufinyelela emswakameni owanele emhlabathini ngaso sonke isikhathi sokukhula kwazo. Yonke imihlabathi iyakwazi ukugcina amanzi, kodwa-ke eminye inekhono elingconywana lokugcina umswakama emhlabathini. Imihlabathi enesihlabathi esiningi inekhono elincane lokugcina amanzi njengoba amanzi azokwazi ukuvuzela emhlabathini bese elahleka, ngaphandle kwalapho kunonqenqema olungangeneki (ilitshe noma ubumba, ukwenza isibonelo) oluzovimbela amanzi ukuthi angedluleli phambili bese eyalahleka. Imihlabathi enezinqenqema ezingangeneki (ezinjengobumba ukwenza isibonelo) ezisekujuleni obungama-600 mm kuye kwi-1m yizo ezikufanele ukulondolozwa komswakama womhlabathi kanye nokukhiqizwa kwezitshalo ngonyaka ngamunye. Imihlabathi eminingi eFree State eseMpumalanga ihambelana nale ncazelo, okuyisizathu sokuthi ikufanele ukulinywa kukakolweni wasebusika yize iyindawo ethola imvula yasehlobo.
Ngaphandle kokuthi unenhlanhla yokuba namanzi okunisela ngenkasa enele, uyophoqeka ukuthi wethembele emvuleni ukuze umhlabathi uthole umswakama. Umhlabathi ongaphezulu okhululekileyo wenza ukuthi imvula ikwazi ukungena emhlabathini. Ufanele ukuthi ngabe usuke wabona ukuthi imvula igeleza kanjani emhlabathini olukhuni. Isigcinamswakama esingaphezu komhlabathi siyasiza ekungeneni kwamanzi; kanti futhi siyakwehlisa nokuwa kwamaconsi futhi sinikeze nesikhathi eside sokuthi amanzi angene.
Amanzi alondolozeka ezikhaleni eziphakathi kwezinhlayiyana zomhlabathi. Imihlabathi ingehluka ukusuka kuleyo eyisihlabathi iye kuleyo emnyama idlulele kuleyo elubumba kanti uhlobo ngalunye lomhlabathi luyakwazi ukugcina amathamo ehlukahlukanayo amanzi. Umhlabathi oyisihlabathi, olubumba nomnyama ukwazi ukulondoloza ama-25 mm emhlabathini oyi-150 mm. (Umhlabathi onokujula obusebenzayo obuyi-1 m bezimpande, uyakwazi ukugcina imvula eyi-180 mm). Ithamo lomswakama elinokulondolozeka emhlabathini lencike ohlotsheni lomhlabathi, esimweni sokwakheka komhlabathi nokutsheka kwawo kanye nasekujuleni komhlabathi.
Umswakama womhlabathi ungalahleka emhlabeni ngenxa yemisebe yokushisa kwelanga. Ingaphezulu lomhlabathi liye lishise kuthi lokhu kukhuphule ukuhwamuka, ukuchusha kusabalale amanzi emhlabathini (lokhu ukuhamba komswakama womhlabathi phakathi kwezinhlayiya zomhlabathi), afike kwingaphezulu lomhlabathi lapho eguquka khona ahwamukele emoyeni; asetshenziswe nawukhula noma nayiziphi izitshalo ezingathathwa njengokhula ensimini (Lokhu ngenye yezimbangela eziphambili zokulahleka komswakama womhlabathi.)
Singawulondoloza kanjani umswakama ngendlela encomekayo?
Qiniseka ukuthi imvula engena emhlabathini iyakwazi ukungena emhlabathini lowo; ugcine ingaphezulu lomhlabathi lisesimweni esihle. Uqweqwe olungaphezu komhlabathi luba yisivimbo esiqinile kuthi enye imvula efikayo ishelele imuke esikhundleni sokungenelela ngaphansi komhlabathii.
Gcina insalela yezitshalo zesikhathi sangaphambili ibe ningi ngokusemandleni ukuze unciphise amandla ashaya ngqo amaconsi emvula kwingaphezulu lomhlabathi bese ngokwenza njalo unciphise ukwakheka koqweqwe lomhlabathi. Kufanele kukhunjulwe ukuthi izitshalo zisenokufuna ezinye izivundisi ezine-nitrogen ezengezwayo ngenxa yokukhishwa kwezondlo ngokunensa ezisekhona kwinsalela yezitshalo, lokhu okuzokwencika ekwehlukanisweni kwezitshalo lezo ezindala ezisele.
Ngemuva kwezimvula ezinkulu, qhephula uqweqwe olungabe lwakheke ngaphezu komhlabathi. Uqweqwe aluvimbeli nje kuphela ukungenelela kwamanye amanzi emvula, kepha lukhuthaza nokuchusha kusabalale amanzi phakathi kwezinhlayiya zomhlabathi okwenza umhlabathi wome.
Gcina umhlabathi ungenakhula ukusuka ngesikhathi sokuvunwa kwezitshalo zesikhathi esedlule kuye kwesokutshalwa kwezitshalo ezilandelayo.
Ukudaleka kwesembozo esenziwe ngezinto eziphilayo sokulondoloza umswakama esenziwa uthuli kwingaphezulu lomhlabathi kuba yisithikamezo sesenzo sokuchusha kusabalale amanzi phakathi kwezinhlayiya zomhlabathi okuholela ekusukeni komswakama emhlabathini uye emoyeni. Yize isembozo esenziwe ngezinto ezinjengothuli olomile esilondoloza umswakama simunca ukushisa kwemisebe yelanga, ukuhwamuka kwamanzi kuyenzeka kepha kube sezingeni eliphansi endaweni engaphezulu yomhlabathi owomile engama-5 cm.
Isembozo esenziwe ngezinto eziphilayo sokulondoloza umswakama sisenokuba yinsalela yezitshalo (uma kukhulunywa kabanzi) noma sibe yisembozo esenziwe ngezinto ezinjengothuli okufanele sigcinwe ngaso sonke isikhathi okusuke kungahlwanyeliwe ngokulinywa komhlabathi ngemishini.
Amanye amaphuzu aphathelene nokukhiqizwa kwezitshalo abaluleke ngokuphelele ukuze kubekhona impumelelo. Kufuneka ulondoloze umswakama ngokusemandleni akho, futhi ugcine umhlaba wakho ungenalo ukhula ngazo zonke izikhathi. Umswakama ngomunye wamaphuzu ayisithiyo esikhulu ekukhiqizweni kwezitshalo.
<fn>PulaImvula.MoistureMaize.2010-02.zu.txt</fn>
Moisture (Maize) IsiZulu

Ukulondoloza umswakamo emasimini omile

Instructions:

Folio strap: Ukulondoloza umswakamo

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi



Umswakamo (amanzi) okwanele ngesikhathi isitshalo simila kuyinto ebaluleke kakhulu lapho kukhiqizwa ukudla okuzinhlamvu emasimini athola imvula kuphela.

Imininingwane maqondana nenani lemvula elizokuna nangasiphi isikhathi ingatholakala Emnyangweni Wezokulima eduze nawe. Lokhu kungasetshenziswa njengomlayezo kuphela lapho sihlanganisa amasu ethu okuqala ukukhiqiza ukudla.

Kungani sifanele silondoloze amanzi emhlabathini?

Ukumilisa izitshalo kudinga amanzi - izinhlobonhlobo zezitshalo zidinga inani lamanzi elihlukene, ngakho-ke kufanele sibheke lokhu ngaphambi kokukhetha isitshalo esithile sokutshala.

Imvula yemvelo ayivami ukuna ngesikhathi esifaneleke isitshalo esithile.

Ngokuvamekile izindawo eNingizimu Afrika lapho kutshalwa khona ukudla zomile.

Kudingeka ukuthi siqinise ukuthi kukhona amanzi akwanele emhlabathini ngesikhathi esifanelekile sokutshala ukuze izimbewu zihlume kalula futhi izimpande zikhule kahle ekuqaleni. Isikhathi sokutshala esifanelekile sizobheka futhi ezinye izikhathi ezibalulekile lapho isitshalo simila (isibonelo: imvula ngesikhathi kuphuma amashoba ommbila nalapho kuphuma izimbali zikabhekilanga).

Ukuze izinhlanga ezisele ensimini zikwazi ukubola masinya bese kukhuphuka inani le'humus' emhalabathini okwenza ukuthi izitshalo zithole ukudla.



Ziyakwazi ukulondoloza amanzi zonke izinhlobo zomhlabathi?

Yebo, kodwa umhlabathi onesihlabathi kakhulu futhi onohla ngaphansi ovuzavuzayo uzokwenza ukuthi amanzi amaningi kakhulu azolahleka.

Umhlabathi onezihla eziqinile (njengesidaka) ngokujula okudlula ku-600 mm kuya ku-1 mitha ulondoloza amanzi kahle lapho kutshalwa.



Siyngawusiza kanjani umhlabathi ukumunya imvula?

Ukungena kwamanzi emhlabathini kwenzeka kangcono lapho:

Umhlabathi ongaphezulu uyaxega, awuqini, noma/futhi.

Kukhona izinhlanga ezibolayo ngaphezu komhlabathi.



Amanzi abhekwa kanjani emhlabathini?

Amanzi abekwa ezindaweni ezingaphakathi kwamahlayihlayi omhlabathi.

Izinhlobo zomhlabathi ziyahluka: kukhona isihlabathi, isidakana nesidaka.

Inani lamanzi elingabekwa kulezi zinhlobo zomhlabathi nalo liyahluka.

Lezi zinhlobo zomhlabathi zingalondoloza, ngokwejwayelekile, 25 mm amanzi emhlabathini ojula nga-150 mm of soil. (Emhlabathini lapho izimpande zingafika ku-1 mitha, kungalondolozwa imvula engu-180 mm).



Yini okwenza ukuthi amanzi alahleke emhlabathini?

Ukushisa kwelanga. Umhlabathi uyafudumala bese amanzi ayahwamuka.

Ukukhuphuka kwamanzi emhlabathini (capillary action). Amanzi ahamba ngaphakathi kwamahlayihlayi omhlabathi, ayaphezulu bese nawo ahwamuka emoyeni.

Ukumfoma emakhasini okhula nezinye izitshalo ezifana nokhula - amanzi aphuma emakhasini (lokhu kuyinto enkulu elahlekisa amanzi).



Singenzani ukulondoloza kahle amanzi?

Qinisa ukuthi imvula ikwazi ukungena emhlabathini. Uma kukhona uhla oluqinile phezulu amanzi awakwazi ukungena, bese amanzi aqala ukugeleza ayalahleka awakwazi ukungena phansi.

Zama ukushiya izinhlanga eziningi zonyaka odlule bese amathonsi emvula awashayi umhlabathi ngamandla, kanjalo akwakheki uhla oluqinile. Khumbula njalo ukuthi ukubola kwezinhlanga kuthatha isikhathi, bese kuzodingeka umanyolo onenayithrojeni ngoba izinhlanga ezibolayo azinikezi inayithrojeni masinya.

Lapho izulu line kakhulu, fehleza uhla oluqinile ngaphezulu komhlabathi. Uhla oluqinile lizovimba enye imvula ukungena emhlabathini futhi lwandisa ukukhuphuka kwamanzi bese umhlabathi woma masinya.

Qinisa ukuthi insimu ihlanzekile ayinokhula njalonjalo emva kokuvuna kuze kufike unyaka omusha wokutshala.

Umthuqu wezinhlanga ngaphezu komhlabathi uvimba ukukhuphuka kwamanzi bese awakwazi ukuhwamuka. Ilanga liyawufudumalisa umthuqu, kodwa ukuhwamuka kwamanzi akwenzeki masinya kakhulu.

Imalshi kungaba izinhlanga ezisele noma kungaba umthuqu owenzeka lapho kulinywa njalo ngemishini.

Ngezikhathi izulu lingani, qinisa njalo ukuthi kukhona umquthu ukuze amanzi alondolozeke njalo emhlabathini ongaphezulu.

<fn>PulaImvula.Money.2008-01.zu.txt</fn>
Money Zulu



Ukuphatha izindleko zakho



Instructions:

Folio strap: Izindaba zezimali

Byline: Imininingwane ithathwe kumeniyuwali yeGrain SA manual ebizwa ngokuthi: Maize production and marketing



Kufanele sikhumbule njalo ukuthi umsebenzi wokulima uqonde ukuthola inzuzo ekugcineni. Kudingeka izimali eziningi ukuqala ukutshala ummbila. Izindleko zokukhiqiza ukudla okuzinhlamvana kuyinto ebalulekile kakhulu lapho uphatha umsebenzi wokulima.



Kudingeka ukuthi sihlukanise izindleko ngezindlela ezimbili - izindleko eziqondile nezindleko ezingashintsha.



Izindleko ezigijima ngaphezulu

Lokhu kuhambelanda nezindleko zokuphatha ibhizinisi lokulima epulazini ngokuphelele - kuyizindleko ezingakwazi ukubekwa ekutshaleni kwesithombo esithile. Lokhu kungaba izindleko zokuhlola amabhuku ezimali, izintelo zebhange, amaholo, ugesi, amalayisense, ukuphatha nokulungisa, inzalo yemali ebolikiwe, ukuphatha izimoto, izinto zokubhala, njll. Lezi zindleko zingehluka ngomlimi nangomlimi ngoba ubukhulu bamasimu abufani, inani lesikweletu alifani futhi abalimi abathile abaphathi ukulima ngendlela efanayo.



Izindleko eziqondile nalezo ezishintshayo

Lezi zindleko zihambelana nenhlobo yesithombo esithile esitshalwayo. Lokhu kuhlanganisa izindleko ezifana nedizili, umanyolo, izimbewu (inhlwanyelo), amakhemkeli, ukuvuna, ukumaketha neholo labasebenzi. Kaningi lezi zindleko ehekhtelini elilodwa azehluki kakhulu, akunandaba ukuthi ulima ngendlela ethile noma utshala isithombo esithile, kucishe kufane.



Kubalulekile ukuthi ucabange kahle ngezimali ngaphambi uqala ukutshala noma siphi isitshalo. Kungcono kakhulu ukuzilungisela ukutshala indawo engenkulu ngendlela efanelekile uqinise ukuthola umvuno omuhle. Kukhona njalo izindleko ezivelayo lapho utshala - okulandelayo yizindlela zokulima ezingadingeka:



Okungadingeka:

Ukuthela umcako

Ukudesa kwamasimu

Ukuripha amasimu

Igeja elishizolo

Ukulima

Ukulungisela umhlabathi ukutshala

Ukutshala

Ukufafaza umuthi wokhula nowezilokazane

Ukuthela umanyolo wangaphezulu

Ukuhlakula

Ukuphinda ukufafaza umuthi

Ukuvuna

Ukuthutha umvuno.



<fn>PulaImvula.Money.2010-04-01.zu.txt</fn>
Money (Maize) IsiZulu

I-ABC lokuboleka imali yokulima

Instructions:

Folio strap: Ukuphatha Ibhizinisi

Byline: UJane McPherson, umphathi wePhrogramu leGrain SA Farmer Lokuthuthukisa Abalimi



UShakespeare wathi, "Neither a borrower not a lender be, for loan of't loses both itself and friends". Lokhu kuyiqiniso ngempela. Kodwa, uma ungumlimi ngokwamanje, uzocindezelwa ukuboleka imali ukungena emsebenzini wokukhiqiza ukudla.



Kungani abalimi badinga ukuboleka imali?

Noma ungumnini womhlaba noma ukwazi ukulima ngenye indlela, khumbula ukuthi ukulima kuyibhizinisi futhi uzodinga imali ukusebenzisa ibhizinisi lakho. Akunandaba ukuthi ulithola kanjani ipulazi. Mhlawumbe uthole ipulazi maqondana nomthetho wokuguqukisa ubunini bomhlaba, mhlawumbe ulithenge ngemali yakho oyithole kwenye indawo - kodwa uma ufuna ukulima, uzodinga imali.

Umhlaba uyadula, ngakho-ke abantu bacabanga njalo ngezindlela zokuthola imali ukuthenga ipulazi. Kodwa ipulazi liyingxenye nje yezinto zebhizinisi lokulima. Uma ulima ngezimfuyo, uzodinga ukuthenga izimfuyo (izinkomo noma izimvu, izimbuzi, izingulube noma izinkukhu). Uma ufuna ukukhiqiza ukudla okuzinhlamvu noma amaveji, uzodinga ukuthenga ugandaganda nemishini ukulima umhlabathi. Akugcini lapho, uzodinga ukuthenga okunye futhi ngaphambi uqala ukutshala (izimbewu,umanyolo, amakhemikheli, idizili, njll.). Kungenzeka ukuthi inani lalezi zindleko libe ngaphezu kwenani lokuthenga ipulazi.

Sithini isivumelwano sokuboleka?

Ukubolekisa imali kuyibhizinisi - kukhona umuntu onayo imali ofuna ukwandisa leyo mali. Kodwa yena ufuna ukuthola iqiniso ukuthi angeke alahlekelwe leyo mali futhi emva kwesikhathi ufuna ukuthola imali engaphezu kwaleyo ebolekisiwe. Akafuni ukuzifaka engozini. Lapho kungaba khona ingozi, uzokhuphula intelo bese wena uzokhokha imali ephezulu ukuboleka leyo mali ekuqaleni.

Kaningi, uma uboleka imali uzodingeka ukunikeza isibopho njengezimpahla. Lokhu kuvikela umuntu obolekisayo angalahlekelwa imali yakhe, uzothengisa lezo zimpahla uma wena uhluleka okukhokhela isikwenetu sakho.

Umthetho Wesizwe Wokubolekisa (NCA)

Ngesikhathi esidlule abantu bebavama ukuboleka imali endaweni ethile, bese uma behluIeka ukukhokhela leso sikwenetu, bese baya kwenye indawo baboleke imali lapho sokukhokhela isikwenetu sakuqala. Abantu bebangacindezelwa ukunikeza imininingwane maqondana nazo zonke izikwenetu zabo. Umthetho weNCA usukushintshile lokhu. Abantu ababolekisa umuntu imali, kodwa bayazi ukuthi angeke akwazi ukuyibuyisela leyo, kuzobekwa icala kubo. Sekukhona imininingwane yazo zonke izikwenetu zabantu, uma inhlangano ebolekisa imali ingatholi konke kumlimi, ingaya khona ibone zingaki izikwenetu zalo mlimi bese ingala ukumnikeza leso sikwenetu esisha.

Kaningi abalimi bayacasuka uma bengatholi isikwenetu, kodwa lapho wena ungakwazi ukubuyisela leyo mali kuzobhalwa emthethweni ukuthi ibhizinisi lakho lishone phansi - bese kuzolandela izinto ezimbili ezimbi. Inhlangano ebolekise imali izolahlekelwa leyo mali, wena awungeke uphinde ukwazi ukuboleka imali. Kubalulekile ukuqonda ukuthi imali ebolekiwe ifanele ibuyiselwe - uyibolekile imali, akusiso isipho nje noma igranti.

Kungani kubenzima kubalimi abasha ukuboleka imali?

Kukhona izinto ezahlukene ezizokwenza ukuthi indlela yokuboleka imali ibenzima:

Ikhono lakho lokukhokhela isikwenetu maqondana nokuhamba kwesimo sezimali sakho nakusasa. Umuntu obelekise imali kuwe kufanele abe neqiniso ukuthi uzokwazi ukuyikhokha leyo mali ekugcineni kwesikhathi esibekiwe.Uma sibheka ukutshala ukolo sibona ukuthi uzodinga R5 000 ehektheleni elilodwa. Ngentengiso yamanje (ngonyaka odlule intengiso beyingaphansi kwa-R2 000 ngethani), kuzofuneka ukuthi uvune amathani angu-2,5 ehektheleni ukukhokhela izindleko kuphela. Khumbula ngokuvamekile ezindaweni eziningi kuvunwa amathani angaphansi kwamabili ehektheleni. Lapho umlimi efuna ukuboleka imali ukutshala ukolo, umbolekisi uzobheka umvuno ovamekile ngeminyaka neminyaka, intengiso ezotholakala nenani lezindleko zokutshala ukolo. Ngakho-ke, ngokwamanje abasekho abantu abazobolekisa imali yokutshala ukolo. Ukukhiqiza ukolo akunanzuzo.

Inzuzo encane evela emalini oyifakayo. Ukukhiqiza ukolo kusenkingeni, kodwa sibokhumbula ukuthi ngokuvamekile wonke umsebenzi wokukhiqiza ukudla okuzinhlamvana icindizekile. Sekukhiqizwa ukudla okuningi kakhulu, manje intengiso iyehla kodwa inani lezindleko zokukhiqiza liyakhuphuka njalo. Kanjalo-ke izinhlangano ezibolekisa imali azisathandi ukubolekisa ngoba umboleki akakwazi ukubuyisela umbolekisi inzuzo ekwanele.

Ubungcweti bomlimi. Lapho uqala umsebenzi omusha noma ibhizinisi elisha awunalo ulwazi oluningi, ngakho-ke uzowenza amaphutha. Kunjalo nakubalimi abasakhulayo - abazange bakhombise ukuthi bayakwazi ukulima iminyaka neminyaka. Lokhu kwenza ukuthi kubenzima ukuboleka imali.

Isibopho sesikwenetu. Sesishilo ukuthi umbolekisi ufuna ukwazi ukuthi lapho uhluleka ukubuyisela isikwenetu yena uzokwazi ukuthengisa izimpahla zakho ukuze athole imali yakhe. Kaningi umlimi akakwazi ukunikeza ipulazi libe isibopho (okuvamekile ekulimeni). Abaningi abalimi abasibo abanini bamapulazi (njengomhlaba womuzi wonke noma ipulazi liyaqashwa), noma ipulazi linebondi lokuqala elisize umlimi ukuthenga lelo pulazi. Lapho umlimi engakwazi ukunikeza isibopho, umbolekisi uzokwala ukubolekisa imali ngoba uyesaba uzolahlekelwa imali yakhe.

Abalimi bangazama kanjani ukuthola isikwenetu sokutshala ngaphandle kwesibopho?

Imali edingekayo yokutshala ivama kufika ku-R4 500 ehektheleni (sikuthatha lokhu lapha njengesibonelo). Uma umlimi ufuna ukutshala amahektheli angu-100, kudingeka aboleke R450 000. Imali eningi leyo.

Masithi umlimi unamasimu amahle anonile, indawo lapho elima khona ithola imvula ekwanele, umvuno uvama kuba muhle nentengiso yenza ukuthi kungatholakala inzuzo, bese umlimi engaya eLand Bank, emabhange, noma i-agribhizinisi noma i-cooperative ukuthola isikwenetu sokutshala.

Masithi futhi ukuthi umlimi akakwazi ukunikeza ipulazi libe isibopho, manje kufanele umlimi athole esinye isibopho.Lapha sekungangena inshuwalense yokuqala (input insurance).Le nshuwalense ivikela "izenzo zikaNkulunkulu", hhayi ukulima ngendlela engafaneleki. Lokhu kusho ukuthi umlimi kufanele alime ngendlela efanelekile, akhombise ukuthi uvama ukuthola umvuno omuhle njalo ngeminyaka neminyaka, bese angazama uthola leyo inshuwalense. Inkampani yenshuwalense izohlola ukuqhubeka komsebenzi sonke isikhathi futhi bangala ukuqhubeka ngenshuwalense noma nini - bahlola uhlobo nokujula komhlabathi, bahlola amasampula omhlabathi, bahlola indlela yokutshala, uhlobo lwezimbewu, umanyolo othelwayo, ukuphatha kwezifo nokhula - uma konke lokhu kungahambi maqondana nomlayezo wayo, inkampani izokwala ukunikeza inshuwalense.

"Izenzo zikaNkulunkulu" ezivikelwa inshuwalense kungaba ukoma, isithwathwa, amanzi amaningi, isichotho nomlilo. Khumbula inshuwalense ayivikeli izindlela zokulima ezimbi. Uma umvuno wakho uphansi ngoba awuzange ulime kahle, awungeke uthole inshuwalense.

Uma uvunyelwa ukuthola inshuwalense yokuqala, inkampani izogarantiya amathani athile (kukhona izindlela ezahlukene zokwenza lokhu). Kodwa inkampani ivikela 60 -65% kuphela yenani lomvuno. Isibonelo: masithi umvuno wakho wommbila ngeminyaka neminyaka wayefika kumathani amane (4) ehektheleni, futhi intengiso ingu-R1 500 ngethani (bese inani lenshuwalense lizoba R6 000 ehektheleni), inshuwalense izovikela 60% yalelo nani, kusho kuzoba R3 600 ehektheleni. Khumbula ukuthi sithe izindleko zizoba R4 500 ehektheleni. Lokhu kusho ukuthi inshuwalense yakho izoba ngaphansi kwenani lezindleko.ehektheleni. Uma wena ungumbolekisi wemali yokuqala ukutshala, awungeke ubolekise umlimi imali, ngoba uyazi ukuthi uma kukhona "isenzo sikaNkulunkulu", umlimi angeke akwazi ukubuyisela leyo mali - nokho uma kukhona inshuwalense. Kufanele sikhumbule futhi inshuwalense iyadula - ngonyaka odlule abalimi abatshale ukolo eFreyistata Mpumalanga bakhokhe ngaphezu kwa-R850 ehektheleni ukuthola inshuwalense yokuqala.

Kukhona ziphi izinhlangano ezibolekisa abalimi abasakhulayo imali?

Ngengxoxo yangaphezulu sibonile ukuthi ukubolekisa imali kungaba into enezingozi futhi kukhona eziningi izinto ofanele ucabange ngazo uma ufuna ukuboleka. Zikhona izinhlangano ezizobolekisa imali uma baneqiniso ukuthi bazophinda bayithole futhi leyo mali. Abalimi bangaya kulezi zindawo ezilandelayo: Land Bank, ama-agribhizinisi (Senwes, OVK, NWK, MGK, GWK), amakoporasi (VKB), amabhange, izinhlangano ezithuthukisayo (Mpumalanga Agricultural Development Corporation -MADC, Uvimba Bank eEastern Cape), njll. Lezi zinhlangano azinaso isibopho sokubolekisa imali - zonke zinezimiso zabo. Ungaya kuzo ubuze ukuthi ziyini izidingo zazo.



Kwenzeka ini uma umlimi enesikwenetu esisele?

Ngeminyaka edlule kwenzeke kaningi ukuthi abalimi basebenza unyaka wonke, bayavuna bathengisa umvuno, kodwa ekugcineni konyaka, abayitholanga inzuzo ekwanele yokukhokhela izikwenetu zabo zokuqala ukukhiqiza. Lokhu kuyinkinga enkulu, ngoba umlimi usebenze sonke lesi sikhathi kodwa akatholi lutho, futhi manje akanayo imali yokutshalela unyaka ozayo. Ukuphinda ukutshala futhi kungaba indlela eyodwa yokuzama ukuthola imali yokukhokhela isikwenetu esisele, kodwa nababolekisi abakwazi ukuqhubeka nje ukubolekisa imali.



Singathini ngale nkinga abalimi babhekene nayo?

Kufanele wenze izibalo zakho ngokuqaphela;

Ungazibali phansi kancane izindleko zokukhiqiza;

Ungayibali phezulu kakhulu inzuzo yomvuno;

Ungayibali phezulu kakhulu intengiso;

Tshala amasimu anonile kuphela;

Tshala izitshalo ezingeke zivelelwe ingozi kalula;

Thola umlayezo omuhle;

Yenza yonke imisebenzi ngendlela efanelekile;

Ungatshali amahektheli amaningi kakhulu - bheka ukuthi ungeqi ibhajete lakho;

Uma ungumlimi oqalayo, qala endaweni encane, zinikeze isikhathi sokukhula (vikela izingozi);

Thenga izinto zokuqala ezinhle nasezindaweni ezithembekile;

Thenga ngenani eliphansi kodwa thenga okuhle kuphela;

Thengisa umvuno wakho ngentengiso ephezulu;

Qinisa ukuthi wenze umsebenzi kusenesikhathi - ungalindi bese usebenza ngokujaha.

Wena ongumlimi uyigugu laseNingizimu Afrika - uboziqhenya ngoba usiza abantu bomhlaba ukuthola ukudla nezingubo zokugqoka!

<fn>PulaImvula.Mpumalanga.2008-03.zu.txt</fn>
Mpumalanga Zulu

Isithombe sitshela okuningi...

Isifundo sokukhombisa eMpumalanga



Instructions:

Folio strap: Isifundo sokukhombisa

Byline: UJane McPherson, umphathi weprhogramu lokuthuthukisa abalimi leGrain SA

Photo 1: Indawo yesifundo eMalekutu.

Photo 2: Insimu eceleni kwendawo yesifundo eMalekutu.

Photo 3: Indawo yesifundo eMbuzini.

Photo 4: Isifundo sokukhombisa eMatibidi.

Photo 5: Ifa lothile eliduze nendawo yesifundo eMatibidi.

Photo 6: Amafa athile asendaweni eduze nendawo yesifundo e Matibidi.

Photo 7: Mnz. Jerry Mthombothi, umhlanganisi wokuthuthukisa wephrovinsi: eMpumalanga esifundweni eBronkhorstspruit.

Photo 8: Mnz. Jerry Mthombothi (ngasokwenxele) noMnz. Boy Mokoena (umlimi) esifundweni eBronkhorstspruit.

Photo 9: Indawo yesifundo eDundonald.

Photo 10: Indawo yesifundo eDundonald.



Ingxenye yezinto esifuna ukuzenza kule Programu Yokuthuthukisa Abalimi, elisekelwa yiMaize Trust, yilokhu: sifuna ukuqhubeka ukutshala nokuphatha izindawo zesifundiso ezithile. Isizathu salokhu siqonde ukukhombisa indlela efanelekile ('best practice') futhi sisebenzisa lezo zindawo lapho kukhona izinsuku zabalimi njalo ngonyaka.



Isithombe 1 sikhombisa indawo yesifundo eMalekutu, indawo engu-30 km enyakatho-mpumalanga kwaseNaspoti. Isithombe 2 sikhombisa insimu eseceleni kwendawo yesifundo.



Kukhona okuningi okungakhulunywa ngakho maqondana nalezi zithombe ezimbili - nangokwehlukana komkhiqizo kwala masimu amabili. Singabheka okulandelayo:

Ubumuncu bomhlabathi (ipH): umcako ufakwe endaweni yesifundo.

Umanyolo ofakiwe: kuthathwe amasampula omhlabathi kwase kwafakwa umanyolo nomcako maqondana nokuhlolwa kwamasampula - bheka ukwehluka kombala ngaphakathi kwamasimu amabili.

Izinhlobo zezimbewu: endaweni yesifundo kwatshalwa izimbewu eziyibhasthele (ezingafani nohlobo), ensimini enye kutshalwe izimbewu zemvuno zonyaka odlule.

Isikhathi sokutshala: endaweni yokufunda kutshalwe ngoNovemba 2007, ensimini enye kutshalwe ngoDisemba 2007;

Inani lezitshalo nobubanzi ngaphakathi kwezitshalo: esithombeni akubonakali kahle ukuthi ububanzi ngaphakathi kwezitshalo bunjani endaweni yesifundo, kodwa kuyabonakala ukuthi ensimini enye izitshalo ziningi kakhulu.



Isithombe 3 sikhombisa insimu yesifundo eMbuzini, ingu-150 km ningizimu-mpumalanga kwaseNaspoti ukuya eSwatini. Lo mmbila ubhekeka ngathi umuhle kakhulu- kakhulukazi uma sibheka ummbila wabanye abalimi kuleyo ndawo. Kubalulekile ukuthi kuxoxwe kulezi zindawo ngezindaba eziphathelene nalokhu okulandelayo: ukuthatha amasampula omhlabathi ahlolwe, ubumuncu bomhlabathi (iPh), inani lezitshalo ehektheleni, ukukhetha inhlobo yesitshalo nokuphatha ukhula nezifo.



Izithombe 4, 5 na-6 zithathwe eMatibidi (enyakatho kwaseGraskop). Le ndawo isetshenziswa ngumuzi wonke, kakhulukazi abesifazana ngezandla (uJerry Mthombothi, umhlanganisi wokuthuthukisa wephrovinsi laseMpumalanga uthi kucishe kusondelene nokuhlambalaza - ukuphatha kabi - abesifazane). Isithombe 4 sikhombisa abantu emasimini abaphethe amasambulela ngesikhathi sesifundo sokukhombisa. Izithombe 5 na-6 zikhombisa amasimu abanye abantu.



Izinto ezibalulekile esibhekene nazo kulezi zindawo yilezi ezilandelayo:

Ukuthatha amasampula omhlabathi - ukuze kutholakale inani elifanelekile likamanyolo nelomcako;

Isikhathi esifanekeliyo sokutshala (kaningi lapha kutshalwa emva kwesikhathi);

Inani lezitshalo ezitshalwayo nokukhetha kwezinhobo zezitshalo;

Ukuphatha ukhula.



UMnyango Wezokulima weMpumalanga unikeze abalimi kule ndawo ogandaganda neminye imishini kodwa eminingi imisebenzi isenziwa ngezandla - kusekhona izinkinga eziningi mayelana nokunikeza isiqumbi esithile imishini ukuze umnotho onikezwayo ulethe inzuzo. Ngokuqiniseka kungenzeka ukuthi ogandaganda nemishini kusheriswe kodwa uma sekufika kokuphatha nokulungisa leyo mishini asazi ukuthi obani abazophatha lowo msebenzi.



Izithombe 7 na-8 zikhombisa uMnz. Jerry Mthombothi (ngasokwenxele), umhlanganisi wokuthuthukisa wephrovinsi laseMpumalanga noMnz. Boy Mokoena (umlimi) esifundweni eBronkhorstspruit. Ummbila muhle kodwa imvula eningi yenze ukuthi ukuhlakula ngemishini kunzima.



UMnz. Mokoena ube ngomunye umlimi oncintisane ukuba Umlimi Wonyaka ngo-2007 - ngesikhathi simbone ngoJune 2007, wayecabange ukukhawula ukulima ngenxa yokoma. Kodwa bheka lezi zithombe! Lo nyaka utshale amahektheli ommbila angu-400!



Kukhona abaningi abalimi kulezi zindawo abasebalimi bezomnotho - inkinga enkulu ngukuphatha ukhula. Ngonyaka ozayo sizobheka kakhulu ukuthi singasebenzisa amakhemikeli ukubulala ukhula ngendlela efanelekile.



Izithombe 9 na-10 zikhombisa izifundo zaseDundonald, ngasempumalanga kuya ngaseSwatini uma usuka eBadplaas. Isithombe 9 sikhombisa ukuphatha kwensimu okuhle - kubonakala kahle ukuthi umehluko unjani uma sibheka isithombe 10.



Siyaphinda futhi ukuthi izinkinga ezikhona kulezi zindawo (njengakwezinye izindawo) yilezi: ukuthatha amasampula omhlabathi, isikhathi sokutshala, umanyolo nokuphatha kokhula. Kulezi zindawo abalimi bavama ukulima amasimu amancane ngoba asetshenziswa ngumuzi wonke.



Sifuna ukuthi "Halala!" kuMnz. Jerry Mthombothi ngomsebenzi wakhe omuhle wokwenza izifundo zesikhombiso futhi sibhekela phambili ukuthi abalimi basazofundani ezinsukwini zabalimi ezizokuza ezinyangeni izizayo.



















<fn>PulaImvula.Opot.2008-07.zu.txt</fn>
Opot Zulu

Izimbewu zikawoyela nezamaphrotheni ziyini?



Instructions:

Folio strap: Izimbewu zikawoyela

Byline: UJane McPherson, umphathi wePhrogramu leGrain SA lokuThuthukisa Abalimi



Mayelana newebpage leSA Grains and Oilseeds, kuthiwa ukuthi ukudla okuzinhlamvana ngukudla okungadliwa abantu. Izinhlamvu zikawoyela nazo zingadliwa abantu kakhulukazi ngoba zinowoyela odingakayo ekudleni. Izimbewu eziyizinhlamvu nezikawoyela ezitshalwayo eNingizimu Afrika yilezi: amantongomane, ubhali, irayi, ukolo, i-othi (ihabula), ummbila, amabele, usoya nobhekilanga.



Izimbewu zikawoyela zitshalwa kakhulukazi ukuthola uwoyela ongaphakathi kwazo. Inani likawoyela elitholaka ezinhlamvaneni ezincane (njongokolo) lifika kuphela ku-1% - 2%; inani likawoyela ezimbeweni zikasoya lifika ku-20% liyangaphezu kwa-40% ezimbeweni zikabhekilanga nezekanola. Izimbewu zikawoyela ezingadliwa abantu zitholokala kakhulukazi ezinhlamveni zikasoya, zikabhekilanga, zekanola, zekotini nezamantongomane. Izimbewu zikawoyela ezinjengeflaksi (linseed) nekhastowoyela zisetshenziswa emsebenzini wohwebo (industry). Ukwakhiwa kwezimbewu ezinamafutha nowoyela ezingadliwa abantu kuyafana nezinye ezingadliwa. Amafutha aqinile lapho kungashisi kakhulu kodwa uwoyela uluketshezi (liquid).



Ubhekilanga, amantongomane nosoya zonke zitshalwa ehlobo - zitshalwa entwasanhlobo emva isikhathi sesingozi sesithwathwa sesidlulile (zingalinyazwa kalula yisithwathwa), futhi zimila ezinyangeni zasehlobo (ezindaweni lapho imvula ina khona ehlobo). Izitshalo zivuthwa ekwindla bese zivama ukuvunwa emva kokufika kwesithwathwa. Ikanola litshalwa ebusika - yilona lodwa ezimbeweni zikawoyela elingalinyazwa isithwathwa.



Izinhlamvu ezivuniwe ziyagaywa bese kudonswa uwoyela kuzo. Amafutha nowoyela ngukudla okubalulekile, kusetshenziswa njengowoyela, uwoyela wamasaladi nowoyela wolupheka noma kungaqiniswa kwenziwe umajarini namanye amafutha okupheka. Lezi zinto zingena esikhalweni samafutha avela ezimpahleni (njengobhotela) ngoba lawo mafutha awasakwaneli ukudlisa abantu bonke emhlabeni ngoba banda masinya kakhulu.



Okusalayo lapho kudonswa uwoyela ezinhlamvini kuyinto ebalulekile ekufuyeni kwezimpahla epulazini. Impuphu eyenziwa ngalokhu okusalayo emva kokudonsa uwoyela kusoya, kumantongomane nakwezinye izimbewu zikawoyela ihlanganiswa nezinye izinhlobo zezinhlamvu bese kutholakala ukudla okuhle kwezimfuyo.



IGrafu 1: Inani lomkhiqizo wamantongomane eNingizimu Afrika.

ENorth West

Gauteng

ELimpopo

EMpumalanga

Kwazulu-Natal

EFreyi Stata

ENorthern Cape

Izinkulungwane zamathani

Iminyaka yokukhiqiza



IGrafu 2: Inani lomkhiqizo kasoya eNingizimu Afrika

ENorth West

Gauteng

ELimpopo

EMpumalanga

Kwazulu-Natal

EFreyi Stata

EEastern Cape

Izinkulungwane zamathani

Iminyaka yokukhiqiza



IGrafu 3: Inani lomkhiqizo kabhekilanga eNingizimu Afrika.







ENorth West

Gauteng

ELimpopo

EMpumalanga

Kwazulu-Natal

EFreyi Stata

EEastern Cape

Izinkulungwane zamathani

Iminyaka yokukhiqiza





<fn>PulaImvula.Organise(maize).zu.txt</fn>
Organise (Maize) IsiZulu
Hlanganisa kahle ngesu - kuyindikimba emsebenzini wokuphatha ibhizinisi lakho
Folio strap: Ukuphatha
Byline: Imininingwane itholwe kumenyuwali elibhalwe nguMarius Greyling elibizwa ngokuthi 'Farm Management for Profits'
Ukuba esimweni sokusebenzisa amasu akho akusasa nokuthola imigomo yebhizinisi lakho, kudingeka ukuthi uhlanganise kahle amasu akho nalapho kusenesikhathi.
Imvula kaJuni 2011 beyixoxa ngokuba nesu lokuphatha ibhizinisi. Besithi ukuthi kungcono ukuba nesu elinguhhafu nokuba ngaphandle kwesu jikelele, besithi futhi lokhu kungumsebenzi wokuphatha ibhizinisi odingekayo. Umsebenzi wesibili wokuphatha ibhizinisi esizoxoxa ngakho ngukuhlanganisa kahle amasu omsebenzi akho. Lapho uhlanganisa amasu kusho futhi ukuthi kufanele uzilungisele ukusebenzisa amasu akho lapho wenza imisebenzi yakusasa. Kodwa kaningi lapho sisebenza ukwakha amasu nokuhlanganisa amasu kwenzeka ngasikhathi sinye. Ukuhlanganisa kusho ukukhetha ukuthi ngubani ozokwenza muphi umsebenzi, uzowenza nini, kuphi nakanjani, futhi ukuqonda ukuthi kuzodingeka ziphi izinto njengemishini, amathulusi, izindlu nemali ukuze sizokwazi ukwenza lowo msebenzi.
Ngakho-ke kubalulekile ukuthi umkhiqizi azi kahle ukuthi unezingcebo ezinjani - okwezimali nalabo abamsebenzelayo. Kufanele azi amakhono, imfundo, ukuqeqeshwa, ukwazi (amandla okwenza/ukusebenza, ikhono lokusebenza ngemishini, amandla enhliziyo) kwabasebenzi bakhe. Abasebenzi bafanele basebenze lapho banolwazi ukwenza lowo msebenzi, futhi kungasiza benze umsebenzi abawuthandayo. Kudingeka futhi ukuzilungisela ukuze kube khona intilansipoti, imishini, izimali zokuqala ukutshala endaweni efanelekile nangesikhathi esifanelekile.
Ukuze ukwazi ukuhlanganisa amasu kufanele ubheke yonke imisebenzi ekhona kulawo masu akho futhi ukuqinisa ukuthi zikhona izingcebo zokusebenzisa lawo masu ngesikhathi esifanelekile.
Lapho sikhuluma ngokuhlanganisa amasu singasebenzisa ukwakha amasu nokuwahlanganisa njengokukhonjisiwe ku-thebula 1. Lokhu kulandela isibonelo esisetshenziwe ngoJuni 2011.
IThebula 1: Ukwakha Amasu Nokuhlanganisa Amasu: Iviki 9 - 13 Meyi 2011
UMsombuluko 9
Imisebenzi esemaswini
Abasebenzi abasebenzayo
Ezinye izingcebo
Ummbila
Hlola insimu 5.
UJan.
Isithuthuthu (ukuhamba).
Ibhuku lamarekhodi.
Ubhekilanga
Indawo ezovunwa
Amahektheli angu-3 - 10.
UPiet (umshayeli).
UPadiso, uVosloo,
Abasebenzi ababili (piece job).
Umshini wokuvuna.
Ogandaganda ababili namathreyila amabili.
Izinkomo
Hlola izinkomo.
Hlola ukudla okukhothwayo nokudliwayo.
Susa ebeleni, faka uphawu, phuzisa umuthi, thola ukusinda kwamathole angu-100.
UKlasie.
UKlasie.
UMoloto, uAbram, uKagiso noHendrik.
Ihhashi, ibhuku lamarekhodi.
Ihhashi, ibhuku lamarekhodi.
Izimpahla zokuphatha izinkomo, izimpahla zokushisa (ukubeka izimpawu), amathulusi okuphuzisa, amabhuku amarekhodi.
Izinkukhu
Lundisa indlu 3 (susa izinto ezindala zokulala).
Imisebenzi evamekile njalo ngosuku. Izindlu 1 na-2.
UJohanna, uMinah noJohannes.
USarah, uMonica noDawid.
Izinto zokubutha, amasaka nethreyila.
Amathulusi ezandla.
Umsebenzi ovamekile
Penda i'workshop'.
Umkontilaki onguphrayivete.
Amathulusi akhe, njll.
Sikholwa ukuthi bonke abantu abasebenza kulesi sibonelo esiphezulu banalo ulwazi futhi bayakwazi ukwenza lowo msebenzi. Sikholwa futhi ukuthi zonke ezinye izingcebo zikhona zilungile ukusebenza. Uma lokhu akunjalo, onke amasu akho nokuhlanganisa kwamasu kuzodingeka kubambeke ngoba labo basebenzi bafanele bafundiswe kuqala, nezingcebo zifanele zibe khona zilungiswe ngaphambi kokuqala ngomsebenzi onjengokutshala noma ukujova izinkomo.
Lesi yisibonelo nje sezindlela ezingasetshenziswa ukuhlanganisa amasu, konke kungashintsha ukuze kuhambelane nohlobo lokulima lomlimi nezidingo zomlimi othile. Sesibone kaningi ukuthi kusiza kakhulu ukubhala phansi lapho kwakhiwa amasu nokuhlanganisa amasu emsebenzini ofana nalo. Njengokwakha amasu, ukuhlanganisa kwamasu kungabhalwa phansi kudayeri, ebhodini, kukhomputha noma kwezinye izindawo.
Njengokwakha amasu, ngaphakathi kokuhlanganisa lawo masu, umlimi ufanele azinikele ekwenzeni imisebenzi yokuphatha ibhizinisi lakhe njengokuhamba phambili, ukubamba izintambo, ukwezwana nabasebenzi, ukuthola isisusa sokusebenzisa abasebenzi, ukunikeza imisebenzi, ukuhlanganisa imisebenzi nokuqinisa ukuthi umsebenzi uzokwenziwa. Ubukhulu bebhizinisi buzokutshela ukuthi uzokwenza kanjani konke lokhu.
Kufanele kube umlimi ozoqala ngokuhlanganisa, ozotshela abasebenzi ngalokho okuzohlanganiswa nokuthatha izinyathelo zokuhlanganisa umsebenzi othile (kuzosetshenziswa muphi ugandaganda noma muphi umshini futhi kuzosebenza baphi abasebenzi). Kufanele futhi aphathe umsebenzi ngendlela eqinileyo ekuhlanganisweni kwezigaba zebhizinisi. Kufanele futhi ekwazi ukunikeza isisebenzi esithile umsebenzi othile lapho kudingeka, akakwazi yena yedwa enze wonke umsebenzi.
Khumbula, uma kwenzeka ukuthi ingxenye yemisebenzi yakho yokuphatha ingenziwanga kahle ngokwamanje, ibhizinisi lakho lisazothola inzuzo, kodwa emva kwesikhathi - mhlawumbe emva kweminyaka engu-5 noma engu-10 noma emva kwalokhu - ibhizinisi lakho lizokuma, lizokufa nya ngoba ngeke kuzobakhona inzuzo. Ikusasa lethu libhekene nale nselele (kufanele sibheke phambili ukuthi sizodlani kusasa) - uma ukuphatha kwakho kwebhizinisi kungaqhubeki kungandi njalo ngonyaka -ekugcineni ibhizinisi lizokuma ngoba ngeke kube khona inzuzo. Asikwazi ukuqhubeka ukusebenza ngendla efanayo njalonjalo ngaso sonke isikhathi. Kudingeka ukuthi wenze umsebenzi ube ngcono njalo ngokwandisa inzuzo yakho engenayo nokwehlisa nokuphatha izindleko. Ukuhlanganisa amasu ngendlela efanelekile kuzokusiza ukuphumelela ngendlela esiyichaze phezululu.
<fn>PulaImvula.Partneships.2010-01.zu.txt</fn>
Izinhlangano IsiZulu

Izinhlangano ezakhiweyo ngo-2008/2009

Instructions:

Folio strap: Iphrogramu lokuthuthukisa abalimi

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi



Siyaphinda futhi ukusho ukuthi ukukhulisa abalimi ukusiyo into elula futhi akwenzeki masinya - kukhona abantu abaningi abahlukene abasebenza kuleli phrogramu, kukhona izinto eziningi ezifundiswayo futhi kuthatha isikhathi eside. Konke lokhu asikwazi ukukwenza sodwa, ngakho-ke sithokoza kakhulu ukusekela nokusiza kwabaningi abanye abantu. Ngalo nyaka sihlangane nalabo abalandelayo:



EEastern Cape

EEastern Cape sakhe izinhlangano ezinhle nabantu/nezinhlangano ezilandelayo:

IDohne Agricultural Research Station - ukusiza ngokuhlola amasampula omhlabathi;

IPANNAR Seed - banikeze izimbewu zezizamo zokukhombisa umphumela kwalokhu okutshaliweyo (trial plots);

Uvimba Financing Bank - ukunikeza izikwenetu kubalimi abasakhulayo eEastern Cape;

Eastern Cape Development Corporation - ukunikeza izikwenetu kubalimi abasakhulayo;

Monsanto Seed and Chemicals - ukunikeza izizamo zokukhombisa;

Umnyango Wezokulima - ukutshala izizamo zokukhombisa nezifundo zokuqeqesha;

UAP - ukunikeza amakhemikheli kulezo zizamo zokukhombisa;

Sidi Parani - ukunikeza umanyolo wezizamo;

Umnyango Wokuthuthukisa Okwezanhlalakahle - amaphrojekthi ezokulima eEastern Cape;

Traction Centre - ukusekela nokunikeza ulwazi kubalimi abasebenzisa izilwane ezidonsayo;

Amathole District Municipality.

EMpumalanga

EMpumalanga, sakhe izinhlangano ezinhle nabantu/nezinhlangano ezilandelayo:

Umnyango Wezokulima - ukutshala izizamo zokukhombisa nokunikeza izifundo zokuqeqesha;

MADC - ukubolekisa abalimi abasakhulayo imali;

UReggie Mchunu, Pannar - ukunikeza izimbewu zezizamo zokukhombisa nokusekela ngeZinsuku Zabalimi;

Afgri - ukusebenzisana ngezizamo zokukhombisa;

Omnia - ukusekela ngeZinsuku Zabalimi;

Bayer - ukusekela ngeZinsuku Zabalimi;

UShadrack Mabuza, Monsanto - ukusekela ngeZinsuku Zabalimi;

Qwemico - ukusekela ngeZinsuku Zabalimi nokunikeza ulwazi maqondana namakhemikheli;

UBongani Nkosi - Agro Agricultural Services;

UKenneth Mokoena - Sasol Nitro;

URaymond Mnguni, uPhillip Khoza, uObet Gininda noSnukie Mdluli - MADC;

UBongiwe Magagula - Land Bank;

UPhonnie Du Toit - ARC Grain Crops Institute;

UKarel Taljaard - South African Lime and Gypsum.

ENorth West

ENorth West, sakhe izinhlangano ezinhle nabantu/nezinhlangano ezilandelayo:

Umnyango Wezokulima GP;

Monsanto - izimbewu zezizamo zokukhombisa nokusekela ngeZinsuku Zabalimi;

LED Randfontein - ukusekela ngeZinsuku Zabalimi;

Barlow world - ukusekela ngeZinsuku Zabalimi;

Tsunami - ukusekela ngezizamo zokukhombisa;

Senwes - ukunikeza abalimi isikwenetu;

Nerpo - nokusekela ngeZinsuku Zabalimi;

Land Bank - ukunikeza abalimi isikwenetu nokusekela ngeZinsuku Zabalimi;

Agricol - izimbewu zezizamo zokukhombisa;

Pioneer - izimbewu zezizamo zokukhombisa;

Khula - ukusekela ngeZinsuku Zabalimi.

EFreyistata

EFreyistata sakhe izinhlangano ezinhle nabantu/nezinhlangano ezilandelayo:

ULucas Serage, Sasol Fertilisers - umanyolo wezizamo zokukhombisa nokusekela ngeZinsuku Zabalimi;

UDiv Bosman ,Omnia - ukusiza ngokuhlola amasampula omhlabathi nangomlayezo maqondana nomanyolo, ukusekela abalimi abaphakeme;

UNatis van Niekerk, Wenkem - ukusekela abalimi abaphakeme maqondana namakhemkheli;

UDeon van der Ross, OVK - ukunikeza abalimi abaphakeme izikwenetu;

Umnyango Wezokulima - ukuqeqesha nokusekela abalimi;

Novon Protecta - amakhemikheli nokusekela abalimi abaphakeme;

UCharles Matlou, Pioneer - ukusekela iziqumbi zokufunda nabalimi abaphakeme;

UKobus Lindeque, uGert Heyns, uBright Breytenbach noDudu Mashile waseMonsanto - ukusekela abalimi abaphakeme, ukunikeza izimbewu zezizamo zokukhombisa nokusekela Izinsuku Zabalima;

UFerdie Roodt noJan Davel, VKB - ukunikeza abalimi abaphakeme izikwenetu;

UJan du Preez, Opticrop - umlayezo maqondana nomanyolo nokuhlola amasampula omhlabathi;

UCliffe Deacon, Agricol - izimbewu.

<fn>PulaImvula.Pest.2008-03.zu.txt</fn>
Pest Zulu



Ukuphatha isilokazane esiqopha izinkuni zommbila



Instructions:

Folio strap: Ukuphatha izilokazane

Byline: UAmos Njoro, ongomunye wabahlanganisi wephrogramu leGrain SA lokuthuthukisa abalimi abasakhulayo eNorth West



Isilokazane esiqopha izinkuni zommbila kuyisifo esitholakala njalo zonke izindawo lapho kutshalwa khona ummbila eAfrika - lesi sifo sitholakala eAfrka kuphela nezinye izinhlobo zaso ziphila etshaneni obumila lapha.



Ngokwejwayelekile singasho ukuthi lesi silokazane sidala ingozi elingana ne-10% lomvuno lommbila njalo ngonyaka - kodwa singalimaza wonke umvuno. Amalava adla amakhasi, izinkuni nezimbali zommbila.


Ukundiza kwamabhu

Ulwazi maqondana nempilo nendlela lesi silokazane siphila ngayo kuyadingeka uma sizama ukuqonda ukuthi sizosiphatha nokusibulala kanjani. Amalava akhulile aphila ezinhlangweni zommbila ezisalele emasimini ebusika. Emva kwalokhu kuvela amabhu (amavevane)) akuqala azozalela amaqanda azochamsela emva kwezinsuku ezingu-7 noma 10.


Ilava elivelayo lizokudla amaviki ayisithupha bese liyashintsha libe isibungu ngaphakathi kwezinkuni zommbila. Emva kwamaviki amathathu kuvela amavevane amanye aphinde andize asakaze ingozi yonke indawo lapho ahlala khona.


Izindlela zokusiphatha

Emnothweni kukhona inxenye yezindlela zokuphatha lesi silokazane. Lokhu kungaba ukusebenzisa amakhemikheli, izinhlobo zezitshalo, izindlela zokwemvelo nokusibulala ngezinye izilokazane. Lokhu akungeke kuqinise ukuthi uzosibulala siphele nya kodwa kuzosiza ukuphatha isifo singandi futhi kutholakale umvuno omuhle.


Ukuphatha ngamakhemikheli

Amakhemikheli zokuphatha isilokazane esiqopha izinkuni zommbila zirejestiwe ukuba umuthi obulala ngokuthintana nawo noma umuthi obulala lapho udliwa yisilokazane.

Kukhona abantu abacabanga ukuthi umuthi obiza imali eningi ungcono, kodwa kukhona umuthi omunye ongaduli kakhulu osebenza kahle. Uma kuthiwa ukuthi ukuphatha lesi silokazane ngomuthi ongasibulala esikhathini eslingana namaviki ayisithupha kungasoleka. Ngenxa yezindleko zamakhemikheli abalimi bafanele baqinise ukuthi bathele umuthi ngesikhathi esifanelekile. Ukufafaza umuthi ngaphambi kwesikhathi kukhombisile ukuthi akusebenzi kahle. Ukuphatha isifo ngamakhemikheli kufanele kwenzeke kuphela lapho kubonakala ukuthi i-10% lezitshalo zikhombisa ukuthi kukhona ingozi ngoba amalava aqala ukudla amakhasi.


Ukubheka ingozi engu-10% kungaba isikhombiso sokuthela umuthi ngesikhathi esifanelekile. Mhlawumbe ukufafaza kanye akungeke kwanele ngoba isilokazane singaphinda sivele emva kwesikhathi. Ngonyaka ofana nalo, kungadingeka ukuthi uhlole kahle ukuthi awekho amalava ngesikhathi ummbila uqala ukumila ishoba. Lapho amalava amancane angabulawa masinya ngaphambi kokudala ingozi enkulu ekumileni kwesikhwebu. Ubozama ukubulala lawo malavi ngaphambi kokumila kwesikhwebu esilingana ne-50%.


Ummbila obizwa ngokuthi iBt-maize

Isingeniso sezinhlobo zeBt-maize sehlise ingozi yezifo zezilokazane ngoba azivameki ukudliwa yisilokazane esiqopha izinkuni zommbila. Lokhu kwenze ukuthi amakhemikheli awasadingeki kakhulu ngoba kukhona ijini (gene) elibulala amalavi alesi silokazane.


Nokho, zonke izinhlobo zommbila zeBt-maize azifani ukulwa nesilokazane esiqopha izinkuni zommbila - ngakho-ke kufanele abalimi bakhethe kahle ukuthi bazotshala isitshalo esinjani ngonyaka ozayo nangaphambili futhi.



Abakhiqizi (abalimi) bafanele bazi ukuthi kukhona izinsuku eziyishumi lapho amalava esilokazane akwazi ukudla isikhwhebu. Lokhu kwenzeka ngoba umuthi uhlangana namanzi ekhona esilevweni sesikhwebu bese amalavu esilokazane athola ithuba lokuphila futhi. Ingozi edalwa yilezi zilokazane izobonakala ngesikhathi kuvunwa, kodwa akungeke kube ingozi enkulu. Lawa malavu azala izimvevane azondiza ngonyaka omusha. Lapho kukhethwa ukuthela umuthi noma ukutshala iBt-maize kufanele kubhekwe ukuthi nguyiphi into enezindleko ezinkulu ngoba iBt-maize iyadula.


Izindlela zokwemvelo nokusibulala ngezinye izilokazane

Ukulima ebusika kungasiza ngoba izilokazane ezisale ezinhlangeni zommbila ensimini zizobulawa zingaphindi zivele ngonyaka ozayo. Futhi amakhaza asebusika azobulala ezinye. Lapho kulinywa ebusika kungenza ukuthi amalava angeniswe ngaphakathi emhlabathini bese izimvevane zizohluleka ukuphuma nokundiza ngonyaka omusha.


Kukhona amapharasiti amanye avama ukudla amaqanda namalava ezilokazane, kodwa awasizi kakhulu ukwehlisa ingozi edaliwayo. Abanye abalimi abangatshali amasimu amaningi bangazama ukutshala utshani obizwa ngokuthi iNapier - izilokazane bese zingena etshaneni zishiye ummbila. Kodwa nabanye abalimi abakhulu bangazama ukutshala lobu tshani ngoba kungukudla okuhle kwezimfuyo. Izindlela zokwemvelo nokusibulala ngezinye izilokazane akusebenzi kahle - kungcono ukuzama amakhemikheli noma ukutshala iBt-maize.


Ukuhlayiza
Bonke abalimi bommbila bazi kahle ukuthi isilokazane esiqopha izinkuni zommbila sidala ingozi enkulu. Kufanele siphathwe kahle nangendlela efanelekile.







<fn>PulaImvula.PivotsMaize.2009-09.zu.txt</fn>
Pivots (Maize) IsiZulu

Isihloko esizungulezayo: lonke ulwazi olufunayo

Instructions:

Folio strap: Ukunisela

Byline: Imininingwane ithathwe kumenyuweli ebizwa ngokuthi Ukukhiqiza Ummbila Ngokunisela (Maize Production under Irrigation)

Photo 1: Isihloko esizungulezayo esiphakathi sikhombisa ukunisela okuningi okwenzeka ekugcineni lapho amanzi awa khona. Khumbula ukuthi ingaphandle lesihloko lihamba indawo ende ngaphambi kokufika lapho liqale khona, ngakho-ke kufafazwa amanzi amaningi ekugcineni kwemikhono.

Photo 2:

Photo 3:

Photo 4:

Umshini wokuqala wokunisela ngokufafaza okwazi ukuhamba ngamandla awo waqanjwa ngo-1948 waphathenthwa ngo-1952 ngu-Frank Zybach eEastern Colorado eUnited States of America. Lokhu kwakuyisisusa sale mishini yamanje enesihloko esizungulezayo naleyo ehamba ngokuqonda.

Lezi zindlela zokusebenzisa amanzi zikhule kakhulu emhlabeni jikelele ngoba:

Zikwazi ukunisela amanzi ngendlela egunyile.

Zihamba ngamandla awo akufuneki abantu abaningi abasebenzayo ukunisela.

Zinisela indawo enkulu ngokufanelekile.

Zikwazi ukunisela ngendlela engadli imali futhi zikwazi ukungenisa umanyolo ohlanganiswa namanzi ukuze izinhlobonhlobo zomhlabathi zikwazi ukulinywa.



Isihloko esizungulezayo sinamafremu namaphayiphi asekelwa njalo ku-50 mitha ngefremu elingu-A elihamba ngamasondo amabili. Zonke izihloko ezizungulezayo zakhiwa ngezakhi ezilandelayo:



Ukwakhiwa kwesihloko esizungulezayo

Lokhu kumisa ngokuqinisa isihloko endaweni engaphakathi ngoba zonke ezinye izinto ezihambayo ezizinguleza ziboshwe kulesi sihloko.



ISpani (ubude)

Isihloko sakhiwe kakhulukazi ngephayiphi elikhulu eliletha elihambisa amanzi, ifremu elisekela iphayiphi nomshini ohambisa konke. Ubude kwespani abudingeki ukufana njalo ngoba kuzodingeka ukuthi sibemfushane noma sinwebeke maqondana nobukhulu bensimu noma isimo somhlabathi.



Ubude obungaphezulu

Lokhu yiphayiphi elincane elinezifafazo eliboshwa ngamakhebula elidlula ekugcineni kwespani ukwandisa indawo eniselwayo. Izifafazo ezithela kakhulu zingafakwa futhi ekugcineni ukuze kuniselwe kahle nasmakhoneni. Izihloko ezizungulezayo zingadlula kumamitha angu-1 000 ngobude.



Ubude nobukhulu bamaphayiphi

Ubukhulu okuthile kwamaphayiphi nespani singatholakala ngenombolo lomshini othile. Lokhu kuyahluka lapho imishini yakhiwa ngabakhi abahlukene.



Ukuphakama ngaphezu kwezitshalo

Umakhi wesihloko esithile uzonikeza imininingwane maqondana nokuphakama kwespani emshinini othile. Ukuphakama kuyahluka kungaya ku-4 m kwehle ku-0,3 m emshinini othile.



Ikhono lokudonswa

Umshini okwazi ukudonswa ungathenga kuphela lapho kukhona izindawo ezahlukene ensimini lapho isihloko sizofakwa khona - lokhu kungenzeka fuhti uma kutshalwa izitshalo ezahlukene ensimini eyodwa. Bheka okulandelayo uma ufuna ukuphatha kahle izihloko ezidonswayo:

Isimo somhlabathi nesensimu - isidaka nomehlelo ensimini kungavimba ukudonswa kwesihloko kalula.

Kukhona inani lamaspani athile kuphela angadonswa ngasikhathi sinye.

Umgwaqo ongu-6 m ufuneka ngaphakathi kwezindawo lapho kufakwa khona izihloko. Qaphela kahle uma kuhanjwa lapho kukhona amakhontula nemisele.

Ukuhlanganisa kwezinhlobo zamaspani - zikhona izinhlobo ezingkwazi ukuhanjiswa.

Khumula ugesi ngaphambi kokudonsa umshini.

Ukugobeka kwesihloko. Izindawo ezibophayo ezikwazi ukugoba kancane zizovumela umshini ukuhamba emehlelweni ongu-14% - 30% ngokwehla noma ngokukhuphuka.



Isihloko esiphakathi esizunglezayo

Umshini onesihloko esizunguleza ngaphandle kwesihloko esakhiwe ngephayiphi ngaphakathi kwensimu bese indawo eniselwayo iyindilinga ekwazi ukufika ku-360Ã‚Â°, kodwa kunganiselwa izindawo ezincane futhi, hhayi yonke indilinga. Kunganiselwa 80-90% yensimu eyisikhweli. Kubalulekile njalo ukukhumbula ukuthi i-75% lezitshalo zimila ehhafini lendilinga elingaphandle, ihhafu elingaphakathi kwendilinga (50%) linezitshalo ezingu-25% zensimu yonke.



Ukunisela kakhulu kungadala lokhu:

Izimpande zingaminziswa ngoba amanzi athatha indawo yomoya bese kungangena izifo;

Kungahambisa ukudla njengenayithrojeni phansi emhlabathini bese izimpande azifikeli kulokhu kudla;

Kungangenisa ukudla emanzini omhlaba;

Kungavimba ukumila kwezimpande ngoba kupholisa umhlabathi;

Kungenza amanzi agcwale emhlabathini bese usawoti uyanda lapho kumila izimpande;

Kwehlisa ikhwalithi nenani lemvuno;

Kumoshisa amanzi, amandla (ugesi) nemali.



Abakhiqizi abaniselayo ababheka njalo inani lomswakamo emhlabathini bavama ukulondoloza amanzi namandla, baphakamisa inani lomvuno, bavimba ukuhhebuka komhlabathi nokungcolisa amanzi omhlaba. Ukuphatha ukunisela kahle kusho ukuthi kufanele kudalwe indawo lapho izitshalo zizokwazi ukumila kahle, lokhu kusho ukubheka umhlabathi, ungawumanzisi kakhulu futhi ungomi kakhulu. Akekho omunye ofanele abenolwazi olulingana nawe mayelana namasimu akho, izitshalo zakho nokunisela kwakho.



Ukusebenzisa ngokufanelekile

Isihloko esizungulezayo singumshini omuhle sokunisela izitshalo, kodwa uma siphathwa kabi naso sizoletha ingozi, njengayo yonke imishini. Okulandelayo kuchaza ingxenye yezinto ofanele uzibheke lapho uphatha lo mshini.

Lo mshini ukunikeza ithuba lokunisela ngesikhathi esifanelekile ukuze izitshalo zimile, lokufaka umuthi obulala ukhula, izilokazane nezinye izifo, ukuthela umanyolo njengenayithrojeni kancane kancane maqondana nezidingo zezitshalo. Lo mshini ukwazi ukuthela amanzi amancane ngasinye isikhathi, kodwa lokhu kungabuye kuphindwe futhi. Lapho umlimi eqala ukunisela ngalo mshini, kufanele ashintshe indlela yakhe yokunisela. Mhlawumbe ujwayele ukunisela amanzi angu-30mm noma angu-50mm ngasinye isikhathi, manje kufanele athele lawo manzi kodwa hhayi kanyekanye - angathela lawo manzi ngokuphinda kabili noma kathathu. Lapho kuthelwa amanzi amaningi kakhulu ngasikhathi sinye kungadala ukulahleka kwamanzi futhi kuzokwenza ukuthi amasondo ahambe kanzima.

Khumbula futhi ukuthi umlimi uphatha inani lamanzi ezimpandeni. Lapho ehambisa isikhathi kakhulu ngaphambi kokuqala ukunisela kuzobanzima ukuvikela ingozi ezitshalweni. Lokhu kungaba inkinga kulabo abalimi abaqalayo ukunisela ngale ndlela ngoba abazi ukuthi kuthatha isikhathi ngaphambi umkhono uzunguleze ufike futhi lapho uqale khona. Ungesabi ukuvusa isihloko esizungulezayo, sizokulethela inzuzo.

Kaningi le ndlela futhi inikeza ithuba lokulondoloza amanzi lapho kuniselwa ngokufanelekile. Njengazo zonke izindlela zokunisela, nalapha kufanele kuhlolwe inani lomswakamo emhlabathini njalo bese uzonisela kuphela ngesikhathi lapho kudingeka amanzi. Kanjalo uzokwazi ukonga amanzi nogesi ngaso sonke isikhathi izitshalo zimila.

Uhlelo lokubheka umshini

Isihloko esizungulezayo sibiza imali eningi futhi sibekwa ngaphandle emasimini, kanjalo-ke abaningi abalimi bayakhohlwa ukuthi kukhona izinto ezifanele zibhekwe zilungiswe njalo. Uma wena usevisa umshini wakho, cabanga ngalokhu okulandelayo okubalulekile.



Emva konyaka wokuqala ukusebenzisa umshini

Khipha uwoyela kuwo onke amabhokisi emageli emasondweni nalawo asehlokweni ufake omusha. Sebenzisa uwoyela okhonjiswa umakhi womshini. Emva kwalokhu ungashintsha uwoyela njalo ngeminyaka emithathu uma umshini usebenza ngendlela evamekile. Lapho umshini usebenza amahora angaphezu kwa-1 000 ngonyaka ungashintsha uwoyela njalo ngonyaka noma njalo ngeminyaka emibili.



Njalo ngonyaka

Hlola umoya emasondweni ugcwalise;

Khipha onke amanzi kumabhokisi amageli ufake uwoyela;

Faka ugrisi esihlokweni lapho sijikezela khona;

Hlola ukuthi onke amaphini ahambisa amandla nalokhu okuvikela amaU-joint kusendaweni kwakho:

Hlola indishi ebamba isihlabathi uyiyakaze uma kukhona isihlabathi.



Ngaphambi kokuqala ukusebenzisa umshini

Hlola onke amanozili afafazayo uqinise ukuthi afafaza kahle;

Qinisa ukuthi umshini ume ngokuqina emhlabathini.



Ekugcineni kokusebenza

Khipha onke amanzi esihlokweni namaphayiphi aboshelwe esihlokweni.

Kubalulekile ukukhumbula ukuthi uma umshini uphuka ngesikhathi udingeka ukunisela kungakudalela ingozi enkulu. Ukubheka nokuphatha lo mshini kubaluleke ngokufana nokubheka njalo yonke imishini yakho epulazini njengogandaganda namapulantela nomshini wokuvuna,

<fn>PulaImvula.Plan(maize).2010-10-13.zu.txt</fn>
Plan (Maize) IsiZulu
Hlanganisa amasu akho uzimise njengeprofeshinali
Instructions:
Folio strap: Ukwandisa inzuzo
Byline: UJenny Mathews, usihlalo sePhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi
Lokhu okubhalwe lapha kuqonde ukusekela bonke abalimi abazama ukuthola umhlaba/amapulazi, kodwa kubalulekile futhi kulaba abanawo amapulazi ukuze bazokwazi ukubheka izimo zabo maqondana nokuqhubeka ngamabhizinisi abo nakusasa.
Ukuba umnini womhlaba sekuyinto ethintana nenhliziyo futhi isetshenziswa kakhulu ngabapolitiki ukulwa nabanye. Kodwa umlimi ofisa ukuphumelela phambili lapho ethola umhlaba, noma kanjani, kufanele azibheke kahle zonke izinto ezilandelayo.
Ukwahluleka ukuguqukisa ubunini bomhlaba - bheka ukuthi alikho ithuba elingavuleka kulelo makethe
Nokho kukhona ukulwa nezinto ezingafanelekile maqondana nokuguqukisa ubunini bomhlaba, kukhona amapulazi athengisiwe ngesimo esithi kufanele kubekhona umuntu ofuna ukuthenga nomuntu ofuna ukuthengisa, kodwa amaningi amapulazi awazange aye kulabo abafanele basizakale ngokuthola ipulazi. Thina esima ngaphandle kwalo msebenzi wokugukisa ubunini bomhlaba siyabuza ukuthi labo abawatholile amapulazi bakhethwa kanjani. Kaningi sizwa ukujabula kwabantu abathole amapulazi, kodwa masinya nje sizwa ukuthi leyo phrojekti ifeyile, ifile, ayilethi inzuzo!
NgoMashi 2010, Ungqongqoshe Wokuthuthukisa Nokuguqukisa Ubunini Bomhlaba, uGugile Nkwinti, wavuma ukuthi amaphrogramu kagavumente okuguqukisa umhlaba awazange abe nomphumelelo omuhle ngoba abaningi abathole umhlaba bahlulekile ukusebenzisa lowo mhlaba ngendlela eletha inzuzo nomnotho. Lokhu kuyinkinga ngoba kuletha ingozi kumthetho kagavumente oqonde ukuguquka ubunini kubantu abamnyama nge-30% ngo-2014. Lokhu kuyisono! Bonke abantu abasemsebenzini wokulima kuGrain South Africa nalabo ku-Grain Value Chain bakholwa ukuthi ukuguqukisa umhlaba kufanele kuqhubeke kahle ukuze umphumelo wokulima ezwini lethu uqinise ukutholakala kokudla nakusasa.
Ukuthola abazosizakala abafanelekile - umxazulo
Kunzima ukuqonda ukuthi labo abathole umsebenzi wokukhetha abantu abazosizakala ngokuthola umhlaba basebenza kanjani. Kufanele sikholwe ukuthi abazange bakhethe abangani babo, ukuthi bahlolwe kahle ukuze umsebenzi wokuguqula ubunini bomhlaba wenzeke ngendlela efanelekile ezosiza lonke izwe ngomphumelelo omuhle. Kulapho-ke umlimi ofisa ukuba iprofishinali ebhizinisini lakhe lokukhiqiza ukudla engathatha lelo thuba alungise isimo sakhe. Abantu abacabanga nokufuna ukulima amasimu abo nokusekelelwa umthetho wokuguqukisa ubunini bomhlaba bafanele bahlanganise amasu abo ngendlela efanelekile. Bafanele bathole amandla ukuba abalimi abasathuthukayo abazophumelela phambili. Kaningi kukhona abantu abathemba nje inhlanhla kodwa abanaso isifiso sokuzilungisela ukuba iprofeshinali ozoba nepulazi lakhe kusasa.
Umkhiqizi ungumuntu webhizinisi - ubozilungisela ukuba iprofeshinali
Onke amabhizinisi aqala ukukhula njengembewu - lokhu kuqala ngokuhlanganisa isu le bhizinisi. Alikho ibhizinisi elingakwazi ukuvuka phansi ngaphandle ukusekelwa kwabanye abantu bezomnotho, ngakho-ke isu lebhizinisi liyithulusi elichaza konke (inani, izindleko, njll) elizokusiza ukubatshela ukuthi uzoba umlimi ozophumelela phambili ekulimeni. Leli su lizokhombisa ukuthi ungumprofeshenali ngoba lizochaza izinyathelo ozozithatha ukuthoal umphumelo umuhle. Isu lakho sebhizinisi lizoba nalokhu olulandelayo: imininginwane maqondana nezindlela zokuphatha ibhizinisi namathuba okwandisa umsebenzi wakho futhi lizokhombisa ukuthi uzofika kanjani kulezo zinto ngesikhathi esimfushane nangesikhathi eside - nakusasa. Isu lebhizinisi lizokhombisa futhi ukuthi ubona kuphi amathuba ebhizinisi futhi uqonde kwenzani ngesikhathi esimfushane nangeskhathi eside. Njengeprofeshinali isimo sakho sizokhombisa ukuthi ulibhekile imakethe namathuba nezingozi ezingaba khona. Ngoba ufuna ukukhombisa labo abazokusiza ukuthi unawo amandla nekhono lokukhiqiza, futhi ukuthi bakhona abanye abalimi nabaprofeshinali ekulimeni abazokusekela phambili.
Wonke amasu ebhizinisi adinga ukuhlola konke okusepulazini. Kufanele kubekhona imininingwane mayelana nezimali nebhajete lakusasa. Lokhu kubalulekile kule bhizinisi lakho ngoba ukuguqukisa komhlaba akuhambi kahle, ugavumente unikeza umhlaba, kodwa kaningi kukhona inkinga ngoba bese ugavumente uyanyamalala, bashiya abasizakalayo abangenalo ikhono nolwazi, abangenayo imali yokuqala ibhizinisi, futhi abasekelwa ngokuthola ikhono nolwazi nokuboleka imali. Kuyinto enhle ukuthola umhlaba, kodwa! Umuntu ohlakaniphile ophupha ngokuqhubekela phambili uyazi ukuthi kudingeka imali ukuqala ukuze iphupho libe into ekhona impela. Noma ngubani uyakwazi ukufaka imbewu emhlabathini, kodwa abanye abakwazi ukuyimilisa ikhule ilethe ukudla. Kufanele ucele usizo ukukusiza ngezindaba zezimali ubeneqiniso ukuthi umsebenzi wakho wokulima uzolunga.
Imisuka yesu lebhizinisi - izinto eziluqobo
Isu lakho lebhizinisi lifanele libe nalokhu okulandelayo:
Chaza ukuthi ufuna ukwenzani ekulimeni kwakho.
Khombisa ulwazi lakho namakhono akho unikeze izizathu zokukhanyisa ukuthi kungani wena ungumuntu ofanelekile ukuthola umhlaba.
Khombisa ukuthi ulibhekile ipulazi ongalithola, uyazi ukuthi isimo sezulu sinjani kuleyo ndawo esizozwana nalokhu ofuna ukukutshala, uyazi futhi intengiso izobanjani namathuba emakethini anjani.
Qonda kahle imigomo yakho bese ubheke izingozi ezingaba khona ezizolimaza umphumelo webhizinisi laho.
Ukumaketha
Lokhu kuyinto ebalulekile kubo bonke abalimi ngezikhathi zamanje ngoba bafenele bancintisane nabakhiqizi emhlabeni jikelele. Abakhiqizi bafanele babheke imakethe njalo ngosuku ngoba kungenzeka ukuthi bafanele bathengise umvuno wabo lapho ummbila usamila! Isu elihle lokumaketha lifanele lihambelane nephrogramu lokukhiqiza. Akusizi ukutshala ukudla okudle kodwa abekho abantu abazofuna ukukuthenga ngentengiso ezolethela umsebenzi wakho inzuzo efanelekile.
Ukuhlanganisa amasu ezokumnotho
Bakhona abalimi abasha abanenhlanhla ukuthola umhlaba ngendlela efanelekile engaduli kakhulu, kodwa kukhona ezinye izinto ezifanele zinakwe lapho kuhlanganiswa isitetimende sezimali:
Izindleko zokuthenga imishini nokuqhubeka ukuyiphatha njalo.
Izindleko zokuqasha.
Izindleko zokuqala ukutshala.
Amaholo.
Izindleko zentilansipoti nedizili.
Izindleko zomkontilaki uma ukhetha ukungatheni yonke imishini masinya.
Into ebalulekile kule su lakho yilokhu: isitetimende esikhombisa ukuhamba kwezimali (cash flow), lokhu kudinga usizo olungatholakala kumphathi wamabhuku noma isazi ebhange.
<fn>PulaImvula.Planning(maize).2011-06-07.zu.txt</fn>
Planning (Maize) IsiZulu
Ukuba nesu elinguhhafu kuncgono nokungenalo isu phelele
Folio strap: Ukuphatha
Byline: Imininingwane ihlanganiswe yathathwa kumenyuwali Farm Management for Profits ebhalwe nguMarius Greyling
Ukuze ibhizinisi liphumelele, lifanele liphathwe ngendlela efanelekile. Ukuba namasu aqondile kubalulekile ngoba ayisisekelo sayo yonke imisebenzi yokuphatha ibhizinisi.
Ukuphatha ngendlela efanelekile kusho ukuthi imisebenzi emine yokuphatha inakekelwe ngokulingana ukuze ibizinisi liqhubeke kahle ngokuhamba kwesikhathi lifike lapho lifisa ukuya khona nokuthola inzuzo. Imisebenzi yokuphatha yilokhu: ukwakha amasu, ukuhlanganisa amasu, ukusebenzisa amasu nokuhlola njalo ukuthi umsebenzi uhamba kahle (ukubamba izintambo).
Ukwakha amasu kungumsebenzi obalulekile kumkhiqizi ngoba kuyisisekelo sayo yonke imisebenzi yakhe yokulima. Singasho ukuthi ukwakha amasu kuzokhombisa indlela eya phambili nemisebenzi edingekayo ukuthola imigomo ebekwe phansi emaswini akho ukuhlanganisa leyo misebenzi.
Kaningi sithi asikwazi ukwakha amasu aqondile ekulimeni. Izizathu zalokhu yilokhu: kukhona izinto eziningi kakhulu ezingonakala esingakwazi ukuzishintsha, njengesimo sezulu, izifo, ukukhuphuka nokwehla kwezintengiso nezintengo zezindleko nalokhu okuthengiswayo. Lezi zingozi zingavela ekulimeni, zikhona, sibhekene nazo lapho sizama ukwakha ibhizinisi lokulima. Kodwa, siyaphinda futhi sithi: isu elinguhhafu lingcono nokungenalo isu. Kungcono ukwakha amasu maqondana nonyaka ovamekile, bese sizokwazi ukushintsha lawo masu uma izinto zishintsha ngalowo nyaka.
Ekwakheni kwamazu kufanele kubhekwe okulandelayo:
Kufanele kwenzeke ini?
Kufanele kwenzeke kuphi?
Kufanele kwenzeke nini?
Kufanele kwenzeke okungakanani?
Kufanele kwenzeke kanjani?
Ukuba nekhono lokwakha amasu
Ukuba nekhono lokwakha amasu kudinga ukuthi lawo masu abhalwe phansi futhi adinga ukuphathwa ngokuqina. Kufanele ukwenze njalo kuze kube isiqephu sempilo yakho. Ungabhala phansi amasu akho kudayari, ebhodini noma kukhompiyutha noma kuphi. Uma uqinisa ukubhala phansi lokhu kuzokusiza ekugcineni ngoba uzoba nemininingwane yesikhathi esidlule ezokusiza lapho ubheka phambili.
Ngokwejwayelekile ukwakha amasu kwenzeka njalo ngonyaka - kuzokwenzekani ngonyaka ozayo epulazini. Kodwa kufanele kube khona isu lesikhathi eside elibheka ukuthi kuzokhiqizwa ini epulazini ngakusasa.
Ukuba nekhono lokwakha amasu akusasa
Lokhu kuyisu elibanzi elikhombisa ukuthi kuzokhiqizwa yini kusasa - leso sikhathi singaba iminyaka emihlanu noma nangaphezulu kwalokhu. Isibonelo: ukutshala izitshalo zokuthengisa emahektheleni angu-500, ukukhiqiza inyama emadlelweni nokufuya izinkukhu.
Ukwakha amasu njalo ngonyaka
Isu lonyaka lifanele lifanele libe neziqephu ezimbili ezilandelayo:
Isu eliyimvama
Lokhu kuzokhombisa imisebenzi evamekile efanele yenziwe ngonyaka ozayo, njengokupenda indlu ethile, ukwakha uthango oluthile, ukulungisa izintango, ukuthenga igeja elisha, ukuya ezifundweni/ izinsuku zabalimi, njalonjalo.
Amasu okukhiqiza
Kuzokhiqizwa ini ngonyaka ozayo, kuzokhiqizwa okungakanani nakanjani futhi kuzomakethwa kanjani. Isu lonyaka 2010/2011 lifanele libe nemisebenzi yokukhiqiza elandelayo, isibonelo:
Tshala amahektheli angu-400 ngommbila obomvu ukusebenzisa epulazini, okusalayo kuzothengiswa ngenkontilaki endaweni eduze enza ukudla kwezimfuyo.
Tshala amahektheli angu-100 ngobhekilanga ozothengiswa ngenkontilaki.
Ukukhiqiza amajongosi/amathole angu-200 aneminyanga angu-20 asuka edlelweni azothengwa iYYY Supermarket.
Ukukhiqiza izinkukhu eziphekwayo ezingu-40 000 ngenyanga ezizothengwa iXXX Chicken Wholesaler.
Isu lifanele libe nale misebenzi evamekile, isibonelo:
Penda i'workshop' negalaji likagandaganda.
Yakha idamu kunkambo 9.
Lungisa nokuphatha zonke izintango.
Isu lenyanga
Ngokusebenzisa isu lonyaka - elivamekile nelokukhiqiza - kungakhiwa isu lenyanga. Isibonelo: isu lenyanga kaMeyi 2011 lingaba njengalokhu okulandelayo:
Okuvamekile - penda i'workshop' negalaji likagandaganda.
Isu lokukhiqiza - ummbila: hlola onke amasimu; ubhekilanga: vuna amahektheli angu-100.
Izinkomo - nikeza izikhotha zasebusika kuzo zonke izimfuyo, nikeza amankonyana impuphu, susa amadala ebeleni, hlola ukusinda kwawo, washise (beka ibrendi), phuzisa amankonyane umuthi, thola ukusinda kwazo zonke izimfuyo.
Izinkukhu - yenza yonke imisebenzi yosuku, maketha ezisendlini 2, lungisa indlu 3 ukufaka amatshwele amasha.
Isu laseviki
Ekuqaleni kwenyanga kungakhiwa amasu awo amaviki akhona kuleyo nyanga. Isisekelo samasu amaviki ngamasu enyanga, amasu avamekile nalowo okukhiqiza.
Isu losuku (imisebenzi ewenziwayo)
Isu lokugcina kungaba isu losuku elenzwe ekugcineni kweviki eledlule futhi elikhombisa kahle konke okufanele kwenziwe ngeviki elizayo. Isibonelo: Iviki 9 - 13 Meyi 2011. (Isu leviki nalelo losuku kuhlanganisiwe kuthebula 1).
Ithebula 1:
Ummbila
Ubhekilanga
Izinkomo
Izinkukhu
Okuvamekilel
NgoMsombuluko 09
Hlola insimu 5
Vuna amahektheli angu-10 kunsimi 3
Bheka izinkomo.
Hlola isikhotha sasebusika nempuphu
Susa amankonyane ebeleni, wabeke imaki, waphuzise umuthi, thola ukusinda kwamankonyane angu-100
Lungisa indlu 3
Imisebenzi yosuku ezindlini 1 na-2
Penda i'workshop'
NgoLwesibili 10
Hlola insimu 6
Vuna amahektheli angu-10 ensimini 3
Bheka izinkomo
Hlola isikhotha sasebusika nempuphu
Susa amankonyane angu-100 ebeleni, wafake imaki, waphuzise umuthi, thola ukusinda kwawo.
Lungisa indlu 3
Imisebenzi yosuku ezindlini 1 na-2
Penda i'workshop'
NgoLwesithathu 11
Hlola insimu 7
Vuna amahektheli angu-10 ensimini 4
Bheka izinkomo
Hlola isikhotha sasebusika nempuphu
Hlanza amathangi amanzi angu-10-
Lungisa indlu 3
Imisebenzi yosuku ezindlini 1 na-2
Penda i'workshop'
NgoLwesine 12
Hlola insimu 8
Vuna amahekteli angu-10 ensimini 4
Bheka izinkomo
Hlola isikhotha sasebusika nempuphu
Hlanza amanye amathangi amanzi asele
Lungisa indlu 3
Imisebenzi yosuku ezindlini 1 na-2
Penda i'workshop'
NgoLwesihlanu 13
Hlola insimu 9
Vuna amahektheli angu-10 ensimini 4
Bheka izinkomo
Hlola isikhotha sasebusika nempuphu
Lungisa isango lesibayana sokuvalela izimfuyo
Lungisa indlu 3
Imisebenzi yosuku ezindlini 1 na-2
Penda i'workshop'
(Kufanele uqede namuhla)
Uma sakha amasu esikhathi esimfushane, kufanele kungene imininingwane eningi. Khumbula futhi ukuthi amasu awakwazi ukuma ngokuqina, kakhulukazi ebhiziniseni lokulima epulazini. Kukhona izinto eziningi ezingavela ongazibonanga ongakwazi ukuzivimba njengomlilo emadlelweni, ukudabuka kwezintango, ukugula kwenkunzi njalonjalo.
Ukwakha amasu kungumsebenzi wokuphatha ngoba kuyisisekeliso sokuphatha nokusebenzisa esizokhuluma ngakho ngesibhalo sakusasa. Ngaphandle kokwakha amasu akungeke kubekhona ukuphatha ngokuqina ngoba amasu angumsebenzi wokuqala wokuphatha umsebenzi, ngamasu sizokwazi ukuphatha umsebenzi nguqina.
Ngesikhathi sokwakha amasu, ukuwahlanganisa, ukuwasebenzisa nokuwabamba ngamandla, kufanele umphathi abenokukhuthala ukwenza neminye imisebenzis yokuphatha njengokuhamba phambili, ukukhulumisana nabasebenzi bakhe, ukubabanga basebenze kahle, ukubanikeza amandla, ukuhlanganisa imisebenzi, ukuthatha izinyathelo nokuphatha ngendlela eqinileyo. Ukunakelela yonke le misebenzi kuzohambelana nobukhulu bebhizinisi.
<fn>PulaImvula.Planning(wheat).2011-03-14.zu.txt</fn>
Planning (Wheat) ZULU
Ukuhlelela isikhathi esilandelayo sikakolweni
Imiyalo:
Folio strap:
Byline: Lo mbhalo ubhalwe ngumuntu owayengumlimi
Masishane ngemuva kokuvuna izitshalo zakho zikakolweni zonyaka we-2010, kuqala ukuhlelwa okunemininingwane ebanzi kwesikhathi esilandelayo sonyaka. Lesi yisikhathi esihle sokucubungula okwenzeke esikhathini esedlule nesokuhlolisisa amaphuzu ahlukahlukene okulawulwa nawokukhiqizwa kwezitshalo abambe iqhaza ekuvezeni isimo nesivuno esitholakele ekugcineni ngezitshalo lezo.
Uma kungazange kugcinwe imibiko engumlando ngomhlaba ngamunye, manje kuyisikhathi esihle sokuthi ukwazi ukusebenzisa imininingwane yangonyaka odlule ukuze uqale uhlelo lokugcina imibiko engumlando.
Uma ngabe kwakwenziwe uhlelo lwebhizinisi olufaka ukuhlelwa kwalokho okuzosetshenziswa okuphelele ngesitshalo ngasinye ngonyaka owandulelayo, ubungako bezinto ezasebenza kanye namanani ezindleko akhokhwa kufanele kuqhathaniswe ngokucophelela nesabelozimali okwaqalwa ngaso. Amaphuzu aba nomthelela kulezo zinto ezisetshenzisiwe nezesimo somnotho kanye nezimo zezulu ezibe nesandla ekuphumeleleni noma ekubhuntsheni kwezitshalo ezithile mawabhekwe bese ehlolwa ukuthi ngabe aguqukile yini noma aba ngcono.
Imibiko
Imibiko eyisisisekelo semibandela yokuma komhlaba kufanele igcinwe futhi ivuselelwe unyaka nonyaka: igama lepulazi, isifunda sepulazi, indawo ngokuphelele, izindawo zomhlaba olimekayo, amadlelo okudlisa imfuyo, amadlelo athuthukisiwe, ukuniselwa, ikhaya, amashedi epulazi nezakhiwo.
Umhlaba ngamunye osepulazini ngalinye ungabekwa iso maqondana nezinto ezisetshenziswa lapho eziphathekayo: indawo yomhlaba lowo, ukujula komhlaba, uhlobo lomhlabathi, ukuvunda komhlabathi, izinguquko zesimo ekuqhubekeni kweminyaka eminingi. (Uma zitholakala ngemiphumela yokuhlolwa komhlabathi), makubhekwe ukushintshaniswa kwezitshalo nokuhlelwa kokushintshaniswa kwezitshalo, izitshalo ezilinywe kamuva kubandakanywa nezinsuku zokulima, izitshalo eziyizinhlanganisela, izinga lokutshalwa kwembewu, imvula evamile, imvula etholakele ngesikhathi okusuke kungalinyiwe ngaso ngaphambi kokuthi kutshalwe isitshalo ngasinye, imvula etholakele ngesikhathi sokukhuliswa kwezitshalo, ukulawulwa kokhula okusetshenzisiwe,(okubandakanya amakhemikhali namahlandla okusetshenziswa kwawo), izibulala-zinambuzane ezisetshenzisiwe nemiphumela yazo, isivuno sezitshalo esitholakele nezinga lesimo saso.
Izindleko zezivundisi ngezinye zezindleko ezinkulu zezinto ezisetshenziswa ngqo ohlelweni lokulima izitshalo. Ukusetshenziswa okuyimpumelelo kohlelo lokuvundisa esikhathini ngasinye nakwesilandelayo sokutshala, kuzoveza ukukhiqizwa okusezingeni elihle kuye kweliphakeme. Kubalulekile ukusazi isimo somhlaba wakho ikakhulukazi ngemuva kwesivuno esiphezulu sezitshalo nasemuva kwemvula ene ngokweqile etholwe yizindawo ezithile, ekungenzeka ukuthi ingabe ikhukhule izondlo eziningi ezibalulekile zezitshalo. Ukuvela kombala osaliphuzi ngenxa yokuntuleka kwe-nitrogen ne-sulphur kubonakele ezifundeni eziningi ezilimayo kulesi sikhathi esisanda kwedlula. Uma kube nezitshalo ezingaphezu kwezejwayelekile, izondlo ezenele ezisusiwe kufanele zibuyiselwe ukuqinisekisa ukuthi izitshalo ezilandelayo zikwazi ukufinyelela izivuno ezilindelekile. Ekukukhumbuleni lokhu, kufanele kuthathwe amasampula omhlabathi ensimini ngayinye kakolweni ezokhiqiza bese ethunyelwa lapho ezohlolwa khona.
Ukuthathwa kwamasampula omhlaba nokuhlolwa komhlaba
Kufanele kuthathwe amagxathu amaningana ukuqinisekisa ukuthi inqubo yokufaka umcako nokuhlolwa izofanela umsebenzi wepulazi lakho. Lawa manyathelo abandakanya ukuqoqwa nokunakekelwa okufanele kwamasampula omhlabathi, izinqubo ezilandelwayo ezifanele, imihlahlandlela ecwaningwe kahle yokutolikwa kwemiphumela, ukulandelwa kwezincomo eziyizo zamazinga ezondlo zezitshalo kanye nokuhlanganiswa kwezidingo ezinconyiwe zezitshalo ohlelweni oluphelele lokulawulwa kwezondlo zezitshalo.
Ukuqoqwa kwamasampula omhlaba
Inhloso yokuhlolwa komhlabathi ukulinganisa ikhono lomhlaba lokunikela ngezondlo ezifunwa yizitshalo ezikhulayo, nokuhlaziya kutholwe izinkinga noma yiziphi zomhlabathi ezingakhinyabeza ukukhula nokuthuthukiswa kwezitshalo ngempumelelo. Ngokubanzi, izitshalo zencike kakhulu kwizondlo ezihlinzekwe njengezivundisi zomhlabathi lapho amazinga okuhlolwa komhlabathi ekhula. Ukuhlolwa komhlabathi okubheka ukuthi ngabe lukhona yini ubumba kuvumela ukuthi kufakwe izinga elifanele lemithi yokubulala ukhula ohlelweni lokulawulwa kokhula.
Kubalulekile ukuthatha isampula ensimini ngayinye. Ihekhthare lomhlaba elikujula okuyi-15 cm linesisindo esicishe sibe ngamathani ayi-2 400 okwencike ekuthini ulinywe kangakanani umhlaba lowo, ukuqoqana nokugandayeka kwawo. Isampula lokugcina elithunyelwe elebhu lingahle libe nesisindo esiyi-0,5 ngamakhilogramu, okuyocutshungulwa nje amagremu ambadlwana alo. Kubalulekile ngenxa yalokho ukwehlukanisa imihlabathi enokujula nezinhlobo zomhlabathi ezingafani kanye nezindawo ezingaphakathi kwamasimu, ezingeyona ingxenye yomhlaba olinywayo wonke. Kuseyinkambiso ukuthi abalimi bafake izivundisi ngokwamazinga abalelwe ibhulokhi lonke lensimu, ngaphandle kwalapho kuye kwenzeka khona ukuthi kube nezikhali ezikwazi ukulandela umkhondo ngesathelayithi (i- GPS) nezindlela ezikwazi ukuguqugulwa zokufaka isivundisi, ezinanyatheliswe esikhalini esisetshenziselwa ukutshala.
Akushiwo ukuthi ukuhlolwa lokho kungcono kunesampula eliqoqiwe emhlabeni lowo. Khumbula ukuthi mkhulu umehluko emihlabathini esemasimini. Ngokwedlule, isampula eliqoqiwe kumahekhthare ayishumi ebhulokhi ngalinye lomhlaba lalithathwa njengelenele. Yize kunjalo, kwelulekwa ukuthi uthenge noma weboleke isikhali sokubhoboza (i-auger) ukuze uhambe wenze amazombezombe usuka phezulu uye ngezansi ensimini leyo nabantu ababili, oyedwa aphathe isaka lesampula ngalinye futhi athathe umongo womhlabathu ofika ekujuleni okuphakathi kwe-15 nama-20cm kodwa bungabi ngaphezu kwama-20 cm.
Ibhokisi lesampula malibekwe uphawu lucace libe nenombolo yensimu, igama, ikheli lepulazi, izinombolo othinteka kuzo nosuku lokuthathwa kwesampula, ukuvimbela noma yikuphi ukudideka elebhu. Kungcono ukuwenza wonke lo msebenzi uphelele ensimini ukuze kungabikho ukuphambaniseka kwamasampula okwenziwayo. Amasampula omhlaba mawangaqoqwa ezindaweni ezingajwayelekile ezifana nendawo yomhlaba engena elwandle, emiseleni efileyo, ezindaweni zokulondoloza ifolishi elidala ezivundisiwe, ezidulini ezisezansi noma ezindaweni ezigugulekile.
Manje sekuyenzeka ukuthi kusebenze ubuchwepheshe bokubona ukuthi izinto zikuphi (ama-Global Positioning System) ohlelweni oluyigridi emaphuzwini asebangeni eliphakathi kwe-0,5 kuye kwi-4 samamitha aphambanayo, noma kubhekwe iqoqwana lamasampula asohlelweni lwegridi. Amasampula azobe eseqhathaniswa esikhathini ngesikhathi ngokuzayo, bese izinguquko ezenzeka emabangeni okuvunda komhlabathi zikwazi ukuqapheleka ngokunemba ngokuhamba kwesikhathi. Imiphumela yemidati ingatholakala ngokuthi kusetshenziswe uHlelo Lolwazi Ngomhlaba (iGround Information System - GIS) ukuze kutholakale ishadi elinombala ocolisisiwe lensimu elikhombisa i-pH, i-calcium, i-magnesium, i-phosphate, i-sulphur, i-nitrogen, izondlo ezincanyana futhi nokunye ukwehluka kwezinto ekuhlolweni komhlabathi kungakwazi ukuvezwa kukhombise umfanekioso obonwayo wokwehluka noma ububanzi benkinga ethile ngensimu. Ezindaweni eziningi izindawo ezisenkabeni ziqashelwa ngokuthi kusetshenziswe indlela yegridi kubhekwe ihekthare ngebhulokhi ngalinye.
Ukuvama kokuthathwa kwamasampula
Iiskhathi esihle sokuthatha isampula yilapho uzokwazi ukuba nethuba lokwenza umsebenzi imuhle, lapho uyokwazi ukuthatha izinqumo ngokubonayo ngokwehlukanisa insimu ngokwezindawo ezifanayo zokuthatha amasampula nangesikhathi esifanayo njalo ngonyaka ngemuva kwezivuno noma ngesikhathi esifanayo lapho kushintshaniswa izitshalo. Kuhlala kulusizo ukuthumela amasampula ayocutshungulwa lapho amalebhu engekho matasatasa kakhulu. Ukuhlelwa kufanele kwenziwe kusenesikhathi ukuze kwenziwe uhlelo olubhekisisiwe lwebhizinisi nokuqondanisa nabantu abangabeluleki abenza izincomo zezivundisi.
Ukunakekelwa kwamasampula
Hlolisisa ukuthi isaka ngalinye lesampula liyisho ngokucacile insimu nokuthi isampula linenombolo engeyalo lodwa, namasaka avalwe kahle, asuswe ekushiseni okweqile futhi abekwe endaweni epholile bese ethunyelwa elebhu ngokushesha okusemandleni ngemuva kokuqoqwa kwawo.
Ukukhetha ilabhorethi
Khetha ilabhorethri elihlala lihlolwa njalo yizinhlangano zezifundo zomhlaba (i-Agronomy) ngaphandle kokwexwayiswa kuqala, ukuze kubhekwe ukusebenza kahle kwezilinganiso ezisebenzisa ukuhlola umhlabathi. Amanye amaphuzu okufanele abhekwe yilawa, imiphumela enembayo yokuhlaziwa okwenziwe, izindlela ezifanele zokuhlolwa komhlabathi, ukwenziwa komsebenzi okuhle njengokuphindwa kuhlolwe izindawo ezisolwa njengezibe nephutha, ukuqedwa komsebenzi masisha, ikhono lokuthumela imiphumela ngendlela esebenzisa ubunyoninco bezamakhompiyutha, izindleko zensizakalo leyo, ukuzimisela ukuvula imigudu evulekile phakathi kwakho noma umeluleki wakho nabasebenzi baselebhu. I-ARC eseBethlehem iyazihlangabeza lezi zidingo, kodwa ke uma kufuneka ukuhlolwa kwe-sulphur amanye amalebhu awasetshenziswe.
Cela ukuhlolwa okufanele ipulazi lakho
Iningi lamalebhu lineqoqo eliyisisekelo lokuhlolwa okuvame ukwenziwa njengendlela yokuhlola ejwayelekile ebiza inani lentengo elemukelekayo lapho liqhathaniswa nokusebenziseka kwemiphumela leyo.
Uyacelwa ukuthi uqiniseke ukuthi uthathe amasampula kuzo zonke izinsimu ohlose ukutshala ukolweni kuzo - khumbula nokubhekisisa izinga lobumuncu bomhlaba (i-pH) njengoba kungahle kube nesidingo sokufaka umcako ngaphambi kokutshala.
<fn>PulaImvula.PlanningMaize.2010-02.zu.txt</fn>
Planning (Maize) IsiZulu

Ukwakha amasu - ukhiye oluzokuvulela indlela yokukhiqiza ngokuphumelela

Instructions:

Folio strap: Ukuphatha

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi

Awukwazi nje ukuvuka ekuseni bese uthi, 'Namuhla ngifuna ukuqala ukutshala ukudla'. Ukukhiqiza ukudla ngokwezomnotho kudinga ukucabanga okuningi ngaphambi kwesikhathi. Kufanele uthole imiphendulo yemibuzo elandelayo kuqala:

Uqonde ukutshala sitshalo sini lo nyaka?

Kukhona izinto ezithile ofanele uzibheke ngaphambi kokupendula lo mbuzo. Kufanelel wazi okulandelayo:

Isikhathi isithwathwa singafika.

Inani lemvula elingabakhona.

Ukujula komhlabathi.

Inani lepH nobumuncu emhlabathini.

Ukutholakala kwezimali zokuqala ukukhiqiza.



Izimali uzozithola kuphi?

Ukukhiqiza ukudla sekudula kakhulu, izindleko zokutshala amasimu athole imvula kuphela sekufika kuR 5 000 ehektheleni. Uma umlimi udinga ukuboleka imali yokutshala, kufanele sibuze okulandelayo:

Uzoya kuphi ukucela isikwenetu?

Lizobangaki inani lentelo laleyo mali?

Singakanani isikhathi sokubuyisela isikwenetu?

Uma uthole isikwenetu, umvuno wakho uzokwenela ukukhokhela leso sikwenetu?

Unaso isibambiso semali etshelekwayo? Khumbula ukuthi kuyibhizinisi labantu abanikeza isikwenetu, bona bafuna ukuthola inzuzo. Inzuzo bayithola ngentelo laleyo mali. Akekho umuntu ofuna ukuluza imali, kanjalo otshelekile ufuna ukuqinisa ukuthi uzophinda ayithole imali yakhe.

Uzoyithola nini imali? Lokhu kungathi kuyinto encane, kodwa khumbula ukuthi uma utshala kudingeka amasimu alungiswe isikhathi eside ngaphambi kokutshala. Uma imali ifike emva kwesikhathi, amasimu awakwazi ukulungswa kahle bese umlimi engavelelwa ingozi ekulimeni kwakhe.



Uzomaketha kanjani umvuno?

Uma uzitshalela wena ukudla kuphela, ukumaketha akusiko inkinga. Kodwa lapho uqala ukutshala ukudla okuzothengiswa kufanele ucabange ngokumaketha. Buza imibuzo elandelayo:

Ngubani ozothenga lkho kudla?

Intengiso izobangakanani?

Ukudla kuzoya kanjani emakethe?

Ngubani ozothutha ukudla?

Ngubani ozokhekhala intilansipoti?



Ukulima okungumsuka

Lokhu kubalulekile kakhulu futhi kufanele kwenzeke ngesikhathi esifanelekile.

Lokhu kulima kuqonde ukwenzani?

Uzoqala nini ukulima?

Uzobenzisa muphi umshini?

Uzolima ngokujula okungakanani?

Ugandaganga wakho unamandla akwanele?

Imishini yakho iyaphila futhi izokwazi ukwenza lowo msebenzi?



Ukulima kamuva

Lokhu kulima kuqonde ukwenzani?

Uzoqala nini ukulima?

Uzobenzisa muphi umshini?

Imishini yakho iyaphila futhi izokwazi ukwenza lowo msebenzi?



Izimbewu

Uzozithenga kubani izimbewu zakho?

Ngubani ozokulayela ngokuthenga izimbewu ezilungile?

Ucbangile ngesikhathi isitshalo esithile simila size sivuthwe?

Kutshalwa izitshalo ezingakanani ehektheleni?



Umanyolo

Uwathathile amasampula omhlabathi?

Usuwutholile umphumela wokuhlolwa komhlabathi?

Usuwutholile umlayezo maqondana nomanyolo ofanelekile ensimini ethile nasesitshalweni esithile?

Umlayezo womanyolo uqondene nobukhulu bomvuno ofuna ukuvuna?

Uzosebenzisa umanyolo onjani?

Uzothela amakhilogramu amangaki ehektheleni?



Ukulinganisa ipulantela

Umsebenzi wokutshala uyinto ebaluleke kwedlula zonke ezinye lapho kulinywa.

Ipulantela liyakwazi ukulinganiswe lisebenze ngendlela efanelekile? (Unawo amapuleti, amagiya namasprhokete afanelekile?)

Ukhetha ububanzi bemisele obungakanani?

Kungani ukhethe lobu bubanzi?

Uma uyokhaltiveta emva kokumila kwezitshalo, uyazi ukuthi ikhaltiveta lakho liyakwazi ukusebenza kulobo bubanzi bemisele?

Udinga inani lezitshalo elingaki?

Uqonda ukuthela umanyolo ongakanani?

Uyakwazi wena ukulinganisa ipulantela noma udinga usizo?



Ukubulala ukhula

Uqonda ukuphatha ukhula kanjani ezitshalweni zakho?

Uma uyosebenzisa imishini ukuhlakula:

Unalo ikhaltiveta?

Ikhaltiveta iyalingana nobubanzi bemisele?

Amathayini ekhaltiveta alinganiswe kahle?

Uma uyosebenzisa amakhemikeli:

Unawo umshini wokufafaza?

Zonke izakhi zomshini zisasebenza kahle?

Ngubani ozolinganisa umshini wokufafaza?

Uzosebenzisa amakhemikeli anjani?

Uyalazi inani lekhemikeli elithile elizothelwa?

Ngasiphi isikhathi sokumila kwesitshalo kufanele uthele amakhemikeli?



Ukutshala

Umhlabathi umanzi ngokwanele ukuze izimbewu zikwazi ukuhluma?

Izimbewu zizobekwa ngobujula obungakanani?

Ubheka inani lezimbewu elifanelekile njalo ngemitha?

Uthela umanyolo ngamakhilogramu afanelekile njalo ehektheleni?

Uwathelile amakhemikeli abulala izilokazane nokhula?



Ukuhlanza nokubeka

Emva kokuqeda ukutshala, ipulantela lihlanzekile futhi libekwe ngendlela efanelekile?

Emva kokufafaza umuthi, umshini uhlanzekile futhi ubekwe ngendlela efanelekile?



Umanyolo wangaphezulu

Kuzothelwa umanyolo wamngaphezulu onjani?

Kufanele uthelwe ngasiphi isikhathi?

Uzothela umanyolo ongakanani?



Uma ufisa ukuba umlimi wezomnotho, kufanele usebenze ngokukhuthaza nangokuhlakanipha! Kufanele wakhe amasu njalonjalo bese uwenze lowo msebenzi oqonde ukuwenza nangesikhathi esifanelekile.

<fn>PulaImvula.Plans(maize).zu.txt</fn>
Plan (Maize) IsiZulu
Sebenzisa amasu akho ngendlela efanelekile
Folio strap: Ukuphatha
Byline: Imininingwane itholwe kuenyuwali ebhalwe ngMarius Greyling ebizwa ngokuthi 'Farm Management for Profits'
Lapho amasu okwenza imisebenzi yakusasa eziwe ngokugcwele, nezingcebo zabasebenzi nemishini kuhlanganisiwe, kufanele kwenzeke ukusebenzisa kwala masu ngendlela efanelekile kuqiniswe.
Ukwenza ukuthi imisebenzi namasu kusebenze ngendlela efanelekile kuqonde ukuthothola umgomo webhizinisi. Ngakho-ke kuzoba ubuphukuphuku ukuqondisa kahle amasu nokuwahlanganisa kodwa bese ukhohlwa ukuwasebenzisa. Ngokunye futhi, ukwenzeka komsebenzi ngokuqondile kungahlushwa lapho akwakha nokuhlanganiswa kwamasu akuzange kwenzeke kahle. Masibheke ukusebenzisa imisebenzi, okungumsebenzi wesithathu sokuphatha ibhizinisi.
Lapho sesifika ezintweni ezinokwenzeka, kufanele siqhubeke lapho sigcine khona ngale mibhalo yethu (Pula/Imvula Juni) echaza ukwakha amasu nokuwahlanganisa, bese sekuzofika 9 Meyi 2011 lapho amasu nokuwahlanganisa kusetshenziswe. Isibonelo:
Ukuwakha amasu Nokuwahlanganisa: Iviki 9 - 13 Meyi 2011
UMsombuluko 9
Imisebenzi esemaswini
Abasebenzi abasebenzayo
Ezinye izingcebo
Ukusebenzisa
UMmbila
Hlola insimu 5.
UJan.
Isithuthuthu (ukuhamba).
Ibhuku lamarekhodi.
Uqedile, bekungekho izifo.
UBhekilanga
Vuna insimu 3, amahektheli angu-10.
UPiet (Umshayeli).
UPadiso, uVosloo, abasebenzi ababili (piece job).
Umshini wokuvuna.
Ogandaganda ababili namathreyila amabili.
Kuqedwe amahektheli angu-9.
Izinkomo
Bheka izinkomo.
Hlola okukhothwayo nokudla.
Susa ebeleni, beka izimpawu, phuzisa umuthi, thola ukusinda kwamankonyane angu-100.
UKlasie.
UKlasie.
UMoloto, uAbram, uKagiso noHendrik.
Ihhashi, ibhuku lamarekhodi.
Ihhashi, ibhuku lamarekhodi.
Izinto zokuphatha izinkomo, izinto zokushisa izinkomo, izinto zokuphuzisa umuthi, umuthi, isikhali nebhuku lamarekhodi.
Izinkomo zilungile.
Ukudla enkambeni 3 kugcwalisi-we.
Imisebenzi ngezinkonyane ezingu-100 iqediwe.
Izinkukhu
Lungisa indlu 3 (susa izinto zokulala ezindala).
Imisebenzi ejwayelekile njalo ngosuku, izindlu 1 na-2.
UJohanna, uMinah, uJohannes.
USarah, uMonica, uDawid.
Izinto zokubutha, amasaka, ithreyila.
Amathulusi.
Indlu ilungisiwe.
Imisebenzi ejwayelekile njalo ngosuku yenziwe.
Umsebenzi ojwayelekile
Penda i'workshop'.
Umkontilaki onguphrayivete.
Amathulusi ache, njll.
Umsebenzi uqhubeka ngokufanelekile.
Ukwenza ukuthi wonke umsebenzi ozokwenziwa, kufanele wenziwe ngabantu balelo bhizinisi, bafanele babangwe ukwenza lowo msebenzi ngendlela efanelekile. Lapho kutholakala umsebenzi onomphumelo omuhle, kudingeka ukuthi umphathi (umlimi) abe nokukhuthala kuzo zonke iziqephu zebhizinisi lakhe, imisebenzi yakhe yokuphatha ibhizinisi efana nalokhu okulandelayo: ukuhamba phambili, ukuzwana nokukhulumisa, ukubanga abasebenzi, ukunikeza kahle imisebenzi, ukuhlanganisa imisebenzi, ukuthat izinyathelo nokuphatha umsebenzi ngendlela eqinileyo njalo.
Isiqondiso esasiqhubekayo semsebenzi
Ukuhamba phambili nokubamba izintambo okuvela ngaphakathi kuyadingeka ukuqhubekisa umsebenzi ozokwenziwa, futhi kudingeka kutholwe izindlela ezingcono zokuhlanganisa amasu njalonjalo. Abaphathi bafanele bahambe phambili lapho kusetshenziwa lokho okuzokwenziwa, akufanekanga ukuthi bona bawenze lowo msebenzi, kufanele bakwazi ukubanga abasebenzi babo bawenze ngendlela efanelekile. Abaphathi bafanele babange abasebenzi ukuze bafune ukusebenza. Bafanele babange abasebenzi benze lo msebenzi abakwazi kuwenza ngawo onke amandla abo. Ngesikhathi sokusebenzisa umsebenzi owenziwayo kufanele abasebenzi bathole umlayezo kubaphathi ukuze bafunde, lokhu kusiza ukubanga abantu.
Ukuzwisana (ukukhulumisana) okukhanyayo kuyinto ebaluleke kakhulu uma sifuna umphumelo omuhle emsebenzini ozokwenziwa ngamasu akhiweyo. Umlayezo ufanele ubesobala, ukhanye ushaye du. Bonke abantu abasebenza ngomsebenzi ozokwenziwayo bafanele bazi kahle ukuthi ngubani ozokwenza ini, nini, kanjani futhi baqonde ukuyaphi ngawo lo msebenzi.
Ngesikhathi sokwenza umsebenzi ozokwenziwayo, ukunikeza (ukwabela abasebenzi umsebenzi) umsebenzi othile kubalulekile. Umphathi akakwazi ukwenza yonke imisebenzi yena ngokwakhe. Lokhu ukwabela abasebenzi umsebenzi kuzohambelana nobukhulu bebhizinisi noma ubukhulu bomsebenzi othile. Lokhu kumi ngothi abaphathi bafisa ukungena kulowo msebenzi ozokwenziwayo ngawo onke amandla noma bafisa ukuba eceleni baluleke kuphela ekuphathweni komsebenzi.
Kubalulekile ukunaka ukuhlanganisa okuhle ngaphakathi kweziqephu zebhizinisi. Imisebenzi yebhizinisi ifanele ihambe kahle uma umsebenzi ozokwenziwayo uzoba nomphumelo omuhle. Lapho ukuhlanganisa kuhlushwa kuzochitha isikhathi nemali futhi. Khumbula imali engenayo - izindleko = inzuzo noma incitheko. Isibonelo sethu phezulu sikhombisa ukuthi uma umuthi wokuphuzisa amankonyane ungekho ngoMsombuluko ekuseni, ukusebenzisa umsebenzi ozosebenziwayo uzokuma bese kuzochitheka isikhathi.
Lapho kusetshenzwa kubgadingeka ukuthi abaphathi bathathe izinyathelo masinya ukuze umsebenzi ozokwenziwa wenzeke kahle. Uma ugandaganda unesondo eliphantshile kuzokwenzekani? Isondo lzolungiswa kuqala noma kuzosetshenziswa omunye ugandaganda?
Ukuphatha abasebenzi ngokuqina ngaso sonke isikhathi kubalulekile kakhulu uma abaphathi bafuna ukuqinisa ukuthi umsebenzi uzokwenziwa ngokufanelekile. Kuyenzeka ukuthi umsebenzi uyenzeka kodwa awulunganga kahle, abaphathi bazokuvuma lokho? Uma kungekho impatho eqinileyo futhi abasebenzi abahambelani naleyo mpatho kungalimaza umsebenzi ozokwenziwayo ngendlela embi.
Ukukhetha umsebenzi obalulekile
Umsebenzi ozokwenziwayo kuyavameka ukuthi kwenzeke izinto eziningi ezehlukene, khumbula futhi ukuthi kungavela imisebenzi ongazange ucabange ngazo - umlilo emadlelweni, inkunzi enhle ebhajiwe odakeni, njll. Ngokusebenza isikhathi eside siyazi ukuthi awukwazi ukwenza yonke imisebenzi ngasikhathi sinye. Kufanele ukwazi ukukhetha umsebenzi odingeka ukwenziwa ngesikhathi esithile - lokhu kungukhetha/kungukhomba umsebenzi obalulekile.
Umsebenzi oziphatha kabi izinzuzo noma izindleko, noma obaphatha kabi abasebenzi bakho njengokusebenza i-'overtime', ufanele ubhekwe kahle ngoba ubalulekile. Le misibenzi ingahlelwa ngezinhlobo ezilandelayo:
Isisindo somsebenzi esiphakeme/ukphuthuma komsebenzi okuphakeme;
Isisindo esiphakeme/ukuphuthuma okungaphakeme/okuphansi;
Isisindo esingaphakeme/esiphansi/ukuphuthuma okuphakeme;
Isisindo esiphansi/ukuphuthuma okuphansi.
Umsebenzi onesesisindo esiphakeme ngumsebenzi unokubaluleka okuphakeme onokuphuthuma. Ukuphuthuma okuphakeme kukhombisa ukuthi leyo misebenzi izothintana nezuzo - uma yenziwa masinya izpkwandisa inzuzo - uma ingenziwa ngokushesha izokwehlisa inzuzo. Lokhu kuhambelana nezindleko futhi - uma ingenziwa ngokushesha izokwandisa izindleko.
Ukuphuthuma kuhambelana nesikhathi esikhona sokwenza umsebenzi othile - kufanele wenziwe manje/namuhla noma ngesinye isikhathi. Lapho wenza umsebenzi wokuvuna bese kuphuka umshini, ukulungisa lowo mshini noma ugandaganda kuzoba into efanele yenziwe ngokuphuthuma okuphakeme - kuyinto ebalulekile. Kanjalo kuzofana nenkomazi enhle enenkinga ukuzala, kakhulukazi uma kuyinkomazi ye'stud' sakho. Amafayili nomsebenzi wasehhovisini kuzobekwa eceleni ngoba akusiwo umsebenzi odinga ukuphuthuma, kungenziwa ngesinye isikhathi.
Ngakho-ke kuyadingeka futhi kubalulekile ukuthola yonke imigomo yebhizinisi lakho, futhi ube nesineke ngempela ngokusebenzisa amasu ukuze kulingane nendinganiso yebhizinisi.
<fn>PulaImvula.PlanterMaize.2008-10.zu.txt</fn>
Planter 2 (Maize) Zulu

Ipulantela - kufanele wazi izakhi zalo



Imilayezo:

Folio strap: Okwezemishini

Byline: Imininingwane itholwe kwesifundo seAgricultural Contracting

Photos:

Itshesi

Amasondo

Isondo elihambisa amandla

Amapuleti omoya epulantela

Okuhambisa umanyolo (Auger)

Okuvulela umsele wezimbewu

Okuvulela umsele

Ummese oyidiski osikayo

Amadiski avikelayo (avalayo)

Amasondo acindizelayo



Ulwazi lwakho mayelana nezakhi ezingxenye zepulantela lungakanani?

Funda lokhu okubhaliwe lapha ukuze uphinde uphakamise ulwazi lwakho mayelana nezakhi zepulantela. Zonke izakhi ziyakhonjiswa futhi umsebenzi wazo uyachazwa.



Itshesi (chassis)

Lokhu kunguluphahla lapho isakhi sepulantela siboshelwe khona, futhi kuphambana nalapho ipulantela lizoboshelwa kugandaganda.



Amahophela (hoppers)

Lokhu yizinto eziphatha izimbewu nomanyolo. Zakhiwe ngepulastiki eliqinile noma zakhiwe ngensimbi.



Amasondo

Lokhu kungamasondo ipulantela lihamba ngawo.



Isondo elihambisa amandla

Leli sondo lihanjiswa lapho lithintana nomhlabathi ngesikhathi ipulantela lidonswa. Leli sondo ligijima ngokufana kogandaganda. Umsebenzi waleli sondo ngukusebenzisa zonke ezinye izakhi zepulantela - izinto ezinjengalezi ezabela inani lezimbewu nelikamanyolo.



Okudlulisela amandla (gears)

Ukuze uzokwazi ukulinganisa ispidi sezakhi ezithela izimbewu nomanyolo, kukhona uhlelo lwamageri namasphrokethe olusebenzayo. Konke lokhu kungahlanganiswa ngendlela ezonikeza inani lezimbewu nelikamanyolo elifanelekile.



Izakhi ezilinganisa inani lokutshala izimbewu

Kukhona amapuleti ahlukahlukene ahambelana nezinhlobo zezimbewu nobukhulu bazo (asikhulumi lapha ngamapulantela asebenzisa umoya ukutshala izimbewu).

Izakhi ezilinganisa inani likamanyolo



Izakhi ezivula umsele wezimbewu



Izakhi ezivula umsele kamanyolo



Izakhi ezingamadiski ezivulayo

Lezi zivama ukuba engaphambilini lepulantela futhi zikhona njalo kulawo mapulantela asetshenziswa lapho kungalinywi khona (no-till) ngoba kukhona izinhlanga eziningi ngaphezu komhlabathi.


Amadiski avalayo

Lawa embesa izimbewu nomanyolo ngomhlabathi.



Amasondo acindezelayo

Lokhu kungamasondo amancane angemuva epulanteleni ahamba emseleni asiza ukuqinisa umhlabathi emseleni ukuze kubekhona ukuthintana okuhle komhlabathi nezimbewu.



Izakhi ezilinganisa ukucindezela komoya emapulanteleni asebenza ngomoya

Lapha ukucindezela kungaba ngaphansi kakhulu noma ngaphezulu kakhulu.

<fn>PulaImvula.PlanterOpot.2008-10.zu.txt</fn>
Planter 1 (OPOT) Zulu

Umsebenzi wepulantela



Instructions:

Folio strap:

Byline: Imininingwane itholakale esifundweni seAgricultural Contracting



Ipulantela lakhiwe ukufaka izimbewu nomanyolo emhlabaithini ngendlela eqondile ukuze izimbewu zihlume kahle futhi zingasondeleni kakhulu futhi zithole umanyolo ofanelekile. Bheka izinto ezilandelayo:



Ububanzi ngaphakathi kwemisele.

Ububanzi ngaphakathi kwezimbewu emseleni.

Ukujula, inani nendawo lapho kufakwa khona umanyolo.

Ukujula nendawo lapho kubekwa khona izimbewu.

Ukuthintana kwezimbewu nomhlabathi omanzana.



Ipulantela lisikela ngaphakathi komhlabathi, livula umhlabathi, lifaka imbewu ngaphakathi kwaleyo ndawo evulekile, livala imbewu ngomhlabathi futhi licindezela umhlabathi kancane ukuze kubekhona ukuthintana okuhle ngaphakathi kwembewu nomhlabathi onomswakamo.



Kukhona izinhlobo zamapulantela ezahlukene kodwa ekugcineni ziqonde ukwenza umsebenzi ofanayo - kukhona isakhi esivula umhlabathi, kukhona indlela yokufaka umanyolo bese kukhona indlela yokuthatha imbewu nokuyifaka emhlabathini ngendlela nangenani elifanelekile.



Izinto ezibalulekile ezifanele uzikhumbule

Ngokwejwayelekile umanyolo ufakwa emhlabathini ngaphambi kwezimbewu - lokhu kuyaqinisa ukuthi izimbewu nomanyolo akuthintani ngoba lokhu kuzokwenza ukuthi izimbewu zingahlumi kahle.

Kanjalo-ke, umanyolo ubekwa ngaphansi kwezimbewu. (Isakhi sokuvula umhlabathi lapho kubekwa khona umanyolo side futhi sisika ngokujula. Isakhi esifaka izimbewu simfushane futhi singaseceleni bese imbewu ibekwa ngaphezulwana emhlabathini.)

Ingxenye yomhlabathi ingawela phezu kwembewu emva kokutshalwa kodwa kungenzeka ukuthi kubekhona izikhala ngaphakathi kwezimbewu nezinhlayiya zomhlabathi. Ukuqinisa ukuthi izimbewu nomhlabathi kuthintana kahle (kubalulekile ngoba izimbewu zifanele zikwazi ukumunya umswakamo ukuqala ukumila), kuzodingeka ukucindezela umhlabathi kancane. Lokhu ukucindezela kwenziwa lawo masondo abizwa ngokuthi amasondo acindezelayo.

<fn>PulaImvula.Practice.2008-04.zu.txt</fn>
Practice Zulu



Uyazenza izinto esikufundisile?



Instructions

Folio strap: Ukuqeqesha

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu lokuThuthukisa Abalimi leGrain SA



Ungahambisa ihhashi emanzini, kodwa awukwazi ukulitshele ukuthi liphuze uma lingafuni! Ngonyaka odlule abantu abangaphezu kwa-2 000 bangene ezifundweni zokuqeqesha ezifundiswa yiFarmer Development Programme leGrain SA. Mhlawumbe manje kuyisikhathi esihle sokuzibuza - zinjani izimpumelelo zalokhu kuqeqesha uma sibheka izindlela bonke laba bafundi balima ngazo emapulazini abo?



Uma uyile esifundweni sokuqala esifundisa ukuqala ukukhiqiza ukudla (ummbila, ubhekilanga, noma amabele), sicela ukuthi uzibuze imibuzo elandelayo:

Umhlabathi lapho ngikhiqiza khona ukudla uluhlobo olunjani?

Ngitshale amahektheli amangaki?

Ukujula komhlabathi wami kungakanani lapho kungamila khona izitshalo?

Sinjani isimo se-pH somhlabathi wami?

Sinjani isimo sokudla kwezitshalo emhlabathini wami (N, P noma K)?

Lingakanani inani lemvula elivama ukuna endaweni lapho ngilima khona?

Ngokuvamile, ngingathemba ukuthola umvuno ongakanani ngonyaka endaweni lapho ngilima khona?

Kukhona umhlabathi oqinile ngaphansi kokujula kokulima emasimini ami?

Ngitshale siphi isitshalo futhi bekuyisitshalo esifanelekile ngaleso sikhathi?

Yisiphi isikhathi esihle sokutshala? Kungani leso sikhathi sibe esihle?

Ngiqonde kanjani ukukhetha umanyolo othile futhi nokuqonda ukuthi ngifanele ngithele umanyolo ongakanani?

Ngitshale inhlobo yesitshalo enjani futhi kungani ngekhethe leyo nhlobo?

Bengifuna ukutshala inani lezitshalo elingakanai?

Ekugcineni kumile izitshalo ezingakanani?

Bengiqonde ukuthela umanyolo ongakanani futhi umphumelo wabanjani?

Ngithathe ziphi izinyathelo zokuphatha izilokazane nezifo emasimini ami?

Ukhula ngiluphathe kanjani?

Ngiyazi ukuthi yiziphi izinhlobo zokhula ezidala ingozi emasimini ami?

Lingakanani inani lemali engyikhokhile ukutshala lokhu kudla?

Lingakanani inani lentengiso ngethani engilitholile? Futhi kulingana kanjani nenani elitholwe ngabanye abalimi?

Umvuno ubize malini ngehektheli?

Umvuno ubize malini ngethani?

Emva kokuvuna lezi zitshalo, ngiqonde ukutshala siphi isitshalo kuleyo nsimu ngonyaka ozayo?

Ngizoyithola kuphi imali yokutshala ukudla konyaka ozayo?

Ogandaganda bami bazokwazi ukulima izindawo engiqonde ukuzilima?

Ngizoba nekhono ukwenza wonke umsebenzi ngesikhathi esifanelekile?

Nginayo yonke imishini edingekayo ukukhiqiza ukudla okuthile?



Lapho ungakwazi ukuphendula le mibuzo kungakusiza ukubuyela ubheke ufunde imenyuwali lakho noma kuzodingeka ukuthi ubuyele esifundweni sokuqeqesha esisha. Konke lokhu kuyizinto ezibalulekile, izinto ofanele uqale ngazo ekulimeni uma uqonde ukuba umlimi wezomnotho - kufanele ukwazi ukuphendula yonke imibuzo engaphezulu.



Kukhona imihlangano eminingi esebenzisa amasimu abalimi abasakhulayo:

Unawo amasimu?

Ngubani olima kulowo masimu?

Uqonde ukwenzani ngalawo masimu ngakusasa?



Sicela ukuthi uzibuze le mibuzo ukuze uthole imphendulo ekhanyayo mayelana nokuthuthuka kwakho ukuba umlimi osafuna ukukhula - ngeliqiniso, ufuna ukuba umlimi noma ufuna ukuhlala phansi uhole nje inzuzo ngoba ungumnini wamapulazi ongafiki kulawo mapulazi?



<fn>PulaImvula.Price(maize).2011-09-27.zu.txt</fn>
Price (Maize) (350 words) IsiZulu
Ukuhlelwa kokuma kwezimali ngokwamanje lapho kulungiselwa (kwakhiwa amasu) ukukhiqiza ummbila ngonyaka ozayo
Instructions:
Folio strap: Ukwandisa inani
Byline: Kubhalwe ngumkhiqizi osuthathe umhlalaphansi
Amanye ama-athikeli abhalwe lapha kuPula/Imvula akhombise izinto ezisemqoka lapho kukhethwa izinhlobonhlobo zezitshalo zasehlobo ezizozwana ukumila epulazini lakho, lapha bekubhekwa izingcebo zemvelo ezikhona, ukuvunda komhlabathi, ukwakha kwamasu okushintshana kwezinhlobo zezitshalo nenani lentengiso lazo ngakusasa. Imvula/Pula yale nyanga inama-athikeli athile azothintana nalabo bakhiqizi abafake ummbila emasweni abo lapho bekhetha izinhlobo zezitshalo ezizotshalwa ngonyaka ozayo.
Izintengiso zakusasa (future prices) zommbila obomvu nommbila omhlophe zishintshe zaba lukhuni ngoAgosti 2011, lokhu kukhombisa uhlelo lokuma kwezintengiso kusasa luzofika ku-R1 840 (ummbila obomvu) futhi luzofika ku-R1 815 (ummbila omhlophe) uma lowo mbila unikezwa ngoJulayi 2012. Singasho-ke ukuthi umkhiqizi uzokwazi ukufaka R1 615 ngethani lommbila ekhukhwini lakhe emva kokudonsa isihlukaniso sentilansipoti esingafika ku-R215 noma ku-R225 ngethani.
Inani lommbila ongathengiswa phesheya lingafika ku-R1 717 ngethani. Lokhu kubizwa ngokuthi intengiso ekhonjiswayo elingana nentengiso phesheya (export parity price). Ummbila othengwa phesheya ukuwuletha lapha eRandfontein ubiza R2 894 ngethani. Singavumelana-ke ukuthi intengiso yamanje neyakusasa phakathi ezweni lethu imiswe phezu kwenani lentengiso phesheya.
Lokhu kukhombisa ukuthi kusekhona ummbila omningi kakhulu emaketheni lethu ngaphakathi kwezwe lethu, futhi kukhona ukubheka phambili ngokukhanyayo ngoba kungathi kuzoba khona ummbila okwanele ngonyaka ozayo. Ukubopha inani lentengiso kubheka zonke izinto ezihambelana nokukhiqiza njengesimo sezulu, isimo somhlabathi (ukuvunda), ukudingeka kwalokhu kudla kubathengi, ukudla okusekhona nommbila osazokunikezwa; ukuqhathaniswa kokushintshana kwerandi nedhola, izimo zokukhiqiza ngaphesheya, intelo yemali ebolekiwe lapha kithi konke kusiza ukubopha leyo ntengiso.
Ikhwalithi lommbila odilivwe kumasayilo ngabakhiqizi lingaba phansi ngenxa imvula eningi ene ngesikhathi sokuvuna, kodwa kungenza ukuthi intengiso ye'spot' ikhuphuke lapho kutholakala ummbila omuhle. Khumbula ukuthi konke lokhu kungashintsha ngesikhathi kuvunwa ummbila ngonyaka ozayo ngoJulayi 2012.
<fn>PulaImvula.Prices.2008-08.zu.txt</fn>
Prices Zulu

Ukubheka ngamanye amehlo ukukhuphuka kwentengo yokudla

Instructions:

Folio strap: Intengo yokudla

Byline: USakkie van Zyl, isazi sezomnotho: Market research (uCornÃƒÂ© Louw uyabongwa ngokunikeza inani lezintengo ledizili neleyuriya njalo ngenyanga)



IGrafu 1: Isinkwa esimhlophe (700 g)

Ukolo waseSafex

Iindeksi

Inyanga

IGrafu 2: Iyuriya (Urea)

Ukolo waseSafex

IDizili

Iindeksi

Inyanga

IGraph 3: Isinkwa esimhlophe (700 g)

Impuphu

Iyuriya

Idizili

Isimo - isinkwa esimhlophe

Isimo - iyuriya

Iindeksi

Inyanga



Ukukhuphuka kwentengo yokudla, kakhulukazi lowo kudla okuvama ukudliwa kakhulu, bekusemathini abathengi ngezinyanga ezidlule, futhi abathengi bakhathazekile ngenxa ukukhuphuka kwentengo yesinkwa. Kuthiwa ukuthi izizathu zokukhuphuka kwentengo ngukukhuphuka kwentengo yalezo zinto zezolimo emhlabeni jikelele futhi ngukushoda kwalezo zinto ezweni lethu.



Uma kulinganiswa intengiso yeSafex nentengiso yesinkwa ezinyangeni ezedlule, kuyabonakala ukuthi intengiso kakolo ikhuphuke masinya ukwedlula intengiso yesinkwa (IGrafu 1). Kuyakhanya ukuthi intengo yokudla isazokhuphuka kakhulu ezinyangeni ezizayo. Abathengi bayahlupheka ngokwamanje, kodwa kungathi basazophatheka kabi ezinyangeni ezizayo.







IGrafu 1: Iindeksi yentengo yesinkwa ngokusuka kwaJanuwari 2000.

Izisusa: IGrain SA, iSafex neStatistics South Africa (kususwe kwiSagis webpage).



Ingxenye yentengo yezinto zokudla ezivela kwezolimo yenze ukuthi abantu abaningi abanolwazi bacabanga ukuthi ukukhiqiza ukudla okuzinhlamvu kushibhile futhi kuletha inzuzo enkulu.. Labo abalimi abaphumelele ngeminyaka edlule ngokuqhubeka ngokulima kwabo ezikhathini ezabanzima ngenxa yintengiso ebengaphansi nokoma ebekuletha ingozi, baphefumula kangconywana kwamanje. Kodwa, uma sibheka ukukhuphuka kwezindleko zokuqala ukulima, ukwehla kwenani lentengo lokudla kungaba iphupho-nje.



IGrafu 2 likhombisa ukuthi ngesikhathi ngaphakathi kwa-2004 na-2007, intengo kakolo ayizange ilingane nokukhuphuka kwentengo yedizili nakamanyolo - lokhu kuyinto engazange ikwazi ukusebenza. Intengo engaphansi eholwe ngabakhiqizi nokukhuphuka kwezindleko zokuqala ukutshala kwenze ukuthi abalimi abaningi sebayekile ukutshala ukudla okuzinhlamvu. Lokhu akusiyo into inhle uma sibheka ikusasa labalimi abasakhulayo - kufanele ukuthi ukukhiqiza ukudla okuzinhlamvu kubenenzuzo enhle ukuze abalimi abasha bakwazi ukuqala nokuqhubeka ukulima.



Ukukhuphuka kwentengo yokudla okwenzekile ngokwamanje kwenze ukuthi abalimi inkolo encane yokuphumelela, kodwa ukukhuphuka kwezindleko sekuphinde kwabacindezela - abalimi sebathola ukuthi kunzima ukukhiqiza ukudla okuzinhlamvu uma befuna ukuthola inzuzo.





IGrafu 2: Iindeksi lentengo yeyuriya, yedizili nekakolo ngokusuka kwaJanuwari 2000.

Izisusa: IGrain SA, iSafex neStatistics South Africa (kususwe kwiSagis webpage).



IGrafu 3 lilinganisa iindeksi lentengo yezindleko zokuqala ezinjengedizili neyuriya nentengo yesinkwa nempuphu. Kukhanya kahle ukuthi abalimi bebalwa kakhulu nokukhuphuka kwezindleko zokuqala ukutshala uma kulinganiswa nokukhuphuka kwentengo yokudla ekhathaza abathengi. Inani lokuthengisa ukudla okuzinhlamvu kuzofanele kusebenze kahle ukuze kukhiqizwe ukudla okuningi ngendlela elingana nenani lezindleko lokuqala ukutshala - ngaphandle kwalokhu abathengi bazocindezelwa ukukhokha imali eningi ukuthenga ukudla.





IGrafu 3: Iindeksi lentengo yesinkwa esimhlophe, yempuphu, yeyuriya neyedizili ngokusuka kwaJanuwari 2000.

Izisusa: IGrain SA, iSafex neStatistics South Africa (kususwe kwiSagis webpage).



Ngokuvalelisa

Ngeqiniso, ukukhuphuka okukhulu kwentengo yokudla okuvama ukudliwa kakhulu kudalwe ngukunganaki kahle kwaHhulumeni ukuphakamisa ipholisi elifanelekile eliqondene nokwezolimo, ngaphezu kwalokho uHulumeni ubhekeka ngokuthi uhlulekile ukusebenzisa lawo mapholisi abekwe etafuleni isikhathi eside. Abakhiqizi (abalimi) abangeke bakwazi ukukhiqiza ukudla ukudlisa abantu emhlabeni wethu ngokwabo bodwa - kufanele bathole usizo ofanelekile kuHulumeni.

<fn>PulaImvula.Proactivety.2008-08.zu.txt</fn>
Pro-activity Zulu

Isimo (uphawu) somlimi omuhle



Instructions:

Folio strap: Ukuphatha

Byline: UPhonnie du Toit, ARC-GCI

Exploding quote: Ovuka ekuseni uthola ukudla kuqala.



Abaningi abalimi bahluleka ukubamba izintambo ngesikhathi esifanelekile sokunciphisa izindleko, noma ukubona nokubamba ithuba elivelayo lokuthola inzuzo enhle, ngoba abazithathi izinyathelo ezifanelekile lapho kufika isikhathi esifanelekile.



Ngesinye isikhathi bavelelwa ingozi edalwa yizinto zemvelo, njengesichotho noma izulu elina kakhulu eliguguleka nomhlabathi ngoba bayakhohla ukuthi "kungcono ukuvimba isifo nokuzama ukusilapha".



Ukuthatha izinyathelo zokuvimba kusho ukuthi ufanele ube namasu abheke phambili, futhi uzenze lezo zinto ezizovimba izingozi ezingavela. Lapho ufisa ukuphatha ukulima nokukhiqiza ukudla okuzinhlamvu ngendlela efanelekile, lokhu kubalulekile. Ikhalenda lomsebenzi wakho epulazini lakho (izikhathi zokwenza imisebenzi ethile) lifanele libe isikhombandlela somsebenzi ofanele wenziwe ebhizinisini lakho lokulima ngesikhathi esifanelekile. Isikhathi esihle sokutshala (lokhu kungumsebenzi omkhulu epulazini lakho) singaba ekuqaleni kwaJuni uma utshala ukolo noma ekuqaleni kwaNovemba uma utshala izitshalo ezimila ehlobo. Zonke izikhombandlela nemisebenzi ezokwenziwa ezinyangeni ezingaphambi kokutshala kuzoqonda kulolo suku lokutshala. Cabangela ngaphambili (lungisa kusenesikhathi) njalonjalo.



Ilisti sezinto ezifanele zenziwe ngaphambi kokufika isikhathi sokutshala:

Ukuhlola njalo

Lokhu kungumsebenzi oqhubeka njalo futhi ubalulekile ngoba kusiza umlimi ukwenza izinto ngaphambi kwesikhathi. Izinto azinake ngalo nyaka kungamsiza ukungaphindi ukwenza amaphutha futhi ukuthatha izinyathelo ezifanelekile ngonyaka ozayo. Isibonelo: izinhlobo zokhula azibone lo nyaka zizomsiza ukukhetha izinhlobo zamakhemikeli ezifanelekile ngonyaka ozayo. Lapho wehlulekile ukunaka nokubona izinkinga ngalo nyaka, zizophinda zivele zikhule ngonyaka ozayo.



Lungiselela noma shintsha uhlelo lwakho lokukhiqiza (indlela yokusebenza)

Phinda futhi uhlole amandla omhlabathi ukukhiqiza bese ubale kahle inani lamahektheli oqonde ukuwatshala. Hlola ukuthi imakete ithini bese ukhethe izinhlobo zezitshalo ezizokulethela inzuzo enhle. Hlanganisa noma linganisa isimo sezimali (ibhajete) ubhale phansi isilungiselelo (icebo) sokukhiqiza ephepheni.



Sebenzisa amathuba amahle avelayo kumakete

Ezikhathini zamanje kubalulekile ukukhetha ibhizinisi elimaketayo elithembekile lapho usayina inkontilaki. Inkontilaki izokuvikela lapho intengo yokudla ikhuphuka noma iyehla. Bopha inkontilaki yesitshalo esithile uzame ukuthola intengiso enhle njalo.



Thola iloni lokukhiqiza (boleka imali)

Kuzofuneka ukuthi uthole iloni uma uqonda ukutshala indawo enkulu edlula imali onayo. Ungabothatha isikhathi eside sokuya endaweni lapho kutshelekwa khona imali, yiya masinya emva kokulungisa iplani lakho lokukhiqiza. Umsebenzi wokutsheleka imali nokuthola imvume kuvama ukuthatha isikhathi.



Lungiselela inkontilaki nomkhontilaki othembekile

Lapho ungenalo ikhono lokuzilimela nokuzitshalela, sayina inkontilaki kusenesikhathi nomkhontilaki. Qinisa ukuthi ukuthi izinto zokulima (ogandaganda namageja) zizotholakala ngesikhathi uqonda ukulima nokutshala. Ngaphambi kokusayina inkontilaki, zama ukuhlolisisa imishini yomkhontilaki ukubona ukuthi ziphilile noma qha. Khumbula, uma imishini iphuka ngesikhathi sokulima nokutshala kungakudalela ingozi ngoba isikhathi siyahamba.



Ukulungisa imishini ngaphambi kwesikhathi

Isikhathi esihle sokubheka nokulungisa imishini yakho yileso sikhathi lapho usuqede ukulima nokutshala. Uma ushiya ukwenza lokhu kusenesikhathi kungenza ukuthi mhlawumbe ukhokhe imali eningi ukuyilungisa ngoba kuzodingeka ukuthi ilungiswe ngokushesha ngoba isikhathi esifanelekile sokutshala sibalulekile. Lapho ulungisa, ubeka imishini ehlanzekile ngendlela ezovimba ukuthomba, akungeke kudingeke isikhathi eside sokuyilungisela ukuqala ukutshala.



Izindlela zokulondoloza umhlabathi

Hlola zonke izakhiwo ezivimba amanzi njengamakontula nezindlela ezihambisa amanzi. Thola isikhathi sokulungisa lezi zakhiwo ungaze uvelelwe ingozi, ulahlekelwe umhlabathi omuhle ngesikhathi kuqala ukuna. Uma ufuna ukwakha izakhiwo ezinsha, qala masinya ngomsebenzi. Izindlela zokulondoloza umhlabathi zidinga ucabange kahle futhi zidinga isikhathi isikhathi.



Ukuthenga izinto zokuqala ukutshala

Sisebenzise kahle isikhathi sokuyothenga izinto ezidingekayo. Linganisa izintengo ezahlukile bese uzame ukuthola intengo ephansi ukuze izindleko zokutshala ihektheli zingakhuphuki kakhulu. Hlola futhi ngesikhathi izitshalo zisamila ukuthi yiziphi izinto ezisebenza kahle bese ukhethe lezo ezinhle ozozisebenzisa ngonyaka ozayo. Ungesabi ukucindezela labo abathengisayo ukuze uthole konke okudingekayo ngesikhathi enivumelane naso.



Khumbula, kukhona izazi eziningi nabantu abahlakaniphile abazokusiza ngayo yonke le misebenzi. Kodwa ungagijimeli kubo ngo-99 lapho isikhathi sesiphelile. Zilungisele uthintane nabo NAMUHLA!

<fn>PulaImvula.ProblemMaize.2009-02.zu.txt</fn>
Problems (Maize) Zulu

Ziyini izinkinga abalimi abasakhulayo babhekene nazo?

Instructions:

Folio strap: Izithiyo ekulimeni

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA lokuThuthukisa Abalimi

Photos:



Kubalulekile kakhulu emsebenzini wokukhiqiza ukudla okuzinhlamvu ukuthola ukuthi ziyini izizathu ezivimba abalimi abasakhulayo baqhubeke babe abalimi bezomnotho.



Izindaba ezihambelana nomhlaba nomhlabathi

Iphrogramu lokuguqula umhlaba elingeniswe Umnyango Wezomhlaba beliyinkathazo kakhulu kubaningi abantu - ngokuvamekile lowo msebenzi uqhubeka kancane, uthatha isikhathi eside, ngakho-ke abalimi abasakhulayo balahlekelwa amathuba amaningi okuya phambili futhi abalimi abamhlophe nabo bakhathazekile bese bathengisela amapulazi abo kubanye abakhelwane abamhlophe ngoba Umyango Wezomhlaba uyehluleka ukuvumelana ngentengo nangentengiso.

Lapha eNingizimu Afrika kukhona izinhlobonhlobo zezindlela zokuba umnini womhlaba - lokhu kusuka kuba umnini qobo wepulazi, kuya kuqasha indawo yomunye umuntu kuya kumhlaba osetshenziswa ngumuzi wonke - lapha akukho izivumelwano zezomthetho ezibopha abanikazi ("kuvunyelwe"-nje ukuthi abantu bangahlala khona). Umhlaba onomnini qobo ungasetshenziswa ukuboleka imali, kodwa umhlaba osetshenziswa ngumuzi wonke awukwazi ukuba isibambiso sokuthola imali. Ezindaweni lapho kusetshenziswa umhlaba ngumuzi wonke, kuvamekile ukuthi umndeni othile unendawo ethile (lokhu kuyahluka kumaphrovinsi), bese kudingeka ukuthi umkhiqizi (umlimi) ofisa ukwandisa umsebenzi wakhe wokulima, efanele ahlangane nabanye abantu balowo muzi ukuthola imvume yokulima endaweni yabo. Asikho isibopho esinikeza isibambiso sokulima leyo ndawo etholakale kanje nakusasa.

Ukulungisa isimo sepH lomhlabathi nenani lamafosfati elingaphansi kuyinto ebiza imali eningi - kudingeka amasabsidi ngoba abalimi abasakhulayo abanekhono lokukhokhela lezi zindleko.

Kakhulukazi umhlaba okhona ongasetshenziswa ngabalimi abasakhulayo awukalondolozwa kahle, amasimu awanamakontula futhi azikho izindawo ezinotshani lapho amanzi angageleza khona. Nokho Umnyango Wezokulima unalo igatsha lokuPhepa Umhlaba, imali abanayo incane kakhulu ukwenza lo msebenzi omkhulu odingekayo.

ENingizimu Afrika, umhlaba ongalinywa awunonile, awukwazi ukutshala khona bese ufuna umvuno omuhle. Kodwa ukushintsha umhlaba olinywayo ube isidleko semfuyo kuyinto ethatha isikhathi eside futhi kudulile. Abaningi abalimi abasakhulayo abanalo ikhono lokushintsha bese bayaqhubeka ukulima amasimu angenawo amandla ukukhiqiza ngokwanele, abanye bayawayeka-nje lawo masimu, abasalimi. Konke lokhu akusiyo into elungileyo.

Ukwakha uthango/ucingo noma intendemuzi kuyinkinga kubaningi abalimi, kakhulukazi ezindaweni lapho kusetshenziswa umhlaba ngumuzi wonke ngoba ucingo luyantshontshwa bese izimpahla (izinkomo nezimvu) zihamba emasimini ngokuthanda kwazo.



Ogandaganda nemishini

Kukhona abaningi abalimi abasakhulayo abanentuba yokuthola umhlaba (noma ngayiphi indlela echazwe ngaphezulu), kodwa abanayo imishini edingekayo ukulima lowo mhlaba. Imishini emisha idula kakhulu, abalimi abasakhulayo bayahluleka ukufikela khona, futhi awekho amabhange amaningi nabanye abantu abafuna ukubolekisa imali yokuthenga imishini engu "second hand".

Lapho kukhona imishini engasetshenziswa leyo mishini ayiphili kahle. Okulandelayo yizizathu zalokhu:

Ngoba inzuzo ekukhiqizweni kokudla okuzinhlamvu yehlile, iphansi, abalimi abakwazi ukuphatha nokulungisa imishini ngendlela efanelekile;

Ngokujwayelekile abaningi abalimi abanolwazi ukulungisa imishini;

Kaningi isivumelwano sokuthenga umhlaba maqondana nesimo sokuguquka ubunini bomhlaba sithi umthengi ufanele ethathe lonke ipulazi nemishini (going concern), bese umthengi uthola imishini emidala ephukile. Kanjalo-ke umlimi akaqali ukulima ngendlela efanelekile;

Inhlangano yabalimi inikezwa imishini kodwa akukho namunye ozibopha ukuyibheka nokuyilungisa leyo mishini.



Isikwenetu sokukhiqiza

Abaningi abalimi abasakhulayo banenkinga ukuthola isikwenetu sokuqhubeka ngokulima - izizathu zalokhu ziyalandela:

Ngeminyaka edlule inzuzo etholakala ekulimeni, kakhulukazi ukukhiqiza ukudla okuzinhlamvu, beyicindezekile. Ngonyaka odlule bekusahamba kahle ngoba izitshalo zitshalwe ngemali yokuqala yonyaka odlule, umkhiqizo uthengiswe ngentengiso yonyaka omusha, futhi ezindaweni eziningi izulu belina ngaphezu ngokujwayelekile. Kukhona nje abalimi abancinci abazokwazi ukutshala futhi ngaphandle kokuthola isikwenetu. Lapho inani lenzuzo liyehla, izintela zemali ebolekiwe ziyakhuphuka futhi kukhona izingozi ezingavela ekutshalweni kokudla okuzinhlamvu, akusasizi ukuboleka yonke leyo mali endingekayo ukungenisa izimbewu emhlabathini.

Eziningi izinhlangano eziboleka imali (amabhange) zidinga 'ibondi' lomhlaba othile ukubopha isikwenetu. Abalimi abaqasha amasimu, noma abalima emhlabaneni womuzi wonke, abakwazi ukunikeza leso siqiniso sokubopha isikwenetu bese izinhlangano ziyala ukuvumela isicelo sabo.

Eziningi izinhlangano eziboleka imali zidinga inshuwalense yaleyo mali ezosetshenziswa ukuqala ukulima (input). Kodwa inshuwalense yokuqala (lapho ivunyelwa) iqala ukusebenza kuphela lapho izitshalo seziqala ukumila. Ngaleso sikhathi umlimi usukhokhele zonke izindleko. Ezinye izinhlangano ziyala ukunikeza isikwenetu ngaphambi kwemvume yenshuwalense. Manje uzokwenzani? Umlilo ukushisa ngapha nangapha - ayikho indlela yokuphumelela. Okunye okyinkinga yilokhu: inshuwalense izibophe ukukhokha 65% lezindleko kuphela -ngubani ozokhokha izindleko ezisele?

Ngobudabukelwa kufanele sithi bekukhona abalimi abasakhulayo abazange bakhokhele isikwenetu sabo, ngakho-ke labo abanikeza isikwenetu abasatsheleki imali kalula.

Ukulima kunzima kakhulu, futhi uma ungenalo ulwazi nobungcweti, uzozifaka engozini. Lapho inani lenzuzo lincane, awukwazi ukwenza amaphutha. Ngakho-ke abalimi abasakhulayo abasafunda umsebenzi wokulima abatholi kalula isikwenetu ngoba izinhlangano ezinikeza isikwenetu azibathembi, ziyabasola.

Ukusekela nokunikeza ulwazi - imisebenzi ekhona ukuqobelelana nolwazi

Abalimi abasakhulayo "bangabafundi", badinga ukusekelwa, badinga ukuqeqeshwa, badinga ukufundiswa ngumuntu onolwazi. Kukhona eziningi izinkinga ezihambelana nokunikeza ukusekela kubalimi abasakhulayo:

Abantu abasebenza eMnyangweni Wezokulima naseMnyangweni Wezomhlaba kaningi abanalo lwazi lokunikeza ukusekela okudingekayo. Abaningi abazi lutho ngomsebenzi wokulima, abanobungcweti, abaningi bayazama ngoba bafundile kodwa abazange "bafake igeja emhlabathini".

Ukukhulisa abantu kubiza imali futhi kuthatha isikhathi. Iminyango eminingi kagavumente inabantu abaningi abasebenza lapho futhi bayahola kodwa abanolwazi. Lapho abangaphandle njengamabhizinisi bafisa ukungena ukusekela, kufanele kubekhona indawo lapho imali evela khona - kodwa ekugcineni ngubani ozokhokhela lezi zindleko?

Kaningi abalimi bahlezi endaweni lapho bengasazi ukuthi bafanele balandele muphi umlayezo - bazokholwa ukuthi isiphathimandla esiqobelelana nolwazi sikhuluma iqiniso? Noma isiphathimandla se'agribusiness' esifuna ukukhulisa isikhwenetu sokukhiqiza? Noma inhlangano ebatshela ukuthi iyabasekela? Noma laba abazama ukubafundisa ukulima? (Ngokwalekwa, bonke laba abasho into efanayo).

Indlela yokulondeka ukwehlisa izingozi ezingenzeka

Ukufunda ukulima kusho ukuthi ufanele uthathe izinyathelo ezingakulethela izinkinga eziningi - uma abantu bafuna ukuba abakhiqizi kuzokwenzeka ukuthi bazokwenza amaphutha. Kukhona isidingo esikhulu sokusekela labo abazamile kodwa bahlulekile. Ngokwamanje kukhona abanye abalimi abanehlanhla ukuthola imali ngenxa i'agribusiness', ngakhoke-ke banethuba lokuthola isikwenetu kuMaize Trust ukuthenga umcoka, amafosfathi nenshuwalense yemali yokuqala ukulima (emasimini lapho kutshalwa khona ummbila). Kodwa kukhona abanye abalimi abakhetha ukungatshali ummbila ngoba abazange bathole imvume ukuthola isikwenetu ku-agribusiness, manje abanasisekelo sokubasiza ukuthenga umcoka, amafosfathi nenshuwalense. Kuzoba kuhle uma ugavumente ubona ukukhanya bese bazame ukusiza labo balimi ubanikeze indlela edingekayo yokuvikela izingozi ezingenzeka ekulimeni.

<fn>PulaImvula.ProblemsOpot.2009-07.zu.txt</fn>
Problems (OPOT) IsiZulu

Izinkinga abalimi abasakhulayo ababhekene nazo



Instructions:

Folio strap: Ukufakelela ingcebo

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi

Add picture of the banner made for farmer development programme



Kukhona izizathu eziningi ezichaza umnako ovukile mayelana nokuthuthukisa abalimi abamnyama eNingizimu Afrika, isibonelo: umhlaba okwazi ukukhiqiza uyabelwa, intengo yokudla ikhuphukile kakhulu futhi kukhona omnako omkhulu mayelana nokutholakala kokudla ezweni lethu nasemhlabeni jikelele.



Kukhulunywa kaningi ngenkinga yokudla okukhona emhlabeni jikelele, ngokulondoloza lokhu kudla emhlabeni jikelele, ngelungelo lokuba nokudla nendawo yokuhlala, ekugcineni lokhu kudla kukhiqizwa ngumuntu othile endaweni ethile - kukhona umuntu osebenzayo. Kubalulekile ukuthi simbheke kahle lowo muntu. Kudingeka ukuthi kuthuthukiswe lowo muntu nokumnikeza ikhono lokuba umkhiqizi wezomnotho ozonikeza ukudla kwakhe ezweni lethu lapho kudingekayo.

Kungani abantu bafune ukwazi ukuthi benzani abalimi abasakhulayo?

Isigaba sezokulima sidinga ukuba nezwi elilodwa elihlangene elibakhulumelayo.

Izinto zezokulima kuyingcebo enikeza ukudla emhlabeni jikelele futhi kuyisisekelo sezomnotho samazwe emhlabeni jikele.

Izinto zezokulima zinikeza umsebenzini obalulekile kubantu abaningi emhlabeni.

Ukukhula kwezomnotho wasemaphandleni kwenza ukuthi izingcebo ezisemadolobheni zingacindezeleki kakhulu.

Lapho 1-30% lomhlaba lisezandleni zabantu abangazange banethuba lokuba abanini bomhlaba, sizocabanga ukuthi i-30% lomkhiqizo ovela ngokulima uzovela kulabo bantu. Ngakho-ke sicabanga ukuthi i-30% lezinto ezidingekayo emsebenzini wezokulima zizothengwa yilabo balimi.



Ziyini izinkinga abakhiqizi abasakhulayo babhekene nazo?

Inzuzo ephansi yokudla okuzinhlamvu lapho kulinywa ngemvula kuphela futhi isilinganiso senzalo (interest rates) esikhuphukayo.

Ngeminyaka edlule inzuzo etholakalayo ekukhiqizweni kokudla okuzinhlamvu beyicindezekile. Izindleko zokuqala ziyakhuphuka njalo kodwa inani lentengiso alizange likhuphuka ngokulingana. Kukhona abancinci nje abalimi abakwazi ukuqala ukutshala ngaphandle kokuboleka imali. Lapho inani lenzuzo liqinile futhi isilinganiso senzalo semali ebolekiwe siphezulu kuyingozi enkulu ukuboleka imali eningi ukuze ukwazi ukufaka izimbewu emhlabathini. Abakhiqizi lapho eNingizimu Afrika bancintisana nemakethe lomhlaba jikelele kodwa izimiso zalokhu azilingani.



Ukuswela kolwazi olufanelekile namakhono.

Abakhiqizi abasathuthukayo bangabafundi, badinga ukusekelwa, ukuqeqeshwa nokufundiswa. Kukhona eziningi izinkinga ezihambelana nokunikeza ukusekela kubalimi:

Kaningi abantu absebenza eminyangweni ephatha lowo msebenzi abanalo ulwazi olufanelekile. Abaningi abazange basebenze epulazini, abanye bayathanda ukunikeza usizo futhi abanye bafundile kodwa abakwazi "ukufaka igeja emhlabathini".

Izinhlangano ezinikeza izinto zokuqala ukulima zisebenza kahle kodwa izindleko zabo zinkulu.



Intsheleko yokukhiqiza

Abaningi abakhiqizi abasakhulayo bahlangana nenkinga lapho bafuna ukutsheleka imali yokukhiqiza. Ezinye izizathu zalokhu ziyalandela:



Izidingo zokuqinisa zezindawo ezinikeza intsheleko

Eziningi izindawo ezinikeza imali zidinga isibopho sepulazi ngaphambi kokunikeza intsheleko. Abalimi abaqasha amapulazi noma abalima umhlaba womuzi wonke abakwazi ukunikeza leso sibopho ngakho-ke bayahluleka ukutsheleka imali.

Inshuwalense lezindleko zokuqala ayaneli ukuthola intsheleko

Eziningi izindawo ezitshelekisa imali yokukhiqiza zidinga inshuwalense yokubopha leyo mali. Kodwa inshuwalense yokukhiqiza isebenza kuphela lapho izitshalo ziqala ukumila, ngaleso sikhathi zonke izindleko sezikhokhiwe. Ezinye izindawo ziyala ukuvumela intsheleko ngaphambi kokuthola imvumo yenshuwalense, bese umlimi uyahluleka ukuthola imali yokuqala ukukhiqiza. Enye inkinga yilokhu: inshuwalense ibopha i-65% lezindleko kuphela - i-35% lesele lisengozini.

Inzuzo encane ayithuthukisi ukufunda kwabalimi

Ukulima kunzima, lapho ungenalo ulwazi uzongena enkingeni. Lapho inani lenzuzo lincane, awukwazi ukwenza amaphutha. Abakhiqizi abasakhulayo basafunda futhi, ngakho-ke ingozi yokubanikeza intsheleko inkulu kakhulu kulabo abatshelekisa imali.



Ogandaganda nemishini

Imishini engatholakali

Kukhona abaningi abalimi abanethuba lokuthola ipulazi noma amasimu, kodwa abanyo imishini yokulima leyo ndawo. Imishini emisha idula kakhulu, abalimi abakwazi ukufikela futhi kunzima ukuthola ibhizinisi elizonikeza intsheleko yokuthenga imishini emidala.



Imishini engaphilile

Lapho kukhona imishini yokulima, ivama ukungaphili kahle. Lokhu kwenzeka ngoba:

Inzuzo encane lapho kukhiqizwa ukudla okuzinhlamvu kwenza ukuthi abalimi abanayo imali yokulungisa imishini yabo.

Kaningi abalimi abanalo ulwazi lokulungisa nokubheka imishini yabo.

Kaningi ukuthengiselana komhlaba kuhlanganisa zonke izinto ezikhona epulazini bese sithola ukuthi imishini igugile futhi iphukile. Lokhu kusho ukuthi umlimi omusha uqala phansi ngendlela embi.

Amaqembu anikezwa imishini esetshenziswa amalunga onke bese akekho oyedwa obheka ukuphila kwemishini.



Izindaba ezihambelana nomhlaba nomhlabathi



Umnyango Wezomhlaba nokwabiswa komhlaba

Iphrogramu lenguquko yobunini bomhlaba loMnyango Wezomhlaba bekuyinkinga kubaningi abantu. Ngokujwayelekile imisebenzi yawo beyiqhubeka kancanekancane, manje abaningi abalimi abasakhulayo balahlekelwa amathuba njalonjalo ukuqhubeka, futhi abalimi abamhlophe bayakhathala bese bathengisela omakhelwane abamhlophe amapulazi abo ngoba Umnyango uyehluleka ukuqeda ukuthengiselana. Futhi azikho izikhombiso eziqondile ezikhombisa ukuthi obani abafanelekile abazosizakala ngale nguquko yomhlaba.



IpH

Ukulungisa isimo sepH emhlabathini kungaba into edula kabi ngoba kukhona izindawo lapho kudingeka umcako ongamathani angu-14 ehektheleni elilodwa. Ngokuvamekile abalimi abakwazi ukuyikhokha leyo mali, futhi kungathi azikho izindlela zezomthetho ezikhombisa ukuthi abalimi abasakhulayo bangacela kanjani usizo kugavumente. Bekukhona amaphrogramu emaphrovinsini athile kodwa alukho uhlelo olufanayo.



Isimo seFosfati

Izindlela zokulima ezingafanelekile ngeminyaka neminyaka zenze ukuthi izingcebo zefosfeyiti kwezinye izindawo zicishe zidleke zonke. Njengokuthela umcako, ukulungisa lokhu kubiza imali eningi futhi kungathi awekho amasabsidi.



Amakontula nezindlela zamanzi

Kaningi amapulazi lapho abalimi abasakhulayo balima khona awazange asetshenziswe kahle ngoba asekho amakontula nezindlela zamanzi ezinotshani. Nokho Umnyango Wezokulima unesigaba esibheka umhlaba (Land Care), ibhajete labo lincane, liyahluleka ukulungisa le nkinga enkulu nokuhlangana nalesi sidingo esikhulu. Kaningi ukuhhebuka komhlaba ngenxa umoya namanzi sekuqhubeke kangaka awusakwazi ukulungiswa.



Kungani abantu bahlale babempofu

Izinto ezivimbayo

Abakhiqizi badinga ithuba lokuba banini bomhlaba nemishini ukuze bakhule babe bakhiqizi bezomnotho. KIwamanye amaphrovinsi kukhona ukuswela okukhulu kwehlelo lwezokulima njengemigwaqo, amasayilo, izindawo zokomisa ukudla okuzinhlamvu, imishini yokuvuna, njll.

Ukuswela kolwazi nokusebenzisa itheknoloji

Abimi badinga ukuqeqeshwa, ukusekelwa neziphathimandla eziqobelelana nolwazi.

Ukuma ngomunye

Abantu bafenele banikezwa amandla okuma ngezinyawo zabo. Kufanele bafunde bazisebenzele.

Ukucindezelwa ngezindlela zokusebenza zikaHulumeni

Abasebenzi bakaHulumeni abangakwazi ukwenza umsebenzi wabo kwenza ukuthi abantu bahlale babempofu (isibonelo, Umnyango Wezomhlaba ohluleka ukuqhubekisa umsebenzi wabo noMnyango Wezokulima ongasekeli abantu ngendlela efanelekile).

Ukuxhashazwa

Kulula ukuxhaphaza abantu abampofu (kubadla). Kubalulekile ukuthi bonke abantu abasebenza ngokuthuthukisa abakhiqizi abasakhulayo basebenze ngendlela eqotho enokuphelela.



Indlela eya phambili

UHulumeni

Imithetho efanelekile nezimiso zokuthengiselana eziqondile ukuvikela amabhizinisi ezokulima zezwe.

Okuphathelene nabakhiqizi abasakhulayo:

Nikeza isilekelelo ngezindleko zokufaka umcako.

Nikeza isilekelelo ngezindleko zokufaka fosfati.

Nikeza isilekelelo ngezindleko zokuqala ukuze abalimi bakwazi ukuthola intsheleko yokukhiqiza.

Nikeza isilekelelo ngezindleko zenshuwalense.

Tholakalisa imali ephuma kumabhizinisi ezolimo naseLandbank.

Tholakalisa imali yokuphinda ukuqeqesha iziphathimandla eziqobelelana nolwazi.

Sekela ngemali ukuthuthukisa okuphathelene nezinhlangano ezinikeza izinto ezidingekayo.

Cabanga ngokunikeza intsheleko yokukhokhela imishini edingekayo ekulimeni.



Izinhlangano ezinikeza izinto ezidingekayo

Thuthukisa, qeqesha, nikeza abakhiqizi amandla okuqhubeka.

Qeqesha, thuthukisa iziphathimandla eziqobelelana nolwazi.

Sekela abakhiqizi abasakhulayo ngezinto zetheknoloji.



Amabhizinisi aphrayiveth

Nikeza konke okudingekayo ukuqala ngentengiso efanelekile.

Nikeza imakete lomkhiqizo.

Nikeza abalimi isisekelo ngezinto zetheknoloji.



<fn>PulaImvula.Producer.2009-12.zu.txt</fn>
Producer (Maize) IsiZulu



Umlimi waseFouriesburg uphumelele phambili, ungumkhiqizi ongaphezulu!



Instructions:

Folio strap: Umkuqizi wokudla okuzinhlamvu osakhulayo wonyaka

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SALokuthuthukisa Abalimi

Photos: USamuel Moloi



Umlimi ophumelele phambili emncintiswaneni Womlimi Wonyaka weGrain SA ubikwe kuThe Theatre on the Track in Kyalami, ngo-9 Okthoba 2009.



Abakhethiwe kulo mncintiswano ngo-2009 bayalandela:



UPhilip Xaba waseBothaville, eFreyistata;

USimon Mazwi waseMakouspan, eNorth West;

ULungile Malo waseDelareyville, eNorth West;

USamuel Moloi waseFouriesburg, eFreyistata;

UWilliam Matasane waseSenekal, eFreyistata;

UNolundi Msengana waseVanderbijlpark, Gauteng; futhi

UShimi Makoka waseVanderbijlpark, Gauteng.



Umlimi Wokudla Okuzinhlamvu Osathuthukayo ophumelele phambili lo nyaka nguSamuel Moloi waseFouriesburg eNorth West. Sifisa ukuthi "Halala!" kuSamuel nabo bonke abanye abakhethiwe.

<fn>PulaImvula.Producer.2010-08-06.zu.txt</fn>
Producer (Maize) IsiZulu

Hlangana nabaKhiqizi Abasakhulayo Bokudla Okuzinhlamvana ngo-2010 Abakhethiweyo

Instructions:

Folio strap: Umlimi wokudla okuzinhlana wonyaka

Byline: UJane McPherson, umphathi wePhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi

Photos:



Abalimi nalabo abagcinile kulomncintswano womlimi wonyaka 2010 sebakhethiwe. Lona ophumelele phambili uzokhonjiswa edilini elikhulu leGrain SA ngo-8 Okthoba 2010. Abakhethiweyo bayalandela:



UDavid Maleleka - eKestell, eFreyistata.

UThabo Macholo - eKestell, eFreyistata.

UDaniel Mocwiri - eMareetsane, North West Province.

UFrans Gaoganediwe - eVentersdorp, North West Province.

UKlerk Melken - eMofufutso, North West Province.

UWilliam Matasane - eSenekal, eFreyistata.



UDavid Maleleka

UDavid Maleleka wazalwa ngo-1954 epulazini endaweni yaseKroonstad. Wakhulela khona epulazini waya esikolweni khona lapho waze waqeda grade 5. Waqala ukusebenza epulazini likaMnz AJ Jonker, wase waqala ukuthanda ukulima. UDavid ushade noEvelena oyinkosikazi omangalisayo - ushayela ugandaganda emasimini!

Emva kweminyaka waya eWitsieshoek wayohlala khona. Usasebenza ngenkontilaka ngezinye izikhathi emayini yaseGoldfields. Ngo-1991 uDavid wabona ukuthi uGavumente uthengisa amapulazi esigodini saseKestell. Ngo-1992 waqasha ipulazi lapho futhi usalima kulo lelo pulazi. Emva kwesikhathi wabanenhlanhla ukuboleka imali eLand Bank walithenga lelo pulazi. Ipulazi linamahektheli angu-272 futhi amahektheli angu-252 angalinywa.

Ngeminyaka eminingi uDavid uqashise ipulazi ngoba wayengenamali ukuqala ukulima. Waqala ukulima futhi ngo-2008. Ngo-2009 uthole umvuno omuhle kakolo emasimini angu-106 ha. Ngokwamanje utshale ummbila (88 ha) nobhontshisi owomile (28 ha). Ubhontshisi unikeza umsebenzi kubantu besifazane baseQwaQwa. UDavid uthi ukhulisa ukulima kwakhe njengonwabu ("trapsix").

UThabo Macholo

UThabo wazalwa ngo-1982 waqala isikolo kuLaerskool Tweeling. Ngo-1989 ubaba wakhe wathenga ipulazi lapho basalima khona. Uqale ukuthanda ukulima esemncane. Uqede Grade 12 kuPaul Erasmus High School ngo-2003 wase waya epulazini. Esikolweni wagijima (athletics) futhi wadlalela iphrovinsi lakhe irugby nezwe lethu iNingizimu Afrika ngerugby kulawa mathimu: u/17, u/19 ne-u/21.

UThabo uyakuthanda ukulima futhi ufuna ukuphumelela phambili. Ngo-2009 yena noyise batshale ukolo, 25 ha; ummbila, 99 ha; ubhontshisi owomile, 33 ha. UThabo uyakhula sonke isikhathi futhi ufisa ukufunda njalo. Uye ezifundweni eziningi futhi uyilunga lequmbi lokufunda laseMaluti futhi uyalalela ukuthi abanye abalimi abanolwazi bathini.

UThabo uphatha izindaba zezimali ngokungxamile futhi ubonile ukuthi kuzobangcono ukutshala ubhontshisi owomile ngoba inzuzo ingaphezulu kwezinye izitshalo zokudla okuzinhlamvana. Njengabonke abanye abalimi uthemba ukuthi intengiso yokudla okuzinhlamvana izokhuphuka ibalethele inzuzo ezophinda isetshenziswe ekulimeni.

UThabo ufisa ukuba umkhiqizi wezomnotho kusasa; uzothanda ukusebenza nabakhiqizi abakhulu ukuze athole ulwazi.



UDaniel Mocwiri

UKokamo Daniel Mocwiri wazalwa ngo-1949 eSiberia Village yaseNorth West (eduze naseMareetsane). Ungumntwana wokugcina nomfana oyedwa (kukhona amantombazane angu-8). Waqala isikole eSiberia, wase waya eMareetsane waqedaGrade 12 kuItlotleng Secondary School. Waqhubeka ukufunda kuBatswana Training College. Wenze futhi isifundo ngokubhala eDamelin naseVista University wathola iDiploma ukuba uthishela. Uthole igreyidi eNorth West University waqala ukufundisa eMonnapula Primary School ngo-1975 waqhubeka ukufundisa khona wakhawula ngo-2008. Ushade noEvelyn, banezingane eziyisithupha, abafana ababili namantombazane amane.

Ngoba yena bengumfana oyedwa, uyise umfundisile ukuthi izindlela eziningi zokusebenzela impilo. Waqala ukufunda ukulima kanjani ngezinkabi ngesikhathi esesikolweni - kwaqala lapho uthando lokulima. Ngo-1975 wakha isitolo noyise emzini wabo futhi ngo-1977 wathenga ugandaganda eyokuqala. Ngo-1988 uyise washona, kodwa ngoba wayesafundisa ngaleso sikhathi waqashisa ipulazi emhlanganweni waseMareetsane kwaze kwafika 1993. Ngo-1994 waqala ukulima ngokwakhe wasebenzisa ugandaganda wakhe kumahektheli angu-75.

UDaniel waqhubeka ukufundisa, kodwa ukulima kwakhe kwasekwakhula, wacela isihlobo sakhe ukumsiza epulazini. Isikole sakhe besiduze nepulazi, ngakho-ke wayekwazi ukusebenza epulazini emva kwesikole nangamaholide. Ngokwamanje uDaniel ulima amahektheli angu-on 200 emhlabeni womuzi wonke. Lo nyaka utshale 100 ha wommbila nobhekilanga (100 hectare).

Ngo-2008 uDaniel wavusa iqumbi lokufunda laseSiberia wakhethwa ukuba umphathisihlalo. Waqhubeka wayengumlimi ohamba phambili kulePhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi. UDaniel uqonda kahle ukuthi awukwazi ukusebenza wedwa, udinga usizo nokusekela kwabanye - ubonga kakhulu ukusekela kwaMnz James van der Linde waseTechnichem lapho ethola khona amakhemikeli nezimbewu noMnz James Moeng omthengisela umanyolo. Ngeminyaka eminingi uDaniel uthole imali yokuqhubeka eLand Bank.

UFrans Gaoganediwe - omunye ogcinayo (finalist)

UFrans Gaoganediwe wazalwa eSterkstroom ngo-1957; ungumdala wezingane ezingu-10. UFrans uye esikolweni eMesweng Primary School waqeda grade 7. Umkakhe, uPhina, naye wazalwa esigodini saseSterkstroom district waqeda grade 7 eRabana Primary School. Ngokwamanje uhlala ekhaya usiza ngokukhulisa izinkukhu.

Emva kwesikole uFrans, 1985 - 1989, wayesebenzela iSenwes, epulazini esigodini saseSterkstroom. Ngalesi sikhathi wayetshala izindawana ezikhombisa ukwehluka kwezindlela zokulima. Lapho ufunde kakhulukazi ngokutshala ummbila nokulima ngendlela efanelekile. Ngo-1990-1993 wayesebenzela iSenwes eSterkstroom. UFrans bese bamfaka esigabeni sezinkomo nezimvu wafund ukwenza iA.I. + inoculations nokuphuzisa izimfuyo umuthi. Lapho waqala ukuthanda izinkomo ezingamaBonsmaras. Ngo-2000 bamthumela ezinkomeni ezisengwayo, waqhubeka ngeA.I. kulamaFriesi, wayephatha futhi isimo sokudla nokuziphizisa umuthi lezi zinkomo. ISenwes laselathengisa lelo pulazi, kodwa waqhubeka ukubasebenzela ukutshala izindawana ezikhombisayo. Ngo-2002, uFrans wathunyelwa eHead Office leSenwes eKlerksdorp wayengudrayiva.

Ngo-2002 waqala ukulima kuleyo ndawo. Ngo-2001 wacela ukuboleka imali eLand Bank waze wayithola ngo-2002. Uthenge lonke ipulazi nacho konke okubekhona: 2 x ogandaganda, amageja amabili, eminye imishini nezindlu ezimbili zokufuya izinkukhu ezingu-56,000). Lezi zindlu zezinkukhu zigijima sonke isikhathi, zikhiqiza ngokwenele njalo ngonyaka. UFrans unenkontilaki eliqinili neRainbow Chickens.

Ngeminyaka edlule izinkomo zakhe zandile, unezinkomo ezingu-38 nezimvu ezingu-63, uthenge omunye ugandaganda, iToyota Hilux bakkie, ihammer mill futhi walungisa izindlu zezinkukhu bgokufaka anasilingi, izinto ezinikeza amanzi antothayo nokudla okungena njalo. Ulungise futhi izintango kulezo zindawo. Izindawo zokugeza zabasebenzi ziyakhwa ngokwamanje.

UFrans ufisa ukukhulisa ibhizinisi lakhe, manje ufuna ukuthenga elinye ipulazi. Ufuna ukuba umkhiqizi wezomnotho. Lokhu kungenzeka kuphela ngokusebenza ngokukhuthala, ukuya ezifundweni nokuqeqesha abasebenzi bakhe. UFrans futhi ucabanga ukuthu uGavumente ufanele ubheke wonke amaphrojekti abo, usekele abakhiqizi ukuze bakhule futhi bakhiphe abantu abafelile ukukhiqiza. UFrans uthi usekelwa kahle ngabanye abalimi endaweni yaseVentersdorp.

UKlerk Melken - omunye ogcinayo (finalist)

UKlerk Melken wazalwa ngo-1970 eMofufutso Village eNorth West. Ungumfana wesibili waJohn noDora Melken abasalima kuleyo ndawo. Waqala isikole eMofufutso, wase waya eKhunwana Middle School waqeda grade 11 eAtamelang High School. Ngo-1992 waqala ukusebenza emapulazini kuze kufike 2000. UKlerk ushade uJoyce ngo-2002, banezingane ezintathu, intombazane eyodwa nabafana ababili.

UKlerk waqala ukulima esemncane ngamahektheli angu-50 ngesikwenetu asithole kuNWK ngo-2001. NgoFebruwariy 2003 wathenga inkomo eyodwa. Ngokwamanje unezinkomazi ezingu-16. Ngo-2008 wathenga imvu nembuzi eyodwa - manje unezimvu ezingu-20 nezimbuzi ezingu-10. Futhi unezinkukhu ezingu-80.

UKlerk ujoyine isiqumbi sokufunda saseMofufutso ngo-2000 ngesikathi esasebenza epulazini. NgoNovemba 2008 wakhethwa ukuba umphathisihlalo waleso siqumbi. Uye kuziningi izifundo zeGrain SA, njengalezi: Isingeniso Sokutshala Ummbila, Isingeniso Sokutshala Ubhekilanga, Isifundo Sokuba Umkontilaki, Isifundo Sokuphatha Imishini, Isifundo Sokulungisa Injini, Isingeniso Sokutshala Amabele, Isifundo Esiphambili Sommbila, Isifundo Esiphambili Sabalimi, Isifundo seAgri-bhizinisi Sokuphatha Ipulazi neSifundo Sokwakha Amasu Nokuphatha Ipulazi.

Ngokwamanje ulima amahektheli angu-150, uwaqasha kumuzi wonke. Utshale amahektheli angu-60 ngobhekilanga, ummbila obomvu (42 ha) nommbila omhlophe (48 ha). Ngoba ulima endaweni evama ukoma, uKlerk uyakwazi ukubaluleka ukulondoloza amanzi emhlabathini. Ucabanga ukuthola ipulazi lakhe. Uthi ufisa ukukhulisa ukulima kwakhe kuze anamahektheli angu-1000 endaweni lapho umhlabathi ujulile futhi lapho imvula ina njalo. UKlerk usekelwa nguMnz du Toit waseTechnichem futhi ukholwa ukuhlangana nabantu abanolwazi sonke isikhathi

UKlerk uthi uyakuthanda ukulima ngoba ufuna ukuya phambili ekulimeni nokusebenza ngendlela efanelekile.

UWilliam Matasane - omunye ogcinayo (finalist)

UWilliam wazalwa esigodini saseWinburg waya esikoleni khona epulazini. Emva kwalokhu waya eWinburg High School. Waqala ukusebenza eAllemanskraal (ibizwa futhi ngokuthi Aventura Resort Aldam). Waqala ukuba uweyitha, wase waba umpheki wagcina ukuba umphathi weresturanti ngo-2004. Ngaleso sikhathi esebenza eAldam waqala ukulima nabangane abanye abathathu. Ngo-2004 wathenga ipulazi Verblyden, uhlala khona nomkakhe nezingane zakhe. Sebalima bodwa. Bakhiqiza ubhekilanga nommbila. (UWilliam walimala ngokutshala ukolo, manje uyesaba ukuzama futhi - kakhulukazi ngentengiso ephansi).

UWilliam uthi ufuna ukunika izingane zakhe onke amathuba yena wayengenazo. Intombazane endala usufunda iminyaka emine ukuthola iB.Com, intombazane yesibili usufunda iminyaka yesithathu iElectrical Engineering, encane ifunda eSecretarial College, no "Johannes, die boer" ukuGrade 4 esikoleni eSenekal.

UWilliam uya phambili ngokukhiqiza, manje ulima 900 ha. Ipulazi lakhe lingamahektheli angu-400, amanye amasimu uwaqasha eduze naseVentersburg (kubalimi abamnyama abangasebenzisi amasimu abo), uqasha futhi amadlelo ku Winburg Municipality. UWilliam ufuna ukuthenga omunye umhlaba esigodini saseSenekal kodwa uyakhala ngoba uGavumente usiza kuphela labo "Wat geld sluk en nie hulle wat iets regkry nie ".

UWilliam usebenzisa izindlela ezahlukene zokuthola imali - imali yakhe futhi uboleka imali kuVKB neLand Bank. Ngalo nyaka, umvuno wakhe wobhekilanga ubhadale zonke izikwenetu zakhe zokuqala ukulima, inzuzo yommbila izongena ekhukhwini. Utshale 110 ha ngommbila nobhekilanga, 145 ha, eSenekal, ne-60 ha ngommbila nobhekilanga - 75 ha - eVentersburg. Unezinkomazi ezingu-90 futhi uthi 91% zazo zizala njalo. Unezimvu futhi ezingu-30, kodwa uthi akakwazi ukuzandisa ngoba ipulazi liseduze kakhulu neMatwabeng township eSenekal.

UWilliam uthi intengiso yokudla okuzinhlamvana kuyinkathazo. Yena ungenisa imali eningi kule bhizinisi lakhe, bese ufuna ukuthola inzuzo. Uthi akakwazi ukuthenga imishini bese ima sonke isikhathi egalaji. Yonke imishini yakhe ibhekwa futhi iphathwa kahle.

UWilliam uyathanda ukusebenza ngendlela yakhe, kodwa ubonga kakhulu ukusekela kwaJohan Kriel waseGrain SA, nokusiza nokusekela kwabanye abakhiqizi bezomnotho akutholayo, kakhulukazi uMnz Philip Basson.








<fn>PulaImvula.ProducerMaize.2009-03.zu.txt</fn>
Umkhiqizi (Ummbila) IsiZulu

Icala lizophinda libekwe kubakhiqizi?

Instructions:

Folio strap: Okubalulekile

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi

Kuzo zonke izinganekwane kukhona abalungileyo nalabo abagangayo abazondekile - kodwa kwenzeka njalo ukuthi umkhiqizi wokudla ohlelweni lokunikeza abantu ukudla nguyena lozondekayo ekugcineni. Bayamzonda lapho kungekho ukudla, bayamzonda lapho ukudla kudula noma ikhwalithi lokudla lingabafaneli.

Uma sibheka indlela, umsebenzi noma uhlelo lokubeka ukudla etafuleni labantu besizwe, sizobona ukuthi kukhona abaningi abantu abenza lo msebenzi futhi sizobona ukuthi kungumsebenzi othatha isikhathi eside. Ingxenye yezinto ziyalandela.

Ukucwaninga nebhayotheknoloji

Izinkampani eziveza izimpahla zokuqala

AmaAgribhizinisi (amabhizinisi wezokulima)

Umkhiqizi (umlimi)

Imakethe laleyo ndawo

Ukudla kwemfuyo Okugaywayo Ukubhaka

Abathengisi abakhulu

Abathengisi abancane

Umthengi

Ukucwaninga nebhayotheknoloji

Lokhu kungumsebenzi oqinisa ukuthi kuzotshalwa izinhlobo zezitshalo ezifanelekile - zonke ezitshalwayo, ummbila, ukolo, amabele, ubhekilanga, ubhontshisi, zifanele zizokwazi ukwenza okulandelayo:

Zifanele zihlume kahle emva kokutshalwa;

Zifanele zimile kahle ezindaweni ezahlukene;

Zifanele zibe namandla ukulwa nezifo nezilokazane;

Zifanele zikwazi ukulwa nokoma nobumanzi obuningi;

Zifanele zibe nesimo esizokwenza ukuthi izinhlamvu zizokwazi ukugaywa, kubhakwa, kuvutshelwa nokuphreswa kahle;

Zifanele zibe nenani lokudla elifanelekile njengamaphrothiyini, uwoyela, amakhabohayidreti;

Zifanele zikwazi ukuvunwa ngendlela engazilimazi, njll;

Zifanele zikwazi ukubekwa kahle nokuthuthwa kahle.



Kufanele kwakhiwe umanyolo ozosiza izitshalo zikhule kahle. Kufanele kutholwe umuthi obulala ukhula, izilokazane nezifo ngendlela ezovikela izitshalo ukuze zimile kahle.



Izinkampani eziveza izimpahla zokuqala

Umsebenzi wabo:

Barejista amakhemikheli asetshenziswa ezitshalweni ezithile;

Bakha (benza) lawo makhemikheli;

Baphinda bakhiqize izimbewu ezinsha ezizosetshenziswa;

Benza umanyolo ozosetshenziswa ukukhiqiza ukudla;

Bathengisa idizili nowoyela okusetshenziswa emsebenzini wokulima;

Futhi babela konke lokhu kuma-agribhizinisi.



AmaAgribhizinisi (amabhizinisi wezokulima)

Umsebenzi wawo:

Ona atsheleka umlimi imali yokukhiqiza;

Athengisa izimbewu zokutshala, umanyolo, amakhemikheli, izakhi zemishini, idizili, uwoyela, ogandaganda nemishini;

Anikeza umsebenzi oqobelelana nolwazi;

Anikeza inshuwalense yomvuno;

Futhi athenga ukudla okuzinhlamvu.



Umkhiqizi (umlimi)

Naye uhlangene nalo msebenzi ngoba:

Uthola ithuba lokuthola ipulazi nemishini;

Uthola ithuba lokuboleka imali edingekayo ukukhiqiza;

Uthenga konke okudingekayo ukuqala ukutshala;

Ulungisa amasimu;

Uyatshala, uyabheka, uyavuna, uthengisa umvuno;

Futhi uhambisa umvuno kumasayilo.



Imakethe laleyo ndawo

Nabo bahlangene nalo msebenzi ngoba:

Bathenga umvuno:

Bomisa umvuno lapho umanzi kakhulu ukubekwa;

Balinganisa ikhwalithi lomvuno;

Balondoloza (babeka) umvuno;

Bayaqinisa ukuthi izifo azingeni ekudleni okubekiwe;

Futhi bathengisela umvuno kubagayi (noma emakhetheni eliphesheya).



Abanini bezigayo

Nabo bahlangene nalo msebenzi, futhi:

Bamukela ukudla okuzinhlamvu;

Baqinisa ukuthi kubekwe kahle kuze kugaywe;

Bagaya ukudla okuzinhlamvu ukwenza impuphu noma ufulawu;

Futhi bapakisha ukudla basebakuhambisa kubathengisi abakhulu.



Umthengisi omkhulu (wholesaler)

Umsebenzi womthengisi omkhulu yilokhu:

Ukuthengisa ukudla okupakishiwe kubathengisi abancane.



Umthengisi omncane (retailer)

Umthenisi omncane wenza lokhu:

Uthengisela ukudla kubathengi.



Lokhu ukuchaza akuzange kuchaze kahle zonke izinyathelo ezenzekayo ngoba izinhlobo zokudla okuthile ziyahluka. Isibonelo: emva kokugaywa kokolo, kufanele kuphekwe (kubhakwe) ngaphambi kokuthengiswa, uma ukudla kungubhali osetshenziswa ukuvuba utshwala, kufanele uvutshwe kuqala ngaphambi kokuthengiswa.



Kuwo wonke lo msebenzi kukhona abantu nemisebenzi eminingi abahlanganisa uhlelo lokukhiqiza ukudla kwezokulima. Ngamunye ngamunye, bonke bafanele bathole inzuzo ukuze bazokwazi ukuqhubeka ngamabhizinisi abo.



Manje singaphinda futhi ukubuza - icala lokukhuphuka kwentengo yokudla lingabekwa kumlimi (kumkhiqizi) kuphela?



Uma sibheka imali ebizwa ukuthenga:

Isinkwa - 20% - 25% lemali oyikhokhayo ilingana nenani lemali etholwa ngumlimi wokolo;

Isaka sommbila - 35% - 45% lemali oyikhokhayo ilingana nenani lentengiso yommbila;

Ithini lotshwala (ubheyili) kungaphansi kwe3% kwentengiso kabhali.



Ukusebenzisa ibhizinisi kuhambelana nokungena engozini - onke amabhizinisi abhekene nokevelelwa ingozi ethile. Kodwa izingozi ezingavelela umkhiqizi (umlimi) zinkulu kabi:

Isikhathi sokuthola umvuno side (kusuka ngokulungisa umhlabathi ukuze kutshalwe kuya esikhathini sokuvuna);

Izitshalo zibhekene nesimo sezulu (ukoma, ukuna kakhulu, isiqotho, isithwathwa, ukukhithika nomoya);

Abakhiqizi bamane nje bacindezelwa ukwamukela inani lentengiso - abakwazi ukusho ukuthi bafuna malini ngethani lommbila ngoba konke ukudla okuzinhlamvu kuthengiswa endalini - banikezwa intengiso yalolusuku. Kaningi umkhiqizi ucindezelwa ukwamukela intengiso yomvuno engaphansi kwenani lezindleko zokukhiqiza lowo mvuno.



Isibonelo: unyaka odlule eFreyistata ubemubi kabi futhi imvula beyingani kahle. Ezindaweni eziningi abalimi bahluleke nokuvuna ithani elilodwa likakolo ehektheleni. Izindleko zokukhiqiza ukolo zijika lapha kuR4 200 ehektheleni elilodwa, futhi intengiso ngaleso sikhathi beyifika kuR3 000 ngethani. Lokhu kusho ukuthi uma umlimi evune ithani elilodwa ehektheleni, ulahlekelwe (udliwe) R1 200 ehektheleni elilodwa.



Uma ungumbhaki, uzothenga ufulawu bese uzokhetha ukuthi uzobiza malini ukuthengisa izinkwana ezisongene zakho. Lapho umthengi enqaba ukukhokha leyo mali, uzokhawula ukuthenga ufulawu ukhawule futhi ukubhaka kuze intengo kafulawu yehle. Kodwa lapho umlimi uthathe izinyathelo zokuqala ukutshala ukudla, akasakwazi ukukhawula ngaphakathi komsebenzi wakhe alinde intengiso ikhuphuke - usuzikhokhile izindleko manje kufanele aqhubeke avune athengise lowo mvuno.



Abakhiqizi bethu baligugu elikhulu kithi - basebenza ngokukhuthaza, bathatha ama'chance' ukuze bakwazi ukunikeza abantu baseNingizimu Afrika ukudla nezindawo zokusebenza. Khumbulani futhi ukuthi singathenga phesheya kuphela uma lezo zizwe zinokudla okuningi kakhulu, futhi uma izwe lethu linemali lokuthenga lokho. Lapho izimo zamanye amazwe zimbi, azobamba ukudla kwabo, ngakho-ke sizohluleka ukuthenga ngaphandle. Futhi uma inani lokushintsha kwezimali kwenza ukuthi inani lerandi lehle, izwe lethu alingeke likwazi ukuthenga ukudla bese abantu bazolamba, siyakubona lokhu ezindaweni eziningi eAfrika. Ngaphambi kokubeka icala kulawo mazwe ngoba babiza imali eningi, masiyibheke le ndaba sithole ukuthi siyini isizathu sokukhuphuka kwentengo. Lapho singasekeli abakhiqizi bethu ukuze bakwazi ukuqhubeka ukutshala ukudla ngendlela enenzuzo, nalapha kithi abantu bazophathwa indlala.

<fn>PulaImvula.Profile(maize).2011-03-14.zu.txt</fn>
Profile (Maize) Zulu
Sethula ... uXolile Dasheka
Imiyalo:
Folio strap: Imininingwane Ebalulekileyo
Byline: NguJohan Kriel, umqondanisi wesifundazwe woHlelo lwakwa-Grain SA Lokuthuthukiswa Kwabalimi
Photo: Use pic of Xolile
UXolile Dasheka wazalelwa epulazini esifundeni sasePetrusburg. Uyise wayesebenza epulazini kanti unina wayengumsizi wasezindlini. UXolile uneziqu zasenyuvesi kwezokuPhatha nezobuHoli kanye neDiploma kwezokuLawulwa kobuBudlelwane bezabaSebenzi. Wathenga ipulazi lakhe, iLemoenkloof esifundeni saseJagersfontein ngo-2006 ngemalimboleko yaseLand Bank. Ipulazi lakhe liyi-1 134 lamahekhthare ubukhulu, okuthi i-145 lamahekhthare libe ngumhlaba olimekayo kanti ama-989 amahekhthare asetshenziselwe amadlelo emfuyo. UXolile ikakhulukazi ulima ummbila, afuye izinkomo zenyama, izingulube, izinkukhu futhi alime nemifino.
Uyithola kanjani imali yokubhekela izitshalo zakho?
Ezikhathini zonyaka ezimbili ezedlule azange ngizithengise izitshalo eziyizinhlamvu. Ngiye ngazisebenzisela ukondla imfuyo yami. Ngisebenzise enye yenzuzo engiyitholile ukubhekela umkhiqizo wangonyaka olandelayo. Ngenxa yezindleko ezikhuphukayo ngizozama ukuthola imali-mboleko yokungisiza eLand Bank.
Zithini izimvo zakho ngemibandela yezezimali kwezolimo?
Umkhiqizi kufuneka abe yizinto eziningi, ukwenza isibonelo, kufanele abe nguchwepheshe kwezemali, isazi sezomnotho, umthengisi nokunye okuningi. Ubungako benzuzo emkhqizweni wezitshalo eziyizinhlamvu buncane kakhulu, Sidinga ukuthi umphakathi ube sohlangothini lomkhiqizi waseNingizimu Afrika, uthenge imikhiqizo yakuleli lizwe. Sidinga ukuthi kube nemali eyintela ngokudla okuyizinhlamvu okungeniswa kuleli kuthengwe kwamanye amazwe angaphandle. Izindleko zezinto ezisetshenziswayo ezinjengodizili nezivundisi ziyasibulala. Ezolimo akuzona izifundo ezithandwa yintsha yabamnyama; ayiliboni ikusasa kuzo. Uma izindleko nempahla ethengwa kwamanye amazwe angaphandle kungalawulwa, ukuncintisana okuncikele nhlanye kube kubhekene nempahla ethola umxhaso kuzomshabalalisa umkhiqizi waseNingizimu Afrika.
Ngabe uzithola kuphi izinto ozisebenzisayo?
Ngithenga kulabo abamele abathengisi abavela ezinkampanini ezihlinzeka ngezinto lezo, ngemuva kokuthola nokuqhathanisa amanani ahlongozwayo akhokhiswayo nokubheka usizo abaluhlinzekayo lokukuxhasa ezinkingeni ezivela lapho usuthengile kubo.
Yiliphi iqhaza likaHulumeni kwezolimo futhi ngabe ulifeza kanjani?
UHulumeni ufanele ukubanakekela abakhiqizi. Abakhiqizi baveza amathuba emisebenzi nokusimama ezindaweni ezisemaphandleni. Makabheke umhlaba onikezwa abakhiqizi abasafufusa nosizo abalunikezwayo ukuze baphumelele ngokubaxhasa ngemali nangezikhali zokusebenza. Makukhuthazwe ukubekwa iso kwabo yilabo abangabakhiqizi abasebenzela ukwenza imali. Makukhokhwe amanani emali amahle futhi kucelwe usizo lapho kudingeka khona. UHulumeni uyazama kepha akaphumeleli njengamanje.
Ubona ukuthi yini ebe nomthelela kwimpumelelo yakho?
Ukukwazi kwami ukuthi ngigxamalaze kokuningi, kungisizile. Imfuyo ikunika ukusimama futhi iyakusiza ngemali engukheshi ekufanele ube nayo. Ukufuya izingulube nezinkukhu kungisizile ekuhlangabezeni izindleko zami zenyanga ngayinye zokuqhuba umsebenzi. Nginomhlaba omncane wokulima othi awube ngamahekhthare ama-3 engikwazi ukuthi ngingawunisela. Ngilima imifino ukuze ngisheshe ngithole imali engukheshi engena ngokushesha. Kanti nokuthi ngingumkhiqizi ongasebenzi kwezolimo ngokugcwele, onomsebenzi omunye osimeme, nakho kuyasiza. Uma ukulima kungaba nenzuzo ethe xaxa ngizoba ngumkhiqizi osebenza zikhathi zonke.
Yini oyibona njengengozi kwinqubekelaphambili nakwimpumelelo yakho?
Nginovalo lokuthi ukungabikho kokusimama kwezepolitiki, ubelelesi nezinkulumo ezinobudlabha ezikhishwa kwezezindaba nasemaphephandabeni zingephuca amathuba ami okuthi ngiphumelele. Ukutholakala kwenzuzo nakho kungumbandela ophambili.
Yimiphi imibandela yohwebo lwezolimo ofisa ukwenza ngcono kuyo?
Ngifisa ukuba nolwazi oluthe xaxa lobuchwepheshe ngokulungiswa komhlaba, ukulondolozwa kwamanzi nokugcinwa kwemfuyo. Ngingakuthanda futhi nokuthi abasebenzi bami bathole ukuqeqeshwa.
Yiliphi isu ozophila ngalo kulo nyaka?
Ngifuna ukuqiniseka ukuthi indlela yami yokungixhasa imi kahle. I-Grain SA neqembu lami locwaningo kubalulekile ekunginikezeni usizo. Ngingathanda nokwandisa umsebenzi wami wokufuya, okuyizinkomo zami zenyama. Uma ubelelesi bungadlangile, ngifisa ukuqala ukufuya izimvu.
<fn>PulaImvula.Profile(maize).2011-04-07.zu.txt</fn>
Profile (Maize) Zulu
Ukumazi...uVictor Mahlinza
Instructions:
Folio strap: Ukwazi umuntu
Byline: UJurie Mentz, umaqondanisi wephrovinsi osebenzela iPhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi
Photo: Use pic of Victor
USibongile Victor Michael Mahlinza wazalwa eEstcourt ngo-14 July 1961 futhi wakhulela endaweni yaseNtabamhlophe (White Mountain). Waqala ukuya esikoleni sabancane ngo-1968 eCornfield Primary School. Ngo-1976 waqala ukuya ku-Mtshezi High School waze waqeda ugrayidi 11 ngo-1982.
Ngo-1983 wasuka waya eGoli wasebenzela umkontilaki owakhayo waye ngusekrethari. Wasebenza lapho unyaka owodwa. Emva kwalokhu uVictor wasebenzela inkampani eyenza amakhemikeli eGoli, waye ngumphathisitolo. Wahamba lapho ng-1986. Ngokusuka kwa-1987 ukuya ku-1988 uVictor waye ngmshayeli weloli ku-M & L Distributors. Ngesikhathi esisuka ku-1989 esiya ku-1995 wayediliva izimpahla zeAMCA Construction. Ngo-1996 uVictor wafisa ukuba umkhiqizi wabuyela ekhaya. Waqala ukulima walima watshala ngezinkabi. Wathenga ugandaganda ngo-2003.
Umndeni wakhe
UVictor ushade noLinah, banezingane ezinhlanu: amantombazane abathathu nabafana ababili. UFikile (26) unezingane ezimbili. USizwe (19) uqede grade 12 ePietermaritzburg kuZakhe Agricultural College, uqede futhi isifundo sokutshala amaveji kuBuhle College eDelmas, ngokwamanje usebenza noVictor epulazini labo. Zandile (15) uku-grade 9 kuAbantungwa High School noMpumelelo (11) uku-grade 4 kuMathamo Primary School.
UVictor ungejiwe futhi noNorah, banezingane ezintathu: umfana oyedwa namantombazane amabili. UAyanda (24) uqede grade 12 kuMtshezi High School wathola futhi iN3 sithefikethi ngeCivil Engineering kuBerea Technical College eThekwini. UAyanda naye usebenza noyise epulazini. Amantombazane, uThakasile (20) ngokwamanje uku-grade 11 kuAbantungwa High School noBongeka (12) uku-grade 6 kuMathamo Primary School.
UVictor unabogandaganda ababili: iMassey Ferguson 440 4 x 4 neMassey Ferguson 5465, futhi unemoto, iColt 2.8. Uzoqhubekela phambili ngokulima ngoba wakhulela emapulazini. Unesibonakalo sokuzayo futhi unesibindi sokubhekana nezinkinga ezingavelela umuntu ofuna ukuba umkhiqizi wokudla.
Uyithola kanjani imali yokutshala izitshalo zakhe?
UVictor akaboleki imali kumunye umuntu noma kwenye indawo, usebenzisa imali yakhe. Lokhu kuyinkinga ngokwamanje ngoba kakhulukazi usebenzisa amasimu omuzi wonke futhi uqasha amahektheli angu-15 kumunye umlimi wezomnotho.
Uzitholaphi izinto zokuqala ukutshala?
Uthenga zonke izinto ezidingekayo ukutshala kuTWK eWinterton futhi uthenga amakhemikheli kuFarmers Agri-Care eWinterton. Izimbewu uVictor uzithenga kuPannar noma kuMonsanto futhi bayamjabulisa ngendlela bamphatha ngayo.
UGavumente banomsebenzi onjani ekulimeni futhi bawenza kanjani lowo msebenzi?
UVictor ubona ukuthi uMnyango Wezokulima endaweni lapho elima khona bayawenza umsebenzi wabo futhi bayamsekela ngezindlela eziningi. UMnyango Wezokulima waleyo ndawo usize abalimi ukutshalela iSAB ummbila obomvu. Ukuphumelela kwakhe ekulimeni kusuka ekwakheni kwasu alungileyo nangokusebenza ngokukhuthala.
Kuyini okungaba usongelo oluzovimba ukuthuthuka nokuphumelela kwakhe?
Ubona ukuthi nkinga enkulu evimba ukuthuthuka kwakhe ngukuthola imali ekwanele yokuphatha umvuno wakhe kahle uze ufike emakethe. Izindleko zabasebenzi zimhlupha kakhulu futhi.
Yiziphi izinto ekulimeni kwakhe efuna ukuzenza zibengcono zithuthuke?
UVictor uzothanda ukuthuthukisa ukufuya kwakhe kwezinkomo nezimbuzi ngoba ubona ukuthi kuzosekela ukutshala kwakhe. Amasu akhe okuphumelela lo nyaka ngukulima ngezinto ezinhlobonhlobo, ukuhlukanisa; ngokwamanje unenkontilaki kuNestle ukutshala ummbila, ubhontshisi owomile, amaveji ishikoli (chickory).
<fn>PulaImvula.Profile(maize).2011-05-11.zu.txt</fn>
Profile (Maize) IsiZulu
Ukumazi... uMonica Mathamba
Instructions:
Folio strap: Ukwazi umuntu
Byline: ULawrence Luthango, umaqondanisi wePhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi kuleli phrovinsi.
Photo: Use pic of Monica
UMonica Mathamba uhlala Embusweni waseMthatha Mbozisa lapho eyilunga leNhlangano Labalimi baseMbozisa. UMonica ulima amasimu omhlaba wonke angamahektheli angu-6 futhi uphumelele ukubiyela amasimu lapho etshala khona ngothango.
UMonica uye kuzifundo zeGrain SA eziqeqesha abalimi ezilandelayo: Isingeniso sokukhiqiza ummbila nesifundo esiphakeme sokukhiqiza ummbila. UMonica wandise umkhiqizo wakhe ngokusebenzisa ulwazi aluthole kuGrain SA. Uvame ukukhiqiza amathani angu-3,5 ehektheleni kodwa manje ukhiqiza amathani angu-4,5 ehektheleni.
Uyithola kanjani imali yokutshala?
Imali yokuqala ukutshala uMonica usebenzisa imali ephuma ekhukhwini lakhe ngoba umphathi wezimali uvama ukuthola imali ayibolekayo emva kwesikhathi lapho sekuvuniwe.
Uzithola kuphi izinto zokutshala?
UMonica uthi uthenga izinto zakhe zokuqala ukutshala kuMthiza Farmers Co-op naseEast Cape Co-op. Inani lentengo livama ukuba phezulu (ziyadula) futhi abalimi abanikezwa iseluleko maqondana netheknoloji zalezo zinto.
Uyinini umsebenzi ugavumente ubhekene nawo ekulimeni futhi uphumelela kanjani ukwenza lowo msebenzi?
Ugavumente ufanele enikeze abakhiqizi imibiko (iseluleko) namakhono ahambelana neknoloji futhi bafanele banikeze izindlela namathuba ukuqhubeka ngomsebenzi wabo (infrastructure). UMonica uthi ugavumente akawenzi lowo msebenzi ngoba abasebezisi amapholisi abo lapho kudingeka khona.
Utthini ngokuqhubeka kwakhe ngendlela enhle kangaka ekulimeni?
UMonica uthi ukuphumelela kwakhe phambili kwenzeka ngoba uthanda kakhulu umsebenzi wokulima futhi usebenza kakhulu njalo, ukhuthele. Ukholwa ukuthi ukusebenzisa izimbewu ezingama-'hayibridi' (izimbewu ezimbili ezingafani ngohlobo), umanyolo ofanelekile futhi uzama ukubulala ukhula emasimini ngamakhemikheli kumsizile ukwandisa umvuno wakhe. Ngalo nyaka, uMonica ufuna ukuthenga eminye imishini, kakhulukazi umshini ofafazayo.
<fn>PulaImvula.ProtectingMaize.2009-03.zu.txt</fn>
Ukulondoloza (Ummbila) IsiZulu

Ukulondoloza ingcebo yemvelo - ukwembesa umhlabathi nokudleka komhlabathi

Instructions:

Folio strap: Ukulondoloza umhlaba

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi

Photos: Isembeso somhlabathi: Lokhu kuyinhlanganiso kwezinhlanga, amakhasi nomhlabathi othambile okubekwa eduze nezitshalo ukuvimba ukushabalala (ukukhothwa ngumoya) komswakamo, ukuvimba ukuqanda kakhulu kwezimpande nokuvimba ukumila kokhula.



Iconsi lemvula eliwela emhlabathini ongembeswe lingadala ingozi lapho imvula ina kakhulu. Kubalulekile ukuthi umlimi ezame ukuvimba leyo ngozi eyenzekayo emhlabathini lapho lina kakhulu izulu.



Incwadi yethu Imvula ephume ngoFebhruwari ixoxe ngokulondoloza umhlabathi wangaphezulu, futhi beyibhekana kakhulukazi nezingozi zokudleka komhlabathi nezinhlobo zokudleka. Lapha sizama ukuchaza ukuthi imvula ingadala ingozi enjani emhlabathini ongembeswe nosizo esingaluthola lapho sembese umhlabathi.



Ukusakaza kweconsi lemvula

Ingxenye yamandla yamaconsi isetshenziswa ukusakaza amahlayihlayi omhlabathi kuzo zonke izindawo. Lapho umhlabathi ulingene uthe ndindilizi, umhlabathi usakazeka ngokufana kuzo zonke izindawo bese akungeke kulahleke umhlabathi omningi, kodwa lapho umhlabathi usemehlelweni, umhlabathi omningi uzosakazeka ezansi. Kanjako-ke umhlabathi osemehlelweni uzomuka ezansi ngokuhamba kwesikhathi bese uzolahleka.



Kukhona ukulingana ngaphakathi kwamandla kwamaconsi nokudleka komhlabathi. Kwaziwa kahle ukuthi ukudleka okuningi komhlabathi (50% - 80%) kwenzeka kakhulukazi lapho lina kakhulu izulu ezindaweni lapho kuvama kuna khona ehlobo.



Isenzo sokwehlela

Lapho ukwehlela kukhulu, kuzokwenzeka ukudleka okukhulu ngoba:

Maningi amaconsi asakezeka emehlelweni.

Amanzi amaningi azogeleza ezansi.

Amanzi azogeleza masinya, ngokugijima.



Ubukhulu bokwehlela

Ubukhulu bokwehlela nezindlela zokuphatha lokhu kuzovimba ukuthi kutshalwe izinhlobo zezitshalo eziningi kuleyo ndawo, uma ukudleka komhlabathi kuzophathwa ngendlela efanelekile. Kakhulukazi lokhu kuhambelana namandla amanzi ukuguguleka umhlabathi futhi nesimo somhlabathi kuleyo ndawo - ezinye izinhlobo zomhlabathi zidleka masinya, ezinye kancane. Okulandelayo kuyisibonelo sendlela sokusebenza ukuvimba lokhu endaweni ethile:

Onke amasimu alinywayo anokwehla okungaphezu kwa-3% afanele avikelwe ngamakontula (lokhu kuyinto eyakhiwa ukuze umhlabathi uphakanyiswe ukwenza udonga lapho amanzi amaningi kakhulu azokwazi ukuhamba khona aphume ensimini).

Izitshalo ezitshalwa ngohlu (row) zingatshalwa kuphela emasimini anokwehla okungaphansi kwa-10%.

Ukudla okunezinhlamvu ezincane kangatshalwa kuphela emasimini anokwehla okungaphansi kwa-15%.

Amadlelo atshaliwe angatshalwa kuphela lapho ukwehla kungaphansi kwa-30%.

Ukwehla okungaphezu kwa-30% kungasetshenziswa kuphela ukutshala imithi noma ukulondoloza izinto zemvelo njengezinyamazane.



Izinto ezimilayo ziyinto enkulu ezivimba ukudleka komhlabathi ngenxa imvula. Kakhulukazi izinto ezimilayo zakha into efana nesambulela - zivimba amaconsi ngaphambi ashaya umhlabathi. Amaconsi emvula awela phezu kwezinhlanga namakhasi alahlekelwa amandla awo ukudala ingozi emhlabathini ngoba nawo amaconsi ayasakazeka bese awanamandla ukusakaza umhlabathi, amanzi ageleza ngezinhlanga namakhasi aze afike ngokuthamba emhlabathini.



Isembeso sezinhlanga somhlabathi sisebenza kangcono nezinto ezimilayo ezakha isambulela. Isembeso sibamba amaconsi eduze nomhlabathi, bese sehlisa amandla amaconsi ukuqhubekela phambili. Nalapho isembeso sezinhlanga singembesi zonke izindawo zingasiza ezinye izinto ezimilayo ezakha isambulela ukuvimba ukudleka komhlabathi.



Isembeso sezemvelo kungaba izinti zotshani, amakhasi, uthuli olutholakala lapho kusahwa khona izinkuni nemithi. Ekulimeni, izinto ezisalayo ensimini emva kokuvuna zisebenza kangcono.



Umsebenzi wesembeso somhlabathi

Umsebenzi wokuvimba ukudleka komhlabathi uqondene nobukhulu besembeso somhlabathi. Singasho futhi okuphambene nalokhu - ubukhulu bokudleka komhlabathi kuqondene nezindawo lapho umhlabathi ungembeswe khona.



Okusalayo emva kokuvuna kufanele kushiywe phezu komhlabathi - kodwa kungaba khona izizathu zokukususa, isibonelo: izifo zezitshalo ezingabakhona, inayitrojeni emhlabathini ingehla ngenxa yokubola kwezinhlanga ezisele, kungadingeka ukulima futhi masinya noma kungadingeka ukubulala ukhula, njll. Bese kukhona indlela ejwayelekile eNingizimu Afrika ukusebenzisa okusalayo ukufuya izinkomo nezimvu.



Lapho sicabanga ngezindlela zokulima, kukhona imishini esingayisebenzisa ukulima ngaphandle kokulimaza isembeso somhlabathi.



Lapho kutshalwa khona ngohlu (rows), ukulima nokuhlakula kungenzeka ohlelweni kuphela, bese izindawo ezingaphakathi kwezinhle (kwemisele) zingashiywa zembesiwe. Ukhula bese ungabulawa ngamakhemikheli.

<fn>PulaImvula.Pula.2010-01.zu.txt</fn>
Imvula IsiZulu

Ukuxoxana ngePula/Imvula

Instructions:

Folio strap: Iphrogramu lokuthuthukisa abalimi

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi

Iphrogramu Lokuthuthukisa Abalimi linikeza abalimi izibhalo ezinemininingwane maqondana nokulima njalo ngenyanga ngale ncwadi yethu - iPula/Imvula.

Amakhopi ePula/Imvula angu-18 000 amukezelwa kubalimi ngezilimi ezingu-7 njalo ngenyanga - IsiNgisi, IsiBhunu, Sesotho, Setswana, Sesotho sa Leboa, IsiZulu nesiXhosa. Njalo ngenyanga iPula/Imvula linamakhasi angu-8 asekelwa iMaize Trust. Kukhona futhi amakhasi angu-4 acishelelwa ngeSesotho ngoMashi, ngoJuni, ngoSepthemba nangoDisemba asekelwa iWinter Cereals Trust. IOPOT nalo linamakhasi angu-4 achishelelwa ngazo zonke izilimi (ngaphandle kwesiXhosa) ngoJanuwari, ngoAphreli, ngoJulayi nangoOkthoba.

Sizama njalo ukufaka izibhalo ezizosiza abalimi ngaleyo nyanga. Lezi zibhalo zixoxa ngezindaba eziqondene nomhlaba, ukulima, izindlela zokukhiqiza, ukumaketha, okwezimishini nokuphatha ipulazi.

Siyaphinda futhi ukubonga abasekeli bephrogramu lethu ngoba basinikeza ithuba lokunikeza umnikelo kulo msebenzi wethu wokuthuthukisa nokuguqukisa umsebenzi wokulima ezweni lethu.

<fn>PulaImvula.Radio.2010-01.zu.txt</fn>
Radio (OPOT) IsiZulu

Umlayezo wezokulima osakazwa emoyeni

Instructions:

Folio strap: Ukusakaza Kurediyo

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi



Irediyo liyinto elinosizo olukhulu ebalimeni abasakhulayo. Amaphrogramu asakazwayo njalo ngeviki ayalalelwa futhi kunikezwa imininingwane ebalulekile maqondana nomsebenzi wokulima - abalimi bayasizakala ngale ndlela.

Sisakaza njalo ngeviki kumaphrogramu angu-4:

Rediyo Motsweding (Setswana eNorth West);

Rediyo Lesedi (Sesotho eFreyistata);

Rediyo Ligwalagwala (IsiZulu/SiSwazi eMpumalanga);

Rediyo Umhlobo Wenene (IsiXhosa eEastern Cape).

Izindaba ezixoxwa ngazo

Izindaba ezilandelayo bezixoxwa kulama phrogramu:

Ukulungisa indinyane (umhlabathi) yokutshala ummbila;

Ukuphatha ukhula nezilokazane nezifo ngokusebenzisa imishini namakhemikeli;

Ukuhlola ukujula komhlabathi nenani lemvula ukuqonda ukuthi kuzotshalwa izimbewu ezingakanani;

Izindleko ezikhuphukayo ngenxa ukwanda kwentengiso yedizili;

Ukusebenzisa imishini efanelekile lapho kulungiswa umhlabathi ukutshala;

Umgomo wezindawo ezizama ukukhombisa umphumela wezindlela zokutshala;

Ukusebenzisana kwamalunga esiqumbi sokufunda ezindaweni ezizama ukukhombisa ukutshala;

Ukuphatha izilokazane eziqopha izinkuni;

Ukuthela umanyolo ngaphezulu nokuphatha ukhula;

Ukuphatha izifo lapho kutshalwa ummbila;

Ukusiza okutholakalayo lapho abalimi baya ezinsukwini zabalimi;

Izizathu zokuthola umvuno ongaphansi nezindlela zokwandisa umvuno;

Ukuvuna, ukubeka nokumaketha;

Ukuthatha amasampula omhlabathi nosizo lokusebenzisa umanyolo ofanelekile;

Ukuphatha izifo zezilokazane;

Ubumuncu bomhlabathi nosizo lokufaka umcako;

Ukuphatha amarekhodi;

Umsebenzi Wephrogramu Lokuthuthukisa Abalimi;

Kungani simise iziqumbi zokufunda futhi siqala kanjani ukwakha isiqumbi sokufunda?;

Izinhlobo zezimbewu zommbila (amahyibhridi noma ama-OPV);

Izikhathi zokutshala;

Ukukhetha izinhlobo zezimbewu;

Izindlela zokuthela umanyolo;

Ukulinganisa inani lezimbewu nelikamanyolo;

Inani lezitshalo ezitshaliwayo;

Ukushintsha izinhlobo zezitshalo ezizotshalwa;

Inani lezitshalo maqondana nemvula edingekayo nokushisa/nokubanda;

Ukusebenzisa imishini efanelekile nokuyibheka;

Izindleko zokukhiqiza ummbila nezuzo;

Ukuswela kokudla kummbila;

Izimbewu zamahybhridi nokuzalisa izimbewu;

Okungenayo nokuphumayo ekukhiqizweni kommbila;

Ukungahlanyeli ebusika nokubaluleka kwakho;

Ukucela isikwenetu sokuqala ukulima;

Ubumanzi emhlabathini nenani lezitshalo;

Isimo sokujula komhlabathi esizokhombisa ikhono lezimpande ukungena phakathi nokuqina komhlabathi;

Izindlela zokuvuna;

Ukufumigatha, ukubeka nokumaketha;

Ukwazisa abalimi ngenshuwalense yemvuno nezindleka zokuqala ukutshala;

Ukusiza abalima ngokucela ukuthola/ukuboleka imali yokulima nezindlela zokucela;

Imishini yokubhula ummbila;

Ukuqina komhlabathi nokuguguleka komhlabathi;

Abankotilaki;

Izikhathi zokutshala;

Ukulinganisa ukutshala;

Ukubaluleka kokubheka kahle imishini nogandaganda ngaphambi kokuthenga;

Umphumelo womlimi wonyaka (ULabious Manoto);

Ukusebenzisa amakhemikheli ngaphambi kokuhluma kwezitshalo;

Imvula ezokuna. Sizosebenzisa kanjani lawo manzi?;

Imvula, umsakwamo okhona, izinhlobo zezitshalo, ukutshala noma ukungatshali;

Ukuphatha ukhula nokuthela umanyolo ngaphezulu;

Izindleko zokukhiqiza ummbila nobhekilanga nezindlela zokucela ukuboleka imali yokuqala ukulima;

Ukubheka ipulantela ngaphambi kokuqala ukutshala;

Ukulondoloza umswakamo nokulima okufanalekile lapho kutshalwa ummbila;

Ukubeka amapulantela;

Imvula yasebusika, abalimi bangaqala ukulima noma qha, nezikhathi zokucela ukuboleka imali;

Yisiphi isikhathi esifanelekile sokuqala ukusebenzi?;

Ukukhokhela izikwenetu, ukuphatha inzuzo, ukuba umlimi okhuthele nokufaka umcako;

Unyako ozayo;

Izenzo zemvula eningi ngokwamanje;

Izinyathelo ezifanelekile lapho uthenga ipulazi;

Ukusebenzisa amakhemikheli ngokufanelekile;

Ukuhlanganisa isu lokukhiqiza;

Ukulondolozela umswakamo onyakeni ozayo nokwakha amasu okusebenza ngonyaka ozayo;

Ukubaluleka kokuthatha amasampula omhlabathi lapho uhlanganisa ibhajeti lonyaka ozayo;

Ukuqasha umnkontilaki;

Izakhi zikamanyolo (iN, iP neK);

Intengo yokudla okukhuphukayo;

Iphrogramu leGrain SA Labalimi Eliphakeme;

Indlela yokulinganisa ubukhulu bensimu;

Ukubaluleka kokusebenza ngepulantela elithembekile;

Ingozi yokutshala uma insimu yomile;

Lapho inzuzo yehla njalo - abalimi bangatshala kuphi ukudla okuzinhlamvu?;

Ukuphatha ukhula ngamakhemikheli nezingozi zokubulala ukhula ngemishini;

Izindlela zokuthola imali yokukhiqiza - izikwenetu nendlela yokucela;

Ngazo zonke izinsuku silahlekelwa umhlabathi ngokwakhiwa kwezindlu, umhlabathi ovame ukukhiqiza ukudla. Umhlaba osasele manje ufanele ufuye umhlaba jikelele;

Ukumilisa izitshalo udinga okulandelayo:

Umhlabathi - kufanele wazi umhlabathi wakho: ukujula, uhlobo, umbala, ukuhlolwa nokuvunda;

Amanzi - ukuze ukwazi ukulungisa umhlabathi ngendlela ezolondoloza amanzi emhlabathini, amanzi atholakala ezulwini, noma uma unenhlanhla ukunisela. Amanzi ayimpilo yokulima;

Ukudla - udinga umanyolo ukumila kahle. Udinga iN, iP neK ngenani elifanelekile ukuze izimpande nesitshalo kumile kahle;

Abankontilaki - ukubasebenzisa nini, kanjani. Sesixoxile ngezinto ezinhle nezinto ezimbi ezihambelana nokusebenzisa abankintilaki. Kubalulekile ukwazi ukuthi umsebenzi othile ubiza malini, ungakhokhi nje imali abayibizayo. Uma unayo imishini kufanele uyisebenzise. Yiya ezifundweni zethu zokuqeqesha ufunda ukusebenzisa leyo mishini;

Amapulantela - kuwahlanza kanjani, kuwalungisa nokuwaphatha;

Beka amapulantela endlini futhi ungashiyi umanyolo emabhinini lapho uyibeka;

Ukuthola okuphukile kumapulantela;

Kungani umsele otshaliwe awufani ngombala neminye imisele - ikuphi inkinga?;

Lapho ucela isikwenetu isicelo sakho sifanele sibhalwe ngokugcwele;

Ngiqale amaphrogramu asebenzise imininingwane etholwe kule ncwadi yethu Pula/Imvula ebizwa ngokuthi: "Icala lentengo yokudla ekhuphukayo lizophinda libekwe kubalimi?";

Ngixoxe futhi ngomsebenzi wama-Agribhizinisi nabalimi lapho intengo yokudla iyehla/ikhuphuka;

Sixoxe futhi ngesifundo sokubheka imishini - uhlelo lokupholisa injini;

Ungaphumelela kanjani ekukhiqizweni ukudla okuzinhlamvu?;

Ukuba nomgomo nokufikela kuwo;

Funa indlela yokuthola usizo masinya, hhayi emva kwesikhathi;

Ukuthatha izinyathelo ezifanelekile kufanele umlimi abengumuntu okhuthele, onobungcweti, onolwazi maqondana netheknoloji, ukuphatha ibhizinisi nemininingwane;

Kufanele uphathe isikhathi sakho ngokufanelekile - lokhu kubalulekile ekutshalweni;

Hlanganisa amasu kahle ucabange kahle njalo;

<fn>PulaImvula.RainfallMaize.2009-09.zu.txt</fn>
Rainfall (Maize) IsiZulu

Uhlelo lwemvula nokukhothwa ngumoya

Instructions:

Folio strap: Ukwandisa ingcebo

Byline: Imininingwane ithathwe kumenyuweli ebizwa ngokuthi Ukukhiqiza Ummbila Ngokunisela (Maize Production under Irrigation)

Photos: Isifanekiso 1.1: Imvula evamekile ngonyaka: mm/unyaka.

Isifanekiso 1.2: Ukukhothwa ngumoya okuvamekile ngonyaka: mm/unyaka.

Umswakamo nguyinto enkulu enomthelelo lapho kutshalwa ukudla. Zonke izindawo zinenani lemvula elibhaliwe. Inani lemvula elivamekile ngonyaka lizosikhombisa ukuthi kungatshalwa ziphi izitshalo ezindaweni ezithile lapho kutshalwa ngemvula kuphela. Ezindaweni lapho kukhona ithuba lokunisela kufanele sibheke ezinye izimo zezulu ngoba amanzi atholakala ngokunisela.

Sibokhumbula ukuthi uma izulu lina inani elithile, akusho ukuthi onke lawo manzi azodliwa isitshalo. Uma lina kakhulu amaningi amanzi ayageleza ayalahleka. Lapho insimu isemehlelweni, ukugeleza kwamanzi kuyanda. Maqondana nendlela insimu ilinywe ngayo, umhlabathi ophezulu oqinile uzovimba ukuthi amanzi angene. Uma kungekho izinhlanga ensimini ukukhothwa ngumoya nakho kuyanda. Uhlobo lomhlabathi nalo lukhombisa ukuthi umhlabathi enekhono lokubamba amanzi futhi kungaba khona ukhula oluzovimba amanzi ukuya esitshalweni. Imvula nokukhothwa ngumoya okuvamekile njalo ngonyaka kukhonjiswa ezifanelekiso 1.1 na-1.2 (DWAF, 1986).

Ngaphansi kwa-20% lomhlaba lapha eNingizimu Afrika olingana na-1,05 miliyoni amasquare kilometre unesimo sezulu esimanzana othola 750 mm/ngonyaka futhi kushabalala amanzi angaphansi kwa-1 400 mm/ngonyaka - kulezi zindawo isimo sezulu silungela ukutshala ukudla.

Izindawo lapho inani lemvula lingaphezu kwa-500 mm/ngonyaka nokushabalala okungaphansi kwa-1 800 mm / ngonyaka yilezi: inkangala ephakathi, ngasolwandle empumalanga nezindawo eKapa lapho kuna khona ebusika. Ukunisela nokulima ngendlela ejwayelikile kwenzeka kulezo zindawo, kutshalwa ummbila, umoba nokolo. Ezinye izindawo zomhlaba zoma kancane ezinye kakhulu kodwa imvula iyana kodwa amanzi adingekayo angaphansi kwa-50%. Ngakho-ke ukunisela kuyadingeka kulezi zindawo ukumilisa izitshalo zokudla.



Isifanekiso 1.1: Inani lemvula elivamekile njalo ngonyaka: mm/unyaka



Isisfanekiso 1.2: Inani lokushabalala kwamanzi elivamekile njalo ngonyaka: mm/unyaka

<fn>PulaImvula.Resources.2008-08.zu.txt</fn>
Resources Zulu

Ingcebo - uyisebenzisa kanjani?

Instructions:

Folio strap: Ukuphatha

Byline: Imininingwane ithathwe kumenyuwali leAgribusiness Management

Ingcebo yilezo zinto ezingasetshenziswa ngumlimi emsebenzini wakhe wokulima. Ukuzihlola nokuzisebenzisa kahle zonke lezo zinto kubalulekile lapho umlimi efisa ukuphumelela ekulimeni nokuthola inzuzo enhle.

Ingcebo engatholakala ekulimeni singayifaka kulezi zigaba ezilandelayo:

Umhlaba nepulazi - lapha singahlanganisa indlela yokusebenzisa umhlaba, inani lezomnotho lomhlaba, ubunikazi bomhlaba nohlelo lokuphatha ipulazi.

Amanzi nomhlaba onamanzi - lapha singahlanganisa izindleko zokunisela nentengo yamanzi, isimo sobuhle samanzi, isimo sezindawo ezimanzi nenkambiso yazo.

Ulwazi nokukhuthala ngokukhiqiza - lapha singahlanganisa amajenetiksi (genetics) ezitshalo nezemfuyo, ukuhlolisisa nokuthuthukisa, ibhayotheknoloji ekulimeni nokukhula komkhiqizo wokudla.

Ukuphatha ukukhiqiza kwezokulima - lapha kukhona ukuphatha ibhizinisi lezokulima, ukuphatha nokulondoloza umhlabathi, izindlela zokuphatha izifo nezilokazane, izindlela zokuphatha amandla okudla, izindlela zokwandisa ukukhiqiza imfuyo, ukuphatha okwemvelo, ukuphatha amanzi aniselwayo, ukuphatha imininingwane yolwazi evela kutheknoloji nezihlelo zokukhiqiza okuqondene nezindlela zokulondoloza umhlaba.

Okunye okuhambelana nokuphatha zonke lezi zinto ngukumaketa - lapho kungekho khona imakete lomkhiqizo akusizi ukukhiqiza.



Nokho konke lokhu okungaphezulu kubalulekile ukuphatha ibhizinisi lezokulima eliphumelelayo, lesi sibhalo sizobhekana kakhulukazi nokuphatha isimo somhlaba namandla omhlabathi okukhiqiza ngendlela enenzuzo ezoqhubeka nakusasa. Kufanele ukhumbule konke okungaphezulu lapho uhlola izindlela zokukhiqiza ezizokukhombisa uhlelo lwezindleko eziqondile (zamanje) nalezo ezibophekile ezidingekayo. Kanjalo-ke uzokwazi ukuzilungisela ukuthi yiziphi naziphi izimali ezizongena ezindaweni ezithile ebhizinisini lakho lezolimo.



Umhlaba

Umhlaba yingxenye yengcebo ebalulekile noma kuliphi izwe. Ukukhetha izindlela zokusebenzisa umhlaba kwenziwa njalo ngosuku ngabaphathi bamapulazi - babheka isimo semakete, balalela ukuthi uhulumeni uthini mayelana nomthetho wokuphatha umhlaba futhi babheka ukuthi isimo somhlaba othile sinjani.



Umhlaba ongaphandle kwamadolobha noma amafektri oqondene nezolimo usetshenziswa ngezindlela ezilandelayo:

Amadlelo emvelo;

Amadlelo atshaliweyo noma izihlathi ezitshaliweyo;

Amasimu alinywayo;

- Abhekene nezulu elinayo;

- Aniselwayo.



Ngaphakathi kwalezi zindawo zomhlaba kusekhona umhlaba osetshenziswa kanje: imigwaqo yokuntranspotha, amaphaki nezindawo zezinyamazane, izindawo oMnyango weZimpi namanye amafektri, izindlu zamapulazi, imigwaqo emapulazini namadolobhana asemaphandleni. Umhlaba osalayo usetshenziswa kanje: izindawo zamanzi (wetlands), amaxhapozi, izibhuku, imifula, amadamu, izindawo ezinamatshe nalapho koma kakhulu kungamili lutho.



Izindawo ezinamanzi (wetlands) zibalulekile ngoba:

Zinekeza izinhlanzi nezinyamazane indawo yemvelo yokuhlala;

Zilondoloza isimo esihle samanzi;

Zisiza ukuvimba ingozi lapho kuvela ukuna okukhulu;

Zinikeza izindawo ezivulekile zokuziphumulisa; futhi

Zandisa izinhlobonhlobo zezilwane zazemvelo.



Abalimi baseNingizimu Afrika bangasebenzisa le ngcebo ngezindlela ezingahambelani ngci nokukhiqiza ukudla; bangathola inzuzo ngokubiza imali lapho abantu bafisa ukudoba inhlanzi noma kuzingela noma kudubula izinyoni. Ingxenye yengcebo evela kumhlaba iyahluka malingana nokuvunda komhlabathi nendawo lapho umhlaba ukhona.



Umhlaba wokulima

Umhlaba wokulima ovundile, onamandla ukukhiqiza ukudla okuningi ungachazwa kanje: kungumhlabathi lapho kuhlangana khona isimo somhlabathi semvelo nezimpawu zamakhemikeli ezikhona zokukhiqiza ukudla, ifolishi nezimbewu zikawoyela.



Lowo mhlaba ufanele ubekhona endaweni lapho kukhona umhlabathi ovundile, lapho isikhathi esidingekayo sokumila kwezitshalo sihle, lapho kukhona umswakamo (amanzi) okwanele. Lokhu kuyadingeka ukuze kukhiqizwe ukudla uma umhlabathi uphathwa ngendlela yokulima ngendlela efanelekile, futhi uma ingcebo yamanzi iphathwa kahle nomhlaba wemvelo ulondolozwa ngendlela efanelekile.



Umhlaba wokulima omuhle:

Unamanzi okwanele, noma izulu noma ngokunisela;

Unesimo sezulu nokushisa okuhle nesikhathi sokumila esihle;

Unesimo sobumuncu obufanelekile;

Unenani likasawoti nelesoiyumi elikwanele;

Awunamatshe amaningi; futhi

Uyakwazi ukungenisa amanzi nomoya.



Umhlaba wokulima omuhle awufani nalokhu:

Uhebhuka kalula;

Ugcwala ngamanzi isikhathi eside;

Ungenwa ngamanzi njalonjalo; noma

Awukavikelwa ukugcwala ngamanzi.



Izinhlobo zezitshalo ezingatshalwa emhlabeni wokulima omuhle yilezi: ummbila, amabele, ukolo, ihhabula, ubhekilanga, ikanola, usoya, ugwayi, amaveji, izimbali, ukotini, nezinto zezemfuyo njengezinkomo zenyama, izinkomo zobisi, izimvu, izimbuzi, izinkukhu nezinyamazane. Izindlela ezahlukene zokukhiqiza konke lokhu kusetshenziswa abalimi emhlabeni jikelele.



Ukushintsha izindlela zokusebenzisa umhlabathi kungaba nomthelelo esimini sezulu ekuqhubekeni kokukhiqiza ukudla njalonjalo. Ngesinye isikhathi ukonakala kwesimo semvelo njengokuhebhuka komhlabathi, ubuhle bamanzi nezindawo lapho kuhlala khona izilwane zemvelo akunakwa kakhulu ngoba abalimi bafuna ukuthola inzuzo kuqala, abacabangi ngokuqhubeka ukusebenzisa umhlaba. Ukusebenzisa umhlaba kungasiza umuntu oyedwa ngokwamanje kodwa mhlawumbe akungeke kusize abantu emhlabeni jikelele ekugcineni.



Umnikazi womhlaba uzozama ukusebenzisa lowo mhlaba ngendlela ezomlethela inzuzo enhle.

<fn>PulaImvula.Safety.2008-01.zu.txt</fn>
Safety Zulu



Ukuqikelela ingozi



Instructions:

Folio strap: Ukuvikelwa

Byline: Imininingwane ithathwe kumeniyuweli yeGrain SA manual ebizwa ngokuthi: Tractors and farm implements

Insert: Caphela



Wena ongumnikazi kogandaganda nemishini kufanele wazi ukuthi unesibopho ukubheka abantu abasebenza ngalezo zinto.



Kukhona imithetho eqondana nokukhanyisa, okuphathelene namathoyilethe, ukungenisa umoya, izingubo ezivikelayo, ukuhlanza kwemishini nokuphathwa kwabantu abasebenza ngemishini enengozi:

Izimo ezifana nalokhu okulandelayo kuvama ukudala ingozi.

Ukugijimisa kakhulu.

Ukungasebenzisi izinto ezivikela ingozi.

Ukulinganisa imishini lapho isahamba.



Imithetho yokuvikela ingozi

Imithetho yokusebenzisa amathulusi endaweni yokusebenza:

Sebenzisa amathulusi afanelekile: ungacindezeli amathulusi amancane ukwenza umsebenzi wamathulusi amakhulu.

Gcina amathulusi kahle: bheka ukuthi akhaliphile futhi alinganisiwe kahle futhi whlanze njalo. Qinisa ukuthi amaphini aqinile.

Sebenzisa amagilazi avikelayo lapho usebenza. Sebenzisa imaski lapho kunothuli oluningi.

Qinisa ukuthi izinto ezivikela ingozi zisebenza kahle.

Vimba izingane zingangeni. Bonke abantu abavakasha endaweni yokusebenza (ishobu) abafanele basondele endaweni lapho kusetshenzwa khona.

Gcina inawo lapho usebenza khona ikhanye. Izinto ezisakazekile yonke indawo zidala ingozi.

Beka amathulusi emva kokusebenza.ngawo - awafuneki lapho kusetshenzwa khona, Cisha onke amathulusi asebenza ngogesi.

Gcoka izingubo ezifanelekile. Izingubo ezilengayo zingangena emishinini.

Bophisisa umsebenzi wakho: sebenzisa amaklempu nama ivayisi izinto osebenza ngazo. Kungcono nakozibamba ngezandla ngoba manje uzokwazi ukusebenzisa zommbila izandla lapho usebenza.

Ungacindezeli amathulusi akho ukwenza umsebenzi omkhulu kakhulu.

Ungazami ukufikela ezindaweni ezikude. Qinisa ukuthi ume ngokuqina sonke isikhathi.

Donsa ubhobhojane - ungaphushi. Lapho kunzima ukudonsa sebenzisa ingaphakathi kwesandla ukuphusha.

Amathulusi acijile ungawakhombisi emzimbeni wakho. Lokhu kungavimba ingozi lapho ithulusi lishelela.

Hlanganisa yonke imishini esebenza ngogesi nomhlabathi (earth). Sebenzisa ipulaku elineminwe emithathu kuphela.

Qinisa ukuthi kukhona ukukhanya nokungena komoya okwanele endaweni yokusebenza. Qinisa ukuthi amabhentshi akhanyisiwe kahle futhi umoya ongcolile ukhishwe njalo eshobhini.

Njalonjalo gcina ibhokisana losizo lokuqala. Bhekana nengozi encane evelile masinya kungaze kudaleke ingozi enye.



<fn>PulaImvula.Safex.2008-04.zu.txt</fn>
Safex Zulu



Isenethini (mhlawumbe singasho njalo)!



Instructions:

Folio strap: Ukumaketha ukudla okuzinhlamvu

Byline: Lokhu kuthathwe esifundweni sikaJane McPherson esibizwa ngokuthi iAgribusiness Management Course



Ngesikhathi besisakhula besingabantwana sifundiswe ukuthi ungabali amatshwele ngaphambi kokuba amaqanda afukame onke. Kodwa, lapho usuvunile uyabona ukuthi lokhu kuyinto yakho oyitholile. Manje kufanele ucabange ukuthi uzokwenzani ngalo mvuno - uzowunikeza ukuthengisa ngokwamanje noma uzowubeka ulinde ukuze intengiso ikhuphuke (noma ingehla uma ungenenhlanhla). Lokhu kungenzeka uma ungenayo inkotilaki yokumaketha - uma unayo kufanele ulandele izimiselo zayo.



Ziyini izinto engifanele ngicabange ngazo lapho ngifuna ukuqongelela umvuno wami?

Nginayo indawo epulazini yokuphatha, ukuhlanza nokubeka lokhu kudla?

Kufanele ngihambise umkhiqizo lapho emasimini ngiwuhambise kumnini wesayilo onguphravveti, mhlawumbe kumunye umlimi, noma esigayweni noma kumunye umuntu osebenzisa ukudla okuvela emmbileni?

Uma ummbila uzobekwa epulazini noma endaweni lapho kukhona isayilo lomuntu ozisebenzela, kuzobiza malini ngethani elilodwa?

Qonda ukuthi izindleko zokuqongelela ummbila endaweni ethile azingeke zibe ngaphezu kwezindleko zentelo nezinye izindleko ezihambelana nokubeka umvuno wakho? (Funda kahle ukuthi kuthini kuleyo nkontilaki, ngesiNgisi bakhuluma nge-"small print" evama ukubakhona ekugcineni kwaleyo nkontilaki - qaphela ukuthi bangakuyengi.)

Sinesithembiso esinjani maqondana nentengiso yokudla okuzinhlamvu eyehlayo futhi ekhuphukayo?

Njalo ngeviki kufanele ushintshe amasu akho okumaketha maqondana nesimo sezulu nesimo sentengiso, kodwa kufanele ukhulume nomphathi wezimali zakho noma ngesiphathimandla esiqobelelana nolwazi endaweni yakho.



Kuyini okwenza ukuthi intengiso yommbila eNingizimu Afrika yehle ikhuphuke?



Isimo sokufunekayo nesimo sokudingekayo

Uma kukhona ummbila okhiqiziwe omningi kakhulu eNingizimu Afrika (njengo-2004 ma-2005) intengiso yeSafex yommbila ivama ukuthengiswa enaneni eliduze nentengiso lommbila othengiswa phesheya.

Uma kubonakala ukuthi kuzodingeka ummbila ovela kwezinye izindawo lapha eNingizimu Afrika (njengo-2006 nango-2007) intengiso yeSafex lommbila ivama ukuthengiswa ngenani eliduze nentengiso elikhokhwa ukuthenga ummbila ovela phesheya.



Intengiso yommbila emhlabeni jikelele

Inani lentengiso lommbila emhlabeni jikelele liyingenxe yezinto ezikhulu lapho kulinganiswa inani lezintengiso zommbila othengiswa phesheya noma ummbila othengwa phesheya.

Inani lentengiso lommbila emhlabeni jikelele liyahluka futhi njalo ngosuku nangosuku.

Ukushintsha kwenani lentengiso emhlabeni jikelele kuzokwenza ukuthi kushintshe futhi inani lentengiso yommbila othengwa phesheya.

Inani lentengiso lommbila othengwa eUSA naseArgentina livama ukukhombisa ukuthi inani lentengiso lommbila eNingizimu Afrika lizokuma kuphi.



Inani lokushintshana kweRand/US-dollar

Inani lezindleko elihambelana nentengiso yokungenisa ukudla noma ukukuhambisa phesheya (njengenani lokuthenga ummbila kumamakethe asemhlabeni jikelele - noma ezizweni ezithile) kulinganiswa nenani lezindleko zokuthutha ukudla ngolwandle nangenshuwalense okuhambelana nalokhu. Konke lokhu kubizwa futhi kukhokhelwa ngama-US-dollars.

Ukulinganisa zonke lezi zindleko neRandi laseNingizimu Afrika kufanele kulingane nokushintshana kweRrand/US-dollar.

Ukushintsha njalo ngosuku nangosuku kwenani leRand/US-dollar kuzoshintsha futhi inani lentengiso lommbila othengiswayo nommbila othengwa phesheya.



Ukuqinisa inani lentengiso yommbila eNingizimu Afrika



ISouth African Futures Exchange (Safex)

Ummbila waseNingizimu Afrika udaliswa njalo ngosuku emakethini lokudla okukhiqizwa ekulimeni eNingizimu Afrika kuSafex, okuyingnxenye yemagatsha eJohannesburg Stock Exchange (JSE).

ISafex ingachazwa ngokuthi kuyihlelo lama-elekthroniki eliphatha futhi elibheka abathengayo (njengalabo abagaya ummbila ukwenza impuphu) nalabo abathengisayo (njengabalimi abakhiqizayo). Kanjalo-ke abathengi nabathengisi bangabeka phansi inani lentengo noma lentengiso lommbila njalo ngesikhathi esithile (ngokujwayelekile njalo ngenyanga).

Umsebenzi weSafex (ukuthenga nokuthengisa izinto zezokulima) uqala ngo-09:00 uya ku-12:00 njalo ngosuku lomsebenzi.

ERandfontein (Gauteng) uzothola isikhombisa esitshela inani lentengiso yommbila.

Lokhu kusho ukuthi inani lentengiso yommbila yeSafex litholakala lapho ummbila ungena eRandfontein.

Uma ummbila unikezwa kwezinye izindawo ngaphandle kwaseRandfontein, kufanele kulinganiswe inani lentengiso maqondana nezindleko zokuthutha nokunye futhi.



Ukubala inani lentengiso yomkhiqizi wommbila

Uma ungakwazi ukudiliva ummbila eRandfontein, kufanele ucabange ngezindleko ezizobakhona lapho udiliva ummbila wakho kwezinye izindawo (amasayilo) ezirejestiwe kuSafex. Kukhona izimali ezizokhokhwa.



Ngokokuqala kukhona izindleko zetransphothi (ukusuka endaweni yakho ukuya kule sayilo eRandfontein). Lezi zindleko zichasiswa kahle encwadini yaseSafex ephuma njalo ngonyaka.

Uma ummbila udilivwa endaweni enesisayilo esisezomnotho (umnikazi wesayilo) kuzodingeka ukuthi ukhokhe imali yokuphatha nokubeka ummbila wakho.

Ngokwejwayelekile kuzobakhona indleko ezobizwa yinkampani ezomaketha ummbila wakho lapho ungathengiseli umvuno wakho kumgayi masinya (isibonelo: ibhizinisi lezokulima lizomaketha ummbila wakho bese wena uzokhokha indleko yalokhu).

Uma kwenzeka ukuthi lowo mbila awuthengiswa masinye emva kokudiliva (mhlawumbe kufanele ubekwe isikhathi esithile) bese kuzobakhona izindleko ezinye zokulondoloza lowo mbila.



Ukulinganisa inani lentengiso esayilweni elithile kungahlanganiswa ngendlela ekhonjiswa ngokulandelayo:



Inani lentengiso lommbila leSafex



- Izindawo ezahlukene



- Izindleko zokuphatha



- Indleko yokumaketha



- Indleko yokubeka



= Inani lentengiso esayilweni





Kubalulekile ukuthi umlimi aqonde kahle ukuthi inani lemali azoyithola kulelo sayilo elithile lingaba inani elingaphansi kwenani engakazakuthola kwezinye izindawo. Ungazama futhi ukukhuluma ngendlela eqondile nabaphathi bezigayo zommbila, nangamanye amabhizinisi asebenza ngezinto zokulima nangabanye abathenga nabathengisayo ukudla okuzinhlamvu ukuze uthole intengiso enhle.



Kubalulekile futhi ukuqonda ukuthi nguwe wedwa ongumnikazi walo mvuno - kuyinto yakho ukuyithengisa ngesifiso sakho - uma ungathandi inani lokuthengisa, zama ukuthola inani elingcono. Inani elikhonjiswa yiSafex kufanele uzame ukuthola lona.



<fn>PulaImvula.School(maize).2011-05-11.zu.txt</fn>
Schools (Maize) IsiZulu
Iphrogramu lethu lezikole lihamba phambili
Folio strap: IPhrogramu Lezikole
Byline: UWillie KotzÃƒÂ©, umphathi wePhrogramu leSA Lokuthuthukisa Abalimi ngokuqeqesha nangokuthuthukisa
IGrafu 1: Izikole esihambele kuzo ngethemu lokuqala ngo-2010 nango-2011.
IGrafu 2: Abafundi esibabonile ngethemu lokuqala ngo-2011.
IGrafu 3: Abafundi abayile kuzifundo ngethemu lokuqala.
IGrafu 4: Izikole esiyile kuzo kumaphrovinsi athile ngethemu lokuqala ngo-2011.
Ngo-2010, iGrain SA liqale iphromu ezikoleni elisekelwe iMaize Trust. Iphrogramu belinomphumelo omuhle. Ngesicelo sethu kuMaize Trust sokuthola imali ngo-2010/2011 siphinde futhi ukucela imali sokusekela iphrogramu lezikole success. IMaize Trust lalinomusa lokuvuma ukunikeza imali yokuya ezikoleni.
Kubalulekile ukududa izingane ukwazi ukuthi ukulima kunenani (igugu) lapho kukhiqizwa ukudla (kuyindawo lapho kuvela khona ukudla), kuyinto enkulu ezindatsheni zezomnotho, kunikeza ithuba lokuthola imisebenzi futhi kuyindawo lapho ungakhetha ukuyosebenza khona. Uhafu wabantu eAfrika banentanga engaphansi kwa-20. Ngokwamanje izingane zingabathengi zezimphahla, zingabathengi bakusasa futhi bayizizukulwana ezingabasebenzi zakusasa. Uma sikwazi ukubafundisa manje ukuthi ukulima kubalulekile, kakhulukazi umsebenzi wokukhiqiza ukudla okuzinhlamvu, singazama manje ukubasiza ukuqonda ukuthi konke lokhu kubalulekile.
Lo nyaka umgomo wethu ngale phrojekthi lethu kwakukwenza amaDVD amathathu ahlukene akhombisa isigaba sokwezokulima, umsebenzi wokukhiqiza ummbila nokukhetha ukuyosebenza ekulimeni. Inani lezingane eziya kulezi zifundo likhulu - kuzo zonke izikole besingakwazi ukubona zonke izingane kanyekanye (inani elikhulu alisebenzi kahle ngoba awukwazi ukunaka zonke zidingo zabo), noma ukubona amaqembu lezingane amancane (lokhu kusho ukuthi umfundisi ufanele efundise isifundo sinye kaningi). Siye ukubona iAgriSETA ngo-Okthoba 2010 ukubacela ukusekela le phrogramu. Bathe bazonikeza R360 000 ukwenza la maDVD amathathu. Sayemukela isithembiso sabo sasesaqala ukukhetha abantu abazokwenza lawo maDVD. Ekugcineni sakhetha uMartie Williamse waseNoline Productions ozokwenza iDVD lokuqala noPW van Wyk waseAgriTV ozokwenza iDVD lesibili.
Abafundisi bakhethwe ezindaweni eziyishumi, EFreyistata, eNorth West, eNorth West/Gauteng, KwaZulu-Natal, eEastern Cape, eNorthern Cape naseMpumalanga. Ngethemu lokuqala siye kuzikole ezingu-180 sakhombisa abafundi lawo maDVD. IDVD lihlanganiswe ngendlela evumela umfundisi ukumisa iDVD ezindaweni ezintathu ukuze umfundisi uzokwazi ukuxoxa ngalokhu okukhonjisiwe nabafundi. Emva kokubheka iDVD lokuqala isikole sizothola iphosta elizokhumbuza abafundi ukuthi iDVD belifundisani - Ukudla, Umthambo, Impilo.
Sibuze abafundi abathile kulezi zikole lapho siye khona sababuza ukuthi lokhu esizame ukubafundisa kubasizile. Masizwe ukuthi bathini:
UMoliko, uTebello noDoreen abafundi baseQuibing Senior Secondary School
"Angazi ukuqala kuphi kodwa ngiyazi ukuthi ngifunde okuningi futhi ngisafuna ukufunda okunye futhi. Ngikholwa ukuthi kubalulekile ukutshala imithi nokunye ukuze sizokwazi ukuphila kahle njalonjalo. Ngifunde futhi ukuthi ukutshala akusiko umsebenzi wabalimi kuphela, thina esingabantu abasha, siding ukwazi okuningi okuhambelana nomsebenzi wokulima ukuze sizokwazi ukukhiqizela abanye abantu ukudla. Ngokusuka namuhla ngizoqala ukutshala amaveji ngoba ngifundile nami ngiyakwazi ukusiza. Ngithumela iGrain SA isibusiso sami. UNkulunkulu abe nabo ukuze sihlangane futhi."
Mosamo, Mokhele P, Diphapang, Radimo and Mokhetni M from Le Reng Secondary School
"Sifunde izinto eziningi esingazazi, njengalokhu: 90% wokudla womhlaba jikelele ukhiqizwa ngabalimi. Sidinga abalimi abahlanu ukwenza i'burger' elodwa. Abanye lapha esikoleni sethu bebengazi ukuthi izinto zokwembatha zenziwa ngezikhumba noma uboya bezimfuyo, abazi ukuthiukufuya izilwane (izimfuyo) nakho kuyindlela yokufunda. Besicabanga ukuthi umsebenzi wezokulima ngukulima nje (ukutshala), kodwa namuhla sibonile ukuthi asazi lutho. Umsebenzi wezokulima kuhambelana nempilo yabalimi ngoba ngaphandle kwabalimi akungeke kubekhona ukudla."
UBongani noSechaba waseThabo Thokoza Secondary School
"Yebo! SIsiqonde kahle isifundo futhi sifunde okuningi maqondana nokulima. Asikwazi ukuphila ngaphandle kokulima. he presentation was clearly understood and we learnt more about agriculture. We can't live without agriculture. Kukhona ukulinganisa okusondele ngaphakathi kwabalimi abalimi abakhiqiza ukudla ngokufuya izimfuyo nokutshala izitshalo. Sifundile ukuthi lokho esikugqokayo kuvela ekulimeni, sifundile futhi ukuthi ubhekilanga ukhiqiza uwoyela futhi ukhotini usebenziswa ukwenza ama"jeans". Sifundile futhi ukuthi 'photosynthesis' kwenzeka ezitshalweni eziluhlaza ne'chlorophyll' kutholakala ezitshalweni eziluhlaza. Siyanibonga Grain SA, bekumnandi ukuhlangana nani."
UMonique Pretorius waseWinburg High School
"Yebo, ngifundile ukuthi singenza umehluko uma siyosebenza emapulazini emva kokuqeda ngesikole ukuze sonke sisizane sibe nokudla. Ngibonile futhi namuhla ukuthi kubuyaphi konke ukudla nezinye izinto esikudlayo, akulula ukwenza zonke lezo zinto, besingacabangi ngalokho. Angizange ngicabange ukuqonda ukuthi zenziwa kanjani lezo zinto, kungimangalisile. Ngibonga kakhulu!"
UMakotsoang Sello waseLouw Wepener Combined School
"Yebo, ngoba kumnandi ukuthola ulwazi okuhambelana nokwezokulima, ngufundile futhi ukuthi umhlabathi uyinto yemvelo ephilisa umhlaba. Konke esikutholakho namuhla kuvela kuzimfuyo nasemhlabathini. Ubabamkhulu wami wayelima naye kodwa wayengenolwazi njengobaba. Ubaba unolwazi nekhono, utshala izinto eziyinhlobonhlobo njengeklabishi namazambane. Ngifisa ukuthatha ifa labazali bami ngiye phambili. Nobaba uzozigqaja. Lokhu engikubonile bekuyinto engeke ngiyikhohlwe. Ngibonga kakhulu."
UMalefane Retshedisitswe waseBoitumelo Secondary School
"Ngibonile ukuthi ngaphandle komsebenzi wezokulima sizolamba futhi asingeke sibe nezinto zokwembatha. Ngokwami ukulima kuyinto enhle, kusiza abantu, izilwane nokunye. Ngifuna ukucela abantu ababulala izilwane nemithi ukuthi bakhawule, ngoba lapho baqubeka ukubulala imithi sizohlupheka ngoba asingeke sibe nokudla, amapulangwe ukwakha izindlu, ifenisha nezinto zokubhala, futhi uma sibulala izilwane sizohlupheka ngobe asingeke sibe nezinto zokwembatha nokudla - ngiyakuthanda lokho..."
URebecca Ntsapi waeBoitumelo Secondary School
"Ngibonile ukuthi ngaphandle komsebenzi wezokulima sizohlupheka, akungeke kubekhona abantu emhlabeni, abantu bazokufa. Ngaphandle kokulima akungeke kubekhona izingubo zokwembatha, ukudla nezindlu. Ukulima kubalulekile empilweni yethu, ngaphandle kokulima akungeke kubekhona izinto eziningi emhlabeni. Ngiyabonga!"
UMtabane Egnar waseLere-La-Thuto School
"Bekuyisimangaliso kimi ngoba okuningi bengingakwazi. Ngithemba ukuthi iGrainSA kizophinda libuye futhi. Kungisize kakhulu. Bengingazi ukuthi irayisi livela emhlabathini ngaphansi kwamanzi. Okunye engikufundile yilokhu: obabamkhulu bethu lapho befuna izingubo zokwembatha kwakufanele baphume bayozingela ukuthola izingubo, kodwa thina sithenga emashopo. Angizange ngicabange ukuthi ngizofunda okuningi kangaka. Ngiyanicela, phindani nifike nikhombise abanye abazange babone lesi sifundo senu. Bazomangala nabo lapho bebona lokhu engikubonile namuhla. Kwakuyismangaliso!"
UJaco Hulme wase Linpark High School
"Lokhu kwenze ukuthi ngibone ukuthi konke esikudlayo nalokho esikumbathayokutholakala emvelweni. Ngifunde ukuthi abalimi benza umsebenzi omkhulu empilweni wethu ngoba bona batshala izinto esikudlayo futhi amveji amaningi aphuma emhlabathini. Abalimi bayaqinisa ukuthi izimfuyo ezidliwayo ziphila kahle futhi bayasikhombisa ukuthi umhlabathi ubalulekile empilweni yethu. Abantu bafanele baphephe izinto zemvelo ngoba kusasa kungenzeka ukuthi ukudla kuphele - sisebenzisa imiliyoni elilodwa lamathani lommbila ngonyaka. Uma siqhubeka kanje sizoba enkingeni, kwenze ukuthi ngicabange ngazo lezi zinto futhi ukubonga ngoba sisenazo!"
UMetyatat Nontetho from Senzile Combined School
"Ukuvakashelwa iThe Grain SA kusilethele ulwazi oluhle - kusinikeze izibonelo ezikhombisa ukuthi izinto zenziwa kanjani: ekuqaleni ('primary'), okwesibili (secondary), okwesithathu (tertiary). Kwakuyinto eyisimangaliso kimi. Ngimangale ukubona izinto ezisetshenziswayo sivelaphi. Kwenze ukuthi ngicabange ngemisebenzi ekhona ezokulimeni. Ngifunde futhi ukudbona ukuthi izingubo engizembatha njalo ngosuku zenziwa kanjani. Manje sengiyohlola ukuthi kukhona imisebenzi enjani ekulimeni ngoba ngibonile ukuthi nabantu abangafundanga nabo bayakwazi ukusiza - lokhu kusho ukuthi kuzoba khona eminingi imisebenzi futhi kuzoshintshakala impilo yabantu abaningi. Ngiyaphinda futhi: kwakuyisimangaliso ukubona lokhu."
UThabiso Sonopo waseMarquard High School
"Yebo, bekunokusiza okukhulu ngoba ngifunde okuningi engingathembanga ukuthi ngizokufunda. Ngokokuqala bengingazi ukuthi umsebenzi wezokulima ubaluleke kangaka futhi ukuthi kuhambelana nempilo yethu sonke isikhathi. Kuyisimangaliso ngivukile ngadla ukudla okuvela ekulimeni. Okunye okumangalisayo yilokhu: ngigqoka izingubo ezivela ekulimeni. Kuyamangalisa kakhulu ukwazi ukuthi lapho ngiyolala amashidi abuya ekulimeni. Bengingazi ukuthi irayisi limila ezitshalweni. Ngeqiniso siphila ngokulima sonke isikhathi empilweni yethu. Kufanele siphephe izitshalo zethu, singazibulali ngoba sicabanga ukuthi azinamsebenzi, ngoba bengicabanga ukuthi izitshalo ezimila emanzini azinamsebenzi. Manje sengibone ukuthi irayisi liphuma kuleso sitshalo esimila emanzini. Ngibonga iGrain SA ukuvakashela isikole sethu ngoba basifundise okuningi okuhambelana nekulima. Ngilinda ukuthi baphinde babuye futhi. Grain SA, ngiyabonga ukusilethela lonke lolu lwazi.".
ULetshabo Ipeleng waseSenzile Combined School
"Ngifunde ukuthi izinto esizisebenzisayo njalo zibuya kuphi futhi ziye kuphi ngaphambi kokuba ukudla okudliwayo. Sifunde ukuthi kungani izitshalo nezimfuyo zibalulekile kithi futhi zisinikezani. Sifunde futhi ukuthi ukudla kuvela kuphi ekuqaleni (primary) bese kuya esigabeni sesithathu (tertiary) bese kuya kube leyo nto esidliyayo. Kusinikeza futhi amaminirali nefayiba."
UMoshane Paballo Vinoliah waseRainbow High School
"Yebo, kwakumnandi kakhulu ngoba ngifunde okuningi okuhambelana nomsebenzi wezokulima. Ngingumuntu ozwayo ngakho-ke sengiyaqonda okuningi okuhambelana nokulima futhi ngifuna ukufunda okunye futhi. Lokhu bekuhle kakhulu. Ngifisa ukufunda umsebenzi wezokulima futhi ngikholwa ukuthi kukhona amathuba amaningi ukuthola umsebenzi. Bengizojabula kakhulu uma umfundisi wethu weGSA unkosikazi A Thoma athintane nami. Angathintani nesikole sethu kuphela, kufanele baye ezikoleni ezinye futhi banikeze ulwazi nalapho."
UCallum Estchmaier waeWeston Agricultural College
"Yebo, kusisize kakhulu ngoba kusilungisele ukungena emsebenzini wezokulima. Lesi sifundo sabo sisize futhi sibone ukuthi ukulima kubalulekile ukuthola ukudla, izingubo, izicathulo ne-eneji. Bazama futhi ukusisondelisa ekulimeni sonke isikhathi."
UThabiso Msomi waseLinpark High School
"Yebo, kusikhombisile ukuthi ukudla esikudlayo kufika kithi futhi kwenziwa kanjani. Kusikhombise futhi ukuthi kukhona izinto emsebenzini wezokulima esingakwazi. Kusikhombise ukuthi izingubo esizembathayo zenziwa kanjani futhi zifika kanjani kithi."
ULondeka Mhlongo waseWartburg Kirchdorf School
"Yebo, namuhla ngibonile ukuthi 90% yezinto esizisebenzisayo njalo ngosuku kuvela ekulimeni. Sicabanga ukuthi ukudla esikudlayo njalo nezingubo esizigqokayo kuyafika nje, siyakhohlwa ukuthi kukhona abalimi abasebenzela thina. Umsebenzi onzima wabalimi, izimfuyo ezihlatshwayo ukuthola inyama, izikhwamo ezenziwa ngezikhumba nangoboya. Kanjalo-ke bekuyinto enhle ukufundiswa nokukhumbuzwa iGrain SA ukuthi zivela kuphi lezi zinto. Ngakho-ke ngicabanga ukuthi sifanele siphephe umhlaba wethu singadali ipholushini."
UPono Shembe waseZakhe Agricultural College
"Bekunosizo olukhulu, ngiyaqinisa ukuthi zonke izikole nazo zizovuma. Nami ngifunde izinto eziningi, kakhulukazi ukuthi izidingo ziningi zabantu zivela emsebenzini wezokulima. Lapho abantu basuka emapulazini baye emadolobheni nokwanda kwabantu, ukulima kulinganisa amapulazi namdolobha amakhulu. Ukulima kuvala isikhala sokukhiqiza ukudla emhlabeni jikelele. Izingubo esizigqokayo zihambelana nokukhiqiza ekulimeni. Silinda ukuthi bafike futhi!"
ULondeka Mkhize waseEstcourt High School
"Yebo, ngoba ngifundile ukuthi kukhona izigaba eziningi ekulimeni. IDVD mhlawumbe lingakuchaza okunye ngendlela ekhanyayo. Kungifundise ukuthi kukhona izingcebo eziningi emhlabeni, thina esingabantu sifanele sicabange ngakho. Siyabonga ngoba kukhona abantu abathatha isikhathi sabo, ukwazisa thina ngalezo zinto, silinda ukuthi baphinde bafike futhi."
URamona Steenkamp wasePionier HoÃƒÂ«rskool
"Yebo, kwakulusizo olukhulu.Mina sengihlonipha ngibonga lokho engikudlayo futhi indawo lapho kuvela kukhona. Siyabonga ukusherisha ulwazi lenu nathi. Sicela ukuthi niqhubeke ngalo msebenzi wenu, bekuyisimangaliso."
USandile Mohunu waseSarel Cilliers High School
"Yebo, ngikholwa ukuthi thina esingabantu sivama ukuthatha izinto ezivela ekulimeni ngathi kuyinto ejwayelekile nje. Angizange ngicabange ngazo zonke izinto engizizwe namuhla. Manje sengiyazi ukuthi ama'cornflake' awafiki nje etafuleni ngaphandle komsebenzi omningi owenzekayo ngaphambili. Sekuyisikhathi sibheke izinto zemvelo ngendlela ehlukene, ngendlela evumayo. Qhubekani ngomsebenzi wenu. Ningalahlekelwa umdlandla wenu..."
Izikole esiye kuzo - ithemu lokuqala
Inani lokuya ezikoleni ngethemu lokuqala 2011 - inani labafundi abayile
Inani labafundi esibabonile - ithemu lokuqala
Izikole esiye kuzo kumaphrovinsi
<fn>PulaImvula.SclerotiniaOpot.2009-04.zu.txt</fn>
Sclerotinia (OPOT) IsiZulu

Isifo seSclerotinia kubhekilanga

Instructions:

Folio strap:

Byline: Imininingwane ithathwe kuNorth Dakota State University

nakuseMnyango Wezokulima waseUnited States

Photo Captions:

Photo 1: Iziduku zezitshalo ezifehlekile zikhombisa ukuqhubeka kwalesi sifo. Bheka isclerotia elimnyama nemycelium elimhlophe. Uhlanga oluphilile lungasokwencele.

Photo 2: Imycelium elimhlophe (ukukhunta) esidukwini sesitshalo esifayo.

Photo 3: ISclerotia elingaphakathi kwesiduku sesitshalo esifayo.

Photo 4: Ukubola ngaphakathi kohlanga.

Photo 5: Ukubola kwesihloko - lokhu kubonakala ngaphambi kokuwa kwesihloko.

Picture 6: Ukuqhubeka kwesifo - ukubola kwesihloko nobuphakathi bohlangu.

Lesi sifo sifana nokhunta oluphila ebusika emhlabathini nasenhlangeni ezifile

Izitshalo ezifayo ezinezinhlanga ezibolayo neziduku ezinekhensa

Ukutshala entwasahlobo

ISclerotia emhlabathini

Lapho kukhona ubumanzi obuningi emhlabathini isclerotia elingaphezulana emhlabathini limila bese lenza i-apothecia

Ama-Ascospore achithwa yi-apothecium bese aphephuka nomoya

I-Apothecium

Ama-Ascospore

Ukuthathelwana

Ama-Ascospore angena ngomoya asuka kwamanye amasimu aseduze

Ukubola kwesihloko

Ukubola kohlanga ngaphakathi

Izimpande zithintana nesclerotia bese isclerotia iyamila ithathelana ezimpandeni; ukhunta luhamba ngezimpande luya ezitshalweni ezinye

Izitshalo eziphathekile

Isifo = ukulahleka komvuno nokwanda kwesifo emhlabathini

ISclerotia elibuyiselwa emhlabathini ngesikhathi sokuvuna nokulima.

Kulo mbhalo sizobheka kakhulukazi isifo esibalulekile esiphatha ubhekilanga - izifo zeSclerotinia.

Kukhona izifo ezintathu, ukuyethezela (ukufehleka) ngenxa ISclerotinia, ukubola ngaphakathi kohlanga nokubola kwesihloko. Ukuyethezela ngenxa iSclerotinia kudalwa ukhunta oluhlala emhlabathini olubizwa ngokuthi sclerotia, olungena ezimpandeni zikabheklilanga. Ukuyethezela lokhu kuyahluka ngoba kuqala ezimpandeni. ISclerotinia elibolisa isihloko nohlanga lihamba emoyeni ngamaspori. Lezi yizifo ezidala ingozi ngaphezu komhlabathi kodwa ziyafana zonke ngengozi edalekayo. Zozintathu zidalwa into eyodwa (pathogen) ebizwa ngokuthi Sclerotinia sclerotiorum, ukhunta onengozi enkulu evama ukubizwa ngokuthi "ukhunta olumhlophe". Lolu khunta lufana nalolo oludala okhunta olumhlophe kusoya, kubhontshisi omile, kukanola nezinye izinhlobo zezitshalo ezivama ukuphatheka. Ukuyethezela ngenxa iSclerotinia kuyavela lapho ubhekilanga utshalwa emhlabathini oneSclerotinia bese kudaleka ingozi enkulu ekudleni. Kungenzeka ukuthi insimu yonke ingabulawa lesi sifo. Ukulahleka komvuno kuhambelana nenani lezitshalo ezinalesi sifo nangesikhathi sokungena kwalesi sifo; uma inani lezitshalo ezigulayo likhulu futhi isifo singene masinya, ukulahleka komvuno nacho kuzokhuphuka. Ngokwejwayelekile isitshalo esigulayo sinekeza ukudla okungu-50% kuphela. Futhi inani likawoyela liyehla uma isitshalo sigula. Okunye okublalulekile yilokhu: ukuthelela kwalesi sifo kwandisa inani leSclerotinia emhlabathini. Lokhu kungenza ukuthi ungakwazi ukutshala ubhekilanga emasimini analesi sifo iminyaka neminyaka. ISclerotinia, lehlisa umvuno futhi lingavimba ukuthi ukhiqize ubhekilanga nakusasa bese awutholi inzuzo evama ukutholakala ngobhekilanga.

Ukubola kwesihloko nokungaphakathi kohlanga akuvami ukufika njalo, kuvama ukufika emva kwemvula eningi. Lezi zifo azivami ukufika ngesikhathi esomile. Ukubola kwesihloko kwehlisa ukusinda kwezimbewu, inani lezimbewu nenani likawoyela. Uma kukhona isclerotia ezimbewini, kwehlisa igredi nentengiso yomvuno. Izihloko ezigulayo zivama ukufehleka ensimini bese izimbewu zilahlekela emhlabathini. Futhi, lapho umshini wokuvuna uthinta isihloko, izimbewu ziyasakazeka azingeni emshinini. Ukubola kwezihloko kuyinkinga lapho kukhiqizwa izimbewu ezinsha ezizothengwa ngabalimini abazozitshala ngonyaka ozayo ngoba azimili kahle futhi zisakaza isifo sesclerotia bese kudala umsebenzi omusha okuhlanza izimbewu ngaphambi kokuthola isitefiketi esithi izimbewu ziphilile. Awakho amathoksini enziwa iSclerotinia ezimbewini zikabhekilanga, kodwa uma kukhona okuningi kakhulu kwesclerotia akufuneki kudliwe ngabantu noma izimfuyo. Okunye okubalulekile yilokhu: lesi sifo singangena emasimini amahle bese singadala ingozi ngakusasa.

Izimpawu zeSclerotinia

Ukuyethezela ngenxa iSclerotinia

Ngokujwayelekile izimpawu ezibonakala masinya ngukuyethezela kwamakhasi, ukubola kwezimpande nekhensa lesiduku. Futhi, ukuyethezela kwezitshalo kubonakala kuqala emasimini ngaphambi kokuqhakaza kwezitshalo, kodwa izitshalo ezinesifo zingabonakala lapho ziqala ukumila. Ngokokuqala kubonakala isitshalo ngasinye ngasniye, kodwa ngokuhamba kwesikhathi ziyalandelana. Lesi sifo sivama ukuvela ezindaweni ezithile ensimini. Ngoba izitshalo zingafehleka masinya emva kwamaviki lapho isifo singenile, izimpawu zingathi zibonakala masinya.

Isilonda esigcwele amanzi sikhula esidukwini (ngaphansi) sesitshalo. Isilonda sinobala ompunga oluhlazana futhi, bese sibansundu sifana nekhensa elizungulezela uhlangu. Lapho ukubola kuqhubeka uhlangu lubamhlomphe futhi lungathi lufehlekile. Ukufehleka kungabonakala ohlangweni okungaphezu kwezandla ezimbili ngobude. Kukhona ukubola okungaphansi kohlangu bese kutholakala izintwana ezilukhuni ezibizwa ngokuthi sclerotia (ngobukhulu zi1/8 okuya ku1/4 inch ngobubanzi). Isclerotia lenziwa ipathogen futhi linikeza isibonakaliso salesi sifo. Esikhathini lapho kuna kakhulu, kukhula imycelium elimhlophe (ukhunta) esidukwini sohlanga, ngakho-ke kubizwa ngokuthi: "ukhunta olumhlophe".

Ukubola kwezimpande kubonakala masinya ngoba kaningi isitshalo siphuma kalula emhlabathini lapho usidonsa. Isikhumba sezimpanda naso sisuka kalula bese kubonakala umsipha ongaphakathi. Ukubola kaningi kumanzana futhi iSclerotia ibonakala kuzo zonke izimpande.

Ekugcineni isitshalo esigulayo siyafa. Isitshalo singakhiqiza ukudla noma qha, lokhu kuhambelana nesikhathi lapho isifo singene esitshalweni. Izihloko zezitshalo ezigulayo zincane nalezo eziphilayo. Ukuyethezela kwehlisa inani lezimbewu, kakhulu ngoba izimbewu zilula. Izitshalo ezigulayo ziwa kalula uma kukhona umoya onamandla.

ISclerotinia ngaphakathi kohlangu

Lokhu kuvama ukubonakala ngesikhathi izimbali zivela noma emva kwaleso sikhathi, kubonakala ngaphakathi noma ngaphezulana kohlanga. Kuqala kube ibala elinsundu noma elimpunga elimanzana. Bese kuvela ikhensa elizunguleza uhlangu, izindawo ezigulayo nazo zimanzana futhi zithambile. Uhlanga luvama ukunqamuka lapho kukhona ukubola bese konke ngaphezu kwekhensa kuyafa. Kaningi imycelium elimhlophe nesclerotia lizovela ngaphandle nangaphakathi kohlanga, kakhulukazi uma kunemvula. Ekugcineni izindawo ezigulayo zibamhlophe futhi ziyafehleka. Ukugula kohlanga kungaqhubeka kuye phansi esidukwini noma kungakhuphuka kuye esihlokwini. Ngesinye isikhathi ikhasi lingathola iSclerotinia bese ukhunta luzoqhubeka lungene lubolise uhlanga.

ISclerotinia Ukubola kwesihloko

Izimpawu ezibonakala kuqala yilezi: kuvela ukhunta omhlophe (mycelium) ezimbalini noma amabala amanzana ngaphansi kwesihloko. Ukhunta lukhula masinya kuleyo ndawo, lubolisa isihloko bese kuvela imycelium elimhlophe namabala amaningi amnyama esclerotia. Isihloko sivama ukuba mhlophe, sibonakala masinya. Sonke isihloko singabola bese indawo lapho kukhona izimbewu iyawa, bese kusala isihloko esimhlophe esifehlekile esinamabala esclerotia. Lezi zihloko ezimhlophe zibonakala kalula. Lapho kuvunwa izihloko ziyafehleka bese zonke izimbewu ezisasele ziyalahleka. Lapho izulu limanzi ukhunta luzomila phezu kwezimbewu kwenzeke ineti lesclerotia elembesa ingaphambili lesihloko. Izimbewu azivami ukubola kodwa eziningi azinokudla. Isclerotia elisehlokwini livunwa nezimbewu. Isclerotia elihlangene nezimbewu likhombisa ukuthi insimu ethile beyinokubola kwesihloko. Ukubola kwesihloko kuyiinkinga enkulu emasimini lapho kukhiqizwa khona izimbewu zokutshalwa. Ngaphezu kokwehla kwenani lezimbewu, izimbewu zembeswa ngokhunta leSclerotinia, bese azihlumi kahle.



IPathogen

ISclerotinia sclerotiorum lingangena ezitshalweni eziningi; kukhona izinhlobo ezingu-370 ezingathola lesi sifo. Lesi sifo sitholakala kubhekilanga, ubhontshisi, usoya, ukhanola; kodwa eziningi ezinye izitshalo zingathola lokhu: ulentshisi, amazambane, imastadi, iJerusalem artichoke nesafflower. Lezi zitshalo aziphatheki kakhulu ngalesi sifo, azifani nobhekilanga ophatheka kakhulu futhi ulimala kakhulu.

Indilinga yesifo (ukuhamba kwaso) - ukuyethezela kweSclerotinia

ISclerotinia liphila ebusika emhlabathini nazenhlangeni ezisalayo emva kokuvuna. Ehlobo lapho ubhekilanga umila, izimpande ziphambana nesclerotia, isclerotia liyamila bese ligulisa izimpanda. Ukhunta lukhula lusuka empande bese lungena ohlangweni, isitshalo siyafa. Lumila futhi luyangaphansi lubolisa zonke izimpande. Ngoba ezinye izitshalo ziseduze nesitshalo esigulayo, ukhunta lungeqa lungene kuzo lezo zitshalo - eziningi zingafa. Izitshalo zingayethezela emva kwamaviki amabili noma amane emva kokuthola lesi sifo. Kodwa ukwanda kwalesi sifo kwenzeka masinya, lapho siqala ukungena kungathatha izinsuku ezine eziya kuyisikhombisa lapho siyethezela ngokugcwele. Lokhu ukuqhubeka kwesifo okwenzeka masinya kwenza ukuthi insimu ebukeka ngathi iphilile ingawa phansi ngenxa yilesi sifo ngaphakathi kwamaviki namaviki.

Ubhekilanga uyisitshalo esisodwa esiphatheka iSclerotina ezimpandeni. Ezinye izitshalo eziphathekayo zithola lesi sifo ngaphezu komhlabathi ngama-ascospore. Lokhu kumehluko omkhulu ngaphakathi kobhekilanga nezinye izitshalo.

Lapho ukhunta lumila ezindaweni ezithile zesitshalo, kwakheka amasclerotia; okuningi kumila ohlangeni olubolile nazempandeni lapho isitshalo siqala ukufa. Kungamila amasclerotia angu-25 okuya ku-100 esitshalweni esodwa. Lawo masclerotia asakazwa emhlabathini lapho kuhlakulwa noma kulinywa bese alinda ukugulisa izitshalo ezinsha. ISclerotia liphila isikhathi eside emhlabathini, insimu ingahlala nalokhu kugula iminyaka neminyaka. Abalimi babuza njalo ukuthi isclerotia liphila isikhathi esingakanani emhlabathini. Siyaxolisa, kodwa ayikho impendulo eqondile. Kukhona okuningi okungenza ukuthi isikhathi singafani: uhlobo lomhlabathi, ubumanzi nendlela yokulima. Konke lokhu kuthelela ukuthi ezinye izinto njengamamicro-organism asemhlabathini abulala isclerotia azothatha isikhathi esingakanani. Ubumanzi nokushisa kusiza lezo zinto ukubulala isclerotia. Uma kukhona i-inoculum eliningi emhlabathini iSclerotinia lizophila isikhathi eside. Insimu enezingi lezi zinto izodinga iminyaka eminingi sokutshalwa ngezinye izitshalo ngaphambi kokuphinda ukutshal ubhekilanga.

Ubhekilanga unezimpande ezihlangene kakhulu ezingaphezulana emhlabathini. Lokhu kwenza ukuthi zithantane kalula ngesclerotia. Izimpande ngokugcwele lapho isitshalo sikhokha izimbali, bese kukhona ukuthintana okukhulu kwezimpande zezinye izitshalo okusakaza isifo. Ngakho-ke isifo sivama ukubonakala emva kwesikhathi sokuphuma kwezimbali.

Emasimini lapho kukhona lesi sifo, izitshalo eziyethezela zizobonakala emva kwezinsuku ezingu-40-50 zokutshalwa, kodwa eziningi zizoyethezela emva kokuphuma kwezimbali.


Ukuphatha Isifo

Ukuphatha okubalulekile kwesifo seSclerotinia yilokhu: ungatshali emasimini lapho kukhona lesi sifo futhi ubozama ukuvimba ukwanda kwesclerotia emhlabathini. Ukuvimba kwenzeka ngokuhlola amasimu njalo nokushintsha izinhlobo zezitshalo ezitshalwayo. Khumbula, insimu enesifo ayikwazi ukutshalwa ngobhekilanga iminyaka neminyaka. Ngoba ukubola kwesihloko nobuphakathi kohlangu akuveli njalo, siqonda kakhulu ukuvimba ukuyethezela. Ngokwamanje azikho izinhlobo zezitshalo ezikwazi ukulwa nalesi sifo, kodwa zikhona ezithile ezingaphatheki kakhulu iSclerotinia. Futhi, awekho amakhemikheli arejestiwe akwazi ukuphatha ukuyethezela noma isifo sama-ascospore kubhekilanga.


<fn>PulaImvula.Seeds(maize).2011-04-07.zu.txt</fn>
Seed (Maize) IsiZulu
Indlela yokuphatha izimbewu zokhula esingazifuni emmbileni
Folio strap: Ukubulala ukhula
Byline: Dr Jeanetta Saayman-du Toit (ARC-GCI, Potchefstroom)
Isikhathi sokuvuna siyasondela futhi kusekhona amasimu amaningi agcwele ngokhula. Ukuxoxa kwethu njalo kuyabuyela lokhu: ukhula luyisitha esikhulu somkhiqizi wokudla.
Into eyodwa ebalulekile kakhulu uma sikhiqiza ukudla okuzinhlamvana, ngukuphatha nokubulala ukhula. Uma kukhona ukhula umvuno uzovelelwa izinkinga ngezindlela eziningi, kakhulukazi kuzolahleka umvuno omningi nezinhlamvu zizokonakala. Ezweni jikelele kukhona ukuntula kokudla okuzinhlamvu okudliwayo, kanjalo-ke asikwazi ukuvuma ukuthi izinhlamvu zijeziswe ngoba zonakaliswe izimbewu zokhula. Izimbewu zikakhaki azivunyelwa zibekhona emmbileni ngoba ziyanuka bese ummbila awudliwa ngabantu noma izmfuyo. Mayelana nomthetho ophatha ukuthuthukisa izitshalo nokuhlanzeka kwezimbewu, kukhona izinhlobo zokhula ezingavunyelwa neze emmbileni. Isibonelo, maqondana naleyi mithetho akufanelanga kube khona imbewu eyodwa ka-olieboom (datura). UDatura unophoyizini ongagulisa umuntu kakhulu.
Izinto esizifundayo ezibalulekile lapho sibheka ukuphatha ukhula ngukususa isiqaliso esonakalisa izinhlavu. Ummbila ongenakhula ongakonakali ngumphumelo wokuphatha izitshalo zakho njalonjalo, sonke isikhathi, hhayi ukuzama lapha nalapha ukubulala ukhula.
Izindlela ezinhle zokuphatha ukulima kwakho ziyalandela:
Yandisa ukuvunda komhlabathi wakho (ezinye izinhlobo zokhula zithanda ukumila emhlabathini ongavundile);
Sebenzisa izimbewu ezinhle ezihlanzekile ngesikhathi uhlanyenala;
Qinisa ukuthi alukho ukhula ezindaweni ezisondele nensimu yakho;
Izindlela ezinhle zokuphatha ukhula lapho kusenesikhathi (ngesikhathi sokuhlanyela, masinya emva kwaloku, kuzosiza ukuthi ukhula lungancintisani nezitshalo zakho ukuthola amanzi nokudla emhlabathini, futhi kuzovimba ukonakala kwezimbewu ekugcineni lapho uvuna;
Uma ukubulala kokhula ngokusheshisa ngesikhathi utshala akuzange kusebenze kahle, ukhula ufanele uhlakulwe ususwe ensimini ngaphambi kokuvuna. Lokhu kuzovimba izimbewu zokhula zihlangane nezimbewu zommbila;
Uma ukhula olukhulu lususwa ensimini emva kokuba nezimbewu, kuzoba ngcono ukushisa lolu khula ukuluvimba ukumila futhi ngonyaka ozayo.
Khumbula, umvuno omuhle usho ukuthi kukhona izinhlamvu zommbila eziningi - eziningi izinhlamvu ezihlanzekile!
<fn>PulaImvula.Soybean(opot).2011-03-14.zu.txt</fn>
Soybean (OPOT) Zulu
Ubhontshisi wesoya - isitshalo esiyisimangaliso nesiwukudla okuyisimangaliso!
Imiyalo:
Folio strap:
Byline: Kususelwe kwi-Wikipedia, i-encyclopedia yamahhala
Photo: Soybean
Kuningi okukhulunywayo ngobhontshisi wesoya nokubaluleka kwawo ekushintshanisweni kwezitshalo nommbila. Njengezinye izitshalo esekukade zilinywa emakhaya, ubudlelwane bukabhontshisi wesoya wesikhathi sanamuhla nezinye izinhlobo ezizikhulela endle akusakwazeki ukulandela umkhondo wabo ngokwanoma yiliphi izinga lokuqiniseka.
NjengoHlelo lwe-Grain SA Lokuthuthukiswa Kwabalimi, sinethemba lokusungula uhlelo neNhlangano Yokuthuthukiswa Kukawoyela Nezimbewu Zamaphrotheni (i-Oil and Protein Seeds Development Trust) ukuze abalimi abasafufusa bakhuthazwe ukulima ubhontshisi wesoya - njengesitshalo sokuhweba, nanjengomthombo wezwe lakuleli wohlobo oluphambili lwamaphrotheni.
Incazelo nezimpawu ezibonakalayo
Isoya iyahlukahluka ngokukhula nangendlela eziphatha ngayo. Ubude besitshalo buyehluka busuke ngaphansi kwama-20cm buye kumamitha ama-2. Imidumba, iziqu zesitshalo namacembe kwembozwe uboya obumayephuyephu obunsundu noma obumpunga. Amacembe anamahlumela amathathu ukuya kwamane ngecembe ngalinye, kanti amahlumela lawo anobude bamasentimitha ayi-6 ukuya kwayi-15, nobubanzi bamasentimitha ama-2 ukuya kwayi-7. Amacembe ayawa ngaphambi kokuvuthwa kwembewu. Izimbali ezinganakeki, ezizivundisa zona ngokwazo zithwalwa emgqeni osenkabeni yecembe futhi zingaba nombala omhlophe, ophinki noma obunsomi (o-purple). Isithelo sayo singumdumba onoboya okhula ngokwezigaxana zoku-3 kuye kwezi-5, umdumba ngamunye unobude bamasentimitha ama-3 ukuya kwayi-8 futhi uvame ukuqukatha izimbewu ezi-2 kuye kwezi4 (kuyivelakancane ukuthi zibe ngaphezu kwalokhu), izimbewu zinobubanzi bamamilimitha ama-5 kuye kwayi-11.
Ubhontshisi wesoya uyashiyashiyana ngobukhulu nangemibala yamagxolo, abandakanya umbala omnyama, onsundu, oluhlaza okwesibhakabhaka, osaliphuzi, oluhlaza okotshani nothe gqwa gqwa imibala. Igxolo likabhontshisi ovuthiwe lilukhuni, alingeni manzi futhi livikela ihlumedlana emonakalweni ongahle ulivelele. Uma igxolo elemboze imbewu liqhephukile, imbewu ayizukukwazi ukumila.
Uwoyela namaphrotheni aqukethwe enza cishe ama-60% esisindo sikabhontshisi wesoya owomile uma kundawonye, amaphrotheyini angama-40% kuthi uwoyela ube ngama-20%. Insalela yama-35% yisitashi (amakhabhohayidhrethi) kuthi i-5% sibe ngumlotha. Izinhlanganisela zikabhontshisi wesoya zakhiwe cishe nge-8% amagxolo emboze imbewu, ama-90% ezinhlangothi zohlamvu ne-2% sehlumedlana lohlamvu.
Izondllamzimba
Ukuze ukwazi ukudliwa ngabantu ubhontshisi wesoya kufanele uphekwe ngomlilo "omanzi" ukuze ushabalalise lokho okuvimbela i-trypsin (okungama-serine protease inhibitors). Ubhontshisi wesoya oluhlaza, kubandakanya nalowo ongekakhuli wavuthwa oseluhlaza, uwushevu kubantu, izingulube, izinkukhu, empeleni kuzo zonke izilwane ezinesisu esisodwa.
Ubhontshisi wesoya uthathwa ngabathengisi abaningi njengomthombo wamaphrotheni aphelele. Amaphrotheni aphelele yilawo aqukethe amathamo abalulekile ama-esidi e-amino okufanele atholwe ngumzimba womuntu ngenxa yokuthi umzimba womuntu awukwazi wona ukuzenzela lawa ma-esidi e-amino. Ngenxa yalokho, isoya ingumthombo olungile wamaphrotheni, phakathi kwezinhlobo eziningi zokudla, ikakhulukazi ukubonelela abantu abangayidli inyama kepha abadla imifino yodwa noma abantu abafuna ukunciphisa inyama abayidlayo.
Amaphrotheni esoya empeleni ayafana nembewu yeminye imidumba. Ngaphezu kwalokho ubhontshisi wesoya uyakwazi ukukhiqiza okungenani amaphrotheni aphindaphindwe kabili ngehekthari ngalinye kunanoma yisiphi isitshalo esingumfino noma esiyizinhlamvu esivamile. Ngehekthare ngalinye amaphrotheni lawa aba ngaphezulu ngokuphindaphindwe kahlanu kuye kokulishumi ngomhlaba obekelwe ukuba ngamadlelo ezilwane ezisengwayo futhi amaphrotheni ngehektare ngalinye aphindaphindwa ngokuyi-15 kunomhlaba obekelwe ukukhiqiza inyama. Ukusetshenziswa kwesoya kunganciphisa nengozi yokungenwa ngumdlavuza ohlasela ithumbu elikhulu.
Ukulima
Ubhontshisi wesoya uyisitshalo esibalulekile emhlabeni jikelele, esinika uwoyela namaphrotheni. E-United States, ubuningi balesi sitshalo buhluzwa kwisincibilikisi kusetshenziswa i-hexane, kuthi impuphu yesoya esuswe amafutha "egazingiwe" (ama-50% amaphrotheni) inikeze ikhono lokuthi isetshenziselwe ukukhulisa izilwane zasepulazini (isib. izinkukhu, izingulube namakalikuni) okwenzeka ngokwezinga lebhizinisi elingakaze libonakale ngaphambilini. Ingxenye encane impela yesitshalo lesi edliwa ngabantu. Imikhiqizo kabhontshisi wesoya, iyatholakala ezinhlotsheni ezahlukahlukene zokudla okucolisiwe.
NgeMpi Yomhlaba yesi-II ubhontshisi wesoya wabaluleka ndawo zombili eMelika eseNyakatho naseYurophu ikakhulukazi njengohlobo lokudla olukwazi ukumela indawo yokunye ukudla okungamaphrotheni nanjengomthombo kawoyela odliwayo. Ubhontshisi wesoya watholwa njengesivundisi ngesikhathi seMpi Yomhlaba yesi-II nguMnyango Wezolimo Wase-United States.
Ukuwulima kuyimpumelelo ezimweni zezulu ezinehlobo elishisayo, futhi ukhula kahle emazingeni okushisa angama-20 ukuya kuma-30 Ã‚Â°C; amazinga okushisa angaphansi kwama-20 Ã‚Â°C noma angaphezu kwama-40 Ã‚Â°C akhinyabeza kakhulu ukukhula kwawo. Uyakwazi ukukhula ezinhlotsheni ngezinhlobo zemihlabathi, kodwa ukhula kahle emihlabathini eswakeme esasihlabathi equkethe izinto ezisuselwa kulezo eziphilayo. Ubhontshisi wesoya, njengezitshalo eziningi eziyimidumba, usebenzisa i-nitrogen ngokusungula ubudlelwane bokuphilisana ndawonye nebhakthiriyamu eyi-Bradyrhizobium japonicum. Kodwa-ke, ukuze kube nemiphumela emihle, kufanele kuxutshwe iconsana lebhakhthiriya elinembayo nembewu kabhontshisi wesoya (noma eyanoma yimuphi umdumba) ngaphambi kokuthi kutshalwe. Inhlanganisela yezitshalo zanamuhla imvamisa ifinyelela ubude obucishe bube yimitha elilodwa futhi isebenzisa izinsuku ezingama-80 ukuya kweziyi-120 ukukhula ukusuka ngesikhathi sokuhlwanyela kufikwe kwesokuvuna.
Ubhontshisi wesoya ungowendabuko eMpumalanga Eshiya kodwa ngamaphesenti angama-45 kuphela emikhiqizo kabhontshisi wesoya eqhamuka lapho. I-U.S. yakhiqiza izigidi zamathani kabhontshisi wesoya ezingama-75 ngonyaka we-2000, okwathi kuwo kwathunyelwa ingxenye eyodwa kwezintathu emazweni angaphandle. Abanye abalimi bawo abaphambili yiBrazil, i-Argentina, iParaguay, iShayina ne-Indiya. Izitshalo zikabhontshisi wesoya zitheleleka kalula yizifo zamagciwane athile, izifo zokukhunta, izifo zamagciwane ayi-virus nezifo zezidalwa eziphila ngokudla umzimba wezinye.
Umlando
Ubhontshisi wesoya wawuyisitshalo esibalulekile eMpumalanga Eshiya kudaladala ngaphambi kokuthi abantu bakwazi ukubhala. Useyisitshalo esiphuma phambili eShayina, eJapan naseKorea. Ngaphambi kokuba khona kwemikhiqizo evezwe ngokwendlela yembiliso enjengesinongo seSoy sauce, i-tempeh, i-natto ne-miso, isoya yayithathwa njengesitshalo esingcwele ekushintshanisweni kwayo nezinye izitshalo njengendlela yokuvuselela i-nitrogen. Izitshalo zazilinywa ngaphansi ukuze kuvulwe isikhala sezitshalo eziletha ukudla kwabantu. Isoya yethulwa kwelaseYurophu ekuqaleni konyaka khulu we-18 nase-United States ngo-1765, lapho yaqala ukulinywa njengokudla kwezilwane. Ubhontshisi wesoya awuzange ubaluleke kangako e-Eshiya kwaze kwaba ngu-1910. EMelika, isoya yayithathwa njengomkhiqizo webhizinisi kuphela kodwa ingasetshenziswa njengokudla kwaze kwaba yiminyaka yowe-1920. Isoya ifike e-Afrika ivela eShayina ngasekupheleni konyaka khulu we-19 kanti manje isisabalele kulo lonke leli zwekazi.
Idlozi lasendle likabhontshisi wesoya yi-Glycine soja (eyayaziwa ngokuthi yi-G. ussuriensis), isitshalo esingumdumba sakwelangaphakathi neShayina. Ubhontshisi wesoya usetshenziswe kwelaseShayina eminyakeni eyi-5 000 njengokudla nanjengengxenye yokwakha imithi yokwelapha. Kodwa-ke, isoya ikakhulukazi yayihlonishwa ngesakhiwo sezimpande zayo njengendlela esiza ukushintshaniswa kwezitshalo. Ukulinywa kukabhontshisi wesoya esikhathini eside kwakwenziwa eShayina, kepha kancane kancane kwenabela kwamanye amazwe.
Abantu abaningi bathi ubhontshisi wesoya e-Eshiya ngokomlando wawusetshenziswa kuphela ngemuva kwenqubo yokuwubilisa, okuyinto eyehlisa i-phytoestrogen equkethwe esitshalweni esiseluhlaza. Noma kunjalo, amagama asondele kulawo athi "ubisi lwesoya" ayelokhu esetshenziswa ukusukela onyakeni wama-82AD futhi kunobufakazi bokuthi kwakudliwa i-tofu ukusukela kunyaka wama-220.
Ubhontshisi wesoya wafika eMelika ngo-1765 noSamuel Bowen, itiloshi elalihambele eShayina. Walima isoya eduze neSavanna, eGeorgia wenza nesinongo esiyisosi lesoya wasithengisa eNgilandi. Isoya yaqala ukubaluleka kakhulu e-United States ngemuva kweMpi Yomhlaba Yokuqala. Ngesikhathi seNdlala eNkulu, izindawo ezazikhungethwe yisomiso (i-Dust Bowl) e-United States, zakwazi ukusebenzisa isoya ukuvuselela umhlaba wazo ngenxa yekhono layo lokuvuselela i-nitrogen. Ngonyaka we-1932 ukuya kowe-1933 iNkampani yeziMoto yakwaFord yasebenzisa cishe i -$1 250 000 ocwaningweni lukabhontshisi wesoya. Ngonyaka we-1935 imoto ngayinye yakwaFord yayibandakanya isoya ekwakhiweni kwayo. Isibonelo, uwoyela kabhontshisi wesoya wawusetshenziselwa ukupenda izimoto kanye noketshezi olusetshenziselwa izindawo zemoto ezithwala ukukhahlamezeka kwayo (ama-shock absorber). Ukubandakanyeka kukabhontshisi wesoya kwaFord kwavula iminyango eminingi yokuxhunyaniswa kwezolimo nezamabhizinisi okwaba mandla kunangaphambilini.
Ukuguquguquka ngokofuzo
Ubhontshisi wesoya ungezinye zezitshalo zokudla zobuchwepheshe obusebenza ngezinte eziphilayo "i-biotech" eziye zaguquguqulwa ngokofuzo futhi ubhontshisi wesoya oguquguqulwe ngokofuzo, uyanda ekusetshenzisweni emikhiqizweni eminingana. Ngonyaka we-1995 iNkampani ye-Monsanto yethula ubhontshisi wesoya obizwa nge-Roundup Ready (RR) owawuguquguquliwe ngokofuzo ukuze ukwazi ukumelana nesishabalalisi sokhula i-Roundup esenziwe ngabakwaMonsanto.
Ngonyaka we-1997, cishe i-8% awo wonke ubhontshisi wesoya olinyelwa ukuhwebela ukuthola inzuzo e-United States aguguguqulwa ngokofuzo. Ngonyaka we-2010, inani lalingama-93%. Njengakwezinye izitshalo ze-Roundup Ready, kukhona ukukhathazeka ngomonakalo ongenzeka kwindalo ephilayo. Noma kunjalo, isisusa sezofuzo se-RR sandiswe saba yizihlanganisela eziningi ezahlukehlukene zikabhontshisi wesoya, kangangokuthi ukuguquguqulwa kofuzo akukwehlisanga ukwehlukana kwezofuzo, njengoba kubonakele ocwaningweni lwangonyaka we-2003 maqondana nokwehlukana ngokwezofuzo.
Ukusetshenziswa kwayo
Ubhontshisi wesoya uhlelwa ngokubanzi njengezinhlobo eziyimifino (yasengadini) noma ngokwezinhlobo zasemasimini (uwoyela). Izinhlobo eziyimifino ziphekeka kalula, zinokunambitheka okuthi akube okwamantongomane, zibambeka kamnanjana esandleni, zinkulu, zinamaphrotheni amaningi, kodwa uwoyela wazo mncane kunowohlobo lwasemasimini. Abakhiqizi be-tofu nabakhiqizi bobisi lwesoya bakhetha izinhlanganisela zezinhlobo zamaphrotheni amaningi aqhamuka kubhontshisi wesoya owafika kwelase-United States ngasekupheleni kweminyaka ye-1930. Izinhlanganisela ezenzelwe ingadi, ngokubanzi azikufanele ukuvunwa ngokuhlanganiswa nemishini ngoba kungenzeka ukuthi imidumba ibhudluke lapho isifinyelela ekuvuthweni.
Phakathi kwemidumba, ubhontshisi wesoya, obuye uhlelwe ngaphansi kwembewu kawoyela, ugqamile ngamaphrotheni aphezulu aqukethwe (38 - 45%) nangowoyela wawo ophezulu oqukethwe (20%). Ubhontshisi wesoya ubamba indawo yesibili ngemuva kommbila phakathi kwemikhiqizo ebalulekile yolimo ethunyelwa ngaphandle yi-United States. Ingxenye enkulu yesitshalo sikabhontshisi wesoya ilinyelwa umkhiqizo kawoyela, kanti amaphrotheni aphezulu asuswa amafutha ukuze impuphu yesoya egazingiwe isetshenziselwe ukondla imfuyo. Iphesenti elincane likabhontshisi wesoya libhekiswe ngqo ekusetshenzisweni ngabantu.
EShayina, eJapan naseKorea ubhontshisi kanye nemikhiqizo kabhontshisi kuyingxenye ethandwa kakhulu yokudla okudliwayo. AmaShayina enza i-tofu nezinhlobonhlobo zokusanhlama kabhontshisi wesoya okusetshenziswa njengesinongo. KwelaseKorea, amahlumelo kabhontshisi wesoya nawo ayasetshenziswa ekudleni okwahlukahlukene. Ubhontshisi ungalungiswa ngezindlela ezahluka-hlukene. Izinhlobo ezivamile zesoya zibandakanya impuphu yesoya, ufulawa wesoya, ubisi lwesoya, i-tofu, amaphrotheni emifino ezwakala kamnandi esandleni (ebizwa ngokuthi yi-TVP, eyenziwa izinhlobo zokudla okungenanyama, ezinye zenziwa ukuthi zifane nenyama) i-tempeh, i-lecithin yesoya nowoyela kabhontshisi wesoya. Ubhontshisi wesoya ubuye ube yisithako esiphambili emkhiqizweni wesosi yesoya.
Iwoyela
Imbewu kabhontshisi wesoya iqukethe uwoyela oyi-19%. Ukuze kukhishwe uwoyela embewini kabhontshisi wesoya, ubhontshisi wesoya uyaqheshulwa, uguquguqulwe maqondana nomswakama oqukethwe, usongwe ube yizingcwecwana bese umuncwa kwisincibilikisi nge-hexane yasezimbonini. Uwoyela uyahluzwa, uxutshwe ukuze usetshenziselwe izinto ezahlukene futhi kwesinye isikhathi wenziwe amafutha aqinile. Owoyela bakabhontshisi wesoya, abaluketshezi nabenziwe baqina ngokungaphelele, bathunyelwa kumazwe angaphandle, bathengiswe "njengowoyela bemifino", noma basetshenziswe nasezinhlotsheni eziningi zokudla okucolisiwe. Impuphu esele kabhontshisi wesoya isetshenziswa kakhulukazi njengokudla kwezilwane.
Impuphu egayiwe
Impuphu kabhontshisi wesoya iba yinsalela etholakala ngemuva kokumuncwa kukawoyela ezingcwecwaneni zikabhontshisi wesoya ngesincibilikisi, kanti iba nama-50% amaphrotheni esoya. Impuphu "iyagazingwa" (okuyigama elinganembi nse ngoba ukushiswa lokhu kwenziwa ngesisi esimanzi) bese igaywa ngensimbi yokugaya. Impuphu kabhontshisi wesoya ingumkhiqizo obalulekile wendlela yokukhiqiza yabaseMelika yokukhulisa izilwane zasepulazini ezifana nezinkukhu nezingulube ngokwesilinganiso sezimboni ezikhiqizayo ezaqala ngeminyaka ye1930; kanti esikhathini esisanda kwedlula ibalulekile nasekwandisweni kwezinhlanzi ezingathi zinamadevu amade. Ama-98% ezitshalo zikabhontshisi wesoya e-U.S asetshenziselwa ukondla imfuyo.
Ufulawa
Ufulawa kabhontshisi wesoya ngubhontshisi wesoya osuswe amafutha wacolisiswa ngokwenele ukuze ukwazi ukwedlula esihluzweni esinesikrini esiyi-100 noma ngaphansi kwalokho lapho kuye kwacoshelelwa ngesikhathi kumuncwa (kungagazingwa) ukuze kuncitshiswe ukuguqulwa kwesimo semvelo samaphrotheni khona kuzogcineka iSilinganiso Sokusaphazeka Kwamaphrotheni esiphezulu (i-Protein Dispersibility Index - i-PDI), ukuze sisetshenziselwe ukupheka ngokukhipha amaphrotheni emifino ezwakala kamnandi esandleni.
Ufulawa wesoya utholakala ezingcwecwaneni ezikhishwe amafutha neziqukethe uwoyela ongaphansi kwe-1%.
Ufulawa wesoya onamafutha aphelele wenziwa ngobhontshisi ongamuncwanga amafutha nohlutshiwe futhi uqukethe cishe uwoyela oyi-18% kufike kuma-20%.
Ufulawa wesoya onamafutha asezingeni eliphansi wenziwa ngokuphinda kubuyiselwe uwoyela kufulawa wesoya osuswe amafutha. Amafutha aqukethwe ayehlukahlukana ngokwezilinganiso, ezivame ukuba phakathi kwe-4,5% ne-9%.
Ufulawa wesoya onamafutha asezingeni eliphezulu nawo ungakhiqizwa ngokwengeza uwoyela kufulawa ongamuncwanga amafutha ngokwezinga eliyi-15%.
Ukudla kwabantwana
Ukudla kwabantwana okunesoya (i-Soya-based infant formula) (i-SBIF) kusetshenziswa ezinganeni ezinegazi elingezwani namaphrotheni obisi lwenkomo olubulewe amagciwane ngokushiswa. Lokhu kudla kuthengiswa ngezinhlobo eziyimphuphu, elungele ukudliwa kanye nangezinhlobo eziluketshezi olushubile.
Imikhiqizo ethatha indawo yenyama neyobisi nemikhiqizo yokwandisa ukudla okuthile
Ubhontshisi wesoya uyakwazi ukucoliswa ukuze uzwakale futhi ubukeke njengazo zonke ezinye izinhlobo zokudla. Ukwenza isibonelo, ubhontshisi wesoya uyisithako esiphambili emikhiqizweni eminingi esetshenziswa esikhundleni sobisi lwezilwane (isibonelo, ubisi lwesoya, umajarini, u-ayisikhrimu wesoya, iyogathi yesoya, ushizi wesoya nokhrimu owenziwe ngoshizi wesoya) kanye nasemikhiqizweni yezinto ezisetshenziswa esikhundleni senyama (isibonelo, amabhega adliwa ngabantu abadla imifino). Lezi zinhlobo zokudla zitholakala kalula kumasuphamakethe. Ubisi lwesoya alunawo amathamo amakhulu e-calcium egayekayo emzimbeni. Abenzi abaningi bobisi lwesoya baluthengisa nemikhiqizo enothiswe nge-calcium.
Imikhiqizo yesoya ibuye isetshenziswe njengokudla okubiza kancane okungena endaweni yemikhiqizo yenyama neyenkukhu. Ukucolisiswa kakhulu kungaba nomphumela wokunambitheka okwehlisiwe, kepha amafutha ne-cholesterol kuyehla. Ukwengezwa kwamaviithamini namaminerali kuyakwazi ukusetshenziselwa ukwenza imikhiqizo yesoya ilingane ngokwezinga lezondlamzimba neyamaphrotheni ezilwane; isimo samaphrotheni kungashiwo ukuthi sicishe safana nesawenyama. Amaphrotheni emifino enziwe ngesoya athatha isikhundIa senyama asesetshenziswe ngaphezu kweminyaka engama-50 njengendlela engabizi yokwandisa inyama yenkomo egayiwe ngaphandle kokunciphisa izondlamzimba eziqukethe.
Eminye imikhiqizo
Ubhontshisi wesoya ubuye usetshenziswe emikhiqizweni yezebhizinisi ebandakanya owoyela, izinsipho, izimonyo, i-resin, amapulasitiki, oyinki, amakhrayoni, izincibilikisi nempahla yokugqoka. Uwoyela kabhontshisi wesoya ungumthombo ophambili kadizili owenziwe ngezinto eziphilayo e-United States, ongama-80% emikhiqizo kadizili okhiqizwa kulelo zwe. Ubhontshisi wesoya ususetshenziswe ukusuka ngonyaka we-2001 njengohlobo lwembiliso, ekwenziweni kohlobo lomkhiqizo we-vodka.
<fn>PulaImvula.Sprayers.2008-03.zu.txt</fn>
Sprayers Zulu



Ulondolozo, ukucoca nokugcina izitshizi ze-boom



Imiyalelo:

Folio strap: Ulondolozo

Byline: NguJane McPherson, umphathi wenkqubo yoPhuhliso yakwaGrain SA, kubandakanywa igalelo elixabisekileyo labalingane abasebenza naye abahluka-hlukileyo



Kwinqaku elimalunga nokutshatyalaliswa kokhula okungancomekiyo kwiPula-Imvula kaFebhuwari 2008, esinye sezisathu ezinokubakho ekuxoxwe ngazo kube yimeko yesitshizi se-boom. Kunokubonakala ngathi oku yingxaki ephantse ukuxhaphaka - yiloo nto sekukho neli nqaku.



Ulondolozo olufanelekileyo neendlela zokugcina azaneli kulandelelana njengamalungiselelo aphambi kwexesha lonyaka kunyaka olandelayo kuphela, kodwa lomeleze ukusebenza kwesitshizi lo gama lusongezelela iminyaka kubomi balo bokuvelisa. Ukuba sesichengeni sezitshabalalisi ezininzi zezibulali zezityalo kwixesha elide ezigqitha kwisitshizi zinako ukutyabula zonakalise iindawo ezithile zesitshizi, ipeyinti kunye nemidibaniso yombane. Intlenge evela kwezi mveliso inokuba yingozi nakubani osebenza ngomatshini. Kwakhona, izixa ezincinci kakhulu zezitshabalalisi zezibulali zezityalo ezivingce kwiindawo zesitshizi zinako ukonakalisa izityalo ukuba zigqithele kwixesha lonyaka lokutshiza elilandelayo.



Ukhuseleko lobuqu bakho nolosapho lwakho, olwabaqeshwa nezityalo zakho kwenza kubaluleke ukuba usicoce ngobunono ngokunjalo ususe naluphi ungcoliseko kwisitshizi sakho ngethuba lexesha lonyaka, phakathi kwezityalo naphambi kokuzigcinela ixesha lasebusika. Khumbula ukuba inkoliso yemichiza esetyenziswa kwezolimo iyingozi kwizityalo kunye/okanye kwizilwanyana ngoko ke makuthathwe yonke ingqalelo ukuziqonda iingozi ezibandakanyekayo ukuze emva koko kulawulwe imeko kakuhle kangangoko kunokwenziwa.



Ukucocwa kwezixhobo zesitshizi

Inkqubo epheleleyo yolondolozo nokugcina inamanyathelo amahlanu.



Inyathelo 1: Funda

Phambi kokuqalisa ukucoca isitshizi sakho, qiniseka ukuba uphengulula ileyibhile yezitshabalalisi zezibulali-zityalo ozifakileyo. Ileyibhile iya:

Kukuxelela ngendlela efanelekileyo yokulahla imveliso eyintsalela.

Kunika nayiphi imiyalelo yokucoca yohlobo olulodwa enokuba yimfuneko.

Kucebisa ngeemveliso zokukhucula ungcoliseko.

Kukunika iingongoma eziphambili ngeZixhobo zoKhuselo zoMntu ngoKwakhe (Personal Protective Equipment - PPE) ekufuneka ucoce ngokhuseleko isitshizi sakho.



Inyathelo 2: Hlambulula ngamanzi

Injongo yokuhlambulula ngamanzi kukususa naziphi iindawo zemveliso ezicukeneyo okanye ezezixa ezikhulu ezinokuba zisekwisitshizi. Izixhobo zokucoca isitshizi zibandakanya ukujikelezisa amanzi kwisixokelelwano siphelele kulandele ukufakwa kwaso kwisiza esidweliswe kwileyibhile yezitshabalalisi zezibulali-zityalo ozisebenzisileyo (ngamanye amazwi, ukutshiza ngamanzi/ngomxube wemichiza ongxengiweyo, ngoku obizwa ngokuba yi-rinstate, kwindawo enokhuseleko).



Ukuqinisekisa ukuba uyayicoca itanki ngokunjalo nemibhobho kunye neziphokozi, faka amanzi acocekileyo abe kwisiqingatha setanki ukuze uqhube itrektara kumgama omfutshane kwenye yeendlela zasefama - ukuxhumaxhuma kuya kushukumisa amanzi kuqinisekise ukuba atshiza wonke umphakathi wetanki. Amaxa aliqela ohlambululo ngamanzi amancinci (ukufikelela kwi-10% yesakhono sokuqulatha setanki yesitshizi) abhetele kunokusuka kuzaliswe nje itanki yesitshizi kanye ngamanzi acocekileyo. Kucetyiswa ukuphinda-phindwa kwenkqubo yokuhlaziya ngamanzi kathathu obona buncinci.



Khetha indawo apho i-rinsate engenakwenza ungcoliseko lweenkxaso zamanzi, imiqukuqelo, izityalo okanye ezinye izityalo nalapho amachityana amakhulwana angenakuqokelelana khona, kuba oko kunokudala ingozi ebantwini, kwizilwanyana nakwimo ezingqongileyo. Unokusitshiza emngciphekweni wentsimi okanye endleleni yasefama.



Qiniseka ukuba uyawakhupha amanzi kwitanki yesitshizi ngendlela ehambelana ncam neyeleyibhile yesitshabalalisi sezibulali-zityalo. Musa ukusuka uvule iivalvu kuphela kuba kuya kuchithekela emhlabeni. Yongezelela iincam zeziphokozi ezikwazi ukuqulatha okuninzi ukuze kwenzeke indlela ekhawulezayo nesemthethweni yokuchitha i-rinsate yesitshizi. Umphandle wesitshizi nawo mawuhlanjwe. Kwakhona, xa uhlambulula isitshizi ngamanzi, musa ukudala amadanyana amanzi amileyo nanokufikelelwa ngabantwana, izilwanyana zasekhaya, imfuyo okanye impahla yasendle.



Inyathelo 3: Khuphela ngaphandle

Ukuchitha i-rinsate yesitshabalalisi sezibulali-zityalo ngokwezikhokelo ezikwileyibhile, faka i-rinsate kwisiza apho iimveliso ziza kusetyenziswa khona ngokwentsusa yako (kwakhona, emngciphekweni wentsimi apho umchiza utshizwe khona kukholisa ukuba yindawo efanelekielyo). Phinda-phinda inkqubo yokukhuphela ngaphandle okungaphakathi emva kokususa ungcoliseko nokuphinda uhlaziye isitshizi. Qiniseka ukuba ukhuphela ngaphandle naziphi iitanki zokucoca zamanzi okuhlaziya phambi kokulondoloza ukuthintela umonakalo owenziwa kukujika kwamanzi abe ngumkhenkce ngaphakathi.



Inyathelo 4: Ukuhlola

Emva kokuhlaziya ngamanzi okokugqibela unako ukuhlola isitshizi sakho uze wenze ukukhanda nokuba luhlengahlengiso oluyimfuneko. Nangona isitshizi sesicociwe, yiba soloko unxiba izixhobo zakho zokhuselo. Enye intlenge inokusalela ibe khona nakwisitshizi.



Izinto ezifuna ukuqwalaselwa ngethuba lokucoca nasemva kwalo:

Iziphokozi ezingangqamaniswanga kakuhle nezikrazukileyo;

Izikrini zeziphokozi ezonakeleyo;

Izikrini zezihluzi ezonakeleyo;

Iintanda, neendawo ezivuzayo nokusebenza ngokupheleleyo kwempompo;

Imeko yombhobho, ngakumbi ubunkumnkum okanye iintanda;

Imeko yevalvu, ukuchonga naziphi iindawo ezivuzayo ezinokubakho, okanye iindawo apho imitywino ikhululwe khona, kananjalo;

Isakhiwo se-boom, esichonga naziphi iintanda mazilungiswe.



Inyathelo 5: Ulondolozo

Njengoko ngoku sesicocwe ngocoselelo isitshizi, usenokunqwenela ukususa iindawo zayo ezinokonala ngethuba lokugcinwa.

Susa izihluzi uzihlambe ngesandla ngamanzi anesepha (khumbula ukunxiba iiglavu ezimelana nemichiza), zihlambulule ngamanzi uze mhlawumbi uzigcine okanye uzibuyisele kwisitshizi.

Qwalasela ngohlobo olulodwa iziphokozi, iziqu zeziphokozi uqwalasele neevalvu. Intlenge yemichiza inokwakheka kwezi ndawo ize ibe lukhuni ebusika, ngokwenza njalo inciphise ukusebenza kwesitshizi kwixesha lonyaka elilandelayo.

Susa iincam zeziphokozi, izikrini, qwalasela iivalvu, iziciko neziqu zeziphokozi kwizicuku zeziqu zeziphokozi. Faka eplagini ngokuqaphela izicuku ezo.

Coca uze uhlaziye iincam zeziphokozi, iziqu zeziphokozi uze uqwalasele iivalvu. Zigcine kwisiphathi esiphawuliweyo. Gcina iivalvu kubushushu begumbi ebusika ukuthintela umonakalo onokwenziwa ngamaqondo obushushu bomkhenkce.

Susa zonke iigeyiji zoxinzelelo uze ufake iziciko kwiindawo ezivulekileyo zesitshizi. Gcina iigeyiji apho zingenakuba sesichengeni somkhenkce okanye somonakalo.

Ekugqibeleni, jikelezisa isichasi-mkhenkce kwisitshizi, nakwsixokelelwano samanzi kubandakanywa ii-boom, iivalvu, imiphetho, iimitha zomqukuqelo, izivuseleli/imizila yokubuyelela. Vumela isichasi-mkhenkce ukujikeleza kwimibhobho ye-boom. Oku kuya kufaka umaleko kwiimaleko zombhobho ukuthintela ukoma nokucandeka. Ukufaka iziciko kuzo zonke iziphokozi ze-boom kuya kunceda ekuvumeleni isichasi-mkhenkce kwisixokelelwano, kodwa kunokufuneka ukuba uvule isiphokozi esinye okanye nangaphezu kwesinye ukuvumela isichasi-mkhenkce ukujikeleza kwi-boom iphelele. Vala ngeziciko ezo ziphokozi xa isichasi-mkhenkce sesizalise isixokelelwano ngokupheleleyo.

Apho kujoliswe khona ngebakala lokugcina kukuba isichasi-mkhenkce sityhilizele ngaphandle amanzi aseleyo anokuba asekwisixokelelwano kunye nokufaka umaleko kuzo zonke iinxalenye zesitshizi. Vumela isichasi-mkhenkce ukuhlala kwimpompo nakwiivalvu ukuthintela ukurusa nokonakala okunokwenziwa ngumoya ofumileyo ovaleleka kwisixokelelwano. Njengoko abanye bezisusa phambi kolondolozo, ukufakwa kweevalvu ezivalayo kwicala ngalinye lempompo kunokuyiphumeza le nkqubo.

Isichasi-mkhenkce esenzelwa izithuthi zokuzonwabisa (RV's) sikholisa ukusetyenziselwa ukugcina izitshizi zezolimo. Sona asifani nesichasi-mkhenkce sezithuthi ezihamba ngokuzenzekela ubukhulu becala, asiyotyhefu kangako kwizilwanyana. Nangona iimveliso ezininzi zezichasi-mkhenkce ziqina njengejeli phantsi kweemeko ezibanda kakhulu, azifanelanga kuba ngumkhenkce. Nokuba kutheni, yiba soloko ufunda iileyibhile zezichasi-mkhenkce ukuqinisekisa ukuba siya kuwenza umsebenzi waso naphantsi kweemeko ezibandayo zasebusika.

Njengoko ngoku sesicociwe isitshizi, sihlanjululwe kungcoliseko saza salungiselelwa ubusika, ngoko ke silungele ukugcinwa. Enyanisweni, ukugcinwa kwangaphakathi, kude nokuxhatshazwa zizinto ngezinto, kuko okukhethwayo. Kodwa nasiphi isiza sangaphakathi osikhethayo masibe kude nezichumiso ezingamanzi nezomileyo. Uthuli nentlenge ephuma kwezi mveliso inokudla ipeyinti neenxalenye ezenza isitshizi.

Ukuba akunamnqweno wokusebenzisa indlela yokugcina ngesichasi-mkhenkce, sisenzo esilungileyo ukususa impompo yesitshizi ukuze igcinwe eshedini de kube lixesha elizayo lonyaka. Kaninzi, amanzi asala empompini kuthi ngeenyanga ezibandayo zasebusika; ajike abe ngumkhenkce amanzi asempompini andule ukwenza amathanda empompini - ngokwenza njalo ingabi namsebenzi.



Ukulondoloza izixhobo zesitshizi

Ulondolozo lwezixhobo zokufaka isitshabalalisi sezibulali-zityalo lubandakanya ukuhlolwa rhoqo kwetanki yesitshizi, impompo, imibhobho, izihluzi zemigca, igeyiji yoxinzelelo, izixhobo zokufakela, iincam zeziphokozi nezihluzi. Qwalasela isitshizi phambi nasemva kokugcinwa ithuba eloluliweyo, naphambi kokusebenzisa ngexesha ngalinye. Khumbula ukusoloko unxiba izixhobo zokukhusela ubuqu bakho xa usebenza ngezixhobo zesitshizi.



Iitanki zesitshizi: Iitanki zesitshizi zenziwe ngentsimbi engarusiyo zagqunywa ngesinyithi, iglasi yemicu okanye iplastikhi, kubandakanywa i-polyethylene okanye i-polypropylene. Le michako ayifunxi nto kangako, ngoko ke makungashiywa ntlenge yezitshabalalisi zezibulali-zityalo kuzo emva kokucocwa. Nangona kunjalo, iimaleko zetanki yeglasi yemicu, xa zikrwentshiwe, ziya kufunxa izitshabalalisi zezibulali-zityalo. Iintanda nokucebuka kumaleko we-epoxy kwiitanki ezigqunywe ngesinyithi mazikhandwe ngomchako we-epoxy; ngaphandle koko, isimbiwa esivelileyo sinokukhuhleka. Rhoqo ngamaxesha athile khangela iintanda ezitankini, irusi okanye ukukhuhleka okuya kwenza itanki buthathaka ukuze ekugqibeleni kuphuhle kube yindawo evuzayo. Qiniseka ukuba itanki yesitshizi ibotshelelwe kwisitshizi.

Impompo nemitywino yempompo: Impompo nazo zonke iinxalenye zayo mazibe kwimeko elungileyo yokusebenza. Imitywino yempompo, iiringi ze-'O' okanye ii-washer ezisabukomityi zesikhumba okanye zento eyenziwe ngumntu zisenokoma de zibune xa isitshizi singasetyenziswanga kwithuba eloluliweyo okanye xa sigcinwe ngendlela engafanelekanga. Izinyibilikisi kwimixube ethile yezitshabalalisi zezibulali-zityalo zinako ukonakalisa imitywino yempompo, ukuze oko kubange iindawo ezivuzayo empompini okanye ukumpompa okunganelanga.

Imibhobho: Faka eminye imibhobho endaweni yaleyo inamathanda okanye evuzayo. Khumbula, imibhobho esetyenziselwa ukufaka izitshabalalisi zezibulali-zityalo ayinakuze isuswe ungcoliseko ngokugqibeleleyo. Kuya kusoloko kukho intsalela yesitshabalalisi sezibulali-zityalo esele kuyo. Leyo ikhutshiweyo kwaza kwafakwa eminye endaweni yayo mayilahlwe kakuhle kwaye ingaze iphinde isetyenziselwe nantoni kwakhona.

Izihluzi zemigca kunye nezikrini: Zisebenzise qho izihluzi nezikrini xa izixhobo zisetyenziswa. Ezi zixhobo zibuhluza buphume tu ubutyobo nezinto ezingafunekiyo ezinokuhlohleka kwiziphokozi kuze oko kucuthe isakhono somsebenzi wesitshizi.

Iigeyiji zoxinzelelo: Uxinzelelo lolwelo kwisixokelelwano sesitshizi lulandelwa ngoqwalaselo ngegeyiji yoxinzelelo. Igeyiji ilinganisa uxinzelelo lwesitshizi ngeziphokozi xa ibekwe phakathi kwesilawuli soxinzelelo neziphokozi zezitshizi. Njengesiphumo, inguquko kuxinzelelo inokuthetha isakhono sokungasebenzi kakuhle. Qiniseka ukuba iigeyiji zoxinzelelo zikwimeko yokusebenza efanelekileyo kwaye amaqondo emilinganiselo achanekile.

Izixhobo ezifakelweyo nezixhakamfuli: Izifakelelo eziyekeyeke okanye ezineentanda zikholisa ukuba yintsusa yeendawo ezivuzayo. Qiniseka ukuba izifakelelo nezixhakamfuli zibambelele kakuhle phambi kokubeka isixokelelwano phantsi koxinzelelo naphambi kokumpompa ulwelo. Sakuba siphantsi koxinzelelo isixokelelwano, khangela iindawo ezivuzayo.

Iincam zeziphokozi nezihluzi: Qwalasela iziphokozi rhoqo ukuqinisekisa ukuba azivingcekanga. Iziphokozi ezikrazukileyo zithetha ukuba mininzi imichiza etshizwayo kanti oko kubanga isimbo sokutshiza esingalungelelani kuzo zonke iindawo ngokunjalo iziphumo ezingalinganiyo. Imingxuma yeziphokozi nayo inokuguquka, ngakumbi xa kusoloko kusetyenziswa imixube edlayo, efana nemigubo enesakhono sokumanzisa. Ukuba umqukuqelo wesiphokozi ungaphantsi kunalowo ulindelekileyo, coca iziphokozi uze uzame kwakhona. Iziphokozi kusenokwenzeka ukuba zivingcekile.





<fn>PulaImvula.Study.2010-01.zu.txt</fn>
Study (OPOT) IsiZulu

Iziqumbi zokufunda zenza umsebenzi wazo

Instructions:

Folio strap: Iziqumbi zokufunda

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi



Ukusiza nokufundisa abalimi ngamunye ngamunye kuthatha isikhathi eside futhi kubiza imali eningi. Kungcono ukuhlanganisa abalimi, ukwakha isiqumbi esinamalunga anezidingo ezifanyo, bese bakwazi ukuthola usizo ngkuhlangana njalo.Leli phrojekthi lisaqhubeka ukwenza umsebenzi walo - lisakaza ukuqeqesha, ulwazi neminingwane kubo bonke abalimi ezindaweni ezahlukene.

Sibonile ngokuhamba kwesikhathi ukuthi inani lamalunga eziqumbi zokufunda liyehla ngoba kusala labo balimi kuphela abakhuthele abafisa ukukhula ezomnothweni. Lokhu kubonakala kahle eNorth West lapho leli phrogramu selikhona iminyaka eminingi. Ezindaweni lapho siqale ukumisa iziqumbi ezinsha sinenkinga, ngoba kukhona abalimi abaningi kakhulu abafuna ukujoyina. Kukhona izindawo lapho abalimi abasaqala ngokulima abafika ku-200 abafuna ukujoyina!

Ngalo nyaka, sesihlangane na-128 leziqumbi zokufunda ezindaweni eziphathwa ngamahovisi emaphrovinsi. Kulezi ziqumbi kukhona ezingu-8 ezingamalunga zephrojekthe zikakolo eFreyistata Mpumalanga. Kule mihlangano sixoxe ngezindaba ezilandelayo:

Ubumuncu bomhlabathi nokugcwala kubumuncu;

Ukubaluleka kokukhetha uhlobo lomhlabathi ukutshala ukudla okuzinhlamvu;

Ukuphatha umhlabathi ngendlela efanelekile;

Ukulima nengcebo kwakho;

Ukuqina komhlabathi nalokhu okuzokwenzeka emva kwesikhathi uma utshala;

Ukudla okuswelekayo ezitshalweni zokudla okuzinhlamvu;

Ukulondoloza umswakamo emhlabathini;

Ukukhetha izinhlobo zezitshalo;

Ukuhamba kokhiqiza, kuyaqala kuyagcina kuyaqhubeka - umhlabathi, ukulima, ukukhetha izinhlobo zezitshalo, ukuphatha ukhula nokufaka umanyolo;

Ukuphatha ukhula - ngemishini noma ngamakhemikeli;

Ukuphatha amakhemikeli azokulima ngokuphepha;

Ukuthela umanyolo ngaphezulu;

Ukuphatha izifo nesilokazane eziqopha izinkuni;

IRoundup elungileyo neBT-maize;

Ukubaluleka kokukhetha isikhathi esifanelekile sokutshala nokuvuna;

Ukubeka/ukuqongelela ummbila;

Ukwakha ibhajeti nokuba nesu - ukubheka izindleko zokukhiqiza;

Inani lengcebo nezindleko zenshuwalense zokuqala ukulima;

Ukumaketha;

Okwezimishini - ingxenye yezinto ezivula umnyango ukungena ekulimeni kwezomnotho;

Izindlela zokuthenga imishini ezisebenzile kodwa ezisaphilayo;

Izidingo zeFICA nomthetho obizwa ngokuthi: Credit Act;

IVAT nokuhluseliwe emalini yedizili;

Indlela yokuqhubeka lapho isiqembu sokufunda sihlangana ukuthenga izinto njengesiqumbi, hhayi umuntu oyedwa;

Izingozi zomlilo lapho ummbula usuvuthiwe;

Ukwakha kanjani amasu ukuzilungiselela ukulima ngonyaka ozayo lapho uzwa ukuthi isimo sezulu sizobanzima ekutshalweni.



Ngezinyanga ezidlule sihlangane nawo onke amalunga eziqumbi zokufunda ukuthola imininingwane maqondana nenani lamahektheli atshaliweyo, inani lemishini nesimo sayo njengogandaganda, amapulantela, imishini yokufafazo namageja. Sikholwa ukuthi sizothola izimali nokusekela kwephrogramu elizozama ukubheka nokulungisa leyo mishini - imishini ephilile ibalulekile uma ufuna ukulima ngokwezomnotho. Ngokwanje umsebenzi wokulima ucindezelekile ngoba inzuzo incane, ngakho-ke ayikho imali yokubheka nokulungisa imishini. Le ndaba ifanele ihlolwe kahle uma abakhiqizi abamnyama bafuna ukuthatha isikhundla sabo ekulimeni kwezomnotho.

<fn>PulaImvula.StudyGroup(maize).2011-03-14.zu.txt</fn>
Study Group (Maize) Zulu
Kugxilwe Eqenjini Locwaningo laseFicksburg
Imiyalo:
Folio strap: Okubalulekileyo ngalo
Byline: NguJohan Kriel, umqondanisi wesifundazwe woHlelo lwakwa-Grain SA lokuThuthukiswa kwabaLimi
Use the South African map and show where Ficksburg is
Igama leqembu locwaningo
Iqembu Locwaningo Imperani (eFicksburg).
Isifunda esihlinzekwa yileli qembu
Yi-Ficksburg ne-Rosendal.
Amalungu eqembu
Amalungu angama-35.
Umhlaba ohlwanyelekayo okhona ukuze kukhiqizwe izitshalo eziyizinhlamvu
Amahekhthare ayi-1 510.
Isamba sesisonke samahekhthare atshalwe ngalesi sikhathi sonyaka we-2010/2011
Amahekhthare angama-289.
Kungani ungahlwanyelwanga umhlaba olimekayo?
Izizathu zokungalinywa kwamahektare athe xaxa yilezi:
Izinkinga zokuthola izimalimboleko zokukhiqiza;
Ukungabikho kwezinto zokusebenza ezethembekile;
I-pH (ubumuncu) ephansi yomhlabathi;
Isimo somhlabathi esine-phosphate ephansi;
Izinkinga ngemfuyo evela eLesotho;
Umhlaba oyekwa ungahlwanyelwa iminyaka eminingi;
Ukuntuleka kokuxhaswa nguHulumeni; kanye
Nomhlaba ongowamaqembu abantu, ngakho-ke kungabi lula ukuthola imali yokukhiqiza.
IQembu Locwaningo lihlangana ngokuvame kangakanani?
IQembu Locwaningo lethu lihlangana njalo ngenyanga ngayinye ukuze lixoxe ngohlelo lukakolweni kanye, nanjalo ngemuva kwezinyanga ezimbili, maqondana nohlelo lommbila.
Yiluphi usizo lokuba yilungu leQembu Locwaningo?
Manje sesiyakwazi okwenzeka embonini yezitshalo eziyizinhlamvu futhi siyazi nangamathuba atholakalayo kwezolimo. Sinohlelo lokuxhasa esingethembela kulo uma kunenkinga.
Ngabe kukhona ukusebenzisana phakathi kweQembu Locwaningo nomkhakha ohweba ngokulima?
Ngezinye izikhathi sihlangana nabakhiqizi abangabodwa abahwebela inzuzo ezindalini bese sizizwa nathi siyingxenye yomphakathi obanzi wabalimi.
Ngabe uyafuna ukuhlangana neQembu Locwaningo labakhiqizi abahwebela inzuzo, futhi kungani ucabanga ukuthi lokho kubalulekile?
Kubalulekile ukuba thina njengabakhiqizi sikhulume ngazwi linye. Umkhiqizi osafufusa usendleleni yokuba ngumkhiqizi ohwebela inzuzo ngokudla. Ukuqala sindawonye, sikhulumisana futhi sixhasana kuzokwenza bonke abakhiqizi babe namandla.
<fn>PulaImvula.StudyGroup(maize).2011-04-07.zu.txt</fn>
Study Group (Maize) Isizulu
Sibheka Isiqumbi Sokufunda sasePhuzane
Instructions:
Folio strap: Profile
Byline: UJurie Mentz, umphathi wephrovinsi wePhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi
Use the South African map and show where Uphuzane is (Paulpietersburg)
Igama lequmbi lokufunda
Iqumbi libizwa ngokuthi Uphuzane.
Likuphuphi leli qumbi?
Indawo yasePhuzane uzoyithola eNyakatho KwaZulu-Natal uma uhamba amakhilomitha angu-25 usuka ePaulpietersburg, eceleni komfula obizwa ngokuthi Bivane River. Lapha kusemaphandleni impela futhi akukho lokhu okubizwa ngesiNgisi i-infrastruture (izinto zokulima nokutshala nokuhamba, nokuthenga nokuthengisa noma ini). Abalimi futhi abanawo amakhono nolwazi ukulima njalonjalo ngokwabo bodwa.
Ukuba ilunga laleli qembu
Kuleli qembu lokufunda kukhona abakhiqizi abesifazane nabesilisa abafisa kakhulu ukufunda nokwandisa inzuzo yabo, okuzokwenza ukuthi impilo yabo ibe ngcono, nokusebenzisa kangcono izingcebo zazemvelo ezikhona.
Amasimu akhona akwazi ukulinywa
Ngokwamanje abakhiqizi basebenzisa amahektheli angu-70 akwazi ukulinywa, kodwa kusekhona izindawo eziningi ezingahlanyeliwe ezikwazi ukukhiqiza.
Kungani kubekhona amasimu angalinywa?
Izizathu zokungalimi kulezo zindawo kakhulukazi zisemalini, ngoba amaningi amasimu angamasimu omhlaba wonke, bese amabhange nabanye ababolekisa imali abathandi ukukhokha leyo mali ngoba abanalo iqiniso ukuthi elithi bazophinde bayithole leyo mali ekugcineni. Enye inking isemishinini, abalimi abanabo ogandaganda neminye imishini.
Amalunga equmbi ahlangana nini?
Iqumbi lihlangana kanye ngenyanga ukuxoxa ngezinkinga zamalunga nangezindlela zokusebenzisa izingcebo zabo ezincane.
Ziyini izinsizo ezihambelana nokuba ilunga lale qumbi lokufunda?
Ngithole isimangaliso esikhulu lapho bengiyohlola ukuthi benzani, ngithole ukuthi basebenzisa izindlela zokulima ezinsha ezizakwamanje ukukhiqiza (ukungalimi ngegeja - "no-till") ngo-2009/2010 ngomphumelelo omuhle. Ngalo nyaka bandies ukutshala ngaphandle kokulima ngegeja batshaIa ummbila ngendlela ye-"no-till" bathola umvuno ongaphezu kwalowo wonyaka odlule. Ukuvuma nokufuna kwabo ukushintsha, ukuyeka izindlela zakudala zokutshala, ukuzama ukusebeza ngezindlela ezinsha kuyakhombisa ukuthi ababalekeli ukushintsha futhi bayabona ukuthi ukufunda kwabo nokuqhubekela phambili kubalethela imphumelelo enhle. Bayazi ukuthi abadala bathini: 'Walala wasala' - abaqhubekela phambili bazokushiya.
Abakhiqizi bathola ukuthi bathola ulwazi oluningi lapho bangamalunga equmbi lokufunda nokuya ezinsukwini zabalimi lapho kukhona izifundo. Enye indlela ukuthola ulwazi ngukusebenzisa amaphloti okuhlola, lokhu kukhombisa abalimi indlela ensha eqondile yokutshala ummbila.
Kukhona ukuhlangana kwaleli qembu nabanye abalimi bezomnotho?
Kukhona ukuthintana kwamalunga eqembu nabanye abalimi bezomnotho abaseduze, kodwa abanye bahlala kude abakwazi ukuhlangana nabo kalula - lokhu kuyinkinga. Iqembu lizwana kahle noMnyango Wezokulima kaGavumente nabanye abalimi bezomnotho kuleyo ndawo.
<fn>PulaImvula.StudyGroup(maize).zu.txt</fn>
Study Group (Maize) IsiZulu
Sihlola iqumbi lokufunda laseKhanyayo
Instructions:
Folio strap: Isifanekiso
Byline: UIan Househam, Umhlanganisi wePhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi wePhrovinsi
Sebenzisa imephi laseSouth Afrika lokukhombisa ukukhombisa ukuthi iNorthern Eastern Cape ikuphi.
Photo 1: Iqembu Lokufunda LaseKhanyayo emhlanganweni walo.
Photo 2: Usihlalo weQembu Lokufunda LaseKhanyayo uMnz Magidela ngaphambi kommbila wakhe.
Igama leqembu lokufunda
Iqembu Lokufunda laseKhanyayo.
Likuphi leli qembu?
Leli qembu lokufunda lisemaphandleni lapho kungekho khona imiqwaqo emihle nezitolo. Lingamakhilomitha angu-60 ukusuka eBizana eNorthern Eastern Cape.
Ukuba ilunga lequmbi
Kukhona amalunga angu-100 kuleli qumbi.
Umhlaba okwazi ukulinywa nomhlaba okhona ukulima
Kukhona amahektheli angu-100 akwazi ukulinywa ukukhiqiza.
Amahektheli alinywe ngo-2010/2011
Amahektheli angu-40.
Izizathu zokungalimi wonke umhlaba okwazi ukulinywa?
Ukuswela kwezimali.
Ukuswela kwezinto zokuqala ukutshala.
Ukwesweleka kwemishini.
Ukuswela kwezincingo zokwakha uthango.
Isimo sezulu - ekuqaleni kwesikhathi sokutshala ngo-2010 izulu liphuzile ukufika, lapho belifika bekumanzi kakhulu ukutshala.
Ubude obukhulu ukuthintana nalabo abanikeza izinto zokuqala ukutshala, njengomanyolo, izimbewu namakhemikheli.
Iqembu lokufunda lihlangani kangaki?
Iqembu lokufunda lihlangana kanye ngenyanga nabaseGrain SA futhi nabo bahlangana njalo ngeviki ukuxoxa ngezindaba zokulima.
Ziyini izinsizo zokuba ilunga lequmbi lokufunda?
Kakhulukazi izinsizo zokuba ilunga lequmbi lokufunda kungukudlulisela ulwazi, ukuxoxisana namye amalunga eqembu, ukubona izindlela ezifanelekile zokusebenza njengokuthatha amasampula omhlabathi, zokutshala, zokuthela umuthi obulala ukhula nokuhlola izizamo ezinsha. Iqembu lokufunda laseKhanyayo belinenhlanhla sokuya Esifundweni Sokuqala Sokutshala Ummbila.
Kukhona ukusebenzisana ngaphakathi kweqembu lokufunda nabanye abalimi bazomnotho?
Ngokwamanje abekho abalimi bezomnotho kuleyo ndawo!
Iqembu lokufunda lisizakale kanjani ngezisekelo ezivela kuGrain SA?
Ngezikhathi behlangana, amalunga athola ulwazi nethuba lokuxoxa ngezindlela ezifanelekile zokutshala.
Izizamo zokuhlola nokulinganisa zikhombise usizo lokusebenzisa amakhemikheli nomanyolo.
Lapho amalunga ahlangane ukwakha iqembu lokufunda, lelo qembu lonke selikwazi ukuthenga amakhemikheli nomanyolo, hhayi njengomuntu oyedwa kuphela.
<fn>PulaImvula.StudyGroups(maize).2011-05-11.zu.txt</fn>
Study Group (Maize) IsiZulu
Sibheka Amaqembu Okufunda aseEastern Cape
Instructions:
Folio strap: Isimo
Byline: ULawrence Luthango, umhlanganisi wephrovinsi wePhrogramu Labalimi baseSA Abasathuthukayo
Use the South African map and show where the Eastern Cape is
Kule ndawo kukhona amahektheli angu-2152 akwazi ukulinywa ngamalunga amaqembu okufunda. Lezi zindawo ngumhlaba osetshenziswa ngumuzi wonke kodwa ugavumente ungumnini, upthathwa nje umkhandlu wesigodi. Umlimi ngamunye unesivumelano sokhuhlala kuleyo ndawo (permission to occupy - PTO) okucishe kufane nesivumelwano sokuqasha. Umlimi angeke akwazi ukuba umnini walowo mhlaba, kodwa naye angeke ekwazi ukuqoshwa kuleyo ndwawo.
Ngalo nyaka abalimi bahlulekile ukulima amahektheli angu-857. Kunkhona izizathu eziningi zalokhu, kakhulukazi izindleko eziphakeme zokuqala ukulima nezindleko eziphakeme zokuqasha abankontilaki. Abalimi bayahluleka ukuthenga imishini yabo ngoba intengiso yokudla okuzinhlamvu iphansi futhi inzuzo incane. Abaningi abalimi abasasebenzisa lo mhlaba sebakhulile baphila kakhulu ngempempensheni kuphela. Futhi laba balimi abagugile bangeke basekelwe amabhange ngokuboleka imali, abakwazi futhi ukwandisa amasimu abawahlanyelayo ngemali abanayo.
Amaningi amasimu akwazi ukutshalwa awakabiyelwa ngothango, manje abalimi babhekene nengozi ngoba izimfuyo zidlakhona. Iphrogramu leCASP loMnyango Wezokulima iqhubeka kancane kakhulukazi ngokubiyela amasimu ngothango. Iphrogramu elikhulu lokukhiqiza ukudla liyanciphiseka ngoba abaningi abalimi abasatholi ukusekelwa kuleli phrogramu ukuze batshale ukudla. Abalimi basemaphandleni bacela ukusizwa iphrogramu leASGISA bese balima amasimu womuzi wonke kodwa lokhu akusizi abanini balowo mhlaba. Lokhu akusiyo incasiso eqinile ngoba siyazi ukuthi lapho iASGISA lingasalimi amasimu, amasimu azophinda ashiywe nje angeke alinywe ngoba kungeke kubekhona ukunikezwa kolwazi futhi abalimi abangeke bathole amandla ukuqhubeka ngokwabo.
Amalunga esiqumbi sokufunda ahlangana njalo ngenyanga. Kunosizo olukhulu ukuba ilunga lequmbi lokufunda ngoba abalimi bayakwazi ukwabelana izibono zabo, ukukhomba izidingo zabo mayelana nokuthola ulwazi futhi ukusekelana. Abalimi abasemaphandleni basekudeni nabalimi bezomnotho ngakho-ke abekho abalimi abaningi abalima ngendlela yezomnotho. Ukuthuthuka kulezi zindawo kuqhubeka kancane, kodwa ngiyajabula ukuthi ukuthuthuka kuyabonakala. Abalimi basebenzisa izimbewu ezingama-'hayibridi' (izimbewu ezimbili ezingafani ngohlobo), umanyolo ofanelekile futhi bazama ukubulala ukhula emasimini lapho kutshalwe khona ummbila.
<fn>PulaImvula.StudyGroupsMaize.2009-01.zu.txt</fn>
Study Groups IsiZulu

Iqembu lokufunda liqonde ukwenzani?

Instructions:

Folio strap: Amaqembu okufunda

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi

Photo



Omunye umsebenzi obalulekile wePhrogramu Lokuthuthukisa Abalimi ngukuvusa nokuphatha amaqembu okufunda.



Le phrojekte iqonde ukushushisa abakhiqizi abasathuthuka, abanawo amasimu, ukuhlangana bavuse amaqembu okufunda ukuze bakwazi ukuhlangana njalo ukubheka ukuqeqesha okukhona nolwazi oluhambelana nomsebenzi wokukhiqiza ummbila.



Amaqembu okufunda alandelayo amisiwe futhi aphathiwe ngalonyaka:

UTonie Loots eNorth West - angu-25;

UAmos Njoro, eNorth West naseGauteng - angu21;

UJerry Mthombothi eMpumalanga - angu-33;

UJohan Kriel eFreyistata - angu-25

NoLawrence Luthango (oqale ukusebenza ngo-Meyi 2008), eEastern Cape - angu-14.



Kwakuxoxwa ngezindaba ezahlukene lapho bahlangene namaqembu okufunda, ezinye ziyalandela:



Umhlabathi nomanyolo

Ukuthatha amasampula omhlabathi, ukusebenzisa ibhobosa (auger), ukujula komhlabathi, ukuqina komhlabathi okudaleka ngokulima, ukuthela umcako, umphumela wokuhlolisisa umhlabathi, ubumuncu komhlabathi, ukuvunda komhlabathi (amandla okukhiqiza), umanyolo, izidingo zokudla zezitshalo, inani lalokhu kudla emhlabathini, izindlela zokulima nokulondoloza amanzi emhlabathini.



Ukukhiqiza

Imali engabolekwa ngabakhiqizi - konke okuhambelana nokuboleka imali, amasu okuphatha izimali, izindleko zokukhiqiza, ukuqaqela inani lomvuno, izikhathi zokutshala, ukujula kokutshala, izinhlobo zezitshalo, inani lezitshalo ehektheleni, impumelelo yesimo sezulu ekukhiqizweni, ukulinganisa isifafazo nepulantela, ukushintshashintsha izinhlobo zezitshalo, ukusebenzisa umkhontilaki, ukuvuna, inani lomswakamo ekudleni okuzinhlamvu, ukubeka ummbila, izindleko zetilanspoti, ukuthenga okudingekayo ukuqala ukulima ngokuhlakanipha, usizo lwezinto ezisalayo ensimini emva kokuvuna, ukumaketha ukudla okuzinhlamvu, amagranti nezisekelo ezivela kuhulumeni.



Ogandaganda nemishini

Izindleko ukuzisebenzisa, inani lamakW elidingeka ukwenza umsebenzi othile, izindleko zokulungisa okuphukayo, inani lamaKw elidingekayo ehektheleni, ukwehlisa ubuningi kokulima ukuze kwehle izindleko, nezivumelwano zokuqasha imishini.



Umhlaba nezindaba zomhlaba

Izindlela zokuthola umhlaba, ukulinganisa nokuthola ubukhulu bepulazi noma insimu, ukuqasha ipulazi, izinhlobo zomhlabathi, nezindlela zokuphatha amaskhwatakempu endaweni yakho.



Izilokazane nezifo

Ukuphatha umswenya emasimini nokuphatha isilokazane esiqopha izinhlanga.



Ukhula

Izinhlobo zokhula, ukuphatha ukhula ngamakhemikheli nangemishini, ukuphatha ukhula ofana notshani, umuthi othelwa ngaphambi nangemuva kokumila nokufafaza emiseleni noma yonke insimu.



Ukuphatha izingozi

Ingozi yesicotho, inshuwalense yesicotho, inshuwalense jikelele nezidingo zokuthola inshuwalense.




<fn>PulaImvula.SuccessfulMaize.2009-06.zu.txt</fn>
Ukuphumelela phambili (Ummbila) IsiZulu

Ukuphumelela ngokulima ngendlela elula - izinhloso zakho maqondana nebhizinisi lakho lokulima



Instructions:

Folio strap: Ukuphatha

Byline: Imininingwane ithathwe kumenyuwali "Farm Management for Profits" ebhalwe nguMarius Greyling



Lapho ufisa ukuphatha ibhizinisi lakho lokulima ngendlela efanelekile, kubalulekile ukthi ubeke phansi imogomo nezinhloso zakho. Awungeke ulandele indlela kodwa awazi ukuthi uzofika endaweni lapho uqonde khona. Kaningi abakhiqizi babizwa ngokuthi abakwazi noma bayazisola ukubeka phansi izinhloso zebhizinisi noma ezabo.

Izizathu zalokhu kungaba lokhu okulandelayo:

Kunzima kunzima ukuhlanganisa izinhloso zebhizinisi lokulima ngoba izimo zalo msebenzi aziqondile, awazi ukuthi ikusasa lizobanjani.

Kuthathaisikhathi esiningi kakhulu ukuhlanganisa izinhloso eziqondile zebhizinisi lokulima.



Zombili lezi zathu zineqiniso, kodwa ukubaluleka kokuhlanganisa izinhloso kuyinto engafaneli ishiywe ngemuva, nokho kunzima futhi kuthatha isikhathi. Imigomo nezinhloso (amasu) kukhombisa indlela eya ngaphambili, ngaphandle kwakho awungeke wazi ukuthi uzophumelela noma uzolahlekelwa. Ngaphandle kwenhloso awukwazi ukulinganisa ukuthi usebenze kahle ngoba ayikho into oqonde kuyo. Ukuhlanganisa inhloso nokubeka umgomo emsebenzini wokulima kunzima futhi kuthatha isikhathi kodwa kubaluleke kakhulu ukwenza lowo msebenzi, kufanele siwenze.

Ukubeka phansi nokuhlanganisa izinhloso zebhizinisi lokulima kaningi kuletha izinkinga. Isizathu salokho kuholakala lapha: ukulima kuyindlela yomlimi yokusebenza futhi kuyindlela umlimi ephila ngayo (kuyimpilo yakhe). Umndeni wakhe uyinxenye yezinto ezihambelana nomsebenzi wakhe wokulima nempilo yakhe. Ngokujwayelekile siyazi inhloso enkulu yebhizinisi iqonde ukuthola inzuzo nakusasa, kodwa ekulimeni lokhu akuhambelani sonke isikhathi ngoba ibhizinisi nendlela yokuphila kuhlangene. Singasho-ke ukuthi izinhloso zalo msebenzi zingaba ukuthola inzuzo enhle, kodwa akufanele ukuthi lokho kulethele umlimi nomndeni ojabulile nempilo yakhe ubunzima.


Izinhloso ezihlanganiswe ngaphezulu aziqondanga kahle futhi zingabhekeka ngezindlela ezahlukene. Kodwa lapho kusetshenzwa khona, lezo zinhloso ziqondile ngoba abekho abantu ababili abacabanga ngokufana noma abaphila ngendlela efanayo futhi ababheka umndeni omuhle ngendlela efanayo.Ngakho-ke isifiso somlimi nomlimi sokuthola inzuzo sizohluka ngoba omunye angeke abheke lezo zinto ngokufana futhi angeke alandele indlela yokuthola inzuzo ngokufana. Kodwa kubalulekile ukuthi umlimi othile aqonde kahle ukuthi impilo yakhe enhle emnandi izombiza malini malingana nomsebenzi wakhe wokuthola inzuzo, kanjalo-ke uzokwazi ukuthatha izinyathelo ezifanele yena nezidingo zakhe.

Umphakathi udinga ukuthi isigaba sezokulima sikhiqize izimpahla ezithile - lokhu kuzohambelana nekhono lelizwe elithile - kakhulukazi ukudla nezinye izimpahla ezidingekayo ngentengo engaphansana, futhi siqhubeke ukunikeza lezo zinto. Lokhu kusho ukuthi abalimi bafanele basebenzise izingcebo zezomvelo kakhulukazi esikhathini eside. Kodwa izinhloso ezivamekile zodwa azingeke zikwanele. Lowo nalowo umsebenzi udinga inhloso ethile, kodwa leyo nhloso ifanele ihambelane nenhloso evamekile. Isibonelo: umlimi ofuna ukukhiqiza ummbila ufanele abenenhloso ethile yomsebenzi wokukhiqiza ummbila, masithi unenhloso yokulima amahektheli angu-500 ommbila obomvu ngonyaka. Kodwa akugcini lapho. Kufanele futhi aqonde ukuthi aqonde futhi ukuthi ziyini izinhloso zakhe maqondana nemisebenzi edingekayo nezindleko ezizovela ngoba lokhu kuzomkhombisa ukuthi amasu akhe maqondana nezidingo zezimbewu nezikamanyolo.

Umlimi ngamunye ngamunye kufanele aqonde ukuthi ziyini izinhloso zakhe. Siyaphinda futhi ukuthi kubalulekile ukuhlanganisa izinhloso, kufanele umlimi eqonde kahle ukuthi ufuna ukuyaphi ngebhizinisi lakhe lokulima. Uma kukhona ukuphambana kwalezo zinhloso, umlimi yena kufanele ahlale phansi acabange akhethe izinhloso ezifanele yena, impilo yakhe nezidingo zakhe. Lapho eqala ukwakha amasu amasha okuqhubeka ngomsebenzi wakhe, aboqinisa ukuthi umsebenzi othile uhambelana nezinhloso ezivamekile nangezidingo zakhe.

Konke esikushilo maqondana nokhlanganisa izinhloso kungashiwo ngamazwi ambalwa alandelayo: inhloso yebhizinisi lokulima yikufisa ukuthola inzuzo enkulu engatholakala, kodwa ukungalimazi izinto zezomvelo (izingcebo) njengomhlabathi, amanzi, amadlelo, njll. ukuze zikwazi ukusetshenziswa kusasa nakusasa ziqhubeke ukusilethela umkhiqizo omuhle esikhathini eside.


Ukuze umphathi asebenze ngendlela efanelekile, kufanele:

Aqonde kahle ukuthi ziyini izinhloso zakhe esikhathini esimfushane nangesikhathi eside;

Akhe amasu nebhajeti ukuze asebenzise izingcebo ezikhona ngendlela ezofikela kulezo zinhloso;

Athwale isibopho emahlombeni akhe ukusebenzisa lawo masu;

Angenise izinhlelo zokuhlola ukuze athole njalo ulwazi oluzomnikeza ithuba lokushintsha indlela yokusebenza lapho kusenesikhathi uma kuvela umonakalo.



Izinhloso zifanele:

S - (specific) ziqondile, zinembile;

M - (measurable) zikwazi ukulinganiswa;

A - (achievable) zikwazi ukufikelwa;

R - (realistic) zibe ngokwempela;

T - (time related) zihambelane nesikhathi;



Ukuhlanganisa Izinhloso

Ukuhlanganisa izinhloso kufana nokubuza "kuqondeni lokhu" emsebenzini wokulima, kusho ukuthi sifuna impendulo yalo mbuzo "Sifisa ukwenzani, ukutholani, ukufikela kuphi?"



Eminye imigomo nezinhloso kuyinselele. Okunye okubalulekile yilokhu:

Kubalulekile ukuthola inani elithile lomkhiqizo ehektheleni - lokhu kusho ukuthi inani lomkhiqizo elibekwe ebhajethini lonyaka lifanele litholwe. Lelo nani liyehluka emapulazini athile.

Qinisa ukuthi umkhiqizo wakho ulingana nezidingo zemakethe - umphathi womkhiqizo kufanele abeke phansi ngaphambi kwesikhathi izinhloso ezizofikela kulezo zidingo zemakethe. Lokhu kungaba izinto ezinjengobukhulu, umbala, ikhwalithi engaphakathi, njll.

Qinisa ukuthi wonke umsebenzi usazokwazi ukuqhubeka nakusasa - lokhukusho ukuthi izinto zezemvelo zingavelelwa ingozi lapho kusetshenzwa khona, izinto ezinjengamakhemkheli abulala izifo, umanyolo, njll. Lokhu kuzoqinisa ukuthi ukukhiqiza kuleyo ndawo kuzokwazi ukuqhubeka nakusasa.

Qinisa ukuthi usebenza ngaphakathi kohlelo lweGood Agricultural Practices (GAP) - iGAP icela ukuthi amakhemikheli asetshenziswe ngokuqaphela ngoba kungadala ingozi kulaba abasebenzanga ngawo. Umuthi wokubulala izilokazane, wokubulala ukhula nomanyolo ufanele usetshenziswe kahlengokqaphela, amanzi angangcoliswa, angamoswa ukuze kuvinjwe ukulahleka, ukungcoliswa nokukhukhuleka.



Kungaba khona ezinye izinhloso ezizosebenza emapulazini athile, kodwa lezo ezichazwe lapha zizoqinisa ukuthi umsebenzi wakho uzoba nompumelelo omuhle.





<fn>PulaImvula.Sunflower(opot).2011-04-07.zu.txt</fn>
Sunflower (OPOT) IsiZulu
Ubhekilanga - ukuvuna, ukuphatha nokuqogela (beka)
Folio strap:
Byline: Imininingwane ithathwe kumenyuwali yeSifundo Esiphakeme Sokukhiqiza Ubhekilanga.
Umkhiqizi kufanele aqinise ukuthi ukuphatha ikhwaliti kuqala lapho kwakhiwa amasu nangaphambi kokutshala, lokhu kuzoqinisa ukuthi kuzobakhona umvuno ogcwele ngoba kuhambelana nayo yonke imisebenzi eyenziwa ngumphathi.
Okulandelayo kuyizinto ezingashintsha ikhwaliti lezimbewu (izinhlamvu) ezivunwayo: ukulungisa umhlabathi, ukujula komhlabathi, ipH, ibhalansi lemiminereli, umswakamo olondoloziwe emhlabathini, inhlobo yesitshalo, umanyolo ofanelekile, ukuphatha ukhula nezifo, ukuvuna ngesikhathi esifanelekile nokuphatha, ukuhlanza izinhlamvu, ukomisa izinhlamvu nezindlela zokuqogela (beka) izinhlamvu.
Ukuvuna
Ukuvuna kungumsebenzi obalulekile kakhulu lapho kutshalwa khona ubhekilanga. Siqala ngokuvuna ngaphambi kokwenza eminye imisebenzi ehambelana nokuphatha izinhlamvu njengoku'prosesa', ukuqogela nokulondoloza umvuno. Lapha eNingizimu Afrika kukhona izindawo lapho imisebenzi yokuvuna, ukuqogela nokulondoloza ihlukene. Kukhona izindlela zokusebenza ezahlukene njengokuvuna ngezandla bese sonke isihloko siyabekwa ukuze izinhlamvu zikhishwe emva kwesikhathi lapho sezomile emapulazini amancane. Bese kuyaqhubeka kuya emapulazini ezomnotho lapho kusetshenziswa imishini kuphela ukuvuna izinhlamvu.
Ukuvuna ngemishini
Isikhathi
Ngokuvamekile ubhekilanga uhlanganiswa nommbila bese uvunwa ekugcineni kwaFebhruwari lapho kutshalwe khona masinya,omunye uvunwa ngoMeyi lapho kutshalwe khona emva kwesikhashane. Lokhu kuvuna kuvama kuphele ngaphambi kuqalwa ukuvuna ummbila. Lokhu kubalulekile emapulazini amancane lapho kusetshenziswa amakhombayini akwazi ukuvuna ubhekilanga nommbila. Umkhiqizi noma ngubani uzomthola umkontilaki onemishini ekwazi ukuvuna ubhekilanga nommbila. Isikhathi esisuka ekuvuthweni kwezinhlamvu esiya kusikhathi sokuvuna sifanele sibemfushane - lokhu kuzovimba ingozi engadalwa izinyoni nokubola kwezihloko nezinye izifo.
Izitshalo zikabhekilanga zivuthiwe lapho umbala ngemuva kwesihloko ushintsha, ekuqaleni umbala uhlaza bese uba luphuzi. Lokhu kushintsha kuvama ukwenzeka ngaphambi kokoma kwesihloko ukuze sivunwe. Ubhekilanga otshalwe emva kwesikhathi uzolunga kuphela emva kokufika kwesithwathwa ebusika. Ngaphambi kokuqala ukuvuna, sebenzisa imitha ehlola inani lomswakamo ezimbeweni lapho seziqala ukuvuthwa ukuqinisa ukuthi uzovuna ngesikhathi esifanelekile. Uma ungenayo imitha ehlola inani lomswakamo, thatha amasampula ezimbewu kumphathi wesayilo eduze nawe noma qela umkontilaki akusize ukuthola isikhathi esifanelekile sokuvuna.
Ukwehlisa ukulahleka kwezimbewu ngenxa ukuvithizwa ngesikhathi sokuvuna nengozi yezinyoni, ubhekilanga ungavunwa ngenani lomswakamo ofika ku-20% oya ku-25% bese ungomiswa emshinini owomisayo kuze ufike ku-9.5%. Leli nani lilungile ukubeka (ukuqakela) ubhekilanga ebhinini. Kodwa eNingizimu Afrika kungcono ukuyeka ubhekilanga ensimini wome kahle ngambi kokuvuna. Khumbula njalo ukuthi uma inani lomswakamo elingaphezu kwa-10% kuzongena kalula ukhunta.
Ukusebenzisa ikhombayini (umshini wokuvuna)
Isipidi sekhombayini sifanele sibe ngaphakathi kwamakhilomitha angu-5 na-8 ngehora. Isipidi esiya phambili esikhulu sizohambelana nenani lomswakamo lezinhlamvu zikabhekilanga nobukhulu bomvuno. Isipidi sifanele sehle uma inani lomswakamo liphansi ukuvimba ukuthi izinhlamvu zivithizeke lapho izihloko zingena emshinini. Ungagijimisa uma inani lomswakamo lisuka ku-12% liya ku-15%.
Ukugijimisa kungagcwalisi isilinda namasefo kakhulu, ngaphandle uma kukhona umvuno omkhulu impela. Izinhlamvu ezinomswakamo osuka ku-12% oya ku-15 % zizovuneka kalula lapho zingena kusilinda.
Ukulinganisela Ikhombayini
Izinkinga ezingavela ekulinganiseleni kwekhombayini nesisuko salokhu kukhonjiswa ngaphansi:
Inkinga
Isisuko/Ukuvimba lokhu
Izihloko ezingavithizeki ngokugcwele ezisala phansi emhlabathini.
I'Concave' ivuleke kakhulu.
Okusalayo okuningi kakhulu.
Ukuhamba komoya okuphansi kakhulu, ukuvithizeka kusilinda kwenzeka masinya kakhulu. Ukuvuleka kwama'chaffer' okuncane kakhulu.
Okulahlwayo okuningi kakhulu ebhinini le'waste'.
Ukuvithizeka okukhulu kakhulu, isilinda eligijima kakhulu, i'concave' eliqine kakhulu, ifeni eligjima kancane, amasefu avuleke kakhulu.
Izihloko eziphukile ezifihikile.
Isilinda eligijima kakhulu, ukuvuleka kwe'concave' okuncane kakhulu.
Izinhlamvu ezifihlikile kodwa uphepha (ngaphandle) usaphilile.
Ukuvuleka kwe'concave' kuncane kakhulu.
Izinhlamvu eziphukile nophepha olusukile.
Isipidi sesilinda/serotari esikhulu kakhulu noma okungenayo okuningi kakhulu.
Izihloko ezingavithizeki ezihlala emhlabathini.
Amapani nenhloko akubuthi kahle.
Izimbewu ziphuma ngemuva kwekhombayini.
Isipidi/ukuhamba komoya, hambisa kancane umshini nesipidi somoya.
Ukulahleka komvuno kungaba 3% - 5% kodwa kungakhuphuka kue kuye ku-10% - 15% ngezinye izikhathi. Kufanele imishini evunayo ihlolwe kahle ukuthi isebenza kahle sonke isikhathi ngakho-ke kubalulekile uyitheste ngaphambi kwesikhathi sokuvuna ukubona ukuthi kungakani okulahlekayo.
Amamitha omswakamo (into yokuthesta umswakamo)
Ukuqinisa ukuthi umkhiqizi engaqala ukuphatha ukuvuna nenani lomswakamo ngendlela efanelekile, kubalulekile ukuba ndlela yokuthesta izinhlamvu zakho. Uma umvuno wakho muhle, zithengele imitha yakho ukuvimba ukuhlupheka kusasa.
Amathesti aqondile abalulekile lapho ukhiqiza futhi umaketha ukudla okuzinhlamvana.
Lapho amathesti angashayi khona noma lapho uqagela nje kungadala izingozi ezilandelayo:
Ukonakala kwezinhlamvu uma zimanzi kakhulu bese zibekwa amabhinini lapho kubanda kakhulu noma emabhinini asebenzisa umoya okhona kuphela.
Izindleko ezingavela lapho izinhlamvu zivunwa uma zimanzi kakhulu.
Ukushwabana kwezinhlamvu nezindleko zokomisa lezo zinhlamvu.
Ukulahlekelwa inani lomvuno.
Ukwenza ithesti eliqondile kufanele uthole isampula elihle kuqala elizokhombisa inani lawo wonke umvuno.
Ukuthatha amasampula
Lapha sithatha isampula ezitshalweni ezingakavunwa (ezisemasinini) singathola ukuthi izinhlamvu zisemanzi kakhulu, lokhu kungasidukisa, bese sivama ukuvuna emva kwesikhathi, hhayi ngesikhathi esifanelekile.
Vuna indawana bese uyathesta.
Hlanganisa izihloko zezitshalo ozikhe ngezandla kuyo yonke insimi, zishikize kuze kuphume izinhlamvu. Thatha amathesti amathathu kule zinhlamvu bese uthole okungaphakathi.
Yisa leli sampula kumphathi wesayilo enze ithesti eliqondile.
Yenza lokhu njalonjalo lapho izihloko zishintsha zibe luphuzi ukuze izinhlamvu zivunwe ngesikhathi inani lomswakamo lilunge kahle ukuletha umvuno omuhle.
Ukubeka/Ukuqogela epulazini
Amasaliyo ensimbi
Lokhu kungaba into enhle kumlimi osufikile kulaba ababizwa ngokuthi abalimi bezomnotho. Kukhona amabhini akhiwe nge'galvanised steel' asuka kumankulungwane angu-10 aya kumankulungwane angu-30 (lapha sikhuluma ngamathani). Lapho kungekho imali eningi kungasebenziswa amabhini amancane (amankulungwane angu-10) ngokuqala, bese lokhu kungandiswa njalo kwakhiwe ihlelo lamabhini azosenbenziswa lapho umsebenzi wokulima uqhubekela phambili.
Izinto ezihambelana nokuvuna nangokubeka izinhlamvu ngulokhu: umlimi akanazo izindawo zokubeka umvuno wakhe, noma unendawo yokubeka inxa yomvuno kuphela noma wonke umvuno okhiqizwayo. Abakhiqizi abakhulu nabo bangeke bazokwazi ukuphatha wonke umvuno wabo. Amapulazi abo avama ukuba ezindaweni eziningi, ngakho-ke kuzobangcono ukudiliva kusayilo somnotho lapho umvuno usuka ensimini, akungeke kubize imali yokuthenga amabhini. Bese umvuno uzosuka ensimini uye endaweni yokubekwa epulazini, ubhekwe sonke isikhathi, bese uzosuka lapho uye kumasayilo ezomnotho.
Lapho umkhiqizi unayo indawo yokebeka/yokuqogela umvuno
Lapho unazo zonke izinto zokuphatha umvuno, njengokuhlanza, ukomisa, ukuqogela emabhinini, bese ungavuna lapho izinhlamvu zingavithizeka zizuswe ezihlokweni, bese ungazihlanza, ungazomisa, ungazibeka kuze kufike izikhathi esihle sokumaketha nokuthengisa. Uma ukwazi ukuvuna masinya, ezinye izingozi azingeke zikuvelele nokulahleka kwemvuno akungeke kwenzeke.
Lapho umkhiqizi engenayo indawo yokubeka umvuno
Ngokujwayelekile ubhekilanga okhiqizwa emapulazini lapho kungekho khona izindawo zokubeka uzovunwa bese uzohanjiswa kumasayilo aduze. Umkhiqizi uzofanele alinde kuze umvuno wome kahle ngaphambi kokuwuhambisa kumasayilo. Ukoma kwezinhlamvu kufanele kube ngaphansi kwa-10% ukulingana nalokhu okubhalwe emthethweni.
Thintana njalo nomphathi wesayilo ukuzwa ukuthi umvuno ungangeniswa ngenani lomswakamo elingakanani. Ngonyaka omuhle lapho kukhona umvuno omkhulu, umphathi wesayilo angeke akwazi ukuthatha ubhekilanga omningi onenani lomswakamo elingaphezu kwalokho okuvamekile. Kufanele umkhiqizi aqale ukuvuna ngesikhathi inani lomswakamo liphansi, bese uzokwazi ukudiliva umvuno masinya ukuze ubekwe.
Kungaba into enhle ukuba nezinto zakho zokubeka umvuno wakho, kodwa kuzoba khona izingozi nezindleko nomsebenzi omningi: izindleko zokuthenga amabhini, amafeni, umuthi,njll. Ukuphatha konke lokhu kudinga izinto zokuhlanza, zokomisa, zokufutha umuthi obulala izilokazane nokuqinisa ukuthi inani lomswakamo lilingene nalokhu okufanelekile sonke isikhathi umvuno usemabhinini.
Indlela eqondile yokubeka izinhlamvu zikabhekilanga
Umkhiqizi onenhlanhla yokuba nazo izinto zokubeka izinhlamvu njengamashedi noma amasayilo, okulandelayo kuzomsiza ukubeka umvuno wakhe ngendlela efanelekile ngaphambi kokuthengisa lowo mvuno.
Ihlanze indawo lapho uzobeka khona izinhlamvu. Hlanza kahle ishedi noma isayilo, izindawo lapho izinhlamvu zingena khona, ama'auger' namabhande ahambisa izinhlamvu, amafeni, izimbobo lapho umoya uphuma khona. Susa konke okungcolile, izinhlamvu ezindala nokunye lapho izilokazane nokunye okungadala ukhunta kungaphila khona. Sicilela (namathelisa) izimbobo nemifantu lapho izilokazane, ukhunta nomswakamo kungangena khona.
Cabanga ukusebenzisa umuthi obizwa ngokuthi Approved Bin ukubulala izilokazane. Thela lowo muthi ngaphakathi kwebhini nangaphansi kwalo ukubulala izilokazane. Qinisa ukuthi lowo muthi urejistiwe ukusebenza nobhekilanga. Landela umlayezo kulebula kahle.
Qinisa ukuthi umvuno ongenayo uhlanzekile, izinto ezingasizo ubhekilanga (imbunga/uboya) azifuneki lapho. Izinhlamvu zikabhekilanga ezibekwayo ezineziningi ezinto ezingekwakhona, izinhlamvu ezifihlezekile nezimbewu zokhula kuzokwenza ukuthi izilokazane nokhunta kudale inkinga. Zonke lezi zinto zivama ukuba nenani lomswakamo eliphakeme bese kungadaleka ukufudumala. Kungasiza ukufaka into emunyayo ebhinini emva kwe'auger' elingenisa izinhlamvu ngaphambi ufaka umvuno ebhinini.
Umvuno ubekwa kangcono uma upholile, womile, uhlanzekile.
Beka enanini lomswakamo oluzophepha umvuno. Izinhlamvu zikabhekilanga zifanele zibekwe enanini elingaphansi kwa-10% uma ucabanga ukumaketha umvuno emva kwezinyanga eziyisithupha ezilandela ukuvuna kwazo.
ISilo Aeration System libalulekile. Ifeni libosetshenziswa ukupholisa ubhekilanga. Cisha amafeni lapho kukhona izulu noma kukhona umswakamo ophezulu emoyeni.
Hlola izinhlamvu. Izinhlamvu zikabhekilanga zifanele zihlolwe njalo ngeviki kuze ukuphola kwazo kulingana nokuphola kwasebusika. Thatha amasampula njalo ngamaviki amane ebusika kodwa ehlobo ubowathatha kanye ngeviki.
Hlola ubhekilanga, hhayi ibhini. Lapho uthatha isampula, hlohla ngaphakathi kwezinhlamvu, qaphela ukuthi okulandelayo kunjani futhi kulinganise nalokho okuthole esampuleni leviki elidlule: ukushisa noma ukuphola, umswakamo, izilokazane, ukhunta nokunuka. Uma isampula lishisa sebenza masinya, bonda lonke ibhini kuze izinhlamvu ziphole. Thinta, nuka, hlohla zonke izindawo, emaceleni nangaphezulu kwamabhini ukuze uzobona ukuthi sinjani isimo sezinhlamvu ebhinini lonke.
Sebenza Masinya Ukuqinisa Inkinga. Uma kuvela inkinga, kufanele ufake umoya masinya, khipha izinhlamvu kulelo bhini uzifake kwelinye ibhini noma phansi eshedini noma zilayishe masinya emalolini uzidilive kusayilo lezomnotho noma endaweni lapho kuthengwa khona ubhekilanga.
Izinhlamvu zikabhekilanga ezingabekwanga kahle zingabiza umlimi imali eningi. Izilokazane ezidla lezo nglamvu zivama ukuba khona vele endaweni lapho uzibeka izinhlamvu khona noma zingangena emva kwesikhathi. Okulandelayo kuzokusiza ukuvimba le nkinga ye zilokazane ezinhlamveni ezibekiweyo:
Hlanza indawo lapho uzobeka khona izinhlamvu kahle ngaphambi kuzifaka.
Emva koku hlanza zonke izinto ezindala ezisale ngonyaka odlule nokulungisa izimbobo, fafaza umuthi ngaphakathi kwebhini ngomuthi amaviki amabili ngaphambi kokufaka izinhlamvu ezinsha (Landela umlayezo womenzi walo muthi kahle ukuvimba ukugulisa izimfuyo noma abantu).
Qaphela ungahlanganisi izinhlamvu ezinsha nezinhlamvu ezindala.
Hlanza uhlole ihlelo lokuhambisa umoya. Izinto ezingafuneki zingangena zande lapho kukhona uthuli bese izilokazane zizothola indawo yokuphila futhi zizovimba umoya ukuhamba kahle.
Ukuhlehlela emuva kwempilo yezinhlamvu
Isimo sezinhlanga ezibekiwe sihambelana nokuhlangana kwezinto ezihlukene kodwa ezididene. Kukhona ukuhlangana ngaphakathi kwenhlalo ebizwa ngokuthi "micro" (encane) nenhlalo ebizwa ngokuthi "macro" (enkulu), okuphilayo okuncane (micro) njengokhunta, izibungu, amagundane nezinyoni ezingazona izinhlamvu. Izinhlamvu zinikeza ukudla okuningi manje zonke lezi zinto zidla khona zonisa izinhlanga - impilo yezinhlamvu ihlehlela emuva.
Ubulembu
Ukugula okudalwa ubulembu kuhambelana nokubanda nokushisa (ngaphansi kwa-0 kuya ku-50 deg C) nangokukhona kwamanzi ne-oksijeni. Ubulembu busebenzisa umusi wamanzi ongaphakathi kwezinhlamvu okuhambelana nenani lomswakamo ngaphathi kwenhlangu nomusi wamanzi ongaphandle kwenhlamvu.
Izilokazane nezibungu (arthropods)
Zidala ukulimala kwezitshalo nokulahleka kokudla.
Ukuphila nokusebenza kwalezi zifo kwandisa inani lomswakamo nokshisa kwezinhlamvu.
Zithwala uhlamvu oluncinyane lobulembu.
Amasimba ezilokazane nezibungu akha indawo lapho kuzomila khona ubulembu.
Uma kukhona izimbewu ezifihliziwe awukwazi ukubeka izinhlamvu isikhathi eside.
Okudliwayo okungakhi umzimba (secondary metabolites)
Lokhu kuyizinhlanganiso zezinto ezakhiwa yizinto ezinjengobulembu eziphilayo, azidingeki ukumilisa izitshalo noma izinhlamvu kodwa ziphathelene nesihlungu (poison/toxic) esikhulu uma zidliwa izimfuyo, abantu nezitshalo.
Lezi zi"mycotoxins" zihlolisiwe kahle ngokusuka kwa-1961, kwasekwatholwa iqumbi lama-Aspergillus flavus anesihlungu esikhulu futhi kwahlukaniswa ama-"aflatoxins" anesihlungu futhi. Konke okwenzekayo okuhlupha isimo esiqinile semvelo kuzokwandisa izinto ezingakhi umzimba nama-mycotoxin. Yonke le misebenzi yenze ukuthi kusetshenziswe umanyolo namakhemkeli abulala izifo.
Sekuyakhany ukuthi ama-mycotoxin ahambisana nezifo (ukugula) eziningi ezitholakala kubantu nezimfuyweni nezifo zezimfuyo futhi zikhona ezitshalweni eziyizinhlobonhlobo. Ukudla lama-mycotoxin kungadala ukugula isikhathi esimfushane noma isikhathi eside (ukugulela kwafuthi). Lezi zihlungu zingena futhi zilimaza zivimba ukusebenza kwezinto ezilandelayo futhi zingadala ukufa nokugula isikhathi eside: ihlelo lemizwa esemzimbeni (nervous system), ihlelo eliphuthumisa igazi emzimbeni, ihlelo lokuphefumula nehlelo lokuhambisa ukudla emzimbeni. Ezinye izinhlobo zama-mycotoxin zidala ikhensa (carcinogenic), ezinye zidala izimilela emzimbeni (mutagenic) nezinye zenza ukuthi umzimba ungakwazi ukulwa nezifo ezikhona (immunosuppressive). I-Aflatoxin B (hepatocarcinogen) kuyinto enamandla kakhulu edala ikhensa.
<fn>PulaImvula.Sunflower.2008-02.zu.txt</fn>
Sunflower Zulu



Ubhekilanga: Izifo nezilokazane



Instructions:

Folio strap: Izimbewu zikawoyela

Byline: Imininingwana itholakale emanyueleni yeGrain SA ebizwa ngokuthi: Ukukhiqiza ubhekilanga (Sunflower production)

Insert: Isekelwa yiOil and Protein Seeds Development Trust

Photo 1: Umswenya

Photo 2: Ibhungane lommbila elinamabala

Photo 3: Ibhungane elibizwa ngokuthi "herpalus"

Photo 4: Ingozi enkulu idalwe ezinhlokweni zikabhekilanga. Lapho lezi zinto ziningi kakhulu ukukhiqiza ubhekilanga akungeke kube nezuzo.



Kukhona ingxenye nje yezilokazane kubhekilanga esingasho ukuthi ziyinkathazo - kukhona eziningi ezingadali ingozi esitshalweni. Izilokazane ezingadala ingozi yilezo ezivama ukudla izinhlamvu ezihlwanyeliwe, izinhlamvu ezifecayo, izithombo ezivelayo, istshalo esimilayo, izimpande noma ukudla okukhulayo.



Ukuphatha izilokazane kuhambelana nokusebenzisa umuthi wezilokazane (amakhemkali abulala izilokazane), umuthi othelwa ngesikhathi esifanelekilo, inani lomuthi elifanelekliyo - kakhulukazi ukuthela umuthi othile obulala izilokazne ezithile. Kukhona umuthi orejestiwe ukubulala zonke izilokazane ezidla ubhekilanga. Uma usebenzisa lowo muthi uzothola umphumela omuhle. Kufanele uhlanganise izindlela ezihlukene uzihlanganise ukubulala izilokazane kahle. Lokhu ukuhlanganisa kuzosiza ukuze uvimbe ukwanda kwezilokazane ezivama ukudala ingozi ekulimeni kwakho.



Izilokazane ezidla izinhlamvu nezithombo

Kukhona izinhlobo zezilokazane ezahlukene ezidla izinhlamvu nezithombo, isibonelo: umswenya, amabhungane anamabala nezinye futhi. Lezi zilokazane zehlisa inani lezitshalao ezimilayo - uma zingaphathwa kahle kuzodingeka ukuphinda ukutshala. Futhi kufanele ukuthi kusetshenziswe la makhemikali ngendlela efanelekile ukuze uzokwazi ukuziphatha kahle izilokazane. Ukuphatha lezi zinkathazo akubizi imali eningi kodwa kufanele usheshise ukuziphatha masinya ukuze zingadali ingozi ekuqaleni kokumila kwezitshalo.



Ukulima ebusika kuzosiza futhi ukubulala eziningi izilokazane ngoba ebusika zihlala ezinhlangeni zokhula olusala ensimini. Uma zihlala ngaphandle kwezinhlanga eziphila ngazo ngesikhathi esiya ezinsukwini ezingu-35, eziningi izinkinga ezidalwa yilezi zilwanyana zizokhawula.



Izimbewu ezizohlwanyelwa zingathelwa ngomuthi wezilokazane noma umuthi ungathelwa emseleni lapho kuhlwanyelwa khona. Umwenya ungabulawa ngokubeka ibheyiti phezu komhlabathi emseleni. Insimu nayo ingafafazwa ngomuthi ofanelekile.



Izilokozane ezidla ingxenye yesitshalo sikabhekilanga

Ibhungane lommbila elinamabala elikhulile (astylus atromaculatus), umswenya (agrotis segetum), ibhungane elenza ngathi lifile (protostrophus sulcatifrons) nebhungane harpalus kungadala ingozi enkulu ezithonjweni bese inani lezitshalo elihle lingehla kungabi khona inzuzo.



I-African bollworm (helicoverpa armigera) lilimaza inhloko kabhekilanga futhi lingavulu indlela ukuze kungene isikhunta esingurhizopus microsporus. Izilokazane ezimunyayo njengenysius nataensis nazo zingalimaza izinhlamvu zikabhekilanga.



Kukhona izinhlobonhlobo zomuthi ezirejestiwe ukubulala izinhlobonhlobo zezilokazane. Kodwa kudingeka ukuthi wazi kahle ukuthi yiziphi izinhlobo zezilokazane ezidala ingozi. Bese uzokwazi ukukhetha umuthi ofanelekile - qaphela ukuthela umuthi mayelana nomlayezo nangesikhathi esifanelekile. Lokhu kungahluka maqondana nohlobo lwelokazane nangobukhulu besitshalo.



Ukuthela umuthi wezilokazane kungavimba ukuncipha komvuno, kodwa kufanele umlimi eqaphele ngoba kuhambelana nezindleko. Kufanele kulinganiswe kahle ukuthi izilokazane zidala nini ingozi enkulu kakhulu, noma kuzobiza izindleko eziningi kakhulu kungasasizi ngoba izindleko zizoba ngaphezu kwenzuzo.



Ukuphatha ngokuvikela

Akufanele ukufafaza izitshalo lapho izilokazane zingakadali ingozi enkulu kakhulu. Isizathu salokho yilokhu: kukhona izilwane zemvelo eziphila ngokudla ezinye. Uma ufafaza kakhulu nalezo zilwane ezidla izilokazane ziyabulawa, futhi kungenzeka ukuthi izilokazane ziwujwayele umuthi uma uthela kaningi bese azisafi. Amakhemikheli nawo anengozi alimaza umhlaba, ngakho-ke kufanele siwasebenzise kuphela uma kudingeka kakhulu.



Ukulima ngaphambi kokuhlwanyela kuyasiza ukuvimba ingozi yezilokazane. Kodwa inani lezilokazane lifanele lihlolwe njalo ukuze izindleko zikwazi ukuphathwa kahle.



Ngokwejwayelekile kubaluleke ukuba nezindlela ezihlanganayo zokuvikela ingozi yezilokazane - sebenzisa indlela ehambelana nenhlobo yesilokazane ngesikhathi esifanelekile esitshalweni esithile. Ukuphatha izilokazane kuyinto ebalulekile ekuphathweni kwemvuno ngoba kuzokhombisa ukuthi kuzobakhona inzuzo emsebenzini wokulima nokukhiqiza noma cha.



Izifo zikabhekilanga

Izifo zezitshalo zehlisa inani nesimo semvuno futhi zingadala ingozi empilweni yezimpahla neyabantu uma kudliwa lokho kudla. Izifo zezitshalo zidalwa kakhulu yisikhunta, amabhakthiriya namavirusi. Lezi zinto zingalimaza zonke izindawo esitshalweni - izimpande, izinhlanga, amakhasi, izimbali nezimbewu zokudla. Izifo ezahlukene zidinga izimo ezahlukene ukuze zikwazi ukwanda.



Isifo sikwazi ukukhula kuphela uma sizwana nesimo sezulu nobunjalo bendawo, uma kukhona isitshalo esifanelekile naso isifo sikhona. Lokhu okuthathu singathi ukuthi kuyisisekelo sokwanda kwesifo. Uma kunye kungekho, isifo asikwazi ukuhula nokwanda. Isifo esithile esingaba khona endaweni ethile ngalo nyaka, asingeke sibekhona kuleyo ndawo ngonyaka ozayo uma ubunjalo bendawo nesimo sezulu kungafani nalo nyaka. Ngenxa ukudula okukhulu ukuqala ukutshala ubhekilanga, akuvameki ukuphatha lezi zifo ngamakhemikheli ngoba kubiza kakhulu. Ezinye izifo zikhona njalo kodwa azikhuli ngoba azizwani nesitshalo noma nesimo sezulu. Izifo ziphathwa ngezindlela zokuzivimba nokuzivikela. Kukhona izindlela ezihlukene zokuphatha izifo ngokuzivimba.



Ukumelana kwezitshalo

Kukhona izinhlobo zezitshalo ezikhuliswe ukuba namandla ukuzabalaza izifo ezithile. Lokhu ukumelana kwesitshalo kuqonde ukulwa nesifo esithile, akusho ukuthi ezinye izifo azingeke zikwazi ukulimaza leso sitshalo. Kubalulekile ukuthi uqonde kahle ukuthi yisiphi isifo esivama ukudala ingozi endaweni yakho bese ukhetha uhlobo lwesitshalo olukwazi ukuzabalaza leso sifo.



Ukuphatha ngamakhemikheli

Ukuphatha ngamakhemikeli kusho ukusebenzisa umuthi orejestiwe ukubulala izifo zesikhunta nezamabhakthiriya ezithile nasesimeni esithile. Kufanele ucabange kahle ngenani lemali elibizwayo ukuthenga umuthi - kungaba ngcono oxoxe nomlungisi wamakhemikheli ezokulima ukuze uthole umlayezo maqondana nokusebenzisa amakhemkheli athile.



Izindlela zokukhiqiza

Ukulima umhlabathi kungaba into ebalulekile lapho uzama ukuphatha izifo - ezinye izifo ziphila ezinhlangeni ezisala ensimini, ngakho-ke kufanele wazi ukuthi yiziphi izifo ezikhona bese ukhetha indlela efanelekile ukulima umhlabathi.



Ukushintshana izinhlobo zezitshalo kuqonde ukunikeza isikhathi sokubola kwezinhlanga ezisala ensimini. Kubalulekile ukuthola ukuthi yiziphi izifo ezithanda ziphi izitshalo bese ungaxazulula leyo nkinga nokushintsha izinhlobo zezitshlo ozitshalayo.



Isikhathi sokuhlwanyela naso sinomthelela ekukhuleni kwesifo esithile - kungenzeka ukuthi ukutshala masinya noma ukutshala emva kwesikhathi kungavimba isifo esithile sikhule sidale ingozi.



Ukuphatha ubunzima

Ingxenye yezinto ezidala ubunzima ekumileni kwezitshalo kungashintsha indlela yokukhula kwezifo. Izinto ezidala ubunzima ekumileni kwezitshalo yilokhu: ubumanzi (obuncane kakhulu noma obningi kakhulu), ukushisa, ukubanda, ukudla okungakwanele, ubumuncu komhlabathi nokulinyazwa yizilokazane.



Ukuphatha izifo kahle kudinga ukuthi ususe eyodwa into yalezo zinto ezintathu ezidingekayo ukuze izifo zikhule. Lokhu kungenzeka kuphela uma uhlanganisa zonke izindlela ehlelweni lakho lokuphatha izifo.



Izifo ezijwayelekile

Izifo zamakhasi - Septoria helianthi kanye neAlternaria

Izintuthumba ezivela emakhasini ezidalwa yiSeptoria zivama ukukhula emakhasini kuphela. Izifo zeAltenaria zidala izintuthumba ezimnyamana ezinhlangeni, emakhasini nangasemuva kwezihloko zikabhekilanga.



Ukuthomba - Puccinia helianthi

Ivirasi elidala lesisifo lisakazwa yizilokazane ezibizwa ngokuthi "leaf hoppers" futhi liyinkinga kakhulu emzansi eMpumalanga nasezindaweni lapho kutshalwa khona ukolo. Izitshalo zithola lesi sifo masinya emva kokuqala ukumila bese ziyashishibala futhi zingeke zikhiqize izinhlamvu nokudla.



Sclerotinia - Sclerotinia sclerotiorum (ukubola kohlanga nesihloko)

Lesi sifo siyinto esidala mhlawumbe ingozi enkulukazi nakwezinye enzuzweni yomvuno, futhi ingavinjwa kuphela ngokushintshana izinhlobo zezitshalo. Silimaza uhlanga lapho eduze nasemhlabathini bese uhlanga uyagobeka futhi uyawa uma kukhona umoya onamandla. Izihloko zithintana nomhlabathi ongakwenza ukuthi kungene ezinye izifo njengesikhunta ngaphambi kokuvuna.



<fn>PulaImvula.SunflowerOpot.2009-01.zu.txt</fn>
Sunflower (OPOT) IsiZulu



Ubhekilanga - izifo nezilokazane



Instructions:

Folio strap:

Byline: Imininingwane ithatwe kuGrain SA Sunflower production manual

Photos:

Photo 1: Umswenya

Photo 2: Ibhungane 'Vaalgrond'

Photo 3: Ibhungane 'Herpalus'

Photo 4: Ibhungane elinamabala lommbila

Photo 5: Ukubola okumnyama (Blackstem)

Photo 6: Ukuthomba okumhlophe (Whiterust)

Photo 7: Ukubola okuthambile kwesihloko (Soft Rhizopus headrot)

Singasho ukuthi akusizo zonke izilokazane ezivama ukutholakala kubhekilanga ezidala ingozi. Kuyingxenye yezilokazane eziletha izifo kubhekilanga. Lezi ezidala ingozi zingadla izimbewu ezitshaliwe, ezinye zidla isitshalo lapho sihluma, ezinye lapho isitshalo sesimila, ezinye zidla izimpande nezinye zidla izinhlamvu lapho zivuthwa.

Ukuphatha izilokazane kuhambelana kakhulu namakhemikheli (amakhemikheli abulala izilokazane). Kukhona amakhemikheli arejestiwe ukubulala zonke izilokazane ezidala ingozi kubhekilanga. Izindlela zokuphatha izilokazane ezihlangene nezinye zingaba nomphumela omuhle - izindlela ezahlukene zisetshenziswa ukuvimba ukwanda kwezilokazane nokuvimba ingozi ezidalayo.

Izilokazane ezidla izimbewu nezitshalo eziqala ukumila

Kukhona izilokazane ezahlukene ezidla izimbewu nezitshalo eziqala ukumila, isibonelo: izibhungu ezifana nocingo (wireworms), izimpethu zamabhungane ezinamabala, umswenya, njll). Lezi zilokazane zehlisa inani lezimbewu ezitshaliwe bese kuzodingeka ukuthi uphinde utshale. Ukuphatha lezi zilokazane ngendlela efanelekile kuhambelana nokuthela umuthi ngendlela efanelekile, kakhulukazi ngesikhathi sokutshala.



Ukulima ebusika kuzosiza ukuphatha eziningi zalezi zilokazane - kufuneka izinsuku ezingu-35 noma ngaphezulu lapho zingatholi isitshalo sokudla bese eziningi zizokufa.



Izimbewu ezizotshalwa zingathelwa ngomuthi, noma umuthi ungathelwa emseleni lapho kuzotshalwa khona. Umswenya ungabulawa ngokubeka ibheyiti ngaphezu komhlabathi emseleni. Insimu yommbila futhi ingafafazwa ngomuthi ofanelekile.



Izilokazane ezidla inxenye yesitshalo sikabhekilanga

Ibhungane elikhulile elinamabala elidla ummbila (Astylus Atromaculatus), umswenya (Agrotis Segetum), ibhungane elenza ngathi lifile "doodhouertjie" (Protostrophus Sulcatifrons) nebhungane harpalus lingadala ingozi enkulu bese kwehla inani lezitshalo ensimini ethile enhle. Ekugcineni akungeke kutholakale inzuzo kuleyo nsimu.



Impethu yaseAfrika (bollworm) (Helicoverpa Armigera) ilimaza isihloko sikabhekilanga futhi ivula indlela kungene izifo zokhunta njengeRhizopus Microsporus. Izilokazane ezimunyayo njengeNysius Nataensis nazo zingalimaza izimbewu zikabhekilanga ezisakhulayo.



Kukhona izinhlobonhlobo zamakhemikheli ezirejestiwe ukubulala izinhlobonhlobo zezilokazane ezingena esitshalweni. Kodwa kubalulekile ukuthola ukuthi nguyiphi inhlobo yesilokazane edala ingozi bese ukhethe umuthi ofanelekile uwuthele ngendlela efanelekile nangesikahthi esifanelekile. Lokho kungahluka mayelana nenhlobo yesilokazane nokukhula kwesitshalo.



Ukuthela umuthi ukubulala izilokozane kungasiza ukuvimba ingozi ezitshalweni, kodwa kubiza imali eningi - ngakho-ke umlimi ubobala kahle ukuthi izindleko zizobangakanani. Kufanele kubalwe kahle lapho sekudingeka ukuthela umuthi - kuzofika isikhathi lapho umlimi ebona ukuthi sekudingeka kakhulu ukuthela umuthi ngoba ingozi ezitshalweni izoba ngaphezu kwemali ezokhokhwa ukuthela umuthi.



Ukuvimba ingozi

Akufaneleki ukuthela umuthi ezitshalweni lapho izilokazane zingasadalanga ingozi enkulu kakhulu. Isizathu zalokhu: kukhona ezinye izilwanyane zezemvelo ezidla lezo zilokazane, kodwa nazo zibulawa umuthi bese ezinye izilokazane zithola amandla ukungabulawa ngumuthi othile.



Ukulima ngaphambi kokutshala kuyindlela enhle ukuvimba ingozi yezilokazane. Kodwa inani lezilokazane lifanele lihlolwe kahle njalo ukuze izindleko zokuvimba zingakhuphuki kakhulu.



Kukhona ezinye izinhlobo zezitshalo ezinamandla ukulwa nezilokazane - lokhu kuzosiza esikhathini esimfushane ngoba akungeke kudingeke ukuthela umuthi, futhi esikhathini eside kuzosiza ngoba inani lalezo zilokazane lizokwehla.



Kungcono ukubheka konke usebenzise izindlela ezahlukene ukuphatha lezi zifo - sebenzisa indlela ethile elungile ngesikhathi esithile esilungile esitshalweni esithile. Ukuphatha izilokazane kuyinto ebalulekile ekuphatheni komsebenzi jikelele epulazini ngoba kungehlisa noma kungakhuphula inani lomvuno nenzuzo yomkhiqizo ekugcineni.



Izifo zikabhekilanga

Izifo zezitshalo zehlisa umvuno nobuhle bokudla futhi zingagulisa izimpahla nabantu abadla lokho kudla. Ukhunta, amabhaktheri namavayirasa kudala izifo ezitshalweni. Lezi zinto zingalimaza sonke isitshalo - izimpande, izinhlanga, amakhasi nezikhwebu. Lezi zifo ezahlukile zidinga izimo ezahlukile ukumila nokwanda.



Isifo singakhula kuphela uma isimo sezulu siyasilungela, uma kukhona isitshalo lapho singakhula khona naso isifo sikhona. Lezi zinto ezintathu zingabizwa ngokuthi (unxantathu) itrayengela lokuqala isifo. Uma kushoda kunye, isifo asingeke sikhule. Isifo esingaba khona esikhathini esithile endaweni ethile, ngonyaka ozayo asingeke sibekhona ngoba isimo sezulu singashintsha. Ngoba ubhekilanga ubiza imali eningi ukutshalwa, kuvama ukudula kakhulu ukubulala nokuphatha izifo ngamakhemikheli. Ezinye izifo zivama ukubakhona njalo kodwa azikhuli ngoba eyodwa into yetrayengela ayikho. Kungcono ukuthatha izinyathelo zokuzivimba izifo bese zizophathwa kangcono. Kukhona izinto ezahlukile ezingakusiza ukuvimba izifo ziqale ukukhula.



Amandla esitshalo

Ezinye izinhlobo zezitshalo zithola amandla ukulwa nezifo ngokuhamba kwesikhathi. Lawa mandla okulwa nesifo avama ukulwa nesifo esisodwa kuphela, hhayi zonke. Kubalulekile ukuthola ukuthi yisiphi isifo esivama ukukhula endaweni ethile bese kufanele ukhethe uhlobo lwesitshalo olukwazi kulwa naleso sifo.



Ukuphatha ngamakhemikheli

Ukuphatha ngamakhemikheli kusho ukusebenzisa umuthi orejestiwe ukubulala ukhunta namabhaktheriya esimeni sezulu esithile. Kufanele uzibheke kahle izindleko zomuthi ngaphambi kuzithenga.



Izindlela zokukhiqiza

Izindlela zokulima umhlabathi kungaba into ebalulekile lapho sifuna ukuphatha izifo - izinhlanga ezisala ensimini zilondoloza ezinye zalezi zifo. Indlela esilima ngayo ifanele ibhekane nalokhu futhi kufanele sazi ukuthi kukhona ziphi izifo.



Ukushintshashintsha izinhlobo zezitshalo ensimini eyodwa kuqonde ukunikeza izinhlanga ezisalayo isikhathi esikwanele sokubola nokuhlangana nomhlabathi. Kubalulekile ukwazi yiziphi izifo ezivama ukungena kuziphi izitshalo, kanjalo kungakhethwa izitshalo ezifanelekile lapho zishintshwa.



Isikhathi sokutshala naso singahambelana nokuvela kwesifo esithile - ukutshala masinya noma emva kwesikhathi kungehlisa ukwanda kwesifo esithile.



Ukuphatha ukuxineka kwezitshalo

Inxenye yezinto ezidala ukuxineka nakho kuhambelana nezifo. Izinto ezidala ukuxineka ezitshalweni yilokhu: ubumanzi (okuncane noma okuningi kakhulu), ukushisa, ukubanda, ukudla ongakwenele emhlabathini, ubumuncu nokulinyazwa kwezilokazane. Lapho sifuna ukuphatha izifo ngokwanele, kufanele sizame ukususa eyodwa into yetrayengele lezifo. Lokhu kungenzeka kuphela uma sisebenzisa uhlelo lokuphatha izifo oluhlangene (hlanganisa izindlela ezahlukene).



Izifo ezijwayelekile



Izifo zamakhasi - intuthumba (Leaf pustule diseases) - Septoria Helianthi neAlternaria

Izintuthumba emakhasini zidalwa iSeptoria. Isifo seAltenaria zibonakala ngokumnyamana ezinhlangeni, emakhasini nangemuva kwesihloko sikabhekilanga.



Ukuthomba - Puccinia Helianthi

Izilokazane ezeqa amakhasini zidala lesi sifo. Siyinkinga kakhulukazi ehlanzeni (Lowveld) nalapho kutshalwa khona ukolo. Izitshalo zithola lesi sifo masinya emva kokumila bese siyashishibala bese asingeke sikhiqize ukudla okuzinhlamvu.



Sclerotinia - Sclerotinia Sclerotiorum (ukubola kohlanga nesihloko)

Mhlawumbe lesi sifo sidala ingozi enzuzweni ngokudlula ezinye futhi singaphathwa kahle kuphela ngokushintshashintsha izinhlobo zezitshalo ezitshalwayo.



Sisukela izinhlanga phansi eduze nomhlabathi bese izinhlanga ziyathamba zigobeke ziwe uma kukhona umoya. Izihloko bese zithintana nomhlabathi bese kungena ezinye izifo njengokhunta ngaphambi kokuvuna.



Ukulimala okukhulu kudaleka ezinhlokweni bese ukukhiqiza ubhekilanga akungeke kubenenzuzo.



Uhlanga olumnyama - Phoma Oleacea

Lesi sifo singafika ngaso sonke isikhathi sokumila kwesitshalo, sizakazeka ohlangweni ngokuntonta kwamanzi. Lezo zitshalo azinamandla futhi izihloko azinokudla okuningi.



Ukuthomba okumhlophe - Albugo Oleracea

Lesi sifo sidale ingozi enkulu enzuzweni ngeminyaka edlule naso senza ukuthi isitshalo siwe silale phansi.



Ukubola kwesihloko okuthambile - Rhizopus Microsporus

Kubonakala ngokubola okuthambile okunsundu ngemuva kwesihloko.


<fn>PulaImvula.SunflowerProduction.2007-11.zu.txt</fn>


Sunflower Zulu



Ubhekilanga - isitshalo esihle sasehlobo esidlula ezinye



Instructions:

Folio strap: Izimbewu zikawoyela

Byline: Iminingingwane itholwe kumenyuweli yeGrain SA ebizwa ngokuthi: Advanced maize production and marketing

Insert: Kusekelwe yiOil neProtein Seeds Development Trust



Ubhekilanga usitshalo sezimbewu zikawoyela esibalulekile kakhulu lapha eNingizimu Afrika, esikhathini eside sivama ukukhiqiza amathani angu-650,000 njalo ngonyaka. Izimbewu zikabhekilanga ezinenani likawoyela eliphakeme - 44% - ziyingxenye enkulu yomkhiqizo lapha kithi. Izimbewu zikabhekilanga ezinenani likawoyela elingaphansi - 25% kuya ku-38% - zisetshenziswa emsebenzini wokubhaka amakhekhe nokudla kwezinyoni. Ubhekilanga ungatshalwa ezindaweni eziningi ezweni lethu lapho inani lemvula lingaphezulu kwa-475 mm kuya ku-675 mm ngonyaka. Kodwa, noma nakuziphi izindawo, kufanele kukhiqizwe ngendlela ezoletha inzuzo. Intengiso kabhekilanga ikhuphuke kakhulu ngokwamanje, futhi sikholwa ukuthi izohlala khona unyaka wonke.



Ukukhetha izimbewu zokutshala - ikhwalithi lezimbewu

Ikhwalithi ephezulu, izimbewu ezifanayo ezilingene nokungabi nezimbewu zokhula kufanele kubhekwe lapho ukhetha izinhlobo zezimbewu zokutshala ukuze umkhiqizo wakho ungavelelwa ingozi. Izimbewu zalo nyaka ezikhiqiza kakhulu, azikwazi ukutshalwa futhi ngonyaka ozayo. Lezi zimbewu zizomila zibe nezinhloko eziningi, lokhu kwenza kubenzima ukuvuna ngomshini futhi azikhiqizi izimbewu eziningi.



Izikhathi zokutshala

Ukufika kokoma njalo ezindaweni eziningi ngesikhathi esisuka ngaphakathi kwaDisemba esiya ngaphakathi kwaJanuwari kufanele kubhekwe kahle ngoba kubalulekile lapho ukhetha isikhathi sokutshala. Isikhathi sokuhluma sezimbali zikabhekilanga sibalulekile ngoba ngaleso sikhathi izitshalo zidinga amanzi amaningi, futhi zingaphatheka kabi uma kufika ukoma. Ngakho-ke isikhathi sokutshala sifanele sikhethwe kahle ukuvimba ukuthi isikhathi sokoma sifike sihlangane nesikhathi izitshalo zihluma izimbali. Ithuba lokuvelelwa ingozi liyanda uma ubhekilanga utshalwa ngesikhathi umhlabathi ongaphansi womile. Lapho imvula ine kahle ngaphambili kwesikhathi sokutshala, futhi umhlabathi ongaphansi ugcwele ngamanzi, ubhekilanga otshalwe masinya unethuba lokumila kahle.



Isinqumo sokutshala masinya noma ukutshala emva kwesikhathi sihambelana nenani lamanzi elikhona emhlabathini. Futhi kufanele kubhekwe umlando wokufika njalo ukoma ngaphakathi kwehlobo. Kodwa awukwazi ukulinda isikhathi esikhulu kakhulu ngoba ukwanda kokudla ezimbeweni kungenzeka ngesikhathi lapho izulu liphola, bese umvuno uzokwehla.



Ngokwejwayelekile izikhathi zokutshala zingalandela umlayezo olandelayo: ezindaweni ezipholile empumalanga ungatshala ngokuqala kwaNovemba ukuya evikini lokuqala likaDisemba; ezindaweni ezingaphakathi kwelizwe lethu, ungaqala ukutshala ngeviki lokugcina likaNovemba uye ekugcineni kwaDisemba; ezindaweni ezomile ezingasentshonalanga ungatshala ekugcineni kwaDisemba uye ngaphakathi kwaJanuwari. Khumbula ukuthi uma utshala ngezinye izikhathi, kungehliza inani lomkhiqizo.



Ukujula kokutshala nendlela yokutshala



Ubhekilanga ungatshalwa ngokujula okusuka ku-2,5 cm okuya ku-5 cm, maqondana nenhlobo yomhlabathi nesikhathi sokutshala. Ukujula kufanele kuphakame emhlabathini osindayo (njengesidaka) kodwa ungashona esihlabathini. Kubalulekile kakhulu ukuthi imbewu itshalwe emhlabathini onomswakamo okwanele ozoyisiza ukumila. Kubalulekile ukuthi umhlabathi uthintane kahle nezimbewu. Sebenzisa ipulantela elithembekile. Izimbewu zifanele zibekwe ngobubanzi obulingene nangokujula okufanayo. Ububanzi ngaphakathi kwezitshalo kubalulekile ngoba kufanele izitshalo zincintisane ngokufana, akufuneki ukuthi ezinye ezisondelene kakhulu zincintisane zilwe ukuthola ukudla nokukhanya.



Inani lezitshalo nobubanzi bemisele

Inani lezitshalo ezikwazi ukumila kahle endaweni ethile lihambelana nenani lamanzi elikhona emhlabathini. Inani lezitshalo endaweni ethile libaluleke ukudlula ububanzi bemisele. Ububanzi bemisele emasimini athola imvula kuphela bungasuka ku-0,91 m, buye ku-2,1 m noma ku-2,3 m. Lokhu kuzohambelana nenhlobo yomshini osebenza ngawo nendlela yokulima.



Inani lezitshalo elingaphansi kakhulu lizokwehlisa umvuno ongatholakala, kodwa inani elikhulu kakhulu lizokwenza ukuthi isitshalo zilwane bese umvuno wehle futhi. Izitshalo ezisondelene kakhulu zivama ukuthola izifo (njengokubola kwezinhlanga) futhi zivama ukuwa.



Inkombiso yenani lezitshalo (akufanele libe ngaphansi kwe-20,000 yezitshalo ehektheleni kuzo zonke izindawo).



Okungenzansi kukhombisa ububanzi ngaphakathi kwezitshalo emiseleni

(Ihektheli lingamamitha angu-100 ngangu-100).



Inani lezitshalo

Ububanzi bemisele



Ububanzi ngaphakathi kwezitshalo emiseleni (cm)



Izitshalo/ha

0,9 m

1 m

1,5 m

2,25 m



20 000

56

50

33

22



22 500

49

44

30

20



25 000

44

40

27

18



27 500

40

36

24

16



30 000

37

33

22

15



32 500

34

31

21

14



35 000

32

29

19

13



37 500

30

27

18

12



40 000

28

25

17

11



42 500

26

24

16

10





Kuyakhonjiswa ukuthi ipulantela lilinganiswe ngendlela ezotshala izimbewu ezingu-10% ngaphezu kwalokho okuqondisiwe ngoba ezinye zizolimala ngenxa yokungahlumi, ukudliwa yizilokazane nokuqina komhlabathi emva kwemvula eningi ngeskhathi sokuqala ukumila. Nakanjani, uma uthola ukuthi kukhona izitshalo ezingaphansi kwa-20,000 ehektheleni, kufanele ucabange ukuphinda ukutshala futhi lapho kusenesikhathi esikwanele sokumila kahle.

<fn>PulaImvula.SupportMaize.2009-01.zu.txt</fn>
Support IsiZulu

Ukusekela nokunikeza usizo kubalimi abamnyama abaqhubekile abasemnothweni

Instructions:

Folio strap: Iphrogramu lokuthuthukisa abalimi

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi

Photos:



Iphrogramu Lokuthuthukisa Abalimi liqonde ukusekela lawo malunga aphumelele phambili ehlelweni lweziqumbi zokufunda.



Laba bakhiqizi badinga usizo ngamunye ngamunye mayelana nokwakha isu lendlela yokukhiqiza, ukuphatha umsebenzi wokulima, ukuphatha izindaba zezimali, njll. Abalimi abakhethiweyo bazothola ukusekela okukhulu wonke umnyaka. Njalo ngonyaka kuzokhethwa abalimi abasha abazothola lolu sizo, emva kwalokho bazoqhubeka bodwa kodwa basazothola usizo ngocingo kubaphathi abaqobelelana nolwazi ezindaweni zabo. Lapho umlimi ekhiqiza ngaphezu kwamathani angu-250 ngonyaka, uzonikezwa kubanye abalimi bezomnotho kuleyo ndawo - lokhu kuzosheshisa ukungena kwabalimi abamnyama esigabeni sezomnotho.



Abalimi abaqhubekile baseFreyistata abasekelwa nguJohan Kriel, yilaba:



USr Priscilla Katase

UMnz Samuel Moloi

UMnz Isaac Khuto

UMnz Samuel Nyambose

UMnz Moeketsi Matshabe

UMnz Hennie Jacobs

UMnz Petrus Monnane

UMnz Frans Mokoena

UMnz David Lekhula

UMnz Isaac Kheswa



Abalimi abaqhubekile baseNorth West abasekelwa nguTonie Loots, yilaba:



UMnz Abram Manuel

UMnz Rykie Raphoto

UMnz Lazarus Mothusi

UMnz Labious Manoto

UMnz Thando Lolwane

UMnz Sulphanius Motswenyane

UMnz Ismael Botha

UMnz Philip Nzonda

UMnz M Mazwi



Abalimi abaqhubekile baseNorth West abasekelwa nguAmos Njoro, yilaba:



UMnz Phillip Xaba

UMnz Solomzi Booizene

UMnz Hendrik Melken

UMnz Jack Kokoma

UMnz Moss Malo

UMnz Orapeleng Bankies

UMnz George Mokwele

UMnz Paul Morule

UNkkz Deliwe Ntebele-Mutlwane

UMnz Job Motswamere



Abalimi abaqhubekile baseMpumalanga abasekelwa nguJerry Mthombothi, yilaba:



UMnz Nkosi

UDk Hewu

UMnz Mahlangu

UMnz Mokoena

UMnz Masombuko

UMnz Mahlangu

UMnz Thubane

UMnz Mahlangu



Abalimi abangamalunga kuleli phrogramu bonke basekelwa ngokwakha i-portfolio labo, lokhu kuhlanganisa nesu lebhizinisi lalowo nyaka. I-portfolio lizobanikeza ithuba lokucela imali ezindaweni ezahlukile. Labo balimi bazovakashelwa njalo ngenyanga ngubalinganisi bephrovinsi abazobasiza ngokwakha amasu nokubheka umsebenzi wabo njengokulungisa umhlabathi, ngokutshala, ngokuhlakula, ngokufafaza, ngokuvuna nangokumaketha.



Sicabange ukuthi lokhu ukuqhubeka okuya kwezomnotho kufanele sikubheke kahle futhi kufanele sibonge labo abaya khona. Besinedili samema abalimi abathile ukujoyina i-250 Ton Club. Kukhona izahluko ze-250 Ton, ze-500 Ton neze-1 000 Ton - sibabongile abalimi sabanikeza amabheji akhombisa isimo sabo kulama-club. Sizama ukukhombisa ibhizinisi lokulima jikelele ukuthi kukhona ukuqhubeka emsebenzini wethu wokungenisa abalimi ezomnothweni.

<fn>PulaImvula.SurveyMaize.2010-02.zu.txt</fn>
Survey (Maize) IsiZulu

Nikeza umbono wakho bese ungawina



Instructions:

Folio strap: Survey

Give it a survey look and feel

Page must be perforated

Add information stating that this is the 50th colour edition of Pula Imvula

Zulu: (Ngale nyanga Imvula Pula ishicelelwe ngombala izinyanga ezingu-50)



Sicela uthathe isikhashana ukuqcwalisa ukuhlolwa okulandelayo.



Onke amafomu agcwalisiwe azohlanganiswa bese kuzodonswa amafomu alabo abawinile. Kuzobakhona abangu-10 abazowina, bazothola ibhaskete elinezimbewu - izimbewu zikwanele ukutshala ihektheli elilodwa.

Igama nesibongo

Khombisa ubulili bakho

Owesilisa

Owesifazane

Khombisa ubudala bakho

16 - 24

25 - 34

35 - 44

45 - 54

55 - 64

Ngaphezu kwa-65

Ikheli leposi nenombolo yocingo

Ulima kuliphi iphrovinsi nakusiphi isifunda?

Lingakanani ipulazi lahko?

Ngaphansi kwamahektheli amabili (2)

2 - 20 ha

20 ha nangaphezulu



Ulima ngani?

Ummbila

Ukolo

Ubhekilanga

Ubhontshisi owomile

Usoya

Amabele

Izinkomo

Izimvu



Uthola Imvula njalo ngenyanga?

Yebo

Cha



Uma uphendule 'Yebo', phendula imibuzo elandelayo:

Bangaki abantu kulo mndeni wakho abafunda Pula Imvula?

Uvama ukufunda okungaki okubhaliwe?

Izindaba ezinye nje

Ufunda cishe zonke izindaba

Ufunda konke okubhaliweyo



Ucabangani ngendlela kusetshenziswa ulimi kuPula Imvula?

Kulula ukufunda

Kulungalungile

Kunzima



Uyawabeka amakhopi ePula Imvula?

Yebo

Cha



Imininingwane etholakalayo ibalulekile kuwe?



Mawusho ukuthi ucabanga isimo sePula Imvula sinjani?

Sinhle kakhulu

Silungile

Siyalungalunga kancane

Simbana

Ufuna kukhulunywe ngaziphi izindaba ngezinyanga ezizayo?

Singenzani ukuphakamisa iPula Imvula ibengcono?



Okunye ofuna ukubeka phansi:


Sicela ugcwalise konke bese uyayiposa noma uyayifeksa ku:



Jane McPherson

PO Box 88

Bothaville

9660

Ifeksi: (056) 515-3613

<fn>PulaImvula.Sustainable.2009-12.zu.txt</fn>
Sustainable (Maize) IsiZulu

Ukulima nakusasa: kungani kuthathe isikhathi esingaka?

Instructions:

Folio strap: Ukulima nakusasa

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi



Thina sizama ukuthuthukisa abalimi abamnyama abanekhono ukuba abalimi bezomnotho abanekhono lokulima ngokwabo nakusasa. Ngoba isimo sezimali ngokwamanje emhlabeni sibi, lokhu kuzobanzima - nokho ungumuntu oyisikhuthalo. Uma ukulima eNingizimu Afrika kuzoqhubekela phambili, kufanele sithole ukuguquka jikelele emhlabeni ngezindaba zezokulima ukuze sizokwazi ukuxoxa ngamazwi ahlangene.



Ekulimeni ayikho into elula, abalimi baphatha izinto eziningi futhi bayazibeka engozini ngesinye isikhathi.

Intengiso yokudla okuzinhlamvu engaphansi yenza ukuthi abalimi bacindezekile ukuthola inzuzo ngomkhiqizo wabo.

Inani lezintelo (interest rates) ziphakeme futhi izindleko zemishini ziyamangalisa.

Abalimi bezomnotho abanobungcweti nabo banenkinga (bayasokola!) - singathini ngalabo abasakhulayo? Nabo banenkinga enkulu.

Ugavumente ungasekela kanjani?

Ngokwamanje ukukhiqiza ukudla okuzinhlamvu ukuthola inzuzo kunzima, abalimi abasakhulayo abangeke bakwazi ukuqhubeka ukulima nakusasa. Thina sikholwa ukuthi lokhu kuzoshintsha, intengiso yokudla isazokhuphuka futhi. Kodwa ngokwamanje sifanele sisekele abalimi ngezimali, njengegranti - ukusiza ngezindleko zokuqala ukutshala noma ukunikeza ibhonasi ngethani lokudla okukhiqiziwe. Isenzelelo salokhu sizokwenza ukuthi labo abasebenza ngokukhuthala bazothola ibhonasi - lokhu kuzosiza abalimi abanekhono ukuba abalimi bezomnotho.



Inkinga enye enkulu yilokhu: isimo semishini nogandaganda okusetshenziswa abalimi abasakhulayo - sidinga isisekelo semali sokusiza abalimi ukulungisa imishini yabo. Kukhona ingxenye yeminyango kagavumente enikeza ogandaganda nemishini kuziqumbi zabalimi. Lokhu kungasiza esikhathini esimfushane, kodwa kudingeka ukuthi labo balimi baqeqeshwe bafundiswe ukuphatha le mishini ngendlela efanelekile. Lapho imishini isetshenziswa yisiqumbi sabantu akekho oyedwa ozothi mina ngizozibheka lezi zinto - kaningi imishini ayinakwa, masinya nje ayisakwazi ukusebenza. Umsebenzi onje awungeke uqhubeke nakusasa.



Iziphathimandla eziqobelelana nolwazi zifanele ziphinde ziqeqeshwe zisekelwe ukuqhubeka ngomsebenzi wabo ngendlela efanelekile - ziningi lezi ziphathimandla, zifanele zikwazi ukusiza abalimi emapulazini.



Umsebenzi wema-agribhizinisi

Ingxenye yezinkinga abalimi abasakhulayo babhekene nazo ngukuthola imali yokuqala ukulima. Kukhona abaningi abanomhlaba nemishini (mhlawumbe eminye ayisaphili kahle), bayaqeqeshwa futhi bayasekelwa, kodwa badinga imali. Izindleko zokuqala ukulima ziyamangalisa - kudingeka R4 000 kuya ku-R5 000 ukutshala ihektheli elilodwa. Ekuqaleni sijabulile ukubona ukuthi ama-agribhizinisi asiza abalimi abasakhulayo ngemali ukuqala ukulima, namanje kusekhona amanye ama-agribhizinisi asasekela abalimi ukuba abalimi bezomnotho.



Ngokucabanga kwethu, ama-agribhizinisi asasekela abalimi afanele enze okulandelayo:

Ahlangane nabalimi ngengxoxo yokwenza imvumelwano;

Anikeze abalimi imininingwane edingekayo;

Asekele abalimi ngezimali zokuqala ukulima ngentelo ephansi;

Azame ukutholela abalimi abasakhulayo impahla yokuqala ukulima ngemali ephansi;

Asekele abalimi ngokuqobelelana nolwazi - asebenzise iziphathimandla ezinobungcweti nolwazi olufanelekile;

Asebenzane nezinhlangano eziqeqesha ezisekela abalimi;

Asekele abalimi ukumaketha ukudla kwabo ngentengiso efanelekile;

Asekele abalimi ukulungisa nokuphatha ugandaganda nemishini yabo.

Kufanele abankontilaki ekulimeni basetshenziswe kanjani?

Ingxenye yezindlela zokuqala ukulima umhlaba ngukusebenzisa abankontilaki abakhulu. Lokhu sekwenziwe kaningi, bese kuthiwa ukuthi umnkontilaki uzosetshenziswa ekuqaleni kuphela, ekugcineni umlimi uzozisebenzela. Kodwa lokhu akwenzeki ngoba:

Umlimi kaningi akekho lapho kwenziwa umsebenzi wokulima;

Umnkontilaki ujahe kakhulu ukuqeda umsebenzi bese asikho isikhathi sokufundisa umlimi;

Umnkontilaki akanekhono nolwazi ukufundisa abanye;

Umlimi akatholi inzuzo ekwanele ukuthenga ugandaganda nemishini.

Okukhubezayo lapho kusetshenziswa umnkontilaki

Izindleko zokukhiqiza ziyanda.

Imali ekhokhwayo ukuthola umnkontilaki ingasetshenziswa ukulungisa nokubheka ogandaganda nemishini.

Abalimi abasebenzani nomnkontilaki, ngakho-ke abafundi ukuzisebenzela.

Isimo sezulu esomile ezindaweni eziningi lapha kithi senza ukuthi isikhathi sokulima, sokutshala, sokuvuna simfushane, kaningi umsebenzi awenzeki ngesikhathi esifanelekile bese umlimi ulahlekelwa umvuno wakhe (ukutshala nokufafaza umuthi emva kwesikhathi).

Umnkontilaki uhola ngehektheli elilinywayo, akaholi maqondana nobuhle bomsebenzi wakhe - noma umlimi engatholi inzuzo, umnkontilaki uyalithola iholo lakhe.

Kukhona abalimi abamnyama abanekhono ukulima futhi abanempahla. Laba balimi bafanele bakwazi ukuqasha amasimu abanye abanini bamapulazi abangafuni noma abangakwazi ukulima. Ngokwamanje amapulazi amaningi alinywa ama-agribhizinisi, ngakho-ke abanye abalimi abamnyama abanekhono abakwazi ukwandisa umsebenzi wabo wokulima.

Lapho kukhona abalimi abangenayo imishini, kuthiwa ukuthi bazokwazi ukuthola inzuzo ekwanele ukuzithengela imishini. Kodwa lokhu akwenzeki - inzuzo etholakalayo ekulimeni kokudla okuzinhlamvu incane kakhulu nabankontilaki nabo banciphisa inzuzo.



Thina sithini?

Bonke abantu abasebenza ekulimeni bafanele basebenzane ukuthuthukisa abalimi. Abalimi bafuna ukuzisebenzela, abafuni ukulinyelwa ngabanye.

Nikeza umlimi ithuba lokuqala ukulima ngalokhu okukhona - ukuqala ngezimpahla ezincinci endaweni encane akulethi ingozi enkulu. (Khumbula ukuthi umuntu ofuna ukulima endaweni yakhe usuphilile kuleyo ndawo ngokwamanje. Uma ekwazi ukuthola inzuzo encane nje ngaphezu kwaleyo ebephila ngayo, kungamsiza kakhulu. Ngokusebenza ngokukhuthala lowo mlimi uzokhula ekulimeni).

Ungacindezeli umlimi ukuqasha umnkontilaki, kungcono ukumsiza ukulungisa imishini yakhe nokuzilimela ngalokhu akunakho - mhlawumbe kuzoba ngcono aqashise amasimu engakwazi ukuwalima.

Ukusebenza nomuntu onolwazi (mentor) kuzosiza kakhulu - kodwa kufanele umfundisi akhethwe ngokuqaphela! Kufanele abe umuntu okhuthele ofisa ukusiza umlimi ukuthuthuka - ozothatha isikhathi ukunikeza ulwazi nekhono nokumsekela. Kufanele bahlangane bakwazi ukusebenzana ngendlela efanelekile.

Nikeza abalimi imininingwane futhi ungathathi izinyathelo ngaphandle kokuhlangana nabo. Kushiwa ukuthi - asifuni lutho ngaphandle kwethu-, nalapha kufanele kubenjalo.

Ukusekela abalimi ngokuhlola nokunquma zonke izimpahla zabo epulazini, amasimu, ogandaganda, imishini, izimfuyo, izikwenetu, ezinye izingcebo, njll. Kufanele baqonde kahle ukuthi kusetshenziswa kanjani ekulimeni. Isibonelo: umlimi uzodinga amakW (amandla) amangaki ukulima amasimu athile?

Qinisa ukuthi umlimi engene kuphrogramu elizomfundisa elizomthuthukisa. Ukuba umlimi wezomnotho ngokugcwele kuthatha isikhathi, futhi kukhona eziningi izinhlangano ezikwazi ukusiza ngokuthuthukisa abalimi.

Hlola isimo sokuqeqesha okunikezwayo. Kukhona abafundisi abarejestiwe abangenzi umsebenzi omuhle ngoba nabo abanobungcweti bokusebenza epulazini (awungeke ufunde ukulima ngokuthola ulwazi ezincwadini kuphela!).

Qinisa ukuthi ungaqali ngephrojekte elikhulu kakhulu. Abalimi abasakhulayo badinga isikhathi nokusekelwa, uma iphrojekte likhula kakhulu, izinto ziyasangana bese konke kushona phansi. Kungaba kuhle ukuthi usekela abalimi abangu-50 noma ngaphezulu (ekuqaleni), kodwa kaningi lokhu kushona phansi ngoba azikho izandla ezikwanele zokwenza umsebenzi. Kungcono ukuqala ngabalimi abangu-15 - 20 bese inani linganda njalo ngonyaka.



<fn>PulaImvula.TopSoilMaize.2009-02.zu.txt</fn>
Topsoil (Maize) Zulu

Umhlabathi ongaphezulu - ukulondoloza ingcebo eyigugu elikhulu

Instructions:

Folio strap: Ukulondoloza umhlaba

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi

Photos: Topsoil

Exploding quote: "Umhlabathi uyifa lobuntu nelabo bonke abantu besizwe abanenhlanhla ukuthi: umhlaba ngowethu. Umhlabathi uyimvelo wazo zonke izinhlobo zokudla futhi udale umsebenzi wokulima. Umhlabathi wakheke kancanekancane ngeminyaka neminyaka eminingi, ungalahleka masinya, futhi lapho usulahlekile, ayikho into ekwazi ukungena endaweni yawo. Ngakho-ke, thina esingabantu sinesibopho sokulondoloza leli gugu lethu ngokukhuthaza njalonjalo, sokulisebenzisa ngendlela efanelekile, ukuze sizokwazi ukwakha izwe eliphilile ngoba izwe eliphilile lingakhwa kuphela ngomkhiqizo ovela emhlabathini ophilayo." - JC Ross.



Umhlabathi wakheke kancanekancane ngeminyaka neminyaka eminingi, ungalahleka masinya, futhi lapho usulahlekile, ayikho into ekwazi ukungena endaweni yawo.



Ekwemveleni ayikho into engashintshi. Konke okwenzekayo, njengokuguguguleka komhlabathi, kwenze ukuthi kwakheke umhlabathi ovela ematsheni. Kufanele kodwa sihlukanise izindlela zokushintsha nesikhathi sithatha sokwenzeka ngokwemvelo nalezo izindlela ezenzeka ngoba umuntu ungenisa isandla sakhe. Ukwakhiwa komhlabathi ngokwemvelo kuthatha iminyaka eyinkulunkulungwane, kodwa umuntu uyakwazi ukudiliza konke lokhu ngosuku nje lapho engasebenzisi umhlabathi ngendlela efanelekile nokulima ngendlela engahambelani nomthetho wokulima olondoloza umhlabathi.



Inzuzo evela ukuphatha ukuguguleka komhlabathi ngendlela efanelekile

Ukuphatha ukuguguleka komhlabathi ngendlela efanelekile kuletha usizo kumnini wepulazi nabo bonke abantu emhlabeni jikelele - kulethela umnini ukulondoloza umhlabathi nomswakamo (amanzi) phakathi emhlabathini, kulabanye kusiza ukuthi imifula ingemukise impahla zabo, ukuthi amanzi asemifuleni ayakhanya futhi nokuphepha umhlaba jikelele.



Umphumela wokuguguleka komhlabathi

Ukulahlekelwa komhlabathi nomvundo wawo.

Ukulahleka kwamanzi agelezayo angasetshenziswa.

Ukonakala kwamasimu nomhlabathi ongenamandla ukukhiqiza ukudla.

Izikhukhula (zamanzi amaningi) nokoma kakhulu.

Ukwehla kwenani lokuthengisa umhlaba.

Ukwehla kwenani lenzuzo ekulimeni.

Amasimu angasalinywa, ayekiwe.

Izitshalo ezingamili kahle.

Amanzi angakwanele.



Izinhlobo zoguguleka komhlabathi

Kukhona kakhulukazi izinto ezinto ezintathu ezidala ukuguguleka komhlabathi: amanzi, umoya nesithwathwa. Lapha eNingizimu Afrika sibhekene kakhulu nokugugula kwamanzi, bese sibheka ukugugula komoya. Ukuguguleka komhlabathi ngamanzi kwenzeka ngezindlela ezimbili: ukugezeka komhlabathi ongaphezulu nokudala amadonga.



Ukugezeka komhlabathi ongaphezulu

Ngokwejwayelekile, umhlabathi lapho kuzotshalwa khona wayelungiswa kahle, wayecoliweyo wayebusheshelezi, wayeqekile. Ngokwamanje sesisebenzisa indlela ebizwa ngokuthi (minimum till) - umhlabathi awusalungiswa ngendlela ejwayelekile ukuvimba ukulahleka komhlabathi ongaphezulu. Isikhathi sokutshala futhi yisikhathi semvula eningi. Lapho imvula ina kakhulu kulo mhlabathi olungisiwe umhlabathi uvama ukucina, kodwa kaningi kuzobakhona izinhlamvu ezincane zomhlabathi ezizogezeka zihambe namanzi. Emva kokuqala ukuna, amanzi amaningi kakhulu aqala ukuhlangana bese ayageleza lapho kukhona ukwehla ahambise umhlabathi nokunye okusemhlabathini kwemuke. Lokhu kungenzeka kuqhubeke ngesikhathi eside kungabonakali kalula. Ekugcineni umlimi uzobona nje ukuthi sekulahleka umhlabathi ongamathani amaningi njalo ngonyaka.



Ukudaleka kwezindonga ekugugulekeni komhlabathi okufana neminwe

Kaningi amasimu awalingene, awabushelezi - amanye asekukhuphukweni, amanye asekwehleni, futhi isimo somhlabathi asifani kuzo zonke izindawo. Amanzi avama ukuhlangana ngaphansi kwalezo zindawo eziphakeme, bese kudaleka imifudlana emincane ekhulayo njalo. Lapho ukwehleka kusendaweni eyehleka ngobude, lama fudlana ayahlangana adala imisele engafanekiswa ngemigatsha yemithi - bese kudaleka izindonga ezinkulu.

Lapho amanzi aqala ukugeleza emseleni othile, amandla alawo manzi ayanda bese ukuguguleka nakho kwanda kakhulu. Lapho ukuguguleka okufana neminwe sekufike lapho imisele edalekile ingasakwazi ukulungiswa sekufike ekugugulekeni okufana neminwe. Lokhu ukwanda kwemisele okwenzeka masinya kungalimaza umhlaba omkhulu futhi awungeze ukwazi ukuqhubeka ukulima kulezo zindawo.

Izizukulwane zethu zakusasa zithemba ukuthi thina sizolondoloza umhlabathi ukuze zona zizokwazi ukukhiqiza ukudla. Ngokuphatha umhlabathi ngendlela efanelekile singaqinisa ukuthi umhlaba usazosetshenziswa kusasa nakusasa.





<fn>PulaImvula.Track.2010-01.zu.txt</fn>
Track (Maize) IsiZulu

Izilinganiso ezifuna ukukhombisa umphumela walokhu okutshaliweyo; izinsuku zabalimi ezisaqhubeka

Instructions:

Folio strap: Iphrogramu Lokuthuthukisa Abalimi

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi



IPhrogramu Lokuthuthukisa Abalimi liqonde ukumisa nokuphatha izindawo lapho linezilinganiso ezizama ukukhombisa abalimi imiphumela yezindlela ezahlukene zokulima, njengokulungisa umhlabathi ngendlela efanelekile, umanyolo ofanelekile, ukukhetha izinhlobo zezitshalo, ukuphatha ukhula nezifo nokuvuna.



Izilinganiso ezizama ukukhombisa (demonstration trials)

Besikwazi ukuvusa izindawo ezingu-46 zezilinganiso ezizama zokukhombisa eziphathwa yiphrogramu lethu. Lezi zilinganiso ziqonde ukukhombisa izindlela zokulima ezifanelekile - ukuthela umanyolo noma ukungatheli, inani lezimbewu: ziningi kakhulu noma zincane kakhulu, ukubulala ukhula noma ukungabulala. Kakhulukazi kusiza abalimi ezindaweni ezithile futhi abangafundile, lezi zilinganiso zibakhombisa izindlela zokulima ezifanelekile nangesikhathi esifanelekile.



Izinsuku Zabalimi

Izinsuku zabalimi zinikeza ithuba kubo bonke abasebenza ekulimeni ukufundisa nokuxoxana nabalimi. Kulezi zinsuku zabalimi kukhona abasebenzi bethu, nalabo abamele izinkampani ezinikeza impahla zokulima, ama-agribhizinisi, inshuwalense, ababolekisa izimali, njll. Ngalo nyaka besinezinsuku zabalimi ezingu-65 - inani labalimi abaye kulezi zinsuku liqale ku-8 laya ku-250!

<fn>PulaImvula.TractorsMaize.2009-03.zu.txt</fn>
Ogandaganda (Ummbila) IsiZulu

Ogandaganda - izinkabi ezisebenzayo ngokwamanje

Instructions:

Folio strap: Ukuhlalisa

Byline: UWillie Kotze, umhlanganisi wokuqeqesha wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi

Photos: Photo 1 - Ibhetri elingabhekwe neze

Photo 2 - Izintambo zikagesi ezigcwele uwoyela

Photo 3 - Idifi elingenawoyela

Photo 4 - Hlanza amafiltiri njalonjalo

Photo 5 - Uwoyela okusephayiphini lerediyetha

Photos 6 - Amapheneli aboshwe ngocingo

Photo 7 - Ibande lefeni elingaqondanga



Isikhathi sehlobo sokusebenza ukukhiqiza sicishe sigcine ezindaweni eziningi, futhi ogandaganda basebenze kakhulu ukuqinisa ukuthi uzothola umvuno. Sekuyisikhathi sokubheka leyo mishini ukuqinisa ukuthi iyokwazi ukukusebenzela futhi ngonyaka ozayo.



Uhlelo olupholisayo

Qinisa ukuthi azikho izindawo ezivuzayo kumaphayiphi naseduze kwephampi.

Bheka ukuthi amaphayiphi amanzi asaqinile ngoba avam ukuthamba lapho kuchitheka uwoyela kuwo.

Bheka isivalo serediyetha ukuthi sisavala kahle. Lapho ubona ukuthi amanzi mancane kodwa awutholi enye indawo evuzayo, kangab leso sivalo esivuzayo - faka esisha.

Kubalulekile ukuthi ukhokhe wonke amanzi ezakheni ezipholisayo njalo ngonyaka bese uthela i-anti-freeze elisha. Kumbula ukuthi ubusika buyasondela, ngakho-ke kubalulekile ukuthi kubekhona i-anti-freeze elisha.

Qinisa ukuthi uthenga i-anti-freeze elifanelekile, futhi ungahlanisi izinhlobo ezinombala ohlukene ngoba azifani.

Qinisa ukuthi amabhande efeni asaphila kahle. Hlola futhi ukuqinisa kwebhande. Uma kukhona amabhande amabili bese elilodwa livelelwa ingozi, ubofaka amabili amasha ukuze asebenzane ngokufana.



Uhlelo lwedizili

Hlola ukuthi azikho izindawo ezivuzayo usuke ethangini uze ufike lapho idizili ingena kuma-injektha.

Qinisa ukuthi ithangi liyakhanya, hlola futhi ukuthi ifiltiri elingaphakathi lisaphila.

Faka amafiltiri amasha edizili kuzo zonke izindawo.

Hlanza i-trap elibamba amanzi. Kubalulekile ukuthi ithangi ledizili lihlale ligcwele ngoba uma kukhona umoya ethangini, uphenduka ube amanzi. Lawo manzi angalimaza iphampu lama-injektha.



Uhlelo lokugcoba

Qinisa ukuthi uyazi ugandaganda wakho ufanele seviswe nini - kungaba isikhathi sokushintsha uwoyela nokufaka ifiltiri elisha.

Uma kuyisikhathi sokushintsha uwoyela wedifi negebhoksi, khumbula ukushintsha nalawo mafiltiri (khumbula ukuthi uhlelo wehayidroliki usebenzisa lowo oyela futhi, ngakho-ke hlola ukuthi azikho izindawo lapho ezivuzayo).

Lapho uphinda udumisa ugandaganda, hlola ukuthi akuvuzi ini uwoyela lapho ufake ifiltiri khona noma esivalweni sesampi.

Bheka zonke izindawo lapho kungavuza khona uwoyela - faka amasili amasha uma kudingeka.

Faka igrisi kuzo zonke izindawo (esondweni lokushayela nezinye izimbotshwana).



Amafiltiri ahlanza umoya

Hlola amafiltiri omoya - asaphila na futhi ayakhanya - faka amasha uma kudingeka.

Hlola amaphayiphi lapho umoya uhamba khona, qinisa onke amaklampu.



Uhlelo lukagesi

Ibhetri - ibhetri lifanele likhanye lonke. Qinisa ukuthi kukhona amanzi akwanele, uma angaphansi thela amanzi ebhetri (ungawathola esitolo esithengisa amabhetri). Khumula izintambo zebhetri uzihlanze. Buyisela izintambo uzibophe kahle bese ufaka kancane igrisi lapho ziboshelwa khona ukuvimba ukuthomba kwe-esidi. Hlola ukuthi intambo eboshelwe enjinini naleyo eboshelwe kustata ziqinile.

Qinisa ukuthi izintambo zikagesi azinegrisi nowoyela futhi ukuthi zembeswe kahle zonke izindawo (lokhu kuzivikela ukushisa, ukuhuzuka namanzi).

Qinisa ukuthi zonke izibanyana ezikhombisa ingozi namageji kusebenza kahle - lapho uthinta isikhiye sokudumisa, zonke zifanele zikhanye. (Izibanyana zikawoyela ne-altheneyitha zifanele zikhanye lapho uthinta isikhiye, zifanele zicishe lapho injini iduma - ezinye izibanyana zizokhanya lapho kukhona inkinga endaweni ethile).

Hlola onke amafiyuzi njalonjalo.



Amathaya

Amathaya afanele aphile kahle sonke isikhathi - akufuneki kubekhona iziklewu, izindawo ezisikiwe nezimankumbu.

Hlola ukuthi ukufuthwa kufanelekile futhi qinisa ukuthi ukulinganisa kwamanzi nomoya kumathaya angemuva kuqondile.

Bheka izinyathelo zamathaya ahambisa umshini - lapho abushelelezi angeke akwazi ukubamba nokudonsa kahle.

Hlola ukuthi izinyathelo zawo onke amathaya aqondene ukuya phambili.



Izakhi zokushayela

Izakhi zokushayela zikagandaganda zinomsebenzi omkhulu, ngakho-ke kukhona eziningi izinto ezingadleka masinya. Kubalulekile ukuthi amabhushi, amabheringi nebhokisi konke kuphilile. Lapho kukhon izakhi ezidlekile kungenza ukuthi ugandaganda ungahambi ngokuqonda emgwaqweni - lokhu kungadala ingozi ngoba umshayeli akanamandla ukuphatha ugandaganda kahle, futhi kudala ukudleka kwamathaya.



Amapuleti avikelayo

Kukhona amapuleti athile avikelayo kugandaganda (umbala wawo avama ukufana nombala kagandaganda). Umsebenzi wala mapuleti kungukuvikela umshayeli nezakhi ezigijimayo. Kaningi la mapuleti ayaqeka, nesinye isikhathi awasekho. Kubalulekile ukuwaqinisa kugandaganda, kubuyisela lawo engekho nokuhlola ukuthi amabhawuti abambayo abopheke kahle.



Umgoqo odonsayo

Izakhi lapho kufakwa nokuboshwa khona eminye imishini edonswa ngugandaganda zifanele zihlale ziqinile. Sebenzisa amapini afanelekile ngobukhulu lapho kudonswa ezinye izinto ngoba azifani ngokusinda - amapini amancane athatha konke ukusinda kwalokhu okudonswayo, futhi ngiwo odwa abambe umgoqo odonsayo. Izingozi eziningi zidaleka lapho lezo zakhi zingabhekwa kahle.

<fn>PulaImvula.Training.2008-07.zu.txt</fn>
Training Zulu

Ukuqeqesha ngoAgosti 2008



Instructions:

Folio strap: Ukuqeqesha

Iviki

Isifundo

Ulimi

Indawo

Umqeqeshi



28 July - 1 August

Isifundo sokulungisa injini

Setswana/isiZulu

EBronkhorstspruit

EMpumalanga

UIsrael Mokoto





Isifundo sabalimi sokukhiqiza ubhekilanga

Sesotho

EFreyistata

UAndrÃƒÂ© Malan





Isifundo sabalimi sokulondoloza imishini epulazini

IsiXhosa

EEastern Cape

UColin Emms



4 August - 9 August

Isifundo sabankontilaki

Sesotho

EWelkom

EFreyistata

UDanie van der Berg





Isifundo sokukhiqiza ummbila sabesebenzi basemapulazini

Sesotho

EAssisi

EFreyiistata

UIsrael Mokoto





Isifundo sokulondoloza imishini sabasebenzi basemapulazini

IsiZulu

EWonderfontein

EMpumalanga

UMax NaudÃƒÂ©





Isifundo sokukhiqiza ubhekilanga MGK

Setswana

ERustenburg

North West

UAndrÃƒÂ© Malan




11 August - 15 August

Isifundo esiphakamileyo sabalimi abakhiqiza ummbila

IsiZulu/English

EBronkhorstspruit

Mpumalanga

UDanie vd Berg





Isifundo sokulondoloza ogandaganda nemishini epulazini

IsiBhunu

ELuckhoff

Northern Cape

UArthur Clayton





Isifundo sokukhiqiza ubhekilanga sabalimi

Setswana

ENorth West

UAndrÃƒÂ© Malan





Isifundo sokulondoloza ogandaganda nemishini epulazini MGK

Setswana

ERustenburg

North West

UIsrael Mokoto





Isifundo sabalimi sokulondoloza imishini epulazini

IsiXhosa

Eastern Cape

Colin Emms




18 August - 22 August

Isifundo sokulondoloza ogandaganda nemishini epulazini

IsiZulu/Setswana

Malekutu

Mpumalanga

Israel Mokoto





Isifundo sokukhiqiza ummbila sabesebenzi basemapulazini

Sesotho

ETheunissen

EFreyistata

UAndrÃƒÂ© Malan





Isifundo esiphakamileyo sabalimi abaphakamileyo abakhiqiza ummbila

Setswana

ENorth West

UDanie van der Berg




25 August - 29 August

Isifundo sabasebenzi basemapulazini sokulondoloza imishini

IsiBhunu

EHope Town

Northern Cape

UArthur Clayton





Isifundo sokulungisa injini

Sesotho

EFreyistata

UIsrael Mokoto





Isifundo sokuqala sokukhiqiza ummbila sabasebenzi basemapulazini

IsiZulu

EMiddelburg

Mpumalanga







Isifundo sabankontilaki

IsiXhosa

EEastern Cape

UColin Emms





<fn>PulaImvula.Training.2009-12.zu.txt</fn>
Training (Maize) IsiZulu

IGrain SA linikeza ukuqeqesha okunjani?

Instructions:

Folio strap: Ukuqeqesha

Byline: UJane McPherson, umphathi wePhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi.

Add pie charts

IPhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi liqonda ukuthuthukisa abalimi abamnyama abanekhono ukuba abalimi bezomnotho. Ukukhiqiza ukudla okunjengommbila, ubhekilanga, ukolo namabele kuhambelana nezindlela zokukhiqiza, zokumaketha, zokusebenzisa imishini nokuphatha umsebenzi wezokulima ezifanelekile.

Izinkinga ezinkulu abalimi babhekene nazo ziyalandela:

Inkinga yokungatholi inzuzo lapho kulinywa amasimu kungakwazi ukuniselwa khona (abalimi ababheka imvula kuphela - amasimu omile, uma wenza iphutha uzoshaona phansi);

Ukuswela kolwazi, kwamakhono nobungcweti;

Ukuswela kwemali yokuqala ukukhiqiza;

Ukuswela kwemishini okufanelekile; futhi

Izindaba eziqondene nomhlaba nobunini bomhlaba.



Isifundo esiyingeniso sokukhiqiza

Izifundo esizihlanganisile ngokokuqala kule phrogramu lethu yilezi: "Isingeniso Sokukhiqiza Ummbila", "Isingeniso Sokukhiqiza Ubhekilanga", "Isingeniso Sokukhiqiza Amabele", "Isingeniso Sokukhiqiza Ukolo". Kukhona amamojuli alandelayo kulezi zifundo:

Umhlabathi nesimo sezulu;

Izakhi zesitshalo;

Izidingo zokudla zesitshalo;

Ukutshala isitshalo;

Ukhula nokuphatha ukhula;

Izilokazane nezifo; futhi

Ukuphatha amarekhodi.



Lapho ungumlimi osakhulayo, sicabanga ukuthi kufanele wena uqale ngalezi zifundo ezihambelana nezitshalo ezitshalwayo endaweni lapho ulima khona. Uma ungaqali ngalezi zifundo uzohlupheka ukufunda izifundo eziphakamile bese uzobambela abanye abafundi.



Isifundo Esiphakeme Sokukhiqiza Nokumaketha Ummbila

Imininingwane yolwazi olukhona maqondana nezindlela zokwemnotho iningi kabi, ngakho-ke bekuyinkinga ukukhetha ukuthi sizofundisa ini ngoba kukhona ulwazi oluningi kakhulu. Kodwa kukhona izinto ezidingekayo esifuna ukuzifundisa kulesi sifundo. Kanjalo-ke besingakwazi ukufaka zonke izinto ezibalulekile kulesi sifundo sokuqala maqondana nokukhiqiza nokumaketha, bese sihlanganise "Isifundo Esiphakeme Sokukhiqiza Nokumaketha Ummbila". Kukhona amamojuli alandelayo kulesi sifundo:

Isingeniso - sibheka futhi isingeniso sokuqala;

Isingeniso esifundisa izindlela zokulima nokuhlakula;

Imishini nokubaluleka kwayo ekukhiqizweni ukudla;

Ukuphatha ukuvunda komhlabathi;

Ukuphatha ukhula nezifo ngamakhemikheli;

Ukuvuna ukudla okuzinhlamvu, ukuphatha nokubeka;

Ukumaketha ukudla okuzinhlamvu; futhi

Inshuwalense yemvuno nokuphatha ingozi engavela.

Isifundo Esiphakeme Sokukhiqiza Ummbila sithintana netheknoloji elihambelana nokuvunda komhlabathi nobumuncu bomhlabathi. Uma ufuna ukuthola usizo kulesi sifundo, kufanele uye kuqala kwesifundo sesingeniso, futhi kufanele ukhiqize ngokwamanje ukudla okuzinhlamvu okukuthengisayo emaketheni. Lesi sifundo asingeke sifanele umlimi olima endaweni encane.

Isingeniso: Isifundo Sokukhiqiza Ummbila seZiphathimandla Eziqobelelana Nolwazi

Kukhona eziningi iziphathimandla eziqobelelana nolwazi ezisebenzela iminyango yeZokulima ehlukene futhi bafanele banikeze ulwazi nokusekela kubalimi. Ngokwaleka, iziphathimandla eziningi azikaqeqeshwa kahle futhi azinobungcweti emsebenzini wokukhiqiza ukudla okuzinhlamvu. Ezinye zifundile (zinamaphepha) kodwa azizange zisebenze emapulazini - into ebalulekile kakhulu ekulimeni. Ngakho-ke sihlanganise lesi sifundo: "Isingeniso Sokukhiqiza Ummbila seZiphathimandla Eziqobelelana Nolwazi". Sesifundise lesi sifundo kaningi kuziphathimandla futhi sizame ukuzikhombisa ukuthi umsebenzi wenziwa njani epulazini - sikholwa ukuthi lokhu kuzisizile emsebenzini wazo.



Isifundo: Ugandaganda Nokuphatha Imishini

Ingxenye yezinto ebalulekile ekukhiqizweni kommbila ngendlela ezoletha inzuzo ihambelana nogandaganda nemishini. Thina sithole ukuthi isimo semishini yabalimi abasakhulayo sibi kabi - ngakho-ke singenise lesi sifundo. Kukhona amamojuli alandelayo kulesi sifundo:

Amathulusi nokuvikelwa:

Izinjini - zisebenza kanjani;

Izakhi ezihambisa amandla;

Amabheringi namasili;

Ama-V-Belt namaketanga;

Amathaya nezinyathelo zawo;

Amahayidroliki;

Ukubheka ugandaganda;

Ukuthola inkinga evelayo; futhi

Imishini epulazini.



Lesi sifundo sibalulekile kubo bonke abafuna ukuba abalimi bezomnotho - kufanele uqonde kahle ukuthi imishini yakhiwe kanjani, bese uzokwazi ukuyiphatha kahle. Ukuphatha imishini ngendlela efanelekile ngukhiye ozovula umnyango ukungena ekulimeni kwezomnotho. Awungeke ukwazi ukuvula lowo mnyango uma ungaphathi ugandaganda nemishini ngendlela efanelekile.



Isifundo Sabankontilaki

Sesitholile ukuthi kukhona abaningi abalimi abancane, kakhulukazi eEastern Cape, abangenemishini nogandaganda (Isikhimu Esikhulu Sokudla soMnyango Wezokulima eEastern Cape besisebenzisa kakhulu abankontilaki kodwa abazange basebenze kahle). Sabona ukuthi kuzosiza abakhiqizi bommbila ukubanikeza isifundo esizochaza umsebenzi wabankontilaki, kufanele kwenziwe ini, kanjani, ngasiphi isikahthi, njll. Sahlanganisa isifundo sabankontilaki esinamamojuli alendelayo:

Ukunkontilaka ekulimeni;

Umhlabathi nokubaluleka kwawo ekukhiqizweni kokudla;

Izindlela zokulima nokubaluleka kwazo ekukhiqizweni kokudla;

Ukutshala ukudla;

Ukufafaza ukubulala ukhula nezilokazane; futhi

Ukubheka ugandaganda.



Kule phrogramu yethu, asithandi ukusebenzisa abankontilaki ngoba:

Bakhuphukisa izindleko zokukhiqiza ukudla;

Kaningi umsebenzi wabalimi wenziwa emva kwesikhathi ngoba umnkontilaki unemisebenzi eminingi kakhulu; futhi

Abankontilaki bavama ukungasebenzi ngendlela efanelekile.

Kodwa, zikhona izindawo lapho abalimi balima izindawo ezincane kakhulu ukuthenga ugandaganda nemishini, ngakho-ke kudingeka abankontilaki. Sikholwa ukuthi lesi sifundo sabankontilaki, sizokhombisa abankontilaki abasebenza ezokulimeni ukuthi kubalulekile ukulima ngendlela efanelekile, ngezimiso azifanelekile, ngesikhathi esifanelekile nangemali efanelekile. Lapho umlimi engatholi inzuzo, nabankontilaki abangeke banomsebenzi nakusasa emsebenzini wabo.

Isifundo: Isakhiwo Sokusebenzisa Ipulazi Nokuhlola Izingcebo

Ngaphambi ko-1994, abaningi abalimi bebalima ezindaweni bezibizwa ngokuthi "homelands". Ngowaleka, abaningi abalimi bebangazi ukuthi kukhona izinkinga eziningi ekulimeni futhi izinhlobo zomhlabathi nezimo zezulu ezihlukene azifanelekile ukutshala izitshalo ezithile ezizoletha inzuzo. Isifundo esibizwa ngokuthi: Isakhiwo Sokusebenzisa Ipulazi Nokuhlola Izingcebo sihlanganiswe ukusiza abalimi ukuqonda ukuthi sinjani isimo sezingcebo zabo bese bazokwazi ukuzisebenzisa ngendlela ezobalethela inzuzo nakusasa ekulimeni. Ukusebenza nabalimi abangamalunga eziqumbi zokufunda iminyaka neminyaka kusikhombisile ukuthi kudingeka isifundo esinye. Sesiqale iphrogramu elisha elibizwa ngokuthi "Iphrogramu Labalimi Abaphakeme", lokhu kwenze ukuthi abahlanganisi bamaphrovinsi bakwazi ukusondela kulabo balimi abazama ukuhamba phambili. Nalapho sibonile ukuthi abaningi abalimi abasebenzisi izingcebo ezikhona ngendlela efanelekile, badinga usizo ukubheka izinto ezibalulekile ukuphumelela phambili ekulimeni. Lesi sifundo sinamamojuli alandelayo:



Isingeniso (ukuqala ukulima, izitshalo zikhula kanjani, izitshalo zingandisa kanjani, ummbila, isimo sokulima);

Ubunini nokuphatha umhlaba;

Ukuhlola izingcebo - okwezemvelo nokwemishini;

Ukuhlola izingcebo - okwezimali nokwezobuntu;

Amasu ukusebenzisa izingcebo; futhi

Izindawo nezinto ezibalulekile ukuqhubeka ngomsebenzi.



Isifundo: Ukuthuthukisa Ikhono Lokwenza Umsebenzi

Iminyango Yamaphrovinsi Yezokulima ineziphathimandla eziqobelelana nolwazi eziningi ezifundile kodwa azinalo ikhono lokwenza umsebenzi emapulazini. Ngomsebenzi wethu wokuqeqesha abalimi besisebenza kakhulu noMnyango Wezokulima futhi sabafundisa izifundo eziningi. Sicabanga ukuthi uma sikwazi ukunikeza iziphathimandla eziqobelelana nolwazi izifundo ezizobasiza ukuthola ikhono lokwenza umsebenzi, zona zizokwazi ukusiza abalimi abaningi ukuze bakhule ezomnothwini. Thina asihlanganisi abalimi neziphathimandla esifundweni esodwa, ngoba iziphathimandla zinezinhloni ukubuza imibuzo ngaphambi kwabalimi - abafuni ukuhlekwa. Izifundo zethu zisebenzisa abafundi ngemishini, kodwa sithole ukuthi kaningi bayahluleka ukulinganisa imishini ngokwabo. Ngakho-ke sihlanganise "Isifundo Sokuthuthukisa Ikhono Lokwenza Umsebenzi" esinamamojuli alandelayo:

Uhlelo lwemethriki;

Ukuqonda ukuthi indawo ukuthi;

Ukuvunda komhlabathi;

Ukulinganisa nokuphatha ipulantela; futhi

Ukulinganisa nokuphatha umshini wokufafaza.



Isifundo Sokulungisa Injini Esiphansi

Abaningi abalimi abaye esifundweni sokuphatha imishini nogandaganda bacele ukuthi isifundo esinye esizobafundisa ukuthi injini isebenza kanjani nokuyilungisa. Abaningi abalimi badliwe ngoba bona abanolwazi ukulungisa injini. "Isifundo Sokulungisa Injini Esiphansi" sinamamojuli alandelayo:

Ukuphepha namathulusi;

Izakhi zenjini;

Ukuthola inkinga;

Ukuhlubula injini nokuyilungisa yonke;

Ithesti lekhomphreshini lenjini; futhi

Iminingilizo (specifications).

Sifuna ukugcizelela lapha ukuthi lesi sifundo asiqondi ukuqeqesha (ukufundisa) umakheniki. Lesi sifundo siqonde ukufundisa umlimi izakhi senjini nokuzihlanganisa. Ukulungisa injini kuyinto efanele yenziwe umuntu oyingcweti. Ukulungisa injini noma igearbox kuyinto ebiza imali eningi - uma ungenalo ulwazi uzophinda uchithe imali uma uzama ukulungisa lezo zinto.

Izifundo Zokukhiqiza Ummbila Nebhali Ngokunisela

Lapho abantu baya kulezi zifundo, abantu bayabona ukuthi umsebenzi ufanele wenziwe kanjani, kodwa bese bayabona ukuthi kukhona ezinye izidingo. Kukhona abakhiqizi ezindaweni njengaseTaung/Hartswater abakwazi ukunisela, nakwezinye izindawo eNorth West naseFree State. Nokho izindlela zokutshala ummbila ziyafana njalonjalo, kukhona ezinye izinto ezifanele zibhekwe lapho kuniselwa. Ngakho-ke sihlanganise izifundo ezimbili: "Ukukhiqiza Ummbila Ngokunisela", "Ukukhiqiza Ubhali Ngokunisela". Lezi zifundo zinamamojuli alandelayo:

Isingeniso sokusebenzisa ukunisela nokuyingiliza kwamanzi emhlabathini;

Umhlabathi, amanzi asemhlabathini nokuvunda komhlabathi;

Amaphivoti ayindilinga - izihlelo nokuziphatha;

Ihlelo lokunisela;

Amakhemkheli; futhi

Isitshalo sommbila / sebhali esiniselwayo.

Isifundo Sokuphatha Ipulazi Ngokwezomnotho

Lapho umlimi eqhubeka eya ngokwezomnotho, ukubaluleka kokuphatha konke lokhu kuyanda ukuze kutholakale inzuzo. Sesicishe siqede isifundo esisha: "Ukuphatha Ipulazi Ngokwezomnotho" esinamamojuli alandelayo:

Isingeniso - ububanzi bokuphatha;

Isisekelo sezimali sokuphatha;

Ukuphatha ukukhiqiza;

Ukuphatha izintengo;

Ukuphatha ukumaketha;

Ukuphatha izimali;

Ukuphatha i-administreshini;

Ukuphatha izingcebo ezingabantu;

Ukuphatha umphakathi;

Ukuphatha izingcebo nempahla; futhi

Ukuphatha okujwayelekile.



Ezinye izifundo ezikhona

Uma sicabanga ngezinkinga abalimi bazibhekene nazo ngokwamanje ekulimeni, kakhulukazi abalimi abasakhulayo, sibone ukuthi kuzosiza ukubheka lezi zinkinga sasesihlanganise izifundo ezilandelayo:



Inkinga ngokungatholi inzuzo ekulimeni eNingizimu Afrika (awukwazi ukwenza iphutha lapha).

Ukuphatha Ipulazi Ngokwezomnotho;

Ukukhiqiza Nokumaketha Ummbila Okuphakeme; futhi

Isakhiwo Sokusebenzisa Ipulazi Nokuhlola Izingcebo.



Ukusweleka kolwazi nobungcweti.

Isingeniso sokuKhiqiza Ummbila;

Isingeniso sokuKhiqiza Ubhekilanga;

Isingeniso sokuKhiqiza Ukolo;

Isingeniso sokuKhiqiza Amabele;

Isingeniso sokuKhiqiza Amantongamane;

Ukukhiqiza Nokumaketha Ummbila Okuphakeme;

Isifundo Sabankontilaki Ekulimeni;

Isifundo Sokuthuthukisa Amakhono;

Ukukhiqiza Ummbila Ngokunisela; futhi

Ukukhiqiza Ubhali Ngokunisela.



Ukusweleka kwezimali zokuqala ukukhiqiza.

Ukuphatha Ipulazi Ngokwezomnotho: futhi

Isakhiwo Sokusebenzisa Ipulazi Nokuhlola Izingcebo.



Ukusweleka kwemishini okufanelekile.

Ukuphatha Kwemishini Nogandaganda Epulazini;

Isifundo Sabankontilaki Ekulimeni; futhi

Ukulungisa Injini Okuphansi.



Izindaba ezihambelana nomhlaba nobunini bomhlaba.

Ukuphatha Ipulazi Okuzoletha Inzuzo.



<fn>PulaImvula.Training.2010-01.zu.txt</fn>
Training (OPOT) Zulu

Bekunikezwa izifundo ezingakanani?

Instructions:

Folio strap: Ukuqeqesha

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi



Ngonyaka odlule bekukhona izifundo ezingu-190 futhi bekukhona abafundi abangu-3 770 learners. Izifundo ziyalandela:





Isifundo

Umsekeli



45

Isingeniso Sabalimi Abakhiqiza Ummbila

IMaize Trust



9

Isingeniso Sokukhiqiza Ummbila Seziphathimandla Eziqobelelana Nolwazi

IMaize Trust



6

Isifundo Esiphakeme Sokukhiqiza Ummbila Sabalimi Abaphakeme

IMaize Trust



6

Isifundo Esiphakeme Sokukhiqiza Nokumaketha Ummbila Seziphathimandla Eziqobelelana Nolwazi

IMaize Trust



28

Isifundo Sabalimi Sokuphatha Nokuqcina Ogandaganda Nemishini Yasepulazini

IMaize Trust



1

Isifundo Sabankontilaki Seziphathimandla Eziqobelelana Nolwazi

IMaize Trust



3

Isifundo Sokuphatha Nokuqcina Ogandaganda Nemishini Yasepulazini Seziphathimandla Eziqobelelana Nolwazi

IMaize Trust



9

Isifundo Sokuphatha Nokuqcina Ogandaganda Nemishini Yasepulazini Sabasebenzi Epulazini

IMaize Trust



13

Isifundo Esiphansi Sabalimi Sokulungisa Injini

IMaize Trust



8

Isifundo Sabankontilaki Nesabalimi

IMaize Trust



3

Isifundo Sokuthuthukisa Ikhono Lokwenza Umsebenzi Sabalimi Abaphakeme

IMaize Trust



6

Isifundo Sokuthuthukisa Ikhono Lokwenza Umsebenzi Seziphathimandla Eziqobelelana Nolwazi

IMaize Trust



6

Isifundo Sokusebenzisa Ipulazi Nokuhlola Izingcebo

IMaize Trust



6

Isifundo Sabalimi Sokuphatha Ipulazi Ngokwezomnotho

IMaize Trust



1

Isifundo Seziphathimandla Eziqobelelana Nolwazi Sokuphatha Ipulazi Ngokwezomnotho

IMaize Trust



3

Isifundo Sokugcina Imishini Ngokuphakeme

IMaize Trust



5

Isifundo Sokukhiqiza Ummbila Ngokunisela

IMaize Trust



2

Isifundo Sokuphatha Okwemishini

IMaize Trust





2

Isifundo Sabalimi Sokukhiqiza Amantongomane

OPOT



1

Isifundo Sokuthuthukisa Ikhono Lokwenza Umsebenzi Sabalimi Abaphakeme

OPOT



1

Isifundo Sokuthuthukisa Ikhono Lokwenza Umsebenzi Seziphathimandla Eziqobelelana Nolwazi

OPOT



1

Isifundo Seziphathimandla Eziqobelelana Nolwazi Sokukhiqiza Ubhekilanga

OPOT



5

Isifundo Sabalimi Sokukhiqiza Ubhekilanga

OPOT



1

Isifundo Sokubheka Nokugcina Ogandandaganda Nemishini Yepulazi



OPOT



4

Isifundo Sabalimi Sokukhiqiza Ukolo

Winter Cereals Trust



4

Isifundo Sabalimi Abakhiqiza Amabele

Sorghum Trust



1

Isifundo Seziphathimandla Eziqobelelana Nolwazi Sokukhiqiza Amabele

Sorghum Trust







2

Isifundo Semalungiselelo Sabalimi

SAB



1

Isifundo Seziphathimandla Eziqobelelana Nolwazi Sokukhiqiza Ubhali/Ummbila Ngokunisela

SAB



5

Isifundo Sabalimi Sokukhiqiza Ubhali/Ummbila Ngokunisela

SAB



2

Isifundo Sokuphatha Nokugcina Ogandandaganda Nemishini Yepulazi

SAB





<fn>PulaImvula.TrainingMaize.2009-02.zu.txt</fn>
Training Zulu



Ukuqeqeshwa ngoMarch 2009



Instructions:

Folio strap: Ukuqeqesha

Caption: Add info at bottom of table, (see training.doc for all languages)



Iviki

Isifundo

Ulimi

Indawo

Thintana nobani




9 Mashi -

13 March

Isifundo esiphakeme sabalimi abaqale ukuhambela phambili ngokukhiqiza ummbila

IsiNgisi

ENorth West

UTonie Loots





Isifundo esiphakeme sokukhiqiza ummbila sabaphathimandla abaqobelelana nolwazi.

IsiNgisi

Gauteng

UAmos Njoro





Isifundo sokuphatha imishini ephakeme

IsiNgisi

GWK

GWK





Isifundo sabalimi sokukhiqiza ukolo

IsiNgisi

EFreyistata

UJohan Kriel




16 March -

20 March

Isifundo sabasebenzi sokuphatha nokulondoloza izinto zasepulazini

IsiNgisi

EFreyistata

UJohan Kriel





Isifundo sabasebenzi sokuphatha nokulondoloza izinto zasepulazini

IsiNgisi

ENorth West

UTonie Loots





Isifundo semishini ephakeme

IsiNgisi

GWK

GWK





Isifundo semishini ephakeme

IsiNgisi

GWK

GWK





Isifundo sabaphathimandla abaqobelelana nolwazi sokukhiqiza ukolo

IsiNgisi

EFreyistata

UJohan Kriel




23 March -

27 March

Isingeniso sokukhiqiza ummbila sabasebenzi basemapulazini

IsiXhosa

EEastern Cape

ULawrence Luthango





Isifundo sabalimi ukuphatha nokulondoloza imishini

IsiNgisi

Gauteng

UAmos Njoro





Isifundo sokuthuthukisa ulwazi lwabaphathimandla abaqobelelana nolwazi

IsiNgisi

ENorth West

UTonie Loots





Isifundo sokuqobelelana nolwazi likabhekilanga

IsiNgisi

EFreyistata

UJohan Kriel




30 March -

3 April

Isifundo sokwakha ipulazi nokulakha nokuluphatha

IsiNgisi

EFreyistata

UPiet Potgieter





Isifundo sabankontilaki

IsiNgisi

EEastern Cape

ULawrence Luthango





Isifundo sokuphatha imishini ephakeme

IsiNgisi

GWK

GWK





Isifundo sokuthuthukisa ulwazi lwabaphathimandla abaqobelelana nolwazi

IsiNgisi

EMpumalanga

UJerry Mthombothi





<fn>PulaImvula.TyresMaize.2008-12.zu.txt</fn>
Tyres 1 (Maize) Zulu

Amathaya: izindlela zokuwaphatha ezizokusiza

Instructions:

Folio strap: Amathaya

Byline: Kubhalwe nguGoodyear

Photos: Part 4 pic and 11 Optitrac DT818

Use Goodyear logo



Ulwazi mayelana nokusebenzisa amathaya akho epulazini ngokufanelekile luzokusiza ngokusebenza ngaphandle kwengozi futhi luzokwehlisa izindleko nokulimala kwezitshalo nomhlabathi.



Ukushayela emapulazini kusho ukusebenza ezindaweni eziningi ezihlukene - ukulima emasimini nokudonsa inqola emgwaqeni wetiyela. Lokhu kuyahluka kodwa kukhona umlayezo obalulekile ofanele ulandelwe njalo.



Lapho sikhuluma ngamathaya kukhona izinto ezibalulekile: linganisa uhlobo lwethaya nohlobo lomsebenzi (ukusebenza odakeni, esihlabathini esithambile, njll), landela umlayezo wabakhi bogandaganda mayelana nobukhulu nohlobo lwamathaya, kakhulukazi linganisa inani lokufutha komoya maqondana nokusinda kwefulaha nendawo lapho kusetshenzwa khona.



Ngumoya phakathi kwethaya kuphela othwala omthwalo othile, futhi abakhi bamathaya njengeGoodyear bakhombisa umthwalo wethaya elithile, umfutho nokugijima ngesipidi esithile.



Linganisa umfutho (inani lokufutha) wethaya nokusinda komthwalo

Lapho ulayisha okusindayo kakhulu, kodwa awuphakamisi umfutho womoya, kuzokwenza ukuthi amathaya alimale futhi adleke masinya, lokhu kuzokwenza futhi umshini ungasebenzi ngokufanelekile namathaya azophela masinya.



Lapho kulayishwa okusinda kakhulu futhi amathaya angenomfutho okwanele, ithaya lizogobekela eceleni bese kungaklebuka amaceleni ethaya futhi kuzodleka ingaphandle lethaya lapho lihamba khona. Amathaya angu-bias noma ama-crossply avama ukugobeka emaceleni uma umthwalo usinda kakhulu nomfutho ungaphansi lapho amasondo adons ngamandla, wonke umzimba wethaya uzolimala. Ithaya elingenomfutho okwanele lingashelela erimini bese kudabuke ivelfu nalapho ithaya libamba khona esondweni kuzolimala.



Ngokunye: uma ithaya linomfutho omkulu kakhulu, liqine kakhulu, kwenza ukuthi ithaya lifane nebhamuza lihambe lithintane nomgwaqo ngaphakathi kuphela bese lidleka lapho. Lokhu kwenza futhi ukuthi lonke ithaya alithintani nomhlabathi, bese alikwazi kubamba ngamandla, lizoshelela lilimaze imisedlana futhi ligudluza umhlabathi.



Lapho kudingeka ukuthi usebenze ngogandaganda emehlelweni ugandaganda uzohamba ngokutsheka. Bese kufanele uphakamise umfutho esondweni langemuva elihamba ngenzansi nge-30% - lapho ujika uphenduka, kufanele uphakamise umfutho komabili amathaya angemuva

Kubalulekile ukukhumbula ukulinganisa umfutho maqondana nesimo somsebenzi, njengokudonsa inqola noma omunye umshini, noma uhamba ngokugijimisa emgwaqeni olitiyela.



Indlela yokuhamba kwethaya emhlabathini nokuqinisa umhlabathi

Inani lokufutha ithaya kubalulekile, kodwa ukusebenzisa ithaya elinokufutha okwehlukile kungaba nomthelelo omkhulu endleleni amasondo abambayo nokucindezela kwalo emhlabathini. Ezindaweni lapho kukhona izitshalo nezimpande ezingaphansi komhlabathi, kungabangcono ukusebenza ngethaya elibanzi elingenomfutho omkhulu kakhulu.



Lokhu kuzokwenza ukuthi umshini uzokwazi ukuthwala umthwalo ofanayo nomthwalo wethaya elincane ngobubanzi kodwa eliqinile ngomoya - lelo thaya lizovama ukunyathela imisele emhlabathini nokuqinisa umhlabathi.



Kanjalo-ke esihlabathini, ithay elibanzi elingaqini kakhulu lizobamba kangcono ngoba linendawo ebanzi lapho lingabambela khona - lihamba ngaphezu kwesihlabathi, alingeni phakathi.



Kungcono ukusebenzisa i-4 wheel-drive lapho umhlabathi ubushelelezi, kodwa ungakusebenzisa lokhu emgwaqeni olitiyela nome eminye imigwaqo eqinili ngoba kudala ukudleka okungafani kumathaya angaphambili, kwenza ukushayela kubenzima futhi kusebenzisa ezinye izakhi ngendlela echitha amandla.

<fn>PulaImvula.TyresMaize.2009-01.zu.txt</fn>
Tyres (Maize) IsiZulu

Ukubheka amathaya akho

Imilayezo:

Folio strap: Amathaya

Byline: Ibhalwe nguGoodyear

Photos: Use photos of tyres

Use Goodyear logo

Amathaya asetshenziswa emapulazini abiza imali eningi, kodwa kukhona imilayezo ebalulekile ezokusiza ukulondoloza leyo mali oyikhokhile nokwenza ukuthi amathaya asebenze isikhathi eside.



Lapho uhambisa amathaya afuthwe kakhulu noma kancane azodleka masinya, umzimba wethaya ucindizeka kakhulu bese azophela masinya - into ebiza imali eningi!

Ngakho-ke kubalulekile ukushintsha ukufutha kwamathaya maqondana nomsebenzi owenziwayo, futhi ubosheka ukufutha njalonjalo. Lokhu kufanele ukwenze kanye noma kabili ngeviki, khumbula futhi ukushintsha ukufutha kwamathaya lapho kudonswa umthwalo osindayo.

Ngaleso sikhathi hlola futhi ukuthi imisele yamathaya anjani nalapho adleke khona. Uma kubonakala inkinga, kungakhombisa ukuthi ithaya liyavuza, noma ukufutha akufanelekile, noma izakhi zokushayela azilingani kahle.

Ukuqinisa ukuthi isondo ligijima nokufutha okufanelekile kuzosiza ithaya ukubamba kahle emhlabathini, lizophila isikhathi eside, ugandaganda awungeke udle idizili eliningi futhi kuzobalula ukubona ukuthi ingozi noma ukuvuza kungavela kuphi. Khumbula ukusheka ukufutha lapho ithaya lipholile, lapho lingakahambi ngoba lapho lihamba liyafudumala bese nokufutha kuyakhuphuka.

Ukulungisa amathaya - yiya kumuntu onolwazi!

Umlayezo kaGoodyear uthi kufanele amathaya afakwe noma alungiswe ngabantu abanolwazi ngoba lo msebenzi ungaba nengozi. Isibonelo: uma ithaya lingakafakwa kahle esondweni, lapho lifuthwa kakhulu lingabhamuka ngamandla amakhulu. Futhi ithaya lingashelela esondweni lapho lidonsa ngamandla bese kudaleka ingozi ethayeni, emhlabathini nasemshinini.



Ithaya nesondo kufanele kubekwe endaweni evikelekile lapho kufuthwa umoya. Lapho kulungiswa imbobo letshubhu ubokhumbula ukuthi lingaphinde livuze kuleyo ndawo.



Lapho ithaya belihamba ngaphandle komoya noma ngokufutha okuphansi, ungabolifutha ngaphandle kokulisusa kuqala esondweni ukuze uzokwazi ukubona ukuthi alilimalanga - kungcono ukulihlolisisa kumuntu onolwazi.



Okunye okufanele ukukhumbule: njalo faka isivalwana sevelfu; ungaboshaya isondo noma ithaya ngesando lapho seligcwele ngomoya; ungabofaka itshubhu elingalingani; ungabofaka itshubhu eligobekile noma elishwabene; landela umlayezo wabakhi besondo nethaya ungaze ufake ithaya elikhulu kakhulu noma elincane kakhulu; nakanjani ungazami ukulungisa isondo elilimele ngokulishisela nokulilungisa ngezinye izindlela.



Ukubeka amathaya

Nokho abantu baseGoodyear bazama ukusebenzisa izinto ezizovimba ukudleka kwamathaya, kufanele sikhumbule ukuthi iraba liyathanda ukumunya uwoyela, igrisi, idizili namanye amakhemikheli, futhi lingalinyazwa ukushisa nokukhanya kwelanga.



Ngakho-ke, amathaya afanele abekwe endaweni epholile engakhanyi, hhayi eduze neminye imishini yokushisela (weld), amajeneratha nokunye ngoba lokhu kungadala umdabuka emathayeleni bese azofihlika lapho uphinda ukuwasebenzisa. Kanjalo, yakaza onke amakhemikheli emathayeleni emva kokufafaza umuthi.



Lapho ubeka amathaya anamasondo, yehlisa umfutho ufike ku-10 psi bese uwamisa aqondlile. Amathaya asusiwe emasondweni ungawalalisa phansi noma ungawapakisha kodwa hhayi amaningi kakhulu ngoba elingaphansi lizocindezeka.



Umshini onamasondo ufanele uphakanyiswe ukuze amasondo alenge angathinti phansi. Uma umshini usinda kakhulu, khuphula ukufutha kwamathaya nge25% futhi ungahambisa umshini kancane ngokuhamba kwesikhathi ukuze amathaya angathintani nomhlabathi endaweni eyodwa sonke isikhathi.

<fn>PulaImvula.Value.2008-09.zu.txt</fn>
Value Zulu



Izinto ezingashintsha inani lentengo yomhlaba wokulima



Instructions:

Folio strap: Izindaba zezomhlaba

Byline: Imininingwane ithathwe kumenyuwali yeAgribusiness Management



Ngokwejwayelekile nangokwemvelo inani lentengo belihambelana namandla walowo mhlaba ukukhiqiza ukudla ekulimeni. Ezindaweni ezisemaphandleni abalimi basalandela leso simo esithi, uma umhlabathi uvundile ukhiqiza ukudla okuningi sizokhokha intengo ethile.



Ukwehla nokukhuphuka kwenani le-interesti nakho kunomthelelo ngoba abaningi abalimi balima ngemali ebolekiwe. Ukungenisa imali ukwakha izindlu nokunye epulazini nakho kwenza ukuthi inani lentengo lamapulazi lishintshe.



Uma ungumnini womhlaba wokulima, inzuzo ingatholakala ngezindlela ezilandelayo:

Umnikazi yena angakhiqiza (angatshala, angalima) izinto ezidingekayo;

Ungaqashisa umhlaba onamasimu noma amadlelo bese kulima abanye abalimi; futhi

Ungangena esivumelwaneni nabanye abalimi ukusherisha umkhiqizo.



Ukuthola inzuzo lapho ungumnikazi womhlaba kuhambelana nezinto ezimbili:

Ukusebenzisa umhlaba ukukhiqiza ukudla esikhathini esimfushane njengokuchazwe phezulu;

Inzuzo izotholakala emva kwesikhathi eside ngoba kuhambelana nokukhuphuka kwentengo yomhlaba ngokuhamba kwesikhathi.



Inzuzo ezotholakala emva kwesikhathi eside nayo ihambelana nenani lomkhiqizo ongatholakala epulazini elithile, kodwa nalokhu kuyehla kuyakhuphuka ngokuhamba kwesikhathi. Ngokwejwayelekile intengo yamapulazi ikhuphukile ngokuhamba kwesikhathi futhi sekuyakhanya ukuthi umhlaba ovundile okhiqiza kahle usezandleni zabantu abancinci. Lokhu kwenza ukuthi kunzima kubalimi abasha abafuna ukungena ekulimeni ukuthola indawo yokulima masinya nokuyibhadala ngenzuzo engatholakala. Lokhu kodwa kuyehluka uma umhlaba ungatholakala ngegranti (LRAD), noma otholiweyo njengefa, noma ngemali ebolekiwe ngentelo (interest) engaphansi (njengokwenzekayo kwamanje ngohlelo olusha olubekwe etafuleni nguMnyango weZemiHlaba olubizwa ngokuthi Proactive Land Acquisition Scheme (PLAS).



Ukuqasha umhlaba sekushintshile ngokwamanje, bekuyindlela yabalimi abaqalayo yokungena ezokulimeni kodwa manje sekuyindlela yabalimi bezomnotho ukuthola omunye umhlaba ukuze bathuthukise ukulima kwabo. Kufanele sicabange kahle ngalokhu ngoba kukhona umhlaba omkhulu osezandleni zomuzi wonke ongasetshenziswa, kanjalo kukhona abalimi abaningi abanekhono lokulima abadinga omunye umhlaba ukulima ngendlela ezoletha inzuzo. Ukuqasha kunikeza abalimi ithuba lokukhulisa umsebenzi wabo kodwa akudingeki imali eningi ehambelana nokuthenga nokuba umnikazi womhlaba.



Khumbulani: Zikhona izindlela zokungena ekulimeni ngaphandle kokuba umnikazi womhlaba, ungaqasha ipulazi. ungasebenzisa umhlaba womuzi wonke noma ungasherisha lowo mhlaba nabanye abalimi.

<fn>PulaImvula.Vat.2010-04-01.zu.txt</fn>
VAT (Maize) IsiZulu

Intelo ebizwa ngokuthi iVAT - kufanele urejiste?

Instructions:

Folio strap: IVAT

Byline: UJane McPherson, umphathi wePhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi



Ngeminyaka emine edlule sibhale kaningi ngendaba yeVAT. Kodwa sesiyabona ukuthi abekho abalimi abaningi abarejestile.



Kuzongisiza kanjani uma ngirejista?

Izindleko zokuqala ukulima ziningi, ngakho-ke abalimi bafanele bazame ngazo zonke izindlela zokunciphisa lezo zindleko. Ukurejestela iVAT kuyingxenye yezindlela zokunciphisa izindleko.

IVAT libekwa kuzo zonke izinto ezidingekayo ukulima - izimbewu, umanyolo, amakhemikheli, ukulungisa imishini nokuziphatha, njll. Lokhu kufika ku-14% kwezindleko. Uma ukhokha R4 000 ehektheleni elilodwa olilimayo, kusho ukuthi ukhokha R560 leVAT. Uma urejestile uzokwazi ukuyithola leyo mali kuSARS. Ngokwamanje leyo mali ingaphezulu kwenzuzo abalimi abayitholayo ehektheleni elilodwa. Uma awurejestanga awungeke uthole leyo nzuzo ekulimeni kwakho.

Kungani abalimi bangafuni ukurejesta?

Ukudingeka ukuphatha amarekhodi ezingeniso nazezindleko kuyingxenye yezizathu zabalimi zokungarejesti ngoba bese bayesaba ukuthi iSARS lizokwazi ukuthi bahola malini futhi lizokwazi ukuhlola amarekhodi abo. Uma uneqiniso lokuba umlimi wezomnotho, kubalulekile ukuphatha amarekhodi amahle. Kufanele wazi ukuthi izindleko zakho zingakanani, inzuzo ingakanani futhi iyaphi leyo mali.

Kaningi abalimi babalekela intelo, abasho ukuthi bahola malini. Basebenza ngekheshi bese abukho ubufakazi obubhalwa phansi. Lokhu akusiyo indlela yokusebenza efanelekile. Kukhona izizathu ezimbili. Ngokokuqala, kungaphandle komthetho wezwe ukunganikezi iSARS imininingwane yezimali zakho. Ngokwesibili, awungeke ukwazi ukuthatha izinyathelo ezifanelekile maqondana nebhizinisi lakho lokulima uma ungenawo amarekhodi akhombisa imininingwane yezimali zakho. Khumbulani ukuthi njalonjalo thina sisebenzisa izinto ezinikezwa ngugavumente, kanjalo-ke kusemahlombeni ethu ukunikeza izimali ezidingekayo. Asikwazi ukubalekela leyo ntelo kodwa sidle inzuzo evela lapho futhi. Khumbulani futhi ugavumente usebenzisa leyo ntelo ukukhokhela ukwakha imigwaqo, izikole, izibhedlela, amaphoyisa, njll.

Uma unesiqiniso sokuba umlimi wezomnotho, rejestela iVAT neIncome Tax.

<fn>PulaImvula.Voice.2009-11.zu.txt</fn>
Izwi (Ummbila) (960) IsiZulu

Ukuphakamisa izwi emhlanganweni wabakhiqizi



Instructions:

Folio strap: Iphrogramu lokuthuthukisa abalimi.

Byline: UJane McPherson, umphathi wePhrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi



Ngesikhathi seNAMPO 2009, ingxenye yamalunga e-250 Ton Club nabanye abalimi abasathuthukile ngale phrogramu bamnywe emhlanganweni. Besicabanga ukuthi isikhathi sesifikile ukuthi abakhiqizi abamnyama abasathuthukayo baphakamise izwi labo baxoxe ngezinto ezibalulekile kubo.

Ngo-8 Septhemba 2009, kwakukhona umhlangano nalabo balimi abakhethiweyo ngoMeyi, izinto ezilandelayo zokuxoxwa ngazo zibekwe phansi:

Ukutholakala kwenzuzo ngokutshala ukudla okuzinhlamvu;

Ukwabelwa komhlaba;

Ukuboleka imali yokukhiqiza; futhi

Umsebenzi kagavumente ekuthuthukisweni kwabakhiqizi;

Umcako namafosfati;

Ukuvusa nokulungisa umsebenzi wemishini ekulimeni; futhi

Inshuwalense yokuqala ukulima.



Ukutholakala kwenzuzo ngokutshala ukudla okuzinhlamvu

Kukhona umbuzo omkhulu obalulekile ofanele obuzwe yithina lapha eNingizimu Afrika - sifuna ukukhiqiza ukudla okwanele thina lapha, noma sifuna ukubhekana nengozi yokuthola ukudla phesheya? Ukuthola inzuzo ngokulima ngokudla okuzinhlamvu kucindezelekile kanjalo cishe abalimi abasakwazi ukuphumelela manje nakusasa. Abalimi baphakamise okulandelayo okungaba izizathu zale nkinga:



Inkinga esinayo

Umxazulo ongenzeka



Abakhiqizi lapha eNingizimu Afrika balima bavama ukuima ezindaweni ezomile, manje sebancintisana nokudla okuzinhlamvu okuvela phesheya. Kaningi lokhu kudla kutshalwa ezindaweni ezinezulu elihle, futhi abanye abalimi basekelwa ngugavumente wabo.

INingizimu Afrika ayifanele ivumele ukuthi "kulahlwe" ukudla lapha okuvela kwamanye amazwi athuthukile.





Ukuthutha ngomgwaqo idulile futhi uhlelo lwezitimela alusebenzi kahle.

Uhlelo lokuthutha ngesitimela lufanele luvuswe.



Azikho izintelo zokudla okuvela phesheya ezivikela abakhiqizi abalima lapha.

Izintelo zokudla okuvela phesheya zifanele zingeniswe ukuvikela abalimi bethu.



Ngeminyaka emihle sinomvuno wommbila omkhulu kakhulu, manje azikho ezinye izitshalo ezingatshalwa ezizolethela abalimi inzuzo - amabele, ubhekilanga nosoya nakho kukhiqizwa kakhulu, intengiso yokolo iphansi kakhulu, abalimi abakwazi kutshala ukolo lapho kulinywa amasimu abhekene nemvula kuphela.

Kufanele kungeniswe ihlelo elingabizwa ngokuthi "ukushintsha amadlelo". Lokhu kusho ukuthi emasimini ampofu akufanele kutshalwe ukudla, kufanele kutshalwe utshani ukuze kukhiqizwe inyama.







Amamakethe okudla okuzinhlamvu afanele andiswe.



Izindlela ezinsha zokulima netheknoloji kwenze ukuthi kuvunwe ukudla okuningi manje sekukhona ukudla okuningi kakhulu.

Abalimi bafanele basebenzise izindlela zokwehlisa izindleko njengokusebenzisa i-"no-till".



Kukhona isikhala esikhulu ngaphakathi kwenani lentengiso elitholwa ngumlimi nenani elikhokhwa ngumthengi esitolo - uma umuntu ongaphakathi ethatha inani elingaphanzana bobabili, umlimi nomthengi bazosizwa.

Imininingwane maqondana nalokhu kufanele kutholakale kalula ukuze bonke abasehlelweni sokukhiqiza nokuthenga ukudla banolwazi.



Izindleko ezibi zokuqala ukulima.

Lapho kwenzeka ukuvumalana ukuqamba izinto ezimbi maqondana nentengiso kufanele kuhlolwe kahle.



Intelo enkulu lapho kubolekwa imali.

ILand Bank lifanele linikeze intsheleko ngenani lentelo elingaphansi.



Intengiso yokudla ingaphansi kakhulu.

Ibhonasi lingakhokhelwa umvuno wabalimi abasakhulayo. Lokhu kungaklomela labo abasebenze ngokukhuthala.





Ukwabelwa komhlaba

Eziningi izindawo ezabeliwe zilahlekile, azikhiqizi lutho - eziningi izizamo zishone phansi.



Inkinga esinayo

Umxazulo ongenzeka



Izindlela zokukhetha.

Izindlela zokukhetha zifanele zihlanganise ukuqeqesha ekulimeni komlimi othile nolwazi lwakhe.



Ubufakazi obudingekayo obukhombisa ulwazi lwaloyo ofuna ukusizakala.

Phakamisa (azisa) indlela yezinhlangano ezithenga nezithengisa izimpahla lapho kukhethwa ozosizakala nokusekela labo abakhiqizayo.



Ukusekela labo abanikezwe ithuba.





Abasebenzi baseMnyango Wezindaba Zezomhlaba abazi lutho ngezindaba zokulima.





Abantu basepolitiki abaqondi kahle ukuthi kwenzekani ekulimeni.





Kuthatha isikhathi eside sokunikeza umphumelo - amadili amaningi ayalahleka.

Izindlela zokuphatha lezi zindaba zifanele zilungiswe futhi ziphathwe ngabantu abanolwazi.



Kuthatha isikhathi eside sokuthola imali.

Izindlela zokuphatha lezi zindaba zifanele zilungiswe futhi ziphathwe ngabantu abanolwazi.



Imithetho yokuphatha lezi zindaba zishintsha njalo.

Okufundiwe kufanele kusetshenziswe.



Ukuba nomhlaba kuphela akusizi ekugcineni.

Kukhona ezinye izidingo njengezimfuyo, imishini nesikwenetu esidingeka ekuqaleni.





Isikwenetu sokukhiqiza

Abalimi bezwa ngathi bona basezandleni zalabo abatsheleka imali abafuna ukuthola inzuzo kuphela:



Inkinga ezinayo

Umxazulo ongenzeka



Abakhiqizi bajahe kakhulu ukuthola intsheleko bese bakhohliwe ukuthi abanamandla noma izimpahla zokulwa nenani lentelo nenani lezindleko zokuqala ukulima.

ILand Bank lifanele linikeze abakhiqizi ngokuqonda ukuze bakwazi ukulwa ngenani lemali ebizwayo.



Abakhiqizi abasekelwa futhi abanikezelwa ulwazi mayelana nokumaketha ukudla kwabo okuzinhlamvu.

Abakhiqizi badinga umlayezo oqondile mayelana nemakethe lokudla okuzinhlamvu.



Izinhlangano ezitsheleka imali eziyithole eLandbank naseIDC abatholi inzuzo evela kwenani lentelo elehlile.

Kufanale kubekhona ukukhanya okungcono maqondana nenani lezintelo.



Intsheleko ivama ukuvunyelwa emva kwesikhathi.

Intsheleko ifanele ivunyelwe masinya ukuze abakhiqizi bazokwazi ukulungisela ukutshala konyaka ozayo.



Ukwehlisa (discounts) kwenani lemali elibizwa yizinkampani ezinikeza izinto zokuqala ukulima akunikezwa kubalimi.

Abakhiqizi abasakhulayo badinga ukusizakala ngalokhu kwehlisa kwenani lentengo.





Ugavumente ufanele wenzeni?

Intelo yokungenisa ukudla okuvela phesheya ifanele ivikele abakhiqizi balapha.

Ugavumente ufanele uthwale indleko ye35% yenshuwalense yokuqala ukulima.engavikelwanga ngokwamanje.

Kufanele kubekhona isisekelo esivela kugavumente ukushintsha amasimu ampofu abe amadlelo ukufuya izimpahla.

Ugavumente ufanele ukhokhele izindleko zokulungisa isimo sepH ngokuthela umcako.emhlabathini apho kudingeka khona.

Ugavumente ufanele ukhokhele izindleko zokulungisa isimo samafosfati lapho sehle kakhulu emhlabathini.

Amaphrogramu eminyango ehlukene esekela abakhiqizi afanele ahlanganiswe.

Iziphathimandla eziqobelelana nolwazi zifanele ziye ezinhlanganweni ezinikeza izinto ukuze lokhu ukunikeza kubengcono.

Kufanele kubhekwe kahle "ukuphinda ukungenisa okwezomnotho nokuvusa" imishini ekulimeni.

Iminyango ngaphakathi koMnyango Wezokulima ephatha ukugcina amadlelo nomhlabathi ifanele inikezwe amandla nabantu abanolwazi..

<fn>PulaImvula.WaterMaize.2009-09.zu.txt</fn>
Water (Maize) IsiZulu

Ukuqonda ukuyingiliza kwamanzi

Instructions:

Folio strap: Ukwandisa ingcebo

Byline: Imininingwane ithathwe kumenyuweli ebizwa ngokuthi Ukukhiqiza Ummbila Ngokunisela (Maize Production under Irrigation)

Photos: Use the water cycle photo

Use the transpiration photo



Umhlaba jikelel unenani elithile nje lamanzi futhi lawo manzi ayayingiliza - ayahamba ayabuya. Lokhu kubizwa ngokuthi ukuyingiliza kwamanzi (hydrological cycle).



Lokhu ukuyingiliza kunamagatsha alendelayo:

Ukushabalala (ukukhothwa) nokumfoma (amanzi aphuma emakhasini);

Ukuguqukisa komhwamuko kube amanzi;

Umhwamuko ogcwele (precipitation);

Ukuqongelela (ukubutha).



Ukushabalala (ukukhothwa kwamanzi)

Ukushabalala kwenzeka lapho ilanga lifudumisa amanzi emadamini nasemifuleni bese amanzi ayaguquka abe umhwamuko noma isitimu. Lawo manzi manje asuka emadamini nasemafuleni aya phezulu emoyeni.



Ukuqukukisa komhwamuko

Lokhu kungumsebenzi wezitshalo zokukhipha amanzi emakhasini. Umhwamuko nokushabalala kuyizinto ezenza ukuthi amanzi abuyele emoyeni.



Ukuphendula umoya ube amanzi

Lapha umhwamuko (umswakamo) osemoyeni uyaphola bese uyashintsha uba ngokwamanzana, bese kwenzeka amafu.



Umhwamuko ogcwele

Lokhu kwenzeka lapho amanzi amaningi emoyeni ayahlangana bese awasakwazi ukhlala emoyeni. Bese amafu aqala ukusinda, amanzi aqala ukuwa phansi emhlabeni - imvula, isicotho, ukukhithika.



Ukuqongelela (ukubutha)

Lapho amanzi awela phansi emhlabeni ngoba usugcwele ngamanzi, amanzi awela olwandle noma emadamini noma emifuleni noma emhlabathini. Uma amanzi awela emhlabathini ayamunyeka angena phakathi bese sithi ngamanzi omhlaba azosetshenziswa yizitshalo, izimfuyo nabantu. Okusalayo kuzongena emifuleni, emadamini nasolwandle - bese ukuyingiliza kuyaqala futhi.



Kungani izitshalo zidinga amanzi?

Amanzi asekela isitshalo sime ngokuqonda. Izakhi zezitshalo zinamanzi afika ku-90%. Lezi zakhi ezinamanzi zisekela isitshalo. Lapho izakhi zesitshalo ziphelelwa amanzi isitshalo siyethezela silenga phansi. Uma amanzi aphela onke sizokufa.

Amanzi asiza isitshalo ukuphola uma kushisa (umhwamuko).

Amanzi asiza futhi ukwakha isitshalo, ahlangana nekharbon diyoksiayidi bese kwakhiwa amakhabohayidteyiti.

Amanzi ancibilikisa amaminirali futhi ahambisa lokhu kudla okusemhlabathini akungenise ezimpandeni bese kungena esitshalweni.

<fn>PulaImvula.Weather.2007-11.zu.txt</fn>
Weather Zulu

Isimo sezulu ngo-2007/2008- bathini abaqobelelana nolwazi?



Instructions:

Folio strap: Isimo sezulu

Byline: UCornÃƒÂ© Louw, isazi sezimali ekulimeni:: Production/Inputs, Grain SA

Umfanekiso 1 - Novemba

Umfanekiso 2 - Desemba

Umfanekiso 3 - Januwari

Umfanekiso 4 - EBothaville

Umfanekiso 5 - EReitz

Umfanekiso 6 - ESchweizer-Reneke

Umfanekiso 7 - EBethal

Okungenzeka

Izinyanga



Inani lemvula elinile ngonyaka odlule, kakhulukazi ngesikhathi esibalulekile esisuka ngoJanuwari 2007 esiya kuMashi 2007, belingaphansi kwenani elibi la1992. Bekukhona izindawo njengaseGauteng nezindawa zasentshonalanga eMpumalanga bezome ngokufana kokoma kwa1912.



Ngokubona kwaMnz Johan van den Berg weARS, kukhona izibonakaliso ezikhomba ukwanda kweLa Nina okunamandla. Kungathi lokhu okubangwa yiLa Nina kuzoqhubeka kuze kufike ekwindla ngo2008. Umphumela kwalokhu kungaba imvula eningi ezokuna ngesikhathi esisuka kuDisemba 2007 esiya kuMashi 2008.



Imifanekiso 1 - 3 ikhombisa amathuba okuthola inani lemvula elijwayelekile. Izindawo eziliphuzi zikhombisa inani lemvula elijwayelekile, izindawo eziluhlaza zikhombisa inani lemvula elingaphezulu ngokwejwayelekile bese izindawo ezinsundu zikhombisa inani elingaphansi ngokwejwayelekile. Ukubikezela phambili kukhombisa inani elijwayelekile (okuliphuzi) eliya ngaphezu kwelijwayelekile (okuluhlaza) ezinyangeni ezizayo. Amathuba ukuthola imvula eningi mahle kakhulu ngoDisemba 2007 nangoJanuary 2008.





Imifanekiso 1 - 3 : Ukungenzeka kokuthola inani (%) elijwayelekile.

Okubomvu : Kukhombisa ithuba eli-20% ngaphansi kwelijwayelekile

Okunsundu : Kukhombisa ithuba eli-20% eliya ku-40% lokuthola inani elijwayelekile

Okuliphuzi : Kukhombisa ithuba eli-40% eliya ku-60% lokuthola inani elijwayelekile

Okuluhlaza (Green) : Kukhombisa ithuba eli-60% eliya ku-80% lokuthola inani elijwayelekile

Okuluhlaza (Blue) : Kukhombisa ithuba elingaphezu kwe-80% lokuthola inani elijwayelekile





Ithemba ezindaweni ezithile



Kuzifanekiso 4 - 7 kukhonjiswa amathuba ukungatholi ngaphansi kwa-20 mm kwemvula ezinsukwini ezingamashumi ezindaweni ezithile. Amathemba alingane nokwejwayelekile esikhathini eside akhonjiswe ngobubomvu nalokhu okungenzeka ngokwamanje (2007/2008) kukhonjiswe ngobuluhlaza (blue).



Okuluhlaza (blue) kukhombisa izikhathi ezinamathuba amahle ukuthola imvula engaphezu kokujwayelekile. Uma sibheka ukuqhubeka kweLa Nina, imvula enhle izokuna ngoDisemba, ekuqaleni kwaJanuwari futhi ekuqaleni kwaFebhruwari 2008 nangoMashi 2008.



Imininingwane engaphezulu ihlanganiswe nguMnz Johan van den Berg weARS. Olunye ulwazi lungatholakala kuweb-sayiti yeGrain SA (www.graansa.co.za).





<fn>PulaImvula.Weeds(maize).2011-09-27.zu.txt</fn>
Weeds (Maize) (995 words) IsiZulu
Cabanga ukusebenzisa umshini ofafazayo ukubulala ukhula
Instructions:
Folio strap: Ukuphatha ukhula
Byline: Kubhalwe umlimi osuthathe umhlalaphansi
Emva kokutshala ngesikhathi esisuka kuOkthoba esiya kuDisemba 2010 izindawo eziningi lapho kutshalwa khona ummbila zithole imvula eningi. Emapulazini amaningi lokhu ukuna kuvimbe abalimi ukubulala ukhula ngaphakathi kwemisele yommbila.
Labo balimi abahlulekile ukusebenzisa amakhemikheli ngaphambi kokumila kwezitshalo ukubulala ukhula nalabo abahluleke ukufafaza emva kokumila kwezitshalo, bazoba nenkinga enkulu ngonyaka ozayo ngokhula. Izitshalo zokhula ezikhulile ezithole izimbewu manje zizosakaza lezo zimbewu kuwo wonke amasimu ngohlobo ozayo.
Abakhiqizi abangasebenzisi imishini kakhulu lapho kulinywa (minimum till) nabo babe nezinkinga eziningi emasimini lapho imishini yayingakwazi ukusebenza ngaphambi noma ngemuva ukutshala. Ngakho-ke kubalulekile ukuhlola kahle emasimini lapho kuzotshalwa khona ukubona ukuthi ukhula olunhlobo onjani uzomila kuziphi izindawo. Umuthi namakhemikheli afanelekile bese angathengwa - xoxa nomphathi walezo zinto uthole umlayezo.
Ezindaweni eziningi imvula iphinde yafika ngaAgosti, manje lokhu kuzophinda futhi kuvimbe umlimi ukubulala ukhula ngemishini emasimini noma ukusebenzisa amakhemikheli ngonyaka ozayo. Uma sibheka konke lokhu, fuhti uma wena wayesebenzisa imishini ukubulula (ukuhlakula) ukhula kuphela, kungabangcono ukucabanga ngokuthenga umshini ofafazayo (spray rig).
Izinhlobo zemishini ezifafazayo
Imishini enezinhloko ezintathu
Emakhethini kungatholakala imishini ehlukene - kukhona imishini eboshelwa kulezo zinhloko ezintathu zikagandaganda ezinamathangi angu-600 litha aya ku-1 000 litha enemikhono (izingalo) esuka ku-12 m eya ku-16 m. Imishini enamathangi angathatha amalitha angu-1 000 ifanele isetshenziswe kuphela kugandaganda onezinhloko ezikwazi ukuphamisa amathani angu-1,5 noma ngaphezulu.
Imishini eyakhiwa lapha ezwini lethu ayiduli kakhulu futhi ama'spare' atholakala kalula ngesikhathi sokutshala. Uma uthenga umshini ovela phesheya qinisa ukuthi umthengisi uyakwazi ukugarantiya wena uzokwazi ukuthola amaphampu amasha, amadayifremu namanozili ahlukene njalo lapho uyawadinga. Indlela eyodwa yokufafaza umuthi idinga amanozili afanele leyo ndlela - iphetheni lokufafaza nokuvuleka kenozili. Ukulinganisa kokucindezela enozilini elilodwa kubalulekile ngoba kufanele kuphume iconsi elithile elihambelana nohlobo lokhula, nohlobo lomuthi.
Umshini odonswayo
Uma ukwazi ukuthenga umshini odonswayo kuzokulethela izinsizo ezahlukene lapho uzilinganisa nomshini oboshwa ngezinhloko ezintathu. Ukudleka kwamahayidroliki kugandaganda kuyehla futhi ugandaganda usebenza kangcono ngoba awunamthwalo oqinisa umhlabathi. Izinhlamvu ezikwazi ukuthatha amalitha angu-2 000 zenza ukuthi ungafafaza indawo enkulu ngaphambi kokugcwalisa futhi ngenhlanganiso yomuthi. Khumbula ukulinganisa ububanzi bamasondo omshini ahambe ngokulingana nemisele yepulantela futhi wena oshayelayo ukwazi ukushintsha indlela umshini usebenza ngayo.
Ngokuvamekile kusetshenziswa inhlanganiso ethangini elingana namalitha angu-200 ifafazwa ehekthelini elilodwa. Kanjalo ithangi elinezinhloko ezintathu elithatha amalitha angu-600 lizofafaza amahektheli amathathu ngaphambi kokugcwalisa futhi ukuze ukwazi ukuqhubeka ukufafaza.
Lapho ucabanga ngokufafaza umuthi obulala ukhula, kufanele ucabange ngalokhu okulandelayo: ingakanani indawo efanele ifafazwe, unesikhathi esingakanani sokufafaza, kukhona amanzi akwenele ukuhlanganisa umuthi, inani likagandaganda nemishini - nenqolwane elinethangi elingathatha amalitha angu-5 000. Kuzokusiza futhi ukufaka impomphi kulelo thangi ukuze uzogcwalisa amanye amathangi masinya.
Kufanele uzilungisele kahle ngaphambi kwesikhathi nokuphatha kahle yonke imishini yakho ukuze ungangeni enkingeni emasimini ngesikhathi sokutshala. Ngezikhathi zamanje kunzima ukuthola inzuzo ekulimeni uma ungenalo ulwazi olukhulu maqondana nokuphatha ukhula ngamakhemikheli, ukufafaza lowo muthi ngendlela efanelekile nangemishini efanelekile. Njalo, cela usizo kulabo abanolwazi nabangcweti bakusize ngokuthela nokufafaza amakhemikheli abulala ukhula nezilokazane.
Lapho ungenawo ugandaganda onamandla okwanele noma ungenayo imali yokuthenga le mishini, cabanga ukuqasha umkhontilaki onomshini omkhulu ofafazayo. Labo bantu bavama ukubiza imali esuka ku-R65 eya ku-R100 ehekthelini bese kufakwa nezindleko zedizili. Amasimu amakhulu angafafazwa emini nasebusuku nogokusebenzisa uhlelo lwe-GPS. Kodwa, ngaphambi kokungena enkontilakini, qinisa ukuthi umkhontilaki uzokwazi ukufika ngesikhathi esibekiwe, futhi uzofika ngesikhathi esifanelekile lapho kudingeka afike futhi ukuthi kuzodingeka imishini enjani ezonikezwa umlimi noma umkhontilaki. Khumbulani, abanye abankontilaki abanalo ithangi lokuletha amanzi noma amaloli. Lapho ungakwazi ukulinganisa amanzi adingekayo nomuthi ofanele ufafazwe uzolwa nomkhontilaki naye uzolwa nawe - umsebenzi uzokuma.
Kufanele ulinganise izindleko zokuthenga imishini yakho, ukuba nekhono lokufafaza ihektheli elithile ngesikhathi esifanele wena nezindleko zokuqasha umkhontilaki zokwenza lowo msebenzi wokufafaza. Okunye mhlawumbe okungakusiza yilokhu: abaningi abankontilaki banalo ulwazi maqondana nezinhlobo nezinhlanganiso zamakhemikheli ezisesetshenziswayo ngokwamanje.
Kuzokusiza ukuhlola sonke isikhathi ukuthi kufafazwa kanjani. Kungakusiza futhi ukuxoxa nabaluleki abasebenzela izinkampani ezahlukene ezithengisa amakhemikheli bese uzokwazi ukulinganisa izindleko zamakhemikheli ehekthelini nokusekela kwalezo zinkampani ezithengisa amakhemikheli. Khumbula ukuthi abanikezi bamakhemikheli basebenza kakhulu ngesikhathi sokutshala bese abangeke bakwazi ukusekela bonke abalimi abanenkinga ngokuhlanganisa amakhemikheli ethangeni. Uma ungenabo ubungcweti kungenzeka ukuthi uthele amakhemikheli kancane noma kakhuluI.
<fn>PulaImvula.Weeds.2008-02.zu.txt</fn>
Weeds Zulu



Ukhula - isiqalekiso ekukhiqizweni kokudla



Instructions:

Folio strap: Ukuphatha ukhula

Byline: Imininingwane ithathwe kumeniyuwali yeGrain SA ebizwa ngokuthi: Advanced maize production and marketing

Photos:

Photo 1: Insimu eEastern Cape engazange ifafazwe ngomuthi obulala ukhula, ngakho-ke ukhula lubogile.

Photo 2: Insimu eEastern Cape efafazwe ngomuthi obulala ukhula masinya emva kokuhlwanyela.

Photo 3: Zama ukuthola isitshalo sommbila kulesi sithombe!

Photo 4: Ihluzo (filter) lesifutho sokufafaza esivalekile.

Photo 5: Izimbobo zomshini ofafazayo zivalekile.

Photo 6: Ukuvaleka kwalezi zimbobo kungenzeka uma imishini ingcolile futhi uma ingabhekwa kahle.



Izithombe 1 na 2 zithathwe ensimini eyodwa eEastern Cape - isithombe 1 sikhombisa lapho akuzange kwafafazwa ngomuthi obulala ukhula - isithombe 2 sikhombisa lapho kufafazwe ngomuthi masinya emva kokuhlwanyela - umehluko ubonakala kahle!



Ukhula kuyini?

Singathi ukuthi zonke izitshalo ezimila endaweni lapho zingafuneki khona ngukhula. Ukhula luyinkinga lapho kuhlwanyelwa khona ukudla okuzinhlamvu ngoba luncintisana nezitshalo zokudla ukuthola amanzi nokudla okusemhlabathini, ludala inkinga ngesikhathi sokuvuna, lungcolisa ukudla okuzinhlamvu, izimbewu zalo zingangenisa ubuthi ekudleni futhi zingaba nezilokazane nezifo ezidala ingozi.



Ukhula lwanda masinya futhi lumila kalula. Luvama ukuba nezimpande ezinamandla futhi luzwana kalula nezimo sezulu ezahlukene. Kunzima ukulubulala, lukhuni futhi lulwa ngamandla nezinye izitshalo ukuthola amanzi nokudla. Ukhula lunezindlela ezahlukene ukuphinda ukumila, ngakho-ke kufanele siqaphele lokhu lapho sifuna ukulubulala. Ukhula lungawisa izimbewu (ngokwejwayelekile masinya nakalula), ezinye izinhlobo zinezinhlanga ngaphansi komhlabathi (rhizomes), ezinye zinezimpande ezihamba ngaphezulu komhlabathi (stolons), ezinye zinemiphonsi nezinye zinezimpande eziyindilinga. Enye inhlobo njenge "nut grass" inakho konke lokhu - ichitha izimbewu, inazo imiphonsi futhi inezinhlanga ezihamba ngaphansi komhlabathi - lokhu kwenza ukuthi kubenzima ukulubulala. Izimbewu zokhula zivama ukuhlala nokuphila isikhathi eside - zikwazi ukulinda emhlabathini isikhathi eside kuze isimo sezulu siyathandeka bese ziyamila. Izimbewu zokhula futhi azimili zonke ngasikhathi sinye - ezinye zizomila masinya, ezinye zizolinda isikhathi. Ngokuvamekile ziqala ukumila lapho kulinywa umhlabathi.



Izimpande zokhula kaningi zingena ngokujula emhlabathini, ukudlula izimpande zezitshalo zokudla, ngakho-ke ukhula lukwazi ukuphila ebunzimeni. Ukhula olumila njalo ngonyaka lubeka ukudla ezimpandeni ngaphansi komhlabathi - ngezikhathi ezinzima zokumila luyakwazi ukuphumelela.



Ukhula lungamila umnyaka owodwa (annual) - ezinye izinhlobo zimila iminyaka emibili (biennial), ezinye zimila isikhathi eside zihluma njalo ngonyaka (perennial).



Kungani kubalulekile ukubulala ukhula ezitshalweni zokudla?

Ukhula lulwa nezitshalo ukuthola umswakamo emhlabathini, ukuthola ukudla okusemhlabathin, ukuthola indawo yokumila nokuthola ukukhanya (ilanga). Lokhu ukuncintisana kwenza ukuthi izitshalo zingamili kahle bese inani lomvuno liyehla. Futhi kungangcolisa izinhlamvu bese ikhwalithi yezinhlamvu liehla. Lokhu ukuncintisana kuyehluka - ezinye izinhlobo zokhula azidali ingozi enkulu ezitshalweni ezithile - ingozi ingaba ngaphansi, njenge-10% kodwa kungakhuphuka kufike ku-98%.



Ukhula luqala ukuncintisana nezitshalo lapho selunezimpande ezikhulile eziqinile - emva ukuba isithonjana. Ukubulala ukhula kuqonda ukuvimba lokhu ukuncintisana, futhi ukuvimba ukhula luwise izimbewu ezizophinda zimile zilwe nezitshalo ezisazotshalwa ngonyaka olandelayo.



Bonke abalimi abafuna ukuphumelela ekukhiqizweni kokudla okuzinhlamvu bafanele balwe nokhula sonke isikhathi - ukhula luyitha esikhulu. Ngokwejwayelekile ukhula lubulawa ngemishini ngokuhlakula noma ngamakhemikheli - kaningi kusetshenziswa zombili lezi zindlela. Lapho umlimi ephumelele ukubulala ukhula kahle, kuzobonakala insimu enezitshalo ezihlwanyeliwe kuphela - lutho ukhula! Kodwa kaningi lokhu akwenzeki kalula bese ukhula luyamila.



Kungani ukhula lungaphathwa kahle?

Kukhona izinto ezintathu ezenza ukuthi ukhula lungaphathwa kahle - eyokuqala kungaba indlela yokuhlakula nomshini osetshenziswayo, eyesibili kungaba umshini ofafaza umuthi, eyokugcina kungaba isimo sezulu.



Umshini wokuhlakula

Ukungahlakuli kahle kungenzeka uma:

Izikali zomshini zingasondelene kahle bese kukhona isikhala bese wonke umhlabathi phakathi kwemisele yezitshalo ungalinywa kahle (uma zidlekile azingeke zisebenze kahle).

Ukujula kokuhlakula kungafiki phansi - izimpande zokhula olumila iminyaka neminyaka zisala phansi emhlabathini bese ukhula luyaphinda lumile.

Ukugijimisa komshini ungaphansi - kufanele kugijimiswe ukuze umhlabathi unyakaziswe kahle.

Umhlabathi umanzi kakhulu - ukhula oluhlakuliwe usathintana nomhlabathi omanzi bese luyakwazi ukuphinda ukumila.



Umshini wokufafaza

Ukungabulali ukhula kahle kwenzeka uma:

Ukulinganisa komshini ungashayi khona.

Isikhathi sokufafaza ukhula singafanelekile.

Umuthi osetshenziswayo ungesiwo lowo obulala uhlobo lokhula oluthile.

Ihluzo (filter) lesifutho sokufafaza sivalekile (isithombe 4).

Izimbobo zomshini ofafazayo zivalekile (isithombe 5).

Kusetshenziswa izimbobo ezingafanelekile (khumbula ukusebenzisa umlomo wembobo ofana nekhoni lapho ufafaza phezu kwezitshalo, futhi imbobo ephephezelayo lapho ufafaza phezu komhlabathi).

Umshini awuzange uhlanzwe kahle ngonyaka odlule - kungavaleka izinto eziningi futhi awungeke usebenze kahle uma kukhona ukuthomba okudalwe amakhemikheli asale ngemuva angakagezwa.



Izulu

Ingxenye yamakhemikheli idinga imvula emva kokufafaza ukuze isebenze kahle - uma imvula ingani umuthi awukwazi ukuqala ukusebenza.

Isikhathi esishisa kakhulu esomile naso singavimba ukuthi umuthi usebenze kahle.

Imvula eningi ena emva kokuhlakula kungenza ukuthi ukhula luphinde 'luhlwanyelwe'.



Ukuphatha nokubulala ukhula kubaluleke kakhulu - uma singakwenzi ngendlela efanelekile asingeke sithole umvuno omuhle. Ziningi izizathu zokungaphathi ukhula ngendlela engafanelekile esixoxe ngazo ngaphezulu - kodwa ekugcineni kuyakhanya ukuthi ukuphatha wonke umsebenzi wakho wokulima ngokukhuthaza kubalulekile. Lo nyaka usuhambe kakhulu ukulungisa zonke lezo zinto, kodwa lokho esikufundile kungasisiza ngaphambili ngonyaka ozayo. Amaphutha amadala esiwenzile ngemuva afanele asifundise ukungaphindi siwenze ngakusasa, kungcono ukwenza amaphutha amasha!

<fn>PulaImvula.Weeds.2008-04.zu.txt</fn>
Weeds Zulu



Sivuse impi ukubulala UKHULA



Instructions:

Folio strap:Ukuphatha ukhula

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA yokuthuthukisa abalimi



Isitha esikhulu esinenkinga enkulu kubalimi abasakhulayo ngukhula - ngakho-ke siqonde ukulwa ngale nkinga ngawo onke amandla ethu ngalo nyaka ozayo sikubhidlize!



Ezindaweni eziningi lapho kutshalwa khona izitshalo ezimila ehlobo bekukhona umkhiqizo omuhle lo nyaka. Kodwa lokhu kusho futhi ukuthi ukumila kokhula nacho kuyanda. Bekukhona amasimu lo nyaka lapho bekungabonakali ukuthi kutshalwe izitshalo zokudla noma kutshalwe ukhula. Izindleko eziningi futhi ukulahlekela komkhiqizo asifuni nokucabanga ngakho. Ngeminyaka edlule bekunzima ukulima ukuthola inzuzo - manje asikwazi ukulahla ukudla okuzinhlamvu okudingekayo kalula nje.



Mhlawumbe ungamangala ukuthi kungani sitkhathazeke ngenkinga yokhula ngesikhathi sikaAphrili. Ngokwamanje akungeke kusasize ukuzama ukubulala ukhula ngoba ingozi seyidalekile (ngaphandle kokuvimba ukhula ukuvuthisa izimbewu zalo ezizomila nganyaka ozayo). Kodwa-ke, uma sifuna ukulwa nesitha, kufanele sazi ukuthi lesi sitha singumhlobo muni - awukwazi ukulwa nento ongayazi ongakaze wayibona. Lesi yisikhathi esihle sokuhamba emasimini akho ubheke ukuthi kukhona ukhula oluhlobo luni - izinhlobo zokhula ezikhona ngokwamanje zivama ukubakhona nangonyaka ozayo (mhlawumbe nangeminyaka ezayo uma ungathathi izinyathelo eziqinile ukuzibulala manje).



Qonda ukuthi kukhona izinhlobo ezinjani;

Bhala phansi ukuthi kukhona ziphi izinhlobo emasimini athile;

Thola ukuthi izinhlobo ozibonile zinjani:

Zinamakhasi abanzi;

Zinamakhasi achijile (njengotshani);

Zanda kanjani - zimila ngezimbewu, ngezimpande, ngebhalbhu, noma kanjani.

Singakhetha yiphi indlela yokuphatha ukhula ezitshalweni zethu (ukushintsha izinhlobo zezitshalo, ukuhlakula ngemishini noma ukusebenzisa amakhemkheli)?

Kufanele silwe ngasiphi isikhathi ngalezi zinhlobo zokhula (kungaba ebusika ngaphambi uqala ukutshala izitshalo zonyaka ozayo)?

Yimaphi amakhekheli arejestiwe ukubulala izinhlobo zokhula ezithile?

Kufanele kuthelwe nini amakhemikheli emhlabathini noma okhulweni?



Lapho uthole yonke imininingwane mayelana nezinhlobo zokhula ezikudalela ingozi, uyazimisela ukuziphatha ngendlela efanelekile ngonyaka ozayo - ubozilungisela ukuze uphumelele phambili ngale mpi yokulwa nalesi sitha sokhula!

<fn>PulaImvula.Weeds.2009-11.zu.txt</fn>


Ukhula (Ummbila) IsiZulu



Ukhula nokuphatha ukhula



Instructions:

Folio strap: Ukuphatha ukhula

Byline: Imininingwane ithathwe kumenyuwali elibizwa ngokuthi, Isingeniso Sokukhiqiza Ummbila.



Zonke izitshalo ezimila endaweni lapho zingafaneli zimile zingabizwa ngokuthi "ukhula". Ukhula luyisitha somkhiqizi wokudla okuzinhlamvu - lulwa nezitshalo zokudla ukuthola amanzi, ilanga nokudla kwezitshalo, ludala inking lapho kuvunwa, lungagulisa izimbewu noma lungashintsha umbala wezimbewu, izimbewu zalo lungaba noshevu futhi zingathwala ezinye izifo ezingadala ingozi ekudleni okutshaliwe.



Ngokuvamekile ukhula lumila masinya futhi lukhiqiza izimbewu eziningi, lwanda kalula futhi lumila ngokushesha. Ngokuvamekile lunezimpande eziqinile futhi lumila ezindaweni ezahlukene. Kunzima kuluphatha, luqinili futhi lulwa ngamandla nezinye izitshalo. Luvama ukuvuthwa masinya ngakho-ke luphinde lumile masinya.



Izimpande zokhula zivama ukumila ngokujula emhlabathini ngakho-ke lukwazi ukusinda nangezikhathi ezinzima. Ukhula olumila ngonyakanyaka kaningi lubeka ukudla kwalo ezindaweni ezingaphansi komhlabathi - kanjalo lukwazi ukusinda ezikhathini ezinzima.



Ukhula lungaqeda ukumila kwalo ngaphakathi konyaka, noma lungamila iminyaka emibili, noma lunamila njalo ngonyakanyaka bese lukhiqiza izimbewu njalo ngonyaka.



Kungani kubalulekile ukuphatha (ukubulala) ukhula?

Ukhula luncintisana nezitshalo zokudla ukuthola amanzi, ukudla, indawo nelanga. Lokhu kudala ingozi ezitshalweni zokudla ngoba kuvimba ukumila kahle kwezitshalo bese inani lomvuno liyehla. Lokhu ukuncintisana kungangcolisa izimbewu zokudla, kwehlisa umvuno nobuhle bezimbewu zokudla. Ukuncintisana nokhula kuyahluka ezitshalweni ezahlukene -kungadala ingozi esuka ku-10% ize ifike ku-98%.



Ukhula luqala ukulwa nezinye izitshalo lapho sekukhule izimpande zalo. Ukuphatha ukhula kuqonde ukuvimba lokhu ukuncintisana ngaphambi kwaleso sikhathi, futhi ukuvimba ukhula luvuthwe lulahle izimbewu zalo ezizophinda zimile lapho kutshalwa ezinye izitshalo.



Izindlela zokuphatha ukhula

Kukhona izindlela ezimbili kakhulukazi zokuphatha ukhula - ngemishini (ukuhlakula) nangamakhemikeli. Kaningi ukuhlakula kuphela, noma ukuhlanganisa ukuhlakula nokuthela umuthi obulala ukhula kungaba indlela eshibhile. Ukukhetha indlela kusezandleni zomlimi, uthando lwakhe, ulwazi lwakhe nekhono lokuthola abasebenzi, ogandaganda nemishini - kakhulukazi ngesikhathi sokutshala nangemva kwalokhu.



Ukuphatha ukhula kufanele kwenzeke njalonjalo lapho kuqalwa ukulima, lapho kulungiswa amasimu ukutshala, ngesikhathi sokutshala nalapho izitshalo zimila.



Ukubulala ukhula ngemishini

Ngale ndlela ukhula luhlakulwa ngemishini ukuvimba izimbewu zalo ukutshalwa futhi. Lokhu kungenzeka ngaphambi kokutshala (insimu ifanele ihlale ihlanzekile njalo) nasekuqalenile kokumila kwezitshalo. Kubalulekile ukubulala izitshalo zokhula lapho zisencane zingakwazi ukuncintisana nezinye izitshalo ukuthola amanzi, futhi izimpande zezitshalo zokudla azingeke zilimale kalula lapho nazo zisencane. Uma izitshalo zokhula zinezimpande eziqinile, ukuhlakula zona kungalimaza nezimpande zezitshalo zokudla.



Ukubulala ukhula ngamakhemikeli

Kukhona amakhemikeli angamanzi, ayimbudumbudu namanye ayihasi asetshenziswa ukubulala ukhula. Kubalulekile ukuthi inani lomuthi othelwayo liqonde kahle futhi isikhathi sokuthela umuthi sibalulekile.



Lawa makhemikeli angahlelwa ngezinhlobo ezimbili: ezikhetheyo nalezo ezingakhethi. Lezo ezingakhethi zibulala zonke izitshalo zithintana nazo, lezo ezikhethayo zibulala ukhula othile kuphela, azibulali izitshalo zokudla. Lezo ezingakhethi zingathelwa ngaphakathi kwemisele yezitshalo zibulale ukhula lapho kodwa azithintani nezitshalo zokudla.



Umuthi obulala ukhula usebenza ngezindlela ezimbili - omunye usebenza ngokuthintana nokhula, omunye usebenza ngokungena ehlelweni lokumila lesitshalo. Osebenza ngokuthintana ubulala amakhasi, ngakho-ke kufanele ukhula umanziswe kahle ngomuthi. Umuthi lo uvama ukusebenza kahle lapho izitshalo zisencane. Ongenayo ehlelweni uhamba phakathi kwesitshalo, ungathelwa emkhasini kodwa uzobulala nezimpande.



Kukhona futhi amanye amahlelo omuthi - umuthi othelwa ngaphambi kokuhluma kwesitshalo (ngaphambi kokuvela emhlabathini) nomuthi othelwa emva kokuhluma (lapho isitshalo sesivelile emhlabathini). Umuthi othelwa ngaphambi kokuhluma uhlala emhlabathini bese udonswa izimpande lapho isitshalo siqala ukumila; umuthi othelwa emva kokuhluma udonswa ngamakhasi nezinhlanga zezitshalo.



Ukuphatha ukhula ngamakhemikeli kunosizo ngaphezu kokuphatha ukhula ngemishini, njengalokhu okulandelayo:

Ukuthela umuthi kuyasheshisa uma sikulinganisa nokuhlakula.

Ezinye izinhlobo zomuthi zisebenza isikhathi eside, ngakho-ke akudingeki ukubuyela futhi ukubulala ukhula.

Lapho izulu lina kakhulu kumanzi kakhulu emasimini kungabanzima ukungena ensimini ngogandaganda odonsa umshini ohlakulayo, kodwa ungangena ngomshini ofafaza umuthi. Ukuthela umuthi kuzosebenza kangcono ngalezo zikhathi.

<fn>PulaImvula.Wheat.2007-12.zu.txt</fn>
Word count: 1844



Prys

Ukubheka emuva maqondana nentengiso kakolo ngo-2007



Instruksies:

USakkie van Zyl, isazi sezomnotho: Market research, Commodity Servicing, Grain SA

Intengiso kakolo emhlabeni jikelele neyeSafex

Usuku

Ukolo waseSafex

Indleko yomkhumbi yokuletha ukolo eRSA

Ukusuka eArgentinia ukuya eSouth AFrica

Ukusuka eUSA Gulf ukuya eSouth Africa

Ukugcina kweviki



Kumanzima ukukholwa ukuthi intengiso kakolo yaseSafex ngoFebhruwari 2007 beyingaphansi kweR1880 / ithani uma sicabanga ukuthi ifike kuR3 460 / ithani ngo-18 Septhemba.



Intengiso ekhuphukile beyiletha okukhanyayo emehlweni kwabakhiqizi kakolo, kodwa ngeliqiniso labo abthole inzuzo yilaba abalondoloze ababeke ingxenye yesivuno sabo sa2006/2007, noma labo abakhiphe isivumelwano sesikhathi eside kuSafex. Kubi, kodwa abekho abakhiqizi abakwazi ukulondoloza nokubeka umvuno wabo ngesikhathi eside emva kokuvuna, kanjalo kukhona ingozi yokungatholi intengiso enhle. Abakhiqizi bangabuza ukuthi bezikuphi izazi ezifanele zinekeze ulwazi mayelana nale nkinga? Kungani abalimi (abakhiqizi) bebangatholi umlayezo oqondile?



Kuyalimaza, kodwa imininingwane yolwazi engatholakala ngesikhathi esithile akuyiyo into engakusiza ukuthatha isinqumo esiqondile maqondana nokumaketa umvuno wakho. Kukhona ezinye izinto ezingaba nomthelelo, mhlawumbe izulu lingaba into enkulu, ezizokwenza ukuthi intengiso yehle ikhuphuke. Kanjalo-ke askwazi ukusho ukuthi kuzokwenzekani ngaphambili ngeqiniso.



Ithebula 1 likhombisa intengiso kakolo emhlabeni jikelele esuka ngo2005, futhi kukhona umboniso ongakwenzeka emhlabeni jikelele ngentengiso lomkhiqizo ngo-2007 obekwe phansi ngokugcina kokaFebhruwari, konke kuhlanganisiwe nemiboniso ephuma ngesikhathi esimfusha esingemuva kwethu. Umboniso obhekela phambili ngomkhiqizo emhlabeni jikelele ngo-2007 ukhombisa inani elingafika ku-623,7 million tons, ngoba bacabanga ukuthi kukhona izindawo eziningi ezinsha ezitshaliweyo. Uma lesi silinganiso besigcina ukuba iqiniso, kuzokusho ukuthi kuzoba khona okolo ongu-33,5 million tons (6,7%) okolo emaketini ngo-2006. Emhlabeni jikelele kudliwa okolo mhlawumbe olingana na-620 million tons, lokhu kusho ukuthi bekuzobakhona ukolo okwanele kuzo zonke izindawo ezidinga ukolo.



IThebula1: Umkhiqizo kakolo emhlabeni jikelele (million tons).



2005

2006

2007









Feb

Sep

Sep vs Feb



Izizwe ezibalulekile lapho kuthunyelwa khona













Argentinia

12,6

14,2

14

14,5

0,5



Australia

25,4

9,8

21

13,5

-7,5



Canada

26,8

25,3

25

20,5

-4,5



European Union

122,7

125,3

137,5

121,7

-15,8



USA

57,3

49,3

56

57,5

1,5



Ezinye izizwe ezibalulekile













China

97,5

104,5

100

107

7



India

68,6

69,4

74

74,9

0,9



Pakistan

21,7

21,7

22

23,3

1,3



Kazakstan

11

12,5

12,5

14,5

2



Russia

47,6

44,9

48

46

-2



Ukraine

18,7

13,8

16,5

13,7

-2,8



Konke emhlabeni jikelele

620,3

590,2

623,7

601,4

-22,3

















Isisuso: International Grain Board.



Ngenxa yesimo sezulu esingaqonakali kahle, izizwe ezahlukene ezikhiqiza ukolo behlise umboniso wazo mayelana nenani lomkhiqizo ngesikhathi sika2007 kaningi, ngokugcina kwaSepthemba 07, umboniso womkhiqizo ufike ku601,4 million tons. Lokhu bekungaphansi nge22,3 million tons kwenani lomboniso waFebhruwari 2007 - lokhu kudale ukwanda okumangazwayo kwentengiso kakolo emhlabeni jikelele.



IGrafi 1: Inyanga eduze yasenkontilaki yaseSafex, nentengiso kakolo emkhunjini waseArgentinia neUSA Hard Red Wheat (ngamaUS Dollars ngethani)

Isisuso (lapho sikuthola khona: International Grain Board, Safex and the Grain SA data base).



Intengiso kakolo eArgentinia beyiku$177/ton ngoFebhruwari 07 yase yakhuphuka yaya ku$355 / ton (iGrafi 1) . Lokhu kusho ukuthi ikhuphuke nga$158/ton noma 89%. Lokhu kwenzeke ngaphandle kokukhuphuka kwenani lomvuno ebelingaphezulu komboniso kaFebruwari. Intengiso ebizwa ngokuthi "free-on-board" yeUSA Hard Red yaseGulf beyenza kanjalo futhi ngaphandle kokukhuphuka kwenani lomvuno kakolo ngamathani angu-1,5 eAmerika ngokusuka ekugcineni kwaFebhruwari (iThebula 1).



Ngenxa yizulu elibi eAustralia, eKanada naseEuropean Union, umvuno wehle kakhulu - lokhu kwenze ukuthi nenani likakolo elibekiwe emhlabeni jikelele lehlile ngo2007 - futhi lokhu kucindezele intengiso kakolo emhlabeni jikelele ukuze ikhuphuke.



IGrafi 1 likhombisa intengiso yeSafex (enyangeni eduze), ngama$/ton bese kulandela intengiso yomhlaba jikelele ngo2007. Ngokusuka kwaFebruary 2007, intengiso yeSafex ikhuphuke nge$200/ton, malingana nentengiso ekhuphuke nge$158/ton eArgentinia, nokukhuphuka nge$143/ton kweUSA Hard Red.



Ukukhuphuka kwentengiso kakolo okukhulu lapha kithi uma sikulinganisa nentengiso emhlabeni jikelele kwenzeke kakhulukazi ngenxa ukukhuphuka kwezindleko zokuletha ukolo lapha ngemikhumbi. NgoFebhruwari 2007, kwakubiza $43/ton ukuthutha ukolo ovela eArgentinia, na$48/ton ukuthutha ovela eGulf. Bekukhona futhi isidingo esikhulu sokuthola imikhumbi ethutha ukolo, lokhu kwenze ukuthi indleko yokuthutha ikhuphuke ngokuphinda kabili. Ngokwamanje kubiza $73/ton ukushipa ukolo ovela eArgentinia, kubiza $88/ton ukushipa ukolo ovela emathekwini aseGulf kuze ufike lapha (iGrafi 2). NamaRandi angu6,85/$, kusho ukuthi ukukhuphuka kwendleko yokuthutha ngokusuka kwaFebhruwari 2007 sekufike kuR219/ton.



IGrafi 2: Izindleko zentutho eza eNingizimu Afrika (ngeUS $ ngethani)

Isisuso: Internasional Grain Board.



Ngokugcina

Umkhiqizo kakolo emhlabeni jikelele uthembeka ukwehla, lokhu kwenze ukuthi intengiso kakolo emhlabeni jikelele ikhuphuke, futhi ngenxa yisidingo lapho eNingizimu Afrika kufanele singenise (import) okuyisithathu okudliwayo/okubizwayo, ukukhuphuka kwentengiso emhlabeni jikelele kwenze ukuthi nalapha intengiso ikhuphuke. Ukwanda kwezindleko zokuthutha ukolo ovela phesheya nakho kucindezela intengiso yalapha. Ukukhuphuka kwentengiso emhlabeni jikelele kuphinda kwakhombisa futhi ukuthi isimo sezulu sinomthelela omkhulu lapho sibheka intengiso yokudla okuvela ekulimeni. Sazi kahle futhi ukuthi asingeke sikwazi ukuqonda ukuthi inzalamvelo noma izulu lizokwenzani.



<fn>PulaImvula.Year.2007-12.zu.txt</fn>
Year Zulu



Ukugcina komunye umnyaka weProgramu lokuThuthukisa Abalimi



Instructions:

Folio strap: Ulwazi oluthize

Byline: UJane McPherson, umphathi weprogramu lokuThuthukisa leGrain SA

Photo: Hlangabeza nethimu laseBothaville leprogramu leGrain SA lokuThuthukisa Abalimi: Ngokusuka ngobunxele kukona uJane McPherson (umphathi weprogramu), uWillie KotzÃƒÂ© (umlunganisi wokuqeqesha nemininingwane), uDebbie Nel (isekela lasehhovisi), uJenny Mathews (isigungu sabaphathi: Grain SA) noNico Vermaak (umphathi: Corporate Services, Grain SA).



Sesifike ekugcineni komunye umnyaka wokuthola izimali nokwezomnotho weProgramu lokuThuthukisa Abalimi. Wonke umsebenzi esiwenzile ngalo nyaka wenzekile ngenxa izimali esizithole kuMaize Trust futhi kudingeka ukuthi sibabonge thina nokubalethela ukubonga kwalabo abasizakale ngalesi sikhathi kule programu



Njengokwenzeka kwezinye izindawo ezisakhula ezisathuthuka, ukuqhubekela phambili ngesinye isikhathi kubukeka ngathi kuhamba kancane - abanye abantu bafunda masinya kodwa abanye bathatha isikhathi sokushintsha sokwamukela izindlela ezinsha zokusebenza ukufika kuleyo ndawo lapho sesingathi siphumelele phambili. OKulandelayo kuyisifanekiso esikhombisa ukuthi ukuthuthuka kuvama ukuqhubeka kanjani:





Isimo samanje Isimo esifunekayo





Kule programu yethu sisebenza kakhulu ukuthatha abalimi abasesimeni samanje (esingafani kubo bonke) sibangenise esimeni esifunekayo esithi sengingumlimi wezomnotho, ngime ngokuqina futhi ngizoqhubeka ngomsebenzi wami wokulima. Amaphrojeke phakathi kwale programu aqonde ukubhekana nezidingo zabalimi abahlukile.



Gebruik maar engels



Le programu isaphathwa eBothaville. Ngaphakathi kohlu lomsebenzi weGrain SA, iprogramu isesigabeni seCorporate Services esiphathwa nguMnz. Nico Vermaak. Abanye abasebenza kule programu yilaba:



Indawo Umuntu Umsebenzi

Bothaville UJane McPherson Umphathi omkhulu weprogramu

UDebbie Nel Isekela lasehhovisi

UWillie KotzÃƒÂ© Umlunganisi wokuqeqesha nemininingwane

Zeerust UTonie Loots Umlunganisi wokuthuthukisa wephrovinsi

Nelspruit UJerry Mthombothi Provincial development co-ordinator

UNonhlanhla Sithole Isekela lasehhovisi

Cathcart UPhillip Olivier Umlunganisi wokuthuthukisa wephrovinsi

Ladybrand UJohan Kriel Umlunganisi wokuthuthukisa wephrovinsi

UJacinta Motloang Isekela lasehhovisi

Klerksdorp UAmos Njoro Umlunganisi wokuthuthukisa wephrovinsi

ULerato Modise Isekela lasehhovisi



Ihlobo elidlule belinzima kakhulu ngenxa yokoma okubi ezindaweni eziningi lapho kuna khona ehlobo - bakhona abanye abalimi abahlulekile nokutshala, abanye batshalile kodwa abazange bathole umvuno, izindawo ezincinci zithole imvula ejwayelekile. Kaningi abalimi batshala ngemali ebolekiwe - bayiboleka emabhange noma kumabhizinisi aboleka imali ekulimeni (noma amaCo-ops akudala) - futhi abancinci bakhipha inshuwalense ukuvikela inani lemali abalifakayo ukuqala ngoba inzuzo incane bese abafuni ukuba nezindleko ezinye.



Ngonyaka ofana nalolu kukhona inani labalimi abathile abahlulekile ukukhokhela isikhwentu sabo sokukhiqiza, ngakho-ke bayahluleka ukuthola imali yokutshala kabusha. Lapho usebenza nabalimi abasakhulayo abangenayo imali ebekiwe, unyaka odlule uyingozi enkulu engavimba ukuthuthuka okuzofika ekwakheni kwabalimi bezomnotho.



Iprogramu yethu ephakeme yabalimi ithuthuka kahle futhi siveze abalimi abakhethiweyo isiFundo seAgribusiness sethu sokuqala. Sibona ukuveza kwalesi sifundo kanye nomsebenzi olandelayo njengokugcina kweprogramu oluzosiza umlimi ukuba umlimi ongena emnothweni. Lesi sifundo sihlanganisa yonke imininingwane yolwazi etholakale kwezinye izifundo futhi iqonde ukukhombisa umlimi izindawo lapho efanele azibheke ngokukhuthaza, izinto ezibalulekile lapho ufuna ukukhiqiza ukudla ngemphumelelo ngesikhathi esifanelekile nangezindlela ezifanelekile.



Iprogramu lethu lokuqeqesha abalimi beyigcwele ngokudlula yonke eminye iminyaka - ngaphezu kwezifundo ezingu-80 ngokusuka kwaOkthoba 2006 ukuya ku-30 Septhemba 2007. Lezi zifundo zibhekeka ngothando, abalimi bayabuyela futhi bacela ukuthola ezinye izifundo. Izifundo zisuka ngoFebhruwari zigcina ngoNovemba njalo ngonyaka - ngezinye izikhathi abalimi basebenza emasimini abo abanaso sikhathi sokuya ezifundweni. Ngesikhathi sasehlobo sizama ukulethela abalimi izibonakaliso lapho nabo bazame ukwenza umsebenzi wokulima, futhi ukubiza amalungu emaqembu okufunda ukuhlangana, futhi sizama ukusiza umlimi ngamunye ngamunye. Sithole futhi impendulo enhle evela kweziphathimandla eziqobelelana nolwazi ezisebenzela iminyango yezokulima futhi sibheka phambili ukubasiza ngonyaka omusha wezomnotho lapho kuzobakhona izifundo ezinye ezinye ezifundisa umsebenzi wezandla - ukusebenza phansi emhlabathini ngezandla bekuyinkinga enkulu yalezi ziphathimandla, bebahluleka ukukhombisa abalimi ukuthi umsebenzi ufanele wenzwe ngendlela efanelekile.



Sisaqhubeka ukusakaza ulwazi kuRadio ezindaweni ezine: Lesedi, Motsweding, Ligwalagwala noUmhlobo Wenene - lokhu kuyinto enhle yokuthintana nabalimi - hhayi ukudlulisela ulwazi maqondana netheknoloji kuphela kodwa ukwazisa abalimi ngemisebenzi yaleli programu.



Pula-Imvula isaqhubeka - iphendukile yaba into ethandekayo kule programu - kanjalo siyaziqhenya ngale ncwajana yethu lapho siyibona isiprintiwe. Kukhona abantu abahlukene abasebenza ukwenza wonke lo msebenzi - abanye basebenzela iGSA, abanye bavela eARC-GCI ePotchefstroom, abahumushi bacindezelike njalo ukuqeda umsebenzi wabo ngesikhathi esibekwe ngamandla, abanye basebenzela i-Infoworks (laba abahlola ukubhala kwethu nalabo abakhipha incwadi eniyifundayo), abacindezeli balokhu esikubhalayo nalabo abandisa izincwadi - bonke basebenzela ukukhipha le ncwadi yethu njalo ngenyanga! this every month! Pula-Imvula iyamukekelwa kakhulu futhi labo abayifundayo bayanda - sesifike kuzincwadi ezingu-16 500 ngenyanga, nalokhu kuyanda.



Siyaphinda futhi sibonga iMaize Trust ngokusekela le programu yethu.







<fn>PulaImvula.Year.2010-01.zu.txt</fn>
Year (Maize) IsiZulu

Ukuthuthukisa kwabalimi kweGrain SA - sibheka unyaka odlule

Instructions:

Folio strap: Iphrogramu lokuthuthukisa abalimi

Byline: UJane McPherson, umphathi wephrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi

Thina esingabasebenzi lapha kuGrain SA ngephrogramu Lokuthuthukisa Abalimi siyathokoza futhi sinenhlanhla ngoba sikholwa ukuthi leli phrogramu lizoletha ukuguquka ekulimeni eNingizimu Afrika. Iphrogramu leGrain SA Lokuthuthukisa Abalimi libophekile ukuthuthukisa abalimi abamnyama ukuze bazokhula ukuba abalimi bezomnotho, abanekhono, abazoqhubeka nakusasa.

Umsebenzi wokukhiqiza ukudla okuzinhlamvu, kakhulukazi kubalimi, ubhekene nezinkinga eziningi ngokwamanje nakusasa. Sibhekene nokwaba kwemihlabo, ukuguquka komthetho wobunini bomhlaba, sifanele silwe nentengiso yokudla yasengaphesheya, izindleko ezandayo zokuqala ukulima, silima ezindaweni eziningi ezingatholi imvula, futhi kukhona lento ebizwa ngokuthi "global warming" eyenza ukuthi isimo sezulu naso siguquke. Ngokumfusha, kukhona izinkinga eziningi, asishodi ngazo - ngokwamanje sifuna imixazulo, siyashoda ngayo!

Ukuphatha.

Sifanele siqhubeke ukubala izinhlanhla zethu kule phrogramu, sibusisiwe - sinethimu elinabantu abahle kakhulu. Kufanele siqale ngamalunga eGrain SA Executive (abaphathi abakhulu). Usihlalo omkhulu wethu nguMrs Jenny Mathews, umuntu onolwazi osekela zonke izinto esizenzayo. Sibusisiwe futhi ngoba uMnz Schalk Viljoen waseWestern Cape uvumile ukusebenza nathi kuleli qembu lethu. Wakhethwa futhi ukuba umsekeli-sihlalo wekomiti lethu. Kuyasijabulisa ukuba noSchalk Viljoen noAndries Theron, bobabili baseKapa ngoba baletha izindlela ezinsha nemibono emisha ekuthuthukisweni kwabalimi. Kukhona futhi amanye amalunga akhuthele kuleli qembu lethu: UMnz Gert Pretorius waseLichtenburg, uMnz Moss Malo waseDelareyville, uMnz Jabulani Zitha waseNigel, uMnz SK Makinana waseUgie noMnz Papi Nkosi waseHazyview.

Lo nyaka siyathokoza futhi ukuba noMnz Karabo Peele kuleli qembu lethu lokusebenza. Yena umela iMaize Trust, inhlangano enkulu esekela thina ngezimali. Sicindezele futhi uMnz Dirk van Rensburg,ukujoyina iqembu lethu, yena wayeyilunga lesigungu eliphezulu. UDirk ungumlimi okhuthele ovela eArlington, sithokoza ukuvuma kwakhe ukusisekela ngale phrogramu lokuthuthukisa abalimi.

Abasebenzi bethu sebandile sekukhona 17 abasebenza sonke isikhathi kule phrojekti, futhi kukhona 13 abasebenza ngenkontilaki. Ibhajethi lalonke iphrogramu selifika ku- R14 miliyoni (iminyaka yezimali yamaphrojekti ayifani neminyaka yezimali yeGrain SA, kodwa leli nani licishe lishaye khona). EBothaville, sinoJane McPherson (Umphathi wePhrogramu), uDkt Willie KotzÃƒÂ© (Ingcweti: Ukuqeqesha nokuThuthukisa), uMnz Danie van Den Berg (Ingweti: Imisebenzi Yangaphandle), oMs Debbie Boshoff noAnnemarie de Beer (ukusekela ngokuphatha).

Abasebenzi ezifundweni bayalandela:

Indawo

Umuntu

Umsekeli



ELadybrand

UJohan Kriel

UDimakatso Nyambose



EZeerust

UTonie Loots

UConnie Mosikare



EKlerksdorp

UAmos Njoro

ULerato Modise



ENelspruit

UJerry Mthombothi

UNonhlanhla Sithole



EMthatha

ULawrence Luthango

UNombulelo Makeleni



EVryheid

UJurie Mentz

USydwell Nkosi





Ngonyaka odlule sidabukile ukuvalelisa uNkz Jacinta Motloang wasehovisi laseLadybrand ohambe ukuyofundisa eManyatseng, noMnz Piet Potgieter ojoyine iVKB, ungumphathi wesigaba sabo sokuthuthukisa abakhiqizi. Siyathokoza ukusebenzana noPiet Potgieter kulo msebenzi wakhe omusha. Thina siyazibona njengabantu abangamalunga ethimu lokuthuthukisa abalimi eNingizimu Afrika jikelele asebenza nabanye ekuthuthukisweni.

UMnz Jan de Villiers waseFicksburg uvumile ukuphatha iWinter Cereals Trust project eFreyistata Mpumalanga. UJan uyindoda eyaziwayo, usuthathe umhlalaphansi kodwa unolwazi olukhulu ekulimeni nokutshala ukolo, futhi unenhliziyo yokunikeza lo lwazi ukuze abanye abalimi bakwazi ukukhula. UMnz Arthur Clayton waseSannieshof usaqhubeka ukuphatha iSorghum Project.

Abanye abaqeqeshi kule phrogramu yilaba:

Umqeqeshi

Indawo



UEduard Foord

ELadybrand



UJohan van der Merwe

Ladybrand



UAttie Louw

EBloemfontein



UIsrael Mokoto

EWolmaransstad



UDerrick Nqana

ENelspruit



UHendrik van Zyl

ECedara



UPeter McGregor

EKokstad



UPaul Jordaan

EBarkley West



UAndre Malan

EBloemfontein



UJan de Villiers

EFicksburg



UArthur Clayton

ESannieshof



UAlphons Dube

EMiddelburg, Mpumalanga



UMarius Greyling

EPotchefstroom





Ukubonga

Lonke iphrogramu lisekelwa yizinhlangano ezilandelayo: iGrain Trust, iMaize Trust, iWinter Cereals Trust, iOil and Protein Seeds Development Trust neSorghum Trust. Ukusekela kwala maThrasti kukhulu kabi. Ngaphandle kwawo akungeke kwenzeke lutho ekuthuthukisweni kwabalimi bokudla okuzinhlamvu. Siyaphinda futhi ukubonga bonke abasisekelayo ngale ndlela enhle - sifisa ukuqinisa ukuthi sizoqhubeka ukuthuthukisa abalimi bethu njalonjalo

<fn>PulaImvula.YearMaize.2008-12.zu.txt</fn>
Year (Maize) Zulu



Unyaka omusha - indaba yempumelelo ensha



Instructions:

Folio strap: Ulwazi oluthize

Byline: UJane McPherson, umphathi weGrain SA Farmer Development Programme

Photos:



Sesiyaphinda futhi sifike ekugcineni konyaka omuhle weGrain SA Farmer Development Programme. Wonke umsebenzi esiwenzile ngale phrogramu lo nyaka kwenzeke ngokusekela okukhulu esikuthole kuMaize Trust.



UJane McPherson noWillie KotzÃƒÂ©, bonke balapha eHhovisini Elikhulu leGrain SA eBothaville, futhi baphatha iFarmer Development Programme. Kuvuswe ithuba elisha elibizwa ngokuthi, "Specialist: Field Services", kwasekwangena uDanie van den Berg ukwenza lowo msebenzi. UDanie uyalazi iphrogramu futhi wayeqeqesha abaningi ngendlela ephakamile ngeminyaka emithathu edlule. UDanie uphatha labo abasebenzi abasebenza emaphandleni - abalinganisi bamaphrovinsi abasebenza ngokuthuthukisa abalimi. KuThebula 1 kukhona amagama abo bonke abasebenza kule phrojekti.



Ithebula 1:

Indawo Umuntu Umgomo walowo msebenzi

EBothaville UDebbie Boshoff Uyisekela ehhovisini

EZeerust UTonie Loots Umlinganis wephrovinsi othuthukisa abalimi

UConnie Mosikare Uyisekela ehhovisini

ENelspruit UJerry Mthombothi Umlinganis wephrovinsi othuthukisa abalimi

UNonhlanhla Sithole Uyisekela ehhovisini

EMthatha ULawrence Luthango Umlinganis wephrovinsi othuthukisa abalimi

UNombulelo Makeleni Uyisekela ehhovisini

ELadybrand UJohan Kriel Umlinganis wephrovinsi othuthukisa abalimi

UJacinta Motloang Uyisekela ehhovisini

EKlerksdorp UAmos Njoro Umlinganis wephrovinsi othuthukisa abalimi

ULerato Modise Uyisekela ehhovisini



Ezindaweni lapho kukhona abaningana abalimi bezomnotho, sibhekana kakhulu nalabo bakhiqizi abaqhubekele phambili, ngoba sicabanga ukwazi ukulandela umgomo wethu "Ukuthuthukisa abalimi abansundu abanekhono ukuba abakhiqizi bezomnotho", kufanele sisekele umkhiqizi ngamunye ngamunye ngoba bona sebayaqhubeka kule ndlela eqonda ezomnothweni. Kwezinye izindawo lapho kukhona abalimi abasakhulayo, sisabhekana kakhulu namaqembu okufunda ngoba kuyindlela engcono enhle ukuthintana nabaningi abakhiqizi.



Iphrogramu lokuqeqesha lisaqhubeka lisakhula futhi - sekukhona izifundo eziningi futhi abalimi abafuna ukuya kulezi zifundo bayanda njalo.



Siyaphinda futhi sithi siyathokoza ngesisekelo seMaize Trust, basaqhubeka ukusekela leli phrogramu - sizozama ngawo onke amandla ethu ukuqhubeka ukuphatha iphrogramu ngendlela efanelekile nokusekela abalimi ngokufanelekile. Thina, ithimu lokuthuthukisa, siyathokoza ukuthola leli thuba lokusebenza nabalimi abasakhulayo.

<fn>PulaImvula.Yellow(maize).2011-03-14.zu.txt</fn>
Yellow (Maize) Zulu
Kungani izitshalo ziphenduka umbala osaliphuzi ngezikhathi zonyaka ezinamanzi?
Imiyalo:
Folio strap: Ukwengeza ukubaluleka
Byline: NguLeon van Rensburg, uPhrofesa kwezoMumo woMhlaba, uMnyango weSayensi yezoMhlaba, eyeziTshalo nesiMo seZulu, eYunivesithi yaseFree State
Photo: Umbala osaliphuzi/yellow
Caption: Izimo ezigcwele amanzi ziba nomthelela kwinqubo yokukhula kweningi lezitshalo.
Usomlando wakwelamaNgisi u-H.G. Willis, wake wathi umlando wesintu yingqayingqayi ephakathi kokufunda nenhlekelele. Maqondana nabakhiqizi bezitshalo ezindaweni ezithola imvula ehlobo eNingizimu Afrika, ikakhulukazi lezo ezisezingxenyeni ezinomhlaba othi awube ngowomile lo mjaho uyiqiniso lemihla ngemihla.
Izinkambiso zokukhiqizwa kwezitshalo ezindaweni ezithi azibe ngezomile ziguquliwe ukuvimbela amahlalakhona engozi eyisomiso. Lokhu sikwenza ngokuguquguqula ukuminyana kwezitshalo, sisebenzisa ngendlela efanele izivundisi ezifakwayo ngokwezivuno ezitholakala sekwedlule isikhathi eside, izindlela zokulima ezilondoloza amanzi ikakhulukazi ukuze kwandiswe ukungena kancane kancane kwamanzi, kusetshenziswa izinsuku zokutshala ezilungele ukutshala kanye nokukhetha izinhlanganisela zezitshalo ezikwazi ukuzejwayeza isomiso, njll. Lezi zinhlanganisela zezitshalo zingena ngaphansi kweqoqo lezitshalo ezibizwa ngokuthi ngama-mesophyte, ezikhula kahle emihlabathini eswakeme kodwa enomoya. Izimpande zazo zikwejwayele kahle ukuthungatha amanzi nezondlazitshalo emhlabathini, ukwenza isibonelo, izimpande zommbila zizongena emhlabathini ngebanga elingama-24 mm ngosuku, zifike ekudepheni okungamamitha ama-2 kuye kwama-2,4, kwencike esimweni somhlabathi lowo.
Ukwakhekha kwezimpande kungakhinyabezeka kakhulu noma kunqanyulwe yizimvula ezine ngokwedlulele njengoba kwenzeka kulesi sikhathi sonyaka esikuso, lapho kutshalwe khona izitshalo ngoDisemba nangoJanuwari. Imvula eningi kakhulu emihlabathini ema amanzi izoba nomphumela wokugcwala kwamanzi emihlabathini afike emazingeni lapho ezothatha indawo yomoya okuyo. Inqubo yokuqala ebalulekile yokuphila kwendalo ezohlangabezana nomthelela omubi ukuphefumula kwezimpande; izitshalo zidinga amazinga athile okubonelelwa ngomoya (i-okhsijini) ezimpandeni zazo. Abacwaningi babonise ekuhlaziyeni kwabo ukuthi ngaphansi kwezimo ezingenamoya ngokuphelele, ukukhula kwezimpande kunganqamuka ngesikhathi esiyimizuzu. Kodwa-ke, izitshalo ziyehlukana ekubekezeleni izimo zokugcwala kwamanzi ndawo yinye. Ukwenza isibonelo izitshalo ezithanda amanzi ezingama-hydrophyte (irayisi) zikwejwayele ukuphila ezimweni ezingenamoya emhlabathini. Kodwa-ke lezi zitshalo zingafa emihlabathini enomoya owanele. Izimpande zezitshalo ezingazithandi impela izimo ezingenamoya, ezifana nemidumba (ubhontshisi owomile, isoya, njll.) ziyafa ngemuva kwezinsuku ezimbalwa zokungenelwa ngamanzi. Izimpawu zokuqala zomonakalo wokugcwala kwamanzi zisengaqhamuka ngemuva kwehora elilodwa noma amabili kuthi umonakalo ongasenakuguquka uvele ngemuva kwamahora angama-24, ikakhulukazi ezinsukwini ezifudumele ezinelanga.
Lapho ukuphefumula kwezimpande kuthikamezekile eminye imisebenzi yokuphila kwezitshalo efana nokukhula, ukumuncwa kwamanzi nezondlo nayo iyaphazamiseka. Nanxa emaningi amanzi, izitshalo azikwazi ukuwamunca amanzi nezondlo. Kuye kubonakale izimpawu ezithile zezitshalo, lokhu kwencike ebangeni lokukhula kwazo. Ukwenza isibonelo, lapho ukuphefumula kwezimpande kuncishisiwe ngesikhathi sokukhula kommbila, ukumunceka kwamanzi nakho kuya kuncipha ngokulinganayo okuzobe sekuba nomthelela ezimuncweni kwezondlo. Uphawu olubonakala kalula ukuphenduka umbala osaliphuzi kwamacembe (i-chlorosis) ngenxa yokwehla kobungako be-chlorophyll. Lokhu kwenziwa ukuntuleka kwe-nitrogen esitshalweni, yize i-phosphorus ne-potassium nezinye izondlo nazo zisuke ziyindlala. Kuleli banga isitshalo sithuthela i-nitrogen emacembeni asemasha siwasusa kulawo amadala ukuze kulondolozeke ukukhula kwaso. Ukugcwala kwamanzi okuqhubekayo kuzogcina kuholele ekukhuleni okuncishisiwe kwamahlumela esitshalo nasekulahlekelweni yisivuno.
<fn>Random.9780636072640T.WP.txt</fn>
UMveli noMfaniseni basehhovisi babukele indlela uBasolile ejatshulelwe ngayo yizisebenzi kanye nabathengi.
"Nembala luvutha amalangabi. Konje kuthiwa umendo awuthunyelwa gundane. Ukuba uyazi udadewethu ukuthi kukhulu okuhle okumlindile." Besahleka kumnandi kungene uBasolile ebalethele itiye.
"Mmm, uqinisile," kuphendula uMfaniseni ecabanga. "Kahle-ke kusasa iholide lawoMame. Kunganjani sivale sihambe khona kusasa?
"Shhhungabe usaqhubeka, nami sengafa ukukukhumbula," asho ebamba isithandwa sakhe uBasolile esicindezela kuye.
"Ukhohliwe yini s'thandwa ukuthi nathi sesinamalungelo Uma ngingayifuni ingane ayikho into ongayenza. Sesidlulile lesiya sikhathi lapho umfazi ebeyibhola lendoda, namuhla yithi esishaya isiginci kujayive indoda.?
"Sasibabili nje zwi kwethu. Umama owayesesele yedwa wathutha wayohlala kwamalume lapho ashonela khona emuva kweminyaka emibili."
"Kwenzenjani mntakwethu ninoMfaniseni nabukeka nijabule kangaka?
"Uqinisile Mpho kuzothi emva kwaleyo lunch bese ngicela uMveli ukuthi sivakashele umamami ngeviki elizayo, ngiyazi uyojabula kabi uma ebona uMveli, plus uyamthanda umuntu oziphethe kahle. Yoo! Asilale Mpho, mina ngidiniwe, phela le shopping ebesiyenza namuhla iningi."
"Kulungile s'thandwa, kodwa kufanele uthole izincwadi zokushayela kuqala," kuphendula uMveli.
"Woo, sengiyabona, kusho ukuthi lo mfanyana ebengikhuluma naye ukuthole usaqulekile. Kanti futhi kungenzeka ukuthi noMfaniseni ubebona wena laphaya eHillbrow ngenkathi wehliswa yile nsizwa yomlungu, yena ukufanise nomunye wonoyila, yikho lokhu ethe nifana njengosheleni."
USindi owayezimisele ukuyixoshisa okwenja eceleni kwakhe, wathi angabona amakhulu amahlanu washaywa wuvalo. Ngubani owayengethuke uma ebona imali engaka.
"Ngubani leli khehla eliziqhayisa ngobunsizwa balo" kubuza uNelile?
"Hawu! Ubengakahambi namanje umakoti wakwami Awu! we Mveli, we Mveli ngaze ngafa mina ngentombi kaMaseko.?
"Okunye engikucelayo kuwe ukuthi zonke izimpahla zami kanye nemoto, uzinike umgani wami uMpho. Ngiyabonga s'thandwa somoya wami ukuthi ulalele yonke inkulumo yami. Hamba, ngishiye ngizwa umzimba wami ukhathala."
"Musa bo! Kwake kwalotsholelwa ehhotela" ababaze ahlahle amehlo uMveli?
"Akukho esingakwenza nkosikazi, asilinde sibukele ukuthi iyozala nkomoni." Ahlahle amehlo uMaMkhize uma ezwa lelo.
"Nank'umhlolo! Uthini Uthi uBasolile akalutho Akuwena obungitshela kule nyanga efile ukuthi nakanjani uzimisele ukumlobola Nokuthi lo mntwana eninaye ufuna afunde agogode" Angaphenduli uMveli aqhubeke nokuphumputha zonke izikhwama?
"Kunesimanga engisibonayo kugogo s'thandwa. Selokhu sabuya lapha ekhaya uhlala ejabule inqaba. Ungikhumbuza lesiya sikhathi ngifika kuleli khaya, ubabomncane nomamncane besaphila. Awubheke nje, usethathele lo muntu engimqashele ingadi umsebenzi. Hhayi, ugogo impela ungixakile kula malanga."
"Nelile!" kumemeza uMaMkhize. "Useshonephi lo mntwana Hlala khona lapho emthunzini baba, ngizokulethela isicathulo sakho." Aphinde amemeze. "Nelile!?
"Nami ngedlule kuye ngiyombikela ukuthi uMveli uyeza ngale mpelasonto, wangibonisa incwadi ebivela emnyangweni wezemfundo imazisa ukuthi kufanele ayofundisa esikoleni sasoThandweni," asho esukuma eqoqa izitsha uNelile.
"Shwele wena wakoLabase, ayidle izishiyele baba," kuncenga uMaMkhize, naye eseshaywe wuvalo ngoba emazi umyeni wakhe ukuthi uma ethukuthele kanje alusafakwa lubuya nodaka, nabo isibhaxu singahle sikhale kubo manje.
"Hhayi, ngiyeke mina ngamadoda aseGoli anamanga. Kusho ukuthi nguye lo okufunele intombi."
Wamuthi nhla kanye uyise uMveli washaywa wuvalo ngoba wabe esegqunqe emnyama, amehlo elokoza inhlansi ebomvu. Inkukhu yanquywa umlomo kuMveli.
"Hhayi bo! Angihambe ngiye emsebenzini, umuntu uma engaphika nani nobabili angalibona lisithwa yizintaba esekhaya," asho uLabase esukuma.
"Ayidle izishiyele mntakababa, ngicela wehlise umoya ngane yakwethu."
"Into ukuthi ngibona nomakhelwane sebengibuka benginyonkoloza, kuthi noma ngibabingelela bazithulele nje." Athule uMveli angamphenduli. Athi angabona ukuthi uMveli uzithela ngabandayo, aqhubeke neqhinga lakhe uSindi. "Kanti futhi namuhla emini ayi, asiyiyeke leyo sixoxe ezinye ngoba ngibona sengathi le nkulumo ayikuphathi kahle."
"Yebo ngiyezwa baba."
"S'thandwa ngibona ukuthi kufanele sithole isalukazi esizokusiza lapha endlini," kusho uMveli ebona isimo indlu eyiso.
Sihlale phansi ethunzini isalukazi senabe sithi thwi, sivule ibhuku lezithombe zomndeni wakwaLabase. Sizibuke ngasinye, ngasinye size sifike kwesinye lapho uLabase wayehleli nomkakhe befake uMveli phakathi, sona sihleli phansi ocansini ezinyaweni zabo. Sasibuka lesi sithombe isikhathi eside, sakhumbula langa lithize sizisebenzela nje endlini, uLabase nomkakhe bezixoxela.
Kusemini yasekuseni uSindi noMpho bazivalele ekamelweni bayaxoxa, babophela isalukazi amanqina enyathi.
Wathi angawuthengisa umuzi kayise omncane uMveli wazithengela omunye eLinden okungenye yezindawo ehlala izigwili zabelungu. Ekufikeni kwakhe kulo muzi akazange ahlale kahle neze. Wayehlala njalo eshaywa wuvalo sengathi kukhona okuzomvelela. Kuthi uma elele ebusuku afikelwe ngamaphupho amabi wodwa. Wagcina esetshele noSindi le ndaba naye ongabanga nalo ikhambi layo.
Wathukuthela wagana unwabu ngoba wayibona ukuthi yiyo leya abeyikhakhabisa endlini yabo ezinsukwini ezedlule. Nayo ayizange isamnika thuba lokuthi akhulume, yakhipha imbondela yemali engamaphepha esikhwameni yazincengela.
Nanamuhla bahlezi ekhishini bayaxoxa. USindi ulungisela ukubeka amabhodwe eziko.
"Eyi Mveli, bese ngithi nakanjani na" akayiqedanga leyo nkulumo ngoba wathi uma ebheka uMveli wakhangwa ubuso obudangele. Kwamcacela ukuthi kukhulu okwehlile.
"Wu, kodwa maye ngiyamthanda uMveli! Ngiyaqala empilweni yami ukuthola umuntu ongithanda kangaka. Wena awazi, bengiyindlovukazi namuhla, ngidla engikuthandayo. Ungabona ngedoggy-bag ukuthi bengibusa," asho evula isikhwama asiphethe.
"Angazi kodwa ukube bekuyimi besizohlukana. ""Ngiyamthanda uMveli Nelile, akasuki emoyeni wami. Selokhu saxabana ngimphupha imihla namalanga. Ngamanye amalanga ngimphupha elele esibhedlela egula kabi. ""Hawu, kwakubi lokho!" usho ehlahla amehlo ukwethuka uNelile.
"Uright, sona siyadina. Ngizoya etown namuhla ngikhulume nabo."
Athule uBasolile kuse ngokunye manje kuye ngoba yonke le nto ayizwayo intsha ezinedlebeni zakhe, kanti futhi isizoshabalalisa nephupho lakhe lokuba nomunye umntwana. Kwale aphinde abuze.
"Kwenzenjani ntanga", kubuza uMveli emangazwa ngumsindo. Ngubani owayengaphinde amphendule ngoba uMfaniseni wayesesina eqephuza, esikaza ubala. Wayethi angasibuka isithombe asiphethe ngesandla kube sengathi siyamkhwezela, agiyise okohlanya sincane esenkunzi ithelwe ngezibonkolo. Kwathi angabona uMveli ukuthi uMfaniseni akazimisele ukumphendula wamephuca isithombe?
Nempela wathi angabapha lawo maphilisi emva kwesikhashana baqala ukusombuluka, yize uSindi isibibithwane sasiyilokhu simbelesele njalo. Wathi lapho esebona udokotela ukuthi uvalo selwedlule kubo bobabili, waqhubeka nenkulumo yakhe.
Wabekwa ngesikhulu isizotha uSindi, abantu babengangezihlabathi zolwandle, kusobala ukuthi kubekwa iqhawekazi uqobo.
UBasolile noNelile babengamathe nolimi, yize indaba kaMveli yayiyimbi kodwa ayizange ibaxabanise, babelokhu bevakashelana njalo. Ukubonana kwabo kwakulula ngoba noBasolile wayesefundisa esikoleni sasoThandweni esilapha eduze. UBasolile ubevakashele uNelille useyahamba, bemi esangweni bayaxoxa.
"Mntakwethu, ngale mithi yesilungu kuthiwa owesifazane onalesi sifo useyakwazi ukuthola ingane enganaso lesi sifo. Pho kimi singangena kanjani uma bekwazi ukusivimbela enganeni" Athule angaphenduli uMveli emangaliswe ukuzimisela okungaka komkakhe ukuba nomntwana. Emcabangweni wakhe uMveli wayezitshele ukuthi emva kokumchazela kabanzi ngalesi sifo umkakhe, inkukhu yayizonqunywa umlomo?
"Basolile musa ukungifihlela, ngitshele lithini?
"Mnumzane Labase, sizokwazisa uma sesizitholile lezi zigelekeqe," kusho ophethe ithimba lamaphoyisa ngenkathi sebehamba. Emva kwalokho uMveli waphuthuma esibhedlela sekuxega amadolo.
"Siyabonga mhlengikazi ngokusicebisa kwakho, sizophinde sibuye," kusho uMveli edonsa uSindi ngengalo owayesethe shaqa nenye yalezi zingane, kuhlekwa, kudliswana, ungeke ukhohlwe ubone umntwana nonina.
"Ngifanele Mpho uMveli yindoda yami, ngimthanda ngenhliziyo yami yonke. Ukube bekungesiso lesi salukazi esigadene nami ngabe angiyenzi yonke le nto."
"Ungahlupheki Mpho, nami sengizitshelile ukuthi sengiyawuyeka lo msebenzi wethu, kanti nawe uzoyeka."
"Kulungile asivukele khona kusasa, ke ngiyobona le nsumansumane ongitshela yona." Asukume uMveli alungele ukuya emsebenzini.
"Suka la! Ligwala ndini. UBhiza noJabu bayawazi umsebenzi wabo."
"Netiye lakho selize laphola silibele ukuxoxa," kusho uBasolile bephuma ehhovisi.
"Sondela mfana wami uzophefumulela kulesi sikhwama sabadala." Wenze njalo uMveli. Emva kwalokho wavungazela yedwa uSibiya ekhuluma nabakubo, wathi angaqeda washaya amathambo. Wathula wawabuka isikhathi eside maqede wanikina ikhanda, wakhuluma yedwa. "Pho nithi kwenziweni" Wawabutha wonke futhi, waphinde wawachitha phansi, wabheka uLabase. Weza nendaba. Wayilanda indaba yempilo kaMveli ukusuka nokuhlala, sengathi wayekhona ebhekile ngenkathi konke kwenzeka?
"Ngiyabonga mntanami uma ulibona iphutha lakho," siqhubeke sibhekise kuBasolile isalukazi: "Makoti wami, ungisize uwuphathe kahle lo muzi, ngoba kimi abanikazi bawo babengamakhosi engingeke ngiwakhohlwe nanini. Namuhla bantabami lo muzi wabo ngiwushiya ezandleni zenu."
"Gogo ngicela ukuthi ukhululeke, lo muzi usuyikhaya lakho, ngicela ufele kuwo." Naye uLabase asho esukuma elungela indlela.
"Kahle ntanga yethu yehlisa umoya, akasiye umlungu yize emise okwakhe nebala lisamlungu, bangamaXhosa. Sebasuka eKapa sebakhe khona lapha eMidrand," abheke isikhathi esandleni. "Angiphuthume ntanga, nasi nesikhathi sesidliwe yinja, kanti neCarlton Hotel iqhelile." Baphume bobabili ehhovisi.
"Akujiki mfana wami, ngezami zonke lezo zinkomo ozibonayo," asho ebeka ukhamba lwakhe phansi, esula umlomo.
Yathi ingasho njalo yasukuma yeqa umgwaqo yamhlangabeza. USindi owayemi ebuka izimpahla efasiteleni lesinye sezitolo, wethuka seyimi eceleni kwakhe.
Waba nedumela elikhulu umshado kaMveli noBasolile. Izinsizwa nezintombi zeza ngezinkani zivela ezigodini ezahlukene, ngisho nezivela phansi eMsobotsheni imbala. Zazisina zidedelana wena owabona amafu esibekelana, indlamu ivutha uphondo. Angisakhulumi ngezintombi ezazivunule ziconsa, ziholwa amaqhikiza azo. Kwakuthi uma kuphuma izinsizwa zaleso sigodi enkundleni, kungene izintombi zakhona. Kwakukuhle, kumnandi kangangoba umuntu wayengaze afise ukubugoqa bonke lobo bumnandi ngengubo abenze insakavukela yakhe yedwa. Pho, kwakungenzeka yini lokho ngoba kwehlula ngisho nabathakathi baseSimenye.
"Kanjani gogo Kanti lo mlungu namanje akalishintshile igama lami encwadini yalo muzi?
"Ewu ntanga! Ungayikhulumi leyo ngoba ingishayisa uvalo. Ngathi ngiyamchazela ubunzima esengikubo, nokuthi makazifunele omunye umuntu angaphilisana naye, kwabe ngimethukile, ngawotha ubomvu; sincane esakho noNelile. Kwathi akangiqede, wabuya nami okwesishiphi senkantolo."
Yize babelayezile ekhaya ukuthi abongena elokishini lalapho okuthiwa yiPhumula, abikele uninalume ngomshado wakhe, konke lokho wakubona sekuyize leze, washaya imoto wachitha. Kwaba yinhlanhla ukuthi endleleni angahlangani nabaqaphi bomgwaqo ngoba noma kanjani babeyomgquma ejele ngenxa yejubane ayehamba ngalo. Wafika ekhaya phakathi kwamabili. Noma wayezizwa ediniwe kodwa waqwasha kwaze kwasa. Sathi simnika ukudla isalukazi esinguMaCele wakubonga, naso njengomuntu omdala sayifunda ivaliwe ukuthi kukhulu okuphethe insizwa yaso emoyeni.
"Ngiyabonga s'thandwa." Athi eqeda ukusho njalo ahlahle amehlo uSindi esekhumbula okunye akukhohliwe. "Yoo! s'thandwa, ungakhohlwa ukungithengela i-i-engagement ring, kuthiwa yini konje ngesiZulu?
Isalukazi esinguMaCele sazithulela nje. Bathi bangaqeda ukukhuluma saphuma sayohlala ngaphandle, ukuze sikwazi ukuyicabangisisa kahle sisodwa le ndaba. Safikelwa usizi uma sikhumbula amazwi ashiwo ngumnikazi wekhaya uLabase nomkakhe enkulumeni yokugcina abayixoxa ngaphambi kokuthi bahambe emahlabeni.
"Cha dokotela, mina noMveli asinazo izimfihlo phakathi kwethu," kusho uSindi ebheka uMveli emehlweni efuna isiqinisekiso kumyeni wakhe owayebukeka ekhathazekile noma ngabe wayezama ukufihla "akunjalo, s'thandwa?
"Usachazani ngoba inkulumo yonke usuyiqedile," usho ebuyela ehlala phansi.
"Ayisukume inkantolo," kusho iphoyisa lenkantolo. Nembala kusukume wonke umuntu. Ingene inkosi yenkantolo, ithi ingahlala phansi bonke abantu bahlale. Iphoyisa lenkantolo libabize bonke abamangalelwa, libafolise ebhokisini lamacala libafungise ngamunye ngamunye. Ngaleso sikhathi uma ubabuka wawungafa yinsini ngoba lobo busuku obubodwa ejele basebubagugise baba izimvithi bonke ngaphandle kukaMfaniseni. Babeqhaqhazela ubala, wawungaphika uhlanze okudle ngayizolo ukuthi yiwo la maqhalaqhala angophumasilwe obuwabona ehhotela ngayizolo. Asukume umshushisi endlalele inkundla icala labo.
"Kunjalo s'thandwa." Esho ebamba isandla somkakhe uMveli.
"Angiphuthume ngimtshele," aphume uMveli ayobikela isalukazi esasihlezi phandle emthunzini siphethwe ngumzwangedwa.
Afe yinsini uBasolile. Wu! Kanti isikhwele ngomfowenu singaka Ivule uyifunde.?
"Thoko lothemba amathunzi ayewukela!" umemeze ngokukhulu ukujabula uNelile eqondise kumfowabo.
"UMfaniseni Ubeyokwenzani eHillbrow s'thandwa?
Uphela sengathi awuzange waba khona. Ubona izithandani seziswacelana, Ziphakamiselana amakhala, zinukelana. Baqinisile abathi ziyokhala, ziyoshela sokela, Kubo soka zinyembezi zodwa.
Kwaya, kwaya zawusola ummbila izinkukhu kudadewabo uNelile. Kusemini yasekuseni uNelile uhlezi noNina bayaxoxa. Njengenhlalayenza uMveli akekho uye kwadokotela edolobheni. ULabase nomelusi wakhe base izinkomo edibhini kwaDelekina.
Uma kukhona into emphethe kabi uLabase wawumbona ngokuvukela emasimini eyohlakula. Wayenenkolelo yokuthi umoya wasekuseni uzobususa engqondweni yakhe ubunzima obumphethe. Nanamuhla njengoba evukele lapha emasimini, isenzo sikaMveli sabe singamlalisanga kahle neze ngayizolo. UMveli njengendlalifa yakhe wayeziqhenya ngaye, futhi ezimisele ukushiya lonke ifa lakhe kuye. Kube nguye obheka ikhaya kanye namasiko wonke afanele ukwenziwa kulo.
"Nanguya usevukile," asho ngokukhulu ukujabula umfana.
"Sithengise lo muzi" ethuke ahlahle amehlo ezwa le nkulumo uMveli. "Cha s'thandwa ngeke. Cha s'thandwa ngeke ngakwenza lokho. Ngiyobe ngizishaya ngemfe iphindiwe kumnikazi waleli khaya.?
"Ngiphupha njalo abantu bangigijimisa, bengishiyisa le ndlu." Ethuke manje uMveli. "Hawu Mpho, usho ukuthi uphupha abantu bekuxosha lapha ekhaya?
"Mhlolo muni lo engiwubonayo, kwake kwaba kuphi ukuthi intombi ingayogadla emzini wakubo kasoka layo ihamba nqunu ngelokwana eliveza amansweba, isisu sonke lesi singaphandle. Songo lani leli elilenga enkabeni Izinwele ezinde kangaka kanye namashiya nezinzipho, ngimfunge uMakhethelele! Akusiye umuntu lo, ngumlungu uqobo lwakhe, nebala lakhe lingufakazi. Konje isibongo ithe ingeyakwabani Ngu-O-op-ope- ungenwe yini kodwa uMveli Uyalubona yini lolu bishi azifaka kulo Uthi bona abanikazi balo muzi bazothini lapho belele khona" sishaye izandla. "Yehheni! Wabhubha ngibhekile mhlaba. Hhayi-bo, nakhu ngizihlupha ngeze, ingani uMveli unaleya ntombi yasemakhaya uyise azimisele ukumlobolela yona. Kusho ukuthi lokhu kwentonjana udlala ngakho nje. Mhh noma kunjalo kufanele ke ngikhulume naye ngimdonse ngendlebe mayelana nokuqonywa njalo. Lolu bhubhane lwesifo samagama amathathu seluqede izwe." Siphinde sishaye izandla simemeze. "Yehheni! Ngakubona ngakubeletha!?
"We dade! Wamkhulumela bo lo mfokazana wakho, ingabe ukuphe malini." Bahleke.
"Ungisize uqaphele baba endleleni, iningi le mali. Eqinisweni ukube kuya ngami, ingabe sithe uMveli akulande."
Laze lafika lelo langa elalibekwe ngudokotela, uMveli noBasolile banikela khona. Bathi uma bengena nje udokotela wabahlangabeza emnyango ekhombisa okukhulu ukujabula uma ebabona.
"Sindi! Lalela la, ungumfazi wami, uma ngikhuluma nawe ungangitsheli ngabangani bakho, sifanele sibe nengane sishadile," kuphendula uMveli ngokufutheka.
"Ngibona sengathi uyasheshisa, usuwazi ngani ukuthi uSindi uzovuma na?
"Ngeke kwenzeke lokho! Uyazi mina nawe Basolile asinayo imfihlo phakathi kwethu. Ngicela ungitshele ukuthi lithini. Ngilalele ngitshele."
"Kusho ukuthi uzobamba amahhashi mntakwethu."
"Nami angithandi ukudlala ngaye Mpho, angazi ukuthi ngenzeni, awubheke nje." Akhiphe imali yamaphepha esifubeni uSindi. Waphonse washayeka phansi wuvalo uMpho. Wasala edonse amehlo, ekhexe umlomo. Nokudlana lokho ayekudla kungasahlafuneki. Kwathi ngelikade iphimbo labuya.
"Awusasho, kanti noMveli wakuxoxela ngaye?
"Ngu-ngu-ngu Sindi baba, wakwa-Opperman." Amhlahlele amehlo uLabase. "Uthi ngowakwabani?
"Ngaqamba amanga ngathi bebengiqhathe nomunye umfana omdala kunami ekwaluseni. Munye umuntu engamtshela iqiniso, nguNelile. Naye waqala ngokungihleka, kwathi muva wangimisa idolo ngelithi angiqhubeke ngokuyeshela le ntombi."
Athule uNelile abuke umfowabo, afikelwe inhliziyo yokumhawukela.
"Jo nna we! Kabolaya Mveli. Yoo! Ketla bamang we! Iyoo! Nkampane kashwa lenna" "Maye babo!
Esamoyizela yedwa uMfaniseni yimicabango emnandi, abone kuma imoto phambi kwakhe ishayelwa yinsizwa yomlungu, kwehle intokazi, angayinaki aqhubeke nemicabango yakhe.
"Kodwa ngehlelwa yini nje nempela Bhadi lini leli elingivelelayo Kusho ukuthi sengizokufa" Athi angasho njalo, zehle nakuye manje izinyembezi. Aguqe phansi akhulume nomkhulu wakhe kanye nabakubo. Wayeqala ngqa ukukwenza lokho yize wayembona njalo uyise ekwenza?
"Ngiphendule Mveli!" amhlahlele amehlo uMfaniseni.
"Yini le embi oyiphuphayo?
"Yebo kunjalo, nansi into engiyicela kuwe Basolile," usho naye wesula izinyembezi. "Ngicela usale usukhulula inhliziyo yakho kimi, uzitholele omunye umuntu oyokupha ikusasa eliqhakazile ngoba nanti elami selifiphele."
"Eyi s'thandwa ngizwa nginovalo, angifuni ungene kulolu bishi engikulo. Kodwa ngoba uzimisele, sizoqala kuye kusasa ngaphambi kokuthi size emsebenzini."
Ethuke uMfaniseni eze esegijima ehhovisi.
"Wo! Usuyangigcona manje, uphinda lawa mazwi engawasho kuwe. Mina intombi yakwaLabase ngiyibonile ngenela. Futhi angesabi ukulisho ligcwale umlomo elithi ayikho efana nayo lapha eGoli. Angikhathali ungalihamba uliqede. Mina Mveli ntanga yethu, nakanjani namuhla ngizobonana nomalume, ngizwe ukuthi angehla nini ukuya eDumbe."
"Ngiyaziqhenya ngawe ngokungizalela umfana ohlakaniphe kangaka. Eqinisweni angazi impilo yami ibizoba yini ngaphandle kwakho. Lona ikusasa bengizolithini ngiyisotsha elizikhuzayo. Ngiyabonga mduduzi womoya wami ukungixolela kwakho. Kusukela namuhla kimi awusenguye uBasolile usunguMduduzi wami." Bahleke. Baqhubeka baxoxa ngekusasa labo bobabili. Kwathi uma seliya ngomtsha wendoda baphuma elawini bebambene ngezandla, uMveli esephelekezela uBasolile emusa ekhaya. Wathi angababona uNelile waphuma waphonseka endlini, wagcwala ibala elilizela.
"Mthumele lesiya lapho umi khona wedwa emshadweni wethu noMveli."
"Bayabheda nje laba mnumzane, mina ngabatshela kadeni ukuthi likhona ithemba lami," asho ebheka uMveli ngamehlo agcwele uthando uBasolile.
"Kunjalo khona bandla, nami uNelile ngimethembe futhi ngimthanda ngomoya wami wonke, kanti njengoba usho noMfaniseni kusobala ukuthi ungumuntu oqotho."
"Uqinisile s'thandwa, yeka ukudla okungaka."
Wacishe washayeka phansi wuvalo uma ezithela phezu kukaBasolile, owayehlezi embhedeni emlindele. Wama wabopheka okomuntu ebona umungcwi. UBasolile ngokubona isimo ayekuso wamphuthuma wamgona.
"Kulungile Mveli ngizokwenza njengokusho kwakho." Akhombise ukujabula uMfaniseni ngoba ingqondo yakhe yayingasekho kule nkulumo yabo.
"Siyolithokozela kakhulu ntombi yami," usho ehlala esiphukwini sakhe uMaMkhize eceleni komyeni wakhe. Bobabili babheke uMveli.
MaLabase! Nina bakaDabula zinomkhala, Bakoshumayeza amadoda, Bakampi yamqoma, Abathwala insimbi ekhanda, bethi amagwala ayobabalekela. Nina benjuqu emnyama edl'amahleza kaJiyeza.
Naye uSindi wayesha amashushu ngohambo lwempelasonto, lwalusematheni kubo bobabili noMpho. Babehlela konke afanele ukukugqoka ngalelo langa, nendlela afanele ukuziphatha ngayo, ukukhuluma ngayo, ngisho nendlela ayefanele ukunyathela ngayo imbala emabaleni akwaLabase.
"Mina ngibona ukuthi kungcono sibafihlele s'thandwa ngoba njengoba usho kungaba yingozi kubo njengabantu abadala. Nami abami abazali ngeke ngibatshele."
"Kahle bo wena! Kanti uqinisile yini?
"Abantu kuleli lizwekazi lakithi lase-Afrika bayafana ntanga, ingani ngezwa omunye ethi ngifana nomunye umuntu waseDalagubha." Besahleka leyo nkulumo, akhumbule okunye uMveli.
"Usho entshweni," asukumele phezulu uMveli, ingani ibhodwe wayeselazi njengoba ezazi. Athi esematasatasa ngomsebenzi wakhe ezwe ehishwa. Athimule, aze akhwehlele. Ethuke uSindi.
Baphendule ngazwi linye: "Asiwavumi nkosi!"
"Nawe khuz' umkakho!" kuphendula uSmith naye engazibekile phansi. Kuthe lapho bethi nabo ababambane kwaqhamuka uweta, olethwa ngumsindo awuzwayo, wabalamula.
"NguMfaniseni wakwaThusi. Kwathi emva kokushona kukababomncane ngamnxusa ukuthi azongisiza ebhizinisini njengomngani wami engangifunda naye."
"Uqinisile, kusho ukuthi nami kufanele ke ngimshayele ucingo uNelile. Ngacishe ngakhohlwa, tshela mina, utheni uBasolile uma umazisa ngomshado wakho?
"Kahle baba, musa ukukhuluma kanjalo. Nami ngivumelana noMfaniseni, uphila saka. Naye udokotela uzovumelana nami namuhla." Athule uMveli angaphenduli. Esikhundleni salokho abeke isandla esihlathini okomuntu osemcabangweni ojulile.
"Angabuye abe kuphi phela ngaphandle kukagogo wakhe" Athi lapho ethi uyaphuma uNelile elamele incwadi ewe etafuleni, ayicoshe?
"Nina bakwa-Opelmane Simidi ngizocela ubuhlobo ngentombi yenu, ngicela nokwazi ukhalo eningibeka kulo."
"Ndodakazi, ngifuna uyoshayela umfowenu uMveli ucingo edolobheni, uzwe ukuthi usaphila yini, nokuthi uyosivakashela nini ngoba sesimkhumbule."
Ayivule uMveli afunde okubhalwe encwadini. Ahlahle amehlo engayikholwa le nto eshiwo yile ncwadi.
"Baba sekuze kuyabanda ukudla kwakho, kudala ngikuphakile. Kwenzenjani namuhla awuphilile yini?
Kwathi ngentathakusa yelanga elilandelayo wakhwela itekisi uMfaniseni elibangise eGoli. Inhliziyo yakhe yayingekho kulolu hambo, yayisemuva eNtombe kwelaseDumbe.
"Get out!" Ayishaye ngesivalo ebusweni insizwa uSindi. "Kgaa! ungijwayela kabi lo." Bafe yinsini.
"Sengiyibulele le nja esiphazamiso. Kufanele senze iplan yethu yokuthus'uMveli," kusho uMpho ethelela uSindi iwayini engilazini eseceleni kwakhe. Namuhla phela kukwamachanca kwampunzi idla emini kuleli khaya."
ULabase uhlezi phansi komthunzi egcekeni lomuzi wakhe, ngenxa yesithukuthezi useze uyozela. Eceleni kwakhe kunesicathulwana sokwehlisa udenda, kwazise nelanga laliphume ngisho nasebukhweni bezinja.
"Ungalisho uliphinde mntakwethu, nami ekhishini yiso sona lesi. Le ntombazana emsizayo ayisenamsebenzi. Ngithi ngimethuka ngimbone esekhwishiza eshanela, ekolobha phansi ngithi ngiyamkhuza ahleke kuvele elomhlathi, asho nokusho ukuthi yena akasiye uvilavoco. Impela mntakwethu ukukhuthala okunje angikaze ngikubone. Uyadela omazi ebuntombini bakhe."
Selokhu afika lapha ekhaya uMveli wayengakaze abonane noBasolile. Yize inhliziyo yakhe yayishisekela ukumbona kodwa wayebuye azikhuze ngoba ecabanga ukuthi naye kufanele ukuthi usethole elinye isoka. Kwakunzima ngisho nokubuza uNelile ngenxa yesenzo asenza kuBasolile. Kodwa ekugcineni wazidela amathambo wabona kufanele ukuthi ayoxolisa kuye, noma eseqome engxenye. Wacupha isikhathi sokuphuma kwesikole wanikela khona. Endleleni uhamba uyazibuza, uyaziphendula.
"Cha mama angikamtsheli, nami iyangihlupha le ndaba ngoba angazi ukuthi ngizoqala ngithini uma ngimtshela. Mama mina ngibona ukuthi kungakuhle uma engayizwa ngawe njengomuntu omdala."
"Cha Mveli awulandwe yimi ntanga yethu, wena sala uwuzama lo ngoba uyawazi, kungenzeka ulunge."
Bathi bangafika nje endlini yabo uSindi wamxoxela konke okumvelele ngalelo langa. Wathwala izandla ekhanda uMpho wuvalo.
"Eqinisweni ubukeka uphile njengenhlanzi emanzini." Balale yinsini bobabili.
"Hawu s'thandwa usuqedile njalo ukubeka amabhodwe eziko?
Basukume bobabili baqonde ekhaya. Kwathi beseza babona imoto kaMveli ingena ekhaya, wayehamba nodadewabo kanye noNqobile owayephethe ibhola eledlula ikhanda lakhe. Umlomo wawugweve ujamu wamakhekhe, izandla ezazilokhu zikhothwe njalo zazibhixe ihenjana nebhulukwana leli ngoshukela wamaswidi ayegcwele izikhwama. Kwakusobala ukuthi kufinya ngendololwane namuhla okunguNqobile. Kwathi kungehla emotweni kwathathela ngejubane kulibangise kugogo nomkhulu wakho ukuyobapha amaswidi.
"Njengoba ngakutshela ukuthi ngazalelwa eMzimkulu, kwathi uma sengineminyaka eyisithupha, ubaba wami owayesebenza kwa-Eskom eThekwini bamshintsha bamusa eGoli. Emva kwezinyangana wasilanda nomama sazohlala naye ngoba base bemnike indlu."
"We! lingawa licoshwe zinkukhu Nelile. Kimi ayikho enye insizwa ngaphandle kukaMveli. Noma engayishada leyo ntombi yakhe yaseGoli, mina ngiyosigcina ngize ngiye egodini leso sethembiso segazi engasenza naye sokuthi siyokufa silahlane."
"Musa ukukhuluma kanjalo nkosikazi. Impilo yawo wonke umuntu olapha emhlabeni inesikhathi sokuguquka. Yikho lokhu siyaye sithi: Amalanga empilweni yomuntu ngamathanda kwenzelwa. Njengamakholwa siyazi ukuthi nasempilweni kaJesu kwafika leso sikhathi sokuthi athwale isiphambano. Umbuzo uthi: Leso siphambano sasiyisiqalekiso na Kumbe kubantu ababemethwesa sona babebona siyisiqalekiso esimfanele. Kodwa sonke siyazi ukuthi ngokufela kwakhe kuso wasindisa umhlaba. Ngalawa mazwi ngizama ukukucacisela ukuthi ushintsho empilweni yawo wonke umuntu luyinto edaliwe, lubi noma luhle kuyafana. Thina esilubukayo singalubona luyisiqalekiso kanti akunjalo. NjengoJesu owaluvuma ushintsho empilweni yakhe ngokuthwala isiphambano, nathi sifanele ukuluvuma ngoba asazi ukuthi lusho ukuthini mayelana nekusasa lethu emhlabeni." Abukisise uSindi udokotela. "Ngiyethemba uyizwa kahle incazelo yami nkosikazi.?
"Iyakhula impela baba, kanti futhi ngizwe uku awu asiyeke izindaba zezingane."
Athule umzuzwana, abukisise isithandwa sakhe uSindi. Abuye aqhubeke ngezwi eliphansi okomuntu ophelelwa ngumoya.
Nembala kwathi ngakusasa wanikela kwabomkhandlu oqaphela izilwane. Wafike wathenga ichalaha likabhova. Isalukazi uMaCele njengomuntu omdala sayijabulela kakhulu le nja, saze sayetha negama likaSiphithiphithi. Ingani naso sase sithole umngani esizohlala naye kule mpilo yaso eyisiphithiphithi kuleli khaya. Kwakuyiso esiphakela le nja siyiphe namanzi nsuku zonke. Naye uSiphithiphithi wayesesithanda kakhulu lesi salukazi, engasuki eceleni kwaso. Kanti noMveli wayethi angamisa imoto esangweni agijime uSiphithiphithi ayombingelela.
"We ma! Ingabe ngubani lo osefuna ukuzenza imbangi yomfowethu?
"Uzolinda isikhashana, uma uthanda ungahamba uphinde ubuye ngoba ngifuna ukulihlolisisa kahle," kusho udokotela ebukisisa ibhodlelana elinegazi.
"Cha mntanami, ngisazoyicabanga le ndaba ngoba ngasengifunge ngagomela ukuthi ngeke ngiphinde ngilubhade edolobheni."
"Ngiyawabonga lawo mazwi akho ntanga yethu, anginika amandla," asho ekhombisa ukukhululeka uMveli.
Izitsha ezaziphethwe nguNelile zaphunyuka kuye ezandleni zaphahlazeka phansi. Inkomishi yamanzi eyayiphethwe nguMaMkhize yawa yaqenqeleka, kwagcwala amanzi phansi. Kanti imfaduko ayethi wesula ngayo izandla uLabase, yaphenduka ibhodlana esandleni. Kwathula kwathi cwaka endlini. Bonke babekhexe imilomo, behlahlele uMveli amehlo, sincane esabantu bebona impaka yomthakathi. Kwathi ngelikade wabuza ngomoya ophansi, ogcwele ukudangala uLabase.
"Ngicabanga ukuthi makube yileli sonto esiya kulo, kufanele ngibazise nalapha ekhaya."
"Angisabuyeli emuva ngingemgqigqo makoti womfowethu, nami sengilandela ezinyaweni zenu, kodwa niboqaphela funa owethu umshado wedlule owenu ngamalengiso ngoba nesiZulu siyasho ukuthi isinamuva liyabukwa." Balale yinsini bobathathu. "Habe! Nakhu ngicishe ngikhohlwa enye indaba enkulu. Amaphoyisa abezongazisa izolo ukuthi esinye saleziya zigelekeqe ezangidubula sibanjiwe."
Uthi ngizomlanda ngokushesha udokotela ucela ukusibona sobabili khona manje.
"Hawu!" kubabaza uLabase. "Kusho ukuthi ususebenze iminyaka eyevile emashumini amane kulo mlungu. Mm sengiyabona, yingakho agqugquzela ukuthi ngikuphathe kahle."
"Yehheni!" ashaye izandla uMaMkhize. "Sakubona sakubeletha. Angakuvuma kanjani lokho uMveli Uthi yena lo mfazana akamdlisile nje umntanami?
"Usho ngani Nelile?
Sithi singabathelela itiye isalukazi sihlale phansi, size nendaba.
"Dadewethu ngizoxolisa, kanti futhi ngikuphathele izindaba ezimnandi." Angene ahlale phansi.
"Kuleli cala uma singalinika uyise womntwana, yomibili le mindeni siyobe sesiyiqhathile. Njengoba ngike ngasho phambilini ukuthi le nkundla ifanele ikhusele imvelaphi yethu, engamasiko ethu, ngokuqaphela ukuthi enziwa ngendlela eqondile. Inkundla iyobe iyalugqilaza futhi iyalunyembenya usiko lwelobolo uma ingavuma kuqhutshekwe ngalo kuleli cala. Kusobala-ke ukuthi kufanele kulandelwe usiko lwesilungu, abashadayo bahambe bayosayina kwaMuhle."
"Indaba enkulu engilethe lapha ekhaya ukuzonibikela ukuthi akasekho umkami uSindi, simngcwabe kuleli viki eliphelile." Bethuke bonke.
"Uthini Uthi ungenwe yisifo?
"Ngicela ugobe amadolo umzuzwana mntakababa, ngoba kunendatshana engifuna siyixoxe sobathathu noMfaniseni." Nembala ahlale phansi uNelile.
Wafika engalindelwe muntu ekhaya uMveli, bonke babesemasimini beyohlakula, kwazise ilanga lalibalele emva komvimbi wesonto lonke, kanti nokudla emasimini kwasekukhahlele ngezinkani. Munye umuntu owayesele ekhaya, kwakunguNqobile owayelibele ukugola izintethe namabhungane egcekeni.
"Uhlushwa yini ngoba bengithi nizihlalele kamnandi noMveli?
Wathula umzuzwana uMfaniseni, wathi esuka wayeqhuma yinsini. Kwabuya wonke umcabango wecala lelobolo likaSindi. Ngoba leso sishiphi samcinanisa ebhokisini labamangalelwa wacishe waquleka. Wasindiswa yinkosi yenkantolo eyathi kuvulwe amafasitela ngokushesha. Bayihleka le ndaba kwehla izinyembezi, kwabuhlungu izisu. Baze balanyulelwa ukungqongqoza kwendoda yeposi emnyango ilethe izincwadi.
"Hawu, pho baba beningangitsheli ngani ukuthi sengihlwelwe" bahleke bonke?
"Kukhona yini osekonakele mntakwethu" "Cha s'thandwa akonakele lutho, into nje ngimangaliswa ukuthi nami bengicabanga zolo lokhu ukuthi sizoke sixoxe ngohambo lwaseGoli ngoba isikhathi sesiside ngawushiya umsebenzi, nangu udokotela esengihambela phambili.?
"Uphi yena Unjani manje" kubuza umuntu ocingweni. Aqalaze uSindi umfana, ambone esevukile ephuthaza esikhwameni?
"Shhh asikhulumele phansi Mveli, funa sizwakale endlini."
"Cha mama ngeke ngikwenze lokho, nami ngizimisele ukubuyela esikoleni."
Wathi engena nje emnyango uMfaniseni wazithela kwelimnandi iphunga lamakha esiqholo sikaSindi owayesanda kubuya ebhavini, eseshintshe nezimpahla abezembethe. Wayesegqoke isikhindi owawungathi esomntwana, nebhantshana lakhona elalivale amabele. Amabhengele ezingalweni ayesagolide, efana nomsinga obophe izincabulela azifake ezinyaweni. Ebusweni yayimhlophe qwa intokazi, isho ngekhala elimi nto. Izinwele ezishaya eqolo zimnyama bhuqe zifana namashiya. Yamuthi laphalazi uMfaniseni ngamehlo amhlophe asho ngezinkophe ezinde, maqede yamoyizela kwavela uhlu lwamazinyo amhlophe anesitsako segolide. Wema wabopheka, wakhamisa uMfaniseni okomuntu ebanjwe ngugesi.
Usehhovisi lakhe uxoxa noMfaniseni.
"Lo mbuzo wakho ubucayi kakhulu dudu wami, ungakhohlwa phela ukuthi eyakho indaba yehlukile ngoba kusenziwa ucwaningo esingeke sibe neqiniso lwalo. Ubokhumbula phela ukuthi kuthiwa ngesiZulu, uzenzile akakhalelwa, kukhalelwa uzumekile. Yebo khona yiqiniso ukuthi lo muthi okuthiwa phecelezi ngesiNgisi yiNevirapine uyakwazi ukulivimba igciwane lalokhu kufa lingangeni enganeni. Kufanele owesifazane ozethwele enalesi sifo anikwe lo muthi ngesikhathi ebeletha, lo muthi uyohlala kuye egazini iviki lonke emva kokuthola ingane. Kantike ingane yona kufanele iwunikwe ingakaqedi izinsuku ezintathu izelwe. Yize abenzi balo muthi befunga begomela ukuthi awunabo ubungozi, kodwa uhulumeni noMnyango wezeMpilo bawuqaphe ngeso lokhozi ngoba bengafuni ukusala nencabhayi."
"Hhayi Nelile, mina angivumelani nawe, futhi ungakhohlwa ukuthi nempilo yakhe ayiseyinhle."
Abuyise izinhlonze uMfaniseni ecabanga impendulo yalo mbuzo. Kuthi ngelikade aphendule. "Ntanga uSindi awuzange umshade, kwabadala usafana nengoduso nje yakho, kanjalo-ke angiboni ukuthi kungabakhona ukuthikamezeka kosiko lwakho ngale ngane."
"Hawu! Kodwa ngiyasola ngamadoda ukuyengana, sengathi kukhona eningifihlela khona." Babukane uBasolile noNelile."Ingabe kukhona yini osekuvelile makoti?
"Madoda! Phela yisimanga lesi," nguMveli uxoxa nomkakhe sebeyongena emotweni. Ethuke uBasolile abukisise umyeni wakhe emehlweni.
"Ntanga uSindi ugula kabi."
"Hlala kunasiya isigqiki eceleni kukayihlo mfana wami, ngisalanda isikhwama sami endlini," asho esukuma uSibiya eya endlini. Ekubuyeni kwakhe nesikhwama wafike wahlala phansi uSibiya wenaba wathi thwishi, wathi esuka wayethi hlwi hlwi ugwayi wamakhala eshungwini lakhe.
"UMveli akafile uyaphila," kuqhuba uLabase. "Ngakhoke kufanele sime naye kukho konke ukuze asehlule lesi sifo. Manje yiso isikhathi lesi sokuthi sibe yimbumba yomfelandawonye ngoba noma kungathiwani, akusilima sindlebende kwabo."
"Kunjengoba ngisho nje ntanga, ngiyothi ngingakhuluma nomalume bese ngibhalela uLabase, ngimazise ukuthi amaThusi akoDlebenkomo Mwelase asendleleni, ukuzocela ubuhlobo obuhle kwaLabase."
"S'thandwa angivumelani neze nenkulumo kadokotela. Angifuni ukukufaka engcupheni yokufa."
"Uthini na Mpho, uthi ngifake amashorts uma ngihleli noMveli sibukana emehlweni sixoxa ezothando?
"Hhiya mntakwethu ngisazimisele, into nje ngifikelwa ngumcabango wephupho lami lobusuku bayizolo. Bekuyiphupho eliyisimanga engingazi ukuthi lisho ukuthini Ngiphuphe nginobabomncane emjahweni wamahhashi, sibhejela ihhashi elizowina. Kuthe lapho esegijima ebhandeni, ngazibona sengiwujoki waleli hhashi eliwinayo. Kusenjalo ngezwa sengathi ubabomncane uyangimemeza uthi: 'Lijahe ungesabi, nakanjani lizowina'. Isimanga leli hhashi lami belingafani namanye, lona beliyiponi elihle kabi. Kuthe uma ngiqeda ukuwina kwahlokoma izihlwele zabantu ebezilapho. Ngaphaphama."
"Kusobala-ke ukuthi nocwaningo lolu ebenifuna ukulungenela alusadingekile. Sengathi uNkulunkulu anganibusisa lifezeke iphupho lenu lokuba nomntwana." Aphinde abaxhawule udokotela. "Seningahamba, uma kukhona enye inkinga enihluphayo nibobuya nizongazisa."
"Hhayi bo! Musa ukungethusa. Lithini lelo phupho?
"Lutho-ke lapho mntanami, mina ngisengumqemane, ingani ngisakwazi nokufaka amaxhumela ami ngishayele phezulu. Bheka! Bheka!" sisho silingisa uma sihamba isalukazi. Balale bonke yinsini.
"Mveli mntakwethu ngizokwazisa ukuthi lapho iliba lakho liyoba khona, nelami liyoba seceleni kwalo." Wathi angalisho lelo uBasolile zehla ezimathonsi. NakuMveli kwaba yiso sona leso. Bakhala bobabili baze bazithulisa.
"Wethuka kangaka ntanga, kwenzenjani Bengithi uyazi ukuthi uma uthando selufikile aludingi kuhlalelwa iminyakanyaka. Ingani nesiZulu siyasho ukuthi ithendele elisuka muva lidliwa yizagila. Angifuni mina ukudliwa yilezo zagila zabafokazana abangaze bangithathele uSindi wami.?
"Ngaphambi kokuthi siqhubeke ngale nkulumo, ngicela ukuthi uhambe uyoyixoxa nomyeni wakho le ndaba, niyicabangisise kahle ngoba ibucayi kakhulu, niyothi ningavumelana nize nobabili nizongazisa ngesinqumo senu." Esebuyela ekhaya uBasolile wayehambela phezulu wukujabula yize enye inhliziyo yayimtshela ukuthi kumbe lo dokotela wayesenga ezimithiyo ezama ukumjabulisa nje ngale nkulumo. "Kodwa ubebukeka eqinisile," ukhuluma yedwa. "Khona angawaqamba kanjani amanga ngendaba ebucayi kangaka. Hhayi ngeke, odokotela bafungiswa ukukhuluma iqiniso. Ngizoke ngizwe ukuthi uNelile uzothini uma ngimxoxela le ndaba. We! Ingabe Mveli wena uzothini?
"Kodwa baqinisile kufanele usiko lwe" akaliqedanga lelo unina omcane kaSindi. Wakhwela wazehlela kuye unina kaSindi.
Ekufikeni kwakhe esitolo akabingelelanga muntu, waqonda ehhovisi lakhe wahlala ocingweni. Lutho ukungena inombolo kaSindi. Kwathi esayiphindaphinda kwangqongqoza uMfaniseni emnyango, wangena. Ukhuluma evala umnyango uMfaniseni.
"Is he mad" kubuza umninihhotela kuMfaniseni?
Bafika udokotela esebalindele. Kwathi bangahlala phansi weza nendaba udokotela.
"Kulungile gogo, sizoshiya wena ubheke ikhaya. Sizohamba kuleli sonto elizayo ngoba ngifuna ukuthi uma sibuya sidlule kumfowethu eDumbe. Siyothi ukuhlala lapho izinsukwana, phela ziningi izindaba okufanele sizixoxe sobabili, ikakhulu le kaMveli nale ntombazana aseyonile ngoba ngezwa ukuthi yathola umfana."
"Kahle ukwethuka ntanga yamashinga, ingani uyazi ukuthi amanzi ayakhiphana, futhi nesinamuva liyabukwa."
Injongo yami ekubhaleni le ncwadi ukuzama ukukhuthaza isizwe sakithi, ikakhulu intsha ukuthanda ulimi lwayo, nokuhlonipha imvelaphi yayo. Ngoba noma singaze sizazi kangakanani izilimi zabamhlophe, lokho ngeke kuguqule ibala lethu nobuntu bethu okuyizinto esiziqhenya ngazo njengesizwe. Noma singathini, iqiniso ukuthi inkululeko yethu igxile ekutheni sizazi, sizihloniphe, sithande ubuntu bethu.
"Yiya ntanga yamashinga, phela namuhla ngizobe nginokudla kwasemini nalesiya siphalaphala sentokazi ebengikuxoxela ngaso ukuthi ngiye ngaba nengxoxo emfushne naso kuthangi," asho maqede amoyizele, kuvele uthotho lwamazinyo amhlophe asho ngesitsako ongathi esokwenziwa.
"Kahle Basolile musa, hlala phansi ngizokuxoxela indaba engize ngayo," nguMveli lowo ezama ukuzithukulula kunoxhaka osumbambile.
"Eyi Basolile, le ndaba yakho noMveli ayingiphethe kahle neze. Ngisho ngoba kuleli sonto elizayo ubaba kufanele ahambe ayolobolela uMveli eGoli. Angazi ukuthi ngingayivimba kanjani yonke le nto."
"Hamba ntombi yami, angisafuni kuzwa lutho lwale ncwadi." Asukume ahambe uNelile, basale bobabili noMaMkhize.
"Gogo, gogo, ngikuphathele izindaba ezimnandi," asho ngokukhulu ukujabula uMveli.
"Uthando lwalaba bobabili oluvela ngaphezulu," kuhleka udokotela ebabuka ngefasitela. Empeleni kwakunjalo ngoba kuwo lowo nyaka iphupho labo lafezeka, babusiswa ngentombazanyane enhle.
"Hello, s'thandwa sami." Nakuye uSindi kwaphinda sona leso ebesenzeka kuMveli, lwathula du ucingo.
"Mnumzane Labase kukhona into engingayiqondi egazini lakho ukuthi isho ukuthini."
"Qhubeka mnumzane," kusho u-Opperman ethimula ubala ukuthukuthela. ULabase obesakhexe umlomo yilesi senzo, akhungatheke angazi ukuthi kufanele aqale athini. Asheshe akubone lokho uMfaniseni asondele kuye amhlebele endlebeni. Athi angakuzwa okushiwo nguMfaniseni akhulume ayifinqe uLabase inkulumo yakhe, esebalekela uthuli lwezicwe olungaphinde luvele uma engelula.
"Wathula gogo, kwangathi nawe awufuni ukuya edolobheni" kubuza uMveli esalukazini?
Aphume emotweni uMveli. "Angidakiwe mnumzane. Ngunkosikazi wami uyagula, ubefuna ukuzijika imoto ihamba." Nalo iphoyisa lathi lingamuthi nhla uSindi owayesemehlo abomvu okwembawula, labona ukuthi leli akudokwe ligayelwe lona. Lamkhomba ngomunwe uMveli. "Hamba, akube ugcinile ukushayela kanje. Uyezwa!"
"Ja mngani uzomamela," kuphendula uMpho. Nempela kwathi ntambama sebeqedile ukudla behleli bodwa bexoxa wayiveza uSindi indaba.
"Wo! usho uMiya Yimi futhi owamyekisa utshwala ngoba wayehlala njalo emnandi. UMaDlamini wayesexakekile ukuthi uzomthini. Phela abanye abantu bathi uma bengenwe yilesi sifo baphonse ithawula, kwasho abelungu.?
Wala wephetha uSindi, kwadingeka aqhubeke nalowo msebenzi yedwa uMveli. Kwakungekho angabuye akwenze ngoba ubuhlungu besicathulo buzwiwa ngumnikazi waso. Wathi angawubethela umuzi wakhe uMveli kwaphela konke obekumkhathaza kuleli khaya, waqala wakhululeka.
"Bheka phela, khona kuthangi bengitshela uyihlo ukuthi nomakoti wakwami uBasolile usebuphasile ubuthishela, useyofundisa ngonyaka ozayo."
"Kahle kancane, kwakuhle ngakhumbula, bengifuna isitolo sicakacwe ngaphandle bese sibhalwa ngokusha sithi: LABASE & SON SUPERMARKET. Angifuni ukuthi ngoba ubabomncane engasekho umsebenzi ubukeke kabi, ufakazele laba abathi umuntu uhamba nezinto zakhe."
"Ngiyabonga mntanami ukuzwa lokho. Hawu, nansi enye indaba enkulu ebengithi ngizokubuza yona. Wamtshela yini umakoti wami ngesifo esiphethe umfowenu?
"Kahle Mveli mntanami ngiqede inkulumo yami. Ngiqonde ukuthi bantabami namuhla lo muzi usungowenu."
Wathi angasho njalo lwathi gozololo uvalo kuMveli ngoba wayesecabanga ukuthi waliwe. Bahleka bobabili bagonana, baqabulana, lwashisa lwavutha amalangabi uthando lwabo. USindi waqala wakhululeka manje, baxoxa ngekusasa labo bobabili.
"Wethuke kakhulu, ingabe yini lena emethuse kangaka" kubuza udokotela?
"Kuleli phupho Nelile ngizibona njalo ngisesibhedlela ngithola ingane yentombazane. Emuva kokuyithola le ngane ngiyaye ngiyigeze, ngiyincelise, bese iyalala. Okungihlupha du ngale ngane wukuthi ifana noMveli inqaba; empeleni kuyaye kube sengathi ngincelisa yena."
"Ngiyajabula uma uwuthanda nawe lo mqondo s'thandwa ngoba lokhu kuyosenza nathi sifake igalelo elikhulu ekulwiseni lesi sifo."
"Yindaba emnandi leyo Mfaniseni, sengathi bangafela ejele," kuphendula uMveli.
"Nakimi kwaba njalo, ngathi ngingamgqema uduma ekhanda uMveli, kwala angizange ngilale kulobo busuku. Ngakhala ngimcabanga, kwaze kwasa ngingazange ngibuthi quthu." Balale yinsini bobabili. Ingani phela njengezintombi ezelusa babekhombisa ubuntombi babo ezeshelini zabo.
"Siyezwa baba," baphendule ngazwi linye.
"Sindi Opperman awunaso isifo egazini lakho, kodwa kufanele uphinde ubuye futhi emva kwezinyanga ezintathu ngizolihlola ukuze ngibe nesiqiniseko esigcwele sokuthi uyaphila." Kwabe akashilo udokotela, babanga omkhulu umsindo, basukuma babambana bakhala ukujabula. Ngubani owayengeke ajabule uma impilo yakhe isiphumile ogibeni lokufa. 'Lala lulaza sizokwengula,' kusho isiZulu.
UMveli naye owayeseshaye ucingo wancama, wayengasazi ukuthi kufanele enzeni ngoba nase-Illovo lapho uSindi ehlala khona, umantshingelane esangweni wamphika. Kanti futhi nekheli lakhe lasemsebenzini wayengenalo. Ubuthongo babungasehli kuMveli ngoba kwakusobala kuye ukuthi uSindi useye kwagoqanyawo, naye esebona kahle ukuthi impilo yakhe iyize emhlabeni. Yeka uthando, uyadlala umuntu ongalwazi.
"Ngeke mina ngife! Ngeke!" umemeza yedwa eqonda ekamelweni elilele uSindi.
"Yebuya baba! Yawuchitha umuthi inkonyane. Kanti ufuna ukungiphelekezela nje ujahe ukuyobona uNelile." Bafe yinsini. Wathi angafika ekhaya uMveli wabikela uMpho ngohambo lwakhe ngakusasa.
"Hhayi! unamandla uNelile ntanga, yintombi yempela. Selokhu kwaba yimi angikaze ngishaywe iK.O. Ngone nje ngokumbamba ngesandla." Bafe yinsini.
"Kahle ukugcona umntanami Nelile, angihambe ngiyomendlalela ukhathele, indlela ayihambile yinde," usho esukuma uMaMkhize.
"S'thandwa ngicabanga ukuthengela uMfaniseni imoto njengesipho somshado wabo noNelile."
"Ngiyazi ukuthi awufanele ukungixolela. Umzimba wami ulethe ukufa kuwe. Umoya wami waba yisiqalekiso kuwe. Impilo yami ibutuka ububi bomhlaba. Zandla ziphi ongangigona ngazo na Thando luphi ongangipha lona na Xolo luni engingaluthola kuwe na Mehlo maphi ongangibuka ngawo na Ngoba sengifana nekhiwane elihle eligcwele izimpethu, othi ungalikha ulijikijele ekudeni, ungafuni nokwazi ngesiphetho salo. Konke lokho kuyangifanela ngoba ukona kwami kuwe kukhulu. Kodwa yinye into engiyicelayo kuwe s'thandwa senhliziyo yami, wukuthi ulwe nalokhu kufa uze ukwehlule. Nami lapho ngiya khona ngiyohlala ngikucelela amandla okuthi uyinqobe le mpi.?
Ikhehla elingumatshingelane wesikole, elalisegcekeni licosha amaphepha leza selikhefuzela lithuswa yisililo. Labalunguza ngefasitela laba bona bobabili bebambene bekhala. Lathula lababuka, kwathi alingene labuye lazikhuza. "Eyomndeni Kayingenwa," likhuluma lodwa. Bakhala bobabili baze bazithulisa. Lapho amehlo abo ayesebomvu tebhu.
"Amathathu s'thandwa, uyeza kusasa. Ngiyajabula ngoba uyongithola senginesibindi sokuyixoxa yonke le ndaba."
"Ucabanga ukuthi mina ngiyini Ungithatha njengani nje nempela" Lapho wayengasathukuthele uBasolile esegane unwabu?
"Bese ngithini uma ngimfica nesoka lakhe Hhayi, ngizothi bengithunywe nguNelile ofuna ukumbona. Angiphakamise izinyawo nazi izingane seziphuma. Nanguya naye ephuma kuleliya gumbi lokufundela elingakwesokudla. Awu, sengathi ulandelwa yindoda nje Nansi icosha enye yezincwadi ayiwisile. Nakanjani yilo isoka lakhe leli, bheka ukuthi umoyizela kanjani. Mamo! Sengathi le ndoda ifuna ukumbhansa ezinqeni. Cha, imile bayaxoxa, kumbe njalo ibone mina. Hhayi, angijike ngibuyele emuva. Angifuni ukuyibona yonke le nto eyenzekayo.?
"Nami mzala wami iyangiphica le ndaba, angikaze ngikuzwe lokhu ngisho nasenganekwaneni," aphendule maqede ashise ipipi lakhe uNdlangamandla, phela uMfaniseni wayesebadonse ngendlebe ukuthi bangalokothi babheme ngaphakathi ehhotela.
"Hawu nkosikazi, usukhohliwe yini ukuthi angisilona ivaka mina Uma impi isifikile alufakwa kimi lubuya nodaka." Bethuke sebehleka bonke. Ingani kuyashiwo ukuthi noma kufiwe kuyahlekwa ngoba insini ingumuthi omkhulu emoyeni womuntu?
"Ungakahambi mntanami, awusho sebehambile yini oNelile?
"Basolile! Basolile!" kumemeza uNelile emnyango ngezwi lokujabula.
UNelile owayesehlengezela izinyembezi wavalelisa wayolala. "Bamhlobo muni Mveli" kubuza uMaMkhize. "BangamaXhosa mama.?
"Uqinisile. Uyazi ukuthini Angisapholisi maseko, kusasa lokhu okusayo ngizoyitshela le ntombi ukuthi ngifuna ibe ngumkami.?
USindi waphuma esibhedlela kubo lobo busuku, kwathi uMaCele waphuma ngakusasa. Kanti uMpho yena kwakwembulwa kwembeswa ngoba izibilini zakhe zazishe kabi yilo shevu awuphuzile. UMfaniseni waphuma ngemuva kwamasonto amabili sebemfake usimende umlenze wonke.
Athule uMveli ngoba wayazi ukuthi lwalungafakwa lwalubuya nodaka kudadewabo. Insizwa edelelayo wayeyishaya olungeqiwa ntwala ngokuphazima kweso. Zazimazi zonke izinsizwa nezintombi zesigodi sakubo ukuthi yishinga.
"Kunjengoba ngikulandisa nje ntanga, nami angizange ngiwakholwe amehlo ami uma ngibona le nto. Hheyi, ntanga! Ubesabe abantu besifazane, abahlakaniphile bahleli. USindi izolo akalalanga uzikhwehlelise kwaze kwasa. Ngivele ngayifunda ivaliwe ukuthi imbuzi igudla iguma, indaba enkulu ukwala kwami ukuthatha leya ngane." Balale bobabili yinsini.
Lihlabe lephukele lelo kuNelile, akhumbule leso sikhathi bekhula bobabili. Eqinisweni naye wayengalele, ingqondo yakhe yayilokhu igaya le ndaba esiphenduke inqabakayitshelwana.
Cha dadewethu akusiye.
"Ngiye ngama phezu kukajantshi wesitimela ntanga yethu kanti siyeza, sangishaya sangithela phansi." Bafe bobabili yinsini.
Ukungabibikho kwabazali babo abazange bakugqize qakala. Kubo bobabili impilo yayiphenduke izulu elincane, umhlaba ungowabo bodwa. Yize kubo uthando lwabo lwalumnandi, lupholile kuhle kwamanzi esiyalu, esalukazini esinguMaCele impilo yaso kuleli khaya yayidungekile, ishisa okwamanzi exhaphozi lendlela. Inzondo phakathi kwaso noSindi yayanda nsuku zonke, kwakubingelelana kodwa lokhu kwase kungumanka. UMpho owayesehlala kuleli khaya naye njengomzala kaSindi wayengumshoshozeli omkhulu wale nzondo. Wayelikhipha ligcwale umlomo elithi lesi salukazi siyathakatha. Kukho konke lokho ababekusho babazi kahle kamhlophe ukuthi uMveli usithanda futhi usikhonzise okukanina omzalayo lesi salukazi.
Athi angahlala phansi, eze nayo yonke indaba yempilo yakhe noSindi uMveli. Wayixoxa washiya akukhohliwe ngoba wayengazimisele ukumfihlela lutho uBasolile. Kwathi angayiphetha indaba yakhe uMveli, zehla ezimathonsi kuBasolile. Bakhala bobabili kungekho othulisa omunye, kwathi ngelikade bathula.
Amoyizele uMveli. "Hhayi ungahlupheki s'thandwa, ngizokhuluma naye ngimtshele esinye isizathu ngoba angifuni nakancane ayazi le ndaba."
"Asigeze ubuso ngamanzi abandayo mntanami, singezukubonakala ukuthi besikhala ngoba uyihlo angasibulala."
"Cha uyisoka Mveli," kuqhuba uZungu. "Awusuki olimini lwale ntokazi, kanti nezinsizwa zesigodi sakithi seziqomise zaze zabeka phansi. Ngihlekiswe ngenye esibhale igama likaBasolile emhlubulweni wetekisi layo." Balale yinsini bobathathu.
ehluleke ukuqhubeka nencwadi uNelile, kwehle izinyembezi uma ezwa okuvelele isesheli sakhe.
"MaMkhize uyazi lo mfana udlala ngegeja kuziliwe. Ucabanga ukuthi umuzi uyinto yokudlala. Akazi ukuthi uyisizinda sabadala Ungenwe yini uMveli?
"Ewu, mntanomuntu, yikho ukulingwa kwasemhlabeni. Asithule nangu eza."
"Hhayi bo! S'thandwa musa," kukhuza uMveli. "Usukhohliwe yini ukuthi akufanele sidle ukudla okudala ngisho namanzi okuphuza imbala. Kungcono sikuphe inja kamakhelwane."
"Ini Iduku! MaMkhize bheka la," asho esukuma wukuthukuthela uLabase. "Anginaso isikhathi sombhedo mina. Le ngane ngifuna ifunde, uyangizwa ukuthi ngithini kuwe Ngifuna uhambe kusasa lokhu okusayo, uyotshela lelo qhikiza elibaphethe ukuthi uNelile akayi lapho. Uyangizwa MaMkhize?
"Zikhona izinto ongazenza ukusiza umzimba wakho uthole amandla uma uzethwele. Njengokudla ukudla okunomsoco. Ukuphumuza umzimba mihla yonke ngendlela efanele, uyeke ukubalisa ngenhliziyo. Umzimba uyakudinga ukuthi uhlale njalo welulwa ukuze uthole amandla, ungakwenza lokho kathathu noma kane ngesonto."
"Nelile, namuhla ngifuna ukuyoxolisa kuMveli. Mina ngafunga ukuthi akekho umuntu engiyomthanda ngaphandle kwakhe," usho ngephimbo eligcwele izinyembezi.
"Ungakahambi mntanami, ngicela ungihluzele isicathulo, uthi ungaqeda usibeke kwagogo kanye nempepho, ngizokwazi ukucela indlela yakusasa kwabadala. Habe! ngacishe ngakhohlwa, nezinkomo engizohamba nazo kudingeka ngizibike."
"Ewu Mfaniseni, usho ukuthi ihle igubhe khona kusasa lokhu okusayo Empeleni khona uqinisile kufanele silihloniphe ilanga lakusasa ngoba likhulu esizweni. Hhayike ntanga mina sengibambe elentulo, ayibophe, sidle phansi kusasa. Eyi! into yinye ezongithikameza. Bengethembise ugogo ukuthi nakanjani ngizombona ngaphambi kokuthi ngiye ekhaya. Wagcizelela emngcwabeni kaSindi ukuthi ngibokuza ngizombona ngoba kunendaba ebalulekile afuna ukungitshela yona. Kodwa akusenani sengiyombona ngibuya. Kambe okunye ntanga wukuthi, ngicela ubheke umuzi wami, ngiyesaba ukushiya uMpho yedwa, yize ngingezukuhamba isikhathi eside, kanti okunye futhi ukuthi kufanele nginxuse omunye kubafundi asale ebheke isikole.?
"Ya mngani," usho esukuma uSindi ebuyisa isicabha, athi angasivala ahlale embhedeni.
Ekufikeni kwakhe eGoli uLabase wafica ukuthi uMveli usewenze wonke amalungiselelo okuthi bahlanganele ehhotela. Njengomuntu owayethanda ukuthi zonke izinto azihambise ngosiko, ikakhulu zona lezi zokuhlanganisa imindeni, yamphatha kabi kakhulu le nto eyenziwe nguMveli. Uxoxa nomzala wakhe uNdlangamandla ngaphandle kwehhotela.
"Mdali wezulu nomhlaba!" akhuze aze asukume wuvalo uMfaniseni. "Mveli uzimisele ukuthatha umlungu?
"NguMveli Ukwenzani" Angamphenduli, esule izinyembezi aqede?
"Kulungile mama." Aphuthume emabhodweni uNelile. Ingani phela uthe angayithi nhla le nsizwa ehamba nomfowabo, wazitshela ukuthi nakanjani kufanele kube yiso isesheli sakhe lesi esinguMfaniseni. Ubesephuthuma endlini ukuyoshintsha abekwembethe, abuye azithi phulaphula ezithweni ngamanzi ukususa izintuli zokhula. Iyiphi intombi engafuna ukuzinyundela eseshelini ngokuqhamuka yembethe izidwedwe zasekhaya, isho ngezitho ezimpunga?
"Cha angikezwa, yiliphi lona lelo phepha?
"Wabukeka ukhathazekile kwenzenjani mntakwethu" ubuza emnikeza inkomishi yetiye. Avuke uMveli emukele itiye kumkakhe, phela ufuzo luyedlulela, naye njengoyise omncane itiye wayelithanda ngenhliziyo yakhe yonke?
"Dokotela usho ukuthi leli phupho lami alisiwo umbhedo, nginga?
"Cha mama angiguli, ikuthi bengi aku..." athule.
"Uqinisile ubaba mama, kufanele sisize uMveli ngazo zonke izindlela ukunqoba lesi sifo," kuphendula uNelile.
Omunye kule mizi eyayigqamile kuleli lokishi laseSoweto kwakungumuzi wakwaLabase. Wawuthi uma uqhamuka ejikeni elisenyakatho lomgwaqo omkhulu okusa esiteshini sikaloliwe saseDube, ukhangwe yiwo ngesitezi sawo esisho ngamafasitela amakhulu acwebezelisa okwesibuko, bese kuthi lapha ngaphambili kube nengadi yotshani obuluhlaza bekhethelo, obugqize ngezimbali ezikhangayo.
"Ngiyezwa mnumzane," asho ebuyela emotweni. Basuke bahambe.
"Nelile ubophathela uyihlo isicathulo sakhe lapho exhibeni."
Zadubula le nsizwa engisebenza nayo edolweni kodwa kwaba ngozi makhaza ngoba isibuyele emsebenzini.
"Hawu! Kanti usunamandla angaka, kule nyanga ezayo nguwe ozongilethela."
"Uyabheda manje wena."
Ingani phela njengomuntu ongazange athole abantwana empilweni yakhe, lo mfana sasesimthatha njengendodana yaso, eyigugu laso emhlabeni. Angasiphenduli athalalise uMveli, abheke isikhathi ewashini lakhe lesandla.
"Bizani i-ambulensi!" kumemeza isalukazi esinguMaCele esangweni. Ngubani owayesasizwa lapha endlini ngoba uSindi noMpho base bembethwe yifu lokufa. Omakhelwane abethuswa ukuqhuma kwesibhamu bashayela amaphoyisa, nawo atheleka ngokukhulu ukushesha esehamba nemoto yeziguli. Ngesikhathi amaphoyisa ebuza bonke ngokwenzekile abemoto yeziguli babematasatasa benika uMfaniseni usizo lokuqala ngoba wayesophe kakhulu futhi kungasasukumeki lapho ekhona. Bamthwala bamfaka emotweni. Kwathi lapho bethi bamphuthumisa esibhedlela bamenyezwa ngamaphoyisa emuva kokwelamela uSindi owayequleke ekhishini. UMpho bamthola ekamelweni esekhihliza amagwebu amhlophe ngomlomo, amehlo esephenduke abamhlophe qwa, kungasakhulumeki. Isalukazi esinguMaCele ekuboneni kwaso sonke lesi sibhicongo, naso savukwa yiphika, kwamnyama emehlweni, saquleka khona lapho yisifo senhliziyo. Babafaka bonke emotweni yeziguli babaphuthumisa esibhedlela. Kwathi lapho amaphoyisa esaphenya ngokwenzekile, wafika uMveli owayeseshayelwe ucingo ngomakhelwane ukumazisa ngalo mhlola osuvele emzini wakhe. Naye amaphoyisa amfaka imibuzo mayelana nalesi sehlakalo.
"Ukube awuyena umfowethu, ngabe ngikhwela kuwe khona manje."
"Kunjalo baba, ngizimisele ukuyilobola kuyo le nyanga esiyiphethe."
"NguMashwempe wakwaKhanyile, nguye ogada isikole," kuphendula uBasolile elokhu ehleke njalo.
"Uqinisile s'thandwa, nami kufanele ngiye ekhishini ngoba ngifuna ilunch yethu iphekwe yimi namuhla nogogo naye ake aphumule."
Kwasa ngakusasa laqulwa icala labo enkantolo.
"Bafuna iR1 000.00. Yini kuwe Ngathi uthukile, akunaniks ezovela, bazomthusa kuphela." Athi angasho njalo uMpho ahoshe usikilidi wakhe ephaketheni awokhele, abheme kanye anikeze uSindi?
"Wo, hhayi-ke mntanami! Besenginovalo lokuthi ungahle uphinde sona leso, ungixabanise noyihlo."
"Ufuna ngithini Ingani ngizama ukukuchazela umehluko phakathi kukaBasolile nale ntokazi, kanti futhi mina akukho okungibopha kangako kuBasolile ngoba ubaba nengane wayihlawula.?
Angabe esakhuluma uMveli, adumele ucingo ashayele ikhaya lezingane. Kuthe umhlengikazi angamtshela ukuthi lengane akhuluma ngayo isekhona wasukumisa okohlanya. "Ntanga sengiyoyilanda le ngane," usho esephuma emnyango. Uthe lapho ethi uyayihlehlisa imoto, wabona uMfaniseni eza kuye egijima.
"Yini lena ongayiboni dokotela Musa ukungifihlela uma ubona isimo sempilo yami sisengozini.?
"Gogo wakhuluma wedwa kwenzenjani" Sethuke isalukazi?
"Mntakwethu ngiyakuzwa, ngicela ungivumele ngenze okufiswa yinhliziyo yami, okuyongivelela kwaziwa nguNkulunkulu nabakithi."
"Sekonakele kwagcina s'thandwa, udokotela ungikhulumele insumansumane engingakwazi nokuyichaza." Ethuke naye uBasolile manje, ahlale embhedeni eceleni komyeni wakhe.
"Wabuya nami okwesishiphi senkantolo," kuphinda uMveli.
"Awusilandise-ke nsizwa yami ngale ntokazi yakho yaseGoli. Phela izolo asibange sisayinambitha lendaba ngenxa yokukathazeka esibe nakho."
"Khuz' umkakho ndoda!" kusho u-Opperman ehlahlela uSmith amehlo.
"Hhayi mntanami, ngibona nanguya uyihlo eza laphaya ngaphesheya komfula Intombe, phuthuma umlungisele umcaba wakhe namasi. Ungisize uwakhamisise umlaza ngoba umbotshozelwa walelo gula mncane. Wu! ngacishe ngakhohlwa ubowenzela okhambeni lwakhe bese uluvala ngembenge."
"E-e-Mveli," anikine ikhanda. "Angikhaliswa ubuhlungu, ngikhaliswa ukujabula nokumangala ngoba nami ngikuthanda ngomoya wami wonke."
"Hheyi, bheka-la, nam ngowam lo mntwana ngimkhulisile!", usho umkhomba ngomunwe.
"Kunjalo Basolile kade sagcinana, empeleni into engilethe lapha esikoleni kuwe wukuthi" Abeke umunwe emlonyeni kaMveli uBasolile.
"Azinaphikani phela ngoba kwathi langa limbe ngisebenza ekhishini lomlungu uJantoni, owayenepulazi khona ngakithi eNtuzuma, ngavelelwa elikhulu ishwa leli."
Ake sikhulume ngelobolo okuyilo elisematheni kule ndaba. Ilobolo liyindlela yokuhlanganisa imindeni yabaphilayo nabangasekho. Ngosiko lwabantu linikwa umnumzane wekhaya, oyobe eselibika kwabakubo ukuthi ulamukele ngokuhlabisa abakhwenyana, abafake ekhaya. Akufanele lehlukaniswe phakathi kwabazali bomntwana.
Ngibonga ngiyanconcoza kumaLabase ngamandla angiphe wona okubhala le ncwadi, ngiphinde ngibonge kakhulu nakubashicileli bayo.
"Awushongo Sibiya ukuthi inkomo yakho ithini" kubuza uLabase?
"Kambe s'thandwa ngibona kufanele ngibabhalele ekhaya ngalokhu okusivelele, kodwa angazi ngiqale ngithini ngoba funa bashaywe wuvalo olubi olungabafakela ukugula nokufa."
"Yebo babesho njalo, ngoba babethukuthela bangithethise, ikakhulu umama owawungamuzwa ethi; "Uyisilima wena Sindi akukho okubonayo, yonke into kuwe ilungile." Babephila ngokuzondana s'thandwa. Ekugcineni ngasiyeka isikole, ngababalekela ngazifunela umsebenzi, ngazihlalela ngedwa.
"Cha mntanami ngeke kwalunga lokho ngoba ngiyobe sengigxambukela ezindabeni zezingane. Mina ngibona ukuthi kufanele sikhulume noMveli namuhla ntambama kube nguye omazisayo."
Ayixoxe ukusuka nokuhlala indaba uMfaniseni nokuthi ubemi kuphi eHillbrow ngenkathi elinde indoda leyo abeyifuna.
"Zikhona s'thandwa izimpawu ongabona ngazo ukuthi unalesi sifo, yize ungeke ube nesiqiniseko esiphelele ngaphandle kokuthi ahlolwe ngudokotela. Ezinye zalezi zimpawu kuyaye kube uhudo olunganqamuki. Ukhwehlekhwehle lwesifuba esingapheli. Ukucinana kwesifuba okumenza aphefumule kanzima. Ulimi lwakhe luhlala lunoqweqwe olumhlophe olungagezeki. Uhlala egula njalo, angabi nayo impilo enhle njengezinye izingane. Kanti futhi nomzimba wakhe uyaye ungavumi ukuthela, uhlala uzacile yize edla ngokwenele. Okunye engithanda ukwazi dudu wami, wukuthi ingane enalesi sifo iphila isikhathi esifushane, enye kube yiminyaka emibili, kanti enye ingafika eminyakeni eyisishiyagalombili qha."
"Wagcina wenzenjani" abuze esehlahle amehlo uMfaniseni wukumangala. Ahleke uMveli. "Kwathi ngelikade ngavuka, ngahamba ngayogeza emfuleni.?
"Kahle Shenge, hlala phansi baba," kuncenga uMaMkhize.
"Mveli kusho ukuthi le ntombi uyithanda ngempela. Usungaze ugqoke uconse ube nje" Adonse isitulo uMfaniseni ahlale phansi?
"Abafana izindukwana ezihlonywa phansi emagumbini omane omuzi ukuvimbela umphezulu ukuthi ungangeni ekhaya uma izulu liduma kabi."
"Ngisho ukuthi s'thandwa, umsebenzi wendoda ekhaya uya uphela. Namuhla sengiyakwazi ukuba nengane ngingazange ngihlangane nomuntu wesilisa. Kanti futhi ngiyakwazi ukuzikhethela ingane engiyifunayo."
"Ngizwe ebala yona lena ephezulu."
"Ini Unyaka! Khohlwa ntanga yethu ngeke ngikwenze lokho." Akabange esanda namaningi uMfaniseni ngoba kwamcacela ukuthi uMveli uyithanda ngempela le ntokazi akazenzisi. Kanti futhi wayeqala ukumbona ejabule kangaka. Babuyele endlini. Nempela ngelanga elilandelayo uMveli wabikela uSindi ukuthi uzimisele ukumthatha abe ngumkakhe. Kwabe akashilo wavele wabihlika washo isililo uSindi. UMveli owayengakulindele konke lokhu washaqeka, wafikelwa ukuzisola, wamphuthuma wamgona?
"Cha ngizwile ntanga yamashinga, uzongifunda angiqonde, ngizombhalela ezishisayo izincwadi lezi uma ngifika eGoli." Balale yinsini.
"Lo muzi sekuyikhaya lakho ngicela ufele kuwo." Sathi singawacabanga lawo mazwi kwehla ezimathonsi, zehla zagobhoza ngoba namuhla sabe sizophenduka undingasithebeni. Sibabaze sodwa isalukazi. "Hawu! ngiyakwesaba ukufa ngokungithathela abakwaLabase. Yimi lo namuhla osezoba ngumtshingo ubethwa ngubani, ngiphenduke uMphe-mphe okwesalukazi somSuthu." Uma sikhuluma la magama kwakungathi siyababona abakwaLabase. Yize umzimba waso wawubuthakathaka nekhanda libuhlungu wukucabanga, kodwa sazitshela ukuthi kukhona esifanele sikwenze mayelana nale ndaba yokuthengiswa kwalo muzi yilo mfana.
"Kanti akusoka lami yini." Bahleke. Abheke naye ngaphesheya komfula uMaMkhize.
"Angizukuhlala ngidinwe kabi, namuhla ilanga beliphumile emasimini. Ngithi ngizokuzwa ukuthi ubungibizelani." Ukhuluma umi ngezinyawo uNelile, kusobala ukuthi akazimisele ukuhlala phansi.
Wathi angayibhala incwadi uSindi, wanikela ematekisini ayezomthwala amuse ekufeni. Nendawo ayozijika kuyo esitimeleni wayeseyicabangisise kahle. Kukhona yini okwehlula uSathane uma uke wamvumela Wazibona esemile kulelo bhuloho elisekuqaleni kwesiteshikazi saseGermiston, elinde ukuthi isitimela siqhamuke kuleyo ngosi yebhuloho bese uyaziphonsa phambi kwaso, singakami esiteshini. Njengoba kwase kuntambama, amatekisi wonke aya eGermiston ayedlula egcwele. Yize kunjalo lokho akuzange kumdikibalise umoya, wazitshela ukuthi uzomane alinde ibhasi. Wahlala lapho esiteshini sebhasi walinda. Ingqondo yakhe yayikhathele, inhliziyo igaya izibozi. Kwafika isithongwana, wozela walala. Waphupha egijinyiswa ngamadoda afuna ukumdlwengula, kusenjalo waphinde wazibona eyela emgodini omnyama ogcwele izinyoka, ezabuye zaphenduka zaba yila madoda abemgijimisa. Khona lapho wezwa sekukhala isitimela siqonde kuye ngqo?
"Usho ukuthi sihle leso?
"Basolile kusho ukuthi leli phupho lakho liyiqiniso," usho ngezwi elinezinyembezi zenjabulo uNelile.
Noma uMveli wayengazimisele ukuyifihlela muntu inkinga yempilo yakhe, kodwa kwathi lapho sekufika isikhathi sokuthi achazele abazali bakhe ngakho konke okumvelele, wafica lokho kusinda kuyitshe.
"Wee-ma! khohlwa yileyo ndaba, ubaba washaya ngenduku phansi, wathi kufanele ngiqhubeke nesikole."
"Awubange usangitshela ukuthi utheni uNelile uma umtshela ngami Mveli?
"Ngeyami makhosi, yi-yizinkomo zami zelobolo," kuphendula uLabase ngelokuzikhalela.
"O! Simakade, wena ongehlulwa lutho. Asingacimi lesi sibane sothando phakathi kwalezi zingane. Ngoba kimi siyinjabulo nethemba lekusasa elihle kulo muzi."
"Thatha nasi isicathulo mfana wami usinike ugogo asigcwalise."
"We! Mntanami, ingabe omakhelwane bayothini lapho usushaye isidwaba sakho nesicholo" kusho isalukazi sizesula izinyembezi zensini?
"Kanti ungahlupheki mfana wami, siyobalobolela abakoKhubonye ngomhlambi ocish'ilanga. Phambilili uyobe uholwa nguBhantomu, inqudulu yami enkone. Kulandele inkabi yami ebomvu emise ngezimpondo. Kube yisithole esimnyama esigqize ngentamo. Kulandele inkunzi yami yenqudulu empevu yagqiza ngamasondo," asukume lapho uLabase, phela usevukelwa wusinga ngesibaya sakhe.
"Sindi uneqiniso ukuthi uMfaniseni ukubonile", ambuze maqede asukume uMpho avule elinye ibhodlela lewayini amthelele, ingani phela namuhla yilanga labo lokujabula?
"Uthini kimi, yona le esiyiphethe Ujaheni kangaka uMveli" esho ngokwethuka uLabase?
"Kumbe ugogo njengomuntu omdala angalichaza, mntakwethu."
"Akukho lutho mntakwethu, ukuthi nje bengicabanga okuningi okufanele sikwenze."
Basuke bayohlala eceleni kwendima. Aphuze idokwe lakhe uLabase, baxoxe.
"Wathula Nelile," usho embukisisa uBasolile. Angaphenduli uNelile athi esuka abe ekhuza umhlola.
"Pho ninaye yini ummeli noma nifuna inkantolo inifunele yena na" kusabuza inkosi yenkantolo. Besabhekana aphendule ummeli wabo?
"NguSmith s'thandwa. Ukuzondana kwabo kwanda kwaze kwafika lapho nami ngingasakhoni ukukumela. Ngoba kwakuthi uma ubaba ngimvakashele afune ngimxoxele ngempilo kamama noSmith. Kanjalo nomama wayefuna ukwazi ngempilo kababa nomamncane uma ngiye kubo. Uma ngingavumi ukukhuluma, kwakungathi kukhona engikufihlayo noma ngiyabamela. Konje kuthiwani ngesiZulu esihle s'thandwa?
"Ngisho ngoba esikhundleni sokuthi asitshele umphumela wegazi lami usafuna sihlale simlinde."
Wamcisha umakhalekhukhwini wakhe uSindi, wamfaka esikhwameni wagibela ebhasini. Okungumfana akubange kusakhwela ebhasini ngoba kwakwesaba ukuthi lo sisi obukeka egula angahle akwenze kabi.
"Yiqiniso izingcweti kwezemithi zimatasatasa ngalolu cwaningo oluyingqophamlando, kodwa ngaphambi kokuthi ngikuthumele lapho lolu cwaningo lwenziwa khona, kufanele ngihlole izinga lalesi sifo egazini lakho," kuchaza udokotela. Nempela udokotela wamfaka kwelinye igumbi lapho athatha khona igazi lakhe.
"Kulungile mkhulu," kuthathe umancishana kugijimele exhibeni kugogo wakho.
"Asambe daddy," kusho unina kaSindi edonsa uSmith ngengalo.
UMveli usehhovisi lakhe uxoxa noMfaniseni. "Ntanga yethu ngicela ukuthi usale ubheke umsebenzi. Ungisize ubheke kakhulu nangasekhaya ngoba impilo kagogo iyatetema selokhu ake walala phansi nje isifo senhliziyo. Ungisize ungamtsheli ukuthi ngiye ekhaya ngoba funa aphatheke kabi uma engazi ukuthi sengiyobabikela ngomshado. Wena ubothi nje ngiye emhlanganweni ePitoli."
"Wabe enalesifo esingumashayabhuqe okuthiwa yingculazi." Athi angasho njalo bathule bonke ngoba nabo base benolwazi ngalesi sifo esesiqede abantu kulo lonke lakwaZulu. Kwathi ngelikade wasisho isililo uNelile.
"Musa ukukhala kangaka ulingise laba abathi betshelwa ukuthi akufanele baphuze utshwala noma babheme ugwayi kodwa bakwenze esithe." Afe yinsini uSindi.
"Ngeke ntanga yethu, ugogo akangeni ndawo lapha. Mina sengiqedile nenhliziyo yami. Kulo leli sonto elizayo kufanele ngehle ngiye eDumbe ngiyokwazisa ubaba nomama."
"Kulungile s'thandwa. Kufanele ngishayele uMpho ngimcele ukuthi azohlala nawe izinsukwana uze ululame."
"Hello, hello, ufuna bani" kubuza izwi angalazi?
"Phumani-ke liphelile icala lenu." Ivale amabhuku ayo inkosi yenkantolo, isukume.
Akaliqedanga lelo, kwachitheka izishebo. Wagxuma uSindi wabamba uMveli wamqabula, okwetafulana kwabheka phezulu, kwaphahlazeka amapuleyiti kwanjeya. Ukudla obekuyilokhu kungakadliwa kwagcwala phansi. Baxolisa kuweta, uMveli wakhokhela wonke umonakalo owawusudalekile.
"Angazi ntanga ngoba yonke lento bengiyithatha samdlalo, kodwa manje sekusobala ukuthi impilo yakhe isengozini. Yikho okungenza ngicabange ukuthi uma ngingamtholela le ngane mhlawumbe uzolulama. Umbuzo omkhulu wukuthi, njengoba kungeyona eyakwaLabase ngizoyifaka kanjani ekhaya?
Umuntu owaphuma kuqala endlini emva kokuqhuma kwesibhamu yisalukazi uMaCele, esafike sambamba uMfaniseni owayesebhuquza phansi samgona. USindi wathi uma ephuma endlini, wathi angathi nhla imoto kaMveli, wathwala izandla ekhanda wasisho esinamathambo. "Mveli! Mveli!" Wawa khona lapho emnyango waquleka. UMpho yena wezwakala ememeza ngesikubo yedwa endlini okohlanya.
"Kulungile ngizomthumela sona leso osishoyo. Kambe ngakhumbula, uzwile yini ukuthi isithombe senu somshado besivele kwelinye lamaphephandaba aseGoli?
"Kulungile mntakwethu ngizokwenza njengokusho kwakho," asho eqabula isithandwa sakhe esiphongweni wukujabula.
"Awangahleka Mveli, yini sengathi aweneme emuva kokusibikela indaba emnandi kangaka" kubuza uLabase?
"Thula wena! Wazini Ngowami lo mntwana engikhuluma ngaye.?
"Kulungile mama, wena noMveli ngiyobe senginenzela itiye."
"Wu! Uke wabona, nginendlu yami nemoto yami, sihlala sobathathu noMveli wami," athi angasho njalo baphinde bagonane bobabili ukujabula.
"Maye Mveli waphonse wangibulala ngensini ngokungikhumbuza leso sehlakalo esabopha yonke inkundla," asho esula izinyembezi uMfaniseni, emukela izincwadi endodeni, ezibeka etafuleni likaMveli.
Asho lapho uMveli asikaze ubala. Afe yinsini uMfaniseni.
Amoyizele uLabase. "Cha musa ukuba netwetwe nkosikazi, ngeke kwenzeka lokho." Engakaligwinyi lelo akhumbule okunye uLabase. "Madoda! Ingabe lesiya salukazi sakwaCele sashonaphi Ngisho ngoba sasilijabulele kabi leliya khaya, sisho nokusho ukuthi umfowethu wathi siyofela kulo, futhi sifunga nokuthi ngeke silubhade edolobheni.?
"Musa ukuzihlupha nkosikazi kuzokwedlula. Ngicabanga ngalolu hambo lwakusasa, umuntu akasejwayele ukuhamba uhambo olude kangaka."
"Mveli mntanami sengathi aweneme namuhla, uyagula yini" kubuza uMaMkhize ongeke aphicwe yisimo somntanakhe?
"Yini ukhalo" kubuza unina kaSindi?
"Ngiyabonga ukukwazi Mnumzane Zungu," kuphendula uMveli bexhawulana.
Hawu! Waze waba isilingo mali Uyadela owaziyo ukuthi wavelaphi Konje bayakusho ukuthi uyimpande yesono nokufa Abantu bafa imihla namalanga, ngenxa yakho Mxabanisi Ukhothanyelwa yizizwe zonke, Mdali wezifo zonke. Umubi mlingo ndini! Ngoba awesutheki. Umuntu okugcwalise izikhwama, Uhamba ejeqeza, ethuswa nayisithunzi sakhe. Uma ungekho akalali, kuze kuse ebalisa Ngeke ulibone izulu! Ngoba elakho lisemhlabeni.
"Sawubona gogo, wakhuluma wedwa kwenzenjani Uphi uMveli" kubuza uMfaniseni engena esangweni. Sethuke isalukazi?
"Hhayi suka lommenyana, sasingekho ebusheni bakhe. Unyazani Lezinkomo zobukhazi aziveli kuye, zivela kuMveli.?
"U-thi nge-ngenze-njani, Nelile" ubhokelwe isibibithwane uBasolile?
Ngicabanga ngaleliya phimbo elimnandi engilizwe kulolo cingo, ziyadela izintaba namagquma ezibona ubuso balo.
Yize kwase kuyizinyanga eziyisikhombisa yavela le nhlekelele, kodwa esalukazini esinguMaCele yonke le ngxoxo nomdeni wakwaLabase kwakungathi ngeyayizolo. Njengoba sihlezi sodwa sibuka lesi sithombe, amehlo aso ayesehlengezela izinyembezi, izandla sezinedumbe ngoba kwakungathi sisephusheni sizobuye sivuke sibabone.
"Kwayiwaphi laph' ekhaya Isisu somhambi asingakanani, singangenso yenyoni, nkosikazi yakoLabase." Aphume uMaMkhize amhlangabeze, kube mnandi bahleke. Amthwalise umthwalo baqonde emthunzini wesihlahla, bafike bahlale?
"Kahle nkosikazi silalele, qhubeka ntombi yami," Aqhubeke uNelile.
"Noma kunjalo s'thandwa, asinaso isiqiniseko sokuthi ngeke wesuleleke yilesi sifo. Engifuna ukwazi Dudu wami wukuthi uma ukhulelwe igazi lakho liyashisa, nomzimba wakho usebenzisa wonke amandla asegazini ukukhulisa umntwana okuyinto engenza lesi sifo singene futhi sande kalula emzimbeni wakho ngenxa yokwesweleka kwamanye amandla okusilwisa emzimbeni. Lokho-ke kungabeka impilo yakho engcupheni enkulu."
"S'thandwa, uNelile ngowakwethu ngiyamazi, isifuba sakhe sakhahlelwa yimbongolo, ngeke ahlale angabatsheli abazali bami. Wena kufanele umtshele ukuthi ngale ngaphetha ukuya nawe kwadokotela."
"Hhayi-bo, nakhu sengicishe ngikhohlwa! Nami nginendaba engimangalisile, engize ngithi ngizokuxoxela yona."
"We-ma! Kanti ukuganwa kuyinto enzima kangaka! Umuntu uvele agoqane ulimi uma ethi uyakhuluma." Bahleke.
"Musa ukumdlinzela kabi umfowenu mntanami, kumbe wenziwa yikho lokhu kugula okumphethe. Ungabowakhohlwa amagama kayihlo athi, kufanele simxhase ndlela zonke ukuze asinqobe lesi sifo esimphethe."
"Mngani uMveli ngowami, sengiyakuyeka konke ebengikwenza, futhi ngifuna ukumusa kumamami eMidrand azombona, ngoba naye kudala efuna ukwazi umuntu wami. ""Hheke! Mkhozi, naye u-u ""UMveli, Mpho," asho esukuma uSindi eshutheka imali ngaphansi komqamelo.
"Ngumqondo omuhle lowo s'thandwa, ngineqiniso lokuthi noMaDlamini uzowujabulela ngoba naye uthwele kanzima laphaya kwaS'jumbana."
"Ngithule nje ngimangaliswe yindlela oyithatha kalula ngayo yonke le nto. Mina ngibona ukuthi kufanele siyicabangisise kahle yonke le ndaba."
Sekuyilanga lesibili efikile, ngokwakhe ubezimisele ukuthi uzobatshela le ndaba ekuseni, kodwa manje nakhu selize lashona. Bahlezi etafuleni badlela ukuyolala.
"Uyangibhuqa yini mfokazi ndini Zishonephi izintombi zakini eGoli.?
"Mntakwethu sengikulungisele konke, mina sengiphuthuma emtholampilo. Ngifuna kube yimi owokuqala ngizosheshe ngibuye ngoba miningi imisebenzi yami lapha ekhaya," usho uvusa umyeni wakhe ngenkomishi yetiye uBasolile.
Uma impilo yekhaya imnandi futhi ithokomele uyaye ubone ngesalukazi sakhona othi uma usibuka usibone sincwaba, singakhombisi nhlupheko emzimbeni nasemoyeni. Naso isalukazi esinguMaCele njengoba sinisela izimbali sasicula sodwa, sikhombisa ukwenama emphefumulweni waso. UMveli noBasolile basibuke ngefasitela baxoxa bodwa.
"Yikho-ke lokhu okwenza umuntu abuyele ekubhemeni usikilidi, ukuhlala ukhamise ungenzi lutho. Ngenze njani Ngihambe Hhayi siyobuye simtholephi umuntu wokusenzela lo msebenzi, kanti noMveli angaphatheka kabi. Mhh, kambe yena ubuya nini nje nempela Nesonto abelishilo seledlule, kusho ukuthi kusindwe ngobethole ekhaya. Kufanele, ngubani ongahlala angajabuli ephakathi komhlane nembeleko. Sengathi ingabe bekuyimi, sengiyabona ngilethelwa yilesiya siphalaphala esingudadewabo itiye embhedeni, singibingelela ngaleliya phimbo engalizwa ocingweni: 'Sawubona Mfaniseni s'thandwa, ngingavele ngiquleke ukujabula." Ahleke yedwa okomuntu ekitazwa yinto, phela lunjalo uthando uma selufikile. "Ewu! Ukube uyazi ukuthi ngimthanda kangakanani, ubani konje U-u-uNelile, ngingalikhohlwa kanjani igama elimnandi kangaka.?
"Nanibangaki kwenu gogo" kubuza uMaZondo ngokukhulu ukudabuka?
"Musa uqale uphakamise amaphaphu MaMkhize. Mina ngibona ukuthi kufanele sithume uNelile edolobheni ayomshayela ucingo ezwe ukuthi uyaphila yini."
"Pho wase wenzenjani uma ufika lapha eGoli njengoba wawungazi muntu" kubuza uMaZondo emva kokukhexa imilomo benowakwakhe yile ndaba?
Yebo s'thandwa, bonke babengithanda kakhulu ngoba kwakuthi uma ngivakashele abanye ngifake iwashi elisha abangalazi, bathukuthele nabo bayongithengela elinye. Nasezimpahleni zokwembatha kwakunjalo. Lokho kwenza ngibe nezimpahla eziningi. Ngangithi uma ngivakashela abanye ngiqiniseke ukuthi ngigqoke izimpahla engazithengelwa yibo ngoba ngingafuni ukubaxabanisa. Ngikhumbula ngelinye ilanga umamncane wayengithengele ilokwe elihle nami ngilithanda. Ngavakashela umama ngilembethe, ngona nje ngokumtshela ukuthi angizithengelanga ngithengelwe ngumamncane. Wathukuthela wafa. 'Lo nyoko omncane Sindi akazi lutho ngezimpahla, angathini ukukuthengela ilokwe elibi kangaka?
"Ngesinjani leso sethembiso segazi" ubuza emi khimilili wukumangala uNelile. Athi lapho ethi ufuna ukusichaza uBasolile, uNelile amenyezwe ngunina endlini?
"Angiyiboni into engakuvimba ngoba ufana nomuntu ozihlalela nentombi yakhe nje."
"Bengimthume lapho. Uyazi s'thandwa ngibonga uma usindile, asiyiyeke le ndaba embi, sixoxe ezimnandi engikuphathele zona."
"S'thandwa ungamangali, ngibona sengathi zihubela sakusha kugogo, kanti nengqondo ayisaphelele kahle."
"Hawu baba! Ukudla okungaka, kanti bebekulindele yini?
"Hawu ntanga, kanti uzimisele ngempela yini Mina bengicabanga ukuthi uyancokola nje.?
Nembala asukume uMveli abeke isandla ebunzi okwephisi lisinga izinyosi, abheke ngaphesheya komfula, ashaywe wuvalo, ababaze umhlolo. Hawu! Hawu! Baba, yiwo wonke loya mhlambi ogcwele lonke leliya thafa elingaphesheya kweNtombe?
"Funda lapha, mntanami!"
"Nami namuhla ngizosiza ugogo ngigeze wonke amafasitela."
"Uzolala ahambe kahle kusasa," kuqhuba uLabase. Ngubani owayengaphinde aliphikise lelo Nembala waba yinkosi kwaLabase uMfaniseni ngalelo langa. Kwaba njengamazwi enkehli, wayihlaba imbuzi uLabase, kwadliwa, kwajatshulwa kwanjeya. Yize kwakusindwe ngobethole kodwa amehlo kaMfaniseni ayengasuki kulesi sibhuklabhukla selamba lidlile, esisho ngedanda elibanzi, sathi ukushiya umhlaba, ngezitho sengathi zazibunjelwe khona lokho. Ubuso bale ntokazi obuthi abukhanye, ngamehlo angamanqumuza, nekhala elihlala limfoma umjuluko, babubanga itwetwe kunoma iyiphi insizwa engazethembile. Ukube kwakungesiye uMveli owamcela udadewabo ukuthi eze ntambama elawini labo bazoxoxa naye, okunguMfaniseni kwasekugcwalelwe ngumfula. Wangena elawini labo bengalindele bezincokolela nje, bethokozele ukuba sekhaya. Wasukuma waphonseka uMveli wamnikeza isitulo, kusobala ukuthi naye uncengela umngani wakhe?
"Kulungile ngizokuya, yize le ndawo ngingayithandisisi kahle," ukhuluma esukuma uMfaniseni.
"Nakho-ke ndoda yamadoda, manje usucabangise okwendoda impela, mina ngiyavuma ngoba nathi besizibuza nonyoko ukuthi kuyoze kube nini."
"Nami angivuke ngigeze. Uqinisile Dudu wami uma uthi ufuna ukuba ngowokuqala ngoba nesilungu siyasho ukuthi inyoni evuka kuqala idla icimbi elimthende," asho maqede amoyizele yedwa uMveli ngoba isenzo somkakhe sokunakekela impilo yakhe sasimhlaba umxhwele. Angafani nalaba abangayinaki impilo yabo, okugcina sekuthiwa kubo: 'Thatha sifuba kade wangena.'
"Hlalani phansi bantabami nginenzele itiye, bese nginixoxela indaba engangifuna ukuyitshela uMveli."
"Cha angidiniwe, ukuthi bengifuna ukunichazela ukuthi akusiye uBasolile engizimisele ukumshada."
Akuthathanga sikhathi esingakanani, bamuzwa esekhuleka esangweni uLabase.
"Indandatho yesethembiso, s'thandwa. Usho entshweni, asihambe siyoyithenga kusasa lokhu okusayo."
Amoyizele abuke indoda yakhe uSindi, ayiqabule ngokujabula ngoba ubuqhawe obunjengalobu wayengakaze abuzwe ngisho nasemilandweni.
Naye uMveli wathi angabona uBasolile egijima eza kuye, washo ngejubane emhlangabeza. Uthishanhloko owayebukele akazange ayikholwe le nto ayibonayo ngoba wayengakaze abone nangelilodwa ilanga uBasolile ehamba nomuntu wesilisa, ukuthi aze aqabulane, agonane naye kwakuyisimanga esikhulu kuye. Beza sebebambene ngezandla kuye, owayelokhu ebambe ongezansi.
"Eqinisweni yimi owenze iphutha ntanga ukuthi ngingakutsheli ukuthi ungalingi umthinte ngesandla. Nakimi kwaba yiso sona lesi ngisaqomisa uBasolile. Wayebuya emfuleni ukuyokukha amanzi, ngathi ngiyambansa ezinqeni, kwabe ngizishayile endukwini ngingengcede, wangithela ngayo yonke imbiza yamanzi. Kwathi lapho ngisethuswe yilokho, ngisaxhoshwe ngamanzi emehlweni, wayithi hlwi! le ndukwana engangiyiphethe, wangishaya olungeqiwa ntwala ekhanda. Kwamnyama kimi emehlweni, ngawa. Wakhala wabaleka."
"S'thandwa uyambona yini lo dokotela ukuthi ungifihlele induku emqubeni" kubuza uMveli kumkakhe?
Aphume emotweni uMveli aqonde ocingweni akhulume nomkakhe aqede.
"Mtakwethu inkulumo kadokotela ngiyibona iyiqiniso ngoba ihambelana nephupho lami engisanda kulichaza."
Yize uSindi noMpho babejabule ngomphumela kadokotela kodwa inkinga kaMfaniseni yayilokhu ibahlupha. Baxoxa ngayo bobabili endlini yabo.
"Uqinisile lapho nsizwa yami, angifuni ngizwe noyedwa ekhala lapha ekhaya. Niyangizwa Nelile nonyoko" abahlahlele amehlo bobabili uLabase?
"Ukusho ngani lokho mntakwethu?
"Ayi Mveli s'thandwa, ukuthi angifuni ukukubona ungajabulanga ngoba kungenzeka le ndaba ikuphathe kabi."
"Hawu! Labase ndoda yamadoda, ngizwa ngezwi ukuthi nguwe, ucishe awangifica. Impela kusho ukuthi nginyathelwe nguwe ngoba ngokuya ngami bengizimisele ukuthi ngiyohamba ngovivi ukuyokumba imithi emahlathini aseKhiphunyawo."
IGoli lingelinye lamadolobha aphambili kulo lonke leli lase- Afrika. Kanti kuyilo futhi eliwedlula wonke ngomcebo, ufakazi walokho ukwakhiwa kwalo, kanye nabantu abanhlobonhlobo abayizihlabathi zolwandle abahlala kulo, bevela kumagumbi amane omhlaba. Yize umcebo waleli dolobhakazi wesabeka, kodwa uhamba welamela ondinga-sithebeni, nomagumangithole emigwaqeni yakhona, bese uyazibuza ukuthi ingabe kubo kwakhala nyonini ngoba nampa abanye abantu baziphilela kamnandi. Ubuye uvumelane nesiZulu esithi: kuyoqhuma nhlamvana, ezinye ziyofeketha.
"Shesha! Zilahle phansi! Awuzwa ngithini" kusho indoda yevolovolo. Abone ukuthi umasiza akasekho, azijike phansi izikhiye uMfaniseni. Isondele enye indoda iqonde ukuzicosha. Yathi lapho ithi iyazicosha, wagxumisa okwembabala uMfaniseni, wayishaya ngonyazi lwesibhakela sokudla enhlafunweni. Yathi ukushiya umhlaba kancane, izinyawo zalenga emoyeni okomuntu ephakanyiswa yinto. Yawa yagenuka, yashaya ugobaluphonjwana. Ngokucwayiza kweso wayesefike qathatha kweyesibhamu. Wathi lapho ethi uyiphinda sona leso, yamdubula, nayo isizama ukuzivikela ngoba isibona ukuthi liyayishonela. Inhlamvu yangena edolweni yaphuma ethangeni, wawa. Indoda yesibhamu ayibange isachitha sikhathi yaphuthuma umngani wayo, owayesehlezi ngezinqe ezama ukusukuma, kusobala ukuthi naye ubala izinkanyezi. Yamdonsa ngengalo, wasukuma, babaleka baqonda emotweni ababeyimise ngezansi nomgwaqo, bangena kuyo bashaya bachitha?
"Wo, usho okaMalinga. Hhiya ndodana, lowo ngumzala- mbumbulu ngoba sahlangana khona lapha eGoli. Kwathi ngoba sibuya ndawonye sase sithathana njengezihlobo. Mina ngafika lapha eGoli ngisemncane, angithi nje ngineminyaka eyishumi nanhlanu ubudala. Kwelakithi kuseNtuzuma esigodini sakwaBiyela. Kwathi kungashona abazali bami nomfowethu engangimelama ngalifulathela elakithi."
"Kuzoba njalo impela gogo, ngoba noma kanjani kufanele ngilithenge kulo mlungu. Sekusobala kimi ukuthi ngenza iphutha elibi ngokulidayisa, kanti nobaba ekhaya wangisola kakhulu ngaleso senzo."
"Kwakuhle lokho." Ahambe uMaMkhize basale bezixoxela abanumzane.
"Nkosikazi ngisho ukuthi wena nomntwana ngeke ningenwe yilesi sifo. Kodwa njengoba ngike ngasho ukuthi kusenziwa ucwaningo kuleyo mindeni ezovuma ukuthi luqhutswe kuyo."
UMveli owayesendleleni eza eGoli wayelokhu ezama ukushayela uSindi ucingo kodwa lungangeni. Wathi uma efika edolobheni laseMlomo, wamisa imoto ngasendlwaneni yocingo eyayiseceleni komgwaqo. Wathi angalushaya lwangena, wahleka yedwa ukujabula, okwabuye kwaphenduka ukudana ngoba lwalungaphendulwa muntu. Kwathi ngelikade naye esengasazi, wezwa luphendulwa ngumuntu mumbe owayezwakala sangane. Wajuluka wamanzi te uma ezwa ukuthi uSindi uyagula. Kwathi khona uma ezwa uSindi enqumela le ngane ugwayi katiki, wabona kahle ukuthi kukhulu okumvelele, ngoba wezwa nezwi lakhe selihoshozisa okwelomthakathi.
"Okungiphatha kabi Nelile wukuthi nomsebenzi wami lapha esikoleni angisakwazi ukuwenza kahle selokhu kwavela le ndaba. ""Usho ukuthi sekunzima nokufundisa ""Yebo impilo yami ishintshile Nelile, angazi ngizothini. "Athule uNelile aqhunsule amehlo okomuntu ojulile emcabangweni?
"Nelile side lesi sikhathi ngiyicabanga futhi ingishisa ngedwa le ndaba. Kusobala ukuthi naye uyangidinga empilweni yakhe."
"Cha baba angifihli lutho, inkulumo nje yezingane, yokuthi zonke izintombi zalesi sigodi sakithi ziyohloma iduku lentombi yakho kwaKhuzwayo eBhadeni."
Walala amalanga amabili phansi uMaCele, kwathi elangeni lesithathu waqala welulama. Kwakusobala kuMveli ukuthi le nkulumo ayikhuluma naye yamphatha kabi kakhulu. Kodwa konke lokho azange akugqize qakala ngoba wabe esezitshelile ukuthi le ntombi uyayishada noma kanjani. Ekufikeni kwakhe uSindi endlini abahlala kuyo wafike waxoxela uMpho lezi zindaba ezimnandi zomshado. Bajabula kangangoba uma ubabuka wawungacishe ubathathe njengezinhlanya, kwakungekho abangakwenzi.
"Nelile uphumaphi, kunini ngikumemeza" kubuza uMaMkhize ngelolaka?
"Kulungile ngizokwenze njalo mama." Abheke ngaphesheya komfula uNelile. "Hawu mama, umbona esaqhamuka ekudeni kangaka. Ubeyephi?
AbakoQhakama bemphethe, BakoLanga libomvu likaMvubelo. AmaMbulazi adl'umuntu emyenga ngendaba. "Athi angabasho, anikine ikhanda, ahleke yedwa enziwa ngubumnandi bokuhasha abakoninalume. "Ewu! nkosikazi, ngihambe kahle kakhulu ngoba nomzala uvumile ukuthi uzongiphelekezela ukuya eGoli. Sizwene ngokuthi siyohlangana esiteshini eDumbe ngalelo langa."
"Sisi, sisi nansi icell yakho, kukhona ofuna ukukhuluma nawe."
"Ntanga, angazi le nto ngoyichaza ngithini kubaba."
We! Nami kanye namakhosikazi esigodi sakithi bayosibona kahle ngelanga lombondo.
"Kwenzenjani ntanga" ubuza uzesula izinyembezi zensini?
"Ngi-ngifu-ngifuna uSindi," kungingiza uMveli exakekile ukuthi ngabe kwenzekani.
"Kuthiwa ukhetha iphela emasini."
"UMfaniseni uzimisele ukuthumela umkhongi ekhaya kuyo le ephezulu s'thandwa," kuchaza uMveli. Abheke uMfaniseni ngobuso obugcwele injabulo uBasolile.
Babhekane uMveli noBasolile bexakekile, bemelwe ngamakhanda ngoba le nkulumo yayinzima kubo ukuthi bangayikholwa.
"Kulungile baba ngizolungisa," athathe ukhamba uMaMkhize.
Ngaphesheya komgwaqo ayehamba kuwo uSindi, kwakunethilomu likanokusho elalivamise njalo ukugcwala abelungu nabantu ngoba lalinemishini yokudlala imidlalo enhlobonhlobo yemali. Kodwa namuhla lalingagcwele, umuntu ongaphakathi wayekwazi ukubona konke okwenzeka endleleni. Nensizwa yomlungu yambona uSindi esaqhamuka ekudeni. Ingani nayo yayiphethwe ngumzwangedwa ngoba kwasekwedlule ihora ilapha, ihlezi yodwa icabanga, netiye ebilithengile selize laphola. Uma usondela eduze uyibuka le nsizwa wawungabona ukuthi nokuya ethunjini sekungamalanga ingakuthi mbibi, ufakazi walokho kungumlomo owawusumhlophe yindlala. Ubunzima benkinga eyayikubo babungabuzwa ngoba wawuyizwa inxapha yodwa, bese kuthi khona lapho ikhiphe ibhodlelana lomuthi ohamba namaphilisi esikhwameni esingaphakathi sebhantshi. Yayithula iyibuke le mithi isikhathi eside iphinde futhi iyibuyisele esikhwameni.
"Wathula mntakwethu awusazimisele yini ukuya kwadokotela?
"Kanjani s'thandwa" awakhiphe wonke amehlo uMveli?
"Kuwo lawo malanga ngilapho, umalume wangicelela elolini lesibhalo elaliza lapha eGoli."
"Kungenzeka kanjani lokho ngoba uMveli unalesi sifo kanti futhi niyazivikela" abukeke edidekile naye manje uNelile?
"Uma kunjalo-ke kulungile. Ingabe ninabo yini abantwana?
"Wo! Nkosi yami, ingabe sekukhona okwehlele uMveli, ngiyazisa ngomntanami."
"Kufanele ngingene ngithi shi ebhizinisini likaMveli, kwazi bani, kumbe kunenye intombi asethandana nayo ebheke ibhizinisi eGoli. Amadoda amanje ngeke umuntu awethembe. Wu! Sengiyabona ngiyifica, ngingayishaya inkambabeyibuza. Konje kungenzeka ngempela abe nenye intombi eGoli Angavinjwa yini Ingani wangishiya washada enye intombi yakhona. Mmm, kumbe ungifihlele induku emqubeni. Hhayi, angiyikhiphe emqondweni le micabango emibi, ngiyazi uMveli wami ngeke esakuphinda lokho, lixhoshwa libhekile, ngubani ongalenzi iphutha" Ahleke yedwa. "We! Ngazilibazisa ngobala, angiqhubeke nomsebenzi wami kuningi okufanele ngikuqoqe.?
"Mnumzane Labase ucwaningo lwegazi lakho lukhombisa ukuthi awunaso isifo sengculazi."
Nembala uSindi waya esikoleni sokushayela, kwathi emva kwezinyanga eziyisithupha wazithola izincwadi zokushayela. UMveli wasifeza isethembiso sakhe wamthengela imoto.
"Kwavelani gogo" Babuze kanye kanye bobabili behlahle amehlo?
"Kahle ngamatshe baba. Uma esefa umntanami uyothini?
"Hhayi-bo! Musa wena bo!" akhuze ahlahle amehlo uMfaniseni. "Ungathini ukukusho lokho uyibona zolo lokhu?
"Uqiniswa kanjani s'thandwa?
"Ngizothatha iviki lonke ngoba kade ngagcina ekhaya. Awubheke nakhu sengicishe ngikhohlwa ukushayela uSindi ngimazise ukuthi ngiyahamba kusasa."
"Nkosi yenkantolo, kusobala ukuthi le mali akusiyo eyokwebiwa ngeyelobolo njengokusho kukamnumzane uLabase emaphoyiseni. Kanti futhi kwabona abamangalelwa asebenguboziyeweni, akubona abantu abangabamba ihhotela inkunzi. Ngakho-ke nkosi yenkantolo, ngicela inkundla ibathole bengenacala," ahlale phansi ummeli.
Bathule bobabili bacabange ngoba ukungabi bikho kwabo bobabili esitolo kungabe zimbiwe yinsele ezisebenzini.
"Ngithe ngisebenza kubammeli eSandton, ngingumabhalane." Baqhume yinsini. Besahleka kungqongqoze umuntu emnyango. Kungene insizwa ende yomlungu.
"Pho baba uthi senze njani Ayikho yini indlela ongamsiza ngayo" abuze ngomoya ophansi uMaMkhize?
"Hhayi nkosikazi, ngikhumbula iphupho engibe nalo ngentathakusa yayizolo." "Ngiphuthume baba lithini Libi yini?
Wathi angasho njalo wathi thalathala, welamela ibhodlela lesihlanzisi sokugeza izingubo, elalingaphansi endaweni yokugeza izitsha. Walivula wasinkankalaza sonke maqede waqonda ekamelweni lakhe wazijika embhedeni ekhala.
Noma kunjalo, kodwa uma ulokhu usondela uyabona ukuthi abantu abahlala kulolu chungechunge lwezindlu ezifanayo kuhle kwamakhowe esigangeni, bayaphila. Lokhu kubonakaliswa ubukhona bezinye izindlu esezilungisiwe, zanwetshwa zaba isilungu esiphelele. Phela selokhu kwathi nhlo, abantu abakaze bavela kanye kanye bengemadlebe embongolo. Kukhona phakathi kwabo abayophumelela kubo lobo bunzima, imizi yabo igqame ikukhange uqhamuka ekudeni.
"Gijima umnike ucingo ngizokhuluma naye."
Kodwa kwathi ingamuthi nhla uSindi esitaladini yamoyizela, yakhuluma yodwa.
"Wenzeni Uthengise umuzi ongaka womfowethu engangitshelile" Asukume uLabase. Ajike manje ebusweni abe mnyama bhuqe, amehlo alokoze inhlansi ebomvu wukuthukuthela. "Mhlola muni lo owenziwa yilo mfana Uma ubefuna ukuyohlala edolobheni ubengazithengeli ngani owakhe umuzi aqashise owomfowethu Uthengisa amandla omfowethu! Ngimfunge uFelani wakwethu, uzoyikhotha imbenge yomile kanye nalo mfazana wakhe wamabhulukwana." Anikine ikhanda, ahlale phansi?
"Ngicela nihlale lapha ningilinde," kusho udokotela ebafaka kwelinye igumbi. Kwathi angaphuma udokotela basala bexoxa bodwa.
"Ungabosho ukuthi ngiyabheda. Uyezwa!" usho esukuma uSmith. Asukume no-Opperman engasadle nkobe, bajamelane okwezinqama. Agxume angene phakathi kwabo uMfaniseni abalamule. Bahlale phansi benxapha bodwa.
"Ungakhulumi ngalowo akahlakaniphile uyamangalisa, kulo nyaka ozayo nakanjani kufanele aye esikoleni," asho ngelokuzigqaja uBasolile.
"Thula nangu udokotela eseza," usho ubamba umkakhe ngesandla ezwa izigi. Wangena udokotela besabambene ngezandla, wathula wababuka wamoyizela yedwa. Wathi angahlala esitulweni sakhe weza nendaba.
"Ngiyethemba uyizwile yonke inkulumo yomshushisi wenkantolo, ngifuna nawe ubeke eyakho inkulumo. Ukhumbule ukuthi angibhekile mina ubuciko benkulumo, ngibheke iqiniso lendaba, usungaqhubeka." Ithi ingasho njalo inkosi yenkatolo maqede ithathe ithamo lamanzi engilazini eseceleni kwayo.
"Ubukeka engumuntu oqotho njengokusho kukaMveli," usho esibukisisa uBasolile.
"Yebo khona kunjalo, liyingozi enkulu ekhaya ngoba lijike libangise indlalifa yalowo muzi," kwenanela uMfaniseni.
"Mama!" Eze esegijima uNelile.
"MaMkhize ngifuna ukuthi uthungele lezi zinkomo esikhwameni esingaphakathi sebhantshi engizolembatha kusasa. Uyezwa nkosikazi?
Ngibona inkantolo ifanele ukuqinisa isandla ekugwebeni izelelesi zalolu hlobo ngoba ziyingozi enkulu emphakathini ongeke uzicabangele lutho olubi njengabantu abadala. Ngiyama lapho nkosi yenkantolo. Ahlale phansi umshushisi.
"Sikhombise ndodana lapho behlezi khona abantu basemzini sizoxoxa nabo."
"Mntakwethu ngizocela uxolo ngesenzo sami kuwe," kusho uBasolile. Athule uMveli angazi ukuthi kufanele athini ngoba yonke le nto eyenzekayo kwakunzima ukuyikholwa.
UMveli kwakungumuntu owayethanda ukuthi uma engena ehhovisi lakhe avale umnyango, enzela ukuthi anga-phazanyiswa lutho uma ecwaninga amabhuku omsebenzi. Kodwa namuhla wayewuvule nge umnyango, efunda iphephandaba lasekuseni. Uma umbuka wawuzibuza ukuthi le nsizwa ize emsebenzini noma emshadweni na Wayeshaye isipani esithi asibe mpunga okwamaphuphu esikhova. Ihhembe liwubisi, ngothayi osamathumbu ethendele ngobumnyama namakhifikhifi amhlophe. Izicathulo zicwebezela zimnyama bhuqe okwehlungu lasebusika. Amasokisi ayemithende yedube?
"Enye into Sindi ngifuna uyeke emsebenzini ngoba sekunengozi yokuthi lezi zinswelaboya zingaphinde zikwenze isilo sengubo."
Wamxoxela konke uNelile akusolayo kuMveli. Wathi angaqeda amehlo aphilizela izinyembezi kuBasolile.
"Konje uthe bafuna malini" abuze ngomoya ogcwele ukungabaza uSindi?
"Sisi! Sisi! Vuka, kunini le cell yakho ikhala." Uthintwa ehlombe okomfanyana okumele ibhasi. Kwafana nokuthela amanzi emhlane wedada ngoba zaziye kakhulu kuSindi. Amadoda ayewabona ephusheni lakhe ayesembambe ngqi, emdikadika.
Ziphinde zehle izinyebezi kuBasolile. Wathi lapho ethi uyambamba uzama ukumthulisa uMveli, wahlangana nempama evuthayo. Yamshaya yamthela phansi.
"Kusho khona ukuthi usuke ediniwe mntanami, phela ubokhumbula ukuthi laphaya kwadokotela umuntu uhlala izinqe zize zibe muncu."
"Kufanele nimyeke aphumule ngoba nenhliziyo yakhe ibuthakathaka, ngiyobuya kusasa ngizohlola ukuthi ulale kanjani."
"Ingane! Mina ingane" kuphendula uSindi ehlahla amehlo. "Angiyifuni mina ingane. Angifuni mina ukuziphendula isalukazi, ngihlale ekhaya ngikhulisane nengane. Bona abangani bami bangathini?
"Mtakwethu ngicela ungixolele mayelana namanga engikutshele wona ngomkhuhlane ongiphethe, eqinisweni bengesaba ukukutshela ngaleli phupho ngoba bengilithatha njengembude nje," nguBasolile lowo eqedela inkulumo yakhe.
Kunokuthi bajabule, uMveli noBasolile bafikelwa usizi nezinyembezi, basikha isililo. Nasesalukazini zehla ezimathonsi. Yilowo wayekhaliswa ngunembeza wakhe. UMveli wayekhaliswa yiphutha elibi alenza ngokuthengisa lo muzi. UBasolile wayekhaliswa wukuzwa amazwi anzima akhulunywa yisalukazi. Isalukazi sasikhaliswa ukubona iphupho laso lifezeka. Iqiniso linye, wukuthi lokhu kwakuwukuvuka komuzi wakwaLabase, kuwukujabula kwabanikazi bawo kanye namaShenge onkana. Ngalo lelo langa uMveli wathutha wabuyela emzini kayisomncane, washiya uMfaniseni ebheke umuzi osedolobheni.
"Baba bengicela uhambe usuphuze itiye, nanka namanzi esebila." Asukume uMaZondo athelele umyeni wakhe itiye amuphe namakhekhe, kwazise phela ukubhaka lokhu wayekukhonzile futhi ekwazi ngempela. Nakuye uLabase kwase kusegazini ukuthi itiye aliphuzwa lodwa, kanti futhi itiye wayelithanda ngenhliziyo yakhe yonke, wena owabona imfezi namasi.
"Ewu! bangidla mkami, ezinkomeni zami ezingamashumi amabili, banginika izinkulungwane eziyishumi nje vo, zamalandi."
"Uqinisile mntakwethu, nami ngizwa ngifikelwa ukujabula uma ngikulo muzi, muhle inqaba ngaphandle nangaphakathi."
"S'thandwa namuhla ngifuna ukukuxoxela ngempilo yami," kusho uSindi ngemva kokuthi uMveli ebeke izimbali eceleni kombhede wakhe.
Qhabo nkosikazi, into nje lowaya muzi uyaphila. Ngithe ngiqhamuka nje ngakhangwa nguMvemve emabaleni, kwangikhanyela ukuthi awusingethe amaNdlovu akoLanga libalele umuzi wawo.
"Akujiki ntanga. Uma ngingaliwa yile ntokazi, ngeke ngiphinde ngimkhulumise umuntu wesifazane."
Kwathi bangazana waqala naye ukukhululeka uMfaniseni baxoxa kwamnandi. Ingxoxo yabo bobathathu yaya ngokufudumala yaze yafika ezingeni lapho uMveli ebaxoxela khona ngempilo yakhe esemncane, nokuza kwakhe lapha eGoli. Yayixoxwa ngubani pho ngoba wayehamba eyihlobisa ngamahlaya bafe yinsini. Kusemnandi kunjalo, asukume uMfaniseni.
"Lapha ekugezeni kufanele ngenze njani" kubuza uMveli?
"Ngangi-ayina amahembe kabasi uJantoni, angibonanga ukuthi le nsimbi seyishisa ngokweqile ngoba kwakuyileziya zinsimbi ezazibaselwa ngamalahle. Ngethuka sengilithe bhadle elinye ihembe entanyeni. Kwabe ngiyinyathele emsileni kuNona, umesisi phela owabelapho eduze. Ngawotha ubomvu. Ngethuka ngenhlanekela phakathi kwamehlo, kwamnyama kimi, amehlo agcwala izinyembezi, kwagxaza amafinyila. Wathi uyangiphinda ngabanda ngetafula. Ngathukuthela ngagana unwabu. Ngamuthi hlwi ngengadlwana, ingani futhi wabe emncanyana ngomzimba. Ngamuthi gqimu phansi, ngci ngedolo." Lapho sase sidonse umlomo, silume ongezansi ngezisini isalukazi. "Ngathatha yona le nsimbi eshisayo ngamhashula ngayo esifubeni, esihlathini nakuzo izandlana lezi ezazizama ukuvika. Wamemezisa okohlanya. Ngathi uma ngimyeka, isibanda nensimbi, nami ngashaywa wuvalo uma ngibona ingozi engasengiyenzile. Kwangikhanyela ukuthi amabhunu azongibulala noma kanjani, ngaphuma ngesamagundane ngashaya ngachitha. Ngabona ukuthi ukuya ekhaya kungaba yingozi, ngaqonda kwamalume enhla noThukela. Kubo lobo busuku amabhunu ehamba namaphoyisa ahlasela umuzi wakithi babopha ubaba nomfowethu ngoba bethi bayangifihla."
Ikhehla elingumantshingelane elalizidlisa satshanyana khona lapho eduze, lizama ukuzwa imbangela yesililo esingaka, lababuka maqede lathimula ubala uma licabanga izinsuku zobunsizwa balo ezedlula. Lazethuka selimemezile.
"Phendula uyihlo Mveli!" kusho uMaMkhize ngokukhulu ukufutheka.
"Amade angisenawo," kusho uLabase naye esukuma. "Amathe asebuyele kwasifuba. Nami sengiyobeka umzimba phansi, okuningi sesiyokuxoxa kusile Mveli."
"Hhiya nkosikazi, eyezithandani ayingenwa, mina nje kufanele ngilungise imali yelobolo. Kuzodingeka ngise amashumi amabili ezinkomo endalini ngoba kuthiwa izintombi zaseGoli ziyadula zidla ilayisi." Bahleke.
"Kambe baba, isigcino sawo lo muzi wona kuyoba yini ngoba asisazimisele ukuhlala kuwo?
"Isiwe ngophondo lapha nkosikazi, ingoma emnandi iyaphindwa, sengathi ungasithelela okhanjaneni oluthe xaxa. Habe! Ngacishe ngakhohlwa, ubolungisa endlini yezihambi ngoba uHlabangane useyohamba kusasa."
"Yebo unenhliziyo enhle kabi, asingene ehhovisi sizoxoxa, kudala ngakugcina dali wami," asho edonsa uMveli ngesandla, bengena ehhovisi. Avale umnyango, avule amafasitela uBasolile.
"Nami dokotela ngifuna ukuba ngomunye waleyo mindeni."
Kwathi besakhombana ngeminwe ngoba base befudumele bekhiphe namabhantshi. Omame laba okungamadukwana abebekuthwele sebekujike phansi kwavela amayephuyephu ezinwele. ULabase nethimba lakhe bengasazi ukuthi bavimba bani, bayeka bani. Zatheleka ezikadalawane, zatheleka kwathula umsindo. Kwasa ngokunye manje kubo bonke.
Alale yinsini uMveli. "Izintombi zasemakhaya azifani nezalapha eGoli, eyasemakhaya ithi noma ikuthanda ithalalise nje, yenzele ukubona ukuthi uyithanda kangakanani."
UNelile wafika isikole singakaphumi, wafike wama esangweni walinda. Akubanga mizuzu mingaki yakhala insimbi yokuphuma kwesikole, zathi chithi-saka izingane nothishela bazo sekuyiwa emakhaya. UBasolile owayelindele uNelile kwelinye igumbi lokufundela wathi angambona esangweni wathuma ingane ukuthi imbize. Wathi angangena kulelo gumbi uNelile, uBasolile wamuthi nhla kanye, wabipha, zahhohloka izinyembezi. Zayima emthumeni kuNelile ukuthi ngabe kwenzenjani. Wambamba wamgona.
"Ungahlupheki mfana wami, ngizokulungisela intelezi engugo-galanti. Ngizokunika isithundu ozothi uma ufika ekhaya usihlanganise nembijana yomswane wembuzi nenyongo yayo. Konke ukufake ebhavini lamanzi abandayo bese ugeza umzimba wakho ngawo. Kanti uyihlo ngizomnikeza intelezi azochela ngayo njalo kuze kuphele izinsuku ezingangesonto, yikhona umuzi uyohlala uhlanzekile. Mameshane! nakhu Labase ngicishe ngikhohlwa indaba enkulu. Uyazi naleziya zikhonkwane ezilapho ekhaya kudingeka ngiziphendule ngoba unyaka usuphelile ngazifaka."
Wayinyathela emsileni kuBasolile ngaleyo nkulumo uMveli. Wasuka izithonto uBasolile, ngokuphazima kweso wayesefike kuye qathatha eqonde ukumkhama. Ethuke naye uMveli, agxume ezama ukuzivikela.
"Four hundred rand mngani!" Asho egxuma egona kuMpho, zehle izinyembezi zenjabulo. Basisho isililo sentokozo bobabili.
"Kanjani" abuze maqede amhleke usulu umkakhe uMveli ngoba yonke le nkulumo wayeyithatha njengembude ewuhubu kabhejane?
"We-ma! Usungaze uthenge nelokwe elisha."
"Isicathulo bese ngisihluzile baba."
"Kunencwadi yakho lapha ntanga," usho umnikeza yona. Ayibuke uMfaniseni amoyizele yedwa, ahlale phansi ayivule. Wathi angabona isithombe esasingaphakathi, akabange esayifunda naleyo ncwadi, wasukuma wagiya yedwa.
"Yisho ntanga, nango phela uSindi, ngathini kuwe?
"Mnumzane asibona thina abakwa-Opperman, singabakwaSmith," kugxambukela enye indoda.
"Ngiphuthume, utheni udokotela" kubuza uNelile ekungeneni kwabo endlini?
Nami sengizohamba kanye nawe. Ewu MaMkhize! Indaba yalo mfana ayingiphethe kahle neze, ngibona sengathi kukhulu ukuhlupheka azilandela khona.
"Angibhedi Mpho, angeke ngisakwazi ukuphila ngaphandle kukaMveli, as for angithembise nokungishada." Amehlo akhe ahlengezele izinyembezi, abuke umakhalekhukhwini oseceleni kwakhe amjikijele kuMpho. "Angisayifuni le cell ngikupha yona." Ayenqake uMpho.
"Madoda ngabe ngisilahlephi lesi sithombe" aphenye izincwadi ezisetafuleni?
"Niyawavuma noma aniwavumi amacala enibekwe wona" kubuza inkosi yenkantolo kubamangalelwa?
Lusuku lumbe behlezi bezixoxela nje, uSindi wacela uMveli ukuthi amthengele imoto, yikhona azokwazi ukuziyela edolobheni, akwazi futhi ukuya kuye esitolo uma eseqede yonke imisebenzi yakhe yasekhaya.
"Kwakuhle lokho bantabami, nami makoti bengizocela kuwe uhala omnyama ngizothi ukubambabamba ibhulukwe likayihlo lasemasimini." Ababuke emehlweni bobabili uMaMkhize.
"Uyazi ukuthini s'thandwa, mina ngibona ukuthi sikhohlwe yilolu cwaningo ngoba kungenzeka ukuthi sizidonsela amanzi ngomsele."
UMfaniseni akazange ayishaye indiva inkulumo kaNelile, waqhubeka wambamba ngesandla, okuyindlela yentsha yesimanje yokweshela intombi. Wahlangana nembibizane yenhlanekela phakathi kwamehlo. Yamshaya yamthela phansi, kwamnyama emehlweni wabona izinkanyezi. Kwachitheka mafinyila, zinyembezi kwanjeya. UMveli owayehleli emotweni wezwa ngomsindo wokuvalwa kwesicabha nguNelile ukuthi kukhulu osekuvelile. Waphuthuma endlini wafica uMfaniseni esukuma othulini, esula izinyembezi, ehlwibila amafinyila. Wathi angamuthi nhla umngani wakhe uMveli, waqhuma yinsini.
"Yebo s'thandwa, ezinye izinyanga zikunika nesihlazi sokugquma nokuphalaza. Ngikhumbula ekhaya enye inyanga yayiphe ubaba abafana."
"Ngena!" usho umvulela umnyango.
"Wena baba umazelaphi lo mlungu" kubuza uMaZondo?
"Sifo sini sona lesi ayenaso", kubuza uLabase?
"Hlala phansi ntanga yethu ngikwazise le ntokazi," kusho uMveli emnikeza isihlalo.
Isigodi saseNtombe kwelaseDumbe sethiwa ngomfula oqhamuka phakathi kwezintaba ezimbili, iSimakade noKhuphane. Lo mfula iNtombe wedlula ngasedolobheni laseDumbe, uhambe njalo uze uyongena oPhongolo, okuyiwo umfula omkhulu. Yize indawo yonke yaseDumbe yayinamadlelo aluhlaza kodwa isigodi saseNtombe sasiwedlula wonke ngenxa yokuba seceleni komfula. Abantu abahlala kule ndawo imfuyo yabo yaye iyinhle kangangoba yaze yadala omkhulu umona kubelungu abahlala edolobheni laseDumbe. Bheka ngoba baze balikhipha ngesihloko elithi le ndawo bazoyithatha noma kanjani. Kanti nabo abantu bashaya ngonyawo phansi bathi ngeke kwenzeke lokho. Le ngxabano yomona wabelungu yaze yalanyulwa yinkantolo yona eyavuna abantu bendawo, labuswa ngabanikazi elikaMsuthu kaSobangwa.
"Ntanga yethu uSindi ugula kabi, angazi ukuthi kufanele ngenzeni ngoba lokhu kugula kwakhe ngibona sengathi kuvela ekwaleni kwami leya ngane."
"Lentombazana ayiganile namanje Kusho ukuthi yayimthanda ngempela uMveli," asho ephakamisa umancishana uLabase?
"Ngikubonile ngahlekela ngaphakathi ngoba nakimi kwaba njalo mzukwana ngiqala ukuyibona le ntokazi. Ngadla mina kababa! Ake ngizincwebe. Uthi yimi lo oshaya intombi enje" asho ezincweba egxumela phezulu ukujabula?
"Cha, Sindi." Avale umnyango uMveli. "Wena uthe awufuni ukuba yisalukazi sengane."
"Yini Uyagula yini Ukuphi ngizokulanda khona manje" Yonke le mibuzo uyibuziswa wukudideka komqondo nokujabula uMveli?
"Uqinisile mama," usho esukuma. "Angibeke amambhodwe masinyane eziko, yikhona ngizolungisela ukuyobona uBasolile."
Wakuthatha isitokwe okungumfana uSindi, waluthi hlwi ucingo kukho.
"Cha sizolethwa ngugogo, phela wena usemncane ungasiwisa."
Sekuhwalele uLabase uhleli nomdeni wakhe kuyadliwa, uMveli obelinde sona lesi sikhathi wethula indaba eze ngayo.
"Kambe leli gugu lentokazi yakho igama layo ngubani" abuze evula umnyango uMfaniseni?
"Unyoko ungitshela ukuthi usujahe ukuyithatha le ntombi."
"Nangu ulele, ngibathe ngiyamvusa akavuki, sengathi uyagula."
"Uyazi yini lapha ubambe iLotto. Bathong! Into enje angikayiboni. Sindi ngiyacela hle, yekela lombereko wethu tu."
'uzithelile msobho etswayini' kuSindi. Waqala manje ukungahlali ekhaya emini. Nendlu yakhombisa manje ngaphakathi ukuthi akekho oyinakile ngoba uSindi owayesengene emikhandlwini ehlukahlukene yomame lalize liyoshona engekho ekhaya. Ngamanye amalanga wayebuya ngesikabhadakazi, uMveli afice indlu imbuza ukuthi: 'Wawungishiye nobani'?
Baphenduka balibuka bafa yinsini.
"Kungenzeka kube yilokho baba," asho esukuma uMaMkhize.
Kodwa ngoba wena thando awehlulwa lutho, noMveli waqunga isibindi wacela uSindi ukuthi avakashele eSoweto ngempelasonto. Kwabe usho entshweni ngoba naye uSindi wavumela phezulu ngokukhulu ukujabula. Kulezo nsuku ubuthongo babungasehli kuMveli wukujabula. Nesalukazi esinguMaCele wasazisa ngesivakashi azoba naso kuleyo mpelasonto.
"Angazi s'thandwa, yikho lokhu ngithi mina asiyeke ilobolo." Bathule babukane, kungekho ophendula omunye.
"Cha s'thandwa, ngeke kulunge, phela ubaba ukholelwa kakhulu emasikweni esintu. Usolani wena ngelobolo ngoba liyinto enhle nje?
"S'thandwa ngibona ukuthi kufanele ngifune inyanga ezoqinisa lo muzi," kusho uMveli exoxa noSindi.
"Ngiyezwa gogo, sekufanele ngihambe nasi nesikhathi sesingishiyile," usho uya emotweni, ubalekela imibuzo eminye engahle ilandele.
"Yebo, phela nina madoda nifana nonwabu ekwenzeni yonke into." Bafe yinsini bobabili, phela selokhu bavelelwa yilesi sigemegeme uthando lwabo lwaluvutha ubuhanguhangu. Baqhubeka baxoxa ngempilo yabo nezinto eziningi asebezifundile kwaS'jumbana.
"Sindi mngani wami, iyekele le nto esiyenzayo uthande le boyfriend. ""Ya mngani uqinisile," uphendula wendlala imali phezu kombhede uyayibala. Ingani phela nale ndlwana abahlala kuyo ilingana imibhede emibili nokwesitudlwana okulaphaya emsamo. Izimpahla zabo zokugqoka zilenga odongeni.
"Kunjalo Shenge, kodwa phela ngangingeke bese ngiyasithukulula ngiyasibala ungashongo."
"Mama ubufuna ngikusize ngani" abuze unina ngephimbo elinezinyembezi uNelile ngoba naye le ndaba kaMveli yayimhleli kabuhlungu?
"Kufanele ukube udiniwe, abalalanga noMfaniseni baxoxe kwaze kwasa hluthu, behleka kuthe mpu! umsindo. Kusobala ukuthi le mpilo yaseGoli kwangqondo-ayiphumuli seyabangena egazini. Nami ngikhumbula ngiseyinsizwa ngisebenza khona eGoli kwaBhubesi-metshisi, ngangithi uma ngivakashele ekhaya ngamaholide, ngilale cishe isonto lonke phansi wukudinwa. Wawungafunga uthi ngiyagula." Amoyizele yedwa uLabase ekhumbula izinsuku ezadlula.
"Kufanele ngisheshe ngihambe ngoba angishiye muntu ekhaya, uMveli noNelile baye edolobheni."
"Hlala phansi ngizokulandisa."
Engakaligwinyi lelo, agxume ashaye uphahla lwemoto ngekhanda wuvalo, amehlo awakhiphe wonke. Mameshane! Se-sengathi nguSindi nje Hhayi, akusiye, ngabe uzofunani lapha, futhi izinwele zale ntokazi zimhlophe. Ko-kodwa maye bayafana. Hhayi bo! Nansi isima, yajika yacishe yawa, iwiswa yini Wo, yenziwa ngamaxhumela ewafakile. Imisa itekisi, ingabe nguye uSindi; kumbe ungibonile Cha angikholwa, ngibona ukuthi le ntokazi kukhona ekukhohliwe kuleya moto yensizwa yomlungu, isijaha yona. Ukube bengingamele lo muntu lapha ngabe nami ngiyalandela, ngibone le ntokazi lapho iyophelela khona. Ewu! Akukufana kwabantu lokhu.?
"Yilobolo enilifunayo ngentombi yenu mkhwekazi", kuphendula uMfaniseni.
"Hlukana nami Mveli!" umemeza evula isicabha ephuma uBasolile.
"Sengiyabona esengixosha, ethi ngizomchithela isikhathi ngombhedo," ucabanga yedwa. "Hhayi, lowaya dokotela ngiyamazi unobubele ngeke akusho lokho. Kusasa ngiphikelela kuye nakanjani."
Umuntu wokuqala abamvakashela ekufikeni kwabo eGoli oMveli kwaba yisalukazi uMaCele. Sajabula isimanga isalukazi ukubona uBasolile okade sasimuzwa ngendaba. Sadidizela sagcwala indlu siswele ukuthi singamhlinzeka ngani ekufikeni kwakhe kulo muzi.
"Ngobani labo bantu?
"Mveli ntanga yethu, mina sengikuthatha njengomfowethu, ayikho imfihlo yethu engingayidalula kubantu."
Kwathi lapho uMveli ebona ilanga liya ngomutsha wendoda bengabuyi oyise noMfaniseni, wanikela ehhotela ukuyobheka ukuthi kuqhubekani. Wahlangana noweta lowo owayebalamula wamchazela konke okwenzekile. Wathi angabona uMveli ukuthi sekuxabene ubendle, waphuthuma kummeli wakhe ukuyomazisa ngale nhlekelele yendaba esivelile.
Aqhamuke esephethe imvilophi emhlophe ngesandla uMaCele ayinike uMveli.
"Nina bazali bakamakoti nginikhomba ngomunwe, mangingaphindi ngizwe nomncane umsindo wokuxabana phakathi kwenu. Wena Ndodayilahlwa Labase ngizokunika imoto yomthetho namaphoyisa amabili, uhambe uyofaka le mali ebhange. Ngizokubhalela nencwadi ezobachazela ukuthi uyoyikhipha edolobheni lakini eDumbe. Ube ugcinile ukuhamba uphethe imali engaka esikhwameni. Namuhla umuntu ufela uR10.00. Uyangizwa ngithini" Imhlahlele amehlo uLabase inkosi yenkantolo?
"Uyazi s'thadwa, sesiqede unyaka sisiza uMaDlamini, kunganjani sivule esethu isikole sokuqwashisa umphakathi ngalesi sifo khona lapha ekhaya" kubuza uMveli kumkakhe?
"Hawu, sekwenzenjani ngoba bengithi uyakujabulela ukuba nami lapha ekhaya?
"Ngixoxele phela ngale ntombi yakho yaseGoli." Baxoxa bobabili kwaze kwaba ngesikabhadakazi kwazise kwase kukudala bagcinana.
ULabase njengenye yamadoda ayelwisana nabelungu mayelana nale ndawo, wayaziwa kulo lonke laseDumbe, kanti futhi bude buduze nomuzi wakhe kwakunomtholampilo wendawo. Kwakuthi nabavela kude uma beze kulo mtholampilo bafike bathi qubasha kuleli khaya uma bomele amanzi. Kanti nabahlwelwe babethi gozololo kuze kube ngakusasa, bathole nokuya ethunjini. Kwakungumuzi wabantu.
"Wena wenzani emva kokubalekela kwamalume wakho" kubuza uLabase?
"Ngixoleleni bakithi, ake ngiyothi mfi-mfi- ugwayi ngaphandle."
"Yiqiniso lelo Mveli, kodwa pho sizomtholaphi umuntu ozokwenza lo msebenzi?
"Ngibona ukuthi kufanele nihlale nikhiye amasango, ngithenge nenja ezoqapha ikhaya."
"Ngifanele Nelile, phela unguyise womntanami, kanti futhi nguye yedwa empilweni yami."
"Hawu Labase, usukhohliwe yini ukuthi mina ngisagaya ngomhlathi omdala, eyami inkomo iza muva sengisehlule isifo." Bahleke. Asukume uSibiya angene endlini abalungisele eminye imithi abazohamba beyiphethe.
"Yimi baba," kuqhamuke uMaMkhize phakathi kwekhaba ephethe ukhamba oluvalwe ngembenge.
"Nangu umama engimemeza angiphuthume, ngizofika kuwe esikoleni kusasa siyixoxe kabanzi le ndaba." Bavalelisane, behlukane. Agijime aye kunina uNelile.
"Kahle ngamawala baba, kumbe njalo konke kuhambe kahle, phela kuthiwa ngesiZulu: Induku enhle igawulwa ezizweni."
"Yebo" kuphendula okomfana nakho kwethukile.
"Kodwa bonke babekuthanda yini" kubuza uMveli engayikholwa le ndaba ayizwayo?
"Baba" asabele uMveli ebukisisa uyise ngoba wayeqala ngqa ukumbona ekhathazeke kangaka?
"Sengiyibizile i-ambulance." kubika okomfana ocingweni.
"Kunjalo baba, nami ngiyaxolisa ukunephula imimoya ngale ndlela bazali bami," usho naye uhlala phansi ngokukhulu ukuzithoba phambi kwabazali bakhe.
Engakaligwinyi lelo kuqhamuke uMfaniseni ezobazisa ukuthi konke sekumi ngomumo, sebelindelwe ngaphakathi ehhotela. Nembala banikela khona. Kwathi lapho befika emnyango, wema uLabase wampongoloza, ezibika kubantu basemzini ukuthi uze ngani. Nezinkomo zakoLabase aziqhubayo wazisho zonke ngemibala yazo. Lapho wayesejuluke emanzi te, esemnyama khwishi, amehlo ebomvu tebhu. Lwalungasafakwa lubuya nodaka, esephenduke isilwane uqobo lwaso. Abelungu nabantu ababegcwele ehhotela bayeka konke abakwenzayo, bahlahla amehlo, bemangaliswe ngumhlolo abawubonayo.
"Hlala phansi ngizokulandisa," usho emnikeza isitulo. Athi angahlala eze nendaba uBasolile. Wamxoxela konke mayelana nengxabano yabo.
"Kunjalo khona baba," kuphendula uMaMkhize. "Wu! Nkulunkulu, ungabe ngenzeni ngomntanami?
"Ngiyethemba ungizwe kahle," esho ehlala phansi, edumela umancishana ukwehlisa iphukuphuku lokuthukuthela. Athi lapho elubeka phansi ukhamba, kukhuleke indoda esangweni.
"Cha mntanami angikubeki cala, ufanele uhlupheke uma ubona impilo yomfowenu ishintsha ngoba" Bezwe kunqonqoza umuntu emnyango.
"Vele ngifanele mina naye sashiyelana ibele," usho eyivula, eyifunda. Yayivela emnyangweni wezemfundo. "Hawu! Usuqokwe ukuthi uzofundisa kuso lesi sikole sakithi sasoThandweni Ngiyofike ngibaxoxele ekhaya," asho ngokukhulu ukujabula uNelile. Bavalelisane?
Enkabeni yaleli dolobha buqamama nesiteshikazi sakhona sikaloliwe okuthiwa iPark Station kunendawo ebizwa ngokuthi iHillbrow. Kule ndawo lapho kuhlala khona wonke amahlwempu, izinswelaboya kanye nonoyila obathola bethe chithi-saka ezitaladini zakhona bedayisa ngemizimba yabo kwabesilisa, ikakhulu abahamba ngezimoto. Kanti futhi kulapho kuhlala khona iningi labantu elivela kwamanye amazwe. Amabhilidi amaningi kule ndawo asaphenduka kwampunzi idla emini ngoba abanikazi bawo sebawadela, ngenxa yeziqashi ezingazimisele ukuwakhokhela inyanga nenyanga, zikhala ngokuntuleka kwemisebenzi. Lesi simo, sesize saphendula le ndawo yaba nguMagidasibhekanemntanami-kuyosa-nini-safa-yindlala. Wonke umuntu ohlala lapha uzama ukuziphilisa noma ngayiphi indlela.
"Ngubani ohamba lapho" ubuza ebukisisa?
"Kulungile mama." Ahlale phansi naye uNelile alalele.
Wathi engena nje emabaleni wazithela phezu kukaNelile owayemlinde ngamehlo abomvu yonke leyo mini yasekuseni.
"Impela yiqiniso ukuthi ukuhamba kuzala induna mzala. Uthi umuntu wayazi ukuthi ukufunda kuyinto enje Yiyo impucuko le esasiyifuna Kumbe yona inkululeko esasiyilwela Ngimfunge uFelani wakwethu, ngeke mina ngiphendulwe isimungulu yizifundiswa ngezinkomo zakoLabase. Inkomo ingamzal' umuntu. Ngeke! Ngizokhulekela kuwo lowo mnyango wehhotelana labo, ngibike izinkomo zamaShenge.?
"Hawu Khabazela, ingani ngasinika wena isilulu engabuya naso, ngathi usithukuse laphaya emshayweni kwagogo."
"Hawu! S'thandwa ucishe wafa, kodwa bengizoba yini ngaphandle kwakho, awusho amaphoyisa uwabikele yini ngalezi zigelekeqe?
"Wahleka waze waveza elomhlathi s'thandwa, intsha yini le nkulumo engiyishilo ezindlebeni zakho?
Agxume uBasolile aqabule umyeni wakhe wukujabula.
"Bheka!" uNelile akhombise uBasolile isithombe. Asibuke uBasolile.
"Wenama kangaka, uthi awuzimisele nje ukuqomisa uMpho?
Kwabe akalishongo lelo uMveli, uMaMkhize wathwala izandla ekhanda washo esidabula uvalo isililo. ULabase wabheka phansi, zehla ezimathonsi ensizweni endala. Kwathi bangakhala bonke babhodla waqhubeka nendaba yakhe uMveli. Wabachazela ngakho konke asekwenzile mayelana nokulwa nalesi sifo, imikhandlu elwa nalesi sifo asengene kuyo, nomuzi wakhe asewuphendule isikole sokuqwashisa umphakathi ngalesi sifo.
"Nkosikazi angisiye mina umuntu okwazi ukuchaza amaphupho, kodwa yinye into engingakutshela yona wukuthi kukhona ucwaningo olwenziwayo ngongoti kwezemithi mayelana nale nkulumo yakho."
"Kodwa ngabe yini lena engenza ngingayijabuleli le ntokazi Ngoba inhle nje icisha ilanga futhi ixoxa kamnandi, okusobala ukuthi yakhuliswa ngabazali abaqotho, pho yini lena engiyisola kuyo Yini ngami Kusho ukuthi sengiyinkunzi yesishimane yini kanti, sona esiphilela ukubeka izintombi amabala nezici. Kumbe njalo ngidliwa umona Hhayi, hhayi, angiwuyeke lo mcabango. UMveli ngumfowethu, kufanele ngijabule naye. Angibheme masinyane ngizobuyela endlini." Uthe lapho eqeda nje ukucisha ugwayi wabona uMveli eqhamuka eza kuye?
"Yebo, wangitshela nendlela owamemukela ngayo mhla niqala ukubonana." Bahleke.
Ntambama bashesha ukuvala esitolo ngoba umsebenzi wokubala izimpahla bazibhale ngononina wabe umkhulu. Kwathi lapho bephakathi nalo msebenzi wafa umshini wokubala abawusebenzisayo. Babathe bayawuzama lutho umshini ukusebenza.
Ngalobo busuku uBasolile walala engalele, ecabanga ukuthi kazi udokotela uzothini.
"Cha mkhwekazi noma kunjalo, thina sifanele ukwenza usiko lokuhlanganisa imindeni yabalele," kuchaza uNdlangamandla.
"Hhayi-ke lapho s'thandwa, mina angisazimisele ukulinda emathonsi abanzi, kusasa lokhu okusayo ngiyobona ummeli wami sibhunge ngencwadi yomabo wefa lethu."
"Awu nkosikazi, usukhohliwe yini Ingani ngakutshela ukuthi uCohen lo akhuluma ngaye ugogo ngumngani wami omdala. Kwathi uma ngimtshela ukuthi sidinga umuntu owethembekile ozokusiza lapha ekhaya wathumela ugogo uMaCele.?
"Hlala naso isigqiki mnumzane wami," kuphendula uLabase. Ithi ingahlala indoda izibike ukuthi ingeyaphi, nokuthi ibize emtholampilo yafica odokotela sebehambile, ngakho-ke ibicela ukufihla ikhanda kuze kube kusasa ngoba ivela kude. Bathi bangavumelana baqhubeke baxoxe ezabo zamadoda, ingani nasi nesicathulo besingakapheli.
"Wayefanele Mveli, uthi intanga kabani ukulala ejele Into eyangihlekisa wukuthi yababiza kwaze kwasa hluthu abakubo insizwa endala, ilokhu ikhuze umhlolo." Bahleke. "Uyazi ukuthini Mveli, uzalwa yiqhawe ngempela, uma ungafuza yena akukho okungakwehlula. ""Yiqiniso lelo ntanga, yikho lokhu ngiphatheka kabi uma ngimbona ethukuthele. ""Asethembe ukuthi lizodamba iphukuphuku lokuthukuthela ensizweni endala. Into engibona ukuthi ungayenza ukumbhalela incwadi uxolise ngakho konke okwenzeka. Mtshele nokuthi usaphila futhi nisahleli kahle nomakoti, phela impilo yomntwana iyinto enkulu kunoma yimuphi umzali. ""Adla ngokuqina lawo mazwi ntanga, bathi ngikuthandelani Ngizoyibhala khona namuhla. Mamo! Ngacishe ngakhohlwa, konje namuhla kufanele sisheshe sivale sizothatha isitokwe sezimpahla zonke zesitolo ngoba umphathi-mabhuku wethu uyeza kusasa. ""Nami besengikhohliwe," asukume uMfaniseni. "Kufanele ngiqedele leya ncwadi yentela, funa sibone sesingenelwa ngofezela." Bahleke. Aphume ehhovisi uMfaniseni ayokwenza umsebenzi wakhe?
"Qhabo mama, le ncwadi iphuma kuBasolile, ucela ukuthi ngizombona namuhla uma isikole sesiphumile."
"Mina nomama siyolilizela kushe amazwi ngalelo langa," asho ebuka unina uNelile. Bahleke.
Nembala ngakusasa banikela emtholampilo ukuyoxoxa nodokotela. Yize abantu babeyizindimbane, kodwa udokotela wabanika ithuba lokuthi baxoxe naye, babonisane ngoba lolu daba ababeze ngalo lwaluyingqophamlando emphakathini wonkana.
"Ngubaba yini! Nansi ingulube inginonela. Kusho ukuthi uSindi ugula ngempela Ingabe le ngane ayifunayo yiso isizathu sokugula kwakhe Ngisho ngoba uthe angayibona kwasa egula. Okusho ukuthi angathola le ngane uyosinda. Mhlola muni lo ongehlelayo Ngingaweqa ngiwuthini umthetho engawutshelwa ngubaba mayelana nevezandlebe ekhaya Ngiyakhumbula ubaba egcizelela ukuthi lo mthetho uwusiko lwakithi. Nangu uSindi akasadli nokudla. Yena lo dokotela usebanjwe yini nemiphumela yegazi" Azethuke esememeza eshaya itafula ngesandla. "Demede! Ngenzeni manje?
Konke kwakubukeka kuhamba kahle kwaLabase ngoba uma uwubuka lo muzi wawungafunga ukuthi uzothi uma usondela kuwo ubone kuvela uMesisi. Kanti lutho, endaweni yalokho ukhangwa isalukazi nje esisaqinile, sehla senyuka, sikhwishiza sishanela, sinisela izimbali. Phela lapha kuseGoli, kuguga othandayo. Sasike sime sinikine ikhanda, sichithe izandla, ubone ungumuntu ukuthi kukhulu okusihlupha emoyeni. Uma usondela usibukisisa usibona sishaya izandla sikhuza umhlolo, ungaze ufunge ukuthi kunomuntu esikhuluma naye.
Amchazele yonke inkulumo kadokotela uMveli.
"Yebo kunjalo kanti nami futhi ngeke ngivume ukuthi singazivikeli ngoba ngingangenwa yilesi sifo."
"Cha dokotela konke lokho akusadingekile, kusobala ukuthi nami singingenile lesi sifo."
"Isiminya ngiqinisile. Kusasa asiye s'thandwa, uyofike ubheme ukholwe."
"Ngingalikhohlwa kanjani lelo cala ntanga elacishe langixabanisa nobaba?
"Angikusize gogo," asho esukuma uBasolile.
"Nakanjani kufanele ngiye emahlathini aseKhiphunyawo namuhla," kuqhuba uSibiya, "yikhona ngizokwazi ukulethela umfana izimbiza zakhe zonke ngomhlomunye. Okunye wukuthi kufanele afakwe isiphandla ukuze abakubo bahlale njalo bembhekile."
Kanjalo noSindi owayesezitshelile ukuthi uyawuyeka lo msebenzi wakhe wokudayisa ngomzimba, kwakuthi uma eyedwa afikelwe isizungu, alangazelele ukuyokuma esitaladini nabangani bakhe, bahehe amadoda, ikakhulu anezimoto. Nanamuhla usele yedwa endlini ngoba uMpho wayeshaye ngonyawo phansi ukuthi ngeke aphinde amvumele ukuqhubeka ngalo msebenzi wabo. Cishe sekungamaviki amabili eyilokhu esala yedwa, noMveli akasamthinti nangocingo, isizungu simbhokele. Uhleli embhedeni uyacabanga, uyazibuza aziphendule yedwa.
"Kulungile Mveli ngizokwenza njengokusho kwakho. Awusho loluya cingo ebengikunikeza lona lwentokazi ekhuluma kamnandi beluvela ekhaya yini?
"Kunjalo baba, alikho iqiniso eledlula lelo," kuphendula uMveli enanela amazwi kayise.
Endleleni uMveli ushayela nje umcabango wakhe ukuSindi. Wayeseqede nenhliziyo yakhe ukuthi kumnyama, kubomvu kufanele igcine imqomile le ntombi. Ukhuluma yedwa: "Kufanele namuhla ngenze konke ngesilungu esiphelele. Okokuqala nje ngizokwehla emotweni ngiyivulele umnyango, iyothi ingangena ngiwuvale. Nangaphakathi ehhotela ngizoyidonsela isitulo ihlale. Mmm kuzodingeka ngiyikitaze ngawo wonke amahlaya amnandi engiwaziyo, yikhona kuyothi uma ingicabanga ihleke yodwa. Nakanjani lokho kuyongenza ngibe yisilomo kuyo. Iyothi uma ixoxa nabangane bayo isho ngelomzwilili: "Maye! Ngiyamthanda uMveli wami" ahleke yedwa. "Nezisebenzi zami namuhla ngibone ziqhwebana zodwa uma ngiphuma esitolo. Ngadla mina kababa!" aphinde ahleke yedwa. "Kambe okunye okumele ngikuqaphele wukuthi kufanele kube nguye uSindi okhetha ukudla esizokudla, mina ngiyovumelana naye kukho konke. Isiphuzo siyokhethwa yimi, ngiyofuna iwayini elidula kunawo wonke abanawo. Noma sekuthiwani, la makhulu ayisithupha amarandi engiwaphethe ngeke siwaqede sobabili, khona ephelile bekunani ngoba nencwadi yami yamasheke asebhange ngiyiphethe. Konje ingabe yini okunye engikukhohlwayo Nakhu sengisondela ehhotela. Mameshane! Ngacishe ngalenza iphutha elibi, angingene lapha esitolo ngithenge isiqholo sekhethelo engizoziqhola ngaso emakhwapheni nginganukisi okwempongo. Ngiyazi naso singelikhulu iwozawoza ezintokazini.?
"Hhayi-ke, mina angisale sengihamba. Ningahlala ehhovisi lami nixoxe uma nifuna. Kodwa ungakhohlwa nkosazana ukungenzela lowo msebenzi wakusasa ekhaya."
"Uyazi ukuthini s'thandwa" kubuza uSindi ekhombisa ukujabula. "Mina ngibona ukuthi sitholele ugogo indawo laphaya ekhaya lezalukazi e-Orlando.?
"Kulungile kodwa hamba ngeyami imoto ngoba amafutha ayo asagcwele. Utshele uSindi akubhekele wona egumbini esidlela kulo phezu kwetafula elingasemnyango. Umtshele nokuthi ngizokwephuza ukubuya namuhla, ababohluthulela amasango. Ewu madoda! Lo muntu owangibulalela uSiphithiphithi wangibulala ngezandla. Kufanele ngifune enye inja ngokushesha, leliya khaya alisaphephile neze."
"Ungalingi ungithinte ngesandla sakho ngizokulimaza kabi mina," usho usondela ngasemnyango uNelile.
"Unjani lo mphumela otholwe nguwe dokotela, mubi noma muhle na?
"Ayangijabulisa lawo mazwi Basolile kodwa mina ngibona ukuthi kufanele uyicabangisise le ndaba."
UBasolile wafica umyeni wakhe ecambalele embhedeni, ebheke phezulu okomuntu ophelelwe yithemba lokuphila.
"Akusiwona amawala, ngibona sibafanele s'thandwa ngoba uMfaniseni ubambe ibhizinisi ngokwethembeka okukhulu, kanti noNelile njengodadewethu kufanele simjabulise."
Emavikini alandelayo wawukhipha ephepheni umuzi ukuthi uyawudayisa uMveli. Akuphelanga malanga mangaki wathengwa ngesinye isigwili somlungu, esasifuna ukuwenza indawo yokuhlala izivakashi ezizobona iSoweto, zivela emazweni ahlukene. Wamcela lo mlungu uMveli ukuthi angayithathi impahla yendlu ngoba wabe ezimisele ukuyikhokhela nayo. Wabuye wacela nesalukazi esinguMacele ukuthi kube yiso esimbhekela lo muzi, simfunele nomuntu ozosebenza engadini ukuze uhlale ucocekile.
"Hhayi-ke nalapho uqinisile, sengiyokuzwa ngawe ukuthi uMveli utheni uma ezwa le ndaba emnandi kangaka." Baqhubeka bayixoxa le ndaba, kwabopha ihlokohloko endlinini behleka kumnandi kunjeya. Kwathi angafika ngaleyo ntambama uMveli, uNelile wamhlinzeka ngayo le ndaba, wamlandisa yona ukusuka nokuhlala.
"Yikho lokho ebengikufunela khona mntanami. Lo muzi awuzange uthengwe yilo mlungu, wathengwa yimi. Lo mlungu enathengiselana naye yilowo engasebenza kuye iminyakanyaka, kanti futhi wayengumngani omkhulu kayihlomncane. Mina naye senza icebo lokuthi sengathi uthengwa nguye ngoba ngangazi ukuthi ngeke uvume ukuthi uthengwe yimi."
"Kulungile, kodwa uqaphele umntwana kulesiya siphithiphithi sezimoto edolobheni."
"I'll pay my revenge, I'll never die alone."
Akubanga njengokusho kwakhe uBasolile, wafica sekunabantu abalindile emabaleni asemtholampilo ngoba kwakungakavulwa. Naye wahlala walinda kanye nabo. Kwathi kungavulwa babizwa ngokulandelana kwabo. Wazizwa eshaywa uvalo. Wafikelwa ngumcabango othi yonke le nto ayizele lapha ingumbhedo. Kwathi lapho ethi ufuna ukusukuma ashiye phansi yonke le nto abuyele ekhaya kwavuleka umnyango oseceleni kwakhe.
Athule uMveli isikhashana ecabanga ngoba le nto ayitshelwa nguSindi yayimethusile, kanti futhi ingakaze ivele phambilini.
"Mveli mntanami, namuhla ungijabulise ngokweqile ngokungilethela umakoti wami ekade ngimkhalela ukuthi kube nguye umnikazi waleli khaya."
Lwaze lwafika olingaliwa, wanyathela emabaleni omuzi wakwaLabase uSindi. Wacishe waquleka wuvalo ngoba ubuhlalu obunjengalobu bomuzi wayengakaze abubone ngisho nasemaphusheni. Kwathi lapho uMveli ethi abangene akakwazanga nokuphendula ngoba kwakome amathe, kuduma ikhanda, edonse amehlo, ekhexe umlomo kuhle komuntu ebona isipoki. Kwathi ngelikade wehla emotweni bangena endlini.
"Mi bhema uzoba nesibindi, ngibona uthukile."
"Nanku umngenandlini ovela emaNdlovini okuthiwe ngikunike wona," asho enika uMaMkhize umthwalo afika nawo. Awuthukulule uMaMkhize akhuze umhlolo.
"Wowu! Makoti noNelile, kwenzenjani namuhla ngoba emihleni uma ninobabili kuyaye kuzalele ihlokohloko" Asheshe aphendule uBasolile?
"Uthini na Mveli, uthi intaka iyobe ibekelwe amazolo kule mpelasonto?
"Nami baba sangitshela lawo mazwi mhla sisemngcwabeni wabo. We! ngiyakwesaba kufa ngokungithathela labo bantu." athi angasho njalo amehlo ahlengezele izinyembezi.
"Mina sengiqedile nenhliziyo yami angiphindeli emuva ngingemgqigqo. Sukuma sihambe ngiyokhuluma nesithandwa sami," usho uya ngasemnyango. NoNelile akabange esanda namaningi wasukuma baphuma baqonda ekhaya kuMveli.
"Ngesintu mfana wami kuthiwa isigwaca esihle ngesishoshayo. Kufanele kusasa sivukele eNtumbane kusempondo zankomo, siyobona loluya khokhovu lwenyanga yakwaSibiya, ngoba inkulu le mpi esibhekene nayo, kufanele siyinqande nhlangothi zonkana."
Lokho siyobuye sikucabange. Okukhulu wukuthi sedlulise le ndaba yelobolo ngoba nasi nesikhathi sesisondele.
Angamphenduli, aphakamise umancishana, ahlekele phansi uLabase, ingani imfuyo yakhe wayeziqhenya ngayo kanti futhi nayo imumile.
"Ngiyakuxolela mntakwethu, kodwa into yinye dali wami engifuna uyazi, wukuthi mina ngiyokuthanda ukuya ekufeni."
Inkulumo yami ngaphambi kokuthi ngikhiphe isinqumo saleli cala izogxila kakhulu emasikweni abantu, ngoba leli cala lidalwe wukulandelwa kwawo. Amasiko awubuntu babantu. Awumongo wempilo, negugu lesizwe. Isizwe esilahle amasiko aso sifana nesizwe esesiphenduke izilwane zasendle. Ngoba asisayilandeli indlela yokuphila, yokucela kanye nokubonga asifundisa yona uMdali waso. Ake ngithi nje kini, umntwana omzele uyaye umfundise indlela yokucela nokubonga ngokuzithoba, ngisho nokuziphatha kwakhe imbala. Uma ngelinye ilanga umbona esekuhlahlela amehlo uma ekucela into noma esekuphendula ngamagama aneziswana, okwengane eyihlongandlebe ngoba ethi usehlakaniphile ufundile, leso senzo sakhe sikuthukuthelisa kabi ngoba ubheke ukuthi noma efunde kangakanani, ahloniphe imithetho owamtshela yona.
"Isimanga lesi, namuhla ngizizwa ngingesabi lutho, ngizizwa nginesibindi esiyinqaba. Ingabe kwenziwa yini lokho Ngoba lesi sifo enginaso siyabulala nje. Abantu esibaphethe ngibabona befa imihla namalanga. Pho lesi sibindi esingaka kimi sivelaphi Wo, sengiyabona! Kumbe kwenziwa wukuthi ngasikhipha engqondweni yami, kimi sesiphenduke ize leze. Kodwa noma kunjalo, kungabe kusathi diki nokuthi diki uvalo kimi Kusale sekuthula du okomuntu ongakaze abe nalesi sifo Madoda! Yini le eyenzeka kimi Kusho ukuthi lesi sifo lapho siyovuka khona siyongithatha isigubhukazana. Mmm, nakanjani kufanele ngiyobona ummeli wami kulo leli viki sibhale incwadi yomabo wefa lami. Lolu cwaningo abalushoyo ngilubona luyimbude nje echitha isikhathi. Lonke ifa lami mina ngifuna ukulishiya kumfanyana wami uNqobile." Amoyizele yedwa. "Angingabazi uyokhula abe yindoda emadodeni. Uyofuza umkhulu wakhe.?
Athule uLabase, aphulule isilevu sakhe ecabanga. Abuke insizwa yakhe. "Mveli."
"Mpho lo muntu ungathi uyidrophile le call, hello!" athi lapho ethi ulubeka phansi ucingo uSindi, ezwe izwi liphendula.
"Cha akekho nkosi, nenkulumo anginayo," aphendule ecwaningisisa ibhuku lakhe. Kwathula kwathi cwaka enkundleni, sekulindelwe isigwebo senkantolo. Ibhale iqede inkosi yenkantolo. Ithi ingaqeda, ikhiphe izibuko zayo, iphinde futhi ithi nqa amanzi engilazini yayo, ibheke abamangalelwa nenkundla.
"Angazi baba, awuthi ngibheke." Asukume uMaMkhize ayohlola. Wahamba ijuba likaNowa. ULabase wezwa ngokwanda komsindo ukuthi noMaMkhize wayesemdibi munye nentombi yakwakhe. Wagcina naye esesukumile eyobuka. Ukube wayengesiye umnikazi womuzi, ungabe naye wazimbandakanya nalowo msindo wukujabula uma ebona insizwa yakhe ivakashelwe intombi yakwaKhubonye emzini wakhe.
"Wangikhumbuza indaba enkulu mntakwethu, sesineviki sifikile lapha eGoli kanti uyokuya nini kulo dokotela wakho ukuyomazisa ngalolu cwaningo esizimisele ukulungenela?
"Iyakhula intombi yakwakho MaMkhize," asho ngokukhulu ukuziqhenya uLabase ebuka indodakazi yakhe.
"Uyabheda lo, qhubeka wena mnumzane," kuphendula enye.
"Wenzani Ngiphuthume, Nelile!" usho ehlahle amehlo uBasolile?
"Wenzani" ahlahle amehlo uMfaniseni efuna ukuqondisisa kahle lesi sisho?
"Pho uzokwenzenjani" abuze esula izinyembezi zehlaya uMfaniseni?
"Yo! Mme we-! ngingajabula ke ngiphile njengabantu nami," usho wanga uSindi esihlathini uMpho.
Ezwe kukhala isivalo semoto, aphakamise amehlo. Ithi ingasuka imoto aqale ayibukisise le ntokazi ngenxa yesimo sayo esihle, phela unkabi wayezifela ngonobuhle. Yeqe umgwaqo, ize ngakuye. Ayibuke akhulume yedwa. "Kusho ukuthi baxabene, nansi ivala imoto ngolaka. Ayifuni mina leyo, cha, noma ingumahosha nje, ngizoyibiza noma kanjani."
"Yicebo elihle lelo," kuphendula uMveli.
"S'thandwa uyazi ukuthini, mina angizimisele ukuyenza yonke le nto oyishoyo. Wena ungazenzela wedwa. Bona omakhelwane bayothi senzani?
"Nakimi kunjalo, kodwa wena wawuthengiselani lo muzi?
"Angazi nami baba ukuthi kubuye kwamshiya kanjani ukuthi angayibonisani nawe kuqala le ndaba engaka. Hawu baba, awusangitsheli ngani ukuthi umkaMveli uyabhulukela" Amoyizele uLabase, lehle nephukuphuku lokuthukuthela ngokubona iphutha alenzile?
"Uqinisile ngoba babodwa emini, futhi kubuye kube ngabantu besifazane. Nami angiphuthume ngizosheshe ngibuye."
"Leyo uyobuye uyichaze muva, uyoba ngumuntu nawe ongazi lutho ngemindeni emibili." Bahleke, ingani isisombululo sale nkinga sesivelile.
"Kahle phela ngiqedele incazelo yami. Okunye okubalulekile engifuna ukwazi wukuthi uma umdlezane efuna ukuncelisa kufanele alubilise kuqala ubisi lwakhe enzele ukubulala amagciwane alesi sifo akulo, uyothi esuka abelupholisa elunika ingane. Okwesibili wukuthi kufanele ancelise ingane izinyanga zize zibe yisithupha ngale ndlela. Akufanele athi esancelisa anike usana amanzi noma ukudla okuthile ngoba lokho kungasona isisu sengane bese leli gciwane lokufa lingena kalula. Kanti nalo ubisi lokuthengwa lwezingane lulungile uma unayo imali yokuluthenga. Olunye ubisi olulungile yilolo olutholwa simahla kwimitholampilo. Habe! nakhu sengicishe ngikhohlwa ukuthi ibhodlelana ancelisa ngalo usana kufanele lihlanzwe ngokulibilisa njalo ngamanzi ahlanzekile ngaphambi kokulisebenzisa. Usungaqhubeka ubuze."
"Kufanele mntakwethu usemdala, kanti futhi uhlala ebalisa yedwa ngenhliziyo."
"Ngadla mina kaBaba, ngadla! Ngadla mina ngudlungudlu, Kheshe lezintombi zaseDambula. Mlung' omnyama waseSayidi ufunani kwezikaMnyamane. "UMveli owayelibele ukufunda ezinye izincwadi wethuka ngomsindo.
"Yebo khona kunjalo, kodwa kunephupho elilokhu lingibelesele engingazi ukuthi lisho ukuthini." Ahlahle amehlo manje uNelile.
"Cha akuyilokho baba nomama, into wukuthi kunendaba engivelele engifuna ukunixoxela yona, engingazi ukuthi kufanele ngiyiqale ngithini ngoba funa ibe nzima kini, kanti mina kimi isilula kakhulu."
Lwaqhubeka uthando phakathi kukaSindi noMveli lwashisa izikhotha. UMveli wabe engasakwazi ukuhlala isonto engazange asibone isithandwa sakhe. Kwakuthi njalo uma behamba bobabili afike amehlise esangweni lamafulethi ase-Illovo ngoba uSindi wayemtshele ukuthi amadoda awavunyelwe ukungena lapho. Kanti futhi bonke abahlali kwakufanele bafike ngesikhathi ngenxa yobugcwelegcwele obudlangile eGoli. Konke lokhu kwalwandisa uthando lukaMveli kuSindi ngoba wazitshela ukuthi uSindi kusobala ukuthi ungenye yezintokazi eziziphethe kahle.
"Mveli, bheka la! Angifuni xolo lwakho mina, futhi angisiyo insangu mina angibhenywa, uma ufuna ukuxolisa hamba kuBasolile, lo omphendule isilima sakho. Uyangizwa Mveli!"
"Umama uhlala eMidrand noSmith, ubaba uhlala eBosmont nomamncane. Umamncane ngizwe ukuthi naye u-u-konje kuthiwani uma umuntu egula kakhulu s'thandwa?
"MaMkhize! MaMkhize!" kumemeza uLabase eqeda ukuminya.
"Ngikhona nkosi yenkantolo."
"Yiziphi ezimnandi ongiphathele zona s'thandwa?
"Uthini uSindi Mveli" ubuza uMfaniseni amaphaphu esephezulu ngoba ebona uMveli engemnandi ebusweni?
"Ngeke ngikhohlwe mnumzane." Amoyizele yedwa uBasolile, ejatshuliswa yisenzo sikathishanhloko sokubavumela ukuhlala ehhovisi lakhe.
"Awu s'thandwa, ungathini ukusho njalo Ingani bengizomusa ecreche ekuseni ngimlande ntambama.?
Aphakamise isandla uBasolile.
"Kunjalo ntanga yethu, ngangikubuka njengesilima ngingazi ukuthi la malangabi ayekuhashula ayoze afike nakimi angishise ubuhanguhangu."
"Uqinisile nkosikazi, indlala ibisiqala ukuzwakala ngoba selokhu ngivuke ngovivi, kodwa bese ngibhensele ukuthi ngikhiphe le ndima kuqala."
"Nxese mama, bengilaphaya esangweni ngixoxa noBasolile."
"Baba nomama nginiphathele izindaba ezimnandi, ngizonibikela ukuthi sengizimisele ukuganwa." Athi angasho njalo ziqhele izihlathi kubo bonke endlini, ingani sekufezeka iphupho okade kwasa beliphupha.
"Maye ngingajabula ukuba noNelile lapha eGoli."
"Kungangithokozisa lokho, Shenge. Kodwa lapha ekhaya bese sishiya bani?
"Uyadela ophila nawe mntanomuntu, okhosela kulowo mthunzi wokwenama. Aphuze kuleso siyalu sokuphila. Alalele umzwilili wephimbo lakho imihla namalanga. Ukube nami konke lokhu bekuyongifanela, bengiyokufa ngidelile nkosazana yakwaLabase."
"Mina mntakwethu ngibona ukuthi asingaqali siphakamise izindlebe ngoba nakhu uyasho ukuthi impilo yakho ayikho engozini."
"Uqinisile s'thandwa uMpho kufanele azi konke, shono konje nivumelene ngokuthi eze amalanga amangaki evikini?
"Ungakusho kanjani lokho ngoba nangu ugogo ukhona."
"Angisifuni isalukazi lapha kwami, into okumele siyenze ngoba nangu uMpho akasahlali nathi ukuthi sibambisane ngomsebenzi wasendlini."
Babukane, uMfaniseni amphendule ngokumkhombisa isithombe.
Ngolunye usuku kusekuseni, uMveli noSindi bayaxoxa ekamelweni.
Lusuku luthile wathi uMaCele evuka ekuseni wafica uSiphithiphithi elele endlini yakhe engakwazi ukuvuka. Wawuhlaba wawulawula wabikela uMveli owamphuthumisa kudokotela wezilwane. Udokotela wafike wamxilonga wathola ukuthi udle ushevu oyingozi osumudle wamqeda ngaphakathi. Kwakungekho angabuye akwenze ngaphandle kokumqedela. Ukufa kwale nja kwasiphatha kabi isalukazi ngoba sasazi ukuthi ubulewe nguSindi noMpho. UMveli yena wacabanga ukuthi ibulewe ngabantu abasophe ububi kuleli khaya. Kusemini isalukazi uMaCele asikho siye emthandazweni, uSindi noMpho babodwa bayaxoxa.
"Yini Mveli kwenzenjani, wajabula kangaka" sibuza sethukile isalukazi ngoba kade sagcina ukumbona ejabule kangaka, empeleni sagcina mhla uyise omncane emthengela imoto ukumbona ethokoze ngalolu hlobo?
"Uyazi s'thandwa, kimi sengathi abazali bami bahlezi nathi njengoba sixoxa nje."
"Madoda! Mveli ntanga yethu, kanti ukhuluma ngoBasolile nje, usho isibhamu esinje" Ahleke uMveli?
"Kodwa Mfaniseni awucabangi ukuthi ke nithi ukuqhuba isikhashana, ukuze nazane kangcono?
"Mmm ukhuluma igama elikhulu nkosikazi, alikho iqiniso eledlula lelo. Cha, nembala kufanele ngehlise umoya, ngenze konke akushoyo lo mfana ukuze izinto zimhambele kahle. Pho uthi uyilobola nini le ntokazi yakhe?
NoMveli wasukuma wavalelisa waqonda elawini lakhe. Wafike wacambalala embhedeni wabheka phezulu, waqamela engalweni wacabanga. Empeleni naye kwakumphethe kabi ukubona abazali bakhe kanye nodadewabo bebuhlungu kangaka. Ukhuluma yedwa okohlanya. Madoda! Kanti uBasolile bamthanda kangaka. Kodwa manje ngizokwenzenjani Sengimthembise uSindi ukuthi ngizomlobola abe ngumkami, kanti noBasolile uyithemba labazali bami. Kodwa yini lena eyenza ngithande uSindi kangaka Ukuziphatha kwakhe isilungu Ingani noBasolile ufundile Kumbe inkinga ikimi, kusho ukuthi impilo esengiyiphila ihambelana nezintombi ezinjengoSindi, eseziziphethe isilungu. Yini sengathi ngiyaphuma nje emasikweni akithi Uma kunjalo ngiyoba muntu muni emhlabeni Kahle ngiwuyeke lo mcabango, awuthi ngivuke, ngiyobona uNelile ekamelweni lakhe ngixolise ngoba uvalelise inhliziyo yakhe ibuhlungu kabi.?
"We, nguNelile!" asho esibukisisa okomuntu oqala ukusibona uBasolile.
"Hawu, pho wamuhle kangaka namuhla ndodana ulibangisephi na" sisho simoyizela simbukisisa isalukazi?
Kwathi lapho uMveli ekhulelisa intombi yakwaMaseko, wajabulela ngaphakathi okwesimaku ngoba wayazi ukuthi umuzi wakwaKhubonye uhloniphekile futhi ugcina amasiko esintu. Nakho-ke manje uMveli useyothatha intombi yaseGoli ezalwa emzini angawazi. "Ngingayivuma kanjani into efana nalena" uvungazela yedwa. "Ngikhiphe izinkomo zamaLabase nge" ethuswe wukuthinteka kwekhaba lommbila?
"Akukho lutho nkosikazi, ngihlekiswa ukujabula uma ngibona lo mzukulu wami ofana noyise ngakho konke."
"Hello, nguSindi okhulumayo, hallo!-hallo!-hallo!" luthule du ucingo. KuMveli owayelalele kwase kugoqene ulimi, wazizwa ephelelwa ngumoya wukujabula nokumangala.
"Wathula kangaka s'thandwa" kubuza uSindi, ngaphakathi enhliziyweni kuthe cosololo ngoba kwakusobala ukuthi isu lakhe lizosebenza?
"Kunjalo baba, ahlanzela abangenamabhodwe. Yeka ukukhuthala kwayo. Ingabe Mveli ndini uzimiseleni Kudela owaziyo." Athule angaphenduli uLabase, abeke ukhamba phansi, esule umlomo maqede abuyise izinhlonze okomuntu ojulile emcabangweni?
"Uphumaphi Kunini ngikumemeza, hawu, waqhamuka usumuhle usugeze nini Lalela-ke, shesha ubeke amabhodwe eziko mntanami.?
"Akusho wena, kuyazisho ntanga yamashinga, ngibona nebala lakho licacise okweletshitshi, kanti nomzimba wakho uthele ngokwenele. Kambe ngilandise phela ukuthi wathini uBasolile ngale nhlekelele eyakuvelela."
"S'thandwa, ngicela le ndaba singayithi vu nakoyedwa lapha ekhaya ngoba ibucayi kakhulu," kusho uMveli esula izinyembezi.
Kwaze kwabanda ukudla kwabo etafuleni, bebhekene emehlweni. USindi exoxela uMveli ngamadoda amabili ambambe ngenkani amfaka emotweni, ashaya achitha eqonde ukuyomdlwengula. Athe lapho ebheke ngaseHillbrow wavula umnyango wazijika ngaphandle imoto ihamba. Watholwa lapho yinsizwa yomlungu eyamthatha yamphuthumisa esibhedlela.
"Ngiyakuzwa nkosi," Aphakamise isandla sokudla ukubonga uLabase.
"Cha angikubhuqi mntanethu, ngiqinisile uma ngithi uyiswidi lokuxolisa umphefumulo ohluphekile, ongenabani njengalona wami."
"Lutho ntanga, eyami inhliziyo isezintabeni ezingumasithela zaseDumbe."
"Akukho lutho mama, siyazixoxela nje."
"Gijima ubize i-ambulance, ungitshele, uma uyitholile," kusho umuntu ocingweni. Kuthi thala-thala okomfana, nakho sekushaywe wuvalo lokubona umuntu efa, kugijimele esitolo esingaphesheya komgwaqo, kufike kuhlabe umkhosi. Nomnini sitolo akazange esachitha sikhathi wathinta isibhedlela.
Athathe izikhiye zemoto kuMveli uMfaniseni aphume ehambela phezulu. Phela ukushayela imoto kaMveli kwakumthokozisa kakhulu unkabi, futhi kuyiphupho lakhe langemihla ukuthi ngelinye ilanga naye uyoba nayo efana nayo. Nendlela eya kwaMveli akayizwanga ngoba wayehamba ecula yedwa, wazethuka esemi esangweni. "Hhayi-bo! akumoto le, ngusukasambe uqobo lwakhe," ukhuza yedwa ehla emotweni eyovula isango. Akazange awanake amadoda amabili ayezihambela ngendlela, ezokwedlula eceleni kwemoto. Wathi lapho ethi uvula isango, wezwa umuntu esemfuna izikhiye zemoto. Wathi uyaphenduka, waphendukela phezu komlenze wenkukhu usumkhombile.
"Aha!" kumemeza uSindi ngelokujabula emva kwesikhashana bethule. "Uyazi ukuthini s'thandwa, yini bangezi bonke lapha ehhotela?
"Kahle-ke ngize nalawa maphepha emotweni sizobonisana," asho ephuma uMveli ezenza umuntu olanda amaphepha emotweni. Asheshe alibone isu likaMveli uMfaniseni naye angabe esapholisa maseko.
"Ufunani Ngilele mina!" uphendula ngokukhulu ukufutheka?
"Zinqunywa amakhanda ziyekwe, asiqhubeke nomsebenzi wethu ntanga," kuphendula uMveli. Bayishiye lapho le ndaba baqhubeka nomsebenzi wabo wesitolo.
"Kusho-kusho ukuthi nawe" simbhokele isibibithwane.
Kwaya, kwaya waze wayejwayela uMveli impilo eyayifunwa nguSindi. Kwakuthi kwesinye isikhathi uma uSindi enabangani bakhe kube nguMveli obenzela ukudla, kanti nasemsebenzini wendlu babeshintshana ngezinsuku, ngisho nasekugezeni izimpahla zokwembatha imbala. Kwakuyimpilo yakwamagida-sibhekane, namuhla yimi, kusasa nguwe mntanethu.
"Ngibona ukuthi siyogcina siwuthengisile. Into yinye engihluphayo yilesi sikole ebesengisisungule lapho. Ngibona ukuthi kufanele ngisifunele indawo edolobheni ngoba ukusiletha ekhaya kungenza nogogo agcine esazi ngesimo sempilo yethu."
"Ntambama ngizotshela uMveli," kusho uSindi kuMpho emva kokulolonga icebo labo.
"Ngiphuthume Nelile, ubonani kuye" abuze ngezwi eligcwele uvalo uMaMkhize?
Ukusa kwaziwa nguye, wavuka wakhwishiza eshanela amabala, enza neminye imisebenzi yakhe yasendlini.
"Hheyi mngani, ngicabange masinyane ngamusa e-Illovo Heights lapho kuhlala khona enye yamaclients ami. Ngehle emotweni ngaqonda ngqo kumantshingelane egeyithini ngazibuzisa something kuye. Ithe ingasithela imoto ngamisa itaxi ngeza la." Balale yinsini.
"Sawubona Nqobile. Ewu! Wangethusa mfana wami, phela bese ngidl'obenyoni." Bahleke bobabili.
"Cha s'thandwa ngihleka leya ndoda yayizolo evele yalijikijela ekudeni ishungu layo logwayi ngemva kokuthi uyichazele ngengozi yokubhema."
Aphenduke uBasolile abuke le nsizwa akhuluma ngayo. Athi angayibona amemeze okohlanya. "Mveli! Mveli!"
"Kunjalo nkosikazi, kodwa ngibone ukuthi ngingamhluphi ngoba naye umatasatasa ulungisela lo mshado wakhe."
"Nami ungimangazile baba, uthe uzoxoxa nawe uma ebuya edolobheni."
Kanjalo naye uSindi wayengazi ukuthi uzokwenza cebo liphi ukuthi uMveli ayobona unina eMidrand ngoba kumbe kuMveli leso senzo singafana nokuthi umholela ophathe ufuna ukuthi amshade ngodli.
Kwaduma amakhanda kuMveli noBasolile, kwaba sengathi bezwa umuntu okhuluma ephusheni. Bathula eside isikhathi, kubo kwakungathi basesithongweni bazobuye bavuke. Bobabili babekhexe imilomo, ukukhuluma kungumanka. Kwathi emuva kwesikhathi waphinde waphinda amazwi akhe udokotela.
"Ngitshele uthe usebenzaphi kuye?
Emva kokushona kukaSindi uMveli kwakungathi uthole amandla amasha. Kwakuvula yena ekuseni esitolo, kuthi ngenhlazane ayofundisa esikoleni sakhe ekhaya. Wayethi angaqeda esikoleni aphindele futhi esitolo ukuze abe noMfaniseni uma sekuvalwa. UMfaniseni wayesezame waze wabeka phansi ukumyekisa le ndlela yokuzikhandla kangaka ngomsebenzi. Njengenhlalayenza uxoxa noMfaniseni ehhovisi lakhe.
"Eyi kodwa Mveli mfowethu, sengathi ubungake uqhube naye unyaka ukuze umazi kahle."
"Mamo! Wabola uboshiwe dadewethu kababa! Usulahla uBasolile ngale ntombi oyithola zolo lokhu" Asukume esezimisele ukuhamba uMfaniseni?
"Kanjani ngoba wangikhokhela yonke imali engangiyifunile ngalo muzi?
"Uthini na s'thandwa, awuzange ungixoxele le ndaba Khona kunjalo abantu bayamangalisa. Kuyaye kuthi umuntu bembona ekhwehlela izikhwehlela ezinegazi, ejuluka ubala, umzimba wakhe uzaca bathi unesidliso, kanti yisifo sofuba. Bangazihluphi ngokumusa esibhedlela noma emtholampilo ngoba selapheka, bhonqu! kulezo zindawo." Esakhuluma ethuke uSindi esemi eceleni kwakhe?
"Kukhona yini ufakazi ofuna ukumbiza, noma inkulumo ofuna ukuyethula ngaphambi kokuthi ngikhiphe isinqumo salelicala" kubuza inkosi yenkantolo kumshushisi?
"Ja s'thandwa sami, phela namuhla kufanele siselebhreyithe."
"Ehhotela! Kwake kwaba kuphi lokho Yena ubaba angathini Kahle Mfaniseni ukungiholela ophathe!?
"Yini Mveli, uyagula yini mntanami Wabheka phansi njalo" kubuza uMaMkhize enikeza uLabase imfaduko yokwesula izandla?
"Hawu, uyazi ntanga uma uthi ubone le ntokazi eHillbrow, ngikhumbula inkulumo kaSindi ethethisa le ngane, ungathi uthe: 'Nina botsotsi baseHillbrow noma Hillton' angizwanga kahle ngoba izwi lakhe belihoshoza kanti futhi ekhulumela ekudeni nocingo." Bayixoxaxoxa le ndaba bayishiya khona lapho, baqhubeka baxoxa ngohambo lukaMveli ekhaya, phela zinqunywa amakhanda ziyekwe.
"Enzeni Uthi asigcabe" ahlahle amehlo manje uSindi wuvalo?
"Nkosi yenkantolo, ecaleni labo lokuqala lokuphazamisa inqubo yehhotela ngokubanga umsindo, ngithanda ukuyazisa inkundla ukuthi lokho kumpongoloza abebekwenza emnyango wehhotela kuwusiko olubalulekile kakhulu ekuganiselaneni kwabantu. Kuwusiko lwabantu ukuthi umkhongi ame esangweni, azibike kubantu basemzini. Ngenhlahla embi leli sango libe umnyango waleli hhotela. Lokho kubangwe ukuswela indawo abangahlanganela kuyo njengemindeni engenakho ukuthelelana amanzi. Ecaleni lesibili, ukuziphatha kabi kwabo akuzange kwenzeke phambi kwabantu abebelapho. Yonke ingxabano yabo yenzeke egumbini labo abebeliqhashile. Munye zwi umuntu obabonile futhi wabezwa nguweta obelapho ngaleso sikhathi. Kwelesithathu nginesiqiniseko esivela kubaphathi bendali yemfuyo eDumbe, engisithole ngocingo-ncwadi abangishayele lona, esifakaza ukuthenga kwabo izinkomo ezingamashumi amabili kumnumzane Ndodayilahlwa Labase ngemali enguR10,000.00." Anikeze inkosi yenkantolo lelo pheshana lobufakazi ummeli. Ifake izibuko zayo ilibukisise maqede ivume ngekhanda. Aqhubeke nenkulumo yakhe ummeli.
Ahlahle amehlo uMveli. "Pho yena wayengenaphi lapho" Athi angabuza lowo mbuzo alibone iphutha lakhe uSindi, ashaye ingwijikhwebu?
Ayivulele uMaMkhize indoda, ingene egcekeni.
"Basolile ngixolele," usho uvuka othulini uMveli. Waphendulwa ngumsindo wokukhala kwesicabha sivaleka. UBasolile owayesedlwathuzelisa okohlanya ukuyophuma esangweni lesikole wayesethukuthele evutha amalangabi.
"Hambani kahle maqhawe ami." Abaxhawule bobabili udokotela. "Nilwe, niyinqobe le mpi." Abavulele umnyango, kuthi lapho bethi bayaphuma, akhumbule okunye angabatshelanga khona. "Ngicishe ngakhohlwa ukunitshela ukuthi manje uhulumeni wethu usevumile ukuthi le mishanguzo yalesi sifo itholakale simahla kuleli lakithi. Kodwa enifanele nikuqaphele wukuthi niyisebenzise le mithi ngendlela eshiwo ngodokotela kini ngoba inobungozi obukhulu esibindini nasegazini uma isetshenziswa budedengu." Bavalelisane baphume bahambe.
"Nelile! Nelile! Ngivulele; yimi."
"Lutho gogo, nami ngimangele ukuthi soneni. Angimphuthume ngenkomishi yetiye ngizokuzwa ukuthi ngabe kwenzenjani." asho esukuma uBasolile elandela umyeni wakhe. Wathi angangena endlini, sasala sisho omncane umkhuleko wosizi isalukazi.
"Yiqiniso lelo. Kuningi nami engifuna ukukuxoxa naye ngoba kade sagcinana. Hhayi bo, s'thandwa! Zinqunywa amakhanda ziyekwe. Nakhu sekugcwele esitolo, asihambe siyobasiza."
"Akumane kube njalo, mina angisethembi lutho s'thandwa ngoba nami kwathi sisangiqala lesi sifuba, uMpho wanuka abantu ukuthi bangidlisile."
"Asihambe s'thandwa siyoyixoxa ekhaya," asho emvulela umnyango wemoto uMveli. Akhwele bahambe. Endleleni akekho owayexoxa nomunye ngoba yilowo wayephethwe ngumzwangedwa ngale ngane. USindi yena engqondweni yakhe wayezitshela ukuthi nakanjani uMveli uzovuma ukuthi bayithathe le ngane. Kanti uMveli yena engqondweni yakhe kwase kumcacele kahle kamhlophe ukuthi noma uSindi engathini ngeke ayivume ingane angayazi emzini wakhe. Ayengakuboni uMveli wukuthi isikhathi aphila kuso ngesezizukulwane zamavezandlebe.
"Ubukeka engumuntu onobubele," kusho uMveli naye ehlatshwe umxhwele yinkulumo kaZungu.
"Ja Mpho, ubekhiphe wonke amehlo, ethukile."
"Kungcono lokho mntakwethu ngoba mina njengomuntu ongawazi amanga angasheshe abone ukuthi ikhohlisana ihlomile." Bahleke.
UMveli noSindi nabo babeya njalo kule ndawo ukuyofunda ngalesi sifo nokuthola izingcebiso ngaso. Ngenxa yokuzimisela nokukhuthala kwabo ekulweni nalesi sifo bagcina sebeyizintandokazi kunsumpa wakhona uMaDlamini, okwathi ekugcineni wabanika umsebenzi wokufundisa bonke abaqalayo. Lokho kwabanika umdlandla nogqozi lokufunda kanzulu ngalesi sifo, kangangoba noMveli wagcina eseya kabili evikini ebhizinisini lakhe. Kwase kuyinjwayezi kubo bobabili ukuthi njalo ngantambama uma behlezi ekhaya baxoxe ngalesi sifo kanye nangokwenzekile esikoleni sabo ngalelo langa.
"Kula malanga kwala noma ngithi ngimxoxela indaba ehlekisayo, uvele abe muncu nje angahleki, okuyinto entsha kimi ngoba ngimazi ewathanda amahlaya. Kuthi lapho ngimbuza ukuthi udokotela utheni, ambandaze abike imbiba abike ibuzi. Impela mama kukhona okunginukela santungwana ngoMveli."
"Usho ukuthini Sindi", abuze okomuntu ophelelwe ngamandla uMveli ngoba ubengayilindele inkulumo enjengalena kumkakhe?
"Usho njalo ntanga?
"Uthi uyovuma s'thandwa?
"Ungakaqali s'thandwa, ngicela ukuthi uma ungixoxela uzame ukukhuluma isiZulu esiphelele ngoba manje usuzoba ngumakoti wakwaLabase." Bahleke. "Kulungile ngizokhuluma isiZulu engasifundiswa esikoleni." Bahleke. Bathi bangaqeda ukuhleka, eze nayo indaba yempilo yakhe eyimpicabadala uSindi.
"Basolile ngitshele phela makoti wakwethu, yisiphi isithombe engingamthumela sona?
"Bese ngiyasiletha mkhulu?
Kwakuyilanga lesibili uMfaniseni eza lapha eHillbrow efuna lo mlisa ozobacakacela abuye abalobele isitolo. Sekuntambama, uhlezi emotweni ayimise maqondana nendlu ehlala lomlisa ngoba wayezitshelile ukuthi ngeke ayishiye yodwa imoto yakhe kule ndawo yezigcwelegcwele. Nephepha abelifunda seliyamcasula ngoba sekuyisikhathi eside elindile. Enye inhliziyo ithi akahambe, ukhuluma yedwa uyazikhuza.
"Kungenzeka kanjani lokho dokotela" abuze ngelihoshozisa okwelomthakathi izwi uMveli?
"Cha akukho lutho ndodana, ngena mntanami bangaphakathi endlini."
Lo mhlambi kazalusile sewenze ubelelesi bube sezingeni eliphezulu kule ndawo. Noma ungathini, kuyiqiniso ukuthi nesiqwanga esihle sommbila siyaye sibe nayo indawo enesihlava, neGoli linjalo.
"Ungahlupheki gogo, ingani wena ukhona, phela wena usufana nomama ongizalayo, futhi kudala usebenza lapha ekhaya, sengethembe wena ezintweni eziningi. Usukhohliwe yini ukuthi nguwe owangifundisa konke ngeGoli ngesikhathi ngiphuma kwantuthu kwelaseDumbe." Bahleke bobabili uma bekhumbula lezo nsuku.
"Kulungile s'thandwa, ngisazoyicabangisisa kahle le ndaba." Amoyizele ngoba engafuni ukuthi uSindi abone ubunzima bale ndaba asanda kumtshela yona.
Kulobo busuku mhla bevela ukuyobona izingane eziyizintandane uSindi azange alale kahle, wakhwehlela kwaze kwasa futhi ejuluka. Kwathi ngakusasa waya kwadokotela. UMveli uhlezi ehhovisi lakhe uxoxela uMfaniseni isimanga asibonile sezingane.
"Basolile kwenzenjani" ubuza udidekile engqondweni?
"Kusho ukuthi ugwayi lo uyinto enkulu ngisho ngoba kuyaye kuthiwe, unya lwabasha luyaphindana, olwezalukazi luphindana ngogwayi," kusho uMveli entela. Bahleke. Wathi angaphumela phandle uMfaniseni wokhela usikilidi wacabanga. Uvungazela yedwa.
Isalukazi esinguMaCele sakhombisa ukumjabulela, yize uma usazi wawungasibona emehlweni ukuthi ikhohlisene ihlomile. Samkhombisa indlu yonke ngaphakathi nangaphandle. Njengoba kwabe sekuyizithuba zamadina uMaCele nomsizi wakhe badeka itafula kwadliwa. Yize kwakusindwe ngobethole kuMveli noSindi bezixoxela behleka kumnandi, esalukazini kwakugcwele ukukhathazeka emoyeni waso. Sikhuluma sodwa, sihlezi ngaphandle emthunzini wesihlahla samanumbela esasisebaleni.
"Njengoba ngike ngasho okwamanje kunzima ukuwuphendula lowo mbuzo ngoba angifuni ukukuphakamisa izibilini ngento engingenaso isiqiniseko sayo. Kodwa inye into engingakutshela yona wukuthi ungesabi impilo yakho inhle kakhulu. Ngicela uphinde ubuye emuva kwezinsuku ezimbili, ubothi mhla uzayo uze nomkakho." Wathi angayiqeda inkulumo yakhe udokotela waphinde wamthatha igazi.
"Ungabofihla makoti uma kukhona okusolayo ngempilo kaMveli. Mina noyihlo impilo yakhe yayingasilalisi, kodwa ukufika kwakho kwasimisa idolo, kwasinika elikhulu ithemba. Siyaziqhenya ngawe makoti wami, ungisize uhlale njalo umbhekile."
"Hawu ngajabula bandla ukumbona, mina nginguZungu uThishanhloko walesi sikole."
"S'thandwa ngibe namawala izolo ngapheka ukudla okuningi, ngibona ukuthi sizokudla nanamuhla," nguSindi lowo ebuyisela amabhodwe esitofini.
"Uzwe ukuthini MaMkhize Musa ukungifihlela.?
"Hawu! Mveli, wathulelani ungasazisi indaba engaka ekuvelele" kubuza uMaMkhize ngokukhulu ukudabuka?
Nembala kwaba njengamazwi enkehli, akuthathanga sikhathi singakanani wasivula isikole sakhe uMveli. Ngosuku lokuvulwa kwaso wabamema bonke abakwaS'jumbana ngisho nabomnyango wezempilo imbala. Kwakungemuntu kwesabeka. Yatheleka inkosazana ephethe umnyango wezempilo, ilandelwa uhide lwezimoto zamaphoyisa ayiqaphile kanye nalabo abayisingethe. Yayivakashele bani pho, ngoba wayamukela ngezandla ezimhlophe umfo kaLabase, wayihlinzeka ngelikhulu idili leli. Amatafula amhlophe ayegcwele ukudla okunhlobonhlobo. Abapheki noweta kungabekhethelo. Wawukhangwa izigqoko zabo ezimhlophe ukuthi nembala sekonakele kwagcina, akuzibilibico kuyafiwa. Izintatheli zamaphepha nomabonakude zazinyathelana zijahe ukuthatha izithombe. Kwakukuhle futhi kumnandi kangangoba wawungafisa ukulibamba lingashoni. Pho, njengoba lehlula nezazi zasempumalanga, lashona elingaliwa.
"Sihle kabi, kuso ngichazwa yindlela omoyizela ngayo, kanti futhi nemoto kaMveli oweyeme kuyo isenza sibe sihle inqaba." Ziqhele izihlathi kuNelile.
Kwasekusele ilanga elilodwa zwi ukuthi uLabase akhwele eze eGoli ukuzolobolela uMveli. Uhleli yedwa esicelwini esisezansi komuzi wakhe ngoba izulu lalingununu, libafazi bedube inyama, linomoya oneziswana ovela ngasenyakatho.
Ahleke uMveli. Awu s'thandwa usho ukuthi awazi Phela kufanele awuchele wonke ngentelezi bese eshisa insizi yokuxosha omoya ababi nezifo. Uyothi angaqeda lokho, abethele izikhonkwane amagumbi wonke omuzi ukuvimbela ububi. Uyogcina ngokusigcaba ukuze nathi sihlale sivikelekile.?
"Funda Nelile mntanami sizwe," kusho uMaMkhize naye esula izinyembezi. Athi angazesula izinyembezi aqhubeke nencwadi uNelile.
"Akukho lutho dokotela, bengixoxa nje naye indaba emnandi."
"Ngiyekeni! Ngiyekeni! Yo! Ngafa," umemeza yedwa. Lapho usejuluke umanzi nte, nesitimela sesifike qatha phezu kwakhe. Kwathi kungabona okungumfana ukuthi akakuzwa, kwavula isikhwama esasinomakhalekhukhwini owayelokhu ekhale njalo, samkhipha samphendula.
"Habe! nansi imihlola bo!" ubabaza yedwa uNelile ethuswa ngumcabango wakhe.
"Mntakwethu kodwa mina bengi" Aphakamise isandla uMveli.
"Pho kunganjani ngikuphekele isijingi sebhece esizokugeza inhliziyo" Akhombise ukukhathazeka uMaMkhize isimo somyeni wakhe?
Amoyizele uMveli. Ngiyabona ukuthi uqonde ukuthini ntanga. Cha bengingakakwenzi lokho, yikhona ngibhalele ubaba ngimazisa ngawo ngimnxusa futhi ukuthi angiphe ilanga engingamlanda ngalo ukuzokwenza lo msebenzi. Ngamanye amazwi usho ukuthi ngingayiletha ekhaya le ngane ntanga?
"Musa ukuzenza uhubhu kabhejane, phela kufanele ngiqale ngixoxele uMveli kuqala ngizwe ukuthi yena uthini."
"Ntanga yethu kuthiwa ngesiZulu ithi ingaba nkulu ingazekeki. Nginenkinga engiphethe ngakho-ke njengendoda engiphila nayo ngibona kufanele ukuthi ngikwazise yona, kodwa ngicela ukuthi le ndaba ibe yisifuba phakathi kwami nawe."
"Wo! Wena s'thandwa awumazi kahle ugogo, konke uthanda ukuziphathela mathupha. Ungabona nendlela lo muzi awuphethe ngayo ukuthi uyiqhathanzipho lokuzalwa." Bafe yinsini bobathathu.
"Qhabo-bo!, ngeke ethi eqala nje ukufika emzini wakwaLabase, abingelele emi ngezinyawo bese eyahamba. kwake kwaba kuphi lokho Bona abanikazi bomuzi bangathini?
"We mame! Yawuchitha umuthi inkonyane. Usuthathekile njalo nguNelile, wafa wena ngubaba, akafuni lutho ngaye." Bahleke bobabili.
"MaMkhize, phuthuma nkosikazi uvulele nansiya indoda esangweni."
"Kulungile mntanami, shesha-ke ubeke amabhodwe eziko."
"Bese ngithini ngale mindeni emibili kaSindi" akhombise ukukhathazeka uMveli?
"Hallo! Hallo!" ngumfana lowo.
Simbuke simoyizele isalukazi. "Kunjengoba ubona ndodana."
"Hhayi! Musa wena bo! Phela kungumthetho ukuthi senze konke sobabili, ukuze le mimoya emibi kanye nezifo kungasali komunye wethu. Omakhelwane babelungu laba ongitshela ngabo anginandaba nabo mina ngoba ngenza into ewusiko lomdabu wethu."
Ngenxa yezulu elase liqala ukukhiza ngaleyo ntambama, uMveli washesha ukubuya ekhaya ngalelo langa. Wathi angayimisa imoto yakhe ebaleni, uNelile owayemlinde ngamehlo abomvu waphumisa okwenhlamvu endlini.
"Bayokwazi ngalelo langa, okuyizalukazana zakhona okunedumbe, siyokuzwisa ubumnandi bamadumbe ezwe lakithi laseDumbe." Bafe bonke yinsini. Baqhubeka baxoxa ngamalungiselelo okuyolobola.
Ethuke uMveli. Hawu! s'thandwa, ugogo noMpho bebekuphi?
"Cha makoti ungakhathazeki ngoba nanka namanzi aseyabila."
"Mahle lawo magama Mfaniseni, angimisa idolo." Eze nayo indaba uMveli, ayichaze yonke njengokuyizwa kwakhe ngoSindi. "Injalo-ke ntanga, ngicela nawe ungivezele ikhambi lokusombulula le nkinga."
"Asihlangane eCarlton Hotel ngemva kwehora s'thandwa," kuphendula uSindi.
"Wamoyizela wedwa, ingabe usuphinde waqoma Nelile Uzokubulala uyihlo ngikutshele.?
"Kodwa pho Basolile yini ungaqomi enye insizwa, yikhona nami umoya wami uzoxola?
"Njengoba ngike ngasho bantabami, lo muzi usungowenu. Yinye into engiyicela kini, ukuthi mhla ngifikelwa ukufa ngiphumele kuwo, ukuze kufezeke isifiso sabanikazi bawo."
Abantu ababedlula ngaseCarlton Hotel ngalelo langa, bama babukela umhlolo owawenziwa nguSindi noMveli. Babangana, bagonane, bakhale ezimathonsi bobabili, uma uthi baqedile baphinde futhi sona leso. Bengasacabangi ukuthi babukwe ngabantu, umhlaba usungowabo bobabili. Kwathi uma beqeda, iviyo labantu elalibukele lashaya izandla, libonga ukubona uthando olungaka, oseluyivelakancane phakathi kwezithandani zentsha yanamuhla. Kwaba yinkathi nabo bethuka ukuthi babukelwe ngabantu abaningi kangaka. Baliphakamisela nabo izandla lelo viyo, bangena ehhotela.
Ngiyaxolisa ukuthatha isikhathi eside kangaka ukunibhalela. Ngempilo mina ngisaphila, engethemba ukuthi nani nisaphila kahle. Angiphinde ngixolise Ndawonde ngephutha elavela mayelana nelobolo. Okubi okungivelele wukuthi ngihlaselwe yizigelekeqe lapha ekhaya za ""Yebuya baba! Wafela eGoli umntanami!" kukhala uMaMkhize ethwala izandla ekhanda.
"Hawu mama, usho ukuthi awuboni ukuthi cishe iviki liphelile elokhu efika ntambama ezishwathika elawini lakhe, ekhala ngokudinwa?
MaShenge! Nina benkayishana encane kaMenzi, Eyafundisa abafana ukwelusa ematholeni.
"Kwakuyini isisusa sokufa kwabo gogo" Kubuza uMaZondo ngokushaqeka okukhulu, esipha itiye namakhekhe. Sibonge maqede sisondeze isitulo etafuleni, selule izinyawo, size nendaba. "Thana azinaphika.?
"Hhayi ungehlule singalwanga ntanga yethu. Kusobala ukuthi uzimisele ukuba ngumkhwenyana wakwaLabase. Kusuka mamuhla kufanele ngifunde ukukubiza ngosibali." Bahleke. Kwale kuMfaniseni aphinde futhi abuke isithombe.
"Kulungile mama." Baphume belandelana uNelile nonina.
"Usho ukuthi lapha emhlabeni sekuzogcwala izingane ezingenabo oyise, ezingawazi namasiko azo" Athi angasho njalo abuyise izinhlonze uMveli ngoba le ndaba ayitshelwa nguSindi yayingamphathi kahle neze, futhi imenza acabange nzulu ngekusasa labo bobabili?
Kusobala kunoma ngubani ukuthi uma singazami ukukhuluma noma ukubhala ngezilimi ezahlukene zakithi, wonke amagugu namasiko esizwe sethu esimpisholo ayogcina eshabalele.
Ukuthi usufikile kwelingafelwa-nkonyane akubuzwa ngoba ubona ngamakhehla nezalukazi zakhona zihlezi eceleni kwezindlu zithamele ilanga okwezibankwa emadwaleni. Bangabuye benzeni ngoba yize yonke impilo yabo bayichitha esilungwini abanalutho Bangamahlwempu, babhuqwa yindlala nezifo. Kodwa okumangalisa du wukuthi izintaba zenhlabathi yegolide ezizungeze impumalanga yaleli lokishikazi zingufakazi oqand' ikhanda ukuthi le ndawo inomcebo ongenakulinganiswa, kanti futhi ziyinkomba engathandabuzeki yokuthi yilapho kwaphelela khona izithukuthuku zabantu baleli lokishi laseSoweto?
"Phela ubulongwe ayibunyi bonke nkosikazi, namanje ngiphahlukiswe wukuthukuthela. Yebo kunjengoba ngishilo futhi uhamba ngekhanda kuloya muzi. Angifunanga ukukutshela ngoba ngabona ukuthi uzophatheka kabi."
"Awusho-ke ntanga, bese thina bakhwenyana sihlatshiswa kanjani ehhotela?
"No! Never! Ngeyami le mali, yimi uyise womntwana, akekho ozoyithola," kusho u-Opperman esukuma esitulweni. Kwasuka esinamathambo lapho, kwathukwana, kukhishwa izimfihlo namagqubu eminyakanyaka. Kwavimbanisa umsindo, sincane esamahlokohloko ebekela. Uweta owayesathuswe ukubona imali engaka, waphuthuma kumninihhotela ukuyomazisa ngale ndaba. Naye wathi angezwa ukuthi kulwelwa isamba semali esiphethwe yileya ndoda ebizenza uhlanya impongoloza emnyango, kwamkhanyela kahle kamhlophe ukuthi ihhotela lakhe lisengozini yokugcwelezwa. Akabange esachitha sikhathi washayela amaphoyisa.
"Wu, sengiyabona ngiyifakile!" asho ebuka iminwe yakhe. Aqabule isoka lakhe esihlathini wukujabula. Baqhubeka baxoxa ezinye zothando lwabo nekusasa labo. Ziyaphela yini pho izindaba zezithandani zibukene emehlweni, ngoba zingaxoxa lize lizoyilahla kunina?
"Ja uMveli uzojabula naye makebona umagogo. Isho, beyinjani njani ilunch yakho noMveli ""Yo! Mpho, muhle uMveli. Ismile sakhe sikushiya ukhathele. Ngithe uma ngimbona ngashaywa uvalo, uthe uma engibamba ngesandla ngezwa ugesi, kwaxega amadolo wami. Sithe singena nje ehhotela ngadlulela endlini yangasese ngoba bese kubad kimi. ""Bathong! Wayenza kanjani ""Eyi awazi mngani, ngibuye ngaqala phansi ngazilungisa. Uyazi mngani ngiyaqala ukuthola iTC enje selokhu kwaba yimi. Kuthe lapho sesizohamba wathipa iwaiter, wathi ngivule ibag yami ngivale amehlo, uthe angaqeda wathi ngibheke phakathi kunani. Ngicishe ngafeyinta uma ngibona yonke le mali.?
"Yiqiniso lelo mama, kodwa mina ngibona sengathi kukhona okudla amantshontsho emsamo, kukhona okumhluphayo emoyeni ngaphandle kwalesi sifo esimphethe."
"Uqinisile ufuna ukupheka s'thandwa?
"Hhayi Basolile, liyindida leli phupho lakho, angazi ukuthi ngithini."
"Hhayi namuhla s'thandwa, namuhla kufanele sisukume sizithathe, silwe nefu elimnyama elisisibekele. Kufanele siwuthwale lo mnqamlezo ukuze sinqobe. Usuwakhohliwe yini amazwi kadokotela?
Kwathi singasho njalo sathula, safikelwa usizi isalukazi, amehlo aso ahlengezela izinyembezi. Kwathula kwathi cwaka endlini ngoba nakuLabase nowakwakhe kwase kumuncu. Kwathi ngelikade saqhubeka nendaba yaso: "Bashaywa ubusuku bonke, amabhunu eshintshana ngabo, esho nokusho ukuthi uma bengawakhombisi lapho ngizifihle khona bazowukhomba umuzi onotshwala. Yize ubaba wayesekhulile kodwa leso senzo samabhunu sayinciphisa kakhulu impilo yakhe ngoba akubanga zinyanga zingaki emva kwalokho washona. Kanti naye umfowethu kwathi ekupheleni kwawo wona lowo nyaka walandela ubaba."
"Uyazi s'thandwa, omunye umuntu okufanele ngimchazele konke okushiwo ngudokotela nguMpho."
Athi angasho njalo uMveli ame khimilili uSindi.
"Hhiya ntanga yethu, mina ngizizwa nginamandla futhi ngingumqemane. Wena ungibona nginjani" asho esukuma ezivoca umzimba, ezizwa amandla uMveli?
"Cha kusobala ukuthi lwalungafakwa ngesikhathi sakhe, baqinisile uma bethi: Guga mzimba sala nhliziyo," kugigitheka uNelile. Bahamba bexoxa kumnandi behleka, wawungafunga ugomele ukuthi yibo labaya abekade bekhala isimayemaye.
"Nami ziningi izindaba engifuna ukukuxoxela zona dali wami," kuphendula uBasolile engazimisele ukumyeka. "Basolile ngiyagula, ngingenwe isifo esibi."
"Look here, I'm no longer interested in the whole thing and never, ever come here again. Please get out!" NguSindi lowo eyidla ngolukhulu ulaka insizwa.
Bathi lacu kanye-kanye bobabili, batholana phezulu, kwaba nguqhude manikiniki mnike isongo lakhe. Aphonseka phakathi kwabo amadoda abo, kwayileyo yabamba umkayo.
"Bafokeng bantsoetse! Uthi ulale nalo mlungu engakayifakanga icondom?
"Angisoli lutho, wukuthi mina s'thandwa nginobaba ababili nomama ababili."
Lowo msebenzi uMveli ayewenza eGoli wokuqwashisa umphakathi ngengozi yesifo sengculazi, wafike wawenza nakwelaKwaZulu. Babehamba bobabili noBasolile owayeseyekile ukufundisa. Babehambela izigodi zawo wonke amakhosi, kanye nezibhedlela nemitholampilo. Base baziwa yiziphathimandla kanye nabahlali bawo wonke amalokishi.
"Ndawonde ngiyabonga ukuthi uyisukumele phezulu le ndaba. Lokho kunginika ithemba lokuthi uzophila umntanami," kusho uMaMkhize owayesephelelwe nasozwaneni.
"Kulungile baba, ngizothi ngingadla ngiqonde khona, kambe ngingahamba yini noNqobile mama?
"Basolile nami ngicela ungixolele ngawo wonke amaphutha engiwenze kuwe," usho esula izinyembezi uMveli.
"Ungisize Mveli uqaphele abangani botshwala mntanami."
"Yingqayizivele lena engiyibonayo," kuqhuba uMfaniseni. "Kukhona umuntu ongathakaselwa ngabantu kangaka beqala- ngqa ukumbona Bheka nje lowa mame amthengiselayo ungafunga ugomele ukuthi bazana iminyaka ngendlela abaxoxa ngayo. Kusobala ukuthi lo msebenzi wethu uzokudla ubhedu noma kanjani." "Ntanga mina ngizizwa nasegazini ukuthi yikhona ngiganwe ngumfazi manje, kanti nasemzimbeni ngizwa ngiphile saka.?
UMveli amchazele konke okwenzekile ngayizolo lapho ebethi uzama ukumthinta ngocingo. "Ngakho-ke angazi noma uyaphila noma akasekho njengamanje," kusho uMveli eqedela inkulumo yakhe.
"Woza nayo ngize nendlebe mngani."
"Cha baba, ngisho phela ngoba naye bandla udinga ukusizwa usekhulile," asho maqede abheke isalukazi uMaZondo.
Kwathi emva kwehora wabizwa ehhovisi likansumpa wesibhedlela, lapho afike wazithela kuMpho owayehamba namaphoyisa. Ngoba kwathi uMpho angathola le ncwadi abeyibhalile waqonda emaphoyiseni esethwele izandla ekhanda ekhala ezimathonsi. Nawo amaphoyisa awachithanga sikhathi awuhlaba awulawula kuzo zonke izibhedlela, izindawo ezigcina abangasekho nazo zonke iziteshi zamaphoyisa. Bamkhulula uSindi esibhedlela ngoba uMpho wayesebachazele konke okwenzekile. Naye uMpho wethuka kakhulu ukubona isimo somngani wakhe sesishintshe kangaka.
"Akukho lutho Mveli mfana wami, into nginovalo lwakho ngoba ngibona sengathi usemncane ukuthi ungabhekana nebhizinisi elingaka."
"Lezi zingane," kuchaza unsumpa, "iningi lazo sizithola zilahlwe ngabazali bazo. Ezinye zilethwa ngabazali abahluleka ukuzondla njengalena ephambi kwenu, uyise ngumSwazi unina ngumlungu. Unina washona engxabanweni yabo noyise. Iyingane enothando olukhulu. Sesiyifundise imidlalo enhlobonhlobo, ihlakaniphe kabi. Thina kuleli khaya sifuna ukuthi ingane ozimisele ukuyikhulisa ibe yintokozo kuwe, yingakho sizifundisa imihla namalanga."
"Cha mama angizwanga lutho, wukuthi kukhona izinto engiziphawulayo kuye. UMveli ngiyamazi ngumfowethu."
"Kulungile mntanami ubokwenze njalo. Nakhu sengikhohlwa, Nelile ngisize mntanami uyogayela uyihlo umcaba wamasi, uselambile lapho ekhona."
"Cha Mveli angikufaki ehlathini, akukho esingabuye sikwenze ngoba nakhu nami angikabi nayo indllu ngisafihle ikhanda eDube ehhostela. Mina ngibona ihhotela lingcono ngoba yindawo kawonkewonke." Athule uMveli acabangisise le mpendulo kaMfaniseni, bese naye kuyamkhanyela ukuthi umasiza akekho ngale kwehhotela.
"Kuthiwa ubangwa nezibi. Awusho-ke, manje sizolisa kuphi ilobolo lakho s'thandwa" ubuza nje uMveli ngoba esedunyelwa yikhanda yilempicabadala yendaba?
"Ngithe ngiyala wangifosta."
"Uyokuchazela imantshi konke lokho kusasa. E Sayitsheni! Babopheni bonke. Uthathe le mali uyigcine esisefeni samaphoyisa."
"Akujiki ntanga yethu, ngadla mina kababa! Ngadla mina Mveli owavela nenhlamvu yelanga. Mthokozisi wamatshitshi namaqhikiza Hhini-hhini nkunz'emidwayidwa yamaLabase, Okade kwasa beyihhininda."
"Bahlalaphi manje abazali bakho" abuze maqede uMveli acele ingilazi yamanzi kuweta ngoba sekome amathe emlonyeni yile ndaba?
"Ufanele ukulikholwa ngoba nodokotela uvumelana nalo. Maye! Ngajabula, kufanele ngazise ubaba nomama ngale ndaba."
"Mina kithi ngingedwa s'thandwa. Ekufikeni kwethu eGoli impilo yabo ayizange isaba mnandi, babehlala njalo bexabana. Yize ngangimncane kwesinye isikhathi ngangize ngikhale uma ngibabona belwa, begijimisana endlini. Ngiyacabanga ukuthi basibona isenzo sabo ukuthi singiphatha kabi ngoba kwathi ngonyaka olandelayo bangithumela esikoleni saseNkamane eFilidi, ukuthi ngiyofunda ngihlale khona. Ngangiza ekhaya kanye ngonyaka. Babezama ukubukeka bejabule njalo uma ngize ekhaya, kodwa ngoba ngase ngihlakaniphile, ngangibona ukuthi impilo yabo bobabili ayiyinhle neze ngoba ubaba wayelala kwelinye ikamelo nomama alale kwelinye. Kwathi ngomunye unyaka ngifika ekhaya ngathola sebehlukene. Ubaba esethathe omunye umama, nomama esehlala kwenye indawo nomunye ubaba. Kwakufanele ngehlukanise amaholide ami phakathi ngokuya kwesivumelwano sabo sencwadi yesehlukaniso. Uma ngizohlala amaviki amane ekhaya, amabili ngangiba nobaba nomamncane kuthi amanye amabili ngibe nomama nobabomncane."
"Modimo waka!" kukhuza uMpho. "Ukudla okungaka! Uyazi yini Sindi, ungadlali ngalo muntu." Ukhuluma nje useyazitika ngezibiliboco, phela uyazifela ngokudla, yisiminzi sokuzalwa.
"Ufuna ukuganwa ngubani Mveli?
"Thula ulalele ngikuxoxele ngempilo yam s'thandwa."
"Kunjani kengiphume ihora elilodwa nje ngishaywe umoya Hhayi, angisawufuni lo msebenzi. Kodwa singibulele isizungu nje. Ngizothatha iwalk ngijikeleze iblock. Okay ngigqoke kanjani Ngizohamba nginje." Azibuke esibukweni. "No! abantu bazothini Yo! Anginandaba nabo, as for ngizihluphe ngabo, mina ngithanda uMveli wami. Ya, kodwa noMveli uyajabula uma ngigqoke nice and sexy, uke wabona Okay ithi ngishintshe ngamaspeed, ngizosheshe ngibuye.?
"Ngiwafunge amaThusi, ukufana kwabantu okunje Mveli angikaze ngikubone."
Bengithi ngifuna ukukukhombisa isithombe sale ntokazi, yikhona ubuzobona ukuthi ngisho ukuthini, ngeshwa sisele ekhaya. Le ntombi engikhuluma ngayo Mfaniseni, inguphuma langa sikothe. Uma ikufulathele inyathela sengathi ihamba emoyeni, idanda leli libhense okubuyayo lathi nkamfu okomnyovu. Ilamba lidlile uqobo. Izitho lezi ungathi zazibunjwa ngumuntu onesineke.
"Uzophila isikhathi eside kabi lo mfana ngoba ngibona nakhu neliba ebelivuliwe, umkhulu wakhe ulivalile. Into enkulu ukuthi kufanele angahlukani nemithi, kube kuhle ukuthi ningibhadame ngingakayi ukuyokumba. Ngizomlungisela izimbiza azozisebenzisa kanye nalezi zesilungu, ukuze sisithene amandla singabhebhetheki lesi sifo esisegazini lakhe."
"Eqinisweni kuyangijabulisa konke lokhu akwenzayo ngoba kusho khona ukuthi ungumqemane. Hawu, kambe uma ngikhuluma ngempilo kagogo ngikhumbula amazwi ashiwo nguMfaniseni kimi, etusa isimo somzimba wami. Kwangathi uyabona ngoba nami ngizizwa ngiphile saka. Kodwa ngiyasola sengathi kukhona okudla amantshontsho emsamo, funa ngithi ngiyaphila kanti isifo sithi lala lulaza ngizokwengula. Ingabe dokotela uzothini namuhla?
"Ngisize Nelile ukhiphe emqondweni wakho lowo mcabango, myeke uMveli enze okufiswa yinhliziyo yakhe, akuqali ngami ukwaliwa yisoka."
Nembala uMfaniseni abase egumbini lapho babelindelwe khona yimindeni emibili kaSindi eyayibukeka yethukile. Ngoba nayo njengezifundiswa yayithathe isenzo sikaLabase njengobuluhlaza obungakaze bubonwe ezweni.
"Uyazi mntakwethu," nguMveli lowo esukuma ezelula, "kufanele ngazise nogogo le ndaba yethu emnandi, naye azokwazi ukuthokoza nathi."
"Uyithathaphi le cell yami tsotsi ndini Konje bayanisho ukuthi ningamakhosi lapha eHillbrow. Ungibheke kahle mina ngizokunyathela khona manje. Uyezwa! Uyezwa!" esho esondela. Amehlo akhe ayesebomvu tebhu, umlomo usuyimbomothi ukhihliza amagwebu amhlophe. Kwambuka kanye okungumfana kwashaywa wuvalo, kwagxuma kwama kude. Kwalanyulelwa ukuqhamuka kwebhasi?
"Mntakwethu ngike ngayithi fahla kuNelile, kodwa ngamyala ukuthi angatsheli muntu. Usho ukuthi ngonile" abuze ngelokudangala ngoba ubesha amashushu efuna nakanjani uNelile asazi isiphetho sale ndaba?
"Yini abafana" aphume wonke amehlo kuSindi. Ahleke uMveli?
"Wathula waswaca baba, sekwenzenjani" abuke umyeni wakhe emehlweni uMaMkhize?
"Hawu ngafa olwembiza mina, ingabe abakwaMaseko ngiyobabhekelwa ngubani Yeka ithemba ebenginalo," asho esukuma uMaMkhize esula amanzi achitheke phansi, ecosha nezingcezu zezitsha?
"Uyabona-ke ukuthi bazifundisa kangakanani s'thandwa," kusho uSindi kowakwakhe owayedonse amehlo inkukhu isinquywe umlomo. UMveli owayesabambe ongezansi, wabona enye indoda yomlungu nomkayo sebegone enye ingane emnyama eyayibajabulele isimanga.
U-uthisha u-uthe ngilethe le ncwadi. Ayithathe uNelile. Ivalelise ingane. Athi angayifunda incwadi uNelile ziqhele izihlathi.
"Ungayibuzi leyo ntanga yethu, buza ekhaya, kwavele kwashuba umoya kwangathi kukhona osegodukile. Hhayi ntanga, bengingazi ukuthi bamthanda kangaka uBasolile, ngikutshela ukuthi namanje ngibashiye bengasombulukile kahle. Kanti uBasolile yena ngivele ngehluleka ukuthi ngizoqala ngithini kuye, nganxusa uNelile ukuthi akabosala emtshela. Eyi! ntanga angiyazi le nto ngoba noBasolile naye ngimbone esethi bhe ngobuhle." Baqhubeka baxoxa baze bangena nakwezomsebenzi wabo. UMfaniseni wamchazela uMveli ngendoda ezopenda isitolo ukuthi iyoqala ngesonto elizayo.
"Mama uthi uyambona nje uMveli ukuthi ushintshile kula malanga" Ethuke uma ezwa lelo uMaMkhize?
"Nginjenginje ngoba ngithakathwa nguwe, mthakathi ndini wenja."
Kusekuseni uyedwa endlini uMveli usanda kuhamba, uhlezi embhedeni ucabanga ngaleli phupho elimbelesele ngoba nanamuhla uvuka unalo. Ukhuluma yedwa.
Kwathi lingakabiphi ibhasi, yaqhamuka i-ambulensi. Umfana owayesemi lapho ethukile, wabachazela ngalo sisi ogulayo okuthiwe ocingweni akambizele i-ambulensi. Ngendlela umfana asichaza ngayo isimo sikaSindi kwabacacela abashayeli be-ambulensi ukuthi angahle abe yingozi enkulu kulabo bantu ababekulelo bhasi. Ababange besachitha sikhathi, bamkhweza umfana balandela ibhasi. Balifica ibhasi balimisa. Kwaba ngumshikashika ukumehlisa uSindi owayezabalaza, ememeza engafuni ukwehla. Lapho wayesephenduke uhlanya, ethimula ubala. Ekufikeni kwakhe esibhedlela bathatha yonke imininingwane ngaye base bemgcina egumbini leziguli ezifanele ukubonwa ngudokotela ngokushesha.
"Mamo! nguNelile," kukhuza uMveli.
Wafika ekhaya eselindelwe ngamehlo abomvu uMveli, okwezulu okade lagcina ukuna. Kwase kwenziwe wonke amalungiselelo okumamukela, nomakhelwane befike ngezinkani. Njengosiko nesibhuzazana sokwendulela lo msebenzi sasesihlatshiwe sadliwa. ULabase wabe esemkhombisile umelusi wakhe inxahi empevu eyayizohlatshwa ukwemukela indodana yakhe, okuyothi ngayo ayibike komkhulu nokhokho bayo. AbangoMhanjane, oNqobokazi, oDabula, oNdawonde, oJiyeza, nakumaShenge onkana.
"Angiboni okubi kulokho mntakwethu, kusho khona ukuthi kukhona okusambambile esifice ekwenza."
"Hawu mntakwethu, isipho esingaka Awucabangi ukuthi kungahle kube ngamawala lawo?
"Hawu! Mfaniseni, ngajabula ukuvakashelwa nguwe namuhla mfana wami," kusho uLabase exhawula uMfaniseni. "Kufanele mfana wami ngihlabe isibhuzazana sokukwamukela emzini wakwaLabase."
"No! Mveli, after kushona uSindi ngiphupha kabi kule ndlu."
"Ewu! Umuntu uzoke adle ukudla okuphucukile. Ubhekeni namaqanda, okuphekwe ngesilungu esiphelele nguDelesi."
"Ntombi yakwaZondo, konje kungabanjani ke sivakashe siye eKapa lodumo siyongcebeleka amasonto amabili ngoba nangu uMveli uwuphethe ngobunono obukhulu umsebenzi" kubuza uLabase kumkakhe?
"Hhayi bo! Basolile, awangakhombisa ukujabula. Yini Sengoneni?
"Mpho uyazi ukuthini, kungcono ukube ngafa that day."
"Yishi mame! Konje bayanisho nina madoda aseGoli ukuthi nidlala ngabantu, mina anginaso isikhathi sokulalela wonke lo mbhedo wakho," asho esukuma. "Akasabuyi ngani yena uMveli" Asukume noMfaniseni asondele ezama ukuzincengela?
Ngoba uthunukwa ubala.
"Okunye wukuthi dudu wami, bengingathanda mina emuva komshado wabo bahlale kuloya muzi wethu osedolobheni okwesikhashana bengakayitholi eyabo indawo. Yize ngingakazizwa izimvo zikaMfaniseni mayelana nalo mbandela, kodwa ngibona kufanele ukuthi siqale sibonisane sobabili ngawo."
"Zalabantu ziy' ebantwini! Ayikho eyaqom' inyamazane!"
"Lokhu kufa khona uzokwazi ukukwehlula yini" kubuza uLabase?
Wathi angayiqeda inkulumo yakhe uSindi, zehla izinyembezi, zehla zagobhoza. Waphendula ikhanda, wabheka eceleni, wacimeza. UMveli naye wafikelwa izinyembezi zosizi, wabamba umkakhe ngesandla wakhalisa okwengane encane, wamemeza ephindaphinda. "Ngiyakuxolela s'thandwa sami! Ngiyakuxolela!" Wakhala uMveli kwaze kwafika umhlengikazi owamphakamisa esitulweni, wavala noSindi ngengubo.
Sekuyilanga lesithathu, uyedwa ekamelweni lakhe uMveli. Kusekuseni, akayile emsebenzini. Selokhu avelelwa yile nkinga kaSindi akusebenzeki. Uyacabanga, ugcina esekhuluma yedwa: "Namuhla ngizoshayela zonke izibhedlela, iziteshi zamaphoyisa kanye nezindawo ezigcina abangasekho. Bheka ubulima engabenza, ngala ethi sivakashele abazali bakhe ngijahe ukuyobabikela ekhaya. Namuhla ngabe ngiyomfuna nakubo. Hhayi, okwami okwezandla." Asukume aqonde ocingweni. "Angiqale ngaso lesi siteshi samaphoyisa esilapha ngakithi." Ashaye. "Mamo! Kwangathi sengishaye inombolo kaSindi nje Kusho ukuthi seyihleli eminweni yami." Kuthi lapho ethi uyayicisha ezwe lungena, kuphendule izwi angalazi, axakeke?
"Demede! Bayongifunda bangiqonde ngalelo langa, angisiye umfokazana mina," ahlale phansi esekhefuzela uLabase.
"Labase! Wena kaDabula zinomkhala. Wena kashumayeza amadoda, kampi yamqoma. Ngiyakhuleka Shenge! Isisu somhambi asingakanani, singangenso yenyoni."
"Bengifuna ukubuza ukuthi kodwa mntakwethu ungangifanisa kanjani nomuntu onalesi sifo?
"Yebo s'thandwa sengiqedile nomoya wami ukuthi sizoyilwa le mpi siyinqobe sobabili, futhi mina ngafunga mhla sishadayo ukuthi siyohlukaniswa ukufa, ebunzimeni noma ebumnandini."
"Sengishilo, musa ukuziphendula isishimane esinguVukuvale, shona kuye." Bahleke.
"Mnumzane lona nguMveli uyise wengane yami engihlale ngikutshela ngaye," asho ngelikhulu igqabho lokujabula uBasolile.
"Yiqiniso lelo Mveli ntanga yethu, kodwa angikujabuleli ukuthi ushayele imoto izwe elikude kangaka wedwa emva kwalokhu okukuvelele, kanti nawe kubalulekile ukuthi impilo yakho uyibhekele. Kunganjani ngikuphelekezele ngibuye ngamatekisi?
"Yebo s'thandwa ngiwabikele, bayafunwa ngikhuluma nawe nje."
"Cha s'thandwa, hlala phansi ngikuxoxele," asho ngokukhulu ukuzithoba uSindi. NoMveli owayengazimisele ukulalela le nkulumo ngoba ecabanga ukuthi ingahle imvusele ukugula, wazibona esehlezi phansi elalele ngoba uSindi wayebukeka ebunile ebusweni.
"Bengithi uyangizwa uma ngithi thina asizenzi lezo zinto, siphila isilungu, yena akathenge iring yomshado, that's all."
"Kufanele njalo uhlale unawo lo muthi esikhwameni sakho, noma ngabe uyaphi," kusho udokotela enika uSindi ibhodlelana lomuthi. Aqhubeke udokotela nenkulumo yakhe. "Ngisho ngoba le nto engizonitshela yona abanye abantu bayibona inzima kakhulu, bashaywe wuvalo, benze zonke izinto ezingafanele. Ake ngithi kini, noma yikuphi ukugula kuyingozi uma umuntu ekuthatha kanjalo. Ukugula kuyimpi umuntu afanele ukuzitshela ukuthi uzoyilwa aze ayinqobe ngokuphuza imithi kanye namaphilisi aqondene naleso sifo, nangokuzimisela ukuphila impilo efana neyawo wonke umuntu. Akufanele ukuthi ngoba unesifo esithile ucabangane naso imihla namalanga. Yimuphi umuntu emhlabeni ongeke angenwe yisifo na Baningi abantu abaphile iminyaka eyevile emashumini amabili engibaziyo benalesi sifo engizonitshela ngaso. Angifuni-ke nakancane ukuthi lesi sifo engizonitshela sona sithikameze uthando lwenu noma nisithathe njengesiqalekiso, ngoba namuhla izigidi ngezigidi zemindeni ziphethwe yiso lesi sifo. Kodwa ziziphilela impilo efana nekanoma ngubani. Sindi imiphumela yokucwaningwa kwegazi lakho ikhombisa ukuthi unesifo sengculazi." Wathi angasho njalo udokotela, uSindi wathwala izandla ekhanda washo esokunikela umoya isililo. UMveli yena wasukumisa okohlanya, esedonse amehlo, ekhamise okomuntu ebindwa ngubhatata. Ngomzuzwana nje wayesejuluke emanzi nte. Udokotela wamphuthuma wambamba wamhlalisa phansi, maqede wamemeza umhlengikazi asebenza naye. "Ngisize simkhumule ibhantshi nezicathulo azothola umoya, wethuke ngokweqile, bese ungilethela amaphilisi aqeda uvalo kanye namaVithamini azobapha amandla bobabili," kusho udokotela?
"Ngiyathanda ukuthi ube nolwazi olunzulu ngengozi obhekene nayo s'thandwa sami, yingakho ngikuchazela yonke imininingwane ebalulekile uma unalesi sifo. Ukhumbule futhi ukuthi asinaso isiqiniseko esiphelele sokuthi ngeke wesuleleke yilesi sifo."
"Kahle mama," kusho uNelile ebanikeza itiye. "Abantu baseGoli abakwazi konke lokhu kudla okubalayo."
"Hhiya musa ukujaha ukuhamba ntanga yethu, hlala kancane ngikuchazele."
"Hhayi yinto nje engasho lutho, wukuthi ngangithe avule isango ngalelo langa khona ungezukuma esangweni. Khohlwa s'thandwa. Mshayele, ngiyazi uzokuza mina naye kudala siphila sobabili."
Asondele ngasebhokisini labamangalelwa ummeli, enekele inkundla indaba.
"Kanjani manje" ahlahle amehlo uMpho?
"Usure ukuthi akakubonanga mngani" kubuza uMpho egigitheka?
"Awu s'thandwa," asho ehleka uSindi. "Wethuka kangaka, ingani kuleliya dili ebesimenywe kulo kuthangi bekudidizela inkuxa yakhona emabhodweni. Ungakhathazeki s'thandwa sami, ngizokufundisa konke kancane, kancane. Ngifuna siphile isilungu esiphelele manje," asho maqede amkitaze ezimbanjeni, ahleke uMveli.
"Usho ukuthini gogo Ingani kukhona lesi salukazi osonta naso esizibiza umzala wakho" kubuza uLabase ngokukhulu ukumangala?
"Kahle ngolaka dadewethu."
"Please Sindi, I've been waiting for some time downstairs for our appointment and so I've decided to come up and find out what's holding you."
"Kahle-ke ngaphambi kokuthi uhambe, ngiphathele ibhuku lezithombe lapho ekamelweni lami ngizochitha isizungu lapha emthunzini, nanti nelanga liphume ekuseni namuhla." Alilethe uMveli ibhuku maqede avalelise.
"Vele, wen' uthini, nezicathulo ozigqokile kumele zikhazimule, uthi uma unyathela kubonakale ukuthi uyintombi evela ekhaya eliphilayo."
Konke kwahamba kahle kakhulu ngoba ekuphumeni kwabo ehhotela wafakazelwa ukubona intokazi isiqamele ehlombe lakhe, igigitheka yodwa. "Amajokes akho Mveli ngeke ngiwakhohlwe," isho imuthi laphalazi ngamehlo agcwele uthando nenjabulo. Wayivulela isicabha semoto, yathi ingangena wavala. Bashaya bachitha baqonda emafulethini awubucwazicwazi ase-Illovo, lapho le ntokazi yathi ihlala khona. Akabange esangena uMveli wayishiya esangweni intokazi maqede waphuthuma emsebenzini ngoba nelanga lase liya ngomutsha wendoda. Isibuyela emuva yayicula yodwa emotweni insizwa kaLabase kusobala ukuthi ihlabene. Yayike imamatheke, inikine ikhanda, ihleke yodwa.
"Kodwa s'thandwa, yini besingazishadeli nje kwaMuhle, siyeke sonke lesi sidala sokulobolana hhe?
"Sawubona ungubani wena Uphi umnikazi walolo cingo?
"Usho uBasolile Khohlwa ntanga, akathathi lutho kule ntokazi. Ngelinye ilanga uyoyibona." Athi angasho njalo aphumputhe esikhwameni sebhantshi?
"Angifuni kwazi Nelile, ngithe hlukana nami!" asho eqonda elawini lakhe.
"We! sengize ngakhohlwa." Athule adle amathambo engqondo uBasolile. "Wo! ngakhumbula. Bengifuna ukwazi ukuthi yiziphi izimpawu ongabona ngazo ukuthi ingane inalesi sifo?
Yize wayehla enyuka nomyeni wakhe uBasolile befundisa abantu, kodwa emoyeni wakhe wayengaxolile neze. Kwakukhona iphupho elalihlala njalo limfikela. Mhla liqala ukufika elangeni lesibili eshade noMveli walithatha njengombhedo, kodwa manje selize lafika kathathu kulezi zinyanga ezimbili beshadile. Kwakunzima ngisho nokulixoxela uMveli ngoba wayebona liyimbude engeke yenzeke, futhi engagcina ibaxabanisile ngenxa yesifo esiphethe umyeni wakhe.
Kwathi emuva kokushona kukayise omncane kanye nowakwakhe, uMveli wafuna umuntu ozomsiza esitolo. Wabe esecabanga uMfaniseni wakwaThusi ababefunda naye esikoleni sebhizinisi futhi bengabangani abakhulu. Nebala lokho kwaba wukuhlakanipha okukhulu ngoba kwenza umsebenzi ufike eqophelweni eliphezulu.
ULabase kwakungomunye wamadoda ayenjinge ngempela kuleli laseSoweto. Wayenobhazabhaza wesitolo laphaya ngasesiteshini saseNhlazane. Isitolo sakhe sasehlukaniswe kabili, kwakudayiswa igilosa kuphinde kudayiswe nezimpahla zabantwana zokugqoka. Kwakuyindoda ekhuthele, ezibambela mathupha emsebenzini wayo. Wawungafunga ukuthi bazalwa mfazi munye nomkakhe uMaZondo ngoba babezwana inqaba, futhi bekhuthele ngokufanayo. Yinye kuphela into eyayibaphethe kabi empilweni yabo, babengabangatholi abantwana. Base bevumelana ukuthi abathathe omunye umntwana kulabo bomfowabo owayehlala eDumbe, enabantwana ababili umfana nentombazana. Bathatha umfana okunguye owayemdadlana, eseqala nje ukungena ebubhungwini. Bamkhulisa, bamfundisa baze bamusa nasesikoleni sokuphatha amabhizinisi. Kwathi emva kweminyaka emithathu waziphothula izifundo zakhe uMveli eWits Business College, wabuya wazophatha ibhizinisi likayise omncane. Ladlondlobala ibhizinisi ngoba uMveli wayesebenzisa izindlela zesimanjemanje ukuheha abathengi. Akuphelanga zinyanga zingaki, uyise omncane ngokubona ikhono lakhe wamthengela unyonyovu lwemoto kanokusho.
Kwase kungamalanga uMveli elokhu evukela yedwa edolobheni abuye sekuhwalele. Lapha ekhaya babazi ukuthi uya kwadokotela. Wayethi uma efika edolobheni amise imoto yakhe phansi kwezihlahla zasepakini, maqede ehle ayohlala ezitulweni zakhona afunde ibhuku aliphethe. Kwakuthi emini uma esezwa ithumbu likhala azithengele ukudla kwashisanyama owayelapho eduze. Ngaleso senzo sokungahlali ekhaya emini wayezama ukuthi bangamboni abakubo ukuthi ukhathazekile emoyeni. Kodwa konke lokho kwakugcina sekuyize leze ngoba kwakuthi angadla esuthe afikelwe isithongwana. Kuleso sithongwana bese ephupha enoBasolile, behlezi bobabili bencokola kumnandi. Emva kwaleli phupho elalifika nsuku zonke, wayekhathazeka kakhulu emoyeni nasengqondweni, kangangoba wayegcina esedwanguza lonke idolobha engazi ukuthi uyaphi. Kwakuthi uma seliya ngomntsha wendoda ingqondo ibuye (okomuntu ovuka ebuthongweni) aqonde emotweni abuyele ekhaya. Uma efika ekhaya wayekhala ngokudinwa imihla namalanga, aqonde elawini lakhe ayolala.
Kunesisho sesiXhosa esithi: Isiqhelo siyayoyisa inqondo. Sichaza ukuthi uma umuntu esengenwe yinto noma isenzo esithile egazini kuyaye kube nzima ukusiyeka, yize noma esebona ubungozi baleso senzo ukuthi singahle simchithele konke anakho ngobubi baso, kumbe size sithathe nempilo yakhe uqobo.
"Nakanjani uzovuma, uphonse waquleka ekuboneni kwakhe lo muzi."
"Ungahlupheki s'thandwa konke lokho kuyobonwa yimi." Bahleke kube mnandi.
"Mntanami lokho akubuzwa, akekho umuntu ongendela ekufeni. Wo yeka okwami ngoMveli!" Athi angasho njalo abheke phansi uMaMkhize, zehle ezimathonsi. NakuNelile kwaba yiso sona leso, kwakungekho othulisa omunye. Kwathi ngelikade bathula.
"Nikhumbule akuvaleliswa," kusho uSibiya ebanikeza imithi yabo, bayithathe bahambe bengavalelisi.
"Nami ngifuna ukuhamba la Mveli," kuphendula uMpho.
"Yebo kungahle kube njalo mnumzane Labase ngoba beningayisebenzisi icondom, kodwa ukuze sibe nesiqiniseko esiphelele kuzodingeka ngikuhlole igazi."
"Isibongo sikamama wakho ngubani manje" ubuza ukhexe umlomo uMveli?
"Hawu, ingabe kwenze njani Ngibona sengathi aweneme namuhla, yini Yiliphi engikone ngalo" ambuze embukisise umngani wakhe uBasolile?
"Mveli s'thandwa, uyazi mina iSoweto ngiyibona iyingozi kithi ngoba singabantu bebhizinisi. Kunganjani sithengise le ndawo siyozithengela enye edolobheni njengabo bonke abantu abazikhonayo" asho emphulula isilevu, emanga esihlathini?
"Ewu! s'thandwa, uma ngingambuza ngaleli phupho ungabe ngizithelile, angangitshela indendende yendaba. Habe! nasi nesikhathi sesihambile, angiphuthume kwadokotela, funa ngithole sekunohide lwabantu."
"Makoti wami kwenzenjani Nixabene yini" nguMaCele esola okunuka santungwana phakathi kwabo?
"Uthini lo mlungu Mad! Angihlanyi mina, mtshele ukuthi ngenza usiko lwami." UMfaniseni amchazele umlungu?
"Mamo! Mveli kwenzenjani Wamuhle kangaka?
"Incazelo engingakunika yona wukuthi leli gciwane lalesi sifo alizange lingene kuwe yize wawuphila nomuntu onalo. Eqinisweni le nto eyenzeke kuwe mnumzane Labase ayiqali ukwenzeka, kodwa iyivelakancane kangangoba singayithatha njengesimanga. Njengomuntu owaziwayo ngenxa yesikole sakho sokuqwashisa umphakathi ngalesi sifo le nto eyenzeke kuwe singayifanisa nomlando."
"Mveli , uSindi uyakufuna ocingweni. Uthi usheshe kunento ebalulekile afuna ukukutshela yona."
Kusasa ngizokuya nawe etown ngiyokuthengela ilokwe elikufanele." Kwaba njengokusho kwakhe ngakusasa saya edolobheni wangithengela elinye ilokwe, yize lalingedluli leli enganginalo ngobuhle, kodwa wayejabule kabi."
Abafaka ozankosi bonke amaphoyisa, abaqhuba abakhweza evenini eyayimise emnyango wehhotela, ahamba nabo ayobagquma ejele. Ngaphambi kokuthi bavalelwe uMfaniseni wazama ukuthinta uMveli ngocingo emva kokucela emaphoyiseni kodwa kwaba nhlanga zimuka nomoya ngoba lwalungangeni.
"Awu s, thandwa, kukhona yini okubi esengikushilo na" Ayibukisise emehlweni indoda yakhe uSindi ngoba ebusweni yayishintshile ibukeka ikhathazekile?
"Yebo kunjalo Nelile, nami sesingingenile lesi sifo."
"Maye! Nami ngiyoke ngijabule ukuhlala nozakwethu uMaMkhize, sincokole sikhumbule ezakudala. Ngakhumbula ngiyobe sengibuya nemvunulo yami angithembisa yona, nami ngivunule njengenkosikazi yomnumzane, ngithi uma ngihamba ngithi gqishi! gqishi! gqishi!,"asho elingisa isalukazi uMaCele sesifake amaxhumela aso. Balale bobathathu yinsini.
Inkinga yelobolo likaSindi yayimphethe kabi uMveli, yize wayengazimisele ukuyitshela muntu le ndaba, kodwa waze wabona ukuthi umasiza akekho ngoba nasi isikhathi silokhu siya sisondela engasitholi isisombululo sale mpicabadala. Wabizela uMfaniseni ehhovisi lakhe ukuthi babhunge ngale ndaba ngoba funa yena abe nesu angalicabanga. Ingani nesiZulu siyavuma ukuthi injobo enhle ithungelwa ebandla.
Athule uSindi kube sengathi uyaphupha uma ezwa le nkulumo. Kuthi ngelikade aphendule ngephimbo elincane, eligcwele ukuzisola.
Kwathi angaphuma esitolo wanikela khona ehhotela, walinda duze nomyango. Akubanga sikhathi esingakanani yaqhamuka intokazi, wayihlangabeza bangena ngaphakathi bebambene ngezandla. Kwakusobala ukuthi igane esokeni kumfo kaLabase ngoba wayemoyizela yedwa.
"Mina mntakwethu ngibona ukuthi uqale uyomazisa ngale ndaba, yikhona azokwazi ukuhlela ilanga esingeza ngalo sobabili."
"Hawu, nansiya leya nsizwa ngemuva kwakho laphaya esangweni isibuyela emuva, bengithi iza lapha kithi esikoleni," kusho uthishanhloko kuBasolile.
"Hawu! gogo, lo muzi yilokhu uwuphethe kahle kangaka" kubabaza uMveli engayikholwa le nto ayibonayo?
"Hawu Mveli, ntanga yethu," asho ngelokumdabukela uMfaniseni. "Kodwa usho ukuthi lokho ngabe kumphathe kabi kangako enhliziyweni?
"Bathong! Sindi, ngathi ivalile nje Uthi uMveli afone njani?
"We, baba, ungayikhulumi ekayise wakhe ongasenandaba nathi. Sekufanele sibeke izinhliziyo kukho lokhu komfana. Kambe, ngizwe ngomlingani wami ukuthi unina wakho lokhu komfana useqedile esikoleni sobuthishela, usezoqala ukusebenza kule nyanga ezayo."
"Cha kulungile, asisale sesihamba nami sengidlile, funa sibathole nabo sebebuyile."
Babhekane uMveli noBasolile, kuhlwe emini ukuthi isalukazi ngabe sifuna ukuthini.
"Mntakwethu asiyeke ukukhuluma ngokufa, impilo yethu sobabili iseyinde futhi iqhakazile. Yena uNqobile angathini uma esibona sichiphiza izinyembezi." Babambane, bagonane, bahleke.
"Yiya nkosikazi akukho lutho, ngizwa umzimba uphansi, nenhliziyo imnyama namuhla," asho ezamula, ezelula.
"Kahleni nina basemzini nginikhombise izinkomo engiziphethe," afake isandla ebhantshini abuye nebukubuku lemali, alendlale etafuleni. Kwathula umsindo, wonke umuntu wabamba umoya. Okwezitshana okwakuphethwe nguweta kwaphunyuka ezandleni, kwawa kwasabalala izincezu zakho phansi. Njengoba base bemile bezimisele ukuhamba, babuyela ngamunye, ngamunye ezihlalweni zabo behamba kancane, kungekho okhulumisa omunye, amehlo eyilokhu ethe njo emalini esetafuleni.
"Awu, s'thandwa sami, ungalibuza kanjani ibhasi libhaliwe Namuhla izingane eziningi zikhuliswa ngonina, kanti nemizi eminingi iphethwe ngomame. Usiko lungenaphi lapho Isikhathi esiphila kuso siyashesha futhi siyimali. Abantu besifazane abaningi baphethe izikhundla eziphezulu futhi ezibalulekile emphakathini, ngeke bakwazi ukuhlala ekhaya bakhulisane nezingane. Indlela elula yikho ukuzitholela ingane abayifunayo. Kuleli lakithi sinezindawo eziningi ezigcina izinsana eziyizintandane, kulezi zindawo izingane zifundiswa izinto eziningi ukwenzela ukuthi zikhule zihlakaniphile futhi zinekusasa eliqhakazile. Uyazi s'thandwa ngoba awungikholwa, ngicela kusasa ke sivakashele ikhaya lezingane uyozibonela.?
"Kulungile dokotela ngizokwenza njengokusho kwakho," kuphendula uMveli. Asukume udokotela abaxhawule, bavalelisane.
"Yebo dokotela ngiyakuzwa," aphendule ngezwi elikhombisa ukuba nethemba uSindi. Wathi angaqeda ukukhuluma nabo udokotela wabanika amaphepha anemininingwane mayelana nalesi sifo.
"Please Sindi, here's R500.00."
Baqhubeka baxoxa ezinye izindaba zabo, ingani newayini lalibatshela okwalo emakhanda.
"Angikawakhohlwa, ngiyavuma s'thandwa. Akube njengokusho kwakho, silwe, sife silahlane." Wathi angawezwa lawo magama amshaya ngaphakathi emoyeni uMveli. Ahlaba ephukela enhliziyweni yakhe uma ecabanga isethembiso angazange asifeze asenza noBasolile.
"Eyi Mveli, angazi kodwa kukhona okungangiphethe kahle ngale ndaba, mina bengithi keniqhube noma izinyanga eziyisithupha noSindi ngaphambi kokuba nishade."
Kanjalo noMvelinqangi onguMdali wesizwe ubheke ukuthi sihloniphe amasiko awafundisa okhokho bethu. Njengomzali naye uyasifulathela isizwe esilahle amasiko aso. Kumbe kungakho namuhla sesibona izinto ezinyantisa umzimba ezenzakalayo esizweni sakithi, ezinjengokudlwengulwa kwabesifazane nezinsana, ukubulalana, ukuzondana ngisho nokwanda kobhubhane lwesifo esingelapheki sengculazi kanye nezinye izifo. Ngiyishiyaphi yona indlala ekhungethe izwe. Yize kukuningi ukuhlupheka okuphethe umuntu kulesi sikhathi esiphila kuso, kodwa kusobala ukuthi labo abayolandela amasiko abo, bawenze ngeqiniso, bayosinda.
"Ngamanye amazwi usho ukuthi nami ngiqhubeke ngokweshela uNelile?
"Ewu! Mveli akuntombi le, nguphuma langa sikothe. Ungibonile, ngingene endlini maqede ngakhamisa okomthakathi ebambekile." Bahleke.
"Ubukeka ediniwe, uvela le eMadabukela kumzala wakhe uNdlangamandla, ubeyomnxusa ukuthi amphelekezele ukuyolobolela uMveli eGoli ngesonto elizayo. Sheshake umlungisele mntanami mina ngisapheka nasi isidudu sotshwala bomphako."
"Ngithanda wazi ukuthi konke engangikwenza kuwe ngangikwenziswa uthando engikuthanda ngalo," kuqhubeka uSindi amehlo ehlengezela izinyembezi. Athi lapho ethi ufuna ukukhuluma uMveli, aphakamise isandla uSindi aqhubeke nenkulumo yakhe.
"MaMkhize! Ngithe niyiyeke leyo nkulumo yokulila," kuphendula uLabase ngokukhulu ukufutheka.
"Kulungile s'thandwa ngizokuxoxela. Namuhla emini kufike abantu ababili bazidlisa satshanyana, benza sengathi badukile. Kuthe lapho ngikumemeza okomuntu okhona osekamelweni, bathuka baphuma bahamba. Ngibabuke ngefasitela ngababona beyongena emotweni abebeyishiye lapha ezansi komgwaqo."
Nembala wathi angavalelisa esalukazini uMveli wangena emotweni waqonda kwadokotela. Wafika kungagcwele kangako, wathi ukulinda isikhashana wase uyangena. Wajabula kabi udokotela ukumbona kwazise kwase kuyisikhathi eside bagcinana. Eqinisweni bagcinana mhla ebazisa ngesifo esasibaphethe noSindi. UMveli wamlandisa nangezigigaba zonke ezamvelela. Wamchazela nendaba ayeze ngayo.
"Yiqiniso lelo s'thandwa, kwakungafanele ngimshiye yedwa kuleli khaya ngenkathi ngilithengisa."
"Musa ukugijima kangaka uzokuwa." Anikine ikhanda ahleke akhulume yedwa. "Eyi lokhu komfana kuhlakaniphe ngempela, kwafuza uyise akwamshiya. Ngiyababonga abakoKhubonye ngokuvuma inhlawulo yami, bangikhululele lo mzukulu wami ngizikhulisele yena. Kusobala ukuthi uyokhula abe yindoda, abheke konke lapha ekhaya, empeleni useyithemba lami," ahleke yedwa yinjabulo.
Emva kwamasonto amathathu uMveli noSindi bashada umshado wesilungu, basayina kwaMuhle. Izimpelesi zabo kwakunguMfaniseni noMpho. Kubazali bakaSindi akekho noyedwa owayekhona, kanti noLabase akazange aphinde azihluphe ngoba wahamba simthukuthelisile isenzo sikaMveli sokubafaka ejele.
"Yikho-ke bengifuna ukuyothola incazelo kadokotela ngoba" bezwe kungqongqoza umuntu emnyango. Kungene uMaMkhize.
"Ungakhathazeki, kukhona ikhaladi elalibhalela ubabomncane, bengithi ikhadi elinekheli lalo ngisenalo", asho ebheka emakhadini asebhukwini etafuleni lakhe. "Nanti, igama lakhe, nguMr Jan Fourie. Uhlala eNo 005 Kotze Street, eHillbrow. Kahle-ke ngimthinte ngoba nansi nenombolo yakhe yocingo." Alushaye lwale ukungena. Aluphindaphinde, lwale luphethe. "Kusho ukuthi alusasebenzi, ngibona ukuthi kufanele uye khona mathupha kuleli sonto elizayo," usho unikeza uMfaniseni ikhadi.
"Nakho-ke! Wayihlaba esikhonkosini ntanga yethu. Yisu elihle kakhulu lelo, nembala kuyiqiniso ukuthi okwehlula amadoda kuyabikwa. Nanso phela inkinga yakho sesiyixazululile." Asukume uMveli axhawule uMfaniseni, bahleke ngoba nakhu isibindi sesithe gidi kubo bobabili.
"Yiqiniso lelo, kodwa nami ngeke ngiphinde ngisikhohlwe lesi saga osishilo namuhla." Asukume uMfaniseni. "Kahle ngisondele nakhu sekuqala ukuphithizela esitolo." Athi lapho ethi uyaphuma ehhovisi uMveli ambize.
Ezinye izithandani zigcina zizibulele ngawe.
"Mameshane! Nakho okukhulu, kanti ubusucabanga ukuyeka yini Musa ntanga, shis' umbango-ke manje. Ukhombise ubunsizwa nobusoka bakho ngoba wenza konke lokhu efuna ukubona khona lokho.?
"NoMveli Kwenzenjani ngoMveli Nelile Ngitshele! Ngitshele Nelile" abuze ngolukhulu uvalo uBasolile?
"Uxolo baba ngingakungeni emlonyeni," kuphendula uMveli. "UMfaniseni uzobuyela emuva khona ntambama ngoba esitolo sivalile ngenxa yokuswela umuntu esingamshiya ebhekile."
"Hlala phansi ngizokulandisa," usho emamatheka ukujabula uBasolile. Wathi angahlala phansi wamlandisa yonke inkulumo kadokotela uBasolile. Wagxuma wagona umakoti womfowabo uNelile ngenxa yokujabula.
"Sibiya, ngilethe nansi indodana yami ukuzohlola ngempilo yayo."
"Ngizothi ngiyamtshela uMveli ngaleli phupho abone sengathi ngihlekisa ngaye ngoba unalesi sifo. Kungenzeka futhi acabange ukuthi ngenza indlela yokumlahla. Ngenzenjani Mmm, kunganjani ngilixoxele udokotela wakulo mtholampilo wakithi. Yena njengodokotela funa akwazi ukungeluleka noma abe nesisombululo sale nkinga yephupho." Amamatheke yedwa. "Yebo ngizokuya kulo dokotela kusasa lokhu okusayo, kuhle futhi ngoba uyangazi. Kufanele ngazise uMveli ukuthi kusasa ngiya emtholampilo. Uma efuna ukwazi ukuthi ngiphethwe yini, ngiyothi ngibona sengathi ngingenwa ngumkhuhlane?
"Ungahlupheki s'thandwa sami, ngiyazi wenziwa ukujabula. Konke sekumi ngomumo ngoba nobaba ngimtshelile ukuthi kufanele eze ezimisele ngakho konke ngoba isikhathi sithothene kanti futhi nezwe likude."
"Ayi-ke nawe baba," kuphendula uMaMkhize. "Phela uyokwenama muva, sekwedlule wonke lo msebenzi, ukuganwa akusiwo umdlalo."
Esizweni sonke sakithi, ikakhulu labo abaphethwe wubhubhane lwesifo sengculazi, le ncwadi ayibe yithemba lekusasa eliqhakazile, ibanike umdlandla wokulwa nalesi sifo basinqobe. Ngibuye ngifisele uhulumeni wethu kanye nemikhandlu ehlukene elwisana nale sisifo impumelelo nezibusiso.
"Kodwa maye uliphethe kahle, ngeke usho ukuthi kuhlala isalukazi, futhi kuyileli khishi ngilithanda ngomoya wami wonke," asho elibukisisa uBasolile.
"Eyi ntanga, ungena nje ngicabanga indaba kababa, indlela ayethukuthele ngayo. Ngangiqala ukumbona ethukuthele kangaka," kusho uMveli kuMfaniseni ongena ehhovisi lakhe.
Nembala athi angavuka aqonde ekamelweni likadadewabo afike angqongqoze emnyango.
"Yebo izinzululwazi ngale ndlela yazo entsha yengane yokwenziwa okuthiwa yi-test tube baby ngesilungu, ziyakwazi ukukunika ingane efunwa nguwe."
"Cha akuyilokho mnumzane wami, impilo yakho inhle kakhulu. Into ngibona kufanele ngiphinde ngithathe igazi lakho, ngilise mina mathupha kochwepheshe ukuqinisekisa lo mphumela engiwuthole kulo."
"Kulula, wena uyomtshela nje ukuthi abazali bakaSindi njengabantu abafundile babone ukuthi kuhlanganelwe ehhotela."
"Cha nembala igane esokeni mfo kaLabase, nami nakanjani ngizokuvakashela kule mpelasonto ngizobona lophuma langa sikothe wentombi." Asukume. "Angihambe umsebenzi wami mningi namuhla."
"Uyazi Mveli ukuthi ngafunga ukuthi akekho omunye umuntu empilweni yami ngaphandle kwakho. Kuyoze kube nini ungizwisa ubuhlungu Okokuqala wangishiya washada eGoli, namuhla ungitshela ukuthi ngizifunele indoda ngoba wena usungenwe ukufa. Kuyoze kube nini Mveli ungizwisa lobu buhlungu Ngitshele Mveli! Ngitshele!?
"Angazi, kodwa ngiyasola ingathi asingithandi, ngibone nendlela ebesingibheka ngayo uma sidla etafuleni."
Nempela ngakusasa bavukela kwadokotela, owafike wamxilongisisa, wathatha igazi ukuyohlolwa, wamjova, wamupha amaphilisi anhlobonhlobo ngoba kwakungenzeka ukuthi usengenwe yisifo esithile. Wathi babuye emva kwezinsuku ezimbili ukuzothola umphumela wegazi lakhe. Lawo malanga amabili aba ngamaviki amabili kuSindi noMpho ababengasakwazi nokulala, nokudla kungasangeni, bethandaza imini nobusuku. Zithe zingadlula lezo zinsuku, kwaba yibo bokuqala kwadokotela. Wawungafunga ukuthi balale khona. Yize udokotela washeshe wafika kodwa isikhathi abasihlala lapho bemlindile sasifana nelanga lonke kubo, kungekho okhulumisa omunye. Uma ubabuka wawungeke ukhohlwe ubone abantu okudala baqedwa yimbamba nezidakamizwa. Amehlo abo ayeseshone phakathi okwesikhophela semfene, imilomo imhlophe qwa. Nodokotela wathi angabona isimo ababekuso akabange esabachithela sikhathi, wakhipha iphepha lemiphumela walibuka, wahleka yedwa. Bambuka, babukana bodwa.
"Awu, kodwa kwaze kwaba seduze Mveli mntanami," kuphendula uMaMkhize.
"Ngiyazi kuphelile kimi noMveli, mina naye sesiyohlangana kwelizayo," athi angasho njalo, ziwohloke izinyembezi.
"Ngithe thula wena s'pokwe ndini esingafi," kusho unina kaSindi ngokukhulu ukufutheka.
"Hhayi s'thandwa ungesabi, ngihishwe yishaladi."
"Kunjalo Mpho ngiqinisile, ngizoba nguMrs My house. UMveli uyotshela abakubo khona kule weekend. Hheyi! Awazi wena Mpho, isalukazi esisebenza khona sivele safa is'thwathwa uma sizwa le ndaba."
"We nkosi yami! UMveli angathini ukukuxoxela indaba engibangela amahloni kangaka Ukube uyazi uMfaniseni ukuthi ngimthanda ngomoya wami wonke," asho eqabula isithombe uNelile?
"Wo, bandla, sengiyakhumbula!" asho esukuma uMaZondo eqoqa izinkomishi etafuleni.
"Angazi-ke s'thandwa, konke sekuyobonwa nguwe, mina ngikutshele konke engikwaziyo ngabazali bami."
"Yiqiniso lelo mntakwethu, into angazi ukuthi ugogo ngizomchazela ngithini yonke lento. Ngoba isenzo sakho sokungambingeleli simshayise uvalo wacabanga ukuthi sixabene."
"Awusho mngani, manje uthi emabhodweni ngingasondeli?
"S'thandwa ngicela ungise kumamami ngoba okwami nawe ngiyazi kuphelile." Wathi angasho njalo wakhala wamemeza, wavula umnyango wemoto eqonde ukuzijika ngaphandle. Wanyathela amabhuleki uMveli wamphuthuma wambamba. Imoto yabo yama yavundla nomgwaqo. Itekisi elalibalandela lathi lizama ukubagwema laphaphalaza lacishe lashayisa umuntu owayehamba eceleni komgwaqo. Walwa nalo umshayeli walo waze wakhona ukulimisa onqenqemeni lomgwaqo. Izimoto ezaziza ngaphambili nazo zama nsi, umsindo wazo sewesabeka. Kwahlwa emini kuMveli wuvalo. Umshayeli wetekisi nabanye bezimoto beza kuMveli bengasandle nkobe zamuntu ingekho inhlamba abangamethuki ngayo. Wasindiswa ukuqhamuka kwephoyisa lomgwaqo elalihamba ngesithuthuthu.
"Njengoba bese ngike ngasho baba, isibongo sabo ngabakwa- Opperman, bangabokudabuka eMzimkulu kodwa manje sebehlala eGoli."
"Yebo mama," asho egijima eya endlini ngoba naye wabe esemkhumbule umfowabo, futhi enezindaba ezinye ezimnandi afuna ukumazisa zona.
"Ja, akukho kini lapho, wen' utshakile. Maar, ungabashayela leya Chicken ÃƒÂ¡ la Carte ngelunch yaSunday, banganakani ukuthi awazi kupheka."
"Ngowani lo msindo ongaka obangwa nguNelile" kubuza uLabase kowakwakhe ababezihlalele naye esicelwini esingemuva kwexhiba bengazi lutho ngesivakashi esasisemzini wabo?
"Kuthiwa yibacon & eggs, ephekwe nguMistress, baba," kuphendula uNelile. Balale yinsini.
"We-ma! Kukhona umuntu owake wathanda iphimbo lomuntu angamazi," ahleke. Ingeyakwabani yona le nsizwa?
"Sibiya! Gumede! Qakushe kaGubudela. Mbeng'osinda bose," kukhulekela uLabase esangweni lomuzi wenyanga yakwaSibiya. Kuqhamuke okomfanyana kubavulele isango kubase lapho uSibiya ehlezi khona.
"Wathula mntakwethu" abuke umyeni wakhe emehlweni uBasolile?
"Ngikuphathele uhlelenjwayo, wafa indlala kade kusile, nezinkomo sezibuye inhlazane."
"Woshi mame! Bayajabula oMveli." Bahleke. "Angihambe nasekhaya bazilindile lezi zindaba ezimnandi. Uphi uNqobile sihambe?
Ethuke uMveli uma ezwa lelo.
"Nelile, ngiyaye ngikhohlwe ukukubuza ukuthi, waze walusa yini ucu neduku ensizweni yaseBhadeni?
"Gogo usho uku" Akaligwinyanga lelo uMveli, sahoshula esikhwameni ipheshana lentengiselwano isalukazi, okuthiwa phecelezi yiDeed of Sale samnika lona. Walibuka uMveli, wafica ukuthi yilokhu linjalo njengokulazi kwakhe. Kwakungekho nokuncane okushintshiwe kulo. Balibuka eside isikhathi leli phepha benoBasolile bengazi ukuthi kufanele bathini. Kwaze kwakhuluma isalukazi.
Athule uBasolile angafuni ukulisho ngoba wabe esezitshelile ukuthi umuntu wokuqala afanele ukumazisa lona ngudokotela.
"Bafokeng bantswetse! O bua nnete Sindi" kubuza uMpho ngesikubo ngoba yize isiZulu wayezama ukusikhuluma kodwa uma ejabula kangaka sasingavumi sanhlobo?
"Uyazi ntanga, ngibona kungakuhle uma ungaba mdibi munye nobaba kule ndaba. Kanti futhi okunye engikubonayo wukuthi kufanele ngiqashe elinye lamagumbi amancane kulawo abambela imihlangano khona lapho ehhotela."
"Kambe Mveli awushongo ukuthi uyobuya nini?
"Ngu-nguMveli." Ethuke uma ezwa lelo uNelile.
"Uqinisile, nami angiyifuni ngomoya wami wonke leyo ndawo yezigelekeqe. Kodwa asinayo enye indlela ngoba lo muntu siyamdinga, futhi unekhono lomsebenzi. Nami angisale sengiphuma nawe ngiye ngasekhaya, maningi phela amalungiselelo empelasonto okumele enziwe, kanti futhi bengifuna ukutholela nogogo enye intombazane ezomsiza." Bahleke baphume ehhovisi belandelana.
"Mveli ngibonga iqiniso lakho nobuqhawe bakho ekulweni nalesi sifo ngoba. Ukuba bewungomunye umuntu ubuzongifihlela njengoba kwenza abaningi abanalesi sifo," usho wesula izinyembezi.
"Mveli washaya amatafula, kwenzenjani", ubuza engena evala umnyango?
"S'thandwa sekwenzenjani Ingabe nawe ungenwa yilesi sifuba esingiphethe Kusasa kufanele uye kwadokotela." Ahleke uMveli?
"Usho ngani Naxabana yini?
"Cha, ndodana ungahlupheki. Siyixoxile nonyoko le ndaba, savumelana ngelokuthi: Induku enhle igawulwa ezizweni. Sichazele phela ukuthi izalwaphi nokuthi abazali bayo bangabantu abanjani le ntokazi."
Kwasa ngakusasa banikela ekhaya lezintandane. Umphathi waleli khaya wabemukela ngesikhulu isizotha. Kwathi ngemva kokubhala yonke imininingwane ngabo wabasa egumbini lalezi zinsana ezazihleli emibhejaneni yazo. Kwakungekho nolulodwa usana olukhalayo, wawungafunga ukuthi zitsheliwe ukuthi zibokwenze njalo phambi kwezivakashi. Futhi wawungacishe usho ukuthi lezi zingane ziyazikhethela abazali ezibafunayo. Ngoba wawuthi uma uyibuka uyibone ihleka ijabula ize iphakamise nesandlana sengathi ifuna ukuthi uyithathe.
Angabe esachitha sikhathi uSindi, asukume ashintshe izimpahla abezembethe, agqoke eziveza isimo somzimba wakhe. Ebusweni azigcobe ngesimonyo sakhona kanjalo nasemashiyeni, kuthi ekhanda afake izinwele mbumbulu ezimhlophe. Iphume intokazi yakwabo, iphume isinyanya ubala, isinyathelisa okwentondolo phezu kokhethe. Idanda leli lidlalisa okwamagagasi olwandle. Yazihambela inganake lutho, ihamba ima emafasiteleni ezitolo zezimpahla zentsha.
"Wena owasuka kuqala eMbelebeleni!"
"Ntanga lesi sithombe ngizoqamela kuso ubusuku bonke namuhla." Afe yinsini uMveli.
"Basolile sengoneni" ubuza ezama ukumbamba izandla zombili uMveli?
Kuleyo ntambama ekufikeni kwakhe ekhaya uMveli wafica uSindi elele ebuya kwadokotela. Wamchazela ukuthi udokotela ufike wamthatha igazi wamjova wamnika nemithi. Wathi uthe akabolala aphumule abuye emva kwamalanga amathathu ngoba usazothumela igazi lakhe ukuyohlolwa, yize izimpawu zikhombisa ukuthi ungenwe yisifo sofuba.
"Kahle phela ngiqede inkulumo yami. Elinye iphuzu wukuthi uma kungenzeka lolu cwaningo lungahambi kahle, ubhokelwe yilesi sifo, ngeke usakwazi ukuyikhulisa le ngane kanti futhi kungenzeka usheshe ufe, ushiye le ngane ilusana olubomvu. Usungaqhubeka, ubufuna ukubuzani s'thandwa?
"Mthathe Nelile mntanami uyomgeza, thina sizoke sihlale lapha emthunzini noMveli sixoxe," asho maqede ahlale esigqikini sakhe uLabase, kwazise nokudinwa kwase kuziphe amandla.
"Cha nkosikazi, ngingeze ngasho ukuthi libi noma lihle yini ngoba ngiphuphe uMveli ehamba nomfowethu ngemoto. Umfowethu ubehlezi ngemuva ebukeka engeneme neze, yize uMveli yena ebejabule. Kuthe kusenjalo kwavela iwa elikhulu ngaphaphama!"
"Alisiwo umbhedo nkosikazi, yebo ngalolu cwaningo ungamthola umntwana ngaphandle kokwesuleleka yilesi sifo." Ahlahle amehlo uBasolile. Asukume ame ngezinyawo wukujabula nokumangala. Amhlalise phansi umhlengikazi. Athi angahlala phansi aphinde abuze futhi okomuntu ovuka ebuthongweni.
"Uqinisile Nelile akukho okwedlula ukufunda." Athule uNelile okomuntu okude ngomcabango.
"Mnumzane nonkosikazi Labase namuhla nginiphathele izindaba ezimnandi, ezizokwenza wonke amaphupho ebeninawo ngekusasa lenu afezeke. Kodwa ngaphambi kokunazisa ngifuna niphuze nanka amaphilisi ukuze imizimba yenu ithole amandla okumelana nazo lezo zindaba." Abanike amaphilisi amabili ngamunye udokotela. Kwathi bangawaphuza waqhubeka nenkulumo yakhe.
Ngumqondo omuhle lowo ntanga, kodwa bese sishiya bani esitolo?
"Ngimele impendulo," kusho isalukazi simuthe njo ngamehlo.
Angene uLabase nethimba lakhe bahlale phansi ngokuzithoba, ngoba phela kungumthetho wesintu ukuthi umkhongi akhombise ukuhlonipha okukhulu kubantu basemzini, njengomuntu ozocela ubuhlobo obuhle. Bathi bangahlala phansi wazibika uLabase.
"We buya mame! Uma usuyisihlahla sikashukela nje, uthi ikhona inyosi engaphinde ikwedlule" kubuza ugogo wakhe emukela uswidi. Bahleke bonke?
"Mzala umuntu uyokufa edelile. Wake wakuzwaphi ukuthi umkhongi angasa izinkomo zelobolo afike angakhulekeli esangweni lasemzini, ababikele ukuthi ungowaphi, nodaba eze ngalo?
"Wukuthi mama yonke le nto yavela ngokukhulu ukuzuma, ngoba kwathi eshone njenganamuhla esibhedlela bathi akabekwe ngakusasa ngenxa yesifo esasimphethe."
"Ntanga kufanele ngiphuthume ekhaya ngiyolanda lona omunye ngoba lona usuwale waphetha," kusho uMveli.
"Ngakho-ke, nani ngicela nibe nesibindi namandla okuma nami ukuze ngisinqobe lesi sifo," nguMveli lowo eqedela inkulumo yakhe.
"Ncinci! Nakwethu kuzoke kube mnandi, kufanele ngazise zonke izintombi nezinsizwa zesigodi sakithi eNtombe," asho ebhansa umfowabo emahlombe, egxumagxuma yedwa wukujabula uNelile.
"Yebo ngudadewethu uNelile. Ubethunywe ngubaba ebuza ukuthi ngivakasha nini. Isimanga phela lesi, kwangathi nabo bese bazi ukuthi vele ngisendleleni. Wamoyizela Mfaniseni kwenzenjani?
Kwathi ngelikade unina kaSindi wakhuluma ngezwi eliphansi eliphelelwe ngamandla.
"Mveli! Mveli! Phendula umbuzo wami. Uthini ngoBasolile?
"Madoda! Yinqaba-kayitshelwana le, Mveli." Athi angasho njalo uMfaniseni abheke phansi, adle amathambo engqondo. "Mveli mfowethu mina angiliboni elinye icebo ngaphandle kwalo leli elishiwo nguSindi, lokuthi bahlanganele ehhotela."
"Kodwa s'thandwa bengithanda ukukuchazela konke ngempilo yami."
"Nelile ngixege, angizimisele ukuxoxa ngidinwe kabi namuhla."
"Kahle-ke, kanti nibangaki kini s'thandwa?
"Ntanga yethu, masingayenzi insakavukela umchilo wesidwaba le ndaba, mina sengideqile nomoya wami." Athi angasho njalo uMveli aphakamise ucingo ashayele isithandwa sakhe. Aphume ehhovisi uMfaniseni, phela kwasekumcacele bha okwekati elimhlophe ehlungwini ukuthi akusekho ukuqhubeka nale ngxoxo.
"Kwakuhle lokho nkosikazi, nami angisale sengikulandela." Asukume uLabase aqonde endlini yakwagogo. Athi angangena aguqe phansi endlale imali ebifihlwe ngumkakhe ocansini, libe bomvu icansi yizikhova. Ashise impepho, ashaye izandla acele kwabakubo.
"Oho! Modimo wami!" kumemeza uMpho edangele.
Ashayeke naye manje uNelile yile nkulumo kanina ngoba naye lesi sifo esiphethe umfowabo wayethi uma esicabanga kuphele nasozwaneni.
Kwaya njengokusho kukaSindi, wafika ngakusasa uMpho. Sekuyilanga lesithathu uSindi elele phansi, uMveli uhlezi yedwa ehhovisi lakhe, uzibambe ekhanda uyacabanga, ugcina esekhuluma yedwa.
"Kambe baba, awubange usangitshela ukuthi uhambe kanjani endalini kwaMatatazela kuthangi?
"Oh! Konje angikakutsheli," ahleke. "UMveli uneSupermarket eSoweto, wena uzoba ngumzala wami usebenze khona," bafe yinsini bobabili.
Agijime umfana ayonikeza uSindi ucingo owayesesukumile efuna nangaphansi kwesitulo abehlezi kuso.
Ebugqileni esasikubo into abasibulala ngayo abeLungu, wukuthunaza, ukujivaza nokuzama ukuqeda amasiko ethu, befuna senze awabo. Lokho kwenza amasiko ethu aphenduke inhlekisa nento yokudlala entsheni yethu yanamuhla. Namuhla singasho ukuthi sikhululekile, kodwa lokho wukuzikhohlisa nje uma amasiko ethu sisawagqilaza ngokuwenza ngendlela yesilungu njengoba sibona kuleli cala. Uma le mindeni ibingenayo indawo yokuhlanganela, bekufanele ifune indawo ethe qekelele noma eyihlane, bahlale khona phansi kwesihlahla badingide udaba lwabo. Usiko lwabantu luyavuma ukuthi ungaya esigangeni ukhulume nabakini abalele.
"Kodwa mntakwethu usho ukuthi ayikho enye indlela engenza umzimba wami ube namandla uma ngizethwele?
"Cha bantabami, musani ukuzihlupha ngami, phela kimi imuva alisekho. Inhlazi seyashelwa ngamanzi, sengiphelele njengoba ngilapha."
Waphuma emadolonzima kwadokotela uMveli ngoba kwase kumkhanyela kahle kamhlophe ukuthi kukhulu amfihlela khona udokotela. Nalezo zinsuku ezimbili ayezozihlala wazibona seziphenduke amasonto amabili ngenxa yokuhlupheka okwase kumfikele engqondweni nasemoyeni. Wayezimisele ukuthi uzothi uma esuka kwadokotela aye esitolo, kodwa kunalokho wayishaya imoto wabuyela ekhaya. Ekufikeni kwakhe ekhaya akazange akhulumise muntu, wathi angehla emotweni waqonda ekamelweni. UBasolile nesalukazi esinguMaCele ababehlezi phansi komthunzi ebaleni bephuza itiye, basala bebambe ongezansi, bebukana bodwa yisenzo sakhe sokungababingeleli.
"Yebo kunjalo Mveli. Awusho wona umuzi bese uwubikile yini kwabadala?
"Uthini na Uphethwe yini" ahlahle amehlo manje naye uMfaniseni?
"Kungcono ngife kunokulahlekelwa nguMveli," ukhuluma yedwa. Asukume athi qalaqala endlini okomuntu efuna into, abheke ubonda nophahla lwendlu. "Akusizi nentambo anginayo kanti nalapha kuphezulu. Ngenze njani Ngithenge amaphilisi No!no! azothatha isikhathi eside, kungcono ngiyozilahlela esitimeleni. Ja, kungcono lokho. Ithi ngibhalele uMpho incwadi masinyane engakafiki.?
"Iqiniso lelo baba," kwenanela uMaZondo. Umndeni wakwaLabase wahamba evikini elilandelayo wavakashela eKapa lapho bafika bavelelwa inhlekelele yengozi yemoto. Bashona khona lapho bobabili.
"Xolani bakwethu elami itiye sengiyoliphuzela esitolo, nakhu sengibona sekuphithizela ngempela manje." Athathe itiye lakhe uMfaniseni aphume ehhovisi, basale bodwa uMveli nowakwakhe.
"Hhayi bo! wayiphikelela le ndaba. Kukhona yini okuzwile" Ahlahle amehlo manje uMaMkhize?
"Ntanga asethembe ukuthi uyaphila. Musa ukushaywa uvalo, uzokuthinta noma kanjani ngoba izinombolo zakho zocingo unazo."
"Ngisho ngoba le" akaliqedanga lelo udokotela, kwavuka ukhwehlekhwehle kuSindi, wakhwehlela waze woma. Udokotela wamphuthuma ngomuthi owawulapho eduze, wathi angawuphuza kwadamba.
"Gogo ngizoyilobola le ntokazi, sesizwene nayo ngale" Akaliqedanga lelo, sasukuma sabambelela esitulweni, saphelelwa ngumoya, sajuluka isalukazi. Kwathi lapho sithi siyawa, wagxuma uMveli wasibamba maqede wamemeza intombazana eyayisebenza ekhishini. Basithwala basisa ekamelweni laso. Khona lapho uMveli washayela udokotela ucingo naye wafika ngokukhulu ukushesha. Wafike wasixilonga wasifaka umjovo.
"Siyabonga dokotela," basho ngazwi linye basukume, baphume. Yaphuma ihambela phezulu ukujabula insizwa kaLabase ibambe umkayo ngesandla. Bathi bangasondela emotweni bama, babambana, baqabulana sincane esezithandani zisanda kushada.
Kulo lelo viki uSindi noMaCele abaphume ngalo esibhedlela, uMveli wabatshela ukuthi useyawudayisa umuzi, useyothenga omunye edolobheni. Kwathi noma uSindi owayeselibona iphutha lakhe ezama ukumsusa kulowo mqondo kwaba nhlanga zimuka nomoya ngoba wayengasawufuni ngenhliziyo yakhe yonke lo muzi emva kwalesi sehlakalo. Isalukazi esinguMaCele sona sasingene kwenkulu inkinga ngoba sabe singazimisele ukuphinde siyohlala edolobheni, lapho impilo yobusha baso bonke siyichithe khona.
Amoyizele uMveli. "Leya nsizwa ucingo lwakho olwafikela kuyo, isha amashushu ngawe, ithi ayikaze izwe iphimbo elimnandi kangaka."
"Basolile! Basolile ngixolele!" kumemeza uMveli emlandela, wena owabona ingane ikhalela ibele likanina.
"Baba kunganjani uma sibuya eKapa sikhulule nogogo ake avakashele kubo. Phela selokhu afika lapha ekhaya akakaze aye ndawo ngaphandle kwasesontweni." Engakaligwinyi lelo uMaZondo simnqake isalukazi esinguMaCele.
"Habe! Yiyo indodana yakho le eseGoli esingaka Sondela fana ngixhawule." Asondele uMveli obehleli buqamama ehlonipha oyise, axhawule?
Amngene emlonyeni uMveli: "Dokotela usho ukuthi nami senginalesi sifo" abuze ngeliphansi, eligcwele ubuhlungu nokudangala uMveli. Yize wayeyazi impendulo yalo mbuzo wakhe kodwa wayecabanga ukuthi udokotela uzomtshela enye ezomduduza?
"Angikufihleli Nelile, into bengifuna ukuyolixoxela udokotela laphaya emtholampilo kusasa, ngizwe ukuthi yena uthini."
"Nelile awuyeke umsindo wezitsha mntanami uzobuye uzigeze, ake silalele nansi indaba kamfowenu," kusho uMaMkhize enikeza uNelile isitsha ebesidlela uyise.
"Hawu! Bangaze bahambe bobabili ngalanga linye pho Yena lo mfana ngoba usemncane nje uzowuthini lo muzi ongaka engaganiwe nokuganwa Lona leli bhizinisi uthi uyolimela nje eyedwa Kumbe njalo alibambe ngoba nakhu uyisemncane umfundisile. Mmm, kusho ukuthi nami le mali yami eseposini kanye nale esebhange engayinikwa ngumlungu wami sengiyoyishiya kuye ngoba nampa abantu ebengibathembile, ngibathanda ngenhliziyo yami yonke sebengishiyile. Hhayi, angingaqali ngikwenze lokho, intsha yanamuhla ayethembekile neze, kuhle kengimqaphelisise kuqala lo mfana.?
"Hawu, ngubaba yini! Nakhu sengicishe ngikhohlwa indaba enkulu ebengikubizele yona. Ntanga ngicabanga ukuthi ngelinye lamalanga ke ngithi hulukuqu ngasekhaya, ngiyobazisa ngakho konke osekwenzekile phela nangalesi sifo enginaso, angizange ngibatshele ngoba ngibona ukuthi kungabalimaza imimoya."
"UGogo ubesacambalele, uMpho eye etown. Ngiyacabanga babonile ukuthi ngingedwa."
"Kulungile-ke yenze njalo mntanami," amnikeze isizumbulu semali.
Ebhizinisini lakhe uMveli wafica konke kuhamba kahle kakhulu, uMfaniseni wayeliphethe ngobunono obuyisimanga. Wathi efika wazithela phezu kwedili lokumamukela elalenziwe nguMfaniseni nezisebenzi khona esitolo. UBasolile wayephathiswe okwendlovukazi, ehla enyuka esitolo nezisebenzi zimfundisa umsebenzi. Yize uMveli wayengathandi ukuthi umkakhe asebenze esitolo, kodwa kwagcina sekunhlanga zimuka nomoya lokho ngoba naye uBasolile wawumjabulisa lo msebenzi.
Yafika insizwa kaLabase ngonyonyovu oluluhlaza lwemoto ayithengelwa nguyise omncane. Yafika maqede kwaba luhlaza amagceke akwaLabase. Baphuma uNelile noMaMkhize balilizela kwashisa phansi. Nowedlula ngendlela wabona ukuthi kusindwe ngobethole emaShengeni. Kwabuswa ilanga lonke kwaLabase.
"Angibayazi, baphatha izinduku. Mina ngeke ngihlale la, ma uhamba nami ngiyahamba."
"Yini ndoda, ushayela kanjani Udakiwe" kubuza iphoyisa ngokukhulu ukufutheka?
Lapho uLabase wayengasabukeki ebusweni, esegqunqe emnyama khwishi, amehlo esefana nawendlondlo, kwazise ukuthi kwakuyindoda enolaka. Kwakunguphumasilwe, kwakungachitheka gula linamasi manje kuye.
"Azinaphika," kuphendula uMaZondo.
UMveli wazama ukumncenga uMpho ukuthi ahlale kodwa kwafana nokuthela amanzi emhlane wedada ngoba kwathi ngakusasa uma uMveli ebamba indlela eya ekhaya noMpho waphuma ngesamagundane.
Wo! uze ungikhonzele kumakoti wami, bayadela kulowo muzi ayokwenda kuwo!
"Yeka ukulunga kwabo," sivungazela sodwa. "Kwakunani ukube kwafa mina kuqala ngoba manje sengingumtshingo ubethwa ubani." Kwathi singasho njalo zehla ezimathonsi, zehla zagobhoza.
"Ungenwe sifo sini, Mveli" abuze embukisisa okomuntu aqala ukumbona?
"Into yokuqala kufanele lo mfana agezwe lesi sisila sokushonelwa, lokho kuyonika umkhulu wakhe kanye noyise omncane amandla okuma naye," nguSibiya lowo eqedela inkulumo yakhe.
"Yiqiniso lelo Khabazela, nami ngihlala ngimkhumbula njalo umfowethu. Hawu! wangikhumbuza enye indaba. Izolo ngimphuphe ehleli phambi kwami enikina ikhanda, engithe njo! ngamehlo abomvu okomuntu obekhala, ngabathe ngiyambuza ukuthi kwenzenjani akangiphendula. Ngiyacabanga kukhona okungalungile kumfowethu MaMkhize, kumbe yiloya msebenzi wokumbuyisa ekhaya awukhalelayo ukuthi awenziwanga ngendlela. Ngibona kufanele ngiwuphinde ngokushesha."
"Nginibizele ukuzonazisa ngemiphumela yegazi likaSindi." Alungise izibuko zakhe, avule ibhuku elisetafuleni lakhe. "Ngaphambi kokuba ngiqhubeke ake ngibuze kuwena nkosikazi ukuthi ingabe kulungile yini uma ngidalula imiphumela yokuhlolwa kwegazi lakho umyeni wakho ekhona, noma ubungathanda athi ukusishiya uzobe usuzitshelela yena seninobali" kubuza udokotela ebhekise kuSindi owayebonakala ukuthi uphathekile ngempela?
"Ufunani kimi Mveli" ubuza evula umnyango?
"Kambe nami besengilibele, ingani nalo nyaka ushesha inqaba," kwenanela uLabase.
Kwathi ngelikade waphendula uSindi ngephimbo elinezinyembezi.
"Uyazi Nelile kufanele ngiye edolobheni, ngiyothenga ilokwe engiyoza ngilembethe uma ngizombona, ngiqhine nasekhanda."
"Hawu Mveli ntanga yethu, kwenzenjani" ubuza ehlala phansi?
Akhombise ebusweni ukukhululeka uMveli. "Yiqiniso lelo ntanga yethu, kodwa asingakhohlwa ukuthi ngiyobe sengifake ivezandlebe emzini wakwaLabase."
"Hawu mama, wakhuluma sengathi sebehlukene noMveli?
"Vula ngane yakwethu, uma sengilahlwa nguwe ngiyoba yini ezweni."
"Ayisukume inkundla!" kumemeza iphoyisa. Wonke umuntu asukume. Iphume enkundleni inkosi yenkantolo. Ichitheke inkundla.
"Hhayi! No! asifuni nokwazi ngaleyo nto, uma befuna ukushada abahambe bayosayina kwaMuhle, finish!"
"Mina dokotela ngibona ukuthi kungcono ngife ngoba yimi olethe lokhu kufa endodeni yami," asho ngephimbo eligcwele izinyembezi uSindi.
"Yileya nsizwa eyeza noMveli engangikuxoxela ngayo, ingithumele isithombe sayo, nayo icela esami."
"Cha dokotela, akukho ukungabaza. Ukuhlola igazi kuzomane kungibuyisele lobu hlungu engibuzwe namuhla, kanti-ke angizimisele ukuphinde ngibuzwe." Wathi angasho njalo uMveli zahlengezela izinyembezi.
"O, hhayi gogo ukuthi ngi, kukhona abelungu okufanele ngihlangane nabo namuhla esitolo."
"Uqinisile uyihlo Mveli, besikhuluma ngayo le ndaba kuthangi, sibona lokhu okungumfanyana wakho."
Wathi angalizwa lelo uBasolile wamyeka kancane, kancane ekhefuzela, sincane esikafeleba wekhonde ezingela ofezela phansi kwamatshe, ehlangana nenyoka.
"Singakusiza ngani mfana wami" kubuza uMaMkhize. Kungamphenduli, babukane bodwa. Kuthi kusuka kube kukhipha incwadi esikhwameni sebhulukwana lakho elase liqhaqhekile emphethweni ngoba lalikumpintsha?
Wathi thala-thala uSindi wayithi thasi imali, wayishutheka emabeleni ngokukhulu ukushesha. Nensizwa ayibange isachitha sikhathi, yamkhombisa lapho imoto yayo yayimi khona. Bakhwela bobabili baqonda ehhotela elingaphandle kwedolobha.
Ahlahle amehlo uMveli: Usho ukuthi nami ngime emabhodweni?
"Hhayi-ke, uma usho njalo ngeke ngakuphoqa. Kodwa ngifuna kusuka namuhla nisebenzise icondom uma niya ocansini. Ngizoninika ikheli lomkhandlu obhekane nalesi sifo, okufanele niwuhambele njalo ukuthola amasu, nokuxoxa nabanye abantu abanaso. Ningasesabi, nixoxe ngaso nasebanganini benu ngoba kanjalo niyobe nisithene amandla ezingqondweni zenu, kanti futhi niyobe nifaka igalelo elikhulu ekusilwiseni emphakathini. Abantu abaningi abaphethwe yilesi sifo, abangesabi ukuxoxa ngaso ngiyaye ngibabize amaqhawe esizwe ngoba ngesenzo sabo benza sonke isizwe sazi kangcono ngalesi sifo, futhi sifunde nendlela yokusigwema. Nani ngifuna nibe ngabanye balawo maqhawe."
"Kulungile mama," aphume uNelile ayolungisela uyise ukudla.
"Usile kabi!" kwenanela uMpho.
Kwathi lapho esekhohliwe nokuthi ukuphi ngenxa yemicabango yakhe uMveli, waqhamuka udokotela. Waqhamuka edlwathuzela, ehlahle amehlo okomuntu ethuswe yinunu.
Uma uyibuka bude-buduze le ndawo uyazibuza ukuthi lo dukathole welokishi wakhiwa ngumuntu owayecabanga kanjani. Vundo lini ayenalo kubahlali balo Kumbe akuzange kumfikele ukuthi wakhela abantu abaphilayo njengaye, wazitshela nje ukuthi noma bangaze bahlale baminyane okomuhlwa esidulini akusho lutho ngoba nabo abalutho, bayizigqila zokusebenzela abelungu nokumba igolide emigodini?
Yize kwabe kuyisifiso sakhe ukuthi uSindi avakashele eSoweto ezobona ikhaya ngenye impelasonto, kodwa wayengazi ukuthi uzoyiqala kanjani le ndaba ngoba funa uSindi angavumi. Kanti futhi njengeningi lezintokazi ezingathandi ilokishi ingahle imphathe kabi bese yona uthando lwabo.
ULabase njengomuntu owayengejwayele ukuhamba, lolu hambo lwalungamphethe neze kahle. Kanti futhi nalelo Goli ayeya kulo babengawuvali umlomo ngobugcwelegcwele balo abavela khona. Ufikelwa imicabango eminingi useze uyozela ngoba nalesi sithangami ahleli kuso siyamlolozela. NoMaMkhize akambonanga eseza, umethuka esehlezi eceleni kwakhe.
"Hawu ntanga, usukhohliwe yini ukuthi ngiyisoka lamanyala" Bafe yinsini bobabili?
"Ngeke kwenzeke lokho ngisadla anhlavana mfana wami, wena uyindlalifa yami, uzolotsholelwa yimi. Angintuli lutho, sukuma ubheke naziya izinkomo zami edlelweni elingaphesheya komfula."
"Asibancengi nathi asambe," kusho unina omncane kaSindi naye edonsa u-Opperman ngebhantshi. Athi angabona ukuthi konakele, asukume uLabase.
"Ngiyezwa mama," asho ngelokuzithoba uBasolile.
Yayinethambo le nsizwa, ibukela umhlaba phansi. Umzimba wayo wawuthele ngokulingene, ebusweni ingamunwe. Isafunda iphepha layo kunqonqoze uMfaniseni emnyango. Angene.
"Wu! muhle kanjani s'thandwa," kusho uSindi beyophuma emnyango. "Futhi ubukeka ehlakaniphe kabi. Uma ngingazikhulisela lo mntwana ngingazizwa nami ukuthi ngingumfazi, kanti nomuzi wethu ungaba nesithunzi. Uthini s'thandwa sami, simthathe?
"Ngena sisi," kusho umhlengikazi osebenza nodokotela. Wangena amadolo eseshayana wuvalo. Nembala wamchazela udokotela konke ngephupho lakhe, nempilo abayiphilayo nomyeni wakhe. Kwathi angaqeda wathula udokotela wambuka isikhathi eside ecabanga.
Endaweni yokugxumagxuma ukujabula uMveli wavele waqhunsula amehlo okwesikhova sehlathi, akangazi ukuthi kufanele ajabule noma akhale. Kanti uBasolile yena wayesephenduke inkukhu inethwe yisichotho, esephike ukugwinya ubala. Bathi besuka babe begonana bobabili basisho isililo. Nodokotela wagcina esephilizela izinyembezi ngoba isimo esinjengalesi nakuye sasingabekezeleki. Wabayeka udokotela bakhala benela. Bathi bangathula, waqhubeka nenkulumo yakhe.
"Yiqiniso s'thandwa, phela amaScientists konje kuthiwa yini ngesiZulu?
"Nelile angazi ngithini ngoba uMveli ngiyamthanda." Wathi angayiphetha ngalelo inkulumo yakhe, waphinde wabipha wasisho isililo. NoNelile wehluleka ukuzibamba basisho bobabili.
"Cha akukho lutho mama oluvelile, besixoxa nje." Aphendule akhophozele uBasolile ehlonipha uninazala.
Nkosi yenkantolo, abamangalelwa babekwe amacala amathathu. Elokuqala wukuphazamisa inqubo yehhotela okuyindawo yebhizinisi ngomsindo abawenze lapho. Elesibili ukwehlisa isithunzi sehhotela emphakathini ngokuziphatha kwabo okubi phambi kwabantu bonke abebelapho. Elesithathu elokutholwa nesizumbulu semali esingenalo iqiniso lokuthi ivelaphi.
"Cha dokotela asinabo, sisanda kushada," kuphendula uMveli.
"Angethembi ukuthi leli phupho lisho lokho ngoba mina angikaze ngiwadlale amahhashi empilweni yami. Nalapho ebhejelwa khona angikaze ngilubhade. Kanti futhi nobabomncane wayeyizonde kabi imidlalo yemali efana nawo amahhashi lana. Ngibona sengathi kukhona okunye elikuchazayo."
"Maye Mveli, kodwa ungidinile namuhla! Yisho iziphi izindaba ezimnandi obufuna ukungitshela zona?
"Yiqiniso lelo nkosikazi, iGoli alilapha nalapha, ufanele ukudinwa, kuhle asheshe aphumule. Ngiphuzise amanzi nami ngiyophumula ngetshise le ndaba emnandi kaMveli."
"Mina senginawo amandla mkhulu, bheka," kugoqe ingalo kumkhombise inkoyane esengalweni. Alale yinsini.
"Joo bantu!" sale isiZulu kuMpho esedle amponjwana, "sisinokwenzani manje?
"Mnumzane Labase, ungizwe kahle Ngithe kuwe awunaso isifo sengculazi egazini lakho.?
"Uqinisile baba," amemeze uMaMkhize: "Nelile! Nelile!"
"Mama mina sengiyogeza bese ngilungela ukuhamba."
USindi owayehamba ebheke phansi yinhliziyo ebuhlungu ngenxa yesenzo ayesanda kusenza engazimisele, wathi uphakamisa amehlo welamela imoto kaMfaniseni. Wayithi nhla kanye wabona uMfaniseni phakathi emhlahlele amehlo. Washaywa olukhulu uvalo ngoba kwamcacela ukuthi nakanjani uMfaniseni umbonile ehla kuleya moto yomlungu. Kwaba yinhlanhla ukuvela kwetekisi ukuze akwazi ukubaleka nokulahla umkhondo. Wathi angasithela ekhoneni, wehla waqonda endlini. Wafike wazijika embhedeni wasikhihla isililo. Wabona kahle ukuthi selimshonele, sekuphelile ngaye. Selokhu awenza lo msebenzi wayeqala ngqa ukuzibona ezenyanya. Wafisa ukufa. Zehla izinyembezi zagobhoza okwamanzi omfula.
"Kanjani gogo, usukhohliwe yini ukuthi angikawuthengi?
"Uyazi baba uma kunje, ngiyaye ngikhumbule uyise omncane kaMveli ngoba yena ngabe uselapha ngemoto ezokuthatha."
"Ngisho nezithombe zabazali bami imbala yilokhu zilenga odongeni," usho bayazibukisisa noBasolile. "Sengathi bajabule uma besibona. Nakanjani gogo kufanele ngibuye ngiwuthenge kulo mlungu lo muzi."
Wabuya selibantu bahle edolobheni uNelile ngoba wathi angakwenza abekuthunyiwe, wedlulela kuBasolile ukuyomazisa izindaba ezimnandi zokuthi uMveli wabe ezofika ngempelasonto. Kwaba ukujabula okukhulu kuBasolile ngoba kwase kuyisikhathi eside bagcinana.
Yize uBasolile wayeyijabulele kabi le ndaba yokuya eGoli kodwa kwakuthi uma eyedwa afikelwe wuvalo oluncane. Ukhuluma yedwa.
Aqale manje akhululeke, ahleke uSindi ngoba nakhu icebo labo noMpho lokuxazulula le nkinga lisebenzile.
Awone lutho Nelile, into kukhona okungihluphayo emoyeni.
"Shut up! Sindi, ngicikekile nguwe. Bheka ingozi ocishe wasifaka kuyo," asho ngokukhulu ukufutheka uMveli maqede akhiye iminyango yemoto ngaphakathi, ayishaye aqonde ekhaya. Ekufikeni kwabo ekhaya uSindi waqonda ekamelweni wayolala. UMveli wasala ehlezi yedwa, edunyelwa yikhanda.
"Hhayi-ke usungehlule singalwanga, ngiyavuma Basolile, konke kimi makube njengokusho kwakho. Isifiso sakho sihlale siyisifiso sami. Intokozo yakho uma siphumelele ibe yinjabulo yekusasa lethu." Kwathi angawezwa lawo mazwi uBasolile wagxuma wagona isithandwa sakhe wasiqabula. NoMveli wehluleka ukuzibamba, basisho bobabili baze bazithulisa.
"Uqinisile s'thandwa, uma singabatshela kuyofana nokuthi sibabulele ngezandla zethu, okuyinto engeke isuke emoyeni wethu." Baqhubeka njalo bazixoxela bobabili beluka iqhinga abafanele balenze ukulwa nalesi sifo.
"Ntanga enkulumeni yakhe yokugcina uSindi wathi ngibosebenza, ngilwe ngize ngisehlule lesi sifo. Angiboni ukuthi angajabula ukungibona ngigoqe izandla ngimlilela."
"Nxese ngiyaxolisa ukukwethusa kangaka Basolile, wukuthi le ndaba yenu iyangimangaza ngoba naye uMveli usengiphendukele esiswini njengotshwala kula malanga."
"Hhayi bo! Ngixoxele kwenzekeni emini" Amdonse ngengalo amgone. Athule uSindi okomuntu ongazimisele ukuqhubeka nale ndaba. "Ngitshele s'thandwa sami, musa ukungishayisa uvalo." Athi angasho njalo asikitaze isithandwa sakhe uMveli ezincengela. Bagigitheke bobabili?
Wageqa amagula ngempilo yakhe uSindi, waxolisa nangawo wonke amanga ayevamise ukumtshela wona uMveli.
"Awu baba, kanti nawe usakwazi ukugijima," kusho uMveli ehlangabeza uyise, ehleka.
"S'thandwa, uyangizwa Yimi uMveli.?
"Bengicabanga ukuthi uzoke uphumule namuhla s'thandwa, kusobala ukuthi wena nogogo niyizithupha ziya ogwayini." Balale bobabili yinsini.
"Ubucabanga ukuthi singahamba nini mntakwethu" Akhombise okukhulu ukujabula uBasolile, ingani ukuya eGoli bekungelinye lamaphupho akhe eminyaka?
Singamphenduli uMveli isalukazi, sisukume siqonde ekamelweni laso. Sithi singasithela basale besihleba.
"Hawu, wahleka wedwa baba kwenzenjani" kubuza uMamkhize ebeka isicathulo phambi kwakhe?
"S'thandwa, ngicela ungisize ngokuklabela ikhabishi neshaladi sizokwenza isalad, mina ngizopheka irice nesitshulu."
"Kulungile dokotela ngizohlala ngilinde." Nembala wahlala walinda. Wathi ukufundafunda okwezincwajana okwakusetafuleni elaliphambi kwakhe, kwala wezwa kumhlala enhliziyweni. Wabuka izindonga zale ngosi ahlezi kuyo wafikelwa ngumcabango kaSindi. Wakhumbula indlela uvalo olwamshaya ngayo mhla eqala ukuzwa ukuthi unalesi sifo. Lo mcabango wamenza ukuthi agcine esevungazela yedwa.
"Akujiki ntanga sengihlabene mina kababa," usho uphefumulela phezulu wukujabula uMfaniseni. Ahlale phansi. "Mveli ntanga yethu, angisapholisi maseko, ngizothumela umalume uMbonambi ukuyongilobolela kwaLabase." Avele aqhume yinsini uMveli ezwa lelo. "Wena futhi, nguwe ongasho njalo Ingani mina wangibona ngiwuhlanya uma ngishiseka ngoSindi Ngiyethemba usuyabona manje ukuthi inxeba lendoda alihlekwa.?
"Wo! mntanomuntu, ungayikhulumi leyo. Ukuhamba komfowethu noMaZondo kwangishiya kolukhulu ubishi!" Asukume uLabase aqonde esangweni. Ingani naye wayesebalekela ukuthelwa yizinyembezi azibona emehlweni omkakhe.
"Ngena," kuphendula uNelile. Kungene okomfanyana, kubingelele, bavume.
"Kusasa masiye kudoctor."
Enyakatho nedolobha laseGoli eRandburg kwakunendawo eyayibizwa ngokuthi yiHIV/AIDS Salvage Centre. Kwakuyindawo eyayaziwa kakhulu ngokuqwashisa umphakathi ngesifo sengculazi. Kule ndawo kwakubuye kufundiswe bonke abanalesi sifo indlela yokuziphatha, nempilo okufanele bayiphile. Kanti futhi yayibuye ibe yikhaya kubo ngokubabonela ngokuya ethunjini kanye nemishanguzo yalesi sifo. Le ndawo yosizo oluyivelakancane, abantu base beyethe igama elithi kukwaS'jumbana ngoba ovela khona wawumbona ngosakazana wemphuphu yamabele kanye nezishumpana zemithi.
"S'thandwa sesinonyaka sishadile mina ngibona sekufanele sibe nengane," kusho uMveli.
"Siyeke Mpho lesi salukazi, isikhathi saso siyeza, ngizoyisolva indaba yaso. Sidelela kabi, senza sengathi lowaya muzi ngowaso."
Kulapha-ke lapho kuhlala khona uSindi nomgani wakhe uMpho ongowokudabuka kwelaseLesotho. USindi uxoxela uMpho iqhinga alenzile lokulahla umkhondo.
"Ungesabi s'thandwa, ngeke ingiphathe kabi. Ngixoxele kwenzekeni emini?
"Ngiyasola nami akayedwa nkosikazi, ngoba nakhu usenza izinto ezenziwa ngumuntu ongaphilile ekhanda. Le nto ayenzile yinyovademu, yisitshulu sikamesisi uqobo lwaso." Bathule babhekane wukumangala. Kuthi ngelikade, kwale kuhele kuMaMkhize ngomntanakhe.
"MaLabase nina bakaMdladla kaNonyanda, ngizilahla phansi phambi kwenu. Ngicela ningicelele kuMvelinqangi ongumdali wezulu nomhlaba, ongumninimandla wonke, amandla okusinqoba lesi sifo." Wathi angawuqeda lowo mkhuleko wakhe omfushane, wazizwa efikelwa yisibindi.
"Ntanga angifuni nokwazi ngaleya ngane. Ubaba ngisakhula wangidonsa ngendlebe, wathi ngingalingi ngivumele ivezandlebe ekhaya ngoba usiko lwakithi alukuvumi lokho."
"Sawubona mkhulu," kubingelela okomfanyana. Ethuke acishe awe esigqikini ahleli kuso.
"We Mveli!," asho asondele. "Ucabanga ukuthi kumnandi kimi ngale nto oyenza kuBasolile Konje nina madoda nicabanga ukuthi thina bantu besifazane asinayo imizwa Ngizombhekelwa ngubani mina uBasolile hhe Ngiphendule!?
"Kwenziwani lapha Ekabani le mali engaka" kubuza uNqoko ophethe ithimba lamaphoyisa?
"Cha, wukuthi sathi ukuhixizisana ngamagama emva kokuhlaselwa ekhaya yileziya zigelekeqe."
"Ngibonga ukukufica Sibiya," kuphendula uLabase. Bathi ukuncokola ngezabo kwazise kudala bagcinana. Selokhu bagcinana mhla uSibiya ezobethela kwaLabase emva kokutholwa kwempaka eyayizungeza isibaya, kusobala ukuthi yayibambekile ngoba yaze yabonwa ngumelusi ezokhipha izinkomo inhlazane. Kwathi bangaqeda ukuxoxa ezabo uLabase wangena odabeni eze ngalo.
"Yebo Basolile ngiyagula, leyo ingenye yezindaba ebengizokuxoxela yona."
"Ini! Yini le ositshela yona Mveli" uLabase ubuziswa ukwethuka nokushaqeka?
"Mnumzane Labase, ngibona ukuthi kufanele ukhulume naloya dokotela wakho oseGoli ngoba lolu cwaningo lwenziwa kwesinye sezibhedlela zakhona," kuchaza udokotela ephetha inkulumo yakhe.
"S'thandwa ngeke sife, sizokulwa sisinqobe lesi sifo, futhi nawe sengiyakuxolela ngakho konke okwenzekile.", usho ehlala embhedeni eceleni komkakhe. USindi owayelokhu ekhale njalo, wathi angezwa la magama wathula. Wavuka embhedeni wahlala ngezinqe, wabukisisa indoda yakhe okomuntu oqala ukuyibona. Kwamkhanyela ukuthi iqinisile ngoba lobuya buhlungu ayebubona emehlweni ayo babungasekho.
"Hhayi wena! Why?
Endleleni sebebuyela ekhaya waqala wachiphiza uSindi. Wayethi uma ebuka umyeni wakhe zehle, zigobhoze izinyembezi ngoba wayebona kahle ukuthi isenzo asenze kuye sokumlethela ukufa ngeke asixolele nanini.
Iyime emthumeni kuMveli, amathe abuyele kwasifuba.
"Bangishiye ngoba ngifake lamahhudlu asindayo, ukube bengifake izincabulela zami bebengeke bangibone nalapho ngishone khona." Balale bonke yinsini.
"Ngaba nenhlahla ngoba kwathi lishona ngabe sengiwutholile umsebenzi wasemakhishini, kuye lo mlungu engize ngagugela kuye," sithi singasho njalo simoyizele sodwa isalukazi.
"Ngizonibikela maShenge ukuthi kusasa ngisa lezi zinkomo zenu eGoli, ukuyolobolela umzukulu wenu uMveli. Ngizophelekezelwa ngumzala, uNdlangamandla. Ngiyacela-ke nina bakaNonyanda, bakaNqobokazi omnyama ukuthi nihambe nathi, nisilonde kulolu hambo, ninxuse namaNdlovu abe khona, MaShenge!" Ashaye izandla, aqoqe imali amemeze umkakhe, naye eze ngokushesha okukhulu.
Ikhehla elingumantshingelane wesikole elalimi buqamama nesango lababuka maqede lanikina ikhanda. "Lafa elihle kakhulu, kanti nezifundiswa ziyizishimane" lizibuza lodwa. Bathi bangaphuma emabaleni esikole nalowo wabamba indlela eya kubo?
"Mnumzane Labase uzokhumbula ukuthi igazi lakho ngize ngalithatha izihlandla zaze zaba mbili ngoba ngifuna isiqiniseko somphumela walo. Ngiye ngalisa kochwepheshe abaphethe umnyango wezempilo, nabo bafike bavumelana nombono wami. Konke lokhu bengikwenziswa ngoba kunesimanga engisibona kulo." Athi angasho njalo asukume udokotela amxhawule. Kuhlwe kuMveli ukuthi udokotela uqondeni.
Isenzo sikaMveli samthokozisa kakhulu uLabase kangangoba kwathi emva kwamaviki ambalwa wathumela umkhongi wakhe kwaMaseko ukuyomcelela ubuhlobo obuhle. Waya khona umkhongi eseqhuba ubhisi oshisha phansi. AbakwaMaseko bamemukela ngezandla ezimhlophe. Kwathi ingafezwa yonke imininingwane mayelana nokuganiselana kwanqunywa ilanga lomshado.
"Kade baba behambile, uma ngingaphosisi sebefikile manje edolobheni."
"Sengathi kunemoto engena esangweni laphaya ekhaya," kusho uNelile kubazali bakhe. Baphakamise amehlo bonke babheke ekhaya. "NguMveli!" asho elilahla phansi igeja uNelile, egijima eqonda ekhaya. Nakubazali bakhe kwaba yiso sona leso. Akekho owatshela omunye, asala phansi amakhuba, kwaba nguwashiywa beqonde ekhaya. Yafika muva kunabo bonke insizwa endala, ikhefuzela, ijuluke imanzi nte.
"Kukhulu angifihlela khona s'thandwa, ngisho ngoba naye ngesikhathi engitshela le ndaba ngimbonile ukuthi wethukile."
"Uthini na Mveli, uthi le ngane ibisikhalela ukuhamba noSindi iqala ngqa ukumbona" ubuza nje ucabanga sengathi uMveli usenga ezimithiyo?
"Shesha uze lapha, uyihlo uyakufuna." Eze egijima uNelile, ekhotha iminwe ngoba unina wabe embize esadla.
Kwasekungunyaka wesibili uSindi ephethwe yilesi sifo, simudla ehamba naso. Yize wayelwa naso ndlela zonke, kodwa umzimba wawulokhu uzaca imihla namalanga, nokukhwehlela okwakwenza afikelwe yiphika kunganqamuki. Lokhu kwaze kwabangela ukuthi alale esibhedlela. UMveli wayengapheli esibhedlela eza imihla namalanga ukuzombona.
<fn>Random.9780636072701T.WP.txt</fn>
Waphumela ngaphandle uPamela ukuze ashaywe ngumoya. Wazilula, wazamula, engalibele wukubhekisisa esangweni uma kukhona ongenayo. Nokho wayeqaphela ukuthi akabonakali ukuthi ungubani. Wabuyela emotweni esegijima njengoba kwase kukhala iselula yakhe. Wangena wayigxavula engasabhekanga ukuthi ngubani ofonayo.
Wayesazama ukubhekisisa ukuthi ngubani lona ongena engasangqongqozanga endlini yakhe.
"Mama, yiqiniso leli elibhalwe nguZonke kule ncwadi Ziphi izingane zami Uke wafika uZonke lapha ekhaya" umbuza nje usemhlahlele amehlo?
"Usabani ngoba mina ngisiza wena?
Zangena izintombi ezihlalweni ezingemumva, zibonakala nje ukuthi zithukile.
"Seng'khona, ngasho ngathi iyohlangana inkawu nesikhwebu," washo njalo wayelitheza phezulu kuZongile ngomlenze wetafula.
Umbono wakhe uNkomo wawukhulumela phansi sakuhlebeza njengoba noZimu waze wasondeza indlebe. Loyo mbono wawutusa kakhulu uZimu ezibonela nje naye ukuthi ukuhamba kwale ngane akuntando kayise wayo. Wawuseka ngokugcwele umbono uZimu ethasisela ngokuthi kwaba yiphutha kwasekuqaleni ukuthi umakoti wakwakhe aye kofunda eseceliwe. Pho kwakungekho okwakungenziwa ngoba kwakuncengwa ingane ukuthi igcine ivumile ukujutshwa nguyise. Empeleni yena wayebonga nakho nje ukuthi ihambe yabuya le ezintabeni zakoDlangezwa.
"Kade ngifonele uThula. Uthi wena awumtshelanga lutho ngokulandwa kwami," ubuza nje umincile ulinde noma yini.
"Yebo bab-, yimina uZongile. Ngicela ukukubona ngokushesha kuyaphuthuma."
"Udadewethu wakhe le eKranskop," washo waze walahla ingalo ekhomba lapho naye engazi khona nokuthi kungakuphi.
"Hhayi unemigilingwane nalo Nyoka wakhona," washaya izandla umama wabantu waqhubeka nomsebenzi, esejatshuliswa nangukuthi umsebenzi awusazukumphelela ngendlela abecabanga ngayo.
"Eyi mntanami, kusinda kwehlela," washo ngelinosizi iphimbo uMaNgwenya. Waqhubeka nokuchazela umntanakhe uZongile ukuthi uyise akezwa mshini ngokukhipha imali yokugwazela umsebenzi eMgungundlovu.
Wayilanda yonke inkulumo uGiyani elokhu ememeza esekhohlwe nawukuthi kumele umama uNtulo angayizwa ingxoxo. Wathasisela nangokuchaza ayengakubuziwe, etshela uZonke ukuthi yilokhu ahamba ayikho intombi eyake yafika noNyoka.
"Uyabona-ke nje uThula mukhiphe ngoba ungumuntu ozithulelayo njengegama lakhe futhi ongajwayelene namuntu ngaphandle kwami. Nguye uPhumla lona, kusobala ukuthi watshela uPamela ukuthi wena walandwa yisithuthuthu yena wasala. Lokhu okunguPamela kwavele kwayifunda ivaliwe. Into engcono kumele nihlangane edolobheni ninoThula. Awunazo izimpahla eziningi angithi?
Wafaka imoto egalaji wadlulela endlini, wadlula waya ekameleni wazivalela khona. Wazizwa emkhumbule kakhulu umkakhe. Wathatha i-album enezithombe zabo zomshado. Wayivula elokhu eyibukisisa ngesikhulu isineke. Wake wama ekhasini lapho wayanga khona umkakhe. Wayekhumbula kahle ukuthi yingesikhathi umfundisi ebanika igunya lokuqabulana phambi kwezihlwele. Waphenya waze wavula lapho babefunzana khona ikhekhe lomshado.
"Phela ngingaba yinhlekisa le ngasekhaya nakubazali bami uma bengangibona sengibuya ngingasaqashwanga kulo msebenzi ebengiwuthwele ngeqoma. Manje-ke angazi-ke ukuthi yinto yanini indaba yendawo ngoba laphaya kwaDube banginike usuku lwanamuhla nakusa kuphela ukuqoqa ngihambe khona. Bathe nje elakusasa lingangishoneli emagcekeni akhona," waze wahlahla amehlo uZongile kucaca nje ukuthi uma lingamshonela elakusasa kuzombhedela.
"Akangitshelanga lutho uNyoka ngendaba yakho."
"Okay ladies, good luck and good night. Ningalenzi iphutha kusasa, nihambe kahle," walayitha ugwayi omusha engasayingeni eyesinqamu.
UPamela wayesezame wahluleka ukuphaphamisa uZongile ayesemchele nangamanzi ebusweni kodwa enganyakazi kwakunyakaza. Kwahlaluka kuyena engengane ukuthi uZongile useyolusa amadada. Esekubonile wakukholwa lokho, uPamela wathuka waze waphaphatheka ngoba okwase kwenzekile kwakungenhloso yakhe. Wayaluza nendlu yonke esesaba nokuphuma ebona ukuthi hleze bakhona abazwile ngesikhathi kuliwa, azothi uma evula babone lomhlola owase wehlile. Nokho wazitshela ukuthi cishe kabezwanga ngenxa yomsakazo naye awufice uklabalasa.
"Indaba yenu," wanikina ikhanda uPamela. "Ngiyanidinga nobabili; kunodaba okumele siluxoxe.'' Washo uPamela wababuka bobabili emehlweni kuhle kwephoyisa lihlola izigebengu ukuthi yiqiniso lodwa yini ezilikhulumayo.
"Ngiyasaba baba ukulala lapha ekhaya ngingesihlobo futhi singathandani nawe. Nalokhu okwenzeka nje yingoba ngangihluphekile, namanje unembeza usangidla ngaleso senzo sami. Nginovalo nje ukuthi uma kungavela ukuthi angisagcwele, ngiyothini kubazali bami," wadabukisa uZongile esecwebe nezinyembezi.
"NguNyoka, sawubona" wayekhuluma sakuhlebeza. "Yebo Zola, yimina. Ngisedolobheni ngicela ukukubona ngaphambi kokubonana noThula," wayeshaya ngezimfuphi ukuze kongeke imali.
"Uze ungalinge nje mama usho ukuthi ifike nami le ntombazane, ngiyakucela impela," wakhipha imali eyiphepha uNyoka wayifumbathisa umama owayamukela wabonga wayishutheka emabeleni.
Wathula nya uZongile wangaba nampendulo, sekumcacela ukuthi kwaloyo msebenzi athenjiswe wona kungenzeka angabe esawuthola. Ukuthula okwase kukhona kwaphazanyiswa yiselula kaNyoka eyasho ngomnandi umlozi lona. Wayidumela, wayiphendula engasabhekanga nokuthi kuvele inombolo kabani.
Ngesikhathi abangani bekhuluma ngokufonela umzala kaPhumla, uPamela Mvubu, kwaphazamisa ukukhala kweselula kaPhumla. Wayithi nhla kanye inombolo yofonayo washo sakuhlebeza wathi 'nguyena'.
"Uyazi impela indaba yakho" wangena endlini uNyoka. Wakhuphukela ekhishini wafica umama uNtulo esephaka ukudla kwakusihlwa.
"Kukangaki nje ucela uxolo, ngikuxolele njengomyeni wami, uphinde futhi wenze okufanayo Kukungaki nje Zola Awusho ngani uma ungasangifuni, ngikushiye ngokuthula emzini wakho Ungizwiselani ubuhlungu obungaka Zola Ngenzeni ngempela kuwena" wabihlika wakhala?
"Mina baba ngifisa okungathi ungabuya ukuze ngingaze ngiboshelwe ubala," uMaNgwenya wayekhala esakhe, ezizwa eshaywa nguvalo uma ecabanga ngolaka lwephoyisa.
"Phela besengithi uyangilaxaza. Phela umuntu kuthiwa ngumalal' ephenduka," esho ngezwi eligcwele intokozo engaphelele.
"Into engcono ngukuthi wena ugibele kusasa lokhu okusayo uze lapha eMaritzburg. Mhlawumbe kwayena u-Director uzoyizwa kangcono indaba yakho esekubona ngamehlo uphambi kwakhe. Uyakubona lokho Zo?
"Ngiyazazi izithembiso Zonke. Awusho kahle mkami, ngubani lona okutshela zonke lezi zindaba ezisixabanisayo Ngubani ngempela lona omvumelayo ukuthi angene agamanxe emshadweni wethu" wayezama ukuziba eyezifungo nezithembiso ayazi kahle ukuthi usakuphula wakuphoqoza?
Ngicela umfonele bandla Thula, mina sengishaywa yimali," yasho yakhononda imfonomfono isifuna ukudizelwa ngesiwohlo sohlweza. Wabakaza uZongile. "Njengamanje usemhlanganweni," esho ngokushesha uThula.
Yathi cosololo inhliziyo kumama uNtulo esebona uZonke ebuya kungazange kuzwakale ubumayemaye. Engqondweni kwamkhanyela ukuthi ubeqinisile uZongile uma ethi abathandani noNyoka. Wazibuza wangathola mpendulo ngokuyikho okulethe lo mntwana kwaNyoka. Wayesebuyekeza amazwi kaNyoka ngayizolo ethula lengane kuye njengesisebenzi senkampani yakhe, gwiqiqi waguquka esemcela ukuthi uZongile kuthiwe yingane kadadewabo. Wayesakukhumbula kahle ukushaywa kukaPamela naye okwathiwa uyisisebenzi kanti kudlalwa umlabalaba.
"Usuzama ukungiphika yini Nyoka?
"Shut up! Uma uqhubeka nokungenza isilima ngizokwenza isilo sengubo manje, hhayi kusasa. Uma uthi awuqomene noNyoka pho naniyokwenzani naye e-Ascott Bush Lodge" Nya impendulo kuZongile, kwacweba izinyembezi nje kuphela?
Bathe besabukana emehlweni kanjalo, saxaxama isithuthuthu, unyawo olulodwa lukaThula seluhuhuluza phansi, olunye seluphezulu.
"Uyabona kodwa ukuthi sizogcina ngokuphelelwa ngumsebenzi UNyoka ndini lo uzogcina eseswele nemali yokusiholela njengoba engasasebenzi nje. Uyayibona le ndaba?
Lokho nje kukodwa kwamenza wajabula uZonke nakhu phela wayethenjiswa nguMqondisi uqobo. Wawagcwalisa amafomu esicelo somsebenzi i-Z83, wawanika yena uNyoka. Emva kwamasonto amabili wamtshela uNyoka ukuthi uhlungelwe kwinhlolokhono. Wamazisa ngokuthi kumele 'ahleke' ukuze izinto zakhe zisheshe zimlungele. Enokudideka uZonke ukuthi ukhuluma ngani uNyoka, wahluba udlubu ekhasini emtshela ngezinkulungwane zamarandi okumele agwaze ngazo. Yashona phansi inhliziyo kaZonke ngenxa yokwazi ukuthi angeke nhlobo abe nayo leyo mali engaka. Wakhumbula umngani wakhe uSolwazi u-Eagle ukuthi nguyena obengamboleka. Naye kwase kunesikhathi ecela uZonke ukuba amvakashele phesheya kwezilwandle.
"Ngiphathwa kabi ngukuthi ngubani lo nogada wakho okutshela izindaba ezixova umuzi wethu" wabuza uNyoka waze wajamela umkakhe ngamehlo anolakana olungathi shu?
Wathi angangena lapho kwamukelwa khona izivakashi, wacisha iso wadlula. Wakhuphuka ngekheshi laye lamuthi qithi esitezi sesine. Wayengafuni ukwehla ngqo lapho aya khona enovalo lokuthi mhlawumbe lizothi lifika ikheshi kanti nangu uZongile naye ulinde lona, eseqede nakugeza lokho. Wanyuka ngokushesha ezitebhisini esekhumbula nosuku mhla ehla kuzona endiza ngejubane ebalekiswa amanxeba. Kwaba ngukufika nje esitezi sesihlanu, wathi lungu ephasiji, wangabona lutho olusolisayo, waqonda ngqo esicabheni esibhalwe unombolo- 03.
"Uma echaza uthi wena wamqambela amanga kuNyoka. Uthi wathi yena wayezokuhlasela ekhaya, ephethe isibhamu esikhulu nesincane, wathi nje uma wena ungahambi ekhaya, kuzophuma isidumbu. Kodwa wena Zo wawusuyikhulumelani into engekho" wamgqolozela?
Umdudla onguZonke owawusushiye nezicathulo, usuthacazela ngezinyawo, washayisana ngesifuba nomama owayedondolozela ethushuka ekhoneni. Balahleka phansi bobabili, uZonke wawela phezu kwetafula lezithelo, zachitheka zagcwala isitaladi, wawela kobhanana bapitshika patsha.
Waphuma ekameleni esephethe i-DVD yomshado wabo. Wayesedelile wukubukana nezithombe ezingakhulumi, esefuna ukubuka izithombe ezinyakazayo. Waqhamukela kuthelevishini wathola itshe lome inhlama zingekho izingane zakhe eziyithanda kabi ithelevishini. Engabe kwenzenjani namuhla onkabimalanga bengekho phambi kwethelevishini Ngesikhathi esezokwehla ezitebhisini, kwaqhamuka umama uNtulo ephethe ipheshana. Wama khimilili uNyoka, amehlo ethe ne kokuphethwe ngumama uNtulo?
"Kahle Zola ngalezo, siyobuye sizixoxe uma sekufike isikhathi sazo. Okwamanje asilwe nale nkinga yokuthi ngizophuma ngishone kuphi kusasa uma sengihamba kwaDube." Wamgqolozela ngamehlo athambile, ingasekho yonke leya nkani yokubhoka uma uNyoka ekhuluma ezothando.
"Kubalulekile ngoba ukube ayikutsheli leyo mpimpi yakho kungabe asixabani kanjena lapha ekhaya. Ngitshele ukuthi ngubani lona ofuna ukusihlukanisa." Wazenza odinwayo.
Babakaza abahlali bonke bebukana emehlweni.
"Ngizimisele Zonke wami. Ngicela ungikholwe Mpongo yami," wayeseze watshekisa nekhanda.
UZongile wayesekuqaphelile ukuthi iningi labaqwayizi kwakuyizitshudeni zasenyuvesi. Lokho wayekubona ngokuthi zaziveza amakhadi azo kuThula ukuze azinike isaphulelo. Izindawo okwakulalwa kuzona zazingamagumbi ayisithupha. Njengoba amakamelo okulala ayemabili nje, elinye lalilala uZongile, elinye selidatshulwe kahle ngomasonathi laba ngamagunjana amane. Indlu yokuphumula neyayinkulu nayo yayihlukaniswe amagumbi amane, amathathu amancanyana kanye nelikhudlwana okwakuyihhovisi likaThula, abuye alale kulo kanti kwakulindelwa nakulo uma kusagcwele emagumbini.
UZonke wayesevele ezazi izinto eziningi ngempilo yomqashi wakhe. Wayengumapheka ethulula, isoka lamanyala. WayenguMqondisi-jikelele emnyangweni kahulumeni. Lokho wayekuthole emaphephandabeni ayeke aphume kuwona ekhuluma ngomsebenzi wakhe. Nakho nje ukufika kwezikhulu ezahlukene kuhlanganisa noNgqongqoshe woMnyango kwenza konke kube sobala ukuthi usebenzela isikhulu sikahulumeni. Yikho lokho okwenza ukuthi ngelinye ilanga amqonde ngqo ngokuthi amzame ngomsebenzi ofanelwe yimfundo yakhe. Wayesanda kubona ephepheni kuphume inqwaba yezikhala zomsebenzi eMnyangweni wakhe, ebone kahle ukuthi uma ezithela ngabandayo uzodla udaka.
Lase liphelile ishumi leminyaka enguMqondidi-jikelele eMnyangweni kahulumeni. UNgqongqoshe woMnyango loyo kwakungumngani wakhe omkhulu njengoba babefunda ndawonye ngeminyaka yama-80 esikoleni i-Georgetown High eYideni. Ngaleyo minyaka yibo ababeba ngongqaphambili ekuhleleni nasekugqugquzeleni iziteleka zesikole. Wathi eboshwa umngani wakhe e-Robben Island, ngamacala okuvukela umbuso, yena wayeqhubeka nemfundo yakhe ephakeme esifundazweni saseFree State.
"Ngomunye umuntu lona," wanikina ikhanda uZongile. Wacabanga wazika ngokuthi lo muntu othula kanjena engabe umeshele nhloboni uPhumla oyiqhalaqhala kanjena.
Waphuma umama u-Eagle endlini, wandizela phesheya kwezilwandlwe nezingane zakhe. Yangena impohlo enguNyoka esithabathabeni somuzi kanokusho. Kwaya njengamagama enkehli, waqhubeka nokusebenza uZonke kwaze kwaba uphothula izifundo zakhe enyuvesi.
"Uyabona ukuthi ungilimaze kanjani wena doti Kuthi angikuphinde, khona uzophaphama," wayesho esondela kancane ngakuyena kungathi usola okuthile. "Vuka, musa ukuzifisa ngoba ngizokubulala ngempela mina uma uzenzisa," wayezama ukumthusa ukuze avuke?
"Nguwena umuntu O," washo ngomoya ophansi.
Wathatha ngomoya ophansi wathi: Uyabona Zongile ngicela ungisize ungangibhidlizeli umuzi wami. Umkami unolaka olubi kabi, uma nje engezwa ukuthi kanti sithandana ngempela, bungachitheka bugayiwe. Angisayiphathi-ke eyokuthi usuze wakhulelwa, engakudla luhlaza. Ngakho le nto yakho ngicela sivele siyiqede, iphelele la kuthina sobabili, ingadluleli nje komunye umuntu. Siyezwana Zongile?
Wawahlahla kakhulu uNyoka amehlo, wabuza ngokushesha wathi: Wenzenjani, usibhalile isitatimende?
Ngaphakathi bafica insizwa eyayisiqinile ihleli kusofa. Yayibukeka iseminyakeni angamashumi amane nengxenye. Kwakuwuswahla lwensizwa eyilambalidlile, igqoke amaphijama endwangu kasilika. Lo mlisa wayehleli kusofa efuquza ugwayi omude, ozacile. Sezingenile izintombi wawucisha, wayalela uThula ukuba avule amawindi. Wenze njalo uThula wabe esephuma ngaphandle kokuvalelisa.
Wabamba umlomo uPhumla egcizelela ukuthi ubengaboni nhlobo ukuthi nguThula lona. UPhumla waqhweba uZongile owathi efika wabe esewugqokile umakalabha wakhe uThula. Wamangala noZongile uma esetshelwa ukuthi nguThula lona abebemlindele ukuthi uzoqhamuka ngemoto. Wayikhiphake uPhumla inyavunyavu yemali esikhwameni sakhe leso esincane. Wayigagula ukuthi iyizinkulungwane ezingaki. Uthe esethi uyayibala wamhebeza uThula emtshela ukuthi makayilethe injalo uzoyibala phambili.
Wayeshaywa nguvalo nje umama uNtulo, wayemazi kahle uZonke ukuthi alufakwa lubuya nodaka kuyena. Wayenesibhaxu esibi ezintombini zikaNyoka ayezifica kwakhe. Wayeziqoba ngesiqwayi esiyigqigqi kuze kulamule yena esebona ukuthi kuyoze kuphume isidumbu uma ewuhlaba inhlali. Okwakudida ngukuthi ngubani lona owayemluma indlebe ngokuthi kukhona intombi ekhona ngalelo langa. Kwakuba ngukufika kwentombi nje, afike ngisho naphakathi kwamabili uZonke. Kuthi ekuseni noma ngaso kwesikabhadakazi kusuke lokho kube wubumayemaye sekuqhuma isiqwayi.
Wayesezichazile uZonke ukuthi usebenzela Olundi, wazisho noZongile ukuthi yena ubefunda eNyuvesi yasOngoye futhi engumuntu ohambela umkhosi woMhlanga. Kwacaca kuZonke ukuthi wayembona emkhosini naye awuhambela minyaka yonke eyobuka ubuhle bendalo ezintombini zesizwe. Wavalelisa uZonke ebika indlela anayo. Wathembisa ukuthi kungenzeka uZongile amdinge ezinhlelweni zomnyango. Wamazisa ukuthi useyoxhumana nomama uNtulo abaxhumanise.
Washoshela uPamela kuZongile owayesehlehle waze wavinjwa ngamakhabethe. Wahlala wawodwa vo umvimbo wemvubu kuZongile, eyavundla emabeleni yaye yakopela ehlombe. Wadonsa indishi eyayinamanzi ayenamazambane ayesecwecwiwe eyimisweswe, wayijikijela kuPamela. Uthe esasula amanzi ayesavuza ebusweni uPamela, esusa namazambane ayegaxele esiphikeni sejazi, wayeseliphethe ngesandla ibhodwe lelayisi uZongile. Wathi gaga uPamela esikaza ukusondela, waliphonsa uZongile. UPamela wasindiswa ngukuthi amanzi ayesebhodweni ayengakabili kodwa eseshisa bhe.
Sesishayile sadlula isikhathi asitshelwe nguThula okuvame ukubuya ngaso uZongile. Kungenzeka yini ukuthi konje uThula ubedlala ngami phezu kokumkhokhela imali engaka yokukhipha lo layini Yathi ingamxaka imibuzo ayezibuza yona uPamela, wahosha iselula yakhe wafona, sekuthe xhifi enhliziyweni?
"Ngizoke ngibheke ukhiye ukuthi ngisenawo yini," washo wawuphuthaza emakhukhwini ezingubo azigqokile.
"Nx! Uyazi wena ukhohlakele kabi. Ulala emzini wami izolo, ngixoxa nawe nje ekuseni ungibuka ubuwula. Ubolibongisisa idlozi lakho ngoba ukube bese ngazi ngawe bengizokuqoba ngesiqwayi ngiqede lubuqili onabo. Njengoba uqomene noNyoka uyamazi ukuthi ushadile?
"Eyi ngiyezwa," esho ngephimbo elikhathazekile uNyoka. "Wena kukhona yini kanti owakutshela uPhumla ngemfihlo yethu?
"Ngizohlala Olundi, endlini kahulumeni, ngiyoze ngize lapha uma usushintshile. Ngicela ungisize bandla ungangifoneli futhi ungavakashi. Ngicela isicelo sami usihloniphe," waphuma uZonke washiya uNyoka ebambelele esiphongweni okomuntu osekele ikhanda alizwa lizimuka selibukeka limsinda.
"Yini ubefunani" usehlahle amehlo?
"Imali, imali yani Ungubani wena ongifuna imali Ungazela kuphi" embuza ngokunyipha?
Wamoyizela kancane uZongile. "Ngiya ekhaya, eKranskop."
UPhumla wabheka umngani wakhe ngokumxwaya, ezwa indaba yokuthandana kukaZongile noNyoka ivuthwa. Washalaza uZongile amehlo akhe wawahloma phansi, esesaba ukubabheka bobabili ayenabo endlini.
"Mina angiyazi le ndaba yenu nomzala," anikine ikhanda njengomuntu ozama ukukhumbula okuthile. "Ubekufuna ngabomvu amehlo lawa, futhi nje ukube ukutholile bekuzokwenzeka amanyala," elokhu elinikine njalo ikhanda uPhumla.
"Awuhlukane nami phansi, mina ngifuna ukuya ekhaya!" washo ngesankahlu uZongile, isandla leso esesintshinge le kude.
"Bazosiphazamisa laba, kungcono siyoziphumulela evulandi," wasukuma uNyoka waphenya ikhethenisi elikhulukazi, kwavela isicabha samagilasi, wasivula baphumela evulandi, ebonakala kodwa nokho uZongile ukuthi akakaswabuluki kahle hle.
"Awu! Wena futhi usufuna ukubona mina Sekwenzenjani" esho ngendelelo?
Wazisola ngokumletha endaweni enje ekubeni ekhona amahhotela aphambili, asezingeni lo-five star. Pho ukungazi kufana nokungaboni, naye wayengazi. Wazibona ephaphalazile ngokugibelisa intombi esezingeni eliphakeme kanjena esithuthuthwini. Wazizwa enothando olujulile ngoZongile nakuba wayengenanhloso yokuthandana naye. Wambona engcono kakhulu kunomkakhe abatholana naye evele engasagcwele. Yamxina yangamdedela imicabango eyayikladuluka naye kuzo zonke izinkalo zengqondo. Leyo micabango yaphazanyiswa ngukuchiphiza kukaZongile, owayesezizwa engcolile futhi enecala elikhulu kubazali, emadlozini kanye nakuMvelinqangi ngosekwenzekile.
"Ukwenza isilima ngokukumema. Mina angiyiboni nento ongayiyela kwaZimu ngoba nansi inyama ofike nayo izolo," wakhomba usinyaka netwani okwakuyingqumbi phezu kwepuleti likathayela. "Utshwala nampu, intundabebhekene, buyaphihlika yingwebu, ngikugayele, manje ngempela yini nje ongathi uyoyifuna kwaZimu kusasa?
Wagaklaza isicabha waphuma uNyoka owayesetatazela kuhle kwexhegu liganiwe.
Wayizeka yonke indaba yakhe uZongile eyamvimbela ukungezi kwinhlolokhono. Wathi angaqeda nje noPhumla wayemzekela ngodaba lukaPamela. Waphika walala ngomhlane kuzo zonke izinsolo ayezibuzwa ngumngani wakhe. Wahlanza okwangayizolo ngokuthi ngayizolo ubehamba noNyoka. Wayeseyifunde ivaliwe uZongile ukuthi uma eke wavuma, angaphelelwa nayindawo yokuhlala kwaDube.
"Ngiyaxolisa Zonke, ngiyazazi ukuthi ngonile ngicela uxolo," uxolisa nje ngoba ugwema ukuthi kubuyelwe kweyezithembiso nezifungo.
Kwakunesiminyaminya sesinyokotho emgwaqeni omkhulu uSelby Msimang ophuma edolobheni uMgungundlovu. KwakunguLwesihlanu sekuyizo izikhathi zantambama, zokuphuma kwezisebenzi ezinhlobonhlobo. Zonke izimoto ezazishaye ujenga zazinwabuluka okonwabu. Kwakukhona wena tekisi, bhasi, loli, veni, sithuthuthu nezimoto ezincane ezinhlobonhlobo, zihluke ngobuhle bazo. Kulezo zimoto ezazilapho kwakukhona nohuntshu olumnyama suce, lunezinhlamvu ezithi SNAKE 2-ZN. Amehlo amaningi ayenamathele kulona njengoba lalihamba abantu ababili, bebukeka besebancane, imoto ibukeka ingaphezu kwabo ngezinga.
UPhumla owayesembonile ukuthi uZonke uyayithanda into eshayiwe, wakhetha ukuthula ebona nje ukuthi kukhona okungagcina kumthusile. Wayesachiphiza kanjalo uZongile ngezikhathi uZonke eqhuba inkulumo yakhe eyayidle ngokunqamulela.
Wayelokhu enqekuzisa ikhanda uNkomo owayezithanda izinkomo njengesibongo sakhe. UZimu owayeseneme wayesethumele izingane ukuyothenga isimehlana sikagologo omhlophe nobhiya abambalwa, esebusisa umlingani wakhe owayesemnanjana.
"Bengibona ukuthi uke uthi qu ngasekhaya kini ukuze uzwe nangecala owahamba ulivulile. Lokho kuzokhulula nabazali bakho, engicabanga ukuthi abusehli ubuthongo kubona njengoba bengakwazi ukuthi ukuphi, uphila mpiloni," ukhuluma nje ubambelele ngezandla ezihlathini, iphimbo liyandonda.
"Uzolala kulo mjondolo-ke ngoba phela ugcine unqabile ukuyolala nami. Angithandi-ke ukhulume izinto eziningi kulo mama ozolala naye lapha. Uma elokhu ekubuza izinto eziningi umkhombe kimina. Okunye-ke uma kukhona omunye nje okubuzayo ukuthi wazi bani lapha ekhaya, umtshele ukuthi uhlobene nomama uNtulo, ungu-anti wakho. Ngithemba ukuthi siyezwana-ke lapho" Wavuma uZongile?
Lokho kwaba ngukudlula kukaZongile emhlabeni ngendlela enyantisa igazi. Izifiso ezinhle ayezifikele eMaritzburg zase zishabalele okobumnyama bubona inhlamvu yelanga. Ikusasa lakhe eliqhakazile labuna okwembali ibhujiswe yisikhonyane.
Wathi eluvala uZongile wayeluthumela kuThula. Wamthola kodwa waxolisa ngokuthi akatholakali kuze kube ngemumva kwedina. Wadinwa uZongile kodwa bavumelana ngokuthi bazobonana kuphi. Wafunda kwezakhe uZongile ukuthi akatholakali ngoba kwenzenjani. Kwathi xhifi enhliziyweni uma ecabanga ukuthi kusamele alinde elinye ihora. Akusenani kodwa ngoba sengiyazi ukuthi ngizogcina ngokulandwa. Waphuma lapho wabuyela khona epaki, kungekho nokuzulazula nansi imifuqulu imjamele.
"Niyangibhedela angiyi lapho mina!" washo ngenkulu indelelo uZongile enyipha enyonkoloza izithunywa ezase zimkakile.
"Sawubona ndodakazi yami," uZimu ebhekise kuZongile okwase kumhlulile ukushalaza.
Wasivula kancane ucezu isicabha esaba ukuthi uma esithi gengelezi kungabona abaningi umonakalo namanyala ayesenzeke ngaphakathi endlini.
"Yini, kuthiwa sengenzeni-ke manje mkami Sebengiqambele amanga bathini?
"Hamba Zo, uzokushiya lo muntu. Ngizokubona usubuya."
UPamela wayezibinya, ezibhonqa kubonakala nje ukuthi usezinhlungwini ezesabekayo. UZongile wayemi eduze kweketela lamanzi ayesebila ephuma nomphusho. Kwakungekho nokulicisha njengoba wayebheke uPamela ngamehlo okhozi, engamthembi neze neze, esola ukuthi angamzuma amenze kabi.
"Mina bengazi ukuthi wena ungumzala wami, igazi lami, kodwa bengingazi ukuthi awungifuni kanjena. Ngakuzama ngomsebenzi ubhuquza. Ngancengwa nguwe wathi mangizamele nomngani wakho, ngavuma ngoba ngenziwa wukukukhonza njengomzala wami, ngijabulisa nomalume. Namuhla wena nalo mngani wakho senihlangene ngami, mina angiselutho kuwena sengiyisilima nje."
"Ngiyacela bandla baba, okwanamhlanje kuphela. Ngiyacela bandla," zacweba izinyembezi nephimbo selithanda ukugedezela kuZongile.
"Ayikho into oyixolisayo Zola, kuphela nje usaqhubeka nokungenza isilima. Ngikwazi kahle mina sengihlale nawe iminyaka. Uma uzimisele ngokushintsha angeke ushintshe manje noma kusasa. Yingakho-ke nje ngifuna ukushaywa ngumoya ukuze nawe uthole ithuba elanele lokuzincenga ukuze ushintshe, uma usazimisele ngami."
Akufani noZongile lokho mzala.
"Uzosinda, nasemsebenzini sebekukhumbule kabi," uNyoka ukhuluma nje yilokhu ebuka ubuhle benxanxathela yezitolo zase-Scottsville Plaza.
UThula wazithatha izintombi waye wazithi qithi eMbali. Ngesikhathi zingena endlini kwakusele amanenjana ligamanxe ihora leshumi nomuvo kusihlwa. Zathi zingaqeda ukudla, zaya kolala kwazise ukuthi zazingakalitholi ithuba lokukhuluma ezazo zobusha. Zaqala ngokujabulelana ngokuthi sezizosebenza emva kwesikhathi eside zibhuquza. Zavumelana ngokuthi kusasa zizophelezelana uma uZongile eseyobonana noNyoka. Nguyena uZongile owacela ukuphelezelwa ngumngani wakhe, ekhala ngokuthi idolobha leli akakalejwayeli kahle.
Loyo kwakunguThula, eduze kwakhe kuhleli uPhumla owayehleli ngokunethezeka ezihlalweni zesikhumba zaloluhuntshu. Wayeyibambe ngesinono umfokaNyathi, ngesikhathi imoto eyayimlandela imushayela amalambu imumisa. Kwakusenesikhathi eyicingisisa nokho wagcina ebonile ukuthi akayazi. Amawindi ayo ayedimile yiwona lawa ayenza kube nzima kakhulu nokubona umshayeli wayo. Imoto yathi isizofika e-Hullet Aluminium, wayichezulela egalaji uThula wathi qala esibukweni wayibona nayo imoto leyo imlandela. Wakhipha imali ngewindi uThula esho nokuthi ufuna uphethiloli wamalini. Egalaji yama nse imoto eceleni kwakhe, kwehla intokazi. Yaqonda ngqo emotweni yakhe.
UZimu naye wayecelile emsebenzini ekhona kwakhe, ememe bonke abangani bakhe ukuba bazombungaza. Wayengalikhethanga iphela emasini, wayememe ngisho noNkomo imbala ukuba naye azozibonela ubuhle bomcimbi wendodana yakhe.
"Nikhuluma ngami la endlini, hhi" Kwathi nya yangaphuma impendulo. "Wena Zongile angizophathwa nguwena kulo muzi kababa. Ngisho ungafunda ube namajazi angagcwala iwadilophu kodwa kukwami lapha, kukhala esami isicathulo. Ngakho ngithi akukho mali yokudizela umsebezi engizoyikhipha la. Wena uganile manje kwaZimu, ngakho kumele uzinze kule ndawo ukhohlwe yindaba yokuyosebenza. Uzwa kahle?
"Usenayo inkani" embona enyakaza. Ngenxa yovalo wahlehla wamela kude uPamela esaba ukuthi uma nje engavuka uZongile uzomenza kabi njengoba wayesemzwise izinhlungu zokumncisha umoya?
"Zo, ukhuluma nami nje ukhulelwe" esho emthinta isisu esasingakabonakali, saziwa ngumniniso kuphela ukuthi sikhona futhi kukhona okungaphakathi kuso?
Nebala kwakunguye ngempela uZongile ehambisana nentokazi yeNdiya ilengise oplastiki. Yangena kwelinye lamagumbi yaze yakhiya. UPamela owayefulathele ngalapho kukhulunywa ngakhona, waba nokujabula okuncane esezwa ukuthi kuyavaleliswana. Wasizwa isicabha sekamelo likaZongile sivuleka sivaleka. Wasuka inhlamvu ebheke kusona ephuthuma ukuthi uZongile angaze akhiye.
Babevulele ngaphansi kwekhala, bexoxa indaba kaZonke owake wabaqhubisa okweziboshwa eyobavulisa icala emaphoyiseni. Babehleka baze badudulane ngesikhathi bekhumbuzana ukuthi bakhipha amajubane anjani ngesikhathi sebemhlamuka, bembalekela. Babesahleka sebekhala nezinyembezi zenjabulo bekhuluma ngendlela uZonke awela ngayo phezu kwetafula lomdayisi elalinyinyitheka yizithelo namaveji, wangena uPamela ekhishini engasadle nkobe zamuntu.
Amehlo kaZongile ahlangana nawaThula owayebakaza, egwajaza, entshalantshala. UZongile owayesebovu ikhanda, wazibona engodayiswe nguThula owayengamvikela ukuba wayezimisele. Zashisa amehlo izinyembezi wathi uyazibamba wahluleka, zaphuma zishisa ziyimichilo emibili emehlweni. Wazihudula waze wangena ekameleni lakhe, waziphonsa phezu kombhede wakhala, wakhala njengentandane.
"Ngiyesaba mina Zola ukwenza leyo nto, kungcono sisale sesiyeka," washo ngelincengayo bandla uZongile esezizwa emesaba uNyoka owayekhuluma izinto ezisabisayo.
Wapaquza uZongile engasenawo nhlobo amandla okuziphephisa, uPamela emncisha umoya emkhama ngedolo. Kwalandela ukuthi ashobinge, waphunyuka wazishiya, kwanuka phuhlu endlini. Waklikliza bandla, esekweqe nehlo ezama ukukhuluma kungakhulumeki njengoba wayencishwe umoya.
"Nx! Unesikhathi sokudlala wena," wasukuma waya ewindini. "Ungangenzi ingane mina njengawe, kudala ngaba khona lapha emhlabeni. Mina angikaze ngikhulume nawe ngokuthi ngifuna ingane. Wawungahleli ngani umndeni Okokuqala lokho," wabala ngocikicane. "Okwesibili wena wathwalwa yisoka lakho emakhaya lakugoyisa isonto lonke. Manje usufuna ukungigqokisa ijazi lalo" waphakamisa umunwe wendandatho. "Okwesithathu ubuthuleleni sonke lesi sikhathi ungasho Ukube angishongo ukuthi vakasha kini, ubuyongitshela nini" wabala ngomudekazi ukutshengisa ukuthi umbuzo ungowesithathu?
Laliyithela imvula ngaleyo mini. Imigwaqo yayimanzi te, kugcwele amathantala amanzi, izimoto zinyonyoba zishaya ngolonwabu. Umsakazo Igagasi FM emotweni kaPamela wawubelesele, unxusa abashayeli ukuba bashayele ngokukhulu ukucophelela maphakathi nesifundazwe saKwaZulu-Natali, ngoba liyayidliva. Leyo mvula yayihambisana nomoyana othanda ukushubisa umkantsha.
"Uthe uyaphi" ngokukhulu ukufutheka lokhu?
"Mina mama angathandani nhlobo nobaba uNyoka. Bengimncenga emini ukuthi angihambise eMbali kepha wanqaba. Manje mina sengiyasaba-ke ukuqhubeka nokulala lapha ngoba kusho ukuthi angiphephile," wayesephaphathekile uZongile wuvalo.
Wakhala kakhulu uMaNgwenya ecela iphoyisa ukuthi lize lizozibhekela lona endlini.
"Elami-ke mlingani lithi uma nje ebuya, yinina okumele nizibonele ukuthi nenzani ngomakoti wenu. Kumele nizigadele into yenu," washo wokhela imboza yakhe uNkomo njengoba wayethi usikilidi akasawuzwa, etusa yona imboza ethi uba ukuyibhema nje akholwe.
"Ngeke ukwazi ukuya kini ngoba kwenzenjani" wanyipha kakhulu uNyoka?
Wayesekhuluma yedwa okohlanya uNyoka. Wanikina ikhanda waphuma waya ekhishini esefuna ukubuzisisa kahle kumama uNtulo ukuthi ufike nini, ehamba nobani umkakhe. Wayesedlwathuzela sekuphele nya ukuqhwaqhwaza nokuqhobonyeka abekwenza eflethini.
Wasukuma uThula wavula ifriji gengelezi, kwavela isigubhu esinamanzi sizigenqezela sodwa. Wasidumela uThula wasixhuma emlonyeni waphuza ebheke phezulu. Okhiye bemoto wayesabaphethe ngesandla, ebacoshe phezu kwetafulana elalisajikoza njengoba lacishe lavuma phansi, ngokucoshwa kokhiye nje vo.
"Ngingumuntu wesifazane, nani niyibo kepha nivumela ukuba siqhathwe ngabantu besilisa. Wena Zongile uvuma ukuba yithuluzi lokuhlukumeza mina. Kuyoze kube nini ngempela sivuma ukwenziwa amabhola ngabantu besilisa, kuyoze kube nini?
"Ngangizohlela muphi umndeni njengoba wena wangithola ngingamazi umuntu wesilisa Ngakutshela kahle ekuqaleni ukuthi uMaqhinga akangenzanga lutho. Angazi-ke ukuthi ubufuna ngikutshele nini ukuthi ngikhulelwe njengoba nami ngisanda kuzibona" wazama ukuyiphendula yonke imibuzo wabe esebheka uNyoka owayencike ngewindi esonge izingalo?
Cha mngani wami akukho okuvelile. Bengibona ukuthi ake ngiyobalunguza njengoba namatoho esanqabile nje. Kanti futhi ngijahe nokuzwa ukuthi yagcina kanjani indaba yami noMaqhinga. Phela ngahamba lena ngimvulele icala.
"Uyakushela yini O" ngezwi eliphakeme?
"Mama uNtulo, ngisize mama wami ungiqubisele le ntombazane engifike nayo. Nakhu sengizunywa ngumama walapha ekhaya, uthi usendleleni eza lapha," wathalaza uNyoka elokhu ebuka ukudla okuphezu kwetafula kunephunga eliconsisa amathe, sekuthi akasine azibethele. Umama ayekhuluma naye wayemhlonipha kakhulu uNyoka njengomqashi wakhe. Wakhophoza engezwisisi kahle ukuthi uthini uNyoka owayebukeka ethukile. Washo amazwi ambalwa kakhulu wathi: "O, yebo ngiyezwa."
Esathalaza kanjalo, yakhala iselula kaZongile, wasondela kuyo esejahe ukubona ukuthi ngubani lona ofonayo. Lwamshaya lwameqa uvalo esebona ukuthi nguPhumla ofonayo. Yalila yaze yazithulela njengoba wayibuka nje wangayiphendula. Esaxakwe yilokho, kwezwakala ukungqongqoza nokwamenza wacishe wazishiya ngenxa yovalo. Wasondela kancane esaba nokubuza ukuthi ngubani loyo, wabuzela phansi.
Bathe nje beqeda ukuphuza iziphuzo zabo, kwangena izinganyana zabafana ezingamawele. Ngaphandle kokubingelela, zavula ithelevishini zingazange zithole imvume kubantu abadala abalapho. Wazibuka uNyoka wabe esebuka uZongile owayesamangazwe yisenzo sezingane ezase zibanga umsindo zigida kosofa. Wazibuza uZongile ukuthi engabe iphi le nhlonipho ezinganeni zikaNyoka abekhala ngayo kuyena emahoreni ambalwa.
Ugwayi katiki owawunqunywe yiphoyisa nawo wawushoshela. UMaNgwenya wayethatha ebeka, esefana nophanjanelwe yingqondo ngenxa yokuxinwa yisinxe semicabango. Wayengazi ukuthi uzothi uphi uZongile mhla selibuya iphoyisa elinolaka.
"Mina ufuna ngikubize ngegama kodwa uPhumla noThula bakubiza ngobaba. Ngicela ungichazele leli gunya enginalo lokukubiza ngegama lakho bona abangenalo."
Emagcekeni aseParadise Mansion kwakukhona izimoto zabahlali nezezivakashi. Phakathi kwalezo zimoto, kwakukhona nekaPamela. Lase liphelile ihora elinde emotweni yakhe, amehlo elokhu ewahlome ngasesangweni lezinyawo. Ithemba lase liqala ukumphelela ngokuthi useza lo muntu amlindile. Wayelokhu elithi jeqe iwashi lakhe elishibhile elase liphucukile umbala walo osagolide. Kwakuba ngukuqhamuka kothile engena esangweni, amgqolozele emawindini emoto emnyama bhuqe. Kwakuba ngukubona ukuthi akuyena lona amfunayo, anxaphe anikine ikhanda.
"Inyaniso mntanami, angimazi ngempela ukuthi ukuphi lo mntwana. Ngikholwe, angeke ngiqambe amanga ngimdala ngingaka. Ngiqinisile uma ngithi angimazi lapho ekhona," wahlala phansi okumuntu osephelelwa ngamandla.
Wayamukela uNyoka ngokuxwaya, ngesandla sobunxele njengoba esinye siphethe i-DVD. Kwamumangaza ukuthi uqale nini manje uZonke ukumbhalela izincwadi. Wayivula incwadi uNyoka, wathola kubhalwe imigqa emibalwa.
"Ungifihlelelani ukuthi ukuphi uZongile Umfihlelani nje ngampela?
Bangena e-dining hall nalapho bazitika ngezibiliboco ezicikanayo, zehla esiphundu. Wazizwa ehloniphekile uZongile ngokuhlala etafuleni linye nesikhulu soMnyango kahulumeni nokwenza esihlonishwa kangaka. Sebeqedile ukudla wabuza uNyoka ukuthi bekunjani ukudla, bobabili batusa ukwehla kwakho esiphundu.
UZonke wayeqale ukuza kulo muzi ngokuvakasha, kepha emva kwesikhathi wagcina esengumsizi wasendlini. Ekhaya kwabo, eXobho elimantente, kwakudliwa imbuya ngothi, benganawo amandla okubhekana nazo zonke izidingo zakhe zasenyuvesi. Yingakho nje wagcina esezicelela itoho lokusiza kumama u-Eagle, owayenomzwangedwa emva kokushona komyeni wakhe ngokudutshulwa ngesikhathi edunwa imoto. UZonke wayenethemba elikhulu lokuthi akekho noyedwa kubangani bakhe owayezokwazi ukuthi usengumsizi wakwa-Eagle. Wagcina esehlala khona, enqaba uma abangani bakhe bethi bafuna ukumvakashela, abavimbe ngokuthi uSolwazi akabafuni abantu abaningi.
Iveni yamaphoyisa yaphuma esiteshini naye uZongile isibheke eMakhabeleni. Iphoyisa lalilokhu lincincize njalo lizwa uZongile elizekela ngokuhlukumezeka kwakhe nangokuphunyukwa yithuba lomsebenzi wakwahulumeni. Iphoyisa labalula ukuthi sekuthanda ukuba wumchilo wesidwaba ukuhlukunyezwa kwabesifazane eMakhabeleni kanti bekuvame izimpi zombango. Yashosholoza iveni yaze yafika eMakhabeleni, uZongile wasala kwabo esetshengise iphoyisa kwaZimu, lapho lalizofica uMaqhinga owayeqhaqhazela lapho ekhona eqhuqhiswa wukuqhelelana naloyo ayesembona njengethemba lakhe, ezofudumeza umuzi wakwabo owawubanda qa.
Watatazela uPamela wathatha iduvethi eyayimboze umbhede, wamboza ngayo isidumbu. Wamhudula ngemilenze ehlose ukumfihla ngaphansi kombhede eselibele ukuthi konje le mibhede emikhulu inesikhala esincane ngaphansi kwayo. Wama khimilili engazi ngampela okumele akwenze, nokumele angakwenzi.
"Mina ngikhuluma ngochwepheshe abenza lo msebenzi. Kwakusasa lokhu okusayo ngingakuthumela e-Marie Stopes Clinic. Uyavuma angithi?
"Sisemsebenzini mnumzane wami, singamaphoyisa. Singamthola umnumzane uNyoka" wayebuza elokhu ethi klabe edokodweni ayeliphethe uMamba, owayenamehlo ahlabayo?
UNyoka wayezishaya indiva zonke izaba ezazibekwa nguZonke. Yena wayezibonela uZonke okwazi ukumnakekela ngazo zonke izindlela. Wayesembone kahle ukuthi angaba ngunkosikazi wakhe oqotho. Wayeyazi yonke imisebenzi yasendlini, eyisifundiswa futhi engumntwana kaNkulunkulu. Ekugcineni wavuma uZonke ngaphansi kwemibandela ethile. UNyoka wayesethembise ukuhlukana nohide lwezintombi zakhe, abhekane ngqo noZonke. Wayengeke futhi aphinde agwazise abesifazane ngokubalala ngoba bengenamali yokumgwazela. Indaba yokulala kwabo bona ngoba begwazelana yayizoba yimfihlo yabo bobabili. Yizo kanyeke lezi izethembiso nezifungo uZonke ayebelesele ngazo umkakhe.
"Ukhona umngani wakho uZo" Wavuma futhi uPhumla ngaphandle kokunanaza. "UMnumzane uNyoka uthe ngizonilanda mayelana nezicelo zenu zomsebenzi enazifaka. Ngicela ungibizele uZo ukuze siphuthume kuMnumzane uNyoka masinyane," waqhuba uNtombi ngokuthi useduke kakhulu kwazise naMbali akayejwayele kahle?
Yimina unina wezingane zakho.
UNyoka wezimanga wayengayizwa indlela ebheke kwakhe ngenxa yemicabango eyayingamnike nelincane ithuba leli. Indaba ayeyitshelwe nguZongile wayibona izokona zonke izinhlelo ayesephezu kwazo. Wayesezimisele ngokuhlukana nemikhuba yakhe ukuze acele uxolo kumkakhe babuyisane.
Kwaba ngukucisha nje ugesi, wayiqala indaba ayeseyivalele esifubeni kanti iyamshisa umuntu omdala. Indaba uyiqala ngobumnyama nje ngoba umazi kahle uNyoka ukuthi unomkhutshana wokunconda uma esola ukuthi kungenzeka kukhulunywe ngaye. Umama uNtulo wayeke ambone kahle uma umkakhe evakashelwe ngabangani, wayenconda uNyoka athi ne ngobonda efuna ukuzizwa zonke engenandaba ukuthi ubonwa ngumama uNtulo. Yingakho-ke naye umama uNtulo wayenqume ukuba bazikhinininde ngobumnyama ukuze uNyoka azitshele ukuthi bacisha ngoba sebelala kanti lutho.
"Nakho-ke engikufunayo, sesizozwana-ke manje uma usuyeke ukubhayiza. Usuyazi ukuthi kumele ungibize kanjani. Khuluma ukhululeke Zo, tshela uZola zonke izinkinga zakho," washo waze wamphulula emahlombe.
"Wena Zola uyahlupha ngoba ubuye ukhonze ukuncokola noma isimo sisibi," washo ngokuzidiniswa uZongile, kubonakala nje kudinwa umuntu okungamfanele.
"Engathi ungaba nenhlanhla-ke mntanami umthole umuntu ozokuboleka le mali, uke usebenze nje nawe mntanami ngizizwele nami ukuthi ukuzala kungukuzelula amathambo ngempela."
"Kusobala ukuthi angiphephile uma kunjena," wagqolozela phansi uZongile kubonakala nje ukuthi uzikile ngemicabango. "Awuphephile ngempela mngani wami, angifuni nje ukukufihlela. Uma nje engazi uPamela ukuthi uhlala lapha, eyi" wanikina ikhanda uPhumla. "Ngiyayisaba into engenzeka, uyokwenza isilo sengubo, ngiyamazi unetshe lenhliziyo, ungumzala wami. Ukuba nje kuya ngami kungabe uphuma uphele la eMaritzburg, uye kini eKranskop," wayelokhu elinikine njalo ikhanda elilukwe kahle uPhumla.
"Habe, nansi imihlola yami bo! Nguwena ongifonelile kade ufika la edolobheni. Ngicabanga ukuthi ukwenze lokho ngoba ngingumuntu obalulekile kuwe. Akunjalo?
"Bekukhona undodakazi ekuseni, washiya le ncwadi athe ngikunike yona." Wayidlulisela kuyena umama uNtulo ngezandla zombili.
Bobabili babehlangane eminyakeni eyisithupha edlule, kuwona lo muzi osuphenduke isigcawu senkantolo. Ngaleyo minyaka uZonke wayeseyisitshudeni khona kwamakhelwane enyuvesi yaKwaZulu-Natali. UNyoka nguyena owayesezoba ngumnikazi omusha womuzi njengoba wawusufakwe endalini ngumnikazi wawo. Umnikazi wawo nezingane base befudukela eBrithani. Umama womuzi wayenguSolwazi khona enyuvesi futhi enguthisha kaZonke khona. UZonke nomama u-Eagle babengamathe nolimi.
"Yizingane zami-ke lezi, uSizwe noSazi. Siye sibateketise ngokuthi nguMashu noMlazi njengoba noyise enguZola," wamoyizela uNyoka wathuma izingane ukuthi zihambise izitsha.
Thula, ngizokwenzela noma yini oyifunayo, ngisho nemali oyifunayo ngizokukhokhela yonke, wayesesondele eduze kwakhe sekusele kancane nje ukuthi amwole ngezandla ukuze athambe boto uThula.
Waphenduka uZonke wamjamela okungathi uzothi kusele kuphi.
"Ngigcine ngibuze ukuthi awazi yini ukuthi ushadile uNyoka, unomkakhe nezingane" wamjamela ngamehlo ayesevuleke kakhulu njengoba nezinhlonzi zilokhu zifingqene?
"Ngiyakuzwa ukuthi uthini Zongile kepha ngebhadi okushoyo akulula neze. Mina ngibona kungaba lukhuni ukuthi ngiyohlawula kini ekubeni singathandani njengoba nawe usho nje. Kunokuthi ngiyohlawula ngibona kungancono ukuthi ngivele ngiyocela ubuhlobo obuhle kwaNkomo. Nakho lokho futhi ngeke ngikwenze singathandani, yingakho nje mina bengibona ukuthi usale usuvuma ukuthi sithandane, njengokukona kwami," wayesho sakuhlebeza uNyoka okomuntu ongafuni ngisho noyedwa umuntu ongezwa ngaphandle kwalo owayephambi kwakhe.
"Angizele ukuzoqophisana nawe lana. Njengamanje qoqa wonke amasakana akho, uphume uphele lapha, angisakudingi. Ngale kwalokho uma ulokhu udaza inkani uyoze uficwe ngamathonsi abanzi! Ngizobiza Izinyoka zikukhiphe ngesidlozana njengamanje!" washo njalo uNyoka waya ngalapho kuyihhovisi likaThula okomuntu osezibiza manje nje Izinyoka zakhe.
Xephu, sasuka isicubu esihlathini. Lopha igazi ebusweni bukaPamela. Wakhala mi naye uPamela esebona isicubu sakhe sikhwifwa phansi nguZongile. Wathi uzama ukubaleka uZongile, watholana nembibizane yokuthi kukhiyiwe esicabheni. Wafika qathatha uPamela, wagalela ephindelela kuZongile ngesiqwayi, waye wawa phansi, ewela phezu kwezingcezu zamabhodlela ezigcobo.
UZongile wavele wanyukunyuku, wayisivuvu, engaqondakali ukuthi ziyamjabulisa azitshelwa ngumngani wakhe noma ziyamjabhisa. Ekugcineni wabhoboka ngokwakumenza abe yisivuvu.
Lokho kwaba ngukusuka kwemoto isiphikelele edolobheni. Yangena edolobheni ngomgwaqo uLangalibalele yaye yathatha umgwaqo u-Old Makert, idabula phakathi kwerenki nomtapo wolwazi. Yeqa umgwaqo u-Church yajoyina u-Otto yase ikhuphuka ngomgwaqo u-King Edward, yaze yama nse phambi kwe-Lingitta Inn Lodge, eduze namahhovisi abameli basemajajini.
"Hawu! Angayenza kanjani into enjalo Benginaye izolo, kusobala ukuthi ukhohliwe ukukutshela," ezwakala ukuthi usenokuthuka?
Wayezamile ukuncenga uNgqongqoshe ukuthi ayinyathele ngezinyawo le ndaba njengenhlalayenza. Wakubeka kwacaca uNgqongqoshe ukuthi angeke isagxobeka ngoba isize yafika ezindlebeni zikaNdunankulu wesifundazwe. Okubuhlungu ngukuthi yayisimunyungwe nasephalamende lesifundazwe nalapho amaqembu aphikisayo abevutha bhe ngale nkohlakalo.
"Uma ufuna ukuyobhadla ejele ngikhiphe ngenkani leyo sibone. Uma ulokhu ungifundekela ngokuthi kumele ngihambe la, ngizokubophisa mina uma kungabe awungazi kahle." Washo ngenkulu indelelo lena.
Kwaba ngukuvalelisana kwezithandani, uNyoka wama thwi okomungcwi. Kwakuhlaluka ukuthi ijulile indoda ngemicabango. Yalithi jeqe iwashi lesandla yabe isibuka owayesazimbozile okomuntu ofelwe yizwe.
Lwamuthi heqe uvalo uNyoka ngesikhathi efika kwakhe ntambama. Wayethuswa ngukuba khona komkakhe owayengashongo ukuthi uzofika. Phela indoda yayisizazela ukuthi uZonke akasukeli amahhala Olundi. Nakanjani kukhona into ebalulekile ayizele eMaritzburg, wacabanga kanjalo ngesikhathi efaka imoto egalaji.
Ngifuna wazi-ke ukuthi sengihlukene noNyoka ngenxa yomngani wakho omgodle ekhwapheni. Sengiphelelwe nangumsebenzi ngenxa kaZongile. Wena uyaqhubeka nokusebenza mina angisasebenzi.
Ukuqhubeka kwesikhathi eside engatholakali ummangali, kwenza ukuba lihoxiswe icala koMaqhinga nabangani bakhe. Yagcagcela esokeni kuMaqhinga owayesephezu kwamanye amaqhinga okuganwa kabusha.
"Bayaphila abashana Banjani ukumkhumbula uyise?
"Ngena emotweni phela kuxoxwe." UThula ebuka uPamela phezulu.
Wathi ethi memfu endlini okwamukelwa kuyo izivakashi, wazithela konogada abathathu. Ababili kwakuseyizinsizwa ngeminyaka yobudala, oyedwa esengumnumzane oqinile. Amehlo akhe ambuka amejwayela lo mnumzane owayedlubhe ezimnyama suce, ezimendleni kubhalwe kwagqama ukuthi IZINYOKA. Ngokuphazima kweso yakhumbula ingqondo ukuthi lona nguZimu, uyise kaMaqhinga. Kungabe ubekwa yini lapha, ebusuku kanjena Hho, konje uvele usebenza lapha eMgungundlovu enjalo nje ungunogada. Wahambela phezulu uZongile ikhanda eselibhekise phansi engafuni nangengozi ambone uZimu ezithwele enje. Wathi esephambi kwekheshi ayeliciphizile lingakafiki, wasukuma uZimu lapho ayehleli khona waqonda ngqo kuZongile owayemi nabanye abahlali abathathu bonke belinde ikheshi?
"Wubheke kahle ungatatazeli. Uma ungawutholi kuzokuphoqa-ke ukuthi uze la e-Ashdown ukuze ngikunike omunye. Khululeka uZimu sengimtshelile ngawe, nguyena ozotshela abanye onogada ngawe." Bavalelisana.
Wabonga uZongile kepha uNyoka wabona ukuthi kusekhona okungamphethe neze kahle. Lokho kwakutshengiswa ngukukhushuza kwakhe okomuntu olunywa ngamazenze. Wacabanga ngokushesha ukuthi ukumbuza cishe kuzomnikeza izimpendulo ezizomphula umoya, wathalalisa wabe esethasisela enkulumeni ayeseyiqalile.
"Ungabona amehlo esibungu. Angiyi ndawo!"
"Awukaze wena ungitshele ukuthi awusangidingi lapha." Washo ngopholile umoya uZongile.
"Kulungile Phumla, qhubeka nokungenza inhlekisa. Ngizwile mina ukuthi uZongile ubonakale ehamba noNyoka izolo, kepha wena uyamphika. Kulungile umfihle njalo, sengihambile."
"Yimaphi-ke lawo mathonsi abanzi okhuluma ngawo?
Yakhula nemicabango yokuthi uma nje esefike eMaritzburg kuzomele atshele uNyoka azohlawula akhokhe inkomo kanina aseyebile. Lamkhulula inhliziyo lelo ngoba wathola nesihlwashana.
UNyoka wayezulazula ngaphansi komthunzi wezihlahla zezanqawe nemikhamba e-Ascott Bush Lodge, bude buduze nomgwaqo onguthelawayeka u-N3. Wayesabuka ubuhle bemvelo ngesikhathi singena isithuthuthu noZongile. Wayephafuza ugwayi wakhe omncanyana eswenke econsa. Wayedlubhe isudi emhlophe qwa, ihembe elibovu, uthayi omhlophe, izicathulo ezimhlophe kanye nezibuko zelanga ezimnyama bhuqe. Wayedelisa amehlo ngobuhle bale ndawo ezenza sahhotela kepha ibe yakhiwe ngezindlu zesintu, iningi lazo zifulelwe ngohlobo lotshani loqunga nengongoni. Laphaya ezansi wayebuka amanzi ayetshuza ebheka phezulu abuye achithekele edanyini elincanyana lilihle.
Wathi ephuma emotweni uNyoka kwakudlala ibhulukwe.
Ubuhlobo obuhle kwabakaNkomo nakwaZimu, babuqale emva kokushona kukankosikazi kaZimu. Umuzi wakwaZimu wawusuphenduke umphandu wezimpohlo, engasekho unkosikazi okunguye owenza umuzi uvuthwe ufudumale. Ekubona lokho uZimu owayezihlalela eThawini isikhathi esiningi, wenza isu elalizophula umuzi wakhe osizini. UNkomo lo kwakuvele kungumngani wakhe njengoba bobabili babeyiminsinsi eMakhabeleni. UZimu wayesemuzwe kaningana umngani wakhe ebalisa ngokuba nesibaya esingenamquba. UNkomo wayebalisa nangokuthi uma ungafuyile, alikho izwi olibeka lizwakale uma kuhlangene ibandla.
UNyoka owayemthatha kancane uZongile wazizwa efikelwa ngukumhlonipha okuyisimangaliso.
"Sanibonani-ke makhosazane amahle," wasukuma umlisa waxhawula ngamunye esho nokuthi uyabamukela. "Ngizonazisa igama uma nani seningazisile awenu. Ladies first, kunjalo angithi?
"YiNgculazi amathonsi abanzi." Wamjamela okomuntu okungathi uzothi usunayo vele. "Kwazi bani, mhlawumbe uvele usunayo ngoba sekucacile ukuthi wena awusebenzisi jazi uma ugila le mikhuba yakho. Uyazilulaza Zola, nami futhi uyangilulaza ngokuhamba ubhabhabala nje. Ukuziphatha kwakho kanjena kulesi sikhathi sanamuhla kutshengisa ngokusobala ukuthi awunendaba nomndeni wakho. Ngiyakubonga, sekwenele angisakufuni okungaphezu kwalokhu ngoba okulandelayo ngukufa."
UNyoka owayengumakadebona lolu daba wayeluthathe njengefu elizodlula. Okwakumjabulisa ngukuthi nakuba wayemisiwe emsebenzini kodwa wayezoqhubeka nokuhola. Lokho kwamnika nethuba lokugxila emabhizinisini akhe amabili ayengakaze abe nasikhathi esanele sawo kwasekuqaleni.
"Ngikhulelwe mngani wami," wamtshela ukuthi zingaki izinyanga, wasulisisa izinyembezi.
Wayeyihlabe esikhonkosini, kwakugcwele bona bodwa endlini yokuphumula. Wadlula lapho esenyukubele, engafuni ngisho nokubabheka ababelapho ngoba babevame ukwenza imikhuba emnyanyisayo.
Isimo sezulu ngalolo suku sasibafazi bedube inyama, lehlisa amathe ezimpukane. Umoya obandayo owawuheleza yiwo owawuphoqe abaningi ukuthi badlubhe izinjiva zabo. Kulabo ababelinde isidumbu entabeni ukuba basiqiqinge ngohlaka, njengoba umgwaqo wawungamagebedu, kwakukhona noMqedeni noChopho. Babebhalwe ebusweni ukuthi baphuke imimoya ngokwase kwehlele umndeni wakwaNkomo.
"Yeyi wena, namanje uselapha Kunini ngikutshela ukuthi angisakudingi lapha?
"Hawu Zongile, kanti ubeqinisile umzala ngokuthi ubulele la eMaritzburg izolo Mngani wami, kanti kwenzekani ngempela ngawe" ukumangala kubhalwe emehlweni kaPhumla?
Kwakungekho nomncane umusa kuNyoka. Wayekhuluma ngesankahlu okwephoyisa likhuluma nenswelaboya. Wayefuna kwenzeke intando yakhe kuphela. Wayesebone kahle ukuthi ulaka yilona kuphela angaphunyuka ngalo. Ngale kwalokho wayezongena shi ezinkingeni ezingenasidingo, achithekelwe ngumuzi wakhe. Uyophinde amtholephi nje umfazi onjengoZonke; onesizotha, inhlonipho, uthando kanye nemfundo esezingeni eliphezulu Ngokwakhe wayeseqede nya ngoPamela. Nguye uZongile lona owayethanda ukumnika inkinga. Wayezoyithini manje le ndaba engaka yokuthi kanti ukhulelwe amawele futhi Uthi pho lizolunga isu lami uma izinto zinjena Wayedliwa yimicabango uNyoka elokhu ebheke phansi?
"Nawe uzolutheza olunenkume, ngiyabona awukakangazi kahle ukuthi ngingubani. Mina angenziwa nje njalo, angiyona inyoni futhi angisoze ngaba yiyo. Ngifuna ukunitshengisa ukuthi ngisho ninganamajazi kodwa anilutho lapha kimina," wazidokloza isifuba.
UZongile ukhiye wayesawubambe ngesandla elungiselela ukukhiya. Wayephazanyiswe yiselula angena endlini ikhala isize yanesilokozane, wayeka ukukhiya waphuthuma yona. Wathi uyayiphendula kanti usesindwe yizinyawo, wayifica isithule. Wayesayicofoza ebheka ukuthi ngubani obefonile. Wangena nezicabha egulukudela uPamela. Wathi engena nje wayephendula ukhiye owawuvele usesicabheni, wahluthulela, wawukhipha. Wakhipha isiqwayi sakhe waqonda ngqo kuZongile owayesamangele kuhle komuntu oleleswe ngumphezulu.
Ukuboshwa kwakhe kwase kumbangele amehlo abantu. Wayeseke wavela enkantolo nalapho amantombazane amabili ayefakazile ukuthi amkhokhela uNyoka imali yokugwaza eLingitta-Inn Lodge. UPamela noPhumla nabo babesohlwini labantu abazofakaza nakuba lokho kwakuyimfihlo.
Balumunyunga udaba bobabili betshengisa okukhulu ukukhathazeka ngesenzo sale ngane uyise wayo ayeseyibiza ngehlongandlebe. UZimu waveza umbono wokuthi kuhle udaba luke luyobikwa emaphoyiseni ukuze nawo ake enze imizamo yokumthungatha. UNkomo akayizwisisanga eyamaphoyisa, nakhu phela wayenethemba lokuthi uZongile usazobuya. Wayesezwile ngonina wakhe ukuthi wahamba ephethe isikhwama esincane. Wayekholelwa ngukuthi uma ngempela esezimisele ngokujubalala uzobuya ezolanda zonke izimpahla zakhe ayezishiyile.
Wathi engena nje uThula kwakuhluthulelwa. Wazithela phezu kwamathantala egazi nomfunzana wesidumbu sivele ngezinyawo. Wathi uyababaza umfokaNyathi, wancengwa ehebezwa ukuthi akhulumele phansi angabe esababaza, indoda ayibabazi.
Kwaba nje ngukungena kwezinsizwa endlini, layidedelela imvula okwase kubonakele ukuthi liyimumethe. Kwakuyisibhidli semvula emathonsi abanzi. Yayishubisa umnkantsha, kubonakala nje ukuthi bufike ngezinkani ubusika. Lokho kwakufakazelwa yizitshalo ezase zibunile, usungaphika ukuthi zake zabanhle, zaluhlaza, zaqhakaza, zakhephuzela zabukwa yizwe lonke, libabaza ubuhle bendalo. Kwakunethemba elikhulu ngesivuno kanti lutho zizobuna zingakaqhakazi.
Wabona uZongile ukuthi uma engaxukuzi ugebhezi uzofela endlini wumphangazana. Waphuma nesisu sakhe wayofuna okungamatohwana enxanxatheleni yezitolo e-Scottsville Plaza. Wayesezame wahluleka ukuthola itoho ezitolo ngisho nje elokupakisha izimpahla. Wagcina esezijuba ngokushaya indesheni kulabo abasebenza ukugada izimoto zabathengi. Kwaba yinhlanhla ngoba ucilo wazishaya endukwini, bamamukela nakuba babembalisela ngokuthi imali ayikho kulo msebenzi wabo. Bamtshela ukuthi imali bayithola kuphela uma benikezwe ngabanikazi bezimoto. Wadla imihlathi uZongile wavuma ingekho iyenzenjani ngoba wayazi usizi lwakhe.
NgoMsombuluko ekuseni, uNkomo wahamba kusempondozankomo esephikelele emsebenzini eJacobs, eThekwini. Wathi engena emasangweni asemsebenzini ngehora lesishiyagalombili, wayephuma uZongile kwabo ephikelele eMaritzburg. Unina wayemkhuze wancama, waze wagcina ngakho ukumfisela inhlanhla lapho eya khona.
Wadluthula uNkomo umqhewu webhantshi wadabuka waze wafika ngasemahlombe.
UGiyani wayejabulela ukuzwa ukuthi uzophathelwa ugologo waphesheya kwezilwandlwe. Lelo kwakuba yiholo lakhe ayelinikwa nguZonke uma emutshele izindaba ezenziwa nguNyoka. Kwase kuphele iminyaka uGiyani eyimpimpi kaZonke. Wayengalali nendaba. Wayethi ukubona uNyoka efika nentombi angabe esapholisa maseko, athinte uZonke ngogodo olwaluhlala luchichima imali yokufona, eyayifakwa nguye uZonke.
"Wazithela msobho etswayini, phezu kwakhe zinsizwa," kwasho uMqedeni ongumngani omkhulu kaMaqhinga.
Wathi uzama ukubalekekela ekameleni uZongile bamthelekela ontanga waze wawa vu phansi. Bamdova naye isisu sakhe, kukhona nje umdudla wesidudla sesidudula owawumhleli ngedolo esiswini umuxhifa ngesibhakela, ulokhu ukhulumela phansi uthi: "Uqamba amanga uthi ngubaba wakho kanti wenziwa ngumona. Bamba la, awungizwe." UZongile bandla wayezama ukuvikela ubuso obase bufutha ngenxa yezibhakela ezase zikhale ekhaleni, nasemlonyeni waziluma ulimi.
Wathi efika uPhumla evela emsebenzini, wayeseqoqe waqeda uZongile izimpahla zakhe. UPhumla wathi engena nje wayetshela umngani wakhe ukuthi kunendaba emnandi azomxoxela yona. UZongile naye wabika ukuthi uneyakhe kodwa engemnandi. Wahwaqabala uPhumla esezwa eyendaba engeyinhle eshiwo ngumngani wakhe. Wayezitshela ukuthi cishe kukhona osemphoxile emalungeni omndeni wakubo. Walandula uZongile esho ukuthi yindaba engelutho kodwa engemnandi.
"Sengiyazi yonke indaba yokugwazelana kwenu noNyoka ngoba nifuna umsebenzi, anginandaba-ke nalokho. Into engicasula du nokuyiyona engenze nganilanda, nguwena ogcine usuqomana noNyoka," esho ekhomba uZongile ngamehlo ngenhla kwawo kubophene imivingqi.
Ngaphambi kokuphela kwesonto, badedelwa ngebheyili oMaqhinga nezinsizwa zendawo. UZimu wayesedayise izinkomo ezimbili ekhokha ibheyili yabo bonke.
"Awu mngani, waze wangitshela into ebuhlungu namhlanje," washo ngomoya okhathezekile uPhumla, wabambelela ngezandla zombili ezihlathini, izindololwane zagwaza amathanga. "Awu ngizwelana nawe Zongile. Le nyoka enguNyoka inguSathane. Ikwazi ukwenza into enjena Idicilele ikusasa lakho phansi kanjena Hhayi, kulukhuni emhlabeni!" wanikina ikhanda uPhumla umoya wakhe usuzwakala nje ukuthi uphuke waphoqoka waphela?
Wavumela phezulu uZongile ethembisa ukuthi ngomuso uzoza nakanjani kwaNdongazibomvu.
Ngakusasa emini abangani base bemi ngomumo, bezipholele evulandi sebelinde ukufika kukaThula. Kwakuba ngukuqhamuka kwemoto emhlophe nje, bahlahle amehlo. Lathi lishaya ihora leshumi nambili, sabe sithi nse isithuthuthu esangweni kwaDube. UPhumla akasinakanga njengoba wayezitshela ukuthi yindoda elethe iposi njengenjwayelo. Waze waqala ukusinakisisa uma esebona umshayeli waso engafaki lutho ebhokisini leposi, kodwa elokhu ezulazula eduze kwesithuthuthu, elokhu ejeqeza kwaDube.
Kwayena uMaqhinga umfokaZimu owayethumele abakhongi, wayeyinqotshelwe nguyise owayengumfelwa. Uyise wayefakane imilomo noNkomo ebalisa ngosizi lakwakhe, wamncenga ukuba baganiselane. Kwabe sekwenziwa isivumelwano sokuthi uma uZongile evuma ukugana uMaqhinga, uzovunyelwa ukuyofunda enyuvesi njengoba uyise wayeseqale ngokumnqabela. Wavuma kanjalo-ke uZongile ukugana uMaqhinga ngoba encenge ukuqhuba imfundo yakhe.
Wazidonsa ngezindlebe izintombi ngokuthi zize zingathi vu ngokuhlangana kwazo naye nangokuzitshengisa imibuzo. Wazixwayisa ngokuthi uma zinemilomo emanzi kuyobe zizimbela amaliba ziphila. Waphetha ngokuthi lokhu ukwenza ngoba esiza isizwe esiNsundu, ikakhulukazi isifazane esisacindezelwe ngokomsebenzi kuleli zwe. Wakubalula ukuthi ezinye izinhlanga ziyasizana nazo kodwa akekho owaziyo ngoba zona azikhahlelwanga ngamahhashi ezifubeni. Wazazisa nokuthi nguye kuphela othatha isinqumo ngokuthi ngubani okumele aqashwe, ngakho kumnyama kubovu uzobaqasha ngoba uqonde ukubasiza.
Wavuma ngomlomo nangekhanda uZongile.
UFezela wayelokhu esemva kwakhe emlandela kungathi umgadile ukuthi angebi lutho kubo. Base bejwayelene bandla, bejwayele ukuzihlalela naye imini yonke, kunguye futhi nomphakelayo. Waqukula izikhwama, wangena indlela ebheke esangweni, elokhu esemva kwakhe uFezela. Waphuma esangweni, uFezela wasala ngaphakathi. Wayezazela ukuthi angakwenza konke kodwa hhayi ukuphumela ngaphandle kwesango, ngoba angathethiswa aze ashaywe ancishwe nokudla. Wathi efulathela uZongile, wayefulathela isango noFezela, engasavalelisanga ngokushaya umsila. Wayebukeka kungathi ngenhliziyo uthi: "phum'uphele kulo muzi ungaphinde ubuye.".
"Mqedeni, Chopho, nayi inyamazane ibaleka, phumani bo niyibambe," wayetabalasa ezama ukuvuka izandla sezimanaphanapha ubulongwe.
Izinsizwa zazihamba ngokushesha njengoba lalikhiza. Kwaba ngukungena nje egcekeni nebhokisi, saqhuma isililo sikaNandi kwaNkomo. Zadla imihlathi izinsizwa zaye zangena nebhokisi endlini. Kwezwakala omunye ethi: "Mphuthumeni bo, nangu ewa!" Loyo owayephuthunywa kwakunguPhumla owaquleka washayeka phansi. Wathelwa ngamanzi, wavuka ngesikade esebhocobele, nezichitshana zezinyembezi zisamfimfa emehlweni.
Wavuka umama owayesebomvu amadolo ngenxa yokuhuzuka, wagalela ngobhoko lwakhe kuZonke, owayethi uzama ukuvuka izithelo zigingqike naye. Umnikazi wetafula owayematasa egeza izithelo, wathukuthela wathelwa ngamanzi. Amanzi ayesendishini wawaqulela wonke kuZonke, wamanzi te ngesikhashana. "Uzoyikhokha yonke imali yami yezithelo osuzichithile," wabambelela edanda ebuka amawolintshi egingqika ehla njalo ngesitaladi.
"Ngisize Thula simlahle lo muntu kungaze kufike amaphoyisa. Mhlawumbe kukhona ozwile ngenkathi silwa naye."
UNkomo wezwa kuzimuka ikhanda ebona ukuhlazeka nokwehlelwa yisithunzi endaweni esephucwe izinkomo. Wazizwa emzonda kakhulu umntanakhe ngokumbukanisa nabantu baseMakhabeleni. Empeleni umthetho wesintu awukuvumeli ukubuyiswa kwezinkomo uma isimo sifana nesasesehlile. Kuke kulindwe intombi ukuthi ize ilotsholwe yisoka lesibili, lawo mabheka kube yiwo ayiswa kumkhwenyana wokuqala, wayecabanga buthule uNkomo. Kodwa ngoba wayengafuni kusuke umsindo kuze kugcinwe ezigcawini, wavuma ukuthi bangazilanda izinkomo. Isenzo ayesigilwa ngamathumbu akhe samenza wafisa nokusuka endaweni, aye kokwakha lapho engaziwa khona. Wayesezibona ezoba ngumnumzane ongenasithunzi, inhlekisa nje.
"Lokho kuyoziveza kona mhla sabonana. Ngiyokutshela uma sewukwenzile, uma ungakwenzanga angazi noma ngiyobe ngisenalo yini ithuba lokukutshela ukuthi awukwenzanga. Yilokho-ke Zola ebengikubizele kona," wasukuma uZonke wasulisisa izichitshana zezinyembezi, wazibuka esibukweni se-dressing table.
UZongile wayazi ukuthi akanahaba uPhumla kwakushoyo, konke kuyiqiniso. Lwamshaya lwameqa uvalo. Wayemazela uPamela ngokuba nguphumasilwe uyisiqhwaga. Wayezifikela mathupha ngaso sonke isikhali uma sekuthiwa ubhekene nesitha. Wayeyingwazi edumile eSobantu, kungabhedelwa nje kuyena. Isibhamu wayedubula ngaso njengephoyisa nakuba wayengasikhonzile kangako. Uma uza emankomaneni kwakuba ufike ekhaya, wayengqimuza ngawo umuntu alale phansi engandlalelwe. Ubunjalo bukaPamela wayebuzwe ngaye uPhumla naye owayekugwema ukuxabana naye, ngoba emazi ukuthi unesandla esilula, impama uyidedela manje eyayibuye iphelezelwe yinqindi eqhwiza umentshisi uma loyo athusana naye enenkani.
"Yimisebenzi yakho Zola," wambuka ngokunengwa. "Ngempela kuyoze kube nini ungihlupha kanjena" wabuza nangamahlombe anyakaza womabili?
"Habe! Uxhuma ngokuthi nguwena uyise womntwana," wavuka indlobane noZongile.
Wangena wakhokha, wacofoza izinombolo zikaNyoka.
"Unenkinga yini ukulala lapha ekhaya" ebuza ngokucasuka kepha ezama ukukufihla?
Babethembisene ukubonana ubuso nobuso abalingani ukuze baxoxe umlomo nomlomo.
Loyo mseshi kwakunguMebra Mamba, odume uMgungundlovu wonke ngokubopha izigebengu ezisatshwayo kanye nezikhulu ezisemazingeni ahlukene ngezikhundla ezinenkohlakalo. Udumo wayezakhele mzukwana ebopha uTiger, iNdiya lodumo eMgungundlovu elalinesithabathaba somuzi eMountain Rise, lingumholi weqembu lemigulukudu eshushumbisa izidakamizwa. Udaba lokuboshwa kukaTiger owayesatshwa ngamaphoyisa ngenxa yokuwamuhluza kanye nokubeka phansi ngenhlamvu, abuye abe ngumngani wawo, enjalo nje abuye angalali esitokisini ngenxa yokuwagwazela uma sezimkhalela, lwaluphume ephepheni i-The Witness, ekhasini lokuqala.
UZongile wazithola esephunyuka emoyizela ngokubona uNyoka ethuke ngale ndlela. Walandula uZongile, ebika ukuthi wenqabile ngoba eqhuba ubuntu uNyoka lobu obumehlulayo. Waphetha ngokuthi nokho unxuse kuMamba ukuthi amvikele kwabamhlukumeza njengoNyoka futhi nokuthi uma nje etholakala efile, umsolwa wokuqala kuyomele kube nguNyoka.
"Awu madoda! Kanti la maqaba akushaye kanjena MaNkomo wami Nxese dululu wami, yobe Nkomo wami omuhle. Awuthibe umphangazana nasi isivuno esisha," walishunduzela eduze kukaZongile ithileyi, elokhu ethi shalamuzi imivimbo ezingalweni?
UZongile wazibona efulathelwe yidlozi kukho konke okwakumehlela. Wayemncenge wahluleka uMaqhinga emcela ukuba amdedele aye kolanda izingubo zokushintsha kwabo ebese eyabuya. Wanqaba uMaqhinga wathumela izingane ezahamba zabuya nazo zigxishwe esikhwameni esincanyana. Ilanga langoMsombuluko laphuma laze lashona uMaqhinga eyiqaphe ngolokhozi ingodusi yakhe ukuthi inganyenyi.
Njengenhlalayenza wayethi angashayisa emsebenzini ebusuku uZongile, athi hulukuqu ezitolo ayocoshacosha ama-aphula nezinto ezincane ayezolala ezidlile. Kusihlwa kwakuvame ukugcwala kakhulu ngoba leso kwakuyisikhathi okuthenga ngaso izitshudeni. Nangalelo langa wathi angaqeda ukuthenga noZongile walengisa uplastiki wangena indlela eya endlini.
Wasala endwazile uZongile engakukholwa okwakwenziwa nguNyoka, zolo lokhu obemtotosa embiza ngawo wonke amagama amnandi ezithandani. Konje kumele ngenze njani uma izinto sezingimele kanjena Ngikhulelwe, uNyoka uma ngimazisa uyahlehla. Nangu noPamela kuthiwa uyangizingela. Kusobala ukuthi angiphephile neze uma ngiqhubeka nokuhlala lapha. Kona uma ngisuka lapha ngizoya kuphi Awu langilahla elakithi. Yonke le mibuzo engenazimpendulo yalandelwa wuzamcolo wezinyembezi?
"Musa ukungiluma" usho nje uPamela usehline, akusazwakali kahle nakushoyo.
"Hhayi bo Phumla, ngiyakukhuza! Musa ukumgodla ekhwapheni kangaka lo mngani wakho ngoba uyozisola ekugcineni. Ngiyazi mina ukuthi ukhona lapha ekhaya uZongile kodwa uyamfihla," washo esevuse imivingqi yezinhlonzi okwakuyilokhu efikile umi ngezinyawo.
Wangena egulukudela uThula endlini njengoba wayesefonelwe nguPhumla, owasebaleke wayozikhiyela ekameleni likaZongile. Wangena ekhishini uThula sekunuka usi lwenyama eyosiwe. Isidlakela sakwabo sabahlukanisa ngokukhulu ukushesha. Wathi ehlehla esitofini uPamela kwathi xathu, kusala enye yenyama yakhe emapuletini eyayisahlihla.
Waze wangiphoxa-ke mzala.
UNtombizonke watshela abangani ukuthi makwehliwe. Zehla izintokazi, omunye esese omunye esaba. Kwagitshelwa ikheshi lanyuka nabo baze behla esitezi sesihlanu. Wavula umdudla onguMaNdlovu kwangenwa ehhovisi elalinayo yonke imishini yehhovisi yesimanjemanje. Wadlula itafula uZonke wahlala kwesinamasondo ngale kwalo, wayalela izintokazi ukuthi zihlale. Wahlala waqhiyama uZonke ikhanda lacamela esihlalweni wababuka ngokubeya. Inkulumo yakhe wayandulela ngokuthi azithule ngokuzibiza ngomkaNyoka, washo waze waveza izindandatho zedayimani ezazigcwele ilunga lomunwe womshado.
Ithubeleza nje imoto uZongile naye wayentantathekiswa yimicabango. Wayesho buthule naye ukuthi nakhu ezozalelwa yinja endlini isibili. Wayebona kahle nje ukuthi lokhu kuphoqwa kwakhe ukuyovula icala kwayena kuzomfaka kwezinkulu izinxushunxusu. Wabona kahle nje ukuthi indaba yakhe noNyoka oyisikhulu esingaka sikahulumeni izogcwala izwe lonke. Nakuba isenzo sikaNyoka sasimphule umoya kodwa wayengafisi neze le ndaba yaziwe nguwonke wonke. Ithemba lokuthi usazoqashwa lase lithanda ukufiphala njengoba wayesebona nje ukuthi indaba yakhe noNyoka iyanwebeka. Wazizwa enokuzisola okuncane ngokuhamba kwabo ngaphandle kwemvume yabazali. Wakhumbula amazwi kanina mhla ethi: "izinto ziyokuphendukela."
"Awu, ningixolele ngokuniphazamisa. Sanibonani," ubingelela nje izandla zithe ntshi emaphaketheni.
"Akashongo mntanami ngoba angimbuzanga." Wawalahla phansi amehlo umuntu omdala.
"Yebo-ke mzala," wayezama ukuqeda ukuthula akufica kulapho uPhumla. Wathi uvula ithelevishini, wamhebeza uPamela ethi izobanga umsindo. Wayifunda ivaliwe uPhumla ukuthi lukhulu luyeza luyanyelela nomzala wakhe.
"Njengoba wangona nje bekumele uye ekhaya uyokhokha inkomo kamama," wachiphiza wakhala, izinyembezi wazishiphiliza ngenhlanakela.
"Ngixole-le sisi Pa-mela, sale usucabangela, aba-ntabami, abangena-cala" usho ngephimbo eliphelelwa ngamandla. Ikhanda selibovu tebhu yizingozi, umata lona sekungathi ubovu ngombala ngenxa yegazi lakhe nelikaPamela.
Nakuba uPamela wayemuhle ngezikhathi zakhe, kepha lobo buhle base bushatshalaliswe yizibazi ebusweni.
Wathi efakwa emotweni, esihlalweni esingemuva uNyoka, wabe esethathwe izithombe eziningana yizintatheli ezase ziphithizela egcekeni. Lahlehla igalofu, langena emgwaqeni lashaya lachitha. Zalandela izintatheli ngezazo izimoto, zawujenga zaze zayosithela.
Impendulo ayiqhamukanga kuZongile, kepha wavele wandwaza nje. Nakho-ke okukhulu madoda! UNyoka useyangixosha manje Usenele wafeza izinhloso zakhe ngomzimba wami usefuna ukungilaxaza. Ngingaya kanjani ekhaya ngikulesi simo Angeke kuze kwenzeke lokho, angiyi ndawo. Ngenze njani, ngimtshele ukuthi sengizithwele Uma ngimyeka manje ngiyobuye ngimazise nini Yilo lona leli ithuba. Yamxina yamxaka imicabango uZongile?
Njengoba kwakuqala impelasonto nje, kwakuzofika izintombi zakwaNjomane zilethe umbondo kwaZimu. Kwakuphithizela kwaZimu, kusindwe ngobethole. Kwakubonakala nje ukuthi hhiya, intaka izobe ibekelwe amazolo sezibulalana ngengoma. Impela kwakuzodela uMakhasana yena owayezozibona sezihlephulana ngengoma ezintombini nasezinsizweni.
"Musa nje ukudlala ngami Zola. Ngingakuthola kanjani ukuphumula kwengqondo sengibulale imiphefumulo emibili emsulwa. Angeke kusasiza ukulokhu ungitshela ukuthi ushadile. Owakwenza wakwenza uzazi kahle ukuthi ushadile, ngakho-ke bhekana nomphumela wakho manje." Washo ngesikhulu isibindi neqholo uZongile.
"Uyabona mama ngizokuyeka okwanamuhla. Ngifuna ukuthi ingane yakho uyifune uze uyithole ebese uyiletha esiteshini, lingakapheli leli sonto. Uma nje like laphela nango mina nango wena," laphenduka lashingila iphoyisa lahamba.
Wasukuma wamlunguza uPhumla. Nanguya edlwathuzela eqonde esangweni. UFezela yilokhu esemva kwakhe etshikizisa umsila emkhapha. UPamela walivula ngoshova isango, langqimuza uFezela waklewula ngosizi. Ngisho nokuthi anake uPamela, waphuma, isango nalo walidonsa ngoshova, lagaklazeka kabuhlungu. Wangena emotweni, yasuka ngesivinini, kwakhala ithayi. Yathi iyodlula ekhoneni, equlwini labafana, yayisidla amagalani, kwakhala amakhwela.
"Awu! Akukho angingakwenza yikho nje ukuthi ngingalilela umzimba wami engawusebenzisela ize leze."
Kwaba ngubuhefuhefu kuzo zombili izintokazi kungekho ofuna ukuya phansi engandlalelwe. Zadudulana zaze zafika esitofini esasibovu amapuleti amabili angaphambili. UPamela nguyena owayesehlehla nyova edudulwa nguZongile eqonde kuso ngqo isitofu waze wancika ngaso. Wamcindezela khona uZongile. Lahlihla ijazi, kwashunqa intuthu, labhoboka kwaze kwavela udangala. Washa uPamela ngenhla kwesinqe, wathi uzama ukuziphephisa kwasho ukuthi imcindezele intombi kaNkomo eyakhula ngophuthu nezinkobe eKranskop, idla nezindoni nomvuthwamini endle.
"Uma unqaba-ke nothando lwakho kusho ukuthi akukho nhlawulo ngayikhokha kini. Angeke nje ngikhokhele amahhala, never," washo waze washintsha ebusweni isinqamu sikagwayi wasiciphizela esitsheni somlotha.
Njengenhlalayenza uma ekwabo, uZongile wavuka ekuseni ngovivi ephuthuma emthonjeni ukuyokha amanzi okwenza itiye. Wayegwema ukufica amanzi esedungwe yizinkomo.
"Njengoba ngilapha-ke nje ngizovalelisa."
"Habe! Engani wena unqabile ukulala lapha ekhaya. Awusasabi futhi manje?
Miningi imihlola ayeseyibonile uZongile kule ndawo. Wayebona izingane ezincane ziphulula imizimba yabathengi abaseminyakeni yobudala yokuba ngoyise nobabamkhulu imbala. Kwakufika abathengi bazo zonke izinhlanga, wena Mlungu, Ndiya, Khaladi nayo-ke indlu eMnyama eyayiba yizinkumbi.
Wavuma bandla uZongile owayesethuswe nayindlela uNyoka ayesemncike ngayo. Babevalelene egujini lokulala, okwaba ngukungena nje uNyoka walihluthulela. UNyoka wasenga ezimithiyo wathi akaganiwe. Watshela uZongile ukuthi angeke ayithathe imali yakhe kodwa usenqume ukuthi bathandane. Wahlahla amehlo uZongile ezwa akweshwamayo kumuntu amethembayo futhi amhloniphayo.
"Awu akubuzwa phela lokho, ngijabule kabi," ejeqeza uZongile owayesezimboze phezu kwetafula ngobuso.
Waphuma uNyoka ekhishini wabiza uZongile ngoshova oyinkuxa. Wamtshela ukuthi akeze ukuze akhiphe izikhwama zakhe emotweni. Wanyuka izitebhisi uZongile ephaphatheka, waphuma waqonda emotweni. Wazikhipha izimpahla ebhuthini, uNyoka wamkhomba endlini engaphandle elala umama uNtulo. Wavula wangena uZongile endlini eyayincanyana kepha ihlanzekile inuka kamnandi. Wamlandela noNyoka owayesenesikhathi eside agcina ukungena kule ndlu. UZongile izikhwama wazibeka phansi kukhaphethi, wathi uyaphenduka amehlo akhe ahlangana nawaNyoka owayesenolaka olubi ngesikhashana nje.
Wathi evula isango uPhumla engena, wayeshaya ihuthi esusa imoto ehamba uThula. Njengenhlayenza uFezela wayetshikizisa umsila ngentokozo. Wangena endlini yokuphumula wafica umzala wakhe ehleli ephambanise imilenze kusofa. Isandla sakhe sasisekele isihlathi njengoba ikhanda wayelitshekisile. UPhumla wahlala kusofa obhekene nomzala wakhe.
UNyoka onamacala amaningi wadideka ukuthi umkakhe uze ngaliphi. Ukwenza komkakhe kwakuxakile. Wayengakaze nangelilodwa ilanga ambuze lutho ngalokhu kuqonywa kwakhe kangaka. Kuphela nje wayevulela isibhaxu ezintombini zakhe. Engabe iyiphi-ke ezotalajwa kule gemu Wayecabanga ngesikhathi engena endlini. Wamfica umkakhe eneme, efundela izingane incwadi. Kwakubuye kuzwakale uhleko luqhuma phezulu. Wabingelela wadlula uNyoka engathandi ukuphazamisa leso sifundo?
UMqedeni noChopho yibo ababebe nesandla esikhulu ekuhluleni uZokwenzani Njomane, ngothando, bemhlulela umfokaZimu. Leli kwakuyiqhikiza elase ligane uMaqhinga. Lalisukile egadeni, lisho ngobuso obuyindilinga nezimpempe zamakhala wena owabona awehhashi. Imilenze yakhona yayimide, isho ngemicondo ecasulayo. Yiyo lemilenze eyayihlaba ingoma emaceceni kuncanywe izinsizwa, isingqabashiya intombi yendawo.
"Eyi! Uyazi mlingani, le ngane ingifaka kokukhulu ukukhuluma," waneka izandla uNkomo wakhamisa nomlomo lona okukhulunywa ngawo okukhulu. "Mina angazi mlingani ukuthi ngingathini uma sekunjena.
UThula kwaba ngukutshela uPamela ukuthi ingafika noma nini i-ambulensi, kwawubutatata. Basididinga isidumbu, basishunduza baze basisondeza eduze kwewindi elikhulu elitshengisa ubuhle be-Scottsville Plaza eyayisiqhakaze iyinhle yesabeka. Basiqukula kanzima bobabili, sebemanaphanapha yigazi baze basikhweza phezu kwetafula, emva komshikashika onzima. Yibo labaya benontela phezu kwetafula, newindi selivuleke nge. Basididinga, uThula wabala kathathu, basiphonsa sinqunu sinjalo, saye sathanqazeka phansi etiyeleni, sisuka esitezi sesihlanu. Kwaba yisibhicongo sengozi yenhlekelele.
"Sengiboshiwe Ngiboshwa nje ngenzeni" Wazizwa ephelelwa ngamandla uNyoka sekuthi akahlabe ngejubane abaleke?
"Nakho-ke okukhulu. Usutshele noPhumla futhi le ndaba Kodwa waba njani ngokungabi nasifuba Eyi madoda!?
UNyoka waze wazumeka engazazi ukuthi kumele athathe siphi isinqumo uma kunjena. Kwakungelula kuyena ukuthi ayeke uZongile okwase kunesikhathi emconsela amathe. Wayezikhohlisa ngokuthi le ngane yayizongele yena yonke le minyaka. Wakubona kungcono ukuhlala noZongile kancane, ake nje azidelise ngaye emva kwalokho ebese ebuyisana nomkakhe. Ngeke nje yena aphile ngaphandle kukaZonke. Wayeseyiphupha injengoba ingxoxo abeyixoxa nomkakhe. Wathuka waphaphama sekungena umkakhe engubeni. Yilapho akhumbula khona ukuthi konje isisombululo senkinga akakasitholi.
Yaba buhlungu inhliziyo kaZongile esezibona ukuthi useyaphuma ngempela kwaDube. Kwakungekho muntu, izingane zisesikoleni, abadala besemsebenzini. Nguyena noFezela kuphela ababekhona. Wayesewukhiyile umuzi, ukhiye wawufaka ngaphansi kukamata wokusula izinyawo.
"Kufana nokuthi awuzwa" embuka kabi uNyoka. "Ngithi kuwe kumele uvakashele kini le emakhaya eKranskop. Usuyangizwa manje?
"Baba uNyoka ngicela bandla siqede indaba yami okuyiyona eyenze ngikufonele. Ngifisa ukwazi ukuthi kusuka manje kuzokwenzekani ngami njengoba sengeqiwe yi-interview Yilokho nje bandla engijahe ukukuzwa.?
"Usuke wonelani pho uma kukhona okukuphatha kabi kulokhu osuke ukwenza?
"Sawubona Giyani, yimina umama wowele," ukhuluma nje uyezwakala ukuthi ubambe insini.
"Uhamba nami Uyaphi nami" ethuka elibuka phezulu?
Izingane ngizohamba nazo. Ungangibheki emsebenzini, angikho ngiyophumuza ingqondo. Ngivakashele umngani wami u-Professor Eagle emzini wakhe. Ngithemba ukuthi ngiyobuya usushintshile.
"Uzogibela kuphi wena ngoba uyabona ukuthi kugibela abantu ababili lapha" ekhomba isithuthuthu ngamehlo?
UMaNgwenya owayesefile yitwetwe, wathi uyasukuma wahluleka. Waze waguqa ngamadolo, wabambelela nangezandla, kwawumzukuzuku equlusile waze wasukuma. Izihlathi lezi sezimanzi te, nasemlonyeni akathule uyabalisa. Ukhala ngokuthi useyoze alale emajele ngenxa kaZongile ayemkhuza belu ngokuthi angahambi. Watotoba eseqhuga, ngenxa yamadolo amhluphayo. Lambuka iphoyisa lilokhu limkonkozela, eshiphiliza izinyembezi ngephinifa eliyingxathu wukuxathuka kokungcola, nakhu wayephuma ensimini ukuyohlakulela ubhontshisi.
"Sengifikile, ngizolanda imali."
"Hhayi kho lento yonakele mama. Hamba pheka wena, thina hamba nalo ndoda kuphela." Yiphoyisa lomlungu lelo elalifake amateku axathukayo, eyingxathu wukungcola.
"Ukube bengingumuntu ononya bengingeke ngikucabangele sengizwe ukuthi awunamali futhi yokuhleka, ungulamba nje, ubhalakaxana. Nalapho ngizame izaba zokuthi kube khona engikwenzayo ukuze nawe ugcine ungasalanga ngaphandle. Uma ngibheka nje, wena usufuna ukungithwesa icala lakho lokuthi awukwazanga ukuza ku-interview. Akaxhumi akaxhasi uZola lapho. Okungicika kakhulu wukuthi awunanhlonipho unjalo nje, nakuba mina ngakutshengisa engaka ngikuzamela ikusasa eliqhakazile," wadonsa okokugcina wabe esewutshinga ugwayi nakuba wawungakapheli. Waphinda sona leso sokuphephethela intuthu kuZongile, owaphebeza ngezandlana ezinhle kungathi ezengane.
"Cha-cha-cha, angifuni ukuniphazamisa. Wena Phumla ngizokhuluma nawe kini, vele ngiya khona. Wena Thula ngiphe inombolo yakho, ngizokufonela sihlele ukuthi sizobonana kuphi kanjani." UPamela wakhipha iselula yakhe entsha esho nokuthi endala yalahleka nezinombolo ezibalulekile zabantu asondelene nabo.
Lathi liphothulwa isonto lezigigaba zikaZongile noPamela, ayephola amanxeba kubo bobabili. Izinkinga zikaZongile zaziqhubekela phambili kunokuba zinciphe. Wayesehleli impilo emuncu eflethini. Ubudlelwano bakhe noThula base bububi, engasamthembi nhlobo. Kwakungasekho obingelela omunye phakathi kwabo. Lokho kwabuye kwabhebhezelwa ngukuthi uThula wayesetshele uZongile kwezikabhoqo ukuthi akasafuneki eflethini. Baxabana baze bagcina ngokuthukana ngezisabekayo izinhlamba lezi.
"Thula, ngisize bandla uyobheka uZongile eflethini. Kade ngimfonela, ifoni iyakhala akayiphenduli. Mhlawumbe unenkinga yokusikwa umngani wami." UPhumla ezwakala ukuthi uthukile futhi unexhala.
"Eyi wena seqa mgwaqo, ngithi hlukana nami mani!"
"Khuluma ngizwe, ukube kuya ngawe ngabe kunjani" wambheka ngqo ezinhlamvini zamehlo?
"Ngizokufaka ngenkani! Uzokwenzani emva kwalokho" wamjamela ngamehlo ekati lijamele igundane. "Uze umtshele-ke umngani wakho loyo ukuthi yizintaba kuphela ezingahlangani kodwa abantu bayahlangana," wasukuma wama ngezinyawo?
Okwakumjabulisa ngukuthi unengoduso eyisifundiswa, kodwa kwakungamkhathazi nhlobo ukunqatshelwa kwakhe ukuvakashela ekhweni lakhe. Eqinisweni elimsulwa wayengakaze alubhade nokulubhada ngembadada kaNkomo eminyakeni emine edlule ethumele abakhongi. Kwakona nje ukwanga ingoduso yakhe kwakuyinto engamaqabuqabu. Yena wayebuswa ngukuthi unengoduso enhle, emi kahle, enesimilo futhi eyisifundiswa eMakhabeleni, efiswa yizinsizwa zendawo zonke.
"Asazi-ke Zo ukuthi ngubani onamanga phakathi kwenu. Kodwa nje kukodwa okumele ukwazi, lapho ekhona uPamela udinwe uyabila futhi ukufuna kabi," washo okomuntu osethanda ukucikeka yile ndaba.
Lwamshaya lwameqa uvalo uZongile ezwa ukuthi kanti uNyoka ushandile, waze wavuka wahlala ngezinqe embhedeni. Wavele wazibona esengofile njengoba lo mama wayekhuluma kanjena. Wahefuzela okomuntu oqeda kuqwala igquma. Engqondweni kwamkhanyela ukuthi lukhulu oselwake lwenziwa ngumkaNyoka, okwamthusa kakhulu ngukuthi kanti usefikile.
UNyoka owayekhathazekile wazizwa ephelelwa ngamandla, wavula ingubo walala engagezile enjalo. Ngaphakathi enhliziyweni wayezazi kahle ukuthi wonile. Wayemhlonipha kakhulu umkakhe ngoba wayemazi ukuthi akazwani nento engasile. Kubo bonke abantu besifazane ayeseke wathandana nabo wayengekho noyedwa onjengoZonke. Unobubele, impatho, inhlonipho, isizotha kanye nothando olujulile. Konke lokho yikho aluthathela kona lolu ngqwazi lakwaNdlovu, nokulwenza luhluke esifazaneni esiningi asadlula kuso. Uma usuke wamsukela uyayidela inkani. Izintombi eziningi zikaNyoka zazisazi kahle-hle isibhaxu sakhe. Nakhona lapho wayezibhonya uma esezifice kwakhe, hhayi emgwaqeni. Wayenokuzihlonipha uqobo lwakhe engayifuni nje into ezomhleba, imehlise isithunzi.
Sashaya isikhathi, yaphuma indoda ehhovisi isixhamazela kubonakala nje ukuthi lukhulu oluphuthunywayo. Yathi nje ithi thushu imoto ekhoneni lomgwaqo u-Chief Albert Luthuli noLangalibalele, wambona uZongile emi eduze nebhilidi i- Publicity House. Washaya ihuthi kwaba kanye, yeza intokazi, yavula isicabha yangena emotweni ewuhuntshu. Kwaba ngukusuka kwayo njalo imoto, yachusheza edolobheni yaye yalifulathela isiqonde eScottsville. Yathi ifika lapho yangena eGolden Horse Casino. Wayelokhu ejeqezile uZongile ebuka ubuhle besakhiwo esisho ngehhashikazi namaponi okunombala osagolide, nokuyiwo enza lesi sakhiwo sibe ngundabuzekwayo KwaZulu-Natali. UmfokaNyoka wayimisa phansi kwezihlahla imoto, wahlala waqhiyama esihlalweni sesikhumba, indololwane izimelele esitelingini esincanyana, esiyenza ibukeke kahle imoto.
UZongile noPhumla ababemiqondo idungwe yinkulumo kaZonke bandwaza nje bahlala, nakuba kwase kufanele kuhanjwe. Yiloyo naloyo wayetshisa inkulumo eyayizoba nemiphumela engajabulisi.
UMaqhinga eyayimkhathaze ngempela le ndaba yengoduso yakhe yokuntula imali, wayesezame amakhulu amathathu amarandi nengxenye. Leso senzo sakhe sabongwa ngokuthi aqatshuliswe esihlathini. Wajabula kwathi akandize umfokaZimu ezwa ubunofonofo besihlathi esisulekile.
Ekugcineni uZonke kwadingeka ukuthi akhethe phakathi kwezinto ezintathu uma nje ezimisele ngokuthola umsebenzi: ukugwaza, ukulala nomqashi wakhe okukanye aphunyukwe ngumsebenzi. Okokuqala kwase kuvele kumhlulile. Ithuba elinjena uma limlahlekela uyophinda alithathephi Wayecabanga buthule. Lokhu kwesibili kwakunzima kakhulu ngoba kuthinta umzimba wakhe oyithempeli likaJehova. Wayesanda kusindiswa enkonzweni yabazelwe kabusha, khona enyuvesi. Pho wayengabuyela kanjani esonweni emva kokuhlanzwa kwezono zakhe ezazibomvu okwegazi Wayezinikele kuleli bandla emva kokuphulwa kwakhe ezonweni ezinhlobonhlobo, ayecwile wagamanxa kuzo. Wayengalokotha kanjani azifanise nengulube exova udaka ngisho isigezwe yacwebezela Sibindi uyabulala sibindi uyaphilisa, wagwinya itshe wavala amehlo waziphonsa enyokeni eyayisiconsa amathe olimini olumbaxambili?
"Namanje ngisasaba kodwa ayikho into engingayenza ngoba ngeke ngikwazi ukufika kwaDube kwesikabhadakazi."
"Uphi pho umntakadadewenu Sengiyoze ngihambe ngingambonanga ngimbingelele" wabuza ngomoya omuhle uZonke owayenguntombizonke ngampela, engumdidimbela wentombi edishizelayo nedanda elingaka?
"Lezo zinsizwa zithe zimusa kuphi Bezingaki?
Wangena uMaqhinga esegxawuzela ngezingxabulela zakhe ephethe ithileyi. Kwakunezindishi ezintathu ethileyini: eyodwa imbondelene amadumbe, enye inyinyitheka ubhatata eyesithathu ichichima ifutho. Konke lokhu kudla wakuthi qithi phambi kukaZongile owayenesibibithwane ethukuthele ethelwe ngamanzi. UMaqhinga wacela izinsizwa ukuthi zike zimshiye kancane nengodusi yakhe. Zathi lacu izinsizwa zaye zathi tshobe endlini enkulu. Kwathula nya endlini uMaqhinga engazi nokuthi uzoyiqala kanjani inkulumo nomuntu obibithekayo, omfimfa nezinyembezi emehlweni.
Wazizwa enengwa uZongile ezwa uPhumla elokhu eqhosha nge-Golden Horse. Wayembuka ubulima njengoba wayengazi ukuthi naye usake wakhishelwa lapho. Wakubona kuzoba wukungabi nasifuba ukusho ukuthi naye wake waya lapho. Wawuhlaba inhlali, ingqondo yasabalala ngokuthi engabe lokhu kusondelana kukaThula noPhumla akuzukuba yini yinkinga ezinhlelweni zabo noNyoka.
UZonke waphendula ngokuthi izingane angeke zinake ngoba zibuka ifilimu eyintandokazi yazo.
Nangalelo langa umfokaNyoka wayeselungele indlela, imoto isiduma egalaji eyifudumeza. Nsuku zonke isango lalivulwa nguGiyani. Wayesahleli emotweni yakhe uNyoka ngesikhathi kuthi nse egcekeni imoto yohlobo luka-VW, igalofu elimhlophe. Wayithi nhla inombolo-puleti, lwamshaya uvalo ngesikhathi ebona ukuthi ngeyamaphoyisa igcina ngohlamvu u-B. Kwehla kuyona imidondoshiya emibili yezinsizwa, uMlungu kanye nogalagala lomseshi oNsundu.
Wangena uThula zasukuma izintombi njengoba zase zitsheliwe ukuthi zizohamba naye.
Wamdabulela ithishu umngani wakhe, nayo yamanta ngokushesha kuleya mvula eyayiphuma emehlweni, okwamanzi edilika empophomeni yaseMpophomeni.
"Asizame bandla Thula," wafola eduze kwakhe wamqukula izinyawo, "sizomkhipha ngewindi abe ngumuntu ozibulele." Waziphakamisa kakhulu izinyawo eselinde uThula ukuthi abambe kwesingenhla, antshingwe uZongile ngokushesha.
Zombili lezi zintombi nto ezazihlolwa nangasemakubo naphezu kokushaywa komthetho okunqabelayo lokhu, zase zithathe izifungo ngezimpilo zazo. Zazivumelene ngokuthi ziyoze ziphothule iziqu zazo zingazihlanganisile nezindaba zothando kanye nocansi. Nebala zakwenza lokho, zazichibiyela izifungo ngokuthi seziyoze zigcagce kuyima zizihlanganisa nocansi. Nalapho zazivusana ngokuthi lokho kuyomele kwenzeke uma sekuhlolwe igazi njengoba igciwane leNgculazi ligcogcoma kanjena nje.
"Yiphoyisa lakho elikutshele ukuthi sengineNgculazi Lishaye phansi-ke kwashunqa uthuli, mina ngiphila saka, ngiwumqemane ongenalutho," washo sakuqholosha?
"Kusebusuku kabi manje s'thandwa sami, futhi sengilele. Ngaphezu kwalokho anginamoto. UNyoka uyilandile imoto wathi ufuna ukuyisebenzisa" ezenza umuntu ovuka ebuthongweni.
"Kahle ukutatazela Pamela, umoya phansi. Ngimthumileke uZimu ukuthi ayobheka ukuthi ikhona yini inyamazane endlini. Uthe ikhona kodwa okwamanje iyageza, ngakho phuthuma wena uyongena endlini yayo, ngaloyo khiye engakunika wona. Kufanele ithi isiphuma ukuyogeza ikufice wena usungaphakathi," ukhuluma nje iphimbo lindonda sakuhlebeza.
"Ngiyezwa mntanami, bonke asebalinyazwa yilo mfazi babephika njengawe. Uma kodwa kungukuthi uqinisile kokushoyo, kuzobonakala ukuthi kusasa angakwenzi lutho. Izimpimpi zakhe azivamile ukushaya eceleni. Ake sithandaze mntanami ukuze neNkosi ikuphephise olakeni luka MaNdlovu," washo wathandaza ngampela umama eqalisa ngamagama amathathu: elikaYise, eleNdodana nelikaMoya oyiNgcwele.
"Akuqale wena ngendaba yakho emnandi kugcine mina ngezingezinhle." Kwasuka impikiswano naloyo ethi makuqale omunye nomunye ezihlangula.
UPhumla ngisola engathi nguyena lona oyimpimpi. Nguyena impela otshele uPamela indaba yethu. Kungenzeka aphinde atshele uPamela uma uThula ekulanda eMbali, wabonakala ngokudla ucikicane ukuthi lukhulu alucabangayo.
Yilapho-ke uZongile abona khona ukuthi akudlalwa. Wathi uyazabalaza zamdudula izinsizwa zamkhomba indlela. Wabona ukuthi zemuka naye ngampela, wahlala phansi dekle, wabambelela ngezidindi. Yaqhuma imvubu emhlane nasemathangeni, wasukuma engqasha sekumkhanyela ukuthi uzobola yimvubu uma engahambi. Wangena indlela ezibinya nokukhala kuthi ngila. Zamuka naye izinsizwa zaze zafika naye kwaZimu. Zamfaka elawini likaMaqhinga abalifica livulwe gengelezi kukhala ibhungane engabonwa umnikazi walo. Kwahlalwa endlini, kujanyelwene, izinsizwa zesula izithukuthuku ngesikhathi uZongile ebibitheka esula izinyembezi ezazinyelela emehlweni.
Baphuma ngesango beshiya uNkomo emile ebambelele edanda okwentombi iphuma emfuleni ilambatha, isiphihlikelwe yimbiza enamanzi. Wadla imihlathi ebuka izinkomo ziphuma engenamandla okuzivimba. Umkakhe, uMaNgwenya, wayelunguza ngewindi esaba ngisho nokuphuma endlini. Omakhelwane babeziyaluzisa emagcekeni befuna ukuzibonela ngawabo, bangezwa ngenzwabethi. Wabuyela endlini uNkomo ezibona engelutho, eyinhlekisa, inhliziyo igayisisa izibozi.
"Kulungile akusenani-ke noma usumtshelile uPhumla. Uma ekubuza uzomtshela ukuthi sichithekile isisu. Zihlale zichitheka kubo bonke abantu, angeke asole lutho nakuwena," washo ngokuzethemba uNyoka sekuhlaluka ukuthi ukubheka kwakhe phansi sekuthele izithelo zokuqhamuka namaqhinga.
"Unenhlanhla umngani wakho, uyazi Imoto izofika ngo8 kusihlwa, naye angabe esasala. Ngimtshelile u-Director ngenkinga yakhe. Nigcine isikhathi Phumla please.?
"Angiyizwa kahle mina le ndaba yakho. Waze nini ukuthi kumele uhambe Mina nawe sasivumelene ngokuthi ngizovakasha kini ukuphela kwenyanga sengiholile. Usuyangibalekela njalo" Waneka izandla uPhumla. "Ungakhathazeki Phumla, angikubalekeli, ngizobuya. Sisuka kude kabi nawe ngakho angisoze ngakubalekela. Ngizothi qu nje ekhaya ngihlole isimo ebese ngiphenduka ngokushesha. Siyohlela, ngikuhlangabeze edolobheni uvakashe nawe ekhaya, ayikho nencane inkinga lapho.?
UZongile wayesethubeleze waze wathumela izingane ukuba zimbizele uMaqhinga. Wayesukumele phezulu umfokaZimu, ejabuliswa ngukubizwa yingoduso yakhe. Akapholisanga maseko uZongile wabe eseyicelile imali eyizinkulungwane zamarandi. Wasenga ezimithiyo ethi ufuna ukuyofundela ukushayela imoto. Esezwile uMaqhinga owayeyisabisa okwezulu ingoduso yakhe, walandula ngephimbo elinokukhulu ukukhathazeka lokhu.
"Angizwanga Zola, uthini Ngikhiphe isisu Ngibulale imiphefumulo emibili engenacala Uthi uyazizwa ukuthi uthini Zola" wanyipha ngokunyanya uZongile ezwa udoti ngezindlebe zakhe?
Kwaba ngukuphuma kukaPhumla nje, wasuka ewindini uNyoka owayengenawo umusa omningi ngalelo langa. Wahlala embhedeni eduze kukaZongile owayezibona ezungezwe ngumzangedwa wemiphumela yemisebenzi yangayizolo.
"Ngitshelwe nguye kodwa yena uthe uthunywe ngabazali bakhe. Uma ubeqinisile-ke yena akanacala ngoba ubeyisithunywa. Eyi, zingikhungethe izinkinga, ngangingazi" naye walinikina ikhanda elokhu ebheke phansi.
Wawuke wamfikela umcabango wokuthi uZongile amqhathe nohlanya olunguPamela. Kwakumkhanyele ukuthi angeke kusalunga njengoba yena wayengasabhekani noPamela, sebefana nenja nekati. Iqhinga ayesenamathele kulo kwakungelokumxosha ngenkani uZongile eflethini. Wayesehlele waqeda ukuthi uzosebenzisa uThula noZimu ukuthi kube yibona abamkhipha ngesidlozana bantshinge izimpahlana zakhe phandle. Wayengafuni nangengozi ukuthi uZonke aze abuye phesheya uZongile esanabalele eflethini. Leyo wayesebone kuyiyona ndlela engamphula olakeni lukaZonke.
"Pho usithathaphi isibindi sokuthandana nomuntu oshadile, omdala kangaka kuwe, ocishe alingane noyihlo Uyenzelani into embi kangaka?
"Angiphiki ukuthi ngike ngone kodwa kunento engiphethe kabi kukho konke ukwenza kwami okubi," wazama ukushintsha isihloko uNyoka.
"Phumla, ngize lapha nje kuwena, inhliziyo yami ibuhlungu iyaqaqamba. Nginokhulu ukuzisola ngengakwenza mzukwane ngithi ngiyakusiza ngikufunela umsebenzi. Ngangingazi ukuthi ngizigwaza ngowami, ukube ngangazi" zabophana izinhlonzi esiphongweni.
"Uqonde ukuthi kumele sithandane kuqala ukuze ungesabi ukulala kwami Ayikho phela inkinga lapho, nawe wazi kahle ukuthi ngikuthanda kangakanani. Kungakuhle impela sithandane ukuze nawe ungadliwa ngunembeza," washo wanaba uNyoka, wokhela ugwayi intuthu wayikhipha yabheka phezulu?
Esitakini samaphepha ayephezu kwetafula, uNyoka wahosha amabili wawadlulisela ezintombini. Wazitshela ukuthi yiyona-ke imibuzo ezobuzwa kwinhlolokhono yomsebenzi. Wachaza ukuthi angeke akwazi ukuzinika imibuzo zihambe nayo kodwa kumele ziyibukisise ukuze ziyazi ngekhanda. Wabe esezinika izimpendulo zemibuzo ezishaya emhloleni. Seziqedile ukubuka imibuzo, wabe esezivivinya, ebuza ngamunye njengoba kuyokwenziwa kwinhlolokhono. Zaphendula kahle kakhulu izintokazi, wazincoma uNyoka ezithembisa ukuthi ziyoqashwa nakanjani uma ziyokwenza kanjena nakwinhlolokhono.
Lazimuka ikhanda kuyena, esebubona kahle ubuqili bukaNyoka. Konje uNyoka wayengalokotha yini ambambise utalagu Nemali ayesenayo ayiseningi, kumele ayonge, nakhu eningi ukhithize ngayo oncamunce abazibusise ngabo noPhumla. "Uyazi, impela nezinto seziyabiza ezitolo! Izolo ngithenge izimpahla zoplastiki ababili kodwa ngikhokhe imali enkulu kabi. Ukube bengazi nje ukuthi imali ngizobuye ngiyidinge kanjena, bengingeke ngithenge lutho. Imali ekhona manje angeke nje yangifikisa ndawo, ngisho nasekhaya eKranskop angeke ngifike. Kungcono ngithi ukuqhuba isikhathi ngibuye ngifone, cishe nomhlangano uzobe usuphumile. Konje kumele ngifonele bani ngale mali yokugcina UNyoka noma uThula Kungcono ngifonele uNyoka ngimtshele ngomoya omuhle ukuthi sengikhulume noThula, walandula. Kuzomele ngizehlise impela ukuze singaxabani nje noNyoka. Ngimdinga kabi nje," ucabanga nje ufuna indawo azogoba kuyo amadlangala?
"Kungcono uma usubona ukuthi ngithembekile ngiyakunakekela, nakuwena ngilindele okufanayo," landonda iphimbo endodeni.
"Yini kangaka Baze bakunqumele ugwayi katiki nje kwenzenjani?
Kwakuthi njalo kusihlwa uma esebhavile uGiyani, eze endlini kamama uNtulo azobuka ithelevishini. Wathi engena ngalokho kuhlwa wazithela entombini enhle eyayihleli ithe khovololo. Wabingelela uGiyani esaba nokubuza ukuthi ingubani. Wavula ithelevishini eyayifithiza babuka kwaze kwafika umama uNtulo esephethe ukudla kwakhe noZongile. Kwaba ngukuphela kwefilimu eyayibukwa, wavalelisa uGiyani sasala sodwa isifazane.
Ngisho nokuthi athi vu uZongile, kunalokho wachiphiza kakhulu.
"Sihlangene ngawe uma kwenzenjani mzala" indumalo yaphenduka intukuthelo?
Yahlala yambalwa imivimbo kuPhumla, wabhena, wabona ukuthi ayingangaye, waphulukundlela, wacela empunzini. Wathi efulathela nomhlane wakhe uPhumla, wathola ibhansela yomvimbo ayengasawulindele, wahlaba kakhulu ngejubane, wakhala kakhulu: "Wuu!"
Kodwa Zonke mkami, noma sengixolisa awusangizweli, mkami esebona ukuthi iyanona ingulube?
"Angimboni kodwa uPhumla enza into enjalo. Ungumuntu ongathandi ukukhuluma izindaba zabantu. Mina namanje angazi ngampela ukuthi le ndaba yaputshuka kanjani, ngoba phela sasibabili, owesithathu kunguThula" wamphula ulimi.
"Sawubona Thula. Nisaphila nje lapho ekhaya Zithini ezintsha ngoNyoka" uZonke owayesho ngengila kuzwakala ukuthi usemotweni ehambayo. Wathuka uThula, wathi qala ebuka uPhumla owayesehamba ephakamisa isandla ethathaza?
"Kusobala ukuthi ubaba akangifiseli impumelelo nakuba sengifunde kangaka. Uyazi, impela okwami okwezandla," wabalisa uZongile esebona nje ukuthi nanka eshabala amaphupho akhe okuthola umsebenzi emva kokuphumelela izifundo zakhe ngamalengiso.
"Hho, uyamphikela, usaqhubeka impela nokungenza isilima. Mina kusho ukuthi nginamanga uma ngithi lo mngani wakho ulale noNyoka izolo Hhi?
UNyoka wayengasabonwa nangokhalo eflethini kusukela mhla uZongile enqaba ukuyohushula isisu. Lokho kwaholela ekutheni angabe esamnika nemali yokuthenga ukudla nokuzigada. Ukuvakashela enxanxatheleni yezitolo okwase kuyinsakavukela kuZongile, kwase kushabalele. Okungaphezu kwakho konke yabhoka inkemane endlini njengoba ikati lase lilele eziko. Lwanda lwadlondlobala usizi kuZongile owayengasenamali yokuthenga nezithelo ayethandiswa zona.
"Ziyangisukela Zimu mfowethu, kangazi ukuthi zingizwani. Kwale kancane zangibulala lezi ngane. Kanti kunje eThawini" wayekhulumela phansi ngomoya onqamukayo uNkomo, esembulele amahloni nengebhe, nezinhlungu zingamnike thuba?
"Ngakubuza kahle ukuthi uNyoka uyathandana yini noZongile, waphika. Waqhubeka lo mngani wakho wangiqambela amanga wathi bengimhlasele, konke lokho kwakuhle kuwena. Umthetho wakho wena Phumla uyinhloboni yomuntu Ukhetha ukuvikela abantu bangaphandle udayise ngami ngiyigazi lakho" wambheka ngasabekayo amehlo lawa?
"Ngicela ungisize-ke bandla Zola uze ungambuzi uPhumla le ndaba. Mina angixabene noPhumla ngakho uma engezwa ukuthi sengikutshele le ndaba akazuthokoza."
Wabihlika wakhala uZongile ezwa ebhecwa ngobende inyama engayidlanga ngokuthanda. Wayegqokiswa ibhantshi elazi nelavele lamlingana lamfanela. Nakuba wayemgcwelezile uNyoka kepha iqiniso lalithi babengathandani. Wakuthola kunzima ukuvuma ukuthi balalile noNyoka ekubeni bengathandani. Lokho wakubona kuzombangela amazinyo abushelelezi abukeke njengomuntu ongenasimilo. Ukuphika kwakhe kwambangela isigcwagcwa kuZonke owayesenolwazi lonke ngokwenzekile. Ukuvuma kwakhe kwakuzombangela isidina kuPhumla owayemthemba emazi njengomuntu oqotho. Icala elase limbule ingubo langena waliphika ngeqholo lokuthi vele lingumphikwa.
"Noma kunguwena owangona kepha lokho akusona isizathu esingangiphoqelela ekutheni ngithandane nawe. Owakwenza kimi wakwenza ngoba ngingenamali, ukube nganginayo wawungeke ukwenze. Kungabe senza iphutha sobabili-ke uma singazikhohlisa ngokuthi sesinegunya lokuthandana ekubeni wena wawungenanhloso yokuthandana nami. Ngicela nje ungixolele baba uNyoka ngeke nje nhlobo ngakwazi ukuthandana nawe," washo wayesulisisa izinyembezi.
"Ukhethe yiphi indawo mngani wami" usenomona novalo lokuthi cishe ziphazamiseke izinhlelo zangomuso?
UThula akazange amphendule kodwa waphendula uPhumla, embingelela ngegama lezithandani lokumteketisa.
Lathi liphakama ilanga uZongile wayesephakathi kwaNdongazibovu. Wayifulathela indawo yakubo engazi nokuthi uyobuya nini, esekuliphi izinga lempilo.
"Imali engaka yokugwaza efunekayo mntanami, pho uzoyithathaphi?
Wamukelwa ngemfudumalo uZongile kwaDube ezibonela nje naye ukuthi hhiya idla umunyu impucuko kuleli khaya. Izicathulo zazisala evulandi kanti lonke iphansi lalinamatiles amhlophe qwa. Wazizwa enokunyela uZongile uma ecabanga ngekwabo elalingolawondi abane, ingabonwa indlu kathayela. Nokho wayesezitshele ukuthi nguyena oseyokwakha umuzi wakubo uma nje eseqashiwe kulo msebenzi awubabele eMgungundlovu.
"Uyasaba, usabani Khuluma ngizwe.?
"Njengamanje thina sobathathu siya emaphoyiseni. Wena Zongile uzofika uvule icala lokuthi wadlwengulwa nguNyoka ngoba nakhu phela uthi anithandani. Mina ngazi ukuthi ukulala kwabantu bengathandani ingekho imvume komunye, wukudlwengulwa. Wena Phumla uzoba ngufakazi kukho konke okuzobhalwa nguZongile esitatimendeni. Ngifuna aboshwe uNyoka ngalo mkhuba wakhe ongcolile, sekwenele," wasukuma uZonke wama ngezinyawo ebonakala nje ukuthi imcikile le nto ayikhulumayo.
"Mntanami, ngimdala uma ngingaka ngakho ngithi nje angikululeke ngodaba lwakho noNyoka. Sengibonile vele ukuthi niyathandana kodwa ngifisa ukukuxwayisa ngokuthi uze ungaphinde uze naye lapha kwakhe ngoba umkakhe unesikhwele esibi. Uma nje angase ezwe ukuthi niyathandana, wena ungaphuma ufile lapha kwakhe. Kungcono mntanami uma ufisa ukuthi nibe ndawonye, nizivakashele emahhotela. Siza mina-ke mntanami sengikhathele ngukubukisa la mehlo ami amanyala. Sengikhathele wukuba ngufakazi sekufika amaphoyisa engibuza ukuthi ngiboneni. Ngisize mntanami ungaphinde ulubhade lapha," washo ngomoya ophansi lo mame ngephimbo elihlebeza linomunyu.
"Kahle phela ukungithusa Phumla," esho uZongile selimbulele nya itwetwe.
"Pamela, kanti ungibiza nje ungibizela amacala Usubulele umuntu. Usungaze umbulale pho, nokwenza ekhulelwe" ethukile uThula ebukisisa nenxeba esihlathini sikaPamela?
UPhumla akabange esathi vu kodwa wavele wasukuma, wazilula wabe esevalelisa. Wafulathela waphuma wahamba eshiya labo ababezibiza ngabathandanayo bengayithandi indaba yothando lwabo olwaluthandelene izinkinga.
Umama uNtulo wathi efika endlini yakhe wathola uZongile ehleli noGiyani nokunguye owayesebenza ingadi kwaNyoka. UGiyani kwakungowaseBulwer naye engafikanga kude kakhulu nemfundo. Wayethole lo msebenzi ngokukhulunyelwa nguyise owayengunogada enkampanini izInyoka. Uyise wayekhulume nomqashi wakhe ecelela umfana wakhe itoho lokusebenza ingadi.
"Kodwa ngingenzenjani nje Nkosi yami njengoba kuyimina engimisa nesaka lempuphu ekhaya Ingenzeki nje leyo nto mama, ngingaba yini nje, ngisho nokulobola ngingakuqedela ngani" Washintsha ebusweni uGiyani wamubi kakhulu, kubonakala nje ukuthi kumphula umoya ukuxoxwa kwendaba yokuthi kungenzeka baphelelwe ngumsebenzi?
"Uhamba uyaphi Zo" ngokumangala sekuphele nokujabulela ukuya e-Golden Horse?
"Wena yingoba vele usuzimisele ngokubuyela kini noma yingoba ungasenandawo yokuhlala la eMphithi?
Izakhamizi eziningi eMakhabeleni zazizwe ezibuhlungu kwazwela, nakuba babekhona ababethi liphume nobovu. Babebaningi abantu ababephithizela kwaNkomo bezimazisile, sebelinde nokufika kwesidumbu. Iningi labo lalinyukubele bengenalo ithemba ngisho ubabheka emehlweni. Abazali abaningi babekhala ngokudlula kwesifundiswa sendawo ebesiyisibonelo esihle ezinganeni zabo. Yibo futhi ababeduduza umndeni wakwaNkomo.
Lwamuthi heqe uvalo uZongile uma ezwa umngani wakhe ethi kuzomele abonane noPamela. Phela inhliziyo enecala ayikutholi ukuphumula, uZongile wayezazi kahle ukuthi yena ufike ngayizolo eMaritzburg, ngakho uPamela wayekhuluma iqiniso elimsulwa. Wasukuma uPhumla ngenhloso yokuyolungiselela umngani wakhe okuphuzwayo. Wathatha amagxathu amathathu, wezwa umsindo wehuthi yemoto esangweni. Wama khimilili, walunguza ngewindi kepha kwangabonakala lutho ngenxa yokuthi yayingamile maqondana nesango, kusithe ugange.
Ngisize Thula bandla kube khona esikwenzayo ngokushesha ngalo muntu, kungaze kubone abaningi.
"Manje baba njengoba ngicele ukuhlangana nawe yingoba ngifisa ukuzwa ukuthi ngimi kuphi njengoba ngingakwazanga ukuza ku-interview" ngephimbo elinokudangala?
"Kahle bo! Ngempela?
Zasukuma zenza kanjalo, zakhuphuka izitebhisi.
"Usaqhubeka nokungenza isilima Phumla" "Angisazi-ke ukuthi ngizothini-ke manje ngoba konke engikushoyo awukukholwa," esho ebheka phansi uPhumla ezenza odubayo?
"Nakho-ke okukhulu! Uthi ukhulelwe Pho mina kungithinta ngaphi lokho?
Wathi esamangazwe yilokho uZongile, samdumela isidlakela esinguMqedeni, simtshela ukuthi bathunywe nguMaqhinga ukuba babuye naye.
Kuwo loyo mzuzu wokuzitika, kwezwakala ukungqongqoza. Hawu! Waze washesha bo ukufika uNyoka. UZongile wathi jeqe iwashi, wathi makangene loyo. Vulekiyane isicabha, qhamukiyane ubuso bukaPhumla. Nkosi yami, kanti uNyoka ubuye wenzenjani ngokuhlakaza isidleke sikaPhumla noThula Ubekwa yini nje uPhumla la ngoba wazi ukuthi ngiseKranskop Yonke le micabango yathi nyazi engqondweni kaZongile ngokushesha, okombani wezulu ehlobo. Wavuka wahlala ngezinqe esenamahloni, ebanjwe oqotsheni ukuthi wayehubhuza uhubhu kabhejane mzukwane ethi uya eKranskop?
Wathi nhla kanye uZongile wayibona intuba, wacela empunzini naye. UZonke wezwa nje ngomsindo wezicathulo esitaladini, wathi nhla wambona ehla njalo uZongile. Kwathi xhifi kuyena esebona kahle nje ukuthi lezi zingane seziyamgugisa, walandela naye emva kukaZongile ngejubane. Ebona uZongile ukuthi nangu emva kwakhe, walala ngekhona eduze kwetafula elaligcwele izithelo ezinhlobonhlobo zidayisa.
Emva kwesidlo sakusihlwa lwabuya lolo valo, lwamuthi nta kwamancane. Phela umkakhe wayesembizele ekameleni ethi ufuna bafakane imilomo. Wambiza ngalesi sikhathi ifilimu eyayidlala ku-DVD isingena kuvuthondaba. Wangena esenyobozela uNyoka, wacupha echopheni lombhede. Umkakhe wayehleli esihlalweni se-dressing table. Lokho kunama komkakhe ayekubone efika kwase kushabalele okobumnyama bubona ilanga. Yikho kanye lokho okwenza uNyoka lumphinde kakhudlwana uvalo.
Yathi ithi nse imoto edolobheni kuleyo ndawo akwakulinde kuyo uZongile, yaqhamuka madoda intombi kaNkomo isicothoza. Wayizwa igubhazela inhliziyo yakhe uNyoka ezwa lolo vadlwana oluncane oluhlangene nothando olujulile. Wayeseneminyaka agcina ukuzizwa ekulesi simo uma ebona umuntu wesifazane. Empeleni lokho kwakugcine ukumenza eseyibhungu, esasaba ukutshela umuntu wesifazane ukuthi uyamthanda.
"Awungitshele kahle-ke manje Zo, ubekwa yini lapha Kanti kuyiqiniso ngampela ukuthi uqomene nobaba uNyoka" wambuka phezulu waze waphuma naye phansi ngokushesha njengoba wayehleli dekle uZongile embhedeni owawundlalwe amaduvethi amadadlana esethanda ukuphupha?
Lwamuthi heqe uvalo uNyoka. Kungabe umkakhe usefuna ukuzibulala ngenxa nje yakhe Wazibuza buthule ethule okomuntu ongazi ukuthi uzothini. Wathula wadla imihlathi efuna ukuzwa ingonyuluka yaloku kuvalelisa?
Umsebenzi kaZongile wawunezikhathi zokungena ezehlukene. Kwakhukhona abangena ekuseni ngehora lesithupha, baphume ngehora lokuqala emini. Iqembu lesibili lalingena ngehora lokuqala liphume ngehora lesishiyagalombili kusihlwa. UZongile wayengena emini aphume ebusuku nakhu wayehlala eduze nomsebenzi, ehamba ngezinyawo uma eseya endlini. Ngezinsuku zokuqala kwakunzima njengoba wayelala ekhathele eyimvithi nokwenza umuntu ezithwele. Kwakungemdlalo ukuma ngezinyawo amahora ayisikhombisa elangeni elikhipha umkhovu etsheni, emakhazeni ashubisa umkantsha nasemvuleni emathonsi abanzi.
Wayimisa imoto, waphuma wagaklaza isicabha, wadlwathuzela efulathela imoto ibaniza njengoba wayecupha i-alamu. Waphonseka ekheshini elase livele livaleka isicabha. Wehla phezulu esehalazela waye wangena endlini eyayivele ivulekile. Ekungeneni kwakhe wazithela kuZongile owayesekhishini epheka. Wama uNyoka wambuka ngasabekayo amehlo lawa.
"Ngicela ungilande ekuseni kubo kaPhumla bandla, baba uNyoka," wayesebona nje ukuthi nakho-ke kuzomphinda okwamehlela.
"Kanti yindaba yini lena oyishoyo Zo Awungitshele phela mngani wami.?
Yathi iphuma imoto kaNyoka inyonyoba iya emsebenzini, wayevuka nomkakhe owayelungiselela indlela ayenayo. Wathi efika ekhishini wathola umama uNtulo eseyaluza njengenhlalayenza, elungisela izingane nesivakashi iphalishi. Babingelelana ngentokozo eveza ukuthi uzwe ngoNyoka ukuthi kukhona ingane kadadewabo.
Umkhuba wakhe lo wokugwazisa wayewuqale emva kweminyaka emibili eqashwe esikhundleni sakhe. Wayeqashwe kulesi sikhundla sakhe ngeziqu ze-BA Honours (Public Administration and Communication) ayezenze e-University of Qwaqwa. Ezinye iziqu ayenazo kwakungezomgunyathi njengoba wayenobugebengu obujulile bokuthenga iziqu. Wayenobudlelwano nezikhungo zemfundo ephakeme futhi engamathe nolimi nezifundiswa ezihlonishwayo, ezingoSolwazi kwelaseNingizimu Afrika, kakhulukazi KwaZulu-Natali naseFree State.
Wayengakafiki ngisho esangweni uNkomo ngesikhathi uZongile eyivusa le ndaba ayeseyivalile uyise owayefunde wagcina ebangeni lesithathu. Nokho uNkomo wayebe nenhlanhla yokuthola umsebenzi wokushayela imihuqa yamaloli aphuma izintaba ajubalale.
Isigangi esinguNyoka samuwola uZongile simduduza, simthoba namanxeba. Empeleni kwayena uNyoka wayesenokumangala ukuthi kusekhona izintombi nto ezisakwazi ukugcinisisa ubuntombi bazo kulezi zinsuku zanamuhla ezinzima kanjena. Enhliziyweni yakhe wazizwa esenomona ngoZongile. Wayesembona engaphephile neze emankentshaneni abafana ayenenkolelo yokuthi bazomhlwitha okokhozi luhlwitha itshwele. Walangazelela ukuthi le ntombi ihlale iphambi kwamehlo akhe ukuze okungontanga yayo bangayinuki nangempumulo. Waqala ngaleso sikhathi uNyoka ukwenza amaqhinga ayezogcina uZongile eseduzane naye.
"Awu Nkosi yami Thula, ngicela ukhulume naye bandla. Umtshele ukuthi ubukhuluma nami ngendaba yokuthi ungilande," elokhu ebuka imali eyayincipha kancane efonini.
"Cha mntanami, angiwabikelanga."
Waphefumulela phezulu uPhumla okomuntu ophumulayo emva komsebenzi onzima. Ngenze njani uma kunjena Nangu umzala engishwabulela, uthi ngiyamdayisa. Nkosi yami noZongile ungincenge kahle ukuthi ngize ngingasho kuPamela ukuthi ukuphi. Ngimtshele umzala, ngiphike Ngizomtshela, asuke aye khona eflethini afike amudle luhlaza uZongile. Ngizophika kanti uThula uzomtshela nakhu uthe ufuna ukumbona naye. Ingqondo yacabanga ngesikhulu isivinini, lingekho nethuba eliningi njengoba uPamela elindele impendulo ngabomvu?
"Mina mlingani bengibona ukuthi kuhle ungibuyisele izinkomo zami ngoba nampu ubuhlobo ebesibuphemba buyalotha. Lowo ngumbono engibona ukuthi uzokwenza singaxabani kepha sihlale sizwana," wabheka phesheya kwemfunda eqeleni wazibuka ezinye zezinkomo zakhe zithe nikilili, amankonyane etshakadula.
Wabheka phansi, wabambelela ekhanda ayelokhu elinikina uNyoka.
Akabonaze aphendule uZongile, kunalokho wayenyakazisa izindebe zomlomo okomuntu oyalelayo. Wasala ekhamisile, eqhunsule iso elilodwa elinye lilenga lingaqondakali ukuthi liqhumile yini uma linje. Wahlehla nyova uPamela, elokhu eqaphe isitha sakhe, amehlo ahlangana nesibuko se dressing table, nalapho abona khona ubukhulu bomonakalo esihlathini sakhe, igazi selizigxazela nje, ligeleza ejakhethini yesikhumba.
Wayilanda ukusuka nokuhlala indaba waze wayiphetha uZongile. Wayebonakala nje ukuthi uthathekile uZonke owayeseyintokazi eqinile ngokweminyaka. Wayebabaza isibindi nobuqhawekazi bukaZongile osukume walwela amalungelo akhe njengomuntu wesifazane.
Wahleka izihada uZimu kanti ufuna ukuthi uNkomo kube nguyena ozisholo ngowakhe ukuthi ufuna yenziweni ingane. Wayesevele efunde kwezakhe ukuthi uNkomo ucabanga lokhu akufisayo. Waqhubeka-ke uNkomo wageqa amagula njengoba wayesazinqume amakhanda waziyeka.
UZongile wanhlanhlatha emaqeleni waye waphumela emgwaqeni omkhulu. Esamile kanjalo kwaqhamuka enye yezimoto ezithutha umphakathi oya edolobheni eKranskop. Washo phakathi uZongile nenhliziyo isithe cosololo njengoba iveni yayishayelwa nguSteshi ababefunda naye beseyizingane futhi kungumfana wendawo.
"Nami ngifana nawe mama, angazi ukuthi kwenzenjani," washo watebhisa udebe lomlomo uGiyani okomuntu ozobihlika akhale.
Uvulandi wawusendaweni ephakeme, laphaya ezansi kunedamu elihle lokubhukuda eduze kwezihlahla ezifana nezasebhishi. Lonke idamu lalizungezwe yisihlabathi esimhlophe, izambulela namabhentshi nokwakwenza kubukeke engathi kusebhishi elithile. Le ezansi kwakusebenza insizwa eyayijuluke imanzi te yizithukuthuku, isiphula ukhula oluqaqele uthango.
Zehla izintokazi nezikhwama ezincane ezithe ne ngaphansi kwekhwapha. Yilapho-ke ezabona khona kahle uThula. Wayebukeka eyintanga yabo oPhumla, nakuba wayeyisidlakela sensizwa, esihamba sigxamalaze sishwibe izingalo lena nalena. Wayebukeka njengomuntu oqukula izinsimbi, esho ngezingalo ezingaka, isifuba singaka, ecishe alingane nenyathi uqobo.
Wayibona iningi imali ayinikwe nguNyoka, wacabanga ukungena esitolo athi ukucoshacosha okuncane azojabulisa ngakho umngani wakhe. Wayemkhonze kabi uPhumla, emvikela ngisho esefuna ukumudla luhlaza uPamela. Nakho nje ukuthi ayikholwe into ayemtshela yona ngezinsolo zokuthandana noNyoka, kwamenza waba nogazi. Base besondelene kakhulu futhi bethembana kungekho ongazazi izimfihlo zomunye. Kepha ukukhubeka kukaZongile kwakujule kakhulu kungelula ukuthi angakutshela uPhumla ngoba lokho kwakungambangela isigcwagcwa. Yikona kanye lokho okwenza uZongile afele ngaphakathi okwebutho likaZulu.
"Ngeke kwenzeke, ngisemhlanganweni njengamanje."
"Lalela Zonke, angikukhohlisi. Angiphiki ukuthi ngake ngathandana nalo mntwana kodwa hhayi ukuthi yimina engimkhulelisile. Ngicela ukukholwe lokho please," yancenga indoda.
"Ungazongenza isilima wena! Ngathuma uThula ukuthi akutshele, wagoloza. Ngaphinda ngathuma uZimu, naye wamtshela umathanda wakho. Umthetho wakho ufuna ukuphuma lapha usukhala?
UMaqhinga owayewolwe kanye nabangani bakhe bavalelwa esitokisini, bethweswe amacala afanayo bonke ngaphandle kukaMaqhinga yena owayethweswe nelokudlwengula.
"Mina sisi angazani nalutho, konke okushoyo ngiyakweshwama." Wabhekisa kuZongile, " Uma ngempela kuyiqiniso Zongile lokhu okushiwoyo, vuma mngani wami, uxolise ukuze le ndaba idlule," washo ngelincengayo uPhumla nakuyena sekuhlangene uvalo lokusaba ukwenziwa isilo sengubo, nentukuthelo yehlazo elalihlonywa kumngani wakhe.
"Ngiyasaba ukusho, mhlawumbe kuzokucasula engizokusho," waphinda wakhophoza kwaqathaka unyembezi olulodwa esweni.
UNyoka wayeseke wavela ekomitini eliqondisa izigwegwe eMnyangweni, lahlehla icala. Wayeke ahlale yedwa vo ajule ngemicabango. Ngaphakathi kuyena wayezisola kakhulu ngezehlo ezase zehlakele. Izinkinga zakhe zaziqale mzukwane kuhamba umkakhe, nokwalandelwa ngukukhulelwa kukaZongile. Wathi esamangazwe yilokho wamiswa emsebenzini. Zonke lezi zigigaba zazimenza azisole kakhulu, abone nokho ukuthi nguyena owazenza ngakho kumele azinwayele utwayi lwakhe.
"Phumla ngenze njani Ngihambe wena usale, noma sisale sobabili" Wayedideke ngampela uZongile ngokwakumele akwenze?
Wayesemhlehlelile uPamela. Wayemthwese icala lokumhlambalaza kwaDube ngokuya kwakhe ehlome eyizingovolo. Wayesemtshele emehlweni ukuthi bake bame ukuthandana ngoba uPamela usephula isivumelwano sabo sokuthi bazothandana ngokufihlana ngoba yena ushadile. UNyoka wayekhala ngokuthi uPamela usefuna ukushaya ufayifi kanti yena uzishadele futhi nesikhundla sakhe sibucayi, singamdonsela amehlo ezintatheli ezingondaba kulezi zinsuku.
"Khohlwa-ke nje ngokuthi ngizoke ngikutshele. Into okumele uyazi ukuthi ngoba nakhu awuzimisele ngokushintsha ngisazophinda ngihambe, kungenzeka ukuthi ngihambe ngingabe ngisabuya. Ngikunikile ithuba lokushintsha kodwa wahluleka. Kungcono ngihambe ngikushiye ngoxolo kunokulinda amathonsi abanzi." Wasukuma uZonke okomuntu osehamba manje nje.
"Ngikudayise ngokwenzani kwami?
"Kahle kakhulu. Yiwo nje amakhaza angajwayeleki kuleli zwe, kuhlala ngokukhithika nje."
Kwaba usegadlile uZongile kumayengandoda ayegcwele lapho. Avungama wonke, omunye esongela uZongile ngokuthi uzoyikhokha imali aseyilahlekisele umngani wabo uNcane. Iningi labo laphika ukuthi badayisa ngomzimba, bethi uZongile uyabahlambalaza. Uyedwa owayemkhwelele ngenhlamba embiza ngaphansi kweziketi zikanina.
"Zongile okuzokwenzeka phakathi kwethu ngicela kugcine phakathi kwethu sobabili," uNyoka wasekhulumela phansi esekhumule nothayi. "Ngisho uThula lo angeke aze azi lutho ngokuzokwenzeka phakathi kwethu, ngakho nawe ungathi vu. Ngenze iqhinga lokuthi ulandwe yisithuthuthu ukuze uPhumla asale, naye angazi lutho, ngakho naye usize uze ungamtsheli lutho. Siyezwana lapho Zongile?
Wasondela ngasekhanda ngokusaba wamuthi cobho ngonyawo ngokusaba ebusweni. Wayezitshela ukuthi uzophaphama nasekuqulekeni kwakhe engabe wayequlekile. Embona ethule engathi nyaka, esebukeka njengongasaphefumuli, wakhothama eduze kwakhe. Wathi ukumhlokoloza ngomunwe esweni, alizange licwayize. Wathuka manje wabeka isandla sakhe ovalweni lwesidumbu esidindilizile sigqoke isudi yesele, ithawula seliqaqeke lonke. Wathola ukuthi inhliziyo ayisashayi.
"Ngiqinisile mzala, mina angazi lutho ngempela. Nangesikhathi eya lapho mina ngasala njengoba wayelandwe yisithuthuthu. Angazi lutho ngempela mzala, ngicela ungikholwe," wayesho ngelincengayo bandla uPhumla embona nje ukuthi ubhodla umlilo umzala wakhe.
Lathi lithi mukuthu ihora okwakuvunyelwene ngalo, yabe isimi esangweni imoto yohlobo lwe-BMW, inombala wenyoni kayiphumuli. Umshayeli wayo wayishaya kwaba kanye ihuthi, zaphuma izintokazi sezicothoza. Inamba-puleti yemoto eyayikhanyiswa yizibani zomgwaqo yayibhalwe ukuthi SNAKE 1 - ZN. Ukumenyezela kwemoto ikhanyiswa yizibani kwaba sengathi okwenyoka nokuyikho okuyenza isabeke kanjena. Zama ngaphandle kwemoto izintokazi, zisaba ukungena emotweni eyayimnyama bhuqe emawindini.
Ngokujwayelekile usuku lukaNyoka lwaluqala ekuseni ngokuthi abhukude edamini lakwakhe. Kwakuthi uma kumakhaza afake isikhindi sakhe namateku angene umgwaqo, agijime. Wayeqeda lapho abhave, adle angene indlela esenikela ehhovisi leZinyoka.
"Mina nginguThula Nyathi. Ngithunywe ukuzolanda uPhumla Dube noZongile Nkomo. Kungabe yinina labo?
"Awu! Kanti unjani nje uPhumla ngimthembile Ukuxosha nje yini bese kwenzenjani" elokhu enikina ikhanda uNyoka?
"Yilezi zikhwama ozaziyo nje nawe engafika ngiziphethe. Uzobe engekho futhi uPhumla esemsebenzini," washo esethanda ukuswabuluka uZongile, sekubonakala ukuthi usenokumethemba okuncane uNyoka.
"Pho yena uNyoka usumtshelile ngemisebenzi yakhe" ebuza ngokukhulu ukumangala uPhumla?
"Imali yami isizophela, ngicela sixoxe uma sesibonana," wachaza ngokushesha uZongile ukuthi yikuphi nedolobha nalapho babezohlangana khona.
Wabakaza uNyoka okwenyoka iswele umgodi wokucasha eselapha uchakide. Washesha ukubona uZongile ukuthi kuyamsiza ukusenga ezimithiyo. Wasebenzisa lelo thuba ukufeza izinhloso zakhe. Watshela uNyoka owayedidekile ukuthi kumele amnikeze imali yokuthenga izimpahla zezingane angaze ashintshe umqondo wakhe.
Bonke abantu babeshaqekile endaweni ngesenzo sikaZongile. Iminwe eminingi yayikhomba unina ngokuthi nguyena osefake le ngane umoya wezikhova. Le ndaba yaze yangenelwa nayinkosi yesizwe ihlohlwa yizinduna ezazicheme noZimu, ngokuthi uZongile uvukela amasiko esiNtu.
"Kulungile sisi ulale kahle nawe" lelo kwakuyiphimbo likaZongile, esho ngesilungu.
"Hawu, kanti usuka kuleyo ndawo Ake ngiyoxoxa naye, kunodaba engiluzwile olwenzeke kuleyo ndawo," wadishazela waya endlini kamama uNtulo?
Isimo sezulu ngalokho kuhlwa sasimathumbu entaka, kunamakhaza ashubisa umnkantsha. Kwakunomnyama ongenafu, izinkanyezi zithe bha phezulu. Zaziqhakaze eduze kwenyanga eyayiyibhamuza elihle kungathi ungalokhu uyibuke njalo. Abantu babehamba beshesha kungathi babalekela amakhaza ayenomoya ohelezayo.
"Kube yiphutha Thula bengingaqonde kumbulala mina, noNkulunkulu uyakwazi lokho." Wayesefana nokhalayo uPamela nakuba iphimbo lalingaphumi kodwa izinyembezi zazigingqikela ezihlathini, zifike zime esigombocini senxeba okwakuba ngukungena kusona kunsonsothe kuPamela kube sengathi inxeba lifakwe usawoti.
UPhumla wake wathi ukuzindela ukwehla emotweni. Bobabili noThula babebona bengezingane ukuthi umfula ugcwele la kuPamela. Bagcina ngokubuzana kodwa zangavela izimpendulo ngokwakumcikile. Zangunduza zodwa izithandani zagcina ngokwangana. UPhumla wabheka iwashi lakhe lesandla, waphefumulela phezulu wathi: "Sengiyahamba Thula, usezofika umama." Wandwaza nje uThula, zangana izithandani . Kwaphazamisa iselula kaThula eyakhala iphindelela. Wayiphendula ngesikade uThula elokhu elibele wukukhotha izindebe.
UNkomo owayefike ngoLwesihlanu kusihlwa, kwathi kusa ngomuso sezibuya inhlazane, wanikela kumlingani wakhe. Wamfica uZimu ehleli emthunzini phezu komthangala eshaya isicathulwana ayesithunyelelwe ngudadewabo owakhe khona endaweni. Waphungulela uNkomo, waphuza wagwinsiza negilo ligintshoza.
"Ngeke mama, sengikhathele ngubaba njalo nje ufuna ngenze intando yakhe. Nasekuqaleni wangiphoqa ukuba ngigane ukuze athole izinkomo. Namanje usefuna ngingasebenzi ngibhuquze nje la eMakhabeleni ngibe yinhlekisa. Yikusasa lami leli ngakho angeke nje angitshele lutho ngalo," esho ngelichichima inkani.
"Ngibona ukuthi kuzomele ulale lapha ekhaya ukuze ekuseni sivuke siphuthume ehhovisi. Kuzomele ngikuthule ezisebenzini zami, ngaphambi kokuthi ngiye emsebenzini. Uzobambisana noPamela okunguye ophethe njengamanje," washo ngokunganaki uNyoka wabheka lena.
"Cha-cha mntanami, mina ngifuna wena. Ngibonga kona nje ukuthi ekugcineni sengize ngakuthola. Sengikuthungathe kakhulu kabi." Wayezama ukuphunyuka entombazaneni engaphansi ngisho kukaZongile ngeminyaka, imnkonkoshele, izama nokumanga.
"Ungizwile. Ngithi angiyi ndawo."
"Ya Zola, ngisendleleni eza lapho. Ungilinde phela sithandwa sami, ungalali ngingakafiki, please bandla," umkakhe washo njalo kuzwakala ukuthi usemotweni ehambayo.
Wathenga inyama yenkukhu ethosiwe, i-Nandos, amasnacks ahlangene namakinati, ikhekhe elikhulu elinsundu linesithako se-ginger, ayelithanda kakhulu uPhumla kanye nejusi enkulu yezithelo. Wayefuna kube ngumcimbi omncanyana ozokhumbuza uPhumla enyuvesi. Wayefuna ukuthi loyo kube ngumcimbi wokuvalelisa kwakhe ukuze umngani wakhe ahlale emkhumbula. Lokho kwakuyokwenza ukuthi akwazi nokuvakasha ngelinye ilanga kwaDube uma izinto sezimhambela kahle empilweni.
"Ngiyabonga Zongile ukuba nesifuba. Ngibonga zonke izenzo zakho zokungivikela ngisho nakuZonke owayefuna ngiboshwe. Konke okwenzayo kutshengisa ukuthi uyanginakekela. Kodwa wena uyangincisha ithuba lokuthi ngibe seduze kwakho ukuze ngikunakekele. Ukwenzelani lokho" wayezama ukushintsha isihloko uNyoka ngobunyoninco, kepha wayiziba leyo uZongile naye ejahe ukuthi kuphumelele izifiso zakhe?
"Lalela-ke, mina angizele indaba yamacala lapha. Ngizele ukuzokubonisa ngokuthi uye kini uyeke ukubhungukela eThawini. Wena uma ufisa ukuthi sixoxe ngalo mbhedo wakho, uyobuye ulithole ithuba, hhayi namuhla." Waqhwaqhwaza uNyoka ngesineke ehamba ekhuluma, waye wavula isicabha, wasigaklaza washaya wachitha.
"Zola akulula njengoba ucabanga ukwenza lokhu okushoyo. Okokuqala nje ukukhipha isisu kuyingozi kabi, kwamina ngingafa nokufa" Waphulwa ulimi.
Wahleka wagqwegqwetheka uThula ezwa ukuthi kusekuseni eBrithani ngengoba eNingizimu Afrika kwase kunqundeka amehlo, liyoshona. Bavalelisana nje kuzwakala kahle ukuthi kukhuluma abangani abadala.
"Bengilokhu ngisaba O. Kodwa namhlanje besenginqume ukumazisa ngimuzwe ukuthi uzothini," esho ngamahlonyana bandla uZongile, eselokhu ehubuluza emakhaleni.
Kwase kuhlalukile kuNyoka ukuthi ayikho impunga yehlathi. Icala ayethweswe lona emsebenzini lase limgojelile, ibhantshi lwagcwala umoya endodeni.
"Manje pho wawucabanga ukuthi uzowuthola kanjani engenamali Musani ukungenza isilima ngoba lokho kuzobangela ukuthi sixatshaniswe wubala kanti mina ngifuna ukuthi siyivimbe le nto ingaphinde yenzeke nakwabanye besifazane." Wathula wababuka okomuntu okwakungathi uzosukumela kubona ngenqindi?
"Ngiyobe ngimbona kuphi umuntu olena koKranskop" Wabuza ngomoya ophansi uPhumla. Izandla zase zisondele ebusweni ukuze avike uma uPamela ephonsa impama?
Izindaba zokushona kukaZongile zase ziheleke izwe lonke okomlilo wequbula usha ubuhanguhangu. Le ndaba yayiphume nasemaphephandabeni amaningi. Iphephandaba Isolezwe, lase liwele umfula ugcwele ngesihloko esikhulukazi sithi: 'OBEKHULELWE UZIPHONSE NGEWINDI WAFA UJUQU'. Amalungiselelo omgcwabo wakhe ayesephothuliwe sekulindwe yena umufi ukuba afinyelele endaweni azalelwa kuyo.
"Mina sengithanda ukuhluleka wukubekezela kulo mshado oyisihogo kanje. Kanti ngempela kuyoze kube nini Usazikhumbula izifungo nezithembiso esazenza mhla ufuna ukushada nami" wambuka ngamehlo amenyezela izinyembezi?
"Yebo ngiyile," waphendula ngokusaba uZongile.
Zabukana emehlweni ngokumangala izintokazi kungathi ziyabuzana ukuthi sizogibela kuphi lapha ngoba thina sihamba sobabili?
Wo! Konke okwase kwenzekile kwase kungumlando. Wayesenikele ngalo ithempeli likaJehova asina wazibethela kulo uNyoka. Pho, ithi ingadla amathambo yejwayele! NakuNyoka kwaba yiso leso esefuna impinda. Wanqaba uZonke engasaziboni enza ihlazo ayelingeke kulo. Yanyonyoba inyoka enguNyoka yamyenga. Wayesekhuluma ulimi oluhlukile, lothando, hhayi indaba kamasizana. Wayengayihhoyi leyo uZonke ebuza ukuthi bangathandana kanjani ekubeni uNyoka esazi ubuthakathaka bakhe Phela kusaqala uNyoka wayemazi njengomntwana kaNkulunkulu, kepha wagcina esewile ngenxa yokuyengwa nguNyoka. Uthando lwabo lwalungeke lube nasisekelo sokwethembana ngenxa yezigigaba abase bedlule kuzona, ngokombono kaZonke?
"Ngiyabonga Phumla. Sesingahamba-ke Zongile," wagibela esithuthuthwini uThula sathi vosho ngenxa yesisindo sakhe.
Eseyibuzile impilo uPamela waqalisa inkulumo yakhe ngokuthi: Ngikwazisa ukuthi namuhla kusihlwa kuzomele ubonane no-Director. Ngibona engathi uzosala ngaphandle umngani wakho wasemakhaya owake wakhuluma ngaye. Uzofika nini yena?
"Ungazami ukungisabisa wena. Uyoze ungibophise nje ngenzeni?
Wanikina ikhanda uNyoka wamoyizela kancane esenamahloni okubheka le ngane enesibindi sokusho lokhu ekholelwa kukho, ngaphandle kokusaba. Ngesizotha, uNyoka wabe esecela uZongile ukuthi bangene ngaphakathi ukuze bathibe iphango. Ngaphandle kokuthandabuza wavuma uZongile, bangena ngaphakathi bazitika ngeziteki nezibiliboco ezicikanayo.
"Yeyi wena, awungiyeke mani ngikhulume nendodakazi yami ekade ngayigcina," uNkomo wayechiliza uNcane owayemdonsa ngebhantshi ezama ukusondela kuZongile.
UZongile wayesebone kahle ukuthi umshayeli wemoto ngunkosikazi kaNyoka lona abekhuluma naye ekuseni kwakhe. Sagubhazela isifuba kuyena esebona nje ukuthi izovela indaba ayibuzwe nguPhumla wayiphika. Wayesentshalantsha engazazi ukuthi kumele enzeni uma izinto sezimumele ngalolu hlobo. Wazizwa esenokuzisola ngokufihlela umngani wakhe iqiniso. Kwamkhanyela ukuthi isenzo sakhe sizokwenza ukuba uPhumla angaphinde amthembe. Indaba yokuthi uthandana noNyoka nayo wayesezoyikholwa uma sekuvela ukuthi uphike ukuthi ubonakale noNyoka kanti kunjalo ngempela. Imoto yathubeleza yaze yama phambi kwamahhovisi kahulumeni edolobheni, imicabango yayikladuluka engqondweni kaZongile.
Umama uNtulo wasala emile phuhle okomungcwi useliwe ekuseni. Wanikina ikhanda nalapho abona khona uGiyani, owayencike ngodonga, egqoke amanikiniki e-ovaloli kanye namadadla. Ephaketheni kwakuqumbe iselula eyisibhadlalazi, ingumhlobo omdala. Wayeyiphiwe nguZonke owayehlala ngokumfonela ambuze ngezazenzeka kwakhe.
"Awu yebo mesisi, yebo mlungu wami. Siyaphila nathi lapha ekhaya kodwa asiphili neze kahle." Wayempongoloza uGiyani, iselula ithe ne egwagweni elikhulukazi lendlebe.
Wamgqolozela ngqo uNyoka emehlweni, waze wazibuza ngenhliziyo ukuthi le ngane isisithathephi isibindi sokumbheka ezinhlamvini zamehlo.
Lase ligamengxe lelo sonto ngesikhathi ucilo ethuka ezishaya endukwini. UZongile wayethi uma eya emthonjeni ahambe nezingane ezizomgada. Nangalelo langa wavuka nazo izingane ekuseni ngovivi baya emfuleni bayokhuculula amadixa ezingubo zokulala. Bathi bangafika emfuleni uZongile wathi shelele njengoyolahla itshe lentaba. Izingane zasala ziqhubeka nokugeza izingubo emadwaleni, zijatshuliswa nangukudlala emanzini, engasekho nozozikhuza.
Ngaphambi kokuthi bahlukane, uNyoka wakhipha amaheheba emali engamaphepha, wayinika uZongile wathi eyokugibela. UNyoka wagcizelela ukuthi ngisho engekho uPhumla kodwa omakhelwane yibo abazoba ngondaba, basho ukuthi uZongile walandwa yimoto enjani. Wabe esemnika inombolo yeselula kaThula okuyiyo okumele amthinte kuyona bavumelane ngokuthi bazohlangana kuphi ngasikhathi sini. Waxolisa uNyoka ngokuthi angeke esakwazi ukuyikhapha intokazi ngenxa yesikhathi esesidliwe yingcanga.
Bahlukana lapho bobabili bethakasile ezinhliziyweni nasemiphefumulweni yabo. UNyoka kwase kumkhanyela ukuthi noma yikanjani ucu luzohlangana kungakapholi maseko. Wazizwa eyindoda isibili ngokuthi usezothandana noZongile, abe ngowakhe, hhayi indaba kamacelana. Wacabangisisa kahle ukuthi kuzomele adonse uPamela ngezindlebe zombili, ahlukane phansi noZongile wakhe. Uma wayeba nenkani, wayezomxosha emsebenzini, isikhala sakhe asivale ngoZongile. Izintombi zakhe angeke zihlushwe ngumkakhe naye. "Cha angeke ngikuvume lokho," waze waphimisela uNyoka eshaya nesitelingi ngentende yesandla. Yangena imoto esangweni lasemsebenzini, washayela unogada ihuthi, waphakamisa isandla wadlula.
UMaqhinga nabangani bakhe babingelela inkantolo, lahlehla icala. Umphenyi wecala wayesafuna ithuba elanele lokuhlanganisa ubufakazi. Wanikela kwaNkomo ngenhloso yokufaka uZongile imibuzo ethile. Wakhuluma noMaNgwenya owamlandula umntanakhe esho nokuthi wanyamalala ngalo ilanga avula ngalo icala. Uhlanya lwephoyisa eliyisiququvela, esinamehlo abomvu savuka inja ebomvu.
"Impela mngani wami, besengimangele nje ukuthi engabe senishelane naqomana nini ninoNyoka. Kudela owaziyo ukuthi engabe ngubani lona onguhubhu kabhejane ofuna ukusiqhatha noPamela Kuzomele ngimfonele uPamela ukuze nginihlanganise, umkhulule ngokumtshela ukuthi ayikho yonke le nto ayizwile," wabonakala ngisho ebusweni uPhumla ukuthi useswabulekile?
"Wathula wathini pho wena mama umntanakho enyamalala Yiziphi izinyathelo owazithatha" lasonga izingalo phezu kwentaba yomkhaba, iphoyisa lansondo?
"Shwele Nkosi yokulunga! Kwasuka lokho. Waze wangilaya uNyoka ngokungiqambisa amanga. Uzongixosha lo mfazi, izingane zami zibulawe yinkemane," washo ehhema yedwa umama uNtulo. Wamboza ubuso phezu kwekhabethe, washaya umkhuleko omncane, ecelela uZongile ukuthi ngisho eshaywa kodwa angakhishwa umphefumulo.
"Sebamkhumbula baze bakhohlwa nguye. Ungithinte-ke Thula ngingakayi esontweni."
UZonke wagcina esethelekelwa ngabanye abadayisi abangomakhelwane, bamshaya ngezimfaduko nangamakhadibhodi. Kwasiza ukusondela kwamaphoyisa afika alamula, ebamba insini ebona usisi ohloniphekile etitinywa ngabadayisi. Lambuza elinye iphoyisa ukuthi yini kwenzenjani. Lutho impendulo kuZonke owayethukuthele eqhuma engcole ewudaka. Wathi uyashingila uyahamba lamdonsa ngengalo iphoyisa lithi makuxoxwe. Wabhoka nomnikazi wetafula ethi uyifuna la imali yezithelo ezase zigcwele ezansi, bezicoshela abantu bedla, abanye beshutheka koplastiki babo.
Lahlaba laphukela lelo kuNyoka, owakhushuza into engapheli. UZola wayesemtshelile uZongile ukuthi ukumsebenzisa noPamela kungaba yingozi enkulu. UPamela wayaziwa ngakubo eSobantu, ngokuba nguphuma silwe. Ukusebenza kwakhe ngezikhali nabantu besilisa kwase kumenza naye azibone njenge ndoda uqobo. Onogada ayesebenza nabo abayizithithibala, babeyazi kahle impama yakhe eyayibuye iphelezelwe yibhuzu ezinqeni uma kumsukile. UNyoka wayesemazi kahle hle uPamela, ngakho wayengafuni ukusebenzisa uZongile nohlanya.
Samshaya isiqwayi uZongile wathi diya diya, washaya uzamthilili eqalaza isikhali angagadla ngaso. Wawola izigcobo ezaziphezu kwetafulakazi ngezandla zombili, waziwolokohlela kuPamela, kwawubuphihliphihli nakhu kwakukhona nezigcobo ezisemabhodleleni. Wathi esaphunga izigcobo uPamela, uZongile wayephonsa izingubo ezaziphezu kombhede, zagaxela ekhanda nasemagxalabeni kuPamela. Wasitheka emehlweni uPamela nakhu phela ipitikoti lalingavumi ukusuka ebusweni. UZongile owayesekhala mi izinyembezi, wazilahla amathambo kuPamela, kwabanjwana ngqi kushudulwisana kubangwa isiqwayi.
"Uxolo baba uNyoka uma emehlweni akho ngibukeka ngingenanhlonipho. Mina bengibuza nje ukuthi ayikho yini imizamo ongangenzela yona njengoba sengisale ngaphandle kwi-interview Yilokho nje kuphela, angiqonde kona ukuziveza njengomuntu ongenanhlonipho," wabambelela esihlathini waphinda wabuka uNyoka owayesemunyunga uswidi, ezimelele ngendololwane esitelingini ecamele esihlathini?
Wabamba umlomo uZongile esezwa ukuthi indaba yakhe isiphume emsakazweni wangakubo womphakathi iKhwezi. Lokho kuthuka kwaxosha uvalo lokusaba isibhaxu salo sisi ayesetshelwe kabanzi ngaye. "Leyo nto yenzeke kimina. Bengingazi ukuthi isiphume emsakazweni," washo elokhu ebuka uZonke owayesembone kahle ukuthi ungumuntu oziqaphelisisayo izinto.
Yathi ingafika edolobheni imoto, uZongile wabika inkinga yakhe yokungabi namali kuSteshi. Wathalalisa uSteshi esezwa ukuthi uzoyithola ngentambama yangalelo langa emakhaya. Wathi esuka lapho uZongile wayeqonda ngqo esiteshini samaphoyisa. Ngaphandle kokunanaza wafika wavula icala lokushaywa, elokuthunjwa kanye nelokudlwengulwa nguMaqhinga. Iphoyisa elibudedengu lamvulela icala ngaphandle kokulandela imigomo efanele uma uvula icala lokudlwengulwa. Emva kokumphenya ngemibuzo, iphoyisa lelo labona kungenasidingo ukuhambisa uZongile kudokotela nakhu wayeseshilo ukuthi kudala yenzeka le nto kuye. Kunalokho lamnikeza amafomu abhalwe u-J88 lamtshela ukuthi kumele awamukise kudokotela emtholampilo awagcwalise ebese ewabuyisa.
Wahosha iselula yakhe wafonela uThula emnxusa ukuba athi gqi eflethini ngokushesha. Wathi uyanqaba uThula ebika ukuthi uselele nokulala, wancenga waze walalisa ulimi uPamela. Wagcina ngokuvuma uThula wathi usesendleleni. Walinda uPamela elokhu egqolozele uZongile, ezikhohlisa ngokuthi mhlawumbe kungenzeka umlingo avuke kwabafileyo ngoba noSomandla uyabona ukuthi ubengaqonde kumbulala. Ngenhliziyo wayethandazela ukuthi kungabi bikho umuntu ozongqongqoza afune uZongile.
Wayicisha imoto uNyoka, naye wahlala wabheka ngakuZongile. Lokho kwenza ukuthi bobabili babhekane ngqo ezinhlamvini zamehlo. Uzibuthe owasuka esweni lomunye nomunye wenza izinhliziyo zabo zigubhazele bobabili, kodwa kungekho ongatshela omunye ngokwenzeka kuyena ngaphakathi. Ubuso babo bobabili bamoyizela kepha kungekho ongachaza ukuthi bakitazwa yini.
Umshayeli wayo wehlisa iwindi wabeka wathi: "Ngenani, sihambeni bo!"
Wathukuthela wafa uZongile wadonsa iketela elinamanzi agxabhayo liseduze kwakhe, walijikijela esiphundu sikaPamela owayesezama ukubaleka. Wabaleka namanxeba okusha, eshiya amazinyo newigi yakhe phansi, wehla njalo ngezitebhisi engasayingeni eyekheshi. Wathi uyamlandela uZongile nemvubu wabona ukuthi angeke esamthola usekude kakhulu, wamyeka. Emva kwakhe kwakukhona uPhumla owayesefile wukuthuka, encenga umngani wakhe ukuthi abuye ukuze amgeze ingozi engeqiwa ntwala.
UPhumla wakhala ngokukhishwa inyumbazane nokubukelwa phansi ngezinye izisebenzi.
"Lalela-ke, angizwani-ke nje mina nomuntu obhayizayo. YiseMaritzburg lapha akukhona eKranskop, ngakho kumele wenze okwenziwa lapha ukhohlwe indaba yalena konjayiphume. YiseMphithi lapha, phaphama kusemanje ngoba kungenjalo uzoba yifa lezihlakaniphi. Siyezwana" esho eswaca ebusweni?
"Angiyona-ke leyo nhlobo etetemayo mina. Angiyiboni nje into engangenza ngikhale" waphulwa ulimi uZongile.
Kulokho kuthula okungaka okwakulapho, ngaphandle kwamankonyane ayeklabalasa emaqeleni, kwezwakala ukukhala kweselula. Bonke abantu baqalaza, bambona uZimu ekhipha ugodo lweselula engumhlobo omdala. Abanye bafikelwa yinsini ukubona iselula enjeyana eyayisiqanjwe amagama amaningi ngenxa yobukhulu bayo.
Kwathi gidi kuZongile, wakwazi nokuthasisela imali yokufona esebona ukuthi yonke into ihlangene.
"Ngikhuluma nje nangu eduze kwami, ufike namuhlanje."
"Ngikude kabi kunaye."
Walala uZongile ithe kla inhliziyo yakhe nakuba unembeza wawulokhu umhlupha ngokwakwenzeke phakathi kwakhe noNyoka. UZongile owayesezongile wayezungezwe ngumzwangedwa ngokwakumzumile. Wayeshaywa nguvalo lokuthi uyokwenzenjani mzukwane sekufika isikhathi sokuthi ayohlolwa esigodlweni senkosi yendawo. Wezwakala ngokunxapha nje ukuthi uselitholile isu ayophunyuka ngalo. "Kuyothi kufika leso sikhathi ngiyobe sengingowase Maritzburg. Kusasa nje lokhu okusayo ngiyawafulathela la maphandle."
Wayesehambe waze wahlala epaki, i-Garden of Peace, ngemuva kwehholo ledolobha. Ukukhala kwensimbi yehholo, kwamthusa kwamphazamisa nasemicabangweni yakhe. Sekuyihora lokuqala njalo Mhlawumbe ngizolokhu ngilindile kanti sengilinde amathonsi abanzi. Kungcono ngiphinde ngimfonele uNyoka ukuze uma kungibhedela ngisheshe ngibone ukuthi ngifika kanjani le eKranskop. Imicabango yayinqakisana ngaye imusa le nalena?
"Ngingabonga kakhulu, baba uNyoka, lokho kuyobe kusho ukufezeka kwephupho lami. Nasekhaya kithi bangajabula kabi uma ngingase ngisebenze emva kokungifundisa kwabo kanzima kanjena," ubuso bakhe bathi ukuchachamba esezwa ezimnanjana ayengazi ukuthi zona zizoba namiphi imibandela.
"Khululeka nje ngalapho mngani wami. Yilokhu ngafika lapha ekhaya ngihleli kahle kakhulu. Kungabe ngiyanyaza uma ngingathi kukhona okungihluphayo. Yisekhaya lapha," waqhubeka nokucosha ama-snacks, waqhabula nasesiphuzweni.
Injabulo ayeseyizwa enhliziyweni yaphazanyiswa wumcabango owathi shazi engqondweni. Konje uZongile uthe ukhulelwe Ngizoyenzenjani le ndaba Wandwaza uNyoka i-album elokhu eyibeke emathangeni. Wakhipha usikilidi, wawokhela wabhema. Kusobala ukuthi le ndaba kaZongile izophazamisa ukubuyisana kwakhe nomkakhe. Kumele nakanjani ngithole isu elisheshayo azoxazulula ngalo le nkinga kaZongile. Kuyoze kube nini nje ngihlala ngedwa ngaphandle kukanina wezingane zami engizithandayo Wayikhipha ngamakhala intuthu uNyoka imcindezele imicabango?
Kubantu abaningi ayesebafake emsebenzini ngokubagwazisa kwakukhona noZonke Ndlovu, owayesengumkakhe, beshade eminyakeni emihlanu edlule. UZonke naye wayenguMqondisi eMnyangweni kahulumeni, esebenzela emahhovisi asOlundi. Wayevame ukuza kwakhe ngezimpelasonto. UPamela owayeyisinqandamathe sikaNyoka naye wayengene emsebenzini ngakho ukugwazela uNyoka. UPamela wayenesikhundla esiphakeme enkampanini kaNyoka Izinyoka.
"Awu Nkosi yami, kungco" lwanqamuka ucingo. Walugaklaza phansi uZongile.
"Ungixolele bandla baba uNyoka ekhaya kithi ngafundiswa ukungambizi umuntu omdala njengawe ngegama. Ngicela ungaphatheki kabi, ngizokubiza ngobaba ngoba ucishe ube nguntanga kababa wami. Anginaso nje isibindi sokukugagula ngegama, umdala kanjena," washo washalaza uZongile.
Kumele ngazi ukuthi loyo moya wakho uzokushayela kuphi nobani?
Wathi ejokola uZongile ebheke kwabo, wayeqholosha noMaqhinga eqonde eqeleni eyoqoqa umhlambi wezinkomo zakwabo ezazibulala inyoka. UmfokaZimu wayeyisiguqa esimnyama bhuqe kungathi sikhuza izulu. Wayesho ngesihluthu esingaka, izingalo ezingaka, amagqikolo ezandla nezinyawokazi ezinamansense ezihlala zisembadadeni. Wayengaqhubekanga kakhulu nemfundo njengoba wayefeyila njalo. Wayegcine ngokusiyeka isikole njengoba wayesemdadlana ngaphezu kwalaba ayefunda nabo ekilasini. Umusa omningi nokulunga okungajwayelekile kwakumenza kube sengathi unengqondo engaphelele kanti lutho, uphile saka umuntu.
"Mhlawumbe nguyena nje uPhumla ake ngiphume ngiyobheka," waphuma eshiya uZongile limbulele itwetwe. Wasondela eduzane nesango uPhumla lapho kwakumi khona imoto ephuzi, ewuhlobo lwe-4X4. Eseseduzane wabona ukuthi imoto ishayelwa ngusisi omuhle. Wabingelela ebambelele ngogange uPhumla, yavuma intokazi eyayiphethe ipheshana ihleli emotweni.
"Khuluma iqiniso Phumla, musa ukungenza isilima!" uPamela wayejamele umzala wakhe kungathi uzomudla luhlaza.
"Ayikho-ke into engingakusiza ngayo," eshaya ngezimfuphi uThula.
Isidumbu sikaZongile sathi sifika emgwaqeni, sasigaywa yibhasi i-City to City, eyayiphuma eThekwini, izodlula eMgungundlovu icoshe abagibeli ebese ibabela eGoli, kwaNdongaziyaduma. Umshayeli webhasi wathi ewabamba amabhuleki ngqi, wabe esevele emgayile uZongile. Iloli elalilandela ibhasi langena emva kwebhasi kwenzeka isiphihli senhlekelele eMgungundlovu oNdongazibomvu, kwakhala ubumayemaye.
Wakuqinisekisa lokho uPhumla kubonakala nje ukuthi iyamkitaza le ndaba ayixoxayo. Waqhubeka ebeka ukuthi ekuseni ufonelwe nguThula emcela ukuba bayophuza itiye ndawonye. Nebala kuthe kushaya isikhathi setiye wamthatha ngemoto baliphuza e-African Coffee Bar, edolobheni.
Esihlalweni esingemuva kwakukhona isambulela, imvubu eneqhubu ngaphambili kanye nomlenze wetafula omncanyana, owawusuwenziwe isikhali. UPamela wayezimisele ngokutaxa uZongile abe yindaxa ngemvubu, engaqonde kumbulala. Isiqwayi wayegade ngaso ukuthi uma egoloza noma elwa, amunqobe ngaso. Wazithatha izikhali zakhe uPamela, wazithukusa ejazini elide. Wathatha nesambulela, waphuma emotweni wahamba.
Ilanga lase libantu bahle, phesheya komhosha emfundeni, kwabonakala indoda eyayiqhuba umhlambi wezinkomo isiyovalela. Loyo kwakunguMaqhinga owayegqwegqwa, eqhelelana nequlu elaliqubele amakhaza. Wahamba waze wangena kwabo nomhlambi wezinkomo, wazivalela, ehlukanisa amankonyane ezinkomazini. Wathi eseqedile wathi tshobe exhibeni elishunqa intuthu yezanqawe.
Wanikina ikhanda uPhumla ebonakala nje ukuthi impendulo yomngani wakhe ayimenelisi neze. Waphefumulela phezulu, okomuntu ojule kakhulu ngemicabango.
"Musa ukungishisa, ngiyeke sishayane," wayesho ngoba ezwa iminjunju.
"Awu Phumla O! Nguwena kanti lona ongicobe kanjena" esho ngephimbo elinqanyukelwa ngumoya?
"Bengingaboni ukuthi nguwena. Angiyazi phela le moto ohamba ngayo."
Uyise wayemsongela kabi esho nokuthi kuyabangcono angabe esabuya ngoba uma ebuya uyomphihliza ngewisa kuphele ngaye. "Yilokhu ngazalwa angikaze ngihlale ezigcawini, namhlanje sengibuya khona ngenxa yalo lwabishi wale ngane." Wayesho ngolaka uNkomo ekhalela imali yakhe amfundisa ngayo. "Kungabe kungcono ukuba ngavele ngazithengela izinkomo zagcwala isibaya, kunokufundisa lento."
Manje nginovalo lokuthi cishe amaphoyisa azongidinga njengommangali kutholakale ukuthi angikho. Uyayibona leyo nto mngani wami?
Ngithemba ukuthi wazi kahle ukuthi kwamina angihambisani nalokhu kunyamala kwale ngane. Le ngane izenzela intando yayo, angizange ngiyithume. Ngakho mina ngingezwa ngawe mlingani ukuthi ufisa kwenzeke njani uma sekunjena, wanikina ikhanda uNkomo wakhipha imboza yakhe wayicobolonda wayisonga engasazikhiphanga izingodo zayo.
Walutatulula ugodo lweselula yakhe uGiyani lwaze lwaphuma. "Ya, ngubani loyo" wabingelela njengenhlalayenza, waqhela eduze kuka mama uNtulo?
"Ngiyabonga-ke Giyani. Ngiyabuya ngesonto elizayo, ngizokuphathela impahla yakho. Ngifuna uke uzwe uhlobo lwaseBrithani."
Wabe esejeqeza iwashi lakhe uNyoka, wahosha iselula yohlobo oluphambili. Wayingcofoza, wayibeka endlebeni wabe esethi: "Khuphuka sesiqedile." Wayivala.
Zamoyizela izintokazi zilokhu zibukana ezinhlamvini zamehlo. Nebala zazisho ngamunye ukuthi zingobani.
Wayilanda ngesikhulu isineke indaba uZongile. Wathi izolo kusihlwa kutheleke uPamela ehlome eyizingovolo. Ubephethe ivolovolo nenhlokohlela yomjojantaba. Ukhulume nomalumekazi wakhe emtshela ukuthi uma bengafuni kuphume isidumbu, mabaxoshe yena. Wathi uyabuza unina kaPhumla ukuthi yini kwenzenjani, wayibhadlaza indaba uPamela obengagayelwe mphako. Kuthuke wonke umuntu obesendlini ukuthi kanti uyinhloboni yomuntu uZongile. Okulandele lapho-ke kube ngukusho kukaPhumla ukuthi unina uthe kungcono ahambe kungaze kuvele amatwayitwayi.
UZongile wangena emotweni ngaphandle kokuthithiza njengemihla. Wabingelela ngesizotha, amehlo akhe wawanamathelisa kuNyoka, lwamphinda kakhudlwana lolo vadlwana. Wayesemuhle ngampela uZongile, esulekile esebuyele ebaleni lakhe lendalo, kungasekho ukufuswa yintuthu, nokushiswa yilanga uma eyotheza noma eyokha amanzi emthonjeni le emakhaya. Kwabonakala ngokusobala ukuthi ukugeza ngamanzi ahloliwe kanye nokukhanyiswa ngugesi kumthandile selokhu efike eMbali.
"Nkosi yami uze ube nami. Angazi ukuthi ngingayikhokha ngani imali yezinyanga ezilapha umzukulu wami obangwa nezibi. Kusobala ukuthi uyobolela endlini aze afe, shwele Simakade," wabalisa kanjalo umama uNtulo ngesikhathi kukhala ugodo lweselula kaGiyani.
UNyoka owayenokumbukela phansi uZonke futhi esemlibele ukuthi konje unemfundo yasenyuvesi, wamamatheka kancane. Wachaza uZonke ukuthi ubenza i-Degree ye- Sociology, njengoba wayesebuzwe ngeziqu zakhe. Wavuma ngekhanda uNyoka, waphendula ngamagama ambalwa: "Ngizobona, uzozwa ngami."
"Pamela mzala wami, angimphikeli mina uZongile ukuthi ukwenzile lokho. Kuphela nje bengikutshela ngomlando wakhe ngesikhathi sifunda ndawonye Ongoye. Uma nje kwenzeka efika ngizombuza le ndaba, uma futhi evuma ngizokutshela ukuthi uvumile. Khululeka nje mzala, asithembane singaxatshaniswa wubala," wayesho ngelizothile nakuba umzala wakhe wayevutha engabaselwe.
UNkomo nomkakhe abase beyizintandanyana eMakhabeleni, beyizinkomo ezidla zodwa, babehlaziya isimemo sakwaZimu.
"Thambisa inhliziyo yakho MaNgwenya. UZimu akanankinga nathi, lokho akwenza kwakumfanele ngoba ingane yethu yayisinyamalele. Ukusimema kwakhe kutshengisa ngokusobala ukuthi akanagqubu nathi. Mina ngiya khona kusasa ngiyozidlela inyama ngiziphuzele notshwala." Wasicisha isinqamu sakhe semboza, wasibeka phezu kwebhokisi likamentshisi.
Sukanini madoda! Lwaphuma kuqala ucwephe olunguChopho. Wasuka uChopho ngejubane elisabekayo wahlala ezithendeni zikaZongile. Wamjaha waze wamfica. Wambamba ngqi wamuthi xhakathisi. Bafika nabanye bamthwala babuyela naye emumva sebemnike nezimpama ezimbalwa. Yilapho-ke agadisiswa khona uZongile kuhle kwesiboshwa esingumgulukudu.
Yajika imoto wayifaka ngaphakathi esakhiweni uThula owayethule njengegama lakhe. Kwadidingwa izikhwama elokhu eqalaza ngapha nangapha uZongile ethathekile ubuhle bebhilidi. Isivande sezimbali sasilungiswe ngesinono, nongwengwe lusikwe kahle kukuhle. Bangena endlini eyamukela izivakashi, kuyamenyezela phansi kubhoniwe. Bathi bengena isicabha sekheshi sasivuleke nge. Basho phakathi befica ababili ababebukeka njengezithandani. Lanyuka nabo laye labashiya bonke esitezi sesihlanu. Behla bahlukana ngezindlu, njengoba uThula wavula endlini engunombolo- 03.
"Awu ngadla mina kababa. Ngadla ngingasaqali, ngizoke ngiphuze utshwala obuphuzwa ngabelungu abamhlophe baphesheya. Wadla Giyani, wadla magiya ngesikhuni sivutha ubulangulangu, kungabi ndaba zalutho" Weqa amangqamungqeshe uGiyani engqabashiya egiya, ugodo lwakhe lweselula lungasekho endlebeni eselufumbethe okomshiza.
Kulezo zinsuku uNyoka wayeyindoda elusizi. Umkakhe owayesebuyile eBrithani nezingane, wayesekwazi konke okwakusale kwenzeka engekho. Wayembuzile uNyoka nangokukhulelwa kukaZongile, waphika walala ngomhlane esho nokuthi ubhecwa ngobende inyama engayithanga mbibi. Isenzo sakhe samcasula kakhulu uZonke owayesembekezelele kakhulu umyeni wakhe.
"Kulungile ake ngifonele uZimu kengizwe ngaye ukuthi kanti ukuphi lo." Waluvala uThula.
Ikhumbi eya eMaritzburg yasuka edolobheni laseKranskop ligamenxe ihora leshumi nomuvo emini. Yashosholoza yaze yangena eMaritzburg. Akuthathanga sikhathi esingakanani bahlangana abangani abadala. UPhumla wayebeshezela ejinini empintshayo ayeyigqokile. Zagonana izintokazi kuyilokhu zagcinana mzukwane zithweswa iziqu ehholo laseBhekuzulu. Zathi ukuzulazula edolobheni, uPhumla wacoshacosha okuncane ayekuphathiswe ngunina.
Waqala manje ukuchiphiza uMaNgwenya, ebalisa ngengane esimfaka ezinxushunxushwini. Wathi uyalincenga iphoyisa ngokuthi uhlala yedwa lapha ekhaya akuzosala muntu, kungcono limnike ithuba ake amqalaze lo mntwana. Lanyuka ngengalo iphoyisa, lisho lishoshela kuyena.
"Angizwa uthini" wayesesondeze nekhanda?
"Wazi kahle ukuthi izintatheli zihlale zisiluse kanjani, kodwa wena unesibindi sokuhudulela igama lami odakeni. Ngeke, ake sithi ukuhlaba ikhefu ukuze nawe uzame ukuzincenga ushintshe kulobu bulwane osuyibo," yiyo le nkulumo ayehlehle ngayo kuPamela.
UNkomo wayeseke waya nakonkosi eyoshushiswa kabanzi ngesenzo sendodakazi yakhe. Wayezihlangulile uNkomo naye ezwakalisa ukushaqeka ngesenzo somntanakhe owayesemvukele esiswini njengotshwala. Ibandla lamsola ngokuthi inkonyane yawuchitha umuthi mzukwane efundisa intombazane komanyuvesi. Inkosi eyayingalubhadanga esikoleni, yadonsa uNkomo ngezindlebe ngokuthi uma nje ibuya ingane yakhe kumele ayiqhube ayilethe ebukhosini, ukuze izochaza kahle ngalokhu kuxova kwayo isizwe.
"Nginifisela inhlanhla-ke makhosazane ami. MaDube, kusasa uzonika uThula imali, uzofika ngo-12 emini kini. Wena MaNkomo ngaso leso sikhathi uzobuya naye uThula ukuze siphothule udaba lwakho engilutshelwe nguPamela. Ungakhathazeki ngokuthi imali awunayo, lokho akusho ukuthi ngeke ngikuqashe." Waqhubeka uNyoka esho nokuthi kuzodingeka kusasa basayine isivumelwano noZongile esizombophezela ukuthi amkhokhele imali yakhe uma esesebenza. Waswabuluka uZongile esezwa ukuthi naye angeke esasala ngaphandle. Lokho kwezwakala ngokubonga kwakhe into engapheli.
Laba linye vo, uZimu wazisa umngani wakhe ukuthi kunezinkomo ezinhlanu azidayisayo. Nebala uNkomo owayefike kusempondo zankomo wayefuna kube nguyena owokuqala ozokhetha ezinkomeni. Wamtshengisa uZimu zonhlanu ebonakala nje uNkomo ukuthi uthathekile: "Ziyangenelisa mfowethu ngobuhle bazo, zinjalo nje zinonophele ziyacwazimula." Wathi angabuza imali uNkomo, kwayilapho-ke uZimu afaka khona udaba lokuthi kuganiselwane. Wabalisa ngosizi olukwakhe selokhu ashiywa ngumkakhe. UNkomo owayethathwe ngubuhle bezinkomo, okwakungaba ngezakhe ngaphandle kwesenti, uma nje kuganiselwana, wavumela phezulu engasabonisananga nomkakhe uMaNgwenya. Wayifaka indaba kuMaNgwenya owathandabuza kepha wagcina enqobekile, zangena izinkomo kwaNkomo.
"Cha angikuzwa mina ukuthi uthini. Usho ukuthini uma uthi le nto yami asiyiqede?
UPhumla wabalisa ngokuthi isikhathi leso sisebusuku kakhulu, kungenzeka uyise abanqabele. UPamela wamtshela ukuthi nguyena ozokhuluma nomalume wakhe. Waphetha ngokumazisa ukuthi kuzobe kuyinhloboni yemoto ezobalanda.
"Akasekho ubasi uNyoka" washo waze wavula intende yesandla uGiyani.
Wangena wathithiza uZongile, engazi ukuthi kumele ashone ngakuphi. Wagcina ngokulandela uThula, owayesehleli kusofa omude isikhwama esesibeke eceleni kwakhe. Wavula ithelevishini, wahlala waqhiyama. Kuleyo ndlu yokuphumula kwakukhona amagxatshana osofa abane, itafulana elixegelwa ngumlenze, njengoba lasikaza ukuwa ngesikhathi uZongile eligudluza efuna ukuhlala komunye usofa. Ifriji elidala eseligqwalile, laliduma kakhulu ngokungajwayelekile, phezu kwalo kuhleli ithelevishini enkulu kepha ikhanya ngokufithizayo.
Wezwa iphimbo lomkakhe uNyoka wagxuma wama ngezinyawo.
"Hawu yini kwenzenjani, wabuya phakathi nesonto?
"Kanti ikuphi kubo lapho kusenezinto zokuhamba ezihluphayo?
Weza emagange uPamela ngenhloso yokuzocindezela, acoboshise, acangcathe isitha sakhe esamshisa. UZongile wayeselele ja ezibinya, nezingcezu zimsika zimqedela njengoba nethawula ayelibhincile lase liqaqekile esenqunu. Uthe uPamela uzama ukuhlala phezu kuka Zongile, wambhakela ngezinyawo waye wabhaklazeka le. Wathi ebuya lapho, wayesethukuthele egane unwabu. Wamqala ngokumjikijela ngesiqwayi esashaya ngechopho esweni lapetuka. Ngokuphazima kweso wayesephezu kwakhe, wamqhoqhobala ngoqhoqhoqho, wamcindezela nangedolo esiswini esasingumthwalo ongaka kuhle kwetshe likaNtunjambili.
Ngesikhathi imoto iphuma nje emasangweni ase-casino, uNyoka waphakamisa ukuthi udaba lokuphunyukwa yithuba lomsebenzi kukaZongile, luyophethelwa emzini wakhe. Wavuma bandla uZongile nakuba wayenovalo lokuthi uNyoka uzophinda amugile imigilingwane ayigila e-Ascott Bush Lodge. Nokho engqondweni yakhe uZongile wayengasazimisele neze neze ukuphinda anikele ngomzimba ukuze athole isiliva negolide. Uma uNyoka wayezimisele ukwenza njengenja edla amathambo yejwayele, wayezohlangana nezimbila zithutha ziholwa ngemhlophe phambili. Waqina loyo mcabango kuyena.
"NginguThula Nyathi. Usuyangibona-ke manje, angithi?
"Kungcono unginike ithuba lokucabangisia," watshekisa ikhanda uZongile.
Wathukuthela wafa uNcane owayesebizwe ngalokho ayikho. Wasondela kuNkomo wamngenela ngamankomane, wamdovadova umkhaba okomuntu oxova inhlama kajeqe. Sasuka esinamathambo amthelekela wonke amayengandoda. Wathi uzama ukulamula uZongile zamnetha naye njengoba wayesevele ezifakele isigcwagcwa. UNcane owayemfishanyana, wanamathela emzini kaNkomo ayengasawutholanga, wawushuka. Wakhalisa okwengane uNkomo ezwa izinhlungu ayegcine ukuzizwa esengumfana uma eqhathiwe. Kwakhala ubumayemaye, sekungubuwelewele, nokungenadosi sekutinyela kuNkomo nendodakazi yakhe.
Wayetshengisa ukumangala nje uPhumla wayengazenzi. Kwase kuphele iminyaka bengabangani noZongile. Bobabili babethanda izinto ezifanayo, njengoba nemfundo yabo yayifana. Ukufika kukaZongile kwaDube kwakube ngenkulu injabulo kuPhumla. Umndeni wonke wakwaDube wawumkhonzile uZongile. Lokho kwakufakazelwa ngukugezeka nokunonophala komzimba, nokuyikho okwakuhehe uNyoka esembona okokugcina. Nakuba wayengasebenzi kodwa uPhumla esebenza, babengenayo inkinga abaninimuzi. Ukusebenza kukaPhumla yikona okwase kulekelela abazali bakhe ezidingweni zokondla. UZongile nguyena kuphela owayazi ukuthi yini eyayimenza ahambe kwaDube.
"Ngifuna ukunixwayisa-ke ukuthi uma nizama ukuvikela isigangi esinguNyoka, yinina enizokhalelwa ngamasongo kaSigonyela. Sukumani-ke sihambeni," wabagquba phambili.
"Awu zikhulu zami," ephakamisa izandla, "ngavakashelwa yinina ekuseni ngovivi sekonakelephi" Wayegwajaza uNyoka ejamelene noMamba wena owabona kujamelene ingwe nengonyama sekuswelakala okuzogadla kuqala?
"Ehhene uthe ngikhulelwe amawele," washo ngephimbo eliphukile.
Iqulu labafanyana ababesekhoneni bashaya amakhwela ngesikhathi sidlula kubo sibhadla, abagibeli baso kungathi bathinta ngamadolo etiyeleni ngesikhathi sijika ikhona. UPhumla wasibuka saze sayosithela nokuyilapho afikelwa khona yinsini. Wavula isango lakwabo wangena esephoxwe ngukungahambi kwakhe. Wahambisana noFezela owayelokhu etshikizisa umsila.
Yathi imihlanu imizuzu lishayile ihora lesibili, yayima nse imoto kaNyoka i-SNAKE 1. Waziqukula izikhwama zakhe uZongile, wamfica esemvulele ngemumva uThula wazifaka khona. Kwaba ngukusuka kwayo njalo imoto isilibangise lapho ayengazi khona uZongile. Yangena umgwaqo u- Chief Albert Luthuli, yaye yathatha u-Alan Paton Avenue. Wawubona kancane lo mgwaqo uZongile, esekhumbula ukuthi bahamba lapha noNyoka beya e-Golden Horse kanti noma uya kwakhe uhamba ngawo.
Bangena endlini belandelana nalapho bafica khona umama owayeseqinile, nokunguye olekelela ngokuhlanza umuzi. Wayedasida ikhabethe lasendlini yokudlela. Wabingelela uNyoka ethula uZongile embiza ngomunye wabaQondisi enkampanini Izinyoka.
"Ukhetha ukuboshwa impela kunokukhipha ingane yakho oyifihle ngaphansi kombhede?
Wake wathula uPamela ehlaziya ngokushintsha kozungu lwakhe ayehlele ukugadla ngalo. Yena wayefisa ukuvimbezela uZongile ngesiqwayi khona nje egcekeni. Wayekubone kuzoba lula lokho ngoba wayezothi angamgqema izingozi ebese engena emotweni ashaye achithe. Manje ukungena endlini kuzoba nzinyana ngoba kungenzeka atholane nezimbila zithutha njengakuqala. Nokho wazizwa enesibindi uma ekhumbula iminjunju ayizwa mhla eshiswa esitofini nangamanzi abilayo. "Angishone khona, ayikho iyenzenjani." Waphimisela esekhumbula nokuthi konje kuthiwe lo muntu uyageza angaqeda noma yinini.
Waphuma esangweni wehla njalo ebhula amazolo angayizolo. Imvunge yabesilisa ayizwa wayithalalisa ezitshela ukuthi yizesheli ezizobeka amabili amathathu ezintombini zendawo. Wathi memfu emfuleni wazithela ezinsizweni ezine ziphethe imishiza nezimvubu. Wathi gaga, wakhululeka esebona ukuthi kanti yizinsizwa zendawo, ezingomakhelwane.
"Awu! Ngubala-ke lolo mama, yizinto ezincane. Icebo lizozakha, kanti futhi baningi abantu abangangiboleka imali, nginele ngisebenze ngibabuyisele. Ubaba unenhliziyo elukhuni nje, ngoba kwayena bengizombuyisela imadlana yakhe uma sengisebenza."
"Khona namuhla benginaye, ngilethwe nguye nje manje."
UNcane wayelokhu enamathele ebuntwini bukaNkomo ebushukisisa. Naye wayevulele ngaphansi kwempumulo. "Ungenza isilima uthi uzokhokha, usubona abanye uma sengikulethe la. Khipha leyo mali, uma ufuna ngikuyeke yikhiphe" esho emshukisisa umuzi wakhe.
UNyoka wayengananazanga njengoba wazisa uyise womfana ukuthi kulungile angeza. Umfana owayesebenza ingadi ibhantshi lalisanda kugcwala umoya kuye ngenxa yokuhlulwa yizimbiza zikaFaro ayefika emsebenzini esuthi zona. Lathi liphela isonto efikile uGiyani owayesebenza ingadi isonto lonke ngenxa yobubanzi bayo, kwakuhle kwaqhakaza kwaNyoka. Wayengaconsi phansi kubantu balapha ekhaya ngenxa yenhlonipho nokuzithoba ayenakho, ikakhulukazi kuZonke ababengamathe nolimi naye.
"Eyi, eyi wena! Uzama ukwenzani Yima ubalekelani" wazama ukumlandela uZonke ebona ayengakulindele?
Baqhubeka abangani betshelana ngokuthi yini abazoyenza uma sebesebenza. UPhumla yena waveza ukuthi uzokwenza i-21st Birthday Party azoyihlanganisa ne-braai yokubonga umsebenzi, emva kwalokho aye kozihlalela eflethini edolobheni. UZongile yena wathi uzothi angayikhokha imali kaNyoka ebese ekhokhela uMaqhinga konke akuletha kwabo ukuze angabalisi uma esemlaxaza. Waqhuba ngokuthi emva kwalokho uyohlaba imbuzi yokubonga umsebenzi emadlozini. Abangani bazigcina bekhuluma kanjalo kwaze kwaba bazunywa yiqhawe elingubuthongo.
"Yini kwenzenjani Zonke, wangibizela ekameleni" embuka ngokumeba?
" Kakhulu Zola."
Ngisho nokuthi aphendule uZongile, wahamba waze wasithela.
Iqulu elalilapho lathuswa ngukuqhamuka kohuntshu olumnyama, lushayelwa yinsizwa yeNdiya emnyama bhuqe. Leyo kwakuyimoto eyayithwele uZongile, eyafika yama lapho kuphela khona umgwaqo. Zasondela izinsizwa nohlaka, zavuleka izicabha kwaphuma uNkomo, uZimu nomlisa weNdiya edlubhe ezimnyama njengaye. Kwakhishwa uthwishi lwebhokisi, labekwa ohlakeni. Wayihola indlela uNkomo nehlamvu lomlahlankosi, ethemeleza etshela ingane yakhe ukuthi sekuyiwa ekhaya manje.
"Ngizobuye ngikuthinte sisi. Uhleli kanjani lapho emazweni?
Nakuba yonke leyo nkulumo yayimnandi kuZongile kodwa yena wayelindele ukuthi uNyoka nguyena ozomlanda njengoba esedineni nje. "Kodwa akusenani, manganeliswe yisandla ngingafuni ingalo yonke," wacabanga ngokushesha ngaphambi kokuphendula athi: "Ngiyabonga Zola ngokuthembeka kwakho," washo ngephimbo eligcwele uthando.
Wathukuthela wathelwa ngamanzi ayesethelwe ngawo. Wathi esasula ubuso obase bushunqa uPamela, wazilahla amathambo uZongile, wahlala izithonto kuyena. Wathi efika nje kuyena wayembingelela ngamankomane emlonyeni, akhumuka amazinyo okufakelwa. Kwabanjwana lapho ngamandla kwathula umoya. UPamela wayesezama ukukutakuta isiqwayi ephaketheni njengoba imvubu yayisihlwithwe nguZongile wayintshinga le kude. Zashudulisana izintokazi kwaze kwakhumuka iwigi kuPamela, owayesemfimfa igazi ezinsinini. Zibambene nje izintokazi uZongile uzama ukuthola intuba yokuphulukundlela abaleke.
Lutho-ke mzala, angikaze ngilubhade.
UZongile owayeshayelwe umhlangano, wayepepenyeka ngohuntshu olumnyama lusuka eMaritzburg lubheke eKranskop. UNyoka owayesengumlawuli kaZongile, wayeveze umbono wokuthi uZongile ayolanda zonke izimpahla zakhe. Inhlolokhono njengoba yayizoba ngoMsombuluko ozosombuluka nje, uNyoka wayezobuya ngakusasa ngeSonto esezolanda uZongile nezimpahla zakhe edolobheni eKranskop lapho babezohlangana khona. Wayengasafuni nokuthi agibele namatekisi, ebona ukuthi abashayeli bawo bangase bamphuce iqatha emlonyeni njengoba bengadlulwa siketi. Ngokwakhe wayefuna ukuhambisa uZongile aze amshiye esitobhini sangakubo. Wanqaba uZongile ebika emagebedu emigwaqo yangakubo, esenziwa ngukusaba amehlo omphakathi eselethwa yimoto engaziwa endaweni. Ngenxa yalokho uhuntshu lwamshiya emavenini eKranskop ayezomthatha amlahle khona eMakhabeleni.
Kwaba ngukuzwa nje ukuthi yiphimbo lomuntu amthandayo lelo, yathi kla inhliziyo kuNyoka. Kwase kusele imizuzu embalwa ukuthi aphume emsebenzini. Wathi eluvala ucingo babe sebevumelene ngokuthi bazohlangana kuphi. Wayezimisele ngokukhipha unyawo ngalelo langa uNyoka ukuze nentokazi izibonele ukuthi ithandwa ngempela akudlalwa ngayo.
UPhumla owayefisa ukuthi isheshe idlule le nto engqondweni yakhe, wazama ukuxoxa ezinye izindaba. Wazekela umngani wakhe ukuthi sebeyathandana noThula. Wamtshela nokuthi njengoba efika nje ufika naye, nakhu ubengayile emsebenzini ngenxa yokuhlatshwa ngumkhuhlane. Wayiqhuba indaba ngokuthi akaphathekile neze kahle emsebenzini.
Waqhubeka uZongile: "Mina angithandi ukwenza into abangayenzi ontanga yami" wamphula ulimi emnyonkoloza kabi.
Wasondela eduze uMaqhinga ngenhloso yokummbambatha, amduduze. "Sale usuxola Zongile wami. Laba bafana ngibathuma ukuthi bayongibizela wena, bona bakubeka isandla. Uyazi impela amaqaba aweve eyitifiza," wazama ukugaxa ingalo ehlombe.
Engabe yena uNyoka uzolwamukela kanjani lolu daba Kodwa yena ubukeka engumuntu ozithandayo izingane, uhlale ekhuluma ngoMashu noMlazi. Engabe eyami izoteketiswa ngokuthi ingubani, cishe kuzoba nguMbali uma kuyintombazane, uma kungumfana kuzoba ngu- Ashdown. Yayimgabhe ingamnike thuba imicabango uZongile owayelele ngomhlane embhedeni edla amaaphula aluhlaza ayewathandiswa. Eduzane kwakumi ikhathoni lejusi i-Clear Apple. Isixwexwe sesixebeledu sikashokholedi, i-Mix Fruit naso sasibhalakaxwe phezu kwetafula elikhulu?
"Kahle bo! Nguwena loyo Phela abalishongo igama lommangali ngoba ziyavikelwa izisulu. Wangihlula-ke ukuthi lo muntu onesibindi kangaka ngihleli naye kwami. Kwenzakaleni ngempela, awuyilande-ke ngizizwele kahle ngezami izindlebe.?
Miningi imicabango ayeseke wayicabanga uNyoka eyayizoqhelisa uZongile eduze kwakhe. Ukunqaba kwakhe ukukhipha isisu yikho okwakumdlisa ngamapayipi. Wayesewugudluzile umbono wokuthi uZongile abulawe, wayebe nozwelo naye angalwazanga ukuthi luqhamuka kuphi. Wayecabangile ukuthi nguyena ongaba wumsolwa wokuqala uma sekuphenywa ngokufa kwakhe. Ngaphezu kwakho konke wayecabangela nezingane ezazizofa ngokufa kukanina. Wakuzwa kumsinda ukuyalela ukuba kukhishwe imiphefulumo emithathu.
Wabuyela emuva ngokushesha uPhumla eseyolanda umngani wakhe. UPhumla owayesevele egezile emuhle, watshela umngani wakhe ezimtoti naye engakakukhumuli ayefike ekugqokile, baphuma bahamba. Zombili izintokazi zangena zahlala esihlalweni esingemumva, yasuka imoto. UNtombi wayelokhu ebajeqeza esibukweni semoto esingaphakathi kodwa egxile kakhulu kuZongile, wabonakala ehwaqabala ebusweni kodwa wathula du.
"Awe Nkosi yami! Manje baba uNyoka lokho kusho ukuthi sekuphelile ngekusasa lami" esho ezithinta isifuba ngosizi nangokuphoxeka?
"Akulula baba uNyoka njengoba ucabanga. Lena ekhaya kithi kusadliwa ngoludala nabazali bami basawazisa kakhulu amasiko nemikhuba yesiNtu. Ukuba kuya ngami nje ngabe" wabindwa yisidwa uZongile, wakhophoza wabheka phansi.
Isigwebedla sendoda sakhumula umakalabha.
UZonke owayesagqoke ezokulala zingenhla kwamadolo, wathi angafika phambi komnyango wangqongqoza, kwathi nya. Waphinda, lasholo phansi iphimbo lathi makangene. Wangena wabingelela ngesizotha, ebonakala nje ukuthi akasiyo neze impi. Esezichazile, wabe esengena odabeni ayelubabele.
"Mina nginguNtombi Ndlovu. Ngicela ukubuza ukuthi yikhona yini lapha kwaDube" usisi lona wayelokhu ethi nhla ephepheni elalibhalwe okuthile. Wavuma uPhumla. "Ngithunywe nguMnumzane uNyoka, engisebenza ehhovisi lakhe. Ngingamthola uPhumla" Wavuma uPhumla esegcwele ithemba lokuthi usezotshelwa ukuthi uqashiwe?
UThula nguyena owayebe nenhlanhla yokungagwazi. Mhlawumbe yingakho nje yena wayengaqashwe ndawo, kepha eyithuluzi likaNyoka, enza noma yini asemthumele yona. Noma kunjalo kodwa naye uThula wayekuholelwa ukwehla enyuka ngezimoto zikaNyoka zikanokusho. Wayehamba yonke indawo, njengoba nasenkampanini Izinyoka wayebuye abe khona. Isithuthuthu nje ayelande ngaso uZongile kwakungesenkampani Izinyoka. UNyoka wayesanda ukumluma indlebe ngokuthi kunebhizinisi azolivula eduze kweNyuvesi yaKwaZulu-Natali eScottsville, elizokwenganyelwa nguyena uThula.
Impilo yayisimnandi kuZongile, esejwayele ukuhlala eflethini. Imini wayeyichitha ngokuzivakashela enxanxatheleni yezitolo ezahlukene zaseMgungundlovu, kanye nemitapo yolwazi. Wayeqale ngokuvakashela izitolo zakwamakhelwane iScottsvile Plaza, Hayfield Complex, Northway Mall, Liberty Mall, Cascades Shopping Centre, Southgate Stores kanye nase-Raisethorpe Stores.
"Uhamba manje nje. Uhambe nezinye izinsizwa ezizibize ngamaphoyisa. Sisele sodwa nje lapha nomama uNtulo."
"Mlingani wami, ngoba nakhu ingane yakho, engumakoti walapha ekhaya, siyahluleka sonke ukuyithola, bes ngifisa ukuthi sike sibonisane ngamabheka." Wathinta isikhwehlela uZimu wathi klabe kuNkomo amthola egqolozele ebheke iphansi. "Ngifisa ukuzwa uvo lwakho ukuthi konje kuke kwenziwe njani ngamabheka uma umalokazana esebaleke wadliwa yizintaba."
Bathi bephuma lapho babe sebesule imilomo. UNyoka wayelokhu ezame njalo ukuqhulula amahlaya kepha uZongile owayesadungeke ingqondo avele anyewuke nje. Baqonda ngaphansi kwezihlahla baze bama eduze kwemoto enenamba-puleti ethi SNAKE 2-ZN. Kwakunguhuntshu olumnyama lohlobo lwe-Mercedise Benz C200. Kuyona bafica uThula owayedlala umculo opholile. UNyoka owayesekhala ngokuthi useshiywe yisikhathi, wayalela uThula ukuthi ahambise uZongile ngemoto eMbali. Yena waqhoqhobala isithuthuthu aphuma ngaso emasangweni ngelikhulu ijubane, sabhadla saze sayosithela.
"Ngoba nakhu ngiyakubona ukuthi unexhala ngale ndaba, ngizosale sengikutshela ukuze nawe ukhululeke." Wamamatheka uNyoka wabheka uZongile naye owayevele embhekile, washo ngelizothile iphimbo: "Ngizokuqashela ifulethi edolobheni, ozohlala kulona ngokukhululeka."
"Uzowuthola umsebenzi Zongile, ungajahi. Nami ngibona kungakuhle ukuthi ungasheshi ubuyele lena emakhaya uyoba yimbuqu. Mina ngizimisele ngokukutholela indawo ephephile ozohlala kuyona. Ayikho into oyoyiswela la emhlabeni uma nje usazwana nami," washendela uNyoka eduze kwegiya bagcina sebethintene ngamadolo.
"Kwaze kwakubi-ke lokho mngani wami. Empeleni nami angazi ukuthi kuzolunga yini uma ungenayo imali. Umzala ngimuzwe etusa ukuthi u-Director ndini loyo uyithanda kabi imali."
Yingakho nje wayehlala eziphophothe ngophawuda owawuzifihla zingabonakali. Indaba yayivela ekuseni esegeza, engakawugcobi uphawuda. Ikhanda leli lalinezibazi zezingozi ezingeqiwa ntwala. Zona-ke wayesezitholele isu lokuzifihla ngamawigi ayewashintsha okwamasokisi. Amazinyo angaphambili nawo ayesakhumuka wonke mzukwane eshaywa yizidlakela zase-Jokers night club, eseqala ukubheda. Wayesizwa ngamazinyo okufakelwa, ayemenza abe yintokazi enothotho lwamazinyo amhlophe qwa.
UZola Nyoka wayezalelwe elokishini laseZola South. Ngenxa yezibhelu zaseSoweto ngo-1976, umndeni wakubo wathuthela ezihlotsheni KwaZulu-Natali. Wayeneminyaka eyishumi nesikhombisa ngesikhathi abakubo beqala ukuhlala elokishini lase-Ashdown khona eMaritzburg. Wayesehambe ibanga elide, hhayi ngokwendawo kodwa ngokwezinga lempilo, esuka ekudleni imbuya ngothi esedla izambane likapondo. Wayenomuzi eziqumameni e-Scottsville, emgwaqeni u-Isabelle Beardmore kwanombolo- 22.
Ngakusasa ekuseni kwathi kuntwela enzansi, uMaqhinga, uMqedeni noChopho babe sebegcwele amagceke kwaNkomo. KuMaqhinga kwase kuphele nokuhlonipha, egqoke isikhindi kuvele izigaxa zezihluzu. Phansi onyaweni wayebhadazela ngembadada eyayisimise okwezinyawo zakhe. Esevukile uNkomo, bangena esibayeni bazikhipha zonke izinkomo, beshiya kukhala amabhungane ayebhuza emqubeni nasebulongweni.
"Ngizothi sesishonephi-ke isisu kuPhumla njengoba esengazi ukuthi nginjena" wasikhomba isisu sakhe uZongile?
"Uzalwa yimi, wavundla la," elinganisa ngesandla ukuthi wayevundle kanjani, kuphi khona.
"Hawu! Awusasebenzi mzala Yinto yanini leyo" ejamela uPamela ngokumangala?
"Angisho mntanami ukuthi ungathandani noNyoka, uma ufuna ukuphepha gwema ukuza lapha. Enjalo nje lo mfazi wakhe unezimpimpi, mhlawumbe ufika nje kukhona osemlume indlebe ngokuthi kukhona intombi kaNyoka enguwe. Ngisho kanjena nje ngoba akafiki phakathi nesonto ngaphandle-ke uma esezosusa izidumo adume ngazo," washo njalo lo mama wathi ake bathandaze.
"Ngeke baba, uzoba yinhlekisa laphaya. Hlala phansi Nkomo, angeke nje ube nalutho ngokungayi kwakho kwaZimu kusasa," wayesho ngelincengayo uMaNgwenya elokhu ethi choko esitambini esimhlophe wu, singenakhari, ayesidla esigone emathangeni.
Yilapho-ke uPhumla abona khona ukuthi ishubile le ndaba ekhulunywa nguPamela. Wazama ukumlandela emncenga ethi makame baxoxisane. Washikizela uPamela waphuma ngesango waye wangena emotweni yakhe enhle, encanyana, zaya kakhulu. Wasala emangele uPhumla emi evulandi esebona manje ukuthi ukuhleka kwakhe yikona okwenza umzala wakhe agane unwabu. Wabuyela endlini esephoxekile ehamba kancane njengentwala.
"Hawu mngani, wami kanjalo nje Yini okungathi uthathela phezulu Kukhona okubi okuvelile yini ekhaya" babuna ubuso eseyeke nokuzitika ngoncamunce?
"Uyashesha bo ukukhohlwa Nkomo! Usukhohliwe ukuthi wabukisa ngathi kanjani uZimu mhla esiphuca izinkomo Uyakhumbula ukuthi saba yinhlekisa kanjani kule ndawo yaseMakhabeleni Kwakukhulunywa ngathi emifuleni nasemahlathini. Kahle nje Nkomo ukufuna uphinde uzenze inhlekisa ngokufuna ukuba yincelebane nesicathalala sikaZimu." Wafaka izinkezo ezimbili zagcwala umlomo, waqumba ngapha nangapha?
Kwasiza ukufika kukaZimu kanye nonogada ababili abangena nezicabha. Bakhuza kabili kathathu kwanhlanga zimuka nomoya. Bagadla ngeziqwayi zabo ezidume ngama donkipiri, wahlakazeka umhlangano. UNkomo wathola nokudonsa umoya, elokhu enyiphile ebusweni, ebonakala nje ukuthi uzwa izinhlungu eziyisimanga. UZongile wayesephuma igazi ngamakhala, libhibhidla uma ephefumula.
Wahleka olombhuqo uZongile kuhle kwentombi yasehlanzeni, iphuma ehlathini kotheza ihleka isesheli usulu. Indaba wayiqala ngokuthi kwenela ngokuthi uNyoka adlale ngaye ngokumqola ubuntombi bakhe. Wamtshela kwezikabhoqo ukuthi leso senzo sifana nse nokuthi wamdlwengula. Wamsabisa ngokuthi kwamanje anganikela emaphoyiseni ayomvulela icala uma ethanda. Waphetha ngokumazisa ukuthi bekufike umseshi uMamba ezomcela ukuthi abhale isitatimende ngecala lokugwazisa.
"UZonke kungabe useye phesheya ngaphandle kwemvume yami Ayikho enye indawo angaya kuyo, uProfessor Eagle uhlala phesheya, eBhrithani. Konje uZonke angayeza yini into enjalo?
"Kuyafana nokuthi ulahlekile ngoba vele awumazi ukuthi ukuphi. Wawabikela amaphoyisa ngalokhu kuhamba kwalo mntwana?
"Pho uma uzazi izithembiso kungani ungiphethe ngesihluku esingaka Yiyona ndlela ongitshengisa ngayo ukuthi uyangithanda lena Zola" wamnyonkoloza kabana?
"Njengoba ngisho nje. Kade ngihleli lapha kodwa do lo muntu."
"Kahle mntanami, ngiyakukhuza ungaleqi izwi eselikhishwe ngubaba wakho. Izinto ziyokuphendukela," wayesho ngelincengayo unina.
"Udlala ngami Zola, ungenza isilima. Ngakutshela kodwa ngesikhathi ufuna sithandane. Ngasho ngathi kufanele uthole omunye umuntu ngoba mina usungazi bonke ubuthakathaka bami. Ngale nkani yakho, wenqaba ungikhohlisa ngokuthi uyangithanda kanti udlala ngami. Ngakubuza kahle ukuthi uzokwazi yini ukuhlukana nalo mkhuba wakho, wangikhohlisa wavuma. Kunjani-ke namhlanje uma kunjena Yimina isilima," wasiqala phansi isililo okwase kungathi usesiyekile kanti usefana nenqama ehlehla ngoba ithatha amandla hhayi ngoba ibaleka?
Isinyathelo esasizolandela lapho kwakuzoba ngukumxosha uPamela emsebenzini. Lokho kwakuzosho ukuhlukana kwangempela kwabo. Wanikina ikhanda uNyoka uma ekhumbula ukuthi batholana kanjani noPamela.
Wasukuma lapho uNyoka wavula iwadilophu, wathola itshe lome inhlama, izingubo zezingane nomkakhe zingekho. Kwakusele lezo ezingasagqokwa njalo. Laduma ikhanda endodeni, yazungeza indoda okweqhude lizungeza isikhukukazi.
Lwangena madoda ungqwazi lentokazi kaNdlovu, lwama phezulu lwabingelela, lwase lufulathela luyobeka umngenandlini ekhishini. Pho akukho soka lingenasici, nakuba wayemuhle uZonke kepha wayenesishwapha esindlalekile sithusa, wena owabona indlovu iyosithela.
"Eyi indaba yakho ngayilwa kakhulu nesigungu esasihlola abazoqashwa. Ngangilwela ukuthi okungenani uthole elinye ithuba lokuthi mzukwane ubuya uhlolwe usuwedwa ngokuyisipesheni. Bangichitha, ngahlulwa ngoba kwamina ngangingaphethe lutho oluchaza ukuthi njengoba ungekho ukuphi. Ngakho isigungu sanginqoba ngokuthi ongekho akekho," ethasisela nangokuthi ngeSonto waqhomoloza eKranskop kwaze kwahwalala njengoba wayeyohlangabeza yena uZongile.
"Sawubona mzala, awuphathwa," esho ngentokozo uPhumla.
"We Zongile asidlali, le, nansi ndlela," ucwephe olunguChopho Cilo lwasho njalo lwalumvuthela ngomvimbo ovutha bhe wemvubu.
"Kahle ukuzenza ingane mlingani."
"Mina bengifisa ukuthi uthi usahleli ulinde leso sikhangiso, kube khona okwenzayo kunokuthi ubhuquze nje. Ungathanda ukwenza omunye umsebenzi okwesikhashana?
"Yini-ke manje into ozoyicabangisisa Kusasa wena kumele uvukele e-Marie Stopes Clinic, ungaze uficwe ngamathonsi abanzi. Ukhumbule ukuthi nakhona angeke besakusiza uma isisu sesikhule kakhulu. Kusasa-ke shona khona, ungabe usapholisa maseko." Wakhipha imfumba yemali wayibala, wanika uZongile amakhulu amarandi?
"Kunjalo mntanami," esho eqhaqhazela umlomo. Wayazi kahle ukuthi uma nje eke wabanjwa ukuthi ukhuluma amanga, lokho kungasho ukuphelelwa kwakhe ngumsebenzi.
"Awu mntanami, ngangizokwenzani umuntu ezihambele yena kungasho ukuthi ulahlekile" esho ngelinosizi uMaNgwenya, eqeda egqolozela inhlabathi?
"Ngimshiye esevukile ngoba uthe ufuna ukushesha ahambe, kwazise ukuthi izimoto zangakubo ziyahlupha," esho elokhu egoqoza iphalishi ezenza onganakile kanti selumbulele uvalo.
"Ngiyazi kodwa" waphulwa ulimi ngomkhulu ushova lona ekhonjwe nangomunwe.
"Zo, musa nje ukuzikhathaza ngento engelutho. Ngike ngasho ukuthi angeke weswele lutho la emhlabeni uma usondelene noZola Nyoka. Mina nginguNyoka onemali eningi, uyazi nawe ukuthi ayikho neyodwa into engenzeki uma unemali yonke. Angithi?
Wanikina ikhanda uNyoka, wabheka phansi.
"Nawe nje Phumla ungenza isilima uma uthi awazi lutho. Wawazi kahle ukuthi lo akanayo imali yokugwazela umsebenzi, angithi?
"Ngizwe ngo-anti wakho ukuthi ekhaya kuseKranskop" wavuma uZongile esefile nguvalo eselindele noma yini engamehlela. "Ngizwe emsakazweni wangakini ukuthi kunentombi ethwalwe yizinsizwa, yeqa lapho yaya kovula icala emaphoyiseni. Ubusuzwile ngaleso sehlakalo?
"Akuhlangene nawe lokho ukuthi yinto yanini. Uzokwenzani uma sewazi Ngizokuqeda konke lokhu kwazi enizitshela ukuthi ninakho. Ngifuna ukunifundisa isifundo ukuze nazi ukuthi kunjani lapha emhlabeni," wacosha okhiye bemoto phezu kwetafula?
Nakuba wayesethathe isinqumo sokuthi uyahamba, pho wayeqambelani amanga ngokuthi uxoshiwe Okwesibili wayemfihlelelani uPhumla ukuthi akayi kubo eKranskop kepha usazohlala khona lapha eMaritzburg Kungabe ngaleso senzo sakhe wayeseqonde ukuthandana ngokugcwele noNyoka Kungenzeka ukuthi uPhumla wayesembona njengozoba yisiphazamiso othandweni lwabo noNyoka nakhu phela wayezalana noPamela Kwakuzobonakala sekuqoqwa ngalobu bungani obase bunezimpande eziqinile obabuzulelwa ngamanqe?
Yathi ingafika imoto endaweni yokupaka izivakashi, wayimisa uPamela. Wayezizwa ejabule ngaphakathi enhliziyweni njengoba wayezoziphindisela esitheni sakhe. Kwakona ukuthola lelo thuba wayesizwe nguThula owagcina ngokuvuma ukumtshela ukuthi ukuphi uZongile ngoba esemfumbathise imali. Wake wathi ukuhlala emotweni ezitshela ukuthi imvula izoke ithi ukuthamba. Kunokuba ithambe yathi ukuqinisa, yashaya amathonsi abanzi.
"Utheni ""Uthe ngikhulelwe" wathi ukuthula kancane, "amawele. ""Ini Amawele" wathuka waze waphaphatheka uNyoka?
"Uma ngithi ayikho eminye imizamo uzothini?
"Okuningi uzokuzwa phambili mnumzane wami." Wakhipha izinsimbi uMamba, wazifaka uNyoka owayesedungeke ingqondo ngale ndlela yokuthi waletha izandla zombili. Wayishaya inkositini uNyoka okokuqala ngqa empilweni yakhe.
"Ngiyakubona awukhululekile selokhu ngikutshele ukuthi isigungu sathi ongekho ongekho. Kanti ungakhathazeki, uma nje usasondelene nami zonke izinto zakho zizoqonda njengothi lomkhonto. Ngangicabanga nje ukuthi kube khona isu engizolenza ukuze kukhangiswe esinye isikhala somsebenzi kusashisa nje. Lokho ngifuna kukucacele bha ukuthi ngizokwenza ngoba ngisiza wena. Siyezwana?
"Imoto uyishiyile namuhla" wayesebuza ibhasi ibhaliwe uPhumla?
Kwaze kwashaya isikhathi sokuthi balale umama uNtulo elokhu eyiziba eyokwazana kukaZongile noNyoka. Wandlala phansi wadedela uZongile ukuthi alale embhedeni owawumncanyana, unesigodi uzenza isikebhe sabadobi.
"Angikusongeli ngikutshela ngento ezokwenzeka. Sengihambile." Waphuma wahamba egaklaza isicabha.
"Akubalulekile lokho Zola."
"Ngiyezwa Zongile. Kuyobakuhle-ke uma uhanjiswa yilokho kuphela, hhayi ngoba mhlawumbe ungasahleli kahle lapha ekhaya," kwangathi uyabhodla uma esho njalo.
"Ngiyasola ufuna kona, kodwa akashongo lutho. Kuthe sengizophuma emsebenzini, wafona futhi wathi ucela ukungiletha la ekhaya. Kusasa ucele ukuthi sidle naye idina, cabanga-ke nje ngoba uthe angisho indawo ethandwa yimina," washo waze wafifiyela uPhumla kubonakala nje ukuthi imthinta kwamancane le ndaba.
"Ngisathanda ukuhlala la ngoba yisedolobheni. Kwazi bani mhlawumbe ukuhlala kwami la kuyogcina kungisizile, nami ngiwuthole umsebenzi njengoPhumla?
Wafuthelana uZongile ebona iqili lenyoka enguNyoka limqila.
Ekhishini kwakukhona uPhumla noZongile. Babesanda kubeka ibhodwe elalinamanzi okupheka ilayisi esitofini. Elinye ipuleti lesitofu nalo lalibomvu nakuba lalingabekwe lutho, belenza sahitha ukuze baxoshe amakhaza. Iketela elalinamanzi okwenza itiye nalo lalixhunyiwe, amanzi esentukuntuku. Babecwecwa amazambane ababezokwenza ngawo amachips njengoba uZongile wayekhale ngokuthi uwakhumbule ngalelo langa.
"Yebo!" Wasuka uZongile waqonda ezitebhisini eshiya uZimu ekhexile.
Akabange esaphendula uNyoka, waphindela emumva ekameleni esedlwathuzela. Wahlala phezu kombhede wakhipha iselula yakhe, wayicofoza. Wathi eyibeka nje endlebeni walizwa iphimbo likaZonke lithi: 'UZonke lo, angeke atholakale kuyo yonke le nyanga. Ungashiya umyalezo nenombolo yakho, ngiyabonga.' Lelo phimbo laliqoshwe ngesiNgisi.
Wanikina ikhanda uPhumla ezibonela ukuthi ugane unwabu ngempela umzala wakhe.
"Sengiyakwazi Zola, wena uphika yonke into engikubuza yona. Yikuphi nje owake wakuvuma?
Wathi nje engena esangweni lakwabo uZongile, wangenisana noyise owayenswanswa eqhuba imbuzi. Lwamuthi heqe uvalo uZongile ebona uyise ayemazi kahle ukuthi ubuya ekhaya uma kuphele inyanga. Nokho kwabuya isibindi esezwa indlela emnandi uyise ambingelela ngayo, kanti umfihlele induku emqubeni. Wafikelwa ngumcabango wokuthi cishe unina akamutshelanga uyise ukuthi weqa. Bangena endlini belandelana uyise esemphathise noplastiki owawunomngenandlini.
"Kahle bo mntanami, wahamba ngisakhuluma kwenzenjani?
Wasala elubambile ucingo uZongile, engasekho uNyoka ocingweni. Walugaklaza phansi, elokhu ehlaziya isenzo sikaNyoka. Kusobala ukuthi ubambekile ngempela, wayecabanga. Wacofoza izinombolo zikaThula, lwangena. Babingelelana, walubika udaba lwakhe.
"Lo mshado wethu empeleni ubhekephi Zola Kuyoze kube yinini siphila le mpilo yokukhohlisana" wayebuza ngophansi umoya lona uZonke?
"Mngani wami, yiyona ndlela engivalelisa ngayo le, kusasa ngiyahamba," washo ngokunganaki uZongile, wabe esemuthi klabe umngani wakhe amthola enokukhulu ukumangala.
"Uxole bandla Phumla anginamzamo engingawuzama," walandula waze wazamula okomuntu ovuka ebuthongweni uThula.
Sebeqedile banikela erenki baze bangena ekhumbini eyayinomfana owayeklabalasa ethi makungene abaya eMbali e-stage-3 nase-J. Yamuka nabo itekisi yaye yabathi qithi eMbali emgwaqeni uNdaba. Baqhubeka ngezinyawo baze bangena kwanombolo-1777. Bathi bengena nje esangweni babehlangatshezwa yinja yakhona eyayikhuluphele icwebezela. Kwakungumuzi omuhle umkhulu wakhiwe ngesitini esiphambili. Wawubiywe ngogange lwezitini ezifana neziwakhile. Phezulu ifulelwe ngama-tiles, isho ngamagalaji amabili. Nokho ubuhle bawo babungababazeki, kwazise ukuthi iningi lezindlu kulo mgwaqo zinhle nazo.
Wawulokhu umbusa loyo mcabango uZongile nangesikhathi imoto ima nse phambi kwesango elibhalwe unombolo522 Isabelle Beardmore. Walikhomba nge-remote uNyoka lanyelela kancane livuleka, yanyonyoba nemoto ingena ngaphakathi. Nasegalaji kwaba yiso sona leso kunyelela isicabha salo, yasho ngaphakathi imoto.
"Impela ukuwa kwenye indlu kungukuvuka kwenye. Sekungcono kabi njengoba uThula engazange axoxe noNyoka ngokulandwa kwami. Ukube bekunjalo, ubezothi esehlangene noPhumla uThula asho ukuthi ubenami. Kungenzeka indaba yami bagcine bengayixoxanga uma sebeyodla idina. Engathi kungenzeka njalo Nkosi yami ukuze uPhumla angazi ukuthi ngisazoba lapha eThawini."
"Siphuma esiteshini e-Alexander." Baveza izigqebhezana zabo. "Mnumzane wami, usuboshiwe, sizolanda wena ngodaba oluthile okumele siyoludingida esiteshini." UMamba wanika umlungu ahamba naye idokodo, yena wasondela kuNyoka okwemamba isizogadla esitheni. Waqhubeka nokutshela uNyoka ngamalungelo anawo emthethweni njengomsolwa ecaleni ayebhekene nalo lokugwazisa njengoba wayesetsheliwe ngaphandle kokunananaza.
" Kunomhlangano okumele ngiwubambe kusasa eThekwini, nginqena ukundiza ngebhanoyi ekuseni. Awusho, unjani nje ukujabula usuzongibona njengoba bengingekho nangempelasonto?
"Yiqiniso leli olishoyo Zongile noma uzama ukungithusa" ebuza ngokukhexa?
"Wayefuna mina, engifuna nani" wabuza waze wanyipha uZongile nokho kubonakala ukuthi nengebhe isiyazenzela nje?
Ezwa uZongile ukuthi akulungi, wehlela ngezansi wagcina esecela amakhulu amarandi ambalwa. UMaqhinga wamthembisa ukuthi uzoke aye koqoqa izikweletu zamadumbe nobhatata komakhelwane, nakhu phela kwakunodedangendlale wamasimu kwaZimu, elinywa yizinkabi ezituluzelayo. Zahlukana izithandani, uMaqhinga esencishwe nokhisi njengoba uZongile wamkhohlisa ngokuthi uphethwe ngamalonda namazinyo.
"Kodwa Thula, yenza imizamo phela bandla. Nakanjani unenkinga uZongile, akakaze angayiphenduli ifoni isikhathi eside kanjena uma ngimfonela."
UZongile wakhuphukela esitezi sokuqala walinda ikheshi. Wafika khona esezihudula esehefuzela. Ngesikade lafika ikheshi lamthatha laye lamuthi qithi esitezi sesihlanu. Wathi engena nje wayesezwile ukuthi kunemvunge yalabo ayezitshela ukuthi ngamayengandoda nabathengi bawo.
" Khululeka-ke ngalapho Zo. Ungazi kudala ukuthi angizihlanganisi nje nezindaba zabantu," washo waze watshengisa nangesandla.
"Zongile mngani wami, nguwe ngempela lona Ubekwa yini la Wena wangitshela ukuthi uya eKranskop. Wawudlala ngami kanti" wambuka umngani wakhe ebakaza eswele umgodi wokucasha, ne-aphula abelidla lingasadleki?
Wathi ukusidonsisisa isigqoko sewuli sasondela emehlweni. Emnyango wangenisana namantombazanyana amabili ayefake iziketi ezimfushane kusele kancane ukuthi kubonakale okwangaphansi ezikugqokile, nakuba amakhaza ayeshubisa umnkantsha. Ambingelela ngokumeya, embuka phansi eyomkhipha phezulu, mhlawumbe ayesola ukuthi uzowathathela abathengi bomzimba. Kwalandelwana lapho izintokazi ezisencane zaye zangena emakameleni amabili ngokuhlukana.
"Yilokhu ngazalwa angikaze ngiqambe amanga kumuntu omdala njengawe nje. Kumele wazi ukuthi ngiyeke ngamabomu ukutshela uMamba ukuthi manyala mani enzeka kuleli flethi. Konke lokho bengikwenza ngakho belu ukuvikela uyise wezingane zami," waphulula isisukazi sakhe.
"Lalela la, mina ngizama ukusiza wena. Ungakhohlwa futhi ukuthi thina asithandani. Ngakho asingazami ukuphoqelela uthando ngoba nakhu usukhulelwe. Okwesibili, cabangela abazali bakho ukuthi bangathini nje sebezwa ukuthi ukhuleliswe ngumuntu omdala njengami futhi oshadile. Ngakho angeke kukusize ngalutho ukungizalela izingane engingazidingi. Uma ufuna ukuthola ukuphumula kwengqondo, yenza njengoba ngikululeka," wakhulumela phansi uNyoka wansondo eqikelela ukuthi akushoyo uyakugcizelela.
"Kanti unjani nje Phumla Usuhlangene nomngani wakho ningenza isilima. Kuyiqiniso ngempela kanti ukuthi umlungisi uzithela isisila Mina bengithi ngisiza wena, kwanguwena futhi okhulumela umngani wakho, lona osengithathela uZola," wamhlahlela amehlo?
Walithi jeqe iwashi uZongile okomuntu okhonondiswa wukusebenza komuntu sekuqala ukunqundeka amehlo. Nakhona evulandi zazikhona izihlalo netafula okufanele wona uvulandi. Phezu kwetafula kwakukhona isitsha somlotha kagwayi, phakathi kuso kukhona umlotha, inqwaba yezinqamu kanye nezinhlamvu zomthunzi wezinkukhu. UNyoka waba ngukubona ukuthi uZongile ubuka isitsha leso, wasithi hlwi okuphakathi wakuqulela ongwengweni. Wabuya lapho wahlala esihlalweni esasibhekene nesasihleli uZongile.
Ayibange isaba yinde ingxoxo phakathi kwendodakazi nonina wayo. UZongile watshela unina ukuthi usathi shelele. Umdudla wesidudula sentombi nto yakwaNkomo yayingundaba mlonyeni eMakhabeleni namaphethelo. Ubuhle, ukuma komzimba kanye nesimilo sayo kwenza ukuba izinsizwa zishayisane ngamakhanda ngothando ezazinalo ngayo. Ukufunda kwayo enyuvesi kwayifakela isithunzi ezinsizweni ezazinamanzi emadolweni, zahambela kude okwelanga lasebusika, sezisaba ukuyozibika ngosizi lwazo.
"Izinto ziyangibhedela, ngixoshiwe kubo kaPhumla. Manje angisenandawo yokuhlala. Sengifanelwe wukubuyela kithi ngoba kubukeka sengathi akekho noyedwa ongikhathalele eThawini. Sengijikelwe nangumngani wami uPhumla," wabheka phansi uZongile kungasaqondakali noma useyachiphiza yini.
"Usuyangisongela Pamela Ngibe ngenzeni kodwa kuwena?
"Manje Thula sicela ukuhamba sobabili noZongile."
Wayamukela uZongile nokho kubonakala nje ukuthi akahambisani nale nto atshelwa yona.
"Awu, nguwena Zo Eyi uxole, umuntu umatasatasa. Yimihlangano, yimibiko yonke into ndawonye.?
"Wakhuluma kabuhlungu kanjena mzala, yini sengenzeni kuwena" uPhumla naye esebambelele esihlathini, indololwane igwaze isibambo sikasofa?
Yakhala iselula kaThula, ngomnandi onesizotha umculo. Ukukhala kwayo kwamthusa uPamela walahla phansi izinyawo, wabakaza ejamele uThula owayekhipha iselula eyibukisisa.
"Akasekho uyephi uNyoka Giyani, ngiphuthume," wabuza ngokukhulu ukushesha uZonke.
"Ngiyakucela bandla Thula omuhle, ungamtsheli umzala ngale nto eseyenzekile," wasikaza nokuhlwitha iselula, engasathembi kwaThula. "Ngithembise phela Thula ukuthi angeke umtshele."
"Ngixo-le-le, ngiya-xoli-sa" eklikliza okwenkukhu inqunywa.
UZongile wathi nje efika edolobheni wayefonela uNyoka.
"Makhelwane kanti nguwe lona odlala izingane Uzenzeni izingane zize zikwenze nje" uZimu kwakuthi makaqhume yinsini ayezama ukuyibamba?
UPamela wayewezwa ngendaba amakhaza ngalobo busuku. Wayeqgoke isigqoko sewuli esifudumalayo, simboze nezindlebe. Umqala wayewumboze ngesikhafu esinombala ofanayo nowesigqoko. Ijakhethi yesikhumba esibubende wayeyigqoke nejezi elingupholonekha. Udangala ayewugqokile kwakungowendwangu eqinile umnamathela emathangeni nasezinqeni ezincane okomphako wamasotsha. Ezinyaweni wayeziphihle ngamateki angamabhuzi kuhle kwawabashayi besibhakela. Esihlalweni esingemumva kwakubekwe wona loyo mlenze wetafula, ingasabonwa imvubu. Kwakufudumele emotweni njengoba kwakubaswe ihitha, noPamela eseqala nokungquphazela.
"Iyiphi-ke leyo nto?
Yilokhu ahamba lokho lokho eya kubo eyolanda izimpahla, akaphindanga wabuya.
Wathi eqeda nje ukuphendula ukhiye embobeni yawo, wathuka koma nasozwaneni ngesikhathi ezwa iphimbo lithi: Awu Zongile mntanami! Nguwe ngempela lona ndodakazi yami?
Kwaba nguye phansi phezulu uZonke esefaka izicelo zomsebenzi, ayezithola enqwabeni yamaphephandaba ayefundwa ngumqashi wakhe. Zawuma emthumeni kulandulwa, engaphendulwa nhlobo kwezinye izindawo. Wangaphela amandla elokhu enethemba lokuthi ngelinye ilanga uyowuthola umsebenzi ofanele imfundo yakhe, naye ayeke ukuba ngumsizi kodwa abe nomsizi.
UMaNgwenya owayemsabisa okwenyoka umyeni wakhe wayesemshayele ucingo embikela ngokweqa kukaZongile ekhaya. Wayethukuthele wathelwa ngamanzi uNkomo. Indaba wayithatha wayiphonsa kuZimu umlingani wakhe, embikela ngokunyamala kukamakoti wakwakhe. UZimu owayengunogada eMaritzburg wazizwa enengwa kakhulu.
"Ngisafuna ukushaywa ngumoya. Ngithe angikwazise ukuze ungayi emaphoyiseni uthi ngidukile," washo ngelinosizi.
"Ngiqinisile mntanami, angimazi ngempela ukuthi waphuma wabheka kuziphi izinkalo," ebambelele emadolweni, enqena ukukhuluma nomuntu wesilisa, nokwenza iphoyisa, emi phuhle.
Ihhembe elaligqokwe nguZongile lase ligqashukelwe yizinkinobho, sekuvele iqhutshana lesisu esase sibonakala ukuthi sinomkhuba phakathi. Wayesalidonsa ihembe lakhe uZongile enganakile ngesikhathi ezwa kuqhuma isiqwayi ekhanda. Wake wazoloza ebuka uPamela owayesemshaye kanye wagxuma wama buqamama, engasakufisi ukubambana noZongile. Lopha pho, pho kuZongile, owathinta ingozi ekhanda sakuyihlola, isandla sabuya sesibomvu tebhu yigazi. UThula wayezithulele ewuhlabe inhlali, ngesikhathi kwenzeka konke lokhu.
Yekanini ukulutheka nokuyengeka kwengane eyayithukile, ididekile, ingenamali yokugwaza, injalo nje iwudinga umsebenzi, ilifuna futhi nekusasa eliqhakazile emva kokuthola iziqu zayo. Konke okwenzeka lapho kwaba ngukuphazima kweso. Lokho kwaba ngukwebiwa kwenkomo kaMaNgwenya.
"Okay usebenze kahle, ufike phela ntambama ungalenzi iphutha," esho ngalo elizothile uZongile.
"Yini bantami kwenzenjani" kwakungumama uNtulo owayebuza ngokusaba emi kude le phambi komnyango nezingubo zakhe eziphinki zomsebenzi, ezidlubhe ukusuka ekhanda kuya phansi onyaweni?
"Musa-ke nje ukungenza isilima Phumla, ngoba kunje, nje, nje kungenxa yakho" usemkhomba ngomunwe eduze.
"Awuwabikelanga ngoba umazi ukuthi ukuphi, hhi?
Emasontweni amabili edlule wayesanda kuphihliza uPamela. Kwala ngisho uNyoka esechaza ukuthi ungomunye wezisebenzi sezInyoka kwanhlanga zimuka nomoya. Wamshaya ngesiqwayi waze wamgqema engeqiwa ntwala. Yilokho okwakwenza ukuthi uPamela angahlukani nokugqoka amawigi, ayenezinhlobo eziningi zawo, namuhla agqoke le kusasa agqoke leyana.
"Yini eyenza ningaphili kahle Giyani Kwenzenjani?
Kwamthusa kakhulu ukukhala komkakhe ayemazi njengomuntu onesibindi. Kusobala ukuthi isimcike ngempela uZonke le ndaba yokuqonywa kwakhe. Kumbalwa ebona uZonke ekhala kanje, empeleni okwesibili. Okokuqala yingesikhathi ezwa izindaba zokushona kukanina. Okusobala ukuthi sekonakele kakhulu uma sekukhala uZonke umuntu onesibindi futhi okwazi ukubekezela. Akazame ukuncenga, konke konakala ngomlomo kulungiswe yiwo futhi, wayecabanga buthule.
"Ngingakusiza ngani mina umuntu evele esefile" uThula wayelokhu ebambelele edandakazi lakhe, encinciza elokhu ebuka umfuqulu onguZongile naye ayesezenelisile ukuthi umoya wakhe usuphume wonke, useyabanda qa?
UZimu yena wayezosebenza ebusuku kuphela. Wayelindeke ukuba avikele amakhasimende abhukhile uma sekukhona ongafuni ukuwakhokhela. Konke kwakuzoqala engxoxweni kodwa uma kungavunyelwana kuphethe ngesibhaxu. Umsebenzi wakhe wawuzoba lula njengoba wayehlomile futhi ezothi uma ebona isimo singaphezu kwakhe abize emoyeni ezinye Izinyoka, zizomlekelela. Konke kwakuzomele kwenzeke ngokushesha ukuze indawo ihlonipheke futhi ibe nesithunzi kulabo ababengadlala ngamayengandoda.
Wayilanda ekuqaleni waze wayiphetha eyokuhlushwa kwakhe nguNyoka uZonke. Wayebalisa ngokuthi uNyoka akamhloniphi neze umehlisa isithunzi ngokuqonywa kwakhe. Wabala zonke izintombi zomyeni wakhe, weza nazo waze wafika kuPamela. Uthe esahlahle amehlo uNyoka, wabala uZongile ambiza ngengane engalingana nengane kaNyoka. Wakhononda ngokuthi esontweni nasemsebenzini uyinhlekisa ngokuthi ushade nesoka lamanyala. Wabakaza uNyoka elokhu ebheke phansi okomuntu osukelwayo. Engqondweni wayehlanganisa izimpendulo ezinembayo ayezopholisa ngazo umkakhe owayevutha engabaselwe. Wayefisa okungathi angathi ukuqhubeka nenkulumo yakhe ukuze aqhwebe amaqhinga azoziqhelelanisa ngawo ezingqinambeni ayeqeqebuka nazo uZonke.
Wafika lapho kwamukelwa khona izivakashi, wabhalisa iminingwane engamanga wadlulela phambili. Lamdiliza ikheshi phezulu, waqala ukubheka izinombolo ezazibhalwe ezicabheni. Wasibona isicabha esibhalwe unombolo 03. Wathi qala qala ephasiji, wangabona muntu, wavula wangena ngaphandle kokungqongqoza. Imvubu wayeyibambe ngesandla ngaphakathi ekhukhwini elide lejazi.
UPamela wayehlezi phezu kukaZongile okukajokhi eqhoqhobele injomane. Igazi lakhe elaliconsa phezu kwesifuba sikaZongile, liphuma enxebeni elisesihlathini, lenza ukuthi inhliziyo yakhe igaye izibozi. Lokho kwabangela ukuthi agcine eseklinya uZongile ngesandla esisodwa, wena owabona ujokhi ebambe amatomu ngesandla esisodwa ngesinye etitinya ihhashi. Wakhipha okuthile ekhukhwini lejakhethi ngesinye isandla. Kwaphuma i-okapi, wayivula ngamazinyo, wawufaka wonke ngaphansi kwebele lesobunxele. Wasukuma lapho sakugxuma ededa kuyena, okomuntu osethuswe ngokuthile.
UZongile wayesefana noboshiweyo ngenxa yokudingwa kwakhe ngamaphoyisa nenkosi. Abazali bakhe bashayana ngamakhanda bengazi nokuthi bazophuma babheke ngaphi uma bemfuna.
Kulezo zinsuku inhliziyo yakhe yayijatshuliswe ngukwazi ukuthi ngesonto elizayo uyabuya umkakhe. Wagcina etholile ukuthi umkakhe wayengavakashile phesheya ngokuthanda kwakhe kodwa wayejutshwe nguMnyango awusebenzelayo. Wayeseziphothulile izifundo ayeyozenza eBrithani. Leyo nhliziyo yayibuye idunyazwe ngamahlazo ayenovalo lokuthi uyothi angafika nje umkakhe awezwe.
"Pho ngizokwenzenjani" emhlala emadevini?
"Kudala uThula engitshela ukuthi uhlala nawe ebhilidini, ngimphikise ngoba ngazi ukuthi wena ulena koKranskop. Kanti wayeqinisile" weza kancane uPhumla elokhu ebukisisa ukugwajaza komngani wakhe?
"Zongile usilindile uNyoka, gibela sihambe," wasidumisa isithuthuthu sabhadla sakhipha ifu lentuthu.
"Uphi yena uZongile ndini?
"Ngithi ngisemhlanganweni! Ngizokubona ntambama sengiphume emsebenzini." Wayivala.
Impilo yasedolobheni wayeseyibone kahle ukuthi imnandi kuneyasemakhaya. Kwakunele kufike ukuhlwa azivalele ekameleni lakhe ngenxa yokucasulwa yimikhuba eyayenziwa kuleli flethi. Kusaqala akanakanga, kodwa ngokuhamba kwesikhathi kwamcacela bha ukuthi kudayiswa ngomzimba lapha. Ebusuku kwakuba ngubuxokoxoko aze azumeke, aphaphame kwamabili sekuthule cwaka. Wayevelelwa uma kuphele inyanga ngoba kwakuphithizela kuxokozele kuze kuse emnyango. Naye kwamdida ukuthi yini lena eyayenza le ndawo ibe nogazi kanjena kumayengandoda, ayevamise ukufika nabashayeli bamaloli, abantu abazogembula e-Golden Horse kanye nezikhulu ezize emihlanganweni, ziphuma emazweni ngamazwe nasezifundazweni ezahlukene zakuleli, zizolala ehhotela lase-Golden Horse.
Nakuba amanxeba okusha ayesaphola kudala kuPamela kodwa inhliziyo yakhe yayilokhu yagaya izibozi nguZongile. Emlandweni wakhe wokulwa wayengakaze ahlulwe, nguyena owayenqoba izimpi. Nokho wayeselibonile iphutha alenza ngokubukela phansi nokumthatha kancane uZongile okuyikho kanye okwakumenze waba yisisulu sesibhaxu. Ngakho kwakumele azibambe ziqine ngqi ngokuziphindiselela ngempumelelo kuZongile njengoba wayesembophele itulo elinzima lokumhlasela.
"Eyi, ungixolele Zo. Izolo ngilale ngikhathele kabi ngenxa yokuthi ngihambe kakhulu ngikufunela indawo ozohlala kuyo, esezingeni lakho. Ngikhohlwe ngqi ukwazisa uThula ukuthi kumele akulande, ungixolele bandla."
Kwala ngisho esemncenga ngezindlela eziningi ukuthi amfake uyomkhokhela esesebenza, kwanhlanga zimuka nomoya. UZonke wayenganaye ngisho nomuntu angaboleka kuye imali ukuze angene emsebenzini.
UZongile naye owayelaphekile emoyeni wakhe, wahamba watanasa edolobheni ebona zonke izinto zimumele kahle. Wayebona emsebenzele amaqhinga akhe angene ngawo uNyoka. Wayesemazi kahle uNyoka ukuthi ungumuntu ofuna kwenziwe intando yakhe. Yingakho nje wayesebonile ukuthi angeke athole lusizo kuyena uma engezomthobela.
"Kulungile-ke phela uma ungumqemane, kodwa lokho akwenzi mahluko kimina. Esengikunqumile angeke kusashintsha." Wafulathela uZonke okomuntu ongasafuni nokubhekana noNyoka.
Wanyobozela uNyoka ephuma ngomnyango ethembisa ukuthi usayoyikhipha emshinini. UZongile owayengasamethembi uNyoka, wakhetha ukumphelezela. Enhliziyweni yakhe wayejabule efile ngoba wayesezokwazi ukucosha ikati eziko, kwazise ukuthi namandla okuyogada izimoto ayesemphelele njengoba kwase kusele amasonto ambalwa akhululeke.
Wathi jeqe jeqe uPamela wangabona muntu, wawufaka ukhiye embotsheni yesicabha, njengoba wayesevele ebaphethe ngesandla. Umsindo womsakazo wawukhalela phezulu ngaphakathi. Wathi uyawuphendula ukhiye wanqaba. Wanxapha wawubuyisela kwesinye isandla, wafaka omunye embobeni nakuwo kwayiso leso, wanqaba ukuvula. Wathi enxapha, ephefumulela phezulu, wayezwa imvunge yabantu besifazane abakhulumayo beza nganeno. Akabange esazihlupha ngokuqalaza, wavele waqhubekela ngalapho kulindelwa khona abathengi nabaqashi uma kusagcwele emagumbini.
"Uyadelela wena, yisha impela ukuze kuphele yonke lenkanyana yakho." Wayezabalaza ngekhabethe uZongile egwema ukusheleleliswa ngamanzi ayesegcwele phansi.
Wanikina ikhanda uNyoka esebona into ayengakaze ayinake kuZonke. Wayebukisisa izihlathi ezazifacakile, kuvele uthotho lwamazinyo. Umlonyana wawugcotshwe ukwakuwucwebezelisa, nokwamehlisa waconsa amathe, waze wakhotha izindebe zomlomo wakhe. Waze wasanga leso sithombe uNyoka, esezizwa emthanda kakhulu uZonke. "Ngeke nje ngilahlekelwe wunina wezingane zami ngenxa yezeqamgwaqo," ekhuluma yedwa okohlanya.
Nebala washo phezulu uZongile esithuthuthwini okokuqala ngqa selokhu azalwa. UThula wamnika omunye umakalabha aqala wangabaza ukuwufaka uZongile esabela i-hair style yakhe. Wagcina ngokuwufaka, yahliphizeka i-hair style yakhe ayeyenziwe nguPhumla ekuseni ngalelo langa. UZongile watshengiswa izibambo okumele abambelele kuzo. Kwaba ngukusuka kwaso lokho isithuthuthu esathi sehla ngejubane sibhadla, wakhipha amehlo uPhumla ezitshela ukuthi siyabagingqa kanti phinde.
"Akube kugcine ngci kulo muzi ukuthi ngiphinde ngizwe kukhulunywa ngemali yokugwazela umsebenzi. Ngale kwalokho ngizolimaza umuntu kabi," waqhubekela phambili wabuya esephethe isikhwama semboza yakhe. Waphuma wagaklaza isicabha.
"Ngicela usukume-ke ngikuhambise eMbali njengentando yakho," washo sakumshusha esefisa ukuthi konke kwenzeke ngokushesha kungaze kufike umkakhe.
"Ngiyaxolisa bandla, ngicela usale usungipha indlebe kulokhu engifisa ukukuxoxa nawe ngoba nakhu sesize sabonana," washo uZongile wahlala washenxa ngomzimba, wabhekana ngqo noNyoka.
Uthe engakaphenduli unina, wangena nezicabha uNkomo ababezitshela ukuthi usehambile, kanti lutho ujike esangweni nakhu ubelibele ugwayi wakhe.
UNyoka wayesenomcabango wokuthi uZongile kumele angamphathisi okwe-lady ngoba naye akamphathisi okwe-gentleman. Wawudonsa ngamawala ugwayi elokhu ethule lokho, engakawuphenduli umbuzo kaZongile. Wathi eyikhipha intuthu ngomlomo nangamakhala, eningi wayiphephethela ngakuZongile owavula iwindi ngokushesha exinwe nangukukhwehlela. Waphinda wawumonqoloza ugwayi wakhe uNyoka esezikhuze sekuthi makatshele uZongile avale iwindi lemoto yakhe, ukuze aphaphame ayeke wukucinaniswa yintuthu yakubo kontuthu.
Wasukuma lacu uZongile waya ekhishini, wabuya esenyinyitheka yizibiliboco. Wathuka woma uPhumla ebona ayengakulindele njengoba wayengazi nokuthi uZongile uke waya edolobheni. Nokho kwamjabulisa waze washo nokusho ukuthi izidlo ezinjena zimkhumbuza enyuvesi lapho kwakuqhoshelwana ngazo. Bazitika, bencinda neminwe, sebekhumbuzana ezasOngoye. Wayezithandela oncamunce uPhumla, cishe yikho lokho okwamenza walibala nendaba engeyinhle eyayihlokozwe nguZongile.
UNyoka wayesezanelisile ngokuthi konke okubalulekile usezitshelile izisebenzi zakhe. Wayelapha nje kwakuyisikhathi sakhe sedina sekumele abuyele emsebenzini. Njengoba uThula noZimu base bezosala balungise izinto ezincane nje, wafaka isandla ephaketheni wakhipha imfumba yemali engamaphepha. Kwaphazamisa iselula yakhe engakasho nokuthi eyani imali engaka. Wayihosha iselula wayithi nhla, wangcofoza wayiphendula.
Ayikho yonke leyo nto Phumla, bayangiqambela. Angiyazi nje mina leyo nto, washalaza uZongile amehlo akhe sekunzima nokuthi ahlangane nakaPhumla.
"Angiyona leyo nhlobo. Engikushoyo engikwenzayo. Sesikhulumile noThula, njengamanje ulindele ucingo lwakho ukuze akulande akuse endlini esezingeni eliphezulu njengawe, hhayi indaba yaseMbali."
Ehhene wayeqinisile. Pho wena uhlushwa yini Ukuba wayenawo amandla nesibindi wayengambuza kanjalo. Ngakho wagcina ngokuzibuza buthule?
Ukumiswa kukaNyoka kwakuyimiphumela yokugadla kukaPamela. Wayeke waxwayisa ngokuthi uzoziphindisela ngokuxoshwa kwakhe emsebenzini nangokwaliwa. Wayelokhu esongile futhi ngokuthi iyoze ihlangane inkawu nesikhwebu phakathi kwakhe noPhumla nomngani wakhe, baze balibambe lingashoni.
"Uyabona nkosazane, kunento okumele uyazisise kahle hle," washo ngelizothile iphimbo elenza noZongile lumuthi nta uvalo. "Akulona iphutha likaZola ukuthi ungezi kwiinterview ngoMsombuluko. Okwesibili mina bengingakwazi, ngikwaze ngoPhumla nokunguye empeleni ebengifuna ukumqasha, hhayi wena. Ngenxa yozwelo, isihe nenhlonipho enginayo kubantu besifazane, uthe uma ekukhulumela ngokuthi ngikuqashe noma ungenamali njengomngani wakhe, ngavuma," wadonsa futhi kugwayi uNyoka, elokhu ethi nyonko kuZongile owayesethule nya okomuntu olalele intshumayelo ethile.
"Angizwani mina nomuntu ozitshela ukuthi uyazi ekubeni engazi lutho. Uzothini uma ngithi angisenayo indawo yokukuqubisa Khona uma ngithi phuma uphele emzini wami uzophuma ubheke ngaphi Hhi" usekhomba nangezandla uNyoka owayesenolaka olubi?
"Akekho noyedwa engayithi vu kuyena le ndaba. Kwayena uPhumla umngani wami angikaze nhlobo ngimtshele. Kwala ngisho esengincenga uPhumla, emva kokuba umkakho efuna ngiyovula icala, ngaphika ngalala ngomhlane. Ngangingasho kanjani ngoba wena wathi ngingatsheli noyedwa," kwabonakala ngisho emehlweni ukuthi akashongo lutho ngempela.
Wavuma uZongile kepha uvalo lulapha ngokwakuzomele akwenze ukuze anikwe lelo thuba. Inhliziyo yakhe yayilokhu ithi umzimba wakho uligugu, uze ungavumi ngawo.
"Ngizokubulala wena njandini! Ubani lona omluma kanjena" Wambuza elokhu ebuka inxeba likaZongile ayesephefumula ngalo, ebhakela ngonyawo olulodwa okwenkomo isiphuma umoya okokugcina, ibandla selijahe ukuyihlinza isashisa nje, ukuze lithole izoso namantshontsho. Ummese wayesawuphethe ngesandla, uconsa igazana elincane elinye selingamahluli?
UZongile akapholisanga maseko, izimfonomfono wazikhomba kumngani wakhe embikela ngengqinamba eyayimnqindile yokuntula imali.
UNyoka wayesefuna ukuxosha uZongile aye kubo. Wayezothi esebuya emakhaya ibe ingasekho indawo yakhe. Ikamela ayelala kulo wayesefuna ukulidabula libe ngamagumbi amane okulala izivakashi zakhe. Wayesebone kahle ukuthi yiningi imali esazomlahlekela uma elokhu eqhubeka nokufuya uZongile ayesembiza ngefenisha uma ekhuluma noThula.
"Sawubona ""Yebo baba uZimu, yimina umkaNyoka. ""Awu yebo ndodakazi, ngiphuthume lihambe kanjani icala ""Kumbhedelile baba, limlahlile icala uNyoka. Isigwebo sizophu..." Yanqamuka ingxoxo ngenxa yokuphela kwebhethri yeselula. Wanxapha kakhulu uZimu, kungasaqondakali okumnxaphisayo phakathi kokulahlwa yicala kukaNyoka nokuphela kwebhethri ogodweni lwakhe?
"Ngizizwa ngingcono njengoba sengibone nodokotela," ephendula ngokunganaki.
"Awuzame phela Phumla ungincengele kumzala wakho ukuthi angikhulumele no-Director. Imali ngiyomkhokhela uma sengiqashiwe sengisebenza, please my friend," ngokukhulu ukuncenga lokhu.
UZongile wayengayikhohlwa insambatheka mzukwane ebhadama amantombazanyana amabili, ephulula ikhehla lomlungu. Enye yayikhwelele ingengelezi yempandla, iyiphulula sakuyibhona ize iyiqabule, eyesibili imelele izinyawo, iziphathaphathe, lihleke lize liqethuke ixhegu nokho elalibukeka kungathi leqiwe ngamanzi amponjwana.
Wapequlula emotweni, ephenya amaphepha ayizitaki. Wathola okhiye ababili, wabafaka ekhukhwini, engasakhumbuli ukuthi konje yimuphi okuyiwona awunikwa nguThula. Wathukusa isiqwayi sakhe, waphuma wahluthulela imoto, zaya.
Ngaleyo ntambama uZongile wayejabula edelile njengoba kwakuzofika uNyoka. Wayengazogcina ngokufika kodwa wayezolala ubusuku bonke okokuqala ngqa. Nakuba kwakukhona ukujabula kodwa zimbili izinto ezazimshayisa ngovalo. Okokuqala, uNyoka wayethe kunodaba afisa ukuludingida naye. Kungabe yini nje leyo eyayingenza uNyoka abikezele ngodaba azoludingida "Ungathuki, akulona udaba olubi." Leyo kwakube yimpendulo yakhe ngesikhathi embuza ukuthi ludaba luni eza nalo?
"Kahle phela Zonke ngamawala, asiyilungise kahle le ndaba. Zona zizothini izingane uma zikubona ukhala?
Waphikelela umfo kaZimu nesandlakazi sakhe, washoshela kakhudlwana-ke manje. UZongile wamuqhumisa ngesiswebhu sempama esahlala esihlathini wahlakazeka yizinhlansi. Wasukuma uMaqhinga wajika phambi komnyango okomuntu ofuna ukubiza oMqedeni bazophinda bavuthele uZongile ngezimvubu. Isandla sasisalokhu sisebusweni ngesikhathi uZongile ephulukundlela elawini ethathela ngejubane. Walandela uMaqhinga ngemva kwakhe elokhu embuza ukuthi uyaphi, akame baxoxe. Wayeseyophuma ngesango uZongile ngesikhathi uMaqhinga egijima enzansi kwesibaya emjaha. Wathi ujomba idede lobulongwe lapho, yashelela imbadada, wawa bhalakaxa phezu kwabo ubulongwe. Wayibona ingodusi yakhe icela empunzini, wahlaba umkhosi ezinsizweni.
Wabuya uNyoka esethinte izindlebe zakhe zombili okomuntu okungathi kukhona angakuzwisanga kahle hle. Wasondela ngakuZongile owayebonda uphuthu engazi nokuthi lidumephi.
"Uzophuma ngenkani Zongile. Uyezwa?
"Ngiyabonga mama. Okunye-ke ngicela uma ekubuza uZonke ngayo le ntombazane, uvele umtshele ukuthi iyisihlobo sakho noma ngekadadewenu owakhe le eKranskop. Umtshele ukuthi ibizokulunguza nje kusasa iyahamba," wathi baka baka uNyoka waqhubeka ekhuluma esheshisa.
"Khululeka, ukhululwa yimina, khuluma ungesabi lutho."
UZongile owayengasenamandla amaningi ngenxa yokuba nzima, wayesehefuzela. Isiqwayi sagcina sibuyele ngakuPamela, wangapholisa maseko, wagalela futhi ekhanda eduze kwephuphusi esiphongweni. Lazula ikhanda kuZongile, wawezwa amandla ukuthi ayamphelela, wahlala ngezinyo esihlathini sikaPamela. Wathi uzama ukuphunyuka uPamela, yathula nje intombi kaNkomo esihlathini yaze yanephuza okwenja yamaphoyisa isiyalelwe ukunephuza umgulukudu.
UPhumla wayetshele umngani wakhe ukuthi kunezikhala zomsebenzi enhloko-hhovisi yoMnyango kahulumeni khona eMaritzburg. UPhumla yena wayelunywe indlebe ngumzala wakhe owayesondelene noMqondisi-jikelele womnyango. UMqondisi loyo nguyena-ke owayefuna imali yokugwazelwa ukuze aqashe labo abadingekayo. UPhumla wayesemtshelile uZongile ukuthi uyise usemnikile imali yokugwaza ngakho naye makayizame. Nango-ke uZongile engasayitholi imali yokugwaza, nokwakusho ukuthi kungenzeka aphunyukwe iqatha emlonyeni ngomsebenzi ayesewuhluphekele kangaka selokhu aphothula iziqu zakhe.
Akuphelanga mahora amangaki wafika uZonke ngemoto kahulumeni ephuzi ngombala, Isuzu KB 4X4, double cab, ezicabheni ibhalwe igama loMnyango kahulumeni awusebenzelayo. Wafica uNyoka esesele yedwa endlini yokuphumula, umama uNtulo eseye kweyakhe emva kokugeza izitsha. Kosofa kwakulele amawele ayezigcine ebuka ithelevishini, kwaze kwaba anqotshwa ngubuthongo. UNyoka wayelokhu ehlale lokho ngesikhathi ebuka ifilimu eyayisanda kuphela, izingane zingasasibonanga isiphetho sayo.
Wavula elokudlwengulwa ngenxa yokudinwa efuna ukuziphindiselela kuMaqhinga. Iqiniso elimsulwa lalithi wayengamenzanga lutho uMaqhinga. Wayethi uyapaquza ebusuku uMaqhinga, ancishwe, asatshiswe nangokuvulelwa icala uma ethatha ngenkani. Wayetwetwa umfo kaZimu, afulathele abheke le, azumeke zwi kuze kuse golokoqo ehudula izikhumba.
"Ngiyambona ubaba uzama ukucindezela amalungelo ami. Ngeke nje ngiyivume leyo nto mina, sesadlula leso sikhathi sokwenza lokho kubantu besifazane. Kumnyama kubomvu ngizoya kosebenza, angeke ngibhuquze ne-degree yami lapha eKranskop. never!" wathi jeqe odongeni lapho kulenga khona isithombe sakhe mhla ethweswa iziqu ze-BA enyuvesi yasOngoye.
Wayesemluleke waqeda uThula ukuthi kuzoba yimalini isikhathi sokuphumula kusukela ehoreni, imini yonke, ubusuku bonke okukanye kokubili. Amakhasimende ayelindelwe kakhulu yizo izitshudeni ikakhulukazi zesifazane njengoba ezinye zazidayisa imizimba. Imvamisa yalezo kwakuba yilezo ezintulayo emakubo nazo zizizamela imali yokukhokhela izindleko zempilo yasenyuvesi. Kwakuzothi uma ziveza amakhadi azo zithole isaphulelo emalini ezizobhukha ngayo UThula wayezokwenza isiqiniseko sokuthi isikhathi esikhokhelwe siyagcinwa. Uma nje sesiphelile kwakuzomele azikhiphe izivakashi uma zigoloza abize unogada owayezosebenzela kulona leli flethi. Loyo kwakunguZimu owayeseneminyaka esebenzela inkampani Izinyoka.
Ngesikhathi uNyoka efika okokuqala kulo muzi, bezowubuka, bafica yena umama wakhona owayelunge eyimvu. Ngenxa yokwazi usizi lukaZonke wancenga uNyoka ukuthi uma yena esehambile aze asize angamxoshi uZonke. Eseluzwe lonke usizi lukaZonke nokuthi uyisitshudeni esihluphekayo, ngakwezezimali, wavuma ukuthi angeke amxoshe, uzoqhubeka nokuba ngumsizi wakwakhe wasendlini.
UNyoka wayesephelelwe ngamazwi okubabaza ezehlakalweni ezazehlele uZongile ezizeka ngokulandelana kwazo. Kwase kubonakala ngekhanda nje elalinqekuza libuye linikinwe, umlozi omncane, konke kubika ukushuba kwezehlo ezazizekwa ngesineke. Kukho konke ayesekuzwile, uNyoka wayebelesele ukuthi umthetho kumele uthathe indawo yawo. Wathi angayiqeda indaba yakhe uZongile, uNyoka walungiselela ukuvula isicabha ukuze behle bangene ngaphakathi ecasino. UZongile wathula wathi nya kubonakala nje ukuthi engathi akayingeni eyokwehla, kubonakala ukuthi ufisa ukuphefumula ngokuthize.
Wayesemshadweni womngani wakhe eSobantu, ehamba yedwa njengoba uZonke wayesengqungqutheleni yenkonzo. UPamela owayeziphophothe ngophawuda nguyena owayengu-Matron of Honour kulowo mshado. UPamela wayesetsheliwe ukuthi uNyoka uyisikhulu sikahulumeni, kwaba ngukuzwana kwabo njalo lokho ngaphandle kokushelana. Ebusuku kwi-reception, yajiya ingxoxo kwaze kwayiwa e-Ascott Bush Lodge nalapho kwabhukhwa khona indawo yokulala. Okwalandela lapho sekungumlando njengoba uPamela wagcina eseqashwa enkampanini Izinyoka, ngenxa yokuthi wayethobele yonke intando kaNyoka ngalobo busuku.
Wazizwa efuthelana yintukuthelo okwexoxo likhishwa endlini ngokukhahlelwa. Wathi uma ecabanga izinkinga ayesengene kuzona ngenxa nje kaZongile, wacinana kakhulu. Wangena emotweni, yaphuma esangweni ngesivinini esesabekayo, esekhohlwe nawukuthi uzohlangana noThula ngalelo langa. "Ngikhathele wukudlala le ntombazane yasemakhaya. Ngizoyikhipha mina uqobo lwami eflethini ngoba uThula noZimu bayehluleka." Wayebhodla umlilo ngesikhathi eselibona ibhilidi ababele kulo.
"Alisebenzi leli kheshi, ngicela ningene kuleli noma ninyuke ngezitebhisi," uZimu wayekhomba ikheshi elingasebenzi nelisebenzayo.
Ipulani yendlu kaNyoka yayiyinhle izishaya sasitezi uma usungaphakathi. Njengoba babesegumbini lokudlela nje, laphaya phansi ezansi kwakuyigumbi lokuphumula kunezitebhisi eziya khona. UNyoka wahola uZongile emtshela ukuthi kuhle bayohlala khona ukuze bangaphazanyiswa ngumuntu. Bathi besanda kuhlala nje wayelandela umama uNtulo nejusi eyayifakwe amaqhwa iphelezelwa ngamabhisikidi. Wathela uNyoka kuzo zombili izingilazi baqhofoza amakhekhe, baqhabula nejusi.
"Ngivumile nje ukubonana nawe, angive ngijahile, sengibuyela emsebenzini."
UZongile wayezizwa ephithene ikhanda ngendaba kaThula noPhumla. Ukusondelana kwabo kwakubukeka kuzoxova izinhlelo zabo benoNyoka. Wazizwa kungathi angashesha ukulala ukuze athole ithuba lokuhlaziya ukuthi konje lesidleke sikaThula noPhumla angasihlakaza kanjani. Wabona kahle ukuthi uma budlondlobala lobu buhlobo babo, ngeke kusaba yimfihlo ukuba khona kwakhe eThawini. Ithemba lakhe walibeka kuNyoka nokunguye owayengaba namandla okubahlakaza. Wahlela waqeda ukuthi kusasa uzoqala ngokufonela uNyoka ngaphambi kokufonela uThula ukuze amazise ngalolu daba okumele alusebenze.
Umama uNtulo owayengazi nokuthi kubhalweni encwadini wangingiza. Wayengazi ukuthi kumele aphendule muphi umbuzo kulolu xhaxha lwayo. Wathi weba uNyoka ngeso wamthola emjamele, wathuka wamphendula ngokushesha.
"Ngithi mina ngixhumaphi ngokukhulelwa kwakho Phendula umbuzo," usevuse imivingqi yezinhlonzi ukuze amsabise?
"Kwenzenjani Giyani Wenzeni uNyoka" ebuza ngokumangala umama uNtulo?
Kwakungakapheli ngisho ihora ehambile uPamela ngesikhathi kukhona ongqongqozayo. Wasukumela phezulu uPhumla enethemba lokuthi cishe nguPamela, usebuyela ukuthi bazoluxoxa kahle lolu daba lukaZongile. Wathi uma evula isicabha wakhangwa ngubuso bukaZongile, owayenyinyitheka yizikhwama. Wajabula uPhumla njengoba wayesezokwazi ukubuza umngani wakhe ngezinsolo zikaPamela. Wambambisa izikhwama bangena endlini, baye bazibeka ekameleni. Babuyela endlini yokuphumula njengoba kwakungekho muntu kulo muzi, amalunga omndeni eye ezikoleni nasemsebenzini.
"Asikaqedi phela Zonke."
"Angazi ukuthi ngingakubonga ngani Zola."
"Yebo ndodana uke wafika uZonke, washiya le ncwadi. Ungitshele ukuthi uhamba nazo izingane," washo ngenhlonipho nesizotha umama uNtulo elokhu ekhophoza.
Wamnyonkoloza kabi uNyoka wadonsa ugwayi wabheka phezulu kanyekanye nentuthu nayo eyathaphuka yabheka emkhathini. Kwake kwathula kwababebabili bebukana ngokwebana. Wadonsa umoya kakhulu uNyoka wabe eseyikhipha kancane intunthu sakuyinyenyisa.
"Phumla mngani wami." Wasabela owayemenyezwa. "Ngicela uze ungisize mngani wami ungamtsheli lutho uPamela ngendaba yami noNyoka. Ngiyazi ukuthi uma nje angake ezwe, uyongibulala nokungibulala. Ngiyakucela, ngiyakuncenga bandla mngani wami, ungangenzeli phansi," wacela waze watshekisa ikhanda kubonakala ukuthi isicelo sakhe sisuka ekujuleni kwenhliziyo.
Wamnikeza uThula wayifaka kweyakhe iselula. Waphindela emotweni uPamela, nokho wayebonakala ukuthi akaswabukile neze. Zalandelana izimoto zaze zafika eMbali. Wehla kuqala uPamela, wangena esangweni wahlangatshezwa nguFezela owayengaxwayi muntu. Wahalazela waze wangena endlini kubonakala nje ukuthi ayinaso nesinci isikhathi intokazi.
"Yimina mngani wami. Kanti wena ubulindele bani" esho ngokumoyizela uPhumla. Wasivala isicabha ngokumangala, wama phuhle wancika ngaso?
"Vula bo Pamela yimina."
Lwagcina ngokugoba uphondo kuPhumla, waqala indaba yakhe ngombuzo. Wabuza umngani wakhe ukuthi usamkhumbula yini uThula. Wavuma ngokuthuka uZongile eselinde ukuzwa okubi okumvelele, ecabanga nokuthi konje kumele bahlangane naye ngomuso.
Lalingafakwa libuya nodaka kuZokwenzani, ezifikela mathupha ensizweni. Induku wayeyishaya alitheze phezulu lophe pho pho uma insizwa ingquphazela. Induku wayeyifunde ekwaluseni njengoba kwakungekho mfana kwabo, kungezinkomo zibulala inyoka. Enjalo nje wayengenakhanda, edelela eqhuba intwala ngewisa. Izesheli zakhe eziningi wayeseke wazibhunyela ngomgqomo wamanzi kwangaba ndaba zalutho. Kwakungaziwa mbhantshi nakujiya njengoba noMaqhinga wayeyinsizwa evikayo. Nasemaphashini wayeseze wakhishwa ngoba ontanga yakhe sebemenqena ngenduku, engasawutholi kumuntu udedi.
"Kulungile-ke ngiyeke ngeke ngisalwa, ngiyashaeshu, eshu..." Wayesemanzi te ebusweni uPamela, kuhlangene amanzi nomjuluko wokujulukiswa yiminjunju.
"Mina nginguZola Nyoka," waqhubeka esho nesikhundla sakhe kanye nomnyango awusebenzelayo.
Kwayena uZongile wayesehlanze ngedela eselibona lingelifiphele ikusasa lakhe njengoba wayesephunyukwe yinhlolokhono yomsebenzi. Wambhaxabula wamsheshisa unembeza ngokunikela ngomzimba wakhe oyigugu engasezokuzuza nakuthenjisiwe ngawo. Usuku nosuku ikusasa lakhe wayelibona lifiphala kuhle kobhaqa luphelelwa ngamafutha. Wehlisa umoya wakhe ukuze uMaqhinga ehlise nezinga lokumgada.
"Wathula nje Zongile ngikhuluma nawe Uyangizwa ukuthi ngithini kuwena?
"Uyazi khona lapho kubo" ngokufutheka?
"Yingane yakho ngempela lena noma nje" limbukisisa kungathi kukhona elikusolayo?
Wabuya wehlela kuNyoka babingelelana ngendlela yabo yokwangana bagomoshelane. Wachaza noZonke ukuthi kunomhlangano omkhulu eThekwini ohlelwe nguMnyango. Wabeka ngokuthi ingqikithi yawo kuzobe kuyiqhaza elingabanjwa nguhulumeni ekulwiseni ukuhlukunyezwa kwabesifazane nezingane. Waphetha ngokuthi bazobe behlangene nezinhlangano ezingekho ngaphansi kukahulumeni nabo bonke ababambe iqhaza.
Wayelapha nje naye wayesanda kufika njengoba wayesedineni, ezobuyela emsebenzini emva kwehora. Saba ngokupaka nje isithuthuthu waqonda kusona, wathi ehla uZongile wayemgona engakakhumuli ngisho nomakalabha. Wathi angawukhumula wabe esembhulasha izinwele ezilungisa kahle. Wabamukela wabatshela ukuthi makungenwe ngaphakathi, esho ekhomba indlu okuzongenwa kuyo ifulelwe ngotshani.
Wancinciza uZimu ezwa ezibuhlungu ngomqashi wakhe. Yacabanga yajula ingqondo yakhe ezibuza ukuthi engabe awuzomphelela nje umsebenzi uma izinto sezimi kanjena. "Eyi izindaba zaseThawini." Waphimisela njengoba wayesecabanga ukuthi konje uThula noPamela baboshelwe icala lokufa kukaZongile. Wafasa uziphu webhulukwe, nakhu wayesala ezenza umuntu oshobingayo kanti lutho ufuna ukukhuluma nocingo ngokukhululeka. Yilapho-ke akhumbula khona ukuthi konje uhamba nesidumbu. Washesha walandela umshungu owawuholwa nguNkomo elokhu ethemeleza etshela ingane yakhe ukuthi sebesesangweni manje.
Imoto emhlophe kaThula eyayilindiwe ayibonakalanga nangokhalo. Ngokuqhubeka kwemizuzu umshayeli wesithuthuthu wagcina eseqhweba uPhumla. Wathi uma esondela uPhumla esangweni, wasondela nomshayeli nomakalabha ekhanda owawumenza angabonakali ukuthi ungubani. Kwakuyisishuqula sendoda eseza sikhushuzela.
"Yini kwenzenjani ngampela" Wabuza ngokumangala uThula ebabuka bobabili abalwayo, behefuzela bejamelene okwamaqhude kade elwa esekhathele ewudaka?
"Ngeke ngikwazi ukuya ekhaya," wanyukubala ebusweni.
"Uyangidida-ke mlingani uma uthi sizibonele futhi sizigadele into yethu," washo wabakaza uZimu ngalawo mehlo akhe ayaluzayo.
"Masehleni." UThula wayekhuluma okokuqala kuyilokhu egcine imoto iseseMbali.
Yaqaqamba kakhulu inhliziyo kaNyoka uma ebuyekeza leyo nkulumo ayeyikhulume nomkakhe esikhathini esidlule. Yiyo kanye leyo nkulumo eyayimenze wahlala ngokuhlukana nomkakhe isikhathi esingaziwa. Wayeseke wazama ukumvakashela uZonke nezingane Olundi kepha wanqatshelwa. Okwalandela lapho kwaba ngukuthola kwakhe incwadi yenkantolo I-Protection Order emvimbelayo ukuthi alubhade lapho kuhlala khona umkakhe. Wayezothi uma ekhumbule izingane aqale afake isicelo, uma sivunywa alethelwe.
"Unjani umkhuhlane Phumla?
Wama bandla khimilili uMaNgwenya owayesecele ukuyoshintsha iphinifa eliyingxathu.
Yathi iqala ukusola intombazanyana eyijongosi ukuthi wangabe esabuya manje umakoti, uZongile wayesethubeleze wacasha ngamahlozi washaya wachitha. Izingane zamumemeza, zamfuna nasemahlozini kodwa zathola itshe lome inhlama. Zashiya izingubo lezo seziyotshela umzala wazo ukuthi umakoti akasabonwa nangokhalo. Wathwala izandla ekhanda okwenina uMaqhinga enziwa ngukuthuka.
"Uyabona, ayikho into engiyizondisa okwengane eyihlongandlebe nomuntu ongafuni ukuzwa iziyalo zabantu abadala. Ngimdala ngiyakululeka awuzwa, unenkani. Ngiyalibeka uyalibeka. Kukuwena-ke ukuzikhethela ukuthi wenza njengoba ngisho noma kuyaphela okwami nawe njengamanje nje."
Angidlali ngalokho, kusasa lokhu okusayo wena uzolala eflethini. Manje kumele sihlele ukuthi uzoya kanjani kulona ngoba awulazi. Nginovalo lokuthi kube nguThula okulanda eMbali.
"Baba uNyoka ngizoya kanjani eMbali njengoba sekusebusuku kanjena Ngizothi ngiphuma kuphi nje kodwa emzini womuntu ngalesi sikhathi Bekuzoba ngcono ukube ungihambise ngalesiya sikhathi. Ngicela usale usungiqubisa, ngizovuka ngihambe ekuseni," washo ngelincengayo naye esejeqeze elakhe iwashi?
Ngokuphazima kweso yathi nse igqomoza yemoto kahulumeni phambi kwamaphoyisa asenkabeni yedolobha emgwaqeni u-Jabu Ndlovu. Wehla kuqala uZonke walinda izintombi ezehla ngokunwabuluka, zidideke imiqondo. Waphinda sona leso sokuzigquba phambili. Kwakusele amanyathelo ambalwa kungenwe ngaphakathi esiteshini, wathathela ngejubane uPhumla owayegqoke amateki nejini.
"Yimina Phumla, ngisaqube lana mngani wami okwesikhashana," esho ezama ukuphoqa ukuhleka kepha kwenqaba, ngenxa yokucasulwa ngukuthi ufunani ngempela uPhumla la azoze ambuze ipasi nesipesheli.
"I-Golden Horse, bengingabuye ngithini nje Akekho umuntu onganqaba inhlanhla enjena. Kusasa lokhu okusayo ngizobe ngidla i-lunch e-Golden Horse Casino kanye noThula Nyathi." Wafifiyela futhi kubonakala nje ukuthi ngenhliziyo usethi kuyosa nini?
Wayifunda ivaliwe uPhumla kodwa wangathanda ukwanda ngamazwi.
UNyoka wazizwa engasenakho neze ukuzethemba uma eselawulwa yintombazane encane kanjena futhi ingukhayeni. Kwayena wayesedidekile ezibona engasenasithunzi esimfanele njengomuntu oqhoqhobele isikhundla esingaka. Kwashesha kwamfikela ukuthi le ngane imuthatha kancane, imujwayela kabi, ayimazi ukuthi yena ungubani. Kwathi fithi engqondweni wukucasuka. Wamonyula usikilidi wakhe ongajwayelekile, wenza okungajwayelekile. Wawokhela phambi kukaZongile okuyinto angayenzi nhlobo ukubhema phambi komuntu, nokwenza wesifazane.
Kwathula nya endlini, sekuzwakala umsindo wezimoto ezazishwibeka phansi emgwaqeni njengoba iwindi lalivuliwe. UZongile wazibona engofelwe yizwe. Kanti kunjani emhlabeni NguNyoka lona osekhuluma kanjena ngoba nakhu sengikhulelwe Impilo yami yonke umuntu wesilisa bengingamazi. Kubo bonke abesilisa ababengithanda befuna nokungishada nganqaba nothando lwami kubo. NguNyoka kuphela owazi umzimba wami. Namhlanje ngikhuleliswe nguye lo muntu owaqeda ubuntombi bami. Konje njengoba ethi mangikhiphe isisu ngizosizakala kuphi Konje lake lalunga iphutha uma lilungiswa ngelinye Yamgabha ngamandla imicabango uZongile, engasafisi nje nokucabanga ukuthi konje abazali bakhe bangaphatheka kanjani ukuzwa izindaba ezinjena, emva kokumfundisa kanzima kanjena. Lazula ikhanda waze wazulelwa nayingqondo eyayisintantatheka naye?
Wayengakaphenduli uPhumla ngesikhathi kuvuleka isicabha bengalindele. Kwangena uNyoka owayeswenke econsa co, esho ngesudi ephuzi, ihhembe elimnyama bhuqe, uthayi ophuzi kanye nemihwebesha yezicathulo ezicijile ezisesitayeleni, zimenyezela kungathi zibhixwe ngovaselina. Ekhanda wayemenyezela yimbungculu, kuhleli izibuko ezimnyama. Kwaba ngukungena kwakhe, washintsha umoya endlini, kwanuka amakha amnandi.
Ngokuqhubeka kwesikhathi bedingida ezomuzi wabo, uNyoka wathola nethuba lokusho ukuthi kunesivakashi naye asifice sikhona esephuma emsebenzini. Leyo kwaba yindaba angayinakanga uZonke owayengenankinga ngabantu abavakasha kwakhe, ebakhonze kakhulu njengoba nasemsebenzini wayengumuntu wabantu. Ngokuqhubeka kwewashi zaze zaya kolala izithandani, kuyiloyo esequkule ingane baye bazilalisa ekameleni.
"Eyi Nkosi yami, ngaze ngahlupheka! Ake ngizame ukuthinta i-ambulensi ukuze iyombheka." Wayivala iselula uPhumla eshiya uThula egqolozele uPamela naye owayemgqolozele.
"Sizomlahla nhloboni umuntu ongaka, nokwenza ezithwele Uyamazi ukuthi usinda kanjani umuntu esefile Uyambona ukuthi ungakanani lo muntu Okokuqala nje sizophuma kanjani naye lapha, njengoba kuhlale kuphithizela nje" Wayeka ukujamela isidumbu wajamela uPamela?
"Ukuzwa kwami kufana nokuthi angizwa."
Okwesibili, leli yilo kanye ilanga ayesehlele ukuthi azise ngalo uNyoka ngokukhulelwa kwakhe, nokuyikho okwamenza wabaleka kwaDube. Kungabe kuzoba yilanga elikahle pho ukusho indaba engaka Kungcono kuzwakale udaba lukaNyoka kuqala ukuthi luluhlobo luni. Uma kungudaba olungelubi njengokusho kukaNyoka, kuzomele alubhadlaze naye olwakhe, angaze azibonele uNyoka, agcine esethi wayethuleleni sonke lesi sikhathi. UZongile yamjulisa le ndaba eyayisimudle isikhathi eside engayithi vu nakumngani wakhe?
"Mina mzala engikwaziyo ngukuthi uZongile waya kubo eKranskop. Yilokho angitshela kona mzukwana ehamba lapha ekhaya," esho esesaba nokubheka uPamela.
Wabakaza kakhulu-ke manje uZongile esedidwa nayimibuzo evela ngapha nangapha.
"NguPhumla," esho sakuhlebeza.
Ngokumangala bavuma kanyekanye. Waqhwaqhwaza uNyoka ebafulathela waze wayoma eduze kwewindikazi elikhulu, elalivuliwe. Walunguza kulo ebuka izimoto, amatekisi, amabhasi amaloli okwakushwibeka phansi emgwaqeni u-Alan Paton.
"Mina angiyiboni kodwa nkosikazi inkinga uma ngiya kwaZimu ngomuso," wayelokhu ephafuza imboza yakhe uNkomo.
UZimu owayecelile emsebenzini wayesethumele isigijimi efuna ukuxoxa nomlingani wakhe uNkomo. Wanikela khona uNkomo ezihudula engazi nokuthi ubizelwani. Wazibonela efika nje ukuthi umfula udla izindwani kuZimu. Babingelelana, baxhawulana wabe esehlala phezu kodaba uZimu.
"Phendula imibuzo yami, ungazami ukwenza le nto ibe lula," wahlahla amehlo uNyoka okomuntu ofuna ukuthusa nokusabisa ingane ayeyibona ifuna ukumnameka.
"Nanti ikamela ozolisebenzisa," uThula ekhomba ngamehlo umnyango owawungemuva kukaZongile. "Ungathatha nezikhwama zakho uzifake khona, ngisahamba," wadishazela waphuma eshiya isicabha singavaliwe.
UPhumla yena wayezibona efakwa ngekhanda kuyo yonke le nto ayezibona engahlangene nayo. Wacabanga wajula ngemiphumela eyayizoba khona ngokuvulelwa kukaNyoka icala. Wacabanga uPamela owayengeke neze ayithakasele leyo ndaba. Kwamkhanyela bha ukuthi le ndaba yokuboshwa kukaNyoka izofaka abaningi ekukhulumeni. Wabalisa buthule uPhumla ngemali engaka yabazali bakhe eyayibukeka isimuka nomfula. Wakuthola kunzima ngisho ukubuyekeza le ndaba noZongile njengoba uZonke wayebaqaphise okweziboshwa kwaze kwangenwa emotweni, yamuka nabo yaya emaphoyiseni.
UNyoka wayemiswe emsebenzini kanye nabo bonke ababesolwa ngokuthi wabaqasha ngokubagwazisa. Omunye wabo kwakunguPhumla naye owayesebhuquza ekhaya, esekhalela imali yabazali bakhe ayegwaze ngayo. Wayesevamise ukuvakashela umngani wakhe, naye owayenenkulu inkinga njengoba uNyoka wayesemxoshile eflethini, esezihlalele ngenkani yakhe. Babehlala lapho baduduzane banikane amathemba ngempilo eyayibukeka ibaphathele ikusasa elifiphele.
Inkulumo kaNyoka yayihambisana nesandla esasilokhu simphulula ezindaweni ezibucayana nokho. UNyoka wathembisa uZongile yonke inishinishi namawongowongo, esho nokuthi uzothumela abakhongi kwaNkomo ngaphezu kwalokho uzomqasha esikhundleni esiphezulu inqobo nje uma evuma ukuthi ucu luhlangane.
"Ngiyasaba baba futhi anginalo ilungelo lokulala lapha ngoba ekhaya bazi ukuthi ngivakashele kwaDube eMbali. Ngiyakucela bandla baba, ngicela ungizwele ungihambise," useyahefuzela ngenxa nje yovalo.
Wabahola baze bangena ngaphakathi kwi-Lodge, wathi mabahlale bamlinde lapho kwamukelwa khona izivakashi. UThula wadlula wayogibela ikheshi elamthatha zasala zibakaza izintombi. Emva kwesikhashana lavuleka ikheshi, waphuma uThula esehamba nezintokazi ezintathu. Wazikhomba emotweni, watshela oPhumla ukuthi makuhanjwe. Kwangenwa ekheshini walicofoza ngesiqopholozi somunwe uThula. Baphuma kulona esitezi sokuqala, bangena endlini engunombolo 101.
"Ngiyezwa Zo, into nje ukuthi nama-interview asesemnyango ngokusho kukamzala. Manje kuzobe kuxoxwe nini Uma kulunga wena uyobe uze nini la eThawini?
"Awu uxole dululu wami, usuku oyidinga ngalo le mali luseduze kakhulu. Ngisho ngingadayisa inkomo sengingaswela umuntu ongayithenga ngokushesha. Nemadlana ebikhona siyiqongqothe njengoba besenzele umama umsebenzi wokumbuyisa," yasho imambane izimelele ngesikhwili esiwumbazo, sibonakala nje ukuthi sisesisha ngakho siyigugu kumniniso.
"Nginenkinga Zola, ngidinga usizo lwakho," washo ngelimtoti iphimbo uZongile, elaba mtoti nasezindlebeni zikaNyoka.
"Benza konke lokhu ngoba kuthiwa ngaqashwa ngoba ngilale noNyoka. Anginasithunzi nje laphaya emsebenzini, ngifana nesidwedwe." Waphetha ngokuthi ukuhlatshwa kwakhe ngumkhuhlane yingenxa yokuhlala kwakhe ekhathazekile.
"Singakhuluma kuze kuse uma ngingaphika nawe. Mina ngiyindoda, ngihlala nebandla sixoxe izindaba zezwe. Manje uma uthi ngingayi kwaZimu kusasa uthi mangibe wuNkomo oyinkomo edla yodwa Cha ngeke ngikwenze lokho, ngeke nje." Wanikina ikhanda uNkomo, wathatha isinqamu sakhe nomentshisi waphuma endlini elokhu ekhononde njalo ngenkulumo yomkakhe?
Yebo, uNyoka oyinyoka wayesenyonyobe wanyamalalisa inkomo kamama uNkomo. Okwase kwenzekile kwase kufana nobisi oluchithekile lungasenakubuthwa. Unembeza wamudla uZongile kungakapheli namizuzu emingaki elingekile. Ubuntombi bakhe ayesebugcine iminyaka eyevile emashumini amabili eminyaka nengxenye babungasabonwa futhi engasophinde abe yintombi nto imihla yonke yokuphila kwakhe.
UZimu owayehlonishwa eMakhabeleni ngenxa yomhlambi wezinkomo zakhe ezikhuluphele, wathembisa ukuthi uzothumela abakhongi ukuze bakhiphe izinkomo zokuthi uZongile apheke kwaZimu. Nokho wacacisa ukuthi uzoke alinde abone ukuthi uyabuya yini umntwana noma cha. Wayelokhu eqhakambisa ukuthi uZongile akasoze aludle olubabayo kwakhe. Wayezigqaja ngokuthi yena ufuye wena nkomo, mbuzi, siklabhu, zinkukhu kanti futhi unodedangendlale wamasimu awalima ngezinkabi ezituluzelayo. Wayikhahlelisisa eyokuthi umakoti wakwakhe ajahe ukuyosebenza, ayeke ifa elingaka lakoZimu.
"Thula, kade ngifikile lapha, lutho ukuqhamuka inyamazane" wayesho ngokucikeka uPamela.
"Hho, yimina loyo. Kungabe sengiphaphalaze kuphi zikhulu zami" Lumshaya lumeqa uvalo kodwa eziqinisa esesonge izingalo phezu kukathayi oyisixwembe?
"Ningibalekelelani umthetho wenu Kade nginimisa," uPamela wayehlahlele uThula amehlo ahlabayo?
"Uyazi wena ubuye ungixake. Ngakutshela ukuthi igama lami nginguZola, ngakho ngicela ungibize ngalo."
"Imibuzo yakho angeke isakusiza ngalutho. Thina kumele sibhekane nale nkinga esivelile kwaphela nje."
"Uthi pho ngeke umtshele umzala wakho ukuthi ngihlala la mngani wami?
Izinto zazimumele lukeke uNyoka. Yayisiphele golokoqo inyanga engasebenzi njengoba wayemisiwe emsebenzini. Indaba yaqala mzukwane enikwa incwadi yokumumisa eyayisayinwe nguNgqongqoshe woMnyango uqobo. Incwadi yayibeka izizathu zokuthi ungumsolwa ngokuqasha ngokugwazisa. Yayicacisa ngokuthi kumele angalubhadi emsebenzini kuze kuphothulwe uphenyo lwangaphakathi.
"Yebo ngiyezwa," ngephimbo eligedezayo.
Kwathi cosololo kuNyoka waze waphulula isandla sikaZongile.
"Ngiyakubopha manje. Engani awufuni ukukhipha indodakazi yakho Sukuma!?
"Ngiyabona wena mama ucabanga ukuthi ngisinisa amahleza. Uyabona-ke ukuze ubone kahle ukuthi ngiyasebenza, ngihamba nawe njengamanje. Ngiyokudedela mhla washo ukuthi ikuphi ingane yakho," lanyukunya ozankosi iphoyisa enqulwini.
Asisiningi neze isikhathi esachithwa nguZongile kwabo. Wathi angafika nje wayexhamazela egeza, waqoqa zonke izimpahla zakhe ezingayanga kwaZimu. Wathi uyabuza unina ukuthi ubekwa yini lapha, wayegqigqizela equkula imifuqulu, wangena indlela eya esitobhini. Wasala ekhexile unina ebona ingane yakhe izenzela umathanda iya kwamathandanhliziyo ngaphandle kokumazisa engunina wayo.
"Sengikhona, ngasho ngathi iyoze ihlangane," wayimonyula imvubu ejazini uPamela, wayithela emhlane kuPhumla owayengasemnyango. "Uyakwazi lokhu Ba-mba la, tha-tha la," wayenanela umvimbo nomvimbo ayewuvuthela kumzala wakhe ngemvubu?
"Kanti kunjani eThawini madoda Izingane zethu zishalaza kanjena ngoba nakhu sezizithwele Kodwa ngiyoya nini ekhaya ke ngibazekele le nsumansumane" Washaya izandla uZimu okwenina, wabheka laba ababesalinde ikheshi?
UZongile wayesha amashushu ngemali yokugwazela umsebenzi, indaba yonke wayeyizwe ngomngani wakhe omkhulu, uPhumla Dube waseMbali eMgungundlovu. Ubungani babo babuqale ngesikhathi bazana okokuqala mzukwane behlangana eNyuvesi yasOngoye. Babenza iziqu ezifanayo ze-BA (Communication Science) futhi behlala endlini eyodwa ngonyaka wokuqala. Ubungani babo baqiniswa kakhulu nawuthando lokuhambela umkhosi woMhlanga esigodlweni seSilo eNyokeni, kanti benjalo nje babengontanga ngokweminyaka yobudala.
"We mama, unamanga! Uzomkhipha uZongile umbeke la," limhlahlela amehlo abomvu.
"Eyi, yindaba ende mngani wami," wabheka phansi manje uZongile, zacweba izinyembezi. Indaba wayilanda yonke kusukela elandwa yisithuthuthu kuze kuba usezibona ukuthi unzima. Wathi eyiqeda nje zabe sezizigelezela izinyembezi, ezishiphiliza ngenhlanakelo esengodabukisayo.
Walizwa walazi lelo phimbo. Waphendula ikhanda eqalaza ukuthi umninilo yiloyo ayemcabanga yini. Nakho-ke okukhulu! Ubaba ubekwa yini manje lapha nokwenza kusebusuku Nkosi yami! Baba, ufunani endaweni enjena Nawe baba usuthenga umzimba?
Kwase kusele kancane kuphele ihora uNyoka ehlangene nezisebenzi zakhe ezimbili eflethini elisha ayesanda kulithenga. Wayelithenge eScottville, ku-Alan Paton Avenue, ebhilidini i-Paradise Mansion. Lalinamakamelo amabili okulala, indlu yokuphumula ikhishi kanye nendlu yokugeza ihlangene neyangasese.
"Awuboni ngani mkami ukuthi uzophoxeka uZimu uma ngingayi ekubeni engimeme kahle kanjena Kusobala ukuthi akanankinga ngokwenziwa nguZongile. Pho mina ngizoze ngibe nenkinga naye ngoba kwenzenjani." Wayikhipha ngamakhala yawumphusho wasebhekawozi intuthu?
UZongile wayibhadlaza indaba kuhle kwendizamshini yempi iqathaza ibhomu eliqhuma lisakazeke libhubhise izitha.
"Nginenkampani yonogada, ngakho ngizokunika isikhundla esithile ehhovisi lezokuphatha. Ngizokunika imali enhle njalo ukuphela kwenyanga, kuze kuba uthola umsebenzi osezingeni lakho."
"Zongile, sukuma-ke siye kolungisa izinto zakho ukuze nami ngingashiywa yisikhathi somsebenzi." Balandelana baye basithela kwelinye iphasiji. UThula wasala yedwa evungula, elokhu ethi qhabu ejusini ebanda qa.
"Kahle ukuzenza ingane Zongile," wathi ukuthula uNyoka, wathi baka baka ngamahlonyana.
Wanxapha uNyoka, wayivala iselula wayibuyisela ephaketheni. Wadlulisela imali ezisebenzini zakhe waziyalela ukuba zithenge inyama ukuze ntambama kwenziwe umcimbi wokuvula ibhizinisi. Akabange esalibala, wavalelisa wangena ekheshini elamthatha lamuthi qithi phansi. Akuqondakali into eyamenza wavuthela imoto ngesivinini esingaka. Mhlwawumbe wayedinwe ngukufonelwa nguZongile owayegcine ngokunqaba ukuthandana naye, okukanye wayeseshiywe yisikhathi sokubuyela emsebenzini.
Wanele wezwa elokuthi umfihlile, waphunyuka wahleka uPhumla ezwa umzala wakhe ekhuluma into engekho. "Ngingaze ngimfihle nje ngoba kwenzenjani mzala UZongile akekho ule kubo eKranskop, uma esefikile lapha ekhaya ngiyokwazisa," wayezama ukubamba insini nokho eyayiphunyuka?
Wambamba wamqinisa uNcane laze ladabuka ibhantshi likaNkomo elase lilidadlana ngaphansi kwalo efake uvinekha wejezi eliyinkwamba.
"Sikhathele abantu abavula amacala emva kwalokho bancengwe, bathengwe ebese beyacasha njengale ngane yakho. Anginaso neze isikhathi sokudlala. Sukuma sihambe ngingaze ngishonelwe yilanga," lisho nje izinsimbi seliziphethe ngesandla.
"Kahle bo mzala! Mina ngenzeni ngempela kuwena" uselotshwe indumalo ebusweni uPhumla?
"Manje wena Phumla ubona ukuthi kemele ngenzenjani uma kunjena?
"Owakwenza nginethemba lokuthi kuzoba yisifundo nesibonelo kwabanye abantu besifazane abangofela ngaphakathi uma behlukunyezwa. Ngikuthulela isigqoko ntombazane ngesibindi sakho. Amehlo ami kungathi awaqali ukukubona nakuba ngingazi ukuthi ngangikubona kuphi."
"Xola phela Ngonyama yami, kungukuqhuzuka nje lokhu okwenzekile. Ngizimisele ngokuhlukana nakho nonke," wayelokhu embambatha emahlombe.
<fn>Random.9780636073043T.WP.txt</fn>
bhIlI: Usufuna ukweqa ubaleke, angabe esakufica amaphoyisa lapha.
sonto: Awu, siyabonga mama. Okukabani nje ukusinda enhlamvini yesibhamu.
lwazI: Sengizothula-ke manje ngingabe ngisaphendula.
bhIlI: Eyi, kwanzima-ke uma kunjalo mshana. Manje ufuna ukuthi ngikwenzeleni?
sonto: [Esukuma elungiselela ukuhamba.] Kusho ukuthi-ke singeke sisaqhubeka nalolu daba okwamanje.
MazUIngU: Usindile impela yena. Sekuyiko nje ukuthi utubekile lapho imshaye khona. Maqondana nalapho imdubule khona kusankenketha, kubomvu. Bamnikezile nokho imishanguzo yokuthoba idambise izinhlungu.
senzo: [Ethuke.] Hawu! Isikhathi eside kanje?
bhIlI: Nginombuzo nami engizowuqondisa kuLwazi.
senzo: Ngiqonde ukuthi kuzofanele sibize inkomo ebizwa ngokuthi imvimba, leyo eyokugeza ontanga bakaLwazi asebehlazekile. Kube ekanina ingquthu, leyo eyobuntombi bakhe osebulinyaziwe. Kuzobe sekugcina imvuma, inkomo yokwamukela umonakalo ukuthi wenziwe nguye uqobo, nokuhlawula umuzi lapho ezalwa khona uLwazi. Zizoba zintathu kuphela izinkomo ezizoba yidemeshe noma inhlawulo yokumitha kukaLwazi.
senzo: Mh! Abheke eceleni.
senzo: Usuhamba khona manje?
MazUngU: Kwangathi ningahamba nazo zonke izithutha zalapha ekhaya. Zinikhanyisele indlela naphambili. Baphume-ke bahambe oSenzo nomalume wakhe sebeya kwaNozi.
sonto: Siyezwa sisi.
nozI: Hamba impela kepha ungalibali ukuthi mina nawe sisazobonana kakhulu. Futhi ngeke size sehlukaniswe wubala lolu lwasekuseni namuhla.
lwazI: Hhawu, mama ngoba bengithi usivakashele nje lapha ekhaya, manje wase ubiza abantu abakude le, engabe uhlala nobaficile sizixoxele.
senzo: Ukuthi mangehlukane noNozi mama.
senzo: Cha, angiphindeli nje kuye ngoba ngizenzela. Ulayezile kuSipho wathi ufuna ukungibona ngoba phela uthi akazi ukuthi mina wangixosha ngaliphi ekhaya njengoba sengihlala nawe lapha nje.
lamasotsha egazi kuqala, babone ngalo ukuthi uyawadinga noma awuwadingi ama-ARVs.
nozI: Impela mngani kunjalo. Sitshele iqiniso lonke wena njengoba linjalo Lwazi. Ungalokhu usitshela indaba kaBhili, indaba efile nenukayo.
nozI: [Ethuke kakhulu.] Habe! Uthe ukhulelwe?
senzo: Ngilokhu nginjalo nje mama.
senzo: Buza mama ngikuphendule.
nozI: Kuzodingeka ukuthi ulunge-ke ukuze lesi sisu sakho sisimukise kulo Bhili wakho. Kusasa nje noma kanjani siya khona.
senzo: Siyeza leso sikhathi mama. Ungajahi.
lwazI: Yebo, silale kahle noma-ke usuku sesiluqale kabi.
nozI: Musa phela ubesewuqhatha usizi kube sengathi ufelwe yizwe. Akukho muntu ofile. Ngenjani yona leyo nto oyicabangayo ngempilo yakho?
sonto: Kulungile, qhubeka sizwe.
Isenamisi Lo mdlalo uyajabulisa (uyenamisa).
sonto: Ko, Ko, Ko!
ONozi sebekwaBhili ekhothiji eliseTop Rank eClermont. Bamukelwe kahle bahlaliswa.
kanye ukuba ube khona uzongilalelisa, ube ngufakazi kukho konke okuzobe kwenzeka. Usufuna ukungilahla lapho sengikudinga kangaka mntakwethu?
bhIlI: Iyodwa-ke into okuzofanele ingalibaleki. Yigazi lakho lelo elithwelwe yileyo ntombi. Ungalilahli mshana wami igazi lakho.
sonto: Cha, kakulona elakho wedwa lelo phutha. Nami nje ngiyimi, angizange kengisole lutho. Ngabe phela ngike ngakuncweba ngaso isisu ukuthi awuke umbhekisise nawe uLwazi uke umhlole.
senzo: Hawu! Konje sengikuzibe ngaliphi?
senzo: Ngizoya impela mama. Ngizocela ukuthi ngiphekezelwa nguye umalume futhi ngoba vele useyayazi indaba. Angithi kuzolunga malume?
sonto: Cha, wenze kahle ukuthi ungadlobi ngolaka nawe nize nilwe.
bhIlI: Sala umbone Sonto, mina ngisayobona uSenzo ngalena ukuthi ngingamsiza kanjani njengoba empongoloza engasaqedi. Udokotela angene nesikhwama sakhe eseshesha.
MazUngU: Angikubuzi ngiyakutshela mfana wami, finish en klaar kwaphela.
senzo: Wena ugcine utheni kumama wakho?
sonto: [Asukume ethi uya ekhishini.] Hho, nanguya noSenzo engena ngesango. Angisale sengihlala ngimlinde angene.
senzo: Nisale kahle. Aphume ziye ngaye.
MazUngU: Awu, yaze yanobuntu ingane yabantu. Ingiphatha kahle kanje ingangazi nokungazi, yazi uSenzo nje kuphela kwami. Impela nalokhu kuthukuthela engingene nginakho, sekudambile.
bhIlI: [Emphenya ebheka.] Ngizama ukuthola inxeba ukuze ngibone ukuthi likuphi, futhi linjani bese kwenziwa imizamo ngokopha.
nozI: [Ngolaka.] Yeyi we Senzo! Unyakaza wenzani Unganyakazi! Uzama ukwenzani Ucabanga ukuthi nginethusa ngenyoka efile yini uma ngithi ngizokudubula Hhe?
senzo: Empeleni mina ngaqala ukumazi ngomngani wami uSipho oyisihlobo sakhe. Sasivakashele khona, wayesethi angibobuya ngelinye ilanga ngedwa ngizomvakashela.
nozI: Cha, siyezwa bhuti.
nozI: Buye bekungabuye kuthiweni sengilwa nomamezala. Ahleke.
nozI: Lalela lapha-ke mntakwethu. Imoto kanginayo inkinga ngayo. Uma ufuna ukuthenga imoto, kuhle impela lokho. Musake ukucasha ngesithupha uthi awunamali yokungilobola. Uke wangizwa mina ngithi ngidinga ungilobole?
sonto: Nayisebenzisa ikhondomu sisi?
nozI: [Anyiphe ambuke.] Imamba yani Musa ukudlala wena. Ubungabona loya mfazi ngendlela abesedlondlobele ngayo ngolaka. Ngigcine sengimyekile, wayithatha indodana yakhe wahamba nayo?
sonto: Impela kuzofuneka impela ukuthi ubambisane nabeluleki bakho ukuze izinto zihambe kahle.
nozI: Uma kunguye, kodwa mina angiyizwanga imoto yakhe iduma izokuma lapha. Kusho ukuthi uze ngentsha ceke.
nozI: Phela mina ngangithi ngizophatheka kahle uma sengizitholele umkhwenyana osemusha ongenayo yonke le ngqondo efile esemadodeni amadala, ahlupha ngokuqonywa lonke izwe leli...
dokotela: Lo mntwana kaLwazi, ngumntwana womLungu onamehlo aluhlaza cwe, ngokofuzo aluthathe kuyise. Sengiyanishiyake. Salani nizozibonela nani. Aphume ahambe udokotela abashiye bebambe ongenzansi.
nozI: [Eseqhelisa ubuso kuye.] Ewu awukahle kancane Senzo. Kanti kawusadeli yini Awuthi ngibheke lapha. [Aphakame elule isandla ethatha iwashi elisekhabetheni eliseduze nombhede.] Sekuyihora lesikhombisa. Sengathi ngingake ngithi ukulala kancane. Umzimba wami ukhathele kabi?
nozI: Cha, kakusona isikhwele. Yiqiniso elimsulwa leli engikutshela lona. Angithandi ukuloku ngadlala abantu bengikhahlelisa okwebhola, bezenzela umathanda ngami. Sengakhathala ukushayana nabantu besilisa ngithi ngiyabaqondisa, bajike bangishiye kanjalo. Bangilahlise okwenyongo yenyathi.
senzo: Cha, angikulahli sithandwa. Into nje ngenziwa wukuthi bengingaboni ngale ndlela wena obona ngayo. Yingakho nje kuthiwa ubucwibi obuhle ngobuhamba ngabubili. Kulungile-ke ngizoya nami kulo Bhili kusasa.
senzo: Eyi, ngibona ukuthi sekuyobonisanwa ngalokho kamuva ukuthi yena indaba yakhe iyogcinaphi.
MazUngU: Usho ukuba njani kwani wena Wesabani, lenzeni ibhulukwe UBhili asondele kuSenzo ambheke ibhulukwe bese elibona ukuthi linjani?
nozI: Impela kunjalo mngani. Ezinye izinto mngani zenzeka singabe sazikholwa. Uma kuthiwa lixhoshwa libhekile, kusuke kungaqanjwa manga, kusuke kushiwo lokhu osekungivelele. Kangikaze nakancane ngize ngisole ukuthi uLwazi umntanami usemithi.
lwazI: Khona kwakunzima impela ngisaqala ukufunda khona. Buye nomama wayengenawo nomsebenzi okahle ngaleso sikhathi, wayebamba amatoho nje angasho lutho kangako. Amthelele isiphuzo engilazini, amnikeze.
senzo: Eyi, cha ubumnakile-ke nawe uze ubone nokuthi wakheke kanje. Kusho ukuthi umthandile impela uLwazi.
nozI: Kulungile, yana kuye nixoxe ngoba ngisaphuma nami.
nozI: Yebo, kulungile, kepha ngifuna wazi ukuthi uma usathandana nami, akukho lutho oluzongena phakathi kwethu lusehlukanise. Ungizwa kahle?
MazUngU: [Agqibelane, abuke uNozi.] We Nozi! Awungitshele, ungifunani ngengane yami kuwuphela kwayo Ungifunani?
nozI: Cha, akusikho lokho. ULwazi ubeyogcwalisa amafomu kudokotela uNgubane namuhla ekuseni, kwatholakala ukuthi ukhulelwe.
senzo: Wena Lwazi wakhulumisa okwengane ngempela. Awusho-ke, awumthandi yini wena umama wakho?
lwazI: Yebo mama, ngizithole zonke, kephaBese unina emngena emlonyeni esathi uyachaza.
nozI: [Emqhweba.] Phuma lapho ekameleni lakho uze lapha!
nozI: Ngenjani-ke eyejwayelekile?
senzo: Kukhona yini obekungalungile yini ngawo?
ngUbane: Sisebenza ngomthetho nathi ngapha singodokotelai. Ngeke impela ngakwenza lokho ngoba kakukho emthethweni. Uma ngingathi ngiyakwenza lokho, angafa loyo mntwana, afe kanye naye unina, bese ngethweswa icala lokubulala ngenhloso. Angikufuni-ke lokho mina ngomsebenzi wami. Siyezwana?
senzo: Cha mama! Akunjalo.
lwazI: Ngizozibulala Senzo, kungakayiwa nakuya kuBhili.
sonto: Phela mina besengithi senihambe nangishiya. Yikho nje sengize ngapha ukuzonibheka. Ngabe ngifonile manje-ke nocingo aluvumanga ukungena ngenkathi ngilushaya. Nilale kahle nje Lwazi?
nozI: [Kumethuse lokhu.] Hhayi bo Lwazi! Ungathathi ngamawala mntanami! Angiqonde khona ukuthi uhambe ngempela.
nozI: [Ema ephenduka ezibheka ngemuva.] Eyi mngani, uzoke ungisize ngenaliti nohala kengithi ukubamba isiketi sami lapha. [Ekhomba.] Awubheke sinjani.
senzo: Kumele impela ube namahloni ngale nto. Manje-ke ngoba kufanele ukuba uyofunda lena enyuvesi, kuzomiseka kanjani manje khona ngoba nasi nesisu sakho sesisikhulu kangaka?
USenzo uzobonana nomalume wakhe ekhothishi lakhe eTop Rank eClermont.
uthi usazoyibeka. Ngicela ungiphendule-ke ngibone nobufakazi bencwadi yasebhange.
lwazI: Hha! Umuntu omdala phela uyayazi into ayenzayo.
Umlobi ubaveze ngezindlela ezahlukene abalingiswa bakhe. UMaZungu yena uvezwe kanjani Chaza?
sonto: Eyi, kangazi-ke nami. [Abheke uLwazi.] Lwazi, kwakuyilo ngempela lolo suku olushoyo?
lwazI: Uyazi Senzo, mina kangiyena nalowo muntu wabafana. Angazi nje ukuthi ngingasukela bani ngoba mina ngaziwa njengomuntu ongaqomile.
senzo: [Ejanquza ngamadolo.] Awu! Kuyahlaba futhi sekuyashisa lana emadolweni!
senzo: Manje nginenkinga ngoba ngeke ngiphinde ngiye kuNozi noLwazi. Ngizocela sisi uSonto ukuthi usale ubabikela oLwazi nonina ukuthi kuthiweni emtholampilo.
MazUngU: Ngizokugquba njengembuzi size siyofika ekhaya. Asihambe-ke! Ungabheki emuva! [Baphume bahambe.] [Basale bekhungathekile oNozi noLwazi.
nozI: Ngikubuzile ngathi njengoba uthi usafuna ukubona umhlaba, bewuqondeni ngalokho, awangangiphendula. Ngisalindile-ke namanje. Ubuqondeni ngalawo mazwi?
nozI: We Bhili! Kukwami lapha. Awuzozolawula ukuthi kufanele ngithini ngibuye ngingathini. [Ekhomba phansi ngomunwe.] Akusikho ekhothiji lakho lapha.
lwazI: Hhayi ngalokho mama!
sonto: Hawu, thula phela mngani ! Kwamukele njengoba kunjalo osekwenzekile mngani ngoba ngeke kusaguquka.
senzo: Yebo mama, khona ngizoganwa ngokuhamba kwesikhathi. Okwamanje ngisafuna nokubeka imali yokulobola.
MazUngU: Wena Senzo awuzibuzi ngani ukuthi ubangelwa yini ukuthi umthande kangaka emdala kunawe, uyeke ontanga yakho bebahle bephambi kwakho ubaziba ubabhekile?
lwazI: [Evuka.] Yebo Senzo! Hlala khona lapho esitulweni. [Emkhomba kuso.
nozI: Singazi ngani mngani. Kona kuzofanele ngimmele ngenhla uLwazi ngithi makakhulume iqiniso, ngoba ngale kwalokho ngizovele ngimxoshe, aphume aphele endlini.
nozI: Hha! Asazi-ke! Asho kanjalo ahwaqabale nasebusweni.
lwazI: Kulungile-ke mama. [Edikila efulathela.] Angifuni ukulokhu ngimemezana nawe ngikuphendula size sizibangele namehlo abantu. Kulungile-ke sengiyahamba. Ngiyahamba, kodwa ungazisoli mama ngoba ngizoya ngqo, kuBhili ngiyokipita naye. Ungakhali-ke ngoba kuyobe kwenzeke intando yakho. Ngeke uze uthole ngisho isenti eliluhlaza leli lenhlawulo yesisu. [ULwazi ayekele konke abekwenza, asuke lapha ahambe eseqonde ekameleni lakhe.
senzo: Asisekho isidingo. Uthi nje makasho leyo nhlawulo ayifunayo, ngizobe ngilungisa yona ngapha ngasekhaya.
MazUngU: Ngizizwele ngalezi ezami. Esho ekhomba izindlebe.
lwazI: [Esholo phansi.] Uthando mama, kalukhethi ludwani oluwela kulo.
MazUngU: Yini kwenze njani Kukhona yini ekhaya ogulayo?
senzo: Manje ngize lapha ngoba ngibona kufanele ukuba ngijeziswe ngengikwenzile.
nozI: Sh! Sh...! [Ebeke umunwe emlonyeni.] Angisiye mina umntakwenu futhi angisesona isithandwa sakho mina. Uzwa kahle Ungangibizi neze kanjalo mina! Ngikunikezile ithuba lokuthi ukhulume. Manje-ke thula, sekukhuluma mina?
senzo: [Angene.] Yebo malume.
sonto: [Abheke kuye ngqo.] Hawu Senzo, wathula nje sikhuluma ngempilo yakho. Kuhambe kanjani lapho ebenikade niye khona nomama wakho?
bhIlI: Kulungile, uhambe kahle mshana. UBhili asale ejula ngemicabango aze akhulume yedwa ejabhile.
nozI: Ngizocela ukuthi uSenzo aqale asho konke afuna ukukusho.
nozI: Ngala manga owaqamba ngoBhili.
nozI: Uqinisile Senzo. Ngethuke nami sekugcwele intuthu ngale ekhishini, ngaphuthuma khona sekonakele. Awuzwe nje ukunuka sekuze kuzwakala nangapha ekameleni. Sengathi manje bekubhakelwa ngapha. Impela umuntu uzobulawa ukucabanga kakhulu.
Ewashawozi uLwazi nonina uNozi bamatasatasa bahlamba izingubo zokwembatha.
lwazI: Uthe udokotela ngikhulelwe.
bhIlI: Wewu! Yigama elidume kakhulu phela lelo lapha eClermont. Ngeke uze uqonde ukuthi yimuphi lowo Bhili. Kodwa-ke kakubalulekile ukwazi igama lakhe ngoba ngeke kwakusiza ngalutho. Kufuneka ikhambi elizoba ngujuqu phela lapha.
lwazI: [Ame emnyango ophumela ekamelweni.] Hho! Kanti ungenza isilima mama ngokuthi angihambe. Wenza kanje ngoba ungafuni ukungilalela ukuthi mina ngokwami ngithini mama?
sonto: Kugcinaphi-ke Wazosibambezela ngento engekho nje?
ukuyixoxa leyo, ngenkathi ngisacela uSenzo ukuba ahambisane nathiAthi ukuthulathula esacabanga ukuthi kwenziwa njani.
senzo: Kade ngiye laphaya kumalume. Usengisizile naye ngale ndaba yethu ngoba siye sayixoxa engibonisa ngokungenziwa.
MazUngU: Hheyi, thula wena! Ngizokukhipha esihogweni ongeke wakwazi ukuthi uphunyuke kuso ngaphandle kwami. Thula! Esebeke umunwe emlonyeni.
senzo: We Nozi, uyabona nje ukuthi isikhathi sesibaleke kanjani silinde lo muntu wakho ongasafiki. Sizohlala kanje singanyakazi kuze kube njani nje?
senzo: Ukubuziswa yini lokho mama?
nozI: Ngisacela singene endlini-ke ngisebenzise lona sifonele uSenzo eze lapha, yikhona sizosale sesiqedela konke mayelana nokufanele sikubize kuBhili.
sonto: Hho. kusho ukuthi yonke into iba kuwena ukuthi uyabambisana yini nabasemtholampilo ukuze ufundiseke, uqeqesheke kuqala bese kuba yima uzothola imishanguzo yayo ingculazi.
lwazI: Bengisathe ukucambalala mama ngemuva kokuba ngifike ngivela edolobheni. Ahambe ahlale esitulweni.
nozI: Cha, imnandi le nyama oyithosile Senzo. Umuntu uzolala eshaye esingeqiwa gundane ngale nyama emnandi kanje namuhla.
nozI: Cha, kangizange ngisho kanjalo. Besixoxa nje. Eyomuzi angizange ngiyiphathe ngoba bengifuna azibonele futhi azivumele ukuthi siye emshadweni ngothando. Phela ukuba ngike ngayiphatha eyokuthi uzothola umuzi, ubezovele anqabele khona lokho, angibuze ukuthi bese ngizwe ukuthi uthe ufuna umuzi yini ngoba nakubo ukhona.
senzo: Hhayi lokho mama! Mina ngisho ukuthi uyalibona ibhulukwe lami ukuthi linjani Awulibheke nje?
nozI: Wena Senzo umtshelile yini ukuthi uhlalaphi nanokuthi uhlala nathi na?
senzo: Naso ngiyasazi, kepha hhayi le nto yasekuseni. Yinsambatheka ongayazi.
sonto: Kodwa sizoyithini nje le ndaba kaSenzo?
nozI: Hawu! Ngingaze ngikhohlwe phela Senzo. Ngisazoke ngihambe khona manje ngiye kuSonto. Sengicishe ngalibala. Kukhona acele ukuthi ngimsize ngakho ekuseni nje. Ngizocela ukuthi ungahambi uLwazi engakabuyi edolobheni uma nami ngingakabuyi. Ungisize impela. Ngizogeza ngidle masinyane ngiphume.
nozI: Ngizamile nje ukuthi ngenqabe naye uSenzo ngoba naye ubevele engathandi ukuya kubo, buye ngoba vele besesihlele nokuthi siye kwaBhili.
lwazI: Ungowakhona lapha. Mhlawumbe ungeke umazi ngoba baningi abantu kule ndawo yaseClermont.
senzo: Cha sisi. Amaphilisi engculazi ayalungiselelwa kuqala.
nozI: Yeyi! Ungangibizi ngoLavi wakho mina! Uyezwa?
sonto: Wafika kahle mngani ngisaxakwe yilezi zingubo. Awusale usunginekisa lezi ngapho. Emnikeza ngebhakede ekhomba.
nozI: [Ayeke akwenzayo ame abheke uLwazi.] We Lwazi, uyazi akufanele kushone ilanga indaba yakho yesisu ingacacile. Ngisafuna ukwazi ukuthi ngempela ngempela ngesikabani lesi sisu sakho. Awusho ngempela, ngesikabani?
senzo: Phela nawe uzothi ubusadidekile.
senzo: Ngiyabonga mama. Asho asukume aphume ayokudla.
MazUngU: [Ekhuluma yedwa.] Eyi, kwangcono ngaze ngafika kwalo mfazi othatha ingane yami azoyifuyela lapha. Angazi ukuthi ngiyombonga ngani uMaMgobhozi ngokuthi angivuse ngomntanami uSenzo ukuthi uzoguga aphele abe yikhehla ebe esemncane ngalokhu kuthandana nokukipita nomfazi omdala kanje. Hawu, iNkosi ibathanda bonke abantu! Ingithandile nami ngoba nakhu sengifikile lapha manje ngizokhulula umfana wami emaketangeni egobondela alo mjendevu oyilo mfazi. Uzoke angitshele ukuthi uyifunani ingane yami. Kusho khona ukuthi usile, useyishaye ngodelunina njengoba ingasafuni nokuthi ihlale isikhashana nami ekhaya sixoxe ibuye ilale khona. Habe! Ingane yami phela manje isingumlalandle. Kuba wukufika nje ekhaya bese ivalelisa masinya kanti yenziwa yilo mfazi omubi oyiphehlela imithi okhambeni, ayibize khona iphume iqhantshe kubo iphindele kuye ngokushesha. Wothi ngingene ngingqongqoze. Cha, kakufuneki ngingene ngolaka, angizibambe impela. Ngiyovutha uma ephakama naye, simane sitholane phezulu, kuchitheke gula linamasi. Yingane yami phela lena adlala ngayo. Ngeke ngithule. [Asondele emnyango wasekhishini bese engqongqozaa.] Ko! Ko! Ko! Ekhaya!
lwazI: Ngena sisi uSonto! Angene ahlale ngale kwetafula maqondana noMaZungu.
nozI: Yebo! Yebo! Uma ethi uyalobola, angangilobola kubani ngoba ngingedwa nje lapha kwaDabeka. Abakhabokamama sebashona bonke njengoba nami ngingedwa nje futhi. Sekuyimi noLwazi nje kuphela esisaphila.
Ngabe kade ngibuyile ekhaya ukuba bengiye edolobheni kanti ngizizele lana.
nozI: Ha! Uthini mngani Uthi ngike ngathula Lutho mngani?
nozI: Yilokho-ke engikufunayo. Angifuni uma ngithi ngizobhaka kube khona okushodayo. Usho uvula izimpahla ezisetafuleni lasekhishini.
Ngaphansi kwesakhiwo kubhekwa uhlaka lwendaba ukuthi izigameko ezisendabeni ngabe zihleleke kanjani ukusuka ekuqaleni kuze kufike esiphethweni. Kubhekisiswa imbangela yokwenzeka kwezinto kanye nomphumela wokwenzeka kwazo. Akumele kube khona isigameko esingahambisani nengqikithi yombhalo. Kukhulunywa ngamabanga okuphakama uma kufundwa kuze kuyofinyelelwa esicongweni sendaba,-bese kuthi uma indaba isiya emaphethelweni kube sengathi usuyehla esicongweni ubheka mazansi. Indaba ebhaleke kahle ithi ingafika esicongweni bese iyaphela ingaze ibande. Nakuwo lo mdlalo emva kokudutshulwa nokubeletha kukaLwazi indaba iyaphela.
MazUngU: Awusho-ke, kwenzeka kanje ukuphi uLwazi?
sonto: Oo! Cha, ngiyezwa mngani. Manje obani abanye esizohamba nabo siye kuloyo Bhili?
lwazI: Hawu masinya kangaka ma! Ngingasamtshelanga nokuthi sizoza?
senzo: Kanti ayingenanga! Hawu, kwangcono!
MazUngU: Eyi, kodwa unesibindi nomngani wakho bo! Ubesengibulalela ingane yami ngempela ngenxa yokungezwani ngothando nje lodwa.
senzo: Ukuphi yena uLwazi Utheni nje yena ngale ndaba yokuphikwa?
MazUngU: Uma sewehluleka ukuhlala nami noma ungasathandi ukuhlala nami, qonda laphaya [Ekhomba.] e-KK emzini wezinsizwa, uyoqasha umbhede khona. Iningi kabi indawo lapho futhi kunezinsizwa lapho ezizokufundisa ukuthi izinsizwa ziziphatha kanjani ukuze ziphumelele uma sezifuna ukuganwa.
nozI: Cha, ngiyezwa dokotela. Ngiyabonga. Usale kahle. Alubeke phansi ucingo.
dokotela: ULwazi uthe uma eteta, wathola umntwana womfana.
senzo: Hawu mama, yikho nje ukuthi uma ngihambile ngivakashele abangani, mhlawumbe ngihlwelwe ngakubo, ngibe sengilala khona kubo. Yingakho nje ngezinye izinsuku ngingabuyi ekhaya.
lwazI: [Emnikeza.] Nazi-ke izinto zakhe mama. Wafika nazo ngawo amapulastiki engazifakanga esikhwameni.
lwazI: Yena sake sazana naye kanti uyasebenza unemali, manje uthe uSenzo ngcono sesulele ngaye ukuze angabe esexabana nawe ngoba uyakwesaba wena.
senzo: Kuyangibhedela impela malume. Sengethembe wena.
sonto: [Emvumela ngekhanda emqhweba nangesandla.] Woza nayo impela mngani.
lwazI: Wukweyisa Kukuphi ukweyisa kwengikushilo?
nozI: [Ekhomba uLwazi.] Thula! Hlala khona lapho! Musa ukusuka lapho, ngifuna uwabukele kahle amasoka akho womabili, ukuze ubaxoxele konke owakubona ngokufa kwawo. Ngizoqala ngoSenzo, ngimdubule inhliziyo ngenhlamvu. Ngifuna ulibone kahle igazi lakhe liphuma litsaza lizokuthela. Ngizolandelisa ngoBhili, ngimsakaze ubuchopho bunaphazeke kusofa ngemuva kwakhe ngoba ucabanga ukuthi uhlakaniphe kakhulu.
MazUngU: Lokho kuzoshiwo ngamanesi sesifike khona, hhayi wena. Okwesibili uma sifika khona, bazokuthatha igazi liyohlolwa ukuthi awunagciwane yini lalolu khuvethe lwengculazi oseluhaqe lonke izwe leli likaMthaniya.
lwazI: Cha, lutho mama. Mh.....! Mh....! Hi....! Hi...! Esula amakhala.
MazUngU: Hawu! Siyabonga Nkosi yami! Bengizoba yini nje?
MazUngU: Kazi uzotholani lapho?
lwazI: Awusho-ke, uma kwaBhili lowo esethi kulungile singashada, ngenze njani?
MazUngU: Maye..! Kwenze njani ngomntanami Ulaleleni lapho uSenzo Bhilikida Asondele esethwele izandla ekhanda?
senzo: [Asuke bese embamba isandla sisodwa.] Hawu! Musa phela ukukhala. Kumele sakhe icebo elisile ukuze siphunyuke olakeni lukamama wakho. Uma phela engezwa ukuthi sake sashiyelana ugwayi nawe, siyowukhomba umuzi onotshwala. [Ebeka umunwe emlonyeni edabukile.
nozI: Hhayi, awuvuke-ke uze ngapha ekhishini uzongisiza ungenzele itiye nesinkwa ngilambe kabi. Ngiphekile lapha futhi ngisageza nalezi zitsha.
nozI: Lwazi! uyezwa Uthi uDedi ubomphathela iphephandaba lakhe edolobheni. Ungalilibalike sisi?
bhIlI: Ngiyezwa Nozi, ngizomtshela. Sengiya kuyeke. Ngeke ngilale ngingamtshelanga lezi zindaba. Usale kahle-ke.
senzo: Ngiyaye ngiwabuke lawo mahlazo ezingane ezincane eziya nezisu ezikoleni.
senzo: [Ngokumangala.] Hawu! Usho ukuthini ngalokho?
senzo: [Ephikelela emsondeza kuye.] Woza phela Lavi.
bhIlI: Angiboni lutho lapha dokotela, dlulela kuLwazi.
bhIlI: [Avule angene.] Sanibona sisi uNozi!
nozI: Usuzohlala lapha ungixabanise nonyoko. Umshiyephi yena?
bhIlI: Wothi ngikuyeke kanje. Uyakwazi lokhu Bamba la! [Kuthi] Xhafa! Xhafa! Xhafa! Kuthi nya! Ya usukutholile obukufuna. Yikho lokhu?
Chaza ukuthi umlobi usisebenzise kanjani isizinda ekuqhakambiseni indikimba noma umongo wendaba. Uveze ukubumbana kwayo nezehlakalo ezenzeka emdlalweni.
bhIlI: Kanti inhlamvu ngempela ikushaye kuphi Senzo Awuthi kengibone lapha ehembeni lakho. Ake ngikhiphe lezi zinto ezilapha ephaketheni lehembe lakho. Akhiphe iwolethi kanye nomshini wokubala bese ekubuka?
nozI: [Ebeka isandla emlonyeni.] Angiseve ngiphoxekile mngani.
sonto: [Amngene emlonyeni.] Kanti uzoshaya eceleni mngani wami, kungabe kusaba njengoba bewuhlosile. Hheyi, xola mngani wami. Ukuthathe njengento ezodlula. Xola impela mngani.
nozI: Usho ukuthi uma ngingambiza ngimbuze, angavumelana nawe?
MazUngU: [Esula umjuluko ebusweni ngethawula elincane.] Yebo mntanami. Nathi siphume ngemuva kwesidumo leso sakwaNozi, saphuthuma seza lapha.
sonto: Thula sisi, uyeza khona manje.
lwazI: Impela ukubeke kanjalo.
sonto: Cha kuhle-ke uma ukwamukele lokhu Senzo ngoba akekho umuntu oyoke akusize ukwedlula wena uqobo lwakho.
bhIlI: Asithandaze mshana! Nkosi ngamukele mina ngiyisoniAphazamiseke.
bhIlI: NginguBhili Sibisi dokotela. Ngicela uphuthume uze lapha kwaNozi unina kaLwazi Hadebe, lapha kwaDabeka kwa-K, no.15 Paradise Street. ULwazi uyahelwa usezoteta. Kukhona noyedwa odubulekile lapha.
nozI: Iphutha likabani?
lwazI: Wathi umama akafune mfana engizomqoma. Angisakhulumi-ke ngeyokumitha. Wathi uyongibulala nalowo oyobe engimithisile. Ngiyamazi-ke umama uma engayifuni into.
bhIlI: Ungabe usabuza sisi. Phuthuma uze khona lapha manje, sekonakele.
senzo: [Evungula amazinyo.] Kulungile-ke, sesiyoxoxa khona ekuseni.
ziqhamuke no "Ngiyosho ekhaya ukuthi ngenzani mina ngasese ningangiboni nina".
lwazI: [Ame ambheke.] Hawu mama! Kangimvikeli Nkosi yami. Ngizoze ngithini kanti manje.
USenzo ufika ekamelweni likaLwazi esalele.
nozI: [Emkhomba.] Besengisho nje phela ngoba ukube ubusucabanga ukubuyela kuye, ubuzongibona kahle mina ukuthi anginsangu angibhenywa. [Usho kanje useqala ukufudumala elokhu embuka ngeso lengulube.
nozI: Ungakhathazeki ngokudla. ULwazi uzohamba esesenzele kona ngaphambi kokuba aye edolobheni eThekwini.
bhIlI: Cha, ngiyakuzwa mshana, noma-ke sengithatheleke phezulu. Inzima impela le ndaba yakho.
lwazI: Ngikushiso wububele anabo. Akakuyeki nje angakusizi uma usenkingeni. Ngangilokhu ngifisa ukubona umama wakhe.
MazUngU: Uyabona-ke, impela iqaqa kalizizwa ukunuka. Wena phela ususindwa yikhanda, nomzimba wakho usuhwabheke ngenye indlela. Kuyasho nje ukuthi uthandana nesalukazi. Sesakuncela wonke umsoco osegazini lakho. Buka nje ukuthi intamo yakho incane kanjani, kanti nezingalo zakho sekungazathi sekuyimikhono yephela. Hhayi suka! [Ephebeza ngesandla.] Siyeke lesi salukazi sakho esikhohlakele.
lwazI: Ngeke basithole, umhlaba mkhulu kabi.
senzo: Ko! Ko! Ko! Ekhaya bo!
senzo: Yona ithoseke kahle, kodwa phela yilesi sinongo sakuleya bhusha engiyithenge kuyo le nyama, esenza ibe mnandi kanje.
senzo: Hawu! Ngoba kwenze njani mama?
sonto: Kodwa-ke uma kukhona akwaziyo, angasifihlelelani?
nozI: [Eseqala ukuswanguluka.] Kona silibazisekile impela. Sesiyofika kwaBhili abantu sebegcwele imigwaqo baze basibone.
lwazI: Shono-ke Senzo, kuzokwenziwa njani.
nozI: Akusho lutho lokho ngoba uma sasesihlezi, sasesihlezi.
lwazI: Impela usho kanjalo.
lwazI: Yebo, kona kunjalo Senzo. Kwenzeke kanjalo. Kodwa...
senzo: Njengoba sekufike nomalume uBhilikida mama lapha ekhaya, sengicela ukuthi asale asekubikela konke osekwenzekile silokhu siqale ukubonana naye namhlanje. Lokhu ngikusho ngoba wena mama angikutshelanga ukuthi ngizobonana naye. Sizoxoxa nje sihlezi khona lapha.
MazUngU: Hawu Nkosi yami! [Abambe ongezansi.] Sengijabule kangaka.
lwazI: Cha, angikhumbuli eba nokusola. Yena wayehlala engibabaza ukuthi ngidla kakhulu yikho nje sengiyindlovu, kanti sengonakele nami nginganakile.
senzo: Manje lo monakalo sizothi uyiphutha likabani ngoba angithi uyakhumbula ukuthi ngakubuza ukuthi uvikelekile yini ukuthi ungakhulelwa, wena wathini?
bhIlI: [Ecabanga ngokushesha.] Angimgxumele, ngimubambe ngimephuce isibhamu. Angilwe ngingafi njengevaka ngingenzanga lutho. [Angachithi sikhathi, amgxumele kuhle okwekati libamba igundane libaleka.
lwazI: Cha-ke manje, sengiyakuzwa. Yima ukhuluma. Sonke lesi sikhathi ubusathule nje ubhibhidla into engazwakali. Ahlekahleke kancane embuka.
MazUngU: Empeleni wena Sonto wahlangana kanjani nalo muntu aze abe ngumngani wakho ngoba anifani nje nakancane?
senzo: Awusho-ke. Uma ungamthandi uBhili, uthanda bani?
senzo: Hawu! Uzongibulala yini Nozi?
lwazI: Nguyena impela uSenzo othe ngimfihle angaziwa.
sonto: [Ayeke kwakuneka lokho ame athi phuhle ebambelele edanda emgqolozele.] Hhayi bo mngani! Ukhulelwe Njengoba bengimbabaza ukukhuluphala sinawe, waze wathi uyisidlakudla, kanti lokho besekukhomba khona ukuthi sesihlezi?
sonto: Ake sihlale phansi mngani siphumule, kade sisebenza sineka.
bhIlI: Ngena, kuvuliwe. Hawu kanti nguwe mshana! Ngena uhlale lapho esitulweni.
nozI: [Ngokucasuka.] Sale usuyeka le nto oyenzayo njengamanje! Thatha zonke izimpahla zakho uphume uphele lapha ekhaya!
sonto: Awuphuphi mngani.
nozI: Hawu mntanami! Bese ungaze ukhale kanje kanti ungicabangela kulokho Bengingeke ngize ngikuxoshe noma bengingabe ngithukuthele kangakanani. Umuntu engifuna ukubhekana naye ngqo, nguye lo Bhili wakho. Uzoke angitshele ukuthi ingane yami uyenza umfazi wakhe ngemvume kabani. [Ahwaqabale.] Ngifuna lokho nje?
MazUngU: Ngiyabonga nje ngoba usindile umntanami kulesi sigilamkhuba esinguNozi. Noma-ke esindile, usinde ukusinda okungayi ndawo.
senzo: Kukhona othe uma ngimxoxela ngayo, wathi ngifuze yena umalume wami uBhilikida. Hawu, ngisize phela malume siyeke amancoko eceleni.
nozI: Eyi, ngaze ngahlala ngedwa ngilibele ukucabangana nalo mbhedo wendaba kaLwazi noSenzo. Cha, ingidina kabi le nto abayenzile oLwazi noSenzo. Kuthi mangisakazeke phansi ngife. Konje ngizokwenze njani Yona leyo ngane uma isizelwe, ngiyoyigonelwa ngubani, ingane yesoka lami eseliphenduke isitha sami Ngeke kulunge lutho impela. Ngeke ngize ngibe nalo uthando lwale ngane eyode ingikhumbuza uSenzo njalo nje uma ngiyibheka. Nx! Hhagrha! Ake ngifonele udokotela uNgubane. Aluthathe ucingo alushaye, ngale alubambe udokotela bese ephendula?
sonto: Kwangcono wamthola mngani.
lwazI: Hawu mama! Ungangivutheli kangaka ngolaka. Kangizami ukumvikela mama. Mina bengifuna nje ukuthi le ndaba imane iphelele kithi. Ubengeke abe khona obezoke azi nokuthi sike saba khona lesi sisu.
nozI: Angiboni ukuthi lokho kungaphumelela ngoba uLwazi akaseyona ingane. Usezohlanganisa iminyaka engama-20 khona maduzane nje.
sonto: Kulungile mngani wami. Uhambe kahle. Sobonana.
nozI: [Amklukluluze ngeso elibi.] Ubani igama likamalume wakho?
nethuba lokuphuma ngopotsho, abaleke ayocasha.
senzo: Wesabani kangaka?
MazUngU: Uyazi ukuba kwakuthiwa ngiyakwazi ukuzenzela, ngangingathi okungenani kungcono ukuba uthandane noLwazi.
MazUngU: We Senzo! [Emkhomba.] Ngizofa. angifuni ukuthi ngikushiye lingacacile ikusasa lakho ngokwakha umuzi. [Esula nomlomo ngesandla.
lwazI: [Sakukhathazeka.] Kanjani sisi?
senzo: Ngisabheka nje. Kambe uhambe kanjani kudokotela Umtholile wakwazi ukuthi akugcwalisele amafomu akho?
MazUngU: Yebo, sawubona mntanami! Kusho ukuthi uwutholile umlayezo wami ebengiwuphathise uSipho. Uvuka uhlala ngezinqe.
MazUngU: Unamalini osuyibeke ebhange njengamanje njengoba uqale ukusebenza?
nozI: [Sakukhala.] Uthi angilele nje Sonto Angiphuphi nje, mhlawumbe nje ngisazophaphama mngani. Hhayi bo ngivuse phela mngani! Hhi?
nozI: [Ngokwenqena.] Hhayi, sizithulele nje mngani.
bhIlI: Hhayi, kulungile mshana. Ngizokuyela kuye. Khululeka.
lwazI: Kulungile mama.
Uma sibheka eminye imidlalo siye sithole ukuthi umuntu ulandela igama lakhe ngezigameko ezenzeka emdlalweni. ULwazi ubukeka sengathi akalilandeli elakhe igama. Uthini wena?
MazUngU: [Echaya izandla.] Ubengeke akutshele ngoba esaba ihlazo lokulandwa njengenkomo yentaba engumlalandle ibuyiselwa ekhaya. Ungavumi wena Senzo ukubhecwa ngobende inyama ungayidlanga.
senzo: Awu, malume sengiphinde ngabuya futhi. Ahlale phansi.
MazUngU: Wagcina nini ukuthi uzibuke esibukweni?
senzo: Mmh! Angabe esasho lutho.
senzo: Awu kwaze kwabuhlungu nalokho mama.
USenzo ubuyela kuLwazi.
sonto: Phela mngani, mina ngasengithi sewahlanza ngedela mayelana nomshado, wazifanela nami.
senzo: Awu! Eshu! Eshu...! Ebambelele esifubeni.
senzo: Impela mama. Wothi ngiwufake ephaketheni lehembe lo mshini. Ngoba kuyashisa ngaphandle, ngizofaka le jakhethi elula ngihloniphise amahlombe.
lwazI: Impela mama, ngithule nje ngithatha ngiyabeka ngomqondo, ngingafiki ndawo ngale mpilo yami.
nozI: Uzozibona ukuthi uzofana nobani usungekho lapha.
senzo: Mina bengisho ukuthi ngisemncane. Bengifisa ukuthi kesijole nje kakhulu. Ngeke ngakwazi ukuthi ngikulobole ngoba kanginayo nemali yokwenza lokho njengoba ngisanda kuqala nje ukuthi ngisebenze.
nozI: [Aphakamise ikhanda.] Ini Uthini Lwazi Uthi uyazizwa nje ukuthi uthini?
nozI: Umhlaba wani Avuke ahlale ngezinqe embhedeni?
bhIlI: Kuthe akangidle angifele. Wale waphetha ukungizwa ukuthi ngithini. Wathi angibokutshela ukuthi akayizwa le nto oyishoyo. Wathi ufuna wena qobo lwakho uzozikhulumela, ungakhulunyelwa njengedlozi. Impela ugcizelele ukuthi uze, ukulindele. Ngale kwaloko uthe uzokuthumelela izinkabi.
sonto: Hhawu mngani wami! Mina, ngoba sengimadolo aqine kanje, ngiyobe ngisakwazelaphi ukushaya isitephu. Ngazathi sengiyabona sengiqinisa amadolo ngithi ngiyacothoza, ngiqhuzuke ngiwe ngiyohlaba phansi ngomlomo. Hhayi suka mngani wami! Musa ukungihlekisa ngiziphathelwe ngumsebenzi ongaka okusamele ngiwenze. La maphupho akho awafuni ukuphela namanje. Usalokhu uqhubeke nawo.
lwazI: Athule nje abheke phansi engasho lutho.
bhIlI: Nami kanti ngizofa?
nozI: Hhayi! Ungabe usakhala manje. Thula, sula izinyembezi, sekwanele. Kakuqali ngawe mntanami. Ingani nampa abangani bakho oZama noThoko nabo bamitha bazala. Bayaphila bayafunda. Nawe-ke uzozala sibuye sikuphindisele esikoleni. Akulutho lokhu mntanami. Thula sisi ungabe usakhala.
nozI: Uyazi kwavele kwahlwa emini nje manje namuhla. Konje kumele ngenze njani uma izinto sezinje mngani?
nozI: Ooh! Senzo mntakwethu! Sekwenzeke iphutha lapha. Bengibhaka kwasekusha amakhekhe ngisalibele wukucabanga, nginganakile. Naye evula amakhethini.
MazUngU: Hlala la ekhaya nami kusukela manje. Ungaphinde uye kuso.
lwazI: Kungcono uhambe usudlile. Ukudla kwakho ngikubone kusekhona laphaya phezu kwetafula.
nozI: Eyi, phela ngeke usabaqonda abantu kulezi zinsuku. Sebephithanelwe amakhanda.
MazUngU: Ayive inobuntu leya ngane. Ngiyibone izolo inginesa, ingitenda ingangazi. Nanokukhuluma kwayo nje kwehlukile. Uyithanda uqala nje nokuyibona. Isho ngobushudula bayo obuzinzile. Ithi uma isigqigqizela isebenza, uchazeke ngoba inomzimba othi umkhulu kodwa ube ulula futhi. Angikhulumi-ke uma lapho isimamatheka isihleka, kuthi faca ezihlathini zayo eziphuphuzela uboya. Ivele yangichaza leya ngane yabantu ngiqala nokuyibona.
MazUngU: Iyiphi le mali ofuna ukuyibeka ngoba phela mina ngibona ungeke wakwazi ukubeka imali ube uphethe uyidla bume nabantu engingabazi.
nozI: Impela uthi udokotela uthe ukhulelwe.
nozI: Sekube kuhle naze nafika nonke ekugcineni. Ngizocela wena Senzo uhlale kulo sofa nomalume wakho. Adlule uSenzo ayohlala lapho eyalelwe khona, uNozi bese ebiza uLwazi.
lwazI: Mina ngibona kungcono sivele seqe nje nawe, siduke nezwe, angazi umama ukuthi sashonaphi. Ubona kanjani wena Senzo?
senzo: Ewu mama! Kahleni phela ngomsindo!
nozI: Ake nithule kancane ngilalele.
KwaMaZungu kufika uBhili ezobona uSenzo. Bahlale ekhishini baxoxe.
manje ungibalekele Usufuna ukubuyela kuZodwa wakho lo obheda kanje Loko ngeke ngize ngikuvume?
nozI: Asazi-ke lapho ukuthi kuyogcinaphi. UBhili yena ubuvezile ubufakazi bokuthi sekwadlula izinyanga eziyishumi alala noLwazi. Ngabe kade-ke ateta ukuba esakhe.
MazUngU: Ungafi Senzo! Ungafi mntanami! Musa nawe ukucimeza uvale amehlo. Bheka mntanami ukuze ungafi! Bheka Senzo!
Udweshu lwangaphakathi luyavela lapho uNozi esezwe indaba kaLwazi noSenzo, sekuzozalwa ingane ezoba umzukulu wakhe angazi noma uzokwazi yini ukuyithanda noma khona ukuyigona. Uze ashayele udokotela ebuza ukuthi isisu singahushulwa yini.
senzo: Engathi ngeke kulunge lokho mama. Phela it is my choice ukuthi ngiyohlolwa igciwane mama.
senzo: [Ehlala phansi maqondana naye.] Ubucabangani wena kangaka?
lwazI: Eyi mama! Kuyashisa manje. Naleli tshali ongemboze ngalo, seliyangibulala ngesifudumezi. Ngisalembula, ngizobuye ngizemboze ngalo uma sesihamba. Asho alisuse esejulukile.
lwazI: Hawu mama! Anzinyana nokho la magama ogcine ngawo mama. Ayasabisa impela.
senzo: Manje awucabangisise phela Lwazi. Njengamanje impilo yami isebucayini ngoNozi, angangenza kabi uma ezwa into enje.
senzo: [Esukuma.] Sengibongile bo ngakho konke. Sengiyolala manje ngoba kade kusile. Ngikhathele kabi, futhi sekuhlwile manje.
senzo: Bengizocela ukuthi okungenani ungiyele wena kuye, uyongizwela ukuthi ufuna ukuthini. Uma kuwukuthi ungibizela yona le ndaba, ufike ungixolisele kakhulu kuye. Umtshele ukuthi ngiyesaba ukuza kuye futhi ngesaba nokumbheka. Ngisize kanjalo malume. Usale usuhamba khona manje ngoba uthe usengilindile.
UMnu. Puleng Frank Kekane nguthisha esikoleni samabanga aphakeme eMnambithi, KwaZulu-Natali. Waphothula izifundo zakhe zobuthishela (PTC) eMadadeni College of Education ngonyaka ka-1979. Wabuye wafunda neVista University lapho athola khona iziqu ze-SEC. Kwathi ngonyaka ka-1987 wathola iziqu zakhe ze-BA eNyuvesi yaseNingizimu Afrika (UNISA), isitifiketi se-PIP ne-BBF e-UNISA Centre for Business Management ngonyaka ka 2004 no-2005.
senzo: Yebo mama!
nozI: Senzo! Uma uzazi ukuthi umsulwa, fika manje lapha kimi!
bhIlI: Hhayi, yona inzima le ndaba. Mshana angisho ukuthi sengingaba nesixazululo sale nkinga ngoba nakhu ingiqhamukela manje kade ngingayilindele. Okwamanje engingakucela kuwe ukuthi awuke unginike ithuba lokuthi ngiyicabangisise kahle.
MazUngU: Akekho nje omunye omdala enihlala naye lapha?
bhIlI: Ngiyabonga mshana. Manje dadewethu, kuye kwafika uSenzo laphaya ekhaya lapho engihlala khona, wazongitshela ukuthi usenze icala lokukhulelisa uLwazi ebe ethandana nonina uNozi.
sonto: Kukhona yini okufika emqondweni wakho njengoba uthule nje?
dokotela: Hawu! Kwenze njani kule ndlu Kwasakazeka yonke impahla la phansi, kuyaliwa yini?
sonto: NguSenzo, isoka lakho mngani.
nozI: [Ngolaka.] Hheyi wena! Musa ukungidina ngalokhu kufehla kwakho manje! Thula! Thula! Akuthi nya umsindo! [Lapho usemhlahlele amehlo.
bhIlI: Uma ngikhumbula kahle wake weza walala lapha.
bhIlI: Okunye okwesibili, mina ngisebenzisana kakhulu nalo mtholampiplo olaphaya wakwaDabeka uma ngenza umsebenzi wami.
lwazI: Sengibuyile mama. Angibatholanga kusisi uSonto. Uthi baphume bathi basayothengathenga eThekwini edolobheni. Ngimcelile-ke nosisi uSonto ukuba eze lapha. Uthe useyeza-ke mama.
MazUngU: Ungazami ukujabulisa mina kuphela. Ubuye ngoba kuyinto efanele. Umfana akagani, kugana intombi-ke uma ungazi ngikutsheleke mina.
senzo: Umama wakho naye akakaze asole lutho nje naye ngaso?
sonto: [Amemeze.] Lwazi! Awuze ngapha kancane sisi!
nozI: Kukhona okunye osafuna ukukusho?
senzo: Eyi, ngiyakuzwa mama. Manje sengiyadideka ukuthi kumele ngenzeni. Wena mama ubona ukuthi mangiganwe nguLwazi ngimyeke uNozi?
MazUngU: Ngiyabonga-ke bantabami. Sengicela indlela. Nisale kahle. Asukume ayophuma ngomnyango ehamba esula umlomo.
sonto: [Ngokuncenga.] Shono sisi, ungesabi. Sizokwamukela lokho. Yisho!
lwazI: Wena utheni uma uzwa lokho?
nozI: Usho kahle ngoba vele awusophinde uthandane nami ngoba namuhla uyawugcina umhlaba. Asho akhiphe isibhamu esiketini ngemuva lapho abesifihle khona enqulwini. Abakhombe ngaso bese ehlehla ekhiya umnyango, kuthule umoya.
MazUngU: Sengifikile-ke bhuti.
lwazI: [Eza eshesha.] Yebo sisi, sengikhona.
lwazI: Hha! USenzo mama, akeve enobuntu. Uyaphila impela ubhuti uSenzo futhi uyakhombisa ukuthi uphuma ekhaya elinemfundiso eqotho.
nozI: Lusekhona konje ucingo lwakho lwasendlini?
lwazI: Ngiyezwa mama. Ngisahamba ngisayolala. Esukuma ephuma.
senzo: Hawu kodwa mama, wazongiphoxa ekuseni kangaka kodwa.
Phakathi kommeleli nembangi kuba khona umlingiswa okuthiwa umelekeleli. Kungenzeka abe yisisusa sodweshu noma abe ngumlamuleli, noma abe phakathi naphakathi. Kulo mdlalo uSonto angafaniswa nomelekeleli ngoba simthola esiza uNozi ngamatoho okuthunga ngoba engasebenzi. Uhlala ekhona njalo uma bedinga usizo. Umdlalo uphela naye esesibhedlela kuLwazi.
lwazI: Ungabe-ke usukhohlwa amazwi akho Senzo, ngithi uma ngicela ukuthi ungisize bese wenqaba.
lwazI: Awu mama! Ngiyaxolisa! Mh! Mh...! Mh...! Asuke azulazule agcwale indlu uNozi esegane unwabu.
nozI: Lutho mngani. Akuyilamatekisi ethu asegugile okuthiwa yizingqoshi. Nx! Ngidatshulelwe yisihlalo sayo lana.
senzo: Ngisazoyovalelisa kahle, ngisho njengoba ungibonisile nje mama ukuthi kofanele umalokazana wakwakho ake athi gqi, ngapha ukuze nawe umazi kahle.
sonto: Ungaqali uhambe mngani. Ake ungisize ngalo mthungo. Awuve ujahekile. Ngisize bandla, sizowushaya siwuqede khona manje.
sonto: Ngiyomazisa uNozi uma sengiyombona le esitokisini. ULwazi ngicabanga ukuthi naye uzokuthola lokhu osukuzwile kuwo la manesi. Uma kwenzekile ukuthi akezwanga, useyotshelwa yimi Senzo.
bhIlI: [Ebambe umlomo ejabhile.] Ewu! Yaze yanzima nale ndaba yakho mshana! Manje wena uyalazi lelo soka lakhe lowo mntwana?
MazUngU: Kuhle-ke lokho, noma ungasamshongo nje ukuthi ungubani. Kepha ngiyathanda ukumazi umuntu onjalo. Kakuyona into enhle ukuthi uhambe uyohlala nomuntu esingamazi thina. Futhi kwakuhlala naye, nalokho kufanele kunciphe. Nali ikhaya lakho. Musa ukuzenza isihlupheki nomhambuma, ulokhu uyoncikiselwa ngendawo yokulala emizini yabantu ube ushiye umbhede wakho la.
MazUngU: Kwangazathi izinto zingahamba kahle, atete kahle uLwazi, athole insizwa yikhona uyihlo ezovuka Senzo. Yikhona ezovuka, "uSikhuni esinentuthu; uSigodo siyacinywa siyagqamuka siyalephuka." Wo! Mntanami, sengiyayijabulela le nto egcina seyenzeka. Bengivele ngimthandile lo mntwana kaNozi. Umedlula kude le unina. Ngingamane ngihlale naye kunokuba ngihlale nonina.
MazUngU: [Ngokudinwa.] Uthini Uthini weNozi?
MazUngU: Ooo! Ngiyaxolisa mntanami. Mina nginguMaZungu khona lapha kwaDabeka. Ngizala uSenzo lo enihlala naye lapha ekhaya. Uyindodana yami engukuphela kwayo.
senzo: Uthe usahamba usayobona uSonto mayelana nayo le ndaba. Sizohamba naye uma evuma, sesihambisa isisu sakho kuBhili. LWAZI Kulungile Senzo. Ngisafuna nokulala futhi manje. Ngiyabonga ngoba nje usukwazile nokungikhulula emoyeni wami. Sekuzokwehla nobuthongo.
senzo: Ngeke ngisadla. Nami sengivele ngaphela amandla nje, ngasutha umoya ngale ndaba osungifikele nayo. Sengobuye nginibone. Asiphumisane. Kungcono ngoba sengigezile, akusenani okokudla. Sengiyodla phambili nakhona uma kuvumile. Baphume bobabili bahambe.
senzo: Lo muntu usaqhuba ngendlela yesikhathi sakudala lapho kwakubhekwa khona ilanga ukuthi selikuphi.
nozI: Kulungile ngiyakuzwa mntanami. Ngizoqhubeka ngisebenze ngingedwa. Ukubhaka lokhu akuyona inkinga. Kambe uhambe kanjani ngamafomu akho obuyowagcwalisa?
nozI: [Ngolaka.] Unamanga lo ngalokhu akushoyo. Bebethandana ngingazi mina ngiyisilima.
lwazI: Cha, kulukhuni Senzo. [Athi ukuthulathula.] Saze sangilaya nalesi sisu!
lwazI: Hhayi, uBhili sabonana naye ngingaphuzile. Saxoxa naye sezwana.
sonto: Linjani itiye mngani?
Ekuseni kwaNozi sekufika uSonto ezobabheka.
senzo: Besengisho nje ukuthi ubucabangela emalini engamarandi amangaki inkomo ngayinye njengoba sekuyilesi sikhathi samanje?
senzo: Ngiphume ngathi ngisaya edolobheni. Wazi ukuthi sengilapho manje. Awu, ngiyaxolisa nangalokhu okwenzeke ekuseni.
MazUngU: Hhayi Senzo! Awazi lutho ngothando mntanami. Lo mfazi kade akuhlakaniphela wena ungaboni. Wawumbonani nje kodwa uze uthandane naye Wamshela ngoba umboneni?
senzo: Khona lapha esifubeni. Kuyashoshozela, angisafuni nokuthi ngibheke khona. Eshu! Eshu! Awu! Ngiyawushiya umhlaba Nkosi yami! Eshu! Eshu!
nozI: [Ngesankahlu.] Thula! Angisafune msindo maje. Akuthi cwaka umsindo.
bhIlI: Yeyi wena Nozi! Awusiyeke, lala lapho!
lwazI: Kuyazisho mama.
nozI: Sekuzomele ngazise uSonto ngemoto engakalali ukuthi isitholakele.
senzo: Eyi, uboqaphela ngoba uyozithola usuvutha nendlu uma ungabhekile, umqondo wakho uwubeke kwenye into unganakile okwenzayo. Hha! Umlilo akusiyo into yokunganakwa.
lwazI: Ko! Ko! Ko!
MazUngU: [Emnyiphela.] Ishoysi yani yona leyo Uneshoysi wena UNozi lo, iyona shoysi yakho leyo?
lwazI: Cha Senzo, uwagcwalisile eseqedile ukungihlola.
senzo: Eyi, angazi kodwa ngizobona mama.
nozI: Ukuba bengikhona bengizombonisa kahle ukuthi akakudedele akubone ukuthi ukhula kanjani ungekho ngaphansi kwekhwapha lakhe ngaso sonke isikhathi.
nozI: Ngisafuna ukuyizwisisa kahle le ndaba ngoLwazi. Awungibizele yena uthi ake eze ngapha kancane.
senzo: [Eyobeka isitsha abedlela kuso.] Konje uhambe kanjani ngemoto yakusasa?
senzo: Ko ! Ko ! Ko ! Malume! Wena wakoManzini!
sonto: Awusho-ke Senzo. Njengoba sebekusize ngale ndlela, bakunikezile yini amaphilisi engculazi ukuze uhambe nawo uyowasebenzisa ekhaya?
lwazI: Konqabani Ingani kuyafundwa nezisu kulesi sikhathi samanje?
lwazI: [Ezesula izinyembezi.] Ngisazocabanga Senzo.
bhIlI: Ayikho inkinga ngalokho mshana. Uzohamba nami kusasa lokhu okusayo.
nozI: Awumtholanga yini ngoba uma ngabe awumtholanga uNgubane, ubuzodlulela nakwabanye bakugcwalisele amafomu?
senzo: [Emngena emlonyeni emsondeza kuye.] Hawu, kahle phela Lavi. Asilale futhi sizobuye sivuke.
Ekhishini lakwaNozi, oSenzo bafika benyinyitheka nezimpahla abazithengile.
MazUngU: Angisho ukuthi usale sewenza lokhu engikusho ngoLwazi phela. Zikhona nezinye izintombi ezinhle ongazeshela zikuqome. Ungalokothi wena uphindele kulesiya salukazi ngoba uyogcina usunesikhwakhwalala esingapheli, ungabe usaqonywa ngontanga yenu, usunesigcwagcwa esesabekayo. Ugawule ubheke mntanami kukho konke okwenzayo.
lwazI: Eshu! Eshu...! Awu...we!
bhIlI: Ingenephi pho inhlamvu ngoba phela ikuzwisile ubuhlungu UNozi uyapaquza laphaya phansi ezama ukuvuka, angakwazi nokumemeza esephapheme ngemva kwesithongwana esifushane?
lwazI: Impela mama ubenibuza nobabili enibhanqe ngabhande linye.
sonto: Cha, ngiyezwa, futhi wenze kahle kungahanjwa noquqaba lwabantu. Uyabazi nawe ukuthi abantu bazithanda kanjani izindaba ezingaqondene nabo. Bangasizakala kakhulu sebezwa lena yesisu sikaLwazi.
lwazI: [Ngokujabula.] Hawu! ngiyabonga mama. Mina bengithi uzothukuthela bese uyangixosha nalapha ekhaya.
nozI: Hhayi suka mani! Uyohamba usinda wena Bhili! Elakini liyakuthanda. Ubuzongazi kahle mina ukuthi ngingubani ukuba nje bekunguwe omithise uLwazi. Uthe udokotela uLwazi usenezinyanga eziyisishiyagalombili ekhulelwe. Kusho ukuthi uphume kanjaloke emlonyeni wengwenya. Futhi wena, [emkhomba] uyohamba usinda! Ngesikhathi ufika ungena, bengithi kungena yena uSenzo.
senzo: Cha, wena Nozi ungizwa kabi. Mina bengiqonde ukuthi kuzokuthi ngale nkathi sisajola, mina bese ngizithengela imoto engizokwazi okuthi ngiye ngayo emsebenzini kalula. Sikwazi nokuthi sike sizikhiphe nje nangezimpelasonto ezithile siye ezindaweni ezipholile. Sike sishaywe ngumoya. Singalokhu sahlala ndawonye okwembuzi yeNdiya ekhulekwa esihlahleni ingayi emadlelweni.
senzo: Yebo! Umncenge uthi bekuyoba ngcono akunike ithuba lokuthi akuyeke uhambe uyozincengela uBhili ukuthi avume.
dokotela: Kwazangathi kawulimalanga kakhulu ndodana. Ngakho-ke musa ukukhala kangaka sengathi usuyafa.
nozI: Hlala phansi la kusofa mntanami.
nozI: [Ekhongozela ngesandla endlebeni.] Ubani Awuphinde. Esikabani?
IphoyIsa: Kwenzekeni kahle bhuti?
senzo: Ngiyabonga kakhulu. Alithathe ahlale embhedeni maqondana noLwazi bese elifunda, elokhu eqisa amehlo akhe ngale kwalo.
senzo: Yebo ngisakhumbula kahle. Bathe igazi eliyimilligram eyodwa. Okunye uze uthole ukulungiselelwa ukuwathola ama-ARVs uma amasotsha akho egazi esenciphe aze ayoba ngaphansi kwamakhulu amabili.
senzo: Sengibuyile ekhaya. Sengike ngaxoxa nanomama wakho ngale ndaba yakho. Ukuthathe kanjani nje ngenkathi umbikela ngayo?
nozI: USenzo Wena umazelaphi uSenzo?
sonto: Usenzeni-ke uSenzo nihlala kamnandi kangaka naye kwakho?
MazUngU: Ngiyabonga ndodakazi. Hhayi siyaphila mntanami. Ninjani nina ndodakazi?
sonto: Sanibona nonke!
nozI: [Ehlala phansi.] Futhi-ke uthe yena usebenzisa ijazi lomkhwenyana. Usichithile impela kulokho samuzwa ebeka. Siyileke nakwadokotela wamhlola uLwazi, wase eqinisekisa ukuthi usezoteta ngoba usenezinyanga eziyisishiyagalombili ekhulelwe.
sonto: Nisho ukuthi sizoya laphaya kusasa sibuye sesiqhuba izinkomo Siyozobekaphi nje lezo zinkomo lapha kwaDabeka kungenazinkomo namadlelo?
bhIlI: Wothi ngimqhaqhe iduku nalona ocishe wasibulalela ubala. Nempela amthukulule iduku emlonyeni, bese emshiya elokhu elele ngohlangothi.
lwazI: Cha, ngisale kahle mama. Akubanga khona nkinga. Okwenzekile nje wukuthi kufike umama kaSenzo lapha ekhaya.
sonto: Yebo mama, i-ambulensi ifike yamthatha ngoba ubesezizwa esephelelwe ngamandla ngemuva kokuteta. Bamxilongile abahlengi kanye nomntwana wakhe, base benquma ukuthi balethwe lapha bazobonelwa eduzane odokotela. Nani mama sekuphelile yini ebezokwenza njengoba senihamba nje sephuma?
senzo: Eyi, uyazi! Sengivele ngajabha nje ngale nto ongitshela yona. Yena uthini uma umbuza ukuthi ngubani lona osemonile thina besisathi sibheke lukhulu nje kuye ngoba kufanele ahambe ayofunda kude le Esho ekhomba eshingila?
senzo: [Asukume aqalaze.] Eyi mama! Bazothini nje abantu uma bengibona nginje emgwaqeni [Ezibheka phansi abuye aphenduke ezibuka ngemuva?
senzo: Ngiyobonga kakhulu sisi uSonto uma ungidlulisele lowo mlayezo.
lwazI: Hhi! Hhi...! Ngiyesaba ukusho. Hhi...!
senzo: [Ngokwethuka.] Ini Uthe udokotela unjani?
nozI: Hhawu, thula phela twana kama! Thula phela mabheyibi! Thula Lwazi kama! Tshela mina ukuthi utheni udokotela kuwe. Uthole sifo sini kanti uNgubane kuwe Yisho ungazenyezi ngalokho kugula kwakho athe usunakho?
IphoyIsa: Kulungile bhuti. Asaphumile wonke amaveni, ngizothinta eseduze nalapho iphuthume lapho ngokushesha.
MazUngU: Hawu! Siyabonga!
nozI: Hhayi thula wena! Mina ngizokhuluma naye. Angifuni izinto eziningi. Ngifuna angitshele nje libe linye, ukuthi uLwazi wami umnikwe nguba. Ukuthi ngithi ngiyamfundisa eseyingane yesikole, yena bese emenza umfazi wakhe. Yilokho nje kwaphela engifuna angitshele kona.
MazUngU: INkosi ikubusise mntanami!
senzo: Kungcono uma ukwamukela lokhu engikushoyo.
Ukhathazekile uSenzo usehamba useya kumalume wakhe uBhilikida khona lena ekhothiji lakhe eTop Rank eClermont.
nozI: Ngeke nje ize yenzeke into enje kimi nangengane yami! Hhi!
Ubani owayekhuluma la mazwi angezansi Ewasho kubani Kwenzekeni Achazani?
senzo: Hhayi, ake ngimbone ngixoxe naye ngingakahambi nje.
sonto: Asibambe-ke simqiqinge. Eyi uyasinda bo! Yinyathi uqobo lwayo.
sonto: Wenza kahle nalo Hulumeni uma ethi aziphele lezi zimoto esezigugile.
sonto: Hawu! Kanti umuntu usungaze umethembe uma sekunjani?
Izenzo zikaSonto zikhombise ngokusobala ukuthi ungumngani weqiniso. Chaza ubhekise endabeni.
nozI: [Ngokunengwa.] Efika evelaphi?
sonto: Awu, phela uma kunjalo, kuzofuneka kubizwe yena impela uSenzo, azoziphendulela, ahlawuliswe kanzima kunale ndlela ebesizohlawulisa ngayo uBhili.
senzo: Phela njengoba sithanda nje, mina bengingazi ukuthi kanti njengoba ngineminyaka engama-23, wena ungedlula ngeminyaka eyi-11. Angazi noma kunjalo ngempela yini njengoba lokhu ngikubone epasini lakho izolo.
senzo: Cha mama, ngabe nginamanga uma ngithi ngamshela.
nozI: Hho! Uyazi ukuthini we Senzo Lalela lana ngikutshele. Unyoko lowo akangene ngalutho kulolu thando lwethu. Angithi sathi siqala ukubonana nawe ngathi ngiyakuthanda, nawe futhi wathi uyangithanda Angithi kunjalo?
Umbhali walo mdlalo unike incwadi yakhe isihloko esiyifanele uma ethi: "Isihlahla sendlela". Isihlahla sendlela yisihlahla esikhulela endleleni lapho kudlula khona wonke umuntu. Uma ekhathele uthola ukuphumula kusona, uma sinezithelo noma ubani uyazikhela adle adlule. Asikhuli isihlahla sendlela, futhi asivunwa kahle njengezinye izihlahla. Asitheli kahle sibe nezithelo ezibonakalayo ngoba abanye basikha izithelo zingakavuthwa bazidle ziluhlaza. Kwesinye isikhathi sife nje ngenxa yokunyathelwa ngabantu. Wonke umuntu odlula ngendlela ngathi esakhe, iningi nje labantu liyaphambukela kusona.
MazUngU: Ngeke impela ahlupheke umzukulu, nami ngisaphila. Babuye bathule bese eqhubeka udokotela nesimemezelo sokugcina.
sonto: Ubongipha phela nami lawo makhekhe.
bhIlI: [Ufaka enye inombolo, alalele.] Yebo sisi. Yimina uBhili.
nozI: Bheka-ke mngani, ngingakaze ngizwe nokuncane noma ngibone kwabhulukwana lizisondeza kumntanami. Hawu! Kanti izingane zamantombazane zinjani?
bhIlI: Sisi, ngibona sengathi sesikulungele ukuba sihambe noSenzo umshana manje. Ngingathi konke sekumi ngomumo.
MazUngU: Kulungile-ke. Thatha nansi enye ebengiyibeka ngasese njalo kule kadekle, isize yaba ngumthanyana nayo. Mi! Amnike yona ngemvilophu equmbile.
nozI: Njengoba umbona nje nawe, emuhle kanje. Ngizomswela. Ngiyosala ngincela izithupha sebengithathele yena. Sengakhathala mina wukuncintelwa ngabanye abafazi ema-owini ami.
senzo: Uma wawungavikelekile, awalanga ngani ngoba ngabe asingenile kule nkinga esesikuyo njengamanje.
lwazI: Sisi uSonto, nguye lo mama ocele ukuba uze lapha, ungumama kaSenzo. Mama, nguyeke usisi uSonto lona ongumngani kamama wami. Hhayi-ke usengaqhubeka umama ngafuna ukukusho.
lwazI: Uma ebuza ukuthi kwenze njani, sizothini kuye?
lwazI: Yena impela uMaZungu.
lwazI: Cha, ngiyakuzwa Senzo.
lwazI: Sibuzile ukuthi uyagula yini noma mhlawumbe kunesifo esivelile, wathi cha kakukho lutho olunjalo.
nozI: Yeyi we Senzo! [Emkhomba.] Uyazi lo muntu usengiphoxe kabi. Mina phela besengizishaya isifuba ngalo mntwana njengoba ephasile nje. Ngikhulume kanje kubantu ngayo, kanti angiboni ukuthi sekukhona umuntu osengonele phansi kanje ngengane yami.
nozI: [Ehamba eyaluza sakudiyazela.] Ngubani mngani wami?
nozI: Kulungile mngani ngoba noSenzo sengimthintile wathi useyeza usendleleni.
lwazI: Hawu, ngaze ngajabula ukukwazi mama. Yebo umama akekho njengamanje. Kukhona lapho esaye ngakhona.
MazUngU: Hawu asebenzile, siyabonga impela. Mina uyazi ngangithi abantu bamane bayazisholo nje uma bethi unezulu lezandla, kanti babeqinisile. Buye futhi izolo ngimbize iqhude ngathi akeze naso silwe, akangasikhipha. Besengikholwa ukuthi akanaso ngempela ngoba engazange aze angesabise nangaso.
bhIlI: Besengifonele amaphoyisa ukuba eze lapha kuNozi.
nozI: Sengiyahamba ngempela phela manje mngani, sengilibazisekile. Nawe sengikubambezele. Ngabe sewukude ngomsebenzi wakho.
nozI: [Ema ebambelela edanda.] Ukushiso yini lokho?
lwazI: [Ngokuzithoba.] Cha, isisu lesi ngizosikhomba engxenye.
senzo: Impela kuthiwe ngimkhuthaze impela lona engizwana naye ukuthi eze naye azohlola igazi ukuze naye azazi ukuthi umephi ekusulelekeni ngesandulela-ngculazi ukuze naye asizakale masinya.
sonto: Manje, ngingaze ngikhohlwe. Sizohamba kanjani ekuseni?
lwazI: Awu! Eshu...!
senzo: Sengikhona. Ngifike ngaxoxa noNozi wasephuma ehamba. Kunjani kodwa?
nozI: [Eme ebambelele okhalweni.] Yeyi, phela yindaba kaSenzo.
bhIlI: Buka nje sisi! Ithe uma iphuma kwiwolethi yakhe, isigobe u-R5.00 yase ishaya ikhalkhuleytha yabhajwa kuyo. Kwakhalkhuleytha nayo isihlephukile, ngeke iphinde isebenze. Zisizile lezi zinto zombili. Ukuba bezingekho, ngabe kukhulunywa okunye manje.
bhIlI: Lokho engikushoyo ngikushiso wukuthi ngemva kwalokho, angiphindanga ngambona futhi uLwazi.
lwazI: Kulukhuni ngempela Senzo. Angazi nami ukuthi kuzomele ngithini ngoba umama uyobe esethukuthele egane unwabu engasangeneki.
bhIlI: Cha, kulungile. Ningaqhubeka ngenize ngakho.
lwazI: Hhayi mama, ngiyesaba ukukutshela. Ashalaze manje uLwazi abheke eceleni. Unina ambheke ngqo.
nozI: [Uyafudumala asukume.] Wena wawungabaqomi ngani uma kanti wawukubona lokho Ungazenzi ngcono ngami wena. Nawe wawuqomile. Wawunginakeni ungaqomile wena?
nozI: [Emkhomba ngenjumbane.] Uyazi we Lwazi ukuthi uzohamba lapha ekhaya uma ulokhu uqhubeka nala manga akho?
lwazI: Ungakhathazeki mama. Sekulungile ukudla kwenu. Ngikubeke lapha phezu kwetafula. Sengiyahamba, yikhona ngizokwazi ukuthi ngisheshe ngibuye.
MazUngU: Uma uzwa kahle ngithi mina, hlukana nalesi salukazi esingangami. Ezikhomba esifubeni, wase khipha iduku wezesula ebusweni.
sonto: Nawe phela uyazi ukuthi ngisizakal kakhulu ngoncedo lwakho. Yingakho nami nganganqeni ukukukhokhela kahle ngoba phela kuthiwa izandla ziyagezana uma kushiwo into enjena.
senzo: Ngingamyekelani ngoba ngiyamthanda mama?
senzo: [Esondela embamba ngesandla.] Hawu thula Lwazi! Musa ukukhala, zizolunga izinto. Kufuneka sakhe icebo lokuvimbela lo mshado. Angithandi ukuthi uzibulale ngoba kungaba kubi.
senzo: Ngiyethemba ukuthi mina, kasizukuba khona isidingo sokuthi ngiye lapho.
MazUngU: Impela iqaqa kalizizwa ukunuka.
Ewu, madoda kanti le ngane enguLwazi iyisihlahla sendlela ngempela, sona njalo esidliwa nanoma ubani odlulayo! Angingabazi ukuthi umshana ukhuluma ngaye, engazi nakwazi ukuthi yimi lona ebengizobhecwa ngobende ngenxa yakhe. Kodwa-ke akunani. Ngeke ngimlahle umshana. Ngizomsiza lapho engingakwazi ukuthi ngimsize khona. Kwanginceda nami ukuthi igama lami lingaziwa lonke, laziwe kuphela yibo abashana.
nozI: Nami ngisazophuma khona manje ngiyobheka imoto ezosisa kwaBhili kusasa ekuseni. Siyixoxile-ke le ndaba sinoyihlo uSenzo ngenkathi sisedolobheni. Usuyomazisa ukuthi ngiyephi uma engibuza ukuthi sengiyephi.
nozI: Bese kugcinaphi-ke?
MazUngU: [Ngesankahlu.] Senzo! Ngithi thatha zonke izimpahla zakho, uphume uphele lapha, siye ekhaya. Yenza lokho kuphela!
nozI: Wena Senzo, ubole kakhulu. Kuzo zonke izinto ezimbi ozenzile wazibala, kawuzange ukhumbule ukuthi uwenzeni umoya wami namhlanje. Awuzange ukhumbule ukuthi uyenzeni inhliziyo yami ngengane yami engiyizalayo. [Lapho usehlengezela izinyembezi, nezwi lakhe seligedlezela.] Awuzange uze ukhumbule uthando lwami ebengikuthanda ngalo ngaso sonke lesi sikhathi.
sonto: Kufuneka ukuthi usho konke okwaziyo, ungafihli lutho.
lwazI: [Ezinyukunya amahlombe.] Eyi, ngaze ngavelelwa Nkosi yami!
nozI: Ukuthi sinjani ngoba ngisibona singenalutho nje?
nozI: USenzo yi-owu. Yi-owu yami uSenzo, futhi ungithanda kabi.
nozI: Awungitshele-ke, lo mbhedo wokukhipha isisu usuwutshelwe nguye yini lo Bhili wakho?
senzo: Hawu mama! Malini yona le mali elana?
senzo: Ngephutha lethu sobabili sinaye uLwazi.
nozI: [Esukuma ehlala ngezinqe.] Hawu! Uyagula yini umama wakho Usuphindela kuye futhi Ingani ubukade uyile nje ngenyanga edlule kuye?
nozI: Angibaleki Senzo! Ngisekhona lapha ngisengowakho futhi.
lwazI: Cha mama, angiqalanga khona. Ngaqala khona lapha kwaDabeka emabangeni aphansi, ngase ngiya ngalena sengiqedile lana. Ugoqoza isiphuzo esethele noshukela.
senzo: Uyazi Nozi ukuthi isibiza malini inkomo uma uyithenga?
MazUngU: Kahleni-ke ningakahambi, ake ngibuze. We Senzo! Uyiphethe yini imadlana yenhlawulo?
sonto: Awu, bengithi ngeke uze umyeke. Wamyeka ngempela Echaya izandla?
lwazI: Wagcina esetheni-ke Senzo?
nozI: Yebo dokotela, yimina uNozi unina kaLwazi lapha kwaDabeka.
bhIlI: [Ahlale azinze.] Ngizothanda ukuthi ngixolise ngokuthi ngifike lapha ngingazange ngisho ukuthi ngiyeza. Sengithe angisale sengizobuza mayelana nalokhu esikuxoxe ngenkathi ningivakashele laphaya kwami.
lwazI: Ngixolele Senzo. Nami angazi nje ukuthi kwase kwenze njani ngemizwa yami. Nami ngabona nje sekuphelile sesehlukana. Ungixolele impela Senzo ngoba futhi yimina engeza kuwe ngazokulinga. Aqale abibitheke manje.
sonto: Hawu! Awuthi ngibone. [Athathe abhekisise.] Impela sekuphele leso sikhathi ngempela.
senzo: Awu..! Awu! Ngafa! Eshu...!
nozI: Lutho bhuti uBhili, angifuni ukubaleka. Ngicela ukuya endlini encane.
lwazI: Hhayi nje lokho kuphela.
senzo: [Ejabula.] Senginengane ezothi baba kimi manje. Cha, sengiwumuntu nami. Besengihlanze ngedela kuNozi.
nozI: Cha, yena uyazama. Nisale kahle kodwa Lwazi?
senzo: [Ayokuma phambi kwakhe eshaqekile.] Hawu! Ubani Umama wami?
senzo: Hawu! Uzohamba ekuseni kangaka kanti uLwazi Yini yona le ayiphuthuma edolobheni?
lwazI: Ngiyoya esibhedlela ngifike ngitete bese ingane ngiyishiya lapha ekhaya mina ngiqhubeke nokufunda.
nozI: Siza kanjena-ke. Fika ngokushesha lapha kwami!
bhIlI: Kulungile-ke sisi. Sibonga kakhulu. Siyonibona sibuya.
sonto: Yikuphi lokho esingakwazi?
nozI: Uma umtshelela ukuthini Khona ezobaleka singamtholi, hhe?
nozI: Ungakhathazeki-ke ngalokho. Yena uyobona ngathi sesigcwele indlu.
lwazI: Ungitshele umbhedo wokuthi uzoyofunda khona ekhulelwe enjalo.
MazUngU: Kunjalo ngempela ngane yami.
nozI: Nakanjani Sonto!
nozI: Kulungile angali, ungaya uyobona umama wakho kodwa usheshe ubuye, ngikufuna lapha.
senzo: Ngiyesaba malume. Ngiyasola ukuthi sebemphoqile uLwazi ukuthi akhulume iqiniso. Ubengivuthela ngolaka ocingweni uNozi. Hheyi, unginqumele ugwayi katiki wathi nakanjani angize kuye ngokukhulu ukushesha lokhu.
MazUngU: Hho! Sekunguwe bhuti. Kuhamba kanjani ngapho?
senzo: [Ehlahle amehlo amakhulu.] Hawu mama! Kanti nguwe lona?
nozI: We mngani! Awungifonise kwiseli yakho. Eyami isaphelelwe wumoya.
senzo: Utheni-ke malume, umama kaLwazi uma ufika kuye?
senzo: [Ngokwethuka.] Hawu! Sekwenze njani?
khona uma sengifikile kubo oNozi. Angisukume manje ngiphume ngiqonde khona. Aphume ahambe aye khona kusashisa nje.
nozI: Wena Senzo usufuna ukuhlakanipha, ngiyakubona.
bhIlI: Cha, kangifuni ukuthi kube sengathi ngizama ukuniphamba. Ngizocela ukuthi kenibuyele kudokotela ayonibhekela, anihlolele lesi sisu sikaLwazi ukuthi sinesikhathi esingakanani bese niqhathanisa nalolu lwazi esengininike lona. Mina sengiyozwa ngani-ke ukuthi nithole mpenduloni.
UNozi usebuyela kwakhe lapho ezofica uLwazi esebuyile kwadokotela.
senzo: Yingakho-ke nami ngithi angiyi lapho. Akake angiyeke, ngizitike ngamanoni asebumnandini benjabulo mina. Ngizobuye ngimbone yena. Siningi kabi isikhathi sakhe engizosithola.
senzo: Angiyi mama!
lwazI: [Abambelele esihlathini ebheke phansi.] Manje nami Senzo angazi-ke ukuthi ngizothini kumama ngale ndaba ngoba phela uzongibuza ngayo.
lwazI: [Ayeke ukuwasha ahlale phansi esehlengezela izinyembezi.] Hhayi mama! Akazange aze akusho lokho Nkosi yami. Hhi! Hhi...! Ungangixabanisi mina noBhili ngoba angizange ngikusho lokho. Mina bengizivezela umbono wami ngoba ngiyazi nokuthi lokho bekuzoba lula futhi ngikwazi ukuqhubeka ngiye enyuvesi. Besengizobonakala sengimsulwa, sengifana nezinye izingane. Hhi...! Hhi...!
bhIlI: [Ecabanga ekhuluma yedwa eya endlini.] Yaze yakhona nansi inkatha yenkangala madoda! Konje sekufanele ngenze njani Ngiqale kubani ngigcine kubani ukusiza Hho! Kungcono ngiqale ngakumshana uSenzo ngibone ukuthi ngabe ulimale kangakanani. Awu, ngiyalesaba negazi ikakhulu ngoba nakhu awekho namagilavu engingawafaka ezandleni ngizivikele. Angisale sengizidela amathambo, ngiqale kuye uSenzo. [Angene aqonde kuye.] Kunjani mshana lapho ulimale khona?
MazUngU: Impela mntanami, kangithandi neze ukuthi uvele ubhunguke ukhona lapha obala nje, ungaziwa ukuthi ukuphi. Buya ekhaya mntanami. Musa ukuba yinkomo yentaba. Buya ekhaya ndodana. Esho eqhweba.
ukotini nohala, uzosikhumula usithunge kahle. [Avule ikhabeshana amkhiphele.] Thatha nakhu sisi.
nozI: Umama wakho usengaze akhaliswe wukuthi akakubonanga isikhashana esincane kanje, esingamavikana Awu, uyakuthanda bo! Usafuna ukukuncelisa yini usukhule kanje?
nozI: [Naye esenengiwe.] Hho! Yingane yini uSenzo?
lwazI: Yebo ngiyamazi. Ngamazela khona kulo leli kamelo ngize ngibe nje.
bhIlI: Ngikuvove inkani Nozi. Usungihlibikise namaqupha ami ngala mazinyo akho azingovolo. Kungcono ngoba usuqulekile awuseyona ingozi manje. Ulele unabile uthe thwi manje. Angikubophe izandla nezinyawo ngikuhlanganise ngqi unganyakazi. Angikubophe nangale ntambo yefoni ngikuqinise, ngibophe ifindo lemfene uqobo.
Ngokomthethosisekelo izisu seziyahushulwa manje.
sonto: Lwazi usuqedile.
sonto: Ngiyabonga-ke. [Abheke uBhili.] Ngiyathemba uyayazi le ntombazanae nanokuthi uyazelaphi.
nozI: Uyabona-ke Senzo, lena emakhaya unguBhilikida. Lana esiLungwini unguBhili. Nguye-ke lo Bhili esiqale kuye ekuseni silethe isisu kuye, wasiphika.
sonto: [Esonga izandla ehlala phansi.] Kusinda kwehlela madoda!
lwazI: Kona kunjalo Senzo, noma kungesiyo into ebukekayo. Kodwa kokwenziwa njani uma izinto sezinje?
senzo: Uzocabanga nini ngoba isikhathi asisekho Uyabuya manje uNozi. Uzobe eselazi iqiniso lokumitha kwakho khona manje?
nozI: Cha, ake siyiyeke ngempela le nto. Kodwa ngisazodla amathambo engqondo ukuze ngibone ukuthi ngizomthola kanjani lo Bhili. Ngiyayifuna phela leya nhlawulo esikhulume ngayo, wasesivimba asangabe sisakwazi nokuthi sifike ekuxoxeni ngayo. Ngiyazi mina, ngizomthola uBhili. Uqambe ushilo.
nozI: Nami kade ngilokhu ngibekezele ngithi ngizovula umnyango kekushaye umoya. Liyashisa impela leli kamelo lakho.
lwazI: Angazi nami. Ngifuna ukuzwa ngawe ukuthi ngimtshele yini umama ukuthi wena uyazana nokumitha kwami Awu nkosi yami! Ngaze ngazilaya! [Aqale manje abibitheke, sibe muncu isimo endlini.] Hhi...! Hhi...! Hhi...!
sonto: Kuzodingeka siye kudokotela nakanjani. Uthini Lwazi ngalokho?
nozI: Cha, usheshile. Bengingalindele ukuthi uzoshesha kanje.
senzo: Ufuna ukwenzani manje?
bhIlI: [Amngene emlonyeni.] Lalela phela sisi uzokuzwa kahle.
lwazI: Cha, kwangazathi yicebo elingcono lelo. Kodwa-ke indaba yami nawe yona ibe seyiphelelaphi?
senzo: Hhayi-ke kakusenani. Sengiphumile-ke emalangabini ebesengizozithola ngikuwo. Sengisinde emlonyeni wengwenya. Ngiyabonga-ke Lwazi. Bathi ukwanda kwaliwa ngumthakathi.
lwazI: Impela kufanele mama.
senzo: [Ephulula izandla sakuzincengela.] Musa phela ukuthatha ngolaka. Siyazixoxela nje, siyabonisana nawe mntakwethu. Angilwi mina nawe.
nozI: [Evuma ngekhanda.] Wona impela.
lwazI: Kwaze kwalukhuni-ke Senzo. Sengizoshadiswa ngingazange ngize ngikucabange lokho. Angiboni ukuthi kuzolunga lokho. Angiboni impela.
senzo: Cha, kawukushongo lokho. Kepha phela kuqalwa ngalo ilobolo ngaphambi kokuba kushadwe.
sonto: Lwazi, ake ngibuze kuwe. Uyamazi uBhili futhi umazelaphi?
lwazI: Yebo kona akabikanga lutho olubi.
lwazI: Ungitshele into engenze ngaphuma lapho ngibambe ongezansi.
lwazI: Naye akekho mama. Uhambe nje ngemuva kokuba kuhambe umama. Ngizihlalele ngedwa nje lapha ekhaya.
senzo: Lalelani-ke. Inkomo manje, ngisho inkomo ngempela, hhayi labo gondo abafuyelwa emigwaqeni yezimoto nasemingceleni yamadolobha nemijondolo, abaphila badle utshani namapulasitiki namakhalibhodi, inkomo isibiza izinkulungwane ezinti nomake ukuyela lapho. Ekhombisa ngeminwe.
MazUngU: Uzohlukana naye?
Imbangalusizi Lo mdlalo uletha usizi kanye nomunyu.
senzo: Mina ngiyethemba ukuthi ngokuhamba kwesikhathi izinto uma zingalungi, icebo lizozakha. Ngeke singakwazi ukuthola elinye ikhambi lale nkinga.
nozI: Ngiyabonga ngalawo mazwi Senzo. Kepha ake ungiphendule, ungalokhu ungiziba. Emgqolozela futhi.
senzo: Ubebuza nje ngokuthi akasangiboni ekhaya manje. Nami-ke ngamtshela ukuthi ngisuke ngikubangani bami. Angizange ngize ngisho ukuthi ngisuke ngikuphi futhi ngikubani. Kuyangixaka nje nokuthi usetshelwe ngubani ukuthi mina ngihlala lapha nani uma ngingekho ekhaya.
senzo: Ubumsulwa obufana nobokwenzani Lavi?
sonto: Ninjani-ke empilweni sisi?
nozI: [Avule umlomo awaphuze.] Eyi, ngiyabonga mngani. Hho! Sengiyakhumbula...
MazUngU: Hho! Kusho ukuthi uyakwazi nokupheka ngoba kawusazihluphi nangokudla uma ufikile lapha ekhaya.
bhIlI: Awuthi ngiboneAthule, adle amathambo engqondo.
senzo: [Emnyakazisa.] Lwazi! Lwazi! Usalele yini?
lwazI: Cha, kangitshelwanga muntu. Ngizicabangele mina lokho ngoba ngibona kungangcono ukuba senze kona.
bhIlI: [Nebala ayikhuthuze ayithole ayikhiphe.] Awuthi ngibone ukuthi ikhona yini imali kuqala. [Acofoze, alinde, ayithole impendulo.] Awu kwangcono. Wothi ngishayele amaphoyisa kuqala. Umuntu usecishe wafa ekuseni. [Alucofoze.] Ti! Ti! Ti! Ti! [Athule alalele lukhala ngale ucingo.] Nti! Nti! Nti! [Lubanjwe luphendulwe.
MazUngU: Phela mina besengithi uyafa umntanami.
lwazI: Wena mama ngabe uyangiyeka nje ngihambe ngiziyele kuye uBhili, ngiyomncenga ukuthi avume. Ngabe ukushiyela kimi konke lokho ngoba wena uyehluleka.
nozI: [Ebeka izimpahla etafuleni.] Sesibuyile Lwazi. Usale kanjani Sihambe singasashongo nokuthi sizoya nasedolobheni eThekwini sisuka kwaSonto?
MazUngU: [Ebheka kabi uNozi.] Angizelanga ukuzohlala lapha uma ungazi-ke. Ngizolanda uSenzo aye ekhaya njengamanje.
MazUngU: Awumuzwanga yini uSonto ethi umalokazana wakwami uzele ingane yomLungu?
MazUngU: [Ngolaka esondela kuye emkhomba.] Yeyi we mfazi owumjendevu! Angikwesabi mina, uyezwa Asiphumele laphaya ngaphandle siqhuthane amakhizane. Angikwesabi! Ngelusa mina uma ngabe awazi. Ngizokubamba, ngikushaye ngikuvove inkani, ngize ngikugibele ubhashe njengembongolo. Uyezwa [Emkhomba.] Phuma siye phandle yikhona kungezukufa izimpahla ezilapha endlini. Phuma! [Emqhweba efingqa imikhono.]. Woza siyoqeda ukukhuluma laphaya phandle?
senzo: [Enikina ikhanda.] Lutho Lwazi! Ngeke aze akuxoshe. Uma ekuxosha, ubovele wenqabe. Umcacisele ukuthi okokuqala yikini lapha. Unelungelo eligcwele lokuba lapha. Okwesibili uma esaqhubeka nokukuxosha, uvele umtshele emehlweni ukuthi angazisoli ngoba uzovele uhambe uye kuBhili uyoziganisa kuye. Ngemuva kwalokho angabe esakulandela, futhi azi ukuthi ngeke aze athole ngisho isenti leli azohlawulwa ngalo nguBhili.
nozI: [Ema embuka.] Ngiyakuxosha. Ucabanga ukuthi ngiyadlala yini Hamba?
senzo: Yebo mama, ngilalele.
senzo: Ngiyabona ukuthi kukhona into ofuna ukuyisho, kodwa awufuni ukungitshela yona. Shono ukhululeke, lokho kosiza mina nawe. Zama ntombazane. Zama bandla! Emhlikihla emhlane ngentende yesandla kancane, kancane.
senzo: Kona akukuhle neze. Awungitshele-ke, uma usufikelwa ukuthi utete uyokwenze njani-ke?
senzo: Pho manje yini ekukhexisile kulokhu ngoba vele bewuhlolwa impilo yakho ukuthi uphile kahle bese kugcwaliswa lawo mafomu?
nozI: [Ebhenguza ngesandla.] Hawu, khohlwa yilowo. Akasezukuhamba. Sesiyohamba sobathathu njengoba silapha nje.
nozI: Uzowezwa ukuthi anjani sengikulethele wona mngani. Usale kahle, siyobonana. Aphume ahambe.
senzo: Into wukuthi angiqondi ukuthi ungibizelani.
MazUngU: Kufanele kuphele-ke lokhu kungangazi ukuthi ngiphila ngani. Angilona mina ibhayisikili lona eliphila ngokudla umoya.
MazUngU: Ukushiso yini lokho ngoba angikwazi nje kwami wena?
senzo: Cha yena unobuntu mama. Ungenzela konke. Angithinti lutho. Uyangiwashela akwazi nokungiphatha kahle nje.
senzo: Ngizamile phela nami ukumkhuza kulokho, ngithi kuyosizani ukuthi athi anishade kanti akekho obeqonde umshado phakathi kwenu.
sonto: Cha, kulungile futhi ngiyabonga. Nihambe kahle-ke. Baphume bahambe.
nozI: Cha, ngiyezwa-ke mntanami. Kulungile usungabuyela ekameleni lakho. Aphume uLwazi abashiye bodwa.
senzo: Kanti kuyoze kwenziweni Phela wena Lwazi usukhule ngokwanele ukuthi usungashada. Kanti uyoze ushade nini, uma sekwenze njani ngoba phela yilo ithuba lomshado leli?
nozI: [Edidekile.] USenzo muphi yena?
lwazI: Indaba enkulu mama yilesi sisu. Esho esikhomba.
MazUngU: Hhayi-ke, uma kuvuma wena, singathini-ke thina ngoba vele indlela yaziwa ngumhambi wayo.
sonto: Akusiye uSenzo obekudla izithende.
sonto: Yishi mame! Waze wazincomela into yakho bo!
bhIlI: USenzo owenzeni?
senzo: Yebo impela kunjalo. Ngakusho lokho futhi namanje ngisakuthanda. Angingabazi lutho ngalokho.
senzo: Ngiyezwa mama.
lwazI: Ngiqinisile mama. NguSenzo owangikhulelisa futhi naye ukuvumile lokho kimi ngenkathi ngimtshela.
Ngaphandle kwikhonteyna yamaseli uBhili ushaya ucingo.
nozI: Mntanami, ngiyabona ukuthi kade ulokhu uthule siwasha lapha ungasho lutho. Kwenze njani, ucabangani kangaka Khuluma bo, ungaze umelwe yinhliziyo?
nozI: Wena Senzo ekuseni uthi nibonane kahle nje naye uDoris?
kuBhili. Kungcono-ke ngoba sizoyixoxa engekho lapha uLwazi.
bhIlI: Kubonga mina uma kukhona okukusizayo kulokhu engikushilo.
senzo: Hhayi bo! Izinkabi zingena ngaphi kule ndaba ngoba mina ngizokuya kuye Bengizama ukumhlonipha nje uma ngithumela umuntu kuye?
MazUngU: Impela bathe umuntu ophile kahle uba namasotsha egazi angaphuzulu kwamakhulu amahlanu ashashazeni elincane legazi elihlolwayo.
lwazI: [Ethuthumela.] Yebo mama!
nozI: Ya! Kufanele ukuthi uthi awazi ngoba ucabanga ukuthi uhlakaniphe kakhulu.
lwazI: Angisazi-ke ngizothini ngoba uthe ufuna iqiniso lodwa.
bhIlI: Ngicela usibizele ne-ambulensi sisi, usuyaphela umoya kule seli.
senzo: Cha, ngiyezwa ukuthi usuhlele kanje, uyakwazi ukucupha izinto.
senzo: [Ethuke aze abambe umlomo.] Hawu! Kanti [Embhekisisa.
nozI: Ho! Ngazi kahle ukuthi uzozibuyela uSenzo njengenja ecaba kanye ithambo yejwayele. Unina uzishaya ngendlebe etsheni ngale nto ayenzayo. Wake wabonaphi umfana ekhethelwa umfazi ngalezi zikhathi ezinje?
bhIlI: Awuthi ngifone ngeseli yami. Qhafa! Qhafa! Ngci! [Alinde kancane.] Awu! Madoda, impendulo ithi angisenamali. Nami ngikhohlwe ekuseni ukufaka umoya, nocingo lukaNozi nalo luphahlake phansi lwafa alusasebenzi uma selunje. Kungcono ngimane ngiyothatha iseli kaSenzo ngifone ngayo. Angiqonde kuye ngiyoyithatha ngiyisebenzise. [Aphuthume kuye.
nozI: Uyadlala wena Lwazi. Lo Bhili wakho ngifuna nokumbona ngamehlo, ake angitshele ukuthi usekutshelelani ukuthi khipha isisu. Angiyona phela mina ingane yokukhohliswa.
senzo: [Esondeza ubuso bakhe kuye.] Impela sithandwa sami kunjalo. [Amuthi manqa emlonyeni.] Sekuyikho nje ukuvuka, umuntu namhlanje ulale sengathi ufile. Sikhathi sini khona manje [Amphulule izihlathi amqabule futhi?
sonto: Yini-ke yona leyo mngani Ngiyobe ngingene ngaphi lapho mina uma senishada nisho lawo mazwi?
sonto: Ubesezohlokoloza imamba isemgodini wayoke uma esesho njalo mngani. Usho kanje usecijise izindlebe efuna ukuzwa.
nozI: Wesabani Umtshele ukuthi ngithe angizwa lutho ngalo mbhedo akutshele wona. Ngobona ngaye uma ezisola ngempela ngakwenzile. Ngifuna yena kanye umnikazi wendaba, hhayi wena. Akeze ngimlindile?
lwazI: Kulungile ngizothula mama. Wesula izinyembezi ngethishu.
bhIlI: Awunalutho Senzo. Vula amehlo ubheke lapho oshayeke khona. Uzoyibona into engiyishoyo.
nozI: [Asonge izandla ambheke.] Awungitsheleke mntanami. Wawumsuka ngani uBhili ngoba phela nawe uyazibonela ukuthi ungangoyihlo?
Lapha abaliingiswa ababili basuke bangaboni ngaso linye. Yilokho kungezwani kwabo okwenza indaba iqhubekele esicongweni noma kuvuthondaba. Kubhekwa ukuthi bayaphila yini nokuthi ubunjalo babo buyiqhuba kanjani indaba ngoba ukuqhubeka kwendaba kweyame ezimilweni zabo abalingiswa labo.
bangasho lutho. Hho! Anifuni ukuthandaza phezu kokuba nginenzele ububele obunje, ngehora nangomzuzu wokugcina ezimpilweni zenu.
lwazI: Cha, yena akamdala kakhulu kangako kunami, kanti-ke futhi yena uyasebenza. Manje angazi nami ukuthi waleleni ukuvuma ngoba unayo nemali abengahlawula ngayo yedlule le nkinga.
bhIlI: [Ephebeza ngesandla.] Cha, cha, sisi! Ngifuna ukuthi nazi ukuthi ngiya njalo khona ngiyolanda amakhondomu amahhala.
senzo: [Ngokumangala.] Hawu mama! Ingani angilimalanga nje kakhulu.
MazUngU: Kwangazathi ukukhala kwengane nje lokhu manje!
nozI: We Senzo! Usuyitleva manje Usuhlakaniphe kakhulu?
senzo: Hawu! Uthi kuyolunga ukushadisa umuntu kube kanti mhlawumbe yena wayengaqonde mshado.
nozI: [Ame kulokhu akwenzayo, ambheke.] Hawu, wagula usubuya nakwadokotela. Usufike wathola ukugula kudokotela yini ngoba phela ubungayanga ngokugula kuye?
senzo: Cha, phela noma sibiza ngezinkomo inhlawulo ngokwesiZulu, ikhona nendlela yokubiza izinkomo lezo kube ezephakethe, imali phela.
nozI: Eyi, lowo doti! Angazi nje ukuthi ngingawubhekelwa ngubani. [Ezikhomba.] Mina avele angenze kanje! Angazi mngani, angazi. Kuyoqhuma nhlamvana.
senzo: Kanti-ke nami kangidlali ngawe wena Nozi. Ngiqinisile uma ngithi ngiyakuthanda. Kepha-ke inkinga yikho nje ukuthi wena uyangijaha, ufuna sishade masinyane kanti mina bengisafuna ukuthi kengibone umhlaba.
bhIlI: Hho! Ngena mshana!
MazUngU: Angiqondi-ke mntanami ukuthi ukuvakashelaphi. Mina ngeke ngaba nenkinga yokuthi uvakashe. Yinqobo nje uma ungeke uphindele laphaya engikulande khona. Lokho ngeke neze ngize ngikuvume.
sonto: Hawu! Kanti sizohamba ngalo baba okhulumela safuthi Ewu! Akeve ezithanda izindaba nalo baba. Unesidina kabi ngale nto yakhe?
nozI: [Aduzuluke ngompongo kakhulu.] Hawu! [Athi uSonto uyambamba ehluleke, awe uNozi aquleke.
Isenzo sokufuna inhlawulo engaka kuBhili nokufuna ukushadisa uLwazi noBhili kusachaza ubunjalo bakhe. Isibindi sokufuna ukubulala uSenzo noBhili sisalandela lona igama lakhe.
senzo: Cha, kakukho malume. Singaphuma sihambe. Awuthi ngithathe leli bhuku lokubhala kanye nekhalkhuleytha esizobala ngayo le phambili. Yonke imali ngingayibhala kule dayari.
Udweshu ukushayisana kwemibono noma ukungaboni ngaso linye kwabalingiswa. Ukuba khona kodweshu endabeni yikho okwenza indaba iqhubeke ize iyofika esicongweni. Lapho kungekho khona udweshu indaba isheshe iphele. Udweshu lwehlukaniswe kabili.
senzo: Sisi uSonto, kunzima ukusho. Kodwa ngingabeka ngithi ngihloliwe ukulimala ngaluthola usizo lwalokho. Ngibuye ngathatha igazi lahlolwa nalo. Ngiye futhi ngalulekwa ngemiphumela nangokuyamukela yona injalo, ukuthi ngikuthathe kanjani. Impela bangifundise ukuthi konke okwenziwayo, kwenzelwa ukuthi kusizakale mina ikakhulu.
MazUngU: Hawu, kanti awumshelanga! Pho nahlangana kanjani?
sonto: Hhayi bo! Kwenze njani lapha endlini kaNozi Bhili Bhili yini kwenze njani ngoba ngizwe ukuqhuma kwesibhamu ngisekhaya?
MazUngU: Nx! Kuthi mangiwufake isicathulo lo mfunzana onguNozi.
sonto: Phela vele kuhamba kanjalo uma kuzoshadwa. Wena kanti ubufuna kuhambe kanjani?
sonto: Walokhu uthemeleza nje, uqonde ukuthini we mngani Hlala phansi ungixoxele kahle le ndaba yakho?
nozI: Angizukuchitha isikhathi, hleze aze abaleke uma ezwa ukuthi isiyaziwa indaba yakhe. Kusasa nje lokhu okusayo, sivukela khona.
IphoyIsa: Kulungile bhuti. Ngizonibizela yona.
sonto: Kusho ukuthi unina umalele ukuthi avukele ngapha ekuseni.
senzo: Eyi, malume kuthi mangigxume. Angikaze ngijabule kanje. Nobuhlungu ebengibuzwa esifubeni sebuvele baphela nje. Bathule-ke bese ebuye eqhubeke udokotela.
senzo: Uzomtshela konke lokho uNozi?
sonto: Wase umdedela kanjalo nje?
MazUngU: Cha, angiguli futhi kakukho sifo esivelile. Ngimbizela ukuthi kuvimbeke ukuthi kuvele isifo, ngoba phela uma engezukufika ngizomelwa yinhliziyo ngife. Angifuni-ke abese ethi kangimtshelanga. Ethintitha izandla.
bhIlI: Ehhene, ngasibamba nalesi sibhanyana sakho. Seziphumile nezinhlamvu zaso zasabalala phansi. Zichitheke zaphuma kumagazine la zihlala khona.
lwazI: [Esonga izandla ebheka phansi.] Cha Senzo, angazi nje ukuthi uzoyithatha kanjani le nto engizoyisho manje.
senzo: Nginani kanti mama?
Nempela ayikhiphe ayibale aqede.
nozI: Awu mngani, angiboni ukuthi kudingeka ngimuse emaphoyiseni ngiyombopha. Ngiyofika khona ngithi ngimbophelani?
senzo: Uzile uSonto?
nozI: Awu, waquma! Awangasho lutho ngivelelwa yishwa elinje. Khuluma ukuthi kuzokwenziwani uma sekunje. Emgqolozele emehlweni yena egwajaza.
senzo: [Ebheka uLwazi ngokumeba.] Umonakalo lo, wukuthi sekusuke kwakhulelwa uLwazi ngephutha.
MazUngU: Usumdala manje we Nozi, usujikela ezinganeni zethu. Ucabanga ukuthi sizalele wena lezi zingane ezizomane zidlale wena bese ucabanga ukuthi sizothula Ngeke impela sithule?
sonto: Umbophele ukuthi unukubeze ingane yakho.
nozI: USenzo uzosisiza ngempela ngezinto ezifana nalezi. Futhi nje kusekuningi okusafanele sikwazi ngempela mngani.
lapho wawusiqinela khona sewuse kakhulu kunathi, usuqome obaba abadala useyingane?
nozI: Umntanami, kuzokwenzekani ngaye?
senzo: Eyi mina sisi uSonto, sengifana nomuntu osefile yize ngisaphila. Imiphumela yegazi iveze ukuthi selingihaqile igciwane lengculazi ngenxa yobudedengu bami.
sonto: Cha, ngiyezwa. Into engiyibonayo wukuthi lo mfana uyingane. Usazizwela ubunsizwa bakhe nje egazini lakhe njengoba ejola nawe. Kuzodingeka ukuthi uke umyeke mhlawumbe uzobuye asibone isidingo sokuthi ashadelwe nguwe.
lwazI: Kulungile mama. Eyi, ngisayocambalala ngiphumule. Sengikhathele mama manje. Sengingaze ngibulawe yile washingi engapheli.
senzo: Imali enginayo incane mama. Nginemali engama-R500.00 ebengizibekela yona. Ngiyethemba ukuthi izowenza umehluko enhlawulweni.
MazUngU: Senzo! Into yokuqala esengiyicabangile, esizoyenza singakayi ekhaya, ukugibela ingqoshi siphuthume lana kwaDabeka emtholampilo.
sonto: Eyi mngani, isithanda ukuxaka phela manje le ndaba kaLwazi. UBhili naye uzuhlangulile ngezizathu zakhe wathi masiye kudokotela masingamkholwa. Manje udokotela uvuna ubufakazi bukaBhili. Umuntu umitha izinyanga eziyi-9 atete, ahlinzwe uma kunezinkinga.
senzo: [Uhlala phansi embhedeni.] Ukuthi mntakwethu sizoshada, angingabazi ngakho, kuzokwenzeka. Kuzodingeka ukuthi izinto sizenze ngesinono sekati, singabi namatata. Linda nje ngizokwazisa uma sesifikile isikhathi esifanele.
lwazI: Hhayi Senzo, ngingathi nje uphatheke kabi impela.
MazUngU: Uyabona mntanami, yinkulu into eyakungena ngalo Nozi. Hlukana uthi gelekeqe nalo Nozi wakho mntanami. Akalungile, futhi usemncane kabi wena. Ukhohliswa yile ntshebe onayo njengoba sewaze waba ngumahlekehlathini nje.
sonto: Cha, empeleni bhuti wami size ngale ntombazane ehlezi laphaya kukhaphethi embozwe ngetshali eseduze kukanina.
MazUngU: Bazobe sebetshelwe ngubani abantu ukuthi uvelelwe yini?
senzo: Hhayi bo mama! Usho ukuthi ngabe senginaso njengamanje?
Ekhishini lakwaMaZungu, unina kaSenzo ugeza izitsha sebeqedile ukudla kwasekuseni.
senzo: Into efana nani [Ebhenguza ngesandla.] Hhayi ! Akukho lutho lapha. Umama wenziwa yisikhwele sokuthi sengihlala nani lapha?
dokotela: [Abheke azigculise.] Angingabe ngisachitha sikhathi lapha nami ngoba kakhukho gazi nanxeba elibonakala lopha kuye. Angiye kuLwazi ngiyosiza yena. [Khona manjalo kungene uMaZungu esendiza, athi nhla kuSenzo.
nozI: Mh! Mh...!
MazUngU: Bayokufundisa abahlengi bempilo ngalokho.
nozI: [Elokhu ebakhombe ngesibhamu bonke.] Angikutshelanga-ke?
nozI: Wawangenqabi ngani wena noma ungibikele?
senzo: [Uhlezi embhedeni ukhuluma yedwa.] Hhawu madoda! Waze wahamba bo noNozi. Kunini ngilokhu ngihlezi ngedwa nginesizungu Yena ngiyamthanda impela futhi angizenzisi ngalokho. Sengimkhumbule impela manje. Angazi ukuthi akasabuyi ngani umntakwethu. Kazi benzani nje benoSonto Hho! Mhlawumbe bayathunga nje, balibele nawukuxoxa. Kwazi bani Abantu besifazane uma sebehlangene, izindaba kazipheli kubo. [Kudlule isikhashana.] Awu, kwangcono, nanko umsinjwana womuntu ongenayo. Ngizwa izigi nje kungathi kungezikaNozi. Mhlawumbe nguye u Nozi umntakwethu. Kuzoke kube ngcono-ke manje eseze wafika. [Kuzwakale ukungqongqoza emnyango?
senzo: Hhayi mama, ungakhathazeki kakhulu. Ngizobuya mama ngizohlala nawe lapha ekhaya. Esho ekhomba phansi.
lwazI: Hhayi, impela ngabe nginamanga uma ngingathi bayephi ngoba kabangazisanga. Ngiyacabanga nje ukuthi mhlawumbe baye laphaya kwamngani kamama, usisi uSonto.
sonto: Ungadlali ngami wena mngani. Okungcono sekuyomane sekuba nguLwazi oyoba yimpelesi yakho ngoba yena uselula, usemusha kanti futhi muhle. Hha, ngeke ngalunga mina ngimdala kanje!
MazUngU: We Nozi! Ngibheke kahle mina. Angiyona insangu mina. Angibhenywa! Uthatha ingane yami, uzoyifukamela lana bese ucabanga ukuthi ngizothula?
sonto: Uma-ke sesibiza imali, iyoba malini-ke inkomo eyodwa ukuze sikwazi ukuthi siyihlanganise yonke siyazi ukuthi malini.
senzo: [Abambe ikhanda ezulazula.] Eshi.! Wenqabeleni manje Nx?
bhIlI: [Ehwaqisa izinhlonzi.] Sekwenzenjani manje mshana?
MazUngU: Waya-ke nawe usuwedwa We! Nkombose kababa. Awangabona ukuthi itshe limi ngothi?
lwazI: Hhayi, angisho lutho mina.
senzo: [Ngokumangala.] Inkulungwane yamarandi mama! Awu, waze wangenza umuntu mama. Ukwanda kwaliwa ngumthakathi.
lwazI: Cha mama, akunjalo. Into nje ngiyabona ukuthi ngishiswe yilanga kakhulu. Manje sengiphethwe yikhanda. Yingakho ngicela ukuthi kengiyolala ngiphumule ngoba besengiwaphuzile namaphilisi alo ikhanda leli elingiqedayo.
Kusemtholampilo wakwaDabeka lapho uSonto ezithela kuSenzo nonina uMaZungu sebephuma beya ekhaya yena esazongena.
senzo: Ngizobuya mama ngiyethembisa.
MazUngU: Ngicela ningilayezele kuSenzo ukuthi ngithe ngicela eze ekhaya khona namhlanje. Ngifuna azolala ekhaya namuhla. Kubaluleke kakhulu ukuthi akwenze lokhu. Angalenzi iphutha, nakanjani eze. Yilokho-ke nje engicela ningenzele kona. Ngeke-ke anganikholwa uma senisho into eyodwa ninobabili.
nozI: Yini yona leyo engingayazi?
sonto: Nami ngake ngezwa besho ukuthi unaso kepha ngenqena ukumbuza.
ekugcineni athole ukuphumelela.
nozI: [Ngolaka amphebeze emxosha.] Suka phambi kwami Sathane! Suka lapha! [Ame avale amehlo akhale zehle zigobhoza. ULwazi naye ume lapho ethithibele.
UBhili ephika isisu sikaLwazi ngokuveza isikhathi agcina ukubonana noLwazi ngaso, efakazelwa uthishanhloko okhumbula ilanga nosuku lomcimbi, nokuthi uLwazi noNozi abaphinde bayozwisisa kudokotela. Indaba ithanda ukufinyelela kuvuthondaba lapho uNozi ezama ukubulala uSenzo noBhili ngokubadubula.ULwazi uqale ukusikwa khona lapho wabelethiswa ngudokotela Ngubane. UBhili wephuca uNozi isibhamu wambopha wambizela amaphoyisa. UMaZungu noSenzo bajabulela ukubeletha kukaNozi nokuthi uthole ingane yomfana. Injabulo yabo yaphenduka yaba muncu lapho uma kuzwakala ukuthi ingane eyomLungu.
senzo: Ewu, ngingabonga kakhulu malume uma ungakwazi ukungephula kula malangabi esengilengela ukugxambukela kuwo ngishe.
bhIlI: Yebo, ngiyamazi ukuthi nguLwazi lo mntwana.
MazUngU: Manje awusho-ke ntombi, kugcine kwenzekeni laphaya kwaNozi ngoba phela sihambile sashiya kunjalo?
bhIlI: Wake wangibikela Lwazi ukuthi sewukhuleliswe yimi na Uma ungazange kungani?
nozI: Sihilizisene ngamazwi noDoris esedelela saze sacishe salwa. Ubesefuna siphumele eshashalazini siyolwela khona, sibange uSenzo.
lwazI: Cha, phela thina asizange sithandane. Saganga nje sase sesula imilomo, akwangabonakala ukuthi kukhona amantshontsho esesiwadlile.
senzo: Hhawu, kodwa mama ungakusho kanjani lokho?
bhIlI: Angiyena umfowenu mina. Ubungeke ungikhombe ngesibhamu ngiwuye.
sonto: Cha mama, ngize kuLwazi ongeniswe yi-ambulensi khona manje lapha.
senzo: Ngizobuya nje mama, khona kulezi zinsuku.
nozI: [Emkhomba.] Ubowabala amagama akho mntanami uma ukhuluma nami.
senzo: Cha, kona akusafani nakuqala. sekusele izidubulo lapha esifubeni.
MazUngU: Uma nje engubani nje nempela lo okuchuthayo, ongakwazi nokuthi ake eze lapha ekhaya simbone simazi, kungalokhu kwaya wena kuye njalo?
sonto: Awuthi ngivule ifasitela ngoba sekuyashisa manje lapha endlini. Alivule ifasitela bese ebuya ahlale phansi athunge.
KukwaSonto lapha endlini yokuphumula.
nozI: Phela uSenzo akazange aye kubo izolo kusihlwa njengoba usho nje ukuthi unina ubemfuna. Ulale lana. Nakho-ke ekuseni sekufika uDoris esezomfuna ngodli, ijazi lephoyisa.
sonto: Ngiyabonga ngokungisiza kwakho. Phela bengingeke ngikwazi ukuwuqeda wonke lo mthungo ongaka ngingedwa ngalesi sikhashana. Usungisize kakhulu. Bazonele bangikhokhele yonke imali yawo bese ngikunika insonyama engcono kakhulu.
nozI: Ngizokubhaxabula ngayo. Anginandaba nokuthi unesisu.
MazUngU: Mfana wami! Lalela lana. Ngingunyoko-ke mina. Ngizokukhethela ngoba awukwazi ukuzikhethela. Uma usugula la, uyogulela mina, ugulele emzini wami. Kufuneke ngikugeze ngikufunze ngikuphiphe. Uzoyohlola-ke igazi ukuze sikhululeke sonke mayelana nokuthi unalo noma awunalo yini igciwane lengculazi.
nje nawe. [Ebhekisa kuSenzo.] Nawe Senzo kade ngilokhu ngikuphenduphendula, kepha angiboni nxeba la kuwe.
nozI: Hhayi-ke, ngiyakutshela mngani. Uyobhema ukholwe ngalelo langa.
senzo: Cha, ngilalele.
MazUngU: [Ngesankahlu.] Asihambe wena sithutha! Ungabe usasho lutho futhi!
nozI: [Ngokunengwa.] We Lwazi! Uyazi ukuthi wukweyisa lokhu okushoyo njengamanje?
bhIlI: Awuzwa-ke! Ngeke usakwazi ukunyakaza Nozi. Noma ungaphaphama manje, awusenandlela yokuthi kukhona osengakwenza. Ngizokuvala nalo mlomo wakho odelela ngawo, ngiwubophe ngqi, ngaleli duku lakho ukuze ungakhulumi.
lwazI: Mina engikwaziyo Senzo wukuthi ngeke. [Ethintitha izandla.] Ngeke ngize ngishade naye uBhili. Angimthandi uBhili kwaphela nje.
MazUngU: Kwakuhle ndodana usubuye ekhaya. Nginethemba elikhulu lokuthi usuzosibona ngamanye amehlo manje isidingo sokuthi ube nami njalo lapha ekhaya lakho.
MazUngU: Ngabe awunalwazi lokuthi bayephi futhi bazobuya nini?
Asukume ahambe abashiye.
nozI: Hawu yaze yakhona nansi indaba yale ngane! Nathi sazalela emakhaya kodwa angizange ngimithe ngimncane kanje. Konje kuthiwa laba abethu sebenamalungelo okuzikhethela abangakwenza. Umntanami yena akazi yena ukuthi usezifake otakwini olunjani. Kuyena izinto ziyefana nje. Uzoke abone ukuthi azifani kusasa uma sesimhambisa kulowo mfokazi. Awu kwaze kwanzima lokhu osekungehlela ngithi ngiziphumulele nginganake lutho ngengane yami!
nozI: Washesha ntombi ukukhathala!
sonto: Kulokhu nguye uLwazi obedla wena izithende esokeni lakho uSenzo.
sonto: Buza sisi.
sonto: Impela baqinisile, kosizakala wena ngempela Senzo.
nozI: Ngena kuvuliwe.
bhIlI: Phela uSenzo uze kimi njengomshana wami, wathi ngize ngimbuzele nanokuthi limi kanjani ihlawulo okufanele alikhokhe ukuze abe elungisa lona ngalena.
dokotela: [Izwi ocingweni ngale.] Yebo, ngingakusiza?
nozI: Eyi! Awuyiyeke eyobudala bami ngoba ubudala bami abenzi mehluko ekuthandaneni kwethu. Uma ungithanda ngokweqiniso elimsulwa Senzo, usungaze uyeke ukungithanda ngenxa yeminyaka nje kwaphela mntakwethu?
senzo: Cha, ngibona sengathi ngizobe ngingekho ngoba kusazodingeka ngiye ngasekhaya kumama ongizalayo. Uthe udinga ukungibona yinoma kanjani namhlanje.
senzo: Okunye wukuthi ubambelele kuye uBhili, ume nje ekutheni nguye umnikazi wale sisu. Uma-ke uNozi elokhu esaqhubeka nokukubuza ngayo le ndaba, umane umcele ukuthi akunikeze ithuba lokuthi uke uyoncenga uBhili. Usho nokuthi wake waphinda wamvakashela kaningana uBhili, kakuzange kube kanye njengoba nikuxoxe ekuseni.
senzo: [Wethukile ukhuluma yedwa.] Hawu, kodwa yini nje le engivelelayo UNozi wangivuthela kanje ngolaka, ngabe kwenze njani Hhayi, ngiyasola ukuthi inkonyane isiwuchithile umuthi. Sekonakele phela uma sekunje. ULwazi lona, nakanjani usemtshelile uNozi unina ukuthi yimina omonile. Akakaze nje nakanye akhulume kabi kanje kimina uma engifonele uNozi. Uthi angingambizi ngoLavi! Ayi, sekonakele impela, ngiyazisa Nkosi yami. Ngeke ngize ngiye kuye uNozi. Ngiyamesaba, khona uma esethukuthele kangaka, angangenza mnyama. Kungcono ngoba ngize lapha kumalume. Ngiyethemba ukuthi naye usengitholele iqhinga engingaphuma ngalo kulolu bhuku lobishi engizifake kulo. Ngiyethemba ukhona lapha endlini yakhe. Angingene?
lwazI: Ngabe uqala ngokuya kuye, bese uzwa-ke ukuthi yena ufunani kuwe Senzo.
MazUngU: Uzobuya nini ekhaya mfana wami?
lwazI: [Angene ahlale esitulweni.] Ngiyaphila bhuti Senzo noma ngiphila ngaleyo ndlela nje. Nali iphepha lakho.
senzo: Hhayi, ngethembe mntakwethu. [Usho usondeza ubuso bakhe kuNozi ukuze amqabule.] Ngethembe mntakwethu. [Esathi nje uyamanga bese kuzwakala ukungqongqoza emnyango.
bhIlI: Ungabe usabuza Sonto. Asithathe nangu uLwazi simuse ngale embhedeni wasekameleni lakhe, useyasikwa.
nozI: Wena uthini-ke ngaleso sizathu sikaBhili?
lwazI: Eyi, kulukhuni ukusho. Nami ngaqala ngazibona ngikhuluphala nje, angizange nginake okunye-ke.
senzo: Hawu kodwa Nozi mntakwethu! Waba njani nje wena ngokuba nesikhwele esingaka?
konke lokhu osekwenzekile uma esefika ngeveni. Ngizohlala lapha ngimqaphele lona naganyakazi.
lwazI: Yebo mama.
nozI: [Ehlala phansi ebambe umlomo.] Habe! Nansi imihlola yami bo!
lwazI: Ngiyamthanda yena Senzo.
UNozi usalokhu elinde uSenzo endlini yokuphumula kwakhe. Uthuka esephaphama.
lwazI: Mina ngize ngacela isisi uSonto ukuba eze lapha azongizwisa futhi angifakazele ngale nto esenginitshele yona.
nozI: Ngowaphi yena lowo mfana Uyasebenza?
sonto: Kunjalo mngani. Awungitshele-ke, wena uyazi ukuthi kuqhutshwa kanjani uma kuhanjiswa isisu?
MazUngU: Ungawafeli amathe amazwi ami mfana wami.
nozI: Awungiyeke wena! Uma wena uzishimele, uthi asenzeni thina ngalokho?
lwazI: Angazi-ke manje ukuthi kanti kufunekani. Bese kungena uNozi esefonile.
nozI: Umshado kwakuyiphupho kudala ngiseyintombi. Manje ngizowunuka, ngiwubambe ngezandla lezi mngani. Uyobe uzibonela nawe mngani.
nozI: Njengoba ubungihlolela yena ekuseni, manje ngicela ukuthi usale usungisiza ngokusihushula leso sisu sakhe.
nozI: [Ehlala phansi.] Cha, sengithe angize lapha kesizobonisana ukuthi singaphuma nakhambi lini ngodaba lukaLwazi.
nozI: Anginandaba hamba! Ahambe uLwazi asale ebhaka uNozi kepha engasenakho ukuphumula. Akhulume yedwa ngalokho akucabangayo.
USenzo uvela esigcawini sokuqala nje enkundleni yokuqala abonakale ethanda uNozi futhi efuna ukushada naye. Inkinga yokuqala ahlangabezana nayo ukuthi akakazimiseli ukushada naye manje usafuna bathandane nje kodwa uNozi ufuna bashade kanti unina kaSenzo akamthandi noNozi lowo.
sonto: Ewu, kwaze kwakubi-ke lokho Senzo.
lwazI: Eyi, nangu nomama esengena njengoba kukhala isango nje. Uzothi ubusahlezi nami sonke lesi sikhathi?
bhIlI: [Echaya izandla.] Akazame inhlanhla kwabanye. Mina ngangingeke ngilenze lelo phutha kanti futhi nginonkosikazi le ekhaya. Ngangingeke ngazotapa ukhuvethe lwengculazi bese ngiluthatha ngiyobulala umkami ngalo ekhaya. Cha, ngangingeke ngalokotha ngibe budedengu kanjalo sengibabonile abenze njalo, bevithika befa.
senzo: [Sakuhleba ethukile.] Njengoba ngize lapha nje malume, ngisanda kuthola ucingo oluvela kuNozi. Uthi angize kuye ngokushesha khona manje.
sonto: Kulungile asisale sesingena ngoba vele sesiqedile ukuneka.
senzo: Umalume ungeluleke ngokuthi noma kungenzekani, ngize ngingalilahli igazi lami leli elisesiswini sakho. Yikho nje ngithe angisale sengedlula ngapha ngaphambi kokuba ngiphindele ekhaya.
nozI: Ha! Kanti nina nobabili ninoSenzo, nihlangene ngami ukuze ningicekele phansi Nihlangene ngami ukuba ningenze inhlekisa yasezweni Hhe?
sonto: Buza sizwe.
sonto: [Enikina ikhanda.] Eyi, ayikholeki le ndaba.
sonto: Mina ngibona sengathi liselincane kabi iqiniso osalishilo.
MazUngU: Siyabonana mntanami! Ungena uyajuluka ebusweni.
lwazI: [Ekhala encenga.] Hawu mama! Baxolele Nkosi yami!
senzo: Cha, nami sengizosale sengiphumisana nawe ngiye ekhaya. Usuyosale usumazisa umama wakho ukuthi sengihambile.
USenzo ungena ekamelweni likaLwazi afike ame emangele.
senzo: Awusho-ke, uzoliveza yini iqiniso?
senzo: Awu, ngiyaxolisa-ke ngalokhu engikwenzile. Mina bengithi uzothi mhlawumbe akulona iqiniso lokhu okubhalwe laphaya kumazisi wakho. Lokhu ngikushiso wukuthi kawubonakalisi nakancane ukuthi usumdala kangaka.
MazUngU: Ngingabonga ndodakazi ukuthola okubandayo, ngithibe ilanga leli. Konje ufunda kuphi mntanami Ufunda khona lapha kwaDabeka?
nozI: Uyabona Lwazi njengoba sesibuya kwadokotela ngifuna ukuthi ungitshele kahle ukuthi uzwile yini ukuthi utheni udokotela uNgubane. Utheni?
senzo: Impela, nami ngibona sengathi sizoba nemhlophe indlela lapho siya khona. Bazohamba nathi impela bonke oMahlase.
senzo: [Athi ukuthulathula esebambe ikhanda limzimukela.] Manje uzoyibika kuNozi ukuthi ingekabani le ngane oyikhulelwe?
lwazI: Lutho Senzo, akukho lutho ebengiluhlelile. Bengiphendula wena nje.
USonto - uNomasonto igama lakhe uma seliphelele. Impela uyalilandela igama lakhe. Ungumngani onosizo, onomusa nobubele. Ungumuntu ohamba ngokwemiyalo yoMbhalo Ongcwele.
IphoyIsa: Hello! Kusemaphoyiseni akwaDabeka lapha. Singakusiza?
bhIlI: Awusho-ke. Empeleni kukuphi khona lapho behlala khona, yikhona ngizovele ngingabe ngisapholisa maseko, ngiqonde kubo.
lwazI: [Ngokujabha.] Yebo, kona ngiyakuzwa lokho kukamalume wakho. Pho manje wena ngokwakho, kakukho yini okunye obuye wakucabanga ngoba phela uzobuya umama alifune iqiniso.
sonto: Wesabani mngani wami?
nozI: [Embheka.] Ubani-ke obengidla uma kungesiye uSenzo?
senzo: Akeve ekwazi ukuthunga nomngani wakho. Uthunga into kube sengathi iphuma esitolo sakwanokusho.
senzo: Hhawu Nkosi yami! Sengizofa njalo, ngingasayibonanga nengane yami!
senzo: Angizange ngimtshele.
sonto: Ngizocela ukuthi uzembule sisi ubonakale kahle. Nembala azembule uLwazi bese buhlala obala ubuso bakhe.
senzo: Ngiyazibuka uma ngikama.
senzo: Wawuqinisile yini?
senzo: Yisho uliphinde lelo. Awuzwe nje ngoba usethi ufuna akuhlawule lo Bhili bese ekushada masinya ngoba usephoxeke nakubantu akade ekhuluma ngawe kubo ukuthi uzokusa eThekhi.
senzo: Hha! Uthini umama Ngifuna ukubala ngihlanganise yonke imali yami engangibanika yona, ngibathengela nezinto. Iningi kabi imali yami elaphaya. Ngizoyihlanganisa yonke bese ngiyisusa yonke enhlawulweni abazongibiza yona. Zizobuya emasisweni. Ngeke phela ngilunge ukuthi ngingakhokha leya nhlawulo engakaya. Ngeke impela! Ethintitha izandla?
bhIlI: Ngimfonelile useyeza, usendleni manje. Bamba ngapho-ke Sonto!
senzo: Akudingeki aze atshelwe. Kufanele azibonele.
senzo: Ngikwakho Nozi. Kambe nigcine nihambe kanjani lena kwaBhili ekuseni?
bhIlI: Kulungile-ke Sonto. Asimbeke la embhedeni wakhe. Nebala bamlalise.
senzo: Lwazi! Akukho okunye akushilo ukuthi ungifunela kona?
MazUngU: [Ngokujabha.] Hawu Nkosi yami! [Abambe ongezansi.] Sengijabule kangaka.
lwazI: [Esevale amehlo ngesandla.] Yena lona owakho. Hhi! Hhi...!
lwazI: Cha mama, akangenzanga lutho udokotela.
nozI: Ha! Uthini Sonto. Wena phela uyobe uyisitolomisi sami. Uwena oyosayina njengofakazi wami emshwadweni wami oyobe usezingeni eliphezulu kabi.
bhIlI: Usho kanje sis?
nozI: Eyi, impela noDoris laba sebeguga kabi. Uyolokhu acabanga ukuthi uSenzo lona useyingane namanje kuze kube nini?
senzo: Uke wathini Lwazi, ngoba uvele wavukela mina ngolaka wathi sengingummeli kaBhili. Nami-ke ngibe sengiyiyeka kanjalo le ndaba.
nozI: Ningawabizi amaphoyisa. Ngiyakucela Bhili bandla!
nozI: Ngisacela ukubuza nami.
nozI: Yini lowo monakalo Senzo?
nozI: Ukuze ngixole Senzo, uyazi ukuthi ngicabangani?
sonto: Hhayi bo! Uthini mngani Umlande ngenkani lapha emzini wakho, nawe wathula nje mngani?
bhIlI: Umuzwe kahle mshana.
lwazI: Ube esefuna omunye omdala ukuze abe ngufakazi wokuthi niqiniseke ukuthi ubefike lapha ngempela ezofuna uSenzo ukuba aye kubo uma esebuya lapho ebeniye khona.
nozI: Mayelana nenhlawulo, idemeshe phela, singabiza kanjani we Senzo Nginethemba lokuthi uyazazi wena lezi zindaba?
senzo: Sizamile mama ukuthi lesiya sisu sisikhombe komunye umuntu sinoLwazi, kwasho ukuthi naye lowo muntu uyaphika ngoba kwasekukudala adlula kuLwazi. Kube sekusala mina-ke ukuthi yimi ngempela umnikazi waso. Ngiyalivuma impela ukuthi yicala lami leli.
lwazI: Uhambe kahle mama.
nozI: Sale usungixegisa lapho ungibophe wangiqinisa khona kakhulu Bhili.
nozI: Hho! Kungcono-ke uma kubizwa nangemali. Impela sesingamane sibize yona inhlawulo ngemali ngoba phela sesahlala esiLungwini.
Enjalo nje unguntanga yakho, unomoya omuhle. Angisho ukuthi ganwa nguye uma ungamthandi, ngeke ngize ngikuphoqe ngalokho. Kuzoba kuwe ukuthi uzibonele ngalokho. Engikushoyo kuwe ngingananazi wukuthi, hlukana nalo mgegedla womjendevu wesalukazi esinguNozi. Nguntanga yethu lowo, ungakukhohlwa lokho.
bhIlI: Ngiyaxolisa Nozi ngokwenzeka. Kwakungeyona inhloso yami ukuthi ngenze lokhu engakwenza enganeni yakho incane kakhulu kunami. Empeleni mina nayo sasivumelene, kangizange ngiyiphoqe nakancane.
Ngonyaka ka-1996/7 wangenela umncintiswano we-FNBKAGISO Literary Award lapho athola umklomelo wesibili ngenovelana yakhe yesiZulu ayibhala.
sonto: [Ebhekisa kuSenzo.] Uzizwa usunjani manje bhuti?
bhIlI: Hhayi sisi! Shesha, phuthuma impela mntakababa kungaze konakale kakhulu ungekho.
bhIlI: Ngingakungeni emlonyeni, ningakahambi yazini lokhu.
senzo: Awu, wangethusa mama.
nozI: [Ehlala phansi esitulweni.] Uyaqinisekisa ukuthi umama wakho uthe nakanjani ungalali ungayanga ekhaya.
nozI: Kodwa Doris, wazobanga umsindo endlini yami, ungihlolelani nje nempela?
lokuba ngikubone ngize ngixoxe nawe mama. [Athule kancane eqalaza ebuka ngaphandle.] Hawu, nangu nosisi uSonto esengena. Usheshile impela.
nozI: Mntakwethu, khohlwa ngabantu abaseceleni. Wena usaphila esikhathini sakudala ngiyakubona. Kushadiwe lapha ngaphandle, ngaphandle kwamawongowongo amaningi, nangomsindo wezimpempe. Indaba ikuwe-ke. Mina, bheka lapha! [Emkhombisa umunwe wendandatho.] Sengifuna indandatho yomshado kulo munwe, ezobe ivela kuwe ngoba uthi uyangithanda.
bhIlI: Hhayi-ke, ngiyabonga ngendlela osungichazele ngayo. Manje sesingadlulela endabeni yakhe uSenzo.
senzo: Awungitshele ukuthi njengoba sekonakele usukhulelwe nje, mina nawe besithandana yini?
lwazI: Ngafa yisisu Bhili! Siyangijuqa Bhili isisu, ngibizele udokotela masinyane! Sheshisa Bhili, ngafa!
senzo: Manje malume ngithandana nomunye usisi laphaya kwaDabeka. Unendodakazi esikhulile okwathi ngelinye ilanga sisobabili nayo kubo, ngalingeka ngalala nayo, kanti izokhulelwa. Manje lo sisi akazi ukuthi yimi umnikazi wesisu. Ekuseni namhlanje besihanjiswe kwelinye isoka lakhe lo mntwana. Manje ngiyabona ukuthi isoka ndini livele labona nje ukuthi lizobhecwa ngobende, laphika lema ngentaba. Manje yinto engingaphuma kanjani kuyo ngoba ngiyabona ukuthi inhlanzi izogcina isishelwe ngamanzi lapha kimi. Izinto zingimele kabi impela malume, ngisize ungophule kulolu taku esingizifake kulo.
senzo: Cha, malume ake ngiphume manje ngikushiye. Ngizolala phezu kwayo impela le ndaba, yokuthi ngingalilahli igazi lami. Sala kahle malume. Siyobonana.
sonto: Sesicela indlela-ke bhuti. Usale kahle. Baphume bonke bahambe.
lwazI: Hawu! Ngizohamba ngiyephi mama?
nozI: Kulungile, hlala laphaya eduzane kukaSenzo. Nihlalisane nobathathu kulowo sofa. [Benze njalo.] Mina ngizokuma eduze nomnyango bese siyaqhubeka-ke nalolu daba.
senzo: [Amngene emlonyeni.] Kodwa kodwa wokwenzani manje ngoba phela ukutholile obukufuna?
senzo: Siza mina malume. Sengethembele kuwe wedwa ngoba akekho omunye.
nozI: Hawu! Wadlala ngami nje mntakwethu. Mina ngake ngayithengaphi nje inkomo ngoba ngigcina ngokuthenga amathambo namathumbu ayo laphaya ngaphesheya ebhusha. Kwakuyibona nje inkomo ephilayo ngakugcina nini!
senzo: Cha, kulungile. Vele nami kangijahile kangako ukuthi ngisheshe ngihambe. Ngizohlala ngilinde iphephandaba elizobuya noLwazi ngaphambi kokuba ngihambe. Aphume-ke uNozi, asale uSenzo ecabanga.
nozI: Eyi, awukahle Senzo! Ngiyasibona nami isikhathi ukuthi uyehluleka ukusigcina uNgobese. Pho manje wase umbiza ngomuntu wami. Usewumuntu wami ngokwenzanike manje Hhayi, awuke uzifundise ukubekezela. Ingani sonke la silindile, wenake uhlulwa yini ukuthi wenze njengathi?
nozI: Kulungile mngani asineke sibe sixoxa yikhona kuzoshesha.
nozI: Khululeka mngani. Ngizoyilungisa imoto. Sizodlula lapha kuwe ekuseni ngehora lesithupha sikuthathe sihambe.
bhIlI: Kulungile ungaqhubeka.
sonto: Ukwazelaphi lokho wena mngani?
nozI: Uthe phela ngenkathi ekhala ngokuthi akanayo imali angangilobola ngayo, ngathi mina asikho isidingo salokho. Singashada nje ngaphandle kokulobolana.
nozI: Kujeziswa kuni lokhu okhuluma ngakho?
bhIlI: Uqambe ushilo. Uhlale ukwenza kukulungela mihla yonke. Uhambe kabi namhlanje. Udilike ngasohlangothini olungafanele embhedeni wakho ekuseni namuhla. Hlala nje ulindele ezakwaDalawane ziyeza. Nebala agcine esethulile uNozi ngoba esehlulekile, bahlala sekulindwe amaphoyisa.
nozI: Abekho abantu abaningi esizohamba nabo. Umuntu engimcelile ukuba asikhaphe, nguye uSenzo. Kusho ukuthi kuzoba yimi nawe noSenzo kanye naye-ke uLwazi.
sonto: Eyi le seli yami inokuhlupha njalo nje. Okwamanje isabheda isaqulekile, sekumele ngiyithengele ibhethri elisha.
UNozi usefika kwaSonto umthola ephandle ocingweni lwezingubo eneka.
bhIlI: [Ekhombisa ngesandla elokhu emile.] Amakhondomu ngiya nawo emkhangisweni ngebhokisi elinjengaleli lawo. [Ebakhombisa elilapho.] Ngifike ngiwabeke eduze no-DJ. Ngimemezele ukuthi abawafunayo bangazithathela wona ngokuthanda kwabo.
bhIlI: Cha, kasihlangene ngawe. Kuziqondanele nje osekwenzekile. Akuhlelwe muntu. Kuzenzakalele.
bhIlI: Sawubona sisi. NginguBhili Zungu, ngicela nithumele amaphoyisa, kube nokudubulana okwenzekile, nisibizele ne-ambulensi kukhona olimele.
nozI: [Eqhubeka nokufaka izimpahla ekhabetheni.] Utheni uma seninobabili noSonto uma esebuzisiswa ukuthi yini kangaka lena ayifuna kuSenzo?
lwazI: Hawu, phela mina besengijabule ngithi usivakashele. Kunjani ngikwenzele isiphuzo esibandayo mama bese ngikushiya usiphuza ngisayoshayela usisi uSonto ucingo ngale endlini yokuphumula?
nozI: Musa ukudlala ngami wena Sonto. Ucabanga ukuthi ngingahamba ngitete izandla ngikhexe umlomo kanje uma ngizoshada?
MazUngU: Wena njengoba uhlala lapha, ngikhona ngingunyoko unganginaki, ubona ukuthi akukona ukungiphoxa lokho?
senzo: Into efana nani manje Kanti udokotela akawagcwalisanga yini amafomu?
MazUngU: Angazi noma kungabe ikhona yini indlela yokuthi uke ungitholele kuye uSonto loyo, ukuthi kabekho yini ngakuye. Okungenani usale usungicelela yena uSonto asale eseza ngapha.
bhIlI: [Efola emhlola inxeba.] Thula ulinde mshana, sengimubizile usisi, useyeza.
lwazI: Yebo, sawubona mama! Ninjani empilweni Hlala khona lapha mama. Esho emnikeza isitulo sasekhishini?
nozI: Njengani nje ewukuhlakanipha ofuna ukuyenza kulo mbhedo ongitshele wona?
lwazI: Cha mama! [Enikina ikhanda ebeka isandla entanyeni.] Awu Nkosi yami!
nozI: Akaseve esisizile. [Ambhekabheke kancane.] Ngiyabonga Lavi. Sekuzofanele sivalelise siphume. Ngizothanda ukuthi siqale ngasedolobheni weSenzo. Kunezintwanyana ezisale kuLwazi ngenkathi ngimthumile okuzomele siyozithenga ngaphambi kokuba siphindele ekhaya. Asisale sesiphuma-ke.
nozI: Cha, khululeka ngalokho. Akekho ozolokhu ekubuza izinto eziningi.
nozI: Uqinisile mngani, kanti futhi iningi liyabona ububende.
senzo: [Uyasukuma uyovula ifasitela.] Kusho ukuthi sekodingeka ukuthi ngimtholele omunye umakoti ayohlala naye ukuze amchithise isizungu. [Ulokhu ehla enyuka khona ekameleni.
nozI: Uzwile Senzo ukuthi ngitheni. Ngeke ngilokhu ngiphindana nento eyodwa. Sala kahle! Aluvale ucingo uNozi, ankeme uSenzo ngale kubo.
sonto: Eyi, unenhlanhla Senzo yokuba ube nomama wakho eduzane kulesi sikhathi sobunzima esinjengalesi.
lwazI: Cha, abebhakwa ngumama ekuseni.
lwazI: [Ayeke ukuwasha.] Hawu mama! Wase ungibuka kabi kanje pho!
senzo: Hawu, siza mina Lwazi. [Esho esembamba nasehlombe ngalesi esinye isandla wasemphulula ngaso.] Ngisize impela. Ngiyokwenzela noma yini oyicelayo Lwazi.
senzo: Ungakhathazeki wena ngalokho. Ngeke ngathi kuyoba wukuthi kube wukuthi. Singathembela ekutheni isu liyozakha ngaleso sikhathi. Okwamanje thina kusazodingeka sibhekane nenkinga yokuqala yokuhambisa lesi sisu kuBhili. Siyobona-ke emva kwalokho ukuthi kwenzekani.
nozI: Mh! Mh...! Mh...!
MazUngU: Ngizwe kahle mntanami. Ngithi mina uLwazi ngimthandile, futhi nje muhle ngokuphelele.
nozI: Uqinisile, kuyoba ngcono ngalena. Uyazi, sengibona kungcono ngike ngikushiye manje, kengiye ngasekhaya. Ngiyethemba noLwazi usebuyile edolobheni eThekwini.
nozI: Wake wangitshela mina yini ukuthi useyakumithisa?
bhIlI: Kwakunini ngenkathi ufike lapha waze walala futhi?
bhIlI: Ungicelile-ke uSenzo, wathi nakhu ngoba uNozi ubesemfonele emfuna ngoshova, ubone kungcono ukuthi kuye mina khona kuNozi, ngiyomxolisela bese ngimbuzela nenhlawulo efunekayo ngalo monakalo osudalekile.
nozI: [Enwayanwaya ikhanda.] Eyi, sengathi inkinga izokuba lapho-ke.
bhIlI: Lowo mbuzo kufanele uwubuze kuye uLwazi.
nozI: [Emnikeza.] Usayifuna enye inyama we Lwazi?
senzo: Igama lakhe Ingani nguBhilikida Zungu?
Bese kuthi ukudlula ingelosi.
nozI: Siyile nje khona safike sayibeka indaba esize ngayo. Wavuma ukuthi uyamazi uLwazi kepha wenqaba ukuvuma ukuthi isisu ngesakhe.
senzo: Kosiza ngani lokho?
lwazI: Mama, into nje wukuthi nje uzosuke ungithathe kabi, mhlawumbe uze ungixoshe nalapha ekhaya. Mh! Mh....!
Ulwazi oluvela kudokotela Ngubane noBhili luphambana kanjani nolwazi olunikezwe nguLwazi mayelana nokukhulelwa kwakhe Chaza?
sonto: Mina mama angimazi kahle njengoba nami ngisanda kufika kule ndawo. Into eyasihlanganisa nguye owangamukela ngifika lapha wase eza ekhaya azongisiza uma ngithunga. Ngale kwalokho, akukho okunye. Sezwana naye ngoba ukuthunga ukuyathanda futhi sekukuningi asekufundile unekhanda elilula.
lwazI: Ngesaba umama ukuthi uzothukuthela bese engixaxa futhi kabuhlungu ngemvubu. Hhi! Hhi...! Awu Nkosi yami! Hhi...!
lwazI: Okwakho lokho. Mina bengingaqondanga lokho osukusho manje.
nozI: Hha---wu Nkosi yami! Yinto enjani-ke le?
nozI: [Ngolaka ebafutha] Ngithe yenzani umthandazo wokugcina nina. Nisathuleleni nje nempela?
nozI: Futhi nje yona le kaCebekhulu, kufanele ngabe kwaqalwa ngayo uma sezipaqazwa zigxotshwa zonke lezi zimoto eseziphelelwe yisikhathi.
Kade equlekile uNozi, manje usephapheme. Umqondo usadidekile usahambile.
lwazI: Ko! Ko! Ko! Nali iphephandaba likabhuti uSenzo we mama!
MazUngU: Ngeke ngamkhulumela uSenzo. Nangu zibuzele nawe kuye ukuthi ikuphi lapho kungasindekanga khona.
bhIlI: Sesingaqala yini sixoxe Asho abheke uNozi?
sonto: Kulungile mngani. Akengithi gqi nami ngasekhaya mngani usalindile. Ngizobuye ngikubone khona manje.
nozI: Kodwa ngoba umuzwe kahle ekubekela isizathu aphika ngaso.
nozI: Cha ngiyabonga mngani, sobuye silibone.
nozI: [Ememeza.] Yeyi nina nonke, hambani la emzini wami! Nithanda izindaba. Ake niyobheka ezemizi yenu. [Khona manjalo besabheke uNozi ebaxosha, kufike uSonto.
lwazI: Angazi noma uzomazi yini mama. NguBhili igama lakhe.
sonto: Hhayi-ke, siyokubongela mngani wami uma usuphumelele.
MazUngU: Eyi, ayashelelisa nala manzi achitheke lapha. Wothi ngimbambe. Mh! Mh! Nakho-ke! Awu! Kanti ulula nje, akasindi kangako. Hlala-ke fana kama! Bambeka kusofa nje ulokhu ekhale njalo uSenzo.
senzo: Cha, kuyaphileka, baphila bonke nasekhaya. Awu malume, ngaze ngathokoza ukukuthola ukhona. Mhlawumbe uzongisiza kule nkinga engikhungethe.
nozI: Unesibindi sokusho lokho, njalo wawuya kuye uyomgolomba?
senzo: Cha, uzoyithola kalula yona. Ibhalwe yagqama obondeni inombolo.
sonto: Hhayi bo! Umsindo ongaka, nime nangezinyawo! Kahleni bo! Hlalani phansi ukuze nikwazi nokuzwana uma nixoxa. Kahleni bo! Bathi ukuthulathula kancane bese behlala phansi bonke.
senzo: Hawu, phela uma kuthiwa mangiphuthume, bengizothi ngisalindeni. Ngivele ngavalelisa kuLwazi ngathi ngizobuye ngimbone ngoba kukhona lapho engibizwe khona kuyaphuthuma.
lwazI: Kulungile ngiyeza. Ahambe aze afike kunina ekhishini.
lwazI: Uyazi mama njengoba kungekho muntu lapha kwaDabeka owazi ngalesi sisu ngaphandle nje kwethu nosisi uSonto, bengithanda sengathi ukwazi kwethu kungaphelela kithi sodwa kungabi bikho omunye ozoba nolwazi lokuthi sike saba khona.
lwazI: Cha, sengenele mama. Sengizogeza izitsha bese ngiyolala.
lwazI: [Enikina ikhanda.] Kubi Senzo. Izinto kazihambi kahle neze.
senzo: Mama! Mama! Sengiyafa manje mama. Usale kahle!
senzo: Cha, kulungile. Manje awusho-ke ukuthi kuzoyiwa nini kuye?
senzo: Mina ngibona ukuthi asingaqali ngokushada kulolu thando lwethu oluselusha.
sonto: Kulula ukuxazulula le nkinga.
MazUngU: [Emkhomba.] Wena umbona ukuthi uyini uSenzo?
sonto: Cha, kuhle-ke lokho.
nozI: Mina angidinge lobolo lakho uma ungithanda ngempela. Uma uqonde ukuthi sishade ngempela, kusasa lokhu okusayo singavukela kwamfundisi ayosibhalisa. Nalu ucingo, ngingamshayela manje sisho isikhathi esizofika ngaso kuye.
senzo: Cha, uma ngikuthanda ngiyakuthanda nje kwaphela Lavi. Okunye-ke kungangena ngaphi-ke othandweni lwethu Mina engikwaziyo wukuthi ngiyakuthanda Nozi wami. Esondela kuye emanga?
sonto: Ewu, washo-ke! Sengize ngakhohlwa nokuthi sisenohambo.
senzo: Cha, sekwenele, sengizwile mama.
Lona ngumdlalo okhuluma ngothando. Umama nendodakazi yakhe bathandana nasoka linye. Lokhu kudala ukungathembani, ukuxabana, inzondo nokubangisana okugcina ngokulimazana. Umlobi uphetha ngokuveza umphumela wokungaziphathi kahle, ukungathembeki nokonakalelwa yikusasa ikakhulu ezinganeni ezisafunda isikole.
senzo: Yebo mama, ngimbonile uSipho wangitshela ukuthi uthe ufuna ukungibona.
senzo: Ukuhlakanipha uma kwenziwa kahle, kuyamukeleka.
senzo: [Ahlale phansi.] Cha ngizoke ngizwe. Qhubeka ngilalele.
nozI: [Enyukubala.] Sihlale sithi silindeni ngoba siyathandana?
senzo: Cha, ngiyezwa. Angazi-ke ukuthi yini empeleni okufanele sikhulume ngayo.
lwazI: Ngeke ngize ngithokoze nakulowo mshado uma ngingene kuwo ngingathandi. Ngeke impela kulunge ukuthi ngishade nomuntu engingamthandi Senzo.
senzo: Uyazi, ngicabanga ukuthi ngimphathise iphephandaba edolobheni ngoba ngisafuna ukuthi kengiye ekhaya, ngiyobona umama.
lwazI: [Ngokwesaba.] Yebo mama!
lwazI: Ngisizeni bo! Uphi udokotela sisi?
nozI: Qhela ngalapho! Woza manje uzohlala uqondane noSenzo bese umbhekisisa. [Asukume enze njalo.] Ngizokhuluma nani nobabili kepha ngizoqala ngawe wena Bhili. [Esho emkhomba ehlinile.
nozI: [Ngokucasukela izwi angalazi.] Ngena kuvuliwe.
nozI: Uthe ungumfana othile ohlala ekhothiji eliseTop Rank Clermont. Kuzomele ukuthi sisiwe kuye lesi sisu. Ngifuna angitshele kahle ukuthi ingane yami uyinikwe ngubani. Ngifuna nokumbuka ezinhlamvini zamehlo, angichazele nokuthi uqondeni ngale nto. Ngaphandle kwalokho kuyoxatshanwa impela.
senzo: Uthe singakanani lesi sisu sakho?
nozI: Yebo sawubona mngani!
MazUngU: [Emamatheka.] Wothi umkhwekazi wakho ngoba phela ngeke uphinde uthandane naye. Hawu, waze walayeka noNozi, kwenzeka le nto kuye. Wayethi uyangikholisa ngomntanami. Isikhuni manje sesibuye nomkhwezeli. Ehhene, angithi sekwehla ngamphimbo munye manje. He! He...! He...!
nozI: Sengimbizile, asihlale simlinde.
lwazI: Angithi nguwena ongibizele lapha kepha manje sewuthi ngizohamba ngingakaqedi nale nto othe angiyenze.
nozI: [Emnika isihlalo.] Ngani Wenzeni ngoba naye ukhulume into ayaziyo?
nozI: Hhayi, mina angazi lutho we Senzo. Sitshele wena leyo mali eseyisetshenziswa manje, yikhona sosebenza ngayo nathi.
MazUngU: [Ulokhu ezesula umjuluko ebusweni ngeduku.] Ewu, kwakubi-ke. USenzo yena ngingamthola Ngicela ungibizele yena-ke?
nozI: Hha! Kanti awuzwanga Izindlebe zakho zigcwele isigonogono yini?
senzo: Nami umqondo wami ugcine usukufanele futhi usukulungele ukuzwa nanoma yimuphi umphumela ozoqhamuka ngemuva kwesikhathi selihloliwe igazi.
USenzo - zonke izenzo ezikulo mdlalo zibandakanya uSenzo. Wonke umuntu ukhala ngoSenzo. Unina uMaZungu uphoxekile ngezenzo zakhe.ULwazi kumele afake uBhili otakwini ngenxa kaSenzo.UNozi ukhala esikaNandi ngoSenzo kanti noBhili akaphumule ngokubaxabanisa noNozi. Izenzo zakhe zimlethele inhlupheko kanye nokugula.
nozI: Uqinisile Lavi. Ungaphila kanjani ulokhu ugadiwe sengathi uyisiboshwa. Futhi nazo azisagadwa kanje.
nozI: Kulungile Lavi. Awuthi ngibheke lapha futhi. Selishayile elesikhombisa. [Ezelula.] Eyi!Umzimba wami ukhathele kabi, ngiyakudinga ukuphumula.
lwazI: Angazi-ke ukuthi utshwala sebuhlanganaphi nokumitha kwami.
senzo: Kunjalo nje. Njengoba-ke thina sizobe sihambise intombazane nje, kungakuhle sibize inhlawulo eyejwayelekile.
inkinga. Yinqobo nje esithwale waze wayosibeka lapho esiya khona siphilile futhi siphephile.
bhIlI: Hhayi kulungile mshana, ungesabi. Vele kakade injobo enhle ngethungelwa ebandla.
nozI: [Ebamba isilevu.] Kusho ukuthi uSenzo ubelokhu engidla izithende sonke lesi sikhathi mina nginganakile ngoba ngingaboni.
Umdlalo imvamisa ubhalelwa ukudlalwa phambi kwezibukeli esiteji. Wethula indaba noma umyalezo ngendlela yobudrama ngokusebenzisa inkulumompendulwano. Kukhona umdlalo onkundlanye onesigcawu esisodwa ogxila kuso noma zibe mbadlwana nje. Umdlalo omude unezinkundla eziningi, kanti inkundla ngayinye yehlukaniswe ngezigcawu. Kukhona nezinhlobo eziningi zomdlalo ezehlukaniswa ngalokho okwethulayo.
lwazI: Ngisayoshayela usisi uSonto ucingo ngalena mama. Sala uzipholisa ngejusi ngapha kanye nangala makhekhe. Aphume-ke uLwazi, asale uMaZungu ecabanga aze akhulume yedwa.
nozI: Ngiyabonga mngani uma ungeseka kulokhu. Yinkinga phela lena efuna ukumelwa ngezinyawo. Sengiyabonga-ke. Angikushiyeke, ngiye ngasekhaya.
senzo: Hhayi! Akafuni ukungincelisa. Ufuna ukungibona nje ngoba phela unesizungu, uhlala yedwa njengoba nobaba engasekho esasishiya emhlabeni.
sonto: Hawu! Usho ukuthini manje mama kaSenzo ngalokho?
senzo: Hawu! Kanti usuyangala yini Nozi Sengikwenzeni kanti manje, usuwotha ubomvu kanje?
MazUngU: Ihe! Ngizoke ngizwe! Yimi lona osezogona umzukulu Wadla ntombi yakoManzini! Wadla ntombi yakoGwabeni! Ehhene! Bazoke balayeke nalaba abebengigabisela ngokuteta abazukulu babo bezodlula ngakwami. Namuhla nami sengizoteta. Kungene udokotela bathule balalele ukuthi uzothini?
lwazI: Eyi, phela manje sekunzima kakhulu, angisazi nje ukuthi ngenzeni.
nozI: Ungonile Bhili. Ungiphule umphefumulo, wangidabula inhliziyo phakathi, ngokuziphatha kwakho kabi enganeni yami, ube umdala ungaka. Uzothola isijeziso esikufanele nawe.
sonto: Kanti uyongena engakokotile yini Kukwakhe yini lapha?
senzo: Akanasibongo yini lowo Bhili?
senzo: Ewu mama, khona kayikho imali enginayo engiyibekile ebhange. Uma ngiholile, ivele isebenze iphele yonke.
senzo: Ukhona mama. Uzombona ngelinye ilanga.
MazUngU: Yinsizwa kanti! Li! Li...! Li...! Wavuka uSikhuni esinentuthu. Wavuka uSigodo siyagqamuka. Wavuka uMahlase. Usho kanje usephakamise nezandla wukuthokoza akuzwayo.
senzo: Phela ngizohlawula ngalokho okubiziwe bese indaba seyedluliswa, sithelelane amanzi.
nozI: Kazi sekonakaleni ukuthi usengaze eze lapha uDoris!
nozI: Uyabona-ke mntanami, ngeke ize yenzeke leyo nto. Isiko lokuthi uhlawulwe lizosebenza. Angithi kuhlale kuthiwa thina abomdabu izinto azisilungeli ngoba sesayeka amasiko ethu. Leli-ke ngeke ngiliyeke. Ngiyifuna lapha iphelele yonke inhlawulo kuBhili wakho lowo. Ungazami nje ukungenza isilima sakho ngokuthi umvikele. Yena, uzokhokha, ethanda noma engathandi.
bhIlI: Hho, ngiyabona. Kepha manje angiyiboni kahle yona, icashile.
MazUngU: Ewu! Umntanami usecishe wabulawa yilo doti ngenhlamvu! Ukube nje [Ekhomba ebhekise kuNozi.] Ukube uke wambulala, ubuzowukhomba onotshwala.
senzo: [Ekhomba ngezandla.] Mhlawumbe kuze kufike ukuthi utete.
nozI: Ngiyabonga-ke uma ngabe nawe uyasibona isidingo sokuthi ube nathi kulesi sikhathi sobunzima. Kuzodingeka ngiye kuSonto ngiyomazisa, ngimcele naye ukuthi abe nathi uma sesihambisa isisu. Nebala asho esukuma esehamba.
sonto: Yebo bayahlupha abantu abangakwazi ukugcina isikhathi. Bengithi mina ngalezi zikhathi, mhlawumbe siyobe sesibuya khona le kwaBhili.
senzo: Yebo malume.
lwazI: Cha, phela odokotela bawazi kahle umsebenzi wabo. Ungihlolisisile ngaphambi kokuba angazise ngakho lokho.
lwazI: Hhayi mama, ngicela ukuthi ngingabe ngisabhaka. Angiphilile kahle njengoba ungithole ngisathe ukulala.
nozI: [Ame engabe esahamba.] Shono-ke ukuthi ngesikabani lesi sisu?
lwazI: Phela Senzo, ngathola nokunye ebengingayile ukuyokufuna kudokotela, angitshele ngakho embikweni wakhe ngempilo yami.
lwazI: Cha, ngiyezwa.
MazUngU: Hho! Waqala khona lapho ukufunda?
nozI: [Angene.] Hawu, kanti usekhona Senzo Bengithi ngizobuya usuhambile. Nami sengilibale kakhulu ngale kuSonto ngimelekelela sithunga ama-oda aphuthumayo?
nozI: Kuyefana nje ngoba ngeke kungenze ngingamthukutheleli uSenzo.
MazUngU: [Ezamukela.] Hawu, phela ngabe kuyadlalwa! Ngiyeke ingane yami mina! [Ayithathe bese ebheka ngakuLwazi.] Ngiyabonga mntanami.
senzo: Yebo impela. Imithi yengculazi bathe idinga umuntu ozoyisebenzisa njalo uma eseke wayiqala angabe esayeka ngoba ukufa kugcina sekuvuka indlobane kube namandla kakhulu kunakuqala imithi igcine seyehluleka ukukwelapha. Uzwe abantu sebethi, ayisebenzi nale mithi yodokotela. Kanti empeleni yibo abangayidli ngemiyalelo yayo.
sonto: Bakwethu, umntwana uphila kahle impela.
lwazI: Angisazi-ke ukuthi ngizothini manje Nkosi yami! Eyi kwaze kwaba lukhuni ukuba yimi!
senzo: Isihogo sani mama ngoba akukho sihogo engikuso mina lapha?
lwazI: [Ezibinya ebame isisu.] Hawu! Mh! Mh! Ngaze ngafa! Siyangijuqa, anisize bo!
USenzo usahlezi ekameleni likaNozi uyacabanga.
lwazI: Uthe uma efika waqala wanibuza nobabili ninomama ukuthi nikuphi. Ngamtshela-ke ukuthi kanikho nihambile.
nozI: Ngizokwenzela noma yini oyifunayo.
nozI: [Asukume afake igawuni.] Yebo, sisi! Mana kancane ngizokuvulela ngisagqoka.
sonto: [Ethuke kakhulu.] Hawu! Yinto enjani-ke le Uqinisile nje Lwazi?
MazUngU: Ikhiphe uyibale.
nozI: Khululeka mntanami, usho. Ngethembe. Ngiyathembisa nami ukuthi ngeke ngisakushaya. Yisho sana lwami!
nozI: Cha, ngiyezwa mngani. Ake ngimbize naye lo Senzo. Angimfonele eze kusashisa nje azoziphendulela ngingaze ngiphole.
bhIlI: [Ahlangise izintende zezandla sakuthandaza.] Ngiyaxolisa Nozi!
nozI: Hhayi, kuzodingeka siyibize njengoba injalo le mali. Singayehlisi, uzosijwayela kabi naloyo Bhili wansondo. Kufuneka afunde ukubhekana nomlilo azibasele wona uBhili, awothe uze ulothe engakhali ngokuthi uyasha ngoba vele usezithungele yena. Ngiyozifuna zonke lezi zinkulungwane zamarandi zenhlawulo. Esho esevule izandla esemamatheka ubala, kungazathi useyazibona.
lwazI: Impela mama ungihlolile. Uze wahlola ngisho nomchamo wami, oqinisekise ngomphumela wethesti awenze ngawo.
sonto: Uthi uLwazi ngumngani wakhe womfana ongumLungu ababefunda naye.
nozI: Sesethemba ukuthi kuyohamba kahle konke.
lwazI: Ngowakhona lapha eClermont laphaya eTop Rank. Uyasebenza yena mama. [Izinyembezi zilokhu ziphumile.] Uyasebenza mama kanti nemali unayo, akaswele lutho.
sonto: Siyabonga mnumzane ukuba usamukele endlini yakho nakuba singazange sisho ukuthi siyeza lapha kuleli khothiji lakho.
UNozi uhlala nendodakazi yakhe uLwazi endlini ayishiyelwa abazali bakhe asebashona. Unesoka uSenzo osemusha kakhulu kunaye. UNozi udlula uSenzo ngeminyaka eyishuminanye. Ufuna ukuthi uSenzo ashade naye ngenkani. USenzo usabathe akalinde ayolungisa ilobolo kepha uNozi yena akafuni kulotsholwa inqobo nje uma engamshada. UMaZungu ongunina kaSenzo wayefunda noNozi esikoleni ngakho-ke akakwamukeli ukuthi uNozi angaba umalokazana wakwakhe, kepha uthanda uLwazi indodakazi kaNozi. ULwazi noSenzo bathandana ngasese. UNozi wenza amalungiselelo okusa uLwazi enyuvesi njengoba esephothule izifundo zakhe zikaMatikuletsheni. ULwazi uma eyogcwalisa amafomu aasentuvesi udokotela Ngubane umtshela uthola ukuthi ukhulelwe. Ngabe ubani okhulelise uLwazi?
sonto: Uqinisile Lwazi. Mhlawumbe uSenzo uzocabanga ukuthi mhlawumbe wena uyagula noma kukhona isifo esesivelile ekhaya noma ezihlotsheni.
sonto: Yini yona leyo ongaze uyikhohlwe?
lwazI: Cha, ngilale kahle mama. Ngiyezwa mama, ngizoliphatha. Sengiyahamba, sengiyonibona ngibuya. Afulathele aphume ahambe, bese uNozi evala umnyango esebuyela kuSenzo.
ngUbane: Ngiyezwa. Ngingakusiza ngandlelani?
senzo: Kodwa Lwazi, usho ukuthi kawunalo nje elinye isoka oliqomile esingayolahlela kulo Kuke kuthi ukuthula kube sengathi uyawuziba lo mbuzo uLwazi, abheke uSenzo bese emphendula?
sonto: Singathini phela uma udukisa umkhondo khona singezukubona, sazi ukuthi izinto zonke zikuhambela kahle?
nozI: Cha awalahlekile. Ungitshele ukuthi udokotela uthe uma emhlola, wathola ukuthi usekhulelwe.
sonto: Uqinisile mngani. Umuntu usengaze ahambe nqunu ngenxa yazo.
nozI: [Athi ukuyeka ukuwasha ame ambuke.] Usho ukuthini manje Lwazi?
lwazI: Mina ngiyesaba manje ukuthi umama angeke ayizwe yonke le nto othi angoyisho kuye. Umama uzovele angixoshe, into engiyesaba kakhulu. Uma engixosha ngiyoshonaphi we Senzo?
lwazI: Cha Senzo, angiyiboni inkinga lapho. Ngizoya khona ngifike ngifunde.
senzo: [Ngikuzincengela.] Awusale usungixolela. Ngeke ngiphinde.
sonto: Yinto eyodwa nje Senzo. Mhlawumbe wena uzokwazi ukuthi usisize ukuze singafiki sibhayize le, kulo mfokazi.
senzo: [Asukume ayomvulela.] Hawu, kanti nguwe Lwazi ! Sawubona sisi! Kunjani Sale usungena, akekho umama wakho. Usaye laphaya kumngani wakhe uSonto?
wakho, yikhona uyokwazi nokuthi uqhubeke nesikolo. Ubona kanjani ngalo mbono wena?
senzo: Hawu! Kunukani manje lapha endlini Kwangazathi kukhona into eshile. Nishiseni weNozi Wothi ngivule amafasitela yikhona kuzoshaya umoya. Awavule wonke kakhulu?
lwazI: Ubesewagcwalisile kokuningi, njengobude bami nesisindo somzimba. Uthe lapho esengihlolile kanye nesampula womchamo wase ema engibheka. Ngibe sengimbuza ukuthi sekwenze njani?
senzo: Cha, okwamanje ngazathi sekuphelele ebengizokusho futhi ngizogcina ngokucela uxolo kuwe.
nozI: Usuqale manini ukuthi ungangethembi ngezindaba zakho Khuluma mntanami, ungesabi lutho. Yini nje ongathi uyayesaba kumama wakho?
MazUngU: Impela kunjalo ndodana. Kodwa-ke awusho ukuthi kubangwa yini ukuthi ungabe usahlala manje lapha ekhaya Njalo nje ufika uthi qu, bese unyamalala amasolokohlo. Sesakuxosha ngani lapha ekhaya Esho eneka izandla?
sonto: Hawu mngani! Kanti banjani nje abantu besilisa Umuntu avele akwenzele amanyala endlini yakho ninonke?
bhIlI: Dlula uye ngalena ekameleni we Mbomvu. Ukhona noSonto ngapho ozokusiza kuLwazi.
MazUngU: Uyabona indaba yokuthi ngizongizo... ayisebenzi.
sonto: Usho ukuthi usungashada naye engasakhokhanga ngisho nembuzi eyodwa leAngisayiphathi-ke eyenkomo, akuthole mahhala nje mngani?
sonto: Ngena Senzo! Ngena uhlale khona lapho. Emkhombisa usofa.
MazUngU: Awu, akusenani! Asihambe khona kunjalo. Kakuqali ngawe mntanami ukuthi umuntu ethuke aphunyuke. Uphunyukile nje ndodana. Uzoshaywa umoya ngaphandle, lome ibhulukwe. Basuke bahambe, kuthi uma uMaZungu esemaqondana noNozi ame ambuke.
bhIlI: Gxu! Ngqi! Phaqa! Xhakathisi! Gilikidi! Khelekece! Wahlalala! Paqu, paqu! Nya! Uyangizwa-ke lapho engihamba khona Noziga nomoya wakho omubi Bashuduzisane phansi oBhili noNozi uLwazi awe ngecele bese elala ngomhlane aqume?
senzo: Hawu! Uthe ukhulelwe Usetshekise ikhanda ekhedamile?
lwazI: Hhayi, liphumile nelanga namhlanje. Sizofa wukushisa.
Kakufuneki ube ngufelaphakathi okwebutho unezinkinga ezinzima.
nozI: Uyazi Sonto, washo into ebengiyicabanga nje futhi ngawe mayelana nomshado wami.
MazUngU: Bhilikida! Ayiphathwe nguwe le mali ngoba nguwe omdala ozobe uxoxa nabo abasekhweni lenu. Angifuni bathi siyizehluleki, sehlulwa nayimvuma yodwa le, sibe sazi ukuthi senze icala ngengane yabo. Mnike yona yonke bese niphumake. Kahleni-ke kancane nje[Akhwathaze umentshisi elokweni.] Asibike phela koMahlase ukuthi seniyahamba, khona bezoba nani kulolu hambo. Nansi nempepho esizoshisa yona nginibike seniphuma. [Aqale ngokushisa impepho ehlezi odengezini bese ivutha, kuthunqe intuthu, ayizungezise kubo, bese eyiphindisela emsamo.] Aqaleke. BoMahlase nonke! Ikakhulukazi wena Sigodo, nani nonke ngibika naba abantwana bayaphuma lapha ekhaya, ngohambo lokuyolungisa umonakale odalwe yinkonyane lenu, uSenzo. Sicela nihambe nabo babe nendlela emhlophe. Akahambi yedwa uSenzo lona, uphelekezelwa ngumalume wakhe uBhilikida Zungu. Bakhapheni-ke njengoba bephuma, nihambe nabo kukho konke okuzokwenzeka. Sicela ukuba nibavikele kokubi okungahle kubehlele. Nibakhanyisele la kuyoba khona izinkinga besaya noma sebebuya. Hambani nabo-ke.
lwazI: Yebo, kona ngimtholile noma-ke kuye kwaqhamuka into ebengingayilindele..
bhIlI: Kulungile mshana. Sizobonana-ke sengibuya khona. Asale ecabanga uBhili eyedwa aze aphimisele ngomlomo.
bhIlI: ULwazi lo, [Emkhomba.] wayengenalo nelincane ithuba lokuthi angakhuleliswa yimi ngoba ngiyazivikela, ngibuye ngivikele naloyo engiya naye ocansini ukuthi angakhulelwa.
lwazI: Hawu Senzo! Waphinda wabuya manje ngoba besengithi usuhambile. Kanti ujike endleleni yini?
nozI: Cha, kayikho inkinga lapho. Sizoya kudokotela.
MazUngU: [Esula ikhala eselijulukile.] Uyabona, akungaphinde kwenzeke lokhu okwenzayo. [Athi ukuthulathula.] Ubani yena lo malokazana wami osuke uye kuye uhambe ungabe usabuya ekhaya?
MazUngU: Phela sekungaba wukufisa nje mntanami. Kodwa phela siyasho isiZulu sithi buchitheka bugayiwe. Lobu-ke bukaNozi ngibuchithile ekuseni. Kakade nje uNozi lona wayengedokwe elaligayelwe wena. Wena wamane waxhopheka nje njengoba uzisholo ukuthi awuzange uze umeshele.
senzo: Ngiyabonga nakuwe mama ukuthi ungivule amehlo. Nami besengivele ngithanda ukubuya. Usungisizile-ke ngaleli cebo. Kunjani ukudla mama Angikadli selokhu kusile nje. Sengifile umashayandawonye esiswini?
lwazI: Kufanele mama ngoba kalisekho iqiniso eledlula leli engilikhulumayo.
senzo: Kulungile-ke mama. Sizokuya. Akusenani, ngizogcina sengizazi ukuthi ngime kanjani ngempilo yami, ukuze ngingabi yinkinga kubantu.
senzo: Awu! Niyabonga malume. Angikushiye-ke ngiye ekhaya ngoba kakukho muntu. Usale kahle malume. Aphume ahambe.
bhIlI: Manje kungenzeka kanjani ukuthi kuthiwe lesi sisu singesami Phela ukumitha komuntu kumenza atete ezinyangeni eziyisishiyagalolunye kwaphela nje?
senzo: Hawu, ngafa malume! Inhlamvu ingidubule lapha esifubeni. Sengiyezwa amandla aseyaphela. Ngibizele umama azongicimezisa. Ungibhekele kahle ingane yami uma sengingasekho. Ningikhulisele yona kahle ingane yami.
MazUngU: Ngiyobonga impela uma kwenzekile lokho.
lwazI: [Ebamba ikhanda.] Eyi, cha kangisasikhumbuli isibongo sakhe.
MazUngU: [Ngokwethuka.] Sekwenze njani, usungishayisa novalo nje?
sonto: Hhayi bo! Umuntu akazi lutho iNkosi impela.
Lolu hlobo lodweshu silubona ngentukuthelo nokuphoxeka kukaNozi uma ezwa ukuthi uLwazi ukhulelwe. Luyaqhubeka uma uBhili ephika isisu sikaLwazi. Luya ngokwanda impela uma uMaZungu ezwa ukuthi uNozi ababefunda naye isikole uthandana nendodana yakhe uSenzo. Aze azifikele mathupha kwaNozi emva kokuhletshelwa ukuthi uSenzo usehlalaphi. Lolu dweshu luya ngokwenyuka lapho uMaZungu ebonana noNozi betshelana ezikabhoqo. UMaZungu ukhombisa ukungamfuni uNozi Udweshu luya ngokwenyuka impela lapho izinto sezizimbi kakhulu uma uLwazi ethola ukuthi ukhulelwe. Ucabanga akaqedi ngoba phela wenza amalungiselelo okuya enyuvesii. Udweshu luyakhula ngoba uma etshela uSenzo ngokukhulelwa kwakhe nokuthi nguyena omkhulelisile futhi yena uyamthanda uSenzo kungcono ukuthi baduke nezwe bangaziwa ukuthi bayaphi kepha uSenzo akavumelani nalokhu. Lolo dweshu luyanda uma ethi uSenzo uLwazi akakhombe omunye umuntu ukuthi nguyena omkhulelisile. Noma uLwazi ephoxekile ubone ukuthi kufanele ukuthi avikele uSenzo olakeni lukanina ngokuthi athi ukhuleliswe nguBhili. ULwazi akaphatheki kahle uma kuhlongozwa indaba yokuthi uBhili kumele ukuthi amshade ethanda noma engathandi.
lwazI: Hawu! Ngani manje mama?
senzo: Khululeka-ke lapho. Ayikho into ezosixabanisa nomama.
MazUngU: We Senzo! Imibuzo ayikaze ibuzane. Ngizokuphendula nokho bese nawe unginika impendulo yombuzo wami. Wena njengoba usebenza nje, awungazi nokuthi ngiyaphila, ngiyadla, ngikhokhela ugesi. Imali yakho angiyazi nje.
senzo: [Ehlala phansi.] Ngimdala kabi uma ngingaka. Akake angishayise nomoya, ngizibonele impilo engizoyiphila.
nozI: Abadala bathi kungcono ngempela ukwethemba itshe.
lwazI: [Eselembule lonke itshali.] Eyi Nkosi yami! Bhuti uSenzo, ngicela usale usuhlonipha umama wakho, uphume nihambe naye njengoba ecelile ngayizolo. Impi ngeke ize ilungise lutho. Hamba bhuti uSenzo bandla!
sonto: Umuntu phela uyashintsha, akujikele esiswini njengotshwala. Ngeke nje uze uthi usuyamazi.
nozI: Hhayi bo! Utheni kanti udokotela kuwe Ngabe hhayi bo! Uthole ukuthi unani Ngabe ukuthole unengculazi yini Hawu ngiyazisa Nkosi yami! Ungangiyali wena Lwazi. Ngingaba yini nje senginesana nawe ugula yizo zonke izifo yilo mashayabhuqe. ULwazi amane abheke phansi ezinyaweni zakhe?
sonto: Bamba la! Avule isandla esibhekiswe phezulu, noNozi aphakamise esakhe athinte esikaSonto. Bahleke kakhulu.
nozI: Uzokuhlupha nje wena mntakwethu.
senzo: [Ehlikihla izandla sakuzincengela.] Yebo ngiyakuzwa.
UMaZungu usehambe waze wafika kwaNozi. Ame esakhathazwe umcabango.
nozI: Uyazi mina sekuyangikhanyela ukuthi sekufanele senze okuthile ukuze silazi iqiniso. Kakumele siyeke singenzi lutho ngoba ngithanda ukusola ukuthi mhlawumbe uLwazi lona udlala ngathi, uyalazi iqiniso.
umonakalo endaweni ebengikade ngihlaliswe kuyo.
sonto: Okufana nakuphi nje futhi?
MazUngU: Ngiyabonga mntanami. Amnandi nala makhekhe. Abebhakwa nguwe yini?
nozI: Ngeke ngisalinda. Kungcono ngimazise masinya, angaze enze amanye amalungiselelo akusasa.
nozI: [Ngokunengwa.] Eyi, hlala khona lapho, bese uyasho ukuthi uzofunani.
sonto: Nakho-ke. Umntwana uthi uyakwazi, ufakazisa nangaleli kamelo esikulo. Ake ngibuze, akakaze uLwazi azolala lapha?
MazUngU: [Eziphephetha ngeduku azesula ngalo ebusweni.] Kuyashisa impela. Sengifile mina njengoba kade ngihamba kulo. Manje ndodakazi ngicela ukubuza ukuthi ngingamthola umama wakho Kambe angithi uzalwa nguye uNozi?
nozI: Hho! Ngizohlala-ke mina, ngilinde kanti ngilinde umnyama ongenafu. Uthi usuka lapho ube ushaya utshani usubone abangcono kunami. Angithi?
nozI: Lo Bhili wakhe owenze lo monakalo, ngizomphoqa ukuthi uma esemhlawulile, asale esemshada uLwazi. Akukho okunye. Kuzomele ukuthi nakanjani amshade ukuze kugezeke konke lokhu kuphoxeka esengizithola sengingene kukho.
nozI: Impela kufanele akuyeke ngoba awusezukuhlala naye ingunaphakade. Kufanele nawe uzitholele impilo ozoziphilela yona ngaphandle kwakhe.
senzo: Ibheke lapha ephaketheni lebhulukwe lami. Awu! Eshu...!
bhIlI: Ngisacela ukubuza omunye futhi.
senzo: [Athi ukuthulathula uSenzo angamphenduli, bese ephawula ngamazwi akhe.] Eyi, ngiyakuzwa Lwazi. Manje kodwa inkinga wukuthi ngeke wakwazi ukuthi ushade nami ngoba mina nomama wakho besikade sikhuluma indaba yokulungiselela umshado wami naye. Angathini nje uNozi uma esezwa into efana nalena?
nozI: Hho! Usungummeli wakhe yini lo Bhili njengoba usungikhuza nje?
nozI: Ewu! Sekusile njalo madoda! Umuntu esanda kulala nje, sekukhanya kanje Ulula isandla aphulule uSenzo esilevini?
ngUbane: Yebo, ngiyakhumbula ukuthi ngimhlolile uLwazi, ngathola ukuthi uphile kahle impela umntwana. Lo mntwana amthwele futhi sekuseduze ukuthi amtete.
Indikimba ingumongo noma umgogodla wendaba ngoba yiyona equkethe umyalezo umbhali afuna ukuwudlulisela kubafundi. Umfundi uzozitholela yena lo mlayezo emva kokufunda indaba ize ifike esiphethweni. Kuyenzeka ukuba kube nendikimba esemqoka bese kuba nokunye okungaba omunye noma eminye imiyalezo edluliswa umbhali. Kulo mdlalo umfundi uzozitholela umyalezo ngakufundile mayelana nendawo, imiphumela yokuziphatha okungekuhle njengoba sibona ngezigameko ezivelela uLwazi.
nozI: Niqinela izingane ningamadoda amadala ngoba zingakwazi ukuzicabangela ngendlela efanele. Ukhohlakele kabi wena Bhili!
senzo: Cha, phela uma efuna uBhili ukuthi uzokuthatha, kofanele usale usuvuma phela nawe ukuze uNozi axole.
bhIlI: Akugcini lapho sisi.
lwazI: Bathini abeLungu ephepheni?
Kusekhishini lakwaNozi kuyadliwa, kuyaphithizela.
MazUngU: [Esukuma evula amafasitela.] Senzo mntanami!
bhIlI: Ewu, yaze yakhona nansi indaba madoda. Usenkingeni lo mshana wami. Kwasamina oNozi basanda kungihlasela nje khona manje, nami ngazihlangula. Konje ngizongena kanjani kwaNozi ngoba sehlukane kabi ekuseni, singezwananga ngobende ebengizobhecwa ngalo Hho! Cha, ngizongena ngayo leyo ndaba yesisu. Ngiyethemba ukuthi uLwazi sebemusile kudokotela. Ngizofike ngifune ukwazi ngomphumela abawutholile kuqala, bese kuyima ngilandelisa ngale ndaba kaSenzo. Ya, ngazathi kulungile ngingene ngale ndlela. Kazi bayazi ukuthi uSenzo lo, ungumshana wami Hhayi, akusenani?
ebeyingalindelekile ngoba wonke amehlo abekuSenzo.
kwe-16. Futhi-ke akazange aze amdlwengule, babevumelene njengabantu abadala abakwaziyo abakwenzayo.
bhIlI: [Ahlale phansi.] Mina qobo lwami angilenzi iphutha lokuthi ngingawasebenzisi uma ngiya ocansini nomuntu engingamazi nengiqalayo ukulala naye.
lwazI: [Ngezwi lokukhala.] Hawu mama! Wenzani manje?
nozI: Pho manje uBhili ungena kanjani kulesi sisu.
nozI: Uhambe kahle mntakwethu.
nozI: Phela ibingasekho into ebingingase ngiyenze ngoba nguyena engimthole kalula futhi wavuma.
MazUngU: Yebo, siyabonana.
bhIlI: Uqambe ushilo!
nozI: Hho, ubusalele. Ngiyamangala nje ungasavuli masinyane. Angeke usalala manje. Sekuzodingeka sibhake phela. Uzithole zonke izinto zokubhaka?
senzo: Cha, into wukuthi angifuni ukuthi umama aze asole ukuthi angiyanga le edolobheni njengoba sengihlale eside isikhathi lapha.
senzo: [Ehlala esitulweni.] Kwakubi-ke lokho.
nozI: [Ahlale nembala.] Uyazi phela uSenzo njengoba sesithandane naye isikhashana nje, uma ngithi kuye asishade, ukhuluma into engazwakali nje. Uyashwathiza. Bukake sizoshada bese ethola nomuzi ongaka engawushiyelwa ngumama, engeke aze akhokhe isenti lodwa leli.
UNozi usekhishini kwakhe. Uyapheka ulungisa ukudla kwakusihlwa.
senzo: [Ephebeza ngesandla.] Kangishongo lutho olufana nalolu olushoyo mina. Usuyangisukela manje. Ngingabuyela kanjani kuZodwa ngoba phela sayiqeda nawe indaba yakhe yokuthi angisophinde ngimbone njengoba wangidonsa ngendlebe ngalokho?
bhIlI: Awu, ngiyaxolisa futhi Nozi. Ngixolele bese ungitshela ukuthi nihambe kanjani kudokotela njengoba beniyohlola indaba yesikhathi sokukhulelwa kukaLwazi.
bhIlI: Wangithopha kamnandi Mahlase. Hlala khona lapho esitulweni.
sonto: Yaze yanzima le ndaba. Ngokunondla nje usungalala naye enguyihlo Lwazi?
lwazI: Nathi siyaphila mama. Bese kudlula ingelosi engasho lutho uMaZungu.
bhIlI: Uqinisile impela. Nami ngikhumbula lona lolo suku lomkhangisa kabhiya. Kwakungezikhathi zehora lesibili ekuseni singena lapha. Ngisacela ukuthatha idayari yami engibhala kuyo imisebenzi nezinto engizenzayo uma ngenza umkhangiso wobhiya walapho ngisebenza khona. [Asukume avule isudukesi, ayihoshe idayari elapho. Aphenye aze athole lapho efuna khona bese ehlala phansi.] Yebo nalu usuku lwalo mkhangiso. Uma ngibheka usuku lwanamuhla, nakhu nani ningazibonela, [Ekhombisa uSonto noNozi.] nalu lolu suku engikhuluma ngalo. Namuhla sekucishe sekuphele izinyanga eziyishumi kwenzeka ukuthi mina noLwazi sibe ndawonye.
nozI: Hawu Lwazi! Wangidida nje namhlanje mntanami!
nozI: Yena uzothola esinzima isijeziso. Uyozisola eseyedwa endlini encane ukuthi wayenzani, uma eyoke abe nenhlanhla enjalo.
sonto: Shono-ke mngani, uSenzo uthi niwushaya nini umshado wenu Khona uzoyeka nokuhamba utete izandla emgwaqeni?
nozI: Ngiyesaba mngani.
senzo: [Ngokwethuka.] Hawu! Kanti wena uyobe usuyokulwa yini kuye ngoba kufanele ukuthi kuyofunwa ukuthi akhokhe inhlawulo nje kuphela Uyomlwisa yini Nozi?
senzo: Sengiyabonga mama. Ake ngikushiye ngiyophumula ngetshise nala mazwi. Aphume ahambe uSenzo asale eqedela izitsha unina.
nozI: Yebo, dokotela. Kodwa uzame nje.
lwazI: Yilokhu engikutshelwe ngudokotela. ULwazi ukhuluma lokhu, ulokhu eququda izinzipho esalokhu emshalazela unina.
senzo: Uthe ngubani lowo ozofakazela lokho okushoyo?
sonto: Waze wasinceda-ke Senzo. Besizoyazelaphi yonke le nto.
nozI: Impela sebengiphendulile esikoleni. Bayasho bathi usuku kwakuyilo lolo. Usuyabona-ke manje Lwazi ukuthi iqiniso awukalisho.
Ekuseni ngoMgqibelo kwaMaZungu uBhili noSenzo balungiselela uhambo lwabo lokuya kwaNozi.
Kusekamelweni kwaNozi kusihlwa, uNozi uyehla uyenyuka akanasinqe.
nozI: Ngiyethemba noLwazi usebuyile edolobheni. Uselinde mina nje ukuthi sizobhaka.
sonto: Manje Lwazi, sisafuna ukuthola kahle ngendaba kaSenzo.
ungilethele umuntu ozongisiza manje lapha ekhaya. Angazi-ke ngoba ngibona sengathi sewahlukana noZodwa, umuntu engangethembe ukuthi uzoba umakoti wakwami.
MazUngU: Ukuthi yini eniyihlelile neningayihlelile, kangingene ngalutho mina lapho. Wena ngisize ngento eyodwa nje. [Ekhombisa ngomunwe.] Thatha zonke izimpahla zakho sihambe siye ekhaya. Yilokho nje engikufunayo kuwe.
lwazI: Udokotela uthe lesi sisu sami sinezinyanga eziyisishiyagalombili futhi sekuseduze ukuba ngitete.
sonto: [Ema eyeka ukuneka emangele.] Yini manje, sekwenze njani Useyabaleka yini uSenzo Akasabambeki usezama ukuphunyuka yini?
lwazI: Impela Senzo kunjalo. Nami angazi kwenzeke njani ngangazi.
sonto: Impela kunjalo mama.
senzo: Uyazi bengithi uyavuka. Bengizocela usale sewenza nokudlana, sengizwa indlala.
lwazI: Hawu, wabuza sengathi kawazi. Mina ngithanda wena Senzo. Ngenkathi silala nawe ngangingazi kahle, kepha manje sekuyangikhanyela enhliziyweni yami ukuthi wena ugcwele uyachichima kuyona. Ngiyakuthanda Senzo. Usho kanje usebheke uSenzo ezinhlamvini zamehlo.
senzo: He..! Umfana wami! Ilayiti yami! Intwana yami! Ngizoyenzela konke okungcono. Ngeke ize ihlupheke ingane yami ngikhona.
nozI: Awusho-ke kodwa. Yini le nto osungenza yona mntanami?
sonto: Manje-ke uthi usithole kubani lesi sisu ngoba phela ubengeke aseqe endleleni njengombhulelo?
nozI: [Ngesankahlu.] Lwazi! Lwazi!
nozI: Mvulele Senzo, angene ubaba uNgobese. Avule uSenzo, kuthi memfu unina. Angene ame, kuthule umoya.
MazUngU: Cha, Sonto mntwanakwethu, akukho nolutheni. Ngithande ukuba ube khona lapha ngoba ngifuna ube ngufakazi kwengizokusho kuLwazi ukuze angedlulisele kona kuSenzo. Athule kancane bese eqhabula isiphuzo kancane.
lwazI: [Aqale achiphize izinyembezi.] Hi! Hi...!
nozI: Nami ngizoqeda ukuthinta uSonto bese ngikulandela Senzo ngiyolala. Ngikhathele kabi nami namhlanje.
nozI: Hawu, besengizumekile lapha kusofa! Nx! Akasafiki ngani nalo Senzo, ngoba kade ngimlindile Kwangcono ngoba nakhu ngizwa izigi ziza neno emnyango. Kusho ukuthi sekunguye usezongena. Alinde?
MazUngU: Asazi-ke noma bayoyivuma yini leyo nto. Akunani-ke. Kulungile, ngizwile. Phumani-ke nihambe.
MazUngU: Ngiyabonga mntanami! [Athi ukuqhabula kancane.] Isimo sagcina sesinjani ngokuhamba kwesikhathi?
senzo: Ngizohlala mama nawe lapha ekhaya. Kodwa-ke ukuhlala kwami lapha ekhaya angiboni mama ukuthi kuzosho ukuthi angisezukuvakasha. Angithi njalo nje usazongivumela ukuthi ngivakashe mama?
MazUngU: [Ngokumangala.] Hawu! Kwangazathi nguwe Sonto ndodakazi lona osulapha! Usubekwa yini lapha ngoba thina sikushiye ekhaya le kwaNozi ngesikhathi siphuma siza lapha?
nozI: [Asondele kuye, amwole amthunduzele.] Hawu thula phela twana! Khuluma umtshele umama wakho. Kwenzekeni kanti kudokotela?
senzo: Ngimthanda ngoba naye uyangithanda mama.
senzo: Awungitshele, kodwa wena ubungasasiboni yini lesi sisu sakho uze uyobonelwa sona ngudokotela?
senzo: Hawu mama! Ngiyidla ngokwenzani nje kodwa?
lwazI: [Akhalele phansi, zehle izinyembezi mi!] Ungakwenzi lokho Senzo, ngiyakuncenga impela. Uyabona nawe ukuthi umama ngala matoho awabambayo, angeke akwazi ukufeza zonke izidingo zalapha ekhaya. Ngaphandle kwakho, asiyilutho phela thina la.
nozI: Uyazi ubuso bakho bungidina kabi uma ngibubheka. Awuzange usashaywa nangunembeza wakho ngokuthi incane kabi le ngane kunawe Akudingeki nokuthi uze uyibuze iminyaka yayo. Eyi, ungcolile?
lwazI: Kunjalo mama.
MazUngU: Cha bhuti, kusho ukuthi kwakungakufanela ukuba ngumseshi impela..
bhIlI: Yizindaba ezinhle lezi ezindlebeni zakho mshana wami?
sonto: Asazi-ke ukuthi uzomenza kanjani ukuthi akuzwe kule nto oyifunayo.
nozI: Mh! Mh...! [Ngalena ekameleni likaLwazi kuzwakale umsindo wokukhala.] Ngwee...! ngwee...! ngwee...!Ngwee...! ngwee...! ngwee...!
senzo: Ngizozama ukuthi ngibuye ekhaya mama.
nozI: [Ekhomba uSenzo noBhili.] Nina nobabili, izandla emakhanda! Sukumani niguqe khona lapho, bese nisho umthandazo wokugcina! [Benze njalo, bese kuthi uLwazi uvalo lumshaye lumeqe.
senzo: Ngiyakuzwa mama futhi sengathi uqinisile ngalo mbono wakho. Inkinga ekhona njengamanje wukuthi izinto sezisuke zahamba kakhulu. Angazi kodwa ukuthi kuyogcinaphi lokhu osekwenzekile.
nozI: [Ngolaka.] Yeyi! Wenzani wena Bhili Ungibambelani Ngiyeke mani?
nozI: [Emkhomba.] Yeyi we Lwazi! Wazini wena ngothando umncane kanje?
senzo: Ewu, cha ayasinda lawo magama. Nami nginele ngicabange lokho, ngizwe sengishaywa ngoluncane uvalo. Ngiyabonga malume.
nozI: Wena Bhili umdala kangaka wathatha ingane yami senzo [Amephule ulimi.] Kangisezwa kahle manje. UBhili ukuphi Umalume wami lona. [Esho emkhomba?
sonto: Lutho. Ngibe ngizothi ngikwazelaphi nje mngani. Angazi lutho nami. Afike ame ngaphandle uSenzo.
nalezi. Cishe ngenkathi useyinsizwa wake wahlangabezana noma wezwa ngenkinga efana nayo lena.
nozI: Angikwenzi isilima. Ngenza okumele ngikwenze njengomzali onakekela ingane yakhe.
senzo: Kulula lokho. UBhili uzohlawula, akulinde utete bese emva kwalokho ubone ukuthi uyamala. Usuke lapho umfake isondlo enkantolo uma umntwana loyo engasamondli ngoba ethi ulaya wena.
senzo: Hhayi, asimyeke mama, sihambe siye ekhaya.
Asondele noMbomvu akhothame naye ezama ukubheka umonakalo wenxeba lenhlamvu.
nozI: Mh! Mh...! Mh...! Ejanquza phansi bavele bangamunaki.
nozI: Eyi, phela mngani! Ngingaze ngikhohlwe.
bhIlI: Ewu madoda! Kanti le ngane enguLwazi iyisihlahla sendlela ngempela, sona njalo esidliwa yinoma ngubani odlulayo! Angingabazi ukuthi umshana ukhuluma ngaye, engazi nakwazi ukuthi yimi lona ebengizobhecwa ngobende ngenxa yakhe. Kodwa-ke akunani, ngeke ngimlahle umshana. Ngizomsiza lapho engingakwazi ukuthi ngimsize khona. Kwanginceda nami ukuthi igama lami lingaziwa lonke, laziwe kuphela yibo abashana. Ngabe phela usetholile naye ukuthi yimi lo Bhili abekhuluma ngaye engazi ukuthi ubesekhuluma naye uqobo lwakhe. Hhayi, baqinisile uma bethi ithi ingaba nkulu ingazekeki. Nami sengiyoyizekela amagwababa echobana le ndaba.
sonto: Kungakuhle impela uma kungenzeka kanjalo. Wonke umuntu azazi isimo sakhe ukuthi sinjani.
senzo: Babuye bathi nakho ukugqisheleka kwegciwane egazini koncishiswa yikho futhi ukwenza yonke into engelulekwa ngayo. Bathi kothi uma kwanda kukhuphuka amasotsha egazi, kobe kuncipha ukugqisheleka kwesandulela-ngculazi egazini. Lokho nje kunginike elikhulu ithemba lokuphila.
senzo: [Ngokuncenga.] Hlala phansi phela mama. Awusabingelelanga nokubingelela. [Ahambe ayohlala kusofa kepha ame nje unina.] Woza uzohlala lapha eduze kwami, sizwane kahle ngoba nathi kukhona esesikuhlelile njengoba usufica sihlezi sonke lapha endlini yokuphumula.
nozI: Hhayi, ungitshele ngomuntu engingamazi. Uthi loyo muntu nguBhili. Ushilo nalapho ehlala khona, kwasho ukuthi sengiyoze ngizibonele sesifika khona ngoba kangazi mina lapho. Esho echaya nezandla.
nozI: [Ememeza ngokunengwa.] We Lwazi! Walokhu ulele uthe bunyalala lapho embhedeni, uqonde ukuthi ungabe usenza lutho lize liyoshona ilanga?
nozI: [Ngokudinwa.] Eyi, wena mngani awazi lutho. Uyalala nje ungezi nokuzobheka ukuthi ngabe kwenzekani kwamngani wakho ekuseni.
senzo: Hawu, ngeke, Lwazi, ngeke. Uyangazi nawe, sesiphuma kude kabi nawe. Sengingakujikela isimo sesinje Cha, ngeke impela ngakwenza lokho?
senzo: Ufunde nesisu esingaka?
sonto: Cha, kukungile sisi. Sizwile futhi sizomazisa uSenzo uma esebuyile.
lwazI: [Ame abheke ngakuNozi.] Hawu! Kanti uyamazi mama?
nozI: [Emqhweba ngesandla.] Vuka nje lapho embhedeni, uhlale ngezinqe. Ngifuna ukukhuluma nawe ngikubheke ngqo.
senzo: Ewu, kahleni bo! Nizosibangela amehlo abantu mama.
senzo: Yingakho-ke ngithi uma usafuna ukuthi ukwazi ukuthi ubuyele esikoleni uma usutetile, thola iqhinga lokungenyula kulolu taku. Ungesabi. Ngizokufundisa, ngikuqhube njengakuqala kanjengoba bewufunda.
nozI: Yini efanele Lwazi?
senzo: Cha, kangiyena ummeli futhi angimazi nakumazi.
lwazI: Ungabe-ke sewuthi asikutshelanga kahle uma senixabana naye.
lwazI: Ngangingeke nganixabanisa ngoba uSenzo usenzela konke lapha ekhaya.
nozI: Uyazi wena Bhili, ungidine kabi ngokuziphatha kwakho. Awungitshele, wawumfunani nje uLwazi eyingane encane kangaka kuwe Ngitshele?
sonto: Mfonele impela mngani. Singaphela wukuwakwa ngamahumusha phela mngani. Mbize eze lapha, simlindele impela. UNozi aluthathe ucingo alushaye, alamuke ngale uSenzo.
bhIlI: Udubulekile sisi. Emuphenduphendula embheka inxeba.
sonto: Wawuphuzile yini wena ngalolu suku lomkhangiso?
lwazI: [Ngomoya ophansi.] Ngiyesaba mina manje Senzo.
sonto: Hawu, uthini manje Evela kubo. Ingani unina ubefikile lapha izolo wathi ufuna ukumbona?
lwazI: Hamba Senzo!
nozI: Ubuqinisile Lwazi, noma nje uzama ukusixabanisa sobabili?
senzo: [Ungena uyayaluza endlini.] Cha, kukhona lapho ekade ngiye khona. Ngabe usebuyile yini uNozi lapho ebekade eye khona?
senzo: Ngicela ungilayezele uLwazi ukuthi angiphathele iphephandaba lami laphaya edolobheni. Angisize impela.
sonto: Uma kunjalo uyosale usumshikilela yize ungacelwanga muntu.
sonto: Wase ungiteta ezithendeni nje mngani kade nginawe khona manje. Sekwenze njani usungilandele eduze kanje?
Noma yiluphi uhlobo lombhalo lunabalingiswa. Yibona abaxoxayo kanti futhi bayazethula ngobunjalo babo. Igama lomlingiswa ngamunye lisho okuthile ngaye uqobo lwakhe. Kulo mdlalo abalingiswa balandela amagama abo. ULwazi uvezwe njengomuntu onolwazi olujulile, olunzulu, olusobala nolufihlekile. Ulwazi lukaLwazi lwaziwa nguye yedwa. Lokhu sikubona ekuqaleni kuze kube sekugcineni.
senzo: Hawu! Kodwa sengenzeni mntakwethu Wangivuthela kangaka nolaka. Sekwenze njani?
lwazI: [Elula intamo eqalaza.] Uyephi umama Ngezwa kuthulekile nje ngalena?
MazUngU: Wo! Mntanami, sengiyayijabulela le nto egcina seyenzeka nakuba ingeyinhle kangako, kodwa yona sengathi iyihlazo elingcono kunelikaSenzo noNozi leli ebengiyomkhipha kulo izilo lo mfana wami oyedwa qwaba.
sonto: [Ebeka phansi isikhwama asiphethe.] Yebo mama kaSenzo, yimina impela lona. Ngiphuthuma lapha ngaphakathi.
nozI: Hhayi, awuyeke uSenzo phansi wena Doris! Akalethwanga nguwe uSenzo lapha, wazizela. Ngakho-ke musa ukuzomlanda sengathi wayethunywe nguwe.
senzo: Cha, impela kangidelanga neze. Kusheshe kwasa ngempela Lavi njengoba nawe uke washo ukuthi kusheshile ukusa kwanamuhla. Esho eshendelela kuye.
senzo: Malume mina aseyongithola ekhaya angibhalisele khona isitatimende.
sonto: Awu kodwa mngani wami, uyambona nawe uSenzo ukuthi usemncane. Akukabibikho kuye ukuthi usengashadelwa nguwe akhe umuzi. Yena usazizwela ubumnandi bokujola nje. Mncane phela uSenzo, nawe ukwazi kahle lokho.
senzo: Uthi kodwa kuyolunga lokho?
bhIlI: Hhayi, umuzwe kahle mshana.
lwazI: Uma yena ezoqhubeka nokuthi ngishade noBhili, kungcono ngingamane ngizibulale Senzo, ngehlukane nokuhlupheka kwalo mhlaba. Usho kanje usechiphiza izinyembezi sezehla zigeleza ngezihlathi.
senzo: Uyabona-ke Lwazi, kulesi sikhathi, akusizi ukulokhu sithi sizokhombana ngeminwe. Wena zama iqhinga esingaphuma ngalo kulolu bishi.
nozI: Uma-ke uLwazi uvuma ukuthi wafika walala kuleli kamelo, kungasizathu sini sokuthi uphike ukuthi ukumitha kwakhe kakuzange kwenzeke kulo mbhede futhi kulo leli kamelo?
senzo: Angazi noma kungalunga yini lokho. Phela umama wakho ngiyamthanda impela.
senzo: [Ememeza.] Hawu ngisize malume, ngafa.
lwazI: Uthi kolunga lokho Uzothi bengingakushongo ngani kuqala?
bhIlI: Kusho ukuthi usetetile uLwazi ngalena ekameleni lakhe. Kukhona udokotela uNgubane omtetisayo benoSonto.
nozI: Ubezokubuzani empeleni?
sonto: Angena ngaphi-ke wona lapha?
senzo: Hawu Nozi mntakwethu! Ngixolele nakulokho engingazange ngikukhumbule ngikusho ngikubale. Lixhoshwa libhekile, uyazi nawe mntakwethu. Yobe! Ayidle izibekele sithandwa sami.
Kulokhu umlingiswa omkhulu uvama ukuhlangana nezingqinamba ezithile. Emzameni wakhe awenzayo emdlalweni kukhona okusithintayo. Singamzonda, simthande noma sizwelane naye.
lwazI: Kulungile-ke mama sengiyoqoqa zonke izimpahla zami zokwembatha ngizifake esikhwameni ngihambe. Usale kahle ujabula mama.
MazUngU: Hawu mntanami, akusho nokuthi ngimthandile kwaphelela lapho. Ngiye ngaze ngambona nangamehlo engqondo esekula mabala alapha ekhaya, esengumalokazana wakwami, esengelekelela nangalezi zitsha engizigezayo. Abuke uSenzo obheke eceleni.
lwazI: Hawu! Usengaze asho kanjalo! Mina bengithe sengifuna umshado yini Ebeka isandla emlonyeni ekhombisa ukunengwa?
senzo: Ngihlezi ngedwa. Umama usathe ukuphuma.
senzo: [Enikina ikhanda.] Nx! Eyi, uzenza ohlakaniphile nalo Bhili.
sonto: Kuzolunga sisi. Awuthi ngikulalise kahle-ke.
sonto: Akuyena umuntu wokuthi adlaliswe uSenzo. [Ebambe umlomo.] Yeka umuntu obebukeka ethembeke kanje! Hawu bakwethu!
nozI: Hamba uyophumula, uphumuze nengane leyo elapho. Kusasa lokhu okusayo siya kubo kumnyama kubomvu.
nozI: [Efaka izimpahla ekhabetheni.] Nami kanti uthe uyangifuna?
bhIlI: Yebo-ke, ngifikile kuNozi ngamtshela ukuthi umshana uSenzo ungicele ukuba ngizomxolisela ngibuze nenhlawulo.
lwazI: Kulungile-ke angikushiye. Ngisayocambalala ngoba sengivele ngacobeka ngaphela amandla. Ngisafuna ucabanga indlela engizoyibeka ngayo le ndaba kumama uma esebuyile.
bhIlI: Nisheshe nendlala isoka lingakafiki.
lwazI: [Enyikinya amahlombe.] Kodwa ngoba sengikusho konke nje.
senzo: Kusho ukuthi ngeke esafunda?
sonto: Yini yona leyo?
lwazI: Ngubani loyo Kahle-ke ngikuvulele. Avule amngenise?
lwazI: Yebo ngimzwile mama.
sonto: Akulutho lokho, inqobo nje uma umsebenzi siwenze saze sawuphetha kahle ngaphandle kwezihibe.
sonto: Kulungile-ke mngani. Ake nginishiye ngiye ngasekhaya. Sobonana. Aphume abashiye bethule.
MazUngU: Hawu Nkosi yami! Yafa ingane yami, kuwukuphela kwayo! Ingabe ngiyavivinywa yini Mkhululi wami [Esekhala.] Senzo! Senzo! [USenzo naye ulokhu evimbanisile ngomsindo wokukhala?
nozI: [Ngomoya ophansi.] Hlala phansi we Doris, sizwe ukuthi ufunani.
senzo: Hho! Usho lawaya aseThekhi Esho ekhomba?
senzo: Nami ngithe ngixoxa naye kwavele kwacaca ukuthi uzofika alwe nalo Bhili ngendlela akhulume ngayo mayelana naye.
sonto: [Eyeka ukuthunga.] USenzo usebuye manini esanda kulandwa nje?
senzo: [Enikina ikhanda.] Anginalutho phela mina.
USenzo ufika ekamelweni likanina osalele, ecambalele emva komsebenzi wasekuseni.
USenzo usezidele amathambo waya kuNozi ehamba noBhili. UNozi akanasinqe ubamele ngezinyawo eyaluza indlu yonke.
Kufika uSonto nodokotela kwaNozi sekonakele.
nozI: Hhayi, ngiyeke ngalowo mbhedo! Kulungileke, ngeke ngifike kuye ngithi uthe nguye othe sikhiphe isisu. Ngizoyofuna inhlawulo nje kuphela. Thula-ke, musa ukulokhu ufehla, ungicasula. Thula!
MazUngU: Yimisebenzi kaNozi yonke lena.
bhIlI: Hhayi, kwangazathi akukho lutho lapha kuwe Senzo. Sukuma uhlale esofeni. Ngibambise yena sisi, simhlalise lapha phezu kukasofa. Bamqukule bemhlalisa.
nozI: Bhili! Hlukana nami mani!
KwaSonto kufika uNozi umthola ematasa ethunga.
ngUbane: Yebo, ngingakusiza ngani?
lwazI: Cha mama wayebuye angilale kaningi uma nawe ungekho ekhaya ebusuku.
nozI: Pho manje inkinga ikuphi Usungaze uzenyeze ngami ngokuthi awazi ukuthi unyoko angathini ngami. Nkulumo yini leyo Senzo?
bhIlI: Hello Dr. Ngubane!
sonto: Okokuqala nje uBhili usivezele ukuthi ngokwesikhathi owawuye ngaso kuye, kufanele ngabe usutetile manje. Okwesibili ubufakazi bukadokotela buveza ukuthi lesi sisu akusona esangalesi sikhathi wena owawuye ngaso kuBhili. Ngamanye amagama lesi sisu sinomnikazi waso okungesiye uBhili. Sitshele-ke ntombazane ukuthi singesikabani.
bhIlI: [Ngokuhleka.] Eyi, wena mshana! Uyisoka lamanyala, kodwa ufuzephi?
lwazI: Awu mama! Ungasamlwisa phela! Ngiyakwesaba phela wena uma usuthukuthele.
lwazI: Ngiqinisile, ngesikaSenzo. Hhi! Hhi...!
lwazI: Nginesiqiniseko ngalo impela. Ngangicelile nakumama ngalo lolo suku ukuthi ngiye e-24/7 J & D Club.
lwazI: [Aqhamuke.] Sengifikile mama.
senzo: Hho! Ngiyabonga.
nozI: Ukhona, ungalena ekameleni lakhe. Uzozibuzela yena nawe, mhlawumbe wena angakuphendula ngoba thina akasibeki ndawo. Akaphumi ezintangeni ucashile.
lwazI: Ngithe uBhili lona uyangihlakaniphela ngoba ngimncane kunaye.
bhIlI: Hho, ngiyayibona leyo ndawo. Sengiyobuza phambili uma kunenkinga yokulandelana kabi kwezinombolo zezindlu.
senzo: [Ngolukhulu umpongo.] Hawu Nkosi yami! Wangidubula ngempela Nozi Hawu! Uyangibulala ngempela Nozi?
lwazI: Mina bengiphendula ngithi ngivikelekile.
lwazI: [Eqoqa izitsha.] Hawu mama! Ubaba uNgobese ngoba nawe uyamazi ukuthi uzithanda kabi izindaba. Umthatheleni ngoba nemoto yakhe iyashunqa nje?
senzo: Lutho mama! Ngalithola-ke ithuba ngavela ngakuye. Ngamfica engilindele, wangiphatha kahle impela. Ngaze ngavuka ngakusasa ngahamba ngaya emsebenzini. Ngabe sengijwayela kanjalo-ke ukuze ngihlale lapho.
MazUngU: Sikhona ngane yakwethu. Kuthi ukuthulathula kancane.
lwazI: [Evuka.] Ngena Senzo. Kanti usubuyile.
senzo: Wathini-ke lapho uu...yena lowo?
Kungani umbhali efanisa uLwazi nesihlahla sendlela Chaza ubhekise endabeni?
senzo: [Emyeka.] Awu Nozi, nawe ngalokhu kushwabula kwakho, ukhona uyezwa.
sonto: Khuluma phela, silinde impendulo.
nozI: We Lwazi! Akukho sisu esizokhishwa lapha! Uzama ukuvikela uBhili wakho lo, ukuthi angahlawuli Angithi uthe uyasebenza?
nozI: [Ngokumncenga.] Tshela mina-ke. Ubani lona okumithisile?
sonto: Kulungile, asimbambe bhuti.
Kusekameleni likaNozi lapha elinefenisha kanokusho, balele oNozi nesoka lakhe elisha uSenzo. Bayavuka embhedeni, baxoxa ngezinkinga okumele bazixazulule kulolu thando lwabo.
nozI: Kulungile Senzo. Hamba impela, angaze abuye aqhamuke nalo mama wakho oyisipoki ngokuvutha kwakhe ngolaka.
sonto: Awuzwa-ke! Ngikwazi unjalo-ke mngani. Wamenzani uDoris esezokuphuca indoda yakho?
nozI: Ngimbuzile lokho, wathi hhayi ngoba nawe uzobe ukhona, seniyoxoxa njengamadoda ngoba naye usazodla amathambo engqondo ngayo leyo mali.
lwazI: [Uyasukuma ezesula emehlweni engasakhali.] Hhayi, sengiyahamba, ngisayophumula ngalena ekamelweni lami. Manje angazi noma uzoba khona yini uma le ndaba sengiyethula kumama njengoba esazobuya nje?
lwazI: Hawu mama! Waze wangisho bo! Engathi kuqala ngami ukumitha!
lwazI: Kusho ukuthi sekunguye ubaba uNgobese. Angizemboze futhi.
senzo: Ubezokwenzani lapha futhi ubelayelwe ngubani nje ukuthi ngilapha?
senzo: Uthi ukhulelwe nini ngoba kawubonakalisi ukumitha kwamanje njengoba ngikubhekile nje?
sonto: Manje-ke mngani ubona ukuthi kufanele kwenziweni?
sonto: Yilapho-ke nami engiqonde khona. Lwazi ntombazane enhle, musa nje ukusenza abantwana. Sibadala uma singaka.
sonto: [Ehlala phansi kusofa.] Nahlala kwathuleka kangaka lapha sekwenze njani?
bhIlI: Cha, ngizohambisana nawo amagama kaSenzo okuxolisa ngakho konke okwenzekile ngokukhulelwa komntwana. Ngizobuye futhi ngihambisane namazwi okuthi kuzohlawulwa ngalesi senzo sikaSenzo. Yilokho-ke enginakho.
nozI: [Ngokunengwa.] Ubusulenzani ipasi lami, uze ubone lokho?
MazUngU: Ngiyala iyanibulala imali eniyikhokhayo ngalokhu kwehla nenyuka kwenu zonke izinsuku ngamatekisi.
lwazI: Isisu lesi ngibona kungcono ngisikhombe kuBhili.
senzo: Utheni uSonto?
sonto: Ngempela mngani wami?
lwazI: Hawu mama! Kwaba yiphutha. Naye wayengaqondile lokhu osekwenzeke kwatholakala namuhla. Nami nje angazi ukuthi kwenzeka kanjani.
MazUngU: Cha siyabonga-ke sisi. Asingabe sisakubambezela-ke. Asehlukane nathi sibone indlela eya ekhaya.
sonto: Kulungile ngiyakuzwa lokho. Khululeka, ngeke esakuxosha sekukhona nami. Into nje kuzofuneka iqiniso lodwa-ke manje ukuze ifinyelele esiphethweni le ndaba. Kakusafuneki okunye ngaphandle kwalo iqiniso elimsulwa.
nozI: Kusho ukuthi kawusezukuya enyuvesi?
nozI: [Eziphephetha ngesandla.] Mngani, kodwa uyakuzwa ukushisa okulapha?
nozI: [Ngokungingiza.] Mh!. Mh....!Ng--ngi.--ku... Ngi-ku--phi lap--pha?
nozI: Cha, lutho-ke olufana nalokho. Indaba manje isingoLwazi njengoba ngangikuxoxele ukuthi ngizomusa enyuvesi.
bhIlI: Ngiyabonga kakhulu sisi. [Ayivale, abuye abheke imali.] Awu, isiphelile imali nakule seli. Kungcono ngiyofona kwikhonteyna laphaya ngaphandle. [Nebala aphume aye ngaphandle.
lwazI: Hawu! Nawe sisi uSonto uyavuma [Esekhala.] Hawu! Nkosi yami! Hhi...! Kungcono ningiyeke ngizokhuluma nginitshele, kunokuthi ngize ngixetshulwe ngemvubu. Hhi...! Hhi...! Ningangishayi ! Hhi...?
lwazI: Ungitshele ukuthi nginezinyanga eziyi-8 ngikhulelwe.
nozI: [Amgqolozele.] Habe! Usuqala ukubheda.
Umlobi oyiciko usebenzisa ulimi oluhle endabeni ayethulayo. Umlobi kumele asebenzise ulimi oluhlwabusile, olunothile kodwa oluzwakalayon olungenandida ukuze angehlisi izinga lomsebenzi wakhe. Umlobi walo mdlalo usebenzise kakhulu izaga nezisho ukuhlobisa ulimi. Lokhu kukhombisa ulwazi lolimi olujulile ngokusebenzisa izimo zokukhuluma ezinembayo ekugqamiseni indikimba yakhe. Yize isizinda salo mdalo sigxile elokishini umbhali uwagwemile amagama ayimifakela amaningi. Akazange ehlise izinga lalo mdlalo ngokufaka wona wodwa.
nozI: Ho! Wabuza ibhasi ibhaliwe ukuthi iyaphi! Uphile kahle yini la ekhanda lakho Uzomuzwa kahle-ke uphansi kwetshe ebengikade ngibhuqwa ngaye ngunyoko lapha izolo ekuseni. Uzomuzwa-ke ukuthi uhlala kanjani enyameni yakho. Usho kanje umkhombe ngaso?
senzo: [Umile uyacabanga useze ukhuluma yedwa.] Hhayi, inkulu impela le ndaba yokukhulelwa kukaLwazi. Akusafanele ngithule nayo ibe ingidla ingiqeda ngedwa. Kungcono ngoba nakhu sengifikile lapha kwamalume uBhilikida. Ngizomxoxela yona, kengizwe ukuthi konje yena angangisiza kanjani. Angisale sengingqongqoza ngingene ngoba kuyabonakala ukuthi ukhona udlala nomsakazo. [Nebala asondele emnyango bese engqongqaza kakhudlwana ukuze kuzwakale endlini.
nozI: Awuhlabe inhlali, awuzibe lowo mbuzo.
senzo: Ngiyabonga nami uma kunjalo. Ngisahamba nami ngisayofunda iphepha ngalena endlini yokuphumula kengizwe ukuthi kwenzekani emhlabeni. Aphume uSenzo asale elala uLwazi.
bhIlI: Umninimuzi uNozi udubule isoka lake uSenzo ongumshana wami.
senzo: Ngisho ukukhokha inhlawulo ezobizwa ngalo monakalo esengiwudalile.
nozI: Pho manje ikuphi inkinga njengoba usucwebe amehlo esebomvu?
sonto: Akukho okunye mngani. Singaphela phela, sidlala amahumusha.
senzo: [Ethuka.] Into obungayilindele! Yini leyo okhuluma ngayo Ubesekubiza imali yini ngoba bengithi ugcwaliselana wona mahhala?
lwazI: Eshu! Eshu! Ngafa yisisu! Ngisizeni, ngi ngisizeni bo!
senzo: Nakanjani koba nguye. Angihlale phansi ngimlinde angene. Kuzwakale izigi ziyoma maqondana nomnyango bese kuzwakala ukungqongqoza.
lwazI: Eyi mama, ngi...., ngi....[Acifize izinyembezi.] Ngi...., angi...., angiza....
lwazI: Noma ngingekhumbule kahle, kepha yimi engamqonda naye akazange angikhuze ngiphuma ebheshini sidle amawayini engingawazi.
nozI: Hhayi Senzo! Ngiyavuka manje. Ilanga akufuneki liphume lize lingene endlini umuntu esalele.
nozI: Kulungile mngani. Ngizokuthinta ngefoni uma esefikile. Aphume uSonto ashiye uNozi. Asale uNozi ecabanga ejulile. Azilungiselele ukufika kukaSenzo ngokuya ekamelweni lakhe, lapho abuya wasehlala kusofa waze wazumeka wagcina esethathe isithongwana uSenzo engafiki.
lwazI: Senzo, udokotela uqale wangitshela ngesimo sempilo yami wasegcina ngokungitshela ukuthi ngikhulelwe.
sonto: [Esukuma.] Cha, angisenawo amaningi bhuti. Kungcono sibone esize ngayo.
senzo: Usho kanje, Lwazi.
MazUngU: Kwenze njani ngaye lo oseyisishuqulu laphaya phansi?
bhIlI: [Esondela ezomxhawula.] Ewu, mehlo madala mshana!
nozI: Hho, kulungile. Awuthi ngiyofona ngalena. Aphume basale bexoxa bodwa.
dokotela: Kulungile, sengilapho khona manje.
bhIlI: Yisu elidala lelo lezigebengu ezeqa ngalo ziphume ngefasitela. Iphoyisa lilokhu lilinde emnyango ukuthi isigebengu sizoqeda siphume kanti alibuzanga elangeni. Asisabonwa nangokhalo. Sesikude lapho sikude.
senzo: Akukho-ke okunye. Useyozikhalela-ke uma ekhala nimzwele phela. Kepha imvuma kuyofanele ayikhiphe aqale ngayo nakanjani. Lezi ezinye zingamane zilandele kamuva uma engakwazi ukuthi azihlawule ngaleso sikhathi sifikile.
sonto: Size ngaye ngoba usezithwele manje. Kuthe uma ebuzwa ukuthi ngubani umnikazi womthwalo, wasilayela wena. Yingakhoke sesifike lapha kuwe. Asizwe ngawe-ke ukuthi uyavumelana naye futhi uyamazi yena uLwazi.bhIlI: Yebo, khona ngiyamazi uLwazi. Okungididayo yilo mthwalo okuthiwa wawethweswa yimina. Akuwona owami lo mthwalo.
senzo: Hawu! Hawu! Ngafa! Ngafa! Ngibizeleni umama! Nithi akasheshe!
nozI: Ngiyabonga mngani. Ngeke ngisikhumule, ngizohlala phansi ngisiphendule ngisibambe ngisembethe. Angathini nje ongenayo angithole ngihlubule kanjalo.
lwazI: Kulungile mama.
nozI: [Edilika esitulweni.] Yinto encane leyo mntakwethu. Angizange ngize ngiyinake kangako ngoba ngazile nje ukuthi umama wakho uzishaya ngendlebe etsheni uma ethi ungezi lapha kimi. Ukuphi nje manje Senzo?
lwazI: Cha, angizange ngikubikekele. Isizathu wukuthi kwasanami ngangingazi ukuthi sengikhulelwe. Lokho ngize ngakwazi ngoba sengihlolwa ngudokotela izolo.
lwazI: Eyi Senzo, indaba ithi ingaba nkulu ingabe isazekeka.
nozI: Mdala phela manje uSenzo.
sonto: Lusekhona futhi lusasebenza.
sonto: Utshwala bona uyabuphuza yini?
senzo: [Awavule abheke.] Eyi, kodwa kubuhlungu lapha esifubeni. Eshu!
lwazI: KwakungoLwesihlanu khona ngalelo langa sibuya emkhangisweni wobhiya owawenzelwe e-24/7 J & D Social Club.
ikamelo lakho ukuze uthi uma usubuya ulithole lisesimeni esihle ukuze ulithokozele. Lona selilinde wena-ke ndodana.
senzo: [Ngokumangala.] Hawu! Kanti ungakanani lo Bhili?
nozI: Ngiyobonga kakhulu mngani. Ayive iwenza umehluko le mali engiyithola ngala matoho akho mngani. Sewungifundise okukhulu kabi ngokuthunga.
senzo: Sawubona mama! Sengikhona-ke mama. Kusaphileka kodwa ngasempilweni mama Ehlala esitulweni eduze nombhede kanina uMaZungu?
lwazI: Kulungile mama. Ngizoziletha izimpahla zakhe ubhuti uSenzo. Mana kancane ngiyoziqoqa. Aphume uLwazi aye ngale ekamelweni bese ebuya nazo esezifake epulastikini kadoti enkulu emnyama.
Umbhali kumele angenise indaba ngokuzonika abafundi ilukuluku; okuzobaheha bafune ukufunda bangayibeki phansi incwadi abayifundayo baze bafike esiphethweni sendaba.
nozI: We Senzo! Umthetho wakho ungumuntu othanda ukuthi uze wenziswe le nto ngempoqo yini Khona kungaba yinto enjani uma sekuze kufikwa ezingeni elinjalo Hhayi, cabangisisa kahle phela mntakwethu. Mina sengikhathele nawukuhlala ngingazi ukuthi ngiyophelelaphi ngoba phela nibuye ningathembeki nina bantu besilisa?
asilibonanga nguNozi. Mina ngizovele ngizibalekele ningaphinde ningibone lapha. Isale iniqoba indlala.
nozI: Ukusho kubani ukuthi ngiyisahluleki Kungqongqoze uSonto bese evele engena kusavimbanise umsindo?
sonto: Eyi, phela mngani, le ndaba isithanda ukuba yimpicabadala. Isingixakile impela nami. Ukuphi yena uLwazi?
senzo: Ko ! Ko ! Ko! Malume!
nozI: [Emklomoza.] Hhayi bo! Wakhala, ukhalelani manje mntanami Musa ukuhlola la! Wenzani Ukwezeni kanti lo dokotela?
UNozi noLwazi basesimeni esifanayo. Uthini wena Sekela impendulo yakho ngokulanda ngezehlakalo ezisendabeni?
MazUngU: [Abheke uSenzo osekhophozile.] Wena sukuma! Phuma nanku umnyango!
senzo: [Esula izandla ngemfaduko.] Uthe uzosibiza malini ukuya eClermont?
lwazI: Eyi, mama! Ngikhathele kabi. Angisafuni ukukhuluma.
nozI: Ngiyezwa mntanami. Manje ububona ukuthi singahle sigcine singaziwa kanjani?
MazUngU: Yebo kona kunzima futhi kubuhlungu lokhu. Okufanenele ukwenziwa manje yiko ukugwinya itshe sikwamukele njengoba kunjalo.
lwazI: Yena ngimtholile mama, futhi sabonana saxoxa naye.
senzo: [Enikina ikhanda.] Lutho mntakwethu! Ngingababona bevelaphi abanjalo njengoba namanje kangikamboni mina engimthanda ukwedlula wena. Kimi akekho ongafika kuwe ngiyakutshela.
USenzo usebuyele kuNozi, usengena endlini sekugcwele intuthu.
senzo: Ewu ngiyezwa.
bhIlI: Awu madoda! Sengizojeziswa njalo Ngijeziselwe ukuthi nami ngedlula esihlahleni nami ngakha ngadla isithelo, njengabo bonke abanye abadlula ngendlela, benza. Awu! Kwaze kwanzima madoda?
senzo: Usho ukuthini uma uthi uzobona?
senzo: Into nje angazi ukuthi umama angathini uma engezwa nokuthi sengithandana nawe, uZodwa sengehlukene naye. Washo la mazwi uSenzo waze wathi ukubheka phansi enikina kancane ikhanda kungazathi akafuni nokuyikhuluma le ndaba.
nozI: Thula ulalele Lwazi!
nozI: Ngimdedele ngamabomu ukuthi ahambe. Iyodwa into engiyaziyo ngoSenzo.
Kulo mdlalo izigameko zenzeka endaweni yasemadolobheni elokishini lakwaDabeka. Umbhali uyazi kahle le ndawo kanti futhi ukwazile nokucubungula indlela abantu ababephila ngayo, isikhathi sanamuhla nezinto ezenzeka esikhathini sanamuhla empilweni yasemadolobheni.
senzo: Ngithe uma ngithi ngiyaxoxa ngale ndaba kumngani wami uSipho, wathi hhayi uyahluleka yena ukungisiza kuyo. Wasethi kungcono ngibonane nawe malume ngoba ungumakade ebona wena.
senzo: Phela manje uma ungahle ungiveze, uyosibulala sobabili, athi simenza isilima lesi esigxiza amathe.
senzo: Angithi phela bekufuneka izinombolo zepasi lakho ngesikhathi kufike lo muntu womshuwalense ezongibhalisa. Wenake njengomuntu engimkhethela ukuthi abe ngoyothola okuthile uma ngifa, ngibe sengilibheka ungekho la emini, ngalithola ngase ngiyakubhalisa lokho ebekudingeka.
MazUngU: Ungavumi wena ukuthi nguwe. Wazi ngani ukuthi nguwe omonile uLwazi?
senzo: Angiboni ukuthi kuzoba nayiphi inkinga ukuhlala kwethu sonke lesi sikhathi ndawonye. Vele nje ngikujwayele ukuhlala lapha ekhaya. Sengizosale sengivalelisa ngithi bese ngilindele yena ukuthi aze abuye. Bengingeke ngakushiya uwedwa.
ukuthi amithe. Kwazenzekela. Kumele ukwamukele. Ungenzi sengathi kuqala ngawe lokhu. Ungamthathi nawe ngolaka.
senzo: Besengilinde ukuthi kufike wena, besengicela indlela. Sengike nganibona okwesikhashana manje, akusenani. Ngcono kenginishiye. Asukume.
nozI: Yebo Senzo, yimina uNozi ngapha.
lwazI: Mina mama bengibona ukuthi singazifakeli amehlo abantu ngendaba yalesi sisu.
senzo: [Ebambelela ekhanda.] Eyi, angazi-ke nami ukuthi kuzothiwani uma sekunje. Kodwake ngizocela ume emagameni akho, okuthi nguye uBhili okukhulelisile, akekho omunye omaziyo. Ume lapho nje ungachezuki.
sonto: Kunjalo phela mngani. Kuyaye kuthi kulezi eziyaye zibonakale zijwayelene nabafana, kulindelwe ukuthi kube yizo ezimitha kuqala, kodwa kungabi njalo.
MazUngU: Uyabona-ke Sonto, kuyoba kancane kungonakele nakulabo uSenzo akade enza nabo ucansi olungaphephile.
lwazI: Mina besengithi ngiwakhiphe wonke amangwevu amacebo ongihlomise ngawo. Manje sengikhungathekile. Angisazi ukuthi sekumele ngenze njani. Hhayi, sekume umqondo manje.
nozI: [Emqhelisa ngesandla.] Mana kancane Lavi! Ngisekhona lapha angibaleki, into nje wukuthi seku...
nozI: Yeyi wena Senzo! Ngithe musa ukunyakaza! Wenzani Wenzani UzamaKuthi qhu! isibhamu awe uSenzo, ebambe esifubeni lapho edutshulwe khona?
senzo: Wayengekho mhla ngiqala ukulala khona. Waze wabuya kamuva, naye wangamukela kahle.
nozI: Yingakho-ke ngithe angize lapha kuwe ukuba ngikucele ukuba ungiphelekezele sihambise isisu kuBhili kusasa lokhu okusayo, siye le eTop Rank eClermont.
MazUngU: Hhayi bo! Yini le nto engiyizwayo Ngoba besengithi sengehlukene nje nezindaba zikaNozi, kanti angibuzanga elangeni. Angikaze ngiyizwe into..?
bhIlI: Mshana iseli yami ayisenamali, ngicela eyakho ngizofona ngayo.
senzo: Bahlala laphaya kwaDabeka Section K, kuParadise Street kwanombolo 15.
sonto: Kwasamina ngimangele ngempela uma sekuthiwa nguye obedubula.
senzo: Sengithe angintshontshe ngibuye Nozi ngizonibona.
senzo: Hho!Ngiyabona. Indaba yenhlawulo iye ihambe ingefani ngokwezindawo ngezindawo. Kwenye inkathi intombazane ihlawulwa nangokuthi izalwa ngubani. Uyabona uma kuhlawulwa ingane yenkosi noma induna, leyo nhlawulo kuba sengathi yilobolo uqobo.
bhIlI: Cha, ngiyakuzwa sisi. [Abheke uSenzo.] Ngibona sengathi sesiqedile. Uthi akungcono sisale sesibona indlela mshana. Kukhona yini osakulindile?
bhIlI: [Ngokumangala.] Hawu! Kunjalo ngempela Angikuzwanga-ke lokho ngoSenzo ngenkathi sixoxa naye?
senzo: Ewu mama, ngizamile ukuzikhipha kulolu taku, kwase kusho ukuthi angiphumeleli. Icala belilokhu likhombe mina njalo nje.
nozI: Pho, akazizeli ngani kimi azozixolisela yena ngomlomo wakhe uma ezisola ngempela Uzokhulunyelwa nguwe, uyidlozi yini?
lwazI: Hawu mama! Usufuna ukungibhaxabula ngemvubu, ibuhlungu nakanje, ube ungibona ukuthi ngizethwele?
senzo: Hawu mama, kodwa unjani nje Kuyokonakalani ukuthi ngiyolunguza nje kuNozi ngoba phela mina angizange ngixabane naye?
MazUngU: Hawu! Kanti naye usengapha?
lwazI: [Ekhophoza.] Ngiyaxolisa mama! Yobe! Xola mama! Sengicela ukukushiya futhi manje ngoba sengikhathele kabi.
bhIlI: Ngifike kuye ngithi uyombona nini njengoba ekufuna kanje?
nozI: [Abheke uBhili.] Kukhona nawe ofuna ukukusho?
nozI: Ngithi fika masinyane! Usuqale manini ukungibuza uma ngikubiza?
senzo: Uyabona-ke, nanso-ke into ehlakaniphile ebengiyilindele ukuze siphephe sobabili. Owakuphi lowo Bhili?
bhIlI: Sisi! Limanzi leli bhulukwe lakhe, ikakhulu laphaya kwesingezansi kanye nasemlenzeni wanganxanye.
bhIlI: Cha, akunjalo. Ngabe uzile, kodwa-ke uthe uyesaba.
lwazI: [Ezethukisa.] Hawu! Uyangixosha mama Ungixosha ngempela mama?
nozI: Kwenzeka kanjani wena uze ulale naye?
senzo: Hawu! Kanjalo nje! Abakini bona bangathi singabantu abanjani Awubheke nezindandatho asinazo?
nozI: Hhayi, ungamnaki wena. Asiphumeni siye kuye sizohamba. Baphume bobathathu baye emotweni engaphandle.
nozI: Njengomshado nje nawo. Wake washadisa nje mngani?
lwazI: [Ngokungabaza.] Ee...e.....esika...S... Senzo.
emavikini ambalwa okuqala esanda kukhulelwa unina. Ngeke-ke kwakwazeka ukuthi sihushulwe lesi sisu sikaLwazi. [Athi ukuthulathula] Hello! Usalalele sisi?
lwazI: [Ngokudangala.] Kuze kube nini Senzo?
nozI: [Ngokunengwa.] Uyazi uyangicasula uma ukhuluma kanje. UBhili akayena ubra wakho mani! Unguyihlo. Awumboni yini ukuthi ulingana noyihlo?
nozI: Unobani ngapho?
nozI: Hho, kulungile mngani. Bahlale phansi bobabili bawuthunge.
nozI: [Ejanquza ehluleka.] Ngithe ngiyeke wena mani! Awuzwa yini we Bhili?
MazUngU: [Ebuyela embhedeni eyohlala.] Ngifuna ungiphendule ngeqiniso kulo mbuzo engizokubuza wona manje.
MazUngU: Ngiwabone usanginika nje ukuthi ehla esiphundu. Ngijabulile nokuzwa ukuthi uSenzo kanti uyanisiza lapha ekhaya.
senzo: Umama wami nguye ozoba ngumsizi nomelekeleli wami kukho konke okuzobe kwenziwa ukungisiza, naye ubekhona kushiwo konke lokhu.
lwazI: Ngiyakuzwa Senzo. Ziningi kabi izinto ezinhle obuhlala ungenzela zona. Namuhlake kumele ngizikhumbule zonke, selokhu wafika lapha ekhaya.
senzo: Hhayi bo Lwazi! Ndabani yona lena ekujabhisile?
lwazI: Eyi mama! Kulukhuni, angazi ngizoyethula kanjani le ndaba kuwe. Mh! Mh....!
senzo: Cha, ebhodweni yena, akafuniseli. Ulazi kahle.
MazUngU: Uyabona Senzo, ungangenzi ingane mina. Ngimdala uma ngingaka. Wena ucabanga ukuthi angiboni ukuthi kukhona umuntu osumtholile. Nguyena lo muntu osengephuce wena. Angisenangane phela manje, njengoba ungasahlali nami nje.
lwazI: Yebo, impela ngiyindodakazi yakhe. Nomake ngingasakwazanga mama wena ukuthi ungowakwabani. Mina nginguLwazi.
lwazI: Kulungile Senzo.
nozI: Ukhona laphaya ekhaya. Ngimshiye elele, kodwa manje ngethemba ukuthi usexoxa noSenzo.
senzo: Mina sengikhathele wukuqalaza. Sekuze kubuhlungu intamo. [Athule alalele ngaphandle ukuthi kwenzekani.] Kwangazathi kukhala isango nje. [Alunguze ngaphandle ngefasitela angaboni lutho.] Kwangazathi kukhona ongenile ngesango.
Umlingiswa ophikisa umlingiswa omkhulu emizameni yakhe kuthiwa yimbangi. Lona kukuba umuntu ongathandeki ngoba ephikisana futhi evimba ukuba ummeleli azuze isifiso sakhe. Umdlalo omuhle futhi onesasasa yilowo oveza udweshu phakathi kommeleli nembangi. ULwazi angafaniswa nalo mlingiswa ngoba ulethela uSenzo izingqinamba ukusuka ekuqaleni kuze kuyophela umdlalo.
UNozi undwazile uhlezi yedwa udla amathambo ekhanda aze aphimisele.
MazUngU: Awu bakithi! Kusho ukuthi uLwazi lona uyisihlahla sendlela esidliwa yiwo wonke umuntu odlulayo. Sake savunwa yini isihlahla sendlela, into kanoma ubani odlulayo Awu, Nkosi yami ngiyazisa?
ngenxa yezandla ezifudumele zikaLwazi. Ngabe kusho ukuthi ufuze bani, unina Cha ngeke afuza loyo. Hhayi, angiyeke futhi ukucabanga ngale ndlela. Ngizosuke ngicasuke futhi. Uthini uLwazi Uthi manje sekungcono lapha ekhaya ngoba sekukhona uSenzo Yimihlola-ke lena! Kusho ukuthi ayiboni le ngane ukuthi isikhuluma ihlazo Hhayi, kusho ukuthi yenziwa wubumsulwa bayo bobungane, ize ikhulume kanje ngomntanami, engithi ngimfuna ngodli. Cha, angikwazi impela okunje. Kungcono ngisale sengithula ngoba nangu naye uLwazi eseza neno. Asiphuze isiphuzo leso, adle nekhekhe elilapho?
nozI: Basifundisa phela laba abalwela amalungelo okuphathwa kahle kwezingane.
nozI: Ubeyimpisi lo mfana, ebeyizemboze ngesikhumba semvu. Kodwa-ke uzokuvuna akutshalile. Ngeke ngithule nje, nezinyane lemvubu kalidliwanga zingwenya kwacweba iziziba. Akobe uyazi ukuthi usezidlokolozele imamba isemgodini wayo.
sonto: Usendlini yokuphumula emzini wakho mngani. Ngikuqukule ngalena ekhishini, ngazokubeka lapha kusofa. Phuza nanka amanzi abandayo mngani.
esuphamakethe. Okunye-ke athe uzoyokwenza wukuyogcwalisa amafomu okuya eThekhi lapho ezoyofundela khona ukuba yimenenja kwezamabhizinisi.
MazUngU: Uyaye uzibone ukuthi unjani?
bhIlI: Ngiyamazi uSenzo. Ungithumile lapha kuwe, wathi ngifike ngithi uyaxolisa kakhulu ngalokhu akwenze kuLwazi.
lwazI: [Ebambe isisu.] Hawu! Hawu! Ngafa yisisu! Sizani bo!
USonto ongumngani kaNozi uvakashelwe nguye uNozi, bayaxoxa bebe besebenza bethunga endlini kaSonto.
senzo: Impela bese idukelene malume ngoba kade yagcinana. Niphila kanjani kodwa ngapha malume?
sonto: Sanibonani ekhaya mngani!
lwazI: Cha, ngangingavikelekile.
kwadokotela, ngivele ngiyosikhipha kuphele ngetswayi ngaso. Singalokhu sizixaka ngezinto eziningi.
sonto: [Ahlale aqhiyame kusofa.] Olufana nani nje mngani?
senzo: Ngiyabonga-ke Lwazi. Ngisacela ukukushiya, sizobuye sibonane.
lwazI: [Ngokupikla] Wowu! Kuyovimbani nje nempela Umthetho usuyavumela ukuba sifunde nazo izisu. Uyateta nje ubuye uyofunda. Uma ungazi ukuthi izodlani ingane leyo, uyoyibhalisela imali yeqolo eyisondlo sikaHulumeni, ube uzoyiholele njalo ngenyanga. Ngaleyo mali kungakhokhelwa nomuntu ozoyibheka uma umama engeke akwazi ukungigadela yona. Mina ngiyobe ngifunda ngale?
senzo: Kwenzekeni ngawo Uwalahlile yini?
nozI: Umtshele ukuthi uma engezi, ngizomthumelela izinkabi. Hamba, kulungile.
lwazI: [Efaka amanzi eketeleni.] Ngesakhe mama uBhili. Umane uyasiphika nje ngoba vele icala ngumphikwa.
lwazI: [Esholo phansi.] Angazi lutho mina ngalokho.
lwazI: Umama naye kungathi usemanawala kakhulu ngalokhu kuthukuthela kwakhe.
MazUngU: [Ezikhomba ekhanda.] Ucabanga ukuthi uhlakaniphile uNozi. Useqambela uSenzo amanga ukuze amthandele ngomsila wecala elingekho ngoba ngimephuce uSenzo ekuseni. Ehhene, ngimlande ngoshova kuye ekuseni engasafuni noSenzo.
nozI: Ungakhulumi-ke into ongayazi. ULwazi nakanjani zizowushaya nalo Bhili. Uyathanda akathandi uzomthatha.
senzo: Uma ungithanda ngempela Lwazi, ngeke wazibulala ngoba mina ngizovele ngimtshele kwezikabhoqo uNozi ukuthi ukushadisa umuntu ngenkani, kakukho emthethweni njengoba nawe ungakufuni ukuthi ukwenze. Ngiyazijuba ukuthi ngizomtshela ngimkhuze.
nozI: Awuthi ngiqede la bese ngiyofonela uSonto kengizwe kahle ukuthi ubezokwenzani ngempela unina kaSenzo. Ahambe ayolushaya ngale endlini yokuphumula bese ebuya.
nozI: Uyazi uyaphapha. Uboke uyeke ukuphapha. Ubungaliceli ngani sengubuyile ipasi lami Usuka nje uyazithathela, sewuze ubona nezinto ezingafanele. Wenziwa yikho nje ukuphapha?
bhIlI: [Ezelula.] Hhayi, kasikaboni lutho mshana. Singezwa kini nani.
senzo: Sibonene sazixoxela nje, futhi bekungekho nento etheni ngoba sizixoxele izindaba zasekhaya futhi ezingasho lutho nolutheni. Angiboni-ke ukuthi kukhona okusale kuleyo ngxoxo yethu ngoba ukusho konke abefuna ukusho.
lwazI: Cha, akekho mama. Yithi sobathathu nje kuphela.
Ngibona ukuthi singephumelele kanjalo. Into engenzeka embi kithi, wukuboshwa. Ngingavele ngiboshelwe ukuthi ngikuthumbile.
Umdlalo wenzeka endaweni ethile, ngesikhathi esithile nangaphansi kwezimo ezithile. Isizinda sibalulekile. Uma indaba ibhaleke kahle izigameko zibumbana kahle futhi zihambelane nesikhathi nendawo ezenzeka ngaso.
sonto: Mhlawumbe uqinisile. Kungenzeka esabe ukuthi uzoyaphi bese elikhuluma iqiniso. Kungenzeka sibe nenhlanhla avele alikhulume uma wenza njalo.
sonto: Mhlawumbe uLwazi uzoke akhulume into ezwakalayo noSenzo.
sonto: Yini senze njani sesimanikiniki kanje Ubusulunywa yizinja yini?
lwazI: Ngiyezwa Senzo. Ngizobona.
nozI: Hhayi, phela imoto leyo ebesikhulume ngayo, angizange ngisayithola. Phela umniniyo kuthiwa uphume ngayo waya kubo le eSabhu-5 ngeke esabuya. Ngize ngagcina sengithole ekababa uNgobese waseFilidi lona ohlala lapha e-KK.
Manje yena ufuna ukuthi silokhu sithathela kude kulotsholwa indendende.
senzo: [Ngelikhulu ixhala.] Ubani uyise?
sonto: [Ekhomba.] Sekuzodingeka ukuthi ngiyithuthe le mishini, ngimane ngiyothungela ngalena egaraji ngoba indawo inkudlwana ngakhona.
senzo: Sekuthanda ukwehla manje nobuhlungu mama.
dokotela: Ngiyabonga. Unjani loyo olapho phansi omsizayo?
sonto: [Abuye aqhubeke nokuneka.] Hho! Ngiyakhumbula uthi usezoyofunda enyuvesi . Pho yini manje, abasamthathi yini, sekwenze njani ngaye?
lwazI: Cha, mama. Mina ngifunda nabeLungu ePineTown. Sibulawa ukuvuka ekuseni kakhulu, sigibele amatekisi asithuthela khona. Uthela amanzi neqhwa kujeke ezomenzela isiphuzo esiqandayo.
sonto: Manje uthi asenzeni ngalokho?
sonto: Ngiyethemba ukuthi nani nihambe kahle lapha. Akalimalanga nje kakhulu uSenzo engozini yesibhamu?
nozI: Bhili! Angisakuzwa manje ukuthi uthini. Wena ufike lapha uzobuza okuqondene nawe. Manje wase ugxambukela ezindabeni zikaSenzo. Ungena ngani odabeni lukaSenzo noma ngabe uyamazi Ungene ngani lapho?
nozI: [Evula umnyango ame khona lapho.] Cha, kulungile mntanami. Kulaleke kahle nje ntombi Asisakubingelelanga. [Engakawuphenduli lowo mbuzo ngempilo, uSenzo engenelela?
lwazI: Mina bengibona ukuthi bekuyoba ngcono nje ukuthi ngabe kasikho kwakuba khona kwamanje.
senzo: Angithi uthi wena uthe umama akukho lutho olubi alubekile nje?
MazUngU: Cha, kuzomele unikele khona Senzo ukuze ilunge le ndaba, yikhona nathi sizohlawula sibone ukuthi umakoti wakwami usizalela mntwana muni. Hawu, ngaze ngajabula mina kababa. Sengizoke ngigone, ngitete nami njengawo wonke amakhosikazi anabazukulu. Izandla lapho usezitete ngemuva.
Endlini yokuphumula ekuseni kwaNozi kulindelwe imoto ezobahambisa kuBhili.
lwazI: Ubesengixosha phela umama wena sisi uSonto.
dokotela: Kosekwenzekile ngalena ekameleni lentombazane, kuhambe kahle konke impela. Besengesaba ngoba uLwazi utetiswe wukwethuka ngenxa yovalo lwesibhamu. Usetetile-ke uLwazi. Utete kahle ngaphandle kobunzima.
lwazI: Ngizosho ngokumitha kuphela okunye-ke ngizothi angazi lutho.
lwazI: [Ngokujabula.] Usho kanje Senzo?
senzo: Phela nami engangikwenzela khona, ngangifuna ukuthi ukwazi uthole lokho okudingayo ngaleso sikhathi. Ungakhali ngokuthi umama wakho akanawo amandla okukusiza Lwazi.
senzo: Hawu, Nkosi yami! Bengithi umama uyazisholo ne, kanti ubeqinisile.
bhIlI: Udubulekephi weSenzo Angangabona gazi nje lapha?
lwazI: Cha, akakabuyi. Ngisalokhu ngihlezi ngedwa. Usuphumaphi ubuya usubukeka ususwangulukile nasebusweni masinya kangaka?
lwazI: Eyi mama! Ngizothini-ke manje?
sonto: Hawu! Kusho ukuthi komele sibize izinkulungwane ezingaka. Naye futhi ekhombisa ngeminwe.
MazUngU: Senzo! Sukuma lapho sihambe! Ayisekho into esingathi sisayihlalele manje. Aphelile agambaqa.
MazUngU: [Esula ikhala ngeduku.] Impela bhuti. Uma phela kuqhathaniswa ububi umuntu ezithola ephoqekile ukuthi akhethe ububi obungcono kunobunye, kuthiwa kungcono ukhethe ububi obungebubi kakhulu kunobunye.
bhIlI: [Ngokumangala.] Hawu! Pho uma uya kuye, ikuphi-ke inkinga lapho?
sonto: Angithi sizohamba naye usibali uSenzo Ukuphi manje, ngabe usefikile ukuze angasali emotweni?
bhIlI: [Emamatheka kancane ngokunconywa.] Kulungile qhubeka ngilalele mshana.
lwazI: Cha mama, angiguli ndawo. Ngiphile kahle. Udokotela ungitshele ukuthi ngikhulelwe. Mh! Mh....! Mh.....! Unina athi ukumyeka njengoba ebembambile, ame ambheke.
nozI: Ukuhlole kahle nje mntanami?
sonto: Impela kuyiqiniso ukuthi uma sekonakele, kusuke sekonakele. Kakusho lutho ukuthi kubuye kwaphindwa yini.
MazUngU: [Ebambelela edanda.] Uqinisile. Kufanele kuphele-ke ukuba ngumkhoma oxetshulwa ngabantu esingabaziyo. [Ezikhomba esifubeni.] Ngakukhulisa kanzima ngibambe ngamazinyo ngingumfelokazi. Kufanele ungazi ukuthi ngingunyoko ungondle. Ungibona ngifanelwe wukubulawa yindlala?
sonto: Kulungile, nani nihambe kahle. Behlukane oSonto noSenzo nonina uMaZungu. USonto angene egunjini lapho kulaliswe khona uLwazi nengane yakhe.
nozI: [Ngesankahlu.] Lwazi!
nozI: Cha ngiyabonga. Ngizoqeda ukuthunga bese ngifonela uSenzo mayelana nalolu daba. Nakanjani yena angakwazi ukuba nosizo. Baqede bese bengena endlini yokuphumula.
bhIlI: Habe! Nansi inhlamvu lapho ibhajwe khona. Uyayibona sisi Ayikhombise uMaZungu kanye noSenzo lapho isiyisicaba esintayekile?
sonto: Ayikho into esingayenza ngaphandle kokuthi ake anikwe ithuba lokuthi azochaza uSenzo. Angazi-ke noma mhlawumbe ucabanga ukumbophisa mngani.
senzo: Noma kunjalo-ke okubuye kwanginika ithemba wukuthi bathe amasotsha egazi wona awakanciphi kakhulu futhi anganda uma ngingalalela ngenze konke engitshelwa kona.
MazUngU: Cha, ndodakazi kangivakashile lapha. Ukuba bengivakashile bengolayeza ukuze bangahambi ngifike bekhona bengilindele oSenzo.
nozI: Kwangazathi yimoto kaNgobese lena ema ngaphandle. Awuthi ngilunguze. [Alunguze ngefasitela.] Yiyo ngempela. Asisale sesiphuma bakwethu.
bhIlI: [Amephule ulimi.] Isaxoxelwani manje leyo ndaba ngoba umbiko kadokotela ungikhiphile ekumitheni kukaLwazi ngobufakazi engininike bona, benkathi eyenzeka ngayo indaba yami naye uLwazi.
bhIlI: Ayingenanga sisi. Nansi, yiyo le! Ibone. Iqale yashaya yagqobhoza isikhwama semali, iwolethi kwagqobhoka nawo amakhadi imbala. Idlulile lapho yase ingenela imali ewuhlweza. Lena iyishaye yaze yagoba ngenkathi inhlamvu ishushuluza kuyo. [Abakhombise isixebeledu se-R5.00 esesigobile.] Kusho ukuthi umfutho namandla enhlamvu aphelele kulo-R5.00 njengoba usunje.
nozI: Ubuncane bakhe bungavimbani Angashada nami, sizihlalele ngokuthula?
nozI: Hhayi, asiyeke amancoko mngani. Hheyi, phela izinto zimbi laphaya kwami. Sekuyabheda impela njengoba bengikuxoxela ngokuthi ngithanda ukuthi sishade noSenzo Athi ukuthulathula.
senzo: Ngisahamba ngisayoziphumulela ngalena ekamelweni lethu. Aphume ahambe abashiye. UNozi asale emamatheka ngala mazwi uSenzo agcine ngawo.
Ugcizelele impela kula mazwi. Ngeke angashintshi.
Uma umbhali ebhala incwadi usuke eqonde ukuthi indaba yakhe ifundwe yonke. Isihloko sombhali kufanele sibumbane nendaba yonke ukusukela ekuqaleni kuze kuyofika ekugcineni kwayo. Uma isethulo sendaba yakhe siduma asiniki umdlandla nogqozi lokuphokophelela nokufunda indaba.
nozI: [Asukume.] Awuthi ngiyolanda imvubu yami ngalena ekamelweni. Ngikhathele manje nguLwazi.
MazUngU: Cha mntanami! Usindiswe yiNkosi nje nakuba usaphila njengoba umbona nje. Ucishe wangikholisa nalo mngani wakho.
bhIlI: Hawu! Wabukeka wethukile nje mshana, sekwenze njani?
senzo: Hawu! Uyazi umama usangenza ingane encane esancela. [Enikina ikhanda ezulazula ekhishini.] Hhayi! Ngeke ngiye lapho mina. [Ebhenguza ngesandla.
nozI: Asazi ukuthi uyohlala nobani ngoba mina ngeke ngize ngiyokotiza kini ngishiye indlu yami enhle kanje.
UNozi, uNoziga uma seliphelele igama lakhe. Iziga nezigigaba zikaNozi ziningi kusukela esafunda noMaZungu esikoleni. Ukuziphatha kwakhe akukhombisi isimilo esihle.
senzo: Hawu kodwa mama kungenzeka kanjani lokho ngoba phela ngithandana nonina Kungathiwani sengiqhobozela isikhukhukazi namachwane aso?
bhIlI: Ko! Ko! Ko!
nozI: Eyi, awungiyeke ngaleso sigilamkhuba. Sisazongitshela ukuthi simoneleni umntanami uLwazi.
MazUngU: Hamba uyozibonela ngalena ekhishini. Mina ngisazozilalela lapha kengiphumuze igazi.
nozI: [Esathukuthele.] Uyeyisa kabi wena ngane!
senzo: [Ngokuthuka, eshalaza futhi.] Hawu! Ukhulelwe?
lwazI: Angazi ukuthi ngizothini mama ngoba vele uyangiqinela uBhili.
nozI: Awu, nami ngibone ngaye esengena nje, ethi usazokuzwa ukuthi sihambe kanjani.
sonto: Kanti wena uthe nizoshada bese ethola umuzi Kanjalo nje?
nozI: Cha ungazenyeza nje wena. Mina ngisafuna ukuthi kengiyobuya khona. Ngingalokhu ngiwuzwa ngendaba umshado. USenzo lona, ngizoshada naye. Akekho omunye engingashada naye uma ngehlulwe nguye. Muhle phela uSenzo futhi ngiyamthanda okwangempela. Ngingabuye ngisitholephi isishebo esinjengaye?
senzo: [Emkhomba.] Sizotholana nawe esikhaleni kwaNtombela. Uyezwa?
senzo: Ngisho phela ngoba angisona isihlobo sakho futhi kangiyena nomkhwenyana osemthethweni.
lwazI: Hhayi, mina angazi noma uyangiqinela yini ngale nto ayishilo ngoba ngiseyingane. Nami angisazi ngempela ukuthi usuku lwekhalenda kwakuyilo yini lolo oselushiwo. Kodwa esikoleni ngalelo langa kwakukade kunefashion show esasiyibukela lapho emini. Mhlawumbe singabuza nothishanhloko. Mfonele mama ukuze sicacelwe kahle.
lwazI: Kulungile Senzo, ngizozama.
lwazI: Phela isimo sabuye saba ngcono sekufike ubhuti uSenzo. Akusamsindi manje njengakuqala ukuthi angigibeze ezimotweni kuze kuphele inyanga. Athathe isitshanyana esisapuleti amfakele kuso amakhekhanyana ambalwa, amnikeze.
nozI: Thula nje wena uzobona. Ngiyamazi uSenzo wami. Ngizomncenga kancane kancane aze avume. Angifuni neze ukumbhozomela ngimphoqe. Angaze angibalekele. Kungekho nokuthi sebengithathele yena.
sonto: Eyi, kona kunzima mngani ukuthi yikuphi okungcono. Ngibona kuzodingeka kesizizwele ngaye uSenzo le ndaba.
senzo: [Ebheka uNozi.] Ngenze njani [Athule nje uNozi angamphenduli?
UMaZungu noSenzo balinde imoto esitobhini.
sonto: Lalelani lapha bakithi! Ngiyazi nami ukuthi le ndaba yesisu, yiyo kanye le eseyiniphakamisele imimoya yenu phezulu. Asiyithathe kahle ngesinono sekati, hhayi ngolaka nangamawala.
lwazI: Yebo uzile futhi angangifakazela ukuthi ngiqinisile.
sonto: Ulalele ini?
MazUngU: Ewu! [Emamatheka.] Usunehaba nawe Senzo. Usungaze uphathe nomshini wokubala ngenhlawulo nje yodwa?
lwazI: Into nje wenziwa wukungazi wena mama.
nozI: Hhayi! Angimazi uSenzo ukuthi ucabanga kanjani. Impela baqinisile uma bethi amathanga ahlanzela abangenamabhodwe.
nozI: Bengisacela ukwazi ukuthi ngeke yini wangisiza ngoLwazi?
senzo: [Esehlahle amehlo.] Kukuphi lapho engxenye Lwazi?
sonto: Afikile amaphoyisa amthatha uNozi nesibhamu leso sakhe. UBhili bambhalise isitatimende wasisayina ase ethi azobuye aye kuSenzo ayothatha nakuye esakhe.
Phawula ngolimi olusetshenziswe umbhali kulo mdlalo.
senzo: Hhayi phela mama. Kangisho kanjalo mina. Ngiqonde ukuthi umuntu uyazikhethela ukuhlolwa igazi.
senzo: Hawu! Usethini-ke manje uMbomvu Nithi ngimuzwe kahle nje?
senzo: [Emvumela ngekhanda.] Uqinisile impela mntakwethu.
nozI: Awu Bhili bandla! Ngizwele mfowethu.
nozI: Ko! Ko! Ko! Vulani bo! [Kuthi cwaka.] Ko! Ko! Ko! Senzo vula bo! Sengizokokota kuze kube njani Ko! Ko! Ko! [Esondela emnyango eyomvulela.] Yebo mama! Mana kancane ngizovula. Hhayi bo! Kwenze njani, navala yonke iminyango emini nje kusanda kusa [ULwazi amvulele angene?
sonto: Ake siyiyeke le ndaba esenikuyo manje. Kufanele kucace manje ukuthi kuzomele senze njani. Sebutholakele bonke ubufakazi ebesiyobufuna kwadokotela.
senzo: [Ehlikihla izandla.] Eyi, kubi malume. Izinto zingimele lubhojozi.
lwazI: [Ezincengela.] Awu mama, bandla! Yilo iqiniso leli engilishilo. Nguye kanye uBhili owangikhulelisa. Akekho omunye mama wami.
senzo: Asazi ukuthini?
lwazI: [Egwajaza.] Awu mama! Ufuna ngithini manje UBhili mina wangeshela, nami-ke lapho ngamthanda ngamjola. Uyi-owu ekahle nephila ntofontofo ubra Bhili. Ngangingeke ngamjola ukuba ngangingamthandi?
Kufika uSenzo endlini yokuphumula kwaNozi ogibele esitulweni ediliza amakhethini.
MazUngU: Hho! Usewubusuku wena Senzo. Kusafuneka ngikuhambise kondlela zinuka imiswane nasezinkokhovuleni zezinyanga. Kebayokuphalazisa, bakugcabe, uncinde, ubheme, bakutshope, bakugqume baze bakuchathe ukuze ubuyele esimeni sakho mntanami. Awuwedwa phela uma usunje.
nozI: Kufanele mngani. Ongathi ungena phakathi kwethu, azame ukusehlukanisa, angazi ukuthi ngingampheka sitshuli sini. Angangifunda angiqonde ngelanga elilodwa nje. Ngeke impela ngivume ukukhishwa iqatha emlonyeni mina kababa.
lwazI: [Ezelula evuka.] Eyi mama, ngikhathele kabi namhlanje.
senzo: Ko, Ko! Lwazi!
senzo: Uyazi ukuthi nguye owalesi sisu. Manje usefuna ukuthi le ngane kuze kuliwe nayo, khona izogcina isiqambele omunye umuntu amanga ukuthi nguye oyonile.
senzo: Cha, kangilazi kepha ulishilo igama lalo wathi uBhili.
sonto: Ko! Ko! Ko!
nozI: Usuxoshwa wukufika kwami manje?
nozI: Phela ngithe ngibuya kuSonto, ngafika lapha uLwazi wangitshela insambatheka yendaba uma ngimbuza ngamafomu abekade eye nawo kudokotela.
Lapha umlingiswa ushikashikana yedwa nenkinga abhekene nayo. Sibona kuLwazi okhathazekile ngenxa yokuthi uthanda isoka likanina uSenzo futhi usekhulelwe. Luphinde luvele kuSenzo ohlala esovalweni ngokungashiwo uLwazi ngesisu sakhe. Nokuthi abone ukuthi usedinga usizo sekumele ayokhuluma nomalume wakhe uBhilikida amtshele ngale nkinga akuyo. Luba lukhulu kakhulu lapho uNozi esemshayela ucingo esesaba ukuya kuyena ngoba esebona ukuthi isiwuchithile umuthi inkonyane. Luyaphinda luyavela ngenkathi uBhili esecabanga ngalokho obekushiwo uSenzo esebona ukuthi uLwazi lo uSenzo akhuluma ngaye umuntu oyedwa nalo Lwazi obezobika isisu kuyena. Yingakho nje efanisa uLwazi nesihlahla sendlela.
MazUngU: [Emkhomba.] We Nozi! Useyisa namanje Usadelela impela?
<fn>Random.9780636091122TA.WP.txt</fn>
4.3 Kusuke kwenzenjani uma umuntu esebenzisa lolu limi olunothile?
Omakhelwane sebelandulile. UNzuza nezivakashi zakhe ezintathu sebehlezi futhi endlini lapho bedingada khona udaba lokunyamalala kwenceku yeNkosi. Umoya uthule. Isimo sishubile. Amehlo kaNzuza agungquza njengakanondindwa. Nango ethi thwece ephuma. Lapho esathe shelele uKhambule uphendukela kuMthethwa uthi: "Mthethwa!" Kanti yilapho noMthethwa ethi uphendukela kuKhambule athi: "Khambule...!" Kusobala ukuthi badidisene. Kodwa manje akusekho ukuthini ngoba nango uNzuza esengena futhi. Abasenakuyigwaza ifulathele...
2.5 Ubani lo ohlala kuMaphanga Road, uhlangana kanjani nendodakazi kaHadebe?
"Hawu baba, wangena nezicabha kwenzenjani" kubuza umkakhe ngokukhulu ukwethuka okuhlangene nokumangala."Okabani lo muzi Akusiwona owami" "Owakho, Baba." "Mbuzo muni-ke ongibuza wona Kuthi cwaka. "Wathula nje ngikhuluma nawe" "Bengingalwi. Bengithi ngiyazibuzela. Ngiyaxolisa uma ngenze iphutha, Baba. Bengingazi ukuthi awusadlaliswa.""Ubozicupha izikhathi zokudlala. Uphi uMandla""Kade ehambile. Angazi ukuthi uyephi.""Ziyakwehlula eziqondene nawe. Ugxambukela kwezingakufanele. Khona manje kade ungibuza ukuthi ngixoshwa yini. Manje awuyazi indodana yakhoukuthi ikuphi. Angithi zolo lokhu ufike lapha ethaphuka insangu, ngathingizama ukumbonisa wangitshela ukuthi uzongidayisa ebafaneni. Umsebenziwakho wobufazi usukwehlule, inyaniso. Into oyaziyo ukukhefuza nje." Akhaleumkakhe. "Usukhalelani-ke manje Konje vele iqiniso liyababa! Mina ngehlangenyuka ngizamela nina isinkwa. Kunokuthi ningibonge ninendodana yakhoningibona ubulima. Iqiniso ngempela ukuthi umlungisi uzithela isisila. Namuhlaisitolo sami sigqekezwa imihla namalanga. Lutho umkhondo. Kuyozikhanyela. NakwaMakhanya kwakhanya." Asho asibhaklaze isicabha ephuma. Kuzwakaleimoto isuka ngesikhulu isankahlu?
Ngaphandle kwabalingiswa ababalulwe ngenhla kukhona labo abamba iqhaza elingelikhulu kangako, kodwa bayavezwa. Kwesinye isikhathi abanikwa namagama kuvele kuthiwe: isalukazi esithile noma indoda ethile. Abanye babalingiswa abancane bavezwa ngoba bekhombisa into ethile endabeni. Kokunye avezwe umlingiswa eyala noma exwayisa ngokuthile.
UKhambule noMthethwa bahlezi phansi komuthi. Basaphumula lokhu phela kade kusile befuna. Nanso intombazane yimbe ifika kubo. Lapho amadoda omkhosi ekhuluma nayo, iyachaza, ithi lo muntu abamchazayo imbonile izolo ngasemfuleni, ngenkathi igeza izingubo. Ithi intombazane lo muntu uyibingelele, wazichaza ngokuthi unguMfundisi omusha ofikile. Udlulile kuyona wahamba njalo edondolozela ngengobhiya waye wasithela ngasegumbini lomfula. Ubelandela indlela ebheka kwaNzuza.
"Kahle baba ukubalisa kangaka okomuntu osefelwe yizwe. Uzofona usisi"uMaThusi uzama ukumqinisa idolo.
"Yisifuba sani kanti leso baba Kanti sekuyimina lona osomnuka ukuthi uthakathe uNcamisile Uma kunja" amngene emlonyeni uShange?
4.1 Kungabe isihloko sale ndaba emfushane sinabo yini ubudlelwano nokwenzeka endabeni?
"Hheyi! Anibongibuka kahle mina! Kangisiye uKhethiwe! Ubenitotosa phela lowo! Nonakele kabi nina! Nizoqonda nithi thwi okothi lomkhonto lapha kimi! NginguJumaima mina! Kangibhenyelwa nsangu!"
Okwafika kwaba inkinga ukuzwa ukuthi isibongo sikamalokazane u du Rand. Phela u du Rand lona uyiBhunu. Ezwa lokho uSilomo washaya phansi ngonyawo, wathi umlungu lowo uyongena kwakhe efile. USilomo kuyo yonke ingxoxo abanayo noSiphelelo wacabanga amandla akhe emfundisa. Ebona indodana yakhe izomshiya yodwa ihambe nomlungu. Umuzi wakhe uzoba ngumphandu wabafokazana. Izinkomo zakhe namagcwaba oyise nelikanina kuzosala ehlane. Uma ezwa lokubalisa uSiphelelo wamcacisela uyise ngokuthi izinkomo angeke zidliwe abafokazana ngoba bakhona abafowabo abancane abasazodinga ukufunda. Yena angeke amlahle uyise. Uyohlala emkhumbula njalo futhi uzimisele ngokuba amakhele indlu yesimanje, ukubonga konke amenzele kona. USilomo waqhubeka wabuza ukuthi izingane ziyolandela liphi usiko USiphelelo waphendula ngokuthi izingane ziyozikhethela ngoba zinegunya lalokho. USilomo ugcina ngokuthi akeze umakoti azombona?
Abaphansi Amadlozi, abangasekho, asebadlula emhlabeni.
Adabuke kakhulu uBrendon wawakhipha amaphephandaba kamkhulu wawendlala. Phakathi kwawo kwaphuma iheheba lencwadi. Yaphuthunywa. Yacoshwa. Yafundwa. Yayingeyokwaba ifa. Ipulazikazi likamufi lalabelwe isikole sabancane eNelpmekaar esasifunda uBrendon. Indlu yakhe eyayisedolobheni eKipithawini namakhulu ezinkulungwane zamarandi wayekwabele uBrendon nonina. Bakhamisa oVera noWest.
Aqhamuke angakabizwa uMaMthembu lowo. Okusho ukuthi ubelalele sonke lesi sikhathi. Usho omama! Acasuke okunye uShange. Aqalise ukushafuza futhi uGule. Alande ngendlela aqhasha ngayo uMaMthembu.
Yini le abathi iya ngasethunjini?
Kwathula kwathi cwaka endlini. Abanye abantu babhekana. Abanye babheka phansi. Abanye bamjamela. Babefisa ukuzwa kahle yonke into engakagqibuki ngoba kwase kubonakala ukuthi zase zihuba sakusha, UMfundisi Bukhosini ngamakhela uzungu ngoba ngangifuna ukuphatha. Ngambulalela esizibeni esisegumbini lomfula. Ngambophela etsheni elikhulu, ngamphonsa khona wazika Wathi ukuthula isikhashana uNzuza, ekhefuzela kabuhlungu, elokhu ekhoshobala, kusobala ukuthi yayimphethe indoda ngensimbi eshisayo.
2.11 Libulawa yini ikhehla?
Uyacabanga ukuthi kungenzeka kukhona olume uthishomkhulu indlebe Acabange isu okumele alenze. Acabange ukushaya achithe, aphule amagatsha. Acabange ukuqunga isibindi angabaleki. Phela uNkonka wake wamuthi fahla ngamalungelo oMthethosisekelo. Athi umuntu unelungelo, ilungelo lokuthi izinto zakho zingaziwa ngabanye abantu. Kulowo mzuzu uPitza umngani kaSiphaza abone ukuthi izinto ziyambhedela umngane wakhe. Asondele kancane, kancane ukuze amlekelele athathe izidakamizwa eziqumbe emakhikhini. Acishe iso lapho eseqhele ngamanyathelo amabili elinganisa ngezandla ukuthi adlulisele kuye icala aliphethe. UMagwaza akuqaphele lokho okwenziwa nguPitza?
2.11 Yiziphi izinto ezimbili ugogo athi ubengakazenzi obekumele azenze ngemali?
Omunye wothisha uMkhonto ukhulume nothishomkhulu emthandazweni. Wazisa abafundi ukuthi sebethole umfundi omusha ogama lakhe uPhenduka, ongumdlali webhola.UPhenduka wabonakala esehambisana noPitsa noS'paza bethengisa yona imandrax kaNkonka kubafana abadlala ibhola. Ibhizinisi likaNkonka lasimama kakhulu. UMkhonto waba nakho ukusola indlela asebezwana ngayo laba bafana bobathathu.
UMkhonto wayengafuni lutho oluzophazamisa abafana bakhe, wayehlezi nabo ekhosombeni elisezinkundleni ngaphansi kwephavaliyoni. Wawuzwa esekhulumela phansi. "Relax boys, umoya phansi yehlisani amaphaphu, eyenu le ndebe." Ngaleso sikhathi izihlwele zingangoZulu eya emakheni. Abafana sebegqokile bedamane begxumagxuma sebelindele unondweba ukuba ababize. Sekusele imizuzu eyishumi umdlalo uqale bangena unondweba nabasizi bakhe. Kwazwakala ngempempe isikhala asazi noma wayeyizwa noma wayebiza abadlali.
"Hawu, nasiza nafika bantabami," usho unephika sengathi nguyena obesubatha umama Jali. "Uphi uMlobane?
"Usuqalile-ke ngale politiki yakho," yimi lowo.
"Uyabona, Mnguni, sicuphe okokugcina namhlanje. Amasela sizowagojelanobuqili bawo, ngibafung' abangasekho."
Okwenzeke endabeni kunamthelela muni esiphethweni sendaba?
"Kahleni kancane. Asikwazi ukuhamba sinje phela,"kwakhala uMalibongwe."Asiqale siyoshintsha emakhaya."
Akakutholi ukuphumula ngale ncwadi ebhalwe nguyise, uSithole. Asule izandla ngephinifa. Asondele ekhabetheni. Aphenye indwangu okubekwe kuyo isitsha. Isitsha esifake imbali yokuzenzela. Abuye nayo. Ayivule futhi. Useyifunda okwesithathu kusile. Ilokhu isamumethe okubhaliwe njengoba kunjalo.
"Mnu. Benade,"kusho uWest eseqala ukuzibeka obala izimpawu zokunengwa,"Uthe usuka eKapa. UKwaZulu lapho ukhona njengamanje. Ngibuza ukuthi ubungaxolisi ngani kuzo zonke lezi zikole ozeqile wazoba yinkinga lapha?
Ukuthukuthela ugane unwabu. Ukudinwa kakhulu.
Imisho kumele ibhalwe iphelele. Imisho kumele ixube. Kungabakhona imisho eqondile, embaxa kanye nemagatshagatsha. Indlela ozoyisebenza ngayo imisho eyahlukene kumele uqikelele isikhathi (tense) isetshenziswe ngendlela enembayo futhi ihambisane ukusuka ekuqaleni kuze kuyofika ekugcineni, sisho izivumelwano.
"Ngisho lokhu okuthiwa ivalue. Ngeke nje uwuthengise ngoba owenkosi. Izinkomo zakho, baba ngeke zidliwe abafokazana. Usazozitika nje kuzo. Naba futhi nabafowethu abancane, basazodinga ukufunda. Ziyobasiza. Mhlawumbe nje ubaba ucabanga ukuthi njengoba ngithi ngizontuntiswa umsebenzi, ngizomkhohlwa, ngimlahle. Cha, baba akunjalo. Ngiyohlala nginikhumbula. Futhi ngizimisele ngokuba ngikwakhele indlu yesimanje ukubonga kuwe konke ongenzele khona.UJanie ngeke anginqabela kulokho."
Ubaba Xulu wakhipha ama-R300 esikhwameni sakhe. Wanikeza ugogo. Ugogo wabonga wancocncoza.
"Bekungengcono yini ukuba uthathe inkokhelo yakho uyoyibala wedwa bese kuthi nami ngithathe le mpahla yami ngiyoyibala ngasese" kubuza uXaba?
"Nguyena impela Nzuza."
"Kodwa bakithi nithi ngabe ngempela uqinisile noma ubeziphuphela nje"kubuza unina kaBrendon?
Ngasivula kancane isikhwama engabe ngisinikwe nguXaba. Habe! Kwathi mangishayeke phansi ngenkathi ngibona imali eyabe iningi kanjeya! Ngaphuma ngokushesha maqede ngakhwekhwetha njalo sengiyothukusa leyo mali.
"Umane athenge nje noma kubani?
Ubudoda abukhulelwa Akudingeki uze ube mdala ukuze ukhulume into ecacile nephusile.
Wathi uyamenqabela uMnguni wehluleka.Kunokuba ngisale ngihamba nawe.
"Nina-ke,"ubaba Xulu ubhekisa kithi."Nina nginazi kusukela nisebancane ukuthi anizona izigangi. Nilingekile nje. Ungihlabe umxhwele lo mcabango wenu wokuqoqela abantu abadala imali. Kodwa-ke ngisazoyifuna le mali engama-R300yami kini."
Ngonyaka ka-2006 ujoyine umbutho wezokuVikela nokuPhepha ngaphansi kophiko lwe South African Police Services kanti ungumphenyi wamacala.
Ahoshe isibhamu sakhe uMnguni. Ethuke uMaMseleku. Ubengasazi."Ivolovolo, Baba Ngiyalesaba mina.""Awehlukane nami. Uzwe kuthiwa ngizodubula wena yini""Hawu, zaze zasenza izigebengu. Uwe lo Mnguni osuphatha isibhamu" kukhala uMaMseleku ekhombisa ukushaqeka?
"Hawu! Nawe mfana kaMahlangu umdibi munye nalokhu" kusho ubaba Xulu. "Wena-ke Malibongwe" kusaqhuba uXulu?
Ekugcineni, yahlangana inkawu nesikhwebu. UNzuza wabambana kwathula umoya nesithunywa seNkosi esethembekile.
"Sanibonani nonke. Kuyabongeka ukubona ukuthi sibaningi kangaka esilisabelile leli khwelo mayelana nesimo esingagculisi sabantu abadala abahola impesheni. Ngaphandle kokwanda ngamagama, kuthe uma kubalwa kwatholakala ukuthi izikole lapha eMakhaya zingama-36. Izibalo zitshengisa ukuthi uma umfundi ngamunye engaqokelela nje amarandi ayishumi nambili namhlanje kuphela, leyo mali iyokwanela ukufeza izidingo zonyaka wonke. Ngaleso sizathuke kubonakale ukuthi umfundi oseyibhalisile yena eyakhe iR12,00,noma kusemini namuhla, angavele ayoyethula kuthishanhloko wakhe. Abese ekhululeka adle amaholide akhe."
"Yingane yami baba," asho qede uNamagugu aqhume phezulu ngengila. Kukhala unina nendodakazi manje, akusaziwa ukuthi bazothuliswa ngubani.
1.5 Yini eyenziwa abakwasidlodlo ukunqanda ukwanda kwemalimbumbulu?
" Zama, nginentokozo enkulu ndodakazi. Ngithi manginazise ninodadewenu omncane ukuthi uMdali usezesule izinyembezi zami. Senginitholele unyoko omncane wangempela, uMaKhoza. Ngizoza naye ngalo Lwesihlanu esiya kulo..."
Wabe eqatha ngesidumbu, ikhala ligcwele ubuso, amehlo emancane, esho ngebilo elithi malifike ezibeleni kanti izindlebe kwabe kungamagwagwa.
5.1 Ake ubhale umbiko njengentatheli ephephandabeni langakini. Umbiko wakho ungeqi amakhasi amabili nesigamu ngesigameko esenzeka kwanombolo 867 Marimba Gardens, eshibhini, eVosloo. Ungasebenzisa okuchazwe kule ndaba emfushane ukubhala umbiko wakho.
Ukuzilahla amathambo. Ukuzidela.
"Ehhene kubuhlungu. Pho, lokho konke kuhlanganaphi noNcamisile?
1.2 Kungabe abaphathi bezikole kanjalo nothisha kumele yini ukuba babambe iqhaza elikhulu ekuthuthukiseni umphakathi Uthini owakho umbono kulokhu Chaza kuzwakale?
2.7 Ngokwakho ukubona sabe sinosizo isinyathelo esathathwa uMaMseleku kule ndaba?
Abantu bakudala babethanda ukuxoxa izinganekwane ezinesifundo. Ake uqhathanise umyalezo wale ndaba nenganekwane ethile noma izaga ezingahambisana nomyalezo wale ndaba.
"Hhayi, mina bafowethu ngibona kungaba kungcono kesiyozama esikhumulweni samatekisi nesamabhasi," kusho mina. "Lapha kuyacaca ukuthi sisenqineni kamabuyaze."
"Kusobala ukuthi uphume kwakho ngalo ijubane njengoba namanje usandiza nje," lasho iphoyisa limbhalele ithikithi lejubane. "Ngizokushaya ngoswazi oluncane ukuze uthuke ungabe usagijima kanjena. Siyezwana" lisho liqobela imali engaka?
Uze ahlangane namaphoyisa endiza nje uphuthuma kuphi?
1.2 Iqhaza elibanjwa umuntu omdala emndenini kungabe libalulekile Phikisa noma uvumelane nalo mbono?
"Awukathandi ukukhipha isifuba sakho MaMthembu" Yehheni we bantu! Ahluleke ukuzibamba uMaMthembu. Abhavumule ngezwana lakhe elincane?
UNsushe Josia Makhaye wazalelwa eMakhabeleni asifundeni saseKranskop, KwaZulu-Natali, mhla ka-5 Septemba 1938. Wafunda eMakhabeleni, eThawini (Pietermaritzburg) nase-Eshowe, lapho aphothula khona izifundo zakhe zikamatikuletsheni ngonyaka ka-1961.
1.3 Kungabe amaphoyisa nawo ayasebenzisana yini nabashushumbisa izidakamizwa Beka uvo lwakho?
Zakujabulela lokho izingane. Kwaba sengathi ziyaphuma eGibhithe. Ngaphansi kwencindezi kaFaro. Leyo nkulumo ibilokhu inkeneneza ezindlebeni zezingane ngaso sonke isikhathi. Kube sengathi lolo suku angeke lisedlula. Zakhumbula nezinto ezabe zizembethe ngalolo suku. Ziphinde zibukeze okunye okwashiwo nguyise emva kokuhamba kukanina omncane.
Sihamba buthule lapha endleleni sinoMalibongwe. Lowo nalowo muntu ngamunye uzicabangela ezakhe. Uma sesiqhamukela emgwaqeni wangakithi, samangala ukubona umama Jali, umama ongumakhelwane. Umi esitubhini sakuboMlobane benogogo Sweluboya. Bobabili bathwele izandla emakhanda. Safika khona sesigijima.
1.3 Ibuphi ubuhlakani noma iseluleko ongathi wena wahlomula ngaso, usinikwe umuntu omdala emndenini noma emphakathini?
Lo msebenzi wenzeni ngamaqembu.
Lo msebenzi wenzeni ngamaqembu, nixoxisane ngalo msebenzi olandelayo ngaphambi kokufunda le ndaba emfushane.
3.3 Yini le ntazinge eshiwo uKhambule lapha?
"Eyi Nkosi yami nakho-ke okukhulu," ubalisa nje wehlisa amagiya ukuze ame nsi maqondana nemoto yamaphoyisa. Lwamshaya lwameqa uvalo esebona ukuthi elinye iphoyisa limi ngemuva kwekhamera.
"Ini Uyadlala wena! Kwasa ephandle umlisa lona ungadidwa ukumbona ekhuluma nje kanje ezenza isilima, uhlakaniphe kabi! Uma ekusola uqala ekuphose imibuzo bese ethatha imali leyo yomgunyathi eyihlola ukuthi awuzami yini ukumlutha," kuchaza uSiyephu ede eqalaza ngapha nangapha?
Ukubambana kuthule umoya. Kuyaliwa, kuyashuduliswana akekho owehlulwayo.
Sathi singaqeda sase sihambisa imali namafomu kwathishomkhulu. "Hawu, benibanjwe yini" wasibuza uthisha." Bonke abanye abafundi kade beqedile. Sebekhumule ngisho namayunifomu imbala.?
Izindima noma amapharagrafu kumele ulandelele yonke imigomo yokubhalwa kwazo. Lokho kusho ukuthi indima ngayinye kumele yethule umqondo othile. Kufanele kube nobuchule nobungoti uma kubhalwa isingeniso kanye nesiphetho sombuzo. Khumbula ukuthi isingeniso kumele sethule injongo yokubhala kwakho umbuzo lowo. Kanti isiphetho sona kumele siqoqe konke okubeke kwizindima ezilandela isingeniso.
4.3 Ngeke! Ngeke Siphelelo! Ngamukele umlungu! Mina lo! Ngiziqhathe nabalele Kulungile nje izinyanya zikufulathele wedwa ziyokushaya izinyanya Siphelelo ngalo mhlola owugilayo.?
Wathwala izandla ekhanda uMkhonto. Kwezwakala ngomlozi phakathi kwezihlwele ushaywa nguSiphaza. Wampongoloza ngezwi elikhulu "Ungakhohlwa jampas!" Akekho owaqonda ukuthi kungani ayephimisa lawo mazwi ngaphandle kukaPhenduka. Phela wayemkhumbuza ngoNkonka, obathembise ukubenzela ibraai engasukumi phansi uma benqobile. Nakuba kwakuchwaza inkundla yonke uPhenduka wawezwa lawo mazwi ayephimiswa nguS'paza. Lapho izethameli zomdlalo sezilahle ithemba njengoba isikhathi siphelile. UPhenduka wathola ibhola wajika eshaya isiyengelezi. Kwaduma inkundla yonke kuthiwa "Phenduka!!!" Ngaleso sikhathi ibhola liphakathi kwemilenze.
"Baba, uyabona ukuthi sesizace kanjani NoZekhethelo akasenzi kahle esikoleni ngexa yalo lolu daba. Njengoba ubiziwe nje esikoleni, ubizelwe lona lolu daba," nguZama?
Fundisisa lesi siqeshana ngokucophelela, bese uyasifingqa ngamagama akho angama - 60 ukuya kumagama angama - 70. Ayishaye izule iveni uSayitsheni Nhleko. Asale emi yedwa uMnguni esitolo ebambelele ensikeni. Isisu silenga sengathi sizowa.
1.1 Isaga esithi: "Ihlonipha nalapho ingayukwendela khona". Sichaza ukuthini Nika incazelo ngokwazi kwakho lesi saga?
Usukhohliwe yini Mapholoba ukuthi intaka izobe ibekelwe amazolo kusasa?
Kwabonakala ukuthiwayenamandla uNzuza futhi enobuciko bokuweza umuntu ngesihlenga. Kwathi lapho esikhahlela, esho yena "Uhhoyi" wakhe lowo, sabonakala singqangqazela seqa umsinga. Abantu ababebukele bemi ngaphesheya babonakala beshaya izandla, bememeza ngokujabula, ngoba, ngokubona kwabo, isihlenga sase siyeqile indawo eyingozi. Wezwakala omunye umbhemu khona laphaya ngaphesheya ememeza ethi: "Zameqa uMaliyethe!"
Umlungisi uzithela isisila. Owenzela abanye ubuhle nobulungiswa uvamisa ukubuyekezwa ngobubi.
Kubo bonke ababelalele kwaba sengathi la mazwi kaMaDlamini ayeqhumisa okwesibhamu. Kwethuka noma ngubani.UNzuza wagqunqa wamnyama ngaphezu kwalokho ayeyikho, amehlo abomvu ngenkani.
2.9 UMantshinga usabambelele kokudala. Phika noma uvume, ubhekise kwakushoyo nakwenzayo endabeni.
Emva kwenkulumo eshubile phakathi kukaMantshinga noSiphelelo kwacaca ukuthi umakoti uzongena emagcekeni akoMantshinga. Bhala izimemo ozozikhipha umema abantu ukuba baphelele emshadweni oyimvela kancane ozoba phakathi kukaSipelelo nesithandwa sakhe. Isimemo sakho masiveze yonke imininingwane.
1.4 Intsha yanamuhla iyehluleka ukuziphatha, uthini owakho umbono ngalokhu?
Kwadlula izinsuku zambili lana izulu. Kwakungemvula kwakunguzamcolo.UThukela lwagcwala lwagola izintethe. Abahlala eduze koThukela bayazi ukuthi lapho lusangenisa, luza namabibi nezigodo. Lusuke luseyingozi kakhulu ngoba ngisho abawezi abenzi lutho uma lusenjalo. Kuzothi lapho selugcwele kakhulu, seluthule luthe du, kwezinye izindawo kube sengathi aluhambi, kusuke sekuyilapho-ke izinhlambi zisuke sezibaweza kalula abantu.
Sashaya isikhathi sokudla. Akuphakelwa uBrendon wakucozulela umkhulu. Neyokuphuma insimbi yaze yakhala. Ababekhathazekile babenethemba lokuthi lalizobe liphume nobomvu ngokukhala kwayo njengoba imigodi yokulala yayizobehlukanisa, kutholakale nethuba lokulumana indlebe nomzali kaBrendon. Baphuma oBrendon nexhegu lakhe elalidondolozela, bashaya kancane eliphathele isikhwanyana salo sepulastiki. Kwaba wunyaka beqonde ekhaya elalibuqamama, liselokishini elalike labizwa ngelamaKhaladi, iDunford eyayisixube izinhlanga. Noma sebefinyelele khona, abaqondanga ngqo, ekhaya. Baya emzini wakwaJacobsen lapho oBrendon ababequba khona uma unina engakabuyi emsebenzini. Wathi eqhamuka ngakho kodwa nje nesiguli sakhe wayephetshezwa yikhehla nesalukazi salapha ekhaya, oTheo noFranki ababephila ngokuba abazanyana.
Usemhlahlele amehlo. "Seziphelile yini izintombi Izintombi kungathi ziziningi kangaka. Ezifundile futhi njengawe. Kodwa wena ukhetha ukuzongifakela izilwane kulo muzi woMantshinga. Uyongena ngifile lowo kulo muzi! Ngifunge uQholwane! Angikufundiselanga ukuba ulahle imfundiso yalapha ekhaya. Uyangizwa!" Useyabila?
Imfucumfucu Inqwaba yezibi, izinto ezinqwatshelwe ngobunuku.
Noma kungenzeka kukhona olume uthisha omkhulu indlebe?
"Nc! Anibheke nje kodwa bafowethu," ngasho ngikhomba inhlabaluhide yomuggqa wezalukazi namakhehla alinde ukuhola imali yawo yempesheni yanyanga zonke. "Wogogo nomkhulu bethu njalo laba."
Washintshelwa eNkantolo eHlanganani eBulwer. Washiya khona, wayosebenza isikhashana eNyuvesi yaseNatali. Wathola umsebenzi kwaMuhle, wasebenza eMnyangweni wamaKhansela obewaziwa ngokuthi ama-Urban Bantu Councils. Ubelokhu eqhuba izifundo zakhe ngasese.
"Ulinyazwe ngubani mkhulu?
1.4 Isaga esithi: "Sibusisiwe isandla esiphayo kunaleso esamukelayo" singasho isibusiso noma isiqalekiso. Wena uthini?
"Baba, kuzoze kuse uhleli. Akuyona neze impilo ukungalali."
2.4 USithole simthola ekhihla isililo ebe eyindoda, futhi emdala nje kwenzenjani?
Wanele wazisho uBrendon, wamvulela unina. Wambuka wakhamisa embona engena nofafuba olwase lujuzelwa kakhulu amanzana emakhaleni. Wambuka eluhlalisa esitulweni esasisetafulaneni elalitshekelwe yimilenze. Wayibizela ekamelweni indodana, yayothothobala eceleni kombhejana owawunomfowabo nodadewabo naba ababelandwe-kwaJakobusi. Kwaba wukuyiphatha njeeyokuncengela uBenade wathwala imikhono unina wakhihla isililo. Kwezwakala nalapho esembhaklaza ngesandla, emndondonya emdukluza, ebalisa ethi: "Angazi ukuthi ngangingenwe yini ngishadela kulo muzi wakini! Uyangihlupha Brendon! Ufuze uyihlo lo owangishiya nani engishiyela ukuhlupheka. Njengoba ngingenayo ngisho imali yokukuthengela ucezu lwesinkwa lodwa lolu, ngizolondla ngani leli xhegu lakho" eqhubeka nokumbeka isandla mawala?
Sase siqala-ke siyihlohlozisa emlilweni inyama. Kwathi sesihlezi ematafuleni sizitika, uMlobane wakhumbula okuthize.
"Hhayi, angingakubambezeli Sixova. Qhubeka. Nami ngisayofuna okuya ngasethunjini ngoba sengathi luzoba lude lolu suku."
Zibambe Ziqine Wethu!
Kuthi uma efika kule migqa avele acinane uZama. Ingani usuke akhumbule uMaMthethwa owathathwa uyise emva kokudlula emhlabeni kukanina, owayenguMaMthethwa naye. Lalungafakwa kuloyo mamncane wabo. Ubebaphethe ngesandla sensimbi yize bekungudadewabo kanina obezalwa ngumfowabo kaMthethwa omncane. Kwathi emva kokushona kukaMaMthethwa, abadala bahlanganisa amakhanda bavumelana ngokuthi kungcono kube uyena ozokhulisa izingane zikadadewabo.
Okufika emqondweni walo mlisa ukuvuleka kwezikweletu ezimmele ngenhla. Uma ucabanga yini edala lokho?
Ngambona emamatheka kancane uThishomkhulu uma sesilweneke lonke udaba lwethu phambi kwakhe.
Ake nenze lo msebenzi nixoxisane ngaphambi kokufunda le ndaba ethi: Ungayithi Vu!
3.13 Phela ungakhohlwa ukuthi akumina ngedwa engihlakaniphile lapha eVosloo!
"Noma eseshonile usethwesa umntanami isiphambano sosizi. Mfucumfucu yani yona le, imithwalo yohlanya efanelwe wumlilo" esho unina elibuka ngokuleya ifa. Umphathisikole walihosha elinye iphephandaba walifunda. Lalingelaphesheya, selineminyaka lagxotshwa. Udokotela wakhipha nenye futhi incwadi eyayisemvilophini wamnika. Yavulwa yafundwa. "Ngoba nje Brendon mntanomntanami ngife sengixolelwe, ngemukelwa nguwena ngenhliziyo engenanxa nabani, sengingenile eZulwini. Uma ngixolelwe nguwena nontanga yenu, sengisoxolweni lwanamuhla nolwangomuso.?
Ake ubhale inkulumo yokubonga kube sengathi uwena obenenhlanhla yokuthola leli fa. Ifunde inkulumo yakho uzanelise, bese uyethulela ikilasi, likuzwe ukuthi wena ubungabonga uthini ngokuthola isipho esingaka.
Omunye umdlalo wakhe othi: Lolo Luthando waphuma isibili emncintiswaneni woKhozi FM ngonyaka ka-1980. Ezinye izindaba ezimfushane zakhe ziyatholakala ebhukwini lika.N.F. Mbhele elithi: Amacwabanswane OSiba. Kanti futhi ubhale nenoveli ethi Iso LikaSathane.
"Ngabe kunjalo na mzukulu wami" ugogo ubhekise kuMlobane?
"Uyazi umuntu yoze aficwe ngamathonsi abanzi,"ubalisa nje uXulu useyaluza nendlu yonke okwenkukhu ishiswa yiqanda. Yilokhu elunguza ngewindi uma kukhona imoto edumayo. Wayefuna ukubona uma kungamaphoyisa ukuze acashe, uma kungumshana amhlangabeze.
Abantu bambona uNzuza ephakamisa isandla sengathi wayebathulisa. Nempela bathula abantu. Wakhuluma: "Nali igazi phambi kwami!" Usho ngezwi elihoshozayo. "Ligcwele izindishi ezimbili Ngibona igazi eligcwele izindishi ezimbili. Selinezimpethu! Nansi indoda eduze kwami iphethe insimbi eshisayo, ingishisa ngayo. Nansi le ndoda, inolaka! Ithi angiliqede leli gazi elinezimpethu ithi angiliphuze ngiliqede...!"
Ipatshaza Into enhle emhlophe.
Agxume ame ngezinyawo uSilomo. "Uthini Siphelelo Uthi muhlobo muni Ngumlungu Ngabe ngizwa kahle Siphelelo!"Eyigqolozele sengathi uzakuyigwinya indodana yakhe?
Unyanyavu lwemoto yohlobo oluphambili. Bangene phakathi bobathathu. Babukane. Bokhele insini.
Wavuma uBrendon. Ngesikhathi ayehamba ngaso unina waziqhuba izingane wayozishiya kwaJakobusi, uBrendon nexhegu lakhe ebashiya betotoba emgwaqweni.
Uyaligenda ibhola kuhle kompetha bomhlaba.
Mhlawumbe wuyena Gule ndini othakathe le ngane manje useyazisola Ezwe inhliziyo yakhe ibhaklazela uShange. Uma uGule angafiki ntambama uzomfaka umkhonto kungabi ndaba yalutho! Alishove ngesineke ibhayisikili. Abambe amabhuleki. Ancikise ibhayisikili lakhe esihlahleni. Ahlale phansi. Akukude neze ekhaya njengoba ehleli lapha. Uhleli lapha uyawubona umuzi wakhe. Umnyango wasekhishini uvulwe nge. Nangu uMaMthembu eyokha amanzi edilamini elingasemuva. Abuye angene futhi endlini. Ahlale lapho kulowo mzuzu womunyu. Kuthi lapho esekhumbula uNcamisile, asukume futhi asho phezu kwebhayisikili?
Uma ababhali bebhala imikhiqizo yemibhalo eyehlukene basebenzisa izikhali zokubhala imibhalo. Izikhali ezenza abafundi bafunde imibhalo enohlonzo. Lezo zikhali zaziwa ngokuthi: isihloko, isakhiwo, udweshu, isizinda, abalingiswa, indikimba, umyalezo noma isifundo kanye nolimi. Ake ufunde ngalezi zikhali zababhali bemibhalo ukuze ukwazi ukuqonda kabanzi ngazo. Yizona eziyokwelekelela ukuba ukwazi ukuhluza nokuhlaziya indaba emfushane.
4.1 Ubani umlingiswa oqavile kule ndaba Kungabe umbhali/umlandi ukwazile yini ukusheshe amethule Beka kucace?
2.2 Ubani lo ebifuna ukwazi ukuthi uyacacisa noma akacacisi?
"Uqinisile," efakazelwa ngunina, "Umoya wami bese wephuke kabi Dokotela Kenny ngokuba ngithi ngihlupheka kangaka ingane yami iyophazanyiswa yimfanayo kanguboziyeweni."
"Pho, uthuswa yini wena Sixova, uma wazi ukuthi umsulwa" kubuza ubaba uXulu belu?
Hlalani ngamaqembu nenze lo msebenzi olandelayo ngokuxoxisana.
1.2 Ngabe bayathandeka yini noma abathandeki emphakathini Phendula uphikise noma uvumelane nalo mbuzo obekwe ngenhla unike izizathu ngokubona kwakho?
Abafundi bavumelana. Bahamba bayobikela uThishanhloko wesikole sabo ngalo mbono wabo. Wafika wawuthokozela. Kwamenyezelwa ngombhobho, kwabizwa umhlangano. Abafundi baphuma ngobuningi babo. Kwakubonakala ngemibalabala yamanyufomu. Basuka emhlanganweni sebekhethwe baba ikomidi. Baqala emasupermarket, baya esikhumulweni samatekisi nesamabhasi. UMlobane wabonakala eseyisigwili baze baba nokudideka abanye. Wathi uma ebuzwa, wathi uwine ijackpot emahashini. Kwagcina kuvelile ukuthi ayikho imali uMlobane ayiwine emahashini, kodwa webe imali kagogo wakhe.
1.2 Ngabe isiphi isithombe esinifikela emiqondweni yenu, uma nifunda lesi sihloko Bekani kuzwakale. Lona enimkhethile ukuba abhale imicabango enifikelayo ngalesi sihloko njengeqembu akayibhale yonke imicabango yenu, kanye nezizathu zokucabanga ngale ndlela enicabange ngayo. Konke enixoxisane ngakho akakugcine ngoba nizobuye nikusebenzise kungekudala?
Ngemva kwalokho bangena abadlali kwaduma inhlokomo abafundi behalalisela iqembu labo. Ngemva kwalokho langena iqembu likaMkhonto, beholwa nguPhenduka kwachwaza inkundla yonke abafundi nabalandeli basoKhakhayini. Bempongoloza ngengila. Phenduka! Phenduka!! Unompempe wenza yonke imicikilisho eyenziwa ngaphambi komdlalo. Waqeda. Emva kwalokho yakhala impempe, lasuka lahlala. Zahlokoma izihlwele njengobaabafana beligenda nhlangothi zombili abalandeli bananela bethi kodela umakhasana!
"Lisho uliphinde Khambule, liphinde uthi angenzanga lutho, ngoba angenzanga lutho ngempela. UMfundisi lona bese ngimlindele ngamehlo abomvu, ngifana nebandla lonke. Ukuphatha umsebenzi wesonto bese kungumthwalo kimina. Kanti ngingumuntu ozisebenzelayo, anginasikhathi. Sekuthi lapho ngithi ngiyahalalisa ngoba sekufike umphumuzi wami. Ukuhalalisa sekuphenduka izinyembezi. Kumanje nje angazi ukuthi ngizokwenzenjani, ukuthi ngizolenzenjani leli bandla leNkosi."
2.4 Endabeni kuthiwa uMnguni indoda eyondlekile. Yini ekhombisa lokhu?
Ake nichaze ngamafuphi izifiso zomlingiswa omkhulu azama ukuzifeza kule ndaba.
"Sizoyithathaphi imali Umba eqolo phela uJamuludi.?
1.1 Likhule kangakanani izinga lemalimbumbulu ezweni lethu namuhla?
Amagama enkehli Kwenzeka njengoba bekushiwo.
"Hhawu, leyo-ke yinqabakayitshelwana," usho uyavungula. "Engingakusho nje wukuthi icishe yafika enkulungwaneni yamarandi. Futhi niyazi ukuthini Ilanga selishaya okhakhayini phela manje. Cishe sekuyinsimbi yeshumi nambili uma ngibhekile nje. Yini singathi uma sisuka lapha, sivele sigibele siyobhukuda edamini likaMasipala le edolobheni?
Usukhohliwe yini Mapholoba ukuthi intaka izobe ibekelwe amazolo kusasakusho uHadebe ebheke umkakhe uMaNgcobo ngobuso obuhle ethi ukumamatheka?
2.8 Laba bazali bayibhadama yenzani indodakazi yabo okungalindelekile Chaza?
2.2 Ixhegu lafikela kusiphi isikole?
Ngamane ngamhleka usulu uSiyephu ngathi: "Kungadingeka ukuba ngibe yisithulu esiyimpumputhe ukuze ngingaboni ukuthi nguye lowaya".
Kodwa kwakubuye kungangethusi kangako ngoba isisho sesiZulu siyangifakazela ngokuthi amathanga ahlanzela abangenamabhodwe. Ngake ngazama ukuyikhohlwa kancane indaba yalo mfokazi nanxa yabe ingidla ngaphakathi.
Lo mthetho bawazi ingxenye ngoba uNkonka wabafundisa kanjalo.
"Thula lesi sigebengu! Hamba! Usichithela isikhathi!" kusho iphoyisa limhlohloloza liphuma naye uXaba.
Nakhu-ke manje uZama esethola incwadi evela kuyise imtshela ngoMaKhoza. Uthi uma ecabanga isihluku asizwiswa umuntu okuthiwa umamncane, kuthi akahayize.
"Kukhona umlisa obukeka enezimali zakhe ngoba ugcwele igolide umzimba wonke."
"Ngingalokotha ngime kuleziya zinkumbi zabantu Kungabe ngifuna bangibulale ngezandla," wafaka igiya lejubane, wajemuza umkakhe ngeso lengulube elambile?
UNovember Elliot Mbambo wazalwa ngomhla ka-2 Novemba 1958, eNtabamhlophe, eMtshezi (Estcourt). Wafunda khona kwelakubo waze waphothula ibanga leshumi nambili eMtshezi High School ngonyaka ka-1978. Okwamanje ufundisa eSiphokuhle High School (1996).
"Uthe ndodana ngeyakwaDulani. Mhlobo muni NgumXhosa?
Bese kungunyaka wokugcina kuSenzo eseNyuvesi yasOngoye. Imali eyayidingeka kwakuzoba ngeyokugcina ngci, ebese uSenzo eziphothula izifundo zakhe ze LLB. Lokho bekuzoba ngukuphuma obishini losizi olwaluqale emva kokudilizwa kukaXulu enkampanini yamaswidi iNeshe. Nakuba wayezogcina ngokuthola itshe lemali yempesheni neyesinxephezelo, kodwa lokho kwakusazothatha isikhathi sakho. Zonke izinto zimele yena njengoba nomkakhe engasebenzi.
Waqashwa nguhulumeni wezoMthetho - (Department of Justice) engumabhalane. Wasebenza ezinkantolo eziningi. Wathuthukisa izifundo zakhe zoMthetho enyuvesi yasOngoye. Yilapho azuza khona iziqu zezozMthetho. Wabuye waba yiMantshi Kwa-Maphumulo, eTurton, eMadadeni, eMlazi, ePietermaritzburg nasePort Shepstone.
"Siyalazi lelo shibhi! Manje kwenzenjani?
Lo msebenzi wenze wedwa.
1.2 Kuhle yini ukuba nebhizinisi emphakathini Bekani kucace ngokwenu ukucabanga?
"Yini lokho ofuna ukungithengisela khona Khuluma, ungesabi," kusho uXaba. "Ngicela sihlangane khona lapha kusasa Nonkosi. Uzoyithanda le nto engifuna ukukuthengisela yona.""Yini lena ekunika isiqiniseko esingaka sokuthi ngizothanda ukuthenga le nto engenagama okhuluma ngayo?
4.3 Isiphi isifundo osithola kule ndaba emfushane Kungabe umbhali usiveze kahle?
Kwathi lapho amaphoyisa esephuma naye uXaba wangibheka kanye wabe esethi: "Ngiyolwa nawe ngisho sengisegodini! Umoya wami ungeke uze uye ndawo ngisho ngingafa khona manje uma wena usaphila. Ungibophela amanqina enyathi."
Bahlala balinda ukufika kukaMaKhoza. Lwafika uLwesihlanu olungaliyo. Wafika uyise. Wangqongqoza wathi mabaphume bahlangabeze uMaKhoza. Uma bephuma abaze babona muntu. Babone unyanyavu lwemoto. Babuza ukuthi uphi pho Wavele wabakhombisa umbhalo ongemuva emotweni othi: Opel Corsa. Yingakho ethi uMaKhoza. Bajabula. Bahleka?
"Yingane yakho Uphi uyise?
Ngakusasa ukusa kwaziwa yibo. Lwayiphafuza kancane intuthu unyanyavu lweCressida ngenkathi luphuma luhlehla egalaji. Namanje akakancibiliki uHadebe. Akafuni nokumbheka ngeso umkakhe. Usembone kahle ukuthi uzomonela amaqabuqabu akhe, inkosazana yamaHlubi azibona ngayo ukuthi kanti useyindoda. Lo mntwana wamthumela ukuba ayofunda laphaya oNgoye. Pho manje uma sekuzogcwala amakhumbi lapha ekhanda uthi izifundo zisayongena?
Kuthule kuthi cwaka. "Angazi ukuthi ngizoqala ngithini madoda, nawemame," kuthatha uNzuza. "Izolo ngiye okokuqala ngqa eMishini emuva kokufika kukaMfundisi Bukhosini, ngabonana naye okokuqala ngqa. Lapho sixoxa ngiphawulile kuyena ukuthi sekuyiminyaka singenaye uMfundisi kule ndawo. Nokuba ibandla lisekhona kungenxa yemizamo yami emikhulu yokuba ngilimise. Ngilikhulise, lihlale liyibandla eliphilayo. Emuva kwezingxoxo zethu siphethe ngokuthi ubezongivakashela namuhla, ukuze sixoxe ngazo zonke izinto zesonto. Selokhu kusile bengimlindele kodwa akafiki. Mina angizange ngiye ndawo. Ngikhumbula nokuthi kuthe lapho ngibona ukuthi akafiki ngase ngithi angimlindele. Ngimlindele ngokuba ngithathe ucelemba. Ngibe sengehlele laphaya engadini engasemfuleni. Ngafike ngavala izimbobo othangweni, izimbobo ebezivulwe yizinkomo. Yisimangaliso lesi engisizwayo ukuthi uMfundisi uphume ekhaya wathi uza lapha."
Kwathi kungakapheli usho isikhathi esingesingakanani waqhamuka esegugumba nesikhwanyana uXaba kuhle komdlali webhola eseyozilolonga.
Sibonga kakhulu kumbhali wendaba emfushane esihloko sithi: Ngigeza Izandla. Le ndatshana ishicilelwe ngabakwaMaskew Miller eqoqweni elithi: Impilo Engcono. Siyaxolisa ukusho ukuthi sizame ngakho konke okusemandleni ukumthola, kepha imizamo yethu ayiphumelelanga. Yingakho singakwazanga ukuthola imininingwane yakhe njengeyabanye.
Isizinda sendaba ethi: "Ixhala Loxolo" sinabudlelwane buni nendikimba Lapha kumele ubheke isizinda sonke okuyinkathi, indawo nesimo senhlalo. Phinda ugagule nendikimba yendaba?
"Cha. Uyayithenga. Uthi uma wena ufika kuye uthi unemali oyidayisayo yomgunyathi bese yena eyithenga kuwe."
Chaza ukuthi udweshu kule ndaba luqala kuphi Kanjani?
Ngawachaya omathathu phambi kwethu ngase ngithi, "Uma uyibhekisisa kahle yonke le mali uzobona ukuthi inenombolo efanayo kanti ayinalo lolu cingwana oluphakathi nendawo."
2.5 Iqiniso lokuthi lona okhuluma noMantshinga uthi ababonisane kuvezani ngemfundiso yakuleli khaya?
"Manje uyabaleka yini Gxabhashe?
Kwathi ngiphakathi nokuphuza waqhamuka esehleka ubala uXaba wafike wahlala eduze kwami wathi, "Into enje ngiyaqala ukuyibona. Akukho namunye oke wakhombisa usho okuncane ukuyisola le mali."
USithole ubhalele indodakazi yakhe endala incwadi, uyazisa ukuthi usebatholele unina omncane wangempela, uMaKhoza. Ugcizelela ukuthi uzofika naye ekhaya ngoLwesihlanu. Phela umama ozala uZama noZekhethelo uMaMthethwa, wadlula emhlaben. Uyise wasephinda eganwa nguJumaima onguMaMthethwa owabe elamana nonina kaZama. UJumaima akazange abaphathe kahle neze abantwana bakadadewabo. Ubebancisha ukudla. Ukufika kwencwadi enalezi zindaba akuzange kumthokozise uZama. Kwamenza wacabanga ubuhlungu obabenziwa uJumaima kubona. Kuyena ukuza kukaMaKhoza bekusho ukuhlukumezeka isibili.
"Ya, hhayi, ngiyazivuma izinduku zenu bafo,"kusho uSixova ehleka."Maluju! Manje anishoÃ‚Â¬-ke. Bese yenziwani le mali?
Ngabe udweshu olusendabeni luxazululeka kanjani Nini Luxazululwa ubani/obani?
Isakhiwo sendaba sona singathi: Inkosi ikhotheme. Kubuye kukhothame indlovukazi ngenxa yokwethuka. akubhekwa isakhiwo sendaba kepha kubhekwa imbangela yokwenzeka kwezinto, njengembangela yokukhothama kwendlovukazi okudalwe ukukhothama kwenkosi.
Ukuqondisa - Umlandi kule ngxenye uyaye angenelele endabeni ukuze akhombe indlela indaba okumele iyilandele.
2.7 Shono okushaqisayo okutholwe uHadebe nomkakhe okuqondene nendodakazi yabo lapho befika esikhungwini efunda kuso?
"Dumakude, mangithi njena ngicela ungixolele kakhul, ngezwi elinosizi."
"Cha mhlonishwa, imoto ilimale kumina manje nje ekuseni. Kade ngiphuma esangweni kwami sengixhanyazeliswa wucingo lokugula kukamama. Mina bengithi yinto encane kanti imoto yami ilimale ngampela," usho nje uyagwajaza. Usecabanga nokuvuleka kwezikweledu ezimmele ngenhla.
Chaza ukuthi umlingiswa omkhulu, abalingiswa ababalulekile kanye nabalingiswa abancane ubabumbe kanjani umbhali endabeni ethi, "Okunjani Nje Lokhu"?
"Uyabona MaMthembu abaphansi abazona izinto zokudlala. Uzothini uma sebethatha uNcamisile ngenxa yokukhohlakala kwakho" Akhale ngokunye manje uMaMthembu. Useze usenesibibithwane-ke manje. Ulokhu equme njalo uNcamisile. Aphenduke alale ngolunye uhlangothi. Kube ngcono ukuquma?
2.2 Kungani umka Mfundisi Bukhosini aqala kwaNzuza ukuyobheka umyeni wakhe?
Ungihlaba umxhwele lo mqondo wenu zingane zami, ukuthi kanti lapha eMhlanganiso siqeqesha abaholi bangomuso. lmpela ubudoda abukhulelwa. Futhi uma niqokelele kahle ngala maholide, leyo mali iyofeza izidingo zomkhulu nogogo zonyaka wonke.
Lo msebenzi wenzeni ngamaqembu, nixoxisane. Wenzeni lo msebenzi ngaphambi kokufunda indaba ethi: Okunjani Nje Lokhu.
Amasela ayesezithathela nje impahla esitolo. Isivimbela-zigebengu sasehlulekile. Nomshini ocushwayo okhala nxashana kunothile ovula umnyango wase wehlulekile. Kusobala ukuthi wabe ehlangene nongqondongqondo impela. Okwakufike kumqede du ukuthi kwakungasali nomncane umkhondo owawungasiza abakwasidlodlo. Ukuhamba kwezimpahla ubuthaphuthaphu esitolo kwase kumfake kwezinkulu izindleko. Izikweledu zase zithanda ukumgabha. Abasebenzi nabo ngapha, babebhilidile befuna ukwenyuselwa amaholo.
"Bantabami, ugogo Sweluboya usedukelwe yimali yakhe yonke yomholo. Akasayitholi lapho abeyibeke khona."
"Ubumdabukela uwunombolo bani-ke wena Uhambe udabukela abantu kwawena ungumuntu wokudatshukelwa Unakwe ngubani wena njengoba uhlala ukhamisile nje, ulambile Hhawu, Nkosi yami, yaze yangihlupha ingane!"Kwavuka kwema ngezinyawo nokudikibala ayenakho ngempilo, wakukhiphela endodaneni."Uza nomuntu umbona ezifela. Uma efela lapha endlini, ngiyothathani ngihlanganise nani," emshaya futhi. UBennie Benade walalela eshaqekile. Kwaba kude nokuba asukume ayolamula. Wayesaba ukumthela ngamahloni uMaCross. Ngokuzwa ukuqina kwesandla wethuka eselunguze ekamelweni emxolisela umzukulu?
"Le mali-ke iyosetshenziswa ukuqasha ithende nezitulo laphaya kwababa uMagedlela. Yena osethembise nangokusinika isephulelo enanini avamise ukulibiza. Enye kuzothengwa ngayo amaoqma kanye nezinkomishi zepulasitiki zokuphuza itiye. Itiye elizokwenzelwa abantu abadala. Njalo ngenyanga izikole ezintathu yizo ezazizokwenza lowo msebenzi wokwenzela abantu abadala itiye. Lezo zikole zizonikwa nemali yokuthenga izinkwa nojamu okuzodlelwa ethendeni ekuseni. Iskole sabancane sizoxutshwa nezimbili zabadala ukuze izinto zihambe ngohlelo. Iziokole eziqhele kakhulu kunalapho kuholelwa khona, ziyoxhaswa ngemali yokuqasha la matekisi abizwa 'ngamaphela', ukuze bakwazi ukuthwala ukudla kulethwe emholweni. Okunye-ke wukuthi kuzofanele khona lapha manje kukhethwe ikomidi. Ikomidi elizokwengamela lolu hlelo, nyanga zonke. Ikomidi elisha liyobuye likhethwe ekuqaleni konyaka ozayo. Nithini-ke bafowethu nodadewethu?
"Uzama ukwenzani" kusho uMagwaza esondela kancane emgqolozele ezinhlamvini zamehlo. "Lutho Sir!" kuphendula uPitza ehlikihla izandla ehleka inhlinini ezama ukuzincengela?
"We Siphelelo! Ufuna ukungihlolelani Hhi Ngiyakubuza!" Usemhlahlele amehlo. "Ufuna ukuzongifakela abelungu kulo muzi wami. Seziphelile yini izintombi Izintombi kungathi ziziningi kangaka. Izintombi ezifundile futhi njengawe. Kodwa wena ukhetha ukuzongifakela izilwane kulo muzi woMantshinga. Uyongena ngifile nomlungwana wakho wakho kulo muzi! Ngimfunge uQholwane Angikufundiselanga ukuba ulahle imfundiso yalapha ekhaya uphenduke umlungu. Uyangizwa" Useyabila. "Baba yehlisa umoya. Sibonisane.?
"Namanje usaphika" kubuza mina. Waphendula ngezwi eligcwele intokozo uXaba wathi, "Kudala ngiqhuba lo msebenzi kodwa angikaze ngikubone lokhu! Phela yimali uqobo lwayo lena.?
Ya mnumzane! Wandiza kangaka emgwaqeni uxoshwa yini ngemumva?
"Angiyi lapho mina. Ngeke nje ngiyozosa emaphoyiseni ngenxa yabantu abahuqana notshwala ebese bedlalela emgwaqeni," usho nje unkonkoshele isitelingi.
"Angiboni nkinga ngaphandle nje kokuthi kumele ungihlanganise naye lo mlisa," kucela mina.
Nempela bavalelwa ngaphandle kwezindonga unyele luzenzela baze bathophela. Kusihlwa futhi uMaCross akawakholwanga amehlo ebabona futhi bengena, omncane edonsa omdala ngodondolo. Waphelelwa nangamandla okuyishaya indodana, isibhongo wasikhiphela kuBenade amkhankatha ethi: We khehla-ndini! Wadlala ngengane yami-nje ngoba uyibona ukuthi isencane, umqondo awukagcwali. Wena uthe ufisa ukuzofela eduze kwesikole esiseHelpmekaar, hhayi lapha kwami. Awulali ngani manje esikoleni yikhona uzofa uthokozile noma ngabe kuthiwa ukufa kukwelamela ebusuku?
"Wo, wayikhuluma inkanankana mfo kaKhambule, inkosi impela. Yebo khona bengiphethe impela, ngizwa futhi ukuthi cha, ngiphethe, kodwa-ke abantu bangeke baye nganxanye bengemanzi. Wena ungathi ubona lokhu, kanti abantu bona babona lokhuya. Ungafunga ukuthi bayakuthanda kanti uyazikhohlisa, abakufuni nalapho uhambe khona."
"Ngiyazibona thisha. Bengicabanga ukuthi ziyehluleka ukuziqaphela ngenxa yobuvila." Kuyacaca ukuthi umane uyasho nje, kodwa unembeza uyalazi iqiniso.
Ngangihlale ngizwa ngendaba ukuthi uma ufuna ukuvala umfula kumele uwuvale esiphethwini sawo. Nanxa ngangihlale ngimuzwa ngendaba, ngaze ngahlangana naye ngelinye ilanga. Wabe eqatha ngesidumbu, ikhala ligcwele ubuso, amehlo emancane, esho ngebilo elithi malifike ezibeleni kanti izindlebe kwabe kungamagwagwa. Lapho ayehamba ephuza khona kwakuhlala kunezintokazi ezimzungezile ngaso sonke isikhathi. Umlomo wakhe wabe umanzi kangangokuthi kwabe kulalelwa yena kuphela uma ekhona. Isifuba sakhe sabe sihlala sigcwele ubucwebecwebe bemigexo yegolide. Izimpahla ayezigqoka kusuka onyaweni kuze kuyophuma ekhanda kwabe kungezegama kanye nentengo emba eqolo. Yonke iminwe yakhe kanye nezihlakala kwabe kuligolide lodwa! Nanxa kwabe kugcwele kanjalo eshibhini elabe lidume ngegama lokuthi kukwaMphelekezele laphaya eVosloorus, ngazinika nokho ithuba elanele lokubuka nganhlanye lo mlisa.
Akubanga mnandi neze ukudla kwakusihlwa. Hhayi ngoba wayengaphekile kahle okaMapholoba, kodwa ngoba kwakukhala izinyo nje, kukluluzwane ngamehlo, engekho okhulumisa omunye. UHadebe wabuza umbuzo wamunye vo wokuthi obani abanye ababezolandwa ngaleyo khumbi yodumo Waphendula uMaNgcobo elandula ukuthi abaningi akabazi kepha uzwile ukuthi nentombazane kaDubazane, uThembisa, laphaya kuMaphanga Road, naye wayezokuza ngayo ikhumbi. Hhayi-ke, awuhlabe inhlali aze ayolala uHadebe?
"Ndodana," lisho lizama ukuphakamisa amabhuzu lithi liyasukuma, lehluleka,"Ngilapha nje ngizofeza isifiso enginaso ngezinsuku zami zokugcina. Angisenalutho emhlabeni olungithokozisayo. Nokho, enginakho kuphela ngokusemoyeni."Lambuka ngamehlo omuntu owayengase acinyeziswe khona lapho kuvulande,"Cha baba, ngizwe. Ngishiswa yixhala loxolo. Okusasele okungangithokozisa wukuficwa wukufa ngisesikoleni, maduzane nabafundi."
4.1 Kungabe ubani umlingiswa omkhulu wale ndaba emfushane Nika isizathu sempendulo yakho?
"Le 'ntwana' iphekwa yimi 'ngenkinobho'." Lezo zindaba zafinyelela nakuNkonka. Futhi kwakuyiqiniso elingephikwe uS'paza wayesondele kakhulu kuPhenduka, nomaphi babetholakala bendawonye. UNkonka wamthanda kakhulu uPhenduka njengoba ayedumile kwakulula ukumsebenzisa ukuze athole amakhasimende amaningi. Wamethembisa ukumfaka ebhizinisini lezidakamizwa UPhenduka waheheka naye njengoba ayesezibona njengebhoza. Isikhathi esiningi lapho ephuma noma eya kozivocavoca wayelandwa ngemoto ebelethe isondo. Njengoba base bejwayelene babehamba ndawonye bengena wonke amakhosomba lapho ayethola khona izidakamizwa. Wamkhombisa nemishini ababeyisebenzisa yokwenza izidakamizwa.
UNzuza waphendula ikhanda qede wayibona ingane iza ngejubane laphaya ngaphesheya, iqonde khona kwaNzuza. Imicabango yaphithiza emakhanda amadoda. Okuyikhona ayekucabanga kakhulu kodwa kwakungukuthi makube ingane yayilethe umbiko othile ophathelelene noMfundisi Bukhosini. Ingane yafika nencwadi elucingo. Yayibhekiswe kuNzuza, ibeka kafishane ukudabuka okukhulu mayelana nenkinga yokunyamalala kukaMfundisi Bukhosini, imtshela nokuthi makalindele enye incwadi eyayizobe imtshela okuthile.
"Pho, manje lapha ephephandabeni kwathiwa unguDokotela Benade?
"Usho ukuthi imithetho yami, nemithetho yamasiko alaph'ekhaya ngeke uwalandele. La kuwena sekugcwele inkunkuma yamabhuku ezicwicwicwi. Ngazilaya ngokukufundisa. Usuwenyanya okwakwenu. Usungumlungumnyama. Ingakho izintombi zesizwe sakho ungasazifuni, usuqoma ukuthatha abelungu. Hhi Siphelelo Ngitshele ngiyakubuza!?
"Mnu. Benade, ubuzwakalise isifiso sokuculelwa yizingane. Ngiyaxolisa impela ukukwazisa ukuthi esikolweni lapha akwenziwa noma kanjani, kuyahlelwa. Sishiye nemininingwane, siyokwazisa usuku ongaculelwa ngalo uma isicelo semukeleka."
3.3 Ake uguqule amagama abhalwe agqama kule misho elandelayo abe izinciphiso.
UMnumzane uHadebe unesupermarket. Uganwe nguMaNgcobo. Banengane yentombazane efunda eYunivesithi yaso-Ongoye. UHadebe usula imoto yakhe, kwazise phela ulungisela ukuya oNgoye ngakusasa, ayolanda indodakazi yakhe uNomagugu. UMaNgcobo uyazi ukuthi uNomagugu uzobuya nabanye afunda nabo. Atshele uHadebe lokho aveze nokuthi imali yokukhokhela ikhumbi kade amthumelela yona. UHadebe alibeke ngembaba elokuthi akanayo ingane ezobuya ngekhumbi, njengoba egingqika mihla namalanga. Kumthukuthelise kakhulu uHadebe lokho. Wanquma nokuthi kumele aqinise isandla, lokhu kwamthusa uMaNgcobo. Ngalobo busuku akubanga mnandi kaHadebe.
"Ha! Ha! Ha!"kubabaza uSixova naye esetshengisa ufuqufuqu."Ingaphezulu kuka-R30 000 ngenyanga!"
"Sekuyizinyanga aphuma lapho mama," kusalandula yena uThembisa."Waphuma wayaphi Yehheni bantu! Uthi niyangizwisa kodwa Nansi ingane izongibulalisa ngoHadebe, Nkosi yami!"Kwathi akaqhume aquleke ngempela uHadebe esezwa ukuthi uThembisa akazi lutho ngendaba yekhumbi. Ngabe uNomagugu usefunde ukuqamba amanga?
Langena icala, uNkonka ungummangalelwa wokuqala. Owesibili nguS'paza.
"Kodwa baba singamshiya kanjani umuntu kanjena, nokwenza eshayiswe yithina?
1.1 Ikuphi okwenziwa uHulumeni kaZwelonke ukuqinisekisa ukuthi abantu abadala besizwe bayayihola imali yempesheni?
UMsimang ungowaseThalaneni, esifundeni saseNkandla, KwaZulu. Amabanga aphansi emfundo wawafunda khona eThalaneni Primary School nase Mbizwe Secondary School. Ngenxa yesimo sezimali waphoqeka ukuba imfundo yakhe ayiqhube ngokufunda ngeposi e-Trans-Africa Correspondence College lapho enza khona i-Junior Certificate ne-Senior Certificate. Kanjalo nemfundo yeziqu wayifunda ngeposi e-UNISA.
Izigilamkhuba Abantu abenza izinto ezingalungile.
Bekuzoba nomdlalo omkhulu wendebe edumile ebholeni lezinyawo. Abafana bazilungiselela ukunqoba, bagcina bewunqobile. Baphuma lapho baqonda emzini kaNkonka kwakufinywa ngendololwane. UNkonka wathi lapho evulela izivakashi sezigoduka wazithela kwezakadalawane. Langena icala. UMshushisi wangena nofakazi bakhe abahlanu. Owokuqala owazi indaba yonke nozibonele uKapteni Qeda ongene esedlubhe yonke iyunifomu nezindondo ezikhombisa ukuhlabana. OPitsa noSiphaza bezwakala bethi: Hhawu kanti uPhenduka uyiphoyisa?
Lo msebenzi wenze wedwa uwuphendule ngokuwubhala phansi.
Kwangimangaza ukuthi yini aphuthume kangaka edolobheni uMlobane. Emehlweni wayesibuka sengathi wumzali ebuka ingane yakhe. Ingane abekade eyithembile. Ingane isimdumazile ngokwenza izenzo ezingalungile. Wasifulathela eseya kwaJamuludi. Uhamba kancane udangele. Ubeke phansi amahlombe. Usephindele esimeni sayizolo. Asisijabulelanga isimo abekuso uMalobane. Ingani uSixova naye ukhalile.Bafowethu, emva kwakho konke asenzele kona namhlanje uMlobane Mhlawumbe kade efuna ukuyoqala ngokubheja amahhashi Manje thina sambambezela. Uyoze awafice eseqalile ukugijima. Ewu! Okungcono ngiphatheleni leli bhantshi lami, nifike nilishiye ekhaya. Mina noMlobane sizonilinda kwaJamuludi. Ngenzela ukuba angabulawa yisizungu eyedwa.?
UMaNgcobo uzwakala eqhimuka, ekhihla esikaNandi.
"Uyazi bengicabanga ukuthi siyolwethula kuThishomkhulu lolu daba ebesiludingida webafowethu," kuthi nya. Singene esikoleni.
"Uma eshade nawe ngumakoti wakwami. Umakoti waMahlabangani. Umakoti woQholwane. Uyangizwa! Selokhu kwathi nhlo asikaze singene isilwanyana kula mabala oMantshinga. Ngimfunge udadewethu kababa!"
1.6 Ibhayibheli okuyincwadi eNgcwele lithi: "Hlonipha uyihlo nonyoko ukuze izinsuku zakho zande ezweni". Kungabe lokhu kuyenzeka yini ngalesi sikhathi esiphila kuso?
2.8 Bala amagama abafundi ababehamba phambili kulo mkhankaso?
"Impela kufana nokuxosha umoya nje", wangifakazela uMlobane. "Angazi nina madoda, kodwa kimi insika isiqala ukuwa. Bekunganjani siqale laphaya kwashisanyama sithole okuya ngasethunjini?
3.1 Ake ufunde le misho elandelayo bese uyibhala, uguqule imiqondo yemisho ngokufaka amagama amqondophika kulawa abhalwe agqama.
"Umkhulu ulambele uxolo!"
2.7 Shono ukuthi kuyiqiniso noma amanga ukuthi "Amaphoyisa ayesemlinde endleleni uXulu". Beka ngokuthole endabeni.
Sengiyifihlile imali ngaqonda esigxotsheni socingo. Ngafike ngafaka imali maqede ngashaya izinombolo.
"Mina ngixakwa ukuthi kanti ubaba uMdindithwa akakuboni konke lokhu okwehlela abantu abadala,"kusho uSixova."Kanti yini umsebenzi wamaKhansela ngempela?
Izingcezu zenkulumo kumele uzisebenzise ngendlela efanele nehlabahlosile. Udlisele ngokwazi ulimi lwakho ngokuziqhenya. Imisho yakho mayibe nezingcezu zenkulumo ezahlukene. Kepha qikelela ukuthi inhloso yempendulo yakho ingalahleki.
"Ishumi nje kuphela" ngibuza ngokungabaza?
"We Siphelelo!" eyothi voshololo phansi esihlalweni. "Usho ukuthi lo muzi wami ongaka uzakuwushiya phansi. Le mfuyo yami engangiyiphembela wena, uzakuyishiya, ibe impango yabafokazana La mangcwaba obaba nelikanyoko uzakuwashiya ehlane Ungitshela lokho?
"Kuyazisho ukuthi nguye kanye lowaya," kusho mina ngikhomba umfokazi wezimanga ngekhanda.
Wathi engahlala phansi wabe eseqhweba intombi eyabe ithengisa lapho. Ngasuka ngamlandela ngafike ngahlala phambi kwakhe sengilindele ukuthi wabe ezothini. Wakhipha insimbi ethile ekhikhini maqede wayibeka esweni ebhekisisa leyo mali engabe ngimnike yona.
UNkonka wayeyisethameli salowo mdlalo. Wahlabeka umxhwele ngendlela uPhenduka adlala ngayo. Lapho ezwa ngoS'paza ukuthi uPhenduka ubhema insangu futhi uyikhasimende wamkhonza kakhulu. Lokho kwathela izithelo ngoba uNkonka noPhenduka bagcina bengamathe nolimi. Ukuba yisilomo kwenza kube lula ukujwayelana nabantu. Bonke abaphatha izibhamu esikoleni wayebazi, abaphatha izidakamizwa nabo futhi babesondelene naye. Nabaziphethe kahle wayebazi.
Adumalele khona ekamelweni likaThembisa uMaNgcobo. Ingani phela umfica ehlezi engazi nanyaka. Kusho khona ukuthi akukahanjwa. Lalahleka ithuba likaNomagugu lokushaywa wumoya. Ngabe babanjwe yini?
Ngabe lesi singeniso siletha miphi imizwa noma imicabango Ngabe leyo micabango noma imizwa isilungiselelani, okuzosijabulisa noma okuzosijabhisa?
Usejuluke umanzi nte. Kwazise likhipha umkhovu etsheni.
"Lapha kuyacaca ukuthi sisenqineni kamabuyaze phela."
"Awu Gxabhashe kwaze kwakubi baba. Mhlawumbe ngenye njeimoto emshayisile ziningi phela izimoto ezibovu," egqolozele owakwakhe owasezichitshana elokhu ebalisa.
Akube khona iqembu elivumelana nesihloko, nalelo eliphikisana nesihloko. Yenzani onke amalungiselelo ahambisana nokwenziwa kwenkulumo-mpikiswano.
Kule ngxenye yesakhiwo sendaba silindele ukubona izinto zibuyela esimeni esejwayelekile. Abanye abantu le ngxenye bayibiza ngokuthi ipholandaba noma isixazululo ngoba umbuzo obudala inkinga usuphendulekile. Okusele kusuke kungasabalulekile. Ababhali banezindlela ezehlukene zokubhala isiphetho. Kukhona labo abavamise ukuphetha indaba kuvuthondaba. Kukhona abavamise ukuyiphetha kupholavuthondaba. Bheka nje okwenzeka endabeni ethi Ngigeze Izandla, abazali bagcina bethuka lapho bebona ukuthi isela elikhulu indodana yabo. Indaba iphela kuvuthondaba, bethukile. Uma indaba iphethwe kuvuthondaba umbhali usuke efuna ukuba umfundi azitholele yena izimpendulo zokuthi indaba iphetha kanjani, kepha imvama umbhali uye ashiye izinkomba zokuthi indaba ingase iphethe kanjani.
Selidumela emasumpeni. Sekuzolunga.
"Xola sikhulu sami, into ngiyagulelwa. Umama kuthiwa ubangwa nezibi esibhedlela. Ngiphuthuma lolo cingo-ke sikhulu sami,"uvalo lomonakalo awenze ngemumva selimbulele nya.
"Akunankinga lokho. Baningi abantu abadla imbuya ngothi lapha eMakhaya. Bazosala bekuqedela," washo ngokunganaki uMlobane.
"Nzowasha onke la matekisi ami nsuku zonke ntambama, uma esebuyile emsebenzini. Nizokwenza lokhu kuze kuphele la maholide enu. Niphinde nithembise ukungaphinde nilenze ihlazo elinje. Yisona sigwebo senu leso. Kuyobe sekuphelile." kusho ubaba uXulu." Uma kunehlula lokho ngizonisaemaphoyiseni njengamanje. Ngijike ngazise nabazali benu futhi. Siyezwana?
Athi ukuziqoqa manje uSiphelelo esihlalweni sakhe. Athi uyaphawula abindeke. Ligcine liphumile izwi. "Yebo baba. Ngumlungu."
Yilowo nalowo mbhali/mlandi uma ebhala usuke enokuthile afuna ukukudlulisa kubafundi. Imvamisa umbhali/umlandi uma ebhala usuke efuna ukuvula amehlo, ukuxwayisa, ukuqwashisa ukunika ulwazi, ukukhuthaza noma ukujabulisa abafundi. Okubalulekile ukuthi uma umfundi eseyifundile indaba kumele abenokuthile akuzuzile, lokhu esikubiza ngokuthi, umlayezo noma isifundo.
2.3 Awuchaze laba bantu ababizwa ngongqondongqondo abaxake uMnguni lapha. Beka ngamafuphi.
2.3 Ukulahleka kukaMfundisi Bukhosini kwabadida abantu bale ndawo babethi: "ngabe kudabuke umhlaba wamgwinya."Babechazani ngalokhu?
Hlobo luni lwenkinga umlingiswa omqoka ahlangabezana nalo kule ndaba?
Le ndoda iyingozi mnumzane.
Sahamba isikhathi, imizuzwana yadliwa imizuzu. Imizuzu yadliwa ngamahora. Umhlaba wabe sewuzilile ngaphandle. Kwathi lapho abaningi sebeqala ukucomboza ngamakhanda bengaqedi, abanye sebephethe imindweza yabo isha ize iphelele ezandleni. Abanye sebebonakala belengise izindebe zangezansi bedonse amehlo. Ngabona umngani wami wezikhumba uSiyephu, umfo kaNdlovu, engena ngomnyango. Wathi ukuthalathalaza emi ngasemnyango. Maqede wanikela entokazini eyabe ilokhu izinyukunya eduze komshinikazi. Umshini owabe uhlala umculo okwakuthi awubhodloze uphahla ngomsindo. Wafike wathenga kwaba kubili okuphuzwayo, wase esuka ethi qekelele laphaya eyedwa. Wabe eyilokhu ehabula yedwa laphaya ethalaza. Khona manjalo amehlo ethu anqwamana, wabe esesuka lapho ayehleli khona ezothi coshololo eduze kwami.
Namhlanje sizoshiyelana inkundla noMnumzane uMkhonto.
Uqhamuka ushayela phezulu uMlobane wansondo. Isifuba usikhiphele ngaphandle. UMlobane lona engimaziyo, hhayi lesi sithunzi sikamantindane wangayizolo. Ngathokoza, nginethemba lokuthi sizosebenzisana kahle sonke singabangani, njengenhlalayenza Safica uMalibongwe esesilindele ngaphandle kwesango kwababa uMakhunga. Sase singena indlela. Sabhekisa amabombo enkundleni.
Inkukhu inqunywe umlomo. Akasazi ukuthi uzothini.
Awunginike ilayisensi yakho, lisho nje libukisisa amathayi emoto.
"Kulungile. Manje ibhayisikili nemegaphone Ukuthathephi?
2.9 Yini le edale isililo esingaka?
"Uqinisile uSweluboya," kufakaza uSixova. "Aniqalaze laphaya ezitolo nasezitaladini. Bangakhi abafundi enisababona ngalesi sikhathi Sekusele imithonseyana nje. Angeke kwangimamngalisa ukuthi iningi lisimze licela ogogo nomkhulu balo imali. Lenzela ukugcwalisela kokushodayo. Kwazise ukuthi abantu abadala bahole izolo. Ibe futhi le nto kakade izosiza bona unyaka wonke. Angisiboni mina isidingo sokuzigqilaza kungadingekile.?
Umbhali ophumelele ukubhala indaba yilowo okhetha isihloko esinokuxhumana nendaba yonke. Phela isihloko kumele sikwazi ukumheha umfundi. Simenze abenelukuluku lokuyifunda indaba. Zinjalo-ke lezi zindaba eziqukethwe yileli bhuku.
Insambatheka Into exakile.
"Lezi nje ezingingungile zilungile. Noma kungathiwa ziyabhimba, ziyobe zingamagagu oqobo uma zingiculela ngezinhliziyo ezimhlophe."
"Ulaka lwani MaDumakude" kusaqhuba uShange?
"Sibonisane yini yani. Ngibonisane nembuka Ungangihloleli imihlola wena. Mina ngifuna umakoti laph'ekhaya. Hhayi le mbude ongitshela yona. Ngifuna umakoti ozongiphekela avuse lo muzi. Alotsholwe ngesintu. Kushadwe, kukikizwe kudume amawa. Usho ukuthi lowo mlungwana wakho uyokwazi ukungiphekela. Angigayele utshwala. Hho- hhe! Ungabona amehlo esibungu ngimfunge uNozitho inkosazana kababa." Lapho uSilomo useyaveva ulaka. Useyaluza indlu yonke?
2.5 Wayezofika nini uMaKhoza azobonwa izingane zikaSithole?
"Ngeke neze ngikuphambe ngoba ngizimisele ukusebenza nawe isikhathi eside. Angithi lokhu okungamaphoyisa sekwasivala isigodi ebengisebenzisana naso. Ngicela ungethembe," kuncenga uXaba.
Lilandele nelinye iqeqebana. Abanye abafundi baqale bafunde, uS'paza neqembu lakhe bavula elinye iklasi lezidakamizwa. Sekudamane kubonakala ngefu lentuthu likhuphuka lize liyofinyelela emafini. Kuzwakala nohleko luqhuma phezulu. Abaziyo bathi igudu libangela indlala umuntu obhemayo angaqeda ibhodwe noma isinkwa esiphelele asivalele esiswini abanye basale bencela izithupha. Abanye bathi lenza ababhemayo bahleke inhlinini, mhlawumbe baqinisile nakhu uhleko luqhuma phezulu. Kuyothi ngemva kwehora ngesikhathi sokushintsha izikhathi zokufunda, abeqembu likaSiphaza bagijimela ukuyongena emaklasini. Bavule amawindi ukuze kushaye umoya. Kukhale amantombazane."Hm S'paza, Pitza."
Ukwethula amaqiniso - Umlandi ugcizelela ubuqiniso bendaba yakhe. Kungumsebenzi womlandi ukwenza indaba ikholakale. Izehlakalo azikholakale. Imithombo lapho kutholakala khona izindaba akube ngethembekile. Kule ngxenye umlandi uyakwazi ukuveza imizwa yakhe ngendaba.
Esiphethweni sendaba kuyavela ukuthi akulona iqiniso ukuthi uMlobane unemali ngoba ewine emahhashini, kodwa untshontshe imali kagogo wakhe. Wena iba uMalobane, ubhale incwadi uxolise kugogo ngesenzo esibi asenzile. Khumbula ukusebenzisa izithopho nezithakazelo ukuze ugogo abone ukuthi lokho ukwenziswe ukuganga, bekungeyona inzondo, futhi usmthanda.
"Mandla, ngicela uziphathe kahle, mntanami. Ukuziphatha kwakho kwenzaimpilo yalaph' ekhaya ibe muncu. Nguwe kuphela ingane esiyibhekile laph' ekhaya. Uma uzoziphatha kanje uthi siyokwethembela kubani?
"Baba! kudala ngimi lapha ngasemnyango."
2.10 UPhenduka udume ngokuhlabana. Uhlabana ngokwenzani?
Lasondela iphoyisa eliyisidliziba neqhutshana lomkhaba.
Lo msebenzi wenze wedwa. Ubhale encwadini yakho yemisebenzi.
Kube khona ukuthula okwesikhashana. Kuzwakala ukunyathela kwethu. Sizithole sesisondele ngasesikoleni sethu, eMhlanganiso High School. Ngisimze ngimuthi jeqe uMlobane lapha eceleni kwami. Kukhona okungikhathazile ngaye. Akasiye lo muntu engimaziyo. Ngibe nemibuzo eminingi ngaye. Kungabe uphuphe kabi Ingabe uzwe izindaba ezingemnandi ngesihlobo sakhe esihlala ekudeni Angikholwa ukuthi waliwe yintombi. Kwazise ukuthi sobane salibopha laba linye elokuthi leyo mikhuba kamathandana singayigili. Sizoyibona uma sesiqedile esikoleni. Kwazise ukuthi angiyizwisisi indaba yakhe yokuthi unotwetwe lwephepha lesiZulu esisazoyolibhala. Kazi udliwa yini Kudela owaziyo?
Uhlale waze wabuya uJumaima. Sekuyizintathakusa. Izinkukhu seziqanda amasuku. Buka-ke, uhleli nje, ulalele indlala nayo engazibekile phansi.
"Kungabe iningi kakhulu yini" kubuza uXaba ngokuzethemba okukhulu?
Izingane zezinhlanga ngezinhlanga ezazisanda kwamukelwa kulesi sikole esasikade singesabamhlophe kuphela zema zikhungathekile, ezinye zesaba ngisho ukulithinta leli khehla ezazilibiza ngoNkosana kunokuthi mkhulu. Kusenjalo okungumfanyana owayebizwa ngeKhaladi, kuminyaka eyisishiyangalombili, kwaphuma qekelele esixukwini, kwaqonda ngqo kumkhulu wabo kucabuzela ngezicathulo zesikole ezinsundu, zitshekile, zidabukile, ziqothukile. UBrendon Bryant, eyishaye iphelele inyufomu yesikole eyayisimphumile, ikapisi nebhantshi okwakububende, ibhulukwe elimpunga namasokisi anjalo, nehembe elimhlophe, Wathi ukuba eme phambi kwexhegu, walethula ikapisi. Zahleka ezinye izingane. Zoma kakhulu yinsini lapho ethi uyamdonsa umkhulu, kuphephuka yena eyolahleka laphaya. Akadikibalanga. Wavuka wamethula ujosaka awudidizelisa waze wayowubeka evulande anduba alande esinye isikhwama sepulasitiki esasinamaphephandaba amadala. Naso wasiklelisa nojosaka.
"Uthini MaMthembu" Agxume abheke phezulu, esefuna ukumqedauMaMthembu?
Owesithathu, nguPitza, kulandele nabangani bakaNkonka. Abanye babo abasemazweni angaphandle kweNingizimu Afrika.
"Kulungile, sengathi siyavumelana. Ngizocela uMabhoko, uMlobane, noMalibongwe beze lapha phambili, yikhona wonke umuntu azobabona."
Lo msebenzi wenze wedwa, uwubhale encwadini yakho.
"Yini Jabu kwenzenjani Ukhalelani" ngokukhulu ukuthuka lokhu kuXulu?
Uma indaba yenzeka, yenzeka endaweni ethile ngesikhathi esithile, futhi yenzeka ngaphansi kwesimo esithile, konke lokhu sikubiza ngokuthi isizinda. Isizinda sehlukene kanje: indawo, isikhathii kanye nesimo.
"Eish! Dlozi lami kufanele ngikubhekelele."
Khethani abafundi abane abazofunda kuzwakale indaba ethi: uMaKhoza benikezelana baze bayiqede. Uma sebeqedile ukuyifunda le ndaba, ake niqhathanise umsebenzi eniwenze ngenhla wokuqagela ukuthi isihloko sikhuluma ngani, kanye nalokhu enikuthole endabeni. Uthini umphumela wokuqagela kwenu?
Lo msebenzi wenze wedwa encwadini yakho yomsebenzi.
Uthe esakhayisa emnyango, sase siqhamukile isalukazi saseMantshalini. Sishaye ezimaholoholo izandla , nebhayana elase lilahle umbala walo. Ukuma kwalo ibhayi leli kwase kufana ncamishi naso. Lase liyiso nje isalukazi sizihlalele.
"Ngivela khona." Wayeka ukuncika wamkhombisa isiphundu. UWest engenakumphatha, wabambelela okhalo, wahlina kakhulu wabheka le. UBrendon, nakalokho owayesemi maduze nekhehla, wasondela kakhulu walibamba isiphundu. Engakaziphenyi nakuziphenya izinwele isandla sabuya negazi.
2.4 Sizwa uThishanhloko ethetha ekuseni emthandazweni, yini eyenza athethe ngalolu hlobo?
"Ngeke! Ngeke Siphelelo! Ngamukele umlungu! Mina lo! Ngiziqhathe nabalele Kulungile nje izinyanya zikufulathele wedwa. Ziyokushaya izinyanya Siphelelo ngalo mhlola owugilayo. Ngimfunge uQholwane. Uyabona ngaleli lumbo ofuna ukuzoligila emzini wabo! Bayokufulathela! Wake walibonaphi idlozi lomlungu lihlangana nelomuntu omnyama. Kwamasiko nje awafani." Wanikina ikhanda uSilomo. "Ngathi sengiyambona lowo makoti. Bheka nezinwele wena. Amayikayika, ukungibona nje aqonde kimi, 'Hi daddy!'. Wena owabona omakoti basemadolobheni. Omakoti abankonkoshela oyisezala.?
"Letha lapha imali!" Wakhangeza uSixova.
Athule uShange. Makhathaleni ukuquma kuqale phansi ekamelweni. Hhayi bo! Usequma kakhulu kunakuqala umuntu lona. Aphuthume ekamelweni uShange. Ayifice iphinqilika indodakazi yakhe. Acishe aphihlike akhale. Nangu noMaMthembu uselapha.
Alivule isango uJobe. Aayingenise imoto. Kuthi nya! Asondele ngasesicabheni uJobe. Avule. Amamatheke. Bavele bazithulele nje abantabakhe. Bathule ukuthula, okuxoxa indaba ejulile.
1.3 Wena uma ubunikwa ithuba lokuba umfundisi ubungenzenjani ukwenza isimo somphakathi sibe ngcono Beka uvo lwakho luzwakale?
"Yimina MaThusi, uJabu ungitshele nomgwaqo eyenzeke kuwo le ngozi,"ukhuluma nje yilokhu egobodisile ebambelele esikhophocweni sesiphongo sakhe, izinyembezi zicweba emehlweni.
"Yebo mfana kaMahlangu. Umngani wakho ngimshiye edla,"uqalaza endlini."Wo, nangu eseza."
4.4 Phawula ngesakhiwo sale ndaba emfushane. Ubuke isingeniso, umzimba nesiphetho. Inani labalingiswa abatholakala kuyo. Ingabe lamukelekile yini Phendula lo mbuzo usekele ngokusendabeni?
"Wenza kahle uphunduleke nina kaNomagugu. Konje wawungayiqala ngaphi nje imbude efana nalena. Ubani othi ngiyazikhathaza ngokulanda igugu lami. AkuZamaHlubi yini kanti lona, inkosazana uqobo lwayo Uyadlala wena MaNgcobo.?
"Ungamsiza kanjani omunye umuntu ososizini kwawena uwusizi oludinga ukusizwa?
"Cha-cha-cha ngeke ngiwatshele. Nawe siza uthule ungayithi vu le ndaba,"imoto isiyanyonyoba, yaze yama nsi.
Ukulala behle. Ukuba nobuthongo obumnandi.
Useyacifa-ke manje uNcamisile. Isibhobo lesi sesimbelesele mawala manje. Isimo sibucayi lapha endlini. Ungumfunzana njena futhi uyaquma enjalo.UMaMthembu ulokhu uqgolozele njalo indodakazi yakhe ngamehlo agcwele izinyembezi. Zigobhoze-ke manje kuyena. Ugodle ibhayibheli ngesandla. Nangu uShange, ulinikine njalo ikhanda. Uzwakala esehhumuzela."Awu kodwa sizobuka ingane iphangalala" Abuye athule. Kuthi cwaka. Aphinde azwakale esequma futhi uNcamisile.
"Hhayi, asikhombeni itekisi eliya edolobheni-ke," kusho uMlobane eqalaza emgwaqeni.
"Phela uma ngizwa iphunga lenyama ngikhumbula leziya zinsuku uMaZondi asasebenza lapha. Bengithi uma ngiphuma ezimayini ngifike lapha ekhaya, ngizokudla inyamafuthi lezo zinsuku!" Angasahleki manje uGule. Kube sengathi uthanda ukujula ngemicabango.
1.4 Iliphi iqhaza elibanjwa ingalo yomMthetho emabhizinisini omphakathi Beka uvo lwakho?
Uzowukhomba umuzi onotshwala. Uyobona kahle wena!
"Kulungile! Qhubeka sizwe!"
Sahamba isikhathi, imizuzwana yadliwa imizuzu. Imizuzu yadliwa ngamahora. Umhlaba wabe sewuzilile ngaphandle. Kwathi lapho abaningi sebeqala ukucomboza ngamakhanda bengaqedi, abanye sebephethe imindweza yabo isha ize iphelele ezandleni, abanye sebebonakala belengise izindebe zangezansi bedonse amehlo, ngabona umngani wami wezikhumba uSiyephu, umfo kaNdlovu, engena ngomnyango. Wathi ukuthalathalaza emi ngasemnyango, maqede wanikela entokazini eyabe ilokhu izinyukunya eduze komshinikazi owabe udlala umculo okwakuthi awubhodloze uphahla ngomsindo! Wafike wathenga kwaba kubili okuphuzwayo wase esuka ethi qekelele laphaya eyedwa. Wabe eyilokhu ehabula yedwa laphaya ethalaza. Khona manjalo amehlo ethu anqwamana wabe esesuka lapho ayehleli khona ezothi coshololo eduze kwami.
"Angazani namali yakho mina!" kulandula mina.
"Nami bengisondela ukuze ngilahlise umkhondo, ngoba besengibona kahle ukuthi uyolala etilongweni."
"Kuzothatha isikhashana uma ngikuchazela lapha. Ngisafisa ukuyoqedela ukumemezela kulesi sigceme esakhelene naso. Uzokuzwa kahle konke esitediyamu."
Baningi abafundi abaqashwe nguNkonka asebeke baboshwa kepha indaba iphelele emoyeni.
Kanti ngonyaka ka-2006 ube eseshada nomngani wakhe omdala, uBoniswa, uMaKhoza.
Ezezigameko: Uze Ungikhozele, Abafana Boqungwa, Igwababa Elikhulumayo.
UMalibongwe wathi, "Ngikupha wona ushintshi, ngowakho."
4.2 Ithini indikimba yale ndaba Impendulo yakho ayiveze okwenziwa yilaba balingiswa ukugqamisa indikimba?
Fundisisa lesi siqeshana ngokucophelela, bese uyasifingqa ngamagama akho angama - 60 ukuya kumagama angama - 70. Ixhegu elase lingungqe labomvana langena esangweni lesikole sabancane iHelpmekaar, liphephuka, likhathele kangangokuba ngisho umfana omncane emagcekeni akakungabazanga ukuxhwala kwalo. Lalixegezelisa okomuntu isinxi esasingamshaya phansi noma nini. Nempela lathi khuba, khuba, labhabhalala. Izingane ezazisashaywa wumoya ngekhefu lokuqala lasekuseni zalingunga. Nokho, zasheshe zaqhela zethuswa yisimo elaliyiso, liquma, lijuza namanzana emakhaleni, nezindenda, nezinwele sezibheke phezulu.
Ngakusasa, ekuseni ngisagqoka, ngezwa umsindo. Kukhona omemezela ngombhobho ngaphandle emgwaqeni."Bafundi bazo zonke izikole zaseMakhaya! Niyacelwa ukuba niphelele ngothi lwenu mphakathi ezinkundleni zemidlalo! Ngaphambi kokuba niqalise ngokukoleka imali yoncedo logogo nomkhulu bethu, kunezindaba ezimnandi! Izindaba ezithokozisayo enizofike nizizwe khona. Asihlanganeni ngehora lesishiyagalolunye bafowethu! Wozani nani bodadewethu! Ningakhohlwa ukuvunula imifaniselwano yenu! Siyabonga...!."
1.2 UMthethoSisekelo waseNingizimu Afrika wenzele izingane amalungelo kanjalo nezibopho okumele zizigcine. Kungabe abantwana bayawahlonipha yini lawo malungelo kanjalo nezibopho abanikwe zona Bekani kuzwakale?
"UMfundisi Ndimande ngamdedela ngabomu wemuka noThukela ngoba ngangifuna ukuphatha Maye! Nanti igazi labefundisi phambi kwami! Ligcwele izindishi ezimbili! Selinezimpethu eziphethuza kulona! Indoda enolaka, elokhu ingishisa ngensimhi, ithi angiliphuze ngiliqede...!"
"Awuboni-ke wena ntombazane kamama! Awuthi umama aqabule esihlathini!"
"Ngicela ningizamele nakwenye indawo baba bandla uma engacacisi yena. Angifuni ukuxoshwa ngingazibhalile izivivinyo zami. Ngiyacela baba bandla, ikusasa lami lizoze" lunqamuke ucingo.
"Kodwa Jabu ungenzelani into ebuhlungu kanjena Kunini nje ngilinde ucingo iwakho Lutho awufoni uthule nje. Kanti unjani nje wena" wazizwa ephelelwa ngamandla uma ecabanga ukuthi imali kumele ayenzeni nini khona?
Ayamthinta kancane lamazwi endodana yakhe. Kodwa akathembi kahle."Ake ungitshele-ke Siphelelo, lezi zingane oyozizala ziyoba ngamalulwane na Ngeke zibe muntu, ngeke zibe mlungu. Ziyolandela liphi-ke usiko Likanina Lakho"eyibuka indodana yakhe ukuba iphendule?
Bhala ingxoxo yabantu ababili abaseduze nalapho kwenzeke khona ingozi. Engxoxweni yakho makuvele ukuthi bazibonele ngamehlo kwenzeka ingozi ethathe impilo kamshana kaXulu. Veza ukuthi laba ababili bazimisele ukuba ofakazi uma esevele phambi kwenkantolo umshayeli wemoto edale le ngozi.
UMaMthembu azame ukukhuluma, ehluleke. Wathi kudala emile elalele abakushoyo, kanti kwaNcamisile lowo usethule du. Washo nokuthi uNcamisile akayena owakaShange kepha ungowakwaGule. UShange wasola UMaMthembu ngokuthula nendaba engaka aze afe uNcamisile.
2.1 IMhlanganiso High School isikole esikuyiphi indawo?
"Nginesu," kuthatha uXaba emva kwesikhashana ethule ethalaza indlu yonke.
Wathi qalaqala wangibona.
Umsebenzi wenze wedwa encwadini yakho yomsebenzi. Uzophinde ufunde le ndaba ngenhloso yokuphendula imibuzo ehambisana nayo ukuhlola ukuqondisisa kwakho indaba.
Uze wathola ngisho nalabo abadayisela abafundi zonke lezi zinto. Saqhubeka isikhathi zasondela izinsuku, yasondela nemizuzu. Yaqala imidlalo ebibhekwe ngabomvu. Inedumela sengathi eyonyaka ka 2010. UMkhonto nabafana babengasabuthi qothu ubuthongo bezivocavoca ekuseni nantambama. Abanye bazisondeza kuPhenduka befuna ukwazi ukuthi yini lena emenza angakhathali. Njengoba edlala ngendlela efanayo kusukela umdlalo uqala uze uyophela.US'paza wayegaxeka kuhle kwenyama yomsipha esengumkhulumeli kaPhenduka.
Kwabathokozisa bonke ekhaya ukubuya kukaSiphelelo phesheya kwezilwandle ukuyophothula izifundo zakhe. Kodwa umuntu owayethokoze ukubedlula bonke kwakunguyise, uSilomo. Wayengasenakuhlanganyela namuntu phela ukuthokoza kwakhe ngoba owakwakhe wayesabashiya. Okumthokozisa kakhulu ukuthi useyabona ukuthi izifiso zakhe sezizofezeka.
Ufunde kulezi zikole ezilandelayo: Zamelisizwe Primary, KwaNgubeni (eMgungundlovu), Makeni Primary, eMzikawuthandwa High (DaUon), Mthonjeniwolwazi High kanye naseMtshezi High (Estcourt) nalapho aphothule khona ibanga leshumi nambili.
"Uma okusasele usakubala ngezinsuku, usumbulele umntwana. Ingani kuyisifo ngisho imizuzwana elahlekelwa yithuba lokuncela ulwazi. Baba, ngicela uzisize, usisize, usize umntwana lo nesithunzi sesikole ngokuba unyamalale."
"Ngicela ukuligodla igama lami mnumzane."
Insimbi yakhala . Zonke izingane, ngaphandle kukaBrendon, zabuyela emakilasini. Makhathaleni wakubona lokhu uMphathi. Waya kubo, wafike wamnqumela ugwayi katiki uBrendon, ethi akabuyele ekilasini. Kunalokho uBrendon owayekade ehlikihla isiphundu sikaBenade wahlala wakhululeka eduze kwakhe. Ayikho imizamo ayenza uWest ukuqhelisa umzukulu kumkhulu.
"Uzongixoxela ngalokho baba?
UMasondo usebhale incwadi yesiNgisi yezindatshana ezimfishane zophenyo, ngokuhlanganyela nezingwazi zababhali besiNgisi kulo mkhakha esihloko sithi: Bad Company (2008). Lapha singabala izingwazi ezifana noMargie Orford, Tim Keegan, Richard Kunzman, Dlale Tlholwe, Joanne Hichens Deon Mayer kanye nabanye abaningi. Usemenywe emazweni amaningi okuhlanganisa nelaseJalimane lapho ayefunda amaphepha amayelana nokubhalwa nokuhlelwa kwendaba yophenyo.
Emva kwalokho wathula uNzuza, umlomo ulokhu usesimeni sokubiza uhlamvu u-"de".
"Umam'ncane wenu uyena othe uzoya kulowo mhlangano, mina angizukuphumelela."
"Manje ndodana, ngoba usubuyile kuzofanele usikhiphe ebumnyameni,"ukhuluma nje ubheke indodana yakhe iwukhipha izikhawu ugwayi.
UXulu uganwe nguMaThusi. Unendodana uSenzo, ufunda oNgoye. uSenzo udinga imali yokukhokha izimfanelo zesikole. Kwazise ukuthi usenza unyaka wokugcina ezifundweni zeLLB. UXulu uthenjiswe udadewabo uJabu ukuthi uzomboleka imali. UXulu uphuma kwakhe nomkakhe, baphuthuma ukuyolanda imali athenjiswe yona. Waphuma kwakhe ngelibi ijubane.
"Musa ukukhala mntanami, isibhobo lesi sizothula."
Uzinyobulala Ingane eyodwa kwabo.
Lo msebenzi wenze wedwa, bese uwubhala encwadini yakho yomsebenzi.
Kanti usuke ukuphi uma useziMobeni Angithi imoto kufanele idundubale izintaba ize ifike edolobheni. Uyabona-ke ukuthi kuba nayiphi imiphumela ukuvumela umuntu wesifazane akushayele umthetho Aqinise imihlathi uShange. Uyasazi kahle isibhobo. Sixoxa indaba. Yisikhalo samathongo. Pho, leso sikhalo uzosazi kanjani njengoba uMaMthembu ecashe ngesithupha Aphinde aququdane nemihlathi. Ngesikade aphinde futhi abuze kuMaMthembu, ngezwi elihlabayo?
2.2 Ukhuluma nobani lapha uXaba?
"Impela Maqhoboza. Ubuza iqiniso uma ubuza kanjalo. Lokhu esifika nakho yinsumansumane. Kuzoba yinsumansumane kakhulu uma singatholi mpendulo ethembisayo."
4.3 Phawula ngodweshu olutholakala phakathi kwabalingiswa abakule ndaba emfushane uveze nokuthi luyikhulisa kanjani indaba.
Wathi ukuthalathalaza emi ngasemnyango maqede wanikela entokazini eyabe izinyukunya.
Izikhulu zesonto zamqoka uNzuza ukuthi abe ngumvangeli. Langa limbe uNzuza wabambana nesithunywa seNkosi. Emva kwezinsuku wehluleka ukukhuluma. Abantu bamuzwa ebabaza ubuningi begazi. Insizwa eyamuzwa kahle yathi akakhulume iqiniso. Igazi ayekhuluma ngalo wayethi ligcwele izindishi ezimbili. UNzuza wakhuluma amaqiniso ngokufa kukaMfundisi Bukhosini benoMfundisi Ndimande. Emva kwalokho wathula.
3.2 Hlobo luni lomuntu lolu Phendula ngokubhala izimpendulo zakho encwadini yakho yomsebenzi?
UJabulani Matthew Mngadi wazalwa mhla ka-24 Nhlolanja 1949. Waqala ukufunda eBethany Community School, eMangwaneni. Wedlulela eMgungundlovu, eYideni. Kusenjalo uyise wamlanda wayofunda eMlazi (eThekwini), eMakhumbuza Secondary School. Wedlulela oHlange High School. Waqala ngokusebenza efemini eseJacobs, eThekwini Consolidated Textile Mills. Washiya. Wangena kwaNdabazabantu. Waqashwa njengoMhumushi enkantolo yakhona.
Indaba emfushane idla ngokuba nesigameko esisodwa, esenzeka ngesikhathi esifushane. Ngakho-ke angeke uthole indaba emfushane ezokutshela ngokuzalwa, ukukhula, ukushada, ukuguga nokufa komlingiswa othile, ngoba lokho kwenzeka ngesikhathi eside, eqinisweni kuthatha iminyaka eminingi.
Eqinisweni, lo mthetho oshicilelwe awugunyazi ukuthi ingane ingaboshwa. Kuya ngobunzima becala. Uma icala lilibi ingane iyangena ezitokisini. Okunye okugunyazwa yilo mthetho, uthi ingane kumele idedelwe ngaphansi kwesandla somuntu omdala. Baningi abafundi abaqashwe nguNkonka asebeke baboshwa kepha indaba iphelele emoyeni. Kwazise ukuthi uNkonka uzenza umalume wezingane bese zidedelwa ngaphansi kwesandla sakhe.
Ntambama ngakusasa ngathola uXaba sekukudala engilindelekwaMphelekezele.
Wazethula-ke uSonny kuXaba wamtshela nokuthi uzwe kuthiwa uthenga lo msebenzi awukhiqizayo. Ngakho ufisa bahlangane kusasa khona ezomkhombisa akudayisayo. Ngakusasa, uSonny wanikela kwaMphelekezele eyohlangana noMpondlela. Wafike wamnika imali. Wayithatha. Wayibhekisisa.
Yaqala imidlalo yendebe edume kakhulu. Umdlalo wokuqala waba nesasasa kakhulu ngoba yilapho okwakuzocaca khona ukuthi uPhenduka usiphatheleni isikole nabalandeli basoKhakhayini High School. Ngalelo langa kwaphuma ngisho nesinedolo. Kuminyena utshumo kubhekwe ezinkundleni zemidlalo.
Uthe angaphuma ekhaya ngebhayisikili lakhe uShange, wafikelwa ngumqondo wokuthi makaqale kwaGule esitolo, anduba aye kwaZabazezwe. Engxoxweni yabo uGule uphetha ngokuthi uzofika ntambana kwaShange bazokhuluma le ndaba. UGule ufika aveze ukuthi naye isibhobo sakhe samphatha ngenxa yokuthi wayengasazi isibongo sikayise wakhe, ebesebenzisa esikanina. Okwalamula ukuthi ugogo amtshele isibongo sikayise. Ngesikhathi besaxoxa uMaMthembu aqhamuke evevezela. UGule avele athi uMaMthembu uyasazi isibongo sikaNcamisile.
"Uthini manje Gule?
Nangabo lobo busuku wawuphinda umthandazo wakhe uMaCross uhambisana nesicelo sangayizolo. Kwasa esaphila uBenade, wavukela ukuyongqangqazeliswa amakhaza ezindongeni zesikole. Emini waxinwa wumkhululane, wavevezela wakhala ngokuyobona udokotela.
Xoxisanani ngomsebenzi enizowenza ngamaqembu ngaphambi kokufunda le ndaba.
4.2 Hlobo luni lwendaba emfushane ephetha njengalena Sekela impendulo yakho?
4.1 Imiphi imizwa nemicabango ekufikelayo uma ufunda isigaba/indima/ ipharagrafu yokuqala yale ndaba emfushane.
2.6 UMaMseleku yiliphi iqhaza alibambayo njengoba umyeni wakhe ebhekene nale nkinga?
"Isu lini lelo Shwabada?
Nakhona endleleni laba likhulu ijubane okwakuhanjwa ngalo. Lathi liqambe lithi phasha phezu kwezintaba ilanga, base bedlulile kwaMaphumulo, amabombo sebewabhekise eStanger. Kwakusobala ukuthi ihora lesikhombisa liyobashayela besemagcekeni oNgoye. Aqunge isibindi uMaNgcobo, abuze kumnumzane ukuthi angeze ayimisa yini imoto kebathole itiye na. Ivume ngekhanda into kaBhungane, bese yehlisa isivinini qede iyimise imoto. Athathe isikhwama somphako uMaNgcobo, akhiphe iflaski nezinkomishi ezimbili. Athele elisashunqa intuthu itiye leli, akhiphe namakhekhana akhona. Aphinde awachilizele le amakhekhe uHadebe, aphuze itiye kuphela.
4.2 Ake uthi fahlafahla ngeqhaza elibanjwa yilaba balingiswa abalandelayo kule ndaba.
Sathatha leyo mali sinoMalibongwe. Saphuthuma emuva ukuyobika. Uthe esachaza uMalibongwe kugogo nomama Jali, sabona sekuthi nsi elinye lamatekisi akuboSixova lapha esangweni. Kwehla ubaba kaSixova. Ubambe indodana yakhe ngesandla esisodwa, ngesinye ubambe uMlobane.
"Kodwa yini lena engiyibonayo Msindisi wami Yini lena ongibonisa yona Nomagugu!" Namanje usasikhihla isililo uMaNgcobo?
Kwande lapho uthathe khona. Uma umuntu enombongo ekhuthaza lowo omsizile.
Isizinda sesimo sihlangabezana kanjani nesizinda senkathi kanjalo nesizinda sendawo.
UXulu unkonkoshela isitelingi, ugqolozisa amehlo! Qhu! Phihli! Phahla! walishayisa ibhungu ngemoto. Ibhungu elibukeka lintanganye noSenzo! Waklewula umkakhe ebona ingane yabantu indiza emoyeni ibuya ithanqazeka phansi etiyeleni. Kwasakazeka izinkwa, isijumbana samazambane, amawolintshi ithileyi lamaphisisi enyama yenkukhu kanye neniphu okwakufakwe epulastikini.
"Kuhle ngoba kuzisholo wena Nonkosi. Sengineminyaka emihlanu ngikulo msebenzi. Ayikho noma yinye imali yami esengake ngabuzwa ngayo sengingasayiphathi-ke eyokubanjwa."
Ukupheka uthulula. Ukugqigqizela uphekela abantu abaningi, ukwenza izinto eziningi ezisondelene eduze.
"Ibala lami alisho lutho, ukuthi ngimnyama noma ngingelinye ibala akusukile kini lokho. Akusho lutho ukuthi ngizalwa esizweni esagqilazwa ngebala, akusukile kimi futhi lokho. Kodwa baba ngithi asikhohlweni okudala. Masakheni isizwe esisha. Isizwe esizophilisana ngobunye. Singacwasani ngobuhlanga, nangamasiko."Futhi baba ukuthanda umuntu wolunye uhlanga akukhona ukwede}ela amasiko akho. Nobuzwe bakho. Mina baba ngithi khulula inhliziyo yakho, umamukele umalokazana engizomethula kuwe. Ukuthi uluhlanga luni, kususe enhliziyweni yakho lokhu.
2.6 Ngabe uXulu nomkakhe bayezwana Fakaza noma uphikise ngokucaphuna?
"Pho, uzoyithathaphi imali yokulungisa imoto njengoba siswele nemali kashukela wodwa lo" ubuza sakuqhosha njengoba engezwa uma embonisa?
Ubunhlifinhlifi Ukukhala buthule kuzwakale umsindo wokucinana.
Ukukluluza Ukujejemuza ngeso elibi, ukubuka ngolaka.
1.1 Abantu abashadile kumele bavulelane izifuba, uma kungenjalo abahlalisani kahle. Ithini eyenu imibono ngalokhu?
Uphinde washaya ucingo futhi uSithole. Ugcizelela ukuthi mabahlanze indlu ibe yinhle ngoba kuza umakoti. Umakoti omuhle. Bazame ngandlela zonke ukutshela uyise ukuthi abahambisani nale micabango yakhe, kepha kube nhlanga zimuka nomoya. Sekuyilo futhi ihora lesihlanu athe uzofika ngalo uSithole.
"Angiangisazi-ke manje ukuthi ngithini. Angithi udokotela ubeshilo ukuthi isibhobo lesi sibangelwe uzokozela!"
Ngabe ngidlala ngawe Khambule. Le ndaba angiyiboni khanda namsila. Ngabe kungcono bakwethu ukuba angizange ngimbone kwakumbona umntwana wabantu. Kungcono ukube angizange ngikhulume naye, kumbe ukumcela ukuba angivakashele. Ngabe azange kwenzeke konke lokhu. Imizindlo yimizindlo Khambule. Abantu bangayisonga kalula nje indaba, iqhamuke isingenye into. Bazitshele ukuthi kufanele ukuba uNzuza uyazi ukuthi umfundisi washonaphi. Kwazise njengoba waphuma eyovakashela kwakhe. Kanti eqinisweni lonke nkosi yami ngangizihlalele emzini wami.
"Bese ngithukile sengizitshela ukuthi usuwenza odume ngazo," ahleke.
Ankeme uShange.Kahle Malambule usuyangishiya-ke manje. Uthini Uthi wena ubukade ungamfuni uNcamisile emzini wakho?
Ngabe ngidonswe indlebe ngitshelwa ngoSiyephu lona. Kwakuthiwe kimi uSiyephu lona uzazi zonke izindaba. Angithandanga nokho ukumgeqela isifuba mayelana nohambo lwami nanxa ngase ngimthatha njengomngani wami. Ngathi lapho ngicabangisisa udaba lokumnika igama lami ngathola lokho kungenabungozi kimi ngakho ngabe sengimnika ngithi: "NginguSonny Masondo."
Lo msebenzi wenze wedwa. Ubhale encwadini yakho yemisebenzi. Fundisisa lesi siqeshana ngokucophelela, bese uyasifingqa ngamagama akho angama - 60 ukuya kumagama angama - 70.
"Sanibonani nonke! Kuyabongeka ukubona ukuthi sibaningi kangaka esilisabelile leli khwelo mayelana nesimo esingagculisi sabantu abadala. Abantu abahola impesheni. Ngaphandle kokwanda ngamagama, kuthe uma kubalwa kwatholakala ukuthi izikole zalapha eMakhaya zingama -36. Izibalo zitshengisa ukuthi uma umfundi ngamunye engaqokelela nje amarandi ayishumi nambili namhlanje kuphela, leyo mali iyokwanela ukufeza izidingo zonyaka wonke. Ngaleso sizathu-ke uma umfundi oseyibhalisile imali yakhe engange-R12-00 emini namuhla, anagvele ayoyethula kuthishanhloko wakhe. Abese ekhululeka adle amaholide akhe." Kudume inkundla, kukhala namakhwela. Ubungafunga ukuthi sizowa isitediyamu. Lathi lingadamba ihlombe, waphinde waqhubeka umfo kaXulu.
Caphuna umugqa kulesi siqephu esingenhla usho ukuthi kunokuthile okuningi.
"Cha angibaleki. Angisayi nakuJabu loyo, sengiphindela emuva. Ngizobika emaphoyiseni aseWembezi," usho nje imoto idla amagalani.
4.1 Iyiphi inkinga ebhekene nomlingiswa omkhulu Kungabe inamathele yini esigamekweni esisodwa?
UXulu ukhipha izimbokodo zamehlo engazi ngampela ukuthi kumele enze ini, ayeke ini. Udla imihlathi. Uvula amakhala. Amehlo avuleka kwangathi azophuma. Ucabanga iloli eliza emva kwakhe. Wabona ukuthi uma nje eke wahlala emabhulekini lizobafihliza, babe ngudodi nalo iloli ngokwalo. Imoto ibingaphenduka nanabo uma eke walokotha wabamba amabhuleki kuleli jubane elingaka.
Kusadliwa. "We Mlobane uyithathephi yonke le mali Sonke siyayidinga imali." Kubuza uMalibongwe?
UDumisani Simon Hlatshwayo wazalelwa eJohannesburg ngomhla ka-2 Mashi 1980. Waqala ukufunda esikoleni esibizwa ngeKau Magana esiseDennilton, eMpumalanga. Waphinda wayofunda eGoli. Waba nogqozi lokubhala imibhalo yobuciko eseneminyaka eyishumi nantathu. Ukufunda izincwadi zalezi zihlabani ezinjengo NG Sibiya, Otty Nxumalo, Sibusiso Nyembezi, Abdul Milazi nabanye yikho okwamvusela usikisiki lokubhala.
"Hhayi khululekani madoda, imali ithi baba kimi namhlanje. Ngizonenzela konke enikufunayo."
Imbokodwe ebomvu. Amaphoyisa noma ezikadalawana.
Imibuzo evame ukuhamba nale ngxenye yilena: Zihlole ukuthi ngabe uzwisisile.
Kwaba ukuphela komendo kaJumaima. Bantabami! Ubaba uyanithanda, niyezwa. Angeke ngisaphinda ngithathe omunye unyoko omncane. Niyezwa Ngiyafunga ngiyagomela. Ukubona kanye ukubona kabili.?
Uyacabanga ukuthi kungenzeka kukhona olume uthishomkhulu indlebe Acabange isu okumele alenze. Acabange ukushaya achithe, aphule amagatsha. Acabange ukuqunga isibindi angabaleki. Phela uNkonka wake wamuthi fahla ngamalungelo oMthethoSisekelo. Athi umuntu unelungelo, ilungelo lokuthi izinto zakho zingaziwa ngabanye abantu. Kulowo mzuzu uPitza umngani kaS'paza abone ukuthi izinto ziyambhedela umngani wakhe. Asondele kancane, kancane ukuze amlekelele athathe izidakamizwa eziqumbe emakhikhini. Acishe iso lapho eseqhele ngamanyathelo amabili elinganisa ngezandla ukuthi adlulisele kuye icala aliphethe. UMagwaza akuqaphele lokho akwenziwa nguPitza?
2.5 Akamuhle uMlobane namuhla ngoba waliwe intombi. Phikisa noma uvumelane nale nkulumo, bese uyasekela.
Kube khona ukuthula okwesikhashana. Kuzwakala ukunyathela kwethu. Sizithole sesisondele ngasesikoleni sethu, eMhlanganiso High School. Ngisimze ngimuthi jeqe uMlobane lapha eceleni kwami. Kukhona okungikhathazile ngaye. Akasiye lo muntu engimaziyo. Ngibe nemibuzo eminingi ngaye. Kungabe uphuphe kabi Ingabe uzwe izindaba ezingemnandi ngesihlobo sakhe esihlala ekudeni Angikholwa ukuthi waliwe yintombi. Kwazise ukuthi sobane salibopha laba linye elokuthi leyo mikhuba kamathandana singayigili. Sizoyibona uma sesiqedile esikoleni. Sesilinde asichambuzele ithumba uMlobane. Kwazise ukuthi angiyizwisisi indaba yakhe yokuthi unotwetwe lwephepha lesiZulu esisazoyolibhala. Kazi udliwa yini Kudela owaziyo.?
4.4 Hlaziya le nkulumo kaKhambule ethi: 'igazi labefundisi liyakhala kulabo abababeka izandla'.
"Hh! Ngisadla." Ngaphendula ngokubhavumula. Ngimangazwa yindlela angithuma ngayo uMlobane.
Ibhemile Konakale noma kuyabheda.
2.13 Obani laba ababefuna ukuyoxolisa ethuneni lekhehla, isiphi isizathu esabenza bafune ukuyoxolisa?
"Hawu, phela ayikho into iHZZ engayenza ngaphandle kwemali,"nguSixova lowo.
"Hhayi bo! Uthi sizokuqeda kodwa lokhu kudla okungaka" kubuza mina?
"Ukwakha ihholo kungadla imali eningi kakhulu," kusho uMalibongwe. "Kungangcono uma kuqhashwa izitulo nethende elizoxhunywa ngezinsuku okuholwa ngazo. Bayafa wukuma ogogo. Kanti abanye baguliswa yizifo ezinhlobonhlobo. Uma kukhona imali esele mhlawumbe bangahanjiselwa izinkwa ezigcotshiswe ujamu obomvu netiye."
Ifusi Insimu engalinywa.
2.4 Ukuhlahla amehlo kwaMantshinga kusikhombisani?
Indikimba akusona isifundo osithole endabeni, aokusona isihloko sendaba noma umyalezo ocashile osendabeni, kodwa indikimba yilokhu esikutshelwa indaba. Ngamanye amazwi singathi umongo wendaba noma okuqukukethwe yindaba.
Lapha umlandi usuke ekhunjulwa njengomlingiswa osemqoka. Kusuke kukhulunywa naye umlingiswa osemqoka engumuntu wesibili.
UMaMthembu ulibele wukushalaza njena. Akusazwakali ukuqumakukaNcamisile ekamelweni. UGule athi ukunyewuka. UShange kube sengathi unyathele inkinobho ewuphindisela emuva umlando ngombuzo wakhe. UGule alande ngendlela akhula ngayo edonsa kalukhuni, bengekho abazali, kukhona ugogo nomkhulu kuphela ekhaya. Noma kunjalo wakhula waba yile ndoda ayiyona namhlanje. Wasebenza kanzima emapulazini, ehola upeni kuphela. Bekubuhlungu ukukhula engekho uyise.
Lehla kanjena ibhayisikili naye uyakha uyabhidliza lapha ekhanda. Injobo enhle ithungelwa ebandla ubaba lona abe nethemba lokuthi uGule mhlawumbe angamcebisa ngandlela thile. Nebala ibhayisikili alijikise lingene esitolo esiseceleni komgwaqo. Isitolo lesi sibhalwe ngamagama agqamile athi Phumulani General Dealer. Ibhayisikili alincikise ngodonga. Asho phakathi. Ahlangabezane nephunga lenyama ethoswayo. Isitolo lesi sigcwele nswi, nabathengi bawumugqa omude. Ngalena kwekhawunta kumi ihwanqa elinguGule. Asheshe asibone isihlobo sakhe.
Ukuntongela Ukubhema ngekhala.
"Mina baba uma uMlobane esithengela, bengingazi ukuthi kanti uyebile le mali. Uma ngimbuza uthe uyiwine emahhashini."
"Ungizumelani Jobe Sezikufake umoya wezikhova lezi zingane zakho Ufuna ukungibamba ngenzani Jobe ULwesihlanu lolu Hhi ngiyabuza! Angithi ubuthe wena uzobuya ngoLwesihlanu! ULwesihlanu yini lolu Jobe"usho uvimbanise indlu yonke ngephunga lezinyembezi zikakhwini?
Wona la makhumbi agingqika imihla namalanga lapha emgwaqeni.
"MaThusi ngithi angiyi lapho kwaphela! Akuzwakali yini kanti"usho ngolaka olwesabekayo ngesikhathi imoto ingena esangweni lakwakhe?
Ayibuke imoto yamaphoyisa isiyosithela egqumeni ishiya izintuli ezibomvu. Ame isikhashana phandle. Angene ngaphakathi esitolo. Seligamenxe elesithuphaihora. Kumele abuyele ekhaya. Uma kuwukuthi leli cebo labo liyehluleka komelengempela asidayise isitolo. Adumise injini ephehla ugesi ukuze akhanyise.
"Baba yehlisa umoya. Sibonisane.""Sibonisane ini yani Ngibonisane nembuka Ungangihloleli imihlola wena. Mina ngifuna umakoti laph'ekhaya?
"Nami ngicabanga khona lokho Nonkosi," kuphendula mina.
4.4 Ngabe lolu limi luletha miphi imizwa?
Akaze akubona okuyenza ibe imali mbumbulu waze wayihlola ngomshini wakhe wangabona lutho. USonny wabe esemchazela ukuthi le mali inenombolo efanayo kanti futhi ayinalo lolu cingwana oluphakathi nendawo. Wakhombisa ukuthokoza uMpondlela. USonny wabe eseluleka uMpondlela ngokuthi akathathe imali engabiza izinkulungwane ezingamakhulu amabili nanhlanu, wathi usezomnika enezinombolo ezingefani ukuze akwazi ukuyifaka ebhange. Behlukana omunye eyolanda imalimbumbulu omunye eyolanda imali yoqobo. Babuye bahlangana. Esebonile uSonny ukuthi imali yoqobo wabe esethinta abakwaMurder and Robbery Unit, eBoksburg wabazisa konke. Kwathi kusenjalo atheleka amaphoyisa kaMphelekezele waboshwa kanjalo uMpondlela.
Nakuba wayefisa ukufela eduze kwesikole, kepha wayecele nokuba ashiswe, umlotha wakhe uyochelwa ndawana thize, osekwenziwe.
Lo msebenzi wenzeni ngamaqembu nisebenzise ulwazi eninalo.
Ukuxhumanisa - Umlandi uxhumanisa ngqo umlingiswa osemqoka okulandwa ngaye endabeni kanye nomfundi wendaba noma isethameli.
"Kuyabheda mkami. Into engcono ngukuthi sivele siye kuyena uJabu kunokulinda umnyama ongenafu," wasukuma wadlwathuzela. Wadumela okhiye bemoto yakhe eyigxatshana nayo ayesezimisele ngokuyishintsha uma nje esethole imali yakhe.
Laba balingiswa basondelene kakhulu nomlingiswa omkhulu. Yibona abamduduzayo, bamcebise, bamelekelele uma edinga usizo. Esikhathini esiningi basuke benobuhlobo nomlingiswa omkhulu, uma kungenjalo baba ngabangani, noma baba nokuthile okubenza basondelane.
USilomo uthokoze ngokwedlulele. Kwazise ukuthi kubuya umntanakhe uSiphephelo, obefunda phesheya. Okwenza athokoze kakhulu ukubona ukuthi izifiso zakhe zokuthola umalokazana sezizofezeka. Usho kanjena nje uyalubona ushintsho kuSiphephelo osebhema usikilidi udede. Wasibeka isifiso sakhe kuSiphephelo sokuthi athathe inkosikazi ezovusa umuzi wakoMantshinga. Waveza nokuthi lapha ekhaya usehlala yedwa, kwazise ukuthi amadodakazi akhe amshiya, kanti nomkakhe wamshiya. USiphephelo naye uzothula lona udaba lokuganwa kuyise. Kwamthokozisa ukuzwa lokho uSilomo. Wakuveza nokuthi useyaziwa kubo kantombi futhi bavumile ukuthi bangashada.
"Ubedlala ngawe Ma. Uthi wena ungena ngaphi uma ngizizulele UBabaunenkinga. Ukwehluleka kwakhe ukubamba izigebengu kumenza asanganelweikhanda.?
Kunesikhathi lapho isikole sikaPhenduka sacishe sadlela ogageni. Basinda ngokulambisa ngenkathi ibhola lishaya ipali liphumela ngaphandle. Ngemva kwalokho kwaba sengathi bathelwe ngezibonkolo abafana bakaMkhonto. Baligenda abafana balinikeza uPhenduka. Kwachwaza inkundla yonke lapho eligenda kuwa amadoda ngapha nangapha. Walipotshozela omunye umgadli waqhulula ishodi lashaya ipali labuyela enkundleni.
Emzini kaNkonka kwafinywa ngendololwane. Kugcwele zonke izinkinsela ezisebenzelana no uNkonka neqeqebana labafundi elihlanganisa uS'paza noPitza. UPhenduka ube yisilomo sosuku, ebungazwa ngazo zonke izindlela. Okungapheli kuthiwa kuyahlola, nebala kwaba njalo nangomcimbi. Lapho evula amasango uNkonka evulela izivakashi sezigoduka. Wazithela phezu kombhobho wesibhamu simkhombe ngqo ezinhlamvini zamehlo. Wethuka koma amathe.Yini kwenzenjani?
Lo msebenzi wenzeni ngamaqembu nixoxisane.
Esekhumulile uNdimande, izingubo wazibophela entanyeni nesikhwama wasibophela emhlane, wagibela esihlengeni esasintanta osebeni lomfula. UNzuza wasidudula ngomkhulu umfutho sesibheke osebeni olunganeno.UNdimande ehlezi ngaphambili, uNzuza ehlezi ngemuva, ethi lapho ehlamba, ekhahlela ngezinyawo, ezwakale esho ngengila ethi: "Hhoyi! Hhoyi! Hhoyi!" Phela kwakuyiyona ndlela leyo eyayimnika amandla nesibindi.
2.4 Yini le eyenza uHadebe athukuthele kangaka?
Wamane wakhipha amashumi ayisithupha amarandi kuleyo mfumba yemali ayehlala eyiphethe uXaba wanginikeza. Waphuma eside isikhathi enyamalele uXaba. Ngaqhubeka ngilokhu ngiphuza nginganake lutho.
Kube khona ubuhhomuhhomu. Wonke umuntu ukhuluma nabaseceleni kwakhe. Kuboniswana.USixova ube esebona umfundi mumbe emile, uphakamise nesandla. Wamkhomba.
2.6 UJumaima ubengamthandi uSithole, lokhu ukukhombise ngaziphi izindlela?
Ngiphendule! emgqolozele emehlweni.
Lo mntwana wamthumela ukuba ayofunda laphaya oNgoye.
Ukhuluma nje uMnguni akamile belu ulibangise emotweni. Nesalukazi lesi siyamnenga ngale mibuzo yaso. Sibone isalukazi ukuthi uMnguni lona uzimisela ngokuhamba sithi: "Pho, amaphoyisa lawa abezofunani Sebekuphindile yini abafana lokho Waze wakubona okukhulu mntakaMnguni!" Sisho sishaye ezimaholoholo izandla nebhayana elase lilahle umbala walo. Ukuma kwalo ibhayi leli kwase kufana ncimishi naso. Lase liyiso nje isalukazi sizihlalele?
Uyalincenga ngokuba nalo lidinga ukuncengwa lihamba likhala ubukhehlekhehle njena, futhi linomkhuba wokumshovisa ubala. Athi uma esefika qathatha ezinganeni zesikole, akubone lokhu okuyizingane kuqhwebana into engapheli. Afise ukufana nazo. Izingane lezi zona zihlala zeneme njalo, azinazo izinsizi. Zimqhelele ukuba andlule ngenhlonipho, zize zimkhumbuze uNcamisile wakhe naye osafunda. Wayenjena futhi ehlonipha kakhulu. Bonke othisha babemtusa kakhulu. Indodakazi yakhe, yayisingunesi manje nalapho ebunesini kuthiwa yayihlonipha.
"Laba ohamba nabo ngobani pho?
UXulu unkonkoshela isitelingi, ugqolozisa amehlo! Qhu! Phihli! Phahla! Walishayisa ibhungu ngemoto. Ibhungu elibukeka lintanganye noSenzo! Waklewula umkakhe ebona ingane yabantu indiza emoyeni ibuya ithanqazeka phansi etiyeleni. Kwasakazeka izinkwa, isijumbana samazambane, amawolintshi ithileyi lamaphisisi enyama yenkukhu kanye neniphu okwakufakwe epulastikini.
Indaba ethi Igazi Labefundisi isebenzise le ndlela yokubhala isakhiwo. Ezinye izindlela zokubhala isakhiwo ukusebenzisa lezi zinongo ukubhinqa, ukubhuqa, ukuhlalela ovalweni, okwethuka kuvela ngasikhathi sinye ezinye zezinto ezihambisana nesakhiwo sendaba.
"Into nje leli phepha esiyolibhala lingenza ngidl'amathambo ekhanda. Nakhu nani senikhu!uma ngendlela okulula ngayo ukwenza U-R30 000 Ngiyazibuza bafowethu ukuthi sikhona yini isidingo sokuthi ngibuyele esikoleni uma kuvulwa ngoNtulikazi Uma kwenzeka ukuthi ngikhala ngaphansi okwentshebe yakwaMashu kulezi zivivinyo zaphakathi nonyaka Nikhumbule ukuthi nangePhasika angiphumelelanga. Mhlawumbe kungaba wumqondo omuhle ukuthi kengiyozama impilo engcono engxenye. Ngishintshe nomkhakha, ngoba isikole singibhincisela nxa !?
"Incane kakhulu,"kuphendula mina ngiqhubeka ngithi:"Kumele uthathe inani elingabiza izinkulungwane ezingamakhulu amabili nanhlanu. Manje ngizokunika ezinezinombolo ezingefani ukuze kube lula ngisho ukuzifaka ebhange."
2.7 Ngabe uPhenduka uyalifakazela yini igama lakhe ngakwenzayo endabeni Wenzani ngempela endabeni?
Hlobo luni lwesiphetho lesi olutholakala kule ndaba Ngani Bekani nicaphune endabeni ukufakazela impendulo enizovumelwana ngayo?
Ukuchaza indawo - umlandi angayichaza indawo lapho indaba yenzeka knhona. Lokhu kumele akwenze aveze ukuthi unolwazi oluphelele lwendawo.
"Impela kufana nokuxosha umoya nje," wangifakazela uMlobane. "Angazi nina madoda, kodwa kimi insika isiqala ukuwa. Bekunganjani siqale laphaya kwashisa-nyama sithole okuya ngasethunjini?
4.5 Alikho iqili elazikhotha emhlane. Lena indikimba yale ndaba emfishane. Vuma noma uphikise lokhu. Usekela impendulo yakho. (Impendulo yakho mayibe amagama angama-80 kuya emagameni ayi-100).
Ngathi lapho ngehla emotweni yami ngezwa kuthe mpu umsindo ngaphakathi endlini. Ngoba kwase kusebusuku kangakaya kwabe kwenzenjani Ngubani lona owabe ebanga umsindo emzini wami?
UThishanhloko wanqumela uBrendon ugwayi katiki.
"Kanti uqinisile yini MaNgcobo" kubuza uHadebe esethe ukuthi dlengelele."UNomagugu aqashe ikhumbi Uthi ngikuzwa kahle kodwa Wona la makhumbi agingqika imihla namalanga lapha emigwaqeni, bese kuthiwa azogibelisa igugu lamaHlubi Kungasa ngifile. Eyami ingane ngeke ilubeke olwayo unyawo ekhumbini! Kodwa ungihlolelani MaNgcobo Wathini nje kodwa uzwa ukuthi zikhona izikhohlakali esezedukisa umntanami! Indodakazi yami! Ngiyabuza MaNgcobo Wangunaza into engezwakali nje Waphendula wathini?
Wathula uXulu wabheka phansi. Ucingo ulokhu uluphethe ngesandla. Kwahlaluka ukuthi indoda icabanga kude kakhulu. Uthatha uyabeka ngekusasa lendodana yakhe elibukeka lifiphala kuhle kwesiphefu siphelelwa ngamafutha. Uzwa ubuhlungu obumangalisayo uma ecabanga ngezimali zakhe asazikhokha ngoba ebumba ikusasa likazinyobulala wakhe elase libukeka linemifantu.
"Hhayi lutho ubengakafiki."
Wathi engazelele uMaMseleku ngeniyane uMnguni endlini. Ungena uthukuthele uthelwa ngamanzi. Ufike wabuza uMandla. Wamlandula unina. Avele ahoshe ivolovolo lakhe athi uqonda esitolo. Akhale uMaMseleku athi angeke asale yedwa ekhaya, kungcono angafa la kufa khona umyeni wakhe. Baqonda esitolo bafica uSayitsheni Nhleko eseme ngendlela abacuphe ngayo, nangempela kube njalo. Laqhamuka iloli lemikhuba. Kwalayishwa impahla kaMnguni yasesitolo. Kwenzeka konke lokhu nje bayabuka oSayitsheni. Amaphoyisa abavukela sebelayishe baqeda. UMnguni noMaMseleku abakholwanga bebona uMandla eselele phansi phakathi kwezigebengu, kanye nezikhiye azisika. Izikhiye ezifana ncimishi nezasesitolo. Ilapho uMnguni wezwakala esephefumulela phezulu ethi: "Ngigeze izandla".
"Awu Gxabhashel Yima baba ukuze simsize, simphuthumise nasesibhedlela,"umkakhe usho nje uthwele izandla ekhanda ujeqeza enkundleni yesehlakalo.
Noma ngabe ingakanani ingozi engizobhekana nayo, kulungile. Inqobo nje uma ngifa lapho ufela khona kulungile.
Athi lacu ekhishini, uNcamisile asale noShange. Ahlale lapha eceleni kombhede wendodakazi yakhe. Njengoba ehleli lapha embhedeni ubhekene nefasitela. Amehlo awaphonse laphaya kwaGule. Balokhu betinazele njalo. Bayalungiselela. Bazotheleka kusasa ukuzocela umkhamanzi lona osengumfunzana lapha phansi Azamule uShange. Nabu nobuthongo bugcwele lapha emehlweni. Kwazise ukuthi kuze kwasa bebheke ngawayizolo. Isikhathi sokulala kubukeka singekho. Esajule kanjalo uShange, siphinde simqalise futhi isibhobo uNcamisile. Aqume kakhulu kunakuqala. Asukume uShange, "Cha, angeke phela. Ingane ingishiye kalula kanjalo. Kungcono ngiyobiza uZabazezwe, isanusi esikhulu. Nginethemba lokuthi sizoluxazulula lolu daba."Agxume abheke phezulu okaMthembu:"Linda kancane sibone imithi kadokotela. Uthe kuzomthatha izinsuku ezimbalwa anduba azizwe ngcono?
"Angikhethanga mlungu mina."
"Bese sondliwa ubani uma ubaba eseyohlala naloyo MaKhoza kwenye indawo" nguZekhethelo lowo. Babukane. Bakhohlwe ukuthi kunezinselelo eziningi empilweni. Izinselelo ezinhle nezimbi. Zicwebe iznyembezi kuZama. Zithi co-co-co. Zigeleze ngezihlathi. Akazesuli. Nakuye uZekhethelo kube yiso leso. Bakhala buthule. Bavele bakhumbule unina. Kube sengathi bayambona esethe phuhle ebusweni babo. Wo-hhe yeka ukufa okuthatha fumuka, kuthathe isilaza?
UXulu wayesalunguza ingane kamakhelwane eyehla etekisini ngesikhathi kukhala ucingo. Walugxavula sekuthe xhifi enhliziyweni yakhe yilesi senzo sikaThami. Wabingelela ngephimbo elingenawo nomnci umusa lona. Impendulo kwaba yiphimbo lomuntu wesimame. Uyabibitheka! Ngubani yena lona, kwenzenjani?
Ngabe myalezo muni oqukethwe yile ndaba Uma ukhona uthini lowo myalezo Beka kuzwakale?
Kuse ngokunye kuJobe. Awakhumbule onke amagama ezingane zakhe zimkhalela ngokuhlukunyezwa uJumaima. Azizwe esegcwele usizi. Ahluleke ukuzibamba, azidedele zehle.
Ube esedlulela eThekwini e-University of Natal nalapho enze khona izifundo zoMthetho (Diploma in Legal Studies) waziphothula ngonyaka ka-1999. Ngonyaka ka-2000 uqashwe inkampani ezimele elwela amalungelo abantu isabalalise nentuthuko iCommunity Law & Rural Development Centre, eyinhloko yehhovisi eliseDaUon.
"Vusa ikhanda ngikuphuzise phela." Aqhubeke nokuquma uNcamisile.
"Malambule, itshe limi ngothi laph'ekhaya. UNcamisile ubangwa nezibi yisibhobo, sithi asimqede nje."
" sisenqineni kamabuyaze" Le nkulumo isebenza uma kwenzenjani Nika nencazelo?
Udweshu yilona oludlondlobalisa indaba. Yilo futhi olwenza ilukuluku endabeni. Ngodweshu siqonde ukungaboni ngasolinye noma ukungahambisani ngokwemiqondo. Ukungaboni ngasolinye kudala ukungqubuzana lokhu esikubiza ngokuthi udweshu (conflict). Udweshu lunhlobo ntathu, kukhona udweshu lwangaphakathi, udweshu lwangaphandle kanye nodweshu olufufusayo (potential conflict).
"Noma ngingaze ngingemukeleki emphakathini wasePeacedale, nokho angizisoli ngokuzohluphekela khona. IPeacedale ikufanele ukuba yisiphephelo semiphefumulo ekhathazekileyo," kusho ikhehla ngesinye isandla libambelele ehlombe likaBrendon owayeselishaye walihlephulela ikapisi bephikelele esikoleni beyohlalela ngakhona. Phezu kwamakhaza nezinhlungu zomzimba nomphefumulo uBenade wayebubona abuncome ubuhle bale ndawo. O, Peacedale! Yebo, yona yayiyidolobhanyana elalilungiswe kahle, liluhlaza ngezihlahla nangongwengwe olwalugqama kakhulu enkundleni yegalofu eyayihlanganiswe nepaki. Abasemshinini kashukela babanikela nangezimali zokutshala lona ungwengwe, izimbali nezihlahla ezimfushane onqenqemeni lomgwaqo.
Irejista kumele uqikelele ukuthi usebenzisa irejista efanele futhi ihambisane nesimo esethulwayo ukuveza ubudala, ilaka noma iphimbo.
Lona wubhanana nje. Umuntu othambile ovuma konke.
Lo msebenzi wenze wedwa. Wenze encwadini yakho yomsebenzi.
2.2 Obani amagama abafundi abezwana noNkonka?
Yethi mngane! Funela nganeno.
"Mina ngibona sengathi yinina enihlupha umama wenu omncane. Yena usuke ethi uyaniqondisa njengazo zonke izingane eziqondiswa onina."NguSithole ngolunye usuku uZama ezilahle amathambo wamxoxela ngemikhuba kamamncane okukhona kuyo nowokukhiyela ukudla.
"Hawu, walokhu udle imihlathi nje Mlobane mfowethu Awunambono yini ngalokhu esikukhulumayo ndoda"ngibhekise kumngani wethu esasihamba naye njengoba silibangise esikoleni?
Ishiya umgwaqo omkhulu oya eMpangeni.
2.1 Ubani umlingiswa omkhulu kule ndaba?
Zibambe Ziqine Wethu!
"Yebo, wena mfowethu ogqoke iyunifomu yaseMasihambisane. Ngicela uze lapha ngaphambili khona bezokuzwa bonke."
Wenze wedwa lo msebenzi encwadini yakho obhala kuyo imisebenzi.
Isakhiwo sendaba sehlukile kunendaba uqobo. Sehluke kanje, indaba ihlose ukusitshela ngokulandelana kwezinto, isigameko noma isimo ngesikhathi esithize. Isakhiwo sendaba asigxilile ekulandelaneni kwezinto. Isakhiwo sona sikwazi ukuguqula ukulandelana kwezinto njengokuthi isiphetho sendaba uyakwazi ukusithola ekuqaleni kwendaba ngaphambi kokuba yethulwe indaba leyo. Uma ngabe umbhali esebenzise lelo khono usuke ehlose ukwenza lokhu esithi ukuhlehla nyovane (flashback) noma ukujeqeza (fast forward). Esikhathini esiningi umbhali wendaba usebenzisa ikhono lokuhlehla nyovane noma ukujeqeza ngoba efuna ukwakha ilukuluku kumbe ukuhlalela ovalweni.
"Kulungile. lzolo kuthe uma sihlukana emva kwephepha lesiZulu, ngithola ugogo esebuyile emholweni. Ngicele imali engangama-R20. Wanginika. Ngivele ngakhumula ezesikole. Ngaphuthumela ukuyodlala amahhashi edolobheni. Njengoba beningibona ngilokhu ngicabanga izolo, bengizama ukuhlaziya iphupho lami lakuthangi. Ukuthi kazi ubaba ubezama ukunginika mlayezo muni kulo. Ngize ngaphuma nencazeio yezinombolo ezine, engifike ngazifaka kwijackpot emahhashini. Ngawina futhi."
"Ukuba khona kwakho lapha kuphazamisa zanke izingane. Uma kuya ngokuthi uyateleka ukuhamba, ngizolanda abazali bezingane bazokuxosha. Uma uphikelela, ngilanda amaphoyisa."
"Ngibonga kakhulu Jabu kwande lapho uthathe khona." Kuvaleliswane esetshelwe nokuthi unikwe malini uThami.
"Wathula kangaka Gxabhashe uthini uSenzo?
Izidatshana Ezimfushane: Ingevu Yesilimela, Ezinye Zasala Zisezinhlaka, Ingubo Kaziyongo, Imbozamo Namavivane kanye nethi Amazwi Okugcina.
"Chazani bafana! "kusho ubaba uXulu uma esebathe qithi phambi kukagogo.USixova noMlobane bavele baphenduka izinkukhu ezinqunywe imilomo.
"Kusobala ukuthi uphume kwakho ngalo ijubane njengoba namanje usandiza nje," lasho iphoyisa lambhalela ithikithi lejubane. "Ngizokushaya ngoswazi oluncane ukuze uthuke ungabe usagijima kanjena. Siyezwana Lisho liqobela imali engaka?
Unyanyavu Imoto enhle emenyezelay.
1.5 Ngabe kuyiqiniso kangakanani ukuthi iningi labadlali lisebenzisa izidakamizwa ukuze liphumelele kulokho elikwenzayo Chaza ubeke olwakho uvo ngalolu daba?
"UNcamisile uze wasishiya, wena ugodle imfihlo engaka MaMthembu?
2.1 UNkonka okukhulunywa ngaye endabeni udume ngani?
Kuthe lapho sekuyogamanxa ihora lesibili ekuseni, noSithole esecabanga ukuyolala, wabona isicabha sivuleka. Wethuka wacishe wequleka. Lapho ezithela kuJobe egcwele usofa. Sekudlekile nokudleka lapha kule ntokazi. Ithe iyaziqinisa, kwale. Qimu phansi! Igeje ukuhlala osofeni oseceleni kwesicabha.
"Yini ezosimama" NguShange lowo emhlala emadevini. Angaphenduli uGule avele asukume. Asukume noShange ethukuthele ethelwe ngamanzi?
"Yeshi mame!" kusho uMaNgcobo ngenhliziyo. Angelokothe aphimisele.UHadebe uyingwe namhlanje. Kuthi xhifi kuMaNgcobo ukuthi indoda isingaze ikhonze umntanayo kangaka Phela akukhona nje ukuthukuthela lokhu, yisikhwele uqobo lwaso. UHadebe ucabanga ukuthi emakhumbini lapha abafana bazothola ithuba lokunquma amabili, amathathu lapha kuNomagugu. Nempela kumele kwenzeke lokho. Kanti umntwana akakhuli yini Kanti izinsizwa ziyombona kanjani khona ukuthi unyathela ngabantwana nxa ezolethwa nguyise, alandwe nguyise, mihla namalanga. Ngeke nje phela yena wakoMapholoba akumele lokho ukuba umntanakhe abe nguzendazamshiya ngenxa yesikhwele sikayise. Kuhle impela eze ngekhumbi kulokhu. Futhi nalo isu lokuphunga itiye leli ulenzele ukunikeza ikhumbi ithuba lokubacosha abantwana bahambe ingakafiki ingwe lena. Angaba yini nje ebuya nabantu ababili abamthukuthelele.UNomagugu phela uyocasulwa wukukhishwa ngoshova emshungwini wabangani bakhe sengathi unecala kanti akone lutho umntwana. Usemhloniphe kwenela uyise uNomagugu. Bangakhi nje ontangayakhe abehluleka nokufika esekondari Bangakhi nje asebagona izingane bebe bengaganile Manje umntwana oziphethe kahle kangaka usezoncishwa nethutshana elincu lokungcebeleka nontangayakhe! Ake axake lapho-ke amadoda?
Wesuka esibhedlela, wanikela esikoleni. Nakhona akakuthandanga afike atshelwa kona.
Kusasa uzobe ugijimisa okwenyamazane.
Kubongwa okuncane kubongwe okukhulu.
"Eyi, ngiyabona nami ndoda," kusho uMalibongwe ekhumula izibuko zamehlo. Uzisula umkhemezelo ngehembe. "Abanye babo selokhu beme kula makhaza nemvula kungakakhali ngisho nezinkukhu zokuqala."
Ngitshele-ke Siphelelo, uma usushadile nalowo mlungu wakho niyohlalaphi?
Kanti usho ngoba uqinisile yini we MaNgcobo Wayiphendula insambatheka enjena ungasaxoxanga nami Hhayi bo! Yithi usazongitshela okunye okungconywana kunalokhu. Ungabe usangikhombisa nancwadi pho Yona leyo khumbi izoqashwa ngemali evele kwabani UNomagugu usenabantu abazomkhokhela emakhumbini ngaphandle kwami Nakho lokho wakuvuma MaNgcobo?
2.9 Ngabe uXulu indoda ethembekile newaziyo umthetho Fakaza noma uphikise?
3.2.3.2 Waklewula umkakhe ebona ingane...
ukuhlaziya izimo ezehlukene zokukhuluma eziyimifanekisomqondo, eziwubuciko namasu asetshenziswa emibhalweni njengesifaniso, uphawu, isingathekiso njll.
1.4 Iziphi izinhlobo zezidakamizwa wena ozaziyo Lapho esikoleni sakho zikhona yini izidakamizwa ezisetshenziswa abafundi Iziphi ezihamba phambili?
Usevukile uHadebe, wesula unyanyavu lwemoto yakhe eyiCressida. Usejuluke umanzi nte , ufaka upholishi abuye ashukushe, Hheshi mame! Kazi izonqamula ziphi izinkalo lena epholishwa kangaka. Uthi akuyolotsholwa uzakwethu nje?
"Ucabanga ukuthi ngiyisiphukuphuku. Akuyona imalimbumbulu lena," kusho uXaba ethi ukuhleka ubala. "Awukholwa" ngibuza maqede ngikhipha enye imali ngimnikeza ngithi,"Lena yona injani"Waphinda futhi naleyo wayihlola ngokushesha wabe esephendula ethi: "Nayo lena kuseyimali yangempela.""Lena yona" ngisho ngimnika enye futhi. Wayithintathinta eyishwabanisa wabe esegcina ngokuyihlola ngomshini wakhe wase ethi, "Wezwa kuthiwa ngiyisilima mina! Imali yangempela lena!" esho ngolaka."Ushaye phansi kwashunqa uthuli," ngisho nginikina ikhanda ngithi:"Imalimbumbulu lena.?
"Usukhohliwe yini ukuthi abakwaGule bayeza ukuzocela umkhamanzi kusasa"Aze ayibukisise le nkosikazi yakhe. Okubukeka sengathi ayiphilile kahle. Kungani kodwa imvamisa yabantu besifazane kube sengathi amakhanda abo lawa agcwele u-ayisikhilimu Uselokhu echiphize njalo okaMthembu?
Wabachazela uWest waze waphelelwa wukubekezela. Wagcina ebaxoshile evulande, wabahola wayobakhombisa isihlahla athi abathi gozololo ngaphansi kwaso besacabanga. Wabuyela ehhovisi wayokudla amathambo ekhanda. Udaba lwase ludinga umhlangano nabanye abafundisi. Wawubiza ophuthumayo, lwadingidwa. Kwakufunwa ikhambi lokuxebula uBrendon kowayesebizwa ngonguboziyeweni. Bazinikela abafundisi ukumncenga umfana. Ngamunye, ngababili, ngabathathu abafundisi besimame nabesilisa bamthelekela, behluleka sebemncenga nangemali. Phinde uBrendon ukwahlukana nomkhulu.
USilomo ayibuke indodana yakhe ikhuluma. Izandla ziyalenga okwevaka lehlulwe empini, lingalwanga. Uyizwa kahle impela indodana yakhe. Ithi izakumshiya yedwa, yona ihambe nomlungu wayo iyohlala esilungwini. Iyamlahla manje. Abheke uthuli. Usecabanga ngamandla akhe awamose ethi ufundisa le ngane. Kanti utshala imbewu yekhakhasi. Lizomuka nomoya, liyomila lapho engazi khona. Lo muzi wakhe ofudumele uzoba ngumphandu wabafokazana. Izinkomo zakhe! Anikine ikhanda. Wayethi le ndodana, njengoba kungeyokuqala phakathi kwamantombazane, ufuna ukuyishadisa umshado omuhle. Ayilobelele ngezinoboya. Kodwa manje nakhu isikhuluma ezabelungu.
Waphendula omunye wathi: "Nempela ukhuluma lona iqiniso njengoba efa nje!"
Ukukhipha ebumnyameni Shono ukuthi imisho elandelayo inaziphi izinhlobo zezifengqo.
Ufafube Umuntu okhombisa ukungabi nampilo, umuntu ozacile.
Abone nje uMaNgcobo ukuthi cha liyasha igugu lokulanda uNomagugu."Akuyona imbude Bhungane. Umntwana usekhulile. Nanxa ekukhonzile ukuba kanye nabazali bakhe, usenaso isifiso sokungcebeleka nabangane. Wabhala-ke wathi bavumelane nabangani babo ukuthi bazoqasha ikhumbi ezababuyisa, ngakho thina singazihluphi ngokumlanda kusasa."
Sabe sesixoxa ezinye izindatshana ezingatheni emva kwalokho sabe sesiyalala.
Ithe iphuma esangweni imoto yakhe, kwavele kwahlaluka ukuthi yandulela ijubane lodwa. Izingane ezidlala emigwaqeni yelokishi laseWembezi zadeda, zibona isivuthevuthe semoto edla amagalane. Ithe ibheka edolobheni ubese eshaya omncane umkhuleko uMaThusi. Ucela koPhezulu ukuthi aze abaphephise. Ubengeke nangengozi alokothe ngokukhuza owakwakhe osevele wahwaqabala nje esikhaleni okwezulu labakhunkuli. Izulu elihloma manje ibe kade likhipha umkhovu etsheni manje.
4.1 Kungabe isihloko sale ndaba emfishane sinabudlelwane buni nendikimba Phawula uveze lobo budlelwane (Impendulo yakho mayibe amagama angama-200 kuya emagameni angama-250)?
"Niyabona-ke bafana" kusho ubaba uXulu. Savele sabheka phansi sobane.
"Akukho zindaba ezitheni ngaphandle nje kokuthi kubikwa izehlakalo zokubamba amabhange inkunzi kanye nokunye nje okungasho lutho okuningi,"kuphendula mina ngiqhubeka nokufunda iphephandaba lelo.
"Hhiya, ngiyanizwa madoda, futhi ngivumelana ngokuphelele nani," kubeka uMlobane.
Sithini isibongo salona othakazelwa abizwe ngoJobe?
Bathintitha izikhwama oMlobane noSixova. UXulu wahlwitha imali, wayibala. Lapho-ke nami ngavele ngashaywa yisazelo, ngawukhipha ama-R47 ebengiwuphiwe, kanye nale mali esasiqeda ukuyinikwa nguJamuludi.
"Isibongo ngeyakwabani intombi lena?
Baxoxa nje abayi eklasini kodwa baqonde esifothongwaneni esingezansi kwesikole.
"Ngiyabonga mnumzane."Ngasho maqede ngalubeka phansi ucingo. Ngasuka lapho ngakhaphuzela ngiphikelele kwaMphelekezele. Ngafike ngangena ngahlala phansi. UXaba wabe engakafiki.
Umzimba yile ngxenye yendaba equkethe ilukuluku, udweshu, ukuphithana nokukhuluma okuyiholela kuvuthondaba. Iqhubeka nalokhu esendlalelwe khona kwisingeniso. Lapha sithola ukukhuphuka kwenkinga yesehlakalo noma isigameko esivezwe kwisethulo. Kuqubuke izinto ezizokwenza ukuba inkinga iqine kunakuqala. Kubhebhetheke udweshu. Kuleli zinga umfundi wendaba ude ezibuza ukuthi kazi iyozala nkomoni Kwazise nomlingiswa omqoka uyazabalaza uzama ukuzikhipha noma ukuzifaka enkingeni. Uzokuthola lokhu uma ufunda indaba ethi: Igazi Labefundisi lapho uNzuza enza konke ngoba efuna ukuphatha ibandla. Kwenzeka konke lokhu nje kukhona abazwelana naye nabaphikisana naye emizameni yakhe. Isigameko siqhubeka njalo indaba ize ifike ezingeni lapho ingasakwazi ukuqhubekela phambili. Sekufanele kuhlukane inhloko nesixhanti, lelo zinga libizwa ngokuthi uvuthondaba. Uvuthondaba yilona olusikhombisa ukuthi indaba izophela kanjani?
"Uyazenzela yini le mali?
Yiso ebesimngenisela imali ngempesheni yezaguga.
"Usuyaphi futhi manje sekuhlwile Awuboni ukuthi uzolimala uma uqhubekakanje Kanti ikhanda lakho linjani Ufuna uyihlo axabane nami. Ngaze ngasizalaisilingo emhlabeni! Kodwa into engizoyithini lena kuMnguni Phela uzothiuvunwa yimi uMandla." Asho abibitheke?
Lo msebenzi wenze wedwa. Ubhale encwadini yakho yemisebenzi.
Ukuphunduleka Ukuphambeka, ukukhohliseka.
5.1 Ake ubhale incwadi, ubhalele iphephabhuku ngobungozi bezidakwamizwa, uxwayise intsha yakithhi.
4.2 Imuphi umyalezo umbhali/umlandi awudlulisa kubafundi ngale ndaba emfushane?
Ngabe indaba iyahambisana nesihloko esiqanjiwe noma enikwe sona?
"Angishongo ukuthi ngiyakunuka MaMthembu. Mina ngithi khipha isifuba sakho usibeke obala. Uma ungenzi njalo ingane ingafa nokufa! Ngisho ingane encane lapha eziMobeni iyazi ukuthi isibhobo ngumlayezo wabaphansi!"
"Cha, ma Mina angazi lutho ngendaba yekhumbi okuzobuywa ngayo," kulandula uThembisa emveni kokuba eseyethulile inkinga ebalethe lapha oNgoye.
1.3 Yiziphi izinto okumele zenziwe abazali ngaphambi kokuthumela abantwana babo ezikhungwini zeMfundo ePhakeme?
Kwesikabhadakazi Ebusuku kakhulu.
"Bafowethu, ingaphinde yenzeke nangephutha into enjengalena." Kuvumelana thina sesisele sodwa.
2.5 Ngelanga okwaduka ngalo uMfundisi Bukhosini uNzuza uthi ubephethe ucelemba.
Izulu liyishaya kangaka nje imvula, noThukela selugcwele kangaka nje, umfundisi omusha, uMfundisi Ndimande, umi laphaya ngaphesheya. Uza eMishini lapho uNzuza ephethe khona okwesikhashana. Wayehamba yedwa, engaphethe zimpahla ngaphandle kwesikhwanyana sakhe esincane. Kwamenyezwa ngaphesheya komfula ukuba kutshelwe izinhlambi ukuba zimhlangabeze. Phela wayengeke ahlale lapho ngaphesheya ngoba uThukela lwaluthatha izinsuku eziningi ukuba lubohle. Luyingozi lapho lungenisa nalapho selubohla.
Akulahlwa mbeleko ngakufelwa. Ithemba alilahlwa.
"Ngifuna imali uqobo, angifuni isheke," kwexwayisa mina ngisukumangihamba.
3.3 Ake ufunde lezi zisho ezitholakala kule ndaba emfushane, bese unika incazelo yazo. Uma usuyinikile incazelo yesisho ngasinye sisebenzise emshweni ukukhombisa ukuthi uyasiqonda ngempela.
1.3 Ingalo yoMthetho kumele iqinisekise ukuthi abashayeli bayayihlonipha imithetho yomgwaqo. Uma kungenjalo imiphi imiphumela eyenzekayo ngenxa yokungahlonishwa kwemithetho yomgwaqo Xoxani nenabe ngalolu daba oluyinkinga enkulu?
Endleleni washayisa owesilisa owabe elingana noSenzo, indodana yakhe. Kwathi noma uMaThusi ethi akame bamphuthumise esibhedlela lo olimele, uXulu wakhala ngokuthi usaba izinkumbi zabantu abambonile emshayisa. Wathi ubona kungcono ayobika emaphoyiseni. Endleleni, esephindela kwakhe wamiswa amaphoyisa omgwaqo, ubona ikhamera ushaywa uvalo. Umkakhe wamnxusa ukuba asale esewatshela amaphoyisa . Wavuka ngolaka wathi angayithi vu le ndaba. Esamiswe iphoyisa, kwezwakala ukukhala kwesayirini maqede kwaqhamuka i-ambulensi. Umkakhe wafisa ukwazi ukuthi le ambulensi engabe izomfica esaphila yini lo eyomlanda.
Abazali bagcine bengazi lutho njengoba besemisebenzini emini, ngoba omalume basemgwaqeni balibulele izwe. Njengoba kungoLwesihlanu uS'paza uphethe inqwaba yesitokwe. Isitokwe esibandakanya nempelasonto. Amakhikhi agcwele phama 'inkinobho' (mandrax), necocaine kubandakanya nomthunzi wezinkukhu. Wonke amaxhwele alapha esikoleni azobhema aze agxaze amathe. Phela kubanjalo uma ungumlotha wezidakamizwa. Uyazibuza uyaziphendula. Ingabe kukhona yini ombonile eya kuNkonka ekuseni?
"Yini lena ofuna ukungithengisela yona" kubuza uXaba engakangibingeleli ngisho ukungibingelela?
"Nifuna ngiyolanda imvubu yami yini laphaya emotweni"kusho ubaba Xulu ebabuka ebahalela. "Uyazi wegogo Sweluboya, laba bafana bagibele etekisini lami. Abazange bazi ukuthi kanti ngizishayelela mina mathupha namhlanje. Bebephethe izibiliboco ezibizayo. Ngixakwa ukuthi imali uyithathephi uSixova ngoba mina angimniki imali yokuyozithengela. Kanti nalapha ekhaya futhi ngiyasazi isimo sakho gogo. Uma sengibuza ukuthi bayithathephi imali, basimze bangitshela insumansumane nje.?
Hlalani ngokwamaqembu nixoxisane ngalo msebenzi ngaphambi kokufunda indaba.
"Akashongo, uthe uzongitshela uma esefona ukuze athathe nemininingwane yami yasebhange. Angimazi manje ukuthi ubanjwe yini. Ukube lolu cingo aluvalwanga engabe ngiyamthinta ukuze" ukukhala kocingo kwamphazamisa wangabe esaqedela inkulumo. Baswabuluka ubuso bakhe, waluphendula ucingo.
"Yebo gogo. Ngicela ungixolele gogo," uMlobane useyakhala.
"Msebenzi muni lowo okhuluma ngawo" kubuza uXaba ekhombisa izimpawu zokusola okuthile. "Bengingathanda ukuba ngingayikhulumeli eziko Shwababa. Kafuphi nje ngingathi kunokuthile okumele sithengiselane khona uma ungakuthanda lokho," kusho mina ngithi ukuhleka sakuzincengela?
2.6 Kungabe umqondo omuhle yini ukuthi abafundi bayobika udaba kuThishanhloko Sekela impendulo yakho?
"Musa wena bo! Ingani wabhala uNomagugu ethi singazikhathazi ngokumlanda nizobuya ngekhumbi! Ngingamtholaphi yena njengamanje" isiyanqwabelana manje imibuzo?
2.7 KuShange lo kufa okuphethe uNcamisile kuyisikhalo esivelaphi?
4.2 Kungabe uvezwe nini umlingiswa omkhulu kule ndaba Ukuvezwa kwakhe kuyahambisana yini nemigomo yokwakhiwa kwendaba emfushane Sekela impendulo yakho?
2.3 Yini imbuka Kungabe lisebenze kahle kule nkulumo Sekela impendulo yakho?
"Yin'indaba Kangiyibambi inkunzi ebusuku. Kangifuzile isibongo sami."nguMlobane uyamamatheka?
1.4 Ngabe isihloko sale ndaba sikunika muphi umqondo noma umuzwa ngaphambi kokuyifunda le ndaba Ngani?
"Kubantwana baseGreytown mina angazi noyedwa ozohamba ngekhumbi mama. OkukaNomagugu-ke khona ngeke ngakuphendula ngoba ngumuntu osezihlalela ngaphandle."
"Yekela ingane leyo MaMthembu! Ngikutshele kahle ukuthi ihlushwa ngabaphansi. Wena waphika inkani. Wakhetha ukuyiphuthumisa kuleliya Ndiya. Bheka-ke manje"Esho ekhomba uNcamisile ngomunwe oqhaqhazelayo."Lena yimiphumela yakho MaMthembu! Ngikutshelile ngathi nguwena ongasindisa impilo yale ngane.
"Ngikupha wona ushintshi, ngowakho."
"Manje ndodana, ngoba usubuyile kuzofanele usikhiphe ebumnyameni," ukhuluma nje ubheke indodana yakhe iwukhipha izikhawu ugwayi. "Usho ubumnyama buphi-ke ubaba" "Nawe phela ndodana, uyazi ukuthi unyoko usasishiya. Futhi nawe wahlala lapha esikoleni waze wamnkantsha ubomvu. Sithi uyaqeda kodwa lutho. Kunjalo nje nodadewenu sebasishiya" Khona ndodana, zikhona izinkomo. Ngeke impela wahlupheka uma ufuna ukulobola ngoba nakhu usaphuma esikoleni.?
Ngeshwa elikhulu nelingazange like isihlenga saphunyuka kuNzuza, qede samchitha uNdimande. Wathi uyasiphuthuma uNzuza sahlakazeka. Wathi ethi ugxumela uNdimande akwabe kusasiza lutho ngoba kwase kubonakala ngekhanjana nje licwila. Ikhanjana livela emagagasini abilayo, kuyiziswambithi kuyoshona ezansi. Kwathi lapho amagagasi ethi awamdlele indlala uNzuza, wazabalaza njengenkunzi yasemanzini emdwayidwa, wabonakala ehlamba waze wayophuma ngale. Isihlenga sasingasabonwa. UNdimande wayesehambile eyokwelusa amadada.
2.3 UXulu wahlupheka kangaka nje akasebenzi yini Fakaza usekele impendulo yakho?
"Cha, bengisaninga nje. Angithathile isinqumo esiwujuqu,"usho wazibhekela phambili uMlobane, uhlafuna ubala.
izinyanya Amadlozi, abantu abangasekho, amathongo.
Akhale kakhulu uMaMseleku. "Hawu ngomntanami! Hawu, ngoMandlakuwukuphela kwakhe!"
Okunjani Ke Lokhu?
"Ubuka bani wena kanje phambi kukaJobe" Usho njalo nje uyibambe kabuhlungu ngengadlwana ingane. "Uzohamba uyihlo. Uzongithola kahle esehambile!" Usukume njengomuntu oyoyisiza ngokuthile ingane ekhishini. Kanti ufuna ukuyivimbezela ekhoneni. Ukhuluma ehlanganise amazinyo ukuze bangezwa oJobe. Usho njalo nje, uyihlahlele amehlo. UZama ubembikela uyise ngale mpilo yabo ebuhlungu abayiphilayo, uma yena engekho, uyise ubengayikholwa leyo ndaba. Ubevele azithele ngabandayo. Azitshele ukuthi izingane ziyabheda?
4.2 Le ndaba emfushane kungabe yenzeka kuyiphi indawo, futhi ngabe ayigcogcomi yini (Impendulo yakho mayibe amagama angama-40 kuya kwangama-50)?
Indlela ayekhuluma ngayo lo mlisa yabe ingakhombisi neze ukuthi bekungumuntu ofundisiwe kumbe ophucuzekile.
2.2 Khipha isifenqo esitholakala emgqeni wesi-3, shono ukuthi hlobo luni lwesifenqo lesi.
Inhlabaluhide Umugqa omude owenziwa ukuma kwabantu.
Uma uGule engafiki uzomfaka umkhonto kungabi ndaba zalutho.
"Enombolo 867 Marimba Gardens lapha eVosloorus, kuseshibhini elaziwa ngokuthi kukwaMphelekezele."
2.1 Yimuphi lo msebenzi uXaba athi kade aqala ukuwuqhuba?
Kwathi lapho umnyama uqala ugqibelana abakwaNzuza bezwa kukhuleka umuntu. Lapho becingisisa babona ukuthi kwakungamadoda amabili ehamba nowesifazane. Lokhu kukhuleka kwabethusa abantu. Kwaphuma uNzuza ephethe iwisa. Engakakhulumi lutho yazilanda le ndoda eyayikade ikhuleka. UNzuza wezwa ukuthi kwakungelikabani lelo lizwi.
"Sewanelisekile mayelana nalo mlisa" kubuza uSiyephu ethela utshwala bakhe engilazini ephuza?
"Awuyeke ukungiphuphela MaNgcobo, siza ungilungisele isudi yami lena empunga. Iyona engiyoyishaya kusasa kuhlabeke lezi zifundiswa zasoNgoye. Izifundiswa ezazi ukuthi umswenko amadangala namabhemuda lana ezihlala zinsole ngawo. Kazi wena Mapholoba, uyobe uvunule ngaziphi?
The detective novel in Zulu: Form and theme in C.T. Msimang's Walivuma Icala. Njengamanje usebenza njenge Publishing Manager kwa-Macmillan.
Iyini indaba emfushane?
Inkinobho Uhlobo oluthile lwesidakamizwa.
Sabhekana sodwa thina abanye, kodwa-ke sasingalinde kumenywa okwesibili. Sathi lacu sonke silandela uMlobane. Silibangise kwaJamuludi. Ongazi wayengesolwe uma ecabanga ukuthi siyizinceku zakhe, amabodyguards. Safike salinda emlilweni wezinkuni uma esayothenga uMlobane. Wabuya noqwembe olukhulu, lugcwele izigaxakazi zevoso, inyama yokosa kanye nesibindi. Waphindela emuva uMlobane wabuya nolunye futhi olwaluphuphuma iphalishi eselivuthiwe. Sathi sisakhexe imilomo, wajika futhi wabuya esephathele umuntu ngamunye ibhodlela lakhe likanamanedi.
Athi eselishove ibangana ibhayisikili afikelwe ngumcabango. Umcabango wokuqala khona esitolo kwaGule andukuba ayobonana noZabazezwe.
2.2 Ibithunyelwe malini indodakazi kaHadebe Konje yona ibicele malini?
Inkukhu inqunywe umlomo. Akazi ukuthi uzothini.
"Kanti mina ngizosala nobani Ngeke Baba, ngiyahamba. Angisali. Uma kuwukuthi uyafa, nami ngizofa nawe." Washo wathi gubhubhu evuka embhedeni?
4.1 Yisiphi isigameko le ndaba emfushane egxile kusona. Enikushoyo kufakazeleni ngokusendabeni.
"O, inkosikazi kaMfundisi Bukhosini Mnumzane Nzuza uMfundisi lo ofike kuthangi."
2.8 Yini eyayenza uMkhonto angakujabuleli ukuzwana kukaSiphaza noPhenduka?
Ukunyonkoloza Ukubuka omunye kabi.
Namhlanje itshe limi ngothi. Sekuphele ihora lonke uMagwaza ehlaba ehlikiza yonke imikhuba engcolile eyenziwa iqeqebana labafundi. Usejuluke umanzi nte. Kwazise likhipha umkhovu etsheni. Udamane ekhipha iduku asule umjuluko. Umjuluko ogeleza ebunzini uyongena esweni. Uthola ikhefu lapho esula umjuluko ngale kwalokho angakhuluma kuse gelekeqe . UMagwaza ayikhuphule! Zazimhasha kanjalo izinsizwa akhule nazo. Abanye bathi bekufanele angenele ubufundisi.
Namuhla uKhambule uxoxa noNzuza. Nzuza, uma indaba ifana nalena iye yenziwe njani?
Hlobo luni lodweshu umlingiswa omkhulu ahlangabezana nalo Beka ngodweshu lwangaphakathi nolwangaphandle?
"Bengithi sengiqedile." Wafulathela wabona ayeze ngayo. lnsimbi yakhala. Zonke izingane, ngaphandle kukaBrendon, zabuyela emakilasini. Makhathaleni wakubona lokhu uMphathi. Waya kubo. Wafike wamnqumela ugwayi katiki uBrendon, ethi akabuyele ekilasini. Kunalokho, uBrendon owayekade ehlikihla isiphundu sikaBenade wahlala wakhululeka eduze kwakhe. Ayikho imizamo ayenza uWest eyaphumelela ukuqhelisa umzukulu kumkhulu.
"Kunjalo Mfowethu," kuphendula uMthethwa ngomoya owaphukile.
"Usho kambe, Sayitsheni Phela ngingalala behle. Kukangaki isitolo samisigqekezwa kungabanjwa muntu Kukangaki ngingcwaba onogada bebulawazigebengu?
"Sekusele malini nje manje" kubuza ugogo?
"Engabe izomfica esaphila yini Nkosi yami" washo ngelinosizi uMaThusi eqalaza ngalapho kusithele khona i-ambulensi."Ingabe uzwe ngobani ukuthi iya la ucabanga khona" esholo phansi. Emva kwalokho kwathi cwaka emotweni. Yahamba yaze yayoma emarobhothini angena elokishini laseWembezi. Laba ngukuvula nje wayivuthela uGxabhashe, wadlula eshwibeka emgwaqeni ongena emaphoyiseni."Gxabhashe usulibele yini ukuyobika ingozi emaphoyiseni, nakhu sidlula esiteshini" ubuza nje ujamele umyeni wakhe ngamehlo anokumangala?
4.7 Ake niqhathanise enikusho ngenhla kumbuzo-3 no 4 ukuthi kuyahambisana yini nenikuthole kule ndaba emfushane ethi "Amanqina Enyathi"?
"Nganekwane yini le enifika nayo Khambule?
2.9 Izenzo zikaMagwaza noMkhonto ziyefana Uthini wena Sekela impendulo yakho?
Lowo fakazi nguKapteni Qeda. Liphume iphoyisa limemeze, "Kapteni Qeda! Kapteni Qeda!" Wangena uKapteni Qeda edlubhe inyumfomu iphelele kulenga nezindondo nemicu ekhombisa ukuthi yiphoyisa elidle ngokuhlabana. Lapho bonke benyusa amehlo. Hawu! Kanti uPhenduka!
UKhambule uyakhuluma: "Jobe, uma kungukuthi uMfundisi Bukhosini akabonakali nje ngoba kuthe lapho ehamba ebheke kwaNzuza kwadabuka umhlaba wamgwinya, impela umhlaba awunoni. Uma edliwe yisilwane, siyobonakala ngokuconsa amafutha ngentazinge. Kodwa uma kungukuthi umfundisi akabonakali nje ngoba enzakaliswe ngumuntu, igazi lakhe lizokhala. Igazi labefundisi liyakhala kulabo abababeka isandla."
Abanye ababhali indaba bayiphetha kancane, kancane. Bakwenza lokhu emva kokufika kuvuthondaba, bese yehla kancane ize ifike esiphethweni. Lokhu sikubiza ngokuthi ibohlololo, wena owabona umlilo ulotha, uphela. Lokhu kuvela kahle endabeni ethi Okunjani Nje Lokhu lapho sithi sesidlulile kuvuthondaba indaba iqhubeke ize iyofika ekugcineni. Kanjalo nakulena ethi Ungayithi Vu! sibona uXulu eyozinikela emaphoyiseni esezichitshana, ekhalisa okwenina. Okubalulekile ukuthi indaba akumele ithemeleze ukugwema ukunhlanhlatha noma ukunkanta.
Uzofunda indaba esihloko sithi: Kwasha, bese uphendula imibuzo ehambisana nayo ukukhombisa ukuthi ufunde ngokuqondisisa.
Sina uzibethele, intaka ibekelwe amazolo!
Ake ubhale incwadi ibe yikhasi elilodwa vo eya kuSonhlalakahle, umazise ngesimo sakwaSithole ngenhloso yokulekelela lo mndeni kule nkinga obhekene nayo edalwa isihluku sikammmmmama omncane.
"Wena wathini" kwabuza ubaba uXulu ngesankahlu?
Uzinyobulala. Ingane eyodwa kwabo.
Kwakuyigazi labefundisi. Laligcwele izindishi ezimbili. Lalibekwe phambi kukaMazucula Nzuza. Lalimnyama, lijilingene, linamahlule. Igazi lase liqala ukuphethuza izimpethu. Nokho kwakufanele aliphuze aliqede. Indaba iqala khona lapho-ke.
Kwabe ngimthintile uXaba ngokusho njalo! Washo kwaduma indlu yonke,"Uthini Usho ukuthi ngiyahlanya mina Letha imali yami!"esho ethi ukuxakazisa inhlokohlela yakhe?
Aphindele endlini futhi. Afice uMaMthembu esezoqeda ukukhuleka: "ngegama lenkosi yethu uJesu Kristu. A...men!" Uguqe lapha eduzane kukaNcamisile. Ujuluke umanzi nte. Isandla asisuki lapha ngaphansi kwebele langakwesokunxele. Isibhobo lesi siyamsonta-ke manje uNcamisile.
Hha! Ngasukumisa okonyazi. Ukubona kanye ukubona kabili. Nami kuthe uma ngibuya noshintshi we-R47, ngaphiwa wona. Ngahlala phansi sengithe ukuswabuluka. Ngakwazi nokubuza ukuthi uwine malini uMlobane.
4.5 Kungabe yini inhloso yokubhalwa kwale ndaba Beka kuzwakale?
2.3 Imuphi umlingiswa owaba nozwelo waxoxisana nekhehla?
UManesa wabe elokhu eshilo ngengila endlini yokugezela kuzwakala ngokukhala kwamanzi ukuthi wabe egeza. Ngathatha iphephandaba iKhwezi elabe lichaywe phezu kombhede ngafunda. Nanxa ngabe sengisindwa zinkophe ngazama ukuziqinisa waze waphuma uManesa endlini yokugezela, ezisonge ngethawula elikhulu. Wafike wahlala ecosheni lombhede wase eyanganga ejabulele ukungibona sengibuyile.
Jobe, siyajabula ukuthi usufikile. Izinto azihambi kahle neze laphaya kwakho. Ziyahlupheka izingane zakho. Azinakwe muntu. Futhi-ke osizwile bathi imali yokondla izingane zakho iphelela ejoyintini. Kuthiwa uma kufike uJumaima, kuyacaca. Kungcola amatafula. Yingakho sezizace kangaka izingane zakho. Angeke ungitshele ukuthi awuziboni ukuthi seziphele kanjani lezi zingane.
"Bengicela umbize sithi ukuxoxa ekhona. Yize isikhathi sami sincane kakhulu. Kufanele ngiphuthume eMgungundlovu."
4.4 Isihloko sale ndaba kungabe sinabo yini ubudlelwano nendikimba. Phendula usekele ngokusendabeni.
"Kahle ngamawala, Mnguni. Awazi lutho wena ngomthetho. Ungangoneliumsebenzi wami ngobudlabha. Ngifuna sibabambe sebeqeda."
Kanti-ke Makhulukhulu, wayeyiphawulile nje nemadlana engengakanani efunwe ngumshayeli wekhumbi, ngase ngicaphuna kule owawunginike yona ngamfakela emvilophini umntwana.
Kwakulula ukuba awezwe uNdimande ngoba kwakungeyiwe nakude kufunwa izinhlambi, ngoba uNzuza kwakunguyena owayengumpetha kuzo zonke izinhlambi zaseNsikeni. Ibe futhi wayenesihlenga somhlanga. Isihlenga okuyisona ayesisebenzisa ekuwezeni abantu. Wathi-ke ungahlatshwa umkhosi wokuthi makuhlangatshezwe uMfundisi Ndimande, wasukela phezulu uNzuza, waqonda esihlengeni sakhe. Lapho eselungisile yonke into wasifaka emanzini. Wakhahlela qede santweza sesibheke ngaphesheya lapho kwakumi khona umfundisi omusha.
"Awu, kodwa nani nijaheni emakini kusemini kangaka" kukhononda uMlobane. "Inani le yunifomu Angithi sizoyikhumula uma sesibhukuda?
Limamatheke ikhehla eliwuSilomo. Kufanele ziqheluke izihlathi, sesizofezeka isifiso sakhe. Athole umalokazana ozomphekela. Uvuke umuzi waMantshinga. Umuzi woQholwane. USiphelelo kwakungumuntu owayengawanakileamantombazane ekukhuleni kwakhe. Wayenake izincwadi nje kwaphela."Ngiyakuzwa ndodana." Ekhombisa ukuthi uselindele ukuba uSiphelelo aqhube.
"Ikhona into engakukhombisa ukuthi imalimbumbulu lena Shwabada.""Yini lokho"Ngahleka kancane ngithatha amaphepha lawo engabe ngimnike wona?
Ingqikithi yokuphendula lo mbuzo kumele uyithole kumbuzo, uqikelele ukuthi impendulo yakho ihambisana nombuzo obuziwe.
"Bekufike amaphoyisa ezongitshela ukuthi ushayiswe yimoto ebovu edolobheni yabaleka, kwaba ngukushona kwakhe njalo! Awu kodwa ngengane kungukuphela kwayo, hhi-hhi-hhi," lwavaleka ucingo esemtshele nokuthi ingozi leyo yenzeke kumuphi umgwaqo edolobheni njengoba amxina ngaloyo mbuzo edliwa yisazelo.
Ebusuku uMaCross wezwakala egedezela ethandaza. Wayezwa ukuquma kukaBenade. Emithandazweni yakhe uBenade wayengamceleli nampiloengakanani, kuphela nje uma kwakuyosa esaphila, aphume kule ndlu esazitotobela. Nempela kwaze kwasa ngemuva kobusuku ayebuzwe bubude kunabo bonke ayebejwayele.
1.5 Iliphi iqhaza okumele libanjwe umphakathi ukwelekelela ekukhulisweni kwezingane?
Ake ubhale indaba echaza ngokuxolisa ngokwesiNtu, ukushweleza kanye nokucela intethelelo ngokwenkolo yobuKhrestu. Indaba yakho yinike isihloko esifanele. Mayingeqi emakhasini amabili ubude. Ukubhala ngomqondo ohlelekile, ngobunono kanye nokusebenzisa ulimi olunothile kuyokuzuzisa umklomelo omuhle.
2.6 Kuthiwa abafundi bayaphela izidakamizwa, ngabe babedla nhloboni yezidakamizwa?
UMeshack Masondo usezuze imiklomelo eminingi emkhakheni wokubhalwa kwezincwadi. Eminye yemiklomelo aseke wayizuza singabala lena: Nasionale Boekhandel Award of African Language Literature ngencwadi yakhe ethi: Inkunzi Isematholeni ngonyaka ka-1998. Waphinda futhi wahlabana ngeMagema Fuze Lectio Folklore Award ngencwadi yakhe ethi: Inkunzi Isematholeni ngonyaka ka-1999. Waphinda wahlabana ngeN.N. Ndebele Heinemann Drama Award ngencwadi yakhe ethi: Sixolele ngonyaka ka-2005.
Lo msebenzi wenze wedwa encwadini yakho yomsebenzi. Bhala incwadi igcwale ikhasi elilodwa vo, ududuze omunye wemindeni yabefundisi ababulewe kule ndaba. Yibhale le ncwadi njengomunye wabangani, ududuze abaseleyo.
"Uzobuya nini" kubuza uXaba?
Iqhathanzipho Inono/igcokama/umuntu ohlale ehlanzekile njalo.
"Shiiik! Ungayithi vu, sizobika elokishini," usho uyahlebeza.
Kwasetshenzwa omkhulu umsebenzi ethuliswa, eduduzwa uBrendon.
"Manje ngoba abavunyelwe nje ukubheja abantu abangaphansi kweminyaka eyi-18. Wena ungene kanjani ngaphakathi" kubelesela uMalibongwe?
Uthe esadla imihlathi uXulu ezama nokushweleza ukuthi imali yehle, kuzwakale isililo sesayirini. Layeka ukubhala iphoyisa, laqalaza ngalapho kuqhamuka ngakhona isililo. Yaqhumuka i-ambulensi ikhala iphindelela kubaniza izibani ezibovu okhakhayini. Wagwajaza uXulu. Wathi jeqe kumkakhe emotweni. Wamthola ethwele izandla ekhanda, kunyakaza izindebe zomlomo, kubonakala nje ukuthi uyabalisa. Labhala laqeda iphoyisa. Walamukela uXulu ithikithi nelayisensi. Wangena emotweni.
4.3 Kungabe isihloko sale ndaba siyaheha yini Veza ukuthi siheha kanjani?
2.5 Yini ebekuhlelwe ukuba yenzeke lapha ekhaya njengoba uNcamisile esegula nje?
US'paza noPitza bayingxenye yezibukeli kodwa baqhuba izinhloso zabo ezehlukile. Naseqenjini labadlali usungenile lo mkhuba wokuthi umuntu ukuze adlale kangcono kumele azikhuthaze ngezidakamizwa. UPhenduka wazithela phezu kwalowo mkhuba naye waba mdibimunye nabo zalima zaya etsheni. Isasasa lalilikhulu kubadlali, abafundi, othisha kuhlanganise nomphakathi owakhe eduze koKhakhayi High School. Wonke umuntu ulangazelela ukubona isikole sabo siba ngompetha bendebe yesiphuzo esidume kakhulu emhlabeni.
2.1 USithole ubeganwe umabani?
3.2 Phendula le misho elandelayo ibe inkulumo-mbiko.
"Cha, angishongo kanjalo. Bengikubuza njengomngani nje kuphela," kusho uMalibongwe.
Amatwayitwayi Izinto eziyizinkinga.
4.4 Ngabe isizinda sendaba siyahambisana yini nengqikithi yendaba Caphuna endabeni ukufakazela impendulo yakho?
"Kusenkantolo lapha akushi lutho, Thulani umsindo! Thulani!" Pho, kusho bani Isikhwanyalala soqobo, kwathula kwathi cwaka enkantolo. Udaba lwethulwa ezithebeni zenkantolo. Yavuleka inkungu kuS'paza wezwa amazwi kathishomkhulu ewezwa kancane sengathi uwezwa esebuthongweni. "Akusiyo indawo yezidakamizwa lena, akudliwa nsangu lapha yisikole lesi, isikhungo semfundo lesi . Yikusasa lenu leli.?
2.8 Ungamchaza uthi hlobo luni lo muntu lolu uma umbheka iqala indaba ize iyofika ekugcineni?
Wazithatha kanjalo-ke umfo kaNzuza izintambo zokuphatha ibandla. Ukuhamba kwesikhathi kwatshengisa ukuthi ukuphatha kwakhe kwakunombuzo ongaphenduleki. Abantu kabazange besaqonda noma babephethwe ngodosi lukafezela, noma ngokwenza kwepigogo, noma ngobuhlakani benyoka. Abantu bafela phakathi okwebutho lakwaZulu.
"Ngiyezwa impela mntanomntanami ukuthi ukufa kuyangehlula, nakuba bengifisa ukufela eduze kwesikole, ake ngiyokwenza izaba."
Angithandabuzi. Kulokhu ngizozibambela mathupha. Usale, ngisahamba. Ukhiye umnyango.
2.3 UHadebe wathi uzokugwema kanjani lokho okushiwo umkakhe okumayelana nokubuya kwendodakazi yabo?
"Yimina mntanami engimethwese lo mthwalo lo mntwana."
"Khona baba, ubambo lwami sengilutholile. Bese kusele ukuba sibonisane nawe, ngoba abakubo sebeyangazi. Akuzange kube nankinga kubo. Bavumile ukuba sishade. Ngikhuluma nje uzofika kuleli bese sihlela ukuba nihlangana kanjani naye" Athi ukusula ubuso ngesandla. "... Nimbone."
"IsiZulu, Mnguni, asitolikwa kumuntu owasincela. Engikugcizelelayo ukuthilo msebenzi awube isifuba sethu."
Athi ukudideka kancane uMaNgcobo, Angazi noma ukuguga yini Bhungane. Akukho lutho engilukhumbulayo mayelana nakusasa. Ngabe intaka iyobe ibekelwe amazolo ngoba kwenzenjani?
Amaholoholo Into engasulekile ehhadlazelayo.
"Usunjani manje Ncamisile?
Wamane wangithi klulu uSiyephu maqede waqhubeka nokuphuza utshwala bakhe. Ngaqhubeka ngathi: "Noma ngingembone kumbe ngingamuzwa uma ekhuluma kodwa iphunga lakhe nje lilodwa lanele," ngisho ngithi ukuhleka futhi kancane ngeba uSiyephu ngamehlo ngiqhubeka ngithi: "Phela lo mfokazi unuka imali nje ezihambela."
"UJabu uthi uThami akasekho emhlabeni. Kuthiwa ushayiswe yimoto ebovu yabaleka. Ayikho-ke enye imoto ebovu eyenze lokho ngaphandle kwalena yami,"washo ngeliphansi iphimbo uXulu wenza ayesekwenze kaningana ngalolo suku, wagobodisa, walandelisa ngokuchiphiza."Umshana wami asale esebulawa yimina pho" zaphuma ngamawala izinyembezi wathi uzishiphiliza ngenhlanakela kwafana nokuthela amanzi emhlane wedada?
Nguye belu uJumaima. Udlalisa uZekhethelo ngolunye usuku behlezi endlini yokuphumula. Naye uSithole ekhona belu. Ingane imuthi klabe ngeso lokumangala uJumaima. Maqede iqhubekele ekhishini.
Kwadlula izinsuku zambili izulu layidliva. Kwakungemvula kwakunguzamcolo. UThukela lwagcwala lwagola izintethe. Abahlala eduze koThukela bayazi ukuthi lapho lusangenisa, luza namabibi nezingodo. Lusuke luseyingozi kakhulu ngoba ngisho abawezi abenzi lutho uma lusenjalo, kodwa kuzothi lapho selugcwele kakhulu, seluthule luthe du, kwezinye izindawo kwangathi aluhambi, kusuke sekuyilapho-ke izinhlambi zisuke sezibaweza kalula abantu.
Kuthe kukhala amathayi, ezinye izimoto ezazivika lo mfana obesenebe thwishi phakathi komgwaqo, wavele wadlula ngehubo uXulu. Walandelwa yizinhlamba, yisililo kanye namakhwelo. Konke lokho akuzange kumnqande ukuthi acele empunzini. Kunalokho uvele wayinyathela kakhulu imoto yakhe elokhu ethi jeqe esibukweni. Uhlola ukuthi ayikho yini imoto emhleli ezithendeni. Wathi ukujabula uma ebona ukuthi akukho moto emlandelayo, wakhala amaphepha.
Indlela yokuphendula umbuzo kumele ihambisane nendlela okubuzwe ngayo umbuzo. Isibonelo, uma kuthiwe chaza, impendulo yakho mayibe nokuchaza lokhu okuthiwe kwenze, uqhathanise uma kushiwo kanjalo. Usize ubheke ukuthi izivumelwano uzisebenzisa ngendlela enembayo yini.
Ababhali abayizingcweti bona baphetha indaba ngendlela yokuthi kuvele obekungalindelwe, lokhu phela esikubiza ngokuthi ingwijikhwebu (twist at tail). Lokhu kuvela kahle kakhulu kulezi zindaba ezithi: UMaKhoza ngoba kuqhamuka olunye uhlobo lukaMaKhoza. Kwasha, ufakazi omkhulu wenkantolo uPhenduka obengumcuphi ohlelwe emaphoyiseni, uphendukela abedayisa nabo izidakamizwa ekugcineni. Isibhobo uShange uyathuka ukuzwa ukuthi kanti uNcamisile uzalwa uGule lo ahambile wayomxoxela indaba yokugulelwa ngoba emethemba futhi ezoba ngumlingani wakhe.
"Yiyona into oyizele lapha Gule Uzele khona ukuzoshafuza ngomlando webhizinisi lakho.?
"Kanti sekunjalo, Sayitsheni Nami ngiliphethe ivolovolo. Nanti.?
Wasuka lapho washingila, wayogaklaza umnyango ephuma eqonde endlini yakhe.
UXulu ukhipha izimbokodo zamehlo engazi ngampela ukuthi kumele enze ini, ayeke ini. Udla imihlathi. Uvula amakhala. Amehlo avuleka kwangathi azophuma. Ucabanga iloli eliza emva kwakhe. Wabona ukuthi uma nje eke wahlala emabhulekini lizobafihliza, babe ngudodi nalo iloli ngokwalo. Imoto ibingaphenduka nanabo uma eke walokotha wabamba amabhuleki kuleli jubane elingaka.
Udlula eshwibeka elolini elithutha udodi ehamba kancane. Lokho nje kukodwa kube sekungukuphula umgomo wejubane okuhanjwa ngalo edolobheni. Qhamukiyane umuntu esithubeni kungazelele muntu! Uphethe ibhodlela likabhiya kanye nepulastiki ngesinye isandla.
Kungabe nawo wawusebenzisa ukubulala uMfundisi Bukhosini Impendulo yakho ayiveze ukuthi wafa kanjani uBukhosini?
"Ngikholwa ukuthi ugibe lwami ngizoluthola selubambile uma sengiyokondla."
2.6 Phakathi kukaHadebe nomkakhe ubani obenothando lweqiniso endodakazini yabo Ngani?
Wachaza njengoba wayemchazele noMphathisikole. Incazelo yamkhulula uBrendon owabuyela endlini yokuphumula, bahlala besulana izinyembezi. Bathi ukuba badle leso sicagogwana ababesiphakelwe, bazishaya phansi ekhishini.
2.4 Yini eyenza uXulu aqhube inqola yakhe ngesivinini esiphezulu kangaka?
lnkukhu isinqunywe umlomo kuMaNgcobo. Imali yathunyelwa nguye siqu sakhe. Umntwana wayecele uR200,00 kodwa yena wathumela uR400,00 ngokumzwela umntwana. Kumuntu wesifazane kuyigugu khona lokho ukuba umntanakho angedlulwa ngabanye. Nemali nje yokuzijabulisa kuhle uma ithe xaxa khona bezobona ontangayakhe ukuthi uzalwa yizinjinga. Kakade izokwenziwani imali engaka uHadebe abuya nayo esupermarket njalo ntambama. Ingani usuke engasebenzanga lutho nxa ebuye noR4000,00 ngosuku! Kodwa-ke akundaba angayixoxa noHadebe leyo. Njengoba uHadebe elithumelela uR50.00 kuphela nje ngenyanga igugu lakhe leli, angabona kahle ukuthi uMaNgcobo uyamona umntwana. Uma engezwa ukuthi kanti uke amthumelele isigaxa sikaR400,00 sokuzijabulisa nje.
UBenade ufele ezandleni zami ethokozile ejabuliswe yisihe sakho Brendon.
Ngabubona ubuso buka. Siyephu buhlelembeka nezihlathi zithi ukuvakashela amehlo ethi, "Ubonakala ekahle kakhulu, angithi""Kahle kakhulu Siyephu kodwa kunenkinga enkulu,""Inkinga" kubuza uSiyephu ethi ukuswaca."Inkinga impela nje Siyephu. Phela ungakhohlwa ukuthi akumina ngedwa engihlakaniphile lapha eVosloo! Uma ngikwazile ukumbona lo muntu ngokuphazima kweso, abanye bangehlulwa yini Ukhumbule ukuthi bonke abantu abafana nami banezinhloso ezahlukene zokubona lo mfokazi. Mina ngifuna ukuvala umfula kanti abanye bafuna ukwandisa umfula ukuze ugole izintethe! Ngethemba ukuthi ungizwa kahle lapho?
Kuningi okwenziwa izindaba ezimfushane ezimpilweni zabantu. Singabala ukujabulisa, ukuhlekisa, zisitshela ngomlando wamaqhawe namaqhawekazi aphile eminyakeni ephambili. Ekufundeni izindaba ezimfushane sithola izigameko ezenzeka ezimpilweni zabantu. Izigameko ezisivula amehlo, sibenokuqonda ngezimo zempilo. Siphinde sithole izifundo noma izeluleko ngezimo ezisizungelezile. Ulwazi lunamandla, ukufunda izindaba ezimfushane kwenza sifane nomuntu owazi inqwaba yabantu. Umuntu ohambe ezulazula, noma othanda ukuthatha uhambo aye ezindaweni eziningi.
2.7 Babefisa ukuthi umfundi ngamunye anikele ngamalini?
Kodwa baba yisono lesi osenzayo, ukube nje uyabika emaphoyiseni.
"Angimazi. Ngihlale ngisho ngithi, uvamise ukubuya izintathakusa ngezinye izinsuku," nguZama lowo ephendula umbuzo kayise. Ingani ufike uJumaima engekho ekhaya, ibe sekuhwalele.
Kwathi angahlala eduze kwami uXaba wabe esethi, Manje sizoyibala kanjani le mali ngoba abantu baningi lapha?
Indaba emfushane singayichaza njengombhalo ositshela okuthile okungaba isigameko noma isimo esithile esehlakale ngesikhathi esifushane ndawana thizeni. Ngakho-ke umbhali wendaba emfushane uyibhala ngendlela yokuthi indaba ibe nelukuluku lokulangazelela ukuyifunda uze uyiqede. Uma ihlabahlosile ngempela ikudonsa, uyifunde uze ufike emaphethelweni ayo. Uma indaba emfushane imnandi ngempela ikushiya ukhathele, futhi ihlala isikhathi eside ekhanda nasenhliziyweni yakho, kokunye uzithola usuyiphupha ngisho ebusuku, bese uyabona ukuthi ngempela ikuhlabe umxhwele, noma iwuthintile umqondo nenhliziyo yakho.
4.1 Kungabe le nkulumo ikhombani ngokuxhumana phakathi kwesingeniso nesiphetho sendaba?
1.5 Ake sithi nakhelene noMnguni ovelewe yilo mshophi otholakala kule ndaba, nani ngenzenjani ukumelekelela ekuthukeni kwakhe kulokhu ahlangabezana nakho, noma ukumduduza yena nomndeni wakhe. Xoxisanani bese nethulela ikilasi lokhu enikuhlanganisile.
"Angazi noma uzongethemba yini kulokhu engizokusho."
2.2 UNcamisile ugula nje udliwa yini?
Ngiyafisa ukuba mhlambi munye nabantwana besizwe.
Lo msebenzi wenze wedwa.
"Siphelelo, ndodana," ngelipholile. Alalele uSiphelelo. "Ngithi ndodana yenza ngokubona kwakho."
Kanti injani intombazane eyindoni yamanzi.
"Habe..! Musa ukungifundekela ngoZekhethelo! Uthi ngimazelaphi Angithi ngimgcine eya esikoleni ekuseni!" Ukhuluma nje akanakile uma ebuzwa ngoZekhethelo?
Lo msebenzi wenzeni ngamaqembu, nixoxisane bese niwethulela ikilasi.
Lo msebenzi wenze wedwa. Ubhale encwadini yakho yemisebenzi. Fundisisa lesi siqeshana ngokucophelela, bese uyasifingqa ngamagama akho angama - 60 ukuya kumagama angama - 70.
2.2 UMantshinga uthi: "ukhetha ukuzongifakela izilwane." Iziphi lezi zilwane akhuluma ngazo?
4.5 Sifundo sini esitholakala kule ndaba esingakusiza njengomuntu omusha?
"UMlobane uthe vele lonke ilokishi liyazi ukuthi livuswe yimina ekuseni ngimemezela ngokukoleka imali. Kanti yitulo lami nje lokufihla umkhondo wale mali kagogo, ukuze kungasolakali uma sengibonakala nginemali. Ngethukile, kodwa ngase ngiphinde ngilingeka uma ethembisa ukuthi uzongipha uhhafu wemali asele nayo," nguSixova ebitoza.
Lo msebenzi kumele uwenze wedwa. Izimpendulo zemibuzo kumele uziphendule ngokuzibhala encwadini yakho yomsebenzi.
2.4 Nika igama lenyanga ehanjwa uShange?
"Ngiyakubuza njalo MaMthembu!" Nya impendulo. "WeMaMthembu!"
"Baba, mina ngiyikholwa. Siyoshada umshado wesikholwa. Ngalokho angiqo-nde kuthi ngoba kade ngifunda phesheya amasiko angiwagqizi qakala. Ukuthi nje baba, izinto ziguqukile manje. Isikhathi sasemandulo sedlule lapho umlungu wayebukeka ephezulu laphaya esingefike khona. Siyalingana nabo. Nasemshadweni kunjalo. Ushada omthandayo ukuthi ulibala lini akusho lutho lokho. Kade sasiqumbelene ngaphakathi sibathanda nabo besithanda. Kepha umthetho wabantu ophikisa owoMdali, usivimbela."
UNcamisile uyedwa kwabo. Uxinwe isibhobo, usendlini nonina uMaMthembu. Unina uyehla uyenyuka, ugodle ibhayibheli. Uyise uShange ulokhu enikine njalo ikhanda. UShange uthi ubeshilo ukuthi ingane ihlushwa abaphansi, kodwa uMaMthembu wayisa eNdiyeni. Ukhala ngokuthi uMaMthembu akakhulume iqiniso ngoba kusobala ukuthi kunokuthile akwaziyo ngokugula kwengane. UShange usho nokuthi uyise umbonisile ephusheni ukuthi kukhona uMaMthembu amgodlele kona. UShange uhleli eduze noNcamisile. Amehlo akhe abheke kwaGule lapho uNcamisile ezolotsholwa khona. UMaMthembu uyala uma uShange ethi uyobiza uZabazezwe, isanusi. Yena uthi akuzanywe imithi kadokotela.
4.2 Ngabe uma uqedela kahle lolu limi olunothile olusetshenziswe njengesihloko esithi: Amanqina Enyathi sithini?
Uyalincenga ngokuba nalo lidinga ukuncengwa lihamba likhala ubukhehlekhehle njena, futhi linomkhuba wokumshovisa ubala. Athi uma esefika qathatha ezinganeni zesekole, akubone lokhu okuyizingane kuqhwebana into engapheli. Afise ukufana nazo izingane lezi. Zona zihlala zeneme njalo, azinazo izinsizi. Zimqhelele ukuba adlule ngenhlonipho, zize zimkhumbuze uNcamisile wakhe naye usafunda. Wayenjena ehlonipha kakhulu. Bonke othisha bebamtusa kakhulu. Indodakazi yakhe, yayisingunesi manje nalapho ebunesini kuthiwa yayihlonipha njena.
"Masiqondeni kuye. Nangu eyongena ehhovisi lakhe," kusho uSixova ephakamisa izinyawo. Ngambona emamatheka kancane uThishomkhulu uma sesilweneke lonke udaba lwethu phambi kwakhe.
Ngakusasa ukusa kwaziwa yibo. Lwayiphafuza kancane intuthu unyanyavu lweCressida ngenkathi luphuma luhlehla egalaji. Namanje akakancibiliki uHadebe. Akafuni nokumbheka ngeso umkakhe. Usembone kahle ukuthi uzomonela amaqabuqabu akhe, inkosazana yamaHlubi azibona ngayo ukuthi kanti useyindoda. Lo mntwana wamthumela ukuba ayofunda laphaya oNgoye. Pho, manje uma sekuzogcwala amakhumbi lapha ekhanda uthi izifundo zisayongena?
Hlolisisa ukuthi isizinda sinabudlelwano buni nomlingiswa onguHadebe endabeni ethi: "Igugu Lethu".
Lo mlingiswa uyena obamba iqhaza elikhulu endabeni. Ngaphandle kwakhe indaba ayikho. Eqinisweni, indaba yonke yakhiwe izungeze yena. Kulindeleke ukuba umbhali amethule esingenisweni sendaba, indaba ikhule naye ize iyophela. Udweshu olusendabeni kumele luzungeze yena. Izinkinga esisendabeni kumele zibhekane naye. Akabonakale elwa nazo azixazulele noma zimkhungathe zimehlule. Abafundi kumele babonakale bezwelana naye.
Nangelanga elilandelayo kwafunwa, ngisho emahlathini nasemifuleni, emagqumeni nasemathafeni, kodwa akatholakalanga uMfundisi. Kwafunwa kwaqhutshekwa nokho.
Akangiphendulanga lapho ngisho njalo uXaba. Ngathula imizuzwana engemingaki ngisamnika ithuba lokuba naye acabange kahle. Ngasukumangalungiselela ukuhamba lapho ngimbona engaphenduli.
Kulowo mnyama angene uMandla. Unina ambizele ekamelweni. Uvelaphi wena ngalesi sikhathi Uyazi ukuthi le nto oyenzayo ingixabanisa noyihlo?
Kungani umbhali ehlele isingeniso ngale ndlela enze ngayo kule ndaba Ngabe yini abeyihlosile ngokubhala isingeniso esifana nalesi sale ndaba?
2.10 Bekuyimalini imali kagogo Sweluboya eyadliwa abafana?
Wabuza uSixova, Bengicela ukubuza ukuthi ngenkathi niqhamuka nalo mqondo benibangakhi?
Sasukuma saya ngaphambili. Sazethula amagama ethu. Sasho nokuthi sifundaphi, sihlala kuphi uma kwenzeka kukhona abadinga ukucaciselwa ngokuthize ngenye imini. Emva kwalokho uSixova wahlakaza umhlangano. Kwathi chithi saka abafundi emigwaqeni yaseMakhaya. Kuthe uma sesisele sodwa nabangani bami, savumelana ngokuthi kungakuhle siyoqala emasupermarket, lapho kuhlala kuphithizela khona. Kodwa sasimane sidlala ngesikhathi sethu nje, ngoba iningi labafundi nalo lavele layothi mbo khona. Emva kwehora sikhankasa uMalibongwe wayesathole amarandi amathathu. Usixova wathola amane. Mina angikatholi lutho. UMlobane-ke yena uzithele ngabandayo, akakhulumi nakukhuluma nje nabantu. Kubonakale sengathi umane uphelezele thina qha.
Wazalelwa eWitbank esifundazweni saseMpumalanga mhla ka-16 Agasti 1968. Ibanga leshumi nambili waliqeda ngonyaka ka-1988 eSidlamafa High School nayo esesifundazweni saseMpumalanga. Waphothula iziqu zobuthisha (B. Paed) oNgoye ngonyaka ka-1992. Waqala ukubhala imibhalo eshicilelwe ngonyaka ka-1991.
"Cha, baba ngingasho nje ukuthi bengiphatheke kahle. Kodwa lapho sengidonsa okokugcina, bese usinda umqansa: "Wahosha umucu kasikilidi, wantongela. Uyise wayibuka akaze ayithanda le nto eyenziwa ngumfana phambi kwakhe. Kepha wafela phakathi.
Ungena nje emotweni useyaxhamazela. Wenzela nje ukuthi ithi ibuya i-ambulensi engabe esabonwa nangokhalo. Wayisusa ngobunono imoto. Uthe angasithela nje wabuyela kulo ijubane ayesanda kulijezela.
"Zithini izindaba ezintsha lapho eKhwezini"kubuza uManesa ethi ukuhleka kancane?
"Nakuba kunjalo Mnu. Benade, iqiniso nje wukuthi uthando lwakho lokuzofela esikolweni lwandisa izingqinamba kunosizo. Bheka njengamanje nje, njengoba wena izinsuku eziningi zempilo usuzifulathele, le ngane esenekusasa usuyiyengele kule mpelandaba yakho. Ngiyakunxusa ukuba uyolala esibhedlela. Singahlela nabaphathi baso ukuba okungenani kuthi uma kwenzeka uxineka bakuphuthumise lapha."
Baphume bobabili. Bangene emotweni ziye. Endleleni ayicime uMnguni."Wasucima imoto, kwenzenjani Asive siya esitolo yini""Sizohamba ngezinyawo. Asehle." Behle. Nanka amanye amalambu elokoza?
Ixhegu ligqunqe laze labomvana lehla lenyuka. Lifuna indawo lapho lingafeza khona isifiso salo ezinsukwini zalo zokugcina. Lihambe laze lafika endaweni okuthiwa isePeacedale. Litholakala lingena esangweni eHelpmekaar. Lapho lahlangana khona nezingane ezincane. Izingane zihleka isimo elikuso. Kulezo zingane kukhona umfana omncane ogama lakhe nguBrendon Bryant. Nguye owalidabukela, walisiza. Walethula izimpahla eliziphethe. Kuthe kusenjalo qhamukiyane uMphathisikole uMnumzane. Malcolm West iqhathanzipho elinyanya ubala. Walibuza ixhegu ukuthi libabele kuphi. Lachaza ikhehla lathi lishiswa yixhala loxolo. Lathi okungalithokozisa wukuficwa ukufa lisesikoleni maduzane nabafundi. Ikhehla lazichaza lathi linguBennie Benade liqhamuka eKapa. Lathi ezinsukwini lisazizwa lalicebile, liwusizo ezikoleni zabamhlophe. Bonke elalibasiza balihlamuka balilibala selehlelwe izigigaba ezibuhlungu zempilo. UBenade wacela kuMalcom ukuculelwa izingane zesikole. Kwazise izinsuku zakhe zase zisondele, kepha uMalcolm walandula wathi konke kuyahlelwa esikoleni. UBrendon kuphela owaba usizo kuBenade, umsiza nje unina uMaCross akafuni. UBenade wangenwa amakhaza wagcina esexinwe umkhuhlane. Waya kwadokotela. Wafika walaliswa, kanti ukufa kuzomanela. Udokotela obelapha uBenade wababikela ukuthi ufe ethokozile ngenxa yesihe sikaBrendon. Ummeli kaBenade uDawid Visage wakhipha incwadi yamafa eyaveza ukuthi uBrendon ushiyelwe ifa.
Lo msebenzi wenze wedwa.
Kuthe ngeminyaka yawo-1990, uThabo wajoyina inhlangano yababhali boSiba. Kuningi UThabo akuzuza. Lokho kwamenza wangenela imincintiswano ehlukahlukene. Kamuva ukwazile ukuzakhela ugazi kunoma ngubani ofunda indaba yakhe. Kodwa uThabo akawuvali umlomo ngababhali bezindaba ezimfushane abanjengoSolwazi D. B. Z Ntuli nomfowabo u-C.S Ntuli abamfaka ugqozi ukuba abhale izindaba ezimfushane. Ngenxa yekhono loGodide, uThabo ukhethe ukuhamba kulo mkhakha wezindaba ezimfushane. Akazange akhohlwe nangamacebo ayewathola lapho exoxa nabanye ababhali njengoNF Mbhele kanye noMpumelelo Mbatha. UThabo ushadelwe yintombi yakwaSangweni.
Izinsizwa zizombona kanjani ukuthi unyathela ngabantwana.
"Hawu Malambule, ngifike kahle ngesikhathi sokudla inyama." Ahleke kakhulu uGule. Pho uthi uhleka kamnandi umuntu lona. Kuze kuvele uthotho olunjani lwamazinyo.
Lezi zindaba ezimfushane zingumncindo wempilo. Sidla sijeqeza empilweni, siyajijimezana esikhundleni sokukhothana ubhici. Ulwembu lukhuhle abahluleli bempilo. Basonga bagomele kule mfumba yempilo enguginqi-gonqo. Abahluleli abahluleki nakancane ukwahlulela izenzo zabanye, kodwa nqodo kwezabo. Nakho-ke bakwethu. Ake nijophune kule mijwaqana yamajwaphana. Ninxanxathe nje nina beNkosi ngiyethemba kuyogwinyeka.
Ngesikhathi sengilibangise ezinkundleni zomphakathi, bese liphume kudala ilanga. Isithwathwa singasafaniswa nangokhalo. Ngadlula kuMlobane ngifuna ukuqinisekisa ukuthi uyeza yini. Ngathola ugogo Sweluboya uthamele ilanga esigcakini. Ngambingelela ngase ngibuza ngoMlobane.
Baphume ehhovisi bengasaxoxisani. Aphume ngomnyango wesitolo okwenhlamvu uShange. Asho phezulu kwebhayisikili. Alishove amabombo esebheke ekhaya futhi. Kwangathi udaba lukaZabazezwe uzolibona ngomhlomunye.
Wena ukhetha ukuzongifakela izilwane kulo muzi.
UHadebe ongazi naSikhawini leso anxuse yena uThembisa ukuba abaphelekezele ayobakhonibisa koma-H lapho. Angene emotweni umntwana. Uhlezi ngaphambili. UMaNgcobo ubeke umbandela wokuthi kuhle uThembisa ahlale ngaphambili khona ezobalayela kahle indlela. Akulona iqiniso eliphelele lelo. Isizathu esimqoka wukuthi uMaNgcobo akasafisi ukuba seduze kukaHadebe. Phela naye udidekile manje, akukho angabe esathi uyakwazi ngoNomagugu.
Uzofunda indaba esihloko esithi: Ungayithi Vu! bese uphendula le mibuzo ehambisana nayo.
Ngabe isiphetho sendaba siyahambisana yini nesethulo sayo?
5.2 Ake ufundele iklasi umbiko owubhale ngenhla. Lizokuhlola nothisha wakho ukuthi uyakwazi ukubhala indaba eveza sonke isithombe ngokubone kwenzeka esehlakalweni obika ngaso. Ungazifaka izithombe ezihambisana nalesi sigameko obika ngaso.
2.7 USithole uyikholwa, lokhu kuvela kanjani lapha endabeni?
Nansi imibuzo evame ukuhambisana nale ngxenye: Yibhale phansi encwadini yomsebenzi.
"Nguye lo! Buka ngemuvaOPEL CORSA. Yingakho nje ngithi uMaKhoza."
Ake uchaze ukuthi le ndaba ikhula kanjani?
"Lo mfana akakabuyi na?
Imuthi nyokolozi indodana yakhe bese indwaza ibheke phezulu. lwudonse kancane ugwayi sengathi ilahleke nezwe. Ikhokhe umoya ithathe ithi, "Baba nami bengithi iyona ndaba esizoke siyidingide nawe. Ngoba nakhu uMantshinga eseyihlokozile, yize mina bengithi mhlawumbe siyobonisana ngayo kusasa, hhayi sengizobhoboka nami."
"Uma ngabe sekwedlule konke. Okwamanje ngisahlela zonke izinto ngononina."
2.9 Ngokwakho ukubona yini eyadala inkinga kulo mndeni Beka ngamafuphi ucaphune endabeni ukufakazela impendulo yakho?
Ulokhu eshaye njalo eceleni uGule.
Kudume u-elethu! Iningi labafundi liphakamise izandla.
UThabo Raboteng uzalwa nguNtolofo (Ntate Mofokeng) Raboteng ongasekho. Ushade noSomncinci (Zanyiwe Ngejane) uMaZulu. UThabo nguye yedwa umfana uzalwa nodadewabo abahlanu, oyedwa wabo akasekho emhlabeni. Ugqozi lokubhala noma ukuxoxa izindaba lwakheka ngenxa yokulalela izinganekwane ezazixoxwa ngumama wakhe uMaZulu kanye nogogo basekhaya. UThabo ufunde isiZulu, kwazise ukuthi ukhulele kwaZulu-Natali. Nakuba aphazamiseka ngesikole ngenxa yezidakamizwa, kodwa ukwazile ukufunda ngasese waze wathola isitifiketi sikamatikuletsheni. Ukubhala wakuqala ngonyaka ka-1980. Wathumela kuba shicileli, kodwa ngeshwa akuzange kuphumelele.
"EMgungundlovu ukuyobona inyanga yakho yini?
"Bengithi unezimali kanti uzifanela nami nje," ngisho ngisuka ngihamba. Kwenzeka into engabe ngivele ngiyilindele ngoba kwathi ngisathathe amagxathu amabili ngezwa esesho ngokushesha uXaba ethi: "Kulungile. Ungazami kodwa ukungiphamba."
Angene ekamelweni etatazela uMaMthembu. uShange amkluluze kabi. Angenwe wutwetwe okaMthembu. Aphindele ekhishini. Mhlawumbe isisu sikaShange sesiyaklukluza ngenxa yendlala. Akananhliziyo uma elambile. UShange ayishiye lapho indodakazi yakhe. Alandele unina aye ekhishini. Ahlangane noMaMthembu ethwele izindishi ezimbili. Avele ame athi khimilili."Bengithi nginilethela ukudla ekamelweni manje nakhu senisekhishini. Okusho ukuthi sizodlela lapha ekhishini." Adonse isihlalo. Ahlale azinze uShange.UMaMthembu uyosithela ekamelweni nesinye isitsha. Abuye afice uShange angakakuthinti ukudla kwakhe.
Endimeni yozobuciko usephonse itshe esivivaneni ngale misebenzi elandelayo: Wangihlinzela Ezibini, Umuntu Akalahlwa (imidlalo yomsakazo), Amathonsi Abanzi (inoveli) kanye nezinkondlo encwadini ethi: Izingwazi Zanamuhla. Njengamanje kuphekwa amanoveli akhe amabili angaphuma noma kunini athi: Umnyam'ongenafu kanye nethi Igcagcel' Esokeni.
"Ungabe usanyakaza! Izandla phezulu!"Ezikadalawane zabaminyela ekhoneni. Akubanga nantuba yokuphunyula. Bashaqwa bonke ababelapho. Bamangele ukuthi ngabe kwenzekani. Babuzana bodwa, kodwa phinde ukuthola impendulo okuyiyonayona. Abakwa sidlodlo baphequlula indlu yonke. Kwatholakala lonke uhlobo lwezidakamizwa. Kwatholakala izimoto zokwebiwa. Yizo lezo zimoto ebebehamba ngazo. Kwatholakala izibhamu ezingekho emthethweni. Kwatholakala imishini yokwenza imali yomgunyathi. Kwatheleka nabezindaba. Bacoshela yonke imininingwane. Kwavela nehlazo lapho abezindaba benekela izwe ngezingane ngokuzibandakanya kwezingane zasoKhakhayini High School ukuthi ziboshwe nabashushumbisi bezidakamizwa (Drug Lords).
"Yebo umkakho uyayazi imbangela, lapho uyihlabe esikhonkosini. Mina ngizofika ntambama sizobhunga lolu daba. Kwakade udaba lokulotsholwa kukaNcamisile bengingahambisani nalo kahle-hle."
UZama uthukuthele ugan' unwabu. Uma ecabanga ngalolu daba ezwe kuthi xhifi enhliziyweni. Kuyenzeka azithole emi esithubeni lapha ekhishini. Kwazise ukuthi umqondo usathathwe yilolu daba. Uzithola eseyeke nokugeza izitsha. Uma khimilili agqolozele ngaphandle ngewindi. Kubonakale nokuthi usekhohliwe ukuthi ayaphola a manzi okugeza izitsha. Kuyacaca ukuthi lumphethe kabi lolu daba.
2.2 Kwenzekani emva kokushona kwenkosikazi yakhe yokuqala Yayibulewe yini?
Senqaba isihlenga ukuya phambili. Wakhahlela uNzuza kodwa phinde. Kwase kubonakala ukuthi zaziziningana izinto ezazingase zenzeke. Okokuqala, sasingase simlahle phansi uNdimande isihlenga ahambe ayosika ubendle. Okwesibili sasingase sibalahle phansi bobabili bahambe bayothenga amagula. Okwesithathu kwakungase kuthi nya konke - uNzuza, uNdimande, isihlenga. Okwesine, nguNdimande nesihlenga owayengase abe sengozini: uNzuza yena, njengenhlambi, wayengase ahlambe aphume.
"Umeleni" usho ngokunengwa?
"Bafowethu, ake nime kancane," kungenelela mina. Le nto ehlongozwa uMalibongwe niyazi ukuthi ingaphumelela. Inqobo uma izokwenziwa ngentshisekelo nangokuzimisela. Uma bonke othishanhloko bezikole bezokwenza amaphepha achaza isizathu sokuqokelelwa kwemali. Emva kwalokho bese begxiviza izitembu zezikole. Abafundi bona sebengagqoka imifaniselwano uma beyokoleka ngamaholide. Ukuvikela ukungadliwa kwemali, wonke umuntu onikelayo kungadingeka asayinde igama lakhe eceleni kwesamba asikhiphile. Kuzodingeka leyo mali isiwe kuthishomkhulu waleso naleso sikole njalontambama, ukuze kunqandeke nokulingeka. Kwazise ukuthi imali ayiluthezi olumanzi. Lowo nalowo mfundi bese ethatha iphepha elisha eligxiviziwe elizosetshenziswa ngakusasa."
Selufikile uLwesihlanu olungaliyo. Usuku okuzofika ngalo uMaKhoza.
Iphi imali yami wena Unginikeza amaphepha! Ungenza isilima sakho! Iphi imali yami ebuza ngolaka engikhombe ngesibhamu sakhe esikhulu?
"Uyazi bengicabanga ukuthi siyolwethula kuThishomkhulu lolu daba ebesiludingida webafowethu," kuthi nya. Singene esikoleni."Angakwazi yena ukusicushisa. Asibonise lapha nalaphaya. Kuzodingeka athinte abanye othishanhloko bezinye izikole ngocingo. Emva kwalokho abese ememezela emthandazweni wokuvala. Alusekho olunye usuku, ngaphandle kwalolu."
Mhlawumbe lowo msindo waba nengxenye ekuphazamiseni unozinti. Ngoba uPhenduka waqhulula umgundatshani weshodi labhajwa enethini. Kwantaza iyembe kuMkhonto egijima enkundleni eqonde kubadlali abase bezibhodonga phezu kuka Phenduka. Kwaba isinyathelo sokuqala sokubuyisa isithunzi soKhakhayi High Schooli. Ngabo lobo busuku kwaba njengamagama enkehli.
2.3 Umamncane ubeziphethe kanjani izingane zikaSithole Fakazela impendulo yakho?
Akubanga mnandi neze ukudla kwakusihlwa. Hhayi ngoba wayengaphekile kahle okaMapholoba, kwakukhala izinyo nje, kukluluzwana ngamehlo, engekho okhulumisa omunye. UHadebe wabuza umbuzo wamunye vo wokuthi ngobani abanye ababezolandwa ngaleyo khumbi yodumo Waphendula uMaNgcobo elandula ukuthi abaningi akabazi . Kepha wathi intombazane kaDubazane, uThembisa, laphaya kuMaphanga Road naye wayezokuza ngayo leyo khumbi. Hhayi-ke! Awuhlabe inhlali aze ayolala uHadebe?
Singeze sisaba bikho isidingo sokuthi nikhiphe emalini yenu yokudla.
"Okusho ukuthi ubaba uze wamqashela lolu nyanyavu lwemoto uMaKhoza wakhe. Uyajabula bo!" NguZama yena othe lungu ngewindi, wabuye wahlala phansi.
Ababhali bavame ukukhetha noma ukuqamba isihloko esihambisana nengqikithi yendaba. Isihloko sineqhaza elikhulu ekuheheni umfundi ukuba ayifunde leyo ndaba ebhaliwe. Lokhu kudalwa ukuthi isihloko sendaba singakuheha ngoba sibhalwe kahle. Kanti ingqikithi ayibhalwanga yaba nohlonze. Umfundi lapho udinwa kabi ukuhlangabezana nembibizane enjalo. Kwesinye isikhathi umbhali akhethe ukuqamba isihloko esihambisana nesiphetho esinengwijikhwebu. Lokhu kuyatholaka kule ndaba ethi: UMaKhoza lapho umbhali ekhethe ukunika isihloko esihambisana nesiphetho esiyingwijikhwebu.
1.6 Ake sithi ubumjwayele uMandla nakhu usebanjiwe kulobu bugebengu ayebenza, manje usuyomvakashela ejele, ungathini kuye ngalesi senzo sakhe, uma uzama ukumakha.
Izindaba ezimfushane ezikuleli bhuku zigxile ezehlakalweni noma ezimeni zempilo ezenzeka esikhathini samanje. Uzobhema ukholwe ngezihloko ababhale ngazo kulezi zindaba ezimfushane. Uma ufunda indaba ethi: Igazi Labefundisi uzozwa ukuthi umona nokuthanda izikhundla kugcina kwenze umonakalao ongakanani. Uma ufunda le ndaba uzibuza uziphendule ngemikhuba eyenziwa amakholwa. Uma ufunda izindaba ezithi: Ixhala Loxolo kanye nalena ethi: Okunjani Nje Lokhu uthola ukuphela kobuntu ebantwini. Kanjalo uma ufunda indaba ethi: UMaKhoza wena uzocabanga ukuthi uzothola indaba exoxa ngomuntu othile wesifazane kanti ushaye phansi kwashunqa uthuli. Uma ufuna ukuzwa ngabenzi bobubi kodwa abagcina sebebanjiwe, funda lezi zindaba: Amanqina Enyathi, Kwasha kanye nalena ethi: Ngigeze Izandla. Uma ufuna ukubona ukuthi abazali bazikhonze kanjani izingane zabo, funda lezi zindaba, Ungayithi Vu! Kanye nalena ethi: Igugu lethu. Abanye abantu banamadlozi anolaka kabi, uma ufuna ukwazi kabanzi ngalokhu funda indaba ethi: Isibhobo. Ungabezwa abantu baseNingizimu Afrika bethi abasacwasani ngobuzwe, bethi bayi-rainbow nation. Phinde! Uma lokhu sebebhekene nakho ngqo bayashintsha. UMantshinga uzwakala ethi: "Uyongena ngifile lowo mlungwana wakho kulo muzi! Ngimfunge uQholwane!" Ake ufunde le ndaba ethi: Ubambo Lwami uzozizwela?
Kuthe kukhala amathayi, ezinye izimoto ezazivika lo mfana obesenebe thwishi phakathi komgwaqo, wavele wadlula ngehubo uXulu. Walandelwa yinhlamba, yisililo kanye namakhwelo. Konke lokho akuzange kumnqande ukuthi acele empunzini. Kunalokho uvele wayishiya kakhulu imoto emhleli ezithendeni. Wathi ukujabula uma ebona ukuthi akukho moto emlandelayo, wakhala amaphepha.
"Uma ungasenazo izitha Nzuza kusuke kukhona iphutha. Akaphili kahle umuntu osuke engenazo izitha. Akaphili futhi kahle umuntu onezitha zodwa. Kufana nesiphosiso. Usesiphosisweni umuntu ongenaso isiphosiso. Zithini izibongo zikaShaka Azive zisho yini ukuthi: uteku lwabafazi bakwaNomgabhi, ababetekula behlezi emlovini, bethi uShaka kayikubusa kayuba nkosi... Kabanga yona-ke nje inkosi Kabusanga nje Ungazewazikhathaza kakhulu ngabantu wena kaMaqhoboza; noma kusemnyama kunjena nje siyakucela ukuba uqhubeke uhole ibandla kuze kube yisikhathi lapho izikhulu ziyositshela ukuthi sizokwenzenjani... Yenzani pho leya ngane Igijimelani kangaka?
2.7 Ikhehla belihlale lithweleni?
Akabange esaqeda uMkhonto. Kuzwakale elikhulu ihlombe. Abanye bamemeza kakhulu bathi Phenduka!!! Kwaze kwananela nezintaba. Phela ungusaziwayo ebholeni. Udlala ibhola njengompetha bomhlaba. Izikole eziningi ziyamfuna, ngisho namaqembu akhokhelwayo ayamfuna. Kumanje nje udlala eqenjini labangaphansi kweminyaka engamashumi amabili kwelinye lamaqembu ahlonishwayo ku-PSL. Uma eqhubeka nokudlala ngale ndlela uyongena engushampeni emhlabeni wonke. Sekuyisikhathi uMkhonto kanye nabanye abafundi benxenxa uPhenduka ukuba eze oKhakhayini High School. Kwazise ukuthi uPhenduka ubefunda kude nekhaya, manje usefunda eduze nasekhaya. Izindleko zokugibela seziphenduke iphupho. Kuzwakale izwi limpongoloza esixukwini "Phansi noModel C! Phansi!" Kunanele bonke abafundi "Phansi!" "Shhhhhhh" Kuhlebeza uMkhonto. Emva kwalokho atshele abafundi ukuba bahlakazeke baye emaklasini.
"Kunjalo impela," kuvuma uSiyephu kungathi udangele. Ngathatha isicethe esabe siphambi kwami maqede ngathela umuthi enkomeni. Ngathi lapho ngithi ngiyema ukuze ngiyothenga obunye utshwala fuuu ngezwa ukuthi amadolo asethanda ukwehluleka ukungithwala. Ngahlala phansi ngase ngiqhweba intokazi leyo eyabe ithengisa. Yeza ngokushesha yafike yathatha imali ukuze ingilethele lokho engabe ngikuthengile. Kwathi lapho seyifulathele intokazi leyo ngajikela ngakuSiyephu ngabuza ngathi: "Uma ngabe singasabali lokhu esimsolela kukho lo mfokazi, ucabanga ukuthi uyithatha kuphi le mali ayisaphaza kanje" Wathi ukuqalaza eduze kwakhe uSiyephu wase ehlisa izwi ethi,"Noma kunamahlebezana okuthi umlisa lona uthumela abafana bakhe ukuba bayogqekeza ezindaweni ezikude, bese kuzothengiswa isinyelela lapha, kodwa kusoleka kakhulu ukuthi indlela emnika imali yiyona lena yokuthatha imali yomgunyathi. Athenge into encane ngayo ukuze yena abuyelwe imali yempela eningi.?
4.6 Iyiphi inkinga ebhekene nomlingiswa omkhulu, futhi yikuphi akwenzayo ukuzama ukuxazulula le nkinga yakhe?
UMeshack Masondo ungumbhali okhuluma isiZulu kanye nezilimi ezinye eziningi ezikhulunywa eNingizimu Afrika. Uneziqu ezine zaseyunivesithi azithola emayunivesithi ahlukene, okuhlanganisa nezocwaningo lweziqu ze-M. A azizuza eyunivesithi yaseCape Town.
Akuphelanga nsuku ngaki yafika incwadi. Lapho eyifunda uNzuza wathola ukuthi yayithi makalindele ukufika komunye uMfundisi, uMfundisi Ndimande. Akekho owaziyo ukuthi imicabango kaNzuza yaba njani ngenxa yombiko wale ncwadi. Kwazise ukuthi wayengesiye umVangeli, engesiye umfundisi, waphatheka kahle, nakhu phela umthwalo wokuphatha ibandla wawusuzokwehla emahlombe akhe. Wakubika lokhu ebandleni.
Ukusa kwaziwa yibona sebephikelele oNgoye. Bafika baqonda e-C-66 lapho kuhlala khona uNomagugu. Ngeshwa abamtholanga. UMaNgcobo wakhumbula intombazane ehlala ngakwakhe uThembisa. UThembisa wabaphelezela abazali bakaNomagugu. Wabasa kuyena eSikhawini. Bazithela kuNomagugu esaneke amanabukeni ocingweni, ubelethe nomntwana emhlane. Bangena endlini. UHadebe wabuza ukuthi ingane ekabani ngesibi isankahlu. UNomagugu washo ukuthi uyena umama wengane, uyise wayo wamlahla. UHadebe waphuma wabashiya behleli. Esesemotweni kwaqhuma isibhamu. UHadebe akadubulanga muntu kunalokho wayekhipha ingxiwa yevolovolo. Wangena emotweni yakhe wayidumisa wahamba. UMaNgcobo benoThembisa basala khona lapho.
Isinxi Isiyezi, isifuthefuthe sokuquleka, inzululwane.
"Awu kodwa Simakade ungilahlelani ngengane yami enguzinyo bulala"Akhale UMaMthembu. Aze asukume asondele kuyena uNcamisile. Amthinte ehlombe. "Ncamisile mntanamikanti sekonakelephi manje" Nya impendulo. Aphinde amthinte ehlombe uMaMthembu. Avuke inja ebomvu uShange?
2.4 Waphendula wathi ufuna malini?
Iqembu lashesha ukuhlangana noPhenduka wajwayelana kalula nesitayela esidlalwa lapha oKhakhayini. Waba yisilomo uPhenduka cishe esikhathini esiyinyanga wabe esebazi bonke abangamaxhwele. UMkhonto wayephansi phezulu efuna imidlalo yesihle. Baqala ngokudlala umdlalo wesihle nesikole esingumakhelwane. Lo mdlalo waba nedumela yize kungowesihle. Wonke umuntu wayemagange efuna ukubona ukuthi isikole sizodlala kanjani sekukhona isihlabani esinguPhenduka. Wadlalwa umdlalo kwaba sengathi owamanqamu nakuba engazange afake igoli uPhenduka, kodwa waba nesandla esikhulu ekunqobeni lowo mdlalo.
Lo msebenzi wenze wedwa encwadini yakho yomsebenzi.
"Sesifikile lapho khona manje!"
"Nakuba sengimdala kangaka, ngiyafisa ukuba mhlambi munye nabantwana besizwe. Ukuba iminyaka iyahlehliswa, ngabe ngiyayihlehlisa kengiphile impilo yobungane enobungane nothando,"egcizelela. Wavula ujosaka wakhipha amarandi angamashumi amathathu wamnika.
"O! Yikho nje usungitshela imbude yozakwenu Uyazi MaNgcobo, lesi sikhwele senu siyogcina sinifake ngisho emaweni. Buka-ke umuntu esekhwelezela indodakazi yakhe. Kodwa phela awuzenzi mkami! Kanti ubani yena UNomagugu! Ungikhumbuza wena uselitshitshi. Uma kuthiwa kunengane efuze unina lapha emhlabeni, kushiwo uGugu lethu. NguMashiyamahle uqobo lwakhe! Nomfanyana oyoke athi: 'Yethi mngane! Funela neno,' uzozizwela ngoba ngiyombiza amashumi amabili ezinkomo zoboya.?
Bebona ukuthi uHadebe lona wubhanana.
2.5 Liqhamuka kuphi leli khehla, futhi lixoshwe yini lapho lisuka khona?
UShange ampongoloze kudume indlu yonke manje. "MaMthembu kungani usuthanda ukuba ngumakhonya emzini kababa" Uze ayinyonkoloze kabi inkosikazi yakhe. "Ufuna kwenziwe intando yakho. Kungani ungamcabangeli omunye umuntu" Inkukhu inqunywe umlomo kuMaMthembu?
"Yize kunjalo, zikhona izindlela zokuyikhankasela imali," nguMalibongwe lowo.
Ngizocela uma seniphuma ningibizele uMaam Mabizela. Ngizomazisa ukuze amemezele emthandazweni. Mina ngisazoba matasatasa lapha ocingweni. Awuthi nje futhi ngibe ngicindezela lo mshini wokufothokhopha, uzosala ugaya amaphepha enu. Kulungile-ke bafana.
"Kulokhu uzobona into yamehlo. Usize ungatsheli muntu ukuthi ulwembu lwethu silwendlale kanjani. Lokho kungenza nenkukhu iwusole ummbila iyohlebela ezinye".
Siyayazi leyo ndoda! Kuthiwa ishushumbisa imali yomgunyathi.
Fundisisa lesi siqeshana ngokucophelela, bese uyasifingqa ngamagama akho angama - 60 ukuya kumagama angama - 70. Lo mthetho bawazi ingxenye ngoba uNkonka wabafundisa kanjalo. Eqinisweni, lo mthetho oshicilelwe awugunyazi ukuthi ingane ingaboshwa. Kuya ngobunzima becala. Uma icala lilibi ingane iyangena ezitokisini. Okunye okugunyazwa yilo mthetho, ukuthi ingane kumele idedelwe ngaphansi kwesandla somuntu omdala. Baningi abafundi abaqashwe nguNkonka asebeke baboshwa kepha indaba iphelele emoyeni. Kwazise ukuthi uNkonka uzenza umalume wezingane bese zidedelwa ngaphansi kwesandla sakhe.
Ukuthuthukisa ukucabanga kwakho nokukhulisa imibono yokubuka izinto ngeso elifanele.
"Ha!" Kubabaza uMalibongwe. "Sizoyithathaphi imali Kungathi kwala ngisho sesihlanganise imali yethu yokuphatha esikoleni, singadlaleli nje ngalapho Umba eqolo phela uJamuludi.""Hhayi, khululekani madoda,"uMlobane usihleka usulu, "imali ithi baba kimi namhlanje. Ngizonenzela konke enikufunayo.?
Esakhungathekile uMaMseleku, edlule uMnguni aqonde ekamelwenilabo lokulala. Athi umnika ukudla umkakhe, akwenqabe. Amangale umkakheukuthi uMnguni usedla kuphi lokhu nasemini akasabuyi. Awuhlabe esiqundwiniukuze angahlangabezani nempama izivakashela. Uyalazi ibhubesi lakwakhe umaselizokusobozela.
UMandla Ndlovu wazalelwa eMgungundlovu. Wakhulela endaweni yakaKhawuleza eDaUon kanye naseNtabamhlophe eMtshezi. Uzalwa ngu-Aniua, uMaDlamini kanye noSam Ndlovu ongasekho emhlabeni. Nguye omdala kwabo kanti futhi ulanywa ngumfowabo kanye nodadewabo onguthumbu.
Ukucaphuna endabeni kuwuphawu olubonakalisa ukuthi uyayazi indaba futhi nombuzo obuziwe uwuzwile. Ukhumbule ukusebenzisa izimpawu zokucaphuna ngendlela efanele.
"Singayikhokha ngandlelani kodwa babaXulu" kubuza mina ngokunqikaza?
"Woza nazo ndoda lithini iqhinga," ngasho ngimagange.
Ngabe ingxenye enkulu yale ndaba yenzeka kuphi?
Iqhathanzipho Inono/igcokama/umuntu ohlale ehlanzekile njalo.
UJehova umbusise ngabantwana abane. Isifiso sikaThabo ukuba isizwe noma intsha ibhukule, ithathe usiba ibhale. Phambili ngoSiba!!!
Asukume agqishazele aze ayophuma ngomnyango. Ikhanda leli liyazidumelanjena. Ngubani ongamxazululela le nkinga bakithi Ahambahambe lapha egcekeni aze ayokuma ngasesibayeni. Kome nke esibayeni. Akukho ngisho ubulongwe lobu. Amehlo aphinde awaphonse laphaya kwaGule. Nawuya umhlambi wezinkomo. Afake izandla emakhukhwini. Isibaya sakhe siyazidinga leziya zinkomo?
"Habe..! Nansi imihlola kaJumaima! Nake nakuzwaphi indoda endala kangaka ikhala, ikhalela ukuthi mina ngiziphuzele amahewu Noma kambe ukhalela ingane yakho Angiyazi ngempela, buza kuZama." Useyazela nokuzela?
Ukwedlulisa imibono noma amasu acwaningiwe - Umlandi ubuye angenelele maphakathi nendaba ukuveza amasu awubuhlakani ukulandisa indaba yakhe.
1.3 Ikuphi ongakuphawula ngokuganana kwabantu bezinhlanga ezahlukene?
Ngabuya sengiphethe esikhulu isishuqulu lesi ngisigige ngezintambo. Ngafike ngahlala sengilindele uXaba. Abantu base bebaningi ngaleso sikhathi laphaya eshibhini kwaMphelekezele.
Athi voshosho phansi esihlalweni.
Umlandi umuntu otholakala eyingxenye yombhalo/ wendaba olandisa abafundi indaba, uba ingxenye yakho konke okulandwayo. Emibhalweni kuba khona umlandi, umbhali kanye nomfundi noma izethameli. Umbhali nomfundi wendaba baphila emhlabeni wangempela kanti umlandi uphila emhlabeni wendaba. Umsebenzi wombhali ukuthi akhe omunye umhlaba noma izigameko ngaphakathi endabeni. Umbhali kumele futhi enze indaba iqondakale kubafundi. Ngakolunye uhlangothi umfundi owakhe umsebenzi ukwazi ukuhumusha futhi aqondisise indaba. Umlandi angayilanda ngendlela abona ngayo indaba noma asebenzise omunye umlingiswa ukwethula indaba.
Ake nixoxisane ngemizwa efikayo uma nifunda isihloko sendaba.
4.4 Iliphi iqhaza elibanjwe yilaba balingiswa abalandelayo kule ndaba emfushane?
"Cha kahle ngamawala Shange, angishongo njalo. UNcamisile uyintombazane enesimilo futhi uyahlonipha kodwa" Athule uGule kube sengathi ucabanga okuthile."Dumakude, ngizofika ntambama, konke siyokuxoxa ngaleso sikhathi.. emva kwalokho konke kuyosimama lapho ngiyakwethembisa."
Sabe sesihambisana-ke kuyiwa emakhaya. UMlobane yena wasala. Waba ngumuntu ozoyodlala ibhola lasetafuleni kwaJamuludi, wathi sizomthola khona.
"Angakunqabelani lokho. Uma evakashile uyolala lapho ngilala khona nami. Uyayazi impilo yami yonke. Nalapho ngivela khona. Wazalelwa lapha. Uyayazi impilo yabantu abansundu. Ubumnandi bayo, nobunzima bayo. Kodwa engifuna ukukuphawula baba ilokhu. Kwamina ngeke ngikwazi ukuhlala nani lapha. Umsebenzi uzongithatha uyongibeka kude nekhaya. Naye ungumuntu omatasa ngomsebenzi. Ngeke nje impela akwazi ukuhlala nani. Kusho ukuthi siyohlala ngalapho umsebenzi usidonsela ngakhona. Baba, sesiphelile isikhathi sokuba umuntu ahlale phansi adonsele abazali amehlo. Nokuba akhe emanxiweni nozalo lonke lwakhe. Umuntu wakha lapho ethanda khona. Okunamadlelo aluhlaza futhi. Mina nje ngizolala lapha ekhaya okwanamhlanje kuphela. Kusasa ngiyovukangilibhekise eGoli, lapho sengathi umsebenzi unginukela ngakhona."
Zibambe Ziqine Wethu!
Uzofunda indaba esihloko esithi: Ngigeze Izandla bese uphendula imibuzo ehambisana nayo ukukhombisa ukuthi ufunde ngokuqondisisa.
Kuphinde kudlule ingelosi. Agwajaze manje uMaMthembu. Asukumeazithintithe. Athi tshope ekhishini. OkaShange asale eququdana nemihlathiyakhe. Asuke lapho athi lacu, avule lapha kuwodulophu. Isandla sibuye nemali. Aphume ajikele ngasemva kwendlu ehhokweni lezinkukhu. Zize zikhale izinkukhu uma engena ngendlov'yangena. Kube sengathi uzobamba inkukhu eyodwa. Akhiphe ibhayisikili lakhe elingcoliswe yindle yezinkukhu. Asonte ibhulukwe kuvele imigcishi yemilenze. Agibele, ashove. Uhamba ngendlela ehamba izingane ezisafunda isikole. Nazi ziqhamuka izangane zansondo. Okusho ukuthi isikole sisheshe saphuma njengoba kunguLwesihlanu. Alishove ngokuchophelela okukhulu. Kwazise ukuthi indlela ahamba ngayo inamagedugedu. Ibhayisikili leli lalingamgilela imikhuba, limlahle phansi kungabi ndaba zalutho.
"Phuza nawu umuthi kadokotela Ncami" Avele aqume nje uNcamisile.
UMlobane wahwitha imali engangongama-R50 ehlangene. Wanika uSixova.USixova wagijimisa okwengane eyofuna isaladi.
Ngaphesheya komfula amadoda amabili ake ema isikhashana, kubonakala ukuthi ayexoxa. UNzuza wayebonakala elokhu ekhomba emanzini, kungathi wayetshela uNdimande ukuthi isihlenga wayezosidudula kanjani size siyomuthi cababa ngaphesheya.
Fundisisa lesi siqeshana ngokucophelela, bese uyasifingqa ngamagama akho angama - 60 ukuya kumagama angama - 70. Kuphinde kudlule ingelosi. Agwajaze manje uMaMthembu. Asukume azithintithe. Athi tshobe ekhishini. OkaShange asale eququdaana nemihlathi yakhe. Asuke lapho athi lacu, avule lapha kuwodilophu. Isandla sibuye nemali. Aphume akjikele ngasemuva kwendlu ehhokweni lezinkukhu. Zize zikhale izinkukhu uma engena ngendlov'iyangena. Kube sengathi uzobamba inkukhu eyodwa. Akhiphe ibhayisikili lakhe elingcoliswe yindle yezinkukhu. Asonte ibhulukwe kuvele imigcishi yemilenze. Agibele, ashove. Uhamba ngendlela ehamba izingane ezisafunda isikole. Nazi ziqhamuka izingane zansondo. Okusho ukuthi isikole sisheshe saphuma njengoba kungoLwesihlanu. Alishove ngokucophelela okukhulu. Kwazise ukuthi indlela ahamba ngayo inamagedugedu. Ibhayisikili leli lalingamgilela imikhuba, limlahle phansi kungabi ndaba zalutho.
Lolu hlobo lomlandi lubuka indaba macala onke, abalingiswa bonke abasendabeni uyakwazi ukuxoxa ngabo. Lo mlandi unolwazi oluningi, lokhu kubonakala uma elanda indaba yakhe. Ubuka umhlaba ophila abalingiswa endabeni. Uyakwazi ukuveza imibono yabalingiswa abahlukene. Uyakwazi futhi ukulanda indaba azifake phakathi njengomlingiswa osemqoka. Uma eselanda indaba yakhe uyilanda ngaye kube sengathi ukhuluma ngomunye umuntu.
Akuphelanga nsuku zingakhi yafika incwadi. Lapho eyifunda uNzuza wathola ukuthi yayithi makalindele ukufika komunye uMfundisi, uMfundisi Ndimande. Akekho owaziyo ukuthi imicabango kaNzuza yaba njani ngombiko wale ncwadi. Kuliqiniso ukuthi ngoba wayengesiye uMvangeli, engesiye uMfundisi, yamphatha kahle nakhu phela umthwalo wokuphatha ibandla wawusuzokwehla emahlombe akhe. Wakubika lokhu ebandleni.
Ukubona into yamehlo. Ukubona into ongakaze uyibone / into emangalisayo.
Aqhunsule amehlo manje uGule. "Isibhobo Dumakude" Anqekuzise ikhanda uShange. Aze aphawule ukuthi udaba lwelobolo luzohlehliswa?
"Woza nazo phela ndoda," ngisho ngimagange, "Lithini iqhinga?
Waqhubeka wachaza nokuthi ezinsukwini zakhe esazizwa wayeke waceba, wayelusizo endaweni yakubo. Wayenikela nngezimali ezikoleni zabamhlophe. Izikole okwakuyizona ayekade ekholelwa ekutheni ikusasa lezwe laliyocetshiswa wukuzicebisa. Abantu ayebanikelele, sebakhula, babemlibele, bamhlamuka nalapho esehlelwa yizigigaba ezibuhlungu zempilo. Njengoba izikole eziningi, njengalesi nje, zazisanda kuvulelwa zonke izinhlanga, wayezofela phakathi koxolo lwaso.
"Ngingunaziswa yiphutha engalenzayo baba. Udaba angiluthathanga kanjalo neze. Ngathatha ngokuthi umntwana ufuna ukuzijabulisa nezintanga zakhe, ngase ngiyavuma masinyane."
Nansi imibuzo engahambisana nesiphetho: Wenzeni lo msebenzi ngamaqembu.
Avevezele ngokunye uShange.
Ayibuke imoto yamaphoyisa isiyosithela egqumeni ishiya izintuli ezibomvu. Ame isikhashana phandle. Angene ngaphakathi esitolo. Seligamenxe elesithupha ihora kumele abuyele ekhaya. Uma kuwukuthi leli cebo labo liyehluleka kuzomele ngempela asidayise isitolo. Adumise injini ephehla ugesi ukuze akhanyise.
Esehambile uKhambule uNzuza wasala wazindla ngale ncwadi elucingo. Ithini Ithi makalindele enye incwadi ezomtshela okuthile Okuthile okuyini Imicabango enje yenza ukuba uNzuza azisikele kwelinonile. Kwakungase kwenzeke ukuba izikhulu zesonto zazizombhalela incwadi. Incwadi eyayizobe imtshela ukuba nguyena owayezosala eseba ngu "ngqoshishilizi"eMishini. Iphinde imtshele ukuthi nguyena owayesezophatha, alawule kokuncane nokukhulu. Kwakungeke kwaba into enzima le ukuba yenzeke, ngoba kwakungeyona into elukhuni ukuba umuntu ayicabange. Isibindi sokuphatha ibandla laseNsikeni emva kwemfihlo yokunyamalala kukaMfundisi Bukhosini?
Ziningi izigameko ezenzeka empilweni yomuntu oyedwa. Umbhali angakhetha ukubhala ngesigameko esisodwa kweziningi esezenzeka empilweni yomlingiswa othile, leso sigameko noma isimo siba indaba emfushane. Isibonelo: Indaba emfushane ingaba ngensizwa ethile ehlangene nentombi ethile. Yathatheka yiyo. Yazibika kuyo. Bathandana. Kube yima sebezama ukushada. Bagcine iphupho labo lishabalele. Ngiyethemba uyacacelwa ukuthi sifushane isikhathi sokwenzeka kwesigameko noma isimo esithile esethulwa umbhali. Lokho futhi, akusho ukuthi indaba ibhalwe ifane nethambo elomile elingenanyama. Ibakhona inyama okuyimininingwane yayo leyo ndaba emfushane ebekwa ngobukhulu ubuchule.
uSiphelelo (Impendulo yakho mayibe amagama ayi-100 kuya emagameni ayi-120).
"Ungathola ukuthi uThami usazihuqela utshwala edolobheni, akazi nokuthi lidumephi," uMaThusi umpongoloza esekhishini. Naye wayesezizwa enengwa yile ngane engasafiki ekubeni unina wayo ethi ilokhu isuke ekuseni.
1.1 Abafundi abaningi abasiqedi isikole. Iziphi izinto eziba izikhubekiso ekungasiqedini kwabo isikole?
1.2 Uma ungahlangana nesikhwama sigcwele imali, ikuphi ongase ukwenze?
Lo msebenzi wenze wedwa encwadini yakho yomsebenzi.
Wenze wedwa lo msebenzi, uwubhale encwadini yakho yomsebenzi. Uzofunda indaba esihloko sithi: Isibhobo bese uphendula imibuzo ehambisana nayo.
"Kanti-ke futhi uma kukhona abathi isimo sasemakubo asibavumeli ukuthi babe nemali yecarry," aqhubeka uMalibongwe, "...iningi imfucuza yezinsimbi, amabhodlela namathini kanamanedi nawobhiya, nokunye okungasetshenziswa okungcolisa izitaladi neziganga zalapha eMakhaya. Labo bafundi bangaqoqa lezo zinto bayozithengisa escrapyard, bathole imali. Banikele ngamashumi bese ushintshi bezithathela wona."
"Angazani namali yakho mina mnumzane,"kukhala mina. Khona manjalo bangena begulukudela abembokodo ebomvu.
Kodwa nawe uyazi ukuthi kumele ngiziphandele izinto engizidingayo.
"Kodwa ubaba angayenza kanjani into enjalo" Umqondo upheka uyathulula?
"Ningangiphatheli mina izinto zokubhukuda. Ngizoqhasha okwakhona edanyini," nguMlobane sehlukana."
UMphathisikole, uMnu. Malcolm West, iqhathanzipho elalenyanya ubala laya kuye, lafike lambuza lathi: Ngingakusiza baba?
"Hhowu, lokhu" usho ugibela ibhayisikili futhi, "ngivele ngavukakwesikabhadakazi. Ngaboleka ibhayisikili kumkhulu njengoba ehole izolo. Ngibe nethemba lokuthi akez'ukulidinga namhlanje. Ngibe sengiphuthuma kwamgcinimafa weHZZ. Nngaboleka lombhobho-ke.?
Izinkondlo: Isoka lakwaZulu, Ugqozi (Ehlanganiselwe), Senz'Okwethu (Ehlanganiselwe).
"Uzongisiza Brendon, ungikhiphe ezilingweni, ngokuba leli xhegu lakho uhambe nalo uyolishiya lapho olithathe khona."
Laphela isonto uBenade engabonakali, nendaba yakhe ingezwakali. Kwaze kwathi ngoLwesithathu esontweni elilandelayo esikolweni kwatheleka udokotela ehambisana noswazi lwensizwa eyayiyincwasimende yezibuko. Babezofuna uBrendon. Bamthola, balanda nonina emsebenzini, kwahlanganelwa ehhovisi likaWest. Walalela uBrendon kwehla ezimathonsi udokotela embikela ezibuhlungu.
Wathukuthela wabila lapho ezwa lokho uHadebe. Kwahle kwamcacela ukuthi uyayona impela uyayiqeda le ngane uMaNgcobo. Pho, kuzokwenziwanjani Linye isu, kumele uHadebe eme ngazo zombili. Into yokuqala okumele ayenze wukuba anikele eyunivesithi kusasa lokhu okusayo. UNomagugu uzobuya ngayo le moto njengoba kuhlale kwenzeka. Ezamakhumbi kuhle azikhohlwe kusashisa nje. Ukuze bobabili bafunde isifundo nonina, uMaNgcobo kumele ahambe naye ukuze abe wufakazi wokuphoxeka kukaNomagugu ngenkathi esemkhipha ngoshiki nangoshova kuleyo khumbi. Nabangani bakhe bazokwazi kusasa ukuthi bayakhethwa abantu bokuhanjiswa ngamakhumbi. Ukuqinisa isandla yiyona nto okumele ayenze kusasa uHadebe. Mhlawumbe noMaNgcobo lona uchachaza nje yingoba bebona ukuthi uHadebe lona wubhanana nje. Bazobona ngokunye-ke kusasa. Uyabezwela ngoba yena ubengathanjisiwe wukuba yisiyothoyotho sendoda. Kuphela ubethi uzama ukukhombisa uthando. Uma-ke bezothatha lolo thando baluhudule phansi, bazoluntula kusasa?
"Hho, kahle ngamawala," kukhuza uMalibongwe. "Kusafuneka siyoqokelela imali emarenki kuqala. Asikasondeli ngisho nasengxenyeni ngale koleki esisayenzile."
2.5 Ukuphi umehluko kulena abakhombisana ngayo?
"Usendleleni-ke ngoba usuke lapha ekuseni enzela ukuthi akunike imali nezimpahla ebese eyaphenduka."
"Hho, kuhle-ke. Mina bengiphakamisa ukuthi nina nobane, njengezingqalabutho zalolu hlelo, kube yinina enizoba yikomidi. Cishe senilucubungule lolu daba . Nginethemba lokuthi ningakwazi ukubona nezihibe ezingahle zibe khona ngokuhamba kwesikhathi. Ngendlela esibaningi ngayo lapha, isikhathi sethu sizodliwa ylnja uma kusazovotwa. Siphinde sichitheke uma sekubalwa lawo mavoti. Eqinisweni le nto ayenzelwe ukuthi kulokhu kubangwa izikhundla, ngeyomphakathi. Ngiyabonga." Wase ehamba ebuyela endaweni yakhe lo mfo. "Nimzwile-ke umfowethu ebeka uvo lwakhe bakithi. Nibona kanjani nina" Kugcizelela uSixova?
"Kunjani Nonkosi" kubingelela uSiyephu eqhubeka ethi: "Umngani wami uSonny Masondo uthanda ukuke ahlangane nawe," elula isandla efuna ukuxhawula. Waphenduka uXaba wasibheka efifiyela ngamehlo akhe amancane. Okwafike kwangimangalisa ukubona uXaba lona engaseluli esakhe isandla?
UMeshack Masondo wazalelwa eKingsley KwaZulu-Natal. Wafunda khona eKingsley Combined School, lapho aqala khona imfundo yamabanga aphansi. Imfundo yasesekhondari wayenza Ekucabangeni Secondary School eNquthu, eyasemabangeni aphezulu wayenza eSwelihle High School eMlazi, kwelikabhanana.
1.3 Ngabe uyakholelwa ukuthi lukhona ulaka lwabaphansi Uma ukholelwa beka izizathu zokukholelwa kwakho, kanti uma uphikisana nalo mqondo beka olwakho uvo?
Lo msebenzi wenze wedwa, uwubhale phansi encwadini yakho yomsebenzi.
OkaHlatshwayo useshicilele iqoqo lezinkondlo zesiNgisi ngokwakhe.
Imbude Into ebhedayo, engahambi kahle.
"Okusho ukuthi sesizwene-ke. Hamba uyolanda le malimbubulu yakho nami ngisayolanda imali," kusho uXaba esukuma ngokushesha.
"Wangilahla uyise baba, angisamazi nalapho ashona khona." Kuthule umoya endlini. Amehlo kaHadebe aseluhlaza kuhle kwawenkalankala. Asuka kuNomagugu ajolozele uMaNgcobo, asuke kuMaNgcobo ajolozele uNomagugu. Akusekho okhulumayo manje. Empeleni akusekho nokuzokhulunywa. Kule ndlu sekugcwele kuphela intukuthelo; kugcwele usizi; kugcwele izinyembezi.
Uma ulandela le nkulumo engenhla ungathi ibuphi ubudlelwane obukhona phakathi kwendikimba nabalingiswa.
"Isikhalazo esinjani Dumakude?
Adede inkundla uMagwaza. Asuke uMkhonto lapho eme khona. Asondele kancane njengencwasimende yoqobo. Iyembe limhlophe qhwa, izicathulo ziyamenyezele. Ngisho enyathela uhamba ethuka izanya. Hho hhe! Zingamaqhathanziph' eziny' izinsizwa "Ngiyabonga ukuthola leli thuba. Ngibingelela kini nonke ngothi lwenu. Izindaba ezimnandi zimayelana neqembu lethu lebhola. Manje sizolifeza iphupho lokuba ngoshampeni kule sizini. Phela sithole unyazi lo mgadli uPhenduka! Manje sesingasho kugcwale umlomo ukuthi uPhenduka usengumfundi walapha oKhakhayini High School!"
2.7 Ake uchaze ukuthi uXaba uvezwa njengomuntu onjani kule ndaba emfushane?
"Hhayi, asiphuthume Malibongwe," sasubatha sibuyela kwaJamuludi. Safica itshe lom'inhlama kuMlobane noSixova.
Kodwa yize kunjalo abafundi ababezimisele babehleka bodwa uma kuphela unyaka. Eqenjini likaSpaza noPitza kwakuba njengobuso benkawu. Ngemva kokukhala kwensimbi ntambama uMkhonto uhlangana nabafana bakhe ukuze bazivivinye. Kwazise selidumela emasumpeni imidlalo yomkhumula jezi iqale. Njengokwejwayelekile uma iqembu liziqeqesha kuba khona nezibukeli uma ungazi ungacabanga ukuthi umdlalo kanti lutho abafana basuke bezivivinya.
Kwasukuma uSixova embamba ithambo, "Cha, siyakuhalalisela ndoda".
Uzofunda indaba esihloko sithi: Igazi Labefundisi, bese uphendula imibuzo ehambisana nayo ukukhombisa ukuthi ufunde ngokuqondisisa.
Ishiya umgwaqo omkhulu oya eMpangeni.
Ithe nje idundubala egqumeni uma uphuma edolobheni, yaqhamukela emotweni yamaphoyisa omgwaqo. Amaphoyisa emi ngaphansi kwesihlahla sikagomu. Uthe uzama ukwehlisa ijubane ngokushesha, imoto yakhe yakhonjwa eceleni.
Manje qhathanisani ubudlelwane obukhona phakathi kwesihloko kanye nomyalezo wendaba yonkana. Bekani nenabe.
"Hhawu, njengoba sizovala esikoleni namhlanje singagqugquzela abafundi bonke. Abafundi bazo zonke izikole elokishini. "Sibanxenxe ekukhankaseleni ekukolekeni imali emphakathini nakosomabhizinisi basendaweni. Sizokwenza kahle lokho njengoba kungamaholidi."
"O, hhe, Nkosi yami!" UWest wabamba ikhanda efika ebabona bencike ngezindonga. "Ukulingwa akupheli uma umuntu esaphila." WaqhwebauBrendon wathi: "Ngena ekilasini uzuze ingomuso, noma uhlale nalo mkhulu wakho ngaphandle kwezindonga uzuze imbubhiso."
"Yebo baba, yimina uSenzo. Imali engifona ngayo incane ingaphela noma inini," ukhuluma ngesikhulu isivinini. "Kuthiwe sizoxoshwa esikoleni uma singayikhokhi imali kusasa. Ugcine etheni u-anti baba?
"Awukathandi ukukhipha isifuba sakho namanje MaMthembu" Azivalele umlomo uMaMthembu. Bagqolozelane benoShange?
Uma ngingasitholi lesi sigebengu esingiphundlayo.
3.2 Nika incazelo yezimo zokukhuluma ezibhalwe ngokugqamile.
"Pho, into esizoyithini lena baba Uzothini nje usisi esezwa ukuthi nguwena obulale ingane yakhe Kungcono ungayithi vu kuyena ngoba cishe akekho obonile ukuthi yithina. Ukube kukhona kungabe aselapha amaphoyisa.?
Shono umqondo olethwa yigama shiya' kule misho engenhla.
Adlula eshwibeka elolini elithutha udodi elihamba kancane. Lokho nje kukodwa kube sekungukuphula umgomo wejubane okuhanjwa ngalo edolobheni. Qhamukiyane, umuntu esithubeni kungazelele muntu! Uphethe ibhodlela likabhiya kanye nepulasistiki ngesinye isandla.
Umchilo wesidwaba Into evamisile/into eyenziwa njalo.
Nangempela lathi lishaya elesikhombisa ihora, yabe ijika eziphambanweni iCressida, ishiya umgwaqo omkhulu oya eMpangenl. Esangweni lasoNgoye babuzwa imininingwane engatheni base bengena. Yibo labaya bebheke emahostela abesifazane. Bayazi ukuthi uNomagugu use-C-66 ngakho abazulokhu befunisela, bazoqonda ngqo. Bakhaphuzela nje, uMaNgcobo umincile, ufisa sengathi ngabe indodakazi yakhe kade ihambile. Ungazicabangeia-ke ukuthi wajabula kangakanani lapho befica umnyango ukhiyiwe. Angqongqoze uHadebe, kungabuyi mpendulo. Kusobala nje ukuthi akukho muntu ngaphakathi.
"Kulungile. Ungazami kodwa ukwenza ukuhlakanipha!" kuxwayisa mina.
Ukukhophoza Nxothoza, hloniza, yiba namahloni.
2.1 Ikuphi indodana kaXulu Yenzani lapho, futhi ifuna ukuzanyelwa ini?
Lo msebenzi wenzeni ngokwamaqembu. Ake nixoxisane ngalo msebenzi olandelayo emaqenjini enu, bese nethulela ikilasi ngalokhu enivumelana ngakho.
Kube khona ukuthula okwesikhashana.
"Kulungile," kusho uSiyephu esukuma esunduza isihlalo sakhe eqhubeka ethi:"Ngizothi ungubani igama lakho uma ngitshela lo mfokazi?
Manje uqashwe eMayville eThekwini wuMnyango wezamaDolobha nobuKhosi beNdabuko.
"Sengingcono baba." Asuke lapho achiphize uNcamisile.
UBenade wambuka ngamehlo ayedangele, wathi: "Nakuba kuyiyona mali kuphela enginayo emhlabeni le, ngicela uyamukele ngenhliziyo emhlophe. Ngiyanikela ngayo."
Zibambe Ziqine Wethu!
Ngenkathi enza iziqu zomthetho, i-LLB, wayesebenza kubameli baseGoli enkampanini iWerksmans Attorneys, kusukela onyakeni ka-1970 ukuya onyakeni ka-1976 . Ekuqaleni konyaka ka-1977 kuya koka-2001 wasebenza e-UNISA efundisa izilimi zabaMnyama. Emva kokuphasa iqhuzu lobudokotela ngonyaka ka-1992 (D. Litt et Phil), wakhushulelwa esikhundleni sokuba uSolwazi. Kanti futhi waqokwa waba ngowukuqala ngqa omnyama ukuba yiNhloko yoMnyango Wezilimi Zase-Afrika khona e-UNISA . Kusukela ngo-1996 kuya ku-2001 wakhushulelwa ukuba nguMbhalisi obambile (Acting Registrar), futhi waba ngowokuqala ngqa omnyama ukuphatha lesi sikhundla e-UNISA. Okwamanje (2009) ubambe iqhaza elikhulu kwezepolitiki ehhovisi elikhulu le-IFP eThekwini.
Imali ithunyelwe nguye siqu sakhe.
Ukhaliswa ubala lolu Angithi basikhomba sobabili ngaso eBhobhoyi Sake safa Kuphela nje basithathela imoto yethu. Lesi sizobhodla umlilo kufe umuntu?
"Mphuzise phela, noma umncelise lona khona emgwaqweni lapho."
Uthe esakhiya umnyango, sase siqhamukile isalukazi saseMaNtshalini."Sawubona bo, fana. Akuvalwa yini namuhla""Yebo, ntomb' endala. Sesivalile. Ukuthi bengikhohlwe okuthile lapha ngaphakathi. Bengilande khona.?
1.6 Kunenkolelo ethi izidakamizwa zenza ube nomqondo okhaliphile. Ngabe uyavumelana yini nalokhu. Sekela impendulo yakho.
Wenze wedwa lo msebenzi encwadini yakho yomsebenzi.
3.1 Khipha isakhi sesifaniso usibhale ngaphansi kwesihlokwana esithi isakhi sesifaniso.
Wethukile manje uMaNgcobo. Uyaqala ukubona umyeni wakhe ethukuthele kangaka. Phela ivutha ngaphandle kokubaselwa le ndoda. Okubi wukuthi izohamba naye ithukuthele kanje. Kuyoba wuhambo olunjani nje lolo Uma sekwenzeka bephambana nayo ikhumbi leyo uyokwemukela kanjani lokho uHadebe Yonke le mibuzo imhlasele uMaNgcobo ngenkathi elungilungisa abazohamba bekugqokile kanye nomphako wendlela. Phela kuyibangana ukusuka lapha eMgungundlovana umuntu eya oNgoye. Hhayi-ke, alungilungise aqede bese epheka ukudla abazolala bekudlile. Kuthe ebuya esitolo uHadebe afice ukudla sekulungile, badle masinyane, balale?
Yaphendula lena enye indoda yathi: "NguMthethwa Mshazi!"
Wona la makhumbi agingqika imihla namalanga lapha emgwaqeni.
Amasela ayesezithathela nje impahla esitolo. Isivimbeli-zigebengusasehlulekile. Nomshini ocushwayo ukhale nxashana kunothile ovula umnyangowase wehlulekile. Kusobala ukuthi wabe ehlangene nongqondongqondoimpela. Okwakufike kumqede du ukuthi kwakungasali nomncane umkhondoowawungasiza abakwasidlodlo. Ukuhamba kwezimpahla ubuthaphuthaphu esitolokwase kumfake kwezinkulu izindleko. Izikweletu zase zithanda ukumgabha. Abasebenzi ngapha babebhilitile befuna ukwenyuselwa amaholo.
Ngamane nganikina ikhanda uma esho njalo.
Wayebalisa ngokuthi izingane zamanje azisenanhlonipho; uma zithunywa ziziqalela kwamathanda nhliziyo.
Ngezwa ngithokoza kakhulu uma ngizwa lawo mazwi kaXaba. Ngahlala ngathula sengilindele ukuba aqhubeke nenkulumo yakhe uXaba. Nebala akangichithelanga isikhathi ngoba wamane washo ngokushesha wathi: "Ngizothatha inani elizongibiza izinkulungwane ezingamashumi amabili nanhlanu kuphela."
"Anginaso isifuba mina!" Usho ngesankahlu uMaMthembu.
Aphume ngomnyango wesitolo okwenhlamvu uShange.
"Mhlawumbe sesisindwe zinyawo Bhungane. Kungenzeka ukuthi sebesukile ngekhumbi abantwana," kuphawula uMaNgcobo efisa sengathi ngabe kunjalo ngempela.
"Yini imibuzo engaka sengathi yipasi nesipesheli Ususuthi yini" kusho uMlobane enikina ikhanda. "Uma ungazi-ke, akukho mantshingelane ohlola omazisi emnyango wasemahhashini. Thina sobane njengoba sineminyaka eyi17 nje, ukhona yini ongasiphikisa esasibheke ngamehlo kuphela uma sithi sineminyaka eyi-18?
"Asihlangananga nakhumbi MaNgcobo. Kukhona nje lapho eye khona uNomagugu. Asilinde lapha kuze kube khona oqhamukayo asilayele umkhondo."Nempela balinde. Ayikho-ke into enzima njengokulinda. Umzuzu kuba sengathi yihora. Ihora kuba sengathi wusuku lonke. Iviki lona liphenduka unyaka. Ngingebale ukuthi uHadebe walijeqeza kangakhi iwashi lakhe efuna ukubona ukuthi sesiqhubeke kangakanani isikhathi.
Kodwa ibhizinisi lakhe lihambisana nokuphatha izidakamizwa. Uyaziwa ukuthi uphatha insangu nezidakamizwa, amaphilisi imandrax eyaziwa 'ngenkinobho' necocaine. Kulukhuni satshe ukuthi aboshwe uNkonka ngenxa yokuthi usebenzisa abafundi abancane. Kulula ukuvele abakhohlise. Ubakhohlisa ngemali, izikipa zokwebiwa zohlobo oluphambili. Kubandakanya nokubabhemisa izidakamizwa mahhala, kanti futhi unguthisha njengoba ebafundisa nangoMthethosisekelo. Uchapter 28 (1) (g) Ikhuluma ngamalungelo ezingane uthi izingane ezineminyaka engaphansi kweshumi nesikhombisa akufanele zigqunywe ejele. USiphaza nabangani bakhe ngeke ubatshele lutho babambelele lapho kuchapter 28.
Lo msebenzi wenze wedwa. Ubhale encwadini yakho yemisebenzi.
Zifundelwani Izindaba Ezimfushane?
Amagama kaGule asemdide ngokunye manje. Phela oGule laba ngabantu abahamba izinyanga ezimbi kabi. Kukhona namahemuhemu athi unkabi lona njengoba eyisicebi wathwala. Kwazi bani-ke ukuthi umfana wakhe lona usethathe umakoti ongahambisani nokuthwala kukayise Umakoti lona njengoba ebuya emndenini oswelayo, inyanga kaGule ithe makangavumi ukuba abengumakoti?
Inja yakhe ilokhu isakhiphe ulimi. Iyatshakadula. Idlalis' umsila. Uyayibuka. Ahluleke ngisho ukukuphulula umhlane njengasemihleni. Nayo ize ibone ukuthi umnumzane uvuke ngolunye uhlangothi namhlanje. Ivele kuyosithela ngale emva kwendlu.
2.1 Ukhuluma nobani uMantshinga lapha Bahlobene kanjani?
"Akukho okunye ngaphandle kokuthi uvule isifuba osigodlile MaMthembu!"
Uthakazelwa athini uXulu?
Azame ukuvula umlomo uMaMthembu, lenqabe ukuphuma izwi.
Kuthi uma efika kule migqa avele acinane uZama. Ingani usuke akhumbule uMaMthethwa. UMaMthethwa owathathwa nguyise emva kokudlula kukanina emhlabeni, naye obenguMaMthethwa. Lalungafakwa kuloya mamncane wabo. Ubebaphethe ngesandla sensimbi yize bekungudadewabo kanina. Unina obezalwa ngumfowabo kaMthethwa omncane. Kuthe emva kokushona kukaMaMthethwa, abadala bahlanganisa amakhanda. Bavumelana ngokuthi kungcono kube nguyena ozokhulisa izingane zikadade wabo.
Ake ubhalele iphephandaba langakini, ubeke uvo lwakho ngezingane eziphoxa abazali. Izingane ezibulala ikusasa lazo ngokwenza okungalungile. Le ncwadi yibhale ibe izingxenye ezintathu zekhasi. Uyinike isihloko esizoheha abafundi bephephandaba lelo langakini.
4.4 Le ndaba emfushane iphethe ngengwijikhwebu Phikisa noma uvumelane nalo mbono. Sekela impendulo yakho?
"Pho, ingaba yisifuba sani lesi othi ngisigodlile baba?
Ubude bempendulo kumele bube amakhasi amabili ukuya kumakhasi amabili nesigamu. Lokhu kusho ukuthi i-eseyi kumele ibe namagama aphakathi kwangama-240 ukuya kumagama angama-290 uma wenza iBanga le-10, eBangeni le-11 amagama kumele abe phakathi kwangama-290 ukuya kuma-340, bese kuthi eBangeni le-12 amagama kumele abe phakathi kwamagama angama-340 ukuya kuma-390.
Lo msebenzi wenze wedwa uwubhale encwadini yakho yomsebenzi.
"Nanxa ngingebe nampendulo kulokho mkami kodwa okumele ukwazi ukuthi ukusebenzisa amandla ngeke naphakade kumelane nokusebenzisa umqondo,"kuphendula mina. Khona manjalo uManesa wasukuma waqala ukuqhaqha imithwalo yethu.
Indaba uma yenzeka, yenzeka ngesikhathi esithile. Ngakho umbhali kumele aqikelele ukuthi kukhona ukuxhumana phakathi kwendaba nesikhathi. Indaba ingenzeka ngesikhathi sasemandulo, ngesikhathi esithile sosuku, kumbe sonyaka noma senyanga. Kokunye indaba yenzeke ngesikhathi samanje kumbe izikhathi zanamuhla. Ezindabeni: Ubambo Lwami ne-Ixhala Loxolo kuvela kahle ukuthi kukhulunywa ngezehlakalo eziyinselelo kubantu esikhathini samanje.
1.1 Ngabe abefundisi babaluleke ngani emphakathini yethu Bekani izizathu?
"Kulokhu uzobona into yamehlo. Usize ungatsheli muntu ukuthi ulwembulwethu silwendlale kanjani. Lokho kungenza nenkukhu iwusole ummbilaiyohlebela ezinye."
Sezifana nonongekleni, ngiqinisile.
5.2 Ake wenze ucwaningo lungeqi amakhasi amathathu ngobungozi ngezinhlobo zezidakamizwa ezisetshenziswa intsha. Lokhu kwenze njengesixwayiso esingasiza abazali ukuze babenolwazi, futhi bahlale beqwashile. Ucwaningo olwenzile luzofakwa kwiphephabhuku oluthandwa kwakhulu intsha yalapho uhlala khona.
Ulimi luyisikhali esibalulekile uma kubhalwa ngoba siveza ukucabanga, isimo umlingiswa/ abalingiswa ababhekene naso. Ulimi lubuye luveze imizwa yabalingiswa. Ngakho-ke uma kubhekwa ulimi endabeni kusuke kugxilwe ekutheni ulimi olusetshenziswe umbhali kungabe luyahambisana yini nesimo sabalingiswa, udweshu nesizinda okubandakanya isikhathi, indawo kanye nesimo senhlalo Okunye okubhekwayo ukuthi ulimi olusetshenzisiwe lunothe kangakanani ekwakheni izithombemagama kulowo ofunda indaba, ngoba umfundi wendaba kumele abenesithombe esicacile ukuze ahleke, ajabule, akhale, adumale uma lokho kuyinhloso yombhali?
"Hha, kanti ngamadoda engiwaziyo nje! Bese ngethukile. Pho, lona wesifazane enihamba naye ngubani?
Lo msebenzi wenze wedwa, uwubhale encwadini yakho yomsebenzi.
Wabe ehamba nobani Kungani wakhetha ukuhamba nalabo ayehamba nabo Kwamphatha kanjani lokhu uNzuza Beka ucaphune okubekwe endabeni?
Nakhona endleleni laba likhulu ijubane okwakuhanjwa ngalo. Lathi liqambe lithi phasha phezu kwezintaba ilanga, base bedlulile kwaMaphumulo, amabombo sebewabhekise eStanger. Kwakusobala ukuthi ihora lesikhombisa liyobashayela besemagcekeni oNgoye. Aqunge isibindi uMaNgcobo abuze kumnumzane ukuthi angeze ayimisa yini imoto kebathole itiye na. Ivume ngekhanda into kaBhungane, bese yehlisa isivinini qede iyimise imoto. Athathe isikhwama somphako uMaNgcobo, akhiphe iflaski nezinkomishi ezimbili. Athele elisashunqa intuthu itiye leli, akhiphe namakhekhana akhona. Aphinde awachilizele le amakhekhe aphuze itiye.
Useke wagwaza zephukela kwezoSiba umntaka Mbambo lo. Ugalelile emidlalweni yomoya (radio) imidlalo enkudlanye.
"Ukudla ukukhiyele umam'ncane." UZama ujabule namuhla, ukuze uyise uzobona lezi zinto abahlale bemtshela zona, kodwa yena angakholwa.
Iwashi obondeni liqophe ukuthi seligamenxe eleshumi nanye ebusuku.UMnguni akalele. Ulokhu ehla enyuka. Nomkakhe akalele yize esembhedeni. Akekho okhulumayo. Kubonakale ukuthi kuyamehlula ukuthula uMaMseleku.
UMeshack Masondo useshicilele wabuye wahumusha izincwadi eziningi kakhulu esingekwazi ukuzibala zonke lapha. Lezi yena athande ukuzibala yilezi ezisuka emabangeni aphansi zolimi ziye kwaphezulu: IsiZulu Sanamuhla Esicebile, IsiZulu Sempela, bese kuba amanoveli: Iphisi Nezinyoka (1990), Isigcawu Senkantolo (1990), Ingwe Nengonyama (1994), Ingalo Yomthetho (1994), Kanti Nawe (1995), nethi: Ngaze Ngazenza (1994). Uneqoqo lezindaba ezimfushane elithi: Kunjalo-ke Emhlabeni (1994). Unemidlalo yeshashalazi ehlanganisa lena ethi: Kungenxa Yakho Mama (1996), Inkundlanye (1998), ehunyushelwe esiNgisini nguSolwazi Rachelle Gauton nosihloko sesithi: One Act Plays, kanye nowokugcina othi: Sixolele (2004). Sigcine ngowobuciko bomlomo othi: Inkunzi Isematholeni (1998)?
Hlaziya iqhaza elibanjwe abalingiswa ekukhuliseni isakhiwo salezi zindaba: "Ungayithi Vu!", "UMaKhoza", nethi "Igazi Labefundisi".
Angakwazi yena ukusichushisa. Asibonise lapha nalaphaya. Kuzodingeka athinte abanye othishanhloko bezinye izikole ngocingo. Emva kwalokho abese ememezela emthandazweni wokuvala. Alusekho olunye usuku, ngaphandle kwalolu.
Amathe nolimi. Bezwana kakhulu abahlukani.
Into yokuqala okumele ayenze ukuba anikele eNyunivesithi.
Lapha umbhali kumele aqikele ukuthi indaba iyahambisana nesimo senhlalo abhala ngaso. Kungabibikho ukugxumagxuma kwesimo senhlalo. Lokho kuzokwenza umfundi adideke aze alahlekelwe ngumlayezo wendaba. Izimo zingehlukahlukana kungaba yisimo senhlalo, somnotho, isimo sezulu, isimo sokungaboni izinto ngaso linye njalonjalo. Zihlolele ngokwakho isimo esikhona kulezi zindaba ezikuleli bhuku ukuthi sinjani.
"Ngaphandle kwani Ithini le ngane, bantu"kubuza uMaNgcobo ekokukhulu ukudideka lokhu. Nhlahla leyo ukuthi akezanga noHadebe lapha. Yinto ezothiwani nje lena "Kanti uNomagugu akahlali khona e-C-66?
Ezwe nephika lithi ukuphakama. Aphuthume amaphilisi. Awaphuze. Ahlale kusofa egqolozele isithombe sabo somshado. Wo, zazimnandi lezo nsuku!Esankemile, abone kuphayiza amalambu ngaphakathi endlini. Aphenye ikhethinikancane. Novalo luthe bhe. Osomabhizinisi baphelile, akwaziwa ukuthi babulawayini. Alunguze. UMnguni nezinqotho zakhe. Kuthi gidi isibindi. Ayizamuliseimoto, ehle. Angene endlini. Amuthi nhla umkakhe.
Kwathi lapho sengize ngakhohlwa ukuthi ngabe ngitheni ngamuzwa uSiyephu esethi; Yebo. Nguyena mfokazi lowaya. Ukwaze kanjani ukumbona ngokushesha okungaka?
Uyathanda ukuncokola noma kungasancokolwa wena MaNgcobo.
Le nkinga oyibalule ngenhla ixazululeka kanjani, futhi ixazululwa ubani?
Insizwa yezibuko, ummeli uDawid Visagie wahleka kancane wathi: "Yimina impela ummeli wakhe. Indlu yakhe nepulazi eliseStellenbosch ngikwazi ngamehlo njengoba ngingowakhona nje. Ushiye esinikeze ngisho imali yamathikithi enu ebhanoyi okuyozibonela ngawenu ifa."
"Hawu, ngoba sengathi yizwi likaSixova nje lelo" ngizibuza ngiphenya ikhethihi. Ngempela nguye umfo kaXulu. Uphethe umbhobho wokumemezela, ugibele ibhayisikili. Ngaphumela ngaphandle ngesivinini ngayokhuluma naye?
4.1 Uma nibheka lesi sihloko sibekwe ngolimi olunothile esithi: "Amanqina Enyathi", ngabe sibekwa saba hlobo luni lolimi olunothile?
3.2 5 Ngempela lo mlisa ugulelwa umama wakhe Sekela ngokucaphuna endabeni?
"Bekungelami lelo ebengihlala ngilitshela ikhehla," kwenanela umphathi.
Simo sini sokukhuluma lesi?
UMaThusi wakhumbuza umyeni wakhe ukuyobika emaphoyiseni aseWembezi. Wavuka ngolaka. Bathi bangangena endlini, kwakhala ucingo olwamethusa uMaThusi. Ucingo lolu beluphuma kuJabu ebuza ukuthi kungabe akakafiki yini uThami ezoletha imali nomngenandlini. Maduze kwangena olunye futhi. Lona lwaluthi uThami akasekho emhlabeni, ushayiswe imoto ebomvu edolobheni, yabaleka. Wethuka woma uXulu, waze wachiphiza izinyembezi. Wabona futhi ukuthi uyena obulele uThami. UXulu wathi ngeke athule nale ndaba.
Udweshu lwangaphandle: Lolu dweshu lwenzeka ngenkathi abalingiswa bephimisa lokhu abakuzwa ngaphakathi kubo. Kucaca kahle kakhulu lapho kungqubuzana imibono yabalingiswa. Baqophisane ngamazwi basho ukubambana ngezandla kube njeya. Endabeni ethi: Ubambo Lwami, USilomo nendodana yakhe uSiphelelo basho ukubambana ngezandla ngoba nje uSilomo ethi angeke avume ukwamukela umlungu abe umakoti wakwakhe. Uthishanhloko uMalcolm uxabana nekhehla uthi angeke avume lingene esikoleni liculelwe abantwana ngoba phela izinto kumele zihlelwe endabeni ethi: Ixhala Loxolo.
"Kunjalo impela Mnu. West. Njengoba ulibona nje nephephandaba lingelaphesheya, yingakho nje abaningi bangamazi ngoba usebenze isikhathi eside khona enguSolwazi."
Ngabe sikhona isifundo osifunde kule ndaba Uma singekho, ngabe yikuphi obekuhloswe umbhali ngenkathi ebhala le ndaba Beka ngamafuphi ucaphune endabeni?
1.1 Ake nixoxisane ngeqhaza okumele libanjwe umzali ekukhuliseni izingane.
"Kuyacaca Bhungane, ukuthi ngaphunduleka impela. Angikubikelangaukuthi umtwana ubhalile wathi singazikhathazi ngokumlanda?
Ungena uthola uMaMthembu uphaka ukudla. Angene ekamelweni elilele uNcamisile. Nangu usehleli phezu kombhede. Hawu kwangathi isibhobo lesi simxolele. Bagqolozelane. Ayiyinhle intombazane lena, yindoni yamanzi. Nguzinyo bulala lona.
Ayishaye izule iveni uSayitsheni Nhleko. Asale emi yedwa uMnguni esitoloebambelele ensikeni. Isisu silenga sengathi sizowa.
Iphuma nje imoto isihamba kancane. Isivinini sasekuseni sesehlile. Udangele uHadebe. Ucobeke ngisho amathambo. Kodwa kuzozwakala. Nempela bafike eSikhawini. UThembisa uyazi kahle indlela ngoba nakhu sebemi phambi kwayo indlu okuziwe kuyo. Mba! Mba! Izicabha zemoto. Ayikhiye maqede uHadebe bese elandela laba besifazane asebeyongena ejalidini. Aphinde abalandele futhi sebejikela ngemuva, beyongena ngasekhishini. UMaNgcobo owayejike kuqala wezwakala eqhumuka ekhihla esikaNandi isililo. Wasisho kwethuka uThembisa kwaze kwayokwethuka uHadebe owayehamba ngemuva, engakajiki nasekhoneni lendlu.
"Uphi u Akukho muntu nje lapha" nguZekhethelo lowo?
2.5 Awuchaze ngalo muntu owashayiswa uXulu.
3.1 Funda le nkulumo ecashunwe endaben, bese uphendula imibuzo elandelayo.
"Yes Sir!" kwangathi basho umlolozelo. Konke lokhu kwenzeka emthandazweni ekuseni. Ngokwejwayelekile kuvame ukuba kuhutshwe ingoma eyodwa nomthandazo bese kuqondwa emaklasini.
2.3 UShange uthi uguliswa yini uNcamisile?
"Hawu Malambule, njengoba bengithi uyasazi isiNtu njena." Athule ajule uGule. Ngesikade acele umhlobo wakhe ukuthi bayoxoxela ehhovisi lesitolo elingasemuva. Kusale umfana ozosiza abathengi.
Ungqondongqondo Umuntu owazi konke.
"Ziyozikhethela baba. Zinegunya lalokho. Njengoba nami nginegunyalokuzikhethela."
Ethuke uMaMseleku. Ahleke uMnguni. Kwakuwuphawu lwabo noSayitsheni Nhleko. Baqonde kuye."Hawu usukhona, Sayitsheni: kuhamba kanjani""Ubani futhi lona owesifazane ohamba naye Kanti ngitheni kuwe""Unkosikazi, Sayitsheni.""Pho, ufunani la Angishongo ukuthi angifuni muntu ozokona isu lami?
Udweshu lwangaphakathi: Lokhu kuqondiswe ekungqubuzaneni kwemicabango yomlingiswa okwenzeka ngaphakathi kuyena. Simthole ezibuza eziphendula ngakubonayo, akuzwayo nakucabangayo. Ukwenza nje akaphimisi magama kumuntu, uthatha uyabeka. Uma sibheka endabeni ethi: Igazi Labefundisi uNzuza uyalazi iqiniso lokuthi njengoba uMfundisi Bukhosini engabonwa nje udliwe yini, kodwa naye uxakeka nalaba abamfunayo. UZama simthola eninga ngokuhlupheka okusazobehlela njengoba uyise ethi uza nomama omusha ambiza ngoMaKhoza endabeni ethi: UMaKhoza. Akayekile noMnguni ukuninga ngalo muntu omenzela phansi. Umuntu ogqekeza ephindelela esitolo sakhe endabeni ethi: Ngigeze Izandla.
"Besibane," nguSixova lowo.
"Kulungile-ke. Asehle. Nkosikazi ngizokucela ngomusa omkhulu ukubaubuyele emotweni size siphethe lo msebenzi."
Ejoyintini Eshibhini, lapho kudayiswa futhi kuphuzwe khona utshwala.
"Kunini nje ngilinde ucingo lukaJabu Mina angisayithembi le nto yakhe. Usengaze angibambise utalagu uJabu ebe azi kahle ukuthi ngiyidinga kangakanani imali Eyi uyazi impela!" ephefumulela phezulu ngelinesilokozane okomuntu osezochiphiza izinyembezi uXulu?
UMazucula Nzuza ungusomabhizinisi oyikholwa endaweni yaseNsikeni. Uma kuza uMfundisi ozohola ibandla izikhulu zebandla zazisa yena kuqala. Lokhu bekwenziwa ngenhloso yokuthi kube uyena obemekulayo abathule nasemakholweni. Lo msebenzi wabe esewenze iminyaka eminingi. UMfundisi Bukhosini wathunyelwa ukuba azophatha. Langa lithile uBukhosini waphuma kwakhe eyobonana noNzuza akazange abuye. Kusenjalo kwafika ingane nencwadi yocingo ethi uNzuza akalinde enye incwadi ezomtshela okuthile. Lokhu kwenza uNzuza acabange kaningi. Wafisa sengathi incwadi elandelayo ingathi uyena ozophatha ibandla. Maduze yafika ethi kuzothunyelwa uMfundisi Ndimande. Nangempela wafika. Izulu labe lina uThukela lugcwele. Kwadingeka ukuba uNzuza amwelise, njengoba eyinhlambi. Wafika nesihlenga ngenhloso yokuzowelisa uNdimande. Ngeshwa uNdimande wagcina ngokucwila emanzini.
Lukhona uvuthondaba Lukuphi?
"Kanti zona azikutsheli yini" Kusaqhuba yena belu uthish'omkhulu?
1.3 Ngenxa yokunqaba kwemisebenzi, indlala nobuningi babantu emhlabeni abayekwe abantu bazakhele imali engekho emthethweni. Uthini wena ngalokho?
"Nami bengicabanga kanjalo. Eish! awubheke ukuthi ngiphetheni" Apequlule amakhikhi uSiphaza akhiphe inqwaba yezidakamizwa?
1.1 Ukuganwa komuntu wesilisa kusho ukuvusa umuzi Ukubona kanjani wena lokho Nika izizathu zempendulo yakho?
Ake wenabe ngesizinda senkathi esitholakala kule ndaba Impendulo ayisicubungule isikhathi ngezindlela ezahlukene?
Lathi lingashaya ihora lesishiyagalolunye, uSixova wayokuma wathi qekelele phakathi nebala. Waphakamisa umbhobho, wakhuluma futhi.
2.6 Ibuphi lobu bumnyama obushiwo uMantshinga?
Esehambile uKhambule, uNzuza wasala wazindla ngale ncwadi elucingo. Ithini Ithi makalindele enye incwadi ezomtshela okuthile Okuthile okuyini Imicabango enje yenza ukuba uNzuza azisikele kwelinonile. Kwakungase kwenzeke ukuba izikhulu zesonto zazizombhalela incwadi. Incwadi eyayizobe imtshela ukuthi uyena owayezosala eseba ngu'Ngqoshishilizi' eMishini. Nokuthi nguyena owayesezophatha, nosesezoba ngumlawuli wokuncane nokukhulu. Kwakungeke kwaba yona into enzima le ukuba yenzeke. Kwazise ukuthi kwakungeyona into ebukhuni ukuba umuntu ayicabange. Njengoba emuva kwemfihlo yokunyamalala kukaMfundisi Bukhosini ukhona owayengase abe nesibindi sokuzophatha ibandla laseNsikeni?
"Hhayi kuvukekile Mabhoko, yize amakhaza ensonsotha ethanjeni nje,"usho ukhomba isithwathwa otshanini obuseceleni komgwaqo.
4.2 Yibuphi ubudlelwano obutholakala phakathi kwesizinda nabalingiswa kule ndaba?
"Kubuhlungu ukukhula ngaphandle kukababa Shange."
"Ngoba sengathi nguKhambule nje lowo?
UXulu unkonkoshela isitelingi, ugqolozisa amehlo. Qhu! Phihli! Phahla! Walishayisa ibhungu ngemoto. Ibhungu elibukeka lintanganye noSenzo. Waklewula umkakhe ebona ingane yabantu indiza emoyeni ibuya ithanqazeka phansi etiyeleni. Kwasakazeka izinkwa, isijumbana samazambane, amawolintshi ithileyi lamaphisisi enyama yenkukhu kanye neniphu okwakufakwe epulastikini.
Ukuswabuluka Ukuncibilika, ukuthombuluka, ukuvuleleka, ukujwayela.
"Baba kumele siwazise ukuze aphuthume ayosiza loya mfana olimele," uMaThusi usehlahle amehlo uma ezwa umyeni wakhe emkhulumela insumansumane.
Ingane yafika nencwadi elucingo. Yayibhekiswe kuNzuza, ibeka kafishane ukudabuka okukhulu mayelana nenkinga yokunyamalala kukaMfundisi Bukhosini, imtshela nokuthi makalindele enye incwadi eyayizobe imtshela okuthile.
UXulu wakhipha isineke sakhe sonke ebonisa umkakhe ngotaku angangena kulo uma kungavela ukuthi nguye oshayise loya mfana. Uthe uyabhidlanga uMaThusi njengoba engumuntu ongazwani nento engasile, umyeni wakhe wamgoba njengoba akwazi ukumgoba eseyintombi. Wathamba lushu uMaThusi esebona ubucayi balolu daba. Bavumelana ngokuthi kuhle-ke uXulu aqale ngokudla, ngaphambi kokuthi ayokhulumisana noSikheshe. USikheshe osebenzela khona lapha elokishini.
"Kusho ukuthi ubuphatheke kahle kwelabezizwe, ndodana. Ngibona nje ngomzimba wakho indlela osase ngayo,"ukusho nje lokhu umfo wasemaNtshalini uyamamatheka.
Ek sÃƒÂª S'paza yin'indaba Zishaphi?
Ubeke abhavumule kanjena umamncane wabo, baswele umgodi wokucasha. Buka-ke bengakakhuli kwakuyaphi, kwazise uZama ubesanda kuhlanganisa unyaka weshumi. Kanti lona omelamayo, uZekhethelo, ubezohlanganisa unyaka wesithupha. Bekulukhuni ukuba uyise wezingane akubone lokho kuhlupheka kwazo. Ingani uJumaima ubezotha ezinganeni uma kukhona uyise. Baningi vele omama abenza kanjalo ezinganeni.
Kulungile ngempela yini ukuthi ingashiwo le nto Beka wenabe ngovo lwakho?
2.3 Yini ehlanganisa uNkonka nabafundi ebe engafundi yena?
Wake wathi ukungiziba uSiyephu elokhu ezinqekuzisela ikhanda kubonakala ukuthi wabe ehambisana nobubhuklubhuklu bomculo owabe sewuqubula kakhulu kunakuqala.
Funda isiqeshana esilandelayo, bese uphendula imibuzo ehambisana nesiqeshana osinikiwe kanye nendaba yonke."Cha, bengisaninga nje. Angithathile isinqumo esiwujuqu," usho wazibhekela phambili uMlobane, uhlafuna ubala.
Khona manjalo ngabona inkosazane leyo seyiza iphethe utshwala lobo engabe ngithe isilethele bona. Ngathatha imali ngayinika intombazane leyo ngase ngithatha utshwala engabe ngibuthengile. Ngathatha obunye ngabubeka phambi kwami ngase ngedlulisela obunye kuSiyephu ngathi, "Ngibonga uncedo lwakho."
Inkukhu iyawusola ummbila. Sengathi kukhona ingozi.
UBenade wambuka manje ngokumdabukela, wayesethi: "Sekunesikhashana ngicwaninga ibalazwe, ngomoya ngihogela amagama anoxolo. Ngize ngaphunyuzwa wukuzwa ngaleli ledolobha lenu, iPeacedale nezindawo enizakhele oKhwezi noHelpmekaar. Amagama wonke ayilokhu engingafisa ukuba izwe libe yikhona."
Hhayi asikhihle-ke manje okaMthembu umntwana. Yi!Yi!Yi! Yi-yisifufuba esinjani baba engikugodlele sona?
Wanqekuzisa ikhanda uWest wathi: "Umbuzo wazo ngowami. Ngeke neze zasolwa kangako."
"Ngizonikhulisa mina, omama bebandla bazongilekelela ezindabeni ezithinta abesifazane. Angeke ngiphinde zingane zami, ngiyaxolisa ngokunganikholwa uma nithi ubenihlukumeza uJumaima." Washo ehlezi nazo izingane zakhe kusofa. Zimfake phakathi kwazo. Zakujabulela lokho izingane zakhe. Zaqala zanonophala. Wacela omunye wabazalwane ongumakhelwane ukuthi azilalise.
Yonke iminwe yakhe kanye nezihlakala bekuligolide lodwa!
Nebala ngathatha isikhwama sikaXaba naye wathatha esami waphuma ngokushesha.
Zibambe Ziqine Wethu!
"Siza mina Brendon, ungangeni lapha nalowo mkhulu wakho. Lwanele lolu sizi engilwethweswa wunyoko ngokunishiya lapha. Uma emuseni wami senibona kufanele nginiphathele nezingane ezindala, ngiyaxolisa."
Ukugola izintethe. Ukugcwala komfula.
Samhlala ngobhongwana samcindezela ecansini izinsuku ngezinsuku. Kwase kubonakala ukuthi inkosi yase izoyithatha imvana yayo. Kwadlula izinsukwana engasakhulumi. Ngelinye ilanga abantu bamangala lapho sebemuzwa ekhuluma. Wezwakala ekhuluma sakubhodla ethi: "Hhawu! Igazi lisale seliba ngaka pho Izindishi ezimbili" Enye insizwa, okubonakala sengathi yayithe habu, yakhuluma ibhekise kuNzuza yathi: "Khuluma iqiniso njengomuntu efa!?
Lo mfundi athathe umbhobho kuSixova. Bengicela ukubuza ukuthi ngenkathi niqhamuka nalo mqondo benibangakhi?
"Ngizokuchitha ubuchopho khona manje! Letha imali yami!" kubhavumula uXaba.
Zibambe Ziqine Wethu!
"Hhawu, Nkosi yami!" Bazikhalela oVera noWest. "Sihole mntanami Brendon siyozixolisela engcwabeni!"
"Uyabona-ke kodwa ndoda Ngikutshelile," kuzikhalela uSixova ebihlika?
"Akasekho emhlabeni uThami, hhi-hhi-hhi" akasakhali useyahayiza.
Sihleli lapha nje nomama wakho silinde ucingo lwakhe.
1.2 Kungabe izinto esiziphuphayo zisuke ziyiqiniso yini, noma zisuke zifakazela okwenzeka/nokungenzeka empilweni Bekani eyenu imibono?
USayitsheni lowo ngokufutheka."Uxole, Sayitsheni. Ukuthi ubesaba ukusala yedwa. Ngathi ngiyenqaba ngehluleka.""Ngicabanga ukuthi kuzodingeka ukuba asale owesimame. Lo msebenzi awubadingi abanjengaye. Ngaphandle kwalokho sizoba nenkinga. Amaphoyisa sengiwahlele ngononina."
"Nawu ushintshi wama-R35," nguSixova lowo.
"Ngicela ungisize-ke mkami ungayithi vu le ndaba. Le ndaba ayigcine kithina sobabili ukuze leli cala uma lingilandela ngiliphike liphikeke. Ngicela sibambisane kuleyo ndawo," usesho ngelincengayo uXulu esetshekise nekhanda.
Ithe iphuma esangweni imoto yakhe kwavele kwahlaluka ukuthi yandulela ijubane lodwa. Izingane ezidlala emigwaqeni yelokishi laseWembezi zadeda, zibona isivuthevuthe semoto edla amagalani. Ithe ibheka edolobheni ubese eshaya omncane umkhuleko uMaThusi. Ucela koPhezulu ukuze abaphaphise. Ubengeke nangengozi alokothe ngokukhuza owakwakhe osevele wahwaqabala nje esikhaleni okwezulu labakhunkuli, izulu elihloma manje ibe kade likhipha umkhovu etsheni manje.
UNcamisile ujuluke umanzi nte.
Akhombise ukukhathazeka manje uMaNgcobo,"konje angizange ngikwazise yini Bhungane""Ungazise ukuthi umntwana ulandwa kusasa Ingani yimi nje engazisa wena Uthini uMaNgcobo bandla Kusile okungaliyo kusasa. Ngifuna ngingene emasangweni selunyelela kancane unyanyavu lwakwabo." Akhathazeke ngokwedlulele-ke manje uMaNgcobo. Yinto azoyithini nje kodwa lena Uyalazi igugu likaHadebe ngendodakazi yakhe, kepha okwanamhlanje kwedlulele. Buka ngoba ugeza imoto sengathi umntwana kumele amlande namuhla kanti cha, uhlinzekela elakusasa. Konje kunjalo ingane nxa yatholakala kanzima Akusikho njalo nakuthi babehamba imitholampilo yawoSista Mildred labo, bamane bancishwa nje khona ngophezulu. Buka-ke ngoba kwayena uNomagugu lona wazalwa sebeqede odokotela. Okwaba yihlaya kwaba yikho nje ukuthi benzelwa yisayoni ibhodlela lamanzi kwaba wukukhulelwa kwakhe njalo lokho uMaNgcobo. Isayoni lesi esingakaze siye ngisho enkulisa yabantwana, sedlula odokotela abaphasa eWentworth sebehlanganiswe nabaseMedunsa?
Lo msebenzi wenze wedwa. Ubhale encwadini yakho yemisebenzi. Fundisisa lesi siqeshana ngokucophelela, bese uyasifingqa ngamagama akho angama - 60 ukuya kumagama angama - 70.
"Ekabani le ngane Nomagugu" kubuza uHadebe ngesankahlu. "Ngiyabuza ngithi ekabari?
"Usho ukuthini ngalokho?
Isankahlu Ukukhuluma ngokukhankatha noma ngamandla.
"Eyi awungixege MaThusi. Okokuqala, nje angimshayisanga ngamabomu nawe ubonile. Ukube ngimvikile bekuzofa thina," isho nje indoda inkonkoshele isitelingi, ibuye ijeqeze isibuko.
"Bathe senizobathola phambili edolobheni," sitshelwa wuJamuludi. "Kodwa banishiyele nansi imali yokugibela.
3.1 Hlukanisani lezi zimo zokukhuluma ngokuthi ziyizaga noma ziyizisho bese ninika incazelo yazo.
"Abantu abagulayo basiwa esibhedlela," esho uJacobsen umunwe ulokhu ukhombe emgwaqweni.
Lo msebenzi wenzeni njengekilasi. Ake nihlele inkulumo-mpikiswano njengekilasi esihloko sithi: Intandane Enhle Ngumakhothwa Unina.
Imibuzo efana nalena ingasetshenziswa kule ngxenye: Lo msebenzi ubhale encwadini yakho yomsebenzi.
4.3 Ake nibeke iqhaza elibanjwa abalingiswa abahlukene abethulwe kule ndaba, kuvele izinhlobo ezahlukene zabalingiswa, ababalulekile kanye nabancane.
2.4 Ngabe ukhona omunye owambona uMfundisi Bukhosini ngosuku aduka ngalo Ubani?
Ukungunaza Ukungundaza, ukukhulumela phansi ungezwakali okushoyo, ungaphumeli obala.
"Uzotheleka ngehora lesihlanu. Uzotheleka ngosuku lwesihlanu, enyangeni yesihlanu uMaKhoza dadewethu kababa. Akamuhle yini pho! Kuhlabeka ulova."Yiwo amagama kaJobe encwadini. Bahlala-ke balinda. Bagqolozele isango ngamehlo agcwele usizi nezinyembezi. Bezwe kukhala izicabha zemoto. Abayizwanga ngisho nangesikhathi ima.
"Noma baba, uyenqaba noma uyavuma ukuba ngishade noJanie, mina ngizoshada naye! Akekho omunye! Lezi zintombi othi angizibheke lapha emafusini, angiziboni mina!"
"UNkosikazi kaMfundisi Bukhosini Cha, asingakhulumeli emnyango. Ngenani endlini.?
"Mabhoko," usho ubhekise kimi. "Ungaphumelela yini ukuthi uyositholela isaladi nechili chakalaka laphaya ngaphesheya komgwaqo?
Lesi esinye sesihloko esisha okumele sibhekwe endabeni emfushane. Singakawubheki umsebenzi womlandi ake sibheke incazelo yomlandi kanye nezinhlobo zabalandi esibathola emibhalweni.
1.1 Kungabe kubalulekile yini ukusiza umuntu ozalana naye?
Ake nixoxisane ngokuthi kwenzekeni emva kovuthondaba Ngabe indaba iphethwe kanjani?
Wayithatha uXaba yonke leyo mali wayibheka maqede ngambona ehleka.
Ukusa kwaziwa uyena uJobe. Ubhekisa amabombo esibhedlela, kwaHlabisa. Ziyashesha ke izinto zokuhamba uma usuka lapha eMtuba. Kuthe kuqambe kushaya ihora lesishiyagalombili, wabe esethelekile. Bazama ukumnqabelanjengoba singakashayi isikhathi sezivakashi lesi afike ngaso, bamvumela. Kwazise ukuthi uvele waneka wonke umnyombo wodaba lwakhe, ukusuka nokuhlala. Waba nenhlanhla yokuqondana nodokotela okufikele kuye uZekhethelo. Wakhala ngokuthi ingane ayondlekile. Iwiswe ukuphelelwa ngamanzi emzimbeni. Lokhu okubizwa nge dehydration. Kanti futhi unina uyithelele isifo soshukela. Odokotela bamqinisekise ukuthi uzodedelwa kungekudala. Bamnxusa ukuthi aqinisekise ukuthi ingane idla ukudla okunempilo. Kumphathe kabi ukuzwa ukuthi ingane yakhe icishe yabulawa indlala. Ibe yena uhlale ethumela imali nyanga zonke. Athuke uma ezwa ukuthi uJumaima ukhiyela ukudla, izingane zakhe zingakutholi.
"Ngibaleka impela ayikho nami into engizoyenza. Vele icala ngumphikwa. Into okumele ngiyenze manje ukuphuthumisa le moto iyolungiswa ukuze ngiliphike kahle leli cala."
4.3 Hlola ukuqanjwa kwalaba balingiswa nabakwenzayo kule ndaba emfushane.
"Uyagula," emncengela uBrendon.
"Bese kwenzenjani-ke lapha Awehle uzongichazela kahle ukuthi imoto ibilinyazwa yini-ke lapha," lisho nje iphoyisa selize laqojama eduze kwalapho imoto ilimale khona. Izibani zokukhanyisa zife zonke kulolo hlangothi?
Ucabanga ukuthi amaphoyisa azobabamba nje labo abenza yonke le mikhubakubuza uManesa?
"Ngixolele mama!" Wakhala noBrendon ezishwelezela. "Ngimdabukele ngoba ngimbona egula, enganakwe muntu!"
3.3 Chaza la magama anqala ngokuqala unike eyakho incazelo ngaphambi kokufuna lena yesichazimazwi.
"Ngiyakuzwa mama, ukuthi uyakhuluma. Kodwa nawe uyazi ukuthi kumelengiziphandele izinto engizidingayo. UBaba akangenzeli lutho. Kunalokhoungitshela indaba yokuthi kumele ngisebenze esitolo, ngingaholi ngoba esakithi. Ngaphezu kwalokho akangithengeli lutho lokugqoka. Nazo lezi zinguboengizigqokile ngazipatanisela. Ngibambisane kanjani-ke nomuntu owugombelakwesakhe Namanje basamntshontshele kancane esitolo. Bayamvula. Abone minaesitolo sakhe Ngeke ngikwenze lokho. Ngisahamba. Ngizokubona.?
Lo msebenzi wenze wedwa. Wenze encwadini yakho yomsebenzi.
2.7 Ngabe iyiphi inkinga ayenayo uNzuza ngabefundisi?
Uzofunda indaba esihloko sithi: Ixhala Loxolo, bese uphendula imibuzo ehambisana nayo.
Zibambe Ziqine Wethu!
USithole ubengazikholwa nakancane lezi zindaba. Izindaba azixoxelwa zona yizingane zakhe ngoJumaima. Ngolunye usuku uZekhethelo waquleka emthandazweni wasekuseni esikoleni. UJobe wabizwa ngesikhulu isidumo emsebenzini. Ngaleso sikhathi ingane isiphuthunyiswe esibhedlela kwaHlabisa. Uzwani-ke umuntu omdala esazogibela amatekisi esuka le eMandeni. Uze wafika eMtuba sekuhwalele. Ufika nje, uZama uyedwa lapha endlini.
1.3 Uma unebhizinisi kungabe kuhle yini ukuba umndeni wakho ube yingxenye yalo Vuma noma uphikise lowo mqondo owukhethile?
"Ufuna ukuthini" ngisho ngithi ukuhlina ubala?
3.1 Leli thebhula elingezansi linamagama anqala atholakala endabeni. Ake uqale uzame ukunika incazelo yawo ngokwakho ukuqonda bese unika incazelo ozoyifuna kusichazimazwi.
"Wenzani lapha Nomagugu"kubuza uMaNgcobo naye ongawakholwa kahle amehlo akhe. Kodwa yena uThembisa ubengasabachazeli ngani ukuthi kanti izinto zimbi kanje?
UMkhonto wayehla enyuka, ekhomba ngapha nangapha kuhle kombhidisi wekhwaya. "Steady boys! Amaphaphu phansi. Owenu lo mdlalo."
Otshe limi ngothi. Izinto zimbi.
Ngiyabuza! Uyovuma ukuzokotiza lapha Ahlale'lapha kula maxhiba ethu?
Wasala elubambe lokho ucingo uXulu. Wabamba ongenzansi emi phuhle okomungcwi ubanjwe ngumathithibala ekuseni. UMaThusi waphuthuma umyeni wakhe ngokumbuza ngalolu cingo olwenza uXulu agongobale okomuntu oqhinwe ngungqweqwane ebusika.
2.3 Laba balisa bahlangana kuphi, futhi bahlangana kanjani?
Asondele uMnguni. Nazi izikhiye eduze kwakhe uMandla. Habe, zifanancimishi nalezi aziphethe! Atheneke amandla. Wezwakala esephefumulelaphezulu ethi: "Ngigeze izandla."
Udweshu olufufusayo: Lolu dweshu lwenzeka ngenkathi izimo ezingqubuzanayo zenzeka, njengokuthi abasebenzi behla etekisini kuphele inyanga. Lapha esitobhini kunedlanzana losikhotheni ibe sekuhlwile.
"Nina bafana Nisazowukhomba umuzi onotshwala! Gogo kusele ama-R640 lapha. Okusho ukuthi laba bafana sebedle imali engangama-R300 yonke kusile nje." kusho ubaba Xulu uma eseqede ukubala?
Malambule iyangidida le ndaba. Nginezinsolo zokuthi umkami uyayazi imbangela yalesi sibhobo.
Ukucimezisa Ukuvala umuntu ofayo amehlo.
"Eyi, kodwa la mabhantshi namabhulukwe amade Sekuyashisa phela manje Sizojuluka sibe njani etekisini kumpintshene Mina ngicabanga ukuyokhumula kuqala. Ngizophatha nethawula," kusho mina?
UMnguni ongumnikazi wesitolo endaweni yangakubo ubhekene nenkinga yokugqekezelwa esitolo sakhe. Sekufe inqwaba yonogada, ubangcwaba imihla le. Udaba uselubikele amaphoyisa kaninginingi. Asukumela phezulu enza itulo lokuthi zibanjwe izigebengu. Acupha nxa zonke. Afunga agomela athi azozibamba izigebengu. Ungqondongqondo wokucupha bekunguSayitsheni Nhleko. Indlela izinto ezazenzeka ngayo, babesola ukuthi ukhona ungqondongqondo obenezikhiye phakathi kwezigebengu. UMnguni unendodana yakhe uMandla, onguzinyobulala. Uwuhlupho. Ubuya ebusuku akanandaba nokugqekezelwa kukayise, kunalokho uthi uyalunga.
"Le mali-ke iyosetshenziselwa ukuqhasha ithende nezitulo laphaya kwaBaba uMagadlela. Yena osethembise nangokusinika isephulelo enanini avamise ukulibiza. Enye kuzothengwa ngayo amaqoma kanye nezinkomishi zepulasitiki zetiye. Itiye elizokwenzelwa abantu abadala. Njalo ngenyanga izikole ezintathu yizo ezizokwenza lowo msebenzi. Umsebenzi wokwenzela abantu abadala itiye. Lezo zikole zizonikwa nemali yokuthenga izinkwa nojamu okuzodlelwa ethendeni ekuseni ngabantu abadala. Isikole sabancane sizoxutshwa nezimbili zabadala ukuze izinto zihambe ngohlelo. lzikole eziqhele kakhulu kunalapho kuholelwa khona, ziyoxhaswa ngemali yokuqhasha la matekisi abizwa ngokuthi 'amaphela', ukuze bakwazi ukuthwala ukudla kulethwe emholweni. Okunye-ke wukuthi kuzofanele khona lapha, manje, kukhethwe ikomidi elizokwengamela lolu hlelo nyanga zonke. Elisha liyobuye likhethwe uma kuqala unyaka ozayo. Nithini-ke bafowethu nodadewethu?
Izicathulo ziyamenyezela ngisho enyathela uhamba ethuka izanya.
"Cha baba, umamncane angeke ayokhuluma izindaba ezithinta mina noZekhethelo eskoleni. Bayamazi nabo ukuthi akasithandi kanjani. Cha baba, angimfuni," kulandula uZama.
4.6 "Namanje basamntshontshele kancane esitolo. Bayamvula." Phawula ngale nkulumo ubhekise ebudlelwaneni obukhona phakathi kwendikimba nomlingiswa onguMandla otholakala kule ndaba.
2.3 Yini le eningwa uMlobane?
"Emva kweshumi lemizuzu," kuphendula mina maqede ngiqonda emnyango.
"Ehhene," usho ngomdlandla uMalibongwe. "Kanti uma abanye abafundi bemanqikanqika kumbe bebona ukuthi bazolahlekelwa isikhathi sabo samaholide, kuzodingeka senze kanjena. Sivumelane ngokuthi njalo ngoMsombuluko weviki lomholo wezalukazi, wonke umfundi akhiphe irandi emalini yakhe yecarry, aphonse esivivaneni. Angikholwa ukuthi kukhona umuntu osengahlulwa yishumi nje kuphela Ibe futhi akekho lapha elokishini umfundi ongenaye ugogo noma umkhulu, kumbe izihlobo ezihola utebha.?
" Kawulawulwanga muntu ukuthi shada nobani. Kumbe ukuthi shada nomuntu onjani. Ngiyekele baba ngishade nomuntu engimthandayo. Ukuthi umlungu noma umuntu omnyama akusho lutho lokho kimi." naye usemi ngezinyawo.
Ngathenga utshwala ngahlala phansi ngaphuza nginganake lutho. Kwathi ngisathathe amathamo amabili wabe esengene uXaba! Wangena esengena nezivalo ephethe inhlokohlela ngesandla!
"Igama lakhe nguMpondlela kanti isibongo nguXaba,"kuphendula uSiyephu. Sahlala-ke sixoxa lokhu nalokhuya saze saqeda ukuphuza sabe sesinikela kuye uXaba lona.
4.2 Shono abalingiswa abathokala kule ndaba. Kungabe inani labalingiswa liyahambisana yini nenani elidingeka endabeni emfushane?
Into yokuqala okumele ayenze ukuba anikele eNyunivesithi.
"Bese ngiyeka ukukhweleza-ke baba Phinde Bhungane! Phela uthando lwakho lwale ndodakazi yakho lukhombisa ngokusobala nje ukuthi thina asiselutho lapha kuwe, igugu lamagugu yilo Nomagugu.?
Wangifuqa esifubeni ngomunwe wakhe okhuluphele uXaba wathi, "Bheka lapha sihlakaniphi-ndini! Ngiyayazi imali yempela futhi ngiyayazi imalimbumbulu! Uma ngabe uzama ukuhlakanipha kwakho okungasile lapha, vele ukhohlwe ngoba ngeke kusebenze lapha kimi!" esho ngolaka.
OBrendon noBenade bephelela khona emgwaqweni bayobekezelela ukuwushuza komoya owaphenduka unyele oluqhuqhisayo. Isikhathi kwaba sengathi sizimele nje, ukuhlangana kwamahora bekuzwa ngokububula komshini kashukela owawulokhu ushunqa kancane. Kude laphaya, imboni yezingubo ayesebenza kuyo unina yathula kwaba sengathi kuyo kwakungenalutho oluphilayo. Kepha kwathi lapho iyohlanza khona kusihlwa yaqhulula amakhulu abantu, imvamisa kungabesimame. Nonina kaBrendon, uVera wagcina efikile. OBrendon noBenade wababona besamfunzana eduze komgwaqo, wabaqhelela, wangena kwaJakobusi. Ekubeni esechazelwe ngokuxoshwa kwendodana nomhlobo wayo, waphuma nezingane wagudla izindonga waze wayongena endlwaneni yakwakhe eyayimakamelo mathathu sekuhlangene konke nekhishi. Kwathi ukuba kukhanyiswe, bacathula noBenade banikela khona.
Wamkhombisa umuzi osesilungwini lapho kwakugcinwa zonke izinto ezingalungile. Lo muzi ubiyelwe ngezindonga ezinde ngeke ubone lutho uma ungaphandle. Ngezikhathi ezithile kwakuvakasha izinkinsela, eziningi ezivela emazweni angomakhelwane beNingizimu Afrika. Uma behlangene wawungafunga uthi kuhlangene omongameli bamazwe kanti lutho izigilamkhuba ezisezingeni eliphezulu. Kuphuzwa utshwala obusezingeni eliphezulu.
Bathole nethuba lokulumana indlebe nomzali kaBrendon.
Lo msebenzi wenze wedwa. Ubhale encwadini yakho yomsebenzi.
"Ngithanda ukungezwisisi kahe, Sayitsheni. Inkulumo yakho iyangiphamba. Uzama ukuthini ngempela?
1.4 Ukuthola iziqu zeMfundo ePhakeme akusho ukuthi delela abantu abadala ubabukele phansi. Uma kungenjalo kusho ukuthini?
Kwakungenjalo neze. Yebo, uHadebe wake wakucabanga ukuzibulala kepha wabuye wakhumbula abantabakhe abancane, abelama uNomagugu. Yiqiniso ukuthi kade engabakhathalele kangako. Yithuba leli ukuba aphindele kubo ayokwakha ikusasa labo, bangaze bamphunyuke nabo njengaNomagugu.
2.2 Uhlupheka kangaka nje uMnguni akanayo yini ingane engamelekelela Sekela impendulo yakho?
3.1 Shono ukuthi lezi zimo zokukhuluma ezitholakala kule misho zichazani.
"Ungubani yena lo mlisa Siyephu" kubuza mina?
"Angiliboni mina iphutha lapho," kusho uMlobane. "Yinina kanye ebenikhuluma izolo mina ngithule. Benibelesele nithi akubalulekile ukuthi itholakala ngayiphi indlela le mali, inqobo nje uma ikolekiwe. Angithi Futhi akukho lapho kuvunyelwene khona ngokuthi thina qobo sinqatshelwe ukunikela.?
"Kahle bo Gxabhashe! Ubalekela icala manje?
Silokhu siphindwaphindiwe lesi simemezelo.
Athi ukuhleka inhlinini uSiphelelo. "Baba, bheka lapha. Okokuqala, nje ngeke waqhosha ngale ndawo esakhe kuyo. Akusiyo eyakho kepha ngeyenkosi."USilomo ayibuke akhexe umlomo uma indodana yakhe iqhuba kanje. "Inkosi uma ingasakudingi endaweni yayo, ikubophisa imithwadlana yakho, ikuxoshe. Untunte okomhambuma.
"Yebo," wangiphendula uMalibongwe." Njengoba iMakhaya iyisithabathaba esingaka nje, zevile emashumini amathathu izikole ezikhona lapha elokishini.lsikole ngasinye sinabafundi abeqile enkulungwaneni. Yimalini-ke leyo uma uyihlanganisa yonke?
"Ubani lowo Spense" Kuzwakale umsindo wokuvuleka kwe-okapi. Kuthule kuthi cwaka, Kuzwakale izigi kuvulandi uthisha ezongena eklasini. Abafundi bagijimele ezindaweni zabo zokuhlala. Bahlale. Bese kungumchilo wesidwaba ukubona izikhali nezidakamizwa esikoleni?
"Ngingakuphamba kanjani kodwa, angithi kusho wena uqobo ukuthi awunankinga ngisho encane ngale mali." Ngasho lawo mazwi maqede ngathi ukuhleka.
Ngabe kukhona okwenziwa omunye wabalingiswa abasendabeni obona ukuthi kuhambisana nendlela oyiyo Chazela iqembu okulo ngalokhu okufana nokwenziwa umlingiswa othile kule ndaba enixoxisana ngayo?
"Uthe angibomkhonzela kakhulu kuwe Brendon, ngedlulisele futhi kuwe lesi sikhwama seplastiki obuhlala umphathele sona." Wasinikwa sinjengoba wayesazi sinemfucumfucu yamaphephandaba ayesemadala.
Ngithe uma kanti kungeyona imali yamahhashi lena, mina angifuni ukubandakanyeka kulesi senzo sakhe. Wathi kimi angeke ajeze yedwa njengoJesu.
USixova umisa ibhayisikili uyehla. "Lo mkhankaso esiphezu kwawo ungithinte kwamancane. Kube nzima ukuba ubuthongo behle ebusuku. Ngilale ngingalele, ngifisa kube sengathi sekuqaliwe. Ngize ngafikelwa nawumcabango wesu elingenziwa ukuze abafundi bangadikibali zingakafezeki izinjongo okuqalwe zihlosiwe."
"Uthini Yini udliwe yini manje umshana ngoba ngilinde yena nje kumanje naleyo mpahla" ubuza nje usekhulumeia phezulu kwaze kwabuya noMaThusi ekhishini?
"Kanti uyiphoyisa" Kumpongoloza uS'paza noPitza. Kuzwakala kunanela uNkonka "Kwasha!" Kwagxuma iphoyisa le nkantolo lama phambi kwabamangalelwa?
"USixova ngike ngakhuluma naye ekuseni mina," ngibachazela. "Uthe sizomthola phambili."Sathola abantu sekuyizinkumbi esitediyamu, kungangeneki. Ekugcineni, siyitholile nathi indawo yokuhlala. Kuyathokozisa ukubona abafundi belokishi lethu bephume ngobuningi babo kanje. Babambe iqhaza entweni engabafakeli mali, ibe amaholide nokwenza. Kugcwele amayunifomu ehlukene amibalabala. Ngisho noThingo lweNkosazana lungashaywa ngamahloni.
2.12 Umfana lo ubephila kanjani nomndeni wakhe lingakafiki ikhehla?
"Simshiye ezitolo,"kuphendula mina."Kwenzenjani lapha mama Kwabukeka sengathi kunenkinga nje?
Cha, kahle ngamawala Dumakude.
Okunjani Nje Lokhu?
Uthe eqeda ukukhuluma nocingo uXulu wathola umkakhe esemlindele nophuthu kanye namaheheba eklabishi elingenakhari. Wakubuka ukudla uXulu wanikina isinqukuza sekhanda lakhe elinengengelezi. Wacishe wabuza ukuthi engabe ubungekho yini ummese njengoba kubukeka engathi iklabishi belihleshulwa ngezandla. Wazikhuza enqena impikiswano eyayingasuka kuye nomkakhe.
Lo msebenzi wenzeni ngababili bese kuthi uma seniqedile nihlolane.
Izulu liyishaya kangaka nje imvula, noThukela selugcwele kangaka nje, uMfundisi omusha, uMfundisi Ndimande, umi laphaya ngaphesheya, uza eMishini lapho uNzuza ephethe khona okwesikhashana. Wayehamba yedwa, engaphethe zimpahla ngaphandle kwesikhwanyana sakhe esincane.
UPhenduka waphenduka isikhulu futhi wamukelwa ngezandla ezimhlophe njengoba eselibeke ngembaba uNkonka ukuthi uyamqeqesha. Esikoleni uMkhonto wayengakujabuleli ukuzwana kukaS'paza noPhenduka. Ngazo zonke izikhathi ubecanuka uma ebafica bendawonye. Ngelinye ilanga waphahluka ebuza ukuthi kungani ejwayelana nenkomo. Yonke imizamo kaMkhonto yaphelela emoyeni kuhle kwesithukuthuku senja.
Abalingiswa yibona ababamba iqhaza elikhulu endabeni, indaba isekelwe phezu kwabo. Yilowo nalowo mlingiswa ovezwe endabeni usuke eneqhaza alibambile. Ngakho-ke ake sibuke izinhlobo ezehlukene zabalingiswa. Endabeni emfushane kulindeleke ukuthi kube nabalingiswa abangeqile kwabahlanu.
2.10 Ubani ekugcineni owashiyelwa yikhehla ifa, futhi bekuyifa lini lelo?
"Pitza mfowethu cishe kwangibhedela, umbonile uthishomkhulu Bengithi uzokukhuthuza.?
Uxulu usukuma usezichitshana ekhalisa okwenina. Uze waphuma ngomnyango kuxega amadolo. Wambuka umkakhe ngokudumala, naye wathula nya akabe esayithi vu.
Nonophala Khuluphala, bukeka kahle emzimbeni.
Wayithatha le mali maqede wahamba wayohlala wathi qekelele yedwa laphaya.
"Eyi kusinda kwehlela lapha kithina mkami. UJabu usengaze angibambiseudonga impela engowakwethu" washo njalo ngokukhulu ukudabukisa uXulu. Yakhophozela indoda izandla zabambelela ekhanda elinengengelezi yempandla?
Kwakuthi njalo lapho esefuna obunye utshwala umbhemi lona amane afake isandla noma kuliphi ikhikhi maqede abuye nemfumbamfumba yemali bese edonsa leyo ayidingayo. Ungaqagela ukuthi wabe ethumela ubani ukuyothenga Kwakusukuma nama iyiphi yalezo zintokazi ezabe zihlala zimngungile. Angikholwa ukuthi ngisho inkosi yezinyosi ihlala ingungwe ngaleya ndlela. Impela abanye abantu bayofa bedelile emhlabeni! Okwakufike kugqame kakhulu kulo mfokazi ekusebenziseni imali yakhe, ukuthi kwakungabonakali njengemali ayeyijulukele. Angithi phela ubuchwabalalana obabusuke bubuye lapho ethenga kwakumane kuthiwe intokazi eyayisuke ithunyiwe izigcinele bona. Indlela ayekhuluma ngayo lo mlisa yabe ingakhombisi neze ukuthi kwabe kungumuntu ofundisiwe kumbe ophucuzekile. Ingathi phela unkabi lona kwezinye izikhathi wabe ephahluka nje, uma ekhuluma kangangokuthi wena olalele wawuze uswele umgodi wokucasha?
Lo msebenzi wenzeni ngamaqembu bese nibhala niwethulela ikilasi.
2.1 UNcamisile uzalwa umabani?
"Okusho ukuthi siyahamba-ke thina lapha ekhaya. Habe ngithini nje ngempela Sizoyaphi Ingani nogogo ozala umama akasekho nje! Nodadewabo kamama abahlalisekile kahle emendweni yabo! Into umuntu azoyithini le Kuyacaca ukuthi angeke sihlalelane nomuntu okuthiwa ngumam'ncane phela thina. Kusobala ukuthi ubaba nalowo mama bazophuma lapha ekhaya. Bahambe bayozifunela indawo abazohlala kuyo. Angeke ngivume bahlale emzini kamama wethu. Umuzi azakhela wona kanzima. IsiNtu sithi indlu ayigibeli phezu kwenye,"usho ngokukhulu ukuzethemba?
"Ungakhathazeki mkami ngoba ngibona sengathi ngeke sisahlala isikhathi eside lapha eVosloorus njengoba bengicabanga. Ungabe usazihlupha ngaleyo mithwalo,"kusho mina ngibhekise kuManesa.
2.8 Lo okhuluma noyise lapha ungamchaza uthi ungumlingiswa onjani uma ulandela inkulumo ephakathi kwabo?
Lo msebenzi wenze wedwa. Ubhale encwadini yakho yemisebenzi. Fundisisa lesi siqeshana ngokucophelela, bese uyasifingqa ngamagama akho angama angama - 60 ukuya kumagama angama - 70.
Ajokole uHadebe. Aphume engasavalelisanga. Abesifazane abaqondi ukuthi kazi uyaphi, uyothathani, ayenzeni. Kube nguThembisa owethuka kuqala,"Mhlawumbe ubaba uHadebe uzothatha imoto asishiye. Ithi ngiyombheka."Asho nebala ephuma uThembisa. Kwale nakulaba ababili. Baphume nabo belandela. Iyakhala manje ingane. Ikhala kufanele ngoba ibizilalele, yavuswa yiso isililo. Ikhale ize ibe nesibibithwane ingane. Akazi nokuthi uzoyithulisa athini unina. Useyibona iyisiqalekiso nje kuphela. Bayalandela.
UMsimang ungomunye wababhali abahlonishwayo ezincwadini zesiZulu. Imibhalo yakhe eshicilelwe iyeqa emashumini amahlanu sekuhlanganiswa imibhalo yobuciko, imibhalo yocwaningo, izihumusho namaqoqo ahleliwe. Ezinye zazo yilezi: Akuyiwe Emhlahlweni, Buzani Kumkabayi, Walivuma Icala, Inkosi Yinkosi Ngabantu, Izulu Eladuma Esandlwana, Kusadliwa Ngoludala. Sibale embalwa kakhulu.
Ngathi ukuma kancane ngalalelisisa ngaphambi kokuba ngingene ngaphakathi. Kwabe kungowesifazane lowo owabe ecula ngaphakathi. Nanxa ayengezwakali ukuphimisa izinhlamvu zeculo kodwa ngalizwa izwi ukuthi kwabe kungelikaManesa, umkami. Ngakhipha isihluthulelo ngavula ngangena ngaphakathi. Ngedlulela endlini yokulala ngafike ngaziphosa phezu kombhede.
Kudume inkundla, kukhala namakhwela. Ubungafunga ukuthi sizowa isitediyamu. Lathi lingadamba ihlombe, waphinde waqhubeka umfo kaXulu.
4.3 Ngabe bukhona yini ubudlelwano phakathi kwesizinda nabalingiswa bale ndaba emfushane Sekela impendulo yakho?
"Wozani phela nizohlangabeza uMaKhoza. Nenzani Niyathithiza!"Usho nje ubeka amapulasitiki abebaphethe, kusofa ongasemnyango. Bazidonse ngokunengwa. baphume naye?
"Mamo! Uyazi bese ngilibele ngempela baba Baqinislle abathi ukuguga akumemezi, ngiwafunge amaFuze ephelele.?
Abone uMaMseleku ukuthi uMnguni useyindlondlo. Selokhu bashada akamkhumbuli efunga egomela kanje. Azithulele. Neyakhe inhliziyo ayizwe ishaya ngamandla. Khona ngempela obani laba ababanake kangaka Bese bethatha zonke izinsuku pho Lokhu kungaphezu kokuhlukumeza. Ukufaka umuntu egodini ezwa?
"Akuphekiwe ngani lapha ekhaya umuntu elambe kanje bakithi"Kusaqhuba yena uJobe?
"Uphi Uphi Uphi man" kukhuluma uXaba ngolaka. Bashwabana bonke ababelapho kuyilowo nalowo efaka umsila wakhe phakathi kwemilenze?
"Impela, kunjalo ndodana. Ngizokuzwa intokozo yokugcina yempilo yami."
Ayishaye indweba yakhe uSayitsheni. Aphume amaphoyisa lapho abebhacekhona. Abathelekele. Zisho izibhamu amaphoyisa ebaxwayisa. Babone abafanaukuthi ibhemile, baphendule ngayo inganono. Kudume imihosha. Ehlulekeukuzibamba uMaMseleku. Anikele khona. Zisho izibhamu. Izinja zizwakalezishaya umkhulungwane. Basho abanye bathi udlame lwezombusazwe luqalephansi. Lugobe ngasebafaneni uphondo ngenxa yokuphelelwa izinhlamvu. Bazinikele abathathu. Zibakhalele. Nampa ababili belele phezu kwezingcezuzamafasitela emizimbeni yabo bagcwele igazi. Abaphakamise amaphoyisa.
Angithandanga ukumphoxa uXaba ngokuba ngilokhu ngigigiyela, ngamane ngathi, "Imali yomgunyathi. Imalimbumbulu phela." Ngisho ngimnikeza imali eyiphepha lamashumi amahlanu zamarandi.
"We MaMthembu." Usamkluluza kabi. "Awukathandi ukukhipha isifuba sakho esibulala uNcamisile?
Shono ukuthi izimo zokukhuluma ezibhalwe ngokugqamile zinhloboni futhi zinayiphi incazelo?
"Ungatatazeli Nonkosi. Uzobona kusasa ukuthi mina ngingumuntu ozigcinayo izethembiso. Wena wenze ngakho konke okusemandleni ukuba sidibane lapha kusasa." Ngasho ngifulathela ngibashiya bekhexile ngiyophuma ngomnyango.
Sifundo sini enisithole kule ndaba Nina ukube benibhekene nenkinga ebekwe endabeni beningayixazulula kanjani?
"Nami ngingene kanjalo-ke,"usho esebheka ngakimi futhi uMlobane, ekhipha enye i-R50. "Awufuni ukuyosibhekela izinti zokuvungula le esupermarket UJamuludi uthe yena zisamphelele.?
1.1 Kusuke kwenzenjani uma umuntu ethi ugeza izandla Simo sini sokukhuluma lesi?
Safica uMalibongwe esesilindele ngaphandle kwesango kwababa uMakhunga. Sase singena indlela. Sabhekisa amabombo enkundleni. "USixova ngike ngakhuluma naye ekuseni mina," ngibachazela. "Uthe sizomthola phambili." Sathola abantu sekuyizinkumbi esitediyami, kungangeneki. Ekugcineni, siyitholile nathi indawo yokuhlala. Kuyathokozisa ukubona abafundi belokishi lethu bephume ngobuningi babo kanje. Babambe iqhaza entweni engabafakeli mali, kube kungamaholidi nokwenza. Kugcwele amayunifomu ehlukene amibalabala. Ngisho nothingo lweNkosazana lungashaywa ngamahloni. Lathi lingashaya ihora lesishiyagalolunye, uSixova wayokuma qekelele nebala. Waphakamisa umbhobho, wakhuluma futhi.
1.1 Ake niqagele ukuthi ubani lo MaKhoza okubhalwe ngaye kule ndaba.
"Ngisho ukuthi ufake imigexo yegolide, iwashi legolide kanye neminwe yakhe igcwele igolide."
Ubona sebekhophoza kuhle kwentombi.
Sisebenze kahle yini kule nkulumo Sekela impendulo yakho?
Ukuthamunda Ukuqamunda, ukuthemeleza.
"Ha! Ha! Ha!" kusukume uSixova ambambe ithambo. "Cha, siyakuhalalisela ndoda. AbakwaSweluboya bebenawe impela."
Nayi imibuzo ongahlangabezana nayo kule ngxenye.
UZwelibanzi uzalwa wuNomfundo, uMaXaba, kanye noSimon Maseko. UZwelibanzi Phillip Victor Maseko wazalelwa elokishini lasoSizweni, eNewcastle, enhla nesifundazwe saKwaZulu-Natali. Wazalwa mhla ka-02 Meyi 1970, ngoMgqibelo ebusuku. Waqeda uMatikuletsheni wakhe ngonyaka ka-1986 esikoleni samaRoma. Isikole okuthiwa yiNkamana High School, esiseVryheid. Lapho wawina imincintiswano eminingi ehlukahlukene, kubandakanya nengama-eseyi ezingane zesikole. Wabe eseyofundela ubudokotela eNyuvesi yaseKapa, i-UCT, kwaze kwaba wunyaka ka-1994. Ngonyaka ka-1997 wahlabana emncintiswaneni i-African Heritage Literary Award, ngenoveli yakhe esihloko sithi: UNonjabulo Imbali YaseMlizeli, esike yafundwa nasezikoleni.
"Kanti uma imali siyithola uzolungisa ngayo imoto Kanti hhayi ukuthi sikhokhela uSenzo esikoleni, bese kuthi esalayo sithenge ngayo ukudla Uthini manje Xulu" wambuka sakumxwaya?
1.2 Abantu abadala banasizo luni emphakathini?
Wenze wedwa lo msebenzi, uwubhale encwadini yakho yomsebenzi.
"Uwena impela ofanele wukumthinta," kusho ezinye izingane zilibona ixhegu selixetshukelwa nayisikhumba, lincike ngodonga eduze kwezimpahla zalo, liquma.
4.5 Ake uhlole ubudlelwano obuphakathi kwesizinda sale ndaba nomlingiswa osemqoka.
UKhambule uyakhuluma: "Jobe, uma kungukuthi uMfundisi Bukhosini akabonakali njengoba kuthe lapho ehamba ebheke kwaNzuza kwadabuka umhlaba wamgwinya, impela umhlaba awunoni. Uma edliwe yisilwane, besiyobona ngokuconsa amafutha ngentazinge. Kodwa uma kungukuthi uMfundisi akabonakali njengoba enzakaliswe ngumuntu, igazi lizokhala. Igazi labefundisi liyakhala kulabo abababeka isandla".
Wanikina ikhanda uMalibongwe.
"Masiqondeni kuye. Nangu eyongena ehhovisi lakhe," kusho uSixova ephakamisa izinyawo.
Uma sikhuluma ngesakhiwo sendaba sisuke sibhekise emabangeni amathathu okukhula kwendaba. Lawo mabanga siwabiza ngokuthi isingeniso noma isethulo, umzimba nesiphetho.
Manje ngisaya ngakhona esitolo. Uma kuthi nje khwasha ngibeka enyameni.
Athi eselishove ibangana ibhayisikili afikelwe ngumcabango. Umcabango wokuqala khona esitolo kwaGule anduba ayobonana noZabazezwe. Lehla nje ibhayisikili naye uyakha uyabhidliza lapha ekhanda. Injobo enhle ithungelwa ebandla, ubaba lona ubenethemba lokuthi uGule mhlawumbe angamcebisa ngandlela thile. Nebala ibhayisikili alijikise lingene esitolo esiseceleni komgwaqo. Isitolo lesi sigcwele nswi, nabathengi bawumugqa omude. Ngalena kwekhawunta kumi ihwanqa elinguGule. Asheshe asibone isihlobo sakhe.
"Nizoqala khona namhlanje-ke ntambama uma ngibuya," usho uyogibela etekisini ubaba kaSixova, ubuyela emsebenzini.
Ukuyosika ubendle. Ukuyofa.
Eqenjini lika S'paza noPitza kwakuba njengobuso benkawu.
2.4 Uphendulana nobani uMlobane lapha?
4.2 Kungabe udweshu kule ndaba emfishane lukhuphuke kanjani lwaze lwafika kuvuthondaba (Impendulo yakho mayibe amagama angama-200 kuya emagameni angama-250)?
2.14 Awusho ukuthi umbhali/ umlandi umchaza athini uMnumzane West.
"Umtshele ukuthini mzukulu" kubuza ugogo ekhungathekile?
UWest wabuka imali, wabuka umniniyo wanikina ikhanda. Kwakulukhuni ukwamukela imali yomuntu owayebukeka ehlupheke kanjeya. Nobungakho bayo uWest wayebeya, eyibona ifana neconsi ezinkingeni zalesi sikole ezazingamathantala. Wathi: "Ibambe imali yakho Benade. Nginethemba lokuthi isikole singasimama noma ungasinikelelanga."
"Angilwi Gxabhashe, kulungile singahamba." UMaThusi usho ngelokucela umaluju. Uthe enwabuluka esukuma, uXulu uphuma ngoshova ulandelwa yisicabha esagaklazeka ngesankahlu.
"Awunabala lani Uthi akhona amadlozi angavuma kuzongena umlungu emagcekeni awo. Angemphoqoze Khona sekuthethwa nawo ebikwa lowo makoti, kungathiwani Amasiko ezizwana awahlangani nawethu.?
"Akusensuku zingaki ezisasele," esho eqhaqhazela uBenade.
Naphezu kokuba wayefuna ukuzihambela, uBrendon wamhola njengemihla wayomshiya kwadokotela. Nakhona wamshiya ngoba udokotela ethi wayezomlalisa. Wabuyela esikoleni wayobathela ngemvula yezinyembezi.
Avele abe yisikhomololo nje uNomagugu. Phela bambhadame kabi. Bamfica ethi weneka amanabukeni entanjeni yewashingi, ezibelethele umntwana. Hhayi-ke! Kwathi ukuba kuqhamuke noyise woma uNomagugu, wafana nomuntu obanjwe ngugesi. KuHadebe khona kwaphela nasozwaneni. Ukuthi uphelelwe ngamandla kwabonakala ngokuba ahlale phezu kwetshe khona lapho ebaleni. Lokhu akubona phambi kwamehlo akhe sengathi yibhayisikobho.
Isingeniso noma isethulo siyadingeka ukuze siqonde ukuthi kuzokwenzekani ngesikhathi esithile endabeni. Imvamisa isingeniso noma isethulo sendlalela indaba. Okuyikhona esindlalelwa ngakho yindaba uqobo lwayo, umlingiswa omkhulu, inkinga abhekene nayo kanye nesimo sendaba, indaba lapho yenzeka khona. Okusemqoka ngale ngxenye yesakhiwo ukuthi isingeniso kumele sibemnandi. Sihehe ukuze umfundi ayifunde yonke indaba. Uma ingemnandi le ngxenye umfundi angafunda imigqa embalwa bese eyishiya phakathi indaba.
Unyanyavu lwemoto Entsha emenyezelayo.
2.5 Yini eyenza uMnguni athi akazi lutho ngomthetho ebe engubaba osemdala, futhi engusomabhizinisi Chaza kuzwakale?
Ngathi ukuhleka kancane ngase ngithi: "Kuyezwakala Siyephu. Ngizoke ngithi ukulumana naye indlebe ngalolu daba uma kwenzeka."
Ukuqokelela Ukuqoqa izinto uzibeke enhliziyweni noma ndawonye.
"Baba, uyabona lo muntu engizimisele ukushada naye ngumuntu engizikhethele yena. Wena baba ombiza ngomlungwana wami, nangazo zonke izici lezi. Ngiyamthanda mina, baba. Naye futhi uyangithanda. Ngizikhethele yena ukuba abe ngumkami, njengoba nawe wazikhethela umama . . . ."
Wayithatha uXaba futhi yonke leyo mali wayibhekisisa maqede ngambona ehleka. "Namanje usaphika" kubuza mina. Waphendula ngezwi eligcwele intokozo uXaba wathi, "Kudala ngiqhuba lo msebenzi kodwa angikaze ngikubone lokhu! Phela yimali luqobo lwayo lena."Waqala ukuyiqoqa leyo mali eyabe iphezu kwetafula kodwa ngasibamba isandla sakhe ngabe sengibuza ngithi: "Uyisa kuphi manje le mali""Ngisayoyihlola ngokuba ngithenge ngayo.""Kumele uyikhokhele kuqala mnumzane. Anginikani empeleni ngayo ngoba yiyona engikhombisa ngayo abantu engisebenza nabo lo msebenzi.""Ufuna malini ngayo""Ngifuna amashumi amabili amarandi iyinye.""Akuyona neze intengo embi leyo. Okusho ukuthi mina ngizokwenza inzuzo yamashumi amathathu amarandi iyinye?
"Ungazikhathazi ngalokho Mshazi. Incazelo yakho selokhu yaba sobala khona kwasekuqaleni. Akekho umuntu ongakubeka icala ungenzanga lutho."
4.4 Kukhona yini okuhambisanayo phakathi kwesihloko nokwenzeka endabeni Beka ngamafuphi?
"Hheyi wubunhlimfinhlimfi bani lobu Angithi yisifuba sakho esenza le ngane ibe yile nto eyiyona!" Agwinye amathe uShange. Izindebe zomlomo ziyaqhaqhazela. Useze ujikile waba mnyama tsui. Okusho ukuthi yile nto ayiboniswe ephusheni. Ubaba omzalayo uvele kuyena wathi kukhona agodlelwe khona nguMaMthembu. Empeleni uShange ubelindele ukuzwa uMaMthembu emazisa ukuthi akaseyedwa, hhayi lokhu?
"Baba, ukuthi ngumlungu akusho ukuthi akusiyena umuntu. Ngumuntu. Uphefumula njengathi. Unegazi njengathi. Ucabanga njengathi. Akahluke nangolunci kithi, baba. Sesadlula leso sikhathi sakudala sokucabanga ukuthi abelungu bayizidalwa ezahlukile kithina. Ngoba bona bemhlophe thina simnyama. Nemithetho ebandlululayo yokunqaba ukuba sishade nabo, seyabhidlika. Umshado awunabala, baba. Umshado imisa likaThixo. Akazange abeke nuthetho yokuthi wena ungamshadi ongesilona uhlanga lwakho."
"Silima nje, asizuzi lutho kuwo?
Ukubitoza Cinana wukwesutha ngokweqile, lobiza, futhelenana wukuthukuthela.
Fundisisa lesi siqeshana ngokucophelela, bese uyasifingqa ngamagama akho angama - 60 ukuya kumagama angama - 70. Kwakuthi njalo lapho esefuna obunye utshwala umbhemu lona amane afake isandla noma kuliphi ikhikhi. Maqede abuye nemfumbamfumba yemali bese edonsa leyo ayidingayo. Ungaqagela ukuthi wabe eyelwa ngubani ukuyothenga Kwakusukuma noma iyiphi yalezo zintokazi ezabe zihlala zimngungile. Angikholwa ukuthi ngisho inkosi yezinyosi ihlala ingungwe ngaleya ndlela. Impela abanye abantu bayofa bedelile emhlabeni! Okwakufike kugqame kakhulu kulo mfokazi ekusebenziseni imali yakhe ukuthi kwakungabonakali njengemali ayeyijulukele. Angithi phela ubuchwabalala obabusuke bubuye lapho ethenga kwakumane kuthiwe intokazi eyayisuke ithunyiwe izigcinele bona. Indlela ayekhuluma ngayo lo mlisa yabe ingakhombisi neze ukuthi kwabe kungumuntu ofundisiwe kumbe ophucuzekile. Ingani phela unkabi lona kwezinye izikhathi wabe ephahluka nje uma ekhuluma kangangokuthi wena olalele wawuze uswele umgodi wokucasha?
Iqale inkantolo umshushisi afunde uhlu lwamacala efundela abamangalelwa. Bonke bawaphike. Kwenanele nabammeli babo banqekuzise amakhanda. Bonke basho ngazwi linye ukuthi abantu babo babhecwa ngobende inyama bengayidlanga. Asukume umshushisi atshele inkantolo ukuthi bayisihlanu ofakazi bakhe. Kodwa agcizelele ngokuthi uzoqala ngofakazi osemqoka. Ufakazi osemqoka yilona owazi indaba ngokuzibonela.
UWest wayicindezela futhi intukuthelo wathi: Kodwa Mnumzane. Benade uze wazishiya zonke izikole wababala lesi nje ngoba kwenzenjani Ubungangeni ngani kulesiya esingenhla esinezingane esezithe thuthu ezingakuculela umculo ozwakalayo nonenduduzo?
2.7 Indodana kaMantshinga kunezinto ezimbili esizenza ezimthusayo. Yiziphi lezo zinto?
Zibambe Ziqine Wethu!
Wazekela umkakhe ngalezo abezidingida nodadewabo. Kukhulunywa nje iyadla indoda amaheheba ayebuye anqabe ukusithela emlonyeni ize iwashutheke ngeminwe. Wayefuna nje athi efika umshana naye abe engena indlela elibangise kuSkheshe. Wadla waze waqeda uXulu engabonwa nangalukhalo umshana. Waqala manje ukunxapha into engapheli.
4.5 Chazani ngamafuphi ukuthi isethulo sale ndaba sikhuluma ngani?
"Ngeyakwa du Rand. Yazalelwa kuleli edolobheni lase Boksburg, base bethutha abakubo bayozinza phesheya."
2.4 Lo mlingiswa owaxoxisana nekhehla uneminyaka emingakhi?
"Cha, noma sekuthiwa uyakhohlwa mkami, angikulindele lokhu. Usho ukuthi awusakhumbuli ukuthi kuyavalwa oNgoye, sizobe silande igugu lethu, uNomagugu, eyunivesithi?
Uma kuwukuthi leli cebo liyehluleka kuzomele asidayise isitolo.
Asondele kancane uMaNgcobo noNomagugu bezobhekisisa kahle okwenzekileyo. Habe! Nangu elithatha futhi ivolovolo lakhe uHadebe. Akhiphe ingxiwa yalo, alifake phakathi ngobunono bese elikhiyelela kuleli shalofana elingaphambili emotweni. Avule ifasitela, aveze ikhanda kancane, atshake amathe. Ashaye isikhiye, izamule kanye, kabili iCressida, isuke ngesiqubu iyongena umgwaqo omkhulu, inyamalale endaweni.
Nempahla babebuye bazithathele nxashana engekho. UMandla indodana yakhe, yayingazimisele ukubambisana naye. Into eyayiyazi ukupepenyeka ngemoto namantombazane kuze kuse. Wayesecabange kaningi ukusivala lesi sitolo. Inkinga kwabe kuwukuthi yiso esasimngenisela imali ngempesheni yezaguga. Nabantu balapha endaweni babehamba amabanga amade uma befuna ukuthenga. Uye kuphela umuntu owayeseduze.
Wangibhekisisa eside isikhathi uXaba lona wabe esebheka uSiyephu ethi: "Ungifunelani umngani wakho Kwenzenjani""Ngikufuna ngoba kuningi esengikuzwe kukhulunywa ngawe," kuphendula mina ngokushesha."Uzwe kuthiwani ngami""Ngizwe kuthiwa wena uthenga lo msebenzi engiwukhiqizayo."Khona manjalo ngabubona bunyukubala ubuso bukaXaba sengathi kunento ethile engalungile engabe sengiyikhulumile. Ngabona noSiyephu engibheka kabi, sengathi kwabe kunokuthile ayengakuthandanga empendulweni yami?
Kufinywa ngendololwane. Kuyabuswa.
Kwabonakala ukuthi wayewakhahlela ngempela amanzi uNzuza, eza naye uNdimande. Yilapho isihlenga sase sibheke emsingeni lapho kwabonakala ukuthi izinto zazingasayi ngandlela. Senqaba isihlenga ukuya phambili; wathi lapho ethi usikhapha ngesidlakadla uNzuza sashaya isizungelezane. Sathi lapho sithi sibhekisa ikhala ezansi wasiphendula. Ubanga umsindo manje uNzuza. Kwakuzwakala sengathi wayethethisa uNdimande, emtshela ukuba makahlale kanjani esihlengeni. Sasingasekho nokho isikhathi sokuthetha, ngoba kwaba sobala ukuthi isihlenga sasenza njena nje kwakukhona omunye umthelela wamanzi owawudlula emsingeni.
Walinika uXulu selumbulele uvalo kodwa eziqinisa. Layibuka iphoyisa lansondo qede layidlulisela kuzakwabo omi emva kwekhamera. Layizungeza imoto liyiqala ngemuva laze lafika ngaphambili.
Ngonyaka ka-1962 okaMakhaye ubhale inkondlo ethi: Amahlaya Alala Insila eyafakwa kwiqoqwana elithi: Intuthuko. Ababhali ababeveza kuyo imizwa yabo, naye wayenziwa izinsugulo zikamatikuletsheni wangaleso sikhathi seBantu Education. Lolu gqozi lwaqhubeka njalo ngokusizwa izingwazi ezimnkantsh'ubomvu, abahlonishwa abanjengo D.B.Z Ntuli, C.T. Msimang kanye nabanye.
"Ngifuna nazi futhi niqonde ukuthi isikhungo semfundo lesi. Akusiyona indawo yokungena izigilamkhuba. Akusiyona indawo yezidakamizwa, akudliwa nsangu lapha. Isikole lesi. Isikhungo semfundo lesi. Ikusasa lenu leli. Niyezwa!".
1.2 Kungabe umphakathi ubalekelela kanjani abafundi ekulweni nalezi zikhubekiso?
Kuphinde kuthi cwaka endlini. Ulokhu ethakazele njalo uShange. Kuse bebade, akunamehluko otheni ngoNcamisile. Ulokhu equme njalo nje. Inqwaba yamaphilisi kanye nemithi kadokotela akusathi nda. Kuthi kazisakaze phansi uShange uma ekhumbula imali ayikhokhele udokotela. Enye imali ikhokhelwe nalo mfana wemoto uJoji. Yekanini madoda usuku lonke abalichithe kwadokotela.
"Ingani ubaba wakho unamatekisi nje ndoda Usungaze uzozigodolisa ekuseni kangaka, esikhundleni sokumcela ukuthi akwelekelele?
2.6 Ngubani umfundisi wesibili owathunyelwa endaweni kaMfundisi Bukhosini kule mishini Ngabe yena wafa kanjani Ebulalwa ubani?
Imali ithunyelwa nguye siqu sakhe.
2.6 Lo mlisa uthi uneminyaka emingakhi ewenza lo msebenzi?
Ngabe la manga bawabopha bawahlanganisa benonina Yena wenziwa isilima Ashweleze bandla, uThembisa. Akasachazi kuHadebe ukuthi uNomagugu akasahlali e-C-66. Phela ugqitshwe yilo iqilikazi leli elinguMaNgcobo. Udaba selufakwe itswayana kancane, kwathiwa uNomagugu uvakashele umngani wakhe kwa-H, eSikhawini?
"Ngicela singene endlini mama, ngizonichazela," kusho uNomagugungenkathi kuswabuluka ulimi obeselunamathele ungonamathela olwangeni. Akukho nandlu belu, bangeniswa emkhukhwini olapha ngemuva.
Ude ebuza kwabedlulayo uMaNgcobo kepha uqondana nezitshudeni ezingamazi uNomagugu. Kube yinqaba nakho lokho. Kungenzeka kanjaniukuba ipatshaza elinje lingaziwa! UNomagugu muhle, ukhaliphile, futhi uzalwa yiziqumama, kodwa kukhona abathi abamazi. Kazi emayunivesithi kwaziwa abanjani kanti Asheshe acabange ukubuza futhi noThembisa. Isimanga wukuthi ingane yokuqala nje ayibuza uThembisa yaphendula ngokuthi iyamazi futhi yazi nalapho ehlala khana. Angabe esachitha sikhathi uMaNgcobo anxuse ukuba imlayele?
Ukulandisa - Umlandi kuwumsebenzi wakhe ukulandisa indaba. Angalanda ephakathi endabeni noma engekho endabeni njengomlingiswa.
2.9 Babanjwa ubani abafana abantshontsha imali Chaza ukuthi wababamba kanjani?
"Usho ubumnyama buphi-ke ubaba?
Kodwa lokho kwakubuye kungangethusi kangako ngoba isisho sesiZulu siyangifakazela ngokuthi amathanga ahlanzela abangenamabhodwe. Ngakengazama-ukuyikhohlwa kancane indaba yalo mfokazi nanxa yabe ingidla ngaphakathi.
"Ngeke mkami, ngeke MaThusi ngiyifihle indaba engaka. Ngiya khona emaphoyiseni ngiyozosa ukuze angiphelezele ngiyozilahla kuJabu. Angeke nje ngikwazi ukuhlala nendaba engaka."
Wabuza uWest wathi: Kafuphi nje, muntu omdala, usuzilethele ukufa lapha esikolweni?
"Cha, lokho akulungile," sekungenelela mina." Kuyoba njani konembeza bethu, ukuthi sifike sisungule into. Makhathaleni thina sesiyobhukuda. Ezinye izingane zona ziyehla ziyenyuka zifuna imali ngaphansi kwelanga elishisayo Akulona iqiniso lelo.?
"Awu madoda kanti imoto yami ilimale kanjena" usho ngengila."Angishongo ukuthi babaza, ngithe imoto ilinyazwe yini Ukuhamba ngemoto elimele kanjena kuyicala futhi kungadala ingozi. Uyakwazi lokho?
"Kahle bo Mlobane!" kukhuza uMalibongwe. "Akulahlwa mbeleko ngakufelwa. Usaguqe kanye vo, selokhu saqala isikole sonke. Nakhona futhi ngephesenti elilodwa vo. Ungasitsheli ukuthi uzoyeka isikole sekusele unyaka nesigamu kuphela. Sizobe sibhala umatikuletsheni ngonyaka ozayo. Ngabeasibona abangani bakho uma sikuvumela wenze lokho, sesihambe ibanga elide kangaka."
4.5 Hlaziya le nkulumo: "Usize ungatsheli muntu ukuthi ulwembu lwethu silwendlale kanjani". Khombisa ukuthi kwagcina kwenzekeni ngalolu gibe ababeluhlelile.
"Pho senze njani Uyabona manje ukuthi kuyogamanxa ihora leshumi Namuhla nguMgqibelo amabhange ayashesha ukuvalwa! Uma silinda sizothi silindeni" Ubhavumula ngolaka lwenja ibulawa yinkengane isimze izwa iphunga lenyama ethosiwe lithaphuka ekhishini?
3.3 Nika amagama esiZulu sangempela esikhundleni salawa ayimifakela.
"Wathi uzofika kuleli, nihlangane phesheya yini?
"Ngingalala kanjani ngizulelwa amanqe Zolo lokhu kade kushisweisitolo sami. Ngachitha ezishisiwe izimali ngizama ukusilungisa. Ngasigcwalisanempahla. Namhlanje sesigqekezwa nsuku zonke. Uthi ngilale kanjani-keizithukuthuku zami ziphelela oboyeni okwezithukuthuku zenja Ungalala velewena ngoba awuwazi amahlule agijima emithanjeni yegazi lami. Inhliziyo yamiigaya izibozi. Uma ngingasithola lesi sigelekeqe esingiphundlayo, dadewethu kababa, ngiyosiqoba ngisenze amancane amaqatha lawa. Ngiyosiqoba, uyangizwaNgisiqobe ngisiqobisise size sife. Angisiye owokudlala izimbungulu mina. Amandla lawa! Ngajuluka. Leli fa enginalo alehlanga ezulwini njengemana. Ngazabalaza. Ngalamba. Ngahlupheka. Bese kuqhamuka umuntu azenzeleumathanda kanje Ngeke! Ngithi ngeke!" Agcizelele aze akhihlize amagwebuuMnguni. Ebusweni akasabhekeki. Amehlo aselokoza umlilo. Ongamaziangafunga ukuthi wabulala umthakathi?
"Uyabona-ke Yilo dodi enithi mam'ncane wenu awubekezelele Ngiyalibeka, nawe uyalibeka! Uzoya umamncane wenu eskoleni nithanda ningathandi! Sengishilo-ke mina Jobe!" Usho usukuma uya ekameleni. Uyovela kancane-ke lapho uJumaima esehleka uZama buthule?
Ahleke kancane lapho uSiphelelo. "Cha baba, akusiyena owakwaDulani kepha ngeyakwa du Rand. URand lona ofana noma sibiza imali. Abazali bayo bangamaBhunu ngokobuzwe."
Lo msebenzi wenze wedwa. Ubhale encwadini yakho yemisebenzi.
"Hheyi mntanomunu! Angazi ukuthi bengixhoshwe yini sonke lesi sikhathi Izingane zami bezingibikela imikhuba kamam'ncane wazo. Konke ebezikusho bengikuthatha kancane njengesishebo. Kulukhuni ukuba yindoda!" Asukume. Bavalelisane?
Phawula ngeqhaza lomlandi ekukhuleni kwendaba ethi, "Kwasha". Veza nezinhlobo ezahlukene zabalandi abatholakala kule ndaba.
2.6 Ngabe yini lena alangazelela ukuyithola kwaGule uShange?
Wabamba iqhaza ekushicilelweni kwamaqoqo amabili ezindaba ezimfushane zesiZulu azihloko zithi: Izithukuthuku nelithi: Qaphuqaphu. Kukhona nenovelana yesiNgisi esihloko sayo sithi: Future In The Past eseyashicilelwa. Eminye imisebenzi ekhuluma kakhulu ngezindaba ezithinta ezemvelo nendalo isezandleni zabashicileli. Usesebenze njengothisha kusukela ngonyaka ka-1993 kuze kube unyaka ka-2007 njengoba manje esesebenzela uMnyango Wezolimo nezeMvelo wakwaZulu Natal.
"Njengoba sengishilo nje, siyabonga," ehlina.
"Kulungile. Hlala wazi ukuthi uma le ngane ingafa nawe awuseyena owakwaShange!"
Phawula ngodweshu olutholakala endabeni ethi: "Ubambo Lwami". Impendulo yakho ayiveze zonke iznhlobo zodweshu olukhona embhalweni.
"Awukangiphenduli. Ngibuza ukuthi undiza kangaka nje ujahe kuphi"Labukisisa ingaphambili lemoto okomuntu osola okuthize?
Lo msebenzi wenze wedwa. Wubhale encwadini yakho yemisebenzi.
UWest wazethula exhegwini, nalo lamazisa ukuthi lalinguBennie Benade owayeliqhamukisa eKapa. UWest sasimdida isifiso sikaBenade. Njengoba wayefisa ukufela lapha esikoleni nje, kazi kwakuyoze kube nini kulindelwe usuku lokufa olungashayelwa mhlahlo Kwakuthi akabuze wabuye wazikhuza. Kwaba sengathi uBenade wayeyifunda ivaliwe njengoba wayembuka nje. Wathi: Ndodana, ungibona nje ngidliwa yisifo somdlavuza. Izazi ezingelaphayo seziyilandulile impilo. Angikholwa wukuthi njengoba kuwuMsombuluko nje isonto ngisayoliqeda ngisewuhlupho lapha. Yilokho nje kuphela enginakho.?
Umsebenzi wenzeni ngababili ukuze uma seniqedile, nihlolane. Funda lesi siqeshana esilandelayo ukhiphe izisho ezikhona bese unika nencazelo yazo.
Izindaba ezimfushane ezikuleli bhuku zibhalwe ababhali abahlukene balapha eNingizimu Afrika. Ababhali abancane nasebebadala ngeminyaka. Ngakho uzobhema ukholwe ngoba kunezindaba ezibuka izinto ngeso lomakade ebona kanye nalezo ezibhalwe abantu abasha, abanesasasa nofuqufuqu lokwenza izinto ngendlela ehlukile. Laba babhali ababhale lezi zindaba ezimfushane baqhamuka ezindaweni ezahlukene. Kukhona abahlala emadolobheni. Kukhona abahlala emalokishini, kanye nasezindaweni ezisemakhaya. Ngakho-ke uzosina uzibethele ngokushiwo yibo bonke laba babhali. Abanye babo sebadla umhlanganiso emincintiswaneni yokubhala izindaba ezimfushane kanjalo neminye iminxa yemibhalo. zemibhalo.
Wubala lolo, uSikheshe angangicangcathela nangesikweledu. Ngimkhokhele uma uJabu esesinikile le mali.
"Mina ngithi nje votelani iHZZ okhethweni loMasipala oluzayo. Nizozibonela."
Ezwe imnenga le ndaba uMnguni. Nezalukazi sezithole into yokwehlisa uphuthu ngenxa yokugqekezwa kwesitolo sakhe! Ezwe eba nesifuthufuthu angasazi ukuthi sivelaphi. Kuthi akehle asifake unyawo lesi salukazi esimgconayo sibe simkweleda. Aphinde asibuke. Asibone sisincane. Imibimbi ebusweni obuphaphathekile! Umzimba ugodo nje. Angashayaphi nje Ithi inhliziyo akasiyeke uma engafuni ukuzilandela amanye amatwayitwayi. Ingani bayasisho ukuthi siyahambahamba. Okwakwabani ukungalali uhlushwa zimpaka nomantindane Ayishaye izule, asishiye sibambelele eqolo?
1.4 Ukusetshenziswa kwemalimbumbulu kuwukhinyabeza kanjani umnotho wezwe lethu?
"Bhuti! Bhuti" yiphimbo likaJabu, uyakhala.
"Hello! Kusemaphoyiseni iMurder and Robbery Unit eBoksburg lapha, singakusiza?
Kwathi lapho uSiyephu ethi useya kumlisa lowo ngathi, "Ungaxhamazeli Siyephu lapho. Qedela utshwala bakho kuqala bese siyaqhubeka nomsebenzi."Nebala wahlala wazinza uSiyephu lapho engizwa ngisho njalo.
Ukutotosa Ukutetemisa, ukuphatha kahle.
Nempahla babebuye bazithathele nxashana engekho. UMandla, indodanayakhe, yayingazimisele ukubambisana naye. Into eyayiyazi ukupepenyeka ngemotonamantombazane kuze kuse. Wayesecabange kaningi ukusivala lesi sitolo. Inkingakwabe kuwukuthi yiso esasimngenisela imali ngempesheni yezaguga. Nabantubalapha endaweni babehamba amabanga amade uma befuna ukuthenga. Uyekuphela umuntu owayeseduze.
Ngabe le ndaba inabo ubuqiniso ngokwesimo sempilo Nika izimpendulo ezichazayo unikeze nezibonelo?
Lapho bengena endlini bekhanyiswa yisibani kubonakala kahle ukuthi kunokukhathazeka ebusweni babo. Lokhu kubonakala kakhulu kuMfundisikazi. UNkosikazi Bukhosini useyachaza uthi ucele laba banumzane ukuba bamphelezele beze lapha kwaNzuza, nje ngoba ezobheka ukuthi yini lena eyenza ukuba uMfundisi Bukhosini angabuyi. Kwazise ukuthi selokhu ephume ekuseni ekhaya. Wathi uya kwaNzuza ngokwezinkulumo zabo zangayizolo. Ubengumuntu ozoshesha abuye, kodwa manje sekuze kube ebusuku akabuyi.
"Nawe phela ndodana, uyazi ukuthi unyoko usasishiya. Futhi nawe wahlala lapha esikoleni waze wamnkantsha ubomvu. Sithi uyaqeda kodwa lutho. Kunjalo nje nodadawenu sebasishiya, bayozakhela imizi yabo." Lithi ukugwinya amathe lapho ikhehla elinguSilomo. "Khona ndodana, zikhona izinkomo. Ngeke impela wahlupheka uma ufuna ukulobola ngoba nakhu usaphuma esikoleni."
Unomndeni wakhe eGoli. Yena usebenza njengoMthengi kwenye yezinkampani eGoli. Kuningi esingakulindela kulo mbhali obhala ngesiZulu, ngesiNdebele kanye nesiNgisi. Indatshana yakhe lena ethi: Isibhobo uyilobe ngonyaka ka 1996 eneminyaka njena eyishumi nesithupha. Uthi ngawakhe: "Zulu omuhle, masigcineni amasiko ethu ngokuba asemqoka kakhulu." Halala Mhayise!
Lo msebenzi wenze wedwa uwubhale encwadini yakho yomsebenzi.
Indaba yenzeka endaweni ethile. Kulezi zindaba ezikule ncwadi izindaba zenzeka endaweni esemadolobheni ngokunjalo nasezindaweni ezisemakhaya. Okubalulekile, ukuthi umlobi kumele uma ebhala indaba yakhe aqikelele ukuthi indaba yakhe ihambisana nesizinda sendawo. Kungathi uma ebhala ngendaba eyenzeka endulo ngezikhathi zeNkosi uShaka simuzwe esethi iNkosi uShaka wahlasela edolobheni laseThekwini ngoba ayengekho amadolobha ngalezo zikhathi. Lokho kuzokwenza indaba yakhe ingakholakali (anachronism). Igazi Labefundisi indaba eyenzeka emakhaya kanjalo nalena ethi: Isibhobo kulezi zindaba indawo ihambisana kahle nengqikithi yendaba.
Hlolisisa ubudlelwano obukhona phakathi komlingiswa onguMaMthembu endabeni ethi, "Isibhobo" nendikimba.
Esingenisweni sale ndaba sithola uShange esho la mazwi: "Hheyi wubunhlimfinhlimfi bani lobu Angithi yisifuba sakho esenza le ngane ibe yile nto eyiyo!". Kanti uma indaba isiya esiphethweni sithola uGule ethi: "UMaMthembu uyasazi isibongo sikaNcamisile.?
"Ngeke ndodana! Ngiyaphinda futhi ngeke wakubona lokho!"
Saphuma ehhovisi izihlathi zixosha izindlebe kithi sonke, ngaphandle-ke kukaMlobane.
2.9 Belisebenza msebenzi muni liselisha leli khehla?
"Empeleni ugcine ethe uzokunika malini?
"Nempela ngeke zasolwa yizindebe ezingayilokothi eyoxolo."
Waphinda uXulu wamkluluza lo muntu olokhu emkhwesha ekubeni esenkingeni.
Ngaphinda futhi ngahleka ubala ngaphambi kokuba ngiphendule ngithi:"Ukuthi ngiyazi Nonkosi ukuthi le nto izokunika inzuzo eningi kunalena oyitholayo. Kanti futhi nalapho wake walahlekelwa khona uzokwazi ukuzivala lezo zikhala."Wangibhekisisa kakhulu kunakuqala uXaba wase ethi,"Pho, uma kunjalo yini kumele ngilinde kuze kube kusasa" Ngavuma ngekhanda ngaphambi kokuba ngiphendule ngithi, "Abantu baningi okwamanje. Uma singake sithi siyayiqala le ndaba kungenzeka lezi zindonga zisizwe bese kuyonakala. Phela Shwabada sizobe singasinisi amahleza uma siqala lolu daba. Sizobe sesiphethe udaba olubucayi kakhulu njengoba wazi nawe!" Ngasho maqede ngema ngathi phuhle. Waphinda futhi uXaba wangibheka sengathi wabe esethanda ukudideka kakhulu. Ngabona kumele ngilisebenzise lelo thuba?
uMantshinga (Impendulo yakho mayibe amagama ayi-100 kuya emagameni ayi-120).
Ayikho impendulo ayithola. Wabukwa ngomvimbi wezinyembezi. Wehla emotweni uWest wayokwazisa uBenade ukuthi wayengeke esavumeleka ukuba ngaphakathi kwamagceke esikole.
Ukuyishaya izule. Ukugijimisa imoto ngesivinini esikhulu.
Asukume uMaMthembu ibhayibheli alibeke phezu kwetafula ulokhu ekhale njalo.
Waqala ukuyiqoqa leyo mali eyabe iphezu kwetafula kodwa ngasibamba isandla sakhe ngabe sengibuza ngithi, "Uyisa kuphi manje le mali""Ngisayoyihlola ngokuba ngithenge ngayo.""Kumele uyikhokhele kuqala mnumzane"?
Wathula uSilomo isikhathi eside ebheke phansi ecabanga. Kwathi emva kwesikhathi eside kade elahlekile emajukujukwini enzululwane yengqondo, wasukuma waqonda endlini kaSiphelelo. Wafika wangqongqoza. Wamvulela uSiphelelo. Umfica umatasa uyaqoqa izimpahla zakhe.
Lo msebenzi wenze wedwa encwadini yakho yomsebenzi.
"Niyabona-ke"kusho uSixova uma sesisendleleni."Kuthiwa abanye abafundi kade beqedile?
"Ungayeyi. Kubongwa okuncane kubongwe okukhulu." Isandla sakhe esasinganakiwe waze wasifinyeza imali wayibuyisela kujosaka. "Isifiso sokuculelwa yizingane angazi ukuthi besingafezeka nini?
Abazali bagcine bengazi lutho njengoba besemisebenzini emini. Ngoba omalume base mgwaqeni balibulele izwe. Njengoba kungoLwesihlanu uS'paza uphethe inqwaba yesitokwe. Isitokwe esibandakanya nempelasonto. Amakhikhi agcwele phama 'inkinobho' (mandrax), necocaine kubandakanya nomthunzi wezinkukhu. Wonke amaxhwele alapha esikoleni azobhema aze agxaze amathe. Phela kubanjalo uma ungumlotha wezidakamizwa. Uyazibuza uyaziphendula. Ingabe kukhona yini omibonile eya kuNkonka ekuseni?
"Maduze nje kuzophela nya ukucathama, kusasa uzobe ugijimisaokwenyamazane." Kuqhume uhleko. Uhleko olufuze olwezintombi zichopha ingqakala emfuleni, kwazise uPitza bamgcwaneka ngelikaNyamazane. Aphakamise isandla uMagwaza kuthule kuthi cwaka. "Namhlanje sizoshiyela kumnumzane uMkhonto inkundla, kunokuthile azokuthamunda nathi." UMkhonto uthisha wezemidlalo nguye futhi oqeqesha iqembu likanobhutshuzwayo esikoleni.
Ungihlaba umxhwele lo mqondo wenu zingane zami, ukuthi kanti lapha eMhlanganiso siqeqesha abaholi bangomuso. lmpela ubudoda abukhulelwa.
2.5 UThishanhloko walesi sikole uhlobo luni lomuntu Sekela ngokufunde endabeni?
Incwadi eyafika ivela ezikhulwini zesonto emuva kwalesi sigigaba sesibili, esasishaqisa amathe yayithi akekho umfundisi owayesazophinde athunyelwe eNsikeni. Kwakuzokwenziwa amalungiselelo okuba uNzuza asale esebekwa ukuba abe nguMvangeli kulelo bandla.
Lo msebenzi wenzeni ngamaqembu.
"Uma ungiphamba bese ngikuthola kanjani Sewuqala ukungenza isilima zisuka nje! Musa ukudlala ngami wena!" kuphendula mina ngolaka?
Axwaye lapho ezwa lokho uMaNgcobo.
Zibambe Ziqine Wethu!
"Uyabona Malambule ngokwesiNtu isibhobo siyisikhalo sabaphansi."
"Yebo siyezwa baba. Hawu, siyabonga baba," sasho kanyekanye, saswabuluka.
"Mhlawumbe mnumzane uyangifanisa. Angazi ukuthi ukhuluma ngani,"kulandula mina ngiphakamise izandla.
"Hands up! Police! Hands up!" besho nabo sebephethe izibhamu zabo ngezandla! Bamgalela ozankosi njalo uXaba. Ngezwa kungathi kwehla umthwalo onzima emahlombe ami. Ngabona kahle ukuthi isu lami labe lisebenzile. Phela ngabe ngithathe imali ngayikhipha ucingwana lolu oluphakathi nendawo maqede ngathatha umshini othi mawubhale ngokufana nalona obhale izinombolo zemali. Ukusuka lapho ngabe sengibhala izinombolo ezifanayo emalini.
Umsebenzi wenzeni ngamaqembu ngoba kusaqhubeka lokhu enikwenze kule misebenzi engenhla.
" Wena le Hlanganani Zizwe Zonke yakho yini ekwenzayo ngalesi simo kuyimanje nje Akubalulekile ukuthi ilinde ize iphumelele ukhetho ngaphambi kokuthi ibe neqhaza elibambayo ezindabeni ezithinta umphakathi.?
Khona dokotela ukufa kukaBenade kunobuhlungu obubusisiwe.
Lolu hlobo lomlandi lingumuntu wokuqala olandisayo. Okungaba umlingiswa otholakala endabeni. Lo mlingiswa ubonakala ngokusebenzisa isabizwana soqobo (okungu: Mina, Thina) kanye nezivumelwano zenhloko (ezingo: Ngi-, Si-). Lolu hlobo lomlandi lugxila kakhulu kwimizwa, umbono kanye nabalingiswa ngendlela yakhe. Lo mlingiswa ubona umhlaba kanye nabalingiswa ngendlela yakhe. Ngenxa yokuthi umlandi kusuke kungumlingiswa kuyenzeka angabi nalo lonke ulwazi lwezigameko ezenzeka ezindaweni ezahlukene. Izindaba/imibhalo ecubungula noma ephenya amacala obugebengu. Kulolu hlobo lwemibhalo olungenhla umlandi kanye nomfundi balithola kanyekanye iqiniso.
UKhambule ubuka uMthethwa, noMthethwa ubuka uKhambule. Uyakhuluma uNzuza, kodwa ikhona into ethile elotshwe ebusweni bakhe engaqondakali ukuthi iyini. Asisaveli isikhathi sokuba la madoda amabili asilandele lesi simo ngoba nazo izinyembezi zehla kuMaDlamini uma ezwa le nkulumo. Kuduma ikhanda. Kaqondi noma uyaphupha yini. UMaDlamini wayazi ukuthi wayesezweni labezizwe lapho ayengakazi khona muntu. Silwane sini esasidle umyeni wakhe?
Ake wenze lo msebenzi wedwa uqale ngokufunda le ndaba yonke, bese uphendula imibuzo ehambisana nendaba. Umsebenzi wakho ubhale encwadini yakho yomsebenzi.
Awu! kodwa sizobuka ingane iphangalala.
Wavuma uMaThusi. Lokho kwaba ngukuphuma kwabo emotweni. UMaThusi udlulela ekhishini. UXulu wahlala endlini yokuphumula wathi voshololo njengomuntu ofelwe yizwe. Wayesathatha ebeka, akha ebhidliza ngengqondo ngesikhathi kukhala ucingo. Lwamuthi heqe uvalo engazi noma sekuyimbokodo ebomvu yini lena esimshayela ucingo. Waqunga isibindi waluphendula. Kwabingelelwana. Kwabuzwana nempilo.
2.1 Ubani umlingiswa omkhulu kule ndaba emfushane Nika isizathu sempendulo yakho?
Wethukile manje uMaNgcobo. Uyaqala ukubona umyeni wakhe ethukuthele kangaka. Phela ivutha ngaphandle kokubaselwa le ndoda. Okubi wukuthi izohamba naye ithukuthele kanje. Kuyoba wuhambo olunjani nje lolo Uma sekwenzeka bephambana nayo ikhumbi leyo uyokwemukela kanjani lokho uHadebe Yonke le mibuzo imhlasele uMaNgcobo ngenkathi elungilungisa abazohamba bekugqokile kanye nomphako wendlela. Phela kuyibangana ukusuka lapha eMgungundlovana umuntu eya oNgoye. Hhayi-ke alungilungise aqede bese epheka ukudla abazolala bekudlile. Athi ebuya esitolo uHadebe afice ukudla sekulungile, badle masinyane, balale?
"Ungabe usahlupheka baba. Sengisithathile isinqumo. Ngiyahamba kulo muzi wakho. Ngeke uphinde futhi ungibone ngilubeka olwami unyawo lapha,"ngokufutheka.
2.8 Isifiso sekhehla safezeka yini kule ndawo Chaza?
Yini esiyethenjiswa yilesi singeniso?
"Phela ndodakazi iPeacedale le ayiyinhle nje kuphela ngezihlahla, ungwengwe nezimbali, kepha icebe nangabantu abafana nomntanomntanami lo, uBrendon. Ngilapha nje ngilandela umusa nomoya wakhe. Enhliziyweni yami sekunguyena Peacedale." Wakhipha yona imali ayeke wayinika uWest, wamnika naye. Wayenqaba ngokuthi uma wayeyamukela, wayezobe umamukele.
Zibambe Ziqine Wethu!
1.2 Uma umzali efundisa umntwana wakhe usuke emlungiselela ikusasa eliqhakazile. Uyavumelana yini nalokhu Sekela?
UMalibongwe nabangani bakhe babuka umugqa omude omiwe izalukazi ezizohola impesheni. Baze bafise ukwazi ukuthi yini umsebenzi wamaKhansela oMdindithwa, uma abantu abadala behlupheka kanjena. Ikhona inhlangano iHlanganani Zizwe Zonke ekhona kodwa idinga imali ukuze ilethe usizo. Omunye wabafundi waqhamuka nesu. Isu lokuthi kungakuhle kucelwe bonke abafundi ukuthi bahambe bekoleka imali emphakathini nakosomabhizinisi njengoba kuzovalwa izikole. Babona kungakuhle ukuthi kusetshenziswe oThishanhloko ukuthi bakhiphe amaphepha anezigxivizo zesikole. Lawo maphepha anikwe abafundi bahambe befuna ngawo umnikelo. Okungenjalo umfundi acelwe ukuthi anikele ngeshumi emalini yakhe yokudla. Labo abangenalutho balulekwa ukuba bacoshe imfucuza egcwele ilokishi baye ukuyoyidayisa.
4.4 Ake uguqule la magama adwetshelwe emishweni engenhla uwenze abe izenzo, bhala igama elidwetshelwe kuqala bese ubhala lelo eliyisenzo eduze kwalo, ungabhali imisho.
2.10 Yini le okungamele ukuba ishiwo njengoba isihloko sithi: Ungayithi Vu!
2.6 Yini eyenza ikhehla lakhetha le ndawo elikuyona manje?
"He! Uthi uyamazi kahle ubaba Mabhoko Akafuni ngisho nagethonsi nje likaphethiloli wamatekisi akhe. Ngisho nabashayeli bakhe bayazazela lokho.?
2.8 Ngabe uthini ngalolu hlobo lomsebenzi abakhuluma ngalo wena ungathanda yini ukuba ube yingxenye yawo Ngani?
"Ohho!" Unikina ikhanda uMlobane. "We Sixova!"
4.5 Kungabe umbhali/umlandi uphumelele yini ukusivezela indikimba yale ndaba Sekela impendulo yakho?
"Cha bhuti, ngibuye ngathuma umshana wakho uThami. Bengenzela ukuthi aniphathele nomngenandlini nakhu phela nesimo sakho asisihle kahle. Ubengakafiki yena lapho?
Ayikho into ethandwa abantu njengezindaba ezimfushane ngoba akuthathi isikhathi ukuzifunda uze uziqede, ngosuku olulodwa. Ungafunda inqwaba uma ungumuntu okukhonzile ukufunda. Imvama yazo zimnandi, zikuvula amehlo ngezehlakalo noma izimo ezehlukene thina bantu esihlangabezana nazo imihla namalanga. Lo mkhuba wokuthanda izindaba ezixoxwayo akuyona into yamanje, yinto endala. Ngisho emandulo beyenziwa futhi ikhonziwe. Ingani ogogo babexhumana nabazukulu babo ngazo izindaba ezixoxwayo, ngisho izinganekwane phela. Bekuba kuhle kubenjeya.
4.6 Konje isethulo sendaba emfushane kumele sikhulume ngani?
Esikhundleni sokuba le ncazelo yentombazane ilethe ukukhanyiseleka okuthile emiqondweni yamadoda iwenza abonakale efana nezithuthuthu ngokuphindiwe. Uma-ke kanti kunjalo, udliwe yini uMfundisi?
USonny Masondo kade akulangazelela ukuhlanganiswa nomlisa angamazi. Umlisa azi imisebenzi yakhe kuphela. USonny wagcina emtholile umuntu ogama lakhe nguSiyephu. Umuntu obengamhlanganisa nalo mlisa. Bahlangana eshibhini elibizwa ngokuthi kukwaMphelekezele eVosloo. Eshibhini kulapho okwakufike kubonakale khona ukuthi lo mlisa unemali engakanani. USiyephu wachaza konke akwaziyo ngezindlela lo mlisa enza ngazo imali. USiyephu wasigcina isithembiso sakhe. Wamethula uSonny Masondo kuMpondlela Xaba.
Ngesikade ingene iveni kaGule egcekekeni. Ehle. Akhulekele. Angene. Nangu uShange uhleli eduze kwetafula unyukubele. Ahlale phansi noGule aqalise ukushafuza ngomsebenzi wakhe. Ulokhu evumele phansi uShange.
Nika elinye igama elimqondofana naleli "lintanganye".
Kwadingeka ukuba kusukunywe kuhanjwe kubuzwa emizini yabantuabangomakhelwane ukuthi aznge yini babone umfundisi. Iningi labantu lalandula, lashaqeka nokho ukuzwa lesi simanga esasivele. Awu, efika ngakho kodwa nje uMfundisi bese kuthiwa unyamalele Obala nje Kwakuyisimanga lesi, ikakhulukazi ngoba kwakwaziwa ukuthi abantu bakuleyo ndawo babengabantu ababaziwa ngokuthi bangabantu abanhliziyo mhlophe. Abantu badinga nje kumbe umfundisi wayengahlangananga nabantu bezizwe. Abantu abahamba befuna abantu abangase bababambe, bababulale. Babacwiye izitho zemizimba yabo ziyiswe emakhosini ukuba ziyosetshenziswa emikhosini yokuchinsa uselwa?
NoMaMseleku wabona ukuthi uSayitsheni uyile nhlobo yabantuabangancengeki. Nebala wabuyela emotweni ekhononda. Akubanga mizuzumingakhi, kubonakale iloli liza, amalambu liwacimile. Lingene ngemuvakwesitolo. Kwehle amabhungwana ayisihlanu. Avule umnyango wangemuvaesitolo. Angene. Ayithuthe impahla eyithuthela elolini. UMnguni useyabitozaukuthukuthela.
Lo msebenzi wenze wedwa uwubhale encwadini yakho yomsebenzi.
Sayitsheni, ngiyabadubula manje. Bazophulukundlela uma sibayeka.
"Bazukulu bami, mina sengizigugele. Sengiyashesha nokukhohlwa. Ngicela niyongibizela uMlobane azosicingisa. Mina nomama Jali sihlulekile ukuthola le mali edukile. Kungenzeka ukuba ngiyibambise yena, noma hleze ngimtshelile ukuthi ngiyibeke kuphi," ngugogo Sweluboya ngokukhathazeka.
Isakhiwo sendaba sigxila ekubhekisisene imbangela yokwenzeka kwezinto kanye nomphumela wokwenzeka kwazo (cause and effect). Okusho ukuthi asibheki izigameko kuphela, kodwa sibheka ukuthi yini edala ukuba isigameko leso senzeke, nokuthi yini umphumela waleso naleso sigameko. Lokhu kuvela kahle uma sikhuluma ngezigaba zesakhiwo sendaba. Isibonelo: Indaba ingathi: Inkosi ikhotheme. Kubuye kukhothame indlovukazi.
"Noma baba ungenqaba uthini sizoshada. UJanie uzoshada nami. Ngeke ashade nawe," ezishaya isifuba, abuye akhombe uyise. "Uzoba ngumkami, hhayi owakho."
Lo msebenzi wenze wedwa, uwubhale encwadini yakho yomsebenzi.
Zibambe Ziqine Wethu!
Ezwe imnenga le ndaba uMnguni.
Ngabo lobo busuku kwaba njengamagama enkehli.
Ake ubhale isaziso sokumema umhlangano womphakathi. Umhlangano ohlelwe uSayitsheni Nhleko umayelana nokuxwayisa izakhamizi ngezaphulamthetho ezidlangile. Nisize nikhumbule ukufaka yonke imininingwane edingekile esazisweni ukuze izethameli zifike ngothi lwazo, ngesikhathi esifanele, endaweni elungiselelwe umhlangano.
Lona owambona uwuchaza athini umkhondo kaMfundisi Bukhosini?
Ukuxhwala Ukuhlala ngokugula, ukungabi nempilo enhle, ukungabi nasimilo.
"Angeke bayikhiphe abantu imali. Bazocabanga ukuthi sizoyithatha sizidlele yona thina," uSixova uyawuphebeza lowo mbono."
"Ngishaywe yizingane zakhona laphaya eHelpmekaar Higher Primary. Zingikhiphe ngamatshe zikhala ngokuthi sengizithanda ngoba sengihluphekile, ngizofela kuzo. Zithi angiphindele lapho engangisebenzela khona."
"Phinde," elandula udokotela, "Njengoba ngishilo, akukho nangcwaba eningazixolisela kulo. Okubuhlungu kakhulu wukuthi akabange esabulawa nawumdlavuza abelindele ukuthi uzomthatha. Ubulawe wumkhuhlane omkhulu odalwe amakhaza abesanda kuwathola."
Usho ukuthi lowo mlungwana wakho uyokwazi ukungiphekela?
"Bengifuna ukukubikela ukuthi uNcamisile usethule. Sonke lesi sikhathi, bengisaba ulaka lwakho. Ngisabile ukukutshela ukuthi akayena owakwaShange kodwa ungo...wakwaGu..."
Nalapha esikoleni sewaze wethiwa igama bathi nguMpempe. Aqede ukwesula umjuluko amehlo azulazule ehla enyuka ebuka izingane njengoba zimi phambi kwakhe, lapho kuhlangana amehlo nabafundi ubona sebekhophoza kuhle kwentombi yehlulwa yinsizwa. Azulazule amehlo kaMagwaza aze ayozithela kuS'paza. Lumuthi nke uvalo uSiphaza nakhu uthishomkhulu emgqolozele. Ajuluke abe manzi nte uS'paza, phela ekuseni udlule kuNkonka. UNkonka yibhoza yaselokishini. Unamatekisi nezimoto zohlobo oluphambili.
"Ngisazi kahle isibhobo. Nami sacishe sangikhipha umphefumulo ngokusebenzisa isibongo okungesona esami. Bengisebenzisa isibongo sakwaMsimanga ekhabomama. Ekugcineni, ugogo wasikhipha isibongo sakwaGule. Kanjalo sanyamalala isibhobo. Abantu bakwaGule ngabantuabonolaka."
1.4 Kubaluleke ngani ukwazi isibongo sakho kanye namasiko aso Bekani imibono yenu ngalesi sitatimende?
Kuthi lapho bejika ngekhona, bezwe ukuduma kwezulu okuvala izindlebe. Lidume qede kulandele isililo, sekukhala uThembisa obekade ethule sonke lesi sikhathi. Ukhala kumfanele umntakaDubazane. Angithi lidume izinja zashaya imikhulungwane, kwabaleka namakati. UMaNgcobo noNomagugu baphuma belakanyana. Bobabili babethwele imikhono ekhanda. Wonke umuntu wayecabanga ukuthi uHadebe uzisakaze ubuchopho.
UThishomkhulu uMagwaza usemthandazweni, uyala abafundi uthi isikole isikhungo semfundo, akusona esezidakamizwa. Okwenza akhulume kanjena ukuthi ngaphakathi esikoleni kuneqeqebana labafundi okukholelwa ekutheni lidla izidakamizwa. Abadli bezidakamizwa oS'paza noPitza baphethwe uNkonka. UNkonka uphatha insangu, imandrax, 'inkinobho' necocaine. UNkonka lona naye unguthisha obuye abafundise ngoMthetho-sisekelo namalungelo ezingane.
1.7 Ake nixoxisane ngesaga esithi: "inja iluma isandla esiyiphakelayo", ingxoxo yenu niyiqhathanise nesigameko esivelele emndenini wakwaMnguni.
2.1 Le ndodakazi ibifunda kuphi, futhi yenza liphi ibanga?
Ingengelezi yempandla. Umuntu onempandla enkulu ethi ethi ayigcwale ikhanda lonke.
3.2 Ake ufunde le misho elandelayo bese uyibhala uguqule imiqondo yemisho ngokufaka amagama ayizinciphiso kulana abhalwe agqama.
Ukukhankatha Ukuthethisa, uku khuluma ngomfutho.
"Awu, mfo kaGxabhashe, akusenani," ugogo eyamukela. "Ngibonga nje uma kukhona okusasele nkosi yami. lbiyophela nini nje kodwa inyanga Cabanga ngoba nokudla kwalapha endlini bengingakakuthengi Angikakhokhi ngisho nasenhlanganwni yami kamasingcwabisane?
"Yebo, Sixova. Kunjani?
2.8 Wabuya nayo yini into ayeyiphuthuma edolobheni uXulu?
Lo msebenzi wenzeni ngokwamaqembu bese niwethulela ikilasi ngokwamaqembu.
Le mibuzo emide ifuna izimpendulo ezinde ezingama-eseyi.
Ubeyinkinga emathubeni engane, nakumzali, kimi nasesikolweni jikelele,kusho umphathi.
2.8 Kunenkulumo eyashiwo uGule eyamdida uShange, yayithini leyo nkulumo?
"Kanti-ke ibandla leNkosi alinakuba nalutho Nzuza. Njengoba sekuyisikhathi eside kangaka nje umfundisi singenaye, ubuliphethe ngobukhulu ubunyoninco ibandla lethu. Nakhona-ke manje khona manje sisekulo leli fu elimnyama nje, nguwena impela osazoqhuba uliphathe ibandla leli kuze kube mhlawumbe uyatholakala uMfundisi Bukhosini noma izikhulu zesanto zisilethela omunye. Abantu bakukhonze kabi ngekhono lakho Nzuza. Ngabe kungcono ukuba kwavele kwanguwena uMfundisi."
"Kunganjani uma ngisayinela i-R12 kane emaphepheni ethu Thina sihambe siyokushiya konke kuthishomkhulu, bese siyagibela-ke" kusho uMlobane?
Inhliziyo igaya izibozi. Ukuthukuthela kakhulu.
3.2.3.1 Qhu! Phihli! Phahla!
2.1 Yini le eyinkinga kuMnguni?
Lo mntwana wamthumela ukuba ayofunda laphaya oNgoye lwakhona.
<fn>RatesPolicyDraft10-11_isiZulu.txt</fn>
ISigaba 3 soMthetho sihlinzekela ukuba inqubomgomo yamarates iqale ngosuku olufanele lohlu lokuqala lokuklanywa kwama-rates olwenziwe nguMasipala ngokwalo Mthetho.
Lo mqulu uchaza inqubomgomo kaMasipala waseThekwini kanti kufanele ufundwe kanye neMPRA. Ekulandeleni inqubomgomo yamarates, uMasipala uzohlangabezana nezidingo zeMPRA nezeMFMA, okufaka nanoma yimiphi imitheshwana engaphansi kwale Mithetho.
Ngaphezulu kwezincazelo ezibekiwe eMthethweni, kule nqubomgomo kusebenza lezi ezilandelayo.
umhlaba wokulima yinoma yimuphi umhlaba kumbe amabhilidi okumanje kunesitifiketi solimo.
Bed & Breakfast yinoma iyiphi indawo yokuhlala enamakamelo okulala izivakashi angeqile kwamane.
isikhathi sokubizwa kwenkokhelo kusukela ekuqaleni kubhalwa isikweletu kuze kufike usuku okumele kukhokhwe ngalo.
indlu yezivakashi yindawo yokuhlala enamakamelo okulala izivakashi aphakathi kwamahlanu neshumi.
osekhulile umuntu oneminyaka yobudala engaphezu kwamashumi ayisithupha.
isakhiwo okuhlala kusona umnikazi yisakhiwo umnikazi ahlala kusona ngaso sonke isikhathi.
isikole esingenzi nzuzo yisikole esizimele noma okungesona esikahulumeni esithatha abafundi emabangeni aphakathi kwebanga 0 nebanga 12 esingatholi luxhaso noluncane nje kuhulumeni.
i-rate yintela ekhokhiswa nguMasipala ngomhlaba, njengoba kulindeleke eSigabeni 229 (a) soMthethosisekelo.
Ngaphezulu kwabantu abachazwe eMthethweni, "umnikazi" usho a Umnikazi, ohlelweni lobunikazi ngokuhlanganyela, ngaphandle kwendlu yokuhlala onanegalaji, indawo yokupaka, indlwana yasebekhulile enezidingo zokuhlala noma indawo yokugcina impahla, enobunikazi ngokwayo, uthathwa njengomnikazi wendawo EYODWA ngokwezigaba no-7.3 lapha; b umnikazi wezindawo ezimbili noma ngaphezulu ezincikene uthathwa njengomnikazi wendawo EYODWA ngokwezigaba 7.2 no-7.
indawo yokuhlala yindlu eyingxenye yendawo yokuhlala esetshenziswa njengendawo yokuhlala abantu, noma izindlu eziningana ezinjalo ebaleni lapha akukhulunywa ngendawo lapho ingxenye engaphezu kweyodwa kwezintathu isetshenziselwa okunye okungekhona ukuhlala, kumbe ihhotela, indawo yokuhlala, iB&B, indlu yokulalisa izihambi kumbe okunye okunjalo okuqashisa nsuku zonke.
Indawo ekhokha ama-rates ayisipesheli yindawo eklanyiweyo lapho abanikazi bezakhiwo ezikuyo bevumelene ukukhokhela okunye kwabakwenzelwayo ngaphezu kwalokho abakwenzelwa nguMasipala. Lokhu kukhokhelwa ngokwengeza enye imali kweyamarates efakwa kuma-akhawunti ama-rates abanikazi bezakhiwo ezikuleyo ndawo.
Imisebenzi yohwebo ifaka: Amadela; Isikhumulo sezindiza, indawo esetshenziswa nguMnyango kaGesi wakwaMasipala; isisi esokhelekayo; Amabhilidi/ Izindawo zokuPaka, izakhiwo zeMakethe, indawo esetshenziswa nguMnyango wamanzi wakwaMasipala.
Inani lomhlaba kusho intengo umhlaba ongadayiswa ngayo ebalwa ngokoMthetho.
UKUPHASISWA KWALE NQUBOMGOMO UNYAKA NONYAKA UMkhandlu kaMasipala kufanele uyibuyekeze minyaka yonke inqubomgomo yamarates, kanye nesabelo zimali sikaMasipala.
Ukukhokhwa kwama-rates omhlaba/esakhiwo lapho ubunikazi buhlanganyelwe khona kungumthwalo wabanikazi labo ngokuhlanganyela kanye nomthwalo womuntu ngayedwana kulabo banikazi.
Ukulethwa kwama-akhawunti noma izincwadi kunoma yimuphi omunye wabo kuthathwa ngokuthi kwenziwe kubo bonke.
INANI LAMA-RATES OKUFANELE AKHOKHWE UMasipala uzonquma ubungako erandini ngalinye kulowo nalowo mkhakha womhlaba ngokwesivumelwano njengengxenye yohlahlomali lwaminyaka yonke.
UMasipala kumele aqoqe amarates ngamanconzunconzu alinganayo nyanga zonke izinyanga ezilishumi nambili kanjalo nalawo engeziwe.
UMasipala angawaqoqa amarates ngonyaka kubanikazi abanamashumi amahlanu ama-akhawunti amarates noma ngaphezulu uma befake izicelo.
UMasipala angawakhokhisa unyaka nonyaka amarates emhlabeni kaHulumeni kaZwelonke kanye nakoweSifundazwe.
UMasipala angashicilela izichibiyelo eziningana zohlu lwamanani ezakhiwo olwengeziwe phakathi nonyaka njengokusho kweSigaba 78 seMPRA. Kuyobe sekukhokhiswa ama-rates amiswe kabusha afanele ngokwalolu luhlu lwamanani ezakhiwo olwengeziwe.
Imikhakha yezakhiwo yehlukaniswa ngokwendlela leso sakhiwo esisetshenziswa ngayo ngempela ngokunjalo namarates anqunywa ngokwendlela esisetshenziswa ngayo okwangempela isakhiwo.
Inguquko ekusetshenzisweni kwesakhiwo ingadala inguquko emkhakheni isakhiwo esingena kuwona.
amalungelo okunweba ezindaweni ezinobunikazi ngokuhlanganyela.
Amarates angabalwa akhokhiswe ngokwehlukahlukana ohlobeni lwendawoi ngalunye emikhakheni eyehlukene yezakhiwo.
a angawubonelela umkhakha othile wabanikazi bomhlaba noma abanikazi bomkhakha othile womhlaba bangawakhokhi amarates akhokhelwa umhlaba wabo; noma b ephulele noma ehlisele umkhakha othile wabanikazi bomhlaba noma abanikazi bomkhakha othile womhlaba amarates abawakhokhela umhlaba wabo ngokwemibandela eku-7 ngenzansi.
UMasipala angaxegisela isibopho sokukhokha, anciphise noma ehlise imali ekhokhwa yimikhakha ethile yabanikazi, kuye ngesimo sendawo.
UMasipala angaphinde alehlise ngesinye isilinganiso esengeziwe inani lendawo ngokwesinqumo soMkhandlu kulwabiwomali lwawo lwaminyaka yonke. Lokhu kwehliswa okwengeziwe kwenzelwa ikakhulukazi labo bantu abanemizi enenani eliphansi futhi kuyingxenye yesu likamasipala lokuphungula umthwalo kwabampofu.
Inhloso yalokhu kuxegiselwa isibopho sokukhokha ukuphungula umthwalo kubantu asebekhulile abangenelwa yimali emile futhi abanomkhawulo kwabangaba nakho. Eminyakeni emibili edlule bonke abantu asebekhulile baxegiselwa isibopho sokukhokha ukuze belekeleleke ekubhekaneni nenguquko yesisindo sentela esadalwa yiMPRA. Ngokwezibalo ezitholakele, kuyacaca ukuthi asebekhulile abanemizi enenani elingaphansi kwesigidi samarandi nengxenye banesidingo esedlulele sokusizwa. Ngakho uMasipala uzoqala uhlelo lokubeka umkhawulo othile emananini okuxegiselwa isibopho sokukhokha.
2011 - R3 000 000 2011 / 2012 - R2 000 000 Eminye imikhawulo inganqunywa ngemuva kokuklanywa jikelele kwamanani okulandelayo.
Okunye, uMasipala ngeke esakuvumela okunye ukuxegiselwa isibopho sokukhokha emalungelweni qobo. Asebekhulile abebexegiselwe isibopho sokukhokha ngokwelungelo qobo bazoqhubeka basizakale kuze kufike ukuklanywa jikelele kwamanani okulandelayo ngo-2012.
abe ngumnikazi obhalisiwe wendlu ahlala kuyo njengomnikazi.
uma behlanganyele ubunikazi, bonke abanikazi kufanele bafeze imibandela yokufaneleka eku-7.2 noma 7.3.
e umnikazi kufanele kube ngohlala ngokugcwele kulowo mhlaba; f ama-akhawunti amanzi, ugesi namarates kumele abe ndawonye egameni lomnikazi; g inani lomhlaba wokuhlala kumele lingeqi kwelikhonjwe nguMkhandlu emhlanganweni wawo wonyaka wolwabiwo mali h ohlelweni lokusingathelwa ifa, umsingathi wefa kumele afeze yonke imibandela engenhla. Kumele kuvezwe nekhophi yetayitela. i abaphathi bamafa afelwe ngabaniniwo, abawabayo kanye nabasingathi bawo kababaliwe ekuxegiselweni isibopho sokukhokha.
ukuncishiselwa izimali kwasebekhulile kuyonqamuka: a uma ofake isicelo eshona; b kufakwa isicelo seRevenue Clearance Certificate esiholela ekwedluleleni kobunikazi bomuzi komunye umuntu; c lapho ofake isicelo engasahlali ngokugcwele kulowo muzi.
ofake isicelo engasahlali kulowo muzi ngokugcwele. d Abanikazi amarates abo aseke ahlehliswa phambilini futhi abazanelisayo izidingo bangazifaka izicelo zokuxegiselwa kwasebekhulile ezibalulwe ku-7.2 ngenhla maqondana nama-rates abo okufanele akhokhwe. ukuhlangabezana nemibandela efanele bangafaka izicelo zokuncishiselwa imali zabahola impesheni ngokuka-7.2 ngenhla, kuma-rates abo abawakhokhayo. e Ukufaka isicelo sokuncishiselwa imali kumisa ukumiswa kwamarates kwangomuso.
Inhloso yalokhu kuncishiselwa ukusiza labo bantu abathikamezeka ngandlela thize emzimbeni noma engqondweni okwenza bangakwazi ukusebenza ngendlela ejwayelekile ngaleyo ndlela bangabe besakwazi ukuthola umsebenzi noma bangakwazi ukufinyelela esicongweni sabangakuhola. Ngokwenhloso yalo mbhalo-ke uChief Financial Officer noma lowo amqokile angalalela izicelo ezidluliselwe kuyena ngenxa yokuthi azamukelwanga. Ofake isicelo kungadingeka ukuba avume ukuba ahlolwe ngudokotela oqokwe nguMasipala futhi, kube ngofake isicelo okhokhayo. UChief Financial Officer noma lowo amqokile angathatha isinqumo nakanjani okumele sihlonishwe.
Uma abantu abahola impesheni yokukhubazeka / abangasasebenzi ngenxa yokugula befaka isicelo unyaka nonyaka, bangancishiselwa imali, njengokusho kwesinqumo soMkhandlu kulwabiwomali lwawo lonyaka, kusukela ngosuku lokuqala lwenyanga elandela usuku lokufakwa kwesicelo ngaphansi kwale mibandala elandelayo: a abahola imali yokukhubazeka: ofaka isicelo kumele abe nencwadi ekhishwa nguMnyango Wezenhlalakahle Yomphakathi eqinisekisa ukuthi uthola impesheni yokukhubazeka, NOMA incwadi kadokotela eqinisekisa ukuthi ukhubazekile futhi akasakwazi ukusebenza; b abangasasebenzi ngenxa yokugula: ofaka isicelo kufanele akhiphe incwadi evela kumqashi wakhe noma kumshuwalense womqashi wakhe eqinisekisa ukuthi akasasebenzi ngenxa yokugula; c ofaka isicelo kumele alethe umazisi wakhe onamagabelo; d ofaka isicelo kumele kube uhlala khona ngokugcwele kulowo muzi; e ofaka isicelo kumele abe ngumnikazi walowo muzi obhaliswe ngokusemthethweni.
f abanikazi ngokuhlanganyela kumele bafeze le mibandela engenhla noma eku-7.2 ngenhla g ama-akhawunti amanzi, ugesi namarates kumele abe ndawonye egameni lomnikazi h ohlelweni lokusingathelwa ifa, umsingathi wefa kumele afeze yonke imibandela engenhla. Kumele kuvezwe nekhophi yetayitela. i abaphathi bamafa afelwe ngabaniniwo, abawabayo kanye nabasingathi bawo kababaliwe ekuxegiselweni isibopho sokukhokha.
ukuxegiselwa kuyonqamuka: a uma ofake isicelo eshona; b kufakwa isicelo seRevenue Clearance Certificate esiholela ekwedluleleni kobunikazi bomuzi komunye umuntu; c lapho ofake isicelo engasahlali ngokugcwele kulowo muzi; d uma ongasasebenzi ngenxa yokugula ethola umsebenzi.
Umuzi uyothathwa njengo 'muzi ophethwe yizingane' uma izingane zakulowo muzi ziphenywe ngusonhlalakahle woMnyango wezeNhlalakahle yoMphakathi wakuqinisekisa ukuthi kunjalo.
isitifketi sokushona komzali;iii uma umzali ephethwe yisifo esingelapheki, ikhophi yombiko kadokotela wesifunda efakazela isimo sakhe; kanye iv nezitifiketi zokuzalwa zabantwana abahlala kulowo muzi.
d Inani lomhlaba wofaka isicelo kumele lingeqi enanini elinqunywe ngokwesinqmo soMkhandlu olwabiweni mali lwawo lwaminyaka yonke.
e izicelo kumele zivuselelwe minyaka yonke nguMnyango wezeNhlalakahle yoMphakathi.
e uma izicelo zingafakwanga minyaka yonke. Labo izicelo zabo ezifike emva kwesikhathi bangakwazi ukuphinde bancishiselwe kusukela esikhathini esilandelayo se-akhawunti esivumayo.
Njengokusho koMthetho, umhlaba ongowomuntu owunikwe ngaphansi kohlelo lokubuyisela abantu amalungelo omhlaba noma ongowezindlalifa zakhe awukhokhiswa marates iminyaka elishumi kusukela ngosuku itayitela lalowo muntu lobunikazi balowo mhlaba elabhaliswa ngalo egameni lakhe ehhovisi okubhaliswa kulo amatayitela obunikazi bemihlaba.
Uma zifake izicelo, izinhlangano zemidlalo kumele zikhokhiswe ngokwenani lebhilidi kuphela.
Ibhilidi aliwafaki amagumbi okushintshela nawokulondoloza adingekela umdlalo.
i Izikhungo zenhlalakahle Izakhiwo ezisetshenziselwa kuphela ukuhlalisa izintandane, amakhaya asebethathe umhlalaphansi angenzi nzuzo, amakhaya abadala noma ezinye izikhungo ezingenzi nzuzo ukusiza umphakathi noma ingxenye yazo, inqobo nje uma nanzuzoni etholakala ekusetshenzisweni kwalezo zakhiwo isetshenziselwa ukusiza lezo zikhungo kanye/noma izinhloso zesihle.
iiIzikhungo zokunakekelwa kwempilo Izakhiwo ezisetshenziswa kuphela njengezibhedlela, imitholampilo noma izibhedlela zabagula ngekhanda, inqobo nje uma nanzuzoni etholakala ekusetshenzisweni kwalezo zakhiwo isetshenziselwa ukusiza lezo isikhungo kanye/noma izinhloso zesihle.
iiiInhlalakahle yezilwane Izakhiwo ezibhaliswe egameni lezikhungo/lezinhlangano izinhloso zazo okungukuvikela izinyoni, izilwane ezihuquzelayo kanye nezilwane ngaphandle kwenzuzo.
Ukusebenzisa noma yimuphi umhlaba noma izakhiwo, noma ingxenye yalokho, ngokuka-7.9.
viiofaka isicelo kufanele angabi yisakhiwo sombuso.
viiiUma isicelo sesivunyiwe, njalo ngonyaka ofaka isicelo kudingeka alethe incwadi efungelwe eqinisekisa ukuthi uyayisebenzisa indawo.
Izikhungo zenkolo -Njengoba kudingeka ngokuka-17 (i) woMthetho, umhlaba obhaliswe egameni lamakholwa futhi osetshenziswa ngamakholwa ikakhulukazi njengendawo yokukhonza, kubalwa nesakhiwo esisemthethweni esibhaliswe egameni lalawo makholwa okuhlala kuso osesikhundleni walawo makholwa ephatha izinkonzo kuleyo ndawo yokukhonzela.
UMHLABA ONGAKHIWE UMasipala angalehlisa inani umhlaba ongakhiwe ongathengiswa ngalo ngokunquma koMkhandlu emhlanganweni wawo wonyaka wesabelo-zimali.
Iziqiwu/izindawozokongiwa kwemvelo ezisanda kumenyezelwa angeke zikhokhiswe ama-rates uma sezenze isicelo kwavezwa nesimemezelo esisemthethweni esifanele.
Umnikazimhlaba, elekelelwa nguMasipala, enza futhi alandele uhlelo lokuphatha ngalo okuqondwe ukuvikela nokwenza ngcono imvelo endaweni.
I-EnvironmentalCertificate iyophelelwa yisikhathi uma umhlaba ungasasetshenziselwa izinhloso zokongiwa kwemvelo kanti uma kunjalo umhlaba uyobalelwa njengokusebenza kwawo okusha kusukela ngosuku okwaqala ngalo.
uma kuthi phakathi nanoma yimuphi unyaka wezimali, umhlaba noma isakhiwo leso kusetshenziselwe enye inhloso okungaseyona le esixegiselwe ngenxa yayo, uMasipala kumele abize amarates ngalokho awabale ahambisane nesikhathi salokho kusetshenziswa.
Isikole esingenzi nzuzo esakhiwe emhlabeni obhaliswe egameni lendawo yokukhonzela umphakathi, kumele iklanyelwe inani futhi ibalelwe ngokwamibandela engenhla.
AMA-B & B NEZINDAWO ZOKWAMUKELA IZIVAKASHI Uma kufakwe isicelo, izakhiwo ezingamaB & B nezokwamukela izivakashi ziyothola isaphulelo njengokusho koMkhandlu emhlanganweni wawo wolwabiwo mali waminyaka yonke.
Imibandela yokufaneleka: a umnikazi kufanele kube ngohlala ngokugcwele kulowo mhlaba. Uma umnikazi obhalisiwe kuyinkampani, iClose Corporation noma ifa elenganyelwe, okungenani umqondisi oyedwa/ilungu/owengamele ifa kumele kube ngohlala ngokugcwele kuleso sakhiwo, umbandela kube ukuthi samalungu alezo zinkampani, ama-close corporation noma ifa elenganyelwe kawasiwo amalungu enye inkampani, iclose corporation noma ifa elenganyelwe elineB & B noma indawo yokwamukela izivakashi; b IB & B / indawo yokwamukela izivakashi kumele ibhaliswe njengenhlangano esungulwe ngendlela yakhona efanele evunywe nguMasipala; c IB & B / indawo yokwamukela kumele inikeze izidingo zokuhlala nezokudla ezivakashini ezibhalisiwe kuphela. Izakhiwo ezibuye zibe nemihlangano, izindawo zokuzicwala kunakwe nempilo, ezokulungisa izinwele, njll, ngeke zifaneleke; d Ofaka isicelo kumele anikeze imininingwane yendawo mayelana nobukhulu bendawo eyakhiwe, isibalo samakamelo esewonke, nezimfanelo ezingatholwa zivakashi. Lokhu kudingekela ukuze abe yilungu elaziwayo kusosesheni; e Kumele kufakwe isicelo minyaka yonke engakadluli umhla ka 30 ku-Ephreli owandulela unyaka omusha wezimali ukuthanjiselwa okudingeka ngawo. f Isicelo kumele sihambisane nesitifiketi sokubhalisa ngokwemitheshwana yedolobha yezakhiwo zokuhlalisa.
Ukuncishiselwa a Isakhiwo siyothathwa njengesohwebo.
c uma amakamelo amahlanu kuya kwayishumi engawezivakashi, kuyosebenza ukuncishiselwa okungeqile ema-25% noma njengokusho koMkhandlu olwabiweni mali lwawo lwaminyaka.
NgokoMthetho, amaphesenti angamashumi amathathu (30%) okuqala enani lengqalasizinda yomphakathi awakhokhiswa ama-rates.
d abafaka izicelo kufanele bakhiphe izitifiketi zentela ezikhishwe ngabakwa-SARS ezifakazela ukuthi bakhokha intela njengabalimi noma isivumelwano sokugaya esifakazela ukuthi ungumlimi olimayo.
Umnikazi womhlaba wezolimo akanakusizakala ngokuthola isibonelelo maqondana nengxenye esetshenziselwa ukuhlala abantu ebe futhi ethole isaphulelo ngokwezolimo.
NgesinqumosoMkhandlu, uMasipala angakhomba izindawo ezizokhokha amarates ayisipesheli (esezizobizwa ngamaSRA) afake namarates engeziwe kuleyo ndawo ngenhloso yokuba nesikhwama semali yokwenza ngcono noma ukwenyusa izinga kuleyo ndawo.
d kufanele kuvezwe ubufakazi bokuthi okungenani amaphesenti angama-66 abanikazi namaphesenti angama-51 enani lezakhiwo bavotele ukukweseka ukuthi leyondawo ibe ngezokhokha ama-rates ayisipesheli; futhi e leso sicelo kufanele siphelezelwe uhlahlomali lwenkampani engaphansi kwesigaba 21 kanye nohlelo lokuqhuba ibhizinisi ngokuphathwa kwendawo ekhokha amarates ayisipesheli zingakabi ngama-30 Septhemba ngaphambi kokuqala konyaka omusha kamasipala isicelo esifakwa maqondana nawo.
Izakhiwo ezintsha endaweni yeSRA ziyobalwa ngokuhambisana nosuku olufanele lohlu lokwengeza lokuklanywa kwamanani.
Lapho ngokusetshenziswa okukodwa kungakhokhwa, umhlaba kumele wahlukaniseke ngaphansi kwesigaba "sokusetshenziselwa okuningi" bese kuthi ingxenye engakhokhi ithathwe ngokwehlukile kulezi ezinye.
Lapho ingxenye esele nayo isetshenziselwa okuningi, kuyolandelwa umgomo "wokusetshenziswa ngokuphezulu kunakho konke okunye".
a ingxenye isetshenziselwa ukuhlalisa umnikazi noma oqashile hhayi imenenja yepulazi; noma b ingxenye ingasetshenziselwa ukuhlala noma ezolimo.
Uma umhlaba ushiywe ngumnikazi, wakhiwe noma usetshenziswa ngokungemthetho futhi ngokuphambene nemithetho yedolobha kaMasipala, uMasipala angawuguqula umkhakha wawo ube ngowokusetshenziswa / ukuthuthukiswa okungagunyaziwe noma okungekho emthethweni.
Uma umthuthukisi ethuthukisa ngezigaba, inani lomhlaba omningi kumele liklanywe ngokulandela u-12.
Uma amalungelo ededelana, angafakwa ohlwini lokuklanywa kwamanani.
Ukukhokhwa nokuqoqwa kwamarates kumele kulawulwe yinqubomgomo kaMasipala yokulawula izikweletu nokuqoqwa kwazo.
IQHAZA LOMPHAKATHI Bheka u-4.3 wenqubomgomo yezimali ezikhokhwayo nezindleko ezengeziwe.
<fn>Registration Guide isizulu Latest June.txt</fn>
Ekugcineni, lomhlahlandlela ukunikeza uhlu lezinombolo zosizo ngokubhalisa, nemininingwane yabantu ongaxhumana nabo emahovisini ehlukene aloMnyango kulo lonke lelizwe lapho abasebenzisi bamanzi bangathola khona amafomu kanye nosizo lokugcwalisa lamafomu.
ISIGABA 2: UKUBHALISELA UKUSEBENZISA AMANZI1Kungani kubhaliswa..?
Ngubani okungadingekile ukuba abhalise?
Ngobani kufanele babhalise ukusebenzisa kwabo amanzi?
Kufanele abhalise nini umsebenzisi wamanzi?
Bayobhaliswa kanjani abasebenzisi bamanzi?
ISIGABA 4: UKUSENTSHENZISWA KWAMANZI OKUVUMELEKILE1Ukusebenzisa amanzi...
ISIGABA 5: ISENDLALELO NGAMAFOMU OKUBHALISA1Amafomu okubhalisa...
ISIGABA 6: AGCWALISWA KANJANI AMAFOMU OKUBHALISA INGXENYE 11Ingxenye 1 yamafomu...
ISIGABA 7: AGCWALISWA KANJANI AMAFOMU OKUBHALISA INGXENYE 21Ingxenye 2 yamafomu...
Isigaba 2 Ukubhalisela ukusebenzisa amanzi Inqubo yokubhalisa: Kungani, ngubani, kanjani, nini.
Ukubhalisela ukusebenzisa amanzi kuphoqelelwe isigaba 26 Ã‚Â© nesigaba 34 soMthetho wamanzi kaZwelonke (ongunombolo 36 ka1998) . Kunezizathu eziningi ezenza ukuthi abasebenzisi bamanzi kudingeke babhalise ukusebenzisa kwabo amanzi noMnyango.
Ukuphatha nokulawula izizinda zamanzi ukuze kube nohlelo nentuthuko.
Ukuze kube nesiqiniseko sokwabiwa kwamanzi ngemfanelo kubasebenzisi bamanzi. Ukubhalisa futhi kuyisinyathelo sokuqala sokuthola izindleko ezifanele neziyiqiniso zokusentshenziswa kwamanzi ngendlela efanele. Imali etholakala lapha iyosentshenziswa ukufezekisa lezizinhloso ezibalwe ngenhla. Ukubhalisa akuzusiza abasebenzisi bamanzi kuphela kodwa kuzosiza izwe lonke. INingizimu Afrika ingenye yamazwe angenawo amanzi ngokwanele. Sesisondele ekubeni sibizwe ngalokhu okubizwa emhlabeni wonke jikelele "ngezwe elibucayini ngamanzi". Izilinganiso zikhombisa ukuthi zonke izizinda zamanzi asemasha ziyobe sezabiwe eminyakeni enga - 20 kuya kwenga-30 kusukela manje, kuyoya ngokukhula komnotho. Ukuphazamiseka kwezizinda zamanzi asemasha ziphazanyiswa ukungcola okuchithwa kuzo kunganciphisa inani lamanzi asentshenziswayo. Ukunukubezeka/ ukudungeka kwamanzi nakho kungaholela ezinkingeni kwezempilo kanye nokonakala kwemvelo. Ukuphatha kahle izizinda zamanzi nokuhlinzeka isikhathi esizayo kubaluleke kakhulu eNingizimu Afrika. Ukuze sikwazi ukwenza lokhu kubakulekile ukuthi sazi ukuthi mangakanani amanzi esinawo njengamanje, asentshenzisa ngubani, kuphi.
Uma ukusentshenziswa kwamazwi kubalwe ohlwini lukasheduli 1 loMthetho (bheka isigaba 4).
Uma ngabe ukusentshenziswa kwamanzi kungafakiwe ezidingweni zokubhalisa ngokweSaziso esikhishwe ngaphansi kweNqubomgomo yezokubhalisa noma ngaphansi koGunyazo Jikelele (bheka isigaba 4).
Uma ukusentshenziswa kwamanzi kuyingxenye yosizo olinikwa yilabo Abasiza ngamanzi njengoHulumeni basekhaya (oMasipala) noma iBhodi yamanzi. Isibonelo salokhu, ngamanzi nokukhucululwa kwendle emizini yabantu okwenziwa nguMasipala. Akudingekile ukuba lowo nalowo muzi ubhalise, Kodwa-ke uMasipala yena kufanele abhalise ukusebenzisa kwakhe amanzi.
Ilowo nalowo muntu ngamunye -njengabalimi, abanikazi bemihlaba noma abaqashi.
Imiphakathi - njengamabhizimisi omphakathi, inhlangano yabalimi bendabuko.
Izinkampani namaBhizimisi -kubandakanywa nalabo ababambisene, izinkampani ezivulelekele umphakathi, izinkampani ezingavulelekile umphakathi, izinkampani ezingenanzuzo, izinkampani zakwamanye amazwe, izinkampani ezihlanganzisiwe kanye nokopeletsheni nezinye.
Abosizo ngezamanzi, kubandakanywa neBhodi yamanzi, noHulumeni baseKhaya.
Kusukela ngomhlaka 8 Okthoba 1999, bonke abasebenzisi bamanzi abaqalayo kumele babhalise njengoba kubekiwe Ogunyazweni Jikelele (bheka isigaba 4). Ngokuqhubeka kwesikhathi, uMnyango uyoshicilela iZaziso ePhephabukwini likaHulumeni ngemininingwane yemingenela yemfula namadamu noma izindawo zokwengamela amanzi nezizinda zamanzi, ubize abasebenzisi bamanzi ukuba babhalise ukusentshenziswa kwamanzi okwenzekayo njengamanje. Lezi Zaziso ziyonquma isikhathi sokuthi abasebenzisi bamanzi kumele babe sebebhalisile ngesikhathi esithile. Ngokuvamile isikhathi kuyaye kube izinsuku ezingama-60 kusukela osukwini okushicilelwe ngalo iSaziso. Emva kokuba iZaziso sezikhishiwe abasebenzisi bamanzi bayokwaziswa futhi ngezinye izindlela ukuthi kufanele babhalise, njengokubhala izaziso kumaphephandaba noma ukumemezela emsakazweni. Ungabuza eHovisini laManzi elisendaweni yakini ukuthi Isaziso sokubhalisa sakuleyo ndawo sesikhishiwe yini?
Amafomu okubhalisa ayatholakala kunoma iliphi ihovisi laloMnyango (bheka isigaba 8) Ukuze ubhalise ukusebenzisa kwakho amanzi, hambisa kuloMnyango ifomu eseligcwalisiwe. Ukubhaliswa angeke kuphikiswe noma kweqatshwe, uma inhloso yokusebenzisa amanzi kungefanele. Amafomu engagcwalisiwe ngokuphelele angabuyiselwa kubasebenzisi bamanzi, ukubhaliswa kuyomiswa kuze kubuye ifomu selinayo yonke imininingwane ngokupheleleyo.
Lapha unikezwa izincazelo zamagama (namatemu) avamise ukusetshenziswa kulenqubo yokubhalisa ukuze kusizakale umsebenzisi wamanzi uma egcwalisa ifomu. Unikiwe futhi namatemu obuchwepheshe asetshenziswe engxenyeni 2 yamafomu.
noma imvuthu engandiswa imvelo njengemvuthu yezinsimbi noma izinsimbi ezinkulu ezingaboli.
Ngokwengozi yokuphazamiseka kwamanzi okwenzeka ezizindeni zamanzi ngenxa yenqubo yasezimayini.
Yinoma iyiphi imayini enenqubo yokugujwa kokusansimbi kubandakanywa nokunqumiswa kwamadalwa.
Zonke ezinye izimayini, kubalwa nezimayini ezinkulu ezingenabo nobuncane ubungozi emvelweni yamanzi, nezimayini ezinobungozi obuncane kanye nenqubo yokubheka okumbiwa ngaphansi komhlaba.
AMADAMU ANOBUNGOZIUkugcina amanzi nakho kungukusetshenziswa kwamazi njengoba kubekiwe esigabeni 21(b) ngezansi. Ukuphepha emadamini kuyalawulwa futhi yisahluko 12 soMthetho kanye neNqubomgomo yokuPhepha kwamadamu (ePhephabhukwini likaHulumeni unombolo R1560 lomhlaka 25 Julayi 1986).
Ukubhaliswa kwamadamu anobungozi kuphoqelelwe isigaba 120 soMthetho.
Lawa ngamadamu anomthamo ongagcina ngaphezelu kwama-cubic mitha angama-50 000 amanzi onodonga obude balo bungaphezulu kwamamitha ama-5 noma amemezelwe uNgqongqoshe njengohlobo lwamadamu olunobungozi.
Idamu noma yisiphi isakhiwo esingagcina noma sithwale noma kubekwe kuso amanzi. Amadamu akhiwe phakathi nemifula nakuba wona engakhelwanga ukugcina amanzi (weirs).
Amanzi anokungcola kwasekhaya asuke enokungcola okusuka ezindlini okwenzeka uma kuhlanzwa izimpahla, kuhlanzwa imizimba nasezindlini zangasese.
IZIZA ZOKUNGCOLAUkuchitha ukungcola ngendlela engase ikhinyabeze isizinda samanzi nakho kungukusetshenziswa kwamanzi njengoba kuchaziwe esigabeni 21 (g) ngaphansi kwezincazelo ngokusentshenziswa kwamanzi lapha ngezansi.
Iziza lapho kuchithwa khona ukungcola nazo kufanele zibhaliswe ngaphansi kwesigaba 20 soMthetho wokoNgiwa kweMvelo.
Ezinye izinhlobo zokungcola akudingekile ukuthi zibhaliswe njengezindawo zokulahla umlotha wasezimbonini kanye nezindawo lapho izimayini zichitha khona udoti.
Lezi nhlobo akungadingekile zibhaliswe zona zilawulwa ngaphansi koMthetho kwaZwelonke wezamanzi njengoba kubekiwe esigabeni 21 (g) lapha ngezansi.
AMANZI ANGCOLILEAmanzi angcolile ngamanzi athwele ukungcola noma udoti noma amanzi ake athintana nokungcola.
Ngokujwayelekile lokhu kubandakanya ukudonsa amanzi edamini noma emfuleni Ukudonswa kwamanzi noma ngaphansi komhlaba ngekuwabhola (borehole).
Ezweni lonke amanzi amaningi adonswa ngenhloso yokunisela noma ukucelela izitshalo.
Idamu lokugcina amanzi lingaba sosebeni lomsele noma endaweni engagelezi.
Lokhu kusentshenziswa kwamanzi kubandakanya namanzi athwele ukungcola , isibonelo, amanzi athathwe andaweni yokukhuculula indle noma amanzi angcolile ephuma ezimbonini.
Amadamu akhiwe phakathi emifuleni nawo angagcina amanzi, ngaphandle uma kunenye indawo lapho edonselwa khona ngokuwagelezisa kancane.
Ukuvimba noma ukuphambukisa ukugeleza kwamanzi akudali ukulahleka kokugeleza kwamanzi.
Izakhiwo zokukuvimba noma ukuphambukisa ukugeleza kwamanzi zingaholelela ekubeni zibe imifula, ngokuphoqa amanzi ukuba agelezele kuleso sakhiwo.
Ukuvimba noma ukuphambukisa amanzi kungaba yinto yesikhashana , uma kwakhiwa umgwaqo noma ibhuloho, njengesibonelo. Kungaba futhi ngunomphelo njengokwakhiwa kwebhuloho phezu komfula okwenza ukuthi amanzi avimbeke bese egeleza ngaphansi kwebhuloho.
Ukukala umthamo womanzi walamadamu akhiwa phakathi nemifula nakho kungaba yindlela yokuvimba amanzi uma amanzi egeleza kancane engekho agcinekayo ngemva kobonda lwalelidamu.
Ukutshala amahlathi ngenhloso yodayisa noma yokwenza inzuzo yiyona ndlela Ukugenela umkhankaso kuphela engumkhankaso wokunciphisa ukugeleza kwamanzi emhosheni.
Okwamanje, lemikhankaso elandelayo yiyona mikhankaso yokuphatha: Ukungenela umkhankaso Ukunisela.
Lokhu kungukusebenzisa amanzi ngokunembuyiselo uma izitshalo zikhuliswa ngamanzi angcolile.
Ukungcola kokukhucululwa kwendle okulahlwa nguMasipala akubaliwe kulokhu nezinye izindlela kusetshenziswa kwamanzi. Kodwa -ke , ukuchithwa kwalokhu kungcola ngabahlanzi bamanzi bakaMasipala bekuchithela ezizindeni zamanzi nakho kungenye yezindlela zokusentshenziswa kwamanzi.
Esinye isibonelo salokhu kusentshenziswa kwamanzi ukulahlwa kwamanzi angcolile elahlelwa endaweni yokuhlanza amanzi, njengezindawo ezinezinsimbi ezithombile. Uma lendawo yezinsimbi ezithombile igcwala iphuphumela emfuleni noma edamini, lokhu kubizwa ngokusentshenziswa kwamanzi ngaphansi kwesigaba 21 (f) esingenhla ngokuchitha amanzi anokungcola uwachithele esizindeni samanzi.
Ukushintshwa kwemisebe yomfula kuvamise ukudingeka uma kwakhiwa noma zokugeleza kwamanzi kuthuthukiswa izingqalasizinda eduze komfula noma ngaphesheya komfula.
Ukumbiwa kwesihlabathi nakho ngenye yezibonelo zalokhu kusetshenziswa kwamanzi.
Ukushintsha ukugeleza kwamanzi kusho ukuphambukisa ukugeleza kwamanzi.. Umfula uvamise ukwakhiwa kabusha noma esikhundleni sawo kufakwe umhosha othile wokwakhiwa ongahamba ibanga elingamakhilomitha amaningi kusuka lapho ususwe khona.
Lokhu kusentshenziswa kwamanzi kwenzeka uma kususwa amanzi ukuze kuqhutshwe umsebenzi othile noma ukuze kube nokuphepha.
Isibonelo salokhu kusetshenziswa kwamanzi ukuqiniseka ukuthi kunokuphepha ezimayini ezingaphansi komhlaba.
Lokhu kusetshenziswa kwamanzi akuhambisani nokuthatha amanzi okukhulunywe ngakho esigabeni 21 (a) ngenhla.
Uhlaka 1 (schedule 1) loMthetho lichaza umuntu oqhuba lemidlalo nonemvume yokudonsa amanzi esizindeni samanzi (bheka isigaba 4) njengomuntu ogunyaziwe ukuba asebenziswe amanzi kanti futhi AKUDINGEKI ukuba abhalise.
Usizo lwaManzi lona luchazwe njengokulethwa kwamanzi nokuwahlanza ukuze abe nempilo.
Ukulethwa/ukwabiwa kwamanzi kubandakanya ukuhlanza amanzi nokuwaphakela ezindaweni ezehlukene kusentshenziswa izindlela sokuwaphaka.
Ukuhlanzwa noma ukuhlungwa kwamanzi kusho ukuqoqwa, ukususwa kanye kwamanzi nokuhlanzwa kwamanzi akade esetshenziswe ukukhuculula indle.
Indle iyahanjiswa ngedreyini noma amapayipi okuhambisa indle noma ilahlwe emigodini embelwe yona noma amathangwe lapho indle ihlanzwa khona.
Inhlangano yokusetshenziswa kwamanzi yinhlangano yabantu abahlukene abaqhuba ukusentsenziswa kwamanzi okucishe kufane ukuze bonke bathole izunzo ngokuhlanganyela.
Lenhlangano yakhiwa ngokuba uNgqongqoshe wezamanzi akhiphe isazizo ngawo ePhephabhukwni likaHulumeni emva kukuba esebone umthethosisekelo wabo waneliswa yiwo wawuphasisa.
Lezi zinhlangano zokusetshenziswa kwamanzi ezikhona zizoguqulwa zibe ngamabhodi okunisela, amabhodi okuphathwa kwamanzi angaphansi komhlaba, amabhodi amanzi amiselwe ukuphuzisa izilwane, amabhodi okwakha kanye namabhodi okongiwa kwamanzi.
Umuntu oyilunga lenhlangano yokusetshenziswa kwamanzi akudingelile abhalise ukusebenzisa kwakhe amanzi aphakwe ngokwenqubo ephethwe yinhlangano. Kufanele kubhalise inhlangano yonke.
Umuntu oyilunga lenhlangano kodwa obuye asebenzise amanzi ngezinye izindlela ngaphandle kwalezo zenhlangano kufanele akubhalise lokhu kusebenzisa kwakhe amanzi.
Isibonele salokhu ngumlimi odonsa amanzi endaweni ethile yamanzi enikelwe nguhulumeni, abuye futhi abhole amanzi ngaphansi endaweni yakhe. Ukudonsa amanzi endaweni kahulumeni akudingelekile kubhaliswe, kodwa kungadingeka abhalise ukubhola kwakhe amanzi ngaphansi endaweni yakhe.
UKUSENTSHENZISWA "isheduli 1 " kusho uhlaka 1 olubhalwe ngaphansi koMthetho lapho kubhalwe khona OKUBHALISWE KU -SHEDULI uhla lokusentshenziswa kwamanzi okuvumelekile. 1 Ukusentshenziswa kwamanzi okubhalwe ohlakeni 1 akudingekile ukuba kubhaliswe noma kufunelwe ilayisensi.
Ukukha amanzi esizindeni samanzi lapho umuntu evumelekile ukuba akhe khona amanzi, azosentshenziswa: -Ukwenza imisebenzi yasezindlini eyenziwa ngamanzi -Esivandeni esincane okungesona esokwenza izunzo; noku -Phuzisa izilwane kodwa ayi ezokudayisa, ngakho lokhu akubali izinyanda zotshani obuphiwa izilwane uma nje lokho kusentshenziswa kungesilo ihaba uma kuqhathaniswa nomthamo wamanzi walesosizinda samanzi nezidingo zabanye abasebenzisi bamanzi.
Ukugcina nokusebenzisa amanzi ageleza ophahleni lwendlu.
Ezimweni eziphuthumayo, ukukha amanzi esizindeni samanzi ukuze kufezwe izidingo zabantu noma uma kucishwa umlilo.
Ezindaweni zokuzithokozisa , uma nje lowomuntu enemvume ngokomthetho ukukha amanzi kuleso sizinda samanzi.
Ukuchitha amanzi anokungcola noma ukungcola (kubandakanywa namanzi emvula) emgodini noma ichibi eliseduze nolwandle, noma kwezinye izindawo, inqobo nje uma lezondawo ziphethwe ngumuntu ogunyaziwe ukuba ahlanze noma alahle lamanzi anokugcola.
Ukusetshenziswa kwamanzi okusemthethweni okukhona njengamanje kusho lokho kusetshenziswa kwamanzi okugunyaziwe ngaphansi kwanoma yimuphi uMthetho obusebenza esikhathini esiphakathi komhlaka 1 Okthoba 1996 kuze kube umhlaka 30 Septhemba 1998, iminyaka emibili ngaphambi kokusebenza koMthetho kaZwelonke wezamanzi.
Abasebenzisi bamanzi ngokusemthethweni abakhona njengamanje bayodingeka babhalise ukusebenzisa kwabo amanzi ngokweSazizo esizokhishwa ngaphansi kweNqubo-mgomo yokulawula ukuBhalisa (Registration Regulation).
Ugunyazo jikelele lugunyaza ukusebenzisa amanzi ngaphandle kokuthi unikwe ilayisensi, inqobo nje uma ukusebenzisa kwakho amanzi kuhambisana nemibandela ebekwe uGunyazo Jikelele. UGunyazo Jikelele lusebenza kuphela kubasebenzisi bamanzi abasha abaqale ukusebenzisa amanzi ngemva komhlaka 1 Okthoba ka 1999 ngesikhathi kumiswa loMthetho. Lokhu kusho ukuthi Ugunyazo-Jikelele ngeke lusebenze luhlehle noma lubandakanye labo basebenzisi abadala abakade bevele sebewasebenzisa amanzi ngaphambi kwalolu suku. Abasebenzisi bamanzi ababhalwe ohlakeni 1 bona ababandakanyiwe kuloluGunyazo Jikelele, ngoba phela bona vele sebenayo imvume ngaphansi koMthetho abasakudingi okunye ukugunyazwa.
Ugunyazo Jikelele luchaza ngemibandela okufanele umsebenzisi wamanzi abhalise phansi kwayo. Abasebenzisi bamanzi kufanele bazijwayeze lemibandela emiswe Ugunyazo Jikelele ngoba kukhona imibandela ethile esetshenziswa kubasebenzisi bamanzi. Ukusetshenziswa kwamanzi okusha okuqale ngemva komhlaka 8 Okthoba 1999 nokungangeni ngaphansi kwezithiyo ezibekwe oGunyazweni Jikelele, lwabasebenzisi bamanzi kufanele bathintane noMnyango ukuze banikezwe amalayisensi.
Ukukha amanzi esizindeni samanzi esingaphezu komhlaba kufanele kubhaliswe ukuba ukhe amanzi uma umthamo othathwa umuzi ngamunye ngosuku unga - cubic metres esizindeni samanzi angama- 50 noma ngaphezulu.
Amanzi adonswa ngaphansi komhlaba kufanele abhaliswe uma umthamo othathwa umuzi ngamunye ngosuku ungama-cubic metres ayi-10 noma ngaphezulu.
UGunyazo jikelele Uma ugcina amanzi amthamo wawo ungaphezulu kwama-cubic metres ayizi-10 000 ukugcina amanci kufanele ubhalise.
Konke ukuchithwa kwamanzi kufanele kubhaliswe akukhathalekile ukuthi oluphathelene nokuchitha mungakanani umthamo wamanzi achithwayo.
Amafomu okucibiyela - ngeminye imininingwane eyengeziwe okungenzeka idingeke Ukuze kuphelele ukubhalisela ukusetshenziswa kwamanzi umuntu kufanele agcwalise ingxenye 1 yamafomu eyodwa nengxenye 2 eyodwa noma eziningi.
Imininingwane yalowo othathe indawo kumnikazi wangaphambilini inganikezwa kulelifomu, lokhu kubandakanya umnikazi omusha othole indawo ngokwabelwa ifa nona oyithengile.
UKUHOXHISA/UKUBUYISELA UKUSENTSHENZISWA KWAMANZI OKUBHALISIWE Emva kokubhaliswa ukusetshenziswa kwamanziobekwenziwa ngamanzi sekuphelile.
Gcwalisa ifomnu lokuhoxisa ukusetshenziswa kwamanzi unikeze inombolo obhalise ngayo bese ubeka kucace ukuthi yikuphi ukusetshenziswa ofiswa ukukuhoxisa.
DW 760 Ukukha amanzi esizindeni samanzi DW 761 Ukugcina amanzi DW 762 Ukugcina amanzi - Ukubhalisela ukuphepha kwamaDamu DW 763 Ukuvimba noma ukuphambula ukugeleza kwemanzi kwemvelo DW 765 Ukungenele inqubo yokuphathwa kwamanzi: Ukuchelela noma iyiphi indawo ngamanzi angcolile noma amanzi anokugcola kwasesimbonini noma anokungcola kokusentshenziswa kwamanzi DW 766 Ukuchitha ukungcola noma amanzi anokugcolile echithelwa endaweni yamanzi yemvelo ngokusebenzisa amapayipi, imigodi, amapayiyi endle, amachibi noma ngezinye izindlela. DW 767 Ukuchitha ukungcola ngendlela enokukhinyabeza isizinda samanzi DW 768 Ukubhalisa isiza zokulahla udoti DW 808 Ukugudluza imisebe noma ukugeleza kwamanzi kwemvelo DW 805 Ukususa, ukuchitha noma ukudedela amanzi atholakala ngaphansi komhlaba uma lokhu kudingekile ukuze kuqhutshwe inqubo ethile noma ukuze kuphephiswe abantu.
DW 797 Isiza sokulahla udoti: Ukukhombisa ukugeleza kwamanzi okuyingozi DW 798 Isiza sokuchitha udoti: okungenzeka DW 800 Ukushintsha Imininingwane: Umuntu ngamunye DW 801 Ukushintsha imininingwane: Izinkampani., amabhizimisi, uHulumeni kaZwelonke NoweziFundazwe.
Qiniseka ukuthi uphethe ingxenye 1 efanele yamafomu kanye nexingxenye 2 ezidingwayo.
imininingwane edingela kulezindawo uphoqelekile ukuba uyinikeze kufanele uyinikeze noma kanjani.
Bhala ngamagama amakhulu.
Bhala uhlamvu noma inombolo ngayinye kuleso naleso sikwele.
Isitifiketi sokubhaliswa uma imininingwane ingaphelele.
UMnyango uyobuyisela emuva wonke amafomu angagcwalisiwe ngokuphelele.
IMININGWANE YALOWO Lengxenye yamafomu ngeyemininingwane ejwayelekile njenge gama, ikheli OFAKA ISICELO nenombolo yocingo.
Ukukhombisa ukuthi ungubani inombolo kamazisi waseNingizimu Afrika noma inimbolo kamaZisi wesikhashana yanele.
Umuntu ongenawo inombolo kamazisi weseNingizimu Afrika angasebenzisa inombolo yencwadi-mvume yokuhambela kwamanye amazwe (passport) yakhe ukuze azikhombise ukuthi ungubani.
Omazisi okungebona abakulelizwe ngeke bamukelwe. Labo abangezona izakhamuzi zakulelizwe kumele banikeze izinombolo zezincwadimvume zabo , usuku eyakhishwa ngalo lencwadimvume kanye nezwe eyakhishwa kulo.
Izinkampani, AmaBhizimisi noma abasebenza ngokubambisana lokhu kusho izinkampani ezibhalisiwe, okopeletshenzi (close corporations), izinkampani ezivulelwe umphakathi kanye nezinkampani ezingenzi nzuzo, izinkampani zakwamanye amazwe nokunye.
Uma ngabe indawo kungeyabantu abaningi abangabhalisile njengenkampani, lowo okunguyena oyinhloko yabo kumele kube nguyena ozogcwalisa ifomu DW756 - ngokwakhe.
Izwe lapho isungulwe khona lokhu kusho izankampani zakwamanye amazwe kufanele zibalule amazwe lapho zisuka khona.
IMinyango yoHulumeni beziFundazwe kumele inikeze igama laleso siFundazwe.
Inhlangano yokusebenzisa amanzi ibhaliswe ngokusemthethweni ngokuba Inhlangano yokusebenzisa uNgqongqoshe akhiphe iSaziso ePhephabhukwni likaHulumeni.
INhlangano ebhaliswe ngokusemthethweni njengoba kubekiwe ngenhla kumele ugcwalise Isigaba 2.
Ezinye iZinhlangano nazo ezifisa ukuba yizinhlangano ezibhalisiwe kumele zigcwalise isigaba 3.
Uyacelwa ukuba unikeze igama lendawo lapho iNhlangano isebenzela khona.
Indawo yokusebenza yeNhlangano ephelele ibandakanya nendawo yamalunga ayo ngesikhathi sokubhalisa, okufanele inike ngamahekithari noma amakhilomitha.
Indawo lapho kusentshenziswa khona amanzi ayifani ngaso sonke isikhathi nendawo lapho kuhlala khona lowo ofaka isicelo sokubhalisa.
Ukusentshenziswa kwamanzi endaweni engaklanyiwe (unsurveyed) kungabhaliswa ngegama lalowo mphakathi ohlala noma ongumnikazi waleyondawo noma igama laleso sabelo.
Uma ngabe indawo iqashwe ngenhloso yokusentshenziswa kwamanzi umqashi kufanele athole iminingwane kumnikazi wendawo. UMnyango ugcoma ukuthi isivumelwano sokuqasha phakathi komnikazi wendawo nomqhashi kufanele zibandakanye nenqubo yokusebenzisa amanzi, ngoba izindleko zokusentshenziswa kwamanzi ezingakhokhelwe ziyofunwa kumnikazi wendawo.
Abasebenzisi bamanzi abaningi bangabhalisela ukusebenzisa amanzi endaweni eyodwa, uma behlala kuleyondawo ngokusemthethweni. Isibonelo salokhu yilapho abantu beqashe iziqeshana zomhlaba ezahlukene kumnikazi womhlaba.
Uma kunjalo: sebenzisa ifomu eyodwa kulowo nalowo ofaka isicelo.
Kulabo bantu abaqashe umhlaba gcwalisa ifomu DW756 - ngomuntu ngamunye.
Ezinkampanini eziqhashe umhlaba gcwalisa ifomu DW758 - yezinkampani nemiMinyango kaHulumeni kuZwelonke neziFundazwe.
Umuntu oyedwa noma inkampani eyodwa ingasebenzisa amanzi ezindaweni eziningi eziningi ezahlukene.
Lezozindawo zingaqashwa ngabanye abantu noma amabhizimisi noma kube ngezabo noma ngezawo.
uma kunjalo sebenzisa ifomu eyodwa indawo ngayinye.
IZINQUBO ZOKUSEBENZISA AMANZI Khombisa ukusentshenziswa kwamanzi noma inombolo yokusebenzisa amanzi ofisa ukukubhalisa. (bheka izincazelo zokusebetshenziswa kwaManzi esigabeni 3).
Ukusetshenziswa kwamanzi okwahlukene kungabhaliswa endaweni eyodwa. Isibonelo kungaba khona amanzi ampotshwa emfuleni (ukukha amanzi) bese efakwa edamini (ukugcina amanzi) kanye nokuchelela ngamanzi anokungcola (inqubo yokuphatha) konke lokhu endaweni eyodwa.
Ukusetshenziswa kwamanzi okufanayo kungabhaliswa endaweni eyodwa. Isibonelo kungaba ngamadamu okugcina amanzi amahlanu endaweni eyodwa.
Kulowo nalowo msebenzisi wamanzi okhonjisiwe, gcwalisa ingxenye 2 yamafomu ngokwahlukana.
Umuntu ofaka isicelo kufanele asayide ifomu futhi abhale usuku asayide ngalo yena ngokwakhe efomini.
Lowo onikezwe igunya lokusayindela omunye umfanekiso obhaliswe walokhu kugunyazwa kufanele unanyathiselwe kuleli fomu lokufaka isicelo.
Ukusebenzisa ukugxiviza ngesithupha njengophawu lokusayina kuyokwamukelwa ngezinye izikhathi.
Ukugunyanzwa okukhona noma imvume bheka Ukusentshenziswa kwamanzi okugunyaziwe ngokomthetho okukhona njengamanje esigabeni 4 Kungadingeka ugcwalise ingxenye 2 yamafomu amaningi.
Ifomu DW760 yokukha/ ukudonsa amanzi -Ifomu DW 761 yokugcina amanzi; kanye -Nefomu DW762 yokubhalisa idamu.
Uma ngabe kunokusetshenziswa kwamanzi okuningi okufanayo endaweni eyodwa, kufanele kugcwaliswe amafomu ahlukene. Isibonelo, umlimi odonsa amanzi emfuleni emibili eyahlukene kufanele agcwalise amafomu DW 760 amabili.
Khombisa inombolo obhalise ngayo bese ugcwalisa ingxenye 1 yamafomu. Gcwalisa ingxenye 2 yamafomu ukuze ucibiyele ukusetshenziswa kwamanzi ofisa ukukuchibiyela.
Uma kudingekile nikeza inombolo yemvume noma ukugunyazwa kokusetshenziswa kamanzi.
Uma ngabe ungakaze uthole imvume noma ukugunyazwa sishiye lesisigaba.
Isizinda samanzi singaba sendaweni yomunye umuntu noma kutholakale imvume yokunqamula endaweni yomunye umuntu (servitude) ukuze kufinyelelwe esizindeni samanzi.
Izibonelo kungaba, ukumpompa amanzi emfuleni kusentshenziswa umshini wokubhola amanzi, ukudonsa amanzi emgodini noma ichibi eliseduze nedamu, noma ukudonsa amanzi edamini uqobo.
Bheka incazelo yesizinda samanzi esigabeni 3.
Lapho amanzi esetshenziswa ukunisela, gcwalisa ifomu yokucibiyela DW787.
Watering livestock (Ukusebenziswa amanzi eMfuyweni) kusho ukusetshenziswa kwamanzi ukuze kube nomkhiqizo nokwanda kwezilwane kanye notshani bokondla.
Aquaculture kukho ukufuya ofishi njengama-oyster nokukhiqiza ezinye izilwane zamanzi. Domestic water supply kusho amanzi ahlanziwe bese abelwa imiphakathi namahotela ukuze asetshenziswe ezindlini.
Bheka incazelo yokuGunyazwa okukhona njengamanje esigabeni 4.
Lelifomu kufanele ligcwaliswe kuphela yilabo basebenzisi bamanzi abacelela izitshalo ngamanzi akhiwe esizindeni samanzi. Lelifomu alibathinti labo basebenzisi bamanzi abacelela ngamanzi anokungcola. bona kufanele bagcwalise ifomu DW765.
Imininingwane ekulelifomu iyosetshenziswa ukuthola izidingo zamanzi asetshenziselwa ukucelela ngonyaka.
Indlela yokuthola izidingo zokuchelela zonyaka kuyoba uhlelo lweKhompuyutha olubizwa nge SAPWAT.
Umthamo wamanzi otholakala kulefomu yiwona mthamo oyobhaliswa uyovela esitifiketini sakho sokubhaliswa.
Omunye umuntu angafisa ukwenza iziqiniseko somthamo wamanzi akawasebenzisela ukuchelelela ngokufaka imitha yamanzi esizindeni lapho ekha khona amanzi.
Isibonelo esijwayelekile ileso sokumpompa noma ukudonsa amanzi emfuleni eyogcinwa emgodini wokunisela. Imitha lamanzi lingafakwa kulompompi lapho amanzi edonswa khona ukuze kukalwe ukuthi mangakanani amanzi adonswayo.
Esinye isibonelo esijwayelekile ilapho amanzi ebholwa phansi komhlaba bese egcinwa edamini ukuze kucelelwe ngawo ngesikhathi esizayo. Imitha yamanzi ingafakwa ukuze kukalwe ukuthi mangakanani amanzi adonswa ngokubholwa ayongena edamini.
Umthamo wamanzi othathwe kulemitha yamanzi unganikezwa Umnyango, inani lamanzi asentshenzisiwe ukunisela lingashintshwa ngokufanele.
Inombolo yensimu isho inombolo yensimu eceleliwe. Uma zingekho izinombolo, umlimi kufanele anikeze leyo naleyo nsimu izinombolo ezingasentshenziswa.
Izinombolo zamasimu kungaba izihlamvu. Isibonelo, umlimi angaba nezinombolo zamasimu akhe ezinje: A100. A101 A102, B231, D5/3, F007 nezinye.
Kufanele asho ubungako baleyo naleyo nsimu obukalwe ngamahekithari. Lokhu kufanele kube ngokuyikho.
Lokhu okulandelayo kukhombisa isitshalo ngasinye ensimini ngayinye, kutshalwa izitshalo ezombili ngonyaka.
Nikeza usuku nenyanga otshala ngalo izitshalo zakho. Growing Season (Isikhathi sonyaka okutshalwa ngaso).
Ngoba uyazi ukuthi isitshalo sakho sihlala isikhathi esingakanani emhlabathini. Lapha inani lezinsuku kusukela.
Lokhu ingxenye yesikhathi isitshalo sisemhlabathini Isibonelo uma ukotini utshalwa yonke iminyaka, ingxenye yesikhathi kuyoba ngu -100%.
Uma kutshalwa izitshalo ezimbili ezahlukene ngonyaka lesisikhathi siyoba ngu 50%.
Utamatisi wona ngoba utshalwa kanye eminyakeni emihlanu, lena eminye iminyaka emine kushiwe imisele ensimini, lesisikhathi siyoba ngu 20.
Khombisa uhlobo lwesizinda samanzi lapho ukha khona amanzi njengokuthi idamu, umfula, umhosha, amanzi angaphansi komhlaba nezinye.
Uma leso sizinda samanzi singenalo igama bhala "akukho gama".
Uma kungamanzi abholwe phansi (borehole) sishiye singenalutho leso sikhala.
Isibonelo sokukhuthaza ukuchelela ukumboza imisele yokunisela ngosimede ukuze uvikele ukuvuza.
Esinye isibonelo esijwayelekile ukulinganisa insimu ukuze amanzi asabalale ezikhukhula ngokulinganayo.
Uma ukugcinwa kwamanzi edamini kusabalalela ezindaweni eziningi, ngumnikazi wedamu kuphela okufanele abhalise.
Amadamu kanye namadamu akhiwe phakathi emifuleni yizona zibonelo zokugcinwa kwamanzi ezizindeni zamanzi.
Amanzi angagcinwa futhi kwezinye izakhiwo ezakhiwe eduze kodwa ngaphandle kwezizinda zamanzi njengamadamu neziyingi noma amachibi awakhiwe.
Amathangwe amancane asentshenziswa emakhaya namathangwe emvula achaze ohlakeni 1 (bheka isigaba 4 izincazelo) wona awabaliwe kulokhu kusentshenziswa kwamanzi.
Izinto zokugcina amanzi kufanele zihambisane neziNqubomgomo Ngokuphepha kwamaDamu, IziNqubomgomo ngamazinga ezakhiwo neminye nje imithetho emiswe iziphathimandla zendawo.
NgokweNqubomgomo ngokuPhepha kwamaDamu, noma iliphi idamu eligcina amanzi amthamo wawo ungaphezulu kama-cubic mitha ayi- 50 000 elinoboda olungaphezu kwamitha ama-5 ubude lithathwa "njengedamu elinobungozi".
Namanye amadamu angahambisani nemibandela engenhla angathathwa njengamadamu anobungozi, isibonelo, amadamu aphethe ukungcola okuyingozi noma amadamu akhiwe ezindaweni ezinobungozi.
Amadamu anobungozi kufanele abhaliswe ngokweNqubomgomo yokuPhepha kwamadamu.
Umthamo wamanzi ongagcinwa endaweni ethile kumele ubhaliswe. Amanzi angagcinwa edamini elilodwa noma amadamu amaningi ahlukene.
Amadamu aseshelwe ngamanzi noma angenamanzi noma asefiwe kumele abhaliswe nawo.
Water not Containing waste -Amanzi angenakho ukungcola kuvamise ukuthi kube amanzi agelezayo noma amanzi athathwe ezizindeni zamanzi nakuba engahlanzekile ukuthi angaphuzwa.
Waterwaste -Amanzi angcolile ngamanzi agcinelwe ukuthi abuye asentshenziswe noma achithwe noma alahlwe.
Umthamo wama-volume, yisikalo samanzi angagcinwa ilelidamu nakuba amanzi engagcwalisiwe phama.
Izinto zokuhambahamba kwezilwane zasemanzini zibandakanya amalele agibela ofishi uma benyuka nomhosha.
Bheka incazelo yamanzi agcolile esigabeni 3.
Ukugcina ukuze akhishwe (Discharge) kusho ukuthi amanzi anokungcola azobuye akhishwe ayothelwa esizindeni samanzi.
Ukugcinwa ukuze achithwe (disposal) kusho ukuthi amanzi azochithwa emadamini noma izindawo zokulahla ezifana namadreyini, imigodi yezindlu zangasese, amathangwe. Uyacelwa ukuba ugcwalise futhi ifomu DW767.
Ukugcinwa ukuza abuye asetshenziswe (re-use) kusho ukuthi amanzi azobuye asentshenziswe enqubeni yokukhipha amanzi anokungcola. Uyacelwa ukuba ugcwalise futhi ifomu DW767.
Ukusentshenziswa futhi akusho ukuchelela. Uma uchelela ngamanzi anokungcola gcwalisa ifomu DW765.
Lokhu ngokwanoma imaphi amadamu anobungozi.
NgokweNqubomgomo Yokuphepha kamaDamu, noma iliphi idamu eligcina amanzi amthamo wawo ungaphezulu kamacubic mitha ayi- 50 000 elinoboda olungaphezu kwamitha ama-5 ubude lithathwa "njengedamu elinobungozi".
Namanye amadamu angahambisani nemibandela engenhla angathathwa njengamadamu anobungozi, isibonelo, amadamu aphethe ukungcola okuyingozi noma madamu akhiwe ezindaweni ezinobungozi.
Amadamu asevele ebhalisiwe kuloMnyango kufanele abhaliswe futhi ngokugcwalisa lelifomu, uma lokho kubhaliwe eSazisweni esikhishwe ePhephabhukwni likaHulumeni.
Uma ngabe iDamu lingenalo igama, nikeza igama laleyo ndawo lapho idamu lakhiwe khona.
Off Channel -ukugcina amanzi ngaloluhlobo kusho ukugcina amanzi esakhiweni esifana nedamu, noma ithangwe elakhiwe eduze kwalapho kugeleza khona amanzi ngokwemvelo.
Idamu eligcina amanzi ahlanzekile water not containing waste okuvamise ukuba amanzi athathwe ezindaweni ezigelezayo noma athathwe esizindeni samanzi, nakuba lamanzi engahlanzekile ngokwanele ukuthi angaphuzwa.
Idolobha eliseduze kwalapho idamu lakhiwe khona noma ngabe umnikazi wendamu noma lowo ofake isicelo engahlali kulelodolobha.
Kala ubude bendawo kusukela esiyingini sedamu kuya eposini elisedolobheni eliseduze.
Umcibisholo kumele ukhombe lapho kungakhona idolobha eliseduze nesiyingi sedamu ayi aduze komgwaqo.
Noma iliphi idamu elinobungozi elingagcina umthamo wamanzi ongaphezulu kwama cubic mitha anga -50 000 nelinoboda olungaphezu keamamoitha ama- 5 ubude kufanele lahlukaniswe.
Maximum wall height-umahluko phakathi kobude bokuya phansi ngaphandle kwedamu nolayini lapho amanzi engadluli khona noma ulayini ophezulu noboda lwedamu.
Ukuvimba noma ukuphambukisa ukugeleza kwamanzi ngokwemvelo kusho inqubo noma isakhiwo esikhinyabeza ukugeleza kwamanzi ngokwemvelo emfuleni noma emhosheni.
Ukuvimba amanzi kusho isakhiwo njengamabhuloho amafishane, namadamu akhiwe phakathi emifuleni anezakhiwo ezimfishane ezakhiwe eduze nawo ukuze kulawulwe isayensi yokunyakaza kwamanzi.
Ukuphambukisa kusho ukubhontsozwa kwendlela yemvelo yokugeleza kwamanzi, noma ukuphambukisa amanzi ngokufaka ipayipi ukuze amanzi ageleza ngokwemvelo amanye ahambe ngepayipi. Isizinda noma indawo yamanzi kodwa isala ilokhu injalo ingathintekile.
Ukuphambukisa amanzi kungadingeka ukuze kwakhiwe noma kulungiswe izakhiwo nemigwaqo noma ukuze kuqhutshwe inqubo ethile.
Qaphela: Ukuphambukisa umfula akuyona ingxenye yalokhu kusentshenziswa kwamanzi.
Qaphela: Noma isiphi isakhiwo esingagcina noma siphathe amanzi asiyona ingxenye yalokhu kusetshenziswa kwamanzi. Lezi zakhiwo kufanele zibhaliselwe ukugcina amanzi ngefomu DW761.
Khetha Impeding ukuvimba noma diverting ukuphambukisa. Sebenzisa elinye ifomu uma ufisa ukubhalisa kokubili.
Height (Ubude) busho umehluko kusuka phansi enhlabathini ngaphandle kwesakhiwo kuya phezulu ezingeni lokugcina lesakhiwo.
The width (ububanzi) kungubukhulu besakhiwo. Isibonelo, amabhuloho amafishane avamise ukuba ngamamitha ama-3 ububanzi, ukuze kuwele imoto eyodwa ngasikhathi sinye.
The Length ubude bephezulu lesakhiwo. Isibonelo, lokhu kungakalwa kusukela osebeni lomfula kuya kolunye uma isakhiwe sakhiwe saze sayothi chaphasha ngale komfula.
Lapho kuqala khona ukuphambukisa ingenhla lendawo, kanti lapho kuphela khona ukuphambukisa ingezansi lendawo.
Height (Ubude) busho umehluko kusuka phansi enhlabathini ngaphandle kwesakhiwo kuya phezulu ezingeni lokugcina lesakhiwo.
The width (ububanzi) ngubukhulu besakhiwo. Indawo ebanzi kakhulu yesakhiwo kuvamise ukuba iphansi noma isisekelo sesakhiwo.
The length indawo emphambukisiwe endleleni yemvelo. Lokhu kukalwa kusukela lapho ukuphambukisa kusuka khona kuya lapho kuphela khona.
Material (Izinto zokwakha) kubandakanywa, umhlaba, amadwala, ukhonkolo nokunye.
Uyanxuswa ukuba ubhale umfutho wokugeleza ngaphambi nangemva kokuphambukisa noma ukuvimba uma unayo leyo mininingwane.
Chaza inhloso yaleyonqubo ezothikameza ukugeleza kwamanzi kwemvelo.
Lapha kushiwo indawo ekalwe kusukela esiyingini sokugeleza kwamanzi kuya endaweni eseduze naleyo nqubo yasemayini.
Bheka incazeli yokugunyazwa okukhona njengamanje esigabeni 4.
Lelifomu kuhloswe ukuba ligcwalise ukuze kuqhutshwe inqubo kokunciphisa ukugeleza kwamanzi omhosha ukuze kutshalwe amahlathi okuthengisa.
Bhala igama lesifunda sikaMantshi lapho inqubo yokunciphisa ukugeleza kwamanzi omhosha kuzokwenziwa khona. Lokhu isifunda sikaMantshi lapho kokhona khona lendawo.
Uyanxuswa ukuba unamathelise efomini lakho Ibalazwe lobunjalo bendawo elikhombisa ngokucacile lapho lenqubu yenzeka khona.
Khombisa uhlobo lwesizinda samanzi esikuleyondawo ngo X. Khombisa ngokumaka amabhokisi amaningi uma kuzenhlobo ezahlukene zezizinda zamanzi.
Khombisa lolo nalolo hlobo olufanayo ngamahekhtha.
Bhala imininingwane yalezizihlahla kuphela. Qaphela izihlahla zezithelo azithathwa njengamahlathi.
Ukubhalisa Ingxenye 2E: Ukungenela Inqubo yokuphatha: Ukuchelela noma iyiphi indawo ngamanzi anokugcola noma amanzi angcolile aphuma ezimbonini okusentshenziswa kuzo amanzi.
Ukuchelela ngamanzi anokungcola akufani nokuchelela ngamanzi akhiwe esizindeni samanzi.
Ukuchelela ngamanzi anokungcola kungathathwa njengenye indlela yokuhlanza amanzi angcolile, lapho umsebenzisi wamanzi angeke akwazi ukuhlanza amanzi ngokwanele ngendlela yokuthi angabuye asetshenziswe noma abuyiselwe esizindeni samanzi. Ngokucelela ngamanzi angcolile esikhundleni sokuwachitha, kuyancipha ukukhinyabenzeka kwezizinda zamanzi.
Ukuchelela ngamanzi anokugcola kufanele kwenziwe ngendlela yokuthi kutholakale izitshalo emva kwalokhu kuchelela. Lokhu kuyinkomba yokuthi lokhu kuchelela ngalamazni anokungcola kunomphumela , akumoshi umhlabathi.
Ukuchelela utshani obuluhlaza namadlelo ngamanzi anokugcola nakho kumukelekile. Kodwa-ke ukunisela amadlelo angenazitshalo akuthathwa njengenqubo yokusebenzisa amanzi ngempumelelo.
Bheka incazelo yamanzi agcolile esigabeni 3.
Nikeza ubungako bendawo ecelelwa ngamanzi angcolile ngamahekithari, noma ingasiphi isikhathi.
Ukunisela ngamanzi agcolile okuningi kuvamise ukwenzeka ngezikhathi esithile sonyaka. Khombisa inani onisele ngalo kuleyo nyanga, noma-ke unikeze isilinganiso samanzi esewonke owasebenzisile.
Ukubhalisa Ingenye 2F: Ukuchitha ukungcola noma amanzo agcolile esizindeni samanzi ngepayipi, imbobo, imigodi yendle, ukuphuphuma kolwandle nezinje nje izindlela.
Lelifomu ngelokuchithwa kwamanzi angcolile echithwa esizindeni samanzi ngqo, ngokuvamisile ngepayipi noma imigodi.
Ukuchithwa kwamanzi angcolile echithela emiseleni noma emanzini angaphansi komhlaba akufakiwe kulokhu kusetshenziswa kwamanzi. Lokhu kuyinqubo yokuphathwa kwamanzi (bheka isigaba 3 ukuze uthole incazelo).
Amanzi anokungcola kwasezimbonini aphume ngenkathi kushiswa okuthile noma iyiphi inqubo yamandla kagesi nawo angachithwa esizindeni samanzi, futhi angabhaliswa ngalelifomu.
Lokhu kufanele kube izinga lokushisa kwamzni achithwayo. Uma amanzi egcinwa ethangweni aze afinyelele ezingeni lokushisa elifanele ungawunaki lombuzo, wedlule.
Ukuchithwa kwamanzi kungenzeka ngesikhathi ezahlukene ngonyaka. Khombisa inani onisele ngalo kuleyonyanga, nomake unikeze isilinganiso samanzi esewonke owasebenzisile.
ngohlobo lwesisinda samanzi kuqondwe amanzi aphezu komhlaba kuphela. Qaphela, kufanele ukhethe uhlobo olulodwa kuphela. Uma ubhalisa ukuchithwa kwamanzi okwahlukene , gcwalisa elinye ifomu DW766.
Lelifomu liphathelene nokuchitha amanzi anokungcola emadamini, amachibi anamanzi athombile, namachibi anamnzi angcolile. Lingasetshenziswa futhi ekuchitheni umlotha wesezimbonini noma izinsalela zasezimayini, okuvamise ukuba ukungcola okuqinile.
Bheka incazelo ngamanzi anokugcola esigabeni.
Lesisigaba sithinta ohulumeni basekhaya kuphela.
Bheka incazelo ngamanzi anokugcola esigabeni 3.
Nikeza ubungako besiza okuchithwa kuso ngamahekithari, kanye nomthamo wokungcola okuchithwayo ngonyaka ngamathani noma nga -cubic mithazi.
Nikeza ubungako besiza okuchithwa kuso umlotha ngamahekithari, kanye nomthamo wokungcola okuchithwayo ngonyaka ngamathani noma nga -cubic mithazi.
Bheka izihlobo zezimayini esigabeni 3.
Ukushintsha imisebe noma unqenqema (river bed and Bank)lwamanzi kusho inqubo eyenzeka eceleni kwendawo enamanzi, kodwa engakhinyabezi ukugeleza kwamanzi. Ukuphambukisa noma ukuvimba amanzi , gcwalisa ifomu DW763.
Izibonelo ngokushintsha imisebe noma unqenqema lwamanzi kuvamise ukuba ukumba isihlabathi noma ukugubha ukuzwe kutholakale ukuthi akhona yini amatshe ayigugu ngaphansi.
Izibonelo sokushintshwa kosebe lomfula kungaba ukuhlotshiswa kosebe lomfula ukuze kwenziwe amachibi (kwenzeki ukuphambukisa/ukugeleza) nokwakhiwa kwezindlela zokuhamba, imigwaqo, amabhuloho, noma nje ngenye intuthuko eyenziwa osebeni lomfula.
Ukushintsha isimo noma ubunjalo besizinda samanzi kusho ushintsho olukhulu olwenziwa emanzini ukuze kushintshwe indlela ahamba ngayo ukuze ahambe ngendlela entsha indawo ende impela.
Ukushintshwa kwendlela yokugeleza kwamanzu kuqala kwakuthiwa ukuphambukisa umfula . Kodwa manje sekusetshenziswa igama elithi ukuphambukisa ukugeleza okusho ukuphambukisa ukugeleza okuncane okukhulunywa ngakho kuFomu DW763. Igama elithi ukuphambukisa alisasetshenziswa.
Olunye ushintsho lungaba olwesikhashana luhlala isikhashana esincane ngaphambi kokuba amanzi abuyiselwe endleleni yawo. Olunye ushintsho kuba ngolwanomphela kungabi nanhloso yokubuyisela amanzi endaweni yawo.
Angabuye ahlangane nendlela yawo emva kwebanga elithile ezansi nomfula.-Angahlangane nenye indawo yamanzi, kwenye indawo ;-Angehlangane namanye amanzi aze ekugcineni ayongena olwandle noma edamini noma ichweba.
Uma leso sizinda samanzi singenalo igama, bhala alikho igama.
Khombisa uma usebe noma uqeqema lomfula luthintekile ilokhu kugudluzwa. Qaphela isicelo sokugudlula ukugeleza kwamanzi kufanele kwenziwe kufomu DW781.
A temporary alteration. Kuba uguquko lwesikhashana, emveni kwaleso sikhathi isizinda samanzi sibe sesibuyiselwa endaweni yaso. Lokhu kunga izinyanga ezimbalwa noma iminyaka embalwa.
Bheka incazelo ngokuGunyazwa okukhona njengamanje esigabeni 4.
Ukubhalisa Ingxenye 2J: ukususa, ukuchitha nokulahla amanzi atholakala ngaphansi komhlaba uma kudingekile ukuze kuqhutshwe inqubo yokuphephisa abantu.
Lelifomu lingeloku bhalisa ukususwa kwamanzi angaphansi komhlaba njengamanzi achithekela/amfimfela ezindaweni lapho kwenziwa khona umsebenzi wezimayini, ezizeni lapho kwakhiwa khona.
Alibandakanyi ukuthathwa kwamanzi angaphansi komhlaba ethathelwa ukunquba enye inhloso, njengokuphuza, ukucelela noma ukuwasebenzisa ezimbonini.
Izibonelo ezijwayelekile mayelana nalokhu kusetshenziswa kwamanzi yilezi: -Ukususwa kwamanzi ezimayini, -Ukususa amanzi ngaphansi komhlaba ezizeni lapho kwakhiwa khona ukuze kuqhutshekwe nomsebenzi wokwakha.-Ukususa kwamanzi ngaphansi kwezindlu ezinenkinga yamanzi emfimfela ezisekelweni zazo.
Ukususwa kwamanzi ezimayini nokusentshenziswa kwalamanzi asuke esuswe ezimayini kumele kuhambisane nemithetho yezimayini.
Lesi ngumthamo wamanzi asuswe ngonyaka. Ukuwasusa kungenzeka unyaka wonke uze uyophela golokoqo noma kungenziwa ngezikhathi ezithile zonyaka.
Uma agciniwe amanzi emva kokususwa ngaphansi komhlaba, gcwalisa ifomu DW 761.
Lelifomu ngelokubhalisa ukusetshenziswa kwamanzi ngezinqubo zokuzithokozisa noma ngokuntweza phezu kwamanzi.
Alisho izinqubo sokusetshenziswa kwamanzi ezihambisana nokuzithokozisa, njengokusebenzisa amanzi ezindaweni zokuvakasha noma ukuchitha ukungcola okuphuma ezindaweni zokuzithokozisa.
Ukuzithokozisa ngamanzi okwenziwa abantu ezindaweni zabo njengokudoba amadamini noma ukubhukuda emifuleni akudingekile ukuthi kubhaliswe, inqobo nje uma lowo muntu enemvume yokusebenisa leso sizinda samanzi.
Abasunguli bezindawo zokuzithokozisa kufanele babhalise ukusetshenziswa kwamanzi.
Abasebenzisa amanzi ngenqubo yokuzithokozisa ngabodwana akudingekile babhalise uma ngabe besebenzisa impahla yomuntu obhalisile.
Uma ngabe leyo nqubo yokuzithokozisa ithola amanzi ezizindeni zamanzi eziningi, gcwalisa ifomu DW806 elahlukile kuleso naleso sizinda.
Amahovisi ahlukene oMnyango wezaManzi namahlathi akulo lonke izwe leli ame ngomumo ukukusiza ngokukunikeza amafomu afanele okumele uwagcwalise , nokukusiza ukuthi ugcwalise lawo mafomu.
<fn>Rules & Orders and Code of Conduct Zulu Version.txt</fn>
Khansela, ahambisane nemithetho nokujutshwa kanye nemithetho yomkhandlu kamasipala futhi ngaso sonke isikhathi ahloniphe ukusebenza komthetho.
Ukumiswa nokuhlehliswa ngoba singahlangani isibalo esifanele.
oqaphe ukuthula kusho noma yimuphi umuntu ohlonzwe njengomuntu oqaphe ukuthula ngokoMthetho woHlelo lobuGebengu, 1977 uMthetho No.
umphakathi kubandakanya nabezindaba futhi kuchaza noma yimuphi umuntu ohlala kwiRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika.
soMthetho weziNhlaka futhi kubandakanya nanoma yimuphi omunye usomlomo obambile uma ekhethelwe ukwenza imisebenzi kasomlomo.
uMthetho weziNhlaka kusho uMthetho weziNhlaka zoMasipala woHulumeni baseKhaya, 1998 uMthetho No.
uMthetho weziNhlelo kusho uMthetho weziNhlelo zoMasipala woHulumeni baseKhaya, 2000 uMthetho No.
Ubulili nesibalo - Kunoma yimuphi umthetho, ngaphandle uma kuba nezinhloso zokuphikisana, amagama afaka ubulili besilisa ahlanganisa nobulili besifazane futhi amagama asho isibalo esisodwa ahlanganisa izibalo esiningi, futhi amagama asho izibalo esiningi ahlanganisa nesibalo esisodwa.
c yinoma yiliphi inxusa elizokhuluma nomkhandlu noma nekomidi lomkhandlu; kanye d nanoma yisiphi isikhulu sikamasipala.
Noma yikuphi ukuhunyushwa kwale mithetho nemigomo kumele kwenziwe ngokuhambisana nokulawula koMthethosisekelo, komthetho kazwelonke, wesifundazwe kanye nokamasipala, nokubusa komthetho kanye nobulungiswa.
Isinqumo sikasomlomo noma usihlalo mayelana nokuhunyushwa kwale mithetho nemigomo emhlanganweni womkhandlu noma wekomiti lomkhandlu, ngokususela emithethweni 35 no 36, kuyokuba yisinqumo esingujuqu.
Ukuhunyushwa nokunquma kukasomlomo noma usihlalo kunoma yimuphi wale mithetho nemigomo kumele kuqoshwe emaminithini omhlangano womkhandlu noma wekomidi lomkhandlu.
Imenenja kaMasipala kumele igcine irejista yezinqumo kanye nemibono yomthetho.
Noma yiliphi ikhansela lingacela imenenja kamasipala, ngokubhalwe phansi ezinsukwini eziyisihlanu kuthathwe isinqumo esithathwe ngokomthetho 3 , ukuthi lithile incazelo ngokuhunyushwa nangesinqumo nangombiko womkhandlu noma wekomiti lomkhandlu.
Umkhandlu noma ikomiti lomkhandlu ngemuva kokubheka umbiko ngokomthetho 3 kumele uqinisekise, uchibiyele noma ushintshe isinqumo sikasomlomo noma usihlalo, mayelana nanoma yimaphi amalungelo angathinta noma yimuphi umuntu wesithathu ngenxa yokunquma kanye nazo zonke izinqumo ezithinta amalungelo abanye kumele kubhalwe phansi futhi izizathu zalezo zinqumo kumele ziqoshwe.
Umkhandlu kumele ubambe imihlangano ejwayelekile yomkhandlu okungenani kanye ezinyangeni ezintathu.
Yonke imihlangano yomkhandlu naleyo yamakomidi kumele ivuleleke emphakathini, futhi umkhandlu noma ikomidi lomkhandlu lingangashiya ngaphandle umphakathi emhlanganweni, ngaphandle uma umkhandlu noma ikomidi, ngenxa yohlobo lodaba oludingidwayo noma uma ukuvela kwanoma yiluphi udaba kungangaba nokukhunyabeza izinhloso zikamasipala, ubona kunesizathu esizwakalayo sokwenzenjalo ngokuhambisana nemigomo yomphakathi ovulelekile futhi wentando yeningi.
e isinqumo sokungena esivumelwaneni sokuletha izidingo kubantu.
h noma yiluphi olunye udaba olubekwe umthetho.
Imenenja kaMasipala kumele inikeze isaziso emphakathini, ngendlela egunyazwe yisigungu, esisho isikhathi, usuku, nendawo yanoma yimuphi umhlangano ojwayelekile womkhandlu noma wekomiti lomkhandlu kanye nanoma yimuphi umhlangano okhethekile noma ophuthumayo womkhandlu noma wekomidi lomkhandlu, ngaphandle uma isikhathi singavumi ukuthi kwenzeke njalo.
Usomlomo kumele abize imihlangano yomkhandlu, okungenani kane ngonyaka, "ngeSaziso soMhlangano woMkhandlu" esisayindiwe, esisho usuku, indawo nesikhathi somhlangano esihambisana noma esiqukethe uhlelo lwalowo mhlangano ohlongozwayo.
futhi b ezinsukwini ezimbili zekhalenda ngaphambi kosuku lomkhangano ophuthumayo.
kumele abize umhlangano ophuthumayo womkhandlu.
kanye nomthetho 7 (ii) esikhathini esingekho ngaphansi kwezinsuku ezine kusukela osukwini okwamukelwe ngalo isicelo.
i nesaziso sesinyathelo esisayindiwe; futhi ii isitatimende esibhalwe yikhansela elisayinde isaziso sesinyathelo esinikeza izizathu zokuthi kungani udaba oluhloswe ukudingidwa kulowo mhlangano ophuthumayo lubalulekile futhi lungeke lusalinda umhlangano ojwayelekile womkhandlu.
c Ukuhambisana okuphelele nomthetho 7 3a no 7 3b kuchaza ukuthi usomlomo angeke asebenzise ukulawula kwakhe kodwa kumele abize umhlangano.
kuncika ekutheni leyo mininingwane yokuxhumana kumele ithunyelwe yikhansela ngalinye kwimenenja kamasipala ezinsukwini ezimbili emva kokukhethwa kwamakhansela futhi, ngemuva kwalokho, noma nini laphi ikhansela linesifiso sokushintsha noma yiliphi ikheli futhi lelo kheli ikhansela kumele lithole kulo imiyalezo futhi noma lamukele noma yimuphi umyalezo wokuhambela umhlangano kanye nanoma yikuphi ukuhlangana okusemthethweni komkhandlu.
Onke amaphepha ahambisana nanoma yimuphi umhlangano womkhandlu noma ikomidi kumele anikezelwe kuwo wonke amakhansela okungenani kusasele izinsuku ezinhlanu zekhalenda ngaphambi komhlangano womkhandlu noma ikomidi ojwayelekile nezinsuku ezimbili zekhalenda emhlanganweni ophuthumayo womkhandlu noma emhlanganweni ophuthumayo wekomidi.
Wonke amakhansela kumele azise usomlomo nganoma yiluphi uguquko emakhelini awo zingakapheli izinsuku ezintathu lwenzekile.
Ngokomthetho 5 3, isaziso sokuhambela umhlangano kumele sihlonywe ebhodini eligcina izaziso zomphakathi likamasipala.
Ikhansela lingacela uphenyo mayelana nokusazitholi isaziso sokuhambela umhlangano.
Ukungasitholi isaziso sokuhambela umhlangano ngeke nakancane siphazamise ukubaluleka kwanoma yimuphi umhlangano noma ukuqhubeka komkhandlu noma elinye lamakomidi awo.
b Ngokwesibalo esilingene sokubamba umhlangano, ukwehluleka kwanoma yiliphio ikhansela ukuvota akumele kumise ukuqhubeka komhlangano womkhandlu.
b Ngokwesibalo esilingene, ukwehluleka kwanoma yiliphi ikhansela ukuvota akumele kumise ukuqhubeka komhlangano wekomidi.
Angeke ube khona umhlangano, uma singekho isibalo esilingene sekwedlule imizuzu eyishumi nanhlanu esikhathini ebesibekelwe ukuqala komhlangano, ngaphandle uma amakhansela akhona evumelana ngazwi linye ekutheni kwengezwe isikhathi kodwa esingeqi emizuzwini eyishumi nanhlanu, uma isibalo esilingene singahlangani, umhlangano kumele umiswe.
d Uma isibalo esifanele singahlangani ngemuva kokuhlehliswa usomlomo noma usihlalo kumele ngalokho bawuhlehlise umhlangano.
Uma umhlangano uhlehliswa ngenxa yokuthi asihlangana isibalo esifanele, umhlangano kumele uphinde ubanjwe zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa.
a ligunyaziwe ukuba liphuthe ngokomthetho 13; noma b lelo khansela licelwa ukuba lihoxe ngokomthetho 462; noma c ngemvume kusomlomo noma kusihlalo.
Ikhansela ngalinye elihambele noma yimuphi umhlangano womkhandlu noma wekomidi lomkhandlu kumele lisayine kwirejista yokubhalisa abakhona ohlinzekelwe lokho.
Irejista yabakhona kumele ihlale ehhovisi lemenenja kaMasipala.
Noma yiliphi ikhansela elivumeleke ukuba liphuthe ngokomthetho 13 kodwa elingasadingi lokho kwephula lingawuhambela umhlangano ebelinikezwe ukuba liphuthe kuwo futhi lisayinde kwirejista yokubhalisa abakhona.
Imvume yokuphutha ngeke inikezwe ngendlela yokuthi kugcine kungaseneli isibalo esanele sabantu okumele babe khona.
a lingakwazi ukuhambela umhlangano yize noma lanikwa isaziso; noma b lingakwazi ukuqhubeka nokuhlala emhlanganweni; noma c lifika sekwedlule isikhathi ebesinqunyiwe somhlangano, ngokushesha nangemuva kwalowo mhlangano, liyofika isicelo esibhaliwe kwimeneja kamasipala sokuphutha kuwo wonke umhlangano noma engxenyeni ethile yomhlangano ethintekayo, leso sicelo kumele sihlinzeke izizathu ezizwakalayo neziqondakalayo zesicelo futhi lisho imbangela ezwakalayo yaleso sicelo.
Imenenja kamasipala kumele yazise usomlomo noma usihlalo othintekayo womhlangano ngokushesha mayelana nomhlangano nangesicelo sokuphutha asitholile.
Usomlomo noma usihlalo womhlangano kufanele ngokushesha asibheke isicelo sokungaphumeleli ebese enikeza noma enqabele isicelo ngezizathu futhi azise imenenja kamasipala ngesinqumo sakhe.
a lehlulekile ukuhambela umhlangano; noma b ehlulekile ukuhlala emhlanganweni.
a ngaphandle ngokunikezwa imvume yokwenze njalo; noma b lihambe ngaphandle kokuthola imvume yokuphutha kusomlomo noma usihlalo ungakapheli umhlangano, isikhathi elihambe ngaso kufanele siqoshwe emaminithini futhi kufanele lelo khansela lithathwe njengomuntu ophuthe ngaphandle kwemvume emhlanganweni.
Lapho ikhansela lifika sekudlule isikhathi emhlanganweni, ngaphandle kokuthola imvume, isikhathi sokufika nezizathu zokungasigcini isikhathi kufanele ziqoshwe emaminithini omhlangano bese ikhansela liqhubeka nokuba semhlanganweni futhi lisayine irejista yokuba semhlanganweni ngokomthetho 12.
Ukungezi kabili noma ngaphezulu emihlanganweni elandelanayo yomkhandlu noma yekomidi kumele kuthathelwe izinyathelo ngumkhandlu noma ikomidi eliphathelene elifanele.
Ngokulandelwa kohlelo olubekwe kumthetho 13, ikhansela elingekho ngaphandle kwesizathu esibonakalayo emhlanganweni, ebelinikeziwe isaziso sawo, kufanele likhokhe inhlawulo elingana nomholo wesonto elilodwa, kufanele lenhlawulo iphume eholweni lalelo khansela elithintekayo.
bathole ukuthi ikhansela belingekho ngesizathu esibalulekile yini noma cha.
Imenenja kamasipala kufanele igcine amarekhodi azo zonke izigameko lapho amakhansela abetholwa ephuthile noma ethathwa njengaphuthe ngaphandle kwemvume futhi ngaphandle kwesizathu esizwakalayo futhi ithumeleumbiko obhaliwe umbiko kusomlomo noma yinini lapho ikhansela litholakala liphuthile emhlanganweni emithathu noma ngaphezulu elandelanayo ebekufanele liyihambele.
Ngokomthetho 11 , umhlangano womkhandlu noma wekomiti.
kudlule lowo mhlangano.
Sikhishwe ngokomthetho 8.
Alukho udaba okumele ludluliselwe ukuQhutshwa emhlanganweni oqhutshwayo ngaphandle uma kucacisiwe esazisweni somhlangano, ohlehlisiwe.
Kuyo yonke imihlangano yomkhandlu, usomlomo, noma uma ephuthile, obambe njengosomlomo, uyoba ngusihlalo futhi uyokwenza imisebenzi ebekwe ngokwesigaba 37 soMthetho weziNhlaka futhi kumele aqinisekise ukuthi ikhansela ngalinye uma lithatha isikhundla linikezwa ikhophi yale mithetho nemigomo yeNdlela yokuziPhatha.
Uma usomlomo noma usihlalo womkhandlu noma wekomidi lomkhandlu bephuthile noma bengekho ukuzokwenza imisebenzi kasomlomo noma usihlalo, noma kunesikhala somsebenzi umkhandlu noma ikomidi ngokuholwa yimenenja kamasipala noma okhethwe yiyo kufanele likhethe elinye ikhansela ukumela usomlomo noma usihlalo.
Awukho umhlangano womkhandlu noma ikomidi lomkhandlu ongaqala noma ongaqhubeka ngaphandle uma ulawulwa ngusomlomo noma ngusihlalo.
Amaminithi avunyiwe ayo yonke imihlangano yomkhandlu noma yekomidi ngaphandle kweyangaphakathi kufanele atholakale emphakathini.
Lapho imenenja kamasipala ibona ukuthi isinqumo noma ukuqhubeka komhlangano womkhandlu noma wekomidi kungenzeka ukuthi kuphula noma yimuphi umthetho noma umthetho kamasipala, kufanele azise umkhandlu noma ikomidi ngendlela efanele futhi imininingwane ephelele yalowo mbono iqoshwe kumaminithi.
i imibuzo ngesaziso esikhishiwe; kanye j okuvuka emaminithini okuphuthumayo.
Usomlomo noma usihlalo ngokucabanga kwakhe nganoma yisiphi isikhathi angaletha noma iluphi udaba olusohlelweni lomhlangano.
Amaminithi ayo yonke imihlangano kufanele avunywe emhlanganweni ojwayelekile olandelayo womkhandlu noma wekomiti futhi kufanele usomlomo noma usihlalo awasayine.
Akukho okwenziwayo noma okuxoxwayo ngamaminithi adlule ngaphandle kokuhambisana nobuqiniso bawo.
Isithunywa esifisa ukukhuluma nekomiti noma umkhandlu kufanele silethe incwadi kwimenenja kamasipala echazayo ukuthi ufisa ukuthini.
Imenenja kamasipala kufanele ilethe isicelo emkhandlwini noma ekomidini lomkhandlu elizokwamukela isithunywa.
Noma yini edinga ukubhekwa esicelweni sesithunywa akufanele iqhubeke nokubhekwa ngumkhandlu noma yikomidi kuze kube isithunywa siyahoxa kuncika ekutheni ukucela ukucaciselwa kungavumeleka.
Ilungu lomphakathi ngaphandle kwesithunywa, elifisa ukukhuluma emhlanganweni womkhandlu noma wekomidi, kufanele lithole imvume yokwenze njalo kusomlomo noma usihlalo ngaphambi kokuthi umhlangano uqale.
Uma ilungu lomphakathi noma isithunywa sikhuluma emhlanganweni, kufanele silandele noma iyiphi imigomo noma imithetho noma iziqondiso okuzoshiwo usomlomo noma usihlalo.
Uma ilungu lomphakathi noma isithunywa siziphatha ngendlela engafanele, usomlomo noma usihlalo angakhipha isinqumo sokuthi lelo lungu liphume noma likhishwe yiPhoyisa loMthetho emhlanganweni.
no 21 bangathweswa icala bahlawuliswe noma bagwetshwe isikhathi ezingeqile enyangeni eyodwa noma kokubili.
Noma imuphi umbiko olethwe emkhandlwini noma ekomidini lomkhandlu ngaphandle kombiko omukelwe usomlomo noma usihlalo njengophuthumayo, kufanele unikezelwe kumakhansela ngokomthetho 8.
Usomlomo noma usihlalo kufanele avumele inkulumompikiswano ngokuhambisana nesahluko 10 kunoma yimuphi umbiko olethwe emkhandlwini noma ekomidini, emhlanganweni lapho lombiko ufakwe futhi uma inkulumompikiswano ingapheli, noma engenzeki ngenxa yanoma yisiphi izizathu, inkulumompikiswano kumele ibanjwe, emhlanganweni olandelayo.
b sisayinwe ikhansela elisilethile futhi sisayinwe elinye ikhansela elivumelana nalo; futhi c sikhulume ngento eyodwa kuphela.
Isaziso ngesicelo kufanele sifakwe kwimenenja kamasipala ngaphambi kwehora le 12h00; kusasele izinsuku eziyisikhombisa kube nomhlangano uma kungabanga njalo isaziso siyothulwa komunye umhlangano.
c ifake saziso sesicelo ngasinye ohlelweni ngendlela ezifike ngayo.
c abize labo bafaki bezicelo eziphikisiwe ngokohlelo abavela ngalo ohlelweni lomhlangano.
Ikhansela elidlulisa isicelo lingakudlulisa leso sicelo futhi linelungelo lokuthola impendulo.
Isicelo siyoqedwa uma ikhansela elisifakile noma osivumele kade engekho emhlanganweni ozoba nenkulumompikiswano.
Ikhansela akufanele livunyelwe ukuletha izaziso zezicelo ezintathu ohlelweni olulodwa.
Usomlomo noma usihlalo akufanele anqabe isicelo asitholile ngokwale mithetho.
Ikhansela lingabuza umbuzo odinga impendulo ebhalwe phansi kunoma ubani kungaba usopolitiki noma isisebenzi sasemahhovisi kamasipala, mayelana nanoma ngani ehlanganise ukuthi yini engenza ngcono ukusebenza kwezinto zikamasipala nokusebenza kwamandla kamasipala, kuncike ekuthenii isaziso esibhalwe phansi sombuzo sazisiwe usomlomo noma usihlalo noma imenenja kamasipalaezinsukwini eziyisikhombisa ngaphambi komhlangano womkhandlu noma wekomidi futhi imenenja kamasipala kumele iqinisekise ukuthi ikhansela lithola impendulo ebhalwe phansi iphuma kosopolitiki noma osebenzela umasipala emhlanganweni womkhandlu noma wekomidi.
Uma emva kokuba umbuzo usuphenduliwe, ikhansela libona ukuthi impendulo ayicacile futhi ijijekile, ngemvume kasomlomo noma usihlalo angacela ukuthi alandelise ngomunye umbuzo.
Alikho ikhansela okufanele libuze noma lixoxisane nanoma yimuphi umsebenzi wasehhovisini lokuphatha likamasipala mayelana nezindaba zikamasipala ngaphandle uma libuza njengelungu lomphakathi elinelungelo lokwazi.
Ikhansela lingabuza noma lixhumane nemenenja kamasipala nanoma yiyiphi inhloko yomnyango noma umsebenzi wezokuphathwa kukamasipala obekwe imenenja ukuthi enze lowo msebenzi noma yinhloko yomnyango ethintekayo ngenxa yalokhu, ukuze likwazi ukuthola lolo lwazi uma ludingeka ekwenzeni umsebenzi kahle njengekhansela.
Izindaba ezejwayelekile eziphuthumayo kufanele zingabekwa ohlelweni lomhlangano yimenenja kamasipala noma elinye ilungu lomkhandlu ngemvume kasomlomo noma usihlalo, leyo mvume akumele inqatshelwe ngaphandle kwesizathu.
Ngaphambi kokuthi kwamukelwe, ikhansela kufanele linikwe isikhathi esanele ukuthi libheke futhi lamukele yonke imibiko elethiwe kumkhandlu.
Uma amakhansela amaningi akhona efinyelela esivumelwaneni, utolika angasetshenziswa emhlanganweni womkhandlu kanye nowamakomidi omkhandlu.
Ngokomthetho 5, umkhandlu noma ikomidi lomkhandlu noma nini lingavumelana ngokuqhuba ikomidi langaphankathi.
Umphakathi awuvumelekile kwimihlangano yekomidi langaphakathi.
Imenenja kamasipala noma ubani oshiywe ngaphandle kulo mthetho ngusomlomo noma usihlalo akufanele bashiywe ngaphandle kule mihlangano yekomidi langaphakathi.
Konke okuqhubekayo kwimihlangano yekomidi langaphakathi kufanele ngokomthetho 18 no 18 kuqoshwe futhi kube yimfihlo.
Kufanele kube nabantu abalingene ukuze bakwazi ukuvota.
kanye f nanoma yini okufanele yenziwe ebekwe.
Yonke eminye imibuzo elethwe kumkhandlu inqunywe ngokweningi lamavoti enziwe amakhansela akhona.
Uma kwenzeka amavoti elingana; usomlomo noma usihlalo angafaka ivoti elizothatha isinqumo avote njengekhansela, kuncika ekutheni usomlomo noma usihlalo akumele afake ivoti elizoba isinqumo okhethweni lomuntu ozosebenza ehhovisi lomkhandlu.
Kufanele kuvotwe ngokuthi kuphakanyiswe izandla ngaphandle uma umthetho usho okunye, noma umkhandlu noma ikomiti ngokuvumelana neningi lamakhansela ungaxazulula ngokuthi uvumelane ngokufaka ivoti elibhaliwe eliyimfihlo.
Ngesikhathi sokuvota alikho ikhansela elivunyelwe ukuphuma lapho kuvotwa khona.
Imenenja kamasipala noma okhethwe yiyo kufanele abale amavoti angenile bese eqopha imiphumela kodwa usomlomo noma usihlalo kuphela ozomemezela imiphumela.
Ikhansela lingafaka isicelo sokuthi ivoti lalo liqoshwe njengobufakazi bokuthi livote kanjani.
Imvume yokuvuselela noma ukushintsha isinqumo somkhandlu ayinikezwa nanoma ubani futhi nanoma iliphi ikomidi.
Noma yikuphi ukuchithwa noma ukushintshwa kwesinqumo somkhandlu kufanele kwenziwe ngokomthetho 29 (e).
Imvume yokuchitha noma ukushintsha isinqumo sekomidi lomkhandlu akufanele inikezwe noma ubani.
Isaziso ngenhloso yokuhambisa isicelo sokuchitha noma sokushintsha isinqumo sekomidi lomkhandlu kufanele sinikezwe.
Ukuchithwa noma ukushintshwa kwesinqumo sekomiti lomkhandlu kufanele sivunyelwe iningi lamalungu alelo komidi.
Ikhansela lingakhuluma kuphela uma kusho usomlomo noma usihlalo.
Ikhansela lingakhombisa ukuthi lifuna ukukhuluma ngokuthi liphakamise isandla bese lilinda ukuyalelwa ngusomlomo noma ngusihlalo; lelo thuba akumele linqatshelwe.
Amakhansela nezikhulu kufanele asukume uma ekhuluma futhi inkulumo iqondiswe kusomlomo noma usihlalo.
Zonke izikhulumi kufanele zikhulume ngalokho okusuke kukhulunywa ngakho.
Ngaphandle kokwethulwa kombiko wemeya, noma ukuvezwa kokungena nokusebenza kwezimali, ayikho inkulumo okufanele idlule amaminithi amahlanu ngobude, kungenzeka kuphela uma imvume ikhishwe usomlomo noma usihlalo.
Ikhansela akufanele likhulume kabili kunoma yisiphi isicelo ngaphandle uma imvume ikhishwe usomlomo noma usihlalo kuncika ekutheni ohambisa isicelo angakhuluma kuleso sicelo, kunelungelo lokuphendula futhi impendulo kumele kumele ihambisane nokuphendula izikhulumi ebezibuza futhi ingafaki lutho olusha kuleyo nkulumompikiswano.
Lapho usomlomo noma usihlalo esukuma ngesikhathi senkulumompikiswano, noma yiliphi ikhansela elikhulumayo noma elizama ukukhuluma kufanele lihlale phansi lithule khona usomlomo noma usihlalo ezozwakala ngaphandle kokuphazanyiswa.
Noma yiliphi ikhansela lingabuyisela endleleni umhlangano osunhlanhlatha ngokuthi lisukume khona lizodonsa amehlo kasomlomo noma usihlalo.
Ukubuyisela endleleni kubaluleke kakhulu emhlanganweni futhi usomlomo noma usihlalo kufanele avumele ngokushesha ikhansela eliza nombono wokubuyiselwa endleleni futhi anqume ngokufanele.
Isinqumo sikasomlomo noma usihlalo sokubuyisela endleleni singujuqu futhi asivulelwe ukudingidwa.
Noma yiliphi ikhansela lingachaza, kuncika ekutheni leyo ncazelo iwusizo enkulumweni ebingazwakalanga kahle.
e bangasebenzisi ulimi oluqosheme noma olungamukelekile; futhi f bangasebenzisi amaselula noma baphathe izibhamu noma ezinye izikhali eziyingozi emhlanganweni womkhandlu noma elinye lamakomidi awo.
Usomlomo angatshela ikhansela ukuthi alihoxise noma lixolise uma kukhona elikushilo noma elikwenzile okuyindelelo.
Uma ikhansela noma amakhansela engaziphathi ngendlela emhlanganweni womkhandlu noma wanoma yiliphi ikomidi lawo, usomlomo angasho ekhanseleni noma emakhanseleni ukuthi abaziphathe ngendlela noma bahlale phansi futhi, uma bekhuluma, bayeke ukukhuluma.
Esimweni lapho sokugoloza noma ukunganaki iziqondiso zikasomlomo, usomlomo angatshela lelo khansela noma lawo makhansela ukuthi awushiye umhlangano noma ahoxe emhlanganweni kuze kube lolo daba oludingidwayo luyaphothulwa.
Esimweni lapho ukuziphatha kabi kwekhansela noma amakhansela kulimaza ukuqhubeka komkhandlu noma ikomidi usomlomo noma usihlalo kufanele ahlehlise umhlangano kuthi lokho kuziphatha budlabha kwekhansela noma amakhansela kubhekwane nakho ngokwemithetho nemigomo emile yeNqubo yokuziphatha.
Enyangeni noma kokubili.
Umkhandlu kamasipala ngesinqumo seningi lamakhansela ungasungula ikomidi elikhethekile elaziwa ngeKomidi lemiThetho elizophenya ngabaphula imithetho yeNqubo yokuziPhatha, kubandakanya unswinyo ngokuphutha emhlanganweni futhi beze izincomo mayelana nanoma iyiphi into emayelana neMithetho nemoGomo.
IKomidi leMithetho kufanele libe nosomlomo, usodolobha, neLungu ngalinye elimele iqembu ngalinye lezepolitiki emkhandlwini; labo abamele ezepolitiki bayokhethwa amaqembu abo ngezikhathi ezithile.
Noma yiliphi ikomidi lomkhandlu kufanele lizibekele imithetho yawo azoyilandela kodwa ngokuqondiswa umkhandlu kanye nale mithetho nemigomo.
Isahluko 10 sale mithetho nemigomo singathanjiswa usihlalo wekomidi ukuze sifake ukuzibandakanya okufanele nokunemiphumela, kuncika ekutheni usihlalongokubona kwakhe, angasebenzisa noma imuphi umthetho kulena equkethwe kwisahluko 10.
a abengusihlalo kuyo yonke imihlangano yekomiti uma ekhona; futhi b abe nelungelo lokuvota kusaqalwa futhi uma amavoti elingana ekwengezeni ivoti lakhe elingujuqu, anganika ivoti lesibili noma ivoti elithatha isinqumo.
Uma engekho, obambile noma isekela likasihlalo lizoba namandla namalungelo okuvota afanayo nakasihlalo.
Ikhansela kumele liveze emkhandlwini kamasipala, nom kunoma yiliphi ikomiti elilungu lalo, uma kukhona ibhizinisi elinalo lelo khansela, uwakwalo, umlingani noma elisebenzisana naye ebhizinisini lelo khansela elinalo phambi komkhandlu noma kwekomidi.
Ikhansela eliphumela obala kumele lihoxe kokuqhubekayo emkhandlwini noma noma ekomidini ngaphandle uma umkhandlu ubone ukuthi ukuthinteka kwalo kulelo bhizinisi akushayisani nemisebenzi yawo.
Ikhansela noma uwakwalo, umlingani walo, umlingani noma elisebenzisana naye ebhizinisini noma ilungu lomndeni walo ethola noma engase athole umhlomulo ngenkontileka nomasipala, kumele liveze imininingwane ephelele yokuhlomula ikhansela elikwaziyo emhlanganweni wokuqala womkhandlu lapho kungakwazi ukuthi ikhansela likuveze.
akusebenzi ekuhlomuleni ikhansela uwakwalo, umlingani walo, umlingani noma elisebenzisana naye ebhizinisini noma ilungu elisondelene lomndeni , elisokuthola ngokufanayo nezinye izakhamizi zomphakathi.
Noma yiliphi ikhansela elihluleka noma elenqaba ukuhlonipha noma yimiphi imithetho nemigomo, nanoma yisiphi esinye isinqumo esithathwe yisigungu engazithola enecala lokwephula iNqubo yokuziPhatha.
Lezi mithetho nemigomo kumele yemukelwe njengemithetho kamasipala.
Imithetho ekhona yomkhandlu mayelana nale mithetho nemigomo ngalokhu iyaqedwa.
Le mithetho nemigomo emile iyobizwa ngeMithetho ngeMigomo eMile kaMasipala, 200... futhi iyoqala ukusebenza ngomhla...
<fn>SAPS.Framework.2009-02-26.zu.txt</fn>


















UmNyango wezobuCiko namaSiko



























UHLAKA LWENQUBOMGOMO YOLIMI KAZWELONKE















Uhlelo Lokugcina







































13 Novemba 2002



2







OKUQUKETHWE























ISETHULO NGONGQONGQOSHE WEZOBUCIKO ,AMASIKO ,ISAYENSI

3





NEZOBUCHWEPHESHE







UHLU LWEZIFINYEZO



4





ISIGABA -1

ISIZINDA NENGQIKITHI

5













5





1.1

Isingeniso



6





1.2

Ingqikithi Yezomlando

7





1.3

Ingqikithi Yezomthetho

10







ISIGABA -2

IZIMPAWU EZISEMQOKA ZENQUBOMGOMO













10



















2.1

Izinjongo





10





2.2

Imigomo





11





2.3

Indlela Yokwenza



12





2.4

Ububanzi





15





ISIGABA -3

UKWAKHIWA KWAMAKHONO ABANTU











17





ISIGABA - 4

AMASU OKUSETSHENZISWA











19





UHLU LWAMAGAMA









































































Uhlaka lomThethomgomo woLimi kaZwelonke we - 2002



3







ISETHULO NGONGQONGQOSHE WEZOBUCIKO,AMASIKO,ISAYENSI NEZOBUCHWEPHESHE, UDOKOTELA B S NGUBANE



Ulimi lomuntu ngandlela thile "luyisikhumba sesibili" , ukuba nokuthile ngokwemvelo komuntu wangempela,esikusebenzisa esethula ngakho amathemba nezifiso, ukuphimisa imicabango yethu nokuyigugu, ukuhlola ulwazi kanye namasiko ethu , kanye nokwakha umphakathi wethu nemithetho ewuphethe . Ngolimi sikwazi ukusebenza njengabantu emhlabeni oguquka njalo. Ilungelo lokusebenzisa izilimi ezisemthethweni ozikhethile luyaziswa ngumThethosivivinywa wamaLungelo nomThethosisekelo wethu ovumayo ukuthi izilimi zabantu bethu ziwumthombo okumele usetshenziswe.





Ngiyaziqhenya kakhulu ukuthi , emva komsebenzi wokubonisana ngempela, siyakwazi ekugcineni ukwethula uhlaka lwenqubomgomo yolimi yaseNingizimu Afrika. Loku ukuqedelelwa komsebenzi owaqalwa ngonyaka we-1995, lapho ngaqoka iQembu lokuSebenza lokuHlela uLimi (LANGTAG) ukuze lingeluleke ngohlaka oluhlangene lohlelo lwenqubomgomo yolimi. Lesi sinyathelo sasisemqoka ngombono wokungabikhona kokumelana kokwehluka kwezilimi nomphumela wokuthi indlela "yokusebenza kobuliminingi iyinkinga yezinkokhelo" okubonakala kwezinye izingxenye zomphakathi wethu , kanye nokwanda kwezinsolo ezivela kwabaphethe bolimi ngokujwayelwa kokusetshenziswa kolimi lunye eNingizimu Afrika.



Uhlaka LweNqubomgomo yoLimi kaZwelonke lusekelwe phezu komphumela wezindlela zokusebenzisana ngokubonisana, ngokusebenzisa kokubili i-LANGTAG kanye futhi namandla omNyango ngokuhlanganyela neQembu lokweLuleka leNqubomgomo yoLimi. Uhlaka lenqubomgomo lusemqoka ekuphathweni kwemithombo yezilimi zethu ezahlukile kanye nokufinyelela kukaHulumeni kwinhloso yokuthuthukisa intando yeningi, ubulungisa,ukulingana nobumbano lukazwelonke. Kungalomoya omuhle ukuthi ukuthuthukiswa kwezilimi ezisemthethweni eziyi -11 zezwe lakithi njengoba kunikeze umThethosisekelo zathatha ingaphakathi elingunqa phambili kule nqubomgomo.



Lolu Hlaka lweNqubomgomo luphinde lubheke iphuzu lokuthi ubumqoka bezilimi zethu buvezwa kakhulu ukusetshenziswa kwezomnotho ,kwezenhlalakahle nezombusazwe.Uma ulimi luphelelwa ubumqoka balo kulezi zimo, isikhundla salolo limi siyehla . Uhlaka lweNqubomgomo luphinda futhi lubonise ukuthi sibhekene nenselele yokusebenza emhlabeni jikelele nokuthi futhi izilimi zethu zomdabu kumele zibe yingxenye yendawo yobuchwepheshe obanda ngokushesha. Yingakho-ke luzimisele ukubuyisela isikhundla nokusetshenziswa kwezilimi zomdabu zaseNingizimu Afrika.



Ngethemba ngenhlonipho ukuthi zonke izakhamuzi zaseNingizimu Afrika zizolujabulela lolu Hlaka lweNqubomgomo yolimi kaZwelonke njengolwabo. Ngiyakholwa ukuthi ngokudibene kumele siqinisekise ukuthi inqubomgomo iba yinto yangempela ezimpilweni zethu, futhi isenza siziqhenye ubuthina beNingizimu Afrika engajwayelekile.









Uhlaka lomThethomgomo woLimi kaZwelonke we - 2002



4







................................







DKT B S NGUBANE, ILUNGU LEPHALAMENDE

















UHLU LWEZIFINYEZO/AMA-AKHRONIMI













DAC UmNyango wezobuCiko namaSiko



DoE UmNyango wezeMfundo



LANGTAG Iqembu lokuSebenza ngoHlelo loLimi



HLT UbuChwepheshe boLimi lwaBantu



LiEP Ulimi kuNqubomgomo weMfundo



MTEF UHlaka lokuSetshenziswa kweMali esiKhathini esiLingene



NLS IziNsiza zoLimi zikaZwelonke



PanSALB Ibhodi yeziLimi yaseNingizimu Afrika



SADC Umphakathi wokuThuthukisa waseNingizimu Afrika



SAQA UmKhandlu wokuQinisekisa iZiqu waseNingizimu Afrika.



SASL ULimi lweziMpawu lwaseNingizimu Afrika



TISSA IziNsiza zokuHumusha ngoCingo zaseNingizimu Afrika































































Uhlaka lomThethomgomo woLimi kaZwelonke we - 2002



5







ISIGABA- 1: ISIZINDA NENGQIKITHI







1.1 Isingeniso





Zicishe zifinyelele ema-25 izilimi ezahlukene ezikhulunywa eNingizimu Afrika, eziyi -11 yizona ezinikezwe isikhundla sokuba semthethweni kulandelwa isiGaba -6 somThethosisekelo we- 1996 (UmThetho weNombolo we - 108 wonyaka we-1996), kusekwa ngokuthi kumele ukusetshenziswa kwazo kufakele amaphesenti angama-98 ezakhazamuzi sezizonke.



Izilimi eziyi-11 ezisemthethweni yisiNdebele, isiXhosa, isiZulu kanye nesiSwati (ezibizwa ngokuthi iqembu lezilimi zesiNguni); IsiSuthu, isiPedi kanye nesiTswana (ezibizwa ngokuthi iqembu lezilimi zesiSuthu); isiVenda, isiTsonga, isiNgisi nesiBhunu.



INingizimu Afrika iyizwe eliziliminingi . Uphawu olugqamile lobuliminingi eNingizimu Afrika ukuthi izilimi zomdabu eziningana zikhulunywa ukweqa nemingcele yezifunda, ezahlukaniselwana phakathi kwemiphakathi yalolo limi oluvela ezifundeni ezahlukene.



Kukhona manje ukwazi okunamandla kwesidingo sokukhuphula amandla



okwenza ukuthuthukisa izilimi zomdabu ezazibandlululwa esikhathini esedlule kany nokuthuthukisa ubuliminingi, uma ngabe izakhamuzi zaseNingizimu Afrika kumele zikhululeke ekusekeleni ngokunganqamuki phezu kwezilimi okungezona zomdabu njengezisemqoka,okuyizona izilimi ezisemthethweni zombuso.



Ukufikela kulesi sikhathi ukuphathwa kokwehluka kwezilimi eNingizimu Afrika edlule kahulumeni wobandlululo kwenziwe kwaba yinkinga ngokungabi khona kwenqubomgomo yolimi echaziwe, okwaholela ekutheni kusetshenziswe isiNgisi nesiBhunu njengeziLimi ezinamandla okuthelela ezenhlalakahle nezomnotho kanye nezingxenye zombusazwe zomphakathi wethu.





Uhlaka lomThethomgomo woLimi kaZwelonke we - 2002



6











Emva kweminyaka eyisishiyagalombili yombuso wentando yeningi, iNingizimu Afrika ifinyelele ephuzwini elisemqoka emlandwini walo. Izakhamuzi zaseNingizimu Afrika kumele ziphendule ukwehluka kwazo ngokolimi nangamasiko kanye nenselele yobuliminingi obusemthethweni ,yingakho-ke kungeniswa uHlaka lweNqubomgomo yoLimi kaZwelonke.



Lolu Hlaka lweNqubomgomo aluqalisi kuphela indlela entsha yokubhekana nobuliminingi eNingizimu Afrika, kodwa lugqugquzela ngamandla ukusetshenziswa kwezilimi zomdabu njengezilimi ezisemthethweni ukuze londle luphinde luthuthukise ubumbano lukazwelonke .Ifakela ukuvunywa okubanzi kokwehluka kwezilimi ,ezobulungisa ,umthetho wokufinyelela ngokulinganayo kuzinhlelo nezinsiza zomphakathi,nokuhlonishwa kwamalungelo olimi.







Lo mbhalo ubeka uhlaka olukwazi ukusetshenziswa lwenhlangano ebumbene yobuliminingi ngaphakathi kwemigomo yomThethosisekelo.







Ingqikithi yezomLando





Ukusukela ekuhlaleni kokuqala kwamaDashi eNingizimu Afrika ngonyaka we- 1652, ngokulandelana kwezikhathi zomthetho wokubusa wamaNgisi(Bhrithishi),iNyunyana yaseNingizimu Afrika, kanye nombuso wobandlululo nokulandelana neRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, kuze kufinyelele ekuveleni kombuso wentando yeningi ngonyaka we-1994 kanye nokufakwa emThethweni kobuliminingi obusemthethweni, umthethomgomo wolimi kahulumeni kanye namandla eziphathamandla kwehluleka ukubona ukwehluka ngokolimi kweNingizimu Afrika.



Umphumela walesi simo kwaba ukungalinganiswa, lapho ukubusa kwesiNgisi nesiBhunu kwakha ukusebenzisana okungalingani phakathi kwezilimi zaboMdabu kanye nalezi zilimi.





Uhlaka lomThethomgomo woLimi kaZwelonke we - 2002



7











Ngakho-ke , izinqubomgomo zolimi zamakholoni nezobandlululo, sezihlangene nenqubomgomo yezenhlalakahle ,ezomnotho nezombusazwe, zaveza ubukhosi bezilimi, ukungalingani okuveza izakhiwo zokungalingani ngokwebala nangakwezikhundla /amakilasi okwasingatha umphakathi waseNingizimu Afrika.



Zonke lezi zimo zehlisa izinga eliphezulu lezilimi zomdabu kanye nezinhlobo zezilimi zabantu bomdabu kanye nabezinye izinhlobo zabantu base-Afrika namanye amaqembu ayebandlululwa kufakelelwa nabangeZwa neziMpumputhe - kuphoqelelwa inkolelo embi okungeyona ngezilimi zabamnyama, loku akubangelwa yizikhulumi zolimi lwesiBhunu nolwesiNgisi kuphela, kodwa nayizikhulumi eziningi zolimi lomdabu ngokwazo.



Isimo sandiswa yiphuzu lokuthi, ngenxa yezizathu zokungacacelwa kahle kanye nezokufuna amandla eziphikisana nokufakwa kobuliminingi, izikhungo zikahulumeni nezangasese zinendlela ethile yokuthatha izinqumo zesikhashana zolimi eziphikisana nengxenye yomthethosisekelo kanye nezidingo ezihambisana nezilimi.







1.3 Ingqikithi Yezomthetho





IsiGaba sesi-6 somThethosisekelo sinikeza uhlaka oluphakeme olusemthethweni lobuliminingi , ukuthuthukiswa kwezilimi ezisemthethweni kanye nokukhuthazwa kwenhlonipho nokubekezelana kokuhluka ngolimi kwaseNingizimu Afrika. Ithola amalungelo olimi lwezakhamuzi ,okumele ahlonishwe kuzinqubomgomo zolimi zikazwelonke.



UmThethosisekelo ugcizelela ukuthi zonke izilimi ezisemthethweni kumele "zibe nesithunzi esilinganayo" futhi ziphathwe ngokulinganayo,loku kuzawube sekukhulisa izinga nokusetshenziswa kwezilimi zendabuko, nohulumeni









Uhlaka lomThethomgomo woLimi kaZwelonke we - 2002



8







athathe izindlela zokushaya umthetho kanye nezinye zokulawula kanye nokubheka isimo sokusetshenziswa kwezilimi zendabuko ezingenamathuba.



UmThethosisekelo uvumela inguquko kulesi simo solimi kulo lonke lelizwe,unikeza ukunakwa kwezenhlalakahle kanye nezombusazwe kumaqembu ezilimi akade encishwa amathuba ngaphambilini ngezizathu "zezidingo eziveziwe zemiphakathi kanye namaqembu anentshisekelo".



IsiGaba sesi-6(2) somThethosisekelo sidinga izindlela zokwenza zilungiswe ukuthuthukisa lezi zilimi zomdabu.



IsiGaba sesi-6(3) nese (4) siqukethe ukunikezelwa okuhlobene nezilimi zikahulumeni kazwelonke nohulumeni bezifunda ,lapho iminyango kahulumeni kumele isebenzise okungenani ezimbili izilimi ezisemthethweni.



Ukuthuthukisa ukwehluka kuye phambili, isigaba sesi-6(5) sivumela ukusungulwa kweBhodi lezilimi laseNingizimu Afrika (PanSALB) ukuthuthukisa ubuliminingi nokuthi libone ukuthi ukuthuthukiswa kungasetshenziswa ezilimini ezisemthethweni kuphela, kodwa nasezilimini zama-Khoyi, amaNama kanye namaSeni, kanye naseziLimini zeziMpawu zaseNingizimu Afrika. I-PanSALB izawuphinde futhi itshale inhlonipho yeziLimi zeNdabuko ezikhulunywa yizingxenye zomphakathi wethu nezilimi ezisetshenziselwa izinjongo zezenkolo.







Okunye ukuvunyelwa okuphathelene nezindaba zolimi kwenziwa kwenye indawo yomThethosisekelo. IsiGaba sesi-9(3) sivikela ukubandlululwa ngezizathu zolimi ,ngaso leso sikhathi isigaba sama-30 nama-31(1) sikhuluma ngamalungelo esintu mayelana namasiko ,inkolo kanye nokuzibandakanya ngokolimi nokuzijabulisa. IsiGaba sama-35(3) nama (4) sikhuluma ngamalungelo olimi abantu ababoshiwe ,abagciniwe nabasolwa ngokuthize ,ngokugcizelela ikakhulukazi ilungelo lokugwetshwa ngokungabandlulula nenqubo okuqhutshwa ngayo noma okuhunyushwa ngayo ngolimi oluthandwa yiloyo muntu.





Uhlaka lomThethomgomo woLimi kaZwelonke we - 2002



9







UmNyango wezeMfundo (DoE) wangenisa "Inqubomgomo yoLimi lweMfundo (LiEP), egcizelela ubuliminingi njengokwandiswa ukwehluka kwamasiko kanye nengxenye esemqoka yokwakha iNingizimu Afrika engabandlululi ngebala . Umgomo okuncikwe kuwo ukugcina ulimi lebele lomfundi ekufundeni nasekufundiseni, kodwa abafundi bagqugquzelwa ukuthi bafunde nezilimi ezengeziwe. I-LiEP ibhekene nalezi zindaba ezifana nolimi/nezilimi zokufunda nokufundisa ezikolweni zikahulumeni ,ohlelweni lwezifundo lwesikole, kanye nasemisebenzini ephathelene nolimi kuminyango yemfundo yezifunda kanye nezinhlangano eziphethe esikoleni.



UmThethosisekelo kanye nemithetho ehambisana nawo kubonakala kahle ukuthi kusekela ukuthuthukiswa kobuliminingi eNingizimu Afrika. Lolu hlaka lwenqubomgomo kumele luvumele ukulinganisa ngokwanele ukuhlanganisa inqubomgomo yolimi kuzo zontathu izigaba zikahulumeni futhi luveze ngokucacile ukuthi inqubomgomo imephi ngezinga nangokusetshenziswa kwezilimi ezisemthethweni kuzo zonke izifunda eziyisishiyagalolunye zaseNingizimu Afrika.





































































Uhlaka lomThethomgomo woLimi kaZwelonke we - 2002



10







ISIGABA- 2: IZIMPAWU EZISEMQOKA ZENQUBOMGOMO







2.1 Izinjongo





Inqubomgomo yolimi iyakunaka ukwenza komthethosisekelo wobuliminingi futhi iyavumelana nezinjongo zikahulumeni phezu komnotho ,ezenhlalakahle kanye nokukhula ngemfundo. Ihlose -



ukuthuthukisa ukusetshenziswa ngokulingana kwezilimi ezisemthethweni eziyi-11 ;



ukwenza ukufinyelela okulinganayo emisebenzini kahulumeni ,elwazini nasemininingwaneni ;



2.1.3 ukuqinisekisa ukulungiswa kobandlululo kwangaphambilini kwezilimi zendabuko ezizemthethweni ;



ukuqala nokonga inkulumo ezwakalayo ngobuliminingi nayo yonke imiphakathi yolimi ;



ukugqugquzela ukufundwa kwezinye izilimi zendabuko ezisemthethweni ukuthuthukisa ubumbano lukazwelonke,nokwehluka ngokolimi nangamasiko ; no-



kuthuthukisa ukuphathwa kahle kolimi nokuphathwa kahle kwezemisebenzi yomphakathi ukuhlangabezana nokulindelwe ngamakhasimende kanye nezidingo.



2.2 Imigomo





Inqubomgomo yolimi isekelwe yile migomo elandelayo :







Uhlaka lomThethomgomo woLimi kaZwelonke we - 2002



11











Ukuzibophezela ekuthuthukiseni ukulingana kwezilimi kanye namalungelo olimi njengoba kudingwa ukwabiwa kwentando yeningi;



Ukubona ukuthi izilimi ziyimithombo yokukhulisa ulwazi ,ubuchwepheshe nokuzibandakanya ngokuphelele emikhakheni yezemibusazwe kanye nezenhlalakahle ;



Ukusebenzisana ngokuhlanganyela ukuthuthukisa ubuliminingi obuhambisana nomthethosisekelo;



Ukuvimbela ukusetshenziswa kwanoma yiluphi ulimi ngezinjongo zokuxhaphaza , ukubusa ngendlovuyangena nokubandlulula; no



Kukhulisa ukucatshangelwa kwabantu uma kwenziwa izinto ezithandwa ngabantu ,izidingo kanye nezifiso zemiphakathi yezilimi eziningi ngokukhulumisana kanye nenkulumo-mpikiswano eqhubekayo.



2.3 Indlela Yokusetshenziswa





Le ndlela yokwenza ibheka okulandelayo:





Ukuthuthukisa ubuliminingi eNingizimu Afrika kudinga imizamo enganciphisa ulwazi oseluvele lukhona emiphakathini lapho izilimi ezisemthethweni zendabuko zibaluleke kakhulu .Loku kuzakwenziwa ngokusebenzisa nangokubandakanywa kwemiphakathi njengababamba iqhaza ezinqutsheni zokuthuthukiswa kolimi .



Ilindeleke ukuthi izibandakanya nezingcweti zolimi ukunceda ukuthuthukisa indlela yokwenza izinhlelo ezisebenzayo zobuliminingi ngokwenza uhlolo kanye nokusakazwa kokutholiwe.



Ukuqhubekisa ukubambisana kanye nokwabelana ngezibopho phakathi kukahulumeni namalungu e-SADC ukuphuthumisa ukuthuthukiswa kolimi.





Uhlaka lomThethomgomo woLimi kaZwelonke we - 2002



12











Kuzawuba nesidingo sokubuyekeza inqubomgomo esikhathini esizwisisekayo ukuze kubhekwe inqubekelaphambili ebhekene nobuliminingi obuphelele bomphakathi waseNingizimu Afrika.



Indlela encike emphakathini ekuthuthukiseni ubuliminingi yiyo engaba nemiphumela emihle ,ngenxa yobuningi obukhulu bomphakathi waseNingizimu Afrika. Kumele kube yindlela endlalekile futhi ebandakanya wuwonke wonke ekuhlelweni kolimi nasekusetshenzisweni kwenqubomgomo eqinisa ubuchwepheshe bobuciko ekudluliseni ulwazi kanye namakhono .



2.4 Ububanzi





Ububanzi noma okunikeziwe kwenqubomgomo kumi ngendlela elandelayo:





Zonke izakhiwo zikahulumeni (uhulumeni kaZwelonke,wesifunda kanye nowendawo), kanye nezinhlangano ezisebenzisa amandla kahulumeni noma zenza umsebenzi kahulumeni ngokusho komthetho, oboshwe yilolu Hlaka lweNqubomgomo yoLimi.



Ekuthuthikiseni ubuliminingi izifunda zizakwakha inqubomgomo yazo ngokuhambisana nezinkomba eziqukethwe kulolu hlaka lwenqubomgomo ,zinake izehlakalo zezigodi zazo ,kanye nezidingo kanye nezincomo zemiphakathi njengoba kushiwo kumThethosisekelo.



Ohulumeni basemakhaya bazawunquma ukusetshenziswa koLimi kanye nokufunwa ngumphakathi wabo ngokuhambisana nohlaka lwenqubomgomo yolimi lwezifunda .Ngaphezu kokunquma ukusetshenziswa kolimi kanye nokufunwa yimiphakathi yabo ,ohulumeni basemakhaya kumele ngokuxhumana okubanzi nomphakathi wabo ,basungule ,bakhiphe futhi basebenzise inqubomgomo yobuliminingi.













Uhlaka lomThethomgomo woLimi kaZwelonke we - 2002



13







Ulimi olusemthethweni lizawusetshenziswa njengoba kudingekile kumisebenzi yezishayamthetho, kufakelela nemikhiqizo ye-Hansard, njengendaba yelungelo, uma kungenzeka kube nezindaba zezishayamthetho zesifunda ,izehlakalo zesifunda zizawunquma izilimi okumele zisetshenziswe.



Uhulumeni uzawugqugquzela, lapho kudingeka khona asekele, amabhizinisi angasese ukusungula nokusebenzisa inqubomgomo yoLimi lawo ngokuvumelana noHlaka lweNqubomgomo yoLwimi kaZwelonke



Ukuthuthukisa ubuliminingi le nqubomgomo iveza ukusetshenziswa kwezilimi ezakhiweni zikahulumeni ngokulandelayo.



U(Izi)limi olu(ezi)setshenziswayo / U(izi)limi lo(zo)kurekhoda:



Ngokuvumelana isakhiwo sikahulumeni ngasinye kumele sivumelane ngo(ngezi)limi olu(ezi)sebenzayo (ngezinjongo zokuxhumana ngaphakathi kwemiNyango kanye nokuxhumana neminye imiNyango ), lapho kungaphumeleleka khona, akekho umuntu ozawuvinjelwa ukusebenzisa ulwimi olufunwa nguye. Ngezinjongo zokubamba imihlangano noma ukwenza imisebenzi ekhethekile, yonke imizamo kumele yenziwe ukusebenziza izinsiza zokwenza ulimi lube lula njengokuhumusha noma ukuhumusha ( kokubili kulandelana, nangesikhathi esisodwa,noma



ukutolika ngokuhleba )lapho kungaphumeleleka khona ngokubonakala



Ukuxhumana namalungu omphakathi: Ngezinjongo zokubhalelana ngokusemthethweni, ulimi oluthandwa yisakhamuzi kumele lusetshenziswe. Konke ukuxhumana ngomlomo kumele kuqhubeke ngolimi, kwenzeke ngolimi elithandwa ngabantu okuqondiswe kubo .Uma kudingekile, yonke imizamo kumele yenziwe kusetshenziswa izinsiza zokwenza ulimi lube lula njengokutolika (ngokulandelana ,ngesikhathi esisodwa nangocingo noma ukutolika okuhleliwe )lapho kungaphumeleleka khona.



Imiqulu kaHulumeni: Uhlelo lwemibhalo yobuliminingi obusebenzayo kumele lulandelwe iminyanngo kahulumeni kaZwelonke kulemBhalo engadingi ukuthi ikhishwe kuzo zonke izilimi eziyi-11 ezisemthethweni.







Uhlaka lomThethomgomo woLimi kaZwelonke we - 2002



14







Lapho ukusebenza okunemiphumela nokusimeme kukahulumeni kunoma ngabe kukusiphi isigaba kudinga ukuxhumana okuqondakalayo kwemininingwane kumele kukhishwe ngazo zonke izilimi ezisemthethweni eziyi-11 kanye nasezifundeni ,kuzo zonke izilimi ezisemthethweni ezinikeziwe.



Lapho imiqulu kahulumeni ingeke yenziwa ukuthi itholakale kuzo zonke izilimi ezisemthethweni eziyi-11, imiNyango kahulumeni kaZwelonke kufanele ikhiphe imiqulu ngesikhathi esisodwa okungenani ngezilimi eziyisithupha .Ukukhethwa kwezilimi kuzokwenziwa ngendlela elandelayo:



Okungenani linye iqembu labe-Nguni (isiNdebele, isiXhosa, isiZulu ne siSwati);

Okungenani iqembu linye labe-Suthu(isiSepedi, isiSuthu, isiTswana);



isiVenda;



isiTsonga;



Isingisi; nesi



Bhunu.





Umgomo wokujikeleza kufanele usetshenziswe uma kukhethwa ulimi lokukhipha imiqulu kahulumeni olwimini lwabe Nguni nabeSuthu.



Ukuxhumana nomhlaba jikelele: Ukuxhumana kukahulumeni nomhlaba jikelele kuzawuba ulimi lwesiNgisi noma kokungavamile kwenziwe ngolimi olukhethwe yizwe okuxhunyanwa nalo.









































Uhlaka lomThethomgomo woLimi kaZwelonke we - 2002



15











ISIGABA-3:UKWAKHIWA KWAMAKHONO ABANTU







Ukusetshenziswa kwenqubomgomo yolimi kuzokongeza ukufuneka kokuhumusha nokuhlela umsebenzi kanye nemisebenzi yokutolika, ikakhulukazi ezilimini zendabuko. Umnyombo wokukwazi ukuhumusha kulezi zilimi kuzomele uthuthukiswe wandiselwe emiNyangweni kahulumeni nasemisebenzini yangasese yabasebenzi bolimi abazimele njengabahumushi ,abahlali , kanye notoliki . Lesi sidingo esingeziwe semisebenzi yezisebenzi zolimi eziyizingoti kuzawidingeka ukuqeqeshwa kwamakhono okwengeziwe.



Ukusungulwa kwamayunithi kulowo nalowo mnyango kahulumeni kaZwelonke kanye nakuleso naleso sifunda kuzawuba nomthelela emisebenzini eyenziwa yiGatsha loLimi lukaZwelonke. I-NLS izawudingeka ukuthi lixhumanise ukuphatha nokusetshenziswa kwenqubomgomo ngokwenza lula ukuqeqeshwa kweqembu leyunithi yabasebenzi boLimi emisebenzini yokuhlelwa kolimi nokusekela izinhlelo zemisebenzi zalamaqembu.I-NLS izawuphinde ibe nomthwalo wokuxhumanisa ukusungula izinhlelo zokuqeqeshwa kwabahumushi ,abahleli kanye nabatolikayo, kanye nokusungula izinkomba ezisebenzayo ezindabeni zezinga.



Izindawo zetheminografi netheminoloji nazo ngokunjalo zizoshintsheka .Lo msebenzi owengeziwe wokuhumusha uzakudinga ukusungulwa okuphuthumayo kwetheminoloji/amagama kulezi zilimi ezisemthethweni kanye neNqolobane yamagama kaZwelonke efinyelelwa ngababili kalula ohulumeni kanye nezisebenzi zolimi ezizimele.



Ukutholakala kokusetshenziswa kwezobuchwepheshe bolimi lwabantu (HLT) (isib. Ukuhumusha okuncedwa ngumshini ,iqoqa lamagama okuhumusha ,izinhloli zesipelingi)kulezi zilimi zendabuko kuzawudlala indima enkulu emisebenzini yokwenza lula ulimi.



Ubukhulu obukhethiwe beyunithi yolimi buzawunqunywa nokuqeqeshelwa









Uhlaka lomThethomgomo woLimi kaZwelonke we - 2002



16







amakhono kule ndawo kuzawubekwa phambili emva kokunakwa kwenani lezilimi nezisemthethweni okumele zisetshenziswe. Amayunithi aqukethe abasebenzi abayizingcweti abane noma abangaphezulu, azodinga onobhala.



Ukwakhiwa kwamakhono ezindaweni eziboniwe zokwenziwa lula kolimi kuzokwenzeka ngokubambisana okunamathelene nabanikazi balo msebenzi njengezakhiwo zemfundo ephakeme enikeza izinhlelo ezamukelwa yi-SAQA kanye nezifundo zokusebenza ngolimi, ukuhumusha, ukuhlela, ukutolika ,ukuhlela ulimi, ukuqanjwa nokuqoqwa kwamagama amasha (itheminografi) kanye isayensi yokwakhiwa kwezichazamagama (neleksikhografi).































































































Uhlaka lomThethomgomo woLimi kaZwelonke we - 2002



17











ISIGABA-4: AMASU OKUSETSHENZISWA







Isigaba esiqhubekayo ekusebenziseni lenqubomgomo esikhathini esifushane ,esilingene kanye nasesikhathini eside yindlela encomekayo kuzo zonke izigaba.



Mayelana nemibhalo kahulumeni ,ukwenziwa kwayo kuzawubekwa ngendlela eguqulwa kalula kanye nephathekayo kuzakhiwo zikahulumeni esikhathini esingaba okungenani iminyaka emithathu. Ubuhle ngokwenziwa kancane kancane komzimba wemisebenzi ukuthi iminyango izokwazi ukuthuthukiswa ulwazi olwengeziwe futhi aphathe lendlela yokwenza ngempumelelo enkulu.



Izakhiwo zikahulumeni zizokuba nesikhathi sokuhlela izinhlelo mali ngokongeza kancane kancane ukunikezwa kwezimali esikhathini se-MTEF nemisebenzi yokuhlela ngokuhambisana nezinsiza ezidingekayo ekusebenziseni ngempumelelo lenqubomgomo.



Izindlela zokugada ukuqinisekisa izinga lokuhumusha kanye nemisebenzi yokuhlela izawuthuthukiswa.



Ngokubambisana ne-PanSALB, UmNyango wezoBuciko namaSiko uzawubheka inqubekela phambili bese uyabika esikhathini esibekiwe kuzo zonke izigungu ezithintekayo.



Ukubuyekezwa kwenqubomgomo kuzakwenziwa ngenjwayelo futhi nangokunconywayo kuzashiwo kuze kuchibiyelwe lapho kudingeka khona ukuze izinhlelo mali zilungiswe ngokufanele.



Izakhiwozimo ezidingekayo ukusebenzisa inqubomgomo zizokwakhiwa. Loku kuzofakela ukusungulwa kwamayunithi olimi kuyo yonke iminyango kanye nasezifundeni ukuze kuphathwe. -







Uhlaka lomThethomgomo woLimi kaZwelonke we - 2002



18







Ukuxhumana ngomlomo kwangaphakathi kweminyango kanye nokuxhumana neminye imiNyango kuyo yonke imikhakha kahulumeni.



Ukuxhumana ngokubhalelana ngaphakathi kweminyango kanye nokuxhumana neminye iminyango kuyo yonke imikhakha kahulumeni.

ukuxhumana ngomlomo nomphakathi ;



ukuxhumana ngokubhalelana nomphakathi; no



kuxhumana nomhlabajikelele lapho kudingeka khona.



Ezinye izindlela zokusebenzisa inqubomgomo ezizawusetshenziswa kuzawuba yiNdlela yokuziPhatha yoLimi yabaSebenzi bakaHulumeni ,ukusungulwa koMkhandlu yabaSebenzi boLimi baseNingizimu Afrika ,neyeMisebenzi yokuHumusha ngoCingo yaseNingizimu Afrika (TISSA), isu lokuthuthukisa izilimi ezazibandlulilwe ngaphambili kanye ne-HLT.



Izibopho ezengeziwe zikaHulumeni ezimayelana nokusetshenziswa kwenqubomgomo yoLimi kaZwelonke injengokulandelayo:



Ukweseka ukuthuthukisa kwemithombo yokusiza yabantu ekusetshenzisweni ngempumelelo kobuliminingi.



Ukuphatha umsebenzi wokwenziwa lula kolimi ,okusho ukuthi ,ukuhumusha ,ukutolika kanye nokusungula kwetheminoloji,ngentuthuko kanye nezishayamthetho ezifanelekile .







Ukweseka ubulungisa obukhethekile noma izinhlelo zolimi zendabuko ebekade zibandlululiwe ,okungukuthi ,iziLimi zabamNyama kanye nezilimi zama-Khoyi ,ama-Sani kanye nama-Nama, kanye nezilimi zezandla zaseNingizimu Afrika; kanye no-



kweseka ukufunda nokufundiswa kwazo zonke iziLimi zabaMnyama ezisemthethweni eNingizimu Afrika kuwo wonke amazinga esikole.





















Uhlaka lomThethomgomo woLimi kaZwelonke we - 2002



19











UHLU LWAMAGAMA



ubulimimbili

Indlela yokusebenzisa izilimi ezimbili (kungasho ukuthi uzazi ngokulingana





zombili )























ukuthuthuka kolimi

Ukuthuthukiswa kolimi ngokulubhala, ukulenza libe semthethweni





nokwandiswa

kwemisebenzi



ukuze

ulimi

lusetshenziswe





kuzinsizakuxhumana,

emfundweni

,

kwezomthetho

nezinhlelo





zokuphatha,njll.,nokunikeza ububanzi jikelele bokushicilela imisebenzi





ebhaliwe ngalolo limi.





















ukulungisa Amaphutha

Isenzo sokufakela ukulungiswa kolimi kanye/noma indlela yokubhala





iziqephu.























ukulinganisa

Izinga lobuqotho, ukungalingani; ukusebenzisa ngokulingana; kokuqotho





nokulungile.























ubuliminingi

Kushiwo ulimi noma izilimi ezithile endaweni ethile ,obunqunywa yingqikithi



obusebenzayo

yolimi olusetshenziswayo ,umsebenzi, Izethameli kanye nomlayezo





odluliswayo.

























izilimi zomNotho

Izilimi okungezona ezendabuko ezweni kodwa izilimi zezihambi.





weMvelo

























izilimi ezazibhekelwa

Ingqikithi yaseNingizimu Afrika ,kunezilimi ebezikade zinganakwa



phansi ngokomlando

ngamaqembu anamandla akudala futhi -ke ngenxa yaloko





bezingasetshenziswa





noma



zisetshenziswe





emsakazweni,kwezemfundo(ngemuva kwesikole semfundo ephansi),noma





esizweni noma emnothweni. Lezi zilimi bezingasekelwa ngalutho .Zifakela





ngaphakathi izilimi zendabuko ,izilimi zomNotho weMvelo kanye nolimi





lwezimpawu( SASL).





















ubuchwepheshe bolimi

Ukusetshenziswa kolwazi lolimi ekuthuthukiseni izinhlelo zekhompyutha



lwabantu

ezingabona ,zihumushe ,futhi zikhiphe ulimi lwesintu ngazo zonke





izindlela; njengokuthuthukisa okusetshenziswayo okwenza ukuthi





kukwazeke ukuthi abantu basebenzisane namakhompyutha .





















izilimi zoMdabu

Ulimi olungelabahlali balelo zwe.





















ukuhumusha

Isenzo sokudlulisa inkulumo ukusuka kolunye ulimi uye kolunye.











ukuqapha ulimi

Ukuqaphela ukuthi ulimi lusetshenziswa kanjani esizweni ,ukuthi





abasebenzisi bolimi bayawazi yini amalungelo olwimi ,nokuthi ulwimi





lusetshenziswa kanjani ukukhuphula amandla nokuphinde ubehlise.









ukulinganisa ulimi

Ngokomthethosisekelo ,zonke izilimi kumele zithole ukuhlonishwa





okulinganayo. Ukuphathwa ngokufana kwezilimi ezimbili noma





ezingaphezulu

,ikakhulukazi

ukuya

ngezingxenye

zomphakathi































Uhlaka lomThethomgomo woLimi kaZwelonke we - 2002



20









ezisemthethweni ezinjenge zishayamthetho ,ezobulungisa ,ukuphatha





kanye nokuqondiswa komphakathi.













ukulinganisa ulimi

Ukunikezwa ngokulinganayo kanye /noma ukuphathwa kwezilimi ezimbili





noma ezingaphezulu .Izinto ezifana nenani labakhulumi kanye nesimo





solwimi esingenza inqubomgomo inqume lapho kungasetshenziswa khona





ulimi oluthize .Loku kusetshenziswa angeke kulingane ."(A) umbuso





angeke usebenzise ngempumelelo izilimi zazo zonke izakhamuzi futhi





ungahle uzibophelele ngokusebenzisana ngolimi noma izilimi zawo





ezisemthethweni ,noma izilimi ezithize ngandlela thize" (Turi, 1993:14 -





15).





















ukuhlela ulimi

Ukuhlelwa kolimi kubhekene nezimpendulo zezinkinga zolimi ngokuthola





ezinye izindlela kanye nemiphumela .Ukufakelela izinqubo zokuqondisisa





kanye nokwenza kangcono izilimi ngokuthuthukisa ulimi .











umthethomgomo wolimi

Isinqumo esisemthethweni sesimo solimi esehlukene nesikhulunywayo





emiphakathini ,isibonelo ,yiluphi ulimi oluzoba wulimi lwesizwe noma ulimi





olusemthethweni ,yiziphi izilimi ezizawusetshenziswa ezifundeni kanti





zizawuthola siphi isikhundla.















amalungelo olimi

Imithetho enquma izimo lapho izakhamuzi zingazikhethela khona ulimi.









amayunithi olimi

Izikhungo zikahulumeni eminyangweni nasezifundeni ukubhekana





nezindaba zezilimi zalowo Mnyango nesifunda okusukela kuNqubomgomo





yoLimi kaZwelonke futhi zithintana neminyango ngokuphathelene nezilimi.











ukubhala

Umsebenzi noma ubungcweti bokwakha izichazamagama.





izichazamagama























izinhlelo zokuhumusha

Izinhlelo zekhompyutha ezihumusha imiqulu kagesi ukusuka olimini uya



ngemishini

kolunye.





















ulimi olunganakwa

Noma yiluphi ulimi olungasetshenziswa ngokusemthethweni noma





olucekelwa

phansi

ekusetshenzisweni

ezindaweni

eziphezulu





(isib.kwezemfundo ,kwezokwelashwa ).Kuthathelwa phansi esikhathini





esiningi kusho ukuba phansi kolimi futhi kungenzeka nabantu bakhona.





Isibonelo, isiTsonga ,isiVenda ,isiNdebele neSiswati zithathwa njengezilimi





eziphansi eNingizimu Afrika.















ulimi lokufunda

Ulimi lokufundisa ekilasini njengoba luboniswe kuhlelo lwezifundo



nokufundisa

nakunqubomgomo yolimi. Ulimi lokufunda lufaka kancane umqondo





wokuthi kungasetshenziswa izilimi eziningi futhi nabafundi bangafunda





olunye ulimi ngaphandle kolimi olusemthethweni.













ubuliminingi

Ukusetshenziswa kwezilimi ezintathu noma eziningi ngumuntu oyedwa





noma iqembu lezikhulumi njengabantu besigodi esithize noma izizwe.

















ulimi olusemthethweni

Ulimi

olusetshenziswa

kuhulumeni

,enkantolo

yamacala





,kwezamabhizinisi, kwezemfundo kanye nasezindaweni zokuxhumana.



























Uhlaka lomThethomgomo woLimi kaZwelonke we - 2002



21







Ukuhumusha

Isenzo sokuguqulela ulimi imibhalo ukusuka kolunye ulimi ukuya kolunye





ngendlela ebhaliwe.









Itheminoloji

Ukwamukelwa kwamagama anobuchwepheshe amiswe umkhakha





wesifundo esithile.









(22337 - A-MB - 2002-11-13)

























































































































Uhlaka lomThethomgomo woLimi kaZwelonke we - 2002

<fn>STATS.MultilingualWordList.2010-11-09.zu.txt</fn>
Izinsizamikhiqizo zezolimo
izitshalo zonyaka
Insimu okuvunwe kuyo okusanhlamvu
Insimu etshalwe okusanhlamvu
Izitshalo ezizothengiswa
Amasiriyeli
Ipulazi lohwebo
Umlimi/ umfuyi ohwebayo
Isilinganiselomkhiqizo sezitshalo
Isibikezelomkhiqizo sezitshalo
Umeluleki wezolimo
Ingxenye yepulazi
Izitshalo ezizodliwa
Okusanhlamvu
Umkhiqizo wokusanhlamvu
Ihektha
Ingxubezitshalo/amagabelozitshalo
Ukunisela/ ukuchelela ngenkasa
Imfuyo
Isihlahla sehlathi lemvelo
Uhlolomkhiqizongqo oluzimele
Isitshalo sikawoyela
Imbewu kawoyela
Izitshalo eziphila iminyakana
Imithi/ihlathi elitshaliwe
Imiqumbe; umdumba
Uhlolomkhiqizo olungazimele
Umalimazidlele/umlimi ongathengisi
Umkhiqizo ngokwendawo evuniwe
Umkhiqizo ngokwendawo evuniwe
Umkhiqizo ngokwendawo etshaliwe
Ukuya esikoleni;ukungena isikole
Imfundo ephoqelekile
Isilinganiso esididiyele sababhalisile
Izinga labashiya phakathi isikole
Imfundo ezuziwe
Imfundo okufinyelelwe kuyo
Isikhungo semfundo
Isilinganiso sababhalisile
Umkhakha wezemfundo
Imfundo ehlelekile
Ibanga
Isilinganiso sababhalisele ibanga elithile
Isamba sababhalisile
Izinga/ iqophelo eliphezulu lemfundo
Isilinganiso sabemukelwayo/ sabathathwayo
Isilinganiso sabephuzayo ukuqala
Inani labafundi ngothisha
Ukwazi ukufunda nokubhala
Izinga lolwazi lokufunda nokubhala
Inani labanolwazi lokukufunda nokubhala
Izinga lokudlulisela phambili; izinga lokuphumelela
Inani labafundi ngothisha
Iqophelo/izinga lemfundo eliphothuliwe
Izinga lokuphinda
Umfundi/ingane yesikole
Umfundi/isitshudeni
Izinga lokuqhubekela phambili/izinga labafike ebangeni elithile
Ibambanhloko lekhaya/lomuzi
Ubudala
Iminyaka egcwele yobudala
Isiqashi (emzini)
Izimbangela zokufa
Ingane ngokusemthethweni
Ingane (ngokozalo)
Amasu
Ibandla; ihlelo
Ukukhubazeka
Wehlukanisile/;udivosile
Ubulili
Ukuhlaziya ngokobulili
Ukukhubazeka
Usana
Ulimi lwasekhaya
Uthunjana/ umagcino
Ukukipita
Isimo sokushada
Umshado;umgcagco
Ugcagcile/ ugcagcelwe;ushadile
Owakwami/ owakwakho
Uhlanga
Uhlanga
Inkolo
hlukane/hlukanisile
hlukene/hlukanisile ngokomthetho
Ubulili
Isilinganiso ngokobulili
-ngashadile;-ngagcagcelwe
-ngashadile;-ngagcagcelwe (ngokomthetho)
Isivakashi (sasekhaya)
Umfelokazi
Ofelwe
Umfelwa
Intsha
Incwadi i-o9; ibhukui-09 (Ezezwe)
Ikheli lesiza/lendawo
Indawo eyenganyelwe
Indawo eyenganyelwe(iTranskei endala)
Umklamo wezwe ngokobalobantu/ngokwesensasi
Umklamomngcele ngokobalobantu/ngokwesensasi
Ubuningi babantu ngokwendawo
Indawo esingethwe yisifunda
i-DMA
i-EA
Ukubalwa kwabantu
Indawo okubalwa kuyo abantu
Inombolo yendawo okubalwa kuyo abantu
Uhlobo lwendawo okubalwa kuyo abantu
Umbali wabantu
Ibhuku leqoqa lombali wabantu (ezezwe)
Isiza/isitende
Inombolo yesiza/yesitende
Iziza/izitende
Ukusetshenziswa kophawu oluhlukanisayo
Uhlelo lwemininingwane yezwe
Uhlobo ngokwezezwe
Ukuminyana kwabantu
Isikhungo (ukuklanywa kwemingcele)
Uhlu
Ukugqagqana kwabantu
Isifundankantolo
Indawo eyengamele
Indawo kaMasipala omkhulu
uMasipala(ezezwe)
#NAME?
Ikheli lesiza/ lendawo
Igama lendawo
Ikheli leposi
Ikheli lesiza
Emakhaya; indawo yasemakhaya
Ikhelingqo
Uhlobo lwendawo yokuhlala
Ubungako nobuningi babantu endaweni
Indawo eyenganyelwe
Isingadolobha/isakheladolobha (umuzi)
Ilokishi
Umazakhele/ amajalidi
Esabelweni (indawo yenkosi)
Indawo yesizwe (senkosi)
Inombolo yesigceme
Inkomba sigceme
Idolobha/esilungwini
Umuzi/isigodi
Ihositela labasebenzi
Iminyaka yokuba nenzalo
Isisindo sosana oluzelwe
Ukushona/ukufa kwabantwana
Izimbangela zokufa
Izingakuzala elingahlelekile
Izingakufa elingahlelekile
Abazalwe bephila/ inzaliphila manje
Ukufa
Ukuba nenzalo
i-HIV/ isandulelangculazi
Igciwane lesandulelangculazi
Imbangelangqo yokufa
Izingakufa lwezinsana nezingane
Ukufa kwezinsana
Ukubhaliswa kamuva kwabazelwe
Imbangelangqangi yokufa
Iminyaka enokuphilwa/ isilinganisompilo
Abazalwe bephila
Izingakufa kwababelethayo
Isilinganisokufa kwababelethayo
Izimbangelakufa eziningi
Ukufa kwezinsana ezingaphansi kwenyanga
Ukushona/ukufa kwezinsana ezingaphezu kwenyanga
Ukushona/ukufa okuphathelene nokukhulelwa
Okubhalwe ngabazalwe bephila
Ozalwe eshonile
Izinga labasindile
Ukusinda
Isamba sezinga lokuzala
Ukufa kwabangaphansi kweminyaka emihlanu
Umnyombo yokufa
Izindleko zokusetshenziswayo
Inguga naboya (impahla)
Impahla yasekhaya
Ibhizinisi/inkampani yasekhaya
Izindleko zasekhaya
Imali engenayo ekhaya
Izindleko zokungasetshenziswa
Ukhamani/ upomu/ umshiza
(izimpahla) ezisanguganaboya
Amaflethi; isakhiwo samaflethi
Isakhiwo/ ibhilidi
Inkambu
Ikwatasi
Ihositela eliguquliwe
Izindlu/ikwatasi labasebenzi basezindlini/ ijalidi
I-DU
Indawo yokuhlala
Umjondolo; umkhukhu
Indlu yomdabu
Indawo yokuhlala
Indawo yokuhlala engenamuntu
Indawo yokuhlala engahlali muntu
Ugesi wokupheka, wokushisisa nokukhanyisa
Ukuphakela ngogesi
Iflethi
Indawo yokuhlala ehlelekile
Isabelo sikagesi samahhala; ugesi ophakelwa mahhala
Isabelo samanzi samahhala; amanzi aphakelwa mahhala
Ihositela
Ihotela
Indlu
Ikhaya
Izindlu zangasese ezihlanzekile
Inkomba yomthamo kagesi okhiqiziwe
Umjondolo/umkhukhu
Emijondolo; emikhukhwini
Isikhungo sokubalela
Ixhiba/idladla/Ikhishi
Amakwatasi; izindlu zokuhlala
Isakhiwo okungesona esokuhlala/ isakhiwo esingasetshenziselwa
Amanzi asepayipini/ kampompi asekhaya
Irenti
Ihhotela lokuhlala
Ikamelo; igumbi; irumu
Ukuthuthwa kwendle
Indlu exhunywe kwenye
Umjondolo; umkhukhu
Emijondolo; imikhukhwini
Isiza/isitende
Isiqashi
Ubude besikhathi
Indlu yangasese; ibhoshi; ithoyilethi
Uhlelo lwezindlu zangasese
Ihhotela lezivakashi
Ithawunihawusi
Indlu yomdabu
Isilinganiso sobungako bukagesi
Isitende esingakhelwe
Ihositela lezisebenzi/labasebenzi
Ukuvunywa kwesikweletu
Ukunwetshwa nokuguqulwa kwesakhiwo
Isitatimende sesikweletu/ ibhili
Isahlulelo sombango
Isamanisi lecala lombango
Umsebenzi wezokuhlanza
Ukuphoqwa yinkantolo ukumisa ibhizinisi
Ukuvumelana ngesahlulelo senkantolo
Ukhishwa kwesinqumo engekho ummangalelwa
Ukuthunyelwa kwempahla;komsebenzi kwamanye amazwe
Mahhala emkhunjini
Mahhala emgwaqeni/kuloliwe
i-Gigawatt-ngehora
Ukungena kwempahla/komsebenzi ovela kwamanye amazwe
Inkomba yokuguquka komthamo kagesi okhiqiziwe
Inkomba yokuguquka komthamo wempahla ekhiqiziwe
Inkomba yokuguquka komthamo wezimbiwa ezikhiqiziwe
Ukuwa ebhizinisini
ukuthenga ngokukhokha ngamancozuncozu
Ukumiswa kwebhizinisi
Abamangalelene
Udaba oludluliselwe kwenye inkantolo
Isamba senzuzo noma sencitheko ngaphambi kokukhokhwa kwentela
I-akhawunti evulelekile
Ezinye izikweletu
Ezinye izizathu zokungasebenzisi ngokwanele
Ezinye izakhiwo zokuhlala
Eminye imisebenzi
Iphesenti lokungakhiqizi ngokwamandla anele
Iphesenti lokukhiqiza ngokwamandla anele
i-PGMs
Ummangali
iPlatinum Group Metals
Imisebenzi eqeqeshelwe
Isethembiso esibhaliwe senkokhelo
Isheke elingemukelekanga/ Isheki elibhawunsile
Ukuphindiselwa kwempahla ezweni ebivela kulo
Inyanga okuthathiselwa kuyo
Isheke elingemukelekanga/ Isheki elibhawunsile
Ukuthengisa/ukudayisa ngamancozu
Umthengisi / umdayisi
Ukwehlukanisa ngezibeba
Ukuzinqumela ukumisa ibhizinisi/ ukuwa emsebenzini
Inkomba yobukhondlakhondla (ekukhiqizweni kwezimpahla)
Inkomba yobukhondlakhondla (kuzimbiwa)
Umwolisela/ umhwebi odayisa ngakuningi
Ukuthengisa/ ukudayisa ngakuningi
Izinyathelo zokufuna umsebenzi ngokuzimisela
Isilinganisomvama/ i-avareji yomihlomulo ngenyanga entengweni engaguquki onyaka we-2000
Isilinganisomvama/ i-avareji syemali engenayo entengweni yangaleso sikhathi
Izisebenzi / abasebenzi zetoho
Umfunimsebenzi osedikibele
Isisebenzi sasendlini
Umsebenzi wezomnotho
Umkhakha wezomnotho
Isimo/ izimo sezomnotho
Ongene shi kwezomnotho
Izinga lemfundo
qashiwe/ sebenzayo
Umuntu oqashiwe
Isisebenzi/ umsebenzi
Umsebenzi okhokhelwa iholo eingaguquki
Umqashi
Ukusebenza
Umsebenzi ongenasimo esimile/ ongahlelelekile
Inzuzo yasekhaya
Umkhakha ohlelelekile
Ukuqashwa ngokugcwele
Oqashwe ngokugcwele
Isamba somholo/igrosi
Amahora asetshenziwe
Imali engenayo (enkampanini)
Imali engenayo (yomuntu)
Umkhakha ongahlelelekile
Umsebenzi
Izinga labasebenzi lokuqashela
Imidanti yomisebenzi
Izindleko zokusebenza
Isikwatha / ithimba labasebenzi
Izinga labambe iqhaza emsebenzini
Abangaqasheka/ abangaba izisebenzi
Ukuguquguquka kwesimo sabangaqasheka
Izimo zabangaqasheka
Izinga lokubabamba iqhaza emsebenzini
Iminyaka esemthethweni yokuqasheka
Abangangenile shi kwezomnotho
Umsebenzi owenzayo
Amaqoqo emisebenzi
Incazelo elulekile yokungasebenzi kwabantu esemthethweni
Abangaqasheki
Isikhathi esisetshenziwe esingaphezu kwesimisiwe/i -ova
Amahora e-ova akhokhelwe
Inkokhelo ye -ova
Umuntu ozisebenzayo
Izisebenzi eziqashwe okwesikhashana
Osempeshile; osempeshenini
Amabhonasi ngokusebenza ngokugculisayo namanye
Umsebenzi oqashwe ngokugcwele
Umuntu ongasebenzi/ ongasebenzi
Isikhundla
Inkokhelo
Inkokhelo yabasebenzi/yezisebenzi
Osethathe umhlalaphansi
Amaholo
Ozisebenzayo
Ongaqeqeshiwe ngokugcwele
Imali yokuyeka, youxoswa nokudilizwa emsebenzini (iphakheji)
Oqeqeshiwe
Ukungabibikho emsebenzini okwesikhashana
Owetoho/ oqashwe okwesikhashana
-ngaqashiwe;-ngasebenzi
Umahlalela/ ongaqashiwe/ongasebenzi
Ukungasebenzi kwabantu ababambe iqhaza kwezomnotho
Izinga lokungasebenzi kwabantu
Abangaqeqeshiwe
Izikhala zemisebenzi
Isikhundla esivulekile
Umsebenzi
Izisebenzi/abasebenzi
Iminyaka yokuqasheka
Iminyaka esemthethweni yokuqasheka
Abantu abaseminyakeni yokuqasheka
i-akhawunti
Umsebenzi osekelayo/ othasiselayo/ ochibiyelayo
Utho olulinganisayo/ olubhalansisayo
Amanani/intengo okususelwa kuwo (amanani awumsuka)
Iminyaka okuqhathaniswa ngayo
Imvelo;ibhiyotha
Ukudluliselwa kwamafa ngenye indlela
Ukudluliswa kwemali
Indawo yokugelezela amanzi
Uhlelo lokulandelela ukuhamba komkhiqizo
Ukunxeshezelwa kwabasebenzi/kwezisebenzi
Intengo ebekiwe/ enqunyiwe (i-GDP)
Ukusetshenziselwa komkhiqizo
Inani lezindleko, umshuwalense kanye nokuthuthwa kwempahla
Uwoyela ongahluziwe
Inani/ intengo yangaleso sikhathi
Ukudluliswa kwemali kwaleso sikhathi
Ibhizinisi;inkampani
Imidanti ngemikhiqizo yemvelo
Uphiko lwenkampani
Ukuhwamuka
Izindleko zokukhiqiza
Isikhundla esigcwalisiwe
Imfuno ewumnqamlajuqu
Ukusetshenziswa kwezimali okungalinganiswe ngokungaqondile
Inani lokuthutha elingakhokhwa ngomukela impahla
Ukuqhathaniswa kwesikhathi esigcwele esisetshenziwe
iGDP (isamba somkhiqizo wezwe)
i-GDP ngokwentengo emile
i-GDP ngokwentengo yangaleso sikhathi
i-GDP ngokwezindleko zomkhiqizo
i-GDP ngokwentengo yasezimakethe
i-GDP ngokwezomnotho
i-GDP ngokwesifunda
I-akhawunti yemithombo yengeniso/imali engenayo
I-akhawunti yemikhiqizo nemisebenzi
Isamba somkhiqizo wezwe
Imali yokusebenza eyevile esambeni/imali engenayo eyingxubevange
Isamba senani esengezwe entengweni yomkhiqizo
Isamba senani esengezwe entengweni yomkhiqizi
Amanzi angaphansi komhlaba
Ukukhiqizwa kohlobo olulodwa
Isamba esiphelele esisetshenziswa ekhaya
Isamba esisetshenziswa ekhaya ngaphandle kosizo
Inkomba yentengo ehlawumbiselwe/esikiselwe
Inkokhelo yokuqashwa
Imboni
Isilinganiso sokugeleza kwemali ngonyaka
Imali engenayo eyingxubevange
Ama-akhawunti kazwelonke
Igesi yemvelo
Imidanti yengcebo yemvelo
Ingcebo yemvelo
Insalelasamba nezinye izintela kokukhiqiziwe
Isikhungo esingenzi nzuzo
Isikhungo esingenzi nzuzo esilekelela amakhaya
Ingcebo yemvelo engavuseleleki
Eminye imixhaso ekukhiqizeni
Ezinye izintela ekukhiqizeni
Umkhiqizo/ umphumela
i-ovadrafthi
Isabelo esikhokhiwe
i-GDP ngokomuntu ngamunye
Imali engenayo ngokomuntu ngamunye
Imidanti yocwaningongqo lwezinto
Izimboni eziyisisekelo
Umsebenzi oyinsika (isakhiwo)
Inani/ intengo labakhiqizi
Ukukhiqiza
i-akhawunti yomkhiqizo womnotho wonke
Umngcele wokukhiqiza
Inani lomthengi
Izindleko eziqhubekayo
Isifunda
I-GDP yesifunda
Okugodlelwe ingomuso
Ukuhlaziywa kabusha kwesilinganisonani
Ukubuyekezwa kwezilinganisomanani
I-SAM
Ukubuyekezwa kwamanani ngokwezinkathi zonyaka
Umsebenzi ongumxhantela
Izimboni ezikhiqizayo
I-SEEA
Ithebula lokubalwa kwama-akhawunti ezomphakathi
Ithebhula lemigqa namakholomu alinganayo
Ukuxhaswa kwemikhiqizo
Amathebhula emikhiqizo nokusetshenzisiwe kwayo
Ithebhula lemikhiqizo
Ithebhula le-SU
Ithebhula lokuhambisanayo
Uhlelo lokubalwa kwemikhiqizo yemvelo nomnotho
Uhlelo lwama-akhawunti kazwenke
Intela emalini engenayo
Izintela emkhiqizweni nasezimpahleni ezivela kwamanye amazwe
Izintela emkhiqizweni
Izimboni zokuhweba/ zemisebenzi
Ukwedlulisa
Ukwedlulisa ngesihle
Isithikithana semali sebhange lombuso
Ithebhula lokusetshenziswa komkhiqizo
Inani elengeziwe
Inani elengezwe ngokwezimboni
Izingxenye zamanani engeziwe
Indawo yokusingathwa kwamanzi
Isilinganiso sokuhlola ubunjalo benkampani
Ukuthengwa kwempahla engasetshenziswa isikhathi esingaphezu konyaka
Isamba sezindleko zokuthengwa kwempahla engasetshenziswa isikhathi esingaphezu konyaka
Inhlanganisela yemibiko yezezimali
Inzalo yemalimboleko
Izindleko zokuthengwa kwempahla engasetshenziswa isikhathi esingaphezu konyaka
Izindleko zokuthengwa kwempahla entsha engasetshenziswa isikhathi esingaphezu konyaka
Ukwedluliswa kwempahla
Imisebenzi ethulwa ngokuhlanganyelwe
Ukunxeshezelwa kwezisebenzi/kwabasebenzi
Ukunxeshezelwa kwezisebenzi/kwabasebenzi kanye nemihlomulo/nensonyama
Impahla esetshenziswa ngaleso sikhathi
Ireshiyo/ isilinganiso sangaleso sikhathi
Incwadi yesivumelwano sesikweletu
Ukwehla kwenani lempahla
uMasipala wesifunda
Indawo yokuhlala, indlu
Ukwehlukanisa ngokwezomnotho
Izindleko
Ama-akhawunti ezindleko ezingahlinzekelwe
Isikhungo sezezimali
Ukwehlukanisa ngokwemisebenzi
Izindleko ezijwayelekile
Uhulumeni jikelele
Izinsizakalo zezezindlu
Izinsizakalo ngazinye
Ingqalasizinda
Uhlelo lwezentuthuko oludidiyele
Imalimboleko yangaphakathi
Utshalomali ngezibambiso ezithengisekayo
Imalimboleko
Ukuthuthukiswa kwezomnotho wendawo
Uhulumeni wendawo
Izikhungo zikahulumeni wendawo
uMasipala wendawo
Imalimboleko yesikhathi eside
Imishini nezinto/nempahla zokusebenza
Izikhundla zobumenenja/zokuphatha
Isitokwe/impahla engadayiseka ethengwe ngemalimboleko
Amaphuzu ememorandamu
uMasipala omkhulu
Izindlela zokuhweba ngezezimali
uMasipala
Umsebenzi kahulumeni ongenanzuzo
Ezinye izindleko
Eminye imishini nezinto zokusebenza
Ukuguquka ngokwamaphesenti
Ukuhlinzeka
Izikhungo zomphakathi zezezimali
Ukuguquka ngokwamaphesenti ngokwamakwata ngokuqhathanisa ikwata elithile lonyaka odlule nekwata elifanayo lanonyaka
Ukuguquka kwephesenti ngokwamakwata ngokuqhathanisa unyaka odlule nekwata elifanayo lanonyaka
Ukuguquka kwephesenti ngokwamakwata (umholo)
Intela nezinsizakalo ezijwayelekile
Ikwata okuthathiselwa kulo
Ukulungiswa nokunakekelwa
Imali egciniwe
Izakhiwo zokuhlala
Imiholo nemihlomulo
dayisiwe/ -thengisiwe (ukukhiqiza)
dayisiwe/ -thengisiwe (izimbiwa)
Imalimboleko yesikhathi esifushane
Isabelomali sikahulumeni esimisiwe
Isabelomali esimisiwe ngokomthetho kahulumeni
Imixhaso
Imixhaso ekukhiqizweni
Imixhaso emikhiqizweni
Ingxube yabakweleti/ abakweleti abanhlobinhlobo
Imisebenzi/ izinsizakalo zokuhweba
Isikhwama sethrasti (uMaziphathe Wendawo)
Izindleko ezingaqondakali
Isabelomali esivotelwe
Uhlelo lokuthuthukisa ukunikezelwa kwamanzi
Ibhuku i-09 (ngemininingwane yokubalwa kwabantu)
Ilungu lekhaya ebelingekho kubalwa (i-inthaviyu)
Ilungu lekhaya ebelingekho (ngobusuku bokubalwa)
Usuku olumisiwe lokubalwa kwabantu
Ilanga lokubalwa kwabantu
Ubusuku bokubalwa kwabantu
Izigaba zokubalwa kwabantu
Ukubalwa kwabantu lapho bekhona
Ukubalwa kwabantu lapho bevame ukuhlala khona
Isisebenzi sasendlini/ wasekhaya ohlala khona
Ukubalwa kwabantu
Isikhathi sokubalwa kwabantu
Isigaba sokubalwa kwabantu
Umbali wabantu
Incwadi/ibhuku lemininingwane yokubalwa kwabantu
Isikhungo sababali babantu
Abasekhaya/abekhaya
Inhloko yekhaya/yomuzi
Ibambanhloko yekhaya/yomuzi
Ingeniso/imali engenayo yekhaya (ukubalwa kwabantu)
Ukukhubazeka
Umuntu ofike sekwabalwa
Isisebenzi/umsebenzi wasendlini/wasekhaya ohlala khona
Ukuqhathanisa
Ukungaficwa kwabantu abazobalwa
Ohlal'ekhona
Umuntu ohambe sekwabalwa
Ukukubalwa kaningi
iPES
Indawo yokuzalwa
Indawo umuntu abalelwe kuyo
Indawo avame ukuhlala kuyo
Ukubalwa kwabantu
Isigaba esilandela ukubalwa kwabantu
Ucwaningo olulandela ukubalwa kwabantu
Isigaba esandulela ukubalwa kwabantu
Ubuhlobo nenhloko noma ibambanhloko yekhaya
Ukuhambelana kokubala
Ukubalela nganeno
Ukungavumelani kobalo
Izinga eliphezulu lobuphofu/lobubha
Inkomba yezinga eliphezulu lobuphofu/lobubha (i-DPI nomaP2)
Isilinganiso segebe lezindleko (i-EGR)
Inkomba kaGini
Isilinganiso sokubala umuntu ngamunye
Izinga elamukelekile lokuphila
Igebe lobuphofu/ lobubha
Inkomba yegebe lobuphofu/lobubha
Umudwazinga wobuphofu/wobubha
Umumo wobuphofu/ wobubha
Izinkomba eziqavile zobuphofu/ zobubha
Ubuphofu obubalulekayo/obuqhathanisekayo
Umudwazinga wobuphofu obubalulekayo/ obuqhathanisekayo
Intengo/amanani alawuliwe
Izinga lokukhuphuka kwamandla emali ngonyaka
Ukuguquka kwephesenti ngonyaka (inkomba)
Isilinganisomvama/ i-avareji yezinga lokukhuphuka kwamandla emali ngonyaka
Isilinganisomvama/ i-avareji yokuguquka kwephesenti ngonyaka
Inkomba yamanani abathengi (i-CPI)
Inkomba yamanani abathengi ingabalwanga inzalo yezikweletu zezindlu (i-CPIX)
Iqhaza lemikhiqizo ethile esambeni senkomba yamanani abakhiqizi
Inkombamnyombo
Izingamnyombo lokukhuphuka kwamandla emali
i-CPI
I-CPIX
Uphiko lwenkampani (umsebenzi nenani)
Imikhiqizo eyinkomba
Ukukhuphuka kwamandla emali
Izinga lokukhuphuka kwezinga lamandla emali
Ukuguquka kwephesenti ngenyanga
Isilinganiso jikelele sokuguquka kwamaphesenti ngonyaka
Amanani alawuliwe
Amandla
Impahla/ ifa
Izimpahla zangaleso sikhathi (umkhakha ozimele)
Izikweletu zangaleso sikhathi
Izabelo
Ibhizinisi; inkampani (umkhakha wezibalo ozimele)
Izimpahla ezizinzileyo
Izimpahla ezingaphatheki
Izimpahla ezinganqunyelwe sikhathi
Uhlu lwempahla/ isitokwe
Inzuzo noma ukulahlekelwa emva kwezindleko
Inzuzo noma ukulahlekelwa sekukhokhwe intela
Okuthengiwe
Intela yezinsizakalo zesifunda
Imisebenzi yokuqapha
Intela nentela yezinkampani esemabhukwini
Isamba semali engenile (izibalo zezezimali)
Izibalo ezamukelekile
Incazelo yemininingo esebenzisekayo
Ukulinganisa/ ukuchibiyela ngenhloso yokubala
Ukubalwa kwabantu/ isensasi
Ukwehlukanisa
Ukwehlukanisa okumisiwe
Ukuhlola ngokwamaqoqo
Ukuthathela/ukususela kokudala
Imininingo
Imfihlo ngemininingo
Ukuhlela imininingo
Ingxenye yemininingo
Iphuzu/uhlamvu lomniningo/ lwedatha
Incazelo
Ukuselwa olwazini olusha ngokunamandla
Ukuthathela/Ukususela olwazini olusha ngokunamandla
Ukususela/ ukucabangela
I-inthaviyu yabukhoma
Ukuthathela/ ukususela olwazini oludala
Imininingo ebanzi
Incazelo yemininingo
Uhlelo lokugcinwa kwencazelo yemininingo
Indlela esetshenziswayo
Imininingo eqoqekile
Ukuhlola okuzigabaningi
Izibalo zikazwelonke
Iphutha elingewona umphumela wokuhlola
Izibalo ezisemthethweni
Incazelo mininingo okuthathelwa kuyo
Izibalo ezingashayi emhlolweni
Isizindangqangi sokuhlola
Ophendulela abanye
Umbuzo
Izibalo ezisolisayo
Uhlamibuzo; inhlolomibuzo
Ukumiswa kohlamibuzo/kwenhlolomibuzo
Izinga
Izinga lenguquko
Isikhathi okuthathiselwa kuso
Ukwenqaba
Incwadi/ifomu lokunqaba/lokwenqaba
Ophendula imibuzo/ umphenduli
Isampula
Ukuhlola ngesampula
Ukusampula /ukuhlola
Iphutha ekusampuleni
Uhlaka lokusampula/ lokuhlola (indlela nezinga)
Indlela yokusampula
Ukuzibala
Ukusampula okungalandeli hlelo (i-SRS)
Izinga lokubala
Iyunithi yokubala
Ukusampula ngokwezigaba
Uhlolo
Usampula ngokuhlelekile
Amabhizinisi yezindawo zokulala
Ibhizinisi elisasebenza
Umsebenzi
Umsebenzi oyisithasiselo (uhlelo lokubhalisa)
Inkampani ebambisene nenye
Usuku lokugcina lwamabhuku
Ukuqembuka
Inkampani esunguliwe (kubhekiswe emjikelezweni wempilo)
Igatsha/ uphiko lwebhizinisi/lwenkampani
Igatsha/ Uphiko lwenkampani ekwelinye izwe
Uhlaka lokusampula amabhizinisi (i-BSF)
Inkampani evaliwe/ ewile (kubhekiswe emjikelezweni wempilo)
Ibhizinisi/inkampani enqunyelwe amalungu (i-CC)
Izinhlangano ezingalindele nzuzo
Ibhizinisi/nkampani emagatshagatsha
Umthetho wokuqhubeka
Ibhizinisi labavumelene ngokubambisana
Inhlangano yobambiswano
Uhwebo lokubambisana
Umklamo
Ibhizinisi/inkampani elisamisiwe
Ukwehlukanisa
Iyunithi yokubalwa kwabantu
Idepho
Dodobele
Ukuhweba ngobuchwepheshe bezokuxhumana
Imikhakha esemqoka kwezomnotho
Ukukhiqizwa kwezomnotho
Ukubaluleka kwezomnotho
Isisebenzi/ umsebenzi/ umqashwa (uhlelo lokubhalisa)
Uhlolo lwebhizinisi/ lwenkampani
Isamba semali engenile ebhizinisini
Iyunithi/ isikhungo sebhizinisi
Uphiko lwebhizinisi/lwenkampani(uhlelo lokubhalisa)
Ingxenye yokulima (uhlelo lokubhalisa)
Unyaka wezezimali
Ifloshadi
isilinganiso sobungako bohlaka
Umkhiqizo ovamile wezomnotho
Iyunithi yokubala ngokwezindawo
i-GEO
Izikhungo zikahulumeni
Isamba somholo
Inkampani enamandla kwezakwabo
Ihheke lomhlaba
Imithetho yomlando yokwehlukaniswa kwezimboni
Inkampani engamele ezinye
Ukuhlanganiswa kwemisebenzi yezomnotho ngendlela evundlile
Ukuhlanganiswa kwezikhungo zebhizinisi/zenkampani ngendlela evundlile
Amabhizinisi emindeni angaxhumene namanye
Amabhizinisi emindeni okumaketha angaxhumene namanye
Ibhizinisi/inkampani ewumsuka/ engunozala
Isamba sengeniso/semali engena ngentela
Ubunikazi boyedwa
Umsebenzi wezimboni
Imboni (uhlelo lokubhalisa)
Umkhakha ongahlelelekile
Umkhakha wezikhungo
Isimiso sokwehlukanisa kwezimboni ngokwemisebenzi yezomnotho ngokomhlaba jikelele
Uphenyo
Iphepha ngesiphetho sophenyo
Iyunithi ngokohlobo oluthile lomsebenzi
Indima echaza iyunithi ngokohlobo oluthile lomsebenzi
Iyunithi ngokohlobo oluthile lwebhizinisi
Usuku okwagcinwa ngalo ukubuyekezwa kwe-BSF
Inkampani ezimele ngokomthetho
Uphiko/iyunithi yomthetho
Izigaba zempilo (ngokweyunithi yokubala)
Isifunda /indawo (iyunithi yezibalo)
Ikheli lokuposa
Umsebenzingqangi;umsebenzi osemqoka
Inqubo yokulungiswa
Ukuhlanganiswa/imeja
Imisebenzi enhlobonhlobo
Iyunithi yokubala ezakhiwo ziningi
Ikhodi kamasipala
Izikhungo ezingalindele nzuzo
Isibalo sezindlu zokulala
Umsuka wokwehlukanisa
Uhlobo lobunikazi (ebhizinisini)
Ubambiswano
Ikheli lesiza/lendawo yokuhlala (uhlelo lokubhalisa)
Umsebenzi osemqoka
Umthethongqangi
Inkampani enobulungu obukhethekile
Inkampani enobulungu obukhethekile
Umphathi/Imenenja yokucubungula
Ukucubungula
Inkampani enobulungu obuvulelekile
Ukopeletsheni womphakathi
Usingakopeletsheni/ okuzishaya sakopeletsheni
Inoma iyiphi inombolo
Okuvuselelwe
Uhlaka lokusampula (uhlelo lokubhalisa)
Umsebenzi ongumxhantela (uhlelo lokubhalisa)
i-SIC
Iyunithi yokubala esakhiwo sinye
Ubungako beyunithi yokubala
Ubuninibhizinisi boyedwa/ ibhizinisi loyedwa
Umthombo wokubuyekeza weBSF
Ukwehlukanisa
Ikhodi yezimiso zokuhlukaniswa kwezimboni
Isimiso sokwehlukanisa yonke imisebenzi yezomnotho wezezimboni
Iyunithi yokubala
Isakhiwo seyunithi yokubala
Inkampani engaphansi kwenye
Ukugwinya/ ukusobozela
Uxhumano ngentela
Ukuphatha okuqinisekisa iqophelo
Igama lokuhweba
Isamba esingenile
Inkampani eyengamele ezinye
Ibhizinisi elizimele
Intela yokuthenga ezibuyekeza ngokwayo
Isamba sengeniso ngokwentela yokuthenga
Ukudidiyela okume mpo kwemisebenzi yezomnotho
Ukudidiyela okume mpo kweyunithi yenkampani/yebhizinisi
Iphesenti lemibhede esetshenzisiwe (ezokuvakasha)
Izwe ohlala kulo
Owokufika onemvume
Ukuvakasha kwabangaphakathi (kwezwe)
Ukusetshenziswa kwezokuvakasha ngaphakathi
Umvakashi wangaphakathi
Isivakashi sasekhaya
Umhambimazwe
Isivakashi esivela ngaphandle
Ukuvakasha kwabangenayo
Ukusetshenziswa kwezokuvakasha kwabangenayo
Umvakashi ongenayo
Isivakashi esingenayo
Ingeniso/ imali engenayo ngokulalisa
Ingeniso/imali engena ngokudla neziphuzo (kubavakashi)
Ingeniso ngeyunithi ngobusuku obukhokhelwe
Isikhungo sokuhweba
Ukusebenziswa okumaphakathi nendawo
Ukuvasha kwangaphakathi
Ukusetshenziswa kwezokuvakasha kwangaphakathi
Ufuduko emazweni ngamazwe
Ezokuvakasha emazweni ngamazwe
Ukusetshenziswa kwezokuvakasha emazweni ngamazwe
Umvakashi wamazwe ngamazwe
Umhambi wamazwe ngamazwe
Isivakashi samazwe ngamazwe
Umfuduki wafuthi
Ufuduko
Ezokuvakasha zikazwelonke
Ukusetshenziswa kwezokuvakasha zikazwelonke
Iphesenti lokuhlalisa
Iphesenti lamagumbi asetshenzisiwe
Enye imali engenile/ elinye ingeniso
Ezokuvakashela ngaphandle
Ukusetshenziswa kwezokuvakashela ngaphandle
Umvakashi ophumayo
Isivakashi esiphumayo
Isivakashi esilalayo/umvakashi olalayo
Umhambi waphesheya (ezokuvasha nofuduko)
Inhloso yokuvakasha
Indawo yokuhlala
Umfuduki obuyayo
Iphesenti lamagumbi asetshenzisiwe
Isivakashi sangalelo langa
Umshiyilizwe ozibikile
Iyunithi lokuhlala
Iyunithi yokuhlala ethengiswe ngobusuku
Iphesenti lamayunithi okuhlala asetshenzisiwe (ezokuvakasha)
Isamba sengeniso/ semali engenile
Isamba sengeniso/semali engenile ngokulalisa(indawo yokuhlala yezivakashi)
Ezokuvakasha
Imisebenzi enezimpawu zokuvakasha
Imboni enezimpawu zokuvakasha
Imikhiqizo enezimpawu zokuvakasha
Ukusebenzisa ezokuvakasha ngokuhlanganyela
Imisebenzi exhumene nezokuvakasha
Imikhiqizo exhumene nezokuvaksaha
Ukusetshenziswa kwezokuvakasha
Ukudingeka kwezokuvakasha
Isamba somkhiqizo wezwe kwezokuvakasha
Isamba semikhiqizo engegudluke yezokuvakasha
Imboni yezokuvakasha
Ukusetshenziswa kwezokuvakasha ngaphakathi
Imikhiqizo yezokuvakasha engabaluliwe ngqo
Umkhakha wezokuvakasha
Izimpahla ezingegudluke ekhiqizelwe ngqo ezokuvakasha
Imikhiqizo eqondene ngqo nezokuvakasha
Izinga elengeziwe lezokuvakasha
Umvakashi
Indawo yokulala yabavakashi
Umhambi
Umhambi wangaphakathi
Umhambi wangaphandle
Umhambi wamazwe ngamazwe
Umhambi waphesheya
Uhambo
Indawo ejwayelekile
Izinga elengeziwe (Ezempilo nezibalo ezisemqoka)
Izinga elengeziwe lezimboni zezokuvakasha
Okusetshenziswa yizivakashi
Isivakashi sangaphakathi
Isivakashi samazwe ngamazwe
Izindleko zezivakashi
Isivakashi (ezokuvakasha)
Ezolimo
Ezemfundo
Isimo esijwayelekile sobungako bezinhlanga
Ezezwe
Ezempilo nezibalo ezisemqoka
Ingeniso nezindleko zasekhaya
Ezezindlu nezinsizakalo
Ezezimboni nezohwebo
Ezemisebenzi
Ama-akhawunti kazwelonke
Uhulumeni kazwelonke, wesifundazwe, nowendawo
Ukubalwa kwabantu
Ubuphofu/ububha
Intengo
Umkhakha wamabhizinisi azimele
Izinhlelo/Indlela esetshenziswayo, incazelo yemininingo yokubala
Izinhlelo zamarejista amabhizinisi
Ezokuvakasha nokufuduka
<fn>Service Level Standards-IsiZulu.txt</fn>
Umqulu wosizo uMnyango wezaManzi Nokuthuthwa Kwendle kaMasipala waseThekwini ohlinzeka ngalo amakhasimende awo wenzelwa ukuqinisekisa ukuthi okulindelwe ngumphakathi ekulethweni kwezidingo kuyahambisana namazinga angakaleka okwenza umsebenzi.
Umphakathi uyazi ukuthi ungathintana kanjani noMnyango wezaManzi Nendle kaMasipala waseThekwini.
Bungagcinwa kanjani bubuhle ubuhlobo namakhasimende ngenxa yokuzikhethela ukuhambisana neqophelo lokuhlinzeka ngezidingo elishicilelwe kodwa futhi amalungelo amakhasimende ebe esahlonishwa.
ukuthi uMnyango wezaManzi Nokuthuthwa Kwendle kaMasipala waseThekwini uzokusiza futhi ukweseke kanjani wena njengekhasimende lethu, iqophelo lowenzelwa khona wena njengekhasimende lethu ongalilindela, ukuthi ungasisiza kanjani ukuba sikusize kangcono nokuthi ungazenza kanjani iziphakamiso ukuze senze kangcono, imigudu wena njengekhasimende ongayilandela uma ufisa ukuzwakalisa ukungeneliswa kwakho ngeqophelo lomsebenzi wethu.
Wonke amahhovisi kusho lapho kuqhutshwa khona izindaba eziphathelene namanzi.
Ukulethwa kwamanzi anomfutho ophelele eza ngqo endlini esuka emapayipini kaMasipala.
Amalitha angama-200 amanzi ngosuku atholakala ngethangi eliphansi eligcwaliswa nsuku zonke - alingana namalitha ayizi-6 000 amanzi amahhala ngenyanga.
Ompompi basemgwaqeni abafakelwa imiphakathi esagobe amadlangala okwesikhashana.
Izikhwanyana zamanzi noma afika ngeloli lapho kunokuphazamiseka isikhathi eside.
Ukuthuthwa kwendle ngamapayipi okwejwayelekile kusetshenziswa amanzi- kuxhunywa kwingqalasizinda yamapayipi endle.
Ukuhanjiswa kwendle ngamapayipi kusetshenziswa amanzi kuchithwe khona ejalidini - ithangi elingaphansi komhlaba nokuhambisana nalo.
Lapho kusetshenziswa amanzi khona, kuchithelwe ethangini okufika iloli lizomomela ethangini layo lihambe nayo indle liyoyichitha kwenye indawo.
Wonke amakhasimende athola amakhilolitha ayisithupha okuqala amanzi mahhala ngenyanga, ziye ngokwenyuka-ke izimali kulawo makhasimende athola amanzi anomfutho ophelele noma ophansana kanye nezimali ezingaguqukiyo kulawo makhasimende omfutho ophelele asebenzisa amakhilolitha angaphezulu kwayisithupha ngenyanga futhi ahlala ezindaweni zokuhlala ezibiza ngaphezu kuka-R40 000 ngokwemiklamo kaMasipala.
Noma yiliphi ikhasimende inani lomuzi walo elingaphansi kuka-R36 000 ngokwemiklamo kaMasipala futhi elingabe likhokhela ukuthuthwa kwendle lolu sizo luhlinzekwa mahhala. Noma iyiphi indlu yangasese yomgodi yohlobo lwe-VIP ithululwa mahhala kanye eminyakeni emihlanu.
Ukunikeza amakhasimende ulwazi lwe-GIS, izithombe ezithwetshulwe ngebhanoyi, ukusilela emuva, nezinye izibalo ..A4 evamile- Khona manjalo mahhala futhi.
Ukwamukelwa/Ukwedluliswa kwamapulani okwakha mayelana nokuthuthwa kwendle.
Okubucayi kulungiswa engakapheli amahora amane.
<fn>Simahla zulu version.txt</fn>
UMhlonishwa I-Meya KaMasipala wesiFunda uGu, uKhansela S.B.
Kuyintokozo enkulu kithina ukuba sihlanganyele nomphakathi wakithi lapha eSimahla, kulengqophamlando yomcimbi wokwenza ngcono izimpilo zabantu bakithi ngokubakhela izindlu. IsiZulu sithi ayikho impunga yehlathi, lokhu kukubeka ngokusobala ubumqoka nokubaluleka kokuba umuntu abe nekhaya.
Ungaya noma yikuphi kodwa ekugcineni kufanele ubuyele ekhaya. Ikhaya liyisisekelo sempilo yanoma yimuphi umuntu.
Namuhla silapha ukuzokwenza umsebenzi obalulekile wokuhlinzeka umphakathi ngezindlu ezizoba yisisekelo samakhaya abantu bakithi lapha. Uma umuntu ehlezi ekhaya kufanele azizwe ephephile futhi ehlezi ngokukhululeka, hhayi ngokwesaba. Inkinga ekhona ezindaweni zabantu bakithi emakhaya yizakhiwo zezindlu umphakathi ohlala kuzo. Ngenxa yokushaywa indiva nguHulumeni wobandlululo abantu bakithi emakhaya bazama ngokwamandla abo bazakhela izindlu, iningi lazo okungezodaka.
Inkinga ebhekene nemiphakathi yakithi emakhaya ngukuthi ngezikhathi zesimo sezulu esibi, izindlu ezikhona kuye kubenzima ukuba zibhekane nesimo sezulu esibi. Ngaleyondlela imiphakathi yakithi iye ihlalele ovalweni, inokwesabela izimpilo zayo. Ikhaya yikhaya ngokuba nendlu ephephile, asifuni ukuthi abantu bakithi bahlale njalo bebikelwa ngokungahle kwenzeke uma nje kuke kwashintsha umoya ngenxa yokuthi bahlala ezindlini ezingekho esimeni esifanelekile.
Mphathi wohlelo, Umnyango wethu uphume umkhankaso wokubuyisa isithunzi sabantu bakithi ikakhulukazi labo abahlukunyezwa kakhulu wumbuso wobandlululo ngokubahlinzeka ngezindlu. Namuhla sinentokozo enkulu ukuthi umkhankaso wethu wokwakhela umphakathi wakithi izindlu emakhaya usufinyelele kulendawo yalapha eSimahla. Sihamba ngamandla ukusheshisa intuthuko yezindlu kubantu bakithi emakhaya ngoba sifuna kubuyiswe isithunzi sabo esadicilelwa phansi wumbuso wobandlululo.
Ukubuyisa isithunzi sabantu kusho ukuthi wonke umuntu akabe nendlu esesimeni esifanele. Akekho umuntu okufanele ahlale ngokwesaba kodwa ebe ethi uhlezi endlini.
Ngaphambi kokuba kungene loHulumeni wethu wentando yeningi kwakufana nephupho ukuba abantu bangakhelwa izindlu emakhaya. Umbono wethu njengoHulumeni wukubona yonke imiphakathi iphila impilo engcono ngendlela elinganayo. Siyagcizelela emigomeni yethu ukuthi, abantu bakithi abakhelwe izindlu ezindaweni eziseduze namadolobha, ngokunjalo nasezindaweni zasemakhaya, sifuna nabantu bakithi baphile impilo efana neyabo bonke abantu, babe nezindlu ezinhle, ugesi, nemgwaqo.
Thina njengoHulumeni wabantu asikholelwa wukuthi ukuze abantu bakithi bathole intuthuko kufanele baze baye emadolobheni, sifuna intuthuko abantu bakithi bayithole ezindaweni abahlezi kuzona futhi ilethwe ngaphandle kokuphazamisa indlela yabo yokuphila.
Ukusilela ngemuva ngentuthuko yezindlu kuloMasipala walapha kusekuningi kakhulu ngenxa yokuthi izindawo eziningi ezihlala abantu bakithi lapha zazishiywe ngaphandle kohlelo lwentuthuko. Inselelo yethu njengoMnyango ukuguqula sonke lesisimo. Isivinini esihamba ngaso ekuhlinzekeni imiphakathi yakithi emakhaya ngezindlu sekwenze uHulumeni ezingeni likazwelonke nasezingeni lesifundazwe wabona ukuthi mayandiswe imali esetshenziswa nguMnyango wethu ukwakhela abantu bakithi izindlu. Lokhu kuzokwenza ukuthi sikwazi ukunabela ngokushesha nakwezinye izindawo esingakafinyeleli kuzona.
Sesizokwazi manje ukusheshisa uhlelo lwethu lokubhekana ngqo nokuqedwa kwemijondolo(slum clearance) nokwakhela abantu izindlu ezindaweni zasemakhaya ezifana nalapha, sibuyise nesithunzi sabantu bakithi emahhostela.
UMnyango wezeZindlu uyazi ukuthi unzima umsebenzi obhekene noMasipala wokusheshisa intuthuko. Noma kunjalo siyabakhuthaza oMasipala ukuba babhukule bafake izicelo eMnyangweni ukuze imisebenzi enjenganalena yenabele kwezinye izindawo. Abantu ezindaweni zamakhosi yibona abasantula kakhulu intuthuko. Sifuna abantu bakithi e-Thoyana, kwaMaphumulo nkawezinye izindawo nabo bahlomule entuthukweni yezindlu, ngiyazi ukuthi kukhona okunye umnyango okwenzayo ukuhlomulisa umphakathi kulezindawo.
NjengoMnyango sesilihambe lonke leli laKwaZulu-Natali sethula imisebenzi ezindaweni ezinjengalezi. Lokhu kungubufakazi bokuthi loHulumeni okhona uzimisele ukubhekana ngqo nezidingo zabantu. Izindlu esizozethula namhlanje zizogcwalisa ukuthi isivumelwano phakathi kukaHulumeni nabantu sokwenza izimpilo zabo zibe ngcono, siyasigcina. NjengoHulumeni wabantu siyaziqhenya ngokuthi sibe nguHulumeni wokuqala ngqa kulelizwe okwazi ukwakha izindlu emphakathini owakhele Amakhosi.
Own Affairs, ezinye izinhlanga zasebenzisa umthetho wangalesosikhathi zakhela imiphakathi yazo izindlu Akubangakhona mizamo yokwakhela imiphakathi eyakhele amakhosi. Abaningi bese bekwamukele ukuthi intuthuko ayisoze yafika kulezizindawo. Okubuhlungu kakhulu ngukuthi abantu basemakhaya bebeyibona imizi emihle ihlala ezinye izinhlanga abakhelene nazo.
Umlando ubeka ngokusobala ukuthi ngisho abathuthukisi abakhulu ababeyingxenye yoHulumeni bangaphambilini bakwamukela ukuthi izindlu zasemakhaya akukho lutho okungenziwa ngazo.
Kubaluleke kakhulu ukuthi siwazi lomlando, ngoba ukuze siqonde lapha siya khona kufanele sazi ukuthi sisuka kuphi, siqonde nezingqinamba esibhekane nazo njengoHulumeni wabantu. Ngenxa yokunganakekelwa kwezindingo zabantu bakithi kube nesidingo sokuba siqale phansi sakhe imithetho emisha nemigomo emisha ukuze sikwazi ukwakha izindlu ezindaweni zabantu bakithi.
Ziningi izinhlelo esizihlelayo zokuhlinzeka imiphakathi ngentuthuko yezindlu kulendawo. Kubalulekile ukuba ngiwuchazele umphakathi ngezinyathelo esizithathayo uma sigunyazisa umsebenzi omkhulu onjengalona wanamhlanje.
Siyazi ukuthi izinkinga esinazo kwezentuthuko zingumphumela yemithetho yobandlululo. Ngamanye amazwi wonke lomphakathi walapha wawungenalo ilungelo lokuba sezindaweni ezithuthukisiwe. Imigomo nemithetho yethu emisha esiyenze singuHulumeni wabantu isekuqedile lokho.
Ukuze sizanelise ngokuthi akuphinde kwenzeke, sisebenzisane noMasipala ukuze izinhlelo zezindlu zingene ngaphansi kukasomqulu wentuthuko komasipala. Lokhu kuchaza ukuthi sifuna ukuyibona yonke intuthuko Ihleliwe.
Ngamanye amazwi, sifuna ukubona izindlu kanye nohlelo lonke lwentuthuko oludingwa ngabantu abazokwakhelwa lezozindlu okuhlanganisa nezinye izidingo zomphakathi. Kufanele sizanelise ngokuthi abantu bazoyithola intuthuko emikhakheni eyahlukene yempilo. Uma kwakhiwa izindlu ngaphandle kokubhekela ezinye izigaba neminye imikhakha yentuthuko, lezo zindlu angeke zibe amakhaya afudumele. Ikhaya yikhaya uma izidingo zabantu abahlezi kulo zibhekelwa.
Umuntu ongakaze abuzwe ubuhlungu bokungabi nakhaya angakuthatha kancane ukubaluleka kosuku olufana nalolu lwanamhlanje. Kodwa labo kithina abalwaziyo usizi nobuhlungu bokungabi namakhaya, bazokuqonda ukubaluleka kwalolusuku ezimpilweni zabantu bakithi lapha eSimahla namuhla.
Mphathi Wohlelo, izindawo zasemakhaya yizindawo ezisondelene kakhulu nenhliziyo yami. Lokhu kungenxa yokuthi ngiyaphikisana kakhulu nokuhlinzekwa kwezinhlelo zentuthuko ngendlela eshiya imiphakathi yakithi emakhaya nasemalokishini ngaphandle nokwakwenziwa nguHulumeni wobandlululo.
Selokhu sanikezwa lomsebenzi, wokuphatha uMnyango wezeZindlu, oHulumeni baseKhaya neziNdaba zeNdabuko intuthuko ikakhulukazi ezindaweni zasemakhaya siyayiletha ngokushesha.
Sifuna izingane zethu zibe nekusasa eliqhakazile. Uma ubuka ikusasa labantwana kwezemfundo, abantwana abakhuliswe emakhaya akheke kahle anezidingongqangi ezinjengamanzi nogesi, bathola imiphumela emihle esikoleni.
Lokhu akwenziwa ukuhlakanipha nje kuphela, kodwa yingoba bephila kangcono.
Izingane zethu lapha emakhaya ziyaphazamiseka kakhulu zingakwazi ukwenza imisebenzi yesikole ebusuku ngenxa yokuntula ugesi nezinye izidingongqangi.
Umasipala woGu usikhombisile ohlelweni lwawo ukuthi amanzi asekhona endaweni. Labo abazohlomula ngentuthuko yezindlu namhlanje, bazokwazi ukuthola amanzi ahlanzekile eduzane, nokusho ukuthi bazophinde futhi bahlomule ngezindlu zangasese ezihlanzekile. Ngalomsebenzi walapha siyaqinisekisa ukuthi umphakathi wakithi lapha uphila impilo engcono.
Namhlanje inqola yethu yentuthuko ihambele lapha eSimahla ukuzoshabalalisa imiphumela yobuphofu elethwa ukungabikho kwezindlu ezanele ikakhulukazi emiphakathini yakithi emakhaya.
Loluhlelo lwezindlu esilwethula lapha namuhla lusho isiqalo esisha emphakathini walapha. Lomsebenzi uzoshintsha izimpilo zabantu abaningi abakhele lendawo yaseSimahla. Lengqophamlando yomsebenzi iwubufakazi bokuthi sesithathe elikhulukazi igxathu ekufezekiseni umbono wethu wokuthuthukisa izimpilo zabantu bakithi ikakhulukazi labo abampofu kakhulu.
Indlu phela inika umuntu isithunzi nokuziqhenya, iyindawo ongayibiza ngekhaya, ikuvikela kwiziphepho, nesimo sezulu esibi, iyindawo yakho yokuphepha nekunika ubunikazi.
Ngaphezu kwalokhu loluhlelo luzophinde ludale amathuba emisebenzi amaningi emphakathini lapha Ngaloluhlelo sizoqinisekisa ukuthi abantu bakhelwa izindlu ezindaweni lapho behlezi khona abazukushintshelwa kwezinye izindawo. Indlu ngayinye izoba ngu 40 square metres nokuyindlu enkulu ngokwanele futhi engcono kakhulu nangokwesakhiwo.
Lezizindlu zizohambisana nezindlu zangasese zohlobo oluhambisana nezinga elibekwe uMasipala woGu. Ngokohlelo silindele izindlu ezingu 150 nezindlu zangasese ezingu 150 zibe sezakhiwe ngasekupheleni kwalonyaka. Ngonyaka ozayo silindele kwakhiwe izindlu ezingu 600 nezindlu zangasese ezingu 600.
Ngonyaka ka 2008 silindelele kwakhiwe izindlu ezingu 250 nezindlu zangasese ezingu 250. Lokhu kuveza ngokusobala ukuthi kuleminyaka emithathu ezayo kuzobe kusetshenzwa kulendawo.
Mangisho ngithi lomsebenzi kanye neminye eminingi esiphezu kwayo iyigalelo lika Hulumeni lokuguqula izimpilo zabantu. Kusekuningi okufanele sikwenze ngokubambisana kulesisikhathi esizayo ukuze ekugcineni sinqobe yonke imiphumela yemithetho nemigomo yezikhathi zobandlululo.
Sibonga kakhulu ukubambisana esinakho nobuholi kanye nomphakathi lapha okusenze safinyelela kuleliqophelo esikulo namhlanje.
Ngalamazwi kuyintokozo enkulu kimina ukuba ngethule ngokusemthethweni uhlelo lokwakhela abantu bakithi izindlu lapha endaweni yaseSimahla.
<fn>StateoftheNation.2007.2009-04.Zu.txt</fn>
Inkulumo Kamongameli Wase Ningizimu Afrika Yesimo Sezwe, Thabo Mbeki: Ukuhlangana Kwezindlu Zonke Zephalamende

9 Unhlolanja 2007

Nkosazana, mongameli wephalamende
Sihlalo jikelele womkhandlu wamaphrovinsi
Phini likamongameli wephalamende kanye nephini lika Sihlalo jikelele womkhandlu wamaphrovinsi
Phini likaMongameli waseMzansi Afrika
Baholi abahloniphekileyo bezinhlangano zombusazwe kanye nabonokuhlonishwa abangamalungu ephalamende
Bongqongqoshe bakahulumeni kanye namaphini abo
Jaji elikhulu elithandekayo kanye namalungu ebandla lakho
Baphathi bomkhandlu wokulondeka kwethu
Lusibalikhulu lwebhange elondoloza izimali zezwe lethu
Mongameli Nelson Mandela kanye nonkosikazi Graca Machel
Mongameli F W de Klerk kanye nonkosikazi Elita de Klerk
Bondunankulu bamaphrovinsi abaphakemeyo kanye nezikhulumi zabo
Baphathi madolobha kanye nabaholi bohulumeni basekhaya
Baholi bemvelo abahloniphekileyo
Baphathi bezinhlelo ezisekela isimiso somthetho wethu wombuso wentando yeningi
Baqondisi jikelele kanye nabanye abaholi bezinhlelo zikahulumeni
Bahlonishwa, manxusa kanye nabokhomishane abakhulu
Zivakashi eziphakemeyo, bangani kanye nanimaqabane
Bantu baseningizImu Afrika

Ngenkathi eshona, besazi ukuthi umama uAdelaide Tambo wayesanda kudedelwa esibhedlela. Kodwa-ke sasiphindesazi ukuthi wayenomoya wempikelelo nesifiso esikhulu sokuqhubeka aphile phakathi kwethu. Besinenhloso yokumamukela kanye namalungu omndeni wakhe njengezivakashi zethu kulomcimbi kwenyanga kaNcwaba, kodwa-ke akuzange kubenjalo.

Kusasa sizakumvalelisa okokugcina uma simbela isidumbu sakhe. Ngakho-ke uzakuba nathi ngokomoya ngenyanga kaMfumfu kulomnyaka uma sigubha usuku lokuzalwa lomyeni wakhe lwamashumi ayishiyagalolunye, ubaba wezingane zakhe, umhlobo wakhe, iqabane lakhe nendodana edumileyo yesizwe sethu, uOliver, Reginald Tambo. Soyaphinda futhi siyabaduduza abakwaTambo.

Kanti-ke kungithokozisa kakhulu ukuthi ngamukele umama umhlonishwa Albertina Luthuli okhona lapha phakathi kwethu ekuseni nje. Lona uyindodakazi kaNkosi Albert Luthuli owaba ngowokuqala ukwamukela umqhele wokugqugquzela ukuthula emhlabeni jikelele. Ukufa kabuhlungu kuka Nkosi Luthuli eminyakeni engamashumi amane adlulile, kukhunjulwe ngawo lomnyaka, kwakukhunjulwa usizi lwalelolanga uma saziswa ukuthi wachifizwa yisitimela emasimini omoba kwaDukuza. Ukufa kwakhe kwakuyomfihlakalo kanti futhi kwahlasimulisa umzimba, kodwa-ke impilo yakhe kwakuyisibonelo esihle esasiholela kulenkululeko esiyithokozelayo namhlanje.

Ngiyaziqhayisa kakhulu ngokuthi iNingizimu Afrika ekhululekileyo ibenomqondo ohluzekile wokubonga okwenziwa nguAlbert Luthuli no Oliver Tambo ezweni lethu ngukwetha izimiselo ezimbili zikazwelonke ngawo lamaqhawe - Isimiselo sikaLuthuli nesimiselo sabahlobo baka O. R. Tambo. Ngiyazi futhi nokuziqhayisa kwalabo abamukelwe kuzo lezimiselo eziphakemeyo zikazwelonke.

Kungithokozisa kakhulu ukwamukela ezindlini zephalamende labo abadlala indima ngo 1956 uma abomama bekhononela odompasi, nalabo ababekhona uma kuvukelwa umbuso wamabhunu ngo 1976 abahlezi endaweni elungiselwe umongameli. Ngi ngakhohlwa omashanhliziyo zezwe lakithi eziphakemeyo eziphuma kuwo wonke amaphrovinsi ngokukhethwa yizikhulumi zamaphrovinsi ukuthi bahlanganyele nezivakashi ezimqoka eziphakathi kwethu.

Uhulumeni wabantu baseNingizimu Afrika engibakhulumelayo lapha namhlanje, njengoba ngabusiswa ukuthi ngenze njalo eminyakeni adlulile wabunjwa ngonyaka ka 2004 emva kokhetho olwenzeka ngalowomnyaka.

Embizweni eyenzeka njalo ngonyaka, ngenyanga ka Masingana, isigungu sikahulumeni wezwe lonke, esisesiqongweni sombuso, sithole isikhathi sokuzindla ngukuthi umhlangano waso uqopha ukuthi sekusemkhathini lohulumeni abusa soloku akhethwa ngonyaka ka 2004. Angisho bakithi ukuthi thina sizithola sinenhlanhla yokuthi sihole lesigungu.

Ekuzwisiseni loku, kubonakele kulungile ukuthi sizibuze lombuzo - ikhona yini inqubekela-phambili esiyenzile ekuhlwayeni ukufezekisa izinhloso esatshela umphakathi ukuthi sizakuzifeza? Ngalezithembiso esazenza, abantu bakithi basinika igunya lokubusa izwe lethu kusukela ngonyaka ka 2004 kuze kufike isikhathi sokhetho olulandelayo ngonyaka ka 2009.

Ngemvume yenu, ngingathanda ukuthi ngubuyele emuva nginikhumbuze ukuthi sathini ngonyaka ka 2004, njengababhekeli besizwe, nangaphambi kwezihlobo zethu ezivela kwamanye amazwe, sihlangane endaweni yokuhlanganela kukahulumeni eUnion Building eTshwane ngelanga lenkululeko, ngosuku lokukhumbula inkululeko yethu yomnyaka weshumi, kanti futhi sahlanganyela nesizwe sibeka umongameli wokuqala embusweni wantando yeningi, owayeqokwe yiphalamende lethu, ngokuhlonishwa kwentshisekelo yesizwe okwakhonjiswa ngokhetho luka 2004.

Ngalolosuku, sathi:

"Sekuyisikhathi eside izwe lethu liqukethe ngaphakathi kwalo, kanti futhi lisebenzela okubi nokunyanyekayo emphakathini....

Bokuyindawo lapho uthola ukuthi uma uzelwe wabansundu, uzuze ifa lesiqalekiso sempilo yakho yonke, uma uzelwe wabamhlophe, bowuthwele ukwesaba nentukuthelo efihliweyo...

Bokuyindawo lapho ukungcola, iphunga lobumpofu, indle ehamba ebaleni, imbucumbucu yokubola, izixuku ezigcwele usizi, izwe elibanzi elisakazwe ngenfucumfucu budlabha, lendawo ibukela kanti futhi yengezela ubuhle belinye izwe elinezindlela ezicolile, nezimbali eziqhakazile ziphazamise ubuluhlaza botshani obuhlabelelayo, nezinyoni, nezindlu ezilungele amakhosi nezindlovukazi, nomculo omtoti kanye nothando.

Bokuyindawo lapho ukuhlala endaweni ethize kuwukuzibizela abanye ukuthi bakugqweleze, noma ukuphendula umphangi, lapho abomakhelwane bazokugqilazwa wutshwala nezidakwamizwa ukuze bangabuzwa ubuhlungu bokuphila, abantu abaziyo ukuthi impilo yabo ingeke ijwayeleke uma kungekho ukubulalana phakathi kwabo, ukudlwengulana kanye nezimpi zonya phakathi kwabo ngaphandle kwezizathu eziphilayo.

Bokuyindawo lapho kukhomba ukuthi uma uhlala kwezinye izigodi ezithize kuwukuhlala ngokuphepha, ngoba ukuphepha kusho ukubiyelwa ngamabonda aphakeme, ucingo olunogesi, izinja ezigadile, amaphoyisa aqhaphile, kanye namasotsha alungele ukuvikela labo abangobasi bethu ngezibhamu, nezibhamu eziqhoywe kogandaganda, namabhanoyi azonisa imvula yokufa kulabo abaphazamisa obasi...

"Sihlangene lapha namhlanje, ngosuku lwenkululeko, ngoba ngokuhamba kwesikhathi abantu bethu, kanye nezinkulungwane zezinkulungwane zabantu mhlaba wonke, abangamaqabane ethu empini, abamelwe yizivakashi zethu eziphakemeyo, banqume ukuthi - "Akuphele konke loku"

"Kuyasikhuthaza ukuthi ukhetho lwethu olwenzeke amaviki amabili adlulile, lunike isiqiniseko sokuzimisela kwabantu bethu, ngaphandle kokukhetha ibala, nohlobo lomuntu lokusebenzisana ekwakheni iNingizimu Afrika elandela iphupho labo bonke abantu elifanayo.

Izinkinga ezisihaqile zenhlalakahle yabantu azingeke zisombululwe uma singeke sidale amathuba emisebenzi, nokuhliswa noma ukuqedwa kobumpofu phakathi kwethu. Loku kuhambelana nokuthuthukiswa kwezimpilo zabantu, nokwehliswa kwezinga lobugebengu, ukufundiswa kwabantu ukubala nokubhala, kanye nokuvula amasango okufunda namasiko kawonkewonke..
"siyanethembisa nonke maqhawe namaqhawekazi ethu enazinikela ukuze sithole inkululeko, kanye nani bangane bethu abavela kwamanye amazwe, singeke sidazulule ithemba enilibeke kithina ngenkathi niselekelela ukuthi siguqule iNingizimu Afrika ukuze ibe ngumbuso wentando yeningi, izwe loxolo, lapho kungabandlululwana ngebala lesikhumba, nangobulili, izwe elinenqubekela phambili, elizinikele entshisekelweni yobumbano lwabantu.

"Umsebenzi wokwakha leyoNingizimu Afrika usuqalile. Lowomsebenzi uzakuqhubeka kulishumi leminyaka lesibili lenkululeko yethu".

Eminyakeni engamashumi amahlanu adlulile, ngenkathi balungisela umhlangano omkhulu wabantu owamukela incwadi yemvume yenkululeko, omashanhliziyo zangalezonsuku zathi "Asikhulumeni sonke kanye-kanye, ama-Afrika, bangaphesheya eYurophu, amaNdiya namaKhaladi, bonke abantu base Ningizimu Afrika, asikhulumeni sonke sikhulumele inkululeko, sikhulumele nenjabulo engalethwa wukuthi abantu bahlale ezweni elikhululekile.

Namhlanje kufanele sivuselele isethembiso sethu, sikhulume kanye-kanye sikhulumele inkululeko, sisebenze ngobudlelwano ukuze kufezekiswe intokozo eza nenkululeko, sisebenzisana ekwakheni iNingizimu Afrika elandela iphupho labo bonke abantu elifanayo, sisho kanye-kanye nangezenzo sithi - sekwanele konke loku okwenza izwe lethu elikuqukethe ngaphakathi kwalo, kanti futhi lisebenzela okubi nokunyanyekayo emphakathini....

Kufanele ukuthi siqhubeke sikhulumisane nalombono esakhuluma ngawo mhlazana lohulumeni wanamhlanje angena esikhundleni, kusobala ukuthi izinkinga ezisihaqile zenhlalakahle yabantu azingeke zisombululwe uma singeke sidale amathuba emisebenzi, nokuhliswa noma ukuqedwa kobumpofu phakathi kwethu. Ngako-ke "umzabalazo wokuqedwa kobumpofu kuyinto enkulu kanti futhi kusaqhubeka kuyinto enkulu yemizamo kahulumeni ekwakheni iNingizimu Afrika entsha".

Ngokusabela esibopheni sokuqhubekela phambili masinyane ekwakheni iNingizimu Afrika elandela amaphupho afanayo abantu, uhulumeni wethu uzibophile, esebenzisana nabantu beseNingizimu Afrika, ukuthi afezekise izinhlelo ezihlose loku okulandelayo:

Ukukhuphula izinga lokufakwa kwemali ukuze ithole inzalo;

Ukuncishiswa kwezindleko zokuhweba ezweni lethu;

Ukugqugquzela ukuthuthukiswa kwamabhizinisi amancane;

Ukuphuthunyiswa kwezinhlelo zokufundisa abantu amakhono emisebenzi;

Ukuthuthukiswa kokuthengisa izimpahla nemisebenzi yakuleli kwamanye amazwe;

Ukukwengezwa kwemali efakwa kwezokucwaninga;

Ukufezekiswa kwezinhlelo zokuthuthukisa amabhizinisi amancane akhasayo;

Ukufezekiswa kwezinhlelo zokuthuthukisa ukuzimela kwabantu abansundu kwezomnotho;

Ukuqhubeka nezinhlelo zokuvikeleka kwezenhlalakahle ukuze kufezeke izinhloso zokwehliswa kwezinga lobumpofu;

Kukhuliswe inani labantu abathola amanzi, ugesi kanye nokuhanjiswa kahle kwendle;

Ukwenza isimo sempilo sabobonke abantu ezweni sibe ngcono;

Ukunika uhlelo lokwakhiwa kwezindlu amandla amakhulu;

Ukuthatha izinyathelo ezingeziweyo ukuze kuvulwe kabanzana amasango okufunda namasiko;

Ukugqugquzela ukulondolozeka kwesizwe sonkana;

Ukuqinisekisa ukuthi umbuso wenza umsebenzi wawo njengegatsha eligunyazwe ukuthi libheke ukukhula nentuthuko yesizwe;

Kuphuthunyiswe uhlelo lokwakhiwa kabusha kwezwekazi laseAfrika yonkana;

Ukufaka isandla ekucazululweni kwezinkinga ezibhekene nabantu bonke emhlabeni.

Mongameli wephalamende, mngcini sihlalo

Kunginika intokozo enkulu ukunazisa ukuthi mayelana nalezibopho, uhulumeni usebenza kanzima ukuqinisekisa ukuthi izinhloso zesizwe ziyafezekiswa.

Umnotho wezwe lethu ukhule ngamapesenti amane nesigamu (4.5%) kuleminyaka emibili nesigamu adlulile, kanti-ke loku wukukhula okudlule yonke eminye iminyaka seloku sathola umbuso wentando yeningi ngo 1994. Ngakwezomnotho, ukutshalwa kwezimali emisebenzini yezwe kanye nakumabhizinisi azimeleyo kukhule ngamapesenti ayishuminanye (11%) kanti-ke imali esetshenzisiwe ekwakheni izinto ezisetshenziswa ngumphakathi yona ikhule ngo 15.8%. Ukutshalwa kwezimali uma kulinganiswa nemali yezimpahla ezikhichizwa kuleli ngomnyaka ingu 18.4%, iphezulu kakhulu kusukela ngo 1991.

Inani labantu abasebenzayo likhule ngo 500, 000 ngomnyaka eminyakaeni emithathu edlulile.

Abantu abansundu babonakele bathuthuka ngakwezomnotho ngendlela emangalisayo. Abantu abansundu bebanamashezi angu 3% ngo 2004, kodwa-ke lelinani likhuphukile laze lafika ku 5%, kanti-ke ukukhushulelwa kwabantu abansundu ezikhundleni ezikhulu zobumenenjala kuthuthuke kwasuka ku 24% kwaya ku 27%. Kodwa-ke kufuneka ukuthi kuhlale kusikhathaza ukuthi lenani lisesephansi kakhulu.

Ukuthuthuka kwezomnotho kusiphosele inselele thina sonke. Ukukhula kwezidingo zabantu okusolo kuqhubeke njalo kuchaza ukuthi inqubekela phambili eyenzeka kumphakathi wonkana iyajabulisa. Kanti-ke nemisebenzi emikhulu yokwakha izinto ezisetshenziswa ngumphakathi idinga izimpahla eziningi nemishini emikhulu.

Kanti-ke ukuhweba kwethu namanye amazwe kukhombisa ukuthi sisengakafiki ezingeni lokuthi singazikhichizela izimpahla zokuqala imisebenzi kanye nezimpahla zokuziphilisa ezidingwa izwe lethu. Izikweledi zemindeni nazo zikhulile ngokuhambelana nokukhula kwemali engenayo emakhaya. Abantu baseNingizimu Afrika babeka imali encane ebhange, loku kusho ukuthi sizothembela emalini ebekwa ngabantu bamanye amazwe. Ukwehla nokukhuphuka kwamandla emali yethu akuzenzi izinto zibelula ekuthini sethengisele amazwe amanye impahla ekhichizwe kuleli.

Eminyakeni emithathu edlulile, izwe lethu liphumelele ukwengeza imisebenzi emisha engu 500, 000. Kuyasikhuthaza ukuthi kusukela ngoNdasa ka 2005 kuya kuNdasa ka2006 imisebenzi engu 300, 000 eyadalwa yimisebenzi ehlelwe kahle ezothatha isikhathi eside ikhona ingesiyo ephathelene nezolimo. Loku kusho intuthuko ka 4% kwezomnotho.

Ingxenye encane yaloku ngamathuba emisebenzi ehlala isikhathi eside evela kuhlelo lukahulumeni olubizwa ngokuthi "Wuhlelo lemisebenzi kahulumeni olwendlalelwe wonkewonke" (Expanded Public Works Programme). Kodwa asingabazi ukuthi loluhlelo kufanele luqhutshwe luye phambili singabuyeli emuva. Kanti futhi asingabazi ukuthi singaqhubeka sifake umfutho wokuthi sidale amathuba okuthi abantu bazisebenze ngokuvula amabhizinisi amancane. Singakhohlwa ukuthi intsha yiyona eningi esibalweni sabantu abantula imisebenzi, singafaka umfutho enhlanganweni yentsha ukuthi ithole amakhono okuzisebenza.

Siyaziqhenya ngokuthi kusukela ngonyaka ka 2004 senze ubungcno ekusebenzeleni umphakathi nasekukhuphuleni iholo labantu njengoba sathembisa ukuthi sizakwakha umphakathi onozwelo. Ngonyaka ka 2004 abantu abathola imali yesondlo sabantwana babengu 8 million, kodwa manje sebengu 11 million abantu abampofu ezweni lethu abathola lemali yesondlo. Kuyakhuthaza ukubona ukuthi inani labantu ababhalisela imali yesondlo sabantwana likhula ngokulingene amandla kahulumeni njengoba lezinhlelo sezikhombise ukuvuthwa. Loku kuzakuqinisekisa ukuthi lohlelo luzakubanathi isikhathi eside kanti futhi uhulumeni uzakukwazi ukuthi angeze imali yokusimamisa lezinhlelo ukuze kudaleke amanye amathuba emisebenzi namathuba okuvula amabhizinisi.

Ohlelweni lokwakha izindlu, uhulumeni ufake imali yokwelekelela ekwakheni izindlu ezingu 300, 000 eminyakeni emibili edlulile. Kodwa siyaqhubeka sithuthukisa izinga lezindlu ezakhiwayo siphinde sivulele labo abashiyekayo kulezihlelo zikahulumeni nenhlelo eziphuma kumabhizinisi azimele. Umsebenzi awuhambi ngezing besifuna ngalo. Kufuneka sisebenze ukuze silungise loludaba.

Njengoba amalungu ahloniphekile azibonela, sesiqalile kuleminyaka embalwa edlulile sifezekisa izinhlelo zokuthuthukisa izithuthi zabantu. Loku kufaka uhlelo loku khipha amatekisi amadala isikhundla sawo sithathwe amatekisi amasha, nemizamo yamaphrovinsi yokufaka isipolo sesitimela ezindaweni ezinjengase moloto empumalanga. Uphenyo lokuthi lomsebenzi uzokulunga yini sewuqalile. Uhlelo lwaseKlipfontein e Kapa seluqalile nalo kanye nesitimela esihamba ngesivinini phakathi kweGoli naseTshwane kanye neminye imizila exhumana nayo.

Lezinhlelo kanye nezinye ziyingxenye yohlelo olukhulu olumayelana nokuthuthukiswa kwezindle zokuthutha umphakathi ezihlanganisa imizila yesitimela kanye nemigwaqo yezimoto. Sizakuzinika isikhathi sokuthi sibone lezinhlelo ziphumelela ukuze impilo yabantu abasebenzayo ibengcono.

Inani labantu abathola ugesi, amanzi nokuhanjiswa kahle kwendle lithuthukile. Ngonyaka ka 2005 iNingizimu Afrika besi ifinyelele ezidingweni zohlelo lwe " Millennium Development Goal" oluphathelene nokutholakala kwamanzi kubo bonke abantu. Sithuthuke sasuka ku 59% ngo 1994 saya ku 83% ngo 2006 ekwabeni amanzi kubantu bakithi. Ngokusho kohlelo lwentuthuko luka mhlabuhlangene (UNDP) iNingizimu Afrika ingenye yamazwe ambalwa achitha imali encane kwezempi, isebenzise eningana imali ekwabeleni isizwe amanzi nasekuhanbiseni indle kahle. Ngamazwi ombiko ka 2006 walenhlangano (UNDP) egatsheni lokuthuthukiswa kwesizwe:

"Iningizimu Afrika ikhombisile ukuthi amalungelo abantu okuthola amanzi kungaba yindle yokusiza abantu ukuthi bazimele iphinde ibengumkhombandlela ekufezekiseni imigomo kahulumeni...inguquko yokutholakala kwamanzi ethwele amalungelo abantu, yenze ukuthi kubelula iNingizimu Afrika ikhulise inani labantu abathola amanzi ize inqobe umlando omubi wokuhlukana ngebala owashiywa ubandlululo. (pp62/63)

Kufanele sithathe ikhefu sitshakadule ngenxa yalempumelelo. Kuyangidabukisa ukuthi ngiphawule ukuthi kesenabantu abangu 8 million abangenawo amanzi ahlobile, baningi abanye abangenaye ugesi nokuthuthwa kwendle. Siyaziqhenya ngukuthi esikhathini esingangonyaka sikwazile ukunciphisa ngesigamu umsebenzi obungakaqedwa wokuthutha indle ngamabhakede ezindaweni lapho kuhlala khona abantu. Sisendleni yokuthi seqede lempilo ekhiphana isithunzi kubantu ungakapheli umnyaka noma-ke ekupheleni kwawo.

Sizakuqhubeka silwe nalezinkinga ukuze siqishe ezweni lethu imimoya emibi nenyanyakayo sizokwazi ukukhuluma ngazwi linye lenkululeko nenjabulo elethwa ukukhululeka.

Uma sibukisisa imfundo nukuthola amakhono emisebenzi, sibona inqubekela phambili ngumnyaka ka 2004 noma ijubane laloko lithi ukubaphansi nje. Sikhuluma ngokufunda ukubhala, ukubhaliswa kwezingane esikolweni kanye nokungena kwentsha ezikolweni zemfundo ethuthukile. Ukushiyashiyana kwezinga lwemiphumela kamatekuletsheni, kuyasikhombisa ukuthi usemningi umsebenzi okufanele siwenze ukuze sibone intuthuko eqhubeka njalo. Kanti futhi, inani labafundi bakamatekuletsheni abaphumelela ezingeni eliphakeme lithe ukukhuphuka kancane uma uliqhatanisa nonyaka ka 1995. Siyaqhubeka sikhombisa ubuthakathaka ekufezekiseni imfundo yabadala.

Uhlelo lokubuyisela umhlaba kubanikazi luzamile ukubuyisela abantu ezindaweni zabo muva nje, kodwa sidinga ukufaka umfutho ukuze sicazulule lezindaba ezisele, iningi lazo zilukhuni. Kuncane kabi okwenziwe ukuthi umhlaba wabiwe ngendlela eyiyo. Sizakuvula uphenyo olubanzi ukuze sithole ukuthi kungabe yini ephazamisa loluhlelo bese sizama ukuliphangisa.

Zonke lezinhlelo zenhlalakahle yabantu nezomnotho zingaphansi kwamasu ethu okunciphisa nokuqeda ubumpofu obuhlasele isizwe sakithi. Umsebenzi owenziwe ngonyaka ophelile, okungumsebenzi owenziwa ngamakhosikazi ngaphansi kohlelo "lwamakhosikazi aseNingizimu Afrika akhulumisana" basebenzisana namagatsha kahulumeni ahlukahlukene, okufaka nokuvakashela emazweni anje ngo Tunisia neChile lapho umsebenzi omkhulu sowenziwe wokulwa nobumpofu, uyasikhombisa ukuthi kukhona isici esithize kulendlela esisebenza ngayo. Ezintweni ezifundwe yilabo bebahambile kuyacaca ukuthi sifanele:

Sichaze ngokucacile ubumpofu ezweni lethu;

Sithole uhlu lwemindeni ephila impilo yobumpofu;

Sithole ikhambi siphinde sifezekise izindlela esingayinceda ngayo lemindeni;

Siqaphelisise inqubekela phambili yalemindeni emva kokufaka lenhlelo ukuze sibakhiphe ohlwini lwabantu abampofu;

Ngalendlela silwe nobumpofu, ikakhulu kubo abesifazane abaphila lempilo;

Sihlanganise zonke izinhlelo ezilwa nobumpofu ndawonye ukuze zisebenze kangcono kanti futhi kungabi nezinhlelo ezifanayo ezisebenza ngokwehlukana;

Siphuthumise ukufundisa ononhlalakahle babe ngoqhwepheshe ukuze lemindeni empofu izuze ngolwazi lwabo.

Loku kuzakuqinisekisa ukuthi bonke abantu abaphila ngesondlo sabantwana bazakuzwelwa ubuhlungu nasekukhokheni imali yamanzi nerenti, baphinde bakhunjulwe uma amathuba emisebenzi evela. Sizoqhubeka sibeke imicabango yethu ekukhipheni laba bantu ebumpofini bakwazi ukuzisebenzela. Asingeke siyekele ukufuna izindlela ezintsha zokulwisa ubumpofu nokwenza impilo yabantu ibengcono.

Into emqoka yalezinhlelo wukuthi sigqugquzele abantu bonke eNingizimu Afrika ukuthi basebenzisane ukuze inhlalakahle ithuthuke.

Kulomnyaka esikuwo kugujwa umnyaka wamashumi ayisithupha wesivumelwano sabodokotela okungabaholi base Afrika naseNdiya (AB Xuma, GM Naiker kanye no Yusuf Dadoo), umnyaka wamashumi amathathu wokubulawa kuka Steve Biko kanye nomnyaka wamashumi amabili wokuvakashela eDakar kwezihlakaniphi zamabhunu ukuyahlangana neANC. Indaba yokwehlukahlukana kwethu kanye nentshisekelo enkulu yokuzizwa singabase Ningizimu Afrika ifuna ukusetshenzwa kahle kuwo wonke umphakathi ngendlela eqinisa ukuzwana kwethu njengesizwe esisodwa. Kanti futhi kulomnyaka kugujwa umnyaka wamashumi amathathu wokwenqatshelwa ukuthengiswa kwamaphephandaba iWorld ne Weekend World, sifanele ukubuza lombuzo - ingabe sonke siyaqondosisa yini, umsebenzi osimele wokuthi sakhe ubumbhano, nokugqugquzela ukuthi simunye, kuze kuqiniseke into esigcina sibambene.

Ngamanye amagama, ubumbano angeke lugqugquzelwe nguhulumeni yedwana, sifanele ukuthi sonke kanye-kanye singabaseNingizimu Afrika sikhulume ngokuthi sikhululekile ekufuneni nasekwenzeni amanyala, sisebenzele ukuzuza injabulo ezanobumbano.

Ngiyethemba ukuthi siyavumelana sonke ukuthi ukusebenza ngokubumbana ukuze sizuze injabulo elethwa yinkululeko, kusho ukuthi sifanele ukubambisana ukubhekana nenselele yobugebengu. Ngonyaka ka 1994 ephepheni lezibopho sathi:

Ukugqugquzela ukuthula nokulondolozeka kungumsebenzi ka wonkewonke. Kuzakuqinisa umfutho wesizwe wokuzifunela uxolo nokulwa nokukhahlamezeka ohlasele umphakathi.. ngokubeka iso elibukhali ekuhlukubezekeni kwamakhosikazi..

"Uxolo nokusimama kwezombusazwe kumqoka ezinhlelweni zikahulumeni ukuze kubelula ukuthi abatshali zimali beze ezweni lethu...kuzawuthathwa izinyathelo ezinzima ukuqeda ukuphulwa komthetho, ukuthengiswa kwezidakwamizwa, nezibhamu, ubugebengu ikakhulu ukuphathwa kabi kwamakhosikazi nabantwana".

Angeke sicishe konke loku okubi, nokwenyanyekayo ukuze sithole ukujabula okuza nenkululeko uma kusenabantu abahlezi ovalweni, bazifihle emuva kwamabonda aphakeme nocingo olunogesi, bahlezi ngokwethuka emizini yabo, emigwaqweni, bengakwazi ukuhlala banethezeke ezindaweni zomphakathi. Kusobala ukuthi kufanele siqhubeke silwe nobugebengu.

Noma sesidlulile kulelinani lamaphoyisa elalibekiwe lika 152, 000 embuthweni wamaphoyisa kanti futhi izinga lokufundisa amaphoyisa lithuthukisiwe, siyabona ukuthi imiphumela yaloku ayikafinyeleli ebantwini ukuthi bangaze bazizwe balondolozekile. Ubugebengu bokuthintana sebuncishisiwe kanti futhi izinga lobugebengu bokuphanga, bokuhlasela, nokubulala lingaphansi kuka 7-10% okuyiyona yayihlosiwe. Kanti-ke ukuphathwa kabi kwezingane namakhosikazi kusaqhubeka ezingeni elingamukeleki.

Ukukhula kobugebengu bezinhlobo ezithize ngenkathi onogada batelekile, kusikhombisile ukuthi indaba yabo asingeke siyishalazele nje sithi ngeyabo nabacashi babo kuphela. Kuyacaca ukuthi indlela esiyibheke ngayo lemboni ayanele. Loku kusho izindaba ezifana namaholo, nendlela yokubhekisisa umuntu ukuthi ulungele umsebenzi othize kanye nokulandela umthetho mayelana nokuhanjiswa kwemali emgwaqweni.

Loludaba sizalubhekisisa kuwo lomnyaka ukuze senze umsebenzi wamaphoyisa ubelula siphinde sikhuthaze ukusebenzisana phakathi kwabonogada namaphoyisa ukuze umphakathi uthole ukulondolozeka njengemfanelo.

Sizakuqhubeka sifake umfutho ekuthuthukiseni ukusebenza kwezinkantolo zethu, siphinde senze ukuthi amacala amile angathethwa aphuthunywe athethwe. Sizakuqinisekisa ukuthi izinqumo zokukhulisa amajele, nokwelusa imincele yethu, namaphepha okuhamba, konke loku kuzakufezekiswa.

Bonke lobuthakathaka bokuthuthukisa izimpilo zabantu kubangelwa wukuthi ulwazi esinalo alwanele nezindlela esisebenza ngazo zimfushane. Ngako-ke kusukela manje kuze kube ngu 2009 ukuphathwa komsebenzi nokuhlelwa kwawo ngesu, kuzaba yinto ephambili emicabangweni kahulumeni.

Into enkulu evelile njegendaba enesimo esinengozi edinga iso likahulumeni, izinto eziqukethwe emfundweni yezisebenzi zikahulumeni emakolishi ahlukahlukene kanye nendima adlalwa yiSA Management Development Institute (SAMDI) okuyilona kolishi elifanele ngabe lilekelela kakhulu ekufundiseni izisebenzi zikahulumeni ezisafika emsebenzini.

Ukuthobela indlela umthetho usebenza ngayo kuyashiyana. Bakhona abathobela umthetho kanti abanye abawuthobeli. Kuyacaca ukuthi loku asingeke sikuvumele kuqhubeke, noma ngabe sivume ukuthi ukucwaningwa kwamabhuku amaphrovinsi kanye nakazwelonke kuqinisiwe kakhulu. Uma sekunje, kufuneka ukuthi kulandelwe umthetho wesivumelwano sokuthi izinga lomsebenzi womuntu, ikakhulu labo abaphethe libhekisiswe kakhulu, uma lingenelisi, athathelwe izinyathelo.

Izinhlelo zokuthuthukisa izinga lomsebenzi wabomasipala basekhaya ziyaqhubeka. Emuva kokhetho lukaNdasa ngo 2006, izinhlelo zokufundisa izisebenzi ezisafika emsebenzini zenziwa ngoba futhi bekwaziwa ukuthi abosodolobha abangu 62% basha kulimisebenzi yabo.

Okukhathazayo noko, wukuthi kulabohulumeni basekhaya, kusenezikhundla eziningi ezingakagcwaliswa noma ezinye zivuleke manje. Bheka nje ngomnyaka ophelile ngenyaka kaMandulo i27% yabomasipala bebengenayo imenijeni, ephrovinsi yase Northwest izikhundla ezazingenabo abantu zazingu 50% kanti-ke empumalanga kwakuyi 1% kuphela yomenijeni abakhulu abafeza izinjongo nezivumelwano zemisebenzi yabo.

Siyaqhubeka sibhekana nalenselele kanti-ke sizakwenza konke okusemandleni ethu okuhambelana nesu lethu leminyaka emihlanu ephathelene nohulumeni basemakhaya okufaka phakathi kwako usizo oluseduzane oluvela kuhulumeni wamaphrovinsi kanye nohulumeni wezwe lonkana. Kuzakuthunyelwa abantu abanamakhono omsebenzi ukuthi bayonceda ohulumeni basemakhaya, loku kufaka phakathi nabantu bomphakathi abazi umsebenzi bayolekelela ngaphandle kokuthola iholo, amakomidi amawadi azakuqiniswa, njengamanje angu 80% asabunjiwe ezweni lonke.

Uhlelo lokuqondanisa izindlela zokuhlela imisebenzi kuwo wonke amagatsha akahulumeni, luyaqhubeka kanti-ke izibonelo zalemisebenzi ziyaqhubeka ezigodini nasemadolobheni ayishumi nantathu, Lapha kukhulunywa nge(National Spatial Development Perspective, Provincial Growth and Development Strategies kanye ne Integrated Development Plans). Lezizibonelo zemisebenzi zizawuqedwa ekupheleni komnyaka.

Kuyathokozisa kakhulu ukubona ukuthi amadolobha nezigodi eziningi seziwubambile umhlangano wazo wukokhuluma ngentuthuko nokukhuliswa kwazindawo zabo. Labo abasalele emuva bazakuqeda ekupheleni kwenyanga ka Nhlolanja. Loku kuzakuphendla indlela yokusebenza ngokubambisana kwabo bonke abadlala indima ekuthuthukisweni kwabomasipala bezifundazwe.

Malungu ahloniphekile;

Ngicela ukuthatha lelithuba ukuthi ngibonge iphini likamongameli uPhumzile Mlambo-Ngcuka ngomsebenzi omuhle awenzileyo nokukhombisa ikhono lobuholi elikhaliphile uma kufezekiswa uhlelo lwe Accelerated Shared and Growth Initiative (AsgiSA),asebenzisana nabongqongqoshe kanye naboNdunankulu abakulekomodi. Basebenze kahle balungisa izinkinga ezithize ebezidinga ukulungiswa ukuze kuhehwe abatshali zimali nokungenisa abantu emisebenzini kanye nezindaba eziphathelene nokuthuthukiswa kwamakhono emisebenzi, nokusebenza ngobuqhwepheshe kwamagatsha kahulumeni. Sithokozela indima edlalwe ngamalungu onke esigungu esikhulu kanye nabomeninjala bamaphrovinsi, bohulumeni bezifundazwe kanye nohulumeni wezwe lonkana, ekuholeni lomsebenzi kanye nasekufezekiseni izinhlelo zikahulumeni.

Loku kuphakathi kwezinhliziyo zethu emizameni yethu yokucisha loko okubi nokwenyanyekayo emphakathini wethu ukuze sikhulume ngenkululeko kanye nezinto eziza nayo

Ukuze kuphuthunyiswe ukufezekiswa kweAsgiSA ngaphezulu kwezinhlelo ezithatha iminyaka eminingi uhulumeni kulomnyaka uzakwenza loku okulandelayo:

Qedelela umsebenzi wokuhlolisisa ulwazi lwethu lokuhlanganisa izimpawu zomnotho ezifana namandla emali yakithi, ukukhuphuka kwentengo yezimpahla ezitolo kanye nemalinzalo ukuze kwelekelelwe izimboni ezikhiciza izimpahla ezizosetshenziswa lapha ekhaya kanye nezizokuthunyelwa kwamanye amazwe. Lezimboni zizakuthola amandla okuqasha abasebenzi asebanamakhono omsebenzi othize.

Ngokuhambelana ne National Industrial Policy framework, eseiqediwe ukwakhiwa, uhulumeni uzaku:

Qinisa ngamandla ukufezekiswa ekwelekeleleni izinhlelo zokutshala izimali kokuthi ukusebenza kwamabhizinisi kunikezwe oqhwepheshe abazi kabanzi ngaloko, ezokuvakasha, uwoyela owakhiwe ngezilimo, izithako kanye nokuqedelela izinhlelo zamahlathi namaphepha, izimpahla zokwembhatha nezithungiweyo, izinsimbi nezobunjiniyela.

Kwakha amacebo okuthi izimbiwa- iphansi zingathunyelwa kwamanye amazwe zeseseluhlaza, kodwa kwakhiwe khona lapha ekhaya izimpahla esingazisebenzisa, kwakhiwe namesu okuthuthukisa ezolimo nokulungisela okuvuniwe ukuba kungasetshenziswa, nokuthuthukisa imboni yabasebenza ngezimpahla ezithize ezingakajwayeleki kanye nemboni yabantu abaziqambela imisebenzi emihle, nemisebenzi yomphakathi kanye nezamapilisi. Loku kufuneka ukuthi kube nokuzimisela okukhulu ukuthi sikhicize izimpahla esingazisebenzisa ukuze sakhe okunye njengemishini emikhulu yokubaza noma yokukhanda okuthize. Embonini yamadayimane, singabumbha ibandla lesizwe elizothenga u 10% wamadayimane kulabo abawembhayo, siwathengisele labo abazowasika bakhe izindandatho zemishado. Siyabonga ukuthi abakwa De Beers bavumile ukwelekelela, ngaphandle kokukhokhelwa, ngokuphatha lomsebenzi, nokufundisa amakhono okusebenza ngedayimane kanye nokunikeza ngalo idayimane eminyakeni emithathu ezayo.

Kwakha izinhlelo ezizakusiza ekutshaleni kwezimali ezimbonini ezizokusithengisela izimpahla esizidingayo ekwakheni izindawo zokusetshenziswa ngumphakathi, loku kufaka phakathi izimpahla ezimayelana nokuthintana, ezokuthutha kanye namandla kagesi. Sizakuphinde sigqugquzele ukuthi imisebenzi yethu incike kakhulu kuloku okubizwa ngokuthi phecelezi yiNuclear energy, nokusamoya esingakubasa sothe noma sipheke, nezinye izinhlobo zikagesi ezivuselelekayo. Mayelana nezokuthintana, kuyangithokozisa ukunibikela ukuthi igatsha likahulumeni lezokuthintana lisebenzisana nezinkampani zabomakhalekhukhwini, kanye neTelkom sebasemaphethelweni ohlelo lokungasaphide bakhokise abantu uma bashaya icingo besebayajubeka. Leyo yindlela yokubacabangela abantu. UTelkom uzokwakha ama "call senta" ayishumi, endaweni ayikhonjiswe nguhulumeni, azokhokhisa inani eliphansi uma ushayela amanye amazwe, kanti-ke lama "call senta" azakwakha amathuba emisebenzi yabantu abayinkulungwane. Lenani eliphansi lakwaTelkom lizawulingana namanani akhokhwa kwamanye amazwe alingana nathi.

Sizakuthatha izinyanthelo ezehlukahlukene zokuthi abantu abathengisa impahla efanayo basebenzisane kangcono, sizakubanciphisela izindleko zabo zokuhweba sigqugquzele ukutshalwa kwezimali, siphinde siqale uhlelo lokubukisisa ukuthi ukungenela kukahulumeni ukusebenza kwezimboni kulimaza kangakanani noma kusiza kangakanani. Sizakwakha izindlela zokuthintana masinyane ngokuphazima kweso. Namasu ethu okuthuthukisa ukusebenza kwezitimela nemikhumbi sizakuwaqedelela, siphinde siqinise umkhandlu oweluse abantu abathengisa impahla efanayo.

Inqubekela phambili esiyenzile ngokuhlanganisa amakolishi amancane namakhulu isincede kakhulu ngoba inani labantu abafunde amakhono emisebenzi likhulile. Kusukela kuwo lonyaka sizakubeka imali eceleni yokwelekelela abafundi abadingayo kulamakolishi amasha ahlanganisiwe. Sizakuzama ngamandla ethu onke ukuthi sicacise ukuthi umsebenzi wamaphrovinsi uhamba ufike kuphi kwezemfundo, nomsebenzi womkhandlu kazwelonke wezemfundo uhamba ufike kuphi. Siyethemba ukuthi lemizamo yethu izakuyibonisa intsha ukuthi amakhono emisebenzi yezandla ethile nawo ayadingeka emnothweni wethu njengeminye imisebenzi.

Emuva kokukhulumisana kabanza phakathi kukahulumeni nezikhulu zamanyuvesi, sekuvunyelwene kanti futhi nezinqumo sezithethwe mayelana nokuthi yini edingekayo ukuze kutholakale abantu abanamakhono athize.

Kuloku sifisa ukubonga uhlelo lokuhulumeni olubizwa ngokuthi phecelezi yi Joint Initiative on Skills Acquisition (JIPSA), okuwuhlelo oluhlanganisa uhulumeni,osomabhizinisi, abasebenzi, izindawo zokufundela kanye nabanye ekuqinisekiseni ukuthi amakhono okwenza imisebenzi ethile ayatholakala.

Njengoba amalungu ahloniphekile azi, silikhulisile inani lezikole lapha kufundwa ngaphandle kokukhokha imali.

Ekufezekiseni lezinhlelo sizabe sinenkumbulo yokuthi sizinikele ekuthini siqinisekise ukuthi lomdlalo webhola ka FIFA oka-2010 ube sezingeni eliphakeme. Angithathe lelithuba ukuthi ngibonge ikomodi lakithi elisihlelela lomdlalo kanye nababambisene nabo ngomsebenzi omuhle ebawenzayo.

Kuyacaca ukuthi, ukuze siqinisekise ukuthi sonke lapha eMzansi siyazuza phinde sithokozele ukukhula komnotho, yonke lemizamo idinga ukuthi iphelezelwe yizinhlelo ezizolwisana nobulukhuni esibhekene nabo emabhizinisini asakhasayo. Ngenxa yaloku kuwo lomnyaka sizimisele ukuthi:

Sithathe izinyathelo ezinzulu ukuthuthukisa amathuba abantu ekutholeni izimali zokubolekiswa esikhwameni esibizwa ngokuthi yi Apex Fund (SAMAF) nemali ebolekiswa abantu abafuna ukulima esikhwameni esibizwa ngokuthi yi (MAFISA)

Siqinisekise ukuthi uhlelo lokuthuthukisa izimboni ezisafufusa lusebenza kahle.

Siqedelele umthetho osavivinywa wezinkampani owamukelwa yisigungu sikahulumeni ukuthi amalungu omphakathi aphawule ngawo ngolwesithathu odlulile okuyimizamo yethu yokuthi sinciphise imitheshwana eminingi ekhinyabeza ukusebenza kwamabhizinisi amancane nokunika amandla abanamashezi amancane emabhizinisini kanye nezisebenzi.

Njengoba sesidlulile ku 10, 000 okuyiyona besizibekele yona, sizakukhulisa inani labantu abasha abasebenza nomkhandlu wentsha yezwe liye ku 20, 000 ngaphansi kwamagatsha kahulumeni ayishumi neshiyagalombili asawenzile amalungiselelo aloluhlelo. Sizakubhalisa intsha engu 30, 000 ezosebenza nezinhlelo zokuthuthukisa umphakathi ngaphandle kokukhokhelwa siphinde siqashe abantu abasha abangu 5000 ehlelweni lemisebenzi kahulumeni ukuthi bavuse izakhiwo zikahulumeni esezindala noma balungise konke okonakalayo ezakhiweni zikahulumeni.

Sizakuqhubeka nemizamo yokuhlanganisa intuthuko yentsha nemisebenzi kahulumeni kanye nohlelo olugqugquzela ukusebenzisana kwentsha siphinde siqubeke nemizamo yokuxhumanisa abangasebenzi asebaqeda emanyuvesi namathuba emisebenzi. Sifisa ukubonga izinkampani eziningi zombuso kanye nalezo ezizimeleyo, ezinkulu nezincane ezelekelele kulemizamo.

Sizoqala sifezekise umthetho omayelana namalungelo abantu okusebenzisa umhlaba oqondene nomphakathi ukuze sithuthukise ukusetshenziswa kwawo lomhlaba siphinde selekelele ngokunisela, nokubanikeza imbewu kanye namathulusi okusebenza emafamu.

Malungu ahloniphekile

Izinhlelo zomnotho esesikhulume ngazo zingaphansi kwemizamo enzulu okufanele ukuthi wonke wonke eNingizimu Afrika abe ngaphasi kwazo ukuze sinciphise izinga lobumpofu nokungalingani phakathi kwethu. Kithina, akuyona "inkulumo nje" ukuthi sizimisele ukubona impumelelo elethwe wumbuso wentando yeningi izibonakalisa ngezinyathelo esizithathayo zokuthuthukisa impilo yabantu bethu kanye nalabo ababuthakathaka phakathi kwethu.

Ukuze sithuthuke kulezinhlelo esizifezekisile kuleminyaka ambalwa edlulile, siqonde ukuqedela umsebenzi esesiwuqalile wokuguqula indlela izimpesheni zabadala kanye nesondlo sabantwana zisebenza ngayo ukuze konke esikwenzayo kungaqhubeka ngezigaba zazo. Into emqoka kakhulu yalezi zinguquko wuku lungisa isiphosiso esaphawulwa ngunyaka ka 2002 yikomidi elaliphenya indlela lezinhlelo zisebenza ngayo eningizimu afrika. Isiphosiso lesi kwakuwukuthi inkongozelo eyayihambelana nalemiholo yabadala kanye nesondlo sezingane yayingekho noma-ke kwakungeyona abantu abaningi ababengathembela kuyo. Umgomo omkhulu ongumkhombandlela wukuthi uhulumeni kufuneka asungule izindlela zokusebenza ezingathuthukisa inkongozelo ehambelana nemiholo yabadala kanye nesondlo sezingane okuyinto ezolekelelana nazo lezimpesheni eziphuma esikhwameni sikahulumeni ukuze kube nokubambhisana nomphakathi.

Loku kuzosho ukuthi bonke abantu eMzansi bazabangamalungu omshuwarensi womphakathi ophethwe kahle kanti-ke labo abasebenzayo abathola iholo elithe xaxa bazaqhubeka bakhokhele iminshuwarensi yabo. Ezinkulumeni eziqhubekayo zikahulumeni kukhona ukuvumelana ngokuthi loluhlelo kumele:

Uhulumeni aqhubeke alekelele abadala ngeholo labo, nezingane ngesondlo sabo kodwa indlela eliphethwe ngayo lithuthukiswe.

Angezele labo abahola iholo eliphansi imali ikakhulu intsha esandukucala ukusebenza.

Uhulumeni akhokhise intela ezobhekana nawo lomsebenzi wezimpesheni, ukukhokhela abafile, nabakhubazekile kanye nabaphelelwe ngumsebenzi.

Ungqongqoshe ophethe izimali kahulumeni uzakuninika yonke imininingwane ngesikhathi akhuluma ngeziphakelo zezimali zikahulumeni. Okufuna sikukhumbule kakhulu wukuthi uhulumeni, ukuze aqedelele loluhlelo, uzakukhulumisana nabantu kanye noNEDLAC.

Ngaphezu kwaloku esengikhulume ngako, kukhona olunye uhlelo esilibhekayo lokusiza izingane ezihluphekayo ezineminyaka engaphezu kweshumi nane.
Uhlelo lwethu lokusiza umphakathi kulomnyaka luyalandela:

Siqhubeke ngesivinini sakhe izindlu zamanani aphansi okuzodinga ukuthi siphembe isikhwama esithize sokubolekisa izimali, siqhube ukuphathwa komthetho sivivinyo wokusetshenziswa komhlaba siphinde siqinisekise ukuthi loko okusasele esivumelwaneni, sokwakha izindlu zenani eliphansi, nabemisebenzi yangasese kuyaqedelelwa.

Siqhubeke ngesivinini sifezekise uhlelo lokufaka amathekisi amakhudlwana aphephile, sifezekise amasu ajulile ezithuthi zabantu zikaloliwe kanye nezomoto, singakhohlwa amabhasi asheshayo ahamba edolobheni siphinde sifake izimali zokuthi izitimela zasemadolobheni zithuthuke. Ngicela ukuthatha lelithuba ngegcizelele ukuthi thina singuhulumeni kanye nesizebenzisana nabo kuSANTACO angeke sithuselwe yilabo abangalufuni loluhlelo lokuthuthukisa amathekisi ukuthi siluyekele, kanti-ke imizamo yezidlamlilo yokusiphazamisa ukuze bafeze izinjongo zabo zomona nokuzicabangela bodwana siyoyishabalalisa

Sikhulise amathuba okuthi izingane ziye ezinkulisa, loku kuyindlela yokuthuthukisa lonke uhlelo lwenfundo kazwelonke kanye nohlelo lwemisebenzi kahulumeni.

Sikhulise ukufundisa nokuqasha abahlengikazi,nabononhlalakahle nabancedisi babo, sikhulise inani lamakolishi okufundela sithuthukise izinga lemfundo siphinde siqale uhlelo lomfundaze.

Siqhubeke nokufezekisa isivumelwano zamaholo alabo abasebenza ngezigulane kanye nokunikeza imali yokukhuphula amaholo othisa;

Ngaphandle kokuchitha isikhathi siqhubeke namasu okunciphisa imali ekhokhelwa imithi

Siqhubeke nomsebenzi wokulwisana nezindlela azibanga ukufa okungekona kwemvelo emphakathini, nezifo ezibangwa yindlela abantu abaziphatha ngayo, umalaleveva, nezinhlobonhlobo zesifo sofuba (TB), izingozi zomgwaco nobugebengu obuhlukumezayo.

Uhulumeni uyazibopha ukuthi uzakulwisana negciwane elibanga ingculaza kanye nengculaza nokuthuthukisa indlela asebenza ngayo ukugqugquzela ukuvikela kanye nokunakekela abagulayo basekhaya kanye nokubahlenga. Sizakuqinisekisa ukuthi ubudlelwano obakhiwe eminyakeni edlule buyaqiniswa nokuthi uhlelo kanye namacebo kazwelonke okulwisana nengculaza kanye nezifo zocansi luyaqedelelwa ngokuphazima kweso.

Kulomnyaka esikuwona sizakuqedelela amasu okufezekisa izinhlelo zomhlaba wonkana zokuthi kutholakale amanzi ngo 2008, ukuhanjiswa kahle kwendle ngo 2010 nokutholakala kwegesi ngo 2012. Sizokuqedelela amasu nezinhlelo zokuqinisekisa ukunamathelana kwemiphakathi kanye necebo elifaka phakathu yonke imibono yokulwisana nobumpofu esesikhulume ngalo kanye nezindaba ezimayelana nokubumbhana kwesizwe, nesimilo sesizwe nokuthi abantu bazazi ukuthi bangobani.

Yonke lemizamo, Nkosikazi Mongameli wephalamende, ifanele ukuthi ihambisane kanye kanye nezindlela zokuthuthukisa ukuphepha nokulondolezeka kwesizwe. Mayelana naloku-ke uhulumeni uzakuqinisekisa ukuthi izinqumo ezathathwa zokuqeda ubugebengu ziyaphumeleliswa. Inselele esibhekene nayo yokusebenza loludaba ayiphathelene nemigomo yethu.

Into efunekayo wubuholi abukhaliphile, nokuhlela kahle kanye nokuviva amabutho okuqinisekisa ukuthi umthetho uyagcinwa. Sidinga futhi abantu abakwazi ukusiqoqela ulwazi mayelana nobugebengu namaphoyisa akhaliphile asemajele nako konke okuphathelene nokusebenza kahle kwezinkantolo zethu. Iningi lezisebenzi zombuso kulamagatsha selizikhombisile ukuthi lizimisele ngisho ukudela nezimpilo zabo, baphinde bazincishe isikhathi esimnandi benemindeni yabo ukuze bavikele inkululeko nokulondolozeka kwethu.

Ngephezu kwezinhlelo eziqhubekayo kulomnyaka, uhulumeni uzimisele ngokulandelayo:

Aqhubeke akhulise amaholo aphinde enze izindlela zokusebenza kwamaphoyisa kube ngcono. Sizimisele ukwengeza inani lamaphoyisa lize lidlule u180, 000 eminyakeni emithathu ezayo, siphinde siqinisekise ukuthi uhlelo lokugada kanye nokubuyekeza kwesimo lusebenza ngedlela eyiyo.

Sithuthukise ukusebenza kwe lebhu (Laboratory) encike emthethweni yokuphenya amacala ese ithengelwe imishini eqavile siphinde siqinisekise ukusebenza kahle kohlelo lokunamathelisa iminwe sakhe uhlu labantu. Ningakhohlwa ukuthi izigebengu eziningi ziboshiwe ngokusebenzisa lezinhlelo engukhuluma ngazo;

Sithuthukise ukusebenza kwegatsha likahulumeni elisebenza ngezasekhaya ngokugcwalisa izikhundla ezingenabantu, nokwenza indlela yokusebenza ibe ngcono, sifake nezinhlelo ezanconywa yibandla elisebenzisana nongqongqoshe waleligatsha likahulumeni elimqoka kangaka;

Sifezekise izincomo zekomishane ka Khampepe egunyaza umsebenzi wofezela (Scorpion).

Siqale uhlelo lokuthuthukisa ubengowesimanje umsebenzi wokuqoqwa kwezimali zikahulumeni ikakhulu mayelana nokwelusa imincele yethu kanye nokuthuthukisa umsebenzi wokubambisana kwamagatsha kahulumeni ekwenzeni izinto;

Sifake umfutho ekuqoqeni ulwazi mayelana nobugebengu obuhleliwe, sakhe phezu kwesisekelo sempumelelo yezinyanga ezidlulile lapho sikwazile ukubopha izigebengu ezigcweleza izimoto ezithwala imali, nezithengisa izidakwamizwa kanye nezibulala imfuyo yasendle nezidakwamizwa azibizwa ngokuthi yi-Abalone.

Sizakusebenzisa ngokuphelele intuthuko yesimanje yokusebenza kokunquma komthetho okulungileyo senze indlela izinkantolo zethu zisebenza ngayo ibe ngcono, nendlela abashushisi abasebenza ngayo ibe ngcono ukuze amacala amile aqhubeke athethwe;

Siqedelele imizamo yokuguqula ukusebenza kwamajaji, sithuthukise indlela abasebenza ngayo ngokubambisana namagatsha amcoka ombuso wethu wentando yeningi;

Sifezekise izinhlelo ezancuywa kudala zokwakha amajele okwakuyinjongo ebhalwe ephepheni elithize, elidala laleligatsha lezamajele;

Sinike ibutho lethu elisebenza ukusiqoqela ulwazi ngobugebengu zonke izidingo zabo siphinde siqinisekise ukuthi basebenza ngaphasi komthetho sisekelo wethu;

Sithuthukise indlela esicwaninga ngayo ukusebenza kwezigebengu, loko kuzosenza ukuthi sikwazi ukusebenza kangcono ekulwiseni nasekuvikeleni ubugebengu ukuthi bungenzeki. Mayelana naloku, kufanele sivume iqiniso lokuthi njengamanye amazwe iningi lobugebengu obuhlukubezayo ebantwini benzeka ezindaweni lapha kuhlala khona abantu abampofu, ngaloko-ke kudingeka sifake umfutho ezindaweni ezinjengalezo sivikele ubugebengu bungenzeki;

Njengoba besesishilo, yonke lemizamo izophumelela uma sakha ubudlelwano nokusebenzisana phakathi kwethu, kanye nobudlelwano phakathi kwesizwe namaphoyisa ukuze senze impilo yezigebengu ibe lukhuni.

Mayelana naloku, siyazithokozela izinqumo zabosomabhizinisi kanye nabaholi bamasonto sokuthi lobudlelwano buqiniswe emphakathini nokuthi bazinike isikhathi sokulwisana nobugebengu. Uhulumeni uzakudlala indima yakhe ekuqinisekiseni ukuthi lobudlelwano buyaqina nokuthi sisebenza sonke kanye kanye ekufezekiseni igunya lokuvikela isizwe.

Angisho kulesikhathi ukuthi igatsha lokuvikela nokulondolozeka kwesizwe lisebenzisana namaphoyisa ekuthuthukiseni indlela umbutho womphakathi osebenzisana namaphoyisa usebenza ngayo.

Nkosiazi Mgcinisihlalo, Mongameli wephalamende;

Ukuthuthukisa indlela uhulumeni asebenzela isizwe ngayo, uhulumeni kufanele asebenze ngobuhlakani nobuqhwepheshe obukhulu. Ukuze siphumelelise loku, sizakwenza okulandelayo kulomnyaka:

Sizakuqinisa izindlela esipopola siphinde sihluze ngazo kuwo onke amagatsha kahulumeni kanye nokufundisa omenenjala abagunyazwe ukuthi baphathe lomsebenzi;

Siqedelele kulezinyanga eziyishumi neshiyagalombili ezizayo, umthetho ogunyaza umsebenzi wombuso owodwa kanye nezindlela zokusebenza ezifanayo, ihlelo lamaholo, nezindaba eziphathelene nomshuwarensi wabagulayo nezimpesheni;

Samukele siphinde sixwayise abantu ngezindaba zokuthuthukisa ukufunda ngomkhathi, sikhulise nenani lomasipala abagqugquzela ukusebenzisana ngokuzwana uma behlela izindaba zesifundazwe, amaphrovinsi kanye nezikazwelonke;

Senze ucwaningo lobunzima bomsebenzi ukuze sazi ukuthi yini engenziwa kumaphrovinsi agunyazwe ukwelekelela izifundazwe kanye nehhovisi likaNdunankulu sibe singakhohlwanga ukuthuthukisa ukusebenza kwamagatsha kahulumeni wezwe;

Sizakuqinisa umsebenzi wombuso wokulwa nenkohlakalo sikhuphule nezinga lamasu nezinhlelo zokulwa nenkohlakalo ezifundazweni, kumaphrovinsi kanye nakuhulumeni wezwe lonkana;

Sisabalalise uhlelo lwa Batho Pele (Abantu Kuqala noma Abantu Phambili) ezifundazweni, sandise izinhlelo zokukhulumisana nabantu njenge Zimbizo, sakhe futhi izindawo okwenzelwa kuzona imisebenzi nemidlalo yonke yomphakathi ukudlula lezi esinazo ezingamashumi ayishiyagalolunye;

Siphinde sisekele izinhlelo zabaholi bomdabu.

Ukuthuthuka kombuso kusho ukuba nolwazi lokuthi sibangakhi nokuthi senzani singumphakathi. Mayelana naloko-ke kulomnyaka ka 2007, kuzakwenziwa izinhlolo ezinkulu ezimbili. Emalangeni amabili adlulile kuphume izisebenzi zegatsha likehulumeni alibala isizwe, zagcwala izwe lonke ukuyoqoqa imininingwane yemindeni engu 280, 000 ekhethiwe ukuba idlale indima kulezinhlolo. Loku kuzanika uhulumeni isithombe esicacile ngesimo sabantu ezinkalweni zonke zaseMzansi.

Ngenyanga kaMfumfu abanye abantu abangu 30, 000 emindenini engu 8, 000 bazakukhethwa ukuze kwenziwe uhlelo lokubhekisisa ukuthi abantu baseMzansi bahola malini, kutholakale imininingwane yabo mayelana nemali abayingenisayo emakhaya abo. Lababantu abangu 30, 000 bazakulandelwa ngomkhondo isikhathi eside ukuze kutholakale ulwazi olufana nokuthi bayemuka yini, nokuguquka kwesimo semisebenzi, inzalelwano yabo ihamba ifike kuphi kanye nokuthi bayakha njani imindeni emisha nokuthi ibhidlika kanjani imindeni yabo. Ngicela ukuthatha lelithuba ngebanxuse labo abakhethiwe ukuthi basebenzisane nathi kulomsebenzi omkhulu kangaka.

Nkosiazi mngcini sihlalo, Mongameli wephalamende;

Impumelelo yabantu base Afrika kuleminyaka emibili nesigamu edlulile wukuthi kuphinde kube noxolo endaweni yase Great Lakes (Emachibini Amakhulukazi aseAfrika). Siyaziqhayisa singabaseMzansi ngendima abantu bakithi abayidlalile ukuze loluxolo lube khona, kusukela ezinsizweni nezintombi zombutho wokuvikela kuya kubasebenzi bombuso kanye nabasebenzi bezinkampani ezizimele, abanikele ngesikhathi sabo ukuqinisekisa ukuthi iphupho lase Afrika lifezekisiwe ezweni lika Patrice Lumumba.

Sizawuqhubeka sisebenzisane nezihlobo zethu zaseDRC, nabaseBurundi,base Comoros kanye nabase Sudan ukuqinisekisa ukuthi uxolo esebalutholile luqhubeke luguquke lube ukwakha kabusha umnotho wezwe labo kanye nokuthuthukisa inhlalakahle yabo.

Asithi sisaqhubeka sililizela sijabulele impumelelo yokuletha uxolo eAfrika, singakhohlwa ukuthi sisabhekene nenselele yalapho kusaliwa khona ikakhulu uhlelo lokuletha uxolo eSudan kanye nesimo saseDarfur, CoÃ‚Â¢te d'Ivoire nase Somalia.

Uhulumeni wethu uzakuhlangabezana nalezinkinga ngokusemandleni ethu uma umhlabuhlangene waseAfrika usicela ukuthi selekelele abantu base Somalia. Okumqoka kulendaba, yizinhlelo eziqhubekayo zokuqinisekisa ukuthi abashoshozeli baseSomalia bakhulumisane ukuze bathole isisombululo esibafaka bonke esisesisekelweni sokufuna ukuxolelana.

Kulomnyaka, uhlelo lokubukezana lwabalingani baseAfrika lizakuqedelela ukubukeza izwe elilodwa. Ngifisa ukuthatha lalithuba ukuthi ngibonge izishayamthetho zethu, ongqongqoshe bakahulumeni namagatsha kahulumeni, izinhlangano zomphakathi kanye nabo bonke abantu ezweni endimeni abayidlalile kuloluhlelo obelusinika inselele kanti futhu lusha kithina, singumbuso amusha wantando yeningi. Sizimisele ukuthatha izinyathelo ezidingekayo ukuze sifezekise uhlelo oluzakuphuma kuwo lomsebenzi wokubukezana.

Kanti futhi-ke sizakuqhubeka sisebenzisane nabo bonke ezwenikazi lethu kanye nalabo esibanbisene nabo entuthukweni siphangise ukufezekisa izinhlelo zeNEPAD.

Ngaphezudlwana nje kwenyaga edlulie, uMzansi waqala umsebenzi wawo wokuthi ube yilungu lesikhashana leSecurity Council kamhlabuhlangene. Sifisa ukukhulumela abantu baseMzansi sethembise ukuthi ezinhlanganweni ezihloniphekileyo, sizakusebenzela ukuletha ukuthula noxolo kanye nokulondolozeka emhlabeni.

Mayelane naloku, sizakuqhubeka sikhulumisane nabaholi basePalestine, nabaseIsrael, baseIraq, nabaseIran kanye namanye amazwe empumalanga ephakhathi nase Persian Gulf.

Sizakuqhubeka siqinise ubudlelwano bethu namanye amazwe ezwenikazi, nezihlobo zethu zaseNdiya, eBrazil, naseShayina, namanye amazwe aseningizimu, kanye neJapan, iYurophu, neMelika.

Umbuzo omqoka okufanele ukuthi siwulandele wukuthi izinkulumo zaseDoha zenhlangano yomhlaba yokuhwebelana kwamazwe, ziphide zivuselelwe. Kuyasicacela ukuthi isisombululo sezinkinga ezibambile zingatholakala, kanti futhi kuyosisiza sonke singamazwe asathuthuka namazwe athuthukile uma lezinkulumo zingaphethwa.

Nkosiazi Mgcinisihlalo, Mongameli wephalamende kanye namalungu ahloniphekile;

Kusukela sanikwa igunya lokubusa ngo 2004, ibe khona inqubekela phambhili esiyenzile ukuguqula izwe lethu libe ngcono, kodwa-ke singazikhohlisi ngobunzima esisabhekene nabo.

Kodwa umlayezo esiwuthola empilweni esiyiphilayo sonke, wukuthi ukusebenza ngokubambisana kuyosiphumelelisa ukuze sifeze izinjongo zethu ezifanayo siyisizwe ukwakha impilo engcono yethu sonke ezweni elingasenako okubi nokunyanyekayo emphakathini.

Sifanele namhlanje ukukhuluma ngesibindi ngenkululeko. Singaziphatha ngendlela yokuthungatha "injabulo engeza kumadoda namakhosikazi, uma bephila ezweni elikhululekile"

Asikafiki, kodwa akekho omunye ngaphandle kwethu ozakuqinisekisa ukuthi leliphupho liyafezeka. Ngako-ke,asidonse amasokisi, sisebenze, sinokuqonda ukuthi umsebenzi wokwakha uMzansi omusha esiwulangazelela kangaka, ungowethu sonke.

Ngiyabonga

Lencwadi ikhishwe yihhovisi likaMongameli wezwe okhethiweyo
9 Nhlolanja, 2007



<fn>StateoftheNation.2008.2009-04.Zu.txt</fn>
INKULUMO ECHAZA ISIMO SEZWE KAMONGAMELI WASENINGIZIMU AFRIKA UTHABO MBEKI: UMHLANGANO WEPHALAMENDE IPHELELE

8 Febhuwali 2008

Nkosazana, mongameli wephalamende;
Mgcini sihlalo womkhandlu wesizwe wamaphrovinsi;
Phini likamongameli wephalamende kanye nephini likasihlalo womkhandlu wesizwe wamaphrovinsi;
Phini likaMongameli waseNingizimu Afrika;
Baholi abahloniphekileyo bezinhlangano zombusazwe kanye nabonokuhlonishwa abangamalungu ephalamende;
Bongqongqoshe bakahulumeni kanye namaphini abo;
Mnumzane Jacob Zuma owayeyiphini likaMongameli waseNingizimu Afrika okumanje anguMongameli we African National Congress;
Mhlonishwa Jaji elikhulu kanye namalungu ebandla lakho;
Baphathi bomkhandlu wokulondeka kwethu;
Lusibalikhulu lwebhange elondoloza izimali zezwe lethu;
Bondunankulu bamaphrovinsi abaphakemeyo kanye nezikhulumi zabo;
Mgcini sihlalo wenhlangano ka SALGA kanye, baphathi madolobha kanye nabaholi bohulumeni basekhaya;
Mgcini sihlalo wenhlangano yabaholi bemvelo kanye nabaholi bemvelo abahloniphekileyo;
Baphathi bezinhlelo ezisekela isimiso somthetho wethu wombuso wentando yeningi;
Baqondisi-jikelele kanye nabanye abaholi bezinhlelo zikahulumeni;
Bahlonishwa, manxusa kanye nabokhomishane abakhulu;
Zivakashi eziphakemeyo, bangani kanye nanimaqabane;
Bantu baseNingizimu Afrika:

Ngivumeleni ngalesisikhathi sokuhlangana kwephalamende iphelele kwesithathu okuyisikhathi esilandela esokugcina ukuze kukhulunyiswane ngesimo sezwe, ukuthi ngifisele amalungu ephalamende ahloniphekile umnyaka omusha omuhle nonempumelelo.

Nginethemba ukuthi umnyaka ka 2008 uzoba ngonesimanga impela kulombuso wethu wentando yeningi uma sisebenza ngokubambisana ukufezekisa amaphupho ethu sonke empilo engcono. Ngikusho loku nje ngoba ngokubekisa kwethu akukavami ukuthi isizwe sicelwe ukuthi sifake umfutho omkhulu ukuze kufezekiswe amaphupho abantu. Umlando ususibeke kuso lesosigaba.

Ngikhuluma nani namuhla, Nkosazana, mongameli wephalamende phambi kukamama ongizalayo u Epainette Mbeki, MaMofokeng, oze lapha nomlayezo oqaqile ovela ebantwini basemaphandleni aseTranskei lapho ahlala khona iminyaka eminingi. Uthi lababantu bafuna ukuthi sibatshele njengabaholi babo ukuthi sisazinikele yini ekuthini ikusasa lizoba ngcono kunanamuhla. Emuva kwezinsuku eziyishiyagalombili, ngomhlaka 16 Febhuwali umama uzohlanganisa iminyaka engu 92. Isipho asibhekile sosuku lokuzalwa kwakhe yiqiniso nje kuphela. Ngiyambonga ngokuthi azinike ithuba lokubanathi namuhla kanti-ke ngiyethemba ukuthi asingeke simdumaze.

Ngizothanda ukuthatha lelithuba ngibingelele uMongameli uNelson Mandela, ongomunye wabaqambi abaqavile bombuso wentando yeningi ozohlanganisa iminyaka engu 90 ngomhlaka 18 Julayi kulomnyaka.

Namuhla simukela u Mnumzane u Arthur Margeman omele amasotsha enkululeko amadala owayekhona ngenkathi kudutshwa ukugibela amabasi e Alexandra eminyakeni engu 50 eyedlule, kanti-ke no Nelson Mandela wayekhona kulomqimbi. Sizithola sibusisekile ngokuthi phakathi kwethu sinonkosazana u Jann Turner, oyindodakazi ka Rick Turner owabulawa yizithunywa zombuso wobandlululo eminyakeni angu 30 eyedlule.

Siyathokoza kakhulu ngokuthi phakathi kwethu sino Mnumzane u Dinilesizwe Sobukwe, indodana yeqhawe elaliyisishisekeli sezwe lakithi u Robert Sobukwe owasishiya emhlabeni eminyakeni engu 30 eyedlule emuva kokuqiniselela ubunzima bokuvalelwa etilongweni iminyaka eminingi, ukudingiswa nezinye izinhlobo zokunqatshelwa. Sikhumbula abaqambi bombutho we United Democratic Front, abanye babo abahlonishwa sinabo phakathi kwethu.

Zonke lezivakashi eziqavile ezimele isikhumbuzo nethemba, ngokubakhona kwazo zisikhumbuza ukuthi umsebenzi wethu ufana nomjaho wokunikezelana ngogodo oqhubeka njalo ukuze kufezekiswe amaphupho empilo engcono kubobonke abantu baseNingizimu Africa. Impela, lamaqhawe amele isikhumbuzo sentshisekelo engenakwehlulwa lutho yabantu bakithi iphinde inike isinike inselela yokuthi siziphathe ngedlela engadazululi noma ejabhisa izinjongo zabantu bakithi.

Sesizoqalisa umnyaka ogcwele wokugcina wezimali wephalamende yesithathu yombuso wentando yeningi emuva kwaloko sizokuya okhethweni lwesine lokazwelonke. Hulumeni ubukeze indima eseyilinyiwe mayelana nemisebenzi okwakubhekwe ukuthi wenziwe kusukela ngo 2004.

Kuyangijabulisa ukusho ukuthisizamile kakhulu ekufezekiseni izithembiso esazenza kubantu ngo 2004. Kodwa-ke, kusobala ukuthi usemningi umsebenzi osasele.

Njengoba sesiseduze nokuqeda isikhathi esibekelwe sona, uhulumeni unqume ukuthi ahlele Imisebenzi Emqoka okudingeke yenziwe eyibeke ngokulandelana nangokubaluleka kwawo lapho uhulumeni azakuqondisa kuye du, lokukuzosetshenziselwa ukuthi kufezekiswe izinjongo zabantu abazibheke kuhulumeni.

Ngiyathokoza ngoba inkulumo yesimo sezwe inginikeze ithuba lokuthi ngibikele iphalamende nesizwe ngalemisebenzi engu 24 ehlelelwe ukwenziwa ngaphambi kweminye abahlonishwa bangayithola kuwebhusayiti kahulumeni ngeviki elizayo.

Ukukhonjwa kwaleMisebenzi Emqoka okumele yenziwe ngaphambi kweminye kusho ukuthi zonke izigaba zikahulumeni, kazwelonke, wezifundazwe kanye nowasekhaya, esigungwini nasekuphatheni bazinikele ukuthi kulesikhathi esifushane esisele bazakufaka umfutho ukuze kufezekiswe umgomo obalulekile wekuzuza impilo engcono kawonke-wonke.

Izinhlelo zonke zikaHulumeni ziyazibopha ekutheni esikhathini esizayo bazakuzimilesa bakhiphe lonke unyawo ukuze bazuze okubhekiwe - Inqubo Engejwayelekile. Uma sikhuluma ngeNqubo Engejwayelekile asisho ukuthi imigomo kahulumeni ishintshile, kodwa sisho ijubane okuzosetshenzwa ngalo, nekhono nempumelelo okuzosetshenzwa ngayo ukuze izimpilo zabantu ziguquke zibe ngcono ngokushesha.

Ukuze siqinisekise ukuthi loku kuyenzeka, sithethe izinyathelo zokuqinisekisa ukuthi uhlelo lokuqondisa ukuthi izimali zichithwa kanjani lweminyaka yonke oluzokhishwa ngugqongqoshe wezimali ingakapheli lenyanga lwenza ukuthi sikwazi ukufezekisa lemisebenzi okumele yenziwe ngaphambi kweminye. Izigaba ezibalulekile zalemisebenzi okumele yenziwe ngaphambi kweminye ziyalandela:

* ukusheshisa ukukhulisa umnotho nentuthuko;
* ukuphangisisa ukwakhiwa kwezakhiwo zezwe ezenza impilo ibengcono ukuze sithuthukise umnotho wethu nemigomo yezenhlalakahle;
* ukwenza amacebo ethu ukuthi asebenze aqondiswe emnothweni wesibili (indlela abantu abampofu baphila ngayo), nokuqeda ubumpofu;
* sikhulise amandla ezinhlelo zethu ezibhekene nezemfundo;
* sisheshise izindlela zethu ukuze siphumelelise umgomo wokuthole impilo engcono kawonke-wonke;
* sakhe kabusha ukusebenza kwezinkantolo zethu ukuze silwe nobugebengu;
* ukuqinisa ukusebenza kukahulumeni ukuze siqinisekise ukuthi sinawo umthamo wokwemukela yonke intuthuko yezwe lethu;
* sikhulise ukuqondana nezindawo ezibalulekile ekusebenzisaneni namanye amazwe siqondise ezindabeni zase-Afrika nobudlelwano base ningizimu eseningizimu.

Isimo esibhekene naso kanye nemisebenzi esizinikeze wona sidinga ukuthi sivuse ugqozi kubantu sibahlanganise babe munye ukuze kwenziwe zonke izinto okumele zenziwe singakhohlwa ukuthi sonke kanye kanye siphethe ikusasa lethu ezandleni zethu!

Njengoba sisebenzisana sonke lapha ezweni lethu kumele sizwisise ukuthi loku kumayelana - Nenqubo Engejwayelekile!

Ngenkathi ngilungiselela inkulumo lena, omunye phakathi kwethu wabeka umbono kimina wokuthi izwe lethu limbhozwe yimimoya emikhulu eyenza ukuthi kube lukhuni ukuthi sibone ukuthi izwe lethu liyobe likuphi kusasa.

Uthe namuhla ekuseni ukuze ngibhekane nobunzima esikubo, ngikhumbule amazwi aziwa kakhulu u Charles Dickens aqalisa incwadi yakhe ngawo ebizwa ngokuthi A Tale of Two Cities. Nanko-ke lawomazwi engiwatholelwe encwadini:
"Kwakuyizikhathi ezinhle kwakuyizikhathi ezimbi, kwakuyisikhathi senhlakanipho, kwakuyisikhathi sobuwula, kwakuyisikhathi esinqunyiweyo sokukholwa, kwakuyisikhathi esinqunyiweyo sezimanga, kwakuyisikhathi sokukhanya, kwakuyisikhathi sobumnyama, kwakuyintwasa hlobo yethemba, kwakuyikwindla yokulahla ithemba, sasonako konke phambi kwethu sasingenalutho phambi kwethu, sonke sasiya ezulwini, sonke sasihamba ngenye indlela - kafushane isikhathi sasifana nalesi esikuso kangangoba abaphathi ababenomsindo bathi asisemukele lesikhathi, noma kuzoba kuhle noma kuzoba kubi uma silinganisa nokwedlula konke."

Nizobuza ukuthi ngiyavumelana yini nalombono, ukuthi nami ngikholelwa ekuthini sisesikhathini sengxova-gxova lapho sonke sizolahleka singenaqiniso lezinyathelo zethu, izinyawo zethu zingaqinanga, sesaba ikusasa lethu!

Impendulo yami ithi QHA! Njengohulumeni wonke ngiyenesilwa ukuthi isisekelo esakhe kusona kuleminyaka engu 14 eyedlule siqinile. Kumele siqhubeke sisebenzele kuso lesisisekelo siye phambili sifezekise amaphupho ethu empilo engcono yethu sonke. Ngakoke simele ukuthi sonke sizigqugquzele ukuthi sisesendleleni esiyisa empumelelweni siyizwe.

Kodwa-ke, njengawo onke amalungu ahloniphekile, kuyangicacela ukuthi abaningi emphakathini bakhathazekile, bengenathemba lokuthi izwe liyobe likuphi kusasa.

Bakhathazwa yingozi kazwelonke ebangwe wukuhlakazeka okungazelelwe kokunqipha kwamandla kagesi.

Bakhathazwa ngokwenzekayo emnothweni wethu, ikakhulu ukukhula kwenzalo yemali, nokudla kanye namafutha okwenza ukuthi abantu abampofu bathwale kanzima. Abanye phakathi kwethu bakhathazekile ukuthi kuzokwenzekani emnothweni wethu uma imelika ingena kuriseshini (lesiyisikhathi lapho amandla omnotho ehla khona kakhulu, umnotho ungasathuthuki).

Bakhathazwa wukuthi sinawo yini amandla okuvikela amalungelo entando yeningi, nomthetho sisekelo owaqanjwa ngukuzinikela kwabantu abaningi ngezimpilo zabo. Loku kubangwa yizinto ezinje ngokushushiswa kukakhomishane wamaphoyisa, ukumiswa emsebenzini komqondisi omkhulu ehhovisi labashushisi, ukwesaba ukuthi amajaji awasenayo inkululeko yokukhipha izigwebo ngokuzimela nokuthotshelwa komthetho, kanye nokuthi abantu basebenzisa amandla ombuso ukulwa izimpi zabo zepolitiki.

Bakhathazwa wukuthi izwe lethu lihlukubezwa wubudlova njengokushiswa kwamakhotshi ezitimela ayisithupha eTshwane inyanga eyedlule.

Bayazi kanti futhi bahlonipha ilungelo leqembu elibusayo ukuthi lenza izinto ngendlela yabo, bafuna ukuthi leliqembu liqhubeke lidlale indima yalo njengelinye elaqamba yiNingizimu Africa ophumelelayo nobuswa yintando yeningi, ongabandlululi ngebala, nangobunini.

Kusobala ukuthi asifanele ukuzishaya indiva lezikhalo noma sibathathe njengabaphrofethi abashumayela ukubhujiswa. Isalela esibhekene nayo wukuthi sibaphendule ngendlela ekhombisa bonke abantu ezweni lethu, nezinkulungwane zase-Afrika nasemhlabeni jikelele azisibeke iso ukuthi sisemile yini emigomeni yethu yokwakha iNingizimu Afrika enikeze ithemba kubantu balo kanye nakubantu bakwamanye amazwe.

Angisho ngesibindi esikhulu ngithi lesikhathi emlandweni wethu sifuna ukuthi sibambane sisebenzisane ukuze sifezekise imigomo yethu sigcine iphupho elisibumbanisile uma sihamba lendlela angazange ihanjwe ngumuntu yokwakha iNingizimu Africa obhekwe ngamehlo engqondo omthetho sisekelo wethu.

Ingozi kazwelonke ebangwa wukunqipha kwamandla kagesi isinika isalela iphinde isinike amathuba ezweni ukuze silandele ubizo olwenziwe lokuthi sibambane ngezenzo sisebenzisane sigcine izwe lethu endleleni yentuthuko. Loku kumele kusho kithi sonke ukuthi sisesikhathini esinzima, kodwa ubunzima obungeke busehlule. Kanti-ke njengoba sisebunzimeni nje, sisesikhathini samathuba amakhulu futhi.

Mayelana naloku, ngithanda ukubonga isikhulu senkapani yakwa Anglo American u Cynthia Carroll, ngenkathi ekhuluma emhlanganweni wezezimayini eKapa ekuqaleni kweviki, mhlaka 5 Febhuwali.

Njengoba abahlonishwa bazi, wathi: "Angiziboni izinkinga zokwesweleka kwamandla kagesi kuyingozi enkulu, kanti-ke iNingizimu Africa ayiyodwa, kunezinkinga zokweswelakala kwamandla kagesi emisebenzini yokuthuthukisa inkapani yethu emazweni iChile naseBrazil.

"Ngiyavuma izinkinga lapha zinkudlwana, kuzodingeka ubuqhwepheshe obukhulu ukuzinqoba, ikakhulu ekongeni nasekusebenziseni ugesi kahle, kanye nasekuthuthukiseni ezinye izindlela zamandla. Uma sonke singakha ubuhlobo bokulwisa lesisimo, sizonqoba sonke. Lesi akusona isikhathi sokusolana, kodwa sokusebenzisana sithole ikhambi lezinkinga zethu."

Noma sesikhulumile ngalendlela, kuyisikhathi sokuthi sidlulise amagama okuxolisa ezweni avela kuhulumeni nakubakwa Eskom ngalengozi esizithola kuyona yokweswelakala kwamandla kagesi. Ngithanda ukubonga izakhamuzi zonke ngokuziphatha kwabo nokubekezela esikhathini esinjena.

Emavikini amabili adlule, ongqongqoshe bezimbiwayo namandla kanye nongqongqoshe wemisebenzi kahulumeni bayichazile inkinga esibhekene nayo nokuthi kuyini esingakwenza siyizakhamuzi ngamunye ukuze isimo sibuyele kwesijwayelekile. Iviki eledlule amalungu ahloniphekile athole ithuba lokuyicabangisisa lendaba.

Ukukhula kwesidingo samandla kagesi eminyakeni emibili edlule kweqe ithamo esinalo lokuphehla ugesi. Loku kubangele ukuthi ugesi omncane ukhinyabezwe nanoma ngayini eyenzekayo ezintanjeni zikagesi angabe asasenela. Kulesisimo sidinga ukugwema ukuqishiswa kwagesi kungazelelwe kanti-ke yinye indlela esingayisebenzisa ukweza loku wukunciphisa isidingo sikagesi ukuze kuhlale kunogesi oseceleni ongasetshenziswa uma kudingeka.

Njengohulumeni, umsebenzi wethu wukuhola siphinde sihlanganise abantu bezwe lethu emkhankasweni wokusebenzisa ugesi ngendlela eyiyo ukuze silwe nalesisimo. Kuso sonke lesimo, kumele siqinisekise ukuthi amakhaya ethu kanye nomnotho kusebenzisa ugesi ngendlela eyiyo.

Kunezinyathelo ezithile abantu namakhaya kanye namabhizinisi angazithatha. Lezinyathelo ziyasakazwa yigatsha lezimbiwayo namandla, kanti noma ngubani angasinikeza umbono wakhe ukuze sibonisane sonke.

Uhulumeni uzoqalisa umkhankaso wokuqinisekisa ukuthi amalambu asebenzisa ugesi ngedlela eyiyo, ukufudumeza amanzi ngamandla elanga, nokusebenzisa amagiza ngendlela eyonga ugesi. Kuzokweziwa ukuthi izindlu ezintsha zesebenzise ugesi ngokunga. Sicela imindeni engakhona iqalise isebenzise lezizindlela zokonga ugesi ngokushesha.

Kukhishwe umlayezo wokuthi zonke izindlu zikahulumeni zinciphise ukusetshenziswa kwegesi, siyanicela ukuthi nibasho nibahlaze labo abangawulandeli lomlayezo.

Imininingwane yezinhlelo zokonga ugesi ngokuphoqelelwa ngumthetho nangokuzenzela ngentando yakho sezilungisiwe ngamagatsha kahulumeni, kanti zizakulolongwa ngokukhulumisana nabanye abaphathelene nazo bese ziyasakazwa.

Ngasekuphehleni ugesi, abakwaEskom bamatasatasa bazama indlela yokuthi ezinye izinkampani zibalekelele ekuphehleni ugesi. Kuthathwa izinyathelo zokukhulisa ithamo lokugcinwa kwemishini kaEskom. Kuneqembu eseliqokiwe elisebenza umsebenzi wokutholakala kwamalahle asezingeni eliphezulu nezimayini ezinkulu, kanti-ke sisebenza kanzima sizama ukutholakala kwemvume yokwakha umshini wokuphehla ugesi osebenzisa umoya. Yonke lemizamo uma uyihlanganisa nokonga ugesi izokwenza ukuthi ugesi atholakale njalo.

Uhlelo olukhulu lukaEskom lokwakha imishini emisha yokusakaza ugesi nokumthumela ezindaweni ezahlukahlukene luyaqhubeka, ezinye izinhlelo zizakuphangisiswa. Ngithanda ukubonga amabhizinisi angasese ngokuthi azimisele ukwelekelela ngezindlela ezahlukene. Emhlanganweni nomgcini sihlalo wakwa General Electric (GE) kuleliviki, bavuma ukuthi bazakuthenga egameni lethu izinsimbi ezingavamile zomshini wokuphehla ugesi. eNingizimu Africa izinkampani ezinkulu ezinjengo Sasol, Anglo kanye neBHP Billiton zibamba izinkulumo ezibalulekile neGatsha Lezimbiwayo Namandla kanye neGatsha Lemisebenzi Kahulumeni ukuze kutholakale amakhambi angabizi nazokusisiza isikhathi eside okuphehla ugesi. Indlela esentshenziswayo ngeyokubambisana hayi eyokusolana.

Ngithanda ukudlulisa amazwi okubonga embonini yezimbiwayo ngendlela abasilekelele ngayo nomnotho ngokucubungula inkinga eyayisihaqile mhlaka 24 Januwari. Sonke sizosebenza ukuze kwehliswe isisindo salezinkinga embonini yethu.

Ukusebenza ngokubambisana, nokukhulumisana yiko okubalulekile ekubhekaneni nalenkinga. Amaqembu ngokwehlukahlukana kwawo ayasebenza ezindaweni eziningi. Iviki elizayo bondunankulu bamaphrovinsi bazohlangana nabosodolobha babo ukuze bakhe amasu nokuthi befezekise amasu abo okonga ugesi kubobonke omasipala ezweni lethu. Bazokwelekelelwa ngamaqembu anolwazi oluthile avela kwaEDI Holdings, Eskom kanye nenhlangano esebenza ngokonga amandla noma ugesi. iGatsha Likahulumeni Wasekhaya neZifundazwe lizakwelekelela ngokubiza imihlangano, nezinye izinto besebenzisana nabeGatsha Lezimbiwa Namandla kanye neGatsha Lemisebenzi kaHulumeni.

Ngizokubiza umhlangano weqembu likaMongameli ukuze sihlanganise imisebenzi yethu. Ngizomemezela iqembu lompetha kwezamandla elizofaka phakathi osaziwayo eNingizimu Afrika elizolekelela uhulumeni kumkhankaso wokongeni ugesi lazise abatshali zimali nemiphakathi ngesimo sezinto nokuthi bangalekelela kanjani ukuze silwe nalenkinga esinayo.

UNgqongqoshe Wezimali uzakusinikeza ulwazi olunzulu ngenkathi akhipha ibhajeti ngokuthi uhulumeni uzokwenzani mayelana nomkhankaso wokonga ugesi nasehlelweni lokwakha lakwaEskom.

Sibhekene nobunzima kodwa sizonqoba ngesikhashana nje. Lesisimo sisikhombisa ukuthi isikhathi sokuthenga ugesi nganani eliphansi sesiphelile. Kodwa-ke uma sibheka imishini yethu yokuphehla ugesi esinayo, umnotho wethu usezoba nogesi othengekayo esikhathini eside esizayo.

Umnotho wethu ugcwele izimbiwa. Ngakoke kumele siqhubeke silekelele imboni yezimbiwa. Iqiniso esingeke silibalekele wukuthi uma sifuna ukuqhubeka sikhula njengezwe elakha izinto nezimpahla, kuzodinkenga ukuthi silekelele ukuthatha izimbiwa sizenze ubucwebecwebe. Kodwa kubalulekile ukuthi zonke izimboni zonge ugesi. Kona ukonga loko kusinikeza amathuba okukhulisa umnotho.

Asisebenziseni lelithuba lokwesweleka kukagesi ukuthi sakhe ikusasa lokusebenzisa ugesi ngendlela eyiyo. Asiqinisekise ukuthi lomkhumbi wethu awucwili, sifakwe ugqozi yiqiniso lokuthi isimo sethu sifuna iNqubo Engejwayelekile.

Kumele sisebenzise yona lendlela uma silungisela ukwemukela izivakashi ngenkathi kudlalwa umdlalo wendebe yokuhlanganyela yeFIFA ngo 2009 nendebe yomhlaba kaFIFA ngo 2010 ezoqala ezweni lethu amuva kwezinsuku ezingu 854 kusukela namuhla. Ngikhuluma ngaloludaba namuhla ngoba lesigameko esibhekene naso senze ukuthi abanye emhlabeni bazibuze ukuthi sizophumelela yini ukubamba lemincintiswano.

Angingabazi neze ukuthi sizophumelela ukudlalisa imidlalo kaFIFA sijabulise abadlali nabathandi bebhola mhlaba wonkana, sakhe bonke ubunjani obudingekile bokuthi kubanjwe umcintiswano ongungqayizivele wendebe yomhlaba ka FIFA.

Imimoya esiyihogelayo kubantu baseNingizimu Afrika kanye nasemhlabeni wonke ezibonakalisa ngequbekela phambili yethu emalungiselweni ithi - iNqubo Engejwayelekile. Asiqhubeke siyibambe njalo.

Siyazi noko ukuthi uhlangothi olubalulekile lwamalungiselo wukuthi sakhe iqembu lebhola laseNingizimu Afrika eliqinile elizosithokozisa ngempela. Ngenesiqiniseko sokuthi inhlangano yobhola yaseNingizimu Afrika (SAFA), abafudisi bebhola beholwa ngu Carlos Alberto Parreira, bayawubona lomthwalo onzima ababhekene nawo wokwakha iqembu lobhola elizosithokozisa thina lapha ekhaya kanye neAfrika yonke.

Siyaphinda sibonga amabhokobhoko ngokusikhombisa indlela ngenkathi bewina Indebe Yomhlaba yeRugby ngonyaka odlule. Loku kumele kufake ugqozi ku Bafana Bafana, kanye nakubanye abadlali abayoncintisana emidlalweni yamaOlimpiki eBeijing ngesekuphaleni komnyaka.

Angibuyele kuleMisebenzi Emqoka okumele yenziwe ngaphambi kweminye engikhulume ngayo.

Ukuze siqhubeke ukuphangisisa ukukhula komnotho nentuthuko sizokwenza njengesiphakamiso, uhlelo lwemigomo yezimboni. Uhulumeni uzoqhubeka nohlelo lwezimboni aqhubeke akhe amathuba entuthuko nawokuqamba imisebenzi. Kubekwe imali engu R2,3 billion yokwenza izinhlelo zemigomo yezimboni, nenye engu R5 billion yokunxephezela abatshali zimali ngokubakhokhisa intela ephansi eminyakeni emithathu ezayo.

Ngokusebenzisana nabosomabhizinisi nezisebenzi, sizokwakha amasu abalulekile masishane lapho angekho khona, njengemboni yezimbiwa kanye nokuguqula okumbiweyo kube ngubucwebecwebe, kube yizinto ezingasetshenziswa ngabantu zibaqhube isikhathi eside, zibe yimpahla okungahwetshwa ngazo ngamabhizinisi asemancane, ezimbonini zokwakha nezokuqamba izinto, nezokulima.

Ngithanda ukugqizelela ukuthi sizimisele ukuphasa imboni yezimoto ngakoke sizoqinisekisa ukuthi usizo olunikezwa lemboni wuhlelo lokuthuthukisa imboni yezimoto luyaqhubeka.

Kwezomnotho eziphathelene nezwelonke sizoqhubeka sakhe isimo eselekelela ukukhulisa umnotho nentuthuko kuze sinciphise ukuthembela kwamanye amazwe.

Ukuze senze uhlelo lokwakha izakhiwo esizisebenzisayo siyizwe lusheshe, sizoqedelela ukuqamba isu lethu lezakhiwo esizisebenzisayo siyizwe sigqizelele ekongeni amandla kagesi. Loku kufaka phakathi ukuhlanganisa izinhlelo zemisebenzi kahulumeni, nezokuthutha, namaphiyiphi ahambisa amandla, zolwazi nezokuthintana, imigwaqo, amanzi nogesi singakhohlwa ukuthi sizibeka endaweni enjani noma ekude kangakanani.

Okungunyombo wawo onke lamasu ethu ngezolwazi nezokuthintana ngoba ziyasiza ukuthi kukhulunyiswane kanti zizimele zodwa futhi. Kulomnyaka sizoqedelela ukunikeza ilayisensi kubakwa Infraco ukuze baqale basebenze. Isikhona imali ebekiwe ukuze bakwa Sentech bakwazi ukusinikeza inthaneti engadingi ukusetshenziswa kwazintambo zikagesi. Sizosebenzisana nohulumeni bakwamanye amazwe ukuze kufakwe izintambo zikagesi ngaphansi kolwandle.

Sizimisele ukusakaza ngomabonakude osebenzisa isayensi ethile engcono ku 50% wabantu baseNingizimu Africa ungakapheli lomnyaka. Lomsebenzi uzohambisana nalowo wokwakha isu lokubumbezela amabhokisi abizwa ngokuthi pheqelezi amaSet Top okungumsebenzi ozoqedwa phakathi kwalomnyaka.

Siyavuma ukuthi umsebenzi wokuqhuba izicelo zokutshala izimali mayelana nokuthenga umhlaba, nezakhiwo esizisebenzisayo siyizwe, nezinhlolo zokuthi imvelo izophazamiseka kanjani uma kwakhiwa, uhambisa okonyawo lonywabu kangangoba abatshali zimali abanye bayadangala bayekele bangabe basazitshala izimali zabo, sithethe isinqumo ngomoyo wenqubo engajwayelekile, sokwakha indawo lapho abatshali zimali bangasheyela khona ucingo ukuze bathole ukuthi sekusetshenzwe kwafikwaphi. Lomsebenzi usuqalisiwe.

kulemisebenzi kahulumeni okumele yenziwe ngaphambi kweminye sizoqondisa ekuthuthukiseni amakhono okwenza umsebenzi. Umsebenzi wokubuyekeza uhlelo lokuthuthukisa amakhono abantu kazwelonke luzoqedwa kulomnyaka, kanti uhlelo lukahulumeni, nabasebenzi, nosomabhizinisi kanye nezikolo zemfundo ephakeme olwenziwa ngaphansi kwe JIPSA luzophuthunyiswa.

Sibonga umdlandla okhonjiswa ngosomabhizinisi bangasese wokusiza ngokufundisa abasebezi amakhono emisebenzi njengoba sibona kwenziwa ngabaphathi bezinkampani ezingu 70 ezinkulu ezibhaliswe eGoli lapho kuhwetshwa khona ngamasheya ezinkampani (e JSE).

Ngaphezu kwalomsebenzi kulezinsuku ezizayo sizofaka omunye umfutho kumakolishi ezenfundo nakumaSETA, izikole ezisezinqamini ezingaphansi kwezinhlanu ukuze zingasakhokhisi imali yesikole nabaqedile enyuvesi bafunde umsebenzi besebenza.

Uma siqeda ukulungisa ubuthakathaka ohlelweni lwemfundewni yabadala obatholakala ngomnyaka odlule, sizoqala umkhankaso wokufundisa abantu kulenyanga obizwa ngokuthi yi Kha Ri Gude. Sizofundisa nalabo abazabe befundisa abanye abangu 300, 000 ngo 2008.

Nkosazana, mongameli wephalamende nomgcini sihlalo;

Okubalulekile ezinhlelweni zethu zomnotho wukuthi sibheke ukuthi siyabasiza yini abantu baseNingizimu Afrika ngoba ziyisikhali sethu sokulwa nobumpofu nokuthi sifinyelele emigomeni yethu yokunciphisa ukweswelakala kwemisebenzi nokutholakala kwempilo engcono yethu sonke.

Ohlelweni lokutholela abantu izindawo zokuhlala, sesiyakwazi ukunikeza abantu izindlu ezingu 260 000 ngonyaka, sesenziwe isivumelwano nenhlangano yohulumeni basekhaya yaseNingizimu Africa (SALGA), ukuthi bangasathengisi amabala ukuze asetshenziselwe uhlelo lokwakhela abantu izindlu.

Okunye esikwenzayo okuhambelana nokunciphisa ubumpofu, siyaqhubeka silwa nobuthakathaka obuningi, phinde siqube ukusebenza komthetho wokusetshenziswa komhlaba, nokubuyiselwa kwemihlaba yabantu kubanikazi, nokulekelela labo abathenge umhlaba, nokufezekisa uhlelo lokuthuthukisa izindawo ezisemaphandleni.

Yizo izinhlelo esizozisebenza kulomnyaka siqinisekise ukuthi sifinyelela emigomeni esizibekele yona.

Omunye Umsebenzi Omqoka kulemisebenzi okumele yenziwe ngaphambi kweminye wukukhulisa uhlelo nesu lokulwa nobumpofu sibhekise ebantwini abaqindezeleke kakhulu. Sikhuluma ngabantwana, abesifazane, intsha, abantu abahlala emaphandleni, nabahlala emikhukhwini emadolobheni, abantu abakhubazekile, nabantu abaphethwe yizifo ezingelapheki, nabantu abadala.

Izinto okumele zenziwe wuhlelo olunwetshiwe lwemisebenzi kahulumeni, nokufaka imali ukuze kwakhiwe imisebenzi, ukukhulisa indlela abantu abafuna imisebenzi ngayo, ukuthuthukisa imfundo, ukuthuthukisa indlela abantu banikezwa izinfanelo zabo ezindaweni zabo, ukusiza imindeni empofu, ukuqinisekisa ukuthi izinhlangano ezilekelela abesifazane zisebenza ngendlela efanele. Izinhlelo zabesifazane zizohlolisiswa ukuze kuthuthukiswe indlela abesifazane banikezwa ngayo amandla okuziphilisa.

Izingane ezineminyaka engaphezu kwengu 14 ezisenkingeni asingeke sizikhohlwe, sisafuna indlela esingazelekelela ngayo.

Siyavumelana sonke ukuthi abampofu angeke balinde izinhlelo, nezinkulumo, nemihlangano, naloku zibalulekile. Seziningi izinto uhulumeni azenzayo noma zingeneli nje. Ngomoya weNqubo Engajwayelekile, uhulumeni uzimisele ukuthi enze umkhankaso wokuhambe afuna imindeni nabantu abahluphekile abese uyabasiza.

Ukuze siqhube lomsebenzi sizodinga ikamelo lempi likazwelonke elizosebenza ukulwa nobumpofu lihlanganise amagatsha kahulumeni elintuthuko kwezenhlalakahle, ohulumeni basekhaya nabezifundazwe, igatsha lezohwebo nezimboni, lezolimo nomhlaba, imisebenzi kahulumeni, lezempilo, nabaphathi bezasekhaya nabezifundazwe abazosebenzisana nezinhlangano ezingekho ngaphansi kukahulumeni, nabosomabhizinisi ukuze kutholakale izidingo zemindeni ethile bese iyalekelelwa masishane.

Kulomnyaka sizosebenzana nezinye izinto ezibaluleke kakhulu ekulweni nobumpofu ukuze kuthuthukiswe ezenhlalakahle nezomnotho. Nazi ziyalandela:

* siphangisise ukutholakala nokusetshenziswa komhlaba, senze ukuthi izinhlelo zokulekelela abalimi zibe ngcono, nokunikeza imindeni ukudla, nokunikeza inhlangano i MAFISA imali eyenele yokuboleka abalimi imali. Kuzobhekisiswa ezindaweni lapho abantu bahlala emafamu khona nalapho abantu baxoshwa kakhulu khona emafamu, kanti sizimisele ukuthuthukisa abosomabhizinisi abamnyama amahweba ngezolimo ngo 5% ngomnyaka, nokuqwaninga ngomhlaba kuzophuthunyiswa;

* iBajeti izokhulisa imali yokwelekelela kwezenhlalakahle ngokuthi iminyaka yokutholakala kwempesheni yabadala kahulumeni izolinganiswa ibe ngu 60, izuzise abesilisa abanguhafu wesigidi;

* ukukhulisa imizamo esiyiqaliwe yokwelekelela izinhlangano zobambiswano namabhizinisi amancane ikakhulu awabesifazane, ngokubafundisa ngebhizinisi, nokubatholela lapho bangathengisa khona izimpahla zabo;

* ukuthuthukisa uhlelo lokwelekelela intsha kazwelonke sifake phakathi nokungeza ukuqaswha kwasotsha ohlelweni lokuthuthukisa amakhono amasotsha lombutho wamasotsha aseNingizimu Afrika (SANDF) kusuke ku 4 000 kuye ku 10 000. Imali engango R70 million isinikezwe i SANDF ukuthi baqalise ukukhuphula loluhlelo;

* ukukhulisa uhlelo olunwetshiwe lwemisebenzi kahulumeni oseludlulile enanini ebelibekiwe okukhombisa ukuthi lusenomthamo wokumukela abanye. Kuzothathwa intsha eningi ngaphansi kwalohlelo ukuze bagcine izakhiwo esizisebenzisayo siyisizwe, inani labantwana ababhaliswayo ohlelweni lwentuthuko yabantwana lizophindwa kabili luye ku 600 000 ezindaweni ezingu 1 000 lapho kunabafundisi babantwana abaqeqeshiwe, nabaqashiwe abangu 3 500. Konke loku kukhulisa inani labantu abagcina izingane. Imali engango R1 billion izobekelwa eqeleni ukuthuthukisa uhlelo olunwetshiwe lwemisebenzi kahulumeni; okokugcina;

* ukuqala uhlelo lokukhetha ukuthi uhulumeni uthenga kubani nje ngakosomabhizinisi abasakhasayo, nabasemkhathini,nabancane nokubeka izinhlelo zokuthi uma uhulumeni ethenge kosomabhizinisi abancane asheshe abakhokhele zingakapheli izinsuku ezingu 30.

Sizokhulisa, sihlanganise izinhlelo zokuthuthukisa izindawo zokuhlala abantu, siphangisise ukutholakala kwamanzi, nokuthuthwa kwendle, nogesi, ukuze uma kufika u 2014, asithole sinezindawo ezihloniphekile zokuhlala abantu ezitholwa yimindeni yonke.

Ukuphangisisa ukusondela kwethu emigomeni yethu yempilo engcono kawonke-wonke sizowenza njengesiphakamiso uhlelo lukazwelonke lokulwa negciwane le HIV nengqulase (AIDS). Kuwo lomnyaka sifuna ukunciphisa abantu abayekela uhlelo lwesifo sofuba iTB kusuka ku 10% kuya ku 7%, sifundise abasebenzi bezempilo abangaphezu kwe 3 000 ukuze beluse lesisifo, siphinde siqinisekise ukuthi abantu abaphethwe yisifo sofuba esehlula amakhambi athile bathola ukwelashwa.

Sizimisele ukuqedelela umsebenzi wokulondolozeka kwezenhlalakahle ukuze abantu bazuze ngokukhulumisana nabononhlalakahle.

Njengoba sihlanganisa imizamo yethu silindela iNqubo Engajwayelekile kumele sigqile ekukhulumisaneni siyisizwe ngezindaba ezisakhayo thina sonke.

Ezimbili zalezondaba zidinga ukuthi ngikhulume ngazo.

Eyokuqala yisiphakamiso sokuthi kumele siqambe isifungo esizolandwa ngabafundi esikoleni ekuseni uma bahlangana, kanye nesithembiso sentsha esizobonga sihloniphe ukulunga kokuziphatha kwabantu nokubumbana kwethu singabantu baseNingizimu Afrika. Ungqongqoshe weZemfundo uzokwanda ngalesisifungo iviki elizayo ngenkathi yenkulumo-mpikiswano ephalamende.

Eyesibili ngeyokwetha izindawo zethu amagama edinga uhlelo okuvunyelwene ngalo kuzo zonke izifundazwe ukuze sakhe isisekelo sezinguquko. Loluhlelo okuvunyelwene ngalo sizoliqalise masishane sizoholwa yikhanseli yokwetha amagama yaseNingizimu Afrika kanye nekomidi yizifundazwe.

Nkosazana, mongameli wephalamende nomgcini sihlalo,

Ngenkathi sikhulume ngedaba yobugebengu ephalamende ngonyaka odlule, sonke sazwakalisa ukukhathazeka ngezinga lobugebengu kanye nokuthi ubugebengu bokubulalana buyanda soloku sathola umbuso wentando yeningi.

Ngomnyaka odlule sikhulumisane nabosomabhizinisi, nezinye izinhlangothi zesizwe, ukuze sithole ikhambi elingamela sonke lokwakha kabusha indlela izinkantolo zethu zisebenza ngayo.

Ngomoya wenqubo engajwayelekile, isigungu sikahulumeni sivumelene ukuthi kuzoba nezinguquko ekusebenzeni kwezinkantolo zethu ukze zibe ngezintsha, ngezesimanje-manje, sisebenze ngendlela eyiyo. Kuzokwakhiwa ikomidi elizohlanganisa liphathe imisebenzi yezinkantolo kuzozonke izigaba kusukela kwezasekhaya kuya kwezezwelonke, lihlanganise amajaji, nezimantshi, namaphoyisa, nabashushisi, nabezamajele, nabebhodi yomthetho abamela abantu abangenamali kanye nabamaphoyisa omphakathi
Njengoba abahlonishwa bazi, ezinye zalezinhlelo seziqalisile, kodwa sinethemba lokuthi uma zingaqhutshwa ngokubambisana nokwelekelelana, amandla azo azoba makhulu ekulweni nobugebengu. Iviyo likangqongqoshe wokuqhutshwa komthetho, nabasebenza ukuvikela ubugebengu nabokulondolozeka bazokwanda ngaloludaba ngeviki elizayo.

Kulomnyaka sizosebenza umthetho osavivinywa wokuguqula ukusebenza kwamajaji, sizokhulumisana namajaji kanye nezimantshi, siqedelele isu lokugcina nokulondoloza imincele yethu, sivuselele isivumelwano sabantu abahlukubezekile ngenxa yobugebengu, siqondise kulabo abangaqalisi ukwenza ubugebengu siqhubeke senze njengesivumelwano nezincomo zekhomishane yeqiniso nokuxolelana.

Sifuna ukuqhubeka silwe nobugebengu obuhleliwe, sifezekise izincomo zikakhomishane kaKhampepe ekusebenzeni kwehhovisi lemisebenzi esipesheli yokulwa nobugebengu, kuzothi ekupheleni kwenyanga kaMashi kulomnyaka sizokhulumisana nephalamendi ukuze kwakhiwe umthetho ozosinqeda ukulwa nobugebengu obuhleliwe.

Sizoqhubeka sifune ulwazi njengoba sithatha lesisinyathelo sokuzinikela kukahulumeni ekulweni nobugebengu sithuthukise nendlela esiphatha ngayo lomsebenzi nokuhlanganisa izinhlangano zethu zokugcina umthetho.

Okubaluleke kakhulu, impumelelo yethu ekulweni nobugebengu isekusebenzisaneni phakathi kwethu sonke njengabantu abathobela umthetho, sinikwa ugqozi yintshisekelo yokuthobela umthetho, ukuhlonipha amajaji ethu, nokufuna amalungelo abantu alinganayo esiqguqguzelwa ngumthetho-sisekelo wethu ukuthi siwuthobele.

Malungu ahloniphekile;

Sizoqhubeka kulomnyaka ngemizamo yokuthuthukisa izinkambo zikahulumeni ukuze sefezekise izithembiso zethu kuzakhamuzi. Umoya weNqubo Engajwayelekile awusimboze sonke esinenhlanhla yokuba yizisebenzi zikahulumeni.

Kunemisebenzi elula kodwa ebalulekile esizoyenza njengemizamo yokuthuthukisa ukuhleleka namandla okusebenza kukahulumeni.

Okokuqala kuvunyelwene kuhulumeni wonkana izikhala zomsebenzi zivalwe kungakapheli izinyanga eziyisithupha zivulekile. Igatsha elisebenza ngezindaba zomphakathi nokuphathwa kwazo lizophoyisa lesisinqumo ukuthi ngabe siyalandelwa yini.

Okwesibili njalo ngenyanga ka Meyi minyaka yonke (ezinyangeni ezimbili uqalile umnyaka wezimali kohulumeni basekhaya) bonke omenijeni abakhulu kufuneka babe sebangesine izivumelwano zokusebenza kwabo nabaphathi babo. Igatsha elisebenza ngezindaba zomphakathi nokuphathwa kwazo lizophoyisa lesisinqumo ukuthi ngabe siyalandelwa yini
Okwesithathu, siyazi ukuthi igatsha lezindaba zasekhaya lithinta impilo yezakhamuzi zonke, sizofaka umfutho ukuthi imisebenzi yabo ithathe isikhathi esifanele noma esiyiso njengokuvumelana kwesigungu sikahulumeni. Kuzothuthukiswa isayensi yolwazi, ukufundiswa kwezisebenzi izindlela ezingcono zokusebenza, kukhishwe abantu abakhohlakele, kuqaliswe umsebenzi womazisi omusha wekhadi.

Ukuthuthuka kwezinga lomsebenzi kahulumeni kuya ngokuthi abaholi nabimenijeni abakhulu bawenza kahle yini umsebenzi wabo. Kubaluleke kakhulu ukuthi kukhuliswe ukuzinikela kwabasebenzi bakahulumeni emsebenzini wabo. Lona ngumsebenzi wabaholi, nabasebenzi qobo lwabo kanye namanyunyane.

Sizosebenzisana namanyunyane ezisebenzi zikahulumeni, sibize umhlangano omkhulu ukuze kukhulunyiswane ngayo yonke into ukuze umoya wa "Abantu kuqala" ungavungaza njalo uma kwenziwa umsebenzi kahulumeni.

Sizobambisana nabalingani bethu kulelohlangothi sizoqinisekisa ukuthi ungakapheli lomnyaka uhlelo lwesibili lukazwelonke lokuNgeZwani Nenkohlakalo luyamukelwa nokuthi uhlelo lokwenza okwavunyelwana ngalo nabosomabhizinisi luyenziwe. Esigabeni sohulumeni basekhaya sizokwelekelela omasipala abangu 150 bokuqala ukwakha uhlelo lokuNgeZwani Nenkohlakalo.

Sizoqhubeka kulomnyaka ukufaka umfutho ukukhulisa ithamo nokuqinisa amandla okwenza umsebenzi kohulumeni basekhaya ngokulandela isivumelwano seminyaka emihlanu sohulumeni basekhaya. AbakwaSALGA bavumile ukukhipha umbiko njalo ngekota ukuze kweluswe loluhlelo.

Ukuze kuthuthukiswe umsebenzi owenzelwa ababuthakathaka njengabantu abadala, abesifazane, nentsha, sizobuyekeza amakomidi anikezwe lomsebenzi sifune izindlela ezingcono zokusebenza, loku kuzofaka phakathi namakomidi kahulumeni ikakhulu lawo abhekene nentuthuko yentsha nokunikeza intsha amandla okuzimela.

Iningi lezinkinga zethu zibangwa wubuthakathaka ekuhleleni imisebenzi yethu. Ngakoke njengenxenye yemisebenzi okumele yenziwe ngaphambi kweminye, esikhathini esizayo, sizoqedelela umsebenzi wokusiza uhulumeni akwazi ukuhlela ngokwemfanelo yonke imisebenzi yakhe.

Malungu ahloniphekile;

Uhlelo esikhulume ngalo lufaka phakathi izibopho izwe lethu elivumelane ngalo nabaholi bezwekazi laseAfrika ngesivumelwano sokuhlolisisana kwabalingani baseAfrika okuthiwa pheqelezi yi (African Peer Review Mechanism).

Sizoqondisa, ekuqhubekiseni izindaba zase-Afrika, ekuqiniseni izinhlangano zase-Afrika nje ngenhlangano yobumbano lweAfrika kanye nohlelo lwayo lwentuthuko iNepad.

Loku sizokwenza sinikwa ugqozi yintshisekelo yethu sonke bezwekazi laseAfrika lobumbano sifuna ukuhlangana siyiAfrika esigabeni zonke. Isinyathelo esibalulekile ukuhlanganiswa kwezinhlangano zezifunda nemisebenzi ehlose ukuthola ubumbano lwezifundazwe.

Siyaqhubeka ngokuzinikela ekuhwebeni okukhululekile endaweni yomphakathi wentuthuko yaseNingizimu Afrika (SADC) kanti sethemba ukusebenzisa ubusihlalo bethu balenhlangano ngo2008/2009 ukuthi sifezekise izifiso zethu.

Sizoqhubeka nokukhulumisana namazwe angabomakhelwane sibabili noma sibaningi kanye nenhlangano yobumbano yaseYuropu siholwa yinhlangano yobumbano lweAfrika (AU) ukuze siqinisekise ukuthi izivumelwano zobambiswano kwezomnotho ziyaqedelelwa masishane ukuze siphangisise intuthuko yesifunda sethu.

Kulomnyaka odlule sifezekise izifiso zeSADC ukwelekelela abalingani bethu eZimbabwe ukuthola ikhambi ezinkingeni ebebhekene nazo. Sibe nethuba emhlanganweni we AU eAddis Ababa ukubeka umbiko ngokomthetho kubaholi beSADC ngaloludaba.

Kafushane, amaqembu akhulumisanayo afike asivumelwaneni esigcwele kuzo zonke izindaba ezibalulekile. Loku kufaka phakathi izindaba ezimayelana nomthetho-sisekelo, ukulondolozeka, imithetho yokusakaza neyokhetho, nezinye izindaba ababephikisana ngazo iminyaka eminingi. Imithetho emayelana nezinkinga zabo isivunyiwe yiphalamende yabo kanye noshintsho kumthetho-sisekelo wabo. Okusele yindlela yokuthi bazowungenisa kanjani, nokuthi bazowungenisa nini omthetho-sisekelo abavumelene ngawo.

Sihlanganyela nabaholi beSADC nohulumeni ekubongiseni amaqembu akhulumisanayo eZimbabwe kulempumelelo engaka siphinde sibaqguqgizele ukuthi baqhubeke basebenzisane ukuqubungula izinkinga ezisele. Njengokucela kwabaholi beSADC nohulumeni sizazimisele ukwelekelela ezinkulumeni zase-Zimbabwe. Ngasikhathi sinye sifisela abantu baseZimbabwe impumelelo okhethweni labo olubekelwe umhlaka 29 Mashi.

Ubudlelwano bethu obunamagatsha amaningi nezwe laseDemocratic Republic of Congo buzoqhubeka njengoba siqhubeka sifuna ukwelekelela emizameni yabantu balelozwe yokuthola ikhambi lokuthula baqale ngohlelo lwabo lokwakha nokuthuthukisa izwe labo.

Uhulumeni wethu uzohlala abhekile ukuthi kwenzekani eKenya, eChad, eBurundi, eDarfur eSudan, entshonalanga Sahara, e CÃ…Âte d'Ivoire, eSomalia, eComoros naseCentral African Republic ukuze bathole ukuthula nokusimama.

Sikhathazeke kakhulu ngokubulalana bobuwula obenzeka eKenya naseChad, izinto ezenza ukuthi intuthuko esesiyenzile eminyakeni edlule ingasabonakali mayelana nokuvuselela kwezwekazi laseAfrika. Sicela onke amaqabane aseAfrka enze okusemandleni ewo ngokubambisana ukuze simise lezinto ezimbi ezenzekayo.

Sizoqubeka nomsebenzi wethu kwikhansela yokulondolozeka yakwamhlabuhlangene. Okubalulekile lapha, wukuqinisa ukusebenzisana phakathi kwekhansela yokulondolozeka yakwamhlabuhlangene kanye nekhansela yoxolo nokulondolozeka yobumbano lweAfrika.

Ngokuqhutshelwa phambili yisifiso sokuqhuba intuthuko nokwenza izimpilo zabantu zibengcono, ikakhulu emazweni asathuthuka, sizoqhubeka siqinise ukudlala indima ebalulekile enkundleni ye India-Brazil-South Africa, nohlelo lobudlelwano beAfrika neAsia, nenhlangano yamazwe angathathi masayidi, neqembu labangu 77, nezinkulumo zokuqedelela isivumelwano sekuhwebelana kwe SACU-Mercusor.

Sizoqhubeka sizama ukuphosela ilitshe esivivaneni ukuze izinhloso sesivumelwano zase-Kyoto ngokuguquka kwesimo sezulu ziphumelele, nokugqugquzela inqubekela phambili yezinkulumo ze WTO eDoha.

Kulomnyaka sigubha unyaka weshumi saqamba ubudlelwano belizwe laseNingizimu Afrika nelizwe laseshayina. Ukuvumbuka kobudlelwano ezindaweni eziningi phakathi kohulumeni bethu nabantu bakhona kunikeza ubufakazi bokuthi ubudlelwano beshayina neNingizimu Afrika bokukhula nentuthuko ngobuhle impela lapho kuzuza bonke abantu esifuna ukuthi buqine bube namandla.

Ngomnyaka ozayo, iNingizimu Afrika izomukela izivakashi ezizothamela umhlangano wokubukeza, ukuze kuhlolisiswe ukuthi izinqumo ezathathwa, emhlanganweni wokukhombisa ukungahambelani nobandlululo owabanjelwa lapha kuleli ngo 2004, ziyenziwa yini. Nginethemba lokuthi ohulumeni nabantu bomhlaba ngokuzonda ububi bobandlululo nokubona ukhukhulelangoqo obangwa wubandlululo, bazosebenzisana nathi ekuqinisekiseni ukuthi lomhlangano wokubukeza, ufinyelela enhlosweni yawo.

Lezizibopho zomhlaba wonke kanye nokugunyazwa ukuthi sibambe umncintiswano webhola wendebe yomhlaba kaFIFA kuchaza sobala ukuthi abantu bomhlaba bayalethemba izwe lethu njengelidlala indima ekwenzeni izinto ezinhle mhlaba wonke jikelele. Kodwa singazithathi kalula lezizinto.

Nginethemba lokuthi ngaphansi kobuholi bekhansela yokuthengisa yokuhweba nokutshalwa kwezimali yaseNingizimu Afrika i (TISA) inhlangano yezokuvakasha yaseNingizimu Afrika nezinye izinhlangano, sizohlanganisa amakhanda sitshele umhlaba wonke ngenqubo engajwayelekile, nokuqhubeka kwethu sakhe umphakathi onakekelayo nokwakha isimo sokuthi umhlaba jikelele ungeza uzogubha ubuntu baseAfrika ngo 2010.

Nkosazana, mongameli wephalamende nomngcini sihlalo, kanye namalungu ahloniphekile;

Singikusho konke engikukhulumile, ngibuyela emuva kumbuzo othi: siyini isimo sezwe lethu njengoba singena kunyaka ka 2008!

Engikwaziyo nengikusho ngesibindi wukuthi: noma sihaqwe yizinkinga okwamanje, sisesendleleni eya ekuphumeleleni!

Loku ngikusho ngesibindi esikhulu ngoba nginesiqiniseko sokuthi iNingizimu Afrika inekhono nokuzimisela kokubhekana nalezinkinga zomlando. Sokhiphe lonke unyawo, sibhekane nobunzima obusiphazamisayo nalobo ebumayelana nomnotho, nosimo sezombusazwe nezomnotho eAfrika, nakwezinye izindawo emhlabeni, sithatha lamathuba esiwanikezwe yimpumelelo yezwe lethu eminyakeni eyishuminane eyedlule siwasebenzise.

Ngezandla zethu zibambelele emkhunjini, sizimisele ukuqhubeka nempilo yethu ngendlela engajwayelekile nephumelelayo, sizakugcina inkambiso yokwakha nentuthuko siyise ezigabeni ezingaphezulu.

Ngiyabonga.

Issued by: The Presidency
8 February 2008



<fn>StateoftheNation.2009.2009-04.Zu.txt</fn>
INkulumo Echaza Isimo Sezwe kaMongameli waseNingizimu Afrika, uKgalema Motlanthe, Umhlangano wePhalamende Iphelele, eKapa

6 uNhlolanja 2009

Mama Somlomo WesiGungu Sikazwelonke;
Mnu. Sihlalo Womkhandlu Wezifundazwe Kazwelonke;
Sekela LikaMongameli;
Sekela LikaSomlomo kanye neSekela LikaSihlalo Womkhandlu Wezifundazwe Kazwelonke;
IJaji Eliyinhloko uLanga;
Iphini LikaMongameli weRiphabhliki yaseNingizimu Afrika langaphambilini kanye noMongameli we-ANC;
ONdunankulu Bezifundazwe;
Amalungu eKhabhinethi kanye noSomlomo Bezishayamthetho Bezifundazwe;
Izikhulu Ezaziphethe KwezoBulungiswa Ngaphambilini kanye neziPhathiswa ezeNgameleko zasePhalamende zangagaphambilini;
Amakhosi, AmaNxusa kanye noKhomishina Abaphezulu kanye nabahlonishwa abavela kwamanye amazwe abavakashile;
Abaholi Abahloniphekile beZinhlangano Zezombusazwe kanye namaLungu ePhalamende, abaholi beNdabuko;
Meya yeDolobha laseKapa;
Abaholi bezenkolo kanye nabameleli bomphakathi kuzwelonke;
Amaqabane nabangane;
Zihambeli ezihloniphekile:

Nginenhlanhla yokukhuluma ePhalamende laseNingizimu Afrika Elihleli Ngokuhlangana, ekuqaleni kwale seshini yokugcina yePhalamende lethu Lesithathu Elibusa Ngokwentando Yeningi.

Ngime ngaphambi kwabantu baseNingizimu Afrika ngokuzithoba ngethuba engibe nalo lokuba sehhovisi elikhulu kunawo wonke ezweni ngenxa yesimo esingejwayelekile esivele esinqumeni senhlangano eholayo kuhulumeni sokususa uMongameli obengaphambili esikhundleni.

Mina owami umsebenzi, wezinyanga ezimbalwa, wukuhola Izikhulu Eziphethe Kuzwelonke ekufezeni igunya elanikezwa i-African National Congress okhethweni luka-2004, nokwenza isendlalelo sokuphatha ngemuva kokhetho oluzoba khona.

Ukuthi sakwazi ukuqinisekisa uguquko olungenaphutha ezinyangeni ezinhlanu ezedlule kanye nokuqhubeka nezinhlelo zikahulumeni, sibonga ukuvuthwa kohlelo lomthethosisekelo, ingxenye yalo ebonakala ekubambisaneni kwamalungu eZikhulu Eziphethe ezintsha nezindala kanye noxhaso oluqinile lwabaphathi bezingxenye zikahulumeni wethu.

Uma ngibheka emuva eminyakeni eyishumi nanhlanu eyedlule, ngifisa ukubonga ukuzinikela nokusebenza kanzima koMongameli uNelson Mandela noThabo Mbeki kanye nabesifazane namadoda amaningi ababamba iqhaza lokugwedla lo mkhumbi kahulumeni ngaphansi kombuso wentando yeningi: EZikhulwini Eziphezulu nokuphatha, izishayamthetho ezingxenyeni zozintathu zikahulumeni kanye namaJaji; ukuqhutshwa yisifiso sokwenza ngcono iqophelo lempilo yabo bonke abantu baseNingizimu Afrika.

Ngaphezu kwakho konke, ngimi phambi kwenu ngokuziqhenya nesibindi sokuthi le-Ningizimu Afrika esiyigubhayo namhlanje imihlaba ehlukene nokuhlukaniswa, ingxabano kanye nokukhishelwa ngaphandle kweminyaka eyi-15 eyedlule kuwumphumela wemisebenzi kanye nokuzikhandla kwabantu besifazane namadoda aseNingizimu Afrika azo zonke izigaba zempilo.

Laba bantu baseNingizimu Afrika bamelele ithemba kanye nokubekezela okuyisibonelo sesizwe sethu.

Ngaphakathi kwabo kukhona abantu baseNingizimu Afrika abancomekayo kakhulu okungaMalungu ePhalamende lethu lombuso wentando yeningi esaba neshwa ngoHlolanja wangonyaka odlule lokuthi sibavalelise okokugcina. Laba babandakanya u-Brian Bunting, Billy Nair, Ncumisa Kondlo, John Gomomo, Joe Nhlanhla, Cas Saloojee, John Schippers no-Jan van Eck.

Bengingathanda futhi ukufaka uNkk Helen Suzman, umuntu waseNingizimu Afrika ngempela ohlukile, owayemelele amagugu ePhalamende lethu Elisha ezindlini zePhalamende elidala.

Yilaba kanye nabanye abantu bezwe lethu okufanele bathole ingxenye enkulu kunazo zonke yomvuzo uma simemezela ukuthi, nanoma yiziphi izivunguvungu zomnotho esibhekana nazo, nanoma yikuphi ukungaqiniseki ngezomnotho okungasihlasela, sisonke oguqukweni isizwe sethu sisesimeni esihle.

Kodwa-ke, akufanele ukuthi sizibhekele phansi izinselele esibhekene nazo. Ukwehla kwamandla omnotho emhlabeni jikelele kubeka umnotho wethu engozini enkulu ngokulahleka kwemisebenzi kanye nezinga lempilo yabantu bethu.

Ngokujwayelekile, ukungaqiniseki ngoguquko lwezepolitiki kungenza imibuzo eminingi kunokuba sinezimpendulo njengamanje.

Ngenxa yalokhu, abanye bethu bajatshuliswa amava esikhashana esimo esimanzonzo baphakamise amahlombe kulokhu kuphithana kwezomnotho kanye nokudideka kwezepolitiki.
Kodwa okwethu uhambo olunethemba nokubekezela.

Singasho nje nokusho ukuthi, ngenhlanhla engajwayelekile, izinto eziningi eziphathelene nomyalelo womthethosisekelo wethu ziye zavivinywa kulesi sikhathi esisandakudlula; kanti zonke ziye zasiphasa isivivinyo ukukhombisa umbuso wentando yeningi oguquguquka ngendlela emangalisayo.

Umbuso wethu wentando yeningi uphilile. Kancane kancane uyakhula uba namandla, oboshezelwe Umthethosisekelo ocishe kungabi bikho ofana nawo emhlabeni.

Nempela, ukuqina kokuzibandakanya kwezepolitiki yethu kulo mqhudelwano wesikhathi sokhetho esizovumelana nakho ukuthi kufanele ube nesithunzi ube noxolo kuyisiqinisekiso sokuphila okuqhubekayo nokujulile kombuso wethu wentando yeningi.

Abantu baseNingizimu Afrika abaqinisekise inqubekela phambili yawo; kanti futhi yibo abazovikela umbuso wethu wentando yeningi eminyakeni ezayo.

Ngivumele, Somlomo nawe Sihlalo, kulesi simo ukuthi ngikhuthaze bonke abantu baseNingizimu Afrika abafanele ukuthi babhalise futhi bavote okhethweni lukazwelonke nolwezifundazwe, ukuze sikwazi ukuzakhela isimo sethu salapho esifuna ukufinyelela khona.

Kufanele sikwenze lokhu ngazo zonke izinsuku zokusebenza emahhovisi kamasipala, ngaphambi kokuba kuvalwe uhlu lwamagama abavoti. Kufanele futhi siyisebenzise impelasonto yokubhalisa eyisipesheli ehlelwe yiKhomishana yoKhetho kusasa nangeSonto, mhla ka-7 namhla ka-8 uNhlolanja.

Kufanele ngithathe leli thuba ngikuveze ukuthi ezinsukwini ezimbalwa ezilandelayo ngizoqedqa ukubonisana neKhomishini Yokhetho kanye noNdunankulu Bezifundazwe bese ngimemezela nosuku lokhetho.

Malungu Ahloniphekile;

Sikweleta ubuthina njengombuso wentando yeningi kubantu baseNingizimu Afrika, ngomhla ka-27 KuMbasa 1994, okokuqala ngqa ngokuhlanganyela bathathela ikusasa labo ezandleni zabo.

Ngaleso senzo esilula kanjalo kodwa esiphelele sokuvotela uhulumeni wawo wonke umuntu wasezweni lethu ngebhalothi, sasifulathela isikhathi esedlule esasibukela phansi isithunzi sethu sobuntu.

Ngakho-ke kufanelekile ukuthi kulesi sehlakalo sigubhe isikhumbuzo sama-20th sokwamukelwa kweKomiti loMthetho we-OAU wekomiti lesikhashana e-Afrika eseNingizimu eMbuzweni weNingizimu Afrika eyamukelwa ngoNcwaba, 1989 owaziwa ngokujwayelekile nge-Harare Declaration.

Lowo mzamo wendlala isisekelo sesivumelwano samazwe omhlaba jikelele, ngokusebenzisa Izizwe Ezihlangene, endleleni yezingxoxo zaseNingizimu Afrika.

Ngaphakathi eNingizimu Afrika, yaba isisusa kokwakwenziwa eNgqungqutheleni ka-1989 yeKusasa Lombuso Wentando Yeningi ihlanganisa ndawonye abantu bezwe abavela kuzo zonke izigaba zempilo.

Konke lokhu kwaholela ohlelweni lwezingxoxo ezabonakala okhethweni lwethu lokuqala lokubusa ngokwentando yeningi ngo-1994.

Maqondana nalokhu, kufanele simbonge uMongameli we-African National Congress, Oliver Reginald Tambo, ngokusungula nokuhlola ukuthi kuzosebenza yini ngokusebenzisa abantu bezwekazi kanye nemigwamanda yomhlaba okwaba umhlahlandlela wesixazululo soxolo lwengxabano ezweni lethu.

Leso sinyathelo esasinesibindi sokwenza uhlaka olwaluzofuna ukuthula kanye nokubuyisana, esikhundleni sempi nengxabano, sahlehlisa ngobuhle ukusa okwakungesilo iqiniso kweminyaka eyikhulu eyadlula: siphetho sango-1909 seNgqungquthela Kazwelonke eyayiwuphawu lokwakheka kweNyunyana yaseNingizimu Afrika.

Ngesikhathi leyo Ngqungquthela ichaza isithunzi sendawo yaseNingizimu Afrika njengoba siyazi namhlanje, sasincike ekucindezelweni ngokobuhlanga nokukhiphela ngaphandle.

Ngakho-ke, eminyakeni eyi-15 sisembusweni wentando yeningi, singakusho ukuthi ukwesaba, ukungavikeleki kanye nenzondo yeminyaka eyi-100 eyadlula kwenza uxolo oluhlukanisayo noluyize kubaphathi bamazwe ayephethe, kwakungenasisekelo nje kuphela kodwa kwakusendaweni engalungile ngempela.

Lokho kwesaba nokungavikeleki kwaholela emashumini eminyaka yokuzabalaza. Kulokhu, sikhulekela indodana enesibindi yabantu bethu, uSolomoni Kalushi Mahlangu owayolengiswa entanjeni eminyakeni engama-30 edlule eziqhenya, ngokwazi okunokuziqhenya kokuthi igazi lakhe lizononophalisa isihlahla senkululeko.

Ngivumeleni ngibonge uLucas Mahlangu, umfowabo kaKalushi, omele umndeni wakwaMahlangu.

USolomoni Mahlangu wayeqhuba isiko lamabutho eminyaka eyadlula phakathi kwawo okwakukhona khona iNkosi uCetshwayo owanqoba amaNgisi empini yaseSandlwana, evikela inkululeko yabantu abawumnsinsi wokuzimilela ezweni lethu kanye nokuphathwa kwemihlaba yabo.

Emva kweminyaka eyikhulu namashumi amathathu (130), singahamba kuphela ngethemba kanye nokubambelela okwakungene kulezo zinhliziyo ezazinkulu.

Ezikhungweni zokufunda, ukuzabalaza okufanayo kwabhebhezela ukuvuka kabusha kokuzabalaza kwezihlwele ngesikhathi sobusika obubandayo emva kokuvalwa kwezinhlangano ezazilwela inkululeko imilomo kanye nokuboshwa kwabaholi bayo abaningi kakhulu abaphezulu

Iqembu lezitshudeni ezazingesabi lutho zaphuma ku-NUSAS zasungula i-South African Students Organisation (SASO) eminyakeni engama-40 edlule.

Kulesi sizukulwane kukhona abaholi bakudala be-SASO, ababandakanya laba: uStrini Moodley, Profesar Barney Pityana, Steve Biko, Onkgopotse Tiro, Harry Nengwekhulu, Themba Sono, Mapetla Mohapi, Mosioua Lekota, Johnny Issel noMthuli kaShezi. Ngethemba elalinikeza ugqozi esikhathini sokuphelelwa yithemba, sibethulela isigqoko. Kulokhu, sifisa ukubonga umzala a-Onkgopotse Tiro, uPat Tlhagwana.

Kulokhu besithanda futhi ukubonga u-Ephraim Mogale ongasekho emhlabeni, uMongameli ongumsunguli we-Congress of South African Students (COSAS) eminyakeni engama-30 eyadlula, kanye nontanga bakhe.

Ekukhumbuleni laba bafundi beminyaka edlule kunemiyalezo ehleli, leyo yokomela inkululeko nolwazi olutheleka nangamandla entsheni yethu.

Umyalezo wezenzo zabo zobuqhawe unkenteza ngokuyiqiniso namhlanje njengoba kwenzeka eminyakeni eminingi eyadlula, owukuthi kufanele sandise sindawonye amathuba; ukuthi impela njengoba kusho Umqulu Wenkululeko, siyivule kakhulu iminyango yokufunda neyamasiko!

Sikhumbuza lezi zinhlangano kanye nabaholi ukugcizelela umoya wethemba nokubambelela okufaka umzabalazo wokubusa kwentando yeningi ngisho ngabe yonke into yayibukeka ilahlisa ithemba; ukugqamisa umsebenzi osemahlombe ethu ukuqhuba leyo migomo abantu abaningi abazinikelele yona, bengavumi ukusatshiswa izinto ezikubuyisela emuva kanye nobunzima.

Kanti futhi, Mama Somlomo kanye nawe Sihlalo Ohloniphekile, kufanele sizibuze ngokwethu: izenzo zethu ziyichaze kanjani indlela yokwakheka kweNingizimu Afrika eminyakeni eyishumi nanhlanu kusukela selokhu kwazalwa umbuso wentando yeningi; nokuthi siyiqhube kanjani intuthuko yomuntu kanye nesithunzi somuntu kusukela egunyeni lokubusa ngokwentando yeningi lika-2004!

Namhlanje sinohlelo lokubusa ngokwentando yeningi olusebenza kahle, oluncike emigomeni yokwenzela izinto obala nokuvuleleka, ngamaplatifomu amaningana okuhlanganyela komphakathi nezikhungo ezizimele ezigunyazwe Umthethosisekelo ukuthi kwesekwe ukubusa kwentando yeningi.

Eminyakeni, kancane kancane izakhiwo zokubusa sizenze zaba ngcono. Sakhe uhlelo olunempilo lobudlelwano phakathi kohulumeni emikhakheni yonke, sase senza ngcono nokuhlanganyela phakathi kwabo.

Impela, uhulumeni angaziqhenya ngokuthi siguqule ukuhlanganyela kwesibalo sezinhlobo zabantu emisebenzini kahulumeni, cishe yonke into ihlambekisela isimo somphakathi wethu.

Kodwa-ke, nakuba abesifazane bengama-34% azo zonke izikhundla eziphezulu emisebenzini kahulumeni, lokhu kusashoda ekulinganiseni okuhlosiwe esizibekele khona ngokwethu.

Ezingeni lesishayamthetho sikazwelonke nesezifundazwe, izinkomba zithi isizwe sizokwedlula izinga lokumelwa kwabesifazane elingama-32% elifezwe ngo-2004 futhi siyethemba, ngisho u-40% otholakale ngo-2006 okhethweni lohumeni wasekhaya.

Siyethemba ukuthi zonke izinhlangano zezepolitiki lapho ziqedela izinhlu zazo zokhetho, zizofaka isandla kulo mzamo omuhle!

Nakuba kunenye inqubekela phambili eyenziwe, ku-0,2%, isimo asithokozisi neze maqondana nabantu abakhubazekile abaqashwe uhulumeni, uma beqhathaniswa no-2% ohlosiwe esazibekela wona.

Kukho kokubili, ingxenye ezimele isilele emuva kakhulu.

Kubekwe izindlela ezahlukene zokwenza ngcono ukusebenza kahle kwemisebenzi kahulumeni, kubandakanya nokuphathwa kwezimali, Izikhungo Zezinsizakalo ZaseThusong kanye nezinye izinguquko zokuletha izinsizakalo, izimbizo, njengamanje eMnyangweni Wezindaba Zasekhaya, ubuholi obuqinile.

Kodwa-ke, kuningi kakhulu okusafanele kwenziwe ukwenza ngcono isiko lokwenza umsebenzi kanye nokwazi abanye abasebenzi bakahulumeni, ikakhulukazi labo abaqondene ngqo nokuxhumana nomphakathi ubuso nobuso.

Nakuba Amalungu Ahloniphekile ezokwazi, uhulumeni wethu ulwile nenkohlakalo okungenye yemikhakha ngqangi okugxilwe kuyo.

Lokhu kukhonjisiwe, phakathi kokunye, ekukhishweni kwemithetho, emithethweni nasezimisweni ezibusa abasebenzi bakahulumeni kanye nabasemahhovisi ezepolitiki ngokufana, ukubambisana nomphakathi wesizwe kanye nomphakathi wamabhizinisi, kanjalo nezinamba zezingcingo zokulwa nenkohlakalo.

Kungaba ukuthi izinhlelo zokuvimbela nezokujezisa inkohlakalo azikeneli; kodwa ngokubona kwezinhlelo zikahulumeni, singaziduduza ngokuthi amacala angaphezu kwama-70% enkohlakalo abikiwe kwabezindaba aziwa ngumphakathi ngoba uhulumeni uthole into embi eyenziwe futhi kwaba khona akwenzayo ukulwa nakho.

Izinselele ezifanayo ezibhekene nengxenye ezimele. Ekugcineni, inselele imaqondana nesimiso somthetho; njengoba imaqondana nokuqiniswa okuthembekile.

Malungu Ahloniphekile;

Nginesiqiniseko sokuthi sonke siyavumelana ukuthi ukuphila kahle komphakathi wethu kuncike, ikakhulukazi, enqubekeleni phambili esiyenzayo ekwandiseni umcebo wesizwe nasekuqinisekiseni ukuthi izinzuzo zokukhula komnotho abantu bashiyelana ngazo bonke.

Kuyisizathu esijwayelekile ukuthi, emva kokudondobala komnotho kwasekuhambeni kweminyaka yama-1980 kanye nasekuqaleni kweminyaka yama-1990, iNingizimu Afrika iye yaba nesikhathi eside kakhulu sokugcina ukukhula komnotho kusukela ekurekhodweni kwalezo zibalo ngonyaka ka-1940.

Eshumini Lokuqala Lenkululeko, ukukhula komnotho kwaba ku-avareji engama-3% ngonyaka, kanti lokhu kwaba ngcono kwaya kuma-5% ku-avareji ukusuka ku-2004 ukuya ku-2007.

Ngesikhathi sokububula kwabathengi, kuqhutshwa umsebenzi kanye nezimali ezingenayo ezikhulayo kanye nezinga lamandla emali eliphansi kanye namazinga entela, kwabamba iqhaza kulokhu, siyakhuthazwa ukukhankasa ngokubanzi kwamathuba okunye ukwanda okuya phambili.

Lokhu kubandakanya, esimeni sokuqala, amazinga aphakeme okutshalwa kwezimali yizo zozimbili izingxenye ekahulumeni nezimele. Kulokhu, eminyakeni emihlanu edlule, sasilengela kuma-16% esakhiwo semali yomnotho engaguquki isiyonke njengephesenti lomkhiqizo wasekhaya usuwonke i-Gross Domestic Product (GDP). Lokho kube ukwanda ekutshalweni kwezimali okuwukuthi namhlanje le namba isime kuma-22%, eduze kwama-25% ahlelelwe ukutholakala kuphela ngonyaka ka-2014. Lokhu kuyingxenye yomphumela wezinhlelo zamabomu ezenziwe uhulumeni ukwandisa ingqalasizinda yomphakathi.

Kungumphumela futhi wezinqubomgomo zokwenza ngcono isimo sokutshalwa kwezimali engxenyeni ezimele; nokuqhuba inqubomgomo yezomnotho kanye nowemali ngendlela eyandisa ukufinyelela ezinsizakalweni neyehlisa umthwalo wokwehla kwamandla emali kanti khona lapho kuqinisekiswa ukusimama nokuqhubeka kwezomnotho okukhulu.

Ukugxila ezinguqukweni zezomnotho ezincane eshumini leminyaka eledlule, kanye nemizamo ikakhulukazi kusukela ngo-2004 kunendlela enye yokususa izinkinga ezahlukene ekukhuleni okube nomthelela omuhle.

Kungenxa yalesi simo ukuthi kuqale ukusetshenziswa komzamo wokukhula komnotho okusheshayo nokwabelwana ngawo obizwa ngokuthi i-Accelerated and Shared Growth Initiative (AsgiSA), kuqinisekisa ukuthi zonke izivimbo ezibalulekile ezinjengezingqinamba zengqala sizinda, inqubomgomo kanye nezinhlelo zezimboni ezihlangene, inselele yamakhono, izingqinamba zokulawula kanye nokusebeza ngempumelelo kwezinsizakalo zikahulumeni zibhekelwa ngendlela egxilile nelandela uhlelo.

Umnotho wethu usuvulelekile, kanti kusukela ngonyaka ka-2004 uye wahlanganiswa nohlelo lwamazwe omhlaba jikelele. Izikhungo zethu zezimali zingamandla esibonelo esihle okusikhusele ezivunguvungwini zomnotho wamazwe omhlaba jikelele.

Yebo, izinga lokufinyelela kuzo emphakathini wethu lisalokhu liphansi kakhulu kunokulindelekile. Umnotho wethu usalokhu uthembele kakhulu ezimayini nasekuhanjisweni kwezimpahla zezolimo kwamanye amazwe. Ngaphandle kwengxenye yezinsizakalo, asikakuboni ukwanda okwanele kakhulu ezingxenyeni ezibalulekile, ikakhulukazi ekwenzeni impahla.

Kanjalo nezinga lokukhula kokuhanjiswa kwempahla emazweni angaphandle alibanga phezulu uma liqhathaniswa namanye amazwe. Kungenxa yalobu buthakathaka okuchaza isikweletu esikhulu ku-Current Account ikakhulukazi uma singena ezinhlotsheni eziphezulu zokukhula.

Ngenxa yokuthi sinezinga eliphansi lokulondoloza, bekufanele ukuthi sethembele ekuhambeni kwemali yebhizinisi yesikhathi esifushane ukukhokhela izikweletu kanjalo nezinhlelo zokutshala izimali.

Lezi yizinselele okufanele izwe lethu o ngokuqinisileyo libhekane nazo liya phambili.

Okubaluleke kakhulu umbuzo wokuthi: ukukhula kwezomnotho kahle hle kufanele kukhulume ngani? Umcebo wenziwelwa ukuthi wenze ngcono izinga lempilo yabantu.

Ngakho-ke, umbuzo wokuthi ingabe ukukhula kwabelwana ngakho ngokulingana yini kufanele kube isisekelo esiphakathi nendawo sakho konke okucatshangwa ngezomnotho.

Okubalulekile, ukwabelana ngezinzuzo zokukhula kufanele zibe nokutholakala komsebenzi, ukuqinisekisa ukuthi kunomsebenzi ohloniphekile.

Ngempela, irekhodi esingaziqhenya ngalo ukuthi phakathi kuka-1995 no-2003, umnotho wenza imisebenzi emisha eyisigidi nesigamu isiyonke; nokubonakala kakhulu imisebenzi engama-500 000 ngonyaka phakathi kuka-2004 no-2007.

Kulesi sikhathi sakamuva, okokuqala ngqa selokhu kwatholakala umbuso wentando yeningi, kwenziwa imisebenzi eminingi kunabantu abasha abangena emakethe yezemisebenzi, bese kunciphisa izinga lokungasebenzi lisuka kuma-31% ngonyaka ka-2003 ukuya kuma-23% ngonyaka ka-2007.

Akufanele lokhu kusiphazamise esibopheni sethu sokuqhubeka nokubhekisisa udaba leqophelo lale misebenzi, kubandakanya amalungelo kanye nezinzuzo ezitholwa ngabasebenzi.

Ukwabelana ngezinzuzo zokukhula kufanele nakho kubadakanye ukuqalisa kokusetshenziswa okusheshisiwe kwesinyathelo sokukhuphula esikhundleni ababencishwe amathuba kubandakanya nokunikezwa amandla omnotho kwabantu abamnyama ngokubanzi.

Lokhu akusikho ukulandela uhlelo olunobuhlanga. Empeleni, izwe elingaqinisekisi ukubandakanyeka kwabantu bezwe lalo bonke kuwo wonke amazinga emsebenzini wezomnotho ngokuqinisekileyo lizosebenza ngaphansi kakhulu kunalokho ebelingakwazi ukukwenza.

Ukuthi ingxenye ezimele isalele emuva ngokushintsha izinhlobo zokuphatha nemisebenzi yamakhono, ekuthuthukiseni ezomnotho nokunye kwenza ukuthi izwe lihudule izinyawo kumathuba okukhula kakhulu.

Ukushiyelana ngezinzuzo zokukhula nakho kusho iqhaza elisebenza ngempumelelo kanye nelilinganayo kuhulumeni ekusebenziseni imali njengento yokuhambisa futhi kanye nokushiyelana umthwalo wokuhlinzeka izimpahla zikahulumeni.

Amalungu Ahloniphekile azolukhumbula ulwazi oluningi kakhulu oluqoqiwe ngezindaba eziphathelene namaholo omphakathi. Kodwa-ke ngizobala izigameko ezimbalwa futhi ukudweba nje isimo senqubekela phambili esesiyenzile kanye nezinselele esibhekene nazo.

Nakuba kubuhlungu kodwa uhulumeni uyazi ukuthi kusenendlala enkulu emphakathini, kanti nezinga lokungalingani liphezulu kakhulu.

Senze konke okusemandleni eminyakeni eyi-15 eyedlule ukulwa nalesi siqalekiso ngamaholo omphakathi. Ukucaphuna umsebenzi owenziwa ithimba lezifundiswa eNyuvesi yaseStellenbosch, liholwa uSolwazi Servaas van der Berg:

Okokuqala, indlala yemethrikhi yemali yehle kakhulu kusukela ekuqaleni kwekhulu nyaka. Ukwehla kakhulu kwabangwa ukwanda ngokushesha kokusetshenziswa kwezimali zokuxhasa umphakathi kusukela ngo-2002 ukuya phezulu. Lokhu kwenziwa ngcono kukhonjiswa ngokufinyelela ezinsizakalweni eziyisisekelo ukwehla ngokushesha empahleni yendlala ngisho ngabe yandulela ngisho ukwehla endlaleni yemethrikhi yemali. Okwesibili, nakuba ukwehla ebumpofini bekukukhulu, ukungalingani okusezingeni kwakhula ngeminyaka yo-1990.Okwesithathu, izinguquko eziyisisekelo ebumpofini kanye nemikhuba yokungalingani kusho isimo senqubomgomo ngokubanzi [U] ubumpofu sebehlile kusukela ngesikhathi soguquko, kodwa ukungalingani akukaze kube ngcono.
(Poverty since the transition: What we know, p8: van der Berg et al, August 2007)

Emininingwaneni yodaba olubalulekile, abacwaningi baqhubeka babheka:

phakathi kwemizi ebandakanya izingane (ezichazwa njengalezi ezineminyaka yobudala eyi-17 nangaphansi), inamba yemizi eyabika ukuthi ingane ihambe ilambile yehla kakhulu (ngaphezu nje kwamaphesenti angama-31) phakatrhi kuka-2002 kanye no-2006. Lokhu kuphakamisa ukuthi isimo sendlala sesingcono kakhulu, ikakhulukazi kubantu abasezingeni elikhulu kakhulu lokuncishwa ngokwenhlala kahle. Ukuba khona kwendlala phakathi kwezingane kwehle ngesigamu eminyakeni emine.
(Poverty since the transition: What we know, p25: van der Berg et al, August 2007)

Impela, lokhu kuqapha kuqinisekiswe yithi ngocwaningo lwethu, okukhombisa ukuthi indlala yemali ikakhulukazi emiphakathini yabantu abaMnyama namaKhaladi yehlile, kancane ngenxa yamazinga aphezulu omsebenzi kanye nokufinyelela ezimalini zokuxhasa umphakathi. Kanti inamba yabazuzi bemali yokuxhaswa kwakuyizigidi ezi-2,5 ngo-1999, ngo-2008 le namba ikhuphukile yaba izigidi eziyi-12,4.

Lokhu kakhulu kubangwa ukwanda kakhulu ekufinyeleleni koSizo Lwemali Yokuxhasa Izingane, okwakhulu kusuka kubazuzimali abayizinkulungwane ezingama-34 ukuya ezigidini eziyi-8,1 ngo-2008.

Njengengxenye yomnikelo emalini yabampofu, amathuba omsebenzi ahlosiwe ayisigidi esiso-1 ngokusebenzisa Uhlelo Lwemisebenzi Yomphakathi Eyandisiwe olwatholakala ngo-2008, unyaka ngaphambi kwesikhathi esasicatshangiwe egunyeni lokhetho lwango-2004. Lokhu kwenze ukuthi kube nokwenzeka okukhulu kokwandisa uhlelo nokwenza ngcono iqophelo lwalo.

Maqondana nokufinyelela komuzi ezinsizakalweni eziyisisekelo, izinamba zizikhulumela ngokwazo. Isibonelo, ukufinyelela emanzini ahambayo sekube ngcono ngama-62% ngo-1996 ukuya kuma-88% ngo-2008, ugesi (58% ukuya kuma-73%).

Ubufakazi beholo lomphakathi liyabonakala futhi ekwenziweni ngcono okukhulu kokufinyelela ezinsizeni zempilo eziyisisekelo. Ama-95% abantu baseNingizimu Afrika manje sebehlala endaweni engamakhilomitha ama-5 ensiza yezempilo, kanti sitshelwe ukuthi yonke imitholampilo manje seyiyakwazi ukufinyelela emanzini aphathekayo. Ukukhavwa kokugonywa kwezingane kuyakhula kancane kancane ukufika kuma-85%; kanti nezindaba zikamalaleveva sezehle kakhulu.

Kuyasikhuthaza kakhulu futhi ukuthi ucwaningo lokuba khona kwegciwane lesandulela ngculazi lukhombisa ukuqina nokwehla okuncane emazingeni okutheleleka.

Okunye, uhlelo lwethu lokwelapha ngezidambisi-gciwane alulukhulu nje kuphela kunazo zonke emhlabeni; kodwa luyanda ngaso sonke isikhathi, iziguli ezingaphezu kuka-690 000 eseziqalise ukwelashwa ngezidambisi-gciwane selokhu kuqale uhlelo.

Kodwa izindawo zezinsiza eziningi zezempilo azihlali njalo zinemithi edingekayo, amazinga abasebenzi afanele, kanye nokunikezelwa kwezinsizakalo eziyisisekelo njengamanzi ahlanzekile ompompi nogesi. Kwezinye zalezi zinsiza, akuphethwe kahle kanti nendlela abasebenzi abacabanga ngayo idinga ukuthi yenziwe ngcono.

Kwezemfundo, sibone ukwehla enanini lezingane uthisha akanazo ekilasini; cishe ukufinyelela jikelela ngokokubhalisa ezingeni lezikole ezisemazingeni aphansi; nokwenziwa ngcono kwenamba yezingane eziphasa imethamethiki, ukubala nje izibonelo ezimbalwa.

Khona lapho umzamo omkhulu ubekwe kakhulu ekwenzeni ngcono ingqalasizinda ezindaweni ezihluphekile.

Siyazi ukuthi izinga lokuphuma phakathi ikakhulukazi esokhondari nasemazingeni ezemfundo ephakeme kuphezulu ngokungemukelekile, futhi uhlelo lwezemfundo kufanele lukhiqize izinhlobo zamakhono ezidingekayo emphakathini.

Ukwengeza, imikhuba ekusebenzeni, kukho kokubili ukufundisa nokufunda, kukhombisa ukuqhubeka okukhathazayo kokuhlukanisa umphakathi kwesikhathi esedlule.

Okungakholakali, lapho imfundo idingeka khona kakhulu ukuze isize ekuqedeni indlala, yila ingqalasizinda ingekho khona, amandla okuphatha kanye nawothisha awathokozisi.

Izinhlelo zomphakathi ezenziwa nguhulumeni seziyenze ngcono futhi impahla yemiphakathi ehluphekile, ngokwezindlu izindlu ezihlinzekiwe ezixhaswe ngezigidi ezi-2,6.

Kufanele sivume futhi ukuthi uhlelo lokubuyiselwa kwemihlaba kanjalo nosizo ngemuva kokubuyiselwa belungaphathwa ngokushesha nakangcono.

Kukonke, siyaziqhenya ngenqubekela phambili ezinhlelweni zomphakathi wethu. Kodwa singeze sazenelisa ngoguquko olubalekayo nje kuphela.

Kungaba ezemfundo, ezempilo, ezezindlu, amanzi noma ukuhlanzeka, umbuzo omkhulu osimele zonke izinsuku ukuthi silenza njani iqophelo lalezi zinsizakalo zethu libe ngcono! Sisenebanga okufanele silihambe kulokhu.

Malungu Ahloniphekile;

Uhlupho lobugebengu lusewumthombo omkhulu wokungavikeleki kwabantu baseNingizimu Afrika. Ulwazi lwansuku zonke, omakhelwane abampofu nabacebile ngokufana, ngokunye ukukhathazeka ekuhlambekiseleni ekuhlaselweni kodlame okungahle kwenzeke.

Ezikhungweni zikahulumeni nezizimele, ukwenzeka ukuthi izikimu zokukhohlakala zincunce izidingongqangi ngenkohlakalo njalo kuba yinto ebanga ukukhathazeka okukhulu.

Izinga lobugebengu lilonke, selikhulile ngo-2002, liye laqhubeka nokwehla. Zonke izinhlobo zezibalo zingashiwo zikhombisa lokhu.

Kodwa siyazi ukuthi ukwehla bekungasheshi ngokwanele, hhayi ngisho izinga eliphakathi kuka-7-10% esizibekele lona ngokwethu ezigabeni eziningi ezahlukene zobugebengu bokuthintana. Ukuthi izigameko zokurobha ngodlame emizini kanye nasemabhizinisini bekwanda; nobugebengu obubhekiswe kwabesifazane nezingane abukakehli ngendlela ebonakalayo, kuyinto ekhathazayo.

Lokhu kukhomba ubuthakathaka ezindaweni zethu, ikakhulukazi ukwakha amabhondi emiphakathi ebumbene ezosiza ukuvimbela nokuqeda ubugebengu. Ikhomba ubuthakathaka kohlelo ohlelweni lwezobulungiswa oluqondene nobugebengu, kusukela ekuphenyweni kobugebengu kuye ekubuyiselweni kwezimilo zabanamacala. Kukhomba ubuthakathaka ekusebenzeni kahle kohlelo lwezinkantolo, ngakho kokubili okobuchwepheshe kanye nenye ingqalasizinda nokuphatha.

Lezi yizinto ukuguqulwa okuphelele uhlelo lwezobulungiswa bobugebengu oseluqale ukuzibheka.

Kodwa-ke, ekuzigxekeni ngokungenazwelo, akufanele silahlekelwe ukuthi lokhu esikuhlolayo uhlelo olunegunya kangcono kunokuke kwaba khona ezweni lethu.

Lokhu kubangelwa uguquko oselwenzekile kulezi zikhungo, ngokwezinkolelo zazo ezincike esikweni lamalungelo abantu, izinhlobo zezibalo zabantu abakhona kanye nezinhlelo zabo zokuziphendulela.

Kodwa-ke masingazikhohlisi: njengayo yonke impilo yethu, lolo guquko lusesemazingeni asafufusa. Kusenebanga elide okufanele silihambe.

Nginesiqiniseko sokuthi Amalungu Ahloniphekile azovuma ukuthi ubuntu balesi sikhathi sombuso wethu wentando yeningi kufanele sithole ukusho ngezinga esizokwazi ukulalela ngalo umphakathi osengozini kakhulu.

Kulokhu, , ngokusebenzisa umthetho, izingqungquthela zamazwe omhlaba kanye nezimiso kanye nemikhankaso siqinisekisa ukuthi imizamo ephathekayo iyenziwa ukwenza ngcono izimo zezingane, abesifazane, abantu abakhubazekile nasebekhulile.

Ngokusebenzisa imikhankaso yokwazisa nangenxa yobudlelwano esibakhile nezinhlangano ezimelele la maqembu abekeke engozini, senze ngcono ukuqwashisa ngezindaba ezibathintayo; futhi saqhubeka nokukhuthaza ukujwayeleka kwalokhu kukhathazeka.

Kuyirekhodi okufanele siziqhenye ngalo ukuthi, imizi ephethwe ngabesifazane ithole isheya elingaphezu kwe-avareji yeholo lomphakathi kubandakanya izindlu nokunakekelwa kwezempilo; nokuthi phakathi kwezinhlelo eziyimpumelelo kakhulu bekunemikhankaso ngokugonywa kwezingane kanye nokudla ngendlela efanele

Kanti ukufinyelela emsebenzini kunzima kakhuklu kwabesifazane basemakhaya, intsha kanye nabantu abakhubazekile. Igciwane lesondulela ngculazi linomthelela kakhulu kwabesifazane abasebancane. Udlame olubhekiswe kwabesifazane nezingane luphezulu kakhulu.

Konke lokhu kuyimisebenzi yesikhathi esizayo.

Mama Somlomo noSihlalo Ohloniphekile;

Lokhu ngokunye kwezinto ezinhle ezalethwa umbuso wentando yeningi; kanye nenqubekela phambili uhulumeni akayenzile ekufezeni igunya labavoti.

Kungeze kwaphikiswa ukuthi, ngananoma iyiphi indlela, inqubekela phambili eyenziwe kusukela ngo-1994 beyijabulisa. Kodwa angeke futhi kube nokungabaza ukuthi izinselele zizohlala zijulile.

Kufanele ukuthi sizikhumbuze ngokwethu ngalokho kuhlola kwethemba nokuqina okufundisayo, ukuqhubeka noshintsho, kwasho uMongameli wangaphambili uNelson Mandela, emlandweni wakhe, ku-Long Walk to Freedom:

" Ngiluhambile lolo hambo olude oluphikelele enkululekweni. Ngizamile ukuthi ngingaphambuki; ngiwenzile amaphutha endleleni. Kodwa ngithole imfihlo yokuthi emva kokugibela intaba enkulu, umuntu uthola ukuthi ziningi izintaba okusafanele azigibele. Ngike ngathatha umzuzu ngathi ukuphumula, ngantshontsha ukubukeka kwezwe elingizungezile okuyisimangaliso, ngabheka emuva ebangeni esengilihambile. Kodwa ngingaphumula nje okwesikhashana, ngoba inkululeko ihamba nezibopho zokwenza umsebenzi, kanti angeke ngikwazi ukulova nje, ngoba uhambo lwami olude alukapheli namanje ."

Ezinyangeni ezimbalwa ukusuka manje abantu basezweni lethu bazobe bememezela ubuholi abangathanda ukuthi buthwale lo msebenzi ohlonipheke kangaka walo mlweli nkululeko omkhulu kanye nabanye abasunguli bombuso wentando yeningi .

Nakuba izindlela zethu zokwenza zingehluka, izinjongo okudingeka ukuthi sizihlose zishiwo ngokucacile nokungambandazi kuMthethosisekelo wethu: ukwakha umphakathi obumbene, ongenabuhlanga, ongenabulili, obusa ngentando yeningi noqhubekayo obamba iqhaza elihle ekwakheni umhlaba ongcono.

Eminyakeni eyisithupha eyedlule, abaholi babantu bethu bahlangana ndawonye eMbizweni Yokukhula Nentuthuko bafinyelela esivumelwaneni sokuthi ngemisebenzi okufanele siyenze ukwenza ngcono izinga lempilo yabantu baseNingizimu Afrika, ikakhulukazi ukugamula ukungasebenzi nobumpofu ngo-2014. Lokhu kubandakanya:

* ukwakha imisebenzi eminingi, imisebenzi engcono kanye nemisebenzi ehloniphekile yabo bonke ngokusebenzisa amazinga aphezulu okutshala izimali, izinhlelo zemisebenzi yomphakathi, ubambiswano lwezingxenye kanye namasu, ukuthola impahla endaweni, ukukhuthaza amabhizinisi amancane kanye nokweseka izinkampani;

* ukubhekana nenselele yokutshala izimali ngokwenza ngcono ukulondoloza, ukuhambisa ngemfanelo izidingongqangi zisuka ezimalini zempesheni nakwezokusiza abasebenzi, ezezindlu, iminikelo yezinhlangano zezimali kanye nokunikezwa amandla ezomnotho kwabantu abamnyama ;

* ukuqhuba ukulingana, ukuthuthukisa amakhono, ukwenza amathuba ezomnotho kanye nokwelula izinsizakalo ; kanye

* nesenzo sasendaweni kanye nokuqalisa ukusebenza kwentuthuko, kubandakanya ukuhlinzeka ngengqalasizinda nokufinyelela ezinsizakalweni eziyisisekelo.

Nginesiqiniseko sokuthi, njengengxenye nokwengeza kulezi zinhloso abantu baseNingizimu Afrika angeke behluke maqondana nesidingo sokwenza ngcono uhlelo lwethu lwezemfundo; ukunikezela ngokunakekela kwezempilo okusebenza kahle, okunesithunzi nokulinganayo; ukuthuthukisa izindawo zethu zasemakhaya kanye nokuqinisekisa ukuvikeleka kokudla; nokuqinisa ukulwa nobugebengu kanye nenkohlakalo.

Ngisho lezi zinto hhayi ngoba zihlanganisa konke noma ukuthi ngokuzibalula sizolungisa bonke ububi bomphakathi wethu. Kunalokho, ngikhethe ukwenza kanjalo ukuze ngigcizelele iphuzu lokuthi iNingizimu Afrika ayiphathwa indlala yemigomo. Inselele yethu ukuthi le migomo siyihumushe ibe yizinhlelo namaphrojekthi ukuze kuqaliswe ngempumelelo ukusebenza.

Le migomo ingeyabantu bonke, njengoba ikhonjsiwe ku-United Nations Millennium Development Goals.

Kanti-ke abantu namhlanje bangabhekana nengozi yokuthi ukufezeka kwalezi zinhloso kungahlehliswa ngeminyaka eminingi, uma kungeyiwo amashumi eminyaka, ngenxa yenhlekelele yezomnotho ekhungethe umhlaba jikelele.

Okwaqala njengenhlekelele kwezezimali, uma ukubhekile, ezikhungweni zokwebolekisa ezimbalwa sekuqubuke kwaba isimo esibaluleke kakhulu sesikweletu emhlabeni jikelele, nemiphumela enamandla yokukhiqiza ngempela kanye nokuhweba.

Singawugxeka umhawu, umqondo omfishane kanye nokunganaki kwabaphathi bezinkampani ezinkulu ezadlondlobalisa inhlekelele. Singagxeka izinqubomgomo zohulumeni ezasusa amehlo ebholeni kwavunyelwa ilayisense enomhawu yezimakethe ezingalawulwa ukuthi zibange inhlekelele ezinhlelweni zezimali. Singakwenza konke lokhu, futhi sizothetheleleka ngokuphelele.

Umsebenzi wakho omkhulu nosheshayo ukuncoma ngokugcwele imiphumela yale ntuthuko emnothweni wethu nasesifundeni sethu, nokwenza izimpendulo ezizonciphisa umthelela wazo ikakhulukazi izingxenye ezisengozini kakhuku emphakathini wethu.

Esikwaziyo ukuthi isimo esilawulayo ezweni lethu kanye nezinqubomgomo zesabiwo mali eziwumjikelezo eziphikisayo. Samukele lokhu ukuze sisizakale ekuvimbeleni izinhlekelele.

Kodwa-ke sonke siyazi, ngoba sonke isifake ngokuhlanganiswa emnothweni, izimfuno zokukhiphela ngaphandle impahla; ukufinyelela ezimalini kanye nokungena kwemali okuphenduke kwaba kubi; ukufuneka okuphansi kunciphise umkhiqizo, ukwakheka kwemisebenzi kuthinteke kabi kanti kwezinye izingxenye ukudilizwa yinto eyiqiniso.

Lobu bunzima buhlangane nesikhathi lapho ukwehla kwamandla emali kanye namazinga enzalo kusesephezulu kakhulu.

Kuhlanganisiwe, lezi zinto zikhombisa ububi bezimali nesidinga ukuthi sandise ukuhlinzekwa kwezinsizakalo futhi siqalise ukusebenza kwamaphrojekthi engqalasizinda. Ngokunjalo, siye saphoqeleka ukuthi sinciphise ebesikucabangile ngokwezokukhula kanye nokwenza amathuba omsebenzi.

Siyazi ukuthi iNingizimu Afrika ayithintekile ngokunamadla kunamanye amazwe. Ngempela, ngesikhathi lapho abanye benokwehla kwamandla ezomnotho, iNingizimu Afrika kanye namanye amazwe kuzwekazi kusabheke ukukhula, ngisho ngabe ngezinga eliphansi.

Maqondana nalokhu, Malungu Ahloniphekile, ngiyajbula ukubika ukuxhumana phakathi koMnyango KaMongameli nabaholi babalingani bemiphakathi abehlukene, sivumile ngokuhlanganyela ukwenza izindlela zokungenelela ezizonciphisa umthelela wale nhlekelele emphakathini wethu. Ithimba elibhekene nalezi zindaba lisasebenza kanzima; kanti nezigaba ezilandelayo ngokubanzi zezimpendulo kusaxoxwa ngazo:

Okokuqala, uhulumeni uzoqhubeka namaphrojekthi akhe okutshala izimali emphakathini, inani lawo eselikhuphuke lafika kumabhiliyoni angama-R690 eminyakeni emithathu ezayo. Maqondana nalokhu, lapho kunesidingo khona, sizothola izindlela ezinokusungula zokuqoqa izimali .

Lokhu kuzobandakanya usizo oluvela ezikhungweni zethu zokuthuthukisa izimali kanye nokuboleka izimali ezinhlanganweni zamazwe omhlaba, kanjalo nokubambisana nezinhlangano ezizimele nokusebenzisa izidingongqangi ezilawulwa abasebenzi ezinjengezikhwama zezimpesheni.

Okwesibili, sizoqinisa izinhlelo zokuqasha kuhulumeni. Ngakolunye uhlangothi, izinhlelo zokwandisa izingxenye zomsebenzi ezifana nezempilo, inhlalakahle yomphakathi, ezemfundo kanye nezinhlangano zokuqinisa umthetho zizoqhubeka. Ngakolunye uhlangothi, sizosheshisa ukwethulwa kwesigaba esilandelayo soHlelo Lwemisebenzi Yomphakathi Olwandisiwe.

Okwesithathu, kungenziwa izenzo ezithethelekayo engxenyeni ezimelele ukuphikisana nokwehla kokutshalwa kwezimali okweqile kanye nokuvalwa kwemigudu yokukhiqiza okungadingekile noma izitshalo.

Engxenyeni yakhe, uhulumeni uzojwayela ukuxhasa ngezimali kwezimboni kanye nezinto zokukhuthaza ukusiza ukubhekana nezinselele ezingxenyeni ezahlukene, kanye futhi nokukhuthaza ukwakhiwa kwezikhungo zezimali ukusiza amafemu asebunzimeni ngenxa yenhlekelele.

Ezinye izindlela ezahlukile ekuhambiseni abasebenzi ziyobhekwa, kubandakanya amaholide amadenyana, ukuqeqeshwa okweluliwe, isikhathi esifushane kanye nokushiyelana ngomsebenzi. Lokhu kuzohlanganiswa nokukhuthazwa komkhankaso wokuZidla ngokuba ngowaseNingizimu Afrika kanye nesinyathelo esiqinile ekungeneni kwempahla evela kwamanye amazwe okungekho emthethweni.

Okwesine, uhulumeni uzoqhubeka futhi andise nezindleko zomphakathi, kubandakanya ngokuqhubekayo ukwandisa ukufinyelela emalini yokuxhasa izingane ukufika ezinganeni ezineminyaka eyi-18 ubudala nokwehlisa iminyaka yokufaneleka ukuthola impesheni ibe ngama-60 eminyaka emadodeni.

Ukwengeza, sizosebenzisa ngokubanzi kakhulu Imali Yokuxhasa Kokukhulula Izingxaki Zomphakathi kanye nezindlela zokuvikela ukudla ikakhulukazi ukuhlosa labo mhlawumbe abangavikelwe yiSikhwama Somshuwalense WokungaSebenzi noma asebeziqedile izinzuzo zabo.

Sizoqhubeka nokuqapha okuyisipesheli enselelweni yokuziphatha ngendlela engeyona yoku ukuncintisana engxenyeni yezinye izinhlangano zethu. Kulokhu, besithanda ukuncoma Ikhomishini Yokuncintisana ngesandla sayo esiqinile abasikhombisayo ukuqinisekisa ukuthi abonile bayajeziswa.

Siyethemba ukuthi umphakathi uzothuthukisa izinga lawo lobushoshovu ukuqinisekisa, phakathi kwezinye iizinto, ukuthi amanani entengo afakwayo ayehla, izinzuzo abantu bayazizwa.

Lezi zindlela ezisheshayo zizokwaziswa umgomo wenqubomgomo wemali owumjikelezo ophikisanayo. Kodwa-ke, sizoqinisekisa ukuthi amazinga okweboleka okwenziwa uhulumeni ahlakaniphile futhi ayaqhubeka. Lokhu futhi kusho ukwehla ngokushesha emazingeni esikweletu sikahulumeni noma nini lapho lapho izimo ziba ngcono.

Imizamo yethu futhi izokwaziswa ngukubonga ukuthi izindlela zokuvikela imvelo nokunciphisa umthelela wokushintsha kwesimo sezulu nakho kungaba nesandla ekwakheni imisebenzi.
Kokubili imihlangano ye-G20 kanye nokunye ukuxhumana nezikhungo ezinezinhlangothi eziningi, uhulumeni wethu ukhulume ngokungenelela okufanele nokuphuthumayo ikakhulukazi emazweni asethuthukile lapho izinhlekelele zaqala khona nalapho ezinamandla khona. Sikholwa ukuthi isikhathi sesifikile sokuqinisa imithetho yasekhaya kanye nokusuphavayiza uhlelo lwezimali; kodwa ngaphezu kwalokhu, ukuqapha okuqinaqinile nokuthatha izinyathelo ezingeni lamazwe omhlaba sekuyinto engenakugwemeka nedingekayo.

Okubalulekile, kufanele sivikele isithunzi sohlelo lokuhweba lomhlaba, siqedele izingxoxo zamanje ku-Doha Round zezingxoxo zokuhweba emhlabeni, nokuqinisekisa ukuthi intuthuko ayincishiswa.

Isifundo sesikhathi eside kulolu lwazi ukuthi sidinga ubambiswano olunamandla kwababambe iqhaza kwezomnotho ezingeni lasekhaya nelamazwe omhlaba, hhayi ngokumisa umthelela wenhlekelele nje kuphela, kodwa ukufaka izindlela ezizovimbela ukuthi kuphinde kwenzeke.

Ezweni lethu, sizoqala lezi zinto njengengxenye yohlelo lokubeka umphakathi wethu ekukhuleni okuphezulu nasemgudwini wentuthuko. Ubude besikhathi maqondana nokuthola umzila kungenzeka ukuthi kweluliwe kancane. Kodwa asingabazi ukuthi umzuzu ubuzofika ngokushesha ngaphandle kokuchitha isikhathi.

Maqondana nalokhu, kuzoba semqoka kakhulu ukuthi izwe lethu silibeka kanjani emathubeni ahlukile okusizakala esihlangana nawo. Lapha ngibhekise ngqo kwiNdebe yoMhlaba ye-FIFA yowezi-2010 kanye neNdebe yeNhlangano ezoba sezinyangeni ezimbalwa ukusuka manje. Cishe onke amaphrojekthi kanye nezinhlelo sekuphelile noma sekusondela ekupheleni kusukela ezinkundleni zezemidlalo, ingqalasizinda yezokuthutha, izindlela zokuvikela, izindaba zezindawo zokuhlala ukuya ezinhlelweni zezempilo nezokuhambela kwamanye amazwe ukuqinisekisa ukuzethemba kwabemidlalo yebhola lezinyawo bamazwe omhlaba ukuthi eyethu kuzoba ithonamenti eyimpumelelo ngempela.

Futhi siyakholwa ukuthi, emva kokuwina okuhlanu kulandelana, ithimba lesizwe lebhola lezinyawo manje seliyazethemba kakhulu lizilungiselela ukudlala ngaphezu kokulindelekile!

Kodwa ngaphezu kwalokho,umnikelo wale midlalo kuzoba ukukwazi ukukhombisa imfudumalo nobuntu beNingizimu Afrika kanye ne-Afrika ukushintsha ngokugcwele imicabango ngezwe lethu kanye nezwekazi lethu kubantu bomhlaba. Lokho kuncike kithi sonke; futhi akukho nani lentengo esingalifaka lapho!

Futhi besithanda ukuhalalisela wonke amathimba ezemidlalo aqinisekise ukulandela ukusebenza ngokuncomekayo kweNingizimu Afrika ngonyaka odlule. Ithimba lekhrikhethi lifanelwe imiklomelo ngokwenyuka lifinyelele esicongweni samazinga amazwe omhlaba

SingoNgcweti beBhola lomBhoxo Emhlabeni; u-Giniel de Villiers nethimba lakhe banqoba i-Dakar Rally; abadlali bemidlalo yama-Olimpiki yabaKhubazekileyo bayaqhubeka nokusenza ukuthi siziqhenye ngabo; kanye nethimba lethu lebhola lezinyawo labangaphansi kwama-20 eminyaka benza kahle kakhulu esimeni sokuqhudelana kwangempela.

Somlomo noSihlalo Ohloniphekile;

Emasontwweni amabili edlule, iNingizimu Afrika neMali baqede ingxenye yamagugu ukulondoloza amamanyuskripthi asendulo e-Timbuktu.

Leli fa elicebile likhombisa i-Afrika njengophawu lwethemba lesayensi nemibhalo, ifilosofi kanye nezomnotho, okwaphazanyiswa ukuhweba ngezigqila kanye nokuhlangahlangana komcebo wase-Afrika.

Umzamo kufanele usenze sikwazi ukusebenza namanye amazwe ezwenikazi lethu futhi nangaphandle kwasekhaya siqhubeke sibe sesimeni sabantu abangcono.

Ngaphezu kweminyaka eyi-15 azange singazami ukuqinisekisa ukuthi i-Afrika ithola ukuvuselelwa kulokho okufanele engabe kwenziwa ngempela kube Ikhulu nyaka le-Afrika. Kancane kancane, izwekazi lethu liyaqhubeka liphikelele ekuzalweni kabusha, ngothando lwabantu balo bekhula bedlondlobala ohlelweni lwabaholi balo, lizwakalisa ithemba lalo kanye nokubambelela kwalo esigabeni samazwe omhlaba.

Yilokhu, futhi yilokhu kuphela okwenze ukuthi siqhubeke nokusiza abantu base-Zimbabwe ukuthola isixazululo sesikhathi eside kule nhlekelele yaleliya lizwe. Sihalalisela zonke izinhlangano e-Zimbabwe ngokuphetha izingxoxo, ngokuthi balethe umklomelo wokugcina owawuyilokhu uyisifiso sabantu baleliya lizwe kanye nengxenye yezwekazi iyonke: uhulumeni ophilile nosemthethweni owenzelwe ukubhekela izinselele abantu ababhekene nazo. Kusithokozisa kakhulu lokhu, izolo, Iphalamende lase-Zimbabwe liphasise isiChibiyelo 19 soMthethosisekelo, lenza isesekelo sokuqalisa uhulumeni obandakanyayo.

Lapha ngiqagula ngokukhethekile umxhumanisi we-SADC, uMongameli wangaphambilini uThabo Mbeki kanye nethimba elasiza ngokungakhathali nangokubekezela ukuletha uhlelo esiphethweni esiyimpumelelo.

Manje umsebenzi wokwakha kabusha usungaqala ngamandla; kanti abantu baseNingizimu Afrika bahlala njalo bekulungele ukusiza lapho esingasiza khona. Maqondana nalokhu, kunesidingo esiphuthumayo sokusiza ngokubhekana nenhlekelele yabantu kulelo zwe. Sqinisekile ukuthi, ngoba uyanakekela, umphakathi wamazwe omhlaba uzobambisana nabantu baseZimbabwe lapho bebhukula belandela umkhondo omusha.

Sikhuthazekile ngokuthi noma ngabe yikuphi abahlangabezana nakho nabakuqalayo okungakhombisa inqubekela phambili yabantu base-Democratic Republic of Congo ekumasheni kwabo beya ekuqineni nasenqubekeleni phambili, leyo nqubekela phambili angeke iguquke.

Ubambiswano olusandukwakhiwa phakathi kobuholi base-DRC nobase-Rwanda bunesethembiso sokuqhubeka ngezindaba zokuvikeleka nasekubhekaneni nenhlekelele eqondene nokunakekeleka kwabantu; kodwa mhlawumbe namaqondana nenkulumo mpendulwano yezombusazwe. Ngendlela efanayo, sizoqhubeka nokusebenza namanye amazwe kanye ne-African Union ukulandelela lezi zinhloso e-Burundi, Sudan, Sahara esentshonalanga, Cote d'Ivoire, Somaliya nakwezinye izindawo.

Njengoba kuke kwafakazeleka ezintuthukweni ezahlukene ezinyangeni ezimbalwa ezedlule, iNingizimu Afrika izosebenzisa ilungelo lokuba ngusihlalo we-SADC ukuqinisa lesi sikhungo sesifunda esibalulekile, kugxilwe ikakhulukazi ekuqaliseni ukusebenza kwezixazululo ze-Summit kanye nokuqinisa ukubumbana kwesu lesifunda.

Kanti futhi khona lapho sizokwenza ngcono ukuxhumana kwe-SADC neMakethe Ejwayelekile yaseMpumalanga neyaseNingizimu ne-Afrika kanye noMphakathi waseMpumalanga ne-Afrika. Le mizamo izokwenziwa ukuze kwelulwe kunokuthi kwenziwe buthaka ubudlelwano obubekiwe bajula esinabo ne-Southern African Customs Union (SACU).
Kulo mcimbi sihalalisela abantu nabaholi base-Zambiya, e-Ghana kanye naseMelika ngokhetho oluwuphawu olungale kwemingcele emincane yamazwe ezwe labo.

Sizohlala njalo sifuna ukuqinisa ukubambisana nalaba kanye namanye amazwe ukulandelela lokho okuhle ebantwini.

. Sinenhlanhla yokuthi kulo nyaka siphetha imigubho yeminyaka yeshumi lokuqala yobuhlobo bobunxusa neRiphabhliki Yabantu base-China. Kule minyaka, kwacaca kunangaphambilini ukuthi kunenzuzo enkulu kithi sobabili engazuzwa ngalokhu kubambisana.

Sithanda nokuqinisekisa ukuzibophezela kwethu ebudlelwaneni obukhulu esibenze ne-Brazil kanye ne-Indiya ngokusebenzisa i-IBSA; kanjalo nobudlelwano obuqina ngamandla izwe lethu elibenze neRashiya kanye namazwe ase-Asia, i-Middle East, kanjalo neLathini neMelika eseNyakatho.

Ezikhathini ezingasabaleki siye sazwakalaisa ukukhathazeka kwethu ngokuqhubeka kwengxabano yaseMpumalanga eMaphakathi jikelele ikakhulukazi kwa-Israel nasePhalestina. Akuchazeki ukuphoxeka kwethu ngokubhebhetheka kwakamuva nje kwengxabano nokulahleka kwezimpilo okukhulu, ikakhulukazi abantu abangenacala kubandakanya izingane, abesifazane nabantu asebekhulile.

Angeke kuze kube nencazelo yalokhu kucekela phansi okungenangqondo kanye nale ndlela yokuziphatha enonya nodlame. Siyethemba kulokhu ukuthi le mizamo yomphakathi wamazwe omhlaba evuselelwe kabusha yokuthola isixazululo sesikhathi eside sale ngxabano izothela izithelo, ukuze abantu bakwa-Israyeli namaPhalestina bezokwazi ukuphila ngokuthula nokuvikeleka njengomakhelwane ezindaweni ezizimele.

Sihalalisela uhulumeni nabantu base-Cuba kulesi sikhumbuzo sama-50 bathola ukuzimela kanye nenkululeko yokuzikhethela indlela yentuthuko.

Sakwazi onyakeni odlule ukuphothula izingxoxo ne-Nyunyana yaseYurophu ngobambiswano lwethu olunesu, futhi siyethemba ukuthi umoya owenza lokho kubandakanyeka uzovuka lapho siqedela izingxoxo zezinhlangano eziningi ngeZivumelwano Zokubambisana Kwezomnotho namazwe asesifundeni sethu.

Silindele ukukuqinisa futhi lokhu kubambisana uma sesisingatha INgqungquthela yeNingizimu Afrika-neNyunyana yaseYurophu ekuhambeni kwalo nyaka.

Kanye namanye amazwe aseNingizimu sizoqhubeka nokulandela imbangela yokuhlela kabusha kweziZwe eziHlangene, isiKhwama seMali samaZwe Omhlaba kanye nezinye izikhungo zezinhlangano eziningi ukuze bakhombe ushintsho kanye neqiniso lomhlaba oshintshayo basebenze ngendlela yentando yeningi, yokulingana neyokwenzela izinto obala.

Siyazibophezela futhi ukuhlangabezana nezinhloso zezivumelwano zamazwe omhlaba, kubandakanya i-Kyoto Protocol kanye nabalandeli ngezinzuzo zesizukulwane esizayo phakathi kwabantu bethu kanye nabantu bomhlaba.

Mama Somlomo noSihlalo Ohloniphekile;

Imizamo yethu emibili yaziswa imigomo emibili eyisisekelo: isidingo sokuqedela igunya elanikezwa lo hulumeni ngowezi-2004; nokubaluleka kokuqinisekisa ukuthi uhulumeni ongenayo emva kokhetho uthola iplatifomu elungile ukuqalisa izinhlelo zakhe ukusebenza ngaphandle kokubambezeleka okungachazeki.

Ezinyangeni ezimbalwa ezizayo ngokuncika okhethweni lukazwelonke nolwezifundazwe, sizozama ukuqedela lelo gunya elamukelekile. Njengengxenye yamaphrojekthi amaningi anemininingwane asohlelweni loHlelo Lokusebenza lukahulumeni, sizoqaphela:

* ukwenza amandla okusebenza adingekayo ekwenziweni kwemisebenzi okwenziwe ngcono nasekuhlanganeni okungcono ngaphakathi nakuzo zonke izigaba zikahulumeni, kubandakanya uhlelo lwesu lukazwelonke;

* ukuqhubeka nomkhankaso wokuLwa Nendlala nokuqedela uhlaka lweSu Lokulwa Nendlala Eliphelele ngokubonisana nomphakathi ngokwenziwayo;

* ekuqaleni ukusebenzisa uhlelo oluphelele esilwenzile ukuqeda izigameko zekholera ezingxenyeni ezahlukene zezwe;

* ukuqhubeka nocwaningo kanye nokubonisana ngoHlelo Lokuvikeleka Komphakathi Oluphelele, kubandakanya udaba loMshuwalense Wezempilo Kazwelonke;

* ukuqinisa umkhankaso wokonga amandla kagesi, ukuze sibhekele ubunzima bukagesi nokushintsha indlela yethu yokuziphatha, sibe futhi khona lapho sisheshisa amaphrojekthi okwenza amandla amasha nokusebenzisa imithombo kagesi ehlukile sazi ukuthi ukwengeza emiphumeleni yokushintsha kwesimo sezulu, izidingongqangi ezifana namafutha kawoyela wezinsalela futhi namanzi ayehla ngesikali esifanayo lapho ukufuneka kwawo kukhula;

* ukuhlanganisa emsebenzini wamaQoqo afanele okutholakele ocwaningweni ekungeneleleni kweZomnotho Kwesibili njengohlelo lomsebenzi womphakathi, ukwesekwa kwamabhizinisi amancane kanye nemizamo yokuthuthukisa izindawo zasemakahaya;

* ukuqinisa imizamo yokuvuselela kabusha uhlelo lwezobulungiswa obubhekela ubugebengu, kubandakanya amandla angcono asemthethweni, ukukhula ngokushesha kwenamba yabaseshi, ukusetshenziswa ngokugcwele kolwazi kanye nobuchwepheshe bokuxhumana, kanye nokuphathwa kwezinkantolo; kanye

* nokuxhumanisa izinhlelo okuhloswe ngazo ukuqinisa imishini ebhekana nezindaba zokulingana ngokobulili njengokumelelwa ngo-50/50 ezakhiweni ezenza izinqumo, ukuthuthukiswa kwentsha, amalungelo abantu abakhubazekile kanye namalungelo ezingane kubandakanya ukuqedela ukubonisana ngeNqubomgomo Yentsha Kazwelonke, kulungiselelwa ukuqalisa ukusebenza koMqulu Wentsha Yase-Afrika uma ngabe seyisetshenziwe yiPhalamende, nokumisa Inhlangano Yokuthuthukisa Intsha Kuzwelonke; ukwethula i-SADC Protocol ngoBulili kanye neNtuthuko ePhalamende; ukuqinisa ukukhuthaza ngamalungelo abantu abakhubazekile; nokwelula inamba yomasipala abenze Izindawo Okugxila Kuzo Amalungelo Ezingane ngaphezu kwama-60%.

Lezi zinhlelo kanye nezinye, kubandakanya nemiSebenzi emQoka akhonjwe kuNkulumo Echaza iSimo seZwe ngoNhlolanja owedlule, yakha isisekelo semizamo yethu yokuphetha igunya elamukelekile nokwenza isisekelo sekusasa.

Sizoyiqinisa imizamo yethu ekhuthazwa ngugqozi, ithemba kanye nokuqina kwabantu baseNingizimu Afrika ngokulandelela lokho okuhle kithi sonke. Lokhu kuwumthombo wokuzethemba kwethu uma sithi isizwe sisesimeni esihle. Umbuso wethu wentando yeningi uphilile. Kancane kancane ukhula ngamandla.

Ngamagama kaMongameli Mandela wangaphambilini, [si] ngalibali ngoba uhambo [lwe]thu olude alukapheli.

Ngiyabonga.

Issued by: The Presidency
6 February 2009



<fn>StateoftheNation.2010.2010-05-24.zu.txt</fn>
11 kuNhlolanja 2010

Somlomo Ohloniphekile;
Sihlalo Womkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe;
Phini Likasomlomo Wesishayamthetho Sikazwelonke Nephini Likasihlalo Womkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe;
Phini Likamongameli WeRiphabhulikhi, Mhlonishwa Kgalema Motlanthe;
Mhlonishwa Jaji Elikhulu LeRiphabhulikhi YaseNingizimu Afrika kanye nawo wonke amalungu ahloniphekile; Ezobulungiswa;
Isithwalandwe Mongameli Nelson Rolihlahla Mandela;
Mongameli Waphambilini FW de Klerk;
Baba wethu, Mongameli Waphambilini Kenneth Kaunda waseZambia;
AmaPhini aboMongameli Baphambilini;
Ondunankulu abahloniphekile Nosomlomo Bezishayamthetho Zezifundazwe zethu;
Sihlalo Wenhlangano Yohulumeni Basekhaya YaseNingizimu Afrika nabo bonke ubuholi bohulumeni basekhaya;
Sihlalo Wendlu Kazwelonke Yamakhosi Endabuko;
Zinhloko Zezikhungo Zikahulumeni Eziseka Intando Yeningi;
Mphathi Webhangengodla;
Zimenywa Zomhlaba Ezikhethekile, ikakhulukazi uSihlalo Wekhomishana Yenhlangano Yamazwe Ase-Afrika, Mnu. Jean Ping;
Ziboshwa zezombusazwe zangaphambilini kanye nezingqalabutho;
Malungu amanxusa;
Abezindaba BaseNingizimu Afrika kanye nangaphandle;
Zakhamizi zaseNingizimu Afrika;
Dumelang, molweni, goeienaand, good evening, sanibonani nonke emakhaya!
Siyajabula ukuba nani ngalobu busuku obubaluleke kangaka.

Somlomo ohloniphekile,

Ngimi phambi kwenu kule ntambama, sekuphele iminyaka enga-20 selokhu uNelson Rolihlahla Mandela aphuma ejele.

Sikhethe lolu suku ukubiza lokhu Kuhlala Ngokuhlanganyela Kwezindlu Zombili Zephalamende ukuthula Inkulumo Echaza Isimo Sezwe, ukugubha lo mzuzu ongumlando owashintsha izwe lethu.

Ukukhululwa kukaMadiba kwalethwa yimizabalazo eqinile yabantu baseNingizimu Afrika. Ababeyiziboshwa zezombusazwe kanye nezingqalabutho ezinathi namhlanje la zakubona lokho ngoba zaziyingxenye yalolo hlelo.

Nizokhumbula ukuthi abantu bakuleli lizwe, kwizinhlangano zabo ezahlukene, baphendula ngokuzimisela ekhweleni lokwenza izwe lingabuseki nobandlululo lungasebenzi. Sigubha lolu suku neziboshwa zangaphambilini zezombusazwe ezimenywe ngokukhethekile ukuthi zihlanganyele nathi. Samukela kakhulukazi labo abahambe besuka emazweni angaphandle ukuba lapha, uHelene Pastoors, Michael Dingake baseBotswana, Mnu. Andimba Toivo ya Toivo weSwapo eNamibia.


Sijabula kakhulu ukuba namalungu eqembu labameli ecaleni LaseRivonia Lokuvukela umbuso - Lord Joel Joffe osezinze eLondon manje kanye neJaji u-Arthur Chaskalson.

Sikhumbula futhi sihlonipha uMnu. Harry Schwarz, odlule emhlabeni ngokukhulu ukudabukisa ngesonto elidlule. Phakathi kokunye, wayeyilungu leqembu elalimele abasolwa eRivonia. Sidlulisa ukubonga kwethu kubangani bethu kanye namaqabane emazweni omhlaba ngokulwa ngokuhlanganyela nathi ukuze sithole inkululeko.

Samukela ngokukhethekile umndeni wakwaMandela. Waba wuphawu lokuzinikela kwabaningi abathwala umthwalo wobandlululo.

Sibingelela ubuholi beqembu elibusayo kanye nozakwethu boMbimbi, kubona okuwumcimbi obalulekile lona.

Bantu bakithi kanye nabangani

Kulolu suku olukhethekile, kufanele sivume igalelo lalabo ababesebuholini be-National Party, abagcina bebonile ukuthi ubandlululo lwalungenalo ikusasa. Ngivumeleni ngibalule indima eyadlalwa ngowayenguMongameli Waphambilini uPW Botha. Nguye owaqala izingxoxo mayelana namathuba okukhululwa kweziboshwa zezombusazwe.

UMongameli uBotha wasebenza nowayenguNgqongqoshe Wezobulungiswa uMnu. Kobie Coetzee kanti yena owabe esesizwa nguDkt. Neil Barnard noMnu Mike Louw. Badlala indima ebalulekile enqubeni eyaholela ekukhululweni kukaMadiba.

Bantu bakithi abahloniphekile,

INingizimu Afrika ayikaze ibonge ngokugcwele indima ebalulekile eyadlalwa nguMongameli wangaphambilini we-ANC, Iqabane u-Oliver Tambo, owakha isisekelo sokuthi leli lizwe libe yisibonelo esikhazimulayo senkululeko kanye nentando yeningi.

Kwaba wubuholi bakhe obuqotho, ukubona izinto eziphambili kanye nokucaca kombono okwaholela ukuthi i-ANC iqinise ukufuna isixazululo esenziwe ngezingxoxo. Ubuhlakani bakhe baphinda bavela ngesikhathi sesiMemezelo saseHarare asibhalayo waphinda wasisekela. Yilokhu okwenza umsebenzi oyisisekelo ngezimemezelo ezaba yingqophamlando ezenziwa nguMongameli FW de Klerk eminyakeni engama-20 edlule.

Kulokhu, uMongameli de Klerk wakhombisa isibindi esikhulu kanye nobuholi obukwaziyo ukuthatha izinqumo. Kulolu suku olukhulu, angiphinde ngibonge indima eyadlalwa nguNkz. Helen Suzman ongasekho. Esikhathini eside, nguye kuphela ePhalamende owayeshumayela izwi lokuthi kube khona ushintsho. Sibonga futhi nendima eyadlalwa ngumholi we-Inkatha Freedom Party, Inkosi uMangosuthu Buthelezi, naye owahlaba ikhwelo ukuthi kukhululwe uMadiba, kanjalo nezinye iziboshwa zezombusazwe kanye nokubuya kwalabo ababesekudingisweni.

Siyaphinda sibonga siyanconcoza emphakathini womhlaba ngokuseseka kwawo emzabalazweni wethu. Lezi zikhathi emlandweni wethu zikhombisa ikhono lethu lokuhlangana, ngisho ngaphansi kwezimo ezinzima kakhulu, futhi sibeke intshisekelo yezwe phezu kwazo zonke ezinye izintshisekelo.

Ngokusebenzisana singenza okuningi.

Malungu ahloniphekile,

Ngokuhamba kwalo nyaka, sizobe siqela ikhulunyaka lokusungulwa kweNhlanganisela Yezwe laseNingizimu Afrika, neyasungulwa ngonyaka we-1910. Lokhu kwakha umbuso owodwa. Kakhulukazi ukushiywa kwabantu abamnyama kule Nhlanganisela kwaba ngesinye sezizathu sokusungulwa kweqembu le-African National Congress ngonyaka we-1912. Njengoba siqeda leli khulunyaka ngokuhamba kwalo nyaka, kufanele sibheke ibanga esesilihambile njengezwe.

Malungu ahloniphekile,

Sikhumbula amazwi kaMadiba ngesikhathi ekhululwa, ngesikhathi ethi:

"Ngimi phambi kwenu, hhayi njengomphrofethi kodwa njengesisebenzi senu esizithobile, nina bantu. Ukuzinikela kwenu okungakhathali futhi okukhombisa ubuqhawe kwenze ngakwazi ukuba la namhlanje. Ngakho-ke ngibeka iminyaka yempilo yami esele ezandleni zenu."

La mazwi asigqugquzela ukuthi singaphumuli, kuze kube sifeza imigomo yomphakathi okhululekile kububha kanye nasencindezweni. Eminyakeni engamashumi amabili selokhu kwakhululwa uMadiba, izwe lethu lishintshe kakhulu. UMongameli Mandela wabumba leli lizwe ngaphansi kwephupho elilodwa leNingizimu Afrika engabandlululi ngokobulili, ngokobuhlanga, enentando yeningi futhi eqhakazile.

Njengoba sigubha ukukhululwa kukaMadiba namhlanje, asiphinde sizibophezele ukwakha ikusasa elingcono lazo zonke izakhamizi zaseNingizimu Afrika ezimnyama nezimhlophe. Asiqhubeke nokufuna ukufeza imigomo ayilwele impilo yakhe yonke uMadiba- umgomo womphakathi okhululekile futhi onentando yeningi, lapho umphakathi uphila ndawonye ngokuthula futhi ube namathuba alinganayo.

Malungu ahloniphekile,

Sibize ukuhlala kwezindlu zephalamende zombili kule ntambama ukuze abantu abaningi ezweni lethu, abasebenzi kanye nezingane zesikole, babe yingxenye yalo mcimbi. Siyajabula ngogqozi olukhonjiswe yintsha ngalo mcimbi. Zingamakhulu amabili namashumi ayisithupha nesithupha izingane ezisuka kuzo zonke izifundazwe ezibambe iqhaza kwinkulumo-mpikiswano eyandulela Inkulumo Echaza Isimo Sezwe mayelana neqhaza lentsha ekulweni nobubha.

Sihalalisela uCharlotte Le Fleur waseSikoleni Samabanga Aphezulu iWorcester odle umhlanganiso kanye nabo bonke ababambe iqhaza ngokusebenza ngokuzikhandla.

Bakwethu kanye nabangani,

Sihlangana ngaphansi kwesimo sokukhahlamezeka komnotho womhlaba.
Ngonyaka odlule, sibhekane nokuphelelwa ngamandla komnotho wethu okokuqala ngqa eminyakeni eyi-17.
Le nkinga iholele ekulahlekeni kwemisebenzi eyi-900 000. Abaningi balabo abalahlekelwa yimisebenzi kwakuyibona abondla imindeni edla imbuya ngothi.

NgoNhlolanja kofile, uhulumeni, abamele amabhizinisi, abasebenzi kanye nomphakathi bavumelana ngeqoqo lezinyathelo zokunciphisa umthelela kanye nobukhulu bale nkinga. Sisebenzise eziningi zalezi zinyathelo. Siqalisile ukusebenzisa indlela yokuchitha imali kuhulumeni elwisana nokuphelelwa ngamandla komnotho, kakhulukazi kwingqalasizinda.

Ukuqinisekisa ukuvikeleka kwabadla imbuya ngothi, sisheshe senza ukukhushulwa kwezibonelelo zikahulumeni, saphinda sanyusa iminyaka yezingane ezihola Izibonelelo Zikahulumeni Zezingane zaba ngaphezu kweminyaka eyi-14 ubudala.

Eminyakeni emithathu ezayo, ezinye izingane ezingaphezu kwezigidi ezimbili eziqhamuka emindenini kanye nasemakhaya adla imbuya ngothi ezineminyaka eyi-15 kuya kweyi-18 zizohlomula Kusibonelelo Sikahulumeni Sezingane. Isikhungo Sokuthuthukiswa Kwezimboni sibeke eceleni imali eyizigidigidi eziyisithupha zamarandi ukusiza izinkampani ezikhahlamezekile.

Uhulumeni uqalise "uhlelo lukuqeqeshwa emsebenzini" ukunikeza abasebenzi ithuba lokuqeqeshwa kunokudilizwa. Le mizamo yenziwa ngcono wuHlelo Lwemisebenzi Yomphakathi

Isizwe sizokhumbula ukuthi kuNkulumo Echaza Isimo Sezwe yonyaka we-2009, ngamemezela ukuthi Uhlelo Olunwetshiwe Lwemisebenzi Yomphakathi luzovula amathuba emisebenzi ayi-500 000 ngoZibandlela ka-2009.

Lawa mathuba emisebenzi akhelwe ukunikeza abantu abangasebenzi amasentshana, isipiliyoni somsebenzi kanye namathuba okuqeqeshwa.

Malungu ahloniphekile, Bantu baseNingizimu Afrika,

Sinenjabulo yokubika ukuthi ekupheleni kukaZibandlela, bese sakhe amathuba emisebenzi yomphakathi angaphezu kwe-480 000, nokungamaphesenti angama-97 omkhawulo esasizibekele wona. Imisebenzi yakhiwe ezindaweni ezifana nezokwakha, onompilo bomphakathi kanye nabasemakhaya, kanye nasezinhlelweni zezemvelo.

Sihlonze ezinye izindawo ezidinga ukwenziwa ngcono ezizoba nomthelela kwinqubekela phambili, okubandakanya ezinye izinhlelo ezisebenzisa abasebenzi abaningi. Siyazi ukuthi lezi zinyathelo kanye nezinye ngeke ziqede ngokuphelele umthelela wokukhahlamezeka komnotho. Siyabonga ngomoya womndeni, womphakathi kanye nomsebenzi wobuvolontiya ogqugquzele abantu abaningi ukusiza labo abakhahlanyezwe yile nkinga, kulezi zikhathi ezinzima.

Malungu ahloniphekile,

Izinkomba zomnotho zikhombisa ukuthi sesiyaphuma manje kule nkinga.
Imisebenzi yezomnotho iyakhula eNingizimu Afrika futhi silindele ukukhula ngokuhamba kwesikhathi. Izibalo zabasebenzi ezikhishwe ngoLwesibili, zikhombisa ukuthi manje umnotho wakha imisebenzi kunokuyiqeda.
Kusesekuseni kodwa ukuba nesiqiniseko ngesivinini sokusimama kwawo. Ngakho-ke uhulumeni ngeke azihoxise izinyathelo zakhe zokweseka.
Manje sekuyisikhathi sokwakha umsebenzi oyisisekelo sokukhula ngokuqina njengoba siphikelele phambili, kanye nomnotho okhulisa amathuba emisebenzi.

Uhlelo lwethu lwesikhathi eside lwengqalasizinda luzosisiza ukuthi sikhule ngesivinini. Izinhlelo zethu zezemfundo kanye namakhono zizokhulisa ukukhiqiza kwethu kanye nokuncintisana. Uhlelo lwethu Lokusebenza Lwenqubomgomo Yezimboni kanye nokugxila kwethu emisebenzini yemvelo luzokwakha izimboni eziqinile futhi eziqasha abasebenzi abaningi.

Uhlelo lwethu lokuthuthukisa izindawo zasemakhaya luzokwenza ngcono ukukhiqiza ezindaweni zasemakhaya, kanye nezimpilo zabantu abahlala ezindaweni zasemakhaya. Isisekelo seqhinga lethu lokusimama kanye nokukhula komnotho, wuhlelo lwethu lokutshala izimali.

Eminyakeni emithathu ezayo, uhulumeni uzochitha izigidigidi ezingama-846 zamarandi kwizingqalasizinda zomphakathi. Kwezokuthutha, sizokhanda futhi sisabalalise ubuxhakaxhaka bemigwaqo yethu. Sizokwenza isiqiniseko ukuthi ubuxhakaxhaka bemizila yethu ehamba izitimela ithembekile, iyancintisana futhi ididiyelwe kahle nezikhumulo zethu zemikhumbi. Ukuqinisekisa ukuphakelwa kukagesi okuthembekile, sakhe Ikomidi Likagesi Elakhiwe NgoNgqongqoshe, ukuthuthukisa uhlelo oludidiyelwe lwemithombo lweminyaka engama-20.

Phakathi kwezinye izinto, lokhu kuzobheka ekubambeni iqhaza kwabakhiqizi bakagesi abazimele, kanye nokuvikela abadla imbuya ngothi kumanani kagesi akhuphukayo. Sizosungula umlawuli wohlelo oluzimele, olungahlangene nenkampani yakwa-Eskom. U-Eskom uzoqhubeka nokwakha ezinye iziphehlo zokukhiqiza ugesi kanye nokwenza ngcono ukukhandwa kweziteshi zokuphehlwa kukagesi. Ukuqinisekisa ukukhuthazwa komnotho ofaka wonke umuntu, ukusiza ukukhula kanye nokuthuthuka, sibuye sakha Umkhandlu Wokwelulela Ohlelweni olunabile lokuthuthukiswa Kwabamnyama Kwezomnotho, kanti uSihlalo wawonguMongameli.

Lapho esizogxila khona ezinguqukweni zenqubomgomo kufanele kube wukungenelela ekwakheni imisebenzi yentsha.

Amazinga entsha entula imisebenzi makhulu kakhulu kunokujwayelekile. Iziphakamiso zizondlalwa ukuxhasa ezindlekweni zokuqasha abasebenzi abancane, ukukhuthaza amafemu ukuthi aqashe abasebenzi abangenaso isipiliyoni. Okunye ukusatshalaliswa kwezinhlelo zokuqashwa komphakathi seziqalile. Lokhu kubandakanya ingqalasizinda yendawo kanye nezinhlelo zemfundo ephakeme kanye nezokufunda, ukunakekelwa emakhaya, ukulungiswa kwezikole kanye nezinhlelo zokuthuthukiswa kwezingane zisencane.

Ngonyaka odlule, sathula Inhlangano Kazwelonke Yokuthuthukiswa Kwentsha. Sijube inhlangano ukuthi isebenze ngokushesha ukwakha izinhlaka zayo, ezweni lonke, ukuze sikwazi ukufaka izinhlelo zokuthuthukiswa kwentsha kuhulumeni.

Malungu ahloniphekile,

Ngesikhathi lo hulumeni uthatha izintambo ngonyaka ofile, sazinikela ekusebenzeni ngokuzikhandla ukwakha umbuso othuthukayo oqinile.
Sathi kuyoba umbuso ophendula kwizidingo kanye nezifiso zabantu, futhi osebenza kangcono futhi ngokushesha. Lo nyaka we-2010 kufanele kube ngunyaka wokusebenza. Into eyenza lohulumeni uhluke ukuthi uyazi ukuthi abantu bahlala kuphi, uyaziqonda izindingo zabo, futhi uphendula ngokushesha. Uhulumeni kufanele asebenze ngokushesha, ngokuzikhandla futhi ngobuchule.

Sizolindela Isigungu esiphezulu kanye nabasebenzi bakahulumeni ukuthi bathobele lo mbono. Sakha umbuso ogxile ekusebenzeni, ngokwenza ngcono ukuhlela kanye nokuqapha nokuhlola indlela okusetshenzwa ngayo.
Sidinga futhi ududidiyela izinyathelo zokulingana ngokobulili Ohlelweni Lokusebenza Lukahulumeni. Lesi sinyathelo sizoqinisekisa ukuthi abesimame, izingane kanye nabantu abakhubazekile bayakwazi ukuthola amathuba entuthuko.

Siyajabula ukwethula indlela entsha yokwenza izinto kuhulumeni.

Imisebenzi yeminyango izokalwa ngemiphumela ethuthukiswe ngokusebenzisa uhlelo lokuqapha nokuhlola indlela okusetshenzwa ngayo. Ongqongqoshe abanomsebenzi womphumela othile bazosayina isivumelwano esibanzi noMongameli. Sizobalula ukuthi yini okufanele yenziwe, kanjani, ngubani, esikhathini esingakanani futhi kusetshenziswa kuphi ukukala kanye nezinsiza.

Njengoba nazi, sizibophezele emisebenzini emihlanu eseqhulwini: ezemfundo, ezempilo, ukuthuthukiswa kwezindawo zasemakhaya kanye nokuhlelwa kabusha komhlaba, ukwakha imisebenzi ehloniphekile kanye nokulwa nobugebengu. Phezu kwalokhu, sizosebenzela ukwenza ngcono indlela asebenza ngayo uhulumeni wasekhaya, ukuthuthukiswa kwengqalasizinda kanye nokuhlaliswa kwabantu.

Sizoqala imisebenzi eminingana ekubhekeni ukufeza le miphumela. Kuhlelo lwethu lonyaka we-2010 sifuna ukwenza ngcono ikhono lezingane zethu lokufunda, ukubhala, ukubala eminyakeni yemfundo eyisisekelo. Ngaphandle uma senza lokhu, ngeke sikwazi ukwenza ngcono izinga lemfundo. Imikhawulo yemfundo esizibekele yona ilula kodwa ibalulekile. Sifuna othisha nabafundi babe sesikoleni, emagunjini okufundela, ngesikhathi, befunda futhi befundisa amahora ayisikhombisa ngosuku.

Sizosiza othisha ngokubanikeza izinhlelo zesifundo sosuku ezinqala.
Kubafundi, sizobanikeza izincwadi okulula ukuzisebenzisa ngezilimi eziyi 11.

Kusukela kulo nyaka kuya phambili, bonke abafundi bebanga lesithathu, lesithupha kanye nelesishiyagalolunye bazobhala ukuhlolwa kwelitheresi kanye nezibalo okuhlelwe ngokuzimela. Sihlose ukukhuphula izinga lokuphasa kulokhu kuhlolwa elisuka phakathi kwamaphesenti angama-35 kuya kwangama-40 eya okungenani kumaphesenti angama-60 ngonyaka we-2014.
Imiphumela iyothunyelelwa abazali ukubheka inqubekela phambili.

Phezu kwalokhu, isikole ngasinye ezikoleni eziyi-2700 sizohlolwa ngumhloli ophuma eMnyangweni Wemfundo Eyisisekelo. Lokhu kuyoqoshwa kumbiko obhaliwe olungisekayo. Sihlose ukukhulisa isibalo sabafundi bebanga leshumi abamukelekayo emanyuvesi nge-175 000 ngonyaka we-2014.

Sinxusa abazali ukuthi babambisane nathi ukwenza lokhu impumelelo. Siyasamukela isitatimende esithulwe yizinyunyana ezintathu zothisha, i-NAPTOSA, SADTU kanye ne-SAOU, begcizelela ukuzinikela kwabo Emkhankasweni Wokufundisa Nokufunda Okuqotho ekuqaleni konyaka we-2010.

Malungu ahloniphekile,

Sidinga ukutshala entsheni yethu ukuqinisekisa ukuthi bangabasebenzi abanamakhono futhi abakwaziyo ukusebenza ukusekela ukukhula kanye nokwakhiwa kwemisebenzi.

Ngakho-ke sihlela ukuqeqesha intsha eneminyaka eyi-16 kuya kwengama-25 ezikhungweni zokuqeqeshwa kanye nokuqhutshezwa kwemfundo. Lokhu kuzosenza sikwazi ukunikeza ithuba lesibili lemfundo kulabo, abangenayo imiphumela efanele yokubangenisa enyuvesi. Sisebenza nezikhungo zemfundo ephakeme ukuqinisekisa ukuthi abafundi abafanele bathola usizo lwezezimali, ngokusebenzisa Isikhwama Sikazwelonke Sokusiza Abafundi Ngezimali.

Siphinde sazibekela imikhawulo ethile yokuthuthukiswa kwamakhono, ukukhiqiza abanye onjiniyela kanye nochwepheshe, kanye nokukhulisa isibalo sothisha abaneziqu zezibalo kanye nesayensi. Kufanele siphinde sikhulise isibalo sentsha eqeqeshelwa imisebenzi emikhakheni ezimele kanye nekahulumeni.

Omunye umphumela obalulekile ukuqinisekisa impilo ende futhi enhle kuzo zonke izakhamizi zaseNingizimu Afrika.

Sizoqhubeka nokwenza ngcono uhlelo lwethu lokunakekelwa ngezempilo. Lokhu kubandakanya ukwakha kanye nokulungisa izibhedlela kanye nemitholampilo, kanye nokwenza ngcono izimo zokusebenza kubasebenzi bezempilo.

Sibambisane Nebhange Lentuthuko LaseNingizimu ne-Afrika ukwenza ngcono ukusebenza kwezibhedlela zomphakathi kanye namahhovisi ezifunda. Sisebenza ngokubambisana futhi nebhange Lentuthuko LaseNingizimu ne-Afrika kanye neNhlangano Yokuthuthukiswa Kwezimboni, kuhlelo lukahulumeni ebambisene nezimboni ezizimele ukwenza ngcono izibhedlela kanye nokusiza ngezezimali ezinhlelweni.

Malungu ahloniphekile,

Kufanele sibhekane neqiniso lokuthi iminyaka yokuphila kusuka uzalwa yehlile isuka kwengama-60 kuya ngaphansi kwengama-50 namhlanje. Ngakho-ke, siyangenelela ukwehlisa izinga lokushona kwabantwana bezalwa, ukunciphisa ukusuleleka ngeSandulela ngculaza kanye nokwelapha isandulela ngculaza kanye nesifo sofuba. Sizophinda sehlise ukushona kwabantwana ngokusebenzisa uhlelo lokugoma. Sizobuyisela izinhlelo zezempilo ezikoleni.

Sizoqalisa ukusebenzisa konke ukungenelela okwenziwa ngoSuku Lomhlaba lwengculaza oluphathelene nezinyathelo ezintsha zokuvimbela nokwelapha isandulela ngculaza. Umsebenzi omkhulu uyaqhubeka ukwenza isiqinisekiso ukuthi lo msebenzi uhamba ngokohlelo. Sizoqhubeka namalungiselelo okwakha uhlelo lomshuwalense kazwelonke wezempilo.

Zakhamizi zaseNingizimu Afrika,

Sisebenza kanzima ukuqinisekisa ukuthi wonke umuntu eNingizimu Afrika uzizwa ephephile futhi kuphephile. Sizoqhubezela phambili umsebenzi wethu wokunciphisa amacala abucayi kanye nanesihluku futhi siqinisekise ukuthi uhlelo lwezobulungiswa lusebenza ngendlela efanele. Siqalisa ukusebenza kwezinhlelo zokukhuphula isibalo samaphoyisa ngamaphesenti ayi-10 eminyakeni emithathu ezayo.

Sihlonze ukulwa nokuduna izimoto, ukuphangwa kwamabhizinisi kanye nezindlu, kanye nobugebengu obuhlanganisa abantu njengokubulala, ukudlwengula kanye nokushaya njengamacala aseqhulwini. Sonke sinendima okufanele siyidlale. Asibambe iqhaza kuzinhlaka zokuphepha komphakathi.
Asiyeke ukuthenga izimpahla ezebiwe.
Asihlale sikulungele ukunikeza amaphoyisa ulwazi mayelana nemisebenzi yobugebengu.

Ngokusebenzisana sizobunqoba ubugebengu.

Bakwethu kanye nezimenywa ezihloniphekile,

Uhulumeni wasekhaya kufanele asebenze.
Omasipala kufanele benze ngcono ukunikezelwa kwezindlu, amanzi, izindlu zangasese, ugesi, ukuphathwa kwemfucuza kanye nemigwaqo.
Sibambe umhlangano nosodolobha kanye nezimenenja zomasipala ngonyaka odlule.
Lokhu kusivule amehlo mayelana nezinselelo ezikhona kuhulumeni wasekhaya. Siphinde savakashela imiphakathi kanye nomasipala abaningana, kubandakanya iBalfour eMpumalanga kanye neThembisa eGauteng.
Emva kokuvakashela eBalfour, sathumela ithimba elalakhiwe ngoNgqongqoshe abayisishiyagalolunye ukuthi bavakashele le ndawo ukuxazulula izinkinga ezaziphakanyiswe ngumphakathi. Izinkinga eziningana sezixazululiwe.

Ngijube ongqongqoshe ukuthi babhekane nezindaba ezingakaxazululwa. Siyaphinda siyasho, azikho izikhalo ezingaba yizizathu ezinqala zodlame kanye nokulinyazwa kwempahla. Siyalele izinhlaka eziphathelene nokuqiniswa komthetho ukuthi zithathe izinyathelo ezinqala mayelana nokungahlonishwa komthetho eBalfour kanye nakwezinye izindawo.

NgoZibandlela wonyaka we-2009, iKhabhinethi yamukela iqhinga lokushintsha ukusebenza kukahulumeni wasekhaya. Lokhu kuzoqinisekisa ukuthi uhulumeni wasekhaya unamakhono afanele ezokuphatha, ukulawula kanye nawezobuncweti.

Kulo nyaka wokusebenza, asisebenze ngokubambisana ukwenza umsebenzi kahulumeni wasekhaya ube wawo wonke umuntu. Sisebenzela ukuthuthukisa izakhiwo ezingahlelekile ezisendaweni enhle kanye nokuhanjiswa kwezidingo ezifanele kubandakanya umhlaba kubantu okungenani abayi-500 000 ngonyaka we-2014. Sihlela ukubeka eceleni amahektha ayi-6 000 omhlaba osendaweni ekahle ukwakha izindlu zabantu abahola kancane futhi ezingambi eqolo.

Uhlelo olusha olubalulekile ukuhlalisa abantu abahola kakhulu ukuthi bengathola uxhaso lukahulumeni kodwa abahola kancane ukuthi bengatshelekwa amabhange imali. Sizovula isikhwama esinegaranti yesigidigidi esisodwa ukugqugquzela amabhange kanye nomkhakha wezezindlu ukuthi uthuthukise imikhiqizo emisha ukuhlangabezana nalesi sidingo sezindlu.

Bakwethu,

Ngonyaka odlule sathi, abantu basemakhaya nabo banelungelo lokuba nogesi, amanzi, izindlu zangasese ezigijima amanzi nemigwaqo.

Sathi kufanele babe nezindawo zezemidlalo kanye nezindawo zokuthenga ezinkulukazi eziphucuzekile njengezasemadolobheni.

Mayelana nalokhu, sethule Uhlelo Lokuthuthukiswa Kwezindawo Zasemakhaya oluqukethe konke endaweni yokuhlola eGiyani eLimpopo ngoNcwaba kofile. Kusukela kwaqalwa, sekwakhiwe izindlu ezingama-231. Inqubekela phambili yenziwe futhi ekwakheni ingqalasizinda ukusekela ukuthuthukiswa kwezolimo kanye nokuqeqeshwa kwamalungu omphakathi.

Ukufinyelela ezikhungweni zezempilo kanye nezemfundo kwenziwe ngcono. Siqalisa ukusebenzisa izinhlelo ezifanayo ezindaweni eziyisikhombisa ezweni lonke, noluhlomulisa izigceme ezingama-21. Ngonyaka we-2014 sihlela ukuba nezindawo ezigcemeni eziyi-160. Sifuna amaphesenti angama-60 abantu kulezi zindawo bahlangabezane nezidingo zabo zokudla ngokuzikhiqizela bona ngonyaka we-2014.

Kancane kancane kuze kulunge, phela bakwethu, kuthiwa nempandla iqala ngenhlonhlo.

Futhi sidinga ukudidiyela ukuhlelwa kabusha komhlaba kanye nezinhlelo zokusekela ezolimo. Impumelelo yethu kulezi zindawo iyokalwa ngukukhula kwesibalo sabalimi abancane ababamba iqhaza emnothweni ngendlela ebonakalayo.

Somlomo Ohloniphekile kanye Nosihlalo Womkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe,

Asilona izwe elicebile ngamanzi.

Kodwa, sisalahlekelwa ngamanzi amaningi ngenxa yamapayipi avuzayo kanye nengqalasizinda enganele. Sizothatha izinyathelo zokunciphisa ukulahlekelwa kwethu ngamanzi ngengxenye ngonyaka we-2014.

Malungu ahloniphekile,

Njengengxenye yemizamo yethu yokukhuthaza ukukhula komnotho okukhulu, sisebenzela ukunciphisa izindleko zokuxhumana. Umphakathi waseNingizimu Afrika ungalindela ngabomvu okunye ukuncishiswa kwemali yamagagasi obuhlakahlaka bokuxhumana ngomoya, omakhalekhukhwini, izingcingo zasendlini kanye nezingcingo zezigxobo. Sizosebenzela ukukhuphula isivinini samagagasi obuhlakahlaka bokuxhumana ngomoya kanye nokuqinisekisa izinga eliphezulu lokutholakala kwe-inthanethi, ngokuhambisana namazinga omhlaba.

Zakhamizi zaseNingizimu Afrika,

Lo hulumeni uzoqinisekisa ukuthi izimpahla zethu zemvelo kanye nemithombo yemvelo ivikeleke kahle futhi ithuthukiswa ngokuqhubekayo.

Ngokubambisana nezwe laseBrazil, elaseNdiya nelaseChina sijoyinwa yizwe laseMelika, nebelimele amazwe omhlaba athuthukile, saba neqhaza elikhulu esivumelwaneni esamukelwa Enqunqutheleni Yokushintsha Kwesimo Sezulu ebiseCopenhagen ngoZibandlela kofile. Yize singakafiki lapho okudingeka sifike khona, kuyisinyathelo esibalulekile esiya phambili njengoba sibophezela amazwe ukuthi abhekane nokushintsha kwesimo sezulu.

Sizosebenza ngokuzikhandla kanye nozakwethu bomhlaba ukwenza isivumelwano esisemthwethweni esibophezelayo. NjengeNingizimu Afrika, sizinikele ngokuzithandela kwethu ukuzibekela umkhawulo othile wokunciphisa intuthu engcolisayo, futhi sizoqhubeka ukusebenza ngeqhinga lethu lesikhathi eside ukwehlisa ukushintsha kwesimo sezulu.

Malungu ahloniphekile,

Sizoqinisa imizamo yethu yokwazisa ngezintshisekelo zezwe laseNingizimu Afrika umhlaba wonke. Sizosekela imizamo yokusheshisa ukuhlanganisa ezomnotho kanye nezepolitiki esifundeni seNhlanganisela Yamazwe aseNingizimu ne-Afrika kanye nokugqugquzela ukuhwebelana kanye nokutshalwa kwezimali phakathi kwesifunda.

INingizimu Afrika iyaqhubeka ukudlala indima yokuhola emizameni yezwekazi yokuqinisa Inhlangano Yamazwe ase-Afrika kanye nezikhungo zayo, kanye nokusebenzela ubunye. Sizogxilisa amandla ethu ekuvuseleleni Ukubambisana Okusha Kokuthuthukiswa Kwe-Afrika, ngenjeqhinga lokuthuthukisa umnotho ezwenikazi lase-Afrika.

Zakhamizi zaseNingizimu Afrika,

Abasebenzi bakahulumeni balinanele ikhwelo lokwenza lesi sikhathi sikahulumeni kube ngesokusebenza ngokushesha kanye nendlela yokusebenza koMbuso eyenziwe ngcono. Sidinga ubuqotho nokusebenza ngokuzikhandla.

Sidinga abasebenzi bakahulumeni abazinikele, abakwaziyo ukusebenza futhi abazikhathalele izidingo zezakhamizi. Uhulumeni useqalile vele ukusebenza ekuthuthukisweni kanye nasekuqalisweni kokusebenza kohlelo lwentuthuko yabasebenzi bakahulumeni, oluzobeka indlela yokusebenza kanye namazinga ezisebenzi zikahulumeni kuzo zonke izinhlaka zikahulumeni.

Malungu ahloniphekile,

Sizoqhubeka nemizamo yethu yokuqeda inkohlakalo nokukhwabanisa phakathi kwezinye izinto ezinhlelweni zokuthenga kanye nezamathenda, ezicelweni zezincwadi zokushayela, izibonelelo zikahulumeni kanye nomazisi.
Siyajabula ngenqubekela phambili eyenziwa nguhulumeni kwezinye izindawo.

Kuleli sonto, siqede ukukhokhwa kwezibonelelo zikahulumeni ezikhwatshanisiwe ezingama-32 689, nezibiza isamba samarandi ayizigidi eziyi-180. Ikomidi Lenkohlakalo Elakhiwe Ngongqongqoshe libheka izindlela zokuqeda nya inkohlakalo.

Ngokusebenzisana singenza okuningi.

Bakwethu,

Njengoba nazi, sathula Inombolo Kamongameli ukwenzela umphakathi ufinyelele kalula kuhulumeni kanye naseMnyangweni KaMongameli kanye nokusiza ukuqeda ukubambezeleka kokuhanjiswa kwezidingo emphakathini.
Le nombolo imele ukuzimisela kwethu ukwenza izinto ngenye indlela kuhulumeni.

Yenze umehluko ezimpilweni zezakhamizi eziningi zaseNingizimu Afrika. Singabalula uNkk. Buziwe Ngaleka waseMount Frere, ucingo lwakhe mayelana nempesheni yomyeni wakhe kwaba ngolokuqala ukwamukelwa osukwini lokuqala lokusebenza. Unathi la namhlanje ebusuku. Phakathi kwethu futhi, sinoMnu. Nkululeko Cele, owasizwa ukuthola umazisi owamsiza ukuthi abhalise eNyuvesi Yezobuchwepheshe yaseTshwane.

Lezi ezinye zezindaba eziyimpumelelo. Kulezi zibonelo kanye nakwezinye, sihlonza ubuthaka obufanele bulungiswe ezinhlakeni ezahlukene kuhulumeni.
NgoSomlomo WePhalamende, simeme ithimba elakhiwe ngamaqembu ahlukahlukene asuka ePhalamende ukuthi livakashele isikhungo sethu sokwamukela izingcingo, ukuze Amalunga Ephalamende azitholele wona ngokwawo mayelana nomsebenzi owenziwayo.

Bakwethu kanye nabangani,

Ngindlalile amaphuzu abalulekile ezinhlelo zethu zonyaka we-2010, ukuzinikela kwethu sonke njengohulumeni kubantu baseNingizimu Afrika.
Inkulumo Echaza Isimo Sezwe inikeza isithombe esibanzi mayelana nohlelo lwethu lokusebenza. Ongqongqoshe ngamunye bazonikeza ulwazi oluthe xaxa uma sebethula izinkulumo zabo zesabelomali.

Malungu ahloniphekile, zakhamizi zaseNingizimu Afrika,

NgoLwezi kophezulu, sizobe sigubha ukuphela kweminyaka eyi-150 selokhu kwaqala ukufika kwabomdabu baseNdiya eNingizimu Afrika. Lokhu kusinikeza ithuba lokubonga umthelela obalulekile owenziwe umphakathi waseNdiya emkhakheni wezabasebenzi, amabhizinisi, isayensi, ezemidlalo, ezenkolo, ezobuciko, ezamasiko kanye nasekutholeni nasekuqiniseni intando yeningi.

Bakwethu kanye nabangani,

Angiphinde ngithathe leli thuba ukuthumela umyalezo wokuzwelana noHulumeni kanye nabantu baseHaiti mayelana nefu elimnyama elibagubuzele.
Sinenjabulo ukuthi amaqembu ethu ezokutakula akwazile ukuya khona eyosiza. Ngithanda kakhulukazi ukubonga isakhamuzi esisodwa saseNingizimu Afrika esingahluleki nhlobo ukusiza ngezikhathi zezinhlekelele , kanye nokusiza ukukhuthaza umbono womphakathi onakekelayo. Samukela uDkt. Imtiaz Sooliman kulendlu namuhla, wenhlangano i-Gift of the Givers.

Zakhamizi zaseNingizimu Afrika,

Ukusingatha Indebe Yomhlaba yeFIFA kwenza unyaka we-2010 kube ngunyaka wokusebenza. Sichithe iminyaka eminingi sihlelela iNdebe Yomhlaba. Sisalelwe izinyanga ezintathu kuphela. Futhi sizimisele ukuthi siyenze ibe yimpumelelo. Amalungiselelo enqgalasizinda, ezokuvikela, kanye namalungiselelo okuhamba asenziwe ukuqinisekisa umqhudelwano oyimpumelelo.

Njengesizwe sidinga ukubonga eKomidini Lakuleli Elihlela Imidlalo Yonyaka we-2010 ngomsebenzi walo oncomekayo. Sifisela Usihlalo Wekomidi Lakuleli Elihlela Imidlalo u-Irvin Khoza kanye noMphathi Omkhulu uDanny Jordaan kanye nomqeqeshi weBafana Bafana uCarlos Alberto Parreira impumelelo kulezi zinyanga ezizayo.

UMongameli uMandela waba ngumongo ekusizeni izwe lethu ukunqoba amalungelo okusingatha lo mcimbi oyindumezulu. Ngakho-ke njengendlela yokumbonga kufanele senze iNdebe Yomhlaba ibe yimpumelelo. Bakwethu, asiphinde siseke iqembu likazwelonke iBafana Bafana. Ngingomunye walabo abakholwa wukuthi iBafana Bafana izogila izimanga. Okubaluleke kakhulu, ithikithi esandleni bakwethu! Sonke asithenge amathikithi kusenesikhathi ukuze sikwazi ukuthamela imidlalo.

Zakhamizi zaseNingizimu Afrika,

Njengoba sigubha ukukhululwa kukaMadiba namhlanje, siyaphinda siyazibophezela ekubuyisaneni, kubumbano lukazwelonke, ukungacwasi kanye nokwakha ingomuso elingcono sonke njengezakhamizi zaseNingizimu Afrika, abamnyama nabamhlophe.

Siholwa yilokho okwashiwo nguMadiba ngesikhathi esebhokisini labasolwa, ngiyamcaphuna:

"Empilweni yami yonke ngizinikele kulo mzabalazo wabantu base-Afrika.

Ngilwisene nokuthi abamhlophe babe ngaphezu kwabanye abantu, futhi ngilwisene nokuthi abamnyama babe ngaphezu kwabanye abantu.

Ngivikele futhi nganakekela umcabango womphakathi okhululekile futhi wentando yeningi, lapho bonke abantu bephila ndawonye ngokuthula, futhi benamathuba alinganayo.

Kungumcabango engithemba ukuwuphilela, futhi ngiwufeze.

Kodwa uma kunesidingo, kungumcabango engizimisele ukuwufela."

Sigqugquzelwa yiqhawe lethu uMadiba, kuyintokozo kimi ukunikela Inkulumo Echaza Isimo Sezwe yonyaka we-2010 kuwo wonke amaqhawe namaqhawekazi, abongiwe nangabongiwe, aziwayo nangaziwa. Asisebenze ngokubambisana ukwenza lo nyaka wokusebenza kube ngoyimpumelelo ezweni lethu.

Ngiyabonga.

Issued by: The Presidency
11 February 2010 <fn>StateoftheNationJZuma.2009.2010-05-24.zu.txt</fn>
Inkulumo Echaza Isimo Sezwe Ithulwa Umhlonishwa JG Zuma, uMongameli WeRiphabliki YaseNingizimu Afrika, Ukuhlala Ngokuhlanganyela Kwezindlu Zombili ZePhalamende, eKapa

3 Nhlangulana 2009

Somlomo Ohloniphekile;
Sihlalo woMkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe;
IPhini likaSomlomo Wesigungu Sikazwelonke nePhini likaSiHlalo woMkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe;
IPhini likaMongameli weRiphabliki, Kgalema Motlanthe;
UMongameli Waphambilini weRiphabliki, Thabo Mbeki;
Ingqalabutho yethu, uMongameli Wokuqala weNingizimu Afrika Yentando Yeningi, Isithwalandwe uNelson Rolihlahla Mandela;
Amaphini oMongameli Baphambilini;
Ondunankulu Abahloniphekile noSomlomo Bezishayamthetho Zezifundazwe zethu;
Malungu ahloniphekile Ezobulungiswa;
Sihlalo weNhlangano Yohulumeni Basemakhaya yaseNingizimu Afrika, izimeya kanye nabaholi ohlelweni lwethu lohulumeni basekhaya;
Sihlalo weNdlu kaZwelonke yaMakhosi Endabuko namakhosi endabuko ahloniphekile;
Zinhloko Zezikhungo zikaHulumeni Ezisekela iNtando Yeningi;
Mphathi weBhangengondla;
Baholi bezenkolo;
Baqondisi-Jikelele nabaholi bezikhungo zikahulumeni;
Mongameli wePhalamende lase-Afrika, Umhlonishwa Idriss Endele Moussa;
Amanxusa Ahloniphekile, kanye noKhomishina Abakhulu;
Zimenywa ezihloniphekile, maqabane kanye nabangani;
Zakhamizi zaseNingizimu Afrika,

Dumelang, Avuxeni, Molweni,

Ngomhlaka 22 kuMbasa, izigidi ngezigidi zezakhamizi zaseNingizimu Afrika zaphuma ngobuningi bazo zaya kovota. Basebenzisa ilungelo labo lentando yeningi beqhutshwa isifiso sokuguqula izimpilo zabo zibe ngcono.

Ngobuningi babo, baqinisekisa ukuthi ngokusebenzisana singenza okuningi ukulwa nobubha kanye nokwakhwa impilo engcono yawo wonke umuntu.

Babegqugquzelwa umbono womphakathi owodwa, iNingizimu Afrika okungeyabantu bonke abahlala kuyona, isizwe esibumbene ngokwahlukahlukana kwaso, abantu abasebenza ngokubambisana besebenzela izinto ezinhle zawo wonke umuntu.

Sizizwa sihloniphekile ngokuthola leli gunya elingathandabuzeki okhethweni, silinikwa abantu bezwe lethu, abakhethe uhulumeni wabo ngendlela engangabazeki nakancane.

Malungu Ahloniphekile,

Eminyakeni edlule isizwe sethu besibhekene nesikhathi esiyinselelo enkulu.
Sikwazile ukunqoba lezi zinkinga kalula futhi nangesizotha ngenxa yokuthi sinohulumeni wentando yeningi owakhelwe phezu koMthethosisekelo osebenza kahle kanye nezikhungo zikahulumeni ezinohlonze. Umcimbi wanamhlanje ngowokuthokozela lokho okwenza intando yeningi isebenze. Futhi wumbungazo wesiko lethu lenqubekela phambili kanye nokusebenza ngokubambisana.

Lokhu kufakazelwa ukuba khona kwengqalabutho yethu uMadiba, owabeka isisekelo sempumelelo yezwe lethu, kanye nalowo owayenguMongameli uThabo Mbeki, owakhela phezu kwaleso sisekelo.

Le nqubekela phambili ibonakala futhi ngokuthi lowo owayenguMongameli uKgalema Motlanthe manje useyiPhini likaMongameli weRiphabliki, emva kokudlulisela ukuphatha ngendlela engenazihibe, okusenza sibe izwe elehlukile ngezindlela eziningi.

Zakhamizi zaseNingizimu Afrika,

Njengoba nazi, ukulwa nobubha kusewumsebenzi omkhulu uhulumeni wethu ozogxila kuwona.
Ngomhlaka 9 kuNhlaba, ngenkathi kugcotshwa uMongameli, senza isethembiso kubantu bethu nomhlaba jikelele ukuthi:

"Uma nje kusenezakhamizi zaseNingizimu Afrika ezibulawa izifo ezilaphekayo; uma nje kusenabasebenzi abakuthola kunzima ukondla imindeni yabo futhi abanobunzima bokuthola imisebenzi;

Uma nje kusenemiphakathi engenawo amanzi ahlanzekile, izindlu ezisezingeni elifanele kanye nezindlu zangasese;

Uma nje kusenabantu basemakhaya abangakwazi ukuziphilisa ngomhlaba abahlala kuwona;

Uma nje kusenabantu besifazane ababhekene nokucwaswa, ukuxhashazwa kanye nokuhlukunyezwa;

Uma nje kusenezingane ezingenazo izindlela noma ithuba lokuthola imfundo esezingeni elifanele;

Ngeke siphumule, akumele nakancane siphazame, embhidlangweni wethu wokuqeda ububha.

Ukuze sifeze lawa maphupho, uhulumeni usehlonze izindawo eziyishumi ezidinga ukubekwa eqhulwini, eziyingxenye yoHlaka Lwamasu Okusebenza Esikhathini Esimaphakathi kuka 2009 kuya ku 2014.

Lolu hlelo luzoqala ukusebenza ngaphansi kwezimo zomnotho ezinzima.

Ngonyaka odlule kubonakale umnotho womhlaba ungena enkingeni engakaze ibonwe emashumini eminyaka esikhathini esifushane esidlulile. Yize iNingizimu Afrika ingakhahlamezekanga ngendlela amanye amazwe akhahlamezeke ngayo, umthelela walokho usubonakala ngokusobala emnothweni wethu. Umnotho wethu usuphelelwa amandla.

Kubaluleke kakhulu manje kunakuqala ukuthi sisebenze ngokubambisana ohlelweni olufanayo lokubhekana nale nkinga. Sithatha njengengxathu lethu lokuqala Uhlaka lweNingizimu Afrika lokubhekana nenkinga yomnotho womhlaba, okwavunyelwana ngalo phakathi kukahulumeni, abasebenzi kanye nabamabhizinisi ngoNhlolanja kulo nyaka. Kufanele sithathe izinyathelo manje ukuze sinciphise umthelela wale nkinga kulabo abahlwempu kakhulu.

Sesiqalile ukuthatha izinyathelo zokunciphisa ukulahleka kwemisebenzi. Kunokuvumelana phakathi kwesibambisene nabo emphakathini kanye nohulumeni ngokuqaliswa kokuqeqeshwa kwalabo abalahlekelwe imisebenzi.

Abasebenzi abebezobhekana nokudilizwa ngenxa yokufadalala komnotho bazoqhubeka emisebenzini yabo isikhashana esithile baphinde baqeqeshelwe amakhono kabusha. Izingxoxo mayelana nemininingwane yokwenza lokhu ziyaqhubeka phakathi kwesibambisene nabo emphakathini kanye nezikhungo ezizothinteka ngenxa yalolu hlelo.

Sizoweseka umsebenzi weKhomishana Yokubuyisana, Ukuxazulula Nokwahlulela, ukusiza abaqashi nabasebenzi ekutholeni ezinye izindlela zokuxazulula izinkinga zokudilizwa kwabasebenzi ngokusebenzisa izinhlelo zomthetho ezifanele.

Kuze kube manje, okhomishana beKhomishana Yokubuyisana, Ukuxazulula Nokwahlulela, sebesindise imisebenzi engaphezu kwezinkulungwane ezine ngezinhlelo zokulamula futhi benikeza nezeluleko nosizo kubasebenzi abadiliziwe.

Isikhungo sokuThuthukiswa Kwezimboni siqhamuke nohlelo lokuxhasa ngezimali izinkampani ezikhahlamezekile. Sizophinde senze isiqiniseko sokuthi uhulumeni uthenga izimpahla eziningi kanye nezinsiza zakuleli, ngaphandle kokubukela phansi ukuncintisana komhlaba jikelele noma ukukhuphula amanani ambe eqolo ngaphezu kwalokho okwamukelekile.

Ngokwakhela phezu kwezimpumelelo zethu zenqubomgomo yokungenelela ezimbonini, Uhlelo Lokusebenza Lwenqubomgomo Yezimboni olwenziwe ngcono luzothuthukiswa.
Imikhakha ehamba phambili ehlonziwe kuzoba owezimoto, owamakhemikhali, owokwakhiwa kwensimbi, ezokuvakasha, owezingubo kanye nendwangu kanye nowezamahlathi. Ngaphezu kwalokhu, kuzogxilwa kakhulu futhi emisebenzini ehlinzekwayo, ekukhiqizeni ngamanani amancane kanye nezokwakha uma sibala okumbalwa nje, embhidlangweni wethu wokwakha imisebenzi esezingeni elifanele.
Njengengxenye yesiGaba sesibili Sohlelo Olunwetshisiwe Lwemisebenzi Kahulumeni Emiphakathini, uHlelo Lwemisebenzi Yomphakathi, luzosheshiswa.

Lolu hlelo lunikeza izinga eliphansi kunawo wonke abekiwe ithuba lokusebenza kulabo abafuna umsebenzi , ngakolunye uhlangothi luthuthukisa izimpilo zomphakathi. Ukufadalala komnotho kuzoba nomthelela esivininini izwe lethu elingabhekana ngaso nezinselelo zomphakathi kanye nezomnotho esibhekene nazo. Kodwa lokhu ngeke kuguqule indlela yokuthuthuka kwethu.

Izinto eziseqhulwini kwinqubomgomo esizihlonzile , kanye nezinhlelo esizibeke phambi kwalabo abasikhethile, zizohlala ziwumongo wohlelo lwalo hulumeni. Ngomoya wokuzwana womphakathi waseNingizimu Afrika, asibambaneni ngezandla ukuthola izisombululo ngokubambisana. Sesifikile isikhathi sokusebenza ngokuzikhandla okukhulu.

Uhulumeni wethu uzobheka phambili, hhayi emuva!

Izinyathelo eziqagulwe ohlelweni lwethu loHlaka Lwamasu Okusebenza Esikhathini Esimamaphakathi zizobhekisisa izinkinga ezilethwa ukufadalala komnotho. Ukwehla komnotho akufanele kusenze siguqule izinhlelo zethu. Kunalokho, kufanele kusikhuthaze ukuthi siqalise lezi zinhlelo ngokushesha nangokuzimisela.

Uhlaka luzogxila ezintweni esizibeke eqhulwini eziyi-10. Siyazibophezela ukuthi ngokusebenza ngokubambisana sizosheshisa ukukhula komnotho bese siguqula umnotho ukuze sakhe imisebenzi esezingeni elifanele kanye nezimpilo ezingcono.

Sizoqalisa uhlelo olukhulu lokwakha ingqalasizinda yezomnotho kanye neyenhlalo yomphakathi. Sizoqhamuka futhi siqalise isu eliphelele lokuthuthukiswa kwezindawo zasemakhaya oluhambisana nokuhlelwa kabusha kwezomhlaba kanye nezolimo nokutholakala kokudla okwanele.

Sizoqinisa isizinda samakhono kanye nesabasebenzi. Sizokwenza ngcono isimo sezempilo sazo zonke izakhamizi zaseNingizimu Afrika. Ngokusebenza ndawonye nazo zonke izakhamizi zaseNingizimu Afrika , sizoyiqinisa impi yokulwa nobugebengu nenkohlakalo. Sizokwakha imiphakathi ebumbene, enakekelayo futhi enohlonze.

Ngokusebenza ngokubambisana nezwekazi lase-Afrika kanye nomhlaba wonke, sizolwela inqubekela phambili ye-Afrika kanye nokubambisana komhlaba okwenziwe ngcono. Sizoqinisekisa ukusetshenziswa nokuphathwa kahle kwezinsiza.

Futhi, ngokusebenzisana nabantu futhi silekelelwa abasebenzi bethu bakahulumeni, sizokwakha izwe elithuthukayo, siphucule ukuhanjiswa kwezidingo kubantu siphinde siqinise izikhungo zentando yeningi.

Kuyinjabulo nentokozo ukuveza kafushane imininingwane ebalulekile mayelana nohlelo lwethu lokusebenza.

Ukwakhiwa kwemisebenzi esezingeni elifanele kuzoba ngumgogodla wemigomo yethu yezomnotho. Futhi sizogxila ekuheheni abatshali bezimali kanye nasezinhlelweni zokwakha imisebenzi.

Ngokuhambisana nokuzibophezela kwethu, fanele siqhubekele phambili nokugqugquzela umnotho ohlomulisa bonke abantu. Mayelana nalokhu-ke, sizosebenzisa amandla kahulumeni afana nokuthenga, ukukhishwa kwamalayisense nokuxhasa ngezimali ukusiza amabhizinisi asafufusa kanye nokugqugquzela ukuqaliswa kwezinqubo mgomo zoHlelo Olunabile Lokuthuthukiswa Kwabamnyama Kwezomnotho kanye nohlelo lukasenza ngakhona.

Ukuqaliswa kokusebenza kwalolu hlelo kuzokwenziwa ngoba sibona isidingo sokuthi kulungiswe ukungalingani kwangaphambilini. Lolu guquko luzokwenziwa kusekelwa abesifazane, intsha kanye nabantu abakhubazekile. Sizokwehlisa umthwalo wendlela esilawula ngayo amabhizinisi amancane. Lolu daba lokucindezelwa imithetho seluphakanyiswe izimboni ezikulomkhakha amahlandla amaningana. Njengenye indlela yokungenelela ekwakheni isimo esingcono sokutshalwa kwezimali, uhulumeni uzokwakha uhlelo olulodwa oludidiyelwe lokubhalisa amabhizinisi.

Lokhu kuzokwenza ngcono usizo olunikezwa amakhasimende futhi lunciphise nezindleko zokuba nebhizinisi eNingizimu Afrika. Okunye okubalulekile ngomkhakhaso wethu wokwakha amathuba emisebenzi uHlelo Olunwetshisiwe Lwemisebenzi kaHulumeni Emiphakathini. Indima esasizibekele yona yokuvula amathuba imisebenzi eyisigidi sesiyiphothulile.

Isigaba sesibili salolu hlelo sihlose ukuvula amathuba emisebenzi ayizigidi ezine ngonyaka ka 2014. Kusukela manje kuze kushaye uZibandlela ku2009, sihlela ukuvula amathuba emisebenzi ayi-500 000.

Nakuba sakha isimo esihle semisebenzi kanye namathuba amabhizinisi, uhulumeni uyabona ukuthi ezinye zezakhamizi zizoqhubeka nokudinga usizo lukahulumeni. Izibonelelo zikahulumeni ziseyindlela engcono yokuqeda ububha. Kusukela ngomhlaka 31 kuNdasa 2009, bangaphezu kwezigidi eziyi-13 abantu abathole isibonelelo sikahulumeni, kuthi abangaphezu kwezigidi eziyisishiyagalombili kulabo kube izingane.

Siyazi ukuthi kunesidingo sokuxhumanisa izibonelelo zikahulumeni kanye nezinhlelo zemisebenzi kanye nomnotho ukuze sigqugquzele ukuzimela kulabo abakwaziyo ukuzenzela izinto ngemizimba yabo. Okubaluleke kakhulu ngalesi sikhathi, ukuthi omakhelwane kufanele basizane.

Manje isikhathi sokuthi sibumbane. Asisizane njengomakhelwane. Asivumelane ukuthi akufanele kube khona ingane elala ilambile ngenxa yokuthi abazali bayo abasebenzi. Uma sihlangana futhi sisebenzisana, singenza okuningi.

Zihambeli zethu ezihloniphekile, njengengxenye yesu lethu lesibili lezinto ezibekwe eqhulwini sizoqhubeka nohlelo lwethu lokwakha ingqalasizinda yomnotho kanye neyenhlalo yomphakathi. Umkhakha osanda kusungulwa kahulumeni Wokuthuthukiswa Kwengqalasizinda uzoqinisekisa ukuthi ukusetshenziswa kwezigidigidi ezingama-R787 kwingqalasizinda njengoba kufakwe esabelwenimali ekuqaleni kwalo nyaka kuhlelwe kahle futhi kuyaqaliswa.

Le mali ifaka phakathi isabelo sohlelo lokwakha izikole, ezokuthutha umphakathi kubandakanya uhlelo lwamabhasi asheshayo, ezezindlu, amanzi kanye nezindlu zangasese. Olunye lwezinhlelo zethu ezinkulu okutshalwe kuzona izimali, Umqhudelwano Wendebe Yomhlaba Kanobhutshuzwayo yeFIFA ka-2010. Njengohulumeni kanye nesizwe sonkana, sizibophezele ukuthi Indebe Yomhlaba izoshiya ukhondolo lokuziqhenya; abantwana bethu kanye nomphakathi bazohlomula iminyaka eminingi ezayo ngenxa yalokhu.

Sisasebenza kahle ukuhlangabezana nezibophezelo zethu futhi sizimisele ukunikeza umhlaba Indebe Yomhlaba engakaze ibonakale. Senza onke amalungiselelo ukwenza Indebe Yesivumelwano, eqala ngomhlaka 14 kuNhlangulana, ibe yimpumelelo enkulu.
Ngombasa kulo nyaka, ngenza isethembiso kubaholi bemboni yamatekisi ukuthi zizomiswa izingxoxo mayelana nokusetshenziswa koHlelo Lwamabhasi Asheshayo kuze kwedlule ukhetho.

Sazibophezela ukunikeza isikhathi esanele ukubhekana nezikhalazo zale mboni ngendlela efanele. Mhla ziyi-11 kuNhlangulana uNgqongqoshe Wezokuthutha uzoqala kabusha izingxoxo nemboni yamatekisi. Umhlangano uzoqala ngochungechunge lwezingxoxo nalabo abathintwe uHlelo Lwamabhasi Asheshayo. Sinethemba lokuthi izinkinga ezingakaxazululeki kuzobhekwana nazo ngendlela ezokwenelisa wonke umuntu othintekayo.

Lokhu kuzofaka nodaba olubalulekile lokuthi ngabe abathintekayo bazohlomula kanjani kulolu hlelo.

Malungu Ahloniphekile,

Okunye okwenziwayo okuzofukula Indebe Yomhlaba ukufakwa kwengqalasizinda yohlelo lokusakaza ngendlela ekhombisa izithombe zikamabonakude ezicace kakhulu kanye nemibhoshongo yokusakaza yesimanjemanje. Kukonke, sizoqinisekisa ukuthi izindleko zokuxhumana ziyancishiswa ngohlelo oseluqalile lokwandisa amandla okuxhumana.

Kufanele senze isiqiniseko ukuthi izindawo zasemakhaya asizishiyi ngaphandle kulezi zinhlelo ezithokozisayo. Njengengxenye yokuthuthukiswa kwengqalasizinda, sizohlinzeka ngezindlu ezisezindaweni ezifanele futhi ezingabizi kanye nezindawo zokuhlala ezihloniphekile.

Sizoqhubeka sisusela ekuqondeni ukuthi ukuhlaliswa kwabantu akukhona ukwakhelwa kwabantu izindlu nje kuphela. Lokhu kuphathelene nokuguqula amadolobha namadolobhana nokwakha imiphakathi ebumbene, eqinile nenakekelayo, efinyelela kalula emsebenzini kanye nesezikhungweni zomphakathi kubandakanya izindawo zezemidlalo kanye nezokungcebeleka.

Kulo moya wokubambisana, sizosebenzisana nePhalamende ukusheshisa ukuphasiswa KoMthethosivivinywa Wokulawulwa Kokusetshenziswa Komhlaba. Ngokusebenzisana nabantu bethu basezindaweni zasemakhaya, sizoqinisekisa ukuthi isu lethu eliphelele lokuthuthukisa ezasemakhaya oluxhumene nokuhlelwa kabusha kwezomhlaba kanye nezokulima kanye nokutholakala kokudla okwanele, okuyinto yethu yesithathu eseqhulwini.

Ngithanda ukuthatha lelithuba ukudlulisa amazwi okudabuka okukhulu emndenini wePhini likaNgqongqoshe Wezolimo uDirk du Toit, odlule emhlabeni kulona leli sonto. Igalelo lakhe lizokhumbuleka kakhulu.

Abantu basemakhaya nabo banelungelo lokuba nogesi namanzi, izindlu zangasese ezigijima amanzi, imigwaqo, izindawo zokuqeda isizungu nezemidlalo kanye nezindawo zokuthenga eziphucukile njengasemadolobheni.

Nabo banelungelo lokusizwa kwezolimo ukuze bazitshalele imifino nokunye, bafuye nemfuyo bakwazi ukuziphilisa. Sizimisele ukuwuqala lomkhankaso wokwakha izingqalasizinda ezindaweni zasemakhaya. Uma sibambisene nezakhamizi, amakhosi, amakhansela nezinduna siyokwazi ukuwusheshisa lomsebenzi.

Sicela abahlala ezindaweni zasemakhaya baqale balungiselele ukutshela uhulumeni ukuthi yiziphi izinto abazidinga ngokushesha.
Ngokusebenzisana Singenza Okuningi.

Somlomo Ohloniphekile kanye noSihlalo,

Njengoba sifunde izifundo ezibalulekile ezinhlelweni zaphambilini zokuthuthukiswa kwezindawo zasemakhaya, sikhethe umasipala waseGiyani eLimpopo njengohlelo lokuqala lokuhlola lomkhankaso. Kulezi zinhlelo kuzovela izifundo ezizosiza izwe lonke.

Phezu kwalokhu, sizosebenza ngohlelo lokuvuselelwa kwamadolobha asemakhaya ngezibonelelo ezifana noHlelo Lwesibonelelo Sokuthuthukisa Izindawo Zabahlali. Ngale ndlela izindawo ezakhelene namadolobha zizohlomula ekufukulweni komnotho. Ngazo zonke lezi zinhlelo zokungenelela, sesikulungele ukuguqula ukubukeka kwezindawo zasemakhaya ezweni lethu.

Bantu bakithi,

Imfundo izobe iyinto eseqhulwini kule minyaka emihlanu ezayo. Sifuna othisha, abafundi kanye nabazali besebenzisane nohulumeni ukuguqula izikole zethu zibe izikhungo ezichichima impumelelo.

Uhlelo Lokuthuthukiswa Kwezingane Zisesencane luzoqiniswa, ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi ziningi izingane eziqala eBangeni R futhi kuphindaphindwe kabili inani lezingane ezineminyaka esukela kweyokuzalwa kuya kwemine ngaphambi konyaka ka 2014.

Sithanda ukugcizelela izinto okumele zenzeke noma kanjani. Othisha kufanele babe sesikoleni, emagunjini okufundela, bafike ngesikhathi esifanele, bafundise, bangawushayi indiva umsebenzi wabo futhi bangahlukumezi abafundi! Abafundi kufanele babe semagunjini okufundela, bafike ngesikhathi esifanele, bahloniphe othisha babo, bahloniphane futhi nabo njengabafundi, baphinde benze umsebenzi wabo wasekhaya.

Ukuze kwenziwe ngcono ukuphathwa kwezikole, ukuqeqeshwa ngokusemthethweni kuzoba umbandela obekiwe ekukhushulweni kothisha babe othisha-nhloko kanye nezinhloko zeminyango. Ngizohlangana nothisha-nhloko ukuze ngibonisane nabo ngombono wethu mayelana nokuvuselelwa kohlelo lwethu lwezemfundo.

Zakhamizi zaseNingizimu Afrika,

Sizoqinisa imizamo yethu yokukhuthaza abafundi ukuthi baqede imfundo yabo yamabanga aphakeme. Umthamo esizibekele wona ukukhuphula izinga lokubhaliswa kwabafundi ezikoleni zamabanga aphakeme ngamaphesenti angama-95 ngo 2014. Sizama nokuthola izindlela ezinobuchule zokubuyisela ohlelweni lwezemfundo abafundi abashiya phakathi isikole bengakaziphothuli izifundo zabo, futhi sibanikeze nosizo abaludingayo.

Malungu ahloniphekile, sikhathazeke kabi ngemibiko yothisha abanukubeza ngokocansi baphinde bahlukumeze izingane, kakhulukazi amantombazane. Sizokwenza isiqiniseko ukuthi Imihlahlandlela Mayelana Nokunukubezwa Ngokocansi kanye Nodlame Ezikoleni Zikahulumeni iyasatshalaliswa, nokuthi abafundi kanye nothisha bayiqonda kahle futhi bayayilandela.

Siyothatha izinyathelo ezinqala futhi ezinzima kothisha abasebenzisa budedengu amandla abo ngokuba nobudlelwano bezocansi nezingane zesikole. Ukugqugquzela ukufunda okuqhubekayo, uHlelo Lwemfundo Yabadala kanye nokuQeqeshwa, iKha ri Gude luzoqiniswa.

Bantu bakithi, Malungu Ahloniphekile,

Kufanele senze isiqiniseko sokuthi ukuqeqesha kanye nezinhlelo zokuthuthukiswa kwamakhono kuyabhekana nezidingo zomnotho. Umkhakha Wemfundo Esemazingeni Aphakeme kanye nokuQeqesha namakholishi awo angama-50 kanye nezikhungo zemfundo ephakeme eziyi-160 izwe lonke ziyoba izizinda eziphambili zokuqeqeshwa kokuthuthukiswa kwamakhono.

Sizokwenza ngcono ukutholakala kwemfundo ephakeme ezinganeni eziphuma emindenini ehlwempu kanye nokuqinisekisa uhlaka oluqinile lokuxhaswa ngezimali kwamanyuvesi.

Zakhamizi zakithi eNingizimu Afrika

Sikhathazeke kabi kakhulu ngokwehla kwezinga lokunakekelwa kwezempilo, okubhebhezelwa ukwanda komthwalo obangwa izifo kule minyaka eyishumi nanhlanu edlulile.

Sizibekele izinjongo zokuqhubeka nokwehlisa ukungalingani ekunikezweni kokunakekelwa ngezempilo, sandise umthamo wabasebenzi, sivuselele izibhedlela kanye nemitholampilo nokuqinisa impi yokulwa negciwane lesandulelangculazi kanye nengculazi, isifo sofuba kanye nezinye izifo.

Fanele sisebenze ngokubambisana ukwenza ngcono ukusetshenziswa kweqhinga eliphelele lokwelapha, ukuphatha kanye nokunakekelwa kwegciwane lesandulelangculazi kanye nengculazi ukuze sinciphise izinga lokutholakala kwengculazi elisha ngamaphesenti angama-50 ngonyaka ka 2011. Sifuna ukufinyelela kumaphesenti angama-80 walabo abadinga imishanguzo yengculazi ngo 2011.

Sizoqala U mshuwalense Wezempilo Kazwelonke ngendlela yezigaba futhi nangendlela ekhuphukayo. Ukuze siqalise Umshuwalense Wezempilo Kazwelonke, kuzoqaliswa ngokushesha ukuvuselelwa kwezibhedlela nokuwumsebenzi ozokwenziwa ngokubambisana phakathi kwezinkampani ezizimele kanye nohulumeni.

Sizophinde sizifakele izibuko ngokushesha izindaba zokuholelwa kwabasebenzi bezempilo ukususa ungabazane ohlelweni lwethu lwezempilo.
Ngokusebenzisana asenze okuningi ukugqugquzela ubuqotho bokunakekelwa ngezempilo, ngokuhambisana neziNhloso Zentuthuko Yekhulunyaka yeNhlangano yeZizwe zokunciphisa ububha ngenxenye ngo-2014.

Zakhamizi zakithi,

Ngokusebenzisana fanele senze okuningi ukulwa nobugebengu. Inhloso yethu ukwakha uhlelo lwezobulungiswa olushintshiwe, oludidiyelwe, olwesimanje, olunabasebenzi nezinsiza ezanele futhi oluphethwe ngendlela efanele.

Kubaluleke kakhulu futhi ukwenza ngcono indlela izinkantolo zethu kanye nendlela abashushisi abasebenza ngayo nokwenza ngcono ezabaphenyi, ezokuhlola ngesayensi kanye nezobunhloli. Lo msebenzi uqalile khona maduze nje, kanti futhi uzokwenziwa ngomfutho kanye nentshisekelo entsha.

Phakathi kweminye yemisebenzi esizibekele yona ukuyenza ngokushesha ukuqinisekisa ukuthi sandisa abashushisi kanye nabasebenzi beBhodi elisisa Ngezobulungiswa. Sizokwenza okufanayo nasebaphenyini bamaphoyisa.

Sishintshe igama loMnyango othintekayo kulokhu lisuka ekubeni Ezokuphepha Nokuvikela kwala Owamaphoyisa ukugcizelela ukuthi sifuna amandla okusebenza

ngempela emsebenzini wamaphoyisa. Lokhu kuzoba nomthelela ekuncishisweni kwamacala abucayi kanye nawodlame ngomthamo esizibekele wona ukusuka kumaphesenti ayi-7-10 ngonyaka.

Kuzophinda kugxilwe kakhulu ekulweni nobugebengu obuhleliwe, kanye nodlame olubhekiswe kubantu besifazane kanye nezingane.

Somlomo Ohloniphekile kanye noSihlalo,

Ngesikhathi sithokozela ukutshalwa kwezimali kwemikhakha ezimele embonini yokuvikeleka, sizokwenza ngcono ukulawulwa kwale mboni.

Phakathi kwezinhlelo eziseqhulwini, sizoqala uhlelo lokubumba Isikhungo Esiphethe Ezemingcele; sizoqinisa umfutho wethu wokulwa namacala e-inthanethi, ukutshontshwa komazizi, nokwenza ngcono izinhlelo emajele ethu ukunciphisa abantu abaphinde benze ubugebengu futhi.

Bantu bakithi,

Ngifisa ukuveza ukweseka kwethu ekuqhubekeni kokushintsha ezobulungiswa.

Ushintsho luzolungisa izindaba ezibalulekile, njengokwenziwa ngcono kokuzimela kwezobulungiswa, nokugxilisa izinhlelo zangaphakathi zokuphendula kwezobulungiswa ngendlela obusebenza ngayo kanye nokuqiniseka ukuthi wonke umuntu uyafinyelela ngokuphelele kwezobulungiswa.

Impumelelo yayo lonke uhlelo lwentando yeningi incike ebudlelwaneni obuhle bokuhloniphana emoyeni wokubambisana phakathi kweSigungu Esiphezulu soNgqongqoshe, Isishayamthetho sikaZwelonke kanye Nezobulungiswa. Lokhu kubaluleke kakhulu entandweni yethu yeningi eyakhelwe ngaphezu komthethosisekelo.

Somlomo Ohloniphekile kanye noSihlalo,

Sesiphinde kaningi sisho ukuzinikela kwethu ekulweni nokukhwabanisa eminyangweni kahulumeni. Sizongxila kakhulu ekulweni nokukhwananisa kanye nenkohlakalo ekuthengweni kwempahla kanye nasezinhlelweni zamathenda, ezicelweni zamalayisense okushayela, izibonelelo zikahulumeni, omazisi kanye nokwebiwa kwamadokodo amaphoyisa aqukethe amacala. Angigcizelele ukuthi sonke sinendima okufanele siyidlale kulempi yokulwa nobugebengu.

Fanele sibambe iqhaza Ezinhlanganweni Zomphakathi Eziqaphayo. Fanele siyeke ukuthenga izimpahla ezintshontshiwe ezigqugquzela ubugebengu. Fanele sibike ubugengu siphinde sisize amaphoyisa ngolwazi ukuze abophe abonayo. Ngalendlela, siyoqhubekela phambili ekubeni nompakathi ongenabo ubugebengu.

Malunga ahloniphekile, kusukela ngo-1994 sizamile ukwakha umphakathi obumbene, ohlangene kusuka emlandweni wethu woqhekeko. Siyacelwa ukuba siqhubeke nalo msebenzi wokugqugquzela ubumbano ekwehlukaneni kwethu siphinde sithuthukise izinhlaka zamagugu okwabelwana ngazo, ezakhelwe emoyeni wobunye bomphakathi kanye nomphakathi onakekelayo.

Uhlaka lwethu lwamagugu okwabelwana ngawo fanele lusigqugquzele ukuthi sibe izakhamizi ezibamba iqhaza ekuvuselelweni kwezwe lethu. Fanele sakhe ukuzazisa kukazwelonke okunayo kanye nokuba isishabasheki sezwe.

Fanele sakhe ukuzibophezela okufanayo ezweni lethu, kuMthethosisekelo kanye nasezimpawini zikazwelonke. Kulo moya, sizokwazisa Ngeculo Lesizwe, nefulegi lezwe lethu kanye nazo zonke izimpawu zikazwe lonke.

Izingane zethu, kusukela eminyakeni ephansi, fanele zifundiswe ukusekela nokuhlonipha uMthethosisekelo kanye nezimpawu zesizwe, nokuthi zazi ukuthi kusho ukuthini ukuba isakhamizi saseNingizimu Afrika.

Sizoqinisekisa indlela kazwelonke efanayo yokushintsha amagama ezindawo kanye nawebalazwe. Lokhu fanele kunike ithuba lokubandakanya zonke izakhamizi zaseNingizimu Afrika ekwakheni ubuzwe obufaka wonke umuntu, nokungxilisa ukuqonda kwethu umlando wethu kanye namagugu.

Ezemidlalo ithuluzi elinamandla ekwakheni isizwe. Sisebenza ngokubambisana, fanele siseke amaqembu esizwe kusukela kuBafana Bafana, kuya kuma-Proteas kanye naMabhokobhoko; kusuka kuBanyana Banyana kuya Eqenjini Lesizwe Labakhubazekile.

Amaqembu ethu angenza ngcono uma siweseka.

Ngivumeleni ngithathe leli thuba ukuhalalisela amaqembu ethu esizwe ngendlela adlale ngayo kule mpelasonto edlule, kanye nokunqoba izicoco ezintathu.
Iqembu lesizwe labesifazane abadlala ibhola lomnqakiswano basenze saziqhenya ngokunqoba Indebe Yomqhudelwano Wamazwe Amathathu. Sihalaliselela aMabhokobhoko amaSevens ngokunqoba Umqhudelwano Wochungechunge Lomhlaba i-IRB Sevens-singakhohlwa amaBlue Blues anqobe owamanqamu eSuper 14 ngendlela enelisayo!

Sithatha leli thuba ukufisela amabhokobhoko okumhlophe kuchungechunge lwemidlalo njengoba ezobhekana namaBritish kanye nama-Irish Lions. Kusobala ukuthi fanele sitshale kakhulu imali ekuthuthukisweni kwezemidlalo. Sizosheshisa uhlelo lokuvuselelwa kwezemidlalo ezikoleni siphinde siqinisekise ukuthi ziyingxenye yezifundo zezikole. Phezu kwalokho sizoqinisekisa ukwakhiwa kwezikhungo zezemidlalo ezindaweni zabahlwempu nokuyinto eseqhulwini.

Somlomo Ohloniphekile kanye noSihlalo,

Sazibophezela eminyakeni eminingi ukufaka isindla ekwakheni i-Afrika engcono kanye nomhlaba ongcono. Inhloso kahulumeni ehlosweni lwaphakathi nendawo ezayo ukuqinisekisa ukuthi ubudlelwano bethu bangaphandle bunomthelela ekwakheni indawo engcono ekuthuthukeni kanye nasekufukulweni komnotho.

Mayelana nalokhu sizoqhubeka ukubeka phambili izwekazi lase-Afrika ngokuqinisa iNhlangano yamaZwe ase-Afrika kanye nezinhlaka zayo, kanye nokubheka ngendlela ekhethekile ukuqaliswa Ubumbano Olusha Lokuthuthukiswa kwe-Afrika. Okunye okubalulekile, eduze nasekhaya, ukuqiniswa kokuhlanganiswa kwesifunda, kugxilwe kakhulu ekwenzeni ngcono ukuhlanganiswa kwezomnotho kanye nezepolitiki eNhlanganweni yamaZwe aseNingizimu ne-Afrika, kuya enhlosweni yeNhlangano yamaZwe ase-Afrika yohulumeni owodwa. Sizokwakha Isikhungo Sokubambisana kwezentuthuko eNingizimu Afrika esizogqugquzela ubudlelwano bezentuthuko kanye namanye amazwe asezwenikazi lase-Afrika.

INingizimu Afrika izoqhubeka nokusiza ekwakhiweni kanye nasekuthuthukisweni kwezwekazi lase-Afrika kakhulukazi ezindaweni ezikade zinezinxushunxushu. Sizoqhubeka ukugqugquzela isisombulo soxolo futhi esizohlala ekulweni kwezwe lasePalestine kanye nelakwa-Israel sigxile esixazululweni samazwe amabili.

Sizoyeseka imizamo yeNhlangano yamaZwe ase-Afrika kanye neNhlangano yamaZwe oMhlaba yoxolo ezwenikazi lase-Afrika kubandakanya eSharawi Arab Republic kanye nase Darfur eSudan.

Njengosihlalo weNhlangano yamaZwe aseNingizimu ne-Afrika kanye noMxhumanisi, sizobamba iqhaza ekugqugquzeleni ukulumeni wobumbano kuze kubanjwe ukhetho olukhululekile futhi olungenazihibe kwelaseZimbabwe.

Usizi lwabantu baseZimbabwe lunomthelela omubi esifundeni seNhlangano yamaZwe aseNingizimu ne-Afrika kakhulukazi eNingizimu Afrika. Simema wonke amazwe athanda uxolo kanye nomhlaba ukuthi beseke uhulumeni wobumbano ukufeza ukufukulwa komnotho. Sizoyeseka imizamo yesifunda seNhlangano yamaZwe aseNingizimu ne-Afrika ukuxazulula isimo kwelaseMadagascar.

Ngivumeleni, zimenywa ezihloniphekile, ukuthi ngincome Umbutho kaZwelonke waseNingizimu Afrika ngeqhaza elikhulu ekwakheni uxolo kulelizwekazi. Ngezinhlangano zezwekazi kanye nezesifunda sizosebenzela ukugxilisa intando yeningi kanye nokuhlonishwa kwamalungelo abantu ezwenikazi lase-Afrika.
Sizofaka isandla ekuqiniseni ubudlelwano phakathi wamazwe aseNingizimu senze nezivumelwano ezizosihlomulisa namanye amazwe athile aseNingizimu.

Sizoqhubeka nokuphucula ubudlelwano namazwe athuthukile kubandakanya i-G8 kanye nozakwethu beNhlangano yamaZwe aseYurophu. Sizoqhubeka nokudlala indima ekwenzeni isiqiniseko ukuthi izingxoxo zeNhlangano yoMhlaba kwezoHwebo iDoha, ziyaphethwa.

Somlomo Ohloniphekile nosiHlalo,

INingizimu Afrika, njengezwe elomile idinga izinyathelo ezisheshayo ukugwema ukushintsha kwezemvelo okunomthelela omubi kakhulu nokuqinisekisa ukunikezwa kwamazi ezakhamizini zaseNingizimu Afrika.

Phakathi kwezinye izinhlelo, sizoqalisa ngeqhinga Lamanzi Okukhula Nokuthuthuka elizoqinisa ukuphathwa kwamanzi. Sizoqhubeka ukwenza ngcono ukusebenza kukagesi wethu kanye nokuthembela kugesi ophinde uvuseleleke.

Malungu Ahloniphekile,

Izwe elisathuthuka lidinga ukwenziwa ngcono kwezidingo zabantu kanye nokuqiniswa kwezikhungo zentando yeningi. Sakhe iminyango emibili eHhovisini Likamongameli ukuqinisa kokubili ukuhlela ngamaqhinga nokuqapha kanye nokuhlola indlela okusetshenzwa ngayo.

Ukuqinisekisa ukufezwa kwezethembiso zethu, oNgqongqoshe beKhabhinethi bazophendula ngemisebenzi yabo kusetshenziswa amathuluzi okuhlola indlela osebenze ngayo, kusetshenziswa izinhloso kanye nalokho esizikalele ukuthi sikwenze, kusukela ngoNtulikazi.

Sizophinda sibandakanye Amabhizinisi Kahulumeni kanye neZikhungo Zezimali Yentuthuko ezinhlelweni zokuhlela zikahulumeni kanye nokwenza ngcono ukuqapha nokuhlola indlela abasebenza ngayo.

Malungu Ahloniphekile, zakhamizi zaseNingizimu Afrika,

Ukuqinisekisa ukuthi zonke izinhlaka ezintathu, emakhaya, ezifundazweni kanye nakuzwelonke - ziphucula ukuhanjiswa kwezidingo, zizosheshisa ukwakhiwa kweSikhungo Esisodwa Sikahulumeni.

Lo hulumeni uzosiza ekubekeni abantu phambili ekuhanjisweni kwezidingo. Sizoqiniseka ukuzithoba kanye nokwenza umsebenzi ngendlela kubasebenzi abasezindaweni zokwamukela imiphakathi ekuhanjisweni kwezidingo kiyo yonke iminyango kahulumeni.

Lesi isikhathi sokuvuselela kabusha, sizokwenza uhulumeni oxoxisanayo futhi olalelanayo nabantu. Ukuhola ngesibonelo, umsebenzi usuqalile ekwakhiweni kwendawo yokuxhumana nomphakathi eHhovisini likaMongameli. Phezu kokwamukela izincwadi kanye nama-imeyili, sizokwakha inombolo yamahhala ukuze sitholakale kalula.

Abasebenzi bazobhekana nombuzo womphakathi ngamunye engathi iwona vo, ukuwungenisa umgudu nomgudu kuze kube ubhekwa ngendlela odinga ukuthi ubhekwe ngayo.

Somlomo Ohloniphekile kanye noSihlalo,

Isikhungo Sikazwelonke Sokuthuthukiswa Kwentsha, esakhiwe ngokuhlanganisa Isikhwama seNtsha Umsobomvu kanye neKhomishana Yentsha Kazwelonke
sizothulwa mhla ziyi-16 kuNhlangulana Ekurhuleni. Izikhungo ziyahlanganiswa ukwenza ngcono amathuba okuthuthuka nawezidingo ezihanjiswa entsheni.

Isikhungo sizoxhumanisa intsha engasebenzi eneziqu namathuba omnotho, ukuqinisa imizamo yokusabalalisa uHlelo Lukazwelonke Lokwakhela Intsha Imisebenzi kanye nokusekela osomabhizinisi abancane.

Somlomo Ohloniphekile kanye noSihlalo, zimenywa ezihloniphekile,

Ngenyanga ezayo, uMadiba wethu othandekayo uzohlanganisa iminyaka engama-91. Abantu emhlabeni wonke bazoqhubeka nokufuna ukuba khona kwakhe kanye nokuthi axazulule izinkinga zabo. Indlela aphila ngayo kanye nokuzinikela kwakhe ekusebenzeleni abantu isibonelo esihle emhlabeni wanamhlanje onezinkinga.

Umkhankaso womhlaba uqaliwe Inhlangano Yesikhwama sikaNelson Mandela kanye nezinhlangano ezisondelene nayo, obizwa ngoSuku lukaMandela, nokugoqa lokho utata amele khona.

Usuku lukaMandela luzogujwa mhla ziyi-18 kuNtulikazi unyaka ngamunye. Luzonikeza abantu baseNingizimu Afrika kanye nasemhlabeni jikelele ithuba lokwenza into enhle ukusiza abanye abantu.

UMadiba ubambe iqhaza kwezombusazwe iminyaka engama-67 kanti Ngosuku lukaMandela abantu emhlabeni wonke, emsebenzini, amakhaya kanye nasezikoleni, bocelwa ukuthi bachithe okungenani imizuzu engama-67 wesikhathi sabo benza into ewusizo emiphakathini yabo, kakhulukazi kulabo abahlwempu kakhulu.

Asisekele ngezinhliziyo zethu zonke Usuku lukaMandela futhi sigqugquzele umhlaba ukuthi usijoyine kulomkhankaso omuhle kangaka. Somlomo Ohloniphekile noSihlalo kanye Nezakhamizi zaseNingizimu Afrika,

Sithulele isizwe uhlelo lwethu lweminyaka emihlanu ezayo. Okuhambisana nokuzibophezela kwethu ngakunye sizokwenza iqhinga elinabile lohlelo, nezinto esizimisele ngokuzenza kanye nesikhathi sokuziqeda.

Lolu lwazi luzobe selutholakala emphakathini khona maduze nje. Impela njengabahlali bakuleli fanele sizifake imibuzo ngesikhathi esifanayo ukuthi yini thina esingazenzela yona ukusiza ukusekela uhlelo lukazwelonke. Ukuba isakhamizi akukhona ngamalungelo kuphela. Kungokuzimela kanye nokufaka isandla ukwenza izwe lethu elingcono.

Silindele ukusebenza kahle futhi naMaqembu aphikisayo ePhalamende, ngomoya wokubeka izwe lethu phambili. Phezu kwalokho, uMadiba wasifundisa kahle ukuthi lelizwe elawo wonke umuntu, omnyama nomhlophe. Ukusebenzela ukubuyisana kanye nobumbano kuzohlala kubalulekile njengoba siqhubeka nohambo lwethu.

Njengoba ukuqaliswa kohlelo lwethu kuzokwenziwa ngaphansi komnotho ofadalele, kuzofanele sisebenze kokucophelela - ayikho imali ezomoshwa, ayikho ezodluliselwa enyakeni ozayo - isenti ngalinye fanele lisetshenziswe ngobuhlakani futhi kube nezithelo. Fanele sizisikele lokho okusilingene.

Zakhamizi zaseNingizimu Afrika, ngokusebenzisana singenza okuningi ukufeza umbono wethu ofanayo wesizwe esingcono futhi esinempumelelo!

Lokhu ukubambisana esicela kube khona.

Ngiyabonga!

Issued by: The Presidency
3 Nhlangulana 2009 <fn>Submisions to Parliament IsiZulu.txt</fn>
Ukwethula isethulo ngomlomo kukunika elinye ithuba lokugcizelela lokho okushilo esethulweni osibhalile kanye nokuvumela ikomidi ukuthi licacise amaphuzu owabeke esethulweni. Uma ikomidi linqume ukuzwa isethulo sakho, uNobhala weKomidi uzokuthinta bese enza amalungiselelo okuzwa isethulo sakho esethulwa ngomlomo.
Izethulo zomlomo zingethulwa futhi eziMbizweni zoMphakathi ezibanjwa amaKomidi.
Ikomidi/amakomidi aqondene nalokhu abe esebheka ubufakazi noma imibono okwabelwane ngayo Embizweni bese edingida okuqukethwe izethulo.
Uma uvo luxhaswa abantu abaningi futhi lufanelekile, lowo mcabango noma leyo ndaba isethubeni lokuthi ifakwe emsebenzini walelo Komidi/ walawo maKomidi afanele.
Ikomidi/amaKomidi azothatha isinqumo sokugcina mayelana nokufaneleka kodaba.
Indlela yokwethula izethulo zomlomo iyehluka phakathi kwamakomidi futhi incike ohlotsheni lodaba okukhulunywa ngalo.
Ukulungiselela ukwenza isethulo sakho esethulwa ngomlomo - Njengoba imihlangano yakakomidi ngokujwayelekile ivuleleka emphakathini kanye nabezindaba, ungafisa ukwethamela omunye wale mihlangano ngaphambili kokuthi wethule isethulo sakho esethulwa ngomlomo. Ngosuku lwesethulo sakho esethulwa ngomlomo, fi ka ngaphambili kwesikhathi. Kuyisu elihle ukuthi uhlele ozokwethula ukuze ukwazi ukwethula wonke amaphuzu afanelekile bese ushiya isikhathi esanele semibuzo.
Izinsiza zokubona - Amagumbi amakomidi ePhalamende afakwe izinsiza zokuzwa nokubona futhi isethulo sakho somlomo singazwakala kahle kakhulu uma siqiniswa izinsiza zokuzwa nokubona.
Ulimi - Ungethula isethulo sakho esethulwa ngomlomo nganoma iluphi ulimi olusemthethweni lwaseNingizimu Afrika. Yazisa iKomidi ngolimi olukhethile ngaphambi kwesikhathi ukuze iPhalamende lenze amalungiselelo okutolikelwa adingekayo.
Imibuzo - Zilungiselele imibuzo eqhamuka kumaLungu eKomidi. Kuwumqondo omuhle ukuthi ucabange ngemibuzo okungenzeka ibuzwe futhi uzilungiselele ukuyiphendula.
Isikhathi osinikeziwe - Ungaxoxisana ngesikhathi osinikeziwe noNobhala weKomidi ngaphambi kwesikhathi. Ikomidi lithatha isinqumo sokugcina ngesikhathi osinikezelwa ukwenza izethulo ezethulwa ngomlomo.
Bamba iqhaza ePhalamende. Yenza izwi lakho lizwakale.
Ingabe uyafisa ukuvela phambili kweKomidi?
UMthethosisekelo waseNingizimu Afrika uvumela ukuhlinzekwa kokubandakanywa komphakathi ekwenziweni komthetho, ukwengamela kanye nezinye izinhlelo zePhalamende. Uhlelo lwentandoyeningi lweNingizimu Afrika aluhlinzeki kuphela ngokuthi izakhamizi zikhethe abazozimela kuphela, kodwa luphinde luvumele izakhamuzi ukuthi zibe nezwi ezintweni ezizithintayo.
Ukuze izethulo eziphuma emphakathini ziphumelele, kumele kulandelwe ngokucophelela okuqukethwe kanye nendlela ezibhalwe ngayo.
Kubalulekile ukuthi isethulo sifundeke futhi siqondwe kalula ngamaLungu eKomidi.
Isethulo esiza ePhalamende ukwethulwa kwemibono noma kwemicabango ngodaba oluthile noma ngengxenye yomthetho osacutshungulwa yikomidi lePhalamende.
Izethulo zingethulwa ngolimi lwakho oluthandayo.
Izethulo zivamise ukubhalwa phansi. Zingaqiniswa ngokwethulwa ngomlomo ekomidini, uma umuntu noma iqembu elilethe isethulo limenywa ukuthi lisethule ngomlomo.
Ukuletha izethulo kudala ithuba kunoma iliphi ilungu lomndeni ukuhlongoza izinguquko noma ukuphakamisa okungase kwenziwe ukuze kuqinisekiswe ukuthi imithetho ephasiswe yiPhalamende noma nanoma iluphi udaba olucutshungulwa iPhalamende, luyayifeza inhloso yalo.
Njengoba ingekho indlela ebekiwe elandelwayo yokulethwa kwesethulo ekomidi, kumele sicatshangisiswe kahle futhi kube lula ukusifunda.
Isihloko - Nika isihloko sesethulo sakho igama lekomidi esiqondiswe kulo kanye nesihloko esiphelele soMthethosivivinywa noma sendaba.
Sivela kubani - Beka ngokucacile ukuthi isethulo sivela kubani. Nikeza igama lakho noma lenhlangano oyimele?
Imininingwane Yokuthintana - Faka ikheli lokuxhumana kanye nenombolo yocingo oyisebenzisa emini. Uma, ngenxa yezizathu eziyimfi hlo ungafisi ukuthi leyo miningwane yethulelwe umphakathi kanye nesethulo sakho, bhala leyo miningwane encwadini ehamba nesethulo sakho bese ungabe usayibhala esethulweni uqobo lwaso.
yini ithuba lokukhuluma nekomidi mathupha. Uma umele inhlangano futhi ufi sa ukuthi nabanye bavele kanye nawe phambi kwekomidi, okungaba ukukuxhasa noma ukukhuluma, faka namagama abo kanye nendima yabo.
Inhlangano yakho - Uma ubhala umele inhlangano, nikeza imininingwane kafushane ngezinhloso zenhlangano, ubulungu kanye nokwakheka kwayo. Qinisekisa ukuthi unegunya lokwenza lokhu bese ubhala isikhundla sakho ngaphakathi enhlanganweni.
Ubani omunye okuxhasayo - Ungabhala ukuthi uxoxisane nabantu abangaphi ngesikhathi ubhala isethulo. Isethulo sakho singaba nesisindo uma sisekelwa abantu abaningi?
Uma ubhala isethulo esiya ekomidini, ngokujwayelekile uzobe ubeka umbono ngokuphathelene noMthethosivivinywa noma udaba olusematheni. Noma kunomehluko kwindlela isethulo soMthethosivivinywa esibhalwa ngayo, kunemigomo eyisisekelo esebenzayo.
Ukusetshenziswa kolimi - Sebenzisa ulimi oluhloniphekile. Isethulo esisebenzisa ulimi olunyundelayo noma olungenanhlonipho angeke semukeleke.
Ukuhambisana nokukhulunywa ngako - Gxila kwiphuzu. Isethulo sakho kumele sihambisane nalokho okudingidwayo. Ikomidi linganquma ukushaya indiva isethulo esingahambisani nalokho okukhulunywa ngakho.
Ukucacisa - Hlela imisho kanye nezigatshana zakho ngokulandelana. Zama ukwethula inkulumo ecacile futhi nebekwe ngokulandelana. Isethulo esijomba sisuke kolunye udaba siye kolunye bese sibuyela emuva futhi noma esixube ndawonye izinto ezingahlangani singaba yindida bese sinciphisa namandla aso.
Ukubeka ngamafuphi - Beka ngendlela elula neqondile. Ungabhali ngaphezu kwalokho okunesidingo. Isethulo eside ngokweqile singenza buthakathaka amaphuzu abalulekile ofisa ukukhuluma ngawo. Ikomidi lifuna ukwazi ukuthi ucabangani kanye nobufakazi noma amaphuzu onawo axhasa umbono wakho.
Ukubeka okuyiqiniso - Beka ngeqiniso nangokuphelele. Qoqa bese wenza ucwaningo ngayo yonke imininingwane ehambisanayo ngokuphelele. Yenza isiqiniseko sokuthi okubhalile nguyiqiniso. Isethulo esinamaphutha amaningi sizonciphisa kakhulu amandla aso.
Isiphetho - Qoqa ndawonye noma bhala uhla lwamaphuzu akho abalulekile esiphethweni ekupheleni kwesethulo noma endikimbeni yamaphuzu esekuqaleni.
Ukuthumela isethulo sakho - Isethulo sakho kumele sifike ekomidi ngosuku noma ngaphambi kosuku lokuvalwa kokulethwa kwezethulo, futhi kumele sithunyelwe kuNobhala weKomidi elifanele.
<fn>TLGA PAIA Manual. Zul.txt</fn>
d ugqugquzele intuthuko yasemakhaya neyasemadolobheni esimeme; futhi e usungule izinhlelo zokulekelela ngamakhono, kanye nezinhlelo zokulawula nokuqapha.
Umumo wohlaka oluphezulu loMnyango wengezwe lapha njengesiThasiselo "A".
noNkk. HB Krishnan: IMenenja-Jikelele: kwezeziMali zoMasipala; kanye c noMnu.
Umumo woHlaka lokuPhathwa koLwazi wengezwe lapha njengesiThasiselo "B".
Umkhombandlela ohlongozwe kwisigaba 10 soMthetho, mayelana nokusetshenziswa koMthetho wokuGqugquzelwa kokuTholakala koLwazi, 2000, uyatholakala kwiKhomishana yamaLungelo aBantu yaseNingizimu Afrika.
Imibiko yokuHlolwa yoMnyango; kanye nemibiko yoMcwaningimabhuku-Jikelele kaMasipala.
Imibiko yokuHlolwa yoMnyango; kanye nemibiko yoMcwaningimabhuku-Jikelele kaMasipala.
Namasu kaMasipala okuThuthukisa iziMali onyaka.
Namazinga okusebenza ejwayelekile kanye nenani lempahla ngayinye.
Ulwazi mayelana nokuhlinzekwa kwezidingongqangi zamahhala.
Imikhombandlela yokuhlinzeka amanzi amahhala; kanye nemikhombandlela yokuhlinzeka ngogesi wamahhala.
NeziNhlelo zokuPhathwa kweziMali zemiKhandlu yeNdabuko neziNdlu zaseKhaya.
Nenqubomgomo eyakhiwe ngokuphathwa kwezingxabano emiphakathini yendabuko.
Nanoma iyiphi into egcinwe kumtapolwazi wokuhlelwa kwentuthuko, ngaphandle kwalokho okucacisiwe ukuthi kuyimfihlo.
Nezinhlelo zokuhlelwa kwamaDolobha.
kanye neziMemezelo mayelana nemingcele yemiKhandlu yeNdabuko.
noMbiko weKomidi eliLawulayo wokuBamba iQhaza koMphakathi.
Nombiko wanyanga zonke wemiklamo.
Nohlu lwemiKlamo exhaswe ngezimali.
NoMkhombandlela weNqubo yokuSetshenziswa kweziKhungo eziPhethwe ngokweNdabuko.
Nendlela yokubika ngokuphothulwa kokwakhiwa kwemizila.
NoMbiko wanyanga zonke wenqubekela phambili.
NoMbiko wanyanga zonke wenqubekela phambili.
NeziNhlelo zokuQwashisa nokuBandakanya uMphakathi.
Nezinqubomgomo kanye nezinqubo.
NemiBiko yanyanga zonke nezimali ezikhokhiwe.
Izincwadi kanye namarekhodi amayelana nazo zonke izindaba ezithinta abasebenzi kanye nokusebenza kubandakanya ukuqasha nokuhlunga abasebenzi, amaholo, ukuqedwa komsebenzi, ukuphathwa kwemibandela yokusebenza, ukuqondiswa kwezigwegwe, ukuxazululwa kwezinkinga, izinxephezelo kanye nokudingida ezabasebenzi nezinyunyana; kanye nezinqubomgomo nemikhombandlela yezabasebenzi.
Izinqubomgomo mayelana nokuThuthukiswa kwamaKhono kubaSebenzi.
EzokuPhepha Amarekhodi okuLawulwa kokuNgena nokuPhuma eziKhungweni.
Amacala Yonke imiphumela yamacala ezintweni ezihlanganisa iLungu loMkhandlu oPhethe noMnyango.
Imiphumela yokwenyuswa kwamazinga emisebenzi ngemuva kokuba sekuhlolwe ukusebenza.
Ukuze kufinyeleleke kumarekhodi oMnyango, ofake isicelo kumele ahambisane nazo zonke izidingo ezingokwenqubo ezisemthethweni ezimayelana nokufakwa kwezicelo zokuthola lawo marekhodi, futhi ukutholakala kwalolo lwazi angeke kunqatshelwe, ngaphandle uma kungenxa yokwenqatshwa okuhlongozwe eMthethweni.
Noma ngubani ofake isicelo kumele asebenzise iFomu A njengoba lishicilelwe kwiSaziso esikwiGazethi kaHulumeni No.
g isiKhulu soLwazi siyokwazisa ofake isicelo ngesinqumo saso mayelana nolwazi oluceliwe; futhi h enye inkokhelo ingaphinde idingeke ukuba ikhokhwe ukuze kwenziwe ucwaningo, amalungiselelo, kwenziwe kabusha futhi kwandiswe isikhathi kulawo mahora abekiwe okudalula lawo marekhodi, uma isicelo samukelwe.
lukhombisa leyo misebenzi etholakalayo kumalungu omphakathi.
b Noma yimuphi umuntu ofisa ukuthola izidingo okukhulunywe ngazo kwindima a kumele acele ngokuthi axhumane noMdidiyeli woLwazi woMnyango ohlongozwe kwisigatshana somthetho 2 (c).
i lokubonisana futhi enze iziphakamiso; kanye ii nokubamba iqhaza ekwakhiweni kwenqubomgomo, ekusetshenzisweni kwamandla kanye nasekwenziweni kwemisebenzi yizikhulu zoMnyango.
Njengamanje alukho olunye ulwazi olukhona njengoba kuhlongozwe esigabeni 14 (i) soMthetho.
Isicelo samukelwe ngu:...
Yisho isikhundla, igama nesibongo kwesikhulu solwazi/ kwesekela lesikhulu solwazi mhla zi (usuku) e ... (indawo).
Imali yesicelo (uma ikhona): R...
Idiphozi (uma ikhona): R...
Imali yokuthola ulwazi: R...
B. Imininingwane yomuntu ocela ukuthola irekhodi a Imininingwane yomuntu ocela ukuthola irekhodi kumele ihlinzekwe ngezansi.
b Kumele kuhlinzekwe ikheli kanye nenombolo yefeksi kwakuleli zwe lapho kuzothunyelwa khona ulwazi.
c Kumele kunanyathiselwe isiqinisekiso samandla okwenziwa kwesicelo, uma sikhona.
Lesi sigaba kumele sigcwaliswe KUPHELA uma isicelo solwazi senziwe egameni lomunye umuntu.
Hlinzeka ngemininingwane ephelele yerekhodi elidingekayo, kubandakanya inombolo yenkomba yerekhodi uma uyazi ukwenzela ukuthi irekhodi litholakale.
Uma isikhala esinikeziwe singenele, uyacelwa ukuba uqhubeke kwelinye iphepha eliseceleni ulinamathelise kuleli fomu. Ofake isicelo kumele asayine onke amaphepha engeziwe.
E. Imali ekhokhwayo a Isicelo sokuthola irekhodi, ngaphandle kwerekhodi eliqukethe imininingwane emayelana nawe, siyokwenziwa kuphela uma sekukhokhwe imali yesicelo.
b Uyokwaziswa ngesamba semali okumele ikhokhwe njengemali yesicelo.
c Imali ekhokhwayo ukuze kutholakale irekhodi incike kwindlela okudingeka ngayo lelo rekhodi kanye nesikhathi esidingekayo ukuze kubhekwe futhi kulungiswe irekhodi.
d Uma ufanelekile ukuthi uhoxiswe ekukhokheni imali ethile, ucelwe ukuba ubeke isizathu esibangela lokho.
Uma unokukhubazeka okwenza ungakwazi ukufunda, ukubona noma ukuzwa irekhodi elitholakale ngendlela ehlinzekwe ku 1 kuya ku 4 ngasenhla, chaza ukukhubazeka kwakho bese usho ukuthi irekhodi ulidinga lindlelani.
Maka ibhokisi elifanele ngo X.
a Ukuze kuhanjiswane nesicelo sakho sokuthola irekhodi ngendlela ethile kungancika ekutheni irekhodi litholakala lingayiphi indlela.
b Ukuthola irekhodi ngendlela eceliwe kunganqatshelwa ngaphansi kwezimo ezithile. Ezimweni ezinjalo uyokwaziswa uma kunokwenzeka ukuthi uthole irekhodi lingenye indlela.
c Imali ekhokhwayo ukuze uthole irekhodi, uma ikhona, iyonqunywa kwesinye isikhathi yindlela irekhodi elicelwa liyiyona.
Uma ucele ikhophi noma ukuhunyushelwa irekhodi (ngasenhla), ngabe ufisa ukuba ikhophi noma okuhunyushiwe uposelwe khona?
Kudingeka imali yokuposa.
Qaphela ukuthi uma irekhodi lingatholakali ngolimi wena oludingayo, ulwazi lungatholakala ngolimi irekhodi elitholakala ngalo.
Ngabe ufisa ukuba irekhodi libe ngaluphi ulimi?
Uyokwaziswa ngokubhaliwe ukuthi isicelo sakho sivunyiwe noma senqatshiwe.
Uma ufisa ukwaziswa ngenye indlela, uyacelwa ukuba ucacise futhi uhlinzeke ngemininingwane edingekayo ukuze kufezwe isicelo sakho.
Ufisa ukwaziswa ngandlelani ngesinqumo mayelana nesicelo sakho sokuthola irekhodi?
Isayinwe e ngalolu suku lomhla zi ku...
INHLOSO: Ukulawula izinto esinobungozi ezenziwa eMnyangweni.
Ukusungula nokuqalisa uhlelo lokulawulwa kwezinto esinobungozi eMnyangweni.
Ukusungula nokuqalisa uhlelo lokuqapha nokuHlola mayelana nezinto ezinciphisa ukungozi loMnyango.
Ukuqalisa uhlelo lokulawulwa kobungozi nokubika ngalokho.
Ukubhekela ukuhambisana nocwaningo mabhuku lwangaphakathi.
Ukubhekela Ukucwaningwa kwamabhuku kwangaphakathi.
Ukuhlinzeka ngemisebenzi yokucwaningwa kwamabhuku ukuqinisekisa ukuthi kuyahanjiswana nenqubomgomo nemithetho ebekiwe.
Ukulawula izinto esinobungozi ezenziwa eMnyangweni.
Ukuhlinzeka ngokwelulekwa kwezomthetho kuyo yonke imikhakha yokusebenza yoMnyango.
Ukuhlinzeka ngokwesekwa kwezomthetho mayelana nokulawulwa kwezinkontileka.
Ukuhlinzeka ngokwesekwa kwezomthetho mayelana namacala asenkantolo.
Ukufaka igalelo ekusungulweni kwemithetho neMithethonqubo.
Ukusiza ngokuxazulula ukungaboni ngasolinye ukuqondiswa kwezigwegwe nezinxephezelo.
Ukulawula imisebenzi yokweseka ukusebenza koMnyango ukuze kuphuculwe ukuhlinzekwa kwezidingo.
Ukudidiyela imisebenzi yokuphathwa kweziNhlekelele yesiFundazwe.
Ukuhlinzeka ngokwesekwa kokusebenza.
Ukulawula nokudidiyela izimali zomasipala.
Ukulungiselela nokudidiyela ukuhlelwa komasipala.
Ukulawula nokudidiyela ukuthuthukiswa kweNgqalasizinda kamasipala.
UkuQapha nokuHlola amakhono ezingeni lokuphatha komasipala ngokuhambisana nemithetho ekhona.
Ukuhlinzeka ngokwesekwa kwezokuphatha eMkhakheni wokuSebenza.
INHLOSO: Ukulungiselela nokudidiyela ukuhlelwa komasipala.
Ukweseka izinhlelo ze-IDP zomasipala.
Ukuqinisekisa ukuPhathwa kokuSebenza koMasipala.
Ukuhlinzeka ngokwesekwa kwezokuphatha eMkhakheni wokuSebenza.
INHLOSO: Ukulawula nokudidiyela ukuthuthukiswa ingqalasizinda kamasipala.
INHLOSO: Ukulawula nokudidiyela ukubuswa kwesikhungo sendabuko.
Ukuhlinzeka ukwesekwa kokusebenza kwiMenenja-Jikelele ePhakeme.
Ukugqugquzela ukubusa okuhle ezikhungweni 1.
Ukulawula ezezimali eziqondene nezikhungo zendabuko 2.
Ukuhlinzeka ngokwesekwa kwezokuphatha eMkhakheni 3. Ukudidiyela ngokwesekwa kwezokuphatha nokusebenza wokuSebenza.
Ukuhlinzeka ngokwesekwa kwezokuphatha eMkhakheni wokuSebenza.
INHLOSO: Ukulawula ukusebenza ukuze kwenziwe ngcono ukuhlinzekwa kwezidingo.
Ukulawula ukusungulwa kwenqubomgomo kanye nokweluleka ukuze kuthuthukiswe isikhungo.
Ukuhlinzeka ngokuphathwa kokusetshenziswa komhlaba.
Ukugqugquzela ukuthuthukiswa kwemiphakathi nokugqugquzela ukubusa ngokubandakanya umphakathi.
Ukulawula imisebenzi emayelana nokuthuthukisa izindawo zasemakhaya nezasemadolobheni.
INHLOSO: Ukulawula ukusungulwa INHLOSO: Ukuhlinzeka ngemisebenzi ngokuthi kubandakanywe umphakathi INHLOSO: Ukugqugquzela ukuthuthukiswa kwenqubomgomo kanye nokweluleka ukuze emayelana nokuphathwa kokusetshenziswa kwezindawo zasemakhaya nezasemaDolobheni kuthuthukiswe isikhungo.
IMISEBENZI: IMISEBENZI: komphakathi komasipala. nentuthuko esezingeni eliphansi.
Ukuhlinzeka ngemisebenzi emayelana 2. Ukulawula nokulungiselela ukuqaliswa nokusungula inqubomgomo emayelana nokuPhathwa kokuthuthukiswa komhlaba kohlelo lwe-CDW.
nokubusa kohulumeni wasekhaya 2. Ukuhlinzeka ngolwazi kwezentuthuko 3. Ukuqapha nokuHlola amakhono 1.
Ukuhlinzeka ngokwesekwa kokuphathwa ekubumbeni iqhaza komphakathi zokubhekana nokuthuthukiswa kwezindawo zezikhungo ezingaphansi koMnyango komhlaba emiKhandlwini yeNdabuko komasipala nasezikhungweni zendabuko. zasemakhaya.
Ukuhlinzeka ngokwesekwa kwezokuphatha 4. Ukuhlinzeka ngokwesekwa kwezokuphatha 2.
Ukuhlinzeka ngemitapo yolwazi emadolobheni.
Ukuhlinzeka ngokwesekwa kwezokuphatha lukahulumeni emiphakathini.
Ukuhlinzekela ubudlelwane obuSimeme phakathi komasipala nezikhungo zobuholi bendabuko.
Ukuhlinzeka ngokwesekwa kwezokuphatha eMkhakheni wokuSebenza.
INHLOSO: Ukulungiselela amasu okulawulwa kwezinhlekelele.
INHLOSO: Ukudidiyela ukulawulwa kweziNhlekelele ezifundazweni.
Ukusungulwa kohlaka lweNqubomgomo namasu okulawulwa kwezinhlekelele.
Ukulungiselela amasu okulawulwa kwezinhlekelele.
INHLOSO: Ukusungula uhlaka lweNqubomgomo namasu lokulawulwa kwezinhlekelele.
INHLOSO: Ukudidiyela nokulungiselela izinhlelo ezikhethekile.
Ukulungiselela ukwakhiwa kohlelo.
Ukudidiyela ukuqaliswa kohlelo.
Ukulawula izimali zohlelo.
Ukuqinisekisa ukubonisana, ukuxhumana nokubika ngohlelo.
Ukuhlola nokuqapha ukuphumelela kohlelo.
INHLOSO: Ukuhlinzeka ngokwesekwa kokusebenza.
INHLOSO: Ukuhlinzeka ngemisebenzi yokweseka.
Ukuhlinzeka ngemisebenzi yezokuthutha.
Ukuhlinzekela imisebenzi yokushicilela, yokuhumusha kanye neyabezindaba abahlukahlukene.
Ukulawula nokudidiyela uhlelo lwezimali loMnyango.
Ukuhlinzeka uhlelo lokuphathwa kwezimali oludidiyele eMnyangweni.
Ukuhlinzeka ngohlelo lokukhishwa kwemisebenzi oludidiyele loMnyango.
Ukuhlinzeka ngemisebenzi yokulawulwa 1.
kwesabelomali kokukhokha loMnyango. 1.
Ukuhlinzeka ngokusetshenziswa kwezimali, ukuhlola, 2. Ukulawula izinhlelo zezimali kanye nezezibalo kwezidingo nezimfuno ukuqapha kanye nokubika. zoMnyango 2.
Imininingwane yomfakisicelo noma yomuntu okufakwa isicelo egameni lakhe okunguye ofaka isikhalazo a Imininingwane yomuntu ofaka isikhalazo sangaphakathi kumele ihlinzekwe ngezansi.
c Uma ofaka isikhalazo kungumuntu wesithathu kungesiye obecele ukuthola ulwazi, imininingwane yomfakisicelo kumele ihlinzekwe ku C ngezansi.
Lesi sigaba kumele sigcwaliswe KUPHELA uma kungumuntu wesithathu ngale komfakisicelo ofaka isikhalazo sangaphakathi.
Uma isikhala esinikeziwe singenele, uyacelwa ukuba uqhubeke ephepheni eliseceleni bese ulinamathelisa kuleli fomu. Kumele usayine onke amaphepha engeziwe.
Uma ufisa ukwaziswa ngenye indlela, uyacelwa ukuba ucacise indlela futhi uhlinzeke ngemininingwane edingekayo ukuze kubhekwane nesicelo sakho.
ngu Yisho isikhundla, igama nesibongo kwesikhulu solwazi/ kwesekela lesikhulu solwazi.
Isikhalazo esihambisana nezizathu zesinqumo sesiKhulu soLwazi/ seSekela lesiKhulu soLwazi kanye, uma kudingeka, neminingwane yanoma yimuphi umuntu wesithathu irekhodi elikhuluma ngaye, kuthunyelwe yisikhulu solwazi/ yisekela lesikhulu solwazi mhla zi (usuku) kumaziphathe ofanele.
<fn>Tenders 31 July 2009 isizulu.txt</fn>
00. Amathenda alabo abangezanga kulo mhlangano ayoshaywa indiva.
Yonke imibuzo: Ucingo: 031-311 1540 (Thulani Ntuli).
00. Amathenda alabo abangezanga kulo mhlangano ayoshaywa indiva.
Yonke imibuzo: Ucingo: 031-311 1540 (Thulani Ntuli).
A-3992 Ukuqashisa ngamatende amakhulu, izihlalo, amatafula kanye nenye impahla ohlelweni lwabadala luka-2009 (R250 okhokhelwa ithenda ngalinye ongeke ubuye - ukheshe noma isheke eliqinisekiswe yibhange kuphela) Usuku lokuvala: 14 Agasti 2009 Yonke imibuzo: Eyobuchwepheshe: Ucingo: 031-311 2109 (Winnie Khuzwayo); Eminye: 031-311 7532 (Ram Kooblal).
S.3736 Ukugaya nokuhlinzeka uMasipala ngama-diary kanye namakhalenda abekwa etafuleni onyaka ka-2010 (R100 okhokhel-wa ithenda ngalinye ongeke ubuye - ukheshe noma isheke eliqinisekiswe yibhange kuphela) Usuku lokuvala: 14 Agasti 2009 Yonke imibuzo: Ucingo: 031-311 7889 (S. Sewshanker).
Sekuyikhathi sonyaka lapho bonke abahola impesheni kaMasipala weTheku bevuselela izimpesheni zabo ukuze zingamiswa. Ngokwemibandela yemithetho yesikhwama sempesheni wonke umuntu ohola impesheni kaMasipala kudingeka ukuba anike abaphathi besikhwama isiqiniseko sokuthi ngempela usaphila. Sekuthunyelwe ngeposi kubo bonke abahola impesheni kaMasipala amafomu abizwa phecelezi, "Pension Continuation Certificate", kanye nemvulophu esikhokhelwe yokuposa kubuyiswe lawo mafomu mahhala. Umuntu ohola le mpesheni ongakwenzanga lokho iyamiswa (suspension) impesheni yakhe ekupheleni kuka-September minyaka yonke. Okunye okubalulekile kwabahola impesheni kaMasipala ukuthi umuntu oyiholayo ayipheli kodwa uyihola kuze kufike isikhathi sokuba ahambe emhlabeni. Ngokunjalo ilungu elihola impesheni uma lishona lowo oshade nalo uyaqhubeka ahole impesheni yonke impilo yakhe naye kuze kufike isikhathi sokuba ahambe emhlabeni. Kubalulekile-ke ukuthi uma kungaba khona imibuzo ayibhekiswe kuDerrick Radebe ucingo 031-311 1603 kanti utholakala e-6th Floor; Florence Mkhize Building, 251 Anton Lembede (Smith) Street, eThekwini.
<fn>The National Council of Provinces IsiZulu.txt</fn>
IPhalamende laseNingizimu Afrika lineZindlu ezimbili iNdlu Yesishayamthetho Sikazwelonke (eyaziwa ngokuthi yi-NA), enamalungu angama-400, kanye noMkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe (owaziwa ngokuthi yi-NCOP), onamalungu okungenani angama-90.
UMthethosisekelo ubalula ukuthi uMkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe i-NCOP imele izifundazwe ukuze iqinisekise ukuthi izimfuno zezifundazwe ziyabhekelwa ohlakeni lukahulumeni kazwelonke.
Ukwenza lokhu ikakhulukazi ngokubamba iqhaza emsebenzini wokushaya imithetho kazwelonke, nangokuhlinzeka umphakathi ngenkundla kazwelonke yokuthi ubambe iqhaza ngokuthi ukhulume ngezindaba ezibalulekile ezithinta izifundazwe.
Futhi i-NCOP iqinisekisa ukuthi izimfuno zohulumeni basekhaya ziyabhekelelwa ezingeni likahulumeni kazwelonke.
Izithunywa ziholwa nguNdunankulu wesifundazwe ngasinye, ongomunye wezithunywa eziyisipesheli.
Uma kunesidingo, uNdunankulu angaqoka omunye umuntu esikhundleni sakhe.
uSihlalo, kanye . namaPhini oSihlalo amabili.
Lezi zikhulu ziphatha umsebenzi we-NCOP kanye nokwengamela izinkulumompikiswano, ziqinisekise ukuthi izithunywa zikhuluma ngokukhululeka inqobo nje uma zilandela imithetho ebekwe yiNdlu.
Kukhethwa iPhini likaSihlalo elisebenza ngokugcwele isikhathi esiyiminyaka emihlanu kanti oNdunankulu bezifundazwe bona bayashintshana ngokubangamaPhini Sihlalo azungezayo isikhathi esiwunyaka.
I-NCOP kufanele ibonakale njengesikhungo esizokwazi ukwenza ukuthi ukubusa ngokubambisana kanye nentando yeningi yokuzibandakanya kubekhona, nokuthi kube yiyona eqhakambisa ukubhekelelwa kwezimfuno zohulumeni basekhaya kanye nalezo zezifundazwe emkhakheni kazwelonke.
I-COP inikeza lokho okuyizinhloso zezifundazwe eziyisishiyagalolunye zaseNingizimu Afrika izwi kanti futhi ihlinzeka ohulumeni basemakhaya ngenkundla yokubamba iqhaza ekucubungulisiseni imithetho ezingeni likazwelonke.
Kufanele icubungule yonke iMithethosivivinywa kazwelonke.
Futhi ingahlongoza noma ilungise iMithethosivivinywa engaphansi kweSheduli 4 yoMthethosisekelo (lezo izinto lapho isishayamthetho sikazwelonke nalezo zezifundazwe zinamandla wokushaya umthetho ngokuhlanganyela) kanye neminye imithethosivivinywa ethinta izifundazwe.
Iningi lalo msebenzi wokushaya umthetho wenziwa emakomidini, kodwa yonke iMithethosivivinywa kufanele idluliselwe ekuhlaleni kwe-NCOP ukuze kukhulunywe ngayo futhi kuze kuvotelwe ukuthi lowo Mthethosivivinywa uyemukelwa noma uyachithwa yini.
IMithethosivivinywa engathinti izifundazwe yileyo ephathelene nemisebenzi kazwelonke; njengezokuvikela, izindaba zangaphandle, kanye nezobulungiswa.
Uma le Mithethosivivinywa efana nale iphasiswe yiSishayamthetho Sikazwelonke, idluliselwa e-NCOP ukuze kuvotwe.
Izibonelo zeMithethosivivinywa ethinta izifundazwe ihlanganisa ezemfundo, ezokuthutha, ezenhlalakahle, kanye nezempilo.
Iningi lale Mithethosivivinywa ingethulwa e-NCOP yinoma iyiphi yalezi Zindlu; kodwa kuneminye iMithethosivivinywa okufanele ukuthi iqale eSishayamthetho Sikazwelonke.
Uma kunokungavumelani phakathi kwe-NA ne-NCOP ngoMthethosivivinywa othinta izifundazwe, lowo Mthethosivivinywa kufanele uthunyelwe eKomidini Lokulamula.
Uma uMthethosivivinywa ochibiyela noma oshintsha uMthethosisekelo uthinta izifundazwe ngqo, okungenani izifundazwe eziyisithupha kulezo eziyisishiyagalolunye e-NCOP kufanele zivumelane ngawo.
Uma uMthethosivivinywa ochibiyela uMthethosisekelo ungathinti izifundazwe ngqo, uMthethosisekelo ubalula ukuthi i-NCOP ibenenkulumompikiswano ngalowo Mthethosivivinywa (ngaphandle kokuthi kuvotwe) ngaphambi kokuthi usiwe e-NA ukuze uyovotelwa.
Ukuqapha okwenziwa uhulumeni umsebenzi wePhalamende ogunyazwe uMthethosisekelo kuhlanganisa neZishayamthetho Zezifundazwe ukubheka kanye nokubeka iso izenzo zikahulumeni.
I-NCOP yenza umsebenzi wokuqapha izinto zikazwelonke ezivela ezifundazweni nakohulumeni basekhaya.
I-NCOP ingacela ilungu leKhabinethi, isikhulu sikahulumeni kazwelonke noma sikahulumeni wesifundazwe ukuhambela umhlangano wayo noma wekomidi loMkhandlu.
I-NCOP noma enye yamakomidi ayo angemukela amaphethishini, izethulo noma izincwadi zezethulo eziqhamuka kunoma ngobani noma izikhungo ezinentshisekelo.
Futhi i-NCOP ihambela imiphakathi ngenhloso yokuhlola okwenziwa uhulumeni ukuqinisekisa ukuthi ithola ulwazi ngezidingo nezinselelo abantu ababhekene nazo.
Ikomidi ngalinye libheka umsebenzi womnyango ngamunye kahulumeni. Futhi ikomidi licubungula lize lichibiyele iMIthethosivivinywa, futhi ligqugquzela izithangama zomphakathi uma ngabe kunodaba olukhulu umphakathi onentshisekelo ngalo.
Amakomidi angabiza noma ubani ukuthi azonikeza ubufakazi noma aveze amadokodo, futhi angacela noma yimuphi umuntu noma isikhungo ukuthi sizobika kuwo ngokuthile.
Izithunywa zesifundazwe ngasinye sinevoti elilodwa elifakwa yilowo ohola ithimba lesifundazwe egameni lesifundazwe.
Amalungu omphakathi angabamba iqhaza elibonakalayo ekuqapheni okwenziwa uhulumeni ukuqinisekisa ukuthi uhulumeni uyaphendula ngakwenzile kubantu ngokulandela izidingo zabo.
Ukwethulela ikomidi lePhalamende izimvo zakho ngenye yezindlela zokwenza izwi lakho lizwakale ePhalamende.
Ngokwenza isethulo, unethuba lokufaka umbono wakho kumalungu ekomidi ngesikhathi ebonisana futhi ecubungula umthetho othile ngaphambi kokuthi kuqedwe ngawo.
Iphethishini yindlela yokuvezela iPhalamende izikhalazo noma udaba olukhathaza umphakathi ukuze lithathe izinyathelo ngokusemandleni alo.
Ilungelo lokwenzela iPhalamende iphethishini yilungelo lazo zonke izakhamuzi zakuleli lizwe futhi lihlinzekwe nguMthethosisekelo wethu.
Noma ngubani, noma amaqoqo abantu noma yiphi inhlangano inelungelo lokwenzela iPhalamende iphethishini.
Amalungu omphakathi angaxhumana naMalungu EPhalamende emahhovisi ezigceme akhona kulonke izwe noma ePhalamende uma ufuna ukuthi bakuxhase uma unodaba olushisayo othanda ukuthi lukhulunywe noma uma udinga usizo ngenkinga ethile.
<fn>UMHLAHLANDLELA WOKUFUNDISA NOKUBHALA OKUQANJIWE OKUYIZINDABA NEZIQEPHU EZENDLULISA IMIYALEZO.txt</fn>
Inhloso yale ncwadi ukwelekelela othisha nabafundi bamabanga 10 - 12 emshikashikeni wokufunda nokufundisa okuqanjiwe okuyizindaba neziqephu ezedlulisa imiyalezo. Le ncwadi izosiza kakhulu abafundi ekuphumeleleni ukuzuza umPhumela wokuFunda 3 kanye nasekubacijeleni izivivinyo zabo. Ibhalwe yehlukaniswa imikhakha emithathu. Kukhona imibhalo yokuziqambela, emide kanye nemifishane. Ngaphansi komkhakha ngamunye kunikezwe izinhlobo zemibhalo, kwachazwa uhlobo ngalunye kwaze kwanikezwa nezibonelo zakhona.
Ukubhala nokuqamba amatheksthi kuyinto eqhubekayo. Kubalulekile ukuthi umfundisi anikeze abafundi ithuba elanele lokuzejwayeza ukubhala okuqhubekayo.
Bavame ukunikezwa amathuba okubhala ngokukhululeka ngale kokuthi bayakuhlolwa.
Ekubhaleni okubekelwe kakhulu imigomo, abafundisi bacetshiswa ukuba bahlole ikhono elithile noma ikhono elincikile okusetshenzwa ngalo ngaleso sigaba esithile sesikhathi sokubhala. Isibonelo, wonke amakhono olimi kudingekile ukuthi aphathwe kuleso sigaba sesikhathi sokubhala, okwakuyindlela abafundisi ababenza ngayo ngesikhathi sakudala. Ngenxa yalokhu, ukubhala njengekhono kwakuvame ukunganakwa ngoba kwakudinga njalo ukuhlola okukhulu.
Ontanga kufanele bafunde ukuhlela imisebenzi yabanye ngoba lokhu kuyingxenye ebalulekile yenqubo yokubhala kubuye kuthuthukise ukuqashelwa kwenqubo yomfundi neyabanye.
Uhlangothi olubalulekile lwalo mphumela ukwethulwa komsebenzi obhaliwe. Kungabelwana nontanga, abafundisi, isikole sonkana, abazali noma izinhlobonhlobo zababambe iqhaza. Umfundi uyoziqhenya ngomkhiqizo ogcwele futhi ophelele.
Abafundi kumele bakwazi ukuchaza kafushane izinhlobo zemibhalo yokuziqambela njengoba kuchaziwe ngezansi.
Lena indaba lapho umbhali okukanye umxoxi exoxa ngesigameko esithile esake senzeka kuye, ake asibona senzeka komunye noma axoxelwa ngaso. Kuyenzeka kokunye umbhali abhale indaba ayisusela ekhanda. Lokho siyakuthola kwenzeka kakhulu kubafundi (ezikoleni). Kubalulekile ukuthi noma umfundi eyisusela ekhanda indaba yakhe kube yindaba ekholakalayo. Ngokuvamile umbhali wale ndaba usebenzisa inkathi edlule, umuntu okhulumayo noma okukhulunywa ngaye, ukuxoxa indaba yakhe.
Isigaba esiyisingeniso kufanele simhehe umfundi wendaba.
Indaba elandisayo kufanele ikholakale nakuba kungeyokuziqambela.
Indaba elandisayo ivame ukubhalwa ibe senkathini edlule.
Umuntu ofunda le ndaba kufanele ahlale elangazelele ukuzwa okulandelayo kuze kube sekugcineni.
Ukulanda okuyimpumelelo kugqamisa ngokusobala imizwa, efana neyokubona, eyokuzwa, eyokunambitha, eyokuhogela naleyo yokuthinta.
Isibonelo sesihloko sendaba elandayo: Mhla Sibanjwa Inkunzi Ebhange Elidumile Enkabeni Yedolobha Lakithi.
KwakungoLwesihlanu emini bebade kuphele inyanga kaNhlaba. Amakhaza ayeshubisa umkantsha enhla nezwe lakwaZulu-Natali. Yize amakhaza ayeqhantshisa ifinyila, abantu babephume ngobuningi babo bezokwenza izidingo zabo edolobheni laseMnambithi. Umuntu wayebona izinhlobo ngezinhlobo zezingubo, amabhulukwe, amajezi, amajazi kanokusho ngisho nezitshalagwayi imbala. Iningi labesilisa nabesifazane laligqoke izigqoko zewuli ezemboza izindlebe. Abesifazane bona wawungafunga uthi babetshelene ukuthi banezezele ngezikhafu ezintanyeni.
I-ABSA yibhange elivamise ukuthi libe nabantu abaningi kunamanye. Nangalolu suku kwakunjalo. Wayekhona unogada njengasemihleni ephethe isiqwayana sakhe nomshinyana ogijinyiswa emzimbeni womuntu lapho ezongena ebhange. Wonke umuntu owayengena emnyango wayedlula athole izibusiso kulowo mshinyana. Ngasondela nami nganikeza unogada ithuba lokuthi enze umsebenzi wakhe. Ngesikhashana nje ngabe sengingaphakathi ebhange.
Ngathi qala qala ngayibona indawo egcina amapheshana okufaka nokukhipha imali. Ngaqonda khona ngafike ngahosha laba linye elokukhipha (imali) ngaqalisa ukugcwalisa imininingwane efanele. Ngathi ngingaqeda ngazibandakanya nabantu ababeshaye uhele. Kwaba yisikhathi eside impela silokhu sisondela kancane kancane. Ngokuhamba kwesikhathi abasebenzi basebhange babonakala bephithizela bekhuluma okuthile kubantu ababesebhange. Lowo owasondela ngakithi wehlukanisa abantu imikhakha emibili - umugqa walabo ababezokhipha imali kanye nalowo owalabo ababezoyifaka. Nebala kwabanjalo kwadaleka imigqa yaba mibili. Mina ngangena emgqeni walabo ababezokhipha imali. Okwenza ngize ngizokhipha imali ngaphakathi ebhange ukuthi ngangifuna izinkulungwane eziyisithupha.
Umugqa walabo ababezokhipha imali emshinini kanye nalowo walabo ababezolondoloza wawushesha kunalona wethu. Ngangilokhu ngibabona bengena bededelana emgqeni wokukhipha nokufaka imali. Kwathi lapho ngifikelwa umqondo wokuthi ngivele nginikele khona ngimane ngikhiphe izinkulungwane ezimbili kuphela, ngabuye ngazikhuza ngathi angibekezele kuze kufike ithuba lami.
Esikhundleni sokuthi kwandiswe inani labemukeli nababali bezimali, bavele bancipha. Ngesikhashana nje izindawana abasebenzela kuzo zabe sezibhalwe umbhalo othi 'kuvaliwe'. Sabekezela kunjalo ngoba sasiyidinga imali. Kwaba sengathi ngiyaphupha lapho sekulithuba lami lokuthi ngisondela kumamukeli nombali wezimali. Wangisheshisela wacofoza ikhompyutha kabili kathathu ngomzuzwana wayibala imali wanginikeza. Ngayithatha maqeda ngabonga ngavalelisa.
Kwathi lapho sengibheke emnyango ngabona unogada ekhiya umnyango wabangenayo kanye nalowo wabaphumayo. Sisamangele sabona kuvela onogada ngaphakathi ebhange bephethe amabhokisana emali. Ababili baqonda emshinini wokukhipha nokufaka imali bafike bawuvula baqalisa ukufaka imali. Wonke amehlo abantu aphenduka athi njo kulabo nogada. Mina ngangibalisa ngenhliziyo ukuthi abasaqedi ngani sizovulelwa emnyango siphume ebhange.
Noma umuntu engakaze asiphathe isibhamu kodwa uba nalo ulwazi lomsindo wesibhamu esilungiselelwa ukudubula. Kwaba njalo ngenkathi sisathathekile ngonogada ababefaka imali emshinini. Lapho siphendula amakhanda amehlo ethu ebheka ngalapho okwakuzwakala ngakhona imisindo ehlukahlukene yezibhamu zilungiselelwa ukudubula, umuntu owayelapho wabona omunye elala phansi ngesisu naye wenze njalo. Nami ngazibona sengilele cu phansi ngale kokuthi vu. Ngesikhathi abanye abantu bethulula imali ezisefeni ezikumakhompyutha, abanye bethatha leya eyayifakwa ngonogada emshinini, abanye babezikhiphela izimali ezikhwameni zethu. Okwenzeka lapho kwenzeka ngokuphazima kweso. Ngomzuzwana kwatheleka ezakwadalawane. Akusisizanga ngalutho ngoba kwabe sekusemva kwendaba. Izimali zethu zabe sezithathiwe.
Umuntu akafi ukwethuka ngoba angifanga ngalelo langa wuvala olwangishaya ngemuva kwaleso sigameko. Nanamuhla ngisethuka kubande kwamancane uma ngicabanga ngaleso sigameko.
Lena indaba lapho umbhali kumele achaze isimo esithile, umuntu othile noma indawo ethile. Njengoba nesihloko sisho, kumele umbhali wale ndaba asebenzise amagama achazayo kakhulu. Ngale kwalokho umbhali usebenzisa kakhulu ulimi olusenkathini yamanje.
Umlobi kumele aqikelele ukuthi ukhetha isihloko asazi kahle. Isizathi ukuthi kulukhuni ukuchaza into ungenalo ulwazi oluphelele ngayo.
Umlobi kumele akhethe ngokucophelela amagama nezimo zokukhuluma.
Amagama asetshenziswa ngumlobi kumele akhe isithombe esikhanya bha.
Umlobi angasebenzisa imifanekisomqondo yokubona, yokuhogela, yokuzwa, yokunambitha kanye neyokuthinta ukuze imelekelele ukwenza akuchazayo kukhanye bha.
Isibonelo sesihloko sendaba echazayo: Umuntu Engimkhozile Empilweni Yami.
Umfundi obhala ngalesi sihloko kulindeleke ukuthi asichazele ngalo muntu athi umkhonzile.
Umuntu Engimkhozile Empilweni Yami.
Abazali ngibehlukanisa imikhakha emibili. Kukhona abazali abaletha abantwana emhlabeni ngenhloso bese kuba khona labo ababaletha ngephutha. Sebebazele abantwana abazali babaphatha ngezindlela ezingefani. Kunabazali abangenalo nhlobo uthando lwabantwana babo bese kubakhona labo ababathandayo. Umama wami ungomunye wabazali ababathandayo abantwana babo. Kungaleso sizathu nami ngimkhonzile.
Yize umama engazange ashade, mncane kakhulu umehluko wothanda lwabazali bethanda abantwana babo, uma ukhona, phakathi kwezingane ezizalelwe emishadweni kanye nathi esingazalelwanga emshadweni.
Angingabazi ukuthi iningi lomakhelwane liyazibuza liyaziphendula ukuthi umama wakwazi kanjani ukusakhela umuzi, ukwazi kanjani ukuthi zonke izinsuku silale sidlile, sibe nezimpahla zokwembatha, siye esikoleni njengezinye izingane zakomakhelwane futhi sibukeke singumndeni othokozile.
Umuzi wakithi mncane kakhulu lapho uqhathaniswa naleyo yomakhelwane. Kunendlu eyodwa qwaba. Le ndlu inekamela lokuphekela, ikamela lokulala kanye nelinye lokuhlala nokudlela. Nakuba indlu yakithi incane siyakwazi ukulala kuyo sobahlanu, umama, yimi kanye nodadewethu abathathu. Le ndlu ayinazo izimpahla ezitheni. Ekameleni lokuphekela kukhona isitofu esidala samalahle, iWelcome Dover. Eceleni kwaso kumi itafula lamapulangwe elinemilenze emine emifishane. Phezulu lembozwe ngendwangu yepulasitiki emabalabala. Ngaphezulu kubekwe indishi yepulasitiki yokugezela izitsha. Ngaphansi kwetafula kunamabhakede epulasitiki amane ahlala egcwele amanzi. Eceleni kwetafula kumi ikhabethe elinsundu ngebala. Phakathi linamakomitshi, izitsha, ushukela, izinkambi zetiye, amafutha okupheka kanye nokunye ukudla.
Ekameleni lokulala kumi umbhede omkhulu omiswe ngezitini ezibomvu. Wembozwe kahle ngezingubo ezihlanzekile. Ngezansi kombhede kumi iwadilophu enkulu ensundu. Phezu kwayo kunezingubo zokulala ezisongwe kahle zafakwa emapulasitikini. Ngaphansi kwewodilophu kugcinwe izicathulo zethu zesikole. Ezinye izicathulo zethu kanye nezikamama zinendawana yazo obondeni ngemuva kwesivalo.
Ekameleni lokuhlala nokudlela kunosofa abane, itafula elinemilenze emine emifishane, ikhabethe elikhulu elimhlophe elinendawo yokubeka umabonwakude olingene nje. Ekhoneni ngasesandleni sokudla kunomsakazo obekwe phezu kwetafula elinemilenze emine emifishane.
Noma singadli ukudla esikufisayo ngaso sonke isikhathi, umama uyakwazi ukusithengela ukudla okusigcina inyanga yonke engakaholi kwamlungu amsebenzelayo. Ngaphambi kokuthi siye esikoleni sidla isinkwa esinsundu esigcotshiswe ibhotela sisehlise ngetiye elinobisi. Ntambama lapho sibuya esikoleni sisika isinkwa sithose amaqanda kokunye siwabilise maqede sehlise ngetiye. Kusihlwa sibasa isitofu samalahle sipheke iphalishi kuye nokuthi isiphi isishebo esikhona ngalolo suku.
Singamantombazane amane asafunda isikole. Umama uyaqikelela ukuthi usithengela umfaniswano wesikole lapho usuguga. Njengamanje sonke sinomfaniswano wesikole obukekayo. Ngaphezu komfaniswano wesikole umama ubuye asijabulise ngezimpahla zokuswenka. Unendlela yakhe ethe phecelezi yokusithengela izimpahla zokugqoka. Lapho kulusuku lokuzalwa lomunye wethu, umama umthengela izimpahla amsuse phansi amkhiphe phezulu. Nathi siyazinakekela izimpahla umama asithengela zona. Umama usikhuthaza ukuthi ngaso sonke isikhathi sihlale sihlanzekile.
Umama ungumuntu othanda ukuthi umuntu nomuntu abe nezincwadi zokufunda zonke, izincwadi zokubhalela, amapeni, isikhwama sokuphatha izincwadi, nazo zonke ezinye izinto ezisetshenziswa esikoleni. Uncamela ukuthi amane aboleke imali kumlungu amsebenzelayo lapho kudingeka into ethile esikoleni. Selokhu sangena esikoleni asikaze sithelwe ngehlazo lokuhlale sikhunjuzwa phambi kwabafundi ukuthi asiyikhokhile imali yesikole. Esikoleni lapho izingane zoNtokaji noNtazinga zidla izikhambane namagwinya, nathi siyakudla.
Abantu abaningi bayakuthokozela ukuhlala beseduze kukamama, akukhathalekile ukuthi kunjani. Kukubi kukuhle umama uhlala eyinto eyodwa. Kwala ngisho umuntu emonile akambambeli igqubu. Kuneziwombe lapho thina zingane zakhe siye simephule umoya. Cha, akasidubi kodwa uhlala phansi azinike isikhathi nathi asibonise ukuthi simone kanjani bese esibonisa ubungozi bento esiyenzile. Kuyaye kuthi singabonisana ngamaphutha ethu ebese edlula kulokho. Ingakho ngithi umama ungumuntu omnandi.
Ngenxa yokuba nohlobo lukamama esinalo, asilali phandle kodwa sinompheme oyindlu yokufihla ikhanda, silala sidlile njengabanye abantwana, sinazo izingubo zokufihla imizimba, sifunda isikole futhi singumndeni onothando nokuthula.
Lena indaba lapho umlobi ecabanga ngombono abuye anikeze impendulo yakhe enganyelwe wutho kanye nemizwa. Le ndaba ijeqeza emuva esigamekweni esike senzeka. Umbhali-ke lapha ubeka imibono yakhe ngokwenzekile, acacise okuhle, namaphutha, bese enza izincomo ngokuthi ubona kufanele kwenziwe njani ukuguqula isimo salokho ngokuzayo.
Lolu hlobo lwendaba sivame ukulubona emibhalweni engama-eseyi. Lapha umbhali ubeka uvo lwakhe ngesihloko esithile. Akusho ukuthi akushoyo kuliqiniso kepha yilokho akucabangayo ngabantu, ngesintu noma ngempilo nje. Lokho akubekayo kuhle kusekelwe ngamaqiniso ukuze kungamdini lowo ozofunda indaba. Indaba enje ingaveza ukujula komqondo wombhali futhi abaningi bayithatha njengeqiniso lempela.
Indaba eningayo yenganyelwa yinto noma abantu.
Imizwa nokuthatheka kwenhliziyo kubamba iqhaza elibalulekile kakhulu kule ndaba.
Ingxenye enkulu yendaba ingaba ngechazayo. Lokhu kuchaza kufanele kukhanye futhi kuveze imizwa kanye nenkumbulo yomlobi lowo.
Imibono/imicabango eveziwe kufanele yembule ubuqiniso kanye neqhaza elibanjwa umlobi.
Lapha-ke umbhali uzojeqeza emuva aneke imibono yakhe ngobandlululo. Engxoxweni yakhe uzoveza amaphutha awabona enzeka maqede aveze ukuthi ubona kumele alungiswe kanjani. Kuzokhumbuleka ukuthi ayikho into enobubi kuphela.
Ubandlululo yisikhali esasetshenziswa ngabantu abamhlophe ukutshala nokunisela umqondo wokuthi abantu abamhlophe babalulekile futhi bangcono kunabantu abamnyama kanye nokucindezela abantu abampisholo. Ukuze kuphumelele lokho abantu abamhlophe bashaya imithetho eminingi ebalelwe eyi-148 ePhalamende.
Ngonyaka we-1950 iPhalamende laphasisa umthetho wokwehlukanisa abantu ngokobuhlanga. Lo mthetho wawenqabela abantu ukuthi bahlale lapho befisa khona. Isibonelo nje, umXhosa kwakumele impilo yakhe ilawulwe eTranskei, umSuthu eFulesitata, umVenda eVenda, umZulu kwaZulu, njalonjalo. Lokhu kwakuchaza ukuthi noma abantu babesebenza emadolobheni kodwa babesaphethwe ngamakhosi ababevela kuwo. Labo ababehlala emadolobheni babehlala emalokishini, bengavunyelwe ukuhlala emadolobheni. Emadolobheni babegcina ngokusebenza. Nakhona emalokishini lapho kwakumele babe nezimvume ezazihlale zivuselelwa emakhosini nakoNdabazabantu. Ngemuva kokuphasisa umthetho owawenqabela abantu ukuthi bahlale lapho befisa khona, ngonyaka we-1956 abantu ababehlala edolobheni iSophiatown basuswa ngendluzula basiwa eSoweto, eMeadowlands.
Umthetho wokuphathwa kwamapasi wawehlisa isithunzi abantu abampisholo. Abantu abampisholo kwakumele ukuthi lapho babehamba khona baphathe amapasi. Lawo mapasi kwakuba izincwajana okwakungelula ukuthi abantu bazifake ezikhwameni zamabhulukwe. Zazibaphoqelela abanikazi ukuthi bagcine ngakho ukuzilengisa ezintanyeni. Umuntu owayetholakala engaliphethe ipasi wayeboshwa.
Ngonyaka we-1953 iPhalamende laphasisa umthetho owawehlukanisa abafundi babantu abampisholo kwabamhlophe. Inhloso enkulu yalokho kwabe kuwukwenza abantu abampishilo bazizwe bephansi lapho beqhathaniswa nabamhlophe. Lokho kwakulungiselela abantu abampisholo ukwenza imisebenzi ephansi kuneyabelungu.
Imithetho eyayishayelwa ukucindezela abantu abamnyama yaholela ekutheni abantu abamnyama balwisane noHulumeni. Ngonyaka we-1955 abantu ababalelwa ezinkulungwaneni bahlangana edolobhaneni, iKliptown ukuzozwakalisa ilaka labo ngezinto ezazingabaniki ukuthula. Lokho kwaholela ekutheni kusungulwe iqembu lezombusazwe, i-African National Congress (ANC). Mhla ka-09 kuNcwaba 1956 abantu besifazane ababalelwa ezi-20 000 bamasha balibhekisa ezindlini zoMbuso ePitoli ukulwisana nomthetho wokuphathwa kwamapasi. Ngonyaka we-1960 eSharpville elokishini labantu abampisholo eVereeniging iqembu elabe lingamahlubuka e-ANC elalizibiza ngokuthi iPAC lagqugquzela abantu ukuba benze inhlabaluhide yokulwisana nokuphathwa kwamapasi. Amaphoyisa adubula abulala abantu abangama-69, kwathi abali-180 balimala kabi. Ngenxa yaleso sigameko I-ANC kanye nePAC babona kungcono basungule enye indlela yokulwa noHulumeni.
I-ANC yaqala yacekela phansi izikhungo zikaHulumeni ezinkulu ezifana no-ESCOM. Ngonyaka we-1976 abafundi baseSoweto bavuka umbhejazane belwisana nohlelo lukaHulumeni lokuthi abantu abampisholo bafunde ingxenye yezifundo zabo ngolimi lwesiBhunu nalapho amaphoyisa adubula abulala amakhulu ngamakhulu abafundi. Ngonyaka we-1977 uHulumeni wabopha wagcina ngokubulala uSteve Biko. Lokho kwaphinda kwathukuthelisa abafundi abamnyama bathelwa ngezibonkolo. Ukuphumelela kwabantu baseMozambique ukuhlwitha izintambo zombuso kubeLungu kwenza abantu baseNingizimu Afrika balwisana kakhulu nobandlululo kunakuqala.
Ngonyaka we-1983 uP.W. Botha, owayenguMongameli wezwe wenza uguquko wavumela amaNdiya namaKhalathi ukuthi amelwe ephalamende. Lokho kwakusho ukuthi abantu abamnyama kuphela ababengenalo ilungelo lokuvota nokumelwa ePhalamende. Ngokuphazima kweso abantu abampisholo basungula iqembu le- United Democratic Party (UDF) ukulwisana nalowo mthetho. Ngonyaka we-1985 i-ANC eyabe isekudingisweni yathumela umlayezo wokuthi abantu benze iNingizimu Afrika ingabuseki. Yabe iganele esokeni entsheni. Intsha yagcwala izitaladi izwe alaze labuseka.
Noma ubandlululo lwalulubi kodwa zikhona izinto ezinhle ezagqama ngalo. Ngenxa yokuthi imithetho yobandlululo yayigqugquzela ukuthi abantu bahlale ngokobuhlanga, kwanda ukwazisana kubantu bohlanga ngalunye. Amakhosi abuyelwa yizithunzi zawo ngoba yiwo ayephethe izintambo zombuso emaphandleni. Lokho kwakhulisa inhlonipho yamakhosi nezinduna kubantu. Izingane zazifundiswa inhlonipho zisencane maqede zikhule nayo, zihloniphe ngisho sezikhulile. Ukuhlala nganxanye kwabantu bohlanga olulodwa kwakwenza abantu baqhakambise izindimi kanye namasiko abo.
Kuyathokozisa ukuthi imithetho yobandlululo olubabayo igcine igudluziwe. Abantu sebehlala lapho inkece yabo ibavumela ukuthi bahlale khona. Mangikusho futhi ukuthi noma izindonga zobandlululo sezabhidlizwa, basekhona osikhwili phambana nobhoko, abasayisebenzisa eminye imithetho yobandlululo emiphakathini kanye nasezikhungweni zemisebenzi.
Indaba edaza inkani ifuna umbhali aqale ngokukhetha uhlangothi esihlokweni abhala ngaso. Umbhali angakhetha ukuvumelana nesihloko okukanye aphikisane naso.
Isibonelo sesihloko sendaba edaza inkani: Imali Yeqolo UHulumeni Ayinikeza Omama Abampofu Ikhuthaza Ukukhulelwa Kwentsha.
Lapha umbhali kumele aqale ngokuvumelana necala elilodwa ngokuba avumelane nesihloko okukanye aphikisane naso.
Imali Yeqolo UHulumeni Ayinikeza Omama Abampofu Ikhuthaza Ukukhulelwa Kwentsha.
Ukuthi ubani owathi imali eholelwa abantu besifazane abampofu imali yeqolo nanokuthi yiziphi izizathu ezaholela ekutheni athi yimali yeqolo, asazi. Iqiniso elingenakuguquka esesilazi ukuthi umuntu owaqhamuka naleli gama walifaka maqede lachuma. Namuhla umuntu okhuluma isiZulu uyazi ukuthi kuqondweni ngemali yeqolo.
Yize kuthiwa inhloso kaHulumeni ngemali yeqolo ukwelekelela imindeni empofu ekukhuliseni izingane ezizalwa ngabazali abahola kancane kanye nalabo abangasebenzi sanhlobo, kodwa okwenzekayo kuyaphikisana nalokhu. Okugqamile ngale mali ukuthi ikhuthaza ukukhulelwa kwentsha.
Imali yeqolo yimali eholwa ngomama nyanga zonke beyiholela abantwana abavela emindenini empofu. Le mali omama bayihola kusukela onyakeni wokuqala umntwana ezelwe kuze kuyokuma eminyakeni eyishumi nane. Maningi futhi amathuba okuthi uHulumeni ayandise iminyaka yabantwana ize ifike eminyakeni eyishumi nesikhombisa.
Umntwana ngamunye unesabelo esingamarandi anga-R240. Umzali onabantwana abathathu noma ngaphezulu uthola umthanyana impela. Lokhu akusho lutho kumuntu ongaswele kakhulu kodwa kumuntu oyidinga ngendlela exakile imali kumenza acabange ajule. Bakhona abagcina ngokuzibuza beziphendula ukuthi kungenzekani uma bengathola abantwana ukuze nabo bahole le mali. Kanjalo bakhona nabangakungabazi ukuthi izimpilo zabo zingaguquka kakhulu uma bengahola imali yeqolo.
Njengoba intsha yentula imisebenzi, iningi liyadudana ngokuthi likhulelwe ukuze likwazi ukufinyelela emalini yeqolo. Izinkomba zikhomba ukuthi selokhu uHulumeni aqhamuka nemali yeqolo intsha isikhulelwa kakhulu kunakuqala. Okunye okugqamile ukuthi intsha eningi isisheshe ithole abantwana kungakafiki sikhathi.
Yize ulwazi luluhle kodwa lubi ngesinye isikhathi. Ingakabi bikho imali yeqolo abantu babengazi lutho ngayo ngoba vele yayingekho. Abantu baqala ukuxoxa nokwazi ngayo mhla uHulumeni eyisungula. Ozwile watshela omunye nomunye watshela omunye. UHulumeni wasebenzisa imisakazo nomabonwakude ukusabalalisa ulwazi. Yilo lolo lwazi olwangena ezingqondweni zabantu maqede lwabayaluzisa. Ongezwanga kahle wabuzisisa kozwe kahle. Ubani ongathi esephakathi kokufa nokuphila akhethe ukufa ebe azi kahle ukuthi usenalo ithutshana lokuqhubaqhubeka nokuphila Noma ikhona intsha ekhetha ukukhulelwa ingenancindezi yendlala kangako, iningi lentsha likhetha ukukhulelwa ngoba sekumele likhethe phakathi kokufa nokuphila. Lapho selijamelene nendlala kanye nezindleko zempilo, iningi likhetha ukuphila kunokuba life ngokuthi likhethe indlela ebukeka sengathi ingcono kunokuziyekelela ekubhuqabhuqweni yindlala?
UHulumeni ubukeka ephandela emuva okwenkukhu ngokuthi ashumayeze abantu, intsha ikakhulukazi, ukuthi bafunde ukuzithiba ocansini uma behluleka basebenzise amajazi omkhwenyana kodwa yena futhi labo abahlulekile ukuzithiba ukuya ocansini ebanikeza umhlomulo oyimali. Abukeka emancane amathuba okuthi intsha izowuthola umsebenzi ngobuningi kulezi zinsuku. Imisebenzi iyantuleka kakhulu. Intuleka injalo nabaqashi abathuke beqasha abantu babukeka bengazimisele neze ukuholela abasebenzi amaholo agculisayo. Ngenkathi intsha ibhekene nengcindezi yokungasebenzi, uHulumeni ubukeka edala ithutshana lokuphefumula entsheni ngokuthi aholele omama babantwana ngale kokusebenza. Akuvamile ukuthi umuntu ale aphethe ukuthatha into yamahhala.
Le ndaba ihlobene kakhulu nendaba edaza inkani. Okufanayo ukuthi kuzo zombili lezi zinhlobo umbhali ubeka imibono yakhe. Umehluko okhona ukuthi endabeni eqhathanisayo umbhali kulindeleke ukuba abhale ngamacala womabili. Silindele ukuba asivezele ubuhle kanye nobubi bento axoxa ngayo. Okumnandi ngalolu hlobo lwendaba ukuthi umbhali ukushiya kumfundi wendaba ukuba azithathele yena isinqumo ukuthi yiliphi icala alibona lingcono kunelinye.
Isibonelo sesihloko sendaba eqhathanisayo: Kuhle Kubi Ukuthi Abantu Besifazane Bahoshule Izisu.
Kuhle Kubi Ukuthi Abantu Besifazane Bahoshule Izisu.
UMthethosisekelo wezwe lakithi ukubeka kucace ukuthi abantu besifazane abakhulelwe bakhululekile ukuthi bangazihoshula izisu lapho kuvela isidingo. Uma kukhulunywa ngokuhoshulwa kwezisu kufika imibuzo eminingi kulowo olalele. Yini ukukhipha isisu Iqala nini imbewu ehlangene neqanda ukuba ngumuntu Bukhona yini ubulungiswa ekuhoshuleni isisu Kuhle ngani ukuhoshula isisu Kubi ngani ukuhoshula isusu Umuntu onukubezwe ngokocansi maqede wakhulelwa kufanele enzenjani Lapho imishini ekwazi ukuveza ingaphakathi lomuntu wesifazane okhulelwe iveza ukuthi umama ukhululwe umntwana oyisidalwa kumele alinde aze amzale Lapho kubonakala ukuthi impilo kamama okhulelwe isengozini yokushabalala ngenxa yosana alukhulelwe ngabe kumele ancamele ukufa Le ngxoxo izonikeza izimpendulo zale mibuzo kanye neminye engabuzwanga lapha?
Ukuhoshula isisu isenzo sokubulala umntwana noma abantwana abasesesiswini sikamama maqede bakhishelwe ngaphandle komzimba kamama okhulelwe. Ziningi izimo eziholela ekutheni umuntu wesifazane agcine esekhulelwe. Bakhona abantu besifazane abakhulelwa ngenhloso ekanti bakhona nalabo abakhulelwa bengathandi. Kunabanye abakhulelwa ngenhloso kodwa kuthi lapho sebekhulelwe baguqule imiqondo yabo ngenxa yezimo ezithile.
Kubalulekile ukuthi ngaphambi kokuthi ngiveze ubuhle kanye nobubi bokuhoshula izisu ngiqale ngokuchaza ukuthi iqala nini imbewu ehlangene neqanda ukuba ngumuntu. Odokotela nothisha ezikoleni bathi uketshezi oluphuma kumuntu wesilisa lunembewu ebalwa ngezinkulungwane lapho icwaningwa. Bathi kuleyo mbewu eningi iba yinye vo ehlangana neqanda lomuntu wesifazane maqede ichamisele iqanda. Bathi konke lokhu kwenzeka epayipini elincane elikumuntu wesifazane ngaphakathi. Ngemuva kwezinsuku ezintathu iqanda elihlangene nembewu lehlela esibelethweni. Ngenkathi kwenzeka lokhu kuba nokuphindaphindeka kwamanye amaseli okwenza iqanda elinembewu likhule ngesisindo. Okudaleka lapho emasontweni amabili kuya kwayisishiyagalombili kuye kubizwe ngokuthi umbungu. Ngalesi sikhathi ziyaqala ukubonakala izimpawu zokuba ngumuntu. Umbuzo uthi iqala nini imbewu ehlangene neqanda ukuba ngumuntu Kungabe umuntu okhipha imbewu ehlangene neqanda zingakabi bikho izimpawu zokuba ngumuntu naye ukhipha isisu Lowo umbuzo udinga ingxoxo yawo yodwa?
Kulabo abangamakholwa abukho neze ubulungiswa ekuhoshuleni izisu. Isizathu esigqamile lapho ukuthi uNkulunkulu ukubeka kucace emthethweni elishumi, eBhayibhelini ukuthi umuntu angabulali. Ukuhoshula isisu isenzo sokubulala umntwana noma abantwana abasesesiswini sikamama maqede bakhishelwe ngaphandle komzimba kamama okhulelwe. UHulumeni uthi abantu abakhulelwe bangazihoshula izisu ngokuthanda uma kuvela isidingo. Kumele kulalelwe bani Abaholi bezwe bashaya umthetho ongqubuzanayo nemithetho kaNkulunkulu. Akubo bonke abantu abakhele leli zwe abangamakholwa. Yingakho uHulumeni ethi abantu abakhulelwe bangazihoshula izisu. Akasho ukuthi kumele abantu abakhulelwe bazihoshule izisu kodwa uthi bangazihoshula uma bebona isidingo. Ukube ubethi abazihoshule ubeyobe uqeda ilungelo lomuntu lokuzikhethela?
Umuntu onukubezwe ngokocansi maqede wakhulelwa kufanele enzenjani Kumele asebenzise ilungelo lokuzikhethela. Uma ezwa ukuthi akamdingi umntwana ongahlelelwanga, unalo ilungelo lokumhoshula uma kungashayisani nenkolo yakhe. Nalowo okushayisanayo nenkolo yakhe unalo ilungelo lokumthwala izinyanga eziyisishiyagalolunye aze ayombeletha. Lapho esembelethile angamusa kosonhlalakahle ukuze kulandelwe imigudu efanele umntwana agcine esedluliselwe kulabo abamdingayo?
Lapho imishini ekwazi ukuveza ingaphakathi lomuntu wesifazane okhulelwe iveza ukuthi umama ukhulelwe umntwana oyisidalwa okukanye kubonakala ukuthi impilo kamama okhulelwe isengozini yokushabalala ngenxa yosana alukhulelwe, lowo okhulelwe kumele asebenzise ilungelo lakhe lokuzikhethela. Umuntu osecelene kulula ukuthi athi umama usengaze akhethe ukufa yize enalo ithuba lokuphila kuphela nje uma ehoshula isisu. Kulowo ophakathi kokufa nokuphila, elikholwa noma engesilona, isinqumo kumele siphume kuye, angafunzwa ngesinqumo okumele asithathe.
Indaba yokuhoshula izisu iya nokuthi umuntu ukholelwa kuphi nanokuthi uzithola ekusiphi isimo. Komunye njalo kuya nokuthi yini ayiqhakambisayo phakathi kwempilo yakhe kanye naleyo yosana.
Incwadi yobungani iba nekheli lalowo oyibhalayo, usuku olubhalwe ngokugcwele. Kungasetshenzisa igama lenyanga lesiZulu noma lesiNgisi elibhalwe ngokwesiZulu. Le ncwadi iba nesingeniso umzimba kanye nesiphetho. Njengoba kuyincwadi yobungani, oyibhalayo uyibhala ngolimi olukhululekile. Yize ibhalwa ngolimi olukhululekile, oyibhalayo akumele asebenzise ulimi lwasemgwaqeni okuwulimi olungavumelekile.
Anganikeza abafundi isikhathi esanele sokubhala.
Angatshela abafundi babhale lokho abafisa ukukubhala ngesihloko abanikezwe sona, abakalele isikhathi sokwenza lokho.
Angatshela abafundi bahlale becabanga ngenhloso yencwadi nokuthi iqondiswe kubani.
Angatshela abafundi babhale amaphuzu ngangokuthanda/ngangoba bengakwazi.
Angatshela abafundi ukuthi uma kukhona abangasakukhumbuli bashiye izikhala.
Angatshela abafundi bangakhathazeki ngamaphutha abawenzayo, ngoba bazowalungisa kamuva.
Ukulungisa izimpawu zokuloba, njalonjalo.
Uhambo lwami ngisuka lapho kwaNongoma ngiza ngapha eGoli lwaba luhle futhi lwaba mnandi kakhulu.
Umshayeli owayeshayela itekisi kwakuyimvu yinkosi. Abantu engangigibele nabo babezijabulele becula kumnandi kudelile. Umshayeli wasidlalela amaculo omasikandi sisuka lapho saze sazofika ngapha eGoli. Abagibeli kwakungathi babetshelene ngoba babecula bonke belekelele omasikandi. Bangamagagu abantu bangakini uyezwa! Indlela angiyizwanga neze.
ESoweto ngafika liqeda kushona nje. Kwaba ukungena nje ekhaya zathi mbo izingane zakithi zifuna ngizixoxele ngohambo lwami. Zazibuza inkithikithi yemibuzo, zifuna ukwazi kabanzi ngendawo yakwaNongoma, ezigcina ukuzwa ngayo ezindabeni. Kwathi lapho umama eqhaqha isipho engasiphiwa kubaba wakho bajabula bonke endlini.
Kuzomele sihlele maduze nje ngiphinde ngize lapho. Phela ngayithanda leya ntombi yakwaNxumalo. Pho yinhle yini madoda! Sengathi ngiyayibona lapho seyihleka kuthi faca izihlathi. Uzele ubaba uNxumalo uyezwa! Ungakhohlwa phela ukude ungikhonzela kuyo.
Yize kusamisiwe ukuqasha efemini yethu, ngizoloku ngiqhubeka nokukukhulumela kubaphathi. Uhlalele ethembeni wena izinto zizolunga.
Khonza kubo bonke lapho ekhaya.
Lolu hlobo lwencwadi lubhalwa ngumuntu ebhalela isihlobo sakhe esikhalisa ngalokho okubi okusivelele.
Ikheli nesibingelelo siyafana naleso sencwadi yobungane.
Basebenzise amagama ahambisana nesimo.
Azithi zisuka amadaka obhalayo abe emkhalela lowo obhalelwayo.
Lapho obhalayo eseyiphetha le ncwadi akangalibali ukukhombisa uzwelo ngesehlo esehlele lowo ambhalelayo. Akakhiphe amazwi amqinisa idolo.
Ngidabuke kakhulu ukuzwa ukuthi navelelwa ingozi kwedlula umzala, uShongani. Akwehlanga lungehli, wena kaMshibe. Sonke sizodlula lapha nakuba singazi ukuthi kanjani.
Sengathi ngiyambona umzala wami madoda lapho esehleka kuvele elomhlathi. UMdali onguMenzi wezinto zonke okunguyena obeseboleke yena uzolenza icebo lakhe.
Ngicela ungedlulisele ukudabuka kwami okukhulu kumalumekazi nakumzala uNtozakhe nakubo bonke ekhaya. Ningangabazi nakanci ukungithinta uma kukhona enifisa ukuba nginisize ngakho kulesi sikhathi esinzima kangaka.
Niphile nonke ekhaya, iNkosi ibe nani.
Incwadi yokuzichaza ngumbhalo ongumlando womuntu ngamafuphi. Lo mbhalo uba nemininingwane yakhe, imfundo yakhe, imikhakha aseke wahlabana kuyona, imisebenzi aseke ayenza kanye nemininingwane yabantu abangathintwa ukufakaza ngaye. Le ncwadi isetshenziswa ngumuntu ofuna umsebenzi ngenhloso yokuzichaza ngamafuphi kumqashi.
Amagama nezibongo, indlela ohlobene nabo ngayo noma izikhundla zabo, amakheli abo kanye nezinombolo zabo zocingo.
Lolu hlobo lwencwadi luvamise ukubhalwa ngesilungu, kodwa kuyajabulisa ukuthi nesiZulu sesiyasetshenziswa njengalokhu izilimi sezilingana nje.
Kumele lube namakheli amabili, abhalwa ngokujwayelekile. Eyobhalelwayo ayibi nalo usuku.
Lubhalelwa umuntu othile onesikhundla enkampanini ethile. Ngakho-ke kumele obhalayo agagule isikhundla salowo ambhalelayo ngaphambi kokubhala ikheli lesibili.
Lunesibingelelo esingagaguli igama lomuntu kodwa kubhalwa ukuthi Mnumzane noma Nkosikazi noma Nkosazane.
Ludinga obhalayo abhale isihloko salokho abhala ngakho ngosonhlamvukazi.
Ludinga obhalayo achaze kahle ngokugcwele lokho akhuluma ngakho. Kumele asebenzise amagama afana nalawa: Ngiyothokoza, ngiyojabula, kuyongithokozisa.
Ludinga abesifazane baveze ukuthi bashadile noma cha ngokubhala uNksz. noma uNkk. emva kokusayina incwadi esiphethweni. Lokhu kwenzelwa ukuthi lowo obhalelwe azi kahle ukuthi ubhalelwe ubani.
Ngibhala le ncwadi ukucela isikhala sokuba ngumshayeli webhasi njengoba sasikhangiswe ephephandabeni ISOLEZWE langomhla ka-7 kuMandulo 2009.
Ngineminyaka engama-45, ngiganiwe futhi ngiphile kahle. Ngiphase uMatikuletsheni ngo-1988. Nginezincwadi zokushayela amaloli amakhulu kanye namabhasi engazithola eminyakeni engama-20 edlule. Kusukela ngo-1989 kuze kube ngo-2007 ngangikade ngisebenza enkampanini yamabhasi iBig Ben esendaweni yaseKranskop. Ngaba neshwa lokuba ngomunye walabo abadilizwa ngenkathi abaphathi nenyonyana yabasebenzi bevumelana ngokuthi kuncishiswe inani labasebenzi. Nginekhono lokushayela ngokucophelela. Kusukela ngaqala ukushayela angikaze ngibandakanyeke engozini yomgwaqo. Nginalo futhi ikhono lukusebenzisana nabanye abashayeli kanye nelokuphatha kahle abagibeli.
I-intavyu ingxoxo lapho kubakhona umuntu noma abantu abalidlanzana ababuza omunye imibuzo bephindelela ngenhloso yokwazi kabanzi ngaye. Kungabuzwa kabanzi umuntu ofuna umsebenzi kokunye kubuzwe umuntu ngenhloso yokuthola ulwazi ngento ethile eyenzekile noma esazokwenzeka. I-intavyu ingenziwa bukhoma, kuThelevishini, emsakazweni noma ocingweni. Ikhona futhi i-intavyu ebhalwa phansi njengenkulumo-mpendulwano.
Msakazi : Kuyinjabulo kimi ukuthola ithuba lokuba unginike isikhathi sokukhuluma nawe.
Mculi : Nami ngiyathokoza kakhulu ukukhuluma nawe kulo msakazo odume kangaka, ngizwiwe abalandeli bami nabalaleli bakho abaningi.
Msakazi : Ngabe leli gama obizwa ngalo elakho ngempela noma elomsebenzi?
Mculi : Igama lomsebenzi engalinikwa abangane bami ikakhulukazi enginabo eqenjini lami.
Msakazi : Lavela kanjani?
Mculi : Ngangishaya kakhulu isiginci bachazeke kakhulu base bengibiza ngoGuitarman.
Msakazi : Awutshele abalaleli bomsakazo nabalandeli bakho ukuthi ngempela wena ungubani, uqhamukaphi?
Msakazi : Ubani ongathi wakufaka ugqozi lomculo?
Mculi : Abazali bami nabo bangabaculi. Ubaba nomama bebevamise ukucula esontweni, lokhu okubizwa ngokuthi i-duet, babuye bazilungiselele ekhaya.
Ngakhula ngihalela ukuthi nami ngelinye ilanga ngime phambi kwabantu ngibajabulise, njengoba kwakwenza abazali bami. Abazange bangiphoqe kodwa ukuba ngibe umculi, kwazisukela kimi nje.
Msakazi : Kodwa pho kungani wena ucula olunye uhlobo lomculo?
Mculi : Ngicabanga ukuthi ukuwufunda phansi ngibe nolwazi ngawo, nokukhula ngilalela uhlobo oluthile lomculo kwangenza ukuba ngicabange ukwehluka kubazali bami. Kwangijabulisa futhi ukuthi abazange babe nenkinga ngalokho.
Bayawahambela amakhonsathi bazongilalela, bahlabe lapho bethanda ukuhlaba khona babuye bancome futhi uma kunesidingo.
Incwadi eya kuMhleli ifana nencwadi yomsebenzi kepha kukhona nakuyo okudingeka sikuqikelele ngayo.
Iveza uvo lombhali wayo ngento ethile.
Inika imininingwane ethile ukuze leyo mininingwane yaziwe umphakathi.
Ikhala ngokuthile. Kuyavama ukuba uma umuntu enezikhalo azikhiphe ephephandabeni kunoma aziqondise lapho zifanele ukuya khona. Inhloso ukwenza abaphethe bazazi izikhalo zomphakathi nabanye bazame ukulungisa lokho okungalungile ngokushesha ukuze bangahlambalazeki. Kwenye inkathi umbhali usuke enziwa ukuthi abaphethe basuke bengaziphenduli ngokufanele izikhalo zomphakathi.
Ibuza okuthile kubafundi bephephendaba, kepha ibe iqondiswe kumhleli.
Incwadi iqondiswa kuMhleli. Noma ngabe uphendula okuthile okuvele ephephandabeni kepha yena uqondana noMhleli.
Iphephandaba lizama ukonga isikhala ngakho-ke alikufuni ukuthemeleza.
Iphephandaba alifuni ukuqhatha umphakathi, ngakho-ke amazwi ayinhlamba noma ajivazayo aliwafuni.
Incwadi kufanele ibe nekheli eliphelele lombhali, igama nesibongo. Uma umbhali engathandi kukhishwe igama lakhe lempela, uyasho kodwa libekhona elempela liphelele futhi.
Isihloko sendaba angazibhalela yena phezulu encwadini yakhe, kodwa uMhleli angasiguqula ngokubona kwakhe.
Incwadi ayisayinwe umbhali ukuze iphephandaba livikeleke.
Ukugxeka ngokwakhayo kuyindlela esebenza kahle kakhulu kulolu hlobo lwencwadi.
UMhleli unelungelo lokuthi angayikhiphi mpela mpela incwadi uma ebona kunesidingo.
Isingeniso - Bhala ngamafuphi isizathu sokuthi kungani ubhale le ncwadi.
Umzimba - Bhala wenabe ngesihloko ubeke izizathu zakho. Lokhu kungaba yizigaba ezimbili noma ezintathu.
Isiphetho sendikimba - Phetha indikimba yencwadi yakho.
Isiphetho sencwadi siba negama nesibongo sobhalayo, kanye nobulili noma isikhundla.
Ngisho sekuzinsuku zokuvota amaqembu awakhohlwa ukukhumbuza abavoti ukuthi azobenzelena lapho eseqhoqhobele izintambo zombuso. Imihlola! Izimoto abanye abavoti abagcina ngokuzibona zibathela ngothuli mihla namalanga bazigibela okokuqala nokokugcina ngalezo zinsuku. Ngisho amatekisi namabhasi awakhokhelwa. Kuba sengathi abantu abanezimoto basuke betsheliwe ukuthi selekeleleni bo ukukhombisa umphakathi ukuthi sizowenzelani uma uke wasivotela. Emakhaya ubona amakalishi ezimbongolo anamasondo angalingani eya noma ebuya ezikhungweni zokuvota. Emalokishini abanikazi bamakalishi adonswa ngamahhashi ahlale ehla enyuka kudayiswa amalahle nabo babamba iqhaza. Emakhaya abantu balekelela ngamakalishi ezinkomo ngisho nezihlibhi imbala. Uyadlala wena! Kusetshenziswa ngisho amabhala imbala ukwelekelela emnyangweni wezokuthutha.
Ngalezo zinsuku kuba nemana kodwa engaveli eZulwini. Lapho abavoti beme imigqa emide elangeni elibhadlisa ubuchopho, emvuleni eyidlivayo, emakhazeni ashubisa umkantsha, basuke beqashwe ngeso lokhozi. Okhwehlelayo uluthola ngokushesha usizo, osekhathele ukuma uzanyelwa isitulo ngokushesha. Izingane zanamuhla zidume ngokungahloniphi nje kodwa ngezinsuku zokhetho ziyakwazi ukubona abantu abadala nabagulayo zibaphuthumise bavote ngokushesha. Ongahlafuni ngalezo zinsuku usuke engathandi. Kwezinye izindawo kuba khona izinkwa neziphuzo zamahhala ezihlelelwe abavoti.
Lowo mbuso uphela ngalolo suku. Amanye amaqembu ayazishaya bandal abuye azozibongela kubavota lapho izinto ziwahambele kahle. Amanye awabe esabonwa nangokhalo. Amanye uzwa kuthiwa avalelana emahholo nasematendeni amakhulu asolane wodwa. Nalawo asuke esekhonyana phakathi kwabavoti aye anyamalale lapho sekuvulwa iPhalamende. Okwenzeka lapho kwenza abavoti babambe ongezansi. Abakhonjelwe izikhundla ezinkulu bathatha izihlalo zabo. Lapho imisebenzi nezimali sekwabiwe ngononina, kuyaphunywa kuyosetshenzwa.
Emisebenzini abaholi bayaqala ukuziveza ubunjalo babo. Kubukeka sengathi kuba yilowo nalowo akhumbule izihlobo nabangani bakhe. Bakhona abacabangela amalunga amaqembu abo abamba iqhaza ekukhethweni kwabo. Bakhona nalabo abakhumbula omakhelwane babo. Kuvela imikhakha ngemikhakha yabaholi. Ngisho nomakhwapheni bayahlomula kulokhu. Okubuhlungu ukuthi abavoti abangamalunga omphakathi nje ababe besakhunjulwa lapho seyidubukele. Yehla njalo le nkohlakalo ize izofika emazingeni aphansi.
Amanye amalunga athile amaqembu ayakwazi okungenani ukucoshacosha imvuthuluka esala lapho izikhulu zabelana ngemisebenzi nomnotho. Amalunga omphakathi angacheme namaqembu asala kanjalo. Ngiyasola abasezikhundleni basuke sebelibele ukuthi akuwona wodwa amalunga amaqembu avotela amaqembu abo. Amanye amavoti amaqembu awathola emalungeni omphakathi nje. Awabe esakhunjulwa nhlobo lawo mavoti. Amalunga omphakathi nje aze akhunjulwe yilawo angomakhwapheni balabo abasemagunyeni.
Lolu hlobo lwencwadi lwehlukene kabili. Kuya ngokuthi ubani omenywayo. Uma isimenywa kungumuntu omkhulu iba namakheli amabili kuthi uma kumenywa umngane noma isihlobo libe linye.
Isimemo somhlangano siyincwadi ehlanganisa uhlelo lomhlangano ememela emhlangweni amalunga enhlangano ethile. Isimemo somhlangano siba nohlelo lomhlangano ukuze amalunga omhlangano azi kusenesikhathi okuzokhulunywa ngakho emhlanganweni. Lokhu kusiza amalunga afike emhlanganweni esezilungiselele ukuthi azothini ngezihloko ezizodingidwa emihlanganweni.
Usuku okuzohlanganwa ngalo.
Indawo lapho kuzohlanganelwa.
Isikhathi okuzohlanganwa ngaso.
Igama likanobhala nekheli lakhe.
Isimemo somhlangano singabhalwa njengencwadi noma njengezimemo ezejwayelekile.
Amalunga omphilandawonye, Indonsa ayamenywa emhlanganweni oyoba semahhovisi ale nhlangano zingu-1 kuMbasa 2009 ngo-11:00.
Amaminithi omhlangano angokufingqiwe okwakukhulunywa ngomlomo emihlanganweni. Abhalwa agcinwe ngenhloso yokulondoloza okwakukhulunywa kwavunyelwana ngakho ukuze kungalibaleki, kungalahleki, nezinqumo zigcineke. Lowo obhala amaminithi kumele aqikelele ukuthi akabhali konke okukhulunywa emihlanganweni, kepha kubhalwa iziphakamiso nezinqumo. Amagama abethule iziphakamiso kanye nalabo abasekelile kuyenzeka abhalwe. Akumele lowo obhala amaminithi abhale ukuphaphalaza, ukuphikisana, ukwedelela kanye nokuxabana.
Uma umuntu ekhuluma nge-ajenda akwenzeki angakhulumi ngamaminithi omhlangano kanjalo nalapho ekhuluma ngamaminithi kuthinteka ne-ajenda yomhlangano. Ngakho-ke kubalulekile ukuthi uthisha afundise abafundi i-ajenda yomhlangano kanye namaminithi omhlangano kanyekanye. Kumele kwenzeke okufanayo nalapho abafundi sebevivinywa, babuzwe nge-ajenda kanyekanye namaminithi omhlangano.
Umhlangano waqala ngo-5 ntambama. UMnu. Masilela wavula ngomthandazo. UMphathisihlalo wabonga uMnu. Masilela ngomthandazo wase emukela wonke amalunga ayekhona emhlanganweni. Ngemuva kokwaziswa kwabaxolisile uMphathisihlalo wabe esechazela inhlangano ngenhloso yomhlangano.
Unobhala wafunda amaminithi omhlangano odlule owawungomhlaka- 14 kuNhlolanja 2008. Umhlangano wemukela njengerekhodi eliyiqiniso lalokhu okwakubhungwe ngakho.
Azibanga biko izindaba ezivuka emaminithini.
Amalunga akhetha abaholi abalandelayo kanje: UMnu. Jabulani Masilela waqokelwa ukuba ngusihlalo, uSizakele Gabuza waqokelwa ukuba umgcinimafa kwathi uGladys Sokhela waqokelwa ukuba ngunobhala.
UMnu. Jabulani Masilela wabonga abahola abadala ngokusebenza kwabo ngokuzikhandla ukuhola nokuthuthukisa inhlangano. Wabe esephonsa inselelo kumalunga yokuthi esikhathini esizayo kunganjani kekubuyekezwe umthethosisekelo wenhlangano, kuboniswane ngesigatshana esithi akekho umholi oyoqokelwa isikhundla sobuhola iziwombe ezintathu kulandelana.
Umphathisihlalo wabonga amalunga ngeqhaza alibamba kulowo mhlangano. UMnu. Mbhele wavala ngomthandazo ngehora le-18h00.
Uma amalunga enhlangano ethile engagcilusekile yizimo ezithile ezenziwa yizikhulu, avumelekile ukuba asole. Indlela akwenza ngayo lokhu ukubhala indaba-mbiko. Ekuqaleni kumele kuvele ukuthi iziphakamiso lezo zimaqondana nani, ziqondiswe kubani futhi zenziwe nini. Indlela ebhalwe ngayo yehlukile kuleyo yokubhala incwadi. Ayinaso isingeniso nesiphetho. Ibhalwa ibe ngamaphuzu ahleleke kahle ukuze ifundeke kalula.
Amalunga ebandla elithile awagculisiwe ukuholwa ngumfundisi webandla osanda kufika ebandleni.
Indaba-mbiko eya kumfundisi omkhulu elokishini laseMlazi emaqondana nesimo esingagculisi.
Umfundisi wethu ungumZulu kodwa ushumayela ngolimi lwesiNgisi. Ibandla lethu lixube abantu abafundile kanye nalabo abangasazi nhlobo isilungu. Umfundisi uthi izinsumayelo zakhe azifinyelele kanjani kuwo wonke amalunga ebandla.
Amalunga ebandla avumelana ngokuthi isonto lingene kugamenxe ihora leshumi ekuseni bese liphuma kugamenxe ihora leshumi nambili. Umfundisi wethu uhlala ekhuthaza amalunga ebandla ukuthi agcine isikhathi sokungena, okuyinto enhle nokho. Lapho inkonzo isingenile akabe esayihhoya eyokuthi kumele kuphunywe kugamenxe ihora leshumi nambili. Selokhu uqalile lo nyaka isonto liphuma ligamenxe ihora lesibili kuya ehoreni lesithathu. Amanye amalunga aseze aphume isonto lingakaphumi.
Selokhu kufike umfundisi isonto seliphenduke isikhungo sokuzakhela inzuzo. Njalo ngamaSonto kubakhona okuthile okudayiselwa amalunga ebandla, phakathi esontweni ngesikhathi sesonto. Amanye amalunga ebandla asehudula izinyawo ngoba egwema ingxabano engakhona lapho ephonsela umfundisi inselelo ngalesi senzo sakhe.
Umfundisi wemukela imali yomnikelo esukela emarandini alishumi kuya phezulu. Umuntu onikela ngemali engaphansi kwaleyo uthola ukuphoxeka ngoba umfundisi uvele ayisahaze phansi. Umfundisi uyakhohlwa ukuthi amandla abantu awalingani. Amalunga azihluphekelayo azithola esenkingeni.
Umfundisi ufike nomthetho ozoliqeda nya ibandla othi imali yethikithi izokhuphuka ngamaphesenti alishumi njalo ngonyaka. Kuzokwenzeka kanjani lokho njengoba imisebenzi yentuleka kangaka?
Umfundisi uphoqelela amalunga ukuthi akhokhe imali eyisinqumo yokukhokhela umuzi wakhe kanokusho awuthenge eDurban North. Indlu yebandla eyakhelwa abefundisi bebandla akafuni nakuyibona. Usho nokusho ukuthi yena angeke ahlale elokishini.
Umfundisi wethu akayihambeli yonke imicimbi yamalunga ebandla. Lapho kungcwatshwa amalunga ebandla uba khona kodwa akalubeki lapho kuvulwa amatshe. Ukubeka kucace ukuthi yena akayihambeli imicimbi yamadimoni.
Amalunga ebandla acela ukuba uma kwenzeka umfundisi omkhulu abize umhlangano wamalunga ebandla kanye nomfundisi webandla kuzofunwa izixazululo zezinkinga ezikhungethe ibandla.
Ibhrosha ipheshana elichaza kafushane ngendawo noma umkhiqizo othile ngenhloso yokuwudayisa noma ukuheha abantu. Ibhalwe ngendlela yokuheha abantu ngakho-ke amagama asetshenziswayo akhethwa ngendlela engahlaba umxhwele yenze ukuba abantu bafise ukuthenga. Ithinta izihlokwanana ezimbalwa ezibalulekile ezichazela abathengi ngokutholakala kuleyo ndawo noma kulowo mkhiqizo.
Nazi izinto ezibalulekile okumele zishiwo ngomuntu ongasekho: Amagama akhe aphelele, usuku azalwa ngalo, ezalwa ngobani, ezalelwaphi, izikhungo zemfundo adlula kuzona, wazuzani emfundweni yakhe, izindawo asebenze kuzona, izikhundla azitholile, usuku ahambe ngalo emhlabeni, abantu abayigazi lakhe abashiya emhlabeni njengomyeni wakhe noma unkosikazi, izingane, abazali, abazukulu, nokunye okubonakalayo ukuthi kungesale.
Uma kubhalwa umlando ngomufi, kuqalwa ngesihloko esigqamile esinamagama akhe aphelele, bese kubhalwa konke-ke lokhu esesikubalile ngenhla. Ekugcineni kungaphethwa ngomusho omfushane wokumvalelisa, njengokuthi: Lala uphumule, Mntungwa, noma iNkosi mayikuphe umphumulela wafuthi noma-ke ngamanye nje amagama anesizotha.
I-edithoriyali ibhalwa nguMhleli wephaphandaba elithile eyiqondise ephephandabeni angumhleli walo. Inhlosonqangi ukuhlaziya isimo esithile esingundabamlonyeni kwabezindaba kanye nokuvulela ithuba le nkulumo-mpikiswano kulabo abathintekayo noma labo abafisa ukwazi ngesiphetho sodaba lolo. Isihloko sakhona kumele simhehe umfundi wephephandaba. Isingeniso sakhona sethula noma siveza umbono woMhleli wephaphandaba ngesihloko. Umzimba we-edithoriyali wethula amaphuzu asekela umbono noma imibono yoMhleli. Kumele ulimi olusetshenziswa lapho luhambisane nabafundi. Kumele kusebenze ikakhulu amagama achasisayo. Kusetshenziswa amagama afana nalawa: okokuqala, okwesibili, okwesithathu, ngakho-ke, njll. Isiphetho sakhona sisonga inkulumo-mpikiswano, kwesinye isikhathi uMhleli ugcina ngukbhala iziphakamiso.
Ngezinsuku zokugcina zokukhankasa kwamaqembu ekhankasela ukhetho kunezinto eziningi ezingahambanga kahle. Abantu babelindele ukuthi kwakuzothi kungadlula ukhetho bese kwehlukanwa nezinto ezinjalo.
Lokhu kubandakanya iqembu likaKhongolose elasebenzisa budedengu amandla okuphatha, njengalapho umNyango weSocial Development unikeza abantu izijumba zokudla - okukhokhelwa ngabakhokhi bentela - njengemana evela eqenjini likaKhongolose. Kwenye inkathi abantu babenganikwa izijumba lezo uma bengakhombisi amakhadi obulunga benhlangano kaKhongolose.
Ukusetshenziswa kwamandla budedengu kwakubandakanya oNgqongqoshe bakaZwelonke kanye nabeZifundazwe bekwenza lokho bebe beqhuba umsebenzi wombuso, kokunye bephelezelwe nguJacob Zuma uqobo lwakhe, owayesenguMongameli we-ANC kuphela ngaleso sikhathi.
Ngisho abasebenzi bakaHulumeni bayabalwa kule nkohlakalo. Abanye babeya emsebenzini begqoke izikipa zika-ANC kodwa abazange banqandwe ngabaphathi babo kulokho. Labo ababezama ukuveza ukuthi leso senzo siphambene nobulungiswa babengabekezeleki ngezindlela ezehlukene.
Esinye isibonelo sale nkohlakalo sagqama lapho uSiphiwo Hewana, owayenguMkhuzi wekamu lamaphoyisa iGoodwood Police Station, eKapa owabekwa icala lokuzama ukuvikela ukusebenza kwengalo yomthetho ngokuzama ukufihla obunye ubufakazi ecaleni likaTony Yengeni lokushayela imoto edakiwe. Lapho kuzanywa ukuxhumana noHewana, umakhalekhukhwini wakhe wawuzwakala ukhala wodwa, udlala iculo elithi 'Umshini Wami'!
Ezinyangeni ezimbili ezedlule i-ANC yaphumelela okhethweni. Ucabanga ukuthi inkohlakalo yaphela mhla kufungiswa amalunga ePhalamende Yaphela emiqondweni kuphela. Kunalokho i-ANC izinikele ekuqhubeni inkohlakalo kakhulu kunakuqala. Indlela yokucabanga ye-ANC ukuthi: Mina nawe singenzani ngalokho?
Kwaba yisenzo esihle ukuthi uMongameli uZuma ahambele iqembu lesizwe iBafana Bafana ngaphambi kokuthi kuqale umqhudelwano weConfederations Cup. IBafana Bafana yayikudinga kakhulu ukugqugquzelwa nokuzwa ukuthi isizwe siyeseka kangakanani. Lokho kuzwakala kahle uma kwenziwa nguMongameli wezwe.
Sasingekho nesincane isidingo sokuthi uZuma acule 'uMshini Wami'. 'UMshini Wami' akulona iculo lesizwe, kuze kungcono elithi 'Shosholoza'. Muva nje uZuma useguqule iculo elaliculwa kakhulu i-ANC ngezikhathi zomzabazo walenza elakhe.
Leli culo laba yisikhali sakhe ngokokuqala lapho ekhomba ngenjumbane lowo owayenguMongameli uThabo Mbeki ngokumehlisa kwakhe esikhundleni sokuba yisekelaMongameli, kulowo wesifazane owambophisa ngecala lokundlwengula nakuNational Prosecuting Authority ngokumethwesa amacala okukhwabanisa nenkohlakalo. Wayehloseni uZuma ngokucula leli culo mhla evakeshele iBafana Bafana Wakwenzelani ukuba afake abadlali incindezi yokuthi bakhethe ukucula naye noma bathule?
Konke lokhu kwakuthumela muphi umlayezo kubantu Ukuthi ngamalunga kaKhongole kuphela okumele ahambele imicimbi kaHulumeni (yesizwe) Kwakuchaza ukuthi uZuma wayekhohlisa isizwe uma ethi uzoba nguMongameli wabo bonke abantu, ngisho nalabo abangazange bavotele uKhongolose?
Ukubiza labo abaveza le nkohlakalo ngezitha zikaZuma, akuzukuliguqula iqiniso lokuthi iNingizimu Afrika isengcupheni.
I-athikhili yephaphabhuku iyindlela yokuletha ulwazi, inguquko, imininingwane ethile mayelana nalokho umhleli afuna ukukwedlulisa noma afuna ukukukhangisa. Umhleli angasebenzisa ifonti ehlukahlukene, imibala ehlukahlukene futhi egqamile, imidwebo ehlukene ukugqugquzela, ukuthengisa umqondo othize. Kungabhalwa namagama athize okunezelela okushiwo yizithombe.
UHulumeni angahle alubhekisise kabanzi udaba lokuphasisa umthetho wokuhweba ngomzimba - umthetho ongaletha injabulo kumayengandoda aseNingizimu Afrika.
Kudala amaqembu amele amayengandoda aphakamisa ukuthi ukuhweba ngomzimba kube semthethweni kuleli zwe.
Ukugunyazwa okunemibandela kwamayengandoda amadala ngeminyaka.
Ukulawulwa komthetho wamayengandoda amadala ngeminyaka.
ULalu uthe yize kungacaciswanga kahle embikweni ukuthi kumele uguqulwe kanjani umthetho, njengoba kuseyisiphakamiso nje, bayakwemukela ukuthi sekuyisikhathi soguquko.
Uqhube wathi bekumele kuqale kuphawule amalunga omphakathi kuqala ngaphambi kokuthi lo mbiko uye ePhalamende. Ngenxa yokuthi akwenzekanga lokho, uyangabaza ukuthi kuzothi kufika unyaka we-2010 umthetho usuphasisiwe, okukanye usungumthetho wesikhashana.
Ezinye izinhlangano ziyaphikisana nanoma yimuphi umbono owesekela ukugunyazwa komthetho wokudayisa ngomzimba.
Amalunga omphakathi analo ithuba lokuthumela iziphakamiso zawo ezibhaliwe noma ezethulwa ngomlomo.
Umbiko ungaba ngento umuntu ayibonile, ayizwile okukanye into ayenzile. Imibiko ivama ukubhalwa ezikhungweni zemisebenzi. Kungaba umbiko wezimali, umbiko, ngomphumela womdlalo, ngeziboshwa ezeqe ejele. Njengoba imibiko imayelana nezinto ezinhlobonhlobo, kanjalo nendlela imibiko ebhalwa ngayo iyehlukahluka.
Inhloso yombiko ukwedlulisa ulwazi oluthile.
Amaphuzu kumele abe liqiniso, kungabi imbono.
Amaphuzu kumele aphathelane nesihloko.
Amaphuzu kumele abhalwe abe ngamapoyinti.
Ulimi olusetshenziswayo kumele luhambisane nalowo noma labo umbiko oqondiswe kubo.
Ukuze umbiko uzwakale kahle kumele ubhalwe ngomuntu wesithathu okukhulunywa ngaye.
Kumele umbiko ube nesihloko esishoyo ukuthi umbiko umayelana nani.
Isihloko kumele sibe negama lomuntu noma abantu umbiko oqondiswe kubo.
Kumele kubhalwe indlela elandeliwe ekubhaleni umbiko.
Kumele kubhalwe lokho okutholakale ocwaningeni.
Kumele kube nesiphetho.
Kumele kube neziphakamiso.
Kumele ekugcineni umbiko usayinwe.
Kumele futhi umbiko ube nosuku.
Ukuxoxisana nothisha bezikole zendawo.
Ukuxoxisana nabazali babafundi.
Ukuxoxisana namalunga omphakathi nje.
Ukuxoxisana nabaholi bomphakathi.
Ukuxoxisana nemikhandlu yabazali.
Ukuxoxisana nemikhandlu yabafundi.
Ukuxoxisana namaphoyisa endawo.
Othisha banesandla ekubhebhethekiseni udlame ngoba babamba imihlangano ngasese nabafundi.
Kunothisha ababanga izikhundla zokuphatha ezikoleni.
Abazali banesandla ekubhebhethekiseni udlame ngoba imihlangano yangasese ibanjelwa emizini yabo nalabo abakubonayo lokho bayihlaba inhlali.
Abaholi bomphakathi abezwani bebodwa ngenxa yobulungu ezinhlanganweni zombusazwe.
Ziningi izimbangela zodlame neziteleka endaweni yaseQhudeni kanti zibonakala zidalwa yiwo uqobo amalunga omphakathi, kubandakanya nothisha. Kudingeka umhlangano kakhukhulela ngoqo wazo zonke izinhlaka zomphakathi ukuze kuvulelwane izifuba bese kuqhanyukwa nezixazululo ezingaba yikhambi elelaphayo.
Othisha abayeke ukubamba imihlangano ngasese nabafundi.
Abafundi ababoniswe ububi nemiphumela yodlame.
Abaholi bomphakathi abahole umphakathi ngeqiniso.
Abaholi bomphakathi ababambe imihlangano namalunga omphakathi ukuze umphakathi uveze izikhalo zawo.
Abaholi abafunde ukuhloniphana.
Amaqembu epolitiki awafunde ukubekezelelana.
Uhlelwe ngu: N.N.
Ukuchazwa kwesigameko: NgoLwesibili ekuseni mhlaka zingama-30 kuNhlangulana kuse ikilisa eligcina amakhompyutha ligqekeziwe amakhompyutha angama-20 etshontshiwe. Lokhu kwenzeke naphezu kokuthi isikole sinonogada waso ogada zonke izinsuku. Icala lokugqekeza kanye nokutshontshwa kwempahla livulwe ngumphathisikole ekuseni ngoLwesibili ngehora lesi-09h00. Kutholakale umakhalekhwini iNokia 1650 emnyama phakathi ekilasini.
Umseshi ophethe icala: USayitsheni Z.P.
Uma abafundi bezokwenza inkulumo kumele bakhumbule ukuthi abantu abefani ngamasiko, ngezinkolelo, ngemfundo, ngabakuthandayo nokunye. Ngakho-ke kumele umfundi acabange ukuthi bazosithanda yini isihloko sakhe, futhi bazi kangakanani ngaso, bazowezwa yini amagama ahambelana naleso sihloko labo azokwethula kubo inkulumo.
Yini inhloso yenkulumo?
Lapho abafundi beqoqa ulwazi ngesihloko abazokhuluma ngaso kufanele bazi ukuthi baqonde ukubajabulisa nje, ukubafundisa okuthile, noma ukuba balandele imibono yabo labo abalalele. Lapho sebekhuluma abaqikelela futhi ukuthi ngabe abalalele bayajabula, bayezwisisa noma bayayemukela yini le nto abayishoyo..
Kubalulekile ukuthi umfundi ozokwethula inkulumo azilungiselele ngokwenele. Ukuzilungiselela kubandakanya ukubhala amaphuzu ephepheni.
Kubalulekile ukuthi isihloko sibe nokuthi inkulumo izokwenziwaphi, ngubani ngaluphi usuku futhi sethule ingqikithi yenkulumo.
Kumele oxoxayo abingelele abakhona ngezinhlelo zabo, abakhulu nabancane, abalandelanise kahle ngokwamazinga abo emehlweni omphakathi.
Isingeniso kumele sihehe sibe sifushane siphoqe abantu ukuba balalele.
Indatshana ehlekisayo kodwa ephathelene nazokusho.
Umbuzo odinga impendulo ephathelene nazokusho.
Owethula inkulumo angalokothi enze izixoliso, njengokuthi "Nixole ngoba angikwazanga ukulungiselela le nkulumo." Lokhu kuqeda umdlandla kwabalalele. Akenze abalaleli babenesasasa kwakushoyo.
Uma ekhuluma akasebenzise izandla, isimo sobuso, amehlo, kodwa hhayi ngokweqile.
Amehlo akhe awahambe indlu yonke angakhombisi ukwesaba, ukungakhululeki kumbe ukwethuka.
Ukuze inkulumo ivuse isasasa kwabalalele, owethula inkulumo akaguquguqule izwi, lizwakale ngokucacile, lilandele indikimba yakhe; ukuphakamisa izwi kukhombisa isasasa, ukulehlisa kukhombisa ukuthi kukhona azokusho. Akangahlebi futhi angamemezi, kuphela akazikhohlwe ukuthi ungubani umqondo wonke wakhe ubesenkulumweni. Akalandelanise kahle amaphuzu ukuze inkulumo izwakale kahle. Akasebenzise izibonelo amahlaya nokunye okufuze lokho.
Akangalokothi ethuke noma abukele phansi labo abamlalele.
Akangayenzi inkulumo yakhe ibe yinde kakhulu kuze kuphele umdlandla kwabalalele.
Inkulumo ayifeze inhloso yomethuli wayo.
Ukuze isiphetho sigculise, umlaleli azizwele ukuthi uzuzile, kumele oxoxayo aphethe ngesiphetho esifanele, esifushane nesinembayo.
Angafingqa inkulumo yakhe ngokugcizelela amaphuzu asemqoka awashilo.
Ngiyabonga Mphathihlelo ngethuba onginika lona. Ngiyabingelela kubaphathi bemfundo abakhona, kuMphathisikole, kothisha, kumalunga omkhandlu olawula isikole, kubazali, kubafundi, ezivakashini ezikhona kulolu suku olukhulu kangaka.
Kungenzeka ukuthi phakathi kwenu bakhona abalindele ukuthi njengoba ngimude kangaka nje nenkulumo yami izoba yinde. Ngiyazithanda izinto nezimo ezimfishane. Kulabo abaqaphelisisayo bazovumelana nami kulokhu. Abanye benu bazomkhumbula umngani wami obefundisa eHlubi, uMnu. N.V. Zungu. Besithi uma sihamba sobabili sibhale igama elithi "if". Namuhla nangu omunye umngani wami esisebenza naye uMnu. S.A. Ndebele, nakuye yiso leso.
Uma abantu sebengaphezu kwababili, kuyavama ukuthi bahlangane ngenjengo ethile. Isikole singenye yezikhungo lapho kuhlungana khona abantu abaningi ngezinhloso ezithile. Isikole ngasinye sibandakanya othisha, abafundi kanye nabazali. Kothisha kubakhona uthisha oqokelwa ukuba ahole isikole. Nabazali ngokunjalo babakhona abakhethwa ngabanye ukuba babe liso labo. Kwezinye izikole kuze kube khona nabafundi abamele uquqaba lwabafundi.
Ngizocela kesibuke ngamehlo engqondo amadoda aqubula inyama yenkabi enkulu ehlatshiwe. Kuthi lapho eseqedile ukuyihlinza ayiqoqele ndawonye esikhumbeni. Kuba khona insizwa eligagu ezihola phambili. Kaningi ungezwa isithi, "Sandla ngena la!". Lezi ezinye izinsizwa zibe sezilandela, ziphinde amagama ayo. Iyaqhubeka ithi, "Qu yasuka insimbi"!. Ziyayivumela lezi ezinye izinsizwa. Ngokwenzenjalo zisuke zisafuna ukuzwa isisindo sencoso. Uma ilula kakhulu ziyayengeza kanti uma isinda kakhulu ziyayiphungula. Uma isisindo sesingangamandla azo zihamba nayo. Zisho kanyekanye zithi, "Hamba naye!". Ngokwenzenjalo akube kusezwakala ukusinda kwenyama. Omama bayakikiza kube njeya. Lokho kubanikeza umfutho labo abatatamisa inyama. Uma kukhona insizwa ebambe yayekethisa, inyama iwela ngakuyo.
Uma ngibuka isikole, ngibuke la madoda atatamisa inyama, ngibona kunento efanayo kulezi zimo ezimbili - ukubambisana. Lapha esikoleni uNgwane ngimfanisa nale nsizwa ezihola phambili. Uma engelona igagu kuzokuba lukhuni kuhle kokukhipha umbokwane emanzini ukufukula abafundi. Uma eligagu othisha bazobamba bafukule kanyekanye. Ngaleyo ndlela abazali bazozithola bekikiza. Ngokwenzenjalo othisha bazozizwa benamandla amaningi, bazizwe benothando lomsebenzi.
Kunciphe izinkinga ngaphakathi esikoleni.
Anciphe amahora lapho kuxazululwa izinkinga ezidaleka ngenxa yokungabambisani.
Baphumelele ngamalengiso abafundi.
Basho abazali baseNquthu bathi, "Kuyafundwa eMgazi".
Njengemibhalo yonke kufanele kubekhona isingeniso. Esingenisweni yilapho kwethulwa khona udaba oluzoxoxwa, nokuthi luzoxoxwa ngobani.
Amagama alabo abakhulumayo abhalwa ngasesandleni sokunxele, abe mafishane nesibongo singasetshenziswa. Akubhalwa lutho ngaphansi kwamagama alabo abakhulumayo.
Kubhalwa ikholoni emva kwamagama abantu abakhulumayo.
Ukukhethwa kwamagama kumele kukhombise ukwehlukana kwezinga lalabo abakhulumayo. Isibonelo ubaba uma ekhuluma nendodana, ingane yesikole uma ikhuluma nothisha.
Ukuthi inkulumo-mpendulwano iqala ngesingeniso akusho ukuthi akubekhona isigaba esiyisiphetho. Isiphetho sendaba siba senkulumweni yabo, kuzwakale ukuthi isiyaphetha.
Ingaphetha ngokuba bezwane noma bangezwani kuye ngokuthi udaba ebebeluxoxa luhamba kanjani.
Umnumzane Manzini ukhuluma nendodana yakhe uThabo ofika phakathi kwamabili abangqongqozele ukuze bamvulele.
Manzini : Uphumaphi ebusuku kangaka Thabo?
Manzini : Phendula umbuzo wami.
Manzini : Uthe uma ulibala lapho wacabanga ukuthi uzongena kanjani lapha ekhaya?
Manzini : Kukangaki ufika ngalesi sikhathi njengoba uthi ngeke uphinde nje?
Thabo : Bese ngikhohliwe, baba ukuthi kungaphezulu kwezikhathi ezimbili.
Manzini : Phendula umbuzo wami.
Manzini : Ungivusa phakathi kwamabili emzini wami nsuku zonke. Ucabanga ukuthi uyini lapha ekhaya wena?
uManzini : Ngoba nakhu siphazamisa abalele sizoyikhuluma ekuseni le ndaba.
Ibingaqhubeka inkulumo ize ifike lapho ifika khona njengoba kushiwo ngenhla.
Imemorandamu abanye bayibiza bayinqamulele bathi imemo. Imemo incwajana ebhalwa ngabaphathi ngaphakathi esikhungweni somsebenzi beyibhalela abasebenzi noma abasebenzi beyibhalela abaphathi. Iba nesibingelelo nesiphetho njengoba kwenzeka encwadini yobungani neyakuMhleli. Ngokuvamile kuyaye kube nefomu elihlelelwe lokho. Obhala imemo ugcwalisa leyo fomu. Imemo ingasetshenziswa ukwedlulisa imiyalelo, isifo esiveleli, umshado, nokunye, kubasebenzi.
Ngiyethemba ukuthi nonke nizovumelana nami ukuthi sithumele incwadi yokududuza inkosikazi yakhe nomndeni.
Sizokhumbula ukuthi ubengumuntu okhuthele kanjani ngaphakathi efemini ngisho nasemphakathini imbala. Uzokhunjulwa kakhulu ngekhono lakhe lokukwazi ukuhlanganisa abasebenzi nasekugqugquzeleni ezemidlalo.
Ngenyanga edlule uthathe ilivu yokugula ende.
Udlule emhlabeni izolo kusihlwa edlulela ekhaya kwaMashu.
Njengoba kudutshulwe kwabalawa uthisha kuleyo ndawo yaseQhudeni, thina singuMnyango WezeMfundo sibone ukuthi isikole sike sivalwe okwesikhashana, kunikezwe ithuba umthetho uthathe indawo yawo. Kuyothi isimo sesibuyele kwesejwayelekile sinazise ukuthi isikole sesingavulwa.
Idayari incwajana lapho umuntu ebhala khona izigameko eziphathene nempilo yakhe, izinto ezibalulekile afisa ukuzikhumbula, nokunye. Abanye idayari bayetha igama layo, isibonelo "Kunje-ke Emhlabeni!"
Kumele oyibhalayo abhale usuku phezulu.
Kumele ibhalwe ngolimi lo muntu okhulumayo.
Kumele ibhalwe ibe senkathini yamanje.
Kuyenzeka futhi ibhalwe ibe senkathini edlule.
Kanti kungenzeka futhi ibhalwe ibe senkathini ezayo.
Kumele kubhalwe izigaba ezimfishane.
Kusetshenziswa ulimi olukhululekile.
Ukuhlangana kwami noZakhele kungiphazamise kakhulu ekuzilungiseleleni iphepha lakusasa. Noma ngithi ngiyazama ukufunda akuvumi, ngisambona emi phambi kwami. Ngisawezwa amazwi akhe amnandi enkenteza ezindlebeni zami.
Bengingazethembi neze namuhla ngoba angikwazanga ukuzilungiselela kahle izolo. Noma kanjani ngizozidlela amahlanga nakuleli phepha lanamuhla.
Namuhla usuku lwami lokuzalwa. Ngizobe ngibungazwe ngabangani bami emqashweni ntambama ngehora lesithupha.
Ngemuva kokubhala iphepha lasekuseni ngizothi hulukuqu edolobheni ngiyobheka ukuthi abangifakelanga yini imali ekhaya.
I-imeyili yindlela yobuchwepheshe yokuthumela imibiko, izithombe nokunye ngendlela esheshayo kusetshenziswa amakhompuyutha. Le ndlela inhle kakhulu ngoba umuntu ukwazi ukuthumela ngisho umbhalo ongamakhasi amaningi ngesikhashana nje. Lapho umuntu othunyelelwe umbhalo eseqedile ukuwufunda uyakwazi ukuwugcina ukuze aphinde awufunde esikhathini esizayo uma kuvela isidingo. Nalowo owuthumele uyakwazi ukugcina ubufakazi bokuthi nebala wawuthumela umlayezo ngelanga elithile.
Umbiko: Amalunga omphilandawonye, Indonsa ayamenywa emhlanganweni oyoba semahhovisi ale nhlangano zingu-1 kuMbasa 2007 ngo-11:00.
Ifeksi ngumbhalo othunyelwa ngobuchwepheshe besimanje kusetshenziswa ucingo umbhalo usuka emshinini uya komunye umshini. Ngokuvamile lo mbhalo uba nekhasi eliba nemininingwane yalowo owuthumelayo kanye neyalowo umbhalo obhekiswe kuye. Leli khasi lisebenza njengemvilophu lapho kuthunyelwa incwadi. Yize umlayezo ushesha ukufika lapho uthunyelwa khona, ubuthaka befeksi ukuthi umbhalo oyimfihlo ungawela emehlweni nasezandleni ezingafanele.
Umbiko: Yemukela nali iphepha lokufaka imali ebhangi njengobufakazi bokuthi ngikukhokhele imali yakho ebekade iyisikweletu.
Unyazi ngumbhalo obhalwe ngamafuphi abantu abathumelelana wona besebenzisa omakhalekhukhwini. Lo mbhalo uvama ukungaluhloniphi neze ulimi kanye nezimpawu zokuloba. Kweqiwa onkamisa, izinhlamvu kanye nezimpawu ngokuthanda. Lapho lo mbhalo uqhathaniswa nenkulumo kamakhalekhukhwini, ubiza kancane.
Sawubona Mnu. Zulu i-Old Mutual ayinalo ikheli lakho le-imeyili. Uyanxuswa ukuba usithumelele yona.
Ifomu ipheshana elinezikhala ezigcwaliswayo ngoba kufuneka imininingwane ethile. Ziningi izinhlobo zamafomu ezigcwaliswayo. Kukhona amafomu okucela umsebenzi, okukhipha imali ebhange, okufaka imali ebhange, okucela izikhala zokufunda, njalonjalo. Kubalulekile ukuthi lowo ogcwalisa ifomu anikeze iminingwane yakhe eliqiniso, angashiyi izikhala ngenxa yobudedengu.
Ungaqala nini ukusebenza uma kungaba nguwe onikezwa lo msebenzi?
Uma uthi cha, nikeza ubuzwe bakho ungowakuphi?
Unayo imvume yokusebenza nokuhlala kuleli zwe?
Sewake watholwa yinkantolo unecala lokwephula umthetho okukanye waxoshwa emsebenzini?
OZAZIYO. Khetha emagameni afakwe kobakaki uqondanise nolimi ngalunye olwaziyo.
Bhala izindimi ozaziyo 1.
Kwaba yini imbangela sokushiya kwakho?
Uma ngabe wake wasebenza kunoma imuphi uMnyango kaHulumeni, ngabe zikhona izizathu ezingenza ungabe usaqasheka?
Izinombolo zocingo angathintwa kuzo ngesikhathi somsebenzi 1. 2. 3.
Ngiyafunga ngiyagomela ukuthi ngokwazi kwami ulwazi engilunikezile (kubandakanya noma iliphi iphepha engilithumele) luphelele futhi luyiqiniso. Ngiyazi ukuthi uma kwenzeka ukuthi kukhona ulwazi engilufakile olungelona iqiniso, isicelo sami siyohoxiswa ngisho ngabe umsebenzi ngiwutholile, ngibhekane nengalo yomthetho uma kunesidingo.
Ukukhangisa yindlela yokuheha abantu ngento ethile ethengiswayo ngenhloso yokuthi bagcine sebeyithengile yize bebengahlosile. Osomabhizinisi, imvamisa, basebenzisa izikhangisi ezinhlobonhlobo ukuchukuluza imizwa yabathengi. Isikhali esikhulu sezikhangisi ukuphindaphindwa kwemibiko kanye nokusebenzisa amazwa ayengayo. Ngaphandle kwezikhangisi zezinto ezithengiswayo kukhona izikhangisi zemisebenzi, zemicimbi, zabashonile, zabashadayo, kanye nokunye.
Kudingeka umuntu: Ophase uMatikuletsheni, onediploma ayithola kwelinye lamakholiji aqeqesha iziphathimandla zomgwaqo, izincwadi zokushayela (ikhodi 8) abe umuntu oneminyaka emithathu enza lo msebenzi.
Amafomu okufaka izicelo ayatholakala kuwo wonke amahhovisi kamasipala.
Amaphosta yimibhalo eyaye ibhalelwe ukukhumbuza abantu ngalokho okusemqoka ezimpilweni zabo. Angaqhamuka eyizimo ezehlukahlukene njengezithombe noma imidwebo. Ayaye abhakwe agqame ukuze umuntu awabone eseza le kude. Kumele futhi abe nomlayezo omfishane kodwa onembayo.
Imiyalelo yinkulumo etshela umuntu ukuthi akenzeni, kuphi kanjani, nini, njalonjalo. Le nkulumo ingashiwo ngomlomo noma ibhalwe phansi. Ukuze ifeze inhloso yayo kufanele icace, ingadidi, isebenzise ulimi oluzwakalayo futhi ingabi mide kakhulu ukuze lowo oyalelwayo ezokwazi ukuyilandela.
Abahlolwayo mabafundisise kahle imiyalelo ngaphambi kokuba baphendule imibuzo.
Abahlolwayo mabaphendule yonke imibuzo ekuleli phepha.
Abahlolwayo mababhale ngobunono bekati nangesandla esibonakalayo.
Abahlolwayo mabaqaphelisise isipelingi kanye nokwakheka kwemisho.
Empilweni kuyenzeka umuntu ahambele endaweni angayazi okudingeka ukuba abuze indlela kubantu ahlangana nabo. Umuntu olayela omunye indlela usebenzisa inkombandlela yokulayela. Inhloso yenkombandlela ukukhombisa umuntu othile indlela noma indawo ethile okumele aye kuyo. Kungaba indlela eya emzini thizeni, emsebenzini, esikoleni, eposini, esikhumulweni sezindiza, njanjalo.
Kuvele imigwaqo noma imizila umuntu azoyihamba.
Kuvele amagama ezindawo umuntu azodlula kuzo.
Kukhonjiswe imifula umuntu azoyiwela, izintaba azozidundubala, njalonjalo.
Umuntu olayelwayo alalelisise kahle ukuze athole lapho eya khona.
Lowo olayela omunye asebenzise ulimi oluqondile, olungezukumdida lowo olayelwayo.
Uzobe sewubona umuzi omkhulu onombhalo omkhulu othi 'NXA NGIPHILILE!'
Uma umuntu ezoba nomcimbi othile kudingeka ukuba ameme abantu, ikakhulukazi labo asondelene nabo nalabo ababamba iqhaza elithile ekwenzeni umcimbi wakhe ukuba ube yimpumelelo. Singabala imicimbi efana nemishado, ukuvula amatshe ezikhumbuzo, ukukhulisa izingane zamantombazane, nokunye. Amakhadi ezimemo singawehlukanisa kabili ngokwezakhiwo zawo. Kukhona amiselwe imigomo eqinile kanye nangamiselwe migomo.
Amakhadi amiselwe imigomo asetshenziswa kakhulu uma kunesikhathi eside sokulungiselela umcimbi lowo. Lokhu kuyavama uma kunemishado nokwembulwa kwamatshe.
Obhalayo ubhala njengomuntu wesithathu.
Izimpawu zokuloba azisebenzi kangako.
Umbiko kumele uphelele futhi ucace.
Umbiko uyaqonda ungathemelezi ngoba abashicileli babiza imali ngohlamvu ngalunye olubhaliwe.
Umbhali akazisayini ndawo.
Izimpendulo nazo zilandela imigomo njengezimemo. Zona zingaba uhlobo lwekhadi noma kubhalwe nje ngesandla.
Kumele lowo omenywayo asho ukuthi uzophumelela noma cha ukuze lowo ommemayo azi ukuthi zingaki izimeywa angazilindela. Lokhu kubalulekile, ukuze omemayo ezolungisa kahle.
Uma kuyoba umcimbi omkhulu izimemo zikhishwa kusasele amasonto amathathu, kanti uma kungasiyo indumezulu yomcimbi izinsuku eziyishumi nje zanele.
Uma umcimbi umncane, noma usukelwe phezulu, izimemo zingabhalwa ngesandla nje.
Uma kuyisidlo nje kufanele ikhadi libe nesikhathi okuyodliwa ngaso nokuthi umcimbi uyophela nini.
UNOMTHANDAZO oyobe usesontweni lamaLuthela eSharpville ngehora leshumi ekuseni ngoMgqibelo mhla zingama-25 kuNtulikazi 2009 kodwa bayadabuka ukungasemukeli ngenxa yohlelo lomcimbi ofanayo emndenini.
Sengathi umcimbi ungaqhubeka kahle.
Lena ngenye indlela yokuxhumana ngokubhala phansi ingxoxo emfishane. Ngokuvamile iphosikhadi lithunyelwa ngumuntu elithumela kumuntu amaziyo. Liba nekheli elilodwa lalowo othunyelelwayo, elibhalwa ngakwesokudla phezulu lapho kubhalwa khona ikheli lobhala incwadi yobungane. Emva kwekheli ngezansana kubhalwa isibingelelo, esingaba igama lalowo obhalelwayo bese kuqala indaba emfishane eyedluliselwa kulowo elithunyelwa kuye. Othumela ikhadi uvalelisa ngegama lakhe elaziwayo ngaphandle kwesibongo.
Ngahamba kahle ngisuka lapho. Izimpahla zami zagcineka kahle ngafika ekhaya ziphelele. Ngabafica. besaphila nasekhaya, bajabula kakhulu.
Le ncwadi ingumphumela wemizamo yomNyango WeMfundo wokusiza othisha nabafundi emshikashikeni wokufunda nokufundisa okuqanjiwe okuyizindaba neziqephu ezedlulisa imiyalezo. Uzongivumela sizovumelane ukuthi izinto ziyashintshashintsha kulo mhlaba esiphila kuwo. Ngakho-ke nathi kumele sihambe sivule amehlo lapho sihamba khona, siqhathanise lokhu esikusebenzisayo ekufundeni nasekufundiseni kanye nalokho okusetshenziswa ngabanye ozakwethu. Lokho kuzosenza sibone amagebe asekhonyana ekwenzeni kwenu bese siwavala. Ngaleyo ndlela azothuthuka amakhono ethu, zithuthuke izindlela esifunda sifundise ngazo, ibe mihle imiphumela yethu kanjalo sithuthuke nesizwe.
<fn>Uyigcwalisa kanjani i-IT12C.txt</fn>
Sebenzisa ipeni elimnyama noma eliluhlaza okwesibhakabhaka ukugcwalisa ifomu lentela futhi ugcine okubhalile kuphakathi kwezikhala ezihlinzekiwe. Siza usebenzise ukuprinta lapho ugcwalisa leli phepha. UNGADWEBI uvale lezo zikhala ongazidingi. Siza ungasebenzisi uketshezi lokulungisa uma wenze iphutha. Siyakucela futhi ukuthi ungaligoqi ifomu lentela lakho ngoba loko kuzobambezela ukuhlolwa kwalo. Kufanele uzigcwalise zonke izingxenye ezifanele zephepha-ngeniso. Noma yiliphi ifomu lentela elingagcwalisiwe ngokuphelele lizobuyiselwa kuwe bese liphawulwa ngokuthi "alilethwanga" kuze kube yilapho ulibuyisa seligcwaliswe ngokuphelele. Loku kungase kuphumele ezinhlawulweni zokwephuza ukuletha ifomu lentela lakho.
Isiginesha: ifomu lentela liyisaziso esibophayo ngokomthetho osenza ukuveza lonke ingeniso, intela, namadonso (deductions) phakathi nonyaka. Ngaphandle kokuba ulisayine alisho lutho.
Ingeniso elitholiwe uma ungatholanga ngeniso phakathi nonyaka kusadingekile usigcwalise lesi sigaba ngokufaka iqanda 0.
ekugcwaliseni ifomu lentela lakho AWEKHO kuwo okufanele uwanamathelise efomini lakho lapho uliletha e-SARS. Nokho ONKE lawo madokumende aphathelene kuzodingeka uwagcine isikhathi esiyiminyaka emihlanu uma kwenzeka i-SARS iwabiza.
Ukukwenzela izinto lula, kulo nyaka i-SARS iye yethula amafomu entele amabili amasha abantu ngabanye.
Uma uthole ifomu i-IT12C kodwa unomuzwa wokuthi wena uwela esigabeni se-IT12S kusadingekile uligcwalise ulilethe lelo fomu i-IT12C; hhayi ucele ifomu lentela i-IT12S. Ngesikhathi sokucubungula, i-SARS izoshintsha uhlobo lwefomu ngokusekelwe ekwazisweni okuvezwe efomini lakho lamanje bese ilungisa i-system ngokufanelekile ukuze kukhishwe ifomu elifanele ngonyaka olandelayo.
Qinisekisa ukunemba kwemininingwane eprintiwe futhi uma inganembile sebenzisa amabhulokwe angasesandleni sokudla kwemininingwane eprintiwe ukugcwalisa ukwaziswa okunembile.
Isimo sokushada ngomhla ka-28 Febhuwari 2007: Phawula ibhulokwe elifanele eliwu-"Y" (yebo) noma u-"N" (cha) ngophawu u-"X" futhi uma ushadile, bonisa ngo-"X" noma umshado uhlanganyela ifa noma awulihlanganyeli.
Qinisekisa ukunemba kwemininingwane eprintiwe futhi uma inganembile sebenzisa amabhulokwe amhlophe angasesandleni sokudla kwemininingwane eprintiwe ukufaka ukwaziswa okunembile.
Siza ugcwalise imininingwane yekheli lasemsebenzini lomqashi wakho wamanje.
Uma ngabe wasebenza ezindaweni ezingaphezu kweyodwa enkathini u-1 Mashi 2006 kuya ku-28 Febhuwari 2007, gcwalisa imininingwane yekheli yomqashi wakho oyinhloko - lapho usebenze khona amahora amaningi. Uma ungasaqashiwe sishiye singenalutho lesi sikhala.
Ukudluliselwa ngelektroniki kwezimali ezibuyiswayo kwenziwa ngokusebenzisa inamba yekhodi legatsha, hhayi igama lebhange. Ngakho-ke akukho sidingo sokuhlinzeka igama lebhange osebenzelana nalo.
Qaphela: I-SARS ikhipha amasheke ezimweni ezingajwayelekile kuphela, ngakho kufanele uhlinzeke imininingwane yasebhange ukuze uthole imali ebuyiswayo. Akukho mali ebuyiswayo eyofakwa e-akhawuntini lasebhange lomuntu wesithathu.
Bonisa indlela yakho oyikhethayo yokuthintana ngokuphawula ibhulokwe elifanele usebenzisa izinamba 1 kuya ku-5. Inamba u-1 ibonisa ukukhetha okuhamba phambili kanti u-5 ubonisa loko kukhetha okusemsileni.
Uma usebenzisa isazi sezentela (tax practitioner) ukugcwalisa iphepha-ngeniso lakho loku kwaziswa kuyogcwaliswa yileso sazi sentela.
Uma uthole ingeniso elivezwe esitifiketini i-IRP5/IT3(a) udinga ukulisingatha njengoba kuboniswe ngenzansi.
Ikhodi elisekholomini lokuqala libonisa umthombo wengeniso lakho kuthi ikholomu lokugcina libonise inani olitholile. Lawa wukuphela kwamakholomu ozowadinga ekugcwaliseni lesi sigaba sefomu. Uma uthole i-IRP5/IT3(a) eyodwa kuphela uzogcwalisa inani bese kuba yikhodi elifanele lomthombo (wengeniso) esigabeni sefomu njengoba kuboniswe ngenzansi.
udidiyele la ehlukene angaphezu kwesishiyagalombili udinga ukuthintana ne-Call centre e-0860 12 12 18 ukuze usizwe ekugcwaliseni ifomu lentela lakho.
Amanani atholakala esigabeni seholo lilonke sesitifiketi i-IRP5.
Sebenzisa inani eliboniswe eduze kwekhodi 3697 ukugcwalisa le ngxenye - uma uthole ngaphezu kwesisodwa isitifiketi i-IRP5/IT3(a) onke amanani aboniswe eduze kwekhodi 3697 kufanele ahlanganiswe ndawonye bese kufakwa ingqikithi efomini njengekhodi 2697.
Ngezinjongo zentela ingeniso eliqongeleleke ngotshalo-mali (investment income) lifakwa engenisweni njengenzalo yasekhaya (local interest), inzalo yangaphandle (foreign) nemihlomulo (dividends) yangaphandle. Inzalo yasekhaya idalulwa ekhasini lesibili lephepha-ngeniso lakho futhi kwenziwÃƒÂ© ilungiselelo ekhasini lesithathu lephepha-ngeniso lakho ukudalula ingeniso elitholakale ngenzalo yangaphandle nemihlomulo yangaphandle kanye futhi nama-credit angaphandle entela, uma kuphathelene.
Didiyela ndawonye amanani aphathelene nenzalo yasekhaya eboniswe ezitifiketini ezitholakele maqondana nawe nowakwakho. Gcwalisa ingqikithi yamanani okungakadonswa kuwo enzalo etholwe yini nobabili wena nowakwakho - ucezu olungatheliswa luzobalwa yi-SARS. Phinda le nqubo maqondana nenzalo yangaphandle nemihlomulo yangaphandle. Khumbula futhi ukudidiyela nama-credit entela maqondana nawe nowakwakho bese ugcwalisa ingqikithi eduze kwekhodi elifanele ekhasini lesithathu lefomu lakho. Kwenziwe ilungiselelo efomini lokudalula ngokwehlukana ama-credit entela emayelana nenzalo yangaphandle nemihlomulo yangaphandle.
Didiyela ndawonye amanani aboniswe njengenzalo yasekhaya ezitifiketini ozitholile. Gcwalisa amanani entela okungakadonswa kuwo - ucezu olungatheliswa luzobalwa yi-SARS. Phinda le nqubo maqondana nenzalo yangaphandle nemihlomulo yangaphandle bese udalula izingqikithi ekhasini lesithathu ifomu lakho ezikhaleni ezifanele.
Qaphela: Lena wukuphela kwengxenye ephepha-ngenisweni lapho kusetshenziswa khona AMARANDI NAMASENTI.
Ukugcwalisa le ngxenye usadinga futhi izitifiketi zakho ze-IRP5/IT3(a). Ifomu lentela livumela izitifiketi ezintathu futhi ngalokho lehlukaniswe izingxenye ezintathu.
Yisho isibalo samalungu nabondliwa (dependants) iminikelo eyenziwa ngenxa yabo. Ukwaziswa okufunekayo kubhekisela eminikelweni oyikhokhele isikhwama sezokwelapha (medical fund) kuze kube u-28 Febhuwari 2007, ngokuphathelene nawe nabanye abantu (abondliwa) ababhalisiwe kuleso sikhwama sezokwelapha.
Loku kwaziswa kuvame ukuboniswa esitatimendeni osithola sivela esikhwameni sakho sezokwelapha.
Ingabe isibalo siye sashintsha phakathi nonyaka wokucubungula?
Phawula ibhulokwe lika-"Y' (yebo) noma u-"N" (cha) ngo-"X".
Uma impendulo kunguyebo, yisho isibalo samalungu nabondliwa ngenyanga.
Uma wena, owakwakho noma ingane ninokukhubazeka (disability) inani lezindleko eziphathelene naloko kukhubazeka okungokomzimba kufanele lifakwe lapha uma lingazange likhokhelwe yisikhwama sezokwelapha.
Yisho iminikelo yesikhwama sakho seMpesheni.
Eyamanje -Sebenzisa inani eliseduze kwekhodi 4001 esitifiketini sakho Esilele emuva -Sebenzisa inani eliseduze kwekhodi 4002 esitifiketini sakho.
Ekugcwaliseni ifomu lentela sebenzisa isitifiketi osithole kuleyo nhlangano owenze kuyo iminikelo. Yileyo minikelo kuphela oyikhokhele i-policy okuzozuza wena ngayo ongayifakela i-claim.
Ngokwe-Income Tax Act (Umthetho Wentela Yengeniso) kuvumeleke amadonso athile kuphela uma uhola iholo. Amanye ala madonso, njengeminikelo yempesheni neyama-annuity omhlalaphansi, sekukhulunyiwe ngawo kulesi siqondiso.
Sebenzisa inani eliboniswe erisidini olitholile. Khumbula ukuthi leli nani lizofanelekela ukuba lidonso uma irisidi lisho ukuthi likhishwe ngokweSigaba 18A soMthetho Wengeniso Lentela.
Uma uye wenza iminikelo yokuvikela ingeniso lakho kumelwe uthole isitifiketi esivela kuleyo nhlangano iminikelo eyenziwe kuyo. Faka leli nani eduze kwekhodi 4018 efomini lakho.
Ungafaka i-claim yezindleko ezingokomthetho ezikhokhelwe mayelana nanoma yiyiphi i-claim ephathelene ngqo ne-package yeholo lakho, njengodaba lwase-CCMA lapho i-claim izofakwa engenisweni ngenxa yesiyalelo senkantolo noma isivumelwano esingaphandle kwenkantolo esimayelana nemibango yasemsebenzini.
Izikweleti ezimbi noma ilngiselelo lezikweleti ezimbi.
Izindleko zokuba nesikhundla somphakathi.
Inamba yokubhaliswa yemoto.
Kuzosetshenziswa ithebula lesikali sezindleko ukubala i-claim yakho uma ungazange ugcwalise ama-line item aphathelene nezindleko ezingokoqobo.
Isigaba sokuqala esokusetshenziselwa ukudalula noma yiyiphi inzalo yangaphandle nemihlomulo yangaphandle okutholile. Siza ubheke ipharagrafu kulesi siqondiso elimayelana Nengeniso Lotshalo-mali. Siza uqaphele ukuthi kufanele kufakwe amanani okungakadonswa kuwo ngenxa yokuthi i-SARS izobala i-50% yokusabalala (kwengeniso) uma ushade umshado wokuhlanganyela ifa futhi isebenzise iziqondiso ezifanayo kuma-credit entela angaphandle aphathelene nemihlomulo yangaphandle nenzalo yangaphandle.
Isigaba sesibili sale ngxenye yefomu sihlinzekela ukudalulwa kwanoma yiliphi ingeniso elinjengalelo lolimo / ukufuya nokuhweba kwangaphandle, njll.
Isigaba sesithathu sale ngxenye yefomu sihlinzekela ukudalulwa kwama-credit entela angaphandle. I-SARS iyosebenzisa kona loko kwehlukaniswa kwe-50% uma ushade umshado wokuhlanganyela ifa maqondana nama-credit entela angaphandle aphathelene nenzalo yangaphandle nemihlomulo yangaphandle.
Bonisa noma ukhetha ukutheliswa ngomhlomulo osekudonsiwe kuwo ngokuphawula ibhokisi elifanele ngo-"X". Uma kungu-"Y" i-credit yentela yangaphandle angeke inakwe.
I-asset ichazwa ngokubanzi ngangokunokwenzeka futhi Isibonelo: Umkhokhi-ntela wathenga indlu (eyindawo yokuhlala ihlanganisa noma yiyiphi i-property engeyanoma yiluphi uhlobo eyinhloko) ngo-2002 ngenani le-R1 sigidi. Le property yathengiswa nanoma yiyiphi inzalo kuyo. nge-R2.8 izigidi.
Uma i-asset isichithiwe inani elitholakala ngayo noma elilindelwa kwangaphandle sekukonke kufanele kudalulwe eduze kwamakhodi umthengisi wayo liphawula okutholakele ngaloko kuchitha. emithombo 4252 no-4253 ngokuhambisana.
Izindleko eziyisisekelo ngaleyo asset ngokujwayelekile kuba yimali Uma ushade ngokuhlanganyela ifa inani lenzuzo engadonselwe ekhokhwe ngempela ekutholeni leyo asset kanye naleyo etholwe nguwe nowakwakho kufanele lidalulwe njengoba i-SARS ekhokhwe ngokuqondile ngokuphathelene nokwenziwa ngcono izosebenzisa ukuhlukanisa kwe-50% ngesikhathi kubalwa i-kwayo kanye nezindleko eziqondile ngokutholwa nokuchithwa assessment (kwenziwa ukucubungula). kwayo kanye nezindleko ezithile zokulinda (holding costs). Izindleko eziyisisekelo azihlanganisi noma yimaphi amanani abuye Uma ushade ngokungalihlanganyeli ifa noma ungashadile yizinzuzo avunyelwe njengedonso ngezinjongo zentela yengeniso. ezitholwe nguwe kuphela okufanele zidalulwe.
Ziyini izindleko eziyisisekelo ze-asset ekhona ngomhla ka Lapho kucutshungulwa i-SARS izobala ucezu olutheliswayo 1 Okthoba 2001 lwenzuzo noma lokulahlekelwa kwekhapitali lolo oluzosetshenziswa Kungasetshenziswa noma yiyiphi enye yezindlela ezilandelayo ekubaleni loko okufanele ukukhokhwa njengentela. Ngakho-ke ekubekeni eceleni leyo ngxenye yenzuzo emaqondana nenkathi kufanele udalule inani / amanani angadonselwe esewonke. yangaphambi kuka-1 Okthoba 2001?
Indlela yokucozula isikhathi Lena yingxenye yefomu okufanele uyisebenzisele ukudalula noma yiliphi elinye ingeniso lasekhaya olitholile lelo elingahlinzekelwe ngqo Izimfuneko zezitifiketi zokuqinisekisa inani yileli fomu njengama-royalty. Uma kukhethwe indlela yokuqinisekisa inani lemakethe lezindleko eziyisisekelo noma kutholwe izitifiketi zokuqinisekisa inani Siza uqaphele ukuthi uma uthole ingeniso elisakazwe (distributed) kuhlanganise izitifiketi ezimaqondana nezabelo ezingaphatheki livela ku-trust, lelo ngeniso lihlala lingaguquliwe imvelaphi yalo futhi ezeqa i-R1 sigidi, izabelo ezingabhalisiwe ezeqa i-R10 zigidi kanjalo kumelwe lidalulwe kuleyo ngxenye ephathelene fomu namanye ama-asset eqa i-R10 zigidi kumelwe kugcinwe inkathi ngokuqondene nomthombo walelo ngeniso ngaphambi eyiminyaka emihlanu emva kosuku lokulethwa kwefomu okudalulwe kokusakazwa ukusuka kuleyo trust. kulo ukuchithwa kwaleyo asset.
Udinga futhi ukubonisa ukuthi likhona yini noma yiliphi ingeniso Ukubala inzuzo / ukulahlekelwa sekukonke olitholile elivela emisebenzini yokulima-fuya (farming) ngokuphawula Sebenzisa ithebula elingenzansi ukufaka ohlwini imali engenile yama-ibhulokwe lika-"Yes" noma "No" ngokufanele. Uma likhona ingeniso asset achithiwe bese kulandela izindleko eziyisisekelo. Umehluko uzoba lokulima-fuya olitholile futhi ube ungatholanga lfomu lentela yinzuzo noma ukulahlekelwa okuzogcwaliswa ekholomini lesine. elimakhasi mahlanu lelo elihlinzekela isikeduli sokulima-fuya, udinga ukuthola elinye ifomu kuyi-website ye-SARS www.sars.gov.za noma Nokho, uma i-asset echithiwe bekuyindawo yakho yokuhlala ehhovisi le-SARS langakini. eyinhloko ikholomu lokubeka eceleni lingasetshenziswa ukuhlelemba (offset) i-R1.5 sigidi yenzuzo noma ukulahlekelwa AMANYE AMADONSO AFANELEKAYO ngaphambi kokuthola inzuzo noma ukulahlekelwa. Siza unake Yilapha lapho udinga khona ukugcwalisa inani le-claim yakho ukuthi loku kubekwa eceleni kwe-R1.5 sigidi kwendawo yokuhlala ngokuqondene nezindleko ozikhokhe mayelana nelawensi lokuziphilisa eyinhloko kusebenza enzuzweni noma ekulahlekelweni. langaphandle eliboniswe njengekhodi 3715 kuyi-IRP5 yakho.
Izivumelwano zobufundi ezigcwalisiwe okunokwenzeka kuzokwenziwa onyakeni wokucubungula ka-2005, ngaphandle kokuba "isivivinyo samaqiniso endaba nezimo Ukuthuthukiswa Kwamadolobha - Isig.13 quat. ezizungezile" kubonisa ukuthi lowo msebenzi ngokukhethekile Bonisa ingqikithi yezindleko ezikhokhiwe maqondana nezakhiwo uhilela ibhizinisi okubukeka sengathi lizokwazi ukudala ingeniso eziye zaqalisa ukusetshenziswa phakathi nenkathi 1 Mashi 2006 elitheliswayo esikhathini esingeside kakhulu. kuya ku-28 Febhuwari 2007.
Isiqondiso (rule) seminyaka emithathu kwemihlanu sisebenza UKUDALULA OKWENGEZIWE kunoma yiluphi uhwebo olungafakiwe ohlwini lwezinhlobo zohwebo Uma uye: ezigaguliwe oluthintwe ngenhla.
Wathola ngaphezu kwezintathu izitifiketi ze-IRP5/IT3(a); na-/noma ubhekwe ekutholeni isiqondiso seminyaka emithathu kwemihlanu.
IBHIZINISI, UHWEBO NOBUCHWEPHESHE (kuhlanganisa Incazo imali yokuqashisa) Kufanele kugcwaliswe incazo maqondana nalolo nalolo hlobo Uma uye wathola ingeniso elivela kongaphezu kowodwa umsebenzi lohwebo ngaphandle kokuba lezi zinhlobo zohwebo uzibona / i-asset futhi ulibheka njengohwebo olulodwa, kufanele kugcwaliswe njengohwebo olulodwa. Uma zibhekwa njengohwebo olulodwa ikholomu elilodwa kuphela ngokwaziswa okufanele. kufanele kuboniswe incazo ngalolo hwebo olulodwa.
Bala izinguqunguqulo (adjustments) okumelwe zenziwe ngenjongo yentela bese ugcwalisa ama-line item aphathelene ngohwebo ngalunye. Lapho i-item ethile ingahlinzekelwe ngokuqondile, amanani aqondene nalawo ma-item kufanele adidiyelwe ndawonye bese egcwaliswa eduze kwalapho kuthi khona "Other" (okunye).
Bala inani lenzuzo noma ukulahlekelwa okufanele kufakwe engenisweni elitheliswayo. Uma kukhona ubulingani, inzuzo noma ukulahlekelwa kwalobo bulingani kufanele kuboniswe; kanjalo nephesenti lesabelo (share percentage). I-SARS izobala le nzuzo / ukulahlekelwa okuzofakwa engenisweni lakho elitheliswayo. Faka ikhodi lomthombo elifanele eliqondene nalolo hwebo. Kubalulekile ukuthi kufakwe ikhodi lomthombo elinembile ukuqinisekisa ukuthi intela okufanele ikhokhwe ibalwe ngokuyiko. Ikhodi lomthombo lingatholwa encwajaneni yamakhodi emithombo etholakala kuyi website ye-SARS www.sars.gov.
Inzuzo : Ukuqashisa amaloli / izimoto / njll.
Udinga ukubonisa noma unombono wokuthi ukulahlekelwa okwenzekile akumelwe kucatshangelwe ekubaleni intela okubhekwe ukuthi ikhokhwe (ukulahlekelwa kubekelwe eceleni). Siza ufunde umbuzo ngokucophelela bese uqhwisha ibhulokwe likayebo noma cha ekuboniseni ukuthi ufuna loko kulahlekelwa kubekelwe eceleni yini noma cha. Uma ubonisa u-"Y" ukulahlekelwa loko angeke kucatshangelwe ekubaleni ingeniso lakho elitheliswayo. Uma ubonisa ukuthi loko kulahlekelwa awufuni kubekelwe eceleni kuzofuneka ucacise leso sinqumo ngokulungisa bese ugcina amadokumende okubhekiselwe kuwo eSiqondisweni esiningilizayo, ukusekela leyo claim. La madokumende kufanele asekelwe ezicini ezigagulwe ngokuqondile.
Ingabe ungumlingani ebulinganini bebhizinisi, uhwebo noma ubuchwepheshe Uma kunjalo, siza ubonise iphesenti lenzuzo noma ukulahlekelwa, kube secashazini elilodwa leshumi, ngokuphathelene nalelo nalelo bhizinisi, uhwebo, noma ubuchwepheshe?
Incazo/igama lomsebenzi wokulima-fuya kufanele kugcwaliswe maqondana nomsebenzi wakho womuntu siqu wokulima-fuya.
<fn>Uyigcwalisa kanjani i-IT12S yakho.txt</fn>
Sebenzisa ipeni elimnyama noma eliluhlaza okwesibhakabhaka ukugcwalisa ifomu lentela futhi ugcine okubhalile kuphakathi kwezikhala ezihlinzekiwe. Siza usebenzise ukuprinta lapho ugcwalisa leli phepha. UNGADWEBI uvale lezo zikhala ongazidingi. Siza ungasebenzisi uketshezi lokulungisa uma wenze iphutha. Siyakucela futhi ukuthi ungaligoqi fomu lakho ngoba loko kuzobambezela ukuhlolwa kwalo. KUFANELE uzigcwalise zonke izingxenye ezifanele zefomu. Noma yiliphi ifomu elingagcwalisiwe ngokuphelele lizobuyiselwa kuwe bese liphawulwa ngokuthi "alilethwanga" kuze kube yilapho ulibuyisa seligcwaliswe ngokuphelele. Loku kungase kuphumele ezinhlawulweni zokwephuza ukuletha fomu lakho.
Isiginesha: I fomu lentela liyisaziso esibophayo ngokomthetho osenza ukuveza lonke ingeniso, intela, namadonso (deductions) phakathi nonyaka.
Ingeniso elitholiwe uma ungatholanga ngeniso phakathi nonyaka kusadingekile usigcwalise lesi sigaba ngokufaka iqanda 0.
Ukukwenzela izinto lula, kulo nyaka i-SARS iye yethula amafomu lentela amabili amasha abantu ngabanye.
I-IT12S ifomu lentela yabantu ngabanye. Yenzelwe ukuthi igcwaliswe abasebenzi abahola iholo futhi bathole nemali yokuhamba futhi badonselwe imali njengeyokwelashwa kanye neyempesheni.
Bahlinzeke ulwazi lokubala izindieko zokuhamba. Uma ukhetha ukuthi kubalwe kusetshenziswa izindleko zangempela kuzofanele ukuthi kugcwaliswe ulwazi olufanele. Kungenjalo-ke izindleko zesikali ezingaguquki zizosetshenziswa.
I-ITC12C yifomu elithe ukuba nkimbinkimbi labantu abanengeniso elinjengemali yokuqashisa (-rentisa), ingeniso elibuya ezweni elingaphandle, ingeniso lebhizinisi, ingeniso lokulima/lokufuya (farming) kanye nemisebenzi yenzuzo yemali yebhizinisi/yokulahleka. Ukwengeza emkhakheni ofanayo njenge-IT12S njengoba kuxoxiwe ngenhla, ifomu ihlinzeka abakhokhi bentela futhi ukuthi badalule nanoma iyiphi enye imali i-IT12S engayihlinzekeli.
Qinisekisa ukunemba kwemininingwane eprintiwe futhi uma inganembile sebenzisa amabhulokwe angasesandleni sokudla kwemininingwane eprintiwe ukugcwalisa ukwaziswa okunembile.
Isimo sokushada ngomhla ka-28 Febhuwari 2007: Phawula ibhulokwe elifanele eliwu-"Y" (yebo) noma u-"N" (cha) ngophawu u-"X" futhi uma ushadile, bonisa ngo-"X" noma umshado uhlanganyela ifa noma awulihlanganyeli.
Qinisekisa ukunemba kwemininingwane eprintiwe futhi uma inganembile sebenzisa amabhulokwe amhlophe angasesandleni sokudla kwemininingwane eprintiwe ukufaka ukwaziswa okunembile.
Siza ugcwalise imininingwane yekheli lasemsebenzini lomqashi wakho wamanje.
Uma ngabe wasebenza ezindaweni ezingaphezu kweyodwa enkathini u-1 Mashi 2006 kuya ku-28 Febhuwari 2007, gcwalisa imininingwane yekheli yomqashi wakho oyinhloko - lapho usebenze khona amahora amaningi.
Ukudluliselwa ngelektroniki kwezimali ezibuyiswayo kwenziwa ngokusebenzisa inamba yegatsha, hhayi igama lebhange. Ngakho-ke akukho sidingo sokugcwalisa igama legatsha osebenzelana nalo.
Qaphela: I-SARS ikhipha amasheke ezimweni ezingajwayelekile kuphela, ngakho kufanele uhlinzeke imininingwane yasebhange ukuze uthole imali ebuyiswayo. Akukho mali ebuyiswayo eyofakwa e-akhawuntini lasebhange lomuntu wesithathu noma umuntu owenzelana umsebenzi.
Bonisa indlela yakho oyikhethayo yokuthintana ngokuphawula ibhulokwe elifanele usebenzisa izinamba 1 kuya ku-5. Inamba u-1 ibonisa ukukhetha okuhamba phambili kanti u-5 ubonisa loko kukhetha okusemsileni.
Uma usebenzisa isazi sezentela (tax practitioner) ukugcwalisa iphepha-ngeniso lakho loku kwaziswa kuyogcwaliswa yileso sazi sentela.
Ikhodi elisekholomini lokuqala libonisa umthombo wengeniso lakho kuthi ikholomu lokugcina libonise inani olitholile. Lawa wukuphela kwamakholomu ozowadinga ekugcwaliseni lesi sigaba sephepha-ngeniso. Uma uthole i-IRP5/IT3(a) eyodwa kuphela uzogcwalisa inani bese kuba yikhodi elifanele lomthombo (wengeniso) esigabeni sephepha-ngeniso njengoba kuboniswe ngenzansi.
Kufanele kulandelwe inqubo efanayo uma uthole izitifiketi ezintathu eziyi-IRP5/IT3(a).
Amanani atholakala esigabeni seholo lilonke sesitifiketi i-IRP5.
Sebenzisa inani eliboniswe eduze kwekhodi 3697 ukugcwalisa le ngxenye - uma uthole ngaphezu kwesisodwa isitifiketi i-IRP5/IT3(a) onke amanani aboniswe eduze kwekhodi 3697 kufanele ahlanganiswe ndawonye bese kufakwa ingqikithi ikhonjiswe ephepha-ngenisweni.
Hlanganisa zonke izitifiketi ezitholwe emabhange noma kwezinye izikhungo zezimali lapho otshale khona nanoma iyiphi imali. Yisho ukuthi lezi zitifiketi ingabe zikhombisa nanoma iyiphi yini inzalo yamazwe angaphandle noma inhlukaniselwano yangaphandle njengemali. Uma kunjalo kufanele ugcwalise ingeniso IT12C.
Didiyela ndawonye amanani ekhonjiswe njengenzalo yasekhaya eboniswe ezitifiketini ezitholwe nguwe uqobo nowakwakho. Kufanele ugcwalisa ingqikithi yamanani okungakadonswa kuwo enzalo etholwe yini nobabili wena nowakwakho - ucezu olungatheliswa luzobalwa yi-SARS.
Didiyela ndawonye amanani aboniswe njengenzalo yasekhaya ezitifiketini ozitholile..
Usebenzisa leli thebuli elingezansi, khetha ingxenye yomnotho lapho okusetshenzwe ngazo. Uma ukwaziswa kungekho lezi zikhala kufanele okuvela khona imali yakho kakhulu. Faka izinamba ezimbili zokugcina zishiywe zingagcwalisiwe ephepha-ngenisweni.
Yisho isibalo samalungu nabondliwa (dependants) iminikelo eyenziwa ngenxa yabo. Ukwaziswa okufunekayo kubhekisela eminikelweni oyikhokhele isikhwama sezokwelapha (medical fund) kuze kube u-28 Febhuwari 2007, ngokuphathelene nawe nabanye abantu (abondliwa) ababhalisiwe kuleso sikhwama sezokwelapha.
Loku kwaziswa kuvame ukuboniswa esitatimendeni osithola sivela esikhwameni sakho sezokwelapha.
Ingabe isibalo siye sashintsha phakathi nonyaka wokucubungula?
Phawula ibhulokwe lika-"Y' (yebo) noma u-"N" (cha) ngo-"X".
Uma impendulo kunguyebo, yisho isibalo samalungu nabondliwa ngenyanga.
Ukugcwalisa le ngxenye usadinga futhi izitifiketi zakho ze-IRP5/IT3(a).
Leli phepha-ngeniso livumela izitifiketi ezintathu futhi ngalokho(disability) inani lezindleko eziphathelene naloko kukhubazeka lehlukaniswe izingxenye ezintathu.okungokomzimba kufanele lifakwe lapha uma lingazange likhokhelwe yiSikhwama Sezokwelapha.
Yisho Iminikelo yeSikhwama sakho seMpesheni.
Eyamanje - Sebenzisa inani eliseduze kwekhodi 4001 esitifiketini sakho Esilele emuva - Sebenzisa inani eliseduze kwekhodi 4002 esitifiketini sakho.
Ekugcwaliseni iphepha-ngeniso sebenzisa isitifiketi osithole kuleyo nhlangano owenze kuyo iminikelo. Yileyo minikelo kuphela oyikhokhele i-policy okuzozuza wena ngayo ongayifakela i-claim.
Ngokwe-Income Tax Act (Umthetho Wentela Yengeniso) kuvumeleke amadonso athile kuphela uma uhola iholo. Amanye ala madonso, njengeminikelo yempesheni neyama-annuity omhlalaphansi, sekukhulunyiwe ngawo kule ncwajana yolwazi.
Sebenzisa inani eliboniswe erisidini olitholile. Khumbula ukuthi leli nani lizofanelekela ukuba lidonso uma irisidi lisho ukuthi likhishwe ngokweSigaba 18A soMthetho Wengeniso Lentela.
Uma uye wenza iminikelo yokuvikela ingeniso lakho kumelwe uthole isitifiketi esivela kuleyo nhlangano iminikelo eyenziwe kuyo. Faka leli nani eduze kwekhodi 4018 ephepha-ngenisweni lakho.
Ungafaka i-claim yezindleko ezingokomthetho ezikhokhelwe mayelana nanoma yiyiphi i-claim ephathelene ngqo ne-package yeholo lakho, njengodaba lwase-CCMA lapho i-claim afakwe engenisweni ngenxa yesiyalelo senkantolo noma isivumelwano esingaphandle kwenkantolo esimayelana nemibango yasemsebenzini.
Izikweleti ezimbi noma ilngiselelo lezikweleti ezimbi.
Izindleko zokuba nesikhundla somphakathi.
Inamba yokubhaliswa yemoto.
Kuzosetshenziswa ithebula lesikali sezindleko ukubala i-claim yakho uma ungazange ugcwalise ama-line item aphathelene nezindleko ezingokoqobo.
Onke amagatsha e-SARS anamabhokisi ongafaka kuwo iphepha-ngeniso lakho eligcwalisiwe.
<fn>Women and Parliament IsiZulu.txt</fn>
Abantu besifazane bangaphezu kwesigamu sabantu baseNingizimu Afrika yingakho-ke kumele amazwi abantu besifazane kumele afakwe uma kuthathwa izinqumo futhi kwenziwa nemithetho.
Lokhu kufakwa kwabesifazane ekwenzeni izinqumo kuyilungelo ngqangi labantu. abesifazane kumele babambe iqhaza ekwenzeni umthetho ngoba ukuqaliswa kwemithetho kanye nemigomo kahulumeni inomthelela ezimpilweni zabo zazonke izinsuku. okubaluleke kakhulu ukuthi, ucwaningo selukhombisile ukuthi uma abesifazane bebamba iqhaza ekuthathweni kwezinqumo, kuholela ekwenyukeni kokubhekwa ngqo kanye nasekwabiweni kwezinsiza ezenza ngcono izinga lempilo labantu bonke. 1 Ukunyuka kokubamba iqhaza kwabesifazane ekwenzeni umthetho kungelulwa kuholele ekwenziweni ngcono kokufinyelela kwizinsiza eziyisisekelo ezifana nezezindlu, ezemfundo kanye nezenhlalakahle.
UMthethosisekelo waseNingizimu Afrika uthi kumele umphakathi uwazi ukufinyelela futhi uzibandakanye ePhalamende kanye nasezinhlelweni zalo. Kunezindlela ezehlukene lokhu okungenziwa ngazo.
Abesifazane bangabamba iqhaza ekwenzeni umthetho ngokuvotela iqembu lezepolitiki abacabanga ukuthi lingamela imibono kanye nokubakhathazayo kangcono ePhalamende. Bangabamba iqhaza futhi ekuhleleni kanye nasekusebenzeleni iqembu abalikhethile kanye nangokukhethwa bafakwe ezinhlakeni zalo. Abantu besifazane sebenyukele ezikhundleni eziphezulu ngale ndlela.
Amalungu omphakathi anelungelo lokwethamela imihlangano yamakomidi aphinde abambe iqhaza ezimbizweni zokuthola izimvo zomkhakathi ngokuthile. Uma kuwudaba umphakathi olangazelela ukuzwa ngalo, iKomidi leNdlu yesiShayamthetho kuZwelonke noma loMkhandlu kaZwelonke Wezifundazwe linganquma ukuba nezimbizo zokuzwa izimvo zomphakathi noma limeme ukuthi kufakwe iziphakamiso. Umphakathi ungazisa iKomidi leNdlu yesiShayamthetho kuZwelonke noma iKomidi loMkhandlu kaZwelonke Wezifundazwe izimvo zawo ngezinkinga okunengxoxompikiswano ngazo. Amalungu omphakathi angathinya iLungu lePhalamende ukuze azwakalise uvo ngengxenye yomthetho.
Umthethosisekelo waseNIngizimu Afrika uhlinzeka ngohlaka lokugqugquzela ukulingana ngokobulili, futhi kanye nokubamba iqhaza kwabantu besifazane ekwenziweni komthetho. UMthethosisekelo uqukethe okuhlinzekiwe okuyidlanzana okukhulisa ukulingana ngokobulili. UMqulu Wamalungelo uqinisekisa ukuphathwa ngokufana kwabo bomke abaseNingizimu Afrika. Kuvimbela ukucwasa okungenasidingo okusekelwe kuhlanga nobulili.
UMqulu Wamalungelo ugcizelela ukuthi kumele kuthathwe izinyathelo zokugqugquzela ukuzuzwa kokulingana kuyo yonke imikhakha yomphakathi.UMthethosisekelo uhlinzeka izikhungo ezixhasa intandoyeningi, kanye nokubamba iqhaza kwabesifazane. Lezi zikhungo zihlanganisa IKhomishana Yokulingana Ngobulili kanye neKhomishani Yamalungelo Abantu yaseNingizimu.
Indlela yokuqala nebaluleke kakhulu yokuthi abesifazane bazibandakanye ePhalamende ingesikhathi sokhetho. Indlela ababntu abavota ngayo ngesikhathi sokhetho ikhomba ukwakhiwa kweNdlu YesiShayamthetho kuZwelonke kanye noMkhandlu kaZwelonke Wezifundazwe. Ukhetho lukazwelonke lunika bonke abantu abangaphezu kweminyaka eyi-18 ilungelo lokuvotela iqembu abalithandayo. Abesifazane benza inani elikhulu labavoti futhi bangasebenzisa ilungelo lokuvota ukuze babe nomthelela ekuthini iPhalamende lakhiwa kanjani, nokuthi isikhungo sikubeka kanjani phambili ukuthuthukiswa.
UMnyango omusha Wabesifazane, Izingane Nabantu Abaphila Nokukhubazeka wakhelwe ukuqinisa okwenziwa uhulumeni ekuthuthukiseni kanye nasekuvikeleni abantu abasengozini emphakathini wethu.
Noma abantu besifazane beyiningi ebantwini baseNIngizimu Afrika, abantu besifazane baseyidlanzana uma kuziwa ekuthathweni kwezinqumo. Kunezinselele eziningi ezivimbela ukuthi abantu besifazane badlale indima ephelele nezwakalayo, futhi enkulu kunazo zonke ubumpofu. Ubumpofu yimpi ebhekene nabantu besifazane abaningi eNingizimu Afrika, ikakhulukazi abantu besifazane basemaphandleni. Ukufinyelela kwizinsiza eziyisisekelo ezifana nezemfundo, amanzi kanye nezenhlalakahle kufunzelelwe ubudlelwane bokungalingani ngokobulili, uhlanga kanye namazinga ngokwenhlalo. Ukuze abantu besifazane babambe iqahaza ngokuphelele ekwenziweni komthetho, ukufinyelela kwabantu besifazane kwizinsiza eziyisisekelo kumemele kwenziwe ngcono. Abantu besifazane abampofu bafinyelela ngokungenele ezikhungweni ezenza umthetho.
Abantu besifazane abaningi bantuka ukuhlonyiswa ngokwezomnotho. Abantu besifazane ngokujwayelekile bayiqembu elintula kunawo wonke eNingizimu Afrika futhi maningi amathuba okuthi bangaqashwa kakhulu noma bangasebenzi. Phezu kwalokho, igciwane lesandulela ngculazi kanye nesifo sengculaza kuthinta ingxenye enkulu yabantu besifazane, ikakhulukazi abantu besifazane abasebencane abakwiminyaka yabo yokuthola abantwana.
<fn>Youth and Parliament IsiZulu.txt</fn>
Emsebenzini walo wokuqapha, iPhalamende liqinisekisa ukuthi imithetho eshayiwe iyasetshenziswa kubalwa naleyo enzelwe abantu abasha baleli lizwe.
Ukuze iPhalamende li.nyeleleke kakhudlwana, kwakhiwe uhlelo olwaziwa nge-"Member's Interface" lapho abantu abasha bangahlangana neLungu LePhalamende ukuze bakhulume ngezindaba eziqondene nabo. Futhi bangezwakalisa imibono yabo ngokukhuluma noma ngokwenza izethulo ezibhalwe phansi.
Futhi abantu abasha benza ingxenye yabantu abahambela Imihlangano Yamakomidi lapho iningi lemisebenzi yePhalamende yenzeka khona, kanti futhi bangahambela imihlangano yePhalamende ukuze bakwazi ukubuka okwenziwayo ukuze bathole ulwazi futhi bazihlomise.
IPhalamende linezinhlelo izinto eziningi ezibhekiswe emikhakheni ehlukene, isibonelo: iPhalamende Labantu Abasha (elibakhona ngenyanga Yabantu Abasha) lapho kukhulunywa khona ngezindaba eziqondene nabantu abasha futhi lapho kuvunyelwe ukuthi kube yibona kuphela ababamba iqhaza kanti nalokho okwenziwa lapho kwenzelwa ukuhlonipha bona.
UMthethosisekelo uphoqa iPhalamende ukuthi libandakanye abantu emisebenzini yalo nasezindleleni okwenziwa ngazo izinto zakhona, ngalokho-ke abantu abasha njengengxenye yomphakathi bayamenywa njalo ukuze babeyingxenye yezinhlelo zePhalamende, ezifana noKulalelwa Komphakathi okwaziwa nge-Public Hearing, Ukwethulwa Kwenkulumo Ngesimo Sezwe, ezinye zezinhlelo zokuxhumana nabantu kanye nezinye izinhlelo zokuzimbandakanywa kwabantu.
<fn>Zulu.txt</fn>
Isiphandla Sezwe wuphawu olubonakalayo, olukhulu kwedlula zonke izimpawu ezweni.
Isiphandla Sezwe yinxenye ephakathi nendawo yesisicilelo esikhulu, ethathwa ngokosiko, ngokuthi iyisibonakaliso esiphakeme kunazozonke ezweni. Iphepha elinesibonakaliso esiphakeme linikezwa amandla amakhulu ngoba loku kusho ukuthi livunyelwe nguMongameli waseNingizimu Afrika.
Isiphandla Sezwe saseNingizimu Afrika sethulwa esizweni ngoSuku Lwenkululeko, lika 27 April 2000. Lokhu kukhombisa inhloso kahulumeni yokugqamisa ushintsho lwentando yeningi eNingizimu Afrika kanye nothando elisha lezwe lethu.
Isiphandla Sezwe yinxenye yezinto ezilandelanayo ezihlelwe zakha isiyingi somumo weqanda esibekwe ngendlela yokuthi okunye kuphezu kokunye.
Isangqumo sokuqala yisaga esingumgomo esiphakathi kwendingilizi enguhafu eluhlaza. Kubekwe ngokufanana nxazombili, amazinyo endlovu amabili abheke phezulu, ukuze kugcwaliswe uhafu wendingilizi. Esifanekisweni esithi asifanane neqanda esakhiwa ngamazinyo endlovu, kunezindlebe ezimbili zikakolweni ezakhela ihawu legolide eliphakathi nendawo.
Umfanekiso wehawu uphathelene nesigubhu kanti unabantu ababili abadalwe ngobuciko bamatshe babantu bohlanga lwamakhoisan. Lababantu bavezwe bebhekene, bebulisana ngokuzwana.
Ngaphezu kwehawu, kunomkhonto kanye newisa zibekwe zakha isiphambano. Lezangqumo zibekwe ngokufanelana ukuze kuqondiswe ehawini kugcwaliswe umfanekiso wesisekelo ongaphansi ofana neqanda.
Inyoni yemilenze emide ibekwe ngaphezu kwehlathi eliluhlaza, izimbali zakha isifuba salenyoni. Inyoni yemilenze emide imise izimpiko zayo ngendlela yobukhosi. Izimpawu ezibonakalayo zalenyoni ziyimbathise ikhanda eliqinile ungathi ngumqhele. Ilanga eliphumayo ngaphezu kwesibhakabhaka libekwe ngaphakathi kwezimpiko zenyoni enemilenze emide ukuze igcwalisele umfanekiso ofana neqanda wokwenyuka.
Inhlanganisela yemifanekiso efana neqanda yangaphezulu nangaphansi ihlangana yakhe umzila omude ongenasiphetho kanti nokuhlelek a kahle phakathi kwezingqumo ezingumsusa kwakha umklamo onamandla, omuhle kakhulu nongafanani neminye. Kanti-ke ugcina ukusimama, nobuzotha, nobunzima abudingwa yisiphandla sezwe.
Isiqubulo - !ke e: /xarra //ke, sibhalwe ngolimi lwabathwa besizwe sabantu okuthiwa i-/Xam. Lesiqubulo sichaza ukuthi: ukubumbana kwabantu abahlukahlukene. Lokhu lowo nalowo mzamo wokuhlanganisa isenzo nomcabango kube yinto eyodwa. Kubiza isizwe, kuthi masihlangane sonkana sibe nomqondo ofanayo wokuzwana futhi sibe nokuziqhenya ngobuzwe baso. - ubumbano ekwahlukahlukaneni kwethu.
Ukolo umele ukunonophala, ukukhula nokuthuthuka okunokwenzeka, ukondleka kwabantu kanye nezinye izinto eziqondene nozolimo.
Amele ubuhlakani, amandla, ubumnene kanye nobungunaphakade.
Linemisebenzi emibili: ukukhombisa ubuqobo kanye nokuvikela ngokomoya. Liqukatha uphawu elikhulu lezwe.
Lokhu kokubili kumele ukuvikeleka kanye nobuphathimandla. Futhi kumele imilenze enamandla okungeyenyoni intinginono. Umkhonto newisa kulele phansi, okumele uxolo.
Esesimweni sokundiza - ngokwemvelo kukhumbosa ukukhula kanye nesivinini. Lena inyoni enamandla kakhulu omilenze yayo - ibekwe yafanekiswa nomkhonto newisa - eyisiza kakhulu ekuzingeleni kanye nasekuzivikeleni. Iyisithunywa esivela ezulwini futhi yehlisele ubumnene bayo bulapha emhlabeni, ngalowo mqondo-ke ingumfanekiso wobukhosi basezulwini. Izimpiko zayo eziphakeme zibonakalisa ukuphakama kwesizwe sethu, okuhambisana nokusinikeza ukuvikeleka.
Isibonakaliso sokugqama kanye nobukhazikhazi. Kungumfanekiso wesethembiso sokuzalwa kabusha, amandla abhidlangile okucabangisisa, ulwazi, ukuthatha isinqumo esiyiso kanye nokuzimisela okukhulu. Kuyisibonakaliso somthombo wempilo, wokukhanya kanye nokuphelela kweSintu okuphelele.
Isakhiwo esiphelele seSiphandla Sezwe sihlanganisa ingxenye engenhla nengezansi yakhe isiyingi somumo weqanda okufanekisa ingunaphakade. Ukuhlangana konqenqema lombhalo olungezansi, namazinyo endlovu, nokomkhathizwe okuqhamuka kuwo ilanga likhuphuke, kwakha isimo seqanda okuqhamuka kulo intinginono. Lomfanekiso unomqondo osho ukuzalwa kabusha ngokomoya kwesizwe sethu esikhulu futhi esinobuqhawe.
Igama elithi Batho Pele liwumushwana wesiSuthu ochaza ukuthi "Abantu kuqala", okubophezelela abasebenzi bakahulumeni ukuthi basebenzele bonke abantu baseNingizimu Afrika. Ukubaluleka nemimiso-migomo ye-Batho Pele uyisisekelo seSiphandla Sezwe. Ngomhlaka 1 Okthoba 1997, abasebenzela uhulumeni baqala umkhankaso we-Batho Pele ababehlose ukuwusebenzisa ukwenza ngcono izinsiza abaziphakela umphakathi.
Ukwenza umsebenzi omuhle kangangemali nemali ekhokhiwe ukuze amakhasimende abone ukuthi imali yawo yentela isetshenziswa ngendlela eyiyo neyimpumelelo.
I-Batho Pele imayelana nokuthi kukhishwe izindlela zokusebenza ezibiza kakhulu nezimosha imali ezingabeki izidingo zabantu phambili. Iphinde iphathelane nokuthi iqinisekise ukuthi izinhlelo zikahulumeni zokusebenzisa imali zihambelana nezidingo zabantu kanye nokuthi yiziphi ezidingeka masishane.
Iningi lentuthuko efunwa ngabantu ayidingi mali ukuze ibe khona, njengokumoyizela, ukuphatha abantu ngenhlonipho ukwethembeka uma unikeza abantu ulwazi kanye nokuxolisa uma wenze iphutha. Lezizinto azidingi mali - zidinga ukuguqula indlela abantu baziphatha ngayo.
Ukuthuthukisa imisebenzi eyenzelwa abantu wukuhlela kabusha indlela ophatha abantu ngayo. Ukufezekisa uhlelo lwe-Batho Pele akuwona umsebenzi owenziwa kanye ubese uphela, kanti kuwuhlelo oluqhubeka njalo, olunamandla oluzoqhubeka iminyaka eminingi luthola umfutho sonke isikhathi.
<fn>ZuluUO1.2006.txt</fn>
NHLOKO entsha yomNyango wezeMpilo KwaZulu-Natal, uDkt Busi Nyembezi, ifunge yagomela ukuthi izokwethula izinguquko ezintsha ezizoholela ekutheni lo mNyango uphucule indlela olethela ngayo usizo emphakathini.
Exoxa noNwele Olude ngasekuqaleni kwenyanga ngemuva nje kokuba uNgqongqoshe wezeMpilo uNkk Neliswa Peggy labo lifisa ukusebenza ezindaweni zasemakhaya, badikibaliswa wukungabibikho ezingeni kwezidingo zokuqhuba umsebenzi nokunye, kuchaza uDkt Nyembezi.
Uqhube wathi lo mnyango sewenze kangcono kakhulu, ikakhulukazi ekwakhiweni kwemitholampilo, kodwa okudingeka kakhulu yindawo yokuhlala yabasebenzi bezempilo basezindaweni zasemakhaya, nokuyisidingo esiphuthumayo.
kwemitholampilo ezindaweni zasemakhaya nasekwandisweni kwesibalo sezibhedlela, kodwa kudingeka siphucule indlela yokulethwa kosizo emphakathini, usho kanje.
Uthembise nokuqinisa izinhlelo zokulwa nokubhebhetheka kwesifo sengculazi. Uthe uhlela ukwenza lokhu ngokwakha izinhlelo zokusebenzisana neminye iminyango kaHulumeni, osomabhizinisi abazinze emNyangweni wethu. Ubukhona bakhe buzoba nomthelela omkhulu ekuqinisekiseni ukuthi siyaqhubeka nomfutho wokusungula izikhungo ezintsha ezinjengemitholampilo nezikhungo zezempilo yomphakathi, kusho uNgqongqoshe.
Uphiko lwabosizo oluphuthumayo esifundazweni luphezu komkhankaso wokuqasha abanye ukuze lubhekane nezimo eziphuthumayo emigwaqweni.
Lokhu kuyingxenye yohlelo olwaqala nyakenye lapho kwaqeqeshwa khona abantu abangu-50 okuyimanje basebenza emNyangweni.
UNtsobi uthe iningi lalabo abazoqashwa lizotshalwa ezindaweni zasemaphandleni uma sebephothule izifundo zabo okulindeleke ukuthi zithathe izinyanga ezintathu.
Sesiqala umlenze wesibili wohlelo lokwandisa abosizo oluphuthumayo. Lokhu kulandela ukuphumelela komlenze wokuqala nyakenye lapho futhi saqeqesha inani labantu abangu-50, kuchaza uNtsobi.
Lo Mphathi wophiko uthe bazoba ngaphezulu kwamaphesent angu-90 abesifazane kulabo abaqeqeshwa.
Sibone kungcono ukuthi sithathe abantu abaningi besifazane ukuze siqinisekise ukuthi nabo baba baningi kulo mkhakha wezosizo oluphuthumayo. Eminyakeni edlule umsebenzi wosizo oluphuthumayo ubuwaziwa njengowabantu besilisa. Sibonile ukuthi nabesifazane bayakwazi ukuwenza lo msebenzi ngendlela efanayo nozakwabo besilisa, kusho uNtsobi.
Ukuqeqeshwa kwabosizo oluphumthumayo kuyingxenye yohlelo kukahulumeni wesifundazwe ukuqinisekisa ukuthi zonke izindawo kulesi sifundazwe zithola usizo oluphuthumayo uma ziludinga.
Sizophinde siqinisekise ukuthi imiphakathi ebincishwe amathuba ezindaweni zasemaphandleni. yiyona ebhekelelwa kuqala kulolu Okudingekayo manje ukuthi hlelo. Umnyango usuwenze siqinisekise ukuthi ezosizo umsebenzi oncomekayo ngokwakha oluphuthumayo zisezingeni imitholampilo nezibhedlela eliphezulu ukuze kunqandwe ukufa kwabantu okungadingekile okubangwa ukuthatha isikhathi eside ukuthi abantu bathole usizo, kuchaza uNtsobi.
Uthe kuzothathwa labo abangasebenzi kuso sonke isifundazwe. Kudingeka ukuthi kube abantu abangakaze balithole ithuba lokuthi bafunde ezikhungweni zemfundo ephakeme.
Uqhube wathi kudingeka ukuthi babe nomatekuletsheni, izincwadi zokushayela (code 10) nemvume yokushayela imoto yokuthwala abantu (PDP).
Labo abazophothula izifundo zabo, bazophinde bathole amathuba okuqhubeka nezifundo zabo kulo mkhakha lapho bayogcina sebezitholele iminyezane emakolishi kanye nasemanyuvesi.
sifundise ukubekezela, Okumhlophe, Solwazi nokuthi ukusebenza ngokuzikhandla, ukuzimisela kanye nokuzinikela yikhona okuhamba phambili endleleni eya empumelelweni.
Ronald Green-Thompson uma sibuye sifunde kuwo ukuze sibe ngabantu abangcono. Usifundise ukuthi kufanele sikhule ngokwanele ukuze sikwazi USolwazi Green-Thompson "Ngikhulumela bonke ozakwethu uthe unelisekile ngenqubekela izibhedlela ezintsha ezimbili, lezo ukwamukela uma sonile bese njengoba ebekade aziwa esisebenza nabo kwiNational Health phambili nakho konke okuzuzwe zibhedlela iMahatma Ghandi siyavuma uma sisolwa ngalokho, ngabasebenza naye kanye Council, ngidlulisa amazwi wumNyango ngesikhathi Memorial Hospital enemibhede kanti okubaluleke kunakho konke nabasebenzi kulo mNyango okubonga kakhulu kuSolwazi eseyiNhloko yawo. ewu-340 kanye neNkosi Albert wukuthi kukho konke esikwenzayo waqokwa njengeNhloko yalo Green-Thompson ngegalelo lakhe "Yize kusekuningi okusafanele Luthuli Central Hospital yona kufanele sifune okuhle kodwa mNyango ngonyaka ka-1995. kulo mNyango. Sibonga bonke kwenziwe, kodwa esezingeni eliphezulu kakhulu futhi kulabo esisebenzisana nabo." UGreen-Thompson uyiNhloko ubuhlakani osinike bona usisiza okungithokozisayo ukuthi usizo enemibhede ewu-840," kusho yena.
UmNyango wezeMpilo wenze bafika ngobuningi babo siphawule ukuthi uSolwazi Green-eminye emitholampilo engu-122 zikwazi ukuhlomula. umcimbi wokuvalelisa uSolwazi ukuzothamela umcimbi Thompson uwuthwale ngothando yakhiwa ngonyaka ka-2003. Emva Ngesikhathi esabambe lo Green-Thompson obese sebenze wokuvaleliswa kukaSolwazi Green-nokuzimisela kanye nokuzinikela kwalokho kwabuye kwathengwa mnyango ziningi izinto iminyaka eminingi njengeNhloko Thompson. Ethula inkulumo yakhe umsebenzi wakhe njengeNhloko omahamba nendlwana eziyimpumelelo kanye nemiklomelo yomNyango wezeMpilo. Lo mcimbi uNgqongqoshe wezeMpilo, uNkk yomNyango. bemitholampilo abangu-56. eyatholwa yilo mnyango. ubewenzelwe eThekwini, e-ICC.
Kuthe sekuphethwa umcimbi uSolwazi wanikezwa izipho zakhe kanye nencwadi equkethe imiyalezo evela kubasebenzi balo mNyango. Njengoba sonke sazi ukuthi idili akusilo idili ngaphandle kwekhekhe, wonke umuntu wazitika ngekhekhe elalenzelwe lo mcimbi omkhulu wokuvalelisa uSolwazi Green-Thompson.
Umyalezo kaNgqongqoshe wezeMpilo siwumNyango sibe ngabesihlanu Kusona lesi sifunda ngonyaka ka- Impumelelo ekutholeni nezinkampani ezizimele.PEGGY NKONYENI ukubeka umuntu wesifazane 1996 wakhushulelwa esikhundleni izindlela zokulwa nesifo sengculazi. Kunemali engango-R2.4 billion njengeNhloko yomNyango. sokuba ngumqondisi wesifunda Ukugxila kakhulu ekuvikeleni engasetshenziswanga kulo NJENGOBA kuqala unyaka, Sinenhlanhla enkulu njengoba saseMgungundlovu. nasekugqugquzeleni izindlela msebenzi. ngithanda ukuthatha leli thuba uDkt Nyembezi ezazi kakhulu Ngifisa ukuthatha leli thuba zokuphila, ukwenza ngcono Njengoba sekuphele unyaka ukunibingelela nginifisele unyaka izidingo zabantu bakithi nezihlale ngibonge uDkt Nyembezi ezimweni zokudla, ukuqinisa ngikulo mnyango, ngiyajabula ka-2006 onezilokotho ezinhle. zanda ngaso sonke isikhathi. ekuzinikeleni kwakhe ngokuthi ukwelapha izifo nokuhlanganisa ukuthi emnyangweni sekunomuntu Kuyintokozo kimi ukunethulela UDkt Nyembezi usebasebenzele akhethe ukusebenzela abantu ukwelapha kwesintu nezinhlelo okholelwayo ezinguqukweni. iNhloko entsha yomNyango abantu bakulesi sifundazwe bakulesi sifundazwe wancamela esinazo zethu zokwelapha. Sithemba ukuthi uzosihola wezeMpilo. Ngikuthatha ngezindlela eziningi nezahlukene. ukuyeka inkampani yakhe Ukuba sinikeze izidingo njengoba sizimisele ukubuyisela njengempumelelo yabantu Umphakathi wesifunda abeseyiqalile nebisebenza kahle, zezempilo ngokwezidingo isithunzi sabantu bakithi. besifazane njengoba lesi sikhundla saseMgungundlovu, ususizakele iHarambe Institute for zomphakathi ngokwemigomo Sithemba nokuthi zonke esibaluleke kangaka sithathwe kakhulu ngolwazi lwakhe Transformation. yesifundazwe kanye nezwe lonke izinhlaka emikhakheni yonke nguDkt Busi Nyembezi, ongumuntu kwezobudokotela alukhombise Sikholwa wukuthi Silungise ukwesweleka esifundazweni zizosizakala wesifazane.
Isifundazwe saKwaZulu-Natal ka-1993 lapho ayesebenza khona aseluqokelele nasenalo ekuphatheni eyahlukene ikakhulukazi njengoba sizokwenza konkesibe yisibonelo ngokwethembeka njengodokotela wabe esedlulela luzosisiza kakhulu ekufezeni ubuhlengikazi nobudokotela. okuyobekwa ngaphansi kwe-kubantu besifazane e-Edendale esibhedlela lapho izinjongo esizibekele zona. Ukuphuthumisa ukwakhiwa National Health Charter.abazikhandlayo.
Siyajabula kakhulu ngokuthi wesibhedlela. zibandakanya lokhu: nemikhulu ngokusebenzisana engcono yabantu bonke.
Njengoba ekhulelwe uyazi ukuthi kubaluleke kangakanani ukuthi nokunomsoco. "Ngifuna ukuthola ngingazenzi izinto ezingabeka impilo yomntwana wami engozini utshwala. Ngiyathanda ukudla izithelo nemifino,"kusho uSlindile.
ULouis uhamba nami uma ngiya emtholampilo wabakhulelwe. Uma kukhona into engingayiqondisisi kumbe engifuna ukuyibuza uLouis nguye oya kudokotela ayongibuzela angisize nangayo yonke indlela.
Kusemqoka ukuthi wazi lapho uzilungiselele kusenesikhathi.
okhulelwe nosezobeletha kufanele enze wonke amalungiselelo ukuze angabi nenkinga uma sekufika isikhathi sokuthi abelethe.
Ngiyazi ukuthi ngizobelethela kusiphi isibhedlela futhi ngiyazi ukuthi kungenzeka ngibelethe nini. Sengiqalile ukuthenga izimpahla zengane eyophuma izigqokile esibhedlela. Sengizithengile nezinye izinto engizozidinga.
Ukuya emtholampilo wabakhulelwe kwenza ukuthi abahlengikazi nodokotela bakwazi ukuthola kusene-sikhathi uma kukhona inkinga ekhona futhi kubalula ukuthi basheshe bathole ezinye izifo ezingaqubuka ngesikhathi ukhulelwe okuyizifo ezifana noshukela, ukugijima kakhulu komfutho wegazi (BP), ingculazi izifo ezithathelana ngocansi, njll.
Ngibona sikhona isidingo sokuthi thina abakhulelwe siye emtholampilo ngoba uyakwazi ukuthola ulwazi ngezinto eziningi ezingahle zenzeke uma umuntu ekhulelwe.
Emtholampilo bayakwazi nokukutshela ukuthi yikuphi okumele ukulindele uma usubeletha. Njengokuthi izimo ezithize zingadala ukuthi ugcine usubeletha ngokuthi uhlinzwe, kuchaza le ntokazi.
Njengoba ejabulile futhi enokushaywa wuvalo kancane, uSlindile uthi usejahile ukugona usana lwakhe. "Sengijahile ukuba ngumama ngigone umfanyana wami. Izeluleko engizithola kubangani kanye nabanye ozakwethu abangomama zibe wusizo olukhulu kimi," kuphetha uSlindile.
Lolu suku lwenza laba bantwana abanye babo abayizintandane nabangenabani bazibone bebalulekile. Ezinye zalezi zingane ezaziyingxenye yaleli dili azinabazali ngenxa yesifo sengculazi. Ezinye zazo zaziqala ukuzwa ubumnandi nenjabulo ehambisana nokuthola isipho.
Ngijabule kakhulu ukubona uNgqongqoshe futhi ngijabule ngoba senginodoli wami engidlala ngawo. Sengijahe ukuyotshengisa nabangani bami, kusho intombazanyana eneminyaka eyisithupha iphethe udoli wayo.
Emiqondweni yalezi zingane ezimpofu, unyaka ka-2005 ngeke usakhumbuleka njengowezivu-nguvungu kanye nokuhluku-mezekeza kepha uzokhumbuleka ngalokhu okuhle abenzelwe khona. Siyanibonga. UKhisimusi yisikhathi senjabulo, isikhathi soxolo, isikhathi sothando kanye nesokupha. UKhisimusi yisikhathi esithakaselwa kakhulu yizingane. Injabulo yokuvula izipho kanye nokuthola izinto ezintsha kwenza ukhisimusi kube ukhisimusi ngempela kuzona, kusho uNgqongqoshe uNkonyeni.
Kuthe ngesonto elilandelayo uNgqongqoshe wavakashela kwaNongoma, enyakatho yeKwaZulu-Natal. Lo mgubho kaKhisimusi bese kungowesibili ukuthi wenziwe kanti waqalwa nguNdlunkulu wasesigodlweni saKwaKhangelamankengane, uNdlunkulu uMantfombi kanye neSilo samaBandla uGoodwill Zwelithini. Izingane eziyizintandane ezibalelwa emakhulwini zazifike ngobuningi bazo kulo mcimbi oyisipesheli ezazenzelwe wona.
Abahambanga belambatha nje, njengoba izindathane kanye nemindeni entulayo yaphiwa amaphasela okudla.
Ibalelwa ku- 500 imindeni eyahlomula yakwazi ukulala idlile.
Ngichitha isikhathi esiningi nomphakathi ngigcine sengibona lonke usizi nokuhlupheka abakuthwele. Abanye abantwana bayeza kimi bafike bangixoxele ngobunzima ababhekene nabo emakhaya. Siyalubonga uxhaso lwenu ngokuthi nenze lolu suku lube yimpumelelo nokuthi nibuyise ithemba ezimpilweni zalaba bantwana ikakhulukazi ngalesi sikhathi sonyaka, kusho uNdlunkulu uMantfombi.
Ethula inkulumo yakhe uNgqongqoshe wenxuse umphakathi ukuthi unakekele izimpilo zawo ngokuthi ulandele indlela efanele yokuphila basebenzise izinhlelo zentuthuko ezenziwa ngumNyango wezeMpilo. "UmNyango ususungule uhlelo okuhloswe ngalo ukuthuthukisa osomabhizinisi abancane ikakhulukazi abesifazane, phecelezi ama-co-operatives. Umnyango usuqalile ukuthenga kuma co-operatives izinto ezifana nezimpahla zokulala iziguli ezibhedlela, amashidi, amakhethini nokunye. Sihlose ukusiza imiphakathi ixoshe indlala ngakho-ke kusemqoka ukuthi nani nisukume nisungule ama-co-operatives ukuze sikwazi ukunisiza," kusho uNgqongqoshe.
Ukusungulwa kwalo mfundaze, kuyingxenye yezinhlelo zalo mnyango zokubhekana nokushoda kwamakhono ezikhungweni zezempilo.
UmNyango kaZwelonke unezinhlelo zokuthumela abayoqeqeshelwa ubudokotela ezweni laseCuba, kanti uphezu kwezinhlelo zokugcina abasebenzi basezikhungweni zezempilo zikaHulumeni besebenza kuzo, bangathathwa yizikhungo ezizimele.
Lokhu kulandela ukuthutheleka kwenqwaba yabasebenzi bezempilo abahehwa ngamathuba angcono emazweni aphesheya kwezilwandle.
Izitshudeni ezifuna ukufaka izicelo zalo mfundaze kumele kube yilezi ezikwazile ukufeza imigomo ebekwe ngumNyango.
Izitshudeni ezifaka izicelo kumele kube ngezaKwaZulu-Natal kanti kumele kube ngezivele sezithathiwe ezikhungweni zezemfundo ephakeme zaseNingizimu Afrika kulo nyaka, kuchaza uMotha.
Imali engenayo ekhaya yabazali bazo behlangene, akumele ibe ngaphezulu kuka-R120 000 ngonyaka, kanti umfundi akumele kube ngukuthi unediploma noma iziqu.
Izitshudeni ezineminye imifundaze ngeke zibhekelelwe ngaphansi kwalolu hlelo lwemifundaze.
Abafaka izicelo kuyodingeka ukuthi basayinde isivumelwano sokubolekwa kwabafundi izimali nomNyango wezeMpilo.
Amafomu okufaka izicelo ayatholakala emahhovisi osizo lwezimali asezikhungweni zemfundo ephakeme kuleli.
Lawo mafomu uma esegcwalisiwe kunxuswa ukuthi abuyiselwe emahhovisi osizo lwezimali kulezo zikhungo athathwa kuzo, ungakashayi uJanuwari 31 nonyaka.
Ngaphandle kokuba nama-ambulensi kanye nabasebenzi bosizo oluphuthumayo abaqeqeshwe ezingeni eliphezulu, uphiko lwakwa-EMRS luphinde lube nendiza (fixed wing plane) nenye enophephela emhlane zombili eziseThekwini. Ukubakhona kwale ndiza kuzosiza ekuqinisekiseni ukuthi usizo lwezempilo oluphuthumayo kwezingozi nezimo eziphuthumayo shwa kwayo njengabasebenzi luyakwazi ukufinyelela nakwezinye ezibikwayo ngesikhathi samaholidi. bosizo oluphuthumayo.
Le ndiza izoba wusizo ezimweni eziphuthumayo ezindaweni eziseNyakatho yesifundazwe ezihlanganisa uThungulu, uMkhanyakude naseZululand.
Ukufika kwale ndiza kwenzeke ngesikhathi esihle kakhulu njengoba phela silindela ukwanda Ukubakhona kwayo kuzoba wusizo kakhulu uma kudingeka sinikeze ngosizo oluphuthumayo futhi sisheshe sifinyelele ezimweni eziphuthuma kakhulu, kusho uMnuz Themba Dludlu, oyi-Operations Manager yakwa-EMRS.
Ngesikhathi samaholide umNyango waphinde wanezezela ngama-ambulensi awu-50 kwawu-200 amasha ceke athengwe yilo mnyango.
Hlakanipha faka ijazi lomkhwenyana!
Okunye okumqoka ngokusebenzisa ikhondomu ukuthi kusizaumuntu angakhulelwa engahlelile.
Ngisho kungathiwa azikho izimpawu, kumele ukhathazeke uma kungukuthi usuqale ukulala nomuntu osanda kuthandana naye, uma usanda kuthola ukuthi umuntu othandana naye unabanye abantu eceleni alala nabo, uma uke walala nomuntu ongathandani naye ngoba uzijabulisa nje ngaleso sikhathi.
Kumele uzihlole futhi uma kungukuthi udlwenguliwe noma uke wazijova ngenaliti eyodwa nomuntu nisebenzisa izidakamizwa.
Sizokunikeza izimpawu okumele uziqaphelenezingakukhombisa ukuthi unesifo esithathelana ngocansi. Sizophinde sikucobolele ngokubaluleka kokusebenzisaikhondomu kanjalo nokuthi iyiphi indlela yokuyisebenzisanokugwema ukuthi iqhume.
Ushintsho esithweni sangasese. Okufana nezilonda, amaqhubu aqinile noma izimila, ukuluma noma ukuvuvukala kwemithambo kanye nesitho sangaphansi kumuntu wesifazane.
Ushintsho oluveza izindlala, ukuvuvuka kwezindlala noma izilonda, uketshezi olusabomvu oluphuma ezindlaleni. Lokhu kungahambisana nobuhlungu noma kungabi nabuhlungu.
Ukuphatheka kwezinye izingxenye zomzimba okuhlanganisa amathambo, amajoyinti, inhliziyo, imithambo yegazi kanye nemizwa yonke esemzimbeni.
Ngesikhathi uyifaka, bamba le ndawo encane phambili ukuze kuphume umoya ngoba uma usuchama ingaqhuma uma umoya ungaphumanga.


Makhosi aseNdlunkulu, ngiyanibingelela nonke nezinduna nezinye iziphathi mandla ezikhona phakathi kwethu.
Inkosi yesizwe sakwaMachi, eSayidi.
Imibiko eshaqisayo izolo isilandisa ngokudlula emhlabeni koMntwana wakwaZiphethe u-Gideon Zulu. Sizwelana kakhulu nemindeni kulokhu okwehlile.
Sonke sidabuke kakhulu ngefu elimnyama elisigubezele. Ngenhlonipho nokuzithoba ngizocela ukuma umzuzwana sihloniphe asebesandulele ngaphambi kokuqhubeka nalenkulumo.
Makhosi aseNdlunkulu lemihlangano esiba nayo, umnyango wami uyisebenzisa njengemihlahlandlela lapho sidingida khona amaphuzu abalulekile ezinguquko ezilethwa uHulumeni. Ngaphezu kwalokhu, lemihlangano iveza ithuba eMakhosini ahloniphekile, lokuba babonise uHulumeni ezabo izidingo namaqhinga esingawasebenzisa emkhankasweni wethu wokubuyisela isithunzi sobukhosi endaweni ebufanele nokuletha intuthuko nezidingo emiphakathi ehlala ezindaweni zamakhosi ngendlela esheshayo.
Makhosi aseNdlunkulu, sesihambe ibanga elide kusukela ngonyaka odlule sikhuluma ngezinguquko ezikhona. Ebengifisa ukukwenza namuhla ukubika ngendima esikhathuliwe bese ngethula uhlelo oluzolandelwa ukuqedela umsebenzi wethu. Ngiyazi sesakhuluma nani ngemithetho emisha. Sengachaza futhi ngohlelo loBambiswano okuyilona olulekelela amakhosi ekubhekaneni nezinguquko.
olwaveza ukuthi imithetho ethinta ubukhosi ayihambisani nomthetho sisekelo omusha. Nebala kwahlamuka kwaba sobala ukuthi imithetho ethinta ubukhosi eyashaywa ngaphambi kuka 1994 yayibona imiphakathi eyakhele amakhosi ingeyona ingxenye yeNingizimu Afrika. Ngaphezu kwalokhu, kwakuyimithetho ebukela phansi ubukhosi. Amakhosi ayegcotshwa yizimantshi nezinye iziphathi mandla zikahulumeni. Njengoba abamnyama bebengenaqhaza koMasipala bangalesosikhathi, ubuholi bomdabu babungenabo ubudlelwano nemikhandlu yoMasipala. Sizobakhumbula labo-Masipala ukuthi babebasezindaweni zabamhlophe. Izizwe zamakhosi beziba ngaphandle kwemingcele yomasipala.
Umphumela walokhu sisawubona nanamuhla njengoba izindawo eziningi zamakhosi zingakabinayo ingqalasizinda yentuthuko.
Kbalulekile ukuthi sikhumbuzane ngezikhathi zonke ukuthi sisukaphi siyaphi ngoba njengoba kwenzeka kubantwana bakwaIsraeli, Kuyenzeka sithi sisendleleni abanye bakhohlwe bakhumbule emuva.
Ngamafuphi, imithetho emisha ihlose ukubuyisela isakhiwo sobukhosi ezingeni laso esilifanele sibe nendima esiyidlalayo entuthukweni yabantu ngokubambisana nezakhiwo zobuholi obusuke bukhethwe ngokwentando yeningi-oMasipala ikakhulukazi.
Umthetho omusha uphinde ulethe isiqinisekiso ngekusasa lobukhosi ngokukhuthaza izinguquko ezihambisana nomthetho sisekelo wezwe nokuhlonishwa kwemihlomulo yomzabalazo ebandakanya indima yabesifazane emphakathini. Sekuchazwe kakhulu ngengqikithi yezinguquko ezilethwa umthetho omusha. Uma sikhumbuzana kubalulekile ukuthinta izihloko ezimqoka njengoba sengenzile ngenhla. Thina njengomnyango sizamukele ngenjabulo enkulu lezizinguquko. Siyathokoza ngokubuyiselwa kwamandla eSilo emisebenzini yaso yokugcoba amakhosi. Sinethemba lokuthi amakhosi aseNdlunkulu azohlabela phambili asebenzise imithetho emisha ukusebenzela izizwe zawo ikakhulukazi kwezentuthuko.
Sengibika emakhosini, sesiphinde saba nokhetho lwesibili ngaphansi kohlelo loBambiswano zingu 6 May 2006. Mangibike ukuthi sibe nomaziphathe abangamashumi ayisithupha nesishiyagalolunye ababenokhetho.
Enyakatho nesifundazwe bangamashumi amane nanye, maphakathi nesifunda bangamashumi amabili nane bese kuthi ezindaweni ezakhele ugu, bangamashumi amabili. Indawo emaphakathi nesifundazwe yayisebenze kakhulu okhethweni lokuqala ngonyaka odlule. Kulokhu amakhosi abezimisele kakhulu. Enhla nezwe bekunezikhungo zokuvota ezingamashumi ayisishiyagalolunye nanye. Maphakathi nesifundazwe bekunezikhungo zokuvota ezingamashumi amabili nane. Ezindaweni ezakhele ugu bekunezikhungo ezingamashumi amabili.
Makhosi Ahloniphekile, angingene engqikithini yendima esasele. Ngokulandela umthetho, umnyango ubambisene namakhosi sewuzoqalisa ukusungula izindlu zezifunda zabaholi bomdabu. Amakhosi wonke asesifundeni azoba nezihlalo endlini yabaholi bomdabu yesifunda. Kuyiqiniso ukuthi umnyango wami uzofundisa uchaze kabanzi ngokusebenza kwalezizindlu. Okwanamuhla ngimelwe ukucacisa izihloko ezimqoka zomsebenzi walezizindlu.
Zibonisane nomasipala ngezidingo zentuthuko ezingeni lokuhlelwa kwentuthuko.
Njengohulumeni sibona ikusasa lesizwe nenhlalonhle yabantu incike kakhulu ekuphumeleleni kokusebenza kwezindlu zabaholi bomdabu ezingeni lesifunda.
Makhosi aseNdlunkulu, inselelo esibhekene nayo ukusungula lezizindlu ngokushesha. Okwanamuhla angizukuxoxa kakhulu ngendlu yabaholi bomdabu ezingeni lesifundazwe. Uma sesisungule zonke izindlu ezingeni lezifunda, kuyofanele siphinde sisebenzise imihlangano efana nalena sixoxe ngesinyathelo esiya phambili nokubunjwa kabusha kwendlu yabaholi bomdabu ezingeni lesifundazwe.
Sengiya ngasemaphethelweni enkulumo, mangibike emakhosini ukuthi njengamanje umnyango uphezu kwamalungiselelo okhetho lokugcina ngaphansi kohlelo loBambiswano. Lolukhetho luzomenyezelwa maduzane. Luzonikeza ithuba kuwowonke amakhosi asele luphinde lunikeze ithuba kuwowonke amakhosi aseMzimkhulu. Ithimba lomnyango eliphethe lomsebenzi selunolwazi olunzulu - kuningi osekufundiwe. Lolulwazi sizolusebenzisa kakhulu ekuqinisekiseni ukuthi umsebenzi siwuphothula ngobunono nangokushesha.
Makhosi aseNdlunkulu kwakuyisifiso somnyango ukuba uhlelo lokusiza amakhosi nemindeni yawo ngezindlu nangezindleko zokwelashwa lusheshe lusebenze. Wonke amalungiselelo asesimweni sokuphothulwa. Imigomo nemininingwane yomthetho nemibiko nokuhlela izimali kuthatha isikhathi eside.
Lokhu kwenza singasheshi ukuletha usizo oludingwa amakhosi ngesikhathi esasifisa oNdabezitha baluthole ngaso.
Makhosi aseNdlunkulu, kuyinhloso yami njengoba ngishilo lapho ngizishaya isifuba khona ibe isithangami lapho sibonisana khona sonke. Ngizothath lelithuba ukuba amakhosi athole ithuba lokusiphathisa imibono eyakhayo ezokwenza kube lula ukusebenza kwethu ukuze kuhlomule imiphakathi yakithi.
<fn>baby-zulu.txt</fn>
Uma uyobonana nosista noma nodokotela wakho, mchazele ukuthi uhlela ukuthola umntwana, ikakhulukazi uma unesifo esigxilile kuwena esifana nesifo sikashukela, isifo sokuwa nesifo senhliziyo.
uma wena nomyeni wakho nihlobene.
Gwema imithi oyiphuza ngaphandle kokuyalelwa ngu sista noma ngu dokotela.
Vama ukuvakashela ikliniki (clinic) yabakhulelwe noma udokotela wakho.
Uma emndenini wakho noma emndenini womyeni wakho kunomuntu ozalwe nokukhubazeka okuthile noma ukungase-benzi kahle kwengqondo, kwamehlo no-ma kwezindlebe, cela usista noma udokotela wakho ukuthi akulayele ikliniki yezaluleko kwezenjenethiki eseduze nawe.
Thola ukuphumula okwenele futhi uzelule umzimba kancane.
Thola ulwazi ngokuncelisa ibele.
Thintana nekliniki noma nodokotela ngo-kushesha uma wopha esithweni sakho sa-ngasese noma unolunye lwalezimpawu ukucanuzela njalo kwenhliziyo, ukuhlanza noma ikhanda elibuhlungu, ukuvuvukala kwezinyawo noma kwemilenze noma uku-khula ngokushesha kwesisindo somzimba wakho, izinhlungu zesisu, ukuncipha ko-mchamo owuchamayo noma ukugeleza kakhulu kwamanzi aphuma esithweni sa-kho sangasese.
Vakashela ikliniki noma udokotela wakho esikhathini esicishe sibe ngamasonto ayi-sithupha emva kokuzalwa kwengane yakho ukuze uthole ukuxilongwa okujuli-le okwenziwa emva kokubeletha.
Vama ukuhambisa umntwana wakho ekliniki yabantwana ukuze athole ukuxilongwa okwejwayelekile nemigomo edingekayo.
Bonana nekliniki yokuhlela umndeni noma ukuze uthole ukuthi yini okumele uyisebenzise ukuvikela ukukhulelwa.
<fn>bergville speech - zulu.txt</fn>
Namhlanje silapha njengoMnyango WezoHulumeni baseKhaya nezindaba zomDabu ukuzokwelekelela nokuxhasa iSilo Samabandla ekugcineni lokho okungumsebenzi waso, okungukugcotshwa kwamakhosi ngokwesiko nangokuhlonishwa ngumthetho.
Silo Esikhulu, uhlaka lwemithetho oselukhona luyakucacisa ngokusobala ukuthi ukugcotswa ngokusemthethweni kwamakhosi asendlunkulu kungenziwa kuphela ngokuhambisana nenkambiso yesiko. Loluhlaka lomthetho esesilukhiphile esifundazweni luyacacisa ukuthi yiSilo Samabandla kuphela esinamandla okugcoba amakhosi, kungenjalo uNgqongqoshe angawenza kuphela lomsebenzi ngokugunyazwa yiSilo, uma singeke sakwazi ukuba sibe khona sona uqobo lwaso.
Inkosi u-Hlongwane yinkosi yesithupha ukuba igcotshwe ngokusemthethweni esikhathini esifushane nje, selokhu loHulumeni osukhona lapha esiFundazweni sethu uqalise umkhankaso wokubuyisela isthunzi sobukhosi endaweni yaso efaneleyo.
Lomhlabathi, isivinini esihamba ngaso sikhombisa ukuzibophezela kwethu ekutheni ubukhosi budlale indawo yabo ebalulekile njengegxeye yobuholi ngaphansi kombuso wentando yeningi.
Ababusi bangezikhathi zengcindezelo lo msebenzi osemqoka kangaka emlandweni, wokugcoba amakhosi bawugidlabeza iziphathimandla ezazingabaphathi. Ngesikhathi sobandlululo, lo msebenzi omqoka kangaka wokubeka amakhosi wanikezwa izimantshi kanye nezinye izikhulu zikahulumeni.
Weziphathimandla Ezimnyama ka-1951 wawakhelwe ukuqinisekisa ukuthi ubuholi bomdabu buba yithuluzi nje lokusetshenziswa ngabacindezeli. Isibopho samaKhosi sokuba abike eNgonyameni, yisiko elidala neliyisisekelo sobukhosi.
UHulumeni esinaye manje esifundazweni, useqalise uhlelo lwemithetho okuhloswe ngayo ukuba kubuyiselwe isithunzi kanye nesidima sesakhiwo sobuholi bomdabu ukuze sihambisane nezidingo zentando yeningi njengoba kulawula uMthethosisekelo.
Njengohulumeni siyawazi umonakalo owadalwa yimithetho yangesikhathi esedlule esakhiweni sobuHoli bomDabu. Siyaqonda, Hlanga Lomhlabathi ukuthi wazithola usushaywa indiva emicimbini yokugcotshwa kwamakhosi kanye nakweminye eyayenziwa ngamakhosi ohlanga kodwa, eyayisiyenziwa izikhulu zikahulumeni.
Kodwa namhlanje sinikeza isiqinisekiso Hlanga Lwezwe, ukuthi ukugcotshwa kwamakhosi angeke nanini kusaphinde kusetshenziswe njengokuklomelisa noma ukuphoqelela ukweseka amaqembu ezombusazwe. Ubukhosi buyisakhiwo esihlonishwayo kuMthethwenisisekelo wethu. Kungalesisizathu esenze ukuthi uHulumeni ahlongoze izinhlaka zomthetho zokusebenzisana (IGR) ezifanele ukugqugquzela amaxhama aqinile okusebenzisana phakathi kwamakhosi kanye neminye imikhakha yokuphatha kaHulumeni. Ngikhuluma nje uHulumeni wesiFundazwe sethu saKwaZulu-Natali useqalise ucwaningo lokubheka ukusebenza kwezinhlaka zikaHulumeni wesiFundazwe, ezomdabu kanye nezoHulumeni basekhaya.
Ngifisa ukukhumbuza wonke umuntu okhona lapha namuhla ukuthi amaKhosi kanye nathi sonke sasikhishwe inyumbazane yimithetho yoHulumeni bangaphambili ekubambeni iqhaza ezinhlakeni zokuphatha zikaHulumeni. Kodwa ukusukela manje lokhu kukhishelwa ngaphandle sekuyinto esiwumlando. Sekumele manje sisebenze kanzima ukuze siqinisekise " ukubuya" kwesithunzi sesakhiwo sobuKhosi njengengxenye ebalulekile yolawulo.
Kodwa-ke kuyishwa ukuthi abanye bethu sebajwayela ukusebenzisa ubuholi bomdabu ngezinhloso zezombusazwe kanye nokuzihlomulela nje bodwana.
Esikhathini esedlule osombusazwe kanye nabaphathi bakhuphula amanye amaKhosi aba ngaphezu kwamanye. Lo Hulumeni okhona uyokwamukela kuphela ukukhushulwa okuhambisana nenkambiso yesiko futhi okuvunywe yiSilo.
Ngasekupheleni konyaka odlule, ngahambela umhlangano wokwakha amasu okusebenza woMnyango wami. Enye yezinhlosongqangi zethu esavumelana ngazo kwaba ngukuthi sizosebenzela ukwakha kabusha ukuthembela kwemiphakathi yalesi sifundazwe ohlelweni lolawulo loHulumeni basekhaya
Mangikusho ukuthi le njongo ifaka phakathi ukuhlelwa kabusha kwesikhungo sobukhosi sibe ngesisebenza ngaphandle kokusoleka . Kungenxa yalokhu kanye nezinye izizathu, ezenza ukuba ngikhulume ngezinto ezahlukene eziqondene nolawulo oluhle okufaka phakathi ukuhlelwa kabusha kwezintela ezikhokhwa ezindaweni zamakhosi.
Ngakho-ke Hlanga Lwezwe, Ngilapha namuhla ukuze futhi ngiqinisekise iSilo ukuthi ukuhlonishwa kwamaKhosi nguHulumeni ophethe esiFundazweni, kuyinkambiso enhle nelandelwa umhlaba wonke. Lokhu kuhlonishwa ngamazinga ehlukene kanye nokufakwa kwezinhlelo ezahlukene okumele zilandelwe ekuqinisekiseni lesi sithunzi, akumele kusetshenziswe ukulinganisa izikhundla zabaholi bomdabu nezikhundla ezahlukene zikaHulumeni. Izikhundla zomdabu ngaphansi kwesakhiwo sobukhosi ziyingxenye yalowo mphakathi ongaphansi kwenkosi.
Ngaphezu kokusiza imiphakathi esezindaweni zamakhosi kanye nabaholi bomdabu ukuthola ukuhlonishwa ngokuhambisana nemithetho ekhona, uMnyango wami umatasa wakha kabusha izikhungo zokuphatha zomdabu. Lokhu kuhlanganisa ukuguqula izindawo zokesebenzela zamakhosi ebezaziwa "njengezinkantolo zamakhosi" zibe yizakhiwo zokuphatha ezenza imisebenzi eyehlukene, nokwenza ngaleyo ndlela zikwazi ukusungula amaxhama okusebenzisana neminye imikhakha kaHulumeni.
Ngithanda ukukhuthaza abaholi bethu bomdabu ngezakhiwo zabo ukuba basebenzise amathuba achazwe ohlakeni lukazwelonke lwemithetho ephathelene nokubusa ngokomDabu ,(oluqinisekiswe nguMthethosivivinyo waKwaZulu-Natali). Elinye lala mathuba ukufinyelela ezivumelwaneni zokusebenzisana neminyango kaHulumeni ukuze kwenziwe imisebenzi ethile lapho khona isakhiwo nesakhiwo sobuHoli bomDabu sinengqalasizinda yokwenza njalo.
Ukwenza isibonelo nje mhlawumbe isakhiwo sokuphatha senkosi singabuye sisize umphakathi ngamafomu okuthola imisebenzi, ukuqeqesha abantu ebuchephesheni besimanje bamakhompuyutha.
AmaKhosi ayingxenye kaHulumeni okhona yokubusa. Ngalokho kumele sisebenze kanzima ukulungelanisa izakhiwo zawo nezinhlaka zikahulumeni ezisunguliwe. Kumele ngikugcizelele namuhla ukuthi lokhu kulungelaniswa kwenzelwe izinhloso zokusebenza kuphela. Kuwukulungelanisa okuhloswe ngakho ukwenza ngcono ukulethwa kwezidingo kanye nentuthuko. Ubudlelwane bokusebenzisana phakathi kwenkosi kanye neMeya akusho ukulingana ngezikhundla.
Kungaba wubuwula ukukhipha inkosi ezindabeni zendawo ngenxa nje yokuthi ngokucabanga kwethu, kumele ikhulume nomlingani wayo oseKapa noma ePitoli.
Kungenzeka sibe nalowo mqondo esisuka nawo esikhathini sakudala. Kodwa-ke siyakugcizelela namuhla ukuthi amaxhama ethu okuxhumana, siyizinhlaka zikahulumeni ezahlukene, agxile kakhulu ekusebenzeni ngenhloso yokuba kulethwe ngokushesha intuthuko ezizweni zamakhosi.. Wonke amakhosi ayazi ukuthi kusilele emuva kangakanani ukulethwa kwezidingo ezindaweni zawo futhi sidinga ukuba asebenzisane nathi njengoHulumeni ekulethweni ngokushesha kwalezidingo.
Nkosi u-Hlongwane nesiZwe, njengesiFundazwe saKwaZulu-Natali siyayijabulela inqubekela phambili esiyenzayo ekubuyiseleni isithunzi sesakhiwo sobuHoli bomDabu, ukuguqulwa kanye nokulungelaniswa kwaso nezinye izinhlaka zolawulo ikakhulukazi, ezingeni loHulumeni baseKhaya.
Mangithathe leli thuba ukuqwashisa wonke umuntu okhona lapha namuhla ngamaphuzu amqoka ayingxenye yesiko ngokuqondene nokugcotshwa kwenkosi ngokusemthethweni.
Kunomthetho ongakaphasiswa esifundazweni onikeza iminingwane ethe xaxa ngalokhu.
Namuhla kwanele nje, ukuba ngikuphawule ukuthi umndeni wenkosi ubambe iqhaza elibaluleke kakhulu ezinqumeni eziholele ekugcotshweni kwenkosi u-Hlongwane namuhla Namhlanje sisemkhakheni wosiko obalulekile okungukugcotshwa ngokusemthethweni kwenkosi yiSilo Samabandla.
Siyazi Silo Esikhulu ukuthi inkosi u - Hlongwane isephezu kwamalungiselelo okuthi iyokwenza umsebenzi wosiko obalulekile wokuyothela amanzi kuBayede. Eqinisweni lomcimbi kufanele wenzeke ngaphambi komcimbi wokugcotshwa kweNkosi, kodwa ngokuvunyelwa yiNgonyama, siyaqhubekile nalomcimbi ngoba iNkosi u-Hlongwane iyenzile imizamo yokugcina lolusiko kanti futhi izibophezele ekulugcineni ngemuva kwalomcimbi. Siyayibonga inkosi noMndeni ngokuzibophezela ukuhlonipha lolusiko lwethu olubalulekile kangaka.
Siyazi ukuthi loluwusiko obelungasanakiwe phambilini kodwa manje sesilubuyisile, ngithanda ukunxusa wonke amakhosi asazogcotshwa ukuba alulandele lolusiko lwethu olubalulekile kangaka ngoba phela amakhosi angamakhosi asendlukulu futhi wonke akhonza ngaphansi kweSilo Samabandla. Angazi ke ukuthi bangaki kithina abasawakhumbula lamasiko ethu abalulekekangaka. Kuningi imibuso yengcindezelo yangaphambili esilahlekisele ngakho kule minyaka eyedlule.
Ngishilo phambilini ukuthi sesithathe amagxathu amakhulu nabalulekile ekubuyiseni isithunzi samakhosi nobukhosi. Ngibalule izinyathelo zokwenziwa komthetho kanye nezinye esizithathile ukuqinisekisa ukuthi isakhiwo sobukhosi bomdabu kumele sinikezwe isikhundla esibufanele. Lo mzamo umbandakanya ukuthi ekugcineni, iqhaza lamakhosi ekuletheni intuthuko lihlonishwe.
Inkosi kanye noMkhandlu wayo, njengesisekelo sobuholi bomdabu, bayamenywa ngokuhambisana nohlaka lomthetho ukuzobonisana, kanye nokuzilungelanisa noguquko nokusebenzisana nezinhlaka zikahulumeni. NjengoHulumeni sikholelwa ekutheni intuthuko kanye nokulethwa kwezidingo kungasheshiswa kuphela ngemizamo ehlanganyelwe phakathi kwamakhosi kanye namakhansela akhethwe ngentando yeningi.
Hlongwane ekuthuthukisweni kwale ndawo kanye nesizwe sonke. Ukuguqulwa komkhandlu ngokubona kwethu, kuwukuqinisekiswa kwezinhlelo ebese zivele ziqalile.
Imithetho esalinde ukuphasiswa icacile ngokuhlanganiswa kwabantu abamele abaqokiwe kanye nalabo abakhethelwe ukuba basebenze eMikhandlwini Yomdabu. Lokhu kuqinisekisa ukuthi inkosi isengaqoka amalungu omkhandlu, nomphakathi uthole ithuba lokukhetha labo bantu obathembayo.
Ngiyajabula ukubona sekukhona abesimame abakweminye yale mikhandlu nokubona ukuthi le mfuneko yokuthi kumele bameleleke ngamaphasenti angu-30 ayizukuba yinkinga nakancane.
Ukuguqulwa kwemiKhandlu Yomdabu kungesinye sezinyathelo zokulungelanisa ubuKhosi bubonke kanye nalezo zinhlaka zikaHulumeni ezisebenzela ukuhlelela intuthuko (njengoba kuchazwe kuma-IDP) kanye nokulethwa kwezidingo. Ngithemba ukuthi ngoba silapha sonke siyakuqaphela ukuthi indawo yeNkosi, njengezinye, kusekuningi kakhulu okusafuneka kwenziwe mayelana nokulethwa kwezidingo zentuthuko. Omasipala kumele bakuhlole lokhu kusilela emuva ngentuthuko kwendawo yenkosi bese bebhekana ngqo nakho ngokubambisana nenkosi kanye nomkhandlu wayo ukuze kuhlangatshezwane nezikhathi ezingumnqamulajuqu wokulethwa kwentuthuko.
Njengoba sengilibalulile iqhaza elingabanjwa amakhosi ekuletheni intuthuko, kuzomele futhi siyithulele isigqoko indima amakhosi ayidlalile ezigamekweni zomlando nokwenze saba lapha esikhona namhlanje. Umlando usitshela ukuthi ekuvikeleni abantu bawo, amasiko kanye nomhlaba wawo, amaKhosi amaningi kufaka phakathi namaningi aqhamuka kula mathafa namagquma, athatha izikhali alwa nabacindezeli.
Emcimbini onjengalona asikwazi ukuzibamba ngokuthi singabheki emuva sikhumbula ubuqhawe babaholi abafana noBhambatha kaMancinza kanye namanye amaqhawe asala eNcome, okwathi noma sebenqotshiwe ngezikhali ezinamandla zabahlaseli, bakha isisekelo senkululeko nentando yeningi esiyigubha namuhla.
Ngalokho-ke ukugcotshwa ngokusemthethweni kwenkosi namuhla kusaqinisekisa ukuqhubeka kokhondolo lobuqhawe obebuhlale njalo buboniswa amaKhosi amaningi kulesi siFundazwe kanye nokuzinikela ekwenzeni ngcono izimpilo zabantu bakithi.
Mphathi wohlelo, uHulumeni wethu selokhu ubekhona uhlala njalo uwahlonipha amakhosi, hhayi nje ngoba engabagcini bamasiko nosikompilo lwethu, kodwa futhi ngoba eyingxenye ebalulekile yohlelo lwethu lwentando yeningi kanye nokusimama ngokomnotho. Ngalokho kuhlala njalo kuyinjongongqangi kaHulumeni wethu ukuqinisekisa ukuthi izakhiwo zobuholi bomdabu ziyaqiniswa.
UHulumeni waKwaZulu-Natali ukholelwa ekutheni isidingo sobukhona bamakhosi kanye nezikhungo ezikhethwe ngokwentando yeningi, ukuvikela, ukuthuthukisa kanye nokwenza ngcono izimpilo zabantu bakithi. Iqiniso ukuthi njengezwe kanye nesifundazwe sisekhathini soguquko ngokomnotho kanye nangokwenhlalo. Sesiphila manje kwiNingizimu Afrika lapho khona intando yeningi kanye nentuthuko sekuyizinto ezisemqoka kwinkambiso yethu.
Ungaba umholi womdabu, ikhansela noma iLungu lePhalamende, kodwa udlala indima ebalulekile ekufezekiseni injongo yethu yokunqoba ukungasebenzi kanye nobubha.
Ngaleso sizathu sihlaba ikhwelo silibhekisa kumaKhosi ukuthi aqhubeke nokuzinikela ngomdlandla nesibindi esifanayo naleso esakhonjiswa okhokho bethu ngesikhathi belwisana nababusi bobandlululo nengcindezelo, asebenzise amathuba achazwa emthethweni omusha.
ZeziFunda, njengoba kuchazwe emthethweni omusha. Ngaphezu kwalokho, kumele sibone ukushesha ekusungulweni kwamaxhama okusebenzisana phakathi komasipala kanye namakhosi. Asikwazi ukuhluleka ukuqedela okwaqalwa eminyakeni eminingi eyedlule. Kumele sizikhumbuze ukuthi sesidla izithelo zomzabalazo walabo abangasekho phakathi kwethu nabanikela ngezimpilo zabo ukuze sithole la malungelo aqinisekiwe umthethosisekelo namuhla.
Kuyona yonke imizamo yethu kumele sikhuthaze ubudlelwane obuhle phakathi kwabaHoli bomDabu, nayo yonke imikhakha kaHulumeni esiFundazweni sethu. Uma siphumelela ukulungelanisa izinjongongqangi zethu, siyophumelela ekubhekaneni nezinselelo zokulethwa kwezidingo ezibhekene nesiFundazwe sethu nesengizibalulile ngaphambilini.
Kulesi siFundazwe, sinengxenye enkulu yabantu abahlwempu ezindaweni ezingaphansi kwamakhosi. Ngeke sakwazi ukuvumela ukungaboni ngaso linye kanye nokwahluleka ezingeni lokusebenzisana kwezinhlaka ukuba kukhulise usizi lwabantu abahlwempu.
NjengoMnyango sinentshisekelo ekubhekaneni nezingqinamba zengqalasizinda amaKhosi ahlangabezana nazo ekwenzeni imisebenzi yawo yokuletha intuthuko.
Njengabo bonke abaholi bomphakathi, amaKhosi aphethe izikhundla zomphakathi.
Kumele ngazo zonke izikhathi akhombise ubuholi obuyisibonelo.
Kumele sihlale njalo siphokophelela ukugcina ubuqotho bobuholi bomdabu. Kumele silwe nesilingo sokwenza noma yini engalimaza isithunzi sobukhosi.
Mphathi Wohlelo, uma senza izinto ngendlela efanele, siyokuqinisa ukwethembela kwemiphakathi ohlelelweni lokuphatha lobuholi bomdabu kanye nasohlelweni loHulumeni baseKhaya jikelele. Kubalulekile futhi ukuthi ekuqinisekiseni ulawulo oluhle, kukhishwe ezombusazwe zamaqembu kwiqhaza nasemisebenzini yeNkosi kanye naseMkhandlwini Womdabu. Kuyoba ihlazo uma ubulungu eqenjini lezombusazwe kuba yibona obusetshenziswayo ukuze imiphakathi ifinyelele enkosini.
Ngifisa ukunxusa iNkosi u-Hlongwane, Ngwane Omkhulu, ukuba ubhekele izidingo zentuthuko zabantu bakho, ubaphathe ngokulinganayo futhi ubalalele bonke. Kumele ukhumbule ukuthi inkosi iyinkosi ngesizwe. Ngifisa futhi ukugqugquzela umphakathi wenkosi ukuba nawo uyeseke inkosi. Kumele ngazo zonke izikhathi nibe munye ekulweni namandla obubi angazama ukudala uqhekeko esizweni.
Egameni likaHulumeni wesiFundazwe saKwaZulu-Natali, uNdunankulu, uMhlonishwa u-S.J. Ndebele, sithanda ukujabulisana nesizwe saseMangwaneni kulolusuku oluyingqophamlando. Siyayihalalisela inkosi ngokugcotshwa kwayo, ikakhulukazi ubukhona bukaNomthebe wethu iNgonyama uqobo, nokunguyo ephethe wonke amakhosi esiFundazweni sakithi. Sikufisela unwele olude kanye nempumelelo, ikakhulukazi ekusebenzisaneni nezinhlaka ezahlukene zikaHulumeni ekuphokopheleleni ukuletha izidingo kanye nentuthuko kubantu beSilo. Ngithanda ukukhuthaza umphakathi ukuba ubambe iqhaza ngokugcwele emihlanganweni kanye nasezimbizweni okuhloswe ngazo ukudingida izindaba zentuthuko kanye nezinye ezithinta le ndawo.
Kuleli qophelo, ngicela ngokukhulu ukuzithoba ukuba siphakame njengoba sesifinyelele kuvuthwandaba, sesicela iSilo SamaBandla ukuba siphothule sisigcobele iNkosi yethu ngokosiko olusemthethweni.
<fn>brochureZ (1).txt</fn>
Siyazigqaja ngokudla esikuphekayo ngokulandela imigomo yezokudla okunikezwa iziguli ezilaliswe esibhedlela.
30 ntambama zinsuku zonke kulabo abadinga ukuzithengela okunye.
Uma uDokotela esekuqinisekisile ukukhululwa kwakho uye ekhaya, zilungiselele.
Isikhathi sokukhululwa uye ekhaya u-10:30 ekuseni, lokhu kunikeza wena ithuba lokuba uthole imithi kumbe amaphilisi nokuba uzifunele into yokuphindela ekhaya kusanesikhathi.
Sizama ngazo zonke izindlela ukunikeza isiguli ngas-inye uthando nokunakekelwa esikudingayo, sihloni-phe, siqinisekise ukuthi amalungelo eziguli siy-awavikela ngokulandela imigudu ekusomqulu wa-malungelo eziguli. Abasebenzi bethu abaqeqeshiwe bazimisele futhi bayazibophezela ukunikeza ukunakekela okuphephile kuzozonke iziguli.
Uma unemibono, izikhalazo noma izincomo sinama suggestion boxes kusosonke isibhedlela, ikomidi elibhekele lokhu lizocubungula bese liphendula lapho kufanele.
IZIKHATHI ZOKUVAKASHA Ngesizathu sokubhekelela ukuba iziguli zithole usizo oluse-qophelweni eliphezulu, sicela ukuba kugcinwe izikhathi zo-kuvakasha. Uma nivakashele isiguli qinisekisani ukuthi an-eqi isibalo ukuze abasebenzi bakwazi ukuqhuba umsebenzi wabo.
Uma uhola u-R1 000 kuya ku R36 000 ngonyaka noma imali yamalunga om-ndeni isihlanganisiwe ikhipha u-R1 000 kuya ku R50 000 imali okulindeleke ukuba uyikhokhe esibhedlela u-R30. Lemali uyikhokha uma ulale izinsuku ezingaphansi kwezingu 30, uma zeqa izinsuku kwezingu 30 ukhokha u-R30 ngaphezulu njalonjalo.
Abesifazane abazithwele kusukela ethola ukuba uzithwele kuze kube izin-suku ezingu 42 emva kokubeletha.
<fn>brochurez.txt</fn>
Indlela yokuhlela ephuthumayo.
IZIMPAHLA Izimpahla zakho ziyogcinwa endlini yokug-cinwa kwazo ukuze ziphephe. Izimpahla njenge mali, okhiye bemoto kanye na-maselula. Uma ukhetha ukuzigcinela wena izimpahla kusemahlombe akho ukuzi-nakekela. Isibhedlela asiyakuba nacala ngo-kulahleka kwazo. Cela izimpahla zakho uma usuhamba.
IZINDLELA ZOKUKHOKHA Izindleko zesibhedlela zingakhokhwa ngokheshi noma ngekhadi lemedikhali. Uma isiguli singenayo imali kun-endlela estshenziswayo ebekwe uMnyango weZempilo.
Wethembeke nxa unikeza ulwazi lwezempilo Buza uma kukhona ongakuqondisisi Buza uma kukhona ofuna ukukwazi kabanzi Gwema ukwenza izenzo ezingamukelekile nezingakhiyo Zama ukuyiqonda inkinga yakho Ubazi abasebenzi abakwelaphayo Uhloniphe amalungelo ezinye iziguli Ugcine imithetho nemigomo nenqubo yesibhedlela Ukhokhe izindleko zesibhedlela Cophelela ukulandela imigomo oyinikezwe abelaphi. Bikela abakwelaphayo uma amalungelo akho ehlukun-yeziwe Yazisa ukugcina izimfihlo zabasebenzi Buza noma yini oyidingayo ngokulashwa kwakho kumhlen-gikazi noma udokotela.
<fn>budget2007z.txt</fn>
Ndunankulu ohloniphekile; Somlomo nesekela likaSomlomo Amalunga esigungu esiphezulu sesifundazwe; Amalunga ahloniphekile eSishayamthetho sesiFundazwe; Sihlalo kanye nawowonke amalunga ahloniphekile ekomidi lezeMpilo. IziMeya namaKhansela; Amakhosi akhona phakathi kwethu; INhloko yomNyango, uDkt. Busi Nyembezi; Izimeneja zomnyango kuwowonke amazinga kubandakanye nezimemeja zeziFunda zomNyango wezeMpilo, izimeneja zezibhedlela, Amalunga amabhodi ezibhedlela, amalunga e-Mental Review Board, amaKomidi emiTholampilo, Abelaphi beNdabuko kanye nabobonke ababambiqhaza emNyangweni wezeMpilo. Ezinye izicukuthwane ezikhona lapha engingazibalanga; Bafowethu nodadewethu, ngiyanibingelela.
Ukukhathazeka okumangazayo esibhekana nakho, ikakhulukazi kulomkhakhawezempilo, sizama ukubhekana nomthwalo wezifo obekwe phezu kwamahlombe ethu yizinga eliphezulu lobubha elenza umsebenzi wethu ube ngumqansa onzima kakhulu.
Asibumbaneni sibemunye njengezakhamizi zalesisifundazwe esihle kangaka emkhankasweni wokulwa nobubha, ukuhlukunyezwa kwabesimame nezingane, izifo kanye nokukhombisa ukuzibophezela kwethu ekunakekeleni amalungelo abantu kanye nokunakekela isimo somuntu, isithunzi somuntu kanye nobumqoka bomuntu ngamunye.
Izindaba ezithinta ezempilo namalunga ahloniphekile yizona zindaba ezingumgugodla ohlwini lwalokho okusuke kukhulunywa ngakho ezithangamini ezidingida ukuthuthukiswa kwenhlalakahle yomphakathi nomnotho.
INgqungquthela yamazwe omhlaba yomama basemakhaya iInternational Rural Women's Conference ibanjelwe e-Thekwini njengoba sikhuluma. Siyazi ukuthi esifundazweni sethu abantu besifazane bayingxenye engu-53% yesizwe sonkana kanti iningi labo liphila ezindaweni ezisemakhaya nokuyilapho kuxake khona izinga eliphezulu lobubha, izifo, ukwentuleka kwamanzi, ukuthuthwa kwendle, kanye nokwentuleka kwezingqalasizinda. Kunamazwe asathuthuka asenze umehluko obonakalayo kulezizingqinamba esisabhekene nazo. Asethembe ukuthi lengqungquthela izonikeza ithuba lokwabelana ngemibono mayelana nokuthi kungabhekwana kanjani nalezizimo ezibhekene nabantu besifazane kulesisikhathi.
Umsebenzi wethu njengomNyango wezeMpilo KwaZulu-Natal ukuhlinzeka usizo lwezempilo ngokulandela umgomo wokuhlinzeka usizo lwezempilo kusukela emazingeni aphansi, nokugxile ekuhlinzekeni usizo lwezempilo kuwowonke umuntu ngokulingana, ukubandakanya umphakathi ekuthathweni kwezinqumo kanye nokusebenzisana nayoyonke imikhakha ekhona esifundazweni.
Isikhungo esihlinzeka usizo lwezempilo oluyisisekelo emazingeni aphansi sasungulwa endaweni yase-Pholela lapha KwaZulu-Natal ngonyaka ka-1948, esikhathini esiyiminyaka engamashumi amathathu ngaphambi kokuba uhlelo lwe-i-Alma Ata Declaration lwemukele ukusebenza kwemitholampilo yamazinga aphansi ngonyaka ka-1978, njengendlela yokuhlinzeka usizo lwezempilo engenazo izindleko eziphezulu. Umndeni wezempilo emhlabeni wonke ikakhulukazi kumazwe asathuthuka uyakubona ukuthi kumele sithuthukise ngamandla usizo lwezempilo emazingeni aphansi uma sifuna ukubhekana nomthwalo wokulwa nezifo ngendlela ephumelelayo.
Saba nemicimbi eyahlukahlukene ngonyaka owedlule nokuyilapho sadlulisela khona emiphakathini imilayezo enhlobonhlobo yezempilo. Kulonyana sizokwakha phezu kwalokho njengesisekelo sigxile ekwakheni ubudlelwano obunomphumela ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi sisebenza nokubambisana ekudingideni izihloko noma izindaba ezithinta ezempilo, futhi khona lapho sibe sithuthukisana . Ngiyethemba ukuthi ngalokho siyoyibona inqubekelaphambili neyokhonjiswa yizinkomba zezempilo.
Sibhekene nezinga lobubha elimi ku-54.3% kulesisifundazwe kanti kwezinye izindawo ezisemakhaya izinga lobubha lilinganiselwa ku-80%. Sishilo ngaphambilini ukuthi izinga lokwentuleka kokudla liphezulu kakhulu njengoba limi ku-70%. Kulesisifundazwe, abantu abangu 32% kuphela abakwazi ukuthola amanzi ahlanzekile (kuzwelonke balinganiselwa ku-79% kanti angu-24% amakhaya anohlelo olufanele lokulahlwa kwendle esifundazweni kanti kuzwelonke nalinganiselwa ku-62%) Izinselelo ezifanayo lezi ezihaqe izindawo ezingomazakhele ezigudle emadolobheni nokuyilapho kunezinga eliphezulu kakhulu lobubha, ukungakwazi ukuthola izidingo zempilo ezifanele kanye nenxanxathela yezifo.
Izifunda Uthungulu, Uthukela, Umkhanyakude, Umzinyathi iZululand kanye nezinye izingxenye zesifunda Ilembe zinezinga eliphezulu lobubha nelikhonjiswa yizinkomba zezomnotho. Kanti isifunda Ugu, Ilembe kanye nesifunda Umzinyathi, ingxenye esempumalanga yesifunda Uthukela kanye ne-Zululand, yingxenye esenyakatho yesifunda Umkhanyakude inezinkomba ezikhombisa izinga eliphezulu kakhulu lobubha nokuntengantenga kwenhlalakahle yomphakathi (okubandakanya izinga eliphansi lemfundo, ukuminyana kwabantu, iningi lalababantu okuyintsha, abantu abadala kanye nabantu abakhubazekile).
Izindawo zasemakhaya esifundeni Umzinyathi, Uthungulu, Uthukela, Umkhanyakude, iZululand, Ugu, Ilembe, kanye nesifunda Isisonke zinezinkomba ezikhombisa izinga eliphezulu lokwentuleka kokuhlinzekwa ngendlela efanele ngezidingongqangi okubalwa kuzo amanzi, ukuthuthwa kwendle kanye nokungabibikho kohlelo olubhekele ukulahlwa kwemfucuza nokudala inkinga enkulu kwinhlalakahle yempilo yomphakathi.
Egameni le-Alma Ata, kumele sisebenze ngokubambisana neminye iminyango ezinhlelweni zentuthuko ukuze sibhekane nezinselelo eziphazamisa inhlakahle yempilo yomphakathi nokuphazamisa ukusimama komnotho.
Njengengxenye yalomshikashika, sifuna ukuhambisa usizo lokuhlolwa komphakathi izifo eduze nawo umphakathi siphinde sithuthukise imikhakhankaso yokukhuthaza impilo eyiyo kanye nezinhlelo ezifundisa ngezempilo ngenhloso yokwazisa, ukufundisa kanye nokuqwashisa imiphakathi ngezempilo. Onompilo bethu bazoba semqoka kakhulu ekuqinisekiseni ukuthi loluhlelo luyaphumelela.
Uphiko olubhekene nosomabhizinisi abancane iTargeted Enterprises Unit, lwasungulwa kulomnyango ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi amabhizinisi aphethwe ngabantu abamnyama abamba iqhaza elisemqoka emisebenzini ethengwa nguhulumeni ngenhloso yokwehlisa izinga lobubha kulesisifundazwe kanye nokuthuthukisa isimo sezempilo kanye nokwakha ikusasa eliphephile neliqhakazile. Njengamanje kugxilwe kumabhizinisi emifelandawonye (Co-operatives), amabhizinisi amancane, aphakathi nendawo, kanye nalawo abanzi (SMME) ngokucheme noma ngokubhekelela kakhulu labo ababencishwe amathuba ngaphambilini. Kunezinhlelo ezibhekene ngqo nabantu besifazane, intsha kanye nezinkampani zabantu abakhubazekile.
Imali engu-R81 million ikhishwe ngaphansi kohlelo lokunikeza izinkampani ithuba lokuncintisana kunalolo lokuba kuthunyelwe izincwadi ezinxusa izinkampani ezithile ukuba ziqhudelane ngamanani okwenza umsebenzi osuke udingakala. Loluhlelo lukhombise intuthuko yokukwazi ukusingatha uhlelo lokukhankasela umsebenzi endimeni yamabhizinisi emifelandawonye.
Lokhu kuyinkomba egqame bha yokuzibophezela komnyango ekulweni nezifo, ukulwa nobubha kanye nokunika ithemba kubantu besifundazwe saKwaZulu-Natal.
Kunobufakazi obucace bha bokuthi uma ubamba iqhaza ekuthuthukiseni impilo nemfundo yowesifazane, uthuthukisa isimo sempilo yezingane zabo okuyiyona mbewu engumgogoda yesizwe esinempilo nekusasa eliqhakazile.
Umkhakha obhekelele isimo sabesifazane ngesikhathi sokukhulelwa ubambe iqhaza elibonakalayo kwezempilo, nokuyiwona oqagula intuthuko ekuhlinzekweni kosizo lwezempilo emazingeni aphansi. Nakuba kunjalo, muningi umsebenzi okusamele wenziwe ekuthuthukiseni uhlelo lokusingathwa kwesimo sabesimame abakhulelwe njengoba kuveziwe embikweni okhuthaza ukunakekelwa nokuvikelwa komama (Save Mother). Amathimba azobhekana nalomsebenzi aseqokiwe ngokwemiklamo yezingxenye ezintathu (3 areas) zomNyango wezeMpilo esifundazwe, nazogxila ekuqinisekiseni ukusebenza kwezincomo eziphakanyiswe kulombiko.
Izifo ezingathelelani kanye nesifo somdlavuza Ukushintshashintsha kwezindlela abantu abaphila ngazo kuholele ekutheni kuqubuke izifo ezihambisana nendlela umuntu aphila ngayo, nokuholele ekukhuleni kwezinga lokuhlasela kwesifo sikashukela, ukukhuphuka kwezinga lokushisa kwegazi, kanye nezinye izifo ezahlukahlukene zenhliziyo. Asiqapheleni sonke, sizihlole njalonjalo ukuthi asikahlaselwa yini yilezizifo ngoba uma sezibonakele emzimbeni womuntu zingelapheka. Kumele sonke sizibophezele ukuthu umuntu ngamunye ubhekelela impilo yakhe.
Isifo samathambo esibangelwa ukuhamba kweminyaka kumuntu kanye nokuba nesisindo eseqile, kwezinye izikhathi kuba yimbangela yokuthi umuntu kudingakale ukuthi ashintshwe ijoyinti elihlanganisa amathambo nokuyindlela yokwelapha lesisimo. Uphiko lokwenza lomsebenzi iJoint Replacement Surgery lusesibhedlela Inkosi Albert Luthuli. Iziguli eziningi zivamise ukudinga usizo lokushintshwa ijoyinti lenqulu kanye neqakala. Ukukhula kwesibalo seziguli zaloluhlobo kudinga uphiko olunobuchule obuthe thuthu futhi olubandakanya izindleko eziphezulu. Kumanje kuneziguli ezingama-662 ezilinde ukushintshwa amajoyinti athile omzimba. Imali esisele yokwenza lomsebenzi yonyaka wezimali ka-2007/8 ngu-R540, 000, 00 okuyimali ezokwanela izindleko zeziguli ezingama-27 (amashumi amabili nesikhombisa) kuphela kuze kube ngunyaka olandelayo wezimali.
Iziguli emtholampilo noma ophikweni olubhekene nezifo zamathambo, iziguli zibhekene nezinhlungu ezinzima kanti sekuphele izinyanga zingakwazi ukuhamba njengoba zidinga ukushintshwa kwamajoyinti ezinqulwini nasemadolweni. Leziziguli ezintsha ezisanda kufika, ezingekho ohleni lwalabo abasalinde usizo angeke zibuyiselwe emakhaya ukuze zibuye ngonyaka ka-2009 ngenxa yobuhlungu ezibhekene nabo. Kanti ngaphandle kwalokho, leziziguli azisakwazi ukuzenzela izinto kunalokho seziphenduke umthwalo emindenini yazo nakuhulumeni. Kungaba ukungabi nabo ubuntu ukuzilindisa isikhathi eside kangaka ngaphambi kokuba zihlinzwe ukuze zikwazi ukuhlukana nalobubuhlungu obungaka futhi zikwazi ukuhamba.
Ukushintshwa kwamajoyinti omzimba kukodwa nje kudinga imali engu-R8, 000,000,00 ngonyaka ukuze uhla lwalabo abalindile lube sesimweni esemukelekayo.
Sihlalo kanye namalunga ahloniphekile, sichaze kabanzi ngaloludaba ngenhloso yokucacisa izindleko esilengela phezulu kwazo ngenxa yezifo ezingathathelani.
Isibhedlela esibhekene nabakhubazeke ngokwengqondo esiseMzimkhulu esisanda kusithatha saba ngaphansi komnyango, bekuyisona kuphela isibhedlela ebesihlinzeka lolusizo engxenyeni esenyakatho ye-mpumalanga yesifundazwe sase-Eastern Cape. Sibe sesivumelana ngokubasiza ngaphansi kombandela wokuthi bazokhokhela imisebenzi esizobahlinzeka yona isikhathi esiyiminyaka emithathu.
Asidingi ukugxila kakhulu enkingeni yokusetshenziswa budedengu kwezidakamizwa okuyiyonanto ehlukumeza intsha futhi iholele ezimweni eziningi ezisuke zingaqondiwe.
Udaba lokuhlolwa kwesifo somdlavuza kumele lube yingxenye yalokho esibhunga ngakho ngenxa yokukhuphuka kwezinga lokuhlasela kwesifo somdlavuza emiphakathini yakithi.
Ohloniphekile sithola kunezingozi eziningi emigaqweni okuphetha sekungumthwalo eMnyangweni Wezempilo.
Waqhubeka wathi njengoba sasibambene futhi sizinikele ekulweni nobandlululo singalinqoba igciwane lesandulelangculazi nengculazi kanye nodlame nokuhlukunyezwa kwabantu besifazane nezingane okuneqhaza ekubhebhethekeni kwegciwane lesandulelangculazi kanye nezinye izifo ezithelelana ngokocansi (STI's). Ngiyaphinda futhi ngithi, ukubamba iqhaza ekunakekeleni abantu besifazane nezingane kuqinisekisa isizwe esinempilo.
Enye yezindlela esemqoka yokuvikela igciwane lesandulelangculazi ukugqugquzela uhlelo lokuzinikezela ngokuzithandela ekutheni welulekwe bese uyahlola isimo sakho, Voluntary Counselling and Testing, nokuluhlelo olukhuthaza izakhamizi zakuleli ukuba zazi isimo sazo segciwane lesandulelangculazi. Nakuba kusungulwe loluhlelo ezikhungweni zezempilo zikaHulumeni ezingama-636 (amakhulu ayisithupha namashumi amathathu nesithupha) kanye nasezikhungweni okungezona ezikaHulumeni ezingama-60 (amashumi ayisithupha), kodwa balinganiselwa ku-2 kuya ku-3% kuphela wabahlali balesisifundazwe abasebenzisa lezizikhungo. Kungalezozizathu umnyango usuqoke ukugxila kakhulu ekusabalaliseni ngamandla loluhlelo lokuhlola isimo sakho ngokuzithandela. Umnyango wenza lokhu usebenzisa izindlela eziningi okubandakanya izikhungo zokusakaza ngenxa yobumqoka bokuthi umuntu azi isimo sakhe segciwane lesandulelangculazi. Loluhlelo (lwe-VCT) kumele lutshalwe ngokwanele ezinhlakeni zethu ezibhekelele impilo yabasebenzi (Employee Wellness Centre) ukuze lusize abasebenzi bethu bazi isimo sabo ukuze kumiswe uhlelo oluzobhekelela labo asebehaqwe yigciwane lesandulelangculazi futhi kwesekelwe imindeni yabo. Sesifikile isikhathi lapho kumele semukele khona ukuthi lesi yisifo esifana nazozonke ezinye izifo, okusho ukuthi umuntu uma elandele indlela efanele yokuphila, angaphila impilo eyiyo.
Kulonyaka wezimali sizoqala uhlelo lokusungula izikhungo ezizobhekelela labo abahlukunyezwe ngokocansi ezizobizwa ngokuthi iThuthuzela Centres, nokuyilapho kuzohlinzekwa inhlanganisela yosizo kubandakanye nosizo olunikezwa onukubezwe ngokocansi olumvikela ezifweni noluzohlinzekwa ngaphansi kokuqondiswa yiminyango ethintekayo okubalwa kuyo uphiko lwamaphoyisa (SAPS) umNyango wezobuLungiswa kanye nomNyango wezeNhlalakahle ngenhloso yokuqhakambisa amalungelo abantu uma kuhlinzekwa usizo lwezempilo.
Ukwehlisa izinga lokugcwala kwemibhede ezibhedlela ngenxa yegciwane lengculazi, sekwenziwe uhlelo lwemibhede ezolala labo abangasadingi ukunakekelwa okwengeziwe. Njengamanje kunenani lemibhede eyizi-2,556 (izinkulungwane ezimbili amakhulu amahlanu namashumi amahlanu nesithupha). Kulemibhede eyizi-2,277 (izinkulungwane ezimbili namakhulu amabili namashumi ayisikhombisa nesikhombisa) isezikhungweni zikahulumeni kanti engama-279 (amakhulu amabili namshumi ayisishiyagalombili nesishiyagalolunye) isingethwe yizinhlangano ezisebenza ngokungahlose kuthola nzuzo, (NGOs).
Njengamanje isifundazwe sibhekene nengwadla yegciwane lesandulelangculazi kanye nesifo sofuba esihambisana nalo. Ukuqubuka kohlobo lwesifo sofuba esinenkani iXDT TB kamuva nje esibhedlela iChurch of Scotland kubeke ingcindezi enkulu emsebenzini wezempilo. Isifundazwe, sesivele sisesimweni sokuphebeza ubhubhane lwesifo sofuba njengoba beyi-1,054 (izinkulungwane namashumi amahlanu nane) abantu abahaqwe yilolubhubhane kubantu abayi-100 000 (ikhulu lezinkulungwane). Isibalo sabantu abangama-200 (amakhulu amabili) abahaqwe yisifo esithile kwabayi-100 000 (ikhulu lezinkulungwane) senza lesosifo sithathwe njengobhubhane.
Ngenyanga ka-January 2007, umnyango waqhamuka nohlelo lokuhlinzeka usizo lokudla kubobonke abantu abathatha imishanguzo yesifo sofuba kanye nesandulelangculazi ukuqinisekisa ukuthi bayahambisana nendlela efanele yokusebenzisa imithi ikakhulukazi imithi yesifo sofuba njengoba sona singelapheka. Uma isifo sofuba selashwe kahle singakwazi ukunciphisa izinga lokuhlasela kwesifo sofuba esinenkani (MDR TB). Izindleko zokwelapha isifo sofuba isikhathi esiyizinyanga eziyisithuba zingama-R400 (amakhulu amane) kanti ukwelapha umuntu osephethwe yisifo sofuba esinenkani iMDR TB kucishe kufinyelele ku-R30 000 kanti isifo sofuba esinenkani kakhulu nesisezingeni eliphezulu iXDR izindleko zalo ziphakathi kuka-R80 000 (amashumi amathathu ezinkulungwane) (amashumi ayisishiyagalombili ezinkulungwane) kuya ku-R100 000 (ikhulu lezinkulungwane).
Ukusimamisa uhlelo lwezempilo Ukuze sikwazi ukunqoba izinselelo ezinhlobonhlobo esibhekene nazo emkhakheni wezempilo, sidinga ukuba sibuke lonke uhlelo lwezempilo bese sithola indlela ehlanganisa yonke imikhakha esizobhekana ngayo nalezizinselelo. Lokhu kungathela izithelo ezibonakalayo nezihambisana nezindleko okubhekwene nazo.
I-Africa Health Strategy 2007, uhlelo lwezempilo lwamazwe ase-Afrika luka-2007, lukubeka ngokungananzi ukuthi uhlelo lokuhlinzekwa kwezempilo, ukutshalwa ngononina kwezidingo zokusebenza ezindaweni ezifanele, ukunakekela kwabantu, ulwazi nobuciko kanye nokuqapha nokubuyekeza kuyizinto ezisemqoka kakhulu ekuqinisekiseni ukusebenza ngendlela efanele yohlelo lwezempilo lonkana.
Imithi yokwelapha yesintu yase-Africa Uma sifuna ukunqoba impi yezifo sidinga ukwazisa nokuhlonipha indlela yomdabu kanye nemikhuba encike nosiko lwabantu bethu futhi sisebenze nabo singasebenzi ngokuphikisana nabo.
Ukusingathwa kwezindaba zabantu/ zabasebenzi Sihlalo ohloniphekile, udaba lwabasebenzi emNyangweni wezeMpilo lusemqoka kakhulu kuwowonke amazwe, kodwa ikakhulukazi kulawo asathuthuka. Lelizwe lisungule iNational Human Resource Plan ngonyaka ka-2006 ngenhloso yokubhekana nenselelo yokwentuleka kwabasebenzi abenele njengegxathu lokusimamisa umkhakha wezempilo nokusebenza kwawo.
Ukuhlela nokuthuthukisa uhlelo lwabasebenzi kuhlanganiswe nezidingo nezimfuno zohlelo lwezempilo ngokuthola lonke ulwazi lwezempilo oludingakalayo ukuze kuhlanganiswe uhlelo lokusebenza lomnyango wezempilo.
Ukuqinisekisa ukuthi kunesimo esisimeme ekwenziweni komsebenzi, ukuhlinzeka bonke abasebenzi bezempilo ngamakhono ngenhloso yokuthi izindawo ezisemakhaya nazo zithole usizo lwezempilo olufanele.
Ukuqinisekisa ukuba abasebenzi bezempilo bakulungele futhi banamakhono afanele okunikeza usizo lwezempilo, ukunikeza usizo lwezempilo oluseqophelweni eliphezulu.
Ukuqinisekisa ukuthi indawo yokusebenza ikulungele yini ukusebenza futhi iyahambisana yini nendlela okuphethwe ngayo umsebenzi.
Malunga ahloniphekile sizokhumbula ukuthi sike sazithola sisesimweni sokuthi sixoshe abahlengikazi kanye nalabo abasangena kulomkhakha abazibandakanya kwisiteleka esabe singekho emthethweni ngasekuqaleni kwalonyaka. Umsebenzi wesigungu esisingethe loludaba usuphothuliwe, sizobe ke sesisebenza ngokwezincomo zalesisigungu.
Sibheka ezinye izinhlelo zemifundaze ngenhloso yokucobelela ngolwazi lwemfundo intsha yethu engasebenzi kanye nokwakha amathuba emisebenzi lapho sintula khona abantu abazohlinzeka ngamakhono omsebenzi.
Njengamanje sizibandakanye ohlelweni olubhekene ngqo nentsha engasebenzi esezindaweni ezabe zincishwe amathuba ngaphambilini ukuze iqeqeshelwe ukusebenza ngaphansi kophiko lwezempilo olubhekele izimo eziphuthumayo (Emergency Care Practitioners). Loluhlelo lungena onyakeni wesithathu manje lwasungulwa. Intsha engaphezulu kwekhulu evela ezindaweni ezabe zincishwe amathuba ngaphambilini ihlomulile kuloluhlelo kanti kumanje iqashwe ngumNyango wezeMpilo njengabasebenzi bezempilo abahlinzeka usizo lwezempilo nababhekele izimo eziphuthumayo (Emergency Care Practitioners). Ngonyaka wezimali ka-2007/8 okungenani kuzophinde kuqeqeshwe abanye abayikhulu.
Sihlalo ohloniphekile, siyaqhubeka nokuthuthukisa izinsiza kusebenza kwezokwelapha ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi abasebenzi bayakwazi ukubekwa esimweni esivulelekile sokuthi bakwazi ukuthuthuka ngokomsebenzi wezempilo.
Uhlelo lokwakhiwa kabusha nokuvuselelwa kwezibhedlela seluke lwabhekana nezinkinga, kanti kumanje sesibandakanye umnyango wezokuGcinwa kwaMafa kaHulumeni esifundazweni (Treasury), umNyango wezeMpilo kazwelonke kanye nomNyango wezokuGcinwa kwaMafa kaHulumeni ezingeni likazwelonke ukuze sithole indlela ephumelelayo ekwenzeni izinhlelo zethu okubandakanya kuzo ukwakhiwa kwezibhedlela eziqanjwe ngo-Dkt. Pixely ka Seme no Dkt. J.L. Dube, iKing Edward VIII, isibhedlela iEdendale kanye nesibhedlela sase-Madadeni zingabe zisaphazamiseka noma zibambezeleke.
Selokhu umsebenzi wokusingatha amakhaza siwuthatha ophikweni lwamaphoyisa iSAPS, ukulungiswa kwezinsiza zokusebenza okuncane sekwenziwe nokudle imali engu-R11.2 million. Lokhu kwenziwe ngenhloso yokwenza umsebenzi wasemakhazeni ube ngosebenza ngendlela. Uhlelo lokuvuselelwa kwezakhiwo zasemakhazeni sekuqalile kwezinye izakhiwo eziyisithupha okuyizindleko ezilinganiselwa ku-R16 million. Lomsebenzi uluhlelo oluqhubekayo kanti kumele luphothulwe ngalonyaka wezimali. Ekuqaleni sibe nezinselelo ngaloluhlelo kodwa sakwazi ukuhlangabezana nezinye zezinkinga.
Ukulungela imidlalo yendebe yamazwe omhlaba ngo-2010 NjengomNyango wezeMpilo kumele siqinisekise ukuthi sikulungele ukubhekana nezidingo somqhudelwano wendebe yamazwe omhlaba. Lokhu sizokukhombisa ngokuqoka imeneja ezosingatha izindaba ezimayelana nalemidlalo ka-2010. Izikhala zomsebenzi ezingama-600 (amakhulu ayisithupha) abasebenzi abahlinzeka usizo lwezempilo ezimweni eziphuthumayo asesunguliwe ukuze kuqiniswe umthangala wabasebenzi bezempilo. Kuzophinde kube nombhidlango onqala wokuqinisekisa ukuthi kunabasebenzi abanele ukwesekela ukuhlinzekwa kwemisebenzi yezempilo ngokuhambisana nezidingo zemidlalo yendebe yamazwe omhlaba ka-2010. Izimpiko ezibhekene nezingozi kanye nezimo eziphuthumayo ezikhungweni zethu zizothuthukiswa kanti futhi sizoqhamuka nezinhlelo ezizobhekana nokuhlinzeka usizo lwezempilo oluseqophelweni ngaphambi kokuba umuntu afike esibhedlela.
Sihlalo siyazi ukuthi ukwakhiwa kwanoma yiliphi isu, izimpawu ezibonakala ngaphandle kulona, zincika kakhulu kwezingaphakathi kulo. Siyazi futhi ukuthi ngokwezinga lethu lezepolitiki, abanye bethu bangaguqulwa ngokuthi bahlinzekwe ngolwazi oluphelele lwalokho esikwenzayo, nokuchaza kabanzi imizamo yethu kanye nokuzinikela kwethu. Kungenxa yalesisizathu nginqume ukuba ngenze umzamo wokunikeza lendlu isithombe sempumelelo esesifinyelele kuyona kusukela ngaqala ukuma lapha, ngomsebenzi ofanayo, ngethula isabelomali sami kulendlu ukuze isamukele.
Isabelomali sonyaka ka-2007/8 Sihlalo ohloniphekile, imali eceliwe ezobhekana ngendlela nezindleko zonyaka wezimali ka-2007/8 kuzoba ngu-R13 412 815 000.00, nokuyimali okulindeleke ukuba ibhekane nezinselelo esisabhekene nazo esifundazweni sethu ukuze sihlinzeke usizo lwezempilo olungcono futhi sikwazi ukubamba iqhaza ekwakhiweni kwekusasa lesifundazwe.
Uhlelo lokuqala lwalesisabelomali: Ukusingathwa kwemisebenzi yomnyango. Sihlalo ohloniphekile ukuze abaphathi bomNyango wezeMpilo basebenze ngendlela enempumelelo, kubonakale kusemqoka ukuthi imisebenzi eyenziwa eNhloko-hhovisi ihlelwe ngendlela yokuthi ihlinzeke ukwesekela okufanele kuzozonke izikhungo zethu zezempilo, ukuqeqesha nokuthuthukisa abasebenzi, ukuthuthukisa izinhlelo zezempilo kanye nokuthuthukisa izinga lokuhlinzekwa kosizo emphakathini. Sikholelwa ukuthi ukuthuthukisa imisebenzi eyenziwa yinhloko-hhovisi, nezinye izinhlaka ezingaphansi kwayo zizokwazi ukusebenza kahle. Sibeke eceleni imali engu-R274, 399, 000 kulonyaka, nokulinani lemali elikhuphuke ngo-30% uma kuqhathaniswa nemali yangonyaka owedlule eyabe ingu-R209, 856, 000 eyayihlinzekelwe unyaka ka-2006/7. Lemali ilinganiselwa ku-2% wesabelomali sesisonke.
Ngonyaka owedlule, sazibophezela ekuthuthukiseni uphiko olubhekele ukuhlinzeka usizo lwezempilo ezimweni eziphuthumayo ngokuthi kwandiswe izimoto zokusebenza kanye nokuqasha abanye abasebenzi abengeziwe ukuxhasa lomkhakha. Sibeke eceleni imali engu-R553, 561, 000, nekhuphuke ngo-21% kuleyo yangonyaka wezimali ka-2006/7 eyabe ingu-R459, 380, 000. Ukukhuphuka kwalemali kuzobhekelela ukuthuthukiswa kwezikhungo zokuxhumana, izikhungo zokugcinwa kwezimoto zokusebenza, ukwakhiwa kwethimba elizobhekelela imidlalo ye-FIFA, ukuqasha abasebenzi kanye nokuqeqesha labo abavele besebenza emnyangweni.
Izinselelo ezibhekene nomnyango wezempilo ukuthi izibhedlela zingasingathwa kanjani kangcono okungancikile ukuthi zinazo yini izidingo zokusebenza. Sibeke eceleni imali engu-R3, 512, 310 million, ekhuphuke ngo-11% uma iqhathaniswa naleyo yonyaka wezimali ka-2006/7 eyabe ingu-R3, 163, 833 million.
Izibhedlela zethu ezibhekene nezifo ezithile kuphela zingezinye zezibhedlela ezihamba phambili emhlabeni. Imisebenzi yalezizibhedlela ibuye ixhaswe kancane ngezimali ezikhishwa ngaphansi kwezimo noma imibandela ethile ngumNyango wezeMpilo kazwelonke, kanti izinga lemali yoxhaso ilawulwa yisimo samandla emali ngalesosikhathi kuphela. Imali engu-R1, 271, 875 million ibekelwe ukubhekana nemisebenzi yalezizibhedlela. Lokhu kuveza ukukhula kwalemali ngo-9% isuka ku-R1, 168, 164, 000 ngonyaka wezimali owedlule.
Njengomnyango, enye yezinselelo zethu ezinzima ukuthuthukisa ikhono lokwenza umsebenzi kubasebenzi kuyoyonke imikhakha namazinga ngokuthi abasebenzi bahlinzekwe ngamakhono ayiwo. Lokhu kubandakanya phakathi kwezinye izinto ukuthathwa kwabahlengikazi abasha kanye nabazoqeqeshelwa ukuhlinzeka usizo lwezempilo ezimweni eziphuthumayo kanye nokuqeqeshwa kwabasebenzi bezempilo emikhakheni eyahlukahlukene. Inkinga yokwentuleka kakhulu kwabahlengikazi kanye nokusebenza kanzima kwabanye abasebenzi bethu bezempilo ngenxa yalesisimo, kuphakamisa isidingo sokuba sibambe iqhaza elikhulu ekuqeqesheni abasebenzi abenza imisebenzi ebhekene nezempilo ngqo. Sibekele eceleni lomkhakha osemqoka kakhulu isamba semali engu-R503, 519 million. Ukukhuphuka kwalemali ngo-11% isuka ku-R58, 300 million kuhloswe ngakho ukuxhasa uhlelo lokuqeqesha uphiko oluhlinzeka usizo lwezempilo ezimweni ezibucayi (EMRS) kanye nokuqalisa uhlelo lweminyaka emibili yokuthi okade eqeqeshelwa ukuba udokotela asebenze iminyaka emibili emnyangweni njengengxenye yokuqeqeshwa.
Ngibona kunesidingo sokuthi ngikhumbuze indlu ukuthi loluhlelo lusetshenziselwa ukubhekana nempahla yomnyango. Sibhekene nezinselelo ezishisayo mayelana naloluhlelo. Eminye imisebenzi eminingi ebesiyihlelile ukuthi izoqala ngonyaka owedlule bese iqhubeka ngalonyaka wezimali esikuwo manje imisiwe ngenxa yokwehliswa kwemali ebhekele ukuvuselela nokwakha kabusha izikhungo zomnyango wezempilo ngo-R503 million esikhathini se-MTEF. Imali ecelwe kulonyaka ikhushulwe yafinyelela ku-R953, 145,000 ngonyaka owedlule wezimali yafinyelela ku-R1, 084,467 billion kulonyaka wezimali esikuwo, okukhomba ukuthi ikhuphuke ngo-R131, 322,000 noma ngo-14%.
Sihlalo ohloniphekile, ngivumele ngedlulise ukubonga kwami okukhulu kumadoda namakhosikazi eKomidi LezeMpilo ePhalamende (Health Portfolio Committee) abakhombise ukusesekela okukhulu futhi nelisaqhubeka nokusiqondisa emkhankasweni wokusingatha umnyango ngendlela eyimpumelelo egameni labantu besifundazwe. Ngizothanda futhi ukubonga abaphathi bomNyango wezeMpilo abasebenza ngokuzinikela nokubeka umphakathi esiwusebenzelayo phambili kunabo, okunye yikho lokho okushiwo yimibiko yabezindaba. Ngifisa ukuniqinisekisa ukuthi, lamadoda namakhosikazi, banenhloso yokuthuthukisa isimo sezempilo sabantu besifundazwe saKwaZulu-Natal nokunikeza impilo engcono kuwowonke umuntu.
Ngabe angibenzanga ubulungiswa kulenkulumo uma ngingambonganga uMhlonishwa uNdunankulu wesifundazwe kanye nabalingani bami engisebenza nabo esigungwini esiphezulu, kanye namabandla ehlukahlukene ezenkolo, abasesekelayo ngeqhaza abalibambile ekuthuthukiseni umsebenzi womnyango. Njengoba bengike ngakuphakamisa enkulumweni yami ngaphambilini, sidinga ukubumbana ukuze sinqobe umsebenzi esibhekene nawo. Ngizoqhubeka nokuthatha iziphakamiso nemibono evela kuzakhamizi zesifundazwe ezihlala zizimisele futhi zilangazelela ukusinikeza amasu okuthi singathuthukisa kanjani indlela esihlinzeka ngayo usizo lwezempilo kubantu.
Sihlalo ohloniphekile, lesi yisabelomali engu-R13, 412, 815 billion somNyango wezeMpilo engisibeka ezithebeni zenu ukuthi nisibheke futhi nisiphasise.
<fn>budget2008z.txt</fn>
Sihlalo ohloniphekile Ndunankulu wesiFundazwe, Mhlonishwa Dkt Sibusiso Ndebele Amalungu aHloniphekile esiGungu esiPhezulu Amalungu aHloniphekile eSishayamthetho sesiFundazwe Sihlalo oHloniphekile namalungu eKomidi abhekele ezeMpilo AbaHlonishwa oMeya namaKhansela Amakhosi, izinduna Abelaphi beNdabuko IBamba leNhloko yoMnyango uDkt. Yolisa Mbele Abasebenzi boMnyango weZempilo Izihambeli zethu ezehlukahlukene Izakhamizi zaseNingizimu Afrika BaFowethu noDadewethu, ngiyabingelela.
Sihlalo oHloniphekile, ngizizwa ngihloniphekile ukuma phambi kwakho nale Ndlu namuhla njengelungu elizigqajayo nelizinikele le-African National Congress, lapho sigubha khona iminyaka eyisihlanu yokuzibophezela kwalenhlangano ekusebenzeleni abantu njengoba kwasho uMongameli weZwe uMhlonishwa, uMnuz Thabo Mbeki, mhla ekhuluma ngesibopho sokusebenzela abantu ngokuthi kwakhiwe amathuba emisebenzi futhi silwe nobubha. Sisaqhubeka nalesi sibophezelo, ngikholwa wukuthi sikwenzile okusemandleni ethu ukwakha amathuba emisebenzi nokulwa nobubha. Lokhu kufakazelwe nayisiqubulo sethu esithi kuloMnyango weZempilo, Silwa Nezifo, Silwa Nobubha, Sinika Ithemba kubantu abangaphezulu kuka 10 million kulesi sifundazwe sethu esihle kangaka kuleminyaka eyisihlanu edlule. Siphinde sahamba ibanga elide sisungula amathuba emisebenzi sihambisana nemigomo yokufukula abansundu kwezomnotho i-Broad Based Black Economic Empowerment.
Ezikhathini eziningi izimo esihlangabezana nazo esizweni nasezweni lethu, nemisebenzi esizibekele yona, zifuna ukuba sigqugquzele abantu, sibadidiyele bonke ukuthi babemunye ekwenzeni izinto okumele zenziwe, siqonde nokuthi nebala ikusasa lethu ngamunye ngamunye lisezandleni zethu!
Sihlalo oHloniphekile, uMongameli uthi kumele sizibheka thina ukuthi sesizuzeni kumbe sehluleke kuphi. Ngokunjalo-ke ngithanda ukuba kesibheke izinselelo esihlangabezane nazo kule minyaka eyisihlanu yesibophezelo kubantu njengoba uMongameli ememezela ukuzibophezela kubantu bakulelizwe nabakulesi sifundazwe.
Okokuqala, phakathi kwezinselelo ezinkulu esabhekane nazo maqondana nezingxoxo zamaholo abasebenzi bakahulumeni. Kwathi lapho lezi zingxoxo zifinyelela kwangqingetshe, lokho kwaholela ekutheni abasebenzi babeke phansi amathuluzi okusebenza ngomhlaka 1 Juni 2007. Lokhu akubashiyanga ngaphandle abasebenzi boMnyango weZempilo. Ukungenelela ngobuchule koMnyango kwakwazi ukuvimbela ukuphazamiseka kokuphakelwa kwezidingo zezempilo ngalesi sikhathi esasinzima. Noma yayikhona lemizamo esibaluliwe izikhungo zethu zempilo zashayeka kakhulu kwasetshenziswa nezimali ezinkulu kuqashwa abasebenzi bangaphandle ikakhulukazi abezimo eziphuthumayo ukwelekelela umphakathi owawudinga usizo. Saphoqeka ukuba seboleke imibhede ezibhedlela ezizimele nokwasidla imali eshisiwe.
Enye inselelo esibhekene nayo ngeyesifo i-Klebsiella esifundazweni. Amalungu azosikhumbula isigameko esingesihle esehla esibhedlela iPrince Mshiyeni Memorial lapho izingane ezashona zisazelwe ngenxa yegciwane i-Klebsiella. Uphenyo lwethu lwakhomba ukuthi inkinga yehlukene kaningi okubalwa kuzo; (i) indlela okwakhiwe ngayo izibhedlela zethu ikakhulukazi amawadi; (ii) yisimo senhlalo nesomnotho kwabesifazane abasebancane okumele bathembele komaqondana babo besilisa nokwenza bangakwazi ukuzilawula nokulawula udaba lokuya ocansini, (iii) ukuthelelana ngamagciwane ngenxa yendlela okwakheke ngayo izindlu, ikakhulukazi imijondolo, kanye (iv) nendlela okuhlelwa ngayo imindeni engahambisani nempilo yentsha.
Isibhedlela i-Prince Mshiyeni Memorial iyisibonelo esihle esibhekene nezinkinga ezifana nalezi esezibalulile. Okokuqala, ilokishi laseMlazi linabantu abaningi kakhulu uma uliqhathanisa namanye amalokishi esifundazweni, kanti lishoda kakhulu ngezinsiza zezempilo nokwenza i-Prince Mshiyeni Memorial ithwale kanzima ibelethisa abesifazane abaningi. Lesi sibhedlela sibelethisa abesifazane ababalelwa ku-1000 ngenyanga, futhi kulezi zingane ingxenye yazo ezingu-525 kuzona ziqala zigcinwe egumbini lezingane ezisesimweni esibucayi, kwi-neo-natal unit. Indawo ekhona incane kakhulu yokwemukela izingane eziningi futhi maningi amathuba okuthi zithelelane ngamagciwane ahlukahlukene. Okwesibili, ukungeneli kwezinsiza kwelapha kuleli lokishi kwenza umphakathi ungakwazi ukuhlela kahle imindeni, ikakhulukazi kwabesifazane abasebancane okuyibona abaningi abazithola bekhulelwa. Lokhu kunobudlelwane obuqonde ngqo ekuthelelaneni ngezifo zokocansi, ezihlanganisa isandulela ngculazi nezinye izifo njengesofuba neNyumoniya. Lokhu kuphinde kunike isithombe esicace bha sokuthi intsha yethu ayifuni ukuzibandakanya nocansi oluphephile noluvikelekile! Kungalesi sizathu-ke ngihlale ngihlaba umkhosi wokuthi masifingqe imikhono sidlale indima enqala ekulweni nokubhebhetheka kwezifo ezithathelana ngokocansi (kuhlanganisa nesandulela ngculazi) nokuguqula imiqondo uma kuziwa ngakwezocansi.
Yize uMnyango uzosebenzisa yonke imizamo yokuvikela ukushona kwezingane ezisanda kuzalwa; sidinga futhi ukuba wonke umuntu asilekelele ukukhuthaza inhlanzeko emakhaya, futhi kufundiswe amantombazane nabafana ngokuvikela ukukhulelwa okungadingekile kanye nezexwayiso zobungozi bezifo ezithathelana ngokocansi.
Sonke asibambe iqhaza elibalulekile ekufundiseni izingane zethu zamantombazane ukuba kube yizo ezizonaka amalungelo azo okuya ocansini.
Sizophinde sidinge ukusebenza ngokuhlanganyela neminye iminyango sinqande ukubhebhetheka kwezifo ngenxa yezimo zenhlalo. Isibonelo esihle nje ngesoMnyango wezezindlu emizamweni yayo yokuqeda imijondolo ngonyaka ka-2014, isenzo lesi esidinga ukushayelwa ihlombe. NjengoMnyango, kwisabelomali esidlule, senze imikhankaso engu-45 yezempilo, okuyimizamo yokufundisa imiphakathi ngempilo engcono, sikholelwa ukuthi lokhu kuzokwehlisa umthwalo ezikhungweni zethu ezizithola zelapha iziguli ezihaqwe izifo ebezinganqandeka.
Sihlalo oHloniphekile, sekukaningi lapho sishayeka khona kakhulu ngokulahlekelwa ngabasebenzi abanamakhono nokwehluleka kwethu ukubaheha ukuthi basebenze ezindaweni ezisemaphandleni. Lokhu kungenxa yokungabikho kwezindawo zokuhlala kanye nokungabi khona kwezimali ezanele, zokwakha izindawo zokuhlala futhi lokhu kuseyiphupho njengoba sidonsa kanzima ukwakha izikhungo zempilo nje. Sisekude kakhulu ukuyeka ukusebenzisa abasebenzi abayitoho eMnyangweni wethu. Ziseningi izikhungo ezisaqhubeka nokuqasha abasebenzi abayitoho ukuqinisa izibhedlela nezinye izingxenye zoMnyango.
Sihlela ukuqinisekisa ukuthi konke lokhu kuphele ngokushesha nokuthi bonke labo basebenzi baqashwe ngokugcwele wuMnyango. Siyaqinisekisa ukuthi zonke izikhala ezisemqoka zizogcwaliswa ngenyanga kaJuni futhi sesiphakathi nezinhlelo zokuqinisekisa ukuthi lokhu kuyenzeka. UMongameli wezwe enkulumeni yakhe wathi "ngizokwenza izinto ngendlela engajwayelekile" futhi sihlela ukwenza noma yini esemandleni ukufezekisa leli phupho - noma ngabe akujwayelekile kangakanani.
Sihlalo oHloniphekile, sibhekene nezinkinga ezinkulu ngokushona kwezingane. Imibiko esinayo ikhombisa ukuthi lesi simo siyanyuka kunoma sehle, sikhathazeke kakhulu ngezinhlelo ezihamba kancane ezibhekiswe komama nokuyibona abathinteka kakhulu ngokushiywa izingane.
Ngenxa yalokhu sizoqasha uMphathi ozoseluleka aphinde asize ezinhlelweni zomama. Phakathi kwemisebenzi azobhekana nayo ukuqhamuka namasu azosiza ukungeneli kwezinsiza zokuhlela imindeni futhi ezizokwazi ukwemukelwa nayintsha, ikakhulukazi njengoba ubudlelwane bentsha nabasebenzi kungakabi seqopheleni elivuna izinhlelo zethu ukuthi zibe impumelelo.
Ngizophinde futhi ngenze isibonelo ngezinga lokukhulelwa kwentsha okukhathaza kakhulu futhi ngenxa yalokho sidinga ukukhuphula izinga lezinhlelo zethu esinazo ukuze kunciphe ukukhulelwa kwentsha, ngokusebenzisa izinhlelo ezehlukene sethemba ukuthi kungaguqula indlela yokuziphatha, ngaleyondlela bese kushintsha lesisimo.
Lokhu, bafowethu nodadewethu, kucacisa ngokusobala ukuthi kungani sidinga ukungenelela ngokushesha nokuthi senza kahle uma sicwaninga ngemishini yokuhlonza umdlavuza webele ozokwazi ukusebenziseka ezindaweni zethu ezisemakhaya ukuze sehlise umthwalo kulezi zibhedlela nokuthi sivimbele amanani aphezulu okwelapha umdlavuza webele uma ususesigabeni esiphezulu.
Kubalulekile kithina ukubalula ukuthi sisesifundazweni esingefaniswe nezinye. Ngokwezibalo, isifundazwe sethu sichazwa njengesinezibalo eziphakeme sezifo ezithathelanayo; ezifana nesifo sofuba, isandulela ngculazi, ingulazi uqobo lwayo, nezinye ezithathelana ngokocansi nezinye ezingamahlalakhona njengesikaShukela, uMdlavuza, nezeNhliziyo. Konke lokhu kunomthelela omubi kwezempilo zethu ezivele zithwele kanzima.
Njengoba sigubha unyaka wamashumi amathathu wesivumelwano i-Alma Ata Declaration, siyakholelwa wukuthi ukugxila kakhulu ezinhlelweni zokuphakela ezempilo kuwonke wonke kusiqinisekisa ukuthi sinesizwe esiphilile futhi kuthathwa njengokungenelela ekuphakweni kwezidingo ezibalulekile.
ezempilo zibalulekile kuwo wonke umuntu ukuze aphile kahle nokuthola ukwelashwa ngokobusayensi nangezindlela ezemukelekile emphakathini, ezivumeleke umhlaba wonke kumuntu ngamunye nasemindenini, futhi kumele umphakathi ubambe iqhaza eligcwele nangokwamanani angakwazi ukukhokhwa wumphakathi nomhlaba wonke ukumelana nezigaba ezehlukene zokukhula nokuzethemba.
Ngokubambelela kulesi sivumelwano, sikwazile ukuqhamuka neqhinga elihlose ukuthuthukisa indlela yokufinyelela osizweni lwezokwelapha, ukumelana nezifo eziqubuka kungazelele muntu nezithathelanayo kanye nenselelo yokwenelisa abasebenzi bethu ukuze bakwazi ukungalibalekeli izwe lethu bayosebenza emazweni asathuthuka nabaheha ngapha nangapha.
Sihlalo oHloniphekile, ekusabeleni kwethu ekhweleni lokuphaka izidingozezempilo kubantu bethu, yisamba esiyizigidi ezingu-731 zamaRandi esasisebenzisa ezinhlelweni ezingu-115, zingakabalwa izinhlelo esazivuselela. Kumele ngicacise ukuthi lezi zinhlelo ezaqokwa phakathikwezicelo ezingu-802 zokwakhelwa imitholampilo emisha.
Sinethemba lokuthi nakanjani lokhu kuzowehlisa umthwalo nengcindezi ebhekene nezibhedlela ezifana no-Prince Mshiyeni Memorial, okuyisibhedlela esizithola semukela inqwaba yeziguli ngaphezu kwesibalo esivumelekile. Sihlalo oHloniphekile, indlu iyazi, ukuthi nathi asisele ngaphandle kule nkinga eqhubekayo yokucishelwa ugesi ezweni lonkana. Sesiqedile ukuhlolisisa ama-Generator ethu ukuze ahlale elindile kuzo zonke izikhungo zethu, futhi siyazi sonke ukuthi umphumela wokucishwa kukagesi kungaholela ekufeni kweziguli kumbe ukungasizakali kwabantu. Sisezinhlelweni-ke zokuwafaka ezikhungweni nokugunyaza ukuba kuvuselelwe lawo amadala ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi asiphelelwa wugesi.
Siphezu komsebenzi wokwakha amakhaza amasha futhi sikhathazeke kakhulu ngesimo esingesihle samanye amakhaza abengaphansi kwamaphoyisa ikakhulukazi amakhaza aku-Alexander Road.
Ngenxa yalokhu sesikhombe indawo ngaphakathi emagcekeni esibhedlela i-Fort Napier ukuze sakhe amakhaza nazodla imali ebalelwa ezigidini zamaRandi awu 56.
Akusheshiswe izinhlelo zethu ukuze sizuzele abantu bonke impilo kuhlanganisa nohlelo olunamasu aqinile namaqhinga anqala kazwelonke okulwa nesandulela ngculazi nengculazi uqobo. Kulo nyaka wonke sihlose ukunciphisa isihlava sesifo sofuba sisuke ku-10% siye ku 7% kuqeqeshwe abasebenzi abangaphezulu kuka-3000 nabaphathi ababhekene nokwelapha ufuba, kuqinisekiswe ukusetshenziswa kwemishanguzo elwa namagciwane ahlukahlukene esifo sofuba kulabo abelashwayo.
Phezu kwalokho, uMnyango usuqinise uhlelo lokuxhumana nemiphakathi, ubuso nobuso, sisebenzisa amanxusa ayintsha angu-500 esiwaqashele ukungena indlu nendlu efundisa abantu ngabanye ngezifo ezithathelana ngokocansi, esofuba, isandulela ngculazi nengculazi uqobo. Lolu hlelo selusungule futhi lusaqhubeka nokusungula amathuba emisebenzi ikakhulukazi kulabo asebephothule umatikuletsheni bengakaqashwa ndawo besaphendla indlela yamakhono abo kulo mkhakha wezempilo, nokuyingxenye-ke yohlelo Lwemisebenzi Yomphakathi oLwengeziwe Extended Public Works Programme. Bheka ngoba sekuvakashelwe imizi ebalelwa ngaphezulu kuka-25 000 kusukela kwethulwa lolu hlelo ngo-Okthoba wonyaka odlule.
Ukutholakala kwamakhondomu angekho ezingeni naputshuka ngokungemthetho kwabakwa-SABS kwaba nomthelela omubi emikhankasweni yethu yokuvikela isandulela ngculazi nengculazi uqobo. Khona manjalo, uphenyo ngalolo daba luyaqhubeka futhi lwethembisa ukuthi kukhona abangase baboshwe. Phezu kwalokho, uMnyango wethu ukwazile ukuphendula indlela okwakusakazwe ngayo loludaba ukuthi ubuyise isithunzi odabeni lwamakhondomu. Bheka ngoba uMnyango usutholile ukuthi umphakathi usakholelwa ekusebenziseni ijazi lomkhwenyana ekuvikeleni izifo ezithathelanayo ngokocansi nokukhulelwa okungenasidingo. UMnyango uyaqhubeka nokuqinisa izinhlelo nemikhankaso yokuhlola igazi ngokungaphoqwa ebizwa nge-Voluntary Counseling and Testing (VCT) okumanje isisabalele ezindaweni eziningi ngisho nokungezona ezokwelapha njengasemasontweni, izikhungo lapho kubekwa khona ulwazi nezinye. Ngalolu hlelo nokungokokuqala ngqa eNingizimu Afrika, sesiqashe abeluleki abasaqala abangu-1 800 ngokugcwele.
Sihlalo oHloniphekile, yiba nami ngesihle kesishayele ihlombe abasebenzi bezempilo ngokusebenza ngokuzikhandla nangokuzinikelakwabo okusenze saziqhenya ngokuthi banikeze inqwaba yabantu imishanguzo yokuthiba igciwane lesandulela ngculazi nengculazi uqoboohlelweni olubizwa nge- Antiretroviral Treatment Programme. Isifundazwe sethu yisona esinohlelo olukhulu lokuphaka imishanguzo eNingizimu Afrika, njengoba kungabantu abangaphezulu kuka-144 000abayitholayo. Lokhu kukhombisa inqubekela phambili endleleni esiyisebenzisayo yokulwa nalolu bhubhane.
Sifuna ukuthuthukisa izinhlelo zokungenelela ngokuqinisaukubambisana kwethu nazo zonke izinhlaka, ikakhulukazi abamabandla kanye nabelaphi bendabulo. Uphiko lwethu olusanda kusungulwa olubhekene nokwelapha ngokwendabuko i-Traditional Medicine Directorate, luzoqinisekisa ukuthi luqhamuka nezinhlelo ezididiyelwengabelaphi bendabuko ukuze kubonakale ukuthi abashiyiwengaphandle, futhi singafunda lukhulu emakhambini abo nasezindleleni abelapha ngazo, kanjalo nokuvuselela isithunzi sabelaphi bomdabungokuhambisana noMthetho kaZwelonke.
Ukuhlukaniswa kweziguli ezine-MDR kwenze sengeza imibhede yaba ngu-360 ezibhedlela ezinjengesaseMdlovana, iThulasizwe, iCatherine Booth, iDoris Goodwin neMurchison esezivele ziyaselapha lesi sifo. Siphinde sakwehlukanisa ngokokuqala ukwelashwa kwe-MDR esibhedlela iThulasizwe nesibhedlela i-M3. Phezu kokungenelela kwezinhlelo zethu njengoba sengishilo kodwa siyazi ukuthi sisabhekenenenselelo enzima. Uhlelo lwethu lokudla okunempilo esiluqale ngonyaka wezimali ka-2008/2009, lapho iziguli zesifo sofuba nezemishanguzo ethiba isandulela ngculazi zinikezwa amaphasela okudla okunempilo, sekusenze sabona umehluko nezinga elingcono lokuhambisana kwemishanguzo neziguli zalesi sifo. Lolu hlelo lugcizelela iphuzu lethulokuthi ukungadli ngendlela kunomthelela ongemuhle uma usengaphansi kwezinhlelo zokwelashwa. Sisakholelwa ekutheni uma lolu hlelo lungaqhutshezelwa nasezigulini ezihaqwe yigciwane lesandulela ngculaza, lingehla izinga lokubhebhetheka kwegciwane lingaze libe yisifo sengculazi uqobo.
Iziguli ezelashelwa isifo sofuba negciwane lesandulela ngculaza, izingane ezingondlekile nomama abancelisayo abangaphansi kohlelo lokuvikela ukuhaqeka kwengane encelayo uma umama enegciwaneolwaziwa nge-PMTCT zemukeliswe amaphasela okudla esigabeni sokuqala nesesibili salo nyaka wezimali esedlule. Ngenxa yokushodakwezimali lezi ziguli bese zilokhu zinikezwa iphalishi elicolekile ukwelekelela indlela abadla ngayo. Zibalelwa ku 130 000 ezinikezwa leliphalishi ngesigaba esisodwa sonyaka. Besilokhu sikhipha nokudla okunezakhamzimba ezisemqoka kulezo ziguli ezinesandulela ngculazi.
Umgomo omuhle wokulwa nesifo kumele uncike ekwakheni umzimba owondlekile ngokwemvelo; kodwa hhayi umzimba osuphila ngokwakhiwa ubuchule bodokotela phezu kwamasosha omzimba abuthakathaka; okungenani, ukuwakha ngokuhlangisa zonke izidingo ezidingwa umzimba oziphilelayo ngokwendalo.
Sihlalo oHloniphekile, ngicela ukunxusa kumaLungu esiShayamthetho ukuba aphile impilo engcono yokuzijwayeza ukuhamba, ukuzivocavoca nokudla ngendlela efanele bese bekhetha ukungasondelani nokubhema, ukuqhelelana nophuzo kanye nezidakamizwa.
UMnyango wezeMpilo usuhlanganise amaqhinga anzulu nezikhungo ezithize zomphakathi abhekiswe ekukhuthazeni impilo engcono. Lokhu kuhlanganisa izikole, imitholampilo, izibhedlela, emakhaya nasemisebenzini.
Phezu kwalokho, iNyuvesi iphinde yenze nocwaningo lokuthi lolu hlelo lunomthelela kangakanani empilweni yabafundi. UMnyango wezeMfundo, owezeMidlalo nezokuNgcebeleka ngokubambisana noweZempilo kanye neNyuvesi yaKwaZulu-Natal, bazibophezele ngokubambisana ukusabalalisa lolu hlelo ezikolweni eziningi esiFundazweni.
Senza imizamo ebalulekile ukulwa nezifo ngokunakekela imizimba yethu nokukhuthaza lokhu emphakathini. Sihlalo oHloniphekile, ngisho singaba nayo imizamo kodwa sisenayo nemigoqo emi endleleni esivimbelayo ukuba siphumelele kule mikhankaso. Njengoba sengike ngabalula, indlala ngenye yaleyo migoqo, njengoba zilokhu zibuya nje izifo.
Sekuqoqelwe ndawonye imininingwane yezinsiza ezibhekene nezingozi nezimo eziphuthumayo ezibhedlela zesifundazwe kanti kunabasebenzi abaqeqeshwayo kule mikhakha.
Isigamu sokuqala sequbomgomo yokulawulwa kwezibhedlela sesiphothuliwe. Inhloso yalenqubomgomo wukuqinisa ukulawulwa kwezibhedlela nokuqinisekisa ukusebenza kahle kwamaBhodi ezibhedlela. Lenqubomgomo isivele seyethuliwe emaBhodini alawula izibhedlela yathola ukwesekwa ngo elethu. Indlela abasebenzi bezokwelapha abaletha ngayo usizo emphakathini kube nomthelela omuhle ngisho nakubantu abanokukhubazeka.
Sizophinde sisungule izikhungo zokuhlola amehlo (Opthalmology) oThungulu, eLembeni, eThekwini, oGwini naseMgungundlovu ukuhlangabezana nezinhlelo zethu zokunciphisa izinga labantu abaphoqelekayo ukuba bahlinzwe amehlo. Ngaphezu kwalokho, abakwa-MTN benze lokhu kwalula ngokunikela ngemitholampilo engomahamba nendlwana emithathu esizoyithola ngoJuni nonyaka.
Isibophezelo i-Alma Ata Declaration iyona eqapha indlela esisebenza ngayo uhlelo lokunakekela abantu emakhaya nasemphakathini okuyingxenye ebaluleke kakhulu ekuletheleni izingqalazidingo zezempilo. Le ndlela ihlale ithuthukiswa, kanti idinga ukuzibandakanya, ukubamba iqhaza okugcwele kanye nokuthuthukiswa kwabantu esibasizayo.
Kulo nyaka odlule wezimali, ngamavolontiya angu-15 700 abambe iqhaza elibonakalayo ekuletheni usizo lwezempilo behamba indlu nendlu nasemphakathini. Kuleli nani, angu-4749 kuwona abethola umthobanhliziyo ka-R500 ngenyanga. Sizoqhubeka nokusiza lama volontiya ukuze azihlele ukuba abe yizinhlangano ezisemthethweni zomphakathi, nokuzokwenza uMnyango ungene ezivumelwaneni nazo, futhi ukwazi nokuxhasa nangezimali zokukhokhelwa kwamavolontiya. Njengamanje izinkontileka ezikhona zingu-139 nezinhlangano ezingahlose kwakha nzuzo ezihambisa usizo lwezempilo emakhaya esifundazweni sonkana. Kulo nyaka odlule wezimali, abangu-2200 nabangu-3400 kwaqeqeshwa ngokusemthethweni abantu ababhekene nokuletha lolu sizo bathola iziqu zika-NQF level 1 no NQF level 4 ngokulandelana.
Lokhu kuzokhulisa abasebenzi baloluhlelo baze bafinyelele ku-10 000 kulo nyaka omusha wezimali. Inkontileka esinayo no-KZNPPHC iyakubalula ukuthi njengoba iyinhlangano engabheke nzuzo, kumele nayo ilekelele ezinye izinhlangano ukulawula izinhlelo zazo zokunikeza ngokusiza emakhaya nasemphakathini ezindaweni zazo. Lokhu kuqinisekisa ukuthi lezo zinhlangano ngezomphakathi nawo umphakathi wazi ukuthi ngezawo kanjalo nokuthuthukisa imiphakathi entulayo, okuyisibophezelo esiyingxenye yesiqubulo sethu esithi silwa nezifo, silwa nobubha sinika ithemba! Izinhlelo zethu zezempilo emphakathini sezibambe elikhulu iqhaza saphonsa itshe esivivaneni ekulweni nendlala ezindaweni ezintulayo. Kuze kube yinamuhla sekuvuleke amathuba emisebenzi angu- 9302.
Ngifisa ukuyiqinisekisa le Ndlu ukuthi, phezu kwalezi zinselelo, uMnyango awuzanyazanyiswa yilutho futhi saqala kudala ukwenza izinto "ngendlela engajwayelekile" engakasho noMengameli wezwe. Sesiziqinisile izinhlaka zethu zezifunda ukuze zikwazi ukuba namandla okuhambisa izidingo ngqangi zezempilo. Isibonelo, e-Thekwini sekuqashwe uMphathi umkantsh' ubomvu esigabeni 14 ngokwezinga, futhi angikuveze ukuthi zonke izifunda zethu sezihlomisiwe ngolwazi lokuhlangabeza izimo ezibucayi ezingazama ukuhlasela isifundazwe noma ingasiphi isikhathi.
Ukubaluleka kwalesi sibonelo wukuthi mhlawumbe sibuye, sikhombise, ngezinye izikhathi ukuphelelwa ngamandla siyishaye phambili sibuye siyishaye emuva ngenxa yokuthi asiyisebenzisi indlela ka-Lenin ukuchaza izinselelo esibhekene nazo kwezempilo zangaleso sikhathi kubantu. Njengoba kwake kwasho yena uLenin eminyakeni engu-90 eyedlule sidinga ukuba "sibe nesineke, siphindaphinde, ngobuchule kubantu indlela engasetshenziswa okuguquguqulwa ngayo umphakathi".
Izigidi zalisebenzisa lelo thuba okwangempela, zazibophezela ekuzuzeni ukuthula, inkululeko engakhethi bala nabulili, ukwabelana ngempumelelo nempilo engcono kithi sonke.
Kufanele sibambisane ukuze sifezekise lezi zethembiso zikaHulumeni.
Sihlalo oHloniphekile, isamba sezigidigidi ezingu-15 zamaRandi ebesicelelwe lo nyaka wezimali sikhombisa ukwengezwa ngezigidigidi eziwu-1, 117 zamaRandi noma u-8% ngaphezulu kwesabelomali sanyakenye. Imali okuphakanyiswe ukuthi izokwabelwa izinhlelo ezahlukene zoMnyango ihambisana nokuhlelwa kabusha kwezinhlelo esifuna ukuzifezekisa njengoba kudingeka kwenziwe.
Ukubuyekwezwa kabusha kokusebenza koMnyango kubalulekile ukuze siqinisekise ukuthi usebenza ngendlela efanele futhi uyakwazi ukuthi unikeze abantu bakithi usizo lwezempilo olufanele nolwenele kubo bonke abantu.
Ukuze kwenzeke kahle konke lokhu kudingeke ukuthi sibuyekeze kabusha isabelo-mali soMnyango ukuze sikwazi ukufeza izidingo nezinhloso njengoba sekuhleliwe ezinhlelweni zangalo nyaka. Isabelo sezimali sizonyuka ngo- 24.
wezigidi ngonyaka wezimali odlule siya ku-305.5 wezigidi zamaRandi kulonyaka ka2008/2009. Uma isiyonke imali yalolu hlelo iba ngu 2% wesabelo sezimali. Sihlela ukuthi siqhubeke ngokusemandleni ethu ukuba sigcwalise izikhala zalabo basebenzi abenza imisebenzi ethathwa njengentuleka kakhulu ukuze sikwazi ukuthi sifeze izidingo esinqume ukuthi sizifeze kulo nyaka.
Sihlalo oHloniphekile, ngonyaka wezimali odlule, iziguli ezingu-21 097 790 zivakashele imitholampilo yethu. Kulindeleke ukuthi senyuke lesi sibalo sifinyelele ku-22 350 000 nangaphezulu kulonyakeni ka 2008/2009. Izinga abantu abasebenzisa ngalo imitholampilo yethu kulindeleke ukuthi likhuphuke. kulonyaka wezimali u2008/2009. Abantu ababalelwa ku-2 545 000 okulindeleke ukuthi bavakashele izibhedlela zethu ezisezingeni lesifunda kulo nyaka wezimali uma kuqhathaniswa nabawu-2 168 440 ngonyaka wezimali ka-2007/2008. Kanjalo nenani lesilinganiso seziguli ezithutheleka kulezi zibhedlela kulindeleke ukuthi likhuphuke lisuka-4 903 785 zangonyaka wezimali owedlule linyukele ku-5 600 000 kulo nyaka wezimali ka-2008/2009. Ngenxa yokushintsha kwendlela okuhlasela ngayo izifo, isikhathi esijwayelekile esizothathwa yiziguli kulezi zikhungo zezempilo kulindeleke ukuthi senyuke ezinsukwini ezi-5.6 ziya kweziphakathi kweziyi-7 ne 15 ngenxa yezifo esesibhekene nazo.
Imali eyabelwe lolu hlelo olubalulekile izonyuka ngo izigidi ezingu-539 zamaRandi isuka ezigidigidi ezingu-6.376 zamaRandi ngonyaka wezimali odlule iya ezigidigidi ezingu-6.915 wezigidigidi zamaRandikulo nyaka. Umehluko wokukhushulwa kwale mali ubonakala kanje: Ukuphathwa kwezifunda, Imitholampilo yemiphakathi, usizo lweZempilo olutholakala emiphakathini, izinhlelo zokulwisana negciwane lesandulela ngculazi kanye nengculazi kanye nezinhlelo zezibhedlela ezisezingeni lesifunda.
Sibeke isamba sezigidi ezingu-632.5 zamaRandi ukuze sikwazi ukunikeza lolu hlelo kanye nezinye ezihambisana nalo. Lemali inyuke ngezigidiezi-77.6 zamaRandi, uma uqhathanisa nemali eyayabelwe lolu hlelo eyizigidi ezingu-554.9 zamaRandi ngonyaka wezimali odlule. Sisahlalelwe umsebenzi onzima wokuqinisekisa ukuthi siphinde sengeze isibalo sama-Ambulensi, kusuka kulesi sibalo esinaso sama-Ambulensi angama-442 kuya kuma-960 ukuze sihambisane nemigomo kahulumeni kuzwelonke. Sibheke ukuthi sithole ama-Ambulensi amasha angama-147 ukuze isibalo sethu sama-Ambulensi sifinyelele kuma-598.
Okusiphethe kabi, Sihlalo oHloniphekile, ukwentuleka kwabasebenzi bosizo lokuqala emkhakheni we-Advanced Life Support ne-Intermediate Life Support. Ngamanye amazwi abasebenzi bale mikhakha ekwaziyo ukuthi basize ezimweni eziphuthumayo mihla namalanga. Nakuba kunjalo sizothatha izinyathelo ezibonakalayo ukuthi sizigcwalise lezikhala.
UMnyango weZempilo uzimisele ukuba nezivumelwano nabaphathi bezinkampani zama-Medical Aid ukuthi banxenxe amalunga abo asebenzise izikhungo zezempilo zikahulumeni, njengoba lokhu kuzokhuphula inzuzo yethu. Sikhuluma nje sesiphothuliwe isivumelwano noMnyango wezokuVikela, isivumelwano sithi uMnyango weZempilo uzobahlinzeka ngosizo lwezokwelashwa kubasebenzi babo namalunga emindeni yabo. Esikhathini esingaphambili, abasebenzi bezombutho wezokuvikela babethola usizo lwezokwelashwa ezibhedlela zangasese. Ukuze siqinisekise ukusebenza kwaloluhlelo, sizodinga uhlelo olunqala lokukhokhisa nokuqashwa kwabaphathi abafanele ezikhungweni eziqokiwe ukuqinisekisa ukuthi isifundazwe sizuza ngokufanele kulolu hlelo.
Ukuze sikwazi ukufeza izinhloso esizimisele zona, sikhuphule isabelo-mali kusuka ezigidigidini ezingu-3.614 zamaRandi saya ezigidigidini ezingu-3.899 zamaRandi kulo nyaka wesabelo-mali. Kusho ukuthi sengeze izigidi ezingu-285 zamaRandi uma siqhathanisa nonyaka wezimali owedlule. Lokhu kuthasisela kuzosiza kakhulu ukuthi sikwazi ukuqhubeka nokufaka izinhlelo zokulwa nokukhuphuka kwamanani ezimpahla ezithengwayo, sinciphise isibalo sabantu abahlaselwe yiMDR neXDR TB, kanjalo nemithelela ye-Occupation Specific Dispensation.
Kulo nyaka wezimali, sihlela ukuqeqesha isibalo esingu- 3,342 sabahlengikazi abasafunda, abangu-1,041 asebevele babhalisile nabangu-103 ababhalisele ukufundela ukusiza abahlengikazi. Kulo nyaka olandelayo wezimali sifisa ukusikhulisa isibalo sokuqeqesha abahlengikazi abazobhekana nokusebenza emitholampilo ethize naleyo engomahamba nendlwana.
Kuzoqeqeshwa abasiza kuma-Ambulense ababalelwa ku-400 kulo nyaka wezimali uma uqhathanisa nabangu-88 bangonyaka owedlule wezimali. Lesi sibalo sihambisana nesidingo okumele sibe naso ungakashayi unyaka ka-2010 nangale.
Sihlalo oHloniphekile, sibe sesengeza isabelomali salolu hlelo ngezigidi ezingu-55.7 zamaRandi sisuka ezigidini ezingu-522.6 zamaRandi onyakeni odlule wezimali saya ezigidini ezingu-578.3 zamaRandi kulo nyaka wezimali.
Izinhlelo zoMnyango weZempilo zokwelekelela zihlanganisa ikakhulukazi nokulawulwa kwamaKhemisi. Kulesi sikhathi kubalulekile ukuba nginibuyisele emuva esitatimendeni esenziwe ngohlelo lokuvikela ukuthathelana ngegciwane kukamama nengane encela ibele, nokubalula ukuthi ukuqalisa kokusebenza kwalolu hlelo kulindeleke ukuba kudle imali eningi esabelweni sethu. Isizathu salokhu yisibalo semishanguzo okumele siyithenge esingeke saphikisana nakho njengoba ukuphazanyiswa kohlelo lwemishanguzo ethiba isandulela ngculaza kungachaza ukushona kweziguli ezithintekayo.
Sihlalo oHliniphekile, sisikhulisile isabelo ngezigidi ezingu-21.5 zamaRandi sisuka kwizigidi ezingu-12.649 wamaRandi onyakeni odlule wezimali saya ezigidini ezingu-R34.130 zamaRandi kulo nyaka wezimali. Lokhu sikwenzele ukwehlukanisa imithamo esizothenga ngayo imishanguzo nokuqinisekisa ukuthi lolu hlelo aluphazamiseki. Kulindeleke ukuba imithi ikhule ifinyelele ezigidini ezingu 978 zamaRandi ngo-2008/2009, khona manjalo imali esizoyisebenzisa kwimishanguzo ilindeleke ukuba ikhule nengase ifinyelele kwizigidi ezingu-322 zamaRandi ngo-2008/2009. Siphakamisa ukubonga kuNgqongqoshe wezezimali nokuthuthukiswa komnotho, uDkt Zweli Mkhize, ngokusichathazela ezinhlelweni zethu zokulwa negciwane lesandulela ngculaza nengculaza uqobo kanye nasezinhlelweni zokulwa nesifo sofuba.
Sibonile ngamehlo ethu, mhlawumbe sazizwela thina qobo, ukuthi kusho ukuthini ukuhamba ungadlile nokuvuka ebuthongweni kade ukhungethwe ngamaphupho amabi nawo egcwele indlala ngokwawo, nokwazi ukuthi nosuku olulandelayo aluthembisi lutho. Siwabonile amehlo okuthe ecwebile kodwa enokwesaba abe enakho ukuncenga, abancane nabadala, obaba nomama bethungatha befuna okuya ethunjini ezinkunkumeni zokudla okulahliwe ukuze imindeni yabo ilale idlile, sibabona bekwenza lokhu ngoba bengasafunwa muntu.
Sihlalo oHloniphekile, kumele ngizwakalise intakaso yami nokubonga kubantu abaningi abasebenze nathi ekuqinisekiseni ukuthi siyazigcina izethembiso zethu esazenza kubantu baKwaZulu-Natal. Ngithanda ukubonga kozakwethu esiGungwini eSiphezulu ngaphansi kobuholi buka Dkt Sibusiso Ndebele, u-Ndunankulu wesifundazwe sethu.
Ngithanda ukubonga i-Komidi lesi-Shayamthetho leZempilo, ngaphansi kobuholi buka Nkk Zanele Ludidi, ngokuseseka, ukusiqapha nokuzinikela kwalo eMnyangweni wezeMpilo. Ngibuye ngibonge kuSihlalo we-Komidi lezeziMali, uNkk Belinda Scott, ngezeluleko zakhe ezinzulu asiphe zona.
Ngibonga ngenhliziyo yami yonke eMkhandlwini wesifundazwe wezeMpilo nakwamanye amaKomidi ehlukene aselulekayo ngokuseseka kwawo. Sihlalo oHloniphekile, ukusebenza kwami kulo Mnyango kungenze ngabona ukuthi sinabasebenzi abazinikele kangakanani, iqembu labantu abasebenza ngokuzikhandla ukwenza lo Mnyango ube ngongcono kulokhu oyikho. UMfu.
Uma ungeke ube yilanga, yiba yinkanyezi: Akukhona ukuthi ungakanani okukwenza wehluleke noma uphumelele ngakho-ke, yiba ngumpetha kulokho oyikho.
Lezi zinsizwa nezintokazi zisebenza kanzima usuku nosuku ukuqinisekisa ukuthi usizo lwazo lugeleza aluphazamiseki. Sihlalo oHloniphekile, ngithanda ukuthatha lesisikhathi ngethulele isigqoko ngibonge kubo bonke abasebenzi boMnyango kusukela kwiNhloko yawo ebambile, uDkt Yolisa Mbele, abaphathi abaphezulu nabobonke abasebenzi kuhlanganisa nabahlanza amahhovisi nonogada abaqaphe amabhilidi nokuphepha kwethu, lapho sisebenza khona. Ngiyabonga futhi nangemithandazo engiyitholile ezinhlanganweni nasemabandleni ehlukene nakubelaphi bethu bendabuko abangakhathali ukusibeka emadlozini ethu.
Ngithathekile wuthando olungaka nokuqonda komndeni wami ochitha isikhathi eside ungangiboni. Angiphinde ngizwakalise ukuzibophezela kwami esibophezelweni se-ANC esithi sinesibopho nomphakathi sokwakha amathuba emisebenzi nokulwa nobubha.
<fn>budget2010z.txt</fn>
Kukhona futhi nomunye udokotela esinolwazi ngaye ngokuthi wathola yona le MDR-TB emsebenzini wakhe wokwelapha kumbe ezibhedlela zethu nokwaholela ekutheni angabe esezwa ngezindlebe zakhe. Lowo ngu Dr. Thabiso Thusi wase Port Shepstone
Ngibethulela isigqoko bonke abasebenzi bezempilo abaqhubekayo nokuthatha izifungo zokwenza umsebenzi wabo ngokuzinikela ngesikhathi begogoda nakuba bezazi izinselelo nemiqathanga ebhekene nalo msebenzi.
Ngemva kwezinyanga eziyishumi nanye ngiyaphinda ngiyazithoba ngethuba engilinikiwe lokuba ngime phambi kwenu ngemva koKhetho luka 2009 nalapho uKhongolose i-African National Congress (ANC) owadla umhlanganiso nokuyinto eyaholela ekutheni iphinde inikwe elinye ithuba lokuphatha ihole zonke izinhlaka zikahulumeni wesifundazwe. Kungenxa yale mpumelele ukuthi kwiManifesto yoKhetho i-ANC yakhetha ezempilo njengenye yezinhlaka ezinhlanu eziphezulu ezidinga ukubhekelelwa. Abantu bakithi bavotela i-ANC ngenxa yokuthi umbutho wethu uzibhekelele kakhulu ezempilo ezweni jikelele nanokuthi zingamalungelo esintu abaluleke ngempela. Lokho kugqanyiswe nawumthethosisekelo wezwe lethu ikakhulu i-Bill of Rights. Njengoba amanzi eyisidingo esibalulekile sawonkuwonke kanjalo nokuba sesimweni esiyiso kwezempilo kuyinto ethinta wonke umuntu ophilayo.
Ngesikhathi sikhipha Isabelo sezimali ngo 2009, indikimba yenkulumo yayithi: "Sisindisa izimpilo. Masenze izinsiza mpilo zifinyelele kubantu".
Ukuthuthukiswa kokutholakala kwemishanguzo yokwelashwa kweziguli ezinesiso sofuba kusandulela ngculaza sabo.
Ukwandiswa kwezinsiza kulabo abagulela emakhaya nakulabo abasebenzela imiphakathi kwezempilo.
Ukuhlengwa ngeMpatho efanele Njengoba sibeka isabelo zimali sika 2010, inqgikithi yethu ithi Impilo engcono kubo bonke. Lokhu kwakhelwe ekuzibophezeleni kwethu emsebenzini othi Ngenze ngibukeke njengesibhedlela nesawethula ngo 2009. Kulowo msebenzi uMnyango waqoka izibhedlela eziyishumi nanye esisebenzisana nazo ukuze nanoma ngubani ongena emasangweni azo azizwe ukuthi usendaweni yokwelashwa.
Sikholwa wukuthi le zinto ezibalwe ngenhla zingenzeka uma siqinisekisa ukuthi abaphathi basebenza ngokuzinikela ngokwehla benyuka bebheka ukuthi kuqhubekani ezibhedlela abaziphethe, ngokulalela izikhalo zeziguli, ngokubheka izinto ezingahambi ngokujwayelekile ekuhanjisweni komsebenzi wasesibhedlela nangookushintshashintsha abasebenzi ukuze bahlale besesimweni sokusebenza ngokuzimisela. Mangikucacise lokhu: Iziguli zibheke impatho enhle nakuba kunezinselelo esizithola sibhekene nazo.
Ekupheleni kwale nyanga sizomemezela ukuthi yiziphi ezinye izibhedlela eziyishumi nanye namakliniki ayingcosana esizowangenisa kulolu hlelo njengoba sizimisele ukuba kuthi kuphela iminyaka emihlanu zibe sezingene zonke izibhedlela zethu kulolu hlelo. Kufanele ngiphawule ukuthi izibhedlela zasemakhaya ziyisibonelo esinokuziqhenya ngazo ngezindlela eziningi. Lapha singabala uMzinyathi District obonakala wenza kahle impela kulo mkhakha. Ngicela ningivumele nginifundele le ncwadi ephuma komunye weziguli nechaza nge-COSH.
Imibiko embalwa ichaza ngezinto eziyingxenye yempumelelo ye-MDG. Iphinde izibize ngembaba izinselelo okufanele kubhekwane nazo. Nakuba le mibiko ikhombisa ukuthi kunentuthuko ethile ekhona ezindaweni eziningi nokho le ntuthuko ibukeka ingingalingani Asikafiki ezingeni lapho singathi khona sesenza ngokwanele ukubhekelela kangcono izimpilo zabantu ababuthaka ikakhulu omama nabantwana babo abazelwe.
Isandulela ngculaza nengculaza : kwafakwa ohlelweni lwemishanguzo abantu abangu 304 000 (kubalwa nezingane ezingu 22 000, abesifazane abangu 140 000 kanye nabesilisa abangu 66 000).
Isifo sofuba: Isibalo sabantu abanesifo sofuba abathola ukwesekwa ngendlela ye-DOTS sehla sisuka ku 80% ngo 2005/6 saya ku 72% ngo 2008/09. Imbangela yakho wubunzima bokugcina labo abazimisele ukusiza labo abasohlelweni lwabathatha imishanguzo. Lokho kwenziwa ikakhulukazi wukuhluleka ukugcina labo abasiza abasohlelweni lweDOTS ukuba bangashiyi. Iziguli ezingasiqedi isikhathi sokuthatha amaphilisi sehla sisuka ku 14% ngo 2005/6 saya ku 8.7% ngo 2009/10. Ukulethwa kwezikwehlela ngesikhathi esingengaphezulu kwamahora angu 48 kwaba ngcono kusuka ku 15% ngo 2005/6 kuya ku 53.15% ngo 2009/10. Ukwelapheka kwakhula kusuka ku 35% ngo 2005/6 kuya ku 58.15% ngo 2009/10.
Isifo sikamalaleveva: Isifundazwe sabika ukuthi isifo sikamalaleveva sehle ngo 90%. Imibiko eyatholakala isho ukwehla ngo 2007/8 kuya ku 429 ngo 2008/9 kwabaphethwe yile sifo kusuka ku 606.
Kunezinto ezinhle ezitholakalayo kuzo zonke lezi ndawo. Kufanele siyijabulele le mpumelelo esiyitholile yokuqikelela ukuthi isifo sikamaleleveva sinqotshwe.
Kufanele sonke siziqhenye ngokuthi ukuphokophelela lokho okwenziwa emhlabeni jikelele ngokuqinisekisa ukuthi ezempilo zithathelwe phezulu akukaze kube yiphutha ngisho nangezikhathi lapho kukhona izinkinga ezindaweni eziningi emhlabeni.
Ngemuva kweminyaka engaphezu kweyishumi nanhlanu selokhu sathola uhulumeni wenkululeko kunezinkomba zokuthi ngokukhuphulela umnyango wezempilo isabelo zimali singathola imiphumela ebonakalayo. Sibonga siyanconcoza kuNdunankulu wethu ohloniphekile - uDr Zweli Mkhize ngeqhaza lakhe kule ndima. Sibonga nakuNgqongqoshe wezeZimali - Umhlonishwa u- Ina Cronje ngokuthathela phezulu ezeMpilo nokuyinto ebaluleke ngempela. Somlomo siyavuma ukuthi ikhona indawo edlalwe wumnyango ekunikeni isifundazwe isithombe esingesihle kwezezimali.
Ngaleyo ndlela ngo 2009 senza iqembu leziphathimamandla nesalibiza nge Joint Management Team elaliholwa yi- KZN Treasury. Leli qembu lisebenza ngokulandela uhlelo lweminyaka emithathu nokuhloswe ngayo ukuba isimo sezimali sibe sesibekeke endaweni efanele ngoNyaka weZimali ka 2011/2012. Saphoqeleka ukusebenzisa ubuchule kwezezimali sibe futhi ngesikhathi esifanayo senza ngcono indlela esiphethe ngayo amakhasimende ethu. Sikuzame konke okusemandleni ethu ukuqeda ukusebenzisa izinto ngokumosha, ubusela, ubugebengu, ukwenza ngcono izindlela zokuqoqa imali kanye nokuqinisa ezangaphakathi zokuphatha.
Ngiyathokoza ukunazisa ukuthi sesenze kabusha ezokuphathwa kwamabhuku ezimali kanye nezokuphepha nezokulethwa kwezidingo zokusebenza kubaphathi ukuze siqikelele ukuthi akukho okumoshwayo, inkohlakalo nobusela. Engxenyeni yokuqala kwezine ekwenziweni kabusha kwalolu hlelo sesikwazile ukonga imali engango R400 million ngo 2009 ngenhloso yokonga u R600 million ngokuphela konyaka wezimali.
Umnyango wethu ukwazile ukusebenzisana nathi ngokuphelele ekuphathweni nasekubhekeleleni imali ephumayo ebekwe yi-Cabinet nasekwethuleni imibiko mayelana nolokho okufanele kwenziwe ukuze kunqandwe ukuphuma kwemali engaphezu kwale ebekiwe.
Somlomo, Ngithanda ukuvumelana nomlingani wani uMhlonishwa u-Ina Cronje, uma ebhekisa kuNgqongqoshe wezezimali uPravin Gordhan lapho ethi khona: "Indawo enenkinga kakhulu neyisizathu sokulahlekelwa yile ephathelene nokungabi nolwazi olwanele kweziphathelene nokukhethwa kwabazokwenza umsebenzi."
Ngenxa yenhlanganisela yezinqubo ezingalungile, ukunikezelwa ngomsebenzi ngendlela engeyiyo, ukungahlelwa kahle kwezinto okwenzekayo ngezinye izikhathi lapho kusetshenziswana izinkampani ezizimele kungenye yezizathu ezenza ukuba singakutholi esikuhlosile nokuyizidingo zabantu bethu.
Kunenqubekela phambili ebonakalayo esesiyenzile. Kepha sidinga ukuhlale sizimisele ngokwenza ngcono izimpilo zabantu abaningi nakuba isabelo mali esisinikiwe singenele.
Ngiqale le nkulumo ngokwenza izibonelo ezikhomba impumelelo. Manje make sithi ukubuyela emuva sibheke izinselelo. Nakuba kunezihloko ezinhlobonhlobo esingakhuluma ngazo izinkinga eziyizingqinamba ezinkulu ezihudulela emuva inqubekelaphambili ziyefana.
Ukwenza ngcono izinhlelo zezokuPhathwa kwabasebenzi, Ezentuthuko kanye nezokuPhatha.
Enkulumeni yethu yesabelo zimali yango 2009, ngaveza ukuthi njengoNgqongqoshe wezeZimali kubhekeke ukuba nginike ubuholi obuhlelekile enhlokweni yoMnyango wami naku managers ami ukuze nabo baludlulisele emnyangweni wonke jikelele. Sithole ukuthi into eyenza kube nezinkinga kwezempilo ubuholi nokuphatha okungenasisekelo. Lokhu kudinga ukuba abasebenzi bavule amehlo ukuze kube nobungcono ekuphathweni kwezifunda kanye nezibhedlela. Yingakho nje sesikhokhele ukuqeqeshwa nokufundiswa kwabaphathi bezempilo ukuze babe nolwazi olunzulu mayelana nokuphathwa kwezikhungo zezempilo.
Ngaphezu kwale mizamo eseyenziwe kuye kwafanele siphinde sicabangisise uhlelo lokuletha usizo ukuze kube nenqubekelaphambili kulokho esiziklamele ukuthi sizokwenza ngamakliniki nezibhedlela zethu kanye nasemikhakheni yesifundazwe kwezempilo kanye nakwezemfundo ephakeme ebhekelene nokulethwa kwezidingo zezempilo. Umphumela obhekekile owokuba sibe nabasebenzi abakwazi ukwenza lokho okubhekeke kubo ngokwamazinga achazwe yimisebenzi abaqashelwe yona, imivuzo, nokuthuthukiswa kolwazi lomsebenzi wezempilo ofundelwe kanye nokungamoshwa kwezinsiza zokusiza abasebenzi.
Kufanele sazi ukuthi umsebenzi okuyiwona esibhekeke ukuwenza emnyangweni wezempilo yilowo wokunika usizo ngokwenza konke ngendlela eyiyo nangokucophelela, ukuphepha, ukugcina isikhathi ukubeka impilo yesiguli phambili, nokuqhubeka ngosizo olunomnako nokugculiseka kwesiguli. Sesike sahambela izibhedlela ezingu 30 namakliniki singabikanga ukuthi siyeza ukuze siyozibonela ukuthi umsebenzi uqhutshwa kanjani. Kwezinye izibhedlela nengingabala kuzo iMahatma Gandhi ne St Apollinaris, nami ngafike ngakhwica ngasiza ngenxa yokubona ukuthi basebenza ngaphansi kwezimo ezilukhuni kanjani.
Ngiyathokoza, Somlomo ukusho ukuthi njengoba sesinendlela efanayo yokubheka izinto sesingabuka ukuthi wenziwe kanjani nomsebenzi wethu wasezibhedlela. Ukuqeqeshwa kwamaqembu okwenza ukuba isibhedlela sihanjiswe ngokuyiko kwenziwe ngo February 2010 kanti futhi lama qembu azongenela i-National Accreditation project. Ngaphezu kwezibhedlela ezingu 11 eziqokiwe zonke izibhedlela zibhekeke ukuba zenze izinhlelo zazo zokuzithuthukise njengendlela yokwenza ngcono indlela yokubhekelela iziguli zazo. Lezi nhlelo ziyoba yingxenye ye-Delivery Contract esiyoba nayo noNdunankulu.
Ukungabi khona kwezinto ezenza kusebenzeke ezikhungweni zezempilo kungenye yezinto ezenza kube nzima ukusebenza. Kungekudala ngike ngavakashela e-St Appolinaris Hospital eseSisonke District ngaphandle kokubazisa ukuthi ngiyeza. Kungethuse kakhulu ukuthola onesi abadala abaqeqeshiwe besebenzisa iholo elehlukaniswe ngamalokha. Somlomo, izindawo zokuhlala ziyinselelo enkulu ekuvimbeni ukuthola abantu bokusebenza nokwenza labo asebeqashiwe bahlale. Ngaleyo ndlela uMnyango sewubeke njengesidingo esiphambili ukwakhiwa kwezindawo zokuhlala zabasebenzi ikakhulukazi e-St Appolinaris Hospital lapho kuyimanje kusele khona onesi abayishumi nantathu kuphela kanye nawodokotela abathathu vo. Kulo nyaka wezimali sizoqala ngokwakhela abasebenzi bakule sibhedlela izindawo zokuhlala ezizobiza u R35 million.
Lesi yisikhungo sikamama nomntwana. Silungisa isibhedlela esidala futhi sifaka nengxenyana entsha. Lokhu kuzobiza uR360 million, kuhlangene nempahla ezosetshenziselwa ukwelapha iziguli.
Ngenxa yengcindezi eqhubekayo kunesidingo sokuthuthukisa izinga lokunakekela abagulayo nokulethwa kwezidingo, sibe sibhekele nokuncishiswa kwezindleko. Abanikeza usizo lwezempilo bazama konke okusemandleni abo ukuxhumanisa imishini yokwelapha nabagulayo, nocwepheshe bokwelapha izifo ezithile, kanye nabeluleka ngezempilo, ngaleyo ndlela bekhuphula izinga lokunakekela ngokwezempilo. IKwaZulu-Natal kudala yalibamba iqhaza ekuthuthukisweni nasekusungulweni kwa lemishini yokwelapha eNingizimu Afrika. Ukuba sezingeni eliphezulu kanye nokuphepha kwale mishini kubalulekile ukuze odokotela abayisebenzisayo nsukuzonke bafeze kahle izidingo zeziguli.
Kunezifundo zobudokotela eziqoshwe kuma DVD zalabo asebaphothula iziqu zabo eNelson R Mandela okuyisikole sokuqeqesha odokotela. Lezi fundo ziba khona njalo ngethemu zithathe isikhathi esilinganiselwa emahoreni angu-85 ngonyaka. Zingaphansi kwe- Radiology (Ukuhlola Ngemisebe), Ukuhlinza Okunhlonhlobo, Ezokubelethisa (Obstetrics) kanye neziqondene nezifo zabesifazane, ukwelashwa kwabantwana, ukuhlinzwa kwabantwana kanye nokwelulekwa ngokulawulwa kwesifo se-HIV.
Umnyango kaZwelonke WezeMpilo usemkhankasweni wokuhlela ngendlela efanayo nokusebenza kwezinhlelo ngolwazi lwezempilo kanye nobuchwepheshe ukuze kuthuthuke izinga lokusebenza kwezinhlelo zezempilo, kuthuthuke namazinga ezomnotho futhi kuqikelelwe ezokuphepha okusezingeni eliphezulu.
Somlomo, ngenkathi kwethulwa iNkulumo mgomo wesifundazwe uNdunankulu wethu waphinde wasikhumbuza ukuthi ngoSuku Lokugubha Isifo Sengculazi eMhlabeni ngo 2009, uMongameli wamemezela izindlela ezinqala zokuthuthukisa izinga lokutholakala kwamaphilisi okuthiba igciwane lengculazi (Anti-Retroviral Treatment), wakhuluma 'ngewele lalo ebubini' isifo sofuba kanye nesandulela ngculaza kuhlanganiswe ndawonye, kanye nokukhuphula inani le-CD4 lokuthiba igciwane kusukela ku 250 kuya ku 350.
Namhlanje kufanele sikusho ukuthi isifundazwe siyaqhubeka nokuhlaselwa yi-HIV. Izifunda ezingu 3 kwezingu 4 ezinakekela abagulayo ngohlelo lwe Ante-Natal Care (ANC) ezingaphezu kwezingamashumi amane ezweni zilapha kwaZulu-Natali. Ngokunjalo futhi izifunda ezingu-7 kwezingu-11 eziphakathi kuka 30-40% zitholakala lapha esifundazweni. Njengengxenye yomkhankaso wokufeza Isimemezelo sikaMongameli esathulwa ngomhlaka 1 kuDecember 2009, maqondana ne HIV kanye Nengculazi, Isifundanzwe sesiqhubekele phambili kakhulu ngokwenza amalungiselelo alokhu. Esifundeni ngasinye sesiphothule uhlelo lokwethula lo mkhankaso. Umnyango usunxenxe abalingani bawo abaphesheya ukuqikelela ukuthi kusetshenzwa indlela efanayo nokuthi ukukhishwa kwemishanguzo nakho kuhlelwa ngendlela efanayo. NgoJanuwari, wawo lonyaka isiFundazwe saqala ukusebenzisa isikalo sika 350 CD4 komama abakhulelwe benegciwane lengculazi kanye nabagula ngegciwane le-TB ne HIV.
Izingane ezinegciwane lesandulela ngculazi, ezineminyaka engaphansi kowodwa kungabhekwa i-CD4 noma izinga lokugula asebekulo nabo sebeqalile ukunikezwa imishanguzo yokwelashwa (ART). Lo mkhankaso uzolekelela ekulweni namanani okushona kwabantu abadala nezingane. Okusikhathaza kakhulu iphesenti eliphansi labesifazane abangenela uhlelo lwezifundo ze-ANC ngaphambi kwamasonto angamashumi amabili njengoba leli phesenti limi ku-24. Ukuze lesi simo sishintshe, sidinga ukwesekwa yizo zonke izinhlaka emphakathini yethu, abesilisa kanye nabesifazane abazosebenzisana nathi ukuze siqiniseke ukuthi omama abazithwele baziyela ngesingabo kule zifundo nangenhloso yokuphephisa abantwana babo abangakazalwa. Ukuzibandakanya komphakathi kulo mkhankaso wokusabalalisa ukubaluleka kwalezi fundo kuzobuyisa izikhathi zakudala lapho kwakuyinjabulo ukubeletha komama, obaba, umndeni wonkana kanye nesigodi sonke - kube yisikhathi esigujwa umuntu wonke.
Izinhlelo Ezethulwa Ezikoleni esezibe nomphumela omuhle njenge-Star for Life eMkhanyakude, kufanele lwenziwe nakwezinye izifunda. Izingxoxo nomnyango wezeMfundo kanye nezinkampani ezixhasa ngemali uzoqalwa maduzane.
Isifundazwe simagange silindele ukuzwa ngomphumela woHlelo lakwa-CAPRISA olubhekele ukuletha izidingo kubantwana bamantombazane ezikoleni ukuze bazithibe kwezocansi ukuze bangakhulelwa. Izinga lamantombazane abelethayo lehle ku 9.4% njengoba kumanje limi ku 9%.
Kubantu abakhungethwe yigciwane lengculazi kunamathimba angu-52 ahambela amakiliniki enikeza usizo ngezokwelapha ukuze baphuthumise uhlelo lokunikezela ngama-ARV kubantu. Lolu hlelo lwaqalwa eMkhanyakude kanti lwehlisa isikhathi sokulinda ngokugcwele.
Ukuqhubekela phambili nokuthuthukisa izinga lempilo yomama, kuyintokozo kimi ukumemezela ukuthi ukwelashelwa isifo somdlavuza wesibeletho sekunyukile kusuka ku 0.5% ngo 2008/09 kwaba ngu 6.1% ku 2009/10. Lesi sibalo sokwenyuka okungaka kuyimizamo yoHlelo lwe-Phila Ma esaluqala ngoMay nyakenye eMawoti. Saba nenhlanhla enkulu ngalelo langa ngokuhanjelwa nguMama Wesizwe obuye abe Umgqugquzeli Wezempilo Zabesifazane eNingizimu Afrika, uNkosikazi Thobeka Madiba Zuma, siyajabula ukuthi nanamhlanje uphakathi kwethu. Igalelo lethu ngalolu hlelo iPhila Ma ukuthi sihlole omama abangu-70% abaneminyaka engaphezu kuka 30 ngo 2014. Somlomo kusemqoka futhi ukuthi bonke omama abanegciwane lengculazi noma isandulela ngculazi bahlolelwe isifo somdlavuza wesibeletho ngalokho okubizwa nge PAP SMEAR. Kuyancomeka ukubona uNdunankulu wethu ezibandakanya emkhankasweni wokufisa imiphumela emihle yokuphila kwabantu. Uke waphawula ngelinye ilanga ngokuthi kuyinto ebuhlungu ukudlula emhlabeni komuntu wesimame okhulelwe emndenini, esigodini kanye nasezweni ekusho nangesiZulu ethi, "inyanda imuke nezibopho". Ngenxa yokuthi kulowo mndeni kusala abantwana abangenanina, akukhathalekile ukuthi uyise ungubani.
Eqinisweni IMPILO imayelana nokuphila komntwana kanye nowesifazane. Uma ungakwazi ukuphephisa omama kanye nabantwana, kusho ukuthi awukenzi lutho emigomweni ozibekele yona.
Esibhedlela saseKing George V sesihlinzeke ngezidingo zokungcebeleka njengomabonakude abanesibuko esiyisicaba, okokudlala ibhola lomphebezo nokunye ukuze iziguli zizizwe zisekhaya. Izifundo zokuthatha ikhambi lesifo sofuba i-MDR kanye ne XDR zithatha izinyanga ezingamashumi amabili nane. Iziguli zihlala izinyanga eziyisithupha esibhedlela bese kuthi lezi zinyanga eziyishumi nesishiyagalombili ezisele zibe semakhaya azo. Ukwenza isibhedlela sabo sibe yindawo enentokozo kuzosiza ekwenzeni ngcono indlela iziguli ezilithatha ngayo ikhambi.
Okukhathazayo ukuthi izibalo zikhombisa ukuthi ukugula kanye nokufa kwabantu okudalwa yigciwane le-HIV kanye ne-TB kulinganiselwa emaphesentini angu 70. Uhlelo lwethu lugxile ekwenzeni ngcono izifundo zokuthatha ikhambi le-TB, kanye nokunikeza izeluleko ezigulini esezazi ukuthi zinegciwane le-TB.
Izibalo zikhombisa ukuthi izinhlelo esizisebenzisayo sezenze umehluko omkhulu ekwelapheni njengoba isibalo sabelashwayo sisuke emaphesentini angu 55.5 saya kwangu 62.8, kanti ngokunjalo nesibalo salabo abadla ikhambi le-TB bangaliqedi sesehlile njengoba sisuke emaphesentini angu 10.1 saya kwangu 8.7 esikhathini esiyizinyanga eziyishumi nambili. Lokhu kuhambisana nombono kaNdunankulu awasho enkulumweni ngeSimo sesiFundazwe ngo 2010 lapho uNdunankulu wathi "Kuzogxilwa kakhulu ekwelapheni i-TB ukuze kwehliswe ukwanda kwaleli gciwane, ukuvela kwezinhlobo zalo ezingelapheki ngekhambi elejwayelekile, kuncishiswe isibalo sabantu abathatha ikhambi basheshe baliyeke singakapheli isikhathi kuphinde kukhushulwe isibalo sabelashiwe."
Somlomo, uMnyango wezeMpilo uyaqonda ukuthi sekuyiminyaka selokhu Abelaphi boMdabu baba wumongo wokuphila kuleli zwekazi. NjengoMnyango siyawuncoma umbono kaNdunankulu wethu, uDkt. Zweli Mkhize, owathi ngesikhathi enguNgqongqoshe wezeMpilo waphakamisa waphinde wagqugquzela ukubambisana kanye nokusebenzisana nabeLaphi boMdabu. Namhlanje siyathokoza ukubika ukuthi izaba zokuqinisekisa ukuthi imithi yoMdabu yase-Afrika iphephile, iyasebenza futhi iyatholakala ngemali abantu abanamandla ayo. Lokhu sikwenza ngokubambisana okubandakanya uMnyango wezeMpilo, abeLaphi boMdabu, i-PEPFAR kanye ne Nelson R Mandela School of Medicine. AbeLaphi boMdabu baqeqeshiwe ngolwazi lwe HIV kanye ne AIDS, ukuvikela ukutheleleka ngegciwane le HIV uma usebenzisa izindlela zomdabu kanye nezaseNtshonalanga, ukululeka ngezifo ezithathelana ngokocansi, ukunakekela nokulekelela, ukudlulisela phambili kanye nokubhala.
Sifisa nokubonga iqhaza elibanjwe ngamabhizinisi amakhulu ekwelekeleleni izinhlelo zoMnyango wethu ikakhulukazi u-VODACOM SOUTH AFRICA ngokuxhasa ngemoto eyakhelwe ukusiza umphakathi ngezinkinga zamehlo ebiza R1,097, 282. 34.
IMediclinic ngokubamba kwabo iqhaza emzamweni wethu i-Phila Ma, ngokuthi basize iziguli ezazisohlwini loMnyango lokulinda kanye nokusinikeza ibhasi lezempilo lokuhlola kanye nokusoka.
Siyathemba ukuthi nabanye abaholi kwezamabhizinisi bazolinganisa lezi zenzo ezinhle zesihe ezenzelwa abantu bethu ukuthi babe nezimpilo ezingcono. Ohlelweni lwe-National Health Insurance uzokhumbula ukuthi sathi izingxoxo zizoba sobala futhi zibandakanye zonke izakhamuzi zaseNingizimu Afrika. Namhlanje ngingabika ukuthi uNgqongqoshe weZempilo, uDkt. Aaron Motsoaledi, ujube ithimba labeluleki ukuze kusheshe kugcwaliseke ukusebenza kwe NHI esikhathini esihlelwe nguhulumeni.
Somlomo, ukuze kube khona imiphumela yesimo sempilo engcono kufanele zonke izingxenye zomphakathi wasezweni zibambisane ekuzameni ukufinyelela enhlosweni yokwenza isimo sempilo sibe ngcono. Kuyadingeka ukuthi imiphakathi ibambe iqhaza ekudingidweni kwezidingo zezempilo emiphakathini yabo nokuthi lezo zidingo zingafezwa kanjani. Indlela elula yokwenza lokhu wukusungulwa kwamakomidi asemitholampilo kanye namabhodi asezibhedlela. Njengamanje sinamabhodi angu 60 anomsebenzi wokubhekelela kanye nokuqinisekisa ukuthi izibhedlela ziyazilandelela izidingo zezempilo zemiphakathi ezikuyo.
Sikhona futhi nesidingo sokuqinisekisa ukuthi amalungu amabhodi ethu ahlome ngolwazi olwenele ukuze akwazi ukwenza umsebenzi wawo, ngalokho emiqondweni yethu, siyazinikezela ekuqeqesheni amalungu alawo mabhodi.
Kulokhu, Somlomo, sihlose ukulandela imigomo ebalulekile yokuqasha nokukhetha lamalungu kuwona wonke amawadi.
Sizoqeqesha amanesi abhalisiwe angu 607, abasizi bamanesi abangu 130 kanye namanesi akufundele ngokuphelele angu 641 ukuze iziguli zithole usizo olungcono futhi kuphunguke nomsebenzi wonesi. Ukuze sikwazi ukwenza lokhu sizoqeqesha abantu abazohlala emakhaya abo ngesikhathi beqeqeshwa baphinde basebenze emiphakathini abahlala kuyo. Iphesenti elikhulu lalaba bafundi lizokhethwa emalungeni omphakathi.
Lena yindlela entsha yokusebenza emitholampilo ukuze amanesi aneziqu zeminyaka emine ezokwazi ukugxila ekwenzeni umsebenzi odinga abantu abaqeqeshwe njengabo. Kulonyaka wezimali sizoqasha o-stafu nesi abangu 661 kanye nabasizi bamanesi abangu 611. Sizobe sibheka kakhulu abasizi bamanesi abaqeqeshiwe kanye no-stafu nesi abangasebenzi. Amukho noyedwa unesi oqeqeshiwe futhi onazo zonke izinto esizidingayo ozohlala ekhaya kulesi siFundazwe.
Njengamanje sinezikhungo ezingu 22 (ezingu 2 kusifunda ngasinye) kanti leli nani sizolikhuphula libengu 54. Okwamanje sinabantu abangu 18 abenza lo msebenzi wokubuyiselwa kwendlela yokuphila eyamukelekile emphakathini kanye nokusondeza umsebenzi wabo ebantwini abakhubazekile.
Enye yezingxenye ezibaluleke kakhulu ekwenzeni umsebenzi wezempilo kusukela emitholampilo kuze kufike ezibhedlela yizinsiza zokuHlenga okuPhuthumayo (EMRS). Lena yingxenye yokwelapha esiza iziguli ngaphambi kokuba zihanjiswe esibhedlela, noma uma kunesidingo sokufudukisela isiguli kwesinye isibhedlela, kanye ke nokuhambisa iziguli njengoba kusuke kuhleliwe. Kulolu hlelo sinama-ambulensi angu 668 kanye nezinye izimoto ezingu 137 kanti ezingu 29 kuzona zintsha. Lezi thuthi zi hambisa iziguli ezidinga ukuya ezibhedlela eziseNgwelezane, eMgungundlovu kanye nasEThekwini.
Sinawo futhi nama-ambulensi angu 125 esiwatholele imidlalo yeBhola yeNdebe yoMhlaba. Lezi zimoto zizosatshalaliswa ezifundeni uma imidlalo yeBhola yendebe yoMhlaba isiphelile. Ngaphezu kwalokho, Somlomo, kulo nyaka wezimali esikuwo, sizothenga ama-ambulensi amasha angu 141. UMnyango wezeMpilo unezindiza ezimbili ezinophephela emhlane kanye nebhanoyi elilodwa. Ngo 2010, sibeke eceleni imali eyisamba esingu R14 million ezosetshenziselwa ukuthola i-software kanye ne-hardware ezokwenza ngcono iNdawo yeZokuxhumana okuPhuthumayo eseWentworth.
Le ndawo yokuxhumana esezingeni eliphezulu izosetshenziselwa izimo zokuxhumana eziphuthumayo ngemidlalo yeBhola yeNdebe yoMhlaba ka 2010.
Ngaphezulu kwalokho, uMnyango wethu ubeke isamba semali engu R5.3 milliom ezosetshenziselwa ukuqasha nokuqeqesha Abasebenzi beZimo eziPhuthumayo ngesikhathi semidlalo yeNdebe yoMhlaba. Laba basebenzi bazothunyelwa eMoses Mabhida, ezindaweni zokubuka zomphakathi kanye nasemigwaqweni engothelawayeka. Izikhangiso kanye nokukhethwa kwala malungu sekuqalile.
Le sabelo zimali sikhombisa ukwenyuka okungu R4 086, 518 billion noma amaphesenti angu 23 uma siqhathaniswa nesabelo zimali sango 2009/10. Yize izinga lokwenyuka liphezulu, kufanele kukhunjulwe ukuthi amaholo akhuphuke kakhulu ngenxa ye-Occupational Specific Dispensation yamaNesi, oDokotela, kanye nabanye abasebenzi bezempilo; kanye nokukhushulwa kwamaholo ngokwedlulele kunokulindelekile okunye kwako okuxhaswe yisabelo zimali sango 2010/11.
Ezinye izimali ezingena kwisabelo zimali ezinyukile zihlanganisa izimali zohlelo lwesifo sofuba i-MDR/XDR kanye nokugonywa kwezingane ukuze kwehliswe inani lezingane ezishonayo, kanye no R183 million wokuqhubezela ukukhushulwa kwe OSD ebhekelela odokotela.
Umnyango kulindeleke ukuthi ukhuphule izimali zawo ezingenayo isuka ku R153 million iya ku R215 million ngo 2010/11. Lokhu kukhuphuka kuhambisana kakhulu nezimali zokuhlala zabasebenzi abasebenzisa izindawo zokuhlala zoMnyango, kanye nezimali zeziguli elinganiselwa ku R124 million. Ukwenyuka kwemali ezongeniswa yiziguli kuzokwenzeka ngokuthi izibhedlela zenze ngcono indlela le mali eqoqwa ngayo.
Ngaphambi kokukhuluma ngokwabiwa kwezinhlelo ezahlukene, kuzofanele kukhunjulwe ukuthi uMnyango wathatha isinqumo sokugcwalisa izikhala ezibaluleke kakhulu kuphela ukuze ukwazi ukunciphisa izindleko kanye nokuba nezimali zokuxhasa izinhlelo zokusiza umphakathi. Lezi zikhala ezibalulekile zibandakanya abasebenzi abenza umsebenzi wezokwelapha kanye nenani elincane lomsebenzi wokuphatha. Lezo zaba zokunciphisa izindleko kuzoqhutshekwa nazo ukuze kusizakale uMnyango weziMali wesiFundazwe.
Lolu hlelo, olucelelwa imali engu R313 milliom, luzoqinisekisa ukuba khona kobuholi kanye nokuphatha okunesu eMnyangweni.
Lolu hlelo lunikeza usizo emitholampilo kanye nasezibhedlela zezifunda.
Lolu hlelo lunikeza usizo lokwelashwa ngaphambi kokuhambisa isiguli esibhedlela, lubandakanya nokuhanjiswa kweziguli kwezinye izibhedlela njengoba kusuke kuhleliwe.
Lolu hlelo lusiza ekulalisweni kweziguli esibhedlela uma zidinga ukunakekelwa ngochwepheshe, isikhathi eside, ukulashwa ngokwengqondo, kanye nalabo abanegciwane le TB, kanye nezinhlobo zalo i-XDR ne MDR.
Inhloso enkulu yalolu hlelo wukusiza izikhungo zempilo eziphakeme kanye nokwenza indlela yokuqeqesha abasebenzi bezempilo.
Lolu hlelo luqondiswe kakhulu ekuqeqesheni kanye nokuthuthukiswa kwabasebenzi bomnyango.
<fn>budgetspeech06Z.txt</fn>
Isivumelwane saseKhartoum sika-1988 sabeka sathi: "Ngoba umuntu uyisizinda sayo yonke intuthuko, isimo senhlalo yomuntu kuphela kwendlela okungakalwa ngayo intuthuko. Ukuthuthukiswa kwaleyo nhlalo yabantu kubaluleke kakhulu kulabo abampofu nababuthaka, okuyibona bantu abaningi kakhulu e-Afrika. Amadoda namakhosikazi ase-Afrika yibona bantu okumele baqinisekise futhi kuqiniswe ngabo nanoma yiluphi uhlelo lwentuthuko."
Ingu-18 iminyaka eseyadlula kwasayindwa lesi sivumelwano sisayindwa ngamadoda namakhosikazi eyethweswe umthwalo wokuthuthukisa impilo yabantu, kodwa kuze kube manje awukapheli omkhulukazi umsebenzi wokuhlonipha isizotha sabantu ngokubalethela usizo lwezempilo.
Sihlalo Ohloniphekile, ngivumele ke ngithi ukuzindla kancane. Ngiswele imilomo yokubonga amazwi enduduzo nokwesekwa engakuthola kumalunga alesi siiShayamthetho nakubantu abaningi kulesi sifundazwe sethu nabangaphandle kwaso ngenkathi ngisibekelwe yifu elimnyama. Kulo nyaka ophelile kwashona umshana wami engangimkhonze kakhulu engozini yemoto, kwalandela ubaba ezinyangeni ezimbalwa ngemva kwalokho. Ukudlula kwabo emhlabeni kwangiphuca uthando nokwesekelwa okwabe kungumgogodla wempilo yami.
NgoMasingana nonyaka kwashona indodana yami uMonde ngokukhulu ukuzuma. Ukudlula kwakhe emhlabeni kwangihlukumeza kakhulu. UMonde wabe eyilokhu okudingwa yizwe lethu kakhulu, okuyisizukulwane esisha sabaholi abazosihola kuleli khulunyaka nakwelizayo. Ukungisingatha nokungidudza kwenu kwangisiza ngakwazi ukumelana naleso sikhathi esinzima. Angazi ngangizoba yini ngaphandle kwenu. Nisikhumbuze sonke ukuthi nakuba iminigi imiqansa ezimpilweni zethu niyolokhu nikhona ukusesekela, okuyinto esenza sicabange ubuntu. Kini nonke ngiyabonga kakhulu.
Baba Sihlalo Ohloniphekile, manene namanenekazi, ngivumeleni-ke le nkulumo ngiyethule egameni labo bobathathu laba engangibakhonze kakhulu. Ngivumeleni futhi le nkulumo ngiyethule egameni labo bonke abasebenzi bomNyango wezeMpilo abasishiyile onyakeni owedlule nakuwo lo kuze kube namuhla. Ngifisa ukuthatha leli thuba ngidlulise ukuzwelana nemindeni yabo nabangani babo ngokushiywa zithandwa zabo. NjengomNyango kusikhahlemeza kakhulu ukushiywa ngabasebenzi, ikakhulukazi ngoba sidinga ithimba eliqinile ukuze sikwazi ukulwa nezifo nobubha.
Mhla zingu-7 kwephezulu sagubha uSuku loMhlaba lwezeMpilo. Ingqikithi yanonyaka ithi "Sisebenzela impilo ngokubambisana". Kulokhu sasibungaza sihlonipha iqhaza labasebenzi bezeMpilo, saphinde sazindla ngezinkinga ezibhekene nabasebenzi bezempilo umhlaba wonke. Lo msebenzi uwuhlobo lomsebenzi oludinga abantu abaningi, ngakho kubaluleke kakhulu ukuthi sibe namasu, hhayi okuthola abasebenzi nje kuphela, kodwa okugcina labo basebenzi bekhuthazekile, bethuthuka futhi besekelwa emsebenzini wabo. Kulo nyaka sizoqinisa uhlelo lwethu lokunakekela impilo yabasebenzi siqale nezinhlelo ezizoqinisekisa ukuthi abasebenzi bomNyango wethu bahlala befunda njalo ukuze lo mNyango ube yindawo okuhlalwe kufundwa, kuthuthukwa kuyo.
Njengengxenye yohlelo olwaqala nyakenye lokuhlela umNyango wethu kabusha, kuthe ekuqaleni kwalo nyaka kwaqashwa ithimba lezikhulu eziphezulu eliholwa nguDkt Busi Nyembezi, othathe izintambo kuSolwazi Green-Thompson, obesehole lo mNyango iminyaka elishumi nesigamu. Sifisa ukumbonga kakhulu uSolwazi Green-Thompson ngeqhaza alibamba ekuletheni usizo lwezepilo esifundazweni sethu. Simfisela okuhle kodwa emsebenzini wakhe omusha njengomeluleki kaNgqongqoshe wezeMpilo kuzwelonke. Ithimba elisha labaphathi lizosebenzela phezu kwesisekelo esesibekiwe ukuze umsebenzi wezempilo ubekwe ezingeni eliphezulu sikwenza lokhu ngokulwa nezifo, ukulwa nobubha nokunika ithemba kubantu.
Kulo nyaka sizosungula uhlelo lokuguqula ezempilo, iHealth Service Transformation Plan, esizosebenza ngayo kuze kube unyaka ka-2014. Lolu hlelo siqonde ngalo ukuqinisekisa ukuthi ezempilo zilethwa ngendlela elinganayo phathi kwezifunda ezehlukene nangaphakathi esifundeni ngasinye. Ngalolu hlelo futhi usizo lwezempilo kumele luhambelane nezidingo zabantu, lube sezingeni eliphezulu futhi lubize kahle. Uhlelo lolu kuzomele futhi lubhekane nenkinga yokushoda kwabasebenzi bezempilo ngokusebenzisa uhlelo lukazwelonke lwabasebenzi bezempilo olwethulwa ngokusemthethweni ngoSuku Lomhlaba lweZempilo nguNgqongqoshe wezeMpilo. Lolu wuhlelo olubaluleke kakhulu ngoba ukushoda kwabasebenzi kwenza singakwazi ukufeza izinhloso zamaMillenium Development Goals nokufeza izidingo zabantu emazingeni aphansi. Okubaluleke kakhulu wukuqiniskisa ukuthi uhlelo lolu luyasetshenziswa. NjengomNyango nonyaka sizoqala sihlole izindlela ezintsha zokuthola, ukuthuthukisa ukuklomelisa nokukhuthaza abasebenzi.
Umbiko owaziwa ngele-Wealth Report 2006 ubalule ukuthi isifunda saseMelika seNhlangano Yomhlaba yezeMpilo esino-10% wezifo sino-37% wabasebenzi bezempilo bomhlaba kanti sisebenzisa u-50% wayo yonke imali efakwa kwezempilo emhlabeni, kuthi isifunda sase-Afrika sona esino-24% wezifo, sino-3% wabasebenzi, kanti sisebenzisa u-1% wemali yezempilo emhlabeni. Umbiko lo uqhuba uthi ukufuduka kwabasebenzi bezempilo abanamakhono kube kunezidingo ezinqala zezempilo kwenza i-Afrika kube yiyo eshayeka kanzima ngenxa yokushoda kwabasebenzi bezempilo.
Ukufinyelela osizweni lwezempilo kubaluleke kakhulu ekwenzeni ngcono impilo yabantu. Ukuze sifeze umgomo womNyango wethu - owukwethula uhlelo lwezempilo olungenakhawulo, oluhlangene noluyinhlanganisela sisebenzisa indlela yezempilo zezinga lokuqala kuzo zonke izifunda - sizosiza umphakathi ukuthi ufinyelele osizweni lwezempilo ngokuthenga imitholampilo engomahambanendlwana engu-75, sakhe imitholampilo engu-30 nemitholampilo emikhulu emithathu kulo nyaka wezemali. Ukuze sithuthukise usizo lwezinga lokuqala, onompilo bazoqeqeshwa kabusha futhi bandiswe ukuze sikwazi ukubhekana nomthwalo wezifo. Ukuphathwa kwezempilo ezingeni lokuqala kuzobhekwa kabusha futhi kuqiniswe.
Sizobheka kabusha imigomo yethu yokusabalalisa abasebenzi abasanda kuqeda izifundo zabo abangaphansi kohlelo lokusebenza emphakathi, kanjalo nalabo abebekade befunda ngemifundaze yomNyango wethu. Lokhu sihlose ngakho ukuthi kube nobulungiswa kulokhu kusatshalaliswa nanokuthi sonke isifundazwe Sithole ukusizakala. Ukukhipha kwethu imifundaze siyinike abafundi abampofu kwenza omkhulu umehluko kanti sizoqhubeka nalokhu.
Baba Sihlalo Ohloniphekile, sizophinde sikhombise ukuzinikela kwethu ekuthini abantu bafinyelele osizweni lokwelashwa ngokuqhubeka nokuqinisa uhlelo lwethu lokuthutha iziguli okuhleliwe, oluthutha iziguli zisuka esibhedlela ziya kwesinye, noma zisuka emitholampilo ziya ezibhedlela. Ngo-2004/2005 sathutha iziguli ezingu-99,792 kwathi ngo-2005/2006 lesi sibalo sakhula saya ku-272 800. Nonyaka sizimisele ukuthenga amanye amabhasi angu-22 okuthutha iziguli.
Baba Sihlalo Ohloniphekile, enkulumweni yakhe yononyaka yesifundazwe, uNdunankulu wesifundazwe sethu uMhlonishwa uDkt Sbu Ndebele wath kumele sisebenze ngokuzikhandla ukuletha izinsiza kuso sonke isifundazwe, ukuze siqinisekise ukuthi izivakashi ezihehwa wubuhle besifundazwe sethu kanjalo nemiphakathi yethu bathola usizo lokwelashwa ngokushesha. Ukuze senze lokhu siluqinisile uhlelo lwethu losizo oluphuthumayo ngokuthenga ama-ambulensi amasha naqinile azokwazi ukubhekana nesimo semigwaqo yakuleli. Kulo nyaka wezimali sizothenga ama-ambulensi angu-150 kanye nezimoto zokuwalekelela ezingu-87.
Iqophelo losizo lokwelashwa olunikwa abantu ngenye yezindlela okukalwa ngayo indlela uhlelo lwezempilo olusebenza ngayo futhi liba nomthelela ekuphileni kwabantu. Kule minyaka edlule isifundazwe sethu besiphezu komkhankaso wokuphucula iqophelo losizo olunikwa abantu ezibhedlela.
Sithe uma siwuhlola lo mkhankaso sibheka ukuthi uwenzile yini umehluko sanquma ukuba sisebenzise uhlelo oluzosebenza kuwo wonke amazinga ukuze kube neqophelo eliphenzulu kuyo yonke imikhakha, hhayi ezibhedlela nje kuphela. Okuzoba wumgogodla walolu hlelo wukuphathwa kwendlela yokwelapha, imigomo yeBatho Pele, uSomqulu wamaLungelo eziGuli, kanye noSomqulu wethu.
Ububha buwumsuka wokwanda kwezifo emiphakathini. UMongameli Wezwe, uMhlonishwa uMnuz Thabo Mbeki, wayibeka yacaca indaba yohlelo lwenqubekela-phambili nentuthuko ngenkathi ethi: "Nakuba kumele sikujabulele ukuthi abantu bakuleli babuka izwe lethu njengezwe eselingene shi esikhathini sethemba, kumele sikunake futhi ukuthi leli themba lisho ukuthini kubantu uma siza kulokho okumele sikwenze ukuletha izidingo zentuthuko ukuze sifezekise iphupho lempilo engcono kumuntu wonke. Kumele senze konke okusemandleni ethu ukuze ithemba labantu kungabi yithemba leze." NjengoMnyango sihlala sizikhumbuza njalo ukuthi "impilo ayisho nje ukungabi khona kwezifo kodwa isho ukuphila ngokugcwele emzimbeni, enhlalweni nasengqondweni" yingakho sizibophezela ekulweni nezifo, ekulweni nobubha kanye nasekunikezeni ithemba.
Njengazo zonke izindawo zabantu abampofu emazweni asathuthuka, isifundazwe sethu sibhekene nenselelo yezifo ezithathelanayo. Emasontweni ambalwa edlule kwesinye sezibhedlela zethu eThekwini selaphe ngempumelelo isiguli ebesiphethwe yiCongo Fever. Nonyaka kwesinye sezibhedlela zethu eMgungundlovu sizokwakha igumbi lokufaka iziguli okumele zingahlali nezinye ukuze sikwzi ukubhekana nenselelo yalezo zifo ezibucayi ezithathelenayo.
Sizoqhubeka nokusebenzisa uhlelo lwethu oludidiyele lokulwa nengculazi negciwane layo. Uhlelo lwethu lokuthuthukisa impilo yentsha luzoqiniswa ngoba sikholwa wukuthi kulapha lapho singenza khona umehluko obonakalayo ekunqandeni izifo. Sizoqinisa futhi izinhlelo zethu zokunika abantu usizo besemakhaya. Isiningi inqubekelaphambili ohlelweni lwethu lokukhipha imishanguzo yengculazi. Selusebenza ngokugcwele lolu hlelo ezikhungweni ezingu-53 kwezingu-55 ezaziqagulwe njengezingayisabalalisa le mishanguzo. Lezi ezinye ezimbili izikhungo zisebenza ngokuhlanganyela nezinye ezakhelene nazo. Lokhu kusho ukuthi imishanguzo iyatholaka kuzo zonke izibhedlela nakuzo zonke izifunda esifundazweni sethu. Ukuqhubeka kwethu nokuqeqesha abasebenzi nokusabalalisa lolu hlelo nasemitholampilo kuzoqinisekisa ukuthi iba lula ngokwengeziwe indlela yokufinyelela kule mishanguzo.
Uhlelo lwethu lokuvikela ukuthi igciwane lesandulela-ngculazi lingangeni enganeni lisuka kumama luzohlanganiswa nohlelo lwethu olubhekele impilo yomama nabantwana.
Nangaphezu kwalokhu, kunezinye izikhungo ezingu-58 ezingekho ezizindeni zezempilo ezinikezela ngalo lolu sizo lokweluleka nokuhlola isandulela-ngculazi. Lolu hlelo yilo okufikela kulo labo abazongena ohlelweni lokuvimba ukuba ingculazi ingangeni emntwaneni isuka kumama, nalabo abazongena ohlelweni lwemishanguzo yengculazi.
Emhlanganweni woNgqongqoshe bezeMpilo base-Afrika owawubanjelwe eMaputo nyakenye isifo sofuba saqagulwa njengesifo esibucayi nesiyinkinga okumele ixazululwe ngokushesha. Kulo nyaka nathi sizosifakela izibuko lesi sifo. NgoSuku lweSifo soFuba, olwalungomhlaka-24 kuNdasa uNgqongqoshe wezeMpilo wethula uhlelo lukazwelonke lokulwa nalesi sifo.
Njengesifundazwe esinabantu abaningi nesinamazinga aphezulu obubha sisengozini enkulu yesifo sofuba, ikakhulukazi njengoba lesi sifo sanda kalula lapho kunobuphofu khona. ITheku, uMgungundlovu, uThungulu noMzinyathi yizona zifunda ezikhahlamezwe kakhulu yisifo sofuba.
Ukulwa nezifo imali ebesiyibekele ukubhekana nesifo sofuba sesiyengeze ngo-R30 million. Le mali izosisiza ukuthi siqashe abantu abangu-240 abazolekelela ekulweni nalesi sifo. Ngalokhu sihlose ukuthi isibalo sabantu abelashwa siphele nya lesi sifo sikhule sisuke ku-35% siye ku-50%, sehlise futhi nesibalo sabantu abangayiqedi imithi yabo sisuke ku-16% siye ku-14% ungakashayi uNdasa wonyaka ozayo.
Sesenyukile isibalo salabo abanesifo sofuba esingelapheki kalula, i-Multi Drug Resistant TB, okuyinto eyenziwa wukuthi iziguli zingayiqedi imithi yesifo sofuba ebeziyinikiwe. Imithi yesifo sofuba kumele idliwe kuze kuphele okungenani izinyanga eziyisithupha, okuyinto engelula uma isiguli singenako ukwesekelwa. Nangaphezu kwalokhu, iningi leziguli zethi limpofu, okwenza zidle imithi yazo zingatholanga lutho oluya ethunjini, nokuyinto eziphatha kabuhlungwana emzimbeni, bese-ke zivele ziyiyeka imithi.
Ukwelapha isiguli esinesifo sofuba izinyanga eziyisithupha kubiza cishe u-R400 kanti ukwelapha isiguli esesinesifo sofuba lesi okungelula ukuselapha khona kubiza u-R24 000. Kuyacaca-ke ukuthi kumele siluqinise impela uhlelo lokulwa nasifo sofuba ukuze kungaze kwande isibalo sabantu abanalolu hlobo olunenkani lwelesi sifo.
Ukuze selekelele iziguli zethu futhi siqinisekise ukuthi usizo lwethu ludidiyele yonke imikhakha sizonikeza izakhimzimba ukuze sisimamise iziguli ezibuthaka ezelashelwa isifo sofuba nalezi ezidla imishanguzo yengculazi.
Sizoqhubeka nokuqinisa uhlelo lwethu lokubhekela impilo yomama nabantwana. Iningi lezingane ezineminyaka engaphansi kwemihlanu zitholakala ezifundeni zaseMkhanyakude, eMzinyathi naseZululand, okuyizona zifunda ezimpofu ukwedlula ezinye esifundazweni sethu. Siyazi ukuthi phakathi kokunye ububha benza izingane zingakhuli ngendlela futhi zingondleki kahle. KwaZulu-Natal isibalo esingu-38% wezingane ezingaphansi kweminyaka eyisithupha azinawo kahle u-Vitamin A emizimbeni yazo kanti amaphesenti angu-18Ã‚Â½ ezingane ezingaphansi kweminyaka engu-9 azikhuli kahle. Izingane ezingaphansi kweminyaka emihlanu nazo zizothola izakhimzimba, ezibandakanya no-Vitamin A, ngoba zibuthaka. Enye yezinjongo zethu ezinqala eminyakeni ezayo kuzoba wukuqinisekisa ukuthi bonke ababuthaka bayondleka.
Sifisa ukuphinde sibalule lokho esakusho nyakenye ukuthi ukugula kuhambisana nobubha, ngakho abantu basemazweni asathuthuka bahlala ngokungaphili uma beqhathaniswa nalabo basemazweni asethuthukile ngoba ububha buletha izifo, kanti nezifo futhi zandisa ububha. Yingako sizibophezele ekulweni izifo nobubha.
Ukuqinisa izinhlelo zokunakekela omama nabantwana kuzokwenza sikwazi ukufeza ama-Millenuim Development Goals okuthi ungakashayi unyaka ka-2015 sehlise ngokubili kokuthathu ukufa kwabantwana abangaphansi kweminyaka emihlanu sehlisa futhi ngamakota amathathu ukufa komama.
Izifo ezingathathelani nezifo ezidalwa yindlela abantu abaphila ngayo (njengesifo somfutho ophezulu wegazi, ukufa kohlangothi, izifo zenhliziyo noshukela) ziphakathi kwezinto eziyishumi eziseqhulwini kwezibulala abantu esifundazweni sethu. Ukulungisa lesi simo sizoqinisa uhlelo lokukhuthaza abantu ukuba bazigcine bephilile. Lokhu sizokwenza ngaphakathi emNyangweni nasemiphakathini.
Uhlelo lwethu lokunakekela abasebenzi kanye nalolo olukhuthaza abantu ukuba bazigcine bephilile zizoqiniswa nonyaka ukuze sigqugquzele ukuziphatha ngendlela enempilo nokushintsha izinto ezikhubaza impilo.
Ukunakekelwa komkhulu nogogo kuzoqhubeka kube yinto ebalulekile. Sizoqhubeka nokuqinisekisa ukuthi imithi yezifo ezingamahlalakhona iyatholakala emitholampilo yethu. Sizokwenyusa izinga lokuhlinzwa kolwelwesi emehlweni kanye nezinye izinhlelo zokusiza abangaboni kahle emehlweni.
Ukuze senyuse izinga lokusizwa kwalabo abanokukhubazeka sizokwenza ukuba kufinyeleleke kalula kulezi zinhlelo, senyuse nezinga lokuqeqeshwa kwabasebenzi futhi siqinisekise ukuthi kunobulungiswa ekusatshalalisweni kwalezi zinhlelo.
Baba Sihlalo Ohloniphekile, sizoqinisekisa ukuthi uhlelo lokwelapha abagula ngengqondo luhlanganiswa nohlelo lokwelapha lwezifunda, siqale futhi nezindlela zokulwa nokusetshenziswa kwezidakamizwa ezingeni lokuqala lokwelapha.
Ukuze silwe nezifo ezithathelanayo nezingathathelani sidinga ukubambisana okuphusile nomphakathi. NgoNdasa sibe nomhlangano namalungu amabhodi ezibhedlela nawamakomiti emitholampilo njengesiqalo sokuthuthukisa ukubambisana nalabo esisebenzisana nabo. Nonyaka sizowaqinisa impela amaxhama okusebenzisana nemiphakathi ukuletha usizo lwzempilo. Sizobheka futhi izindlela zokuqinisia ubudlelwano obuzoba nemiphumela phakathi kwethu nezinkampani ezizimela kanye nezikhungo zemfundo ephakeme.
Nyakenye sabika khona lapha ukuthi ukuze silwe nobubha nendlala sizothenga ezinkampanini ezithize ezinye zezidingo zomNyango. Saphinde sathi sizohlola uhlelo lokuthungwa kwamakhethini ethungwa ngama co-operatives ezibhedlela ezine, okuyiMadadeni esifundeni saseMajuba, iNgwelezane oThungulu, i-Edendale eMgungundlovu nePrince Mshiyeni eThekwini. Lolu hlelo luhambe kahle kakhulu kanti sekusele kancane luphothulwe. Lapho sasikade singenamakhethini ahlukanisa imibhede yeziguli phambilini asekhona manje, okuyinto ezoqinisekisa isithunzi seziguli ezibhedlela zethu. Nebala usizo lwezempilo luyilungelo lomuntu nomuntu.
Ngaphandle kwalolu hlelo lwamakhethini kunamathenda ezinye izimphala eziyindwangu ayenikwe ama-co-operatives ngo-2005/2006. Isiyonke imali yamathenda anikwe ama-co-operatives kusukela ngoNcwaba kuya kuZibandlela nyakenye ingu-R11 million kumathenda angu-147.
Baba Sihlalo Ohloniphekile ukukhombisa intshisekelo yethu ekunikezeni ithemba kubantu, kulo nyaka uMnyango uzolwelula lolu hlelo lokuthenga ezinkampanini ezithile ngokusebenzisa uhlelo lwe-Supply Chain Management. Sizokwandisa futhi ukwesekwa kwama-co-operatives, siphinde sithenge kosomabhizinisi abancane nabasafufusa kanye nasezinkampini zabamnyama. Ngenyanga edlule uNdasa sihambe isifundazwe sonke sichazela umphakathi ukuthi zidingo zini uMnyango ozozithenga kumaco-operatives nanokuthi umphakathi wenze njani uma ubona kukhangiswe amathenda. NgoNhlaba nonyaka sizoba nosuku lokuchazela osomabhizinisi abasafufusa nabamnyama ukuthi yimaphi amathuba akhona okwenza ibhizinisi nomNyango wezeMpilo. Sizolokhu sibheka amanye amathuba esingaxhasa ngawo ama-co-operatives. Uhlelo lokuvuselela kabusha i-Afrika, iNew Partnership for Africa's Development (NEPAD) lukubeka kucace ukuthi ikhona futhi yiningi imali, ubuchwepheshe namakhono esiwadingayo ukulwa nobubha, ezempilo nokungathuthuki, kuphela nje kumele senze izinto ngezindlela ezintsha futhi sithathe izinqumo eziphusile.
Kulo nyaka sizoqinisa uphiko lwethu lwamakhompyutha ngokuthi sibe neMaster Systems Plan ezohambisana nohlelo lokuguqulwa kosizo lwezempilo, iHealth Service Transformation Plan. Isifundazwe sethu sinezizinda ezingu-36 zokuxhumana ngobuchwepheshe bezempilo. Lezi zizinda zizovuselelwa zisetshenziswe ukuphucula indlela esinakekela ngayo iziguli, ukufinyelela emphakathini kanjalo nokuqeqesha abasebenzi.
Baba Sihlalo Ohloniphekile, nonyaka sizophucula ulwazi esinalo ngezempilo ngokuthi, phakathi kokunye, sivale igebe phakathi kolwazi olukhona ezikhungweni zethu nalolo olusemphakathini. Sizoba nohlelo lokuqoqa ulwazi lwezempilo emphakathini nasemakhaya.
Isamba sika-R11,736 esiceliwe nonyaka siyimali eyengezwe ngo-R1,434 noma ngo-13,9% emalini ebuyekeziwe yanyakenye. Lokhu kukhushulwa kuzosisiza ukuphucula indlela umNyango osebenza ngayo.
Izinhlelo zethu kwezinye izindawo zesifundazwe azikabi sezingeni esizimisele ukuthi zifike kulo ukuze sinciphise igebe lokungalingani. Isabelo sezimali zomNyango sizosisiza ukulungisa kulezi zindawo kodwa asenele ukwenza umehluko obonakalayo kwezinye.
ukunikezela ngosizo lwezinga lokuqala ezindaweni ezithile lapho zishoda khona izikhungo zosizo kukhombisa ukuthi kudingeka imitholampilo engu-200.
Uphiko losizo oluphuthumayo ludinga ukwengezelwa imali ngo-25% ukuze lufike ezingeni elemukelekile. Ngokwemali esabelwe yona nonyaka singakwazi ukuphucula lolu hlelo ngo-11% kuphela.
Ukulungiswa kwezinye izakhiwo zomNyango ukuze sikwazi ukumelana nezidingo zomphakathi. Njengamanje kumele ziphindaphindwe kabili izinhlelo zethu zokulungisa izakhiwo.
Ukukhuphula iqophelo lokusebenza komNyango ngokuthi kwandiswe isibalo sabasebenzi.
Imali eqoqwe ngumNyango yona kulindeleke ukuthi yehle ngo-R137,2 million njengoba kubonakala emfanekisweni 7.2 ezincwadini zesabelo zimali.
Lolu hlelo, olubandakanya imisebenzi yokuphatha enhlokohhovisi, lucelelwa u-R211 million, okuyimali eyengezwe ngo-8,76%. Lokhu kwengezwa kungenxa yokuthi kuzophuculwa izimo abasebenzi abasebenza ngaphansi kwazo futhi kuzohlelwa kabusha ukusebenza kwenhlokohhovisi, okulindeleke ukuthi kuphele ngo-2006/2007. Imali ezosetshenziswa kulo hlelo ayeqile kwisilinganiso esibekiwe sika-2% wemali yonke enikwe umNyango.
Ukuze kunikezelwe ngosizo lwezempilo ezifundazweni kucelwa imali engu-R5,438 billion, okuyimali eyengezwe ngo-R804 million noma ngo-17,35%. Lesi sengezo sizokhokhela ukuphuculwa kwezimo abasebenza ngaphansi kwazo abasebenzi kanye nokuthuthukiswa okungatheni nokho kosizo ezindaweni ezingenalo kahle hle. Lokhu kuthuthukiswa kubandakanya imitholampilo, uhlelo oludidiyele lokwelapha ingculazi negciwane layo, ukulwa nezifo ezithathelanayo, okubalwa kuzo nesifo sofuba, umalaleveva nesohudo kanye nokuthuthukisa eziphathelene nokondliwa kwabantu.
Ukuze sethule uhlelo losizo oluphuthumayo kucelwa imali engu-R453 million, okuyimali eyengezwe ngo-10.76%. Lesi sengezo sisidingela ukuthenga ama-ambulensi amasha nokwandisa izimoto ezikhona. Nokho-ke le mali ayenele ukubeka usizo esilunikezayo ezingeni elemukelekile esifundazweni sonke nokuthi sibe nohlelo lokuthutha iziguli olusezingeni eligculisayo.
Lolu hlelo luphathelene nezibhedlela zezinga eliphakathi losizo kanye nalezo ezelapha iziguli ezigula ngengqondo, ezinesifo sofuba neziguli esezilulama. Imali engu-R3,087 billion eceliwe yengezwe ngo-R171 million noma ngo-5,86%.
Lolu hlelo luqondene nezikhungo nobuchwepheshe obudingekayo ukwelapha labo abaphethwe yizifo ezibucayi. Ingxenye yemali yalolu hlelo iphuma kwi-conditional grant esiyinikezwa ngumNyango wezeMpilo kazwelonke. Le mali ikhuphuka kuphela ngenani okwehla ngalo amandla emali (inflation).
Imali engu-R9,6 million noma isengezo sika-25,8% icelelwe i-akhawunti yemithi ukuze sikwazi ukubhekana nokuphuma ngokushesha kwemithi ngenxa yohlelo lwemishanguzo yengculazi, izidingo ezikhulayo zeziguli kanye nokukhuphuka kwenani lemithi ngenxa yokwehla kwamandla emali.
Lolu hlelo lubhekele ukwakha nokulungisa izakhiwo zomNyango. Imali eceliwe engu-R916,3 million yengezwe ngo-R228 million noma ngo-31,3% kwebuyekeziwe yanyakenye. Yengezwe ngenxa yokuthi kunemisebenzi emisha yokuthuthukisa izibhedlela esiqaliwe, ukwakhiwa okuzokwenziwa ngaphansi kophiko lwamakhaza kanye nenye imali ezosetshenziswa yilolu hlelo nsukuzonke. Enye yezinkinga ezinkulu ezibhekene nomNyango ngasohlangothini lwezakhiwo wokuthi ezinye izinhla esibambisene nazo kulokhu azisebenzi neze ngendlela egculisayo.
Baba Sihlalo Ohloniphekile, leli yivoti lesabelo zimali esingu-R11,737 somNyango wezeMpilo, engicela ukuba nisicubungule nisamukele.
Siyethemba ukuthi sizokwazi ukwenza umehluko obonakalayo ekuletheni usizo lwezempilo esifundazweni sethu. Sihlala sizikhumbuza njalo ukuthi "impilo ayisho nje ukungabi khona kwezifo kodwa isho ukuphila ngokugcwele emzimbeni, enhlalweni nasengqondweni', yingako sizoqhubeka njalo nokulwa nezifo, ukulwa nobubha nokunikeza ithemba. Sengiphetha ake ngiboleke amazwi obuhlakani olwimi lwamaSanskrit abakholelwa ukuthi "Usuku nosuku lwanamuhla oluphilwa kahle lwenza usuku lwayizolo lube yiphupho lenjabulo, kuthi olwakusasa lube wumbono wethemba. Ngakho bheka osukwini lwanamuhla ngoba yilo lodwa oluyimpilo".
Ngiqwala intaba yami Ngibheke njo phambili Angibheki kwesokudla angibheki kwesokunxele Noma ngubani ofuna ukuma makame Kodwa mina ngizonqoba. Ngeke ngidikibale.
<fn>charterZ.txt</fn>
Ukunikeza unakekelo olunothando nozwelo kwabagulayo abalalisiwe nabangalalisiwe sibe sisusela ohlelweni oluphucuzekile lwezempilo, siphinde sisize ekufundiseni, ekubhaliseni, ekuxilongeni, ekwelulekeni kanye nokwedluliswa kweziguli ezidinga ukwelashwa okusezingeni elingaphezulu kwelesibhedlela sethu.
Ukuletha izinguquko namasu amasha okusebenza.
Ukukhuthaza ukusebenza ngokuzimisela nemiklomelo kwabenze kahle.
Ungafinyelela ngokuba ulandele imithetho nemigomo ebekwe uHulumeni oMkhulu yokusebenza kwesibhedlela sesiFunda.
Akudingeki ukuba uze esibhedlela uma wena noma ilungalomndeni wakho ligula. Kungcono ukuqala emtholampilo oseduze, uma udinga usizo ulungaphezulu, umtholampilo uyokwedlulisela kithina.
Uma udinga usizo olungaphansi kolwethu noma oluncane siyokudlulisela emtholampilo uma sewuhloliwe kwatholakala ukuthi unganyangwa emtholampilo..
Igumbi elibhekele abalimele nabagula kakhulu (Casualty) liphakathi e-OPD, lihlala livuliwe amahora angu-24 izinsuku eziyisikhombisa ngesonto (7 days).
Igumbi leziguli zangaphandle i-OPD lisebenza kusuka ngo 08h00 kuya ku 17h00 ntambama izinsuku ezinhlanu zesonto.
<fn>charterz (2).txt</fn>
Sithathe inyathelo lendlela ebheke kwikusasa.
heni ka Hulumeni nasemkhakheni wabaziphethe bona. 1. Sibhekele impilo yaso siphile ngendlela efanele. Ngaleyo ndlela kungumgomo wethu ukuba sibe yisi-bonelo kubalingani bethu ngokukhombisa izimangaliso 2. Sigcine kahle futhi sivikeleke imvelo nendawo esikuyo ezingenzeka ngenxa yokubuka phambili ngokuqonda 3. Sihloniphe amalungelo ezinye iziguli nabahlengi okupheleleyo. Siyaphikisana nokuhlala bhadla phansi bempilo ngoba siqhakambisa ukuthi amathuluzi okusebenza awaphelele. Ufuqufuqu olungaphakathi kithina lokufisa 4. Sisebenzise zonke izinto zezempilo ngokupheleleyo ngaphandle kokwenza incithakalo noma ukumosa ukuphumelela ngokwedlulele lungamaphiko asenza sindize njengokhozi. Isifiso sethu ukuthuthukisa ngok-5. Siqikelele ukuthi siyazazi izinhlelo zezempilo eziseduze wempilo, ngolwazi, nangokufunda umphakathi esi-kwaso nanokuthi zisiphatheleni wunakekela ngendlela epheleleyo, leyondlela emayelana 6. Sinikeze abasebenzi bezempilo ulwazi olufanele nokuy-nomzimba, imizwa kanye momqondo. Sizimisele ilona oluyosiza ekucwanin-ukuhlenga nokwelapha umuntu ngamunye ngendlela geni, ekuhlolweni, ekulapheni, ekuvuseleleni, nasekwe eseqophelweni eliphezulu lolwazi enobuchule neqon-7. Sazise abahlengi bempilo ngesifisa kwenziwe mayelana daniselwe umuntu lokhu sikwenza sibhekisisa isimo nokufa kwaso sonke somuntu ubulili, iminyaka yakhe kanye nenkolelo. Inkolelongqangi esibusayo ngaso sonke 8. Sihambisane nemithetho yokwelashwa kanye nenisikhathi ileyo ethi"yenza kwabanye njengalokhu nawe qubo ephathelene nokuvuselelwa(Rehabilitation) ungathanda benze kuwe" Sizoletha induduzo kulabo 9. Sibuze ukuthi izindlela zokwelashwa noma ukuvuse-abamiphefumulo ilimele kumbe abamimoya iphukile. lelwa zimi kanjani. Sihlele nendlela yokukhokha.
Usizo oluseqophelweni oluphezulu.
Ukuphatha wonke umuntu ngendlela.
Ukwenza ngcono okungenamkhawulo okunezindlela zokulandela.
Ukuzwelana nabanye. Izikhalazo/izincomo:ucingo:032/4376007 Isikhahlamezo: 032.
<fn>cholera1z.txt</fn>
Lumbhubhudlo noma ingxube. Lokhu kunikwa umuntu onezimpawu zeKholera: Faka amathisipuni ayisishagalombili kashukela elitheni yamanzi ahlan-zekile, nohhafu wethisipuni kasawoti. Kugoqoze bese ukunika umuntu ophalazayo nohudayo njengoba lokhu kuqeda amanzi emzimbeni.
Ukubuyisela amanzi emzimbeni kuyadingeka, zonke izinkomba zeKholera kumele umuntu abuyiselwe amanzi emzimbeni ngokushesha.
Ungawashi izingubo ezingcolile noma uvumele abantu badlale, babhukude ezindaweni zamanzi omphakathi njengemifula.
Asebeshonile mabafakwe ebhokisini elivalekile uma besuswa kwenye indawo beya kwenye indawo.
kulala ngamanzi ashisayo anensipho bese ukuneka elangeni kome.
Izimpawu zivela kamumva kwamahora ambalwa kuya ezinsukwini eziyisihlanu.
Ukulimala kwezinso, ukungahambi kahle kwegazi okulandelwa ukufa.
Abantu abangenawo amanzi ahlanzekile njengawasempompini.
Abantu abasebenzisa amanzi akhiwe emfuleni, emadamini noma emapitsini.
Uma amanzi uwakhe emfuleni kumele uwahlanze kuqala ngaphambi kokuwase-benzisa.
Geza izitshalo ngamanzi ahlanziwe noma abilisiwe.
Geza izandla ngaphambi nangemuva kokudla.
Washa izitsha ngamanzi ahlanzekile noma abilisiwe.
Geza izandla uma ubuya endlini yangasese ngaso sonke isikhathi.
Lungisa ugcine ukudla endaweni ehlanze-kile.
Ukudla makuphekwe ngamanzi ahlanzekile futhi kudliwe kusashisa.
Gwema umkhuba wokudlela esitsheni esisodwa kanyekanye.
Ukudla okuphekiwe kumele kungahlangani nokudla okungaphekiwe ngalokho sigwema ukuthelelana kwamagciwane.
Ukulahlwa kwendle makube ngendlela engeke ize inukubeze amanzi njengemifula.
Gwema ukwanda kwezimpukane.
Gwema noma yikuphi ukudla okunukubeze-kile ikakhulukazi ufishi ongaphekiwe noma ophekiwe wangavuthwa. Izitshalo kumele zihlutshwe.
Kuyingozi enkulu ukudla okungaphekiwe.
Ingenye yezindlela zokuqiniseka ukuhlanzeka kwamanzi, ukwengeza ithisipuni eyodwa egcwele kajikhi ku 20-25 litres wamanzi. Linda kuhlangane okungenani amahora amabili ngaphambi kokuphuza amanzi.
Xwayisa abantu abaphatha ukudla ukuba:- Bangakuphathi ukudla uma begula. Bageze izitshalo nezithelo ngamanzi ahlanzekile ngaphambi kokuziseben-zisa. Lungisa ugcine ukudla endaweni ehlanzekile. Pheka ukudla ngokwenele ngamanzi ahlanzekile futhi ukudle kusashisa. Gwema ukuthelelana kwamagciwane-ngokuhlanganisa ukudla okuphekiwe nokungaphekiwe. Gezisisa izandla ngensipho namanzi ngemuva kokuya endlini yangasese/ ngaphambi nangemuva kokulungisa ukudla. Gwema umkhuba wabantu abadla esitsheni esisodwa. Khumbula ukufudumeza ukudla kwan-gayizolo ngaphambi kokudla. Gqugquzela abantu ukuba baseben-zise izipuni uma bedla.
Indlela ephephile yokulungisa ukudla.
<fn>circZ.19.txt</fn>
UkuHlolwa okuQhubekayo (CASS) kumele kube yingxenye yokufundisa nokufunda futhi kumele isetshenziswe ezizindeni zokufunda.
Umfundi ngeke anikezwe umphumela uma imaki lakhe leCASS lingekho.
Kumele kuqashelwe ukuthi ifomu yesifungo (Isithasiselo A) kumele igcwaliswe futhi isayindwe ngumfundi neNhloko yesiKhungo bobabili.
INhloko yesiKhungo kumele iqiniseke ukuthi bonke abafundi banemaki leCASS eceleni kwamagama abo ekhasini lamamaki, noma incwadi echazayo uma ngabe alikho imaki elibhaliwe, ngaphambi kokuhambisa amaphothfoliyo kuMsizi we-ABET wesiGodi.
IziNhloko zezikhungo ze-ABET zizohlangana kanye ngenyanga ukuze zizosekelana futhi zizokwabelana ngolwazi olumayelana nekharikhulamu nokuhlolwa.
INhloko yesiKhungo kuzo zonke izikhungo kulindeleke ukuthi ihlanganise umbiko mayelana nendlela ICASS eqhubeka ngayo kuwo wonke ama-learning area bese iwuhambisa lo mbiko kuMsizi we-ABET wesiGodi nyanga zonke.
Abasizi be-ABET besiGodi kumele bahlanganise umbiko we-CASS basebenzise imibiko yeziNhloko zeziKhungo efingqiwe yanyanga zonke kanye nemibiko yoMsizi we-learning area yokuqapha nokusekela njengesisekelo.
Umbiko weCASS ohlangene kumele uhanjiswe nguMsizi we-ABET wesigodi njengoba kukhonjisiwe ohlelweni lokuphatha.
Abafundi abangaqedanga konke okudingekayo mayelana neCASS kufanele banikwe imaki.
Ukudluliselwa kwamamaki kumele kuhlolisiswe ukuze kuqinisekiswe imibhalo eqondile.
INhloko yesiKhungo kanye noMsizi weABET wesiGodi kufanele babone ukuthi ukucubungula ezingeni lesikhungo kwenzeka okungenani kanye ngethemu ukuze baqiniseke ukuthi amazinga kazwelonke nawesifundazwe okucubungula ayagcinwa.
IziNhloko zeziKhungo kumele zihambise amakhophi amakhasi amamaki asebenzayo ukuze babonise inqubekela phambili eyenziwe kwi-learning area ngayinye eyenziwayo ezikhungweni zabo kuMsizi we-ABET wesiGodi ngomhlaka-25 Julayi 2003.
Uhla lwamagama akhethiwe luzothunyelwa ezikhungweni ngomhlaka-14 Agasti 2003.
Ngamakhasi amamaki anamamaki aguquliwe kuphela azobuyiselwa ezikhungweni ukuze azoqinisekiswa. Izikhungo zingafaka izikhalo uma zingeneliswa ngamamaki atholakale uma sekucutshungulwa ngokugcwalisa ifomu yezikhalo (Isithasiselo D). Isikhalo kumele siqondiswe kumsizi we-ABET wesiGodi emasontweni amabili amukelwe amaphothfoliyo.
Ukulinganiswa kuzohambisana nomhlahlandlela wesifundazwe.
Umcubunguli omkhulu kanye nomsizi we-learning area bazokwazisa abacwaningi ngamazinga okucubungula okuvunyelenwe ngawo emhlanganweni wokulinganiswa kokucubungula.
Uma kwenzeka kuba nokuhluka ngokwencazelo phakathi kwale sekhula ehunyushiwe nalena esuselwe kuyo, lena esuselewe kuyo yiyo ezosiqondisa.
<fn>designers_isiZulu.txt</fn>
Ukhulumela phansi futhi unokuzithoba, ukholwa ukuthi ukusebenza ngeziNdondo zeZwe ezintsha: ' kwaba into enhle engakaze yenzeke empilweni yakhe. Ngokungivumela nje ukuthi ngiqambe lemifanekiso, ukuhlonishwa okukhulu izwe elalingamnikeza khona. U-Mametja usebenza njengomqambi wasezimbonini, e-CSIR ePitoli. Uhlala eKempton Park nonkosikazi wakhe nezingane ezimbili.
U-Gareth Smart usezakhele igama njengomqambi ezintweni eziningi selokhu aqeda iziqu zakhe ze BA yokuqamba imifanekiso esikhungweni semfundo ephakeme I Midrand Graduate institute. Izifundo ayegxile kuzo zikhombisa ubude, nobubanzi kanye nokujula komfanekiso. Ifayili yomsebenzi wakhe ikhombisa uhlu oluqotho lwamakhasimende asezinkampanini olwenziwe esikhathini esifushane.
Kuyena, ' kwakuyithuba eliyinqayizivele' ukukhethelwa ukuqamba iNdondo yeZwe entsha. Uhlala ePitoli lapho abhekelela khona izidingo zamakhasimende njengomqambi, nomakhi wezifanekiso, nokuveza umqondo ophathelene nokuthile ezimele.


Uhlinzekela ukuba noma ngubani unelungelo lokusebenzisa ulimi lwakhe nokuzimbandakanya empilweni yesiko azikhethele lona (Isig. 30).
AwoMasipala bacindezelekile ngokoMthethosisekelo nomthetho iMunicipal Systems Act ukuba babhekelele lokhu kusetshenziswa kolimi nokuzikhethela kwabantu abakhe ngaphansi kwabo lapho bexhumana nabantu, kubalwa nezidingo ezikhethekile zalabo bantu abangakwazi ukufunda nokubhala.
Uhlaka Lwezwe LweNqubomgomo Yolimi luhlinzekela ukuthi lapho uMasipala eqoka izilimi ezizosetshenziswa ezikhethwe yimiphakathi, ngokubonisana nayo, kufanele akhe, ashicilele futhi alandele inqubomgomo elawula ukusetshenziswa kwezilimi.
Ukukhuthaza ukusetshenziswa ngokunobulungiswa kwazo zombili izilimi ezisemthethweni ezikhulunywa yiningi eThekwini, okuyisiZulu nesiNgisi.
Ukwenza lula ukutholakala kolwazi kanye nemisebenzi eyenziwa nguhulumeni.
Ukukhuthaza nokweseka izakhamuzi ukuba zifunde izilimi ezisemthethweni ngaphezu kolimi lwebele okuyosiza ekwakheni nasekugcineni ubunye njengesizwe nasekuqikeleleni ukungashababali kwamasiko esizwe ahlukahlukene.
Ukuqinisekisa ukusetshenziswa ngokunobulungiswa kwezilimi ezinokusetshenziswa ngokukhuthaza ukuphathwa ngendlela efanele kwezilimi.
Ukusebenzisa nokulandela imiyalelo yeSigaba sesi-6 soMthethosisekelo kanjalo nemigomo yeBatho Pele neminye imibandela yokusebenza efuze le.
Ukukhetha zona lezo-ke ezinokusetshenziswa nguMasipala.
Ukugudluza zonke izithiyo ekusetshenzisweni kolimi ngaleyo ndlela kukhuthazwe ukutholakala ngokulingana kwezinhlelo nemisebenzi eyenziwa ngumasipala.
Ukuqinisekisa ukuthi akukho muntu owenqatshelwa noma ovinjelwa ukusebenzisa ulimi azikhethela lona, akusho lutho ukuthi lungolunye lwalezo ezinokusetshenziswa yini noma qha.
Ukunika isiZulu nesiNgisi isithunzi nokuphathwa okulinganayo.
Imibandela yale nqubomgomo izosebenza kuzo zonke izinhlaka zikaMasipala.
Kungasetshenziswa noma yiluphi ulimi kulezi ezimbili ezinokusetshenziswa nguMasipala kunoma iyiphi inkulumo-mpikiswano nanoma yimuphi umhlangano woMkhandlu noma wamaKomidi awo.
Emihlanganweni yoMkhandlu neyamaKomidi awo, kumele kube nabazohumushela kolunye lwalezi zilimi ezinokusetshenziswa. Uma kwenzeka noma yiliphi ilungu lifisa ukuba okwenzekayo kuhunyushelwe kolunye ulimi okungelona olunokusetshenziswa, ilungu lelo kumele lazise usihlalo woMkhandlu noma walelo Komidi kusenesikhathi esanele ukuthi liyodinga kutolikwe.
Ulimi lokusayina ngezimpawu zezandla nalo kumele lutholakale uma kunesidingo.
Noma yimiphi imihlangano nomphakathi noma imicimbi enomphakathi kumele iqhutshwe ngolunye lwezilimi ezinokusetshenziswa kuye ngokukhetha kwalabo abayizethameli. Uma phakathi kwezethameli kuba khona abangaluzwa ulimi olukhethiwe, kumele kutolikwe.
Yonke imigomo, imithetho kaMasipala kanye nezinqumo zoMkhandlu nezamaKomidi kumele kubhalwe ngazo zombili izilimi ezinokusetshenziswa zikaMasipala.
Zonke izaziso nezikhangiso ezisemthethweni ezikhishelwa ukwazisa umphakathi kumele zishicilelwe ngesiZulu nesiNgisi.
IsiZulu noma isiNgisi kungasetshenziswa ngenhloso yokuxhumana ngezincwadi ngaphakathi. Uma lowo obhalelwe engaluzwa ulimi olusetshenzisiwe, angacela ukuba abhalelwe ngolimi aluzwayo.
Amasekhula kumele akhishwe ngazo zombili izilimi ezisetshenziswayo.
Ukuxhumana ngomlomo kwangaphakathi kungaba ngesiNgisi noma ngesiZulu kuye ngalabo abaxoxayo.
Ukubhalelana nabantu bangaphandle kumele kube ngolunye lwezilimi ezinokusetshenziswa, kubhekelwe ukuthi obhalelwayo ukhetha luphi ulimi. Uma kuphendulwa incwadi eya ngaphandle impendulo kufanele ibe ngalolo limi ebibhalwe ngalo leyo ncwadi ephendulwayo.
Izincwadio eziphumayo kumele zikuveze ukuthi uma obhalelwayo efisa ukuba abhalelwe ngolunye ulimi kwezinokusetshenziswa okungelona okubhalwe ngalo, kuyokwenzeka lokho uma ecela.
Izakhamuzi zinelungelo lokusebenzisa ulimi ezizikhethele lona.
Izimpawu zokukhombisa izikhungo noma amahhovisi kaMasipala kumele zibe ngazo zombili izilimi ezinokusetshenziswa.
Wonke amakhasimende kumele asizwe ngolimi alukhethayo, ngosizo lotolika, uma kunesidingo.
UMasipala kumele uqinisekise ukuthi amakhansela nabasebenzi bayakuqonda ukubaluleka kwezilimi ezahlukahlukene futhi bakhuthazwe ukuba bakwamukele ukusetshenziswa kwezilimi ezikhethwa yizakhamuzi/amakhasimende, amanye amakhansela nabasebenzi.
Ukuhumusha nokutolika kuMasipala kufanele kwenziwe ngabantu abanekhono, abawuqeqeshelwe lo msebenzi abaqashwe wuphiko lwezilimi lukaMasipala.
UMasipala kumele ugqugquzele futhi ulekelele ukuthuthukiswa kwamakhono ezilimi abasebenzi nawamakhansela.
Abasebenzi namakhansela kufanele bagqugquzelwe ukuba bafunde ezinye izilimi okungezona ezabo ngalokho kuyobe kuqinisekiswa ubugugu bezilimi ezahlukahlukene, ukuhlonishwa kwamasiko ahlukahlukene nokwenza ngcono ukuhlinzekwa kwabantu ngezidingo.
Uma iminyango kamasipala ihlungela ukuqasha abasebenzi abasha kumele ibeke emqondweni le nqubomgomo yokusetshenziswa kwezilimi.
Ngaphandle uma kushiwo kule nqubomgomo noma kusho isinqumo soMkhandlu, nqubomgomo izoqala ukusebenza kusukela ngosuku eyophasiswa ngalo uMkhandlu.
Kufanele kuthi zingakapheli izinyanga eziyisithupha iphasisiwe le nqubomgomo, iMenenja yeDolobha ibeke izikhathi okuzoqala ukulandelwa ngazo imibandela yale nqubomgomo.
<fn>emalangeni - zul.txt</fn>
Njengesifunda sakwa Zulu-Natal, kuyasijabulisa ukubona igxathu esesilithathile emizameni yokubuyisa isithunzi sobuholi bendabuku, nokuzibandakanya kwabo kuzo zonke izinhla zokubusa, ikakhulukazi ebangeni lohulumeni basekhaya.
Mphathi wohlelo, sizwe saseMalangeni, ukuba lapha kusinikeza elikhulu isasasa leli ngoba lendawo yaseMalangeni indawo enomlando onzulu.
Lembe inkosi uShaka ka Senzangakhona. Siyazi futhi ukuthi khona la Emalangeni kwaphuma amaqhawe.
Kukuyo futhi lendawo lapho okwalahlelwa imindeni eminingi yabantu ababesuswa ngendluzula ezindaweni zabo ezazinothile. Nakuba zikhona izahluko ezingemnandi emlandweni walendawo, kodwa ilanga laqhubeka nokukhanya emalangeni.
Ngakhoke ukubekwa kwenkosi yethu lapha kwenzeka phezu komlando omkhulu futhi ngesikhathi esihle kakhulu lapho ubuholi bobukhosi bendabuko buguquka khona, buthatha igxathu elithe xaxa kunaphambilini. Lezi zinguquko zifaka phakathi ukuthi ubuholi bomdabu, nolawulo lwabo, buphindiselwa ezimpandeni zabo, ngokosiko lwesintu. Silapha namuhla sinokuqonda okugcwele ukuthi nakuba ukugcotshwa kwamaKhosi ethu kuwumkhosi obalulekile nohambisana nenjabulo kanye nokuziqhayisa ngamasiko, kodwa futhi kufaka phakathi umthetho, ukubusa ngendlela eyamukelekile kanye nokubaluleka kokunakekelwa kwamasiko.
Isakhiwo sobuholi bomdabu siye sathwala kanzima kakhulu ngemithetho eyahlukene yoHulumeni ababekhona phambilini. Kodwa manje lesisimo sesiyasiguqula.
Lukazwelonke omusha, uhlose ukuhlinzeka abaholi bomdabu ngamathuba okuqala uhlelo lokuqeda umthelela wezinqubomgomo zengcindezelo nobandlululo esakhiweni sobuholi bomdabu.
Sisonke sisebenze kanzima, ukufika lapho sikhona namuhla.. Njengamanje sisohlelweni lokuqalisa umithetho sivivinywa wesifundazwe obhekene nabaholi bomdabu kanye nokubusa, nozobhekelela izinto ezithinta thina njengesifundazwe ngqo. Lokhu kodwa angeke kube ukuchezuka eMthethweni Kazwelonke.
Emcimbini onjengalona kubalulekile ukuba sichaze izinto ngendlela eyiyo. Mangisebenzise leli thuba ukuqala nginichathazele ngamaphuzu osiko asemqoka mayelana nomcimbi wokugcotshwa kwenkosi. Yize kusazoba khona umthetho esifundazweni ozonikeza imininingwane ngalokhu.
Kodwa kafushane ngingasho manje lapha ukuthi, umndeni weNkosi usuyilimile indima yawo ngokuba uqoke inkosi u -Ngcobo njengenkosi yesizwe saseMalangeni. Okuzolandela wukuthi umzila wendabuko uzoqedelelwa Isilo SamaBandla, lapho kuzoba khona nomkhuba wethu omdala okungumkhosi wekuthela amanzi. Lolusiko lubalulekile kakhulu ngoba phela isilo yisona esigcoba amakhosi kanti futhi amakhosi aphathele isilo. Lolusiko sifisa luhlonishwe kanti sinxusa yonke inkosi ezogcotshwa ukuba ilulandele lolusiko. Angazi - ke ukuthi bangaki kithina abawaziyo noma abasawakhumbula la masiko, njengoba sekukuningi okomdabu kwethu osekusilahlekele kule minyaka yemibuso edlule.
Ngike ngasho ukuthi sesithathe amagxathu amakhulu ekubuyiseleni isithunzi samakhosi.
Ngibalule izinyathelo zezomthetho kanye nezinye esesizithathile ukuqinisekisa ukuthi isakhiwo sethu sobuholi bomdabu sinikezwa indawo yaso esifanele. Lo mzamo ufaka phakathi ukuthi ekugcineni iqhaza lamakhosi ekuletheni intuthuko lihlonishwe.
Siyazi ukuthi likhulu iqhaza INkosi u-Ngcobo kanye nomkhandlu wakhe, kanye namanye amakhosi, njengomongo wesakhiwo sobuholi bomdabu, asebelibambile ezinhlelweni zokuletha intuthuko, ngakho manje Ondabezitha bayamenywa njengokulawula ngokuhambisana nohlaka lomithetho, ukuzobonisana kanye nokubambisana nezinhlaka zohulumeni basekhaya ukuze kusheshiswe ukulethwa kwentuthuko emphakathini wamakhosi.
uHulumeni ukholelwa ekutheni intuthuko kanye nokulethwa kwezidingo kungasheshiswa ngokuhlanganisa imizamo yamakhosi kanye namakhansela akhethwe ngentando yeningi.
Imizamo yeNkosi u-Ngcobo ekuletheni intuthuko kule ndawo ngiyakholwa nonke niyayazi.
Alukho ungabazane ngokuzinikela kweNkosi entuthukweni.
IDP, sikubona kuzoba nomthelela omuhle kakhulu ekuphuculeni izimpilo zabantu ngokusheshisa, nokulethwa kwezidingo. Sonke siyabona ukuthi nakuba inkosi iyenza imizamo, kodwa indawo yeNkosi, njengezinye eziningi isasilele kakhulu emuva ngasekulethweni kwezingqala sizinda zentuthuko. Lesisimo yisimo esingamukelekile. Singuhulumeni sikholelwa wukuthi umphakathi kufuneka uthuthuke ngokulinganayo, akumele kube neziqhingi zobucebi olwandle lwenhlupheko nokweswela. Futhi akufuneki kube nabantu abaphila kahle kakhulu kube kukhona abahlupheka kakhulu. Lesi yisimo omasipala okumele basihlole babuye basilungise ngokubambisana namakhosi kanye nemkhandlu yawo.
Sengilibalulile iqhaza lesakhiwo sobuholi bomdabu ekuletheni intuthuko, kumele futhi silihloniphe iqhaza labo ezigamekweni zomlando ezisenze safika lapho sikhona namuhla.
Umlando uyasitshela ukuthi ekuvikeleni abantu bawo, amasiko kanye nomhlaba amaKhosi amaningi kufaka phakathi nalawo avela kulezi zintaba namathafa, athatha izikhali alwa nabacindezeli kanye nobandlululo. Emcimbini onjengalona asikwazi ukukhohlwa ubuqhawe bukaBhambatha kaMancinza, okwathi noma esehluliwe ngamandla ezikhali zesimanje zabahlaseli, wakha isisekelo senkululeko nentando yeningi esiyigubhayo namuhla.
Ngalokho-ke umcimbi wokubekwa ngokusemthethweni namuhla kweNkosi u-Ngcobo uqinisa ukuqhubeka kokhondolo lobuqhawe obelulokhu njalo luyingxenye yamakhosi amaningi kulesi sifundazwe kanye nokuzinikela ekwenzeni ngcono izimpilo zabantu.
Mphathi Wohlelo, uhulumeni wethu uwazisa kakhulu amakhosi, hhayi nje ngoba engabagcini bamasiko nemikhuba yesintu, kodwa futhi ngoba amele ingxenye ebalulekile yentando yethu yeningi eyesekelwe ngumthetho-sisekelo.
Kuhlala njalo kuyinjongongqangi kaHulumeni wethu ukuqinisekisa ukuthi izakhiwo zobuholi bomdabu ziyaqiniswa.
UHulumeni waKwaZulu-Natali ukholelwa ukuthi isidingo sobukhona babaholi bomdabu kanye nezinhlaka ezikhethwe ngentando yeningi kufanelwe kuvikelwe, kuthuthukiswe kubuye kwenziwe ngcono izimpilo zabantu bakithi. Iqiniso ukuthi njengelizwe nanjengesifundazwe sikolukhulu uguquko kwezomnotho nakwezenhlalo. Siphila kwiNingizimu Afrika lapho khona intando yeningi kanye nentuthuko sekuyikhona okuhamba phambili.
Noma ngabe ungumholi womdabu, ikhansela noma iLungu lePhalamende, kodwa uneqhaza elibalulekile nelidingekayo ekufezeni injongo yethu yokuqeda ukungasebenzi, indlala kanye nobuphofu.
Ukugcotshwa kukaNdabezitha uMapholoba, namuhla, kwenzeka ngesikhathi lapho uHulumeni egxile kakhulu ekuvuseleleni ithemba labantu bakithi koHulumeni baseKhaya. Lokhu kufaka phakathi ukwakhiwa kwamaxhama okuxhumana phakathi koHulumeni baseKhaya kanye nezakhiwo zobuholi bomdabu. Alukho ungabazane ukuthi ukwakhiwa ngempumelelo kwamaxhama okusebenzisana phakathi kwazozonke izinhla zobuholi bomphakathi kuyokwenza kube nokulethwa kwezidingo ezisemqoka nokuyinto eyokwenza ngcono ngokushesha izinga lempilo kubantu basemakhaya.
Kuyasikhuthaza ukuba sobala kweziGaba 211 no-212 zoMthethosisekelo wethu, nezikucacisa ngokusobala ukuhlonishwa neqhaza labaholi bomdabu ngokwahlukana kwazo. Le nhlinzeko ekumthethosisekelo inikeza imininingwane edingekayo ngeqhaza nemisebenzi yabaholi bomdabu ngokuqondene nokusebenza kohlelo lwentando yeningi.
NjengoNgqongqoshe obhekene neziNdaba Zomdabu, ngiphosa inselelo kuwo wonke amakhosi ukuba akhombise umfutho nesibindi esifanayo nesakhonjiswa okhokho bethu ekulweni nobandlululo kanye nabagcindezeli ngokuthi bagqugquzele futhi bakhulise amathuba achazwe kumthetho omusha.
Kumele sibone kulesi sifundazwe intokozo nomdlandla ngokusungulwa kweMikhandlu Yomdabu kanye neZindlu Zezifunda zabaholi bendabuko njengoba kuhlongozwa umthetho omusha.
Ngaphezu kwalokho kumele sibone ukushesha kokusungulwa kwamaxhama okusebenzisana phakathi komasipala kanye nezakhiwo zobuholi bomdabu. Asikwazi ukuthi singahluleka ekuphothuleni umsebenzi esawuqala eminyakeni eminingi eyedlule. Kumele sizikhumbuze ukuthi sidla izithelo zomzabalazo walabo abangasekho kanye nathi, abanikela ngezimpilo zabo ukuze sibe nomthethosisekelo esinawo namuhla.
Kuyo yonke imizamo yethu, kumele sikhuthaze ubudlewane obunokuzwana phakathi kwabaholi bomdabu kanye nayo yonke imikhakha kahulumeni esifundazweni sethu. Uma izinjongongqangi zethu sizihlelela ngokufanele, siyophumelela ekubhekaneni nezinselelo zokulethwa kwezidingo ezibhekene nesifundazwe sethu, nesengike ngazibalula phambilini. Kulesi sifundazwe sinabantu abaningi abahluphekayo ezindaweni zamakhosi. Asingeke sikuvumele ukungaboni ngaso linye kanye nokwahluleka ezingeni lokubambisana kwezakhiwo zobuholi bomphakathi kushiye abahlwempu beshaywe indiva.
NjengoNgqongqoshe ngizimisele ukubhekana nezingqinamba eziphathelene nengqalasizinda amakhosi angaba nazo ekubambeni leli qhaza.
Njengabaholi abasimele emphakathini amaKhosi aphethe izikhundla zomphakathi. Ngakho kubalulekile ukuthi ngaso sonke isikhathi akhombise ubuholi obuyisibonelo. Emlandweni siyalazi iqhaza eligqamile elidlalwe ngamakhosi ukuvikela abantu bawo. Kungenxa yaleso sizathu esenza ukuba nginxenxe wonke amakhosi ukuba angazibandakanyi ezintwemi ezingathunaza isithunzi sobukhosi. Kumele futhi sibaqaphele labo abafuna ukubeka amakhosi njengabantu abangahambisani noguquko kanye nentuthuko, ukuze bafeze izinhloso ezizozuzisa bona bodwana. Njengabaholi bomphakathi ngiyaninxusa boNdabezitha ukuba nilandele umgomo wokuziphatha njengoba ubekwe kuMthetho Wamakhosi Neziphakanyiswa. Asingabi khona isikhathi lapho sesizithola siphoselwa inselelo yokuthi size sisebenzise umthetho ukuze sivikele isithunzi sobukhosi esifundazweni sethu.
Kwezimali Zomphakathi (PFMA). Angithandi ukuchitha isikhathi ngikhuluma ngalolu daba, ngaphandle kokusho nje, namuhla ukuthi akumele sehlise isithunzi salesi sakhiwo.
Okufunwa wuMthetho Wokuphathwa Kwezimali yomphakathi kucacile. Okusemqoka kakhulu ukuthi sibe nesibopho sokubika ngaso sonke isikhathi ngezinsizasidingo zomphakathi esizisebenzisayo. Kumele sihloniphe imigomo eyamukelekile yokubalwa kwezimali. Amakhosi kumele akwamukele ukuthi njengathi sonke, nawawo amabhuku azocwaningwa. Kuzomele siwagcine kahle amaresidi.
Kwezimali Zikamasipala nawo onezawo izimfuneko okumele zilandelwe. Ukwengeza kulokhu okungenhla, amakhosi njengesakhiwo solawulo, nawo abhekene nezimfuneko zolawulo oluhle njengathi sonke esikuhulumeni namuhla.
Mphathi Wohlelo, uma lezi zinto sizenza ngemfanelo, sizobuyisela ukwethembela kwabantu ohlelweni lolawulo lomdabu kanye nasohlelweni lohulumeni basekhaya. Kuyiphuzu elisemqoka futhi lolawulo oluhle ukuba kukhishwe ezombusazwe kwiqhaza nemisebenzi yeNkosi nomkhandlu wayo. Kuyoba ihlazo uma ukuchema ngokweqembu lezombusazwe kuba yiyonanto ebusayo ekutheni umphakathi uyafinyelela yini kubaholi bomdabu kule ndawo.
Mphathi Wohlelo, bafowethu nodadewethu, senginelulekile futhi ngizibalulile izinto ezisemqoka ezithinta ubukhosi, Ngakho sijabula kakhulu ukuthi sibuse kanye nesizwe senkosi lapha namhlanje. Mangithathe lelithuba ngihalalisela iNkosi u-Ngcobo ngokugcotshwa kwayo ngokusemthethweni namhlanje. Ngiyifisela unwele olude kanye nempumelelo, ikakhulukazi ekubambisaneni namazinga ehlukene kahulumeni emshikashikeni wokuletha izidingo nentuthuko kubantu balapha.
Ngifisa ukugqugquzela umphakathi ukuba ubambe iqhaza ngokugcwele emihlanganweni kanye nasezimbizweni okuhloswe ngazo ukubuka izindaba ezithinta intuthuko nokunye kule ndawo.
Ngekhaya, Isizwe yisizwe ngokweseka nokubambisana nobuholi baso.
<fn>eqc_2final_reg_zul.txt</fn>
UNgqongqoshe wezoBulungiswa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo umise lemithethonkambiso ekuloluhlaka ngemva kokuxoxisana noNgqongqoshe wezezimali, ngokulandisa kwesigaba 30 soMthetho wokuQhubekisa ukuLingana nokuVinjelwa koBandlululo olungaLungile wonyaka ka 2000 (uMthetho onguNombolo 4 ka 2000).
Ukufakwa kwesicelo sokuqokwa njengomabhalane okukhulunywa ngakho esigabeni 17 soMthetho kufanele kube ngokubhalwe phansi efomini elicishe lifane neFomu 1 elixhunyelwe kuSixhumelo bese kuthunyelwa kuMqondisi-Jikelele.
izincwadi zobufakazi ezivela kubaqashi ake wabasebenzela lomuntu ofaka isicelo, uma zikhona; kanye namagama, amakheli kanye nezinombolo zocingo zabantu ababili abamaziyo okungakhulunywa nabo ngobunjalo bakhe.
Ukuqashwa kukamabhalane kuncike ekuphothulweni kwezifundo ezithile ezigunyazwe nguMqondisi-Jikelele.
uMqondisi-Jikelele angaqasha umuntu ukuthi abe ngumabhalane isikhathi abangavumelana ngaso bobabili uMqondisi-Jikelele kanye nalowo ofake isicelo, lowo ofake isicelo uyakuba nelungelo lokwamukeliswa isamba esipheleleyo seholo esilingana nesamba esigcwele esamukeliswa omabhalane bezokuphatha kuwo belu uMnyango.
Imibandela yokuqashwa komuntu njengomabhalane ngokuyala kwesigatshana 1 ngenhla iyefana nemibandela yokusebenza esentshenziswa kumuntu oqashwe njengomabhalane wenkantolo ngaphansi koMthetho wabasebenzi boMbuso ka 1994 Isimemezelo esinguNombolo 103 sika 1994.
azise ofakazi ukuthi banelungelo lokuhola imali yofakazi nokuthi aqinisekise ukuthi ufakazi uyasizwa ngalokhu, lapho kudingeka khona; nokuthi enze imisebenzi eyenziwa ngumabhalane wenkantolo yamacala ombango uma kudingekile ukuze kufezwe okumiswe nguMthetho.
Umuntu, inhlangano noma ikhomishana okukhulunywa ngayo esigabeni 20 saloMthetho, ofisa ukubeka udaba esigcawini senkantolo noma ukumangala ngokwaloMthetho, angakwenza lokhu ngokwazisa umabhalane wenkantolo ngenhloso yakhe yokwenza lokhu ngefomu elithi alifane nefomu 2 elixhunyelwe kuSixhumelo.
azise ummangalelwa ngefomu elithi alifane nefomu 3 elixhunyelwe kuSixhumelo, ukuthi umangalelwe; nokuthi anxuse ummangalelwa ukuba alethe ulwazi olubhaliwe okukhulunywa ngalo esigabeni 3 sefomu 3 elixhunyelwe kuSixhumelo zingakapheli izinsuku eziyi-10 kusukela osukwini athola ngalo isaziso leso.
uMabhalane kufanele kuthi zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa emva kokuthola impendulo evela kummangalelwa okukhulunywa ngayo kusigatshana 2 b ngenhla athumele ikhophi noma umfanekiso walempendulo kummangali noma lowo ofake udaba.
Umabhalane kufanele kuthi zingakapheli izinsuku ezintathu emva kokuphela kwesikhathi okukhulunywa ngaso kusigatshana 2 b ngenhla adlulisele udaba kuMquli wodaba presiding officer, yena kufanele kuthi zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa emva kokuthola wonke amaphepha aphathelene nalolodaba, akhiphe isinqumo mayelana nokuthi loludaba luzoqulwa yinkantolo noma luzodluliselwa kwenye inkundla yini.
Uma ngabe uMquli wodaba enquma ukuba udaba luqulwe enkantolo kufanele adlulisele udaba kumabhalane yena okufanele kuthi zingakapheli izinsuku ezintathu emva kokuthola loludaba amise usuku okuzoqulwa ngalo loludaba.
Umabhalane kufanele kuthi emva kokuba esemise usuku okuzoqulwa ngalo udaba, azise ummngali kanye nommangalelwa ngosuku lokuqulwa kodaba ngefomu elithi alifane nalelo elingufomu 4 elixhunyelwe kuSixhumelo.
athumele ikhophi lesiyalelo senkantolo kulabo abathintekayo odabeni; futhi azise/atshele bonke abathintekayo odabeni ngamaphepha athunyelwe kuleyonkundla okukhulunywa ngayo esigabeni a.
Emva kokuba inkundla ezokwethamela udaba isiwatholile amaphepha odaba okukhulunywa ngawo kusigatshana 8 a, leyonkundla kufanele ikhiphe isaziso esibhaliwe yazise bonke abathintekayo kuloludaba kanye nomabhalane wenkantolo ngokuthola kwayo loludaba.
Inkundla okudluliselwe kuyo udaba kufanele kuthi zingakapheli izinsuku ezingu-60 emva kokuthola amaphepha odaba okukhulunywa ngawo kusigatshana 8, ithumele kumabhalane wenkantolo umbiko, ibika ngenqubekelaphambili eseyenziwe kulolodaba.
Uma ngabe lenkundla iphindisela udaba emuva enkantolo, lokhu kubuyiselwa emuva kodaba kufanele kube ngokubhalwe phansi efomini ecishe ifane naleyo esengxenyeni B yefomu 5 kuSixhumelo, inike nezizathu ukuthi yingani udaba lubuyiselwa emuva.
Inkundla kufanele kuthi zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa kusukela osukwini olubuyiswe ngalo enkantolo udaba, iyale ukuthi loludaba luzodingidwa kanjani.
Umabhalane kufanele azise labo abathintekayo odabeni ngokushesha ngosuku lokulalela umhlahlandlela okuzoqhutshwa ngawo udaba ngendlela okukhulunywa ngayo esigatshaneni 6.
Sithunyelwe kummangalelwa kumbe sifakwe enkantolo nganoma iyiphi enye indlela engalawulwa uMqudi wodaba.
Isaziso okukhulunywa ngaso kumthethonkambiso 66 kufanele sinikezwe isikhonzi senkantolo noma umabhalane kubo bonke abathintekayo odabeni siqu sabo.
Umuntu ofisa ukuthumela incwadi yokubiza ufakazi ukuba avele phambi kwenkantolo, kufanele kuthi kusasele izinsuku eziyi-14 ngaphambi kosuku lokuphenywa kodaba, acele umabhalane wenkantolo ukuba enze futhi agxobe lencwadi yokubiza ufakazi ngokushesha.
b Incwadi yokubiza ufakazi ekhishiwe kufanele icishe ifane nefomu 6 elikusiXhumelo.
i yisikhonzi senkantolo ngezindleko zakhe; noma ngumuphi omunye umuntu ongaqokwa umabhalane ngesincomo soMquli wodaba.
d Umuntu ohambisa incwadi yokubiza ufakazi kufanele agcwalise ingxenye B yesibili yefomu 6 elixhunyelwe kuSixhumelo.
a Ukuvela phambi kwenkantolo kukafakazi ngokuyala kwenkantolo kwenziwa ngokuthumela yona lencwadi yokubiza ufakazi, egxotshwa ngumabhalane okufanele icishe ifane nefomu 6 elixhunyelwe kuSiXhumelo.
b Incwadi yokubiza ufakazi okukhulunywa ngayo esigatshaneni a kufanele ithunyelwe kufakazi yisikhonzi senkantolo ngezindleko zikahulumeni.
Umuntu obizwe ukuba avele phambi kwenkantolo njengofakazi anganxuswa ukuba aveze izincwadi noma amaphepha athile noma isilandiso statement noma into ethile ehambisana nalolodaba.
a Yilowo nalowo fakazi, ngaphandle komuntu oyisisebenzi sikahulumeni ngokugcwele, obizwe ukuba avele phambi kwenkantolo unelungelo lokukhokhelwa imali emiswe noma enqunywe esigabeni c ngezansi ngokuhambisana nalokho okushiwo esigabeni b.
b UMquli wodaba anganquma ukuthi ufakazi kungabikho mali anikwa yona noma anikwe ingxenye ethile yemali emisiwe.
u-R100 ngosuku noma ingxenye yosuku okudingeka ukuba ufakazi abe senkantolo ngalo; kanye ii nezindleko angazichaza ngokwanelisayo zokuza enkantolo kanye nezindleko zokuthenga ukudla asuke angene kuzo ufakazi ngenxa yokuza enkantolo.
nguhulumeni uma ufakazi lowo ebizelwe enkantolo ngokuyala kwenkantolo noma ebizwe yinkantolo; noma umuntu ocele ukuba kubizwe lowofakazi noma zikhokhwe niengokuyala koMquli wodaba.
i isinqumo leso sizothunyelwa enkantolo ePhakeme High Court ukuthi siyoqinisekiswa; nokuthi ii unelungelo lokuthumela kumabhalane wenkantolo isilandisostatement noma amaphuzu okuphikisa argument zingakapheli izinsuku ezintathu emva kokuba ethole isaziso; nokuthi athumele kunobhala wenkantolo ePhakeme, okuqoshwe phansi ekulalelweni kodaba enkantolo noma ikhophi / umfanekiso walokhu oqinisekisiwe certified ngumabhalane kanye nanoma isiphi isilandisostatement noma amaphuzu okuphikisa athunyelwe ngummangalelwa ngokuyala kwesigaba a ii.
uNobhala wenkantolo kufanele ethule phambi koMahluleli weNkantolo, ePhakeme konke okuqoshwe phansi ekudingidweni kodaba okukhulunywa ngalo kusigatshana 1 ngenhla ukuze kuwaqinisekiswe.
Ukuphenywa kodaba kufanele kwenziwe ngokushesha nangendlela ezokhuthaza ukukhululeka kwalabo abathintekayo ukuze babambe iqhaza ngokukhululeka.
Imithethonkambiso elawula ukuqhutshwa kwaloluphenyo kufanele ihunyushwe ngendlela eyenza kube lula ukulandela imigomo engumhlahlandlela okukhulunywa ngayo esigabeni 4 saloMthetho.
Ukuqhutshwa kodaba kufanele uma kungenzeka kwenziwe ngendlela ezokwenza lula ukuba abathintekayo babambe iqhaza.
umbhalo lo obhalwe ngezimpawu noma ukubhalwa ngokugcwele kwawo noma ukuqoshwa ngomshini kokulalelwa kodaba noma ukubhalwa kabusha kwakho kufanele kuqinisekiswe certified njengokuyikho true notes ukubhalwa ngokugcwele okuyikho, umlando oyiwo, emva kwalokho kuyothathwa njengomlando owenzeke ekulalelweni kodaba futhi kuthathwa njengomlando wenkantolo yamacala ombango.
a Ngosuku olunqunywe ngumabhalane wenkantolo okukhulunywa ngalo kumthethonkambiso 6 5, uMquli wodaba kufanele alalele udaba ngenhloso yokuxazulula inqubo ezolandelwa nokuphathwa kwalolophenyo.
b Ekulalelweni kodaba ngenhloso yokumisa inqubo ezolandelwa uMquli wodaba kufanele ayale noma ahlahle indlela mayelana nokuqhutshwa kodaba ngendlela ayibona ifanele.
ukwethula ubufakazi, kumbandakanya nokuthi ubufakazi bukafakazi ophambili kufanele bunikwe ngomlomo noma ngombhalosifungo noma ngazo zombili lezizindlela.
Umquli wodaba kufanele alandele umthetho ongamele (ohlahla) inqubo enkantolo lapho udaba lufakwe khona lokhu akwenze ngokuvumela izinguquko ezifanele enqubweni ngenhloso yokwengeza lokhu okushiwo yilomthethonkambiso lapho kufanele khona, kodwa ngokulandela izimfuno zobulungiswa futhi uma kungekho ozokhinyabezeka ilokho; angagudluka ekusebenziseni lenqubo emva kokulalela imibono nezimvo zalobo abathintekayo odabeni.
azise lowo muntu ngelungelo lakhe lokumelwa ngummeli azikhethele yena futhi azomkhokhela yena izindleko zakhe lowo mmeli noma uma engenawo amandla okukhokhela ummeli amtshele ukuthi angafaka isicelo esikhwameni sikahulumeni sosizo kwezomthetho ngokuxhaswa inhlangano elekelela ngokuxhasa abantu abangenawo amandla okuzikhokhela izindleko zommeli Legal Aid Board, noma amchazele ngezinye izinhlangano angathola kuzo usizo lwezomthetho; nokuthi achaze ingqikithi kanye nemiphumela yanoba isiphi isiyalo noma isinqumo esenziwe ngokuyala kwesigatshana b no c.
cc sinesimemezelo esenziwe yilowo muntu esho ukuthi ngokwazi nangokukholwa kwakhe siyiqiniso; nokuthi dd sinesimemezelo lapho esho khona ukuthi usenze lesi silandiso enolwazi lokuthi kungenzeka atholakale enecala uma konke akushilo ekusho ngokuzikhethela ebe enolwazi ukuthi akusilo iqiniso; nokuthi isilandisostatement leso sikhonjiswe omunye othintekayo kuloludaba kusasele okungenani izinsuku eziyisikhombisa ngaphambi kosuku lokuphenywa kodaba.
b Uma ngabe umbhalosifungo owenziwe ngufakazi wamukelwa njengobufakazi enkantolo ngokuyala kwesigaba a futhi uma omunye wabathintekayo ecela ukuba wamukelwe kanjalo, noma uma uMquli wodaba ebona ukuthi kufanele ukuba lowo fakazi abizwe ukuba eze enkantolo ukuze azofakwa imibuzo cross-examine ngesilandisostatement sakhe.
Inkantolo kufanele ngaphambi kokuba kwethulwe ubufakazi ngomlomo, ifungise noma ivumise lowo muntu ukuthi uzokhuluma iqiniso, noma imuphi ufakazi ozovela phambi kwenkantolo njengoba kwenziwa kofakazi abethula ubufakazi enkantolo yamacala obelelesi.
a Noma imuphi umuntu othintekayo odabeni kungathi kulalelwe udaba enkantolo amelwe ngummeli noma ngummeli weNkantolo ephakeme futhi angamelwa yinoma ngumuphi nje omunye umuntu amkhethile.
b Uma ngabe umuntu emelwe ngumuntu ongesiye ummeli noma ummeli weNkantolo ephakeme, uMquli wodaba kufanele uma ebona ukuthi lowo muntu akakulungele ukumela lowo omelwe kulolophenyo, amtshele lona omelwe ngalokhu.
a Omunye othintekayo odabeni angaphonsa imibuzo komunye abhekene naye noma ufakazi obizwe yilowo abhekene naye.
b UMquli wodaba kufanele kuthi uma ebona kufanele, aqiniseke ngamaphuzu athile amayelana nesikhalazo, futhi ukufezekisa lokhu angabuza imibuzo kunoma imuphi umuntu ongufakazi noma kumuntu obizwe njengofakazi nangasiphi isikhathi sokulalelwa kodaba.
UMquli wodaba ngokuzikhethela yena angabiza noma yimuphi umuntu ukuba avele enkantolo njengofakazi kulolo ludaba.
Uma ngabe omunye walabo abathintekayo odabeni, kusaqhubeka ukulalelwa kodaba, efisa ukuba uMquli wodaba enze isiyalelo okukhulunywa ngaso esisigatshaneni 5 c, kungafakwa isicelo esiphuthumayo emva kokwazisa abanye abathintekayo kuloludaba kanye nenkantolo.
UMquli wodaba angahlehlisa uphenyo uma kuphoqelekile.
Ummangali angahoxisa isimangalo noma isikhalazo sakhe uma efisa, ngokuthumela isaziso esibhaliwe kummangalelwa kanye nomabhalane wenkantolo.
Emva kokuthola lesisaziso yinkantolo, isikhalazo sithathwa njengesesihoxisiwe uma uMquli wodaba anelisiwe ukuthi ukuhoxiswa kwenziwe ngokukhululeka nangokuzikhethela uma ummangali engamelwe ngummeli noma ngummeli weNkantolo ephakeme.
Akukho mali ekhokhelwa inkantolo mayelana nokufaka isimangalo noma ukumangala enkantolo.
Lowo nalowo othintekayo odabeni uyazikhokhela izindleko zakhe ngaphandle nje uma uMquli wodaba enquma ngokunye.
chitha leso sikhalazo/loludaba; futhi akhiphe isinqumo sokuthi ummangali akakhokhe izindleko zikammangalelwa, b Umabhalane kufanele kuthi lapho kuchithwa isikhalazo/isimangalo noma kukhishwa isinqumo okukhulunywa ngaso esigabeni a ngenhla akhiphe isaziso esibhaliwe azise ummangali ngalokhu.
nquma ukuthi ukulalelwa kodaba kuqhubeke nakuba ummangalelwa engekho; futhi anganquma ukuthi ummangalelwa akhokhe izindleko zikammangali.
b Umabhalane kufanele kuthi uma kukhishwe isinqumo okukhulunywa ngaso esigabeni a i noma ii athumele isaziso esibhaliwe kummangalelwa amazise ngalokhu.
akumele abe yisikhulu sezombusazwe; futhi engaqashiwe ngokuphelele noma engesiso isisebenzi sombuso/sikahulumeni ngokugcwele.
ukuthi umphakathi wonkana noma umphakathi othile uyathinteka yini noma ungazuza okuthile ekuxazululweni kwaloludaba; noma iluphi olunye udaba noma isimo abona ukuthi siyinkomba yokuthi kufanele kubizwe umsizi noma abasizi.
Mina (igama ngokuphelele) ngiyafunga/ngiqinisile ngithi uma kwenzeka ngibizwa ukuzokwenza umsebenzi wokuba umsizi ngokuyala kwesigaba 22 soMthetho wokuQhubekisa ukuLingana nokuVinjelwa koBandlululo olungaLungile ka 2000 (uMthetho onguNombolo 4 ka 2000), ngakho konke okusemandleni ami ngiyonikeza isinqumo esicutshungulisisiwe noma umbono ocutshungulisisiwe ngokobufakazi obunikeziwe kulolodaba
Umsizi kufanele uma ebhekisisa isinqumo esifanele okukhulunywa ngaso esigabeni 21 soMthetho, asize uMquli wodaba ngokumeluleka kuphela.
UMquli wodaba angahlehlisa noma amise okwesikhashana ukulalelwa kodaba noma umbuzo okukhulunywa ngawo esigabeni 22 3 soMthetho futhi kufanele abe yedwa angahlali nabasizi ekulalelweni kwalolodaba noma sekukhishwa isinqumo saloludaba noma umbuzo.
Uma ngabe uMquli wodaba ekhipha isinqumo ngakuyala kwesigaba 22 3 soMthetho kufanele anike izizathu ezenze ukubani akhiphe leso sinqumo.
UMquli wodaba kufanele ngaphambi kokuba kunqunywe ukuthi kube khona ubandlululo olungalungile, inkulumo enenzondo, ukuhlukunyezwa/ukuhlushwa noma yikuphi okuthintekayo, achazele umsizi ngemithetho ethile yobufakazi noma yini enye ebalulekile mayelana nobufakazi obunikwe inkantolo.
Umabhalane kufanele ngenhloso yesigaba 22 6 b soMthetho noma yingayiphi indlela ayibona ifanele athumele izizathu zoMquli wodaba kanye nalokho okuqoshiwe ekulalelweni kodaba enkantolo yokwedlulisela amacala eqondene.
kunezizathu ezizwakalayo ezenza kukholakale ukuba kungenzeka kube nokuphambana kwezinhloso ngenxa yokuba khona komsizi kulokho kulalelwa kodaba; noma kunezizathu ezizwakalayo ezenza kukholakale ukuthi kungaba nokuchema noma ukuyengeka ngasohlangothini lomsizi.
Umsizi naye angazicelela ngokwakhe ukuba aphume ekulalelweni noma ashiye ukulalelwa kodaba oluthile ngezizathu okukhulunywa ngazo esigatshaneni 1 ngenhla.
a Lowo ongacelanga ukuba kukhishwe umsizi ekulalelweni kodaba kufanele kuthi ngaphambi kokuba kukhishwe isinqumo sokuba umsizi akhishwe ngokuyala kwesigatshana 1 ngenhla, anikwe ithuba lokwethula ukuphikisa kwakhe lokhu phambi koMquli wodaba.
Labo abathintekayo kufanele uma kwenzeka ngaphambi kokuba kukhishwe umsizi ngokuyala kwesigatshana 2 banikwe ithuba lokwethula phambi koMquli wodaba amaphuzu okuphikisa kwabo mayelana nalokhu kukhishwa komsizi.
Lomsizi okhishwayo kufanele anikezwe ithuba lokuba aziphendulele kuleyo mpikiswano okukhulunywa ngayo kusigatshana 3, kanti uMquli wodaba yena angaphonsa imibuzo ayibona ifanele kumsizi lowo mayelana naloludaba lokukhishwa kwakhe.
UMquli wodaba kufanele anikeze izizathu ezenze ukuba athathe isinqumo okukhulunywa ngaso kusigatshana 1.
Umsizi ongaqashiwe nguhulumeni, mayelana nokwethamela njengomsizi ukulalelwa kodaba angakhokhelwa imali yokumbonga engamashumi amabili amarandi ngehora noma akhokhelwe leyomali ngengxenye yehora engaphezu kwemizuzu eyishumi nesinhlanu.
Isikhathi angakhokhelwa sona umsizi singabalwa kusukela esikhathini lapho kudingeka ukuba abe senkantolo noma ngesikhathi efika enkantolo, noma ikuphi okwenzeka kamuva, kuze kufike isikhathi lapho evunyelwa ukuba aphume enkantolo noma inkantolo ihlehlisa noma imisa udaba okwalolosuku, noma ikuphi okwenzeka kuqala.
Umuntu ofisa ukudlulisa udaba noma ukuphikisa isinqumo esenziwe yinkantolo ngaphansi kwesigaba 23 soMthetho kufanele kuthi zingakapheli izinsuku eziyi-14 kusukela osukwini esikhishwe ngalo isinqumo leso, alethe kumabhalane wenkantolo kanye nakummangali noma ummangalelwa, kuya ngokuthi ubani odlulisa udaba, isaziso sokwedlulisa udaba.
sibeke kucace amaphuzu atholakele noma umthetho okwedluliswa udaba ngenxa yawo; nokuthi uma kudingekile, sibeke kucace isinqumo noma ingxenye yesinqumo okwadluliswa udaba ngaso kanye nezizathu okwedluliswa udaba phezu kwazo.
Ukwedluliswa kodaba okuphikisana nalokhu cross appeal kungenziwa kuthunyelwe zingakapheli izinsuku eziyi-15 emva kokunikezwa kwesaziso sokudluliswa kodaba kumabhalane kanye nommangali noma ummangalelwa kuya ngokuthi ubani oqale ukwedlulisa udaba.
Ukwedluliswa kodaba okuphikisayo nakho kufanele kufeze/kugcine izidingo okukhulunywa ngazo kusigatshana 2.
izizathu ezenza ukuthi athole amaphuzu athile abalulwe kusaziso sokwedluliswa ukuthi yiwona okwedluliswa udaba ngawo;kanye iii nezizathu zakhe zokukhipha isinqumo ngokomthetho noma ukwamukela noma ukungavunyelwa kobufakazi obuthile obubalulwe njengokwedluliswa kodaba ngenxa yakho.
a Umabhalane wenkantolo kufanele, ngokungaphikisani nokushiwo yisigatshana 5 b ngenhla uma ngabe ukulalelwa kodaba kwabhalwa phansi noma kwaqoshwa ngokubhalwa ngezimpawu noma kwaqoshwa ngomshini futhi sekutholakele isaziso sokwedluliswa kodaba, ngale kokuchitha isikhathi ayale ukuba umbhalo-zimpawu noma ukuqoshwa ngomshini kwenqubo yokulalelwa kodaba kubhalwe ngokugcwele.
b Umuntu okunguyena odlulisa udaba nguyena othwala izindleko zokubhala ngokugcwele inqubo yokulalelwa kodaba okukhulunywa ngakho esigabeni a: Ngaphandle kokuthi uma uMquli wodaba anelisekile ukuthi lowo muntu ngeke akwazi ukuthwala izindleko lezo, lezo zindleko noma ingxenye yazo iyokhokhwa nguhulumeni.
a Emva kokuba sekutholakale isaziso sokudluliswa kodaba njengoba kushiwo kusigatshana 1 lokho kwedluliswa kodaba kufanele kuqhutshwe ngokufanayo ngendlela okudluliswa izinqumo zenkantolo kamantshi odabeni lombango kanti izimiso ezimayelana nokuphathwa kokulalelwa kodaba ezinkantolo eziphakeme zendawo noma zesifunda ezihambisana nokwedluliswa kodaba lombango lisuka enkantolo kamantshi, ziyosentshenziswa kulokhu kwedluliswa kodaba, kungaguqulwa lapha nalaphaya uma kudingekile.
b Izimiso ezifanele zeZimiso eZifanayo zeZinkantolo ezimayelana nokwedluliswa kodaba lusuka enkantolo ephakeme luya enkantolo yokwedlulisela amacala ziyosentshenziswa, nalapho kungaguqulwa lapho kufanele khona.
Noma isiphi isilandisostatement esibhaliwe noma amaphuzu okuphikisa anikwe umabhalane wenkantolo yilabo abathintekayo odabeni.
Isilandisostatement esibhaliwe noma amaphuzu okuphikisa okukhulunywa ngawo kusigatshana 1 ngenhla kufanele kunikwe umabhalane wenkantolo yilabo abathintekayo odabeni zingakapheli izinsuku ezintathu emva kokuba seluphothuliwe udaba.
uma ngabe ngokubona kukaNqgongqoshe lelolunga lingasakwazi ukwenza umsebenzi walo wobulunga; noma uma ngabe lelolunga lishiya umsebenzi ngokunika uNgqongqoshe isaziso sezinyanga ezintathu ezibhaliwe.
Leso sikhala kufanele sigcwaliswe ngokushesha ngokulandela okushiwo isigaba 32 soMthetho.
Leso sikhundla esigcwalisiwe sigcwaliswa isikhathi esisasilele kuleso sikhathi esasimisiwe ngaphambi kokuba kuvele lesisikhala.
Ngaphezu kwamandla kanye nomsebenzi okukhulunywa ngawo kuMthetho, isigungu kufanele seluleke uNgqongqoshe ngezinye izinyathelo okufanele zithathwe ukuze kufezwe izinjongo zesivumelwano sokuQeda Zonke Izinhlobo zokuBandlulula ngokweBala/ngokobuhlanga kanye nesivumelwano sokuqedwa kwalolonke uhlobo lokuBandlululwa kwabesiFazane.
Noma imuphi umuntu oletha ulwazi olungesilo iqiniso ngokulandela okumiswe yilemithethonkambiso unecala futhi kuyothi uma elahlwa yicala aphoqeleke ukuba akhokhe inhlawulo noma ahlale ejele isikhathi esingevile ezinyangeni eziyishumi nambili.
<fn>eqc_f2_zul.txt</fn>
Qaphela: 1. Imibhalosifungo eyenziwe ngabanye abantu noma amanye amaphepha okufakazela udaba kufanele kuxhunyelwe kuleli fomu.
Uyakhunjuzwa ukuthi inkantolo yokulingana ingadlulisela loludaba kwenye inkundla noma isigungu. Uma udaba lubuyiselwa emuva enkantolo yokulingana umabhalane wenkantolo uyokwazisa galokho.
Uma isikhala esinikeziwe singanele, thumela imininingwane uyinamathisele kule fomu, usayine wonke awakhasi.
kuNgxenye C: IMINININGWANE KAMMANGALELWA/ABAMANGALELWA lemininigwane elandelayo kufanele inikezwe ngalowo nalowo mmangalelwa.
Uhlobo lwesikhalo: uyacelwa ukuba unikeze imininingwane ephelele, usuku okwenzeka ngalo isehlakalo izehlakalo kanye nemininigwane yabo bonke labo okungenzeka babe ngofakazi.
Izincwadi: Ngakubezikhona yini izincwadi noma amaphepha angafakazela isikhalo sakho isibonelo, isilipho incwadiyeholosokukhokhela impahla, okuphathelene nakho, ukuqoshwa kwezinkulumo record.
Isinxephezelo osifunayo: Sitshele ukuthi ufuna sizo luni. Inkantolo ingakhipa isinqumo sesikhashana, noma inqume ukuba kukhokhwe inhlawulo, noma inqume ukuba ummangalelwa axolise ngokungenambandela noma isiphi esinye isinqumo.
Izimpendulo noma usizo olutholakale kulezo okukhulunywa:ngazo ngasenhla.
Uyakwazi futhi uyakuqonda okuqukethwe kulesisimemezolo esibhaliwe?
Uyaphikisana yini nokuthatha isifungo/ngokufunga njengoba kumisiwe?
Ngabe isifungo esigciniwe usithatha njengesikubophayo kunembeza wakho na?
Ngiyaqinisa ukuthi lona othatha isifungo uvumile ukuthi uyakwazi futhi uyakuqonda okuqukethwe yilesi simemezelo esibhaliwe. Lona othatha isifungo usho lamazwi alandelayo: "ngiyafunga ukuthi lokhu okuqukethwe yilesi simemezelo esibhaliwe kuyiqiniso, inkosi ingisize"/ Ngiqinisile ngiqinisile ngithi lokhu okuqukethwe yilesi simemezelo esibhaliwe kuyiqiniso". Lona othatha isifungo usayinde/wenze uphawu phambi kwami ngikhona.
Amagama nesibongo ngokuphelele...
<fn>ezinqoleni zulu.txt</fn>
Umhlonishwa IMeya yesiFunda SoGu, uKhansela S.
Mphathi wohlelo, umnyango wami ugcizelela kakhulu ukubaluleka kwekhaya, kanye nokulethwa kwentuthuko esizweni. Yingakho phela konke lapho esihamba khona siye sikuqhakambise ukuthi "umuntu ungumuntu ngekhaya" Ikhaya singalichaza njengesiqalo sawo wonke umuntu. Ikhaya yilapho abantwana bekhuliswa khona bevikelekile bethola zonke izidingo ezizobenza bakhe isizwe sakusasa. Kunobudlelwano obukhulu phakathi kwekhaya nenthuthuko nesizwe esinekusasa eliqhakazile. Ngamanye amazwi uma singawakhi amakhaya angeke sibe naso isizwe. Kuningi kakhulu okwakha ikhaya kodwa isiqalo sokwakhiwa kwekhaya "yindlu". Isithunzi somuntu nakho konke akudingayo ukuze athuthuke kuyalimala kakhulu uma engenalo uphahla akhosela ngaphansi kwalo.
UManzankosi, wahlolisisa izinga lokwantuleka kwezindlu emindenini ukuze unciphise ngokushesha igebe lokuntuleka kwezindlu kulesisifundazwe. Ngemuva kobuyekeza imiphumela, kwasicacela ukuthi mkhulu umsebenzi okusafanele wenziwe ngaphambi kokuthi abantu bakithi babe nezindawo abangazibiza ngamakhaya baphile impilo engcono. Sathatha isinqumo njengoHulumeni onakekelayo ukuthi sizosebenza ngamandla ukuqinisekisa ukuthi abantu bakithi bathola izindawo zokuhlala nokuyilungelo labo ngokomthetho sisekelo wezwe.
Ngamanye amazwi loHulumeni uzibophezele ekutheni wonke umuntu abe nendawo yokuhlala ehloniphekile noma ngabe ukuliphi izinga ngokwezomnotho.
Leli lungelo ngelabo bonke abantu noma ngabe bahlala emadolobheni noma ngabe bahlala ezindaweni zasemakhaya.
Mphathi wohlelo, ucwaningo lusivezela ukuthi kulendawo sinabantu abaningi abahluphekayo. Kulendawo liningi inani labantu bakithi abangasebenzi, kanti nokuthuthukiswa kwabantu bakithi kwezamakhono akuzange kunakekelwe.
Ukusalela ngemuva ngakwezentuthuko kwalendawo kusicacisela ngokusobala isihluku sikaHulumeni wobandlululo ongazange asikhathalele isidingo sokuphucula izimpilo zabantu bakithi lapha.
Akumangazi ukuthi kulendawo sinabantu abangasebenzi abangu 61%. Nakulabo esithi bayasebenza amaholo abo aphansi kakhulu.
R800.00 ngenyanga. Lokhu kuveza ngokusobala ukuthi lomphakathi udinga ukuba uHulumeni alekelele ngezindlu nangenye ingqalasizinda yentuthuko, ngoba uma kungenjalo, bona ngeke bakwazi nhlobo ukuzisiza ngokwabo ngenxa yezinga lomnotho eliphansi.
Njengoba besengishilo, konke kuqala ngekhaya. Noma umcimbi wethu ungaqondene nokwethulwa kwezinye izinkonzo zomphakathi, kufanele ngithinte lokho okuyisidingo okwenza ikhaya lifudumale kubuye kusimamise izimpilo zabantu. Kulendawo enye yezinkinga ebhekene nomphakathi wudaba lwamanzi.
Ziningi izimbangela zalokhu phakathi kokunye yisomiso esivamise ukuhlasela kulendawo. Kodwa kuze kube yimanje uHulumeni wethu usebenzisana noMkhandlu kamasipala uGu wenza komke okusemandleni ukuqinisekisa ukuthi abantu bakithi lapha bayawathola amanzi ahlanzekile.
Isifiso sikaloHulumeni wethu ngesokuthi wonke umuntu abe nendawo yokuhlala ephephile. NjengoHulumeni sisebenza ngokukhulu ukuzikhandla ukwakhela abantu bakithi izindlu ukuze nabo baziqhayise ngokuba namakhaya asesimeni esifanele nabuyisa isithunzi sabo.
Umsebenzi esiwethula namuhla ubandakanya nezindlu zangasese. Lokhu kuyahambisana kakhulu nomgomo kaHulumeni wokwenza ngcono izimpilo zabantu. Isibalo sabantu abadinga ukuhlinzekwa ngezindlu zangasese ezifanelekile sisephezulu kakhulu kulendawo.
ekulesisimo - lona ngu 73% wemizi yonke elapha endaweni. Njengoba besengichazile, ikhaya kumele lifudumale. Ukungabibikho kwezindlu zangasese ezisezingeni elifanele kubeka izimpilo zabantu engcupheni kwehlise nesithunzi sabantu bakithi. Kungalesisizathu sesithathe amagxathu abanzi okulekelela bonke omasipala ukuba baqinisekise ukuthi ngokushesha abantu bakithi bathola intuthuko ehlanganisa izindlu, amanzi, ugesi nezindlu zangasese eziphephile.
Njengoba sithula loluhlelo lokwakhela abantu bakithi lapha izindlu, loluhlelo luzoletha nezinye izidingongqangi zomphakathi. Kuyasijabulisa ukubona ukuthi umasipala woGu usuvele uphezu kwemizamo yokulungisa ukuhlinzekwa komphakathi ngezindlu zangasese ezifanelekile.
R4,6million wokulekelela umphakathi wakithi lapha eZinqoleni ukuba uthole izindlu zangasese ezihlanzekile.
NjengoNgqongqoshe kuyongijabulisa ukubona isivinini okwenziwa ngaso umsebenzi sikhuphuka ngoba abantu bakithi kudala bazilindela lezizinto.
Mphathi wohlelo, enye inselelo esibhekene nayo ekufudumezeni amakhaya ukungabibikho kukagesi. Angizogxila kakhulu lapha ngoba umsebenzi usuqalile.
Sinemizi engu 1789 okufanele siyilethele ugesi ngalonyaka njengengxenye yomkhankaso wethu wokuthi okungenani wonke umuntu abe nogesi ngonyaka ka2012.
Mphathu Wohlelo simi lapha namhlanje ngokukhulu ukujabula. Sijabule ngoba imindeni ebikade ingenawo amakhaya namhlanje izothola ukwakhelwa amakhaya athi bona. Namhlanje lemindeni izodla izithelo zokufika kwentando yeningi ngokuthi kuqaliswe uhlelo lokwakhelwa abantu bakithi kulendawo izindlu.
Ukwakhiwa kwezindlu lapha kusho ukuthi nezingane zethu sezizokwazi ukwenza imisebenzi yazo yesikole endaweni ephephile nengcono nokuzokwenza nezinga lemiphumela yazo lithuthuke. Ngempela manje sesingasho kugcwale umlomo ukuthi impilo engcono ifikile lapha eZinqoleni.
Thina njengomnyango wezezindlu sikholelwa ekutheni ukwakhiwa nokuthuthukiswa kwezindlu kufanele kuhlomulise wonke umuntu akukhathalekile ukuthi uhlala emakhaya noma edolobheni. Sikholelwa wukuthi abantu bakithi ikakhulukazi labo abahlala emakhaya kumele bakwazi ukuthola usizo lukahulumeni nezingqalasizinda, njengemigwaqo, amanzi nogesi. Indlu phela inika umuntu isithunzi, iyindawo oyibiza ngekhaya, iyindawo yokuphepha nekunika ubunikazi.
Mphathi wohlelo, maKhansela namaKhosi aseNdlunkulu, ikhaya yilapho siphuma khona siyekosebenza sibuyele khona ntambama. Imigwaqo esuka emakhaya isixhumanisa nezindawo eziningi, kungaba ezokuthenga, yilapho sisebenza khona, imitholampilo, kanye nolunye usizo esiludingayo. Ngibonile ukuthi kulendawo sinenkinga yokulungisa imigwaqo ikakhulukazi lena engenela ezindaweni zamaKhosi.
Ohlelweni lomnyango wethu lokusungula izindlu zezifunda zamaKhosi, ngikubalulile ukuthi kumele kube nokusondelana okukhulu phakathi komasipala kanye nalezizindlu zabaHoli bakithi bomdabu.
AmaKhosi abe yinxenye yezinhlelo yokuletha intuthuko ehlelekile kubantu bawo.
Nginethemba-ke lokuthi uma lezizindlu seziqalile, akukho okuyosivimba ekuletheni intuthuko ngoba wonke umuntu uyobe eseyingxenye yezinhlaka zikaHulumeni zokuletha intuthuko kubantu.
Besengichazile ngenkathi ngendlalela isethulo sami ukuthi iziqubulo zethu ziqhakambisa ikhaya, intuthuko nesizwe. Sengichazile ukuthi indlu isekhaleni lokusunguleka kwekhaya. Ngamanye amazwi uma ingekho indlu kungaba nzima kakhulu ukwakha ikhaya. Sengichazile futhi ukuthi uma seyakhiwe indlu kunezinkonzo esizilethelwa uMasipala ezenza impilo nesidima sobuntu kusimame.
Okunye okubaluleke kakhulu, ubuholi bufanele bubambisane ekwenzeni wonke lomsebenzi ube yimpumelelo. Ingxenye yesibili yesiqubulo somnyango ithinta abaholi abamqoka okungamakhosi namakhansela kaMasipala. Mangibike ukuthi ubukhosi bakwaVukuzithathe bubambisene nomphakathi ibona obasungula lomsebenzi. Kube khona ukubambisana okukhulu phakathi kobukhosi noMasipala okuholele empumelelweni yalomsebenzi.
Lokhu kubambisana kudingeka kakhulu ukuze imisebenzi enjenga lena ibe yimpumelelo. Lomthetho uphendula imibuzo eminingi, uqeda ukudideka mayelana nendima edlalwa yilemikhakha emibili yokuphatha.
NjengoHulumeni sesihambe ibanga elide sihlaziya amaqhinga okwakhela abantu abahluphekayo izindlu emakhaya ngaphandle ngokuphazamisa indlela abaphila ngayo. Indawo yasemakhaya ingaphansi kweNgonyama Trust. Uma sizokwakha kuyo kunemithetho nemigomo okufanele siyilandele. Ngijabula kakhulu ukubika ukuthi ukwakhiwa kwezindlu lapha kube umsebenzi wokuqala ogunyazwe emveni kokuphuma koHlaka olufanele lulandelwe uma kuthuthukiswa izindawo ezingaphansi kweNgonyama Trust olwashicilelwa ngo July 2004.
Mphathi wohlelo, inselelo enkulu ekusunguleni umsebenzi onjengalona ukwanelisa izidingo zomthetho mayelana nenhlabathi. Okwesibili ukubhekela ingqalasizinda yezinkonzo zikaMasipala kanye nokubuka imigomo kaHulumeni ukuthi iyovumelana yini nesimo sokufakwa kwezimali zomxhaso.
Ngiyawuhalalisela umphakathi ngokuthi abasebenzi nabaholi bakwazile ukuhlanganisa konke okudingekayo ukuze lomsebenzi ugunyaziswe. Ngiyazi ukuthi abanye abazithandi lezizindlu esizakha emakhaya, baze basho nokuthi thina sifuna ukuphendula izindawo zasemakhaya zibe amalokishi. Akusilona iqiniso ukuthi uma kwakhiwa emakhaya kwakhiwa amalokishi. Eqinisweni lilonke, kukhona imizi lapho oye ubone khona ukuthi uma lina noma kunomoya omkhulu, abantu bakulowo muzi abanayo ngisho eyodwa nje indlu eqinile lapho bengakhosela khona ukuze baphephe kulesosimo abasuke bebhekene naso.
Kulomsebenzi, singumnyango sizolekelela abantu ukuthi bakhelwe lapho behlala khona . Seyiyonke imizi eyakhiwayo ngaphansi kukamaziphathe waKwaVukuzithathe ingu 1165.
Umnyango wethu ufake isamba semali eyizigidi zamarandi okusala kancane zihlanganise amashumi amane (R39 888 842.75).
Mphathi wohlelo, njengenqubo-mgomo emsebenzini onjengalona, lemali iningi layo liya kubantu bendawo. Kunamathuba omsebenzi amaningi azodaleka ngokusunguleka kwalomsebenzi. Izimboni ezakhelene nalendawo iningi impahla ezizoyikhiqiza. Kuyinqubo kaHulumeni ukukhuthaza abakhiqhizi basendaweni ukuba bakhe impahla esetshenziswayo. Ngaphezu kwalokhu silindele ukubona ukuqeqeshwa kwabantu okuyobabeka ethubeni lokuthola eminye imisebenzi.
Lokhu kuyosilungisa kakhulu isimo esibuhlungu sokungatholi amathuba emfundo engisichaze ngesikhathi ngiqalisa inkulumo yami.
Ngokwethula kwethu lomsebenzi namuhla sihlahla indlela ezokwenza kube lula ukulethwa kwezidingo emphakathini. Besengichazile ukuthi uMasipala wesifunda ubhidlangile ulungisa isimo samanzi kanye nezinye izinkonzo. Kuye kungabi lula ukulungisa lezizimo uma isakhiwo sendlu singesihle. Abacwaningi bayavumelana ngokuthi ukuletha ugesi namanzi emjondolo ongakhekile kahle kwandisa isimo sengozi.
Emsebenzini wethu wokwakha izindlu ezindaweni ezisemakhaya sihlonipha kakhulu ukuziqhenya kwabantu ngolwazi abanalo lokwakha imizi. Nalapha silindele ukubona imindeni ibhukula yandisa ubuhle nobukhulu besakhiwo esixhaswe ngu Hulumeni.
Mphathi wohlelo ngalamazwi ngigcizelela ukuthi ukuxhaswa kudinga naloyo oxhaswayo asukume kube khona iqhaza alibambayo. Kuzothatha isikhathi kwabanye ngaphambi kokuba izidingo zabo zonke zaneliseke. Kulaba abahlwempu ngiyabakhuthaza ukuba baxoxisane noMasipala ngo sizo abangaluthola.
Mphathi wohlelo, sengiphetha, umnyango wami ulindele lomsebenzi ukuba ube sewuphelile ngomhlaka 31 ku March 2008. Lokhu kuchaza ukuthi masisukume sonke sizinikele. Ngalamazwi ngibika ukuthi lomsebenzi sewusunguliwe ngokomthetho.
<fn>h1n1Z.txt</fn>
Gwema ukusondelana nabantu okungenzeka ukuthibayagula.
Nciphisa isikhathi osichitha ezindaweni eziminyene.
Zijwayeze imikhuba emihle yezempilo okubandakanyaukulala okwenele, ukudla ukudla okunempilo, uzigcineusesimweni esifanele.
Ngeke ukwazi ukubona umehluko phakathi komkhuhlaneojwayelekile kanye ne-Influenza A (H1N1) ngaphandle kosizolodokotela. Izimpawu ongabona ngazo ziyefana nezomkhuhlaneojwayelekile okubandakanya imfiva, ukukhwehlela, ikhanda, izinhlungu zomzimba, izilonda emphinjeni kanye namafinyilaamaningi emakhaleni. UDokotela wakho kuphela noma(umhlengikazi) kanye nezinsiza-kusebenza ezitholakalaemtholampilo wakho okungakusiza ukuba ube nesiqiniseko sokuthiuphethwe umkhuhlane Influenza A (H1N1) yini?
Hlala ekhaya, ungayi emsebenzini, esikoleni, ungahlangani nabantu abaningi.
Mboza ikhala nomlomo wakho uma ukhwehlela futh uthimula kanti uma usebenzisa amaphepha okusulaukungcola emakhaleni, yenza isiqiniseko sokuthiuyawalahla endaweni efanele.
Cha, Akufanele uyeke, ngaphandle kokuthi uma lowo okunikezaimithi esho njalo. Ucwaningo olwenziwe kwezinye izinhlobozemikhuhlane lutshengisa ukuthi ukuncelisa kuyazivikela izingane kudlulisela enganeni izakhi-mzimba zikamama ezivikelaingane ezifweni kanti kunciphisa inani lezifo ezingadlulelaenganeni. Ukuncelisa kunikeza izingane ukudlaokuphelele kanti kwandisa amandla okulwa nezifo.
Umuntu kufanele afune usizo lwezeMpilo uma ephelelwa umoyanoma ephefumula kanzima, noma ebona iqhubeka imfiva isikhathiesingaphezulu kwezinsuku ezintathu. Abazali abanengane encaneegulayo, kufanele bafune usizo uma ingane iphefumulangokushesha noma iphefumula kanzima, inemfiva eqhubekayo noma ukuqhaqhazela okungalawuleki (seizures).
Lokhu kucophelela kungavikela ozakwenu emsebenzini kanyenabanye nje.
Uma ungazizwa kahle noma unezimpawu zomkhuhlane (influenza), akufanele uvakashe. Uma unokungabaza ngesimo sempilo yakho, kufanele uhlolwe isimo sempilo yilowo ongumhlinzeki wezidingozakho zezempilo.
Hlanza izandla zakho ngensipho namanzi, bese uzomisangokwanele.
Sebenzisa ithawula lokuhlikihla elicwiliswe oketshezini lotshwala besilungu (alcohol-based) uma ungakwazi ukuthola amanzi nensipho.
<fn>healthcarebillZ.txt</fn>
futhi nokuhlinzekela zonke izindaba eziphathelene nalokhu.
Imithetho nemigomo yezilinganiso yesifundazwe.
iisbhedlela sesifunda kusho isikhungo esinikeza imisebenzi yezinhlobo zeziguli ezingalali esibhedlela nezilala esibhedlela, ikakhulukazi imisenzi yodokotela bezempilo. Sinegumbi lokuhlinza lapho ukuhlinzwa kwenziwa ngokujwayelekile ngaphansi kokudanjiswa kwemizwa emzimbeni.
isibhedlela sesifunda kusho isikhungo esihlinzeka unakekelo oludinga ukungenelwa ngodokotela bezifo ezithile kanye nemisebenzi yodokotela bezempilo abajwayelekile.
Isibhedlela esijwayelekile sesigaba 2 kumele sihlinzekele futhi sibe nabasebenzi abasebenza ngokugcwele ernikhakheni eyisithupha elandelayo yodokotela bezokuhlinza, bemishanguzo, bokugogeka komzimba ezinganeni, odokotela bezingane, abezifo zabesifazane kanye nabezengqondo, kubandakanya ukuxilongwa nokuhlolwa komzimba ngaphakathi emzimbeni kanye nokudanjiswa kwemizwa emzimbeni.
isibhedlela sokufundela kusho isikhungo esihlinzekela unakekelo lodokotela bezifo ezithile njengoba kuchazwe emisebenzini yesigaba 3.
kuncike ekutheni low0 muntu uyazanelisa izidingo ezibekwe esigabeni 36 kanye nezaziso ezingashicilelwa izikhathi ngezikhathi ngokwesigaba 87.
Lo Mthetho kumele utolikwe futhi uqaliswe ngokuhambisana nengqikithi yoMthethosisekelo, uhlaka lwenqubomgomo kazwelonke, uhlaka lomthetho kazwelonke, imigomo kanye nemithetho yezilinganiso kazwelonke kanjalo nemithetho enqumayo yesifundazwe kanye nezinqubomgomo eziphathelene nezindaba zezempilo, ezingachitshiyelwa izikhathi ngezikhathi.
j ukuchaza amalungelo kanye nemisebenzi yezikhungo zonakekelo lwezempilo ezizimele kanye nezikahulumeni.
h lesimo senhlalo esingesiyo ingozi ezimpilweni zabo; kanye i nelokukhalaza maqondana nemisebenzi yonakekelo lwezempilo enikezwayo njengoba kuhlinzekelwe umthetho futhi nakulo Mthetho, futhi izikhalazo zabo ziphenywe futhi kubhekwane nazo.
futhi e asayine imithetho yokukhishwa noma yesitifiketi sokukhishwa esikhungweni uma enqaba ukusebenzisa imishanguzo njengokubeka komhlinzekeli wonakekelo lwezempilo aqondene nalo.
Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe, ibeke imibandela yemisebenzi yonakekelo lwezempilo enikezwa ngumhlinzeki wonakekelo lwezempilo ngokubheka isimo sempilo yabo.
i yokulimala noma yokulimaza kumuntu kanye nempahla yabahlinzeki bonakekelo lwezempilo esebenza kuleso sikhungo sonakekelo lwezempilo; futhi ii neyokuthatheka kwesifo kumhlinzeki wonakekelo lwezempilo.
Bonke ubudlelwano phakathi kohulumeni maqondana nezindaba zezempilo phakathi koMnyango kanye nesikhungo sezempilo saKwaZulu-Natali buphethwe wuhlaka lwenqubomgomo kanye nomthetho ofanele kazwelonke, kanjalo nohlaka lwenqubomgomo enqumayo kanye nomthetho olawula ubudlelwano phakathi kohulumeni.
Zonke izinhlaka zonakekelo Iwezempilo, njengokuhlongoma kwesigabeni 31, ezisebenza esifundazweni ngokuqaliswa kokusebenza kwalo Mthetho, ezakhiwe noma ezaziwa ngokomthetho kazwelonke noma wesifundame, ziyoqhubeka nokusebenza ngokomthetho ofanele kazwelonke kanye nowesifundazwe.
YezeMpilo, iBhodi yezemisebenzi Yosizo Oluphuthumayo- (ye-EMRS).
b kumele zisungulwe yiLungu LeSigungu Esilawulayo Sesifundazwe, zingakapheli izinyanga eziyishumi nambili kusukela ekuqalisweni ukusebenza h a l o Mthetho, nokukhishwa kwesaziso kwiGazethi.
ILungu LeSigungu Esilawulayo SeSifundazwe kumele, zingakapheli izinyanga eziyishumi nambili kuqaliswe ukusebenza 10 Mthetho, ngokufaka isaziso kwiGazethi, liqinisekise ukuhambisana noMthetho yisakhiwo ngasinye sezempilo esaziwayo noma esisungulwe ngokwalo Mthetho, nenqubomgomo kanvelonke kanye nezinhlinzeko zalo Mthetho.
ILungu LeSigungu Esilawulayo Sesifundazwe, emuva kokubhekela umbiko obekwe uMnyango njengokuhlongoza kwesigaba 30 olandela isicelo sesikhungo sonakekelo lwezempilo saKwaZulu-Natali, ngokufaka isaziso kwiGazethi, lingasungula ngokusemthethweni izinhlaka zobudlelwano phakathi kohulumeni.
e izithunywa ezingekho ngaphezu kwezintathu eziphathelene nokuphathwa kohulumeni basekhaya, eziqokwe yi-SALGA kanye ne-KWANALOGA; kanye f naleyo nombolo yabantu ngendlela iLungu LeSigungu Esilawulayo Sesifundazwe elingabona ifanele.
e ukuqaliswa kwenqubomgomo yezempilo kazwelonke kanye neyesifundazwe; kanye f nezinga lokusebenza lwanoma yikuphi ukusebenza okuphathelene nanoma yini yezempilo enqunywe yiLungu LeSigungu Esilawulayo Sesifundazwe.
c kumele unqume izinqubo zemihlangano yazo, futhi d ungasungula ikomidi elilodwa noma amabili elizowaluleka maqondana nezindaba ezihlongozwe esigatshaneni.
Umhlangano wekwaramu yoMkhandlu WezeMpilo WesiFundazwe okungenani unamalungu anguhhafu kanye nelilodwa ngaphezulu.
Esilawulayo elibhekele ohulumeni basekhaya, futhi kweyame esigatshaneni , lingahlukanisa noma yisiphi isifunda sezempilo sibe izifundana, futhi linganquma lishintshe imingcele yalezo zifundana.
b ILungu LeSigungu Esilawulayo Sesifundazwe lingashicilela imininingwane yanoma yikuphi ukwahlukaniswa, izinqumo kanye noshintsho njengoba kuhlongozwe esigatshaneni a, kwiGazethi.
U nendlela yobhekana nentuthuko kanye nokusebenzisana kwezikhungo; kanye k nokusimama.
Esilawulayo Sesifundazwe , emva kokubonisana nomkhandlu kamasipala omkhulu noma kamasipala wesifunda, uma kungenzeka.
Ilungu elihlongozwe esigatshaneni la lingusihlalo womkhandlu wezempilo wesifunda.
LeSigungu Esilawulayo Sesifundazwe ngokukhipha isaziso kwiGazethi.
Umkhandlu wezempilo wesifunda ungasungula ikomidi elilodwa noma amabili elizowaluleka maqondana nanoma uluphi udaba oluhlongozwe esigatshaneni.
INhloko yoMnyango kumele ihlinzeke izinzisakusebenza ezingabantu, izimali, okokwenza lula ukusebenza kanye nezinye ukuze kuqinisekiswe ukusebenza kahle kwemikhandlu yezempilo yezifunda kanye nemikhandlu yezempilo yezifundana.
a ILungu LeSigungu Esilawulayo Sesifundazwe kanye nemikhandlu kamasipala omkhulu noma umasipala wesifunda, uma kungenzeka, kumele, emva kokubonisana nomkhandlu wezempilo wesifunda ofanele, livume uhlahlomali olunemininingwane yonke kanye nezindawo okuhloswe ukwenziwa kuzo imisebenzi yezempilo esifundeni sezempilo.
b Kumkhandlu ngamunye wezempilo wesifunda, izigaba zikahulumeni wesifundazwe kanye nezomasipala kumele zibe nemifakela ezinhlinzekweni zemisebenzi yezempilo.
b nangezinyathelo zokulungisa, okuzomele zithathwe uma isivumelwano esihlongozwe esigatshaneni (a) siphulwa.
ILungu LeSigungu Esilawulayo Sesifundazwe kumele liqinisekise ukuthi isifunda ngasinye sezempilo kanye nezifundana zezempilo ziphethwe kahle.
Bonke omasipala abakhulu kanye nabezifunda kumele baqinisekise ukuthi imisebenzi yezempilo yomasipala ihlinzekwa kahle futhi ihlinzekwa ngokulinganayo ezindaweni zonke zabo.
ILungu LeSigungu Esilawulayo Sesifundazwe kumele lisungule izindlela zokusebenza, izinhlelo kanye nezinqubo ngokwesigaba 155 soMthethosisekelo ukuze liqaphe omasipala besifundazwe maqondana nemisebenzi yezempilo yomasipala.
a lingakhipha umyalelo kumasipala ochaza ngokuhluleka kwawo ngokuhlinzekela ngemisebenzi yezempilo kamasipala ebekiwe futhi lichaze nganoma yiziphi izinyathelo umasipala okumele uzilandele ukuze kuhlangatshezwe izibopho ezidingekayo; noma b linganquma ukuthi umsebenzi owodwa noma ngaphezulu wezempilo womasipala kumele wenziwe nguMnyango noma umhlinzekeli wemisebenzi yonakekelo lwezempilo njengokuhlongoza kwesigaba 7, ngaleso sikhathi futhi kweyame kwimibandela enganqunywa yiLungu LeSigungu Esilawulayo Sesifundazwe.
b ngezizathu zokwenza eminye yemisebenzi ethize ebekiwe; kanye c nangosuku umsebenzi ozokwenziwa ngalo.
uma umsebenzi wonakekelo lwezempilo ungaphathwa kahle ezingeni likamasipala, futhi nomasipala okukhulunywa ngawo unawo amandla okuwuphatha.
c amazinga okusebenza okumele asetshenziswe ukuqapha kanye nokulinganiswa kwemisebenzi yonakekelo lwezempilo olunikezwa ngumasipala njengokuba kuhlongozwe esigabeni 79; futhi d imibandela engabangela ukumiswa kwesivumelwano sezinga lomsebenzi.
d nomsebenzi oqondene nokwenziwa kwemisebenzi yoMnyango; kanye e nanoma yikuphi ukwesekwa okungadingwa uMnyango izikhathi ngezikhathi.
ILungu LeSigungu Esilawulayo SeSifundazwe lingangena ezivumelwaneni nezikhungo eziphezulu eziphathelene nezimfuno kanye nokuqeqeshwa kochwepheshe bezempilo uma kubonakala kuzohlomulisa isifundazwe.
b Eminye iminyango yezempilo esifundazweni noma uMnyango WezeMpilo KaZwelonke ingaba yizingxenye zaleso sivumelwano.
ILungu LeSigungu Esilawulayo SeSifundazwe kumele, ezinyangeni eziyishumi nambili emva kokuqaliswa kokusetshenziswa kwalo Mthetho, ngokukhishwa kwesaziso kwiGazethi, linganquma indlela yokwenza, izinto eziqukethwe, izinhlelo zokubika kanye nezinhlelo zoxhasomali maqondana nezivumelwano njengoba kuhlongoziwe kulesi sigaba.
d umsebenzi oqondene nokwenziwa kwemisebenzi yoMnyango; kanye e nanoma yikuphi ukwesekwa okungadingwa wuMnyango izikhathi ngezikhathi.
ILungu LeSigungu Esilawulayo SeSifundazwe kumele, zingakapheli izinyanga eziyishumi-nambili emuva kokuqaliswa kokusetshenziswa kwalo Mthetho, ngokukhipha isaziso kwiGazethi, linqume indlela yokwenza, okuqukethwe, izinhlelo zemibiko kanye nezinhlelo zokuxhaswa ngezimali maqondana nezivumelwano njengoba kuhlongoziwe kulesi sigaba.
ILungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe kumele, zingakapheli izinyanga ezintathu emuva kokuqala ukusetshenziswa kwalo Mthetho, ngokufaka isaziso kwiGazethi, lisungule iSigungu Sokubonisana Ngezempilo SsaKwaZulu-Natali.
Sesifundazwe, esizibandakanye ekuhlinzekweni komsebenzi noma kosizo yonakekelo lwezempilo.
d ukuhlinzeka izaluleko ezibhaliwe phansi kwiLungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe, uma futhi nalapho kudingeka ukwenza njalo; kanye e nanoma yiluphi udaba iLungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe elingalunquma ngokufaka isaziso kwiGazethi.
a zihloniphe ubuqotho, futhi zibambisane nezikhungo ezisekela umthethosisekelo wentandoyeningi, njengoba kuhlongizwe eSahlukweni 9 soMthethosisekelo; futhi b zihloniphe ubuqotho, futhi zibambisane nanoma yisiphi esinye isikhungo esisungulwe umthetho kazwelonke kanye nowesifundazwe.
b kwezinhlaka zonakekelo lwezempilo zornhlaba wonke kanye nezezifunda ezingekho ngaphansi kukahulumeni; kanye c nezinga elizibandakanye ngalo ekuhlinzekweni kwemisebenzi yonakekelo lwezempilo esifundazweni, izigaba ezintathu zikahulumeni, izinhlaka zombuso, izikhungo zomphakathi, kanjalo nezakhiwo, izikhungo kanye nezikhungo zabahlinzeki bosizo, ezinencwadi yegunya, ezigunyaziwe futhi ezaziwa ngokwalo Mthetho.
b kwezikhungo okungesizo ezaseNingizimu Afrika ezisebenza ngezempilo, kanye c nezinga ezizibandakanye ngalo ekuhlinzekweni kwemisebenzi yonakekelo lwezempilo esifundazweni, izigaba ezintathu zikahulumeni, izinhlaka zombuso, izikhungo zikahulumeni, kanjalo nezinhlaka, izikhungo kanye nezikhungo zabahlinzeki bomsebenzi, ezinencwadi yegunya, ezigunyaziwe futhi ezaziwa ngokwalo Mthetho.
ILungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe kumele, ezinyangeni eziyishumi nambili ngemva kokuqala ukusetshenziswa kwalo Mthetho, ngokukhipha isaziso kwiGazethi, lihlinzekele ngohlaka lokusebenza lwezikhungo kanye nokugcinwa kwezinhlaka kanye nezinhlelo ezilawula ubudlelwano, kanye nokungeniswa kwemibiko ebhaliwe, yomhlaba wonke, yezifunda kanye nabaxhasi baseNingizimu Afrika kanye nabahlinzekeli boxhaso kanye nezinye izindlela zoxhaso.
j liqinisekise ukuthathwa kwezinyathelo ezifanele yiNhloko YoMnyango maqondana nemibiko kanye nezincomo eziphelezele ezingeniswe kuyo njengoba kukhulunywe ngakho endimeni (i); futhi k ngokujwayelekile, lisebenzise noma yimaphi amandla, lenze imisebenzi futhi lenze noma yimuphi umsebenzi odingekile ozofeza izinhloso zalo Mthetho noma yimuphi omunye umthetho.
f nanoma yisiphi isikhungo kuzwelonke, esifundazweni noma kohulumeni basekhaya; kanye g nanoma ngumuphi umlomo kahulumeni kuzwelonke, esifundameni noma kohulumeni basekha ya, ukuze kufezwe izinhloso zalo Mthetho.
b nay0 yonke imithetho ekhishwe ngokwalo Mthetho; kanye c nanoma yimuphi omunye umthetho osetshenziswayo, iphathe ukuxhaswa kwezimali okutholakala eLungwini Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe ngokwesigaba 43, kanjalo nanoma yiluphi uxhasomali ngokwalo Mthetho kanye neminye imit het ho.
U ngokujwayelekile, isebenzise amandla, yenze noma yimiphi imisebenzi futhi yenze noma yiziphi izibopho ezidingekile ukufeza izinhloso zalo Mthetho noma zeminye imithetho; futhi v ihlinzeke ngemisebenzi yokugwenywa kanye nokuvikeleka ekuthathelaneni kwezifo.
z ihlinzeke ngemisebenzi yezempilo ehlongozwe yizinhlelo zemisebenzi yezempilo ethile esifundazweni.
e okudingekayo ekubikeni ; kanye f nanoma ngukuphi okunye iLungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe elingakubona kufanele ekusebenzeni ngempumelelo kwalolo hlaka.
d Izinhlaka Ezelulekayo zazo zonke izifo ezithathelanayo nezingathathelani.
e AMakomidi Ezifundazwe Abhekene Nenkambo Elungileyo nokufanele abhaliswe noMkhandlu KaZwelonke Wenkambo Elungileyo Yocwaningo Lwezempilo njengoba kukhulunywe ngakho emthethweni kazwelonke; kanye f nanoma yiziphi ezinye izinhlaka iLungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe elingazisungula ngokufaka isaziso kwiGazethi.
zinhloso zalo Mthetho njengoba kukhulunywe ngako esigatshaneni.
ILungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe, ngemva kokuxhumana nohlaka 1010, nganoma yisiphi isikhathi, ngokufaka isaziso kwiGazethi, lingahlakaza noma libumbe kabusha noma yiziphi izinhlaka ezihlinzekelwe esigabeni 31.
KaZwelonke WezeMpilo ngokwemigomo yohlaka lwemithetho kazwelonke izosetshenziswa maqondana nokusungulwa kwamasu okusebenza, izinhlelo, imisebenzi-nhloso kanye nokuqala ukwenza yonke imisebenzi okumele iqhutshwe, imisebenzi okumele yenziwe kanye nemisebenzi eyenziwa ngokwemigomo yalo Mthetho.
Imithetho nemigomo yezilinganiso yesifundazwe.
Imithetho nemigomo yezilinganiso yesifundazwe njengoba inqunywa njalo ngokwemigomo Yamasu ESifundazwe saKwaZulu-Natali Okukhulisa Nokuthuthukisa kanye nezinye izinqubomgomo ezisebenzelanayo, okwesifundazwe okubonakala kusemqoka kakhulu kunokunye ngokwezincomo zesigungu Esilawulayo nezaziswa umphakathi ngenkathi Kwethulwa Inkulumo Mayelana Nesimo SeSifundazwe, izosetshenziswa maqondana nokusungulwa kwamasu okusebenza, izinhlelo, imisebenzi-nhloso kanye nokuqala ukwenza yonke imisebenzi okumele iqhutshwe, imisebenzi okumele yenziwe kanye nemisebenzi eyenziwa ngokwemigomo yalo Mthetho.
Sesifundazwe izikhathi ngezikhathi ngokukhipha isaziso kwiGazethi.
Esilawulayo Sesifundazwe, zikhona.
Esilawulayo Sesifundazwe, ngokufaka isaziso kwiGazethi, ngokulandela uhlaka lwenqubomgomo kazwelonke, imithetho nemigomo yezilinganiso.
nesama-52, esifundazweni, zibhalisiwe ngokwemigomo yomthetho kazwelonke osetshenziswayo ekuhlinzekeni unakekelo lwezempilo oluthize kulabo okufanele baluthole njengoba kukhulunywa ngako esigabeni 36.
nanjengoba ichitshiyelwa izikhathi ngezikhathi.
c ukuqapha ukuqhutshwa komsebenzi nokuhlola ngokwesilinganiso zonke izikhungo zonakekelo lwezempilo; kanye d nanoma yini enye eyonqunywa yiLungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe ngesaziso kwiGazethi.
ILungu Lesigungu Eesilawulayo Sesifundazwe kumele liqinisekise ukuthi, zingakapheli izinyanga eziyishumi-nambili ngemva kokuqala ukusebenza kwalo Mthetho, imali yaminyaka yonke yoMnyango ihlinzekela uhlaka lokuqala kokwenziwa kwezinhlelo okukhulunywa ngazo esigatshaneni , kanye nemisebenzi-nhloso okukhulunywa ngayo esigabeni 40, kanye nokuhlinzekwa kwezinsizakusebenza ezifanele zemali, zabasebenzi, zokwenza lula ukusebenza kanye nezinye izinsizakusebenza eziqondene nalokhu nezidingekayo ukuze kuqale lokho kusebenza okukhulunywa ngako.
d noma nguluphi olunye uhlelo oluhlonzwe yisigungu Esilawulayo Sesifundazwe ngokukhipha isaziso kwiGazethi.
e nguluphi olunye uhlelo oluphawulwe yiLungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe ngokukhipha isaziso kwiGazethi.
INhloko YoMnyango ingakhetha imisebenzi-nhloso ethile ibe yizinhlelo okukhulunywa ngazo esigabeni 39.
INhloko YoMnyango kumele ihlinzeke izinsizakusebenza ezidingekayo ngokwezimali, abasebenzi, ekwenzeni lula ukusebenza kanye nezinye izinsizakusebenza ezihambisana nalokho ukuze kwenziwe imisebenzi-nhloso okukhulunywa ngayo esigatshaneni.
ILungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe kumele, zingakapheli izinyanga eziyishumi-nambili ngemva kokuqala ukusebenza kwalo Mthetho, nokumele kwenzeke njalo ngonyaka, ngokufaka isaziso kwiGazethi, lihlinzeke uhlaka oluhambisana nomthetho kazwelonke nowesifundazwe olawulwa izondlo ezihambisana nemikhawulo.
d imibandela engayimbangela yokuchithwa kwesivumelwano; kanye e nanoma yimiphi eminye imigomo nemibandela engasetshenziswa kuleso sivumelwano.
kanye f nanoma yimiphi imithombo ehambisana nokuhlinzekwa yilo Mthetho nanoma ngumuphi omunye umthetho.
UMnyango, irnikhakha yomithathu kahulumeni, izinhlaka zombuso, izikhungo zomphakathi, kanye nezinhlaka, izikhungo, nabahlinzeki-sizo asebevuthiwe, abanezincwadi zegunya, abagunyaziwe nabasemthathweni ngokwemigomo yalo Mthetho, kumele bahambisane nohlaka lwemithetho lomthethosisekelo, lukazwelonke kanye nelesifundazwe olugqugquzela ukukwazi ukufinyelela olwazini.
ILungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe kumele, zingakapheli izinyanga eziyishumi-nambili ngemva kokuqala kwalo Mthetho, ngokufaka isaziso kwiGazethi, linikeze uhlaka lokusetshenziswa kwezindawo zonakekelo lwezempilo zomphakathi kanye nosizo oluhlinzekwa ngodokotela abazimele, abadinga usizo lonakekelo lwezempilo abazimele kanye nabangesizo izakhamizi ZaseNingizimu Afrika abangalugculisi uhlelo lokuhlunga abavumelekile njengoba kukhulunywe ngakho esigabeni 2.
g indlela eyamukelekile yokubika; kanye h nanoma ngukuphi okunye okudingekayo.
b nenhloso imali ebifakelwe yona; kanye c nanoma yimiphi imibandela yalowo ofake imali.
f Isibhedlela esikhulu; kanye g nanoma ngumuphi omunye umkhakha wezindawo zonakekelo lwezempilo zomphakathi ezinganqunywa nguNgqongqoshe ngesaziso kwiGazethi KaHulumeni.
ILungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe, ngokufaka isaziso kwiGazethi, lingasungula indawo eyodwa yonakekelo lwezempilo yomphakathi, noma ezingaphezulu njengoba kukhulunywe ngakho esigabeni 45.
ILungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe, ngokufaka isaziso kwiGazethi, lingasungula indawo eyodwa yonakekelo lwezempilo yomphakathi ebhekene nokuthize kuphela, noma ezingaphezulu njengoba kukhulunywe ngakho esigabeni 45.
noma yindawo yonakekelo lwezempilo ezimele okukhulunywe ngayo esigabeni 19 kanye nenencwadi yegunya okukhulunywa ngayo esigabeni 53 eyohlinzeka, noma eyoqhubeka ihlinzeke, noma nguluphi uhlobo losizo lonakekelo lwezempilo ngaphambi kokuba ibekwe njengesemthethweni ngokwemigomo yomthetho kazwelonke.
a imigomo engubuncane bokugcina kanye nokudingekayo ukuze kuhlinzekwe imisebenzi yonakekelo lwezempilo kwezinye izindawo ezingesizo izakhiwo zezempilo, okubalwa kuzo izikole, uphiko lwezokuvikela, umnyango wokuhlumeleliswa kwezimilo, lapho kunakekelwa khona abantwana, ekhaya nasemiphakathini; kanye b nezijeziso zanoma ngukuphi ukwaphulwa noma ukwehluleka ukuhambisana nanoma yimiphi yaleyo migomo yezilinganiso nalokho okudingekayo.
Akukho ndawo yonakekelo lwezempilo ezimele, ehlinzeka usizo olulodwa noma ngaphezulu eyosebenza ngaphandle kwencwadi yegunya.
a INhloko YoMnyango kumele ikhangise, ngendlela enqunyiwe, isicelo esifakiwe sendawo entsha yonakekelo lwezempilo ehlinzeka usizo lwezemiplo olulodwa noma ngaphezulu, noma ukuchibiyelwa noma ukunwetshwa kwesikhathi sencwadi yegunya njengoba kukhulunywe ngayo kulesi sigaba, nanoma ngumuphi umbandela ohambisana naleyo ncwadi yegunya, zingakapheli izinsuku ezingama-30 zekhalenda ngemva kokuthola leso sicelo, ngokufaka isaziso kwiGazethi, ephephandabeni lesifundazwe noma lendawo elisatshalaliswa esigodini esifanele.
b Isikhangiso okukhulunywe ngaso esigatshaneni 2a kumele sihlinzekele ukulethwa kwezimvo ezibhalwe phansi ngendlela enqunyiwe, eziphuma emikhakheni kahulumeni kazwelonke, wesifundazwe nowendawo, abezempilo, abanye bangaphandle, zingakapheli izinsuku ezingama- 30 ngemva kokukhishwa kwesikhangiso.
yokuthola ulwazi olwengeziwe noluhambisanayo kunoma yisiphi isikhungo somphakathi, isikhungo esizimele, kwizakhamizi nakunoma ngumuphi umuntu, kan y e c nangenqubo kanye nohlelo nesu lokuhlunga okuyosetshenziswa ngenkathi kucutshungulwa isicelo.
c inqubo yokufaka isicelo; kanye d neminye imibandela, yokubhalisa low0 rnhlinzeki wonakekelo lwezempilo.
ILungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe kumele, ngemva kokuvunyelwa kwesicelo sokubhalisa, linikeze low0 mhlinzeki wonakekelo lwezempilo isitifiketi sokubhaliswa ngendlela enqunyiwe.
a nokuthi imuphi low0 rnkhakha othize noma imikhakha yosizo lonakekelo lwezempilo umhlinzeki wonakekelo lwezempilo angawuhlinzeka; kanye b nanoma yisiphi isakhiwo noma izakhiwo omnini wazo, noma ozithelelayo noma ozengamele kuyilowo obhalisiwe ohlinzeka usizo lonakekelo lwezempilo nokuyilapho usizo okukhulunywa ngalo esigatshaneni (a) kuyofanele noma kuyongafaneli luhlinzekwe, inqobo nje uma leso sakhiwo sinencwadi yegunya okukhulunywe ngayo esigabeni 53 ngaphambi kokuba kuqalwe kuhlinzekwe 1010 sizo.
Noma ngumuphi umhlinzeki wosizo lonakekelo lwezempilo obhalisiwe ngokwemigomo yalesi sigaba, kumele ahambisane nazo zonke izidingo ezinqunywe wumthetho kazwelonke izikhathi ngezikhathi.
izakhamizi; nanoma v ngumuphi umuntu, lingachibiyela noma lichithe isitifiketi sokubhaliswa.
YoMnyango sokukhalaza mayelana naleso sinqumo, aveze izizathu mayelana nokuthi kungani iNhloko YoMnyango kuyomele ishintshe noma ishaye indiva leso sinqumo.
INhloko YoMnyango kumele, zingakapheli izinsuku ezingama-30 ngemva kokuthola isicelo esibhaliwe, iqinisekise, ishintshe noma ishaye indiva leso sinqumo, inqobo nje uma kunezizathu ezibhaliwe zalokho kuqinisekiswa, ukushintshwa nokushawa indiva.
Ukwedluliswa kodaba okukhulunywa ngakho kweloku-l kungenziwa yilowo othintwa yisinqumo, yilowo ommele, noma umuntu kumbe isikhungo esimele abomphakathi.
i lifake esikhundleni saleso sinyathelo noma saleso sinqumo noma yisiphi esinye isinyathelo noma isinqumo ebesingathathwa yileso siphathimandla okukhalazwe ngaso; noma ii lidlulisele udaba oludale isikhalazo kwisiphathimandla okukhalazwe ngaso ukuba licubungule kabusha, kuhambisane nezizathu zaleso sinqumo.
ngemva kwaleso sinqumo, lazise ngokubhala incwadi, bonke abathintekayo kulolo daba mayelana nesinqumo salo, kuhambisane nezizathu zaleso sinqumo.
Amandla anikezwe iLungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe ngokwernigomo yalesi sigaba, soze adluliselwa kwabanye.
b neLungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe ngaphansi kwesigaba 57 kumele kuvumelane nokuhlinzekwa yilo Mthetho, kanye nomthetho osetshenziswayo kazwelonke nowesifundazwe.
Izigaba 55,56,57 nesama-58 kumele zihunyushwe ngendlela yokuthi amandla emvelo eNkantolo Ephakeme awaphazamiseki.
e noma yini ehlinzekelwe yilo Mthetho edinga ukuthotshelwa; kanye nanoma yini enye iLungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe elingayinquma ngokufaka isaziso kwiGazethi YeSifundazwe izikhathi ngezikhathi.
Zonke izinhlaka ezisemthethweni, esezivuthiwe, ezinezincwadi zegunya nezigunyaziwe njengoba kushiwo kulo Mthetho ziyizikhungo zomphakathi zesifundazwe njengokuba kushiwo esigabeni 1 soMthetho Wokwenganyelwa Kwezimali Zomphakathi, 1999 UMthetho we-1999, kanti futhi kumele zihambisane nokuhlinzekwe wuMthetho okukhulunywa ngawo kanye neMithethonqubo Yomgcinimafa ekhishwa ngaphansi kwawo izikhathi ngezikhathi.
Sesifundazwe singaqoka noma ngumuphi umuntu osebenzela umnyango wesifundazwe njengesiphathimandla sezempilo esifundazweni.
Ukuqokwa ngaphansi kwesigatshana 1 kungaba ngokwanoma yiyiphi inhloso noma inhloso ethize ecacisiwe.
ILungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe lingacela ukuba ~Khornishana KaZwelonke woPhiko Lwamaphoyisa LwaseNingizimu Afrika ukuba likhethe ilungu loPhiko njengesiphathimandla sesifundazwe okukhulunywa ngaso.
ILungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe kumele linikeze isiphathimandla umbhalo ngesimo esinqunyiwe oqinisekisa ukuthi uqokwe noma ukhethelwe ukuba yisiphathimandla sezempilo esifundazweni.
Isiphathimandla sezempilo kumele, ngokubeka emqondweni izimiso zomthethosisekelo nezomthetho, siqaphe ukulandelwa futhi siphoqelele ukuthotshelwa kwalo Mthetho ngendlela ebekwe esigabeni 63 kuya kwesama- 68.
futhi d sithathe amasampula anoma yini ehambisana nokuhlolwa.
Isiphathimandla sezempilo singaphelezelwa ngutolika nanoma ngumuphi omunye umuntu okubonakala kunesidingo ukuba asisize ekuhloleni.
Isiphathimandla singanikeza lowo muntu obheke leyo ndawo inothisi yokuba kulandelwe umthetho uma o kuhlinzekwe yilo Mthetho kungathotshelwanga.
Inothisi yokuba kulandelwe umthetho iyaqhubeka isebenze kuze kube ukuthi lokho okuhlinzekwe nguMthetho sekuthotsheliwe nesiphathimandla sezempilo sesikhiphe isitifiket i sokuthotshelwa komthetho maqondana naleyo nothisi yokuba kulandelwe umthetho.
a sinikeze irisidi lalokho kulowo muntu obheke leyo ndawo; futhi b ngokulandela uMthetho Wenqubo Yobugebengu, 1977 UMthetho 51 we-1977, likubuyisele emuva masinyane ngemva kokufeza inhloso yalokho obekuthathelwe kona.
Isiphathirnandla kumele siphenye ngaleso simo.
Uma uphenyo luveza ukuthi isimo okukhulunywa ngaso esigatshaneni 1 sikhona, isiphathimandla kumele sizihluphe ngokuthola lowo muntu osolekayo ngaleso simo.
Isiphathirnandla kumele sinikeze low0 muntu obonakala njengosolekayo ngaleso simo okukhulunywa ngaso esigatshaneni inothisi yokuba kulandelwe umthetho, ukuba enze okuthize okungukulungisa ukuze kuncishiswe izinga, kuqedwe noma kulungiswe leso simo.
Noma ubani okhalazayo ngesinqumo noma umyalelo ngokwesigatshana 2 nesesi- 3, zingakapheli izinsuku eziyi-14 kusukela ngosuku ezwe ngalo ngesinqumo noma umyalelo, angafaka isikhalazo neNhloko YoMnyango.
b sithatha noma ngumuphi umbhalo, umlando-mbhalo noma into ethize urna sinesizathu sokuba sisole ukuthi ingasetshenziswa njengobufakazi ecaleni; futhi c lingahlola noma yini eyenziwayo, umsebenzi noma inqubo eyenziwa kuleyo ndawo.
a sinikeze irisidi lalokho umnini wendawo noma low0 muntu okunguye ophethe kuleyo ndawo; futhi b ngaphandle urna kuyinto engavumelekile ngokwemigomo yalo Mthetho ofundwa kanye nomunye umthetho osebenzayo, siyibuyisele masinyane ngemva kokufeza inhloso ebithathelwe yona.
b anikezele ngaleyo mininingwane anayo maqondana nodaba okuphenywa ngalo; futhi c anikeze usizo olunesidingo njengoba isiphathimandla sezempilo singadinga ukuze senze imisebenzi yaso ngempumelelo ngokwemigomo yalo Mthetho.
Ngaphambi kokufaka imibuzo noma ngubani kuleyo ndawo, isiphathimandla sezempilo noma isikhulu sasemaphoyiseni kumele sazise low0 muntu ngelungelo lakhe lokuba asizwe ngummeli wakhe wasemajajini noma ummeli ngaleso sikhathi, futhi bamvumele low0 muntu ukuba asebenzise lelo lungelo.
a maqondana nendawo osizathu sokuba kukholelwe ekutheni iphule loMthetho sibonakala; nanoma b urna kuvela emininingwaneni esesifungweni noma esitatimendeni sokufunga ukuthi kunezizathu ezizwakalayo ukuba kukholakale ukuthi kunobufakazi obutholakalayo kuleyo ndawo mayelana nokuphulwa kwalo Mthetho.
Incwadi yegunya lokusesha ingabeka imikhawulo emandleni esiphathimandla.
sekudlule isikhathi esingangenyanga eyodwa kusukela ngosuku lokukhishwa kwayo; noma iv inhloso yokukhishwa kwencwadi yegunya lokusesha seyiphelelwe yisikhathi, noma ngukuphi okufika kuqala; futhi b kumele umsebenzi way0 wenziwe emini ngaphandle urna low0 okhipha incwadi yegunya lokusesha egunyaza ukuba umsebenzi wenziwe ebusuku.
Akukho muntu onegunya lokuba akhokhelwe urna kulahleke noma kuphuke noma yini ngenxa yesenzo esinobuqiniso sesikhulu sasemaphoyiseni noma sesiphathimandla sezempilo ngaphansi kwalesi sigaba.
Ngaphandle uma kunezizathu ezizwakalayo zokuthi lokho kumemezela noma ukwazisa kungaphazamisa inhloso yokusesha.
a sinikeze low0 okunguye ophethe kuleyo ndawo umfanekiso wencwadi yegunya lokusesha noma, uma low0 muntu engekho, sinamathisele low0 mfanekiso wencwadi endaweni ebonakalayo kuleyo ndawo; futhi b uma kucela low0 muntu obheke leyo ndawo, sirnkhiphele isitifiketi saso sokuqokwa njengesiphathimandla sezempilo.
Isiphathimandla sezempilo noma isikhulu sasernaphoyiseni okukhulunywa ngaso esigatshaneni singabhekana nokunqatshelwa ukungena siseshe ngokusebenzisa amandla adingekayo, okubalwa kukho ukuphula umnyango noma ifasitela laleyo ndawo.
Ngaphambi kokusebenzisa amandla, isiphathimandla sezempilo noma isikhulu sasernaphoyiseni kumele ngezwi elizwakalayo liphoqe ukuvunyelwa lingene futhi limemezele inhloso yokungena, ngaphandle uma kunezizathu ezizwakalayo zokuthi ukwenza njalo kungaphazamisa inhloso yokusesha.
a umuntu okulungele ukwenza lokho evuma ukuba kwenziwe; noma b kunezizathu ezizwakalayo zokuthi incwadi yegunya lokusesha ibivele izokhishwa ngokwemigomo yesigaba 65 futhi ukubambezeleka kwencwaadi yegunya lokusesha bekuzophazamisa inhloso yencwadi yegunya lokusesha.
we-1977, okumele sibhekane nokulahlwa kwaleyo nto ebanjiwe ngendlela ehlinzekelwe esahlukweni 2 salowo Mthetho.
Uma isikhulu sasernaphoyiseni senza okuthize ngokulandela isigaba 30 a noma b soMthetho Wenqubo Yobungebengu, 1977 (UMthetho 51 we-1977), maqondana nento okukhulunywa ngayo esigatshaneni (l), kumele senze lokho ngemva kokuxhumana nesiphathimandla sezempilo.
i wenza noma ngumuphi umsebenzi onikezwe umqashi yilo Mthetho noma ngaphansi kwawo; noma ii usebenzisa noma ngamaphi amandla adluliselwe kumqashi yilo Mthetho noma ngaphansi kwawo.
c lazise iNhloko YoMnyango ngezinga lokugculisa kwesimo semisebenzi yezempilo ehlinzekwayo esifundazweni ngokulinganisa ngokwemigomo enqunyiwe yezempilo.
f lincome eNhlokweni YoMnyango ukuba kwenziwe noma nguluphi ushintsho maqondana nemigomo yezilinganiso ebekiwe.
j libike kwiNhloko YoMnyango noma ngukuphi ukungalandelwa kwemigomo yezilinganiso yezempilo nalapho lokho kungalandelwa kwemigomo yezilinganiso kuhambisana nengozi engenzeka noma nini neyingozi empilweni yabantu bese lenza izincomo eLungwini Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe mayelana nesinyathelo okufanele sithathwe ukuze kuvikelwe impilo yabantu.
i liphenye nganoma isiphi isikhalazo, izinsolo noma ukusolwa maqondana nokubonakalile ngemigomo yezilinganiso yezempilo; futhi ii libike kwiNhloko YoMnyango ngokutholakele ophenyweni okukhulunywa ngalo esigatshanyaneni (i).
Esilawulayo Sesifundazwe mayelana nokwenziwe, nokutholakele kanye nezincomo zeHhovisi Elihlola Izakhiwo Zezempilo, kanye nangezinyathelo ezithathwe wuMnyango.
Umsebenzi wokuhlola weHhovisi Elihlolayo71. IHhovisi Elihlolayo noma izithunywa zalo kumele lihlole isakhiwo sezempilo ngasinye, ingosi yezempilo okungenani kanye ngonyaka ukuqinisekisa ukulandelwa kwalo Mthetho, kanti futhi lingahlola isakhiwo sezempilo noma ingosi yezempilo limemezelile noma lingamemezelanga nganoma yisiphi isikhathi esizwakalayo.
a IHhovisi Elihlolayo lingayalela ukuba isakhiwo sezempilo noma ingosi yezempilo ivalwe ngci! noma kuvalwe ingxenye uma isitifiketi sesidingo sokuba kwenziwe okuthize ngesimo saleyo ndawo singakhishwanga maqondana naleso sakhiwo sezempilo noma ingosi yezempilo ngaphambi kokuba kwenziwe noma yisiphi isenzo.
b Umyalelo okhishwe ngaphansi kwemigomo yesigatshana a kumele wenziwe ngokubhala incwadi bese unikema inhloko yaleso sakhiwo sezempilo noma leyo ngosi yezempilo.
Uma iHhovisi Elihlolayo liyalela ukuba kuvalwe ngci! noma kuvalwe ingxenye yesakhiwo sezempilo, ILungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe kumele liqinisekise, ebudeni besikhathi esizwakalayo kusukela ngosuku esavalwa ngaso, ukuthi kukhona olunye usizo lwezempilo olutholakalayo kumalungu omphakathi athintekayo ngokuvalwa lokho.
nernithethonqubo yezakhiwo; noma iv nokuhlinzekwe yinoma ngumuphi omunye umthetho; noma b umhlinzeki wonakekelo lwezempilo noma umsebenzi wezempilo ohlangene nesakhiwo sezempilo ubhekene nomunye umsebenzi onqunyiwe noma imisebenzi yosizo lwezempilo encike ekuhlomuleni okungalungile.
Inothisi yokungalandeli umthetho kumele ikhishelwe umuntu okubonakala kunguyena obhekene nesimo okukhulunywa ngaso esigatshaneni (a) noma (b), ibalula isimo nezinga lokungalandeli umthetho, imyale nokuba athathe isinyathelo esifanele esingukulungisa esikhathini esithize esibekiwe maqondana nomsebenzi onqunyiwe noma nomsebenzi wosizo lwezempilo noma ukuba anciphise noma alungise isimo sokungalandeli umthetho.
Inothisi yokungalandeli umthetho okukhulunywa ngayo esigatshaneni 3 iyohlale isebenza kuze kube wukuthi lokho okuhlinzekwa uMthetho okufanele sekuyahanjiswana nakho ngemva kokuba iHhovisi Elihlolayo selikhiphe isitifiketi sokulandela umthetho maqondana naleyo nothisi.
a lingamisa umsebenzi okwesikhashana, noma livale ngci!
b lingancoma kwiNhloko YoMnyango ukuba isitifiketi sesidingo sokuba kwenziwe okuthize ngesimo sesakhiwo sezempilo noma ingosi yezempilo sihoxiswe; noma c lincome kwiNhloko YoMnyango ukuba isicelo esifakiwe sesitifiketi sesidingo sokuba kwenziwe okuthize maqondana nesakhiwo sezempilo noma ingosi yezempilo semukelwe.
(l) INhloko YoMnyango kumele, ngokulandela uhlaka lukazwelonke lokuphathwa kwezikhalazo, lisungule futhi liqale lisebenzise uhlaka lwesifundazwe maqondana nokufakwa, ukucutshungulwa nokuxazululwa kwezikhalazo.
ILungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe kumele liqoke umuntu ofanele njengoMxazululi Wezikhalazo woMnyango.
Wokwenganyelwa Kwezimali Zomphakathi, 1999 (UMthetho No. 1 we- 1999); futhi d lingayisa kude, livimbe noma lilahle noma yiyiphi impahla egudluzekayo noma engagudluzeki.
Izinhloko zezinhlaka esezivuthiwe, ezibhalisiwe, ezinezincwadi zegunya, ezigunyaziwe noma ezisemthethweni njengoba kukhulunywe ngazo kulo Mthetho, ezabelwe impahla nezinsizakusebenza yiNhloko YoMnyango, kumele ziphathe leyo mpahla nezinsizakusebenza ngendlela eyongayo.
Olawulayo Wesifundazwe WakwaZulu-Natali ezikhathini ngezikhathi, kanye namasu kahulumeni wendawo okusebenza ahambisana nentuthuko.
Isikhungo Semisebenzi Yezempilo YeSifundazwe SaKwaZulu-Natali kumele kufinyeleleke kuso isikhathi esingamahora angama-24 ngosuku, ngokokuxhumana ngamakhompyutha nangocingo, kumalungu omphakathi, kubadingi bonakekelo lwezempilo lomphakathi noluzimele, ophikweni lonakekelo lwezempilo lomphakathi kanye nasophikweni lonakekelo lwezempilo oluzimele.
mibhalo ngendlela ekahle; kanye f nanoma yini ILungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe elingayibona ibalulekile.
d lihlinzekele ukufinyelela kwabadinga unakekelo lwezempilo noma low0 ornrnele ogunyazwe ngokusemthethweni maqondana nemininingwane emayelana naye egcinwe kwisizindamininingwane okukhulunywe ngaso esigabeni (a) noma (b); futhi e lenze noma yini enye iLungu Lesigungu Esilawulayo SsifundazweE elingabona iyisidingo.
c lisungule, lisebenzise ligcine esimweni uhlelo olufanele lokukwazi ukuthola konke okungakhokheliwe maqondana nalokho kulaliswa noma ukwemukelwa kosizo, lokho nje okuyikona; futhi d lenze noma yini enye iLungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe elingabona iyisidingo.
ngemva kokuqala ukusebenza kwalo Mthetho, ngokubheka imithetho kazwelonke engakhishwa izikhathi ngezikhathi, linqume ubuncane bokugcina bemigomo yezilinganiso maqondana nezinqubo, izikhawu zokuqapha ukuqhutshwa komsebenzi, ukuhlola ngokwezilinganiso kanye nokuhlaziya umehluko obonakalayo.
Wonke amandla asetshenziswayo, imisebenzi eyenziwe kanye nemisebenzi eqhutshiwe ngokwemigomo yalo Mthetho kanye nanoma ngmuphi omunye uMthetho oshaywe yizikhungo ezisophikweni lonakekelo lwezempilo lomphakathi noluzimele kumele ziqashwe ukuthi ziwuqhuba kanjani umsebenzi, zihlolwe ngokwezilinganiso futhi kuhlaziywe umehluko eziwenzayo.
Maqondana nokungenhla, kunoma ngubani iNhloko YoMnyango ebona kunesidingo ukuba kwenziwe naye.
ILungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe, kuncike kwimibandela elingayibeka, lingadlulisela ngokubhala phansi noma ngamaphi amandla nanoma ngumuphi umsebenzi onikezwe lona yilo Mthetho noma ngaphansi kwawo.
a kwamandla okushicilela isaziso okukhulunywe ngaso esigabeni 86; kanye b namandla okwenza imithethonqubo okukhulunywe ngawo esigabeni 86, eNhlokweni YoMnyango noma esikhulwini soMnyango.
Lokho kudluliselwa kwamandla akuvimbeli ukusetshenziswa kwamandla afanele noma ukuqhutshwa komsebenzi onikezwe yiLungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe.
ILungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe lingahoxisa noma lichibiyele, noma ingasiphi isikhathi, ngokubhala incwadi, amandla noma umsebenzi okukhulunywe ngakho esigatshaneni.
Esilawulayo Sesifundazwe ekuziphenduleleni maqondana nokusetshenziswa kwamandla adlulisiwe noma nokwenziwa komsebenzi onikeziwe.
Noma yisiphi isiphathimandla okudluliselwe kuso amandla noma esigunyazwe ukuba senze umsebenzi ngokwesigatshana (l)(a) no (b), kumele sisebenzise law0 mandla noma senze lowo msebenzi kuncike emibandeleni ebekwe yiNhloko YoMnyango.
YoMnyango ibhale p hansi.
Ukudluliselwa kwanoma ngamaphi amandla, ukwenziwa kwanoma ngumuphi umsebenzi akuhlanguli iNhloko YoMnyango ekuziphenduleleni maqondana nokusetshenziswa kwamandla adlulisiwe noma nokwenziwa komsebenzi onikeziwe.
UNdunankulu, ngemva kokubonisana neLungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe, angangena ezivumelwaneni nabanye ohulumeni bezifundazwe maqondana nezindaba ezithinta ezempilo, uma kwenzeka ukuthi lezo zindaba ziyoxazululeka kahle uma zihlanganyelwa ngohulumeni bezifundazwe abathintekayo.
Noma yini eyenziwe noma okubonakala sengathi yenziwe ngaphansi kokuhlinzekwe wumthetho ocinywe yisigaba 89, nengenziwa noma okumele yenziwe ngokwalo Mthetho, kumele ithathwe njengeyenziwe ngokwemigomo yokuhlinzekwe yilo Mthetho okuhambisana nakho.
Inqobo nje uma noma ngukuphi ukuvuselelwa kuhambisana nokuhlinzekwe yilo Mthetho.
a kube sengathi izisekelo zomthetho ezidingekayo, ezifaka kodwa zingabeki mkhawulo ukudluliselwa kwamandla, imisebenzi, amandla omthetho, izivumelwano zamazinga emisebenzi noma izivumelwano zokufezwa kwemisebenzi, bezikade zilokhu zikhona ngaleso sikhathi kuthathwa lezo zinqumo ; noma b nalapho lezo zisekelo zomthetho ebezikhona, ezifaka kodwa zingabeki mkhawulo, ukudluliselwa kwamandla, imisebenzi, amandla omthetho, izivumelwano zamazinga emisebezni noma izivumelwano zokufezwa kwemisebenzi, zingalandelwanga ngokugcwele.
Zonke izinhlelo kanye nemisebenzi-nhloso eyenziwe, izondlo ezinikeziwe, izimali ezabiwe, imisebenzi edlulisiwe nemisebenzi eyenziwe, izivumelwano zamazinga emisebenzi noma ukuhlanganyela nabomphakathi noma nabazimele, nanoma yisiphi isinyathelo esithathwe ngokwemigomo yalo Mthetho, kumele ziqashwe ukuthi ziwuqhuba kanjani umsebenzi, zihlolwe ngokwezilinganiso, kuhlaziywe umehluko eziwenzayo futhi kubhalwe ngazo umbiko yiHhovisi Elihloyayo njengoba lisungulwe ngowesigaba 70.
lisungule izinhlaka nezinhlelo njengoba zidingeka ngokwemigomo yalezo zinhlaka; futhi iii lihambise imibiko njengoba kudingeka ngokwemigomo yalezo zinhlaka.
i noma ngumuphi umbiko okumele uhanjiswe izikhathi ngezikhathi ngumhlinzeki wonakekelo lwezempilo; kanye ii nanoma ngumuphi umbhalo wesihlongozo, ohlangene nokuhlinzekwa kosizo lonakekelo lwezempilo olunikezwa ngumhlinzeki wonakekelo lwezempilo, olethwe yinoma ngubani onentshisekelo.
b kumele yazise iLungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe ngokubhala incwadi mayelana nezinyathelo ezithathiwe, kanye nezizathu zalezo zinyathelo; futhi c kumele yazise umhlinzeki wonakekelo lwezempilo othintekayo ngokubhala incwadi, mayelana nezinyathelo azithathile, kanye nezizathu zalezo zinyathelo.
Sesifundazwe esibhekele ezezimali.
a noMthetho Wokuziphatha wezinhlangano zezempilo ezihlinzeka usizo lonakekelo lwezempilo esifundazweni; kanye b noMthetho Wokuziphatha wamalungu nabasebenzi babahlinzeki bosizo lonakekelo lwezempilo, izibhedlela, imitholampilo kanye nezinye izindawo ezihlinzeka usizo lonakekelo lwezempilo olulodwa noma ngaphezulu esifundazweni.
Umthethonqubo noma isaziso okukhulunywe ngaso esigatshaneni 1 kumele sidingidwe esishayamthetho SeSifundazwe zingakapheli izinsuku eziyi-14 ngemva kokushicilelwa kwiGazethi uma isishayamthetho sihleli, noma zingakapheli izinsuku eziyi-14 ngemva kokuqala ukuhlala kwesishayamthetho okulandelayo.
ILungu Lesigungu Esilawulayo Sesifundazwe kungadingeka libhekane nokukhokhela noma yini elahlakele noma ngumuphi umuntu, irnikhakha yabantu, inhlangano yonakekelo lwezempilo kanye nanoma yisiphi isikhungo ezimweni ezitholakala ziwubudedengu, ukuyekelela noma ukunganaki koMnyango ngenkathi kuqhutshwa imisebenzi noma kwenziwa imisebenzi enqunywe yilo Mthetho.
Irnithetho ebalulwe eshedulini 1 iyacinywa lapha kufinyelela ezingeni elivezwe ohlwini lwesibili lwaleyo Sheduli.
Lo Mthetho uyoqala ukusebenza ngosuku oyoshicilelwa ngalo kwiGazethi.
Lo Mthetho uyobizwa ngokuthi ~Mthethosivivinyo Wonakekelo Lwezempilo, 2007.
Wezempilo, 2000 UMthetho Nombolo.
<fn>history_isizulu.txt</fn>
Ukuzalwa kwentando yeningi engacwasi ngokobuhlanga nangokobulili eNingizimu Afrika kwenze isidingo sokuthi kubuyekezwe kabanzi uhlelo lweziMpawu zeZwe. Uhlelo olwedlule lwalumbandakanya ukuHlonishwa okukodwa kanye neziNdondo ezine ubuhle bazo zazimele isikhathi esedlule.
Sifuna ukwehlukana nesikhathi esedlule, ngo may 1998, uMkhandlu wokuLuleka uMongameli ngeziMpawu zeZwe osanda kwakhiwa wanikezwa umsebenzi kanye nomthwalo wokubuyekeza iziMpawu zeZwe kanye nemiKlomelo.
Njengengxenye yohlelo, uMnyango wezobuCiko, amaSiko, iSayensi nobuChwepheshe ngokubambisana nezokuXhumana koMbuso neNqubo yezoLwazi baphenya kabanzi ngezimpawu nokuthi zimeleni emzameni wokuthola umongo wobuhle obusha oyoveza umoya wezwe Elisha. Iphaneli yosolwazi bezemfundo (academics) kanye nocwepheshe abanolwazi olunzulu ngezimpawu zesintu nokuthi zimeleni lacelwa ukuba zibheke izinto ezimele ubunye kanye nomlando wonkana nesipiliyoni seAfrika kugxilwe kakhulukazi kwiNingizimu Afrika. Umphumela wonke walolu hlelo waholela ekwakhiweni nasekudwetshweni kweziMpawu ezintsha zeZwe.
INingizimu Afrika isihambe uhambo olude lokwehlukana nomlando wobandlululo ngokobulili, umbala, nenkolelo. Izwe lethu liqhubekela phambili ngokuzinzile endleleni eqonde ekwamukeleni ubuntu nesithunzi sabo bonke abantu. Kulolu hambo lokuhlonipha ubuntu babo bonke abantu, kunosiko olusha lwamalungelo esintu labo bonke abantu, kanye nokuhlonishwa kwesithunzi somoya wobuntu okuyiyonanto ebonisa ubuthina njengeNingizimu Afrika.
Esinye sezikhathi esingeke sikhohlakale sokwehlukana nesikhathi sayizolo, kwaba wukwenyuswa kweflegi elisha ngo-1994. Leso sikhathi saqinisa ukuziqhenya kwethu kanye nesithunzi sezwe elisimamayo neligubha umkhosi wesithunzi sabo bonke abantu. Kanti okunye kwaba wukusungulwa nokuphothulwa kweziNdondo ezintsha zezwe, ezongamele umlando wabo bonke abantu bezwe, mhlaka 27 kuMbasa ngo-2000. Ngokwenza lokho, lokhu kubonelela bonke ubuhle be-Afrika, kanti futhi nezimpawu zayo ziba yingxenye yosiko olusha oluyisikhokhelo ekuzalweni nasemvuselelweni kabusha kweNingizimu Afrika.
IziNdondo ezintsha zeZwe zesekelwe ngomoya waleyo mvuselelo yezwe.
<fn>hlabisa speech -zulu.txt</fn>
Kuyintokozo enkulu ngempela kithina ukuba sihlanganyele nomphakathi wakwaHlabisa namuhla ngalolusuku oluyingqophamlando lokwethulwa kwezinhlelo zokuthuthukisa lendawo yalapha . Le ndawo ingenye yezindawo ezakhahlamezeka kakhulu ngenxa yokushaywa indiva nguHulumeni wobandlululo onhloso yakhe kuphela kwakunguku fukuzisa abantu bakithi njengezigqila futhi ubancishe intuthuko. Silapha namhlanje njengohulumeni wabantu ukuqinisekisa ukuthi le ndawo yaKwaHlabisa iyafukulwa futhi ithatha indawo yayo ngokubamba iqhaza elibalulekile emnothweni wasiFundazwe sakithi.
Basekhaya Nezendabuko, wamemezela izinhlelo ezinqala okuhloswe ngazo ukuvuselela nokuqinisa ukusebenza koMasipala esiFundazweni sethu, ukuze basheshise ukwenza ngcono izimpilo zemiphakathi abayakhele. Senza lesi sibophezelo ngoba njengohulumeni, siyakuqonda kahle kamhlophe ukuthi oHulumeni basekhaya, yibona abaseduzane nabantu futhi kumele ube negalelo elibonakalayo ekuthuthukisweni kwezimpilo zabantu bakithi.
Njengohulumeni sithathe amagxathu amakhulu ekulweni nobuphofu nasekuletheleni abantu bakithi izidingongqangi. Phezu kwale nqubekela phambili esesiyenzile, siyazi kamhlophe ukuthi kusekhona ukusilela emuva kwengqalasizinda ezindaweni ezithile nokunomthelela ezimpilweni zabantu bakithi imihla ngemihla. Siyazi ukuthi kwabanye omasipala bakithi njengalapha nje KwaHlabisa, abantu bakithi basadinga ugesi, amathoyilethe ahlanzekile kanye namanzi ahlanzekile aphuzekayo.
Emzameni wethu wokwenza umahluko ezimpilweni zabantu, sesiqhamuke nohlelo olusha lokuzibambela ngqo komasipala olwaziwa ngelika (Project consolidate), loluhlelo kuhloswe ngalo ukusiza omasipala abafana nalona walapha KwaHlabisa ukuba basheshise ukulethwa kwezidingo ezisemqoka emphakathini. Sathi uma senza uhlaziyo nocwaningp ngoMasipala walapha , uMasipala waKwaHlabisa wahlonzwa njengomunye woMasipala abadinga ukwesekwa kakhulu nguHulumeni ukuze bakwazi ukusheshisa izidingongqangi zomphakathi.
Silapha KwaHlabisa namuhla ukuzokwethula izinhlelo okuhloswe ngazo ukwenza ngcono izimpilo zabantu bakule ndawo. Ukuba lapha namhlanje sizokwenza umehluko ezimpilweni zabantu kukhombisa ubumqoka nokubaluleka kwalendawo kuHulumeni wethu futhi kutshengisa ukuzimisela kukaHulumeni wethu ekwenzeni isiqinisekiso sokuthi intuthuko ifinyelela kuwona wonkie umphakathi wakithi.
Silapha namuhla ukuzokwethula uhlelo lokuzibambela mathupha sifukule ukusebenza kukamasipala walapha, siphinde sivule ngokusemthethweni amahhovisi amasha okusebenzela kamasipala walapha KwaHlabisa.
Sikholelwa ukuthi ukuvulwa kwamahhovisi amasha kamasipala waKwaHlabisa kuyigxathu elikhulu ekuletheni uguquko kule ndawo ukuze ibe ngebamba iqhaza elisemqoka ekuthuthukisweni kwesiFundazwe sakithi. Sibonile ezweni lonke abantu abaningi bekhononda ngokulethwa kwezidingo. Ezikhathini eziningi omasipala bethu yibona abagxekwayo ngalesi simo. Kodwa-ke okungashiwo ukuthi omasipala bethu eminyakeni eminingi kade bengahlinzekelwe ukubhekana nalezi zinselelo. Okubuye kungashiwo futhi ukuthi omasipala bethu abanawo ngisho amahhovisi okusebenzela, ngisho nalapho kunamahhovisi khona awekho azikho izingqalasizinda zokusebenzela ezifana namakhompyutha nokunye. Omasipala bethu abakwazi ukusebenza kahle benze lokho abajutshwe ukuba bakwenze ngenxa yokuthi abanawo amathuluzi anele nengqalasizinda yokwenza umsebenzi. Kungaleso sizathu thina njengomnyango wesifundazwe woHulumeni Basekhaya Nezomdabu, ngokuhambisana neqhaza lethu lokwelekelela, sithuthukise sibuye siqaphe ukusebenza komasipala bethu, sanquma ukuhlinzeka ngoxhasomali lokusiza omasipala ukuba bakhe amahhovisi amahle njengalawa eninawo lapha KwaHlabisa, ukuze kuqinisekiswe ukusheshiswa kokulethwa kwezidingo emiphakathini.
Umbono KaHulumeni wesiFundazwe oholwa NguMhlonishwa uNdunankulu uDkt S.J.
Ndebele ngale ndawo ukuyibona ithuthuka iba yidolobha ngokugcwele. Ngakho-ke ukuvulwa ngokusemthethweni kwamahhovisi kanye nokwethulwa kwenxanxathela yezinhlelo esizozethula lapha namuhla, kuyisinyathelo esihle esibheke ekufezekiseni lombono.
Ukuvulwa kwamahhovisi kamasipala kuyigxathu elibalulekile emphakathini wakule ndawo. Abantu bakithi angeke basaba yizisulu zobuphofu ngenxa yokungabi namahhovisi afanele okubasiza ngezidingo zabo noma ngenxa yokuthi amahhovisi akude futhi awanazo izingqalasizinda ukuze akwazi ukuhlangabezana nezinselelo zabo. La mahhovisi azoba yizizinda zentuthuko kulo masipala. Kumele afane nebhodwe okudidiyelwa kulo intuthuko nokulethwa kwezidingo. La mahhovisi kumele asize bonke abantu baKwaHlabisa kungakhathalekile ukuthi bangabayiphi inkolo noma iqembu lezombusazwe. Kumele kube njalo ngoba ububha, indlala kanye nokuntuleka kwentuthuko akukhethi bala futhi akubuzi ukuthi wean ukhonza kuphi.
Ngesikhathi sithula ngokusemthethweni uhlelo luka-Project Consolidate sagcizelela ukuthi sizohambela omasipala ababambe iqhaza ngaphansi kwaloluhlelo ngenhloso yokwethula imisebenzi yokubalekelela. Ngenxa yokuthi abantu balapha baludinga kakhulu usizo yingaleso sizathu sithe yize kunesidingo nakwezinye izindawo kodwa sithe akuqale unyaka omusha kuqale nesiqalo esisha ezimpilweni zabantu bakithi lapha kwaHlabisa.
Sesihlonze izinhlelo ezisheshayo ezizophumelelisa le ndawo ibe negalelo elikhulu kwezomnotho wesifundazwe kanye nowezwe lethu. Sazi kahle kamhlophe ukuthi uma iZwe lethu lizimisele ukukhulisa umnotho walo ngamaphesenti ayi-6, indawo yaKwaHlabisa kumele nayo ifake isandla.
Indawo yaKwaHlabisa ingumasipala ikakhulukazi osemakhaya. Ngalokho-ke akumangazi ukuthi sinamazinga aphakeme kangaka obuphofu nokwentuleka kwentuthuko kule ndawo ngenxa yesikhathi sobandlululo esisuka kuso lapho khona intuthuko yemiphakathi yakithi yayishaywa indiva. Akumangazi futhi ukuqaphela ukuthi isizinda sezomnotho sale ndawo asithuthukile. Lokhu kusho ukuthi sonke sidinga ukuba sisebenze ngokuzikhandla ukuze sisungule idolobha elinengqalasizinda yezokuphatha neyezohwebo.
Njengezinye izindawo zasemakhaya eziningi, le ndawo yaKwaHlabisa inezinga eliphezulu lokwentuleka komsebenzi, ubuphofu kanye nokungathuthukiswa. Kulendawo iningi lentsha yakithi nokyiyona engabe ifukula umnotho ayinakho engakwenza ngenhla yokuswelakala kwezingqalasizinda zentuthuko.
njengomthombo wamathuba omsebenzi. Imisebenzi yezolimo ekhona njengamanje isezingeni lokulimela ukudla kuphela. Kuningi okusamele kwenziwe ukuze kuvukuzwe amathuba kulo mkhakha wezolimo. Enye yezinselelo ezinkulu okuzomele kubhekwane nayo eyokushoda kwamakhono ezemfundo nobuchwepheshe entsheni yakule ndawo.
Lokhu kubuye kwenezelelwe nawukungabi khona kwezikhungo zokuthuthukisa ezemfundo nezobuchwephese. Izindaba ezinhle ezokuthi uhulumeni uyena ohamba phambili ekuqaliseni izinhlelo zezemfundo zokulungisa isimo ukuze kuqinisekiswelendawo yakithi iba nenqubekela phambili.
Mphathi Wohlelo, ezokuvakasha zingezinye zezinhlelo zethu ezisemqoka ohlelweni lwethu lwamasu okukhulisa amathuba okutshalwa kwezimali kulesi sifundazwe.
Njengoba sengishilo, indawo yaKwaHlabisa iyindawo ebusisiwe ngobuhle bemvelo obumangalisayo, igabe ngezintaba namathafa kanye nemifula. Inezitshalo eziphambili emhlabeni.
Ngeshwa, ukungabi khona kwamakhono kanye nomoya wokuzisungulela amabhizinisi sekuholele ekuthini siwumphakathi singakwazi ukubamba iqhaza elibonakalayo kwimakethe yezokuvakasha. SinguHulumeni siziqonda kahle kamhlphe izinkinga eikhungethe lendawo nomthelela wazo ekukwazini kukamasipala ukuletha izidingo emphakathini.
Silapha namuhla njengohulumeni ukuzosungula imisebenzi engingangabazi ukuthi izoba negalelo elikhulu ekuguquleni umnotho wale ndawo. Sifuna ukuqinisekisa ukuthi njengohulumeni abantu bakithi lapha kwaHlabisa bayahlomula kwinzuzo yempilo engcono elethwa nguHulumeni wabo abawusebenzela kanzima. Silapha namuhla ukuzokweseka uMasipala waKwaHlabisa ukuze sizokwazi ukwenza ngcono amazinga okulethwa kwezidingo emiphakathini futhi siqinisekise ukuthi imiphakathi ibamba iqhaza elibonakalayo kwezenhlalo, ezomnotho kanye nakwezamasiko lapho ihlala khona.
Kuyinhloso yalo hulumeni ukuletha intuthuko kanye nezidingo kubantu baKwaHlabisa ngaphansi kokuthi kuphazamiseke izimpilo zabo. Kodwa-ke indlela abantu abahleli ngayo kule ndawo, inikeza inkinga enkulu uma kuziwa ngasekuthuthukisweni kwezingqalasizinda kanye nokulethwa kwezidingo. Njengomzamo wokuqinisekisa ukulethwa kwezidingo okusheshayo kanye nokudlondlobalisa umnotho kule ndawo, ukuhlela kumele kuqinisekise ukuthi izinsizasidingo zisetshenziswa ngokuphelele.
Ukuhlala kwethu kumele kuhleleke ngale ndlela yokuthi kwenza ukuba ukulethwa kwezidingo emphakathini kungabinzima. Sonke njengabaholi kungabe abakhethwe ngokwentando yeningi noma abaholi bomdabu sineqhaza okumele silibambe ukuqinisekisa ukuthi kunokuhlaliswa kwabantu okusimeme kule ndawo.
Mphathi Wohlelo, ngenxa yokuthi umasipala waKwaHlabisa ungomunye womasipala abasha nabasakhula, akumangazi ukuqaphela ukuthi lo masipala usebenza kuphela ngoxhaso oluvela kuhulumeni kaZwelonke nowesiFundazwe. Lo masipala awunazo izindlela zokuzenzela ingeniso. Lokhu kusho ukuthi awunayo indlela yokuzingenisela inzuzo ukuze ulethele abantu izidingo ngokushesha. Umphakathi walapha ubeke phambili ukuhlinzekwa ngamanzi namathoyilethe ashaywayo njengenye yezinto ezisemqoka kakhulu.
Namuhla sibhekana nezinselelo ezigqolozele abantu bakithi kule ndawo.
Njengohulumeni onakekelayo, siyasazi isibopho sethu sokudala impilo engcono kubona bonke abantu bakithi. Ngaphansi kwalolu hlelo esilwethula lapha, lo masipala uzohlomula ngamakhono obuchwepheshe obukade ungeke ukwazi ukuwathola kalula.
Sihlangene lapha namuhla ngoba lo masipala usihlinzekwe ngongoti amakhono obuchwephese ukuze bazosiza ekuthuthukiseni le ndawo. Esikhathi esingengakanani sibathumelile lapha, sebekwazile ukusungula uhlelo lokuthutha imfucuza kule ndawo. Lo msebenzi ufaka phakathi ukuthengwa kanye nokutholwa kwendawo ezoba ngeyokulahla imfucuza. Lokhu kuzoqinisekisa ukuthi le ndawo ihlala ihlanzekile futhi iheha kubavakashi. Kuzophela futhi nokulahlwa kwemfucuza ngendlela engekho emthethweni.
Sonke siyazi ukuthi indawo ekhona njengamanje okulahlwa kuyona imfucuz ayikho emthethweni, futhi iyingozi enkulu kwimvelo nakwezokuvakasha. Le ndawo yemfucuza engekho emthethweni ingenhla komfula ogelezela esiQiwini saseMfolozi. Singeke sathi sifuna indawo yethu ibe ngehamba phambili kwezihanjelwa ngabavakashi uma sidala izimo ezikhuthaza ukungcola. Sifake imali engango-R 800 000 ekusungulweni kwendawo efanele yokulahla imfucuza engeke ilimaze imvelo.
Ngaphezu kwendawo yokulahla imfucuza, siphinde futhi ngaphansi koHlelo lwethu belu lokuzibambela mathupha sizophinde silethe uhlelo lwamanzi ahlanzekile asebenza ngemitha. La mamitha amasha azofaka isiko lokukhokhela izindleko futhi yiwona umasipala azozingenisela ngawo umali. Angaphezulu kuka-2000 amakhaya azohlomula ngokuthola amanzi ahlanzekile ngenxa yala mathange amanzi amsha azofakwa lapha.
Lokhu kuzohamba ibanga elide ukuqinisekisa ukuthi siyazishabalalisa izifo ezitholakala emanzini futhi senza ngcono ezempilo kanye nokuphepha kubantu bakithi lapha.
Sesibeke eceleni isamba semali elinganiselwa ezigidini zamarandi angu-2.5 ukubhekela lo msebenzi wamanzi lapha.
Ngishilo phambilini ukuthi sifuna ukuqinisekisa ukuthi siguqula izimpilo zabantu ukuze zibe ngcono. Ngaphezu kokuvulwa kwamahhovisi amasha, ukusungulwa kwendawo yokulahla imfucuza, kanye nohlelo lokusatshalaliswa kwamanzi, kuyintokozo futhi ukumemezela ukuthi sizokwethula uhlelosivivinyo lokuhlinzeka abantu ngamandla kagesi.
Njengamanje abantu baKwaHlabisa abanawo ugesi. Nizokhumbula ukuthi engqungqutheleni yethu yokugcina yogesi ngo-2005 savumelana ngokuthi sizobheka imiphakathi u-ESKOM angakayifakeli ugesi kube yizo esizibeka phambili ekuhlinzekweni ngamandla kagesi. Umphakathi waseMandoze uzoba ngowokuqala ukuhlomula kulolu hlelo. Umphakathi uzothola usizo lwamandla kagesi osebenza ngokukhanya kwelanga (solar energy). Sibuye futhi sahlonza ezinye izindawo eziningi ezizobhekelwa ezigabeni ezilandelayo zalo msebenzi. Silindele ukuthi uma sesiqedile ngalolu hlelosivivinyo kube sekuhlomule amakhaya ayi-3000. Sizoqhubeka ukuqinisekisa ukuthi nezinye izindawo ziyahlomula ngala mandla kagesi.
Ngokwethulwa kwale misebenzi kule ndawo yaKwaHlabisa namuhla senza isiqinisekiso sokuthi le ndawo iyaguquka iba ngengcono. Le misebenzi izodala amathuba emisebenzi ibuye ihlomise abantu bakithi ngamakhono.
Le misebenzi esiyethula lapha namuhla izosheshisa ukuthuthukiswa kwendawo yaKwaHlabisa ibe idolobha ngokugcwele elinazo zonke izidingo nokyinto ehambelana nombono kahulumeni. Umasipala waKwaHlabisa kumele udlale indima esemqoka ekuthuthukiseni izinsiza zomphakathi kanye nezokuphatha kule ndawo. Asikwazi ukukhuluma ngamathuba ezomnotho kanye nentuthuko ngaphandle kwesizinda sokuhwebelana okuyisona esidingwa ngabatshalizimali ukuze bakwazi ukwenza izinto ezilula ezifana nokuthumela amafeksi noma i-imeyili. Kumele labo abaphethe ezokusethsenziswa komhlaba kulendawo baqinisekise ukuthi ukusebenza komhlaba lapha kuyabhekana nalezizidingo.
Ukwethulwa kwale misebenzi kuwubufakazi bokuthi uhulumeni wethu uzinikele ukuqeda umonakalo owadalwa wubandlululo. Kancane, kancane impumelelo iyabonakala. Kubantu BakwaHlabisa, ngiyanihalalisela ngokuthi niqokelwe ukuba nibe yingxenye yohlelo luka - Project Consolidate. Namuhla nibone uhulumeni esebenza eletha inqubekela-phambili endaweni yenu. Manje le ndawo isizoba namanzi, amandla kagesi kanye nendawo yokulahla imfucuza. Ukuthuthukiswa kwale ndawo, sekuqala ukuletha intshisekelo nasezinkampanini ezinkulu ezifana no-Pick'n Pay kanye no-Spar yokuba zizoba namabhizinisi kule ndawo ngoba ziyabona ukuthi iyathuthuka. Kumele silwisane nobugebengu ukuze abamabhizinisi beze ukuzotshala imali kule ndawo.
<fn>home of comfort-zulu speech.txt</fn>
Umhlonishwa I-Meya KaMasipala WesiFunda ISisonke, uKhansela, J.P.
Omunye wobabhali abahlonishwayo emhlabeni wake washo lamazwi "izimo nendlela umuntu akhula ngayo inomthelela kwikusasa lalowo muntu".
Mphathi wohlelo, uMthetheo-Sisekelo wezwe lethu ukubeka kucace ukuthi wonke umuntu unelungelo lokuba nendawo yokuhlala ephephile nehlonipha isithunzi sakhe. Lelilungelo ngelawo wonke umuntu kuhlanganisa nezingane ngoba intsha yiyona eyikusasa lezwe lakithi. uSomqulu Wamalungelo abantu nawo ukubeka ngokusobala ukuthi akukho noyedwa umuntu okufanele abandlululwe mayelana nosizo lokuthola indawo yokuhlala.
Simi lapha endaweni yaseKokstad namuhla ukuzofezekisa lemigomo eshicilelwe kuMthetho -Sisekelo wezwe lethu. Silapha namhlanje ukuzokwakha isiqalo esisha ezimpilweni zabantu bakithi ikakhulukazi leyomiphakathi yakithi esezimeni zokuhlukumezeka kalula, okuyizingane nabantu besifazane. Simi lapha namhlanje ekhaya lethemba ukuzonikeza ithemba nokwakha ikusasa elingcono lezingane zethu.
Mphathi Wohlelo siphila esikhathini lapha sibhekene khona nezinselelo eziningi.
Phakathi kwezinselelo esibhekene nazo yileyo yokuqeda ubuphofu nokuqinisekisa inhlalakahle emiphakathini yakithini. Kuyiqiniso elingephikwe ukuthi isifo sengculazi singezinye zezinselelo ezinqala ezibhekene nabantu bakithi. Kweminye imideni sekuze kwavalwa ngehlahla, izingane zasala zingondingasithebeni ngenxa yalolubhubhane. Kusemahlombe ethu singumphakathi futhi singuHulumeni ukuba sinqande lempi ingaze ibhubhise ikusasa lesizwe sakithi okungabantwana bethu.
Umnyango wethu ulapha namhlanje ukuzophosa itshe esivivaneni ekulondolezeni ikusasa lethu ngokunakekela izingane eseziphenduke izintandane ikakhulukazi ngenxa yalesisifo sengculazi. Namhlanje sizovula ngokusemthethweni isakhiwo esicabanga ukuthi siyigxathu elibalulekile ekulweni nalempi. Lesisakhiwo sizokuba wumpheme wokuphephela ezinganeni zakithi ezingasenabani ngenxa yalesisifo. ukwakhiwa kwamakhaya abhekelela izingane njengaleli lalapha i-Home of Comfort, ngenye yezindlela uhulumeni acabanga ukuthi angaxazula ngayo inkinga yezingane ezingasenabani ukuze nazo zithole ukuba zikhule ngaphansi kwezimo ezifanele nekusasa lazo lihleke kahle. Lokhu akusho ukuthi sigqugquzela izingane ukuthi zihlaliswe emakhaya ezintandane.
Kodwa iqiniso wukuthi izingane zakithi zigcina sezigcwele imigwaqo thina mphakathi ezikhulele phambi kwethu singasafuni ukuzinakekela. Ububha kanye nesifo sengculazi kunomthelela omubi kwezenhlalo nakwezomnotho. Lokhu kudala isibalo esikhulu samalunga omphakathi angasakwazi ukuzisebenzela.
Uhulumeni-ke wabantu onakekelayo njengalona wethu ngeke ahlale agoqe izandla abukele isizukulwane siphelela ezeni.
NjengoHulumeni sikholelwa ukuthi isifundazwe sethu kufanele kube yisifundazwe esiphatha kahle izingane. Sikholwa wukuthi akufanele kube khona umtwana olala engadlile futhi ongayi esikolweni ngenxa yokweswela. Sikholelwa wukuthi amalungelo ezingane zethu kufanele ahlonishwe njegamalungelo awowonke umuntu.
Silapha namhlanje ukuzovula ngokusemthethweni isakhiwo ikhaya elizokuba yithemba ezinganeni zethu ezingasenamakhaya ngenxa yesifo sengculazi.
Kulesisakhiwo izingane zizothola ukunakekelwa okufanele ukuze zikwazi ukukhula kahle futhi zibujabulele nobungane bazo.
Ukukhula ngaphandle kwabazali akuyona neze into emnandi, kodwa ngalemizamo uhulumeni wethu wehlisa usizi olubhekene nezingane zethu lokulahlekelwa ngabazali bazo zisencane.
NjengoHulumeni sikhathazeke kakhulu ngengculazi nemiphumela yayo. Isivinini okwenyuka ngaso isibalo sezintandane sikhulu kakhulu. Siyanda isibalo semizi ephethwe yizingane. Njengomnyango wezeZindlu sesiqhamuke nomgomo wokuba sibambe iqhaza ngokuba sihlinzeke ngokwakhiwa kwamakhaya kwalabo asebechaphazelwe kakhulu yisifo sengculazi.
Mthethosisekelo wethu kanye noSomqulu Wamalungelo owenze kwaba lula ukuthi sivivinye imithetho ukuze uxhaso kwezezindlu lufinyelele nakulabo abathintwe yisifo.
Zini izinhlelo ezifana nalezi esesiziqalile esifundazweni sethu. Ngikhuluma nje sinezinhlelo ezifanayo kwaHlabisa, eManguzi, eThekwini. Kanti inhloso yethu wukuthi sikwazi ukuqhubeka naloluhlelo, sibhekelele izindawo zakithi ezihlukumezeka kakhulu njengasemakhaya. Kulomsebenzi sibambisene neminye iminyango kaHulumeni emazingeni onke. Sibambisene kakhulu noMnyango weZempilo noweZenhlalakahle. Kuyinhloso yomnyango wethu ukuthi maduzane ngibuyele kwaHlabisa naseManguzi nohlelo olubanzi lokwakhela izingane zakithi ezihlukunyezwe yileligciwane.
Mphathi wohlelo, ngaloluhlelo esizolwethula lapha namhlanje sizoqinisekisa inhlalakahle nokuhlonipheka ezinganeni zethu. Siyawuhalalisela uMasipala walapha eKokstad kanye nabaphathi be Home of Comfort ngokuthi babe ngabanye abahlomulile kulomgomo wethu osigunyaza ukuba sifake izimali ekusungulweni nasekunwetshweni kwezikhungo ezifana nalezi. Kuleliqophelo mangibonge yonke iminyango esebenze kanzima ihlaziya eyayo imithetho ukuze sikwazi ukusebenzisana.
Ake ngichaze kafishane ngamagxathu abalulekile emgomweni wethu asenze safinyelela lapha sikhona namhlanje.
Okokuqala samukele wonke umuntu njengesidalwa esinelungelo elifanayo noma ngabe isimo sempilo nesomnotho simi kanjani. Okwesibili sibuyekeze izidingo zalabo abaphila negciwane sazibekela imigomo ecacile yokuthi sizobakhela izindlu ngokubambisana nemimnyango weZempilo nowezeNhlalakahle.
Okwesithathu sibuyele emuva sayohlaziya ukuthi ngobani abahlomulayo.
Phambilini sasikhuluma ngemindeni ehola ngaphansi kwesamba semali ethile.
Ukuze sikwazi ukwakha lezizikhungo siguqule umgomo sengeza ngalabo abasuke bengabodwana kodwa bengasizakala uma besesikhungweni esifanele.
Babecele ukuba uMnyango wethu welekelele ngemibhede engu 57. Ngithokoza kakhulu ukubika ukuthi uMnyango wami ukwazile ukuxhasa kwakhiwa indawo ewu 362 square metre. Izindlu eziphumile zathi xaxa ngobukhulu. Kuzona kutholakala izindlu zokulala, izindlu zokugezela, amakhishi, indawo yokuwasha kanye nendawo yokulinda abagulayo.
Lesisakhiwo sakhiwe ngendlela ehlinzekela izinguquko ezizayo ngokukhula kwesikhungo nokwanda kawabantu. Ngithanda ukunxusa abezinkampani ezizimele ukuba basebenzisane nathi njengoHulumeni ekunakekeleni nasekwakheni impilo engcono ezinganeni zethu. Siyazi ukuthi ngeke sasinqoba isifo sengculazi ngesikhathi esifushane kodwa uma sihlale sizibophezele, sinakekela sisebenza siyokwazi ngelinye ilanga ukunikeza ithemba kulabo abahlukunyezwe yilesifo sengculazi.
Ngizonxusa umphakathi wakithi ukuba ubhunkule ubhekane ngqo nokwanda kwaleligciwane. Kuyadabukisa ukuzwa ukuthi yize ulwazi ngalesisifo lusabalele yonke indawo, kodwa izibalo zakamuva zikhomba ukwanda ngendlela esabisayo kwaleligciwane. Sindinga ukuba sivuke sizithathe. Sidinga ukubanakekela asebephethwe yilesisfo, sidinga ukulwa nokucwaswa kwabaphethwe yigciwane lengculazi kodwa okubalulekile sidinga ukuzivikela ngokulandela izindlela eziphephile ukuze singangenwa yilesisifo.
Izimo eziholele kwakhiwe lesisakhiwo yizimo ezihlasele wonke umphakathi wakithi kuwona wonke amazinga, ngakho lesisikhungo kufanele sivulekele zonke izinhlanga, bonke ubulili nabo bonke okufanele bahlomule ngokwezi njongo zesikhungo. umgomo wethu mayelana nalezizakhiwo uthi akube kuningi okusimamisa impilo okuzungeze izikhungo ezinjengalezi. Ngilindele uMasipala ukuthi ahlele ngemfanelo ingqalasizinda ehlukahlukene. Uhlelo lukaMasipala oludidiyele kufanele lucacise ukuthi abahlali balapha bakhonza kuphi, bazivocavoca kuphi, bathenga kuphi njalo njalo.
Nginethemba lokuthi abazophatha lesisakhiwo bazosiphatha kahle, balandele imthetho, baqikelele ukuthi sihlala njalo sisesimeni esifanele. Basigcine sisebenza. Ngikhuthaza ukuba nicije amakhona kwezokuphatha ikakhulukazi ekuphathweni kwezimali.
Nginethemba lokuthi nakulena yalesisifo sengculazi sizobhekana nayo.
Ngikholwa wukuthi ubuqhawe esibukhombisile ezimeni ezinzima ngaphambili sizobusebenzisa ekubhekaneni nalenselelo entsha yengculazi.
Sengiphetha, sibonga kubona bonke ababambe iqhaza ekwenzeni lomsebenzi walapha ube yimpumelelo, ikakhulukazi uMasipala kanye nabaphathi besikhungo abasebenze kanzima ukuze lomsebenzi ube yimpumelelo.
<fn>ikhamanga_isizulu.txt</fn>
Lomklomelo wabelwa izakhamuzi zaseNingizimu Afrika ezikhombise ikhono eleqile ezindimeni zemisebenzi yobuciko, yamasiko, yemibhalo noma izincwadi zokufunda, yomculo, yokulobela amaphephandaba kanye neyemidlalo.
Isigaba sesithathu = Insimbi eyinhlanganisela yezinsimbi.
Isithelo segude (Ikhamanga) sifanekisa ubuhle obukhulu bempumelelo yamadoda namakhosikazi aphakamisela iNingizimu Afrika phezulu ezindimeni zokukhanda izinto ezintsha, zemisebenzi yobuciko, yamasiko, yomculo, yokulobela amaphephandaba kanye nezemidlalo.
Amakhanda ase Lydenburg - ubuciko - amakhanda e terracotta amele ubuciko bokubona nomsebenzi wokwakha ubuciko kanye nekhono lokudlala umdlalo esiteji phambi kwezibukeli.
Isigubhu saseAfrika - ihambelana nawo onke amasiko kanye nemisebenzi yobuciko. Ifanekisa isiphiwo esikhulu ngezindlela zokuxoxelana izindaba kanye nokugubha amasiko ethu.
Isiqongo / Ilanga - umqhele ufanekisa ikhanda elethweswe izinsiba ezigqokwa ngabadlali kanye nabantu basebukhosini nabantu abahloniphekile. Imisebe yelanga echaza amandla amakhulu, inkazimulo, ukukhanya konke loku kumele impumelelo yabadlali ezindimeni ezahlukahlukene.
Isiyingelezi esithi asifane neqanda esingaphakathi - (Inkazimulo emidlalweni) zifanekisa ukuvuma ukuthi abantu baphumelele kahle kakhulu ezindimeni zemidlalo namasiko.
Imigwaqo - (Impumelelo nesasasa) - imele yonke imigwaqo eya eAfrika lapho kwadabuka khona abantu okufanekisa indlela ende eya ekuphumeleleni kanye nobuqabavu.
<fn>infoz.txt</fn>
Izivakashi eziya ewodini labatetile, ziyovunyelwa ukungena kusukela ngo 09H00 - 10H00, ngemva kwalokho seziyongena ngesikhathi zokuvakasha ezibaluliwe.
Izivakashi eziya ewodini labagula kakhulu, ziyovunyelwa ukungena kusukela nggo 09H00 kuya ku 08H00 ebusuku, kodwa isikhathi ezingasihlala siyolawulwa izisebenzi ze wodi..
Izivakashi ziya emawodini esifo sofuba nakwabanokugula komqondo bayongena ngezikhati zokuvakasha ezibalulwe phambilini.
Abadayisi abavunyelwe emagcekeni esibhedlela.
Zonke izikhungo zikahulumeni zamenyezelwa njengezindawo okungabhenywa kuzona, ngakho izakhamizi ziyanxuswa ukuba ziwuhloniphe lomgomo.
Izingane ezineminyaka eyisithupha azivunyelwe ukuvakasha esibhedlela.
AMATHUBA OMSEBENZI. Isibhedlela sinemigomo nenqubo elawula ukukhangiswa nokuqhashwa kwezisebenzi. Izikhala ezikhona ziyakhangiswa emaphephandabani endawo nakazwelonke, kuya ngezinga lesikhala somsebenzi. Bonke abanothando lwalowo msebenzi kufanele bapose izicelo zabo ekhelini elinikeziwe. NB. Zonke izicelo kufanele ziposwe njengoba kusuke kubaluliwe esikhangisweni. Izicelo ezilethwe ngezandla ngeke zanakwa.
Labo abayotonyulwa uma kuhlungwa bayomenywa ukuze bafakwe imibuzo ukuze kuthi labo abahlangabezana nesidingo esifunekayo baqhashwe.
IBHODI YESIBHEDLELA. Lawa ngamalungu omphakathi aqokweuNgqongqoshe wezempilo. Bawuhlakaoluxhumanisa isibhedlela nomphakathi. Beluleka abaphathi besibhedlela ngezintoezikhathaza umphakathi nangezidingoezingaba usizo emphakathini njengoba bebhekene nokulawula isibhedlela. Bedlulisa ulwazi olumayelana nesibhedlela, besebenzisa izinhlaka ezisemphakathini, besebenzisa ulwazi abaluthola kubaphathi besibhedlela; njengoba ibhodi kuyilona hlaka olusemthethweni oluxhumana nabaphathi besibhedlela.
Uma umphakathi udinga incazelo ngezinto ezithize ezithintha isibhedlela, yilona hlaka lolu oluqondile olufanele ukunikezaizincazelo njengoba ulwazi oluningi baluthola emihlanganweni ababa nayo njalo ngemvakwezinyanga ezintathu nabaphathi besibhedlela...
Thola nokuhlangabezana nezidingo zezempilo ngaphansi kwenqubo-mgomo ka Zwelonke kanye nesifundazwe, ukugqugquzela ubambiswano kwezempilo nomphakathi.
Qeqesha nokuthuthukisa izisebenzi.
Thuthukisa, siphucula amazinga ethu, sibesiwahlola ngezikhathi zonke.6. Qinisekisa indawo ephephile kowonawonke umuntu.
Igumbi lokuhlola nokwelulekwa kwabahlolelaisandulela ngculaza.
Igumbi lezinye zabesilisa.
Igumbi lokugcina igazi.
Enye yezinjongo namaqhinga omnyango wezempilo ukuletha usizo lwezempilo eduze nemiphakathi. Yile-sisizathu esenza uhulumeni aqeqeshe abahlengikazi abasebenza emitholampilo, ukuze bakwazi ukumelana futhi baxazulule izinkinga zokugula ezilethwa abantu emitholampilo; ikakhulukazu ngoba inqubo njengamanje ithi umuntu akaqale aye emtholamilo ngaphambi kokuza esibhedlela. Umhlengikazi osemtholampilo uyena oyothumela umuntu esibhedlela uma ebona ukuthi ud-inga usizo oluthe thuthu. Ikhasimende liyakhunjuzwa ukuthi liphathe incwadi ebhalwe emtholampilo okuyi-yona emthumela esibhedlela. Izimo eziphuthumayo azi-baliwe kuloluhlelo, ngale kwalokho umphakathi mawusebenzise imitholampilo njengoba iseduzane nawo futhi usizo lumahhala.
Izincwadi eziphathwayo uma uvaka shela esibhedlela 2..1. Abahola impesheni.
Labo bantu abangasebenzi kodwa abake basebenza, kufanele baphathe Ipasi, nebhukwana eliluhlaza (blue card).
Labo abangasebenzi futhi abangenalo lebhukwana eliluhlaza (blue card), kufanele baphathe amapasi, bese esayina isifungo ehhovisi lomabhalane, noma emaphoyiseni ukuze asizakale.
Izingane ezineminyaka engaphansi kweyisith-upha kufanele ziphathe amakhadi omgomo.
Uma usufikile esibhedlela.
<fn>isiZulu.txt</fn>
Ezehlakalweni (Kuzehlakalo) ezijwayelekile zempilo yakho kungenzeka ukuthi uke wagula noma walimala ngakho-ke uzodinga ilivu yokuthi ube ngcono ekuguleni noma ekulimaleni.
Uyacelwa ukuba uqaphele ukuthi ukulimala lapha kule ngqikithi akusho ukulimala usemsebenzini.
Izinsuku ezijwayelekile zokusebenza zelivu yokugula ezingamashumi athathu anesithupha-36 ezihambisana neholo eliphelele kukuyingiliza kwelivu yokugula. Ukuyingiliza kwelivu yokugula kuyisikhathi seminyaka emithathu elandelanayo.
Uma waze ngaphambi kwesikhathi ukuthi kuzomele uyokwenziwa inqubo ethize noma ulaliswe esibhedlela uma uzohlinzwa, faka isicelo bese ugcwalisa ifomu lakho lokucela ngaphambi kwesikhathi.
Kodwa, uma uhlaselwa ukugula ungazelele noma uthola ukulimala, yazisa umphathi (i-supervisor) wakho ngokushesha uma uhluleka ukusebenza ngenxa yokugula noma ukulimala. Umlayezo othunyelwa ngomlomo ngesihlobo, osebenza naye noma umngane uvumelekile kuphela uma uhlobo noma isimo sokugula/ukulimala sikuvimbela ukuba ukwazi ukubikela umphathi wakho ngokwakho.
Thumela isitifiketi esibonisa ukuthi uyagula sesikhathi esiyizinsuku ezintathu nangaphezulu KANYE nalapho uye wasebenzisa ilivu yokugula ngaphezu kwezikhathi ezimbili esikhathini esingamaviki ayisishiyagalombili-8, kunganakwa isikhathi sokungabikho emsebenzini.?
Bheka futhi nalapho kukhulunywa Ngokuvunywa kwezitifiketi Zokugula ngezansi.
Sebenzisa bese uhambisa ilivu yabagulayo ejwayelekile ngendlela enesibopho kanye nangokubuhlakani?
Gwema ukusebenzisa ilivu yabagulayo uyisebenzisele ezinye izinto ngaphandle kokugula nokulimala ngokuba kungenzeka ukuthi ugcine usotakwini esikhathini esizayo sokuyingiliza kwelivu yabagulayo.
Ukubheka nokukunikeza ilivu yabagulayo ngokwesicelo sakho.
Ukuhlola nokuphenya izimo ezifanayo ezithile zokusetshenziswa ngokungafanele kwelivu ejwayelekile yabagulayo. Bese benza okuthile uma kunesidingo.
Umqashi kungenzeka ukuthi kwezinye izimo acele isitifiketi sokwelashwa sezikhathi ezimfushane kunezinsuku ezi-3 uma kunezimo ezithile ezifanayo ezitholakele.
Ukweluleka abaqashwa ngokusetshenziswa kwelivu yabagulayo ngokunomqondo.
Ukufanelisa indawo yokusebenza noma izidingo zomsebenzi noma ukufuna omunye umsebenzi, njalo ezehlakalweni ezikudingayo loku.
Ilivu yokungabi nezinsuku ezanele inzuzo ongafaka isicelo sayo uma seziphelile izinsuku zakho ezijwayelekile zelivu yabagulayo kukuyingiliza kweminyaka emithathu-3 yelivu yabagulayo.
Faka isicelo emafomini adingekayo okufaka isicelo.
Uyacelwa ukuba uqaphele ukuthi kumele ufake isicelo emafomini abekiwe elivu yokungabi nezinsuku ezanele emfushane nende ngokuhambisanayo. Akusafanele ukuba usebenzise ifomu le-Z1 ulisebenzisele loku.
Uma wazi ngaphambi kwesikhathi ukuthi kuzomele uyokwenziwa inqubo ethize noma ulaliswe esibhedlela uma uzohlinzwa, faka isicelo bese ufaka ifomu lakho lokucela ngaphambi kwesikhathi.
Kodwa, uma uhlaselwa ukugula ungazelele noma uthola ukulimala, yazisa umphathi wakho ngokushesha uma uhluleka ukusebenza ngenxa yokugula noma ukulimala.
Umlayezo othunyelwa ngomlomo ngesihlobo, osebenza naye noma umngane uvumelekile kuphela uma uhlobo noma isimo sokugula/ukulimala sikuvimbela ukuba ukwazi ukubikela umphathi wakho ngokwakho.
Ngenisa njalo isitifiketi sokugula uma ufaka isicelo.
Ungakwazi ukungenisa imibiko yokweseka isicelo yokwelashwa kanye nolwazi kanye nemibono yokwengeza ehamba nesicelo sakho selivu yokungabi nezinsuku ezanele.
Gwema ukusebenzisa ilivu yokungabi nezinsuku ezanele ngokungafanele.
NguMenenja Wabaqashi Wezingozi Zempilo.
zokusebenza emva kosuku lokuqala lokungabikho emsebenzini.
zokusebenza emva kosuku lokuqala lokungabikho emsebenzini.
Umqashi uzokunikeza ilivu yokungabi nezinsuku ezanele engumbandela kuye ngokuthi umphumela wokuphenya uhlobo nesimo esinje selivu yokungabi nesikhathi esanele.
Nenqubomgomo kanye Nezinqubo Zelivu Yezinsuku Ezinganele kanye Nokuthatha Umhlalaphansi Wempilo Engeyinhle i-PILIR.
Umqashi uzokwazisa ngemiphumela bese enza okuthile okufanele kuye ngemiphumela.
Kungaba ngumqashi wakho noma wena oqalisa umhlalaphansi wokungabi nempilo enhle uma kunokusola ukuthi usuhluleka ukusebenza safuthi. Loku ngokwesibonelo kungenzeka mhlawumbe emuva kwengozi yemoto embi.
Uma ufake isicelo selivu yokungabi nezinsuku ezanele ende bese ukuphenya komqashi kubonisa awusoze wakwazi ukusebenza safuthi, bangaphakamisa isicelo sakho selivu yokungabi nezinsuku ezanele ukuthi sibe isicelo somhlalaphansi wokungabi nempilo enhle.
Ungacelwa ukuba ugcwalise amafomu okufaka isicelo acacile omhlalaphansi wempilo engeyinhle.
Ukungenisa izitifiketi zokugula kanye nanoma yimiphi imibiko yezokulashwa kanye nolwazi nesicelo.
Kungadingeka ukuba wenze okunye ukuxilongwa okwengeziwe njengengxenye yokuphenya ukuze umqashi enze isinqumo esinolwazi ngokuqhubeka kwelivu yokungabi nezinsuku ezanele noma isib.
Umqashi uzokwazisa ngemiphumela bese enza okuthile okufanele kuye ngemiphumela.
Ngenhloso yelivu yokungabi nezinsuku ezanele umqashi uzokuvuma kuphela izitifiketi ezinikeziwe zasayinwa ngodokotela abarejistiwe Ebandleni Lezingcweti Zempilo laseNingizimu Afrika kanye futhi nabaqiniswe ngokomthetho ukuthi baxilonge bese belapha iziguli. Isitifiketi esinje sokwelashwa kumele, ngemvume yakho, sichaze uhlobo kanye nebanga lokugula/nokulimala.
Igama, ikheli kanye neziqu zikadokotela.
Sisho ukuthi udokotela unikeze isitifiketi ngenxa yomphumela wokuzibhekela ngesikhathi exilonga, noma njengomphumela wolwazi olutholakale esigulini futhi olwamukelwa ngokweseka ezokwelashwa.
Isikhathi selivu ephakanyisiwe yabagulayo kanye nosuku lokunikezwa kwesitifiketi sokugula.
Isaziso sikadokotela uma esebenzisa izitifiketi eziphrintwe ngaphambi kwesikhathi, izindaba ezingaphathelene nesiguli kumele zisuswe.
Umqashi angakwazi kuphela ukubheka nokuqalisa ukuphenywa kwesicelo sakho emva kokuba ungenise ifomu lesicelo kanye nayo yonke imibhalo edingekayo. Loku kufaka ukubuyela kudokotela wakho ukuze agcwalise umbiko odingekayo oyingxenye yamafomu okufaka isicelo. Ifomu lokufaka isicelo lingaba nengozi ekufinyeleleni kwakho ilivu yokungabi nezinsuku ezanele noma ilivu yomhlalaphansi yempilo engeyinhle.
Umqashi uzokunikeza isikhathi sokungasebenzi kuloku kulova.
Umqashi uzogcina amarekhodi awanyule ngezikhathi ezinje ezisetshenziswa njengesikhathi sokulova kuze kuphelele usuku olulodwa. Kuzobe sekukhishwa kwimibandela yakho yelivu yabagulayo.
Kuzokuthi ngalesi sehlakalo kulindeleke ukuba ugcwalise irejist yesikhathi esingasetshenzisiwe ngezinhloso zokurekhoda.
Ubufakazi bezehlakalo ezinje buzodingeka noma kanjani.
Zemisebenzi Yomphakathi, ukuphatha ngazo zonke izikhathi noma yiliphi ulwazi ngokuphathelene nesimo sokwelashwa sanoma yimuphi umqashwa ngezidingo zokuhlonipha kanye nokuba yimfihlo.
<fn>isiZulu_100727.txt</fn>
Udlame olubhekiswe kwabezizwe luyisenzo sobugebengu!
Uhulumeni ngeke aluvumele nakancane nanoma yiluphi uhlobo lodlame olubhekiswe kwabanye abantu!
Masibambisane ukuze sakhe impilo engcono kubo bonke abantu abahlala eNingizimu Afrika.
Masibambisane ukuze sithuthukise amakhono ethu futhi sivule amathuba emisebenzi.
Uma unolwazi mayelana nesenzo esihlelwayo sokuhlasela abezizwe abahlala eNingizimu Afrika, uyacelwa ukuthi ushayele isiteshi samaphoyisa esiseduze nawe noma uma kunesimo esiphuthumayo uyacelwa ukuthi ushayele le nombolo yocingo ku-10111.
Ukuhlaselwa ngesihluku kwabantu bakwamanye amazwe abahlala eNingizimu Afrika ngeke kusize muntu. Kuvamise ukuthi kube ngabantu abamsulwa abayizisulu zalokhu - izigebengu zona ziyaphunyula. Uma unolwazi oluphathelene nesenzo sobugebengu - bikela iziphathimandla. Ungathathi umthetho uwubeke ezandleni zakho.
Uhulumeni ucela imiphakathi ukuthi ihlale iqaphile futhi ibike izigameko eziphathelene nodlame nenzondo eqondiswe kwabezizwe.
Ukusingathwa ngempumelelo Kwendebe Yomhlaba ye-FIFA ka-2010 se-kwenze iNingizimu Afrika kanye nezwekazi kubukeke kahle emazweni omhlaba. Kube nokudlondlobala okukhulu kwinani lezivakashi ezifike kuleli lizwe futhi lokho kuwaphuculile amathuba okutshalwa kwezimali, kanti futhi lokho kuzovula amathuba emisebenzi.
Nanoma yiluphi uhlobo lodlame ezweni lethu luzocekela phansi konke esikuzuzile ngenkathi sisingethe Indebe Yomhlaba. Manje umhlaba ususi-bheke ngamehlo okhozi kakhulu kunakuqala.
<fn>labelZ.txt</fn>
Ukudla okudayiswa emishinini ebekwa esigangeni kufanele kube nesaziso ngaphambili emshinini esikhombisa amagama okudla ngaphandle kwezimo lapho ilebula (igama lokudla) ivela emkhiqizweni wokudla uqobo lwawo.
Uma umkhiqizo wokudla udayiswa ngezixhanti (ubhangqene), isitsha kufanele sibhalwe (igama lokudla) ngokuhambisana nomkhiqizo wokudla odayiswa uhamba wodwa kanti futhi izinhlamvu zamagama kufanele zibe nesilinganiso (usayizi) esifundekayo kuMthengi.
Ukudla okuthize kuyakhululwa ngokuphelele ekutheni kubhalwe (igama lakho).
nanoma yisiphi isiphuzo okukhulunywe ngaso eMthethweni weMikhiqizo yoPhuzo oluDakayo, 1989 (uMthetho No. 60 ka 1989).
Umbhalo (ilebula) kunanoma yimuphi umkhiqizo uhlinzeka ngolwazi olubaluleke kakhulu mayelana nalowo mkhiqizo uqobo. Ngakho-ke ukuqiniseka ukuthi izinqubo ezilungile ziyalandelwa, kunezimfuneko ezahlukene zomthetho ezengamele ukuBhalwa koKudla njenga lena:.
Ulwazi lokondleka luphoqeleke kuphela ezimweni lapho izinhlamvu zombhalo zenziwe khona kanye nokwenzela ukuba lolo hlamvu lombhalo lwesekelwe.
Ipheshana legama lomkhiqizo kufanele libhalwe ngolulodwa lwezilimi eziyishumi nanye ezisemthethweni. Kufanele lifundeke futhi libonakale futhi akufanele lisithwe yinanoma yini esasithombe.
Ukudla okuqukethe izithako zokwengeza, imithi yokuvimbela ukubola kanye nezithako ezinikeza umbala kufanele kusho igama lesithako sokwengeza, lemithi yokuvimbela ukubola kanye negama lezithako ezinikeza umbala okusetshenzisiwe. Uhlobo lwe-Monosodium Glutamate (okuwuhlobo lwesithako olunikeza ukudla ukunambitheka okwengeziwe) kufanele nayo ibekwe ohlwini njengesithako uma iqukethwe kunanoma yimuphi umkhiqizo wokudla. Imikhiqizo yokudla equkethe imithi yokuvimbela ukubola kanye nesithako esinikeza umbala sohlobo lwe-Tartrazine kufanele isho igama lomuthi wokuvimbela ukubola noma isithako esinikeza umbala futhi esimweni semithi evimbela ukubola igama eliseben-zayo "umuthi ovimbela ukubola" kufanele livele kanye nezinye izithako zokwengeza zokudla kufanele zibekwe ohlwini lezithako ngegama lohlobo lwesithako.
Uma umkhiqizo, nakuba kuhloswe ngawo ukuba use tshenziswe, ungaba ngandlela thize nobungozi ekuphepheni komuntu, ngakho-ke izimpawu ezifanele zokwexwayisa kufanele zivele emkhiqizweni, isibonelo, esitsheni esnamandla omfutho "isitsha sinamandla omfutho" futhi "sigcine ngaphansi kwamazinga okushisa angama - 50" noma "Ungasephuli noma ungasishisi emva kokusisebenzisa".
Akukho kuqhakambisa impilo okungenziwa. Amagama "impilo" kanye "kunempilo" akufanele abandakanywe emalebuleni (emibhalweni yemikhiqizo) njengoba lokhu kuchaza ukuthi lowo mkhiqizo unezithako ezinikeza impilo. Esimweni sokupheka okujwayelekile okuqhamuka ezitshalweni amagama "akusidali isifo senhliziyo" kuyothatha lokho kuqhakambisa njengokuqhakambisa okungalungile. Isitatimende esifana nesithi "inconywa ngodokotela" akufanele sisetshenziswe njengoba sichaza ukuthi lowo mkhiqizo wanconywa ngungoti wezempilo (ngudokotela).
Imikhiqizo elawulwa ngamazinga okushisa nokubanda kufanele ichaze izimo zokugcina. Kufanele isho izindlela zokusebenzisa, njengokuncibilikisa, ukushisisa, ukupheka ukuze lokho kudla kusebenziseke futhi nezinga elifanele ligcineke.
Ukudla okunokubola kakhulu kuvezwa emisebeni yelanga enesilinganiso esiphansi sokukhipha izinga lokushisa ukuqhubezela impilo yakho yokuvikeleka ngokubulala nanoma yiziphi izilwanyana ezingaphila ezikhona.
<fn>lcontent.DACB.SinneVanVertalers(Zulu-batch10).1.0.1.DPS.2010-11-08.zu.txt</fn>
Bobabili abasolwa bavalelwe kanti kulindeleke ukuba bavele eNkantolo yeMantshi yaseVryburg maduzane.
Kuyacaca ukuthi ulindele izingxoxo mayelana nezindaba eziningi okukhulunywe ngazo kanye nemiphumela nezinqumo okuyolandela lapho.
Ukudluliselwa kwabe-SAPS yaseKamieskroon, naseNamaqualand kunoma yisiphi isiteshi samaphoyisa eNorth West, eGauteng noma eFree State.
Ukunikezwa kwemishanguzo tokudambisa isandulela ngculaza kanye nengculaza uqobo kulabo abahlukunyezwe ngokocansi manje sekuyinqubomgomo kuzwelonke kanti izindawo zokunikezwa kwayo ziyandiswa.
Omunye yemiphumela eqinile ye-Convention wukuthuthukisa amasiko njengengqikithi yentuthuko esimeme.
Ngizoqala inkulumo yami ngokuphawula ngezigameko ezimbili ezinkulu ezenzeka kuleli lizwe ngonyaka odlule ezibalulekile mayelana nendlela yenqubomgomo yamazwe angaphandle.
Omunye umngane wobekwe icala wadutshulwa wabulawa ngumngane kaThabisile Khuzwayo.
Uma lungekho uhambo aluthathayo, uJoseph Shabalala uhlala eKloof nenkosikazi yakhe kanye nezingane zakhe eziyisithupha.
UMnu Blatter uvakashele leli lizwe ukuzohlola inqubekela phambili eyenziwayo mayelana nokubanjwa kwemidlalo.
Ukubhala, ukuthayipha, ukuhlela kanye nokusabalalisa amaminithi emihlangano athanyeliwe.
Ukuthuthukiswa kwe-Maritime Park, nendawo yokumiswa kwezimoto ethuthukisiwe kanye nendawo evulekile, ehlangene nezinto ezenziwe ngobungcweti zasolwandle, ezibhekene noMyuziyamu ongasolwandle.
Kwakuyisimo sempi yamagorila, isimo sempi ehambayo.
Besisebenzisa futhi sisasebenzisa ukulethwa kwezidingongqangi kanye nokufinyelelwa kwezinsiza ekwakheni ukuhlangana.
Lo mcimbi uzobanjelwa eCaltonville Civic Centre ngoLwesine.
Abemithombo yezindaba bayamenywa ukuba bazoba yingxenye yalo mcimbi ongumlando.
Kumele ukuba siphinde sibhekane nemiphumela yokusweleka kwe-FDI.
Futhi zaziyisiqinisekiso sokuphikisana nenqubomgomo yokubuyekeza noma yokwenza izinguquko, okufaka phakathi isimo sobushokobezi, ubulelesi obenziwa kubantu, ubulelesi obenziwa ngesikhathi sezimpi kanye nokubulawa kwabantu abaningi.
U-Abbas wakhuluma lawa mazwi ngoLwesibili: "Okwenzeka namhlanje kuyisibhicongo, ukuhlaselwa kwabantu basePalestine.
Ukuhlehliswa kosuku lomnqamula juqu: New forum: Profeus Secondary School: Atlantis.
Kwakutholakala ukuba kusetshenziswe ngamalungu e-JOC.
I-Peacebuilding Commission izosetshenziswa kodwa izodlala indima ebalulekile esikhathini sezinguquko kusukela esikhathini sokungqubuzana kuya ekwakhiweni kabusha emva kwesikhathi sokungqubuzana okuzosimama.
Ngokuya ngombono wakho wobungcweti ucabanga ukuthi lolu thango oluzungeze i-Ellis Park luqatha ngokwanele yini mayelana nebhola?
Mnu Mbatha, ungasichazela ukuthi usho ukuthini ngokuthi "kwazihlukanisa ngokwako"?
Abakwa-SAPS eGaleshewe bazinikele ukuqhubeka nokugxila kulobo bulelesi obenziwa kwabesifazane nezingane futhi bazoqinisa imizamo yabo ngamaholide esikhathi sokuphela konyaka.
Emva kophenyo olude, kwatholwa futhi kwaboshwa abasolwa abahlanu.
Siyavumelana ukuthi wabona ngesikhathi abantu beqala ukunyathelana.
Siyethemba ukuthi imizamo yakho izophumelela ekupholiseni lo mphakathi wethu olimele nogulayo.
Indawo yokuhlala iyathuthukiswa njengamanje kanti imijondolo iyasuswa kwakhiwa izindlu ezixhaswe nguhulumeni esikhundleni sayo.
Ukulawula ukhula kanye nezifo ezihlasela izitshalo ngokusetshenziswa kwendlela yemvelo: Ukuqhubekisela phambili ukwelapha izifo ngendlela ejwayelekile.
Kubo bonke okubanjiswene nabo kwezemfundo i-NWMS, imikhankaso yokuqwashisa nokuxhumana.
UYeats washo lokhu"abaphezulu kakhulu baswele konke ukukholwa, kanti labo abaphansi impela bagcwele ukuqina kothando".
Isibhamu sahlolelwa ukuze kubonakale uma sasetshenziswa kobunye ubulelesi.
Ukuthuthukisa amabhizinisi endawo, umasipala uthole izitshalo nezinto, onogada kanye nezinye izidingo zephrojekthi kubahlinzeki abangomakhelwane.
Indodana yakhe u-Aboobaker Moosa okunguye ozobe esehambisa ibhizinisi elikhulu lemibukiso bhanyabhanya nguye omsizayo okwamanje ukuhambisa leli bhizinisi labo lezimiliyoni ngezimiliyoni futhi usafundela iziqu ze-B Com.
Imizuzwana nje emva kokuqhuma, kwagubezela intuthu esitezi esiphansi lapho kunebhodi lezitambo zikagesi; okwaba nomphumela wesiphithiphithi njengoba abasebenzi abebethukile bebaleka.
U-Sergeant C J Pretorius, okwamanje osebenza kwiYunithi Yokuvimbela Ubelelesi, kwabe-SAPS eJoubertina, udinga ukudluliselwa ngokushitshaniswa nomunye eBloemfontein noma ezindaweni ezingalapho.
Ngiyaxolisa ngokuzwisa abanye ubuhlungu ngenhloso nangaphandle kwenhloso kulo mhlaba wethu ngenxa yenkolelo yami kubandlululo, emasikweni, noma enkolweni yami.
Nakuba kunjalo ukusebenza Kwesivumelwane sase-Ouagadougou kusilele emuva ngenxa yokusweleka kwamakhono kanye nezinsiza kanye nezikhundla mayelana nokudidiyelwa kwamasotsha empi.
UHulumeni kumele angenelele ngokwakhayo ekuguquleni ubunikazi bemboni kanye nokuthuthukisa ubunikazi babantu abamnyama kuwo wonke amazinga.
Umhlonishwa uMeya, uKhansela Obed Mlaba uzokwamukela ithimba lase-Leeds City Council okuyiwele le-ledolobha lase-Durban elizoza eDurban.
Lelo liyizinga eliphansi kunawo wonke kumazinga wonke womane ezindawo zokuhlala ezisemqoka ezifulelwe.
Ukusebenziswa kwezinsiza zasolwandle nasogwini ngokungasimeme kuletha ukukhathazeka.
Ngiyathokoza ukuba ngicelwe ukukhuluma nawe kulo Mcimbi Weziqu we-Foreign Service Institute.
Okunanyathiselwe kulokho nakulokho kuzibophezela kwethu wuhlelo elinemininingwane ejulile lwephrojekthi, olunalokho okuqondiwe kanye nezinga elibalulekile.
Futhi njengoba wazi, uHizbollah umemezele ukuthi banezinye izikhali eziningi zangasese endaweni yabo yokugcina izikhali.
Uhlelo lwe-EMDC Teaching Assistants Programme leseka amaqembu futhi njengoba lingumhlinzeki wemisebenzi wangaphandle lwenze ukuqapha kanye nokuhlola.
Manje sengiyaqonda ukuthi wawungekho no-Altech ngesikhathi senhlekelele yaseHelderberg, okuyikho esiphenya ngakho.
IsiGungu Esiphezulu Somkhandlu, njengoba siphikisana nokukhishwa okungekho emthethweni kwezincwadi zokubopha eziphuma kwamanye amazwe ezikhishwa ngabanye oHulumeni okungebona base-Afrika, sincoma ukuthi lokhu kukhishwa kwamukelwe yi-AU Assembly.
Zonke izicelo zokungcwatshwa kwabantu abampofu kumele ziqondiswe futhi zicutshungulwe yisikhulu esiqokwe ngumasipala kumnyango wezemisebenzi yezenhlalakahle kamasipala wendawo yaseMidvaal.
Uma ningaboni liso linye kusho ukuthi niyizitha, kodwa lezi zinkolelo yizinto okumele ziqedwe nya emphakathini wethu.
Sihalalisela iYunuthi Yezinja yaseRustenburg ngokufaka isibhakela esikhulu ukusetshenziswa kwezidakamizwa kule ndawo.
I-Ombudsman Yemisebenzi Yamabhange i-OBS ixazulula izikhalo zabantu ngamunye mayelana nenemisebenzi kanye nemikhiqizo yamabhange.
Lokhu kusiphoqa ukuthi senze konke okusemandleni ethu ukuvimbela ukuthunyelwa kwekhephithali enqabile emazweni omhlaba asethuthukile yizakhmizi zethu.
Banalo ilungelo lokuba nethuba elifana nelawo wonke umuntu.
Abantu abaningi abakhulu abazibandakanya emizamweni emikhulu yokuzikhulula embusweni wonya, amaqhawe namaqhawekazi abo abazinikela ngokuphelele enkululekweni abazange babongwe.
NguHanif ozonihola.
Kuyacaca ukuthi bazofaka amasotsha empi ephelele ezophikisana nomchukuluzi wangaphandle wezempi.
Kuzoba nokuntanta, isikhathi sentokozo samadili nemidlalo, ukucula nokudansa, izimakethe zemisebenzi yezandla, i-Bhangra Bash kanye nemibukiso yokuqhunyiswa kwamakhilikhethi ebusuku.
Iqembu lezingqapheli elilungiselela elizayo le-SADC beliseZimbabwe phakathi nenyanga kaFebhuwari.
Mayelana nokuthola imininingwane yocwaningo nentuthuko yethu xhumana no-Eddie van Wyk.
Lo msebenzi ukhiqiza izimayini zamapulangwe kanye nowoyela kagamthilini okuthunyelwa emazweni angaphandle.
Ngokombono wethu ngizothi akulungile.
Izimboni zamaminerali kumele zifake ezimalili zentela, ngazo zombili izindlela eyokukhokha intela kanye neyenzuzo.
Ama-NRA awuhlelo olubhekene nesitokwe kanye nezinguquko ezimpahleni zemvelo.
Inhlangano "ezabalazayo" ezimele, encike kokufaneleka, ezibophezele ekusizeni isizwe ukuthola izixazululo ezincike kusayensi mayelana nezinkinga zalo kanye nokusungula amathuba okukhula nempumelelo okuncike kusayensi.
Ibhizinisi le-CNS seliphenduke laba yibhizinisi le-CKB.
Bonke olayini bethu bokudlulisa benziwe ngendlela yokuthi okukhishwayo kusemazingeni angaphansi kwalawo abekiwe kanti lokhu kunciphisa ngokushesha ibanga elisuka ngaphansi kwakhondaktha .
Xhumana naye mayelana nokushintsha kwekheli noma ukufakwa kokwakamuva emininingwaneni yakho yokuxhumana kanye nemibuzo mayelana nokubhalisa kabusha .
Kodwa, ekudambiseni, niyavuma ukuthi ukuhlinzekwa ngezindlu kulesi sifundazwe nakuleli zwe kuyinto ephithene impela.
I-NHBRC Warranty Scheme kuhloswe ngayo ukwenza ngcono izinganhle lezindlu zethu mayelana nezakhiwo ezingalungile.
Mhlawumbe njengoba futhi uzokhuluma kuvidiyo, sizothanda ukuba sibe nezigaba zevidiyo ezobukiswa.
UBone Vega wathi: "Madoda, kumele ukuba senze ikilabhu ukuze kube khona esikwenzayo siyekeleni ukuhlala ezitaladini singenzi lutho".
Egamenu likaNgqongqoshe noyiSekela likaNgqongqoshe u-Aziz Pahad, ngikufisela usuku olumnandi futhi ngethemba ukuthi nonke nizowuthokozela umculo kanye neziphuzo.
Abanye odokotela kwezinye izibhedlela zezifundazwe bangenela isiteleka esingavikelwe emasontweni amabili adlule befuna ukukhokhelwa imali yohlelo lokwenziwa ngcono kwamaholo ezisebnzi zikahulumeni olubizwa nge-Occupational Specific Dispensation OSD .
I-Saudi Arabia isizinikele ekucabangeni bokuqala ubudlelwane mayelana nezindaba ezithinta izwe nohulumeni oholwa yi-Shia e-Iraq, okuyinto eyayikade ifunwa yi-US.
Lo nyaka ungunyaka wokugcina lapho abafundi bebanga leshumi bebhala khona ukuhlolwa kohlelo lwe-Senior Certificate.
Kwafanele ukuba kube yimpi ukuqeda ukubekelwa eceleni kwezakhamizi eziningi zase-Afrika ezihlakazekile.
Ukwephula umthetho kumele kuhlale kuyicala lobelelesi, nakuba lokhu kumele ukuba kungabhekwana nakho ezinkantolo zomphakathi.
Ukuhlolwa kwezokwelapha kubo bonke abafundi besayensi yezempilo kumele kufake phakathi ukuthenwa mayelana nokukhombisa ububele nokunakekela.
Okunye kwalezi zinto ngumnyango weseli lapho ivukelambuso, uJopie Fourie, wayeboshwe khona eCentral Prison ePretoria.
Izibophezelo zemisebenz yomphakathi izohlala inje njengoba kunqume i-IBA futhi zizoguqulwa ngokuhambisana nalokho okubekwe Ngabasemagunyeni.
Ungavumeli umuntu ongamazi ukuba ashayele abakwa-toll-free stop card line egameni lakho - bangakukhohlisa ucabange ukuthi ikhadi lakho selimisiwe kanti cha.
Ukuhamba phakathi kwedolobha noDoung Anwar Jehangeer - kwangivula amehlo mayelana nedolobha engangicabanga ukuthi ngiyalazi, kodwa ngangingalazi.
Lolu hlelo lwenzelwe ukuthuthukisa amakhono asimeme kwezolimo kulesi sifundazwe kanye nokusungula ezokuphepha kokudla mayelana nawo wonke umuntu kulesi sifundazwe.
Kungaba wukuqamba okuholela ukuba kwenziwe okunye ukuqamba.
The CSSA Computer Olympiad ngomunye wemincintiswano emidala nemikhulu yalolu hlobo emhlabeni.
Izidingo ezibalulekile e-Uganda zifaka phakathi indawo yokuhlala, ukudla kanye namanzi ahlanzekile, njengoba kunokukhathazeka kokukhula kokuqubuka kwezifo ezibangwa ngamanzi njengoba izindlu zangasese zihlangana namanzi ezikhukhula.
Angeke sivumele iqembu labo ukuba lihambise iqembu lokuduna izimoto ngemuva kwezindlu zabo - sengathi sihlala ezweni elingenamthethosisekelo noma umthetho.
Leli bhukwana libeka kahle amalungelo ezingane ngokucacile nangokuzwakalayo.
Imizamo yokufanisa ncamashi imiphakathi yase-Afrika naleyo yamazwe athuthukile kuyingozi enkulu.
Ubisi ngumkhiqizo wokudla okonakala ngokushesha futhi okuyindlela enhle kakhulu yokudlulisela phambili izifo ezehlukehlukene.
Thina sazicelela kuphela ukuba kushintshwe imithetho yomdlalo.
Lokhu kuvimbela igciwane lesimungumungwane kanye nepholiyo ekujikelezeni ezinganeni.
Wawungesabi yini ukuthi nawe uzogandayeka?
Ukwesabela ngokushesha kanye nokuqaphela kwamaphoyisa kanye nonogada, kwaqinisekisa ukuthi sesiphelile isikhathi sokudunwa kwamathrakhi yilawa madoda amahlanu.
Abavakashi basemabhishi bayexwayiswa ukuthi ukuthengiswa ngokungemthetho kotshwala ebhishi akuvumelekile.
Ukuhluleka kokuhlangabezana namazinga okulungela ukulwisa umlilo.
Izindawo ezifana nezinkwali zokumba amatshe kanye nezimayini, zisetshenziselwa ukulahla udodi wasekhaya kanye nowasezimbonini, lanye nododi onobungozi.
Okunye futhi, Mhlonishwa, kumele sisebenzisane ukuze zigqugquzele abantu ukuba kube nokuxhumana phakathi kwabo, ngokushintshana ngamasiko, ngezesayensi, ngezemfundo kanye nangezemidlalo, kanye nokuthuthukisa ezokukhenkethe okunhlangothi mbili phakathi kwamazwe.
Ukudlula lapho umgqugquzeli we-SADC wesivumelwano saseZimbabwe, okuyilowo owayengumongameli uThabo Mbeki, naye uzobe ethamele umcimbi wokufungiswa eHarare.
Emva kwesikhashana, uMnu Morgan Tsvangarai uzofungiswa njengoNgqongqoshe waseZimbabwe kanye nosekela ngqongqoshe.
UHolmes waqhubeka nokuchaza izinkinga ekuxazululeni izindaba ezithinta iDarfur.
Ingabe kumele kube nelungu elilodwa kuphela yini le-POP ku-JOC?
Ukubona kwethu ukuthi ukwabelana kokukhula kanye nokuthuthuka okudidiyelwe kungazuzwa kuphela uma lezi zinto ezinhlanu ezijahekile zixhunyaniswa ngesu, ngokulinganisa futhi zenyuselwe kumazinga emigomo yentuthuko.
Lesi sabelomali engisethula kini namhlanje sigunyazwe yimibono kaMongameli.
UCandice ukhulise uzwelo mayelana nodaba lokuthuthukiswa kwabesifazane abanokukhubazeka, ngomsebenzi wakhe awenza nabe-Deaf Television.
Impendulo emva kokucutshungulwa evela emihlanganweni yokuxoxisana isiyenziwe futhi kuthathwa izinyathelo mayelana nayo.
Kucacile, ukuthi ukusekela kanye nokubumbana kwenu nabodadewenu kanye nabafowenu baseNingizimu Afrika kunothisa imizamo ekusheshiseni inqubo kokwakha umphakathi oyidemokhrasi yangempela, ongenabandlululo kanye nongacwasi ngobulili.
Kodwa kuzobe kwenza ingqondo ukulindela ukuthi wedlulisela lokhu kuMnu Grobbelaar ngesikhathi umbona?
Izinsolo mayelana nale ndoda zithi weba isisefo wase enyamalala emva kokubonwa yisakhamuzi.
Abemthombo yezindaba abangaqinisekisiwe angeke bavunyelwe ukungena.
Izingcweti kwezemisebenzi mayelana nezidingo zemisebenzi ekhethekile okufaka phakathi ukuhlinzekwa ngogesi nochungechunge lwakhona kanye nokunye ukuqedela okukhethekile.
Uma ufuna ulwazi oluthe xaxa mayelana nencasiselo yesimo sendawo kanye nesimo sezulu kwase-Australia, yana kwabe-Australia National Mapping Agency.
Iwebhusayithi yabakwa-Cape Metrorail ihlinzeka ngolwazi mayelana nohlelo lwezikhathi, amanani kanye nemizila.
Ngiyawazi umlando mayelana nemizabalazo ye-Logra Civic kanye nemiphakathi eyayiyisebenzela futhi esayisebenzela namanje.
Lokhu kukhombisa ukuthi le misebenzi eyenziwe kumele iqondiswe kulo ogunyazayo.
Mnu Skosana emva kokusiza enkundleni, usiza labo abalimele kanye nangemizimba, wenzani emva kwalokho?
Ukufudumala komhlaba - Ukwenyuka kwamazinga okushisa ngaphezulu kwalawo alingene emhlabeni wonke okudalwa yi-greenhouse effect.
Umthetho obizwa nge-IBA Act udinga amalayisensi amasha ukuze uthuthukise isu lwezabasebenzi elihambisana nokulungisa.
Yisifunda semibala, siyizwe elinamahlathi angempela nezintaba ezinesithunzi, amahlathi akudala angumsinsi wokuzimilela, amathafa angamoshiwe kanye nepulazi eliyizingciciyela.
Sonke sihlangene sazi kahle ngesikhathi esedlule esiphuma kuso ebesidicilela phansi amasiko ethu futhi sisephuca ezomdabu kanye nezinkolo zethu.
INingizimu Afrika iyaqhubeka ngokuma emgomeni wokuqedwa ukubekelwa eceleni kwezwe lase-Cuba mayelana nezomnotho, nezohwebo kanye nezezimali.
Ukwabiwa kabusha kwezinsiza kulezo ziteshi ezihlonziwe ezisezindaweni ezigcwele ubugebengu obukhulu.
Umzamo oqhubekayo wokusungulwa kwama-MPCC uqinisekisa ukuzibophezela kwethu ekusabalaliseni ulwazi lukahulumeni kuleyo miphakathi eyayincishwe amathuba.
Ngokungenzeka, yebo, sikhona ukuphendula imibuzo.
Ukwemuka kwabantu ebhishi kudale inkulumo mpikiswano ngaphandle koMkhandlu.
INingizimu Afrika ingenkulu e-Afrika lapho ilizwe lase-Spain sitshale kulo izimali.
NjengoNosipho, indodakazi yayo kumele ukuba ibhekane nezincwadi zayo zesikole esikhundleni sokuhamba izinkantolo.
Ngokuhlanganyela nalawa maqembu, sithathe isinqumo sokuqeda ukuhlukunyezwa kwabesifazane nezingane.
Phakathi kwezihambeli ezilindelekile ukuba zethamele lo mcimbi yiNxusa le-European Union.
Ukuhlinzeka, ukulethwa, ukufakelwa, ukukhonjiswa kanye nokusebenza kwe-hysteroscope njengoba kuchaziwe kumicikilisho yokusetshenziswa ezibhedlela.
Osolwa ngokuphanga, owayebambene phezulu namalungu akhethekile e-SAPS i-Task Force ekuphangweni kwemoto yemali wadutshulwa washona.
Lolu hlelo kumele lwenziwe yi-DEAT ngokubambisana nezinkampani ezizimele.
Ukusiza othisha ukuba babe nenye indlela yokujezisa izingane, uMnyango wezeMfundo usukhiphe idokhumenti mayelana nenye indlela yokujezisa abafundi.
Ukugxila ohlelweni lwe-IDP njengendlela yokwakha imiphkathi eqinile kanye nokwakha amabhuluho phakathi kwemiphakathi.
Okwenzeka emva komdlalo, bonke abathengisi bamathikithi baphindela egunjini lapho iKaizer Chiefs inesikhungo khona sayo sokulawula amathikithi?
Kumele sikubone ukubaluleka kwezindawo ezihlotshiswe ngamasiko ethu njengoba sifuna ukulonda imvelo yethu.
Izindlelo zomsebenzi ziyehlkahlukana ngokuya ngokuhlola okudingekayo.
ICacadu ibamba nomcimbi obizwa i-National Arts Festival obanjwa minyaka yonke, okungumcimbi wezamasiko omkhulu kunayo yonke eningizimu obanjelwa edolobhaneni elihle elincane i- Grahamstown.
Ezobuchwepheshe busheshisa izinqubo, kwenza ukuba izinto zenziwe ngokuvuleleka futhi busiza ekuqinisekiseni ukuthi izikhulu ziyazibophezelela ekuhlinzekweni kwemisebenzi okumele ziyilethe.
Kuwo wonke amazinga angale kwesikole-kungaba amasekhethi, izifunda noma izindawo-izakhiwo ezintsha zizodingeka, okufaka phakathi amahhovisi ayinhloko.
Amaphoyisa ayegade ezindaweni ezingalapho alunywa indlebe ukuba aqaphe leyo moto.
Kubafundi bezinkanyezi bama-Hindu asebebadala, lo mlaza waubizwa ngokuthi "Trishanku", owqanjwa ngeNkosi eyayingakwazi ukubekezela eyafuna ukwenyukela ezulwini ngaphambi kwesikhathi sayo, okumanje ihleli maphakathi.
INingizimu Afrika neMalaysia zinobudlelwane obuhle obuphakathi bamazwe amabili obakhelwe kusisekeo esiqinile obuqiniswa ukuhambela ngokusemthethweni okwenziwa njalo emva kwezikhathi ezithile okuseqophelweni eliphezulu kanye nokuhlangana phakathi kwemiphakathi yethu yamabhizinisi.
Ukwephulwa komthetho okukhulu ngamasotsha e-MK kwesinye isikhathi kwakuba nomphumela wokujeziwa ngokubulawa.
Izikhangiso zizobekwa kumaphephandaba kanti bonke abantu abanezindlu, okufaka phakathi labo abangabanikazi bezindlu ezingamayunithi ayizigaba, bazothola ukuhlolwa ngeposi.
Lokhu kukhonjisiwe ethebulini elisekhasini eliceleni kwaleli.
Abemithombo yezindaba ngeke bavunyelwe ukungena ku-Summit.
Umkhakha obhekele ukungatholi ezempilo uhlonza lezo zindawo ezinamazinga aphezulu okushona kwabantu singakafiki isikhathi.
Iziblo zabantu ababalwa bukhoma zibalulekile ukuba zibe khona futhi ziyadingeka impela mayelana nokwenza isabelomali sokudla.
Isamba sifaka phakathi okunye kanye neqembu elingacaciswanga, ubulili kanye nomkhakha wokusetshenziswa ngabezenhlalakahle othi 'angazi'.
Ngingathanda ukuba uzethule wena kanye nozakwenu.
Lokhu kumele kuhlangabezane nezidingo sabantu, ukulawulwa kwezinsiza ngokusimeme kanye nokulungisa ubulungiswa kanye nokungalingani kwesikhathi esedlule.
Sinxusa abashayeli ukuba babekezele futhi baqaphele kakhulu ngesikhathi behamba kulowo mgwaqo omude, ikakhulukazi njengoba sekungene ubusika.
Ukusukela eBellville le moto ibilandelwa idlula amalokishi amaningi yaze yayongena kwenye indlu eseMacassar lapho ababeyigibele behla bangena endlini.
Isicelo sakho kumele ukuba sithunyelwe kwenye yamagceke eseduze nalapho ohlala khona.
I-Workmen's Compensation Fund ibonelela abasebenzi abakhubazwa yizigameko ezenzeka emsebenzini.
Kusukela ngesikhathi ababuye ngaso, bakhombisa ukwenyuka kakhulu kwezinga labo lokusebenza, njengoba abanye babo sebesezikhundleni zokuphatha.
Izindlela zokuthuthukisa nokwelula kakhulu inani lemali ebekwa ngumuntu ehlelelwe inqubo yezezindlu.
Nikeza izinkomo ukudla kwemfuyo noma amarafeji omile.
Angisakhumbuli kahe ukuthi ngaxhumana nobani kodwa ngicabanga ukuthi ngaxhumana no-Colonel Ben Steyn.
Umculo idlala indima ebalulekile ekuthuthukeni kwabafundi bethu ngokomqondo, ngokwemizwa, ngokomoya futhi uthuthukisa izinganhle lempilo yomphakathi.
I-CP ingazehlisa izindleko ngokusebenzisa amaphakethe omkhiqizo asebenzisa izinsiza ezimbalwa, okuzokwehlisa futhi nokulawulwa kukadodi kanye nezindleko zokuwulahla.
Noma yimuphi umehluko oba khona ekusebenziseni amanzi ngesonto ungadalwa ukuvuza kwamanzi ejalidini lakho.
Ngenhloso yokulwa nobandlululo, kwakufanele ukuba babambane, okwakungelula, umzabalazo wokubumbana, ukuthula nentuthuko.
Wabona ngalolo suku ukuthi izelelesi azikhethi bala lamuntu, futhi ubelelesi busithinta sonke.
Amandla ezinkantolo ezisemazingeni aphansi abekelwe umkhawulo mayelana nezisusa kumele abuyekezwe.
Zonke izinqumo ezithathiwe bonke abasebenzi bayaziswa ngazo.
Ukutshalwa kwemali kuzingqalasizinda, kanye nokuthuthukiswa kwamakhono, yiko okubaluleke kakhulu, lolu hambo oseluqaliwe, futhi luthembisa amathuba angenamkhawulo okuthola amathuba ezinhlelo kanye nobudlelwane.
Le lonji enhle inerestoranti enhle epheka ilantshi emnandi kanye nokudla okuziphakelwa khona ngaMasonto.
Ukungaguquki kwemiyalezo kudlula kuhlelo lwesandulela ngculaza.
Ukuthi abasebenzi bethu baxhumene nemiphakathi abaphuma kuyo ngohlelo olubumbene lwabantu abazinikelayo bangaphakathi okuhloswe ngalo ukusiza abantu balesi sifundazwe.
Kunesakhiwo sokuchitha iholide esihle esinendawo yokudla epheka ukudla kwasemini kanye nokwangeSonto.
Ukulandelana kahle kwemiyalezo kuhlunga kuze kufinyelele ezinhlelwenni zeHIV.
Umgomo wezinga lomhlaba kanye nokuphathana kahle kumele kuqinisekiswe kuphinde kubhekelelwe ubuhlobo phakathi kwezifunda ezikule ndawo.
UPallo Jordan uzomemezela uhlelo lokuyithenga iDowntown Studios eGoli ayiphendule isizinda sokuthuthukisa nokwakha umculo okungukuphela kwawo eNingizimu Afrika.
Imininingwane yokufaka izicelo ikhona kuwebhu yethu.
Izimo zokuphakela zibalulekile ukuba kube nokulolonga okuqondile, kodwa hhayi hhayi ukuthi isesekelo sako sibe sekulethweni kokuphakela.
Lona wumbuzo ongacacile futhi obanzi.
Umasipala ufisa ukuxolisa ngokuphazamiseka okwenzekile.
UMary Burton ngomunye wawoKhomishani eWestern Cape kanti uyilungu futhi leKomidi lokuBhekelelwa uKwephulwa kwaMalungelo Abantu.
Uphenyo lwakamuva luholele ukuthi amaphoyisa athole indoda okubikwa ukuthi yathenga iselula kaKole kwamanye amadoda amabili.
Ezinye zezinsiza ezintsha nezilungiswe kabusha zibandakanya amagumbi amahlanu ezempilo, ithiyetha yosuku kanye namathiyetha amane enziwe kabusha okuhlinzela, ikhishi kanye nebhange elinegaraji lokupaka.
Lokhu wukwamukeleka kwenu, njengezitatanyiswa kulo msebenzi oqhakambisa intuthuko ye-Afrika, kulezi sizinda esixabalasile emhlabeni wethu osemshikashikeni wokubumbana.
Nokho-ke, izinga izibhedlela ezihlela ngalo imisebenzi yazo ngokuhlanganyela nezikhungo ezisemiphakathini eziyiphakelayo ukuze kwenziwe ngcono imiphumela kwehliswe namaphutha liphansi kakhulu.
Uthe imizamo yokulungisa ukungalingani kwezikhathi ezedlule idule kakhulu ukuthi isingathwe wuhulumeni kuphela.
Unesiqiniseko sokuthi ophumelele uzokwenza kahle ngokwedlulele ngokwezinga leminyango yangaphakathi.
Ukuze kwenziwe ngcono izinga lokusebenza, bonke abasebenzi bazenzile izifundo zokuqeqeshwa, bahambela imihlangano yokwelulekana yangaphakathi neyangaphandle d kanye nokuqeqeshwa kweziyingi.
Kuningi okulindelekile kinina, ngisho kini eningamakhansela kanye nathi, kungaphezulu kwalokho okulindeleke kunoma yiliphi ikhansela.
Ngosizo lwe-Airport Security, amaphoyisa akwaze ukubopha abasolwa ababili beseseduzane.
UMs Nthutang uthe ukuzuza kwabo umklomelo kubagqugquzele ukuthi basebenze kanzima ukuze bazuze okunye futhi.
Ummangali uhambe nawo amaphoyisa ngenkathi kuyohlwaywa esizindeni esimatasatasa samabhizinisi saseSpringfield Industrial.
Yikho nje namuhla, simelwe ukusho sonke ngokuziqhenya sithi iNingizimu Afrika seyize yakhululeka, ayicwasi ngokobulili, ngokwebala, ibusa ngentando yabantu kanti iyawaqhakambisa amalungelo abantu.
Konke okukhishwe ngabashicileli kuleli sonto kuyatholakala.
Siyabonga ukubekezela kanye nokuzinikela kwenu ukusiza uMnu Loewe ukuze ashayise ngaphambi kwesikhathi.
Qinisani ukubunjwa kwemigomo ekulawulweni kwezindawo ezisizungezile kanye nokuphazamiseka kwesimo sezulu ikakhulu ngokwethula uhlelo lwe-GHG.
Udumo nenhlanhla akuzange kubehlise ubuntu kanye nokufundeka kalula kwakhe.
Ukwengeza ezifundweni zoMculo, ukukhempa lokhu kuzokwandisa isikhatho sokuwenza umculo kubafundi ngokuthi bawudlale emicimbini esemthethweni ehambisana namakhonsathi asebusuku.
Yebo, bekungelona iqiniso lokho, bekungamanga nje amahle.
Ngokungangabazi, isimo siyaba yimbangela ngezindlela eziningi ekuzinzeni ngokujulile kwentando yabantu ezweni.
Ezobuchwepheshe ziyagqugquzelwa ezikoleni ukuze kuvume ukuthi lukalwe uthando kanye nezimanga ezenziwa yisayensi.
Ukulungiswa ngohlelo lokukhangisa kwenziwa kulandelwa imithetho ejwayelekile.
Kusukela sehlukana wayolungisa inkinga eyayithintene nesibhamu sokuqala esasingavumi ukusebenza.
Phezu kokuthi kumele kwenziwe konke okungenziwa ukuhlomisa uhlangothi lwezokuvikela akumele sibukele phansi ukusetshenziswa kwezikhali ezincane.
Ikhona imibiko eyenziwe bese kuba khona futhi eyiphikisayo.
Sizokwethula amaqiniso angatheni nokho ngomlando wethu.
Sizwile ukuthi amabhizinisi yiwo athole ukuhlukumezeka ngezikhathi zobandlululo awangazuza lutho kulokhu.
Ngokwezinga lakamuva lokukhula ekwakhiweni, uxhaso oluvelele luye lwafinyelela emikhawulweni yalo ngokuphelele.
Uhulumeni waseNingizimu Afrika ucela kuvulwe amehlo bese kuthi izipathimandla zeTurkey ziqhubeke nokubhekelela ukuhlasela kwePK ezingeni lawosomaqhinga.
Ngaphandle kokuthi kubuyiswe utshani buze ezweni obavela kulo, iphothashi K idinga ukwembozwa minyaka yonke.
Izimpawu zesibhakabhaka zingabaluleka ezindaweni zasemadolobheni, ziphinde zibe yizimpawu zendawo kumbe zingabi ngezendawo.
Ukuhlanganisa izikhungo ngokwemiphakathi nokubandakanyeka kwayo ekuthuthukeni, kanye nokwethula uhlelo lwemfundo yabadala.
Labo abasebenzisa kuphela ingxenye yephayinti kumele bakhethe okuvutshelwe ngokuphelele.
UGumede uveze ukuthi ukubonisana kwawaphakamisa amathemba kanti inkampani yona beyinentshisekelo yokusebenzisana neDolobha.
Iqhaza lemfundo ephakeme ekuthuthukiseni amakhono aphathelene nolimi.
Ungakuchaza ukuziphatha kwamaphoyisa ngalobo busuku njengokunokuzinikela?
Iphesenti lezinga lokuqukatha kwamadamu aphakela iCCT ngamanzi asadinga ukusetshenzwa.
Upharafini unokushisa ulimaze, kanti izitofu zikapharafini ezikhahlelekile zinokuqhuma zilimaze kanzima kanye nemililo ezindaweni zemikhukhu.
Umthethosivivinywa Wokuhlela Imisebenzi, othatha indawo yomthetho omdala wokudweba nokuhlela amadolobha, owandisa izinga lokufinyelela emsebenzini uvimba imigomo yendabuko, ebingalawula idolobha kanye nabadwebi balo.
Emva kwesehlakalo, intombazane yaphuma eklasini yahlangana nomqaphi ezitebhisini.
Okubalulekile embalweni ukuqhakambiswa kokubambisana kwezifundazwe ngobuningi bazo kanye nokubandakanyeka kwabaqhamuka ngaphandle kwezifundazwe.
Kuyothi uma uphela umsebenzi kuleso siza, kuhlolwe okokugcina lapho izinsiza ziyonikezwa khona abanini bomuzi aboyobe sebeba abanikazi abazokubeka emahlombe abo ukunakekela lokho.
Ngizofisa-ke ukuveza uhlangothi lwalokho engikubonile mayelana nalokhu.
Wakwazi nokutshela amaphoyisa ukuthi afake ucingo olunameva ngasenyakatho yenkundla.
Indaba enesiphetho esanelisayo esizoba wusizo uma kuqhutshekwa nokufunda kusize nakwabafunda ngabodwana.
Iphethini nesakhiwo sendawo ethile, kubandakanya imvelo yayo, esakhiwe ngokwehlalakahle kanye nomnotho osihaqile.
Azikho izindiza eziya ngqo e-Iran zisuka eNingizimu Afrika noma zibuyela khona.
Kuzokwenziwa uphenyo ngesidumbu ukuze kutholakale imbangela yokufa.
Kodwa uma ubuza uDkt Lourens uzokuqinisekisa ukuthi asizange size sikuxoxe ukuthinteka kwezinhlobo zophoyizeni kumbe okunye okunjalo.
Ingxenye yeSahara e-Afrika yiyo ephakela i-EU ngezolimo kanye nokumbiwayo okuluhlaza negolide nedayimane.
Ngalesi sizathu, abeStats SA bavame ukugcizelela amanani athile ngaphezu kwamanye, okungenani kube ngaphezulu kumbe afingqiwe.
Cha, ngiphendule kuphela imibuzo eyethulwe ngabeluleki bami.
Ngithokozile ukuthi i-EU iya ngokuya ikhulisa ukusebenzisana kwayo ne-Afrika.
Angazi futhi ukuthi yini engahlaselwanga, kodwa engikwazi ngokuphelele ukuthi uCebekhulu waba yingxenye yalabo ababesihlasela.
Ubunjalo besizwe sethu bacaca lapho kuba nethuba elanikwa labo bethu abathinteke kabana.
Abafazi abamhlophe nabamnyama ngokufanayo bebengenalo ilungelo ekuthuthukeni kwezomnotho - lokho kufaka amathuba amabhizinisi kanye nemisebenzi esemazingeni aphezulu - ngenxa nje yobulili babo.
Kona-ke umbuzile ukuthi yini engabuyelanga eVlakplaas ngokwakhe?
Isidumbu sikamufi satholakala ngosuku olufanayo, silele emgcwaqweni namanxeba amaningi okugwazwa.
Babe sebesuka ekuthintekeni okwakungaphelele kokubika ngokuzimela, baya ekubandakanyekeni okuphelele mayelana nenkululeko.
UMphathi weZokuvakasha eNingizimu Afrika watshela abezindaba nezikhulu ezinye ukuthi imboni yayidinga ukwehlisa kakhulu ikhabhoni.
Siyazi ukuthi abezempi bethu bakudala abazange babambe iqhaza ekulethweni kwababhekelele ukuthula ezweni.
Sebenzisa okokupheka okusebenzisa umfutho ukonga ugesi uma upheka ukudla okuthatha isikhathi eside, kungaba okuthoswayo kumbe izitshulu.
UPatricia de Lille uzothola indondo yokuba yisivuthevuthe ngeHIV Aids enhlanganweni ezinze kelaseCanada, eyaziwa ngeleSouth African Women for Women, uyithola ngokuzinikela kwakhe ukulwa neNgculazi e-Afrika.
Ukuqagulisana kanye nokuvumelana ngezinto ezidingeka emhlabeni osizungezile ngokwezidingo zokuthuthuka kanye nokuzimela okuthikamezekile.
Ukuzilungiselela ngokwempilo kusho ukuba nemigomo elawula abapheki, ukuphepha kokudla nokubhekelelwa kwezifo ezingavela ekudleni ezindaweni zokudla kanye nasemahhotela.
Vika ukubhukuda nokuthinta amanzi osola ukuthi angaba nesifo sohudo.
Ubuphofu bungakuhlasela ukubumbana komphakathi kanye nemindeni enabazali abahamba ngabodwana, ukuqhekeka kwemishado kanye nokunye ukuthikamezeka kwabantu.
Okubandakanyekayo futhi ukwakhiwa kowoyela namafutha ezintweni eziyingxenye yemvelo.
Izinhla Zomnotho woKumbiwayo ezibhaliwe ziyatholakala eNgosini Yokushicilelweyo.
Labo abazinikele ekwenzeni i-Afrika kabusha kuyomele baqiniseke ukuthi bayakuvika ukuklwebhana.
Ubungako bokubolekiswa yibhange kumele bulingane nezinga lokubiza kwezinto ezithinteka kulokho kubolekisa.
Kunomoya othile lapha edolobheni, kunento engabonakaliyo engena kancane emiphefumulweni yenu bese ihluleka ukuphuma.
Amalungu omphakathi asibona isehlakalo awasiza amaphoyisa ukuthola abophe abasolwa.
Ukukhandelana kwesithwathwa ezinsimbini zesiqandisi kuyalehlisa izinga lokubandisa kwesiqandisi.
Ungawathenga amabalazwe asekhompiyutheni aqukethe imizila yemigwaqo emahhovisi omnyango wesiyingi.
Siyazinxusa izinhlangano ukuthi zihloniphe imigomo yesivumelwano sokubekwa phansi kwezikhali.
Kungaba yindawo lapho uluntu lwazalelwa khona lapha, kodwa akwethusi ukuthi abantu bazitholela amanye amazwekazi bayozihlalela khona.
Izivakashi zinendawo yazo yokupaka ebhalwe kahle ngaphakathi esibhedlela, uma udlula isango elikhulu.
Qhubekani nokuxhasa izidubedube ezisemthethweni zabantu baseNtshonalanga Sahara ngoba bafuna amalungelo abo obuntu.
Esimeni lapho kukhona khona ukubambisana, imithetho okuzimelele kuyo le nkampani idinga ukuhlolwa kabusha.
Lo mbiko ucacisa amandla abesifazane kwezombusazwe eNdiya njengegxathi lokuthuthuka elibalulekile ngekusasa labo.
Ukulawulwa kwephethroliyamu kuzokuvimbela ukungasetshenziswa kahle kwamapayipi kanye nezinqolobane zokuyigcina.
Izinsiza ezingenele ziyawakhulisa amazinga okungayi phambili kanye nokupaneka.
Izibhedlela, imitholampilo, amakhayaabahlengikazi kanye nawabadala kubalwa nezinye izakhiwo lapho abahlali bengeke bakhishwa khona uma kuba khona ukuphazamisekakokukhishwa kwamanzi.
Ngiyakuqonda ukuthi bekuyinto ejwayelekile eminyakeni edlule, ubudlelwano phakathi kweChiefs nePirates bebungebuhle, uma ngingakubeka kahle nje.
Bonke abasolwa bangabantu abaziwayo endaweni kanti baxoshwe ezinyangeni ezimbalwa ezedlule yinkampani yokuphepha.
Wengeza ngelokuthi izindlela ezingaguquki kwezohwebo, ekuthengisweni kwezimoto kuyahambisana nokutholakele ngokwakhiwa okusha emikhakheni yesikhashana.
Ingxube yamahlathi ogu e-fynbos kanye namila ezindundumeni zesihlabathini akhona ezihlabathini ezindala kuze kuyofika eningizimu yamachibikazi.
Ngokuthunyelwa kombhalo ekomidini elilawula isikole, kwethulwa izizathu.
Ngokwazi kwami abantu abathile kuphela ababazi ukuthi iVlakplaas yayigudlula abantu ilungiselela izenzo zayo ezisithekileyo.
Ukufinyelela empumelelweni kule ndlela kuzophenywa njengenxenye yakwaNational Waste Management Strategy.
Abacosheli bezindaba bayamenywa ukuba babike ngalokhu.
Kubukeka kunamaqembu amabili athintekayo kulokhku kudubula, futhi lokhu kuhlasela kubukeka kuwukuzibuyisela kwababulala umuntu omusha ngesonto eledlule.
Ukunikeza amathuba labo abafikayo kwezemisebenzi ngenhloso yokuthola ulwazi.
Uma ungakuqhathanisa namazinga amadala asemaphoyiseni, ubona ukuthi kulingana naliphi izinga?
Ubandlululo lwalunonya enhlalakahleni yabantu, yayifanelwe ukungaphumeleli kusukela iqalwa nje.
Niyishanele indawo uma seniqedile ukuze kuvikwe ukushibilika nokuwa.
Kumele kulandelwe indlela ezokwenza ukuthi zonke izinhla ze-IDP zichitshiyelwe ukuveza okuzuziwe emisebenzini yokuqala.
Imithombo ye-Afrika enonile, ingqalasizinda engathuthukile kwezokuthutha, ezokuxhumana kanye namandla kuletha amathuba angandile okwakha kabusha
nokusebenzisana kwemibuso kanye nezikhungo ezizimele emhlabeni wonke jikelele.
Iqembu elenze umahluko endaweni.
Khona-ke uma sibheka ukwenziwa kabusha okusadingeka eNingizimu Afrika ngokwesimo sayo.
UMqondisi kanye nawozakwabo kuLocal History Museums uyakumema ukuthi uvakashele imiyuziyamu kanti unethemba lokuthi uzokhula uphinde uzuze ngokuza kwakho.g.
Amaphoyisa asahlolisisa abasolwa ukuthola ukuthi abathinteki yini ebugebengwini obunodlame kule ndawo kanye nakwezinye.
Abomhlaba abayiso okhethweni bavume ngazwi linye ukuthi ukhetho lukhululekile kuwonkewonke.
Ukubambana ngezandla kugcinwe izindawo zethu kuqinisekiswe ukuthuthuka kwazo.
Deda ezenzweni ezibonakala ziwukuheha abantu, ikakhulu kubantwana.
Ecaleni lakho ngokwami ukwazi wathi wakuhlasela ngezindlela eziningi ezifaka phakathi kwazo ukushaywa ngemvubu.
Kuvame ukuba lukhuni ukuhlukanisa amaqiniso angaphelele emaqinisweni angempela, kanti indlela ebonakala isebenza kwelinye ipulazi ayisho ukuthi nakwawomakhelwaneizosebenza.
Abasebenzi abengeziwe nabo bazozuza ekuqeqeshweni nasekudluliseni ulwazi, ucwaningo kanye nezinye izinto.
Ngigqugquzelwa yilokhu kanti ngihlonipha kakhulu abamhlophe namabhunu aseNingizimu Afrika anesibindi sokuwenza.
Faka unyaka owodwa onyakeni wokuhlupha abantu.
Angazi ukuthi ufakazi ngeke yini athi ukwehlisa ijubane ahamba ngalo.
Ukubanjwa komholi wokubanjwa kwezimoto zemali eGauteng.
Kwakunababili kuphela ababesalele ukuvula amasango avulwa wumshini uma kwakungenzeka kube khona abakhishwayo.
Kunezinhlelo eziningi esibandakanyeka kuzo okufaka nokusebenzisana neTshwane University.
Ngokukhumbula kwami, wumusho owandulelayo okusho ukuthi asinazo izikhali.
Ukumiswa kwamabhizinisi angalandeli umthetho; ukukhula kokuqhudelana kanye nokulandelwa kwamasu akahle okuthuthuka ngokwamasu ohwebo.
Ibalazwe linesikhala sokuthungatha ukuze ukwazi ukuzitholela indlela ebalazweni.
Zonke izingxenye zikahulumeni kanye nomphakathi wonkana kumele zilandelwe.
Amazwe amaningi asebeke imikhumbi yezempi lapho ukuze kube khona ukuvikeleka kwemikhumbi yezwe labo.
I-Antarctica ngelinye lamazwe ayisibonelo esihle sempumelelo yokubambisana nokusebenzisana komhlaba nabantu bawo.
Ngicela imibono yenu kulezi ziphakamiso engizethulile.
Bonke laba esibambisene nabo bethule okthile ukwenza ukuthi lolu suku lub eyimpumelelo ebesiyisophile.
Kuyabonakala ukuthi ngokuhamba kwesikhathi lesi siKhwama sizoncipha, kuzokwenzeka uma le mikhankaso iphothulwa.
Kuningi okungenziwa ngamakhemikhali ekwakheni imibala exutshiwe emihle.
Ukusebenza kushone ilanga kulandelwa izindlela ezithile, amaphoyisa abophe indoda eneminyaka engamashumi amabili emikhukhwini yaseStella.
Sidinga ukophula bonke abantu emkhubeni wokunganaki inhlalakahle, kwasho yena.
Okungaba yisigamu samalungu eSADF sasinikwa imiyalo ngeSingisi kuthi amashumi amahlanu amaphesenti emiyalo ikhishwe ngolimi lwesiBhunu.
Ukuxhasana kumele kube nomahlukwana entengweni kagesi kubantu abasemkhakheni wokukhiqiza.
Kukho mthengisi wobisi ozoluqandisa kumbe avume luqandiswe futhi kumbe athengise i-ayisikhilimu encibilikisiwe.
Yilapho iTRC inxephezele khona ubuhlungu obuningi obudinga iziduduzo ukuze kwelapheke ikusasa lethu.
UMadiba waselapha amanxeba wakha isizwe esixube izinhlanga esihlangene.
Kwakunesibonda okwakuboshelwa kuso izigqila kanye neziboshwa ngenkathi zishaywa.
Ngizosungula inqubo ezoqinisekisa ukuvuleka kwamasango kanye nokwamukela uwonkewonke kubo bonke abantu esifundeni sonkana.
Ngena kulelikheli lewebhu elingezansi ukuze uthole usizo.
Ngaleziya zikhathi zezikole zethu zemiphakathi kwkuba neviki elalihlanganisa izizinda nemizamo yabantut, lihlanganise bonke abathintekile, libeke obala imisebenzi egqugquzelayo nekhuthazayo.
Isikhundo iBhuddist singachazwa njengethempeli kanye nesiyingi sokuninga buthule esethula izifundo zokuninga emiphakathini.
Ukuba khona kwenqwaba yamashibi angagunyaziwe kulabo abebengenamalungelo kuyabandakanyeka ekuthuthukeni ngokwahlukana kwabathengisa utshwala
ngokomthetho wakudala.
Ngikanye nani kulokhu futhi ngifisa ukunibonga ninePhini likaSihlalo ngokunginika leli thuba.
Kumele futhi sinikeze amandla abePublic-Private-Partnerships siqinisekise ukuthi sinamandla anele ukuqala ingqalasizinda kanye nezinhlelo zemiphakathi.
Namuhla umnotho onomqhudelwano akugcini ngokuba seMelika naseYurophu kuphela.
Ngezikhathi ngisaqala umkhankaso wami wokukhulumisana, abaningi, ikakhulu engangihlukumezeka kanye nabo emzabalazweni wenkululeko, bamangala bethuka.
NgeSonto ebusuku, umkhumbi wempahla waseMelika wathunjelwa ukaputeni yimigundatshani yaseSomali wadedelwa engalinyazwanga emva kwezinsukwana.
Kunendawo yamahhala yokuphaka ngaphandle kwesitolo ekuvumela ukuthi ungene uthenge ngaphandle kokuhlushwa.
Bathinteka ekudlwenguleni kanye naekugqekezeleni okwakwenzeka endaweni..
Lolu hlelo olwethuliwe kuhloswe ngalo ukwehlisa inani lemililo kanye nokufa okubangwa yiyo kanye nezinye izimo eziphuthumayo.
I-SANDF kumele iveze ikhono lemvelo lezempi elizoqinisekisa ubuchule bayo ekuvikeleni iNingizimu kubahlaseli.
Baningi abafundi abashiya izikole kanti kungaba yihlaya uma kungaba yingoba izikole zinamathele kakhulu ekwenzeni isibonelo ngenani labafundi abaphumelelayo.
Kungane kuneqembu lamasosha, kuncane kuneqembu labaviliyeli, kuncane uma kuqhathaniswa nokuqembukelana.
Okukhiqizwa ngamaNtaliyana bekubhekiswe ezindaweni ezikhungethwe wubuphofu eNingizimu Afrika kanti amaNtaliyana alandelwa eduze yiNingizimu Afrika ngezinhla kanye nokugqama kwentuthuko.
Ngokwesakhiwo esisohlelweni, ukwakhiwa kwezinqenqema zikasimende nokhonkolo emagumbini abafikayo nawabahambayo kuphele ngenyanga kaJuni.
Kwagcizelelwa ukuthi akuzukub awukudedelwa.
Umnotho wase-Asia eseNingizimu wavikeleka ekuweni ngenkathi kunesimo esibi somnotho e-Asia eseMpumalanga.
Ngaphandle kokuqinisa ukuphatha, ukuqasha ezimeni ezimpintshekile kanje kuzobanga ukulahleka kwemali nokushayisana kwezinhlelo.
Cha, engosini yeloli engangikuyo akukho kuxhumana nabantu ababekwezinye izingosi kumbe ngaphambili elolini.
Kodwa manje sewusemotweni eyodwa naye.
Kuthe uma intombazane seyilihlanzile ikamelo lakhe, wayidudulela embhedeni wayidlwengula.
Ukulawulwa kwemisebenzi ethile kanye nokuhlungwa komnotho ngokwentengo kanye nokwethulwa kwezinto ezizosisiza
Abathathu baseChina ababoshwe emngceleni waseSwartkopfontein maduzane nje batholwe benecala lokutholakala ne-abalone.
Lokhu sekugcine kutholakele ukuthi kuyasiza ukwenza ngcono ukuhlalisana kwemindeni.
Ukulahlwa kukadoti kuthathwa njengento ebaluleke kakhulu kuhulumeni nakulabo asemagunyeni okuthatha izinqumo.
Ngikusho lokhu ngoba isikole sihlele ukuthi umgwaqo ongena kuso ukwazi ukunika ithuba labo abazogqugquzela abagijimi abavela ezikoleni eziseduzane ngamakhilomitha angafinyelela kwamahlanu
Sibona kusemahlombe ethu ukuthi senze okungcono kakhulu kule nselele esibhekene nayo.
Ukubeka engcupheni ubulungiswa ngenxa yamaqiniso nokuxoxisana yinto edinga isibindi nokuzethemba.
Kuzofuneka ufinyelele esimeni sokuthi sivume ukuthi lihlehliswe.
Njengoba uxhaso luya ngokuya lushabalala, abaphila ngokondliwa baphelelwa yizindlela zokuba nemali engenayo.
Sethemba ukuthi uhlaka lwakho luzoqhubeka nokusebenzisana noKhomishani.
Angibakhumbuli abanye kulaba abangihlasela, ukuthi nje babebaningi abantu abangihlaselayo.
Konke okuthunyelwayo kuzomiswa kuze kube abempilo yezilwane eBrazil basho okuthile.
Abazali bangabanakekeli ngakho badinga ukwelulekwa ngengcuphe umntwana aba kuyo uma engenwe yigciwane leNgculazi.
Nibike ngazo zonke izibani ezibenyezelayo, ezingakhanyi kahle emaphasishini, izivalo ezingakhiyi kahle, kumbe amafasitela afile,
Kwamukelwe kabanzi ukuthi uhulumeni kumele abambe iqhaza elikhudlwana ekugqugquzeleni intuthuko.
Izinyama ezisesweni zilahlekelwa wumnyakazo uma amehlo engasakwazi ukubuka into eyodwa womabili, izinto angaziboni kahle kumbe zivele zimbili.
Ukhuliswa kanjani umnotho ukuze kube nemisebenzi, ukulingana kanye nempilo eyamukelekile kubo bonke abakhi baleli.
Bheka emabalazweni ethu ukuze ukwazi ukufinyelela ezindaweni ozifunayo.
wasitshela ukuthi wayecabanga ukwenza isithangami nabezindaba lapho ayezomemezela khona ukuthi uyesula ku-ANC.
Sibona emqondweni uhlelo lomhlaba lapho kungezub akhona umahluko omkhulu phakathi kwabagwilikile nabaphuyile.
Inkinga yangempela yinkani yabakwa-Israel ngakolunye uhlangothi, kanye nokungangeneleli komhlaba ngakolunye.
Lolu hlelo luzovulela amabhasi umzila ohlukile oneziteshi zamabhasi eziphephile, eziphatha kahle, ezivikelekile esimeni sezulu nezizamukelekayo kwabakhubazekile.
Lolu hlelo lwakudala luzogcinwa iminyaka emithathu ngaphambi kokuthi kwenziwe ukubuyekezwa kwezinhlaka kwaSABC.
NgokukaThompson inkomfa izoqala ngokwakha indawo yokukhombisa izingozi zezimoto ezigijimayo, iveze ukuthi izehlakalo ezifuze lezo zingalawulwa kanjani.
Imininingwane yesonto eledlule yokukhiqiza ibe nephutha, akubalwanga kahle ukusala ngaphandle kwemininingwane ethile ebisiqoqiwe.
Leli bhuku liqukethe ulwazi oluzosiza abazali nokujovelwa uzimungumungwana kanye nozagiga.
Akuyona into elula kodwa sinethemba lokuthi sizofinyelela esixazululweni ukuze abaseBurundi bakwazi ukuqala ukwakha izwe labo.
Angazi ukuthi mlayezo muni oqukethwe yilowo musho.
Ukubhekelwa kwabasha kuzothola usizo engxenyeni kaHulumeni equkethe izinjongo zokuthuthukiswa komphakathi.
UNgqongqoshe uRadebe uthi kuneziphakamiso ezine ezifinyelele kubo mayelana neRFP kanti labo abangenele ithenda bazomenyezelwa emasontweni ambalwa ezayo.
Zonke izikole eziyizipesheli ziyathuthukiswa okuzothi ekugcineni zisebenze njengezikole eziphelele.
Ngenkathi belwa, umsolwa wakhipha ummese wagwaza lowo ayelwa naye ekhanda nasesifubeni.
Ngiyajabula ukuthi uMike ube nethuba lokuvakashela iNingizimu Afrika entsha wazibonela yena intuthuko esesikuyo.
U-CITES usebenza ngokuhlanganisa uhwebo lomhlaba nezinhlobo ezikhethiwe zezilwane.
Ngicabanga ukuthi bekuyihora lesine ngokwesikhathi sethu, ngiyavuma ukuphikiswa kulokho uma kungelona iqiniso.
Ngijabulile ukuthi ngibe namathikithi njengoba kunezinkulungwane zabantu abawafunayo, kwasho uTodd, umgqugquzeli ohlala eWashington.
Uhlangothi lwamabhizinisi luzocelwa ukuthi lub enezinhlaka ezizoxhasa imindeni, njengokuthi nje anike abasebenzi izinsuku besekhaya uma kuvela inkinga.
Umsolwa wanikezelwa kubazali bakhe kuze kube uvela enkantolo ngecala lokudlwengula.
Incwadi egunyaza ukuthungatha ayizumnika oyiphethe igunya lokuqala imayini.
Ukubhekelela izikhali kanye nokwakhiwa kwazo ngenjongo yokubeka emahlombe ukuqapheleka kokuthengwa kwezikhali.
Uyavuma ukuthi kungenzeka ukuthi akusetshenziswanga kahle?
Angizuphendula nowodwa umbuzo mayelana ne-Ikaneng.
Yebo, bekunabantu ababili engosini engemuva.
Lawa mazwi asitha iqiniso elishiwoyo ngemininingwane: izindlela zokukala umnotho azikwazi ukuma zinganyakazi.
Luzoba khona uxhaso ekusebenzeni ngokugcwele kwalezi zidingo.
Ukufudumala okuthintene nomlando kwamazinga aphezulu naphansi okushisa elokishini laseSwartland.
Amadoda amahlanu, abane yizifundiswa eyesihlanu ingunogada, avele enkantolo yeMantshi eMadikwe ngecala lokugqekeza endlini antshontshe.
Lokhu kuze ngaphambi kokuboshwa kukaMabotha kwase kudluliselwa kimi wuphiko lwezokuphepha.
Amalungu aba ngabafundisi kumbe abalawuli ezikoleni, abheka izinhlelo zezikole, ahlele amakhempu asemini abantwana, asize ukwakha izindawo eziseduzane nezikole njengoba nenza nje nani.
Lokhu kusiza ukweluleka abamabhizinisi, ukubaqeqesha kanye nokukhipha ulwazi nokuxhumana.
Abasolwa bamdedela wayesetshela unina ukuthi kwenzekani. Unina wabiza amaphoyisa.
Inyanga Yokuzinza igqamisa ukubaluleka kwezindawo ezisizungezile kanye nesidingo sokwakhiwa kwezindlu kulabo abangenamakhaya.
Uyakuphika ukuthi wangenelela ekuhlaseleni nokulwa okwakwenzeka njengoba usho nje.
Uma kunamaphutha angalungiswa, kudaleka umoya wokungabaza kanye nokungethembani.
Sidinga abantu abanjalo ukuze senze ngcono izimpilo zabantu bethu.
Okwamanje uzokujabulela ukuzwa ukuthi iveni lakho lifikile ukuze udedelwe ungashiywa yindiza.
Emva kobisi lokuqala kulandela oluthe ukunotha lwangemuva, olunamafutha namandla engeziwe, ukuze umntwana asuthe aziswe eqatha.
Uchaza ukuthi ngokubona kwakho wathunyelwa eCaprivi ukuyoqeqeshelwa ukubulala abantu.
Ngesikhathi sihlangene eYokohama, asikwazanga ukusho ukuthi ibhayisikilikazi leli nokuqhibuka kwalo kuyoma nini.
Cha, bengizobuyela kukhona ukuthi ukwenzile.
Nokho, imibono evezwe ukuqagulisana izohlukahlukana ngokwakha uma imihle inolwazi oluhloliwe, kunokuthi kube yizinto ezicatshangwayo zasezethulwa njengamaqiniso.
Lokhu kwaholela ekuthini ekugcineni sihlakaze kumbe sixhase inkampani ngaphandle kokuqagela ukuthi imiphumela iyoba njani.
Ukuchitha kwethu lokhu njengothuthuva kuveza ukungakwazi kwethu ukuxhumana nezinto ezenzekayo ezingaphezu kwamandla ethu namasiko esiwalandelayo.
INingizimu Afrika beseyiphenduke isilahlwa emhlabeni abantu bayo sebeyithatha njengezwe elingasoze labuseka.
Izikole eziningi kanye nezikhungo zemfundo ezazihlelelwe iningi elalingenamalungelo zisenezinsizakusebenza ezingenele kanti ezikhathini eziningi ziphethwe abasebenzi abangaqeqeshekile ngokwanele.
Yiba ngofanelekile ukuba semiphakathini yezwe laseNingizimu Afrika.
Lokhu kuqinisekisa imithombo elingene nokukhishwa kwayo kanti isezingeni elihle futhi.
Imbangela yezinkinga zezikhukhula kanye nokuncishiswa kwazo kuye kwahlolwa.
Izinto okumele zisetshenziswe ukuze kube khona umkhiqizo.
Sineqholo ngekusasa lethu kanye nethuba esinalo lokuveza umahluko.
Ngesikhathi sisalwa nobandlululo, sathola amandla nofuqufuqu ebuqhaweni bakho kanye nasekuzimiseleni owawunakho.
Imigomo yokuxhasa ngezimali kumele ilandele uhlelo oluthile, ihambisane neNQF ibe nenhloso yokukhulisa ukuzinikela kubaxhasi abehlukene.
Izinhlobo eziningi zomnotho wezindawo nezinhlaka zawo kwakhiwa ukuze kwenziwe ngcono impilo.
Bathola phakathi endlini izinto ezisetshenziselwa ukugqekeza nezikagesi okwakukholakala ukuthi kwakuntshontshiwe.
Ubukhona boxhaso lomphakathi kanye nolwabazimeel ukuze kwakhiwe isu lokuphenya ukuthi isangasebenziseka yini iStrategic Nanotechnology Fund.
Kumele izibani zesikhashana zibe khona kuqinisekiswe futhi zibekeka ezindaweni lapho zingatholakala khona kalula noma kumnyama.
Ezintweni esizinake kakhulu kumele kube ukwakha amathuba okubambisana ekuthuthukeni kwamaqembu ezwenikazi lase-Afrika kanye neDiaspora kanye nasekusebenzisaneni kwemiphakathi nabazimele.
Lo hulumeni usami ngalo elithi imfundo enhle yiyo eyosusa ubuphofu emiphakathini eminingi eyesweleyo kulo lonke laseWestern Cape.
Igama lesiZulu elithi 'ubuntu' licacisa umbono ohlanganyelwa wumphakathi ukuze kugcinwe umhlaba wethu usesimeni esigculisayo.
Ngabona ukuth babengafuni ukusebenzisa indlela eseceleni komgwaqo, ngokuthi lezi zindlela bezigcwele iziyingi zamanzi ezinodaka.
Lokhu okuqoqiwe nokukuphawulayo kuncike emininingwaneni eyahlukahlukene yezenhlalakahle nomnotho.
Lokhu kuhlangana kwabantu abanemiqondo ephuse kangaka kubhekene nezwekazi kanye nenselele elibhekene nayo.
Nokuthi akukho kuqeqeshwa okudinga ukwenziwa ngokusungula le nkampani yokuqapha ukuphepha.
Uma kungukuthi angenzi iphutha imizuzu beyiyishumi ngaphambi kwelesishiyagalombili.
Sasingavimbelekile ndawo kanti yena-ke wayengekho.
ENkantolo kuyocelwa ukubuyiswa kwalawo malungelo.
Ucele zonke izinhlangano eziphikisanayo ukuba zehlise ukuhlukumezeka kwezakhamuzi zivule amathuba okubamukela abantu.
Okubukeka kuzicacele nje ukuthi ukusebenzisa indluzula ngokwako nje, kuzoqhubela phambili ukubulawa kwabantu.
Mnu Phini likaMongameli, ngineqiniso lokuthi Ekuhlanganeni Kwesine kuzofinyelelwa ekubumbaniseni kwezinhlangano ezikhona, kuphinde kwaziswe ngokusemthethweni izindawo okumele zidingidwe ngokubambisana.
IKhomishani yethu ewuNxambili seyisonyakeni wesihlanu ikhona, isisiza ngokulungisa ukubambisana kwethu kulokhu.
Ngokufanelekile, uHulumeni wase United States ukugcizelelile ukuthi konke okwenziwayo kufanele kubhekiswe ngokucacile ekulweni namaphekula zikhuni.
Okokuqala, lolu Phiko lukwazile ukuthola ukungabikho kokwehlukana ngokwethulwa kwenonzi e-Iran.
Uhlala edla isidlo sasekuseni esimnandi kanti uzibophezele ekuthini adle ukudla okuncane njalo-njalo emini lapho esebenzisa khona inhlanzi nenkukhu.
La maqembu amabili abantu sekunesikhathi ahlanganiswa ngemizamo yokuthi abe yisizwe esisodwa.
Shiyela okungenani labo abangakwazi ukufinyelela lapho ngenxa yokungabi namakhompiyutha, ugesi kumbe ezokuxhumana.
Abasolwa baboshelwa ubugebengu obufana nokuzama ukubulala, ukuhlasela ngenhloso yokwenza umonakalo omubi emzimbeni, ukuntshontsha ezitolo, ukuntshontsha, ukuba nensangu kanye nokwenza ukukhohlakala.
Baningi abezindaba abahambela imicimbi yethu baxoxisane nabantu abafanele kodwa behluleke ukulandelisa ngokwethula izindaba ezihle emaphepheni nakokunye.
Watshelwa ukuthi enze kanjalo nguBhulukadiya Basson, okunguye owayengumgunyazi wakho ophethe isikhungo.
Imininingwane yomhlangano wangoLwesine izokhishwa ngokuhamba kwesikhathi.
Sekuke leso sikhathi sokuthi iMeya iyohambahamba ogwini futhi ngalolu Lwesihlanu.
IKhanya, ezinikele kakhulu ekukhipheni uxhaso luye kwezemfundo kulesi sifundazwe, idinga kube nokusebenzisana nezikhungo ezizimele kanye nomphakathi.
Sifundile ukuthi sidinga ukuthola amaqiniso njalo singalokhu saphinda into eyodwa, nokho sikusabalalise ukuthi leyo nto ephindekayo imele iqiniso.
Manje-ke make sibuyele odabeni lwamadayimane.
Idolobha laseKipithawini likwenze ngcono ukuqoqwa kwezikweletu, ukuqedwa komsindo kanti ukuzifikela mathupha kweziphathimandla kulisizile leli dolobha.
Ngakho-ke nonke nakhunyuliswa nasala ze nashaywa ngemvubu.
Ngithatha elithi wayidubula ingane.
Ukuhlanzeka komuntu ngamunye kubalulekile ukuvika ukungena kwezifo kanye nokuthelela abanye ngazo.
Kodwa, ukukholwa kwethu okunganyakazi akumele kubheke kwabampofu kanye nabebengenawo amathuba kuphela.
Inani likadoti obe khona ngendawo nangonyaka eKipithawini.
Kukhona indawo yokupaka ebekwe eceleni eGrand Parade kanye nakuQueen Victoria benoWale.
Okukhethwa kukho kuzovezwa wukukhetha amabhokisi adinga ukubekwa uphawu bese kucindezelwa inkinobho ewu-Apply.
Iminikelo iyaqhamuka nasemphakathini kulolu hlelo lokuqeqesha lolu.
Ngokwezinhlobo zenhlabathi e-Afrika eseningizimu okusondelene nalolo kusogwini lwaseMozambique.
Amaphoyisa ase-Edenburg abophe abasolwa abane ngobusuku bayizolo ngokuphatha insangu.
Okunye ngesakhiwo kanye nokuhleleka kwemigomo yalezi zinto ezinhlanu kubhalwe emakhasini alandelayo.
IKhabhinethi iqaphela ukuthi ukuqhubekela kunenqubekela phambili ekusebenzeni nasekuqondisweni kwesizinda se-Industrial Strategy for Petroleum, Gas and Petrochemical.
I-NECSA iyakugqugquzela ukuphenya nokuthuthukisa izizinda zenonzi, amandla obuchwepheshe besayensi, ezempilo, ukulawulwa kwenonzi, kukadoti kanye nokunye.
Ukungena kwezikelemu kubanga uhudo ngakhoke izinkinga zokuqala ezimbili zihlobene.
Lesi simo sibi: ababikayo bathi ukuqhuma kuzwakale ezindaweni eziningi zedolobha ebusuku.
Idolobha liphinde labonga izakhamuzi eziye zaphumela obala zazbandakanya nezivumelwano ezazizenzile zokukhokha.
Okwethulwa yiNgqungquthela kubhekiswe kunoma yiluphi uphiko kumele kubhekiswe ekusebenzeni ngohlelo lolo luphiko olunikezwe lona abalwengamele.
Izindlu zesikhashana ezakhiwe ezweni kanti eziningi azilungisiwe ukuthi zesetshenziswe ngabahlali.
Ibanga elithathwa yizivumelwano zokuthutha ngemikhumbi kunikeza ithuba imikhumbi yaseNingizimu Afrika ukuthi ifinyelele ezimakethe okungafinyeleki kuzo njengamanje.
Amawadi okudlulisela abagulayo axhaswe okokuqala ngonyaka odlule ukuqinisekisa ukunakekeleka kweziguli ezingakakulungeli ukudedelwa.
Kumele singaphindaphindi izinto esezivele zikhona, kodwa siphokophelele ukwakha ubuhlobo nokuxhumana.
Ngokulandela esikwaziyo ngomkhathi wethu, ososayensi bethu sekuneminyaka bezinikele ekucwaningeni izinkanyezi.
Abaphathi bawoHulumeni baphoxekile ngokungazimiseli kweSecurity Council ukwamukela isicelo sikaHulumeni waseHaiti.
Kuyihlazo ukuthi leli gama selizosetshenziselwa ukuchaza izinto ezishiwo maduzane nje.
Ukufudulwa kwabantu, ukushaywa komthetho wezindawo, ukususwa kwabaningi abantu emakhaya abo namabhizinisi edala izinkinga, ukulahlekelwa yimali engenayo.
Njengokuthi nje abatshali bezithelo bazodinga amaloli aneziqandisi ukufinyelelisa imikhiqizo yabo ezindaweni ezithile.
Ekugcineni, asikwazi ukuba nomphakathi ophumelelayo ngaphandle kokuthi abaningi abantu abaphumeleleyo banikele benze imiphakathi yabo iphumelele.
Kulokhu kunikezelana imethaqualone nokunye okuvela kuyo kwaqala ukwakhiwa.
Ukwehliswa kwentela yezinto ezivela kwamanye amazwe njengezinto ezifudumeza amanzi ngamandla elanga zisaswelekile ezweni lonke kanye nasemhlabeni wonke.
Amaphoyisa athintane nezinkampani eziningi ukuthola ukuthi izincingo ngezabo kwathi omele uTelkom wakhomba eziningi zazo ethi ngezenkampani yabo.
LOC yabaqinisekisa abalandeli kanye namaqembu ukuthi bangakhathazeki ngezokuphepha kusukela ekuhlaselweni kwabadlali bekhilikithi baseSri Lanka ePakistan ngoLwesibili.
Bahlela ukupenda uphahla balulungise bese beya emafasiteleni baphinde bafake amabhokisi ezincwadi ezindlini.
Uyayikhumbula indawo laphi indiza yahlala khona?
Abaningi abantu enkabeni yedolobha abangenamakhaya besuswe babekwa eSouth Durban Basin.
Ukuhlaselwa kwabezempi kanye namaphoyisa nabaqaphe ukuphepha ezindaweni ezincane zabamhlophe.
Bethembisa ukukwazi ukuba nemali yophenyo ukuthola izidingo zokuthuthukiswa kwabantu abafundile nabawosaziwayo, kanti sebakhe imigomo nezindlela zokuxhasa ukuthuthuka kwabantu nokwenzelwa izinto ngcono.
Kodwa ngibacele ukuthi bagcizelele udaba lwabahluphekayo emzabalazweni wokwenza kabusha izwekazi lethu.
I-DSW iyacela nayo ukuthi abantu bagcine izinja zabo ngaphakathi ezindlini zabo ezibiyelwe ukubhekelela ukuphepha kwabantu abasebenza endaweni ukuthi bangalunywa yizinja.
Uhlelo lwezifundo kanye nokuhlolwa ludwetshelwa phezu kwale miphumela ebhekekile.
Ngenkathi elaphaya wabheka izinsiza ezenziwe ngcono zegumbi labantwana.
Liguquke kade lingelimpofu kunawo wonke amazwe eYurophu laba ngelinothe nganphezu kwawo wonke futhi ngokwempilo yabantu.
Izwe lonke namahlathi akhona acinene anemvula, izilwane, kanye nemifula kuletha amathuba angajwayelekile abavakashi.
Umgomo wokungacwasani kumele ubalulwe kuyo yonke imigomo, ukuphatha kanye nemithetho ebhekele ukusetshenziswa kwezwe.
Ngiyipake eduze negaraji.
Ukuqinisekisa ukuthi ugu lwaseKipithawini luvikelekile kudingeka indlela ebumbene yokuqashelwa kogu.
Kunesidingo sokubuyekeza indlela amanethi avimbe oshaka aguqula ngayo impilo yabo.
Ufinyelele esicelweni sokuthi sibhekelele indlela ebuyela emuva eLusaka.
UMs Li, nokho, wavuma ukuthi kwakunezizathu ezinye ezazibangela ukucinana kwezimoto ngaphandle kwezimoto uqobo.
Ukwenziwa kangcono kwezindlela zokulahla imithi engasasetshenziswa kumele kube ukuvinjelwa kokulahlwa kwale mithi uma ifika ezindaweni efikela kuzo.
Ukulwa nokubulawa kwabantu bakwamanye amazwe, kumele sibheke imbangela yako kanye notshenziswa kwalezi zimbangela yizigebengu.
Ngikholwa wukuthi sinezinto ezanele ezisenza sikholwe ukuthi sisesikhathini esinokuthula, kwasho uNgqongqoshe uCordova.
Indawo ethathwa yizivumelwano zemikhumbi ezokwenza iNingizimu Afrika nemikhumbi yayo ifinyelele nalapho ibingafinyeleli khona.
Indlela okungadlulelwa phambili ngayo ukuthi izingxoxo zangoJulayi eBonn zingaba nemiphumela eyamukelekile e--US kunalokhu okudwetshwa manje.
E-Oudtshoorn abezindaba bahlanganise okwakuhlukaniswe wubandlululo emiphakathini.
Imidlalo yabakhubazekile kumele iqondiswe ngokuphelele ukuze ihehe abaxhasi.
Lo mbhalo ubhekelele ukusebenza kwegumbi leSub-Directorate: IDevelopment Information Services ukuze ikwazi ukuphatha kahle ibhizinisi.
Ngakho ke impendulo yakho isho ukuthi awuzange ungene ensimbini ephendukayo esesangweni e-Ellis Park ngalobo busuku?
Kule ngqikithi yendaba, umsebenzi wethu njengabasephalamende abasuka ezindaweni ezehlukene nezikude lokho kubaluleka nakakhulu.
Ukwakhiwa kwezabelo ezizimele esigabeni ngasinye kuzoba ukuzikhethela kukaMasipala weTheku ukuze kwakhiwe amathuba amasha ezindawo zokuhlala.
Abasolwa baboshwa kulandela isimangalo esafakwa yizisulu ezintathu emaphoyiseni ezasezikhokhele abasolwa imali ukuze zithole omazisi (ID).
Indawo uhlukaniswe amawadi amahlanu ahlukene, iwadi ngalinye linekhansela lalo.
Ama-en-suite amabili anamagumbi amabili, onke anamasango angasese angenela esakhiweni esikhulu esithule.
Igama lomsolwa lizodalulwa emva kokuvela enkantolo.
Kuhlolwa ngokuqhathanisa izindlela ezimbili ukuze kubonakale ukulungela kwazo ukuze kukhethwe unhlangothi olungele nolungalunge okuzophehlwa kuyo amandla ngomoya eNtshonalanga Kapa.
Kunesidingo sokubuyekeza umthelela wempilo yendawo yamanetha oshaka.
Amalungu amaphoyisa eNaboomspruit asebenze ngempumelelo ngesikhathi ebopha abasolwa abane okusolakala ukuba bebeba udizili emalolini ayisishiyagalombili athwala amafutha esiteshini samaloli ngeviki eledlule.
Ngizocele ukuba lokho kulungiswe ngoba uMnu. Mealosa nguye oweza kimi.
Nakuba i-DSR inesibophezelo sokuqapha ukunyakaza kwabahlanganyele ngokochungechunge lwentuthuko yezemidlalo, inendima ethile ekuhlanganiseni abangahlanganyele, ehlelweni lwabo lwezokungcebeleka.
Umthelela we-Allelopathic wezinsalela zokhula lonyaka ekukhuleni nasedleleni ama- nutrient amabele nobhontshisi.
Uyayazi into efana nocingo oluhlabayo, ngiyibonile kwesinye sezithombe.
I-Armscor ikhululiwe kweminye imithetho ethile ebekiwe kuneminye iMithetho yeZinkampane nakweminye imithetho ehambelana nezinkampani.
Ukuvumelana ngokuvakasha kuzobeka isisekelo sokusungula imiqondo emisha futhi kuveze nezinhlelo ezinhle.
Namuhla ngiyanikhuthaza ukuba niveze ukushaqeka kwenu mayelana nongabazane kanye nokuhamba kancane kohlelo lokufaka abesifazane emizimbeni ethatha izinqumo ezinkampanini ezizimele.
Ukwakhiwa kwezingenelelo, ngokwezinhlelo zokucwaninga, ezihlose ukubhekana nomgomo wezomnotho emacaleni athile.
Izingxenye zezimoto ezehlukene zatholakala ezitolo ezicuya ezimoto zingenawo amaphepha angempela.
Amadwala amakhulu kakhulu ukuba angafakwa emshinini wokuwagaya, uma kungenzeka, angancishiswa abe usayizi odingekayo ngezinye izindlela kunokuba aqhunyiswe.
Establishing efficient planning capabilities in the relevant departments and entities for the successful implementation of the HRDS for South Africa.
Ngenxa yalokhu kuzisusela kwezindawo ezinempilo kanye nemigomo engcono yokuhlala alondolozelwe imiphakathi eminingi.
Angiphindanga ngakubona, kodwa yizikhathi ezintathu lapho ngaqiniseka khona ukuthi kwasetshenziswa indlela ye-Trojan Horse.
Uhulumeni namabhizinisi abamnyama aseyibambili indaba yezinsuku ezimbili ngokulandelelela le ntuthuko.
Okwamanje lezo zindlela ezejwayelekile zokushisa udoti, ezisetshenziswayo, zincane futhi ngokujwayelekile azisebenzi ngendlela.
Kwahlaziywa igazi endaweni yesehlakalo, futhi igazi elingelona lomufi lahlonzwa njengelikaSehelo abahlaziyi be-DNA.
Uhulumeni kudingeka aqinisekise ukuba izidingo zokuhlunyeleliswa kwezindawo kuhlangabezwana nakho ngendlela uma kwenzeka kwehla kungahlelelwe.
Kwakhiwa ishubhu lamanzi lokukala izinto eziqinile ezigcwele emanzini ezintanta emifuleni yaseNingizimu Afrika.
Kwabafinyelele kumafayineli abenza abaphezulu abayishumi - siyanibongela ngokuphuma phambili ezigodini zenu ezahlukene.
Le - lecture eyenzeka njalo emva kweminyaka emibili izokwaziwa njenge-Phillip Tobias Lecture lapho amaphrofeshinali avelele nabamele uhulumeni abaphuma emhlabeni jikelele bezomenywa ukuze bazoba yizikhulumi eziqavile.
Senze umqondo futhi saqoqa nezinzisa zohlelo lwethu olusha lwePhilanthropy Awards ukuze sihlomulise labo ababambe iqhaza ohlangothini lokusiza abampofu eNingizimu Afrika.
Ngokwenzenjalo kudingeka sizikhumbuze ukuthi siphumelele kanjani kulokho umhlabe bewucabanga ukuthi ngeke kwenzeke.
Emva kokumdlwengula, umsolwa uthathe isisulu wayosifaka esibayeni sikayise wasesabisa ngokusibulala uma kuke lwaba khona esimtshelayo.
Ngokunjalo, ngeke kugwemeke ukuba lolu guquka kwezetheknoloji luzoba nomthelela kumdabu, amasiko nakuzinkolelo zethu.
Inzalo yemali yesibonelelo ikhokhwa ngendlela yesheke elikrosiwe kuloyo okhokhelwayo futhi liyaposwa noma lifakwe ku-akhawunti yebange kaloyo okhokhelwayo.
Ngicela ungichazele kafushane indlela yalokhu kugwazwa.
Ifasitela lengilazi elivulekayo odongeni olungaphezulu noma endaweni efanele ophahleni.
Amaphoyisa agasela esikoleni samabanga aphansi eLimpopo ngoLwesihlanu, akekho ayezombopha, kodwa ayezokwenzela umcimbi abafundi abasizile ekuboshweni komsolwa.
I-Afrika neDiaspora kufanele ihlangane izokwabelana ngamabanga ayo aphambili ezesayensi e-biotechnology, i-nanotechnology kuye kutheknoloji yasemkhathini isentshenziselwe ngoxolo.
Izindawo zobambisano phakathi kweTheku ne-Oran zisacutshungulwa okwamanje ukuze kubonakale izindawo zobambiswano lwangomuso.
Ukusekelwa ngumndi kweziguli ezilaliswe esibhedlela kubalulekile ekululameni kwazo nasesimweni sempilo yengqondo.
Siyawubongela uMnyango osebenza ngeZinja eVryburg ngokukhombisa kwawo ukuzinikela ekunqandeni ubugebengu.
Ngokususela kuzinsiza naselwazini lwayo iDSW izama ukwenza umehluko omuhle endaweni nasemiphakathini.
Ngokumema izinhlelo zezimali ezingafaki ingcindezi engafanele ezweni nekuzinsiza zemali eziyindlala.
Imfundo kufanele yenze ngcono izimpilo zezingane, amathalethe kanye nengqondo nemizimba. Education should make the very best of children's personalities, talents and mental and physical abilities.
Intshonalanga eNgaphandle iseyindadwo ebalulekile okugxilwe kuyo ekuqinisekiseni ukuthi singakhulisa amathuba esitayela sempilo abahlali lapho ngaphandle kokuphazamisa ubuhle bendawo yakhona.
Isu lokuqamba yokuthola imali ezodonsa isikhathi eside, izinto zokusebenza kanye nabantu abazosebenze kufanelwe baphenywe.
Cabanga ngezindlela namasu okudida izinhlelo zabahlukumezi nokuzibhuntshisa ngaphambi kokuba baqale.
Ngokwesikhathi, bambalwa ababona indlela yezingxoxo zeforamu yezinhlangano eziningi zenzelwe ukudweba umthethosisekelo omusha nokuzisusela kubhidlike.
Ngeke siwuhlehlise umonakalo owenziwa kuye.
Umkhankaso uqale ngezikhangisi emaphephandabeni, emabhodini angaphandle, emsakazweni, kumbukiso bhanyabanya naku-TV ukwethula umphakathi ohlotsheni loKwamukela ngokuphephezelisa ifulegi, nokubingelela ngokuvula izingalo.
Uyisintu kakhulu, ufuna ukukhulumela phezulu -khuluma uqondise ngqo ku-microphone.
Uhlelo kufanele lwakhiwe ngokuxhumana nembono eyakha izimoto futhi kufanele luqaliswe ukusebenza ngemakethe ngendlela efanelekanye nemikhankaso yokusakazwa kolwazi.
Thola futhi uqondisise amathuluzi azokwenza bakwazi ukuhlola ubungozi bohwebo obuzoba khona bezinqumo zokulondoloza ezenziwe.
Isicelo sokuthenga nokufaka injini kagesi ezosebenza ngaphansi kwezimo eziphuthumayo e-civic centre.
Sidinga endlela yemiklamo eminingi ukuze sikwazi ukubhekana nendlala ezinganeni ngendlela ayanele futhi siqede ukuhlukunyezwa kwezingane ngqo nodlame.
Imisebenzi yomphakathi enwetshiwe izombandakanya abanakekeli bezingane ezisencane futhi ukulungiswa kwemigwaqo nakho kuzoba phezulu ohlwini.
Abasolwa bebengafuni ukuboshwa kodwa balawulekile futhi baboshwa egcekeni lesonto.
Kuthatha isikhathi ukwakha ubudlelwano nokuthi futhi lokhu kuthele izithelo zempumelelo yokumbandakanya izikhulu zomphakathi kumaphrojekthi.
Ngesikhathi sixoxa ngezinhlelo zethu esizozenza ngenhla, sizame ukuchaza izinhloso nezitha zethu.
Ngokujwayelekile, kugqugquzelwa ukuxhumana okusobala nokuvulekile phakathi kweMinyango, kanye nemiphakathi yayo engaphandle.
Empeleni babebabili oSmits, omunye wayengumshayeli kanti lona omunye ubesebenza nami emakredini.
Umsolwa oyedwa uboshiwe, abanye futhi ababili basathungathwa, kulandela izehlakalo ezintathu zokudlwengula ngempelasonto eyedlule emadolobhaneni amathathu ehlukene endaweni.
Bonke abasolwa basavalelwe esitokisini, futhi kulendeleke ukuba bavele enkantolo namuhla.
U-2.8 billion wamarandi ngonyaka ekhokhelwa iNingizimu Afrika eRichmond beyingeke ibe khona.
Uhlelo lomculo wese-Afrika, olumbandakanya ukudlala ebhendini lemarimba, luyatholakala lungathi lusakuzimela.
Ngaphandle kwazo zonke izinkinga esihlangabezana nazo, sile phezulu nomhlaba wonke, naBaseningizimu Afrika phezulu eNtabeni i- Everest, nasemkhathini ongaphandle.
Impilo yabahlali abaningi balezi zakhiwo yinsakavukela ngumchilo wesidwaba, unyaka nonyaka impilo ngumzabalazo.
Sawadayisa ngaleso sikhathi, kusho uMnu. Douglas, phakathi neviki ngaphandle kwabafunda isikole saphinde sabaphilintela, ukuze bahlale ngasezinkundleni.
Iningi lalokhu kuhlaziya akubekwanga ngendlela noma kuqhubekisa umqondo othile kanye nombono wezepolitiki.
Ngizocela uGlen aqhubeke kodwa ngingakuqinisekisa sisisondele esiphethweni.
Amazwi nezenzo zethu ngabanye noma sesihlangene kufanele aqinisekise ukuthi le nhlasana yephupho le themba elokozayo yoguquko lweqiniso kayicimi.
Babekwa icala lokudayisa isidakamizwa esibizwa nge-narcotics futhi bavalelwa esiteshini samaphoyisa eGrassy Park.
Uhlelo lokuqondisa ukuxhumana ngasenyakatho luzodinga ukuhlelelwa ngokuqaphela ngenxa yezingqinamba zesimo sandawo nezakhiwo zendawo.
Izidingo zomphakathi ngenxa yokuchithwa kwesikhundla sakhe.
Ugcizelela ukuba izingane zize endlini yakho ngokuthanda kwazo.
Olusebenziseka kalula, olusebenza ukwedlula imali oluthengwe ngayo noluhlanganisiwe uhlelo oluzokwakhiwa oluzosiza izimenenja zasogwini.
Ngakha indlu yami eduzane kweCongo futhi yangilolozela ngalala.
Isampula yebhodlela lobisi nezinombolo ezibhaliwe, amaphesenti amafutha ebhotela, izinkumbi zabantu bukhoma namanani ezimo ashicilelwa njalo.
I-Ejensi inethemba lokuthi i-Pakistan izokuqeda lokhu njengoba iziqedile ezinye izinkinga ezifuze lezi esikhathini esedlule.
Izinkinga eziphathekayo ezibonakela zihlela isikhathi sokutshala isitshalo ngasinye, ngakho lokho kokubili kufinyelela eqophelweni elihle kakhulu lokudla kwezilwane ngaso leso sikhathi.
Uthi ngenxa yalokho amaphrojekthi ayathunyelwa ngaphandle kwemvume kahulumeni wase-Iraqi ayiswe kwabasekhaya abaqeqeshwe kancane noma izinsiza zokubagcina.
Izimoto zizofakwa emigwaqeni yomibili ephambanayo ebhekwe kwezithuthayo ngaphansi kokulawula kokuma nokuhamba.
Uma ufuna eminye imininingwane bheka etafuleni okwenzelwa kulo umsebenzi mayelana nokusunduzwa kwemibhede phakathi kwamazinga futhi kuhambisane nokuhamba kweziguli ezingaphandle.
Iminyaka eyisikhombisa sathola inkululeko, sinabantu abaningi kanye nezinkampane ezithatha izinyathelo ezinkulu ukuqeda ukubandlululwa nokwephucwa amandla kwabantu bethu abaningi.
Ezehlakalweni ezintathu zokubanjwa kwenkunzi kuhlonyiwe nakwezinye zokuzama ukubamba inkunzi kuhlonyiwe eRustenburg ngempelasonto, bayishumi abasolwa ababoshiwe.
Ulwazi ebenginalo kimina, kwakuwukuthi uGen Knobel wayengenalo uzwelo, ngoba akazange akuvume ukuthi sasiyingxenye yeqembu labantu abkhe emsebenzi.
Inhloso ukuxoxisana ngokugudluzela zonke izindaba ezimayelana nokusebenza ezimbandakanya abashushisi ehhovisi le-NDPP; nokuqinisekisa ukusebenza endaweni enempilo kwabo bonke abashushisi.
Uncome amalungu akhe ngokusebenza bengaphumuli ukuze babophe izigilamkhuba.
Lawa ngamaphoyise aqeqeshwe ngendlela esipesheli asebenza njengeqembu futhi aphethe imisebenzi enobungozi obuphezulu.
kuthatha isikhathi ukwakha ubudlelwano nokuthi futhi lokhu kuthele izithelo zempumelelo yokumbandakanya izikhulu zomphakathi kumaphrojekthi.
Kufanele sixazulule udaba lokungalingani kwemicelbo emhlabeni, ngokwezifunda nasemazingeni ezwe.
Kwenye yezindlu eziyimijondolo, izingxenye ezehlukene, kubalwa namathayi, nezithuthuthu kokutholakele.
Ubudlelwano bokuxhumana kakhulukazi kokukhuluma kumbandakanya ukufunda izidingo zokufunda ezifana namakhono ocingo, ukulalela, ukufinqa umusho, ukubuza nokubhekana nezethameli ezehlukene,amandla amaqembu, ukuxhumana kungakhishwa amagama.
Lezi zidingo zizohlaziwa kabanzi yiHHovisi eliKhulu futhi azohlelwa ngokuba khona kwezimali.
Isiteshi samaphoyisa sithathe isinyathelo sokungabekezeli mayelana nokulinywa komthunzi wezinkukhu endaweni.
Ubudlelwano neLatin America kufanele buthathelwe phezulu futhi limelwe, kumbandakanya ongahlali khona nomele uhulumeni, kufanele kucatshangwe.
Kusukela endaweni yamathikithi eyayibekwe lapho.
Yenza ihlazo ngokulahla indle yabantu nma umchamo endaweni engafanele noma engagunyaziwe.
Kodwa abaphethe umthetho eDolobhen laseKapa baxoshe abahlezi ngokungemthetho namalungu amaphoyisa izandla zawo bezigcwele bezama ukugcina isimo silawulekile futhi sithule endaweni.
Siyaphinda futhi simema abantu abasebancane ukuba bakhombise ukuzimisela ezifundweni zabo, ukuze kunciphe izinga eliphezulu lokushiya phakathi izifundo kanye nokuxoshwa ezikhungweni zemfundo ephakeme.
Ukubaluleka kokunika amandla isakhamuzi ngasinye kuchaza ukuthi izikalo kufanele zibekwe emandleni kahulumeni.
Umkhombisile yini indawo lapho kwaba khona ukugxobana kwabantu?
Zenziwa izinhlelo zokuphekelezela amabhasi abadlali eya noma esebuya enkudleni.
Eminyakeni eyishumi ulwazi lwetheknoloji belulokhu lungena kancane emikhakheni yonke yebhizinisi eMauritius.
Abantu bamabhizinisi kufanele akhe uhlelo lokucwaninga amabhuku njalo ukuze kuqinisekiswe ukuhambisane nokulawulwa kungandi rsons businesses should establish a programme of regular audits of the system in order to ensure compliance with non-proliferation control measures.
Maningi amapaki endawo eKapa, anikeza izinhlobonhlobo zokukhuthala nokungazimbandakanyi kwezokungcebeleka kanye nezinkundla eziwusizo neziphephile zokudlala izingane.
Kodwa isabele sasenzelwa kakhulukazi ukubeka isitoko sezinhlanzi kunokonga izilwane ezahlukene.
Ekugcineni imojuli ye-agritourism izokwenziwa ukuze kwandiswe amathuba abalimi bangomuso.
Lokhu kufunda kuhlinzekwa ngokubhalisa noMnyango wezabaSebenzi.
Ukwethula lo mbiko manje ekuseni, ngizogxila kulezindawo ezibalulekile ezilandelayo njengoba zihambisana neMinyango ezimbandakanya i-Social Cluster.
Amalungu abezindaba akulawo mazwe akhululekile ezidingweni ze-visa akudingekile ukuba bafake isicelo samavisa.
Umsolwa ubekwe icala lokubulala nokuphatha izibhamu ezinganawo amalayisense nezinhlamvu.
Amazwibela omgidingo nezinhlangothi zemfundo ephambili, ukuqeqesha nokwakhiwa kwezinsiza nemisebenzi esifundazweni, nokugqugquzela ukufunda impilo yonke.
Izingqalasizinda zangaphakathi kufanele zenziwe abakhi ngezindleko zabo ngaphandle kwemisebenzi eyenziwa ngaphakathi engenisa imali.
Phakathi ebhishi nomculo ne-athimosfera ephithizelayo.
Emva kokuqedelwa kwesicelo, imalimboleko yabhadalwa.
Ngicabanga ukuthi kufanele sithole nezindlela esingazisebenzisa hhayi kuphela ngokuqhubeka kwe-memory, kodwa kakhulukazi ukungaqhubeki kwe- memory yethu.
Inqubo yokwenza ngcono izithuthi zikaloliwe nokwakha izinqalasizinda ezintsha ezifana nokulungiswa kwemigwaqo, okubalwa kukho iBendi yeziBhedlela kanye ne-Koeberg Interchange, iyaqhubeka.
Lezo zisulu eziyizintandane ngenxa yodlame kanye nokuswela izinto eziwusizo ezanele noma uhlaka lwezenhlalo ukuqinisekisa ukuba zithola imfundo eyanele.
Nakho kwenze kwaba nokukhuphuka kwezinombolo njalo ngonyaka nokuba ngabe bekufanele kube njalo.
Uhlelo lwedatha kusukela ezincazelweni yokukhishiywe, izinguquko ohlwini lwezinto, ukuncipha kweminyaka, izibalo zemisebenzi kanye nezinsiza ezikhokhwayo ezifana nameli.
Thola utho noma obekuphathe utho ocabanga ukuthi ingane ilugwinyile noma ikuthintile.
Esinye isisusa simbandakanya ukwakhiwa kwendawo yokubeka ehlanganisile kanye nokusakazwa kwedatha ngokwahlukanisa okuvamile, amazinga nezincazelo.
Umhloli Jikelele obhekelele ukuhlolwa kwemisebenzi yomkhandlu, futhi uqokwe njengelungu ngokwelungelo lesikhundla elingavoti
Izazi zezibalo bezibalo bangabagcini bemigomo yentando yabantu esobala nokuzibophezela.
Khomba futhi ucwaninge ukuntuleka okuvundlile kwenkambiso nalapho kufanele khona ulethe isixazululo esinomsebenzi ofanele wophiko lokugcinwa Kwamafa kanye nabanye ababambe iqhaza.
Umbukiso wuhambo oludlula kumalungelo abantu nokuhlukunyezwa kwamalungelo abantu.
Izindlu eziyishumi zeholide ezihlonyiswe ngokugcwele eyoda inendawo yayo yokupaka imoto neshisanyama.
Ummangali angazizwa ephelelwa ngamandla futhi kungenzeka ukuba ufungiswe ngosolwa ngokuba ummangalelwa ukuba agcine imfihlo.
Ukuhlinzeka komthetho wokuwa kwebhizinisi okhishwa wumthetho woMbuso olawula leso siphakamiso.
Sincike kuwe ukuba wenze ukuba iBandla likusekele lokhu.
Ungalifaki igama ephepheni, futhi linike imenenja yenhlangano ngqo.
Ukulandela i-SMS engaziwa, amaphoyisa aseshe imizi yaseRustenburg eNorth West futhi amthola umsolwa owabamba inkunzi ehlomile.
Kubalulekile ukuba uhlaka umkhandlu obika ngohlaka kwenziwa ngombiko ukuze kubonakale indlela ulwazi oluxhumene ngayo kanye nokuhambelana kwalo.
Ukusiza umlethi wezidingo ngokuhlanganisa le mihlahlandlela.
Ngakho ke laboHulumeni beziFundazwe bazimisele ukucabanga ngazo zonke ezinye izindlela ezikhona, ngokunakekela nenhlonipho, ngokulandela izivumelwano zabantu zempilo engcono yemiphakathi yethu yonke.
Ngokwesikhashana ngizokwamukela ngokusemthethweni izithunywa ezisuka kukhomanda omkhulu we-MK.
Njengoba imbongi yaseNingizimu Afrika isikhumbuza, "Umlando usazibhala wona ngegazi".
Siyethemba ukuthi lokhu kuchaza incazelo eyiphutha mhlawumbe eyenzekile ngenxa yokuqukethwe embikweni wabezindaba phambilini.
Ukusetshenziswa kwengqalasizinda emkhakheni womphakathi inegalelo elikhulu ekuletheni umphumela ongalindelekile ekusunguleni noma ukusungula kabusha izimboni eziletha impahla yasekhaya, ukusungulwa kwamabhizinisi amancane nokuthuthukisa.
Ngikufisela impilo enhle enkomfeni yonke futhi ngiyethemba ukuthi ukwetshisa kwakho kuzosisondeza kuleyo nkohliso yokulingana sonke esiyilangazelelayo.
Njengoba izimoto eziningi eziqaphile zivimbela abasolwa obalekayo, oyedwa wabo bakhipha isibhamu, wadubula izikhathi eziningi ebhekise emaphoyiseni.
Kungifakela umdlandla ukuthi, ngaphandle kwezinselelo wezomnotho nenhlalakahle, kukho konke lokhu iningi labantu abasha liyayifuna iNignizimu Afrika entsha.
Sakha imizila eyengeziwe, kwakhiwa imigwaqo enguthelawayeka emisha masinyathe futhi isiminyaminya sezimoto sizoba ngcono.
Inqubo yokuqala yomzuliswano wokusefa izokwenzeka nengxoxo ubuso ngobuso izokwenzeka ngoMandulo nohlu olufushane lwabasanda kufika.
Ulwazi oluthile olwehlukile ulwazi oluchaza ulwazi lomthumeli.
Abasebenzisa uhlelo bazokwaziswa uma kukhona okwenzekayo lokho kuthinta kakhulu ekulethweni kwalesi sidingo.
Ngabe lokhu kungaphimbi kokuba kushaywe igoli lokuqala?
Uma ubheka isakhiwo sokuphatha namuhla, kusobala ukuthi izinombolo zabaMnyama azanele futhi ushilo owesifazane onguBobby.
Ukuthi kuzoba nendlela yokukhokha ukuzokusho izikweletu indlela yokukhokha ezovumela ukuthambekela.
Ukuqalwa komhlahlandlela wengqubomgombo wokuphatha nokuvikela izinkinga zofuzo, izici zokuzalwa kanye nokukhubazeka kungqubuzene nokuvulwa kwale nkomfa.
Ngiyethemba ukuthi ngeke babe nayo inkinga uma ngisho lokhu, njengoba kuthinta wonke umsebenzi wethu.
Zonke izindawo eziklanyelwe ukuhamba kwezindiza emoyeni nezikhumulo zezindiza kufanelele zihlolwe kabusha ngokwemigomo yenqubo engenhla.
Ngumcabanga oyiphutha ukuthi uhulumeni eyedwa angabhekana nezinselelo zonke zokulawula udoti.
I-leachate wuketshezi olukhandeka uma udoti uthintana namanzi nma nolunye uketshezi.
Ukutshalwa kwezimali okuqukethwe esitatimendeni ngokwesimo sezimali ngosuku kubalwa ukheshe nemali esebhange, izimali ezilondoloziwe izimali ezisengakafiki, izimali okufanele uzibhadale kwezohwebo nemalimboleko.
Wayengahlezi phansi, kodwa wayegoba njengoba ngikhombisa noma ngibonisa.
Umnyango okwamanje utshela izikole mayelana nezabelo, kulandela ukubonisana nezinyonyane zothisha, izinhlangano zothishanhloko kanye nemizimba yezikole.
Kuhlukana ngobude bokuphakama kusukela ezindaweni ezishisayo kuye odwadule, phakathi nenkangala ilingene.
Ngesikhathi izikole zilungisela uhlolo lwangoJuni, umnyango ukhiphe amathemplethi amaphepha ohlolo, kanye nesifanekiswana sezimpendulo sokusiza izikole ekulungiselela nokumaka izivivinyo.
Futhi kukulo lolu bizo lobumbano olulula kodwa oluphoqayo esithole kulo umbono weKhaya labo Bonke eNtshonalanga Kapa.
Yindlela eyihlaya yokuqedela noma nguyiphi iphrojekthi ngesikhathi ukhiqiza inqwaba yomkhiqizo ongahhle uhlukunyezwe.
Iningizimu Afrika izinikele ezindleleni eziningi zokubhekana nodaba lobushokobezi futhi kule ngqikithi yendaba, izinikele ukubambisana nezithunywa zikaMhlabuhlangene.
Imithetho yedolobha ibuyekezwa nge- noma ngokufuna komnyango ofanele nebandla leziphathimandla kufanele kwenziwe ngenqubo efanayo yokumenyezelwa njengalawo amasha.
Ngesikhathi kuboshwa izigebengu ezihlomile, esinye isibhamu esingekho emthethweni sasuswa ohlelweni.
Okwesihlanu, ukuze nigqugquzele ukulondoloza futhi kunciphe ukungalondeki kwesikhathi kanye nezinkinga ezimayelana nomhlaba, kufanele kubekwe izilinganiso ezikhulisa ukubhaliswa ngokwesimiso.
Ngithanda ukukuchazela kamfushane ngamanye kula maphrojekthi.
Ubukiso wokusekela umsebenzi ungabuza futhi eminyangweni kahulumeni.
Ithimba lezwe liwahlolile la ma-eseyi nezikole zezingane eziphumelele zamenywa ukuba zizokwamukela imiklomelo ngoSuku lweZingane.
Ngeshwa iningi lemibhalo beyisesimweni esibi kakhulu futhi kunesidingo esiphuthumayo sokulondolozwa futhi ibuyiselwe.
Ukuvunywa kukahulumeni wasePalestina kubalulekile ngoba kuzovumela ukuvuleka kukampompi wemali.
Izingadi zisebangeni eliyimzuzu embalwa uhamba ngezinyawo usuka eWarwick Triangle egcwele abantu, isiza esinezitolo ezidayisa amakhambi okwelapha ezweni.
Lo mbiko kanye nokunamathiselwe kuwo kuqondiswe kumnikazi wekheli futhi kungaba yinhlanhla esemthethweni futhi noma imfihlo.
Noma yikuphi ukulahlekelwa ukungeni okungafakwanga ngendlela esikhathini esingangonyaka kuqhutshekelwa nakho phambili unomphela.
Nginomqondo wokuthi izingane ezifuna ukukhoseliswa endlini yomfundisi webandla, zazihlukunyezwa.
Isitolo sokuntshuza, izinto zokuntshuza eziqashiswayo, ukuqeqeshelwa ukuntshuza, incwadi yemvume yomsebenzi wokuntshuza nohambo lokubheka amahlengethwa lwabantshuzi nabangantshuzi.
Umnyango wezeMpilo ebeke ezengqondo esigabeni sesibili kwezokwendulela ohlelweni lokwethula imisebenzi kwezempilo.
Lokhu kuzophinde kukhombise ukuzinikela kwethu emsebenzini wezinqubo zombuso weningi wokuthola izinselelo ezinqwamana namaphrofeshinali ethu.
Abayosiza sebephinde bavinjelwa ubunzima bokuthola ababalethela izinsiza eMogadishu ngenxa yobukhona bezempi kanye nemisebenzi.
I drama ethunyelwa ngalokhu kufanekisa icacile.
Uthola le-newsletter ngoba usayine ku-www.statssa.gov.za.
Ukuvikelwa nokuphathwa kwezimali zabasebancane, isivumelwane esibhalwe ngokusemthethweni sokungakwazi ukusebenza ngendlela eyejwayelekile ukungatholakali nokungabikhona kwezindlalifa, ozakhokhwa ku-Guardian's Fund.
Kungenza ukuba ongcolisile akukhokhele inhlawulo uma impahla yakho ilinyazwe wokungcola.
Uma ufuna ukwazi kabanzi ngemiphumela ye-terrestrial ecosystems, funda kabanzi kulesi sigaba.
Uma ufuna ukwazi kabanzi ngomthelela we-terrestrial ecosystems, funda kabanzi kulesi sigaba.
Uma ufuna ukwazi kabanzi mayelana nengcindezi ku-terrestrial ecosystems, funda lesi sigaba .
Uma bebuya bazokwethula ezinkampaneni zabo ezahlukene nenqubekelaphambili yabo izoqashelwa ngokuqubekayo.
Futhi wabe esechaza ukuthi baqhubeka kanjani nokubasusa laba bantu.
Ngiyethemba ukuthi ngesikhathi izithunywa sezihamba kule Nkomfa zizobe sezakhe ubudlelwano obuyohlala isikhathi eside.
Asikho isitatimende sezimali sonyaka esicwaningiwe salesi sikhathi esibukeziwe esitholakele ukuqinisekisa inani lamashezi.
Ukunakekelwa kwasemakhaya akufanele kubukelwe phansi yizikhungo zezempilo.
Iminyango yomibili izogqugquzela ukwemukelwa kwezincwadi kuma-ejensi ezifundazweni zabo ezahlukene ukuba bamukele izincwadi ezikhiqizwa ngamanye amazwe.
Ingemuso elingentando yabantu, ulibuswa ngendlela, elihlonipha amalungelo abantu kanye nomzabalazo ongapheli wokulwa nobubha kanye nokungathuthuki.
Inhloso yalo mkhankaso okubhekana namacala okuxhumana kanye nawokugqekeza asanda kukhula ngamandla endaweni.
Lolu hlelo lusiza izisulu zokuhlukunyezwa kwezingane ngokunikeza usizo lozwelo nokubasiza babuze imibuzo ukuze bathole ulwazi.
Kufanele futhi sazi iqiniso likasayizi wezwe lethu kanye neqiniso lokuthi elethu linomphakathi onezinhlanga eziningi nezilimi eziningi.
Kujwayelekile ukuba uma amakhono eba yingqinamba evimbela komnotho nentuthuko, kuba nomfutho 'wokufaka amandla amasha' emisebenzini efundwayo.
Ukuxhuma iphayiphi lokudonsa inkuxunkuxu - kunemali ebhalwe phansi okubalwa kuyo ukwakha imigwaqo kabusha, indlela yokuhamba ngezinyawo, unqenqema lomgwaqo nemisele.
Ubufakazi bubonakala ngokwanda kwesibalo sokubhalisa kwabantu abadala ezinhlelweni eziningi ezitholakala eSikhungewni sokuFunda soMphakathi.
Umhlahlandlela ubeke amazinga athile alindelwe nguMasipala komata bakhe bezikontileka.
Siyabonga kumalungu aseziteshini ezimbili ngokuhlakazi ubugebengu obuhleliwe bokwebiwa kwemfuyo.
Ukuxhumana nokusabalaliswa kolwazi emkhakheni wezokuthuthukiswa komphakathi.
Untuthu yogwayi ukungcola kwasendleni okudalwa ngumlilo obashwa endaweni evulekile kuyingozi esigulini esinesifuba somoya.
Ukuhlanganisa ezemidlalo nokuvusezela ukuhlanganyela ngobuningi ezikoleni zethu, kuzonikeza amathuba amasha okuhlala esikoleni kwabafundi bethu baze baphothule imfundo yabo.
Angayisebenza leyo- mike, ngoba ngeke bezwe abahumushi.
Ngizokunikeza amanqampunqampu bese ngishiyela uzakwethu achaze kabanzi.
Amathuba kufanele asetshenziswe kakhulu, izimo ezenzelwe ukuba uhulumeni alalele izidingo zabantu, ukuxhumana nomphakathi uhulumeni uqhubekaela phambili achaze nezinkinga zakhe.
Somlomo, imihlahlandlela eminingi namaphrojethi midala, kumbandakanya imihlahlandlela yohlelo lwe-Bioregional, isibonelo; uhlelo olususelwe kunqubomgomo ye-biosphere.
Umnyango weSifundazwe Wezezindlu ubhalia izicelo, uvume ukuthi uzitholile izicelo futhi uqhubeke nengqubo yokuhlola.
Ngenxa yohlobo lokwakhiwa, izingxenye eziningi zomgwaqo olibhekise ngasenyakatho uzovalwa ngenxa yesiminyaminya sezimoto.
Kucatshangwa ukuthi laba basolwa baphazamiseke ngesikhathi besendleleni beyokwenza obunye ubugebengu.
Sengiphetha ngifisa ukubonga bonke ohulumeni abasekele ukusingathwa kwale-workshop eKapa.
Namuhla amazwe ethu nabantu bakomunye umzabalazo wokunqoba ubuphofu, ukungathuthuki nokubandlululwa kwabampofu emhlabeni kanye nokungqindwa amandla.
Futhi benze nesicelo kithi ukuba silaxaze okukudala sidlelana nabo futhi sithathe bona njengabantu abasha esizoba ngamadla ndawonye nabo.
Kusobala, ngeke sikwazi ukwenza isayensi ngaphandle kososayensi, kanjalo njengoba singeke senze izibalo ngaphandle kongoti bazo.
Uhulumeni waseNingizimu Afrika ufisa ukuncoma abaholi nabasekeli bamamashi anziwe namuhla ngokuziphatha kwabo ngobukuqotho.
Kunezinye izinkinga okufanele sizibhekane nazo ngokuhlanganyela njengoba zinomthelela omubi ezingeni lokuphila kwabantu.
Le mibhalo yezincwadi ngempela kufanele ithathwe njengento ephezulu yolwazi lombhalo womdabu wase-Afrika-supreme depositary.
Sinenani eliphezulu labalimele futhi kusebucayi kakhulu futhi kunzima ukungena kule ndawo ikakhulukazi ngoba yokugugulela komhlaba nezinga lezikhulkhula.
Izikhala zivumelekile; ama-punctuation kawavumelekile ngaphandle kwama-periods, ama-hyphen, nama-underscores.
Izinga elithize lokuswela izinto ngezansi ezimgulisayo umuntu emzimbeni, imizwa nezenhlalo.
Siza abafundi baqondisise okufanele bakwenze ukuze bonge i-biodiversity.
Ungumnikazi osemthethweni noma umqashi wendlu.
Ukukhala ngokuklabaza komama abasebancane ngenxa yenzinhlungu ngokushesha kunikeze indlela yokububula okuncane kokukhululeka ngesikhathi ephusha kokugcina ukuze ingane yakhe ibelethwe.
Lokhu akufakiwe kuntengo yethikithi le ndiza.
Ngokuma kwezinto, izindlela zokukhiqiza azisancikile emalini nasezintweni zokusebenza; ulwazi, ukwazi nempahla noma amaplatifomu okusabalalisa ulwazi lwalezi zinto luyabaluleka.
Umbuzo waphakanyiswa kungeze kwethulwa ikhefu elintengayo.
Izindleko ezizinzile neziqhathaniswa nezinye zikagesi kanye nesithuthi somkhiqizo wosizo ziyadingeka.
Phambuka ezweni elingumemukeli noma noma phinde uthunyelwe ngenhloso yokuphikisana nenqubomgomo yaseNingizimu Afrika.
Iningizimu Afrika ekuthumela kakhulu eZimbabwe kuqukethe izinto zemali zokusebenza, futhi yona eZimbabwe ithola okuthungwayo kanye nomkhiqizo wezolimo.
Wabanjwa inkunzi imali engukheshi yenani elingadalulwanga, utshwala obehlukene, ibhantshi nokudla.
Lokhu kungemuva kwezenzo zobugebengu, ezifana nokushaya, ubugebengu kanye nokugqekeza, ngaseBatho kwenyukile.
Ngokunjalo, lezi zivumelwano zakha izitini zokwakha isu lethu lokuhlanganyela, ngasebudlelwaneni bezepolitiki obunengqondo, amazinga omnotho nawenhlalo aqiniswa njalo.
Sasiboshiwe futhi siyayazi indlela okulula ngayo ukusho into ebuhlungu usezinhlungwini ezinkulu.
Asikho isikhathi esichithiwe azikho nezinsiza ezibekelwe eceleni zokusheshisa ukuthathwa kwezinqumo kanye nezinyathelo zokuxazulula izinkinga.
Ngaso leso sikhathi, njengoba amanye amabhange abelubhekela phansi uhlelo loBandlululo, kwakungekho ukungabaza ukuthi abanye babelusekela.
Isitha manje asisenalo ikhaya, indlala, ubuphofu, ngezindlela eziningi abaziveza ngayo.
Amathemplethe alungele ukusetshenziswa nawusizo olukhulu kwenza wonke umuntu akwazi ukusungula ulwazi, ashicilele futhi agcine ulwazi ku-Internet.
Uma kufuneka, lokhu kungafakwa kancane ngomsizi kanye namarekhodi "asemthethweni" afakwa ngaphezulu kwamanye ngesikhathi lokho kwamukelwa.
Ngicabanga ukuthi namuhle ubambe iqhaza kule ndlela, ngiyabonga kakhulu ngokuba khona kwenu.
Idala ukufa kubantu abaningi abanoshukela nomfutho wegazi ophezulu futhi iqagela ukuhlaselwa yinhliziyo.
Lesifundo siqukethe izifundo ezimfushane kanye nezinhlelo zamakhono ngokwemiphumela yequbu yokuhlaziya.
Abesifazane baboshiwe futhi babekwa amacala okuphatha izibhamu ezinganawo amalayisense nezinhlamvu.
Njengoba kuphawuliwe futhi kwashiwo, ngingumfundisi Khumalo ngivela eSontweni i-Anglican, khona lapha.
Futhi uzwile ukuthi okunye ukweqa kwenzeka laphaya.
Amanye amacala awasombulula kwakuyicala lokudlwengula, elalimbandakanya isisulu esadlwengulwa, sanklinywa futhi saphonswa emfuleni futhi satholwa emva kwenyanga.
Okulandelayo wuhlelo lwezinhlangano ezahlukene zokudansa eThekwini.
Ukuhlukunyezwa kwezidakamizwa isibonelo utshwala kanye nokubhema kungamlimaza umntanakho ongakazalwa.
Yebo, uma ungangikhumbuza ngabe ukhuluma ngani.
Ukuqeqeshelwa amakhono ezamabhizinisi kwenziwe ukuze kusekelwe amasu okuzisebenza.
Ngokuhlanganyela emnothweni oshelelayo kanye nokwenyuka kwengcindezi yamazwe, lezi zintuthuka zenza uguquko lomlando lungagwemeki.
NgoZibandlela kulo nyaka sizobe simagange sicabanga ngesimemezelo seKomidi lezaMagugu eMhlabeni mayelana nokuthi engabe izinhlangothi zethu ezintathu zizobhalwa Ohlwini Lwamagugu oMhlaba.
Ukukhetha amasampuli kusetshenziswa ekukaleni iqembu lesibili lamabhizinisi aphakathi nendawo, kanye nokukala amaqembu esithathu namane amabhizinisi amancane.
Lezi ngezinye zezinselelo zamasu esibhekene nazo kanye nezihlelo esizenzayo ukuhlangabezana nazo ngendlela ehlanganisiwe.
Umehluko mayelana nale phrojekthi enezingxenye eziningi eziyimingenelo eyinhlanganisela yeminyango kahulumeni kuyo yonke indawo emachopho amathathu kahulumeni, ezweni, ezifundazweni nasendaweni.
Isimemezelo seziwa kanye nokuqala kokuhlaselwa komhlaba waseGaza, okwakuhloswe ngakho ukunqanda imicibisholo yomlilo emiphakathini yaseningizimu ye-Israel.
Iklayenti yami ingitshele ukuthi uma ufuna ukuba axolise uzokwenze njalo.
Ngiyawazi umlando waleli dolobha, ngiyazi futhi nokuthi uhulumeni woBandlululo walaxaza abantu bethu laba, ngethemba lokuthi uzofa abulawe ububha buthule kanye nehlazo.
I-UN kufanele ikhuthale kakhulu, asebenze, ifune imiphumela, ibe sobala, izibophezele nentando yeningi.
Ukungathandisisi kahle imisebenzi, gwema ukukhuluma okungahlelelwe ukuze wakhe isithombe esiphrofeshinali wonge nesikhathi .
Kusukela ekuqaleni konyaka, amalungu ophiko aphumile futhi ayohlola izakhiwo endaweni.
Ngokuhlanganyela nomata bethu bezenhlal, sivumile emfuthweni wokwakha nokufuna izinhlelo ezibanzi zamakhono ukuze sihlangabezane nanoma yiziphi izinkinga esingahle sihlangabezane nazo.
Izaziso zibekiwe kuzozonke izindawo ezithengisayo isibonelo; izitolo, amakhefi, iziteshi ezidayisa amafutha ezimoto beluleka abakhasimende mayelana nalolu hlelo lokuvala.
Ngakho ke, kusifanele ukuthi sonke sibe lapha ukuzovalelisa nokubungaza impilo engavamile kaMama Africa njengegama abedume ngalo ezwenikazi elithandekayo.
Abanye abasolwa baboshwa ngamalungu aqapha emigwaqeni emikhulu ngenxa yokushushumbisa umtshunzi wezinkukhu.
Ukuqwashisa ngalezi zinkinga kungaholela ekugwemeni izinkinga nenzuzo izoba ngcono.
Ekugcineni, ngesikhathi indima kahulumeni ngaphandle kwale nqubo abangeneleli, bazohlaziya ngokohlelo emva kweminyaka eyisihlanu kuya kweyishumi.
Ngokwezizathu zethu onke ama-password kufakwe amakhodi, futhi ngokwezicelo, ama-password amasha ayazenzakalela futhi athunyelwe kuwe nge-email yakho.
Isitatimende sohlaka sokunquma inani le ntengo, ukusingatha, nokuboniswa komdlalo omkhulu eSifundazweni saseNtshonalanga Kapa.
Kusukela ezikhathini zakudala abantu babesebenzisa amakilabhu namatshe, izindwayimana nemikhonto uma bezingela kanye nokuzivikela.
Ama-Service Year Teams akhula aqina futhi kwenziwa kumuntu ngomuntu ngokunakekelwa abefundisi eziteshini zamaphoyisa nasophikweni olusezingeni lwesifundazwe nezwe.
Ukuze uphumelele kulezi zinhloso kubalulekile ukuba izikhungo eziningi ezahlukene zine-ajenda egcile kubantu.
Kucekela phansi izimpilo futhi kwandisa imicabango enenzondo nokungathembani emiphakathini yethu.
Iningizimu Afrika izoguqukela empini uma bevinjwa futhi amasu angewona awodlalme ehlulekile.
Yebo kunephepha eliphilintiwe elibhalwe isikhathi sokufika kocingo futhi naseFairview.
Umqondo ohluzekile wokweza umkhiqizo osezingeni, ukugxila ekwenzeni ngcono nasekuthuthukiseni kunokwenza izijeziso zokunciphisa uhwebo.
Ukubaluleka komkhankaso wokuma nokwenza uphenyo iphinde yafakazelwa.
Uma ufuna ukwazi kabanzi thintana neKhomishini ePhakeme yaseNingizimu Afrika
Yebo ngaphambi kokungena lapho kuthakwa khona imithi ngemuva.
Ngicela ukusho ngokusemthethweni ukuthi ngiyabongo kubasebenzi bezeMpilo.
Uma kufanele imfuyo yondliwe edlelweni, kudingeka isifunzi isafana netshe lethuna.
Phinde usho futhi ku-mike, ngacabanga kwangathi ngiyisiwula kodwa ngiyakufuna lokhu.
I-LV iphakela izindawo enwetshwe kakhulu, kanye nezigamanxayo, intengo yazo ibiza ngendlela ezifakwe ngayo ezokwenela umthamo oceliwe.
Imibono eshiwo ababambe iqhaza akudingeki ikhombise imibono yomnyango.
Leli qembu limbandakanya ukuqasha isithuthi esihamba emoyeni, isibonelo. Izindiza enganaye umshayeli.
Cha ngicabanga ukuthi okuqondiswe kukho lapha ukufika kwama-mandrax asuka lapho akhishwe khona ekuqaleni futhi kwenzelwa abe khona e-Delta-G.
Sebenzisa i-link ye-sitemap ephansi kuwo wonke amakhasi ukuze ubone uhlelo lonke lwe-site yonke kulula ukucinga.
Nciphisa izinkinga zokugayeka kokudla ngenxa yokuluma ukudla ngokwenza into efanayo, ukunciphisa ukungazinzi kwe-pH esiswini.
kungambandakanya umsebenzi wokusizwa ngabantu, izinto zokusiza kanye namathuluzi asipesheli.
Kudingeka sinciphise uphenyo lokujezisa futhi sifunde okuhle nezimilo ezinhle.
Ngaphandle kokwengeziwe owakwenzi ngesikhathi esifana naleso sikhathi.
Iphasika yisikhathi esingcwele kakhulu sonyaka wenkolo yodadewethu nabafowethu abangamaKhrestu.
Ngesikhathi efika kwamakhelwane, wamheha wamngenisa ngaphakathi endlini lapho waqale ukumwotawota futhi wagcina ngokumdlwengula.
Ukulandela ukucabangisisa ngebhajethi, izinto ezengeziwe amalungu azoxoxisana ngazo.
Leli qembu limbandakanya ukuhlanganisa ibhuku kanye neminye imisebenzi ehambisana nokuhlanganiswa kwamabhuku njengencwadi noma ukufaka ithusi ephepheni, ukufaka igolide emphethweni wamakhasi, imephu kanye nesampula yezintaba.
Kudingeka sisungule indawo lapho umsebenzi wamabhizinisi, ulwazi nokusungula kungachuma khona.
Ngumbhalo okungangabazeki ukuba uqukethe uphawu lokuqiniswa ukuqwashisa abantu ngokubunjwa kwesizwe lokho bekusezingqondweni zabo bonke eNingizimu Afrika.
Ngicabanga ukuthi uKuki wabizwa ngempimpi ngesinye isikhathi, ngoba wayengahambisani nemiyalelo kaMama.
Ngokuthi uGogo angisho ngomqondo oqinile wesizukulwane, kodwa ngisho bonke abantu abadala besifazane abondla isizukulwane esizayo.
Ngikholelwa ekutheni ulwazi lwe-Afrika luzoyisiza kahle i-UN hhayi kuphela ngezingxabano e-Afrika kodwa emhlabeni wonke jikelele.
Futhi emva kwaloyo mhlangano waphinda wabuyela ekhaya?
Njengawo onke amazwe asathuthuka simukulwa yizimakethe zomhlaba - kodwa nathi sisindile kulezi zishingishane, uma kungabi ngcono, kunabaningi.
Emuva kwemililo ebubhisile yasehlobo ezingxenyeni eziningi ze-Table Mountain, leli Dolobha nalo liqale izinyathelo zokuxazulula inkinga yodaka olungahle ludilike, ngokubambisana ne-South African National Parks.
The Cape Town Tourism stand featured a backdrop of Table Mountain, with the new Green Point Stadium in the foreground.
Amalungu alolu phiko asetshenziswa ngayinye njengoba ongoti benezela kweminye iminyango.
Kubikwe ukuthi wathola incwadi kamazisi (ID) ngomgunyathi wasusa izithombe futhi wafaka isithombe sakhe.
Izindlela zokuhlaziya zenziwa ngcono futhi zahlelwa kabusha, nokwethulwa kwemibuzo esezingeni yabo bonke abasha abasanga kubuthwa.
Kuhlinzekwe ngekenke yamabhasi enezindlu zangasese, kuvulwe izindawo zokuthengisa nezindlela zabahamba ngezinyawo.
Izinhlangano zezimboni zanikezwa umsebenzi wokuqinisekisa ukuthi noma ngubaphi abadlali bemboni engahlelekile bayabuyiswa kule nqubo.
Umbika unikeza izibalo eziqondile ukuchaza into eyenzekayo mayelana nalokho okubizwa ngemiklomelo esabalalisiwe "okungalingani nokungafani nokwabo bonke".
Manje sesinemfundo eyodwa ezwakalayo nehlanganisiwe uhlelo oluklanyelwe ukuletha imfundo esezingeni eliphezulu yabo bonke.
Inhloso ukuqinisekisa ukuthi kukhiqizwa ubisi ngendlela futhi lufakwe emaphaketheni futhi luvumelani namazinga adingekayo.
Mhlawumbe nathi singenza okufanayo "eNingizimu Afrika".
Abaphakela ugesi kufanele bavumelane nale migomo emincane.
Nabantu bakwazi ukungena ezitebhisini ezisontekile ezisendaweni esekhejini?
Izehlakalo zenzeka esimweni sezwe esibi esinemigwaqo engcolile, emahlathini, ematsheni nasemifuleni.
Lokhu kusho ukunamathisela idatha endaweni kamasipala ngayinye nokuqapha izinguquke zedatha ngokuhamba kwesikhathi.
Abaseshi esiteshini samaphoyisa masinyane baqala ukuphenya endaweni okwenzeke kuyo ubugebengi.
Belandela ulwazi abalutholile ngesikhathi bephenya lwabo, bakhomba okungahle kube abasolwa.
Ukuhlahla indlela yezakhiwo zabantu ezihlanganisiwe ezizoqhuba isikhathi eside ngokomnotho, ngokwenhlalo nangokwendawo.
Akazange asike kodwa wagwaza futhi wacindezela kakhulu ukuze kungene nesikelo.
Okunye kwalokhu kwaba ukuthi umbuso uzonquma ukungenzi into elungile yokushushisa okwakungamacala afanele.
Lapho kuhanjiswa khona izinto endaweni yokusebenza elawulwa ngabantu, kungaba nomsindo owengeziwe kungaba nomthelela futhi ezintweni zokuhamba nasemoyeni.
Ukukhiqizwa kontshani obomile entwasahlobo, ngesikhathi utshani buvamise ukuba buningi, kufanele kucatshangwe.
Izindaba zilandela imibiko ethi ezinye izithombe zeziqhumane ezaziqhuma edolobheni lonke laseChina ngesikhathi somcimbi zafakwa ezinhlelweni zikamabonakude.
Kwenziwe ngesitambu, ubhontshisi, ibhotela, u-anyanisi, amazambane, upelepele namalamula, kubhadle isikhathi eside kuze kuthambe konke okuphekiwe.
Kufanele ngaziwe, kodwa, ukuthi inani lemibuzo engaphendulwanga iciphe kakhulu kusuka emazingeni eyabonakala ikuwo ngasekuqaleni kwempilo yaleli Phalamende.
Ngithe isisi esikhalisa unyembezi sasisebenza, angisho ukuthi sebenzisa 'isisi esikhalisa unyembezi,' Mnu.
Abahlali, abaholwa yizingane zesikole samabanga aphansi iRockford, bahlela ukuqapha umakhelwane.
Ikhabhinethi iphikisana nokuzinikela kukahulumeni ekusizeni abantu baseBurundi bathole ukuthula.
Kokuqala ukuthi noma yimuphi umnotho wesimanje nonamandla kufanele ube nesikalo sokungancintisani esibekiwe.
Kubekwe ikati phakathi kwezinyoni endimeni yezepolitiki, iqala ngokuhlanganyela ukwakhiwa kweConservative Party nezinye.
Idatha yezilwane nezitshalo ezahlukene ayiphelele ezweni lonke, iphelelwe yisikhathi, futhi ayinakekelwa nhlangothi zonke.
Zama ukugwema ukuthenga imikhiqizo esongwe ngokweqile, njengamaveji asongwe ngoplastiki asemathileyini e-polystyrene.
Imikhiqizo yezolima kakhulukazi izinze kumakhokhonathi, i-cinnamon, i-vanilla, ubhatata, umdumbula, amabhanana kanye namakhambi etiye lamakhambi.
Izinsiza ezingavusezelwa - into engeke ivuselelwe uma isisetshenzisiwe noma ilahlekile noma ngeke kuvusezelwe ngesikhathi somlando.
Ngebhajethi encane onjiniyela bethu baphumelele ukwenza umthelela omkhulu ngokuba khona kwamanzi eminyakeni embalwa eyedlule.
Imikhiqizo nemisebenzi yephrojekthi kufanele ibe sezingeni eliphezulu futhi kufanele imaketheke kuleli naphesheya.
Lokhu kuzokwenza i-login nosebenzisa amakhasi ezokuphatha akwazi ukungena ngokusebenzisa izindlela ezikhuselekile ngesikhathi eshiya i-site elisheshayo nelingavikelekile.
Abaculi abasebancane beRasta ebusuku obedlule basikhumbuze ngodume olwedlule lwe-Afrika futhi bakusho kahle ukuthi singabi yizigqila kusukela sizalwa size siyongena ethuneni.
Ukungenzi ama-nbundle, ama-merger ukubunjwa kwemisebenzi ngokuhlanganyela nezinye inhlobo zemisebenzi engenisa imali ezisemthethweni.
Kwaba ukuvakasha okuhle futh ngiyathemba ukuthi i-Africa uyohlala iku-ajenda yeFrench akukhathalekile ukuthi ngubani ozowini ekhethweni oluzayo.
Ukuhambisa nokwethulwa kwezingubo zokuvikela zomnyango wezokupheka.
Amaphoyisa edolobheni eliwumakhelwane, aphinde aba neviki elimatasatasa, ngesikhathi ebopha abasolwa abangamashumi amabili nesihlanu, kanye nabambalwa ababoshelwe ukushayela bephuzile kanye nokutholakala nensangu..
Amakhondomu kufanele asetshenziswe njalo uma kuthintwana ngocansi ngaphandle kobudlelwano obuzinzile, nokubudlelwane nomuntu oyedwa.
Ukubeka phambili ukungena kwabamnyama nezitshudeni zabesifazane ezinhlelweni ze-masters, i-doctoral ne-postdoctoral kanye nokuklama uhlelo lokuthuthukisa abantu bezemfundo ephakeme.
Umzamo wokuvumisa, ukubafaka umqondo nokubaphoqa abantu ukuba bangavoti.
Amazwe ethu, kanjalo nakwenzempi zethu, uqale ukukola impumelelo kulezi zinqubo zokudala uxolo kanye nokubunjwa koxolo.
Leli qembu limbandakanya ama-wholesale izitolo kanye nezithuthuthu nezingxenye zawo nezinto zokuhloba.
Ngaphambi kwempelasonto, amaphoyisa abophe abasolwa abehlukahlukene, kanye nama-athikile ahlukahlukene ebiwe kanye nemoto kuthathiwe.
ukuhola ngezibonelo empeleni ngeke kubakhuthaze abangaphansi kwakho, kodwa futhi kuzobhekana nodaba lobugebengu.
Ukuphikisana nezinkampane ezisingathile nezenza umsebenzi ukushaya indiva izicelo nokuqhubeka nokusiza abakhwabanisi ngokusingatha izindawo zabo.
Amaphoyisa akwazile ukuthungatha umsolwa futhi ambophe ngobusuku obedlule.
Iphrojekthi yomgwaqo, engeza, yisibonelo esihle seminye imigwaqo eyakhiwayo noma eyakhiwe ezingxenyeni eziningi zezwe.
Isivumelwano esimbandakanya hhayi ukusika okujulile kuphela kogesi be-greenhouse okwenziwa ngamazwe asethuthukile.
Uyaphika ukuthi wazi ngokuphelele ukuthi ufikile, ungenelele.
Sivumile futhi ukuthi kufanele kube nezidlela ezihlelekile zokuxhumana phakathi koBuholi baNgaphandle bawo omabili amazwe.
Ukuswela izakhiwo nemigwaqo yokuhlanganyela komphakathi kuvimbela inqubekela phambili ekulawuleni untuthuko nemisebenzi.
I-restaurant encane yamaGreek enomdanso womdabu wamaGreek nokwephuka kwamapuleti.
Kodwa ashayela njalo kwamakhelwane futhi acele ukukhuluma noLolo.
Amaphoyisa aseParkweg avale i-internet cafe emuva kwezinsolo zamakhompyutha okusolakala ukuthi ebiwe atholakale esitolo.
Nakuba kunzima, siphumelele ukuvikela inkululeko yamazwe ethu futhi sazakhela amathuba aqinile okuquma ngendawo esiphokophelele kuyo.
Okushiwoyo kususelwa ekunikeleni ngomhlaba noma ukunikela ngamalungelo.
USparky ngokushesha wahogela izikhwama ezimbili eziqukethe yonke imali eyebiwe ifihlwe emuva kombhede kwelinye lamakamelo. Kuboshwa abanye abasolwa ababili.
Ngifuna ukusho ukuthi ngiyabonga kakhulu ngokuvuma okwenziwe ekwethuleni kwakho.
Ngibe nethuba elilodwa ngoba bengingeke ngisambopha.
Ukwaba izibonelelo ngendlela enqunyiwe kubaqashi, kwezemfundo kanye nabaqeqeshi nabasebenzi.
Amaphoyisa awulandela masinyane umkhondo.
Bathole futhi babopha abasolwa bathatha nezibhamu ezimbili.
Abasolwa ababili babekwe amacala okubamba inkunzi behlome ngezibhamu, awokuzama ukuduna, ukuphatha izibhamu ezinganayo ilayisense kanye nokuzama ukubulala.
Ukuklomelisa uKwenza kahle futhi kumayelana nokuklomelisa isitafu "esenze okwedlulele" ekwenzeni ukuthi kwenzeke.
Futhi labo bantu mhlawumbe bathunyelwa ezindaweni ezinezinkinga lapho uthango lwaludatshulwe khona.
Kuphakanyisiwe ukuthi, ukwakhiwa komnotho okusezingeni lamazwe, ubulukhuni obuvimbele amalungiselelo ezikhathi zokusebenza kufanele zisuswe emthethweni wethu.
Amaphoyisa athole amabhokisi ayisithupha ezintsha ezingamabhola zengilazi, izingilazi eziyisishiyagalolunye zeshampeni, amakhava ezihlalo ayishumi nane abubende, izitsha ezingamabhola ezimhlophe ezingamashumi amabili nanye namabhokisi ezinkomishi zekhofi.
Omele abaphathi namahloli bamalayisense okushayele kufanele bachazwe efomini.
Ngithanda ukubonga abantu abasebenzayo.
Ngakho unyango olungenziwa kungaba ukuphefumulela ngomlomo emlonyeni, namamaskhi e-oksijini.
Ngenxa yalokho bazobhekana nemigqa emide ngokungadingekile yabagibeli kanye nobungozi bokuhamba ebusuku.
Ubandlululo lwephuca abantu abaningi ubuntu babo futhi babenza baqini, bangesabi lutho futhi baba nezinhluziyo ezinenzondo.
Amaqiniso nezinombolo asiza ekuchazeni isithombe esikhulu sezemfundo eNtshonalanga Kapa.
Nangaphambi komcimbi inkundla ilondiwe futhi yaqashwa.
Abomkhulu babo badlulise ukudabuka sokwesekela kwabo ngomfutho wemizamo yabantu bamazwe abawenzayo njengamanje mayelana nemvelamuva ezinhlekelele zemvelo.
Umhlangano wokuqala wethimba elizokhethwa emsebenzini kufanele ubizwe yihhovisi lezokhetho masinyane emuva kokhetho.
Ngakhe ngalaliswa esibhedlela iminyaka emine, ngihlaselwe yi-meningitis.
Akudingeki ukuba izakhamizi zaseNingizimu Afrika, ezihlala eNingizimu Afrika, zigonyelwe izifo ngaphambi kokuvakashela kwelase-Iran.
Umthelela wakho konke lokhu ukwakhiwa kwento eqininile ihlaselwa ngonya iya phansi, kuqinisekisa ukungabaluleki kwenhloso yakho e-Afrika kushabalalisa iqhazo lakho emnothweni womhlaba.
Ngabe bonke bebewagqokile lawo mabhibhi?
Isizathu esiqinile somzabalazo wethu oqhubekayo wokubumbana kwesizwe nokubuyisana yinkinga yobuhlanga.
Inhloso yale phrojekthi wukwenza uphenyo lokufuna izindlela zokukhuphula umkhiqizo we-DM isitshalo sonyaka sotshani obuhlophe bokwenza i-clover pasture ngokuthela umanyolo obizwa nge- nitrogen.
Imithelela emihle yezimayini ukudala amathuba omsebenzi, izinhlelo zemfundo yemvelo kanye nokubamba iqhaza emnothweni wezifundazwe kanye nowezwe.
Silugwemile udlame olwandulele ukwakhiwa kweKomidi eliXhumanisa amaHostela eZweni.
Uma ufika umabhalane onobungani uzokukhombisa ividiyo yokuqala echaza ngenqubo yokwakhiwa komuziyamu.
Inqubekela phambili yokwakhiwa hlwezinhlelo zezibalo emazweni kubaluleke kakhulu uma ukuqhathanisa phakathi kwamazwe, kwezifunda namazwekazi kuzoba yinto ebalulekile.
Abathumeli mpahla bakhethwa ohlwini lwabathumeli-mpahla ngokushintshana ngokwemikhiqizo yabo kanye namakhono, lapho bese ibizwa ngempahla yokuthengwa.
Ngakho-ke kulungile ukuthi sixoxa ngokuvusezela izwekazi lase-Afrika kulamasebe namuhla.
Njengakudala imitapo yolwazi zizothola izikhwama ezimibalabala ezizophiwa ababoleka izincwdi.
Izindawo okuzoqalwa ngazo ukulungiselwa Izinhlelo zokuLawulwa koKusetshenziswa koMhlaba zizokwaziswa yi-SDB (Spatial Development Plan_.
Ufakazi kufanele afunge futhi asayine incwadi yamafa phambi komenzi wencwadi yefa kanye neyomunye nomunye.
Ulaka oludumile lwaluqondiswe kubo bonke labo okwakufanele bahlangane nohulumeni ngokulandelela izinhloso zakho, namalokishi amnyama angasalawuleka.
Uphenyo e-United States luthole ukuthi izinto eziyisihlanu ezimpawu zokuphepha amahhotela kubalwa isifafazo, amakhamera, izikhiyo zikagesi imihubhe ekhuselekile kanye namakamelo aphephile olwazi lwamavidiyo.
Uphenyo lwasendlini luveze ukuthi indlu ipeqululwe yonke futhi useqale nokupakisha amanye kula ma-athekile abefuna ukuweba, wawafaka emabhokisini nakwezinye izinto zokuphatha.
Ubuholi, bokwamukela impahla, ukuhambisa impahla nezithuthi zeziqhumane zilawulwa nguMseshi weziQhumane woMbutho waMaphoyisa aseNingizimu Afrika.
Umuntu onjalo angasithatha isibhamu kuphela emuva kokuthola ilayisense yesibhamu efanele.
Ukubhalwa komthetho kwesimanje kanye nokuqhubekisa ukusetshenziswa kwazo zoke izilimi ezisemthethweni.
Ngiyikhombile indawo futhi bangitshela ukuthi angithatheisithombe ngesikhathi ngikhomba.
Iningi labaqashi lavumelana kakhulu ngokuvikela ukwakhiwa kwezinyonyane zezohwebo, njalo kunokuba kungabikhona imizamo eyenziwe yokuthola enye indlela, efana nenhliziyo yezinyonyane zomgwaqo.
Ukufakelwa kwezitho zomzimba kwenziwa ezibhedlela zikahulumeni kanye nakulezo ezizimele eNtshonalanga Kapa.
Abakhaphi abangekho emthethweni yilabo abaqeqeshiwe ngendlela, abasebenza ngaphandle kwezikhundla zabo nabangakwazanga ukuvusezela amalayisense abo okukhapha izivakashi.
Izindawo zedolobha ziphinde zahlukaniswa futhi zaba wuphiko lokuphatha ezibizwa ngezakhi zezakhiwo (substructures).
Noma iphaphu eliqhubukeshile lizobonakala njengoba libonakala kulezi zithombe zombiko wocwaningo.
Uphenyo lungenziwa endaweni ebanzi noma endaweni encane futhi lungasebenzisa izinombolo zenani noma izindlela zokuchazwa ngokwezinga.
Bahlawulise abantu abephula imithetho kamasipala, isibonelo izinhlawulo zabephula imithetho yomgwaqo noma abangcolisayo.
Izinhlelo kufanele zikhombise ukuthi inqubekelaphambili izoqashelwa kanjani, ekugcineni izinyathelo ezinganganyelwe abantu.
Amathuba okuthi kungenzeke baxhumene namanye amacala kuzophenywa amaphoyisa futhi amaphoyisa asathungatha abanye abasolwa ababili.
Unikeze umlayezo wokuba kukhushulwe izinga lababoshwayo kanti futhi unethuluzi eliqukethe izinhlamvu ezinobuthi, ake ngiqondisise lokhu kuphikisana.
La maphepha asebenza njengezibonelo zomthetho engasetshenziswa womasipala ekwakheni imithetho yabo.
Ungilulekile futhi ukuba kudingeka isinqumo nje kuphela ngale kwalokho ngeke basimise iskrini.
Kudingeka kuthuthukiswe izindawo ezibonakalayo ukuthi zinezimbiwa ikakhulukazi lezo ezingathuthukile kuleli zwe.
Amagama ezindawo anamagama apeletwe kabi, avela ezindaweni ezingaphezulu kweyodwa, amagama ayinhlamba noma anokubandlulula kanye nalawo angabhalisiwe.
Ngesikhathi kuphenywa imoto elimele, aphoyisa athole umthunzi wezinkukhu ezimvilophini ngaphakathi emotweni.
Kanjalo sibhekene nenhlupheko ye-HIV-AIDS okufanele siphenye yonke into ukuze sizihlenge embubhisweni okwenziwa yilesi sifo.
<fn>lcontent.DACB.SinneVanVertalers(Zulu-batch11).1.0.0.DPS.2010-11-10.zu.txt</fn>
Kahle ngokuphelele.
Bebeziphethe ngendlela ekhombisa uxolo ngazo zonke izikhathi.
Kodwa ukubekezela kwabantu akusho ukuthi akupheli.
Siqeda ukubamba umhlangano othele izithelo kakhulu nowakhayo.
Umakhi wezinhlobo ezahlukene zomatrasi: Omatrasi abafakwe izipringi noma abagxishwe noma abafakwe ngapahakathi izinsiza zokuxhasa; i-cellular rubber engamboziwe noma omatrasi beplastiki.
Ukuhlinzeka, ukuhambisa kanue nokumiswa kwentunja enesikhathi ezosihlala esahlukene.
Abantwana abanempilo kakhulu yilabo abanceliswa ubisi lwebele kuphela.
Chofoza i-Backlog tab ukuze ubheke i-backlog esele.
Kunalokho, i-ANC ichitha ngokungelona iqiniso bonke labo ababelwa besohlangothini lukahulumeni njengabantu ababefuzelelwa ubuhlanga kanye nokuqhubeka kucindezelwe Abansunzu baseNingizimu Afrika.
Asizange siqoke lokho, i-Chiefs yacelwa ukuthi kungabhukwa izinhlalo.
Kuyacebiswa ukuthi amkahsimende asebenzise amaphilisi e-shapefile afanele kumgudu obekiwe ngamunye.
Lokhu kungenhla yezinguquko kwisimo sezulu kanye nomthelela waso omkhulu kumazwe asathuthuka osekushintshe indlela abathatha izinqumo ababheka ngayo izindaba eziphathelene nezendawo.
Kuzobakhathza ngokuphathelene nezohwebo kanye nangokuphathelene nezibophezelo zezenkontileka nabaxhasi.
Kuphinde kuhlanganise imindeni ehlakazwe yimpi nokungqubuzana isibonelo ngokugcina i-Central Tracing Agency eGeneva.
Sewuhambe endleleni yamaqhawe kanye namaqhawekazi.
Babengenalo ilungelo lezomthetho futhikwakungenzeka ukuthi kunqunywe ukuthi baboshwe noma baphathwe ngendlela ehlambalazayo ngongoti abesebenza nabantu abaphazamiseke ngokomqondo ababengaphezu komthetho
Isingo sezinkomba ezizimele zomunye nomunye, ukuze kukhishelwe eceleni kalula ukufuzelelwa.
Babizwa ngonogada kule khomishani.
Ukuqwashisa mayelana nokusebenzisa ngokwedlulele amafutha okupheka.
Ukukhomba noma yiziphi ziimo kanye nezivimbelo ezisebenza kwilayisensi.
Ummbila ushayeke kakhulu ekomiseni kwezulu ekuqaleni konyaka kanye nangezikhukhula kwezinye ziingxenye zezwe.
Imiphakathi ethinteke kkahulu ngokudilizwa kwabantu abaningi izoxhaswa ukuze kubhekwe ezinye ziindawo zezomnotho.
Amaphosta ajwayelekile achonywe kwipali azovunyelwa kuphela lapho engeke abe nomthelela ongemuhle khona ekubukekeni komgwaqo kanye nakwindlela indawo eyiyona.
Lezi zitshalo zaziwa njengezithanda ilanga, ziyamelana nesomiso futhi isikhathi esiningi zitholakala endaweni esemhlabeni.
Amanye amaqola amabili alimale kanzima ngesikhathi kudutshulwana namaphoyisa.
Amasosha ethu asemanzini azozibandakanya kuqeqesho kanye nozakwabo baseChina.
Lawa yiwona wonke amaqhawe kanye namaqhawekazi, ngeshwa, anganconywa kakhulu.
Kubantu kubangela ukugula okuthile, ngesinye isikhathi okuthi akuzishaye samfuluwenza.
Azikho izitebhisi zokugibela eziyinsimbi ezizobekwa maqondana nalapho kuzophanyekwa khona amaphosta.
Ukuhlala isikhathi komile ngesikhathi sokunetha kwezimvula ezinkulu kubangela inkinga enkulu.
Ukusebenza okunamandla kwemikhiqizo ethunyelwa ngaphandle kubeka ukusimama komnotho omkhulu kumzila wokukhula.
Lolu akulona uhlu oluqukethe konke, kodwa uhlu oluncane olunolwazi olungaziswa umpahakathi ngokuphathelene nalolu daba.
Ngamathebula okunika umsoco, amathebula akhombisa ukwakheka kwamakhemikhali kokunika ukudla okutholakalayo futhi, lapho ukuhlaziywa kokunikwa ukudla kungatholakali, lawa mathebula ehlinzeka ngemininingo engasebenziseka.
Umyeni waboshelwa ukushaya kanye nenhloso yokulimaza umzimba umzimba kanzima.
Enye yezindlela ezikhona zokulawula amadele uhlelo lokuhlola inhlanzeko.
Uhlelo lwakamuva lokufaka imininingwane yakamuva kanye nokubhala kabusha imithetho yezindiza.
Qalisa izinsiza zokuqoqa udoti jikelele kwizindawo ezingalethelwa izinsiza kanye nezingaethelwa izinsiza ngokwanele eNingizimu Afrika.
Kodwa uhlelo lokuthuthukisa ludinga ukuzinikela okufanayo kanye nokuqiniswa kakhulu kokwenziwa komsebenzi wethu.
Izinhlelo zokusimama kumele ziqaliswe ngendlela yokuthuthukisa.
Gqugquzela ukuchithwa kwemfucuza yendle ngendlela efanele indawo okulahlwa kuyona imfucuza.
Kuzogqugquzelwa ukusetshenziswa ngezindlela eziningi kwamachweba, ngesikhathi kugcinwa ukusebenza ngendlela efanele kanye nephephile.
Ifulegi lethu lesizwe kanye nesiphandla sesizwe nakho kuyizimpawu zokubuyisana.
Uqhubeka nesiko kwingqikithi yesiko elisaguquka kanye neseliguqukile.
Izindlela zemihlahlandlela yokwenza zokubuka izilwane zasolwandle ezikwiqoqo elibizwa ngokuthi ama-cetacean ziphethiwe futhi kuhlaziywa umthethosivivinywa.
Ibekwe endaweni ebonakalayo lapho kuhamba khona umphakathi.
Isicelo sokuveza kumele sifakwe ukuze kusungulwe ukuthi ingabe kwakuxoxisenwe yini ngesheke.
Izinga kanye nendawo ecekeleke phansi akubhalwa ngendlela efanele.
Sesithole izixoliso kusukela namhlanje ekuseni mayeana nokushiwo kwamagama.
Uhlelo oluqhubekayo, lokufundisa ikhono usebenza okuhlinzekwa uMnyango ukuze kuqinisekiswe ukukwazi ukwenza umsebenzi.
Ngifisela nina nonke izingxoxo ezizothela izithelo kanye nokuhlala eNingizimu Afrika okuzothela izithelo.
Ukhuluma ngendawo efakwe kwikheji kwesokudla sesithombe?
Sikubona kuyinto ebaluleke kakhulu ukuthi sizuze uhlelo lwethu lwezentuthuko.
Ukusheshisa uhlelo lokuqalisa izinhlelo zokuthatha abafundi basebenze ezindaweni zalokho abakufundele eziyikhwalithi kuwo wonke umkhakha wokusebenzela umphakathi.
Ukuphilisana phakathi koxolo kanye nokusimama kwezomnotho kumele kugcizelelwe.
Laba bantu ababili ngabe bavimbele ukuthi kufinyelelwe kulwazi oludingeka kakhulu.
Leli qembu lihlanganisa ukwakhiwa kanye nokulungiswa kwezikebhe zokungcebeleka kanye nezinye izikebhe zokungcebeleka noma zokuncintisana, okuhlanganisa izikebhe ezigwedlwayo, izikejana ezingena umuntu oyedwa kanye nezikebhe ezifuthwayo.
Amaqembu azoma ekusebenziseni ulimi lokuhlambalaza olungabangela ukungezwani, ukungaboni ngasolinye kwezepolitiki kanye nenzondo yobuhlanga kanye nokubukelana phansi.
Lesi sikole sinama-ochestra amaningi ezintambo, kanye nama-ochestra engcwenga.
Amagumbi Okwenza Ucwaningo ngezifo kumele Ahlinzeke Nokusheshiswa Kokwenziwa Komsebenzi ukuze kusize ngokusheshe kuhlonzwe lokho okuphethe isiguli kanye nokwelashwa kwazo.
Lokhu okulandelayo mkushiwo futhi kuthathelwa kuwena.
Izindawo ezisebenzisa ifolishi eyikhwalithi engcono zigcine zivale ngezilwane ezinomsoco odingekayo osezingeni eliphezulu kanti ezisebenzisa ifolishi engekho ezingeni eliphezulu zigcine zivale ngezilwane ezinokudingekayo komsoco okusezingeni eliphansi kakhulu.
Wbacela ukuthi babheke lokho okungenziwa ukusebenzisa kwamaqembu amathathu ukuze kwakhiwe uhlelo lwezomnotho olusebenzayo noluhlanganisa nezinye izinhlaka.
Ngamadlelo achelelwayo ukuba khona kwamadamu amanzi kanye nodaka oluxovwa yizinkomo kungancishiswa ngokuthi kuvhelelwe uma izilwane sezisusiwe enkambini.
Imele ukuthi iqinisekise ukuthi lokho okuhloliwe kuqaliswa ngendlela efanayo.
Okuhlanganisiwe ukwakhiwa noma ukukhishwa kwemikhiqizo efana ne-petroleum jelly, i-paraffin wax, kanye namanye ama-petroleum wax, kanye nezinsalela zemikhiqizo efana naleyo efana ne-petroleum coke, ne-petroleum bitumen njl.
Itheku liyakhula ngokwesimo salo njengendawo eyaziswayo ngobuchwepheshe bezomqondo kuzwelonke, kwizwekazi kanye nasemhlabeni jikelele.
Ngokuka Mseshi uCollins, ukuqeqeshwa akuthola, kwamsiza ekunqobeni lokho abebhekene nakho.
I-Flying Squad iyinsiza yokubhekana nezimo ezibucayi eziphathelene namaphoyisa.
Uma ngingathanda ukuphendula amakhasimende ami angeke ngivulele umbhobho kodwa ngingakwenza buthule.
Kungalindeleka ukutholakala kobisi oluningi oluqukethe amafutha amancane ebhotela.
Ukusebenzisa amadlelo achelelwayo ngokusebenisa amanzi amancane asele emadamini awo.
Okuhle okungenzek aukuthi uhlelo lwamadlelo lushintshe ukuze luhlangabezane nezinga lokukhula kwamadlelo.
Lolu hlelo lokusebenzisana olusekelwe kwiwebhu luqukethe imininingwane ngokuphathelene nezindawo zabanatu zamawadi ezokhetho aseNingizimu Afrika.
Imeya ibonge uNgqongqoshe owayebone uhlelo lwe-Bus Rapid Transport system luzoba uhlelo oluyifa elingeke liphele lwebhola lendebe yomhlaba.
Ukuze kuphendulwe konke lokhu, uma sibheka uhlelo kumele sisombulule izinto ezimbili ezihlobana nalokhu.
Ukuphinda kufakwe kwenziwa ngendlela ebekwe uMasipala futhi indawo ibuyiselwa kwizinga elifanayo nalelo elalikhona.
Ukugcina izimakethe zase-Afrika zizimele ngendlela engenzeka ngemikhiqizo evela emazweni abusa amanye amazwe.
Ubudlelwane phakathi kweNingizimu Afrika neSpain sebube buhle kakhulu - ngokwezepolitiki kanye nokusebenzisana kwethu kwizithangami ezehlukene.
U-Phase B usekwizigaba zokuhlelwa ezihlanganisa izinto ezifana nokwethulwa kwe-tea room kanye nezinye izindawo zokungcebeleka.
Abenza uphenyo kwiKhomishani, kanye nokumenywa KwamaJaji Enza uPhenyo, basebenzisa amahhovisi oMnyango Wezophenyo WamaJaji ukuze kubuzwe imibuzo ofakazi ekulalelweni kwamacala aseJele lase-Pollsmoor.
Ukuziqhelelanisa nezepolitiki kwizikhundla zokwengamela kwakukhona Kwikhono Lokwenza Umsebenzi, kwakungavimbela ukubheka kwabo lokho okwenzekile okufana nalokho.
Umqonde ngombono wakho wokuthi udlulile kulelo gunya abelinikeziwe.
Ukukhokha ukheshi ngokwenza lezi zinto kanye nokuthenga izinto ezingezona ezomnotho bekubekwe kwiqoqo lezomnotho kanye nokusebenza.
I-Tall fescue inakho konke okuhle ngayo ngaphandle kokungekuhle kwe-cocksfoot.
Umsolwa owalimala waboshwa wagwetshwa udilika jele.
Okwesibili, siyavuma ukuthi imizamo yethu incike ekusimamemi kokukhula komnotho eNtshonalanga Kapa.
Indawo lapho ukuguquka kwesimo sezulu okwenzeka ngaleso sikahthi futhi okuba kukhulu kuyona kuba sesimweni sokungabe kusaguquleka.
Insika yethu yesine ukusebenzisa phakathi kwamazwe amabili namazwe omhlaba.
Umnikazi womhlaba uyavuma ukuthi abe nesibophezelo sokwabelana ngezindleko zokwakha, zokulungisa kanye nokugcina uhlelo lwamanzi.
Ubani othe wawungenaso isibindi?
Ukugcinwa, ukuhlolwa kanye nokulungiswa kwemikhumbi kanye nezinto ezingaziki emanzini.
Siyaxoxisana futhi siyabelana ngolwazi ngokuvulelekile futhi nangesikhathi nabo bonke abantu abafanele ababbamba iqhaza ukuze siqinisekise ukwenza izinqumo ngokubambisana futhi sinolwazi.
Izikole eziphephile zincike kuhlelo lokwenza izinguquko oselube nomthelela kuMnyano wemfundo wonke.
Lesi yisifunda esitholakala kwizwekazi eligcwele ingcebo yezemvelo futhi siyaqhubeka ngokuzuza.
Lokhu kungatholakala ngokusebenzisa ukubuza ocingweni kulabo okungenzeka bahlinzeke.
Kukho konke, izindaba eziphathelene nokuqiniswa kohlelo lokuzokwenziwa i-Afrika kuqhubeka ngaphandle kwezihibe.
Inani elincane labathengi elikhuziwe, kodwa abekho kubona abashushisiwe.
UMnyango usalindele ukuhlolwa okusemthethweni kanye nokuqinisekiswa kwalowo mbiko.
Inkinga ekhungethe uhulumeni kazwelonke ukuthi kungagqugquzelwa kanjani ukuzimela ngaphandle kokumisa ukuthuthuka kwezomnotho ngemithetho enzima.
Bazosiza ngokulungisa izinsiza zokulekelela njengoba kudingeka.
Ingabe kwakungafanele yini kuthathwe amaminithi alowo mhlangano.
Ngiyethemba ukuthi lokho enizoxoxa ngakho lapha kuzovusa usinga futhi kuzoba nezithelo.
Ulwazi olunikwe amazinga olutholwa umphakathi kumzungezo zokuqala wokuqoqwa kwemininingo.
Kuchaza ukuthi kumele kuvele kukho konke esikwenzayo, kusebenze ngesikhathi esifanayo kanye nangokuqondile kuyona yonke imizamo yethu.
Ukuxhumanisa ezezimali, ukusombulula isikweletu kanye nokuqinisekiswa kubantu abaningi abahlinzeka ngezinsiza.
Lezi yizindaba abazidingidayo, uma ubheka imibiko yamaphephandaba.
Ukuhola amaqembu abo ngendlela ezoqinisa isiko lokubekezelelana kuwona wonke amawembu angenele ukhetho.
Yenza kube nesasa umbono wemigubho ngaphambi kokuba kwenziwe ukhetho kubangela isimo sokuthi kungaphikisanwa nemiphumela yalo.
Kodwa, uma ifakwa futhi yakhiwa ngendlela engafanele, i-urea ingaba ubuthi obubulalayo.
Uphinde wathi bekunonogada abahlomile ezindaweni zokuthengisa amathikithi.
Ukuhlelwa kabusha kwezinhlobo kanye nokushintshwa kwamathebula sekwethuliwe.
Kumele futhi ibhekane nodaba olungumongo lokuchaza izinhloso zamazwe ngokuphathelene nenthuthuko esekelwe kubantu.
Icandelo liphinde libambe iqhaza futhi kwimibukiso enhlobonhlobo kanye nezinkomfa zezezimayini.
Mphathi wohlelo, manene namanenekaziake sigubhe usuku lokuphila impilo enhle.
Ukwenza iziphakamiso zokwenza ngcono kanye nokuxhumana okwengeziwe okudingekayo ukuze kususwe lapho kume khona ukuhamba komsebenzi kuhlelo kanye nokunciphisa ukusetshenziswa kwengqalasizinda yamanje.
Okunye kuzoqhubeka nokuphendula ngokuphendukisela ngaphakathi ukunethezeka kokuzasisa kwakudala, izindela zakudala zokucabanga kanye nezinhlaka zakudala.
Esikhathini samanje, impi eyayibhekiswe kuhulumeni wase-Angola kwakuya ngokuba nzima ukuyengamela futhi kwakubonala ukuthi ubhekene nokwehlulwa.
Lokhu futhi kuhlanganisa izinkulungwane zabasebenzi abazimisele, abasukela kubantu abacisha umlilo kanye nabantu abenza i-utility service, ukusukela kubantu abeluleka ngezomthetho kanye nabahlengikazi.
Ukunikwa ukuba isakhamuzi kuhlinzekwa ngemuva kokuhlala iminyaka emihlanu njengesakhamuzi, kanye nokungabikho ezweni okungeqi imiyaka emibili.
Kuyagcizelelwa ukuthi okokuqala nje le ntuthuko kumele ihambisane nokudingidiwe ngokuphathelene nabasebenzi zasemapulazini baseHlanzeni laseLimpopo.
Siyawubonga umsebenzi omuhle kakhulu owenziwe amajaji kanye nethimba ebelihlelela umcimbi ekwenzeni ukuthi lo mcimbi ube khonanamhlanje ebusuku.
Kwabuye kwatholakala kamuva ukuthi akazange afike laphayana.
Ngilindele isitatimende sekhabhinethi futhi angingabazi ukuthi iKhabhinethi izokwamukela le ntuthuko nokuthi futhi izocela abantu baseZimbabwe ukuthi baye ngasekutholeni isisombululo.
Yeka ukukhetha uhlobo lwezindlu ongathanda ukulikhipha kwimininingo yokudlulisela.
Ukuphatha ngokubambisana okukhulunywa ngakho kwisigaba, kungangaholeli ekuhlakazekeni noma ukuphinda kokwenziwa kwemisebenzi yokuphatha.
Izikhangisi zamagama emigwaqo zizobekwa kwimpambanamgwaqo ngezimpawu ezingedlule kwezimbili kwimpambanamgwaqo ngayinye.
Kumele sisebenzise leli thuba ukuze sibeke ezemidlalo kanye nezokungcebeleka endaweni enhle kakhulu kwimicimbi yomphakathi kazwelonke.
Ukuxhumana phakathi kukamama nengane kwakubonakala njengoba izingane ezambozwe ngezingubo zokulala zancikiswa kwizikhumba zomama bazo ukuze kube khona ukuthintana kwesikhumba nesikhumba.
Noma izindlela zesimanje zehlise umthwalo komunye umthwalo wokufundisa sekuphinde kwakha futhi okubalulekile kwindawo yokufundisa.
Ngaphambi kokuba uhambe, ingabe bakhona onogada owababona beme lapho?
Ngeshwa abantu abangaphezulu kwalesi sibalo esiphindwe kabili sabantu abame emigqeni kusukela ngesikhathi sokuvula ngoMsombuluko futhi inkinga yayenziwe yambi kakhulu yizinkinga eziqhubekayo, washo kanjalo.
Uhlelo lomsindo lwe-PA oluzolungiswa noma oluzothuthukiswa ukuze kusizwe abenza izimemezelo ukuthi bakhulume nezihlwele nokuthi futhi babacele ukuthi bangene kumasango afanele ezindaweni zokuthengisa amathikithi.
Lokhu kuhlanganisa abashayeli bezindiza, abengamela indawo lapho kundiza khona ziindiza, onjiniyela, abasebenzi bezempilo, amasosha asemanzini, abasebenza ngezobuchwepheshe, kanye nabatshuzi njl.
Semukela futhi ukusebenzisana okusebenzayo phakathi kwemboni yezinsimbi ezihlakakaziwe kanye neDolobha ekukhucululeni imboni.
Ngokumela uHulumeni kanye nabantu baseNingizimu Afrika , nginemukela kwi-Asian-African Sub-Regional Organisations Conference yesibili.
Izitatimende azibekwanga kwimali eyenziwe noma kuma-akhawunti atholakele.
Isikhulu sifaka minyaka yonke izaziso ngoSebthemba Kwiphepha Lezaziso Zikahulumeni wonke ama-akhawunti angafakelwa isicelo sokukhokhelwa.
Noma ukushona kwakhe kuzozilelwa abaningi ezweni lonke kanye nasezindaweni ezikude, impilo yakhe izogujwa njengoba kufanele yiningi.
Okwamanje ngingathanda ukuchaza amanani.
Uhlelo lwensiza yekhompuyutha lokubheka iminyatheliso yeminwe selusebenze kakhulu ekwehliseni ukutholakala ngomgunyathi komazisi.
Ngibona izigidi zemindeni zizama ukuphila ngezimali ezincane kangangokuthi ibhekana nenhlekelele engase iyehlele usuku nosuku.
Bazosebenzisa futhi i-zip-zip scanner entsha okokuqala ngoLwesithathu ukuze kuqinisekiswe ukuthi uhlelo lokubheka imiphumela luhamba ngaphandle kwezihibe.
Izinketho ebezivuleleke kubavukuzi esikhathini esiphambilini bezincane kakhulu.
Ngaphezu koyedwa kwabahlanu kubantu base-Austria babecelwe ukuthi bazovota kukhetho.
Ukusungulwa kwezinhlaka zokuhlanganisa umsebenzi wezindawo ezahlukene zokwakha ingqalasizinda yezokuthutha esimeme, ehlanganisiwe, neyenganyelwe kahle.
Ngingathanda ukudlulisela kuWendy ozokwamukela abantu abathile.
Imfundo yezinga likamatikuletsheni iya ngokukhula ithathwa ngezinga eliphansi elidingekayo ekuqeqeshweni kwangemuva kwesikole.
Sibheka ngokucophelela ukushintsha kwezinhlelo okukhonjwe kuMbiko.
Ifa lethu lokuphila lisukela kubuciko bomlomo, imilando eshiwo ngomlomo, amasiko enziwayo kane nohlelo lolwazi lwemvelo lwakuleli.
Ukwenza ngcono umsebenzi wemvelo endaweni egudle ulwandle sekukhombise ukuba yindlela esebenza kakhulu ekwengameleni ukuguguleka mkomhlaba kanye nokulekelela kokungenelela kwabantu.
Ake sisebenze bese senza lokho izwe elilindele ukuthi sikwenze.
Ungaziphonsi emanzini ongawajwayele, amanzi abukeka engathi ajulile kungenzeka ukuthi awajulile neze.
Asinakho ukuzikhethela kokuthi sivumele esisebenzisana nabo ukuthi bashone ngokwemvelo noma ngokungekona okwemvelo.
Yini eyayenzeka ngaloluya suku, sitshel ngalokho okwenzeka ngalolo suku lokwenzeka kwengozi.
Indawo esemfashinini enomoya wokuthokoza kanye nendawo enhle yokubuka ulwandle, imenyu ehlanganiswe ongoti kanye nefuzela lwesi-latin.
Indawo yemizamo yentuthuko kwindawo yokuthi ubani ozokwenzani, kuphi kanye nobani.
Isizwe sethu sisempini, sibhekene nohlaka lodlame kanye nenzondo olufinyelela kude.
Izindawo lapho kuphindwa khona into efanayo zizotholwa kangcono futhi kubhekwane nazo ngendlela yokulandelana kwezinto.
Imibukiso yezinja ivakasha ezweni ngokucelwa ziikolle kanye nezikhungo ukuze kukhonjiswe umsebenzi owenziwa yizinhlobo ezahlukene zezinja.
Empeleni okuningi kwalokho okwenzeka Kwizwekazi sekudide labo ababona okuhle okungenzeka.
Inani labafundi abahlomula kwi-Incubator Programme liningi ngokwedlulele kunenani ebelingathathwa inkampani.
Lokhu okusunguliwe kuqaliswa ngezinhlaka ezine zesifunda zamagumbi okwenza ucwaningo lanye nama-technopark, abandakanyekayo ekwenzeni ucwaningo oluyingqophamlando kanye nokuthuthukiswa nokudluliselwa kobuchwepheshe be-bioscience.
Imibhalo yama-tender yalabo abafaka isicelo sokwenza umsebenzi abangethameli lo mhlangano angeke avunyelwe futhi azokhishelwa eceleni.
Lesi sifunda sisaluthola lunzima uhlelo lokuhlela ngenxa yohlelo olusetshenziswayo noma ukuthembela kakhulu kuma-consultant.
Sidinga ukuqinisa inkontoleka yezenhlalo, ukuze sisebenzisane namaphoyisa kanye nemiphakathi ekukhipheni izigebengu eziphakathi kwethu.
Kumele sibeke ukusebenzisana okwakhaya ngazo zonke lezi zikhungo ze-patriarchy ukuze siziguqule.
Ngichaza ukuthi siyakuthokozela lokho kuba qotho.
Izitshalo ezingamavezandlebe zibeka engozini enkulu kakhulu ukwahlukahlukana kwezemvelo eKapa.
Sikholelwa ukuthi okokuqala nje kuyisibophezelo sabantu baseZimbabwe ukusombulula izinkinga ababhekene nazo.
Ukwehlisa ukukhwantabala kanye nokushona kwabantu okuhlobaniswa nezifo ezingalapheki kanye nokwenza ngcono ukwelapha kanye nokunakekelwa kweziguli eziphethwe izifo ezingalapheki.
Sisanda kuvotelwa njengedolobha elikhombisa ubuntu nelinosizo kakhulu eNingizimu Afrika.
Njengoba wazi, iMali ingenye yamadolobha antula kakhulu Kwizwekazi futhi sizibandakanye kwimizamo yokusiza iMali ngesivumelwano esiphakathi kwamazwe amabili kanye nokusebenzisa kwamzwe angaphezu kwamathathu.
Ulwazi ngokuphathelebe nezinhloso zomnotho omkhulu seluyatholakala futhi luyikhwalithi ephezulu jikelele.
Kuzohlanganiswa izinhlelo zemfundo yezikhungo zomphakathi kanye nalezo okungezona ezomphakathi ngendlela efanele.
Umkhawulo ekuphindweni kwemizamo yethu yokuqeqesha kanye nezifundo zezokuqeqeshela ukuthuthukisa.
Iiznkinga zethu zenziwa nzima yiqiniso lokuthi "impi ingenisa inzuzo".
Futhi lokhookwakuchazwe ngokuphelele, cishe kuhlamvu olulodwa.
Iningi lamanye amaphethini amaningi angacakazwa lokho sizokuyekela kwabafundayo ukuthi bazitholele kona.
Kwizimo eziningi ukungabikho kwabantu abenele ebanekhono lokwenza umsebenzi kuvimbela lokho okufanele engabe kwenziwa yizifundazwe ekuphatheni ngendlela efanele izinselele zezendawo ngaphakathi kwiSifundazwe.
Izindlela zokusebenzisana; izindlela zokwakha ukuzethemba; izindlela ezisebenzayo zokubheka okwenzekayo ngokuphathelene nezindlela ezifanele zokuyekisa ezivumeleke kuwona wonke amaqembu abandakanyekayo.
Ulwazi olulinganisiwe futhi nombiko wokuqala oqukethe konke ngomgudu wemfucuza eNingizimu Afrika otholaka kumalungu omphakathi.
Ukusalela emuva kokwenziwa komsebenzi kwamanzi aphathekayo kwezinye izingxenye zikamasipala ikakhulukazi ezindaweni ezisemakhaya.
Ukuthuthukiswa kwezinga le-Greenmarket Square kuhlukaniswe izigaba ezimbili.
Ukulawula ngendlela esebenzayo kanye nokulungiselela ukudla okusemakanini okuthengiswayo kanye nokugcinayo.
Uhlelo oluqaliswe njengephrojekthi esabhekwa ukuthi izosebenza yini phakathi kuka-Gardiner no-Field Street, indawo ngayinye ithatha izotolo zokuthngisela ezintsha ezinendawo yokuhlala, kanye nezihlahla ze-palm esezindala, kwenziwa ngcono ukubukeka kwasemgwaqweni.
Lo msebenzi ungena ngaphansi komkhakha wezesayenzi we-biotechnology, futhi ubhekea ukutshenziswa kwe-fibre yemvelo kanye nokulungisa indwangu ngezindlela ezintsha.
Uma kubhekwa kumsoco wezitshalo, ingxenye kamanyolo ofakwa emhlabathini ukuqulwa ube wuhlobo lwalokho okungatholakali.
Ungavumeli ukuthi amanzi ompompi ageleze ngokungenasidingo isb. ngesikhathi uxubha amazinyo akho.
Sewukhule kakhulu umnotho waseNtshonalanga Kapa wadlula ngisho nomnotho kazwelonke.
Ngokujwayelekile imidlalo ye-premiership ivezwa kwithelevishini kwi-satellite TV.
Izimali ezinkulu ezikhokhwa ngenyanga ezikhokhiswa amaphoyisa yizinkampani zemishwalense ngenxa yokuhlala kwawo esengozini, sekususe ukukhathazeka kubaphathi.
Ukwelulwa kwezikweletu sekwehlisiwe , mhlawumbi kakhulu kunalokho okuthandekayo.
Ukukezwa kwayo izimali sekufinyelele kumkhawulo wezigidi zezigidi zamarandi okuyimali okufinyelele kwadlula kuyona imboni.
I-Stats SA kumele siphawule ekuhumushweni okunephuta kanye nasekusetshenzisweni ngendlela engafanele kwezibalo.
Manene namaNenekazi abangabacosheli bezindaba, zithokoza kakhulu ngokwamukela uNgqongqoshe Peters kwelakithi futhi sesibe nengxoxo ethele izithelo kakhullu naye.
Futhi kungenzeka ukuthi lokho yikona okubangele ukudideka ngoba i-indistinct Stratcom ayizange iqhamuke kimina ngaleso sikhathi.
Kubalulekile ukuthi siqhubeke nokungenelela kwethu okuhloswe ngakh kokubili ukugcina ilingene iminotho emikhulu kanye nokwenza ngcono izinguquko zeminotho emincane.
Lokhu kuchaza ukuthi unotho bekungenwe kuwona kakhulu kunalokho obekungaba okujwayelekile.
Ukuxoxisana phakathi kwemboni kawoyela ongahluziwe kanye nemboni yama-synthetic fuel kumele kusekelwe ekuxoxisaneni.
Ukuphindaphinda uhlelo oluzenzekela ngokwemvelo lapho i-fluoride ivele ikhona kumazinga afanele .
IMauritius, iKenya, iGhana, kanye neRwanda kuzoba ngamazwe okuqalwa azohlaziywa.
Ama-arms caches avela eMozambique naseNingizimu Afrika azoshabalaliswa kuleli sonto eMozambique.
I-module entsha yokubika ngomsebenzi osilele emuva ihlinzeka ngenkundla yokufaka kanye nokubika ngosalela emuva komsebenzi kwizinga likamasipala.
Ibhekene namalungu Ophiko Lwezokuvikela ngokomzimba, ngokomqondo kanye nokukhazeka kwezenhlalo.
Ukuphinda kukhishwe izitifiketi zokukwazi ukwenza umsebenzi kanye nokusebenza ngokuphepha kanye nokufakwa kwmeibiko yakamuva yabasebenzi abafundele ezempilo kumele kube yisibophezelo somkhandlu wesikhashana wabafundele ikhono noma labo abazothatha kubona izintambo.
Abantu baseGibhithe yasemandulo basungula izibalo futhi bazihlukanisa zaba i-rithmetic, i-algebra ne-geometry.
Kumele sicubungule lo mbiko ukuze sithoe ukuthi ingabe uyiqiniso yini nokuthi uzoba namthelela muni kwisu lethu lentuthuko.
Abasebenzisanayo bamukela amathuba okuzibandakanya kwingxoxo ebanzi kwizinto ezibaluekile kumazwe afana nalawa.
Bikela iziphathimandla ngabanikazi bemihlaba ababangela ukwanda kwezitshalo ezingamavezandlebe ezingenelayo.
Zonke izinkwali zizogcinwa zibiywe kahle uNjiniyela Wedolobha ukuze kuvinjelwe ukungena lapha ngokungemthetho amalungu omphakathi.
Indima ayahlukene eyadlalwa yiMozambique kwizithangami eziningi zezekwazi zikhombisa ukuzibophezela kwenu kulokhu.
Kuhlanganisa izinto ezenziwa abantu abathengisa ngemishwalense, abalinganisi kanye nababeka inani lokulahlekelwa, abaqikelela kanye nabanika inani izinto ezingamagugu kanye nabengamelayo.
UMlaba uthe uphinde wacela izikhulu ukuthi zibheke ukuthi kungalunga yini ukuthi kuthengwe iziqinti zemihlaba engaseyshenziswa njengalokho okulindelekile ezindaweni eziningi ezimatasatasa edolobheni ukuze zithuthukiswe zibe yizindawo zokuhweba.
Idlulisela i-frequency spectrum kwizingxenye ezahlukene zomhlaba nge-International Frequency Registration Board.
Siyabonga kakhulu kuwena futhi sibuyisela izintambo kuwena Mbhishobhu Omkhulu.
Zonke izinsiza kanye namathalente, okuningi kwakho okuqhamuke ekungqubuzaneni, kumele kwenziwa ngcono ngokulandela uhlelo oluthile olwakhayo ngokuzayo ukuze kuthuthukiswe umphakathi oqhubeka nokuphumelela.
Izibonelo ezilapha ngenzansi zikhombisa incazelo yokuthi i-Interpol iwasiza kanjani amaphoyisa emhlabeni wonke ukuphenya kanye nokuxazulula lolu hlobo lobugebengu.
Mama uSomlomo, abezindaba ngokubanzi bahlale begxekwa ngokusho lokho okubukeka kunomthelela ongemuhle ekhakhiweni kwezinhlelo.
Ukwakhiwa kwezinqola zokuhamba ezidonswa yizilwane: ama-Sulkies, amakalishi adonswa yizimbongolo, ama-spraying and sprinkling cart, njl.
Amakhomishani amaJaji akhiqiza imibiko esekelwe emqondweni othile owagqugquzela okuphokophelwe umbuso wobandlululo.
Ukwenza ngcono ikhwalithi kanye nokwenziwa ngcono kokuhle okwenziwayo kubaluleke kakhulu ekunyukeni kokufinyelela, kukulingana kanye nokulungisa okungahambi kahle.
Amaphrojekthi ezikhungo zezibalo kanye nesayenzi ahanganisa ukulungiselela abafundi ama-Olympiad Ezibalo kanye nama-Expo Esayensi endawo kanye nezifundazwe.
Kumele uhlale uhambisana ngaso sonke isikhathi Nemithetho Elawula Inhlanzeko Jikelele edingeka kwizindawo ezisebenza ngokudla.
Ukuyekiswa kwemithetho Yomkhakha nezinguquko kuMthetho Wezokuthengisa kanye nokulandelayo kokuqedwa kwaMabhodi Ezezimakethe.
Isimo sezulu sase-Argentina sisuka ekubeni ese-subtropic enyakatho sibe ese-sub-Antarctic eningizimu; ngokujwayelekile kuba nokuna kwezimvula ezikahle zasehlobo.
Uma kukhona ukuvuvukala kwamabele kanye nezingono kanye nokuvuvuka kwesikhwama samasende - bonana nodokotela.
Ngabizelwa kwindiza ngemuva kokuba sebebeke i-crate esiswini sakhe.
Iqembu lezitshalo, izilwane, kanye nezinto eziphilayo ezingabonakali ngeso lenyama ezinikhokho abafanayo, zabelana ngendlela ezenza ngayo ngokujwayelekile, futhi ngokujwayelekile zizalana zodwa.
Ayikho imizamo eyenziwa yokukhuluma nothile ngaleso sikhathi.
Sibheke ukuthola uSolwazi Borman, owayesebenza ngokungabi nenzalo kwabesilisa kanye nabesifazane, ongungoti wokwenza ucwaningo kuleyo mikhakha.
Noma bathola ukulimala okungatheni, bathukile futhi belashelwa ukuthuka.
Konke okwehlukile kwisabiwomali kuzophendulewa, futhi izivumelwano zokusebenza zizochaza ukuthi ukuphendula ngalokho okwenzekile kuzoqinisekiswa kanjani.
Umdlalo weshashalazi ukhombisa indlela omakhelwane bethu abahlukumezeka ngayo zonke izinsuku ezweni lakithi.
Okuningi kudinga ukuthi kuphinde kubhekwe ngokuphathelene noMthethosisekelo waseNingizimu Afrika.
Labo abaphumayo sicela bashiye ngemuva imibhobho yokukhuluma.
Angeke ngikwazi ukuthi ngiphendule lokho futhi ngicabanga ukuthi ngizobe ngiqagela.
Ukunyuka kwenani leziguli ezinegciwane lesandulela ngculazi ezithola amaphilisi okwengeza umsoco kwizikhungo zomphakathi.
Iizvimbelo zesabiwo mali socwaningo somsebenzi wemikhumbi, izinja kanye nezinyoni zasolwandle owawunikezwe izikebhe ezincane awuzange wenziwe ezingeni eliphezulu.
Akwemukelekile ukuthi ngesikhathi ukushona kwabantu bekuqhubeka amasonto amahlanu kanye nokuthi bekungenzeka ukugqubuzana kugubezele sonke isifunda bekuya ngokuba yinto eyenzekayo kuyekisiwe ukusebenza koMkhandlu Wezokuvikela.
Manene naNenekazi, umkhakha wosomabhizinisi base-Afrika awukwazi ukubukela kule mizamo.
Kuzobamba iqhaza amakwaya kanye namabhendi aqhamuka kuzona zolishumi ziifundazwe.
Noma kunjalo, kusasele izinselele ezinkulu ekuqedeni ubumpofu kanye nasekudaleni amathuba omsebenzi.
Akukho esingakwenza kodwa ukuthi siqhubeke nokubeka phambili ukwenziwa kwalo msebenzi.
Noma ukugcizelela okukhulu kubheke imiphakathi ekhuluma isiXhosa umzamo ubheke nakubazali abakhuluma isiBhunu abaqhubekayo nokubhalisa izingane zabo kwizifundo zesiNgisi.
Isifunda, ikakhulukazi iNingizimu Afrika, iMozambique, iMalawi kanye neZambia, athola izinkulungwane zabantu baseZimbabwe abeza emazweni abo.
Umkhakha wezimayini yiwona kuphela onezinga lokukhula elingelihle elalinganiselwe ngokusekela kunyaka.
Ubeka phambi kwami izinto eziningi ezingicindezelayo, kumele ngibhekane nokukodwa ngesikhathi.
Ukulimala kwabantu kubangela ukukhathazeka okukhulu kanti ukulimala kwemfuto kubangela ukulahlekelwa imali.
Ukwengeza kulokhi, bekukhona nokuxoxisana phakathi kwezinhlangano zezepolitiki ngasese lapho kucaciswe khona izindaba zesabiwomali.
Sekube nokubaluleka okukhulu ukuthi abaqede esikoleni bathuthukise amakhono amaningi okuphatha, okuba abathengi, ezezimali kanye namakhompuyutha ukuze bakwazi ukusebenza ngokusezingeni eliphezulu kumnotho.
Iqoqo elehlukile lamavidiyo, izithombe kanye nama-fact-file achaza izinhlobo zezinto eziphilayo emhlabeni ezinhlobonhlobo.
Manene namaNenekazi, sesiqalile futhi uzibandakanya kakhulu nozakwethu base- Angola ngokuphathelene nokugqugquzelwa kombono Wemizamo Esunguliwe Yezendawo ngokulandela imizami esunguliwe kwezinye izindawo.
Okubalulekile ukuqhubeka kwalo mlando kanye nenselele nokubekwa eceleni lkokungazi.
Uhlelo lokuhlaziywa kohlelo luhlangise konke ngendlela obekungakwazi ukuthi kwenzeke ngayo.
lezi sikole zibekwa phambili kwizinhlaka zokufinyelela kwizikhungo yokuyekisa izidakamizwa.
Izitshalo kanye nezilwane, ezingaqhamuki ngokwemvelo kwindawo ziza nabantu.
iqembu lemigulukudu lingene kuma-flat ngokujomba iizndonga eziphakeme kakhulu, uphahla lwezindlu kanye namapayipi, okubazuzele okufanayo.
Isimonyo sobuso sasilethwe kuleli lizwe ngokungemthetho sisuka eMozambique.
Siyaqhubeka nokuthi umgomo wethu ophathelene namazwe angaphandle ugxiliswe kakhulu e-Afrika futhi uzohlala uhleli futhi ume ngokuzinikela kulesi sibophezelo.
Kusukela maphakathi nangeminyaka yamashumi ayisishiyagalombili ukuqhubekela phambili, seyithathe isimo sangaphakathi esinamandla kakhulu.
Imoto beyizungeziswa futhi kutholakale ukuthi beyingantshontshiwe.
Siyethemba ukuthi udaba lokuguquka kwesimo sezulu ngaphakathi kwengqikithi yentuthuko kuzoqhubeka nokwaziwa kumgomo wethu wamazwe angaphandle, ngeMinyango efanele.
Izindlela ezisetshenziselwe ukuthi zigqugquzele izinzuzo zezezimbiwa akumele zibe nomthelela ongemuhle ekuncintisaneni kwimboni yezimayini ngokuphathelene nokuthumela izimbiwa ngaphandle ngokungenanzuzo etheni.
Ingabe uke waba nenkinga ngaphambilini yokukopisha lolu hlobo lwamathikithi?
Ngingathanda ukubonga odokotela be-Namda ababenathi.
Ukuthathwa kwesinqumo samajaji kulinde ukuthi kunqunywe ngezinye izinto eziphathelene nokufikelela kwisinqumo ezingaphikiswa.
Seyingene phakathi ngokuba into okumele ibhekwe kwisu lamazwe omhlaba futhi ihamba phambili kulokho okudingidwa kwizinkomfa ezinkulu.
Baphinda babuya sebefuna ukunikeza ngokufundisa, amasempula amahhala kanye namaphosta.
Ukugqugquzela ngokuzuza kanye nangendlela efanele kwamanzi kuyintshisekelo yomphakathi.
Kungumbalo wezomthetho ngakho futhi uphoqelelwa umthetho.
Ama-banner abo enziwe ngemikhiqizo yemfucuza asaziwa futhi aziswa kakhulu.
Lawa makhemikhali anemithelela ehlukene kakhulu kwizinhlobo okungaqondisiwe kuzona ngaphandle kwalezo okumele ziibulali zinambuzane zizilawule.
Lolu uhlelo lokuhlomula ngokuhlanganyela okungelona oluthandwa kakhulu ngabaqashi.
Izindawo zokuhlala izitshudeni ezihlonzwe njengalezo ezisezindaweni ezingalethelwa izinsiza ngokwanele kumele zithole ukubhekelelwa kuqala.
Abantu besifazane abathengisa imikhiqizo kungenzeka ukuthi baphoqelelwe amakhasimende ukuthi babhekelele lokho akufunayo ngokuphathelene nezocansi ukuze akwazi ukuthengisa imikhiqizo.
Okwamanje ngisalindele ividiyo yakho konke okusha okusakaziwe.
Ulwazi oselulungile olutholakala kumacandelo amphakathi kanye nangekho ngaphansi komphakathi.
I-StatsOnline iyabandakanyeka kulokhu, njengoba iwebhusayithi iyithuluzi eliphambili lokusabalalisa iminingo.
Bazinikele ekuqaliseni ngesinyathelo ngesinyathelo imfundo ehlanganisa konke ngendlela yokufaka bonke abadlala indima.
Wakhalaza kuphela ngodaba lokuthi wayengathokozile ngohlelo lokunikwa kwenye inkampani umsebenzi kanye nokwabelanwa ngenzuzo okungenabo ubulungiswa kwezinkampani.
I-carbon monoxide kanye nama-hydrocarbon akhishwa yizinhlelo ze-exhaust zezimoto ezihamba nge-petroleum.
Ukudluliselwa kwezifo ezi-vector-borne kubantu kuncike kwizinto ezintathu: i-pathologic agent; i-arthropod vector; kanye nomuntu onaso.
INingizimu Afrika seyenze kwafaneleka ubudlelwane bamanxusa nomhlaba futhi seyihlangene nazo zonke izikhungo ezibalulekile zezifunda, amzwekazi kanye nezikhungo zezinhlaka ezahlukene.
Lawo makhono abalulekile, adinga ukukwazi ukwenza umsebenzi okusezingeni eliphezulu kokusebenzisa ukucabanga.
Qaphelani ama-blue bottle kanye nama-jelly fish afika uma kunomoya omningi osebenzi futhi kuncinza ngempela.
Ngapahndle kwalawa ma-database kanye nama-databank, bekuya kuba nzima ukuvikela ulwazi lwemvelo kanye nobuchwepheshe bezengqondo obuhambisana nakho, washo kanjalo.
Lezi zimboni kungenzeka ukuthi zintsha noma zinweba ukusebenza kwazo.
Lokhu okulandelayo kuwuhlu lwakamuva lwemikhiqizo ehlonziwe.
Ekufundiseni ukufunda nokubhala indela ikhomba isu elilandelwa isifundazwe ngokuphathelene nokuthi nokungafundwa kanjani ngokuphinyiselwayo okufundiswa kugqame kodwa okuphakathi kuhllelo lonke lolimi.
ongqongqoshe abanesibophezelo samandla sebethathe indlela Yokutshala Imali Yecandelo Lezamandla ngenhloso yokunqoba umthamo onciphile wenzalela yamandla kwisifunda.
Ngenxa yezindlela zokwengamela kanye namazinga okungenele, imfucuza yezempilo, imfucuza eyingozi kanye nosawotshana ophuma kwimfucuza ungene emanzini kulahlwa ngokungemthetho noma kuhlahlwe ezindaweni zokulahla imfucuzo ezingekho ezingeni elilindelekile, isikhathi esiningi ngaphandle kokulungiselelwa
Abadobi bazomenywa ukuthi bethenge izimvume zangempela zokudoba isikhathi eside ngohlelo lwe-bidding oluzokwenzeka kanye.
Kungukhombisa ukwethemba izikhungo zethu, ukukwazi ukusingatha umthamo kwezokuthintana ngezingcingo kanye nakubalandeli bethu bekhilikithi asebethenge wonke amathikithi emidlalo, wakuqinisa lokhu.
Lezi zivimbelo zizokwaziswa kabanzi ngezikhangisi kanye nangama-signpost, futhi kuzoba khona neminya imizila ehamba eceleni ekhona.
Hlola bese ubheka ukuthi ukuthi uzuza kangakanani wena kwi-Internship Programme.
Zonke izinto ezibangela ukuhluleka kokwenziwa komsebenzi beziwulolu hlobo.
Idolobha laseKapa lakuphikisa ukufakwa kwesicelo somyalelo wenkantolo.
Uhlelo lokuchelela olungadizayinwanga kahle futhi olunganganyelwanga kahle lungenza umonakalo omkhulu kunokuthi lenze okuhle.
I-African Union iyasiza futhi ngohlelo lwentandoyeningi eComoros.
Izindawo zokusebenzela Ezishisiswa nge-gas zidinga indawo encane kunezindawo zokusebenzela ezijwayelekile ezishisiswa ngamalahle ezithatha umthamo ofanayo.
Imininingo eqoqwe kumasempula ocwaningo amabili e-Statistics SA asathola ukuhlaziywa kanye nokuqinisekiswa kwangemuva kocwaningo.
Futhi ngiyazibuza ukuthi ingabe uyazi yini ngalokho.
Noma ngabe ikuphi okwashiwo kokuthi sinokuxhumana ne-AIN kuyiphutha.
Ngeshwa, isikhathi esiningi, ngesikhathi esithile, omunye wabo uphuma endleleni enze ubugebengu obubi kakhulu.
Lokhu kuyinto ongayenza uma oseduze nawe esebenzisa izidakamizwa noma uphuzo oludakayo.
Kwakukhona abanye abantu ababesaba kodwa ukwenzeka kwezinto ngaleso sikhathi kwakuthusa kakhulu.
I-Inanda Trail yakhelwa ukugqugquzela kanye nokwenza ngcono ezokuvakasha ezisekelwe emphakathini.
Babekuphi abantu ababephansi owawukhuluma ngabo, ukungathekisa ngokukhomba lapho owawukhona?
Ukonga kungahlanganiswa kakhulu nokuba phansi kwezindleko zezinkomfa kunalokho obekulindeleke kulo nyaka wamanje.
Umkhankaso waseNtshonalanag Kapa sewugquqguzele kakhulu ukuwasha ngezandla kanye nenhlanzeko enhle kuzona zonke izindawo ezithintekile.
I-newsletter isiphinde yashicielwa futhi kulandela izicelo ezifakwe kimina ngokuphathelene nokuchaza ukuthi kungabhekanwa kanjani nezimo eziphuthumayo ngemuva kokuqubuka komlilo kwakamuva endaweni yokuhluza uwoyela yakwa-ENGEN.
Ukufadabala komnotho emhlabeni wonke sekwehlise intshisekelo yobaxhasi kumcimbi ozayo Webhola Lendebe Yomhlaba Le-FIFA.
Ngakho masingaphambanisi u-conventional no-unconventional, ngazi kahle kamhlophe ukuthi uchaza ukuthini u-unconventional warfare.
Isikhungo esisha sizonikezwa igunya eliqondile futhi elingenakho okuthile okungacacile futhi kuzomele ziphendule ngokugcwele mayelana nezindleko, izimali kanye nokuvuleleka ezingozini.
Okokugcina, kodwa okungasho ukuthi ngokungabalulekile, ukuphokophela kwethu ukuba negalelo elisho okuthile ekuqondeni kwethu ukuguquka kwesimo sezenhlalo, kanye nakwindima yezesayenzi ekugqugquzeleni ukukhula kanye nentuthuko.
Inikeza izibophezelo kanye nezinkontileka zezenhalo kwintshisekelo yakho yokuthuthukisa, kunokuthi kucindezelwe abampofu.
I-MCA Planners yimbumba yabahlelela ukuthuthukisa, onjiniyela, kanye nama-consultant ezendawo baqokwe ngemuva kohlelo obelunzima kakhulu lomnyango.
Imisebenzi yemikhumbi ebandakanyela ekulungisweni kanye nasekugcinweni kwezinhlanzi, izinhlobo zezinkalankala kanye nama-mollusc nakho kubekwe ngamaqoqo lapha.
Sonke besazi ngokudonsa kwesiteleka ekuqaleni kwalo nyaka, sekube nomthelela omubi kakhulu ezimpilweni zethu.
Amawadi aphinde athola ukwaziswa kwezikole ezisebenza ezindaweni zezingqikithi ezithile zezenhlalo kanye nezomnotho, ngokuphathelene neqoqo le-quintile ezifakwe ngaphansi kwalo.
Uphenyo ngomthelela wamalahle eduze ne-infra-red predicted organic carbon.
Abasebenzi kuMnyango basangibekezelela ngomusa omkhulu kanye nokubekezela okungapheli.
Okuningi ukungenwa ubuphi ngengozi kuhlanganisa imithi kanye namaphilisi okushiywe ezindaweni okunfinyelela kuzona izingane.
Uma umsebenzi efaka isicelo sokushiya emsebenzini akumele athole iholo, iholo kanye nanoma imuphi umyalelo wokuthatha imali kumele kumiswe.
Imizamo yethu yokwengamela ugu kumele ibe eyokwehlisa ingozi kanye nokubhekelela okungase kwenzeke uma singaqinisekanga ngalokho okungase kwenzeke.
Izifundo ezimbili ezihamba phambili kwisayensi kanye nezobuchwepheshe namhlanje yi-biosciences biotechnology, kanye ne-information and communications technology.
Noma lokhu kubuhlungu, iningi labantu bakithi namanje basakhishelwe ngaphandle kwabantu abathola ulwazi.
Umuntu owethula uhlelo kanye Nezithunywa zethu ezikhethekile bekufanele engabe bavakashele isifunda ngesonto eledlule.
Labo nogada nabo manemindeni eseyisele dengwane manje.
Hlanganisa izinhlaka ezifanele neziqalisekayo ukuze zibe umhlahlandlela wezomnotho zezenhlalo kanye nokuthuthukiswa kwendawo ezindaweni ezisemakhaya ngohlelo olusekelwe ekubambeni komphakathi iqhaza.
Umzimba wakhe oshaywe kanzima watholwa abasebenzi ekuseni kakhulu ngoMsombuluko.
Isikhathi esingumkhawulo wokubhalwa nhombhalo womdlalo seqiwa.
Isimo sezulu se-tropic, saphazamisa umoya oheleza olwandle ngesikhathi sonyaka se-westerly monsoon esisukela ngoNovemba ukuya kuFebhruwari.
I-Policy ivikela lonke uhambo lwabagibeli kusukela kumabanga amafushane ezindaweni ezisemadolobheni ukuya kumabanga amade ukusuka kwelinye idolobha uya kwelinye, ezindaweni ezisemakhaya, kanye nezinto zokuhamba ezinqamula umngcele.
Ukungcwatshwa kwaantu abampofu kungahlelelwa noma ubani osemphakathini uma kuhlangabezwana nakho konke okudingekayo.
Ukuze kuhlanganiswe uhlaka lomphakathi wamazwe omhlaba wezishoshovu Eziphikisana Nobandlululo.
Izincwadi ezingenayo inombolo ye-tender efanele, ezifike ngemuva kwesikhathi, ezithunyelwe ngefeksi, ezingagcwaliswanga ngokuphelele kanye nama-tender angagcwaliswanga ngendlela efanele azobekwa eceleni njengalawo angakufanele ukuthi kuhlungwe kuwona.
Futhi kuzomele ukuthi usuke uye kolunye uhlangothi noma kolunye ngenxa ye-guard railing?
Khomba ukungasebenzi kahle kwezinhlelo bese wakha izindlela zokuletha izisombululo ngokusebenzisana nama-Agency Aqalisayo kanye nangamelayo.
Ama-anglers athokozela ubumnandi bamathuba okudoba kwibdawo ayakhelwe lokhu.
Usuku ngalunye oludlulayo, iqiniso ngalokhu kuphawula liya ngokubonakala.
Kuzoba ucwaningo lwemininingwane lemileniyamu oluphathelene nezingane kanye nobumpofu.
U-SARS uhlinzeka umhlanhlandlela wokukhokha Intela wamabhizinisi amancane ochaza ukuthi yini okumele ikhokhelwe intela.
Asikho isidingo sokushintsha indlela idolobha elibukeka kanye nelithathwa ngayo.
Lesi sitshalo sidinga ukuthi sibekwe ezingeni elingaphezulu njengoba sisidala nokuthi futhi siphilisane nezizukulwane ezizayo.
Abantu abakwithimba elihlungayo lamaqembu anentshisekelo bazophendula ngalokho okwethuliwe.
I-"technological divide" kumele iguqulwe ibe yi-"digital opportunity".
Ukuqhathanisa imininingo yezomnotho kanye neyezenhlalo esezindaweni ezahlukene idinga ukwenziwa ngomqondo ofanayo kanye nokubeka kumaqoqo afanayo, futhi kumele kusetshenziswe ziindlela ezifanayo zokukala izinto ezinemininingo efanayo noma ukwehlukahlukana.
Zonke izinkampani ezinkulu ezikweqoqo lesilinganiso sokuqala, eziqukethe cishe okukodwa kokuthathu kwisempula yamanje, zibalwe ngokuphelele.
Ikhoba lalaba ababili labaholela ekutheni bayohlola indawo eduze nomfula.
Lokhu okwenzekile kufana nalokho okwenzeka ngempi yesibili yomhlaba bese kamuva ngempi yaseBosnia.
Amakhaya angakwazi ukufinyelela kumanzi aphuma epayipini lokhu kuchaza ompompi abangaphakathi endlini noma abasegcekeni.
Ihhovisi likamqondisi selihlanganise amamanyuwali omuntu ohlola inyama ukuze lihlinzke ngemininingwane mayelana nemihlahlandlela esetshenziselwa ukusiza abahloli.
Ulithathe kuphi leli bhodlela le-Coke?
Kodwa akumele siluthwe ukucabanga ukuthi kumahhala.
Isifunda sinesimo sezulu esifudumele se-sub-tropic futhi isikhathi esiningi sivuleleka kwizishingishane ze-tropic zasehlobo.
Cisha zonke izinto ezisebenza ngogesi eifana namathelevishini, izidlali ma-DVD kanye nama-stereo uma kungasetshenziswa.
Kwisimo sokuqhubeza lokho okufunwa uMbuso, ukuthintana namaqembu alwela inkululeko kwakunganele.
Yengamela izindaba ezithile ngokuphathelene nokudluliselwa kwemihlaba, futhi inesibophezelo sokuhlanganisa kanye nokuqinisekisa ukuthi kulandelwe imithetho ngesikhathi sokungenelela kwesifundazwe kumasipala.
Sisebenza futhi neMozambique neNamibia ekuthuthukisweni kwe-Pande ne-Kudu gas-field.
Ngesikhathi ngibhekene nomshushisi, indlela aziphatha ngayo yafakazela lokho ebengikusola ngokuphathelene nalolu daba.
Ukuguqulwa kwezindawo eziwutshani ezigcwele uhlobo lwezitshalo zibe yilezo ezigcwele izinhlobo eziwukhuni , ngokuthi izilwane zidle kumadlelo athile, ukudla kakhulu edlelweni elithile noma ukungenelela kwezitshalo ezingamavezandlebe ezincintela ezinye.
Ngeshwa, ulimi lwesiklasikhi lezomnotho lusekhona kwizingxoxo zethu zendlela eya phambili kwizizwe ezisathuthuka.
Lokhu kuyisiqalo sodaba olukhulunywa ngalo futhi lungachazwa kabanzi, abafundi bangakwenza lokhu uma bebheka izincwadi okuhamba nazo kuhlu lwezincwadi olukhethiwe.
Izimali ezifakwa kulesi sikhwama zingaqhamuka kwababambe iqhaza embonini, kulabo abatshala izimali abaseceleni, ekuxhasweni, kwizibonelelo zikahulumeni ezinomkhawulo, kanye nasezimalini zamalayisensi ezivela kubantu abahlukene abasayinile.
UMnyango Wokuhlola Unike Amanani weDolobha uthe leli phutha libe ngumphumela wokunika amanani okubiza kwama-sectional title unit okubhekiswe kuwo okwenziwe ngendlela engafanele.
Okutholakalayo okuvumelekile kungenzeka kuphela kwizindawo lapho kulungiswa khona izinkinga zokuvunda komhlaba ngokuthi kwengezwe umcako kanye nomanyolo.
Okuhlanganisiwe izindawo zokuphehla ugesi,icandelo lokwenza umsebenzi, liphehla ugesi ozosetshenziswa yizindawo ezifana nalezi.
Bonke oNgqongqoshe beZezimali sebebuyele eZinhlokodolobha zabo futhi ngemuva kokuxoxisana nabasezinhlokodolobha bazonquma ukuthi yisiphi isinyathelo esilandelayo.
Ukuze kugujwe Isonto Likazwelonke Lokwakha, uMnyango weMidwebo Yezakhiwo kanye noMnyango Wemisebenzi Yomphakathi izothatha amaqembu amabili abafundi.
Kukhale amathayi ngesikhathi izimoto ezinhlanu, eyodwa yazo emakwe njengeyamaphoyisa, ziya ngasejikeni.
Ukungabikho kwezinto ezinobuthi kwimifula kanye nakumhlabathi ehlangana nezilwandle i-Indian, i-Atlantic kanye ne-Mediterranean ne-Red Sea.
Uhulumeni unesibophezelo sokusiza abaqashi, abasebenzi, abahlinzeka ngemisebenzi kwizimboni kanye nemiphakathi exhumene nezimayini ekuqikeleleni kanye nasekwengameleni imithelela yokulahlela kwemisebenzi eminingi.
Qedela ukuvimbela ukuchithela izinto ezinobungozi ezinokunukubeza kunoma imuphi umfudlana womphakathi noma indawo yamanzi.
IKhabhinethi izwakalise izilokho zayo ezinhle kumholi waseCuba futhi bamfisela nesikhathi sokuthatha umhlalaphansi eside futhi nesinokuphumula.
Kuzothuthukiswa izinhlelo zokuqashwa, ukuqeqeshelwa amakhono kanye nokugcinelwa amathuba kwalabo ababeyiziboshwa, kanye nezindawo ezibhekelela abantu abaphuma emajele (halfway houses) kanye nokuhlelelwa kwesikhashana kwezindawo zokugcina abantu abaphuma emajele emiphakathini.
Ukusilela emuva kokwenziwa komsebenzi okwabangelwa izindawo ezazingenawo ugesi wasemgwaqweni ngaphambilini.
INingizimu Afrika ithumela ikakhulukazi izinsimbi eziyisisekelo e-Laos bese ithenga ikakhulukazi imikhiqizo yemifino eLaos.
Osingethe izingxoxo usekhulume nabo bobabili oMongameli waseTanzania kanye nowase-Uganda abayizinhloko ze-Regional Initiative futhi bameseka ngokugcwele Osingethe izingxoxo.
Sekuqhamuke imboni entsha yaseNingizimu Afrika eminyakeni engeminingi edlule, ebhekelele ukubolekisa ngokukhokhisa imali amakhasethi evidiyo abukelwa ekhaya.
Ukuncintela ezinye izitshalo kwezitshalo ezingamavezandlebe ezincintela ezinye i-red river gum, utshani sekuyinto ejwayeleke kakhulu osebeni lwemifula lapho ukulima osekususe khona izitshalo zokudabuka kuleli.
Indalo yobuwele kabontshisi we-tropical dolichos kungaba inkinga ngesikhathi sokuvuna.
Sikhathazekile ngokudlondlobala kwezenzo zodlame eSomalia.
Ofaka isimangalo kumele anikezwe ithuba lokuzikhulumela.
I-Nanotechnology ingaba ngezinye zezindawo ezibalulekile zokuheha ukutshalwa kwezimali amazwe omhlaba eNingizimu Afrika.
Kuyaqaal ukuthi ezobuchwepheshe ezisezingeni eliphezulu kangaka - ezilandwa emazweni angaphandle ikakhulukazi eMelika naseJalimani - busetshenziswa e-Afrika.
I-rail track ichaza insiza yokuthwala kanye nomzila, okuhlanganisa amaswishi kanye nama-turn tables.
Basebenze njengesihlahla somkhomo esisinikezwa umhlaba wemvelo esesisize abantu eminyakeni eyizinkulungwane edlule.
U-Station Commissioner angathanda futhi ukubonga amalungu omphakathi ahlinzeka ngolwazi olwaholela ekuboshweni komuntu owenze icala.
Ngokumela uhulumeni, ngingathanda ukudlulisela umyalezo wenduduzo emndenini.
Leli qoqo lihlanganisa ukuthengiswa kukaphethroli, udizili, i-petroleum gas eyenziwe uketshezi kwezimoto kanye nezithuthuthu, noma okophethroli noma udizili ofanayo ozosetshenziswa kwizikebhe.
Ngingabonga uma ungamnika lokhu.
Noma imuphi umnyakazo maningi amathuba okuthi ungabukela phansi intuthuko yoxolo kanye nezinhlelo zezokuphepha eNorth Kivu.
Namhlanje kuxoxisane ozakwethu abavela ePoland kanye nami ngokuphathelene nobudlelwane phakathi kwamazwe amabili kwizindaba eziphathelene nokusebenzisana kwethu kwimikhakha eyahlukene.
Udlame olusekelwe kubulili ngokuhlukana kwezindlela zalo alwamukelekile futhi kumele luqedwe.
Izikhungo zivulelekile futhi kwimindeni yabantwana abahlala esikoleni abafunda kusona noma kubantu ababanakekelayo abaqeqeshwayo kanye nakumakhasimende alindele izinto zokuhamba eziwabuyisela ezifundeni ezisezindaweni ezisemakhaya noam kwezinye izifundazwe.
Lezi zingadi ezizungeze ichibi elincanezipholile kakhulu futhi ziyakhanga kumuntu ozihambelayo-nje ekuseni noma ebusuku.
Ukunikezelwa kwemithi esezingeni eliphezulu okungaphazamiseki, mahhala kuzo zonke iziguli zesifo sofuba.
Lokhu kunomthelela omkhulu ngohlobo lokuphathwa kwentuthuko kanye nokuqeqeshwa okudingekile.
Ngifisa ukumemezela lapha namuhla ukuthi lezi zikhali zibekelwe ukubhubhisa.
Ubucayi kulokhu kuwukugcizelela okukhethekile ekuthuthukiseni izikhungo zokuqeqeshwa ezingakhiqiza ososayensi abanamakhono amakhulu kanye nonjiniyela kuzo zonke izindawo zezinqala sizinda.
Izifundazwe kanye nohulumeni basekhaya benza iqembu lephrojekthi bese bazisa umphakathi ngezinhloso zabo.
Okwamanje, okunguyena ovivinyayo wenze isincomo kumshushisi, ndawonye base benquma ukuthi ingane kumele iphambukiswe noma ishushiswe.
izikhungo zezempilo yenqondo ezisemiphakathini kanye nezisezibhedlela zosizo lwezingane, abasakhula kanye nabadala abanenkinga yezidaka mizwa ziyatholakala.
Ukutholakala kusenesikhathi kanye nokwelashwa kwezifo ezinkulu kuzotholakala kufinyeleleke kumphakathi osengozini.
Ukungafuni ukuphuma kanye noma ukuhamba, noma kolunye uhlangothi ukuhamba kakhulu kunokujwayelekile.
Ukusondezelwa kwezitshalo zasemazweni aphesheya endaweni esogwini kujwayele ukubuswa isitshalo esisodwa, esinciphisa ikhwalithi yokuhlala kanye nokusebenza kwazo.
Zontathu izikebhe zasuka eSomalia.
Yize noma bonke bevumelana ngomgomo owodwa weAfrika ehlangene, umbuzo onokuphikisana wokuthi kanjani usasele.
Njengoba nibonile icebo elikhulu elenziwa lonakala eladalwa isiNgisi eMozambique.
Ezinye izingxenye ezihlangene ezikhona emhlabeni wonke zise- Trieste, Italy, kanye nase-New Delhi, India.
Unobhala usibizele ukuthi sizoxoxa iziphakamiso ezisobala nezoqobo ukuthola amandla amasha enhlangano kanye nokuvikela ukuthi zingazifeli.
UMthetho Ochibiyelwe waSherrif uhamba phambili, ohlose ukusheshisa ukumelwa emsebenzini, kanye nokukhulisa ukumelana kanye nobungcweti.
Akungatshazwa ukungakhokhwa kwezimali ezigunyaza ukwamukela zisebenza esimelni seziali okumele iSABC isebenze ngayo.
Wethembela kwi-UIF ngezidingo ezifana nerenti, ukudla namanzi.
Ngiqinisekile ukuthi i-Palama izofaka isandla esigabeni esilandelayo kunqubekela phambili yokuphathwa komphakathi okukhulayo, kanye nasemigomeni yethu yezwe lethu elithuthukayo.
Sizolemukela iqembu lenu lochwepheshe besayensi kanye nani ekuvakasheleni izwe njengoba kushiwo.
njengoba imiphumela ivela amashaneli achaziwe ajwayelekile endaweni.
Ukusebenzisa izindlela zomsebenzi ukuphatha inhlaselo ekhona ngenxa yazo zonke izinto eziphuma emazweni angaphandle ezihlaselayo, bese ziba nesandlaekugcinweni nasekuvikelwni umhlaba wokulima.
Bakhombisa ukuthi ukukhula okuphathelene nedolobha kuhlanganiswa noonakala komoya kanye namanzi, okuwubufakazi kokukhula kwezindawo zasekhaya ezingalutholi usizo.
Ubelimele ekhanda wathathwa wayiswa esibhedlela iSwartland lapho afike wadluliselwa esibhedlela iTygerberg.
Ama-akhawunti ezimali ezisisiwe kumele zihlolwe njalo ezinyangeni eziyisithupha, ngakho-ke, kumele kuqashwe abahloli bama-akhawunti ababhalise ne-Public Accountants kanye ne- Auditors Board .
Lokhu kwawungumzuzu owodwa wokubaluleka kwezomlando ezinhlelweni eziphethwe abantu "bokuqala".
Kodwa-ke, akekho noyedwa kithi ozokhohlwa abaphilayo, labo umyalelo wabo usinike ithuba lokukhuluma kule ndawo.
Ngokumela abantu baseNingizimu Afrika, ngithanda ukudlulisa ukubonga kwethu ngobunye nokwesekwa esikuthole ePoland ngesikhathi silwa ngezikhathi zobandlululo.
Kube nesidingo sokuthi kutholakale lawo maskethi ahamba ngogesi lawo asebenza ngesiqhekeza buqama futhi ezihlanganiswa umthwalo wezakhamizi eziningi.
Lokhu kwabekwa kuncindezi enkulu ecindezela emisebenzini yezindaba zabasebenzi kunasezindabeni zezenhlalo.
izidingo zokulungiswa kwendlela enomqondo yedatha.
Usomabhizinisi bazoholwa babanjwe ngezandla ohambeni lwebhizinisi lakhe ukuze kuqinisekiswe ukuthi uyaphumelela.
Lolu hlelo luyatholakala kuzinhlangano zezemidlalo kanye nakuzinhlangano zezemidlalo zomphakathi.
Iphrojekthi yezindlu ebizwa ngeBrickfields Housing project iyona nto ebambekayo ekhombisa ukuthi lokhu okushiwo umhlaba wonke kokubolisa amadolobha kungenzeka uma kungajwayezwa impilo yasedolobheni, ashintshwe abe izindawo ezinokuthula, ezingcono nezinobungane.
IAfrica manje isinendlela yayo neholwa yiyo yokwabelana ngesipiliyoni, ukwenza okuhle kanye nokufaka imizamo ephumelelayo ukufinyelela kumigomo yentuthuko yethu.
izinto ezinempilo ezinamacembe njengotshani zenza utshani obuhle obusikiwe.
uma uwisela izihlahla esilobhini, qinisekisa ukuthi ziwa ziqonde esilobhini.
babegijima beya ngasendlini eyayinesitubhu noma ipatio ngababophela khona lapho esitubhini.
Uma eminye iminikelo ifika kusenesikhathi, kumele ziprintwe zibekwe emafayeleni abazobamba iqhaza.
Isehlakalo saba into yesisa, kanti futhi imisebenzi yesisa seyaba iyona enkulu ukwakha izindlu zesisa eNingizimu Afrika.
Ngenkathi siqhubeka sigxile ekugcineni ngendlela ibhalansi yezomnotho ezinkulu , sikhethe ukubheka kakhulu izindaba zezomnotho ezincane ezisemqoka.
Yebo, eminyakeni emihlanu eyedlule, umnotho wethu wesifunda usebenze kahle ngendlela encomekayo ezingeni likazwelonke.
Labo abakhokhela amarates bathintwa ngocingo kanye noma ngokuhanjelwa emakhaya ukuqinisekisa ukuthi bayazi ngalesi simo.
Iphoyinti okufika kulo ulwandle ngezikhathi zeziphepho zonyaka, uma ungazibali izikhukhula ezingajwayelekile.
Ngenxa yokuthi singabagcini babanye, siyahlushwa ukuhlupheka okuhlazayo okuqhubeka nokuthinta izinkulungwane zabantu bethu.
ukwamukelwa emakiliniki ngamakwata ngokutheleleka kwezindawo zokuphefumula ngenxa yohlobo lokutheleleka.
Uhulumeni uzosusa ukubuyekezwa kohlelo lwenkokhelo ehlehlisiwe ngenhloso yokukuqeda emva kwezinkulumo nabathintekayo.
Idolobha selibone izindawo eziningi ezintsha zokuhlala zivela kanye nalezi ebezikhona zilungiswa.
Umbukiso uzokhombisa ukubaluleka komnyuziyemu ekurekhodeni, ukugcina kanye nokufundisa umphakathi ngalezi zinto kanye nemisebenzi.
isikhundla seNingizimu Afrika ezinguqukweni Zamazwe Ahlangene zilinganiswe nezikhundla ze-African Union.
Yebo, onogada bethu babenza lokhu ababekwenza, ukuhola nokukhombisa abantu izindawo zamathikithi imiyalelo yami.
Ukunikezelwa kwemithi esezingeni eliphezulu okungaphazamiseki, mahhala kuzo zonke iziguli zesifo sofuba.
Lokhu kunomthelela omkhulu ngohlobo lokuphathwa kwentuthuko kanye nokuqeqeshwa okudingekile.
Ngifisa ukumemezela lapha namuhla ukuthi lezi zikhali zibekelwe ukubhubhisa.
Ubucayi kulokhu kuwukugcizelela okukhethekile ekuthuthukiseni izikhungo zokuqeqeshwa ezingakhiqiza ososayensi abanamakhono amakhulu kanye nonjiniyela kuzo zonke izindawo zezinqala sizinda.
Izifundazwe kanye nohulumeni basekhaya benza iqembu lephrojekthi bese bazisa umphakathi ngezinhloso zabo.
Okwamanje, okunguyena ovivinyayo wenze isincomo kumshushisi, ndawonye base benquma ukuthi ingane kumele iphambukiswe noma ishushiswe.
izikhungo zezempilo yenqondo ezisemiphakathini kanye nezisezibhedlela zosizo lwezingane, abasakhula kanye nabadala abanenkinga yezidaka mizwa ziyatholakala.
Ukutholakala kusenesikhathi kanye nokwelashwa kwezifo ezinkulu kuzotholakala kufinyeleleke kumphakathi osengozini.
Ukungafuni ukuphuma kanye noma ukuhamba, noma kolunye uhlangothi ukuhamba kakhulu kunokujwayelekile.
Ukusondezelwa kwezitshalo zasemazweni aphesheya endaweni esogwini kujwayele ukubuswa isitshalo esisodwa, esinciphisa ikhwalithi yokuhlala kanye nokusebenza kwazo.
Zontathu izikebhe zasuka eSomalia.
Yize noma bonke bevumelana ngomgomo owodwa weAfrika ehlangene, umbuzo onokuphikisana wokuthi kanjani usasele.
Njengoba nibonile icebo elikhulu elenziwa lonakala eladalwa isiNgisi eMozambique.
Ezinye izingxenye ezihlangene ezikhona emhlabeni wonke zise- Trieste, Italy, kanye nase-New Delhi, India.
Unobhala usibizele ukuthi sizoxoxa iziphakamiso ezisobala nezoqobo ukuthola amandla amasha enhlangano kanye nokuvikela ukuthi zingazifeli.
UMthetho Ochibiyelwe waSherrif uhamba phambili, ohlose ukusheshisa ukumelwa emsebenzini, kanye nokukhulisa ukumelana kanye nobungcweti.
Akungatshazwa ukungakhokhwa kwezimali ezigunyaza ukwamukela zisebenza esimelni seziali okumele iSABC isebenze ngayo.
Wethembela kwi-UIF ngezidingo ezifana nerenti, ukudla namanzi.
Ngiqinisekile ukuthi i-Palama izofaka isandla esigabeni esilandelayo kunqubekela phambili yokuphathwa komphakathi okukhulayo, kanye nasemigomeni yethu yezwe lethu elithuthukayo.
Sizolemukela iqembu lenu lochwepheshe besayensi kanye nani ekuvakasheleni izwe njengoba kushiwo.
njengoba imiphumela ivela amashaneli achaziwe ajwayelekile endaweni.
Ukusebenzisa izindlela zomsebenzi ukuphatha inhlaselo ekhona ngenxa yazo zonke izinto eziphuma emazweni angaphandle ezihlaselayo, bese ziba nesandlaekugcinweni nasekuvikelwni umhlaba wokulima.
Bakhombisa ukuthi ukukhula okuphathelene nedolobha kuhlanganiswa noonakala komoya kanye namanzi, okuwubufakazi kokukhula kwezindawo zasekhaya ezingalutholi usizo.
Ubelimele ekhanda wathathwa wayiswa esibhedlela iSwartland lapho afike wadluliselwa esibhedlela iTygerberg.
Ama-akhawunti ezimali ezisisiwe kumele zihlolwe njalo ezinyangeni eziyisithupha, ngakho-ke, kumele kuqashwe abahloli bama-akhawunti ababhalise ne-Public Accountants kanye ne- Auditors Board .
Lokhu kwawungumzuzu owodwa wokubaluleka kwezomlando ezinhlelweni eziphethwe abantu "bokuqala".
Kodwa-ke, akekho noyedwa kithi ozokhohlwa abaphilayo, labo umyalelo wabo usinike ithuba lokukhuluma kule ndawo.
Ngokumela abantu baseNingizimu Afrika, ngithanda ukudlulisa ukubonga kwethu ngobunye nokwesekwa esikuthole ePoland ngesikhathi silwa ngezikhathi zobandlululo.
Kube nesidingo sokuthi kutholakale lawo maskethi ahamba ngogesi lawo asebenza ngesiqhekeza buqama futhi ezihlanganiswa umthwalo wezakhamizi eziningi.
Lokhu kwabekwa kuncindezi enkulu ecindezela emisebenzini yezindaba zabasebenzi kunasezindabeni zezenhlalo.
izidingo zokulungiswa kwendlela enomqondo yedatha.
Usomabhizinisi bazoholwa babanjwe ngezandla ohambeni lwebhizinisi lakhe ukuze kuqinisekiswe ukuthi uyaphumelela.
Lolu hlelo luyatholakala kuzinhlangano zezemidlalo kanye nakuzinhlangano zezemidlalo zomphakathi.
Iphrojekthi yezindlu ebizwa ngeBrickfields Housing project iyona nto ebambekayo ekhombisa ukuthi lokhu okushiwo umhlaba wonke kokubolisa amadolobha kungenzeka uma kungajwayezwa impilo yasedolobheni, ashintshwe abe izindawo ezinokuthula, ezingcono nezinobungane.
IAfrica manje isinendlela yayo neholwa yiyo yokwabelana ngesipiliyoni, ukwenza okuhle kanye nokufaka imizamo ephumelelayo ukufinyelela kumigomo yentuthuko yethu.
izinto ezinempilo ezinamacembe njengotshani zenza utshani obuhle obusikiwe.
uma uwisela izihlahla esilobhini, qinisekisa ukuthi ziwa ziqonde esilobhini.
babegijima beya ngasendlini eyayinesitubhu noma ipatio ngababophela khona lapho esitubhini.
Uma eminye iminikelo ifika kusenesikhathi, kumele ziprintwe zibekwe emafayeleni abazobamba iqhaza.
Isehlakalo saba into yesisa, kanti futhi imisebenzi yesisa seyaba iyona enkulu ukwakha izindlu zesisa eNingizimu Afrika.
Ngenkathi siqhubeka sigxile ekugcineni ngendlela ibhalansi yezomnotho ezinkulu , sikhethe ukubheka kakhulu izindaba zezomnotho ezincane ezisemqoka.
Yebo, eminyakeni emihlanu eyedlule, umnotho wethu wesifunda usebenze kahle ngendlela encomekayo ezingeni likazwelonke.
Labo abakhokhela amarates bathintwa ngocingo kanye noma ngokuhanjelwa emakhaya ukuqinisekisa ukuthi bayazi ngalesi simo.
Iphoyinti okufika kulo ulwandle ngezikhathi zeziphepho zonyaka, uma ungazibali izikhukhula ezingajwayelekile.
Ngenxa yokuthi singabagcini babanye, siyahlushwa ukuhlupheka okuhlazayo okuqhubeka nokuthinta izinkulungwane zabantu bethu.
ukwamukelwa emakiliniki ngamakwata ngokutheleleka kwezindawo zokuphefumula ngenxa yohlobo lokutheleleka.
Uhulumeni uzosusa ukubuyekezwa kohlelo lwenkokhelo ehlehlisiwe ngenhloso yokukuqeda emva kwezinkulumo nabathintekayo.
Idolobha selibone izindawo eziningi ezintsha zokuhlala zivela kanye nalezi ebezikhona zilungiswa.
Umbukiso uzokhombisa ukubaluleka komnyuziyemu ekurekhodeni, ukugcina kanye nokufundisa umphakathi ngalezi zinto kanye nemisebenzi.
isikhundla seNingizimu Afrika ezinguqukweni Zamazwe Ahlangene zilinganiswe nezikhundla ze-African Union.
Yebo, onogada bethu babenza lokhu ababekwenza, ukuhola nokukhombisa abantu izindawo zamathikithi imiyalelo yami.
Ukungabi nesipiliyoni, ukungakwazi ukuphatha kanye nokwazisa ngemikhiqizo, kanye nokungabikho kwemali yokwenza ibhizinisi, kubangela isimo esingesihle esivimbela ukukhula kanye nentuthuko yabo.
Simema amazwe athanda uxolo emhlabeni ukuthi axhase uhulumeni wokuhlanganyela ukuze kuzuzwe ukubuyiselwa esimweni komnotho.
Akuhlale ngaso sonke isikhathi kungumuthi onguzifo zonke okucatshangwa ukuthi yiwo.
Ukuze kunikwe amandla abasebenzi, kumele futhi sizobasiza ngamakhono kanye nolwazi oludingekayo ukuze benze umsebenzi osezingeni eliphezulu, noma ngabe beshintsha indawo abasebenzela kuyona.
Kuyingqayizivele enkulu kimina ukuthi nginamukele nonke kwizihlalo zethu zikahulumeni ngesikhathi sigcoba uMongameli weRiphabhulikhi yethu.
Ukugcina ukuxhumana kokuxoxisana nezikhulu zeziNyunyana, Abamele Abasebenzi ezindaweni abasebenza kuzona kanye naBaphathi.
E-Vatican, ngizobamba izingxoxo no-Cardinal Ophethe Izindaba Zangaphandle esizokwabelana ngazo ngamacebo okusebenzisana kumacandelo ahlukene.
Ngokuphathelene nengqikithi - singabase-Afrika futhi intuthuko yethu ixhumene nohlelo oluhlanganisa izinto eziningi zamanye amazwe abantu bakithi base-Afrika
Insiza yaminyaka yonke yezinsiza zokucisha imililo ezibhedlela kanye nasemitholampilo kahulumeni kwisifunda sase-Boland.
Ngeshwa eziningi kulezi zintuba zingamanethiwekhi avaliwe futhi kunzima ukungena kuzona.
Iningi lethu selizwe ubuhlungu obukhulu mayelana nezintandane ezisele zodwa ukuthi zizibonele.
Ungasebenzisa i-truncation uma ungaqinisekanga ngokupelwa kwegama uma ufuna ukuthola izinhlobo eziningi zegama elilodwa.
Ngenxa yokukhuphuka kwezinga lokwehla nokunyuka kwemali ezweni ama-Kopeks awatholakali.
Sisanda kubuya e-Addis Ababa lapho okunqunywe khona ukuthi i-African Union Commission kumele iguqulwe ibe yi-African Union Authority kwimizamo yokuyiqinisa.
Isikhathi esiningi atholakala ezindaweni ezingezinhle bese zenza izimo ezingamukelekile kwimiphakathi eqondene nazo.
Ukwakhiwa kwenkundla yezemidlalo i-Green Point sekuphazamise ezinye zezakhamuzi kanye namabhizinisi akule ndawo.
Njengoba eminyakeni eyisikhombisa eyedlule sesakhe uhulumeni, okungewona kuphela ukuthi owentandoyengi, ongabheki uhlanga futhi ongacwasi ngokobulili, kodwa othuthukisayo.
UMarsden wabonga izitshudeni kanye namajaji ngesikhathi sabo, ethi uthintekile ngendlela izitshudeni ezihumushe ngayo umyalelo ebeziwunikiwe, kanye nokwenziwa komsebenzi ngobunyonincwo.
Ukukama kwenziwa ngembuzi emile.
Abantu bathathwa njengabantu bokuqala ababangela ukuphazamiseka kwindawo.
Sifisa ukuzwakalisa ukubonga kwethu kuHulumeni kanye Nabantu boMbuso waseQatar ngokusiphatha kahle kwabo.
Uma kukhona ama-coliforms kwimikhiqizo evela ezilwaneni, kuhlale kuchaza ukuthi kukhona amagciwane onakalisayo.
Ukukhula kakhulu komnotho manje kuncike esisekelweni somnotho omkhulu kanye nezindlela zokutshala ziimali eziphilile.
Uhlelo lokufunda esikulo mayelana nokuqalisa le migomo sekwehlise ukwenziwa komsebenzi.
Ukusebenza kahle kakhulu kwimibuso esakhulayo kuvusa okulindelwe endaweni futhi kuheha abantu abaningi kwiSifundazwe.
Indlela othisha bethu abazizwa ngayo, imfundo abayitholile, isipiliyoni kanye nokukwazi kwabo ukwenza umsebenzi, kuyizinkomba zemiphumela yekhwalithi engase izuzwe.
Amakhomishani azonikezwa umsebenzi ocacile wokwakha izinhlelo zokwenza umsebenzi ezisungeze imisebenzi ebalulekile.
Yebo, impela sinomona ngomfaniswano wabo futhi uyazazi izingubo abazigqokayo futhi ngokuphathelene nangomuzwa leli gama elalihambisana nawo.
Ngokwazi kwakho ingabe lapha yilapho ebezobe ebekwe khona?
Izinto zeminerali ezimuncwa yindalo ephilayo ukuze yondleke.
Indlela amamashi ayehamba ngayo kanye nomoya owawukhona, wavumela abantu ukuthi bakwazi ukukhombisa indlela abazizwa ngayo ngaphandle kokwesaba.
Ngingathanda ukukhuluma kabanzi ngakho bese ngikuchaza.
Idolobha linguhulumeni wasekhaya wokuqala e-Afrika ukuqalisa uhlelo olusebenza ngokuphelele lwe-Enterprise Resource Planning.
Sesibonile ukuthi ukuminyana kunomthelela ohamba ibanga elide kwezenhlalo, kwezendawo kanye nakumthelela wezomnotho, washo kanjalo.
Ekwenzeni lokhu kunxenxa okuphuma enhliziyweni ngiqinisekile ukuthi singakwazi futhi kumele senze kangcono.
Izakhiwo eziyizindlu zifakwa ngaphansi kweqoqo le-single title, i-sectional title kanye ne-group housing.
akungabazeki ukuthi ukubaluleka kanye nokubaluleka kwengcebo yokucabanga akukaze kube yinto ekukhulunywa ngayo njenganamhlanje.
Ukudunwa kwezimoto ezithwala imali sekukhombise ukwehla, kujwayele ukuba phezulu ngezikhathi zamaholide.
Ibeka nezimo ezinomkhawulo okungancishwa kuzona lawa malungelo.
Kubalulekile ukuthi kuchazwe ukuba nesibophezelo, kukhulunywe ngakho futhi kwakhiwe kube yizinhlaka kanye nezinhlelo zokwenza umbiko.
Ukukhipha isaziso sokunikeza ezakamuva kuchaza ukuba kusha kanye nokuba okwamanje kombiko yomphakathi oshicilelwayo.
Benyusa izinga lezenkolo elenza impilo ibe nesidingo kanye nokubaluleka kokunikwa amandla kwethu ngokomnotho.
Impela ngakhuluma naye futhi ngangikhulume naye ngesikhathi sesidlo sasemini futhi waphika ukuthi watshela lowo muntu leyonto.
Uphenyo lwabo futhi lwaholela amaphoyisa asesiteshini samaphoyisa sakuQumbu, manje usaphenywa ngemuva kokuba evumile ukuthi wayengumnikazi wezimoto ezimbili ezebiwe.
Ukugcina umsebenzi omuhle owenzayo kwisayenzi yomhlaba; kwisayensi yempilo kanye neyezinto eziphathelene nasolwandle, okokugcina, kodwa okungekho kuncinyane, i-physical sciences.
Izikhukhula zakamuva ziphinde zalimaza enye intuthuko kwicandelo eminyakeni engeminingi edlule; okwacekela phansi ingqalasizinda.
Lesi simo senziwe sibi ukuhlawumbisela "kokuma" kwamathuba okukhula komnotho waseChina.
Irestoranti esesitayeleni enefuzela le-Thai kanye ne-Eastern kanye nohlu lwewayini olunezinto eziningi.
IGibhithe iya ibheka kakhulu ukuxazulula ukungaboni ngasolinye phakathi kwamaqembu aphikisayo ase-Palestine ukuze kuqinisekiswe ukuxhasa kwayo i-Road Map initiative.
Izindawo anetshisekelo yokwenza umsebenzi kuzona yizindlela zokuthatha amasempula, i-biostatistics kanye nokufundisa nge-statistics.
Samukela isivumelwano phakathi kwe-Eritrea ne-Ethiopia ukuze kuqalwe izingxoxo zokuqeda ukuphisana mayelana nemingcele.
Le minyatheliso yezinyawo isibuyisela emuva kusukela ngesikhathi lapho ososayensi abaningi bevumelana khona ukuthi kwavela khona abantu bokuqala besimanjemanje.
Uhlelo lokuhlola intuthuko lokuhlola ukuthi ingane yakho ikhula ngendlela efanele ngokuphathelene nokuhamba, ukukhuluma, ukusebenza ngezinto njalo njalo.
I-Forensic Analyst Chemistry itholakala kuma-Forensic Science Laboratories Amaphoyisa AseNingizimu Afrika: Kwinsiza Yabaseshi.
Imigqomo kadoti ehamba ngamasondo kumele ivalwe mba futhi kungabikhona udoti ovela ngaphandle kwesiqukathi.
Ulwazi oluhambisana nalokhu: Waphinda waphuma esitokisini ayevalelwe kusona ngokusemthethweni ngemuva kokuba ehlinzeke ngesazisi okungesona.
Futhi okuhle kakhulu ukuthi amaphoyisa athwesa amacala ozakwabo.
UMnyango Wezenhlalakahle uzogqugquzela izinhlelo zokuthuthukisa izingane zangemuva kwesikole ezinganeni ezihamba isikole ngokusebenzisana noMnyango Wezemfundo.
Lapho ukulimala kubangela ukuthi zingakwazi ukusebenza kahle izinkomo, kumele zibulawe.
Ukubeka kwimodeli izimo ezehlukene zegciwane lesandulela ngculazi kwizinga le-cellular.
Kumhlangano wayo wanjalo ngemuva kwamasonto amabili eKapa izolo, iKhabhinethi inikezwe umbiko ngokuqaliswa Kohlelo Lokwenziwa Komsebenzi.
Kumele kuhlinzekwe izinsiza ezanele ukuze kwenziwe ngcono ulwazi amakhono kanye nendlela yokuziphatha yabantu abasebenzisa umgwaqo.
Idolobha aliphumelelisanga iningi lezicelo zamaqembu ama-Minstrel afuna ukwenza amamashi ebusuku, kodwa lazama ukuhlangabezana nawo ngendlela elingakwazi ngayo.
Ngemuva kwesikhashana ngemuva kwalokho, abasolwa baphinda baduna elinye iloli elalihambisa amafutha okuthosa athathelwe kwimifino.
Ibeka umbiko omfushane ngokuphathelene nolimi kanye nezindaba eziphathelene nolimi kwizifundo zokuqeqesha amaphoyisa.
Izigebengu zisebenza ngamaqembu- esinye siyakuphazamisa ngesikhathi esinye sintshontsha ikhadi noma imali yakho.
Ipali kumele libheke ngakwindawo enomoya yesihlahla.
Abazali abaningi sebekhalazile ngokuthi izingane zabo sezivinjelwe ngendlela engenabo ubulungiswa ukuthi zingene ezikoleni ezithile.
Isibonakaliso esifakwe kuphawu lwento ngayinye lukhuluma ngombono, okuphokophelwe kanye nobugugu bePhalamende.
Abezindaba abazimisele ukuphelekezela uNgqongqoshe kanye nethimba ahamba nalo bemukelekile.
Kuzobhekelelwa imiphumela yezinto ezenziwa ngabantu ezihlanganisa imingcele.
Odokotela bezilwane bebetholakala kwizinkambu zamasosha futhi bebengangeni ngaphansi kohulumeni bezifundazwe.
Lokhu kuhambisana nokuhlanganiswa komnotho omkhulu kanye nokusebenzisana ekuthathweni kwentela kanye nezinto ezifana nalezo.
Uxolo Mnu. Sihlalo, kunezindawo zokuthengisa amathikithi lapha, nali iqoqo lokuqala lezindawo zokuthengisa amathikithi, futhi naziya ezesibili izindawo zokuthengisa amathikithi ezikolunye uhlangothi.
Ukusungula izikhungo eziqinile zokwenza umsebenzi osezingeni eliphezulu kakhulu kwimfundo yamazinga aphakeme kanye nakwimikhandlu yesayensi.
Lokhu kwengeza kulona lonke olunye ulwazi esinalo olutholakala mahhala kwiwebhusayithi yethu.
Ubunzima kanye nezingozi sekuxoxwe ngazo ngokuvulelekile, futhi sekukhona amaphutha angegwemeke aphelekezela izinhlelo ezihlanganisa izinto eziningi ngokuphathelene nezinguquko ze-statistic ezikhonjiwe, ezazisiwe kanye nezifakwe kwindawo yokugcina imininingwane.
Imigwaqo ebanzi, izihlahla ze-Jacaranda, amapaki agcwele imibala kanye nemithombo eyakhiwe ekhipha amanzi aphuma abheke phezulu kwakha idolobha.
Ngithanda ukugcizelela ukuthi i-SSC noma iKhabhinethi ayiyona ingxenye yohlaka olukhishwe kumuzwa wabantu abavotayo kanye nezikhungo uhulumeni obuzimele.
Uma singenza isibonelo abakulungele futhi abanikwanga imisebenzi yokuwisa phansi ngokuphelele ama-roller gate noma ukuwisa phansi izincingo ezibiyile, lokho akuwona umbono.
Phakathi kokunye, ama-intern avuleleka kumsebenzi owenziwayo emsebenzini kweze-electronic, ama-automotive, ukwakhiwa kwezingubo, amakhemikhali kanye nokunye okwakhiwe ngendwangu, ukulungiswa kokudla kwezolimo, i-metal casting kanye ne-metal value adding.
Ayiko neyodwa ezinganeni zakhe eyalandela ezinyathelweni zakhe kodwa washiya ngemuva ifa laphakade lokushaya isibhakela kanye nesikhumbuzo sanini nanini sokuthi ayikho into engenzeki.
Ukutshalwa kwezimali kwizikhumulo zezindiza ezingezomphakathi kubonwa njengodaba oluphezulu.
Noma kunjalo, izigaxa eziningi ezitholwa emabeleni aziwona umdlavuza.
Uhulumeni unendima okumele uyidlale ekulawuleni ukuminyana kwezimoto, kanye nasekumiseni izinsiza kanye namazinga okuphepha.
Sizophakamisa izibhakela zethu ngokunqoba kumaqhawe Omzabalazo wesibindi.
Umphumela walokhu ukuthi, iMozambique seyibuyele ekuzimeleni kwisivuno sommbila kanye nesiyisisekelo.
Angenzi iphutha naye wayekhona kwiqembu alalenza uphenyo.
Cha, ngangingazi ukuthi babefake i-Ecstasy noma olunye uhlobo lwesidakamizwa laphayana.
Ayikho nhlobo into, ezosiphoqa ukuthi senze noma iyiphi into kulezi zinto ezingafanele futhi nezingamukelekile neze.
Umgwaqo ubeka ngaphandle umhubde oyisikhala phakathi kwebhilidi elilodwa noma amaningi.
Uma sibuka umlando wethu, kukhona labo bantu ababenikiwe nabasanikiwe amathuba namanje, futhi kukhona labo abanganikwanga amathuba nabangakanikwa amathuba namanje.
Ngeshwa kuyiqiniso njengamanje ukuthi isinqumo esathathwa kwisivumelwano sizoba yingxenye yesithembiso esingelona iqiniso.
Ukuthathwa okuthile, kanye imbala nokuthathwa yindawo futhi ikakhulukazi ukuya emkhathini, sekubekhona kwizizukulwane eziningi.
Idolobha liyaxolisa ngokubeka izakhamuzi kuleso simo esingesihle futhi libonga izakhamuzi ngokusebenzisana nalo.
Sizoqhubeka nokuletha uzinzo ekuqubukeni kodlame kwakamuva embonini
Sebenzisa i-pea-shooter uma isibhamu singakusebenzeli.
Ukuhlanganisa imiphakathi ngokuphathelene nohlanga, izinhlobo zabantu, kanye nokushiyana kwezigaba zabantu okukhombisa i-Rainbow Nation yethu kanye nokunqoba ukwahlukahlukana okwashiywa uhulumeni wobandlululo.
Inhloso yabo ukusiza izingane emhlabeni wonke ukuthi kuqedwe isiyingi sobumpofu futhi zikwazi ukuzimela, kanye nabantu abanegalelo emphakathini.
Kuzosetshenziswa izinguquko esezenziwe ngokuphathelene nokuqedwa kohlobo olunjalo.
Amaqembu okuzisiza kanye nezinhlelo zokusizana zizohlanganiswa lapho kunesidingo khona.
Noma imiphi imizamo yokukhohlisa noma ukuguqula imininingwane kungenzeka ukuthi kukhonjwe futhi kusungulwe nganoma omuphi owenza ucwaningo okwazi ukufinyelela kwi-dataset - futhi leyo dataset izotholakala ngokukhululekile.
Ngingabonga uma ungathi ukuhambisa kancane, ngiyabonga.
Ukuvumela abesifazane abaningi ezindaweni ezahlukene zendawo kanye nakwizinhlangano zamabhizinisi.
Kuvunyelwene ukuthi amaPhalamende kumele aqhubeke nokulungisa Inqubo Elandelwayo njengesimo esiphuthuma kakhulu.
Amaphoyisa aqondana namadoda amabili, kodwa abaleka aya ezindaweni ezahlukene.
Ibheka umsebenzi osekuqaleni wokulungiselela uhlelo lwesabiwomali.
Le mpicabadala ayikaze isonjululwe futhi u-A akakatholakali namanje.
Uhlelo lokufaka isicelo sokukhokhelwa kulawo ama-akhawunti athintekile kuzoba ngokufanele ngemuva kokubalwa kwama-akhawunti ka-Agasti.
Kumele kubhekwe nokuthi noma ukumasha kwama-Minstrel kuyisiko elidala laseKapa, izindawo amasha kuzona sezinabantu abaningi abahlala kuzona manje.
Ukucekeleka phansi komhlaba ezindaweni ezomisile, ezicishe zibe ezomisile kanye nezomile ezicishe zishise kakhulu okusukela ezintweni eziningi ezahlukene, ezihlanganisa ukuguquka kwesimo sezulu kanye nezinto ezenziwa ngabantu.
Ukufakwa kwezicelo zama-bid ezingaphelezelwa izitifiketi zoqobo zokuchaza ukuthi ikhokhiwe intela zizokhishwa kuhlelo.
Izinto ezizobukwa kumbukiso zizoba yizithombe ezigayiwe zezithombe ezinombala omnyama nomhlophe, ezigayiwe ezinombala zemibhalo yalapho kugcinwa khona umlando kanye namaphosta.
Sizokwethula uhlelo Lomshwalense Wezempilo Kazwelonke ngendlela yokwethula ngezigaba kanye nangokukhuphula izinga.
Uzobona ukuthi lokhu kubheka imikhakha eminingi eyehlukene, ebeka isisekelo seziqu zokuba ngungoti womkhakha othile eminyakeni emithathu yokugcina yesikole.
Ungqongqoshe uphinde wazwakalisa ukukhathazeka ngokuphathelene nezinkinga eziqhubekayo abantu besifazane abasemaphandleni ababhekana nazo, okuhlanganisa nokuba nobunzima bokuthola ukuthengiselwa ngesikweletu kanye nezimali zokuthuthukisa.
Ukwakhiwa ko-powder noma ama-flake; i-foil; amapleti, amashidi noma imicu; ama-bar, izinduku zensimbi (rods) noma ama-profile; izingcingo; ama-tube, amapayipi kanye nama-tube noma ama-pipe fitting.
Bathi akumele sibatshele kumele sitshele ama-paramedic.
Idolobha laseKapa livulele indawo yokwenzela izitini.
Ukuxuba noma ukuhlanganisa lonke ulwazi olusebenzisekayo kanye nazo zonke izimo zibe into eyodwa ehlangene noma eyimbumba.
Amanothi okutshalawa kukabhontshisi owomile eNyakatho neNatali, ahlanganisa nezincomo zomtshali.
Imitapoyolwazi kuzofuneka ukuthi ibhuke imibukiso ephathelene nokudla okunemvelaphi yakuleli kanye nezinye izinto eziphathelene namagugu.
Ukwengamela kanye nokusebenzisa izinsiza kwenziwa ngendlela ehleliwe nenokuzibophezela.
Ngifuna ukuqala ngiphinde ngiphethe ngamazwi acashuniwe.
Ukunyuka kuhwebo kanye nezinye izinto ezitholakalayo kulo nyaka wezezimali kungenxa yesikweletu esikhulu esingazange siqoqwe ekupheleni konyaka.
Okungahlanganisa ukukhokhisa imali noma ukuhlawuliswa ekhulela isikole.
Akuyona imfihlo iNtshonalanga Kapa ilwa namaqembu emigulukudu, ubugebengu kanye nobugebengu obuhleliwe.
Ngaqala ukuqaphela ukuthi abantu abaningi babeqhaqhazela futhi bethukile besaba futhi.
Uma uzokhuluma isiXhosa ngicela ufake ama-earphone akho ngoba angisazi kahle isiXhosa.
UTyson uthi incwadi yakhe ethi-"Editors under Fire" ukuthi amaphephandaba, ngokuwabekela imikhawulo, "sinqoba izimpi ezincane kodwa siyehlulwa kwizimpi ezinkulu".
Idolobha laseKapa liyabazisa abantu abathengisa emgaqwei abafake izicelo zokuthengisa emgqaqweni e-Greenmarket Square.
Yethula uhlelo lukazwelonke lokubeka amazinga bese ubeka ngamazinga ukukwzi ukwenza umsebenzi kwezikhungo, njengesisekelo sokudlulisela komunye ngezigaba kwamandla anikeziwe.
Ukuthengiselwa izinkampani ezingekho ngaphansi kukahulumeni umhlaba kahulumeni osogwini kubeka umkhawulo ekukwazini ukufinyelela kwamalungu omphakathi.
Njengomgogodla Wendawo Yenkundla Yezemidlalo i-Kings Park, inkundla yezemidlalo idizayinelwe ukuthi isetshenziswe ngezindlela eziningi, nefa lokusebenza kanzima kanye nokugcineka kalula laseThekwini.
Ake ucacisele inkantolo uma sikhuluma ngebhokisi?
Ingabe usebenzisa isisetshenziswa esihamba ngogesi endaweni lapho kungasebenza khona naleso esingahambi ngogesi.
Ukwengeza kulokhu, wazibandakanya ngokubonakalayo ekugquqguzeleni kanye nasekwakheni izinhlelo zokulondoloza kanye nobunceku nabanikazi bomhlaba ozungeze indawo yokulondoloza kwiSifundazwe sonke.
Uzinzo kanye nempumelelo yamazwe athuthukile izoqhubeka nokubasengozini um ubumpofu kanye nezindaba eziphathelene nentuthuko zase-Afrika zingasonjululwa ngokuqinisekisiwe.
Omunye umbono ohlukile uthi kumele kutholakale ngokukhululekile izivumelwano ngezinye izindlela zokwengamela, inqobo uma zingaphambani namazinga amancane.
Incwadi ezungezayo yayiqukethe ulwazi kanye neziphakamiso ngokuphathelene nokwengamelwa kwenani kanye nohlobo lomsebenzi owenziwa ekhaya ngaphakathi kwengqikithi yohlelo lwezemfundo lokubheka imiphumela.
Ukunyuka kwakamuva kokuphangwa olwandle, izenzo zokuvuna ingcebo yasolwandle ngokungemthetho kanye nokushayela okungekho emthethweni ngaphandle komgwaqo sekwenze ukuthi Idolobha laseKapa liqoke ithimba lokwenza umsebenzi elibhekene nobugebengu ezindaweni ezisolwandle.
Ngeshwa, imiphakathi ephakathi kwalezi zikhungo zombuso kanye nalezo ezingekho ngaphansi kombuso kunomkhawulo.
Kumele kuphinde kuqashelwe ukuthi ama-Minstrel troupe asekhule kakhulu ngokwesilinganiso kanye nangesibalo s eminyakeni edlule, ngokunjalo nenani lemicimbi.
Njengamalungu angabasunguli balesi sikhungo, sifaka isandla ekulungiseni uhlelo lwamazwe omhlaba lwamalungelo esintu.
Ukwakhiwa kwamasobho aqukethe inyama, inhlanzi, uhlobo lwezinkalankala, ama-mollusc noma i-pasta.
I-CPU seyibe nempumelelo futhi ekutholeni izibhamu ezahlukene ezitshontshiwe kumkhankaso wokumisa useshe.
Umsolwa olimele waboshwa wagwetshelwa ukubulala kanye namacala ahlobene nalokho.
Ukudalula isu kanye nohlelo Oluzolandelwa kuhlanganiswe futhi kwavunywa ngemuva kwezinsuku ezintathu zokuxoxisana.
Lawo maqembu angeke akwazi ukuzimela, isibonelo, izingane ezincane kanye nabantu abakhubazeke kakhulu ngokomqondo, bazovunyelwa ukuthi bamelwe abantu abanentshisekelo.
Sicela ukhanyise umbhobho wokukhuluma ophambi kwakho.
Akumele nangaphansi kwasiphi siimo ukuthi noma iluphi ulwazi olukuma-database e-Interpol ukuthi kwabelwane ngalo nomuntu oluphathelene naye.
Uza esikoleni ngaphambi kwesikhathi sesikole futhi kubukeka sengathi uyagoduka ngemuva kwalokho.
Izindlela zokuyekisa ukungakwazi ukuphila ngento ewumkhuba othile kumele kwenziwe kufinyeleleke ngokuphathelene nezezimali ngokuthi kwenziwe izindlela ezimile zokuhlinzeka ngezimali zohlelo lokuyekisa lo mkhuba.
Izibalo zokudayisa izinkomo ezondile ziyafana nalezo zokuthumela emadeleni.
Ngiqinisekile ukuthi udaba oluphuthumayo njengalolo ngichaza ukuthi udaba olubucayi njengalolu ngabe lwadluliselwa kulowo osebenza ngalo.
I-Funland - indawo ehlinzeka ngendawo yokuzithokozisa kanye neyokudlala yomndeni wonke - i-tenpin bowling centre, ama-dodgem car, ama-video game kanye nama-pool table.
Abasebenzi abenza ucwaningo, odokotela abangongoti bezilwane, onjiniyela kanye nabasebenza ngokochwepheshe bezobunjiniyela, kanye nosomnotho bezolimo ngokuxoxisana kwamazwe omhlaba kanye nokwabelana ngobungoti.
Zonke izinto zokuhlunga zenziwe ngcono ngohlelo lokukusiza ukuthi uhlaziye kahle lokho okubhekayo.
Kuzothuthukiswa izindlela zokulungiselela abantu phakathi kokubekwa kwabo ezindaweni ezithile, ukuze kuqinisekiswe ukuthi bayagcinwa nokuthi basetshenziswa ngokwezinga eliphezulu kakhulu ngokuphathelene namakhono abawatholile ngaphakathi komkhakha wokusebenzela umphakathi.
INingizimu Afrika inendima okumele iyidlale kwingxoxo mpikiswano ephathelene nodaba lokukhula kwezomnotho kanye nentuthuko kumnotho womhlaba okuya ngokukhululeka kanye nokufana nokwamazwe omhlaba.
Aabntu bokuqala abazozuzaimiphakathi encishwe amathuba kanye nabantu abasha ababambe iqhaza.
Ukubeka phambili izizalo zomfula zaseNingizimu Afrika ekulondolozeni: isibonelo esisebenzayo kusetshenziswa izinyoni zasemanzini.
Ukukhishwa kwangoLwesibili kwemininingo yamanani yabathengi kaMashi bekuhambisana ngokubanzi nalokho obekulindelwe yizimakethe kanye nalokho obekuqagelwe osomnotho.
Ngaphandle kobunzima bokuqoqwa kanye nokusabalaliswa kwezibalo ezisemthethweni , i-Stats SA ayibeki eceleni izibophezelo zayo zamazwe omhlaba kanye nesifunda.
Bamfuna endlini kamakhelwane kodwa abamtholanga.
Ukwenyusa inani lokubiza kwamafutha, izindleko zokusebenzisa, ukunyuka kwamazinga entela kanye nokuhamba kancane kokuthuthuka kwezomnotho kubeka engcupheni ukukhula kwemali kwesikhathi esizayo.
I-summit izobheka ukuqinisa ukusebenzisana phakathi kwamazwe amathathu ngokuphathelene nezindaba zamazwe omhlaba ezibangela ingcindezi ezifana nobushokobezi, izingxoxo zokuhwebelana kwizinhlaka ezahlukene, intuthuko ehlanganisa konke, ukuvikeleka kokudla kanye namandla.
Idlela okhumbula ngayo iyamangalisa, inhle kakhulu fuhti ishaya emhloleni.
Ukuhlanganisa kanye nokwakhiwa kohlelo olusebenzayo Lokwengamela Inhlekelele.
Sesikhethe ngokucophelela iningana lezizathu eziyimbangela yokuthi kungani amajaji esikhethe njengedolobha elenganyelwe kahle ezweni lonke.
Umsebenzi kanye nokwenziwa ngcono kwe-IT ezinkundleni zemidlalo sekuqediwe.
Ingabe lokhu manje kuphuma kuma-shutter gate avulwe ngokwesigamu noma aphakanyisiwe?
Uma amanye amazwe asele ase-Afrika abezokhululwa, bekuzoxhaswa izinhlangano ezilwa nokubuswa kwamazwe abantu abavela kwamanye amazwe kanye nezinhlangano ezilwela inkululeko.
Ngifuna nokwazisa ikakhulukazi esisebenzisana nabo kuma-biotechnology regional innovation center abasingethe umcimbi kanye nathi namhlanje.
Sekube nezindlela eziningi zokusebenzisana esiphokophele kuzona.
Ukuqinisekisa intado, ubuholi kanye nokuthatha izinqumo kwezepolitiki ukuze kuqhutshwe uhlelo luye phambili ngokushesha ngendlela okungakwazi ukuthi kwenzeke ngayo kungekapheli isikhathi esinqunyiwe seminyaka emibili ukuya kwemithathu.
Izikhathi zenkohlakalo embi azingeke ziphinde zibuye futhi.
Leli qoqo lihlanganisa ukuwasha amakhanda, ukusika izindawo ezithile kanye nokugunda, ukusetha, ukufaka udayi, ukufaka umbala, ukwenza ama-wave, ukwelula kanye nezinto ezifana nalezo zabantu besilisa kanye nabesifazane, kanye nokushefa kanye nokugunda intshebe.
Uhulumeni uzinikele ekwenzeni ngcono uhlaka olumile lomnotho omncane obaluleke kakhulu ekuzuzweni kwemigomo yezomnotho.
Ukugqubuzana kuhlangene futhi kungehlukaniswe nokungathuthukiswa ngokwanele, ngakho, Isu Lentuthuko lase-Afrika angeke likwazi ukuzuzwa uma lungekho uxolo kanye nozinto kwizwekazi lethu.
Isibhedlela sihlinzeka ngezinsiza kubantu abagula yizifo zokukhubazeka emqondweni noma ukungakwazi ukusebenzisa umqondo ngendlela elindelekile.
Umuntu othembele komunye umuntu, umuntu othembele komunye umuntu ekuxhasweni ngokwezezimali, isibonelo, ingane ithembele kubazali bayo.
Kodwa namanje kusanetha kule ndawo futhi imifula iqashelwe.
Bekungekho nkinga, bekungekho udlame ngaphakathi?
Imithelela yalolu lwazi izohlaziywa ngesikhathi esiqhubekayo ngomhlangano ophakathi kwezinhlaka ezintathu ohlanganiswe uHulumeni.
Yazisa abaqashisa ngezindawo kanye nabantu abaqashile ngokuphathelene namalungelo kanye nezibophezelo zabo ngokuphathelene noMthetho Wokuqashisa Ngezindlu.
Umbono wethu ukukhombisa ukuphatha ngokubambisana, ukuze kulethwe izinsiza ngendlela efanele kanye nezanele ngokusebenzisana nomasipala basekhaya kanye nabo bonke ababambe iqhaza.
Kucacile ukuthi kunegalelo elibonakalayo ngokwezezimali kanye nokuphatha kumadlelo alinyiwe.
Izikhungo zezempilo zomphakathi kumele zelaphe izifo ezingosomathuba, noma ngabe sithini isimo somuntu ngokuphathelene negciwane lesandulela ngculazi.
Wayengumsebenzi osemabangeni aphansi futhi kungenzeka ukuthi wesatshiswa.
Ukugqugquzelwa kwezinhlelo zokuletha usizo kwintuthuko yezenhlalo kanye nalapho kwenzeke khona inhlekelele.
Kukhona isidingo sokuchaza kabusha kwamanethiwekhi kazwelonke, axhunyaniswa nokusebenza kwezomnotho kwendawo kanye nakwisayensi ephathelene nezinhlobo zabantu, kanye namanethiwekhi aseningizimu ne-Afrika futhi.
Amaphoyisa enza uphenyo olungumshoshaphansi enza uhlelo lokwenza umsebenzi ase ebopha abesifazane ngokuhlela ukwenza izenzo eziphambene nokulunga.
Waveza okuthile okwanika incazelo yezimo ezazikhona ezinkambini okungenzeka ukuthi zaholela ekuhlukumezeni ngokocansi noma ukudlwengula.
Ukunika amanani ngokwasezimakethe kusekelwe phezu kokuthengiselana phakathi kwabathengi kanye nabadayisi abazimisele ukwenza lokhu kanye nezimo ezinefuzela kulokhu kuthengiselana.
Izogxila kwintuthuko eyenzeka emazweni omhlaba kwi-theoretical physics, futhi ikakhulukazi nakwi-state of the art cosmology.
Lokhu kungenziwa ngcono esikhathini esizayo ukuze kuhlinzekwe abasebenzisi ngama-akhawunti e-imeyli.
Izinyathelo okuqondiswe ngazo ukuthi kwenziwe kucaciswe umthetho wokuthi uma abantu sebehlale ndawonye isikhathi esithile sebethathwa njengabashadile ukuze uhlale utholakala.
Uhulumeni waseNingizimu Afrika, ngokulindelekile, uhlanganyela nawo wonke umphakathi ekudluliseni ukuzwelana naleyo mindeni elahlekelwe abathandiweyo bayo iphinde ifisele labo abalimele ukwelulama okusheshayo.
ukondliwa kwasebusika kwemvukazi kudlala indima ebalulekile ekungeniseni imali ekuthengisweni kwemikhumbi.
Ondunankulu kanye nabahloli abaningana basiza indoda eyayopha yangena emotweni ethatha iziguli base begcwala amathafa befuna umsolwa, abambopha khona endaweni eseduze.
umholo wohambo lwamabhayisekile uzohlukaniswa ngokulinganayo unikwe izindawo ezinakekela izilwane ngezindlela umuntu azihambile.
Inhloso yenqubomgomo we-Gated Development ukubeka imihlahlandlela yokuphathwa kokusetshenziswa komhlaba kweziphakamiso se- gated development, kanye nokuvikela isithunzi somkhandlu wenqala sizinda sedolobha kanye nama-access-way networks.
Funda amalebuli emikhiqizweni yokudla ukuze uthole ukuthi isodiyamu ingakanani
Icala lokudunwa kwemoto yemali selivuliwe kanti lizophenywa isigaba sophiko Olukhethekile Lobugebengu Obuhleliwe.
Lokhu kuyimpumelelo ebonakalayo yoMnyango omusha.
izimali ezinabantu bazo zibonakala kuphela uma sezitholakala futhi kunesiqiniseko sokuthi zizotholakala.
izinhlaka ezintsha zokusebenza kumele zingeniswe ukuze izinto ezibalulekile zizolinganiswa ngomthamo ofanele.
futhi faka ulwazi oluqondene locwaningo olubhaliwe lwabantu emazingeni ehlukene ezintweni abazenzayo endimeni ye-Social Capital.
ukukhishwa noma ukuthunyelwa ngaphandle kwezinto noma uketshezi, isib. Izinto zemoto.
angeke kube kuhle ukuthi ngiqajele lenkulumo mpikiswano ebalulekile, ngakho-ke ngiphonse imibuzo nganikeza nethuba lokuthi indlu yenabe ngayo.
Isayensi yemisebenzi ethile yokuzivikela kwamabhanoyi, imikhumbi, izimoto kanye nabantu.
Lokhu kungasuka ezintweni eziphambili zikagezi kanye nokuvikeleka kuma-alamu.
ukukhetha ikhasi lakhona ukuvumela ukufunda ngeminywe ukuze ukwazi ukubona amaphepha amakhulu.
bayathinteka ngezigameko ezimbalwa zobugebengu endaweni.
abadobi ababhidayo kumele balikhokhele ilungelo labo.
Le ndlela yokuqondiswa kwezigwegwe ephindiwe ibonakale inempumelelo enkulu futhi ibe nawo umthelela ekusebenzeni kwamatekisi azimele.
Umasipala uthe, uzogcina isabelomali, inqubomgomo yezimali ehlakaniphile nenamandla okulondoloza, kanti isikweletu sayo sizohlala siphathekile ngaphandle kohlelo lokuchitha izimali.
Ngokujwayelekile, ukuhlolwa kwemaritime kungafezeka ngemikhumbi, izikebhe, imikhumbi ehamba ngaphansi kwamanzi noma amabhanoyi akulungele ukumelana nokusatshiswa kokuphepha ezindaweni.
Amathuba okuthatha izithombe kanye nezinkulumo kungahlelwa emva kokunikezela ngomsebenzi.
Umasipala, ngegunya lawo lokuhlanganisa uhulumeni wasekhaya, ubekwe ukuthi uqiniseke ukuthi izakhamizi ezisemingceleni yawo zihlala ngokuphepha .
Abantu obabhalile ezimalini zakho bangafaka isicelo uma ubulawe engozini.
Ucwaningo luveze ukuthi umdlalo wokuqwala intaba uyenyuka uma kukhona inkomo engaphezulu kweyodwa.
Ukuvuselela ubudlelwane be-China-Afrika,kuthuthukiswe indlela entsha yokusebenzisana ye-China-Africa kanye nokwakha izwe elinokuthula kuyisinqumo kanye nenhloso yokwenza umlando.
Izifo eziwubhubhane ziyinselela enkulu e-Afrika.
Bekufanele kube agitators kanye nabantu abebebhekiwe.
Ukuthola indlela ephephile yokuncelisa ibele kubaluleke kakhulu ukuthola imiphumela emihle ngokwesilinganiso sezingane ezingenalo igciwane lesandulela ngculazi.
Unosinga kane nokubekezela.
Intergenerational solidarity is also a major prerequisite for social cohesion and a foundation of formal public welfare, informal care systems and other social development initiatives.
Inkampani izokwenza uphenyo ngezindlela ezinobungozi zokuqoqwa kukadoti.
Njengenxenye yokubuyekezwa kucurricula, kumele kubhekwe ukungeniswa kokuqeqeshwa kwevocational ukuthuthukisa ulwazi lwabasebenzi bezempilo.
Ngizibalile ezinye zezinto, futhi lezi zinto sizenzele abantu abehlukene.
kodwa-ke, bayiswa endaweni eseduze ne-Nietverdient lapho bajovwa khona ngamakhemikhali abenza balale base bebekwa etekisini, eyabe isilayithwa ngomlilo.
Ngangingahlangene nezinye izinkampani ezizimele.
angeke kutholakale ngokuphuma emnothweni wezwe bese sizikhipha kuglobalisation.
Kuyinselela elimazayo kubangeneleli kanye nesifunda.
Icala lahlehliselwa izinsuku eziyisikhombisa ukuze bezofaka isicelo sebheyili.
Senza konke okusemandleni ukunciphisa ukuphazamiseka komphakathi ngesikhathi kwakhiwa, siyaxolisa ngokuphazamiseka okwenzeka ngalesi sikhathi.
Inqunquthela izoqala yakhe indlela yokumelana nalokhu okungemukelekile.
Izindlu zokushisela ezakhiwe ngosimende ingahlela amathayi ngendlela ehlanzekile, ibe ngesikhathi esifanayo isebenzisa amandla akhishiwe.
lokhu kubulalana kuyathintana nokuthatha kwakho umhlalaphansi?
Uma bengahambisani nalesi sinqumo isiphi isigwebo abazosithola.
Ujikelele wezokubala uqinisekile ukuthi ubufihlo balolo lwazi noma idata angeke buphazamiseke.
Kuyintokozo kimi ukwemukela uMongameli weRiphabhuliki yase- Czech, ikhabhinethi yakhe kanye nazo zonke izihambeli zamabhizinisi endaweni yethu efudumele.
Uma sibuya emibungazweni asibuye sibasha sinogqozi olusha ukuze simelane noNyaka Omusha.
Uphume kalula kanjalo nje kulokho?
izilwanyana ezihlala emisebeni yolwandle ezilinyazwe izinto ezenziwa abantu zizohlunyeleliswa izimilo.
Ukuhambisa izinsiza kulabo abazidinga kakhulu.
NgolwesiThathu u-Senate uphasise umthetho wokuchitha ukudayiswa kwamathikithi omcimbi wokuthathiswa isifungo.
Ukuze sikwazi ukusebenzisa izinsiza ezikhona kanye nokuhlela izinhlelo kahle, umnyango uhlose ukubheka zonke izimali ezibekelwe amabhizinisi amancane asekwe iminyango eyehlukene kahulumeni.
Faka usilingi ovimba ukuhamba kukagesi ukgcina indlu yakho ifudumele futhi kuvimbela ukuphuma komoya ofudumele.
Akukho mthetho obekiwe wokukhipha izimvume ngezinhlelo zezithuthi zabantu kwezinye izikhathi okuholela ekukhishweni okungaqondile, okungasebenzi kahle, okungenayo imali, kanye nokungaphephile kokusebenza kwezithuthi zomphakathi.
izindawo zamapikiniki kanye nezokosa zikhona, kanye nezindawo zokuhamba ezimfishane nezokubuka izinyoni.
Kuholela ukuzimela okunje ekuqhubekeni kwakho kokuxhumana namalungu oMnyango Wokuqondiswa Kwezigwegwe kanye neminye imiNyango kaHulumeni.
Umndeni wezilwanyana ubandakanya ama- herbicides, insecticides, rodenticides, fungicides namabactheriya.
Ubungazi ukuthi kumele uwasebenzise lawo mandla?
Ukwehlulela imibono nezenzo ngesikhathi senxabano ngesikhathi esincane kuyingozi futhi kwenza ungakwazi ukubona okuyikho ngesikhathi senxabano.
Isipiliyoni ngezimayini zamalahle kanye nekhopha-nikheli ziveza ukuzwela kwamaphrojekthi ezimbiwa phansi ezikhathini ezizayo okunzima ukuzibona zisekude.
izinsiza zase-Coastal akumele zibekelwe ukusetshenziselwa okuzimele, ngaphandle uma kuvele ukuthi kusemehlweni omphakathi.
Isiteki esingaphekiwe ibekwa eshalofini eliphezulu lesiqandisi bese kuthi inkuthu ethosiwe engemboziwe ibekwe eshalofini elingezansi.
Abagqugquzeli baphume bashiya umhlangano emva kokusho ukuthi bazoqhubeka nokumasha yize noma benganikiwe imvume.
Sicela usize uKhomishana abe nesithombe sokwenzekile.
isivumelwano sokuyeka ukufakwa kwezinto ezibandlulula ngokwebala, ngobulili, noma okweseka ukucwasa ngokolimi, inkolo, ukukhubazeka noma ubulili.
u-mutatis mutandis kumele afake isicelo sokulalelwa kwecala futhi ngokwalesi sigatshana.
Khoisan igama eliqoqa abantu bama Khoi kanye nama San eliphinde liqoqe namabantu ababizwa ngama Hottentots kanye nama Bushmen abangabantu abadabuka eNingizimu yeAfrika.
ngonyaka owedlule, lezi zindleko ezengeziwe zibe nomthelela ekutheni sikwazi ukunciphisa ukusalela emuva ekondleni, njengoba kakuhlosiwe kuqala.
I- West Coast isibhekene nemiphumela Yokushintsha kwesimo sezulu ngemithelela emikhulu yomphakathi olimayo.
isiqhingana nje sempumelelo olwandle lwenhlupheko nokungathuthuki kungaholela ekutheni umphakathi uvuke umbhejazane.
Abasebenzisa umgwaqo kumele baqaphele uma besenzisa izimpambano ezintsha kanye nezidlulayo baze bayijwayele imigwaqo yabo emisha.
Ukuhlanganiswa kwezifunda njengesizinda sentuthuko yethu kuwukwenyuka komnotho wezwe.
Lokhu kubandakanya ukunyakaza okuphephile ngokubona nokususa izikhali ezingaqhumanga, ukususa amatshe, ukulungisa inqalasizinda eballekile, kanye nokuqinisekisa ukutholakala kwezinsiza.
Abukho ubufakazi obatholakala kwaZulu Natali, kodwa kukhona izinsolo zokuthi kungase kube khona kuphazamiseka emva kwezimvula ezinkulu.
Abantu bethu abasha nabo kumele babambe iqhaza ukwenza ezinye zezindlela zokuziphatha emphakathini zingamukeleki.
Uthe uMkhandlu weDolobha usukhethe ukutshala izimali zawo ekuvuseleleni iParade eminyakeni emibili ezayo yezimali.
Namanje futhi uthetho wokuhlanganisa uyasebenza.
Senze amathuba amaningi okuhlanganisa okuphokophelwe ukulingana ngokobulili ezintweni nasekushintshweni kwezinto ezibalulekile.
Uthe imali eyenziwe amafilimu ibukeke iyinhle kakhulu uma uqhathaniswa neminye imikhakha eseKapa efana nezokuvakasha.
Ngesikhathi emboza, wabona ukuthi iphenti lakhe limanzi wase esmqonda.
Uhlelo luqaliswe izinkontileka ezincane ezisezifundazweni.
Umsebenzi wokuhambela izindawo ezintsha usuwehlile kusuka ngaleso sikhathi.
Gcoba umuthi wokuxosha omasikido esikhumbeni esivelile bese ufutha ngomuthi wokubulala izinambuzane ngaphakathi ezindongeni zalapho uhlala khona.
Kuzona zombili izinkathi, izibonelo zikaDokotela zibandakanya ukunotha kwedatha hhayi isikhathi sayo.
I-Switzerland iyabanda ebusika kanti ehlobo kupholile.
Kuyinhloso yami ukuxhaphaza lesynergy ebalulekile, ukwenza ngcono izimpilo zabantu abantulayo nabangenamakhaya baseNtshonalanga Kapa.
Indawo ephakathi kobubanzi obuphakathi kanye namazwe anokushisa okukhulu lawa athola isimo sezulu esifudumele ngokuphakathi ajwayele ukwelekwa amazwe anokushisa okukhulu kanye namazinga amaningi omoya.
Yebo, ngokwami labo abebephonsa amatshe kumele baboshwe.
Kunesidingo sokumisa ukuphathwa kwezikhungo zamajele.
Yebo ngempela i-Somalia iyaqhubeka ibe indawo enezinxabano ezinkulu.
Lesi sigaba sibandakanya imithetho yemisebenzi ebandakanyekayo noma esondelene This division includes the provision of services involved in or closely related to financial intermediation, but not involved in financial intermediation themselves.
Ikhomishane izokwenza ukuthi kugcinwe amaminithi okwenzeka khona.
Abahambi banezitobhi ezindleleni ukugqugquzela imiphakathi ukuze iqonde ukubaluleka kokuzithiba ocansini kanye nokweseka labo abasha abazibophezele ekuzithibeni ocansini.
Imibandela yokumxolela yaziwa futhi iwubufakazi yokugqugquzeleka kwezepolitiki kanye nesigwebo sepolitiki.
Izinhloso zombono ezeqembu eliphumelelayo, ukuguquka, ukukhulisa umdlalo kanye nokusimamiswa kwezimali.
Okwakungamazwe ayengaphansi kwekoloni aqinisa ukubamba kwawo e- neo-colonial amanye amazwe aseAfrika aphinde ajulise izinselela ezikhona.
babengama ejenti ayenomthelela futhi sasinama ejenti amaningana, abazisi, abangani nokunye.
Indoda eyaphelezela intombi yayo yayiyisa ekhaya, yacishe walahlekelwa impilo yayo emva kokubuyela emuva ngenxa yokufaniswa nomunye umuntu ngephutha.
Bazohlanganisa amalungu azi ngobuchwepheshe kanye nabamele imiphakathi kanye nezizinda ezingekho ngaphansi kukaHulumeni.
Ufundisa abantu abasha abanokukhubazeka okukhulu abahamba ngezihlalo zokuhamba amakhono afana nokupenda.
Ababhukudi abahlanu babanjwa amagagasi amakhulu kanye nezindawo ezingezinhle zokusefa ezengezwa umoya owawuvunguza uya ngasenyakatho nempumalanga.
Kuthiwa ngezinye izikhathi iziphathimandla zasemajele zenza ngathi aziboni ukuphulwa komthetho, okunjengokuthengisa izidakamizwa, kanye nobugebengu, lapho.
Ukuthuthukisa i-Human resource kanye nokufundiswa futthi kwabasebenzi lapho la kusemqoka ukwakha uhlaka lwezenhlalakahle nokuthuthukisa ukuhlalisana.
Indawo ifihlekile futhi izungeze ngamasimi omoba
Khepha kusobala ukuthi inselela yokulwa nobandlululo ngokombala kayibhekananga nohulumeni kuphela kepha nomphakathi wonke jikelele.
Wasuswa edolobhaneni lakhe walethwa komkhulu.
Sizamile ukumisa ibhizinisi lezokuvakasha ekwakheleni umphakathi amathuba aphathekayo, azokwazi ukuzimela ngokwawo kanye nathuthukisayo.
Kukhona, kepha, ezinye izinkomba ezikhishwa njalo ngenyanga njengengxenye yesethi jikelele yemininingwane yentengo yamakhasimende.
Sigcwele ngenkululeko nobugagu ukuza ngemibono ephuma phambili
Bazingele, bagcina imfuyo futhi balima umhlaba ngezinga elilingene ukusetshenziswa yibo emakhaya
Umsebenzi wenkumbulo usho nanoma yiliphi itshe lethuna, uthango, uthango,itshe lesikhumbuzo monument, into yokulobela, umbalo oyisikhumbuzo, unqenqema lomgwaqo noma omunye umsebenziomisiwe noma ongamiswa kunanoma yiliphi ithuna noma ipulazi.
Ithebula lolwazi lufinqa inani lezindaba lapho amazinga okukhokhela andlule izinga elimiswe wukulinganisa umsebenzi.
Ngoba isiteji sesibungu sinozwela kakhulu ekuphazamisweni, ukunyathelwa okuncane kwezinombolo zezilwanyakazane kungatholwa ngokulima phakathi kuka Septhemba no-Okthoba.
Ulwimi lwesigodi lweSibhunu kanye nomkhosi wokuxoxa izindaba kuzoba yingxenye yokugubha iNyanga yeMafa.
Njengoba i-Clean-up Operation yaseNtshonalanga Kapa ingena onyakeni wayo wesithathu, sizogxila ekurisayikileni, ukukhulisa izinsiza zokuthathwa kododi ezindaweni ezingawutholi kahle lomsebenzi kanye nokwenza izindawo zomphakathi zibenezitshalo.
Ngaphambi kokuba ama-transformer ahluleke nokwenza ukulungisa okwesikhashana.
Kumele ucabange izindlela zokuvimbela abahlubukisi nokubakhubazisa futhi ngaphambi kokuba bangaqala.
Ukuthathelwa amandla okubanzi kweningi lwabantu abamnyama kwakuyiso lomgomo osebenzayo futhi yisici esihlukanisayo sohlelo lwe-colonialism kanye nobandlululo ezweni lakithi.
Nxa isikhathi esinzima siqhubeka umphakathi waphwsheya wawunqikaza futhi ungafuni ukuththa izinyathelo ngokushesha.
Ukudedwa konyaka wokwamukela oxhaswa ngumbuso kumele kwenziwe ngendlela enikeza ukubaluleka kulezo zindawo ezinesidingo esikhulu futhi zingena mandla amakhulu wezimali phakathi kwemiphakathi yabo.
Ngakho nginalo ulwazi lwalolo hlobo lokucabanga
Uye alandanisa izifundo zakhe ze-economics ngamandla kanye nangokukhalipha kwengqondo, .
Senze isinqumo sokufakwa emsebenzini kanye nokusebenzisa amandla obuphakathi ukwenza ugesi kanye nokususa usawoti emanzini.
Izwe eligcwele ngokuhleka kanye nokuthokoza kwezingane.
Indoda igwetshwe impilo yayo yonke ejele ngolwesibili ngoba yokushaya kanye nokubulala u-anti wakhe.
Lolu hlelo lunika esinye nesinye isigulwane inombolo ehlukile, engasetshenziswa umhlaba wonke emitholampilo.
Lo mhlahlandlela uklamelwe ukusiza othisha ukuba bakwazi ukufundise izifunzo ze-outcomes-based ezigxizelela ukufunda okungalele kanye nokuhlanganiswa.
Ngiyacabanga, ngokwesibonelo, ngomsebenzi wethu ekuphatheni kahle isikhwama sombuso.
Ngabe athe masilandeni amantombazana kuphela.
Ilabhulali oyikhethayo izoba yilabhulali imisiwe nxa ubuka ulwazi lwelabhulali.
Wenzeni uma usungenile kulendlu?
Okunye ukuthuthukisa okungasiza Indebe Yomhlaba ukufakwa kokusakaza ngedijithali kanye namathransimitha wokuthumela amasiginali.
Kubekhona ukulimala okubi?
Amaholo omphakathi angabhukwa ngemali ngumphakathi uma befuna ukuwasebenzisela imisebenzi ehlukahlukene.
Amakhophi aphathekayo wemijobelelo emaminithini wama-ajenda ayatholakala ukuba angafundwa kuwo wonke amalabhulali aphakathi kwendawo kamasipala.
Imizamo yoxhaso lokuletha ushintsho ebantwini kanye nesendleleni yokuphila ukufinyelela ukuthuthuka kwezokuhlalisana kanye nokusimama kwe-ecologically.
Amanani abalulekile wokugcwalisa i-acid iznga lokugcwalisa i-acid elingaphezulu elikhiphayo ayanciphiswa kanye nozwela lwezilwane zamadlelo kwi-soil acidity.
Njengoba wazi, i-US kanye ne-Britain baxhase ngokulingana isinqumo - esingakaphasiswa.
Okuzayo kwezinto ezinquma i-infleshini kaziguqulwangwa kusuka emhlanganweni wokugcina.
Amaphoyisa aziphindisele kanti abasolwa abane balimala ngokubulalayo, oyedwa ulimele wamikiswa esibhedlela agadwe ngamaphoyisa kanti abanye ababili bamikiswe esitokisini.
Sizothatha izinyathele kuqala mayelana naloludaba.
Umenzi wama-athikili ohlelwe la uqamuka kakhulu kwi-ayini, insimbi kanye ne-aluminiyamu.
Yonke imisebenzi engaphezulu iqediwe futhi ngaphezu kwalokho unikeze nezinhlelo zama-lay-out wasehhovisini.
Lokhu kuqondene kakhulu nezindawo zezwe ezingakathuthukiswa.
Kuyiqoqo lokususwa emashelufini, ukuziqambela okuphathelene nemisebenzi kanye namathulusi wogesi, okusongwe kwi-open source software kanye nezinhlelo
Sisebenze ngamandla ukuqinisa i-African Union.
Omama abasese semawadini bangavakashela iyunithi yezingane ezisanda kuzalwa ukubona izingane zabo ngananoma yisiphi sikhathi.
Ukulahlwa kwamanzi ampunga kanye nokuqukethwe kwamavolthi -ukucithwa kwamanzi-ampunga kanye nezindaba zamadileni jikelele kanye nendimo eyidlalayo ekuphileni kuzobhekwa njengengxenye yohlelo lokufundisa.
Emva kokuhlalaphansi njengomdlali uphrofesa uqhubekile nomsebenzi oyimpumelelo njengomphathi, futhi wakho uzakhele igama elihle ngokusindisa amaqembu awayesengozini yokuphindiselwa emuva.
Amaqembu wosizo lokuphatha kumele asho aphinde asakaze imigomo yokusebenza ngesimo sokulinganisa kanye namandla okuziqalisela izilokotho.
Uluqenqe olulodwa lubanzi ngokukodwa eshumini nanhlanu njengefulegi.
INIngizimu Afrika ihamba phambili ngokulwela izwe elingabandlululi ngobulili.
Uma usumakhe amaphepha okuvota kumele ufake uwafake ebhokisini lokufaka amaphepha okuvota.
Iyunithi indawo yabafundi abanokugula kwengqondo yokufundela ukwamukelwa ezifundweni eziphambili.
Izilinganiso zezinqalazisinda zingasiza ngokulawula ubugebengu, kepha kazisiyisixazululo sokugcina.
Umasipala, ngesikhundla sayo njengomhlanganisi kahulumeni wasekhaya, unomsebenzi kuya ngomthethosisekelo ukuqinisekisa ukuthi izakhamizi zihlala ngokuphepha futhi zihlala endaweni ehlanzekile.
Kube khona ukugedleziswa kothanga kanye nezinkinga ezindaweni zokuthengisa amathikithi ngaleso sikhathi?
Isibopho sokwenza sokufaka umgomo sisemahlombeni kaHulumeni weNingizimu Afrika.
Ukuqinisekisa ukuphathwa kokuminyana kanye namandla wendawo enotshani.
Okudindekayo kumele kube ngokufaneleyo, njengoba ukuzwana ezingeni lemigomo kumele ngabe kufinyelelwe.
Usebenzisano lwezindawo ezihlangene luzokhuthazwa, ngaso leso sikhathi imisebenzi ehlukile yamasekhtha kanye neminyango kaHulumeni izovunywa.
Izinkomba ziletha ithulusi elinamandla lokuxoxa ulwazi lokuhlaziya emphakathini kanye nasebantwini abathatha izinqumo.
Sizothola ukuthi lezi zinto zivuthise umlilo wamasotsha ezopolitiki ngesikhathi ajiyeza kanti ngesinye isikhathi kungena themba, zisize ukubaholela ekulweni
Futhi iyatholakala emalabhulali kamasipala kanye nasemahhovisini amancane wamakhansela.
Ngokusobala, kumele sichaze lokhu esiqede ukukusho, hleze simangalelwe ngokuthi sizincengela ngendlela ekhethekile kanye nokukhuluma ngokwenqile.
Kuthathe izikhathi esingakanani ukuthi umlilo uphele.
Abasebenza ePhalamende le-Pan-African bazokhokhelwa i-alawensi ukuze bahlangabezane nezindleko ekwenzeni imisebenzi yabo.
Izinkampani ezingcono ziyafaniswa bese isingeniso siyenziwa.
Ngokuvumelana nemigomo yesimo esithuthukayo, kumele futhi sizoqhubeka ukubheka zonke eziholela kulokhu kucitha imali kancane esikhulume ngakho.
Ukuhlalisa amafithingi wasendlini encane kungalondoloza izinkulungwane zamalitha wamanzi angadonswangwa.
Kungukwenezela kwamandla okusizayo kwezinkomo ezimaphakathi-kuya kwezingaphansi ezithelayo kanye nezilwane ezikhulayo.
imphumelelo yamanje, yisipikili esinye ebhokisini sabantu abaphula ikakhulukazi intsha emphakathini wakithi.
Izinto ezibalulekile kanye nama-curios kungathengwa esitolo esincane.
Lesi yisikhathi esifanele sokubukeza mafuphi esikwenzile ngalesi sikhathi.
Ukwenzeka ukuthi kungahle kuphindwe kuqashwe izisebenzi eziqoshiwe.
Uhlelo lokulamula lungathandwa emapulazini amancaneangalimangwa kakhulu ngenxa yokuthi ukungabi nomsebenzi omningi kuvumele ukuba kuhlolwe kangcono, ikakhulukazi uma inani lemfuyo lilincane.
Ivuma indima ethathwa nguhulumeni yokuthuthukisa, yokubeka imithetho kanye nokuguqula.
Njengomnyango obhekene nezemidlalo kanye kanye nokungcebeleka, kuyabaluleka ukuba sigubhe le nyanga ngezinto eziphathelene nezzemidlalo.
Imibono esobala egcizelela inzondo, noma ezingcike kwibandlululo kuya ngobuzwe, uhlobo lomuntu, ubulili noma inkolo.
Umbukiso ozobonisa imibukiso evela emhlabeni wonke ngabantu ababamba iqhaza, ngokugcizelela ezihloko senkomfa.
Ukutholwa ngokushesha kungaholela ekulamuleni, ukukhansela okuphathelene nofuzo, ukufinyelela itheraphi esikhathini esizayo kanye nokubuyiselwa.
Ukwakha ukusebenza kahle kohulumeni wasekhaya emalini yonyaka uhlelo lokuhlola efunyeleleni omasipala bezinga lesithathu.
Njengobubanzi okukwazi ukwenzeka, lencwadi ibhala amagama namakheli wabantu kuyangesifundazwe, ngesiqala samagama kuya ngesifunda somantshi futhi ngesiqalo samagama kuya ngemayini kanye ngenkwali.
Luhlelo lwezingqalazisinda lwesikhathi eside kumele lwenziwe ukuba lusebenzisane phakathi kwezindlela zokuthutha.
Amathekinoloji wolwazi kanye nokuxhumana anikeza indlela lapho abantu benza futhi baxoxa ngolwazi.
Isigaba sokwenza imikhiqizo siyaqhubeka ukuthinteka kabi wubukhulu bendawo obuphathelene ne-ikonomi eZimbabwe.
Isipiliyoni seNingizimu Afrika, esibe nokuphambana okuphicayo, kanye nempumelelo yamanye amazwe kumazwekazi, kuyaqinisa ukuthi ukuthula umgomo ongafinyelelwa.
Ngithemba ukuthi ngelinye ilanga amazwe wethu womabili azokhuleleka kukho konke ukuzonda kanye nokungazwani.
Ukwakhela kanye nokufakela uMnyango uhlelo oluhlanganiswe kahle lolwazi kanye nokuphatha.
Kepha kunezihloko kanye nokubona okufanayo.
Impindo kanye namacezucezu phakathi kweminyango kaHulumeni ingenxa yokudideka mayelana nezindima kanye nemigomo.
Ingqubo kwakumele icace futhi ifake phakathi bonke ababamba iqhaza kwezolimo ukuqinisekisa ukuthi amagugu kanye nemithetho yaboz izothathelwa ekhanda.
Kuyisikhathi sokuqala kwethemba ngoba sizimisele ukunika ithemba.
Ukungakhokheli izinsiza ngenxa yokungacaci okwanele, ukuthembeka kanye nezenzo ezingahambisani nentando yeningi kanye nokuthumela izinsiza ezingafanele nezingalingene.
Futhi, kubalulekile ukwazi ukuthi oqophisana nabo babiza malini.
Kuqinisiwe ukuthi abathengi, izivakashi kanye nabantu abadlayo bathanda ukuvakashela izindawo ezihlobile nezihlanzekile ikakhulukazi uma bazo phakelwa ukudla.
Futhi, izinkomba zefiga eyodwa zingxile ekujuleni kwemininingwane enothile.
Bekunezisebenzi ezingaki zezokuvikela lapho?
Njengoba sewubone lokhu manje, iyini inkumbula yakho nge-yunifomu yakho, uyigcoke nini ibhibhi?
Cishe ngathi bonke babegqoke lolo hlobo lwebhibhi
Ukuhlakaza kwesimo sokuhlala sasemaphandleni: indlela yokusakaza yezimo zasemaphandleni zithibazisa ukuhlinzeka kanye nokufinyelela inhlalakahle yokuhlalisana-isimo sempucuko ukuba nenkinga.
Zonke izingane zethu kumele zikwazi ukuthokozela ikusasa elihle elisibiza ngokusigabisela sonke.
Nge Ningizimu Afrika esendaweni enhle njengehabhu elisezingeni lomhlaba mayelana nokwazi ngezinkanyezi, sizoba nokuningi esizokukhuluma nabethameli bomhlaba phakathi koNyaka we-Astronomy.
Kuyilungelo lakho ukubheka izithombe zamakhamera wasemgwaqweni bese uphikisa ngokubhala nanoma yikuphi ukuhlawulisa komgwaqo ongakuthola.
Ijongo ukubhekana nobubha, izinkinga zokuhlalisana kanye nokucikela phansi kwemiphakathi enokulimazeka eNtshonalanga Kapa.
Inyoni enezinyawo ezinde edla endaweni yamanzi angajulile ezizalweni zomfula kanye nasezindaweni ezithambile.
Qha, kanginayo inkumbulo eqondile, mmeli.
Ngaso lesi sikhathi futhi sithanda ukugcizelela ukuthi isenzo sokushiya umuntu ngethaya, nanoma sisibi akumele sivimbele umuntu ukuba athole ushwele.
Lamanethiweki anikezela ngethuba lokuthi abazebhizinisi kanye nohulumeni bakhulumisane baphinde baze ngamasu okusebenza bebonke.
Futhi ngithi sineSazi Sezifo Esikhulu sikahulumeni esifaka isitembhu sakhe segunya ukusiza lokukusebenza okuhlabisa amahloni okwenziwa njengokfanisa kokuhlola kwenqaba yokufa.
Uma lelo qembu lishabisa isinqumo sempikiswano.
Khulukhuni ukunweba uthonya lwalesi sivumelwano; sibonga kakhulu ekutheni labo abasicabangile babengabantu abasezingeni elihloniphekeli.
Lezi zinhlangano zonke zinamagunya athile, achazwa ngokujwayelekile njengemithetho eyisisekelo.
Ukuze uthole uhlobo olufanele lombiko, chofoza lapha.
Izincwajana kanye namanye amamidiya zingasetshenjiswa ukwenza ulwazi olumayelana neNgqulazi ukuba lutholakale, kepha ngeke kuthathwe njengokuthi ingathatha isikhundla sokukhanselwa ngaphambi kokuhlolwa.
Cela omunye ukuba akuphrinthele izithombe ukuze ukwazi ukuzifaka imibala ngamakhilayoni.
Izinhloli zabasebenzi, kanye nabacimi mililo ababekade basendaweni ngemizuzwana ngemuva kokuqala komlilo, namanje ekuseni bazama ukuthola umbangela womlilo.
Uzabe futhi akhuthaza lapho abafake izicelo zama-ID onyakeni ondlule ukuthi bahambe bayowathatha emahhovisini lapho bafake izicelo khona.
<fn>lcontent.DACB.SinneVanVertalers(Zulu-batch12).1.0.0.DPS.2010-11-10.zu.txt</fn>
Ukuhlukumeza izingane kuchaza noma yisiphi isenzo noma ukungenzi lutho ngokulimaza umzimba, umphefumulo kanye nokuthuthuka kwengane.
Thola inombolo yepulazi lakho kwisasizo sokuhlolwa kwepulazi lakho angeke ibe kwi-akhawunti yakho yama-rates.
Sizokwenza konke okusemandleni ethu ngaphandle kokuthatha kwingcebo kaHulumeni okumele zibekelwe ezinye izinhloso zokubeka ezingeni eliphezulu ukutshalwa kwezimali endaweni esinegunya kuzona ekuyizingqalasizinda.
Kukhona indlela entsha yokwenza izinto yokubamba iqhaza kanye nokusekela kwimihlomulo kanye nokusuka ekwenzeni izinto ngendlela yesintu okuyisitayela sokwengamela ugu sokuyalela kanye nokwengamela.
Sesibuke ngesasasa uhlelo ngqangi lokhetho oluzogcina ngokukhethwa kukaMongameli omusha waseMelika, ngoNovemba.
Izingxoxo - kuzoba nezingxoxo ezahlukene zamacandelo ahlukene abesimamezizoba khona ngale nyanga.
Ngakho kuyintokozo enkulu kanye nenhlanhla kimi ukuthi nginamukele Kumhlangano Wesine Wekhomishani Yamazwe Amabili okuyiNingizimu Afrika neNigeria.
Isomiso kanye nokufadabala kwezomnotho kweminyaka yamashumi amathathu kwaphoqa amaBhunu amaningi ukuthi ashiye amapulazi awo athuthele ezindaweni ezisemadolobbheni lapho azitholela indawo yawo kumnotho wezwe.
Kusukela ekusungulweni kwayo, i-PAC yafunga yagomela ukuthi umhlaba, umhlaba wethu kanye nengcebo yawo yathathwa ngomzabalazo wezikhali.
Amaphoyisa aphinde abopha okudala efunelwa ukukhwabanisa eSilverton, ePitoli kuleli sonto.
Umgomo kahulumeni wokususa okungabekwanga ngendlela efanele kanye nokugqugquzela amanani amandla uzoba nokubhela izindleko ngendlela ongakwazi ukwenza ngayo.
Njengalokho okungenhla, kanye nencwadi yezincomo evela kwinkampani ezovakashelwa eTrinidad and Tobago.
Le khompuyutha enamandla kakhulu ithatha izithombe zama-CT-scan futhi iphinda "yakhe kabusha" isiguli ngensiza yekhompuyutha.
Kwakungahlosiwe ngakho ukuthi sithi sibona amaphoyisa ngendlela efanayo njengezinye iziqashi.
Mphathi wohlelo, kuyancomeka ukuthi ngemuva nje Konyaka Wesithathu wokuhlolwa kanye nokuqaliswa kwesikhungo umuntu usethole izincomo zokusebenza okusezingeni eliphezulu.
Insiza yokuxhuma kwiwebhusayithi ye-DLGH ikhomba futhi ixhumanisa amawebhusayithi angatholakala ewusizo kubafundi bethu.
Uhulumeni uzoshayela umthetho imigqa yokuhambisa ugesi ukuze kuhlinzekwe ukufinyelela okungacwasi kwizinto ezingaphozelwanga, ukubonakala kwezimali ezikhokhiswa uhulumeni, kanye nokudalula izindleko kanye nolwazi lokubeka amanani Lomkhandlu Owengamele Ugesi Kuzwelonke.
Lokhu cishe yilokho ababili abagqekeza izindllu eReivilo ababekucabanga, ngesikhathi besebenzisa i-digital camera ababeyintshontshe kwenye indlu yasepulazini ngesikhathi bezishutha ngayo.
Ukwenza isiqiniseko sokuthi bathola izinzuzo zezomnotho ezindaweni ezivikelekile.
Imibhalo enokuphathelene namandla engazange yagcinwa noma ikuphi, ehlanganisa i-mica esetshenziwe kanye nezinto ze-mica, i-peat, i-graphite kanye nezinye izinto zikagesi noma nezinye izinto eziyizimbiwa.
Kunemithetho ebekiwe ehlinzeka ngokubekwa kwezinto zicace kwizindaba zamasosha ukuze kususwe noma ikuphi ukungathembani okungenzeka kube khona kanye nokuvinjelwa kokungaboni ngasolinye okungakhula kuze kudale inkinga.
Ukufakwa kwabantu kamuva nje ekunikezeni izindawo amagama amasha kube nazo zombili izinhlangothi, zokuhle nokubi.
Ngaphandle kwencazelo etholakale kumthetho IBA Act, uma omunye ehlola imisebenzi nesakhiwo se SABC, asivezi izinto eziningi zesethuli sezindaba zomphakathi.
I-State Information Technology Agency iyona ebihola iphrojekthi kazwelonke yeFOSS ibe yakha uhlelo layo lokuhamba.
Ngalethwa u-JP.
Ngenkathi liseNingizimu Afrika iPhini likaMongameli uJonathan uzokhuluma namalungu omphakathi wamaNagerian abahlala eNingizimu Afrika.
Ngaleso sikhathi kwakukhona abosizo lokuqala ababebasiza.
Yena akanaso isihlalo kukhabhinethi eqondisa iqembu lakhe ese Klagenfurt, Carinthia, lapho enguHulumeni khona.
Cha, kwakuphuma emahhovisi eNkatha.
Phatha ukuqeqeshwa kwabasebenzi bakahulumeni ngokomthetho .
ile- yard stick eqinisekisa ukuthi izinkantolo ziyawasebenzisa amandla azo okugweba.
Cha, angikaze ngikusho lokho emaphoyiseni, angikaze ngikhulume ngo Johannes ngoba ngangingazi Johannes futhi angakazi Johannes namnaje.
Kwakungekudala yingakho ngathumela i telex ku Pietersburg.
Inkululeko yokuhlanganisa i- KPI kanye nombiko wonyaka, nokuvimbela ukuphindaphindeka.
Ukunikeza kanye nokuphatha imisebenzi yokupheka nokuhlanza kwe Cape Administrative Academy.
Sizokwenza oluhlanganisa izinto ezahlukene, olukhombisa yonke into ngokusobala kanye nomhlaba ongathlukanisiwe, ngesikhathi sokubakhona kwePhalamende leSikhombisa laseZimbabwe, ngenhloso yokusungula ukuphendula ngokwenzekayokanye nokuqedwa kobunikazi bamapulazi amaningi.
Ngokusebenza kwangeniswa ukufundiswa ngamanzi; okunye kubandakanya izindlela ezifakwe usimende, igazebo kanye ne-amphitheatre encane.
Amalungu abezindaba ayamenywa ukuthi ahambele umgubho wokuvulwa kwe AMAHLONGWA ephethwe ehhovisi likaNgqongqoshe wezokuThutha, uSbu Ndebele.
ngakho-ke akusiwona umsebenzi womkhandlu ukubheka nokuvikela amatshe amathuna ukuthi angalinyazwa.
Uma sekufika ekwenzeni izinto emhlabathini, amadolobha kumele abe isibonelo, kusho Iphini likaMeya wase London, uNicky Gavron.
Sethemba ukuthi ukuhlala kwethu Eningizimu Afrika kube nezithelo futhi kube intokozo
Asibamukele eNingizimu Afrika ngokuphathana kwethu kwesintu okunemfudumalo.
Omasipala sebeyakwazi ukuthola imihlahla ndlela ku EIA naku NEMA .
I-SADC yonkana ilungiswa kabusha ezomnotho ezovusa izinga lokukhula esifundeni, ikakhulukazi ezimbonini.
Abasebenza ngokungagcwele kumele babhekelwe kukho konke ukuvikeleka ngokusemthethweni, uma kunesidingo.
Inkulumo-mpikiswano nge 'Role of Provinces' ayikasungulwa futhi singase sibhekane nobungozi bokushiya okuyikhona okunzima endimeni yohlaka lwe-sub-national olusathuthuka.
Amanzi aseCape Town okuphuza aphephile futhi ahlanzekile ungawaphuza ephuma empompini wasekhaya.
Umnu Zuma ubonge labo abavotele iANC okokuqala kulolu khetho.
Kunomphakathi kazwelonke ekuthuthukisweni kwabantu abancane.
Izwekazi lethu kanye namazwe amabili asedlule kokukhulu; sibone izinto zingaphumeleli, enye emva kwenye ngisho nakuChinua Achebe.
Ekhaya lakhe eSonop, umngane wakhe waseNigeria , uDaniel Eze, watholakala nezidakamizwa baboshwa bobabili.
Thina njengababengamalungu siyazibophezela ukuba umbutho ohlangene, oxolelene wamasosha, umbutho iNingizimu Afrika engaziqhenya ngawo.
Sinohlelo oluhlanganisile ne Cuba e Mali ukusiza ukwakha isystem yezempilo lapho futhi sikholwa ukuthi ingakhula kakhulu.
Printa noma ukopishe izindaba ndawo zombili ephepheni , konga imali yokuthenga iphepha, ukubeka kanye nokuposa.
Ngempela umculo uhlanganisa bonke abantu futhi iyihuluzi elinamandla elisetshenziswa ezindaweni eziningi nasezimweni ezahlukene, ezinhle nezimbi, ezijabulisayo neziphathana kambi.
I-SAPS yakha inqubo mgomo ekufakweni nasekusetshenzisweni kwamaCCTV.
UCook wenze izibonelo ezimbili kumlando wakamuva wezibalo ezisemthethweni eBritain ukuchaza lokhu kwehluka.
Izobe ihlose ukuqinisekisa indlela ezosebenza nehlangene yokuphatha ukulahlwa kwezinto zezempilo kanye nokwenza amazinga afanayo ekuphathweni kokulahlwa kwezinto zezempilo eNtshonalanga Kapa.
Uhlelo lokungacwasani ngokobuhlanga angeke luphumelele uma umphakathi wona ungekho kulabo abalwela ukuthi luphumelele..
Impumelelo yohlelo inikezwa ekugxileni ekuthuthukisweni kwamakhono kanye nokwakha umthamo, ukusebenza njengeqembu phakathi kwabaphenyi nabashushisi.
Kahle hle , lokhu iyona ndlela engabhekana nenselela ye globalisation kanye nesidingo sokuthuthukisa ubumbano kubantu ukuhlangabezana nezidingo zethu.
Umbutho wamaphoyisa uzungezise Draft White Paperkuzo zonke izinhlaka, wathola iziphakamiso eziningi ezahlukene.
Insiza kufundisa yamahhala ongayidownloader, elungele ukusebenza okwaziyo ukuzwa ubone kuyo yezihloko ezehlukene zesayensi nezemvelo.
Ukuba ne National Gas Regulator ezoba umnini nomphathi wezinhlaka zokusebennza zikazwelonke.
Ukuthola ulwazi oluthize ku OAG Website kungadinga uvuselele .
Kuyisiqalo sendlela ende.
Ukushsha kwalaba besimame ababili kuwubufakazi bokuthi bangamaphoyisa esifazane awuthandayo umsebenzi wawo, akulungele ukwenza okumele kwenziwe ukuphephisa izimpilo zabantu.
Kuyiqiniso lokho, bengizosho.
Inani lokondla lohlaza oluvuniwe kumele lulingane nalolo lwesitshalo esimile uma kungazange kube khona ukuphefumula kanye nokulahlekelwa ngenxa yokutshoda okwenzekile.
Kubalulekile ukuthi sithole izindlela zokuvimba ububi obubangwa imililo nezikhukhula.
Mayelana naleli phepha, ngiqinisile yini uma ngithi uncike kulokhu okutshelwe ikhompuyutha la, kuyiqiniso lokho?
Ukwakhiwa komthamo wokuthuthukisa nokufakwa kweWIS.
Lezi zinto zivamise ukufaniswa nezinto ezilungele ukusebenza.
I-Spain sibonwe njengesikhulayo kumakethe yaseNingizimu Afrika ngokuthengisa kwangaphandle kanye nokungenisa kutshalo mali.
Okuvele kwacaca kahle ukuthi u Koeberg udlale indima ebaluleke kabi ezimpilweni zethu.
Ithinta kakhulu impilo yesizukulwane esikhona nesizayo.
UMartin Berkouk owaboshwa emva kokuthi ubuso bakhe buvele ephephandabeni.
Abantu baseNingizimu Afrika basukuma bavikela hhayi bona kuphela ekuhlaselweni okungenanqondo kodwa ekuvikeleni intando yethu yeningi.
Umsebenzi wabaphathi ulwela ukunika abasebenzi imisebenzi engachemile nelinganayo.
Uma kunamadecimals,kumele abe i- quotayesihlalo ilungu ngalinye.
Uthishanhloko ubonge uNgqongqoshe, iWCED kanye nomphakathi ngokuseka kwabo njalo emva kwesigameko sokugwazana.
Gwema ukuveza amakhamera abizayo, ubucwebe kanye nezikhwama ezingenza abantu banake.
okunye, iqembu lama Springbok eliphumelelayo elinabadlali abamnyama lizobona ukukhula emdlalweni.
Wazi kanjani ukuthi ilowo umbiko obudluliswa?
Ukususa umuntu unomphelo endaweni kungasho ukuthi lowo muntu ugwetshwa isikhathi esingaziwa.
Angazi noma uyawazi yini umndeni wakwaSithole ngoba kune Sinet kwaSithole.
Phendula uthi Yebo ukubamba izikhundla zomoderator.
Eminyakeni embalwa eyedlule isifundazwe saseNyakatho Kapa besizama ukuchaza umsebenzi .
Ngicele umnyango ucele izeluleko zomthetho ngokuthola incwadi evimbela othisha abatelekayo ekuphazamiseni izikole ezibhala ukuhlolwa kwazo.
Inhloso ukuthuthukisa umthetho wemali kubantu abaqoqa izinto ezingaphinde zisetshenziswe, ngokuqoqa nokudayisa izinto ezingabuye zisetshenziswe ezinkampanini.
Izinkomba zihlelwe ngendlela ezime ngayo izinhlaka zokusebenza, ezivezwe ngezansi.
Ngebhadi, ukucwasa ngobuzwe nokubandlululana kobuhlanga sekuwudaba olubaluleke kakhulu kuzwekazi lethu.
Indlu yase iphenduke indawo yokugcina amabhayisikile antshontshiwe bese eqaqwa adayiswe.
Umthelela wezinhlaka zokubeka imali kanye nezindlela zokwenza imali akukwazini ukuthenga amafutha nezinto zokusebenza.
Uhulumeni wesifunda uyazikhipha kubantu-isitatimende sika Robin Carlisle MPL ngesonto eledlule ebala abantu okuthiwa banokukhohlakala.
Indlela yokwenza yalandelwa ngesibalo esenyukile samaphoyisa lapho kwakukhona izimvimbamgwaqo.
Emva kokubhekwa kwamagama abangenele abaphumelele athunyelelwa kuMnyango kaZwelonke wezoLimo.
Ukwazi ukuthi nathi sake sabhekana nezikhukhula salahlekelwa izimpilo , H.E.
Ingalo yakhe yesandla sokudla yalimala kakhulu ilinyazwa ithuluzi lase pulazini elisetshenziselwa ukukha amakinati ambiwa phansi.
Icala lisabalale kakhulu emphakathini okuhambise isithombe esihle samaphoyisa jikelele.
INtshonalanga Kapa izolahlekelwa imisebenzi eminingi- umnotho wayo uzokwehla kakhulu.
Isigaba sesibili sihlose ukubona ama "policy levers" lapho isifundazwe singenza ngcono siphinde sikhulume ngezindaba zzimboni ezahlukene.
Ngizocela uNksz Ms Sooka athathe isifungo.
Sizibophezela kukusasa lapho esizokwazi khona ukwabelana ngokulingana izithelo zezwe lethu ngokusebenza ngokulingana. okungenamibandela ebekwe ngaphambili.
okokuqala nikeza iseluleko, noma uqedela, noma uqedele umqulu ofana nalo.
Ungakwenza lokho nge laser ukuze ngikwazi ukubona ukuthi ikuphi .
Ikhomishani Yokhetho ibhekele ukuphathwa kwalo lonke ukhetho.
ngaphansi kwencazelo efanayo, ukukhula kuyi pro-poor uma umholo walabo abahluphekayo ukhula kakhulu kunalowo wabantu bonke, kuholela emazingeni aphansi omholo ongalingani.
Ungaligcwalisi kakhulu ithangi lamafutha akho.
Izinhlelo zocwaningo lwezesayensi eziqondiswe kokuthile ezibekelwe ukusombulula izinselele zokushiyashiyana ekuthuthukisweni kwabantu kanye nenhlalo.
Ibhange ngodla kumele libhekane nezinto ezinje bese ihlela kabusha inqubo mgomo yezimali zalo ngenxa yentuthuko engazeki ukuthi imi kuphi.
Inselela enkulu kulawa maqembu ukuphepha njengoba iqembu elilwisana nokuphepha kade lihlasela iqembu loxolo.
Angeke kube khona okukhulu okubhekiwe ku sub-Equatorial Africa ngabangaphandle ngenhloso yokuhlula noma yokusebenza.
Ukuba khona kwakho e Alexandra kubukeka kungeke kube namsebenzi uma kuba nesidingo.
Cecil Golden ubheke lolu hlangothi lwebhizinisi azise abangase babe ama stakeholders akusasa ukuthi isebenza kanjani indawo emukela izincingo.
Ngiyabonga kakhulu Jikelele u Meiring, siyakubonga lokho, ungakhululeka.
Abezindaba bamenyiwe ukuba babe khona futhi bazonikwa ithuba lokukhuluma nezitatanyiswa emva kwesigaba sokwasiswa kwezihambeli namaphrojekthi.
Ukukhulisa izinzuzo zethu ekufunweni kwezinto eziphathelene nokuvakasha, ngokuba nemikhakhankaso ebhekene nabathengi.
I- Teaching Biology Project, eyingxenye yeAfrica Genome Education Institute,izoba nemihlangano yokubonisana yeminyaka emithathu yokuqeqesha othisha bengaphakathi eminyakeni emine ezayo.
Umkhokhele lokhu athe ukweletwa kona, ungakweletwa kanjani into ongazange uyenze.
GEAR ihlose ukuhamba phambili ngokudayisa izinto ezingasebenzi nokuthuthukisa ubudlelwane bezinto zikahulumeni nezizimel zokuthuthwa nokuxhumana.
kuwumbono we WCMEA ukukhuthaza ukuthuthukiswa kokudansa, ukunyakaza, ukuhlangana nababye abantu, okomphefumulo, ukuphatheka komuntu ngaphandle nangaphakathi kwabo bonke abafundi eNtshonalanga Kapa ngokubandakanya abaningi.
Abantu abakhubazeke ngenqondo basengozini ngesikhathi sokushintshwa izindawo zokuhlala ezisemphakathini.
Ukuqashwa kwabantu ababheka umphakathi ezindaweni zokucisha ukoma sekulehlisile udlame kulezi zindawo.
Ukufakwa kwe NEPAD African Biosciences ngezindawo zezifunda ezine zokuxhumana kwezikhungo kuzwekazi lethu.
Kumele kuthuthukiswe izinqubo zokuxazulula izinkinga ezingamoshi isikhathi nemali, abakwaziyo ukuya kuzo abantu.
Isiphakamiso esisibeke etafuleni sizoqinisekisa ukuthi amakhamera asezindaweni eziningi ezinezingozi ezingxenyeni zemigwaqo yethu.
Mhlonishwa, imiphumela yethu emihle yokukhulumisana kwethu njalo ngezindaba ezahlukene ziwubufakazi obanele besidingo sekhomishane e Bi-National njengesithuthi sokusebenzisana.
Ngiyasho nje Sihlalo, ukuthi ngizocela ukuthi nibheke amaphepha ukusiza umsebenzi wami ekuhambeni kosuku.
Njalo ngo September i- AWESOME AFRICA ifestivali yomculo iqoqa abaculi abavela emazweni onke, izwekazi kanye neplanethi.
Abakuboni ubumnyama bethu njengesizwe esisabisayo, kodwa njengabantu abasebenzisana nabo nsuku zonke besebenzela okuhle kodwa.
Ama-agencies ezomthetho kumele futhi azophendula ngezinto ezizobhekana nabantu ababandakanyeka kulokhu kuhlasela.
Ngiyabonga Mama Sihlalo ngamukele futhi uMnu Vermeulen.
Lokhu okufinqiwe kuchaza izimpilo zo Laureates sinike indikimba ngokufaka isandla emphakathini.
Lokhu kuyangqubuzana ngokuthi kuvimbele umthetho ukuthi uthathe indawo yawo futhi kungqubuzana nezinhloso jikelele zale phrojekthi.
Siyakwemukela Nxusa, siyabonga kakhulu futhi ngomkhonzo ovela kuMongameli u- Abdelaziz.
Uphinde wavuma futhi ukuthi ukuxhumana okuyikho phakathi kwabazali nabagcinibantwana kubalulekile.
Indawo yomsebenzi wezandla nendawo yokugeza izovulwa kuwo lo mgido.
Indawo ezinganakekile zidlala indima ebalulekile, kodwa enganakekile, kwezomnotho.
Yindawo ekhiphela ngaphandle uhlelo lwezobulungiswa ehambisana nesandla sezepolitiki.
Phakathi kokulungiswa kabusha komlando kanye nalokho okwenzeka okuhleli emqondweni okungaba yiqiniso noma indaba eyakhiwe.
Izindlela ezisebenzayo zokukhipha nokuthutha okungamanzi okulahlwayo kuzonikezelwa.
izinhloso zenu zizobheka iyiphi intuthuko esiyenzile ekufakeni lokhu nakwezinye iziphakamiso ezivela engqungqutheleni ye-XIIth.
ushintsho ngakuzinsiza kwezezimali iyadingeka, nezikhungo zokuhlumelelisa izimilo zezimali eziveza isandla esifakwe i-DPOs.
Amabhizinisi asemakhaya azobona azosimama njengoba zonke izindawo zokuhlala zigcwele zithathwe uMnyango weZemidlalo .
Ngiyazi ukuthi kukhona abamhophe abaziphatha ngezindlela ezingamukelekile.
E-Impendle nezindawo ezakhelene nayo, umbila kumele utshalwe phakathi noNovemba, kodwa isikhathi sokutshala uphizi uDisemba noma ngale kwalesi sikhathi.
uma izinto eziqinile zinikezwa izilwane ad lib izinto eziyizo zokupha izilwane ukudla okuqinile.
Umkhandlu wabasebenzi ovakashele izindawo wawungazi ngezidumbu ezazibola ezatholakala ngaphakathi emakhazeni.
Iningizimu Afrika ne-Egypt zihlangene ezintweni eziningi ikakhulukazi ku WTO.
Sasinesiqiniseko esasithola kuJikelele weSergeon ngaleso sikhathi.
Siyabonga ngokusamukela ngezandla ezifudumele, nesesizijwayele, esizithola kubafowethu nodadewethu baseNigeria.
ngakho-ke uhulumeni kazwelonke ibhekene nokukhulumisana kohulumeni bamanye amazwe noma izinhlangano ezingaphansi kukahulumeni.
Izingane ezizelwe omama ababhemayo zincane kunezingane ezizelwe omama abangabhemi.
Ama jacuzzi okugezwa kuwo iwona adla ugesi kakhulu emakhaya ngenxa yezinto zokushisisa amanzi kanye namandla okuphampa.
Ngelanga lokugcina lwenyanga yezokuthutha, kuzoba nokuphendulwa kwesoyi elibize izigidi eziphindiwe zamarandi ze Transport Management Centre e Goodwood .
Amakhona amaphuzu ezindawo ngama degrees, imizuzu kanye nemizuzwana, noma amaLoX namaLoY.
Izicelo nemibuzo mayelana nezinsiza iphathwa ngqo abasebenzi beGCIS.
ukwenza izethulo kumabhodi amakhulu kanye neminyango kahulumeni eqondene nalokho mayelana nemidlalo yasesiskoleni.
Ukubulala amahlathi kanye nezindawo zezinkuni, eholela ekushintsheni kwesimo sezulu, ukufa kwezilwane kanye nokuguguleka komhlabathi.
uma izinto eziqinile zinikezwa izilwane ad lib izinto eziyizo zokupha izilwane ukudla okuqinile.
Iphinde ihlele ukuvakasha kwabantu abanomthelela omuhle abaqhamuka e- Netherlands naseNingizimu Afrika.
Ukuthuthukisa ukusebenzisana phakathi kwamaphoyisa namanye ama agencies ekubhekeni ubugebengu nodlame olunamandla.
Ucabanga ukuthi zingaba zingaki izinkampani?
Ngethemba ukuthi sibona ngaso linye, emva kokuthathana nabaphathi bami ekuseni namuhla.
Phola e Champagne Lounge noma endaweni yokulinda isidlo sasemini lapho uthola khona i French Champagne namawayini asekhaya ahlwahlwazayo nsuku zonke.
Iconference yemibhiyozo ikhuluma inqume izisombululo ezintsha nezindala ezithathwa imibhiyozo kanye nokubhalwa kuye phezulu naphansi kwabantu ababamba iqhaza.
isinqumo sokubulala labo abane abayizishoshovu angeke sithatheke kalula nje.
ngakwesokudla i- Ithala Centre enye yezindawo zokudayisa Kwa-mashu eyathuthukiswa ngesikhathi sobandlululo.
Ukugcinwa kwezithelo, amakinati, amakhasi ezithelo nezinye izingxenye zezitshalo kushukela.
Ekupakeni kwasezitaladini nalapho kunamamitha khona umthetho ofanele kanye nokufakwa kwendlela yokulungisa ngokulungiswa kokuphatha.
ukunikeza, ukuthutha, ukufaka, ukukhomishana kwenye yophiko lwe-angiography kwezicelo jikelele .
Ngizocela uDokotela Leslie London nofakazi abamphelezele beze ngaphambili etafuleni.
izindlela ezisebenzayo nezikhethekile zokuphatha uhlelo lokuhlangana phakathi kweminyango eyehlukene ebhekelene nomthetho wokuphepha komphakathi kumele ithuthukiswe.
njengoba sazi abesimame bayakwazi ukwenza izinto ebusweni bezinto ezingajwayelekile.
Uma uke wafika ngaseningizimu ye uShaka Marine World, kungenzeka wazibona lezi zinto ezinhle ezimnyama ezizula phansi naphezulu emihosheni.
Into enenhlabathi iyahaya futhi ingaba ingozi ezilwaneni.
Uma befika bathola u Tshepo Moselane elele embhedeni enenxeba lokugwazwa esifubeni.
Odabeni lokuqondiswa kwezigwegwe okuphakathi kwe Chaplains the Church ne SADF bazolalela bamukele isinqumo sabo.
Empeleni, ekekho phakathi kwethu obengaya eCairo ukuthola imiphumela enjenga lena.
Kuyinto ephephile enezinzuzo kubantu ekuvikeleni ukubola kwamazinyo, nokuyisifo esejwayelekile.
Kunohlu lwabafundi bezindaba abehlukene abakhona kanti izinhlobo ezintsha ziyathokozisa ngaso sonke isikhathi.
iAfrika Day ivusa ifa lenkululeko, ifa okumele siluvikele, siluphathe kahle futhi silidlulisele ezizukulwaneni ezizayo.
Uzbekistan inethuba elikhulu lezomnotho kuRiphabhulikhi ye Central Asian futhi ihlukaniswa izinkomba eziningi zezimboni zokuthuthukiswa kwezolimo.
Isimo sezulu sihle silungele ukuphuma nabangani nomndeni wakho futhi ipaki i St Georges iyindawo elungile ukuthokozela iphikiniki.
Lokhu kudinga umbono wokuphatha, ukuzinikela kwezepolitiki kanye nabaphathi ababheke ngqo phambili.
Losomqulu uzongena ngokushesha uma utholwa uhulumeni wase Ethiopia wezinto zokulungisa ku two-thirds wombuso osayindile.
Bomama nobaba, impumelelo ye ICGEB African Component izodinga ukwesekwa okumile okuvela kulabo abafaka isandla.
Ikhabhinethi yesifunda ihlanganile namuhla okokuqala kulonyaka bagxilisa uhlelo lwabo ezinhlekeleleni ezisesifundazweni kanye nesomiso esikhulu.
uyabona kwakunezinsolo vele ngoba waxoshwa uMongameli.
kusobala ukuthi izinga lokumba imigodi edwaleni eliqinile ezindawen ezi-seismic active, kuyingozi kakhulu.
Baphinde baqinisa, ngokuhambisana, ukubaluleka kwezingxoxo eziqhubekayo ze-India-Mercosur ne-Mercosur-SACU ngenhloso yokubheka ukujula Kwezivumelwano Zezimali Ezitheliswayo ezikhona njengamanje.
Ngaphambi kwalokho, iNtshonalanga Kapa yayihaqwe ukuhlukana ngokohlanga okwakuya ngokujula, intuthuko yayilutsheku futhi yenzeka kakhulu ezindaweni zabantu abacebe kakhulu Edolobheni kanye Nakwisifundazwe.
uDetective Inspector Manduleli Nomnganga wathola ulwazi emalungeni omphakathi ngemoto enezimvu ezimbili ezisolwa ukuthi zintshontshiwe.
kuchaza ukuthini lokhu okushiwo umbiko nalokhu okushiwo u Paul Marshal esephetha.
ukubhola noma ukuwisa kwakungeke kulune ngoba izakhiwo eziseduzane zazizolimala.
Ulwazi olutholakala kumalungu omphakathi, iqondise abashayeli be Operation Festive yabayisa endlini esesigodini sakwa Khunwana , lapho kwakugcinwe khona insangu.
Unkz Mandela waqala ukungishaya ngemvubu- sasilele phansi.
Isihloko esilandelayo esibanzi engifisa ukukhuluma ngaso umbuzo wokusungulwa nokuthuthukiswa kwebhizinisi.
zonke izinkampani ezaphendula esicelweni sokuqala sesiqu bayacelwa ukuthi baphinde bathumele iziphakamiso zabo ekubhideni okuvulekile nokuhlanganisile.
Amapoyisa agasela endlini eyayibikwe ukuthi izimoto khona zipendwa kabusha ziqaqwe.
Inani lamaphosita kumele lime kuphosita eyodwa.
Lokhu kuzobandakanya ukuhhafula isibalo sentela eyenziwa amabhizinisi amancane onyakeni bese ekhishwa kulevy yokuthuthukiswa kwamakhono.
Ngifisa ukukwamukela, Mhlonishwa, nezihambeli zonke kulomcimbi wokusayindwa kwencwadi i-Letter of Intent.
ibhodi eliphethe isikole angeke lithathe mali yokubhalisa, yokubambisa, yokwamukelwa okwesibili noma yokwamukelwa kuqala.
Umuntu osebenza emtapo wolwazi kumele acele amabibliographies ezitolo zezincwadi isb.
Bashaye kabuhlungu indoda ebingafuni nomakhalekhukhwini wayo.
amaqembu esekethi azibandakanya abaphahi besekehi abazobhekana neseluleko se IMG.
I-Afrika kumele ihambisane neminye yemigomo eyisisekelo yokwakha indlela elandelwayo efanayo yentuthuko ngaphansi kohlelo lwe-CSSDCA.
I kindergarten yokuqala eNingizimu Afrika yasungulwa lapha.
Ukuqokwa kozonikka usizo lokunikeza amakhreni eLiving Conditions Survey LCS .
Ukukhiqizwa kwezinhlamvu zohlobo ezisetshenziselwa ukutshala kanye nezikamoba kubandakanya notshani.
inkundla yezemidlalo ngayinye yenziwe ngokwehlukene ngakho ke imithetho ejwayelekile angeke ifane .
Njengoba ukuthola ubuchwepheshe, imali kanye nabathengiselwayo kukhuphuka izindab zamandla ziyakhula.
unyaka owedlule ulethe phambili abathanda iNingizimu Afrika asebetholile impendulo kulo mbuzo.
Kumele siyigcine imvelo njengengxenye yemizamo yeglobal ukuhlinzeka izizukulwane ezizayo ngendawo okuhlaleka kuyo.
Ungqongqoshe Mapisa-Nqakula uthe umnyango usuwenze izinhlelo zokuvakashela abalamndeli bebhola ukuze banike amavisa akhethekile kunokuthi athole amavisa ajwayelekile.
Leli khasi limemezela futhi linika ulwazi ngemisebenzi i GCIS ebandakanyekayo kuyo, nasemisebenzini ekuzinhlaka zikahulumeni.
Okunye , Mnu Mongameli, siyalemukela ikhaya lakho lesibili sibonga siyanconcoza ngokuba khona nathi kwakho.
Okokuqala, izimvu ziyadla, futhi zingadla ngokweqile emahlathini amahle, okungaholela ekuncipheni kwamasimu.
Impilo yesintu yaBasotho isabonakala futhi imikhuba eminingi isesendaweni.
Konke lokhu kungaphansi kohlelo lwentuthuko yethu.
Kwakuvalelwe kahle epulastikini enkulu, engaba isilinganiso sesulikesi.
indlela yokukhuluma nomphakathi, ngicabanga ukuthi nguwe owabuza owacela lokho kubolstered ohlangothini lwasenyakatho-mpumalanga.
Umongameli Wenkantolo Yesishayamthetho uqhubeke ezinqubweni zethu, ukuqinisekisa ubukhulu bomthethosisekelo nokunabi semthethweni komthetho wokuqula amacala.
Akwamukelekile ukuthi njengoba amazwe athuthukiswayo eya ngokuceba bayakunqamula usizo lokuthuthuka kwabo kunokuthi bakukhulise.
Ukulinywa kwezitshalo- izithombo noma ukufuya izinkomo lapho kungumanyolo wokudabuka nezinsiza ezandisa umsoco zisetshenziswa. Amakhemikhali amahomonisi nesynthetics awasetshenziswa nhlobo.
kulokhu abaholi abangenantando yeningi abakhethiwe bangabonakala njengentuthuko enomthelela omuhle.
Omunye wabo wawela ngasesitubhini sangaphambili washiya umkhonto wakhe ngemuva.
Kukhona isikhathi owake wabona ngaso onogada besemsebenzini ngaphandle kwamabhibhi?
Sethemba ukuthi sesizokwazi ukubhekana nezimfuno zabantu abafuna ukuya eMecca.
Umncintiswane uphethe ngomgubho ophakeme onemikomelo lapho abaphumelele benyezelwa khona.
Silikhiphile ihhovisi lendawo sahambisa izinsiza kusebenza ezazilapho esiteshini esiseduzane.
Inkundla yezemidlalo ikhethwe njengenye ezodlalela imidlalo eyandulela amafayineli.
Mama Sihlalo, uma kulungile singathanda ukwenza isingeniso esizonikeza indikimba ngamasergeons esifunda.
Ngicabange ukuthi kumele siqhubeke nalokhu ukuze sisuse konke lokhu okumbi okucatshangwa abantu ngakho konke lokhu.
Kwahlanganwa kwase kuthi ukufakwa kokuthuthukisa kwenqalasizinda nokwengeziwe kwahlukaniswa kwaba izigaba.
ukwengeza kulokhu, ithimba le EMDC lizodlala indima ebalulekile ekuthuthukisweni kokuphathwa kwezikole.
lokhu kuhlanganisa izinto eziningi kanye nokuthuthukiswa kwesimanje emadolobheni.
Umbono omusha wesigungu ukulwela ubulungiswa bomphakathi, ngokuthuthukisa nokwenza ngcono isimo sezenhlalakahle yomphakathi.
I-CBPWP inikeza ukuqeqeshelwa ukulungiswa kwemigwaqo yamaCDW kanye namakhono empilo engeziwe nokuqwashisa ngegciwane lesandulela ngculazi nengculazi uqobo.
Kwake kwaba khona umbiko nge Boeing, ngezinkinga ezintweni zikagesi nokuthi ziyekiswa kanjani ukusebenza.
Izikhwama zaphenywa kahle hle izidakamizwa icocaine yatholakala ifihlwe entweni yesulikesi.
Izinto eziningi zaseNingizimu Afrika eziya eChina zinezinto ezifana ne-aluminium, inickeli, imanganese, zirconium, vanadium oxie, chromium ores, igranite, iplatinum kanye negolide.
ingashintshwa ngegciwane ibe initric acid, ngokukhishwa kwamandla.
ngethemba ukuthi uma sibambana izandla angeke sashukumiseka, futhi awukho umsebenzi wezezindlu ongasalela emuva unomphelo.
Yenza iziphakamiso ezindabeni ezithinta eze acquisition, procurement nokutshelekiswa kwe- ICTs.
Kwamanye amazwe, uma kuhlanganiswa lapho kubhalwa khona abantu kanye nesibonakalisi sokubhekwa komuzi ikona okusetshenziselwa ukuthola ulwazi uma kubalwa.
Udaba oluhamba phambili ephephandabeni i Mercury luyadukisana ngoba awukho umbiko oshaqisayo ngabantu abathengisa ukudla okungcolile.
imishanguzo ama-Ante-retroviral inikezwa abantu base Midvaal CHC, abahlangabezana nalokhu okufunwayo nalabo asebeke baba ohlelweni lokufundiswa ngendlela yempilo emitholampilo yangakubo.
Uthe, idolobha lizohlela izinhlelo zamabafundela umsebenzi ngaphakathi nezimboni ezizobe zidweba kabusha isithombe.
izingane zomama ababhemayo ngenkathi bekhulelwe ziba nemikhuhlane, ukugodola, umphimbo kanye nesifo samakhaza kunezinye izingane.
Yenabisa iscope sohlelo lokugcinwa kwamandla ebiomass e Southern African Development Community SADC kuzwekazi lonke.
Lokhu kudingeka ezindaweni zikahulumeni nezizimele, ososayensi, onjiniyela, abogesi, nabaphathi kanye namabureaucrats.
Itemu elijwayelekile elisetshenziselwa ukuchaza ubugebengu ezinganeni, kusetshenziswa itemu elithi ukuhlukumeza ngokocansi noma ukunyukubeza ingane.
Uma ifomu libhekisiswa bese kutholakala ukuthi kunamaphutha, ifomu liphindiswa emuva namaphutha akhona ebhalwe phezu kwekhasi.
Ngikufisela isibindi, ukuqina nenhlakanipho uma ukhuluma ngalezi zindaba ezisohlelweni lwakho.
Siphinde sabona izimpi e Afghanistan nase Iraq ezibalethela ukwesaba okusha kuhulumeni wezinto eziningi, kanti neZizwe ezihlangene zithinteke kakhulu.
Thuthukisa inhlabathi umthamo wamanzi amumathwa inhlabathi uyenyuka ngenxa yezinto ezitshalwayo.
Kungenzeka ukuthi lezi zikhukhula zingonakalisa ukuphuthuma kwabantu ikakhulu e Malawi, Mozambique, Zambia nase Zimbabwe.
kwakuhlukene, kwakuwukuqalisa-yebo kwakuyibhokisi lokusiza ukuqalisa.
Kubalulekile ukuthi utshele umhlengikazi ukuthi kade usendaweni enjani yokusebenzela ngaphambilini nalapho usebenza khona.
Kumele kube khona ukulingana ezifweni esibhekene nazo.
I-SAPS Stormsriver isendaweni ethule abantu abasebenza esiteshini banomona ngabasebenzi abaseMpumalanga Kapa.
Ngiqinisekile ukuthi iqembu laseIraq eliseNtshonalanga Kapa lizobukisa ngethalente lalo likanobhutshuzwayo lesi sifundazwe esinalo, kusho uNgqongqoshe uJenner.
Sisebenzela isizwe esiphila ezindaweni zokuhlala ezinhle ezikomasipala abathuthukayo nabaholwa kahle ngaphansi kukahulumeni.
Ikhaya elihlotshiswe kahle; elibekwe endaweni enhle; eliphezulu egqumeni okwazi ukubona kulona idolobha, umtata kanye nolwandle.
kuzenzakalelile nje ukuthi izinto zihambe ngalendlela ezihamba ngayo zaqondana nomhlangano weSADC.
ukuba ingxenye yalezi zinto ezisesimweni kuyabakhulula ukuthi bangaphathwa ubuchwepheshe kanye nesiginxi esishaywa ilobu buchwepheshe.
Isinqumo siphuma emva kwamasonto enkulumo-mpikiswano yomphakathi emva kokuthi umkhandlu ukhiphe uhlu lwamagama aphakanyisiwe okushintsha oluqhamuke emva kokuxoxisana okuthathe inyanga yonke.
Uhlelo oluhlanganisiwe nokuthuthukiswa kwalo kwamukelwe kahle esisebenzisana nabo entuthukweni.
amakhono adingekayo afana nokubeka izinto zokufunda ukususa izinto, ukuhlanganisa nokubhalansisa.
izimo zobugebengu: Mnu Legodi wenza ushintsho lomgunyathi eshekeni, alihambisa ebhange lase ABSA.
akusho futhi nokuthi kukhona umlingo wokwelapha izinselelo ezinzima esibhekene nazo.
Waqhubeka wathi, ngifuna ukumbonga ngokuba nesibindi nokungiphephisa ngaphandle kokungabaza.
Uhulumeni waseNingizimu Afrika uhambisana nesixazululo sezinkinga.
DERIs yenza okukhulu kakhulu ngokuhola, ukucwaninga obunobungozi, phezu kokuthatha umsebezi efemini esohlelweni oluphethwe kuzwelonke.
amalungu eSSC ayehlala aziswa ngophiko olukhethekile lokushicilela kanye nophiko lukazwelonke lokuhlola nalo lwaluhlala lwaziswa.
Izindlele zikakolweni ziyshengisa ukunotha komhlaba wethu osunikeze impilo iminyaka osazoqhubeka futhi wenze njalo.
ukuveza ezinkampanini ezizimele ukuzibophezela kwe DST ekuthuthukiseni ukusebenza kwe R D, imiphumela nokwenziwa kocwaningo nososayensi bezomnotho waseNingizimu Afrika.
siphinde sibheke imidwebo eyamukelwe idolobha yezinto zokuthutha e Klipfontein Corridor njengokokunye kwezinto ezenza kusheshe ekuqalweni kwenqalasizinda eCape Flats.
ithimba liphenya ukuthi amanzi okunisela angasetshenziswa kahle nokuthi ahambisana ne Best Management Practices.
Kumele sakhe umphakathi ozuzayo ekukhoneni, emandleni, nasezithembisweni zabantu bawo.
Itheku nezindawo ezakhelene nalo zitshengisa ngezindawo ezigcina imvelo ezingenkulu kakhulu.
izinkomba zomkhuhlane ziyathuthuka kodwa zibuye zibuye nomkhuhlane kanye nokukhwehlela okukhulu namaqhubu amancane.
Kuyadabukisa ukuthi abanye osopolitiki babamba intuthuko bengabheki abanye abantu abahluphekile.
Mnu. Sihlalo, ngizoqhubeka ngokubiza uBrian Gcina Mkhize.
Cutaneous anthrax, inhlobo eyejwayelekile evela ngokubamba imikiqizo ezilwane ezithelelekile, ezifana nenyama, iwuli, noma amakhekheba.
umzuzu nezenzo zokuvikela sezihlangene nemizamo yokuncisha abavalelwe abanakho nokusebenza kwezinqondo zabo kwangenza ngaqina ngaba nolaka.
kwafakwa inkomba ecacile nebonakalayo endaweni ebonakalayo ukwazisa umphakathi ngokubaluleka kwephrojekthi.
Umqulu wamalungelo uqinisekisa ilungelo lokuhlangana, ukhombise, ukhalaze ulethe nencwadi yakho yezikhalazo inqobo nje uma kwenziwa ngendlela enoxolo fuhi abatelekayo bengahlomile.
abahlengikazi abahlanganiswa nemiqondo ethize bakhethelwa lenhlangano.
abantu abenza umsebenzi wezandla, ukuqopha, nochwepheshe badingeka kakhulu.
Mhlonishwa uSandra Botha namanye amalungu phindani nibize ukulalelwa kwabagwebi emgodleni wamasosha.
Uma iphrojekthi isihloliwe yaphasiswa izwe elizophatha, ibhaliswa ibhoi labaphathi be- CDM Executive Board.
bahlole uthole ukuthi hlobo luni lokwesekwa abaludingayo ukuze babe izikhungo zeECD ngokugcwele.
Ukugcwaliswa kwezikhala ngabasebenzi abafanelekile bokuphathwa kobungozi nokubeka uhlelo lokulwisana nobungozi.
Conville Police asebenzisa izinja namalungu amaningi ukufuna ingane.
ukuhlelwa kabusha kwama CPF kuhlose ukungenisa ukuphuthuma entuthukweni yawo, ezinsizeni zokusebenza nasemsebenzini, kangcono wokwethula uhlelo ngenqubo yomphakathi.
Ngizocela uDokotela Boraine asihole ngomkhuleko.
Kuyintokozo kimi ukwamukela umfowabo kaBasil uTerry, udadewabo wasemzini uColette, kanye nomngani wakhe, uJames April kulesi sishayamthetho namuhla.
Isiqhingi sokuceba esizungezwe ulwandle lobumpofu kanye nokungabi namandla kuzoholela kwimvunge yezenhlalo.
Lesi sigwebo esiphindiwe sika dilika jele sijabulise sashayelwa ihlombe umphakathi obugcwele egunjini lesibili lenkantolo ephakeme eKapa namuhla.
Izimpahla ezingi ezazithunyelwa emazweni angaphandla zazihlanganisa i-Ferro-vanadium; imikhumbi yokudoba; imikhiqizo yamakhemikhali; iphepha lokuphrinta amaphephandaba, i- polyester yarn kanye namathuluzi okucindezela, ukugxiviza kanye nokuvula izimbobo phakathi kwezinye ziinto.
uProfessor Folb ukhona uzokwazi ubulima besayensi yalesi siphakamiso.
Inanda ingene esikhathini samanje isendaweni ekahle yokuqhubeka nokuthuthukisa ukuphumelela kwezemfundo endaweni enamagugu amahle.
abezindaba abanikwa imali umbuso akufanele basetshenziswe yinoma iliphi iqembu lezombusazwe, ukuthuthukisa noma ukucekela phansi iqembu.
I- Communication Service Agency inikeza usizo ngaleso sikhathi eminyangweni yongqongqoshe abaqala ukusebenzisana nohulumeni.
Ama-SDP EMF ayisishiyagalombili esifunda azosebenzisa lezi zindlela kanye nemigomo endaweni ngokwesikali sikamasipala.
Unobhala we SNSC uthe utshele uSolana ukuthi izinxgoxo ngeke ziqale ngenxa yendlela abazithathe ngayo ekuqaleni.
Kuyintokozo enkulu kimi ukunamukela nonke eNingizimu Afrika.
Lokhu kwaba nomthelela omkhulu ekukwazini ukwenza umsebenzi kwebutho lezokuvikela lezindiza, ukuzivikela, ibutho lasemoyeni kanye nalelo elisebenza emanzini.
Ngijabule kakhulu ukusho ukuthi iiLwimi selubambe erekhodi eligculisayo eminyakeni yalo emihlanu yokuqala likhona.
esinye isiqhingi, iThakadu River Camp iyi eco-tourism ephakathi komkhandlu nomphakathi waseMolatedi.
uMohamed ugcizelele ukuthi ulwazi oluthekeliwe, olunezindawo zesayensi namasiko akumele ludelelwe, ikakhulukazi izinto ezaziwa njengezase Afrika.
Ukuqashwa kwalowo ozophatha iphrojekthi ahlanganise nesihlandla sesithathu seMicro-Economic Development Strategy process.
uhlela enze izinhlelo zasemsebenzini zokuqeqesha ezindaweni ezibalulekile zokufunda.
abane abatshengisa amaphoyisa eSoweto naseSebokeng ezintweni ezintshontshiwe bacashisiwe.
yonke inhlawulo nemali, uma ilayisensi ingakhokheliwe.
Abasemazweni angaphandle bazokwazi ukudlula ekubhekweni kuqala nasekubonweni ukuthi awunacala yini ezindaweni ezikhethiwe zokungena ngamavisa amahhala.
Kona ngiyafuna ukulibeka leli phuzu, ukuthi i anthrax njengenhlangano yayiyingxenye esemthethweni yohlelo.
Izinkomba zizoba khona ukuze izingenelelo zoshintsho ezivezwe embikweni zizobhekwa zilinganaiswe.
Bama-hhs ahluphekayo ahlelelwe ukuthola usizo lwamahhala njengoba kuchaziwe kwinqubo yemisebenzi ebalulekile.
Umbono kaMongameli kanye noNGqongqoshe uManuel kanye nendlela yokwenza umsebenzi eqhamuka kwizifundazwe futhi equkethwe kumcabango othi iKapa elihlumayo, kudingeka kukhonjiswe kwizinga lohulumeni basekhaya.
Izimboni ezinkulu ezenza imikhiqizo efana ne-coke, imikhiqizo kawoyela ohluziwe kanye ne-nuclear fuel babike ukuthi benze inzuzo enhle kakhulu.
Sasicula amaculo eNkatha futhi sasifundiswa ngeNkatha.
Wagqugquzela amakomidi ahlukene ukuthi axhase isigungu kanye nokuthi azibandakanye ngokubamba iqhaza elibonakalayo ekwakheni ikusasa labo.
Futhi, ngemuva kokuxazulula izimo ezinzima zabantu abahlala emijondolo, sizothuthukisa uhlelo olubanzi lwezifundazwe lokwenza ngcono izindawo.
Isikhwama sezimali ezibekelwe ukwenza umsebenzi othile, sezimpahla ezingasukumiseki kanye nokusetshenziswa kwezimali kwamanje, kunikezwe ngokubhekelela ukusetshenziswa kanye nokuhlolwa kwezidingo.
Ngendlela efanele,asifuni ukuthi abantu abasebenzela uhulumeni ababona uhulumeni njengensiza yokuceba masinyane okumele bazitapele kuyona.
Ukuze kuzuzwe izindlela zokusebenzisa izimali ezikahle ezingahlangene namaholo kwizinto ezibalulekile ezifana nezinsiza kufundisa, ukulungiswa kanye nokugcinwa esimweni esihle kwezinsiza, kudinga ukunyuswa kokuhlinzekwa yisabiwomali kwizingxenye Ezimnyama Zohlelo.
Umgomo wezenhlalo ukuthi kwethulwe izinto ezisebenza ngogesi ezonga ugesi ezimakethe.
Impela, asikwazi ukukhuluma ngentuthuko ngesikhathi abantu bephila ngaphandle kwamanzi ahlanzekile kanye nokuhanjiswa kwendle ngendlela efanele, bese ngalokho bevuleleka kwizifo eziningi ebezingagwemeka.
Isimo sezulu sezintaba i-Andes sipholile, isimo sezulu sasehlathini siyashisa kakhulu, isimo sezulu sasogwini esasogwadule somile.
Ukuthi ngabe uhlelo Whether the rationalisation process should not be implemented on an incremental basis.
Amazwe e-IBSA aphinde aziwe futhi aphinde alethe ukuzwana phakathi kwezinhlelo zohwebo ezifunwayo.
Ngemuva kochungechunge lokuxoxisana lweminyaka embalwa, ama-Community Policing Forum manje asezoqala ukusebenza ngaphansi kwesikhungo esisodwa.
Kubaluleke ngendlela efanayo ukuth kuhlelwe ekukhipheni lokho okungakwazi ukuthi kwenziwe ngokuguqulwa kwezindawo ezikhombisa iqiniso ngezindawo okuhlala kuzona abantu bakithi.
Izindlela zokuvimbela okungekuhle okungenzeka zizoqiniswa kakhulu uMnyango Wezempilo ukuze uvikele abantu baseNingizimu Afrika kwigciwane.
Ixhasa ukuchelela, i-de-rocking, ukuvuna ngomshini kanye nezinsizakusebenza zokulungisa ukudla, kanye nokusetshenziswa kwama-biogas ekukhiqizweni kwamandla.
I-Metro Police inohlelo lokunciphisa amathuba obugebengu ngokuthi kuqedwe abantu abathenga izinto ezebiwe.
Lungisa idizayini enakho konke bese uqalisa ukulungisa imphambanamgwaqo ye-Greys Inn, Quality Street ne-Tara Road.
Ukuxegiswa kohlaka lokwengamela imakethe yabasebenzi kulungiselela ukudalwa kwamathuba omsebenzi ngesikhathi esifanayo kwandiswa amalungelo ayisisekelo ngokubanzi kubantu abasebenzayo.
Ukwakhiwa kwewayini elengezwe okuthile elifana ne-sherry kanye ne-marsala nakho kufakiwe.
Ukusebenzisana okufana nalokhu kuzohamba ibamga elide ekusizeni ukulungisa izinto ezifana nokungabikho kwamakhono anele kanye nokungafakwa kwabantu ezindaweni ezifanele okukhonjiswa indlela okumi ngayo isimo sabasebenzi maduze kunalokho ebesikulindele.
Futhi yilapho i-J Z Le Roux Hall ikhona okwamanje?
Ukuze kube nomthelela ekuhlanganiseni izindlela zokulwa nobubha, ezinamazinga ahlukene ekusunguleni kanye nasekuqaliseni intuthuko yezenhlalo kanye nomnotho okudingekayo.
Ukukhiqizwa kukawoyela kakotini kuhlanganisa ama-cotton linter njengomkhiqizo ophuma kuwona.
Umxhaso wamazwe omhlaba kumele uhlinzekwe ngokungakhiphi okuthile ngokusekela kwisidingo, kodwa kungabi ithuluzi lokwenza izinguquko kuhulumeni, kwasho uJeremy Hobbs I-Executive Director wakwa-Oxfam International.
Imigomo ekulolu luhlu ibhekelele ukuthatha izinqumo zabantu abasebenzisa amandla ukuze kuzuzwe imigomo yezendawo kumazinga aphansi.
Ukusebenza Kwamaphoyisa Asebenza Kwizindiza esiza umshayeli wendiza ngesikhathi sokuhamba kwendiza futhi banesibophezelo sokugcwalisa uphethroli ezindizeni.
I-CITI usoseshini wesifunda wezohwebo, isigungu esihlanganisa osomabhizinisi kanye nesikhungo sokwenza amaphromoshini semboni ye-ICT.
Lezo zinto zabangelwa yilokho uhlelo elwalukwenza kuyena.
Lesi sigungu sikholelwa ukuthi sesifikile isikhathi sokuthi kuqale ukwengezwa ukudonswa okufanele kulokhu kwesibili okwengeziwe.
Kuphinde kuveze nolwazi mayelana nokwenziwa yi-AMI njengxengenye yokungenelela yoMnyango Wezesayensi Nobuchwepheshe kwizinsimbi ezisezingeni eliphambili.
Kwizinga lezifundazwe ukuqalisa kukhinyabezwa ukungabikho kwezinsiza.
Lona bekungumkhankaso lapho isibalo esikhulu sosaziwayo besiphanyekwe kumaphosta afundwayo.
Umuntu otshale izimali ohlala kwenye ingxenye yebhilidi elakhiwe kahle ngesikhathi eqashisa ngenye ingxenye ngeke akwazi ukwenza lokho ngoba ibhilidi alisetshenziselwa ukuhweba.
Impendulo yethu ithi banqume ukwenza izenzo ezihambisana nomthetho, besizobathathela izinyathelo uma izenzo zabo bezephula umthetho.
Senze konke okusemandleni ukuthi sigcine ukukhululeka kanye nokungenzeleli kwalolu khetho, kwasho uNksz. Tlakula.
ULynn Pascoe ukusho lokhu namhlanje evula umhlangano obubekwe njengesiqalo sesigaba esisha ekufuneni isisombululo eNtshonalanga neSahara.
Abantu abathathiwe abayikhulu namashumi amabili abafinyelele kuhlu lokugcina.
Ukufakwa kwezimali kugesi ngokuxhasa ukusombulula ukusilela emuva kwezinsiza zikagesi ezindaweni ezihlala zinabantu ezisezindaweni ezingahlinzekwa ngokwanele ngokomlando.
Ngamanye amazwi, kuyiqiniso ukuthi uchemile?
Yengamela izithangami zabezindaba Zohlelo Lokwenziwa Komsebenzi ezibakhona njalo unyaka wonke.
Niphinde nabona namagrafu okuthathwa kwabafundi izolo ngakho angizokuphinda futhi.
Kunjalo, cishe i-reel eyodwa ngosuku, yithi ngikusize.
Ngesikhathi Sokumenyezelwa Kwesimo Esibucayi amantombazane amancane aneminyaka engiyishumi nane ayeboshwa, ehlukunyezwa, eshaywa futhi eqhunyiselwa isisi esikhalisa unyembezi.
Lapho ukufinyelela kwizinsiza noma lapho amalungu enqatshelwe khona ngenxa yezizathu ezingaphathelene nezomnotho, lokhu kumele kulungiswe futh kwelulwe izidingo lapho kudingeka khona.
Kuzobhekelelwa ukuthathwa kwezingane abazali okungebona abazo okunesibonelelo sikahulumeni njengendlela ehlukile engasetshenziswa kunohlalisa izingane emakhaya ngenxa yokuthi edinga ukuthola isibonelelo.
Ngangingekho esimweni sokuthi ingabe empeleni lokho akubangelwanga ukungenwa ezinqeni ngesitho sangasese somuntu wesilisa.
Abaholi bangathula izinkulumo kodwa izishoshovu zisonga imikhono, bese zenza lokho okudingeka kwenziwe.
UHatton wathi uhlelo lwezinto zokuhambisa umphakathi kungenza iKapa libe yindawo eheha kakhulu kwizivakashi.
Bahole ukuze babe yisibonelo esihle emphakathini bangabi amalungu emigulukudu.
I-Foetal Alcohol Syndrome i- FAS - Ukukhubazeka ngokomqondo kanye nangokomzimba okubangelwa ukuthi ingane engakazalwa beyivuleleke kuphuzo oludakayo ngenxa yokuthi umama wawo wayephuza uphuzo oludakayo ngesikhathi eyikhulelwe.
Isiphakamiso sobugugu sika-Joule senziwe imithelela kimvelo efana nokunukubezeka komoya kanye nomcabango wokunyuka kwamazinga okushisa emhlabeni okwenziwa ukuthuthuka kakhulu kwezindawo ezisemasolobheni nakho kuyabhekwa, washo kanjalo.
Kodwa ngokukhulu ukuhlonipha Mnumzane, i-Oozie iyisikhali esiyisisekelo uma bewazi i-HMK bekungaba lula kuwena ukuthi usebenzise i-Oozie.
Uma iPhalamende lenqaba noma ikuphi kulokhu okuhlongozwayo kuyobe sekuphelelwa amandla kulokho okungahambisani nakho.
Amalungu e-Phokeng Stock Theft Unit akhomba lezo zinkomo njengalezo ezazebiwe endaweni yaseMadikwe.
Inkinga enkulu ebhekene namagumbi okwenza ucwaningo kazwelonke aseNingizimu Afrika kuhlanganisa ukungasebenzisani, ukuphindwa komsebenzi owodwa obesewenziwe kanye nokungalingani kwezindawo kanye nokungabikho kokuhlelwa kokusebenza.
Isibonelo, kuzongena imininingo emisha ezothatha indawo yezingqalasizinda ezikhona njengamanje njengoba iphrojekthi iqhubeka futhi nokulethwa kwezidingo kukhula.
UMnyango kaHulumeni Wasekhaya ukhethwa ikhabhinethi ekugqugquzela kanye nokuqhuba izinhlelo zezindawo zentuthuko.
Ngokubhekelelwa kwesimo lokho bekungaba kuhle kakhulu, kodwa angisakukhumbuli Sihlalo.
Ukuthi wazisiwe futhi uvumile ukuthatha umsebenzi?
Amaphoyisa abopha indoda ngakusasa ngemuva kokuba idubule abantu ababili eNkande ngaseNqutu.
Okuningi kwalokhu kwenziwa ngokhuni, ubumba, i-soapstone, ubuhlalu, i-raffia kanye nezidingo, futhi kubiza imali efanele kwizivakashi.
Cha, abukho ubufakazi obuxhasa umcabango wokuthi ubisi oluluhlaza lunomsoco kakhulu kunobisi olufudumeziwe labulala amagciwane.
Umhlaba owanikezwa lezi zikole ngenhloso ecacile yokuthi kwenzelwe imisebenzi yesikole, futhi zizodluliselwa kumbuso ngendlela efanayo.
Angazi ukuthi ingabe umfaniswano wawu-khaki noma uluhlaza okwesibhakabhaka, ngoba isithombe esasithathiwe sasiyi-black and white, wazizwa ethukile ngempela ngemuva kwento ayeyenzile.
Yebo, bekunenani eliningi lezinja, kwakukhona ishimpanzi, kanye nenani lezimfene ezazigciniwe.
Ngingathi abantu baseSoweto,uhlangothi oluhlakaniphile lwabantu baseSoweto.
Lo mbiko uqukethe imiphumela etholakele kumayunithi abalimi abathengisa imikhiqizo yabo, okungafaki nalabo basezindaweni ezazaziwa ngama-TBVC state kanye nezindawo ezazizibusa ngokwazo.
Kwisikhungo somphakathi esidala kakhulu kanye nengadi yezimbali endala nakakhulu esekhona e-Afrika.
Ukuze kwakhiwe izinkampani ezisebenza ngokuhlanganyela kanye nokusebenzisana koHulumeni Wesifundazwe kuqinisekise ukuthi abahlinzeka ngezinsiza ukuze bahlomule kulokhu kusebensisana.
Ukwehlisa amazinga aphezulu e-potash akhiwe angaba nomthelela kuhlelo lokugaya ukudla kwezilwane .
Empeleni, ukulahlekelwa amandla kuzoba kuncane ngesikhathi i-geyser izipholisa, njengoba ama-geyser esimanjemanje enensiza yokuwagcina eshisa iskhathi eside, loku konga kuncane kakhulu.
Uyakholelwa futhi ukuthi ashiyi dengwane umfundi onekhono ngokuhlinzekiwe futhi lokho okunikezwayo kumele kwenzelwe bona, njengoba engekho umfundi okumele ashiywe ngaphandle ekufundeni.
Ngezingxoxo, ukwanda kokungalingani akuchithi kuphela amazinga okukhula ekwehliseni ubumpofu; kuphinde kwehlise nesivinini sokukhula komnotho, okunomthelela ongemuhle kulokhu.
I-Namibian Stock Exchange Association engenzi inzuzo ingumnikazi welayisensi yokusebenza ngokushintshiselana ngesitokwe.
Sicela ugcwalise leli fomu ngokusebenzisa osonhlamvukazi bese ubeka uphawu emabhokisini afanele.
Ngaleso sikhathi, olunye udumo lwanikwa imibono yokuthi i-Stats SA kade ubukela phansi ukwakhiwa kwamathuba emisebenzi.
Ngokusekela amabhodi okulawula akhulisa ngokweqile intengo yokudla ngesikhathi ukulima kwabamnyama kwakufadalala.
Amaqiniso ayaphikisana mayelana nezinga abantu baseNingizimu Afrika abashona ngenxa yengculazi noma izifo ezihlobene nengculazi.
Manje siyocabangela isimo sokuphikisa ukubusa ngendlela yokungaphikiswa. Kunoma yiniphi indlea engacatshangwa.
Imizamo yokulawula ugu kumele ihlanganiswe iphinde ididiyelwe futhi yenziwe ngendlela esobala, evulelekile nekhanyayo.
Izitatimende zezimali ezibalwe ngokugcwele kanye namaminithi omhlangano we-AGM.
Lo msebenzi uqinisekisa ukuzibophezela kwabakwa-Metro Police ukuqinisekisa ukuphepha kwabagibeli abasebenzisa indlela yethu yezinto zokuthutha umphakathi.
Njengoba ngishilo, ama-Nordics angabanikeli abakhulu kakhulu abanikela ngeNhlangano Yezizwe, inhlangano yamazwe aseYurophu kabili kukho konke ukufaka izimali eziya e-Afrika.
Sicela ukhululeke ukuthintana no-webmaster uma uhlangabezana nenkinga noma ubunzima ngokusubscriba noma ukunga-subscribhi nemisebenzi yokwazisa.
Ukubeka umbono ngombiko, Ungqongqoshe uPandor wathi ukubuyekezwa kwenqubomgomo kwakungumkhakha osemqoka kakhulu womsebenzi wanoma yimuphi uhulumeni.
Ukubamba iqhaza ukwenza ukuthuthukiswa kwezempilo yendawo kungumqondo omuhle kakhulu.
UDkt Odendal, ngaphandle kokugxila kakhulu kwezobuchwepheshe, lokhu kubandakanya ukulanzwa kwezinye izinto ezingcolisayo.
Manene namanenekazi, kumele sincome ukubekwa kabusha okuhleliwe kwe-Cape Town yi-Manning Rangers futhi ngithatha leli thuba ukubemukela emphakathini webhola lezinyawo wase-Cape Town.
Impumelelo ekahle ye-WIS ingukubakhona kwezinsizakusebenza zezimali ezanele.
Amalunga abhekana nowesifazane emgwaqeni u-Kuruman athola bephethe impahla eyebiwe ebiza amakhulu amarandi.
Le-Festival iyisisekelo sokwakha umhlaba onokuthula.
Usuku lokushona usuku okwenzeka ngalo ukufa hhayi usuku okwenzeka ngalo ingozi eyimbangela yokushona.
Kodwa esikwaziyo ukuthi akekho phakathi kukaMnu Maharaj noMnu Shaik owaziyo ngezinyathelo ezithathwe eNingizimu Afrika ukulandela izinsolo ezibhekiswe kuShaik.
Le mihlahlandlela yokusebenzisa iyosiza omasipala ukuthi baguquke endleleni yokubala izimali i-GRAP ne-GAMAP.
Asizikhumbuze ukuthi umsebenzi wanda ngokwesikhathi esikhona sawo.
Kuyiqiniso ukuthi izakhamuzi ezidebesela izibopho nemisebenzi yazo zibukela phansi amalungelo abanye abantu kanjalo nawazo.
Ukusungulwa kwenkantolo kwemukelwe ngesasasa yizakhamuzi zelokishi lendawo.
Ngakho-ke, kusifanele ukuthi sihlale siqaphile, ukucija ukubheka kwethu nokusebenza namabhange ukuveza okungase kube yizinkinga kusenesikhathi nokubhekana nazo ngendlela efanele.
Izikhala zemisebenzi ezikhangisiwe ziyagcwaliswa ukukhuthaza ukumeleleka ophikweni lwezemisebenzi yamaphoyisa.
Yebo, ngaphandle uma omunye ebona ngendlela ehlukile, ngizothanda ukukhulula uMnu Phillips.
Ngaleyo ndlela umbandela osemqoka wokugqugquzela ukunekezelwa kwezindlu.
Ngijabuliswa yithuba abanginike lona lokubahola.
Ngapakisha izimpahla zami ngabuyela eGoli ngahlangana noKenny eCentral Methodist Mission.
Azisebenzi ekusetshenzisweni kahle okungashiwo ngendlela eyiyo.
Izifuno ezingasabalele zikaZwelonke zedlula ukubambelela ezifunweni zomthetho wamazwe ngamazwe nezijwayelekile.
Ezindaweni ezinkulu ukuthi zingambiwa ngesandla, ugandaganda nomshini wokugubha onesondo kungasetshenziswa ukufeza inhloso efanayo.
Lamashadi e-Art ayonikwa othisha nabafundi mahhala kuhlanganiswa nokuvakashela igalari.
Indoda ehlala endlini eyodwa nomshana wayo yayigade ingane ebusuku ngesikhathi abazali bezikhiphile.
Umbhalo unamaphutha nezinsolo ezimbalwa Umasipala WaseThekwini ongathanda ukuwacacisa nokuphendula ngawo.
Icala lokuzama ukubulala necala elivulelwa umuntu oseshonile libhalisiwe ukuthi liphenywe.
I-globalisation ebingalindelwe isiholele ekuthuthukeni phakathi nangaphakathi kwamazwe.
Okwakuyindida ukukuzwa ukuthi ujele ofanayo ophelekezela isiboshwa wavuma ukuphatha utshwala obabuthengelwe isiboshwa ukubufaka ngaphakathi ejele.
Ukuthola imininingwane ngezindiza ngokubambisana namaPhoyisa ase-SA nabakwa-ESKOM ukuvimbela ukwebiwa kwezintambo zekhopha kolayini bezingcingo.
Ukushukunyiswa kwezimakethe zomhlaba kweza emva kwebhange lokonga elikhulu lesine lase-US, Lehman Brothers, ukuvezwa kobuchaka nokubaleka kukaMerrill Lynch aye ebhange laseMelika.
Imithetho emayelana nezimayini kumele iqonde, izwakale futhi bakwazi ukufinyelela kuyo abezimayini abancane futhi kumele ifakwe ngendlela yokubhekela indawo.
I-IBA Act igunyaza i-IBA ukukhuthaza imisebenzi yobunikazi nokulawulwa kokusakaza ngabantu abavela emaqenjini abantu ababencishwe amathuba.
Injongo kwakungukuqondisa izinhlelo zabafundisi ezwekazini lase-Afrika ebuphoyiseni obunonembeza.
Umhlangano uhlose ukukhulisa ukwazi kuhulumeni wezindawo nezenzo zangaphakathi ngokuguqula imininingwane ngamaphrojekthi abeyimpumelelo, ukuxoxa ngezindabamfanekiso ezifundweni nokuvakashela amaphrojekthi okusimamisa imiphakathi yendawo yase-Cape Town.
Ukungagcini isikhathi kusho ukusalela emuva ephuzwini okubhekenwe nalo elimayelana nemininingwane kanye nosuku imininingwane ezobe isikhona ngalo.
Khlikha lapha ukuze uthole uhlu lwezifinyezo nezincazelo zamagama asekhompyutheni amayelana nohulumeni.
Utshelwa ngokushesha ukuthi bekumele ngabe benzeni.
Ukuboshwa komsolwa kuthathwa njengento enkulu kakhulu, njengoba indawo yaseJouberton ibhekene nenkinga yokwebiwa kwezinhlobo ezehlukene zamakhebuli.
Ukwehluleka ukulinganisa ukuphathwa kokulahlwayo ngendlela elinganayo neminye imikhakha.
Izidingo zobudlelwane bamanzi yizinga eliphezulu nobungako bamanzi adingekayo ukugcina umfula usesimeni esifanele sezempilo.
Amaphepha okwazisa athengiwe nasatshalalisiwe acelwe yizimishini ezahlukene ngemigubho yazo.
Ngokusekela amabhodi okulawula akhulisa ngokweqile intengo yokudla ngesikhathi ukulima kwabamnyama kwakufadalala.
Angikukhombise amadokhumenti amabili anawo u-Judge Heath.
Ukuthuthuka ngokomqondo- izinga abantu enhlanganweni abasebenza ngalo ngolwazi, umqondo nemininingwane nokukwazi kwabo ukubhekela phambili, ukuqahathanisa, ukwakha ukusungula nokuhlela.
Angizange ngisho ukuthi kwakungafanele ukuthi akhulume no-Oliver Tambo.
Lolu hlelo lwezentuthuko lungaphumelela kuphela ezingeni ekwakhiweni kokubambisana ngokwentuthuko yokubambisana neyamasu emazweni asezwenikazi, emazweni asathuthuka namazwe asethuthukile.
Kulokhu, Ngqongqoshe, iNingizimu Afrika ikhuthaza ukufakwa ndawonye kohlelo lwase-Afrika, kanjalo nohlelo lwezentuthuko yaseNingizimu nokuzibandakanya okumkhakhamningi nomkhakha ombili.
Ukuthuthuka okusabalele kwe-ABET, ukuqeqesha okuzinze ekhonweni, ukunakekelwa kwamakhasimende, nokuphumelela komuntu nokuqeqeshela amakhono empilo kwabasebenzi abaphambili.
Umsolwa ofanayo onomkhuba omuhle wokuqamba amanga.
Kulokhu, ukucubungula kwethu okukhulu kuyoba wukuthi bonke ubufakazi bokuqhubekayo benqubo eseyadlula kahulumeni wobandlululo.
Okokugcina kule dokhumenti, uma le dokhumenti injalo, ubani owamqeqesha kulokhu okuqukethwe kwayo?
Ukusetshenziswa okukhethekile okukhona kwezempi kwasemoyeni kumele kuhlolwe kabusha, kodwa ngokubheka izidingo zamasu.
Uma ngingena egaraji kwakhunguNkk Mandela ephethe imvubu.
Baphinde basebenzisane nedivishini yase-Personnel ehhovisi likazwelonke ukuphumelelisa lokho kushintshwa kwabasebenzi.
Ingxenye yesibili ye-RAP ukuthuthukiswa kokubhekelwa kwamalunga ezingeni lenhlangano.
Inqubo yokubhalisa ibhizinisi lakho ichazwe lapha.
Bayisishiyagalombili abazinikele abaqeqeshiwe be-Albertinia Victim Support Room.
Ungqongqoshe uDowry wavezaiphuzu laphe lokungabibikho kwemininingwane kukho konke ukukhishwa, hhayi kuphela eJonkershoek, kodwa kuyo yonke iNtshonalanga Kapa.
Kwanikwa wena, ngiyakholwa, hhayi wena Gen Neethling, kodwa ithimba lakho lezomthetho.
Ukugcinwa kwezithelo nemifino ephekiwe noma engaphekiwe ngokufaka esiqandisini, kubandakanya nokulungiselelwa noma ukugcinwa kojusi wezithelo noma imifino.
Kuphinde kuhlinzeke ngokusekela okusebenzayo Emnyangweni Yabaqondisi Abakhulu.
Ihlobo lisuka kuMashi kuya kuJulayi futhi lihambisana nesikhathi sonyaka esinezimvula.
Yebo, kwakunguKhomanda JJ.
Uma ikhomishana yezokuhlela ibhala umbiko wocwaningo, i-ISBN entsha iyafakwa esihlokweni.
Umfundi ukhetha isitshalo azositshala.
Ngikholwa ukuthi uKaputeni Dempsey usivumile isicelo sami.
Isigaba sokuqala sendlela engayodwa siyoqala ngoMsombuluko.
Ukuphendula umbuzo wobikayo, uMnu Sun wathi ngoLwesithathu ukurekhoda okwandulelayo kwakuyisinqumo esathathwa ngokuhlanganyela abaqondisi nabasakazi.
Yebo, ngakho baya lapho futhi babenabasizi ngaseningizimu.
Ngakho-ke akuzuvele kubengcono ngokwenz aukuthi zibe ningi izindawo ezidayisa amathikithi nokwenza ukuthi abe maningi amathikithi adayisa lapho.
Lokhu kubonakale njengokwemukelwa okusemthethweni kwesu lukahulumeni kwekhompyutha kulokho okubizwa ngokuthi ubulungiswa bekhompyutha .
Uma ungenayo i-Acrobat reader, chofoza lapha
Ngesikhathi ethola ukuthi babagxishwe ngezinhlamvu, waya esiteshini samaphoyisa ngokushesha ukuyobika lolu daba.
Umama wengane etholakale ngaphandle komshado, ongazange aphucwe ilungelo kakhe yinkantolo yokugadwa kwaleyo ngane.
U-Abi ugcina akujwayele ngokuzivocavoca okuqinile ngokulandela uhlelo lwendlela yokudla okunempilo olungayifaki inyama ebomvu.
Ukubheka ukuthi ngabe i-CSF isendaweni yakho kanye nokubheka imininingwane yokuxhumana ye-CSF yakho, chofa lapha.
Mnu Mondane, ngingakukhumbuza ukuthi wena awuzange ubafake embikweni wakho kuleso sigaba.
Ukuqaphela kungasetshenziswa njengethuluzi lokufundisa, ukwenza ukuxwayisa.
Uhulumeni waseMalawi usethathe isinyathelo esiqinile sokuheha ukutshalwa kwezimali kwamazwe angaphandle ngaphakathi ezweni.
Unksz Collins hhayi ukuthi uthanda kakhulu umsebenzi wakhe kuphela, kodwa uphinde abambe iqhaza lokuhola emisebenzini yomphakathi.
Cabanga ngokuphatha okokuvimbela oshaka ohambeni lwakho lwe-kayak noma lwe-surf ski.
Siphinde sibe namafliphushadi emizuzu eyishumi yansuku zonke yezibalo zekhanda.
Ukuthuthukiswa kwendlela eamile yamazinga nokukhethekile ukusiza ukwenza ukushintshaniswa kwezimpahla nemisebenzi ngaphakathi e-Afrika.
Ulwazi oluqinisekisiwe lwesifundazwe saseMpumalanga Kapa, kubandakanya nesinguquko zezenhlalo yezombusazwe nezentuthuko.
Ngabe usho ukuthi ukuba angizange ngikusize ngabe awuzange ukubone lokho kusebenzisana?
Yingakho semukela uxolo phakathi kwe-Ethiopia ne-Eritrea futhi ngempela siyethemba sikhuleka ukuthi ukungqubuzana kube semuva kwethu ngempela.
Amalunga azimisele abhekana ngempumelelo nesimo esinzima
Somlomo, izithunywa zenqubomgomo yethu azoqhubeka alwe nobhubhane lwabakhiqizi bezidakamizwa, abakhiqizi nabadayisi,ngokufuna ngokubambisana nemisebenzi yokuthumba, ukuvalwa nokubulawa kwezimboni zezidakamizwa.
Isibonelo, isisebenzi sakude umuntu ohamba aye kude nasekhaya ukuyothola umsebenzi kodwa obuya ngezikhathi ezithile.
Yena nethimba lakhe basebenze kahle kakhulu ngaphansi kwezimo ezinzima.
UVish Suparsad wasebenzela Umkhandlu Wezokubhenka kwinqubomgomo yomkhakha wezokubhenka ukunika abantu abampofu ukufinyelela okungcono endleleni yokusebenzisa ibhange.
I-Aviation Act ukuvimbela isicefe mayelana nokuhamba emoyeni nezindaba ezimayelana nezindiza.
Intsha iphuza ebhishi ngaphandle kokukhathazeka ngendawo kanye nezidingo zabanye.
Esimeni semvula, sesomiso, nesezikhukhula, ubukhona baso buyohlala bukhona ize iqhakaze i-Afrika.
Ukugcina indawo ihlanzekile nokugcinwa komthetho sekuba yinto engenzeki.
Noma ngabe ukuhamba,ukugijima, iphikhinikhi, ukuyothenga, ukudlala imidlalo, ukubuka noma ukudlala imidlalo,i-St Georges Park ivula umhlaba wenjabulo nokuphumula.
Ukukhula kwakho enkwindla kungaphezu kwalokho konyawo lweqhude.
I-honeymoon isidlulile, asiqhubeke nomsebenzi.
Umbiko otholakale uvela kwinqubo yokuxhumana usetshenziswe ukwenza kabusha izincwadi ze-Stats SA.
Sebenzisa izimpawu zesikhumulo sezwe ukuthola ukwakhiwa kabusha kwedolobha nokwenza kabusha ngokwakha amathuba asedolobheni abe seduze nabantu abahlala ezindaweni ezikude namadolobha.
Le nkomba ikhombisa ukusatshalaliswa nezinga lezilwane zangaphandle ezikhethiwe ngaphakathi eNyakatho Kapa.
TUKufakwa kwalesi sigaba kumthethosisekelo kunemibandela esabalele yokuvimbela ukubandlululwa kwabantu abaphila nokukhubazeka emphakathini wethu.
Ungqongqoshe uMangena wathi iNingizimu Afrika njengesizwe esisathuthuka inokuningi engakuzuza kwi-nanotechnology.
Manje sizocela uMnu Diliza Mthembu eze ngaphambili.
Izihlahla ezincane nezinkulu lapho okudayiswa khona izihlahla zitshalwa ziyimbewu, imidumba, okusikiwe nesiko lwezingxenye olwenziwa elabhorethri yomnyango e-Botanic Gardens.
Yize indawo eyenziwe kahle ngenhlabathi ingasebenza, kodwa indawo yaphansi eyenziwe ngosemende noma ukhonkolo yiyona engcono kakhulu.
Ngabe uwena owenza ukuthi baqale ukwenza okuthile?
Inqubo eqondile yokuthi abasebenzi bathole imisebenzi yangaphakathi ye-IT ingasiza ukuqinisekisa ukuthi izinkinga zixazululwa ngokushesha.
Abanye abasezikhundleni eziphezulu kulindeleke ukuthi bahambele ubuholi bukahulumeni wesifundazwe saKwaZulu-Natali, kubandakanya uNgqongqoshe Wezemfundo uNkk Ina Cronje.
Ukusabalalisa ukusetshenziswa kwezinga eliphezulu kodwa ubunzima obuncane bokufundisa kanye namasu okufunda, kubandakanya ukufunda okuqhelile nokufunda okuncike kwizinsizakusebenza.
Kwakunenhlangano Yabashayeli bamabhanoyi eyayimelwe lapho.
Sicela uphendule umbuzo, Mnu Varney?
Ngokulawula ukuchithwa kokungcola emsukeni, lolu hlobo lokulawula lusekela ukuphathwa kokutholwa kwendawo.
Ngokwempumelelo yabo, amalunga eMmabatho Crime Combating Unit ayesatshalalisiwe ukuyobasekela.
Uma wawubandlulula uphathwa kabi ngenxa yobulili bakho kumele uthintane neKhomishana Yokulingana Ngokobulili.
Manje uRoger Houston wahambela leyo mihlangano futhi lokhu uhlelo lomsebenzi wakhe, niyakwemukela lokho?
Lokhu, manene namanenekazi kusho ukuthi kudingeka imibandela yezezimali eguquguqukayo.
Ukubakhona kwenkonyane uma kusengwa kwenza ukuthi ubisi lwehle.
I-SABC isayodinga umthetho wokwakha kabusha, njengoba kudinga okuhlinzekwa Umthetho we-IBA.
Abafake izicelo abakhethiwe kuyodingeka bazikhokhele bona ngokwabo izindleko zokuhamba.
Awuqondisile kuleyo bhibhi esebufakazini bakho uma uthi wathenga kunogada owayegqoke ibhibhi?
Uma imiphakathi egcina umthetho izibophezela ekusebenzisaneni namaphoyisa kuyobanzima kakhulu ezigebengwini, washo njalo.
Amazwe anolwazi olunzulu ngokushesha ekupheleni kwesikhathi sawo.
Thina, esisayine ngezansi, abaholi bezombusazwe, siyabona ukuthi iNingizimu Afrika iyizwe lentando yeningi nelinomthethosisekelo elisebenzisa imigomo yokubamba ukhetho ngokuvamile nezinhlangano eziningi.
Kungcono ukubheka ngamaqembu futhi nigxile kakhulu emigwaqeni ebhizi nekhanyiswe kahle.
Abanamalungelo bavumelekile ukubamba izinhlanzi ezinkulu ngaphandle kokunqatshelwa nezinye izilwanyana ezisanhlanzi, ikakhulukazi ezingavumelekile ukuthi zibanjwe.
Ngempela sikwakha kanjena ukuthi singobani, inkolo, umphakathi nesizwe, ngale kwezingqinamba zokungalingani, ubuhlanga, ubuhlungu obuguqukayo.
Uhulumeni ngokuthintana nabaqashi nabasebenzi, uyobuyekeza indlela yokunxephezela abasebenza ezimayini nalabo ababesebenza ezimayini ngokubheka ukwenyuka kwezinga lokuphila.
Kwakungikhuthaza mina ukubona ukwakheka nokuxoxisana nezikhulu, ikakhulukazi mayelana nezinselelo nezingqinamba amahhovisi azo okumele zibhakane nazo,' kusho uMandlenkosi.
Iqembu lihlose ukunika amalunga alo inkundla yokuxoxisana nokukhombisa zonke izinhlobo nezindlela zobuciko bokundiza besikhathi esesadlula.
Kuyanconywa ukuthi umbhalo ugcinwe uhlanzekile futhi usebenzisa kuphela amaphutha ahlinzekwa yindlela yokubhala.
Ukuya kulawo masango, sesenze amashanela ayimibhoshongo azohlala unomphela.
Imibiko yabezindaba yakamuva ithi Umkhandlu usuthathe isinqumo wokwenza kabusha i-Clairwood anokuthi izakhamuzi ziyophoqeleka ukuthi zishiye imizi yazo.
Lokhu kungathandisisi okubonakalayo nokuhamba kancane kwezinguquko ezinhlanganweni eziningi ezixhaswe ngemali kusho ukungakwazi kwazo ukwakha "ikhaya labo bonke abasesifundazweni".
UDumisa Ntsebeza ungivumele ukuthi ngibuze lokhu, kuyacaca ukuthi uzobuza umbuzo wakhe.
Esesitayeleni sakudala, amadamu asezingadini zabantu baseJaphani aheha izinyoni zamanzi ezehlukene.
Ukuxoxisana nabaqondisi abanye mayelana nempumelelo yezinjongo zezinhlelo ezidingekayo.
Ukuthuthtukiswa kwezinhlaka zokubheka kuncike kakhulu kwizinsizakusebena kodwa ukungeneli kwalezo zinhlaka kunganciphisa ukukwazi kwethu ukubhekana ngempumelelo nezinselelo zokuguquka kwesimo sezulu.
Sicela ukubiza ufakazi olandelayo, Lita Nombango Mazibuko, sicela ugibele ebhokisini lofakazi.
Lo mbhalo wenziwe kuleli dolobha wagcinwa emtapeni wolwazi ungama ngokuziqhenya neminye esemitapeni yolwazi edumile emhlabeni.
Ukusoka - Isiko lezenkolo noma lwamasiko lokusika ijwabu lomphambili.
Ikomidi lesifundazwe lokuhlanganisa lizamile ukubandakanya iningi lababambe iqhaza.
Ukubamba iqhaza ngokuziqhenya njengomholi womhlaba ekuphathweni kwendawo kamasipala.
Ucele umphakathi ukuthi ubeke phansi umoya uzithibe uvumele umthetho uthathe indawo yawo.
Imali echithwa yidolobha ayijikajiki nje kuphela emnothweni wendawo, kodwa iyinzuzo kwizakhamuzi zaleli dolobha.
Ngiyaxolisa ngizogxuma ukufinyelela esizindeni sodaba.
Ikhabhinethi yatshelwa kafishane ngezingxoxo ezizayo zokuqedela ukuqokwa kwabasezikhundleni eziphezulu kwi-NIA ne-SASS, izimemezelo eziqondene eziyokwenziwa esikhathini saleli sonto.
Amalungiselelo ohlelo lwase-Clairwood ayobandakanya izinhlelo zezinga lendawo yabahlali nezindawo zezimboni zase-Clairwood.
Wathi umbiko uyavuma ukuthi umsebenzi ukuvezile ukungabibikho kokusabalala emisebenzini yenuzi yase Iran nokuthi zonke izinto ezakhiqizwa zingaphansi kweso labasebenzi.
Iphrojekthi yethu yakamuva yi-Learner Tracking System yethu entsha.
Ukuphendula umbuzo omayelana nokuthi kungani uLiu Huan ekhethwe ukucula ingoma eyindikimba, wathi ukukhetha okuhle, njengoba uNkk Huan aziwa kakhulu.
Ukuvikeleka okufanele kwezinye izigaba zabasebenzi abanokuhlaseleka kumele kuthuthukiswe.
Kodwa-ke, yayingekho inkomba yokuthi lobo budlelwane babunokuthile okwakwenzeka ngaphakathi eqenjini labakwa Tongaat-Hulett.
I-Care Dependency Grant - Le mali mbonelelo itholwa umzali noma omele umzali wengane engaphilile kahle emqondweni noma ekhubazekile emzimbeni.
Ukuthuthukiswa kwezinhlelo zeminyaka emithathu zesikhungo ezigcwalisiwe zahanjiswa ukuyoxhaswa ngemali.
Ngesikhathi esifanayo, inani lezigameko zamasotsha asatshalaliswe ngaphakathi ezweni aveza iqiniso lokuthi kunabanye ababengaphakathi kwezinhlaka ze-MK.
Njengengxenye yephrojekthi, indlela esebenza ngokuzikhandla, i-Pan-African Census Explorer, iyenziwa, okuhloswe ngayo ukuthola imininingwane nokwenza ukuthi kufinyeleleke kuyo.
Angazi ukuthi yiziphi izinselelo ezizolandela.
Konke kuncike endaweni ethile lapho okwakufanele uyosebenza khona kanye nobunzima bodlame kuleyo ndawo.
Ukuhamba ngokukhululeka kwempahla kanye nabantu kanjalo nokuvinjelwa kwezivimbamgwaqo.
Okusemqoka kakhulu akukalinganiseki, kodwa kubiza kakhulu emzimbeni wezombusazwe wezwe okuvela ngokuthi umphakathi udukiswe ngezindaba ezikhona.
Isihloko saxaka abantu abaningi, kodwa kamuva sayekwa ngenxa yokuvuma okwenziwa ngaphansi kwesifungo.
Ungitshele ukuthi ubabone endlini kaNkk Madikizela-Mandela.
Kodwa uyabona, lokho ngikuthola kumnandi ngoba lokho kuvuma kwenziwa uMbatha, angeke kwenziwa ukuthi kuvunywe ukuthi kuphikisane noDlamini.
Izinjongo ze-ROSC ezibandakanya ukuthuthukiswa kokukhuliswa kokubasobala, nokusetshenziswa kwamakhodi namazinga okumukelwe emazweni ngamazwe.
Umthetho wokwedlula ovikela abahlala kovulande nezimpawu zabahlali ezisemqoka isib. Izimpawu zamanzi, izitshalo eziveza ukudla, indawo yokuhlala izilwane, ukusetshenziswa kwezithako zemvelo, njll. okuvela entuthukweni engasimeme.
Ukudidiyela okunenzuzo komnotho wase-Afrika emnothweni wamazwe omhlaba.
Izivumelano eziqukethe izinkampani eziphathekayo zaseFransi naseNingizimu Afrika ziyoba ngamathimba ayonqoba e-Afrika.
Amazwe ethu aphendulwa abangondlovukayiphikiswa ngenxa yamandla amazwe abaphethe.
Abanye abasebenzi bakhishelwa ngaphandle emazingeni okuqashwa ngoba abathathwa "njengabaqashwa".
Uhlangothi olwenze isivumelwano lubhalisiwe noma alubhalisiwe njengoba ummangali evela kwenye idokhumenti.
Bathi ukukhuluma ngesimo sendawo sezombusazwe, kusho u-Eisin, ecaphuna imoqondo yezomnotho engasetshenziswa".
Ekukwemukeleni eNingizimu Afrika sifisa ukuthi uzizwe usekhaya
Ngokucacile, lokhu kube nomthelela emasikweni emvelo, izindlelo zemvelo zokusombulula izingxabano, nokubenomphumela kanye nomthelela omkhulu ekuzethembeni kwabantu bethu.
Isivumelwano esihlongozwayo sihlinzeka ngokuhlanganiswa kwemisebenzi yokuzinikela nekhokhelwayo ngabaphephisa izimpilo abagunyaziwe esinomphumela wokunciphisa izindleko zedolobha.
Ngabe indawo yokungena enkundleni yebhola yayiqashelwe?
Babephathrola endaweni ngesikhathi bethola ulwazi ngemoto ethwele ikhopha.
Kumele kube nokugudluka okusemqoka okusuka ezimeni ezingazodwana.
Iminyango yezendawo yezifundazwe ilungisa izinhlelo ezifingqiwe zokuphathwa kokulahlwayo kwezimboni okudidiyelwe ukuzifaka ezindaweni nasezinhlelweni zazo zokuphatha.
Namanje iselapho endleleni encane akade ehamba ngayo eya phezulu?
Kulesi sigaba sidinga ukuphakamisa isikhundla samazwe ngamazwe, ukwakha kabusha ukuzethemba ekusebenzeni kwakho futhi sidinga ukukhuthaza amandla akho amakhulu ukuze sizuze ngokuhlanganyela.
Ukuze ubudlelwano obumkhakhantathu osebakhekile futhi siyoqhubeka.
Ukuveza nokuhlola ukusebenza kwezindlela zokuthuthukisa izinga lasemoyeni ngokwakho kokubili ukuphumelela kwakho nokwemukeleka emphakathini.
Ephuzwini lokungakhokhelwa kwabakhiqizi abazimele, i-SABC izibophezele ukuhlangana nabakhiqizi ukuze kusonjululwe amaphuzu yize izinkinga zemali zibhekene nomsakazi.
Iziguli eziyishumi zombuso zahlinzwa mahhala.
Lokhu ngempela kuchaza ukuthi umsebenzi wenu njengabasebenza ephalamende ubandakanya ukubhekela ukusetshenziswa Komthetho Womthethosisekelo.
Kuphakanyiswa ukusekelwa kokuthuthukiswa kwezinhlelo zomnotho wezolimo.
Ngokuhlanganyela, le nqubomgomo kuhloswe ngayo ukwenza umnotho waseNingizimu Afrika ukwazi ukusabalala, usebenzeleke, uhambiseke kwamanye amazwe, ukhule kakhulu, ube nekhabhoni ephansi, usimame futhi uncike olwazini.
Ngibike kuphela nge-Narcotic Analgesics engazange iphumelele.
Isixuku sihlangane lapho futhi ngama lapho eduze kwesixuku.
Abanikazi bezitolo abangamaNdiya sebebenamabhizinisi lapho iminyakanyaka.
Ayikho i-alamu noma okunye okufana nayo okuyosetshenziswa kumuntu ezimeni senduku noma iqhuzu.
Cha, lowo umsebenzi we-AIN Security ababenomsebenzi wokuvikela izindawo zama-VIP.
Imali yesibonelelo sezingane ibamba iqhaza elisemqoka ekuvumeleni abanakekeli ukuthi bathole ukudla okunomsoco owanele nokwehlukile ukuhlangabezana nezidingo zezingane zabo, kubhala uGabi Khumalo.
Ukwenziwa ngcono kwekhishi ngaphakathi nangaphandle: Stikland Psychiatric Hospital, Bellville.
Impilo yaseNtshonalanga Kapa, isitshela ngokwesaba okwenzeka ezweni lonke okukhulu kakhulu esifundazweni sethu, lapho ukwakheka komphakathi kunobungozi obukhulu nezombusazwe zihlukene kakhulu.
Umongameli ngokuthintana neKhomishana, angaqoka ilunga elisebenza okwesikhashana njengelunga elisebenza ngokugcwele uma sesiphelile isikhathi sokusebenza kwalelo lunga isikhashana.
Ukufaka amathayela, ubonda namathayela aphansi.
Ukuvakashelwa kwezikole kuhlelelwe izikole ezivezwe emibikweni yamaphephandaba - okwamanje i-Edgemead, Milnerton neSimunye sezivakashelwe.
Ngakho-ke iphepha lingasebenza njengendlela yokwakha ukuzethemba esifundeni.
Siphinde sisekele amanye amazwe Kwizwekazi lase-Afrika njengeMozambique, Angola, Democratic Republic of Congo, Sudan ne-Eritrea ngokususwa kwezindawo zezimayini ezindaweni zawo.
Imibhalo iyizinto ezithuthekayo futhi ezilungele ukuhlanganiswa, ukufakwa noma ukuphanyekwa isib. esakhiweni kwenziwa yinkontileka.
Futhi ngineqiniso lokuthi lokho ohlangabezane nakho kube yingxenye ye-UBJ ezingeni eliphansi futhi kuzobakuhle kakhulu ukuthi ube nakho.
Amalungu e-Blinkpan SAPS ayaziswa ukuthi abasolwa abathathu baboshiwe futhi bakhombile indawo abafake kuyo isidumbu sohlukunyeziwe edanyini.
Ukuthuthuka okukhulu okuqhubekayo kubasebenzi bakahulumeni abahlomula ezinhlelweni zokuthuthukiswa kwabantu.
Wanikezwa umyalelo omvimbelayo ekunyakazeni kwakhe futhi wamvimbela ukuthi ahambele imibuthano yomphakathi noma yiyiphi indawo yokusebenzela.
Umqondo we-Afrika efanayo ulokho ukhona ezizukulwaneni zabantu base-Afrika.
Chofa ekhelini lakho ukuvakashela ikhasi lokukhetha ukusubsribha.
Siyanimema njengabalingani bethu, ukuthi nizijwayeze ngeNepad bese nibheka amathuba angavela kulolu hlelo lwezentuthuhko.
Nginesiqiniseko sokuthi abaningi kuleli hholo kade bezibuza ukuthi kungani ngisebenzise Imibhalo Engcwele YobuKristu.
UJavier Solana, isikhulu senqubomgomo yangaphandle yase-EU, wachaza umhlangano "njengonokwakha" wase ethi ezinye izingxoxo zingase zibanjwe ekupheleni kukaNovemba.
Intshonalanga Kapa ibukeza lo mqondo wombono nesu lokukhula ngokubambisana okudidiyelwe, Isu Lokukhula Nezentuthuko.
Le phrojekthi kwakuhloswe ngayo ukunciphisa ukuvuza ngezikhathi zokubabhizi.
Yenza isimo sokusebenza esivumela ukwenza umsebenzi ngempumelelo kwabasebenzi.
Ingxenye yokushona okwenzekayo kwabantu abane-HIV ibangelwa yisifo sofuba?
Ukungaphumeleli kokusolwa komthethosisekelo yi-National Assembly ukugcwalisa amandla okuzibophezela ukubeka umthetho okusolwa ukuthi awusebenzi kusuka ekuhlulekeni kwesibopho somthethosisekelo ukugqugquzela ukuzibandakanya komphakathi kwinqubo yezomthetho.
Hhayi bonke, kodwa ngibabhale ngamagama abo okudlala, labo engibaziyo.
I-QES imayelana nemininingwane evela kumarekhodi okuholela omqashi futhi kuhloswe ngayo ukubheka izifuno zabasebenzi emikhakheni eyahlukene.
Ngalesi sikhathi, ukulungiselela izingxoxo, i-MHQ isiqalile ukuxhumana ne-SADF.
Uhlelo Lokusebenzisa Budedengu Izidakamizwa kuhloswe ngalo ukunciphisa ukusetshenziswa budedengu kotshwala nezidakamizwa ngokusebenzisa imisebenzi yokuvimbela, ukuhlunyeleliswa kwezimilo nokunakekela okuzinze emphakathini.
Kuzoba nokugudluka okusemqoka kakhulu ezimeni ezingathandeki.
Siyabonga kahulu futhi usuku oluhle kumanene namanenekazi avela kwabezindaba.
Kunokuxhumana okungahlukaniseki kwenqubo yokwakhiwa kwesizwe futhi kunamandla angephikiswe kanye nokukwazi ukuhlanganisa abantu ekubungazeni.
USue de Villiers, ngesineke sakhe ekuhleleni i-Draft White Paper, neminye imisebenzi eminingi.
Umhlangano ohlehlisiwe kumele ubanjwe ngesikhathi nasendaweni okuvunyelwane ngayo ngaphambi kokuthi umhlangano uhlehliwe.
Siyanemukela eCape Gateway - indawo eyodwa lapho ungathola khona kalula imininingwane ewusizo ngemisebenzi kahulumeni kanye nezinye izihloko ezihehayo.
Laba abahlukunyezwa indlela yodlame olubhekiswe kubantu esiluthatha njengolungenankinga, kodwa esihlulela ngalo unyaka wenkulungwane yesibili ngendlela okungeyona.
Umshini wokuvasha ovuleka ngaphambili usebenzisa amanzi amancane futhi akubizi kakhulu ukuwusebenzisa njengomshini ovuleke ngaphezulu.
Abafundi abazimisele ukuqhubekela phambili kumele babhalise manje ekolishi lomphakathi le-FET eliseduze nabo ukubalekela ukuphoxeka.
Unqenqema lwangaphandle lungavinjwa ngothango lukasimende lwasengadini noma umucu kasimende.
Akukho okumele kubhekele phansi ukungaphumeleli kwethu ukubhekana nalokho obekulindelekile ngoba kusemthethweni, kulungile futhi kusemqoka.
Usitshele ukuthi lapho uLolo Sono wayewumbheki wenu, futhi waziswa kini uSeboko uqobo lwakhe.
Ukujabulela ukubekwa kukaMnu Mr Obama kwaphinde kwaletha izinselelo ezinkulu kwezokuthutha nokuphepha edolobheni.
Kumele senze njalo kumqondosizinda wezinselelo esibhekana nazo, okungukuthi, ukulwa nokungathuthuki nobuphofu.
Bathinta i-VIS Unit eyafuna imoto yesine.
Ukulimala emzimbeni, okumpofu ngombala, kucatshangelwa ukuthi kumpunga ngokucwebezelayo noma ukuhlukaniswa kwabantu.
Ukubheka ukwehluleka kodaba lwenkohlakalo emisebenzini yomphakathi.
Ngizochaza bese ngisiza umngani wami ofundile ngisho ukuthi kungani ngisho lokhu engikushoyo.
Intambama yangoLwesihlanu kumele isetshenziswe ukubuyisa isikhathi esilahlekile.
Izinombolo ezimbili zokugcina zikhomba indawo esemqoka ehlukile kumasipala.
Amaqembu asebenzayo aqukethe indawo yeklasi nalapho okubanjelwa khona imihlangano.
Abesifazane e-Afrika bahlukunyezwa ubuphofu nokungalingani.
Siyaqhubeka nokuhlangabezana nesimo esiqhubekayo sodlame.
Umqashi - Umuntu ongenayo indawo yokuhlala kodwa oqashile kumasitende ukuqhuba ibhizinisi, ukuhlala noma ukwenza nanoma yini.
Abasha bayanikwa ithuba lokwenza amaphutha axolelekayo.
Uma ingane ikhwehlela, qiniseka ukuthi basebenzisa ithawula ukuvala imilomo yabo, kusho uKupelo.
Okuhanjiswayo kuyodingeka kuhlukaniswe ngokobunjalo besicelo bese kucutshungulwa ukuthi kugcwalise ngokuphelele, nokuhambisana nomthetho nenqubomgomo.
Amaphesenti angamashumi ayisithupha nanye ezingane eNingizimu Afrika ziphila ngaphansi kobuphofu, futhi abesifazane baningi kakhulu phakathi kwabampofu.
Impendulo bengingaphandle futhi angizange ngaziswe ngalolu daba.
Kumele kwenziwe, ngaphakathi komqondosizinda wendlela yomthetho, ukuhlonipha umthetho nempilo yabantu.
Ukukhiqizwa kokusabhontshisi okomile okufana nophizi nobhontshisi.
Ngathi kungenzeka ukuthi kwakhulumeka phezu kwakho, ngakhombisa, angishongo ukuthi kwakhulumeka phezu kwakho.
Ukukhonza kwama-Fetish, lapho engingekho khona.
Manene namanenekazi, umqondo wokuzalwa kabusha uchaza ukubakhona ngaphambili osekubhekanwa nakho manje.
U-Uriesi uthi ngengqalasizinda eyenziwe ngcono kanye nabaphathi abanolwazi, ibhodi entsha ilethe ukuqhubeka kwi-CTRU yabekwa ukuphazamiseka kwesikhathi esidlule emuva.
Kulungile, ngithole umqondo wokuthi ebufakazini bakho basekuqaleni, uthe uSteinberg wayengomunye walabo abakuphatha kabi, yingakho bengifuna ukucaciseleka.
Usizo lombuso lokwenza ngcono amahostela abe yizindawo zokuhlala abangababodwa nokuguqulwa kwamahostela abe yizindawo zokuhlala imindeni luyophenywa.
Lesi sikole siseVaaldraai lapho iningi labasebenzi base-Elsenburg behlala khona, ngakho-ke ukubandakanyeka kwezolimo.
Ikamelo elikhulu elisezingeni eliphezulu elinendlu yokugezela yangasese, izitulo zasendlini yokuphumula, ifriji, ithelevishini, itafula nezitulo zokudlela,i-health walker esekamelweni kanye nombhobho wokumemeza endlini enkulu.
Lezi ezinye zezinjwayezi ezimnandi ezivela kumathebula.
Umbukiso Wemfashini wase-Cape Town ukhombisa ukuzithemba, izinhlobo ezahlukene, izinga eliphezulu nokukwazi ukuthengeka kwemikhiqizo yezimfashini zendawo kanye nokugcina imisebenzi emfashinini.
Uhlelo lwasetshenziswa ukusiza ukuqeqesha abaneziqu zobuchwepheshe nabaphathi bezinsizakusebenza.
Amathuba okutheleleka nge-HEV okuvela ekudleni okonakele kusaphenywa ngawo, abukho ubufakazi bokutheleleka ngokuya ocansini.
Abalingani base-Afrika bacele ukusizwa ekusebenziseni i-Protocol.
Leyo ngxenye yokuthiwa kulahlekile ingalinganiseka.
Uhlangothi akaluvezayo kumele kube oluyilo.
Kunesidingo noma kuyafuneka ukuthi kubhekanwe nezifuna ezilethwa yizinguquko ezimeni zenhlalo ngokomnotho, futhi kungawusiza umphakathi ukuhlangabezana nalezo zifuno.
Ngibheke ebufakazini balo bafazi kulokhu.
Sibungaza nezingane zethu eziningi ezimpofu ngoba manje seziyazi ukuthi okungenani sezithola isidlo esisodwa ngelanga, ohlelweni lokudla ezikoleni.
Angeke sithathe ngaphezu kwengxenye yehora noMnu van Remoortere.
Abafuna umsebenzi bayasizwa ukukhona amakhono nolwazi lomsebenzi.
Uma izinto ziqhubeka nokwenzeka yize zenqatshiwe, noma uma umuntu ephathwe kabi ngenxa yokungahambisani nalezo zinto, isimo siba sibi kakhulu.
Kubambisana neminye imikhakha kahulumeni njengoba kujulisa kwelule amagugu ethu entando yeningi.
Ngiyazi ukuthi wayehlanganyela nentsha lapho.
Izithameli ezingengakanani zamabhizinisi aseNingizimu Afrika ziyophelekezela USekela Mongameni eSweden ukuyobamba iqhaza emhlanganweni wokonga imali oyobe usingathwe ngokuhlanganyela yiNingizimu Afrika neSweden.
Kodwa, sifunde kwabazi kakhulu futhi sizobahlula ababandlulula ngokwebala.
Qala osukwini lapho inkunzi yahlangana nenkomazi.
Lokhu kuyobandakanya ukucwaningisiswa kweminye yemikhandlu kamasipala ephumayo emveni kwalokho kuyothathwa isinqumo mayelana nalabo abasebenzise budedengu izikhundla zabo ngezinhloso zokukhohlakala.
Ukuqedwa okungase kwenzeke kwezinto ezinomphumela ongemuhle ebudlelwaneni bokulahlwa kwezinto.
Ngiyajabula ukubona ukuthi lokhu kuvela kakhulu ohlelweni lwalengqungquthela.
Uhulumeni waseNingizimu Afrika uncoma izwe laseGibhithe ngemizamo yalo yokuletha ukuthula eGaza Strip.
NgoNovemba kulo nyaka, sizophinda sibe nethuba lokuqinisa ubuhlobo bethu nezwe laseKorea kumqondosizinda we-Korea-Africa Forum.
U-MEC Wezemidlalo Nokungcebeleka, UMnu Amichand Rajbansi, ubekwi-Dusi finish line futhi kulo nyaka ukukhombisa ukusekela umjaho nokwemukela abanqobile yena ngokwakhe.
Inqubomgomo ekhona yezomnotho yokuhlelwa kabusha kwezokuthutha zasezweni iyaqinisekiswa, ngomthetho oqhubekayo omayelana nezindaba zokuphepha.
Imibandela yesivumelwano esenziwa ngokuhlanganyela ayibandlululi labo abangenazo izinhlangano.
I-Browser ikhombisa imininingwane eyengeziwe emayelana nokukhethwa kwamanode kwi-Explorer ngokwendlela yegrid efana kakhulu ne-Microsoft Outlook.
Le miqondo ivezwe ngezindlela ezehlukene - ezombusazwe, ezamasiko, ezenhlalo nezomnotho.
Ekufikeni kuleyo ndawo, amaphoyisa athola isidumbu sikaMnu Mr Anthony Barret.
Imisebenzi yezempilo yomlomo ocwaningweni lwasejele igqugquzelwe yi-Judicial Inspectorate.
Ukuncishiswa kwamanzi kwenziwe ezindaweni eziseNingizimu Nomfula Umkhomazi.
Isamba esiyisibonelelo kwaxoxiswana ngaso nezinyunyana ukuthi sihlinzekwe abasebenzi bama-ambulensi njengesinxephezelo sokuvuma kwabo ukuya Emnyangweni Wezokuphatha Wesifundazwe SaseNtshonalanga Kapa.
Abahlali bathi isizathu sokuteleka kwabo ukuthi abantu bezindawo ezibazungezile kubandakanya noMhlanga babengena emaflethini.
Isisekelo sokukhushulwa nokuthuthuka ngokomsebenzi kusekwenziweni komsebenzi kunokuba sesikhundleni esiphezulu noma izinga lemfundo.
Ukuqiniswa kokusebenzisana ngempumelelo nokubambisana okusimeme, ukukhuliswa nokuqeqeshwa kwezinhlaka zokuphepha nokuvikeleka komphakathi, izinkundla zobuphoyisa bomphakathi nabeBambanani Volunteers.
Ukufinyelela kwayo ezindabeni kwakukuncane, esikhathini esiningi, ukuxhumana okusemthethweni nezikhalo ngezinjongo ezize emaphepheni nezinkinga zazo.
Okunye okuwuphawu kumathebula asebenza ngamapopup windows ukubakhona kwe-Add Row button ngezansi kwethebula.
Ungakunaki ukuvela kwabacela emgwaqeni nabathengisa ngemizimba.
KwakunguNeels Barnard ukuqala nje, futhi ngicabanga ukuthi kamuva kwaba uMnu Louw akunjalo, ngicabanga kanjalo.
Akasho kulesi sitatimende ukuthi uSono walimala kanjani.
Siyakuncoma ukuphumela obala kwenu ukuthi nakhe ubudlelwano njengabalingani abalinganayo neNingizimu Afrika.
Kubukeka sengathi wonke umuntu uzohlomula egameni lalo muntu.
Kumele kuqashelwe ukuthi kusemqoka ukusebenzisana
I-QASA ihlela ukwelula lo msebenzi uye endaweni yokuphumula yasebhishi.
Isikhungo sisebenza njengendawo yokwazana kwamabhizinisi aseNingizimu Afrika futhi sisebenza ngokubambisana nochwepheshe baseJalimane neDanish.
Isitatimende enginaso ngicabanga ukuthi asiphelele uma ngingenzi iphutha ngakutshela ukuthi uLt Bester wathatha isitatimende.
Ngaphandle kwe-Afrika, zimbili izindlela zokuqeqesha ezingabalwa: yindlela esetshenziswa eSingapore kanye 'nendlela ekabili' eyenziwa eJalimane.
Ngiyazi ukuthi washayelwa kuphi aze abe kulesi simo ayekuso ukucishe ashone.
Ukulungiswa nezindleko zamadokhumenti amathenda kwenziwa uVanessa Miller nomabhalane.
Abafundi abaphindayo kuyomele benze Ukusingathwa Kwempilo.
Ngalokhu emqondweni, idilobha laseCape Town liqhubezela phambili ukwenziwa ngcono kwengqalasizinda yamanzi nokuhlanzeka ukuze lihlangabezane nezidingo zokukhula kakhulu kwabantu abahlala edolobheni.
Umuntu odlwenguliwe ngamunye uziphatha ngendlela ehlukile - kodwa kungenzeka usizakale uma uthola usizo.
Izinxushunxushu zihlobene kakhulu nokungathuthuki ngokwanele, ngakho-ke, ukudidiyelwa kwesifunda kanye nohlelo lwezentuthuko e-Afrika angeke kwaphumelela uma kungekho ukuthula nokusimama ezwenikazi lethu.
Ngiyavuma ukuthi ukwakheka kwenhlangano yethu njengamanje akuzilungele izinselelo zezindlu ezintsha kanye nezinguquko kwinqubomgomo.
Ngabe le bhibhi owakhonjiswa yona iwela ngaphansi kwaleso sigaba, nabe yilo futhi lolo hlobo lwebhibhi owalubona?
Lokhu kwenziwela ukubhekela lezo zikhalo.
Amalungu esikhungo abamba iqhaza kwi-FATF Mutual Evaluation yaseKhanada kanjalo nomhlangano wokulandelela ukuhlaziya wase-UK.
Njengamanxusa, izikhulu Emnyangweni Wezindaba Zangaphandle sihlanganisa izindaba zamanxusa nokusiza ngezingxoxo.
Siyajabula ngokuxhaswa okutholwe yikhabhinethi elisha kuvela kumakwata amaningi, futhi singawemukela amazwi okusibonisa nokusiqaphelisa avela kwabanye.
Vala indangu yezinto zombhede ngeleya encane yodoti wasekhishini bese ushiya izibungu zingasabalele isonto elilodwa.
Kumele silwe futhi i-PAWO kumele ibe phambili kulowo mzabalazo.
Sisematasatasa sizama ukuveza iqiniso mayelana naso sonke lesi simo, isimo somsebenzi wokuvala.
Lokhu kwasiza kwinqubo yokuguqula nokuhlelwa kabusha kwesakhiwo somkhandlu.
Ukukhula okuhle kwamathuba emisebenzi emkhakheni wezinto zokuthutha kukhombisa ukukwazi kwezigaba zezimoto nakuma-yachts nokwakhiwa kwemikhumbi.
Iningizimu Afrika iyosebenzisana ne-Airbus ocwaningweni olusha lwe-erospace nezinhlelo zobuchwepheshe okuhloswe ngazo ukuveza nokuthuthukisa ukusetshenziswa okusha okusezingeni eliphezulu kwemboni ye-aerospace yamazwe omhlaba.
UWendy usebashilo abacwaningi, bashiwo ngesikhathi kuvulwa umcimbi futhi ukonga isikhathi angeke ngisabasho futhi.
Wasitshela ukuthi ubengakakufundi lokho okubhalwe ngomshini.
Uma umfundisi engekho, uNkk Van Louw uyomela umfundisi.
Indlela yezobulungiswa angeke yabhekwa njengokuzolwa nobugebengu, kodwa ukuzibandakanya ngamandla yikhona okungalwisana nobugebengu, kwasho uJuma.
Ngoba le dokhumenti oyibeke phambi kwami iyidokhumenti engamanga.
Amanye amatafula kasimende ayopendwa ngamabhodi lapho abantu bengahlala khona badlale i-chess noma i-draughts.
Ithi kukhomba ukuthi i-WGHM isiphelelwe uthando.
Ezemidlalo nokungcebeleka eNtshonalanga Kapa njengamanje sezihlomulile kulokho okudingeka kakhulu okuwukuhlinzekwa ngezimali.
Ingqinamba enkulu ekulethweni kwezindlu ukubhaliswa okuhamba kancane komasipala njengabakhi bezindlune-NHBRC, ngokwenkambiso entsha yezokuthengwa kwemisebenzi.
Ezibalweni nobufakazi obulethwe lapha,lokhu kuyisilinganiso esibi kakhulu, anginalo iqiniso.
Ukuhlolwa komthelela wezendawo kuyoqhutshekwa nakho bese kwazisa ukuthuthukiswa kabusha.
Uhlelo Lomkhakha Wamanzi lukamasipala lulungisiwe yi-Iliso Consulting Engineers.
Ngesikhathi sengqungquthela, Ungqongqoshe u-Ivy Matsepe-Casaburri uyokwethula inkulumo yokuvula egqamisa kakhulu amaphuzu avziwe ukuthi afakwe emthethweni.
Cha, ngangingakwazi-ke lokho, ukuthi babelawula i-Methaqualone.
Ucwaningo oselwenziwe luwusizo ukunquma ukuthi izimpawu zingasetshenziswa kanjani nokuthi isemqoka kanjani imithelela yezendawo ekwenzeni iizmpawu eziqondene.
Umbukiso okhona kubantu baseHananwa Esifundazweni Sasenyakatho.
Ngivumele ngicaphune ababhali abenempumelelo ababili ukukhombisa lokhu.
Mnu Hendrikse ngaphambi kokuthi uhlale phansi ngizocela uMnu Malan ukuthi akucele ukuthi uthathe isifungo.
Ngicabanga ukuthi ingxenye yalo msebenzi ukuzama ukuthola ukuthi ukwehlisa isithunzi kubantu ohlangabezane nakho kuhambe ibanga elingakanani kuwe noma kwabasebenza nabo.
Izinhlelo zabaphathi bemigwamanda eyahlukene kumele zenziwe ziphinde zididiyelwe.
Chibiyela okuhlongozwayo okubhekana ikakhulukazi nodaba lwesifundazwe.
Futhi mhlawumbe ngokufana nokungase kube kuvelile kumathephu ocingo, umuntu kungase kube wazama ukumlandela, kodwa akuzange nhlobo kube yimpumelelo enkulu.
Ukusizwa ekukhetheni abasebenzi abaqeqeshiwe nochwepheshe kuyonikezwa labo abafuna lolo sizo.
Isihlahla se-site navigation siyovuleka lapha uma uvumela i-JavaScript kwi-browser yakho.
Akudingeki usho, asivumelani nhlobo nhlobo nabo bonke.
Cisha konke okungasebenzi ngaso sonke isikhathi uma uhamba noma ngaphambi kokuyolala.
Leli qembu libandakanya isigayo: ufulawa, ukudla noma okugayiwe kukakolo,i- oats, ummbila nokunye okusanhlamvu.
Umqondo wemukelwa njengendlela yokuqoqa nokumela umphakathi, umndeni nomlando womuntu ngomuntu.
Ukuthi i-Summit iyohlola kahle ukuthi yimiphi iminikelo i-SADC engayenza ekuletheni isixazululo esisheshayo empumalanga.
Igalari ikhombisa ukuvakashelwa kwezindawo kanjalo nezingqungquthela nemibungazo emayelana nokuhlola noma i-ABET jikelele.
Ukuphakelwa nokulethwa kwemikhiqizo yobisi e-Outeniqua Experimental Farm.
Usolwa ngokudayisela izingane utshwala.
I-DAEA ayisebenzisi noma iveze imininingwane ebucayi ngomuntu, efana nebala, inkolo, noma inhlangano yezombusazwe, ngaphandle kwemvume yakho ecacile.
Futhi siyaqhubeka namalungiselelo okuhlanganisa ukukhula nokuthuthuka komhlangano we-GDS ngokweManifesto Yohulumeni Bezindawo.
Abaphathi, ngoba kwakuxhunyanwa nabo futhi ngaphandle kwezakhiwo ezisemthethweni ezingeni elithile, babekwazi ukuxoxisana nezinhlangothi ezinodlame ezifana nabanikazi bezindawo eMarlboro.
Ukubonile ukusatshalaliswa kocingo olubukhali ngasenyakatho?
Imishini yokuphrosesa i-Agro, ukuphrosesa nokupakisha ne-aquaculture: i-Spain singabanye babaholi bomhlaba ezindlini eziluhlaza njengotshani, indlela yokunisela nemishini yokupakisha ukudla.
Siyasimukela futhi siyasincoma isinqumo sakho sokubamba lo mhlangano osemqoka weqembu le-Detour e-Cape Town.
Ngqongqoshe Ivy Matsepe-Casaburri: Cha, asinikezi... asibheki ekunikezeni ilayisensi eyodwa kuphela.
Akusiso kuphela isidingo ukuqinisa izikhungo ezimkhakha miningi kodwa kuhlala kusemqoka ezinguqukweni zalezi zikhungo ukubhekana kahle nangendlela eyiyo nezinselelo zesikhathi samanje.
Umzamo omkhulu kumele wenziwe ukwazisa umkhakha ozimele waseJaphani ngamathuba amasha e-Afrika.
Amaphrojekthi okulwa nobuphofu, afana namakishi esobho nokuhlinzeka ngokudla okunempilo,emiphakathini ethinteka kakhulu.
Cha, kwakunomyalelo ngokwazi kwami owawuvela kwa-SAMS.
Lokhu kubandakanya izimoto, ubuchwepheshe bemininingwane, ezokuxhhumana, amakhemikhali, okokuphrosesa i-agro nezokuvakasha.
Abakhiqizi bamanzi anesoda neziphuzo ezinezinandisi ezenziwe ngojusi wezithelo, osolubha, noma ezinye izinto.
Izicelo kanye nemibuzo ngemisebenzi ngaminye kuphathwa ngqo ngabahlinzeki bemisebenzi base-GCIS.
Izingxoxo zisamile njengamanje kulandela izifuno ze-Paliphehutu-FNL zokuthi ushwele kumele wenziwe ube umthetho ogunyazwe yiphalamende.
Ukuvula amadokhumenti kudingeka ube ne-Acrobat Reader efakwe ekhompyutheni yakho.
Angeke sakwazi ukuba sezingeni elfanayo namazwe asethuthukile.
Nakuba kwesinye isikhathi ukukhombisa amakhono amahle ebhola lezinyawo, i-New Zealand ikhombisa ukwesaba kokubili abasingathi iNingizimu Afrika noshampeni base-Asian, i-Iraq.
Lokhu okuhlinzekwayo akusebenzi kuma-Boulder ngenxa yomkhawulo wesilinganiso sawo.
Inkosi eyiMeya yaseLeeds izoba seThekwini kuleli sonto.
Okokugcina ngingathanda ukubhekisa kafushane kwimigomo 'yentando yeningi yomhlaba' kaVandana Shiva.
Isizinda sikazwelonke sokugcina imininingo sizokwakhiwa ngokubambisana nababamba iqhaza.
Insiza yokufaka izwi elilodwa, eseyikhiqiziwe?
Ukuze ufake isicelo se-internship, kumele kube ubhalise Kwisikhungu Semfundo Ephakeme i-HEI .
Ukuhlela kanye nezingxoxo ezabanjwa ngezindlela ezahlukene azange zonke zifike kubaphathi bendawo.
Akachazi ukuthi uyingxenye yesixuku ebesihlambalaza esiwise isango, akasho njalo.
Wonke amalungiselelo ezempilo kanye nokuhlelelwa kwazo zonke izinto zokuthi kuhambe kahle uhlelo sezilungisiwe.
Siyethemba ukuthi sizokwazi ukusungula i-TIA ekuqaleni konyaka omusha wezezimali.
Ingabe kulokho oke wahlangabezana nakho manje isixuku besihlala sisikhulu?
Empeleni ukusukela ecaleni ngokwalo kanye nalokho osekushiwo uHenk.
Ukugxeka ngokwakha okuqondiswe ngqo futhi okwenziwa umuntu oyaziyo into akhuluma ngayo kuhlale kwamukelekile.
I-Human resource management izogqugquzelwa njengekhono elingumongo.
Impilo yabo ingenziwa ngcono kakhulu ngokwelashwa ngendlela esebenzayo kanye nokwenganyelwa kwezifo ezingosomathuba.
Ubusuku buye buthande ukuphola kwizifunda eziphezulu nezwe.
Lezi zivumelwano kumele zinikeze isiqubu esidingekayo kubudlelwane bethu bezohwebo.
UPenny ubevakashela izindawo ezahlukene ethula izinkulumo zokugqugquzela abantu ukuthi bangalahli ithemba kumaphupho abo.
Empeleni, akunjalo uma okuqhanyukwa nakho kuhluke ngempela futhi kungafaki izinto ezingadingeki, kodwa ulwazi olufingqiwe futhi olunosizo oluvela ngqo emaphoyiseni.
Izinkantolo zezifunda ezenganyelwa ngamaqembu noma ngama-cluster kubeka esimweni esingesihle izifunda eziningana zezimantshi.
Uma ubhema, zama ukugwema ukubhema ezindaweni ezivalelekile ezifana namakhaya, emahhovisi, ematekisini, ezitimeleni kanye nakwezinye izindawo lapho abanye abantu bangathola khona ukuhogela intuthu kagwayi.
Le ngane kungenzeka ukuthi yayihlala ezweni, isibonelo eNingizimu Afrika ngesikhathi sokususwa kwabantu ezindaweni ngokungafanele noma ukugcinwa kwabo.
Bahlanganisa amanye amalungu eyunithi yamasosha evaliwe.
Uhlelo lokutshala izimali lusakhiwa, kusetshenziswa imininingo ye-NEIMS.
Ngakho ngokumela bonke aBaruti, ngimgumfundisi wezenkolo futhi.
Uhulumeni uzodweba umhlahlandlela wokwehlisa izinga lokusebenza kanye nokuvalwa kwezimayini ukuze kuhlinzekwe bonke ababandakanyekayo ngohlu lokubheka uhlaka olungasetshenziswa olungahambisana nezidingo zabo ngqo.
Yakhani imigwaqo emisha ngezindlela ezibhekelela abasebenzi, ngokuqala ngokwakha unqenqema lomgwaqo lwabahamba ngezinyawo ngaphambi kokuba kufakwe itiyela emgwaqweni.
Umhlangano wakusasa uzoba nokuzokwethulwa Ikomidi Elihlelela Imidlalo Lakuleli, amadolobha azosingatha imidlalo kanye nokulungiselela imicimbi yokuvula kanye nokuvala imidlalo.
Ukuze kuzofika lapha uNgqongqoshe usezitshelile izikole mayelana nophenyo.
Empeleni, siyabonga bodadewethu kanye nani bafowethu eningabacosheli bezindaba.
Siyanemukela kwenye yezingxenye ezinhle kkahulu zomhlaba.
Ngesinye isikhathi kuthiwa umthetho wamazwe omhlaba uhambisana nombuso kakhulu futhi ugxile kwizincazelo engisasebenzi zobukhosi bombuso ukuthi ungakwazi ukuthi ubhekane nezinselele ezifana nalezi.
Lokhu kuzoqhubeka kuchaze ukuthi abantu abathola amathuba abafuni lezi zingxoxo ngoba bafuna ukugcina isimo sabo sokuthola konke nangaphansi kwasiphi isimo.
Insiza Yokwenza Ezokuthengisa, ezodlala indima ebalulekile ekwengameleni amathuba okutshala izimali e-BEE azokwenza isiqiniseko sobunini kanye nezinguquko kwicandelo le-HDP.
Imishini yokwenza noma yokulungisa izicathulo kanye nezinye izinto ezenziwa nge-hide, izikhumba, i-leather kanye ne-fur.
Ukuze kuphenywe okungenziwa kanye nezivimbelo zokubheka izindleko zendawo kwinani lezimpahla kanye nezinsiza kanye nokwethula izindlela zokwengamela ezikhonjisiwe.
UMnyango wesifundazwe Wokuthuthukiswa Kwezenhlalakahle ubheka bonke abantu abafaka izitelo zokuthola indawo yokuhlala futhi uzoxhasa ngezimali bonke lapha abakhubazeke ngokwedlulele kunabanye futhi abadinga ukunakekelwa nokusizwa ngaso sonke isikhathi.
Iphinde yamelwa futhi abaseshi abayinhloko kwizifunda ezahlukene.
Lokhu sekuchaze ukuthi abantu besifazane kanye nezingane eziningi akusamele benze umsebenzi obulala iqolo wokulanda izinkuni zokubasa.
Ukwethulwa kombiko we-NHIS SA data kuwo wonke amazinga kumele kwenziwe ngesikhathi, kube yiqiniso kanye nokuphelele.
Bonke omasipala bethula ngokukhombisa izithombe ngamaphrojekthi abo akhethekile, izinhlelo kanye nokusha abaqhamuke nakho.
I-Grantee ichaza umuntu onikwe ilungelo lokusebenzisa indawo yamathuna engekho ngaphansi kukahulumeni noma isiza asabele noma umuntu oyindlalifa yalowo muntu okumele athole lokhu.
Ukwenziwa ngcono kokwenza umsebenzi nakho kudinga ukushintsha kubhekwe indlela yokusebenza ngokubambisana kanye nokwengamela ngokuzibandakanya okuya kudlondlobala njengesisekelo sokwehlisa ubudlelwane bobutha kuhlelo lwemboni yezokwakha.
Uma ucela ukugayelwa amaphepha gcwalisa ifomu bese ulinikeza umsebenzi.
Kunezindawo zokuphepha ezisemphakathini ezinazo zonke izidingo ezweni lonke ezihlinzeka ngokunakekela kanye nokuxhasa abasinde ekuhlukunyezweni.
UMnu. Khoza uthe zonke izinkundla zezemidlalo ezibekelwe ukuthi zisingathe i-Confederations Cup ukwakhiwa kwazo kuhamba ngokohlelo nokuthi i-LOC izoqhubeka nokubheka inqubekela phambili kulezi zindawo.
Sezwa ukuthi kwaba nesibhicongo eBoipatong.
Ake ngiqale ngokubongela i-SARUA ngempumelelo ezuzwe yile nhlangano ngesikhathi esincane yesekiwe.
Yishabhu elincane lookubumba izinsimbi noma inkampani encane esebenza ngensimbi.
Zonke iiznhlangothi manje zizibandakanye kuhlelo lwezepolitiki lokukhankasa.
Ukulwela kanye nentshisekelo yakhe yobulungiswa kwezendawo sekumnike ukwaziswa emhlabeni wonke kanye ne-Goldman Prize.
Lo mhlaba sewubone ukunyuka kobunye ubugugu bekufanele ngabe buphelile ngokuqhubekela phambili kwabantu.
Uma iTroika kanye kugcineni ne-Summit benquma ngokwehlukile kunalokho lokho kuyoba sekuba udaba olwehluke ngokuphelele.
Lezo zakhamizi ezitholakale zingakulengele ukuthola izinsiza zabantu abampofu zingakhokha imali ekhokhwa kanye yokufaka insiza yokwengamela amanzi.
Ucwaningo lwesikhathi eside oluphathelene nezimoto olwenziwe kwimigwaqo eminingi engothelawayela kanye nakwezinye izimpambanamgwaqo lusebenzisa izinsiza zokubheka iizmoto ezizisebenzela ngokwazo.
I-BCEA ivumela ukuthi kutholwe isikhathi sokuthatha ikhefu ngenxa yokugula esingamasonto ayisithupha ngemuva kwesikhathi esiyiminyaka emithathu.
Manje siyazi ukuthi u-Emma Nicholson wayeyilungu le-Conservative Party e-UK, ingabe uyazi yini ukuthi ingabe wayengomunye walawa malungu e-Conservative Party aseBhrithane.
Umuntu kumele abe neziqu ezifanele kumkhakha angungoti kuwona.
Abantu abahlala ezindaweni ezisemijondolo akumele bathweswe icala lokunukubezeka komoya okuqhamuka ekusetshenzisweni kwamalahle lapho ugesi ungatholakali noma ubiza khona.
Sathola uXesibe, wayengumphathi wenkambu.
Iphrojekthi ye-Cape Access iyingxenye yezakhiwo zamaphrojekthi e- e-society enziwa Yisikhungo se-e-Innovation.
Leli candelo elingenhla linomsebenzi wokusiza amakhasimende okuhlanganisa izinsiza zemishini yokuthengisa .
Ngakho ngingacela, futhi ngicabanga ukuthi siyavuma futhi sizoxhasa ukuthi i-TRC ifuna ukubiza uSifiso Nkabinde kanye nalabo abanaye phambi kwayo.
I-National Health Information System i-NHISSA kumelwe ihlelwe ngendlela ukuze ixhase uwethulwa ngendlela esebenzayo kwezindingo kuwo wonke amazinga kuhlelo lwezempilo.
Inhloko yoMnyango, uSolwazi Craig Househam uqinisekise ukuzinikela komnyango ekuqhubekeni nokulwa nesifo sohudo.
Kwisiqephu ngasinye amaqembu ayancintisana, futhi kukalwa isikhathi, futhi abhekwa kwizinselele ezine okuyisivinini, ikhono, amakhono okuzwa nezinzwa kanye nokwengamela.
Izindawo ezithathwa njengezisezingeni eliphezulu kuphela okumele zichelelwe.
Ihlose ukwakh isisekelo sentuthuko ekhulayo ezimele yesikhathi eside.
Idolobha laseThekwini linama-closed circuit television cameras ama-CCTV ezindaweni ezigudle ulwandle futhi amaphoyisa kanye kanye namaphoyisa edolobha awaqapha ubusuku nemini.
Bungasebenzisa kahle nezitebhisi noma indawo yokumodela.
Akungabazeki ukuthi umthelela walokhu kubhubhisa okuhambe ibanga elide kwabantu base-Afrika kusazwakala nanamhlanje.
Ukuhlinzekwa kanye nokuhanjiswa komkhiqizo wobisi ojiyisiwe e-Outeniqua Experimental Farm.
Okusele-ke ukuthi mina ngibonge wena Qabane uMattera.
I-PSDF izoba nomthelela ekutheni uHulumeni usebenzisa kanjani, kuphi kwini imali.
Akumele silindele usizo noma ukuvele siphiwe nje izinto esingazibenzelanga.
Ezinye iizndlela ezingasetshenziswa kumele zicutshungulwe njengezisebenza kahle, ezikwaziyo ukuzimela ngokohlelo, kanye nangalokho okuhle nemigomo emihle okuzoqhamuka nayo ngaphambi kokuba kwenziwe inketho yalokho okuzosetshenziswa.
Waya eMoscow lapha ahlangana khona nabantu ababandakanyeka kwimpi yamakhemikhali futhi wahlangana phakathi kwamanye amaqembu nabantu baseCroatia.
Ngesikhathi ukukhula kwezovuvakasha kubonakala kuya kukhula, ukulingana kuyaqhubeka nokuba umhlanganyeli ophunyukayo.
Ukuzikhipha kanye ngenyanga, ukuyothenga ngesonto eGrabouw, imidlalo yasetafuleni kanye nokuzivocavoca ngesonto.
Sithintwa enhliziyweni imfudumalo kanye nobungani babantu basePoland.
Ukusungulwa Kohlelo Lwemininingwane Lokwengamela Umthelela Kwindawo luzohlinzeka ngokuxhasa isinqumo kanye nokufuna izikhungo zokwenziwa kokuthile.
I-ANC ihlangana ne-Zanu-PF ngokusekela ekuhlanganeni kwezinhlangothi ezimbili kanye nangengqikithi yokuhlangana kwezinhlangano ezazilwela inkululeko.
Sesazise iPhalamende ngokuphathelene ne-New Partnership for Africa's Development i-NEPAD .
Izinhlelo ezihlanganisa iminyango ayahlukene kahulumeni ngokujwayelekile zicaciswa nge-Memorandum of Understanding, elandelwa eyenaba ngemininingwane kanye neqondene nokuthile ngqo i-Memorandum of Agreement.
Lo mkhosi wesithathu kumele usebenze ukuze ulwe nobushokobezi.
Ngesikhathi eseNetherlands, uSekela MOngameli, phakathi kwezinye isinto, uzoxoxisana naMalungu ePhalamende Ayizinhloko avela kumkhakha wezempilo kanye nezomnotho.
Amaphoyisa aseMondlo azisiwe kwase kuvulwa icala lokudlwengula.
Ngingajabula uma ungabuya lapha kungekadluli imizuzu angamashumi amabili kushaye ihora lesine.
Ikhwaliti yensiza eyomisiwe egcinwa njenge-foggage iba nomthelela ongemuhle kkahulu ngenxa yobude besikhathi sokuphumula sesekwindla.
UKhomishani uPhilippe Justo ovela kumaphoyisa amaFrentshi, sebesebenzisane namaphoyisa aseNingizimu Afrika ekulungiseleleni i-Confederations Cup.
Uhulumeni usebuke ngendumalo isehlakalo saseCrossroads eKapa lapho umhlangano womphakathi owawethanyelwe iMeya uHelen Zille waphazanyiswa khona futhi kwasetshenziswa nodlame olwalubhekiswe kwiMeya.
Ngivumile ukuthi angizosifaka lesi sicelo sokunxephezelwa esilandelayo.
Manje abamele i-African Traditional Religious Community, i-D.K.
Zonke zonhlanu Izifunda kanye Nedolobha kumele badingide uhlelo lwentuthuko lwesikhathi eside kwizinga lendawo.
UNgongqoshe Wezemidlalo kanye Nokungcebeleka , uMnu. Amichand Rajbansi, ukhulume ngezinselele ekuhlinzekweni kwezikhungo zezemidlalo ngesikhathi evula umhlangano wokucobelelana ngolwazi Wezikhungo eThekwini.
Benqaba ukwazisa ukuthi uhulumeni waseNingizimu Afrika ubehamba phambili futhi ubelokhe eqhubeke njalo nokulwelwa ukunqoba kwentando yeningi, amalungelo abantu, uxolo kanye nozinzo.
Ngabona okuthile okunobugugu, ngazithola sengingene shiqe, washo njalo.
Kumele sibe nokuphumelela okuningi kwizifundo zezinga eliphezulu ukuze siqinisekise ambasebenzi abanamakhono anele esikhathini esizayo.
Iqiniso ukuthi kukhona abantu abakusabisayo, uzizwa usaba.
Imiphathi yakuleli okwamanje ithola inzizo yezezimali encane kugu.
Isigatshana singasetshenziswa kumuntu esikhishelwe yena.
Imeya inikwe igunya lokushintsha amazinga ezivimbelo.
Ukwenza kuzinze uMasipala waseKannaland ukuze kuqinisekiswe izinga elamukelekile lenzinsiza kubantu bakhona kuze kube ukulungiswa kwawo ngokuphelele kuyenzeka.
Ukukhhula kwengane ngokuhambisana namagxathu alindeleke enganeni ekhulayo.
Ngiyabonga Sihlalo anginayo imibuzo engingayibuza uNksz. Hallows.
UMongameli Kabila uzobe ephelekezelwe ithimba elisezingeni eliphezulu losomabhizinisi.
Lokho ngizokuyekela ukuthi uJay akhulume ngakho ekuhambeni kwesikhathi.
Uke wathola imilayezo ephuma kubantu bakho mayelana nokwephulwa kwemithetho laphaya.
Ingabe kwakungebona mhlawumbe abantu ababefake amanye alawa ma-bib?
Siyakwamukela eKapa - futhi siyethemba ukuthi uzothola uxolo, injabulo kanye nokunothisayo.
Izinkomba zezokwakha ezisekelwe kwinhlalo kanye nentuthuko kuhlanganisa ikakhulukazi izindlela zokwenza ezihlanganisa okuningi futhi ezincintisanayo.
Ukuqonda umgomo, ukukhuthazwa, kanye nekhwalithi yama-smear, ukutolikwa kwemiphumela, ukugcinwa kwamarekhodi kanye nokuxhumana kokulandela okwenzeke kumakhasimende kanye nangaphakathi kwezinsiza ze-coloscopy.
Imibhikisho kaSoshini ekhombisa ukungahambisani nemithetho engenabo ubulungiswa, efana noMthetho Wezindawo Ezibekelwe Abantu Ngokwebala Labo (Group Areas Act) kanye Nemithethi Yezindawo Zokunxusa (Squatting Laws) nakho kwenziwa ngendlela efanayo.
Bese uthi, wethula ngaphansi kwesihloko esithi ukwenziwa ubulelsi kwesenzo sezepolitiki okushiya umcabango futhi wokuthi akekho noyedwa kubona otholakele enecala lobelelesi.
Yeluleka ekuhleleni kanye nasekuqaliseni kwezincomo ezisemqoka zokuthuthukiswa kwemboni.
siqinisekisa ukuthi umsebenzi ukwenziwa komsebenzi okukhombisa inhlonipho futhi okwenele okusukela kubasebenzi abasemakhawunteni ekuhlinzekweni kwezinsiza kuyo yonke iminyango kahulumeni.
Sekuqinisekisiwe ukuthi indima ka-DBSA njengenkampani ehlinzeka ngezimali kwingqalasizinda yinhloso yezentuthuko.
Babophe amadodaamabili aseChinese, abantu baseMozambique ababili kanye nomuntu oyedwa waseNingizimu Afrika.
Izinsiza Zezimo Eziphuthumayo zikamasipala waseThekwini sezinconywe kakhulu ngokuya ngokushesha ukuyocisha umlilo oqubuke kwibhilidi i-Florence Mkhize namhlanje ekuseni.
Ake sigubhe usuku lwanamhlanje ngokuthi siqhubezele lokhu esikulwelayo kanye nokubhekana singahleli nalabo abaqhubekayo nokukhombisa ukubukela phansi kakhulu amalungelo abanye.
Sengilangazelela ukudingida ukuthi i-Afrika ingayisiza kanjani i-UNEP ekuqhubezeleni phambili lokhu osekwenziwe ukuze kuqiniswe i-NEP ngaphansi kwesihloko esithi-International Environment Governance.
Umgomo uvikela yonke iminyakazo eyenziwa abagibeli kwizinto zokugibela zasemadolobheni ezihamba amabanga amafushane kanye nalezio ezihamba amabanga amade eziya emadolobheni ahlukene kanye nezinto zokugibela zezindawo ezisemakhaya.
Ngqongqoshe Ohloniphekile, sengilangazelela ukudingida okujulile nokufaka izinto eziningi kanye nawe mayelana nezinye zezinto ozishilo.
IMeya kaMasipala waseThekwini, Ikhansela u-Obed Mlaba ube nomhlangano wokunika ulwazi owakhayo kanye nabantu abangamashumi amane abamele abantu abakokha ama-Rate.
Ingabe bekungubufakazi bakho ukuthi ubhlole izikafula?
Ukuze kwenziwe ngcono ukukwazi ukwenza umsebenzi kwezinsiza zezimo eziphuthumayo kwi-EMA ukuze kufinyelelwe ngendlela esebenzayo kulezo zingqinamba zezempilo zendawo kanye nakwizimo zezimo eziphuthumayo zendawo.
Ukhokhele izindleko zowaziwa ngoDkt. D Choo.
Ngakho, yisikhathi esihle kakhulu kimina ukuthi, nginimeme nonke ngamunye ngamunye ukuthi nihlanganyele nezinkulungwane ezingamashumi amathathu abantu baseJapan abavakashele eNingizimu Afrika ngonyaka odlule.
E ngingathanda ukudlulisela koKhomishani bami ababili abasebenzisanayo abazonifungisa futhi bengamele ubufakazi benu.
ITheku selivele loklonyeliswe nge-"ZK Matthews Award" ngokuba idolobha eliphethwe kangcono ukudlula wonke amanye ezweni lonke.
I-Statistics South Africa ilangazelela ukuphinda ikwamukele kulo mcimbi.
Ngokobufakazi obunikeziwe mayelana nezinto ezenziwe umuntu osesishiyile emhlabeni.
Kuzothathwa njengokunikwe ilayisensi ngokuphathelene nale Ngxenye.
Isibonelo, uhlelo lokusebenzisana phakathi kwe-Asia ne-Afrika kanye nomfelandawonye wamazwe amaththu okuyi-India, iBrazil, neNingizimu Afrika kanye ne-Caricom-AU, uma sibala okumbalwa.
Kungenzeka ukuthi i-Armscor iyazi ngalokho, kodwa mina uqobo angazi ngakho.
Njengoba besihlangene njengeqembu, sidingida ngemindeni yalabo abahlukunyeziwe sikhombe izinto ezimbalwa ezibalulekile.
Futhi asishintshwa umqondo umbono womkhandlu wenu wezomthetho.
Sifinyelele ekuthatheni lezi zinqumo esizithathile ngaphandle ngokumbandaza.
Imingcele yesifunda yeseNyakatho Kapa ibeka ububanzi besifunda esingasolwandle saseNamaqualand.
Kuzobekwa phambili ukwenziwa ngcono kwizifundo zezibalo kanye nezesayensi.
Noma bengazange balale okutheni kusukela ngoLwesihlanu, babe besephonseka emagcekeni esakhiwo esiseSpruitview.
Kwakukhona nezinye izinto futhi i-SSC engazange izibhekelele.
Lokhu kuthathwa njengomthelela wokungabikhona kwemisebenzi, amazinga aphezulu obugebengu nodlame kanye nokusilela emuva kokuhlinzekwa kwezindlu kanye nezinye izinsiza ezindaweni ezisemadolobheni.
U-Eddie ufuna izinto manje futhi ufuna zenziwe.
Ayikho neyodwa indawo kuhlobo oluthaiphiwe noma kumaminithi omhlangano, lapho sibona khona ukuthi umbiko wabo awuzange wamukelwe.
Ake ngisho ukuthi sizophinda siqale ngemuva kwemizuzu eyishumi nanhlanu kushaye ihora lesibili.
Imibhalo yezomlando ephathelene nophenyo lokungaba imithelela kwama-hormone herbicide eTala Valley.
Ungumholi wezwe elingcono, futhi elithuthukile laseNingizimu.
Njengoba iPhalamende lokuqala lentando yeningi selihlangabezene nezinguquko eziningi ezinika isasasa futhi nezinhle kanye namaphrojekthi amaningi akhethekile akhonjiswa yimibhalo yezithombe elapha ngenzansi.
Izinsiza zasemanzini, ezifana nezincwadi zokwenza umsebenzi wezinto zasemanzini, amakhasi okuhlobisa izithombe ngemibala kanye namafayela aqukethe okungamaqiniso ngokuphathelene Nokunakekelwa koGu kwamaphrojekthi ezikole.
UPitter, owathola lencwadi, wabe eseyibhalela i-HDIO, u-van Tonder, yayifundeka kanjena - ngicela ubheke ngezansi kwalowo mbhalo.
Lo mbhalo sewuhanjisiwe futhi ulindele ukuthi wamukelwe umkhandlu.
UMnu. Malan ungummeli owangithumelela kona ngefeksi sekudlule imizuzu engamashumi amane nambili kushaye ihora lesishiyagalombili kusihlwa izolo ebusuku.
Ukwengamela imfucuza okwesekelwe ekwehlukanisweni lapho ithathwa khona kusetshenziselwa ukukhqizwa kanye nokulahlwa kwemfucuza.
UMnu. Swartz nguye owengamela ubusuku be-Gala Awards kuleli sonto kubongwa abasebenzi becandelo, lapho okuklonyeliswe khona kwimikhakha eyishumi nanye ukusebenza okusezingeni eliphezulu.
Ake sithi lena yiyona ndlela esizohamba ngayo.
NgoMgqibelo, abanikazi bepulazi i-Roodeberg Kloof eGaries bashiya umuzi wabo kanti bathe uma bebuya ngoLwesithathu, bathola ukuthi sekungene izimfene emzini wabo.
Izikhalazo eziphathelene nokukhokhelwa ngenxa yesimo esithile kumele ziqondiswe kwi-CCMA.
Ohlukumeziwe wayobika isehlakalo emaphoyiseni aseSchoemansdal.
Ingabe uzithatha njengomlandeli omkhulu webhola likanobutshuzwayo?
Somlomo, amaqembu emigulukudu kanye nokusetshenziswa kwezidakamizwa kuyaqhubeka nokuhlala kungumlando, kanye neqiniso mayelana nokuncela igazi labanye kwisifundazwe sethu okuphumela nakwabanye.
Yebo impela asizange silandele umthetho ngokuthi simtshele ukuthi sithumele umbiko kuMnu. Tambo.
UMnyango uhlose ukuqoqa imidwebo ependiwe eminingi ngemuva kwesikhathi esithile.
Uhlelo lwezingxoxo kanye nalowo okhethelwa ukuthi abe ngohlinzeka ngezinsiza lapho imigomo, ehlanganisa inani, esingulwa khona ngohlelo lokuxoxisana.
Indlu eyamukela izihambi ethokozisayo, enokuthula futhi evikelekile esengadini enako konke okudingayo, egcwele izimbali.
Akukoma okuphokophelwe, kodwa uhlelo lokugcina ukulingana okunamazinga ahlukene bakathi kwalokho okufunwa abantu kanye nalokho imvelo engakuhlinzeka.
Sizophinda futhi sibandakanye Izimboni Zombuso kanye Nezinhlangano Zentuthuko Yezezimali kuhlelo lokwenza izinhlelo lukahulumeni futhi senze ngcono ukubheka nokuhlola ukusebenza kwazo.
Le nhloso yePhrojekthi Yokushintsha Imfucuza eyokwehlisa ukusetshenziswa kwezinsiza zemvelo ngokuthi kugqugquzelwe ukuphinda kusetshenziswe imfucuza.
Izifundo eKolishi zenziwa ngolimi lwesiNgisi.
Idolobha laseKapa lihlinzeka ngolwazi ezindaweni ezingakhukhuleka, lokhu kuchaza izindawo okungenzek azihlaselwe izikhukhula uma kunetha imvula eningi.
Ukuphatha ukuxhaswa kweminyango ye-DoD ngokuhambisana nezinqumo ze-MSB.
Ngeshwa, eziningi iiznhlelo zezindaba ezibalulekile ziyayekwa futhi azinikwa ukubhekelelwa okudingekayo.
Nksz. Sooka bengicela ukukubuyisela emuva kwisinqumo sikaMnu. de Klerk sokwenza uDkt. Basson athathe umhlalaphansi kungakafiki isikhathi.
Abantu abafuna ukusebenzela Umbuso waseQatar kuzomele bahlinzeke ngobufakazi bokuthi abanalo igciwane lesandulela ngculazi.
Ingabe ungamsiza uMnu. Mathibe uma ukwazi ukuyifunda.
Ngiyazi futhi kukhona asebezame ukusebenzisa lokhu kwehluleka ngendlela engafanele ngokudlulisela umlayezo ongenabo ubulungiswa mayelana namaLungu Ahloniphekile ePhalamende.
Bengitshela uZinzi kanye nomama wakhe namhlanje ekuseni.
Ukwengeza kulokhu, uMnyango wami uzokwakha iqembu eliqokelwe ukwenza umsebenzi othile elizokwenza kusheshe ukubhekwa kwezicelo zamalayisensi ezifakiwe.
Mhlawumbe, njegabantu bokudabuka ngokuphelele baseGondwanaland, izwekazi elikhulu, akukho okunye esingakwenza kodwa ukuthi sihambisane.
Kumdlalo wabantwana kanye nomdanso we-gum-boot.
Ukweluleka uNgqongqoshe ngezinto eziningi zesabiwomali eziphathelene necandelo lokuthuthukiswa kwezenhlalakahle.
Imali yokugibela ezokhokhwa izothi ayifane naleyo ekhokhwa manje amabhasini kanye nasematekisini.
UMnu. SIS Ntombela waqokwa Ngengesikhulu Esenza Umsebenzi Esiyinhloko (Chief Operating Officer0 kumnyango Wezolimo.
Ukuzidela okwenziwa abantu Bezwekazi lethu kokuqeda ubelelesi bombuso wobandlululo kubantu, okwangavumeli lokho okwakha umuntu kwawo wonke umuntu wase-Afrika, kwakukuningi kakhulu futhi kwakwehlukene.
Ukusetshenziswa kwezidakamizwa, okuhlanganisa ugwayi, kubalulekile futhi kuyimbangela ekhulayo yokushona kanye nokukhwantabala.
Ngemuva kokuba sewehlile wathi wagijima walibhekisa ngasenkundleni yezemidlalo?
Ukwakhiwa kwamashubhu angaphakathi kwamathayi achazwe ngenhla.
Uma bekungazange kube nomzabalazo, ngabe iBandung ayizange ibe khona.
Ungaphathi imali eningi noma ugqoke amatshe ayigugu asezingeni eliphezulu kakhulu.
Ukuze uthole imiyalelo yokuthi ivulwa kanjani idokhumenti ye-.pdf chofoza lapha.
Ngazitshela ukuthi, ngilindele ukubhekana nanoma yini eqhamukayo.
ngasohlangothini oluhle, ukuhlangana kwamazwe omhlaba amathuba amaningi okwakhiwa komnotho kanye nokwenziwa ngcono kwezimo zabantu.
Uthi iqoqo lezitatimende ezingasho lutho?
Lokhu kulungiselela, okuhlanganisa imihlangano yokucobelelana ngolwazi, izinkomfa, imibhalo yokuqeqesha kanye nezinsiza ze-multi-media.
Uhlu lwalabo ababekwe njengama-pre-qualified bidders luzokhethwa bese kamuva kunikezwa inani lokuvula uhlelo lokuzama ukuthenga ngemizila yemiphambo abakhombise intshisekelo kuyona.
USekela Khomishani uthe izinhlelo eziklanganisa izinto ezahlukene beziqondiswe kumcimbi futhi zibhekelele ukusebenza ngesikhali semiqhudelwano yemidlalo yomibili.
Njengabantu abanenqubekela phambili, sikhathazekile ngokuqedwa kobumpofu?
Amapayipi okuphefumula ukuze lokhu kube izimpawu ezincane kakhulu futhi ukuze ukuphazamiseka kube ngokuncane kakhulu kwimpilo ejwayelekile ngalokho abangakwazi ukuba namandla okukwenza.
Uzokwenza le misebenzi yeKhomishani ezoyinikezwa iKhomishana.
AmaLungu Ahloniphekile kungenzeka ukuthi ayazi mayelana nezimemezelo ezenziwe namhlanje ngokuphathelene ne-Anglo American plc kanye no-De Beers.
Ukwenziwa kwezichibiyelo kulokho okuzokhulunywa ngako, ukwengezwa kokuphemulwe ngako emihlanganweni eyahlukene kanye nakwizijobelelo zabaphathi.
Kulokho kuhlolwa kwendawo, kuthathwe imishini yokugembula eyahlukene, amatafula okugembula kanye nama-chip okugembula okulinganiselwa kwinani eliyisigamu sezigidi zamarandi.
Ikhansela uPlato licele labo abakweletayo ukuthi basebenzise leli thuba ngokuya kumahhovisi aseduze nabo ukuyokhokhela imali esilele emuva.
Ngakho lokhu kuphetha isethulo sami esifushane futhi ngizohlala ngilindele ngokulangazela ukusabela kanye nokuphendula yonke imibuzo ezobuzwa iKhomishana.
Unazo zonke izizathu zokuthi umbangcaze futhi ukhulume okungelona iqiniso mayelana nalokhu.
I-MSB izoba nabo bonke abamele bonke ababambe iqhaza ababaluleke kakhulu.
Ungapaki kuma-driveway noma kwizindawo zokungena kwizakhiwo.
Ukwakha amazinga okuqashwa afanele kubasebenzi abakumkhakha wokuthengisa emgwaqweni.
Lena yeyona ndlela yokubheka i-Online Catalogue.
Ingabe ungasitshela ngamafuthi ukuthi ukuqeqeshwa kwakuhlanganisa ini?
Hlangana nabafundi abafunda eNyuvesi; vakashela iThempeli Lezincwadi; i-Reunification Palace kanye ne-War Museum.
Inkinga ekutholeni ukubambisana okufaka wonke umuntu kanye nokusebenzisana okukwazi ukusebenza ngendlela efanele.
I-WINSA inezinhloso ezifanayo njengezinye izinhlangano zabesifazane - ezenza kangcono ngaphansi kokumela abantu besifazane kwimikhakha abakuyona.
Lokhu okuveziwe kuphinde kiuveze ngokucacile isifundo sokulunga sezenhlalo kanye nobugugu emphakathini wethu namhlanje.
Ukuxhumana kwe-Delta-G kanye nomkhosi wezokuvikela kwakwaziwa kodwa ukuxhumana phakathi kwe-Lifestyle Management and Protechnic kwakungaziwa ngokusobala.
Ngakho ngokwazi kwakho, inkampani okwakufakwa kuyona izimali ze-Delta G Scientific kwakuyi-Madresco.
Igunyazwe ukuba isebenze njengesikhungo sezinsiza sikazwelonke sokwenza umsebenzi kangcono sezifo ezibangelwa amagciwane.
Eqinisweni udlame olubhekiswe kubantu base-Afrika luyaqhubeka nokudlondlobala.
Nginazo zonke izitatimende ezisayindiwe kwifayela elikhethekile futhi sesinikeze uhlobo oluthayiphiwe lwakho konke iKhomishani.
Ibutho elihanjiselwa ukusiza ngezinsiza zezempilo lihamba kakhulu ngomoya, ngolwandle, kanye nezinto zokuhamba ezihamba emgwaqweni futhi liyakwazi ukwenza zonke izinto ezenziwa izingqalasizinda zezempilo ezihlala ezindaweni ezithile.
Ingabe watholakala unamacala okubulala amangaki kuleli cala?
Ukuthi asikwazi ukuqinisekisa imfundo eyikhwalithi yabo bonke.
Ngiyakhumbula kancane uMnu. Ayob edingida nami izinto ezimbalwa kodwa ezingaqondene ngqo ne-Mandela United Football Club.
Lokhu kuhle kakhhulu uma kubhekwa lokhu okulandelwayo okucashunwe kwisinqumo sejaji.
Ukulungiselwa kwezinto ukuthi zihambisane nekhathi esithile sonyaka akuhlosile ukuthi kususe okungahambi ngendlela ejwayelekile noma okungumthelela ongahambisani nesikhathi sonyaka okungenzeka kube khona ngenyanga ethile.
Lokhu Okuhleliwe kuvulelekile ngokukusekela emhlabeni wonke futhi ngaphandle kokucwasa kulabo abangatholakala behambisana nohlu lokubhekwayo.
Isibonelo, izindawo ezazaziwa ngama-TBVC states zaziyizabelo ezazihlukaniswe ngokuhlanga kwizinhlaka zezabelo kwakungamakhasimende abo amakhulu kanye nalabo ababesebenzisana nabo.
Umsebenzi wama-SDR ukwelekelela izingodla zamazwe angamalunga ngokwenzenjalo kwenziwe ngcono ukuhamba kalula kohlelo lomhlaba lwezezimali.
Ngakolunye uhlangothi olukude kakhulu, unalabo abaqhamuka nezinto ezintsha.
Ngiyazi ngalokho kwenziwa komsebenzi futhi angikaze ngikuphike.
Uhlelo lwe-CDW lungolunye lwezinhlelo okuhloswe ngazo ukulungisa inhlewuka.
Yebo, kungenzeka ukuthi ingakho uJenene uKnobel naye elipele ngendlela efanayo kuhelo lwakhe oluhleliwe lwale mibhalo.
Lolu uhlu olunakho konke longaxhumana nabo ngokuphathelene nemithetho yophuzo oludakayo.
Lokhu kungaba isinyathelo sokuqala sokuya kwimpilo enempilo, nenokuceba kakhudlwana.
Nginquma ukuthi lowo mbuzo ufanele, futhi ungabuzwa.
Sibonga iJalimane ngokusixhasa kwayo ngeminyaka eyishumi yokuqala yenkululeko yethu, futhi ngicela ngentobeko ukuxhasa kwenu okuqhubekayo kwiminyaka eyishumi elandelayo yokubheka lokho osekuzuziwe kwesikuphokophele kwentuthuko.
Ngaphansi kwalo muntu omnene, othobekile kukhona umuntu owenza izinguquko ezinkulu kwezomnotho owazi ngokucacile lokho akufunayo.
Ukuze kuzofika kulesi sikhathi, uNdunankulu usegunyaze ukubekwa kwamavolontiya akwa-Bambanani ezikoleni nasebe yisisusa sezenzo zodlame.
Ukuze kuqinisekiswe ukuthi kunoxhumana okusondelene phakathi kosihlalo bocwaningo kanye ne-Fluorochemicals Expansion Initiative kulokhu kuyinto ebalulekile ukuze kuzuzwe impumelelo.
Ivikela izinsiza zezomnotho ezanele ukuze kusebenze lo mgomo.
Uma abasayinde inkontileka evumelana ukuthi ingaqedwa ngenxa yalokho okungenzeka esikhathini esizayo esingachaziwe, umgomo ongaqedwa ngemuva kokunikezwa kwesaziso esanele angeke, ukwazi ukuqedwa ngaphandle kokuthi kutholakale ubufakazi.
Izimo Zecala: Umsolwa wabandakanyeka engozini yemoto.
Uhlaka lwezinsimbi ezizosebenza kumbhoshongo wokwengamela seluqediwe kanye nezitebhisi zensimbi kanye nomsebenzi wesisekelo sesakhiwo.
Ngesinye isikhathi babefika bangibuze imibuzo, bangibuze, bangitshele ukuthi kunezikhukhula, kwakunezikhukhula ePiville.
Ukubuyekezwa kanye nokuqaliswa ngokuphalele kwe-TDCA ngokuphathelene nalezi zinto ezibekwa phambili ezingenhla.
Into engabangela ukugula okukhula, ukungenwa ubuthi, imithelela engemihle ekuzaleni, izifo kanye nokushona uma ikungenile, ihogeliwe noma ingene ngeziqu zoboya kwizinto eziphilayo.
UMnyango Wezempilo wakuMasipala waseThekwini usanda kwethula kabusha iphrojekthi ye-clean green and healthy calendar eMagabheni eNingizimu neTheku.
Lolu hlelo indlela ethobekile yokuzama ukuthola iqiniso.
Kunendawo enganele yokuthuthukiswa kwezindawo ezisogwini ezindaweni esezithuthukisiwe.
IPhalamende, ngokusebenzisa kwalo izinsiza zokuhlola lizoba nokukwazi ukuthola ulwazi eliludingayo ukuze lithile ukuthi ingabe kukhona yini okufakazela ukwabiwa kwemali.
Ekugcineni ukushayisan aphakathi kwimigomo yomphakathi ovulelekile ehlanganisa imigomo yezomnotho kanye Nombuso Wobandlululo ngakolunye uhlangothi kwagqama kakhulu.
Ngiyilungu lesigungu esiphethe Inhlangano Yezintatheli Ezinsundu (Forum of Black Journalists).
Lapho abaqashi bezama khona ukukwema ukuphindaphindwa kwezinzuzo kubantu abashadile, bangavumela ukuthi abashadikazi bavumelane ukuthi ubani ozothatha yiphi inzuzo.
I-Recharge uhlelo lapho amanzi aphinda afakwe khona kwi-aquifer, isibonelo, amanzi aphuma kwimvula.
Abaphathi Bamazwe bathatha isithombe ndawonye ngaphambi kokuqala komcimbi eTicad eYokohama , eJapan.
Ngo Okthoba uhulumeni wethula isicelo sokuhlinzeka ngomsebenzi (tender) yamathuba ayidlanzana okutshala izimali kwi-GSLWP, ucela ukuthi labo abanentshisekelo bakhombise.
Lezi kodwa zingezinye zezinselele ezinkulu esinazo kwezemfundo.
Ukuphindwe kuhlelwe kabusha izifundo kanye nokuhlelwa kwemfundo engahleliwe kusenziwa ngaphansi kweso lezikhulu zezemfundo.
Ingabe umbulali ongenanembeza noma isosha?
Okokuqala ngithanda ukwazi ukuthi inganbe lo mbhalo ungumbhalo woqobo yini.
Khombisa ngokunganici isimo esingesihle sezingqalasizinda, Imfucuza, Ezempilo, Ezemfundo kanye Nezinkomba Zezezimali zabo.
Ezinye izinhlelo zokusebenzisa kabusha imfucuza okungenzeka zibhekwe zihlanganisa: izikhumulo zokudlulisela, indawo zokuhambisa imfucuza engaphinda isebenziseke, ukuthathwa kwemfucuza onqenqemeni lomgwaqo kwemfucuza ehlukaniswe ngokohlobo lwayo, isibonelelo sezimali esivela kuhulumeni semikhiqizo esetshenziswe kabusha.
Ngicabanga ukuthi ngakhohlwa noma akekho umuntu owangibuza ukuthi babuyini ubudlelwane bami noThulani.
Imboni ihlanganisa yonke lonke 'iketanga lobugugu' elihlanganisa izindawo, ukuletha izinsiza, kanye nokukhiqizwa kwamafilimu, imidlalo yethelivishini, amavidiyo, izikhangisi, izithombe ezimiyo kanye nopopayi.
I-FRU okwamanje inezinhlaka zoikwenza umsebenzi ezihlukene kathathu zenyanga ka-Agasti noSepthembaokuzobe kubhekwe ngazo izindawo ezizungeze indawo okuzobanjelwa kuyona Inkomfa.
Izinhlelo ezingekho sezingeni elilindelekile, ezingasebenzi noma ezingekho zokuqoqwa kukadoti kanye nokuhlanzwa kwemigwaqo.
UZac - nokuyigama aziwa ngalo - waba yimpumputhe enezinyanga eziyisithupha ngemuva kokuba engenwe yi-meningitis.
Izinkinga zokwengamela isikhathi, ngenxa yokufunwa kwezinto eziningi, ukuba nosizo, kanye nokungakwazi ukuzimela.
Kodwa, i-Divine Life Society ayizoyichaza indlela noma ukuthi ukuthi le mikhosi izokwenziwa kanjani.
Kumele kutahthwe isiqubu kwizindawo ezifana nalena; ngakho kudingeka ukuba kubhekwe kabanzi ukuhlanganiswa kanye nokuvulwa kwezindawo eziklanyiwe, ikakhulukazi kwi-IDZ.
Kumlenze wesibili ngicabanga ukuthi isethulo esenziwe uMnu. Wallace we-Bar Council siwumbono owakhayo naso.
Mbharonesikazi, Mbharonesikazi, Mbharonesikazi, nfidinga ukukuphazamisa, ngicela ukuthi utshele iKhomishani indlela obizwa ngayo, ukuthi ungubani, bangathanda ukukwazi ukuthi ungubani.
Ngenxa yokugxila kwipolitiki yezimbangi ezimhlophe, izifiso zosopolitiki abansundu kanye nalokho okwakwenziwa yimizabalazo yenkululeko kwakungabikwa kakhulu ngakho ngamaphephandaba enkampani.
Lokhu manje sekuyenzeka, sibonga imvelo eyiqiniso ye-ICT njengenkundla ehlanganisa izinto eziningi ezahlukene kanye nobuchwepheshe obubandakanya izinto eziningi ezahlukene.
Kuzenziwa uhlelo lokuhlola umonakalo kule ndawo.
Ngokusekela kulokhu kuqonda uhulumeni uhlose ukusebenzisa le migomo elandelayo.
Umbhalo obhalwe ukuthi Symposia, Seminars and Similar Meetings njengokuba uvunywe Isigungu Esengamele uyatholakala kwiwebhusayithi.
Umsindo uphathana kabi futhi awunalo ilungelo lokuphatha kabi abanye abantu.
Yenzani isikhumbuzo futhi nigubhe negalelo lentsha ekuguqulweni kwezwe.
Bamisa iloli elimhlophe le-Toyota Hino truck bae becela umshayeli ukuthi avule ngemuva.
Ngithe angeke ngikwazi ukubeka ngokuthe bha okunye okwenziwa.
Cha, ngicabanga ukuthi amaphuzu enziwe ngokucacile futhi angicabangi ukuthi kukhona okunye engingakwengeza kulokho.
INingizimu Afrika kanye ne-United Nations kanye nabanye abadlala indima bazobona ukuthi lezi zinto zingenzeka kanjani ngokushesha.
I-Judicial Services Commission i-JSC - iKhomishani eyeluleka uhulumeni ngezindaba eziphathelene nezethu, isibonelo, ukuqashwa kwamajaji.
Ukukhululwa kwakhe kwakungeyona inkinga, inkinga kwakungukumgcina ethamela izinhlelo ngaphandle kokuphoqwa.
Ukuhlinzekwa kanye nokuhanjiswa kwama-filter amayinithi asebenza ngomoya.
Sinephrojekthi entshonalanga ne-Uganda ngokuphathelene nalokhu.
Iyunithi Yezempilo yabe isimenywa yi-BBC ukuze isebenzisane nayo ngokunikeza amandla izifundo zokufundisana kontanga eziphathelene negciwane lesandulela ngculazi kanye nesifo sengculazi.
Kumele kuvezwe indlela yokusebenzisana, isitayela sokuphatha ngokwentando yeningi kanye nokwengamela okubheke okuhlosiwe.
Leslie ngicabanga ukuthi uzonikeza isethulo esifushane.
Izigaba ezahlukene zokwelulelwa kwe-BWS kwimiphakathi.
INingizimu Afrika inothile kubufakazi bamathambo akudala omlando wendlela abantu abaguquguquka ngayo ngokuhamba kweminyaka, obubuyela emuva izigidi zeminyaka.
Le ndawo yokusebenzela inikeza noma imuphi uMphathi weJele noma i-IPV kunoma iyiphi ingxenye yezwe ukuthi athumele umbiko wakhe kwiJaji Elihlola Izinsolo nge-Inthanethi.
Leli qembu lihlanganisa ukuqashiswa kwezinsiza zezokhakha kanye nemishini yezobunjiniyela bokwakha izakhiwo kanye nemishini kanye nezinsiza kusebenza ezifana namaloli o-crane angenabo abantu abawashayelayo.
Ipulazi ke ulithola uma ujikela kumgwaqo wokuqala wasesandleni sokudla.
Ababhukudi kumele babhaliswe kwiqembu lababhukudi ukuze bakwazi ukuncintisana kwimincintiswano.
Imikhiqizo emikhulu eyayithunyelwa emazweni angaphandle yayihlanganisa i-Ferro-vanadium; izikebhe zokudobha; imikhiqizo yamakhemikhali; amaphepha ezindaba; ama-polyester yarn; kanye namathuluzi okucindezela, ukugxiviza kanye nokuvula izimbombo, phakathi kwezinye izinto.
Bese kubakhona uMnu. R Kriek, u-RK, ezansi ngasekugcineni kwekhasi, mayelana nohlangothi lomsindo.
Maningi amakhaya axhaswe ngezimali uhulumeni ahlala abantu asebethathe impesheni eNtshonalanga Kapa.
Qoqani amagama ezindawo angabhalwanga bese nenza isiqiniseko sokuthi abhalwe kahle.
Wayengabandakanyeki ekuhlolweni kwalokhu okungenayo uma ngikhumbula kahle.
Umthelela wezengqondo kulowo muntu okuqondiswe kuyena kanye nezilwane okwenziwa gazo ucwaningo kuchaziwe futhi bekulungiswe nama-motar ahlukene noma amasempula ngezinhloso zokwenza ucwaningo.
Kwicandelo labantu besifazane, oyintandokazi enkulu u-Abbey Miedema ube ngowokuqala ukunqamula i-Blued Lagoon yaseThekwini ngoMgqibelo ekuseni.
Futhi kuhlose ukuthi kuqhathanise i-systematic herbicide yangoSepthemba kanye ne-contact herbicide yangoNovemba kanye nokusikwe yibhulashi.
Ukusebenza njengenkundla yemibono eyahlukene, kugwugwuzelwa isimo sokubekezelelana kanye nokuxoxisana.
I-ANC imemezele ekuhlosile okungukususa ikomkhulu layo eLusaka, eZambia, ililethe eGoli, futhi uNelson Mandela ukhethwe njengoSekela Mongameli wenhlangano.
Aabntu kumele baziswe ngemilando yemiphakathi yabo.
I-Eurotype Test Centre - ihlinzekwe ngezinsiza zokuthi ikwazi ukwenza ukuhlola ukuphuma kwamagesi kwi-exhaust yemoto ngokwamazinga ezendawo aseYorobhu, eMelika naseJapan, kanye nokuhlola nokunye okuphathelene nezimoto.
UmphathiWesiteshi Samaphoyisa saseHarrismith, u-Senior Superintendent Fred Maree, uthe lokhu bekungukusebenza okusezingeni eliphezulu kokwenza umsebenzi wamaphoyisa futhi uhalalisele labo abebebandakanyeka ekwenziweni kophenyo.
Ngifuna ukucela abantu bakithi, ikakhulukazi labo abasezikhundleni eziphezulu, ukuthi baqale ukufundisa ozakwabo ngezindlela zokuvota.
Ukulungiselwa ukusebenza kwezinsiza zokucisha imililo kuwo wonke amabhilidi kanye nezikhungo ze-PGWC, ezingaphandle kwaseKapa.
UMqondisi we-Dramatists Against Crime, uMartin Koboekae wachaza ukuthi inhloso ngqangi yephrojekthi ukuhambisa umyalelo wokuthi ubugebengu abukhokheli.
Izinsiza Zokweluleka, ezizobheka ukuqhubeka nokulinganiswa kanye nokusetshenziswa kwemithetho kuyo yonke iMinyango kahulumeni kanye nakumacandelo angekho ngaphansi kukahulumeni.
KwakunguNgoqngqoshe uMagnus Malan, kwaqinisekiswa udu Plessis owayegula kakhulu ngaleso sikhathi, uNgqongqoshe Wezezimali.
Uphinda aqoqe izincwadi zomtapowolwazi futhi uvulela izingane kulwazi ezikoleni kwimiphakathi eyayincishwe amathuba.
Ukulethehambisana noMthetho.
Ikakhulukazi eminyakeni embalwa eyedlule, amaphoyisa aseStilfontein asefakazele ukuthi asebenza ngendlela efanele uma ebhekene nezigebengu.
Ngeshwa azikho, kodwa kunezindawo eziningi ezidayisa okuya ngasethunjini eziseduze.
Leli qembu lihlanganisa lokho okwenziwa izinhlangano zezenkolo noma abantu abangabodwana abahlinzeka ngensiza ngqo kumasonto, ama-mosques, amathempeli amasinagogi noma ezinye izindawo.
Ngiyakholelwa kakhulu kwiqembu lethu futhi uRonaldo akayona inkinga.
Idolobha njengamanje linezinhlelo ze-internship, okuzolilungiselela ikusasa.
Ake siqonde lokho owakwenza - ngesikhathi usebenza kanzima e-SRD nge-Chemical Defence Project, waphinde wenza nephrojekthi ye-screwdriver.
Siyabonga Kaputeni Sakhiwo Tekule ngokusindisa izimpilo eziningi kanye nakumaphoyisa aseTylden ngokusheshe eze lapho edingeka khona.
Izitshalo kanye nezilwane zitholakala ngokwemvelo endaweni.
Ukugqugquzelwa kwakusasa okungezansi kwesilangiso samanzi kumele kugwenywe futhi kuqedwe ngendlela esebenzayo ekuhambeni kwesikhathi.
Thokozela indawo engasolwandle ngesikhathi sakho ngebhasi elivuleke phezulu laseThekwini i-Ricksha bus.
I-UDPS eholwa uMnu. Tshisekedi seyinqume ukungangeneli ukhetho basola ngokuthi izimo eziyisisekelo zokuvota okuvulelekile akuzange kuhlabezwane nazo.
Ukwenza ubunikazi bomnotho bukhombise ukumeleleka kwabantu besifundazwe.
Batholakala kuma-Flat aseHillbrow, eEldorado Park futhi bathi badayisa izidakamizwa ukuze baziphilise.
Izincomo zokuthi ingabe kumele yini bamiswe noma basuswe ehhovisi.
Abantu abangebona abasebenzi, abafana nabesifazane abagcina amakhaya angasebenzi, abafundi bakwizikhungo zemfundo eziphakeme kanye nabafundi, abantu abathola impesheni kanye nasebethathe umhlalaphansi, kanye nabanye abantu abaningi abafuni imisebenzi ngalesi sikhathi okubhekiswe kusona.
Isifunda saseMajuba kanye noMasipala waseNewcastle badlala indima ebaluleke kakhulu bobabili ekufakeni izimali kumcimbi kanye nasekwenzeni amalungiselelo.
Kwakungafanele ukuthi ngibone lezi ezinye iziboshwa nhlobo.
Sizokukhulula okwamanje Mnu. Attwell sizokwazisa ukuthi kumele ubuye nini.
Ohlukunyeziwe wagcina etholakale ngaphakathi kwendlu anamagumbi amabili, elele embhedeni engagqokanga ibhulukwe lakhe.
Abasolwa ababoshiwe bavele enkantolo futhi benqatshelwa ukuthola ibheyili.
Ukuze uthole eminye imininingwane sicela uthinte Indlu Yamanxusa yaseNingizimu Afrika eseDakar, eSenegal.
Ngonyaka wokuqala wokusebenza, izinsuku zokuthatha ikhefu ngenxa yokugula uzithola ngenyanga ngayinye.
Noma kunjalo, izindlela zokuqasha zagcine zibekwe phansi komthetho yiBhodi.
Ukungakwazi ukufinyelela kwizimali zokuthenga izindlu kusalokho kuyinkinga eqhubekayo.
Empeleni, i- regionalisation ithathwa kakhulu ngokuthi imayelana nezinzuzo zezomnotho zamazwe.
Kumazwe angamashumi amane akwi-APRM, ayishumi nantathu kuwona akuhlelo lokubhekwa ngamazwe angontanga.
Umgwaqo osohlangothini lwesokunxele kwi-NMR Avenue uzobekelwa ukuthi izimoto zikwazi ukufinyelela ezindaweni zokupaka enkundleni yebhola lezinyawo.
Kumele impela sazise ukuthi uhlelo lokwabiwa kabusha komhlaba nokuxhasa kwangemuva kokuhlaliswa kwakungenziwa ngokushesha kanye nakangcono.
Kodwa lokhu kuyaphikisana nobufakazi bangoMsombuluko.
Amalungu athola imvume yokubheka lokho okwenzekayo endlini ese-Life Street, eThambo village endaweni yesiteshi samaphoyisa saseKamesh.
Umbukiso wazo zonke zamasiko ezihleliwe, ezemidlalo kanye nezokungcebeleka kuzokhonjiswa kukwethulwa kwazo okushiwo lapha ngezansi.
Uchaza ukuthini, ingabe uthi-flyover iyisidingo?
Ngendlela efanele, uMkhandlu njengoba usukukhokhele lokhu, udinga ukuthi ubuyiselwe ngalezi zindleko.
Ngahlatshwa umxhwele ukuthi imibhalo yasabalaliswa.
Lolo hlobo lesenzo oluhlanganiswa ne-Stratcom.
Imigomo enomthelela kulezo zikhungo ezithintekile - ezifana nalezi zikhungo zamanje ezingamakholeji ezobuchwepheshe - ezihlanganisa amazinga e-FET ne-HE.
Ukuhlinzekwa kanye nokuhanjiswa kokuhlinzekwa ubisi okubolayo kwi-ASB Durban iminyaka emibili. Kuzobekwa imibhalo, sicela uyilande.
UGlen uthe ufuna ukulandela okwenzeke kulokhu.
Lokhu kuzolandelwa ukwelulelwa kokulethelwa izinsiza kubanikazi bemihlaba.
Nikeza izingubo ezindala noma ezinye izimpahla zendlu okusesesimweni esihle kwizikhungo ezenzela abantu isihle.
Sinesiqiniseko sokuthi lokhu kuzokhiqizaimiphumela enenzuzo edingekayo.
Lo mbhalo usetshenziswa kwizingqikithi ezintathu ezibalwe ngenhla ngakho sicela ukuthi kwaziswe ngalokhu uMnyango kaMasipala weTheku Wezokuxhuman.
I-IPSG izohlinzeka gokuqukethwe okubanzi kwemojuli yokuqeqesha, manje esathuthukiswa, kwizikhungo zamaphoyisa kanye nama-NCB ungalungiselwa ukuthi ubhekane nezidingo ezahlukene zamazwe angamalungu.
Amaphoyisa amukele indlela yokwenza umsebenzi ngokubheka imiphimela ngokuhambisana noMthetho.
Ithimba kulindeleke futhi ukuthi livakashele ama-KCAP aKwaMashu ukuze kuqiniswe amaxhamu nezikole ezikuma-Nante.
Impola enendikimba "yethambo lomkhoma" isithole ukuphrfumula komphakathi okuyikhombisa ukuyithanda.
Ngangingumlandeli ongaguquki wemizabalazo yenkululeko ngesikhathi ngesikhathi somzabalazo wenkululeko eNingizimu Afrika.
Izindawo ezivikele zizosetshenziswa "njengezindawo zokulinganisa" noma izinkomba zokulinganisa isisekelo zemizamo yesifunda yokwengamela ingcebo.
Ngokulawula ingxenye kanye nokulawula okuncane futhi kuzosebenza kwizimpawu ezipendwe kwizindonga kanye nakuphahla angeke kuvunyelwe.
Umbhalo noma impendulo yakhe kungamenza abukeke enecala.
Ukuhlinzekwa, ukuhanjiswa kwezinsiza kanye nezinhlaka ezakhiwe ngensimbi e- Bo Koura.
Ingabe uke waqaphela noma yiziphi izindawo zamathikithi ngakuleli sango?
Baqhubeka ngokuthi izinkomo zazithengwe kwindoda eqhamuka endaweni yaseKroonbult ngaseVryburg.
Ukuze uthole uhlu lwezinto okungenzeka ukuthi zingenzeka futhi zingaba ngumphumela, chofoza lapha.
Inhloso ukugqugquzela intuthuko ezimele ngaphandle kokubeka ingcupheni impilo yabantu.
Omashonisa baxhaphaza abantu abathola izimali eziyisibonelelo sikahulumeni ngokuhlinzeka ngezimalimboleko ezinamazinga aphezulu enzalo.
UMnyango Wezokuthutha Wedolobha laseKapa usutsheliwe mayelana nesiteleka esingase sibe khona sabashayeli bensiza yokuthutha umphakathi i-Dial-a Ride.
Imboni yamandla amalahle izoqhubeka nokungalawulwa futhi izinga layo lokwenza umsebenzi lizobhekwa.
Bekunokufana ncimishi phakathi kwendlela amaphoyisa asiphathe ngayo kanye nendlela ojele abasiphathe ngayo ngoba basiphatha kabi ngendlela elinganayo.
Kulo Mbiko Wamaqembu Amancane, uKhomishani Wynand uphefumula ngendlela eshaqisayo ngendlela umbiko ohlanganiswe futhi wemukelwa ngayo.
Yizelamani zami kuphela engingazithatha njengezikhuluma iqiniso.
Ngaphambi kokubhukuda emfuleni, bheka ngaso sonke isikhathi ukuthi ingabe azikho yini izingwenya kanye nezimvubu ezikhona.
Imizamo emikhulu yokulungisa isimo eWest Bank iyadingeka.
Esikhathini esiningi umdlali wegalofu udinga ukukhula.
Okwesine, ukhulume ngobudlelwane nabasebenzi isikhathi esiningi obebuphulwa, ukwahlukana ngokohlanga kanye nobuzwe sekubhebhezele ukungaboni ngasolinye kwimboni.
I-FOSS ihlinzeka abasebenzisi ngekhowudi yomthombo kanye nangenkululeko yokufaka okwakamuva kwi-software kanye nokusabalalisa izinhlobo ezifakwe okwakamuva.
Ngikholwa ukuthi kungumsebenzi wabacoshela izindaba ukugcina uhulumeni eqonde thwi - kodwa kwenziwe lokhu ngendlela efanele, ngokusekela kumaqiniso kanye nangaphandle kwenzondo.
Ukubekwa kumsebenzi wokubheka okwenzakalayo ngaphakathi kuzophelela kwizimo ezikhethekile futhi kuzoncika ekuvunyweni yiphalamende kanye nabakuvikelayo.
Nangaphandle kwalezi zindawo ezine zokungenelela sesiphinde sabona futhi ukuthi ukuhanjiswa kwezinsizakusebenza kanye nokwenziwa komsebenzi kungahamba ibanga elithile ekuhlinzekeni indawo yokuqalisa ukuthi kuchume osomabhizinisi.
Qaphela ukuthi Ukuchofoza lokho okuxhumene neJenali angeke empeleni kukunikeze ukufinyelela kumbhalo ophelele futhi Okubanzi kuyatholakala izikhathi esiningi ngesinye isikhathi kanye nokuqukethwe okumahhala.
Sekuvulwe icala ukuze kwenziwe olunye uphenyo.
Inhloso ukuzwa lokho okushiwo yimiphakathi ezwe ukwehlelwa yilesi sehlo esibuhlungu kugcizelelwa ekutheni yini esingayifunda njengomphakathi wonkana.
Ingxube futhi kumele igcinwe isikhathi esifushane ngendlela okungakwazi ukuthi kwenzeke ngayo.
Ukumeleleka Kwamasiko Ahlukene, kuhlanganisa nabantu ababaleke emazweni abo base-Afrika, e-India kanye naseYurobhu kanye nomculo womdabu nabadansi, cumculo wokholo, nabadansi be-hip-hop nabe-kwaito.
Sasinjani isimo ezindaweni ezisezansi noma ingabe lokhu kuhambisa nenkundka yezemidlalo yonke okuhlanganisa nezindawo eziphezulu?
Iyunithi futhi inesibophezelo seNsiza Yokubhalisa kuMnyango kanye nokwelekelela ekuthayipheni imibhalo emikhulu.
Ithimba le-KAT lisebenza eduze namathimba e-radio astronomy e-Australia, e-UK, eNetherlands kanye naseMelika.
Ikhombisa umbukiso wezindlu eziningi ezihlanganisa nezindlu zikanokusho ezisezingeni eliphezulu kakhulu kanti futhi zihlanganisa nezindawo ezinkulu ezihlaba abantu ezingahleliwe.
Kubonakale ithalente eningi ngesikhathi abasebenzi bedansa kumculo onesigqi we-House kanye ne-Kwaito.
Angicabangi kodwa ngemvume, ukuthi uDkt. Odendal wayenolwazi, isipiliyoni noma ulwzi oluthile mayelana nokwanda kakhulu kwe-cholera, ukuthi azi ukuthi mangaki amagciwane adingekayo ukuze kube nombulalazwe.
Ubudlelwane phakathi kweNingizimu Afrika neBrazil, kuhlanganisa izinhlaka ezahlukene, futhi bubalulekile uma sizozuza indlela entsha yenqubo yamazwe omhlaba, esekelwe ebantwini futhi okuhlomula kuyona wonke umuntu.
Manje kumele siphinde siqondise imizamo yethu ekuhlangabezaneni nesikuphokophele kuzwelonke.
Thenga izinsiza zokukhiya kanye nokuvikeleka ongakwazi ukukukhokhela.
Lokhu kuzovumela ukubhekwa ngendlela efanele kanye nokwengamelwa komhlaba wabafake isicelo.
I-unqualified audit ichaza ukuthi idolobha likhombise ukuophathwa kahle futhi likwazile ukuphendula ngakho konke okuyizinsiza kanye nezikweletu.
UMongameli uCardoso ubeqondise kumazinga ahlukene e-Globalisation aphonsela inselele enkulu abantu.
Kungenzeka ukuthi umgodi ophansi noma kugujwe umgodi kasilika kwisiqu sesihlahla.
Ngaphezu kwalokho, amazinag abonakalayo okusebenzisaa izimali komkhandlu Furthermore, a significant level of spending by council on the stimulation of the regional economy was also viewed favourably.
Sesifikile iiskhathi sokuthi kuphele udlame kanye nokuthi sishintshe kakhulu lokho okwenzeka eGaza, kanye nokuthi siphinde sizame ukuletha izingxoxo zoxolo kanye nesisombululo semibuso emibili.
Ukufakwa kwezicelo ngqo noma ukudluliselwa kwabanconyelwa izikhundla ezithile angeke kuze kusetshenziswe.
Ngesikhathi simatasatasa sibhaxabula omunye ngemvumu, abanye bebebashaya ngezibhakela, bebakhahlela, bekunzima inpela.
Lolu lwazi selubekwe kumarekhodi emilando, kodwa lusatholakala uma ludingeka.
UMqondisi wamanje Wensiza yezobubhalane uMnu. D Dusoruth.
Ngayihambisa ehhovisi likaMnu. Atwell ngaleso sikhathi.
Ngesikahthi sime lapho kwakukhona abantu ababekhononda ngokuthi kwenziwa yini manje ukuthi umugqa ungahambi.
Abantu abahlala eBluff kumele balindele ukuphazmiseka ekuhambeni kwezimoto ngenyanga kaNovemba ngenxa yokwakha okwenzeka kule ndawo.
Amazwi ethu enduduzo siwadlulisela kumndeni kubangani kanye nomndeni kaClarissa.
Manje yindlela lena ayekhuliswe ngayo umama wakhe.
Kungenzeka ukuthi nizwile ukuthi kwenzakalani eColumbia namhlanje.
Abanikazi bama-passport aseNingizimu Afrika kumele babe nama-visa asemthethweni ngaphambi kokuba bangene e-Iceland.
Ungagwema okungahambi ngendlela efanele okukhombisa okuthile noma ubuyele kulesi sikrini ukuze ukwazi ukukulungisa kabusha.
I-PSC ayizange ithole bufakazi bokungahambi kahle ngokuphathelene nezimali kwisimo ngasinye kulezi.
Bebengakwazi ukuvumelana ngento eyodwa.
Ngokuphathelene nokuthinta uNkk. Mandela uqobo, cha, ngeshwa angizange.
Mhlawumbe kungaba ngcono uma ungabuza owengamele umhlangano uNgqongqoshe uMufamadi.
Ngabona lokhu kuyisivumelwano esinenzuzo eningi ngaleso sikhathi.
Isizathu esiphambili sezinguquko kwisimo sezulu sesikhonjiwe njengokukhishwa kwama-gas, imbangela yokuqala i-carbon dioxide noma lokho okubizwa ngama-green house gases.
Igama eliphuma "kwabasemgodini" ekhuqizweni kokuphathelene nolwazi lwezibalo ukuthi iqembu alisakwazi ukulinda ukuthi lize likwazi ukuya endaweni yokwenza umsebenzi ngesonto elizayo.
Idolobha lithanda ukuxolisa ngokwenzekile, kodwa kwabangelwa izimo ebesingeke sikwazi ukuzigwema.
Ngenxa yokuhlalisana kwendalo kwezindikimba eziningi ezidingidiwe, sekube nesidingo sokuthi kuphindwe ezinye zezinto ezibalulekile ezihlinzekiwe ngaphansi kwalokho okuphokophelwe kanye nezinhloso.
Ukuthi zomile ehlobo zingagcwala izikhukhula ebusika.
I-FoC incoma ngokusobala ukuthi amazwe kumele azinikele ekuthuthukiseni amakhono emahhovisi kanye nasezinhlelweni zawo zikazwelonke zezinsiza zezezibalo.
Awumkholwa uNkk. Mandela uma eqinisa ukuthi lona wesifazane akazange afike.
Ngokuchofoza kabili kwikhasi lasekhaya, uzothola uhlu longabathinta kanye neminye imininingwane esizayo kumtapowolwazi ngamunye.
Babevame ukuboshwa yizikhulu zaseNingizimu Afrika noma zaseCiskei.
Kusiza kuhlelo oluphathelene nomthetho omusha kanye nezichibiyelo zomthetho.
Zonke izicelo eziphumelele ezifakiwe zizoshicilelwa futhi nalabo abathole imithobanhliziyo nabo basethubeni lokuthi kushicilelwe imisebenzi yabo.
Kulabo okungabakhathazi ukufunda indaba eyenza ukuthi ofundayo aqagele ukuthi kwasala kwenzekani, yindaba efanele ukufundwa.
Ukuhlanganiswa jike;e;e kokuthuthukiswa kwesifunda kuyinto ebalulekile ekukhuleni kanye nasekuthuthukeni kwamazwe ethu.
Ngiyabonga sihlalo, empeleni igama nguMadlopa Sihlalo.
Waboshwa ngolwesithathu wabe esekhululwa ngoLwesine.
Ulimi lusihlinzeka ngolwazi kanye nokuqonda okujulile ngendlela esibona ngayo umhlaba kanye nathi uqobo ngabanye ngabanye.
Lendawo yaziwa njengendawo yokudlala izigwili.
Kubanjwe umhlangano omfushane mayelana nokwazisa lokho okwenzekile ngemuva kokuphethwa kwalokho okwenziwe.
Ukulahleka komqondo kuyingxenye noma okwenzeka isikhathi sonke sokudlwengulwa, lokhu kubizwa nge-psychogenic amnesia.
Siza Umkhandlu ukuthi uhlalise izakhamizi eziningi ezinenkinga nokuqhubeka zikhokhe izimali zazo zokuqasha noma izitolimende zenyanga.
Ama-Demographics - Ukucazululwa kwezibalo zabantu abaphila ezweni ngokuphathelene neminyaka, ubulili, uhlanga, imali abayiholayo njl.
Eminye yemininingwane ingefanele,kodwa eminye iyihaba noma yenzelwe ngamabomu ukuthi yedukise ikhomishani.
Lolu daba kungenzeka ludluliselwe kolunye usuku lwenkantolo ukuze lulalelwe.
UMnu. Sihlalo, u-C R Toweel, ngokuyalelwa abammeli baka-Du Plessis, esebenza ngokumela uGeneral Knobel.
Akujwayeleki ukuhlala ngakulolu hlangothi, Sihlalo.
Amagciwane esifo sofuba kungenzeka abe khona emzimbeni womuntu iminyaka futhi amanye aqala ukugulisa umuntu ngemuva kokuba amasosha akhe omzimba esebuthakathaka.
Okunye ukuthi, ezinye iizndawo ezihlala abantu azihlinzekwa ngezinsiza zezenhlalo kanye nezamasiko ezanele.
I-Academy iheha abafundi abaqhamuka kuyona yonke imiphakathi, kubhekwa kakhulu labo abaphuma emiphakathini eyayincishwe amathuba kuqala.
Ngeshwa angizange ngithathe leyo mifaniswano ngemuva kokuba Iqembu lihlakaziwe futhi yilokho okwenzeka.
Kumele bangitshele izinhloso zabo ngokungishaya nokuthi bazizwa kanjani ngalesi senzo abasenza kimina nokuthi bathini.
Abanye bakholelwa ukuthi ukukhula akuhambisani nozinzo lwesikhathi eside.
Ake sigcizelele ukuthi lesi siphakamiso akumele sibhekwe kuphela ngokuthi sithi idolobha libuyela emuva kuhlelo lwamanje ngenxa yentukuthelo yemiphakathi.
Imidlalo yethu ezokwenziwa ihlanganisa imidlalo eyingozi kakhulu, izinto eziphathelene nezamasiko, ezokuzithokozisa ezidlalwa bukhoma ngamabhendi endawo kanye nokubekwa kwezincwajana ezinikeza ulwazi zokuthi ungafinyelela kanjani kwizinsiza ezihlinzekwa uhulumeni.
Ngiyazi ukuthi wawungomunye wezikhulu kwi-Hoekstra commission.
Lo mtapowolwazi ulungele ukusetshenziswa ngabantu abasebenza kumkhakha Wokuhlela Nentuthuko futhi uvulelekile nakulabo Abenza Ucwaningo, Abaluleka ngokwenziwa komsebenzi (Consultants) kanye nabafundi kwimikhakha ehlobene nalena.
Mnu. Sihlalo, anginalwazi ngemibiko ethathwe kucingo.
Uhlelo, njengoba besekuke kwachaza oNgqongqoshe kwimibiko yabo abayethule ePhalamende kanye nakwimibiko abeyethule emphakathini, beluhlangene.
Mnu. Sihlalo, cha, indlela okubeka ngayo akukona okufanele.
Kukhona ukugcizelela okukhulu phakathi kamacandelo asebenzela umphakathi kanye nalawo azimele nge-"end-of-pipe" ukuhlanzwa kwamanzi, kunokuthi kube mayelana nezindlela zokukuvimbela.
Ngenxa yokuthi uTammie angakuqinisekisa, ukunikeza izinombolo.
Ukwakhiwa kwezinsiza ezithathelwa kwikhofi, izinsiza zokujiyisa zekhofi kanye nokulungiselela ngokusekela kule mikhiqizo.
Ngingesho kodwa ngokujwayelekile ngangibizwa uBobo noma uSlovo, mhlawumbe wazi elinye lalawo magama.
Noma ubisi lobisi lokuqala oluqhamuka kwibele ngalinye lubukeka lungamanzi, lunomsoco kakhulu.
Lokho okushoyo ukuthi empeleni abantu baphuma ngesango endaweni ethile laphaya.
Uma usungenile, uhlaka lubeka umkhawulo ekusebenzeni kwezinto ngalokho okuvuleleke kumsebenzisi kanye nokunye okungenziwa umsebenzisi avumeleke ukukwenza kulokho okuvulelekile.
USomlomo uByneveldt usecele bonke abantu ukuthi behlise imimoya bese bevumela amaphoyisa ukuthi aphenye lesi senzo sobugebengu esibi kakhulu.
Leli qembu lihlanganisa ukwakhiwa kwezitashi: Izitashi ezenziwe ngommbila, ilayisi, kanye nokunye ukudla okuyizinhlamvu, amazambane, i-manioc noma ezinye izinsiza zemifino.
Ungenza ne-laptop yakho njengoba kuhlinzekwe izindawo zokuxhuam kugesi.
I-IDC ingakusiza ukuthi uthuthukise iphrojekthi noma umcabango.
Inkundla yezemidlalo enhle kakhulu i-Moses Mabhida, namagobela ayo aya phezulu, ibonakala kakhulu ukudlula zonke futhi uhlelo lokuyiphothula luhamba kahle kakhulu oluzoba ngasekupheleni konyaka.
Futhi lowo kwabe kungumbhalo lapho uJenene Neethling akwenza kwacaca kuwena ukuthi acabangani mayelana mayelana nalo mbhalo ophikisana nezobunhloli.
Bazonikezwa izitifiketi kanye nama-kit.
Abasebenzi bezenhlalakehle, abamele izinhlangano ezingekho ngaphansi kukahulumeni ezifana ne-NICRO, kanye nabammeli abavela kwi-Legal Aid Board kanye nama-university law clinic bazohlala bekhona Ezinkantolo Zomphakathi.
Uyacebiswa ukuthi ushiye zonke izimpahla emotweni yakho.
Ngokomphathi wephrojekthi uSeymour Bedderson, izindlu zizokwakhelwa izakhamizi kuzona zombili ziindawo zokuhlala.
Ukugaywa kwamakhasi athile kungenziwa ngokuthi kukhokhiswe wena.
Asinikezwanga umkhawulo wesikhathi noma isikhathi okumele siqede ngaso.
INtshonalanga Kapa iyisifundazwe esizosingatha isikhumbuzo se-IDDP salo nyaka.
Ngokwe-FAO njengoba idinga izisombululo eziqhamuka kwizinhlaka eziningi kungabi kuphela izizwe okubandakanyeka imikhumbi yazo ekudobeni ekujuleni kolwandle kuphela kodwa namanye amazwe anentshisekelo futhi.
Sithanda ukubonga ikhomishani Yamaqiniso nokuBuyisana ngokusifaka emhlanganweni owandulela ukulalelwa .
Sibone izingadi zezitshalo, ilungu lomphakathi eliphethe indawo elungisa izimoto, ukuqeqeshelwa ukwenza izitini, ukuqeqeshwa ezintweni ezifana nokwenza izicelo zomsebenzi ngisho nokwakha imikhumbi imbala.
Okwamanje asikholwa ukuthi sizokwazi ukubamba isikhathi esingumnqamlajuqu.
Izinto ezikhiqizayo kuzo zonke izikhungo zizobanjelwa imali yentela, ngaphandle kwemikhiqizo yepetroleum.
izinhlangano zingasiveza lesi sivumelwano kubeluleki bazo.
Inqubekela phambili ngodaba lwamalungelo nokuthuthukiswa kwabakhubazekile idinga ukubhekwa kwendlela yokufakelwa imali.
Sizokwethula kafushane ngalolu daba ngesonto elizayo.
Inhloso ukuthola nokubamba izindawo ezisetshenziswa abantu bezindawo ezehlukene ukunikeza abacubunguli ngamathuluzi okusika, synthesis, ukulingisa, ukumodela kanye nokuqamba amanga.
Ngiyabonga Sihlalo, ngifisa nokubonga kuNkz Madikizela -Mandela.
Noma kunjalo, ukugomela iPolio neTetanus kufanelekile.
Isenzo somuntu ngamunye sokulwa nalempi yengculazi sibalulekile.
bantu abancane, ninikwe isipho namuhla bukani ngaphezu kwegumbi lokufundela kanye namakhompuyutha.
Somlomo, sengiphetha, lesi isabelo mali sabantulayo, noma mangithi, sokulwa nobubha.
Uhlelo lwe- CoastCare luhlanganisa namaphrojekthi nemikhiqizo efaka isandla kokuphokophelwe nezinhloso zenqubo mgomo weDEAT.
Kwakungenjena phakathi kuka- Brandfort noNkz Mandela.
I- SGC izohlola ibheke izinto ezibalulekile, isibonelo isibalo semisebenzi eyenziwe.
Ukuba khona kwenu kungaba nomthelela omkhulu esinqumeni se probation officer sokuphakamisa ukuthi ingane ibekwe noma iboshwe phansi kwesandla sabazali kunokuthi bashushiswe.
I- WIS inezinto ezine ezibalulekile, kubalwa ukubikwa kombiko ngabaqoqi bombiko, abaqoqa i data ; ukuqinisekiswa kanye nokuqinisekisa ubunjalo bolwazi; kanye nokuhanjiswa kwe-data kanye nokuhanjiswa kolwazi.
Kwisitatimende asikhiphe kwisithangami sezindaba namhlanje iMeya uMayor Johanna Stoffels, uthe umnikelo uyingxenye yemali umasipala ayiwine kuma-Vuna Awards nyakenye.
Kufanele sifake nabantu abancane abangasebenzi ukuthi bafinqe imikhono baye emasimini.
Ngicela abamele imboni kashukela yasoTongaat beze ngaphambili.
Uma ungabuyela emuva ezinkulumweni, emibhalweni, kanye nasezinkulumweni-mpikiswano uzobona ukuthi lolu udaba luyaqhubeka.
<fn>lcontent.DACB.SinneVanVertalers(Zulu-batch15).1.0.1.DPS.2010-11-15.zu.txt</fn>
Kungumbono wethu ovela emiphumeleni, kusobala ukuthi ukhetho lwaseZimbabwe lufuna ubuholi bezwe busebenzisane nokwakhiwa kabusha nokuthuthukiswa kwezwe labo.
Sicela nibumbane bese sifaka ukwesaba lapho okungokwakhona - emiqondweni nasezinhliziyweni zezelelesi.
Ukuhlinzeka ngokukhululeka okusheshayo ngesikhathi sezinhlekelele noma izinto eziphuthumayo nokugcina imisebenzi esemqoka isesimeni lapho esifanele uma kudingeka.
Iningizimu Afrika inezinga eliphezulu kakhulu le-FAS emhlabeni.
Ngingathanda ukubeka imibono embalwa ongase uthande ukuyiqaphela.
Ababili babathathu ababulali bendoda engaziwa eWedela ngempelasonto edlule, bangase bavele enkantolo namhlanje, ngesikhathi owesithathu eselashwa esibhedlela.
Onogada be-Chiefs ne-Pirates, ngabe babehlomile ngaleyo ntambama?
Kwithebula elilandelayo kuyacaca ukuthi lokhu kusetshenziswa kwangaphakathi kuhlala kuphezulu kunezinto eziphathekayo ezikhishwa emitapweni yolwazi.
Le phrojekthi ixhaswe uhulumeni nge-BDC njengendlela yokusebenzisa.
Ngangiphatheke kabi kakhulu ngaleso sikhathi, ngangingaqondi ukuthi yini eyayenzeka kimi.
Isigungu kumele sikhombise ukuthutheleka okusondelene kwezinsizakusebenza zethu ezisesimeni esihle kakhulu ukuveza lena noma eminye imibuzo.
Izindawo zabo angeke zasetshenziswa njengesisekelo semisebenzi ephendukezelwe noma yobuphekula eqondiswe kubantu banoma yiyiphi inhlangano kahulumeni ukuthi ilethe incwadi yemvume.
Azikho ezinye izinhlelo engizaziyo zokuphepha ezimayelana noMongameli uMugabe.
Abaphathi abazingelezayo bavama ukuzithola bekhishelwe eceleni ezingxoxweni zendawo yokusebenza.
Onke amafomu avela ekhompyutheni angatholakala ehhovisi lomnyango wezabasebenzi wasendaweni yangakini.
Lokhu kuyoqinisekisa ukuthi isitokwe esihlelwe sabhalwa kahle siyasetshenziswa kule transekshini ukwenelisa bonke labo abathintekayo.
AbakwaWoolworths bazibophezele ekusizeni imiphakathi ezweni lonke futhi lokhu kuzibophezela kwelulekeka kwezezimali, kokungekona okwezimali nasosizweni lokusiza kwabantu.
Vimbela ukufinyeleleka ezintweni ezisebenza ngogesi bese uvala amaplaki kagesi ekhaya lakho lonke.
Mphathi Wohlelo, ngifuna ukuphetha ngokukhombisa ukujabula kwami ngalolu hlelo nokukufisela ukuhlala okuhle nathi.
Dkt Randera, ngivumelana noNkk Scott, kumele siqinisekise ukuthi lokhu okuphinde kwenzeke.
Umnyango umatasatasa uqinisekisa ubukhona bawo eNyakatho Afrika ngokuqinisekisa okokuhlala nokungesikho ukuhlala okuyosiza ekubhekaneni nobudlelwano ngendlela eqondile.
Ngabe ucabanga ukuthi wayazi ukuthi kwakunembangalusizi ngabantu ababelimele beshona eduze kwakhe?
Manje isinesamba esikhulu semali emagatsheni amancane.
I-Boiler-turbine sets noma injini emile enobhoyilane ophelisayo.
Ukhomishana angafaka isikhalo esakhiweni esilawulayo.
Isikhungo sakho siyamenywa ukuthi sithumele ozobika ukuvala lomcimbi.
Abelaphi bombuso bathi babephoqelekile ukuthi babe nendlela yezokuphepha yasehhovisi.
Iqhaza lezibhedlela liyochazwa ngokuthi lingaguquki endleleni yokunakekelwa kwempilo okuyisisekelo.
Izimboni zakuqala , ezifana nezimayini zokusansimbi, isigayo samanzi nokwenziwa kwempahla yasendlini.
Vimbela unqande ukusabalala kwezilokazane zezempilo ezisemqoka emphakathini wonke.
Imisebenzi yomunye odayisa izidakamizwa yafinyelela esiphethweni e-Barkly East.
Kusetshenziswa nenombolo yemoto evela kuleso sigqoko.
ILeeudoringstad isiphinde futhi yabheka kakhulu amacala amayelana nophuzo oludakayo, yabopha abayishumi nanhlanu ibabophela ukudakwa.
Senza lokhu ngenxa yokubaluleka kwalolu daba ekuqhubekeni nomkhankaso wokwakha umphakathi wethu obusa ngentando yeningi, ongacwasi ngokobuhlanga nangokobulili.
Ngakusho ngaphambi kokuthi uJenene Knobel aqale ukufakaza ukuthi akukho okwakuvimbela isitatimende njengoba sinjalo futhi kuye eqondise kulesi sinezelo.
Ukukhanyiswa kwemigwaqo okusha, okunamapali ezibani enziwe kahle.
Lokhu kusho ukuthi uma ungakwazi ukukhokha izitolimende zakho nyangazonke, ohlinzeka ngesikweletu angazithatha lezo zimpahla.
I-CDCAA iyokhuthaza ukulawulwa komsindo wasebusuku ezindaweni zokuhlala.
Sesihambe sagxila ezindaweni ezisemakhaya nasemapulazini asezweni lethu ukukhuluma nabesifazane nabesilisa nabasebenzi basemapulazini mayelana nomkhankaso.
Ukunikezelwa, ukulethelwa nokukhonjiswa kwemisebenzi ephathelene nezinto zokusekela, izinto ezeluliwe, okufakiwe okuyisisekelo, ukuxhaswa ngamanzi kanye nekhithi yokulawula umoya Emisebenzini Yezokwelapha Yesimo Esiphuthumayo.
Banokuxhumana okusondelene nabasebenzisi kwezempi, okungaba ngokufakwa kwengxenye yabasebenzi bezempi, noma ngobudlelwano bezinhlaka ne-DoD ethintekayo.
Imicimbi emikhulu yamazwe ngamazwe ihlelelwa usuku lokuzalwa lukaMnu Mandela minyaka yonke, efana namakhonsathi, imibukiso nezinkulumo.
Ithempeli lakwaShembe phakathi edolobheni liqukethe isiqephu sendawo engathuthukisiwe ezungezwe ngamatshe amhlophe.
Imihlomulo kazwelonke kuyodingeka isetshenziswe Ngongqongqoshe abaqondene, ngokubambisana nezinhlaka zomphakathi.
Ukusetshenziswa kwamandla elanga ukufudumeza nokukhanyisa eCape Columbine.
Lokhu akusho ukuthi i-HDI kumele izitshwe noma ingamukelwa.
Sithemba ukuthi iwebhusayithi iyoba yithuluzi lwemininingwane yama-NGOs, CBOs, abameli, izingane zesikole nabafundi, nabo bonke abanothando ekuphathweni kwezobulungiswa.
Umkhankaso Wezokuphepha uyoqinisekiswa ngesikhathi samaholidi, ngezinsizakusebenza ezengeziwe ezibekelwe imisebenzi yokuvikela engaguquki unyaka wonke.
Zintathu izinkomishi okumele ziwinwe: yigolide, isiliva ne-bronze.
INkosi Albert Luthuli wayengumholi ozibambela mathupha owayehola ngokuba yisibonelo.
Okwamanje, isakhiwo esibhalwe A sigcwatshwe yizikhulu eMillside.
Izenzo kumele zibe ngezikhonekayo, zitholakale futhi ziphatheke futhi zihambisane nemigomo yendawo.
Kudingeka siqoqe leyo minikelo, sihlele izingxoxo zamaqembu, nezifundo, njll. Ukufunda ukusabalalisa umuzwa ophathekayo.
Bhala imibiko yezwe ekhomba impumelelo yalo noma ukuthuthukisa ukulingana kwezobulili nokubambisana.
Ngithanda ukucacisa okuthile emqondweni wokwemukela.
Impahla evela ngaphandle ayibhekelelwe kahle ukuthi ingavela kahle ezibalweni zohwebo.
Ngokucacile, ukudipha akusiyo impendulo nokusimamisa lesi senzo kunongabazane.
Angikhumbuli ukuthi ubani owadweba ibalazwe phakathi kukaGuybon nami.
Yebo, yingakho ngathatha elinye la maphoyisa ngayolikhombisa indlu kaPeter, ngoba ngangazi ukuthi kungenzeka abe khona.
Ukuze kukhuliswe izinga layo ohlwini, amavoti enu ayadingeka.
Yebo, kodwa kunombala osawolintshi kwibhibhi.
Lawula impahla evela kwamanye amazwe, ukukhishwa kwezincwadi zokukhiqizwa nokudayiswa kwezinto eziyingozi nokugqugquzela ukuphenywa kokubulawa kwezilwanyana okuvela emithini yezolimo nezemfuyo.
Le yingxenye yemvelo yenqubo yokubuyisana kukazwelonke futhi kusemqoka ekwakhiweni komphakathi omusha angenakho ukucindezeleka ngokobuhlanga nobuzwe
Imigudu yokuxhumana ikhona ukuya nokubuya ezindaweni zasemakhaya.
Imiyalelo yami ukuthi lokhu ukuthi onogada babukeka kanjani.
Yenza usilingi, izindonga nobisi alusebenzisa ukuvimbela ukungabibikho kwezintuli, ukungcola nobulwembu.
Ngesikhathi amathuba okuhweba eyobe ekhona, osomabhizinisi nabahwebi abafuna ukuhlomula Endebeni Yomhlaba kudingeka baqonde futhi bahambisane nomthetho.
Ukukhiqizwa kwemikhiqizo efanayo kuhlanganisa ndawonye ngokulinganisiwe efomini eliyiphepha.
Leli qembu libandakanya ukusebenza kwezindlu zokuhlabela, ukubulala, ukugqokisa nokupakisha inyama yenkomo, izingulube, izimvu, izimbuzi, amahhashi, izinkukhu, onogwaja, izinyamazane nezinye izilwane.
Ukwengeza lapho, ukuzalwa kwengane ekhubazekile, noma ukwenzeka kokukhubazeka emndenini, kuvama ukubeka isisindo ekuziphatheni kahle komndeni, kuphusha kakhulu kushone phansi ebuphofini.
Izilokazane zasemhlabathini, njengesilwane esimnyama esidla ummbila, kuyolawula isigaba sezibungu.
Njengamanje sisendleleni yokwenza isizinda esisha kwiProtem ?
Ulwazi oluhle olusebenzayo lweshedula yokusebenza kwentela kagesi.
Bakhuthaza umphakathi ukuthi uqhubeke nokusebenzisana namaphoyisa ukulwa nobelelesi.
Angikaze ngibabone bengaphambili ekulawulweni kwesixuku, cha.
Intshonalanga Kapa nayo ibheke kakhulu kulokhu ngaphandle kwabanebala elimhlophe, okuyisibalo esincane, i-FAS kuyiyona ehamba phambili.
Lokhu kuvumelana nathi uma sifeza izinjongo zethu zezombusazwe nezomnotho.
Kungase kwenzeke kubelula ukubhekana nezifuna ezinamandla zezifundiso zamanje noma zesikhathi esengeziwe mayelana nomnotho womhlaba wesikhathi samanje.
Kulinganiselwa ekutheni wonke amabhizinisi amancane asunguliwe ayoqasha abantu abengeziwe abathathu.
Kwakunamaphuzu angimangalisa, engiwabhalile enkulumeni yami.
Futhi ngifuna ukwenza inhlangano yababengothisha asebathatha umhlalaphansi, ukuthi basebenzise amakhono abo ukuthuthukisa izinga lemfundo yethu.
Izibhedlela azilawulekile kahle amandla nokuzibophezela kuncane.
Isikhathi sokugcina lapho umhlangano wokubonisana owenziwa eRashiya wawubanjelwe edolobheni elihle ngaseNingizimu elizungeze uLwandle Olumnyama.
Ngakolunye uhlangothi esitatimendeni sakho esiphambi kwakho, lesi esibhalwe ngomshini.
I-CPI ibandakanya izinkomba eziningi, ukuvala isihloko samandla emali, amandla emali nokwehla nokwenyuka kwamandla okudla ezindaweni zasemakhaya.
Kulungile, asime lapho, asime lapho nje, Brigadiya Basson.
Sithemba ukuthi iwebhusayithi iyoba yithuluzi lwemininingwane yama-NGOs, CBOs, abameli, izingane zesikole nabafundi, nabo bonke abanothando ekuphathweni kwezobulungiswa.
Kwaveza umbono wezokuthutha wesikhathi eside waseNingizimu Afrika.
Njengoba ngivezile, sihlangabezanile nayo yonke imikhakha yomphakathi waseZimbabwe, kwesinye isikhathi ngaphezu kukahulumeni waseZimbabwe.
Izinkomba zibalwa ezindaweni ezihlukene nemikhiqizo yamaqembu ahlukene.
Okuyinkinga okusemqoka lapha ukubamba iqhaza kwabantu baseNingizimu Afrika ababencishwe amathuba ekufakweni ndawonye kwezimboni, ikakhulukazi emazingeni ezokuphatha nokusebenza.
Ngokwenhlolovo yomphakathi, ukuphathwa kwabasebenzi basemasimini kubandakanya izigaba ezimbili ezehlukene.
Akekho omunye wethu okumele asebenzise ukuzithethelela ngokungakheki kahle nokuswelakala kwezinsizakusebenza nganoma yikuphi ukungaphumeleli ukubamba iqhaza kwinqubo yokubambelela kwimigomongqangi namazinga kaSihlalo.
Angeke ngikhulume ngokumsabisa, angizange ngimsabise, angazi abanye abantu kodwa mina angizange.
Ukwakhiwa kokusebenza kahle, okungenankohlakalo, okulawulwa ngabantu futhi ekhonakalayo yindlela yokubusa esemqoka ekufezekeni kwemisebenzi eminingi esiyenzayo.
Cha kungani ungabambeleli kulowo mthetho bese uwusebenzisa mayelana nemidlalo esesigabeni A?
Izinhlelo zilandela imibiko eminingana yokuphuma kwamanzi komasipala abaningi bendawo.
Ngizocela uNkk Seroke ukuthi akusize ngobufakazi bakho, kodwa ngicela uhlale phansi.
I-Wesgro isizibophezele ukwenza ucwaningo olusabalele mayelana nemikhakha yaseWestern Cape futhi isiyenze amaphepha anamaqiniso fundeka kalula mayelana nale mibiko.
Uma sebeseshiwe, izithunywa zayalwa yizikhulu ezihlome ngezibhamu ukuthi zihambe.
Namanje ngisakuthola kungajwayeleki ukuthi le nto ayishiswanga.
Lolu uhlu lwangasese, okusho ukuthi uhlu lwamalunga alutholakali kulabo abangesiwo amalunga.
Kuyoma ukuthi kusebenze ngendlela yokuthi kube akuvunyelwe.
Ukukwazi kwakho ukuchaza kabanzi lokho okufiswa yizwelonke, akuphumelelanga.
Izinsimbi eziyisisekelo nezinto ezakhiwe ngensimbi; into yokwenza iphepha, iphepha, ibhodi lephepha, izinto zezezimali, izinto zezezimayini, imisebenzi yezezimayini ne-ammonia nitrate yezimayini.
Amabhange ayezibophezele ukuqhubeka nenqubo yokuthuthukisa lezo zilinganiso.
Ungqongqoshe waphinda wahambela indawo okwakhiwa kuyo i-Central Terminal Building entsha.
Ngasohlangothini lukamasipala waseThekwini, ngiyanemukela edolobheni lethu.
I-DSW izimisele ukusiza labo abadinga izindawo ezengeziwe zokulahla imfucuza.
Akusikhona okokuqala ukuthi uMokoena enze kahle emcimbini omkhulu wamazwe ngamazwe.
Njengoba ngiyiqonda imiyalelo yami, i-Ellis Park ayinalo nhlobo uthando lokuhweba futhi asitholi lutho kwezomnotho.
Balekela ukudumisa imoto ngokweqile - uma udumisa imoto ngaphezu komzuzu owodwa ngcono uyicishe, uma kuphephile ukwenza njalo.
Awukho omunye umthetho noma ukwenza kukahulumeni okungaphezu koMthethosisekelo.
Uma ungena ngakwesokunxele sakho, kunesitolo lapho esabathatha khona.
I-DOT iyokwazisa ngenqubo evamile yomsindo, kodwa isikhumulo sezindiza ngasinye siyoba nomsebenzi wokuzenzela nokuzisimamisela inqubo yomsindo efanele emayelana nezibopho zabo.
Izinhlelo ezimayelana nokuhlupheka kumele zihlotshaniswe namaphrojekthi ezentuthuko akhona.
Lokhu umkhuba owuzuzile futhi yiwo lona wena oqhubeka nawo?
Kuyinjabulo enkulu futhi nomuzwa ojulile ukuthi sikwemukele lapha eCape Town namuhla ekuseni.
Isabelomali esinokubamba iqhaza umkhuba ongaba yimpumelelo kuphela uma ingxenye enkulu yomphakathi iwuthanda lo mqondo.
Umkhonyovu owenziwa ngokwehlisa okuphindwe kabili kwezivumelwano zokuthenga ngezitolimende.
Kodwa-ke, oyedwa wabo, i-EduPALS, yaqalelwa ezemfundo ezimayelana nemitapo yolwazi.
Isibonelo esivezwe yi-Investec singalinganiswa kalula yizinkampani ezizimele.
Ngicabanga ukuthi lokhu yinto ebhalelwe uMnu van Niekerk, ngakho-ke kuyadida.
Izilonda ezibangwa yizilokazane zezifo ziyodinga ukwelashwa ngama-antibhayothiki agunyazwe udokotela.
Kukhombisa ubufakazi bokuhlonipha abanye nokukwazi ukuphikisa ngezindlela ezakhayo.
Futhi kwakusekukhishweni kwento yamaphoyisa nokukukhombisa uMnu Stainton ukuthi uyabona ukuthi babematasatasa kunendlela ayengayicabanga.
Manje Mnu Mbuli, uma ngikuzwa kahle, kuneminye imigqa emibili eqondene naleyo ebekelwe izimoto zama-VIP emgwaqeni u-Sivewright?
Ngingathanda ukubukela phansi ukubaluleka kwale nkundla njengengabheki kuphela izinhloso zokuthuthukisa ubudlelwano bokuhwebelana kodwa futhi ukuthuthukisa ukuxhumana kwabantu nabantu bethu.
Izikhathi ezikahle kakhulu zokuqhakaza kwama-orchids kusentwasahlobo nasenkwindla.
Okokuqala ngokunciphisa okungenayo bese kuthi okwesibili ngokukhipha labo ababoshiwe.
Intuthuko ifaka phakathi ukuthuthukiswa kwezimpilo zabantu ngokuthuthukiswa kwezemfundo, imali engenayo, ukuthuthukiswa kwamakhono nokusebenza.
Abanye abantu abambalwa abasisizayo, uSolly Terblanche, obekade esisiza kukho konke ukulalelwa kwesithangami.
Sihlalo, eminyakeni eminingi ngibhekane ngokuphindelela noDkt Wynand Swanepoel mayelana nokuthi kungani singenzi imisebenzi yokuvikela impi engase ibe khona.
Kuhlobaniswe nemisebenzi esemqoka yesikhungo ukusungulwa kwendlela yokuqopha kazwelonke, okuyizindaba zendlela yokuphathwa kwemininingwane esetshenziselwa ucwaningo, ukuqeqesha nokusatshalaliswa kwe-IK.
Umhlangano uqondiswe ekuqondeni amaphuzu amanje asetshenziselwa ukulwa nobelelesi nezikhala.
Ube sewuthi wabe sewuya enkundleni yezemidlalo lapho owathola khona uMnu Myaluza?
Akumnandi ukubandlululwa, ukuhlala lapha wedwa.
Imihlomulo ibonakala isobala futhi isemqoka ekuguquleni isimo yeminotho yethu.
Kodwa-ke, ubuphansi be-pH balemihlabathi buhlotshaniswa nezinkinga zomsoco wezihlahla, evame kakhulu kube yi-aluminium eningi kakhulu, kubandakanya nokungeneli kwephosphorus necalcium, i-magnesium ne-molybdenum.
Kuzoba nomkhawulo ezingeni eliphezulu lesisindo ohambisana nephesenti le-TAC elingenziwa yi-quota-holder eyodwa.
Ngokubambisana Nenhlangano Yezizwe, ukuhlela kwaqala ekuhlelweni kwesakhiwo senxanxathela yezitolo.
Ngezwa umsindo omkhulu ngaphandle, kwakungamafasitela ayephihlizeka.
Uyedwa kuphela kubazali othola ingane angayizali ongafaka isicelo semihlomulo.
Ilungelo lokugada izingane kodwa-ke abanalo ilungelo lokuphatha izinto zengane esencane.
I-DEAT iyosebenzisa ukukhombisa amaphrojekthi nokukhuthaza ukusetshenziswa kokuphathwa kahle kwezinto zokulawula imfucuza njengokusebenzisa izivumelwano zezimboni zikahulumeni.
Umsebenzi uhlose ukupha, ukugunyaza, ukugcina, nokujikelezisa izinsiza ezifana nezihlalo ezinamasondo nokokuhamba nezinsizakuzwa kubantu abazidingayo.
Enye yempumelelo enkulu kahulumeni wethu ukunikezela ngokuthula nokugcinwa kwemigomo yentando yeningi eNingizimu Afrika.
Kule ntambama, abaningi bethu bazokhuluma ngokuziqhenya ngezwe elibumbene ekuhlukaneni kwalo nomnotho wethu omkhulu kakhulu ovela ekuphindaphindekeni kwamasiko ethu.
Imiklomelo ye-NSTF ikhuthaza ukubandakanyeka, ngokondla ososayenzi bethu abasebancane nokuxhumana nomphakathi nabafundi mayelana nesayenzi nobuchwepheshe.
Umbuzo awubuzayo -ingabe sizonikezela ngezindodo kosayitsheni ababanga ubuhlungu obukhulu ezigidini eziningi ekhulwini leminyaka elidlule - kuyodingeka uphendulwe.
Mnu Kwinana, uthule ubufakazi bokuthi kwakunendoda enkulu yeKhaladi eyayilimele okuthe ngeshwa emva kwesikhathi yashona nokuthi wayibeka ezitebhisini.
Amadisayini alungele izidingo zakho ezikhethekile nezidingo ezikhethekile zesifunda sethu.
Cha asinikezwanga isisi esikhalisa unyembezi kulo msebenzi.
Umgomo i-pneumococcal conjugate ivikela izingane ezifweni ezifana nepneumonia, meningitis nezinye izifo ezijwayelekile ezifana ne-sinusitis.
Lesi sigaba simayelana nokugcinwa nokuvuselelwa kwezimilo komgwaqo osesifundeni saseBoland naseOverberg.
Izimboni zezezimayini kumele zikhuthazwe ekubambisaneni kwezifunda nezifunjana.
Inani lokuvakasha ngokushintshana selenzekile phakathi kweTheku neNantes.
Kwakuhloswe ngayo ukuheha abavakashi ezweni, izakhiwo zezwe ezibuyisiwe, yilokho okwakuhloswe ngakho.
Umnikazi kumele azise abe-SAPS ngokulahleka, uhlinzeke ngenombolo yokwesula.
Isikole siyingxenye yesu elibanzi lokukhulisa inani labafundi abenza ibanga leshumi nambili kulezi zifundo ezingeni eliphakeme, ikakhulukazi labo abavela emiphakathini encishwe amathuba.
Ukugunyazwa kumele kunikezwe isikhathi esithile esibekiwe amafulegi esikhashana.
Ukubekwa ngokusemthethweni kukaMongameli kwalo nyaka kuzoba ngenye yemicimbi yemibungazo emikhulu kakhulu ukubekwa ngokusemthethweni esesibe nakho emlandweni waseNingizimu Afrika, kwasho uMnu Jacobs.
Ngiqinisekile ukuthi sonke siyazi ngokukhula kokusalela emuva ngezindawo zokuhlala esifundazweni sethu.
Ukukhuthazwa kwamanye amadizayini nokuqanjiwe kokwenza umsebenzi ngokusebenzisa umsebenzi wobuchwepheshe olinganisiwe nofakwe esigabeni nokuqanjwa kwemisebenzi engaphandle kwendawo yokwakha ezivumelwaneni ezikhethiwe.
Amalunga ophiko lwe-SAPS afundisa izingane ukuthi amaphoyisa esilisa nawesifazane akhonela ukuzivikela.
Abanye abantu abaningi uma bezwa la mathuba, bafika ngamabhasi nangamatekisi besuka nakomaSterkspruit e-Eastern Cape.
Uhulumeni wesikhathi esidlule ubesekelwa kakhulu ngabantu abamhlophe nabakhuluma isiBhunu.
Umlando ubeke ngokuqinisekisiwe kulo mhlangano we-IBSA, ukuzibophezela okukhulu ukwenza konke okusemandleni ukubhekana nakho kokubili imithelela yamanje neyesikhathi eside yezinselelo zamazwe omhlaba.
Imibono nokuphawula kwakho kusemqoka ekuqhubekeni kwempumelelo ye-WebPALS.
Izinyathelo ezengeziwe ziyobe seziyathathwa ukuqinisekisa ukwenza isilinganiso esifanele somsebenzi womphakathi.
Ukhula oluncane lufa kalula uma inhlabathi eyomile ihlakulwa.
Amafomu okufaka izicelo ayatholakala kuwo womabili le webhusayithi newebhusayithi ye-UNHCHR.
Ukubakhona kwenzondo ezinze ohlangeni, ubuzwe, ubulili noma inkolo, lokho kusho ukuchukuluzana okuyingozi.
Umakhi kungaba yisikhulu sendawo noma uhulumeni wesifundazwe.
Ngakho-ke, ukungqubuzana phakathi kwezinhlangano zenkululeko ezihlukene kwabangamandla futhi ngiyacabanga yebo, kukhona okufanele kurekhodwe ngalokho.
Ukuxhumana ne-DoL ekuthuthukisweni kwemininingwane ngemakethe yabasebenzi nendlela yokuhlaziya eyokwazisa amasu okuhlela emazingeni ahlukene endlela ye-FET.
Ukuziqhenya ngokuba ngowaseNingizimu Afrika kuhloswe ngakho ukugqugquzela ukuthi kuthengwe imikhiqizo eyenziwe eNingizimu Afrika, ukusimamisa umnotho wasekhaya nokwakha imibandela engakhulisa amathuba emisebenzi.
Izidakamizwa ezatholakala ekuboshweni kwecala elimayelana nezidakamizwa zazibandakanya i-cocaine nensangu.
Umlando wethu ugqanyiswa yizinyathelo zalabo abatshala imbewu yenkululeko, labo ababeka isisekelo sokulingana.
Ukudlulisela ezinye izindlu kumasipala lapho okukhona kuwo lezo zindlu.
Abafundi bakhomba izilwane ngokuthi baqoqe izilwane bese beyazihlinza.
Ngiyaphinda futhi, iqembu lethu likhombise ukuthi abadlali baseNingizimu Afrika besilisa nabesifazane bangabanye babasezingeni eliphezulu emhlabeni.
Ngineqiniso lokuthi kungabanezinye izehlakalo ezingelona iqiniso.
I-UIP ihlose ukusungula isakhiwo sokuphatha sangaphakathi sezinhlobo zamasu athile lapho abanikazi bezindlu nabonga imali bezobamba iqhaza.
Lokhu konga kwasekhaya kuhlanganiswe nokuhlanganiswa kwezinsizakusebenza kungukonga ngekusasa le-Afrika.
Zonke izikhumulo zezindiza, kubandakanya nama-heliports, nezikhumulo zezindiza zempi ezisetshenziswa emphakathini, kuyodingeka zithole izincwadi.
Izidingo zokusetshenziswa kobuchwepheshe kanjalo nendawo yenkundla obuchwepheshe bezokwakha obukhona.
Kungijabulisa kakhulu ukuba yingxenye yalo mcimbi osemqoka.
Kunogqozi olukhulu kwezohwebo nemboni yethu ekubambisaneni okumkhakhantathu.
Okuhloswe yi-MDG ngayinye kunezinkomba ezifakiwe, njengendlela yokulinganisa inqubekela phambili.
Eyodwa yezinkomba zamanani izinga elisemthethweni lokwehla nokwenyuka kwamandla emali, okuphinde kwaziwe ngokuthi amandla emali angondabamlonyeni.
Akukaze kube nomunye uhulumeni, uhulumeni wangaleso sikhathi kwakuyi-Nationalist Party.
Ukuqeda lonke uzungu, kusemqoka ukuthi imiphumela imenyezelwe ngokushesha okukhulu.
Sonke lapha eNingizimu Afrika sazi kahle futhi siyabonga ngokuxhumana phakathi kwezwe lenu nelethu.
Kusemqoka ukuthi ukukhula kokuhlukana kwezizukulwane kunomthelela ekuhlungeni ngokwehlukana.
Imfucuza ingagcinwa isebenza kuze kuqale ukukhula, kungenjalo amadlelo azoshabalala.
Lokhu kuxhaswa ngezimali kungenziwa ezingeni lesifundazwe noma lesifundazwe.
Le nkinobho ikuvumela ukuthinte ibalazwe ngokuthi uchofe inkinobho, bese uchofa ngakwesobunxele ebalazweni bese uhambisa i-mouse ngesikhathi ucindezele inkinobho yakwesobunxele ye-mouse icindezelwe.
Amaphakethe amancane ensangu atholakala endlini.
Alukho ulwazi enginalo mayelana nemithetho eyaphulwa yi-Armscor.
Abantu abathunjiwe noma abathathelwe izimoto bavama ukuzwa benokwesaba, bethukile, bengakholwa futhi bedidekile.
Ukukwazi kwabantu ukuxoxisana, ukulawula ingxabano, ukubhekana nezindaba ezithinta imizwa kanye nokulinganisa izifuno zomuntu nezomsebenzi, isib. Amakhono okuxhumana nabantu.
Siyakholwa futhi ukuthi singafunda kakhulu emaqenjini okuzisiza, ekubambisaneni emisebenzini yakho emikhakheni wezezimali ezincane ukubhekana nobuphofu.
Ngakho-ke ngasohlangothini lwangakwesokudla lwesithombe esikhulu uma ume usifulathele?
Amalunga amaningi Omkhandlu Wezokuphepha aveza ukukhathazeka okukhulu mayelana nodlame oluqhubekayo e-Iraq, olusithibeza imisebenzi yokwakha kabusha nezentuthuko, kubandakanya nomsebenzi we-UNAMI.
Kuye ngokuthi Umphathi: Ezokuqeqesha nentuthuko ngemininingwane njengoba kuceliwe ukusiza ekuvezeni izidingo zokuqeqeshwa, ukuhanjelwa kwezifundo nezindaba ezimayelana nakho.
Leli fomu kumele ligcwaliswe kunoma yimuphi umsebenzi wokubhidliza ozokwenziwa.
Ngithi iqhaza lebhizinisi elikhulu emphakathini lalilincane.
I-Wesgro, iyisithunywa esisemthethweni saseWestern Cape sokukhuthaza uhwebo nokonga, okukodwa kobunye okwakuyisihloko salokhu kuhlelwa kabusha.
Kodwa-ke, kumele kuqondakale ngokucacile mayelana neqhaza le-NRF yilelo kuphela lokuvumela noma lemoto.
Ngesikhathi iningi labagibeli libhekana nokuphazamiseka, injongo yalo msebenzi ukukhulisa ukuphepha kwabagibeli emkhakheni wezokuthuthwa komphakathi.
UnguSekela Ngqongqoshe ophethe ezinhlanganweni eziningana.
Mongameli, sifike kulesi sigaba ngendlela ende nemagwingcigwingci.
Ngatshelwa ukuthi intsha yayitoyitoya ebhasini.
Ngoba sengishilo, angikhumbuli ukuthi ngabe weza naye noma ngathi kumele ahambe ayomlanda.
Labo abahambisa labo ababebakhetha okufaka phakathi la maphuzu, okungukuthi ayehambisana, akudingeki baphinde bahambise izicelo zabo.
Isibalo sabantu kuyomele sibenomthelela wokwemukela nokusekela inhloso kazwelonke yezinguquko zezombusazwe ezinokuthula neziguqukayo nokuvimbela ukuguquka kwezinhlangano ezifuna ukuguquka ngodlame.
Bayoya kulelo komkhulu i-Lusaka - anginandaba ukuthi babeyokwenzani.
Akakwazi ukusho ukuthi wangena ngesango noma ocingweni olucindezelekile.
Kuhlongozwe yiNingizimu Afrika, i-MoU iyobheka kakhulu ekufakeni phakathi inqubomgomo yezomnotho omkhulu nocwaningo, ukuhlela ngezobulili, ezemali encane, udlame olubhekiswe kwabesifazane, iiznhlangano ezibambisene nabesifazane nezinkundla ezimkhakhamningi.
Kuyoyonke impilo yabo, balwa nakho konke okwakukubi, okungekuhle, okunodlame nokwehlisa isithunzi sabo bonke abantu.
Sicela uchofoze lapha ukuvakashela isayithi ye-CTRU yemibiko ngezifundo zokucwaninga.
Manje wawungazi ukuthi uMnu Dipela wayewumdidiyeli womdlalo ngalelo langa?
Kwabheka kakhulu kwinqubo yokujwayeza nokuphinda ujwayeze ngokwezemfundo ukuze kugxiliswe ubugugu nendlela enhle yokucabanga ngokuhlonipha imvelo nezindlela ezicatshangelwayo zokwenza njalo.
IKapa kwatholakala ukuthi linenani eliphezulu kakhulu labasebenzisa i-heroin ezweni.
Uhlaka lwangaphakathi esontweni lusebenza endaweni esabalele ezungeze iTheku.
Wawulindele abe-SAP ukuthi bafake ucingo lwameva endaweni yakho?
Angikwazanga ukubona ukuthi umdlalo wawuqhubeka noma cha.
Ukuhlanganisa ukusebenzisana, abangani nabalingani kwezamabhizinisi ekulweni nobuphofu nokwakha umsebenzi, kungukhiye wengxenye ye-Human Capital Development Strategy yethu, emayelana nokwakha imikhakha yezokuhlalisana.
Ungqongqoshe Mangena waphinde wemukela abathathu abawinile emlenzeni womncitiswano waseJaphani abasohambeni lokuvakasha ngokufunda eNingizimu Afrika.
Nginethuba lokubuyekeza ubufakazi obethulwe uMnu Skosana futhi angisenayo imibuzo.
Mayelana namazinga ezindlu, uPetersen wathi inhlangano ifuna iseluleko kubahlaziyi bezindlu futhi wayeselinde idokhumenti yenqubomgomo evela kumasipala.
Omunye umkhakha owawungafakiwe kwi-EAS ubandakanya ezezimali.
Amaphoyisa abonga umphakathi waseNamakgale ngokubanikeza ulwazi olungaholela okuboshweni kwabasolwa.
Amaglasi okuphepha kumele asetshenziswe emaglasini amakhulu afana neminyango.
Ngizovumelana nakho konke okushilo futhi anginakho okuningi engizokufaka.
Lezi zakhiwo zihlaselwe kakhulu yimpi yomphakathi futhi amaphrojekthi okuvuselelwa kwezimilo manje ayalandela.
Lokhu kusemgqeni nokubika jikelele ngeZimbabwe okungakhi.
Labo asebejeziswe kakhulu, hhayi kuphela yi-ANC noma izikhulu zamazwe asingathayo akumele aqhubeke nokujeziswa.
Izinkambo zokugqugquzela ziyahlelwa abafundisi njengengxenye yohlelo lokuthuthukisa abasebenzi besikole.
Yonke imiphumela ebuyisiwe ekubuzweni ikhangiswa njengamathebula.
Uhambo luyaqhubeka ludlula e-Mamba's Store Node luyoma emgwaqeni ongaphezu kwase-Amaoti.
Njengoba kwenziwe njengamanje baveza imibuzo eminingi kunokuhlinzeka izimpendulo.
Njalo uma sihlangana sasixoxa ngezinsuku ezimnandi esezadlula, uma ukunyathela okukhulu kakhulu esidindini sebhola laseNingizimu Afrika.
Noma yikuphi ukuphikisana okumayelana nokuxoshwa kuyodluliselwa kwabe-CCMA ukuze kulanyulwe.
UMnyango ubhekele ukucwanginga nokuphakamisa amasu amadolobha amazwe ngamazwe ukubambisana nomasipala waseThekwini.
Izivumelwano ziyohlukaniswa zibe ngamaphasela aphathekayo ukukhuthaza ukuvumelwana okuqukethe amabhizinisi amancane, aphakathi nendawo micro namabhizinizi amancane ama-SMME .
Khetha izinto ezibizayo kunemikhiqizo ezosheshe idinge ukuthi ishintshwe.
Uhlekisa kakhulu, yisitatimende esimnandi kakhulu esitholakalayo.
Kubikezela ukubakhona kombuso wezimboni zesimanje zaseNingizimu Afrika.
Ezinye izinhlelo zaqalwa Umongameli ophumayo we-General Assembly.
Siyajabula kakhulu ngokuthi ufikile futhi ngigcizelela ukuzwakalisa ukuzwelana nani namazwi enduduzo umlingani wami akaninike wona.
Ukugqugquzela ukubhaliswa nokukhuthazwa kwezimpawu zokumemezela Ngumemezeli Wombuso.
Kuyobakhona imihlangano emikhulu ngasohlangothini lwe-General Assembly.
Kunokufinyeleleka okungekahle komphakathi ngasogwini ngokwencasiselo yesimo sendawo, ukungabibikho kwengqalasizinda, indawo okungekahulumeni isib., amahlathi.
Siyaxakeka ukuthi kungani abaningi emphakathini wezamabhizinisi bevumela inkulumompikiswano engayindawo mayelana nezinhlelo zasesitudiyo njengoba kuphikisana nokuthola izindlela zokusabalalisa lo mkhakha okhulayo.
Abe-Metro Police bahenqa umgwaqo bamisa amatekisi base basesha abagibeli nabashayeli bamatekisi.
Kuhlobana nokuqinisekisiwe kokuthi izibalo ziyakhishwa kancane futhi ziholwa yinqubomgomo nezinqubo futhi namazinga okuziphatha kahle.
Uxolo, ngicela ukuthi uthi ukuqhelisa iphepha lakho kancane eduze kwe-microphone ngoba lithikazisa i-mike.
Amalungu asesiteshini samaphoyisa saseKlerksdorp namakhebula atholakele.
Ekugcineni, inhlangano iyoba ngezisimamisayo nesekelwa Uphiko Lokuxhasa Amabhizinisi ukuthi ibe yisakhiwo esingenisa inzuzo ukusiza ukuhlinzeka ngemisebenzi kulabo abaswele.
Ngempela Indres useduzane kakhulu kodwa ngiyaqonda ukuthi wena Indres uzobe uhola ubufakazi, kuhle nokuthi uyayazi indlela elandelwa yilezi zithangami.
Ngaphambi kokuthi ngigxile kulokhu, ngingathanda ukubonga nokwemukela abafundi nabasebenzi baseRavensmead Secondary School, ababheka lezi zinhlelo endleleni yevidiyo yemihlangano.
Ngakho-ke kusemqoka ukuthi noma yiluphi uhlelo lwezenhlalo kumele luhambisane nokubekwa kwemali entuthukweni yezolimo kanjalo nengqalasizinda yenhlalo nomnotho wasemaphandleni.
Ezombusazwe yibhizinisi lokusika umqala futhi ngiqonde khona lokho.
Lokhu kuxhumana kuvela kunjiniyela ngaphakathi kule nkampani,osexoshiwe.
Sinxenxa wonke amazwe ukuthi asebenzele ukufeza le njongo esemqoka.
I-Transito Investigator ibhekele ukuphenya nemisebenzi ebandakanya insimbi.
Ukuxhaswa kwenkululeko yaseNingizimu Afrika okuvela kubantu base-Indonesia ngesikhathi seminyaka enzima Yobandlululo, kuyohlala njalo kukhunjulwa futhi kubongeka.
Hlela ukuze kusimame izinga labo lekhono lezobuchwepheshe.
Sizohlala ndawonye kuze kube siyikhululile i-Palestine, futhi siyovikela inkululeko yabanye njengoba sivikela eyethu.
Lowo ofuna ukwenza uxoxo akaqali ngohlelo lwezikhali oluyingozi esifundeni, kwasho uWalid Muallem ngoLwesibili.
Inkulumompikiswano ngokuthi ubani ongumdlali webhola lezinyawo osezingeni eliphezulu eNingizimu Afrika ihlala njalo iwudaba olubucayi noluletha ingxabano njalo uma abathandi bebhola lezinyawo behlangana.
Futhi unezinto ezimbili ukubhekana nezinkampani zonogada ezimbili?
Okhomishana Bakho Abahloniphekile, ukuzinikela kwethu kulandela imibuzo eyabuzwa futhi nangaphansi kweminye imibuzo yezimpendulo ze-SACP.
Kusobala ukuthi umthelela womzimba uyakhula kodwa lokhu kuyamukeleka kubantu abazi ukuthi kuncane abangakwenza.
Owesifazane wathi bathola ukukhwehlela esendizeni ebuya eya eSingapore ekuqaleni kwaleli sonto, ungqongqoshe wezempilo waseSingapore usho njalo esitatimendeni.
Uthi, ekuqaleni wenza iphuzu lokuthi amathikithi kumele adayise kuqala.
Ukucula nyangazonke, kuthuthukisa imihlangano yemisebenzi yesonto nemithandazo njalo ntambama.
Ohulumeni kuwo wonke amazinga, nababambe iqhaza abanothando, ukuhlinzeka ngekhono, amathuba ezemfundo nezezimali ukuqhubezela ulwazi lwezobuchwepheshe nokuthola umsebenzi.
Abasolwa baboshwa bagcinwa esiteshini samaphoyisa saseMoroka.
Ngabuza ngakho, kwathathwa lula sengathi nje, uyazi, umhlaba wonke wawuhlomile ngenxa yalokhu kubulala.
Ukusungula ukuphathwa kwemininingwane njengento esemqoka yokuvumela umnyango ukuthi usebenze kahle nangempumelelo.
Lokhu kwakuyinhloso kaSurgeon-General ukubheka lolu daba olusemqoka kakhulu.
Bonke babeyisithupha - bonke babengabesifazane eqinisweni bashaywa ngamaphoyisa.
Konke ukukhuphuka kuyingxenye yenhloso yomnyango ukuthuthukisa izinga lempilo yabantu basedolobheni ngokuhlinzeka ngezindawo ezivulekile ezisezingeni eliphezulu zokuphumula, ukudlala, ukususa ingcindezi, nokuzivuselela.
Inzalo yemalimboleko izohlala ingamaphesenti ayisishiyagalolunye ngonyaka.
Futhi upakile, ngicabanga ukuthi ungitshelile, endaweni Yenkundla Yezokugijima YaseGoli?
Lolu hlelo yisu likahulumeni okuhloswe ngalo ukunciphisa ukugula komphakathi okubhekana kakhulu namalimala kalula - intsha nemiphakathi yethu jikelele.
Lezi zimpawu angeke zivunyelwe ezindaweni ezilawulwa ngokuyingxenye noma kakhulu.
Sidinga ukuhlinzeka ngemininingwane ezinhlelweni zethu zomhlaba ukuqinisekisa ukusimama nempumelelo.
Ngaleso sikhathi bobabili ongqongqoshe abadala baveza ukuthi ukubambisana phakathi kwezindawo ezimbili okuvela esikhathini esidlule, okutholakale ekubambisaneni ngokomlando, indawo, nobudlelwane bezamasiko.
Abantu baseZimbabwe abasinikanga izinsuku zokusayinwa kwesivumelwano.
Ngokuvamile, isilinganiso esikhulu sesampula, okuhle kakhulu nesilinganiso sephutha elincane.
Umsebenzi wangesonto ufakiwe esibalweni samahora avumelekile okusebenza.
Amandla amakhulu okuthenga asemqoka ekulinganisweni kahle kobuphofu.
Izifundo ezikholakalayo ziyosebenza njengesisekelo sezicelo sokuxhaswa ngezindlu okuvela kuhulumeni.
Balingani, kuhlanganisa nesicelo sethu sokuthula nokusimama, siphinde sahlangabezana nezinselelo zokuqinisekisa ukuthuthuka kuleli zwekazi.
Amadoda amabili avele eNkantolo KaMantshi YaseColigny izolo ngezinsolo zokubandakanyeka ekuhlaselweni kwendoda esikhulile epulazini lasendaweni yase Coligny ngempelasonto.
Lokhu kuzobanika isikhathi sokuthumba ukusebenza endaweni bese beqala ukusebenza ngemfucuza.
Ngesikhathi sophenyo, owesifazane wakhomba abasolwa base beyabosha.
Ngokuvamile udlame alwenziwa ngumuntu ongaziwa kodwa lwenziwa umngani.
Imininingwane yabahlinzeka ngemfucuza bazothola ukuphendulwa emva kokuqinisekiswa kwemininingwane yabo.
Ngiyaphinda futhi, ngingabonga uma labo abanamaselula bengaqinisekisa ukuthi bawacishile.
Thola ukuthi yiyiphi imininingwane okumele uyifake kwi-CV yakho, nokuthi i-CV eyiyo kumele ibenjani.
Ukufakwa kwezicelo zemali yempesheni yokuguga, izicelo zemali mbonelelo yokukhubazeka, izicelo zemalimbonelelo yezingane, izinhlelo zokulwa nobuphofu ezifana namaphrojekthi okuxhaswa ngezimali izinhlelo zomphakathi, izinhlelo zomsebenzi wezenhlalakahle nokudluliselwa kuma-NGO afana ne-FAMSA ne-NICRO.
Wathi izinkulungwane zabantu ziyobe sezikwazi ukusebenzisa izinkundla zebhola ngesikhathi esinqunyiwe.
Inani lenqubomgomo eqondiswe ekugqugquzeleni okufana nokuthuthukisa nokuqinisekisa ukuqhubeka kokuncitisana kwezimboni zokumbiwa phansi liyahlongozwa.
Amaphrojekthi amayelana nokuqinisekisa kokuzibophezela kweNingizimu Afrika ebudlelwaneni ne-Afrika.
Kokubili Idolobha nesifundazwe baveza ukuphoxeka nokuhlehliswa, kodwa bagcizelela ukuthi umsebenzi enkundleni yezemidlalo uzoqhubeka njengoba kuhleliwe.
Hlinzeka ngemihlahlandlela ephathekayo yokuthi zingasetshenziswa kanjani izindlela zokulwa nokubandlulula.
Isikhulumi samaphoyisa, uNsumpa Thembi Nkhwashu, wathi ngoLwesihlanu, amadoda amane aboshiwe emva kokuba amaphoyisa amisa imoto yawo athola kubo izinto ezisebenza ngogesi nobucwebe.
Cishe izikhala ezinhlanu, phakathi kweziyisihlanu neziyisikhombisa ngicabanga ukuthi kungaba kahle.
Isikole ngasinye kumele sibe namanzi aso ambiwa phansi noma ukuxhumama nemisebenzi kamasipala.
Mina, ngokwazi inselelo esibhekana nayo kule phrojekthi.
Ubuphofu obuvela esakhiweni somphakathi ngokwezomnotho, ezombusazwe nezenhlalo.
Lokhu okulandelanayo kukhombisa imininingwane emayelana namaphuzu ahlukene omkhankaso obhekiswe odlameni olubhekiswe kwabesifazane kanye nokuhlobana phakathi kodlame lwezobulili ne-HIV AIDS.
Ukubungazwa Kosuku Lwase-Afrika kuveza inqubekela phambili esesibenayo thina njengabantu base-Afrika, sibe sibheka izinselelo ezivamile esibhekene nazo emazweni omhlaba.
Ukukholakala kokuthemba nemithelela yesikhathi eside yobunikazi besikhungo kuyodingeka ukuthi kusetshenzwe.
Umasipala waseNgqushwa usulandele inqubomgomo yentela ezinze emphakathini.
Manje sekuyiminyaka eyishumi selokhu kwakhululwa izinhlangano zabantu, ukukhululwa kweziboshwa zezombusazwe zokugcina nabasekudingisweni baqala uhambo lwabo lokubuyela ezweni abazalelwe kulo.
Bonke abantu baseNingizimu Afrika bayazi ngalesi sehlakalo esibi lapho laba bantu babulawa.
Ukuchazile obewuzama ukukuthola noma ongazithethelela ngakho ngendlela yokuziphatha kwakho?
Odokotela bezilwane abaqeqeshiwe, abezempi nabasizi ukunakekela impilo nenhlalakahle yezilwane zamaphoyisa.
Ukunikezela ngomgomo owengeziwe wesimungumungwane novendle kubantwana abaningi, ngesikhathi esisodwa.
Ukusungulwa kwezinto sekwenze amathuba emisebenzi ikakhulukazi phakathi kwamabhizinisi amancane.
Manje sidinga ukubheka kakhulu ezindaweni nezenzo ezibucayi nezindlela ukwenza umsebenzi odingekayo.
Umqondisi wezokubambisana unomsebenzi wokukusebenzisa.
Ngingekhetha ukuthi ngabe awushongo magama manje.
Ukundiziswa kwezikhangiso kwahlelelwa ukuqhuba umkhankaso.
Siyovuma kuphela njengamazibithi izitatimende ezifungelwe.
Ngaphezu kwesikhathi esidlule, singabambisana nabalingani bamazwe ngamazwe bese sizigcina sinolwazi lokuthi sisukile esimeni sokulahlelwa ngaphandle saya entandweni yeningi ezinze emalungelweni.
Ukuqonda ubudlelwano obubucayi phakathi kwenqubomgomo yasekhaya nenqubomgomo yezifunda neyamazwekazi.
Ngesikhathi esifanayo, balingani, ngale kwalokhu kukhula, angeke sazibalekela izinselelo zentuthuko eziqhubekayo nokusengama.
Abanye bangabuza ukuthi ngabe bangaqhubeka nokubambelela esitatimendeni sethemba, njengoba uPixley ka Isaka Seme abambelela ethembeni lokubambisana kwizwekazi ekuzalweni kabusha kwe-Afrika ekhulwini leminyaka elidlule.
Abukeka sengathi angamadokhumenti aqondile, amadokhumenti enkampani.
Siyamhlonipha njengowalwela inkululeko ongenakho ukwesabaowayekulungele ukunikela kakhulu ukuze sikwazi ukukhulula izwe lethu ekucwasweni ngokobuhlanga, ubandlululo nokuxhashazwa.
Kungenzeka ukuthi kuvezwe imisebenzi emithathu yokusekela edingekayo ezinhlelweni zokwakhiwa kabusha kwezindawo ezinkulu zasemadolobheni.
Iphutha lilungisiwe kokucashuniwe embikweni kule dokhumenti.
Umzamo we-CEPA wokuthola ukwala ngokomthetho kwalandela isicelo sabo sasenkantolo sokubuyekeza inqubo eyahlukene edingekayo yokwakha inkudla yezemidlalo.
Le nombolo izongena esikhundleni senombolo ye-Lot ekhona.
Ukusekela ukuvela komkhakha wezokwakha, umkhakha womphakathi uyosungula uhelo oludidiyelwe lokuxhasa i-SMEs emkhakheni wezokwakha.
Amakhono, ukuhamba kwabantu nakho kuyavela lapha, kubandakanya izindiza, amavisa nakho kuyangena.
Ukwenza isizwe sidlale yindikimba esemqoka yale White Paper.
Kodwa-ke, okutholakele okukhethekile kwenziwe ngezahluko ezihlukene kuwo wonke umbiko.
Amaphayiphi amasha enziwe nge-PVC, into eqine kakhulu.
Ukuqinisa izinto, eziningi zalezi zingane zivela emiphakathini encishwe amathuba.
Umsolwa washintsha amapuleti endleleni ngesikhathi ehambisa izinto.
Uma onke amathenda esehlukanisiwe, izinga lokusebenza liyehla bese nokuphakama kuphole.
Siyavuma futhi siyahalalisa ngomnikelo wakho entuthukweni yezwekazi.
Sithemba ukuthi ukuvakasha kukaNgqongqoshe Dlamini Zuma kuzonikeza ugqozi ebudlelwaneni bezokuhwebelana neBelarus futhi ngempela, namanye amazwe esifundazweni.
Inqubo ye-CSSDCA kumele yenze uhlaka lesenzo nenqubomgomo ehlanganyelwe ukuze kuhlinzekwe ngomfutho wokubambisana ezindaweni eziningi.
Semukela amawebhusayithu ohlangothi lwesithathu ukuhlobanisa ulwazi oluvezwe kula makhasi.
Mnu Varney, ungavuma ukuthi zombili izincwadi zikaFraser zigcina ngokufingqiwe kwakho konke abhale ngakho encwadini yakhe?
Ukudleka kwendle yiwona mgusu ovamile wokuhambiseka lapho ukuthuthwa kwetshe lentaba kungekho noma kusesimeni esibi.
Ukwakha umthamo wezokuphatha nobuchwepheshe ngezinkambo zokufunda zezinhlelo zokushintshisana.
Yebo, lowo kwakunguKaputeni Potgieter, lowo okwakufanele ukuthi ngimbone.
Isikhathi sesifikile sokuthi i-Afrika ithathe indawo yayo ezindabeni zamazwe omhlaba.
Cha, angipakishi, ngibeka ndawonye izinto zami.
Inqubo yokubhekana nezimo lapho abantu babephoqelelwa ukuthi basuswe ezindaweni ezigudle ugu, kwesinye isikhathi ukuze kongiwe indawo, kudingeka yenziwe ngokushesha.
Ukuthuthukiswa kwamafutha ahlanzekile njengamafutha angamabilo nezobuchwepheshe ezingcolisa kancane.
Imidlalo ingaphinde ibe nomthelela ekuthuthukisweni kwendlela yokucabanga komphakathi njengoba ikhuthaza ukucabanga okunamasu nokunamacebo.
Futhi ngicabanga ukuthi ubungaba nabasebenzi ababezokutshela.
Imisebenzi yasemitapweni yolwazi endaweni ekhethekile yokufunda yalabo abakhubazeke emehlweni.
Phila impilo yakho ngendlela ongaziqhenya ngayo ukuyibona ibuyiselwa emuva ukuthi uyibuke.
Izinkulumo ziyokwenzelwa eGCIS kanye nasezindlini zombuso ePitoli.
Amafomu okufaka izicelo ayatholakala ekhelini elingenhla noma angakhishwa lapha ekhompyutheni.
Yithuba lokuthola ukuthi yini esihlanganisayo njengesizwe.
Izindleko zenziwa ngokuxhunywa komfutho kanye nokufakwa kwethange.
Angisayikhumbuli kodwa yayimayelana nokubulala amaphoyisa.
Ngingathanda ukuqeda kungasekuthathe imizuzu ecishe ibe ngamashumi amabili.
Ngokusobala lezi zinhlelo kuyodingeka kucwaningwe ngazo kukalwe nomthelela wazo.
Kufanele ngenze amalungiselelo kusihlwa, kusasa kube ukubonisana nokuphetha.
Ngisebenzisane noMnu Oslo kumaphrojekthi amaningana.
Khona manjalo ukusebenzisa imali kwabathengi okulinganiselwa ezingxenyeni ezimbili kokuthathu zawo wonke umsebenzi womnotho wase-US, kukhombise ukwehla obekungalindelekile ngoDisemba odlule, okukhombisa ukuthi umnotho usazokwehla kakhulu.
Futhi wayekuqinisekisa ukuthi babeyofonela i-ambulensi?
Kumele sisebenzisane nezinhlangano ezinemigomo esiyilandela kakhulu, futhi i-AAPSCOMS iyohamba phambili.
Hem, ucingo olungasesangweni lokugcina ngasohlangothini lwedamu lokubhukuda.
UDe Kuilen usenze isiko lokuziqhenya ngokusebenza kahle emsebenzini wezemfundo, ezemidlalo nakwezamasiko esikhathini esiyiminyaka eminingi.
Lo Mthetho ulawula ukwakhiwa, ukubhaliswa, ukuphathwa nokusetshenziswa kwezinhlobo eziningi ezehlukene zokusebenzisana nokuhlanganisa nokuhlukaniswa kwezinhlelo.
Abaqeqeshi Emisebenzini Yamaphoyisa abaqeqeshiwe kahle emakhonweni okugqugquzela nokwenza izinto zokufundisa.
Izivakashi ezazimenyiwe kwakuyizikhulu ezingabaqondisi uNkk Erica Elk, izikhulu zikahulumeni kanye nabahlinzeka ngomsebenzi.
Umbutho wezokuvikela wakhombisa ukuthi babefuna ukuyisungula njengabanikwe amandla.
Izinhlelo zokukhiqiza imfucuza kumele zaziwe ngokomthetho emveni kokusetshenziswa kwezindlela ezicutshunguliwe zokuphathwa kwemvelo.
Angicabangi ukuthi ngangingenza okungaphezu kokunikeza lesi sitatimende kubantu ababephenya icala likaStompie Seipei.
Ngabe bewusenkantolo nawe ngesikhathi uMnu Nyaku ethula ubufakazi?
EGarankuwa, ngesikhathi sokubusa kukaMnu Mangope, nathi sabizwa ukuthi sizosusa igaraji likaphethilolo.
Izinhlobo ezingalinyazwa ukuqedwa nya yilezo okungase zithinteke kwezohwebo.
Amasu ayokwenziwa ukunqanda ukudingeka kwezinto ezisetshenziswa budedengu.
Zonke izenzo ezidingekayo ukuqedela nokusebenzisa izinhlelo zikazwelonke zomsebenzi njengoba zichazwe njengenselelo enkulu ye-Global Change ohlelweni Lokuqamba Lweminyaka Eyishumi.
Unogada waboshwa wavalelwa esiteshini samaphoyisa saseMondeor.
Cha, asihambanga sabheka ngakujantshi wesitimela, saya eNoordgesig.
Iwebhusayithi Yemisebenzingqangi Yamahhala iqaphela ilandelele inqubekela phambili emayelana nokusetshenziswa Kwemisebenzingqangi Yamahhala komasipala.
Mhlonishwa, siyabonga ukuthi womabili amazwe ethu asebenzisa umbono ofanayo wokusimamisa indawo yezomnotho nezombusazwe esimeme ngaphakathi nasezindaweni ezizungeze izifunda zethu.
La mathebula akhombisa ubudlelwano phakathi kwezimboni ngokuhlaziya imikhiqizo ehlukene ekhiqizwa embonini kanjalo nokusetshenziswa kwayo kwezinye izimboni.
Bobabili abesifazane nabesilisa bangaba amalunga eWINSA uma nje benezinjongo ezifanayo.
Ukudliwa kwento eyomile okungase kwenziwe, futhi nezidingo zomsoco wezinkomo.
Ukubalekela ubungozi ngendlela yokuqaphela ukuphathwa kwezentuthuko nezindawo.
Kumele sigcizelele ukuthi impumelelo yeNEPAD ingokokuqala nokusemqoka ukuncika kubantu base-Afrika ngokwabo.
Ngicabanga ukuthi kwasukela maphakathi neminyaka yamashumi ayisikhombisa kuze kube ngesikhathi uDkt Erasmus eya eKhanada.
Eminyakeni emihlanu kuya kweyishumi, izinto zikagesi ezisezingeni eliphezulu ezisebenzisa isekhethi engalinganisiwe nememori kungalindeleka.
Uma ulahlekelwa umsebenzi cela isinxephezelo kumshuwalense wokungasebenzi.
Ukuthi ithoshi selize lafika eBeijing ukufezeka kwephupho esesibenalo iminyaka eyikhulu, kwasho uMnu Liwei.
Ukusimama kokukhula ngesivinini kudinga izinguquko ekuncitisaneni komnotho ozinze ngaphandle.
Sihlalo, ngifisa sengathi besinelungelo elanele lokuba nokunye okukule dokhumenti.
Ngesikhathi sisimamisa amazinga ezempilo nokuphepha emkhakheni omncane wezimayini, Uhulumeni uzobuyekeza umthetho wamanje ukuqinisekisa ukuthi kusetshenziswa ukuhlinzekwa okufanele.
Lokhu kwakhulisa isidingo samazwe asemadolobheni ukuhlinzeka usizo kulabo ababencike kuwo, bese kugxiliswa ukuzimelela kwabantu baseAfrika emandleni abathumbi.
Imininingwane ehlinzekiwe ikhiphela ngaphandle iminyaka ye-Pre-GAMAP njengoba lokho kuyoveza isithombe esiyiso mayelana nenjwayelo yabasebenzi yokusebenzisa imali.
Umtapo wolwazi uthenga izincwadi, imibiko yobuchwepheshe, amazinga, amajenali, ukuqhubeka kwemihlangano, amaphepha, amagazethi kahulumeni nawezifundazwe, amavidiyo, izithombe nama-CD-ROM's.
I-FDI izibophezele ekubambeni iqhaza ezithangamini zomphakathi.
Futhi kwakungafakwanga ekubhekelweni kwezindleko ngaleso sikhathi, cha?
Ama-Antiretrovirals yimithi esetshenziselwa ukwelapha abantu abanegciwane le-HIV.
Imiphumela itholakala ngokushesha emva kokuhlolwa.
Ukuxoxisana nezigaba zabasebenzi zesifundazwe ngazo zonke izindaba ezishiwo ngenhla.
Ziningi izincazelo zengozi, ezaziswa ikakhulukazi umqondosizinda ezisebenza kuwo.
Ingxenye A ichaza indlela yesakhiwo sesikhungo ye-URP ezingeni lenodali kugcizelelwa ikakhulukazi incazelo yeqhaza nomsebenzi.
Uxoxisane kuphela nesigungu sendawo ukwakha izakhiwo ezintsha, kodwa bekufanele futhi uhlanganise abezimali nabazali ukuthi bahlinzeke zonke izimali.
Ukuthuthukisa inqubomgomo emayelana nezemfundo emkhakheni wama-FET Colleges ne-Abet.
Uthi abantu ababefuna ukungisiza abagunyaziwe lapha.
UPhilile ovela esigabeni somshuwalense waveza umqondo omuhle esikhathini esincane nje elapha.
Lo mhlangano uhanjiswe kuwo wonke amalunga e-United Nations ukuthi bawuthole.
Kumele niqaphele, manene namanenekazi, ukuthi ama-Heads of State nohulumeni bazibophezele ukusebenzisa inqubomgomo nezinhlelo ezahlukene.
Ngiyanibonga, abalingani benu nomphathi wenu ngakho konke enakwenza ukwenza umhlangano odlule uhleleke kahle njengoba wawuhlelekile.
Ubunzima bokumelana nezifo ezingelapheki kungaholela kwingcindezi yezomnotho kubazali nezingane.
Kungaba yinto ewubuciko yokwenza umsebenzi wobuciko.
Akuzona zonke izindawo kuhulumeni ezikulungele ngokufanayo ukuguqukela kwi-FOSS.
Abammeli basetshenziswe ukusiza ngamacala asalele emuva.
Nmhlanje sibheke kakhulu ekwenzeni ucwaningo nasekuthuthukiseni isu lobuchwepheshe be-hydrogen ne-fuel-cell.
Sengathi izingxoxo zethu lapha namhlanje zingaqinisa ubungani bethu futhi zibe yisiqalo emizameni emisha ebheke ekusaseni lethu sonke.
Faka isandla ekuthuthukisweni kwamabhizinisi ngamakhono azofundiswa abafundi.
Umhlomulo wezomnotho nezombusazwe wezwe lethu nezwekazi angeke wabalwa.
Uphawu olungandile lalo mtapo wolwazi ukuthi uphethe kakhulu izinto zomthetho, isesitezi sokuqala sisetshenziswa abomthetho nomphakathi.
Incwadi yonyaka isiyenziwe kabusha kuleli khulu leminyaka, futhi ibukeka kahle futhi kunesiqiniseko sokuthi izofundeka kalula.
Ngena ebudlelaneni besivumelwano nabadayisi bangaphandle, abathengi noma abadayisi, noma izinhlangano zabadayisi.
Inkundla yababambe iqhaza isunguliwe kwabanjwa nemihlangano njalo enabantu abafanele.
Lokhu kahle kahle kwakuyisisekelo sokubandakanyeka kwethu nale ntsha.
Ukudla kunobuthi ngoba kungenwe yigciwane elikubolisile, okuvunyelwe ukuthi kwande ngesikhathi sokugcinwa kokudla ngendlela engeyiyo.
Amadokhumenti esivumelwano azotholakala esakhiweni esikhulu sikamasipala, Sewell Street , Plettenberg Bay.
Gaxa isikhwama sakho entanyeni sivundle emzimbeni wakho.
Umasipala udinga umsebenzi womeluleki noma isivumelwano sabeluleki ukulungisa uhlelo nokuchaza izinhlelo okudingeka zikhuthazwe.
Izindlela namasu okukhiqiza esigabeni: Izindlela namasu okukhiqiza ezisetshenziswa esigabeni ngasinye.
Siphinde sincenge abantu ukuthi baqhubeke nokusekela uhlelo lwe-ten-point esalwethulela ukugcina nezinye izinhlangano ezifana nokuxwayisa ngamandla kagesi.
Kunentsha esencane eyabamba iqhaza ezenzweni ezehlukene eziphenywa ngamaphoyisa.
Leli qenjana libandakanya eminye imisebenzi yokuqedela ukwakha okufana nokuhhudlula, ukufaka amathayela obondeni naphansi, ukwendlala ukhaphethi, ukukhonka, nokuqedela ukwenza amakhabethe, ukuhlanzwa kwangaphandle, njll.
Ovukela inkosi angasebenzela ezweni langaphandle ngaphansi kokuvikelwa yilo.
Ngokombiko kaMoody, ukubukeka kwesilinganiso sangaphandle se-Cape Town "kukahle", "kukhombisa okulindelekile ukuthi izilinganiso ezisemqoka zemali ziyohlala zizwakala kahle esigabeni esiphakathi".
Ulwazi jikelele, ikhono, ukuqeqeshwa nolwazi lomsebenzi okuyikhona anakho.
UMazisi Kunene wayeyisibonelo esihle somsebenzi onobuhlakani.
Onke amadokhumenti aqondene e-NWMS akhona, afana nemihlahlandlela, amazinga nemithetho.
Sikholelwa emgomeni wokuhloniphana nokubonga ukuthi sikhona ukusiza umphakathi wethu.
Futhi ukufaka imali kuma-FET colleges ethu ukuqinisekisa ukufaneleka kwezidingo emnothweni wethu.
Ngaphandle kokuzibophezela kwabo nomsebenzi omuhle, besingeke sakwazi ukusebenzisa imali.
Vele nje, sekunokungenelela okusabalele kwamazwe athuthukile ahlukene kanjalo nezinhlangano ezimkhakhamningi.
Ngiyavuma angeke wavuma ubuso obuhle njengempendulo.
Mnu Webster, kuzofuneka uzame futhi ukuphakamisa izwi.
Lokhu kungenxa yokuthi izimboni zihlukaniswe ngokwezinto nemisebenzi eziyenzayo, ngesikhathi ezokuvakasha kuncike ekusetshenzisweni okuncike ezingeni lomthengi.
Njengengxenye yohlelo lwayo lokuvikela izindawo zangasogwini, izindawo zokupaka ngasogwini zazivaliwe ukuvimbela izimoto ukuthi zingene ebhishi nasemagqumeni asolwandle athinteka kalula.
Uhlelo lwezemfundo oluhlosiwe lomntwana ompofu luhluke kakhulu ohlelweni lwangempela lwezemfundo.
Elokishini nabangani bavame ukungibiza ngoSlovo.
Sibatshelile ukuthi bathe kwakunomhlangano lapha eThokoza.
Ukuhlolwa kube yimpumelelo yize bekunezikhukhula, sibonga bonke abathintekayo.
Izihlahla eziphinde zisetshenziswe futhi zelaphe azikho ngaphansi kobuchwepheshe bokuhlanza.
Ukhulume ngamalunga amabili akwiyunithi yakho ashiyile ukuthi ayoba ngaphansi kukaNkk Mandela.
Sinenkolelo yokuthi izwe lethu linikezela ngamathuba ezomnotho akahle kakhulu futhi lisendleleni ekahle kakhulu yokubamba iqhaza kwinqubo yamazwe omhlaba.
Inohlelo olubizwa nge-Education for Service "lapho umqondo wokuphatha uhambisana nomqondo wokunakekela," kusho uGelebe.
Yize kukhona ukuthuthuka okukhulu amaphesenti asalokhu ephansi kakhulu.
Ngithi ngangibophezelekile ezigabeni zobuchwepheshe engangisebenza ngazo.
Ukubhalwa kweRamadan kumele kujule ngokufanayo, kodwa-ke ububanzi bungahlukahluka ngoba amanye amagama abanzi kunamanye.
Yikuphi okwakuyikhona okwakukukhathaza njenge-APS ngalobo busuku?
Uthola amagama amabhizinisi aqukethwe ngamagama noma amaphutha okubhala ngomshini.
UDempsey akabanga nayo inkinga ukungithola, ngisho ngabe ngangingaphandle kwedolobha, wayazi, wayenezinsizakusebenza zokuxhumana nami.
Izinhlayiya zokhuni ezitholakala ngenhlanganisela yezinqubo zobumakhenikha nokwenza amakhemikhali.
Iphansi eliphephile, ukuxoxisana ngamaminerali namalungelo okumba kuyadingeka nalowo onelungelo lokumba noma i-DME uma indawo kungekahulumeni.
Izilokazane ezifayo ezingasetshenziswa kwinhlalakahle yezemvelo, yebo.
Inhloso yosuku lwegalofu lwaminyaka yonke likaSodolobha ukuqoqa izimali ukusiza abafundi baqhubeke nezifundo zabo.
Ngiyanibonga nonke ngokukhulisa isithombe salo mcimbi ngobukhona benu.
Ngakho-ke ukukhuthazwa kokulingana kwangempela kwesinye isikhathi kudinga kuvezwe umehluko.
Ukukhuluma emhlanganweni wesikole ohleleke ngokukhethekile, uMEC Dugmore wathi ukuthi umfana ofana noKevin anganikeza omthumbile amanzi anoshukela, kukhombisa ukuthi "wayeyiqhawe langempela".
Akuzona zonke izindawo kuhulumeni ezikulungele ngokufanayo ukuguqukela kwi-FOSS.
Uhlobo nobudala besihlala ngesikhathi sokumbiwa kwaso kusemqoka ngoba izakhi zesihlahla azisabalele ngokufana ezihlahleni.
Nge-SKA, sihlela ukuqinisa ithimba lethu lezinkanyezi, esikhathini esizayo, ngabantu abancane njengani emva kokuba senifundile.
Esifisweni sokugcina umsebenzi usezingeni eliphezulu, nobuqotho bezibalo ezikhishwa yi-Statistics South Africa.
Uma lokhu kungakuphathi kahle, yazisa unogada noma abaphathi mayelana nezinsolo zakho.
UDkt Nkosazana Dlamini Zuma: Njengoba nazi, yonke le ngxoxo izosatshalaliselwa kwabaphakela ngenuzi eqenjini.
Le yindaba yezigebengu ezine ezazihlomile ezeba isamba esikhulu semali, kodwa ezaboshwa ngaphambi kokuthi ziyibale.
Abaningi bazovumelana nathi ngezinguquko ezinkulu ezenzeka e-Afrika.
Funa ukuqinisekisa ukuthi izindlela ezilawulwa ngaphakathi njenge-PERSAL zenziwela ukuthuthukisa nokusekela ukusebenza kwenqubomgomo yokuphathwa kwabasebenzi eminyangweni kazwelonke neyezifundazwe.
Ngazo zonke izinselelo ezichithwe endleleni yethu, kuyasiphoqa ukuthi sibambane njengoba silwela ukuletha impilo engcono kubantu bethu bonke.
Ukubhekana nezinkinga ezimkhakhamningi zemindeni nezingane, yindlela ehlanganisayo, ephelele, ebumbene, nenentuthuko edingekayo ukuhlinzeka ngemisebenzi yezenhlalakahle yomphakathi.
Abangasebenzi emphakathini abanamakhono asezikhungweni zemfundo ephakeme bathathwa njengabasebenza beqeqeshwa.
Nendikimba "Victim Empowerment in South Africa", ingqungquthela yasetshenziswa njengenqola yokubheka inqubekela phambili mayelana nempumelelo, izinselelo nezingqinamba ze-VEP selokhu yaqala ukusebenza.
Sicela uqinisekise uhlinzeke ngobufakazi obuhlangabezana nemibandela ngaminye kule elandelayo ukuze kukhethwe ozophumelela ukuletha imisebenzi.
Isimemo sokufaka isicelo sokufakwa ohlwini olugunyaziwe lwabahlinzeka ngomsebenzi wokupheka.
Isitolo sokudla ezinezinhlobo eziningi ezimnandi zokhari basendaweni.
Ukukhululeka kwabantu baseGaza nokwakha kudinga ukuthi kudingidwe, washo uMnu Ban, ebiza onke amalunga ombuso ukuthi aphendule ngokushesha nangenhliziyo enhle esicelweni sezimali se-UNRWA.
Ukukhiqizwa nokucwaningwa komsebenzi wobuciko, ukuqinisekisa, ukugaya, ukupakisha nokuhambisa i-Cape Librarian Magazine isikhathi esingangonyaka.
Womabili amazwe ethu abe nezinguquko ezibonakalayo kwezenhlalo nezombusazwe kulesi sikhathi futhi banokuningi abangakufunda omunye komunye.
Izidingo zamaminerali namazinga aphezulu okubekezela amaminerali ezinkomeni zenyama.
Ukuxhumana kwekhasi leshedula lokushicilelwa kungatholakala kwi-homepage yewebhusayithi yethu.
Umphakathi wakwa-Israeli, ikakhulu abahlali bangaseningizimu, banokubekezela nokufisa - kanjalo nohulumeni, washo njalo.
I-Northern Cape inamadayimane amaningi ngaselwandle nangaphandle kolwandle.
Isimo sezulu saseKiribati sishisa kakhulu, sinamabhishi, siyashisa futhi siwakeme, sisizwa yimimoya.
Okokuqala kuhlobana nokuxhashazwa kolwazi lwethu lwendabuko nokwehlukana ukwenza iNingizimu Afrika ihambe phambili emhlabeni kwi-biotechnology ne-pharmaceuticals.
Angazi, njalo uma bengena ebaleni, bayohhala ibala futhi bayobopha wonke umuntu owayelapho.
Leli hhovisi likholwa ukuthi inani leziboshwa kumele lincishiswe kakhulu.
Isincomo esisesigabeni A, okungamandla amakhulu kulesi sikhathi, ngabe kunjalo?
Okubhekwe kakhulu ukubeka emqondweni nokuhlaziya ezinye izinhlelo.
Ngicela ungivumele ngikufisele okuhle kodwa kwi-assignment yakho elandelayo njengesithunywa esisha sase-Thai Ambassador kuya e-New Delhi.
Kwakumele bacabange ukuthi bazodlani futhi bazohlalaphi.
Chofoza unyaka ongezansi ukubuka incwadi yezindaba eyedlule yomphathi wedolobha.
Omanyolo abaqondile be-N bayadayiswa ezitolo ezibhalwe ngezansi.
Ukudala nokuthuthukisa isifiso sokusebenza: ngokuzisesha ukuthi ngabe kwenele osekwenziwe.
Bonke abangcwabi bayalulekwa ukuthi yonke imingcwabo yabampofu yenziwe phakathi nesonto ngoba amathuna ashibhile phakathi nesonto.
Esikhathini eside lokho kwakuyiqiniso, yize abanye abahleli enkampanini bakuveza ukuthi impi ekugcineni yanqotshwa.
Waqedela lezo zindaba ze-"final-status" kwakungakhulunywanga ngazo engxenyeni yokuqala yomhlangano, futhieyahanjelwa ongqongqoshe bakwa-Israel bezokuvikela nezindaba zangaphandle nosizo lwe-Abbas.
Ukwengeza ezidingweni ezingenhla, izikhumulo zezindiza ohlelweni lwe-ACL kudingeka zisebenze ngokwamazinga nemikhoba enconyiwe ye-ICAO.
Lokhu kuqeqeshwa kumele kwenziwe nge-Cape Teaching Institute.
Yenza ngcono i-intranethi kasikhwama nerzindawo zase-Cape Gateway ukuze zisetshenziswe yiminyango nabanye ababambe iqhaza ukusiza ukusabalalisa imininingwane.
Singathanda ukwazi ukuthi ubani owashisa ngebhomu indlu kaSolwazi Jerry Kouvadia, nokuthi singathanda ukucela i-TRC ukuthi ikuthole lokho.
Sekuyisikhathi sokuthi labo abasiphazamisayo babhekane neqiniso futhi bakuqonde lokhu.
Iqembu lama-comrades libambe umhlangano esitolo esaziwa ngokuthi kuKwa-Vantjie.
Izithunywa zamaphoyisa emhlabeni wonke zigcizelela isidingo sokubambisana emaphoyiseni.
Ukugqugquzela ukuvela kwezimboni zasekhaya kubasebenzi, ukumema izithunywa zangaphandle zezempi ukuthi zivakashe nemibukiso emayelana nokuvikela, imibukiso eyizithombe, ukukhombisa nokuzivocavoca.
Abatshali zimali abavela emazweni angaphandle badinga inkululeko yokubuyisela inzuzo kanye nemali yebhizinisi emazweni abo.
Ngiyanemukela futhi kule ngxenye ebalulekile yezingxoxo ze-World Summit for Sustainable Development.
Iqiniso lokuthi isilonda asizange sibulale oshonile bekungabalulekilet.
Ukwngez phakathi kokusebenzisana okokukhona nomasipala waseBitou, sisahlanganisa ubuhlobo bethu futhi nomasipala wesifunda kwinsiza yezingadi sigxile kwizinhlangano ezisafufusa.
Sicela uqaphele ukuthi, ngenxa yemvula edingeka kakhulu lolu hlelo olulandelayo seluhlehlisiwe.
Ungqongqoshe uphinde wagqugquzela ukusizwa kwemindeni esesimweni esibucayi ukuze kusungulwe izivande noma ukuthi imindeni ibe kumaqembu omphakthi noma izinhlangano ezisebenzisanayo.
Kubalulekile ukuthi sigxile kulezi zindaba ngoba zizoletha izinzuzo ezinkulu zohwebo lwesifunda.
Isahluko esilandelayo sivheka inani lezimpahla kanye nezinsiza ezihlinzekwa izinhlelo zokuphilisana kwendalo zasogwini.
Ukusebenzisana kwethu nesisebenzisana nabo basemazweni omhlaba kuzokwehlisa kakhulu izindlelo kanye nezingozi zokwakha i-KAT, kusho uDkt. Fanaroff.
Ama-akhawunti kazwelonke afuzelelwa yikhwalithi eyenziwe ngcono kanye nokusebenzi kabanzi kwezinto eziphathelene nezomnotho.
Indawo edingelwa izinhloso zokuzalanisa kudingeka ukuba ibulawe amagciwane ngaphambi kwaleso sikhathi.
Idlula umkhawulo wobude ngokuphathelene nezintambo zikagesi ezihamba phezulu.
Uma ingane yakho ingenzi kahle esikoleni, qonda ukuthi kungenzeka ukuthi yiphutha lakho.
Ngeshwa kukhona osenzele phansi kodwa uzotholakala ngesikhathi sokuqala kusasa ekuseni.
ULuhaka wathi isinqumo seqembu sokungabambi iqhaza ePhalamende sathathwa ngemuva kokuba ikhaya loyedwa wamaLungu ePhalamende eqembu labhekiswa phansi naphezulu ngoNogada bama-republican abalingeniselwa kwishumi nambili.
Yonke imininingwane yokuxhumana isezansi kwaleli phephabhuku lamalungu.
Manje, uma ubheka isitatimende esibhalwe ngesandla, asinalo lolo hlobo lokwenzeka kwezinto.
Umyalelo weshumi nambili awwziwa kakhulu, ikhakhulukazi kuleli qembu noma uhlobo lwamaphoyisa ayeqokelwe ukwenza umsebenzi othile, lowo kwakuwukuthi angeke uze ubanjwe.
Imali evela kumbuso izohlinzeka ngokukwazi ukwenza umsebenzi omningi kunomkhawulo futhi akuhambisani nenani elincane lemali ehlinzekwa uhlelo lwezindlu..
Ozuzile ukwenze kwacaca ukuthi indlela yokuziphatha beyithathwa njengengamukelekile.
Iminyango kahulumeni iphinde isizwe futhi ngokuthola amazwi acathuniwe amavidiyo aqoshiwe.
Lokhu kubangela inkinga kubantu ngenxa ngokuthi abantu bamazwe omhlaba abazange balindele ukuthi bangase babhekane nokuqembuka kweningi kwi-Paliphehutu-FNL besa bengela izinhlelo.
Ukuguquka ukusukela kwindlela yokubuka izinto ngokusekela kwizinsiza ukuya kwindlela yokwenza izinto ngokusekela kubantu: Ukwengamela ugu kuya ngokukhathazeka ngezindaba zokuphatha kunokuthi kubhekwe okwezobuchwepheshe kuphela.
Ukuthi izingane zazihlukunyezwa kwikhaya lemishini nokuthi yena, ngenxa yokuba enguNkosikazi Madikizela-Mandela wanquma ukuzithatha zihlale kwakhe ukuze azivikele.
ukwahluka phakathi kwalesi zindlela zokukala ezimbili kungaphezulu kwe sichasiselo samazwi nje kuphela.
Isivumelwano sethu sokusenzisana ngokuphathelene ne-nuclear kuqhubeka kahle kahle kakhulu, noma kunjalo kunesidingo sokuphetha ngokushesha zonke izindaba ezingakaqedwa kwisivumelwano sethu sokusebenzisana sezezimayini kanye nezamandla.
Izenzo zabantu ezifana nokungaphathi kahle kwezolimo, ukudliwa ngokweqiwe emadlelweni, ukusetshenziswa kwezinkuni zokubasa, izimboni kanye nokwenziwa kwezindawo ziindawo ezisemadolobheni kanye nezinhlekelele zendalo zinomthelela ekucekelweni phansi komhlaba.
Ngendlela ebangela ukuthi kube nomthelela ongemuhle kwinhlalakahle kanye nentuthuko yabo.
Zimbili ziinto okumele zibhekwe ngesikhathi kudingidwa lawa maminerali amabili, esingabala kukona, ukungatholakali kokwanele, kanye nesilinganiso se-calcium kwi-phosphorus ekudleni.
Phenyo oluphathelene Nokuphangwa Kuhlonyiwe lwenziwa olunye uphiko lwabaseshi futhi lusaqhubeka.
Lokho esikuphokophele ukuthi sihlinzeke ngemininingwane yezibalo efanele futhi nekuyiyona ukuze sazise abasebenzisi ngamazinga ahlukene omnotho kanye nomphakathi ngenxa yezindlela zokusetshenziswa ezinconywa kakhulu emhlabeni wonke.
Kumongo wodaba ne-NCD ukutholakala, ukufinyeleleka ngokwezezimali kanye nokugcineka kwemithi kubantu basezweni lakithi, futhi ikakhulukazi kulabo abampofu.
Ngicabanga ukuthi balinganiselwa cishe kwisilinganiso sabathathu abangabanikazi bama-suite.
Indlela yokuthuthukisa kanye nokuzilungiselela kwisimo sezulu esiguqukayo ukuze kuqinisekiswe ukusimama kokuphila kanye nekhwalithi yempilo kwindawo ephilile kubantu baseBitou.
Ngezinhloso zokuhlaziya ukuthi yikhona, kungahlinzekwa nge- hard copy uma icelwa.
Lokhu kuchaza ukuthi kumele zenze okuthile ukuze sibuyisele isithunzi kanye nokwaziwa kwabantu abangama-Khoi kanye nabangama-San njengengxenye eyaziswayo yesizwe sethu esihlukahlukene.
Iqembu loMbuso elikuMhlangano lingaliyekiswa ngencwadi ebhekiswe koqondene nezincwadi.
Nginda ukusebenzisa leli thuba, manene namanenekazi ngibonge wonke amalungu aqeqeshwe njengabashayeli, kanye nabane ababhekele izindaba zokubheka kanye nokuhlenga kwisifundazwe.
Izinyathelo ezithathwe ohulumeni besifundazwe kanye nabasekhaya ekunciphiseni imithetho enezivimbelo kanye nezimo zokuphatha.
Akusizi ukuqhubeka ngaphandle uma abantu bexhasa ngokuphelele icebo.
Lokhu kwakusekelwe imininingo evela kuhlelo lwentela lakwa-Sars.
Uhambo olunika isasasa kakhulu lwase-Madagascar lweminyaka yamakhulu eminyaka yeshumi nesishiyagalolunye, udaba okungavamisile ukuthi kukhulunywe ngalo kanye nendawo iningi elingazi okuncane ngayo.
Asikakayi kwimibhalo eminingi ekhathayo kodwa kuyakhombisa ukuthi kwakunenkinga nokuthi sasazi ngale nkinga futhi saya ngokwazi ngale nkinga.
Yebo, ngiyaqinisa, ngivuma iqiniso kunokuthi ngenze isifungo.
Ngangidumile kwabaningi, lapha kanye naphesheya kwezilwandle, kodwa ngangizondwa kakhulu futhi ngabaningi.
Ipikiniki yabakumkhakha wezobuciko, abenza umsebenzi wezandla kanye nokuxhaswa komphakathi wendawo kubonakala kwisikhathi sasemini sentokozo kanye nokuzithokozisa komndeni.
Ngokujwayelekile, izikole zethu zaziswa ngoSebthemba mayelana nenani lothisha abakhona esikoleni abazofundisa ngonyaka ozayo.
Azikho izikhangisi ezafakwa kwabezindaba ezishicilelwayo ngokwanoma yiziphi izizathu.
Lokhu kwenza ngcono isidingo sokuthi izindawo ezisemadolobheni zihlinzeke ngosizo kulabo ababethembele kuzona, okuphinde kugxilise ukwethembela kwabantu Abansundu kumandla ababusi abaqhamuka kwamanye amazwe.
Ngokuphathelene nezinsiza kanye nengqalasizinda edingekayo, uHulumeni uzohlinzeka ngezimali.
Kulezi sikhathi, abagibeli bazothokozela ibhilidi elinamazinga ahlukene eliqediwe elitholakala phakathi kwezindawo zokusuka izindiza eziya emazweni angaphandle kanye neziya ezindaweni ezingaphakathi kuleli.
Akekho ophonsela inselele ukuthi umyalelo uzobukela phansi uhlelo lokuthula lonke.
Sisebenza ngokungakhathali futhi ekusunguleni ubudlelwane namazwe omhlaba ukuze kusizwe ososayensi bethu ukuthi basebenzisane nozakwabo ukuze bafinyelele kubuchwepheshe bokusungula obutholakala emazweni omhlaba.
IGill Marcus uba ngusihlalo wekomidi lezezimali elihlangene lasePhalamende.
Lesi Sifundo silandela uhlelo lokuhlanganisa "ukuzinikela ngokomqondo, ngenhliziyo kanye nangokwenza", lokhu kuchaza indlela yokusebenzisa okuphathelene nomqondo, okusebenzayo kanye nokwenziwayo kwesifundo esihlanganisiwe.
Uhulumeni waseNingizimu Afrika udlulisela amazwi enduduzo kanye nokudabuka okukhulu kuyo yonke leyo mindeni yalabo abathandiweyo bayo abashone kule nhlekelele futhi ikakhulukazi kumndeni womshayeli wezindiza osishiyile.
UMnu. Nkambule uthe i-summit izobheka izindaba ezibalulekile futhi ikhombe nokumele kwenziwe uma kuqhutshekwa ekusizeni abanikazi bamatekisi ukuthi bakhe amaqembu okusebenzisana kanye nezinye izindlela zokunikwa amathuba.
Kodwa, ukugomela Uvendle, i- Hepatitis A noMhlathingqi kuyacebiswa njengendlela yokuvimbela okungase kwehle.
I-SAIA ihlinzeka ngesikhungo sokufunda esinezinto ezahlukene, esigxile Ekuthuthukiseni.
Ukuzulazula ezindaweni kuvinjelwa ubugebengu kanye nekhoba laholela Amaphoyisa asePaarl ekubopheni abasolwa abathathu futhi ngokwenzenjalo kwabe axazulule amacala okugqekeza kanye nawokudlwengula.
Sidinga ukuthi sizethembe, sidinga umbono kanye nesibindi.
Noma kunzima kakhulu ukufinyelela kuyona, izikhungo ekwakungezoMbuso kodwa manje esezithengiselwe iiznkampani ezingekho ngaphansi kukahulumeni noma ezokuthengisa komhlaba okwakungowomphakathi, izikhungo zikahulumeni kanye nezikhungo ezithola ukuxhaswa nguhulumeni kumele kufakwe.
Akubandakanyi ama-liquidator kodwa kubandakanya - ithi ngikufundele umyalelo omkhulu Advocate Potgieter.
Yakha imigomo ehlosiwe kanye nezinlelo zokusebenzisana eziqondiswe kwi-Diaspora.
Ukugqugquzela ukusimama kokuthuthukiswa kogu, ngokukhuphula amazinga kanye nokugqugquzela ukuthuthukiswa kogu kwesikhathi eside, okwanele ngokwezezimali, okusimeme ngokwezenhlalo kanye nangokuphilisana kwemvelo.
Manje ngesikhathi sokulalelwa kwecala, ukulalelwa kwecala likaMargo, lokho kwakungebona ubufakazi bakho.
Besincenga uhulumeni ukuthi uxazulule izimo ngoba inkinga isuke ngenxa yenkinga yezomhlaba.
Kodwa kulesi sikhathi esifushane angeke sivumele ukuthi ukushona kwabantu kuqubeke emigwaqweni yethu.
Isikhathi esiningi abantu babethi bathakathiwe uma betholakala benesifo sofuba.
Yingakho senza konke lokho, angithi.
Ngiyakholwa ukuthi uMnu. Pretorius wamshayela ucingo kodwa lokho yindlela engikhumbula ngayo ukuthi kwenzakalani.
Khipha kwiplaki yasodongeni izinto ezisebenza ngogesi ezingajwayele ukuthi zisetshenziswe, ezifana nesiqandisi sokwengeza noma i-freezer enezinto ezimbalwa esegaraji.
Uhlelo lwezinduli ezinamahlathi kuwuhlobo lokubukeka kwendawo eludumile kunqenqema olusempumalanga loGu.
Angifuni ukuthi ngiyekise lokho obusukuhlelile ngaphandle uma lokho kuwumyalelo wakho.
Njengengxenye yemibandela yebheyili kaMnu. kanye noNkk.Bogaards ukuthi kumele bayoziveza emaphoyiseni kathathu ngesonto futhi balethe ama-passport abo.
I-BCEA yasungulelwa ukuvikela abasebenzi abaqashwe ngokugcwele kuphela: abasebenzi betoho abafakiwe kule mihlomulo esemqoka.
Amaqembu asemiphakathini abambe iqhaza emsebenzini wokusekela nowentuthuko ezingeni lendawo.
UMnyango uzosebenzisana kabanzi ne-CITI ngokuphathelene nalezi zindaba futhi uzoxhasa imizamo yokwenziwayo.
Yebo, kwicandelo engangikulona, nagnginentshisekelo futhi nginikezwe umsebenzi wokuthola ulwazi oluphathelene nezinkantolo futhi ngenxa yalokho-ke ngangisebenza necandelo lokubheka izenzo zobushokobezi.
Kuya ngokudlanga ukungasebenzi, igciwane lesandulela ngculazi kanye nesifo sengculazi, ubumpofu, ukungafundi kanye nezikhungo zezokungcebeleka ezinganele kanye nabantu abangesona isibonelo esihle.
Izinguqulo ezikhona kwi-SACS ukuze kufezekiswe uhlaka lwethu loMthethosisekelo.
Uma lokhu kukwenza ukuthi ungakhululeki, yazisa unogada noma abaphathi ngalokho okusolayo.
Angazi noma ngiwuqonda kahle umbuzo, ngicela uphinde uwubeke ngenye indlela.
Indlela enhle kakhulu yokuthokozela ukubuka umtata kanye nesibhakabhaka sedolobha.
Isidlo sasebusuku kanye nokudansa ngeMigqibelo ebusuku, i-bar kanye nendawo eyakhelwe ngaphandle kwesakhiwo yokubuka kahle ulwandle.
Lo mthetho wendawo phakathi kweminye uhlinzeka ngokuhlawulisa uma ulahla usikilidi ovuthayo.
Umbuzo wokuthi ingabe ulwazi okukhulunywa ngalo kumele lugcinwe luyimfihlo noma cha.
Kodwa, lezi zinto kodwa kungezona kuphela, ukuqoqwa kwemininingo kwimikhakha ehlukene - ngemuva kwesikhathi esithile - ikhombisa isithombe sokuhlangana kwezinto njengoba siya sithuthuka.
Ukulungiswa komgwaqo okuhleliwe luzohlanganisa indawo yokusebenzela enkulu kanye nezinsiza kusebenza futhi kulindeleke nokubambezeleka emgwaqweni ngenxa yalezi zimoto ezinkulu ezizoba ziye endaweni okusetshelwa kuyona.
Kuzoba khona nezinto ezahlukene ezizokhombisa ubudlelwane beminyaka eyishumi.
Imithetho enganele, ukungabikho kwemigomo kanye nokunganeli kwezinhlelo zokunakekela kwezempilo kuncisha abantu abaphila ngokukhubazeka amathuba okusebenza ngokuzimela kumphakathi abazikhethele wona.
Kumele sifundise izingane zethu ngendlela ezobangela ukuthi zihloniphe amalungelo abanye abantu.
Umkhandlu Wokuthula kanye Nokuvikeleka wuhlelo lokuhlanganyela lwezokuvikela kanye nokwazisa ngengozi kusanesikhathi ukuze kuhlanganiswe ukwengamela kanye nokuhlanganisa amasu okusombulula ngesikhathi kanye nangendlela esebenzayo ukungqubuzana kanye nezimo zezinkinga e-Afrika.
Ingcindezi yesikhathi ngenxa yokudingeka emsebenzini kanye nendima embaxambili noma esengcupheni.
Izinsiza ezijwayelekile ezingahlinzekwa kwi-hub kanye nakwi-satelite.
Ukuhlolwa kwezindlela ezine ezahlukene kwizimo zokuhlola inkangala e-Highland Sourveld, njengethuluzi lokwandisa isifunda saseUnderberg.
I-Soweto Men's Open ebe yimpumelelo kakhulu iqedwe ngesonto eledlule futhi kuleli sonto yithuba labesifazane.
Amaphoyisa ase-Upington azoqhubeka nokukhipha abathengisa ngezidakamizwa kwindawo yase-Upington.
Umgomo ophambili we-Convention ukuqinisekisa ukuthi uhwebo lamazwe omhlaba ngezinhlobo zezitshalo akubeki engozini yokuphila kwezinlobo okuhwebelwana ngakho.
Ubangela leliya leti amahloni, Dokotela, usebomvu tebhu ngenxa yokuba namahloni, bandla.
Izinkampani zezezimayini kanye nezamandla ezihlangene zizohlanganisa ukuthuthukisa amakhono kwindlela ezisebenza ngayo, ngengenxenye yemibhalo Yokumikwa Kwabansundu Amathuba Ezomnotho.
Kungekudala ngemuva kokuba kutholakale lokho okwenzekile, kwaboshwa kwagwetshwa uTshilo.
Indima yobuchwepheshe ekuhanjisweni kwezinsiza zomphakathi kwabhekwa kabanzi kulo mhlangano.
Ukuzihlola amabele kungahlenga impilo yakho .
Amacandelo abaluleke kakhulu ezimboni elikasimende, elezobunjiniyela, izimboni zezolimo, ezokulungisa izimbiwa, elamadayimane kanye nemikhiqizo ethengiswayo.
Ungafaka isicelo se-visa kunoma iyiphi indawo yokungena eNingizimu Afrika.
Mnu. Sihlalo, ngiyaphika ukuthi ngangibandakanyeka ekwenziweni noma ekuhleleni noma ekuhleleleni noma yiziphi ziinto ngenhloso yokulimaza noma yimuphi umuntu.
Lo mbiko ngowokuqala ophumile kwimibiko emine ezofakwa kwi-DEAT-Kuzwelonke.
Silindeleke ukuthi sidlulise amazwi - ngifuna ukuthi sifake isandla emndenini wakwaNeweni?
Ngangilahlekelwe ngisazama ukuchaza ukuthi ubani ozobamba kwi-AIN.
Ngesikhathi umsebenzi wethu njengamadiplomats kungukumela amazwe ethu izinselelo ezilethwa umthethela wamazwe omhlaba kuchaza ukuthi idiplomacy iyodwa nje ayenele.
Ngatshelwa ukuthi kwakungumsebenzi ohlukumezayo, ngombono wokuyisebenzisa njengesisebenzi sokulwa ngamakhemikhali.
Ukuze kuhlanganiswe ukufundisa ngezendawo kuzo zonke izinhlelo, amazinga, izinhlelo zokufunda kanye nemikhakha yemfundo ehleliwe kanye nengahleliwe kanye nakwi-National Qualification Framework.
Umbhalo wokwazisa lapho kutholakala khona uphenyo ngokunzima ukuthi ukuqonde, okuvamisile noma okubizayo kumele uhlanganiswe ukuze kuhlanganiswe izinsiza ezifana nalezi ukuze kuvinjelwe ukuphindaphindeka.
Ikhomishani Yentsha Kazwelonke seyicelwe ukuthi ifake isu lokuqalisa lwe-NYS kungengakashayi uJuni kulo nyaka.
Ngendlela efanele, kanye nokuxolisa kumaLungu afunde le mibono, ngingathanda ukucaphuna amanye amazwi abahleli asephume kumaphephandaba kusukela ngoLwesihlanu.
Ngicela uphinde usho ukuthi ingabe ungathanda yini ukuthola ikhophi etholakala ngensiza yekhompuyutha noma ephrintiwe.
Usubethulile ubufakazi bokuthi ngesikhathi ubuyela eCaprivi usuka ekuqeqeshweni kwakho, wathunyelwa ukuthi uyokwenza umsebenzi owawuqeqeshelwe wona, okuyi-contra-mobilization.
Ukubaleka ekhaya yinto esabisayo- kuwe, abazali bakho, abangani nakwabakuthandayo.
Ngabe kwakungumdlalo waphakathi nesonto, Mnumzane nomdlalo wasebusuku?
Ugunya abantu uma ebulala abantu akwenzeki lutho kuye.
Ngempela uhulumeni wamanje walwa ngayo yonke indlela eyayinokwenzeka.
Bathi abanalo iqiniso lokuthi leli zinga lizoba ngaphezulu kwaleli abavele banalo lapha.
Umnotho usengaphansi kwengcindezi enkulu, kwasho uMnu Dykes.
Ukuqeqeshwa kuvuleleke kosonkontileka njengengxenye Yezinhlelo Ezengeziwe Zokusebenzela Umphakathi.
Njengoba kuchaziwe, lo mqondo ugxile kwisakhiwo sethu sezenhlalo.
Lezi zimemezelo zahlanganisa ukuvulwa komlomo kwe-ANC, i-SACP kanye nezinye izinhlangano kanye nokukhululwa kweziboshwa, ezihlanganisa uMnu. Mandela.
Malungu ebhodi elengamele isikole, benibhekelela isimo esizayo kwindlela ebenenza ngayo izinto kanye nakumbono wenu.
Ngokwazi kwami lwadluliselwa kwabamele ezomthetho balelo qembu.
Babenakho futhi ukuthi bangakhetha ukuvakashela indawo yokuphisa utshwala yaseKapa.
Sinento okumele siyigubhe ngoba abantu abangaphezu kwesigidi ababengenazo izindawo zokuhlala, manje sebenezindlu.
Okwamanje kukhona ukwenza kwamazwe omhlaba okusingise kumgudu wamazwe omhlaba ohlanganise okuningi, njengoba imigudu eminingi yamazwe omhlaba ibhekise ekuthuthukiseni izimakethe eziningana emhlabeni wonke.
Bekukhona abalulekayo abasebenza ngokugcwele okwakubekwe izibophezelo zabo kumthetho kanti futhi kunesidingo sokucacisa ukusebenza kwamandla okuthatha izinqumo kanye nokwengamela.
Sasifuna ukuthi ihlakazwe ngoba yayibangela abantu abasemalokishini izinkinga.
yehlisa ukumosa ngokudliwa ngokweqile kwamadlelo ngaphansi kokudliwa okuqhubekayo emadlelweni.
Lokhu kuyachaza futhi kuqukethe izimali ezihlawuliwayo uma kwephulwa umthetho isb., izimvume, izivimbelo, okunikeziwe ngaphansi kwamalungelo .
Amaphoyisa aseNingizimu Afrika agxeka lokhu kubulala okungenamqondo kwelinye futhi iphoyisa elizinikele emsebenzini walo.
Uyambona, lo muntu umchaze ngokuthi uMadlanduna?
Vumela abantu besifazane ukuthi basebenze ngokusezingeni eliphezulu nokuthi bazuze lokho abakufisa emisebenzini yabo.
Okwesine, amazwe ethu amaningi abambeke kwisiyingi esinobunzima sobumpofu kanye nokungabikho kwezimali.
Isilinganiso samaqembu kanye nokukwazi ukuthwala umthamo jikelele kwemizila kuzomela ukuthi kubukwe ngocwaningo olufanele.
Kanye nokuthi wawungodlala indima ogqamile ekufihleni okwakwenziwa yizinkampani eziphambili, ukufihla okwakwenziwa kumaphrojekthi ophiko lwezokuvikela kualokho okushoyo.
Kuxhumana kwizinsiza ezifanele zezenhlale, njengomgomo kanye nokuqaliswa kwawo.
Sicabanga ukuthi sakhe u-Google wokubhekwa kolwazi lukahulumeni.
Sidinga ukuqiniseka ngokuphelele mayelana nalokho futhi sizokubheka lokho.
Umbono wakho wosuku olungcono, ukunikeza amandla kanye nokuphikelela okungefaniswe.
Sicela ufake amagama asemqoka ngophathelene nalokho okubhekayo kwibhokisi elingenhla.
Izinkomba kanye nesilinganiso esibonakalayo sokukwakhiwa komkhiqizo ngokuhambisana necandelo lezokwakha kanye namaqembu amakhulu.
Bodokotela, bahlengikazi, bothisha, bozakwethu esasifunda nabo, bozakwethu esisebenza nabo kanye nomndeni bonke bathinta abantu abephethwe igciwane lesandulela ngculazi futhi abalitholi igciwane ngaphandle uma bezibandakanya kucansi olungaphephile noma babelana ngezinaliti nabo.
Lezi zincomo seziyaqaliswa ngamathimba aqokelwe ukwenza umsebenzi othile eDolobha azohlala eme ngomumo ukuthi asize uma kwenzeka kube nezimo eziphuthumayo eziphathelene nezikhukhula
Umbiko wezempilo ophuma kwisikhulu sezempilo esiqashwe ngokwezimo zesibonelelo zemali yesibonelelo sokuthembela ekunakekelweni.
Kumazwe amaningi, ukulungisa ukungalingani ngokobulili sekuchaze ukuhlela kabusha ukwenziwa komsebenzi ukuze kunikezwe ukuvumela izimo ezithile ekulinganiseni umsebenzi okhokhelwayo kanye nezibophezelo zokunakekela.
Kanti futhi uyaqhubeka nokuthi imizamo enzima kumele iqhubeke nokwenziwe ukuze kwenziwe ngcono inqubekela phambili yokuthola abanye abammeli abansundu kanye nabangabesifazane.
Angazi noma ufakazi ucacisa okuthile, ngenelisekile ngempendulo.
Cha, akusikho ukuthi ngiyasatshiswa, ngifuna ukuthi ngiyagula.
Thola inkinga: Lokhu kungaba yipali elishayiswe lawa, amalambu abomvu abanizayo, noma mhlawumbe amalambu acishile, noma isignali engakhombisi okufanele.
Bandakanya nentsha yendawo kokwethulwayo, kwizingxoxo, kwizihloko okuxoxiswana ngazo ngesikhathi sezinhlelo zokufinyelela kuyona.
Abanye empeleni balinde ukuthetha amacala futhi kungekudala bazobe sebechitha isikhathi ejele.
Umndeni wakwaMotatinyane waphinde walahlekelwa yimpahla yasendlini, okokwembatha nokudla emlilweni ngenyanga edlule.
Noma sikwazisa ukubambisana futhi sixhasa nomhlaba othuthukile, i-Afrika ithwele isibophezelo sentuthuko yayo.
Lobu budlelwane bokusebenzisana kwama[phoyisa kanye nomphakathi sekuholele ekuboshweni kwemigulugu emikhulu.
Ngifisa ukuma lapha be se ngithi; ngibona kushiwo izinto okungezona zomlando futhi igama likababa alibalwa dawo; noma ngabe libalwa-nje.
Umtoliki uchaza inqubo yokutolika bese etolika ingxoxo.
Ukusetshenziswa kwamanzi kukhokhiswa ngokuphathelene kwezimali zokukhokhela amanzi ezibekiwe.
Ukuze kuthuthuswe imigomo ephathelene necandelo kanye nokubona ukuthi iqalisiwe.
Izikweletu zamazwe akweleta kakhulu futhi ampofu kumele zesulwe.
Kwafunwa umnikazi wemoto watshelwa ukuthi imoto yakhe itholakele.
Funda kabanzi ngomlando, ukuthi yaqala kuphi kanye nokuthi isho ukuthini Induku Yobukhosi yakuMkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe (i-Black Rod).
Nina bakomkhulu; manene namanenekazi; bongqongqoshe; baphathi beMinyango esebenzela umphakathi, ngiyanibonga ngokuthi ninginike indlebe.
Ukuze kuvinjelwe ukuphindaphindwa komsebenzi kanye nomzamo wokuthi kusetshenziswe ngezinga eliphezulu izinsiza.
Futhi kudaba olukuphathelene nokuhamba komoya ingabe lokho okuhle noma okungekuhle?
Kwathathwa izimpahla eziningi ezihlanganisa ithelevishini, iselula, i-music system kanye nekhulu lamarandi eliyiphepha.
Umasipala usuthintwe yizinkampani eziningana ezifuna ukuphinde zethule insiza yezinto zokuthutha umphakathi ezihleliwe ezisuka esikhumulweni sezindiza eziya ezindaweni ezahlukene ezaziwo ezweni.
Siyakubonga ukuxhasa kwakho Tommy ngeWebhusayithi kanye negalelo obe nalo ekuthuthukisweni kanye nasekwenzeni ngcono isayensi yezempilo.
Sihlalo ohloniphekile, ngenhlonipho, angifuni ukuchitha isikhathi ngokungenasidingo.
Kuboshwe ababili oyedwa uboshelwe ukushayela edle amponjwana kanti omunye uboshelwe ukushaya ngenhloso yokulimaza umzimba kanzima.
Usizo lwezobuchwepheshe kanye nokuqeqeshwa okudingekayo kubantu abamba ezimayini ngesilinganiso esincane kumkhakha wonke wemisebenzi ephathelene nezimayini.
Lezi yizindaba ukwenziwa kahusha kohlelo lobulungiswa kwezamacala obugebengu osekuqalile ukuzisombulula.
Umbuzo obuziwe ukuthi, ingabe singakwazi yini njengemakethe okuhloswe ngayo ukuthi kube ngekhululekile yentandoyeningi ukuthi sivumele ukuthi kuqhubeke nokuba nedlanzana lamaqembu alawula umnotho.
Ubudlelwane obufana nalobo bulawulwa yizivumelwano zenkontileka phakathi kwamaqembu.
kulokho siyacelwa ukuthi sichaze ukuthi ingabe sikumele noma cha.
Banothisa umhlaba ngensiza ethathelwe kwizitshalo, eyenza ngcono izakhi zomhlabathi, ukungena kanye nokugcinwa kwamanzi, ukungena komoya kanye nokungcola.
Ake siqinisekise ukusimama kwentando yeningi yethu esiyizuze kanzima ngokuthi sivikele uMthethosisekelo kanye nokuthi siqinise amalungelo esintu abhalwe kuMqulu wamaLungelo Esintu.
Phakathi kwezinye izinto, izinsiza zezinhlelo zemisebenzi yomphakathi zizohlanganiswa ndawonye ukuze kuqinisekiswe igalelo elikhulu ngokuphathelene nakho kokubili, imikhiqizo elethwayo kanye namathuba okuqashwa kanye nokuqeqeshelwa amakhono.
Lolu hlelo oluvuselelwe luzobhekiswa ekuqondaneni nenani elikhulu labantu abaxhumana nezivakashi kusukela ngesikhathi zifika kuleli kuze kube yisikhathi lapho zihamba khona.
Abazobe bekhona amaqembu abalimi avela kwizifunda, abamele i-IDC kanye ne-UL kanye nabanye nabanye ababambe iqhaza.
NjengamaLungu ePhalamende kumele sibeke phambili lokho okufunwa abantu phambili kwiZwekazi.
Ukuze uthole olunye ulwazi ngokuphathelene ne-Ibhola Lethu consortium sicela uchofoze okokuxhumanisa.
Kumele ube khona kuze kube ukhululwe umshushisi noma imantshi.
Lezi zimo zinomthelela ongemuhle kwezempilo, ekusebenzeni kanye nakwinhlalakahle yabo.
Okuphambene nalokho ukuthi, ngokubambisana sisebenza kumthombo wolwazi,okumele ukwenze kokubili ukubhekela ubulili kanye nokubeka umbono ngokuphathelene ngaleli kusasa.
Uma ufuna isahluko esithile obhekise kusona, kungenzeka ngikwazi ukusiza.
Lento seyibhalisiwe futhi yalondolozwa, kodwa ayikafakwa ekuqhubekeni komsebenzi.
Ngicabanga ukuthi kufanele ngabe ngilugcwalisile ugqozi empilweni, yebo.
Ukulinganisa ngokuqhathanisa ezindaweni ezahlukene kuvumela ukuthuthukiswa kohlelo lwezibalo oluhlanganisiwe, noluhambisanayo oluzokwazisa abasebenzisi ngokuhlukahlukana komnotho.
Amaphoyisa asesiteshini samaphoyisa saseClarens alunywa indlebe mayelana ne-City Golf Velocity eluhlaza okwesibhakabhaka eyantshontshwa endaweni yokugeza izimoto ePhuthaditjhaba.
Njengesifunda kudingeka siphinde sikhulise ukukhiqizwa kwabafundi abafundela ukuthola iziqu ezengeziwe.
Ngenxa yokuseshwa ngokugcwele kanye nokubekwa ngamaqoqo- kulula ukubheka okuthile lapha.
Iphrojekthi izobe isiqediwe ngoDisemba nginyaka ozayo kulandela ukuqedwa kokufakwa kohlelo olusha lokwengamela izikhwama kwizindawo zokufikela izindiza eziphuma emazweni angaphandle.
Ngalokho ngithanda ukwemukela isithunywa esivela kwaSANLAM.
Okudingekayo kokukhanya kuncane kakhulu uma kuqhathaniswa ngoba zitholakala keithunzi wengaphakathi lamacembe kanye nakwiningi lamakhasi.
Okwamanje akukho ukusilela emuva ekuhlinzekweni kwezinsiza kusebenza.
Mnu Macadam uzokusiza ukuthi uqedele ubufakazi bakho manje.
Ukuhlinzekwa, ukuhanjiswa kanye nokufakwa kwebhande lemishini yokupakisha izithelo.
Ukutshala imali kwizingqalasizinda zezomnotho kuzobekwa phambili ukuze kuxhaswe izindawo zokukhula kakhulu, icebo elihlanganisiwe lezinhlelo zokuthuthukiswa kwezindawo zasemakhaya kanye nokuvuselelwa kwezindawo ezisemadolobheni.
Ama-Violin Tenor aseNingizimu Afrika azomela izwe nawo futhi azodlala ngesikhathi kunombukiso.
Kuyinto engeke yenzeke, ngoba ukujula komonakalo kukhulu kakhulu.
Amanzi ayimpilo yethu, ngakho xhasa umkhankaso wendawo ozosiza ukuqinisekisa ukuthi amanzi ahlanzekile ayaqhubeka nokuphuma kompompi bethu esikhathini esizayo.
Ngemuva komsebenzi onzima wosuku ngicela ukukwamukela futhi kanye nethimba lakho kwizwe lethu kanye nakulesi Sifundazwe saKwaZulu-Natali.
Njengobufakazi belungelo lomnikazi wesicoco ukuthi aphinde emuke imoto efana naleyo.
Ukwakhiwa komgwaqo wokuphuma ophuthumayo ozosetshenziswa ngesikhathi sezinkinga.
Idolobha laseKapa seliphumelelise umgomo wemicimbi ezokhuphula indlela okwaziwa ngayo idolobha njengekomkhulu lokwenza imicimbi laseNingizimu Afrika ngokuthi kuhlelwe imboni yalo yezemicimbi.
Kumele kutholakale ukucacisa ngokuphathelene nokufakwa kumaqoqo kanye nezindawo okubekwa kuzona izikhumulo zezindiza ukuze kuqedwe ukudideka okukhona njengamanje.
Ukonstebuli Goba noMseshi uSithole benesikhafutini esineningi insangu.
I-ZEC kumele ichaze ukuphuza ukumenyezelwa kwemiphumela.
Iqhaza lababambe iqhaza abehlukene emazingeni ahlukene kumele licaciswe.
Amalungu e-CPU azinikele kakhulu ukuthola le mpumelelo.
Isikole yilapho okufanele uphephe, uzihlomise ngolwazi nezinto ezinhle ezingaba nomthelela ekuphileni kahle komndeni nezwe lakho.
Ukuhlolwa kokuqala kokuthi yiziphi izimakethe okungenzeka zihlinzeke ngezinsiza ezidingekayo kungonga isikhathi esiningi kanye namandla okwenziwa komsebenzi okungatheli zithelo.
Ukugcinwa kokuzinza kweminotho emikhulu kungukhiye wokuqinisekisa ukuthila kanye nokuphumelela eLesotho.
Ngingathi ngahlala eQuatro iminyaka emine nengxenye.
Noma ubani uyabona ukungaqini kocingo olubiyile ngezansi kwesokudla sesithombe?
Kuqalwe ukuhlanzwa kokwengamela ukuze kuqinisekiswe ukulethwa ngokushesha kwezindlu kanye nokuhambisana nemigomo.
Isifundabhishobhi sami sinamaKhrestu amhlophe futhi, kodwa akekho noyedwa umphriste omhlophe futhi abaphriste abansundu basontisa wonke umuntu, ngakho ayikho inkinga neze.
Awuzange usiguqule isimo semoto, inombolo yemoto kuphela?
Izinga obuyisa ngalo imalimboleko iyavela kwi-Ready Reckoner Table.
Kunezinhlobo eziningi azahlukene zoshaka ezitholakala kulwandle lwaseThekwini kanye nakugu oluseceleni kwalo.
I-Afrika isilungile futhi iyazilungiselela ukukhula kanye nentuthuko, eqhutshwa yimizamo yayo kanye nokufakwa okufaka inzuzo kanye nokuphephile kwezimali zezinhlangano zamazwe omhlaba ezingekho ngaphansi kukahulumeni.
Bobabili babesebenza e-RRL futhi bobabili babengama-toxicologist, ngakho kwizinga elikhulu, ikakhulukazi uJames, uJames wayenesibophezelo sohlangothi lokwenza ucwaningo ngezilwane.
Le ndlela yokwenza, njengoba ichazwe Kuhlelo Lwecebo Lokwenza Umsebenzi olwethulwe ePhalamende, ikhombisa ukugxila ngokucacile ekuqedeni ubugebengu obuhleliwe , ubugebengu obunzima kanye nobunodlame, ubugebengu bezezimali kanye nodlame olubhekiswe kwabesifazane kanye nezingane.
Izinqubo zokuhlunga zokubhaliswa kumsebenzi wokuba Umsebenzi Wezenhlalakahle kumele kumele kubekwe kwizinga elifanayo kwizikhungo zokuqeqesha.
IPalau inomtholampilo ozimele nesibhedlela somphakathi.
Sihlela ukwakha i-bio-economy ukuze kuguqulwe imiphumela yocwaningo ibe yimikhiqizo.
Ngicabanga ukuthi sesithe ukuwubalekela kancane umbuzo.
Kunokuxhashazwa okukhulu kwezinsizakusebenza zemvelo, ikakhulukazi inhlanzi, umhlanga nemikhiqizo yasehlathini.
Icandelo futhi lidlala indima ebalulekile ekuhlinzekeni ngemikhiqizo eluhlaza kwizimboni esizekelwe kakhulu kwezolimo.
Ngokusebenzisa nemibuso kanye nabantu bamazwe omhlaba, kuhlinzeka ngezinsiza zezempilo kanye nezenhlalo kubantu abasengozini ukuze kuvinjelwe izifo ezithathelanayo ezifana negciwane lesandulela ngculazi kanye nesifo sengculazi, isifo sofuba kanye ne-polio.
Okokuqala siguqula Uhulumeni Wesifundazwe ukuthi asebenze ngamandla esifundazweni.
Uma engabuyi ngoSepthemba, kuyodingeka sibheke ukuthi ngabe ukungabibikho kwakhe kuyikho yini noma cha, kwasho uSenator Ngongo Luwowo.
Ukukhiqizwa kwalesi sitokwe samatshe ayigugu kuhlanganisiwe kuleli qoqo njengengxenye yohlelo lokukhiqiza oluhlanganisiwe.
Ngenxa yezivimbelo zomnotho, kunesidingo sokuphinda kwabiwe kabusha izinsiza zezempilo zomphakathi, ngakho kokubili ngokwezendawo kanye nangokwezinga lokunakekela.
Amaphoyisa ayesungule izindlela ezikhombisa ikhono elikhulu lokuzwisa ubuhlungu ngokwezengqondo okwakuqondiswe ngakho ukubukela phansi abesifazane.
Samukela uMnu. Stone Sizani futhi simumema ukuthi azothatha indawo yakhe kwizithunywa, ngiyabonga kakhulu, wemukelekile Mnu. Lekota.
Ukwephulwa komthetho okwenzeka kwezinye izindawo kubhekanwa nakho ngeMinyango efanele yezokuthutha kamasipala.
Ukubuyisela isithunzi sabantu bakihi bonke kanye nokusheshisa ukulethwa kwezidingo eziyisisekelo.
Imizamo yokuhlola seyenziwe kwithini, kwi-tungsten, kwi-niobium, kwi-phosphate, kwi-graphite, kwigolide, kwiplathinamu, amadayimane kanye ne-gypsum.
Izinsalela zokuphelelwa ithemba zishiywa futhi umzila wokucekela phansi owacabwa uquqaba lombuso wobandlululo ngesikhathi benza abacala ebantwini baseNingizimu Afrika kanye Nabasezansi ne-Afrika.
Uhulumeni angeke adlulisele umthetho wezokwengamela kwimboni yokuhluza uwoyela ongahluziwe.
I-bottom and midwater-trawling: Uhlobo lokudoba ngokubamba izinhlanzi ngamanethi emanzini ajulile.
Sekuqokwe ithimba elizokwenza umsebenzi, eliholwa nguMongameli, elihlanganisa bonke ababambe iqhaza, ukuze kubhekwe izindlela zokungenelela ekufadabaleni komnotho.
Empeleni lokhu siyakwazi, cishe kwakuzokhonjiswa kwithelevishini ngemuva kokuba sekuphele umdlalo.
Indaba yonke imayelana nokusinda nokuthi abantu babhekana kanjani nempilo yansukuzonke.
Kwabesifazane, ukubhema usikilidi kwandisa ingozi yezinkinga zempilo ngakwezocansi.
Futhi konke lokhu kukumqondosizinda wokukhula kokuncipha kwezinsizakusebenza zamanzi esifundazweni.
Amalungiselelo okuqasha amasha aziswa uhlelo lokunisela lakwa-Ulimocor, ngamaploti ezinyawo, njll. kodwa hhayi ngokuthanda okuphelele komphakathi.
Lezi yizinhlelo zemihlangano ye-Western Cape Liquor Licence Board.
Ukuhlelwa kwemininingo okwenziwa njengensiza yokweseka ngamabhizinisi ngokuphathelene nezinhloso zawo.
Ukuhlinzekwa kwezinsiza ezibalulekile kanye nokutholakala kwabasiza ngaleyo nhloso.
Ukususwa kokungcola okufana nezintuli, ubulongo, ubulwembu - ukuhlanza.
Ukukwazisa ukuthi uhlale wazi ngenqubekela phambili yale phrojekthi, iizncwadi zezindaba eziphuma njalo ziyofakwa kuleli khasi.
Chofoza noma ikumaphi ama-tab ukuze ufunde ngokuphathelene nokuthi Inkundla Yamabhizinisi Ezokuvakasha ingasiza kanjani osomabhizinisi bezokuvakasha.
Futhi ngikusho ngokukhulu ukunengwa ngakuhlangothi lukaNgqongqoshe kwakuwubudedengu obukhulu kubona.
Ukugunyaza kuyoqinisekisa ukuthi iphrojekthi iqhubeka ngokulandela umthetho.
Ngangazi ukuthi iyona insiza ababezoyisebenzisa ukukhiqiza into ekwenza ungakwazi ukusebenza.
UNksz. van Rensburg uhlinzeka futhi ngokuhola kanye nokulekelela izikole eziningi ezikule ndima yokufundisa lapho abafundi bethola khona izivimbelo ekufundeni.
Kulungile, kumele kube nomphathi noma ubizwa ngokuthini?
Uwine isicoco ehlula abanye ancintisana nabo ababemele izifundazwe zabo.
Izenzo zokumba izimbiwa ze-Gypsum ngasosebeni lomfula kunegalelo futhi ekugugulekeni komhlaba kanye ne-sedimentation.
Sihlalo, amadodana amancane angenacala amaningi omama nobaba ashonile kule nqubo, njengoba babelwa izimpi bezivikela ezigebengwini.
Imbala kulona omunye umbhalo wasekuqaleni uchazwa njengomuntu ocabanga ngokuzimela (maverick).
Labo abakwazi ukuthi bathole usizo lwezezimali bayokwazi ukuthola impesheni noma ukukhokhelwa isamba.
Umatasatasa wenza ngcono uhlaka lwedokhumenti kodwa awukwazi ukunikeza usuku oluhlosiwe lokwemukelwa kwalo.
Emazweni ngamazwe lokhu kubhekanwe nakho ngokukhulu ukuzimisela, ngenxa yesizukulwane esizayo.
Ngingathanda ukusebenzisa leli thuba ukuvalelisa kubo bobabili uMnu Roberts noNkk Gobodo futhi ngibafisela okuhle emizameni yekusasa labo.
Ngabe wasenza isitatimende esinjalo nabacosheli bezindaba zakwa-Sunday Times?
Ngiyabonga kakhulu futhi kini nonke, futhi sengiyasivala lesi sithangami.
Kodwa, ukuthuthukisa izinkomba ezithuthuka ngamandla zegalelo lezomnotho lezokuvakasha akulula, kuyisihloko okumele sidingidwe sephepha elikhishwe u-Statistics SA ekuqaleni kwaleli sonto.
Ingabe lokhu kuzoba ngemuva kwendawo yokuhlala abantu enkundleni yezemidlalo, noma kwindawo yokungena?
Ukulawula ukungena okuzothi, uma kuvunyelwa, kungenzeka kube ngezindlela ezingasebenzisi mishini.
Kwavunyelwana ukuthi i-NEPAD yayiwuhlaka jikelele okuthuthukiswa ngalo ubudlelwane phakathi kwe-China ne-Afrika.
Ngangisemuva kwikesi elalisemuva elolini.
Ukuthengisa isikhathi esiningi kudinga ukuhlelelwa okukhethekile kwezimali, izimalimboleko ezingakhokhelwa nzuzo noma ukuhlinzekwa mahhala noma ukukhishwa ngokunikwa isibonelelo kwezitokwe zokuvikela ezikhona.
UMthethosisekelo kanye nomthetho kwakha izindlela zokukala izinga lokusebenza ezibalulekile ezinikeza umhlahlandlela izinkantolo ekwenzeni imisebenzi yezomthetho
Yebo kungenzeka ukuthi bazithathela umthetho bawubeka ezandleni zabo.
Lokhu kwaziswa ngemibiko kuyithuba labaxhasi lokuthi bazizwele ngokwabo ngale phrojekthi enhle kakhulu.
Indlela esetshenziswayo yokuqeqesha ihlanganisa ukufunda ngalokho okwenzeka kuwena futhi ithatha isimo sokudingida, imihlangano yamaqembu, ukukhombisa kanye nezethulo.
Hlelela ukwakhiwa kwama-hump omgwaqo kanye nokufakwa kwezimpawu zomgwaqo ezindaweni ezifanele kwizindawo ezahlukene kanye noMnyango Wezokuthutha kanye Nesikhungo SIkazwelonke Semigwaqo.
Wazi kanjani kahle kangaka ngalezo zikhathi, ngabe unokubhalwe phansi?
Manene namanenekazi wonke umuntu wase-Afrika banomsebenzi wokuphumelelisa lo mbono.
Njengakuzona zonke izikhumulo zezindiza, indawo yokufikela izindiza eziphuma emazweni angaphandle inhle nakakhudlwana.
Sizizwa siziqhenya ngokuphathele nendima esiyidlalile yokuxhasa umzabalazo wenkululeko wase-Afrika ngesikhathi sokubuswa kwamazwe ngababusi abavela kwamanye amazwe.
UMnyango usize ngokuhlanganisa uhlelo lokuzokwenziwa yizintatheli ezivela emazweni angaphandle ezivakashile kanye nangokuhlelela kanye nokuhlela imihlangano Yezintatheli Zakumazwe Angaphandle.
Kwizimo lapho kutholakala khona ngaphezu kwesikhungo noma ibhizinisi elincae elilodwa kwindawo ethile, ichaza, igama lebhizinisi elincane, ucingo lokubiya, isango noma isakhiwo sesango.
Umnyango ukhipha imali ngokwe-invoice yangempela.
Ukuphepha komphakathi KwaMashu sekuthole ukunikwa umfutho odingeka kakhulu ngokwakhiwa kweSiteshi Samaphoyisa Edolobha endaweni.
Uhlu lwezinsiza zokuxhumanisa izinhlangano, iMinyango, izinhlangano zikahulumeni, ama-NGO kanye nezinye izikhungo zomphakathi.
Uhlelo lokwenza umsebenzi lwe-NEPAD lubhekelela, luqukethe futhi lunganisa konke ngokuphathelene namasu okusimamisa intuthuko ekuvusweni kabusha kwe-Afrika, okuholwa yizinhloso, imigomo kanye nokugxila ekwenzeni umsebenzi okubalwe ngenhla.
IKapa selithole isithole uhlu olude lwabaphelekezela izivakashi.
Okufingqiwe kwezindikimba nezindaba ezisemqoka kwavezwa esifundweni futhi kuyatholakala ukuze kuphawulwe ngakho.
Wayelahlekile ngesikhathi bebuya bazisa izinhlaka zomphakathi emva kokufuna okungabanga nazithelo.
Sebenzisa leli thebula elingezansi ukuthola ukuxhumana neminye imikhakha kulo mbiko.
I-Afrika ibheke ikusasa elinokuthula, ukuphepha nokusimama.
Uhulumeni usebenza ngabantu abaphila ne-HIV AIDS ukuvimbela lolu bhubhane.
Ama-swimming pool ayizindawo zomphakathi futhi ngokunjalo azokhishelwa ngaphandle, njengama-swimming pool angekho ngaphansi kukahulumeni.
INingizimu Afrika ikuhlu lweshumi nambili lwamazwe asebenzisa kakhulu imikhiqizo kanye nezinsiza ze-IT emhlabeni.
Kusabhekwa futhi ukuthi ingabe izinsiza zekhompuyutha, lokhu kuchaza ama-desk-top kanye namaphrinta kungakwazi yini ukuthi kucishwe ngezimpelasonto.
Izincomo ngokuphathelene nokulungiswa kwezindlela zokufundisa kanye nokuhlola kuyahlanganiswa ukuze kube negalelolo kuhlelo lukazwelonke.
Cha, lokhu akusikho engikubeka umbono ngakho.
Ngicabanga ukuthi kwakuwukuthi kwakunesicelo esivela kuM Z Khumalo ukuthi avule uphiko Lwenkatha lwezempi.
Yonke imininingwane ekwi-Atlas ayigodlelwe amalungelo futhi abantu bakhululekile ukuyisebenzisa.
Emazweni lapho le misebenzi etholakala khona, iningi lomama nabantwana bayasinda.
Ngokwenza ngeqiniso ekuhumusheni kwabo imiyalelo kanye nezindlela zokwenza umsebenzi ngokuthi babenza okufanele futhi ngegunya.
Ingabe uMnu. Vally ungachaza nje ukuthi uchaza ukuthini ngokuthi ngokuthola ngezindlela ezingekho emthethweni, angimazi ukuthi uchaza ukuthini
Wabika lolu daba ngokushesha emaphoyiseni aseJeffreys' Bay.
Lezi yizithunywa zokugcinwa komthetho Isikhungo Sezobuhlakani Kwezezimali sixhumana nazo.
Indlela yokuziphatha kwabafake isicelo sokubuyekezwa kwesigwebo kwabangenalutho kuya kwabanotho angeke kwasisa kude kangaka.
Mnu Arendse, abameli ababili angeke bama ngesikhathi esisodwa.
Abaqashi kumele badonse i-UIF kubasebenzi bese beyikhokha kanye neyabo kwi-UIF.
Ukuhlola kwangaphakathi kokukwazi ukwenza kwethu umsebenzi sekukhombise ukungakwazi ukwenza umsebenzi osezingeni eliphezulu ngenxa yezimo ezahlukene esezibekwe ngaphansi kokungenelela ngamandla.
Kuyintokozo enkulu ngempela kimina ukwethula inkulumo kumhlangano onamandla amakhulu wabaholi kwezamabhizinisi abavela ezindaweni zombili eRiphabhuliki yaseKorea kanye naseRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika.
Ukusimama kwezomnotho nokukhula kwemali engenayo kuholela engxabanweni, ukukhula komnotho jikelele yiyona ndlela yokuqala ukulwa nobuphofu.
Okungavimbela ukuhamba ngokungavinjelwa kwendle ngohlelo lokulahlwa kwendle.
UNdunankulu uRasool kanye nabanye abantu ababekwe kuhlu olungenhla bazotholakala ukuze babuzwe imibuzo ngabacoshela izindaba eziphrintwayo kanye nezitholakala ngensiza yekhompuyutha.
Ingabe zikhona izihlwele ngaleso sikhathi ezisebenzise isikhala esiphakathi kwezihlalo ukungena endaweni okudlalelwa kuyona enkundleni yemidlalo?
Iizndawo ezifana nalezo zingasingatha futhi ukuhlinzeka ngezimali kanye nezinhlaka zokuqeqesha zezokuvakasha.
Yebo, kumele ngisho ukuthi kaluvivi, akuchazwanga ngokucacile lapha.
Angikholwa ukuthi uSol Haysom uyibonile le dokhumenti, cha.
Makwaziwe ukuthi imizamo yethu yokuhlanganyela njengabasebenzisanayo kuhlelo lwezobulungiswa kubugebengu, seyixazululwe ngokuphelele ukuze kwenziwe izimo zalabo abenza ubugebengu, zibe kwisimo esingabekezeleki.
Lokhu okulandelayo kuchaza imisebenzi kanye nesikhathi sohlelo olungenziwa lokuhlaba imvu.
Sizimisele ukwenza konke singakwazi ukuthi sikwenze ukuze kuvinjelwe ukuthi kwehle lezi zehlo ezibuhIungu futhi, kwasho uMnu. Ban kumcimbi wesikhumbuzo wonyaka wesihlanu wesehlakalo sokuqhunyiswa kwesiqhumane.
Sesiphumelelise izinhlelo eziyisikhombisa zokuqalwa kohlelo lwe-Youth into Science Strategy.
Kwakuyisonto ngoba bangilanda ngoMsombuluko ukuzongishaya ekhumbini.
Faka ubuciko, ukuzinikela nokuzethemba kukahulumeni ukulandela umbono.
Mnu van Niekerk, ngabe uzobe ubambele uDokotela Basson?
Othisha abaningi abakazithembi ekusebenziseni i-ICT ukusekela imisebenzi yokufundisa nokufunda kwabo.
Usize ngokukhishwa kwamaphakheji enkomfa, izinsiza zephromoshini, kanye nokwenziwa kombukiso okukhombisa imikhiqizo yethu kanye naleyo yabaxhasi bethu.
Ukucutshungulwa kokungase kube yizisombululo okuhlanganisa izindlela zokungenelela zokuqeqesha kanye nalezo okungezona ezokuqeqesha.
Yize ekuqaleni isiJalimane kwakuwulimi olusebenza kakhulu, kodwa manje seyilimimbili ngokugcwele, zombili isiJalimane nesiNgisi yizilimi ezikhulunywayo.
UMnu Steyl angathanda ukwethula ubufakazi bakhe ngesiBhunu.
Ukugqugquzelwa kwethalente labantu kanye nalokho abangakwazi ukukwenza ngokuqeqeshwa kanye nokuhlinzekwa kwamandla omuntu kwimakethe yabasebenzi eguqukayo.
I-drought stress L ngaphansi kwalezi zimo, kuqizwa ama-allelochemical amaningi.
Into esemqoka okugxilwe kuyona yisidingo sokuqinisa izikhungo zase-Afrika ukuze zihlangabezane nezidingo zentuthuko.
Futhi ngize ukummema ukuthi eze emcimbini we-Flame of Peace eBouake.
Kwazi ukuqinisekisa ukuthi uyakwazi ukumelana nokuzuzwa kokuphokophelwe, okuhlanganisa ukuxhumana kwezinhlelo ezahlukene zamazwe omhlaba ezakha umnotho womhlaba.
Kodwa ngokugxila kakhulu ekusombululeni izinselele zikazwelonke, sizokwazi ukwakha ukukwazi ukusebenzisa ukukhula kubuchwepheshe bendawo kanye nakwicandelo lokuqhamuka nokusha.
Abasha abahlanu owesifazane ubebazi kahle, ubike ngokushesha lolu daba emaphoyiseni.
Imibhobho yokukhuluma itholakala kuyona yonke indawo ngakho vele uyithathe.
Kukhonjwe izindawo eziyisithupha ze-Transfrontier Conservation futhi ezinhlanu kuzona zikumbhalo wezivumelwano eziphakathi kwamaqembu (memorandum of understanding).
Kuyithuba elibalukile lamaqembu kumazwekazi ibhola likanobhutshuzwayo elisathuthuka kuwona.
Noma kunjalo, uKhomishani kaZwelonke uyalele ukuthi kuqale uphenyo oluphelele nolungachemile, oseluphethe ngokuthi kugezwe amagama amaphoyisa ngokuphathelene nesihluku.
Umgwaqo omkhulu uzohamba ngasesihohobeni okuzohlelela ukufinyelela kwizindawo zokusebenza ezithuthukiswayo enyakatho nedolobha ezihlanganisa nesikhumulo sezindiza esisha esisezingeni lomhlaba esisusiwe endaweni endala.
Ngakho-ke ngithokoza kakhulu ngokuba khona kozakwethu esisebenza nabo bakweminye iMinyango.
Landela iseluleko koweluleka ngokudla onekhono ekusebenziseni lo mkhiqizo.
E, umdlalo engibhekise kuwona, umuntu engambona enikeza umyalelo kwakunguKapteni u-Albisini, ngakho kungenzeka ukuthi ngenze iphutha ngemidlalo.
Thina besifazane baseNingizimu Afrika kumele siguqule leli siko elivuna abesilisa.
Izinto ezisebenza ngogesi ezenziwe e-UK kungenzeka ukuthi zidinge i-transformer ukuze zisebenze eNingizimu Afrika.
Amabhizinisi aseNingizimu Afrika angase afunde izifundo kwi-Italy, ikakhulukazi kwingqikithi yokhakha wama-SMME onamandla kakhulu wase-Italy.
I-ORC izoqhubeka nokuqapha isimo kanye nokuhlaziya, izinhlelo ezisazokwenziwa zikahulumeni ukuze kuqinisekiswe ukuthi zibhekelele lokho okufunwa yizingane.
Umbono wethu wukuthi, ukuvakasha okukhunjulwayo, akukona okwenziwa ngenxa yezinjongo zokulunga ngokuphathelene nezindaba okudingeka ukuthi sizidingide.
Izidakamizwa ezatholakala kubo zifaka phakathi i-Cocaine, insangu ne-LSD.
Ukwenganyelwa kanye nokugadwa kwempahla kanye nokwenganyelwa kokubophezelayo ngokuhambisana nokuhlinzeka koMthetho Wokwengamela Izimali Zomphakathi.
Ngaphansi kwezimo zentando yeningi, umbuso udinga ukuhola phambili ekuqedene, ekuvimbeleni kanye nasekususeni inkohlakalo.
Ukusebenzisa ngendlela ejwayelekile kuqondiswe ezindaweni okwakuvinjelwe ukungena kuzona ngaphambili ngaphandle kwaseCraigieburn njengoba kungakwazi ukwenzeka ukuthi kwandiselwe uhlelo lakwa-SAPPI lokuhlinzeka ngamanzi kuleya ndawo.
IKhomishani kaMargo ayikaze ibe nemibiko yoNjiniyela beZindiza.
Qinisekisa ukuthuthukiswa kwezinhlelo zezemfundo zokusabalalisa ulwazi lwezamandla kwimiphakathi.
Kube yishwa ukuthi i-CATA imashe ize emahhovisi ami ukuze ilethe kimina uhlu lwezikhalazo.
Uma ubheka-nje, ngichaza ukuthi ngithanda ukwazi ngempela ukuthi ingabe unalo ulwazi ngokuphathelene nokuthi kungangaki lapho ubandakanyeke khona kwizenzo ezibandakanya isixuku ngaphambi kokwenzeka kwezinto e-Athlone.
Amaphoyisa athole umbiko kubafundi esikoleni ukuthi amadoda amabili abematasatasa entshontsha amakhebuli.
Iningana labantu livuleleke ekufundisweni ngomdlavuza wesibeletho, ukuhlolwa kanye nokwelashwa.
Uma uthayiphe ikheli lekhasi kwi-bar yeKheli; qinisekisa ukuthi ulibhale kahle.
Unezinsuku ezintathu zokuthi ukhansele isivumelwano semalimboleko encane ebhaliswe nomuntu obolekisa ngemalimboleko encane, uma ushintsha umqondo wakho.
Kumele kucace-ke kulokhu okungenhla ukuthi indima yezesayensi kanye nobuchwepheshe ekuxhaseni imboni yezokwakha kwimizamo yayo yamabhilidi asimeme ingechithwe.
Sihlanganisa futhi imizamo yokwakha amarekhodi esifundazwe azo zonke izakhiwo ezingezombuso.
Izibalo ziyathusa, ezinye zazo zikhishwe izolo.
Uhlelo lobulungiswa lunendima engalindelekile kodwa ephathekayo ekuqedeni ubumpofu.
Uhulumeni wasekhaya ungasungula imithetho, evumela imithetho kazwelonke kanye neyezifundazwe ezophoqelelwa yiziphathimandla zendawo noma zesifunda.
Ngifuna ukunemukela nonke kulesi sithangami.
"Ukuzwakala kakhulu" kwalezi zinguquko zengcindezi ngokuphathelene namazinga omsindo, kanye nokushesha lezi zinguquko ezingenzeka ngakho ngokuthi lezi zinguquko zenzeka kwi-frequency yemisindo.
Ingxoxo ehlaba umxhwele ilandele ngokuphathelene nokuthi ingabe abantu abenza ucwaningo abahambisana nomlando walelo okumele babuze imibuzo yokwenza ucwaningo kwimiphakathi ethile.
Ngakho tshuza ngokuziphosa emanzini uma amanzi ecwebe kangangokuthi uyakwazi ukubona phansi futhi hlala uqaphele.
Uma ubheka amaminithi, uM Mbuli umele i-Metro Police.
UMthethosivivinywa ohlongozwayo, uMthethosivivinywa Wobulungiswa Wezingane, uhlose futhi ukuhlinzeka ngezinga elithile lamakhono ezinkantolo, ngabasebenzi abaqeqeshwe ngokukhethekile abasebenza kwizinkanto zobulungiswa zezingane.
Uhulumeni njengamanje usekumsebenzi wokwenza ngcono abantu bakithi abaningi kumkhakha wezemidlalo.
IMelika okungenani ikuvezele umphakathi lokho kukhathazeka.
Amazinga aphansi okulethwa kwezindlu ezihlelelwe okuhlanganiswa namazinga aphezulu okwakhiwa kwamakhaya amasha sekubangele ukuba khona kwenani eliphezulu labantu abahlaliswa ezindaweni ezisemijondolo.
Lo mbhalo ugcwele ukubalwa kukaButhelezi, Inkatha kanye nohulumeni waKwaZulu okubhalwe yonke indawo kuwona.
Imininingo seyiphinde yasebenziswa kabusha futhi: Uma ulwazi lungatholakali lwangonyaka okukhulunywa ngawo, luthathelwa kwezinye izikhathi ngaphandle kokubalula ukuthi kucaciswe izindlela ezisetshenzisiwe.
Uma kukhona izimali zokuxhasa ezidingekayo kumele lokhu kuqaliswe ngendlela ebonisa konke eskelwe kwizimo ekuvunyelwene ngazo.
UMnyango Wezemfundo nawo kulindeleke ukuthi usebezisane ngaphandle kwezihibe neminye iMinyango ngokuphathelene nokwakhiwa kwengcebo yezenhlalo yesifundazwe kanye nokuba negalelo uma singenza isibonelo kwicebo lokuhola ukwenziwa komsebenzi kumnotho omncane.
Ibhola okumele libe nomoya omncane ibhola elingagqomi kakhulu.
Yingakho sivulele lokho obekwenzeka kwabezindaba ukuze wonke umuntu ahlulele ngokwakhe.
Amaphoyisa aqaphele ukuthi ukutholwa kwezigilamikhuba kubaluleke kakhulu njengoba abathengisa izidakamizwa beya ngokuba bancane.
Kuzodinga ngaso sonke isikhathi ukuhlinzeka kakhulu ngezinsiza ukuze kwakhiwe ukukwazi ukwenza umsebenzi kwimikhakha engajwayelekile.
Ukubekwa phansi kwezikhali eGaza, kwavunyelwana ukuthi kuzohlala kukhona noma izidlamlilo ziqhubeka nokuqhumisa amarokhethi aqondiswe eningizimu nakwa-Israel ezinyangeni ezimbili ezedlule.
Ngakho-ke i-ABM yzindawo zasemakhaya, iyithuluzi elihle lo masipala alisebenzisayo ukuze aphendule lobu bubi.
Ama-consultant e-Pipeline Performance Technologies azokwethula umbiko ofingqiwe wocwaningo futhi azobakhona ukuze ephendule noma yimiphi imibuzo futhi.
Umcimbi wenzelwe ukubonga amaPhoyisa ngendima ayidlalile ekulweni nobugebengu.
Kubalulekile ukuthi, amalungu omphakathi abandakanyeke ekwaziseni kanye nasekubambeni iqhaza kwi-NEPAD.
Abanikazi bezimoto bangafaka izicelo zezinombolo zezimoto ezikhethekile nezingezabo.
Iziphakamiso zokusebenziswa komhlaba kanye nohlobo lokuthuthuka okukhona kuzoba ngama-dataset asebenzayo enzelwe ukuthi atholwe amalungu amaqembu ephrojekthi kuhlelo lonke lwe-intranet.
Uhlelo Lokunakekelwa koGu luqukethe amaphrojekthi kanye nemikhiqizo enegalelo kokuphokophelwe kanye nakwizinhloso zomgomo wogu.
Izwi lotolikayo elingena esikhundleni sezwi lakhe, ingabe lingaba nomsebenzi, kungenzeka lisize.
Uyaxolisa kakhulu ngokuba engakwazi ukuba lapha ngalobu busuku futhi usicele ukuba zidlulise izilokotho ezinhle kuKhomishani Omkhulu.
Impilo yabantu abasebasha ababili yadicilelwa phansi yindoda okwakumele bayithembe, yayihlobene nabo ngomshado.
Cha, babebekwe kuyo yonke indawo -njengoba kwakwenzeka kwezinye izinkampani zonogada.
Kunezinto ezibeka umkhawulo kubudlelwane phakathi kwama-data set.
Sihlalo, kudaba lwesibili oluphathelene nezinyunyana, kuyinto eyenzekile ukuthi ngokomlando izimayini zibe ngaphansi kwezinyunyana kakhulu ngokwezinga elivunyelwa ngumthetho.
Ukuzinikela kwethu kwezomnotho kuqinisa ukuzibophezela kwethu kwezepolitiki njengoba siqhubeka, ngokwamazwi kaSeme, ukwakha "impilo entsha emukela izigaba zokwahlukahluka kanye nokubakhona kophezu konke".
Uma usuligcinile, chofoza kabili kwifayela elisetshenzisiwe kwinsiza yokukhombisa amafayela ukuze uwakhiphe kwikhompuyutha yakho ukuze ulivule.
Nginifisela izingxoxo kanye nokuxoxisana okuzothela izithelo kwiNkomfa kanye nokuhlala eThekwini okuhle kanye nokuzokhumbuleka Ethekwini.
Uxolo olungapheli angeke luzuzwe ngaphandle kokusombulula ukungalingani kwamazwe omhlaba okwenzeka esikhathini sethu.
Ngicela kuthi ukwehliswa kwezinga lokukhanya kwamalambu kakagesi bandla, manene alapho phezulu ngiyabonga.
Manje uphike walala ngomhlane izinsolo zikaMnu. De Kock lapho ethi khona - unikeza isethulo esehlukile kunalokho okutshela le Khomishani.
Amazwe amaningi emhlabeni asebenzisa izinsiza zokulawula ukushintshiselana njengengxenye yokwengamela umnotho omkhulu ezikhathini ezingemuva kwempi.
Ukunukubezwa kwendawo, ukwakhiwa kwe-malodour kanye nokwengamela, kanye nokunukubezwa kwangaphakathi komoya kuzoxoxwa ngakho.
Lo mbiko uqukethe imiphumela yokubalwa kwabantu ezibhedlela, kwizikhungo zomphakathi zokunakekela kwezempilo kanye nezinye izikhungo zensiza yezempilo eNingizimu Afrika.
Kwakungumcabango wami impela ukuthi babengabantu abalwela inkululeko abaqeqeshiwe.
Ngasebenzisa ushwele ekubulaweni kwamaphoyisa amathathu kuphela.
Ngihlatshwe umxhwele futhi wukuthi i-SAPOA iphinda igqugquzele ukuqhamuka nokusha kanye nokwenza kahle kakhulu kwingqikithi yezenhlalo zendawo okuzoba nomthelela kwindlela imiphakathi ezobona ngayo futhi ezozibophezela ngayo kwintuthuko.
Ukubona umlingani wakho edutshulwa yisehlakalo esisabeka kakhulu emaphoyiseni amaningi.
Ukuhlolelwa i-HIV njengombandela wokuqashwa noma ukuqhubeka nokusebenza.
Lo myalelo jikelele usebhaleni, ukuthi kungenzeki ingabe isalawuleka.
Ukwebiwa kwezimali noma impahla yabantu asebeshonile.
Ukukhula kwentela kulindelekile futhi ukuthi kukhule kudlule ukukhula kokusebenzisa imali ngonyaka ozayo.
Icandelo Lamaphrojekthi Lakwa-HV ts Division linesibophezelo sokudizayina kabanzi, ukuchaza izisetshenziswa kanye nokwengamela izinhlelo ezisemqoka zamaphrojekthi okuqinisa.
Ukuze kugqugquzelwe ezolimo njengomsebenzi ongenziwa ezinganeni ezihamba isikole.
Umcabango wokuqala wentombazane kwabe kungukuthi owesilisa wayelapho ukuze ayisize, kodwa, okwamshaqisa ukuthi, lona wesilisa asize lo wesilisa wokuqala ekumcindezeleni phansi.
Ukufunwa komsolwa kwenze ukuthi kutholakale imali ewuhlweza kanye nengamaphepha eyebiwe.
Ihholo Lomphakathi laligcwele liphuphuma, futhi kwakunomoya ogcwele ukulindela lokho okungase kwenzeke njengoba abesifazane ababekwizethameli baqala ukukikiza.
Ingabe usebenzisela igama elithi ukuphepha kumqondo wezokuphepha?
Njengoba kuya kudingela amakhono angaphezulu lawa ma-recruit azogogoda anyuke afinyelele kumazinga ahlukene kuze kube yilapho kutholakala khona "impumelelo esezingeni eliphezulu."
Lona umkhankaso usungulilwe okuhloswe ngawo ukuqeqesha kanye nokuthuthukiswa kokuphepha kwabantu ngokuphathelene nokuphepha, ukwehlisa ubugebengu kwimiphakathi yabo, kanye nokuqalisa amaphrojekthi okuphepha omphakathi.
Kwashiwo futhi ukuthi i-SSR yayibandakanyeka futhi ekusebenzisaneni kahle nabanikelayo, kanye nezinhlangano ezingaphansi kwesifunda, njl.
Isinandi sikhula kakhulu ngesikhathi sasehlobo njalo ngonyaka sisetshenziselwa ukukhiqiza utshani obomile.
Zonke ziifundazwe zikhombise ukwenyuka kwisibalo samakhaya akwazi ukuthola amanzi ahamba ngamapayipi.
Iqiniso ukuthi, ubeke kwacaca ukuthi wawungabathembi nhlobo?
Umsebenzi wakhe wezepolitiki waqhubeka iminyaka eminingi ngemuva kwalokho njengoba aqhubeka nokukhankasa ephikisana nohulumeni wobandlululo.
Ingabe futhi ubungazi ukuthi uMnu. Stainton waxoxisana noNkk. Caseletti Page ngokuphathelene nalolu daba?
Noma abathile kubacosheli bezindaba kanye nabenza izimemezelo bethi imimoya yothisha iphansi, ngitshelwe ukuthi Ithimba Elalihlola lathola okuhlukile.
Ukusukela kule ngqikithi yomlando, i- Azanian People's Liberation Army yagcina seyishintshe yaba inhlagano esekwe yaba nekhono, ekwakumele ibhekelele ukuqaliswa ngendlela esebenzayo komzabalazo wezikhali okwakuqondiswe kuhulumeni wobandlululo.
Ukunikezwa amandla kanye nokufakwa kwimikhakha ehamba phambili kwalabo ababencishwe amathuba ngaphambili, isb. abesifazane, intsha kanye nabantu abaphila ngokukhubazeka.
Lokhu kuvunywa kuqinisekisa ukusimama kwesikhathi eside kanye nempumelelo yalolu hlelo.
Izithunywa ezintathu ezimele yonke imikhakha yokuphathwa kahle kwezihambi bemukela ama-plaque ngokumela imboni yonke.
Phakathi kweMinyango kahulumeni yaseNingizimu Afrika, i-dti ibekwa ezingeni elihle kakhulu lokusebenza kahle ngokuphathelene nokusebenzisana kanye nangemigomo kazwelonke yokunikwa amathuba ezomnotho kwabansundu kanye nokumeleleka ngokwezobulili.
Ngingumuntu nje ongaphezu kokuba umuntu.
Ngonyaka olandelayo wanikezwa isigwebo esilengisiwe ngokwephula imiyalelo yokudingiswa kwakhe.
Iningi labantu abafuna imisebenzi abalahlekelwe ithemba bazotholakala ezindaweni ezisemakhaya eziqelelene kakhulu nezindawo ezingamadolobha amakhulu kanye namancane.
Ngitshelwe ukuthi i-Venfin kanye ne-Remgro Limited bekuyizinkampani zokuqala ezisabele kwisimemo sokuba negalelo ekuthuthukisweni kwemfundo eyikhwalithi kwizikole ezibhekene nenselele.
Sekufike isikhathi sokuthi abantu bamazwe omhlaba banqume ngokumele kwenziwe kulokhu kungqubuzana.
Ngokuphathelene nezinsiza eziyisisekelo, amaphrojekthi ezezindlu kanye nensiza yokuhanjiswa kwendle kwasheshiswa komasipala abaku-Project Consolidate, ngokugqugquzelwa kweminyango yomkhakha ukuze kunqotshwe izinkinga.
Izitshudeni ezenza izifundo zangemuva kokuthola iziqu zokuqala zasenyuvesi ezizokwenza izethulo kumele zizibuze umbuzo owodwa osemqoka.
Ngathi lokhu kwakuyizinsolo zami sasingenabo ubufakazi futhi angizange ngizibandakanye.
UDkt. Andre Immelman wayejwayele ukuhlangana nama-agent abo njalo, futhi awahlineke ngezinsiza kusebenza.
Sizoqhubeka nokuhlanganisa okuhloswe yi-Afrika njengengxenye yokugxilisa isikhathi esisha sonyaka wethemba e-Afrika.
Indawo yokwakha izinto zokuhloba esendaweni yesikhumulo sezindiza i-Oliver Tambo International Airport izobekwa njengendawo eyimboni yokuthuthukisa ngoOkthoba walo nyaka.
Izindawo zokubheka bonke abasha abaqashiwe zabekwa Ezindaweni Abathunyelwa Kuzona.
Amanani aphelele ahlanganisa nalabo abangazange bacacise ukuthi ingabe kukhona yini okuphathelene nezolimo okwenzekayo kumhlaba.
Ukuhlukumeza ingane ukushaya noma ukulimaza ingane - okuvama ukuthi kube ususa ukudinwa kwakho.
Ukusimamisa nokusebenzisa i-GIS yizindawo okugxilwe kuzo kakhulu futhi kubandakanya imisebenzi yokuqoqwa kwemininingwane yesikhala, ukugcinwa komsebenzi we-GIS nokuthuthukiswa nokusetshenziswa kwemisebenzi ye-GIS.
Ukaputeni Mike Holmes uphenya lolu daba, angazi ukuthi usetholeni nokuthi yini angakayitholi, angazi.
Ukugqugquzela nokuheha ukufakwa kwezimali ukuhlinzeka ngezinga lomsebenzi elenziwe ngcono ukuthuthukisa i-LED nentuthuko yezokuhweba.
Abaningi abalapha namhlanje bangakubiza ngemikhukhu.
Ngabe ukhuluma ngendawo engasesandleni sobunxele oyibona laphaya?
Leyo ndlela enye ayizange ayemukele uMnu Phillips ebufakazini bakhe ekuseni namhlanje, uyakukhumbula lokho?
Ezimeni ezinjalo i-off-grid supply ingahlinzeka ngemisebenzi kagesi eyanele.
Siyaziqhenya ngokuthi ithayela lokugcina libekiwe phezu kwendlu ukuqinisekisa ukuthi imisebenzi yekhomishana yomphakathi wase-Afrika ususendlini ehloniphekile ebizwa nge-AAPSCOMs.
Kumele futhi, manene namanenekazi ngibonge bonke abanakekeli emiphakathini yethu - izihlobo, abangani nabazinikelayo ezindaweni zabagulayo nakwezinye izikhungo.
Ukwenziwa ngcono okumbalwa kuhlongoziwe embalweni wokugcina, oqinisekisa imithethonkambiso yabaphathi bangaphambilini abayishumi kube umthetho owodwa ofanayo.
Uma bekhetha ukuthula, kulungile, umthetho uyobathola ngokushesha futhi siyobe sesibathwesa amacala ngaphandle kokubazwela.
Empeleni kuputshuke ezandleni ngenxa yezehlakalo zaleso sikhathi.
Ama-Black Oystercatchers aseyaazalana ngasogwini ekhula ngamandla.
Sibheka kakhulu ezibalweni nakwisayensi, kanjalo nokuvunyelwa ukungena emfundweni ephakeme, ikakhulukazi abafundi bethu ababencishwe amathuba ngaphambilini.
Okuyikhona kukhulisa okwaziswa ngakho kwakusezigabeni ezivezwe ngenhla.
INingizimu Afrika isizivezile ekuholeni embuthweni wezokuvikela.
Uma ufuna ukufuna igama elithile njengoba linjalo, lifake abacaphuni ababili, kanje, "ukhethoelections".
I-NYC nabalingani bayo kulo mbhalo ayinacala kunoma yimaphi amaphutha nokushiyiwe.
Imboni yendwangu iyingxenye yezingubo zikagesi nazo zingena kulesi sigaba.
Angeke kuze kwenzeke ukuthi i-CIP ikhokhele ukonga ngokwayo ngaphandle uma ingqalasizinda ngokwayo kungeyokonga.
Umthetho womkhakha womphakathi, wawufuna ukuqinisekisa ukubophezeleka, awuphenduli izidingo zokuqanjwa kwezidingo eziguqukayo ohlelweni lwentuthuko yaseNingizimu Afrika.
Ukwenza lokhu ngempumelelo, abasebenzi be-PHC kumele bazinike isikhathi esanele ukwenza imisebenzi emayelana nomsoco.
Inhloso enkulu yomhlangano waseLusaka kwakungukubheka ukusetshenziswa kwe-African Union.
Izigameko zokucindezeleka, ikakhulukazi ezibhekiswe kuma-Saamstaan, kodwa ngithemba ukuthi lo mlando usubhaliwe ngakho kuyingxenye yokubhaliwe.
Ukuzibophezela emfundweni ye-WIS, izinhlelo zokuxwayisa nokuxhumana emphakathini.
Veza ubudedengu bombuso ngenxa yobudedengu bamaphoyisa nabashushisi ekwehlulekeni ukuphikisana nesicelo sebheyili - umsolwa wabe esezama ukubulala isikhonzi senkantolo.
Babengenawo amahawu noma izagila noma yini efana nalokho?
Ukuthuthwa kwamahhashi agulayo yiyona mbangela wokubhedula okuholela ekushoneni kwamahhashi futhi lokho kuba nomthelela omubi ezingeni lokuhambisa izinto ngaphandle kwaseNingizimu Afrika.
Wayedinga ukuqeqeshwa nezinto zokuphumelelisa izinhlelo zokuqeda abasebenzi abayizitha.
Yingakho sizosekela noma yimuphi umzamo ongavumela abaseKenya ukuthi bahlangane bathole isisombululon.
Umsebenzi waveza ukuboshwa kwabayisihlanu ngokutholakala nensangu, abayisishiyagalombili ngokuba lapha ngaphandle kwemvume, oyedwa ngokudayisa utshwala ngaphandle kwemvume noyedwa ngokutholakala nesikhali esiyingozi.
Ungake usize uyeke ukusenza izilima asinaso isikhathi sokudlala.
Cha, kwakungekuningi, kwakuyinto engenzeka ngosuku.
Ukukhubazeka kuthathwa njengembangalusizi noma into yokuzwelwa nokuphiwa izinto.
Ukulimala emzimbeni ngendlela okungafakwa ngayo isicelo semali.
Ngempela, esikwenzayo namhlanje ukwakha nokumisa kahle ikusasa.
Kuyodumaza kakhulu uma bengasebenzisani nathi ukwenza lo mlando ubhalwe ngendlela efanele.
Abagibeli bayokwazi ukuthenga ama-smart cards asebenzayo ngesikhathi bengena endaweni yamalori.
Yize kungcono ukusho kunokwenza kodwa saphumelela kukho konke.
Amanye amaziga awaguquleki, njengalawo amayelana nokusetshenziswa kwezikhali kodwa amanye angalandela amasiko.
Emva kwalesi sehlakalo ummangali wabika udaba emaphoyiseni ase-Umkomaas.
Umphathi Womnyango Wezemfundo kumele ahlangane namakomidi ezikole ukuqinisekisa ukuthi bonke abafundi babhekelelwe ngendlela eyiyo.
Ngiyaziqhenya ngezikole ezibambe iqhaza, kusho uJabu, ezinye zazo zisebenze kahle kakhulu.
Indlela yokonga imali enkulu ukusungula owoyela abafanele abaya kwingqalasizinda ngokokulungiswa kwendawo, indlela yokunisela, ukutshala imbewu neyunithi yokuhlanza imvelo.
Izigaba nesikhathi esibekiwe zikhombisa okuhlosiwe okusebenzekayo, uma kubhekwa imibandela yamanje nezinhlelo zesikhathi esizayo.
Sasisebenza lapho kodwa ngeshwa ngangingekho lapho mina.
Wawungekho umzamo wamabomu ngasohlangothini lomkhandlu ukuthuthukisa amalunga asemphakathini obuthakathaka.
Imininingwane yenyanga eqoqiwe ngamanani abathengi ivumela ukubalwa kwenani lezinhlelo.
Lolu hlelo lwentuthuko edidiyelwe ludingida izidingo eziphathekayo nezingaphatheki okuhloswe ngaso ukubeka i-Afrika entuthukweni esezingeni eliphezulu.
Ukukhiqizwa nokusatshalaliswa kwezinto ezomile embileni emva kokuqhakaza.
Ngokwamalungiselelo okusamele enziwe ukuthi utholakale, ungahamba.
Kwakungumuntu othile owayeqashwe njenge-Postmaster-General ukusihlinzeka ngomsebenzi.
Kuyoba ukwakheka okuqhubekayo, umsebenzi ongeke usaphindela emuva oyohlanganisa zonke izizukulwane ezizayo nesizukulwane esaqinisa itshe eliyisisekelo sobumbano e-Accra.
Umnyango uyabonga kubo bonke abanikelile abangavulanga kuphela izinhliziyo zabo kodwa nezikhwama zabo zemali ukusiza ukutqinisekisa impumelelo yosuku.
Ngokukhula, umasipala ufuna ukukhulisa imihlomulo yobuchwephe bemininingwane nokuxhumana.
Kodwa usanda ukusitshela ukuthi angeke wakwazi ukuthi unguLolo Sono, manje uyamazi.
I-Commonwealth umholi womhlaba ekukhuthazeni amalungelo esintu.
Qiniseka ukuthi umlilo wakho wokosa ucishwe ngokuphelele ngaphambi kokuhamba.
Ngibonga kakhulu ithuba futhi ngiyanemukela nonke.
Ukubona ukuthi amakhaya amaningi awakwazi ukumelana nezindleko zentela, uhulumeni uyakubona lokho usexhase abathengi abampofu ukuze kulinganwe.
Ngemikhandlu yezwekazi neyezifunda, sizosebenza ekuqiniseni intando yeningi nokuhlonishwa kwamalungelo esintu ezwenikazi ase-Afrika.
IMpumalanga - "indawo okuphuma kuyo ilanga" - yisifundazwe esihle kakhulu futhi linezilwane eziningi, itholakala ngasenyakatho mpumalanga yeNingizimu Afrika.
Izinga lesitokwe sezinhlanzi lithathwa njengelibuthakathaka kakhulu.
Kulokhu izinsuku ezintsha zomhlangano kuzoxhunyanwa ngazo uma seziphethiwe.
Igama lami nguPeter Hodes, ngimele umkhandlu jikelele wasebhaleni.
Sibeke phambili izihlongozo ezimbalwa mayelana nokuthi yisiphi isivumelwano okungafinyeleleka kalula kuso.
Lezi yizindaba ezimbalwa, ezisilethela izinselelo ezinkulu emfundweni kulo nyaka.
Ngaphezu kwehawu kunomkhonto nesagila kuphanjaniswe kwabakukodwat.
Ngiyamazi uBridgeland, kodwa angazi noma bobabili banokuthintana.
I-Russia nayo iyimakethe, ngakho siyathanda ukudayisa kule makethe.
Akekho umuntu noma isizwe okumele sinqatshelwe ukuhlomula kwezentuthhuko.
Umgomo wokusebenza kwezokuthuthwa kwabagibeli, amandla nemisebenzi esezingeni eliphansi kakhulu likahulumeni uqinisekisiwe.
Nciphisa noma yiyiphi ingozi ngaphambi kokukhipha okokugqoka okuvikelayo.
Ukwehlukaniswa kwentela yinqubo lapho impahla evela ngaphandle ihlukaniswa ngokuthi kuyini nokuthi kwenziwe ngani nokuthi yini umsebenzi wakho.
Inqubo yamathenda yayenzelwe ukuthi abamnyama bayithole kalula.
Kudinga ukuqinisekiswa nokugunyazwa komsebenzi oqhubekayo.
Uma indawo enkulu yokungena esakhiweni ingabalungele abaphila nokukhubazeka, kumele kufakwe lapho uphawu olubatshela ngenye indawo abangayisebenzisa.
Siyizwile imibono ethi izikhungo zakamuva ezifana ne-Computicket zazisetshenziselwa ukuthengisa amathikithi ngaphambi kwesikhathi.
Amakhadi asebhange amaningi nemali engadalulwanga kwatholakala ebhuthini yemoto.
Ngenhloso yokuhlanganisa imininingwane nezinye izigaba zikahulumeni jikelele, imininingwane iyaguqulwa ibe ngeyokubala imali.
Usebenzisa izinto zokuzigqugquzela ukwenza umlilo osabalalayo ubange ukulimala nomonakalo.
Amabhodi namaflege aphathwa emgwaqeni njengengxenye yohide lomugqa awafakiwe kuleli kilasi.
Singacela izikhulu zomnyango wezobulungiswa ekade zahlupheka ukuthi zize phambili.
Siphinde sazibophezela kwi-Plan of Action, okumele le ngqungquthela iyihloniphe njengoba sibhekana nezindikimba eziningi ezivele ezingxoxweni.
Kunohlelo lwezemidlalo lokuphikisana nezidakamizwa abafundi bazobamba iqhaza ebholeni lezinyewo lasemgwaqeni, umbhoxo oqinile nemidlalo yebhola lokunqakisana.
Cha angisiye umqambimanga ovumile, kodwa ngichazile ukuthi ngaqamba amanga ukuze ngizame ukuvikela uNkk Mandela.
Lokhu ngokokuthuthukisa iqoqo lezibalo ezihlangene ezizosiza abasebenzisi mayelana nezinguquko zomnotho.
Ababili babephelezela abangani enkantolo ngesikhathi beboshwa.
Esimeni lapho kukhona ukungafani emibhalweni Yomthethosisekelo, kuthathwa umbhalo wesiNgisi.
Abafundi bahlaziya izindaba ezimayelana nokuqala ibhizinisi, afana nokuhweba, izindlela zobunikazi, amaphuzu endawo, ukubhekelelwa kwezomthetho, isib izivumelwano nezindaba zabantu nendawo abahlala kuyo.
Le phrojekthi yakhelwe ukusiza i-DEAT ekuphumeleliseni ukuphatha kwayo, imisebenzi yokuvuma nokuxwayiswa ezindaweni eziseduze kolwandle.
Ubudlelwane babo bokusebenza babungelutho ngaphandle kwesivumelwano ngokwenqubo yomthetho wamaphoyisa.
Lezi zinhlelo ezibandakanyekile ezingeni lokusebenza lapho ibhange uma umuntu ekholwa ngamadokhumenti esikhathi usebenzisa izinhlelo ezinhle kakhulu.
Isizukulwane ngasinye sinomsebenzi wokubalekela ukuxubana nezizukulwane ezizayo ukuqinisekisa inhlalakahle yaso.
Ngenxa yezinselelo zamazwe omhlaba ezifana nesimo sezulu, izinguquko angeke zalawulwa ngempumelelo zihlukene nezinye izindaba, akusenzeki ukuthi kuncikwe enjongweni eyodwa, izindlela zokubheka ezizimela zodwa.
Manene namanenekazi, sicela nishaye ihlombe nishayele othishanhloko, othisha, imikhandlu yezikole kanye nabafundi kanjalo nabazali balezi zikole.
Umufi ushiye umlingani noma abalingani kodwa hhayi izizukulwane.
Abaphakeli angeke baziswa ngomphumela kodwa bayolulekwa ngocingo ngomphumela uma becela ukwelulekwa.
Iningizimu Afrika inomphakathi wasemadolobheni okhula ngokushesha, kodwa ukukhula kwesibalo sabantu kuyoba nomphumela wokuncipha kwesibalo sabantu emakhaya.
Uhlelo lwe-PMTCT luhlose ukunciphisa ubungozi bokutheleleka kwengane nge-HIV ivela kumama wayo.
Ithambo eliphekiwe, lomiswa lagaywa lidliwa ukuze kutholakale i-calcium ne-phosphorus.
Amaqiniso abonakalayo endlela yokuxhumana entsha yobuchwepheshe - ukuphakama kwemininingwane -ekusheshiseni nasekusabalaliseni ukufinyelela olwazini nakulokho okutholwe ucwaningo.
Ngizophendula uLord Triesman uma sengiyithole yonke inkulumo yakhe.
Amaphrojekthi nezinhlelo ezikhuthaza zivikele ukuphumela obala ngokuhlukana kwamasiko, ikakhulukazi amasiko asatshiswayo nalimala kalula.
Izingane ezingabi semkhankasweni wokugoma kungenzeka zingavikeleki ngokugcwele egciwaneni lesimungumungwane.
Ikakhulukazi ezinhlanganweni ngezansi kuka-Harrow Road, amaphoyisa omgwaqo alawula ukuhamba kwezimoto ayovumela izimoto ukuthi zihambe ngokukhululeka.
Ukuthatha itheyiphu uyibeke lapho ezonamathiseleka khona.
Ukusimamisa ukuphathwa komnyango wesifundazwe wezemfundo intuthuko enkulu yokuphumelela komfundi ezikoleni.
Kwaguquguquka kwesinye isikhathi ngokwezinga abakholwa ukuthi Ikomidi Lezinxushunxushu lalenza umsebenzi walo.
Amaphoyisa alawula emphakathini ayothatha isinyathelo uma kunokwephulwa komthetho nokulawuleka?
Inkundla Yamarejista eNhlangano ingeyamazwe ngamazwe akusiyona inhlangano yokwenza inzuzo kubaphathi bamarejista ezinhlangano nezokuphepha.
Izinhlangano zesifundazwe zinomsebenzi ofanayo nezinhlangano zikazwelonke, umehluko osemqoka yizindawo zabo zokusebenza.
Siyajabula ukuqinisekisa Umkhandlu Wezokuphepha ukuthi imizamo eqhubekayo yokulamula incike ekwemukelweni kwalezi zihlongozo ezisemqoka zamaqembu ase-Ivory.
Ngangazi ukuthi kwakuyizinto ezingavumelekile futhi nganginelisekile ukuthi lo sosayensi wayenesizathu esihle sokufuna ukuphinda aqinisekise.
Kungaba nokuhlanganiswa kwezinsizakusebenza kuwo wonke amazinga.
Kwakunomnyakazo, waphenywa, zonke lezo zinto zenziwa.
Ulwazi lweminyaka edlule emihlanu, selulethe ukungakwazi, kodwa futhi namandla okukhulisa, ukusho umthamo ukukhulisa izinjongo zokwakhiwa kabusha nezentuthuko.
Le ndlela enamandla Yomnyango iyokhuthaza abantu ukuthi bathathe ubunikazi obukhulu kakhulu bezimpilo zabo.
Iminikelo yalezi zinhlangano, kanye naleyo yabanye abantu, iyabongeka.
Ikakhulukazi ngingathanda ukwenza isibonelo ngamaphrojekthi amathathu ahlukile asevele esebenza kuma-SAMS ngaphambi kokumenyezelwa kwe-RDP.
Cha, yayithatha umsebenzi wezombusazwe nokwenza umsebenzi wezombusazwe ube nobugebengu.
Manje ngokwakho ubeyokwenza lokho ngaphambi kwezinyanga eziyisithupha.
Umehluko kufanele wenziwe phakathi kwezikhungo zokuqeqesha nemisebenzi enendawo yokufihla ikhanda.
Ukuqeqesha abasemanyuvesi abasebasha ebunjiniyeleni nokugcina abasebenzi bethu abanamakhono ukubhekana nokusweleka konjiniyela namakhono obuchwepheshe e-SA.
Umbono wami kwakungukuthi banikezela ngokubambisana ngenhliziyo yabo yonke kukho konke ababekucelwa.
Kunokuxhumana ngqo phakathi komlando womlomo nowomphakathi namalungelo endawo.
Bazokhipha imiyalelo kuwo wonke amayunithi nezinsiza mayelana nalokhu.
Sikhuthazwa ukuthi zonke izifundazwe zithathe uhlelo Lwendlela enhle yokuphila.
Wawujabulile ngalokho ayekufake ebusuku encwadini yakhe?
Sihlanganile namhlanje ezindlini zombuso ukudingida izindaba ezithinta uhulumeni
Umsolwa wavela kanye enkantolo icala lase liyasulwa.
Ocwaningweni kuvelile futhi ukuthi i-"five-litre weekender carton" yotshwala ikhombisa ukuduma kakhulu kubasebenzi basemapulazini ngesikhathi ukusetshenziswa budedengu kotshwala yintsha kukhula.
Ngingathanda ukubuyela kula maphuzu kamuva ngesikhathi sethu semibuzo.
Umkhumbi wokuqala wezokuvikela indawo waseNingizimu Afrika - ngoJulayi kulo nyaka.
UJan van Riebeeck wabeka umbono okwakungwokwazisa ngemcabango yabantu abaningi ngabantu abamnyama.
Sihlalo, ngikholwa ukuthi lo mbuzo kimi awukho kahle ngokwamaqiniso.
Lezi zibalo ezikhishiwe ziqukethe imiminingwane yezomlando emayelana nokusetshenziswa komthambo womkhiqizo, isamba sokungasetshenziswa ngokwanele nezizathu zokusetshenziswa kancane ngokwezigaba zokukhiqizwa njalo ngekota.
Abanye abezombusazwe abathathu basephalamende kudingeka baqoke ungqongqoshe kwikhabhinethi entsha.
Izidingo zezingane ezikhubazeke ngokomqondo ziyabhekelelwa ngokukhethekile.
Ukuze kukhule, Ukuze kwakheke imisebenzi, ukuze kuhlinzekwe ngezindlu ezifanele,i-Western Cape idinga phakathi kwabanye, onjiniyela, odokotela, othisha, nabahloli.
Labo abakhonjiwe kanye nokuhlobanisa akuchazi noma yiliphi igunya le-DLGH lemikhiqizo noma imisebenzi yalawo mabhizinisi.
Lokhu kuyoba injongo enkulu yokukhulisa ukwenziwa komsebenzi futhi nokunciphisa ukubusa kwabasebenzi bakahulumeni okuvama ukunqanda abamabhizinisi bamazwe ngamazwe.
Amaphrojekthi afana nephrojekthi Isondlo, agcizelela ekubhekeni ukubhekwa kwamaphutha nabahlomulayo, ahamba kahle kakhulu.
Ngesikhathi sokusebenza, indlela yokubala ngokukhanvasa iyosetshenziswa lapho obalayo eyokwenza uufaka imibuzo lowo ofakwa imibuzo ngesikhathi esifanayo egcwalisa uhlu lwemibuzo.
Umnyango wami usulethe izinhlelo ohlose ngazo ukuthuthukisa amakhono ezamabhizinisi alabo abavela emiphakathini yethu.
Uma bengabhekani nakho bathole ukwelulekwa, bayakuvimba bese kuyabuya uma sebebadala futhi umlando uyaziphinda, kwaxwayisa uNkk Domingo.
Ngiyacabanga ukuthi isu lethu kumele libheke ekuqashweni okungase kwenzeke kothisha bomculo ezingeni le-EMDC, ukuya ezikoleni ezahlukene.
Wenze isiphakamiso kuye, uyasenqaba, asiqhubeke ngaso.
Lokhu kubonakala emikhakheni kanye nasemikhakhanyaneni eyahlukene - ubuchwepheshe, ubunjiniyela, ukubhenka, izindaba zokukhangisa, ezokuphatha kanye nezamabhizinisi.
Kuleso simo ummeli wabe lokhu efika sekudlule isikhathi futhi ngesinye isikhathi Inkantolo yaqala ngaphandle kommeli futhi ummeli wafaka isicelo sokuhoxisa ijaji.
Ngicabanga ukuthi kukanye lapho engahlangana khona noNgqongqoshe uVlok.
Ukukhula ngamandla kwentela kwenziwa ukukhula ngamandla kwemisebenzi efana neyezindlu, amabhizinisi, ukuqashiswa kwezimoto, kanjalo nokukhangisa.
Bese emva kwalokho beza ngasohlangothini ukuzosiza.
Uma sesixazulule izinkinga zokuphepha Kwezokuthutha Umphakathi, siyobheka ekusebenziseni okunganqandwa ngakho ukuminyaka kwezimoto zabantu.
Thina manje njengesizwe sithunjwe okungaqagelwa nokuqagelwayo - ubuphixiphixi obulandelile.
Ubuchwepheshe Umnyango obudluliselayo busimamiswa ukwakhiwa kwemisebenzi nomnotho, kanye nokusungulwa kwe-SMMEs emiphakathini yasemakhaya.
Inhlolovo yonyaka yomsebenzi wezomnotho, iveza izilinganiso zokusebenza kwemboni okuzinze emininingwaneni ekhona ema-akhawuntini ezezimali zamabhizinisi, yashicilelwa okokuqala.
Qiniseka ukuthi indawo yokugcina ipholile, yomile futhi ishaywa umoya.
Dkt Randera, ngokokuhlakanipha kwami ngingavumelana nawe, kodwa ake ngizame ukukuchazela ukuthi yisiphi isimo esasikhona ngaleso sikhathi.
Ngokokukhanya kwezokuchwepheshe okuhlanganisa ukwakhiwa komnotho wehydrogen, iplatinamu ibamba iqhaza elisemqoka njengento yokuguqula ihydrogen ibe ugesi.
Isigaba sokugcina -isigaba seshumi -kuyoba ukwenza ngcono imisebenzi engxenyeni yemvelo endala yeWallacedene, kusho uSteyn.
Cha ngenhlonipho angicabangeli, ngisho iqiniso.
Thenga imikhiqizo eyenziwe ngezinto ebezilahliwe noma ezipakishwe kuzo.
Futhi ngikholwa ukuthi ngezinhlelo ezihlangene siyokwazi ukusebenzisa amaphrojekthi amakhulu kulezo zindawo ezisematheni ezashiwo Yisekela Mongameli.
Ngicabanga ukuthi ngesinye isikhathi sakhipha i-methaqualone emaphilisini njengesicelo Sombutho Wezokuvikela, kodwa angikukhumbuli kahle lokhu.
Okwesithathu, sibonile ukuthi ukukhula komnotho kudinga ukwendlalela nokukhuthaza izinhloso zethu zokulingana emphakathini esifundazweni esihlukene kakhulu.
Amandla okusiza, intsha yaselokishini, njll. Kudingeka inikwe nayo ngokunjalo lokhu kuqeqeshwa.
Izikole ezifisa ukuhlela ukuhambela lezi zindawo zingathintana ngqo nalezi zindawo.
Futhi kuyinjabulo enkulu ukuthi manje sesikwazi ukubona lawo magama eseqala ukugxila ezinhliziyweni nasemiqondweni yezakhamuzi zethu.
Ngicabanga ukuthi kwakungamasonto, cisho amasonto amabili uma ngingaphosisi.
Ngabe kukhona isikhathi owacabanga ngaso ukusuka kulesi sixuku?
Uhlu lomsebenzi likhombiseka ngokwalo ekhasini lokuqala emveni kokuba ungenile ekhompyutheni.
Isikhathi sokungabibiko kogesi kulindeleke ukuthi kube cishe amahora amabili ngesikhathi.
Ulwazi ngala mathuba luyosatshalaliselwa kuwo wonke umphakathi wocwaningo.
<fn>lcontent.DACB.SinneVanVertalers(Zulu-batch16).1.0.0.DPS.2010-11-10.zu.txt</fn>
Inqubo "yokukhokha ngangokusemandleni akho" ilandelwa ngabantu abavela emiphakathini empofu neyayishayelwa amakhala ngaphambilini.
Ibhange elinendlunkulu lingase libe namagatsha amaningi athe chithi saka ezweni kabanzi.
Kumelwe kwakhiwe isikhungo sokwaziswa sezempilo esisenkabeni, esiqoqa bese sihlanganisa ulwazi-ngqangi oluvela kuyo yonke imithombo etholakalayo yakuleli nasemazweni angaphandle.
EMaleoskop kuke kwaxoxwa ngemfundo yezemvelo kanye nokulondolozwa kwempucuko.
IBhodi Eligunyaza Izimvume Zokudlulela Kwamanye Amazwe lizoba nomthwalo wokukhipha zonke izimvume zokusebenza emazweni omhlaba.
Uhlelo lokugcinwa kolwazi-ngqangi (data base) oluzohlinzeka ngolwazi oluvunyelanisiwe oluphrintiwe ngamathuba ezomnotho, ezomumo wezwe nezokubalwa kwabantu.
Ucwaningo lokuhlola amathuba okukhiqizwa kukashukela lwenziwa endaweni yaseCaprivi Strip.
INyuvesi yaseNtshongalanga Kapa yenza ucwaningo eziteshini zamaphoyisa ezinkulu eNtshonalanga Kapa ngemisebenzi nezinkonzo ezenziwa kulezi ziteshi.
Kwafinyelelwa esivumelwaneni sembulunga yonke sokuthi intuthuko esimeme yencike ezinsikeni ezintathu ezizimele : ukuvikelwa komhlaba, ukuthuthukiswa kwezenhlalo kanye nokuchuma kwezomnotho.
Kufanele kusungulwe indlela enobulungisa ebandakanya ososayensi, abezolimo, abasebenzi bezempilo, abasebenzi bezenhlalo, abahleli, izinhlangano zemiphakathi, kanye nezinkampani okubanjisenwe nazo zomhlaba wonke ukuze kubhekelwe izinkinga eziphathelene neziqephu zezwe.
Isitolo sokudlela sasehhotela esihlinzeka ngezidlo zaseMpumalanga nesinomklamo osesitayeleni.
Sinokukhathazeka okukhulu ngempilo nokuphepha kwabasebenzi, ikakhulukazi abasebenzi abasebenza ngezivumelwano nababambe amatoho, abachayeke ekungcoleni, ezintweni eziwuketshezi eziyingozi kanye nodoti endaweni yomsebenzi.
Kuzohlelwa ukuba kube nomhlangano noma uchungechunge lwemihlangano yomphakathi uma kunesidingo kulabo abafisa ukuthola ulwazi olwengeziwe.
Ukuyeka ukwencika osizweni olutholakala kwamanye amazwe ukuya ekuzifukuleni kwezwe lethu ngokomnotho.
Umasipala okwaziyo ukuhlangabezana nazo zonke izidingo eziyisisekelo zomphakathi ngokukhuthaza ukwanda okungokomnotho kanye nentuthuko esimeme ukuze wakhe ukuzifukula nokuzimela ngokomnotho.
Umakhelwane, obenisela ingadi yakhe, wamemeza isakhamuzi esithile ukuba sigijime sibuyele endlini yaso.
Kwakhiwa uhlelo lokubhalisa nokwenza izicelo zezimvume olusebenza ngama-elekhronikhi.
Uhlelo luzophoqelela ukuba kwenziwe izinqumo ngezindawo eziyizidingo ngqangi nezokusetshenziswa ngumphakathi.
Kuzokwenziwa ukuhlinzwa kokuhlolwa kwesidumbu (post mortem) esikhathini esingangesonto umuntu efile ukuze kutholakale imbangela yokufa.
Ithimba lokuhlinzekwa kwezinsizakalo labasebenzi bokuthuthukiswa komphakathi abanamakhono amaningi abazohlala bexhumana ngokuqondile nabantu lapho lezi zixuku zabantu zihlala khona.
Kuye kwabulawa i-Shop Steward, kwadutshulwa amabhasi, kwesatshiswa abasebenzi, kanjalo nabasebenzi bebeyizixhwanguxhwangu.
Kuzoqala ukusetshenziswa kohlelo lokuthuthukiswa kwamakhono lapho abafundi asebenawo kakade amakhono ezemfundo, kodwa bedinga khona ulwazi lwasemsebenzini ngokuvumelana nemfundo yabo.
Kwathunyelwa uhla lwemibhalo isistimu eyalubheka njengekhodi okungenzeka ukuthi ibhalwe amaqili antshontsha ulwazi (malicious code).
Ukufingqwa kombiko ophathelene nabaphathi bendawo engasogwini lwaseKapa enohla lwezinkomba zamazinga namanani.
Uhlelo olusimeme alunakuhlanganisa okunye ngaphandle kwemigomo ehlanganisiwe.
Isitifiketi sezempilo somhlaba wonke esiqinisekisa ukuthi umjovo wokugomela i-yellow fever uyadingeka.
Ulwazi lwezomnotho olusebenzisekayo, olungabangela ukukhula okusimeme kwezomnotho, ludinga ukukhuthazwa nokuthuthukiswa kwamakhono ezesayensi nobunjiniyela njengayisisekelo kwezomnotho.
Imenu enezinhlobonhlobo zezinto ezinamathonya amaningi ukusuka empumalanga ukuya entshonalanga.
NgokwoMgomo wethu, konke kuhambe kahle futhi le nqubo yahamba kahle kakhulu naphezu kwezinkinga ezaba khona kwezinye izindawo.
Ngenxa yalokho, leli zwe liwumgogodla Wokuzalwa Kabusha (Renaissance) kwezwekazi lethu ngenxa yokuthi liye ladela okuningi kangangokuthi manje ama-Afrika angakwazi ukusukuma alingane nabanye abantu abakule mbulunga.
Ngenxa yalokho, sikholelwa ukuthi izinhlangano zezombusazwe nohulumeni kuwo wonke amazwe ase-Afrika kufanele bahlonyiswe ukuze bakwazi ukusebenzela ukuthuthukisa imigomo Yokuzalwa Kabusha Kwe-Afrika.
Ukufinyelela ukulingana phakathi kwamadoda nabesifazane nabantu bazo zonke izinhlanga.
Ukutholakala kwendawo (private property) yokwakhiwa kwerenke yamatekisi: Le ndawo kufanele itholakale eKingsburgh.
Kubo bonke abantu, kuyo yonke imikhakha, siye sayiguqula iNingizimu Afrika.
Eqinisweni kulowo mdlalo ngangihlezi kwi-VIP suite.
Thinta izinselele ezinjengokungahoinzekwa kwezingqalasizinda yimikhakha ehlukahlukene kuzwelonke, njengoba ngezinye izikhathi izimali zichezukiselwa kwezinye izingqalasizinda.
Qinisekisa ukuzibophezela okuphelele kukaHulumeni Wezifundazwe ukuze kubhekwane nobumpofu bese ucela oMasipala namaKhansela ukuba bafake amabhidi aphansi (buy-in) kungakhathaliseki ukungafani kwabo kwezombusazwe.
Ngemva kokuba umdlwenguli esebalekile lapho edlwengulele khona, intombazane yagijimela komakhelwane ukuze icele usizo.
Nalapha, kuyiqiniso yini ukuthi inkundla yezemidlalo (stadium) yayigcwele iphuphuma, abantu behlezi kuma-ledges, babekuma-alleys?
Nalapha, indima ebalulekile yeMiphakathi Yezomnotho Yezifundazwe yaqokonyiswa odabeni lokukhuthaza uhwebo nentuthuko ngaphambilini.
Futhi, ukuthatha isinyathelo ngokushesha kwe-Rustenburg Dog Unit, kwaphumela ekuboshweni kwamadoda amathathu nokubanjwa kwezidakamizwa ezilinganiselwa ezinkulungwaneni zamarandi.
Futhi, le mpi eyinkimbinkimbi kakhulu KwaZulu Natal nemiphumela yayo yokubandlulula ngokobulili idinga ukuphinde icutshungulwe futhi ihlolwe.
Konke ukuphawula okutholakele kwagcinwa ngefomathi eyithebula, kanye nokusabela okufingqiwe.
Konke kusathule futhi kuyasebenza - besesikulungele ukubhekana nawo wonke amakhasimende ethu njengokuvamile.
Ifomu nemininingwane yazo zonke izincwadi ezindingakayo zamasevisi kuyatholakala kulesi sikhangiso uma ufuna ukukulanda kwi-inthanethi.
Bonke abaneqhaza kufanele bavezwe bese kwakhiwa izindlela zokuxhumanisa imikhakha ehlukene, ezisekelwe emisebenzini nasezicini ezifanayo.
Yonke imisebenziyeMinyango Yezolimo ehlukene ihlelwe kabusha ngokubheka kuqala imibandela nokubaluleka komsebenzi ngamunye.
Nakuba ngangingekho lapha ngesikhathi sobandlululo, njenomuntu ovela kwelinye lamazwe ayebusa lapha, ngicabanga ukuthi ngazuza ngengcebo elaseFrance elayithola ngokwephula amalungelo abantu afanayo.
Nakuba kwaba nemibhikisho ngesonto elidlule, inqubo yokulungiselela ukhetho isaqhubeka.
Njalo BUZA KUQALA kubazali bakho noma kubantu abadala obethembayo ngaphambi kokuba uthathe izipho neiznto ozenzelwa yinoma ubani, ikakhulukazi abantu ongabazi.
Inxusa uMinty njengamanje liyiSekela LikaMqondisi-jikelele woMnyango Wezangaphandle onomthwalo okhethekile wokuqedwa kwezikhali.
Umgqugquzeli ogunyaziwe noma umasipala uthola abantu abakufanele ukuthola ukuxhaswa kwezindlu futhi ubasize ukuba bakhe iqembu le-People's Housing Process group.
Kuzobhalwa umbiko waminyaka yonke noma ophuma kabili ngonyaka ophathelene "Nesimo Sogu Lwethu".
I-email exwayisa ngokuthi izigebengu zifutha abesimame ngesisi esibenza baquleke, kuyilapho zenza sengathi zibazwisa isampula yamakha, bese zibaphanga.
Indawo enesimiso semfundo esikhuthaza futhi esigqugquzela amathuba azo zonke izingane.
Iphutha elingenzeka kunoma iliphi lala maqophelo asemqoka ekuphileni lingaba yinhlekelele, lihlukumeze umuntu futhi lize lishintshe nekusasa lomuntu noma lomndeni.
IBhodi Labaphathi, elakhiwa uMongameli namanye amaLungu Ekomiti angengaphezu kwayisikhombisa, lenza umsebenzi wosuku nosuku futhi lengamela ukuqhutshwa kwezinto.
Ipayipi elingaphandle elinenkinobho echofozwayo nanoma imuphi omunye umshini onqunywa ingqalasizinda kamasipala noma ivalufu yamanzi ezimweni ezikhethekile.
Abanye abantu bangaqokwa noma bakhethwe esimweni ngasinye ukuze bathathe isinyathelo uma ilungu lingekho.
Empeleni umbono oyisimanga noxakile, kangangokuthi angazi ukuthi uMrs Mandela wayengakucabanga kanjani nje lokho.
Ukuthi ukubuyisana yikho okufanele kugqibe ukuhlukana nezingxabano zangesikhathi esidlule?
Kodwa ubuphakathi kwamaphoyisa amane noma amahlanu asetshenziselwa ukunakekela abagada izimoto ezipakile?
Kuyinto ephawulekayo ukuthi kule minyaka eyishumi edlule umkhandlu-dolobha njalo uye waqiniseka ukuthi ubamba iqhaza elikhulu ekuxhaseni umsebenzi weqembu labashaya izinsimbi.
Olunye uhlangothi lwale mpi kwakuyingxabano phakathi kwamaqembu ezombusazwe abaNsundu namaqembu ahlukahlukene.
Ukhona ongathanda ukuhlongoza okungenziwa ukuze izingubo zamaphoyisa zibonakale ngokugqamile emidlalweni yasebusuku?
Noma uani oye wahlukunyezwa ubugebengu obuhilela izinto ezishiwo ngenhla kufanele athintane noPoint Communications Officer weSAPS.
Noma ubani ocabanga okuhlukile kusobala ukuthi usendaweni engafanele.
Noma obani abahlobene ne-Inclusive Education Members bacelwa ukuba banikeze amacebiiso awusizo namasu kothisha abangathanda ukusingatha imingcele yemfundo phakathi kwamakilasi ayinhloko.
Kodwa-ke, ngikhulumile noNgqongqoshe, futhi uhoxile, akazange aphikelele ezama ukukhipha isiqondiso.
Isicelo seSitifiketi Sokubhaliswa kwendawo engaphansi koMthetho Wesikhashana othinta uKetshezi Nezinto Ezingokheleka Ngomlilo.
Kufuneka izinto ezifanele zokugqoka uma kusetshenziswa, isib. ama-ovaroli nezicathulo zesikhumba kumelwe zigqokwe lapho kwenziwa umsebenzi wobunjiniyela bemishini.
Ingabe yibo lab' onogada abebegqoke amavesti aphuzi nokuwolintshi?
Izinto zamatshe namanye amaminerali ahlanganisa imicu yekhabhoni, izinto zemicu yekhabhoni noma amasoyi, azibalwanga noma azihlanganiswanga ndawo.
Njengomgomo wesikhathi eside, uhulumeni uzokhuthaza ukuhlanganiswa kwezifundo ezikoleni eziphakeme nasemakolishi, ezigxile ekunakekelweni kwendawo okuhlanganyelwe nokunenqubo-mgomo.
Njengabantu abaneqhaza emizamweni yomhlaba wonke yokuxazulula izimpi kuleli zwekazi, iNingizimu Afrika neNigeria kufanele zikhuthaze nokuxoxisana phakathi kwamaqembu alwayo.
Ngokwazi kwami abazange bavalelwe isikhathi esingaphezu kwamasonto amabili.
Njengoba isikhathi sikaMandela njengoMongameli sesiya ekupheleni, cishe yithuba lokugcina elizotholwa abantu baseThekwini lokuhlangana futhi bamhloniphe ngale ndlela.
Njengoba amaphepha emikhakha ayekhishwa, kwaba nemihlangano yokwaziswa nezinkampani, uhulumeni, abatshali bezimali namaqembu aneqhaza ukuze abantu batshelwe ngokufingqiwe ukuthi lawo maphepha anani.
Njengoba lona kungumkhuba owandile, cishe ngeke ube nezindleko ezinkulu kubaqashi.
Njengoba senza lokhu, kufanele siqhubeke silwela ukwandisa inani eliyigugu lalezo zinto ezithunyelwa ngaphandle.
Njengoba silinde ukuba kwenziwe izibophezelo, mangisebenzise leli thuba ukuba ngisho amazwi ambalwa okubonga.
Njengoba nazi, la masonto amathathu abe matasa futhi aba nzima kakhulu.
Izinto zosizo zisetshenziswa abantu ukuze banqobe ukukhubazeka komzimba, ngokwesibonelo izihlalo zabakhubazekile nemishini yokuzwa efakwa endlebeni.
Endaweni, amaphoyisa kufanele axhase futhi azibandakanye namaqembu ezinkonzo zezempilo, izisebenzi zezenhlalakahle, izinhlangano ezizimele nezomphakathi ezisiza, zisekele futhi zeluleke abahlukumezekile.
Embizweni elandelayo, ezoba ngo-October, I-Stats SA izosibikela ngezinyathelo ezithathiwe zokuvula ikolishi lokuqeqesha abahlaziyi bamanani.
Okwamanje kusahlolwa isidumbu ukuze kutholakale imbangela yokufa.
Okwamanje ingxenye entsha yeWoody Cape ingakwazi ukusingatha amakamu amabili ezivakashi, okuzovula amathuba omsebenzi kule ndawo.
Kuleli qophelo, kubonakala sengathi bebembalwa kakhulu abantu abebetelekile.
Kuleli qophelo, siyazi ukuthi izikhulu zisaye endaweni yengozi lapho iSouth African Mission izotshelwa khona ngokuthi kudingeka usizo olungakanani.
Gwema ukuthenga izinto ezilahlwayo njengamapuleti nezinkomishi zepulasitiki.
Gwema ukushayela ngamasondo angenamoya owanele ngoba amasondo angenamoya owanele awadli nje uphethiloli, kodwa futhi enza nethayi liguge ngokushesha.
IBacksberg enomlando omuhle wamawayini aphambili nokunakekelwa kwemvelo manje isiwumkhiqizi wokuqala wewayini eSA ukuklonyeliswa nge-carbon neutral status.
Ukuxhaswa kwezidingo eziyisisekelo kusiza abantu bathole izinzuzo zemvelo ngaphandle kokukhokha isinxephezelo.
Nikwazi ukweluleka nokuxhasa abebedla izidakamizwa abadinga ukunakekelwa ngemva kokwelashwa.
Uma kubhekwa ukuvelela kwabesifazane emkhakheni wezempilo, kuyafaneleka ukuba amaqhawekazi ethu amaningi akhunjulwe lapho kwethiwa izibhedlela nemitholampilo.
Ngaphambi kokuba sichaze imininingwane, ngingathanda ukuthi fahlafahla ngombono iDisaster Management enawo emsebenzini womhlaba wonke, wezwe lakithi nowezifundazwe.
Ngaphambi kokuba sidlulele phambili kubalulekile ukuqaphela izinto eziningi ezibalulekile okufanele zinakekelwe kulesi simo.
Izincwadi zazikhona kuleyo ndawo noma zaziyimithombo evela emitatsheni engaphandle.
Brigadier manje sesizothatha ubufakazi bakho kodwa ngaphambi kokuba senze kanjalo, ngizocela uKhomishani uLyster ukuba akufungise.
Uma ichazwa kabanzi, inkulumo ethi intuthuko elondolozekayo isho lokhu: ukufinyelela izidingo zesizukulwane samanje ngaphandle kokuthikameza ikhono lezizukulwane ezizayo lokufinyelela izidingo zazo.
Kabanzi, izingxoxo zethu zizoqondisa ukubonisana kwethu ukuze sigxile ezindabeni esizivezile.
Izikhathi zokuhamba kwebhasi zingatholakala nge-email noma ngengosi yeGoldeni Arrow.
Kodwa iqembu elikhulu lamalungu laxosha futhi labopha amadoda ayisithupha eNkabeni yedolobha.
Noma kunjalo, uma sibheka ngaphandle kwezwekazi lakithi, kusenombono wokuthi i-Afrika iyizwekazi elidala, elihlukaniswe yizimpi eziqubuka njalo, ayikwazi ukuxazulula izinkinga zayo, futhi iyohlale iyizwe elifile.
Kodwa isimo saba sibi nakakhulu lapho uthola la maphepha ngoba esikhundleni sokuba akuqinisekise empeleni afakazela lokho owawukusola ngaphambilini.
Kodwa azikho izinqumo zoMkhandlu Wokuphepha weZizwe Ezihlangene ngokuphathelene nezikhali ezithunyelwa eSudan.
Kodwa siye sahlehla kwezinye izinto, njengasekulweni ne-HIV Aids.
Kodwa waphakama esihlalweni ukuze ubonakale?
Izohlanganisa amasosha ezempi kodwa neminye imikhakha yezokuthutha nokusekela.
Ngaleso sikhathi umuntu angalindela ukuba ukuthembela kwethu emalahleni kuyobe sekunciphe kakhulu.
Ngaphandle kokungcola, eminye imikhiqizo ihlanganisa namafutha akhishwe kuvolo.
Umdlavuza wamasende uyelapheka, ikakhulukazi uma utholakala futhi welashwe ngokushesha.
Ukwakha izisebenzi, kuhlanganisa ukudlulisela amakhono, ukuzisiza nokulondoloza lawo makhono.
Abanakekeli abavela ezinhlanganweni ezihlukeke kufanele baqede izifundo zokunakekela iziguli ekhaya ezigqugquzelwa uMnyango Wezempilo.
Qhubani uhwebo, ubizo noma ukwakha izinto ngendlela ewuhlupho noma engase ibe yingozi empilweni yomphakathi.
Lesi sikhungo sikhuthaza ukucobelelana kwezikole ngolwazi lwamakhompyutha futhi sisiza ngemisebenzi yomphakathi.
Amakhono athile emboni yezempi kumelwe alondolozwe ukuze kusekelwe izimfuneko zezempi zezwe lakithi.
USihlalo weKomiti Lemithetho leSishaya-mthetho sePhalamende laseNingizimu Afrika.
Hlola ubuqiniso obusemthethweni bokutholakala kwendawo, ukuchthwa kwayo nokutholakala kwamatayitela ayo.
ICity Traffic Services, emizamweni yayo yokuqinisekisa ukuphepha emigwaqweni nokuqeda imijaho yezimoto engekho emthethweni, yenze umsebenzi oyimpumelelo kuleli sonto elidlule ezindaweni ezithile eziyinkinga.
Ukugawulwa kwezimila zendabuko ezisogwini kuzolawulwa ngeso elibukhali futhi kuncishiswe.
Ngokusobala, sizoba sesimweni esingcono sokwakha umphakathi onobuntu osekelwe ebunyeni nasekuhloniphaneni uma sesakhe ubungane obuqotho phakathi kwabantu bakithi.
Chofoza lapha ukuze ufunde okushoshozele lo mklamo oyinkimbinkimbi.
Chofoza le nkinombo ukuze uqiniseke futhi ungene, uyobe usuqondiswa ekhasini lokuqala lengozi ngaphakathi.
Nisheshe nifike ukuze ningadumazeki ngoba indawo incane epaki futhi kuyokwamukelwa isibalo esilinganiselwe kuphela sabantu.
AmaKhasimende Adayiselwayo wonke angamakhasimende angaphandle ahlanganisa izikole, amahholo, izindawo zokukhulekela, izikhungo zemidlalo, izindawo zokudlela, zamabhayisikobho, amahhovisi odokotela kanye nezikhungo zezezimboni.
Kuye kwakhiwa ubudlelwano bezentengiselwano nedlanzana lezinkampani zezobuchwepheshe bezempilo nezokuthakwa kwemithi, ngoba ziyoba ozakwabo beThemba ekukhuliseni le nkampani.
Amalungu omphakathi anxuswa ukuba eze nezinto afuna ukuzilahla kodwa ezingabuye zisetshenziswe kule mbizo.
Imithetho-sisekeloe thinta iNtshonalanga Kapa ibalwe lapha ngokulandelana kwezinhlamvu.
Umsebenzi wokwakha ungenziwa ngemali yakho noma ngenkokhelo ethile noma ngokuqasha othile.
Thintana nalezi zinkampani ukuze uthole ukuthi yini engabuye isetshenziswe nokuthi umthengi oseduze wezinto ezingabuye zisetshenziswe utholakala kuphi.
Kuleli bhokisi kunezinye izinto zakudala kakhulu ezibonisa ukuthi umuntu wayenjani emhlabeni.
Ukubamba iqhaza nokuzibandakanya ekuthuthukisweni kwamakhono abantu abahla emikhukhwini.
Imisebenzi elawulwayo, njengokunisela ngamanzi alahliwe, ukuphehla ugesi ngamanzi, ukushintsha isimo sezulu noma ukuvuselela amanzi emithombo angaphansi komhlaba.
Ukubambisana kwala mazwe amabili ezimbizweni ezihlanganisa izinhlangano ezihlukahlukene kuhlanganise neZizwe Ezihlangene kanye nokuguqulwa okukhulu kweZizwe Ezihlangene.
Ukubambisana ekuphatheni kuyokhula, okuyoholela ekusetshenzisweni kangcono kwamakhono abantu angavamile emkhakheni wezomphakathi futhi kunciphise izingxabano ezimbi 'zombango'.
Amakhono abalulekile kufanele andiswe futhi ukukhuthazwa kwamakhono ezebhizinisi kuyokhuthazwa.
Ubulelesi buyinkinga yokuziphatha edinga ukuqonda okukhulu nokubambisana okubanzi ekuyisingatheni.
Kungenzeka yini ubungekho isikhathi eside kodwa awunakanga?
Umkhandlu uvumile ukuba sisebenzelana neSPCA ngendlela enobunye.
Amazwe omhlaba wonke ayayibona inzuzo yokubambisana ekuqongeleleni imininingwane yesimo sezulu, futhi ukwabelana ngolwazi nemininingwane yesimo sezulu kuseyisidingo esifunwa kakhulu.
Mboza isitsha ngendwangu ukuze singomi futhi izinyoni zingazidli izibungu.
ICP yenza kube lula ukubambisana nemithetho kazwelonke, yesifundazweni nekamasipala futhi inganciphisa ukuchayeka kwezisebenzi ezintweni eziyingozi, kanjalo kuncishiswe ingozi futhi kongiwe imali.
Okwamanje, lezi zinto zidayiswa ngamagama ahlukene futhi la magama emikhiqizo angafani avame ukubadida abantu esihlose ukubadayisela.
Abafuyi abavunyelwe ukusenga izinkomo uma lokho kuzoba nemiphumela eyingozi.
Abagcini bolwazi kufuneka bagcine ukwaziswa okungenani iminyaka emithathu.
Imisebenzi evulekele wonke umuntu yoMnyango Wamaminerali Namandla izofakwa njalo kule ngosi ye-inthanethi.
Ukuklama kubhekela izidingo zomkhiqizo ze-graphic design nemibukiso yamakhasimende kahulumeni.
Nakuba ekuqaleni kwakunezinhlelo ezinqala, kwaba nentuthuko encane kakhulu ekuqaleni.
Imininingwane itholakala emaNanini Okulinganisa Ezindleko Zikazwelonke.
Ukuthuthuka kwemboni yezokudoba kwavinjwa ukungabi khona kwamachweba.
Ingabe ukuhlolwa kwezidumbu kwembula okuthile ngokudlwengulwa kwalezi zingane.
Ingabe wangena enkundleni kwesokunxele noma kwesokudla salezi zinsimbi eziyisivikelo?
Ingabe wawukhululekile lapho uhamba noma kwadingeka ukuba ududule abantu?
Abantu abafuna umsebenzi abadikibele bangabantu abangasebenzi abangawenza umsebenzi kodwa abathi abawufuni ngokuzimisela umsebenzi.
Xoxa ngezinsolo zakho nokwaziswa okuqongelele nomphathi wesikhungo ngaphandle kwalapho naye kungenzeka uyasoleka.
Ingxoxo yokuqinisekisa ukuthi wonke amaphepha adingekayo nobufakazi buyatholakala ukuze icala lihambe ngokushelela.
Ungayi phambili uze uqiniseke ngokuphelele ukuthi umgwaqo uvulekile.
Ungaphonsi udoti emanzini noma uwangcolise nganoma iyiphi indlela.
Amaphepha anjengamafomu, imibiko, ukuhlaziywa, izimiso nokunye okuningi.
Ingabe ukutshala imali ebhizinisi elisiza umphakathi kuqinisekisa intuthuko eqhubekayo yezindlela zokusingatha umnotho?
Ingabe iyaziprinta yona ngokuvamile noma kufanele uyitshele ukuthi iprinte?
Ungashayeli kunokuthile okukuphazamisayo noma ngemva kokuphuza utshwala noma ukudla ezinye izidakamizwa.
Yenza uhlu lokuhlola ukuze uqiniseke ukuthi imicabango yakho uyibukeze kahle.
Ngenxa yezibopho zomlando nezenhlalo phakathi kweNingizimu Afrika nePortugal, ubuhlobo phakathi kwala mazwe amabili bebulokhu bubuhle futhi esebenzelana kahle.
Ukuphindaphinda, okudala umsebenzi omkhulu namaphutha, kugwenya ngangokusemandleni.
Ngempelasonto edlule uMbutho Wabaphenyi waseBethlehem wawumatasa wenza "uMkhankaso Wokuphenya" njengenhlalayenza.
Muva nje imibiko yethu yezindaba ibigcwele izenzakalo zezwe laseZimbabwe elingumakhelwane.
Phakathi nale mbizo abafundi bafundiswa indlela yokubhala amaCV, indlela okufanele baziphathe ngayo phakathi nengxoxo yokufuna umsebenzi kanye nendlela abangenza ngayo lapho bengawutholi umsebenzi.
Phakathi neminyaka u-Ela ayesekudingisweni wasebenza ngomshoshaphansi enza amakamu futhi edingida izindaba zabantu abansundu kanye nezimiso zeSishaya-mthetho Senkululeko (Freedom Charter).
IGatsha Lezohwebo ngalinye linomnyango wamaqembu oneqhaza ekuphumeleleni kweGatsha Lezohwebo.
Isifunda ngasinye sizoba nemigomo efanayo elindelwe, izimpawu zomsebenzi ofinyelelwe kanye nemigomo.
Imisebenzi yezomnotho edala ukulahlekelwa okungenakulungiswa noma umonakalo kwabanye.
Ukutshalwa kwezimali kufanele kuhambisane nokuthuthukiswa kwezenhlalo nezomnotho.
Imfundo nokuqeqeshwa kufanele kusebenzise izindinganiso ezintsha ezibonisa ushintsho lwentando yeningi ezweni.
Imizamo izogxiliswa emithonjeni yomhlaba wonke yokuxhasa izinhlelo zokucwaninga, ukuthuthukiswa kwezisebenzi, kanye nokutholwa nokusetshenziswa kwemifundaze nobudlelwane bomhlaba wonke.
Ndawana-thile enkulumweni yakhe upapa ukhulume ngeMpumalanga Ephakathi ethi ikusasa lale ndawo "lalisengozini enkulu" ngenxa yokuntenga kwezombusazwe eLebanon.
Ama-emails nezinto aziqukethe konke okubhekiselwa kukho kalula ngokuthi i-"e-mail" kuhloselwe abantu okubhalwe amagama abo KUPHELA.
Khuthazani ukusebenzisana nokuxhumana emiphakathini ehlukahlukene yaseNingizimu Afrika.
Qinisekani ukuthi kuhlonzwa kusenesikhathi futhi kwelashwe ngokufanele ukufa uhlangothi, isifo senhliziyo, isifo sezinso kanye nomdlavuza obangelwa ukubhema, umfutho ophakeme wegazi kanye nesifo sikashukela.
Ukuqinisekisa uhulumeni ohlelekile ngokulondoloza ukugcinwa komthetho nokuvikela imingcele yezwe.
Ukuqinisekisa ukuthi izingxenye ezihlukahlukene zomnyango zisebenzisa izinkambiso ezisiza umphakathi lapho kuhlelwa imisebenzi yomnyango.
Ukuqala amabhizinisi nokuthuthukiswa kwamabhizinisi amancane kubhekwa emhlabeni kabanzi njengendlela yokukhulisa umnotho.
Imisa uMkhandlu-dolobha waseCape Town njengonegunya lokugunyaza izenzakalo nesigungu esilawula izenzakalo endaweni oyiphethe.
Izizalo zemifula ziyimithombo engokwemvelo engenakuthathelwa indawo okufanele inakekelwe ngokucophelela ukuze kuzuze bonke abayijabulelayo nabathembele kuyo.
Ngokwesibonelo, abathola impesheni nemali yosizo ngoba bekhubazekile bayothola imadlana eyimbuyiselo, kanti izinhlangano zezemidlalo nezinhlangano ezizuzisa umphakathi ziyokhululwa enteleni uma zifinyelela izimfuneko ezibhalwe kulesi simiso.
Amaphepha achaza izinkinga zemvelo, zezilwane, izimila, izindawo zemvelo nokuphila ngendlela elondoloza imvelo.
IFIFA nayo inesibalo esikhulu samazwe angamalungu ayo kuneZizwe Ezihlangene okubonisa amandla ezemidlalo.
Okwesihlanu, kunendlela ekhethekile umhlaba wonke obheka ngayo izindaba zomphakathi ezicini eziningi.
Ekugcineni, mangisho ukuthi nginethemba lokuthi amaProteas azowunqoba lo mdlalo egameni le-Afrika.
Ngemva kokwakhiwa kwefektri enkulu yokukhuculula kule ndawo, singasho sithi manje sesifinyelele iqophelo elisemqoka emkhankasweni weNorthern Cape Essential Oils Cluster.
Ukuze uthole imininingwane yesimo sezulu sansuku zonke bheka ingosi yeSouth African Weather Service, ukuze uthole ukuthi isimo solwandle sinjalo nsuku zonke bheka iWebcam yeSharesurf noma iWebcame yethu yaseNorth Beach.
Ngokwesibonelo, kuye kwafakwa imali eningi ekuthuthukisweni kwezingane ezisakhula kanye nasekuqiniseni ubuhlobo phakathi komnyango wezempilo, wezenhlalakahle nowemfundo.
Ukuze uthole imininingwane eyengeziwe vakashela ingosi ye-Island of the Bahamas.
Ngokokuqala ngqa kule ndebe yomhlaba indawo yokuhlala esemthethweni izohlanganisa izindawo ezingewona amahhotela.
Ngenxa yalesi sizathu, sizimisele ukubamba iqhaza emikhankasweni yokuthula noma nini uma usizo lwethu ludingeka futhi kunesibopho esizwakalayo esivela emazweni omhlaba wonke.
Abatshali bezimali bangaphandle bayasibona isiyaluyalu bese betshala imali encane ezindaweni edingeka kakhulu kuzo.
Ukwakha uhlelo lwezimali olusebenzayo ohlelweni lwayo nasemisebenzi yokuxhasa ngokuvumelana nesimiso sezwelonke sokugada isimo esivezwe uNgqongqoshe futhi esivumelana nesivumelwano somsebenzi sikaKhomishani Kazwelonke.
Ngenhlanhla, iningi lamanzi aphuzwa eCape Town livela emachibini ahlanganzekile asezintabeni, futhi cishe ngeke angcole lapho engena ezikhungweni zokuhlanza amanzi.
Ngemva kwezinsuku ezine kwafika umdlalo owaba umnqamulajuqu, lapho ukushuba kwesimo kwakungaphezu kobuhle bebhola lapho iNingizimu Afrika neTunisia zitholana phezulu zifuna ukunqoba umdlalo wokuqala kuleli zwekazi.
Amaqembu amane ashona nxazonke, ngalinye linesikhwama esigcwele onodoli bamabhere.
INingizimu Afrika ekhululekile ibonga kakhulu kwabaseNigeria abasebenza ngokuzikhandla ekugqugquzeleni amazwe omhlaba wonke ukuba axhase umzabalazo wokulwa nobandlululo.
Ukubekisa ngensimbi eqandayo kubhekwa njengokungenaso isihluku njengokubekisa ngensimbi eshisayo, kodw akuphumeleli njalo njengokubekisa ngensimbi eshisayo futhi kudinga imishini nesikhathi esengeziwe ukukusebenzisa.
Ngokwale ngxoxo esanda kudlula, kusobala ukuthi kubaluleke kakhulu, uma siqhathanisa inzuzo, ukuthi zaziwe izici ezithintekayo ekukhiqizweni kobisi.
Ukubamba iqhaza ngokuphelele ekuthuthukisweni kwanoma iliphi inani lamasheya lenkampani okutshalwe kuyo imali.
Ichaza okuhlanganiswa yilo mkhankaso, ngokwezimali, futhi ichaza ibhajethi esezandleni zabaxhumanisi ehloselwe ukutholakala kwalo mkhiqizo.
Lelo kusasa lingaba khona uma sikwazi ukuthembeka futhi sibonelele ngisho nasezindabeni ngokuvamile ebesingakhetha ukuphikisana ngazo.
Kodwa-ke, amadameshe avamile azokhokhelwa uma ukulimala sekuhlaziyiwe futhi kwathiwa "ukulimala kabi" kanti isinxephezelo siyokhishwa njengenani eliyisamba.
ElaseJalimane lisephakathi kwamazwe amakhulu abambisene neNingizimu Afrika kwezomnotho, njengoba kubonakala ngokwanda kohwebo nokutshalwa kwezimali phakathi kwala mazwe ethu womabili.
Nikeza izizathu uma ukwenqaba umbono, ushintsho noma isinqumo.
Iya kumshushisi esifundeni semantshi lapho ehlala khona umuntu othweswa icala.
Uma siqhubeka, le mboni iyakusekela ukubhalisa okuyisibopho, futhi bazibophezela ekusebenziseni kuphela abakhiqizi ababhalisiwe nezidleke ezaziwayo.
Uhulumeni uyahambisana nesimiso sokumisa imikhakha ehlukene nokuphathisa izigaba eziphansi kakhulu zikahulumeni imisebenzi, igunya nemisebenzi yezinto zokuthutha umphakathi.
Uhulumeni kumanje umatasa nohlelo lokuthuthukisa kakhulu izimo zomsebenzi zazo zonke izisebenzi zokunakekelwa kwempilo ezisebenza ezibhedlela zomphakathi, ikakhulukazi uma kuziwa endabeni yamaholo namathuba okuthuthuka emsebenzini.
Uhulumeni ufuna ukwandisa umphumela omuhle walezi zinzuzo emnothweni wezwe.
Uhulumeni uzokhuthaza ukusetshenziswa kukaphethiloli ongakhiphi intuthu eningi kanye nezinto ezishisa uwoyela kangcono ukuze kuthuthukiswe endabeni yokungcoliswa komoya ngenxa yokusetshenziswa kwamalahle nezinkuni.
Isigingci esenzelwe ukudlala umculo owabhalwa yizisebenzi zakwaZulu ezazingamagoduka.
Ukukhulisa izinyane ngesandla ngemva kokuba selikhishwe edanyini unomphela.
Kodwa-ke, ukuhlukunyezwa kwezintatheli kwakungewona umkhuba weziphathimandla zesikhathi sobandlululo.
Ukuvuna neminye imisebenzi enjengokulungisa izilimo ezizodayiswa ngokuzihlanza, ukuzincwela, ukuzihlukanisa, ukuzomisa, ukukhipha amakhasi, ukwenza i-retting, ukuzipholisa noma ukuzipakisha ngobuningi.
Wake wazibona izindlwana okudayiswa kuzo amathikithi enkundleni yemidlalo?
Unomuzwa wobuhle noma uthanda ubuhle.
Wanezela ukuthi uphahla luyingxenye ebalulekile nebizayo yomsebenzi wokwakha inkundla yomdlalo.
Kuthiwa wangena ngenkani efulethini futhi wakhomba abahlali ngesibhamu wabaphuca omakhalekhukhwini, imali, izingubo zokugcoka kanye nemoto yabo.
Wagcizelela isidingo "sendlela ebanzi ehlanganisa ukondleka, ukutholakala kokudla, ezolimo nezohwebo' ukuze kunqandwe inkinga yokuswelakala kokudla.
Angadaza inkani nje uma esafuna ukwenza kanjalo.
Wakhala wadazuluka wathi akazi lutho ngabanye abantu ababulewe.
Wabuye wakhuluma ngesidingo sebutho elihlanganisa nobuchule bezempi.
Wathi ukuqhubeka kwemboni yezemfashini yaseNingizimu Afrika kuxhomeke kulokhu kusekelwa.
Wabonga ithimba lakhe ngokuzikhandla kwabo okukhulu ekutholeni isitokwe ebesebiwe nangokubopha abasolwa abebefuneka.
Waboshwa futhi umbiko wakhe wobugebengu wabonisa ukuthi wayeyisigelekeqe esasifunwa.
Imihlangano yezikhalazo nokulamula iqhutshwa ngokushesha ngemva kwesikhathi sezikhalazo.
Yingakho, Mr Speaker, nginxusa ukuba sibone ukubaluleka kokuba umasipala usebenze ngokubambisana.
Isikhungo esixhaswa uhulumeni esiphethwe yiButho Lensindiso eselapha amadoda asekhulile nezinsizwa ezinenkinga yezidakamizwa noma yotshwala.
Ucwaningo lwezinga eliphezulu luhlobene eduze nokufundisa kwezinga eliphezulu nokuvuselelwe kwenqubo yezifundo.
Imithwalo yakhe lapho yayihlanganisa ukugqugquzela nokuthuthukisa amathuba amakhulu okutshala izimali ahilela amazwe angaphandle.
I-holism umbono wezwe obheka zonke izinto njengezihlobene nothola incazelo yazo ngokuyinhloko endleleni ezihlobana ngayo nezinye izinto.
Bongqongqoshe abahloniphekayo, sibuthene lapha ngesikhathi lapho uMhlaba ubhekene nezinselele eziningi.
Bahlonishwa, uhulumeni oholwa yi-ANC uzoqhubeka ufuna izindlela zokuqinisekisa ukwaneliseka kwabantu futhi uqhubeke wandisa inkululeko.
Ngqongqoshe Mhlonishwa, siyabonga kakhulu ngokusihlonipha ngokusivakashela kwakho.
Ukutholakala kokudla okwanele emindenini kusingathwa ngokwezigaba ezihlukene kunikezwe usizo futhi kungenelwe ngendlela efanele.
Bakwaze kanjani ukuphatha imakethe enjengeyethu njengoba kunokuncintisana okungaka okuvela kwaToyota, kwaMercedes?
Kodwa-ke, ukunqumela izigebengu ugwayi katiki akunakuqhubeka kuyindlela eyinhloko yokuvala igebe ezimweni zomsebenzi.
Kodwa-ke, abaphenyi bathola i-video yekhamera ye-CCTV egalaji ebonisa ukuthi omunye wala madoda wayezothenga uphethiloli ngesigubhu.
Kodwa-ke, ukungatholakali kokwaziswa ngeke kunqande ukuqalwa kwemikhankaso yokugaya kabusha izinto eziwudoti ezingabuye zisetshenziswe.
Ngithemba nokuthi ukuhlala kwakho ngeke nje kukuzuzise emsebenzini kodwa uzothola nethuba lokujabulela ukwamukelwa abantu bakithi abadume ngakho.
Ngiyaqiniseka ukuthi ubuhle obuhlanganisa abantu bakithi buyoqhubeka bukhona futhi banda kule minyaka ezayo.
Ngiyajabula ukusho ukuthi konke lokhu sikufinyelele, seqela ngalÃƒÂ© kwemigomo esasizibekele yona.
Ngikhuluma ngokuthi bekuyoba njani ukube zonke bezipakishwe zazungeza inkundla?
Akukho engikwaziyo kodwa ngingabuza ozakwethu.
Ngiyabonga ngokuthi iKomiti lika-Ad Hoc alenzanga isinqumo sokuthi bengifuna ukudukisa iBandla.
Uxolo, ngicela uhlale phansi, ngiyaxolisa, uKhomishane wethu angathanda ukukubuza umbuzo.
Nginilethela imkhonzo efudumele kahulumeni nabantu baseNingizimu Afrika.
Ngakhetha ukuba kuphephe umndeni wami esikhundleni sokuba nginamathele ekuthembekeni kubantu bezwe lakithi.
Mangivume ukuthi ngiyayizwa impendulo yakho mnumzane, kodwa ngiyazi futhi ukuthi kunabantu abathile abebengathi yimpendulo ewuwangala.
Angikhumbuli kahle kodwa ngicabanga ukuthi yayipake kuleya ndawo engisanda kuyikhomba.
Akubuzwa ukuthi ezemidlalo ziyithonya elikhulu elihlanganisa abantu ezweni lakithi.
Ngikubonile lokho, ukuthi ngabesimame abaningi abangabameleli besifazane ezigungweni zethu zesishaya-mthetho, imithetho yethu manje isinobuntu futhi iyacabangela - ikakhulukazi ezindabeni zezenhlalo nezomnotho.
Ngithemba ukuthi uHulumeni wase-Italy uzoma ngomumo njengathi ukusiza izinkampani zase-Italy ezifuna ukwenza uhwebo eNingizimu Afrika.
Ngithemba ukuthi le ncwajana uzoyithola iwusizo ekuhlaziyeni ukuxhaswa kwezokuvakasha ngezimali ezivela ezinhlanganweni ezihlukahlukene.
Ngithemba ukuthi uzoyijabulela le ncwajana yethu yamuva enombiko.
Ngifuna nje ukukusho lokho ngokuphelele, futhi ngifuna ukunifundela lokho iMantshi ekushoyo embikweni ewutholile, futhi ngizowufunda ngolimi lomdabu.
Manje ngiyazisola ngokuthi angimtshelanga indlela ebengizizwa ngayo ngesikhathi ekhuluma lapha ngaphambili, encoma ubuhle, ukuhlakanipha nobuntu babantu bakithi.
Ngibizwe yisikhulu ukuba ngizophendula umbuzo owodwa futhi ngawuphendula ngobuqotho.
Bengingakwazi ngokuphelele lokho, kwakusesikhathini eside ngaphambi ngokuba ngibe uMphathi woDokotela Abahlinzayo.
Ngizogxila kuphela enseleleni yokwakhiwa kwesigaba sabansundu abangabatshali bezimali zamabhizinisi, abansundu abaqala ukukhomba ngophakathi.
Ngifisela zonke izihambeli izingxoxo ezaakhayo eziyothuthukisa ukubambisana kwethu.
Ngifisa ukubonga abagqugquzeli ngokungimema ukuba ngizokhuluma kule mbizo ebalulekile.
Nonke kuleli zwe lethu elihle, nginifisela uSuku Lwamasiko olujabulisayo.
Nginifisela impumelelo enkulu emizamweni yenu futhi ngiyaqiniseka ukuthi nizoqhubeka ninengqungquthela enhle.
Ngazibona mathupha futhi ngazibuka zonke izinto ayezenza.
Ngifisa ukubonga lawo malungu eSishaya-mthetho Sikwazwelonke abeke amazwi agxila noma ahlanganisa lokho afuna ukukwenza ngenkinga ebalulekile yokulwa nobumpofu.
Ngifisa ukunibonga futhi ngokungibandakanya nale nyuvesi ephambili.
Iphawula imidanti ehilela izimpahla nemisebenzi ebingathunyelwa kwamanye amazwe ngaphandle kwemvume, kodwa ngenxa yendlela ezosetshenziswa ngayo noma ngenxa yabantu abazoyisebenzisa, okufanele ibe nemvume.
Uma umshini wemali (ATM) ulimele noma uma kunezinto eziphumele ngaphandle kuwo.
Uma bonke abaseNingizimu Afrika beba neqhaza kulesi senzakalo, besiyobonisa umhlaba ukuthi sizimisele ukulwela ukuba nezwe elingcono labo bonke.
Uma isisebenzisi sinikwa isinxephezelo ngenxa yokukhubazeka unomphela.
Uma imbizo yeqela ngale esikhathini sokudla, kuyohlelwa ukuba kube nokudla neziphuzo.
Uma ekhona, ngifuna ukwazi ukuthi akhona yini amaJuda azuza ngalokho okwenzeka phakathi nokuqothulwa kwesizwe namakamu okuhlushwa.
Uma la maqembu engavezwa, ayohlale etholakala kulabo abasezweni lakithi abangakawulahli umqondo wokuntengantengisa izwe lakithi ngokusebenzisa udlame.
Uma ungakwazi ukubhala, cela umngane, isihlobo noma umuntu osebenzela abomthetho ukuba akusize.
Uma uba nezinkinga zokungena kule ngosi, ucelwa ukuba uthinte u-webmaster.
Hlaziya izinto ezithonya izinqumo zokwenziwa kohlelo lwemali kanye nezinqumo zokuphatha zoMnyango nomkhakha ngamunye.
Ngiyakubonga kakhulu ngakho konke okushilo ngohambo lwamuva nje.
Ukwaziswa okubalulekile okukula maqoqo kuba yingxenye yamagugu ahlanganyelwa yizwe lonke.
Abathenga ngaphandle, abathengisela amazwe angaphandle kanye namabhizinisi endawo badinga izinkonzo ezingenazihibe ukuze imiphumela eyinhloko yenkambizo zezokuthutha ezweni lonke ifinyelelwe.
Ngaphezu kwalokho, kunamazwe ambalwa angakasamukeli lesi Sivumelwano.
Njengoba sasizama ukuguqula iminyuziyamu yethu, saqalisa uhlelo lweScrapbook Project njengengxenye yoHlelo Lokulandiswa Komlando ngo-September nyakenye.
Kwesinye isimo isikole esithile saseLansdowne savumela inkampani yonogada abahlomile ukuba ibe nesikaniso esikoleni, okwasiza ekunqandeni ukucekelwa phansi kwempahla nobugebengu.
Ngo-August kulo nyaka ophezulu sizokhipha incwadi yeziqondiso yodokotela bakamasipala.
Empeleni, Mhlonishwa, ungase ukuthole kumangaza ukwazi ukuthi ngangingimshushisi emacaleni oJenene Bebutho Lokuvikela abathile ngenxa yokukhwabanisa kule Nkantolo Yesifunda yaseJohannesburg.
EGuinea Bissau, sinomkhankaso wezolimo esiwenza kanye nelaseNdiya nelaseBrazil kanti eHaiti, sinomkhankaso wentsha wokuqongelela izinto ezingabuye zisetshenziswe.
Uma sibheka lo mlando sizama ngobuqotho ukubheka ithonya loBandlululo.
Ukuze kubhekwane nalesi simo imithombo yengcebo eyengeziwe izosetshenziselwa ekuqaleni lolu hlelo.
Kwezinye izimo, kungasetshenziswa izindlela zokulawula imithombo ukuze kunqandwe ukukhiqizwa kwemfucumfucu ngokuphelele.
Kulowo Mthetho kufanele ubhekwe njengokhuluma ngeNkantolo Yezemisebenzi.
Phakathi kwezinye izinto, emkhakheni wezokuthutha, kuyotshalwa izimali kabusha futhi kwenziwe ushintsho kuyingqalasizinda kaloliwe, imigwaqo, namachweba, kuhlanganise nechweba elisha.
Kulokhu imali eningi yokubambisana nezentuthuko yafakwa emaqenjini omzabalazo futhi asekelwa ngezindlela eziningi ezihlukene, kuhlanganise nokwamukela abaningi abasekudingisweni.
Ukwehluleka ukubona amandla nobuthaka bezwe ngalinye.
Inanda yayiyindawo yokuhlangana yamantombazane azo zonke izizinda avela ezingxenyeni eziningi zaleli zwe, futhi ngithemba ukuthi kusenjalo.
Empeleni, ezikhathini eziyivelekancane lapho zawuveza obala umbono ongqubuzana nesimiso sokwahlulela, lokho sakwenza sicabangela isidingo sokuvikela ubuqotho baso.
Empeleni, sikwazile ukudlula phakathi kwezinxushunxushu ezinkulu, futhi eqophelelweni ngalinye kule ndlela, kuye kwadingeka ukuba sisabele ngendlela enamasu ezenzakalweni ebesizilindele nalezo ebesingazilindele.
Empeleni, lapho sifika eDar-es-Salaam, sathola ukuthi lezi zinqubo ziphazamisekile kodwa azikahluleki ngokuphelele.
Izinkomba zinciphisa isibalo sezinyathelo ezidingekayo ukuze kuqondwe ushintsho emvelweni futhi kululazwe inqubo yokukhulumisana edlulisela ukwaziswa kumuntu obusebenzisayo.
Ulwazi lwabomdabu lube umgogodla wokuchuma kwemboni yezokuthakwa kwemithi eNdiya.
Abase-Indonesia abahlupheka ngendlela efanayo ukuze bathola inkululeko yabo babeqonda ukuthi sibhekene nani.
Ukwehla kwamandla emali kuphansi ngenxa ngenxa yesimo esiqinile sezomnotho nezezimali kanye nokunqandwa kokukhushulwa kwamaholo.
Abantu baqeqeshwa emsebenzini kanti abaculi kufanele balondoloze indinganiso efunekayo yekhono lokudlala izinsimbi zomculo.
Abahloli kufanele banikezwe amandla athe xaxa ukuze bakhuthaze ukubambisana nezindinganiso ezifunekayo futhi bathuthukise ukuphumelela kwabo.
Esikhundleni sokuthola umntwana, bathola isikhwama esimnyama esasigxishwe insangu.
Vikela i-geyser yakho ngokuyisonga yona kanye namapayipi amanzi ashisayo ngamaphephandaba, izingubo ezindala noma ezinye izinto ezifudumezayo.
Ukuhlanganiswa kwazo zonke izinto zokuthutha ukuze kubhekelwe izidingo ngendlela engenazihibe, kuncishiswe izindleko kubagibeli, futhi kuthuthukiswe nokusebenza kwazo.
Gxilani ohlelweni lokuvuselela izibhedlela futhi kutholakale nochwepheshe abengeziwe ikakhulukazi ezindaweni zasemaphandleni.
Inkampani ephakela izidingo ze-inthanethi (Internet service provider) yinkampani egunyaziwe exhuma abantu noma amabhizinisi kuyi-Inthanethi.
Izimila ezingezona ezomdabu zisakazeka cishe kulo lonke izwe.
Phenyani izenzo ezithile zobugebengu obubi nobunobudlova njengokubulawa kwabantu ubuthaphuthaphu nokudlwengulwa.
Ihlobene nemisebenzi ethile emayelana nomsebenzi wokwakha ngokoqobo noma wokuphenyisisa.
Inanohlu lwamanani ezinto izivakashi ezingazithola eziqiwini.
Lokhu kusho nokuthi imisebenzi yokwakha esikhathini esizayo iyoba nezici ezengeziwe ezihlukahlukene zezenhlalo nezomnotho esikhundleni sokunakekela kuphela abahluphekayo.
Isiza omasipala ngokubaxhasa ngasese uma kuvela izinkinga ezithinta leyo minyango noma izimali.
Ihlanganisa, igqugquzele futhi inakekele okulandelayo: Ukuhlelwa kwempahla nokuphathwa kwayo.
Yabonisa enye indlela ephumelelayo yokwakha izindlu ezingabizi ngokuveza uhlelo oluhlanganisa bonke abantu futhi oluqhubekayo.
Kubonakala sengathi isikole saluhlela kahle lolu hambo lokungcebeleka, futhi le nhlekelele yayiyingozi.
Isiza nabeZezinkonzo Eziphuthumayo (Emergency Services) ukuba basheshe bathole izakhamuzi ezidinga usizo, okwenza zonke izakhamuzi zibe nokuthula kwengqondo.
InoMthetho-sisekelo Wesikhashana onqabela ukucwasa, olwela amalungelo ayisisekelo, futhi ogcizelela inkululeko nesibopho sokulandisa kukahulumeni.
Kulethe ukuzinza nokuhleleka okungcono emsebenzini.
Kwakunesiqondiso esifanele sohlelo futhi izindlela izinqumo ezazenziwa ngazo zashintsha kakhulu.
Kumelwe kube mayelana nokuthuthukisa izinga lokuphila lazo zonke izakhamuzi.
Kugcizelela imisebenzi ethile yoMnyango ukuze kuqinisekiswe ukuthi uhulumeni uyifeza ngokuphelele imithwalo yakhe yokwengamela uhlelo lwezempilo.
Kungenxa yalesi sizathu iDST yaqala umkhankaso weminyaka emithathu wokuthuthukisa amakhono ezisebenzi nokunakekelwa kweziphuphutheki (satellite), okulindeleke ukuba nawo uphumele ekwandeni kobunjiniyela beziphuphutheki.
Inanomthwalo wokuthuthukisa i-Provincial Tourism Policy nokuhlaziya imithetho ekhona ethinta ezokuvakasha.
Luwuhlelo lokuthuthukiswa kwe-Afrika, oluveza izifiso nezidingo zethu.
Siye saqala izikole zokugxilisa ingqondo ngenxa yalokhu kwanda nezinto ezintsha ezilethwa yintuthuko.
Igwema ukugxila ekucindezeleni, ekulawuleni nasekubuseni abantu.
Kukithina ukuba sikuveze lapho sixoxa namazwe lapho lokhu kwenzeka khona.
Kungqubuzana nomthetho ukuba ikhasimende noma isisebenzi esizimele sihluphane nemitha yamanzi.
Kubalulekile ukuqeda wonke amaphilisi okugoma achazwe kuleli thebula.
Kodwa-ke kubalulekile ukuphawula ukuthi ukuqashelwa kweSomaliland kuyingxenye eyodwa yenkinga enkulu ethie elaseSomalia.
Kubalulekile, nakuba siphila ukuphila okumatasa, ukuba bonke abantu babe nethuba elilinganayo lokuvakashela izindawo zemvelo, ukuze bafunde, bathande futhi bayiqonde imvelo.
Kubalulekile ngempela ukuba sisebenzise lolu suku njengezakhamuzi zaseNingizimu Afrika ukuba sivuselele ukuthanda izwe lakithi ezinhliziyweni futhi sibhekane ngqo nanoma yiziphi izinselelo esibhekene nazo.
Kuhlaba umxhwele ukuthi ezimweni eziningi isitatimende esisodwa sifakazela esinye.
Kuwumthwalo wami ukuqinisekisa ukuthi thina, njengomnyango nanjengababhekeli bezidingo zomphakathi, sigqugquzela ushintsho uhulumeni azimisele ukulwenza.
Kuyinto ephawulekayo ukuthi izilaha zibhekwa njengezindawo zokuhlukanisa okukuzo futhi noma isiphi isilwane esingena kule ndawo asinakuphuma futhi, okusho ukuthi kufanele sihlatshwe.
Kuhlongozwa ukuba kuthuthukiswe le mizila maduze ngokwandisa ubukhulu ayo, ngokuvula amathuba okupaka emgwaqweeni, kuthuthukiswe izinto zokuthutha umphakathi, kuthuthukiswe izimpambano-mgwaqo, futhi kuthuthukiswe nesimo sendawo.
Kuyashaqisa ukuthi lesi senzakalo senzeke inkathi yamaholide isanda kuqala nje.
Kuwumthwalo womhlengikazi njengesisebenzi ukunikeza ukunakekela okusindisa ukuphila nokunciphisa ubuhlungu nokuphatheka kabi.
Ngakho-ke, akulona iqiniso ukuthi izindawo zokudla ezingaphezu kwesigamu azizifinyelelanga izindinganiso eziyisekelo.
Ngakho kusobala ukuthi wonke umzamo ubalulekile ekubhekaneni nezinselele zobuphofu, ukuswelakala kwemisebenzi nokuntuleka kwentuthuko izwe lonke elibhekene nakho.
Akucacile kimi futhi ngicabanga ukuthi kufanele kwenziwe umahluko.
Ngeshwa akufanelekile ukunikeza imininingwane ethe xaxa kule ndaba ngenxa yokuthi izingxoxo eiznjalo zibucayana.
Kumelwe sikhumbule ukuthi izingqinamba laba baholi ababebhekene nazo zazizinkulu.
Kufanele kube nezisebenzi ezifunekayo, ezikufanelekele ukubhekana nezidingo zempilo zomphakathi othile.
Ukwamukelwa kwalo Mthetho-sisekelo kubeka isisekelo esiqinile sokuba abantu baseNingizimu Afrika banqobe ukuhlukana nezingxabano zesikhathi esidlule.
Yagcizelela ubizo lokuba kuqedwe usizi lwezimpi, eziyisithiyo esikhulu ekusebenzeni kwezinhlelo zethu zentuthuko nobumbano.
Kuphathelene nokondliwa kwabantu futhi kuveza ikhono lomhlaba lokukhiqiza kwezolimo.
Izocabangela izinkinga ezethulwe kuyo futhi ibhekele nokusetshenziswa kwezinqubo-mgomo ezihlongozwe uMkhandlu.
Kufanele kube sobala ukuthi, uma la marekhodi ezogcina kahle futhi kutholakale inzuzo ephelele kuwo, kubalulekile ukuba nehhovisi lasepulazini elinethezekile.
Kufanele kuphawulwe ukuthi izinga elithile lokuphindaphinda nokugamanxa kwemithwalo likhona eMithethweni engenhla.
Kuveza ukuzimisela kwamazwe asathuthuka ukufeza indima yawo njengababambiqhaza ababalulekile emnothweni womhlaba wonke nasezinkingeni zomhlaba.
Kwatholwa ukuthi imoto yayebiwe ndawana-thile eJohannesburg.
Izoba nezisebenzi ezifanele futhi eziyokhethwa ngokwamakhono nobuqotho bazo.
Izoqhubeka ilwela ukusetshenziswa kwayo ngokugcwele ohlelweni lwemali lweSifundazwe.
Cishe bekuyoba ukungenzi ihaba ukuthi siphila ezikhathini ezihlaba umxhwele.
Izinto okufanele zithengwe zihlanganisa izinganono zamanzi, izinqola zebutho, izindiza ezinamakhamera ezizosetshenziswa emngceleni kamuva kanye nezinguo zokuvikela umzimba.
Umgomo wayo oyinhloko ukuba ibe umgqugquzeli wokulingana kwezomnotho noshintsho, kanjalo yandise inzuzo yokudlondlobaliswa kwabantu.
Ingokuthile iKhomishane okufanele likuhlukaniselane lona phakathi kwalo.
Ithi sifuna abantu bancintisane kufanele, kodwa sisiza wonke umuntu.
Ngidwebele igama, yilokho kuphela engikwenzile.
Ukwazi izilimi ezingaphezu kolulodwa - okungenani ezintathu noma ngaphezulu, ikakhulukazi izilimi zethu zomdabu - kuyinto ekhulula umphefumulo ngempela.
Abahlaziyi abanolwazi bahlaziya le ngosi yamanje futhi basinika umbono wabo ngalokho ekuqukethe.
Umthetho wezemisebenzi kufanele ushintshwe ukuze kuqinisekwe ukuthi amatilosi aqashwa abanikazi nezinkampani zaseSA anamalungelo afanayo nesivikelo njengezinye izisebenzi.
Izisebenzi ezingabahlali abantu abasebenza epulazini babuye bavunyelwe ukuba bahlale lapho.
Manene namanenekazi - umhlangano wanamuhla ubugxile kakhulu ezilimini nasendleleni esizisebenzisa ngayo.
Manene namanenekazi, zimenywa ezihloniphekayo, zihambeli, mangiphinde nginifisele okuhle - futhi nginimeme ukuba nijabulele isandla sethu kanye nobuhle besifundazwe sakithi.
Manene namanenekazi, sifunde indaba esihlabe umxhwele yokuthi elaseFinland, elingomunye wozakwethu kulo mkhankaso, laguquka ngempumelelo laba izwe lomnotho esingafunda kulo ngesikhashana nje esifushane.
Ukuthatha indawo kulapho abantu bethatha khona indawo ngokungemthetho ukuze bahlale kuyo.
Ababolekisa ngemali abavunyelwe ukuba bagodle ikhadi lakho lokuthola i-grant njengesibambiso lapho bekuboleka imali.
Ubude buxhomeke enanini lokuphakelwa kwezinkonzo emgomweni ngamunye kanye nasenanini lezinga elifinyelelwe.
Mangiphinde nginamukele futhi ezweni lakithi nakule ngqungquthela, futhi ngithemba ukuthi niyokujabulela futhi kunizuzise ukuhlala lapha.
Masifundise abafundi ukuze bazihlomise ngolwazi lweZibalo neSayensi.
Ukwandisa imithombo yengcebo ohlelweni lwemali olukhona manje nasezikhwameni ezinjengeNational Skills Fund ngobuhlobo obufanele bokusebenza nobudlelwano neminyango kahulumeni.
Ukubambisana nozakwethu abangaphakathi nabangaphandle emikhankasweni uma kufuneka kanjalo ukuze siqiniseke ukuthi kutshalwa izimali emkhankasweni futhi sikhuthaze ukubambisana uma kungenzeka.
Njengenkinobho ethi Save nethi Submit, ethi Confirm nethi Request Amendment zithinta kuphela imizila ekhethwe ngokuqondile ngokuchofoza ibhokisi elihambisana nazo.
Nciphisani ukusebenzisa izindawo ezinotshani futhi nisebenzise izinhlobo ezimelana nesomiso.
Izindaba ezimnandi, izindaba ezibuhlungu, kunezindaba ezihlekisayo, sinalo lonke uhlobo lwezindaba.
Mhlonishwa, muva nje sizwe inqwaba yemibono ezenza sengathi ivikela isimiso sokwahlulela kulokho okubhekwa 'njengokuhlaselwa' kuleyo nhlangano ebalulekile yalo mbuso wethu wentando yeningi.
Ukulondoloza ubuhle nokuhlukahluka kwezingu zethu, futhi kulawulwe ngokucophelela ukwakhiwa kwemizi yesimanje noma uxhaxha lwezakhiwo ezakhelene.
Inkulumo ethi "major labour sending areas" ibhekisela ezindaweni lapho kutholakala khona noma kuthathwe khona isibalo esikhulu sezisebezi zasemayini.
Qiniseka ukuthi iphampu yechibi lakwakho lokubhukuda namanye amathuluzi asendlini awawubangi umsindo lapho esebenza noma avalelwe ukuze kunqandwe umsindo.
Yenzani ukuba ikhondomu labesifazane litholakale ezindaweni elidingeka kuzo futhi likhulunyelwe.
Umuntu njengohlupho olufika ngezikhathi ezithile eTranskei: ukuphazamisa, ukuthutheleka komphakathi kanye nokuphathwa kwemithombo yokudla engokwemvelo.
Abondli abaningi balahlekelwa umsebenzi, ngenxa yokuthi bangena emzabalazweni wokulwela inkululeko.
Abaningi balab' osaziwayo babesaphila, kodwa ukuphila kwakuhluke ngokuphelele ngaleso sikhathi.
Uhlelo lwezinto zokuthutha olwandle kufanele luzame ukukhuthaza nokulondoloza isimo esinomncintiswano uma kufanele futhi uHulumeni uzogwema imikhuba yokuvikela ulwandle futhi ulondoloze inkambiso "yamachweba akhululekile".
Izibalo nesayensi ngokuvamile zifakwa njengezifundo 'ezinezelwe' ezinika kuphela ulwazi lomongo noma oluqondene nomsebenzi kuphela.
Ithebula le-matrix kanye nokubala amaphuzu kuzosetshenziswa ukuze kukhishwe izinto ezingabalulekile kakhulu.
Izindaba ezinjengokushintsha kwesimo sezulu nezindaba ezihambisana nakho ezihlobene nokutholakala kokudla nokulahlekelwa umsebenzi zizoba nohlonze ekuzimiseleni kwabenzi bezinqumo.
Kuzothathwa izinyathelo zezokwelapha ukuze kusizwe abanezifo ezicekelayo futhi kulungiselelwe nemishini yezokwelapha.
Amalungu azohlawula ngezinto ezibuyiswa sekwephuzile, ezingabuyiswanga noma ezilahlekile ezithathwe emtatsheni.
Amalungu eminye iminyango esekelayo nawo azofakwa emsebenzini phakathi nale nkathi ukuze kwandiswe isibalo samaphoyisa futhi abonakale obala njalo.
Amalungu ngezikhathi ezithile ayeshintshwa noma ahambe futhi yilokho engikuqondile uma ngikhuluma ngokushintsha kwamalungu ngezikhathi ezithile.
Amadoda nabafana kufanele bafunde ukuthi abesifazane nezingane kufanele bavikelwe futhi bangahlukunyezwa.
IMercantile inamagatsha ayishumi nane abhekela izidingo eziphelele zakuleli namazwe angaphandle, kanye namathuba akhethekile ezomnotho nokutshalwa kwezimali.
UMiriam njengovemvane oluhle lwase-Afrika wayeya lÃƒÂ© nalÃƒÂ© eshiya uphawu olungalibaleki ekuphileni kwabo bonke ababehlangana naye.
Ukuhlanganisa bonke ababambiqhaza emzamweni onobumbano wokwakha ubudlelwano nokuhlanganyela imithwalo ukuze kuvuselelwe futhi kuhlanganiswe izinhlelo nezinqubo ezisetshenziswa e-Afrika.
Kufanele kwenziwe okwengeziwe ukuze kufinyelelwe emiphakathini yabaNsundu eNtshonalanga Koloni, ngomkhankaso owenziwa ngomdlandla nogqozi.
Izindlu zethu eziningi azikahambisani nenkambiso yokushintsha izindlu kungabi nje ukwakha izibalo kodwa nokwakha izindlu zezinga eliphezulu.
Eziningi zalezi zinhlangano ziphethwe abantu abangakhubazekile ababhekela izidingo nakuba, ngenxa yenqubo yokubusa ngentando yeningi eminyakeni yamuva nje, abantu abakhubazekile sebeyatholakala phakathi kwabaphathi bezinhlangano zezenhlalakahle.
Thuthela imfuyo kwezinye izindawo ngezikhathi zemvula ukuze zingagxobani.
Ikhasimende lami lithi akukho phoyisa lasebusuku leStallion Events noma iViper Protection Services elalikhona kuleyo ndawo owawupake kuyo.
Bangane, kufanele sikhumbule ukuthi isithembiso sokuphila okungcono asinawo umngcele.
IMyanmar inezinkathi ezintathu zonyaka ezihlukene, kanti isikhathi semvula siqala ngo-May siqhubeke kuze kube ngo-October.
Ulwazi-ngqangi lukazwelonke nolwamazwe omhlaba kanye neminye imithombo yokwaziswa okuhlobene nalo.
Izinqubo zikazwelonke kanye nezinhlelo kufanele zihilele imithombo yezindaba kukho kokubili ekukhuthazeni ukuncishiswa kwengozi nokusingathwa kwezindaba ezimweni zenhlekelele.
Izimila nezilwane zendabuko - izilwane nezimila ezitholakala ngokwemvelo endaweni ethile.
Kusobala ukuthi izinzuzo zezwe ngalinye lase-Afrika nesifundazwe ziyonquma ukuthi yiziphi izinto ezibalulekile eziyogxila kuzo.
Futhi akuhlanganisi imisebenzi kuHulumeni Kazwelonke nakoMasipala.
Kodwa-ke siyalivuma iqiniso lokuthi kudingi kakhulu okusadinga ukwenziwa ukuze kwakhiwe isizwe esinobumbano ngempela kwezenhlalo.
Abafundi bendawo abayishumi nesishiyagalolunye sebeqede izifundo zokuqeqeshelwa ukuSika Izingodo Nokuvala Izihlalo Ngendwangu futhi baye bavula amabhizinisi amahlanu amancane ngemva kokuqeda lezi zifundo.
Cha-ke kufanele ngingavumi Mnumzane, igama elithi lesiNgisi elithi "eliminate" (shabalalisa) alinakuba nencazelo efana nse neyesiBhunu.
Cha, akasitshelanga ukuthi ungubani nokuthi siyini isikhundla sakhe.
Cha, ngeke ngazi ukuth bebeyizimpimpi yini noma cha.
Cha, angicabangi ukuthi besikulindele lokho, ukuthi kuyodingeka sihoxe.
Umasitende kufanele akunike omunye ukhiye ngokushesha uma eshiya izihluthulelo ngoba sezigugile noma ngenxa yesizathu esithile esizwakalayo.
Ngobusuku okukhulunywa ngabo ngicabanga ukuthi usushilo ukuthi kwakunama-ambulense amahlanu ayelindile ngaphambi kokuba kube nenkinga esangweni.
Manje, awusichazele ukuthi kwakuqondweni ngalokhu, ukuthi kunemikhiqizo noma izikhali ezazenziwa ngokweProject Coast ezazingase zibe yingozi enkulu.
Yiqiniso ukuthi asinakusho ukuthi abahleli babhale ziphi izindaba.
Uma ubhukuda ngasogwini, buyela endaweni eyomile ngokunamathela izixhobo zamakhorali bese usebenzisa ikhampasi yakho noma umumo wendawo ukuze uye lapho ufuna ukuya khona.
Ngalolo suku olufanayo kwakhishwa izibalo zaminyaka yonke zobugebengu.
Sithanda ukuphinda sibonge ngokusamukela ekhaya.
Sifisa ukuphinda sithi siyakwamukela Mongameli nethimba lakho.
Sifisa ukuzwakalisa ukubonga nokwazisa kwethu ngeqhaza likahulumeni wakho nabantu bakini ekulweleni kwethu inkululeko.
Kwakhiwa izindawo eziyikhulu namashumi amahlanu zabadayisi abancane ababhalisiwe eduze nje nemakethe kanye nasemgwaqweni omkhulu.
Ukuxhasa okuqhubekayo noma imali yosizo yokunakekelwa kamuva kanye nezinye izidingo zokuxhasa ezidingekayo ukuze kulondolozwe idumela futhi kufezwe indima yezentuthuko.
Amathuba ezohwebo lwasolwandle azophawulwa futhi akhuthazwe ezindaweni ezithile ezakhelene nogu.
Noma, noma ikuphi okunye ukuziphatha okulawula noma okuhlukumeza umuntu, uma lokho kuziphatha kulimaza, noma uma ngokushesha kungase kuthikameze ukuphepha, impilo noma inhlalakahle noma umuntu ohlukumezekile.
Ezinye izinselele lolu hlelo olufuna ukuzilungisa zihlanganisa ukungcoliswa kwendawo, udlame, izikhukhula, amagebe okuntuleka kolwazi kanye nemigwaqo efanele.
Ezinye izindaba okuzoxoxwa ngazo zihlanganisa izikhathi zokuqongelela amaphepha ezincomo kanye nezikhundla zemithombo yezindaba.
Uhlelo lwethu lwemfundo kufanele luvumelane nezimfuno ezinthsa namaqiniso ohlelo oluye luba nzima lwezomnotho zomhlaba wonke.
Ukuphila kwethu kwaba nohlonze ngokusekelwa abantu ababethi bayakulwela.
Umzabalazo wethu wokwakha idolobha elingcono awusenakunqandwa manje.
Imisebenzi yezokuthutha esizisungulele yona iyosiza abantu basuke ohlotsheni oluthile lwezinto zokuthutha baye kolunye, esitobhini esisodwa sokugibela nokwehla, besebenzisa amakhadi obuchwepheshe okugibela.
Ukwelashelwa ngaphandle kwasesibhedlela kubalungele abantu abadla izidakamizwa ezibathintayo ngokomzwelo, ngokomzimba, ngokwezenhlalo noma ngokomoya.
Kulezi zinyanga ezilandelayo zisoqinisa futhi sandise le mikhankaso.
Ukusebenzisa imithombo ngokweqile - lokhu kuthinta ukusetshenziswa kwayo esikhathini esizayo kanye nemvelo.
Izigungu ezinababambiqhaza abahlukahlukene zizohlaziya abangenele umncintiswano futhi zikhethe abanqobile.
Kuzogxilwa kakhulu ekwakheni ubuhlobo obuhle phakathi kweNamibia neMozambique.
Ikakhulukazi ezindaweni zasemaphandleni, kuzogxilwa kakhulu ekuqinisekiseni ukutholakala kokudla nasemikhankasweni yokuvula amathuba omsebenzi emphakathini, ukuze kusingathwe ngokuqondile inkinga yobuphofu imiphakathi ephila kubo.
Abantu abazobanjwa bebhukuda olwandle ngemva kwamahora okubhukuda bazoboshwa.
Ngempela abantu bebengazazi izinto eziningi, kodwa ngicabanga ukuthi lokhu kuye kwaholela enkingeni enkulu nakakhulu yokuziphatha, kodwa ngempela asilibambanga iqhaza.
Ukuthuthukiswa kwabantu kanye nokukhuthazwa kokwelulekwa kwezakhamuzi ngogqozi, amakhono okuphila, izindinganiso, kanye nezici ezihlobene nemisebenzi ezinjengokufakwa kwabantu emsebenzini nokubeluleka ngezemisebenzi.
Kuyokwenziwa izinhlelo zokuvikela izinkonzo zezibhedlela, izakhiwo, izisebenzi kanye nemali etshaliwe.
Ucelwa ukuba uchofoze ilink yengosi ebonisiwe ukuze uthole isimemo sokuya kuyiReunion Island Festival.
Ucelwa ukuba ungazisebenzisi lezi ziqondiso njengohlu lokuhlolisisa lapho nixoxa nengane ethintekayo.
Ngicela ukuba nisukume senze i-toast yokufisela uMhlonishwa impilo enhle nobungane phakathi kwabantu baseMalaysia nabaseNingizimu Afrika.
Kwakungenandlela yokubopha amaphoyisa futhi akukho okunye abazali bami ababengakwenza.
Ipolio ibangela ubuthaka obungalindelekile noma ukwehluleka ukusebenzisa umlenze noma ingalo.
Isimo somphakathi noma sokuhlala kwabantu sibhekisela oshintshweni olubangelwa yizinguquko ezintathu: ukuzala, ukufa nokufuduka kwabantu, kanye nendlela lezi zinto ezisithinta ngayo isibalo sabantu, ukuhlala kwabo nokusabalala kwabo.
Ukulondoloza ngezinye izindlela ezinjengokukhama, ukomisa, ukucwilisa kuwoyela noma kuviniga.
Ukucindezela komphakathi nemithombo yezindaba yendawo kwakhula futhi manje iqembu eliphenyayo lase limagange ukuxazulula le mpicabadala yokuthi ubani umbulali.
Izinto ezisemqoka ziyindlela efanele nelingene yokwaba umnotho wezwe ezifundeni zasogwini ezisathuthuka, ikakhulukazi eze-albacore, iswordfish ne-bigeye tuna.
Khiqiza izithombe ezisekela uumsebenzi wezesayensi owenziwa eCedara nakwezinye izikhungo zocwaningo.
Imikhiqizo ethengwa e-Argentina ihlanganisa imikhiqizo kabhontshisi we-soya; ummbila, uwoyela kaphethiloli; uwoyela ongahluziwe; ukudla osekuphekiwe, izimoto zokuthutha impahla; izinsimbi zezimoto kanye nezilwane eziphilayo nemikhiqizo yezilwane.
Ukwakhiwa kohlelo lokuhwebelana namazwe omhlaba olulawulwa yimithetho ngokusebenzisa iWorld Trade Organisation.
Ukukhuthaza ubuhlobo obuhle phakathi kohulumeni abahlukahlukene ukuze kuqinisekiswe ukuphakelwa kwezinkonzo okuhlanganyelwe kuyo yonke imikhakha kahulumeni.
Indawo esetshenziselwa ngokukhethekile amathuna noma indawo yokushisa abafi.
Kunezihlongozo ezenziwayo zokuvikela nokwenza izibopho zokuphatha zibe lula phezu kwabaqashi.
Izindawo ezivikelwe ezinomthelela ekulondolozweni kwezinto ezinhlobonhlobo zemvelo ngokuvamile azihlelwa futhi aziphathwa kahle.
Ukusho usuku okufanele umkhiqizo wokugcina uthunyelwe ngalo, futhi kuchazwe ukuthi isigaba ngasinye sokuklama nokuthuthukisa sabelwe isikhathi esingakanani kanye nezinsuku zokuthumela wonke umsebenzi.
Ukuqeqesha abantu esifundazweni, ukuze ukwaziswa kusetshenziswe ngokugcwele.
Uhulumeni wesifundazwe awunawo amandla okubhekana nezinkinga zokungaguquki kwemakethe yezemisebenzi.
Ukulungiselela amafektri nezikhungo zokuhweba zabathengi abakhulu emakethe.
Ukuhlaziya kwesimo sengqondo okuhlanganisa ukuhlaziywa kwekhono lokucabanga nobuntu.
Izindawo zomphakathi ezakhiwe amazwe omhlaba wonke zazingasasebenzi nhlobo ngenxa yokuswela imali yokusebenza, amandla futhi zonakaliswe yimpi.
Izindleko ezifanele zokutshala izimali beziyohlanganisa imishini, izinto zokusebenza, indawo kanye nezakhiwo, nezimoto zomsebenzi.
Liyana kakhulu onyakeni, bese lithi ukuncipha phakathi kuka-December no-February.
Kuqongelelwa imali nempahla enjengokudla nezingubo zokugqoka zeziguli eziswele.
Ukuqaphela nokuvuza umsebenzi omuhle: Ukukhuthaza ukuvezwa nokulondolozwa komsebenzi omuhle kuyo yonke imikhakha yezobuciko.
Ukuqashelwa kokubonisana, ukubandakanya abanye nokukhuthaza ukubamba iqhaza ngokuphelele kwabo bonke ababambiqhaza njengezimiso eziyinhloko okufanele zibe yisisekelo sazo zonke izimiso nezinhlelo zeHIV AIDS.
Amarekhodi agcinwa ngendlela eyenza ukuba kube lula ukuwashintsha abe ukwaziswa.
Imithetho ehloselwe ukulawula ezinye zezingozi ezinkulu nezisobala imisiwe.
Khumbula iqhaza elihle kakhulu elabanjwa abesifazane bezwe lakithi nasezwekazini lonke ukuze baqiniseke ukuthi siba nomphakahti onobulungisa, obusa ngentando yeningi, ongacwasi ngokohlanga nangokobulili.
Khipha isihlahla esikhwameni bese uvukuza inhlabathi esezimpandeni.
Abantu abasenakushayela iziteshi zomlilo - zonke izinombolo eziphuthumayo zomlilo eNingizimu yePeninsula zivaliwe.
Imithombo yemvelo, njengezinhlanzi, evuselelwa yimijikelezo yemvelo, noma izinqubo zamakhemikhali noma zemvelo.
Imibiko yenzuzo nezindleko kuzinkomba esikhethiwe eziyinhloko ezikethiwe zokwaknda nentuthuko.
UMthetho Wezemigwaqo olawula ubukhulu bomsindo odalwa yizimoto.
Imigwaqo, njengoba sazi sonke, iyindlela yokuziphilisa yomphakathi.
Jabulelani lezo zinto nezinye eziningi ozifinyelela usuku ngalunye ezenza umnyango wezindaba zangaphandle ube yindawo ejabulisa kangaka.
Yishoni ukuthi nifuna ukusekela noma ukuphikisa umthetho ohlongozwayo noma indaba edingidwayo.
Ukuseshwa nokuphucwa izinto ezithile kufanele kuhlanganiswe eMthethweni Wokuziphatha Nokuphepha esikoleni.
Okwesibili futhi okubalulekile, iCuba inendima ebalulekile emlandweni womzabalazo nokufinyelelwa kwenkululeko ezwekazini lase-Afrika.
Okwesibili, bakhala nangobude besikhathi sezimvume zokusebenza eNingizimu Afrika.
Okwesibili, kufanele samukele umbono wokukhuthaza impilo hhayi izifo.
Ukuseviswa nokunakekelwa kweminyango yama-rolla shutter ezakhiweni ezihlukahlukene zikahulumeni ezisenkabeni yedolobha.
Kwatholakala izinto eziningana, kuhlanganisa izingubo zokugqoka, izikhwama, amapotimende, izinto zasendlini, imisakazo yeHi-Fi, izinto zikagesi kanye nemali.
Wanezela ukuthi uhulumeni uphumelele ukuhlela imikhankaso yawo yokulwa nobumpofu lapho wenza futhi uhlela izinhlelo zawo kanye nohlelo lwezimali.
Unamakhono amahle kakhulu okusebenzelana nabanye abantu futhi bonke abantu esikhungweni bayamthanda.
Kodwa wayelazi igama lakho, nakuba ubungelona ngisho ilungu.
Wathi kwakube nemizamo eminingi eyehluleka ekuhileleni odokotela babe neqhaza.
Uma isikhalazo singaxazululwanga, sizosingathwa ngokwezinqubo ezikhona zokuxazulula izingxabano.
Ngokufanayo, ukunqandwa nokusingathwa kwezingxabano eziphakathi kwezifundazwe nangaphakathi kuzo kuyindaba yezimbusazwe hhayi yezempi.
Mnumzane, ngokusekelwe kulo mbiko obanzi owuthumele, futhi kuwo lo mbiko ngingathanda ukuphawula okuthile okuyoba isisekelo semibuzo esizokubuza yona.
Ukubhema akufanele kuvunyelwe endlini noma emotweni uma kunomuntu onesifuba somoya (asthma).
Ngakho ngemva kwabafundi isigungu sizobe sesiphetha ngokufingqa udaba.
Kuze kube manje, ukukhiqizwa kwawo wonke uwoyela kule ndawo engasogwini nakho sekuvaliwe.
Ngakho kuyadida kancane ukuthi le nqubo yenzeka kanjani ngempela.
Ngakho nabantu abathola usizo kuhulumeni bangakwazi ukuthenga amathikithi onyaka wonke.
Akubanga khona cala ngokulimala kwakho?
Eduze kwalowo mngcele ongasenyakatho wabona amanye amaphoyisa lapho?
Ngakho awubhekanga ukuze ubone ukuthi yini obungase uyenze esikhathini esizayo.
Ngakho, ngiyaphinda ngiyanamuhle nonke eNingizimu Afrika, ikakhulukazi esifundazweni sethu nizozihlanganisa nathi kulo mkhosi webhola lombhoxo wentsha edla ubhedu emhlabeni wonke.
Ezinye izikole ezinkulu sezenziwe, noma sezenziwa izikhungo zezifundo eziphelele ezinakekela izidingo ezihlukahlukene zemfundo kubafundi bathile usizo oluncane kuya kokuphakathi lokusekelwa.
Ezinye izinto zinemininingwane emangalisayo futhi kungenzeka zinamakhulu eminyaka zikhona.
Eminye yemikhiqizo eyenziwa lapha ivunyelaniswe ngokukhethekile nemakethe yezivakashi futhi isikhungo sesiyindawo ehanjelwa yizivakashi eKagiso.
Ezinye zazo zihlanganisa ukuthuthukiswa kwesikole sisonke, ukuthuthukiswa kwabafundi, othisha nabazali, ubuchwepheshe bokwaziswa nokuxhumana kanye nokuthuthukiswa kwengqalasizinda.
Ngithintwe othile ngocingo wathi ngeke bayenze itholakale.
Ngezinye izikhathi umsebe we-laser uyaphuma emzileni, ikakhulukazi ngemva kokuphathwa kabi komshini wokudlala, kodwa akuyona into edinga ukulungiswa njalo.
INingizimu Afrika ihlushwe ukucinywa kukagesi kakhulu muva nje futhi lokhu kuye kwenza bonke abantu baqala ukuzibuza ngeminye imithombo yamandla kagesi.
Ngakho-ke, iNingizimu Afrika inquma ukuzihlangnaisa neqembu lamazwe afuna ukuqongelela imali ethe xaxa emithonjeni enobuhlakani ukuze kugqugquzelwe ukufinyelelwa kwale migomo.
Kucatshangwa ukuthi iNingizimu Afrika iwukuphela kwezwe lase-AFrika elinezimali eziningi elizitshale e-Austria.
Namuhla iNingizimu Afrika isikhumbuza ngekhono elimangalisayo lama-Afrika lokuthethelela nokubuyisana, naphezu kobuhlungu obabangelwa ukucwaswa ngokohlanga nokucindezelwa.
ElaseNingizimu AFrika, kanye nozakwabo, liye lenza intuthuko enkulu ekubekeni isisekelo sokuvuselelwa kwe-Afrika kanye nokunqanda ukubandlululwa kwaleli zwekazi.
Mhlonishwa, lona unyaka lapho ukusebenza kwalezi zinqubo kuzoqhubeka khona ngomfutho omkhulu.
Izinkulumo ezenziwe yizikhulu zikahulumeni zamanje nalabo ababeyizikhulu kanye nosombangazwe.
Imali yokuxhasa neyosizo iqashelwa kuphela uma itholwa noma sekushiwo ukuthi izotholakala futhi kunesiqinisekiso esihle sokuthi izotholakala.
Njengoba sikhuthazwa yizinkolelo zethu, senza isabelo sethu sezimali sifinyelele kude kakhulu ekubhekelweni kwezidingo zezempilo.
Hlala uzolile ungaphikisani nenkantolo, ummeli noma umshushisi.
Kufanele kulawulwe isabelo sokudla ngokucophelela, ikakhulukazi uma kushintshwa ksuka ekudleni okumahhadla, amasimu noma amadlelo, kuya ekudleni okusanhlamvu noma ukudla okuphelele.
Ubudlelwane obuqinile emsebenzini wezokuxhumana buye bahilela izinkampani ezixubile kanye nezinkampani ezingezona ezikahulumeni nezizimele.
Isihloko asishongo ukuthi waxwayiswa kaningi ekamu ukuba ayeke ukusakaza imibono yakhe yokubandlulula ngokobuzwe.
Ukwelashwa ngempumelelo ngemishanguzo kudinga ukuhlolwa njalo elabhorathri ukuze kubhekwe isimo samasosha omzimba.
Isimangalo esinjalo, uma bungekho ubufakazi obuhlukile, sizobhekwa njengesinembile.
Izimvume ezinjalo kuzoba ezesikhashana endaweni efunekayo.
Ukutholakala, ukudilivwa nokwakhiwa kwendawo yokusengela nechweba elikabili.
Ukutholakala, ukudilivwa, ukufakwa, ukuboniswa nokugunyazwa kwamakamelo amahlanu ama-x-ray anemishini eboshelwe ophahleni lwangaphakathi.
Ukuxhasa ucwaningo lwesikhathi eside lwe-nanoscience oluyoholela ekuqondweni okuyisisekelo kokuklanywa, ukwenziwa, ukuhlukaniswa, ukuhlanganiswa nokubunjwa kwezinto okuthiwa ama-nanomaterial.
Ubufakazi obunamakhophi afanele asebhange anamaphepha ediphozithi anesitembu sasebhange.
Ukusekela ukwakhiwa kwemishini emisha yobuchwepheshe esetshenziswa ezindaweni ezihlukahlukene.
Bheka imitha futhi bese ubhala zonke izinombolo ozibona kuyimitha.
Itekisi kuzoba imoto yokuthutha umphakathi eklanywe noma eyenzelwe ngokukhethekile noma esebenza ngokuyinhloko ekuthutheni abantu abangengaphezu kwabayishishiyagalolunye uma kubalwa nomshayeli.
Amathekinikhoni aqeqesha abafundi ekusebenziseni ulwazi ngomgomo wokubanika ukuqeqeshwa okuphambili kwezemisebenzi, nokubabandakanya ocwaningweni lokuthuthukiswa kwezesayensi.
Umabonakude wokubuka ezemidlalo, kanye nezindlu ezifanele zangasese nesivikelo esifanele.
Abantu ababolekayo abasebenzisa imitapo engaphandle komasipala bakubo bangaba amalungu esikhashana.
Izincwadi zokwabiwa kwemisebenzi yenkontileka eyinhloko zizokhishwa emasontweni ambalwa ezayo ezinkampanini ezikhethile ezaphendula isikhangiso somphakathi ukuze zihlungelwe le nkontileka.
Sifisa ukubonga nezikhulu zesifunda, kuyancomeka ukuhileleka kwazo okukhulu.
Siyabonga Rabbi ngombiko wakho, ikakhulukazi izithombe zamuva nje ezibonisa okuhlelelwa isikhathi esizayo, iqhaza lomphakathi wamaJuda lingihlabe umxhwele.
Yingakho - uyazi ngesikhathi kuvezwa leya nto kuTV, yayidabukisa.
Ukuthi kuzoholela 'ekushintsheni komgomo', okuyokwenza izinhlangano zigxile ezinhlelweni ezingcono zezemfundo bese kulimala izinhlelo zokufundela imisebenzi yobuchwepheshe neyezandla.
Ukuthi indaba yokwethiwa kabusha kwezakhiwo zikamasipala namapaki ibhekwe ngesikhathi esifanayo.
Ukuthi isisusa sibi futhi kungenzeka nomgomo wawungukubulala othile.
Ingabe bekuwumgoqo osemaphethelweni ensimu okhishiwe?
Ikhono lokulondoloza imizila yangaphandle emide yosizo lwezokuthutha libalulekile.
Lesi Sikole sakhiwa ngokuhlelwa kabusa kweSouth African Management Development Institute phakathi nonyaka odlule.
Lo Mthetho ukwenza isenzo sobugebengu ukusebenzisa ngokungemthetho izincazelo zenyunyana nezimpawu zayo.
I-African Agenda ifuna ukuba nosomaqhinga bethu babe nolwazi lwezifundo zezentuthuko.
I-African Intelligentsia, ethe chithi saka eziNhloko-dolobha zamazwe asathuthuka, kufanele izibheke njengengxenye yezinto ezigqugquzela ukuthuthuka kwe-Afrika.
Ukwabiwa kwamalungelo okusebenzisa imithombo yasolwandle kuyokwenziwa ngendlela engakhethi, kuphawule ukuthi kufanele kube nemingcele ukuze kufinyelelwe umgomo wohlelo wokusetshenziswa kwamandla emvelo okuqhubekayo.
Impendulo yala manga itholakala endleleni okuhlelwe ngayo le nhlolo-vo.
Ofaka isicelo akahilelekile komunye umsebenzi ongase ube nethonya elibi ekhonweni lakhe lilonke noma ekuthembekeni kwakhe njengomshayeli wetekisi.
Izinqolobane zezinkampani zobuchule, kanye nazo zonke izincwadi zazo noma ezigcinwe yizo ngeke zicekelwe phansi, kungakhathaliseki ukuthi zikuphi.
Usizo esiluthola emazweni asethuthukile kufanele lunezele kule mizamo eqhubekayo.
IHhovisi Lekhabhinethi nalo lihlelwe kabusha ngendlela efuna ukusabela ezincomweni zeKhomishini Ehlaziyayo KaMongameli.
Uhlelo lwalo mkhankaso ukuvakashela abantu endlini ngendlu ukuze kutholwe izidingo zemindeni futhi kuxoxwe nababambiqhaza abasemqoka emphakathini ukuze kutholakale izidingo zomphakathi.
I-Career Quest iwumgogodla wezinhlelo zesikhungo sezemisebenzi.
UMphathi Omkhulu Wezemilili angase asikhansele iSitifiketi Somsebenzi.
Umkhandlu-dolobha ubhekene nale nkinga ngokukhuthaza nokusekela ukuvikelwa kwemithombo yemvelo, ukongiwa kwamandla nokusetshenziswa kwamandla avuselelwe, nokunciphisa amagesi abamba ukushisa emkhathini.
Ithimba ledolobha le-Come and Play lizokwenza okuningi okuyimibukiso yemidlalo eyingozi, imidlalo emikhulu, izinto zokujabulisa izingane kanye nemidlalo yaseshashalazini.
Ithimba leDolobha elinakekela izingozi zezinhlekelele lithatha isinyathelo sokubhakena nanoma iziphi izikhukhula zasebusika ezivame ukushaya kakhulu abasemikhukhwini ngalesi sikhathi sonyaka.
Ikhodi yombala esetshenziswa ebalazweni elinezimpawu nayo ibaliwe.
Ikomiti liyigunyazile inqubo yokuthuthelwa kwabantu kwenye indawo eyakhiwa futhi yamukelwa njengesinyathelo sokuqhubekela phambili.
Abasolwa bashiye imoto eceleni komgwaqo webhuqu base bebaleka ngezinyawo bangena ehlathini.
Umufi washaywa ngenhlamvu yesibhamu esiphongo wafa ngenxa yokulimala.
Lesi sinqumo salandela ngemva kwezicelo zamalungu athile oMkhandlu ukuba utshelwe ngeZimbabwe.
Ukuminyana nokuhlelwa kwendawo yokuhlala kuyizinto ezibalulekile ekukhetheni ubuchwepheshe.
UMnyango ugxile ekuvuleni amathuba amahsha emikhiqizo yesifunda ngokusebenzisa i-Geographical Indications.
Njengamanje umnyango utshela izikole ngalezi zindawo, ngemva kokubonisana nezinyunyana zothisha nezinhlangano eizmelela othishanhloko nezigungu eziphethe izikole.
Umnyango weZindaba Zemvelo Nokuhlelwa Kwentuthuko uzosebenzisana eduze nomasipala ekuhleleni izindlela zokukhanyisa ezonga ugesi.
UMnyango Wezindaba Zemvelo Nezokuvakasha awunakuthweswa icala ngokunemba kokwaziswa okunikeziwe nezincazelo ezisekelwe kukho.
Amalabhorathri oMnyango athole amasampula amaningi avela ezikhulwini zendawo nakuyo yonke imboni yezokudla azohlaziywa futhi kusazokwenziwa ukuhlola okwengeziwe.
Kusihlwa iPhini LikaNgqongqoshe lizomemezela abanqobi boMncintiswano Wedolobha Elihlanzeke Kunawo Wonke.
Ukuthuthukiswa kwamakhono ezinkampani zezwekazi nezikazwelonke ukuze kunqandwe ukungqubuzana ngokulamula, ukugqugquzela, ukubeka iso nezinye izinqubo.
Ukuthuthukiswa kwezinhlelo zokukhuthaza ukuncintisana kwemboni yaseNingizimu Afrika namazwe omhlaba, ikakhulukazi izinkampani zokwakha.
I-Easter Campaign ihloselwe ukuzibonisa ngokucacile izakhamuzi zaseNtshonalanga Koloni, ukuthi uHulumeni Wesifundazwe uzibophezele futhi uyabakhathalela kakhulu abantu balesi sifundazwe.
Umasipala uyalwenyanya udlame lwasekhaya kanye nezinye izindlela zokuphathwa ngobudlova ngokobulili futhi unxusa umphakathi ukuba uzibandakanye nathi njengoba sakha umbutho onamandla olwa nalobu bubi.
Umasipala usesebenzisa inqubo yokuthuthukisa onesu lokuxhumana kwangaphakathi nangaphandle.
Isibonelo esibekwa yilezi ziteshi ezimbili siyababazeka, futhi ngempela siyancomeka.
I-Extra-Ordinary Summit izwakalise ukukhathazeka kanye nokufa kwabantu futhi inxuse wonke amaqembu ukuba ahloniphe ubungcwele bokuphila komuntu kanye nezimiso zamalungelo abantu.
UMgqugquzeli nethimba lakhe kumane bahlola lokhu.
Amaqiniso aleli cala kufanele anqunywe kahle, futhi isinqumo sale nkinga kufanele sicabangele zonke izimo ngendlela efanele nengabandlululi.
Ukwehluleka kwesimiso samanje sokuxhasa ngezimali ekukhuthazeni ukuthuthukiswa kohlelo olugxile kubafundi.
Uhlelo lombukiso luhlanganisa i-Book Fair nemibuthano yokufunda izinkondlo ezindaweni ezihlukahlukene edolobheni lonke.
Izingxenye zokuqala zophahla lobuchwepheshe zafika ngomkhumbi zivela eKuwait, futhi manje sekufakwa i-compression ring yokuqala.
Uhlelo lokunakekela izimoto lusiza ekuphathweni kwendlela izimoto zikahulumeni ezisetshenziswa ngayo.
Uxhaxha olulandelayo lwamathebula lufingqa izimali ezihilelekile kulolu hlelo.
Lolu hlelo luhlanganisa nokuqhathaniswa kwezibalo ukuze kufezwe izidingo ezikhethekile, ezihlanganisa nezezikole ezikhethekile.
Le Ngqungquthela ihloselwe ukukhuthaza ukuhwebelana nokutshalwa kwezimali phakathi kwala mazwe amabili.
Umgomo uwukusheshisa intuthuko yabantu ngeqhaza elibunjanisiwe lezizwe eziningi kusetshenziswa ucwaningo lwezesayensi njengobuchwepheshe obuphambili.
Idumela elihle lawo wonke uMbutho Wezokuvikela, okhonze iNingizimu Afrika ngobuchule obukhulu, lisongelwa yizenzo ezingamukeleki zedlanzana nje labantu.
UHulumeni namaqembu akuhulumeni ngeke bathikamezeke ekuphishekeleni lo mgomo.
Indikimba kahulumeni ifeza indima esemqoka kulobu budlelwane.
Uhulumeni ukubeke phambili ukusungulwa kwezinhlelo zokufaka imfuyo nokuyinakekela.
Imali yosizo yakhishwa yakhishwa emkhosini wokunikezela izintambo eCivic Centre kusihlwa namuhla.
Noma kunjalo uKhomishani Ophakeme usenethemba lokuthi kunethuba lokukhululwa kwala maNingizimu Afrika amabili maduze.
Inzuzo enkulu yezimali isikole esingayithola uma sivunyelwa ukuba sithengise ingxenye ethile yendawo yaso.
Isifungo seHippocratic Oath enisenza ngaphansi kwezimo ezinokuthula, futhi ngokuqinisekile nezimfuneko zeGeneva Convention lapho kunesimo sempi.
Isibhedlela simatasa emikhankasweni yokwelashwa kwezingane nezinqubo zokusekela kulo lonke elaseNingizimu Afrika.
Izimo zezindlu nezokuphila zabasebenzi abaningi embonini yezezimayini zimbi kakhulu.
Ukufakwa kwezithako zokudla nembiliso kuyatuswa ukuze kuqinisekiswe ukuthi ukudla okusesiswini kubola ngokuphelele.
Ngamunye obamba iqhaza kulezi zenzakalo akukho angakwenza ngaphandle kokulimaza impahla eyigugu yoMbuso ngokuqhubeka nale mpi ebonakala ingenangqondo.
Lesi sinyathelo siyingxenye yomkhankaso wokuqasha odokotela abasha emkhakheni wokunakekelwa kwempilo yomphakathi eMpumalanga nokunciphisa ulwazi lochwepheshe oseluneminyaka eyishumi ezibhedlela zesifundazwe.
Lezi zikhungo ziyahlanganiswa ukuze kuthuthukiswe ukuphakelwa kwezidingo namathuba okuthuthuka kwentsha.
Ngokuvamile abaphenyi kufanele bathuthe abantu futhi babe khona phakathi nezingxoxo.
Umbutho ophenyayo ngaleso sikhathi wawumatasa ngophenyo ubambisene nombutho olwa namavukela-mbuso.
Ababhukudi baseJapane, abase bethole ithutshana lokuzivivinya eWater Cube ngeSonto ebusuku, bafika kuqala kule ndawo.
Abahluleli babeyoba nezwi lokugcina ekutheni ngempela kwakunesizathu esanele sokuvumelana.
Izimiso eziyinhloko zoHlelo Lokwakha Kabusha Nentuthuko ziyagcizelelwa nasoHlelweni Lokwanda, Umsebenzi Nokwabiwa Kwamandla Omnotho, olulawula izinqumo zezomnotho eNingizimu Afrika.
Lezi zimpahla ziphakathi "kwemisebenzi ye-Ista" eqokelwe ukuba yenziwe kuqala ukuze kuhlangatshezwane nemigomo ebekwe uNgqongqoshe okufanele iqedwe ekupheleni kuka-April.
Ukungabi khona kwemizila yezindiza nemigwaqo engathenjelwa phakathi kwe-Indonesia neNingizimu Afrika sekuvezwe njengesinye sezithiyo zobudlelwane kwezomnotho.
Lokhu kwakamuva kufanele kuthunyelwe eMyangweni Wezokuthutha Nemisebenzi Yomphakathi.
Ukuvalelwa kwezisebenzi ngaphakathi ehhotela eliphambili kwaqala ngoLwesihlanu ngema kokuba umuntu othile waseMexico obehleli lapho eba ngowokuqala wase-Asia okwatholakala ukuthi unomkhuhlane wezingulube.
Umholo ophansi kulesi Sifunda, okwenza abantu bangakwazi ukukhokhela izinkonzo.
Indawo ephansi kakhulu amanzi olwandle afinyelela kuyo lapho kunamaza avamile entwasahlobo.
Okumangalisayo neTheku ukuthi ungajabulela womabili amazwe, ngenxa yokuthi akhelene, ngokuvamile aphilisana ngokuthula.
Kwagxilwa kakhulu emabhasini nasematekisini ayeminyene kakhulu futhi ngenxa yalesi sizathu imisebenzi yenziwa phakathi nenkathi yesiminyaminya sasekuseni.
Umenzi wezinto ze-tartaric, uphawuda wokubhala, ukhastadi, uphawuda kaphudingi kanye nempuphu yeziphuzo enandisiwe.
Kuyodingeka ukuba lolu daba ludingidwe kahle ngoba sifuna ukugwema ukuphiphinda imisebenzi.
Ihhovisi loMphathi-dolobha lisabonisana nenhlangano ezimele esebenza ngabesifazane nezingane ezihlukunyeziwe ukuze kwakhiwe isikhungo sabanjalo eMogale City.
Lo mhlangano waqinisekisa isinyathelo sikahulumeni ezinkombeni ezinkulu njengesikweletu semali eseqile, izinzalo, ukwehla kwamandla emali nemali yokwenana ezinye.
Amalungu abe eseya kuleli kheli futhi athola abahlala kule ndlu bematasa befaka insangu emapulasitikini amancane.
La madoda ambopha abe esefaka emotweni yakhe zonke izinto zikagesi ezazisendlini.
Kulolu hambo lwakhe uNgqongqoshe uzojoyinwa yizikhulu eziphakeme zomnyango wakhe.
Uhlelo lwamaShifu Amaningi lwezikhalazo ezikhona oluvula ithuba lenye ishifu.
UMasipala unemithwalo ethile yokukhangisa nokukhuthaza ukuvakashelwa kwale ndawo; ezobuciko nezokungcebeleka, kuhlanganise nezikhungo zobuciko eziphethwe abantu, izindawo zezomlando neminyuziyamu.
Umgomo osemqoka kamasipala ukuphokophela ekuthuthukiseni imiphakathi yendawo kwezenhlalo nakwezomnotho nokuqinisekisa ukuthi ithola zonke izidingo ezibalulekile, nezingabizi.
Iminyango kazwelonke izoxhumana ne-National Development Agency ukuze ithuthukise ukubambisana kwayo ikakhulukazi nezinhlangano ezizimele nezibhekela izidingo zomphakathi.
Izinhlelo zikazwelonke zokubheka isimo zigada kakhulu ikhwalithi yamanzi "emvelo" emifuleni nasemadamini futhi zikhiqize imibiko namashadi abonisa ukuqhubeka kwesimo isikhathi eside.
Izidingo zezokuvakasha kwezolimo, kwezamahlathi nakwezemvelo kufanele zilingalinganiswe kahle.
Ukuhlaziywa okuqhubeka kwazo zonke izinkambiso zeminyango nenqubo yokweluleka ngezidingo zamabhizinisi zobunjiniyela.
Umsebenzi weMetro Police wokubopha izimoto ezipake kabi kanye nalabo abephula imithetho yomgwaqo uzoqhubeka.
Imizi yasepaki kulindeleke ukuba ifike ezindaweni zayo kulezi zinyanga ezimbili ezizayo.
Kulo nyaka odlule umnotho womhlaba ungene enkathini yenhlekelele engakaze ibonwe kula mashumi eminyaka amuva.
Abantu enibavotele banesibopho sokulandisa kini, ngoba yinina enibakhethile.
Osokhemisi nabakhiqizi bemithi bazoba khona ukuze banikeze iseluleko ngezindlela zokwelapha eningakhetha kuzo futhi banithumele kodokotela uma kudingeka.
Ukuvulwa kwezikhungo zokuqala ezimbalwa zikahulumeni ezinakekela zonke izidingo.
Amaphoyisa alandelela umkhondo mayelana nendlu okwenziwa kuyo izidakamizwa eBuccleuch.
Kamuva kwathintwa amaphoyisa futhi lesi simo esinyantisayo esatholakala saqinisekiswa.
Izinkambiso zesikhathi esidlule zibangele ukuhlukana komphakathi nezinkinga zezenhlalo ezalandela.
Leli qoqo lolwazi linikeza ukwaziswa ngezinkonzo ezenzelwa abafuna umsebenzi kanye namabhizinisi amancane.
Amathuba okukhiqiza ukotini eMaputaland kanye nezinkinga abalimi abancane ababhekene nazo.
Indima ezofezwa yihhovisi elihlaziya amabhuku ezokudayiswa kwamaminerali kufanele icwaningwe.
Imikhuba eyethulwe kulo mzamo wamaToolkit, uma kungenzeka, ukuze kufundwe emikhutsheni evamile kamasipala neyentuthuko, futhi ngenxa yalokho, kufinyelelwe emkhakheni odokotela bama-node asebejwayelene nayo kakade.
Ukulungiselela ipulani yesifunda yohlelo lwasogwini kuzohlanganisa ukuhlanganisa ukuphathwa kwesifunda sasogwini neziqiwu, amapaki kanye nezindawo zomphakathi.
UNdunankulu ukhiphe incwadi enikezwe bonke ababambiqhaza.
Uhlelo luzoxutshwa nomculo nezinto zomdabu.
Umkhankaso uzohlaziywa ngokwezinzuzo zawo ngokwezinqubo esezimisiwe.
INkonzo Yemitapo Yesifundazwe isiza imitapo yezincwadi esifundazweni ukuba iphakele izidingo kuwo wonke umphakathi.
Ukulungiselelwa kwezidingo ezintsha kuyingqalasizinda esikhona, ukuthuthukiswa kwengqalasizinda esisha, kanye nokuthuthukiswa kwezinkonzo ezikhona nobuchwepheshe ukuze kuthuthukiswe amakhono amasha.
Imithombo yezindaba zomphakathi ifeza indima eyinhloko endleleni umphakathi owakha ngayo imibono yawo nezinkolelo, futhi ngenxa yalokho kufanele isetshenziswe njengendlela eyinhloko yokushintsha isimo sengqondo.
Injongo yeminyuziyamu yangempela kuyobe ukulondolozwa komlando.
Ifasitela elingemuva lemoto yomsolwa ladutshulwa futhi imoto yama nsi.
Irekhodi kanye nalokho esikubonile kuze kube manje akusishiyanga nethemba elitheni.
Inkokhelo, imali encane kanye neminye imibandela nezimo zasemsebenzini nezinzuzo zezinkonzo zamalungu eKhomishani asebenza njalo nabambe amatoho azonqunywa uMongameli.
Ilungelo lokuthola imfundo labafundi abaningi ezikoleni zethu lithikanyezwa yimidlwembe, izigebengu nokuziphatha kwabafundi abathile abaziphatha ngendlela engamukeleki nhlobo.
Izinkinga zokusebenza ngomshoshaphansi aziwenzanga waba lula lo msebenzi.
Abaphangi baphequlula befuna imali kodwa abayitholanga ndawo.
Izindima nemisebenzi yeminyango kaHulumeni ekuhleleni nasekuphatheni imisebenzi yasogwini kufanele icaciswe.
Inkinga yokudayiswa kwabantu kufanele ichazwe ngokunembile njengobugqila bosuku lwanamuhla.
Ingxenye yabalwela amalungelo abamhlophe ichaza amaqembu ahlukahlukene alwela abamhlophe nokuhlobana kwawo namanye amaqembu.
Isignesha yeDivisional Commissioner: Career Management egameni likaKhimishani Kazwelonke weSAPS futhi kufanele ifakazelwe ngokusayinwa ummeleli okhethiwe wenkampani yomshuwalense.
UMbuso kufanele uhileleke kakhudlwana ekusingatheni lezi zinkinga.
UMbuso waseQatar uyindawo ewugwadule enesimo sezulu esishisayo kanye nobusika obupholile.
Ithimba le-StatsOnline lifisa ukusebenzisa leli thuba linifisele uNyaka Omusha Ojabulisayo.
Lesi simiso sisebenzisa imishini yokuthungatha egqitshwe emgwaqweni "ezwa" ukusondela kwento eyinsimbi, imoto, ibhasi njll.
Imingcele yesikhashana nokuhluka iyakhishwa namuhla ekuseni futhi izimoto zizokwazi futhi ukuhamba nxazonke, njengoba kwakunjalo ngaphambi komlilo.
Abantu basemakethe benza ithuba lokuthenga libe likhumbuleke futhi lijabulise, njengoba bememeza amanani entengo futhi bathi ukuxoxaxoxa ngobungane benemikhiqizo yabo.
La madoda amathathu asevele phambi kwenkantolo kodwa agcinwe esitokisini njengoba kusalindwe isicelo sebhayili esisemthethweni.
Inombolo yosizo yamahhala izonikeza usizo nethemba.
Iqembu lomculo womdabu lizobe lidlala insimbi yomculo okuthiwa i-"erhu", ewumnsalo onezintambo ezimbili osukela emuva eminyakeni engaphezu kwenkulungwane edlule.
Amazinyo endlovu yase-Afrika, afakwe ngamabili ukuze amelele abesilisa nabesifazane, amelela ukuhlakanipha, ukuqina kanye namandla.
Bobabili bakhalakathela eweni, omunye washona ngaso leso sikhathi.
Zombili kufanele zihambisane ohlwini lwezinto ezibalulekile okufanele zenziwe eNyakatho ethuthukisiwe.
Laba besifazane ababili, ababengabaseRustenburg, kubonakala sengathi bebesebenza ePotchefstroom kula masonto amathathu adlule.
Elase-United States, ebelinguMongameli Womkhandlu ngo-June lihlele lesi sihloko senkulumo-mpikiswano.
Ukufakwa kwendwangu ezihlalweni zezimoto okungenziwa efektri yezimoto kuhlanganisiwe lapha.
Imithetho nezimiso ezihlukahlukene ezivunyelwe eSiphakamisweni zihloselwe ngokukhethekile ukugcizelela intuthuko eqhubekayo.
Iningi lamaphoyisa lalinombono wokuthi akufanele likwenze lokho.
Imishini yokuthengisa, ethatha amakhadi esikweletu kanye namathikithi kuphela, inikeza amakhasimende iziqondiso esinemininingwane zokuthenga amathikiti, eziprintwayo.
Sona kanye isinyathelo sokubambisana ekufuneni inhloso eyodwa sinciphisa ukwesaba nokungqubuzana okuhambisana nalokho okulindelekile.
Isizathu esilula sokuthi abantu abenze la maphutha akubona osombangazwe, akubona abantu abavele nale nkambiso, wonke umuntu wenze iphutha.
Umbono wemfundo ebhekela intuthuko eqhubekayo owamukelwa yi-Unesco kuleli shumi leminyaka elikhethekile usankeneneza kithi sonke abahileleke kwezemfundo eNtshonalanga Koloni.
INtshonalanga Koloni inezinhlobo eziningi zezimila eziyingqqayizivele njenge-lavender, i-geranium, i-rosemary, kanye ne-marigold zisetshenziswa nezindlela ezihlukahlukene.
UHulumeni Wesifundazwe SaseNtshonalanga Koloni wethule uhlu lwezinyathelo zosizo eziphuthumayo zokusiza imindeni enemizi ecekelwe phansi umlilo emikhukhwini phambidlana namuhla.
Umndeni wakubo kankosikazi kungase kudingeke balibuyise lonke ilobolo noma ingxenye ethile yalo emndenini wendoda, ngaphandle uma indoda yenqaba umkayo obala kungenasizathu nhlobo.
Okushiwo ufakazi ngesiBhunu kuyobhalwa ngokuqondile njengoba kunjalo erekhodini.
Umsolwa olimele wayiswa esibhedlela sendawo ukuze ayokwelashwa egadwe amaphoyisa.
Miningi imizana engazuza ngaphansi kwalesi simiso sokuhlanganiswa kabantu abaningi, futhi lokhu kunganciphisa ukunqwabelana ngokushesha.
Kunamafomu ahlukene entela ayisikhombisa wonke ahlukaniswa ngemibala.
Kuye kwaba nezinkinga eziningi nezingqinamba ngalokho, ngakho sikuphi njengamanje?
Kuntuleka imishini yosizo edingekayo ngokuvamile ekusizeni ukululama.
Kunesidingo sokuhlaziya nokuphawula ngendlela eyakhayo ngezinqubo zikahulumeni ezihloselwe ukwenza ngcono nokuthuthukisa izingane kuyo imikhakha.
Ngokuqinisekile kunesidingo sokuthuthukisa amakhono ezisebenzi ukuze kunqandwe ukusetshenziswa kabi kwezimali zesikole yizisebenzi ngenxa yokuntula amakhono adingekayo.
Kunobufakazi bokuthi ukuba negciwane le-HIV kunciphisa ikhono labesifazane elingokwemvelo lokuba nezingane.
Kunokuthuthukiswa kwengqalasizinda okungafanele ezindaweni ezingamaxhaphozi ogwini kanye nasemifuleni.
Akukho nkomba elula yobumbano kwezezimali elinganisa intuthuko ngokwamandla okwabiwa kwemali.
Kungase kuhlaziywe esikhathini esizayo, njengoba irejista yebhizinisi yandiswa ngokuqhubekayo.
Akufanele kube nesikhala phakathi kwephansi kanye namaphanela.
Akukho mali eyakhishwa emshini (ATM), kodwa umshini walimala kakhulu.
Kwakunesiminyaminya sezimoto kodwa bakwazi ukungena enkundleni.
Kwakukhona nemibhikisho eHhovisi Lenxusa laseGreece eLondon, ngokusho kwemibiko.
Kwakunezindawo ezine zokuthengisa amathikithi eduze kwesango lenkundla.
Ngakho-ke, umuntu one-HIV akakwenqatshelwa ithuba lokuba nomntwana wokutholwa.
Ngakho-ke, uma inkathi yokukhwelana ifika ngokushesha siyoncipha nesikhathi sokuzalanisa esidingekayo.
Le misebenzi ihloselwe ukugcina abangebona ophathina benolwazi ngemisebenzi yeqembu nokunikeza usizo olusebenzayo ukuze kunqandwe ukwanda kwezimiso zokuphakela izidingo.
Lezi ziyatholakala emtholampilo lapho iziguli zilungiselelwa khona ukuthola uKwelashwa Ngemishanguzo nasezindaweni lapho imithi itholakala khona.
Abantu bahlale behla benyuka emhlabeni wonke, hhayi nje phakathi kwezifundazwe.
Lezi zindawo njengamanje zinesimiso samakheli ezinombolo asekelwe ezinombolweni ze-erf.
La mazwe aye aba yizindlela ezibalulekile zokwabelana ngemithombo yolwazi nokukhuthaza ukusimama.
La mazwi asho ukuthi sibhekene nomsebenzi omkhulu wokusingatha esinye sezici zamabhizinisi amancane - ukuvulwa kwamathuba ebhizinisi.
Lezi zindlela zokuphathwa ngesihluku zazingehleli nje abesifazane kuphela kodwa nezingane.
Lokho kuhlanganisa inkululeko kwezohwebo, ukuqiniswa kwamandla omthetho, ukuthuthukiswa kwezinhlelo zomthethonezinye kanye nengqalasizinda yezokukhulumisana nezokuthutha.
La malungu athola nensangu, izikhali eziyingozi kanye nezibhamu eziyisithupha ezingenamalayisense.
Lezi zimiso ziye zamiswa ngemva kocwaningo lwenziwe eNatali.
Lezi zindawo zingase zakhelane nemiphakathi esasebenzisa amanzi asemifuleni angenziwanga lutho.
Abamhlophe bezwe lakithi bathi ukuze kukhuthazwe ukubuyisana kwezwe lonke, kumelwe kuqedwe umzabalazo wokulwa nobandlululo.
Baveza nokuthi lezi zinkonzo zinhle ngokusho kwemindeni.
Kungase kube nzima ukuzifunda emshinini futhi abanye abantu bazizondela lokho.
Abanayo imishini noma ingqalasizinda esekelayo yokwenza imisebenzi yabo ngenxa yalokho bamasha futhi bagade emigwaqweni njengamabhubesi asehlathini.
Kunjalo, abanalwazi lokuthi bangawaqala kanjani amabhizinisi abo.
Kuleli qophelo bebengasabeli emizamweni engqubuzana nomthetho yokungena enkundleni?
Bayoba amavolontiya aqeqeshelwe ukunakekela amakhasimende futhi akwazi ukukhuluma izilimi ezihlukahlukene zamazwe angaphandle.
Okwesithathu, ngizochaza indlela loluhlelo lwemali oluqinisa ngayo ukugxila kwethu emindenini nasemiphakathini, nendlela olusinikeza ngayo amandla engcebo okulwa namathonya aphazamisa ukutshalwa kwezimali kwezenhlalo.
Okwesithathu, kufanele ikwazi ukuzisebenzela yona ngokwayo, yenze imisebenzi eyabelwe.
Lo Mthetho uneziphakamiso ezihloselwe ukulawula izinhlobo ezithile zezinto zokuthutha emgwaqweni.
Lo Mthetho uvikela amakhasimende ngokunqanda ukusetshenziswa kabi kwezimpawu nemifanekiso yombuso ukuze kuboniswe ukuthi umbuso uxhasa imikhiqizo noma izinkonzo ezithile kanti ukuxhashwa okunjalo akugunyazwanga.
Lokhu kwaphumela ekwabiweni okukhulu komholo, nakuba kwalinganiselwa yimibandela yangempela yezindleko ezidonswa emholweni namanani akhona emikhiqizo.
Ngakho-ke le ngqungquthela ihloselwe ukwakha uxhaxha lophathina bezenhlalo, esingasebenza ngalokho ekwakheni isimo esiphephile sokufunda sabo bonke abafundi bethu.
Lokhu kuhlomisa intsha ngolwazi olunembile lwendlela engcono kakhulu yokuphatha indawo yethu yemvelo.
Lo mkhosi uhlanganisa ukugujwa kwesihloko sanonyaka, esithi "Isiko lethu eliphilayo", ngoba ukuxoxa imilando ngempela kuyisiko lethu eliphilayo.
Lesi sizukulwane kwadingeka sichaze umgomo waso ngokwezinselele ezintsha i-Afrika ebhekene nazo phakathi kwamazwe omhlaba wonke.
Leli qembu lihlanganisa imisebenzi ehilelekile noma ehlobene eduze nokuphathwa komshuwalense nezimali zempesheni, ngaphandle nje kokunikeza usizo lwezimali.
Leli qembu lihlanganisa ukwakhiwa kwezimoto okungachazwanga kwenye indawo.
Leli qembu lihlanganisa ukuqashwa kwezinto zokuthutha ezihamba emanzini, okuwukuthi, izikebhe ezithwala abagibeli, izindlu eziyizikebhe nemikhumbi, ezingenaye umshayeli.
Lona bekuwunyaka onzima, njengoba nokuteleka kwezisebenzi zomphakathi kuthikameze unyaka wokufunda ezikoleni.
Lokhu nakho kuye kwaphumela ekwakhiweni kobudlelwano besifundazweni nezifundazwe eziyinhloko zase-Austria.
Lokhu kuye kwabangela ukuba izilwane ezidla izigaxa ze-urea zisale emadlelweni ngemva kokutshalwa kwembewu noma ngenxa yezilwane ezidla amanzi angcoliswe yi-urea.
Lokhu kuhlanganisa ukutholakala kwamanzi aphuzwayo ahlanzekile, izindawo ezifanele zokukhucululwa kwendle, ukutholakala kwemithombo yamandla, izindlu, indawo ehlanzekile nephephile, izinto zokuthutha okungabhenywa kuzo, ezingenawo amakhemikhali, ezilondekile nezinokwethenjelwa.
Lokhu kuhlanganisa ukulawulwa kwemithombo eqondile nengaqondile yokungcola ukuze kulondolozwe ikhwalithi efunekayo.
Le nkomba ibonisa umthamo wenhlabathi elahlekile endaweni eyihektare ngonyaka ngenxa yokukhukhuleka kwenhlabathi.
Leli yithempeli lamaHindu elaziwa ngomklamo wesakhiwo waseMpumalanga ongavamile.
Lena yinkathi yeminyaka eyishishiyagalolunye okuye kwenyuka amanani ezindlu phakathi nayo.
Lona umsebenzi wekhethelo wonjiniyela abanogqozi bayo yonke imikhakha, futhi okufanele ushiye ithuba lentuthuko enkulu nokutshalwa kwezimali kuleli dolobha.
Kodwa-ke lokhu akukubi uma kubhekwa ubudlelwano obusanda kwakhiwa.
Lolu uhlelo lwesine lukaHulumeni Wethu Onamaqembu Ahlukahlukene selokhu waqala ukubusa.
Lokhu kwenza ukuba abahlengikazi bangazethembi futhi bazenyeze.
Kule nyanga sihlola ukuhlobana phakathi kwentuthuko yezimali ezitshalelwa umphakathi nokuthuthukiswa kwemidanti yezomnotho.
Lokhu kufanele kufakwe kucatshangwa ngokuklanywa nokwakheka kwemoto ecatshangelwayo.
Leli phepha lichaza izikhombo ezisetshenziselwa amanani ezivumelwano ezakhiwo ezisezigabeni ezingafani.
Le nqwaba yamafayela ansundu iphathelene nokuqondiswa kwezigwegwe zothitha, ezihlehlela emuva eminyakeni embalwa.
Le ndlela yokucwaninga ihlanganisa le ngosi kuphela - uma ufuna ukucwaninga kuyo yonke i-Inthanethi, sebenzisa i-Google noma enye indlela yokucwaninga.
Le ngxenye iboniswa phezulu ekhasini ngalinye leDatabank.
Le ngxenye yekhasi ngalinye ibonisa indaba, ukwaziswa kanye nemifanekiso ohlwini olukhethiwe.
Ithi lesi simo singavimbela ukwakheka kwemibuso emibili nelakwa-Israel.
Inkundla eseMpumalanga Koloni izosingatha imidlalo eyisikhombisa, kuhlanganise nowodwa wama-semi-finals.
Lo mbiko wezibalo uqukethe imininingwane yemikhiqizo yamakhemikhali, ye-petroleum, yenjoloba, yepulasitiki neyamaminerali angenayo insimbi eyenziwa yizinkampani ezikhiqizayo zaseRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika.
Lo mbiko wamanani unikeza izibalo zezimali eziwukheshe zama-akhawunti nezikhwama zikazwelonke nezezifundazwe.
Lolu hlelo lusekelwe ezimisweni eziyinhloko ezinhlanu - uKuthuthukiswa Kwengqalasizinda, uKuthuthukiswa Kwendawo, uKuthuthukiswa Kokuphathwa Kwezomnotho, uKuthuthukiswa Kwezezimali Zomphakathi, kanye noKuthuthukiswa Kwamakhono Abantu.
Lokhu kwalandelwa ngesonto elidlule izigungu ezihlukahlukene zeminyango ezibheka imithombo yezindaba bese zibikela umphakathi ngalokho ezizokwenza kulo nyaka.
Lolu bekuwuHambo lwakhe lokugcina loMbuso edolobheni laseYurophu ngaphambi kokuba ashiye isikhundla sakhe.
Kuleli sonto kuzokhishwa izibalo eziningi ezibalulekile, ezilinganisa futhi zibike izinkomba eziyinhloko.
Lokhu kuyokwenziwa ngenjongo yokuhlola izindlela zokusebenzisa abantu abafanele eMnyangweni ekusekeleni ukwanda kwezimakethe zamazwe ngamazwe.
Lokhu kuyovumela abavoti ukuba babe nenkululeko yokusebenzisa ilungelo labo okhethweni.
Lokhu kuzovula ezinye izinkundla zokudlala ezihlanganyelwayo ukuze zisetshenziswe yizingane ezincane.
Lokhu kuyohlanganisa ukwaziswa okuphathelene nemiphakathi emincane, izindawo nokunye.
Le mbizo kufanele iveze amasu aqinisekile kulezi zindawo ezibalulekile amukelekayo kithi sonke futhi esiwabheka njengasebenzisekayo.
Lokhu kungase kusho ukuthi yincwadi ekhshwe uMnyango Wezokukhiqiza.
Labo bohulumeni bachaya imiphakathi yabo odlameni ngoba banikeza abashokobezi indawo yokuhlala ezindaweni zabo.
Labo bagibeli asebegunyazwe yizikhulu zokufuduka zaseNingizimu Afrika bayokwazi ukufika eNingizimu Afrika futhi badlulele ngokuqondile endaweni yokuthatha imithwalo bese beya emnyangweni ohlola amaphepha okungena ezweni.
Labo abanomthwalo wokwenza izinqumo kuyolindeleka ukuba baziveze ngokuphelele izinzuzo zabo nokunye abakutholayo.
Kufanele zithi December, futhi zilungiswe ngesandla ekhophini yami.
Izingane ezintathu zilaliswe esiBhedlela Sezingane saseRed Cross izolo ebusuku ngemva kokuthola imihuzukwane bezikade ziqhumisa amakhilikithi, kodwa zonke zidedelwe ngemva kokwelashwa.
NgeKomiti Yezezilimi sakhuthaza ukubandakanyeka kwabo bonke ngokugqugquzela ukukhulumisana okuhle.
Ukuvumelanisa umbono nezinqubo zikazwelonke nezesifundazwe zokuthuthukiswa komasipala - nokuhlanganisa ukusebenzelana kwezindawo esigxile kuzo.
Ukungakhethi nokubonakala ungakhethi ngaso sonke isikhathi.
Ukuze uthole leli phepha lesabelo somsebenzi, kufanele uqale ungene engosini noma ubhalise.
Ukulawula ngokuphumelelayo izimila zangaphandle kusetshenziswa ubuchwepheshe obunzulu obukhuthaza intuthuko yezomnotho nezenhlalo yemiphakathi ethintekile.
Ukunikeza inkantolo umbiko nezincomo ngalokho.
Ukugoma izingane eziningi ngangokunokwenzeka, ngesikhathi esifanayo.
Ukuze nithole ukwaziswa okwengeziwe ngokuphathelene nalezi zinhlobo nezinye kunezinombolo ezinikezwa ekupheleni kwale-Agri Update.
Ukuthuthukisa indlela yokuziphilisa nokwandisa ukutholakala kokudla njalo phakathi kwabampofu nabasesimweni esibucayi.
Ukuqinisekisa umbono woMkhandlu-Jikelele njengenhlangano edingida izindaba, yenze izinqumo futhi imelele iZizwe Ezihlangene, nokuyivumela ukuba ifeze leyo ndima ngempumelelo.
Ukunciphisa ukuthembela ezintweni ezivela ngaphandle lapho kunamakhono nobuciko bezisebenzi zendawo.
Ukuze ucwaningisise nezela amanye amagama kwezinye izindawo afakwa kuzo.
Ngokwezinga elithile, lokhu kungenxa yokuthi kusekelwe esibalweni esincane sezinkomba.
Ukuze kulondolozwe imingcele yesikhwama esigunyazwe yilolu hlelo lwemali yokuphepha komphakathi noma ukuze kunqandwe ukunqwabelana okungathandeki kuyo yonke imisebenzi yeZinkonzo Zezenhlalo.
Ukuze kuqiniswe izinkonzo zokunakekelwa kweziguli ezingalali esibhedlela nezigulela emakhaya ngokwandisa uxhaxha oselukhona kakade lwezikhungo zokunakekela iziguli kanye nezinkonzo ezihlobene nazo zokunakekelwa kwabantu abagulela emakhaya.
Ukuze kusekelwe izigungu zokunakekelwa nokuphathwa kwezikole ekufundisweni kwabafundi bazo.
Ndawonye sabonisa ngokoqobo ukuthi udlame ngeke lubulale ukuzimisela kwethu ukukhululeka nokulwela ubuntu bethu, ukuze sifane nanoma ibaphi abanye abantu emhlabeni.
Izindlela zokudoba ezivamile neziqanjiwe zizovezwa, ziqashelwe futhi sizingathwe ngokuvumelana nemingcele yomthombo.
Ukungafihli izinto nobuchwepheshe obandayo nako kuyimfuneko ebalulekile yabanye abaxhasi abakhulu.
Zama ukuhlala ezindaweni ezinokukhanya okwanele noma lapho kunabantu khona.
Abantu abangamakhulu amabili baqeqeshwa ekwenzeni ubuhlalu, izinto zobumba, obhasikidi botshani, izinto zocingo, zesikhumba, ukuthunga nokufekethisa izinto.
Abantu abangasebenzi bangabhalisa njengabantu abafuna umsebenzi esikhungweni esiseduze sezemisebenzi.
Ukugodla imifundaze kungafanele, nanoma iluphi olunye usizo kubafundi emaqenjini avezwe ngezizathu ezenqatshelwe.
Ngeshwa, ngenxa yobuncane bendawo, imininingwane enikeziwe lapho mincane kakhulu.
Ngaphandle uma izinkomo zisenkathini efanele yokukhulelwa ngeke itshalwe imbewu.
Ngaphandle uma leso sisebenzi sivuma ukuba kudalulwe lokho kwaziswa.
Kuze kube yilapho senza kanjalo, kuyodingeka siqhubeke sisebenzisa izikhali esizenzele zona.
Ukuthuthukiswa kwengqalasizinda yokutholakala kwamanzi kuhlanganise nokukhishwa kwamanzi emvelo, ukuwahlanza, ukuwagcina nokuwampompela ezindaweni ezihlukene ukuze kuhlangatshezwane nesidingo esibhekwe kule minyaka eyishumi ezayo.
Lapho zifaka iSicelo, izindawo ezingama-Bed and Breakfast kanye nama-Guesthouse ziyothola imbuyiselo enqunywa uMkhandlu ohlelweni lwawo lwezimali lwaminyaka yonke.
Kufanele kucwaningwe ngokusetshenziswa kanye nezidingo zabantu abakusebenzisayo.
Kusetshenziselwa ukuxhumana ngo-ova ebangeni elide ngoba amaza ahamba kuyi-ionosphere.
Abantu abasebenzisa iDevelopment Planning Library bahlanganisa izisebenzi, abacwaningi, abaxhumanisi, izisebenzi zeminye iminyango KwaZulu-Natal kanye nabafundi.
Inqola isho into enamasonto noma izinto ehamba ngazo noma ehanjiswa ngazo, kodwa ayinakuhlanganisa ibhayisekili elishovwa ngamandla omuntu.
Isitsha sokugeza izandla kanye nekhabethe nokhaphethi kuwo wonke amagumbi.
Qaphela abantu abagcaluza eceleni kwakho, lokho kungase kube uphawu lokuthi uzogetshengwa.
Savumelana ngokuthi azosetshenziswa ngokugcwele amathuba okuxhumana phakathi kongqongqoshe baseNingizimu Afrika nozakwabo base-EU ezindabeni ezithinta la mazwe womabili.
Sibantula kakhulu nonjiniyela bezezakhiwo nezinto zikagesi.
Kufanele siqinise nokusebenzelana kwethu emkaheni wezolimo nocwaningo lokudla ukuze sisebenzise izinzuzo esizithola emakheni wezolimo nezimboni.
Siyababonga nokhoshi bethu ngokuzibophezela nokuzimisela kwabo ekuthuthukiseni abafundi bethu.
Siyabamukela nabameleli bamabhizinisi futhi sinethemba lokuthi kuzokwakhiwa ubuhlobo obubalulekile nezindlela zokuqinisa ubuhlobo bokusebenzelana kwezebhizinisi.
Sasihlala siyiqembu njalo ngoba sasihlala njalo sibambene.
Siyaxolisa ezigulini eziye zahlukunyezwa ezibhedlela zezifo zengqondo.
Sonke singamadodana namadodakazi ase-Afrika; akufanele silikhohlwe leli qiniso elibaluleke kakhulu.
Simisa nezinhlangano zokusiza i-Afrika ukuba ifeze indima yayo efanele emhlabeni.
Siyaqiniseka ukuthi isinkinga ezingaxazululwanga zizosingathwa ukuze kwaneliswe wonke amaqembu.
Asiphikisani nalokho kodwa sithi kwasetshenziswa ezinye izikhali ezihlukahlukene.
Sizohlukana manje kuze kube yimizuzu emihlanu ngemva kweleshumi nanye, siyabonga.
Ngakho-ke, sijabula kakhulu ngabameleli ababekhona ekugcotshweni.
Sikholelwa ukuthi ngokugxila emaqenjini ezigebengu nabahwebi, siyishaya ngqo le nkinga emnyombweni wayo.
Sikholelwa ukuth kunokuhlobana okuyisisekelo phakathi kokuphepha, ukusimama, amalungelo abantu kanye nokulondolozwa kwentuthuko - umkhakha ngamunye ungaqinisa omunye.
Sikholelwa ukuthi kunamathuba amakhulu okuba izinkampani zaseSweden zitshale izimali.
Asikakuthembela unomphela kothisha besikhashana nabanezinkontileka ukuba bagcwalise lezi zikhundla.
Saqeqeshwa kwezokuphepha nokulondeka kanye nokunye.
Asifuni ukuvela njengokungathi singcono kunani emphakathini nathi esingozakwenu kuwo.
Siyaqaphela manje ukuthi inomsebenzi omkhulu kakhulu.
Sayixhasa ngezimali iCape Craft and Design Institute ukuze siqiniseke ukuthi abenzi bezinto zobuciko banikezwa amathuba afanayo njengabenzi bezinto zobuciko abavelele.
Sineqembu labaphenyi elisingatha izindaba eziphathelene noKudliwa Kwempahla.
Besibambisene namazwe amaningi kulokhu, ngisho nalapha e-Afrika.
Sisungule indlela entsha eyaziwa ngokuthi i-Vulnerability Index.
Sinqume ukusiza umasipala wasoGwini lwaseHibiscus ngokubanikeza ezinye zezinto esezisetshenzisiwe zokucima umlilo.
Sibeke izisekelo ezithile ezintsha sha, obekungathi uma zithuthukiswa futhi zisetshenziswa, ziphumele ebuhlotsheni obubhekela ubuhle bezindawo zethu.
Muva nje bekuwunyaka wesine selokhu amabutho abumbene ahlasela elase-Iraq.
Siyihlelele ngemva kukaKhisimusi ukuze sigweme ukungqubuzana nesikhathi esivamile sebhizinisi ezikhungweni zezitolo.
Kufanele sikuveze obala ukuthi asikwamukeli ukuntuleka kokuphakelwa kwezidingo, ukungaphakelwa kwazo kahle noma ukusaphazwa ngokuvumelana nobizo lwethu olusobala lokukhonza abantu bakithi.
Kumelwe sithathe ngokuthi kunomncintiswano ofanayo owenzeka emphakathi wabantu bomhlaba wonke.
Kumelwe sithathe izinyathelo manje zokuzama ukunqanda ukushintsha okuqhubekayo kwesimo sezulu kunokulwa nemiphumela yako kamuva lapho sekwephuzile.
Kumelwe sibheke ukuqedwa kwezikweletu njengendlela yokuthola imithombo eyengeziwe yezimali zentuthuko.
Sasidinga nabantu abazosebenzisa izinkambizo ezinqunywe kwezombusazwe.
Siyakuqonda ukusebenzelana ngokuphelele kwamalungelo abantu nentuthuko eqhubekayo.
Siyaphinda sithi ngeke sibubekezelele ubuvila nobudlabha, futhi sizogcizelela ubuchule nokufeza umsebenzi eKhabhinethi nasemisebenzini yomphakathi.
Asiguquguquki ngenxa yookuthi inkambiso yethu isekelwe emlandweni omuhle wolwazi, ukuhlakanipha nokwahlulela okufanele.
Sisaqiniseka ukuthi le nqubo yayiyinzuzo njengendlela yokwelapha abantu abaningi.
Akufanele sinamathele kule nkathi edlule kodwa knalokho kufanele siyisebenzisele ukulolonga ikusasa lethu.
Ngakho-ke, sikholelwa ukuthi uhwebo lwezebhizinisi nezentengiselwano eNingizimu Afrika lwalusekela lesi simiso.
Wathi-ke simelene ngamandla nanoma imuphi umbono walo mkhandlu ohloniphekayo wokucabangela umbiko ovela kule khomishane.
Sithemba ukuthi ukuvakasha kwethu kuzoqhubeka kuthuthukisa lobu buhlobo kuzo zonke izigaba.
Siyazijabulela lezi zimemezelo futhi sibheke phambili ekubonisaneni okuhle ukuze sixazulule le nkinga.
Siyanamukela nonke kuleli cala elikhethekile leZokwahlulela isimiso sezomthetho sezwe lakithi phakathi nenkathi ehlaziywayo ngokuvumelana noMthetho-sisekelo wethu.
Sizosebenzisa imizamo ewusizo kwezentengiselwano ukuze sibone futhi sixazulule le nkinga ngokushesha.
Sinikeze isibonelo somdlalo eyasetshenziswa kuwo lapho lowo mdlalo ungavezwanga bukhoma kumabonakude?
Kufanele ngihambe ngiyohlala phansi nginqume ama-molecular mass nokunye.
Uyazi, sekuyisikhathi eside ngazi uJimmy futhi uyindoda enhle.
Umphakathi waseNtshonalanga Koloni uhlanganiswa futhi uqiniswa ngezemidlalo namasiko.
Uma osomkhathi bebheka uMhlaba besemkhathini, iplanethi yethu ibonakala iluhlaza okwesibhakabhaka.
Lapho esebenza nemiphakathi wakubona ukubaluleka kokusebenza nezinhlangano zomphakathi.
Lapho amaphoyisa eya kuye ahtola namakhadi asebhange abantu abahlukahlukene.
Lapho sikuleyo milindelo, asibatshelanga ukuthi bahambe bayokufa, kodwa sasivame ukuth kubo, nihambe kahle.
Uma kusetshenziswa izindlela zokutshala imbewu, ukubona inkathi efanele yookukhulelwa kudingeka isikhashana nje.
Uma kungenzeka, imibiko eyatholwa yafakwa oHlelweni Lwezimali.
Lapho kunomthetho olawula izimboni zegesi nophethiloli, ngaphambili zazingalawulwa umkhandlu oqondisayo.
Abamhlophe banomuzwa wokuthi i-affirmative action iyababandlulula ngoba babengafakwa kuleyo nqubo.
Noma ubani odlulisela i-logbook komunye umuntu, kufanele ayisayine ukuthi yebo.
Ukuvula nokuthuthukisa uMgwaqo Omkhulu waseNtshonalanga ube nemigqa emine uhlangothi ngalunye.
Sikufisela okuhle kakhulu emisebenzini yakho yezebhizinisi.
Ngenxa yazo zonke lezi zinyathelo, sesikulungele ukushintsha isimo sezindawo zasemaphandleni ezweni lakithi.
Ngaphandle kwabambalwa kuphela abesifazane babengazitholi izikhundla zabaphathi.
Ngomgomo wokwakha isimo esihle lapho silolonga ubuntu bamadoda nabesifazane.
NeLabour Forum ebhekela izidingo zomphakathi ngokuphathelene nezinto esifuna ukuzifinyelela kwezokwakha.
Sicabanga ngalokhu, simatasa ngemisebenzi ehlukahlukene ukuze siqinisekise ukuthi abagibeli abaqashe izinto zokuthutha, abahlelelwe nabavela emazweni angaphandle bayakwazi futhi bakuthola kulula ukuya esikhumulweni sezindiza sezibili saseGoli.
Phakathi neminyaka emithathu yomkhandlu olawulayo leli zwe seliyixazululile inkinga yokwenganyelwa komsakazo yinkampani eyodwa kuphela.
Ngaphandle kwabantu abanamakhono nabafundile, asinakuyifinyelela imigomo yentuthuko esizibekele yona.
Uma abaseZimbabwe bengavumelani ngeke libe khona ikhambi; sisenalowo mbono.
Umsebenzi kuyi-Airport Interchange nawo uzoqala kulo Nyaka Wezezimali.
Sasebenza nezikole zonke ukuze sisize abafundi bemiphakathi eyayishayelwa amakhala abashiya phansi kumatekuletsheni.
Abantu abafuna umsebenzi: abantu abafuna umsebenzi noma ukushintsha umsebenzi ngokwabo.
Uboya obuphothiwe besilwane noma behhashi kuhlanganise noboya obuphothene behhashi, kungakhathaliseki ukuthi buzodayiswa noma cha.
Noma kunjalo sihlanganiswe yizinto eziningi ezibonakalayo nezingabonakali.
Akukho okwaziyo ngezikhalazo ezafakwa eJohannesburg Stadium ngokusetshenziswa kwesihenqo esikhulu?
Awuzami ukuveza ukuthi kwakufanele bathele igesi kulabo bantu?
Nicelwa ukuba nihlangane eceleni komgwaqo phambi kwePlayhouse ngaleso sikhathi.
Ungafaka isicelo sokuSizwa Uthuthe uma usuwenze iSivumelwano Sokulinganisa Indawo nomuntu oboleka kuye, noma lapho usuthole ubukhulu bendawo oyithengayo noma oyiqashayo.
Ungavunyelwa ukuba ukhokhe ingxenye noma ungayikhokhi nhlobo imali yesikole kuye ngomholo wakho.
Unelungelo lokuba ungaphathwa noma ujeziswe ngendlela eyehlisa isithunzi.
Kumelwe ube nolwazi lokulungisa amaseva e-Inthanethi ukuze wamukele amagama ahlukene eziphakela-lwazi ezigabeni ezihlukene.
Kodwa-ke, kumelwe uqiniseke ukuthi ukwaziswa kutholwa ngendlela efanele.
Uzovuma ukuthi esinye sezisekelo zokuba ibhizinisi lichume ukuthi kufanele liqhubeke likhula.
Niyobe nidingida lezi zindaba futhi sibheke phambili ekuhlaziyeni naseziphethweni zenu.
Uyothola usizo lwemali olukukhulula ekukhipheni okuthile uma ukhubazekile noma ungenampilo enhle, njengoba kuchazwe ngezansi.
Wena wacela ukuba bathintwe ngokushesha?
Mhlonishwa kufanele sisheshe sisilungise isivumelwano sokukhuthaza ukuvikelwa kwemali etshaliwe nohwebo, okuyizindaba esixoxe ngazo ekuqaleni namuhla.
Ukusihambela kwakho okubalulekile kusinikeze ithuba lokuqinisa ubuhlobo nobunye obukhona phakathi kwamazwe nabantu bakithi.
Ubungane bakho, ukuthobeka nobuntu siyohlala sikucabanga njalo.
Ecaleni lakho waveza ukuthi awunacala, akunjalo?
<fn>lcontent.DACB.SinneVanVertalers(Zulu-batch17).1.0.1.DPS.2010-11-08.zu.txt</fn>
Mnu. Polsen, ingabe unakho ukuphikisana nesinqumo esicelwe uMnu. Vally esenziwe?
Empeleni, ngemvume ye-Union Home Ministry, uNksz Vaish washo.
Ikakhulukazi, ukungabi nezindlu kwabesifazane kukhombisa ukungalingani okukhulu uma kuqhathaniswa nabesilisa.
Ukuze sibeke iNingizimu Afrika endaweni enhle kakhulu njengethuluzi elisebenzayo kubudlelwane bamazwe omhlaba.
Inhloso yale phrojekthi bekuwukugcina isimo semvelo kanye nokuphilisana kwemvelo kwendawo engenela olwandle.
Kulindelekile futhi ukuthi kunike umfutho ukuzibandakanya kumkhakha ongekho ngaphansi kukahulumeni kumkhakha wezamandla.
Lesi simo sibeka umkhawulo izindawo zokuhlala izindiza zasekhaya kulabo okumele baxhume ngezindiza eziya emazweni aphesheya.
Insiza yamabhasi yakudala ihlangabezane nezinkinga ezinkulu zokugcina amabhasi esebenza futhi ibingakwazi ukugcina uhlelo olubonisa kumabhasi oludingekayo.
Lokhu okumangazayo okuvelile gnokuphathelene nokwezengqondo kobugebengu kuvusa umbuzo kithina sonke esisemphakathini wokuthi yini esiyenzayo ukumisa ubugebengu obuhambisana nesihluku esikhulu.
Gwema ukushayela ngamathayi anomoya omncane ngoba umoya wamathayi omncane kakhulu awukhuphuli kakhulu ukudleka kwalo, kuphinde kwehlise kakhulu isikhathi ebesizohlalwa ithayi.
Noma sekukuningi okwazisiwe ngokuphathelene nezinto ezibandakanya ukuqoqwa kwemininingwane ngokuphathelene nokunikwa kabusha inani kwezindawo ezihlala abantu eThekwini.
Ake siphinde sizinikele kwimpilo engcono yabantu bonke kwi-Afrika engcono kanye nasemhlabeni ongcono.
Amaphoyisa ase-Kirstenhof abambe abasolwa ababili abebehamba bezungeza kule ndawo ngemoto eyebiwe.
Mnu. Mongameli, siyakubonga ngokuthi ukhulume nathi namhlanje ebusuku.
Inselele ebhekene ne-Unicity ukwakha isisekelo esiqinile sokuphathwa ngendlela efanele lapho kungakhiwa khona ukuthi kusebenziseke ngokuphindelela izinhlaka ezintathu, ukuthuthukiswa kwezomnotho, ukuhleleka kwezenhlalo kanye nokuphilisana kwemvelo.
Kumele kulungiswe indawo lapho ukudla okubolayo kuzolungiselwa khona bese kudayiswa ezimotweni ezifana nalezo.
Umatikuletsheni oyikhwalithi uzovumela ukuthi iizngane eziningi zingene kwimfundo yamazinga aphakeme.
Ngalesi sikhathi esibaluleke kangaka kumlando wethu, angeke sisakwazi ukuthi senze engathi asiboni ukuthi indlela yethu yokuziphatha kanye nendlela esiphila ngayo kunomthelela ongemuhle endaweni yethu.
Bathi babezoyoyifuna kodwa abayitholanga.
Ngaleso sikhathi wawungazi mayelana nokuthunyelwa kwabantu ezindaweni ezahlukene nokuthi yini ababeyenza ohlangothini ngalunye ngenxa yokungatholakali kolwazi.
Kuzothuthukiswa uhlelo oluqukethe okuningi lwe-NHISSA noluzoba uhlelo oluyinhloko jikelele oluqukethe izingxenye ezahlukene.
Kuyathokozisa ukubona intshisekelo enkulu emhlabeni wonke mayelana Nebhola le-FIFA Lendebe Yomhlaba lokuqala e-Afrika,' kwasho uDkt. Jordaan.
Kumele sichaze izindba zethu ezilandayo ezingena kwingqikithi yobuciko bethu bomlomo bendabuko kanye nezindaba zasendulo.
Ngemininingwane egcwele ngokuthi ungasifaka kanjani isicelo zokuthola umazisi, vakashela iwebhusayithi yoMnyango Wezasekhaya.
Kulolu daba,uHulumeni udlala ikakhulukazi indima yokuvumelaukuthi kwenzeke kanye neyokuthi kwenzeke, ngesikhathi umkhakha ongekho ngaphansi kukahulumeni ubekeke endaweni enhle yokuthi uxhase imicimbi efana nalena.
INingizimu Afrika ithumela eCuba ikakhulukazi amaminerali, amakhemikhali okuchela izitshalo kanye nezibulali zinambuzane, kanye nemishini enezinjini zikadizili.
Le mpumelelo ingaphindwa uma singaqinisa ukuqinisa umthetho nokungabi nozwelo emigwaqweni.
Ikwenza lokhu ngokuhlinzeka ngenethiwekhi equkethe izinto eziningi yezinsiza zokuthuthukisa kwezenhlalo ezivumela isimo, ezinika amandla nezisebenziseka ngokuphindaphindeka.
Kukhona isidingo sokuthi kwakhiwe izinkundla zezemidlalo ezindaweni ezisemqoka ngesikhathi sokuhlela.
Abantu bokuqala eNingizimu ne-Afrika benza izindaba eziphathelene nelanga nenyanga futhi babethandaza izinkanyezi.
Isikhwama singokunye ukuzibonakalisa kokuzinikela kwethu ekuvuselelweni kabusha kwe-Afrika.
Ngakho-ke kubaluleke kakhulu ukuthi ulandele ngokucophelela amalebuli emithi yokuchela izitshalo.
Obekukuhle kakhulu ngaleli qembu ukuthi bobabili abazali kanye nothisha babo basebebalahlile ngenxa yokuzibandakanya kwabo kubugebengu kanye nenye indlela yokuziphatha yokuba yimidlwembe.
Ingabe lokho kwakunge yini kubenze babheke ngakwikhona elisenyakatho mpumalanga?
Izindawo zokufikela izindiza ezivela emazweni aphesheya kanye nakuleli zasesikhumulweni sezindiza sase-OR Tambo zizobe sezihlangene ngokuphelele ngo-Ephreli ngonyaka ozayo, uma sekusebenza isikhungo eziphakathi nendawo sebhilidi lesikhumulo sezindiza ezisukayo.
Ngicela zonke izigungu zabazali eziphethe izikole ukuthi zilekelele ngokuthi zibe khona ezikoleni ngoLwesine.
Umuntu omuhle kakhulu oneminyaka yobudala eyevile kwengamashumi ayisishiyagalombili ohlala kei-flat elingezansi kwelami uhlale engikikeza izeluleko.
Ukugqugquzela ukuphinda kwabiwe kabusha ngokuthi kudalwe amathuba emisebenzi kanye nokuphinda kunikezwe kabusha ingcebo ngesabiwomali.
Wonke amalungu anconywa ngesibindi kanye nokuzinikela kwawo emsebenzini wawo.
Ukungenelela kuhlanganisa ukunika umfutho Umnotho Wesibili lapho iningi labantu bakithi bethola khona imali yabo yokuziphilisa.
Noma iluphi uphawu oluvumelekile kuleli qoqo lizobekwa kwisisekelo esidizayinwe bamiswa Unjiniyela Wezakhiwo Obhalisiwe.
Amaqembu abhaliswe Nekhomishani Yezokhetho kuphela azokwazi ukuthumela amagama abantu bawo abazongenela ukhetho.
Ngifuna ukubonga zonke izikhulu zethu ezisebenza kanzima ukuze lokhu kwenziwe kube yimpumelelo, futhi ikakhulukazi u-Anneowayehamba phambili ekulungiseleleni konke lokhu.
Uma Unokuxhaswa Komqashi Okuhlanganiswe Nesikweletu kuzomele usekele imalimboleko kwisikhungo sezezimali esikuboleke yona.
Ayishumi nane amaqembu ezepolitiki azongenela ukhetho kwizishayamthetho zezifundazwe kuphela esisodwa noma ngaphezulu.
Ukunanekekela umkhiqizo - ukuba nesibophezelo ngomkhiqizo kwimpilo yawo yonke, okubandakanya nokuba nesibophezelo sokwengamela umkhiqizo njengemfucuza ngemuva kokuba ulahliwe.
Sihlalo, sengiqedile ngemibuzo yami ngoMnu. Cachalia.
Lolu hlelo luzofaka phakathi izicelo zikashwele zalabo bantu abatholwe benamacala abathi ayephathelene nezepolitiki, futhi angazange benqatshelwe ushwele yi-TRC.
Leli phepha lemininingwane eyiqiniso liqukethe imali engamaphepha yasemabhange yaseNingizimu Afrika.
Lokhu kuqhamuka kuleyo ndoda eyayikulelo komidi futhi wabizelwa kwi-Margo's chambers, futhi angifuni ukuphefumula ngalokho.
Lokhu kuhlanganise ukuxoxisana nesisebenzisana nabo kozokwenhlalo kwi-NEDLAC.
INingizimu Afrika seyibeke isikhulu ukuthi siphathe icandelo iminyaka emithathu.
Dkt. Ramashala lona ngowokugcina ngaphambi kokuba siye kwikhefu lesidlo sasemini.
Sisathatha ukufakazi bukaJenene Omkhulu uJoubert.
Amayunithi amavithamini ngokujwayelekile akhishwa ngokwesisindo kwengxube esebenzayo futhi ebizwa nge-i.u.
Lena ngenye yezinto ezibangela ngokunamandla ukuthi kusetshenziswe lolu hlobo lwezinto ezithutha umphakathi.
Ukukhula okusheshayo kwintuthuko yezenhlalo, futhi, bese ngokwenze njalo, ukutshala izimali okuqondiswe kulokho okungakwazi ukwenziwa abantu kuye ekukhuleni kokukhiqiza kanye nokukhula okugciniwe.
Ingabe ngingacela ukuthi uDkt. Boraine akusize ukuthi ufunge phambi kwesikhulu.
Futhi, ngomoya ka-Vuk' uzenzele, kumele sisukume bese zsenza okuthile ekusebenzisaneni esizweni sonke kanye nokuqinisekisa ukuthi kunokufundisa nokufunda okwenzekayo ezikoleni.
Siyabonga kakhulu ngaleli thuba kanye nenhlanhla yokukhuluma ePhalamende leRiphabhuliki yase-Uganda.
Kuqaphelwe isimo esihle sokufika kwethimba le-SANDF, kanye namathuba amasha akhiwe ngokubekwa kukahulumeni obambe okwesikhashana.
Kuzosungulwa isikhungo sokwenza umsebenzi osezingeni eliphezulu sokuqeqesha amasosha asemanzini.
Lokhu kuhlanganisa ukuhlaziywa kohlelo kanye nokufunda usebenza kanye nezinhlelo zokuthuthukisa othisha ukuze kwenziwe ngcono ikhwalithi yokufundisa ezifundweni ezibucayi ezifana nezibalo kanye ne-life orientation.
Ukwakha izinhlelo ezidingekayo kanye nezindlela zokuchaza ukulungela kwezikhungo ukuqala ukuthatha ukwengamela ezikunikiwe kanye negunya lezezimali.
Ngiyaxolisa ngokungazi ukuthi iNingizimu Afrika inemithombo yamandla ye-geo-thermal.
Ngiyakholwa ukuthi ukuthuthukiswa kwengqalasizinda nakho kugqanyisiwe njengento ebaluleke kakhulu ekukwazini ukuhlangabezane nezinhloso zentuthuko.
Uhlelo Lwemininingwane Yabagibeli lusahlolwa futhi omunye wozakwethu uzokwabelana nani ngalokho.
Lona ngumphakathi ocatshangwayo ebesinawo emqondweni ngesikhathi sikhuluma ngeKhaya labo Bonke eNtshonalanga Kapa.
Ngiyazi ukuthi labo bethu abakhona lapha namhlanje ebusuku bazophinda futhi babe negalelo kakhulu kwiPhrojekthi ezokwenza ngcono kakhulu kwinqubekela phambili yokuvuselelela kwezwekazi.
Ngicabanga ukuthi sizwe ubufakazi bokuthi kwenzeke into ethi ayifane naleyo nge-RRL.
Mhlawumbe ngokuthi kumele siphinde sikubheke futhi, kodwa okungenani sikubekele eceleni isikhathi esizayo.
UMthethosisekelo ubeka ngokucacile ubugugu kanye nemithetho okuyisisekelo okumele kwengamele ukuphathwa komphakathi.
Futhi ngokushintsha umqondo womuntu ngendlela umuntu ebuka ngayo izinto, ungashintsha umuntu.
Kuqinisekiswe ama-Ivoirian kanye nomphakathi wamazwe omhlaba ukuthi kuzokhishwa izitifiketi zikazwelonke.
UKasserchun uphinde wengeza ukuthi zonke izindawo zokuhlala komphakathi zizolungiswa eduze kwensika yamatshe kanye nezindlela zakamuva zamalambu okukhanyisa ebusuku.
Amahekthare angamashumi amahlanu ukuya kumashumi ayisikhombisa angaphinde athengwe kwi-ryegrass clover ukuze anikezwe ithafa lomsoco, ngaphambi futhi okungenzeka kube ngemuva kwesikhathi sokuzalisana kwezilwane.
Isebenzisana nezikhungo zomphakathi ezisungulwe ngaphansi komthetho kanye noMthethosisekelo ogqugquzela intshisekelo yomphakathi.
I-Registrar isebenza imisebenzi eyidlanzana yayo, ehlanganisa iwebhusayithi ye-Inthanethi esebenzayo.
Ilungu elingeyena usihlalo, kumele lazise usihlalo ngokumbhalela ngokwesula kwalo.
Kungenzeka ukuthi kuthathe imvelo yomuntu efiswayo ngaphezu kokwenza kwakho, ngenhlonipho.
Akukho ukusebenzisana phakathi kukaHulumeni kanye nababambe iqhaza abangekho ngaphansi kukahulumeni futhi naphakathi kwezikhungo ezinamagunya zasekhaya nezendabuko.
Ngakho baqondwa ngalowo mbiko futhi banikezwa ithuba lokuchaza izimo kanye nemininingwane abeyidlulisile.
Ukuvakasha kuhambisana nohlelo oluhleliwe lwe-WCPP njengesikhungo esingesabantu, ukulungisela ukuzibandakanya komphakathi, ukwenza ngcono ukubamba iqhaza komphakathi kanye nokukhangisa ngalokho esikwenzayo.
Ukukhethwa kwabasebenzisana nabo abalulekile kwezamabhizinisi kanye nokuxhumana kokuxhumana kwamabhizinisi asemancane.
Kodwa, kwenziwe kwalula kakhulu ngenxa yokuthi kuhlawumbisela izindleko ezishintshashintshayo kwilitha nelitha ukuze kutholakale inzuzo ephezulu kakhulu kwinkomo ngayinye.
Izinyathelo ezithathiwe ukuze kuvikelwe insiza esetshenziswe ngesikhathi sokuvota kanye nokubala kuhlanganisa izikhwanyana ezikhanyayo ezingeke zixakaziswe, insiza yokufasa ezinezinombolo ezingafani, ukuthuthwa kanye nokubekwa ngokuvikelekile.
Abasebenzi bayacebiswa ukuthi bathinte u-GEMS njengoba bengafaka abanye abantu abathembele kubo abangaphezu kwalaba abahlanu mahhala.
Cha babehuba, babecula ngaleso sikhathi.
Lolu suku lubekwe yi-United Nations ukuze kwandiswe ulwazi mayelana nezindaba eziphathelene ne-biodiversity.
Imibuzo ehlobene nesikhla esithile somsebenzi esikhangisiwe kumele idluliselwe kumuntu ochaziwe.
Ukuqaliswa kohlaka lwalolu hlaka loHlelo Lokuqhamuka Nokusha Lweminyaka Eyishumi.
Futhi unokwengamela kokubonwayo konogada ababekwe enkundleni.
IPhalamende livume isiphakamiso esenziwe u-Sentech, kuze kube yileso sikhathi icandelo lesigneli le-SABC, uzokwehlukaniswa no-SABC bese uguqulwe ube yinkampani yomphakathi.
Futhi ubani owayegade inkundla yezemidlalo ngesikhathi kushanelwa?
Ukusebenzisana kwamacandelo ahlukene, kanye nokugqugquzelwa kwabo bonke ababambe iqhaza kwinsiza yokuxhasa ephokophele ukwenza ngcono ezempilo zezingane kanye nabesifazane, kuzokwenziwa.
Uhulumeni ukhathazeke kakhulu ngezimo zemindeni ethintekile ngenxa yobhubhane oluyigciwane lesandulela ngculazi kanye nesifo sengculazi.
Izimo Ngokuphathelene Nobugebengu: Kuboshwe umuntu ngezihlakalo ezine zokubulala.
Udaba oluphambili kulokho ngakunye kulokho okubalulwe kakhulu, kodwa, kungathweswa cala okunikezwe umbuso.
Umthetho, ogqugquzela imikhiqizo, esekelwe kwimithetho yezemvelo, nokusekelwe kumthetho wezendawo Legislation, ezothuthukiswa futhi iphinde ibhalwe komsomqulu bakahulumeni.
Siyabonga kubalimi abathengisa imikhiqizo yabo abaningi abasebenzisana nathi ukuthi sisombulule izinselele eziningi zenguquko emphakathini wethu.
Angeke, impela, ukwazi ukuthatha izinyathelo ngenxa yaleli fomu eligayiwe.
Imidwebo akumele ihanjiswe ngeposi kodwa kumele ifakwe kuhlelo umbhali wayo.
Ilayisensi yeJalimani yokuthumela imikhiqizo ngaphandle efana nezimoto kanye nezinsiza kusebenza zezimboni zokukhiuqiza seyiyenze yaba sengozini ikakhulukazi ngesikhathi senkinka yezomnotho yamazwe omhlaba kanye nokuwohloka kohwebo lamazwe omhlaba.
Ubugugu obungumongo wangaphakathi bukhonjiswa kumgomo weNingizimu Afrika wamazwe angaphandle.
Sizoqhubeka nokubhekana nezinselele zezifo, ukungakwazi ukufunda nokubhala, ubumpofu, ubugebengu, izinhlekelele zemvelo, kanye nokucekeleka phansi kwendawo ngokubhekelela uhlangothi olulodwa okudingwa isimo sethu.
Futhi, kinina nonke, enilalele nenibambe iqhaza, siyanibonga kakhulu ngokubekezela kanye nokulinda kwenu, akukho esikuthatha kancane kulokhu.
Izenzo zamasosha akwa-Israel eGaza zenza nje ukubanga inzondo enkulu kwisifunda.
Ukuhlinzekwa, ukuhanjiswa, ukuxhunywa kanye nokukhonjiswa kwe-general buck room enomshini we-X-ray olenga phakathi kwaphansi kanye ne-ceiling.
Nyakazisa igundane lakho bezu kwezihlaziyi bese uchofoza ukuze ubone ezinye izithombe ezinemininingwane kanye nemininingwane yobuchwepheshe.
Singaqhubeka nokusho ukuthi namhlanje kungcono kunayizolo, futhi nakusasa kuzoba ngcono kunamhlanje.
Manje ngokuphathelene nama-AIN reaction unit ingabe angasatshalaliswe kunqenqema olungaphandle locingo lokubiya?
Kubikwa ukuthi usesimweni esizinzile futhi undize wayiswa e-Nairobi ukuze ayolashwa.
Uphume umngozimu wase ewuvala nge-tissue ngaphakathi kwamakhala.
UTom Thabane uthe noma iqembu lakhe lizophonsela inselele imiphumela enkantolo, uzoyamukela imiphumela yokhetho.
Abashayeli bayacelwa ukuthi babe nokubekezela futhi bacophelele ngokweqile uma beshayela kule ndawo.
Emasontweni amabili nje adlule, iNingizimu Afrika iqede neMali ingxenye yemiqulu yokulonda imibhalo yasendulo yaseTimbuktu.
Eminyakeni eyishumi edlule eNingizimu Afrika sekuye kukhula ukubaluleka kwezikhulu ezibhekelela ukuvivinywa.
Imininingo eqoqiwe ingabhekwa ngohlelo olubheka kanye, noma ngemikhakha emithathu kusetshenziswa ukubheka ngezindlela eziningi ezahlukene.
Njalo ngonyaka, kubekwa isonto lwekhalenda lezempilo lokuqwashisa ngemigomo.
Okwesibili, abesifazane - ngiqonde ukuthi abesilisa, ngokuthukuthela, ngokukhathazeka, ngenzondo, basebenzisa imizimba yabantu besifazane kanye nezingane njengesizinda sawo zokuzabalaza, njengendawo yabo yokulwa impi.
Ukuze kwenziwe kangcono ikhwalithi kanye nokusetshenziswa ngendlela efanele kwamakhemisi ngemigomo yamaphilisi ehlanganisiwe kazwelonke.
Amasela eba ithusi awuvanzi emphakathini asusa uhlelo lonke lwamapayipi amanzi emizini.
Lokhu kuyiqiniso ngoba udokotela uchazile ukuthi yibaphi abasebenzi nokuthi mangaki ama-ambulensi anawo.
Faka amaphaneli asebenza ngelanga kuphahla ukuze ahlinzeke ngogesi ozokwenza ukuthi ugesi udliwe kancane yizinto ezisebenza ngogesi ezifana nethelevishini, imisakazo, amalambu kagesi kanye nesiqansidi.
Indawo ehlanzekile nenempilo ixhumene ngokungehlukaniswe nokwenziwa ngcono kwezenhlalo nomnotho kwabo bonke abantu, kusho uNgqongoshe u-Essop.
Abezindaba bayamenywa ukuthi bazocoshela izindaba ekusayinweni kwalesi sivumelwano.
Inhloso ye-MIP ukunika umfutho ukutshalwa kwezimali ngaphakathi embonini eyakha imikhiqizo.
Isitolo esithengisa uphuzo oludakayo sashiswa futhi sasisendleleni eya ekhaya.
Uma singenabo phakathi kwethu abathatha isitatimende namhlanje, kungenxa yengcindezi yomsebenzi ehhovisi.
Lokho osekudlulile kuba okwedlule njengoba isikhathi sisusa kwinkumbulo lokho okwakwenzeke empilweni.
Kulungile, umbuzo wami wokugcina umayelana nalokho owakusho ngesikhathi uya eLusaka.
Isitatimende sithe uKonare ubelandela ngokukhathazeka okukhulu lokho obekwenzeka eZimbabwe.
Uhulumeni weSifundazwe uzoqinisekisa ukuthi uyahambisana nesinqumo sawo ngayo yonke indlela.
Ingqumbi kamanyolo ihlinzeka ngendawo lapho lolu hlelo lwemvelo lungenzeka khona ngokushesha.
Uma kungenzeka okungamaqiniso kuphikwe, iKomidi lizophoqeleka ukuthi libambe umhlangano wokulalela ukuze kuhlonzwe amaqiniso.
" Kodwa sidinga ukwenza ngcono amasu kahulumeni, ndawonye nezikhungo ezinesibophezelo sokuphepha emigwaqweni, ekufundiseni abashayeli ngemiphumela yokushayela bedle amanzi amponjwana."
Indiza yasuka ngemuva kwehora noma isikhathi esingaphezu kwalokho eTaipei, ngenxa yezizathu ezingazange zichazwe ngokugcwele ngendlela enelisayo noma ezingazange ziqondwe.
Ikhomishani izoba namandla ukushicilela umbiko wesikhashana.
Impela, izindawo eziningi kwisifunda ziqanjwe ngamalungu omndeni wasebukhosini wase-Norway asasishiya emhlabeni.
Isabiwomali esivela kubantu futhi sabantu esisekelwe kwisitatimende esisodwa esiyisisekelo sezepolitiki sesikuphokophele okungokwentando yeningi futhi nokushisekela izwe ngokweqiniso.
Idolobha laseKapa lithanda ukuthatha leli thuba ukufisela ababambe iqhaza kumqhudelwano wezikebhe zikaseyili umqhudelwano ophephile nomnandi.
Ukulungiselelwa ukusebenza kwezinsiza zokucisha umlilo kwizibhedlela zesifunda kanye nasemitholampilo, eBoland Overberg.
Lokho esijwayele ukukwenza kanye nalokho okwenziwe uNksz. Yasmin Sooka, ukuthi uma kuqedwa ukulalelwa kwaleli cala, ukunikezela ngefayela kwicandelo lezophenyo bese bengena kulolu daba.
EThekwini kunohlelo lwamathenda olukhombisa ukuchema uma kuziwa ekugqugquzelweni kwamabhizinisi abantu ababencishwe amathuba ngaphambilini okungabantu abansundu, abesifazane kanye nabantu abakhubazekile baseNingizimu Afrika.
Kodwa sicela izinkampani zasezimayini ukuthi siyeke ukukhopha izitatimende kwabezindaba zimemezela ukudilizwa kwabantu emsebenzini okungase kwenzeke ngaphambi kokuba zixoxisane nabo bonke ababambe iqhaza kuzona abafana nezinyunyana.
Bekucacile ngoba ibhasi empeleni belijika belime lapha.
Uphenyo luholele amaphoyisa aseParow Police kohlukunyeziwe owachazele ukuthi kwenzakaleni.
Isihluku sohlelo besibonakaliswe kulowo mphakathi.
Ukulandelela kulokho okusungulwayo osekuvunyelwene ngakho okusho ukuthi Umnotho Wesibili uzobekwa phambili.
Izinhlelo zokuxhasa zomsonco zihlanganisa izinhlelo zokuphakela izingane ezikoleni, amakhishi esobho njl.
Kwabhinde kwabanjwa ukuqondiswa ukuze kulungiselelwe ukuxhumana ngaphakathi komkhakha wezendawo.
I-WCED seyicele o-tutor abanesipiliyoni ukuthi bafundise amakilasi angoMgqibelo futhi seyibheka izicelo ezifakelwe lezi zikhala.
Ngenze isitatimende esisodwa, ngifake isitatimende esisodwa eBrixton.
I-NEPAD ayiwona umcimbi kodwa wuhlelo olunenselele enkulu futhi eliwa ngobunzima obuningi.
Empeleni angizange ngithole lutho olufakwe kwi-Nationalist Party.
Lokho esikufakile kurekhode imizamo eqhubekayo ka-Seefsa' yokunxenxa uHulumeni ukuthi avumele uhlobo oluthile lokumeleleka ngqo kwabasebenzi abaNsundu kwindawo ehlanganisa izinhlaka ezihlukene zokuxoxisana zemboni.
Uhulumeni kumelle abone lokhu futhi afake imizamo emikhulu yokuthuthukisa ingqalasizinda kanye nomnotho ekuhleleleni ukuthutheleka kwabantu ezindaweni ezisemadolobheni.
Manje sengizokhuluma kafushane ngemibiko Yomcwaningi Mabhuku Kijelele kanye ne-SCOPA.
Lo mkhakha sewuphinde walimazwa kakhulu ukuhamba kwamaPutukezi kanye nempi yangaphakathi.
Siyabonga ngokuza kwakho futhi singakuvumela ukuthi uhambe.
Sihlale siqwashe kakhulu ngokuphathelene nomthelela engikholwa ukuthi ngesinye issikhathi kubizwa ngomthelela wobukhelwane.
Ukushisa kuze kube ngumlotha kuyizinto ezimbili, kungukwelapha kanye nohlobo lokulahla.
Uhlu Lwabantu Abavotayo kumele likhombise umbiko oyiqiniso futhi lufake abaningi abehlukene ngendlela okungakwazi ukuthi kwenzeke ngayo.
Kwaziswa kakhulu ngamaqiniso okuthi kwakunalokho.
ekuqaleni sakhuluma jikelele mayelana nokungalingani kwezinzuzo zokubeka ezingeni lamazwe omhlaba kanye nomthelelela wakho ongemuhle kumazwe aseNingizimu.
Izibalo kwinsiza ye-StatsOnline zihlinzeka ngezimpendulo ezihlaba umxhwele zale mibuzo.
Isikhwama sesiqalile ukukhokhela abantu, ngokwenzenjalo sisiza ukunikeza ithemba kanye namaholo kubantu abangasebenzi ezindaweni zombili ezisemadolobheni kanye nezisemakhaya.
Ezesayenzi nobuchwepheshe, ukwengamela, uhwebo, kanye nezokuvakasha izinto uGuangzhou anamandla okuzenza, futhi iTheku slihlomule kakhulu ngokuzibandakanya kwakhe nedolobha.
Umkhumbi othwala izimpahla wathwala ukudla kwezizwe ezibulawa indlala zase-Afrika.
Uhlelo lwezikhumulo zezindiza ezibekwe ezindaweni ezifanele futhi nezingakwazi ukwenganyelwa ngokwezezimali, izikhumulo zezindiza ezincane kanye nezikhungo ezihambisana nazo zizokwakhiwa futhi zigcinwe ngendlela esebenzayo.
Lokhu kuzokusiza ukuthi uthole imihlahlandlela yezifundo, imigomo yokuhlola kanye nezibonelo ezisebenzayo.
Lokhu okukhishiwe kunikeza umbiko ofingqiwe wochungechunge lwezabasebenzi olugcinwa lusesimweni u-Stats SA ngokuphathelene nomkhakha webhizinisi ohleliwe ongewona owezolimo.
Lesi sethulo esilethwe kithi u-Nadel ngokuphathelene nokuthi zasetshenziswa kanjani lezi zigaba.
Ngiqale ngokuthi sihlangen lapha e-Addis ukuze sizofakazela ukuzalwa kwento entsha.
Abanye abalimi basebenzisa ukubhekwa kwamankonyane ngezinye izinkomazi ezingezona onina, lapho inkomazi eyodwa ibheka khona amankonyane amabili noma ngaphezulu ngesikhathi ezinye izinkomazi zisengwa.
I-traffic circle ekhona njengamanje izosuswa ukuze ivulele endawo enye entsha ethe ukuphakama.
Lesi sigaba esilandelayo sikhuluma ngomthelela kwi-SADF kanye nangaphakathi kwi-SADF.
Kuzohlinzekwa ngokuqeqeshwa emsebenzini kwinsiza yamaphoyisa asNingizimi Afrika.
Yebo ngichaza ukuthi njengamanje sikhuluma ngokwenza ubufakazi bungabi iqiniso obubgasetshenziselwa ukushushisa isigebengu.
Empeleni, kune-spotter room ngempela kwindawo ephakeme enkundleni yezemidlalo ngakwicala lasenyakatho mpumalanga.
Abaphumelele umklomelo wokuqala, wesibili kanye nowesithathu bazothola ama-hamper emikhiqizo.
Ingabe ngaleso sikhathi kwakukade kuyiphunga elimandla noma elizwakala kancane?
Kungaba okudingekayo kwintuthuko futhi ngokulinganayo kungaba yindlela yokuvimbela ukunikwa amandla kwabesifazane.
Idolobha kuzomele lishintshanise izinsiza kukhangisa ezehlukene ukuze kunikwe amathuba abaxhasi abahlukene.
Ukuqondanisa uhlaka lwenhlangano kumasu kanye nokuqeda umthelela we-silo.
Nalapho kukhona izinsiza zasekhaya ezihlinzekwayo, izinhlobo zezimpahla, umsebenzi kanye nezinsiza kuhlinzekwa umuntu ongaphandle ukuze kuxhaswe ukuhlinzekwa kwezinsiza.
Ungalali ngesikhathi uhamba ngamatekisi noma ngamabhasi.
Izimpahla ezingatholakali noma kuphi, ikakhulukazi ngokwenziwa umbukiso, zisetshenziselwa ukwazisa kanye nokufundisa umphakathi ngamafa ase-Afrika.
Wathi ukwakha izinhlangano zamatekisi ezisebenzisanayo ngaphakathi kososeshini bamatekisi kuzokwenza ukuthi kube lula ukuthi uhulumeni axhase ngezimali imboni yamatekisi, njengoba kunjalo kwimboni yamabhasi.
Izindawo zama-picnic zihlinzekwe ngezindlu zangasese futhi kulula ukuthi zisetshenziswe nangabantu abahamba ngama-wheel chair.
Isivumelwano kwinsiza yeposi elihanjiswayo kanye ne-memorandum of understanding ngekuvikeleka kweposi elithunyelwayo.
Uhulumeni uzokwengamela ukuhlinzekwa kwezinsiza ezidingekayo ukuze kusungulwe izinhlaka ze-IEP kanye nezinhlelo zokuthuthukisa umgomo wamandla.
Uma babecelwe ukuthi bavele enkentolo ngaphandle kokuthi kuthathathwe isitatimende kubona, angeke ngikwazi ukusho lutho ngalokhu.
Sabuyela emuva eGoli ngosuku olufanayo ngakho kufanele kube kwakuwusuku olufanayo, yebo.
Uhulumeni uzozama ukuvimbela noma iziphi izenzo zombuso zokushintsha amanani.
IJalimani ingelinye lamazwe aphambili ekusebenzisaneni neNingizimu Afrika kwezohwebo, njengoba kubonakala ekukhuleni kohwebo kanye nokutshalwa kwezimali phakathi kwalamazwe womabili.
Lokhu kusebenza kunomthelela ekwakhiweni kwalo mzimba noma izinsiza.
Imiphumela ye-LFS kaSephthemba isizokhishwa ekupheleni kwale nyanga.
Ukugubha izikhathi ezithile kuyizinto ezikhomba inqubekela phambili yohambo lwakho oluthile.
Umama akazange asitshele ukuthi sihlale kuphi wabe esehlala kanye nami noZinzi uCharles Zwane yena wahlala maqondana nathi.
Kimina kuzenzekela nokwemvelo ukuthi akumele ashiye neze kwi-JOC.
Phendula. Besikhathazekile kodwa sesazisiwe Indlu yethu yamanxusa ukuthi isimo sizinzile nokuthi amalungiselelo okhetho ahamba kahle.
Esikhathini esingaphambilini ngalobo busuku owesilisa osemncane kanye nowesifazane abehamba naye badunwa imito yabo futhi abaphucwanga kuphela imoto yabo kodwa baphucwa nezingubo zabo kanye nenye impahla engamagugu kubona.
Ngezikhungo ezihlelelwe kahle, izinkomo zingalungiselelwa ngokushesha bese zibuyiselwa emadlelweni.
Ukuze kusetshenziswe umgomo wokuvuleleka ekuxoxisaneni namakhasimende ngesikhathi somsebenzi.
Ukubhema ugwayi kuyingozi enkulu kwizifo eziningi ezikhubazayo kanye nezibulalayo.
Amaphoyisa asazama ukuthola abanikazi bempahla esasele.
Uhlelo oluhlongozwayo lamafilimu kanye nezinhlelo ezihlelelwe ukuthi zibe khona zingahlelelwa ukuthi zitholakale kwi-Events Management Sub-directorate.
AmaPaki asedolobheni azoqala ukubheka izindawo eziqala ukubukeka zingasekho esimweni esihle, futhi abasebenzi kanye nosonkontileka bazosebenza amahora engeziwe ukuzwe kuqedwe noma ikuphi ukusilela emuva ekugundeni utshani.
Irestorenti yomndeni engabizi ehlinzeka ngesidlo sasekuseni, ngesidlo sasemini kanye nesidlo sasebusuku kanye nombengo njalo ngamaSonto.
Indlela okulandelana ngayo imiqingo emihlanu yemibiko engale ndlela elandelayo.
Lokho ebengikuchaza ngalokho ukuthi kumele aye kwi-d'Oliveira Commission bese enikeza ngolwazi.
Hlanganisa ukugcinwa kanye nokusetshenziswa ngokuphindelela kwemvelo ngokwahluka kwayo kwizinhlelo zawo wonke amacandelo kanye namacandelo angenelela kwamanye, izinhlelo kanye nemigomo kuwo wonke amazinga kahulumeni kanye nemboni.
Ukuphela kohlobo lwezinhlobo ezihlala ngazodwana endaweni ethile isb. esiqhingini noma olunye uhlobo lungatholakala kwenye indawo.
Lezi zindlela zikhombisa imizamo kahulumeni yokubeka izinto zokuqinisekisa ukuvikeleka kwe-IKS, kusho uDkt. Mangena.
Imboni yezimayini kuzodingeka ukuthi yehlise ukunukubezeka komoya futhi kugqugquzelwe nosiko lokunciphisa imfucuza kanye nokuphinda kusetshenziswa kabusha imikhiqizo yemfucuza.
Lokhu kuhlanganisa amabhizinisi amakhulu, izikhungo ezingekho ngaphansi kukahulumeni, izinhlangano ezisekelwe zezenkolo, ezinye izikhungo zokuqinisa umthetho, imiphakathi.
Idolobha lizobuza uhulumeni wesifundazwe kanye nowakuzwelonke, onjiniyela abahlelela idolobha, amaqembu omphakathi kanye nawezendawo, abathuthukisa izindawo kanye nama-architect ukuze kutholakale uvo lwabo kanye negalelo labo.
Ukusebenzisa ngezindlela ezahlukene kanye nokwabelana ngezindawo zomphakathi kanye nezikhungo ukuze kusetshenziswe ngezinga eliphezulu izikhungo zomphakathi okuyizindawo zomphakathi okutshalwe kuzona izimali.
ENingizimu Afrika asikakabi nesiko lokubekezelelana.
Izibalo zangaphakathi ziphokophele lezi zimo ngesinye isikhathi eziba nzima, kodwa okuhlala kuvusa intshisekelo, kanye nabafundi kanye nabasebenzisi balezi zibalo.
Kumele ngabe kubhalwe ngemibhalo ecaciswe kahle e-e-government portal enkulu.
Usho njalo, lokho okushoyo ukuthi ingxabano phakathi kwe-COSAS ne-PAC kwakubangelwa nangamaphoyisa ngaleso sikhathi.
Siyadinga futhi kumele sibheke kinina besifazane kanye nabesilisa ukuze kube khona ukulungiswa kabusha ngendlela efanele kanye nesemthethweni.
Umthetho omningi osebenza eMidrand kuphakathi kokuthi wathathelwa kuzwelonke, noma ayisasebenzi.
Ngale-pass, uzokwazi ukuthola izindaba zakamuva ngosuku lokwethulwa.
Ngendlela efanayo asikholwa ukuthi umbuso, ngamandla angafinyeleli kuphi, kumele lifinyelele kukho.
Njengoba sengike ngaba sengiseNingizimu Afrika ngiyabona ukuthi ukushayisana kwezobuhlanga kusekhona ezweni lenu elihle.
Ulwazi olusekelwe kubufakazi kungachaza izenzo zemikhakha yomphakathi kanye nemikhakha engekho ngaphansi kukahulumeni ukuze kwenziwe ngcono umnotho.
Ngiyacabanga ukuthi singakuphonsela inselele kulokho.
Bonke Abaphathi beMishini abakhona namhlanje bazobe besebenzela ukwenza ngcono ubudlelwane kanye nokuhlanganisa lokhu.
Umkhakha womphakathi udizayinelwe ukuthi incike kwizimali ezitholakale kwizikhangisi, izibonelelo, iminikelo, ukuxhaswa, izimali ezikhokhelwa ubulungu futhi kumele usebenze ngokusekela ekungenzini inzuzo.
Yilesi sikhathi sonyaka futhi lapho izinhlangano ezicabanga ngendlela efanayo kanye nezinhlangano ezizimele zihlanganisa izinsiza egameni lokwenzela abampofu.
Noma ngabe imuphi umuntu ongazange atshelwe ukuthi angeke akwazi ukungena ngaphansi kohlelo yizihlinzeko zomthetho wezinkampani ekubhaliseni inkampani.
Senginikezwe lapha isitatimende sikaMnu. Sikele, nokuthi nginamakhophi ahlukene esitatimende sikaMnu. Simelane.
Inombolo yerefurense yezikhalazo, kumele kube nesidingo ukuze ubuze uye phambili ngesikhalazo.
Empeleni bazokhuluma nabesilisa abasebancane bese bencinza isitho sangasese, owesifazane uzobe eselunguza aphinde abuyele emuva.
Isikolo siyihabhu lomphakathi njengoba abantu benikwa amandla ngolwazi futhi amalungu omphakathi futhi amalungu omphakathi asebenzisa igumbi lekhompuyutha.
Ngingesho ukuthi bekukhona yini isignali yokuthi bekumele sidubule nini.
Siyanibonga kakhulu ngakho konke lokhu - okusenza sizizwe siluphele.
Vakashela i-Bird Island Group yeziqhingi kwindawo esempumalanga kakhulu ne-Algoa Bay.
Waphinde wahalaliselwa ngu-Commander wakhe, uKaputeni Strydom ngomsebenzi omuhle awenzile.
Ngaphambi kokuba ngiqhubeke ngiphendule abezindaba, ngingathanda ukukhombisa ukubonga eNingizimu Afrika kakhulu ngobungani kanye nemfudumalo abasikhombise kona.
Itemu noma isisho esithi udlame lomnyama komnyama impela sasisebenza, futhi kunjalo.
Siyethemba ukuthi umgomo ofanayo osebenza ezikoleni zamabanga aphezulu kuzosiza ukugqugquzela isiko lokufunda kubafundi bamazinga aphakeme.
Isivumelwano sigcina uhlu lokwengamela okuvunyelwane ngalo kanye nokusebenzisa okumbaxa mbili kwezinto ezibonakala zihambisana nezinhloso zakho, lolu luhlu luhlanganisa namakhemikhali enganyelwe.
BoSotswebhu Abakhulu siyanibonga kkahulu ngokungivumela ukuthi ngenze lokhu namhlanje.
Umphakathi kanye nomnotho waseNingizimu Afrika kwenziwe ukungalingani kokwabiwa komnotho kanye nezinsiza.
Womabili amaqembu azinikela ekuxhumaneni okuqhubekayo ngeso lokwakhiwa kobudlelwane obuhle.
Empeleni, ngicabanga ukuthi sizovumelana ukuthi lokhu kuthaza kakhulu izithixo.
Umgomo Wokubeka Kabusha Emahostela kugcizelela inhloso ephambili yohlelo ukugqugquzela ukuhlanganisa kwezenhlalo ngaphakathi kwemiphakathi yasemahostela kanye naphakathi kwemiphakathi yasemahostela kanye nemiphakathi abaqondene nayo.
Cabanga ngokuphinde usebenzise amanzi ogeze ngawo kanye namanzi aphuma kusinki ukuze uchelele ingadi yakho.
Ingabe uyazi yini ukuthi umsebenzi we-Security Officers Board ukuqinisekisa ikhono lomsebenzi kanye nokuqeqeshwa kwabasebenzi bezokuqapha?
Inhloso yezivimbamgwaqo kwakuwukulwa nobugebengu njengenhloso eziphambili kwalo lonke iphoyisa esiteshini samaphoyisa.
Lokhu kuchaza ukuthi abaholi bakusasa badinga ngokuphindelela imfundo kanye nokuqeqeshwa okufanele.
I-Hydroponic farming - ukutshala izitshalo kwingxube yomsoco kunokuthi zitshalwe emhlabathini.
Ekuphakamiseni lezi zinhloso, kubalulekile ukugcizelela eminye imigomo.
Ngazi kakhulu ngenkinga yothisha kanye nabazali mayelana nokwethula kwe-FET.
Baya ekhaya lapho ehlala khona eBrandwag futhi basesha negumbi lakhe.
UNdunankulu, uNgoqngqoshe kanye neMeya bacocela amawadi ukuthi asisize ukuhlanza.
Irestorenti esesitayeleni yomndenmi wonke enokhari omuhle kanye nokudla kwasolwandle.
UNksz. Sooka ufuna ukulandela ezinyathelweni ezifanayo uma ngicabanga.
Kuhlelo lwasesikoleni, isikhwama sama-Norms and Standards eyabelwa izikole ezikumaqoqo ampofu kuzwelonke (national poverty quintiles) ngeqoqo lezikole ezimpofu kakhulu zithola , ngokulinganisela, izikhathi eziyisithupha ngaphezu kwampofu kakhulu.
Uma konke kwenzeka, sifuna ukuthi umzabalazo ube nokuthula kanye nokubuyisana.
Ngicabanga ukuthi lokhu kungamaphuzu engingathanda ukuwabeka okwamanje.
Isitatimende siMongameli uMbeki sikhombisa umcabango kanye nesisekelo sezepolitiki okwakusekelwe kuyona umbono wethu womzabalazo wenkululeko manje osekuyisisekelo sokwaziwa kweNingizimu Afrika.
Lesi simo kumele senziwe sibe ngesijwayelekile, uma kukhona okusha okuzoqala.
Into ekhiqiziwe, ephila noma ekhula ngokwemvelo esifundeni esithile.
Isibonelelo siyashiyana kusukela ekusizweni ngezimali, ukuqeqeshwa kokuthuthukiswa kwamakhono kanye nezinsiza kusebenza.
Uhlelo Lwethu Lwezokuphepha lunezinhlaka ezintathu, okuwukuqinisa ukuphepha kwindawo ngokubiya, ama-alarm, i-mesh wire, i-razor wire, izimpawu, njl.
Kutholakale cishe amadayimane ayishumi nesithupha phakathi kwabo ngemuba kokuba amaphoyisa ethathe izinyathelo zolwazi alutholile.
Kukhona umbhalo ofakiwe futhi kucacile ukuthi isijobelelo ekukhulunywa ngaso kumbhalo wokuqala ofakiwe.
Lapho kuvunyelwe khona, i-DOT izogqugquzela ukusetshenziswa kwezikhona zokuqeqesha ezikhona kanye nokuthuthukiswa kwezikhungo ezintsha.
Uhulumeni obhekelele isimo sezepolitiki obekumele sisibhekelele ukuze simelane nakho nokuthi sigcine abasebenzi bethu bexakekile.
Yiba nawo futhi ukhombise umazisi onamagabelo noma isitifiketi sikamazisi esisemthethweni se-TIC .
Sikwemukela ngemfudumalo Chancellor futhi ngiyethemba ukuthi singathola indlela yokukunxenxa ukuthi uhlale isikhathi esijana kunezinsuku ezimbili.
Ukuba ngabalimi bezintshe kanye nezinyamazanye sekuye kukhula ngokubaluleka eminyakeni embalwa eyedlule.
Indlela yokwenza yokuthatha amasempula kanye nedizayini yokukala kubuyekeziwe futhi kwavunywa yi-DST Reference Committee.
Kuzokwakha ukuqwashisa mayelana nokulondwa kwamanzi kanye nobugugu bamanzi.
Ingabe impendulo yakho yokubala uNkk. Mandela ibizokwenza ngcono inhlanhla yakho?
Ukungabi nakwephulwa kwamaphepha kanye nemibhalo ephathelene nomsebenzi awenza Kwisikhungo.
Isibonelo ukuthi babhekise kwizikhala zezinsiza ezifana nokwakhiwa kokwenziwa komsebenzi ngokuphathelene nokuphatha, noma ukuxhasa izindawe ezintula kakhulu ezifana noMasipala Wesifunda Umkhanyakude KwaZulu-Natali.
Inhloso yokuqala yalokhu okuhlinzekwayo ukuthi kuxhunyaniswe abathumela imikhiqizo amazweni angaphandle kanye nezinkampani ezilungele ukuthumela imikhiqizo ngaphandle baseNingizimu Afrika nabantu abathengayo basemazweni angaphandle noma nabanye okungenzeka bathumele imikhiqizo ngaphandle.
Okokuqala isipiliyoni sami njengesisebenzi sezempilo Kuphiko Lwezokuvikela lwaseNingizimu Afrika, futhi okwesibili nokuzabalaza nomphumela wangemuva kokukhathazeka okukhulu iminyaka eyishumi ngemuva kwalokho.
Leyo mibhalo izoba yingxenye yemibhalo yamasosha endaweni ethile.
E-Afrika, lapho umalaleveva uyisifo esibucayi khona kakhulu, intuthuko efana nalena ikhombisa ukuthi isayensi iyangena ekusombululeni izinkinga ezibalulekile amphakathini abantu abayizigidi ababhekene nazo emhlabeni wonke.
Sisubusisiwe impela ukuba nendoda efana naye kanye nokuthobeka okuhambisana nedolobha lethu.
Sifunda kulokho okusehlelayo ngesikhathi siqalisa umgomo esinikwe igunya lawo lokulungisa kabusha impahla yombuso, nokuhlola udaba ngalunye ngokuphathelene nezinhloso zokuhlela kabusha kanye nentuthuko.
UMnu. Masilela waba negalelo ekukhululekeni kwezwe lakithi futhi wayeyisisebenzi esithembekile sabantu bakithi kanye nohulumeni waseNIngizimu Afrika kusukela sithole intando yeningi.
Empeleni ngifuna ukuthi lokhu kwaziwe ukuthi ngakutshela uJenene Knobel, wabukeka ethukile impela ngesikhathi evuma ukuthi lezi yizikhali zokubulala.
I-GDP kuqikelelwa ukuthi ngokuqhathaniswa kanye nokuhlanganiswa kwemininingo ehlukene eqoqiwe, ehlanganisa nochungechunge lwemininingo yakamuva yezomnotho nezezimali yakwa-Statistics SA.
Bathola imiklomelo ephezulu kumaphrojekthi yomabili, kwiphrojekthi yezendawo kanye nezinhlelo zokusiza umphakathi.
Akukho emthethweni ukuthi usebenzise imali yakho yesibonelelo sikahulumeni ukuthi uthole imalimboleko komashonisa.
Ubudlelwane namakhasimende ethu buqiniswa ukuxhumana njalo.
Zonke lezi izindaba ezidinga ukusetshenziswa kwezinsiza zombuso kanye nokubandakanywa kwabantu abaningi ukuze kwakhiwe kabusha umphakathi wakithi kuyo yonke imikhakha.
Ukufaka izinhlelo zokuzifundela ngokucebiswa ngalokho okufuneka ukwenze kanye namacebo lapho kungenzeka khona, kuzongena endaweni yendlela encike kakhulu kubasebenzi neyindlela yokufunda ejwayelekile.
Ukuhlonza ama-flashpoints, amaphethini obugebengu kanye nalokho okuphambili okuphambene nobugebengu kwasemphakathini kanye nokukhuluama ngalokhu nohulumeni wasekhaya kanye namaphoyisa kanye nokuzibandakanya ekusombululeni izinkinga.
Yebo, impela sazi ukuthi kwakuphezulu kakhulu kunalokho okwakuklanyiwe.
Enye yezinselele ezinkulu kakhulu ezibhekana nazo, ikakhulukazi njengohulumeni, umbuzo wabantu abanekhono lokwenza umsebenzi.
Umseshi uRead wengeza nokuthi amaphoyisa e-PTT ayevuseleleke kakhulu futhi kumele athokozele enye inyanga yokulwa nobugebengu kanye nokubhekana ngqo nezigebengu ngempumelelo.
Kumele kuqashelwe ukuthi ukuba semthethweni kwezinhlaka ze-SDU kwaziswe ngokuphathelene neSivumelwano Soxolo SikaZwelonke (National Peace Accord).
Kwatholakala izimpahla ezebiwe okungamaselula, ama-DVD, ama-amplifier kanye nezipikha.
Uma ikhasimende lifaka isicelo ngaphandle kwekhowudi yekhasimende, ukunikeza ngensiza angeke kuvunywe.
Itholakala endaweni eyikomkhulu lezimbali eKapa, okuyindawo encane kanye neyahluke kakhulu kumakomkhulu ezimbali ayisithupha emhlabeni.
Ngaphandle kokuthi babebhekene ngqo nezimo ezinzima zempi yomzabalazo.
Yebo, sikhona isitatimende esisibhale eSipingo.
Kubhalwe kulo mbhalo futhi kuchazwe kulo mbhalo kwizigaba ezilandelayo.
Eminye imiyalelo yami ukuthi uMnu. Houston uyalelwe ukuthi avele phambi kwekhomishani, futhi uzoba ufakazi, lapha uzonikeza noma ibuphi ubufakazi obudingwa kuyena yile khomishani.
I-Millennium Declaration ihlinzeka ngethuba lezepolitiki ezisezingeni eliphezulu ezingaphansi kohlaka lokuthuthukiswa kanye nemigomo yokuzinikela enqunyelwe isikhathi.
Sizama ukuqala nomkhandlu omele omuntu uthweswe amacala amaningi ngendlela ekubukeka ngayo.
Ukuze kufike kwizinga eligunyazwe umthetho kazwelonke, ezinye izintela, nemali yokuthelisa izimpahla.
Ingxenye yokuhlola kwethu ukuthi seyihambe ibanga elingakanani imizamo yokuhlanganisa, kumele kube okokubheka ukuthi ingabe ukusebenza kwezohwebo kwesifunda sekushintshe ngendlela ebonakalayo yini.
Wonke amazwe ayaqonda ukuziphatha ngokwezomnotho ngendlela yawo njengoba wonke ezibandakanya ekutholeni lokho okuhle ngawo uma kuqhathaniswa nomhlaba ohlangene.
Uhulumeni uzobona ukuthi ingabe zikhona yini izigaba zamakhasimende ezingafakwanga kule ntela nokuthi ingabe kumele yini ukuthi intela iqedwe ngemuva kwesikhathi esithile.
Amalungu ezinkampani ezicoshela izindaba ayamenywa ekuhlanganeni komhlangano kwesidlo sasekuseni nethimba losomabhizinisi base-New Orleans abaze eThekwini ukuze bafunde okuthile.
Lokhu kuhlanganisa ukubheka ibanga eselihanjwe iphrojekthi eqaliswa ngaphakathi yiqembu le-ABM, kanye necandelo loMnyango kaMasipala.
Kupenda isithombe sempilo sezinhlobo zabantu, ezenhlalo kanye nezomnotho zaseNingizimu Afrika.
I-DEAT izokwethula umklomelo wokukhiqiza okuhambisana nenhlanzeko ngenhloso yokwazisa kanye nokugqugquzela ukusebenza kabanzi kokukhiqiza okuhambisana nenhlanzeko okuhlanganisa ukunciphiswa kwemfucuza kanye nokuphinda kusetshenziswe kabusha imfucuza.
Sicela ucacise lokho okudingekayo kuhlu lwemininingo yendawo kanye naleyo okungeyona eyendawo.
Ake silalele amazwi obuhlakani kaMkhuseleni bese sithola izindlela zokushintsha izinto zibe ngcono.
Inhlangano ibeka ukuthi kumele sibone ukunotha komlando walokho okwehlele abantu kwizingqikithi eziningi zangakomzimba kanye nezenhlalo namasiko omhlaba.
Lokhu kuphephile ukuthi kungabhalwa phansi bese kubhekwa esikhathini esizayo.
Wadlala indima ephambili ekusizeni abafundi baseNingizimu Afrika ukuthi bathuthele kwelinye ilizwenokuyindawo abangayazi.
Ngiyethemba ukuthi izethulo ezinsukwini ezizayo zizojulisa ulwazi lwabethamele kwizinselele obhekana nazo ekuqhubeni intuthuko.
Ngifuna ukugcizelela phambi kwenu bangani bami abathandekayo, ukuthi sesikulungele ukuqala izingxoxo njengamanje, kanye nokuqalisa zonke Izinqumo kanye nezivumelwano ze-United Nations.
Uma bobabili oSihlalo kanye noSekela Sihlalo bengekho kumhlangano weKhomishini, amalungu akhona azokhetha umuntu oyedwa kwinani labo ozokwengamela umhlangano.
Amaphoyisa Esifazane kanye namaPhoyisa Omgwaqo Esifazane abambe isivimbamgwaqo ezindaweni ezizungeze e-East London.
Uma ngingasho kwikhomishani, ngangingomunye abamele i-Trewits.
Ukuqubuka kwesifo kwakamuva nje kubonisa ukuthi kwenzeka ukutheleleka komuntu ngomunye umuntu futhi lokhu kukhathaza kakhulu izikhulu zezempilo.
Futhi, kubonakala sengathi ugqoke i-bib, ngicabanga ukuthi seyibalulwe ngaphambilini njenge-Stallion Events bib, ingabe kuyiqiniso lokho?
Ukulinganisa umbono kazwelonke wezobuchwepheshe kanye nezidingo zezobuchwepheshe zikazwelonke kungenzeka kudlulisele ezobuchwepheshe ezisemqoka kanye nezingakwazi ukusetshenziswa okungumphumela wezinhlelo ezifana nalezi zokuthola izimali zokuqalisa.
Ucwaningo lokwenza ngcono imikhiqizo kanye nezinsiza nokuqeqesha omunye umsebenzi osemqoka we-COMSEC.
UMnyango Wezenhlalakahle uzoxoxisana neminye iMinyango mayelana nokuthuthukiswa kwezinsiza zentuthuko zezenhlalo kanye nezinhlelo ezisezindaweni ezifanele ikakhulukazi kwezokunakekela kwezempilo kanye nakwezemfundo.
Waqala ukubandakanyeka kwezepolitiki esemncane, ikakhulukazi ngenxa yabafowabo abadala ababebandakanyeka kwizinyunyana zabasebenzi futhi bengamalungu e-Communist Party.
Noma ngabe imuphi umthetho ophathelene Nensiza Yamaphoyisa AseNingizimu Afrika kumele wenziwe ngokuvumelana namalungu eKhabhinethi anesibophezelo sokuphepha nokuvikeleka.
OMasipala abangeke basingathe imidlalo nabo bazoba nethuba lokuba izinkambu okuzinze kuzona amaqembu, futhi kuzohlinzeka ngamathuba ehlukene kwezokuvakasha kanye nakwizimboni zezobuciko, kwasho uNksz. Molewa.
U-Ahmed Qureia wamemezela ukuthi izinhlangothi zombili zivumelene emhlanganweni owawungobusuku obendulela lolo suku "ukuqala zibhale ukuthi zime kuphi".
Ukuthuthukisa kanye nokugcina ama-Database okudingekela amaWebhusayithi kanye necandelo le-Desktop Publishing.
Bekunengcindezi ekhulayo kwizinkambu zamasosha kumasosha alwelwa inkululeko abefuna ukubuyela ekhaya.
Abaningi babika ukuthi babethokoze kakhulu ngokubonakala kakhulu kwamaphoyisa nokuthi futhi lokhu kuvimbele ababambe iqhaza ukuthi bahlaselwe yizigilamkhuba endleleni.
Mincane kakhulu iMinyango ehlaziya ngokuchaza okuthile ukusebenza kwayo ngokuphathelene nokufanela kwemali esetshenzisiwe.
Kodwa kuyiqiniso ukuthi ezweni lakithi saba nodlame lomuntu onsundu komunye umuntu onsundu, lokho kuyiqiniso.
Kodwa ngicabanga ukuthi umuntu kumele abhekane nodaba ngalunye ukuze aphendule umbuzo, ibuphi ubufakazi obuqandula ikhanda obabukhona, ngoba buzohluka kumuntu ngamunye.
Njengoba kungalindeleka, umoya wawugcwele ithemba lokuhle okungavela kanye nokulahlekelwa ithemba.
Somlomo, ngaphansi kwalolu hlelo, sine-Child Rapid Response Unit- icandelo elisphethwe ama-Community Police Forum endawo, uMnyango kanye namavolontiya ethu e-Bambanani.
I-Chronic glaucoma iyimbangela yesibili ezihola phambili yokungaboni eNingizimu Afrika.
I-Summit izobe seyivuma uhlelo lokusebenza okuzosebenzisana ngalo i-Asia kanye ne-Afrika.
Njengoba umbukiso uhamba emadolobheni amakhulu aseNingizimu Afrika abantu abaningi bazokwazi manje ukubona umnotho ohlukene wemibhalo yaseTimbuktu.
Izibhedlela akuzolindeleka ukuthi zifake izimali ekuhlukanisweni kwazo kwisabiwo mali esikhona manje kuphela.
Manje ingabe laba ababili yizisebenzi sezokuvikelela othe ekuqaleni wazibona?
Itemu elijwayelekile lokubekwa kwithebula amanani omsoco ohlukene odingwa yizilwane ezahlukene.
Bengicela ukuthi wonke umuntu ahlale phansi manje, sesingathanda ukuqala.
Ikakhulukazi ngemuva Kwempi Yomhlaba Yesibili, ngokwanda kakhulu kwezimboni okwenzeka, ukuhlukaniswa kwekusasa lemiphakathi eyahlukene kwaya ngokuba yinto engenzeke.
Angicabangi kanjalo, ngenze iphutha, kodwa angikhumbuli nhlobo.
Uma kubhekwa ukubaluleka kodwa nobungozi bokucisha imililo, i-CapeNature izama ukuhlinzeka ngokuqeqesha okuyisisekelo, okokuzikhumbuza kanye nokusezingeni elithuthukile ukuze kuhlonyiswe kangcono Abaphathi Bokulondwa Kwemvelo abasemazingeni aphansi.
Izikhulu zedolobha zizosebenzisana nesonto lasemaRomeni ukuze kuhlelwe inkonzo yesikhumbuzo ehlangene, imininingwane izokhishwa ngokushesha.
Ubudlelwane bokusebenzisana phakathi kwamaphoyisa kanye nomphakathi kwakha ingxenye yokusebenzisana okuhle.
Lokhu-ke kuwuhlelo olubaluleke kakhulu oluzophetha kumhlangano olubaluleke kakhulu.
Ukunyusa izindleko zokumba ezimayini kunoma yiziphi izinsiza, kunomthelela ekunyukeni kwe-cut-off grade ye-ore, ngalokho kuncishiswa impilo yemayini kanye nokugcina kuhlanzekile kwengcebo yamaminerali.
Indawo yomculo odla bukhoma oxube i-Jazz, umculo wendawo kanye nama-ballad.
Njengoba izivakashi zethu eziningi zivuleleke kwizifundazwe ezintathu, kukhulu ukuvuleleka kwezinto eziningi ezinhlobonhlobo.
Izocubungula uhlelo futhi isize ukumisa lokho okuzodingidwa ngakho kwi-Intergovernmental Forum.
Ukusabalalisa ulwazi ngezindlela ezihleliwe kanye nezingahleliwe okuhlanganisa abezindaba ngendlela okufinyelelekayo kuyona.
Sebenzisa amanzi a-distilled kuma-ayina akhipha umhwamuko ukuze uvimbele ukunqwabelana kwe-calcium build.
Esikhathini esigaphansi konyaka ebekwe njengomphathi we-City's Water Scientific Services Division, uNksz. Hloyi uhlanganise ngempumelelo amagumbi okwenza ucwaningo asuka kwamahlanu abamathathu.
Ngenhlanhla, izilwane zibalekile ngesikhathi amaphoyisa ezikhanyisa ngethoshi lawo emehlweni azo.
Lokho okuqikelelwa i-GDP kuseyisandulela, futhi kungaphinda kuhlaziywe ngokusekela kubufakazi obusha osebutholakele ngesikhathi kukhishwa lokho okubhekwa njengokulindelekile kumakwata alandelayo.
U-Eriod health kanye nabamele ezokuphepha kuleyo ndawo yokusebenzela, noma kwizigaba ezahlukene zayo.
Sisasebenzela futhi ukuqinisa ukusebenzisana phakathi kwamaqembu amabili kwizwekazi ngoba sikholelwa ekutheni kungadlala indima ebalulekile ekuxhaseni izinhlelo zethu zangaphansi kwesifunda kanye nalezo zezwekazi.
Ikhaya lenziwa iqoqo labantu abahlala ndawonye, abahlinzekela izidingo zabo ndawonye zokudla noma ezinye izinto eziyisidingo zokuphila, noma umuntu oyedwa ohlala yedwa.
Angiqinisekanga ngokuphelele, ingakho ngibuze umbuzo oyindida manje, mayelana nalokho enhingakuhlinzeka iKhomishani, kodwa nginganitshela ukuthi yini enginayo.
Izifundo zokuqhathanisa zohlelo lokulungiselela ezokwengamela kwamanye amazwe.
Izinxoxo zokunxusa kumele zibe zinde futhi ziqukathe okuningi, futhi zizodinga ukulinganiswa kwalokho okubhekiwe.
Kuyadingwa umsebenzi ukuthi athathe ikhefu lokuyodla elingaphezu kwehora kanye nekota yehora.
Sesilangazelela ukuqhubeka nalokhu ukuze siqinisekise ukuqaliswa kanye nempumelelo yesivumelwano phakathi kweNingizimu Afrika neChina.
Izinsiza zamanje zivumela kuphela ukuthi kube nohlelo olulodwa lokuqeqesha ama-Cadet olwenziwa ngonyaka.
Noma ngabe iyiphi enye indlela yokuziphatha yokulawula noma ukuhlukumeza ebeka engozini ukuphepha, impilo noma inhlala kahle yakho.
Okungenzeka kungeneli yisibindi sozopolitiki, uma kuqhathaniswa nokuba kuningi kokuphinda phindwa kwento eyodwa ezwakala ingumqondo omuhle.
Ngifuna ukunxusa abazali bethu ukuthi baxhase abafundi bamatikuletsheni ekulungiseleleni ukuhlolwa kwabo, futhi babanikeze indawo kanye nesikhathi sokugxila ezifundweni zabo.
Kuzofakwa uhlelo lwe-charge card PIN lokukhokhela zonke izingcingo, ama-modem kanye nezingcingo ze-feksi.
Lokhu kuzokwandisa ukukwazi ukumelana nomthamo kwempambanamgwaqo kanye futhi nokwenza imigwaqo yethu iphephe.
Bekuhambisana nengqikithi, Sihlalo, esasisayinela kwi-Geneva Protocols, emayelana nalolu daba, yemigomo yobuntu elawula ukuziphatha empini.
Sizokwabelana ngaphandle kokuphoqwa ngalokho esikufundile nozakwethu abakwezinye izifundazwe.
Ngaphandle kokungaqini kwezinhlelo ze-BEE kanye nokunikwa amathuba ababencishwe amathuba phambilini, izigidi zabantu ababencishwe amathuba phambilini manje sezingene kwisigaba seqoqo labantu abasezingeni eliphakathi nendawo.
Lo mbiko waqoqwa, wahlelwa wase uthunyelwa Ehhovisi Eliyinhloko.
Mhlawumbe uma sithola isethulo esibhalwe phansi esivela kwi-BLA singadlulisela imibuzo kubona.
Ingadi ikwenza uzwe umzimba wakho ukhululekile kanye nokuthokozela indawo yemvelo, washo kanjalo.
Ukuhlaziya kufuna ukwenza ngcono ukuphenya kanye nokwahlulela, okuhlanganisa ukuthola ukwenziwa ngcono ukuphathwa kokusebenza kwezimali kanye nokwehliswa kwezenzo zobugebengu nge-CJS.
UMnyango awukwazi ukutholakala unecala nganoma imaphi amaphutha angenzeka kumaqoqo emininingo ahlinzekiwe.
I-Mozambique iyimakethe yesibili ngobukhulu iNingizimu Afrika ethumela kuyona imikhiqizo, njengoba uhwebo selukhule kakhulu eminyakeni emithathu eyedlule.
Imininingo yaseNingizimu Afrika ikhombisa ukuthi ukuthutheleka kwabantu abasuka ezindaweni ezisemakhaya emadolobheni kuyinto yesikhashana.
Uhlaziyo lokukwazi ukwenza umsebenzi lukhombisa ukufinyeleleka kanye nokufanela ubugugu bemali ngezinketho ezikhethwayo.
U-Sentech uzoqalisa ingqalasizinda yokulekelela nge-satellite ngesikhathi Sebhola Lendebe Yomhlaba.
Cha kodwa manje senginaso, ngaphambi kokuba ngimlethe ePitoli ngithole esinye isitatimende kuThulani Mbatha.
Sikholwa ukuthi izinsiza ezinkulu zase-DRC zizoyenza ukuthi ikwazi ukuthi idlale indima yokulungisa kabusha kanye nentuthuko ye-Afrika.
Ukuthamba, isinongo, kanye nombala wenyama kuba wumthelela wokusebenza kakhulu, noma ukukhathazeka okukhulu okuzwiwe yisilwane, ngaphambi kokuba sihlatshwe.
Uhlelo lombuso wobandlululo kanye nomphumela walo wodlame kwakuhamba ngokohlelo; kwenziwe ngamabomu; futhi kwakungumgomo.
Ufaka isicelo sokunxephezelwa uma uvuleleke kwizimo zokusebenza bese uthola isifo esihambisana nakho.
Ukuqinisekisa ukubamba iqhaza kwemiphakathi kwizinto eziphathelene nezomnotho kuMasipala Wendawo waseMnquma.
Lesi kwakuyisinqumo esathathwa enkantolo yase-Iraq futhi simele lezi sinqumo.
UMongameli we-General Assembly useqalise uhlelo lokuqedela umsebenzi wokwenza izinguquko kuMkhandlu Wezokuvikeleka.
Imibhalo yamaphephandaba ibekwa ngokulandelana kwayo kumaqoqo ahambisana nayo kumafayela amabhokisi.
Okubalulekile ukuthi sifanise esikholelwa kukona esikushoyo kanye nezenzo zethu.
Ukuphikiswa kwalobo bufakazi ngokuphathelene nesikhathi esisukela kusuku lwensiza efana naleyo.
Isikole sikholelwa ukuthi indlela yokubanga impumelelo ihlanganisa ukuzinikeza imiyalelo ehambisanayo.
Ngakho ngikusho lokhu ngkuphathelene nalolu daba, yibuphi ubufakazi obuqandula ikhanda, ngicabanga ukuthi kuzohluka kwicala ngalinye.
Ngikholwa ukuthi uJenene Knobel ufuna ukufunda lesi sitatimende kwirekhodi.
Akulona udaba lomoya, uthe kwakuwubusuku obuthule?
Okusungulwayo kwezikole ezisekelwe emphakathini okokugquugquzela izikole ukuthi zicabange ngezindlela ezintsha zokusebenza nemiphakathi yazo.
Kuhlelo lokuphonswa imibuzo uRice usho ephindelela mayelana nokulungela kwakhe ukukhuluma ne-Iran "noma yinini, noma ikuphi" uma i-Tehran iqala ngokumisa uhlelo lokuzinothisa nge-uranium.
Lokhhu kungukwephula okukhulu umthetho wamazwe omhlaba kanye nezinqumo ezihambisanayo zoMkhandlu Wezokuvikeleka.
Kuqokwe abaphathi abathathu abaophatha ingxenye yezimali ezingatshaleka.
Umzimba wakho unamasosha omzimba avikela umzimba wakho nakugcina uphilile.
Uzinzo kwinhlangano kanye nangokwezezimali kohulumeni bezifundazwe kanye nabasekhaya kuncike ekutholakaleni kwezinsiza zezezimali kanye nabasebenzi.
I-District Six Museum yabenza umsebenzi wezobuciko abasafufusa ekuthuthukisweni kwemibukiso kanye namafa.
Mangisho ukuthi uNgqongqoshe uMalan wethule ubufakazi bokuthi uhlelo lonke lokwelekelelwa okuzonikezwa uButhelezi lwadingidwa neKhabhinethi, nokuthi futhi kwavunywa lokhu.
Kuzophinda kubhekelelwe amaqhawe kanye namaqhawekazi amaningi alele emathuneni amaningi ngaphakathi kanye nangaphandle kwakuleli lizwe.
Ubufakazi bokubeka insiza yokuthi kulalelwe inkulumo yomuntu eqoshiwe kwakuthathwa njengokubucayi kakhulu jikelele.
Ngiyathokoza ngokuthi wenze iphutha ithi ngikutshele ngoba anginalo lolu hlobo lwamathoyizi.
Bakha ingodla enkulu yolwazi lwezesayensi, okungenziwa ngalo kuningi kakhulu.
Izikole kumele zenziwe zikwazi ukubhekelela izidingo zezolimi zabafundi.
UDkt. Boraine ucele ukungabi khona namhlanje emini ekubuzweni kwemibuzo.
UMnyango Wezokuvikela uzobheka ukuthuthukisa imigomo lapho amalungelo ezinsiza zezokuvikela ezixhaswe ngezimali uhulumeni zingakwazi ukuthi zitholwe izinkampani ezizimele kanye nezomphakathi.
Akukho okunye esingakwenza kodwa kumele sishintshe isimo sibe sihle nokuthi sinxenxe labo abangakuboni kahle lokhu ukuthi ikusasa labo bonke nalo leli elisengozini.
Ummangali akazange athole ukulimala ngesikhathi salesi sehlakalo.
Kodwa noma kunjalo udonga oluphakeme akumele lusetshenziselwe ukuvalela ngaphandle abanye.
Kusemazingeni aphansi lapho kuzwakala khona umthelela wokulethwa kwezinsiza.
Lokhu akuhlanganisi nalabo abangafuni umsebenzi, abafana nabantu besifazane abahlala ekhaya banakekele imindeni yabo, abafundi kanye nabantu asebethathe umhlalaphansi.
Landela okokuxhumanisa okungenhla kokuphoswa imibuzo kuka-Anique kanye nezithombe zomndeni wakhe.
Kubuze umbuzo uMenno Hiemstra, obuze ngokuhelelwa kokuthuthukiswa kwendawo kanye nokuthi ingabe unqenqema lendawo esedolobheni selushintshiwe.
Izibalo zakamuva ze-OECD zokuntuleka kwemisebenzi zibangela ukukhathazeka okukhulu.
Womabili lawa madoda agcinwelwe ezitokisini Ukubophisa, futhi kungenzeka ukuthi azovela eNkantolo kaMantshi yase-Potchefstroom ngoLwesine.
Kuhulumeni, amazinga okwenza umsebenzi abhalwe kwisivumelwano sokwenza umsebenzi sika-Batho Pele.
I-PSC kanye ne-OMPSA kazwelonke izozibophezela ekutheni ukwabelana ngemali eqoqiwe phakathi kwezifundazwe kuzobhekelela izidingo zabasebenzi kanye nezidingo zesifundazwe ngasinye.
Ngomuva kokuqapha isimo bathola umsolwa ngaphandle kwe-terminal base bemcela ukuthi abaphelezele baye kwi-CSC.
Uhulumeni wethu ukholelwa ukuthi sekuyisikhathi sokuthi abantu base-Afrika baqhubeke nokucubungula ngempela izindaba eziphathelene nentando yeningi kanye nokuphatha kwizwekazi lethu.
Ukuze kuhlale kubhekelelwe amakhasimende, uhlelo lwezinto zokuthutha izimpahla kumele luhambisane nezinguquko zokufunwa ikhasimende, ukwenzeka kwezinto kanye nokwenzeka ezimakethe.
Kulula ukubheka amazinga okuqalisa kanye nokwakha uhlelo olulula lokuthola izinkomo ezihlulekayo ukumitha futhi.
Impilo yomndeni izoqiniswa futhi izogqugquzelwa ngemigomo kanye nezinhlelo ezibhekelele umndeni.
Uhulumeni kanye nabanye abantu abathatha izinqumo kungenzeka bangathathi imfucuza njengodaba oluphambili.
Kwasho uThishanhloko uMnu. Na-aim Kassiem: iNingizimu Afrika okwamanje ibhekene nokuntuleka okukhulu kwamakhono kanye nezinsiza kusebenza ezizokwenza ngcono ukufundisa lezi zifundo.
Sekukhishwe isikhangisi sesimemo sokuba kufakwe izicelo zama-tender zokuhlinzekwa kohlelo lwedolobha lonke lokwenganyelwa kwezindawo zokupaka.
Izinto eziphathelene nolibo zingadala okungenzeka okungaba ukunyuka kwamazinga adinga amazinga aphezulu amazinga omsoco.
Lokhu kwesikhashana kuzophinda futhi kwengamele nokufakwa kokuphikisa isinqumo kuma-DPP okusekelwe kumaqiniso, ukucutshungulwa kwakho okuncike kucwaningo lweKhomishani Yezomthetho.
Lokho okwakufanele kube iSonto elinokuthula kumaphoyisa ayesemsebenzini e-Elim, kwagcina ngokuba umbukiso wefilimu lamaphoyisa kanye nento emangazayo.
Ucela abaxhasi ukuthi baxhase imisebenzi yokusiza ezimweni eziphuthumayo, futhi ugcizelela ukubaluleka kokugcina indawo ephephile lapho abasebenzi abasiza abantu bezokwazi khona ukuhlinzeka ngosizo oludingekayo.
Ukunciza kwazo kubuhlungu kakhulu futhi imizimba yabanye abantu ayizwani nakho.
Kubikwa ukuthi, banquma ukuhlawulisa umshayeli.
Lokhu kuzohlelela ukuhwebelana nge-gas okuwela imingcele kanye nokwrnza ngcono ukuthuthukiswa kwezomnotho wenhlalo.
Kuthiwa sengathi umfana uthathe kakhulu kumama wakhe ukudlula kubaba wakhe ngokuphathelene nokwethembeka, okuthe ukuba ngaphezudlwana, kodwa kukhona ukuxhaswa kwalowo mcabango kancane.
Sekucaciswe ezikhathini eziningana, uyakuvuma lokho njengesikhulu sezokuvikela.
Manje, uthi leli pulazi lalihleli edize kwe-Roodeplaat Dam.
Futhi iyisivumelwano sokuqasha sokuqala noma esingaphansi kwesokuqala, sisebenza kanjani?
Amathayi enjoloba a-inverted aseya ngokuduma ngenxa yokuthi angabi ne-rust futhi angeke akwazi ukubangela ukulimala ezilwaneni, ashibhile futhi ayatholakala.
Ukujeziswa kukaBower impela sekuthumele umyalezo onamandla kuwona wonke amabhizinisi kanye neminyango kahulumeni ukuthi labo abazibandakanya kwinkohlakalo kanye nakukukhwabanisa bazobanjwa.
Imfundiso yezokuvikeleka zikazwelonke kumele zigqugquzele ukwakhiwa kwendawo yomphakathi ekhululekile kudlame kanye nokungabikho kokuzinza.
Umhlangano uphinde futhi wazisa izinhlelo zokwakha zonke izinkundla zezemidlalo beziqhubeka ngokohlelo futhi bezime ukuze zihlangabezane nakho konke kwesikhathi esinqunyiwe se-FIFA noma ukukhula kwezindleko kuhlale kuyinselele.
UMnyango nawo ucabanga ngemithelela yezindleko ngenye indlela yokusika igquma elikhuphukela kakhulu kwindlela ibhasi elihamba ngayo njengamanje, futhi kuzocebiswa uNgongqoshe wesifundazwe maduze.
Olunye ucwaningo selukhombise ukuthi kuyakhokhela futhi ukufaka amanzi esiqandisini.
Inhloso yesibili kwabe kungukusebenzisa imfucuza kabusha, izinsiza ezigqokwa endaweni yokusebenzela kanye ne-sweat equity.
NgoMashi , isisebenzi saseSpringfield saba nokushaya ngamandla kwenhliziyo.
Sifuna ukuqinisekisa bonke abantu baseNingizimu Afrika ukuthi ukuba seqenjini elithile akukaze kubhekwe uma ubhalisela ukuvota, kwasho uDkt. Bam.
Lokhu okulandelayo wuhlu lwezinkinga esihlangabezana nazo isikhathi esiningi.
Le nkomfa iletha abanekhono lokusebenza ngokwengamela izinhlekelele ndawonye abaqhamuka ezindaweni ezahlukene e-Afrika kwindawo eseNingizimu neKapa ehlaselwe inhlekelele.
Yonke imibhalo ekhishwe ngaleli sonto ikulungele ukuthi ingakhishwa kwikhompuyutha ngokusebenzisa lokhu kuxhumanisa okulandelayo.
Ukuthintana ngwo nomuntu othelelekile noma ngobisi oluthelelekile, ngokudla kanye nokuphathelene namakaka athelelekile.
Sikhombisile kwi-COSATU ukuthi ungathatha umsebenzi wasemayini ofana noFelenzima bese umenza umholi kwizinga lamazwe omhlaba.
Ohlangothini oluhle lombuso wobandlululo lwenza imindeni yazi ngokungebona ubulungiswa okwakwenzeka kubantu kanye nomuzwa wokuzwela esinye isakhamuzi.
Lokhu okulandelayo kungezinye zezizathu eziphambili ezibangele ukugqugquzelwa kokulungiselelwa ngesikhathi kohlaka lokuthuthukisa ezendawo, nokufaka kabanzi eminye imininingwane yendawo noma izinhlelo zendawo.
Empeleni kube ukuphambana kwezinkomishi kwemvelo, ukwamukelwa ngokungakhombisi muzwa nangaphandle kombhikisho kwesiteshi sabo, ngaphandle kokudaza inkani, ngaphandle komzabalazo futhi nembala ngaphandle kwempi.
Ngingathanda futhi ukwazisa ngobuholi bukaNksz. Robinson ngalesi sikhathi.
Ukusebenzisa nemithombo engabonakali kuwo wonke umuntu yokunukubezeka komoya okuhlanganisa nothuli emigwaqweni engakhonkiwe kanye nokushiswa kwemfucuza.
OMasipala baqoqa futhi bahlanganise ulwazi lokuhanjiswa kwezidingo ezindaweni abakuzona.
Uthe kwake kwaba nesikhathi lapho obewengamele khona i-Animal Essex Committee.
Ukuvela komengulo wesitshalo esinombala oluhlaza okotshani noluhlaza okwesibhakabhaka okuzoholela ekutheni idamu liphinde livalwe futhi kungangeni umphakathi, kodwa okungenzeka ukuthi, lokhu kwenzeke ngesikhathi sobusika obuzayo.
Amanye amaqembu anekhono ayecwaswe ngendlela efanayo ngokuphathelene nokuthathwa kanye nokuqeqeshwa.
Siyaqhubeka nokusebenza nabo, abantu baseCongo, ukuze siqinisekise ukuthi yonke into ime ngomumo.
Kusolwa ukuthi uHadebe wadubula owesifazane okhulelwe kanye nendodana yakhe.
INingizimu Afrika yaqokwa njengosihlalo wesifunda se-Afro kanye futhi nokusingatha umhlangano ngesonto elizayo.
Ukudalwa kwamathuba omsebenzi komkhakha ongekho ngaphansi kukahulumeni kuqinisekiswa ukuthuthukiswa kwamabhizinisi amancane, ukubuyiselwa kwemihlaba kanye nokuxhaswa kwabalimi abasafufusa, kanye nokuvumela isimo kwemakethe yabasebenzi esekelwe kumaphrojekthi okuthuthukiswa kwezingqalasizinda.
Uhlelo olusekelwe kwimiphumela, i-ABET ihlose ukuhlinzeka amathuluzi okufunda ayisisekelo, ulwazi kanye namakhono, kanye nokuhlinzeka ababambe iqhaza ngezitifiketi ezamukeleke kuzwelonke.
Ukubheka ukusebenza uma ufaka isicelo sokunxephezelelwa ukulimala emsebenzini kanye nezifo.
Izikhungo ezinephansi eliwayo ziye zisebenzise ogandaganda silisebenzisela leyo nhloso.
Sibonga abafundi ngabakwenze kwi-DFA futhi sibafisela impumelelo kwimizamo yabo yesikhathi esizayo.
Ukuphepha kuzwelonke sekwenziwe ngcono, kuthuthukiswe umthetho kuguqulwe nezikhungo.
Ikamelo lokulala lingathathwa njengendawo ephephile kodwa kunezingozi eziningi okungenzeka ukuthi zenzeke.
Manje sengizobiza omunye ufakazi ngaphambi kokuthi samukele lokho okufakwe yo-Fedtraw.
Uhlelo lokuvuma iphrojekthi olulandelwe iNingizimu Afrika luchazwe kulo mdwebo.
Ngiyajabula - futhi ngiqiniseke nakakhulu kunakuqala ukuthi lokhu kuyisiqalo-nje.
Umsolwa akazange afune ukuthi kungani ebike ngokungelona iqiniso ukuqolwa.
Ngamanye amazwi, izinhlangano zomzabalazo zinamalungelo okuya empini ngaphansi kwe-Charter.
Lapho kucela khona uNjiniyela, amakhasimende kudingeka ukuthi akhe iziteshi ezincane ngendlela echazwe uNjiniyela.
Noma ngabe uMongameli uMugabe noma ngabe omuphi omunye umuntu angeke baze behlulelwe yimina.
Sikhathazeke kakhulu ngokuthi udlame luyaqhubeka nokuthi futhi kuqubuka izenzo ezintsha zodlame.
Lokhu kube yisigcino saleso Sinqumo, Sihlalo.
Umzimba awukwazi ukukhiqiza uvithamini A futhi kumele uwuthole ekudleni noma kumaphilisi kavithamini A.
Siyavuma ukuthi izwe lethu lihlaselwe futhi ukushoda konjiniyela, ososayensi, izazi zezezibalo abamnyama, njl.
Lokhu kukhombisa isikali sezinselele esibhekene nazo ekuguquleni umphakathi wethu.
Yidla izithelo eziningi, gcina inyama engenawo amafutha futhi gwemani ukudla okunamafutha.
Singanikeza izingane ezingakwazi ukumamatheka esethu - ngezindlela ezihamba ukudlula isibonakaliso.
Ukaputeni we-Brass Band, uThamsanqa uthe yonke inhlangano noma iqembu libhekene nezinkinga futhi nabo banezingqinamba zabo.
Kuzomele sikhuphule indlela yokulawula amacala ezinkantolo zethu, siphinde sakhe sinezezelele ngamagumbi amane azoba yindawo yokuqondisa izigwegwe, bese siqalisa izincomo zeKhomishina kaJali.
Ngijabulile kakhulu ukuvula lomhlangano futhi ngifisa ukuthi izinhloso zawo zibe yimpumelelo.
Wawathola esesimweni esinjani lamaphoyisa ayisishagalombili angekho emthethweni?
Ukuthola iqiniso ngamakhono kanye nokuthuthukisa ukuxhumana phakathi kwezinhlangano.
Ngokujwayelekile, inani lemali eliphezulu lomkhiqizo litholakala kumkhiqizo omningi, kodwa uma umkhiqizo omkhulu uhambisana nezindleko ezinkulu, ababe besakhiqiza ngokweqile.
Ukumbiwa kwedayimane kuvumelekile ukuba kwenzeke onqenqemeni lwasenyakatho kanye neningizimu yesizalo somfula.
Ukuphathwa kwezindaba zabasebenzi ngaphakathi kusendaweni efanele kodwa kudinga ukuthuthukiswa kakhudlwana ukuphumelela ukwenza abasebenzi baziphathe kahle, babe nolwazi kahle futhi babe wumbutho ohlangene.
Ngiyathemba ukuthi, emizamweni yethu ehleliwe, singasiza ukwakha isizwe esinoxolo kusona, nomakhelwane baso, kanye nabantu bomhlaba wonke jikelele.
Emacaleni amabili, ase-Wolmarastad, amadoda amathathu asanda kutholakala enecala.
Ezikhathini eziningi uphenyo olwejwayelekile lwenziwa lapho kunokuziphatha okulandelanayo okungemukelekile ebhizinisini kanye nalapho kunabathengi abaningi abathinteka ngendlela engeyinhle.
Umsebenzi wawuyingxenye yokulwisana nobugebengu ngenhloso yokwehlisa ubugebengu maphakathi nedolobha ngempelasonto.
Kwaphoqelekela ukuthi kuvalwe izikweletu ezinkulu zalabo abahlala emazweni antulayo.
Abanye bayabuka, bavune izithelo bangathathi izinyathelo zokufaka inselelo ohlelweni.
Lezi zibalo zikhomba ukuthi yize ukuthi kusekuningi okudinga ukwenziwa, uhulumeni uqinisekisile impela ukuthi kunenqubekela phambili ohlelweni lwemisebenzi ukubhekana noshintsho kwezomthetho.
Umasipalati uhlanganisa abantu abangasebenzi ukusisiza ngokuhlanza imigwaqo nokuvala lapho kungafinyeleli kahle usizo.
Yenza noma yimuphi umbhedo noma isenzo esingakufaka engozini noma wenze ukungaphathi kahle noma ukubanga isicefe komunye umuntu Esikhungweni Sabasebenzi Bomgwaqo.
I-PHP wuhlelo lokunikezela ngezindlu oluhlose ukusiza abafanele ukuzuza kulesi Sikimu Sokunikezelwa Ngezindlu.
Indawo yokuhlala exhasa ukuqoqwa, ukukhiqizwa, ukusabalalisa kanye nokusebenzisa izibalo ezisemthethweni .
U-Kowolsky wayengumhwebi omkhulu owayengenisa imishini eminingi ezweni futhi wayebonakala njalo.
Isikhathi sibonakala ngokuqala kanye nokuphela kwezinsuku okungabonakala ngokubhalwa ngomshini izinsuku noma ukukhetha izinsuku ngenkinobho yokubheka ikhalenda.
Izinhlangano, ezingaxhaswanga nguhulumeni njengamanje nazo zithathwa njengendawo yenhlalakahle, uhlelo lokuxhasa olingekho emthethweni kanye nendlela yokuxhumana nomphakathi engekho emthethweni.
Abafakeli bempahla ngeke baziswe ngemiphumela kodwa bazokwaziswa imiphumela ngocingo uma befaka isicelo.
Ilunga ebelikhathazekile linikezwe ithuba elikahle lokuzimela emhlanganweni futhi lavunyelwa ukuphikisa noma ukuchaza ngesonto laso noma kuvele kwenzeka nje.
Lomsebenzi wenzelwe ukuthi kusheshiswe intuthuko yezindlu e-Mitchells Plain ngokulungiselela ukuthi indawo isheshe yenziwe ukuhlanganisa imijondolo, bagqugquzele ukuzimelela kwezindlu kanye nokuthuthukisa imijondolo evele isikhona.
Manje angisiboni isizathu esinaso sokuphulukundlelisa lesinqumo mhlawumbe akusiyona indlela esingayenza, akulingani nenani.
Siyethemba ukuthi ukusekela lesi sisombuluko ngeke kuvele njengenngqinamba ezingxoxweni ezizayo.
Bakholwa wukuthi lesi sixuku besisendaweni "ngokungemthetho".
Qaphela ngasosonke isikhathi, izigebengu zingavela noma inini kulelijika.
Ungumuntu omangalisayo impela othembekile nohloniphekile futhi ongumholi, futhi kuyinjabulo ukunakekela umphakathi ngasohlangothini lwakho.
Khumbula ukuthi iNingizimu Afrika ngelinye lamazwe anesomiso emhlabeni.
Mnumzane Oyisekela Likasihlalo, imiyalelo yami ithi yiphunga ongeke uze ukwazi ukulizwa.
Amazinga aphansi emali yomphakathi, ezikhathini eziningi, ngenxa yendlela okufakelwa ngayo izinto zokusiza umphakathi oluqgugquzela ukuzimela esikhundleni sokuthuthukisa isiko lebhizinisi.
Ngaphezulu kwalokho, ngokwejwayelekile kubalulekile ukubeka umfuqulu ngaphansi.
Lokhu kuzolawula intuthuko eqhubekayo yezimiso ze-GDP.
Isimo engxenyeni yaseMpumalanga ne-DRC sisalokhu sishubile ngenxa yodlame lwamanje olungalawuleki esifundazweni.
Lokhu okulandelayo ngamazwi afingqiwe ngesimo sesihloko ngasinye esibikiwe.
Kuyiqiniso ukuthi wagcina ukubona indodana yakhe inami kuleyo khumbi ngesikhathi ngiya komlanda ngimyisa kuTeboho.
Ngabe leli yingaphandle lomngcele wocingo omunye umuntu angabona khona ukujuqulwa kwezinhlaka ezahlukene?
Ukuqhubeka kulokho, Uhlelo Lokuthuthukisa Izindlu Esifundazweni kubona bonke omasipala abantula izindlu, luhlukanisa ulwazi lwayo phakathi kwezidingo zasemakhaya kanye nasemadolobheni.
Ngokwejwayelekile, amasu amancane ahlanganiswa yiqoqo lwamasu amancane ajwayele ukuhluleka ukuwina imikhandlu emikhulu kanye noma ukuveza ukuthatha uhlangothi oluthize lweqembu elihlela amasu.
Izifunda zibhekene ikakhulukazi nokulawula ezemfundo bese Ikomkhulu, elizinze eZwelisha, lona libhekene ikakhulukazi nokwenza ucwaningo, ngokuthuthukiswa kwemigomo, ukuhlelwa kwamasu, ukuxhumana, ukubheka kanye nokuhlola.
Ungapheki ngemibuzo umuntu ofake icala ukuthola ulwazi noma ukuphenya icala.
Ushintsho oluncane olwenzekile eqenjini noma eqenjini elisezingeni elingaphansi lufakiwe kuhla oluhambisana nalokhu.
Njengamanje idolobha lisezingxoxweni namaqembu athintekayo ukuzama ukuxazulula inkinga ngokumba umhlabathi oyingozi kanye nokuwulahla maduzane nje.
Ngiyazi ngokuphatheka kabi Kwesigungu obuzwayo ngezikhathi ezithize.
Kunesidingo sokusho, ngokuhlanganyela nalokhu kungaba wukulawulwa kwalezi zidingongqangi okunempumelelo, ukuze bakwazi ukunikezela ngosizo oluhle.
Ukubona ukubaluleka kwezokuvakasha kumnotho wethu, futhi sikholelwa ekutheni ukugqama kwezokuvakasha eNtshonalanga Koloni kubheke kakhulu ekuhlukahlukeni kokugcinwa kwamasiko abo.
Futhi, njengoba usakhuluma ngokungalandeli imigomo yokukuxosha.
Kulelikilasi izimpawu kumele zigcine ezindaweni zasedolobheni ezilawulwa kancane.
Bangabonakala bonke bebalulekile futhi , yebo, ezikhathini eziningi bangalawula indlela okhetha ukufunda ngayo esikhathini esifishane.
I-LFS inikezela ngendlela ehamba phambili yokuhlola umsebenzi wonkana ezindaweni ezilawulwayo kanye nezingalawulwa.
Sizosheshisa uhlelo lokuthuthukiswa kwamasiko, ngokugxila ezintweni ezingahambi kahle esesivele sizikhombile.
UNkosazana Matima wabuye waqhubeka wathinta ukuthi ukuqeqeshwa kuzombandakanya ikakhulukazi ukusizwa kwamakhasimende, ukuqondwa kwedolobha lase-Rustenburg kanye nesifunda sonkana.
Uhlelo lokuhlanganisa iminyango ezingeni likazwelonke luthathe inxexheba ,ukuxhumanisa imisebenzi yabo.
Uma umuntu eshonile engozini kumele uthole imininingwane yokuhlolwa kwesizathu sokufa.
Ukuvela kwamabhilidi, izindawo zokuhlala kanye namathuluzi ambandakanya ezokuxhumana ngobuchwepheshe, isimo, ukusetshenziswa kanye nokulawulwa kanye nokukhokhwa kwezindleko.
Lapho kunesidingo khona siyoxhasa ngosizo olusheshayo ezinkampanini ezikhethekile lapho kudingakala khona usizo kanye nalapho usizo lingagcina ngokunyusa kakhulu umsebenzi.
Ngabe unakho ukungabaza emqondweni wakho ukuthi kwakuwuhlobo luni loketshezi lolo owafuthwa ngalo?
Uhlelo qobo lwalo lujwayele ukuthatha ngamawala ekukhulumeni ngabantu abakhubazekile.
Njengoba sesivala le-BNC, Sekela likaNdunankulu, ngiyaqinisekisa ukuthi ukubambisana ngokuxhumana ngentuthuko kuhlala kuhlukile futhi kuqhubeke nokusombulula kuze kuvele okunye ukuze sihlangabezane nokushintsha kwezimo eNingizimu Afrika.
Futhi uma uqondise kuDokotela Koekemoer, wasitshela ukuthi ifomula ayinikezwa kanye nomkhiqizo akawenza wawujabulisa.
Ngaphandle kokuthi uma umuntu omkweletayo enencwadi ephuma enkantolo angeke akwazi ukuzithathela impahla yakho, angathatha impahla kuphela uma enemvume yakho kanti lokhu kubizwa "ngokuzinikela ungaphoqiwe".
Abeluleki abasebenzela umphakathi kumele baqeqeshe ukusiza abantu abahlukunyezwe amalungelo abo oluntu, futhi basize abantu abadlule esimweni sokuhlukumezeka wukwethuka.
Ukuhlanganisa kanye nokuthuthukisa ukuqonda uhlaka lwezomthetho ngokukaHulumeni kaZwelonke kanye nowesiFundazwe.
Uhlelo kumele lubheke ubuqotho kanye nobuthakathaka, izinto akazithandayo kanye nangazithandi, futhi ikakhulukazi isimo sakhe sezimali.
Sebenzisa imikhiqizo engenawo amakhemikhali noma uthenge imikhiqizo engafakwangwa lutho 'ephatha kahle indawo esiphila kuyona'njengemithi yokuhlanza noma imithi yokubulala izinambuzane engenayo imithi eyingozi.
Indoda isesejele, kuze kuqedwe uphenyo lokuthola lapho kukhona akabambisene nabo.
Emabhange lokhu kuqhutshezwa okuqinile kokukhishwa inyumbazane kunemiphumela yakho.
Kwakunamahebezi okuthi kwakukhona omunye umuntu e-ZUR owayekhuluma nomshayeli webhanoyi, emtshela ukuthi kumele baye kwenye indawo.
Ukukhiqizwa kwezinto zokusebenza kanye, nendawo yezinto zokusebenza enezithuthi, ukulungiswa kwemishini, ukuwashwa kwamaloli, ukukhiqizwa kwamabhuzu, njll.
Ngakho sinalo lonke uhla lwezigameko ngokuthi yini eyenzakalayo kulesiqophi mazwi kodwa into eyodwa eyiqiniso.
Ungumuntu othembekile nohloniphekile futhi ongumholi, futhi kuyinjabulo ukunakekela abantu bonke engxenyeni yakho.
Uxhaso olwengeziwe luhlala ludingakala njalo kwimisebenzi eminingi emikhulu, njengokulungiselela izincwadi zokufunda ngokuqeqeshwa ukusiza abasizi bamakhasimende ukukhumbula isifanekiso semali
Uthulele umqhele izingqlqbutho zakudala ezazinezinhloso ezinkulu, zisebenza nabo bonke, zakha izikole zuthi zibeka isisekele esizinzile kwezenkolo, ulimi kanye namasiko.
Imihlangano yolwazi yangonyaka odlule yenziwe kusona sonke isifundazwe nakubona bonke omasipala ukwenza imihlangano ye-WCPSDF.
Abanye babo babenokungqubuzana nomthetho kodwa baphendukela kwi-Chrysalis ukwakha kabusha izimpilo zabo.
Yize kunjalo, lokhu akutholakali mahhala futhi kuthengwa ngesicelo.
Imihlangano nayo yenziwe emiphakathini kanye nabaqaphi basehlathini ukukhulisa ubudlelwane kanye nokubambisana.
Kunezinto eziningi ezahlukene ekuphatheni ipulazi kanye nokuqala umsebenzi onzima "ukuhamba kwesikhathi" sokulinda isikhathi sobisi lwezinkomo nokungajwayelwe ukunconywa.
Wayengahlali endlini yami, kodwa ngangihlala ngimubona uma efuna sibheke indlela yakhe yokubuyela eLusaka.
Ngonyaka ozayo, imincintiswano kazwelonke engaphandle kwasemgwaqeni izoba khona okokuqala eNtshonalanga Koloni.
Ngizothanda ukuveza lokhu kuMnumzane Pillay ukuthi izikhali kanye nezinhlamvu nakho kuyalawulwa kulelizwe.
Nginohla lwami lwezifiso kodwa ngicabanga ukuthi sengisisebenzisile isikhathi sami manje futhi ngizothanda ukubonga kakhulu leli thuba.
Noma ngubani ozimbandakanya ekuzibambeleni umthetho ngezandla uyofakwa icala ngendlela.
Izifunda zisebenza ukuhlanganisa izifunda ngezinyathelo ezinqala ezizothathwa yiminyango yezifunda ukuxhasa uhulumeni wasekhaya.
Abakhethwe ngentando yeningi, bakha isikhonkwane sentando yeningi kanye nesizwe esivulelekile ngokulandela intando yabantu, ukubamba kwabo iqhaza kanye nokwazi ukuthi kwenzakalani ePhalamende.
Amazwi okubonga anikezwa u-Inspector Maponya, umphenyi wecala, ngokuthi angathathi imali yokugwazelwa nokuqinisekisa ukuthi kwenziwe ubulungiswa.
Yebo abantu abaningi babhekene nalezi zinkinga zoshintsho ezikhundleni eziphezulu.
Wabeka emqaleni wami, ngacabanga ukuthi wayefuna ukungigwaza.
Amanzi angenela olwandle kumele abe nompompi ukuze ukunikezelwa kwamanzi kuzokwazi ukucisha ukuze kudonseke amanzi emkhombeni.
Amukho umuntu onomqondo osebenza kahle ongabopha izingane ngaphandle kwesizathu
Uma zonke izicelo sezitholakele, uhlelo lokukhetha okokuqala esifundeni luyobe seluyaqala.
Esikhathini esizayo uma lombuzo ubhekiswa kuwena, ungaphakamisha lokhu okulandelayo usuwazi ukuthi kanjani.
Imigomo yesizwe kanye nemithetho elingene yokwakha izinsizangqangi zezempilo ukuqinisekisa ukungabi khona kwezingqinamba kuyathuthukiswa.
Siqinisa ukhankazo wokusiza imindeni, kumbandakanya imali yezingane ezigadwa ngabantu okungesibona abazali, ukusiza izingane eziyizinhloko zemizi, ngamaphasela okudla njalonjalo.
Lokhu kuholela enanini lesidlo esigcwele ukuze kubalulwe - ngisho nakulezo zigceme abazinikele emsebenzini wabo wokuqoqa imininingwane.
Uma lokhu kuwukugxekwa ngendlela esiqonda ngayo indlela yokuxazulula amanye amazwe ngokuthula sizimisele ukuzivikela futhi asigcini lapho, kodwa sizokuzama eZimbabwe kanye nakwezinye izindawo.
Ngebhadi, kwaba womunye futhi unyaka lapho izinkinga zezepolitiki zaqala khona ukuziveza eqenjini.
Ngisanda kuzwa nje ukuthi uBotha udutshuliwe.
Nikeza imininingwane ngencazelo yomsebenzi embonini yezokungcebeleka.
Ukwenza ngcono inzalo ye-N fertilisers kumele kubhekisiswe kulezi zinto ezilandelayo.
Futhi kwakuwukuziphatha okwakubonwa yiwona wonke umuntu ukuthi kwakungelona uhlobo olujwayelekile lokuziphatha.
Ukwengeza, uDokotela Sefulo watshela ikomiti ukuthi ukhulumile namaqembu, ikakhulukazi labo abaqhamuka emazweni athinkekile kwi-swine flu, ukuhlonipha izidingo zomjovo wokuvikela.
Namhlanje sifuna futhi ukubheka nokulawula ukubambisana kwamaqembu amabili ukunyusa ukubambisana okuphathelene nocwaningo kanye nentuthuko ehlangene yezinhlelo zezimoto ezinewayilense.
Ngiyavumelana nawe ukuthi kumele sibhekele izilimi zethu ezahlukene njengomthombo, kunokuba yinkinga.
Zama ukugcina amalodi elingene, ezimotweni ezithwala kakhulu ezidla amafutha kakhulu.
Abezindaba bamenyiwe ukubakhona futhi lokhu kuzoba yithuba elihle ukubuza ama-VIP imibuzo.
Lomqulu uqukethe ulwazi ngokulandelana kwawo ukuthi kumele wenzeni uma uhlangabezana nengozi yemoto.
Kuyangiphatha kabi mina ukubona abafundi abaningi kangaka, kanye nezitshudeni ezilindeleke ukuba zenze okuhle zilapha.
Imihlahlandlela kamasipala yokuthi kumele babeke kanjani imigomo yabo ngendlela esimeme.
Akumele sibukele phansi lokhu okwenziwe emsebenzini wokuveza kabusha ezinye izinto obizwa nge-African renaissance.
Imali etholakala ngokwabelana, izimali ezigqugquzela uhulumeni, ngokwejwayelekile ngendlela yezinzuzo zentela, ukugqugquzela ukwabelana.
Uthe I-IDC izobuye inikezele ngomxhaso emabhizinini abhekene nobunzima ngenxa yesimo somnotho esingesihle, kodwa bazonikezela ngezingubo zokulala.
Ezikoleni zethu eziningi esifundeni, i-RCLs ikhona futhi isebenza emazingeni ehlukene.
Ngathi angiyifuni imali engcolile, kodwa ngiyafuna ukuthi ukukwabanisa kugqugquzelwe.
Ngokwenzakalayo, uhlelo lwemvume alunakiwe futhi lusebenza ukufihla ubungako benkinga.
Wathi indebe yomhlaba yanikeza abahlali ithuba lokuveza izwe emhlabeni.
Kungaba njalo ngoma kwakusetshenziswa ulimi lwezempi futhi mhlawumbe kungenzeka ukuthi bakuhumusha ngaleyondlela.
Umnuzane Dugmore wacela usizo lwakhe ngenhloso yokuxhasa isikole ukuba sifake amabhodi ezimpawu, ukukhombisa izikhali, izidakamizwa kanye notshwala ukuthi akuvumelekile emagcekeni esikole
Kulesi simo, izinhlaka ezifanele zesizwe kanye nemingcele kumele kufakwe kumthetho sisekelo ngamalunga ephalamende ukubhekela ukuqaliswa komgudu wokuphumelela kwemisebenzi.
Ukukhokhwa kwediphozithi efanele ekhokhwa ngabaqashi kanye nabanikazi bendawo.
Wathi, noNkosazane Hloyi naye waqinisekisa ukuthi abasebenzi bakhe bayaqhubeka nokuthuthukisa amakhono futhi nokubaphusha ukuba bafinyelela lapho kugcina khona amakhono abo futhi bathuthuke ngamandla emkhakheni wesayensi.
Bavela emsebenzini ofanayo woPhiko Lokuvikela.
Ngesikhathi ngisekhaya waye eGaborone izikhathi ezimbalwa.
Ezikhathini eziningi indlela yokuhlanganyela iyadingeka ukuze kuvikeleke umonakalo omkhulu.
Manje ngizosho ukuthi futhi ngiphoqiwe ukuba ngivele lapha namhlanje.
Sizobuyela eNingizimu Africa futhi siqinisekise ukuthi i-IOR-ARC iba yithulizi elihle lezinkampani ezizimele kuHulumeni kanye nezindaba zomphakathi.
Ngesikhathi sokudiliza amasampula athathwa ngabamele i-HDTI ukubheka ukuthi akahle yini.
Ibhodlela noma izindawo zokungena ezimbonini, uma zingakhiwanga yizinkampane ezizimele, zingathathwa njengokuphula umthetho we-LSC, nokuyilapho izinhlelo ezihlelekile zingathuthukiswa.
Ukusebenza esikhungweni esigcina izinto zakudala embuthweni Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika kudinga ukuba ube neziqu ezifanele kwimisebenzi YamaCiko futhi ube nolwazi lomsebenzi wokuphatha.
Ukunikezelwa Kosizo kudinga ukuxhunyaniswa ngamaKhansela nganye nezinye izingxenye zikahulumeni.
Amalunga ahlukene omphakathi waseNingizimu Africa adinga izinhlelo ezahlukene ngendlela abahlukene ngayo ngokuhlala, ukusebenza nendlela abazijabulisa ngayo.
Njengomphumela, cishe ubusuku bonke, amapaki kanye nezindlela ezihamba eceleni ziqala ukubukeka zingcolile.
Ukuxhumana Ngobuchwepheshe, imikhiqizo nokunikezela ngosizo kumbandakanya imiboniso, ukukhiqiza, ukubeka kanye nokudlulisela ulwazi lobuchwepheshe.
Umsolwa wazama ukulutha umhlukunyezwa ngokumcela ukuthi amphelezele baye ekhaya lakhe ukuyowasha izitsha.
Amalunga ePhalamende angakakwenzi lokho ayanxuswa ukuba alungise i-AEC Treaty noma avumelane nayo ngokushesha.
Ukutholwa kwezimpahla kumbandakanya izibhamu ezintathu kanye nezinto ezimbalwa zasendlini njengezingubo zokulala, amabhayisekili, isiqandisi, izinto zomshini womculo, umshini wokushisela, imishini yokuvula izimbobo, amasethi amathoyilethe kanye nezinsimbi zezimoto.
Ukulungiswa kwamathuluzi okucisha umlilo ezibhedlela zezifunda kanye nasemitholampilo ezifunda zikaMasipala.
Izindlela zisendaweni ukuqinisekisa ukwakhiwa ngamandla kwezindlu ezinyangeni eziyisithupha ezizayo.
Lendlela inganconywa ngendlela eyakhaya, lapho imithetho noma indlela yokwenza isabalaliswe kuyona yonke Iminyango ngokulandela indlela yebhizinisi edingwa ukushintshwa.
Namhlanje ebusuku sinethuba lokudla ndawonye futhi sizijabulise ngemumva kosuku olunomsebenzi onzima.
Ngicela ulandele ukuxhumana okungezansi ukufunda izigaba ezahlukene ngokubuyekezwa komnotho.
Ngangingakusho kanjani lokho ngoMaqima ngoba wayengekho lapha.
Abantu base-Iraqi, ngokwenza ukhetho kanye nokuvota ngaphansi kwezimo ezinzima, bakhombisile ukuthi bafuna ukushintsha izwe labo ngokuthula kanye nentando yeningi.
Ikhomishini Yemincintiswano izogqugquzela ukuqhubeka nokubheka kwayo, isijeziso, nganoma yikuphi ukushintsha amanani ezitolo ezifakela ukudla.
UMangena uvale wathi, ngokwakhiwa kwe-Desk, manje singathuthukisa ukuqaliswa kwe-agenda ngendlela exhumanayo.
Ingxenye encane yokuxhuma ikhokhwa phambili.
Lomqulu uqukethe izingxenye eziyisithupha, eyokuqala ingxenye yilena eyisingeniso.
Izikole zethu angeke zikwazi ukuhlela ngendlela kusenesikhathi uma zingazi ukuthi zingaki izingane okumele bazithathe.
U-Zille uqinisekisile ukuthi inkundla yezemidlalo ihlelwe kusasele izinsuku ezine, "phezu kokuba kunobusika obubandayo obukhona".
Isizukulwane ngasinye sinomsebenzi wokuthi siqede ukwenza kabi kakhulu kwesizukulwane esizayo ukuqinisekisa ukuphila kahle.
Kunezindawo eziphakathi kwemigoqo kanye nemingcele okumele sizingcine zihlale zivulekile futhi kungekho izinto ezivimbile.
Zizogxila kakhulu ekuvikeleni ubugebengu kanye nenkohlakalo ekuthengeni kanye nohlelo lokukhishwa kwemisebenzi, ukufaka izicelo zezincwadi zokushayela, omazisi, kanye nokuntshontswa kwamadokhethi amaphoyisa.
Yebo, Hhayi ngesidingo samaphoyisa kodwa njengoba kufundwe isitatimende.
Sicela womabili amaqembu ukuthi aqalise ubungane futhi abuye aqalise uhlelo lwezingxoxo.
Indlela yamazwe idinga ukulinganisa inani lezimali ukuze kuhlukaniswe, futhi ngaleyondlela kubuyekezwe, okungenani njalo emva kweminyaka eyisihlanu.
Izinkomo ezindala zibhekana nobunzima uma zinamathole ikakhulukazi ngezikhathi zokushoda kokudla.
Inhloso yalolu hlelo ukuxhasa omasipala abanezinkinga zemali kanye nokuphatha.
Izimali kumele zabiwe ngabaphathi ngokusebenzisa ubuhlakani.
Ummangali wayemangele ukuba nomhlane walelijuba, kodwa wathatha isinqumo sokungaqhubeki naleli cala, ngenxa yeminyaka yommangalelwa.
Abaphathi bemisebenzi bebebambe iqhaza ekuqikeleleni ukukhishwa kwemisebenzi ezindaweni eziphethwe ngamakhansela.
Sinikeza intsha yethu ithuba lokudinga amakhono ajulile emukhakheni wezokwakha, ukuthuthukiswa kwezolimo kanye nokuqeqeshelwa izifundo zekhompuyutha e-De Nova.
Mnumzane Webster, ngabe kukahle uma ngikutshela ukuthi uma ukhuluma ngezikhathi ezithize wena ukhuluma ngezikhathi eziyisilinganiso ngalobo busuku?
Ubuciko budlala indima enkulu kubafundi bethu ekuhlakanipheni, imizwa kanye nezenkolo , kanye nokuthuthukisa ikhwalithi yempilo yesizwe jikelele.
Kafushane emva kwalokho, umqulu owawuya kubantu wakhishwa ngezilimu eziyisithupha ezisemthethweni kuwona wonke amalunga ombutho wamaphoyisa aseNingizimu Afrika.
Ukuthuthukisa izinhlelo ezithuthukisa amaqembu zingabhekwa njengendlela yokwakha amakhono.
Ukuthuthukiswa kohlelo lokuxhumana ngobuchwepheshe kumafama angenzi inzuzo eNtshonalanga Koloni.
Angeke ngibeke ummbono ngalokho ngoba anginalo ulwazi nge-SAMS.
Ngokwencazelo, inani elifanele lomsebenzi likhokhiwe.
Wazi ukuthi lamadoda asaphikisana nemikhankaso kwezinye izingxenye zemiphakathi yethu, futhi bakhombisa lokho ngokuhlukumeza abesifazane kanye nezingane ngalesi sikhathi.
Olunye udaba oluvelile kulokhu kuqonda ngentuthukho yesizwe ekubeni yisizwe esibumbene.
Uhulumeni wenze imikhombandlela ukuvikela izifo kanye nokufa ngenxa yokungasokwa kwabesilisa, futhi unemiye imigomo kwizindlela zokuzinakekela.
Sinxusa labo abambandanyekayo ebugebengwini, ukwenza izinto ezingalungile kanye nalabo ababulala izilwane, ukuba bayeke noma bayekiswe.
Ngaphezulu kwalokho, ubengakwazi ukubona imiqulu eyenziwe yijaji lezempilo, ukuveza ukuthi, eqinisweni, kwakufanele yini ukwenza Isitatimende Somphakathi.
Uma sikhuluma nje, ucabanga ukuthi ukusha kungaveza ulwembu lehlo?
Akukho muntu, udokotela ujwayele ukwenza izinto zakhe eziphathelene namacala ntambama uma sengiphumile.
Izinto zombukiso kumele zikhonjiswe kumabhodi okubeka amnyama kanye nampunga.
Okulandelayo amazwi amafishane empikiswano evele ezinsukwini ezimbili nohhafu zokuzinikela kanye nokukhulumisana.
Yonke imizamo yenziwe ukuvikela ukuthi mina ngivezwe kahle abezindaba ngokukhombisa ukuhambisana nami ngokucacile.
Ukufundisa abantu ngamalungelo abo kanye nezinto okumele bazenze ngokunakekela kanye nokondla izingane.
Umnyango wezenhlalakahle uzinikele ukunikezela ngalo lonke usizo ngendlela engacwasi muntu.
Ukuthola imali - abaphathi bezimala akuvamile ukuthi babambe iqhaza kumabhizinisi amancane ezimayini ajwayele ukuba nokuvikeleka kanye nezinzuzo ezincane.
Uthe, Siyajabula uma sibona ukuzinikela ngokuvikela ukuphepha kwabasebenzi.
Ngamanye amazwi, kumele ubambisane ne-NPO NGO noma nezingxenye ezifanayo zomphakathi njengezinhlangano zokholo ukuze ukwazi ukuqeqeshwa.
Iqembu labaculi bakudala lidlale umculo kulayini wokugcina e-Market Square.
Cha eqinisweni kwakunguMnumzane Arendse owasebenzisa lawo magama.
I-ABM izogxila emizamweni yokuthuthukisa izinsizangqangi kanye nohlelo lokuhlanganisa lokhu kuthuthukiswa komphakathi, okudinga ukwenziwa kanye nokubambisana; ukuhlelwa kanye nokubamba iqhaza komphakathi; ukuthuthuka kwezomnotho kanye nokuthuthukiswa kwamakhono.
Ukuze uphumelele ekukhuliseni ngokushesha ukunikezelwa ngezidingo emphakathini, ukuze uhlangabezane nezinhloso zentuthuko yenkulungwane yeminyaka, ukubambisana nokuxhasa kumele kulandele imigudu kamasipala ukuqinisekisa amakhono akhona njengamanje.
Bonke abanye abantu abasebenzisa amanzi bazokhunjulwa kuphela uma bethola izinzuzo kulokho okufunwa wumphakathi.
Yize ukuthi leli yicala, abesifazane banamakhono futhi banomdlandla - ukungabi khona kwamathubaa kanye nezimo ezingabaxhasi kwenze ukuba abesifazane abaningi bazisebenze bona.
U-Cronje uthe abaphathi bebelungiselela ukuvakasha kuka-Blatter, futhi bazokulungela ukumtshela ngoshintsho lokuthuthuka kwedolobha ukubamba imidlalo eyisishagalolunye ngesikhathi semincintiswano.
Ngabe ucaanga ukuthi lalikhona ithuba owawungaba nabo e-Viper bib ngalobo busuku?
Uma kukhishwa incwadi esemthethweni yokuba ngumnikazi wendawo, yenza izichibileyo.
Omasipala endaweni yakhe banikezela ngezimali, usizo lwemisebenzi yezandla nokuphathwa kwamabhuku komasipala basekhaya kuze kufike lapho omasipala bezigodi bekwazi ukunikezela ngalolo sizo lokuxhasa.
Kuyaziwa ukuthi ubugebengu buyasithinta sonke ngezindlela eziningi ezahlukene.
Imali yomphakathi wasendawebi etshalwe kwizinsizangqangi zomphakathi ilawulwa ngendla esimeme.
Manje kunolunye uhlelo olubhalwe ngomshini ebelilungisiwe, ngabe manje uyazi ngalokho?
Yizinsizangqangi ezithuthukisa umphakathi kanye nomnotho ezihlelwe ngobuchule.
Ngaphansi kokuphatha kwami, sibone ukubambisana komphakathi kukhula ngokuzinikela kanye nokuhlangana.
Umnyango we-ERM nawo ubhekelela intuthuko yendlela yokusebenza edolobheni lethu.
Izindlela ezimbandakanya ukusebenzisa abafundi abadala njengabafundisi beqembu kanye nezinto zokusiza ukufundisa abafundi abathize.
Siyazi ukuthi uhulumeni wase-Zimbabwe uzobamba umhlangano kodwa anginaso isiqinisekiso ukuthi kuliphi izinga.
Amagilasi okudweba kanye nakhanyayo, emashidini, kungaba ayamunca noma cha, anonqenqema olukhanyayo noma olungakhanyi, kodwa akhombisa ukungasebenzi.
Indaba yomthetho wokushicilela yinselelo ebhekene nathi njengohulumeni nesizobhekana nayo.
Kuzonikezela ngendawo ekahle futhi elula kumasipala ukuze uqale amalungiselelo.
Bhishobhi, asikunikanga lelilithuba ukwenza isicelo esontweni lakho.
Sizoqhubeka nokwenza ngokungaxoleli muntu ukubhekana nalabo abangafuni ukuhlonipha imithetho yemigwaqo.
Njengezinye izifo ezithelelanayo kanye nezinye izifo ezithelanayo ngegciwane.
Izinto zokusebenza kumele kwabelwane ngazo isb. Izinto zokusebenza kanye nabantu abasebenza eNkantolo Ephezulu bangaziveza ukuyosebenza ezinkantolo ezincane ngesikhathi sokwehla komnotho.
Lekhomishina izothatha isinqumo sokuthi yamukele leso sicelo noma cha.
Yebo, yiqiniso, Ngiyakuphinda futhi okwesibili.
Ukwakhiwa kwepaki emaphakathi ukujabulisa imicimbi yomphakathi, ngokunjalo nokuvuselela okusebenza ngendlela.
Zintombi kanye nezinsizwa, sithinte indaba yokushokobeza ngosuku lokuqala lalomhlangano.
Kuyahambisana ukuthi, ngokwenza izinto ngendlela eyahlukile, sibe ngobhuti kanye nosisi abanokuthula, ngaphandle kokubheka izwe esazalelwa kulona.
Abahloli beMayini kanye Nezempilo baqinisekisa ukuphepha kokumbiwa kwezinto ezimbiwa phansi ngaphansi kwezimo zokusebenza eziphephile futhi kuvezwe ngabahloli abaphethe ezifundeni eziningi.
Umphakathi kungcono unike usizo bobabili abafake isicelo kanye nabaphikisayo.
Ake ngibeke ngamafishane bese ngisho okuthize mayelana nohlelo oluqhubekayo lokuhlanganisa i-German.
Uma ekhona oke wasebenza njenge-reserve phambilini eMbuthweni Wamaphoyisa asNingizimu Africa kumele aphinde afakwe ohlwini, uma nje lowo muntu esahlangabezana nezidingo.
Yize kunjalo ushinstho lwangempela angeke lutholakale ngokuphelela ngemithetho nemigomo yoshintsho, kodwa futhi ngemisebenzi yabaholi kanye nabahlali ukuqinisekila leli siko.
Ukubamba iqhaza komphakathi wendawo kubhekwe yi-CBPWP ngokubamba imihlangano yemiphakathi.
Akucaci kahle ukuthi yini eyalibazisa ukudluliselwa kwezimali.
Akukho emthethweni ukuthi umsolwa kanye nomfazi wakhe babandakanyeka kwingxabano eyaholela ekutheni amoshe umabonakude kanye nomshini womculo i-hi-fi.
Ukunikezela ngoxhaso losizo lokwelapha olubizwa nge-therapeutic kubafundi ngezingqinamba zokufunda lolusizo olunjena luyadingeka.
Konke lokhu okungenhla kusho intuthuko emangalisayo kusizo olutholwa yiziguli.
Ngiyaxolisa ukulindela ukuthi uhhafu wegama ungakwenza ukuthi uqonde ngempela.
Imigomo ye-GDP ishintshile emisebenzini yezomnotho kuzona zonke izingxenye zomnotho, futhi ngokunjalo igxile kwininingwane ehlukile lapho ibheka umbiko ngamunye kwingxenye enye yomnotho.
Kuthatha imizuzu emithathu kuphela ukubhalisa, kuusho uNkosazane Guinan.
Yebo, lokho angeke ngikwazi ngoba ngisemumva lapho ngithola khona imithi.
Yebo, ngokwangempela imigomo ebalulekile yokuncoma njengokubamba iqhaza komphakathi noma ukulibala komnotho kwakungenamqondo futhi kwahlanganiswa yimithetho yobandlulula.
Ngabe selalungiswa iphutha njengoba uMnumzane Mekwe aveza kumina ukuthi kumele kwenziwe ushintsho, ukuthi uhlelo lwakhe lwesibili lwalukahle ngempela.
Ungathinta isikhungo esinikezela ngosizo kumakhasimende noma ungene esikhungweni esinikezela ngosizo ubuso nobuso bese ugcwalisa ikhadi elibheka indlela oweneliseka ngayo njengekhasimende.
Ukwehliswa kwesivinini kwehlisa izinga eliphezulu lokushayisana kwezimoto kanyelo nenani lazo.
Umkhankaso weribhoni elimhlophe uzolawulwa ngokubambisana nomkhankaso wamakhadi aseposini - ngenhloso yokuqoqa yonke imiyalezo yokuxhasa ephuma kulona lonke izwe.
Njengomphumela, isaqhubeka inkinga yokungatholi umsebenzi kanye nemisebenzi emhlabeni ngenxa yobulungiswa obabubgekho phambilini.
Kunolwazi ongaluthola kwi-website yethu oluhlukaniswe ngezigaba ezahlukene ezibizwa ngezinhlobo zakhona.
Intuthuko kumaqembu amathathu noma ngaphezulu noma amabili asebenzisanayo ayacelwa ukuba aveze izinhlelo zabo zokusiza futhi baveze uxhaso ngokwezibalo kwi-NSDS.
Abantu abangasebenzi kumele babhalise njengabantu abafuna umsebenzi futhi babheke abangabaqasha.
Isidingo sokulawula indima edlalwa yi-UN ekulawuleni ukuthula kanye nokuvikela emhlabeni.
Isigxobo sethikithi singaphandle kocingo, lokho kuyikho.
Ukuthengwa kabusha kanye nokulungiswa kwezithuthi zamabhanoyi kanye nezimoto zikamasipala.
Kubalulekile ukuveza izingqinamba ezikhona njengamanje ezibhekene nezolimo futhi uzongivumela ukuthi ngibale ezimbalwa.
Ungqongqoshe Wezokuxhumana, uDokotela Ivy Matsepe-Casaburri umeme bonke abezindaba ekuvulweni kokugcotshwa kukaMengameli.
Ukukhula kwemali engenayo kulawo maqembu ahola kancane kungaba nomthelela omkhulu kwingxenye yezezindlu ngokuphendula izidingo zezindlu ezikhona zibe yimpumelelo.
Wukuxhumana phakathi kwezikhungo zaphesheya kanye nazo zonke izindaba zomhlaba nemiphakathi ukuxhumana nezimpendulo ngemumva ngokukhuluma nokuxoxa ngezinhlelo kanye nezinhlaka zasekhaya.
Owesifazane owayesekhumbini esendleleni eya emtholampilo ngesikhathi ukusikwa kwakhe kungasabekezeleki.
Amakhasimende Esikhundleni Sezokuxhumana kumbandakanya uMengameli, ongqongqoshe, iminyango kazwelonke kanye neyezifundazwe, uhulumeni wasekhaya, amanxusa kanye nazinye izingxenye ezisemthethweni.
Yikuphi mhlawumbe, lapho kukhona khona indawo yokuhlala e-J C Le Roux Hall?
Hlaziya ukuba khona kwezikhungo zokufunda usekhaya ngendlela yokonga imali kanye nokusebenza ngempumelelo ngezinto zokusebenza abanazo njengamanje.
Iningizimu Afrika njengamanye amazwe, ibhalise kumgomo wokuthi i-APRM kumele isize kakhulu amazwe abambe iqhaza.
Ukushintsha ukunikezelwa kosizo ukuhlangabezana nezidingo ezingqangi ukubhekana nokungalingani kwaphambilini.
Ngibheka zonke izilokotho ezinhle eziphuma kubantu bethu - ukwehlukana kodwa sibe siyizakhamuzi zaseNingizimu Afrika ezibumbene.
Kumele bahlupheke ngokulahlekelwa wubuntu abangakufuni kuwona wonke umuntu, kumbandakanya abadla izambane likapondo.
Awukaze ukwenze lokho, noma ulele, ukuthi umzimba wakho uphendule njengophawu lokufudumala.
Ngingathi nje ngizoqala ngokusiza abantu ukuba baqonde ngokubambisana okwedlulile kwaleyo miphakathi, esizama ukuyakha.
Ukulawulwa kwemfucuza kanye nezinto ezilahliwe akusiyona into ebekelwe kuphela uhulumeni, izinkampane ezizimele kanye nomphakathi kulendima ebalulekile okumele bayidlale.
Bheka ushintsho lalabaqeqeshi emsebenzini.
Uma sikhethelwe ukuphendula lombuzo ngendlela epholile futhi enesiqinisekiso, sizowuphendula - yebo - senza inqubekela phambili efanele.
Labo bantu, kwakuyiqembu elincane elabe linemibono noma izenzo ezazibenza bangadumi kozakwabo futhi ngezinye izikhathi babezithola sebechapwa ngenhlamba.
Uphiko Olubhekene Nobugebengu e-Upington, lusebenzisana noPhiko Lwezinja benze umehluko ngempela ekudayisweni kwensangu ngesonto eledlule.
Kubalulekile kuzona zonke izikole zethu ukuthi samukele ukwehlukahlukana futhi senze lesi sifunda Ikhaya Lokufunda wonke umuntu.
Yonke Imithetho kanye Nemigomo umphakathi uyakwazi ukuyithola kubashicileli bakahulumeni ngenani eliphansi.
Kodwa angicabangi ukuthi kuNgqongqoshe Wezempilo, lokhu kunganconywa njengombhalo obalulekile.
Amanye amalunga ahlonishwayo aphawulile ngaloludaba olubaluleke kakhulu oluhlobene nengxenye enkulu yomphakathi, okwake kwachazwa jgengabantu abangaphezulu kwesibalo.
Sinomholi oqavile kwezepolitiki eNingizimu Africa eqenjini le-African National Congress.
Sinezingqalasizinga kanye nezinsiza zomphakathi ezikahle ngokwedlulele ezinezikhungo ezahlukene zemihlangano.
Futhi siyababonga ngomsebenzi abawenzayo ukusiza abantu abasha ukuba bakwazi ukubhekana nezingqinamba eziningi abahlangabezana nazo.
Uthe i-SAPS beyihlomile ngazo zonke izinto futhi ilindele ukubhekana nanoma yibuphi ubungozi ngesikhathi somsebenzi.
Unqenqema lwe-CCT kuyaphikiswana ngalo njengento ebalulekile kwezomnotho.
Imininingwane kanye nezinkulumo mpendulwano ngodaba kanye nolwazi bokungathembeki "lapho ayesebenza khona" eBotswana.
Angeke ngize ngazi, Ngangingekho lapho ngesikhathi kubulawa, ngase ngivele ngihambile e-Stratcom.
Lokhu akusimeme ngempela futhi kumele kushintshwe uma sifuna i-Afriva engcono kanye nezwe elingcono.
Wathi wahamba wadlula isango elalingenamuntu, hhayi esangweni elidushwayo, ngaphambi kokuba ngidlule easangweni elihudulwayo elalivule isilinganiso elingangemitha.
Ngakho isixazululo kulenkinga ukuthi idolobha lichithe izigidi lakhe into ezophela, ngabe lokho yisixazululo?
Futhi besihlala sibuzwa ngamalunga omphakathi futhi besibeka icala lokuthi senza izinto bese sidala izinkinga futhi sifake amakhala ethu lapho singafuneki khona ngempela.
Futhi lokhu kusondele kwintuthuko nokubambisana okumbandakanya amaphoyisa, i-Community Police Forum yaseKanana, ama-crime forums esigceme, abezenkolo kanye nabanye abadlala indima enkulu.
Siyakholelwa ekutheni i-India-Brazil kanye neNingizimu Afrika bamele izinto ezintathu ezibalulekile kwezomnotho emazweni amathathu abalulekile futhi lesi siGungu singaba isisekele esiqinile eNingizimu Afrika.
Abaphathi bezindawo zokungcwaba abaningi abahlonishwaya babhaliwe ebhukwini elibizwa nge-yellow pages.
Abafaki bezicelo abaningi abaphumelelayo bakhuluma isiNgisi kuphela, futhi abaningi babo basemaqenjini ezenkolo.
Uhlelo lokuvikela ngokuqalisa uhlelo lwe-HOOC kumele luqhutshwe ngamandla ngokuhlanganiswa nophiko oluphendula ngamandla kanye nohleo lwamavolontiya eBambanani oludlala indima enkulu.
Enye into ebalulekile ukuhlukanisa izinsizangqangi ezinkulisa kanye nasezinganeni nabantu abadala abakhubazekile.
Imibhalo eshicilelwe manje otholakalayo kwikhompuyutha ngombiko mayelana nokuthi injani indawo esiphila kuyona eMbombela, Ekurhuleni kanye naseNyakatho neKoloni.
Ngizama ukucela ukuthi umfanekiso ohambisana nalokhu ukhonjiswe esibukweni.
Inhlangano yemicimbi yamasiko abantu base-Senegal eNingizimu Africa bakhombisile ukuthi lamazwe womabili ayasebenzisana ngokubambisana.
Uma umnikazi wefamu efuna ucingo oluqinile noma ukufuya imfuyo encane yezikabhu noma izimbuzi, ucingo lokubiyela luyokwehluka kakhulu.
Ukuthuthuka kwezokuxhumana kugxile ikakhulukazi ekuxhumaneni ubuso nobuso phakathi kukahulumeni nabantu.
Ukwabiwa kwezimali kubantu kanye nokwabantu ngokubheka esitatimendeni esisodwa sepolitiki sezinhloso zethu lapho kulalelwa khona zonke izinhlaka zentando yeningi kanye nothando lwezwe.
Umquba wezinkukhu kanye nemfuyo, nokugcola kwegwebu elisalela kokusaluketshezi noma okomelele okutholakala kwimikhiqizo yezinkukhu, edayisayo, izilwane ezinoboya kanye nemikhiqizo yazo.
Abantu ababhalisele umsebenzi bangabheka izikhala zomsebenze, benze ama-CV abo, bafake izicelo zomsebenzi futhi bathole ukuthi kwenzakalani ngokusebenzisa i-email.
Ukunciphisa ukukhiqizwa kwadoti olahliwe esikhathini esizayo kuyobhekisiswa wuhlelo olubizwa nge-Waste Information System.
Sihambe ngezinyawo ngoba u-Guybon ubeyazi kahle kakhulu indawo.
Izikhumulo zezindiza kumele zilandele imithetho ebhalwe yi-ICAO.
Ngokunjalo sabe, sesicela izimboni ezinkulu zamandla njengalezo ezincibilikisayo insimbi kanye nezinye ezibalulekile ngeminye imikhiqizo yazo eyengeziwe ukuba zakhe izimboni ezinkulu zamandla ezisebenzisa ukushisa okukhulu kanye negesi ukukhiqiza.
Ngokubheka ukudwetshwa kwamasu, Usekela Khomishina u-Pruis uthe uthathe inxexheba ukuqinisekisa ukuphepha emicimbini ehlukile bekuhlukile kunokuvikela ubugebengu ngokwejwayelekile.
Okubi kakhulu ukuvela obala kozungu kulomsebenzi onendlela ekhanyayo.
Ngizothanda ukufaka imibuzo kuwona wonke amalunga alapha,ngizobeka ngamafishane.
Ngisho nesimo esibaluleke kakhulu sentuthuko eNingizimu Afrika, ukusebenza okungaphephile kuphikisana nemizamo kahulumeni yokuqeda indlala, ukwenza imisebenzi kanye nokugcina ukuthuthuka komnotho osimeme.
I-ZenbiSushi iphathana kahle ngempela futhi mhlawumbe yindawo ekahle kakhulu yokuphuza ishampeni edolobheni.
Izizathu zingasuka kwimiqingo yamathenda engamukelekile kuya ekunikezelweni kwabathize amathenda athile ngokuchema.
Lesi sikhathi sokuphumula asikhuli uma singasetshenziswa ngonyaka.
Ngihlale ngifunda emaphepheni ukuthi uma amaqabane ethola izimpimpi ayazibulala.
Ngiyazi ngamanye amakhemikhali awuketshezi angena ezweni ngomkhumbi.
Ngaphandle kwalezi zinkinga, kubalulekile ukukhumbula ukuthi usiko lwezolimo lunikezela ngomsebenzi kanye nempilo kubantu abamnyama basezindaweni zasemakhaya, nokho ezingeni elingcono elingaphansi kukalayini wendlala.
Besingasolisi nhlobo, saya endaweni esasiyihlose kuyona kanti nemonto yayipakwe buqamama.
Lezi zinkumbi zabantu ngeke zivumele osopolitiki abakhathazekile benze izinto ezikhomba ukukhathazeka ukuwina noma ukugcina amandla abo.
Izinto zokusebenza ezikoleni kumele zenziwe ngcono ngaphandle kwezingqinamba zezezimali ezikhona.
Kungaba nesidingo sokuya e-Nigeria noma kwelinye lamazwe angomakhelwane.
ILimpompo yisifundazwe esisenhla neNyakatho yeNingizimu Afrika, itholakala ngasekhoneni elikhulu lomfula obizwa ngeLimpompo.
Udlale indima enkulu ekusabalaliseni amathuba okwenza izinto ngendlela eyahlukile ukuqinisekisa ukuphumelela komsebenzi ngokokunikezela kanye nomkhiqizo.
Abadayisi basemgwaqeni abambalwa kulendawo banemvume yokubeka izinto zabo abazidayisayo lapha.
Lokhu kwenziwa kahle ukuqinisekisa ubungoti ngokwenza izikhala ezikhaleni zabo ngokuzimela kwe-DG koNgqongqoshe abathize ababe sebeyaqokwa basebenza.
Umbuzo omkhulu lapha ulimi, ngokoshintsho lwezomphakathi kanye nezomnotho, nokuwudaba olubukhuni kakhulu.
Icala lokukhwabanisa libikiwe ngempelasonto laholela kumkhondo womshoshaphansi, oholele ekuboshweni kwababili e-Muizenberg.
Umnumzane Stainton ilunga le-SAPS ngalobo busuku watebhizi ebhekene nokuphulwa komthetho kanye nezinkinga ezazikhona.
Khuluma njalo, ukukhuluma kanye ngocansi emva kwesikhathi eside ngeke kunikeze ingane yakho lonke ulwazi eludingayo.
Lokhu kumbandakanya ukuthinteka komphakathi, nokuthi umphakathi untintana kanjani nakho.
Amathuba okuthuthuka komnotho osebeni kumele enyuswe ukuhlangabezana nezidingo zomuntu kanye nokuqhubekisa phambili kwempilo yomuntu.
Izincwadi ezisemthethweni kumele zithunyelwe kubazali ukubazisa ngemigomo yokusesha kanye nokususa.
Izinselelo zisekhona ukubheka iqembu eliqeqeshwayo labasebenzi nokuthuthuka kwezingqondo zabo, kanye nokuklomelisa ngomklomelo KaNdunankulu Wokunikezela Ngosizo Olwedlulele.
Ngishilo ukuthi ngahlangana no-Jerry etilongweni ngesikhathi siya esibhedlela uma sesiqede ukuhlukunyezwa ngamaphoyisa ase-Protea.
Ngicela ubheke imininingwane ekahle yokubhalisa njengoba ihlanganisiwe encwadini yesimemo.
Ake siqhubeke ukuhlanganisa imizamo yethu yokwakha ngeqiniso, ngokulingana ohlelweni lomhlaba.
Ukuhlela futhi iminyango ukuba ibe sesimweni esikahle sokuxhasa i-PHP, ukuqinisa uphiko lwezokuxhumana kanye nogqugquzela abasebenzi abahlakaniphile ukube bayokwenza imisebenzi ebalulekile.
Ngalesi sikhathi amazwe amaningi azithola ehlukunyezwa yizinhlelo zemisebenzi yangaphandle zihlangene nezinye kubantu basemazweni abo.
Izikhulu zamaphoyisa aseNtshonalanga Koloni, ehlangene nozakwabo, banikeze isiqinisekiso sokuthi ukugada okusezikhungweni zethu kusebenza ngempumelelo.
Ngokuphasiswa kwalabo ababhalisele ukuthi bayahlupheka bathola lolusizo olulandelayo ngaphandle kokwengeza imali ngenxa womnyango kamasipala ukonga ekusebenzise amanzi kanye nogesi.
Lokhu kukhomba ukuthi siya phambili impela yize sisele emumva ekuhlangabezaneni nezilinganiso esizifunayo, esisakholelwa ukuthi sizozithola.
Unemisebenzi oyenzayo ne-Hatech emayelana nemali yokufaka isibuko sezimoto e-North Park Lane?
Ekugcineni, amagama ahlale avundla womabili amapheji ukuhlanganisa womabili ngesikhathi esisodwa kwimibala yayo engafani.
Izinkampani kanye nezikhungo zingathola eminye imininingwane kanye namafomu okufaka izicelo zobulunga kwi-website ye-WCEF.
Khomishina, angicabangi ukuthi isiqophimazwi sisezandleni ze-SAA, sihlala ezandleni zomphenyi okungu-Mnumzane Rene van Zyl.
Indlela yokwenza ingakhishwa uma i-database isiphasisiwe ukuthi isebenza kahle nangempumelelo.
Ungabheka izikole endaweni yakho ngokusebenzisa Uhlelo Lokubheka olubizwa nge-"Find-a-School".
Lokhu nakho, kwenza uhulumeni asabe ukuthi lokho okuqalayo kunganyamalala ezandleni zakhe.
Noma ngabe ukuboshwa kwangempela akwenziwa, amalunga e-SAPS asaphendula kumathiphu abawatholayo futhi amanye amacala ahehayo abikiwe ezinsukwini ezimbalwa ezedlule.
Kubalulekile ukwehlisa umthwalo wamabhuku obekwe yimithetho yamanje yokusebenza kubaqashi.
Izigidi zezimpilo zentsha ebezibe mfishane ngenxa yendlala kanye nezifo eziningi, kodwa abanye abaholi bebe bentshontsha ezweni lethu ngenxa yomhobholo.
Udoti ophuma emakhaya kanye nasezimbonini ezikhiqiza okusaluketshezi ohamba ngezitamkoko kanye namapayipi amakhulu endle.
Eziningi zalezi zindawo bekungamakhaya abedayiswa ngokungemthetho kanye nezindawo zamabhizinisi ebezidayisa ngaphandle kwelayisense edingakalayo.
Wabuye wathinta ukuthi ukuphoqa angeke kuze kube yinto yoku ' khomanda bese uyalawula".
Sikhulumi, bosisi kanye nobhuti - lokhu kulawula kuyaziqhenya ngabakwaze ukukwenza kulesi sikhathi esifishane.
Ikhomishane Yamafilimu Ekoloni iyavumelana nokuthathwa kwamafilimu, umabonakude, iziqophizithombe, ukudayisa, kanye nemboni yokuthatha izithombe eqhubekayo eNtshonalanga Koloni.
Ingxenye yomnotho lapho abantu bezisebenza futhi bethola ukuziphilisa ngemisebenzi efana nokudayisa emgwaqeni.
Inombolo yamaqembu ahlukene ezilwane alawulwa ngesikhathi esisodwa, ngokusebenzisa ucingo lwangempela bese zihlala ngamaqembu.
Endaweni yakudlala yaselihlumayo, ukukhula kusho lokho okuvumbukile, okusha, okuqukethe uju, utshani obunoshukela obukhulayo ukugcina konke kulandela ukusha kotshani obudala.
Ukuhlangana nemvelo ngokukhululeka, kwabenza baba ngabantu futhi, abalinganayo nabo bonke abantu, nalingane ngokufanayo ukuphatha imvelo kanye nabo.
Ngokulingana nohlelo lweminyaka eyishumi, Izikhungo ziyonikezela ngendawo yokuzinikela ukuqhamuka nobuchwepheshe obusha.
Ubuntu bakhe, umusa wakhe ukulunga kwakhe kumenze waba ngumuntu okahle ngokwedlulele.
I-PDC iqale uhlelo lokukhetha umphakathi futhi ngamukele bonke abaphakanyisiwe.
Ukunikezela ngezinhlelo zokuqeqesha abafundi ngaphambi kokuba bemukelwe ezifundweni ezithize uma bengenazo izinto eziphelele ukuthi bangavele bemukelwe.
Malunga athembekile, kucacile ukuthi indlela esisebenzisa ngayo imfucuza njengamanje kulesifunda ayisimeme.
Ukwengeza kulokho, umlando wakudala kanye nowamanje wase Inada Seminary ukhombisa ukuthi kuncane okungaphunyelelwa kukona kwezemfundo ngaphandle kokubambisana.
Uma ungenazo izinwele, ishethi lewuli noma ijezi lizolunga.
Lezi zinhlelo zihluke ngemisebenzi ethwasayo ngokugxila ekuthuthukiseni ukuqeqesha kanye namakhono ukuthengisa izinhlelo okungangenwa kuzo kanye nezinhlelo zokufundisa umuntu ngamunye umsebenzi ngebhizinisi.
Futhi i-OB ayingeni ekusakazeni kodwa iyina eqhuba u-SABC kanye nezinye iziteshi zemisakazo noma umabonakude?
Imigomo yalabo abagcwalisa lokho abakusebenzisayo ngokusebenzisa imali , okusempeleni ,kumele ingeniswa kuzona zonke izikhumulo zezindiza ezisetshenziswa wumphakathi.
Futhi ikusasa le-Culemborg lokuhlanganisa intuthuko - ngokommotho kanye nokwakhiwa kwezindlu.
Sizothanda ukuthola ithuba lofuphonsa imibuzo embalwa, kodwa emifishane.
Lemibutho yezokuvikela kumele isebenze ngempumelelo ukuze inciphise abashokobezi ngokusebenzisa izindlela zabo.
Ayikho into engabuye isetshenziswa noma ebolayo engagqitshwa noma isetshenziswa ukwenza amandla okubasa isb, amalahle kanye negesi yemvelo.
Manje sinomnyango owodwa wezemfundo, onemithetho efanayo kanye nezivivinyo ezifanayo.
Futhi okwenzakalani emva kwalokho eqinisweni kwenzeka ngaleso sikhathi, Ikomiti Elibhekelene Nezinkinga lacela esinye isithombe manje okwabe sekufanela ukuba sishayisana nomndeni kaMandela.
Sibone ngokucacile umbono wezwekazi lase-Africa lokho futhi kuyasiphoqa ukuthi sigqugquzele ukuthula, intuthuko kanye nokulingana esifundazweni sethu kanye nase-Africa yonkana.
Lezi zidingo ezibalulekile kukhulunyiwe ngazo kakhulu ezigabeni ezingezansi.
Uhlelo lapho umsindo ubuyela kulowo omukelayo, isib. Ibhilidi lokuhlala.
Lokhu kuhambisana nokumelelaneni negciwane le-HIV AIDS ukuthumela uhlelo lokufunda futhi kuqinisekise indawo ephephile esikoleni.
Isikhungo simele inkundla enamandla kwezamakhompututha enikezelwe ezesayensi e-Afrika.
Wathi "umsebenzi onzima" waba yithuba lokukhombisa ubuchule kwizilimi zendabuko zase-Afrika eziqhathaniswa nalezo zamazwe asathuthukayo.
Uma ngingaqondanga kahle, kumele bachaze lokho.
Leli yiladi, ebese livele selimisiwe ekuqaleni?
Sihlalo, ngenhlonipho sithole ukuthi imisebenzi yakho ichazwe ngokomthetho.
Sicela usinikeze incazelo yokuthi Umqulu Wezimali umayelana nani?
Ithi ngiphethe ngokukufisela konke okuhle kwizinselelo kanye nemisebenzi ebalulekile enimele Njengamalunga esiGungu se-ARP.
Abanye babo njengamanje basahlola ukubaluleka kwethuluzi elahlukile locwaningo ukulisebenzisela izidingo zabo zohlelo lomsebenzi, kanti abanye bakhombisa ukuthatheka ekusebenziseni umshini wokucwaninga obizwa nge-synchrotrons esikhathini esizayo.
Bekukhona izinkinga, ngoba ubedlalela emaqenjini amabili aphikisanayo.
Lensimbi ebalulekile yambiwa esifundazweni sase-North West eNingizimu Africa.
Ukuhluleka kweziguli ukuqeda imithi yazo yokulapha isifo sofuba kuphonsela inselelo enkulu.
Ukwenza uhlelo oluyimpumelelo lokwehlisa kanye nokulawula uketshezi olukhiqizwa yi-EMA, oluyingozi empilweni yabantu kanye nendawo abaphila kuyona.
Manje sinokuzethemba ukuthi, okulandelayo kulomhlangano, ukuthi Uhlelo Lokugada kanye Nokuhlola luzosebenza kanye nokuthi kuzoba nesiphetho esisheshayo ezingxoxweni.
Okusho ukuthi akunamqondo ukukubuza ukuthi uyazi yini ngofakazi nokuthi ngubani obafakazayo nokuthi bafakazelani?
Endabeni yokushushumbisa abantu kwamanye amazwe abangazalelwanga kuwona: Anginaso isiqiniseko sokuthi Ungqongqoshe Changi unalo yibi ulwazi kulokhu kolwa loludaba kumele kukhulunywe ngalo lodwa
Inani lamagumbi ekhaya limbandakanya ikhishi kanye namagumbi angaphandle asetshenziswa ngumndeni owodwa.
Yenza isiqinisekiso sokuthi igiza ayichichimi ngaphandle ngokuthi ubheke ipayipi lingaqhiliki ophahleni.
Leliqhinga elokucubungula izindaba zendlela yokufuduka nokuthi ubuningi babantu bushintsha kanjani kwizifundazwe siphenya imibono efana nokuya kwelinye izwe nokuthi esifundazweni inani labantu liyaguquguquka.
Kufuneka sisebenzise umcebo wesayensi ukuhlaziya lobu bunzima bese sithola isixazululo esizohlala isikhathi eside.
Kunezinhlelo ezinezimbaxa ezintathu - ukuqwashisa - ukufundisa - ukugcizelela umthetho.
Konke kuhle, kungenzeka senze lokho, kodwa ngiyacabanga ukuthi kungenzeka kube khona okukhumbulayo.
Izingqwembe kanye namafulegi akumele kusetshenziselwe ukukhangisa ngenhloso yokugqugquzela abathengi noma imikhiqizo imicimbi edayisayo.
Kuyangabazeka ukuthi izimo ezizayo zizoba ngcono ekumbeni amalahle.
UHulumeni uthathe uhlelo olusobala futhi lapho umphakathi othintekayo kwintuthuko ungabamba khona iqhaza.
Singajabula uma lokho kungabhalwa phansi.
Ngicabanga ukuthi konke lokhu yimibono yokuvula engifuna ukuyenza.
Izinkampani eziningi kanye nezikhungo zokugcinwa kwemvelo eNingizimu Afrika sezivele ziyazimbandakanya kumsebenzi wokuvikela imvelo, into engenza ushintsho ekuthuthukeni kulomkhakha.
Izilwane zonyaka ziphila isikhathi esingangonyaka owodwa, okuthi ngezinye izikhathi, sikhule ngenxa yemikhuba yokulawula lokho.
Ukunikezelwa kwendlela engcono yokuthola ulwazi kubasebenzi bakahulumeni njengesimo sokwendulela ezingxoxweni eziyimpumelelo futhi ezinomqondo.
Njengamanje isimo senhlalo nomnotho eZimbabwe siyazikhombisa sona ngezindlela eziningi ukuthi singalungiswa kanjani.
Ngaphezulu kweminyaka embalwa eyedlule, lemiklomelo ejabulisayo Yezibalo, Isayensi kanye Nezobuchwephesha ibe wuhlelo oluhlonishwayo oluqhubekayo nokuthola othisha abasezingeni eliphezulu phakathi kwabaningi eNingizimu Afrika.
Ngisebenzise amaminithi amathathu kuphela , ngiyethemba ukuthi ngithole amaminithi amabili.
Kunokunakekela mayelana nejubane ekuthuthukisweni nokunwebeka nokubhabhabala, ngokuphuthumayo emlonyeni oyindingiliza okomfula.
Kunamathuba amaningi okuthi abasebenzi babe nolwazi oluphelele lwentuthuko ngenxa yemishini ezayo efaka ulwazi, izinto ezisetshenziswa kwikhompuyutha kanye nokuthuthukiswa kohlelo lokugcina ulwazi kanye nokwaziswa kumasu okufingqa imininingwane.
Ngicabanga kanjalo. Ngoba angimkhumbuli nalo Katiza emtholampilo wami.
Isivumelwano sobunikazi endaweni eyayaziwa nge-Transkei, esesithanjisiwe.
Akanawo amandla okudelela nokukwenza okuphambene ne-ANC.
Umhlangano wavumelana ngokuthi, ngaphansi kwengqikithi ye-UN Reform kanye nokuphokophelela ukuthuthukiswa kohlelo lomsebenzi wengabadi yonke, iNingizimu Afrika idinga ukuqinisa imizamo ebhekiswe ekuhlanganiseni ukusebenzisa kweNingizimu Afrika .
Umlando wenkululeko awusoze waphelela ngaphandle kokuba kubalwe igama lakule ndawo, Mbizana.
Le misebenzi ebalwe ngezansi ingahlukaniswa kabanzi njengemisebenzi eyeseka imiphumela ethile, kanye nemisebenzi edingekayo ukuze kuqinisekiswe ukusebenza kwe-WIS.
Ukwakhiwa kophahla olusha kuqale ngoMandulo (September), lapho kwaqala khona ukwakhiwa kwe-compression ring.
NgokoMthetho weziMayini nemiSebenzi ukusebenza ngeSonto kwabemisebenzi ebaluleke kakhulu kuvumelekile.
Impela, kungalesi sikhathi sihlala njalo sifuna izindlela ezintsha zokubhekana nezinkinga zethu, uma sesiqala sicabanga kabusha, ukuthi singakwazi ukwakha kabusha imiphakathi, isizwe sethu kanye nathi uqobo.
Ukuxhumanisa nokuhola imboni, kanjalo neziphathimandla zasendaweni kanye nezezizinda ngaphambi, nangesikhathi kuqhubeka ukudidiyelwa kwezinhlelo zezibi.
Kodwa isikhungo siphinde sinikeze lowo moya wobuntu kanye nokuqhakaza emphakathi wase Cator Manor.
Le phrojekthi yenzelwe ukusiza abomnyango wakwa-DEAT ukuze bakwazi ukufeza imisebenzi yokulandelwa kwemiyalelo nokuqwashisa ezindaweni eziseduze nakhona uqobo ogwini lolwandle.
Abantu abafuna umsebenzi ababhalisile kufanele bazifakele mathupha izicelo zama-benefits esikhungweni sakwandabazabantu sangakubo.
Inani lemibiko yabezindaba ngezigameko iyoba yinkomba yokukwehla kwamazinga okuqwashiswa komphakathi.
Siletha usizo oluphuthumayo kanye nokuvikela kukho konke okuqondene nemishini kumabhilidi nezakhiwo zikamasipala.
Ngokusobala, ukudlaladlala ngezincazelo kanye nezihloko eziphakanyiswa ngabasemagunyeni eziletha impikiswano ziyokwenza kube lukhuni kithina ukuthi sikwazi ukuya phambili.
Amasheke nama-postal order kufanele abhekiswe kuMasipala wase-Theewaterskloof.
Ukunxusa ngaphathi kwizinhlaka zikaHulumeni kanye nomphakathi ukuba inqubomgomo ephelele yentsha ihlangabezane nezidingo zentsha.
Lapho kwaqala khona ukuba kubi kakhulu yilapho le mithetho yaqala khona ukuqina impela.
Zombili izinhlangothi ziyakuqinisekisa ukuzimisela kwazo ukusebenza ukuze ziwuqonde kahle umnotho wazo.
Isetshenziswa yinani elikhulu lamabhasi kanye namatekisi ngaleyo ndlela kuba nokubambezeleka ngenkathi sesiphithiphithi.
Manje sengizonikezela izintambo kuKhansela Haskin ukuba aninike eminye imininingwane yokuthi lolu hlaka lwamacebo lusebenza kanjani.
Kufanele senze okuthile manje sikwenze ngesibindi nangobuciko ukuze sivikele amandla kagesi ezweni lethu.
Ukumiswa kwemithetho okuthinta imboni yokwakha noma ukuphakamisa izichibiyelo kulo Mthetho kuNgqongqoshe.
Izinkinombo zamamenyu kumele ziqondwe kahle futhi zikhombise labo abazisebenzisayo lapho bethanda ukuya khona kwisizindalwazi.
Umphakathi wethu waqenjulwa wahlukaniswa ngokwezinhlanga nangezindlela eziningi esingeke sikwazi uzibala.
Ingabe wawufuna ukubavimbela ukuba bathole utshwala noma ukuba bacekele phansi indawo.
Izongxoxo ziyaqhubeka zokubeka ngokusemthethweni uhlaka lokusebenzisana kwezesayensi nobuchwepheshe bezokuxhumana phakathi kwamazwe ethu womabili.
Leli qembu libandakanya ukwenziwa kwemikhiqizo yerabha eengatholakali ndawo.
Ukufakwa emabhodleleni kweziphuzo ngabezitolo ezinkulu njengoba ukuthenga nokudayisa kubandakanywa nakho.
Igumbi lokuphumula selinwetshiwe ukuze likwazi ukuhlala isibalo sabagibeli esengeziwe.
Esinye isihloko esibalulekile lapho kuphuculwa izimboni zethu kanye nokuthuthukiswa kwezohleloxhumano lwezingcingo nolwazi lwezobuchwepheshe, ngukuphehlwa kukagesi kanye nogesi ophehlwa ngamanzi namakhabhoni.
Igama lefamu kanye nelomlimi kuyogodlwa ngamaphoyisa ngezizathu zokuphepha.
Ukuphatha amakhasimende ngendlela kuyinto ephezulu eqhulwini kanti imishini eseqophelweni eliphezulu ikhona ukuqaphela nokubheka ukusebenza kwabasebenzi kanjalo nokukhawula ukungena nokuphuma kwezingcingo.
"Dawuniloda ifomu loku-da elibhalwe ngohlelo lwe-pdf, ligcwalise bese ulithumela ekhelini olinikeziwe."
Uma kunepayipi eliqhumile noma ukuvuza okuthile emgaqweni noma kuphevimenti kubike kwabeZamanzi.
Lokhu kufanele kuqoshwe phansi ngoba kunguphawu olubalulekile lokubikezela isikhathi esilandelayo sokuthi inkomo ikhwelwe.
Lokhu kubaluleke kakhulu ngeke kube kugcizelelwe kwanele, kubaluleke kakhulu ukuba sithathe izinyathelo ezinqala ukuze silwe nokucwasa ngokobuhlanga.
Kusetshenzwa kuphokophelelwe ukuthuthukisa isimo somnotho ngokudonsa abatshalizimali kuncishiswe izingozi ezikhona nezicatshangwayo, kukhushulwe nezinga lokufinyelelka kwezimakethe zamazwe asethuthukile.
Impendulo yayithi, laba bantwana basuswa kuleya ndawo bengaphoqiwe kanti futhi akuzange kube khona kuthunjwa, ukuhlukunyezwa, balethelwa ukuba bagcinwe bephephile ngakho-ke leyo mibuzo yaphenduleka.
Ngako ngifunda lapha ukuthi kwakukhona injongo kuMthethosisekelo eyavunywa yibo bonke, ukuthi babecabanga ukuba kube nesithangami lapho lokhu kubuyisana kuzokwenziwa khona.
I-SGC icubungula zonke izicelo ezilethiwe ngokuqhathanisa nomgomo obekiwe ngaphambi kokuba kunikezelwe ngenkontileka ye-subsidy.
Isidingo sokuba kwakhiwe izindlu zokuhlala abantu ezingebhidlike futhi ezinesizotha ezweni lonkana singena ngaphansi kwale ajenda ebanzi yokuqedwa kobubha kanye nokuqedwa kokuhlukaniswa komnotho kanjalo nokonakaliswa kwemvelo.
Imoto yaseshwa kwathi impahla kubandakanya nezingubo zokugqoka, utshwala, ugwayi, imali yokufona kanye namavawusha kwathathwa.
Sekushiwo ke lokho, ngilokhu nginethemba lokuthi umonakalo omkhulu owenziwa ngumbuso owedlule uyosiza usikhuthaze ukuthi sisebenze kakhulu sakhe ubumbano ngezemidlalo.
Isifundazwe siphezu komsebenzi wokwandisa ezempilo ezikoleni kuso sonke isifundazwe ngokuhambisana neNqubomgomo kaZwelonke.
Khumbula ukucindezela iveshini ye-hyperlink ezansi kwiskrini uma unesifiso sokwazi ukuthi yini eseyishintshile kusuka kwiveshini edlule.
Umbiko uqukethe imiphumela ye-Census of Social, Recreational and Personal Services: ukuwasha elondolo eNingizimu Afrika.
Somlomo, siyoqhubela nokuqeqesha intsha yethu evela emiphakathini ehlwempu e-Chrysalis Academy.
Ngicabanga ukuthi thina sobabili sibe ngabokugcina ukusukuma siqonde emakesini.
Ukungcola okuphuma endaweni ethile emi ndawonye, njengepayipi noma isakhiwo esiphakela olwandle.
Ukufakwa kwezicelo zokuletha usizo ngokuhlanganyela kodwa lapho izinkampani zisebenzisa uhlelo lokugcinwa kwamabhuku olulodwa olukwazi ukufihla ukusetshenziswa kwezimali.
Mnumzane Sihlalo anginamibuzo njengamanje kodwa ngisazobonisana namakhasimende ami.
Malungu ePhalamende, izazi, izikhulu, bodade nabafowethu nabo bonke ngezikhundla zabo.
Iphrojekthi yaqaliswa ezikoleni ezintathu ezinamahostela ezindaweni ezise-Karoo ukuze ihlolwe impumelelo yayo.
Amaphrojekthi okuletha usizo ahlelwa ngobunyoninco kanti nezihloko ezibalulekile zohlelo zisekwa kahle ngemininingwane yakhona.
Abanamathikithi okungena ajwayelekile bayovunyelwa ukungena nezihlalo zabo endaweni yomjaho.
Izifundazwe eziningi nazo zibe nezinkantolo zamacala asemgaqweni eziyisipesheli kanye nomahambanendlwana bezinkantolo ukuze kuphangiswe kwahlulelwe amacala bese kuncishiswa umkhuba wabashayeli okhula ngesivinini wokungakhokhi izinhlawulo zabo.
Labo amalungelo abo angazange ahlukunyezwe bathola ithuba lokwazi ukuthi abanye abantu babhekana nani.
Ukwazi ukuthi igciwane leSandulela-Ngculazi liyagwemeka kanti abaqashi kumele bagqugquzele imizamo yokuzivikela.
Ubufakazi besithembiso sokuthenga noma isivumelwano selisi phakathi komnikazi nomqashi.
Ngoba ngiyazi ukuthi ngase ngivele ngidalulekile lapho, sasingekho isidingo sokufihla lutho mnumzane.
Ungqongqoshe Mphahlwa washo ukuthi ukuqala ukusebenza kwenqubomgomo kuyokwenziwa kusetshenziswa iminyango kahulumeni efanele kanye nangogwamagatsha ngokuhambisana nemisebenzi abayinqunyelwe ngokushop kwenqubomgomo.
Ungakwazi ukunikeza ikhomishani isithombe sokuthi manje ngabe sekuyisikhathi sini, uma uhlawumbisela?
Ngiyaxolisa, mhlawumbe lesi kungaba yisikhathi esifanele futhi esihle sokuba ngikukhombise okunye kwalama-instrument.
Le nqubo iyoncika kwizilinganiselo zesabiwomali kanye nobungako nokuma kweSANDF esikhathini esizayo.
Benginethemba impela lokuthi kuzoba khona inkondlo, inkondlo nje.
Kungumgomo kahulumeni ophambili noqavile ukubhekana nezinkinga zezezindlu kwabahlwempu.
Okokuqala, ngikholwa ngukuthi kufanele sibe nenhlangano ye-sub-equatorial labour ezobandakanya wonke amazwe aseNingizimu ne-Afrika kuya kwi-equator.
Lokhu ngiyokwazi ukuthi ngikuchaze emva kokucutshungulwa kwalokho okungase kube yikho okwenzekile noma obekufanele kwenzeke kwangenzeka.
Abakwa-Stats SA baphethe ngokuthi basungule uhla lwezingubo ezintsha zokugqoka nezicathulo kepha lungabandakanyi amanani esaphulelo.
AmaPhoyisa aphinde abopha abashayeli besilisa abayisihlanu abebeshayela bephuze amponjwana.
Ukufunda kabanzi ngomnikelo, cindezela lapha ukuze uye kwisizindalwazi sakwa-Khula.
Usuthwale imithwalo esinda ngaphezu kweyalaba abebekubona kuyilungelo nomsebenzi wabo ukukubiza ngesitha seZwe.
Ya, ngingathanda ukuthi uziqinisekisele ngokwakho ukuthi kunjalo.
Yebo, sivelile ngaphambi kwemantshi, icala lahlehliswa.
Ukwenziwa kanye nokulethwa kosizo olugxile emphakathini kufanele kuqiniswe futhi kwandiswe ukuze kube yinto eyoshiya isithombe esingapheli emphakathini.
Kulolu hlaka izinkathalo ngezemvelo zingashaywa indiva bese ezentuthuko zicekela phansi imvelo.
Izinzwa zokunambitha kanye nezokuhogela ziyasimama emva kwezinsuku ezimbili.
Ababukeli ngeke bavunyelwe ukuthi badlule lapho kunezitebhisi khona, chabo.
Okungikhathazo ukuthi kungani kwenziwa ubudlova obungaka kanye nokuthi namuhla konke sekuphelile nabantu abaningi benza sengathi akukaze kwenzeke lutho.
Ngicela ningixolele kancane okwemizuzwana ngisafuna ukucebisana banalingani bami.
I-Alive with Possibility newsletter, okuyibhukwana elishicilelwa njalo ngesonto kuhleloxhumano lwabo liveza izindaba ezinhle ezenzeka eNingizimu Afrika.
Ngakho-ke ama-Olympic cultural squares kanye nokunye kokukhangisa okuningi kuyovulelwa abantu ukuba bakubuke mahhala, kuthembisa uMnumzane Dongming.
Izimpawu lezi ziyovunyelwa ezinyaweni zasedolobheni kuphela eziyingcosana eziyokwazi ukulawuleka.
Izinsiza ziyingxenye enkulu yokulethwa kwemfundo eyikhwalithi.
Ibandakanya umpheme wamabhasi, irenki yamatekisi, indawo yokugcina amatekisi, isiteshi sesitimela kwenye ingxenye ye-Claremont Boulevard.
Imizamo eminingi seyenziwe ukuze kuqinisekiswe ukuthi ama-akhawunti kamasipala ayafinyeleleka nakulabo abahlwempu emakhaya.
Uma enye iphela, enye iyaqala ngokushesha, yebo.
Lezi zivumelwano ziqinisekisa ukuthi imikhiqizo yase-Mauritius iyakwazi ukuba yingxenye yezohwebo ezimakethe ngokuvumelana.
Amazinga e-calcium aphezulu kanye nawe-phosphorus aphansi kwisabelo enza ukuthi sikhule isidingo se-manganese.
Ngokungangabazeki iNingizimu Afrika ikhathazekile ngesimo sempilo sikaMongameli Castro - nginesiqniseko sokuthi samthumelela incwadi emfisela ukululama okusheshayo.
Okungalindeleka ngukuthi lingehla izinga lokulahlwa kukadoti emadolobheni kukhule ezindaweni ezingaphandle kwawo.
Lezi ziyofakwa ezikoleni njengama-hub lapho kunenethiwekhi engenawayilense ukuze ilethe umkhawulokwamukela nokuxhumana kwamahhala emiphakathini eseduzane.
Esikhathini esidlule, i-Ghana ne-Nigeria baba yizisulu zokushintshelwa uhulumeni ngendluzula yempi.
Ukulethwa, ukulethelwa, ukufakwa, nokukhonjiswa kwe-buck room enesilingi.
Ukwabelwa kukahulumeni wasekhaya izimali kubaluleke kakhulu, kwazise ukuthi lokhu kuyisihloko esiphezulu kuhulumeni wokulethwa kwezidingo.
Bahlaselwa ngumsolwa owagxavuna isisulu wesabisa abangani baso ukuba bahambe.
Kusukela ngosuku esafika ngalo laphaya, ngahlukunyezwa kwaze kwaba ngusuku engadedelwa ngalo ejele.
Sebenzisa ikhalenda elingezansi ukuze likusize uthole umhlangano noma umcimbi owenzeka ngaphambi kwanamuhla.
Amavolontiya e-Bambanani njengento eqhuba imisebenzi yabezomthetho beholwa ngabe-SAPS nabakwa-Metro police.
Udinga ukubongwa okuqavile ngemizamo yakho engakhawukiyo yokuzama ukugcina izimiso nezinqubo zomphakathi kuhlangene
Lezi zimali zibe sezitshalwa kumaphrojekthi okuhloswe ngawo ukuthuthukisa ukulethwa kwezidingo emiphakathini njengakho ukuthengwa kwale mishini yomibili.
Lena futhi yi-iKapa ehlelumayo - uhlaka sonke ekudingeka sisebenze ngalo uma sizimisele ukuletha ushintsho lweqiniso esifundazweni sethu.
Ngokusebenzisana nabanye ophathina, abakwa-Stats SA basadlala indima ebalulekile ukugcina kanye nokuqinisa imvuselelo yase-Afrika yamastathistiksi asemthethweni.
Okunye kwesidingo-ngqangi sokusimamiswa kwesimo somnotho wezwe lethu ngukuthuthukiswa kwengqalasizinda-ngqangi.
Lolu cwaningo luzosiza ukwazisa amasu namacebo kahulumeni okweseka ezobuchwepheshe eziphambili kanye nokusetshenziswa kwazo.
Sike saba nezikhulu zezaMazwe angaPhandle, osomaqhinga kwezombusazwe, ukuzibandakanya kwezomnotho kanye nemibuzo yezohwebo.
Imiphumela yezinyanga zonke yezimpahla ezikhiqiziweyo kanye nenhlolovo kwezokuthengisa, ekhishwe kuleli sonto, isetshenziselwa ukubala izinhla namanani emikhiqizo ekhiqiziwe.
Kuyobhekelelwa udaba lophiko lwezokucwaninga olusebenzayo ukuze kuqiniswe ukuthuthukiswa nokuhlolisiswa kwezinhlelo zomphakathi.
Siyaxolisa kubantu abebengathanda ukuba yingxenye yabasebenzi bezempilo kodwa bangavunyelwa ngenxa yobuhlanga.
Noma kunjalo, lokhu kudlulisela kufanele kusekelwe yizizathu zezikhungo kanye nezemvelo.
Bekunabosizo lokuqala enkundleni benakekela abalimele nasebeshonile ngakho konke okusemandleni abo?
Uhulumeni uzogqugquzela imibono yeminyango kanye neyezinhlaka ezizimele ukuze kuqinisekiswe ukuthi konke okuyizithiyo kwezokuphatha, izimali kanye nezomthetho ekuthuthukisweni kwerejista yeNingizimu Afrika kanye nakho konke okungaphansi kwayo kuyasuswa.
Wathi indoda yamthuma ukuba ahambise izingubo e-Carolina kanye nokulanda ufishi e-Mozambique.
Izikhalo kanye nokufakwa kwezicelo kwiNkundla yamacala kuthatha isimo sokuthethwa kwamacala futhi.
Uhlelo oluqinile lokulwa nobugebengu luqale ngoLwesihlanu ekuseni lwaphela ngoLwesibili ekuseni.
Isungule umbono onomgomo obhekele isikhathi esizayo kanye necebo lezokuthutha eNingizmu Afrika.
Isiwombe sesithathu sizobandakanya abasebenzi bakwa-Metro police lokho okuzokhulisa abezomthetho endaweni.
Izinhlelo ezingaphansi kwama-MYIPs eziletha usizo lwezimali zingaba ngumongo wokudingidwayo ngaphambi, ngenkathi nangemva kokuhlelwa kwesabelozimali saminyaka yonke.
Abasebenzi futhi baboshezelwa yizinkontileka ukuba bagcine yonke imininingwane efakwe nezicelo iyimfihlo.
Isizindalwazi sinikeza imininingwane ephelele ngezindaba nolwazi kwabanemizi abazolusebenzisa futhi ukufinyelela kwi-General Valuation roll.
Imizamo yokwenza lezo zenzo zobugebengu ichazwa njengezenzo zobugebengu ezisindayo nezinobudlova.
Ubufakazi obubonakalayo bolwazi ngalokho noma umbhalo.
Ukusiza ukugqugquzela izinguquko mayelana nosizo olunikezwa umphakathi nje ngokujwayelekile kanye ne PSTE.
Ukusiza, ukugqugquzela kanye nokuseka amakhono okuzisiza ukuze abantu bafunde ukuzimela, ukusungulwa kwamathuba emisebenzi, ukuqedwa kobubha ngaleyo ndlela kushabalaliswe umkhuba wokungakwazi ukuzimela.
Izwe libhekene futhi nengqinamba mayelana nokwakhiwa komphakathi onakekelayo, ikakhulukazi phakathi kwesimo somnotho esikhuthaza ukuzibheka wena wedwa, ubugovu kanye nokuncintisana okungekuhle.
Chaza ukuma kwesimo sendawo ekwakhe kuyo abantu kanye nengqalasizinda eyendlaleke 'kancane' emgqeni, njengomgwaqo noma usebe.
Ngakho-ke, ngiyanxusa abantu base-Queenstone ukuba bangazamukeli izimpahla ezintshontshiwe, kusho uKhomishana wesiTeshi.
Ngizoxhumanisa, ngisize ukuhlelwa kabusha kosizo lwe-MCWH, ukwakhiwa kwezinqubomgomo, ukwenziwa kwezinkambiso kanye nemigomo, ukuqaliswa kokuhlela okulinganayo kuzwelonke kanye nokuseka imisebenzi yezifunda.
Isiguli esingaphandle - umuntu olashwa esibhedlela kodwa angalali khona.
Imoto yabikwa njengentshontshiwe e-Bellville ekuqaleni kwale nyanga.
Njengabezindaba zangaphandle, sikholwa ngukuthi inqubomgomo yethu yezindaba zangaphandle isungulwe phezu kwenqubomgomo yethu yezangaphakathi.
Izinhla zohlelomibuzo mayelana nohlelo lokuvikela zasatshalaliswa kumalunga omphakathi.
Ukuphenya ngokungaba yizimbangela zemiphumela yamasampula amanzi angemahle kanye nokungasetshenziswa njengesixazululo.
Emizuzwini embalwa nje ibikiwe, imoto yabe isibonakala e-Rustenburg North.
Ukwethulwa kwezinjongo zenqubomgomo ukuze kukhushulwe ukuxhunywa kwezingcingo kanye nezokuxhumana ngezingcingo.
Imigwaqo yase-Arab ineziyaluyalu - abantu babona uhulumeni wabo sengathi akakwazi ukubhekana nalokhu okwenzekayo.
Umasipala wase-Thekwini usuthole ukugxekwa okukhulu kulandela ukunqanyulwa kwamanzi emakhaya anezikweletu zamanzi.
Ukuzimisela sengathi lesi sigatshana kanye noMthetho okukhulunywa ngawo akukaze kube nephutha.
UBobo akakaze abe ngumngani wami, ngangimazi nje, sasibingelelana nje njengokujwayelekile.
Phatha imali noma ibhuku lamasheke ngoba inhlawulo yokufaka imali kanye neyokuxhunywa iyakhokhwa.
Njengamanje alukho uhla engilwaziyo lwaseSoweto.
Ezinye zezinkinga ezinkulu esibhekene nazo ziyafana nalezi enibhekene nazo.
Lokhu kuyosetshenziselwa impahla engenayo ivela kwamanye amazwe kanjalo nempahla ephumayo iya kwamanye amazwe.
Abafundi abaqeqeshelwa umsebenzi asebephothulile ngempumelelo ezinye zezinhlelo zoMnyango wezokuThuthukiswa koMphakathi bangakhethwa bayokwenza uhlelo lwe-Internship kwezinye izinhlangano okusetshenziswana nazo.
Lezi zinto zenziwa ngabantu abangenambono futhi abangenalo othando lwezwe labo.
Uhulumeni wokubambisana awunamsebenzi uma abantu abavotayo bengenaye umuntu abazobambisana naye.
Izilinganiselo ze-GDP ngezokuqala nje futhi kungenzeka zibukezwe kabusha kuncike kubufakazi osebukhona ngenkathi kukhishwa ezinye izilinganiselo.
Ngokufanayo uHulumeni uyoqinisa indlela ahlolisisa ngayo lolu daba lobubha ukuqinisekisa ukuthi izinqubomgomo kanye nezinhlelo zikahulumeni ziyaphumelela ukunciphisa amazinga obubha ezweni.
Amalunga amaqembu angasebenza ngqo kwisizindalwazi emahhovisi abo,noma, ngama-laptop abo, banikeze usizo oludingekayo ezindaweni ezithile njengokucela komhloli.
Gqoka ngaso sonke isikhathi okokuvikela amehlo, ubuso kanye nezindlebe okwakhelwe ukuvikela ama-paintball.
Ngaphambi kokuxilonga ukwakhiwa nokusetshenziswa kwe-Implemantation Work Plan, kuyasiza ukubukeza indlela uhlelo olulandelana ngayo esetshenziswayo kuze kube yimanje, njengoba kukhonjisiwe ngezansi.
Ngisho nasekhaya, babevele bangene endlini yakho bezokukhathaza
Yingakho-ke uHulumeni ezoqhubeka nokulubhekisisa lolu daba ukuze konke esikwenzayo sikwenze emaqinisweni kunokuba sikwenzele phezu kwezinzwabethi nemininingwane engesilo iqiniso.
Isimo sase Midlle East namuhla siletha ubungozi esimweni soxolo nokuvikeleka emhlabeni wonke.
Lokhu, siyethemba ukuthi kuzoqinisekisa ukuthi abakwa-Metrorail bayazibophezela kwezokuvakasha kanti futhi siyethemba ukuthi lokhu kuyoze kufinyelele naku-Northern Line ngokunjalo.
Ukuqeqeshwa okungaphezulu kubandakanya ukuqeqeshwa ezintweni eziyisipesheli emkhakheni we-forensic science.
Uhulumeni uzoqhubeka nokuphenya agqugquzele ukusetshenziswa kwentuthu yamalahle futhi agqugquzele ukusetshenziswa okufanele kwamandla atholakalayo nenzuzo yakhona.
Ezinye izinsimbi eziyigugu zibandakanya idayimane, iplathinamu, i-cobalt, uma nje singabala okumbalwa.
Njengoba ekhulile amanani abantu abasebenzisa lolu hlelo, kube sekubaluleka ukuthi siyenze ibe nguhlelo olusebenza ngokuphelele futhi ehlanganisa zonke izinhlobo zokuthutha ndawonye.
Izikhungo zezezimali zinezindlela nezidingo eziqinile zemalimboleko, kaningi ezidinga ukuvikeleka, njengempahla enganyakazi.
Kwakucishe kube lapha, la ngikhomba khona manje.
Igama lami nginguWilhelm Verwoerd, ngisebenza kwa-TRC futhi ngiceliwe ukuba nginikeze lezi zimpendulo.
Ubudlelwane basungulwa eminyakeni emibili edlule, iKomidi leMeya kumele liphakamise ukuthi uMkhandlu ukwamukele ukuqhubeka kwalobu budlelwane eminye futhi iminyaka emithathu.
Ngisusa nje okungesikho amakhophi okubili kwifayela lakho.
Nginakho ukuthandabuza kodwa uma sikhuluma nje, kungenzeka.
Ukukhetha ubuchwepheshe obuthile buza nemiphumela ethile ekuthuthukisweni kwemakethe kanye namanani kubathengi.
Abasebenzi ngeke baxoshwe ngenxa yokuthi kabavumi ukujoyina inyunyana ngaphansi kwesivumelwano sokuzikhethela.
I-World Conference Against Racism kufanele futhi idingide ezinye izihloko eziyinkinga kanye nemikhuba emibi njengokukhula kwamazinga okusetshenziwa kwabantwana, ukugqilazwa kwabasebenzi kanye nokungalingani ngokobulili kubandakanya nokwehliswa isithunzi.
Okwesibili, izidingo-ngqangi zukuba kubuyiselwe umhlabayilokhu: ukuzinikela kwezombusazwe, ukwesekwa nguzwelonke, ukutholakala kwezinsiza kwezokuphatha ukuze kuqhubeke umsebenzi.
Kuyodingeka kukhokhwe imadlana ethile ukuze umuntu athole lokhu kuqeqeshwa njengoba kulethwa ngabahlinzeki bezidingo abazimele.
Izikhukhula kanye nezimvula ezinkulu zase-Uganda nase-Ghana zachazwa njengezinkulu kunazo zonke ezake zaba khona kuwona womabili la mazwe eminyakeni engamashumi amathathu, kuchaza uByrs.
Umnyango awukuphiki ukuthi bakweletwa lezi zinzuzo, washo.
Kungubudlelwane obakhelwe phezu kwezimiso zokuhloniphana kanye nokwamukeleka kwemibono yize noma ingefani.
Okwesibili, ukuxhumana, ukuxoxisana kanye nokubonisana kuyimigudu yokunciphisa ukuphambana kwemibono futhi kufanele kwenziwe ngabantu bangaphandle uma kunesidingo.
Angikwazi ukugcizelela ngokungaphezu kwalokhu ukubaluleka kokuthi kuqedwe ngemijondolo.
Uphahla olume butsheke, oluphanyekiwe kungesikho phansi noma ibhalikhoni ephumile odongeni lwesakhiwo.
I-Riphabhlikhi yase-Uzbekistan ingenye yezindawo ezinezimo ezithandwayo zezemvelo kanye nokuma kwendawo.
Ingabe ngikuzwe kahle uma uthi ekuqaleni uphiko noma iqembu lalinamalungu ayisishiyagalombili ngaphandle kwakho?
Udaba lokukhinyabezwa yizimiso seluphakanyiswe yizinhlaka izikhathi eziningana.
Imithetho esikhona idinga ukubonisana okunzulu nabasebenzi uma kwenzeka kudingeka kudilizwe abantu.
Bonke abayingxenye yama-learnerships bakhokhelwa imadlana ethile ngumqashi.
Siniphathele imikhonzo evela kuhulumeni nabantu baseNingizimu Afrika.
Saya ehhovisi, sapaka imoto sengathi sihlola ihhovisi.
Yebo ukubonelelwa mayelana nokuphatheka kwamalungelo athile.
Ngaphansi kwalokhu, sibuka ukuthi ezobuchwepheshe nolwazi lokuxhumana zingasiza kanjani intsha, zisingathe abakhubazekile kanye nokugqugquzela izinjongo zabesifazane kanye nabantu abahlala ezindaweni zasemaphandleni.
I-SAIAB seyisungule ulayini wephothali lapho bonke abacwaningi kanye nabantu bomhlaba wonke bezokwazi ukusebenzisa lolu lwazi oluqokeleliwe kwi-intanethi.
Kungenzeka, njengoba ngikhuluma kini ngenza njengakwabanye abammeli, sikhona yini isizathu sokuthi siye kumongo wobufakazi balo fakazi ukungenelela?
Omunye umsebenzi kungaba kunguthola, ukuhlanganisa kanye nokusebenzisa imininingwane emayelana nendlela okubhekwana ngayo nokuthuthwa kukadoti kwidathabhesi kazwelonke.
Ngokusho kwezinye izilinganiselo amanani ezikhuthazi zezolimo ezi-artificial asephindaphindeke kathathu kulandela ukukhuphuka kwamanani kawoyela.
Inani namaphesenti amakhaya asebenzisa uhlelo lokulahlwa kukadoti ngokuhlanganyela namanye amakhaya, amakhaya alahla udoti ngawodwana akanayo indawo yokulahla udoti noma udoti wabo uqoqwa izikhathi ezingaphansi kokukodwa ngesonto.
Izimpahla INingizimu Afrika ehwebelana ngazo ne-Libya ngukudla, amakinati, izithelo kanye nemikhiqizo eyakhiwe.
I-Community Service Centre iphendula kuzikhalazo ezibikwe emaphoyiseni.
Ihhovisi le-IDP lizothintana nama-Directorates ahlukahlukene, ekukhetheni izinsuku zokuhlela i-roll out.
Angikwazi ukuphikelela ngithi uMnumzane Webster wayengenalo ithikithi, kodwa ngiyasola ukuthi akakaze abe nalo.
Mina angikaze ngizwe ngalokhu kudutshwa komhlangano, ezingxoxweni zalolu hlobo, kuba khona ukuqembuka ngamaqoqo ukuze izinto zidingidwe khona.
Dawuniloda i-Exhibitor Manual ukuze ikulekelele lapho uhlela futhi uhlanganisa eyakho imibukiso.
Ikhabhinethi namuhla yazisiwe ngamafuphi ngezingxoxo zamaholo kanye nezimo abasebenzi bakahulumeni abasebenza ngaphansi kwazo.
Abangenamandla, abancinyane, yibo abashayeka kakhulu kulolu daba lokwenziwa ujikelele kwamakhosi.
Abafundi badinga ukwenza inhlolokhono ukuze bamukelwe ezikoleni kanti lokhu kuncike ekutheni bafanelekile yini.
Osukwini lwesibili, iqembu lahlukaniswa amaqenjana amane ukuze lixoxe ukuthi bangathuthukisa kanjani indlela yokusabalalisa ulwazi kwijenali ye-SAPS, POL TV kanye ne-Police File.
Akukho emthethweni ukukukhipha ekhaya lakho ngenxa yesimo sakho sempilo.
Ekugcineni, iTurkey ihlala kuyiyo ehamba phambili ezingxoxweni zepolitiki zase-Middle East nokunye.
Okokuqala, ngukungavumi kwabantu bami ukukhetha isinqumo esithathwe yi-ANC sokwenza izinto ngodlame.
Qaphela ukuthi ulwazi olwengeziwe nalo luyabhekisiswa lapho kudingidwa udaba lokuhlanzwa nokuqedwa kwamagciwane.
Amalungu ophiko anethemba ngemiphumela yesigwebo sophiko.
Impendulo ihlanganisa zosishiyagalombili izindaba zomphakathi kusukela kuxolo nokuvikeleka, ukusimama komnotho, kuya ekuthuthukisweni kwabasebenzi, ukulingana ngokobulili kanye nokulwisana ne-HIV AIDS.
Izinhlelo zikazwelonke kanye nezezifunda zizokwenziwa ngokubonisana nababandakanyekayo ukuze kuqedwe ukucwasana ngokobuhlanga.
Ingabe uyakhumbula ubona amanye amaphoyisa aphanyekiwe esezimotweni?
Ibhidi incike kwizimiso ezijwayelekile zenkontileka ye-GCC kanye nezinye izimiselo eziyisipesheli zenkontileka.
Ukukhethwa kwenqubomgomo ephezulu, ukwaziswa kwabaphathi abafanele ngokuphambana kanye nokulandelwa kwenqubomgomo ephezulu.
Amabhidi ayoncika kuhlelo lwamaphoyinti njengokusho kwe-Preferential Procurement Policy Framework Act kanti angeke inikezelwe onamaphuzu amancane.
Ngezwa kamuva ukuthi babewusebenzisa umfaniswano.
Okunye ukuboshwa ngokwezenzo zobugebengu ezingenasisindo njengokudakwa, ukweqa imingcele engafanele, ukuphuza ezindaweni zomphakathi kanye nokungabi nawo amaphepha afanele okuba kuleli zwe.
E-Lebanon asikho endaweni lapho singakwazi ukubheka ubuhle kanye nobubi balesi sinqumo.
Kufanele ibe sezingeni elizokwenza ukuba ifinyeleleke futhi itholakale kuzo zonke izizwe ezincike kuyo, ngaleyo ndlela kuncishiswe ukuswelakala kwamandla kagesi.
Kuvikelwe izenzo zobugebengu kanye nokulahlekelwa ngenxa yemililo emikhulu, kube kugcinwe imininingwane eyiyo.
Ngangimthemba kakhulu u-Dr Koekemoer, ukuthi amacebo akhe ayengasebenza.
Bonke ababeyingxenye bambonga uHulumeni kanye nabantu baseNingizimu Afrika ngempatho yabo ngesikhathi bebambe umhlangano obalulekile.
Kwakungemnyama ngaleyo ndlela yokuthi ngangingeke ngisakwazi ukubona izinto ezinjengezipoki engazibona.
Futhi uma ukhumbula kahle wathi leyo fomula ingumbhedo.
Izindlela zokulawula amandla nobuningi kufanele kusize abezindiza ukuba baphathe izinqubo zabo ngendlela efanayo ukuze benelise abathengi babo ngaphansi kohlaka lwemingcele yangaphansi nangaphezulu.
Ophathina banobufakazi obuphathekayo bokuthi utshalozimali lwabo emiphakathini luletha imiphumela.
Intshisekelo yezwe lonkana yadalwa ukuba khona kwempi eyadalwa ukuncintisana nokuphikisana kwaseMpumalanga-naseNtshonalanga.
Usizo luyonikezelwa kulabo abanemibuzo mayelana nezokuvakasha, kanye nemibuzo eqondene nokuthuthukiswa komnotho.
Okugqamile kuleli sonto entsheni eningi kube yimibukiso yabakwa-SAPS ebeyibanjelwe ezikoleni eziningi ezahlukahlukene kulo lonke lase-Peninsula ngoLwesithathu nangoLwesihlanu.
Isimemezelo sikaMongameli Bush siyalukhinyabeza kakhulu uhlelo lwe-Kyoto Protocol process.
Leli qembu libandakanya ukuthuthwa kwabagibeli noma nempahla yaphesheya kwezilwandle kanye nasogwini lolwandle.
Inqubomgomo yezokuthutha zasemanzini kufanele izame ukugqugquzela kanye nokugcina isimo sokuncintisana ngaso sonke isikhathi esifanele, uHulumeni agweme izinqubo ezivimbela abanye ukuthi bahwebe kodwa akhuthaze inqubomgomo "evulelekile."
Eminye imisebenzi ibandakanya ukukhangisa ngokwenziwa kotshwala besintu, imidlalo yendabuko, imibukiso yezingubo zendabuko, ukusina, umculo kanjalo nemibukiso ngokuhweba endaweni.
Usho ukungena kuleli sango elikhulu nalo futhi eliphuliwe?
Ukuphasiswa kwemithetho kamasipala, imithetho nezimiso zendawo mayelana nayo yonke imisebenzi yabo.
Wawubethemba abantu abanjengo Solwazi Schloss ukuba bathathe izinqumo ezinjengaleso?
Angisakhumbuli noma ukhona yini kubo engamfaka ozankosi, babeyisithupha.
Sisungule imiNyango emibili eHhovisi likaMongameli, yomabili ingewokuqinisa izinhlelo kanye nokumonitha kanjalo nokuhlolisisa umsebenzi.
Umthwalo wokuqhuba amaphrojekthi anjengalawa usemahlombe amaqembu asemiphakathini kanye nawezomnotho, abaphathi bezifunda kanye neziphathimandla kohulumeni bendawo.
Ukuze sikwazi ukuthola impumelelo encomekayo ezinhlelweni zethu zocwaningo, kusekuningi okudinga ukwenziwa ukuze siqinisekise ukuthi sinikeza abafundi bethu ulwazi olusezingeni lomhlaba.
Njengoba ungekho umthetho obhekene nokunciphisa ukuhola okungekho emthethweni, sesishicilele incwajana ebizwa nge-Illegal Guiding Awareness Pamphlet ezosatshalaliswa ngabasebenzi abazinikele bezasemgaqweni kwezokuvakasha.
Ngakho-ke ngicabanga ukuthi lona ngumbuzo olula nje okungafanele uvuse le mpikiswano ozama ukuyiletha.
U-Potgieter, owayengunogada wasebusuku emigodini, washona kamuva nje kwesigameko leso.
Akhona amathuba okuthi kunganwetshwa kakhulu imboni yokukhiqizwa kokudla kanye nokukhanyisa, ngokwengezwa kwekhephithali, ubuchwepheshe kanye nokuqeqeshwa futhi uhulumeni uhlela ukunikezela amanye amabhizinisi akhe embonini ezimele.
Ingabe sikhona nje isikhathi owake wambona ngaso kulobuya busuku, Andrew Diphela?
Ngale njongo engqondweni, igatsha linohla olubanzi lwazo zonke izingozi ezake zabikwa.
Umuntu ovotayo uphawula ephepheni lakhe lokuvota, aligoqe alivale, alifake emvalaphini engamakiwe lapho kunegama lovotayo, inombolo kamazisi kanye nesifunda asuka kuso.
Uma uMnumzane Kemp engenayo eminye imibuzo angathanda ukuyibuza, ngizoqhubeka nemibuzo yami kuMnumzane Kritzinger.
I-IPL yiligi yekhrikhethi enothe kunawo wonke ezweni futhi yasuswa eNdiya yalethwa eNingizmu Afrika ngenxa yokusabela isimo sezokuphepha ngesikhathi sokhetho eNdiya.
Abasebenzi abahlaselwa ngukugula banalo ilungelo lokufaka isicelo kwabe-UIF.
Siyakwamukela Mnumzane Seremane, siyaxolisa ukuba sikulindise kodwa ngineqiniso lokuthi uyaqonda ukuthi kufanele sidlule kulolu hlelo.
Qokelela amanzi emvula ukuze uwasebenzise engadini noma ukugeza imoto.
Isenti nesenti esilichitha sizama ukulapha izimo ezingavikelwa kufana nokukhuthuzwa, kunokunye okubalulekile, njengezidingo zabantwana abakhubazekile.
Uyacelwa ukuba ufunde lo mbhalo olandelayo ukuze uthole ukuthi isiphequluli sakho siyakwazi yini ukuwufunda.
Kanjalo nomsebenzi wokuqinisa imizamo yokubhekana ngokubanzi nobubha kanye nokudla okungenamsoco.
Uma umuntu engokholwayo, ngeqiniso ingqondo yakhe izimele, ayisahambi ngokwenyama kodwa yiyo elawula lo mzimba.
Awunalo ulwazi ngesicelo sokuthi i-AIN isetshenziswe ngalesi sikhathi.
Uhlelo lokubhalisa aluphazamisi ubunikazi bempahla, yona ihlala isegameni lomnikazi.
INingizimu Afrika idayisa kakhulu imikhiqizo yezolimo njengewayini izithelo, imishini yezolimo kanye nezimbiwaphansi kwelase-Ireland.
Okunye ukuhlanganiswa kwezinqubomgomo ezinkulu ngesikhathi zisafufusa, ikakhulukazi ezimayelana nezimali zokutshalwa.
Leli su belihlose ukuqinisekisa ukuthi namadlelandawonye asezindaweni zasemakhaya ayaba yingxenye yokuhlanganiswa kwenqubomo.
Kuzoba khona okuthile okufakwa yizinhloko zeminyango kahulumeni kulezi zihloko.
Sixoxisane ngezinye zezihloko ezibalulekile endaweni yase-Pacific kanye namagugu namasiko ethu afanayo ngakwi-Antarctic.
Udokotela oneminyaka engamashumi amane uzovela phambi kweNkantolo yaMantshi yaseMafikeng namhlanje, ngecala lokweba, lokhu kulandela ukuboshwa kwakhe ngoLwesihlanu.
Uphiko lokuThuthukiswa kwamaKhono luyigqamisile inkinga yokungasebenzi kwentsha kuleli dolobha ngenkathi bethula inkulumo yabo.
Umbuzo, ingabe kulolu suku oluthintekayo wawusiphethe yini isibhamu nezinhlamvu, impendulo yakho cha.
Le khonsathi yokuqala eyenzelwa emnyango ye-Freshly Ground elokishini izobandakanya abanye abaculi basendaweni kanti zonke izakhamuzi zaseKapa ziyamenywa ukuba zizoba yingxenye yalo mgubho nobumnandi.
Uhulumeni kazwelonke uyakumonitha futhi uyakweseka ukusebenza kwalezi zinqubomgomo.
Yebo, ngamanye amazwi lokho kungakha cishe ingxenye yeminyango ebizwa phecelezi, roller shutter door, ingabe yiyona mesh okhuluma ngayo leyo?
Ukuqeqeshwa okulethwa yizikhungo zezempilo kufanele zigcizelele ukuqeqeshwa emikhakheni ejwayelekile kunokuqeqeshwa kumkhakha owodwa oyisipesheli.
Siyazi ukuthi iningi labantu abakhungethwe ngububha kanye nesimo somnotho wesibili owehlayo ngabantu besifazane.
Ezezimali ezingenele zingumphumela wokwehla kwamazinga okungabambisani lapho kuqoqwa imfucuza kanye nje nokwehla kwamazinga.
Kubalulekile ukuqaphela ukuthi lesi sikhathi sokuma komsebenzi ngeke siphazamise izicelo zokukhokhelwa kanye nakho konke ukukhokhelwa izimali.
Sagqugquzelwa yimpendulo kaShansela Schroeder ekhuthazayo lapho evuma ukuba uzoleseka leli pulani.
Ngebhadi angeke ngikwazi ukukunikeza igama lefemu yezomthetho ngoba angilazi igama laleyo femu.
Ngizokucela nje ukuba usho igama lakho ngiyobe sengicela u-Wynand Malan akusize wenze isifungo kanye nangokukhuluma ngesithembiso sakho.
Lokhu kwengezwa kwesikhathi kuzonikeza ababandakanyekayo esinye isikhathi sokubonisana nabadlelana nabo.
Phezu kwalokho, kunefayela le-Excel elinezibonelo zokwenza ama-graph.
Phezu kwalokho, ngalolu hlelo lwamathikithi kuzokwazi ukuvumela ukuhamba ngezinhlobo ezahlukene zezithuthi.
Kwanqunywa ukuba lezi zishoshovu zithenwe amandla ngokuba zibulawe.
Zihambeli ezikhethekile, njengoba bengishilo ekuqaleni, injongo yokuvakasha kwami ukuletha omunye umfutho kulobu budlelwane obukhulayo phakathi kweNingizimu Afrika ne-Benin.
Inhlabathi ephenduka i-esidi ngenxa yokukhiqizwa kwamagciwane i-nitric ne-suphuric esidi bese kulandela kuyomiswa.
Ngakho-ke kuphakanyiswa ukuba i-DEAT kuzwelonke iwubhekisise bese iyawamukela lo mbiko.
Mangiphakamise ukuhalalisela uhulumeni nabantu base-Finland kanye nokuqhubeka kobuhlobo phakathi kohulumeni bethu kanjalo nabantu bakhona.
Izwe lase-Iceland lifuna ukusebenzisana nanoma ngeliphi izwe elifuna usizo mayelana nalokhu.
Ikakhulukazi ukubhekelelwa kakhulu kufanele kubhekiswe ekusunguleni izinhlelo zokusebenzisana kanye nokudidiyela.
Omunye wabadayisi bezidakamizwa oboshiwe utholakale nemishini ngokujwayelekile esetshenziselwa ukukhiqiza i-Tik-Tik.
Imobono yezokuqashelwa kwezimo iveza ukuthi umfanekiso kanye nombono wesigodi kawusho ukuthi izakhamuzi zendawo ziyalingana.
<fn>lcontent.DACB.SinneVanVertalers(Zulu-batch18).1.0.0.DPS.2010-11-10.zu.txt</fn>
Lolu hlelo luhlanganisa amalungiselelo esikhungo aqinisekisa ikhono lokwenza umsebenzi, ukuveza yonke into kanye namazinga okuthembeka.
Ukwandisa kanye nokwenziwa kwezinguquko kwizakhiwo ezifana nalezi njengezisebenzisa izinsiza zamakhono akhethekile zihlanganisiwe.
Singathanda ukudlulisela amazwi enduduzo kumndeni wakhe kanye nakozakwabo akade esebenza nabo kwa-Toyota ngokulahlekelwa indodana yomhlaba wase-Afrika.
Uma sibheka i-Algiers summit, i-Summit yokugcina yeMileniyamu, singathanda ukugqamisa ezibaluleke kakhulu kulezi zinselele ezintsha.
Izikhungo ezihlelekile zamabhizinisi, abasebenzi kanye nomphakathi kumele zinikwe ukuqinisekiswa kokumeleleka ngendlela efanele kuMkhandlu.
Imigomo ecaciswe lapha ngenhla asungula indlela ebanzi okumele izinguquko zihambe ngayo.
Isabiwomali sensiza yamanzi esibheka iizmali okumele zikhokhwe kanye nezibonelelo ezidingekayo ekusimamiseni ezezimali.
UMkhandlu uchazele uNgqongqoshe mayelana nenqubekela phambili eseyenziwe ekuqalisweni komsebenzi owunikiwe kanye nalokho kwakamuva okwenzekile kanye nokugqamisa izinselele ezidinga ukubhekwa.
Ukuqokwa kwalowo oqhamuke nokusha odle umhlanganiso kuzothathwa kulawa maqoqo abalwe ngenhla yithimba lamajaji.
Inzindlela Zokubheka Ukwenza Umsebenzi Ngokubambisana ziyaqhubeka nokunikeza inhloso eyakhayo kwingxoxo yezepolitiki eqhubekayo phakathi kwamazwe amabili kumazinga awo womabili, kwisifunda kanye nakumazinga ahlukahlukene.
NgoDisemba, kwakunokusabalala kokucekelwa phansi kwendawo egudle ugu, okuhlanganisa nezinsiza zokumboza amarobhothi okwashiya izintambo zikagesi zihleli ngaphandle.
Izinto ezinobuthi ngamakhemikhali kanye nezingxube zamakhemikhali ukwakhiwa, ukuhlanganiswa, ukusabalaliswa, ukusetshenziswa kanye nokulahlwa kwazo okubeka engozini impilo yabantu kanye neyendawo.
Uma utshala indawo otshala kuyona imbewu kumele ibe nokuswakama, kodwa ingabi manzi.
Ababambe iqhaza kuhlelo bazovumeleka ukuthi bahole imali esezingeni elikahle eminyakeni emithathu yohlelo.
Lokhu bekungenye indlela yokubeka udaba eyethulwe amaphephandaba azimele, amaningi awo angawamabhizinisi amakhulu, aqhubezele phambili imibono yabamhlophe abafika kuleli bezobusa kuli lizwe lethu.
Kubantu basePalestina lokhu kusho ukusungulwa kwemibandela yokugcina yokuletha ukuthula ezohlanganisa izindaba ezisemqoka kakhulu.
Ukuhamba ngokuqondile kwamanzi abandayo ajulile eya ngaphezulu okuphetha ngemimoya enamandla, etholakala kugu olusentshonalanga kanye noluseningizimu neNingizimu Afrika.
Ngale ndlela, uhulumeni sewuqale ukuhlinzeka ngezibonelelo kumaqembu ezobuciko akuleli.
Lokhu kuyisizathu esibalulekile sokuthi amazwe ase-Afrika evumela i-Convention.
Imakethe yaseTshwane iyindawo ehlukile lapho kwenziwa khona amanani nalapho kuthengiswa khona futhi imifino nezithelo okwenza kuzuze abaletha imikhiqizo, abathengayo kanye nabathengiselwayo.
Njenganoma ikuphi, sivelelwa uzingqinamba zesikhashana, kodwa akukho okuzosivimba ekuyeni phambili kwikusasa elingcono, futhi simema osomabhizinisi ukuthi basiphelekezele kulolu hambo.
Izindawo ezisengozini enkulu kuhlelo lwezinhlaka eziningi zezogu zizokwaziswa bese ziyenganyelwa, ukuze kuncishiswe isidingo somsebenzi wezobunjiniyela ukuvikela izakhiwo noma abantu.
Ngingathanda ukuhlanganyela nabagqugquzeli ekubongeni wonke umuntu obekhona kwiNkomfa futhi ikakhulukazi izithunywa ezihloniphekile ezivela emazweni angaphandle kwakuleli lakithi.
I-SABC ibisezinkingeni zezezimali ezinzima futhi isu lokubheka isikhathi sokwenziwa komsebenzi kwakuhloswe ngakho ukuthi kubhekwe izindlela ezahlukene zokuqinisekisa ukuzimela kanye nokukwazi ukwenza umsebenzi ngendlela efanele kwayo.
Abantu abasha abakhubazekile ngokomqondo bangafaka izicelo zokungena kuhlelo lwe-Training Workshops Unlimited.
Ngaphandle kokuba namaqiniso angengabazeke okuba khona kwabo eNingizimu Afrika, kwenziwa uphenyo olubanzi.
Okubalulekile ukuthi, izikhungo zezesayensi kumele zidlale indima ebonakalayo ekwakheni okusha, kobuchwepheshe kanye nokuqhamuka nemiqondo emisha phakathi kwentsha yethu.
Abantu abayifundayo sekwenyuke iisbalo sabo saba ngaphantu abansundu, kodwa leso sibalo esikhulayo sabafundi abansundu asizange sigcinwe izikhangisi ezazidingwa yolabo bafundi.
IKpmidi Lomgomo Wezezimali selinqume ukuthi noma kunokwehla kancane ekukubukekeni kwamandla emali, ukugcina umgomo wezezimali ungaguquki kuyaqhubeka nokuba yinto efanele okwamanje.
Inguquko kumele ibhekelele izindaba ezibaluleke kakhulu ezifana nokuzimela kwamajaji, ukugxilisa izinhlelo zangaphakathi zokuthi amajaji akwazi ukuphendula ngalokho okwenzekile kanye nokuqinisekisa ukukwazi ukufinyelela kubulungiswa kwabo bonke.
Kumele kusungulwe izindlela zokubuyekeza ukumeleleka kwabezifazane emazingeni aphezulu ezokuphatha kumazinga okunakekela kwezempilo.
Amathuba alapha - singabantu abasebenza kanzima, ngakho asime ngomumo bese siqala ukusebenza.
Izinkampani ezigawula izingodo ezivela ngaphandle kwezwekazi zixhaphaza nokungabikho kwemigomo yomkhawulo wokugawula.
Yilapha izimali zikahulumeni ezinikeziwe zonyaka zengqalasizinda kanye nemali yokuphatha ezibhalwa khona.
Lo msebenzi usitshela ukuthi, ukuze abantu bakithi baphephe, abantu besifazane bakithi kanye nezingane akumele basetshenziselwe ukuthwala izidakamizwa yilawa maqembu ezigilamikhuba.
Siyavumelana ngesu lentuthuko elinesisekelo esibanzi futhi elitshala ziizmali kubo bonke abantu bethu.
Ukulungiselela umhlaba kubeluleke kakhulu ekuqinisekiseni ukusungulwa ngempumelelo kwedlelo kanye nokuzuza okukhulu.
Futhi kuba yilabo abasengozini kakhulu abathole umthelela ongemuhle kakhulu.
Kucacile ukuthi iTshwane iyidolobha elihlinzeka ngamathuba amaningi okuxhumanisa kwezomnotho, ekuxhumaniseni kwezemfundo yamabanga aphezulu kanye nezamasiko, kwezokuvakasha kanye nobudlelwane bomuntu komunye umuntu.
Izifundazwe ezingaphandle kwalesi sifunda zizophoqwa ukuthi zibheke izinhlelo zazo zentuthuko.
IMinyango Yezendawo Yezifundazwe iqeqeshelwa ukuthi yenze ukuhlolwa kwemininingo kanye nokuqinisekisa ikhwalithi.
Uma ungumuntu othuthukisa amaphrojekthi uyamenywa ukuthi ufake ifomu lesicelo sokukhombisa ukuthi unetshisekelo ukuze kubhaliswe iphrojekthi yakho.
Lawa manzi ngokujwayelekile adedelwa ngezansi kwedamu, lapho ikhwalithi yamanzi isezingeni eliphansi khona futhi kungenzeka ibe nengozi kwizinto eziphila emanzini.
Le-agent inabantu abaningi exhumene nabo abasathatha izinto ngoludala emhlabeni wonke okuhlanganisa nosopolitiki.
Ngingathanda-ke ukuqaphela inqubekela phambili eyenzeka kuzona zonke izindawo.
Ingabe ungaqinikelela ukuthi sasesingakanani isikhathi kufakwe i-barbed-wire ngaphambi kokuba uhambe?
Kwinkulumo yakhe yokugcina njengoMongameli ngoSebthemba wonyaka odlule, ukhombise ukuziqhenya ngezwe lakhe, futhi wabeka lokho okufunwa yizwe phambili kunalokho okufunwa nguyena.
Utshani obusikiwe obuyikhwalithi enhle buholela ekuthathweni kahle kwalokho okomile izilwane.
Kulindelwa ukuthi kwenzeke okuthile uma kweqiwa imihlahlandlela yokunukubezwa komoya.
Izibazi zokuklwebheka zingaba yinkomba yesifo, noma umphumela wokungadli kahle.
Kucacile kulokho okuhloswe umthetho ukuthi kugcizelelwa izinkinga zokunukubezeka komoya akukona kuphela ukujeziswa kwabaphula umthetho.
Ngokuphathelene nalokhu kumele kubhekwe kokubili okuqukethwe kanye nesimo noma indlela esetshenziswayo ekusabalaliseni ulwazi.
Namhlanje, sidinga ukubheka kabusha lowo moya kanye nokuzimisela ukulwa nokungekuhle kwezenhlalo okukhathaza inkululeko kanye nentandoyeningi.
Kungaba yisikhathi sokuthatha lendima yokuqalisa siyibeke emazingeni aphezulu.
Ukunikwa amathuba kwezomnotho kubantu baseNingizimu Afrika ababencishwe amathuba phambilini okunye okuphokophelwe uhulumeni waseNingizimu Afrika nge-Reconstruction and Development Programme (RDP).
Izihlalo ezisele kwabelanwa ngazo phakathi kwamaqembu amancane angeyona ingxenye yeMbumba kanye namalungu azimele.
Ukubekwa kuhlu kwezinhlangano ezihlinzeka ngosizo lwesisa kuyingxenye ye-Western Cape Public Sector Directory.
Ngembumba yeningi kanye nangokuvuleleka, ake sikhombise indlela esizizwa ngayo.
Lokho okuhlongozwayo kulo mbhalo kwenziwe yizinto kanye namathuba ahlukene.
Ngenziwa ngithobeke yizibophezelo engizinikezwe yinhlangano yami, I-African National Congress.
Lokho okuyinto engase yenzeke kubikwa yimithombo yezindaba ngenxa yesizathu esisodwa kuphela - ngoba kwenza izindaba, nokuthi kuyilokho okuyinto engase yenzeke futhi akuyikona lokho okulindelekile.
Kwisimo esifana nalesi, imininingwane yekhasimende izoba ngezinye zezinto ezingadluliseka.
Okwesithathu, asikholwa ukuthi i-capitalism kanye Nombuso Wobandlululo kwakufana noma kuyafana.
Ngemuva kokuba sekuphethwe inkomfa, kuhanjiswe emazweni angaphandle amathuluzi afanayo kutshenziswa izinto zokuhambisa ezifanayo.
Sifisa ukuzuza ukuthuthukiswa kwe-Afrika ezweni elisha eselishintshe kakhulu.
Sisiseka ngokugcwele lesi sikhumbuzo, njengonyaka okhethekile wokuhlonipha ikakhulukazi labo abahlukumezeka, futhi impela sigubha izimpilo zalabo bantu abalwa ngobuqhawe nokwenziwa kwabantu izigqila.
I-Africa angeke idinge ukuthi ithenge izimbiwa emazweni angaphandle kogu lwakuleli azilethe kuleli.
Izinguquko kwisimo somnotho sivela njengento eqhuba iningi lalezi zinkinga futhi maningi amathuba okuthi zingaqinisa izinguquko ezinkulu ezenzekayo kulo lonke izwekazi.
Iningizimu Afrika inendima ebaluleke kakhulu okumele iyidlale kuhlelo okusetshenziswa ekwabeni ukuze kuqinisekiswe ukubekwa kwemikhawulo yezwe kumazwe asogwini asathuthuka.
Wengeza nokuthi umthetho wawenza kube semthethweni ingozi yodlame njengendlela yokwakha amazwe amasha.
Kuze kube yimanje, uxolo kanye nozinzo e-Afrika kuyaqhubeka nokungazuzeki.
Kuphinde kuthiwe futhi abasolwa ababili bashiya ikhishi kanye negumbi lokuphumula ebheke phezulu lapho okwatholakala khona isikhwama sowesimame.
Izivumelwano zokuhambisa imikhiqizo eziphakathi kwamazwe amabili noma izivumelwano zezentela kumele ziphethwe namazwe akhokhisa intela yokuhambisa izimpahla ngomphumbi kulabo bantu abangabanikazi bemikhumbi abangezona izakhamuzi ukuze kuqedwe noma kwehliswe intela yakwamanye amazwe.
Kunomoya wenkululeko, ukuzithokozisa kanye nobungani kuyona yonke indawo.
Zonke lezi zinto ezingamaqiniso zibangela amaqiniso amasha mayelana nobuhlungu obusha bempi yesifunda.
I-China kanye ne-Afrika bagxeka futhi ayihambisani nezenzo zobushokobezi ezinganoma iluphi uhlobo futhi bazobheka izindlela zokusebenzisana ekulweni nobushokobezi.
Lapho kufanele khona, laba basebenzi kumele bathole izinzuzo ngokusekela kwingxenye ethile.
Kumele kuhlelwe imali yokukhangisa ngemikhiqizo ngelanga kubantu abakhangisa ngemikhiqizo baseNingizimu Afrika.
Siyanibonga futhi ngokuza kwenu emphakathini wethu futhi sinifisela okuhle kakhulu emsebenzini wenu.
Bonke abaqashwe ngenkontileka engaphezu konyaka ingaphansi kwesikhathi esibekelwe ukuthi kuhlolwe ikhono lokwenza umsebenzi.
Lo mhlangano wokucobelelana ngolwazi uzohlanganisa ukuxubana kokulinganisa ubulili kwindawo yabaphathi abasezingeni eliphakathi nendawo abanekhono lokwenza umsebenzi ngomlando ofakazelwe wokwenza umsebenzi kanye nomthelela kwimiphakathi kanye nakwizikhungo kumadolobha akulo lonke elase-Afrika.
Kwimikhakha yaseNingizimu Afrika yokwenza ucwaningo, kubalulekile futhi ukuthi amanethiwekhi okusebenzisana asiza ukwenza ngcono ukukwazi ukwenza ucwaningo.
Ohulumeni kumele basize abazali kanye nabantu abanakekela izingane ngendlela abangakwazi ukwenza ngayo.
Kumacala lapho okwakuntshontshwe khona izingane emazweni asayine isivumelwano, lelo lizwe linesibophezelo zokulekelela umzali oshiyeke ngemuva ngensiza yezomthetho yaseNingizimu Afrika.
Yenza ngcono ukusebenza kwabasebenzi ngokwehlisa izikhathi zemibuzo yamakhasimende.
Angeke sikwazi ukubukela phansi ukuthenjwa kanye nokuzethemba okubekwe phezu kwethu yizigidi zabantu baseNingizimu Afrika kukhetho lakamuva.
Uma kubhekwa leli qiniso elingephikiswe abaholi base-Afrika baphethe ngokuthi sidinga "ukushintsha kakhulu noma sife".
Ngokulinganayo, bonke okhokho bezigqila zase-Afrika abeza lapha beboshwe ngamaketanga babenokulangazelela okukhulu ukuthola inkululeko.
Abanikazi bezimbuzi, bonke abangabantu asebebadala, babonge kakhulu amaphoyisa ngokuthi athole ziimbuzi zabo, okuyiyona kuphela indlela abenza ngayo imali.
IKwaZulu-Natali seyibe yisibonelo esihle kakhulu sokuthatha ukuncelisa ibele ngokuzinikela kanye nangothando.
Ohlukunyeziwe ubehamba eceleni komgwaqo ngesikhathi ebhozomelwa yindoda engaziwa.
Kule minyaka yamakhulu esele kanye nemileniyamu entsha ngikholwa ukuthi abantu base-Afrika basesimweni esihle kakhulu sokuqoka ikusasa lethu.
Izikhulu eziphethe akumele zibe amalungu ayizikhulu kwizinhlangano zezepolitiki noma ngezinhloso zamalungu ezepolitiki.
Kudingeka uhlelo olusimeme noluqinie lokubhekana nokuqedwa kobubha kanye nokungathuthukiswa ngendlela efanele.
Amadokhumenti ama-Tender azotholakala ehhovisi likaNjiniyela Wemigwaqo Wesifunda, e-Main Road, eSuider-Paarl.
Icandelo lezasemanzini lithole imizamo yokwenziwa kocwaningo eminingi futhi libhaliswe futhi liqondwa kangcono.
Zonke izindawo zokuhlala zizohlolwa yi-Association for Persons with Physical Disabilities.
Ukuze kuzoba yimanje iMelika ayikaze ivume leyo-Convention.
Izimpawu zakuleli qoqo angeke sitshenziselwe okungafanele ngezinhloso zezohwebo kanye nokuncintisana kwezokukhangisa.
Noma singakhetha umzila onzima kakhulu wokusimama ohlangabezana nezinjongo ze-triple-bottom line yethu ngentuthuko egqugwuzela ubulungiswa bezenhlalo kanye nomnotho, ukuthembeka kwendawo kanye nokuthuthuka kwezomnotho.
Udlame kanye nokwesaba okuhambisana nalo kunganqotshwa ngokuvimbela.
Ubufakazi obuningi bukhombisa ukuthi othisha abaningi abakasebenzisi izindlela ezintsha zokufundisa.
Bengingakwazi ukukhumbula konke ukwenzeka kwalezo zinto ezenzeka ngaleso sikhathi.
Kukhona ukuvumeleka kokufinyelela kukunakekelwa okwenziwe ngcono kanye nomuzwa omusha wethemba phakathi kweminye yemiphakathi encishwe amathuba nebekwe engcupheni.
Ngesikhathi esifanayo, sesenze iziphakamiso zentshisekelo zokuthi kumele kunqanyulwe izintela kanye nesikweletu sesabiwomali.
Imigomo kanye nezinhlelo zokuphila kahle kwezenhlalakahle zizokwenzelwa ukuthi zibhekelele ubulili kanye nokuthi zisombulule izidingo ezikhethekile kanye nezinkinga zabantu besifazane.
Uhlale wazi Ngengxoxo Mpikiswano Eseqophelweni eliphezulu Kahulumeni wase-Afrika eGhana manje seyiphothuliwe.
UMmeli Wondeni angeke akwazi ukungenelela kunoma yiziphi izindaba esezinqunywe yiNkantolo.
Uhlobo lwamaphrojekthi engqalazisizinda esiwaxhasayo, ahlanganisa ukubiya, uhlelo lokuchelela, amanzi aphuma emgodini, amagushede, amahhoko ezinkukhu kanye namagoqo.
Ekusebenzisaneni kwezamabhizinisi angekho ngaphansi kukahulumeni ngaphakathi kwezikhungo ezingekho ngaphansi kukahulumeni, futhi nakho kungahlinzeka ngamathuba ebhizinisi.
Wonke umuntu ovimbela umseshi ozoba necala.
Ngemuva konyaka sesingasho ngokuzethemba ukuhanjiswa kwezinsiza kwenzeka ngendlela uMongameli ayesho ngayo.
Kwenziwe yonke imizamo ukuze kuncishiswe amaphutha okungathathi amasempula ngokudizayinwa kahle kwamaphepha okubuza imibuzo, ukukubheka kokuthi lungasebenza yini uhlelo, ukuhlelwa kwemininingo ebikiwe kanye nokuqalisa izindlela zokusebenza ezisebenzayo.
Umthetho wokubheka uphenya futhi ubhale ukuhlukunyezwa kwamalungelo esintu.
Kunezingxabano zezomhlaba ezingakasonjululwa, imithetho efaka izinto eziningi, uhlelo lwangaphakathi oluhamba kancane kanye nezinye izinkinga kwingcebo yethu yabantu.
Sibe nethuba maduze nje, noNgoqngqoshe, lokuthi sihlangane nalawa manxusa akusasa.
Inhloso yalolu hlelo ukuqinisekisa ukuthi uMthethosisekelo usemthethweni, ufanelekile futhi wamukelwa yibona bonke abantu baseNingizimu Afrika.
Ubude besikhathi sokwelashwa ukuqinisekisa ukuthi isifo asiphinde sivele futhi.
Izinkomo zobisi ezidla emadlelweni anotshani kanye ne-ryegrass clover aba nomthamo omningi, ikakhulukazi ehlobo, ngenxa yesimo sezomsoco esenziwe ngcono uma kuqhathaniswa nezinye izinkomo ezimadlelweni e-kikuyu noma amanye amadlelo asehlobo.
Wathi ngaso sonke isikhathi izwe libamba ukhetho olunokuthula, olukhululekile futhi olungenzeleli, kuphume nabantu abavotayo abaningi,; siphinda futhi 'sikhombise' intandoyengingi.
Ibandla lokuthetha amacala kuMthetho Wokuhlelela Intuthuko kungenzeka usetshenziselwe ukusombulula ukungaboni ngasolinye ekwengameleni ingcebo.
Umnyango wezamapaki ugcina amapaki kanye nezingadi eziningi zizinhle ezolobheni lonke.
Lokhu kuhlukumezeka kwavezwa udadewabo omncane ngokuthi atshele uma awabo ngesikhathi efika ekhaya.
Lokhu impela sekulethe injabulo kanye nentokozo enkulu kwiningi labantu bakithi, futhi ngokufanelekile, ngenxa yokuthi kumele sikuthole.
Uyazi futhi lokho sekuveze okuningi nokuthi sekushintshile.
Sizoqhubeka nokusebenza ngendlela ebesisebenza ngayo- itemu elithi-"quiet diplomacy" alibeki kahle izinto - liyi-"constructive diplomacy".
Lokhu kubeka izakhamuzi ezikhubazekile kwizimo ezingaphandle zokungabi namandla kakhulu kanye nokubekeka engozini, nokuncane kokuletha ushintsho.
Abaningi babaphathi besikole sebhizinisi, ababengama-receptionist, onobhala noma ama-administrator, manje sebehlanganiswe kwithimba labaphathi lesikole, okuyintuthuko enhle kakhulu.
Lokhu sekuvele kakhulu ikakhulukazi ezindaweni lapho kuzanywa khona imisebenzi esezingeni eliphezulu kumazwe asathuthuka.
Okunye kokwenza ngcono kuhlanganisa ukumiswa kwephrojekthi, ukuqedwa kwephrojekthi kanye nemibiko yokuvakashela izindawo.
Izimpawu zezindawo okwakhiwa kuzona kumele ziveze okuhle kulowo mgwaqo othile.
Iningizimu Afrika ibheka ilungelo lokuvikela bonke ubuchwepheshe bamasiko kanye nongoti kwezobuciko.
Indlela ephathekayo yokubhekana nenkinga engase ibe khona kwisimo sezempilo kanye nenkinga kwisimo sezenhlalo kanye nomnotho ukuvimbelwa kwezifo ezingalapheki.
Umuntu osekhule kkahulu kungenzeka ukuba adinge indawo yokuhlala, futhi ziningi izikhungo ezinikwa imali yesibonelelo kahulumeni umuntu osekhule kakhulu angafaka isicelo sendawo yokuhlala ethola isibonelelo sikahulumeni.
Amalungu omphakathi acula futhi adansa ngesikhathi kufungiswa imeya kanye nosomomo, kwaze kwaba umphathi kamasipala i-Itumeleng Mokate owacela ukuthi abantu abakhona endlini bayeke ukwenza lokhu.
Noma ngabe ikuphi okushiwo okuthiwa thina asifuni ukusebenzisa neCandelo Lezempilo akunasisekelo neze.
Usekhiqize abaholi abasezingeni eliphezulu lokho abakubekile ngombono Wobumbano Lwe-Afrika sekushiye ifa eliyohlala unomphela.
Indlela yokubukeka kwendawo seyicekelwe phansi izinsiza zemvelo kanye nezindawo zezimayini ezidinga ukuthi zilungiswe.
Ukuba nentshisekelo kanye nokuzinikela kwakhe, kugqugquzele ozakwabo kanye nomphakathi ngomoya wokuzuza kanye nokufeza lokho ofisa ukuba nakho.
Imidlalo yasebusuku izochaza futhi isikhathi samahora okuminyana kwezimoto emgaqweni ngezinsuku zemidlalo okunamathuba amancane okuthi kungaphazamisa izinsuku zemidlalo engekho edolobheni.
Into okubhekiswe kuyona kakhulu ukubukeka kwendawo, okuphikisana nokwenza indawo yasedolobheni esebenziseka ngezindlela eziningi.
Sizosebenzela ukwenza ngcono ikhono lethu lokwenza umsebenzi kanye nokusebenza kahle Kwensiza Yamaphoyisa ngokuthi sethule iiznhlelo ezintsha zokuthuthukisa abasebenzi.
Ngendlela efanele, ngabona iJaji uJudge Heath ngaphendula imibuzo ayibuza.
Ezinye zezinto ezizuzwe kakhulu kwiminyaka eyikhulu yabantu base-Afrika kumele impela kube ukunikwa amandla kwabantu besifazane.
Izincwadi zokukhumbuza zithunyelelwa abakhokha ama-rates angekakhokhwa noma kwenziwe izivumelwano zokukhokha ngoba ekugcineni bazothathelwa izinyathelo zenkantolo ngemuva kokunikezwa ikhefu lezinyanga eziyishumi nambili.
Ngicabanga ukuthi umbuzo esiwubhekile futhi esizowudingida naMakhosi uqobo lwawo, udaba lezigcwelegcwele zasolwandle.
Mhlawumbe ungathanda ukuthi ngikunikeze umbhalo ukuze nawe uwubheke futhi.
Okumele kwenzeke ukuthi, lolu khetho lenganyelwe ikhomishani ebhekelele ukhetho ezimele.
Abesifazane sebedlale indima ebonakalayo ekusimamiseni imiphakathi kanye nemibuso, ekunakekeleni izizwe kanye neminitho yamazwe futhi kumele badlale indima ekuyiseleni esimweni umnotho wase-Afrika.
Isitifiketi samazwe omhlaba esisebenzayo kuphela esidingekayo sokuhlinzeka ngokujovela i-yellow fever kuphela esidingekayo.
Ukwehlisa lokho okungaba ukunukubeza kwizindawo zokulahla udoti onobungozi, kanye nokwehlisa inani likadoti othathwawo.
Ingabe wawazi yini ukuthi onogada bakho babezobekwa kuphi?
Cishe kwakukwelinye lamaphephandaba esiNgisi lapho okwabekwa khona lokho okungenzeka.
Kumele kubhekwe kabanzi indawo okubekwe kuyona onogada.
Bona konke ongakunikezwa yidlelo ngokuzalanisa okusezingeni eliphezulu.
Ingabe wayenayo enye i-bib noma i-jacket emkhombisayo ukuthi ungubani noma enye into efana naleyo ayeyigqokile?
Noma kwacaca ukuthi ngosuku ngalunye oludlulayo amaphoyisa aseNingizimu Afrika bekwenzeka esikhathini esiphambilini enze ngokungemthetho lokhu kwenzeka njengento eyayingandile.
Abasolwa babaleka baya ngaku-Pine Street lapho abavulela ngenhlamvu kulabo ababajahayo, nabo bephendula ngenhlamvu.
Kumele ngisho ukuthi, lena akuyona kuphela imboni ekhula ngamandla eNtshonalanga Kapa, kodwa futhi ibukeka njengemboni ebukeka kahle kakhulu eNtshonalanga Kapa.
Le miphumela izokwethulwa ngokuhambisana nokunye okuzuziwe ofufana nokusetshenziswa ngendlela efanele kwamanzi kanye nezinhlelo zokwengamela imfucuza eziholwa uhulumeni wesifundazwe.
Indawo yokudlala izingane seyidizayinwe kabusha ukuze ihehe izingane esezikhulakhulile ngokufaka izinto zokudlala ezihambisana neminyaka yezingane ezifana nezinsiza zokugibela phezulu.
Lonke ubisi olutholakale emapulazini, kwizimboni ezilungisa ubisi, izindawo ezithengisa ubisi ngaluningi kanye nezindawo ezithengisa ubisi ezingekho ngaphansi kohlelo kumele zihambisane namazinga amancane njengoba ebekwe kwimithetho.
Isikhathi esincane sokunetha senzeka phakathi kuka-Okthoba kanye noDisemba bese isikhathi eside semvula, kanye nezimvula zendawo ye-tropic, phakathi kuka-Januwari kanye naphakathi noMeyi.
Ukubaluleka kokubamba iqhaza kwebhizinisi ekugqugquzelweni kokuhwebelana phakathi kwamazwe amabili angeke kugcizelelwe kakhulu.
Sizimisele ukwakha umnotho osebenzisa amandla ngendlela efanele eNtshonalanga Kapa.
Umbhalo oshicilelwe ubheka izindlela ezimbili zokwakha ezenhlalo esinazo ezimweni ezahlukene.
Ijele labantu besifazane kuphela elingabonakali ngoba selishintshwe laba ngamahhovisi.
Lokhu kungoba ikusasa lincike ekuphumeleleni kwabafundi bakamatikuletsheni manje.
Ukunqoba okungaba okwe-Pirates noma i-Chiefs kuzosho ukuthi izodlulela kwindawo yesibili ebangwayo kuhlu lwemidlalo esidlaliwe.
I-seminar izohlinzeka ngenkundla yokuthi osomabhizinisi abazimele babelane ngalokho okwenzeke kubona - kanye nokuthi bathuthukise indlela ehlanganisa izinto eziningi mayelana nokuthuthukiswa kwabantu abasha babe ngosomabhizinisi.
Imicimbi yalolu hlobo isisiza ukusikhumbuza ngesiko elidala lokwenza kahle ngendlela emangalisayo kwezemfundo KwaZulu-Natali.
Njengomuntu ozibiza ngoMkhrestu ngithatha lokhu kufunga phambi kwesikhulu njengesibophezelo kunembeza wami kanye nakwindlela yonke yokuziphatha kwami futhi ngizamile ukukufezekisa ngendlela yonke ebengingakwazi ukwenza ngayo.
Kungenzeka bangabi kuphela nokufakwa kwesicelo sokuzivikela kodwa bangaba futhi nesicelo okungesona esokuzivikela.
Ngikwenzela leyo nhloso kuphela futhi ngimnika ithuba elenele lokuthi adlulise lokho afisa ukukhuluma ngakho.
Lokhu akakwenzanga yedwa kodwa ukwenze nezigidi zabantu baseNingizimu Afrika ababegqilazwa uhlelo olwalungabavumeli ukuthi babe nesithunzi, uxolo, amalungelo esintu ayisisekelo, ukulingana kanye nenkululeko.
Lokhu kuxhunyaniswa ne-African Census Analysis Project, uhlelo olusungulwe ngokusebenzisana phakathi kweNyuvesi yasePennsylvania kanye Nezikhungo zase-Afrika ezisebenza ngocwaningo lwezinhlobo zabantu kanye nokuqeqesha.
Ukuvunda kwemfucuza etholakele kunikeza iphunga elingelihle kanye nokwakheka kwamanzi angenwe osawotshana bemfucuza abnukubeza amanzi okungenzeka kube yingozi kwimpilo futhi kube nomthelela omubi kwindawo kanye nakumanzi asemgodini.
Ubufakazi buchaza ukuthi ukuvuleleka okuyingozi kwenzeka ngesikhathi sokuhlaba, sokuchutha izimpaphe, kanye nokulungiselela ukupheka inkukhu.
Okwesibili, i-Iran seyihlinzeke i-Agency ngolwazi olwengeziwe kanye nokungena okudingekayo ukuze kuxazululwe izindaba eziningi ezingaxazululwa, ezifana nencazelo kanye nohlobo lokuhlolwa kokusebenza i-plutonium okwedlule.
Ungaphuzi utshwala ngaphambi noma ngesikhathi ubhukuda, utshuza noma uhamba ngesikebhe.
Iqembu lizovakashela izikhungo njalo ngonyaka bese lenza ukuhlola kwangaphandle kusetshenziswa imigomo ebekwe iqembu.
Ukukhula kwabantu ukushintsha jikelele kwenani labantu kwindawo okuhlalwa kuyona, ngenxa yokuzalana, ukushona kanye nokuthuthela kwezinye izindawo kwabantu.
Abasakazi beziteshi zomphakathi bathola izinsiza kusebenza zabo kubantu abanikelayo kanye nakwizibonelelo kodwa basathatha izikhangisi njengomthombo obalulekile wemali.
Ukuze uqonde kangcono lokho okwenzeka Kumnotho Wesibili kanye nokuqinisekisa ukuthi kungenelelwa ngendlela esebenzayo, kuzokwenziwa ucwaningo lweminyaka emithathu lwezenhlalo kanye nomnotho lwale miphakathi.
Ihhovisi likaMqondisi Wokwenza Ngcono Izingqalasizinda ZikaMasipala lihlose ukugqugquzela ukuhlinzeka ngendlela esebenzayo izingqalasizinda zikamasipala.
Sibheka emuva ngokuneliseka kokuthi lokho esakwenza kwakungokufanele futhi sekuyaqala ukuthela izithelo.
Ithimba lami lincoma i-Agency ngendima yayo yokusabalalisa ulwazi kanye nokwazisa umphakathi mayelana nezinzuzo ezitholakale kwizindela ze-nuclear kanye nezinto ezifanayo ekusombululeni izidingo ezibalulekile zentuthuko.
Bengithi kumele babuze lowo owanikeza umyalelo wokuthi ngibulawe.
Uhulumeni uzothuthukisa, wethule bese ugqugquzela amazinga okuphepha kanye nokusebenza ezitofini zikapharafini.
Kwezinye izimo izikole zezomthetho kanye namanyuvesi zisebenzisana neziphathimandla ukuze kukhishwe abafundi abawuhlupho futhi.
Ukubika kuchaza ukuthi kunikezwe lonke ulwazi olutholakalayo oluthathwe kubafundi kwisikhungo esifanele, okungaba ngocingo noma ngombiko obhalwe phansi.
Ukwakhiwa komgwaqo wasogwini okungenzeka kunikeza amathuba kanye nezinselele.
Uhlelo lokuqeqeshela amakhono ngalunye lunohlelo lwalo lwezifundo, izindlel azokuqeqesha kanye nendlela yokuhlunga ebekiwe.
Ikhasi olibhekayo kungenzeka ukuthi lasuswa, noma kwashintshwa igama lalo, noma alitholakali okwesikhashana.
Njengomuntu ohlanganisa Uhleo Lwezifundo kanye Nokuhlolwa uhumusha izinhloso ezihleliwe zibe ngumsebenzi owenziwayo.
Ukwakha kokuthuthukiswa kwendawo kuyisu eliphakeme kakhulu, elihlanganiswa nokukwazi ukukhombisa ikhono lokwenziwa komsebenzi, ukucebisa kwimikhakha esebenzela umphakathi kanye nezimele kumthelela walokho uhulumeni azoqala ngokusebenzisa kukona izimali.
Umbuso uzokwengamela ngendlela efanele, ugcine futhi uphokophele ukunweba i-Admiralty Reserve.
Empeleni amadoda akho enza okungaphezu kwalokho ayesebenza ngaphandle kwemingcele ebekiwe ezama ukusombulula lokho.
IMozambique inesimo sezulu kanye nesimo sendawo esihle kakhulu sokukhulisa imfuyo.
Imihlahlandlela yoMdwebo Wesakhiwo (Architecture) kanye Nokubukeka Kwegceke lepaki lendawo yasedolobheni umbhalo ochaza kabanzi ngepaki kanye nokuthi lizome limekanjani, iphansi, izihlahla njl. okuzosetshenziswa.
Iningi labantu bakithi abaphekwe kahle ngokwezemfundo bahamba bayofuna ziimpilo ezingcono kumazwe afana neMelika.
Lokhu kubuyisela emuva futhi kwisu lendlela yokwenza eliphelele, kulapho kuzanywa khona ukuthi kuhlanganiswe ndawonye imizamo yokuhlanganyela kwabo bonke abantu ababandakanyekayo eekulawulweni koMbuso njl.
I-Durban Metro Police seyithintiwe ukuze ihlinzeke ngensiza yokuvikela ngesikhathi sokugcwala kakhulu kwabantu.
Ezolimo kanye nokuvulwa kwezimakethe kubaluleke kakhulu futhi izivumelwano zentuthuko zaseDoha (Doha development round) kumele ziphothulwe.
Kodwa-ke , sinesasasa kakhulu ngalokhu kuqashwa kunikezwa indima engumongo edlalwa izinto zokuthutha umphakathi ekuqaqeni okungazuzwa kwezomnotho kweSifundazwe.
Isikhulu Esengamele kumele sihlole izwi lokuphikisa, sibhale lokhho okutholakele ngokuphathelene nezwi lokuphikisa, bese azisa ngomlomo lowo ophakamise izwi lokuphikisana ngesinqumo bese egcina irekhodi lezwi lokuphikisa ngalinye.
Kukhona ukwethenjwa kanye nokwethembelwa kithina okungelinganiswe okubekwe ekukwazini kwethu ukuhola abantu baseZimbabwe, endleleni eya phambili yokwakha izwe.
Ngakho sihlangana lapha eParis, ake sibuke lokho okwenziwa izizukulwane ezingaphambili ngokomqondo kanye nezisekelo zezendabuko zomsebenzi esizowenza.
Okubalulekile kimina ukuthi izingane ezinsundu akumele zikhuliswe ezinye izinhlanga, njengabantu abamhlophe.
Ukwengeza kulezi zinto ezifanayo, lokhu okulandelayo kufanele umkhakha oqondene nokuthile kwezingqalasizinda ezahlukene.
Babelwa neqembu lezigcwelegcwele futhi ngababiza ukuze sidingide lezo zinkinga.
Uhlale eklonyeliswa nge-David Dixon-award ngokuphikelela kwakhe kanye nokugwema izingqinamba, kanye nokunika intshisekelo.
Labo ababegqoke ama-bib aphuzi babengekho, kodwa kwakukhona abantu abaningi lapho.
Umbiko ofingqiwe wezezindaba ezitholakala ngensiza yekhompuyutha kuqoqwe futhi zikhishwa kathathu ngosuku.
Lokhu kukhombisa umbiko ofingqiwe wemali okuvunyelwe ukuthi yenze iphrojekthi kanye nemali esele.
Izingane azisafiki kwiminyaka yazo yokuba ama-teen, zishiya esikoleni ukuze zivikele impilo kanye nalokho ezinakho.
Ubugugu bokubukwa kwendawo kanye nobugugu bendawo kuzovikelwa njengefa lezomnotho.
Izimoto zibekwa uphawu ngokusetshenziswa kwe-Vehicle Circulation System ebekwe emingceleni.
Amazwe amaningi aseNyakatho Mpumalanga ne-Asia, uma singenza isibonelo, azisa amandla okusakaza.
Ukuze kuqinisekiswe ukuthi izinsiza zokwengamela ziyaseebenza futhi ziyakwazi ukusebenziseka, ukubekwa ngamaqoqo kokwengamela kungenzeka kusetshenziswe kwizimpahla ezenganyelwe kanye nohlu lwemisebenzi Ekwizimemezelo Zikahulumeni.
Uma usuqeqeshiwe, wahlolwa futhi wabhaliswa, kuzodingeka ukuthi uzidayise njengomuntu okhombisa izivakashi izindawo obhalisiwe ngokuthinta abantu abasisebenzelayo ukuze uthole umsebenzi.
Okungumongo wokuphawula kwami namhlanje ukuthi ukuqhamukanezinto ezintsha kwingqikithi 'yesimo sokuthuthukisa' kuyinselele yokulinganisa.
Angisawukhumbuli lo mbhlalo, kodwa ngiyakhumbula okunye kwalokho okuphokophelwe ngesikhathi sokuqala sokwakhiwa kwe-Project Coast.
Kuthathwe kwi-National Land Cover Database futhi kuhlukaniswe ngemikhakha eminingi eyahlukene.
Sethemba ukuthi ukuhlangana kwe-United Nations kungenziwa kube semqoka kule-General Assembly.
Amasekela Abaqondisi Jikelele baqokelwe kuMnyango Wezendawo kanye Nezokuvakasha.
Ngokolibo izilwane ezisezingeni eliphezulu zenza kube lula ukuthi umlimi asebenzise ngokusezingeni eliphezulu ukuphatha okuhle.
Kusukela mhla kwasayinwa isivumelwano phakathi kwezinhlaka ezintathu, kwasungulwa amaqembu enza umsebenzi asebenza ngaphansi kwekomidi lezobuchwepheshe.
Inhlangano Yezokhetho Ezimele okwamanje isaphenya izindlela ezithile zokusiza kanye nokusebenzisana nezikhulu zamaComorian.
Uma engekho matasatasa kanye namaphoyisa kanye necandelo lezokuxhumana likahulumeni uthanda ukufunda.
Njengoba bengishilo ngesikhathi ngiphuma kwikesi ngangibona konke okwenzekayo, yilokho engakubona.
Kumayelana nokuqinisekisa ukuthi sihlukana nohlelo lokwenza izinto ngendlela ethile osekubeke eceleni ezolimo zase-Afrika kanye neningi labantu bakithi abasebenza emapulazini kuleli, kwisifunda kanye nakwizwekazi kuhlelo lwezinguquko.
Isifunda sinalokho okungaphinde kwenziwe kokuphinda kusungulwe ukuzihambela ngokukhululeka kwezindlovu kanye nezinye izinhlobo zezilwane.
Umuntu ozogunyaza i-journal angeke akwazi ukuyigunyaza kuze kube zonke izibalo zime ngendlela efanele.
Kunezifundo ezibalukekile esingazifunda kwizindaba zabaphumelele namhlanje kanye nalabo abatholakele bekufanele ukucintisana.
Khumbula ukucisha i-heater yakho, i-fan noma i-air conditioner ngesikhathi ungenisa umoya kwigumbi.
Ngokuphathelene namasosha, abantu ababefanele ukuthi baqumbe phansi uHulumeni, babeqeqeshwe emhlabeni wonke.
Ngo-Ephreli wonyaka odlule, sethula i-Call Centre, ukuze kwenziwe ngcono ukulethwa kwezinsiza abasebenzi bethu, ukubeka i-Safe Schools Call Centre kwisakhiwo sikanokusho.
Okokuqala okwakukhathazekwe ngakho ukuthi umnyango wawungazolungisa amamaki ngoba ukungasebenzi ngezinga elilindelekile kwakungafakazelwe.
Enye yezinselele ezinkulu eNyakatho Kapa ukulawulwa ngaphesheya komngcele kwengxenye engezansi ye-Orange River.
Sinesivumelwano sokusebenzisana kwezocwaningo neNyuvesi yaKwazulu-Natali ukuze kuqhubezelwe phambili lawa masu.
Ngakho Amasosha kumele akwazi ukuqinisekisa uhulumeni ohambisa ngezindlela ezifanele ngokuthi agcine ukubanjwa komthetho kanye nokuvikeleka kwimingcele yezwe.
Umgomo wokulawula walo mkhakha udinga ukuqinisekisa ukuthi kunencazelo eyenele kanye nokuhlukaniswa kwendima edlalwayo, ukubalula phakathi kokusebenza kwabakha imigomo, abaphatha kanye nabahlinzeka ngezamandla.
Ukubekwa kwezikhathi zokudoba kuzokhonjiswa kakhulukazi yizinto eziphathelene nezesayensi yemvelo, kodwa kuzophinda kubhekwe futhi okuphathelene nezomnotho, ngokuphathelene nezinhlobo kanye nemikhakha yezokudoba ethintekayo.
Lokhu okuphokophelwe kungazuzwa kuphela ngomzabalazo weqiniso ongahlanganisi kuphela ohulumeni, kodwa kanye nabanye abantu ngokwamaqoqo abo.
Kunzima ukuthi kukhulunywe ngesizwe esisodwa kanye nabantu ababodwa ngesikhathi kukhona ukuhlukana okukhulu kwezomnotho, kumaholo kanye nakumathuba okubelesele.
Kusukela kumazinga aphezulu abantu babeklonyeliswa ngokwezezimali noma ngemiklomelo.
Lokho Okuqalwe yizikhulu, kuthuthukisa futhi kuqalise imigomo kanye nemithetho, isishayamthetho siphsisa imithetho futhi sidlala nendima yokubheka ukusebenza kwezikhulu, kanti amajaji aqhakambisa uMthethosisekelo kanye nomthetho.
Okufakwe lapha imininingwane yokuthintana ebaluleke kakhulu kanye nokubuyekezwa jikelele kwemigomo enomthelela kwimboni yezokuvakasha.
Lokhu kusebenzisana kuhlinzeka abanthu ngethuba lokuba ngabanikazi Bezindawo Zomphakathi Ezivulelekile ezindaweni zangakubo.
Sengizibophezele ekukalweni kwezokwengamela, kanye nohlelo lwethu lokwenza umsebenzi oluzosekelwa Uhlelo Lokuhlola kanye Nokubheka ukusebenza okudizayinwe kahle.
Ingabe nanihlukaniswe naba ngamaqembu ngenyanga yenu yokugcina nihlala e-Camp Hippo?
Kodwa, kuyinto engephikiswe ukuthi uMbuso kumele uzibophezele ekuqinisekiseni ukuthi izinto ezifana nalezi azenzeki ngesikhathi sokugcinwa koxolo, ngoba akufanele kwenzeke futhi angeke kukwazi ukuchazwa ukuthi kungani kwenzeka.
Asikho isigaba lapho abahlinzeka ngezinsiza ezisemqoka bengakwazi khona ukuthi bavinjelwe ukuthi bangene ezindaweni ezifana nalezi.
Abantu baseChina bathatha inombolo yesishiyagalombili njengenombolo ebaluleka kakhulu okuyingakho ikhethelwe ukuthi umcimbi wokuvula namhlanje.
Ukuhlinzekwa ngezezimali ekuthengeni noma ekwakheni izakhiwo zezokuhwebelana, noma ukuthenga izinsiza kusebenza kutholakala kubona.
Okokuqala, isebenzisa umbhobho wokukhuluma ukuze kuguqulwe amandla abe wumsindo ozoba yisignali kagesi.
Lolu hlelo lwesifundo nalo ludizayinelwe ukuthi lusize ukulumgiselela abafundi kwi-Green Industries Practical Examination okuyinto okumele ube nayo ukuze wenze i-National Diploma ye-Horticulture.
Noma yini engaphansi kwalokhu ngabe ikhombise ukuthi asizimisele ukufezekisa lokho okufunwa yimiphakathi yethu, washo lokhu ngenjabulo.
Abafundi bazohlolwa kuqhathaniswa namazinga amakhono omsebenzi okuunyelwene ngawo ngaphambi kwalokhu kanye nababambe iqhaza kwimboni.
Kwizinga eliqondile okubhekiswe kukho kokuhlanganisa ukuqinisekisa ukwenziwa ngendlela efanayo kwalokho okwenziwa ezindaweni ezisemadolobheni ngezindlela, imigomo kanye nezinhlelo ezivela kwimikhakha ephezulu kahulumeni.
Uma kubhekwa jikelele, imindeni yabantu yabantu abamhlophe ayyithintekile ngenxa yomthelela wohlelo lobandlululo olwalungabhekeleli ezinye izakhamuzi.
Ukwenganyelwa kwephrojekthi yama-Project Desk implements futhi ihlanganisa ukusebenza kwezinsiza kumaphrojekthi ahlanganisa izinhlaka ezahlukene aqhutshwa uMnyango Wezokuxhumana kaHulumeni, umele eminye iminyango.
Gcwalisa izindima yokusebenza ngezindlela ezahlukene kanye nezibophezelo ezidingekayo ekwenzeni lawa mapulani njengeqembu elihlanganyele.
Sisandisa futhi izinhlaka zamabutho ethu ahlomile okumele atholakale kwimizamo yokuxhasa ukuza noxolo.
Kwizinga likahulumeni, ukubaluleka kokusebenza ngokuhlanganyela kukhonjiswa ngokucacile, kwezinye izinto ezingabalulwa, ekusebenzeni Kwezinkantolo Zamacala Aphathelene Nezocansi.
Lokhu kuhlanganisa zindaba Ukubamba iqhaza Kwezimboni Kuzwelonke kanye nemithelela Yezizimali.
Ngicela ukubonga bonke abakhokha intela ngokusebenzisana nathi kwabo kanye nokuqonda kwabo ngesikhathi sokuhlanganiswa kohlelo lwama-rates.
Leli bhola lentambo noma likakotini kungenzeka libe nanoma iluphi uhlobo lwendwangu, okuhlanganisa ingxube.
Ukaputeni John Meje ngokumela Insiza Yamaphoyisa aseNingizimu Afrika ucela ukuthi bonke abantu kanye nezikhungo abathintwe ngocingo beze bazokhomba izimoto zabo.
Uphinde wasebenzisana eduze neBhange Lomhlaba kule Phrojekthi.
Izinto ezisunguliwe zihlanganisa ukusetshenziswa kwama-air conditioner, abekelwe ukusebenza ngezikhathi ezithile ngezikhathi zomsebenzi.
I-Africa idinga ukuthi izikhungo zihambise umbono kwazwelonke, wesifunda kanye nezwekazi kanye namazinga amazwe omhlaba.
Umshayeli wendiza unesibophezelo sokuvikeleka kwendiza, abagibeli, izikhwama, izimpahla kanye nezinye izinsiza zendiza ezifana nokuhlinzeka ngokudla.
UMongameli kanye Nosekela Mongameli bazovumelana ngokubekwa kweMinyango kanye nezinhloso zokubhekwa komsebenzi kwansuku zonke.
Kuyintokozo enkulu kimina ukuthi nginamukele, abantu abamele amaPhalamende ase-Afrika, eNingizimu Afrika kanye nakwiPhalamende lethu.
Ukuqashwa kumkhakha ohleliwe wecandelo lezokwakha sekukhombise ukwehla eminyakeni eyishumi eyedlule.
Konke lokhu okungenhla okumele kwenziwe ngokuphathelene nomgomo kazwelonke okuchazwe kwi-National Land Transport Transition Act.
UMnyango uvumela izincomo, ikakhulukazi umgomo wohlaka lokuba nekhono lokukodwa.
Ukuvezwa kanye nokucekelwa phansi kwezinhlaka kubalulekile ukuze kuqinisekiswe ukuthi ziyamiswa ekwenzeni kanye nasekuzibandakanyeni kunoma iziphi izenzo zokuqeda uzinzo.
Lokhu yindlela yengxoxo othi yenzeka, ingabe uneqiniso ngokuphelele lokuthi yilokho okwenzeka?
I-mascot izosetshenziselwa ukumela ibhola lendebe yomhlaba futhi kufanele ibe yisibonakaliso esaziwa emhlabeni wonke, kwasho uMnu. Weil.
Izikhulumi eziqavile zimenywa ukuthi zethule izifundo kwimikhakha ezingongoti kuyona.
Indawo isikhathi esiningi ayikakathuthukiswa ngenxa yamathuba ezomnotho angandile, izingqalasizinda kanye nezinsiza okungekho ezingeni elifanele.
Ukuphinda kuthuthukiswe kabusha kwe-Green Point Common ibe yipaki lasendaweni yasedolobheni kuzoba nomthelela omuhle ekubukekeni kwendawo ezungezile.
Sicela niphakamisele izingilazi phezulu bese nithi qhabu nihalalisela abantu kanye nohulumeni wasePortugal.
Idolobha laseKapa lizoqala izinhlelo ezisunguliwe zokonga amandla ngesikhathi kuhlangene okokuqala namhlanje Ikomidi Lezamandla Kanye Nokuguquka Kwesimo Sezulu elisanda kusungulwa.
Okubalulekile ukuthi, kuzoqinisekisa ukuthi imikhiqizo evela kwizindwo ezazzincishwe amathuba esikhathini esiphambilini ihlanganiswa ibe ubugugu benani lasemakethe.
Le phrojekthi ihlose ukuhlonza ukukwazi ukusebenza kwamakinati njengokunye okungatshalwa eNtshonalanga Kapa.
Igumbi lokwenza ucwaningo liphinde libheke imbangela yokushona futhi liphenye nezinkinga eziphathelene nezilwane.
Izwe kanye nomphakathi owawuzibeke eceleni, ikakhulukazi amashumi eminyaka, ekuhlanganyeleni namazwe omhlaba futhi ngokwenzenjalo lathola ukuba nezinhlelo ezibuthakathaka zobudlelwane namazwe omhlaba.
Ngicabanga ukuthi sizophinda sibe nohlelo lokuthuthukisa ukukwazi ukwenza umsebenzi e-East Timor.
Sengixolisile kuyena kanye nakwabanye aabbeyizitha zami ngesikhathi somzabalazo.
Yingakho bethathe izinyathelo esingajwayelekile sokuqala ukubhala umthetho sivivinywa okhishwe iminyango eyidlanzana eyahlukene.
Ngiyazi ukuthi uhlangabezane nezobuciko ezikhethekile ezakhiwe ngemfucuza abafundi abakhubazekile ngokomqondo kanye nezithombe ezivusa umuzwa othile zikaPaul Weinberg.
Kungumbuzo owodwa kuphela wabanye abantu abathuthela kwezinye ziindawo ukuze bayoseebnza futhi noyedwa phakathi kwethu ongakwazi ukuwuphendula, kodwa u-JB Makwasa wayebandakanyeka kubudlelwane kwezezimboni iminyaka eminingi.
Yenza ngcono ukufinyelela kwezamandla kanye nezinsiza ongathembela kukona, okukwaziyo ukuzimela ngokwezezimali, okwamukelekile ngokwezenhlalo futhi nokwakha umqondo kwezemvelo.
Njengamanje imiphakathi yethu yendawo kanye neyendabuko isiqala ukukala lokho okuzuzwe yileli Komidi.
Isikhathi esikhomba lokho okumele kwenziwe kanye nokuba nomthelela kwikusasa yimanje.
Ngemuva kokwenziwa kophenyo kwatholakala ukuthi izibhamu zazintshontshwe eGravellote eLimpopo.
Umdlavuza wesibeletho yiwona mdlavuza otholakala kakhulu kubantu besifazane baseNingizimu Afrika.
Ukuze uthole eminye imininingwane sicela uthinte izindlu zamanxusa zase-Belgium ePitoli noma uvakashele iwebhusayithi yoMnyango Wezangaphandle wase-Belgium.
Insiza yokugcina yonke imininingo idingeka lapho kugcinwa khona imininingo yazo zonke iziteshi zokuyibheka kuzwelonke.
Iqembu okwamanje libheka umdwebo wendlela ihhovisi elizobukeka ngayo kanye nedizayini okuxoxiswana ngakho ne-Air Traffic and Navigation Services ngaphambi kokuba isayinwe.
Okuhle okwenzekile okuvele kulokho ukuthi amanye amaphrojekthi akuhlelo lokuhlinzeka ngogesi adluliselwe phambili.
Imigudu yokuxoxisana ehleliwe kanye nezinhlelo zokuxhumana kusungulwe phakathi kwazo zonke izinhlaka zikahulumeni.
Isisetshenziswa singalungisela indlela esisebenza ngayo kwizidingo zakho, okuthandayo kanye nalokho ongakuthandi ngokuthi kuqoqwe futhi kukhunjulwe lokho okukhethayo.
Umcimbi wokuqala uzobanjelwa e-Belhar Sports Complex futhi ubhekise ngqo ekuphepheni kwezingane.
Okwalandela, ukuhanjiswa kwezimali eziphuma kuMgcini Mafa Kazwelonke kulawo madolobho ayezosingatha imidlalo.
UMasipala wase-Bitou kumele uhalaliselwe ngokuthi uthathe izinyathelo ngokuphathelene nalokhu ngokuthi ubeke uMasipala emgqeni ngokuphathelene nezivakashi kulesi sifunda.
Ingabe uke wabona uhlobo olujwayelekile lwamaphoyisa abekhona ngaphambi kokuba ume kumugqa?
Ukucwasa ngokohlanga kanye nokucindezelwa kweningi labantu kwakuveza umlando wezwe.
Uketshezi oluyinsiza yokuhambisa izimoto ludlala indima ebalulekile noma ukuvikelela kokuhanjiswa kwalo alusabalulekile njengoba lwalunjalo kuqala.
Mnu. Sihlalo,ake ngisho into eyodwa okuwukuthi abantu ababandakanyekayo kanye nendima abayidlalile kuthathwe kwisicelo sikashwele esiqukethe ukuvuma ngaphambi kwesikhulu sezomthetho.
Ngabamba iqhaza kwingxoxo ezivulelekile kanye neziyimfihlo nabantu Abamhlophe kanye nababemele Uhulumeni Wobandlululo.
Umsebenzi wakuMtapo Wolwazi, uNksz. Erna Mostert, angathanda ukusiza ngazo zonke izidingo zazo zonke izikhulu zeminyango kanye nothisha.
Nokombiko wamaphoyisa, abantu abahlanu, abesifazane abathathu kanye nabesilisa ababili baya erestorenti i-Figtree eWoodstock bathenga ukudla.
Ukuqonda "ubuhlungu" okungenzeka bube khona kanye kanye nokulandela ukulungiselela okudingekayo ekuqalisweni kwephakheji ye-software.
Yengeza ubugugu futhi usebenzisane nezinye izinhlaka zikahulmeni ukuze usheshise ukulethwa kwezindlu.
Hlanganani emahhovisi ase-Hex Valley Water User Association bese nihamba niyobona indawo.
I-Astronomy ingaba yindlela yokuhehela iningi Labansundu kwizifundo zesayensi nezezibalo.
Hlola indima edlalwa yizikhungo ezihlinzeka ngezifundo zabantu abakunde nesikhungo ekuhlinzekeni kwezifundo zangemuva kokuthola iziqu zokuqala.
Ngethemba ukuthi ezinye izizwe zingasebenzisa izwe lenu njengesibonelo ekusizeni ngezinkinga zawo.
UMnyango Wezimbiwa kanye Namandla uzosebenzisa leli thuba ekutholeni izimali zamazwe angaphandle ukuze usize ekuhleleni kabusha amaphrojekthi ezentuthuko ngokuhambisana nezindlela ezinomthelela kwisimo esihle sezendawo somhlaba.
Kumele, ukuze kusizakale wonke umuntu, ngithole ukuthi wayekuphi ngempela.
Ngiphakamisela ukubonga kuNkulunkulu ngesibindi esikhonjiswe yiningi labantu baseNingizimu Afrika nakuba bekukhona ububi.
Uma kuzoqhunyiswa okhrikhethi endaweni ehlala abantu abaningi, kumele kutholakale kuqala imvume yomnikazi waleyo ndawo.
Laba abathathu benza imisebenzi eminingi yokubheka okwenzeka kumakheli amaningi ahlukene futhi baphinde baqoqa ulwazi oluningi lwalona oshayela phezulu, okwaphetha ngokubopha.
Ngiyabonga, ngicela uhlale phansi futhi bengicela ukhanyise umbobho wokukhuluma ophambi kwakho.
UMnyango omusha Wokuthuthukiswa Komnotho usungulelwe ukuthi ubhekane nokwakha imigomo yezomnotho.
Uzohlanganisa amalungu azo zonke izikhungo ezibalulekile zikaHulumeni, izinkampani ezingekho ngaphansi kukahulumeni kanye namalungu omphakathi.
Ukudayiswa, kwizindlu ezizimele, ngokuthengiswa nge-tender kumalungu omphakathi kwalezi zakhiwo ezilandelayo, futhi abanenkontileka bazosizwa.
Yilokho okungokahulumeni okutholakale ngezinkampani zomphakathi, u-Eskom, ababika kuNgqongqoshe Wamabhizinisi Omphakathi.
Icandelo lezezimayini likuhlelo oluqhubekayo lokuhlelwa kabusha iminyaka eminingana futhi lisohlelweni lokudiliza abasebenzi, okunomthelela kwizindawo ezisemadolobheni eziseduze.
Le migubho yesikhumbuzo igcizelela indima yokubambisana ngokwezenhlalo ekuzuzeni lokho okuphokophelwe kwesikhathi eside, okuyinzuzo ezweni.
Lezi zikhungo zingathola izimali zikahulumeni kanye nemithombo yezimakethe zezezimali zamabhizinisi kanye nezimali zabatshala imali bangaphandle.
Leli hhovisi liphokophele ukuqinisekisa isisombululo esisheshayo kanye nesisebenzayo kwizikhalazo zeziboshwa ngendlela eqhubekayo.
Izolengela ngaphakathi, futhi izoxhaswa i-tension ring engaphakathi kanye ne-compression ring engaphandle.
Lokhu kwephulwa umthetho kujeziselwa ngokukhokhisa imali kanye nokungenzeka okuwukukhokhiswa imali kanye nokugqunywa ejele.
Awziboni ungumuntu odinga ukudatshukelwa.
Mnu. Chancellor, amanye amadolobha kanye nezindawo esihlala kuzona zinamagama eziJalimani.
Ukuzuzeka kwalezi zilinganiso kuncike ekumelelekeni kwezomthetho kanye nasekusebenzisaneni neNkantolo.
Ubuciko bezobuchwepheshe buhlanganisa okwakhiwe e-worksho, imibhalo kanye nezithombe eziphathelene neminyaka yokungabikho kozinzo, kanye nomlando wokukhula kancane kancane kanye nempumelelo yezikhungo.
Sebenza nokusetshenziswana nabo bamazwe omhlaba ekuqedweni kwezifo ezogwemekayo kanye nasekugqugquzeleni impilo enhle kwizwekazi.
Ngaleso sikhathi, iphrojekthi yayisaqala futhi ngemuva kwalokho kwaba khona izingxoxo eziningi futhi kwenziwa nohlelo lokubuza imibuzo nabantu abaningi ababambe iqhaza ukuze kubonakale ukuthi lo mkhiqizo uzoba yini ekugcineni.
Yilokho okwedlule kwezwe elehlukene ngokobuhlanga, lobasi kanye nezigqila, kokungqubuzana kanye nokungathembani okufuzelelwa ubuhlanga.
Ake nginikeze ezinye zezibonelo zamacala enkohlakalo angaziwa kakhulu awuhlobo Idolobha elifisa ukuyiqeda ngocingo lokubika inkohlakalo (anti-corruption hotline).
Ngemuva kokuboshwa kwakhe, waholela amaphoyisa emakhaya abayisithupha asola ngokuthi wayesebenzisana nabo.
Akukho kufakazelwa kwezokwelashwa noma kwezesayensi kokuhlolelwa kwabafundi igciwane lendulela ingculazi.
Ngizoqhubeka nokudingida namazwe, ahlaganisa i-Russia, okuyingxenye yokugqugquzela izinsiza eziningi ezingahlinzekwa kumazwe ngendlela edingekayo.
Ngingathanda ukucebisa ngokuthi Mnu. Sihlalo ngizothatha ithuba lami ekugcineni ngemuva kokuba seqedwe wonke umuntu, ngenye indlela kungaholela ekutheni ngithole amathuba amabili.
Okunye jikelele ukuthi uhulumeni wobandlululo waqinisa ukubumbana kwemindeni, ngoba yayilwa nesitha esisodwa, lokhu okuchaza ububi bukahulumeni wabandlululo.
Usuku lokuqeda lesi sigaba, esendulela ukuthuthukiswa uqobo, lusazokwaziswa.
Esikhathini esiphambilini ezinye izinto eziphathelene nokuhanjiswa kwezinsiza Kwedolobha bezibanjwe uHulumeni Wesifundazwe.
Sidinga ukuguqula ukubamba iqhaza kwabahlomulayo bayeke ukuyekelela yonke into babambe iqhaza ngendlela ebonakalayo.
Uma imibhalo ekopopayi abangezansi imincane kakhulu ukuthi ungayifunda, chofoza isithombe ukuze uthole uhlobo olukhudlwana.
Kuyiqiniso futhi ukuthi uyakwazi ukufinyelela kumkhandlu wezomthetho owawungavulelekanga kwabanye abantu, otholakala manje.
Lokhu kuchaza ukuthi, kuzosetshenziswa imihlomulo ebonakalayo ukuze kuqondiswe intuthuko kuhlelo lwemfundo ephakeme ngokuhambisana nemigomo kazwelonke.
Kwatholakala ukuthi sengathi bekusetshenziswa i-Nissan ekuhambiseni izimpahla ezebiwe.
Umnu. Will uthe uthokoze kakhulu ngesasa elimangalisayo elikhonjiswa abathandi bebhola emhlabeni wonke ekuqaleni kokuthengiswa kwamathikithi Ebhola Lendebe Yomhlaba eNingizimu Afrika.
Ngicabanga ukuthi nabo babematasatasa ngalobo busuku, ingabe akunjalo?
Akukho okuduingekayo ngokuphathelene nezempilo kubantu baseNingizimu Afrika abavakashela ePortugal.
Okuyindlela ekhombisa impumelelo yalokhu okwedlule okushiwo ukukwazi ukuletha amacala enkantolo ngempumelelo.
U-Colonel Kaiser ukuqinisekisile encwadini ukuthi abazange bacelwe ukuthi bathole okunye ukwelulekwa.
Ubufakazi obubhalwe ngokuphathelene nalesi sigatshana kuzosetshenziswa kubufakazi basekubuzweni kwemibuzo.
Isivumelwano Sokuthengiselana nePulazi i-Darling Wind kanye Nendlela kanye Nokuthuthukisa okufakwe kukho Indlela Yezamandla kanye Nezinguquko kufakwe kuMkhandlu ukuze ukuvume.
Ezinye izibonelo ezibaluliwe kunzima ukuziqonda, kodwa zibonakala sengathi zithi ukuhlaziya kuka-Stats SA umbiko wesinye isikhungo "kudide abantu".
Kwakunokubhaliswa ngokusemthethweni Kwihhovisi LakwaHulumeni Labasebenzi, ayenqatshelwa amalungelo okuhwebelana futhi ngiyachaphuna inkulumo: "Abantu bokudabuka ezweni bangahlinzekwa ngezinsiza ngamabhizinisi Abamhlophe asedolobheni".
Le ndlela yokwenza isetshenziselwa kuphela ukusheshisa imvula, ukuhlehlisa isikhathi sokunetha kwemvula, noma ukushintsha indawo lapho kunetha khona imvula, kwasho ungoti oyedwa ozinze eBeijing.
Wawungafakanga neyodwa kulawa ma-bib asephambi kwenkantolo manje?
UMongameli angasho izinsuku ezahlukene ngokuphathelene nezihlinzeko ezahlukene zalo Mthetho.
Ngiyathokoza ukubona ukuthi imali eqoqiwe iyafana naleyo eyayiqoqwe eminyakeni eyedlule.
Kwakunesiko elalikhona ngaleso sikhathi, angeke futhi sikususe kithina, ukuthi sasifuzelelwe yilelo siko, ngandlela thizeni.
I-Afrika izilungiselele ukukhula kanye nentuthuko, eqhutshwa yimizamo yayo.
Inhloso yethu ukukhomba indlela yokwenza ebanzi esiyidingayo ukuze sibhekane nesigaba esilandelayo nokwenza ngcono ukukwazi kwenza kwezwe lethu elisathuthuka.
Indondo enkulu edluliselwa kulowo ophumelele, efana naleyo ye-Durban July Handicap, ingenye yemihlomulo yomcimbi walo nyaka.
Kusukela ngaleso sikhathi, sekuthathwe njengomcimbi waminyaka yonke.
Isitifiketi sophinde futhi sihlinzeke abazali kanye nomphakathi ngolwazi olujulile ngokuphathelene nabafundi.
Ngokuqinisekile, ukuxoxisana kanye nokuphetha inkulumo ngaphambi kwesikhathi kwe-Common Defence and Security Policy kwezwekazi kuzoba semqoka kakhulu kwimizamo yethu.
Ubani olawula ukuba khona kwezinkampani zonogada enkundleni yezemidlalo?
Umsolwa olimele okwamanje uqashwe amaphoyisa ngeso lokhozi esibhedlela sendawo futhi usesimweni esigculisayo.
Imali etholakele eqoqiwe yamaphrojekthi athile ithathwa njengemali ebekelwe okuthile njengoba kuchazwe lapha ngenzansi.
Laba badlali futhi bazophinde bathwale ifulegi lamazwe abo bese becula ihubo lesizwe ngaphambi kokuba kudlalwe nanoma imuphi umdlalo.
Imibiko yangaphambilini yamaphoyisa ethi lokhu kubulawa bekuhambisana netulo lokuduna imoto elingaphumelela isame njengeyiqiniso.
Izindima, izibophezelo, umsebenzi owenziwayo kanye namandla o-ombudsmen kuzochazwa ngokucacile.
Sonke sibekeke endaweni enhle kakhulu yokusebenzisa iminyuziyamu, imitapoyolwazi, ezemidlalo kanye nokuqeda isizungu kwethu kanye nezinye izinhlelo zokusombulula ezinye zezinselele uhulumeni kanye nomphakathi ngokubanzi ababhekene nazo.
Ngesikhathi engekho uSihlalo imisebenzi yakhe izokwenziwa ngoyedwa koSekela Sihlalo.
Lokhu kubandakanya ukubeka kancane kancane unswinyo olunamandla uma i-Iran ihluleka ukumisa ukunothisa i-uranium kodwa nokwenza izingxoxo ngalokho okuhle ngokuphathelene nezomnotho kanye nezepolitiki kwe-Iran uma ingena emgqeni.
Indlu Yamanxusa ngommeli wayo idingida ukukhokhelwa kweholo elisasele kukaMnu. Broekman kanye nabammele bezomthetho.
Siyazi ukuthi izakhamuzi sezilinde isikhathi eside kakhulu izethembiso eziningi ezenziwa ngabaholi abangenankathalo.
Siyabonga kakhulu futhi manje ngizocela ukubuza ukuthi ingabe bakhona yini abanye ozakwethu abadinga ukucaciselwa noma abafisa ukuphefumula ngokuthile.
Ukulinganiswa kokukhula kwenani labantu kanye nokuthuthela kwezinye izindawo kuyadingeka ukuze kuqinisekiswe intuthuko ekwazi ukuzimela.
Inhloso yomthetho ukuhlinzeka ngokuvikeleka kwabalingisi bomsebenzi ofundwayo kanye neyobuciko.
Kuleso sigaba ukuba yayilethwe lapho, yayilethwe kuMkhosi Wezokuvikela futhi ngiyavuma ukuba ngabe yanikezwa ne-invoice futhi.
Lena yimibhalo emincane ekhethiwe kwimibhalo eyizinkulungwane yemiqulu egciniwe yaseTimbuktu kanye nezindawo eziyizungezile.
Imizamo Yokuvimbela ubugebengu enyakatho neTheku ithola ukunikezwa umfutho ngendlela ebonakalayo ngenxa yohlelo lokuqhamuka nokusha lokusebenzisa ibhola ukuze kuguqulwe abantu abasha empilweni yobugebengu.
Lena yindawo lapho esinamabhizinisi sobabili ngokubambisana.
Amaphrojekthi aphinde ahlinzeke ngokuqasha abantu abantulayo futhi agqugquzela ukuphepha e-Garden.
Ukwengeza ekuxhaseni ekunikeza ihhovisi likaMongameli, leli Candelo lixhasa liphinde lisebenzisane futhi nezinhlaka zaBaqondisi Jikelele.
Esikhathini esiningi kuzoba nesidingo sokuzama ukumba okuncike kwindawo elikuyona ipayipi ngokuphathelene nendlu yakho.
Izindlela zokusebenza ezehlukene ezethulwe Amacandelo Obugebengu Obuhleliwe kwisifundazwe impela zinomthelela kwizenzo zobugebengu, engena mthelela kuphela kwezomnotho, kodwa nelimaza izimpilo zabantu futhi.
Sesiye kumagumbi okubamba imihlangano yamabhizinisi amakhulu kanye nabadlala indima enkulu bamabhizinisi azimele ezweni.
Abayishumi abanye baqeqeshwe njengabantu abafundisa ukushayela ukuze bakwazi ukuvula izikole zabo zokufundisa ukushayela.
Ukuze ube yivolontiya umuntu kumele angenele ukuhlolwa kabanzi kodwa okungenzeleli.
Ukukwazi ukufinyelela kwizinsiza kunomkhawulo ngenxa yengqalasizinda engekho ezingeni elifanele, imigomo yokulonda imvelo kanye nokususwa ngempoqo kwabantu kwimihlaba yokhokho babo.
Ubugugu ababubeka ekugcineni umuzwa yokwazazi ukuthi singobani kazwelonke noma kukhona ukuhlangana kwamazwe omhlaba kuhle kakhulu.
Sicela-nje ukuthi ubheke uSean uyedwa kwabayizinkulungwane.
Irobhothi elihlomile, elihamba ngebhethri nali laphinde lathunyelwa ukuze liseshe kahle amaphasela.
Uma sekuqediwe, funda izinketho zokwenza umsebenzi lapha ngezansi bese ufaka izinketho kwizinhlelo zokwenza umsebenzi.
Lokhu kuyizinto ezisemqoka kakhulu ekuhleleleni indawo evumela abatshala izimali eGuinea Bissau.
Izilwane ezigulayo kanye nezilimele zilethwa kithina futhi uma seziluleme ziphinde zikhululwe zibuyele ehlane.
Kumele sibe nokukwazi ukuhlukanisa iqiniso kulokho okwakhiwe kwaba sengathi kungamaqiniso.
Umcimbi wabantu abangaboni kusabhekwa ukuthi nawo ubekhona ukwengeza kumjaho wabahamba ngama-wheelchair.
Uhulumeni ukubonga kakhulu lokho okungenzeka okungaba ukuxhumana nalawa macandelo abaluleke kakhulu omphakathi wakithi, ndawonye ukuze sidingide izindaba ezahlukene ezinomthelela kwikusasa lethu elifanayo.
Lesi yisikhathi futhi lapho umhlaba udinga khona uhlelo oluqinile lokuphatha ngezinhlaka ezahlukene.
Bheka izindlela zokwabelana nezinsiza ezibonakalayo ezifana nemitapoyolwazi, amagumbi amakhompyutha, amagumbi ocwaningo ezesayensi kanye nezikhungo zezemidlalo.
Kunesidingo sokuxhasa komphakathi kanye nomndeni uma umama edinga ukuncelisa umntwana ubisi lwebhodlela.
Ukwethulwa koqeqesho lwalabo abaxoxisana nabangaboni ngasolinye, kudizayinelwe ukwenza ngcono ukusombululwa kokugqubuzana kanye namakhono okuxoxisana.
Iminyaka emibili yokusebenza njengephoyisa ingakubeka ethubeni, kodwa akudingeki ukuthi ube nayo.
Namhlanje isonto liyaqhubeka nokulungisa okungekuhle emphakathini ngokuphathelene nezinselele eziningi esibhekene nazo njengesizwe.
Uma ubheka lokho okuhle kakhulu okuhle kakhulu kanye nengcebo ye-Afrika, i-Afrika izimisele ukushintsha lokho okungamaqiniso ngayo.
Izindlela zokongiwa kwemvelo zisizile ekutheni imikhoma ebisengcupheni ngokuba namanani aphansi ekuyi-southern right ne-humpback engaphandle kogu lwaseNingizimu Afrika iphinde yande.
Waphuthunyiselwa esibhedlela esiseduze lapho aphinda wadedelwa khona esesimweni esikahle.
Ama-Greek Cypriots ahlala eNingizimu Afrika anentshisekelo kanye nobungani obufanayo namaqembu amaGriki aseNingizimu Afrika.
Okwesibili, ukudingwa kwizwekazi kokufinyelela kwizinsiza zezokuxhumana sekwedlule umthamo ongakwazi ukuthathwa.
Izinsiza ezikhethiwe eziphathelene nezinkomba kanye nesimo sendawo esibikwayo.
Wayebambe iqhaza elibonakalayo ekuhlanganiseni Amakomidi Abazali Okuxhasa ayidlanzana ayakhelwe ukugqugquzelwa ukwesekwa umphakathi ngezikhathi zokudutshwa kwezikole.
Isifunda silokhu sihleli singesihle ngokuphelele kusukela ekupheleni ngokusemthethweni kwempi ezweni lase-Congo ekuqaleni kwale minyaka eyishumi.
Ngomsebenzi Wecandelo Lokutshala Izimali kuMasipala, manje cishe sesinamaphrokethi angamashumi amane alindele ukwenziwa, azoguqula kakhulu indlela esethula ngayo izingqalasizinda esikhathini esizayo.
Ukubhukuda olwandle kanye nakuma-swimming pool ane-chlorine kuthathwa jikelele njengento ephephile.
Uthole ukulimala ekhanda wabe esedluliselwa esibhedlela ukuze athole ukwelashwa.
Ukuba wugqinsi kuchaza ukukalwa kophawu kwi-engela ekahle yobude.
Ngokwethula lezi zimali azozikhokhelwa, kwatholakala ukuthi wayengavumelekile ukuthi athole lezi zimali, kuHulumeni wamaSwiss.
Ukuhlangana kwakubheke izindlu kanye nabantu ababaliwe okuhlelelwe amazwe amaningi ase-Afrika.
Izinhlelo Zokwazisa ezisebenzayo kanye nama-road-show, ikakhulukazi ezibhekene nokungahambisani nale Mithetho eshiwo, bezenziwa futhi zisaqhubeka nokwenziwa.
Ezinye zezinto eziyizinkomba zokukwazi ukuncintisana kwethu okwenziwe ngcono ukwenziwa ngcono ngendlela emangalisayo esesikubone ekwenzeni umsebenzi kwabasebenzi.
Cha ngifuna nokuxolisa kuyena kokwenza lezo zinsolo ngoba bezingelona iqiniso futhi namanje azilona iqiniso.
Inqubo esungulwe yile Khowudi ingasekelwa ezimweni ezifanele.
Abafundi abagqoke ngobunono bama ngamaqoqo baxoxe kwinkundla ephakathi nesakhiwo, noma kwindawo ezungeze i-pool ehlobo.
Ungashintshela kulimi olwehlukile ngokuthi uchofoze ulimi oluthandayo ngaphezulu kwanoma iliphi ikhasi.
Qinisekisa ukuthi unophethroli noma udizili owanele kanye nokuthi imoto yakho ikwisimo sokulungela ukuba semgwaqweni.
Kumele ngiphinde ngiqinise ukuthi lawa macala kungenzeka ukuthi ayisiqongo samacala, njengoba kukhona amacala amaningi angazange abikwe.
Njengoba umnotho wezwe uqhubeka nokunyuka, amandla aya ngokuba okukhulu okubhekiswe kukona.
Ukususwa kokucwasa sekuhambe kakhulu ngemithetho kanye nokwengeziwe kokwengamela izinguquko kwezemfundo, ukuqeqesha, ukuhlelwa kabusha komsebenzi kanye nezinye izinto ezisunguliwe zezinkampani ezingekho ngaphansi kukahulumeni.
Ubusitshela ngendlela obuyithatha ngesikhathi uya enkundleni yezemidlalo uqala kwisimo sesiminyaminya sezimoto.
Akekho umuntu okumele angabaze ukukwazi koMbuso ukubhekana ngesandla esiqinile kanye nangokungangabazi nezigebengu.
Abasolwa abaningana baboshelwe ukubamba inkunzi emgwaqweni, ukuntshontsha, ukushaya kanye nobugebengu obungatheni..
Ekuqaleni kwalo nyaka, lezi zinhlaka ezinthathu zenze isivumelwano esizobona izindawo ezikude ezingenayo ama-transmitter ethelevishini kanye nemisakazo zithola lezi zinsiza eminyakeni embalwa ezayo.
Ngingathanda ukuxhunyaniswa ikakhulukazi namanye ama-Khristu anentshisekelo ngokubuyisana.
Bengamele izinkontileka zobuchwepheshe obuphezulu bezokuvikela ezibekwe kwizimboni ezihambisana nazo zezokuvikela, futhi bathathwa njengabanolwazi lwezobuchwepheshe olwanele ukuze bathole ukukwazi ukusebenza, ukuba nesidingo kanye nokuhambisana nemigomo kweziphakamiso zamaphrojekthi kanye nemibiko.
Uthe wanikwa iisbindi umoya kaThishomkhulu, abasebenzi besikole kanye nabafundi baseMontevideo, futhi ikakhulukazi nguKevin.
Akukho mali okumele ikhokhwe ngaphandle uma kudingeka inombolo entsha ka-chassis noma yenjini.
Noma iningana lezinselele elibekwe lapha ngenhla lingabeka ingcindezi yokwehla kwamandla emali kumanani. iNingizimu Afrika kumele igcine lokho okuhle kwayo kwezokuncintisana, okungamnani aphansi, azinzile futhi nakhombisa izindleko kagesi.
Izikhulu zase-Georgia zithi abantu abayizinkulungwane ezimbalwa sebebalekele kwezinye izingxenye ze-Georgia besuka eSouth Ossetia, kodwa kumele babhaliswe ukuze kutholakale inani okuyilona.
Kuzobanjwa umhlangano wabakha kule ndawo maduze-nje, okuzodingidwa kuwona umthelela ogcwele walokhu okungenhla.
Ngakolunye uhlangothi amalungu enhlangano ahlukunyezwe uMbuso kanye nezinhlaka zawo ngezindlela eziningi ezahlukene.
Ngokuphathelene nokufakwa sekwedlule isikhathi kwezitatimende zezezimali, iningi lezinkinga zezinhlelo zezezimali azazenzeke kwabanye omasipala zisonjululiwe.
Ngokuqaphela ukubaluleka kwentandoyeningi kanye nokuthatha izintambo ngoxolo, u-Erwin uthe eNingizimu Afrika. Umphumela wenguquko kube yinguquko uqobo.
Okunye kwalokhu ukuba yinala kwemali yokuqalisa ibhizinisi esezandleni ezimbalwa ekubhekeleleni inkinga kungazuzwa ngokungaphezu kwemali ekhona yokwenza ibhizinisi.
Funda bese ulandela imithetho yasolwandle bese ulandela imiyalelo yabantu abahlenga abaminzayo.
Isinqumo ekungqubuzaneni singathathwa ngokukhulu ukushesha uma umphakathi wonke kanye nawo wonke amacandelo engangenelela futhi, nohulumeni wawo, asebenzele ukufinyelela kulokho, kanye noxolo olungapheli.
Owesifazane obhemayo kumele ayeke ezinyangeni eziyisishiyagalolunye ekhulelwe.
Wamukelekile futhi ngiyaxolisa ngokuthi ulinde iiskhathi eside kangaka, kodwa ngiqinisekile ukuthi ufundile kulabo asebehambile ngaphambi kwakho.
Manje lona ngomunye wamadoda asezingeni eliphezulu lakho lezokuphepha azwakalisa lowo mbono, ingabe kuyiqiniso?
Kudingeka ukuthi sibonge labo abakha lo Mthethosisekelo, okuhlanganisa abntu besifazane abahamba kuso sonke isizwe bethola imibono ye-Women's Charter ukuze kube ikhona.
Uma uNdunankulu esecubungule ngokucophelela isinqumo angaphinda athande ukwenza ezinye izitatimende ngokuphathelene nalolu daba.
Othisha abangamabambela bayabekwa ezikoleni zabo ukuze bathole izikahthi esanele sokugxila ekuqeqeshweni.
Ukuxoxisana sekwenziwe nezikhulu zeSifundazwe ukuze kubhekelelwe udaba lwama-slipway angekho emthethweni kanye nangabhalisiwe.
Indlela eyisisekelo yokuhlukanisa ucwaningo kanye nentuthuko kwizinto ezifana nalezo kungukubakhona kwezimo ezikhulayo kucwaningo kanye nentuthuko.
Kusolwa ngokuthi bakhwabanisela irestorenti ngokuthi basebenzise ama-credit card okuzakhela angekho emthethweni ngesikhathi bethenga.
Noma wemukeleke kakhulu futhi unendlela yokuzimela kwezinye izindawo, lo mthombo awukwazi ukuhlinzeka ngaphezu kwenani elincane lezidingo zikazwelonke.
Kunemibiko ethi amasosha ase-Ethiopia ayaphuma noma uhulumeni wase-Somalia ukuphika lokhu.
Yamukelani bozakwethu abathandekayo, njengabantu abakhethelwe ukuthi bamele abantu base-Afrika, ukubonga kanye nokwazisa komncinyane omusha ophakathi kwenu.
Lapha ngenzansi kukhona izinkulumo ezethulwe yizikhulumi ezehlukene kwinkomfa.
Angangihleka, angangitshela noma yini, kodwa ngiyakutshela ukuthi, ukuqhutshwa komsebenzi ngamunye kube nomthelela kumuntu wonke.
Lezi zinhlelo zokuhlosiwe zokwenganyelwa kogu, zihlose ukuqinisekisa ukuthi amanzi ogu asosebeni ayabhekwa futhi akalwe futhi kubekwa izinsiza zokwengamela lapho kutholakala khona ukuthi ikhwalithi yamanzi yedlula imihlahlandlela yezomthetho.
Akumele sizivumele ukuthi siphume endleleni ngesikhathi lapho ukwenza umsebenzi kanye nokuqalisa kubaluleke kakhulu.
Inhlangano Yokwenza Umsebenzi inhlinzeka ngokheshi kwizinkampani ezenza umsebenzi ohlobene nezokuvakasha eNingizimu Afrika.
UMnyango Wezezindlu awuyikhiphi imininingwane eyimfihlo yomuntu, efana nohlanga, inkolo, noma ubulungu beqembu lezepolitiki, ngaphandle kokuthola imvume kuwena ngokucacile.
Ukuphuthuma kwizindawo ezihlaselwe ubugebengu ngesikhathi kuyinkomba yokubaluleka okubekwe ekuvinjelweni kobugebengu.
Izikhungo zezemfundo kumele zihlinzeke ngezifundo zokuqeqesha ezisekelwe kumakhono ezobhekelela izidingo zabafundi abamnkantsha ubomvu.
Ukuvuleleka kwi-radiation kungabangela umdlavuza wesikhumba futhi ukuvuleleka okumandla kungabangela ukuguquka kwizitshalo kanye nakwezinye izinhlobo zezinto eziphilayo.
Ngizizwa nginikwe ithuba eliyingqayizivele kakhulu ngokuthi ngibe phakathi kwenu, amalungu asezingeni eliphezulu alo msebenzi wokuqeqeshelwa ikhono.
Isihloko salo mbiko ukuhlaziywa kwemali ekhokhiswa kuhlelo lwezinto zokuhamba zomphakathi ohlola imali ekhokhiselwa ukusebenzisa izinto zokuhambisa umphakathiedolobheni laseKapa.
Wanxusa amalungu omphakathi wamazwe omhlaba ukuthi ufike ngokushesha ekusindiseni izwe ekutheni liqhubeke nokuhlukana.
Uma lokhu kungenzeki, uSihlalo kanye noSekela Sihlalo, i-Uganda kanye neTanzania kumele benze izincomo zenqubekela phambili kulolu hlelo.
Uhlelo lokusungulwa kwezinhlelo zentandoyeningi zezepolitiki kungasiza ukuvuselelwa kabusha kwamagunya anikeziwe, noma ukubekwa kwabanye ohulumeni uma kwenzeka ukuthi abavoti banqume kanjalo, ngaphakathi kwengqikithi yomthethosisekelo.
Ukuthi kunezinyathelo ezibekiwe zokubhekana nesimo uma kungenzeka ukuthi kuvuze i-gas kwisiqukathi.
Ihhovisi likaSomlomo lisiza uSomlomo ukuthi enze umseebnzi wakhe, ngakho-ke umnyango uyicandelo lokuxhasa kokuqala lokwengamela lengalo yokwenza umthetho yomkhandlu.
Bonke abantu ababekwe kuhlu lwalabo okulindeleke ukuthi babuzwe imibuzo ukuze kutholakale ukuthi bakufanele yini ukuthola isikhala kuphela okulindeleke ukuthi babe khona.
Kuzoba khona imibukiso ehlukene ezosingathwa yizinhlangano zamazwe omhlaba, uhulumeni, kanye nezinkampani ezingekho ngaphansi kukahulumeni ngesikhathi senkomfa enkulu.
Ngakho-ke kuyintokozo enkulu kimina ukuthi nginicele ukuthi nisukume niphakamise izingilazi zenu nihloniphe Owakomkhulu, kanye noNkk. Rau futhi nihalalisele ubungani phakathi kwabantu.
Ukusebenza ngendlela efanele kwezindlela ezifana nalezi kuzonikezwa i-Funding Task Team.
Imali ekhokhiselwa ukuthuthwa kwemfucuza esetshenziswa isakhiwo.
Siyaliqeda icebo lokuthi ukugxeka kufuzelelwa ukucwasa ngokohlanga, ngokobuzwe noma ngokwezepolitiki.
Kunokwemukeleka okwandayo bokuthi angeke siphumelele ekubhekaneni nezinselele zezoxolo, ukuzinza kwesimo, i-nuclear non-proliferation kanye nokulwa nobushokobezi obungaphandle kohlelo olunezinhlaka eziningi.
Amathikithi ama-wheelchair ahamba nethikithi lamahhala lomuntu obaphelezela ukuthi bayobuka umdlalo.
Izinhlobo ezehlukene zemiogomo, imithetho kanye nezikhungo ezigqugquzela ukunikwa amandla kwabantu besifazane nazo ngokwazo ziyizikhali zokususa ukuhlanekezelwa kwesimo okwethulwauhlelo lokwenza abantu izigqila, ukubuswa kwezwe abantu abaqhamuka kwelinye izwe kanye nombuso wobandlululo.
Idolobha laphinde lathola umbiko wocwaningo okhombisa alihambisanga kahle ngokuphathelene nezezimali oqhamuka Kumcwaningi Wamabhuku JIkelele osekwenzeke iminyaka emihlanu elandelanayo, futhi ligcine izinga eliphezulu kakhulu lezikweletu ezweni kwisikhungo esibeka amazinga saphesheya i-Moody's.
Ndawonye, ugwayi kanye nobumpofu kwakha isiyingi esingesihle umuntu anageke akwazi ukuphuma kusona ngesinye isikhathi okuba nzima ukuthi uphume kusona.
Tshela umndeni kanye nabangani bakho ukuthi uyayeka ukubhema ukuze bengalokhu bekunikeza osikilidi.
Akunazinsiza ezanele zokwenza ucwaningo kwizikhungo zemfundo ephakeme, futhi izinsiza ezikhona zihlanganiswe ngendlela engagculisi futhi azixhunyanisiwe ngokuphelele nokufunda kwabafundi.
Le mibhalo ngikholwa ukuthi inikezwe umkhandlu wakhe izolo futhi yilawa ama-affidavit awenzile.
Izithako zenqubekela phambili esheshayo kuzo zonke izinhlaka zokusebenza kwethu zikhona.
Izingane futhi zinelungelo lokuzibandakanya ngokukhululekile kwimpilo kanye nobuciko bamasiko.
Ibhange Lezemihlaba liyavuma ukuthi lisanda kudlala indima eqondile ekunikezeni izimali abalimi Abamhlophe, libanikeza ezinye futhi izinzuzo kunokuba linekeze ozakwabo Abansundu.
Uma kunomlando emndenini wesifo senhliziyo noma ukufa kohlangothi, hlala uzihlolela lokhu njalo ukuze kusheshe kutholakale okuyingozi.
Impendulo itholakala kuhlelo olunomlando onzima wokuvuselela izibalo ezisemthethweni kuyo yonke i-Afrika.
Ukuze uthole eminye imininingwane Ukhomishana Omkhulu waseCanada ePitoli noma vakashela iwebhusayithi kaHulumeni waseCanada.
Okwesithathu, indawo yegunya Yabaseshi Bezomthetho igcinwa kulokho okwenzeka emajele, ayingeni kulokho okwenzeka ngaphandle kwasemajele.
Empeleni, lena bekungenye yezinto ezisemqoka ezidingidwe uMongameli uMbeki ngesikhathi enomhlangano no-Chancellor Schroeder eBerlin ngesonto eledlule.
Le-icon ichaza ukuthi ifayela liyi-Microsoft Word document.
Njengobanazi bangani bami, abantu basePalestine bahluphekile futhi basaqhubeka nokuhluphekela inkululeko yabo kanzima.
Abantu abaqokelwe ukusebenza Kumapaki Kazwelonke aseNingizimu Afrika benza umsebenzi wabo ngaphansi kokubhekwa Yisikhulu Esilawulayo Esiyinhloko.
Amazwe akwisifunda esifanayo analokho okudingekayo okufanayo kanye nanezivumelwano ezinomthelela kwiSifunda kumele abhekelele lokhu.
Uhulumeni uzocacisa izinkomba zokwenziwa komsebenzi ngokuphathelene nendlela okuhlelwe ukuthi kuzosetshenzwa ngayo.
Ukubunjwa kwezinkampani ezisebenzisanayo zokuqeda indlala sezixoxisane nabaqashile ngokuphathelene nokuqoqwa kwezikweletu, ukusikwa kotshani, ukuhlanza kanye nezinsiza zokugcina isakhiwo ezingatheni.
Inkululeko esayithola ngokuzidela kwethu seyakhe ithuba lokuthi bonke abantu bakithi baphinde bafune amafa abo endabuko.
Ngesikhathi iningi lamapulazi amaningi enocingo lukagesi, abantu abaningi abasebenza emapulazini abanawo ugesi emakhaya abo.
Kuboshwe abasolwa abayisishiyagalombini kulandela umkhankaso obuwenziwe eThabong ngale mpelasonto.
Okungumphumela walolu hlelo lokubekela abathile izikhala zemisebenzi ukuthi imisebenzi yezikhundla ezithile eholela kahle yayibekelwa abasebenzi abamhlophe ngesikhathi abansundu begcinwa kwimisebenzi engadingi makhono nezikhundla eziholela kancane.
Umthetho wohlelo Lokubuyisela Isikhathi Esilahlekile kumaholo luka-'no-work, no-pay', kodwa lusebenza ngokucabangela ukuthi ukukhokha akuhlanganisi bonke othisha kanye nazo zonke izikole.
I-Learner Tracking System izodlala indima ebalulekile ekuhlinzekeni imininingo eNtshonalanga Kapa.
Bafundi okuhlanganiswe ukuqeqeshwa kanye nokusebenza kwabo boMnyango Wezokuthutha Kanye Nemisebenzi Yomphakathi kuhlelo lwabo lwakabili ngonyaka lokusebenza beqeqeshwa.
Uma kungenzeka ukuthi sihlangane ngelinye ilanga mhlawumbe uyothi wangicasula kakhulu kunakuqala.
Abasebenzi abaqashwe okwesikhashana bezolimo, bezimboni kanye nemikhakha efanayo abashiywanga ngaphandle.
Kuthiwa izithandani ezimbili zibe nokuphikisana ngokuthile futhi owesifazane ubefuna ukuhamba ekhaya.
Lokhu kuyenziwa namhlanje, ngokushiyana kwamazinga okusebenza, ezweni lonke.
Sizizwa sithokoza kakhlu ukuthi uvumile isimemo sokuzohlangana nathi ukuze kudingidwe ukuthi singenza kanjani ukuthi kujule futhi kunikezwe amandla ubudlelwane bezomnotho.
Misa insiza yokukhomba kwinto eyodwa imizuzwana embalwa ukuze sithole ukuchazwa kwayo.
Iningizimu Afrika izinikele ekuqiniseni lokho okuphokophelwe yi-Afrika ngokugqugquzela ukulungiswa kabusha kwangemuva kokungqubuzana kanye nemikhankaso yentuthuko.
Uma sekuphela ihora, kuzoshaywa insimbi noma kwenziwe isimemezelo.
Kodwa abesifazane base-Afrika babhekene namazinga aphezulu okungaqashwa kanye namaholo amancane uma kuqhathaniswa nabantu besilisa base-Afrika.
Uma uzoya esontweni elihlukile uzothola izintshumayelo okukhulunywa kuzona ngokwehlukana.
Ukuhlelela ukuthatha uhambo kusho okungaphezulu kokobhajetha, ukubhuka ihotela noma ukupakisha ipotimende.
Lokhu kuqinisekisa ukuthi sizoqinisa ubumbano kwizwekazi futhi sakhe umuzwa wokuphokophela okufanayo kubantu base-Afrika.
Umlando ubeka ngokuyiqiniso kanye nemibhalo yokufuzelelwa ukuthuthuka kwezepolotiki kwamaGriki eYurophu, okwabe sekusabalala ngokukhulu ukushesha kuya kwamanye amazwe omhlaba ahlanganisa ne-Africa.
Kuzoqiniswa ukulingana kwamathuba kanye nokugqugquzelwa kwamaqembu abantu abanezidingo ezikhethekile.
Iningi labaphathi besikole sezamabhizinisi sase-UK, ababengama-receptionist, onobhala noma abakumkhakha wezokwengamela esikhathini esiphambilini, manje sebefakwe ngaphansi kwethimba lokuphatha lesikole, okuyintuthuko enhle kakhulu.
Ngingusomabhizinisi ngithanda ukwazi ukuthi kumele ngiye kuphi ukuze ngithole usizo lwezezimali.
Ngenxa yokubaluleka okukhulu kwalombono obekiwe, kumele-ke ukuthi sibuyele emuva kumbuzo obubuzwe ekuqaleni ngesikhathi salokhu kungenelela.
Labo abasezikhundleni zobuholi isibonelo uReggie Oliphant bathola ukuhlala behlukunyezwa amapahoyisa kanye nokuboshwa.
EMarlboro, uma senza isibonelo, umhlaba womkhandlu wavulelwa ukuthuthukiswa kwezezindlu futhi ezinye iziza zadayiswa kwi-auction.
Ukuhlelela kanye nokuhlanganisa indlela ezempilo ezizobhekana ngayo nokuqubuka kwezifo ezithathelanayo.
Izitimela zizokwehlisa ukuminyana emigwaqweni; kodwa abantu basazithatha njengezingaphephile.
Unikezwe ukucebiswa okusebenzayo kwizinhlelo zokuxhasa ibhizinisi osekube nemiphumela emihle ekuqalisweni.
Amaphosta azogcinwa ekumazinga kagesi aphansi noma nanoma iluphi olunye uhlaka oluhlinzekiwe ngenhloso yokunamathisela kanye nokuphanyeka amaphosta kanye nezaziso.
Imidlalo yakumabonakude yakuleli, ikakhulukazi kwizimakethe ezincane noma ezingehlumi ngokwanele, ihlala ibiza kunemidlalo ethathwe kwizimakethe ezihamba phambili zaphesheya.
Abasefazane abangafuni ukuqhubeka nokugcina abantwana babo abangakazalwa bangakhipha izisu.
Empeleni lokhu kuchaza ukuthi kuzosetshenziswa kakhulu i-imeyli, insiza yokufaka isicelo sokuthenga esebenza ngekhompuyutha bese ekugcineni kuba ukukhokha ama-akahwunti ngokusebenzisa insiza yekhompuyutha.
UMkhandlu Wezokuphepha unikwe igunya lokusebenza ngokungenzeleli kanye nokungachemi.
Futhi, iNingizimu Afrika ayihlale yazisa Izindlu Zamanxusa ngokuba khona kwayo ezweni.
Inhlangano yokuthuthukisa ezemidlalo ihlinzeka ngohlaka lwezinsiza ezanele ukusukela kwizinga lomholi wezemidlalo wasemphakathini, ukuya kwabengamele izinhlangano zezemidlalo kwisifundazwe, kuzwelonke kanye nezamazwe omhlaba.
Uhulumeni, izinhlangano ezidumile kanye nemiphakathi bazokwakha izimo ezivumela ubudlelwane bobukhelwane obuhle.
Angazi ukuthi bathini futhi ngikuphika konke lokho okuthiwa bakusho ngokuphathelene nalokhu.
Izikhulu ezilungiselela izifundo zithole ulwazi mayelana nalezo zinselele othisha kanye nabafundi ababhekene nazo kanye nabafuthi abasezikoleni ezibhekelela izidingo ezikhethekile.
Bebengamashumi amahlanu nesishiyagalombili abashayeli abebencintisana bebanga isicoco sobashaye bonke emakhanda kuhlobo ngalunye.
Ngesikhathi salokhu kuqeqesha, ingabe wena kanye nabanye abebeqeqeshwa nakuthola yini ukuvakashelwa yizicukuthwane?
Umsebenzi ongatheni ohlanganisa ukwakhiwa konqenqema lukakhonkolo lusenziwa futhi abashayeli bayexwayiswa ukuthi baqaphele izivimbelo kanye nemikhawulo yejubane.
Lokhu okuhlinzekiwe kuMthethosisekelo kuqhakambisa ilungelo lamanzi, phakathi kwezinye izinto.
UMkhandlu ubhekelele amakhasimende ukusukela ekuthembiseni kwawo kwasekuqaleni lkokuletha ukulawula kubantu.
Izinhlelo zangesikhathi samaholide eziyidlanzana ezifana nezobuciko zakunqenqema lomgwaqo, imisebenzi yokuhlobisa ngombala kanye nokukhuluma, zinedumela kakhulu.
Izihloko okuzoxoxiswana ngazo zihlanganisa okusunguliwe okumele kufundiswe kwizifundo ezifundiswa njengamanje ezikoleni.
Ngizokufungisa ukuze sidlulise lokho okumele kwenziwe bese siya kubufakazi bakho.
Futhi ngenxa yelanga kanye nesimo sezulu okuningi kwalokhu kudla bese konakele.
Ngokuhambisana nezinkambiso zokuhambisa kahle zamazwe omhlaba , iBhange lihlala lihlale libuyekeze izinsiza zezokuvikela bese lidizayina imali engamaphepha ngoba iBhange lizinikele ekutheni umphakathiube nemali esebenza ngendlela efanele.
Uma sikhuluma nge-African Renaissance, kunalabo nasezweni lethu, abasisola ngokuba abantu abaphupha amaphupho angeke afezeke abathanda ukuhleka.
Umsebenzi wokuvikela isintu wabantu base-Japan, eqinisweni unikeza ukukhonjiswa okuphathekayo kwaleli qiniso.
Kakhulu kunakuqala, siya ngokwazi ngezehlakalo ezibuhlungu zesikhathi sethu, ububi bengxabano, kanye namaqiniso ngokuphathelene nalopho siphokophele khona ndawonye.
Ukwakha ukuzethemba kanye nokusebenzisana kumele kube yizinto eziphambili kumgomo waseNingizimu Afrika.
Abasebenzi abakhethiwe bazophinde baqeqeshelwe ukwenza i-hardware set-up kanye nokusombulula izinkinga zezobuchwepheshe.
Udlame olwenzeka ngesikhathi sohlelo lokwabiwa kabusha kwemihlaba eZimbabwe lwalungamukelekanga kithina.
Kungenzeka futhi ukuthi ufise ukushayela i-Hotline yendawo ukuze udingide le nkinga.
Okungenzeka okungukunyuka kokunukubezwa kwmanzi asolwandle kanye nokungewona awosolwandle okuyamaniswa nomkhakha we-petro-chemical.
Ukuncelisa izingane kuvikela omama ekuhlaselweni yi-osteoporosis kanye nomdlavuza wamabele kanye nowesibeletho.
Ukwakhiwa kwefenisha ikakhulukazi ngezinsiza ezingeyona insimbi, iplastiki noma ukhonkolo.
Ukuthuthukiswa kwezindlu kufezeka ngezindlela ezisekiwe kanye nezihleliwe futhi kwenziwa ohulumeni basekhaya kanye nomasipala.
Kuyakhathaza ukungakhathali okukhonjiswa yizimboni ezinukebeza indawo bese zikhokha imali encane.
Kunenani elikhulu lokwamukelwa kwababambe iqhaza i-WIS engumongo wakho kokuhlanganisa izindlela zokwengamelwa kwemfucuza okudinga ukuqaliswa ngaphambi kwesikhathi.
Njengelungu lethimba eliphethe isikole, unika ugqozi aphinde asekele ozakwabo ngenkuthalo.
Yonke imfuyo iphiwa ukudla kwemvelo okuvela kwimboni yokwakha ukudla kwezilwane esetshenziswa yi-Seychelles Marketing Board.
Ulwazi okushintshenwe ngalo Kwisivumelwano luhlala luyimfihlo futhi luthathwa njengezokuxhumana ezikhethekile zamanxusa.
Kunokuphikisana okuqhubekayo ngokuphathelene nokukhishwa kwezimvume zesilinganiso sokudoba.
Njengoba sesiphetha lengxoxo Yenkulumo Kamongameli Ngokuphathelene Nesimo Sezwe, ngingathanda ukugcizelela lokhu okubiki engikubonile.
Isibonelelo seminyaka emibili esingabanjelwa intela esisekelwe kwinani salokho otshale kukona imali okumele ukuhlomula kwizakhiwo, ifenisha, izinsiza kusebenza kanye nezimoto zezokuvakasha.
Ngithanda ukuhalalisela umnyango Wezenhlalakahle kanye ne-Editorial Task Team ngomsebenzi omuhle kakhulu owenziwe.
Bonke abacosheli bezindaba abafisa ukubamba iqhaza kulawa mathuba abekwe kulolu luhlu bazonikwa ukuqinisekiswa.
Kumele kuqashelwe ukuthi, imali yesibonelelo "izokhokhwa kanye kuphela", lokhu kuchaza ukuthi izokhokhelwa kanye kuhlanganiswa umsebenzi wokwakha osuqediwe.
Sicabanga ngamakhono okucoshela izindaba abevele ekhona emiphakathini sicabanga futhi nangabanye abaholi bezenkolo abadlala indima ekhombisa ukuba nesibindi kakhulu.
Umphumela walokho, ukulahlekelwa iningi lezitshalo zasemaxhaphozini.
Lendawo ehlala abantu inendawo ekhethekile yabantu abaphila nokuphazamiseka kwezengqondo osekubekwe emzazingeni amukelekile.
Ngokuphathelene namakhemikhali, amaplastiki, osekhemisi njalo njalo, intela ezotheliswa imikhiqizo yamakhemikhali evela ngaphandle seyiphothuliwe futhi seyikulungele ukuqaliswa.
Ukuba amaphoyisa ayenazisile kunoma imuphi umhlangano, noma ikwesiphi isigaba imbala, ukuthi kungenzeka ukuthi lolu hlobo lwamathikithi lugayeke?
Lokhu kuhlanganisa ukusheshisa izinhlelo zokuthuthela kwamanye amazwe ezindaweni okungenwa kuzona ngokuthi "kusheshiswe uhlelo" kanye nohlelo oluhamba phambili lokubheka abagibeli lapho okuzobhekwa khona abagibeli ngaphambi kokuba bangene kwindiza eya kuleyo ndawo abaya kuyona.
Ukukwenza uhlelo lokwenza kufane okudingekayo okubekwe o-Attorney-General ngokuphathelene nokusetshenziswa kwezinsiza zobuchwepheshe ekulawuleni isiminyaminya sezinto zokuhamba.
Ungakwazi, ngalokhu kuhlangana kwephalamende nephalamende, ukudlula imingcele uhulumeni angeke akwazi ukuyivala, bese ugqugquzela izindlela zokuziphatha zentandoyeningi kwizwekazi lonke.
Izinkontileka zamanje kuhloswe ngazo ukuqeda ukulungiswa kabusha kwesikhungo.
Lesi sivumelwano senziwa ngaphandle kokuvuma ukuba necala noma ukungahambisi kahle kwi-Deutsche Bank Group.
Bazama ukukwenza Nodokotela Besifunda uma singanika isibonelo, kodwa abakwazanga ukuqhamuka nalutho.
Abazal okungenzeka ukuthi bakhulise isingane okungezona ezabo bahlolwa ngokucophelela futhi bathola ukuqeqeshwa kabanzi okuzobasiza ngokunakekela ingane, ukuphatha ingane kanye namakhono okuba ngumzali kanye nokuthi babhekane nezinselele zokukhulisa izingane ekungezona ezabo.
Esikhathini esingesingakanani esedlule indoda yase-Parys igwetshwe iminyaka eyishumi nesithupha ibhadla ejele yiNkantolo Ephakeme Yase-Bloemfonte ngokudlwengula indodakazi yayo eneminyaka eyisishiyagalolunye.
UMkhandlu unxusa abakhokha ama-rates ukuthi bakhokhe ama-rates noma babhekane nengozi yokulahlekelwa izindlu zabo.
IKhowudi izokwenziwa ibe semthethweni uMthetho Wokudla, Izinto Zokugcoba kanye neZibulali Magciwane.
Kunginikeza intokozo enkulu ukuba ngibe nawe lapha namhlanje ngesikhathi isizwe sigubha Usuku Lwamagugu.
Indlela yokwenza izinto ngokubheka isakhiwo yiyona ezosetshenziswa okuzobhaliswa ngayo iphrojekthi nokuyisisekelo okuzobikwa ngaso inqubekela phambili kwezezimali kanye nakwizinto ezibonakalayo njengoba kubekwe kwimali yenyanga yokukhokhela umsebenzi osuwenziwe.
Sekwaziswe izikhulu zedolobha kanye nabaholi bezepolitiki ukuthi imithetho eminingi yomasipala ayigcinwa, okuhlanganisa nakwisakhiwo sase-Durban Station imbala.
Abawelela imingcele ukuyokwenza msebenzi esikhathini esithile esimisiwe besebenza kwiphrojekthi ethile eyenziwa ngumqashi wabo.
Uhwebo lezidakamiswa lomhlaba wonke , ukuhwebelana ngemikhiqizo ekungeyona eyoqobo, omashonisa kanye nokunye kungezinye zezinto okumele ohulumeni base-Afrika bakwazi ukuzithola ngokukhulu ukushesha, bazivimbele futhi baziqede.
Into ebuhlungu ukuthi amathuba okuhlinzeka ngezingqalasizinda ngalesi silinganiso kwenzeka kuphela ngesikhathi sokuhlela kanye nokudizayinwa kwezimayini ezintsha.
U-Safe Schools Coordinator uhlinzeka ngokululekwa kokuthuka kubona bonke labo abathinteke kwisenzo sokudubula.
Ngaphambilimi, uMnyango wawubeka izikhala zomsebenzi kwizikole ezibhekelela izimo ezikhethekile ngokusekela kwisisindo esinikeze ukuvumeleka kwesivimbelo sokuqala esihlinzekwa yisikole.
Le ndlela yokwenza izinto ilinganisa amazinga jikelele abikiwe okukwazi ukuthola abantwana kulawo mazinga okukwazi ukuthola abantwana ngokuphathelene neminyaka yobudala, okube ekugcineni, sekusetshenziselwa ukuqagela isilinganiso sezingane ezizalwayo ngonyaka.
Sicela ubheke lokho engikuphawule kulowo mbiko wokuqala ngokuphathelene nemisebenzi yeKomidi lika-Kahn.
Angeke sikhathale ukunibonga ngembumba, ubuhlobo kanye nokusixhasa ngesikhathi somzabalazo wethu.
Umthombo wobugebengu usalokhu uyisisusa esikhulu sokungaqiniseki kubantu baseNingizimu Afrika.
Kumele sikwazi ukuhlanganisa izinhlelo zethu kanye Nokuhlanganisa kanye nalabo abadlala indima.
Noma le-dick igxile kakhulu kwizifo ezahlukene, iphinde ikhulume ngezinto eziningi ezibanga intshisekelo kwezokwelapha zomphakathi.
Sesimagange ukuthi uzohlanganyela kanye nathi kulo mhlangano wokucobelelana ulwazi onika isasasa nodinga ukuthi ucabange.
Abahlaziyi abaningi manje bathi bayangabaza ukuthi le nkomfa izokwazi ukuthi ibe khona ngoba awukho umnyakazo wokuthola lezi zinto okumiwe kuzona.
Ekuvalweni kwalokhu kuhlangana komhlangano okunzima kakhulu ngingathanda ukubonga uMnu. de Klerk ngokusenzisana kwakhe neKhomishani.
Ukubhalwa kophawu kuzofakwa nemali ekhokhwayo efanele Kwizikhulu Zendawo.
Silapha namhlanje, ukuzophinda sizibophezele ekushintsheni ziimpilo zabantu bakithi zibe ngcono.
Umndeni usashaqekile ngalokhu kubulawa njengoba bekungekho kuxabana phakathi kobulewe kanye nesihlobo sakhe.
Ubuyele endaweni yasezweni lakhe alithandayo, wathola umsebenzi wasebenza njengothisha kungakapheli sikhathi esingakanani futhi waphinde wazibandakanya kwezepolitiki.
Ukubuka kabanzi iNingizimu Afrika kusukela kubantu bokuqala abahlala kuyona ukuze kufinyelele ekuzalweni kweNingizimu Afrika entsha yentandoyeningi kuhlinzekwe kwi-South African Yearbook.
<fn>lcontent.DACB.SinneVanVertalers(Zulu-batch6).1.0.1.DPS.2010-11-08.zu.txt</fn>
Imeya Ephethe yenza umkhankaso wemeya ngenhloso yokuthola ukwesekwa yimiphakathi kanye nokuphendula izidingo zabo abazibekile zokufakwa ngaphansi kwe-IDP.
Singahlene nanhlanje ngenhloso yokubhiyozela ukusungulwa kwenhlangano engacwasi ngokwebala i-SANEF.
Behlisa unogada kanye nomsebenzi emgwaqeni i-Smithfield.
Sathola imisebenzi yezokwelapha engamukeleki futhi enemiphumela yokufa okungenasidingo kwabantu abamnyama baseNingizimu.
Ingxoxo ngesikhathi kuqhubeka umhlangano wabo yayimayelana kakhulu nesu kanye nomkhankaso wokuphikisana nobugebengu.
Uzosebenzisana nezinkampani zangasese ngenxa yezinqubomgomo zezomnotho eziphathelene nezwe.
Emacaleni amaningi aphenywa yi-Commercial Branch, uHulumeni uyakhwabaniselwa.
Lokhu kukhombisa ukuzinikela kwe-Sweden kanye nokweseka okwakhayo mayelana nezidingo zentuthuko yezakhamizi zaseNingizimu Afrika.
Kodwa izigidigidi zivuka zonke izinsuku zilokhu zihlupheka.
Phezu kwalokho lezi zindawo zinemibandela yokungena kuzo, eqhubeka nokubekela eceleni abanye abantu eceleni kanye nokucwasa.
.kanti abanye kwafuneka ukuba bahlanjululwe noma kanjani nangendlela engasetshenziswa.
Amakilasi okubhukuda kanye nezivikela kumuka ezifuthekayo angeke kuvale isikhundla sokuqashwa.
Abenzi bamawebhu kumele ukuba banamathele kumigomo eqinile ekudizayineni iwebhusayithi kanye nokuqukethwe.
Lezi zingxenye nazo kumele ukuba zimukiswe kwabe-SAPS ngesikhathi sikashwele.
Ukuqunda injabulo yethu okudalwa yilokhu nakuvela ekuchezekeleninkwethu ezindabeni zabantu, kusishiya nethunzi lokuphelelwa yithemba elilokhu lisibelesele .
Ukunikezela ngesibonelo nje, ikhaya elingumakhelwane ka-Chris Hani eLesotho laphahlazwa laba yizicucu.
Sesisiqonda kahle isimo sokungalingani futhi sesiqale ukuvala igebe phakathi kwalabo abanotho analabo abangenalutho mayelana nezempilo.
Akukho ukujabula ngaphandle kwamaphupho amabi andulela wona aphinde awabeke ekukhanyeni.
Kodwa ngesikhathi esingemuva kwesikhathi sesimanje somhlaba ezindaneni zobuzwe kukhona abanye abalingisi ngaphandle kwalabo baseshashalazini.
Kwaboshwa abanye abasolwa ababili mayelana nokwamukela kanye nokutholwa benezimpahla okusolwa ukuthi zazebiwe.
Azikho izidingo zokuthi izikhungo zikahulumeni zisebenzise izinhlelo zokulawulwa kwemvelo hulumeni (i-EMS), zokuqapha imithelela, zokucwaninga noma zokwenza ukuhlola imithelela yezemvelo.
Izinsizakusebenza zizosetshenziswa ekuthuthukiseni amakhono ukuze amazwe akwazi kangcono ukuhambisana nezenzo okuvunyelwane ngazo ngokuzwana.
Ngendlela enokwenzeka impela, ukusebenza ngaMasonto kumele kube ngabantu abazikhethelayo.
Sifuna ukukucacisa kahle kamhlophe ukuthi asizange sizibandakanye ezigamekweni zokuphanga kuhlonyiwe.
Isisusa - imininingwane yokushona neyokukhwantabala ethile ikakhulukazi emayelana nezingane kanye nabesifazane izoqoqwa bese ishicilelwa ngokusabalele.
Ukubhekisa kanye nezinkomba zababhali zenza okuqukethwe ukuba kukholakale njengoba kungenzeka kuqinisekiswe.
Ngenhloso yokuqoshwa phansi nanisebenzela i-Diligence naye?
Esikhundleni salokho, kwenziwa umzamo omkhulu ekubikeni kanzulu ngezinto kanye nokubanga kumphakathi omhlophe.
Lba bantu bagqugquzela imiphakathi engahlelekile ukuba iphikisane nokumukiswa kwenye indawo okuphakanyiswayo.
Ngathi kufakazi kukhona umbiko wezokwelashwa okhombisa ukwelashwa mayelana nokuhogela isisi esikhalisa izinyembezi.
Lokhu sekube nomthelela ekuqedeni inani eliphezulu lezigameko zokugqekezwa kwezikole.
Izinguqunguquko njalo ngezikhathi ezithile zesimo sezulu esihlobene nezikhathi zonyaka isib. Ubusika obunezimvula, nehlobo elingenazimvula.
Isibuyekezo ezibhalwe phansi sithunyelwe mayelana nokubaluleka kwezinhlobonhlobo zokuphilayo kwezolimo.
Izindlela sezimi ngononina ukuze kuqinisekiswe lokho okuqondwe kukho okusemiqulwini.
Angicabangi ukuthi layo yindlela abakhangisi abaziphatha ngayo.
Namhlanje njengoba sikhumbula lolu suku akukho okunye esingagxila kukho kodwa kuMahatma Gandhi.
Amagumbi asemahhotela nawo asebekiswe wonke kuyo yonke imhloko dolobha kanye naemazweni angomakhelwane okuyiVirginia neMaryland.
Upulamba ufakela zonke izinhlobo njengezindlu ezincane, amagiza, amashawa, ukufakelwa kwamanzi, njl.
Ukuya phezulu kungabalwa kodwa ukuya phansi kwakungenakubalwa.
Okuyibangana, ukwesabela okukhulu kuxolo nakwezokuphepha emazingeni omhlaba yi-M.E kanye nendawo yasePersian Gulf.
Le moto ifakelwe okuyikhethelo phakathi kwakho, imisakazo esezingeni eliphezulu enhlangothi mbili eyidijithali yohlobo lwe-Tetra, amakhompuyutha anama-imeyili, i-inthanethi kanye nefekisi. Ikwazi ukugcina amarekhodi ngokubabazekayo.
Amamishini adlala indima ebalulekile yokudlulisa lokhu ngendikimba efanele kulabo abanentshisekelo.
Futhi kulowo mcimbi owawubaluleke kakhulu, abemithombo yezindaba baseNingizimu Afrika bebehlukunyezwa babuye baphazanyiswe nguhulumeni wamaNeshinali ekwenzeni umsebenzi wabo.
Usizo oluvela kubantu ngqo oluya ebantwini noma, ngaphandle kwalezo zimo ezazingavamile, oluvela kwabesikhwama zokutshalwa kwezimali, noma ukunikela ngemali yokwakha kanye neyokusebenza.
Ingabe lezi yizinto mhlawumbe unompempe wekhilikithi azisebenzisa mayelana nenani lamabhola abholiwe?
Emakilasini othisha bazokwazi ukulawula, ukusebenzisa kwabo ukweseka kwezethiyori, izinsizakusebenza zabo kanye nokufundisa kwabo bebe behlowa yizingcweti eziqeqeshiwe.
Okukodwa kwalokho yintuthuko yamazwe ethu njengasimeme, anokuthula kanye nanedemokrasi eyimpumelelo nengacwasi ngobuhlanga.
Umhlukunyezwa wasunduzwa ngendluzula wafakwa egalaji lamabhasi lapho adlwengulelwa khona.
Amaphoyisa aya kuleyo ndawo yesigameko abona umsolwa eduzane nesitolo.
Ngakho, sathuthukisa ikhono elithile lokwenza okokugada kanye nokokugada kwasekhawunteni.
Ukuxhumana phakathi kwalabo abasizakala phambilini kanyenalabo abangasizakalanga kanye nokokugcina okuyintuthuko yezomnotho.
Kwasetshenziswa idizayini ehleleke ngokungahlelekile ngandlela thile eqondile, encike kunani lemali etholakale ebhizinisini.
Osayitsheni abasanda kuqokwa bakhombisa ukuzinikela kwabo ekusizeni imiphakathi yabo.
Emva kokuxoxisana nozakwethu, ngicela imvume yokuqhubeka ngalowo mbuzo.
Abe-Transitional Authority nabo benze isitatimende sokuthi iSomaliland iyingxenye enkulu yeSomalia.
Amaphoyisa ashaqa izibhamu ezimbili zohlobo lwama-handgun, okukholelwa ekutheni zasetshenziswa ekuduneni.
Uma isikhathi senkundla yokucobelelana ngolwazi sidonsa kuze kufike isikhathi selantshi, kuzonokezelwa ngokudla kanye neziphuzo.
Umphakathi wamaJuda waseThekwini uhlala lapho kungekho ukuphikisama ne-Semitism.
Basikhahlela, basiphakamisa, base bezithanqazela phansi.
Abantu bakithi kumele bakhuthazwe ukuzenzela izikhali ngenhloso yokuzivikela kuphela.
Kahle hle, kunioma yiyiphi inkomo, iminwe emithathu eyisicaba ikhombisa ikhono elikhulu.
Izindaba okwaxoxwa ngazo ku-Toolkit zahlonzwa ngezithangami zokubuza imibuzo namamenenja akho konke okumayelana nezokuthutha.
Eminye imisebenzi yaselabhorethri, isib. emayelana nkulawulwa kwamalaleveva kanye nezinye izifo ezithathelanayo, ukulawulwa kwezifo kanye nezinye izinambuzane ezithwala izifo, imisebenzi yamajini, imisebenzi ye-famakholoji kanye neyeviroloji.
Futhi womabili amathephu kanye nokubhaliwe kususelwa kokunye kwashatshalaliswa manje.
Uphenyo oluzoholwa phambili nguMeluleki kaNgqongqoshe u-Archie Lewis, luzoba nxambili.
Abahloli bamalayisensi, abahloli bezimoto, abahloli bamalayisensi ezimoto, amaphoyisa omgwaqo kanye nabasizi bamaphoyisa omgwaqo kudingeka ukuba babhaliswe.
Futhi uyakhumbula ukuthi sikhulume ngalabo abasina ukuze babe ngofakazi?
I-bunny chow ingafakwa izinto ezihlukahlukene phakathi kanti namanani azoya ngokuthi yini efakwe phakathi.
Futhi ithuba lokukhombisa ukuzisola kanye nokuxolisa akungenzi ngizizwe ngingcono.
Izingane zazihlukunyezwa, angisayiphathi nokuyiphatha inaba yokuqukulwa kwalezi zingane.
Ukwenyusa inani lamavolontiya atshalwa ezindaweni ezihlushwa ngamashibhi, kanye nakuleyo mizila esemqoka yezitimela zakwa-Metro.
Iwebhusayithi enkulu enokuxhumana okuningi namanye amasayithi abalulekile, ekwenzeni ucwaningo kanye nama-athikhili.
Ezigamekweni ezintathu ezehlukene zokubulala okwenzeke ngempelasonto, kuboshwe abasolwa abathathu.
Besilokhu sinxusa uhulumeni wase-Iran ukuba ahambisane nalezi zicelo futhi aphethe zonke izindaba ezisilele emuva nabasemagunyeni e-IAEA.
Isidingo sokuxhumana okukhulu sesenze inguquko ku-ICT.
Kulungile, uma nje ngingacaciselwa mayelana nale mpendulo, ngingayibekela eceleni le mibuzo emibili.
Nakuwo lowo mzabalazo, kwaba khona ukunqoba, kodwa kwaba khona nezinkinga kanye nokudumala.
Sidinga ukuba siyiqonde kahle le ntuthuko ukuze kugwemeke ukwenza izinqubo ezingahambisani nemigomo yezesayensi.
Ngokuphikisana, le mpumelelo kungenzeka ibe nomphumela wokugcizelela okungenasidingo imithelela emibi yomgomo.
ESweden, eGreat Britain, eFinland kanye nakwamanye amazwe aseYurophu izinga lezingozi zomgwaqo lehla ngokwehlisa umkhawulo wesivinini.
Ukulonda kanye nokusebenzisa ngokusimeme izinsiza zezinto eziphila emhlabeni, emanzini nasolwandle kanye nasezindaweni ezisogwini futhi kugwenywe noma kwehliswe izinga lemithelela emibi kwenhlukano kwezinto eziphilayo kulezi zindawo ezifana nalezi.
AbaThwa kanye namanqe kwakuhlala lapha ngezinsuku esezadlula.
Lolu wuthango lodonga, weqa uthango futhi angizange ngisambona emva kwalokho.
Ngizowahlolisisa lawa maqembu ayisithupha ngalinye kumanyuziletha esikhathi esizayo.
Ngokungangabazeki, inselelo enkulu kakhulu ekukhuleni kanye nasekuhwebeni okusimeme kulesi sifunda yizakhiwo zokukhiqiza azingathuthukisiwe kanye nezinselelo zokuhlinzeka ngamakhono.
Ngabe sethule ngokuemthwethweni ukuthathwa kwalabo abafundela umsebenzi okwesibili noma ngisho okwesithathu.
Amalungu abemithombo yezindaba bamenyelwa emcimbini wokunikezelwa kwe-SJ Smith Hostel, okuyihostela esanda kwenziwa ngcono.
U-Supt Manie Esterhuizen uthi bazoqhubeka kuze kufike leso sikhathi lapho bonke abasolwa sebeboshiwe mayelana nokweba amakhebuli ethusi kule ndawo.
Amacala angaba kurejista akwazi ukusetshenziswa ngeminye iminyaka, kodwa kungenzeka kungakwazeki ukuwasebenzisa ngonyaka othile wezezimali.
IYunithi yenza uhla lwabantu abangadingeki, okudingeka ukuba kwenziwe uma kusingathwa noma yimuphi umcimbi omkhulu.
Yizingadi zamanzi kanye nezakhiwo zaseJaphani kuleli paki elihle.
Ibhokisi likakheshi lenza umsindo wokuqhuma okuncane okwadala ukuphuma kukaphawuda kadayi.
Sinxusa wonke amathogayidi angabhalisile ukuba abhalise kuwo wonke amahhovisi ethu alesi sifundazwe, washo kanjalo, wanezezela ngokuthi kuzokwenziwa ukuhlola njalo emva kwezikhathi ezithile kwezokukhenketha okudonsa amehlo kanye nezithombe.
Okwesithupha, ukusetshenziswa kangcono komhlaba ukuze kubhekwane nokwehla kwezinga kwezemvelo okufaka phakathi ukutshala kabusha kwamahlathi, ukulawulwa kwamaxhaphozi, ukunisela kanye nokujikelezisa izitshalo kumele kukhuthazelwe ngezipho zokugqugquzela ukuba lokhu kube yimpumelelo.
Ukunotha kwezinto eziphilayo ezihlukahlukene eNtshonalanga Kapa kubeka lesi sifundazwe engcupheni mayelana nokwesabela ubulelesi ezintweni eziphilayo.
Abasolwa ababili ababoshiwe bazovela phambi kweNkantolo yeMantshi yasePitoli kusasa.
Izinga lomsindo ozungezile kusho ukufunda kuzinga lomsindo wegagasi lomuzwa imitha elithathwe ngesikhathi kungekho ukuphazamiseka kwanoma yimuphi umsindo....
Izinga lobulelesi lehlile jikelele ngempelasonto yesikhathi sokuphela konyaka uma uliqhathanisa neminyaka edlule.
Lesi Simemezelo semukelwa ngomdlandla omkhulu yizigidi ngezigidi zabantu abahluphekayo nababekelwe eceleni.
Yonke le ndawo kumele ibe nezitshalo ezinakekelwe nezingakhuli ngokwedlulele.
Ukuxoxisana okuqhubekayo nalowo omele amakhsimende kuzodingeka, futhi le phrojekthi izophucukiswa ngokuhamba kwayo futhi ikhono lesabelomali sokwakha lizolungiswa kahle.
Ngakho-ke, lezi ziKhungo zizohlinzeka ngalokho okuzokwenza ukuba imvelo isebenzise izinsizakalo ze-nanotechnology.
Indlu enkulu eyisitezi enamagumbi okulala ayisishiyagalolunye nezindlu zokugezela eziyisishiyagalombili, uhlelo lwezokuphepha lwe-inthakhomu kanye namasango kagesi.
Zonke izinhlelo zokunisela kumele ukuba zifakwe imizwa yokuzwa umswakama.
Emva kokuphothulwa kwale nqubo eshiwo ngenhla, nguMsebenzi kaSonkontileka ukuba aphindisele imigwaqo, unqenqema kanye nezihluthu ngokugcwele njengoba kade kunjalo.
Le ndlela iphikisana nokuhleleka kwesimo sokuhlyupheka nesokuba sengcupheni.
Umsebenzi wezamabalazwe emifanekiso yezikhukhula ku-inthanethi uyakuvumela ukuba ukubhekela eduzane indawo ethile.
Isimo sale nkinga senziwe saba sibi wukulahlekelwa kwesipiliyoni njengoba abantu besheshe bethathe umhlalaphansi.
Uyazi ukuthi uthando lwakhe lubaluleke kakhulu futhi kumele ukuba naye athandwe.
Kukhulunywa nge-APS kwamanye amaphepha, ingabe wena unalo yini ulwazi mayelana ne-APS?
Kumele ukuba ngikugcizelele ukuthi, lawo madoda amane ayeyiziThunywa zikaNkulunkulu ezathunyelwa kithi ngalobo busuku.
Uthe abantu bakho benza iketanga labantu phezulu phakathi kwezihlalo?
Umbandela wokwenza izinhlelo ngenhloso yokuheha izethameli, njengamaqembu akhuluma ulimi olinabantu abancane noma abangamanani amancane, nezingane, akulethi izethameli eziningi, noma izethameli ezicebile, kubakhangisi.
Isifo samarabi yisifo esibangwa yigciwane esibi kabi esihlaselayo, sibonakala ngekhanda elibuhlungu, imfiva kanye nokucobeka komzimba.
Ukuvimbela ukusabalala kwe-yellow fever, izivakashi ezeqa imingcele yamazwe enalesi sifo se-yellow fever kudingeka ukuba zigonyelwe leli gciwane.
Kulesi sigameko wadutshulwa kanti umduni osolwayo wadutshulwa washona.
Asikaziswa mayelana nenqubekela phambili yezingxoxo eziqhubekayo mayelana nendaba yamanuzi ase-Iraq.
Amapaki ale ndawo ayahlukana ngobukhulu: kusukela ezintweni zokudlala ezimbalwa nezilula kufikela ezinkundleni zokudlala ezinkulu, ezinezindawo zokuzihambela nje kanye nokuzicambalalela.
Abathuthukisi bogu bazolungisa izindawo esezehlile ezingeni lazo noma ezimoshakele ukuze zibe semazingeni amukelekile.
Mayelana namakhono kahulumeni, izethameli ezingongqongqoshe kanye nomphakathi ngenhloso yokufaka ekusebenzeni izincomo zenqubomgomo.
Ngesikhathi sokungenelela kusukela lapho, sesibhekene nezinselelo eziningi kodwa saphinde sazinqoba.
Gcina isikhwama sakho kanye nomakhalekhukhwini wakho kukuwe futhi ungakushiyi kungabhekwe muntu.
Ezigamekweni ezintathu zokuphanga ezenzeke eRustenburg ngempelasonto edlule, bane phakathi kwabayisithupha abasolwa asebeboshiwe , futhi ezinye zezinto eziphangiwe zitholakele.
Mayelana nemicabango yakho okungamazwi owasebenzisile, unomcabango wokuthi ithephu yayingenalutho, ngaphandle kokungakaze uyilalele.
Sihalalisela lawo malungu abandakanyekayo ekuqedeni izelelesi kanye nalabo okungenzeka ukuba bashushumbisa izidakamizwa ezitaladini zaseDelareyville.
Ingabe akukho noma ngubani ombonile esondela ngaphandle kwemingcele ngenhloso yokuvikela layo ndawo?
Umbala obomvu ukhombisa ukwenyuka kwesimo esinzima sokuhlinzekwa ngamandla kagesi okusho ukuthi amakhasimende kumele ukuba acime izitofu, ama-makhrowevi, amagedlela kanye nezubani ezikhanyiswe ngokungenasidingo.
Izincwadi zokufunda azikhethelwanga kuphela abafundi yizikole zabo, imihlahlandlela yothisha ehambisana nalezi zincwadi yahlinzekwa.
Zingamashumi amabili nesishiyagalolunye kweziyikhulu izinkampani zezinguquko ezivela kumazwe anezimboni.
Sebenzisa imigqomo eyembozwe ngenjoloba noma ngepulasitiki ngaphakathi futhi enezivalo isib. Imigqomo eyinjoloba kadodi njengoba i-esidi iyidla eminye imigqomo.
Ubuholi obuqinile nobuhlangene kwenza ukuba sikwazi ukuhambisa ngamandla ukufakwa kwakho ekusebenzeni kusabelomali sesiFundazwe.
Imithombo yabezindaba exhaswe nguhulumeni kumele ukuba iqhubeke nokusabalalisa ulwazi lukahulumeni.
Isifo sokulahlekelwa yingqondo yisifo esiqhubekayo, esehlisa izinga lokusebenza kwengqondo esinomthelela ekukhumbuleni izinto, ekucabangeni kanye nesimo semizwa yengqondo.
Amaphoyisa alunywa indlebe ngabomakhelwane abezwa kuhiliziswana kanti ukwesabela ngokushesha kwamalungu avimbela ubelelesi ayegade kuleyo ndawo kwaholela ekuboshweni komsolwa.
Noma yiluphi ushintsho olwenziwe kumele ukuba lubhaliswe nabe-Inspectorate kanti imihlomulo yamashifu izophindela kokungekho.
Le projekthi itshalela abathengisi bakuleli lizwe kanye nabamazwe angaphandle amakhambi afaka phakathi ubhezili, iminti, idili, i-coriander, irokhethi kanye kanye nesimuncwana.
Thina Mabhunu asukwazanga ukuphikisana ngaphandle kwenduku futhi besiphikisana ngoba besixoxisana futhi.
Manje wena izolo uthe, ngicabanga ukuthi ube usuphazamiseka ngenxa yokuthi uye wahogela isisi esikhalisa izinyembezi noma uzwe iphunga lesisi esikhalisa izinyembezi.
Uma izalaniswa nale nkomo enalawa majini angabonakali, kungenzeka kuvele inkonyane elibomvu nokumhlophe.
Sekwenziwe izinto okufaka phakathi umzila wokugijima wesikhathi eside onemizila yensimbi kanye noxhaxha lwezindlu zangasese.
Lokhu kumayelana nokwenziwa ngcono kwemigwaqo, kwamanzi ezikhukhula, kokuthuthukiswa kwengqalasizinda kanye nokulethwa kwemisebenzi ngokubanzi okuhambisana ne-IDP.
Izinhlayiya - izinhlayiya eziqinile ezingcolisa umoya eziphuma kuzinqubo ezehlukahlukene.
Isango livame ukuhlala livuliwe kodwa amakhadi okungena ayahlolwa; noma ngabe izimoto zishaye ujenga zisuke sezihloliwe.
Abasolwa ababili babaleka nenani lemali engadalulwanga kanye nogwayi.
Ngingathi ngokuhlakanipha emva kokuvuma kwakhe ungacabanga ngaleyo ndlela.
Mayelana nezimo zezulu ezithinta okuphilayo eNatal, uhlobo lotshani obuwukudla kwemfuyo obungafi abunconyelwa njengamadlelo angapheli.
Lo mkhosi uletha ubumbano futhi ufaka umqondo wozwelo ezinhliziyweni zabantu.
Abashushumbisi bezidakamizwa kanye negenge yemigulukudu izingela intsha yethu kanye nezingane ezisengcupheni.
Ubufakazi bokugula buyadingeka uma ungekho isikhathi esidlula izinsuku ezimbili kanye nokuphutha okuphindwayo.
Owesifazane, owagwazwa, wangeniswa esibhedlela saseRustenburg lapho elashelwa khona ukulimala akuthola.
Lokhu kwenyusa ukusetshenziswa kanye nephutha elikhulu nokushintsha kokuhwebelana namazwe angaphandle kanye nezimakethe zamabhondi kunomthlela omkhulu kuyo yonke iminotho yethu.
Sinezinkumbulo ezi9mnandi zokuhlangana okunamandla kanye nokweseka okwakuvela kubantu baseNetherlands mayelana nomzabalazo wethu wokuphikisa ingcindezelo.
Ngivumeleni ngibonge laba baqokwa ngokuzinikela kwabo okukhulu kumkhakha wezobuciko namasiko.
Lomuntu ohlushwayo kungenzeka kube ngumuntu osezingeni eliphezulu noma onekhono elikhulu kakhulu okulukhunu ukuthi kungafakwa omunye umuntu esikhundleni sakhe, ngesikhathi lowo ohlukunyezwayo kungenzeka abe sezingeni eliphansi, futhi okwenza ukuba abe ngumuntu ongabalulekile.
Umthetho njengokungabhekiswa kuwo okwesikhashana mayelana nezokutshalwa kwezimali kwezinkampani zikahulumeni kucwaningo lwezezimboni zokwakha kanye nokuthuthuka.
Konke lokhu kuletha izinselelo ezingakaze zenzeke kuhulumeni mayelana nabantu kanye nezinsizakusebenza zezezimali.
Lokhu kumele kwenziwe ngowaba kabusha izabelomali kanye nabasebenzi abaphuma kulezo zindawo abangasetshenziswa ngokwanele kubo kufikela kulezo zinawo ezithola usizo olungenele kanye nemisebenzi yezempilo.
Ayikho inkonyane enezindleko zokuzalaniswa kanye nokukhuliswa njengalokho okufakwa esikhundleni sobisi kanye nokudla kwenkonyane.
Yenzani ukuba izingane zakwa-Israyeli kanye nalezo zasePalestina ukuba zikhulele ngaphansi kwezimo ezivikelekile neziphephile ukuze eziletha konke ukujabula kanye nobumsulwa bokuba yizingane.
Yebo, ukunyathelana kwaqala ngaphambi kokuqala komdlalo nangaphambi kokufakwa kwegoli lokuqala.
Uma usebenzisa okokusika isikhumba njengezinsingo, izinalidi noma imijovo, lokhu kumele kube ngokusha noma kuhlanzwe ukuqeda amagciwane.
Indawo enkulu yaseKorea inezintaba futhi ziseziqhingini.
Kumele kwenziwe izinhla eziqukethe izidingo kanye nezinkomba ukuze kukwazeke ukuba kuqashwe inqubekela phambili njalo emva kwezikhathi ezithile.
Empeleni thina esakubona kwakungukuphazamisa imiphakathi ngaphakathi eNingizimu Afrika nangaphandle kweNingizimu Afrika.
Umbuzo usubuzwe kaningi ukuthi sichaza ukuthini mayelana Nokuvuselelwa Kwe-Afrika.
Leli hhovisi lizozama ngawo wonke amandla ukuqinisekisa okudidiyela edolobheni lonkana, ezokuxhamana kude kanye nengqalasizinda sobuxakaxaka.
Izinkampani zokuthathwa kwezingane ngokusemthethweni zinendlela egxile enganeni mayelana nokuthathwa kwayo okusemthethweni, okusho ukuthi bagxila kuzidingo zezingane esikhundleni sokugxila kulezo zidingo zabazali abangenazingane.
Ukubheka zonke izicelo zemvume kanye nokuhlinzeka kwendawo yokubhalisa endaweni eyodwa.
Ingabe namaminithi ashintshwa yini noma alungiswa emva kokujikeleziswa kwawo?
Uhla lwezigameko ezicwaningwayo okungenzeka kwenziwe ezindaweni ezisemadolobheni kanye nasezindaweni ezihlala abantu noma ezindaweni ezisemaphandleni.
Izindaba ezingaxazululiwe kudingeka ukuba zidluliselwe kubaQondisi bezoMbusazwe ukuze kuxoxwa kabanzi ngazo.
Ukusebenzisa imali ngokweqile kungenzeka kudalwe yizindleko zamabhange akhuphukile.
Incazelo kanye nokulandela imikhakha yezidumbu zezilwane ekuhlukaniseni izidumbu zenkomo ngemikhakha.
Ngiyesaba ngisula ngiphinde ngichibiyele lowo musho ekubeni nalowo mphumela.
Asisebenziseni amalungelo kanye nenkululeko esiyizuze ngendlela enesizotha.
Ngokuhambisana nalokho, eminyakeni emihlanu edlule sagxilisa izinkambiso zedemokhrasi, ezingabandlululi kanye nezingacwasi ngokobulili emphakathini wethu.
Umkhankaso wokuqala ukusebenza kuzwelonke uzoqala emva kokuhlolwa kwezinkundla zokucobelelana ngolwazi zokuhlola.
Amanxeba okugwazwa ayebonakala ekhanda, esifubeni kanye nasesandleni salowo owayehlukumezekile.
I-NIKSO isisungule uhlelo lokuzokwenziwa mayelana nokuhlangana nabadlalindima abasemqoka ukuze kuqinisekiswe ukusebenzisana ekwenziweni kwezinqubomgomo ezihambisana nalo lolu hlelo.
Ukwenzeza kulokho, isixazululo zokuhlunga sisaphenywa ukuze senze ingxenye yalolu hlelo.
Izinkantolo ezisemazingeni aphansi kumele ukuba zinikezwe amandla esikhundla kumthethosisekelo, kanye nokuhlolwa okudingekayo namabhalansi.
Lokhu kungenzeka kube nomphumela wokuthi lokhu okuphilayo kule ndawo kushabalale.
Ukusebenzisa imali kancane kakhulu kungadalwa wukuqokwa kwabeluleki emva kwesikhathi kanye nomsebenzi owenziwa nguHulumeni mathupha futhi ongathunyelwa ukuba wenziwe ngaphandle.
Okukodwa kokubalulekile ezinhlelweni zakho kwakungukugudluza inhlukano phakathi kwama-Afrika kanye namaNdiya ukuze abantu basebenzisane.
Omunye wabasolwa wakhipha ummese maqede wagwaza uSolomon amahlandla amaningi.
Abantu abanothile, abafundile kanye nabanamandla esizweni esisha babebancane kakhulu.
Iziteshi zokulawula ezingamashumi amabili nesithupha zatshalwa ukuba ukuvimbela amafu noma ukubambezela ukuhamba kwawo.
Ukwenyusa izinga lokuguqula ukwehluleka kanye nokuthola izindlela zokweseka usomabhizinisi omncane ngendlela yebhizinisi.
Ukudla okungamboziwe kukhipha umswakama bese kudala ukuthi ikhomphresa isebenze kalukhuni.
Lokhu kuzoba nomphumela wokwehla kwamazinga emagneziyamu kuluhlaza kanti lokhu kungaba nomphumela wokwenyuka kwamathuba okuba nezifo ezihlobene nemagneziyanu ezilwaneni ezidla lolu luhlaza.
Wonke abatshwiza gamabhodi bayakhuthazelwa ukuba bethamele ukuvulwa ngokusemthethweni ngalo Mgqibelo.
Ukuthuthukiswa kwezohwebo kanye nezokungcebeleka kwanda ngokushesha, okunezindawo zokuhlala phakathi nendawo.
Lokho kokusebenza okulahliwe okuvela ezimayini kwehlisa izinga lokubaluleka kobuhle bogu ezindaweni eziningi.
Ukulawula ngokubambisana nemiphakathi lawo ma-ecosystems asheshe ezwele futhi asengcupheni kuzokhuthazelwa.
Isikhathi sokuqoqwa kukadodi, izindlela, kanye namazinga emisebenzi kanye nohlobo lwezinto zokusebenza olusetshenziswayo ezindaweni ezihlukahlukene okufaka phakathi lezo zindawo ezilethelwa imisebenzi ngokuphelele, izindawo ezilethelwa imisebenzi ngokungaphelele kanye nalezo zindawo ezingayitholi neze imisebenzi.
Baningi abagulayo, abanye babo bazobulawa yizifo ezingavimbelekayo.
Lapho imilomo yamaphayiphi ivimbekile, amaphayiphi erusile noma izinjini zingalungiswanga kahle, ukufaka kusichelo somjaho akusebenzi kahle.
Kwaboshwa abasolwa ababili, oyedwa mayelana nezibhamu esingenalayisensi kanti omunye mayelana nokutholwa nensangu.
Izindawo ezinobucayi njengkufakwe kusikhumulo sezindiza kanye nokufakwe ezinkanjini zezempi akumele ukuba kuthathwe izithombe.
Udaba olubalulekile lezokuphepha lwakhonjiswa ubungozi bomlilo obubelesele, okungenzeka ukuba kube kubi kakhulu ngenxa ye-alkhoholi esetshenziselwa ukulonda isifanekiso.
Kufaka phakathi ukungeniswa kwezinkolo ezimnandi zakwamanye amazwe, ezangeniswa kithi ngenhloso yokusibhuqa.
Ngakho-ke kunesidingo sokucabanga mayelana nokulandelana kokulungisa, lapho lokhu kungenzeka kubonakale, kanye nokudizayina okuhambisana nakho, okungedluli izinselelo zezindleko zanamuhla esikhathini esizayo.
Lolu hlelo luzama ukuvimbela esikhundleni sokwesabela, ekugqugquzeleni intshisekelo ezinkampanini zangasese ngesikhathi kuhlangatshezwana nezidingo zomuntu ngamunye osebenzisa izindawo zomphakathi.
Ngizozama ukuthi qaphu qaphu mayelana neqhaza leRembrandt ngalezi zikhathi ezazinzima.
Ukulungiselela amazinga ahlukahlukene amasotsha ezobuholi kuMnyango weMisebenzi yezoBulungiswa.
Kulezo zindawo lapho imvula yasehlobo ina kuzo kungalinelwa ukuhlinzeka ngokudla kwemfuyo entwasahlobo kanye naphakathi kwehlobo.
Le mihlahlandlela kumele ukuba ifakwe kunqubomgomo elawula ikhasimende noma amakhrikhethi okuzijabulisa.
Ngenxa yobungozi bamaphrojekthi okuzuza amaminerali ayizindodla, uHulumeni kumele anikezele ngezindlela eziseceleni zokunikezela ngezipho zokugqugquzela ukuze kuthuthukiswe imisebenzi ebalulekile.
Isibonelo, abagibeli bamagagasi, izinhlambi kanye nabadobi basogwini kungenzeka balwele indawo esebhishi kanye nendawo okugitshelwa kuyo amagagasi.
Uphenyo olwenziwa ngaphambili luxhumanisa abasolwa abathathu nezigameko okungenani ezine zokugqekezwa kwezindlu.
Indlela efana naleyo yokusizwa ngezimali kanye nokuvuma mayelana nezinqubomgomo zabavikeli yasetshenziswa ngenhloso yokuthi iJapan ikwazi ukwakha kabusha umnotho wayo ngokushesha.
Inxusa laseNingizimu Afrika lethamela imihlangano yonyaka yokukhulumela izwe kanye neziNkomfa zeziNhlangano.
Izinkomo esezizozala amankonyane akumele ukuba ziphazanyiswe njengoba zizama futhi ziyabambezelelka uma kukhona abantu edizane nazo noma uma zingaphansi kwezimo ezingafanele.
Izindawo zokukhempa ezinezindawo ezinamandla kagesi, izindlu zangasese kanye nezindawo zokosa inyama, nezindawo zokumisa izikebhe kanye nezindlu zezikebhe, kufakiwe osebeni olungasenyakatho nedamu.
Asikhanyiseni bha ilambu lokubekezelelana livuthe bha kulo lonke izwe lethu.
Ukusungula uhlelo lokusebenza ngokwezinga eliphezulu ekulungiseleleni abagijimi bekhethelo mayelana nemincintiswane emikhulu.
Izinhlangano okwakungenzeka ukuba uyilunga lazo, nazo zazisolwa.
Ukuthola okungenzeka kanye nezinselelo mayelana nokukhula nokuthuthuka kanye nokubandakanyeka kwabo ekusebenziseni imali nguhulumeni kanye nezimo nezinkambiso zezimali.
INingizimu Afrika futhi iyikhaya lezinye izimo zamadwala ezimbalwa ezenzeka esikhathini sakudala ezitholakala eBarberton okungekho kude ukusuka lapha.
Amathuba emisebenzi ivuleka ngokubaqasha ukuba babe ngabasizi bamakilasi.
Awukaze uthi ngikuqophe ngendlela engalungile noma ukuthi ngenza iphutha.
Isimanga ngenyanga ye-Ramadan wukuthi igujwa yiwo wonke amaSulumane emhlabeni wonke.
Imiphakathi yempilo yezengqondo isebenza ngezinhlelo zokuhlonyelaniswa kwesimo sengqondo nesenhlalakahle mayelana nabantu abagula ngengqondo ngenhloso yokubadidiyela emiphakathini yabo.
Ukwesekwa yisikhungo mayelana nokwenziwa kwezinhlelo zenhlalakahle kuyadingeka.
Ingabe likhona yini ilungu olaziyo leqembu labaqeqeshwa be-Caprivi elathola amakhadi anjengalawa?
Ukubambisana okuhle phakathi kwamaPhoyisa aseSteenberg nawaseDelft kwenza ukuba kuboshwe indoda eyabekwa icala lokusika uqhoqhoqho wendodakazi yayo yase iyishiya ifa.
Waziveza kuzwekazi lethu kanye nangaphandle njengomunye wabaculi abavelele nabathandwayo kanye nabantu bezikhathi zethu.
Iselulo asidingeki njengoba umsebenzi ehlulekile, ngamaphutha enziwe nguye ngokwakhe, wukuletha imiphumela edingekayo ngaleso sikhathi esasibekiwe.
Ngisezinhlungwini, nginekhanda elibuhlungu kanti futhi ngiyazisola njengoba ngivuma engikwenzile.
Ukusebenzisa amalambu asebenzisa amandla kagesi amancane kanye namalambu azwela esithunzini esihambayo angaphandle adla ugesi omncane.
Abezokulawula basebenzisa izindlela ezaziqaphelwe njalo emva kwezikhathi ezithile yiKomidi yoCwaningo mabhuku ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi lokho okuqondiwe kuyafinyelelwa kukho.
Leyo yinkampani esayiniswe inkontileka ebhekene nontanga bethu.
Ubuchule bezochwepheshe ekulethweni izidingo bakhombisa ukuthi i-Information Community Technology (ICT) ingumenzi obalulekile mayelana nokulungisa ngobuchule izithiyo zokulethwa kwezidingo.
Futhi, ngenyanga ezayo umkhakha wezokholo uzobe wethula ngokusemthethweni uhlelo lwabo lokuvimbela ubulelesi.
Emapulazini amaningi uhlaza oluselusha luyavunwa bese kondliwa ngalo izinkomo ezincelisayo ngezikhathi ezifushane onyakeni.
Uyacelwa ukuba ukuqaphele ukuthi izinkulumo ezethulwa ngomlomo zingahluka kuleyo mibhalo eshicilelwe kule sayithi.
Amaphoyisa aseSydenham abopha elinye iqembu elibandakanyeka ekuphangeni abantu imali yabo ngaphanle kwamabhange.
Kwenziwa ukuboshwa emva kokulandela uphenyo olwaluholwa ngabaseshi beYunithi Yobugebengu Obuhleliwe.
I-SAFA ihlose ukuba kube nezibukeli eziphuma emazweni angaphandle cishe ezingamabhiliyoni amane kuwo wonke umncintiswane; leli nani lingakhula uma iChina ifaneleka ukungena kundebe yomhlaba.
Angazi, anazi ukuthi wawungaba ngakanani umthamo wamakhepsuli angamamiliyoni, angazi ukuthi ailivwa kanjani nokuthi ngubani owawalanda.
Khipha iqhwa ekudleni okusefrijini ngobusuku obandulelayo esikhundleni sokuthi usebenzise i-microwave ukukhipha iqhwa ekudleni.
Okunye okwashaqwa ngamanani amakhulu mayelana nezinsizakusebenza zemvelo kufaka phakathi i-abalone, izinyo lendlovu kanye nophondo lukabhejane.
Kwashaqwa iveni kanye netrakhi okwakusetshenziswa ngabasolwa kanti zonke izimpahla zatholwa.
Amakhono obuchule kanye nokusungula izinto avame ukuxhunyaniswa ikakhulukazi ne-mathematics.
Isiteshi Samaphoyisa saseCradock sethula ngokusemthethweni iphrojekthi ukuze kwenziwe ngcono ukulethwa kwezidingo, ukukhuthaza, kanye nokwenza ukuba kube khona ukuncintisana okuhle phakathi kwamalungu.
Njangakwamanye amazwe emhlabeni abakhenkethi kumele aqaphele bangabeki izinto zabo ezibalulekile obala ngesikhathi bevakashele ezweni lethu elinezindawo zokubukwa ezinhle.
Izimoto kanye nezithuthuthu zabo nazo ziphawulwe ngobumnyama nangobumhlophe.
Ukuzihlola, ukucula, ukuya enkonzweni kanye nokufunda kuyizinto achitha isikhathi sakhe ngazo.
Izinkinga zezempilo kumele zilungiswe ngezindlela ezehlukene ezigcwele okufaka phakathi i-epidemiology, inhlalakahle nokuziphatha, ezokwelashwa nemithi yezinto eziphilayo, izinhlelo zezempilo kanye nokuhlaziywa kwenqubomgomo.
Simele ukuba sisebenzise indlela embaxaningi ukuze ziqede izigameko zokusabalala kwezifo ezithathelanayo njengomalaleveva, isifo sofuba kanye nengculaza.
Ukugqugquzela kanye nokulungisa ingqalasizinda yezomnotho ngokufaka umfutho kumkhakha wethu wezezimboni.
Abasolwa ababenalo msolwa olimele basagcwele izinkalo kanti amaphoyisa asalandela umkhondo walaba basolwa.
Kwakungekho ukwesabisa kwangaphandle, kodwa kwakukhona ukwesabisa kwangaphakathi.
Uhulumeni uzosebenzela ukusungula kanye nokwamukela lokho okubanzi okuqondiwe kuzwelonke mayelana nokwehlisa izinga lokukhishwa okuhlobene namandla okulimaza imvelo.
Ukutshalwa kwezitshalo ezisetshenziswa ekhemisi noma ekubulaleni izinambuzane, izikhunta noma izinhloso ezifana nalezi.
Amalungu omphakathi ayacelwa futhi ukuzinakekela futhi abhukude kuphela kulezo ndawo eziphephile futhi eziphawulwe ngamafulegi abomvu naphuzi futhi ezigadwe ngabagadi bempilo.
Uphenyo lokuxhumanisa laba basolwa namanye amacala okugqekeza ezindlini luyaqhubeka.
Thirdly, umphumela walokhu kwaba ngukuthi abanye abakhi bazifaka engcupheni yokuqhubeka nokwakha kwabo ngaphandle kokunukezwa igunya ngabe-EIA.
Ukwesabela okuhle okunesasasa kwabaxhasi bethu kwamukelwa kakhulu futhi kukhombisa ngendlela abamabhizinisi angasese ayibona ibaluleke ngayo le phrojekthi.
Lokhu kwaholela ukubakhona ukukhula ngamandla kwentshisekelo yomphakathi kanye nokuqwashiseka mayelana nesidingo sokuvikela inhlukano yokuphila olwandle lwethu kanye nemvelo.
Ukuhlukanisa ngemikhakha imikhakha yanoma yiyiphi imboni yezokusakaza kubalulekile uma umehluko uzoba nengqondo ngandlela thile.
Ukuguguleka komhlabathi lapho kuqoqelana khona imvula kudala udaka olugcwala emingeneleni yemfula.
Futhi asifuni kuzwa lutho ngalabo abaqasha ezinye izigebengu ukuba zibulale ngenhloso yokuthi bathi bavikela imizila.
Isifiso sethu wukusheshisa kwalabo abaqeqeshwayo abayizinkulungwane ngezinkulungwane eminyakeni emibili ezayo.
Izindaba zokubuyiselwa komhlaba kubanikazi kumele ziphothulwe njengalokho okujahekile.
Abasebenzi banakho ukuzikhethela ekuhlolelweni ezokwelapha kanye nokuhlolwa kwezilinganiso zamakhono engqondo nezinqubo.
Umphakathi emazingeni omhlaba kumele wamukele isifiso sabantu baseNicaraguan bese usebenzisana nabo ekuxazululeni inkinga enkulu yokwesweleka kwentuthuko kanye nenhlupheko eNicaragua.
Amasampuli amathathu alethwa emva kwesikhashana emva kokuyekiswa ukusebenza.
UMnyango uzokwenza isethulo kuhulumeni ofanele ukuze baxolele izakhamizi zaseNingizimu Afrika ngaphandle kwemibandela uma sezigulela ukufa.
Lezi zinhlelo esekukhulunywe ngazo lapha ngenhla zandiswa ngokusebenzisa uhlelo lokufundiswa komsebenzi okujulile wena oyingxenye yalo.
Kodwa mithathu imiqondo engifuna ukuba ihlale izinze emicabangweni kanye nasemaphusheni akho.
Kodwa kumele sikhumbule ukuthi ngeke sikwazi ukususa izimayini namhlanje ukuze siziqale kabusha lezi zimayini kusasa.
Inja yalowo owahlukunyezwa yaluma umsolwa, lo msolwa wabe esegwaza umhlukunyezwa ngommese esifubeni.
Futhi mhlawumbe ufuna ukubuyekeza le ndaba emva kokuthi lokhu okucatshangwayo skumi ngomumo.
Sidinga ukugqugquzela futhi sisize ezinhlelweni zokwakha uxolo emva kokudlula kwesikhathi sokungqubuzana.
Nakuba kunjalo lokhu okuvame ukwenzeka kudalwa yizimo zesikhathi sonyaka, ukqhamuka kwezimbali zasentwasahlobo kanye nezinye izimo ezihlobene nalokhu.
Inyanga ebanda kakhulu nguJanuwari, ezifudumele nguJulayi no-Agasti.
Ukutheleka kwezivakashi eziphuma kulo lonke kuleli zwe ogwini lwasempumalanga sekuqalile okuzodala ukuminyana okungenakuvinjelwa.
Isifo sohudo sibulala izingane eziningi njalo ngonyaka eNtshonalanga Kapa.
Lokho okuzosiza izingane kanye nentsha kumele kubaluleke kokho konke okwenziwayo.
Kumele sicabange ngokusabalalisa imiqondo, ngenhloso yokuqala izindlela zokusungula izindlela zokuhlela, zokwenza isabelomali, zokudiliva kanye nezokuphatha.
Abasemagunyeni bathathe izinyathelo ezifanele ukuze baqinisekise ukuphila kwezinhlobo zesitshalo esibizwa nge-cycad.
Ukusuka ehhovisi lezindaba zasekhaya kuya ezindaweni zabo ezingabazekayo kanye nase-Lindelani Repatriation Centre, lapho belindela khona ukubuyiselwa emuva emazweni abo, kodwa bavele bagxumele phansi; babuye bese lo mjikelezo uqala kabusha futhi.
UMnu Morgan waphinde washo futhi ukuthi nguwe qobo owamyalela ukuba athathe uRichardson kanye nabanye abafana abayise endlini yomfundisi eMethodist ngohlobo lwemoto i-minibus, ebhasini.
Ikakhulukazi sithanda ukukugqugquzela ukuba uqhubeke nokweseka izinhlelo ezifana ne-Canada-Africa Governance Programme, lapho isiFundazwe sase-Alberta sibambe iqhaza.
Abahlinzeki bemisebenzi abathathwe ohlwini lokushintshisana ngomsebenzi nalapho kubekwa khona amanani ngokuya ngamazinga avamile amanani afakwe kugazethi mayelana nomsebenzi othile.
Le yizindaba ezishiculelwa njalo emva kwezinyanga ezine, okuyiqoqo lwama-athikhili abhalwa ngosomnotho bamaminerali ngezindaba zamanje zemboni yezezimayini.
Ongcweti abaqinisekisa lokhu okuqoqiwe bangeluleka babuye basize umnikazi.
Qaphela abagibeli bamabhayisikili bese ubadedela badlule ngokufanele.
Ngokuya nge-LOC, wonke amalungiselelo omncintiswano asemi ngomumo, okufaka phakathi ezokuthutha kanye nemisebenzi yezokwelapha.
Ngokufanayo, izikole akumele zisebenzise izinqubo lapho zibuza imibuzo abazali kanye nezingane imibuzo njengendlela yokuhlunga ngokucwasa.
Ama-peptones kanye nokwakhiwa ngawo; ezinye izinto ezingamaphrotheni kanye nokwenziwa ngakho, okungacaciswanga ndawo noma okungafakwanga ndawo; ukufihla uphawuda, noma ngabe kufakwe i-chrome noma cha.
Futhi kumele ukuba babheke ekuhlinzekeni lezi zikole ezihluphekayo ngezinkundla zemidlalo.
Isigaba sabaqondisi se-Biodiversity sithuthukisa ezokukhenketha kwezemvelo endaweni yaseDriftsands ngochungechunge lwemizila yokuhamba ngezinyawo, izindawo zamaphikinikhi, ukubukela izinyoni, isitolo esikhulu zamasiko, ezobuciko, imisebenzi yezandla, ukweluka kanye nendawo yokulala izivakashi esezingeni eliphezulu.
UMnyango uqinisekisa le-Olympiad futhi ukholelwa wukuthi izokwenza isimo esikahle esizonikezela ngamathuba okucabanga ngobuchule mayelana nezingqondo eyeme ngaku-mathematics esimeni sezobuchwepheshe.
Uma umfundi ekhononda kuwe noma uma usola ukuthi uyahlukunyezwa, mvulele ifayili yecala.
Emva kokuthola isicelo kanye nemali edingekayo, isicelo sakho sizobe sesihlolwa ngohlu lokuhlola.
UNgqongqoshe uRasool uphawula ngodlame olubhekiswe kubantu bokufika eNtshonalanga Kapa.
Uhulumeni uzokwandisa ubudlelwane obufanele kanye nobunobuchule phakathi kwezinkampani zikahulumeni kanye nezinkampani ezizimele okuzoqinisa amandla ale mikhakha ukuze kuthuthuke ukutshalwa kwezimali kusingqalasizinda sokulethwa kwemisebenzi.
Iqhaza leNingizimu Afrika lokuphehla impi phakathi kwamaqembu esizwe esisodwa emazweni angomakhelwane wayo kwadala ukuchitheka okukhulu kwegazi nokwathatha isikhathi eside kanye nobuhlungu esifundeni."
Ngesikhathi uhlaselwa ingabe wawuyilungu le-IFP yini?
Kuze kube manje, amakhulukhulu ezinhlanzi zakudala ezihlala emigedeni zatholwa.
Ngisola sengathi balapha ukuze baqaphe ukuthi ngikhuluma izinto ezilungile.
Amaphoyisa amathathu amdlwengula kanye nabanye ababenathi ngalolo suku.
Nenyama ilahlekelwa yikhono layo lokugcina uketshezi, okwenza ukuthi ingakulungeli ukusetshenziswa kwayo ekwenziweni kwesoseji.
Abantu besifunda sase-Asia babhekana nobunzima obushaqisayo bokuthuthelwa e-Afrika kanye nase-Caribbean njengezigqila kanye nabasebenzi bezinkontileka.
Abasolwa batholwa benegrosa okwakusolelwa ukuthi yebiwa ethaveni yendawo kanye namavawusha e-air-time nomakhalekhukhwini okwakusolwa ukuthi kwakwebiwe.
Kukhona okuningi okungabukwa okufaka phakathi i-Japanese Gardens, i-Durban Yacht Basin kanye ne-Natal Sharks Board.
Wonke amaphrojekthi okwakha azohlolwa ngohlu lokuhlola kanti ukulungiswa kwezakhiwo ezivele sezikhona kuzokwenziwa ngokwenyuswa.
Siyaqonda ukuthi lokhu kwakusolwa ukuthi ngama-spore e-anthrax ayefakwe endaweni enamathelayo yemvilophu.
Wahlonishwa njengowaseNingizimu Afrika njenge-Poet Laureate wokuqala wathola nendondo ye-M-Net Literary Awards Lifetime Achievement Award.
Abafundi kumele babukeke kahle ezifundweni kanye nasekudleni.
UMandela wazibandakanya ngenhliziyo yakhe yonke ekuholeni umkhankaso wokuzabalaza komphakathi owawungenalo udlame, ukusiza ukuhlela iziteleka, amamashi omzabalazo, iziteleka nemihlangano kwezombusazwe kanye nokugqugquzela abantu ukuba bangahambisani nemithetho yokucwasa.
Lokhu kuhambela kuhloswe ngakho ekuhlanganiseni ubudlelwane phakathi kwamazwe amabili kwezombusazwe, kwezomnotho kanye nakwezohwebo phakathi kweNingizimu Afrika ne-Qatar ngesikhathi kuqinisa ukusebenzisana neNingizimu Afrika.
Futhi, le mali yayizosebenza ngempumelelo ekuthuthukiseni imfundo.
Ulwazi abaluthola kumpimpi yabo lwaluthi umnikazi wezimpahla wayehlala eBoksburg.
Le divayisi izothunyelwa eKapa ukuze iyohlaziywa.
Futhi ngisho ngokungananazi ukuthi le miqondo emibili iyahambisana.
Sikhulumile ngaphambili mayelana nesimo esiphithene kanye nalokho okudala inhlekelele ezweni elingumakhelwane wethu iZimbabwe.
Wabonga Abaseshi ngokuzinikela kwabo uma benza umsebenzi wabo.
Njengomthombo wamandla ungasetshenziswa ekwenzeni ugesi, okokushisa kuze kube ngumlotha kanye nobhayela kanye nezindlu zokushisela zokwenza izitini.
Emva kokuhlonzwa ngokusetshenziswa kohlu lwezimpahla kwimvume, izimpahla zibe sezidedelwa.
Ukusebenza kahle kwesilinganiso esinconyiwe kumele ukuba sihlolwe njalo ngezikhathi ezithile.
Amalungu alanda abagibeli abaphuma emazweni angaphandle kumele aqaphele izimpawu ezintsha ukuze bazejwayeze, kwasho iMenenja Jikelele ye-OR Tambo uChris Hlekane.
UHerman wadudulelwa ngaphandle ekhishwa esihlalweni somshayeli kwase kuthi abasolwa abangaziwa babaleka nemoto yakhe entsha sha yohlobo lwe-Toyota Quantum.
Izimali zokuxhasa zingatholwa kwabasemagunyeni abaningi bendawo noma ezigabeni zesifunda.
Lokhu kuhlobene nezindleko zezokuphepha ezingafakiwe kusabelomali zokulungisa izindlu ezonakalisiwe kanye nezindleko ezidalwe ukwelulwa kwenkontileka yephrojekthi.
Ababhikishi baseKlipgat naseWolmaransstad babona ukuthi bangabhikisha, kodwa uma umbhikisho wabo uba nodlame, amaphoyisa azobe esethatha izinyathelo.
Njengoba amandla aphuma kulawo mazwe ayebusa amanye amazwe esadluliselwa kulawo mazwe ayebuswa yila mazwe ngaphambili, sekunomthwalo omkhulu emahlombe alawa mazwe ayebuswa ngaphambili.
Amayunithi ahlela izinhlobo zezitshalo okwakumele zibe khona namhlanje, ukube akuzange kube khona izinguquko ezinkulu ezenziwa ngabantu.
Ngempelasonto, izakhmizi zaziphatha kahle ngokunamathela kumthetho futhi nezigameko zokushayela kuphuziwe, izenzo ezibangela amahloni emphakathini, kanye nezigameko zobelelesi zazimbalwa.
Emibusweni yentando yeningi esisimeme, ihhovisi elikhulu livikelekile kanti abantu bakuleli hhovisi ababophezelelwa.
Kumele sikuqede lokho okubi okwashiywa wukungqubuzana okuningi osekulimazwe amazwe ethu.
Kade sasisho ukuthi indlela enkulu esithola ngayo imali wukwephuca impahla osekuhlulekwa ukuba ikhokhelwe, izinguquko zokuthatha impahla osekuhlulekwa ukukhokhelwa.
UNobhala Jikelele uyanxuswa ukuba athathe izinyathelo ezifanele ngokushesha ngenhloso yokubiza umhlangano wama-Specialized Technical Committees angakabi nawo imihlangano.
Umyuziyemu ulokhu unokuxhumana namakhasimende amaningi kanye nezivakashi.
Abasolwa abane bazohlala ejele iminyaka engamashumi amane nesigamu ngokuhlanganyela, okulandela izigwebo zabo ngamacala amane ahlukene.
Kwashaqwa isibhamu kanye nezinhlamvu kanye neminye imithi.
Inhloso yale Ngqungquthela wukuqeda ukusetshenziswa kwalezi zikhali esezishiwo ngenhla esezidale ukufa nokulimala ngokungakhethi kwabantu abayizigidigidi emhlabeni wonke, okufaka phakathi izakhamizi ezingenacala.
Ngezizathu zokuphepha, amakhamera angamavidiyo kane nezibhamu akuvunyelwe.
Izinto ezihlinzekwa abavakashi zifaka phakathi ukuzingela, ukubuka izilwane, ukuhamba ngesihlenga emanzini, ukuhamba ngesikebhe, ukuhamba ngomkhumbi kanye nokudoba izilwane.
Wayeqondise kumagajethi ayemenzele wona.
Njengoba sazi sonke, le nhlupheko ihlobene nezindaba zobandlululo kanye nokucwasa ngobulili ebesixoxa ngakho.
Lezi zimpahla kanye nezinqodlana kwashaqwa kanti abasolwa ababili baboshwa.
Ngesikhathi enza amalungiselelo, iHhovisi likaNgqongqoshe bathola ukubambisana okukhulu koNgqongqoshe bezeMfundo bezifundazwe, futhi wakwemukela ukuphawula kwabo kanye nezincomo zabo.
Abasebenzi bezempilo bazojwayezwa imiqondo kanye nemigomo yokunakekela ngokwezempilo okuyisisekelo.
Eminyakeni embalwa elandelayo, i-Hitchcock izozika kancane kancane ngokujula ingaphinde iphakame.
Manje akuyona indaba elula futhi angicabangi ukuthi kumele ukuba sibhekane nayo kalula kanjalo njengoba uzama ukwenza.
Isixazululo sabo mayelana nalezi zindawo wukuthi kumele ukuba ziqedwe futhi zibhidlizwe.
U-Eurakha Singh umsebenzi wakhe wukuhlela kanye nokufaka ekusebenzeni izinhlelo zokuthuthukiswa komphakathi ku-SDB ngokubamba iqhaza kanye nokuxisana.
Akurekhodiwe, futhi akuzangwe kwenziwe ngokuhambiana nenqubomgomo yonke kahulumeni wasekhaya.
INhlangano Yezizwe ilokhu igxile emizileni emine esemqoka - inqubo kwezombusazwe, ukugcina ukuthula, ukusiza abantu, kanye nokwakhiwa kabusha nentuthuko eDarfur.
Omunye umsebenzi wabo wukuqinisa kanye nokugqugquzela kokuzibohezela kwezombusazwe kanye nokuhlinzeka ngezilinganiso zokulinganisa ukuthuthukiswa kwentuthuko yabantu.
Yithi kuphela esingazikhulula kusijeziso sobandlululo ezweni lakithi.
Izikole kanye namagceke ezikole kusakhombisa izimo zenqubomgomo yezemfundo yobandlululo okwagxila kulezi zikole uma uqhathanisa nezikole ezihluphekayo emiphakathini.
Thatha isibonelo somdwebo wesibhedlela sesifunda esisemakhaya esikude nanoma yisiphi isibhedlela okudluliselwa kuso iziguli lapho kukhona khona izingcweti kwezokwelapha.
Ngenxa yokugqilazwa yisikhwele, abaningi bafaka ubuthi kuma-cola nuts abawanika abangani babo.
Ukukhetha ukufundela umsebenzi wezolimo kungaba nezithelo ezinhle njengoba amathuba akhona njengamanje ekhombisa imboni enamandla.
UMthetho osacutshungulwa Wamacala Ezocansi uchaza kabanzi ngodlame lwezocansi futhi usiza ukuqinisekisa izigwebo ezinzima kulabo abatholwe benamacala.
Singuhulumeni othuthukisa umoya wezamabhizinisi futhi siyaqhubeka nokwenza amathuba okuthuthukisa lawa makhono esingangabazi ukuthi akhona.
Siyaqhubeka nokuqapha isimo ngendlela yethu eRamallah.
Phezu kwalokho, izikhulu zahamela ezibhedlela nasemakhazeni ngenhlso yokuyothola izakhamizi zethu.
Ukuhlasela okuhlelwe kahle ezindaweni zokugcina izikhali, emaphoyiseni, kubalimi njalo njalo ngenhlso yokuthola izikhali zamayunithi ethu.
UHulumeni waseNingizimu Afrika uyazi ukuthi kukhona izakhamizi zaseZimbabwe ezihlala eNingzimu Afrika ezingasayitholi impesheli yazo njalo kuHulumeni waseZimbabwe.
Izindawo ezilungele ukulima zizohlonzwa bese zigcinelwa ukusetshenziselwa lokhu, okuzobe kuncike ekuhleleni okufanele kanye nokwenziwa kokuhlolwa kwemithelela kwezemvelo.
Ukuphothulwa kwezinga leKhomishini okwakhonjiswa ngumbiko wokuvala wemiphumela yale phrojekthi noma ukubuyekezwa kokwenzeka emva kwale phrojekthi.
Umshayeli akalimalanga kanti abashona abane bangcwatshwa njengabantu abahluphekayo endaweni eyayingabekisiwe esemathuneni akudala endaweni yaseHartbeesfontein, manje esiyaziwa ngeLethabong.
UNksz KC Goyer, okunguye owayenza ucwaningo futhi owabhala imonografi, wenza izincomo.
Umongameli omusha wase-US wakhipha imiyalelo yesigungu yokuqala inqubo yokuvala ijele laseGuantanamo lapho okuvalelwe khona labo abasolwa njengabashokobezi.
Ukuthengwa kanye nokususwa kwemigqomo kadodi emoshakele yepulasitiki.
Emva kwesikhashana umphakathi wahlangana wase uqala ukunikela ngemali yezibhamu.
Bayiqembu labo elahlela ngasese ukuthatha ikhempu lapho kugcinwa khona izikhali nokuvukela amandla abasemagunyeni futhi.
Umthetho we-Land Passenger Transport Act uzokwenziwa emazingeni kazwelonke, ozochaza ngobudlelwane phakathi kwamazinga kahulumeni, futhi uqhubeke nokuchaza ngamandla akhona futhi asebenzayo kanye nakhethekile.
Izinsizakalo zokuhlolelwa izifo ezinxeshezelwayo kubavukuzi kumele kwelulelwe ezindaweni ezingalethelwa imisebenzi.
Njengoba ngishilo ngaphambili, kunesidingo esiphuthumayo se-architecture entsha yezezimali ukuze alawule ukuphuma nokungena kwemali okungazange kubonwe ngaphambili, okungaba nomthelela kuminotho yethu.
Ngizocela uChristo Uys aqhubeke nengxenye yokuqala yesethulo sakhe.
Ukusweleka kwabasebenzi, ngesikhathi isilinganiso somkhiqizo wedatha owodwa, oqukethe amadazini ngamadazini ezicubungulo ezihlukahlukene, ezigaba zezicubungulo kanye nezinto zedatha, kukhushwa nsuku zonke, okwenza ukuba kudaleke iphutha elizohlale likhona.
Ngakho-ke kungenzeka kube khona ukungahambisani phakathi kwesamba kwezinto eziqukethwe kanye nesamba esikhonjisiwe.
Lokhu okuchaziwe nganhla kuhlobene nokukhishwa kwezimpahla ezithunyelwa ngendiza noma ngemikhumbi ezingaphelekezelwe.
Uyazi ukuthi ayikho lento yokuthi abantu abahluphekayo noma abangafundile abahlakaniphile.
Bonke ababambe iqhaza baqokwa emidlalweni edlalwe ngaphambi kwalo mncintiswano.
Inani lezinhlobo lokuphilayo okuqondiwe kanye nezinye izinhlobo zokuphilayo elithathwe njengalelo ebelingeke ligwemeke ngokubanjwa, okubekelwe umkhawulo ngamaphesenti ahambisana ne-TAC.
Lo mzabalazo omusha ulwa nokungabibikho kwentuthuko, nokuhlupheka kanye nokubekelwa eceleni kwezenhlalakahle kanye nokuncishwa amathuba kwezimnotho kwe-Afrika nezakhamizi zase-Afrika emazingeni omhlaba.
Iqembu laqeqeshwa yingcweti eyaphakamisa amandla amahlandla ayishumi, u-Ian Morris, futhi ongumongameli wekomidi le-Global Power Lifting Committee. oyisakhamuzi saseNingizimu Afrika
Emva kokuphasiswa komthetho, lezi zigatshana zibe sezibizwa ngokuthi yizigaba.
Umkhakha ongazali ufaka phakathi lezo zinhlobo zokuphilayo ezihambela le ndawo ngezikhathi ezithile zonyaka kodwa zingazaleli lapha.
Ngiyaziqhenya ukubona ukuthi iNingizimu Afrika ithatha isinyathelo esikhulu esiya phambili namhlanje ekhaya lesikhashana likaMahatma Gandhi.
Futhi ikhipha imibiko yenyanga kanye neyonyaka mayelana nezifo zezilwane kanye nezibalo zemfuyo.
Ingabe usuke wamangazwa yini wukuthola umsebenzi woMkhandlu ekuthakasela ukukusiza futhi ekusiza nangobumnene kungekudala?
Uma leso sitatimende singemukelwa futhi singenako ukuphikisana, kulungile.
Emva kokusho njalo, ngizodlulela kokulandelayo, okuwukuthi ngingasho ukuthi angivumelani impela noSlz Prof Terblanche.
Yebo sizoqonda ngqo ebufakazini bakho uBrigadier Oosthuizen kanye nami sizocela uKhomishane Lyster ukuthi akufungise.
Zonke izinsiza zenhlangano, okungabantu, izimpahla, kanye nokuvikelwa kolwazi kukhavwe yi-MPSS.
Kusukela ngeSonto, i-Israyeli ayizange ihlasele endaweni yase-Occupied Palestina kanti kudutshelwe ngerokhethi elilodwa kuphela kanye nemotha eyodwa kubhekiswe kwa-Israyeli.
Kodwa akumele ukuba sivumele lezi zinhlangothi zezombusazwe zisiphazamise emsebenzini wethu wobukhansela.
Kusukela ngaleso sikhathi kwenziwa isifanekiso esisebenza impela ngolunye ucwaningo okumele sivimbela ukuphindela emuva Since then a far more effective analogy was developed by means of further research which should obviate the above drawback.
Ukuphikisana nokwenziwa KwaZulu-Natal yi-Garankuwa Hospital, esikhulu kunazo zonke kuleli lizwe.
Udokotela oyedwa watholwa enecala ngokuziphatha okungeyikho wase exwayiswa futhi wajeziswa.
Lokhu kudinga ukwakhiwa kabusha okusheshayo kobudlelwane emndenini, emphakathini kanye nakwezenhlalakahle ukuze kuthuthukiswe ukudidiyelwa kwenhlalakahle.
Maningi amarestoranti aseduze ezinezidlo zaseNingizimu Afrika zasekuseni ezimnandi.
Imithamo engezewe ka-Vitamin A inikezwa izingane ezingondliwe impela, noma ezihlala ziba nezifo ezithathelenayo njengesifo sohudo, isimungumungwane noma isandulela ngculaza.
I-bulldozer ne-angle dozer blades kanye nezinye izingxenye ezikhethekile zemishini esishiwo ngenhla.
Unobhala wami naye uqobo nami kanye no-co-commissioner wami, u-Adv Semenya, sakhuluma ngale nto emsakazweni izikhathi eziningi.
Ababaleki babehlome ngezibhamu ezizishintshayo, sebezohlasela ngamandla ngesikhathi sokuboshwa kwabo.
Wabonga nabothisha ababefundisa i-mathematics ekuthuthukiseni amakhono kanye nabahleli be-Olympiad ababezikhandla ngokuthuthukisa nangokwenza ukuthi i-mathematics yaziwe.
Ukudidiyela kwesifunda okwenziwa ngendlela elungile kuzosiza ekwehliseni izindleko zokutshalwa kwezimali kuzingqalazizinda e-Afrika.
Lolu hlelo luqondiswe kulabo abasifazane abayizinhloko zemindeni, izinhlaka zomphakathi kanye namaKhansela eziGceme abathatha njengalabo abahlupheka kakhulu.
Ngaleso sikhathi, eBerlin indoda yesibhamu yadubula ngokungakhethi eduze nesikole kwelaseJalimane edolobheni laseStuttgart, yabulala okungenani abantu abayishumi kwalimala abaningi, kubike ithelevishini yaseJalimane izolo.
Ngibonga kakhulu, ngicabanga ukuthi kungisizile ukuba khona kwakho.
iskhathi esiningi sekhulunyaka ubudlelwane kwezemisebenzi kwakuchazwa ngokucwaswa ngebala, ngokuchisha abantu abaNsundu amalungelo alinganayo nawabaMhlophe kanye nokuqeda inyonyana yezohwebo olukhululekile.
Nina enibasha enisanda kungeniswa, ngifuna ukuba nazi ukuthi, lo ngumsebenzi amaphoyisa ethu abizelwe ukuzowenza.
I-UN-Habitat South Africa ixhumene nezinhlelo nezamasu okusemazingeni omhlaba kwe-UN.
Amalayisensi agcinwa ehhovisi le-DTP ukuze kuqinisekiswe ukuthi izinombolo zesiriyali zitholakala kalula uma kufakwa izicelo zezindawo ezigadwa ngamaphoyisa omgwaqo noma ukwenyuswa kwamazinga.
Wena Wakomkhulu, ngikunikeza ngento ezokukhumbuza ngesikhundla sakho eNingizimu Afrika.
Abalimi abakwazi ukwethembela kulokho kudla abahlinzekwa khona ngezinye izingxenye zesigaba sezwekazi ukuze babhekane nokwesweleka kokudla.
Futhi, inkulumo mpendulwane phakathi kwamazwe angamabili kanye naphakathi kwamazwe amaningi iyakhula impela.
Uma ungakhuluma ngeGreyville kubantu abaningi baseThekwini ngisho nabaningi abangahlali kuleli dolobha bavele bacabange ngomjaho wamahhashi.
Amalungu abagadi bomphakathi ayegadile ngesikhathi beba negalelo lokuboshwa kwabasolwa mayelana nokuphanga kuhlonyiwe kanye nokuphanga okuvamile.
Le nqubo izofikela ezingeni eliphezulu ngoSepthemba okuzobe kuhambisana nenyanga yamaGugu.
Emasontweni ambalwa adlule abaseshi beMisebenzi yezaMaphoyisa eNingizimu Afrika esiFundazweni saseNorth West kanye naKwaZulu-Natal akhombisa ukungabeseki abadubula ama-ATM.
Ngokweseka ukwehlukahlukana, ezobuchwepheshe kanye namakhono njengoba kubalulekile kwezamasu kungagcinwa kukhona ngezindleko eziphansi.
Izilwane ezinkulu zithanda ukuqwaga izilwane ezincane zizixoshe ezitsheni zokudla.
Okunye futhi okukhathaza kakhulu ukuthi izimpi eziphakathi kwezizwana ziyakhula, okuguqula isimo sodlame.
Kuyadumaza njengoba kwenza ukuba abasebenzi abaNsundu kube lukhuni ukuxolela.
Kungafaka noma yiluphi uphawu olunomugqa owodwa ozimele, owodwa, osikiwe, amaletha anesithunzi, izimpawu noma ama-embulemu.
Angisho ukuthi ngizazi zonke izimpendulo zale mibuzo elikhuni, kodwa uBiko wayekholelwa ekutheni sekusondele ukuba amasiko aseNingizimu Afrika ahlukahlukene abe nokwenzelana.
UNksz Von Gottberg wathi yomibili imigomo kungenzeka ikwazi ukwehlisa inani lokufa kwabantwana eNingizimu Afrika njengoba lezi zifo zombili zivamile kubantwana baseNingizimu Afrika.
Le ndawo iqukethe iphrofayili yamaphrojekthi amakhulu okuthuthukisa izingqalasizinda nezomnotho e-Afrika.
Le miphakathi emibili selokhu yaba seceleni kusukela ngesikhathi se-Pleistocene.
Thokozela amagumbi okulala amakhulu avulekile, igumbi lokuphumulela elihle nelinemfudumalo yelanga noma uziphumulele eduza kwedamu lokubhukuda elisendaweni yokungcebeleka.
Ubudlelwane phakathi kwalawa mazwe amabili buqinisa futhi beseka ngokwenzelana izingxoxo kuwo womabili amazinga okuyilawo aphakathi kwezizwe ezimbili naphakathi kwamazwe angaphezu kwamabili.
Uma ufuna ukuyisebenzisa ngasese ngakho ungeke ufune ukuba ibonakale.
Ake sizameni ukuyibeka ngenye indlela Mnu Seneka, nami angiqondi.
Leli gatsha nalo liyabhekana nezinkinga ezifanele mayelana ne-Surveyor Generals Office neHhovisi Lamatatiyela libuye lifinyelele kumarekhodi abo ngohlelo lwedijithali.
Ukwenyuka kokubakhona kwe-nitrate kungadalwa indlela engasebenzi ngempumelelo yokulahla indle kanye nokonakaliswa kwendle.
Esikhathini esengeziwe seNgqungquthela, uMongameli Thabo Mbeki kwakulindeleke ukuba abambe izingxoxo ezimayelana nalawa mazwe amabili noNgqongqoshe waseBritain uGordon Brown.
Le nhlosombono ithathwa njengokunxusa ukuba abantu baqokelwe ukuthola i-Government Communicators Awards (GCA), okuyindondo yokuqala eqala namhlanje.
Ummangali akudingekile ukuba aphinde abeke imininingwane obala singekho sisidingo salokho.
Ngonyaka ozayo iNingizimu Afrika izobe ibambe ingqungquthela ebizwa i-Africa-African Diaspora Summit.
Amaphoyisa alunywa indlebe mayelana nokuthi abasolwa babendawana kuphi.
Siyavuma ukuthi ngendlela iBhange Lomhlaba libolekisa ngayo imali kubukela phansi ezokuphepha kokudla.
UTom Lasater, umzalisi wezinkomo owaziwayo, wenza lesi sitatimende cishe eminyakeni engamashumi amahlanu edlule.
Futhi kuthiwa kwakuyingxabano eyayidinga ngisho ukulamula kukaViper.
Ngibacaphunile hhayi ngenxa yokuthi ngingena phakathi kwenu njenge-Jacobin.
Lokhu kukhombisa umoya wokuzethemba omusha kanye nokuzemukela kuzwekazi lethu.
NginguMelvyn Freeman, uMqondisi wezeMpilo zeNgqondo Nokusetshenziswa Budedengu Kwezidakamizwa.
Ekwenzeni lokhu, ngifisa ukugxila ekutheni kwenziwa isethulo ngaphambili nguzakwethu eKapa, u-Ann Harper.
Kwaboshwa ezweni lonke ngamaqembu alandela imizila ikakhulukazi asungulelwa ukuzingela abophe lezi zilelesi ezingafuneki.
Njengabantu base-Afrika, singabantwana abaphile ngaphansi kwesimo sokufa kwabantu abaningi ngesikhathi nesisodwa, abamela umgqigqo ophindela emuva esikhathini esiyisigamu seminyaka eyinkulungwane.
Wathi iNingizimu Afrika ayizange ibhekane nanoma yiyiphi ingozi yobelelesi basolwandle.
Lokhu kuzofaka phakathi ukulethwa ngokushesha izinto zokusiza labo abanokukhubazeka kanye nokusungulwa kwezikhungu okwenzelwa kuzo izinto eziningi mayelana nabesifazane nezingane ezihlukunyeziwe.
Le ndlu izonikezelwa ukuba kuhlawe kuyo ngokwesikhathi esifushane.
Uma ikhompuyutha isetshenziswa isuke isetshenziselwa ukwenza izibalo ngokushesha nangaphandle kwamaphutha, hhayi ukuyisetshenzisa esikhundleni sezibalo okuyizo mayelana nokuswela ulwazi olungashayi khona.
Abasebenzi Bemitapolwazi Nezokwazisa bakuMitapolwazi yezeMisebenzi yamaPhoyisa aseNingizimu Afrika ezweni lonke.
Njengoba sengishilo, lawa ukuphela kwamandla akhiqizwa yi-Iceland.
Isikhundla, umsebenzi nokubaluleka kwabaqeqeshi njengezingcweti ezithuthukisa ezabasebenzi kuzodinga ukuba kuchazwe kabusha futhi kwenziwe ngcono.
Abeluleki Benqubomgomo baqoqa ulwazi bese beluhlaziya mayelana nobelelesi kanye nezindlela izingozi ezenzeka ngayo.
Noma ngubani oseke wahambela i-Timbuktu uzokutshela ukuthi kuyiqholo elikhulu ukuzibandakanya nomcebo ongenamnikazi wamabhuku asemandulo.
Iqembu Lokusebenza Lesifunda la-KwaZulu-Natal lisebenze ngokuzinikela ukuqinisekisa ukuthi umbulali ubhadla ejele impilo yakhe yonke.
Umsebenzi ojulile wezokuthuthukisa enkabeni yedolobha laseKapa owenza indawo ibikeke kahle eminyakeni embalwa edlule uyaqhubeka ngokushesha.
Ukukhwabanisa nokweba ngenhloso yokusizakala kwabantu abambalwa kuzobambezela leli phupho.
Yebo, leyo migwaqo emibili ihlonzwe njengeminye eyingozi.
Sihalalisela iqembu lamalungu amasotsha angamarizevu kanye nabakhuzi bawo. Bayisibonelo esihle eziteshini zamaphoyisa eziningi.
Ngokunqoba kwabo kanye nezinyembezi zabo: abesifazane embusweni wobandlululo eNingizimu Afrika.
UCharlize Theron uthola i-Oscar award for Best Actress, okulandela ukulingisa kwakhe kufilimu, ebizwa, Monster.
Kungabakhona okuhle ekucwaningeni ukumaketha okudidiyelwe kwemikhiqizo ethile njengendlela yokwenyusa imali etholakala ngokuhwebelana namazwe angaphandle.
Izakhamizi zaseKapa kanye nezivakashi seziyakwazi ukubika amarobhothi angasebenzi kahle noma anezinkinga ngezindlela ezimbili: ngokushaya ucingo noma ngewebhu.
Amaphoyisa abuza indoda imibuzo ase embuza ukuthi zazikuphi izikhiye zakhe.
Iyunithi eyodwa inezinto okwaziyo ukuzisebenzisela ukupheka kuyo futhi zilala abantu ababili .
IMalawi nayo iyikhaya yemihlambi yezindlovu, yobhejane, yamaphiva, yezinhlangu kanye nenkolongwane.
Kufanelekile ukuthi sonke sicabange ngemiphumela yalawa maqhinga.
Ekufikeni kwakhe ezitaladini, wabuza izimpimpi zakhe kuleyo ndawo ukuthi ziyazi yini ukuthi umsolwa wayekuphi.
Ayikho i-ejenti yezibalo ezisemthethweni engamukela imibono yezinganhle ledatha elintanta emoyeni noma ongalindelwa, ukuze ikhuthazelwe ukwseka noma ukwenqaba idatha yezibalo.
Lokhu kuzobe kungukuhambela okade kwalindelwa yiNingizimu Afrika ng-Chancellor Merkel.
UMongameli wacela abasemagunyeni ukuba baphenye ngokushesha isigameko ukuze kuhlonzwe abagqugquzeleli futhi kudalulwe nezihloso zabo kudalulwe.
Izimpompi, amakhokho, amavaluvu, kanye nezinto ezifana nalezi zamaphayiphi zamabhayela angamagobolondo, zamathangi, amathangi amakhulu nokunye, okufaka phakathi amavaluvu ehlisa izinga lengcindezi kanye namavaluvu alawulwa nge-thermostat.
Esinye salezi zizwe simhlophe, siphumelele, ngaphandle kobulili noma ukusabalala kwaso kuleyo ndawo.
Ukwenza imithamo emibili ivumelane ngokuhlela kabusha ukuhlinzeka kokudla kwemfuyo noma ukwenza izinguquko kuzidingo zomhlambi, ngokuvamile ngokwehliswa kwamanani, kodwa futhi nangokucabanga kabusha ngokugcina isithole sakho nemisebenzi yokunakekela nokuzalanisa.
Izindleko zenkohlakalo kwezepolitiki wukubukela phansi idemokhrasi, ukunqunda amandla ukuthuthuka kukahulumeni futhi kubukele phansi ukuzibophezela, nokuzinikela kanye nokwethembeka.
Ukudla kwezinkomo kungcono njengebhange lefoliji ngoba utshani obomile obusikiwe buhlangana ne-oksijini ngesikhathi bugciniwe.
Lokhu kube wukunqoba okukhulu kubaseshi emva kokusebenza ngokuzikhandla, futhi bathembise ukusebenza ngokusondela esikhathini esizayo.
Imfundo yokubambisana yindlela engabizi yokufundisa kanye nokuthuthukisa izinsiza zethu eziligugu, abantu bakithi.
USihlalo kumele ukuba anikwe amandla okuba ngumkhulumeli ukuze abhekane nezicelo eziphuthumayo.
Akwenzeki nanoma ngubani omunye wabahlali bakho noma izinkampani zezokuphepha ezisayine inkontileka namakhaya?
Sinenani elikhulayo lezikole eziyizibonelo mayelana nalokhu.
Uma noma ngesikhathi sithola noma yibuphi ubufakazi bokwesekwa ngabantu baseRwanda esingenabo okwamanje, sizoxoxisana nale ndaba phakathi kwamazwe amabili noma phakathi kwamazwe amaningi.
Amaphoyisa ajaha imoto ayimisa ase ebopha abasolwa.
Baqhathanisa imikhiqizo kawoyela base bethula ubufakazi enkantolo.
IKhebhinethi yaqinisa ukuzinikela kwayo kuzinqubomgomo ezingaholeli ekwehlulekeni ekwandisweni kwezimboni kanye nokubhekana nengcindezi yemisebenzi kamasipala.
Ukusebenzisa izindlela zokuvimbela ukulinyazwa kwemvelo ngale komngcele, ukuhlanganiswa ukuhamba kododi onobuthi noyingozi ngale komngcele.
Onyakeni odlule umnyango wabamba izingxoxo ngobubanzi ngenhlso yokuxoxa kuze kufinyelelwe esinqumweni mayelana nenhlosombono yesikhathi eside nesu mayelana nemfundo eNtshonalanga.
Kukhona okungenziwa ngemanyuvesi ekuzibandakanyekeni nohulumeni ekugqugquzeleni abafundi ukujoyina abasebenzi basemanyuvesi ethu.
Lokhu kufaka phakathi ukutshenziswa kwezinkantolo ezenzelwe izinhloso ezithile njengendlela yokungenelela emacaleni akhethekile afana nezindaba zokuhlaselwa kwabantu bokufika.
Akumele ukuba siqhubeke nokuvumela isimo lapho umhlaba ukhula futhi uthuthuka bese kuthi i-Afrika yona idlulise imiyalezo yokuhlehlela emuva kanye nokwenyuka kokwesweleka kwentuthuko.
Ngempela, labo abathatha kancane ezombusazwe zethu bafanelwe ukuba bangeniswe kumalulwane.
Kuzonqunywa ngesakhiwo sanoma yiyiphi ikomidi elingaphansi kwaleli Komidi.
Wathi futhi izitha sibhebhethekise iphutha mayelana nesizwe sama-Iranian esikhulu esubumbene futhi siphokophokophelele izifiso zaso.
Umkhandlu wazemukela izinhlelo ezibuyekeziwe emva kokuthi ikomidi lemeya lakubeka eceleni ukuphikisa okuvela ngesikhathi sokuphawula komphakathi.
UMkhandludolobha kaMasipala waseKapa udinga amavolontiya angabahumushi abahumushela kusiFulentshi, kusiPutukesi, kusiSwahili,kusiSomali kanye nesi-Arabhu.
Ungazilahleli emgqonyeni kadodi izinto zakho ezingajikeleziswa kabusha ucabange ukuthi uzodoba uzikhiphe emva kwesikhathi.
Ukuzibandakanya kweNingizimu Afrika emaqenjini ezifunda eSouth Atlantic nase-Indian Ocean kudigwa ukuqashelwa okukhethekile.
Lesi sikhungo siheha ngenxa yeNtaba Yetafula eyakhiwe ngolugwadle, eme ngesizotha njengenye yezintaba zasemandulo emhlabeni.
Izinto zokuqinisekisa zizoshiywa kuNobhala Jikelele we-United Nations.
Amadoda amabili amesabisa maqede athatha umakhalekhukhwini wakhe ngaphambi kokubaleka. omunye wabasolwa wabanjwa yilungu lomphakathi elabe selithinta uConstable Ontong.
Asikho isizathu sokuthi singabi nabantu abasebancane abayothola i-Grammy Awards ngelinye ilanga , njengoba iLadysmith Black Mambazo iqeda ukuyithola izolo.
Ukukhanyiswa kwamathoshi kuzokwenziwa ngehora leshumi nambili emini kulo lonke leli lizwe; lokhu kuzobe kuhambisana nokukhala kwezinsimbi zesonto.
Zonke izindlu edolobheni zinikwa amanani kabusha njalo eminyakeni emithathu kanti lokhu kuhlola kusetshenziswa ekubekeni intela yezezindlu kamasipala.
Inqwaba yotshani basemadlelelweni bungakhwezwa kusayilo kalula, kodwa akulula ukuba benziwe utshani bemfuyo obomisiwe obusikiwe.
Ukuphikelela kokubakhona ubandlululo kanye nokungalingani ngokobuhlanga kuleli lizwe lethu kuvimbela ukuba siphumelele ekubuyisaneni kuleli lizwe.
Ingqungquthela ibanjwa ngalesi sikhathi kwanda ubulelesi emazingeni omhlaba kanti nendlela obenziwa ngayo iba nobuqili ekweqeni umngcele nasekubalekeleni ukuboshwa.
Ukuxhaswa ngezimali kumele kufake phakathi ukuxhumana nokusebenza, njengezinga lokusebenza ngempumelelo okwenziwe ngcono nemiphumela emihle.
Enye imakethe esolwa nezimpahla ezebiwe isivaliwe, kanti mayelana nalokhu izikhulu ezibandakanyekayo zifanele ukubongwa.
Kumele kwenziwe lokhu kuqaphela ukuze uma kwenzeka kubakhona amagciwane athwala izifo ekhona ekudleni noma mhlawumbe engene ngesikhathi usapheka, kuzovinjelwa ukuba azalani.
Iningi lezinhlangano zezombusazwe kwa-Israyeli selikhathele ukuba yilizwe elinezimpi.
Kokunye ukugaleleka kwamaphoyisa, abasolwa abane baboshwa ngokuphanga kuhlonyiwe kanye nabasolwa abane futhi mayelana nokulimaza emzimbeni.
Imisebenzi izofaka phakathi ukuhlelwa kwemisebenzi yokuqapha, ukwenza imibiko mayelana nokuqapha kanye nokwazisa amaqembu ophenyo.
Inselelo yokukhulumisana nabohulumeni nezinkampani ezizimele yilokho kumele sikwenze ngokuhlanganyela ukuze siphumelele ukubhekana nalezi zinselelo esezishiwo ngenhla.
Sekuyisikhathi manje sokuthi izwekazi lase-Afrika lisebenzisane ngendlela enengqondo ukuze liqede ukungaphili kahle kwezenhlalakahle nakwezomnotho.
Kodwa awazi ngenkinga ye-Computicket noma okunye ukuhlola?
Wengeza ngokuthi Iqembu Lokusebenza Labaseshi liyabongwa ngokuzinikela kwalo ekuphumeleleni kokuthola ngecala ngesikhathi lenza imisebenzi walo.
IKhomishane Yezokhetho eZimbabwe izothatha izintambo ekubekeni imikhawulo kumalungu e-House of Assembly naweSenator kanye nezigceme zamagunya zendawo.
Kodwa njengoba kwakhombisa inkulumompikiswano, sinezixazulule ezehlukene zalezi zinkinga, ezikhombisa imibono yethu ehlukene kanye nesikholelwa kukho kwezombusazwe.
Kwagxilwa emaqenjini ayesengcupheni enkulu njengabakhenkethi abaphumayo nabangenayo eNingizimu Afrika, abashayeli bamatrakhi kanye nabasizi.
Kuzohlinzekwa ngeminye imithombo njengoba kulahlwa udodi kanti kuyaqhutshekwa nokulungiswa kwendawo ukusuka eningizimu kuya entshonalanga.
Ukubandakanya abantu ukuba benze imisebenzi ezimweni ezithile kumele bakhokhelwe ngemali ebekwe yiPhalamende mayelana nalokho.
Izinhlangano nazo zinxuse ukuba kwakhiwe iqembu elisha lokusebenza elinezingcweti zezomthetho, izingcweti zezwe nezalo kanye nezingcweti zezomlando ngenhloso yokuhambisa inqubo yokuxoxisana.
Watholwa nomakhalekhukhwini ababebiwe, ama-starter pack omakhalekhukhwini kanye namawashi ezandla.
Ukhuni olumahwalahwala, olukhishiwe noma olungakhishiwe igxolo noma amanzi esihlahla, noma olwenziwe izikwele ngokungahlelekile.
Emapulazini, ubuhle bako wukuthi kulula ukukusebenzisa uma kuqhathaniswa notiligi kwingxube.
Bakhathe ukukholelwa eqinisweni esikhundleni sokufunzwa amanga nenkoleloze.
Ukuphikisana nayo yonke imizamo yokungenisa imiqondo emisha yomthetho emazingeni omhlaba okuhlose ngayo ekubekeni izinto ezithile emazingeni omhlaba eziqukethe okubizwa ngokuthiwa yimithetho yezindawo eyengeziwe YAMAZWE athile ngezivumelwane ezenziwe ngamazwe amaningi.
Inhloso kusaseyiyo leyo yokuthuthukisa osonkontileka abasafufusa babe ngosonkontileka asebekhule ngokwanele asebekwazi ukwenza amaphrojekthi anomsebenzi omningi.
Kukhonjiswa yimizamo yethu eqhubekayo ekwenzeni abaphathi bethu bomphakathi ukuba basebenze ngekhono, ngempumelelo, ngobuchule kanye nokwesabela kuzinselelo ezikhona njangamanje.
Abasolwa abahlanu babaleka ngezinyawo ngesikhathi kufika amaphoyisa. Omunye wabasolwa wabanjwa maqede waboshwa.
Kunezindaba eziningi ezidinga ukubhekisiswa.
Iqhinga lithatha i-ICT njengenye yezindlela ezisemqoka zezobuchwepheshe ezihambisana ne-biotechnology, ezobuchwepheshe obusezingeni eliphezulu lokukhiqiza kanye nobuchwepheshe bokuqeda ukuhlupheka.
Sekuyisikhathi sesixazululo sesikhathi eside kwa-Israyeli - izinkinga zabantu baseLibanoni.
Le ndawo ilungisa izindawo zokungasebenzi kahle kwengqondo nenhlalakahle kwalabo abanesifo sokuwa, kanye nemindeni yabo.
Noma yiluphi ulumi olusemthethweni eNingizimu Afrika lungasetshenziswa enkantolo.
Idolobha linemithi eshaye ujenga ezitaladini futhi lizungezwe ngamapaki amahle, okwashiywa ngemuva nguCecil John Rhodes.
Abasolwa bahlasela uMajola ngesikhathi ehlehlela emuva, walahlekelwa yibhalansi wase ewela phansi.
Amashubhu, amaphayiphi, namaphayiphi okunisela, okwenziwe ngerabha esikhundleni serabha eqinile, kufakwe noma kungafakwanga izinto zakhona,njengamajoyinti, njengezindololwane, kanye nezimpundu zesondo.
Sengiyilindele ngamehlo abomvu inkulumo mpikiswano yasephalamende yakusasa futhi ngethemba ukuthi izinhlangano eziphikisayo zizokwenza izincomo ezakhayo mayelana nendlela yokulungisa izinselelo zaseZimbabwe.
Ukushicilela, ukuposa, ukukhweza, ukusabalalisa noma nomayini engafanele, ukuphatha ngokubhina, ukwehlisa isithunzi, ukufaka ikhala, ukuhlambalaza, ukubangela amahloni noma isihloko esingekho emthethweni , igama, into noma ulwazi.
Cha inombolo yesheke ayiqali nge-KZ, inombolo iyizinombolo futhi iphrintwe ngaphambili kwesheke.
Ungakuthumela ukuphawula kwakho ehhovisi lesigaba somkhandlu wendawo yakho.
Izihlambululi nezincibikalisi ezenziwe nge-organic ezingacaciswanga noma ezingafakiwe lapha ngenhla; kwakwenziwa ngazo upende kanye nokokususa ivanishi.
Ukukhala ngenxa yokuphelelwa yithemba kweningi labantu kanye nendlala ephethe izingane zabo kwakuyinhlekisa kanye nokujabula kulabo ababebahlukumeza.
Sibheka amaNyuvesi ase-Alberta nawase-Canada jikelele ukuba aqhubeke nomsebenzi wawo omuhle kule ndawo.
Sinezingcweti kanye nezazi eziningi mayelana nalokhu.
Angeke kukwazeke ukuba kuxoxwe ngazo zonke izindlela ngokujulile, kodwa ukuqwashisa ngokwenzekayo kanye nezindawo lokhu okwenzeka kakhulu kuzo kumele kuthuthukiswe eNingizimu Afrika.
UMongameli Mbeki uhambe ekuseni namhlanje kanti kulindeleke ukuba afike e-Addis Ababa noma nini nanhlanje.
Kumele ukuba ngikugcizelele ukuthi ukuncoma ukuba kwesulwe akuhlangene nokwenyuka kwezntela namanani.
Leli qhinga selihunyushelwe kuzigameko ngokulandelana ezicatshangwayo ekuthuthukiseni kwale ndawo eButterworth.
Landela ekuqungeni isibindi kukaRobert Penguin noSophie Minnow njengoba benza umjaho wokuphikisana nesikhathi ukuze bathole imfihlo yevidiyo ebanekayo yewebhu yempilo.
Iningi lezakhamizi alinazo izindlu.
Lokhu kuyimpumelela engandile, ukumelana nokwehliswa kwezinga lesikweledu mayelana nezikhungo zezezimali, kwasho u-Alderman Ian Neilson, Ilungu Lekomidi Lemeya Kwezezimali, Umnotho Nokuthuthukiswa Kwenhlalakahle Nezokhenketho.
Ukuqhathanisa nezitshalo ezinezinhlamvana ezidliwayo, ujikanelanga usebenzisa umsoco osemhlabathini kahle kakhulu.
Bathola ulwazi edidekile futhi anginaso isizathu sokungamkholwa kulesi sikhathi.
Okumele bazibandakanye kulezi zingxoxo ngamagatsha e-ANC ne-SACP, izinhlangano zomphakathi, izakhiwo zezinyonyana zendawo, amaqembu abesifazane nezingane, kanye nezinye izakhiwo kungabhekiwe ukuthi ziwela ngaphansi kwayiphi inhlangano yezepolitiki.
Kunesidingo sokulungisa ngokuphelele umnotho wase-Afrika ukwenzela ukuthi kube nokuhlanganisa amafama kanye nezimboni njengesisekelo sokukhulisa i-Afrika.
Njengoba ngishilo, wayengazinikele mayelana nalokho, ngiqinisile.
Lokhu kumayelana nezakhiwo, okuyizakhiwo eziyohlale zikhona, kodwa kungakhishelwa ngaphandle mayelana nezakhiwo ezifana nezakhiwo zokuzifihlela izinyoni ekuzingeleni.
Kwaphunywa inqina kufunwa abasolwa, umsolwa oyedwa wathola enenxeba lokudutshulwa emlenzeni. Abanye abasolwa babanjwa nabo, babengalimele.
Ukugwema ukudla ukudla okuniselwe ngododi ongamanzi.
Siyaxolisa kakhulu ngolwazi okungeyilo kanye nokuphazamiseka okudalwe yilo kuwo wonke umuntu, ikakhulukazi kuNksz Ms R Taljaard.
Izifiki ziphuma kulawo mazwe athintwe yizimpi, ukungqubuzana ngokobuzwe kanye nodlame lwezombusazwe.
Imisebenzi yezempilo neyokungcebeleka okufaka phakathi amabhizinisi ahlinzeka ngama-sauna, ngama-masaji, nge-snooker, ngama-billiards, ngemishini ye-slot, ngamakilabhu asebusuku kanye namabhayisikobho.
Ukwethula ngokusemthethweni kwe-Database yabaneziqu kodwa bebe bengaqashiwe kwezeSayensi, kwezobuNjiniyela kanye nakwezobuChwepheshe kuyimpumelelo enkulu kumnyango wami.
Izindaba, ama-athikhili kanye nokuxhumana okuhlobene neziganhle lomoya, ukuguquka kwesimo sezulu, i- El Nino, kanye nezindawo ezisesimweni sokuphenduka ugwadule.
Kuyamangaza ukubona izinga eliphakeme kangaka labafundi abayeka isikole emazingeni aphezulu emfundo.
UMnyango wezokuPhepha komPhakathi njengengxenye yenkontileka yabantu uzibophezele ukuhlinzeka imiphakathi ngolwazi mayelana nemisebenzi yokuvikela ubelelesi, nokuthi kumele baxhumane nobani kanye nendlela yokwwenza imiphakathi yendawo iphephe.
Ukuhlinzeka ngohambo olugadiwe oluya eCedara lwezingane zesikole kanye namaqembu anentshisekelo kwezolimo.
Kuyinjabulo kimi ukuba nani nonke lapha namhlanje ekugubheni kanye nasekuqhubekiseleni phambili ukubuyisana kule lizwe lethu.
UGandhi kanye nabanye abaningi basishiyela ifa ngale filosofi kanye nokuzabalaza ngaphandle kodlame thina kanye nezizukulwane ezizayo.
Sifanele ukusho ukuthi kuyisu lokugada elihle kakhulu.
Ukuthuthwa kwendle -izinga lomsebenzi elisetshenziswayo yindlu encane ephambukisa umchamo enamashemba amabili noma imigodi eyakhiwe ngaphezulu komhlabathi noma ngaphansana nje komhlabathi.
Owesifazane wendawo owenza umsebenzi wezandla omele nabanye wahambela eNantes eyobukisa ngomsebenzi wezandla womdabu wendawo maqede wenza ukuxhumana kokuthengisa umsebenzi wezandla weTheku eNantes.
Abaqeqeshwa babejabulele ukuthola insangu okokuqala, ngengoba babemagange bakhipha lezi zitshalo nezimpande zakhona baqeda ngesikhashana nje.
Umgqugquzeli usekulungele ukuhlela isinsuku ezintsha futhi uzobe eseqala ngezingxoxo ezimayelana nalokhu.
Izinqubo zokufaka le misebenzi ngaphansi kwegunya elilodwa seziqalile.
Uhulumeni kanye nabantu baseRwanda bashiyile kwezinye izindawo lapho kwabulawa khona abantu njengoba babekhoba lapho ngesikhathi kuqedwa lokhu kubulala obungubuhlanya.
Ngokusebenzisa imifanekiso ye-satellite, abahleli bamadolobha bangakwazi ukubona futhi baluleke mayelana nokwehlisa izinga lezinkinga zokuminyana kwezimoto emgwaqeni, ukwakha ngokungekho emthethweni kanye nezindawo zokungcebeleka ezingenele impela.
Kwagxilwa kakhulu kuzehlakalo zokuphanga okwenzeka ezinxanxatheleni zezitolo, lapho uhlelo lokuqapha ngamathelevishini (ama-CCTV) erekhode ukuphanga ngaleso sikhathi okwenzeka ngaso.
Ngenxa yalokhu okungelona iqiniso, uMasipala waseThekwini, ngokuqinisekileyo, kodwa wakunika le nkontileka esikhuluma ngayo lapha ngephutha.
Lokhu kulungele ikakhulukazi umphakathi osathuthuka futhi osaguquka esimnweni sokuhlukana kanye nokungalingani okukhulu kwesikhathi esedlule.
Ukwenza ucwaningo olwengeziwe, ukugxila kokwenziwa kwezinkundla zokucobelelana ngolwazi mayelana nokuhlukana kokuphilayo, ukuphawula kwenani lokubanjiswene nabo, uhlaka lomhlahlandlela selubuyekeziwe.
Kwavunyelwana ngokuthi incwadi ejikelezayo kumele ukuba ithunyelwe kuwo wonke amakhansela eqhakambisa ukubhekana nenkinga yokucwasana ngokwebala.
Uhulumeni uzoqinisekisa ngempumelelo yenhlangano kanye nokufinyeleleka kolwazi lomphakathi mayelana nomkhakha wamaminerali.
Lolu hlelo lubandakanya yonke imikhakha kahulumeni kanye nezinkampani zikahulumeni.
Ubulelesi bentela buphakela ezinye izimo zobulelesi futhi angeke bubekezelelwe.
Mayelana nezifundazwe, zimbalwa izifundawe esezihlaziye izimo, ngakho-ke akukho ukushisekela ukuqonda ngalokho okwenzeka kulowo nalowo mphakathi.
Ukuhlonipheka kwakhe kwaba negalelo elikhulu kumkhankaso emhlabeni wonke wokubekelwa eceleni kukahulumeni wobandlululo.
Okusemqoka okumele kwenziwe kufaka phakathi izimpawu ezifanele, ukuhlelwa kwesimo sendawo, amalambu, ingqalasizinda sezokuthutha umphakathi, ukuthuthukiswa kwemigwaqo, indawo yomphakathi, izindawo zokuhwebela, izihlalo kanye nokunye.
Amalungu abaqondisi ekuthuthukiseni inhlalakahle aphenya ngakho konke okuphathelene nabafake izicelo zokubonelelwa njengoba behlwempu maqede bancoma kwekomidi lokuhlunga abahlwempu ukuze bamukelwe njengabahlwempu.
Kwenziwa ukugcizelela okusha ekunakekelweni ngokwezempilo, ngokubeka ukungenelela kwethu ebufakazini bokudinga esikhundleni sokusebenzisa izindlela ezindala zokusizakala komphakathi.
Imbewu ye-Anthrax iduma, ayinambala futhi ayihlukaniseki uma uyibuka ngeso lenyama.
Noma kubonakala ukuthi imizabalazo yayenziwa ngokuthula, kuyabonakala ukuthi ukuqonda izikole kungenza kube khona ingxabano nokugqubuzana.
Angicabangi ukuthi kumele ukuba senze noma yisiphi isiphakamiso sokuthi, ngokwako, ukugcogcoma akukho emthethweni, kuyisigaba sedemokhrasi, kuqukethe idemokhrasi yezinhlangano eziningi noma yinoma yikuphi phakathi kwalokhu.
Yonke iminyango kahulumeni, kuzwelonke, kanye nasezifundazweni izibophezele ekusebenzisaneni.
Lokhu kuzofaka phakathi ibalazwe lemigwaqo evaliwe kanye nokunye okuhlelelwe ezokuphepha.
Amaphoyisa aseGingindlovu ayaqhubeka nomkhankaso wawo wokungabekezeleli lutho mayelana nobulelesi njengoba lo mkhankaso usiza ekwehliseni izinga lezigameko ezinkulu zobelelesi.
Akumele ukuba singazinaki izinkinga eziningi esisahlangabezana nazo.
Uhulumeni useqalile ukudedela iziboshwa esezihlonzwe yi-Joint Verification and Monitoring Mechanism (JVMM).
Amakhono akushiya unkemile ezingcweti zebhola ezimbili zaseBrazil enkundleni yebhola, uRonaldo kanye noRonaldinho azokhunjulwa ngale-FIFA Confederations Cup ezayo.
Amalungu eYunithi Yezinja yaseKimberley ilunywe indlebe ngumphakathi mayelana nomsolwa oseRoodepan onesibhamu esingekho esebiwe.
Ihlathi lithathe indawo enkulu lomhlaba kule ndawo okukhona kuyo ifemu eyenza amapulangwe kuleli dolobha.
Emkhakheni wokusebenza kahle ezifundweni kwakukhona izigaba ezimbili ngaphansi kwalo mkhakha: ukusebenza kahle ezifundweni ngendlela isikole sisebenza ngayo kanye nokusebenza kahle ngokuya ngamazinga abekiwe.
Kucacile ukuthi i-Afrika ngeke yakwazi ukuphumelela emkhankasweni wayo wokuvuselelwa kwayo ngaphandle kokugubha ubu-afrika bayo.
Amalungu asebenzela kunoma yiziphi izigaba ezintathu zeYunithi: IYunithi Yodlame Emndenini, iYunithi Yokuvikelwa Kwezingane Namacala Ezocansi ezweni lonkana.
Uma ufuna ukuqhubekela phambili nokukotela, hlola iwebhusayithi ye-KZN Wildlife.
Kukhona nezindaba ezisuselwe ekhanda, ezisitshela okuthile ngabantu, kanye nemilando yabantu, ezikhuluma ngakho kokubili ukuthukuthela nokuba nethemba.
Umbiko mayelana nokufakwa ekusebenzeni enezinguquko mayelana nomjikelezo wezinyanga ezimbili wokubika okwenziwa ngamaqembu kuKhebhinethi.
Leli lisu kuhlosweb ngalo ukuthuthukisa ukuqashwa kwabafundi abaphumelel kahle asebeqede emazingeni aphezulu emfundo kanye nalabo abaneziqu emazingeni aphezulu emfundo ngezinhlelo zemisebenzi yentsha.
Kwingqikithi yamazinga aphezulu okuba sezikweletini, ukunyuka kwamazinga obumpofu, ukuqubuka kwezifo kanye nezifo eziwubhubhane, intuthuko yangokwenhlalo kanye nomnotho esimeme kwizwekazi kuyizinto ezibaluleke kakhulu.
Ukuqinisekisa ukuhlinzeka okuqhubekayo ngamakhondomu ezinganhle eliphezulu kuzo zonke iziFundawe .
Kwaboshwa abasolwa ngokweba amakhebhuli abayisithupha ngoMsombuluko ngokushesha emva kokulunywa indlebe eGa-Rankuwa, enyakatho nenhlokodolobha.
Ezinye izakhiwo ezifihlekile zasemini kule ndawo zizokuthatha zikubeke ehlathini kanye ne-fynbos, zikuse emaxhaphozini nasemifuleni engasogwini, emadwaleni kanye nakumabhishi anesihlabathi.
Okusengathi ngumzimba wamanzi onomkhawulo ohambisa amanzi afreshi aye lapho ahlangana khona namanzi anosawoti, athuthwe ngamagagasi avela olwandle.
Noma kunjalo, kuyadingeka ukuba uthole ukuqeqeshwa ngesifundo esiqabulayo, uma kudingeka.
Sinezikurudrayiva, ezinezindlela ezimbili okungeyokugwaza kanye nehlabayo .
Ukuqeqeshwa kwezigungu ezongamele izikole kulezo zikole ezihlonzwe ngabe-Metropole East Education Management And Development Centre.
Lolu hlelo lwemfundo yasemanyuvesi lwe-'Eurocentric' luphazamise amanyuvesi akulawa mazwe ekudedeleni ukukhula ngaphakathi nokufuna izmpande zawo zamasiko.
I-Festive Season Management Committee (FESMAC) izokwethula izinhlelo zokusebenza eminyangweni ehlukene yomkhandlu ezihambisana nezinhlelo zokuvikeleka nokuphepha ngesikhathi samaholide okuphela konyaka.
Izingcweti ze-Technology zizofunda ulwazi olusesigujini sekhompuyutha ukubona noma yiluphi ulwazi olumayelana nokukhishwa kwezisu okungekho emthethweni okusolekayo lungekhishwe yini.
Amaphoyisa ashaqa izimoto eziyishumi, izinjini ezintathu, Imigqomo emine Yokuthwala ye-Mazda izigaba zokuthwala zeveni, kanye nezinto zokusebenza.
Le ndaba ixoxa ngekhono ukusukela emuva kufikela manje, ihlanganise ngokucophelela izimpilo zabo bobabili u-Alice no-Alais, abahlangana endaweni eyodwa, ngesasasa kanye nesiphetho esenelisayo.
E-Apel, kwaboshwa abasolwa ababili mayelana nokuhweba ngenyama ebomvu ngokungekho emthethweni.
Mayelana nokuhlaselwa okusabekayo kwezifiki ngonyaka odlule, umbimbi usuwenze uhlelo okukholelwa wukuthi luzohlanganisa wonke ama-Afrika eNingizimu Afrika.
Lesi sifunda saziwa ngokwehlukahlukana kwezinhlobo zezitshalo, okufaka phakathi amahlathi amakhulu ezindaweni ezimanzi ezisentshonalanga, nge-fynbos ogwini kanye ne-thicket ezigabeni ezomile ezisempumalanga.
I-US ngoMsombuluko ihlabe i-Iran ngokuvimbela abanye abahloli njengomzamo "wokulayela" umphakathi emazingeni omhlaba.
Umyalezo kaNksz Mosia kulabo abahlukunyezwa ngenxa yokucwaswa ngokobulili kwakungukuqaphelisisa noma yiluphi uphawu lokuhlukunyezwa noma ngabe lungaba luncane kangakanani bese kuqedwa ngakho.
Okubalulekile wukuthi sekuqinisekisiwe ukuthi i-BPA izofakwa kumthetho.
Bashaqa nohlobo lwemoto lwe-Opel Cadet olubomvu okwabikwa ukuthi lwebiwa ePolokwane kanye ne-pump-gun eyayisisulwe inombolo.
Bonke ababhikishi base-Afrika kulezi zimo, ngokuya ngomlando kwakumele ukuba bangaphumeleli, kuqinisekisa ukuthi iqiniso lifakazela ukuthi abantu abamnyama ngeke babanqoba abamhlophe.
Bheka ekhasini lezemfundo ukuze uthole ulwazi oluthe xaxa ngezifundo ze-observatories, planetaria kanye neze-astronomy.
INingizimu Afrika izokwenza umzamo othile wokudala amathuba okuqinisa ukuthula, ngisho nangale kwe-Israyeli nePalestine.
Inhlekelele kawoyela okusiyo inkinga yamanje, kodwa iqiniso wukuthi izohlala inathi ungunaphakathi.
Nakuba amanani okudla ehlile okwesikhashana, uNobhala Jikelele uxwayise ngokuthi ukufadabala komnotho emhlabeni wonke uzokwenza abantu abaningi balambe.
Emva kwalokho uMnu Phillips wafakwa phakathi ngenxa yokuthi oKhomishane babedinga ukumfaka.
Ngikuqaphele ukunotha komlando wakudala weTurkey, eyande kumazwekazi i-Africa, i-Asia kanye neYurophu.
Ngakho-ke kunesidingo esiphuthumayo sokuthi amazwekazi i-Asia ne-Africa kusebenzisane ekwakheni kabusha uMoya we-Bandung.
Wonke lawa masotsha kanye nabantu abamangazayo abayibeka induku ebandla bazobe bemlindele kwelizayo.
Umsebenzi sewenziwe yiqembu lezeNtuthuko yezoMnotho elenze ucwaningo mayelana nokwenziwa yizimboni engaweni yasekhumulo sezindiza njengesinyathelo sokuqala sokuthuthukisa isu mayelana nePhilippi.
Ngakho idala ukukhubazeka njengoba ivimbela ukudlula kwemizwa yakho emisisheninyakho, okuzothi ekugcineni ushone ngenxa ye-asphyxia.
Udaba yoMeluleki osebenza njengemanenja luxazululiwe.
Usebenzisa izinhlamvu zokubhala ukukhombisa okokubamba okuphawulwe ngale ndlela.
Ukuhluleka ukwenza lokhu kuzoba nemiphumela emibi kabi: isimo sokulahlekelwa yithemba lapho kuzokwenzeka okukhulu impela.
Abantu abaningi babehlala nezihlobo noma ezakhiweni ezingekho emthethweni .
Lokhu kuzoba nomphumela wesidingo sendawo yokuhlala ebiza imali yokuqasha encane, okuzobiza njengoba usuke uqashe emkhukhwini noma egumbini elingaphandle ejalidini lalapho okuhlala khona umndeni.
Le mithetho kamasipala uzosebenza mayelana nawo wonke amadamu okubhukuda ahlinzekwa nguMkhandlu, okufaka phakathi amadamu okugwedla ezingane ebhishi.
Ukungabeki impilo yabanye engozini ngokuphatha izikhali eziyingozi noma ngokwenza izinto budedengu noma ukwephula imithetho.
Mnu Erasmus usukhulumile ngalokhu, usudidanisa izinto ezimbili lapha.
Ekubeni kunokwehla komnotho emhlabeni, umnotho waseNingizimu Afrika waqhubeka nokukhula, uqinisekisa amandla.
Futhi ngomsebenzi wethu wokudala nokugcina ukuthula, sizame ukuzithola sidonsa kanzima njalo nje ngenxa yomthelela wodlame elibhekiswe kuzifiki kanye nokungabekezelelani.
Ukufakelwa kukagesi kungaba nomthelela kubafundi bakulezi zikole.
Ukulahla udodi ezindaweni ezingavunyelwe yicala ngokuya ngemithetho kamasipala yingakho isetshenziselwa ngalesi sizathu.
Izinhlelo zokuthuthukisa imisebenzi yezimo eziphuthumayo ziqhubeka kahle, njangoba izifundazwe eziyisihlanu sezisayine izinkontileka nezingcweti nenhloso yokuthuthukisa izikhungo zazo zokuxhumana kanye nokuthenga ama-ambulensi.
Leli qembu lifaka phakathi ukukhishwa kwensimbi ye-uranium ku-pitchblende noma enye i-uranium enama-ores.
Okuqukethwe yisihlahla kukhombisa okuqukethwe kusicelo osikhethile esinesimo sohlu lwamafayele.
Ukulungiswa kanye nokudidiyela okulandelayo kwalezi zivumelwane ekuqashweni kanye nakumthetho we-HRD kuzogqugquzela inqubekelaphambili eyiyo nelinganisekayo kuqeqesho, ekufakweni kanye nasekuqashweni kwabantu abanokukhubazeka.
Ngokubekwa ngokuhlakanipha phakathi kwamachoba amakhulu, le restoranti ipheka ukudla okumnandi komdabu kanye neziphuzo ezilula.
Emva kwesikhashana, igciwane elokhiqiza i-methane lehlisa i-esidi ku-methane naku-carbon dioxide, njengoba le gesi inephunga elibi okuvame ukubizwa ngokuthi yigesi yendawo yokulahla udodi.
Ukudlula lapho Mnu Nyaku cishe ngezikhathi zehora lesikhombisa ekuseni nalolo suku kwakukhona ojele abalinganiselwa kwabayisishiyagalombili abangaqashiwe ngokugcwele, ojele ababejutshwe ukujutshwe ukuyosebenza ezindaweni ezehlukene ezazivinjiwe.
Noma kunjalo, uNicholas Burns, isikhulu sikahulumeni wase-US sesikhundla esiphansi US, wachaza lezi zivumelwane njengeziqhubekayo kunqubomgomo okhona njengamanje.
Eqinisweni kukhona imithombo ebalulekile yezokuqasha ngokuhambisana ne-International Labour Organisation (ILO).
Mayelana nalokhu, ngivumele ukuthi ngithi sizohlala sithintekile yisimo saseDarfur.
Izithako zesidakamizwa onamathela kuso, i-rock cocaine eyatholwa elebhu yezidakamizwa esolekayo eseReservoir Hills.
Uhulumeni waseNingizimu Afrika unxusa mphakathi wemazinga omhlaba ukuba aqede utswinyo.
Ngokwemvelo abantu baseNingizimu Afrika bayazilandela izigameko ezenzeka ePalestina ngozwelo ngenxa yobudlelwane obukhona kanye nobungane.
Ukudoba izinhlanzi ngentambo eNingizimu Afrika kuhlukaniswe izingxenye ezintathu eziqavile: i-squid-jigging fishery, i-tuna fishery kanye nokudoba kokuzijabulisa okuvamile kanye nokudoba ngenhloso yokuhweba.
Ngalesi sikhathi, ukusungula iqembu lwesikhathi sokuthula elingathusi kuzodlala indima ekwakheni ukuzethemba kwe- Southern Africa.
Ezokuvikela zaseNingizimu Afrika zizohlala ziqaphe umgadli wase-Iraq.
ESudan sidlala indima yenqubo yokwakha kabusha emva kokuphela kodlame ikakhulukazi eningizimu ne-Sudan.
Sihangene namuhla ngenhloso yokuzoqinisa ubudlelwane obukhethekile obukade babakhona phakathi kwe-Scotland neNingizimu Afrika, silwandisela kwamanye amazwe angaphezu kwamabili.
Amafutha emvelo anezinga elithile lokumelana ne-oksideshini, ngenxa yamakhampawundi abizwa ama-antioxidants.
Izindawo ezivikelekile zizolawulwa ukuze zibe neqhaza kusizukulwane esisha sezinhlanzi.
UMnu Ericson uzodalula lokho isigungu esilawula ibhola emazingeni omhlaba elikholelwa kukho mayelana nokuthola amalungelo okusakaza komakhalekhukhwini.
Imiphakathi, iminotho kanye nemiphakathi kubekwa emazingeni omhlaba kuhanjiswa ngendlela engakaze yenzeke, okuzokwenyusa amazinga okusebenzisana phakathi kwabantu emhlabeni.
Leli lizwe libekezelile ukungalawulwa kahle kwempi eminyakeni emine.
Bazigada njengokuvamile kulezo zindawo ezinobungozi kakhulu kanye nalezo eziheha abavakashi.
Umongameli u-Obama wachitha usuku lonke ebhekene nezinselelo ezibheke i-United States - ukukhishwa kwamasotsha ase-US e-Iraq kanye nokubangcono komnotho.
Okubalulekile e-Abidjan kwakungukwemukela ubunikazi benqubo yokuthula e-Ivorian yizinhlangano ngokuqukethwe kuSivumelwane sase-Ouagadougou.
Ukusebenzisa amazwi kaWendy sikwethulela isigqoko ngokuthi ube nesibindi sokuza lapha ukuzokhuluma mayelana nalezi zinto, siyabonga kakhulu.
Kunezinkolelo nemibono okuningi mayelana ne-Millennium Bug okuzoba , uma kungalungiswanga, nemihumela emibi kabi.
Uyasazi isisiesikahlisa izinyembezi Mnumzane, usijwayele?
Amalungu eYunithi Yokuvimbela Ubelelesi abakwa-SAPS eClaremont avimbela ukuba kwenzeke ubulelesi obabuhleliwe ngesikhathi bebopha abasolwa abathathu maqede bashaqa izibhamu ezazihlohliwe ngaphansi kwesihlalo semoto.
Isikhulu sophenyo, owaziwa kakhulu eCarletonville, u-Inspector Piet Brits, angaziqhenya futhi ngokudluliswa kwesigwebo.
Isigameko lapho owayehlukunyezwa kabuhlungu futhi edlwengulwa sathatha izinsuku cishe ezine. Saphela ngosuku lwesine lapho uVuyani ethatha isinqumo sokumbulala.
Ngesikhathi sophenyo, kwatholakala ukuthi ubaba nendodana yakhe yibo ababesolwa ngokuhlasela eGoemamang.
Nakuba kunjalo, ngithanda ithuba lokuhlola kabusha emva kokubuzwa kwemibuzo, uma kuzoba khona ukubuzwa kwemibuzo.
Kucatshangelwa labo bafundi ababencishwe amathuba phambilini abaphumelele onyakeni wabo wokuqala abangakazitholi iziqu kanyenalabo ababhalisele ezinye izifundo emva kokuthola iziqu.
Inhloso ebalulekile ye-IES wukuhlinzeka ngolwazi olufanele lwezibalo mayelana nokuthola kwemindeni, ukusebenzisa, izindlela zokuthenga kanye nemali engenayo kuzo zonke izinhlobo zokuhlala.
Abe-Forensic Analysts Toxicologist basebenzela e-Forensic Science Laboratories of the South African Police Service: Imisebenzi Yezophenyo.
Umnyango uphinde ulawule i-South African Research Chairs Programme; futhi i-IKS iyindlalifa.
Umkhankaso obizwa nge-Operation Trio yiphrojekthi ebhekene nokugqekezwa ezindlini, ukuduna kanye nokuphanga emabhizinisini.
Lokhu sekwenze kube nomkhawulo enanini lomhlaba okhona kanti abahlali basemijondolo sebakhe ngisho nasegqumeni.
Noma yikuphi emhlabeni osathuthuka ungqongqoshe wezemfundo angajabula kakhulu ngokuthola okuhle uma umcwaningi mabhuku okufundele lokho wenhlangano esemazingeni omhlaba njenge-OECD, kwasho uNksz Pandor ngokuzigqaja.
Amafulemu aqavile ayakhiwa futhi kuzothi uma eseqediwe kuzofakelwa izihlalo ezizoqedelelwa kahle sezifakiwe.
Kuzomele ukuba kusetshenziswe izindlela zokuxhasa ngezimali uma kufuneka ukutho lenhloso iphumelele.
Ngalibamba iqhaza ngaleyo ndlela ngenxa yokuthi ngangicula ngenzeka ukuthi amazwi alabo ababekhaliswa wukuhlukunyezwa kabuhlungu angezwakali.
Isilinganiso sobungako bezigaba zomndeni ehluphekayo emphakathini ziphakeme kakhulu, futhi imindeni yakakhaladi iminyene ikakhulukazi.
ULaos ubengumphathiswa okuyisakhamuzi saseNingizimu Afrika noma cha.
Njengoba kushiwo esingenisweni sami ngaphambili, ikusasa laseNingizimu Afrika lixhumene ngokungegwemeke nalelo lezwekazi lase-Afrika.
Abasebenzi ababhalisile kanye nalabo abafunela abantu imisebenzi bangaposa imisebenzi yabo, baphawule ngephrofayili yalowo ofuna umsebenzi babheke uhla lwabantu abafuna umsebenzi abanothando lokwenza umsebenzi othile .
Lolu daba bekumele kuxoxwe ngalo ezakhiweni ze-UDF kanye nabahlanganyele nayo.
Inhlolovo yokuhlungwa okusanda kwenziwa mayelana nokungcolisa umoya e-South Durban Basin kwatholakala ukuthi kokubili okuyizimboni kanye nezimoto zineqhaza elikhulu ekungcoliseni umoya.
<fn>lcontent.DACB.SinneVanVertalers(Zulu-batch7).1.0.1.DPS.2010-11-08.zu.txt</fn>
Uhulumeni ube ngaphansi kwengcindezi enkulu ndawo zombili emazweni ngaphandle kanye nakuleli ngesikhathi kumele ubhekane namazinga abengalindelekile eziteleka ezenze izwe langalawuleki.
Ama-Automatic Teller Machines (ama-ATM) azokwamukela ama-credit card amaningi amabhange aphesheya ahlanganisa i-Visa, i-Cirrus kanye ne-Maestro.
INingizimu Afrika angeke ikwazi ukuthi ilungise le nselele enkulu ngaphandle kokusebenzisa izinsiza ngokuhlanganyela, ukuba nabasizi abalingene, ulwazi kanye namakhono amacandelo ngokubanzi angekho ngaphansi kukahulumeni.
Laba obhasikidi kanye nezikhwama okuzokhulela kuzo izihlahla ezinkulu.
Noma besizama ukuvimbela into ingakenzeki ngokuphathelene nezidakamizwa, sibaseshi futhi abenza uphenyo ubusuku nemini , ababopha futhi bathwese amacala abathengisa kanye nabasebenzisa izidakamizwa..
Kuzohlinzekwa indawo engenamikhawulo futhi kumele okuhlinzekiwe kwenziwe kube lula ukuhamba kwezinsiza zokuthutha imfucuza ezihamba ngamasondo.
ENingizimu Afrika, imithelela yemigomo esekelwe kuhlanga isishiye ukwabiwa kwemali kuhlale kungaqondile, okudala impikiswano ngamazwi ehambisana nokuphinde kwabiwe kabusha komnotho.
Ngaphezu kwalokho, ongoti Beqembu Elikhethelwe Ukwenza Umsebenzi Othile belihlangene ukuze lilekelele ababhala imithetho ngokwabelana nabo nolwazi lwabo lokhulu kanye nekhono labo.
Izinto ezibekelwe ukukhombisa zikhuluma ngezindaba eziphonzela inselele kulokho abakholwa yikho, kanye nasekuphindeni kuhlolisiswe ukuqonda kwabo ngeNingizimu Afrika, okwedlule, okwenzeka manje kanye nekusasa.
Yengaela indlela yokutholakala kanye nokunikeza imihlaba yombuso.
Kumele senze kanjalo, ukuze singatheli amanzi umoya wokwethamba izinto esingazizuza okhona ezweni lakithi ikakhulukazi edolobheni lethu.
Izikhungo eziphakathi nendawo zemigomo yombuso, ezifana ne-minerals trusts, zizoqedwa.
Abasolwa banikeza amaphoyisa imali ngaphansi kweso elibukhali lekhamera base beboshelwa ukugwaza ngaleso sikhathi.
Ukuphinda kusetshenziswe imfucuza kabusha uhlelo lapho izinto ebese zizolahlwa ziqoqwa khona, zakhiwe kabusha bese ziyasetshenziswa.
Ngakho into kuphela ebisele ebengayenza ukuthi ashiye izwe ukuze angabulawa noma ahlukunyezwe.
Ukwakhiwa kwezinto ze-asphalt zokwakha imigwaqo kanye nezinye izinhloso; okokubasela umlilo kanye namaqhuzwana okokhela kanye nokokubasela umlilo ovuvela emalahleni athengiwe noma i-lignite.
Umnu. Koboekae ugqamise ukuthi kuboba nemihlangano yokucobelelana ngolwazi ezobanjwa abalingisi abaqeqeshiwe ukuze baqeqeshe abazozibandakanya ngaphambi kokuthi kube nefestivali enkulu kunawo wonke.
Imiphumela yale migomo ukuthi isisekelo sababamba iqhaza abatholakala bekulungele ukwenza lokhu sesandisiwe.
Amalungu azokwazi ukuthi umhlangano wokulungiselela oNgqongqoshe owabanjelwe eBali, e-Indonesia maduze nje, ube nenqubekela phambili enkulu ekufinyeleleni kwisivumelwano salokho okumele kwenzeke kwintuthuko engagcinwa.
I-graphite okungeyona wyoqobo; I-colloidal noma i-semi-colloidal graphite; ukulungiselelwa okusekelwe kwi-graphite noma kwenye i-carbon eyinhlama, amabhlokhi, amapuleti noma okunge okuthathelwa kokwakhiwe.
Sesithole imibiko eminingi yokuboshwa kwababanjiwe ngamaketanga, ukuhlolwa kwabo phambi kwabasebenzi bezokuphepha, kanye nokuthi izinqumo zezempilo, njengoba uBetty ekuchaza, isikhathi esiningi bezithathelwa kulokho okufunwa ezokuphepha.
Kumele kucatshangwe ngokususwa kotshani kwakhiwe indawo eqinile endaweni yalo.
Lokhhu kwehlukana ngemibono kusukela Ingqungquthela yasePolokwane futhi awayona into engajwayelekile ngokuphelele kwinhlangano enomlando wokuziqhenya wokukhulisa ukuxoxisana ngamandla.
Umphakathi uphoqelela ukuthi akube khona isikole esisha esikhundleni salesi esikhona, othi sigcwele siyachichima.
Amaphoyisa aqala ukusishaya, esiphoqa ukuthi siqabule udonga, amanye awo esikhahlela.
Lokhu sekuholele ekusebenzisaneni kwamacandelo ahlukene kanye nasekuqalisweni kwezinto ezithile ezihambisana nokulondolozwa kwendalo ehlukene.
Abasebenzi basezikoleni zabakhubazekile baba nethuba lokuxoxisana bebodwa kanye nanezikhulu ezengamele izifundo ukuze kuqiniswe izindlela zokuxhasana.
Izikhalazo zitholakala nge-Consumer Help-Line (CHL) , ngezingcingo, amafeksi, ama-imeyli noma ngamakhasimende eza ngqo.
Noma ikuphi ukuhlaselwa kwezikhungo zase-Iran zenuzi kuzoqhubezela phambili inkinga, washo kanjalo.
Nangaphandle kwemizwa yakhe, bekunokuqonda okufanayo mayelana nezizathu zemizwa eyehlukene ebandakanyekayo.
Kuyinto okumele yenziwe ukuthi ngaphandle uma isimo sokubulawa kwabantu abaningi ezweni noma ukungazinzi okukhulu kwesimo, ukuthi izwe elehlelwe yilokhu kumele livumele ukusebenza kwensiza yokugcina uxolo ye-UN.
Amaphoyisa kanye nonogada baya lapho ababebizwe khona base bejaha abasolwa ababalekayo.
Phakathi kwalezo zimpahla ezisolwa ukuthi ngezothengisa izidakamizwa ezithathiwe zase zibekwa ngaphansi kokwenganyelwa bekungama-akhawunti amathathu asebhange, i-VW Polo Playa eyodwa kanye nempahla eningana ebizayo okwatholakala emagcekeni.
Isikhungo sihlinzeka ngokucebisa uSoseshini Wezikimu Ezitshala Imali Ngokuhlanganyela ngokuphathelene nokwakhiwa komkhiqizo oyisisekelo wokutshala imali ukuze kuhanjiswane nalokho okungahlinzekiwe ngaphansi koMthetho.
Ulwazi lokudonswa kwamanzi endaweni engajulile kanye nangaphansi komhlaba, okuhlanganiswe nokusetshenziswa nokuhlanzwa kwabo, kunikeza ukukhombisa izabelomali zamanzi zasendaweni.
Okwesibili, i-Afrika idinga imali eyenele ukuze ihlinzeke ingqalasizinda, ezezimboni, kanye nokwenziwa isimanjemanje komphakathi wonkana.
Izinsiza ezisetshenziselwa ukuqinisekisa ukuvunywa kwalokho osekuzuziwe, kulandela imihlanga yokubuyekeza okubanjwe iqhaza kuyona, kuhlinzekiwe Kumhlangano Olandelayo.
Othisha bomculo abanekhono bakwengamelo izifundo zomculo osukela kumculo weklasikhi ukuya kumculo wesintu wase-Afrika kanye nasekuqhamukeni nokusha kumculo we-jazz.
Izisetshenziswa kanye , ukufinyelela kwizinga elithile, icandelo elingekho ngaphansi kukahulumeni selamukele futhi lisebenzisana kahle nenselele yokufaka intsha yethu kwezomnotho.
Izikhungo zezempilo zomphakathi zinesibophezelo sokunikela ngokwelashwa kwezifo ezingosomathuba.
Intshonalanga Kapa yonke ihlinzekwa ngosizo isikhungo esisodwa Sokugogeka komzimba kanye Nokufakwa kwesitho zomzima ekungesona esoqobo esikhundleni kwesilahlekile esisePinelands, eKapa.
Yiba nomusa, ububele kanye nozwelo kuwo wonke umuntu, okuhlanganisa ukubabingelela ngemfudumalo kanye nokukhuluma nabo ngesisozotha.
Amaphepha okwenza umsebenzi Ngomzimba Womuntu, Ukubekwa ngamaqoqo, Igalari yasemnyuziyamu, amathambo noma imithi oekwaguqulwa kwaba yitshe, Ukulungiswa Kwezilwane, Amazinyo kanye Nezingebhezi Zezilwane Ezincelisayo.
Uhlelo lokwakha insiza efana naleyo kuzoxoxiswana ngayo nabo bonke ababambe iqhaza.
Umphathi weBhange Ngondla uTito Mboweni kanye nabasebenzi beBhange Ngodla sebeqhube kahle kakhulu ngokuphathelene nezimali zethu.
Imizamo yokwenza ucwaningo lwezempilo okwenziwa ngaphandle kokuvuma benikwe ulwazi okufanele kwababambe iqhaza noma kwabantu abenza lokhu bebamele akuhambisani nomthethosisekelo, akuyona inqubo efanele futhi akukona okwesayensi.
Inkinobho Yomlando Yomsebenzi Owenziwe ihlinzeka ngakho konke okwenziwe ngokuphathelene nomsebenzi ukusukela esikhathini sokuqala kufakwa kuhlelo lomsebenzi owenziwe.
Ukusebenzisa izinguquko ezihleliwe kanye nezikalekayo ekuhlukanisweni kwesabiwomali kanye nezinsiza ukuze indawo izuze okuphokophelwe kokwenzela abantu, ukwenganyelwa kokugcinwa kwengcebo kanye nokulungisa okungekona nobulungiswa kanye nokungalingani kwangaphambilini.
Noma abaxolisela izenzo zobandlululo bengasenza ukuthi sikholelwe ngokunye, lusadlangile emphakathini wethu.
Yiba yingxenye Yemibukiso Yamasiko Enkolo YamaSulumane, ekhombisa imisebenzi yezobuciko, ukuloba kahle ngesandla, amakha, ukudla, izingubo ZamaSulumane, imikhiqizo yezezimali engenayo inzalo, okwethulwa ngokusebenzisa insiza yekhompuyutha, izinto ezifundwayo zamahhala kanye nokunye okuningi.
INingizimu Afrika seyifune izinguquko phakathi kobudlelwane beNyakatho kanye neNingizimu ngokuphathelene nokuxegiselwa izikweletu, ukufinyelela kwimakethe kanye nemigomo yokuhwebelana engezeleli ngesikhathi ihlanganisa ubudlelwane phakathi kwe-Ningizimu neNingizimu.
Ababili kubasolwa abathathu abaqola umnikazi wesitolo bemkhombe ngombese eMogwase, baboshiwe.
Siyaqhubeka nokuhlala simangazwe isehlakalo esibanga umuntu esehlela abantu esenzeka e-ME.
UMnu. Deng, ingqalabutho yokudlala ibhola lomphebezo elidlalwa atafuleni enezindondo zegolide ezine, yaba isikhulu sezemidlalo ngemuva kokuthatha umhlalaphansi futhi wabe esefuna ukwesekwa futhi wagqugquzela Imidlalo yaseBeijing emhlabeni wonke.
Imibono yezomlando inhalwe ngendlela efanele ngokuphathelene nezimo zenhlalo kanye nalokho okuchaza ezempilo futhi lokho ngizokushiya ngaphandle.
Namhlanje, ekuxhaseni lo mkhankaso, sazisa ngokuxhasa kwethu ekuguquleni umhlaba wethu ngokugqugquzela umphakathi ongacwasi ngokohlanga, ngokobulili futhi nobuswa ngentando yeningi nonenqubekela phambili.
Ngale ndlela, izingane ziyakhishwa kuhlelo olujwayelekile lwezobulungiswa.
Kwaphenywa waze wahlanganiswa nejele laseNelspruit lapho ayesanda kukhululwa khona.
Kuyanda ukukhathazeka mayela nokungakhishwa kwesimemezelo semiphumela yokhetho lukaMongameli.
Lokhu kukhanganisa ukuqedwa kobumpofu, ukugcwalisa izindingo zabantu eziyisisekelo kanye nokuvikela kanye nokugqugquzela amalungelo abantu kanye nenkululeko ngqangi, okuhlanganisa ilungelo elisisekelo lokuthuthukiswa.
Amadoda amahlanu azovela Enkantolo Kamantshi yase-Lichtenburg namhlanje, ngemuva kokuba eboshelwe izinsolo zokuhlasela nokuqola iphoyisa ebelingekho emsebenzini ngempelasonto.
Amaphepha emvume yokungena kwelinye izwe aqondene nomcimbi azokwakhelwa ukwenzela abanamathikithi ukuthi bangene ezweni kalula.
Sizoqhubeka nokuphokophela ukuqhubeka nomsebenzi wethu wokuvikela umphakathi, kwakho uKaputeni uRonald Pillay.
I-Phansi Museum igcine okuningi kakhulu okuqokelelwe kwezobuciko, imisebenzi yezandla kanye nezinto ezakhiwe ngobungcweti zase-Afrika Eseningizimu okusezweni.
IGhana yahola ucwaningo lwezinto ezisetshenziswayo kanye nendima yazo kuhwebo kanye nakwizindlela ezilandela lokho zentuthuko.
Ukwakhiwa kweziqhumane ngaphakathi kwezimboni ezinikwe imvume okwamanje kunikezwa futhi kulawulwa uMnyango Wezabasebenzi.
Kuhlolwa izindlela ezahlukene zokuhlolwa ukugcinwa kwezimoto ukuze kwehliswe intuthu yenjini ephuma ezimotweni.
Uhlobo lwesifo somdlavuza olutholakala isikhathi esiningi kuzohlale kungumdlavuza webele kubantu besifazane kanye nomdlavuza wesitho sangasese kubantu besilisa.
UMasipala onakho konke okudingayo ubonakala ngezinga elihle lempilo kanye nezomnotho ezihlahlambile nezikwaziyo ukuhlala zinjalo eziqhutshwa umphakathi onamakhono ohlala endaweni ephephile nenempilo.
Ukusetshenziswa kwamandla okucwasa kwazo zonke izinhlaka, kubika ekuphathweni komuzi nomuzi kanye nakwisilinganiso esikhulu sokubanjwa kwabantu osekulethe ukwesaba kubanti ngendlela engazange ibonakale ngaphambilini.
Sekubekwe izikhathi zokuqedwa komsebenzi ekuqedelweni koMgomo kanye nasekukhishweni kwamalungelo Engcebo enkulu yasolwandle.
Ukucekela phansi kokusetshenziswa kwezidakamizwa kanye nokushushumbiswa kwezidakamizwa futhi ikakhulukazi okwesidakamizwa esibizwa nge-TIK kuyaqhubeka nokudala izinkinga ezinkulu ikakhulukazi ngaphakathi kwemiphakathi yethu.
I-Austria inezomnotho zemakethe yezenhlalo, esungulwa ngokomthetho ngokusekela kubinikazi obungekho ngaphansi kukahulumeni.
Ubungoti kanye namaha enu njengabaxhumanisi kumele kwenziwe ngcono ekuqinisekiseni impumelelo yalokhu kuxoxisana phakathi kukahulumeni kanye nabantu.
Sidinga ukuthi abafundi bethu bazuze imiphumela ebonakalayo kwibanga ngalinye nakwisifundo ngasinye kulezi.
Ngesikhathi sishaywa angazanga ukuthi uKatiza waphinde wenza izinsola futhi zokuthi ungenwe ezinqeni ngesitho sangasese somuntu wesilisa, nhambona endaweni yabantu ababesishaya.
Kuzovinjelwa ukulethwa ngamanzi emikhumbi kwezinto eziphila emanzini ezivela kwamanye amazwe emanzini asogwini.
Nginentokozo ekumemezeleni ukuthi zonke izithangami zethu zabezindaba zangemuva kweKhabhinethi sesiyatholakala ngensiza zokuzwa umbiko nge-inthanethi futhi iyatholakala kwiwebhusayithi yethu.
Lawa makhithi kumele ehlinzekwe ngokulandela Amazinga Abekiwe Ajwayelekile aseziNkulisa kanye naseZikoleni Zamabanga Aphansi.
Ngokwemukela Isivumelwano se-UN esiphathelene ne-NEPAD, amazwe kanye nabantu bomhlaba baphinde baqinisa lokho abavumelene ngakho kokugcina abathembisa ngakho kwi-Millenium Declaration.
Ukukhululwa kwemali ekwi-akhawunti kwezimali ezisasele okumele zikhokhwe kanye nokuqedwa kokwenganyelwa kokushintshwa kwemali yamazwe okungase kwenzeke.
Ngakho awuzange ungene ngesango lensimbi lwendawo engaphandle kwe-Ellis Park?
UMnu. Rajbansi unxuse abafundi ukuthi basebenzise izinhlobo ezehlukene sokuxhasa okuhlinzekwa uhulumeni ekuthuthukisweni kwezemidlalo.
Ukuqubuka kokukhwehlela kabuhlungu kwenza kube nzima ukuthi ingane idle, iphuze noma iphefumule imbala.
icandelo lezamandla linezinhlelo eziningana ezikhona zokwenza ngcono ukusebenza ngendlela elindelekile kwezinhlelo zokusebenziswa kukagesi otholakala ngokushiswa kwamalahle.
Noma ngabe yisiphi isivumelwano sokubuyiselana esasikhona phakathi kwe-Ellis Park ne-Chiefs, ingabe lokhu kuyiqiniso?
Lokhu kuphoqa ukuthi sinqobe ukungahambisani kwalabo abazuzayo ngokuthula kanye nokungabonakali kwalabo abahlukunyezwa ubandlululo, ukucwaswa ngokohlanga, udlame olubhekiswe kwabokufika kuleli kanye nokungazwani okuhlobene nakho.
Ngokuhlala kubhekwe ubugebengu obuncike ekusebenzeni kwamaphoyisa, kuboshwe abasolwa abahlanu ngale sikhathi ngokuphathelene nokutholakala nensangu.
Ngaphakathi kwengqikithi yalokho okuhlinzekwayo okukumbhalo, kunendawo yokuthi kwenziwe lokhu ngokukhetha okuthile.
Uma ngingaphinde ngibone idokodo futhi, kungaba yintokozo kimi ukuthi ngiphinde ngizame ukuphendula lowo mbuzo ngendlela efanele.
Njengengxenye yalokho Okubhekwe Ukuthi Kuzuzwe NgePhasika kukaNdunankulu sesifake nezindlela zokungenelela eziqondiswe ekulungisweni ngokushesha kwezimali eziyibonelelo sikahulumeni zokukhubazeka.
Ngoba empeleni lezi zinto zilahlwa emabhokisini ngabantu abayiZimpisi abasemnyango.
Amaphoyisa aphinda athola imoto eyebiwe, inhlokohlela yesibhamu kanye nezibhamu ezine ezebiwe.
Alikho iphoyisa elilimele futhi ayikho imali kwimoto yonogada yakwa-Fedility.
Izimo zasogwadule kule ngxenye yogu kuphelela kwisihlabathi esingumhlabathi ongenamsoco kahle futhi onezitshalo zaseKaroo ezigcina amanzi ezimbalwa.
Lokhu kudla kuphakelwa emupuletini ezigcemeni.
Uhulumeni udlulisela ukubonga kwakhe kwizikhulu zamaFlentshi ngokuvuma ukususwa kwabantu baseNingizimu Afrika nabanye abantu basemazweni angaphandle.
Ukuxoxisana namanye amagatsha ukuze kubhekwe ukunikwa kwegunya lokusebenza kanye nezinye ezingenziwa ezingenzeka.
Ngaphandle kokuphazanyiswa ukujima kokudluliselana ilambu kwaphesheya, ukuzamazama koomhlaba okwabulala abantu kanye nokunyuka kakhulu kwezinga lentengo, iChina ayiyekanga ukuhamba kancane kancane ibheke kwiphupho leminyaka lezama-Olimpiki.
Udaba olubucayi kakhulu ngokuphathene nohlelo lukazwelonke lokuqhamuka nezinto ezintsha ukuntuleka kwezintatheli zezesayensi.
Angisakukhumbuli ukulimala kodwa nganginemihuzuko emhlane ngenxa yokushaywa ngemvubu.
Ukudilizwa kwezinkundla zezemidlalo akuxhumene ngokusemthethweni nokwakhiwa kwezinkundla zezemidlalo ezintsha.
Umkhandlu Wedolobha unikeze izimvume ezimbili ezehlukene futhi lezi zimvume azizange ziphonzelwe inselele.
Ukusebenzisa komphakathi noma kwenziwa ngokuthanda komuntu, kuzokhuthazwa futhi kugqugquzelwe ekuthuthukisweni kwezindawo zokulahla imfucuza zesifunda.
Njengoba iminotho ingena kwimizungezo yokukhula kanye nokufadabala, amakhono ayashintsha.
Kuthiwa umsolwa wacela ohlukunyeziwe ukuthi amlinde aze ashayise emsebenzini.
Amasi ahlanganiswe nophuthu athandwa kakhulu ezindaweni ezisemakhaya kanye nezisemalokishini.
Umhlano wesifundo olandelayo ubhekisisa isu lokwengayelwa okuhlanganisiwe kogu.
Kodwa sekube nokuzuziwe okumele zikwazise ngenxa yokuthi bekuyizikhathi ezingumhlahlandlela zokunika ugqozi abantu base-Afrika ezikahthini ezizayo.
Uma nginganikezwa ithuba ngingabuyela Kwigatsha Lezokuvikeleka eSoweto bese ngibheka emadokodo engenza uphenyo kuwona.
Ngemuva kokuthola iziqu zakhe zokuqala zaseNyuvezi kanye neze-Honours, uPierre Uys wafundisa kwicandelo Lokwenganyelwa Kwezentuthuko Yezempilo, Ekusebenzeni Kwezokuphatha kanye nakuHulumeni Wasekhaya.
Le nkomfa kubhekwe ngayo ukuthi kwakhiwe uhlaka lwezinsiza zezenhlalo ezikoleni.
Kuhlelwa umhlangano eNigeria bese kuthi uma ohlukunyezwayo esefikile eNigeria, aphucwe i-passport yakhe agcinwe kube kube kutholakele inkokhelo eyanele.
Ngokuka-Mr Xu, mayelana nomnyango wezama-Olimpiki wedolobha elisingatha ngokuhlanganyela liqoqe ulwazi lwe-khwalithi lwamanye madolobha ayeke asingatha ama-Olimpiki, mayelana nezindlela azisebenzisa zokuqeda ukunukubezeka komoya.
Laba bantu abajwayekile futhi abangamaqhawe ngokuphelele baseNingizimu Afrika abakhathazwa ubunzima abaziyo ukuthi sibhekana nabo.
Kukhelwe le phrojekthi abafundi abangamushumi amahlanu nanhlanu base-Phoenix High School eManenberg.
Abasolwa kusolwa sengathi bebesendleleni yokuqola imali elethwa inkampani yonogada kwindawo yokukhokha izimali zempesheni esendaweni.
Lokhu kuzohlanganisa ukusungulwa kanye nokugqugquzelwa "kwamazinga alindelekile okusebenza kangcono", asekelwe kwizinto ezintsha zohlelo lokwenziwa komsebenzi yizinkampani ezihamba phambili zaseNingizimu Afrika kanye nezasemazweni omhlaba, ndawonye kanye nezindlela zokugqugquzela ukutholakala kwazo.
Umshayeli weloli ufike esiteshini samaphoyisa saseColigny, ngemuva kokwehliswa eceleni komgwayo ngabaphangi.
IKorea ayilona izwe elikhulu, kodwa inesimo sezulu esahlukene kakhulu nesiguquka kakhulu ukusukela kwesinye isikhathi sonyaka ukuya kwesinye.
Okuhlinzekwayo kumele kwenziwe ngendlela yokuthi bonke abafuniwe abaqashwe kwinsiza yezobunhloli bakwazi ukulungela ukusebenza ngezinga eliphezulu ngenxa yezinhlelo zokuqeqesha zokuthi benze umsebenzi wabo ngezinga elilindelekile.
INingizimu Afrika izoqhubeka nokubamba iqhaza okubonakalayo kwi-UN Open-ended Working Group kwiThuluzi Lamazwe Omhlaba Lokuthola Kanye Nokufunwa Kwezikhali Ezincane kanye Nezibhamu ezingekho emthethweni.
UNobhala Wombuso wase-Austria Wezindaba Zamazwe angaphandle, uNkk. B Ferrero-Waldner, uvakashele iNingizimu Afrika ngenxa yokumenywa uSekela Ngqongqoshe u-A Pahad kwizingxoxo zokusebenzisana ze-EU SADC.
Ngicabanga ukuthi kumele kuphinde kubukwe ividiyo futhi ukuze kube nokucaciseleka.
Izinkantolo zeziMantshi azinawo amandla ezikhundla ngokomthethosisekelo noma amandla ezikhundla ngaphakathi kwazo.
I-DBZ ibihlose ukuhlinzeka ngemalimboleko yesikhathi esifushane kanye neyesikhathi eside kanye nokulinganisa kwizinkampani ezikhiqizayo eZambia.
Izinkulungwane zezithunywa zihambe izinsuku eziningi ngamabhasi kanye namaloli, ziza nezingubo zokulala kanye nokudla kokuzigcina kubusuku basebusika obubandayo.
Ukwaziswa ngokusemthethweni kobudlelwane phakathi kwamazwe kukhombise ukuxhumana kobungani obunamandla kanye nobesikhathi eside kanye nokuxhasana ngokuvumelana phakathi kwabantu baseNingizimu Afrika kanye nase-Palestine.
Isikhungo Sezobuchwepheshe sase-Afrika sizolinganisa ukukwazi ukucubungula, ukunyusa amathuba emibenzi, futhi kususele ukuqhamuka nezinto ezintsha kwimboni yamakhemikhali.
Isikhathi esiningi ubandlululo kanye nokuhlukana ngokwezinga lenhlalo kuba khona emiphakathini.
Ubuntu buyaqhubeka nokushona kwizenzo ezingalungile, ezizoholelo kwinhlekelele.
Intsha engaphansi kwesilinganiso seminyaka kanye nayo neyeminyaka yobudala yonke ingafakwa kwimikhosi yokusiza.
INingizimu Afrika ithengisela i-Estonia izithelo ezintsha kanye nezifakwe emakopini, iwayini, ama-filter, ama-transformer kanye nezinye izisetshenziswa zesignali.
Sekuhlelwe ukuqoqwa kamasonto onke kanye nokwenzeka njalo, ngaphandle kwakwamanye ama-flat, ama-townhouse, njl., ngenxa yokuba yizindawo ezinezivimbelo ezithile.
Ukwengeza kulokho ohulumeni bemibuso esizungezile kudingeke ukuthi baziswe nge-telex.
Ukonga izindleko okuseduze kanye nokwesikhathi eside kutholelwa Idolobha ukulungiswa kwendawo yokulahla imfucuza.
Ndawonye, masikhombise ngamazwi kanye nangezenzo ukuthi ukuhlukana ngokwamazwekazi okuhlasele amazwekazi amakhulu abumbene akuzange kube nomthelela kuthina.
Futhi angeke wazi ukuthi wayehleli endaweni ethile lapho?
Isivumelwano samazwe amathathu okusaxoxiswana ngaso phakathi kweNamibia, iBotswana kanye neNingizimu Afrika ngokongiwa kwenyoni efana nethendele etholakala ogwadule.
UMoodley wangihlukumeza futhi yingakho bengingafuni ukumtshela iqiniso, nokusebenzisana naye.
Uma sibheka ezemfundo, abanye oNgqongqoshe basho izinto ezimangazayo uma umuntu ebheka amanyuvesi futhi noMnu. Bhengu naye ungomunye wabanecala kakhulu.
Ngeesikhathi sokuhlola kukadokotela, zonke izinkomba zazikhomba ukuthi ingane ayizange idlwengulwe kodwa inikubezwe ngokocansi kuphela.
Amanye amaculo afakwe kwincwadi, yilawo afakwe izikole kanye nabafundi.
Iphrojekthi eyihanga iyiphrojekthi enamazinga ahlukene eheha izabelo ezinkulu zokutshalwa kwemali kwe-URP futhi kunomthelela kwinani elikhulu labantu.
Ukukhonjiswa kwendawo, ingcebo yezenhlalo kanye nokuba ngosomabhizinisi: kwamabhizinisi amancane aseNingizimu Afrika.
Solwazi Wiehahn, siyakubonga ngenkulumo yakho emfushane esishiya - nengishiya nemibuzo embalwa.
Kuzotshenziswa izinto zokhwakha ezizohlinzekwa Abezinsiza Zokuhlaliswa Kwabantu ukuze abahlukumezekile bazakhele izindlu zabo.
Uma lolu hlelo seluphothuliwe imininingo izohanjiswa kumaqembu asebenzisanayo ukuze kunikezwe ukuhumushwa okufanele ngazo zonke izilimi zase-Afrika.
IKapa laziwa ngabhishi, ezemidlalo, izindlela zokucaca izintaba, uhambo lwasemini, ukunambitha iwayini, ukushona kwelanga kanye nezindawo zokudla ezisezingeni eliphezulu kwalo.
Ohola uhambo lwamabhayisikili, uMnu. Hans Mooren, umeme abahamba ngamabhayisikili basemiphakathini ethintekayo ukuthi babambe iqhaza kuhambo kunoma isiphi isigaba.
Phinda usebenzise izikhwama zeplastiki eziqinile kunokuthi uzithenge futhi, noma usebenzise izikhwama zendwangu ezihlala isikhathi eside uma uthenga igrosa.
Khetha amaphrojekthi okuzoqalwa ngawo kumaphrojekthi Amaphrojekthi ezikhalazo e-IPD bse wenza uhlaziyo lohlelo olukhulu.
Lezi zithombe ziyakwazi ukukhishwa ngokusebenzisa insiza yekhompuyutha ngekufomathi ye-high res ukuze ziphrintwe.
Izithunywa zazigqoke nomakalabha futhi zazungeza kwinkundla yezemidlalo, okusaqedwe ingxenye eyodwa yokuthathu yaso, sekufakwe insika yokuqala.
Usufake izijobelelo eziningana kwizitatimende ozifakile.
Lokhu kukhombise umthelela wemizamo yokwenza ngcono ukuhlela kanye nenqubo jikelele kanye nokuphathelene nokunganyelwa kwezezimali kanye neketanga lokuhlinzeka ngezinsiza.
Ngesikhathi unswinyo seqala ukushaya umnotho Uhulumeni Wobandlululo kanye nabaqashi bakhuphula ukuzivikela.
Ucwaningo Olusha olwenziwe lukhiqize ukuqikelelwa kwezinga eliphezulu kakhulu futhi lukhombise indlela yokwenza yesikhathi esithile sonyaka ehlukile ngempela.
Ukuhlinzeka ngokuya ethunjini kungaba yisibophezelo sakho, singakuhlinzeka ngakho.
Kuleli sonto ngethamela isimpoziyamu elandela eyedlule eKigali.
Imininingwane yale nkomfa izolungiswa ngokuxoxisana neSenegal.
Ukhetho lwenziwe ngokuthula futhi kukhona zonke izinkomba zokuthi belukhululekile futhi lungenzeleli.
Uchungechunye lwamaphosta ayisithupha anezingane noma izingane eziphakathi kweminyaka eyi-13 ukuya kweyi-19 luzotholakala ngezilimi ezintathu.
Amajuba athole imiklomelo yokuncintisana yokugijima ebiwe abuyele kwikheji lawo lokuzalela.
Ingxabano ingasonjululwa kuphela ngokuxoxisana phakathi kwezinhlaka ezehlukene zezepolitiki kanye namalungu omphakathi.
Amalungu esiteshi samaphoyisa saseBishop Lavis, ngokulandela ulwazi alutholile, enza uphenyo eMontana nalapho abopha khona abasolwa ababili aphinda athola nezimoto ezine okusolwa ukuthi zebiwe.
Cishe isikhathi sini okungaba ukhuluma ngaso Mnu. Fourie?
I-Gastroenteritis ngokujwayelekile itholakala ngokungagayeki kokudla noma ngamanzi anukubezwe amagciwane e-Bacillus cereus, noma umgudu wokudla wendle.
Ukuma kwezimali ezikhokhwayo kwezinsiza eziyisisekelo kungabhekwa kwiwebhusayithi kaMasipala we-Cape Agulhas.
Indawo esuka kwimitha iya kumpompi iyisibophezelo somnikazi noma isiqashi, okuncike kwisivumelwano.
INingizimu Afrika izihlanganisa ngokuphelele nesitatimende esenziwe ngokumela i-Non-Aligned Movement.
Uhulumeni waseNingizimu Afrika ugxeka ukuhlaselwa ngabantu abathile basemphakathini wethu kwabantu bokufika kuleli abasengozini.
Umbiko wezibalo ngokuphathelene nokulethwa kwezibhamu kanye nezikhali zokudubula udluliselwa Kwisikhungo Sokuhlanganisa Imibiko Eqhamuka Ezindaweni Ezehlukene Yohlu Lokubhaliswa Kwezibhamu esisePitoli lapho kufakwa, kuhlanganiswe bese kugcinwa khona yonke le mininingwane.
Amalungu ecandelo lomkhakha ongekho ngaphansi kukahulumeni lungathola ukusebenzisana okukhulu ekuhlanganiseni ukusebenza kwayo kwizimakethe zamazwe omhlaba.
Abasolwa ababili abangabesifazane bathweswe amacala okuthengisa insangu futhi kuhlelwe ukuthi baphinde bavele enkantolo kaMantshi yaseWynberg maduze nje.
Lesi sikhumbuzo sokwenziwa kwephutha elikhulu sesidingo sokusungula iminotho esekelwe kulwazi ukuze ihambisane nenzuzo etholakele kwiminotho yethu esekelwe kwizinsiza.
Ukunizinikela kukahulumeni kwindlela yokwenza izinto ehlanganisa izigaba ezehlukene kuxhaswa ukwanda kwezinsiza.
Wavakashela kaningana iSwitzerland ebhacile lapho asungula khona ezokuxhumana ezethembekile nabaholi be-ANC ababedingisiwe.
Ucwaningo luphinde lukhombise futhi ukuthi isibalo esikhulu sabantu baseChina bakhokhelwa kakhulu ekubukekeni kwezwe kwishashalazi lomshaba.
Lezi zindlela zokuletha izinguquko zokuqeda ukungasebenzi kumele kwakhelwe kwizimo ezifana nokuhlanganiswa kwezinsiza kwinikhakha engekho ngaphansi kukahulumeni nezimele.
Wathi ekugcineni imizamo yabo, ubumbana kanye nokubekezelelana kuthele izithelo futhi manje sebeyaphumelela kumabhizinisi abo.
Inkulumo kaMongameli Mbeki igqamise imilayezo embalwa esemqoka, okumele ifakwe kwimisebenzi yenu Njengabaholi Bemisebenzi emhlabeni wonke.
Abanikazi be-Feedlot bathola ingxenye enkulu yemali yabo ekuhambiseni izinkomo kanye nasekuhlonzeni okungenzeka.
Ukungezwani kuyakhula futhi kanti i-Israel yesabisa ngokuhlasela Okwakhiwe yi-Iran nokuwudaba olukhathaza kakhulu.
Izube kanye nombhidlika wokuqhuma kungahamba amamitha angamakhulu amaningana.
Abantu abaningi baseThekwini abavakashela amazwe aphesheya ngaphandle kwawaseYurobhu bazomangazwa ukuthola ukuthi iTheku alilona idolobha elaziwa kakhulu.
kunomfundisi oyedwa oqeqeshiwe osebenzela e-Slave Lodge.
Hlinzeka ngensiza yokusimamisa intsha yethu kwindlela eya ekuboneni ngokuphelele lokho engakwazi ukukukwenza.
Kwakubhekiswe ngakho futhi ukwakha izimo zokwakha umphakathi ongacwasi ngokohlanga, ngokobulili nophumelelayo.
Isikrini esebenza ngokuthinta isikrini yethula izivakashi kumbiko omfushane obanzi omayelana nomlando wesifundazwe ngempilo yalaba bantu.
Amathuluzi e-Pneumatic power awokusetshenziselwa ukuhlinzelwa ukugogeka komzimba esibhedlela sase-Paarl.
Imfucuza engasuswa uMkhandlu izofakwa kwisikhongozelo.
Ezinye izivimbelo zihlanganisa ukuntuleka kwamakhono kanye nesipiliyoni sabasebenzi kwisifunda, kanye nokuthunyelwa ezindaweni okungezona kwezimpahla zokwakha kanye nokuntuleka okungenzeka kube kwazo okungenzeka kube khona.
Ikhwalithi yamanzi emaxhaphozini yehliswa ngamanzi aphuma emapayipini asuka kumfula i-Big Lotus kanye nasuka Endaweni Yokulima yasePhillipi.
Ngoba babethanda futhi bethemba uWinnie njengomama owayebhekelele umphakathi.
UMnyango sewuqalise ngempumelelo indlela yokwenza enamndla kakhulu yokufunwa kanye nokukhethwa kabantu eqinisekisa ukukhonjwa kanye nokuqashwa kwabantu abanekhono ukudlula abanye kuMnyango.
Ngesikhathi esemazingeni emfundo yabanga aphakeme, wayaziwa ngekhono lakhe lezebhola ngesikhathi edlalela i-Golden Eagles, iqembu lebhola labadlali abafufusayo.
Indlu ebheke enyankatho ihlinzeka ngokukhanya okudingekayo kanye nokuphola kwemvelo ngesikhathi ilanga liphakeme.
Ilungu le-National Executive Committee (i-NEC) le-African National Congress (i-ANC).
Okuphinde kwafakwa ekukhiqizweni impahla yokugqoka eyenziwe ngewuli kwiyunithi efanayo.
Ingxube yo-curry abanongiwe, ama-cloves, u-ginger kanye nelayisi okucwiliswe kwiy-gathi ubusuku bonke, kutholakala kumakhaya kanye nakumarestorenti amaningi abomdabu baseNdiya.
Kufanele kakhulu, ngakho-ke, ukuthi sihlangane lapha eNingizimu Afrika namhlanje, ngosuku lokuzlwa lukaMahatma Gandhi.
Ziyaqhubeka izingxoxo nohulumeni waseSudan mayelana nalokho ongahambisani nakho lokhu lokhu kuyimfihlo kakhulu.
Eminyakeni emithathu ezayo, silindele ukubona ukuphuka kwemizamo yamazwe afana neRussia neJapan azokwethula amasethelayithi akwazi ukwenza ucwaningo lwezifundo zezinkanyezi.
Lokhu kusho ukuthi kumele kube nokuhlela okusezingeni eliphezulu, futhi uma sibheka indlela yokwenza esetshenzisiwe akukho esingakwenza ngaphandle kokufinyelela kwisinqumo sokuthi lokhu kwakungukwenza okuhleliwe.
Ukuvulela umoya kungalekelelwa ngokuhlokoloza ngenduku yensimbi kwingqumbi ukuze kwenziwe izimbobo ezimbalwa.
Sesiye masontweni saxoxisana nemiphakathi yezenkolo eminingi ukuze zidlulise umlayezo.
UMnyango Wezimbiwa Namandla uchibiyela umthetho wephethroliyamu wokubheka ukusebenza kanye nokwengamela ukukhishwa kwezimvume zokuvukuza kanye nokukhiqiza.
Izinto okukhalwa ngazo eziyidlanzana ezikhombise ukungaqondwa ngendlela efanele kwalokho okuhloswe nguhulumeni kanye nesidingo sokuchaza kabanzi ekuhlanganisweni Kombiko Ozokwethulwa EPhalamende.
Iminikelo enemithelela eqhubekayo kuhulumeni kumele ihlowe, ukuze kuqinisekiswe ukuthi izinsiza zezezimali ezidingekayo ziyatholakala ukuze kugcinwe izinhlelo kanye namaphrojekthi okufana nalokhu.
Lesi isiqalo sendaba yasemkhathini emfiliba yokufunwa kweqiniso ngensumansumane ye-Dracula.
Ukuze ube umphathi webhendi umuntu kufanele abe neziqu zomculo kanye leyisensi yokubhidisa ibhendi yamasosha.
Bese ukudlulela phambili, uhlangana nokuqondiswe kubona uhambo olungabuyi.
Akumele kube khona ukucwaswa komuntu ngenxa yesimo sakhe sokutholakala ephila negciwane lesandulela ngculazi futhi akekho umuntu okufanele ajikiswe engalashwanga.
Ukusetshenziswa kwama-akhawunti ahlukene engeziwe esabiwomali kanye nezikhwama akuzange kubekwe eceleni, kodwa kukhonjiswe njengemali edluliselwe kwamanye ama-akhawunti kanye nakwizikhwama ezengeziwe zesabiwomali.
Izincwadi eziphathelene nomlando womuntu zibekwa ngokulandelana kwezibongo zabantu okubhalwe ngabo incwadi.
Ukulungisa izinkinga zokushona kwabantu okubangelwa izifo eziphathelene namanzi, ukuntuleka kwamanzi kanye nokuhlinzekwa kokwenganyelwa kwezinsiza zokugcina amanzi kwizifunda.
UMthetho WoMthethosisekelo we-African Union (i-AU) uhlanganisa imigomo izwekazi lase-Afrika elisekela kuyona ukusebenza kwalo ngokubambisana.
Ingabe bekukhona abantu abahleli, abamile, noma izihlalo ezingahleli muntu, yini oyiqaphelile?
Ingabe uke wathola nanoma iziphi izikhalazo mayelana nokuziphatha kukaLouis ngokuphathelene nemidlalo okuthiwa wazibandakanya ekuqhumiseni isisi esikhalisa unyembezi kuyona?
Ingqalasizinda yesimo sezepolitiki, eyayihlanganisa konke ukufakwa kukahulumeni kanye nabasebenzi ababebandakanyeka ekwengameleni ngemuva kombuso wobandlululo.
Empeleni, ngithola ukuthi kuthiwa bahlolwa futhi kwindawo yocingo olungaphandle.
Inhloso ukwethula iphrojekthi kanye nokwazisa amalungu ngemabhizinisi lokusebenza ngokubambisana.
Ukuhlolwa kokungamaqiniso okutholakele kwenziwe ngaphandle kokubuza imibuzo kofake isikhalazo.
Amaphoyisa azwakalise ukubonga kwawo kumalungu omphakathi ngosizo lwawo kanye nangokuthi umsolwa ubengashayiwe futhi engalinyaziwe ngesikhathi embopha.
Njengoba siqedela iminyaka eyikhulu eyedlule futhi semukela emisha, i-Afrika ibisabekwe eceleni ngokwezomnotho ngabantu abaningi base-Afrika abaphila ngaphansi kobumpofu obukhulu kanye nokungathuthukiswa ngokwenele.
Ukuze uthole eminye imininingwane sicela uthinte ihhovisi lika-Seychelles Consulate General eGoli.
Isigaba seFaces sizoqhubeka kumamaka amabhuku kanye nemininingwane eyengeziwe.
Okuhlosiwe kokwakha ukuba nekhono lokwenza umsebenzi kwezikhulu zendawo ukuze kuqedwe futhi kwenganyelwe izingozi, noma kungaba izingozi ezihambisana nenhlekelele yemvelo, ubhubhane noma ukuqubuka kwezifo zezindawo ezisemadolobheni.
Imbuzi yabe isihlatshiwe futhi kwatholakala amathambo ayo kuphela.
Sixoxisane ngobudlelwane bokusebenzisana phakathi kwe-Ireland neNingizimu Afrika kanye nokuthi singandisa kanjani ezokuthintana phakathi kwezithunywa zezamabhizinisi ezithatha uhambo.
Inkomba ngayinye inenhloso ehlukile futhi inomkhawulo othile obekiwe wokusebenzisa, futhi inzuzo ehlaziya kakhulu itholakala ngokubheka ingqikithi ngayinye yezibalo ezihambisana nakho.
Impela lokhu kuyisethembiso okumele sisenze kulabo abalahlekelwa izimpilo zabo kwi-SS Mendi kanye nakulabo abasinda.
Uhlelo lokushintshisana ngonakho selwenze iTheku lagubha futhi lagqugquzela okwezelimo kwalo okumangazayo edolobheni laseNante.
Endleleni yabo eya ekhaya bahlangana nabasolwa ababili abababamba babadlwengula.
Umsolwa uboshwe wase ethweswa icala lokhutholakala nempahla eyebiwe.
Sisebenzisa ukukhokhela izindleko zokuqasha ezindaweni eziningi esingathi simeleleke kuzona.
Kodwa, amanye amazwe awanayo imithetho edinga ukushiswa kwamagesi asezindaweni zokulahla imfucuza, futhi amagesi asezindaweni zokulahla imfucuza aphumela emoyeni, anomthelela omkhulu kwinkinga yokufudumala komhlaba.
Ngiyethemba ukuthi ngemizamo efana nalena kanye neminye eminingi, iningi labantu bethu abasebancane bazohehwa imisebenzi ekwezesayensi.
Izinhlelo zokuqinisa kanye nokwesabisa okungahambisani nobushokobezi okufana nomlilo kanye nezikhukhula kuyafakwa kuhlelo lwezokuphepha.
Izinhlelo zasemadolobheni, noma ziguqulwe kakhulu imisebenzi yabantu, noma kunjalo ziyizinhlelo zezendalo futhi kumele zenganyelwe ngendlela efanele, ngokuvuma ukuxhumana kanye nokudingana phakathi kwemikhakha eyehlukene yohlelo.
Ukuxhumana okukhulu kakkhulu phakathi kobuzwe bamaBhunu ngenxa yeminikelo yezezimali emikhulu, kwi-Nationalist Party.
Lokhu-ke kuchaza ukuthi izinhlaka zombili zikahulumeni, ndawonye nokuxhaswa kuzwelonke, kumele zisebenzisane futhi zihlele ngokuhlanganyela.
Kumele, ngezenzo kunoxhumana okuvusa umnako, kufake isandla ekuvusweni kokuziqhenya kwe-Afrika.
Uma ngithathela kulokho engikuqondile, ubukhathazekile mayelana nekhwalithi ye-methaqualone kunokuthi ubungakwazi ukufinyelela kanye nokukhiqiza ngaphakathi.
IMonaco ixhasa futhi neSikhungo Sokuthuthukiswa Komntwana Esemncane saseKhayelitsha.
Ukuqoqelwa kwezitshalo ukwenza umuthi ngendlela engabhekeleli ukuphinde kusetshenziswe kucekela phansi ingcebo yemvelo.
Abahlinzeka ngezinsiza bayamenywa ukuthi basebenze ngokuqikelela kuthina kanye nakwishashalazi lwe-architecture olutholakalayo.
Umsolwa wesibili akakaboshwa okwamanje futhi usathungathwa lapho angase abe khona.
Izwe linezindawo ezinkulu ezisehlanzeni, ezinamagquma amancane kanye namachibi amaningana.
Sengibhekile ngaphinde ngalungisa noma ikuphi ukuvuza kwamanzi endlini yami yangasese kanye nakompompi bami.
Ukuxhashazwa ngokwezocansi kwezingane kwi-Inthanethi kuyashiyana phakathi ekukhonjisweni kwezithombe ukuya ekurekhodweni okuyisihluku kwamacala ezecansi.
Imboni yezokudoba, egcwele izinkampani ezisebenzisanayi ezinkulu ezimbalwa, iyehla.
Ubiza abantu abakhululwa benjengezingane.
Ekuhlaziyeni Isimo Sezinkulumo ezedlule Zezifundazwe zathola ukuthi beyinezibalo ezizwakala zincomeka, kodwa othi uma usuzibukisisa ziba ezingelona iqiniso.
Ingabe uyakuqinisa ukuba yiqiniso kwemibiko yomibili oyihlanganisile?
Lolo daba - futhi mhlawumbe singafinyelela kuJenene Knobel besesilungisa inkinga yakhe.
Izinhlangano zase-Afrika nezaseCaribbean zamalungu omphakathi kumele zibheke futhi zakhe izindlela eziqinile zokugqugquzela ukuhlanganiswa kanye nokusebenzisana phakathi kwezifunda zombili.
Sekunesikhathi eside eyekile ukukholelwa kwisithembiso sami sokuthi ngemuva kwempumelelo enkulu ezuziwe elandelayo sizothola isikhathi esiningi.
Indlu Yamanxusa Ekwelinye Izwe ayazi ngokuboshelwa izinto ezingekho kwabantu baseNingizimu Afrika.
Ukuze neenze manothi ocwaningo kumele nize namapensela kanye namaphepha - ama-ballpoints kanye nama-fountain pen nawo avumelekile uma nisebenza ngamarekhodi emilando.
Ngokuphathelene nemigomo yokwenziwayo, yebo.
Izindawo ezizungeze imithi kanye nezihlahla kumele zifakwe imivundela ukuze kugwenywe ukuphuma kwamanzi. Yonke imihlaba evulelekile kumele ifakwe imivundela.
Futhi bangaki kubona ababekulowo mbango?
Ukubhekana nokusetshenziswa kwemali ngendlela engafanele osekuholele ekutheni eminye imigwaqo yomasipala bethu yonakale.
Abantu bahlale bebhekene njalo nezinselele ezinkulu zokuphila, ezihlanganisa nomthelela wemvelo kanye nendawo, okuhlale kudinga ukuthi kuthuthelwe kwenye indawo, ekahle nenezimo ezingezinhle ezimbalwa.
Abaphathi berestorenti bathinta abaseshi Begatsha Lezokuthengiselana abaphenya ngalokho okushiwo base bephopha abathile.
Kuthiwa futhi ngesikhathi ematasatasa elungisa ukudla, abasolwa bambamba bamphoqela embhedeni, bemesabisa ngodlame bamdlwengula ngesihluku.
Lapho okuhlanganiswe khona kwengcebo - ngokutshala izimali - lena bekuyindlela yokuthola inani elikhulu lengcebo ezothunyelwa emazweni angaphandle.
Ngiyathokoza kakhulu ukuthi Iziko Museums aseKapa ebenikezwe izibopho zokuhlanganisa lokhu kukhonjiswa kwemibhalo yasendulo eqhamuka eTimbuktu.
Insiza yokubekwa izofakwa kuMnyango Wezindaba Zangaphandle Zombuso waseNetherlands.
Uhlelo lokhetho lwaseDRC luthole ukusakanzwa kabanzi abacosheli bezindaba baleliya lizwe.
Ukuthi lisebenzise umthetho uqobo ukuphonsela inselele ukuxhashazwa kwamandla ngumbuso kanye nasekugxekeni umbuso.
Bathola ukuhlukumezeka nakakhulu kanye nokwesatshiswa yizishoshovu ezazilwela inkululeko ezingafuni ukuthi kushicilelwe lokho ozikwenzile noma nazo zikhonjwe njengabanecala.
Ngiyazi ukuthi inkulumo yami yandulelwe usuku olunde lwezingxoxo ezimandla.
Kuncike kwindlela umuntu athatha ngayo izinto, i-SABC kumele ibonakale Njengenhlangano Yokusakaza Yomphakathi noma Njengenhlangano Yokusakaza Eyenza inzuzo.
Imiphakathi yama-aquatic macrophyte yasemachibini aseWilderness: ukwakhekha kwemiphakathi kanye nezimo ezihambisana nazo zezendawo.
Ngibonga iRiphabhuliki Yabantu yaseChina ngokuhlangana nathi ekwenzeni umsebenzi omkhulu wokwakha izwe lethu, ngokubhekelela ukuzuza kwezinhlangothi zombili.
Ngokumela uMnyango, ngithanda ukudlulisela ukuhalalisela okunemfudumalo uDkt. Max Price ngokugcotshwa kwakhe njengeSekela Shansela laseNyuvesi yaseKapa.
Siyasibona isidingo esikhulayo sokubheka ukubukeka ngokomzimba kwamaphoyisa.
Kunokuphikisana ngokuphathelene nokufinyelela kwingcebo yasemanzini kanye nokuthi kumele ihlukaniswe kanjani ngokulingana.
Indaba ehlaba umxhwele yobunhloli kanye nokuvumelana namacebo angasese okuhlanganiswa namasosha aseJalimani evumela ukufunda okukuthathayo nokuthokozisayo.
Inselele engiyiphonsela imboni ukuthi kumele isuke ekulandeleni kanye nasegxileni kwizimo ezithile.
Ngamasiko amaningi ahlukene le ndawo ibihlale indawo yokuhlanganisa abantu kanye nezivakashi manje asebengathokozela umlando kanye namasiko amaSan, aBasotho, amaXhosa, amaNgisi kanye namaBhunu.
Amalungu acela ukwelekelelwa, ayalela abasolwa ukuthi bancike emotweni kwase kutholakala amawashi esihlakala agoqwe ngaphathi kwebhantshi.
UNgqongqoshe Wezinsiza Zokusebenzela Umphakathi kanye Nokwengamela, uNkk. Geraldine Fraser-Moleketi uthanda ukuqinisekisa ukuthi ufake incwadi yokushiya isikhundla sakhe njengoNgqongqoshe kuMongameli Oshiya isikhundla uThabo Mbeki.
Ungqongqoshe Wezinsiza Zokusebenzela Umphakathi kanye Nokwengamela uthanda ukuqinisekisa ukuthi ufake incwadi yokushiya isikhundla sakhe njengoNgqongqoshe kuMongameli Oshiya isikhundla uThabo Mbeki.
Kuqikelelwa ukuthi lokhu okusetshenziselwa ukuqhathanisa kuzololongwa kahle ngemuva kwesikhathi.
isikhungo sokukhosela siphinda sihlinzeke ngamakhono okuziphilisa futhi abahlukunyeziwe bangaphothula ukuqeqeshwa kwamasonto amathathu okungaba kubungcweti bokucwala izinzipho, ukusebenzisa amakhompuyutha, ukugada izingane, ukupheka noma kwilondolo.
Noma uhulumeni engakhombisa impumelelo kodwa kumele sibheke nokuthi bekukhona nokungaphumeleli.
Sinethemba lokuthi sizothola incazelo egcwele kubo bonke abantu kuhlanganiswa noMongameli Kikwete akanye nakwizithunywa zaseZimbabwe, osekelwe ekuhlonzeni izinyathelo okumele zithathwe yisifunda.
Kuleso sigaba, amathikithi azokhishwa ngokutholwa yilabo abafike kuqala engakapheli.
Ukuqinisekisa ukuthi ingqalasizinda ihlinzekwa ngendlela eyakha imisebenzi, enika amandla imiphakathi futhi nethuthukisa ingcebo engabantu.
Kusukela kuboshwe abasolwa, akuzange kuphinde kubikwe ezahlakalo zokugqekezwa kwemizi endaweni yabo.
Ukuxhasa okuqhubekayo kuzoloko kuhlinzekwa indawo yaKwaZulu-Natali kuze kube kutholakele impumelelo kule mizamo yokutakula.
Kulandelwa izinhlelo zohlelo ekwabelaneni ngesipiliyoni, ulwazi kanye nezindlela zokusebenza endaweni eseningizimu neningizimu kanye nembumba yokusebenzisana.
Izindawo ezisogwini okumele zigcinwe zizokhonjwa kuhlelo logu lwesifunda.
Imayini i-Venetia etholakala phakathi komasipala ababili kanti ihhovisi layo eliyinhloko litholakala eMusina.
Lokhu kwakamuva kuhlanganisa namasethi amathathu ezincwadi ezifanayo kwiqoqo ngalinye.
Lawo matheyiphu ayephathelene nophenyo lokuzama ukuketula umbuso akhishwe kwamanye ayekhona.
Ndabezitha, ngithanda ukwedlulisela ukubonga kwethu okukhulu ngokusemukela okukhonjiswe nguwena kanye nohulumeni wakho.
Ukulahlwa kwe-acid ejiyile noma eyisisekelo kumele kwenziwe oqaleshelwe ukulahla imfuza engamakhemikhali onemvume yokwenza lokhu.
Abantu baseGibhithe babekwazi ukwenza i-mummification ngoba babenekhona kakhulu kwindlela zokusebenzisa okuphathelene nokuhlinza.
Omunye umphumela kwaba ukuthi indima edlalwa insiza yokukala ukuvikeleka yombuso ayyigcizelelwe kakhulu kungekho nokuhlolwa kokusebenza kwizikhungo.
Umzimba wasuswa Emakhazeni Kahulumeni asePort Shepstone ukuze kwenziwe ukuhlinza okuzochaza imbangela yokushona.
Indawo okungena kuyo amanzi- Indawo yokucwenga amanzi; amanzi emvula angena kule ndawo bese egelezela emfuleni noma edamini.
Njengoba i-cinema kuyindawo yokuchitha isizungu ngesikhathi samaholide, imilayezo ephathelene notshwala beyikhonjiswe kuma-cinema ezweni lonke.
Akukho kuphepha okungasekelwa ukungena endaweni yesinye isizwe kanye nokucindelwa kwesinye isizwe esinye.
Akukho kudubula okube khona ngesikhathi sokuphanga futhi nonogada akalimalanga kakhulu.
Amaqembu esizwe ayengafakwanga kwinto zezokuvakasha ezijwayelekile.
Ngicela sibize umuntu wokugcina ngaphambi kokuthi ngivumele umbiko ofingqiwe kaJean Grobbelaar.
Masisebenzise lo mhlangano omuhle kakhulu ukuqinisa ukuzinikela kwethu ekusebenzeni ngendlela efanele kanye nasekuqalisweni kwe-Abidjan Convention.
Kwakunecala elibikiwe ePinetown, kodwa lelo cala alifikanga ndawo.
Ngakho usuku lwanamhlanje luchaza igxathu elizuziwe elibaluleke kakhulu kuhambo lwethu oluphokophele kokukhulu esikuphokophele.
ENew York - izikhungo-United Nations seziqalile ukuhlinzeka ngosizo lwezempilo kwizinkulungwane zabantu abathinteke ngenxa yokungqubuzana eGeorgia.
Ngithanda nokubonga umndeni wami futhi ngokuxhasa kanye nangothando lwawo olungaguquki.
Ukushintsha umbuso kwenza ukungazinzi kwesimo isikhathi esiningi okungaholela ekubhekeni ngaphakathi kombuso kunokuqonda ukuthi ukhona ngenxa yabantu.
Okungihlaba umxhwele, phakathi kwezinye izinto ukuqinisekisa ukuthi akukho okunye ukulahleka kwempilo okungenasidingo phakathi kokwenziwa komsebenzi kanye namakhompuyutha.
Ukungenelela ngesikhathi kanye nokuqondile uma izinkomba zikhomba ukungazuzwa kwezinga elifanele.
Yebo owesilisa ubecindezele ohlukunyeziwe, okuyile ngane eseduze kwe-jacuzzi.
Umhlangano wezikhulu zikahulumeni ukhethe ukuvusa izinhlangano ukuze kudlalwe indima ebonakalayo.
Igatsha Lezezemali lingaziqhenya ngempumelelo kanye nokuzuziwe okuningana okutholakele kwizinto ezifana 'nobugebengu obenziwa abantu abaqashiwe', okubandakanya umsebenzi onzima nowokuphenyisisa.
Umphakathi wamaSulumane emhlabeni wonke kanye naseNtshonalanga Kapa, kanye nabanye abantu abangewona amaSulumane, bazogubha inyanga engcwele ka-Ramadan emasontweni azayo.
Abasizi bezomthetho kanye nomabhalane baseNkantolo Yezinxephezelo Eziyimali Encane bazokusiza mahhala.
Njengendlela yokwenza ebaluleke kakhulu eyisisekelo sobudlelwane obuphakathi kwezinhlangothi ezimbili bezepolitiki, okufunwayo kwezohwebo kanye nomnotho, i-ITEC seyibe negalelo ekuzuzeni kobudlelwane obuphakathi kwezinhlangothi ezimbili ukufinyelela kwizinga lamasu okusebenza ngokuhlanganyela.
Imininingwane etholakele ezindaweni okwenzeke kuzo ingozi ngesikhathi somkhankaso iveza ukuthi izimbangela ezifanayo zisekhona.
Ekusekeleni kulokhu kwakamuva, usanda kuphothula izindlela ezingasetshenziswa zokungenelela kwesikahthi eside, uhlelo lokuchaza umgomo wesimo sokushintsha kwezulu ofanele weNingizimu Afrika sekuqalile.
Siyakuxhasa futhi nokufakwa kwisikhungo kohlaka lomgomo eDRC.
Ukuphakama kwemimoya eKashmir kanye nengozi engase yenzeke yempi phakathi kwe-India nePakistan kuyakhathaza kakhulu.
I-picketing fence yensimbi embozwe ngenye insimbi ebukekayo yafakwa ukuze ihlukanise indawo yokubuyiselwa esimweni kwezinduli kanye nokugcina amalungu omphakathi engangeni kwindawo ebucayi yohlelo lokuvikelwa kwezinduli zogu.
Ngenxa yokubeka izinombolo kwinombolo yokuqala elandelayo engelona ugweja, izinombolo angeke zilingane namanani onke aphelele.
Kucacise ngokwezokuvikeleka kombuso kanye nemibhalo yombutho wezokuvikela ukuthi izenzo zomshoshaphansi, ngaphakathi kanye nangaphandle, zazigunyazwe kumazinga aphezulu.
Uzothunyelelwa i-imeyli ecela ukuqinisekisa, ukuze kuvinjelwe abanye ukuthi bakubhalise bengenzanga umsebenzi.
Akukho manani okungaqhathaniswa nawo kulezi zitatimende zezezimali ngenxa yokuthi isikhathi sokuqala sokusebenza.
Ukungasetshenziswa kwayo yonke imali eyabiwe kungathathwa njengokubangelwe ukuqashwa sekuhambe isikhathi kwabasiza ekwenzeni umsebenzi.
Kodwa manje sengethembisa ukuxhasa izifiso kanye nalokho okuphokophelwe intandoyeningi kanye nokungacwasi ngebala okuzosiza "ekululameni" kwabantu baseNingizimu Afrika bonkana .
Eminyakeni eyikhulu eyedlule, kwakukhona amatilosi ayelandela lowo mzila, ngesikhathi imikhumbi yabo ishayisana kulawo manzi amnyama endleleni eya eTerra Incognita - Amazwe angaziwa.
Ngicela unginike isikhashana ukuze ngifunde lesi siqeshana?
UNgqongqoshe Wezempilo uBarbara Hogan usegqamise izinyathelo ezimbalwa ezingalandelwa ukuvimba ukuqubuka kwe-cholera ezweni lonke.
Iphosta enika ulwazi futhi echaza kabanzi ngezindawo zokugcina imvelo zeDolobha, ekhombisa uhlelo lokuphilisana kwemvelo olujwayelekile olukhombisa ingcebo yezitshalo kanye nezilwane okubekwe kwingubo yasedolobheni eya ngokwanda yedolobha.
Tohlukunyeziwe kanye nentombi yakhe babelele ngesikhathi bebingelelwa abasolwa abathathu.
UNdunankulu uRasool usekhulume nabaholi bamaGriqua kanye nomndeni weNkosi ukudlulisa induduzo evela kunyena kanye nasesizweni ngokulahlekelwa.
Inkaba yedolobha laseMitchells Plain kanye nendawo yokushintsha izinto zokuhamba- Inkaba yedoloba yakhiwa kabusha futhi iyathuthukiswa, ukuze ibe inxanxathela yezitolo entsha, amabhilidi amasha ezokwengamela, imakethe entsha, kanye nemigwaqo emisha.
Namhlanje, iVietnam kanye neNingizimu Afrika zisesimweni sihle sokwakha ukuxhumana okuqinile kanye nokusebenza ngokuhlanganyela kwi-Indian Ocean yonkana.
Ukuhlukaniswa kohlelo lokuthola izinsiza noma 'i-un-bundling' kwenzeka kuphela ukuze kukhushulwe ukunikwa amandla okungenzeka, lapho kungenzeka khona, noma lapho kudinga ukuthi kwenziwe njalo ngenxa yezimo ezikhona, kodwa umkhandlu awukwazi ukuhlukanisa izinkontileka ukuze ugweme ukulandela izinhlelo ezijwayelekile zokufaka izicelo zokwenza umsebenzi.
UWade Bailey waseCedara uphumelele ukuba seqenjini Lamakolishi Ezolimo AseNingizimu Afrika elikhethwe ekupheleni kwesonto.
Bangitshela ukuthi bazolengiswa ojele.
Batshelwa ngombiko ofingqiwe ukuthi inkampani yayingenzi inzuzo.
UNgwila wathweswa amacala okushushumbisa impahla Ekungeyona eyomkhiqizi yoqobo futhi icala lisaphenywa Igatsha Lwamacala Ezokuhwebo eMafikeng.
Odokotela baseNingizimu Afrika ababili, njengoba uNgqongqoshe eshilo izolo, bathunyelwe ukuze bayosebenzisa nodokotela baseSweden abalapha uSekela Ngqongqoshe uPahad.
Asikwazi ukumangaliswa yikho konke esikubonayo okwagcina okhokho bethu beyizigqila, amakhulu, izinkulungwane, izigidi zeminyaka eyedlule.
Asikholwa ukuthi Uhulumeni Wobumbano wasePalestine uzibophezele ekusombululeni udaba lwesosha lakwa-Israel elithunjiwe kanye nodaba lwababoshelwe ezepolitiki.
Noma ngabe uKhisimusi uyithinta kangakanani impilo yakho, abaningi ngalesi sikhathi sonyaka samaholide bazothokoza bagcwaliswe injabulo.
UNobhala Jikelele, Abasizi bakaNobhala Jikelele kanye naBaqondisi abahamba nge-United Nations laissez-passer beyokwenza umsebenzi we-United Nations bazonikezwa izinsiza ezifanayo nalezo ezinikezwa izithunywa ezivela kwamanye amazwe.
Siyaqhubeka nokufaka imininingo yembangela yokushona kumaphethini ashintsha kakhulu okushona ngokuphathelene negciwane lesandulela ngculazi kanye nezifo sengculazi.
Izinhlelo zezokuphepha ezisebenzisa ibhethri uma kwenzeka kuphela ugesi ezinye ziyakhala uma kukhona ukuphazamiseka.
Wasebenza Njengomele i-ANCemazweni amaningi ngesikhathi i-ANC isavalwe umlomo.
Le nsiza iyadingeka ukuze ivumele amaphampu asele ukuthi enze ngcono amazinga amanzi kwimithombo yokuwagcina.
Ezinye izinguquko ezenzekayo futhi kwicandelo elisha lwenhlangano esakaza ngomoya zihlanganisa ukuvalwa okungenani kweziteshi ezintathu okuyiJamaica, iKinshasa kanye nokwehliswa kwamacandelo eMelika ebe mabili.
UByneveldt wemukele izithunywa ebezethamele ukuhlala okukhethekile KweNdlu Kazwelonke Yabaholi Bendabuko (i-NHTL) obekuseKapa.
Ukuze kuzuzwe okuphokophelwe kokunika amandla okukwaziyo ukugcinwa kanye nezinguquko ngokugqugquzela kanye nokuxhasa amabhizinisi aqalwe nanganyelwe i-HDP.
Ukubhenywa kukagwayi kuyimbangela yokushona okuhlobene nomdlavuza kanye nembangela enkulu yomdlavuza wamaphaphu, enye yemidlavuza ekwaziyo ukugwemeka.
Usenqobe izinselele eziningi, futhi uzigcine azi ngokusha okwenzeka kwezemfundo.
Kunyangithokozisa ukuthi sekube nokukhula okubonakaIayo kwabangenile kanye nabaphumelele.
Iminyaka eminingi isibhakabhaka sethu sase-Afrika besimnyama ngenxa yokuhlupheka kanye nobuhlungu bezinhliziyo.
Wabe eseya eSoviet Union naseMpumalanga Jalimani ukuze athole okunye ukuqeqeshwa kwamasosha.
Idolobha laseKapa lisingethe imicimbi emibili ukuze lethule isikhathi sonyaka samaholide.
IVolumu 3 iyahambisa neVolumu 2 ephathelene nezenzo ezishaqisayo zokuhlukumeza amalungelo abantu.
Lesi sibindi kanye nemizamo encomeka kakhulu ekulweni nobugebengu seyinconywe kakhulu.
Ngicela ungisize noma ungitshele ukuthi ngiye kuphi ukuze ngikwazi ukuyikhipha ngokusebenzisa insiza yekhompuyutha.
Owayeyilungu Lekomidi Yemeya Lezezindlu kamuva owayekwikomidi Lokulethwa kwezinsiza kanye Nokuhlanganisa, uPlato uhlose ukubeka lezi zindaba phambili kulokho okuzoxoxwa ngakho.
Ikomidi Lemiphumela lixoxisane ngalokhu lase lincoma ukushitshana kwezindawo ukusingatha i-Interpol Symposium Kwabaphathi Bamaphoyisa kushintshane ngezifunda.
Indlela engasebenza 'yokuxhumeka' ukuthi uvakashele ulwazi lwezinto olungaphansi oluyisisekelo sokuhlela okushumayelwayo kanye nokwenziwayo.
Ngokwemininingwane, omangalayo ubezihambela ngesikhathi umsolwa wasondela, wamdonsela ehlathini wase emdlwengula.
Futhi okuqondile kwindlela abahlola ngayo abakufakile, kungumbono ophikisanayo namaqiniso alokho obekungenzeka uma uhulumeni wobandlululo engazange abe khona.
Sicela uqaphele ukuthi ukuhlehliswa kubangelwe ukubizwa Komhlangano Wesishayamthetho obungalindelekile ongosuku olufanayo.
Izikhukhula ezisendaweni emaphakathi nezwe kungaba ingqinamba enkulu emiphakathini ehlala kumakhilomitha angamakhulu ngamakhulu ukusuka ogwini njengoba imvula yomoya wethrophikhi ina ngamandla.
Futhi usitshelile ekuqaleni kubufakazi bakho ukuthi ubungumxhasi omkhulu we-IFP.
Kufinyelelwe kwisivumelwano sokuqhuba izinhlelo ngokushesha.
Umbuzo-ke ukuthi iyiphi imodeli yokuhlanganisa ekulungele kakhulu ukuthi kuzuzwe lezi zinhloso.
Leli qoqo lihlanganisa izimpawu zezinkampani kanye namagama ezinhlobo azobekwa ngabaxhasi emaceleni ezingcingo ze-SOS.
Abasolwa basabhekene namanye amacala okugqekeza izindlu ayebikwe kule ndawo.
Njenge-ANC, izintatheli eziningi, ngokulahlekelwa okuningi ezinakho, zalwela ngamandla inkululeko yabacosheli bezindaba.
Kucacile ukuthi kwakukhona ukungalandelwa kwemithetho ethile kuhlelo olwaholela ekuqashweni kukaMnu. Andrews.
Uma indlu seyinikwe ukuthi inani layo lithini uma kungeyomuntu oshonile, kujwayele ukwenziwa umuntu osebenza ukunika intengo (appraiser).
ONgqongqoshe BoMkhandlu bazonquma ngalokho okuzonikezwa kanye nalokho okuzokhishelwa ngaphandle kwabasebenzi Behhovisi Lobubhalane ngokuphathelene nezindawo Zemibuso Engamalungu.
Kumele batotoswe futhi bagqugquzelwe - kuthathwa futhi isikhathi esiyigugu sabasebenzi.
Leli khasi lewebhu lihlangabezene nephutha lezobuchwepheshe futhi alitholakali okwamanje.
Sesikhiphe izincwajana zolwazi futhi sethula nezinhlelo zezifundo emakilasini, ukuse sisize othisha ngokugqugquzela ukuqwashisa.
Imizamo esazokwenziwa kumele ivikelwe ekungeneleleni okungekuhle kwezepolitiki.
Abasolwa abayisithupha bavele enkantolo futhi abazange bakhululwe.
Izinhlaka ezisebenzayo zokwengamela, ezibona izinto zingekenzenzi, ezinobuciko kanye nabaholi benhlangano abangathathi noma yini kuzoba yinjini yomphakathi okhaliphele ikhono lokwenza umsebenzi ngeqiniso.
Umqhudelwano ugubha ukuvulwa kwenkundla ephinde yavela yebhola lomnqakiswano futhi kuhloswe ngawo ukugqugquzela lo mdlalo emphakathini waseBeacon Valley.
Ukubekwa kwezimali okumele zikhokhelwe umasipala kumele kubheke imali engakwazi ukukhokhwa ikhaya.
Ukugqugquzelwa kokwenganyelwa kwezindawo okungena kuzo amanzi ngaphakathi kwendawo yokwengamela amanzi ngendlela ebhekelela zonke izinhlangothi kanye nokuhlanganisa.
Ukuhlala beqwashile kwabo bonke ababandakanyekayo kuholele kulolu daba lwempumelelo futhi amaphoyisa aseVillieria afisa ukubonga bonke ebebebambe iqhaza ngegalelo labo.
Kuzomele kwenziwe umkhankaso wezepolitiki wokuhlonyiswa kwamacandelo ezokuzivikela.
Ngicelwe yilabo ababhala okuqoshiwe, i-Sneller, ukuthi nginicele ukuthi nicishe amaselula enu futhi nokuthi ningawavali umnkenenezo wokukhala kwawo kuphela.
Ngesikhathi sehlobo ikakhulukazi, akuvamisile ukuthi kuphele isonto engekhho umuntu okhale ngokuthi utshani babo obukhula ngamandla abusikiwe.
Okuyiqiniso kokuthi ama-Afrika ayengenamandla ezepolitiki kanye nokuzihlela ngokwezomnotho kungabenza babe ngabazingelwa ngabasebenzi abamhlophe abaxhaphaza kakhulu.
Uphenyo olulandela lolo lwaholela ekuboshweni kwabasolwa abane, bonke abangamalungu omndeni owodwa.
Umthelela kanye nosekuqhamuke ekusheshiseni ukulethwa kwezinsiza emiphakathini, ngokuphothulwa kwamacala asenkantolo.
Abahwebi abansundu babephikisana neminingi yale mithetho, ngokushiyana kwamazinga okukhombisa ukuhambisani.
IMnyuziyamu Yezitimela Zamalahle yaseNingizimu Afrika iziqhenya ngokuba nezinhlobo eziningi ezehlukene zezitimela zamalahle zakudala kanye nesitokwe esiningi kakhulu eNingizimu Afrika.
Phakathi kwazo ukukhula kakhulu kokusebenza ngokuhlanganyela esakuhlanganisa ekwenziweni komcimbi.
Ngakuthenga kusesimweni esingagculisi ngase ngizilungisela kona.
OLwesithathu bakhiqiza abanye ababadlali abahle kakhulu kwizinga leqembu.
Yayinedanyana elingajulile, elibakhona ngesikhathi esithile sonyaka, elalike lasingatha imijaho yezikebhe.
I-Frequently asked question (i-FAQ) - Imibuzo ejwayele ukubuzwa isikhathi esiningi.
Ngakho lokho esethemba ukukuzuza ngalezi zifundo zamakhono ukuqala ukwenza izinto ezifana nalezi futhi.
Lezi zikhathi angeke zikwazi ukusebenza kumalayisensi amanje okuthengisa utshwala, kodwa kumalayisensi avuselelwayo noma amasha.
Lesi Sivumelwano Samazwe, kanye Nemigomo Okumele Ilandelwe, kuzosayinwa Izikhulu Eziphezulu ngokuphathelene nequbo yazo yomthethosisekelo.
Ukucishwa kugesi ngezikhathi ezithile ukuze kwehliswe ingcindezi yindlela eyenganyelwayo yokushintshanisa umthamo otholakalayo phakathi kwawo wonke amakhasimende.
Ingxenye kakhulumeni efanele kumele itholakale inecala ngokungenzi lutho ngokucekeleka phansi okukhulu kwisikhungo esengamele ukuhehwa kwesivakashi esingesikhulukazi eKapa.
Ucwaningo lokwenzeke eYurobhu luzosikhipha ngokushesha ekuhlukunyezweni kwalolu hlobo.
Iphepha lokuvotwa lidabulwa kwiphepha, elisala kwincwadi yamaphepha okuvota.
Laba basolwa baxhumene futhi nobunye ubugebengu obufana nokubulala, kanye nokuphangwa kuhlonyiwe.
Kudingeka ukubhalwa ngokushesha kwezinhlelo zezenhlalo kulawo macandelo ezezimayini kanye nakulezo zindawo zezwe okunezinguquko eziningi ezenzekayo noma ezizokwenzeka kuzona.
Ngokukhuphula ukuhlukaniswa kwezinto ezingaphinde zisebenziseke ukusukela lapho zisuka khona, lokhu kwenza kuzoyekiswa.
Kodwa, kusafunwa ukucacisa kwe-Iran ngokuphathelene nalokho ekwenze phambilini.
Eduze napha ekhaya sihlinzeka ngokuxhasa eMozambique futhi sisaqhubeka nokuxhasa isimo saseLesotho kanye naseSwazini.
Esikhathini esingesingakanani esedlule, kwaboshwa abasolwa abane ekusebenzeni okwehlukene kwamaphoyisa Ophiko Lobugebengu Obuhleliwe asePotchefstroom.
Umzila ohlongozwayo uyingxenye yombono Wedolobha wokwenza ngcono izikhathi zokuhamba kanye nokuphepha kwabagibela izinto ezihambisa umphakathi kanye nabahamba ngamabhayisikili, ikakhulukazi kwimizila enesiminyaminya.
Kuphinde kwatholakala nekhwama ezahlukene zamakinati, okuthe uma sekuphenywa kwatholakala ukuthi zebiwe kwidolobha elingumakhelwane.
ICitrusdal ingenye yezikhungo ezaziswa kakhulu zamaphrojekthi amakhulukazi omnyango Okungukusebenza Ngokuhlanganyela Ekunakekeleni Okuyisisekelo Kwezokwelapha okubheke ukunakekelwa kweziguli amakhaya kanye nokunakekelwa kweziguli emphakathini.
Lena bekuzoba indlela yokuphoqa Uhulumeni waseCroatia ukuthi akhokhe imali eyayikweletwa uNgqongqoshe Wezindaba Eziphathelene Namandla.
Mnu. Coetzee, uzwile ukuchaza kukaSihlalo ngombiko ofingqiwe, ukuqonda kwakhe kanye nobufakazi balelo phuzu.
Isikhwama sihlinzeka ngezimali kokungaba izimakethe kanye nakwisigaba sokugcina socwaningo, okukhiqiza imicabango emisha, amabhizinisi athengisayo kanye nasekukhulisweni kwamacandelo ezimboni akhona.
Ngokucacile, kukhona ukuthuthela ezindaweni ezisemadolobheni amakhulu, kodwa kunokuxhumana okukhula okugcina izindawo zasemakhaya zixhumene nezisemadolobheni.
Ababesemhlanganweni bezwa ukuthi izimvume ezintsha kanye nemizila okuncintiswana kakhulu ngayo kube yizimbangela zokudubulana.
Masibambane ekukhumbuleni abasebenzi asebasishiya.
Okundingwa Uhlelo lwezokuvikela lwezomoya kunomkhawulo ngenxa yalokho okungenziwa emoyeni, ukukwazi ukuhlala kumile, kwalabo abashayisanayo kuzohlala kunomkhawulo isikhathi esijana.
Ukuqhubeka nokuhlukunyezwa ngesihluku kwabantu besifazane emphakathini wethu wuhlelo oluvuna abantu besilisa kuphoqelelwa abantu abahlehlisela emuva amasiko kanye nenqubo yabantu.
Waboshwa noSinky van Wyk naye owayefunwa ngokuphathelene namacala amaningana okuphanga kanye nokuphangwa kwezimoto zemali.
Engazibonela kona ezindaweni okwakugcinwa kuzona abantu akufani nale mifanekiso edwetshwe ezincwadini kanye nakwamanye amaphamfulethe okuqhubekisa izinhloso ezahlukene zezepolitiki.
Ngiyathokoza ngobungani esesibe nabo ngezikhathi ezimbi zokubuswa futhi manje sekungathokozelwa ngokuphelele.
Amafomu okufaka izicelo angakhishwa ngokusebenzisa insiza yekhompuyutha futhi kungadingeka ukuthi uvakashele ihhovisi lomnyango wezasekhaya ukuze uwathole.
Uma ukufakwa kwesicelo samathikithi sekuvunyiwe, amathikithi angalandwa ezindaweni zokuwalanda ezise-Maponya Mall, eSoweto noma e-Eastgate Shopping Centre, e-Gardenview.
Ezindaweni ezimaphakathi nezwe imvula iqala ngo-Ephreli ize iphele ngo-Okthoba, ngesikhathi inyakatho ihlaselwa umoya owomile, onothuli wogwadule lwase-Saharan Harmattan.
Ukuthi uDkt. Dering wayevalelwe kwinkambu yeziboshwa zezepolitiki kwakungeyona into ayengavika ngayo, njengoba kwakungeyona into okungavikwa ngayo ukuthi kwakukhona umbuso onamandla kakhulu wobandlululo.
Ama-Scam izivumelwano zokwenza ibhizinisi ezingelona iqiniso ezihlanganiswa nobugebengu obuhleliwe.
Njengoba kushiwo imbewu kanye nekhwalithi yembewu amaphuzu amabili okumele agcizelelwe.
Kuzohlanganiswa umgomo kazwelonke ophathelene nokwenganyelwa kwezikhumulo zezindiza kanye nezindawo zokundizela izindiza.
Umbuzo omayelana nokuthatha ikhefu, empeleni, udaba lwabaphathi.
UKgomotso Mphiwe oneminyaka yobudala eyishumi, naye okwibanga lesihlanu uthe naye uzoqhubeka nokuvikela kanye nokutshala izihlahla elokishini.
INingizimu ayisilele emuva kokudingekayo kwayo kokubika KuMkhandlu Wezokuphepha okuphathelene nokuphikisana nobushokobezi futhi seyiqiniso zoyishumi nantathu izivumelwa zomhlaba eziphathelene nobushokobezi.
Ngiyaziwa ukuthi ngesinye isikhathi ngikhuluma kakhulu futhi naye ubekulindele lokhu.
Kuhlanganiswe uhlelo lokwenganyelwa lonqenqema lomgwaqo lwendawo kaMasipala waseCape Agulhas.
Ukunciphisa uphazamiseka kokuhamba kwezimoto, izimoto zizohlelelwa ngohlelo lokuzimisa kanye nokuzidedela zihambe kwihlombe lomgwaqo.
Belushaya emhloleni udonga oluqinile lwabadlali basemuva beLesotho kanye nonozinti wayo oqeqeshwe kahle uvimbele ngempumelelo ukungena kwamagoli ekuhlaseleni kweNingizimu Afrika.
Sizoqinisekisa ukuthi sithola ukuxhaswa ngezimali okudingekayo ukuze sigcine esimweni futhi siphinde sakhe nezinye Izinto Ezakhiwayo ezisele.
Abantu Abahlala Maphakathi ne-Afrika bakhungethwe kakhulu ubumpofu, namaholo angaphansi kakhulu kwezinga lobumpofu emhlabeni wonke.
Kudaba lwezikuvikela, kuzobandakanya, ukuthumela abaqeqeshi bethu ukuze basize abaqeqeshi bezwe.
Sinethemba elikhulu lokuthi ufunde okuthile ngeMnquma ongathanda ukuphinda uyibone ngokuvakashela iwebhusayithi yethu futhi.
Abasolwa bathatha izikhwama ezimbalwa zemali eziyisamba semali esingakadalulwa.
Iphakheji yaseSaudi kulindeleke ukuthi ikhuphule izinga lezokuvikela lokuqhunyiswa kwama-missile kwezwe kanye nokophiko lwezomoya kanye nalokho okungenziwa uphiko lwezasemanzini, kusho isikhulu sezokuvikela ngoMgqibelo.
Umbiko ophuma njalo nongafihli lutho ngesimo sendawo.
Ekupheleni kombuso wobandlululo izinselele ezinkulu ezibhekene nezwekazi bekungasezona ezomzabalazo wokulwa ukubuswa kwamazwe ngamanye amazwe kanye nowokungahambisani nombuso wobandlululo.
Ngesikhathi kufakwa izinsiza, isb. amafasitela, kanye namayunithi okushisisa kanye nokupholisa, kusetshenziswa inani elikhulu lamakhabethe awukhethe.
Ngalezi zitatimende angisho ukuthi akudingeki ukuthi sihlale siqaphile.
Lokhu kwenziwa komsebenzi kwasombulula izindaba ezifana nokuphangwa kwamabhizinisi, abantu abangabhalisiwe kanye nezimpahla ezingezona ezoqobo.
Qinisekisa ukuthi wonke Amakomidi Okuyisana kanye Nokwakhiwa Koxolo asungulwa emazingeni aphansi.
Masakhe ukusebenza ngokuhlanganyela okuzodala iNingizimu ne-Afrika esezingeni elihle kakhulu nethuthukile.
Hambani emigwaqweni ekhanyiswe kahle futhi nihambe ngamaqembu uma ningakwazi.
Indima edlalwa ukonga kanye nokusetshenziswa ngokuphindelela kwengcebo yasolwandle kanye nasogwini kwigalelo lokuthuthukiswa kokuphinda kusetshenziswe kanye sekwazisiwe kwisifunda kanye nasemhlabeni wonke.
Kusukela ngemuva kokwenziwa kwesimemezelo, sekuvele amahemuhemu amaningi ngokuphathelene nokuqaliswa komthetho Wokwenganyelwa Kwezibhamu.
Ukukwakha imishini esetshenziswayo ekwazi ukwenza okuhlukile noma, uma izimo noma izimiso zishintsha noma umshini osetshenziswayo uphela, ngokuthuthukiswa kanye nokwenziwa ngcono komkhiqizo okuqhubekayo.
Namhlanje bekulalelwe ubudlova kanye nokuhlukunyezwa okubhekiswe ezinganeni.
Kodwa nembala ngoba izinsolo zethulwe ngokusemthethweni, yingakho bekumele ziphenywe kodwa angingabazi ukuthi zizotholakala ziyize.
Esikwaziyo okuliqiniso kokuthi uBhrigadiya Basson wakutshela ukuthi uhlabalalise yonke imibhalo yezobuchwepheshe.
Ukonga akwengezi kumthwalo wamakhaya antulayo noma kubukele phansi uhlelo lokufakelwa ugesi kwemiphakathi eyayincishwe izinsiza ngokomlando waphambilini.
Sibonga futhi sethulela isigqoko izikhungo eseziphundulile lesi simemo.
Siyaqhubeka nokwakha amayunithi e-nuclear emhlabeni wonke.
Eqinisweni, izingxoxo ezazise-Sun City azizange ziqhamuke nakho konke okwakulindelekile.
Ngiyabonga kakhulu ngaleli thuba futhi ngibonga kakhulu ukuthi ungimeme ukuthi ngizokutshela kabanzi nge-Curamus.
Khiqiza ama-halftone nama-negative Ecandelo Lokuphrinta ukuze kukhiqizwe imibhalo yangaphakathi, amanothi abafundi kanye nochungechunge lwemibhalo Yemihlahlandlela.
Ngaphesheya kwale ndawo kukhona Inanda Police station esakhiwa.
izitshalo ezingaphansi kwezihlahla kulawa magceke awugqinsi ngokujwayelekile ziba yingcosana kakhulu futhi ziyahluka kwizitshalo ezizizungezile ezisezindaweni ezingaklanyiwe.
Ukusukela kuleli phuzu lomboniso, singazibuza ukuthi iluphi uhlobo lwe-cadre lolu.
UMasipala waseThekwini angeke uze utholwe unecala ngenxa yezinguquko, okushiywe ngaphandle nona okungelona iqiniso eliphelele okuqukethwe lapha okungaphetha ngezindleko ebezingalindelekile, ukulimala noma eliphi elinye ishwa.
INingizimu Afrika iphrintela amaphepha okuvota okhetho lukaMongameli kanye nolwezifundazwe lwaseDRC.
Unqunywe izndla zombili abasebenzi bezempilo futhi uphansi kweso elibukhali lamaphoyisa esibhedlela.
Noma sesizame kangakanani ukuchitha le mibiko njengengesilo iqiniso, le mibiko engelona iqiniso iyaqhubeka.
uMnu. Fish uthe intsha ebibambe iqhaza kumhlangano wokufundisa umsebenzi benze kahle kakhulu.
Incasiselo yendawo yaseThekwini, lokhu kuhlinzeka ngokuvikeleka okukhulu kuhlelo lwezindawo okungakhiwe lutho kuzona.
Akukho lungu lensiza yezokuvikela elingalandela umyalelo ozibonakalelayo ukuthi awukho emthethweni.
Izigcebe zesiqalaba sentaba yiphethini engunxantathu efana nezinto zobuciko zase-Afrika.
Kulandela ukuthungathwa kwabantu okuthathe isikhathi eside, amaphoyisa asebophe abasolwa ababili, umsolwa wesithathu usathungathwa.
Izimpawu zezokuvakasha zinomumo othile isikhathi esiningi ziba yi-trapezoid futhi nombala wazo uba ngomhlophe konsundu kodwa iba khona embalwa engakulandeli lokhu.
Abaholi bezepolitiki baseLebanon baphinde baqinisa ukuzinikela kwabo ekuyekeni ngaleso sikhathi ukusebenzisa ulimi lokusola ngokuzama ukuketula umbuso noma ukuqhatha ngokwezepolitiki noma ngokwezecandelo.
Njengoba kulindelekile, bazwakalisa ukuthi bazizwa bethukwa uma besolwa ngenxa yamacala ombuso wobandlululo.
Dlidlizela, ngokwenza njalo ukhiphe izimpawu zikagesi, ezilingana nengcindezi yomsindo owenza ukudlidlizela.
Umphathi wakhe womkhankaso ubezethembile ngokuthi angagcina iNew Hampshire kanye nePennsylvania.
Icandelo Lebhizinisi Likagesi kumele lisebenze njengebhizinisi elizimele futhi kanjalo, Igatsha Lezezimali ligcina futhi lilungiselela isethi ezimele.
Kuqashelwe ukuthi zimbalwa izenzo zokulahla ezindaweni ezingafanele ezenzekayo.
Amaphoyisa aphinde asola ukuthi kungenzeka ukuthi abasolwa kudala besebenzela emagcekeni ale ndawo.
I-Argus Group ibingakuhlangothi olumhlophe lwezivimbelo ezisemthethweni zohlanga.
Ngizithatha njengesosha, kodwa isosha elinomqondo wezepolitiki noma isosha elizihlanganisa nomqondo wezepolitiki.
Amazwe aseYurobhu amaningana anamaqembu akholelwa kakhulu ukuthi izinto zilunge ziyekwe zangashintshwanga emaPhalamende awo, ehlanganisa iDenmark neSweden.
Sithanda ukucacisa ukuthi Ukhomishana uMphego akamisiwe emsebenzini, futhi usemsebenzini.
Ukusebenzisa izindlela ezifanele zokuvimbela ukulimazwa kwemvelo okudlula imingcele, ukuvinjelwa kokuwela umngcele kwemfucuza eziyingozi noma ezinobuthi.
Senisebenze ngokungakhathali ukuze niphinde niqinise ubudlelwane phakathi kwamazwe amabili ezindaweni ezindaweni zombili okungezepolitiki kanye nezomnotho.
Ngake ngacelwa ukuba yi-Attorney, uMnu. Kobus Muller ukuthi ngize ngizombonela ngizombonela ehhovisi lika-Adv Kemp.
Ingabe babukeka sengathi banama-mask esisi esikhalisa unyembezi kwisithombe sevidiyo?
Olunye uphiko lwezokuphepha olwengeziwe olunekhono lokwenza umsebenzi futhi likufundele lokhu kodwa elingakwazi ukuphenya ngokuphelele ngokuphathelene nezinto ezingene ezweni ngokungemthetho kanye nokugadwa komngcele, okungenzeka kuhlanganise nokuzulazula kuqashwe ugu.
ULeope ufundise abafundi ukuthi athengwa kanjani amathikithi Ebhola Lendebe Yomhlaba le-FIFA Confederations kanye nokubaluleka kokufika ngessikhathi emidlalweni.
Lo mhlangano ufika ngesikhathi esibaluleke kakhulu ekuthuthukisweni komnyakazo wenqubekela phambili yomhlaba wonke, esikholelwa ekutheni ihlanganisa kokubili ohulumeni abanenqubekela phambili kanye nezinhlangano zasemphakathini ezinenqubekela phambili.
Imininingo emayelana nezindawo ezincane zezolimo ezifana nama-nursery, izingadi zemifino, amapulazi ezimbali kanye namapulazi emikhiqizo yobisi ibandakanyiwe lapho kunemikhiqizo khona ebekubhekwe ukuthi ithengiswe.
I-home page kumele inike ulwazi, ikuhehe, ibeke ngamafuphi futhi kube lula ukuyifunda.
Ingane yashibilika yaphuma kwifindo, kodwa yahuzuka kakhulu entanyeni yayo, ngemuva kwalokho umama uyeke yonke imizamo yakhe.
Endaweni yokuqala engisebenza naye ofundile akakwazi ukuzoma phambi kwenu mayelana nekhasimende elingekho.
Ukhombe endaweni yokuhlala izethameli engasentshonalanga eseduze nehhovisi lase-Ellis Park.
Ukuvalwa kwesizalo somfula sase-St Lucia kunomthelela kwindima yokuphilisana kanye nokusebenza kwendalo kwesizalo somfula.
Inkinga ye-algae ekhiqiza ubuthi noma i-algae eyingozi kuyinto ethusayo emhlabeni wonke ikakhulukazi kuzona zombili izimboni zezinhlanzi ezizalanisa izinhlanzi ukuze zithengiswe kanye nakulezo zezinhlanzi ezingekho epulazini.
Namhlanje ukuqhathaniswa kwemikhiqizo yonke eyenziwa yizwe nge-capita ngalinye ingamadola ayizinkulungwane ezinhlanu nge-capita ngalinye ngonyaka futhi lokho kusekelwe kwizindlela zokusebenzisa imali ngokuqhathanisa.
Abasebenzi Bezokuvakasha eThekwini baguba ukuvotelwa kweTheku njengeNdawo Yeholide Enhle Kakhulu.
Ngesikhathi sasebusika, indawo yepikiniki ivulwa ngamaSonto kanye nangamaholide kuphela.
Le ngxoxo ayithemelezi futhi ikhuluma amaqiniso ngokuxoxisana kanye nalokho okuholele ekusungulweni kwama-Press Corps.
Ngaphandle kwayo yonke esengiyishilo, abaphikisana nathi, mayelana nokwethulwa kombiko ongelona iqiniso obekwe njengeqiniso, bazama ukudlulisela umbiko ongelona iqiniso nongaziwa.
Ingabe uNksz. Stoman akazange yini anie umyalelo wokuthi igumbi livulwe?
Uhlelo lokusakaza njengoba kwenzeka manje luncike kakhulu kwimali etholakala ngezikhangisi.
Lawa manani amele izinto eziningana ezifakiwe futhi kungenzeka ahlanganise nokuphindwe kabili lapho lowo umuntu ophikisayo ofanayo ezwakalise khona ukungahambisani kwakhe ngaphezu kwesikhathi esisodwa.
I-Tygerberg iyisikhungo esikhulu futhi ngaphandle kwalolu lwazi kunzima ukwazi ukuthi iziguli zikuphi.
Uhulumeni waseNingizimu Afrika uhalalisela Uhulumeni waseDjibouti kanye nezinhlangano ebezibandakanyeka ngegalelo labo kulo mphumela omuhle.
Ngemuva kwe-Annapolis Summit eyayethanyelwe uNgqongqoshe, kwakulindelwe okukhulu kokuthi kungaxoxiswana ngokuthula futhi kuzuzwe isisombululo semibuso emibili.
Ezikhathini ezehlukene, amalungu e-Potchefstroom Flying Squad abe nempumelelo enkulu, ngenxa yokuhlala eqwashile.
Ukuze izwe likwazi ukuncintisana ekuthuthukeni kwezesayensi kanye nobuchwepheshe, i-cyber-infrastructure idlala indima esemqoka.
Kuningi lokhu okushiyana ngenani futhi uma ukubheka ukusebenza kwakho uzokwazi ukuthola ukuthi kunobugugu yini kuwena kanye nezidingo zakho zemfundo.
Akuphathe ngentobeko bese exolisa futhi akuchazele nangezinto ezingahamba kahle.
Umqulu wethu WamaLungelo ugxilisa yonke inkululeko eyingxenye ebalulekile yentando yeningi yoqobo.
Abadobi ababolekwe ilungelo, abaqashiselwayo noma abanikezwe inkontileka bazokhokhela inkampani imali okuxoxisanwe ngayo ngemali okuxoxiswane ngayo yokubamba izinhlanzi.
Kwakungalapho.
Ngemuva kokukhishwa kwakhe engenacala, wanikwa umkhawulo ngumyalelo kaNgqongqoshe kwindawo kamantshi yaseGoli.
Siyabonga futhi ngendlela enhle enisiphathe ngayo kusukela mhla sifike eTehran.
Imininingwane ekwabelwane ngayo phakathi kukahulumeni wesifundazwe nowasekhaya kanye nemboni ukuze kusungulwe amaqembu okunciphisa imfucuza kanye nokuphinda kusetshenziswe izinto ezilahliwe.
Ama-bidder ahluleka ukwethamela umhlangano angeke aze akhethelwe ukuhlolelwa amakhono okwenza umsebenzi.
Sobabili, mina kanye noMongameli Mandela sigunyaza iJaji uHeath kanye nalabo abamnikeze ulwazi ukuthi bakhiphe ulwazi okungenzeka ukuthi banalo ngokuphathelene nalezi zinhlaka zemidwebo yezikhundla zabantu kwinkampani.
Umnyatheliso otholakele kusimende kanye nesicathulo somsolwa kucutshunguliwe kwatholakala iminyatheliso efanayo.
Sikuqaphela ngokungenami ukuthi Inkatha Freedom Party isebenzisela umcimbi wesikhumbuzo sokufika kwamaNdiya eNingizimu Afrika inzuzo yezepolitiki.
Ngimemezela ukwamukela uFranklin Thomas owayengumongameli we-Ford Foundation kanye nabangani abaningi bakudala bezwe lethu.
Imizila eyayihlinzeka ngokufinyelela endaweni eyaziwa ngokuthi yi-Indonesia namhlanje.
Le ndlela yokwenza umsebenzi ikhonjiswa ukuba yinono kanye nokusebenza kwakhe ngokulandela uhlelo.
Esikhathini esingesingakanani esedlule sekukhangiswe ngayo e-Metro Manila kanye nase-District Six Museum eKapa.
Kukhona intuthuko enkulu kanye nokwanda kwemingcele yezindawo zasemadolobheni okungalawuleki.
Uthe kulokho okuphikwa ikhasimende lami kokuthi kwakunesisi esikhalisa unyembezi kwikhona elisenyakatho mpumalanga, kodwa akusona isisi esikhalisa unyembezi esaphonswa ekhoneni elisenyakatho ningizimu.
Amalokishi, izindawo zokuhlala abantu abangenanzalo abasebenzela amadolobha abamhlophethe manje asegqoka ubuso obushintshile.
UMasipala uxolisa ngokungazenzisi ngesimo esingenhla, esibi kakhulu, esesibe umphumela wezimvula ezinethe kakhulu kanye nokuvalwa kwezimboni.
Yethula ukukwazi ukushintshisana kanye nokusebenzisa imininingo eqondene ngqo neqoqo elithile likahulumeni kanye namazinga okwethulwa okukhombisa ukukwazi ukushintshisana kanye nokusebenzisa ulwazi kulo lonke uhlelo olusebenza ngemininingwane olusetshenziswa ngabanikazi abakumaqoqo kahulumeni ahlukene kodwa asebenzisanayo.
NgoNovemba wanyakenye, kuthiwa owesifazane weba ilayisensi yokusebenzisa isikhashana emahhovisi.
Ngaphandle kwalokhu kukhonjiswa, imigomo isengozini yokwakhiwa ngasese, kubekwe ngaphandle izinto ezingamaqiniso zokungabi nabantu abanamakhono abenele noma uhlelo olungenawo amandla ezingeni lokwenziwa komsebenzi.
Sesihambe indlela ende ephokophele kwiphupho lethu leLubombo ephumelelayo.
Ihhovisi lobubhalane lizobhala futhi ligcine amatheyiphu emihlangano yeKhomishani.
Abanye abasolwa bazamile ukubaleka kodwa bavalelwa amaphoyisa ngaphakathi egcekeni.
Imithetho elawula ukuklamela izindawo ukwenza umsebenzi othile kanye nentuthuko izonquma ukusetshenziswa komhlaba okufunekayo.
I-ryegrass silage isikhathi esiningi inambitheka kakhulu, noma kwi-silage enamanzi amaningi, umkhiqizo ongatshodiswanga kahle ungavimbela kakhulu ukungena kwezinto ezomile.
Lokhu kukhomba inkozi enkulu kuxolo kanye nokuphepha kwamazwe omhlaba futhi akungabazeki ukuthi kwakha nendawo evunde kakhulu yokuthuthukisa ubushokobezi.
Indoda yabe isiphoqa intombazane ukuthi iye kude nendlu, nalapho eyayidlwengula khona ngesihluku.
Udkt. Swanepoel ukuphika ulala umhlane ukuthi kukhona isikhathi lapho, ehlanganise khona imibhalo engelona iqiniso.
Amathuba amaningi avuleleke ekutshaleni izimali eceleni, ikakhulukazi ukubeka ezingeni elithile iSeychelles njengendawo eyikhwalithi ephezulu enemikhiqizo eyikhwalithi ephezulu.
Manje izolo usitshele ukuthi umholi we-JOC empeleni kwakungu-Nksz. Stoman.
Ubuchwepheshe bokuhlola bezempilo kanye nobegumbi lokwenza ucwaningo okusezingeni eliphezulu sekumisiwe ukuze kuthole aabntu abasolwa ukuthi bane-Swine Influenza.
Abazange bazame ukuhlinzeka ngosizo kulabo ababehlukumeziwe kanye nababelimele, bavele bagqiba ngempumelelo iminyatheliso yalapho kuhambe khona abahlukumezi.
Ukungahambisi ngendlela efanele akudluli izinsuku eziyishumi zomsebenzi kunoma isiphi isikhathi sokubika.
Siyanihalalisela ngokwazisa ngomhlangano iNingizimu Afrika ekwazile ukukunikeza lo mhlangano.
Abasolwa abesele bathweswa amacala ehlukene ashiyanayo asukela ekuphangeni kuhlonyiwe, ukugqekezwa kwezindlu kanye nokweba, ukuya ekutholakaleni nezimpahla okusolwa ukuthi zebiwe kanye ne-concentrate yegolide.
Uhulumeni omusha wase-Iran nawo wawuxhasa imizabalazo yenkululeko yeNingizimu Afrika.
Izimpawu, emehlweni ezikhulu ezengamele, angeke zibekwe ngendlela ezozenza ukuthi ziphazamisane nomzungezo wabantu abahamba ngezinyawo.
Ukulungela kuyahlukana phakathi kokuvimbela kanye nokunciphisa, futhi kubheka izinto kanye nezinyathelo okuthathwa kungekafiki isikhathi zengozi engase yehle ethile noma isehlo esithile.
Ngokwengamela kahle kanye nangendlela efanele isikhungo ayesiphethe, sasithola imiphumela emihle njalo.
Ngesinye isikhathi abantwana abalahliwe noma abahlukumeziwe baba nezinkinga ezikhethekile ezidinga ukuba zisombululwe.
Ufike ngesikhathi i-South African Police Services yenza imizamo eminingana ephumelelayo empini yokulwa nobugebengu.
Isibonelo, ukuhlukana ngokohlanga kwakusho ukuthi abantu ababehlala eBridgeton kwakumele bathole izimvume zokuvakashela kanye namalungu emindeni yabo ayehlala eBonguletu.
Yilokho sonke esiphila futhi esibhekana nakho ngezimpilo zethu zonke ngesikhathi sizama ukwakha kabusha kanye noshintsha ezomnotho.
Ukuze ukhushulelwe esikhundleni sokuba u-Colonel, u- Brigadier noma u-Major General Chaplain kwakudingeka ukuthi wenze izifundo zabasebenzi abangamasosha ezijwayelekile.
I-formal restaurant ihlinzeka ama-starter, ama-roast, ama-dessert ehlukene kanye nekhofi.
Umphakathi uyaziswa-ke ukuthi wenze lokho okufanele.
Uhlelo lomhlangano oluphambi kwethu lusinika ithuba lokuthi sixoxe ngezindaba eziningi ezehlukene.
Abafundi bezwa ubuhlungu obufanayo uma amagumbi abo okufundela noma isikole sabo kucekelwa phansi.
Kunokuxhumana phakathi kohlelo lokuphila kwendalo ephila emhlabeni owomile kanye nezinye izinto okukhulunywa ngazo kulo mbiko.
Kucacile ukuthi ukusebenzisana ngezindlela ezithile kanye nomoya wokuzwana kwakha uhlelo lokuphatha ngokubambisana.
Batshala kakhulu izimali lapha futhi bazama ukwenza imali eningi.
Umsolwa olimele ukhishiwe esibhedlela futhi uzothweswa icala lokuphanga ehlomile kanye nokuzama ukubulala.
U-lettuce uyisitshalo esivunwa ngonyaka sesimo sezulu esipholile esingalimazwa ukubanda kwasebusika kanye nongqoqwane omncane, noma ukehlukana kokubekezelela ukubanda noma ukushisa kushiyana kakhulu phakathi kwabalimi.
Ukunisela ingani yakho kambalwa, kodwa ngokujulile isikhathi eside, empeleni kugqugquzela ukukhula kwezimpande zijule, umphumela wakho okuyizitshalo ezinde.
Ukuphokophela kanye nokubekezela kwamalungu abandakanyekayo ekubopheni kanye nasekutholakaleni kwempahla kuyancomeka.
Ama-newsletters abekwe kwinsiza yokugcina umlando ayatholakala kwiwebhusayithi yethu ngokulandela le-link.
Lezo bekuyiziqu ze-Anthrax futhi kuthiwa bezifakwe ngamabomu endaweni ene-glue emvulophini.
Abasizi bezemidlalo bahlangana kahle kakhulu ngesikhathi somkhankaso weBambanani futhi bahlinzeka ngezinhlelo zezemidlalo ngesikhathi samaholide.
Ukucekelwa phansi kwezizalo zemifula kuphelela ezenzweni zokwengamela ukubamba ezisezingeni eliphansi kanye nokuhlelela intuthuko okusezingeni eliphansi.
Ngesikhathi kuqhamuka ngendlela kanye nokwazi ukwenza izinto okusha, kuphinde kusebenzise izibonakaliso ezakha umqondo eziningi ukuze kube yisitembu esaziswa kakhulu - sivusa ukuhlanganisa ngesikhathi esisodwa, ukwahlukana kanye nokuba kodwa uqobo.
Kodwa, umsebenzi ojwayelekile wokuhlanganisa imibiko yezibalo kanye nokuyisabalalisa kuyaqhubeka, kodwa ngezinga elithande ukuba phansi, enyangeni yonke esele.
Ngokuhambisana nokuhamba kwezindiza njengamanje, ukuphuma kwezindiza kuzokwezeka kwizinga eliphezulu bese ukufika kwezindiza kuzokwenzeka kwizinga eliphansi.
Usuku lwanamhlanje lumayelana nokuhlonipha imizamo, isikhathi esiningi ehlala engaziswa.
Iphinde yagcizelela isimemo sokuqeda usizi lokugqubuzana.
Indlela yokwenza umsebenzi ukuxoxisana nezikhulu eziphezulu zamaphoyisa ngolwazi oluphathelene nokudunwa kwezimoto.
Uhlelo esizolulandela luzoba elokubuyisela esimweni akuzoba olokujezisa.
Le micabango kanye nale ndlela yokubeka izinto kumele Umuzi Wolwazi leNyuvesi ekukhombisayo.
Umsebenzi wesikhungo ugxile kwindlela yokusebenza eyenza abafake umnikelo kanye nalabo abahlomula ngomnikelo besebenzisa izindlela zamasu athile kwisithombe sentuthuko jikelele eNingizimu Afrika.
URonny Lekay wagijimela egcekeni lendlu eyayiseduze, ecela usizo.
Kwanele ukuthi, impucuko yasendulo efana neyaseGibhithe, yakhula izinkulungwane zeminyaka ngenxa yokukwazi kwayo ukuhumusha ngendlela efanele izimpawu ezingcwele ngokwasemhlabeni.
Le noveli yokuqala ezuze umklomelo yomfundi osemncane waseKapa ofundela ubudokotela seyinconywe kakhulu.
Mhlawumbe uMichael angathanda ukuhlazulula kakhudlwana kulokho.
Ngakho, yebo kwamiswa isikhathi sokuvimbela abantu ukuthi bahambe edolobheni eMaseru, esasibangelwe yizenzo zodlame.
URonald Swartz, Inhloko YoMnyango Wezemfundo, wathokoza ukuthi yomibili iMinyango manje bese ingakwazi ukulangazelela ukulethwa kwezinsiza okwenziwe ngcono.
Ukuqaliswa kwe-Durban Declaration and Plan of Action evela kwiNkomfa Yomhlaba Emayelana Nobandlululo kanye Nokuhlukunyezwa Kwabantu Bokufika kanye nokungabekezelelani okufana nakho kuyaphuthuma kakhulu.
Ezinye izinsolo zithi babethengisela izidakamizwa abantu abathenga impahla abazoyithengisa ngayiningi, izivakashi kanye nabantu abangakwazi ukuyeka ukusebenzisa izidakamizwa, ikakhulukazi ngezimpelasonto, futhi bayingxenye yeqembu elikhulu elithengisa izidakamizwa.
Lahla lelo phepha lokufinya emgqomeni ngemuva kokulisebenzisa.
Uhulumeni waseNingizimu Afrika uzoqhubeka nokuxhasa imizamo ye-Special Envoy Gambari ukuze kuqinisekiswe ukuthi i-UN ihlala izinikele ekuletheni izinguquko ezidingekayo eMyanmar.
Mgizocela uDenzil Potgieter ukuthi anikeze isifungo ngaphambi kokuba ahambe, nokuyinto asezoyenza.
Kukholakala ukuthi iwayini lalihanjiswe emashibhini ahlukene emalokishini.
Izinzuzo okungenzeka zitholwe oMasipala abangazosingatha kuhlanganisa ukwakha umlando wezemidlalo kanye namathuba okusebenzisa Izindawo Zokubukela Umphakathi kanye nemigubho engakhokhisi mali.
Kumele siphikisane nabacindezeli kanye ababusa ngokuphoqelela, abafuna ukonakalisa imiphakathi yethu kanye nokweba umcebo wabantu.
Zimbili izinto okuzokhulunywa ngazo, ikhwalithi yendawo esizungezile kanye nokubhekwa kokuhambisana nesimo.
Ukuphonsela inselele i-neo-liberalism kanye nokuthola izinto ezingumongo wokushumayela ezepolitiki eya phambili futhi nokwakha kanye nokunakekela okufunwa yi-Afrika kanye nomhlaba wonke ngokwezepolitiki.
Sonke siyabona ukuthi uhulumeni oyekelela izibophezelo zakhe ubukela phansi amalungelo ezakhamuzi zawo.
Asikho nakancane isizathu esibangela ukuthi asolakale njengomuntu owayesebenzela umbuso wobandlululo ngaleso sikhathi.
Abawinile nalabo abacishe badla umhlanganiso kuhlobo losonkontileka abancane, abaphakathi nedawo kanye nabakhulu bathola izinkomishi zokuphumelela, izitifiketi kanye nemiklomelo kakheshi okuxhaswe ngayo.
Banqwamana namadoda amathathu, agcina laba besifazane ebakhombe ngemibese, efuna ngenkani imali.
UMnu. Joseph Kabila wahola ithimba loNgqongqoshe abayishumi, oSekela Ngqongqoshe ababili kanye nezikhulu eziphezulu ezivela kwiMinyango ehlukene kaulumeni baseDemocratic Republic of the Congo.
Lapho kungenzeka khona, iminganga kumele ifakwe ngaphakathi kwezikhungo esikhathini esiyisikhathi eside endaweni ethile, bese kungeniswa imali yokubhekana nezindleko zayo.
Inani likagesi ozophehlwa ipulazi mncane kakhulu ngakho angeke uze ukwazi ukulungisa ukuntuleka kukagesi izwe elibhekene nakho.
Ucwaningo oluhlobene nokukhubazeka lujwayele ukubheka kakhulu ezempilo kanye nezenhlalo kuphela zokukhubazeka.
UMthethosivivinywa Ochibiyelwe wama- Sectional Titles, olawula umthetho wokubhalisa kanye nokuba nesibopho njengoba usebenza kumalungu athile esigungu esiphethe izindawo ezivikelekile nezibiyeliwe ezihlala abantu ngabaningana.
Ngenxa yezinga eliphezulu lokuvuna izitokwe kubalulekile ukuvumela ukuvuna amakhambi ezindaweni ezehlukene.
Ibhizinisi lakhe lokugcina kwaba i-pub endaweni egudle ulwandle eThekwini.
I-Chiefs yayiqaphele ithalente lakhe kumdlalo owedlule lapho uNomvete afaka khona amagoli amabili kuleli qembu, ngesikhathi edlalela i-Wanderers.
Ekuvaleni umhlangano wokucobelelana ngolwazi, omama baphiwa ama-hamper ezipho.
Wathi wayethemba ukuthi lokhu kuzokwenza ukuthi kufunwe kakhulu amathikithi ukuze kudayiswe wonke amathikithi ayo yonke imidlalo yomqhudelwano.
Ukumelana nokuguquka kwesimo sezulu kanye nokwehlukahluka kudinga ukuqonda ezesayensi okuhle okusekelwe phezu kokubhekwayo okwethembekile.
Ukubulawa ngesihluku kukaTshepo sekushaqise futhi kwazwisa ubuhlungu isizwe sonke, futhi imicabango yethu inani kusizi lwenu.
Unksz. Ontong kanye nethimba lakhe sebegqugquzele nezikole ukuthi zibambe iqhaza kuma-Science Expo.
Ngifisa ukuzwakalisa ukubonga kwami okukhulu kuNgqongqoshe kanye noMnyango ngokuhlela lezi sidlo sasebusuku sokungivalelisa.
Lokhu kushiya ngaphandle yonke imizila yezinto ezithutha umphakathi kanye nezinto zokuqoqa ezifinyelela ezindaweni ezihlala abantu.
Lo mkhankaso ufisa ukugqugquzela imiphakathi kanye nabo bonke ababambe iqhaza ukuthi baqalise umzabalazo wokwenza zonke izinto zibe luhlaza kumhlaba olungele lokhu ngokuwusebenzisa ukuze bazondle bona kanye nesizwe.
Susa umthwalo omkhulu wokudla kakhulu kwemfuyo amadlelweni, ukusika kanye nokusha ekuqaleni kwentwasahlobo.
Abafundi bayasizwa ukuze benze amaphrojekthi okuqoqwa kokhula ngokuthola, ngokunika amagama, ngokubeka ngamaqoqo kanye nokuchoma izibonelo zezitshalo.
Amadoda amabili abaleka ngezinyawo ngesikhathi eyodwa idubula iphindelela ibhekise kumaphoyisa.
Inani eliphezulu lokushona kwabantu emgwaqweni yethu seliphinde lagubezela lesi sikhathi sonyaka sokuthula noxolo.
Ukubeka ngamamodeli ezibalo izifo ezingomashaya abhuqe kanye nokubeka ngemodeli ukulawulwa kukamalaleveva.
Sicela ukubuza ukuthi ungasichazela yini ukuthi kungani uzame ukwenza lokho?
Uthe ngemuva kokuba unike umyalelo - ngemuva kokuba kunikwe umyalelo ngesisi esikhalisa unyembezi, ngiyaxolisa, benza njengoba beyalelwe kwaqhunyiswa isisisi esikhalisa unyembezi.
Siyaxolisa ukukuphazamisa, abanye ababengamaphoyisa ezokuvikela bazokwazi ukuqinisekisa lokho.
Izinhlangano ze-e-Community Forums zizokwengamela ukufinyelela futh ziphinde ziphathe yonke eminye imininingwane yokwenziwa komsebenzi.
Abalandeli nagqugquzelwe ukuthi basebenzise izinsiza zokupaka izimoto endaweni elungiselelwe lokhu bese behamba ngezinto zokuthutha umphakathi ukuya kanye nokubuya ezinkundleni zemidlalo.
Amazinga okuqhathanisa amandla phakathi kweRandi ne-Dollar laseMelika kwehlile uma kuqhathaniswa nesikhathi esandulela lesi.
Abafundi bazokwenza ucwaningo oluhambusana nokuphokophelwe i-RETECZA ekuthuthukiseni imiqondo yobuchwepheshe obuholwa yizinsiza ukusukela kucwanigno oluyisisekelo.
Izinyathelo ezintathu ezibalulekile ezizolandelwa ukweluleka ngaphambi kokuhlolwa, ukuhlolwa kanye nokwelulekwa ngemuva kokuhlolwa.
Ohlukunyeziwe kanye nomsolwa babeseshibhini lasendaweni ngesikhathi bephikisana ngamazwi ngomdlalo we-pool.
Umbuzo wokuvumela izinhlelo ezingahleliwe ukuthi zisebenze emizileni ehleliwe yilowo okumele ufake kakhulu okuzolandelwa okumele kusebenze ekuvumeleni le misebenzi.
Indaba ka-Sasol, owathatha ubuchwepheshe obungazange buphumelele wabushintsha baphumelela, kubukeka njengento engaphindwa ekuthuthukisweni kwe-Pebble Bed Modular Reactor.
Ukuthatha amasempula kungabhekiwe okuthile okulula ukuze kulinganiswe amaqembu amabili ayisilinganiso sezimboni ezincane eziphakathi nendawo, ezintathu noma ezine.
Kunokwanda kobumpofu, ukungafundi, izingqalasizinda ezingekho esimweni kanye nokungabikhona kwamathuba okwenza imali ngaphakathi kwemiphakathi eminingi yasezindaweni zasemakhaya.
Umyalelo abawunikiwe ukuthi babheke ngqo ucwaningo oselunokuthile okutholakele nokuphathekayo.
Okwenyelisa kakhulu ukuthi izinga lokulahla lingaphansi kwezinga lokungenayo, okungaphinde kugcwalise kakhulu uhlu lwamacala asenkantolo.
Kunesidingo sokukhuphula izinga lezokuvakasha ezikhona kanye nezindawo zokuzithokozisa ukuze kugqugquzelwe ukufika kwezivakashi eziningi.
Ukukhiqiza ugesi eNingimizu Afrika kulimaza indawo ngenxa yokwanda kokukhishwa komoya ongahlanzekile.
Bayala ukusebenza ngaphandle komthetho oqinile kanye nezindlela zokubheka.
Izinhlobo ezinemibala eyehlukene zezinhlanzi zamanzi afudumele othunge lwamatshe ahamba ngaphansi kwamanzi kanye nezinhlanzi eziphuma emanzini abandayo zihlangene eNdaweni Yamanzi engajulile e-Aliwal zakha umbukiso wemibala eyehlukene.
Ngakho ngalezo zinhlelo wonke umuntu uthola ukwaziswa mayelana nenqubekela phambili eseyenziwe.
I-Carlisle Street izoba nemigwaqo emithathu ebheka empumalanga kanye nowodwa obheke entshonalanga.
Kwahlinzekwa umbiko jikelele ngokufakwa kwensiza yamabhasi amasha.
Mnu. Sihlalo, kuyisinqumo esisebenzayo kakhulu futhi siyakwamukela lokho.
Uma kukhulunywa ngokuhamba ama-nightclub, abantu baseThekwini bahamba ebusuku ngendlela efanayo neyabantu abafuna amaphathi emhlabeni wonke, bedansela umculo omningi ohlukene.
Le mifanekiso ithathelwe kwimifanekiso ekwi-Linton Stone, isibonelo esidume emazweni omhlaba saseNingizimu Afrika Sobuciko Obuqoshwe Ematsheni.
Abaqashi kumele baqinisekise ukuthi kwenziwa ukuqeqesha okuholwa yilokho okudingekayo okwenzelwa bonke abasebenzi, kubhekwe amakhono kanye nokukwazi ukwenza umsebenzi okudingekayo, umzila ozothathwa ngokohlobo lomsebenzi kanye nezidingo zohlobo oluthile lomsebenzi.
Lokhu kwenza futhi kumele kwenze umzabalazo oqinile wokulwa nobushokobezi.
Wazisa izisebenzi zasenkantolo - ozakwabo - ukuthi wayezobopha osolwa ngokubulala kwisithangami sokuhlala amalungu omphakathi.
Lesi sikhangisi sesikhala somsebenzi sikhishwa okwesibili futhi ababefake izicelo phambilini akudingeki ukuthi baphinde bafake iizcelo.
UMqondisi Jikelele Wamabhizinisi Omphakathi kanye nezithunywa ezisezingeni eliphezulu zoMnyango wakhe bavakashele e-Austria.
Uphiko Lwamasosha Asemanzini lwaseNingizimu Afrika Luvakashele eJalimane ngePhrojekthi Eyenziwa Yithimba Ngokuhlanganyela leMikhumbi yaseNingizimu Afrika Yophiko Lwasemanzini esakhiwa yi-Blohm and Voss GmbH eHamburg.
Lokhu kuhlanganisa le webhusayithi kanye nephephandaba eliphuma njalo ngemuva kweminyaka emibili.
Idla noma yini jikelele, futhi ihlasela nanoma isiphi isitshalo esincane esinsobonsobo.
Kwakhiwe amaqembu amathathu akhiwe amavolontiya ase-Ireland kanye nemindeni yase-Freedom Park.
Kwethulwe izinhlelo eziningi ezifana namaPhrojekthi Okubuyisana, Ukupholisa amanxeba kanye Nokuhlanza.
Kwindlela okukhonjiswe ngayo umdwebo wesakhiwo, kanye nayo yonke imidwebo yezakhiwo, ukuphamiswa kanye nemikhakha ehlukene kumele kuhlelwe kahle.
Ezindaweni lapho kungekho khona Izikhungo Zokuxhasa Abahlukumezekile kusebenza i-Victims Charter.
Kuzodingeka amapayipi ukuze kuhlinzekwe ukufinyelela okuvulelekile okungabandlululi, ukuboniswa kwendlela okubalwa ngayo izimali ezikhokhiswa umasipala, kanye nokudalulwa kwezindleko kanye nemininingwane yokubeka amanani kwizikhulu ezifanele.
UNdunankulu wase-Free State uzokhanyisa ilambu eFrankfort ngemashi enkulu ehlelelwe neBloemfontein.
Indawo yokuqala ehloliwe ihlanganisa omasipala abayingxenye kaMasipala Wesifunda Esisogwini Olusentshonalanga.
Ukuqonda izinto ngendlela efanayo kuhambisana nokusebenzisana okwakhayo futhi ukusebenzisana okwakhayo kudinga ukuphokophela into efanayo ukuphokophela into efanayo kuzohlanganisa amathuba okwabelanwa ngawo.
Umnotho kanye nomthelela wawo kwindawo kuyahlangana nezinye izindaba eziphathelene nendawo.
Izindawo zokuthatha imfucuza eyingozi ezisunguliwe futhi zesitshenziswa abadala lolu hlobo lwemfucuza kanye nabayihambisayo.
Amakalishi ezitimela azoba ngokuziqhenya kanye nangokwehluka awezitimela zesimanjemanje zaseNingizimu Afrika kodwa angeke zifane nezitimela ezihamba emathunjini omhlaba ezikhipha amagesi angemahle kwimvelo zaseLondon.
Uma umuntu ebheka ukubaluleka kanye nalokho okungazuzwa ngemboni kaWoyela kanye neGesi Esmanzini, umuntu uyabona ukuthi ukwethulwa okuqaliswayo okufana ne-Cogsi kumele kwenziwe.
INingizimu Afrika iyisibonelo sendima edlalwa amalungu omphakathi ekuqedeleni umsebenzi we-United Nations.
Uhulumeni waseNingizimu Afrika uzoba nesibophezelo sendawo yokuhlala kaMnu. Aristide kanye nokugcinwa kwayo.
Njengoba ulwazi luhlanganiswe luthathelwa kwimithombo eyehlukene, kungenzeka kube khona ukuhambisani ekwethulweni kwawo.
Izindawo Zokugcina Imvelo kanye Nezindawo Zezokuzithokozisa zifaka imali Kwisikhwama Sokugcinwa Kwamafa sikahulumeni ngezimali okumele zikhokhwe ezivunyiwe.
Sicela uvakashele Ikhasi eliphathelene Nesabiwomali kanye Nesikhwama Sokugcinwa Kwamafa Kahulumeni ukuze ubone yonke imibhalo ehambisana neSaniwomali. Lokhu kungatholakala ngaphansi kweMinyango kaMasipala.
Umbiko we-CNN uthe amaphoyisa endawo abalekile ase exwayisa izintatheli ukuthi ziphume ngaleso sikhathi.
Ngaphandle uma uphenyo lungenziwa ngendlela efanele futhi nomsebenzi wabashushisi uxhaswa ngokuphelele, ukwehla kwenani labantu abagwetshwayo kuzoqhubeka nokwenzeka.
Esikhathini esifushane ngemuva kwalokhom abaphangi babonakala kwi-Toyota Conquest emhlophe.
Ihlinzeka ngensiza yokusombulula izinkinga ezingaxazululeki: i-Inter-Governmental Relations Framework.
Umnu. Liu wathi uyethemba ukuthi izethameli zaseNingizimu Afrika zizosithokozela isitayela somculo we-opera somdabu saseChina esehlukile ngenxa "yokuculela phansi kanye nobuhle".
Kumele-ke, sakhe indawo ekahle yokwenza ngcono izinzuzo ezingatholakala zomkhakha othembisa kakhulu wezesayensi.
Ukubulawa kwentsha enhlanu izolo ebusuku kube yisenzo sobugwala, futhi sicela amaphoyisa ukuthi asebenze ngokushesha ukuze avimbele okunye ukuphalala kwegazi.
Sisola ukuthi ushiyile nokuthi kungenzeka ukuthi uyabandakanyeka kwezinye izenzo ezingekho emthethweni.
Ukusebenza kwamaphoyisa futhi eHanover Park sekuholele ekuboshweni kwabanye nkanye nasekuthathweni kwezibhamu zombili kanye nezidakamizwa kuleya ndawo.
Amaphoyisa aseWarden abophe amalungu omndeni eCornelia Farm kwisunda saseWarden ngezinsolo zokubandakanyeka kwawo ekubulaweni komukhwe.
UNobhala Jikelele uzothola uhlelo lweDarfur lwezinyanga eziyisithupha ezizayo kungakapheli amasonto amathathu kuMongameli Bashir.
Sizoqhubeka nokufuna abathengisa izidakamizwa kube sikwazile ukuqeda izidakamizwa.
Amapayipi abiza kancane kanye nengqalasizinda yokugcina impahla eyenganyelwe ngendlela efanele ukuze igqugquzele ukutshala izimali okusezingeni eliphezulu, ukuze kugwenywe ukuxhaphaza okuzenzekelayo kanye nokuvinjelwa ngokungafakwa kwabantu abasha abangenayo.
Ngezigaba zokuqala zokwakheka kwenkonyane, kuvela uketshezi lwenkonyane elisakhekha olugcwele amanzi.
Sebenzisa amakhono afanayo okugwema owasebenzisa ezindaweni zokupaka noma egaraji ekhaya.
Gquguzelani imiphakathi ukuthi ibuyisele kuyona imigwaqo, amasonto, amakhaya, imiphakathi yayo njl.
Uma ukukhanda kubiza imali enncane kunediphozithi kanye nenzalo eyengeziwe, kuzomele ubiyisele imali eseceleni lowo owayeqashe kuwena.
Umakhelwane watshela amaphoyisa ukuthi abasolwa bahambe nge-Toyota Corolla enombala o-cream abayintshontshe kuleyo ndawo.
Wengeze ngokuthi lokhu kuzosiza ukuqeda inani lezingozi emgwaqweni kanye nezimali ezikhokhwa i-Road Accident Fund.
Umatikuletsheni igxathi elibaluleke kakhulu, futhi ulungiselela indlela yokuqhubekela phambili nokufunda kanye namathuba asemhlabeni wokusebenza.
Kunezinkomba ezithembisayo zokuthi isiXhosa sizonyuka ngokwezinga kuyona yonke imikhakha kwizifundazwe.
Khipha ngokusebenzisa insiza yekhompuyutha i-CV yakho ingumbalo we-text, seyilungele ukuphrintwa kanye noku-imeylwa.
Kodwa-ke, leli nani lamazwe omhlaba lakha umqondo ngesikhathi kufakwa izinto ezehlukene kanye nalezo ezihlonziwe ezifakwe kuso.
Ngokwazi umhlaseli wayo, intombazane yakhombisa ngaleso sikhathi amaphoyisa uTumelo Moshupo owabe eseboshwa egcinelwa esitokisini ukudlwengula.
Sekube nezinto eziningi ezibaluleke kakhulu okufanele zishiwo kwindlela yethu ukuzofika lapha.
Yilabo bantu abahlukunyeziwe abalethwe yiKomidi Lokubhekelela Ukungahlonishwa Kwamalungelo Abantu kanye noma Nekomidi Likashwele abakwazi ukufinyelela kwi-UIR.
Kungukumosa futhi kuyabiza ukupha i-silage ngokuyisabalalisa nedlelo lonke.
Kusetshenziswa umuntu onsundu ongafundile ngokwezamabhizinisi noma inkampani ukuze kutholakale izinkontileka zikahulumeni ezitholelwa amabhizinisi edlanzana labamhlophe.
Amakhophi alo mbhalo ayatholakala kuleli kheli elishiwo ngenhla.
Undunankulu uNdebele uthe ukuqedwa kwegobela lenkundla yomdlalo kukhombisa igxathu elingaphezulu komsebenzi wobuciko wezokudweba isakhiwo, bobunjiniyela kanye nokwakha.
Abahlukunyeziwe bangeniswa ezibhedlela ukuze belashwe ngokwezempilo bese bephinda beyadedelwa ngemuva kwesikhathi.
U-Alderman Dan Plato usukhethwe njngeMeya yaseKapa, futhi usethembise ukugqugquzela ukwakhiwa kwemisebenzi kanye nokukhula ngokomnotho kwesifunda.
Tshuza ngebhodi olwandle ngesikhathi ababheka oshaka kanye nabatakula ebamukayo besasebenza.
Ukulandelwa kwemigudu okubekwe kule mibhalo kumayelana nokuthi ubudlelwane buzohamba kanjani.
Uhulumeni waseningizimu Afrika wedlulisela ukuhalalisela uhulumeni wasePanama.
Inhlanganisela entathu yemishini okungase kwenzeke, ndawonye ngokusebenza ngezinga lomunye, kukhonjiswe lapha ngezansi.
I-Mother City seyethule izinyathelo ezikhethekile zokuqinisekisa ukuthi izigidi zabantu abazodlela lapha amaholide - abakuleli kanye nezivakashi - bathokozela isikhathi samaholide esiphephile futhi nesingenazinkinga eKapa.
I-Urea toxicity isikhathi esiningi ihlanganiswa nokuhlanganiswa kokudla ngendlela engafanele, kanye noma ukuba khona kwayo noma okuthile okuqukethe i-urea.
Imizuzu eyishumi yokuzivocavoca okungekho mandla okuphelezelwa ukugijima imizuzu engamashumi amabili nsuku zonke kwanele.
Igumbi lokuphumula liphumela kwindawo engaphandle futhi ibhekene ne-lap pool.
Ukuze kwakhiwe umphakathi ophumelelayo ethathela izinzuzo ezingapheli kwezesayensi nobuciko.
Suyaphumelela futhi ekuletheni ithemba lapho ebesekuphele khona ithemba, ukukhanya lapho kunobumnyama khona, ukuphokophela okuhle okungenzeka lapho osekuthathwa izinto njengoba zinjalo khona sifake inqubekela phambili.
UDavid Williams, Unjiniyela Oyinhloko Wezimboni, uthe zonke izindawo okuzokwakhiwa kuzona kumele zilinganiswe futhi zigqishwe ngaphambi kokuba kulethwe amagumbi okufunda azosetshenziswa.
UDokotela Fazil Randera, uKhomishani, yilungu leKomidi Elibhekelele Ukungahlonishwa Kwamalungelo Abantu futhi uphethe ihhovisi eliseGauteng.
Konke okunye kusala kungachazeki, futhi kusacwaningwa ngokusebenzisa izisethsenziswa zamazwe omhlaba.
Njengamadolobha amaningi ase-Afrika, izakhiwo zedolobha laseThekwini zikhombisa ababusi ababevela kwamanye amazwe.
Konke lokhu kuvumela ukuzithokizisa okuthile kanye nokufunda okukwenza ucabange okunetho ephathekayo.
Abasolwa bavele eNkantolo yasePort Elizabeth futhi bagcinwe ezitokisini ukuze kuqhutshekwe nophenyo.
Usuku olulandelayo ngokujwayelejkile beludatshulwa uma kungekho okuthile okungahambisani.
Lokhu kwakungukuhlasela kwintando yeningi entsha yase-Iran.
Siyazi ukuthi siyohlala sithola izindlela zokwenza umsebenzi kangcono, ngokushesha kanye nangezindleko eziphansi - ngaphandle kokubhekela phansi ikhwalithi.
UNobhala Jikelele ubhale ukuthi acala womabili ezinhlangothi zimbili asemqoka eyafaka konke ngokulingana ngakho lokhu kwabavimbela ukuthi badingide kkahulu izethulo zomunye nomunye ngesikhathi sezingxoxo zokwenza iziphakamiso.
Abathengi angeke nangaphansi kwasiphi isimo basuse amabhokisi eplastiki afana nalawa , obhasikidi noma amakesi endaweni yemakethe.
Ukuqalwa ngezinhlelo ezihlanganiswa ne-IDP kanye nesabiwomali kuhlelo lokuqalwa ngezinhlelo ngokusebenzisa insiza yekhompuyutha.
Le phethini yokwakha izakhiwo ezingaqinile akungabazeki ukuthi ngezinye zezinto ezidale neziyimbangela yenkinga yezindlu eNingizimu Afrika.
Udkt. Klatzow ufungiswe ngokusemthethweni, ngokoMthetho, njengelungu lekhomishani ngokomsebenzi wakhe wokuhlaziya nokweluleka.
Uma kukhona into entsha okumele kukhulunywe ngayo, sesikumemezele kaningi ukulungela kwethu izingxoxo ezimfushane futhi nezingenamibandela, washo kanjalo.
Inhloso ephambili uoMthetho Eokulawula Izibhamu wamanje ukusetshenziswa kwezibhamu ngendlela efanele kanye nobunikazi.
Cishe kuzona zonke izimo. Izicelo ezifakiwe ziyaphumeleliswa yi-pyrotechnician ewaziyo umsebenzi wayo futhi umphakathi uyaziswa ngombukiso wokuqhunyiswa kokhilikithi.
ENingizimu Afrika sizimisele ukwehlisa ukungalingani kanye nokwenza ukungena emakethe yomsebenzi kwizigidi zentsha yethu ngokushesha.
Ukuhlinzeka ngokufundiswa umsebenzi kanye namakhono okwenza umsebenzi abalulekile okubabeka emathubeni okukwazi ukuthola umsebenzi.
Lokhu kufaka ikakhulukazi ukuhlaziya kanye nokweluleka kwangaphakathi nayo yonke iMinyango ethintekile kanye nokuhlanganiswa kwesiphakamiso sokuba nomgomo wokuhlola ukusebenza wangaphakathi.
Umthetho ongasasebenzi waseBhrithane wokuhweba ngezigqila - kodwa namanje kusesemthethweni ukuba nesigqila.
I-pap smear ithola amaseli angaziphathi ngendlela efanele okungenzeka ekuhambeni kwesikhathi abangele Umdlavuza Wesibeletho.
Idolobha elihlanganise izizwe eziningi, umoya wesasasa nama-jumping castle ezingane kanye nokuya ngasethunjini okubiza.
Kodwa, lezi zinsiza zizonikezwa kuphela izimboni ezikhombise ukukwazi ukwenza umsebenzi.
Ukuze ukwazi ukukhangisa kwisayithi noma ezindaweni ezikude: kudingeka amakhophi amabili ezimpawu kanye nohlelo lwendawo, izigaba zohlelo, nokuhlaziywa okunayo yonke imininingwane.
Umphakathi wase-Africa kanye nabatshali mali abazimele bahlela ukuhlinzeka ngezimali imigaqo engothela wayeka, ama-hydro-power dam kanye nezinye izingqalasizinda ngokusebenzisa isikhwama sezwekazi lonke esifaka imali engukheshi ngemuva kokuphokophelwe okuyi-Afrika ebumbene.
Ngaphandle kwalokhu, asizange sikwazi ukuzuza enye impumelelo ekuhlinzekeni ngensiza yokuhanjiswa kwendle eyisisekelo.
Umongo womlayezo kaMnu. Lamy kwakuwukuthi ababambe iqhaza ababalulekile abakhombisanga umnyakazo owanele ukuze akwazi ukuqeda ukumiswa kwalo mjikelo wezingxoxo.
Umbiko ngezindawo ezitholakale eMpumalanga ne-Vaal Marina wenza umqondo kakhulu ngokuphathelene nokuhlinzekwa kwezinsiza okucaciswe kabanzi kumbiko wakamuva.
Ubukhulu kanye nesilinganiso sezinto zokufaka zokuqoqa imfucuza eningi ebangwayo.
Ngidlulisela amazwi enduduzo kanye nokuzwelana aphuma enhliziyweni kumndeni - unkosikazi wakhe uLaura, indodana yakhe eyodwa kanye namadodakazi akhe amabili kulokhu kulahlekelwa okukhulu ngenxa yesenzo esibi kakhulu.
Ngenxa yokungabikhona komqondo ophathekayo mayelana nokuhlalisana kwabantu, iminikelo eminingi yezikhali kumazwe ase-Afrika ngabantu abanamandla abavela kwezinye izindawo kubukeka njengento engeke yenzeka.
Amaphoyisa athole enye yempahla eyebiwe kanye nesibhamu esisodwa.
Yibani yizakhamizi ezinakekelayo ezisebenzisa amalungelo azo ngokuzibophezela endaweni, kuzwelonke kanye nasemhlabeni wonke.
Yengeza nesinye isihibe - indlela esizibona ngayo, kum'Afrika nom'Afrika, ngokuphathelene nobangxululwa olufakwe lwagxila.
Unganikezi noma ugqugquzele ukusetshenziswa kwezincence noma ama-dummy okungewona awoqobo kubantwana abancelayo.
Kwenziwa ucwaningo oluyisisekelo njengamanje ukuze kutholwe amakhaya aholwa yizingane ngokwenziwa komkhankaso wokungena umnyango nomnyango ukuze kwelekelelwe ekwakhiweni kanye nasekuqalisweni kwemodeli yokuletha izinsiza yabantwana abayizintandane kanye nabasengozini.
Wathengisa zonke izitezi zebhilidi njengamayunithi e-sectional title.
Ingabe bekuyisango le-roller shutter noma bekuwucingo olujwayelekile lolu ababeluphakamisa?
Sizoqhubeka nokuxoxisana nabalingani bethu bezinsiza zomphakathi ukuze kuiqinisekiswe ukuthi umnotho wethu uqhubekela phambili, njengoba kwakusho uRudolf Gouws.
Lokhu akuyona kuphela into engenziwa engabizi yokufaka uphahla, kodwa kususa futhi nokubekwa kwamathayi amadala okungabukeki kanye nomthelela wawo ongemuhle kwindawo.
Yamukela umgomo noma uhlelo olwakha imisebenzi eyinzuzo kwindawo ezindaweni ezisemijondolo noma ezindaweni ezihlala abantu abantulayo.
Funa isitatimende esithile kumkhiqizo isib. Akunabuthi, awusekelwe kwi-petroleum, awunayo i-ammonia; i-phosphate; u-dye; noma amakha; u-readily biodegradable.
Ngaphandle kwezwekazi lethu, uyaqhubeka umcabango wokuthi i-Africa isalokho, njengakudala, ihlukaniswe ukungqubuzana okungasombululeki, ayikwazi ukusombulula izinkinga zayo, futhi iyajivazwa kwamanye amazwe.
I- Danish Cooperation for Environment and Development i-DANCED ayayixhasa ngezimali ukuhlanganiswa Ngombiko Ozothulwa ePhalamende.
Ukwethulwa okuqhamuka nobuchwepheshe obusha kuzokwenzeka endaweni entsha yokuhlanzwa kwamanzi, kunikezwe nethuba lokuthatha izithombe.
Ukuze uthole umzila wokuhamba kwebhasi sicela uthinte ikhansela lezindaba zokuthuthukiswa komphakathi elisendaweni yangakini.
URon Swartz, Inhloko yoMnyango Wezemfundo eNtshonalanga Kapa, kanye nezinye izikhulu baphothule izingxoxo nososeshini bezigungu eziphethe izikole kanye nezinyunyana zothisha mayelana nensiza zokufunda ezihlinzekwa nguMnyango kuleli sonto.
Le Webhusayithi kanye Nokuqukethwe kuyo akumele kwenziwe futhi, kuphindwe, kuthengiswe, kuvakashelwe noma kuxhashazwe ngenhloso yokuzenzela inzuzo ngaphandle kokuthola imvume kuqala yoMhlinzeki ngemvume.
Siyalazisa ilungelo le-Iran ngaphansi kwe-NPT lokwenza ucwaningo, ukukhiqiza kanye nokusebenzisa amandla e-nuclear mgezinhloso zokuthula ngokuhambisana nezibophezelo zayo ze-NPT.
Ekubambisaneni nabo bonke ababambe iqhaza, i-DPW izokwenza uhlelo lokwandisa izinhlelo zayo kanye nokugqugquzela ukukwazi ukufinyelela kulwazi.
Ubugugu bokukwazi ukusombulula izenzo zokukhwabanisa Kwamagatsha Abhekene Nezindaba Zohwebo kwisifundazwesonke kukhonjiswa impumelelo ezuziwe.
Izigaba ezithile zabahambela izindaba eziphathelene namabhizinisi kungenzeka kudinge ama-visa - buza e-Venezuelan Embassy, ngemininingwane enikezwe lapha ngezansi.
Siyazi ukuthi iqiniso liyababa - nokuthi iqiniso mayelana nomlando wethu wangemuva kokucindezelwa kwizwekazi lethu kulahlwa ngemigomo kanye nemibono engaphumeleli.
INyakatho Korea iba nobusika obude, obubandayo, nobomile kanye nehlobo elifushane, elishisayo nelinomoya oshisayo.
ukukhiqizwa kwalolu hlobo oluhlanganisiwe, ama-printing plates noma ama-cylinder okulungisiwe, amatshe e-impressed lithography noma i-impressed media yokusetshenziselwa ukuphrinta enye iyunithi.
Futhi abahamba ngezinyawo bayaqhubeka nokungangeni ngesango uma bengena enkundleli yezemidlalo; ingabe ucabanga ukuthi lokho bekuyinto enhle?
Okunye okufakwe ekwenziweni kwetheyiphu yevidiyo eqoshiwe kwabathengi okufanayo nokuqoshwa kwevidiyo yomshado.
Indaba iqala ngesikhathi lapho umndeni kanye nabanye ababaleki bamaJuda behlala e-Alexandria lapho uJesu oneminyaka eyisikhombisa ithola imfundo enhle kakhulu futhi engumfundi othembisayo.
Ukusombulula lo mlando kungafakwa ekukhuleni kwemboni kwakusasa kanye nakumbono wethu wokuqinisekisa izimayini ezincintisana kakhulu esikhathini esizayo.
Sifuna ukwenza ukushona kwababambe iqhaza kunyantise umzimba kakhulu ukuze abantu bangaphinde bakucabange futhi.
Kwisikhumbuzo esikhulukazi salaba bafundi beminyaka edlule esingumyalezo oyohlala uhleli, ukuthi ukunxanela inkululeko kanye nolwazi kulokoza nakakhulu kwintsha yethu.
Kwisikhathi ngasinye kulezi ikwata nekwata kanye nonyaka nonyaka , i-QES ihlinzeka ngezinguquko kwinani lamalungu aqashiwe, nakumaphesenti.
USolwazi Naidoo uthe lo mcimbi uzophinde ulungiselele nezakhamizi ezinezinselele ezehlukile.
Enye insiza entsha izovumela ukusabalaliswa kwezibalo ezisemqoka ngokusetshenziswa kwa-SMS noma ukusebenza kokuthunyelwa komlayezo kwiselula.
Kuzothuthukisa imihlahlandlla kanye nezikhathi zokwenziwa komsebenzi zokusekela ukuhlela kwizinhlangano eziqashayo.
Izwe liziqhenya ngezinhlobo eziningi ezehlukene zamarestoranti, amahhotela, izindlu ezilalisa izihambi, izinxanxathela zezitolo kanye nezinye izindawo zezivakashi.
Impahla ethengwa eMexico ihlanganisa ogandaganda, imishini kanye nezinsiza kusebenza, iphepha i-paperboard kanye nemikhiqizo yamakhemikhali.
Kwisikhangisi, labosaziwayo bobabili bakhombisa amakhono abo ezebhola futhi bazwakalisa nesasa labo mayelana nomqhudelwano.
Zonke izitshalo ziyavakashelwa futhi zihlolwe njalo ngenyanga ukuze kuqinisekiswe ukusebenza kwezihlelo zokukhiqiza.
Geza uphinde uhlambulule wonke amabhodlela ngaphambi kokuba uwabeke lapho eqoqwa khona - ukhumbule futhi nokuphinda usebenzise amanzi.
Kulokhu, ohlinzeka ngesikweletu kumole aphinde achaze ukuthi kungani bengeke bakwazi ukuphinde bathathe izimpahla futhi.
Sifuna futhi izindlela ezitsha zokubuyisela esikoleni abafundi abayeka isikole, bes sihlinzeka ngokuxhasa.
Amaphoyisa alandela iminingwane ase ethola iziqandisi ezimbili.
Khetha umhlambi wezinkomo olungiselwe izimo zezifo zakuleli, bese ukhethela futhi ukuqina kumakhizane kwezinkomo ezisepulazini.
Ubugugu Bamagatsha Ezomnotho asombulula izenzo zokukhwabanisa kwisifundazwe sonke kugqanyiswa yimpumelelo ezuziwe.
Iqembu elingaphansi kwalo lihlanganisa ukuhwebelana ngokuthile kumatshe okuhloba ayigugu, amawashi asesihlakaleni kanye namawashi asodongeni.
I-Larijani yaphinde yesabisa ngokuhoxa kwizivumelwano ze-nuclear non-proliferation uma i-Tehran ifakwa ngaphansi kwengcindezi amazwe omhlaba mayelana nalokhu.
Bazosula amehlo abo iiznyembezi bese bese bekukhafula ngamathe.
Bathatha isikhwama esigcwele imali kanye nezibhamu ezisemthethweni okwakuntsontshwe ePort Elizabeth.
Wonke lo msebenzi kuzomele uqhutshwe imininingo ukuze kunisekiswe imiphumela enesisekelo.
Umama wangibuza ukuthi ngiyamethemba yini uSledge ngathi yebo, ngiyamethemba.
Lesi sehlakalo sikhombisa ukuthi angeke kubukelwe phansi indima edlalwa umphakathi ekulweni nobugebengu.
Izwekazi liyavuka ngemuva kwezikhathi zobugqila, ukuphathwa ngabantu abavela kwamanye mazwe kanye Nesimo Sokungazwani Sezepolitiki.
Ukwengeza kwimisebenzi yabo ejwayelekile Yamaphoyisa Agibela Amahashi aba yingxenye yemibukiso yokukhangisa.
Le mbewu ye-ryegrass ingaphinde isetshenziswe ngaphansi kokutshalwa izitshalo zommbila ngoJanuwari noFebhruwari.
Ngingathanda ukunibonga nina nonke enihambe neqa izilwandle ezimbili ukuze nibe lapha namhlanje.
Idolobha lixolisa kakhulu ngokulahlekelwa okubangwe yilesi sehlakalo.
I-Urban storm water runoff ingabanga ukunukubezwa ngamagciwane kwamanzi asogwini, kwehlise ukubhukuda, i-surfing kanye nemidlalo ehlobene nokuzizithokozisa kanye namathuba ezokuvakasha.
Futhi lezi zinhlangano zikhona nangehlobo futhi, ngesikhathi imililo ishisa izindawo ezisemijondolo.
Ngeshwa, ukusebenza kwabafundi kwamanye amabanga akuhlale kunika ugqozi kakhulu.
Amalungu omphakathi axwayisiwe ukuthi angathengi izinkomo noma ikuphi kubantu abathengisayo ababukeka besolisa.
Ukuhlala eqwashile kwamaphoyisa ase-Ikageng azungeza eqaphile, kuholele ekuboshweni kwamadoda amabili aseSoweto ngokusoleka kokubandakanyeka kwawo ekuqhunyisweni kwama-ATM.
<fn>lcontent.DACB.SinneVanVertalers(Zulu-batch9).1.0.1.DPS.2010-11-08.zu.txt</fn>
Iphrojekthi ye-DNS seyikhule yaze yafaka neminye imizamo yokwenza ibhizinisi ebalulekile.
Isikhwama sisebenza emhlabeni wonke futhi sivuleleke kwingozi yokushintshwa kwezimali zamazwe ngenxa yokuvuleleka kwizimali zamazwe ahlukene, ikakhulukazi nge-dollar lase-US kanye ne-Euro.
Umbuzo kwakuwukuthi, loluya phenyo olwenziwa Ngonjiniyela Bendiza, kuthiwa bawufuna uphenyo luyekwe kanye ne-Margo.
Omongameli baphinde baqinisa ukuzinikela kwabo kuzinzo kanye nobuqotho be-Sudan.
Yizindaba ezimnandi kosomabhizinisi abangenaso isikhathi sokuma emigqeni emide.
Kuzoba isifundo sokuxoxisana sokugcina sephrojekthi ngakho-ke, sizoba esisezingeni eliphezulu kakhulu.
Umbiko omfushane owethulwe kahle uholela kwisivumelwano esihle okuchazwe kuso okumele kwenziwe, isikhathi esibekwe ngokwezigaba, izimali, izabelomali kanye nezikhathi ezihlelelwe ukukhokha.
Njengabantu base-Afrika, sibhekene nenselele eecindezelayo yokuqeda ubumpofu kanye nokungathuthuki ngokwenele kwizwekazi lethu.
Ukuhlangana okufana nalokhu kakusheshwe kuchithwe ngokusebenzisa udlame olusekelwe phezu kokuthi kwakungekho emthethweni.
Empeleni, cishe kwakuthule kwaze kwaba ingalelo sikhathi lapho isisi esikhalisa unyembezi siqhuma khona futhi yilokho okwadala inkinga.
Ngemuva kokuxoxisana neNhloko yoMnyango, amantombazane athokozela ukuzitika ngokuya ethunjini nowayebasingathile.
Yebo, mhlawumbe kuzomele uyibeke kwiqoqo layo bese uyibalula yodwa njengengxenye yokwenzekayo.
Okuphokophelwe yindikimba yokuthuthukiswa kwengcebo engabasebenzi ukwandisa isisekelo samakhono abantu ababencishwe amathuba ngaphambilini abakule ndawo, kanye nokunyusa izinga lamathuba okuqashwa.
Ukwandisa insiza yethu esiyisebenzisela ukukhononda ngokuhlinzekwa kwezinsiza okungekho sezingeni elifanele eziteshini zamaphoyisa.
Abancintisanayo abehlukene, izethameli kanye nabesekayo bancome i-SAPS ngokuzinikela kanye nokubanekhono lokwenza umsebenzi kwayo.
Kusukela ngemuva kokukhululeka, abantu basemazweni womabili elase-Vietnam kanye nelase-Afrika baxakekile ngezindaba zentuthuko, ukulwa nobumpofu kanye nokwakha futhi izizwe zethu.
Noma bethwaliswe kanzima ubumpofu kanye nokungathuthukiswa ngendlela efanele, abantu baseNingizimu Afrika abahlala ezindaweni ezisemakhaya, abavumi ukunqotshwa izimo abakuzona.
Lokhu manje kunika umhlaba ithuba lokuqeda okunye kokushuba kwesimo okukhulu kakhulu.
Igumbi lizongena umoya oqhamuka ngaphandle ngokwanele ngama-louver noma ezinye izindlela ezamukelekile.
Ukwakha umkhanya ekubhekeni ukuhanjiswa kwezinsiza ngohulumeni kulona lonke loluthathu uqimba ezindaweni ezikhonjiwe.
Abasolwa abane ababoshwe ngozankosi babebukele ngesikhathi kulayishwa emotweni amakhebuli ethusi kanye nempahla okwebiwe.
Uhlu lokwephulwa kwamalungelo ayisisekelo eziboshwa ngokugcwala kwamajele lwalulude kakhulu.
Ukwandiswa kwezolimo ezindaweni ezingakulungele, ngenxa yengcindezi yezomnotho kanye nokuphila.
Izihambeli ezivela emhlabeni wonke kanye nasezweni lonke kulindeleke ukuthi zethamele le micimbi.
Inkinga yekhwalithi yamanzi e-False Bay, eqhamuka ezindaweni eziphakelwa amanzi, kuyindaba egudwini.
Ukuhlolwa kwendawo kumele kubhekele imiphumela yesifunda kanye nemithelela yokuxhaswa komnotho, kanye nokungenzeka kube yimiphumela yezimo zomnotho ngokubanzi.
Lokhu kuzohlanganisa ukufakwa kwezimakethe zezezimali kanye nezezimali zokuqala ibhizinisi kanye nokwandiswa kohwebo lwangaphakathi kanye lolwesifunda oluthe xaxa.
Lokhu kusikhumbuza ngokuhlupheka kanye nokucekela phansi okungakhulunywa ngakho okubangelwa yimpi.
Kungathathwa izinqumo eziyizinkulungwane, kodwa angeke ziqaliswe ngempumelelo uma sala uxolo.
Umndeni wendoda yaseFreystata eyabulawa kwimizamo yokuphanga endaweni engasolwandle eThekwini ngonyaka odlule, usamukele isigwebo esinikezwe ababulali bayo.
Ukufundiswa komphakathi kudlala indima ebalulekile ekwaziseni umphakathi, kukwethembeka kanye nokuba semthethweni kohlelo lokuvota.
Ukwelashwa kweziguli ezilaliswayo kulungele abantu abathembele kwizidakamizwa, noma abakwisimo esisondele ekuthembeleni kuzona.
Ababandakanyekayo bavuma ukusungula ngokushesha Iqembu LikaMongameli Eliqondene Nabezindaba.
Baphinde bathatha nezinye izinto ezehlukene okukholelwa ukuthi zebiwe.
Ukuhlanganisa kanye nokugcina isikhungo esinezikhungo ezahlukene iminyaka eyahlukene kanye nezinhlaka kanye nezinhlelo ezikhombisa lokhu kanye nokubuka ngalokhu.
Amanani akhonjiswe kumathebula awashintshi futhi ayaqhathaniseka unyaka nonyaka.
Impilo yomhlambi ihlolwa nyanga zonke ngudokotela wezilwane, futhi acebisa ngakho kuyenziwa.
Ihlole indlela amakhaya angena kumaqoqo ahlukene asebenzisa ngayo imali.
Kubalulekile ukuthola izindlela kanye nezimo zokunquma eziveza konke ngokusobala ngokuklanywa kwendawo yokundiza izindiza kanye nokuhlinzekwa kwama-ATS kwindawo yokundiza izindiza efana nalena.
Ngokuqinisekile abenza imigomo abafana nami kanye nabanye abadlala indima kulokhu sidinga imininingo ephathelene nesilinganiso kanye nokuqhathanisa ukuze siqonde uhlobo lwento etsha okuqhanyukwe nayo nokuthi ishintsha kanjani ngemuva kwesikhathi.
Kuzoba iphutha elikhulu kimina ukuthi ngiphethe ngaphandle kokwazisa umsebenzi omuhle owenziwe Ukhomishani Wamalungelo Esintu kanye Nehhovisi Lobubhalane lakhe.
Imithetho yokulawula kanye nemihlomulo yemali okungenele kuzovimba ukwemukelwa kokuphinda kusetshenziswe imfucuza kanye nokuncishiswa kwemfucuza.
Nathi siyabandakanyeka kuhlelo lokulungisa umonakalo owenziwe ukuhlehliselwa emuva kanye nokudlanga kwezinto ezasehlela eminyekeni engamakhulu eyedlule.
Amapheshana emiphumela agcwaliswa isikhulu esengamele bese esayinwa isekela lesikhulu esiqokelwe ukwenza lokhu.
Uphenyo lophenyo lwezinto zasendulo lufakazele ngokungephikiswe ukuthi abukho ubufakazi obubgaqinisa lokho okusolwayo.
Nginxusa futhi abaphathi Bohlelo lwe-Incubator ukuthi bagcine ukuxhumana nezikhungo zemfundo ephakeme abakuzona, ikakhulukazi ngonyaka wabo wezifundo wokuqala emanyuvesi.
Iningizimu Afrika ibone ukuzalwa kwesilwane sayo sokuqala esizalaniswe ngokuthatha iseli eyodwa yesilwane esingumzali (cloned), inkonyane elibizwa ngokuthi uFuthi.
Isikhulumi asizwakali, isikhulumi asisebenzisi umbhobho.
Leli qoqo lihlanganisa ukushicilelwa kwamaphephandaba, amajenali kanye nemibhalo ephuma ngemuva kwesikhathi esithile eziphathele nezobuchwepheshe kanye nezinye izinto jikelele, ezihlanganisa amajenali ezohwebo, amahlaya, njl.
Ukwenza imithi efana nemithi ebulala amagciwane ngaminingi isb. i-penicillin kanye ne-insulin yabantu ukuze kwelashwe abantu abanesifo sikashukela.
Ngokusebenza bengakhathali, banikela ngako konke abanakho ekwakheni, ekugqugquzeleni kanye nasekugxiliseni umdlalo omkhulukazi waseNingizimu Afrika.
Ukuphrintwa kanye nokulamineyithwa kwenani elithile lezinsiza okwenziwa Kwisikhungo Sezinsiza Zezempilo kwenziwa uma kudingeka.
Ngemuva kokukhethwa, amalungu Ekhomishani azofunga ngeqiniso ukuthi azokwenza imisebenzi yawo ngaphandle kokuchema nangokuthembeka.
Uma wonke umuntu ethatha umlayezo wokuzithiba, ukwethembeka noma ukusebenzisa ikhondomu ngeqiniso futhi kwenziwe, singakwazi ukuzuza esikuphokophele okungukwehlisa kakhulu izinga labathelelekayo.
Ingabe lokho bekuzosetshenziswa yilabo abaphenya, bafune bese benza umbiko?
Ukubandakanyeka kwamabutho amaqembu amancane angeke kushiywe ngaphandle; izingxenye zomhlaba kanye zezezifunda Ezisezansi Ne-Afrika azizinzile ngokwezepolitiki futhi nekusasa lesikhathi eside esizayo asikwazi ukuqinisekiswa.
Izinyunyana zidinga isibindi sokwenza amalungu azo azibophezele ngesikhathi esebenzisa amalungelo awo.
Uhlelo lokuqeqeshwa oluhlinzekwa abaphathi kodwa olungadluliselwa KuMnyango Oyinhloko ngamunye.
Ukunyemba, ukuhlukumeza, ukuhlupha, ukucathamela ubheke iminyakazo yonke yomuntu, ukwesabisa noma okunye ukwephula amalungelo asemthethweni afana nelungelo lokugcina zinto zakho zingaziwa kanye nokukhishwa kwezindaba zabanye.
Sengiyabona ububi bento engiziandakanye kuyona.
Uhulumeni uzosebenza ephokophele ekusungulweni kanye nasekwamukelweni kwamazinga abanzi alokho okuphokophelwe kuzwelonke kokwehlisa kokukhishwa kwentuthu ephathelene namandla eyingozi kwindawo kanye nasezimpilweni zabantu.
UBusi wayeyintombazanyana ejabulile, wayehlale ecula, ehleka futhi edlala ngomfomwabo omncane.
Kwisikali sikazwelonke, iGauteng iyindawo lapho kudlulana khona ngokwendawo ukusebenza kwezomnotho kanye nobumpofu.
Uwonkewonke uyakholwa ukuthi ngesikhathi nilwa nomzabalazo owathatha isikhathi eside, nakwenza lokhu ngoba naniphikisana nobandlululo, ukucwaswa ngokobuhlanga, udlame olubhekiswe kwabokufika kanye nokunye okuhambisana nakho yonke indawo.
Ngokuphathelene nohlelo loxolo, Osiza kwizingxoxo kanye nabaholi Besifunda bazoqhubeka nokuxoxisana nabaholi be-PALIPEHUTU-FNL ngethemba lokuthi bazobuyela kwi-JVMM.
Ukubengulwa komsoco ngokujwayelekile kungumphumela wamazinga aphakeme kakhulu ama-carbohydrate ekudleni, noma kusukela ekudleni ngokweqile.
Isikhathi esiningi le miphambo ekhiqiza ulwazi ihambisana ne-inthanethi, futhi isabalala kumazwe kanye nakumazwekazi ahlukene.
Iziqhephu zombhalo kanye nezithombe zingakopishwa kumaphepha angawodwa kuphela uma kuzokwaziswa umthombo.
Amaphoyisa athatha iselula umangali athi ngeyakhe.
Yindawo yokuqala yezindawo ezinigni ezithathwa njengezamagugu emvelo kanye nezindawo zokuvakasha zezivakashi ezithanda imvelo.
Ngiyethemba ukuthi izikhulu zinilungiselele uhlelo lohambo oluhle kakhulu, okuhlanganisa uhambo oluya kwizingqalasizinda kanye nezikhungo zethu zesayensi ezinhle kakhulu.
Indlela entsha yokwenza izinto kanye nobudlelwane phakathi kwemboni kanye nendawo ngokwazisa umphumela wokwenziwa imboni kwindawo kanye nasekwakheni kabusha uhlelo lokukhiqiza ukuze kuthibwe imiphumela engemihle.
Kuzophenywa ukwethulwa kwamasheya okuqedela, bese kwenziwa isinqumo sokugcina mayelana nalokhu ngonyaka ozayo.
Ezinye izinyunyana zazikholelwa futhi ukuthi iqembu lalizwelana namaqembu athile ezepolitiki.
Kwisikhungo sokuzalanisa izilwane esiseduze nasePitoli, kuzalaniswa imidlwane ewuhlobo oluthile.
Lokhu kwaba ukuqala ngokusemthethweni kwesikhathi sokhetho.
Letha ukukhula komnotho ngokusebenzisa ezingeni eliphezulu indawo engasetshenziswa ngokuphelele.
Ngingathanda ukunxusa osomabhizinisi ukuthi basungule Isikhwama kwizimali ezingasazotheliswa, isikhwama esizobhekana nemicimbi yeMeya yedolobha.
Indawo lapho izinga lamanzi likhuphuke kakhulu noma licishe likhuphuke kakhulu, umphumela walokho izindawo zokuhlala ezigcwele amanzi.
Lolu hlobo lwezimpawu ezivunyelwa kuphela emigwaqweni yasemadolobheni kanye nakwimigaqo engothelawayeka, kanye nakwimigaqo ephakathi nendawo.
Izosombululwa kanjani inkinga, ngaphandle uma silalela uMnumzana Phillips bese senza ngcono ukuqeqesha kanye namakhono okwenza umsebenzi konogada?
Silandele ngokumangala kanye nokuxhasa impi eyaliwa uMandela kanye nezigagayi ukuqeda umbuso wobandlululo.
Uphenyo olwenziwa abaseshi be-Sandton SAPS futhi munye umsolwa owakhonjwa futhi waxhunyaniswa ngempumelelo nokuphanga.
Siyethemba ukuthi kulo mhlangano, kuzoqhamuka ukukhuluma ngazwi linye komphakathi wamazwe omhlaba okuzoba nozinzo, ukuqiniseka kanye nokukwazi ukuqagula isimo.
Silungisa ukwenzeka kokukhula okuqhutshwa inani lemikhiqizo ethengwayo kanye nendlela abathengi abasebenzisa ngayo imali, kokubili lokhu okuguquguqukayo kuyingozi.
Kuvele amadoda amathathu enkantolo izolo okusolwa ukuthi ebebandakanyeka ezihlakalweni ezimbili zokuphangwa kuhlonyiwe ngempelasonto edlule.
Ngangibhekene kakhulu nokuphatha abantu, ukwengamela nokuxhaswa kokwenziwa komsebenzi wansuku zonke futhi ngihlela nokwenziwa kwale misebenzi.
Isikwata sasondela kwi-ATM okukhulunywa ngayo ngokuhlakanipha sasesibuka umsolwa ephazamisa ukusebenza kwe-ATM ngesikhathi ikhasimende liyisebenzisa.
Indlela okuhlanganiswa ngayo isampula locwaningo kubaluleke kakhulu ekukholekeni kolwazi.
Siyazi futhi ukuthi ubumpofu, ukungathuthuki ngokwenele, ukungabikho kozinzo, impi kanye nezinhlekelele zemvelo sekudlange kwizwekazi isikhathi eside.
IMinyango yezemfundo ibeka ngamaqoqo amahlanu izikole okubizwa ngokuthi ama-quintile, ngokubekwa kumazinga okuba mpofu.
Ukukhishwa kwama-toilet paper, amaphinifa eplastiki, amaplastiki kanye nezinsiza zokuhlanza kwesikhathi esiyiminyaka emithathu.
Ngiyethemba ukuthi abangenele umncintiswano kanye nalabo abazowina umncintiswano wokubhala izindaba ezimfushane namhlane bazothatha kokubili umoya kanye nezifiso zokubhala kukaSteve Biko.
Kuyadabukisa ukuthi okuphakanyiswe Wumkhandlu Wezokuvikeleka akuzange kwenziwe yilawo maqembu ayebandakanyeka.
Kuzothuthukiswa isephulamthetho futhi kuzobhekwa indlela ezifanele zokwelapha.
Kulawa maqembu, iqembu lokugcina kuphela elingakwazanga ukuhlala ngenxa yokungabikho kwesikhathi.
Abanini mikhumbi baseNingizimu Afrika abatholi okuhle ngokuncintisana okufanayo nemikhumbi eminingi evela emazweni angaphandle kwakuleli.
Isimo sethu sanamhlanje sikhombisa umphumela wobugqila kanye nokubuswa abantu abasuka kwamanye amazwe kwizwekazi lethu, osekubhebhezele ukungalingani, ubumpofu, ukungathuthukiswa ngokwenele kanye nokuxhashazwa.
Ungala ukwenza umsebenzi uma ngobuqotho lokhu kuchaza ukuthi uma ngeqiniso futhi ukholelwa ukuthi umsebenzi ungabeka indawo engozini enkulu.
Ukukwazi ukusebenzisa ngokuphindaphinda ngokunye okungundabuzekwayo kwintuthuko.
Ingabe lokhu kwenzeka cishe ngemuva kwehora lesishiyagalolunye noma ngaphambi kwehora lesishiyagalolunye?
Ukuthuthukisa imihlahlandlela yenqubo okumele ilandelwe kanye namazinga okulethwa kwezidingo alindeleke kwabahlinzeka ngezinsiza kuMnyango.
Baphumile base bebopha abantu abahlanu ngokuphathelene nokugqekeza, ukweba ezitolo kanye nokushayela udle amanzi amponjwana.
Kusolwa ukuthi umsolwa uye endlini ngezinyawo wafike wangqongqoza emnyango.
Ziyavuka ezobuciko ngo-Ephreli ngesikahthi Intshonalanga Kapa igcwala imicimbi eminingi eyenza isifundazwe sibe yikhaya lezinto zamasiko ezintsha nezinesasasa.
Abasolwa abayisithupha ababedutshulwe balimala balaliswe esibhedlela ukuze balashwe ngokwezempilo.
Amaqhawe angempela anakekela abanye abafunda nawo okungenzeka ukuthi abanako okuya ethunjini.
Amagugu Amazwi Okubika Amasu Ezemfundo esisanda kuwethula ayimizamo futhi yokugxilisa ukubekezelelana eminyakeni yobuntwana, ezohlala impilo yonke.
Umnyango Wezokuvikeleka, kanye noMnyango Wezohwebo Nezimboni, izoxoxisana, iphathe iphinde yengamele zonke izinhlelo zokubandakanyeka kwezokuvikeleka ngaphakathi kuleli kanye nangaphandle.
Isikhathi sokuvela lomzabalazo wezikhali ngamaqembu alwela inkululeko kwakungumphumela wokulangazelela ushintsho kanye nokuhlambalazwa kobubi bohlelo lwengcindezelo.
Imfundo yokuthuthukisa ukusebenzisa ngokuphindelela kumele ikhombise ukuhlonipha kanye nokubekezelelana, lapho ukuxhumana nabanye kunothisa, kuyinselelo futhi kuvusa ugqozi.
Esikhathini esedlule amandla aqukethwe ukudla kwakukhonjiswa ngenani eliphelele lomsoco ogayekayo, ekubeni amandla okwakhiwa komzimba ukudla ayiyunithi esetshenziswa esikhathini samanje.
Abasolwa beba imali eyayiphakathi kwe-trunk base bebaleka ngezimoto ezimbili.
Ngokombiko otholakele, owayehlukunyezwa kanye nesoka lakhe bakwazi ukubaleka bashone ezindaweni ezingafani, ngesikhathi umsolwa edubula ebhekiwe kowayehlukunyezwa izihlandla ezimbalwa, kodwa wangamnemba.
Ukuchibiyela ukwenganyelwa ngokweqile kwemboni ngokubeka ehhovisi elilodwa izimvume zabantu abathengisa amatshe anagmagugu kanye namawashi ngaphakathi koMnyango Wezimbiwa Namandla.
Ukwengeza kulokhu kungenelela sizobhekelela kakhulu abatshal zimali, amadizayina kanye nabanye abakhiqiza imikhiqizo emisha yemboni kanye nokusetshenziswa jikelele.
Le phrojekthi ihlose ukukhomba kanye nokuchaza izimo sezitshalo ezincintela ezinye.
Ukuvumela abantu ukuthi bazi ngezinkundla zezemidlalo kwemukelwe abathandi bebhola likanobhutshuzwayo abathokozile abangakwazanga ukufihla intokozo yabo.
Inani lezinhlobo zezinyoni ezitholakala ezindaweni ezinotshani ezitheke ngokungekuhle kanye nakahle ukutshalwa kabusha kwehlathi.
Futhi lokho uhlobo lokubuyisela emphakathini-lokho kwenza okuhle-esikudinga ngamandla.
I-Aquatic biota uhlobo lwamaqembu ezitshalo kanye nezilwane ezihlala emifuleni kanye nasemaxhaphozini.
Abantu abasha asebethe, ngenxa yezizathu ezithile bazibandakanya kwezocansi badinga ukugqugquzelwa ukuba bazithibe.
Umsebenzi womkhosi wasemanzini, okungaba ukusebenza kwawo wodwa noma ngokuhlanganyela neminye imikhosi yensiza yokuvikela.
Ukuhlomisa kanye nokukhuthaza abasebenzi ukuthi basebenze ngokwanele, kanye nangendlela efanele, nokuthuthukisa kanye kusebenzisa lokho abangakwazi ukukwenza ngokusezingeni eliphezulu.
Abanye babeboshelwe ubugebengu obuphakathi kokushaya abany kanye nokutholakala nezimpahla okusolwa ukuthi zebiwe ukuya ekuphuzeni uphuzo oludakayo emphakathini.
I-FIFA yakugqamisa kodwa ukuthi izobe isinesitokwe esiphelele ngoMsombuluko.
Isikhungo se-e-Innovation sihlanganisa izinhlaka ze-information technology kanye ne-e-government Kahulumeni Wezifundazwe.
Ukunikeza amathayi amadala kwizinkundla zokudlala, alengiswa ngamaketanga noma izindophu kwenza ozwingi abahle kakhulu.
Okungenani, ebengikwazi ngaye, angikaze ngicabange ukuthi angakwazi ukubulala abantu abayisishiyagalolunye.
Angeke kukwazi ukuyekwa - kulahleka izimpilo ezingenacala ngesikhathi kwenzeka lokhu.
Ngiqedile ngodaba lokuqhunyiswa kwamabhomu kanye namabhomu atshalwa phansi uma Ikhomishani ifuna ukubuza noma imiphi imibuzo.
Xhasa ukuncintisana kwezimboni saseNingizimu Afrika ngokwehlisa izindleko zamabhizinisi kanye nobungozi.
ukuhlinzeka abasebenzi ngamathuba okuthola amakhono amasha.
abasolwa bavele enkantolo futhi ukulalelwa kwamacala abo kuhlehliselwe inyanga ezayo.
Uma sikhumbula kahle kwakunemigqa emibili, uma ngingenzi iphutha.
Amalungu abacosheli bezindaba amenywa Kumhlangano Wokuqala we-Durban Metropolitan Unicity Council.
Ngokombiko otholakele, umsolwa ubeqoqa iminikelo kumabhizinisi esebenzisa i-letter head yamaphoyisa enza sengathi le minikelo eyesikhwama Sabashonelwe ababeshade nabo ababengamaphoyisa.
Ukuthembeka okukhonjisiwe, lokhu kuchaza, ukwethamela ukuvakashela umtholampilo wabaphila negciwane lesandulela ngculazi kathathu noma kaningana okuhleliwe.
Abesifazane bazibandakanya kwimisebenzi yesisa ukuze babhekelele izidingo zezenhlalo eziphathelene nobhubhane lwegciwane lesandulela ngculazi kanye nesifo sengculazi, ubumpofu, ukuxhaswa kwabasinde kwizenzo zobugebengu, njl.
Akufanele bazame ukukhipha isibhamu kwisisefo saso noma ngabe, kuyenzeka, bathole ukhiya wesisefo.
Abasolwa abathathu abangaziwa baphuma esikhotheni behlula ngamandla izithandani.
Sadingida ukuthi ingabe isikrini esikhulu sizobekwa yini e-North Parklane.
Umbuzo ubusekelwe kulokho akubuzwa abalandeli be-Pirates, ngimbuza lokho-nje.
Kudingeka impela indlela entsha yokudunga amacebo futhi kumele siqinisekise ukuthi noma iziphi izinyathelo ezithathelwa i-Iran ne-Syria azisebenzi nokuthi zidala izingqinamba kunokuthi zilethe izisombululo.
Kodwa kuzodingidwa izinto ezimbalwa mayelana nokuxazulula ukungqubuzana, okwenzeka ngemuva kokhetho kanye nokwakha kabusha ngemuva kokungqubuzana.
Ngiyathokoza ukusho ukuthi iNingizimu Afrika ibambe iqhaza kuwo wonke amalungiselelo emihlangano yongqongqoshe.
Thokozela isidlo sasekuseni esilungiswe ekhaya kule ndawo yesihambi esendaweni esemakhaya ehlinzeka ngamagumbi okulala ahamba ngamabili.
Imithetho yayivimbela ukuthi izintatheli ezinsundu zisebenze lapho okwakusebenzela khona izintatheli ezimhlophe, kwakwenzeka okufanayo nakwizintatheli ezimhlophe.
Ukuxoxisana kuzobheka ekubhekeni kabanzi uhlelo lokubuzwa kwemibuzo oluyingxenye yokukhishwa kombiko wezindaba, neziphakamiso zokwenza ngcono okutholakele zizothokozelwa.
Inesibopho sokuhlanganisa ukuthwebulwa kwezithombe zefilimu Edolobheni nakwiSifunda.
INtshonalanga Kapa iziqhenya ngokukwazi ukuhlinzeka izivakashi ngamathuba ayinhlanganisela ekhethekile yemvelo emngazayo yaseKapa, masiko aphathelene namasiko emvelo, okokuzithokozisa kanye nezindawo zokubambela imihlangano kanye nezingqungquthela ezisezingeni lomhlaba.
Izibungu zezimbaza ezimhlophe zikhula kucwaningo lwezesayensi olwenziwe bese izibungu zithunyelwe kumapulazi lapho kukhuliswa khona izilwane zasemanzini ukuthi zidliwe.
Kwesabisa kakhulu kumele kulungiselwe ukudlalwa ngamaqoqo amaqembu.
Kuqukethe ukuqikelelwa kwenani labantu baseNingizimu Afrika kanye nezindlela ezisetshenziselwe ukuqoqa lokhu kuqikelela.
Njengoba bekulindelekile, Uhulumeni ususebenze nabaphathi bakwa-Volkswagen ekuqinisekiseni ukuthi kuxazululwa inkinga edalwe abantu abathile abangaziphathanga ngendlela elindelekile.
Kwenziwe uhlelo oluqinisa ukubamba iqhaza komphakathi ekuqanjweni kwamagama amasha emigwaqo.
Uphenyo olwenziwe kwindawo okwenzeke kuyo isehlakalo seluveze ukuthi amadoda amabili aya kuZulu kwase kwaba nokuphikisana okwaholela kwimpikiswano kanye nokugwazwa kohlaselwe.
Bandakanyani icandelo lamabhizinisi azimele nangekho ngaphansi kukahulumeni njengebaphatheli bentuthuko kuzwelonke.
Mangiphethe ngokuhalalisela yonke intsha yethu ephumelele ukuhlolwa kwayo kumamatikuletsheni bese ngibafisela okuhle ngesikhathi beqhubeka nokuzithuthukisa.
Imihlangano seyiphethe ngobudlelwane kwizinto eziyidlanzana, ikakhulukazi kwi-information technology.
Njengoba senivele nazi, i-Afrika ichumise ingcebo yayo yemvelo, eseyixhashazwe abantu abavela ngaphandle ukuze kuzofika manje.
Ukuya nokubuya esikhumulweni sezindiza, ukuya kwizindawo zokuhlala kanye nasezinkundleni zezemidlalo ngamabhasi ahlonyiswe ngezinsiza zokugibeza nokwehlisa ama-wheelchair.
Khumbula ukusetha kabusha mawashi asebenza ngogesi, ikakhulukazi iwashi elikuvusayo elihlala eduze kombhede, kanye namanye amawashi okungenzeka ukuthi aphazamisekile, afana nephampu yedanyana lasekhaya lokubhukuda kanye neyensiza yokuchelela ngezikhathi ezithile.
Ukusetshenziswa okungatheli zithelo kanye nokumosha izimali kwisitatimende sokusetshenziswa kwezimali kanye nalapho zikwazile ukubuyiselwa khona, ekugcineni kuchaziwe ukuthi kusebenze kanjani kwisitatimende sokusetshenziswa kwezimali.
Ngokuphathelene nalokhu, kuzohlangana iqembu elijutshelwe ukwenza umsebenzi othile elihlanganisa iminyango ehlukene ukuze kuqhanyukwe nendlela yokusombulula inkinga yamacandelo ahlukene.
Izinsiza azihlale zitholakala kwimiphakathi entulayo ngakho-ke akufinyeleleki kuzona ngamalungu ayo.
Sihalalisela laba abaphumelele ukudlula abanye futhi sibafisela impumelelo kwizikhundla zabo ezintsha.
Imifanekiso eqoshwe ematsheni yabane baseNingizimu Afrika abathola Imiklomelo Yendondo Yokuthula izoma umumo wenyanga ewucwezu, ngemuva kwayo kubonakala indawo yaseKapa edumile i-Table Mountain.
Wathweswa icala lokuzama ukubulala kanye nokutholakala nesibhamu kanye nempahla yokudubula okungekho emthethweni.
Ekulekelweni Kwentuthuko Okusemthethweni, sicela ukuthi kubhekelelwe lokho okuphokophelwe okungukuqeda ubumpofu kanye nokungathuthukiswa ngokwenele, ukwenziwa lula kwemigomo elandelwayo kanye nokungafihli lutho ekunikezweni kwezimali eziyisibonelelo sikahulumeni.
Sihalalisela iqembu labaseshi, okungumsebenzi wabo ukususa imigulukudu ehlomile emphakathini.
Nginentokozo enkulu yokuvula le ndawo entsha yomtapowolwazi wethu kazwelonke.
Ukubhala, ukuhlanganisa imidlalo (producing), ukuhlela ukuma kwamalambu, ukulingisa, bakwenza konke, bethatha uhambo ezweni iminyaka emihlanu, bethola ikhono lokwenza umsebenzi futhi bephila njengozulane.
Uhlelo lwezinto zokuhamba luzohlanganisa umphambo wezinto ezithutha umphakathi, amatekisi akhokhisa ngamakhilomitha, ukuqashwa kwezimoto kanye nezinsiza zamakhasimende anezidingo ezikhethekile.
Ngenxa yokufunwa kakhulu kwezinhlelo zamaqembu athile, lawa mathikithi angeke esatholakala kmimidlalo yeNgilandi, IBrazil,I-Argentina, I-Australia kanye neRiphabhuliki yase-Ireland neNetherlands.
Njengoba ozakwethu bese beshilo ukuthi ubandlululo lwaletha ukuhlukana phakathi kwamasonto kanye nabefundisi.
Uxhumene namaqembu emigulukudu enza ubugebengu obeqa imingcele azinze eNingizimu Afrika naseSwazini.
Ukuthuthukisa abaholi kanye nesikhungo sokufunda esihlomisa abasebenzi ekuletheni izidingo lapho zidingeka khona kanye nangendlela esebenzayo.
Ukungena kuyalalwulwa kanti indawo yonke ibiyelwe futhi inamasango akhiywayo.
IKhabhinethi ifisela umphakathi wamaSulumane izilokotho ezinhle ngenyanga ka-Ramadan.
Uthweswe icala lokuzama ukubulala kanye nokutholakala nesibhamu kanye nezinto zokudubula okungekho emthethweni.
Amalungu amaphoyisa nemigqomo yeplastiki kanye nezikhwama ezigcwele insangu.
ONgqongqoshe baphinde baqinisa ukuzinikela kwabo ekuzinzeni kwesimo kanye nobuqotho beSudan.
Kunezinhlobo ezehlukene emakethe lapho kutholakala khona izinsimbi kanye nokokushisisa kwikhithi yokunikeza igama.
Kubheke ekuhlanganiseni kanye nasekuphatheni, ngaphandle kokwephula okumele kwenziwe eminyangweni.
Leli qembu lihlanganisa ukufakwa i-casting imikhiqizo eqediwe kanye nengakaqedwa yezinsimbi ezingekho-ferrous.
Othisha abaqhamuka ezikoleni bazwakalise ukubonga kwabo kubantu abalethe izinto zokukhangisa kanye nakubantu abahlele umkhangiso.
Sidinga ukwenza ngcono futhi izinhlaka ezinkulu zomnotho zokuthuthukiswa kanye nokuhlanganiswa okujulile.
Bazochithiswa isizungu ngomkhangiso wokwenzelana, imibukiso yesayensi kanye nemihlangano yokucobelelana ngolwazi.
Kuqinisekisa ukuthi labo abafanele ukuvota abavaelelwa ngaphandle bangavoti futhi kwenza ngcono namathuba okuba semthethweni kokhetho ngokuphazamiseka.
Cha, cha, asisho amaphilisi anobungani, lokhu sekuwukuthathela izinto phezulu, ngichaza ukuthi, asisho amaphilisi, kodwa sichaza into eyenziwe ngamakhemikhali ezoshintsha umqondo wakho.
Kuyinto engeke yenzeke ukuthi ukhulume ngemboni yekhemikhali eNingizimu Afrika ngaphandle kokuthi ubale noSasol.
Kuzobhekelelwa abathile uma kugcinwa izinzuzo emiphakathini yakuleli.
Kusukela mhla iGhana ibuyela ekuphathweni ngentandoyeningi akuzange kuphinde kube nezehlakalo zokuketulwa kombuso.
Mabili amagumbi okwenza ucwaningo asetshenziswayo anohhavini wokomisa, i-fume cupboard kanye nama-microscope.
Eminyakeni eyishumi eyedlule, uhlelo lwethu lomsebenzi lwezesayensi selunothiswe kakhulu umsebenzi wokusebenza ngokubambisana esesiwenze nesibambisene nabo base-Afrika.
Islalofu lezwekazi lehlukaniswe nolwandle olujulile ukunyuka kakhulu komthambeka wezwekazi.
Umsoco uyakhishwa uma insiza inethiwe ngaphambi kokuba isikwe futhi ngaphambi kokwenziwa kwe-baling.
Gwema ukudla inyama engahlatshwanga yase ihlolwa ngendlela efanele emadeleni abhalisiwe.
Kuthiwa umsolwa ucashele amaphoyisa kwaze kwaba uyaboshwa izilo ebusuku.
Njengoba wazi, umqodo wezinhlangano ezisebenza ngokukhangisa ngendawo eyodwa usengozini enkulu.
Iziqu zemfundo ephakeme siqukethe izifundo ezingumongo, izifundo oqoke ukuzenza kanye nezifundo ongakhetha kuzona.
They contribute to high levels of social unrest and crime, which undermine growth and development.
Yonke imigubho ye-Arbor Week igqamisa izihlahla ezimbili, esisodwa esijwayelekile kanye nesinye esingajwayelekile.
INtshonalanga Kapa nayo iqhathaniswa kahle nezwe lonke ngokuphathelene nezinga jikelele lobumpofu.
Futhi ngesikhathi umuntu ngamunye engena emgqeni ingabe benihlolwa yini futhi ingabe namathikithi enu ahloliwe yini?
F. Imizamo yokuhlanganyela ngokusetshenziswa kwezindiza ezinophephela emhlane ukuze kuhanjiswe abezovukivela ngokushesha ezindaweni okuyovinjwa kuzona ubugebengu kanye nodlame olukhulu.
Ukulahlwa, ukwenziwa kukamanyolo kanye nezinto zezikhungo zokusebenzisa imfucuza kabusha, kanye nokwenza imizamo yokunciphisa imfucuza ngezindlela ezikwaziyo ukugcineka.
Inhloso yabo kwakungukushushisa amabhasi kanye namatekisi agcwele kakhulu, abeka engozini abagibeli.
INkantolo Yobulungiswa izothathwa yikho konke ukutolikwa okusukela kule Ndlela Yokwenza Izinto.
Sesithole umlando wokubuswa kwezwe ngabantu bakwelinye izwe, ngokwawo, ngemuva kokufika, ababusi bezwe abavela kwelinye izwe bacekela phansi imiphakathi yakuleli okwacishe kwafikelela ekupheleni kwayo.
Ukutshalwa kwamahlathi sekube ngesinye siizathu sezinguquko kanye nokuhlukaniswa kwezindawo zokuhlala zemvelo ngenxa yokukhethwa kwezindawo ezithile ukuze kutshalwe kuzona amahlathi.
Izigidi ngezigidi zabantu esibamele balindele ukuthi kuqhamuke umlayezo wethemba onamandla, ocacile, osobala kanye noqondakalayo kulengqophamlando ye-Millennium Summit.
Kwengezwe abanye basebenzi bezempilo kanye nokwengamela abahlanganisa osokhemisi, odokotela, abahlengikazi, abeluleka ngokudla (dieticians), abasebenzi bezenhlalakahle, omabhalane kanye nabasebenzi abafaka imininingwane kwikhompuyutha.
Sizokwethula izinhlobo ezehlukene zamaphrojekthi ezinyangeni ezilandelayo ukuze sixhase ukuthuthukiswa kwamakhono, ikakhulukazi kwizindawo zaseNtshonalanga Kapa ezibekelwe ukubhekwa ngokukhethekile.
Izintatheli ezicoshela izindaba kukhetho nazo zizokwazi ukuthola imibiko yakamuva evela kwiziteshi zokuvota ezweni lonke ngokusebenzisa amakhompuyutha afakwe izinhlelo ahlinzekwe i-IEC.
Ngaphinda ngathumela nge-imeyli izimpendulo zami kumhleli we-The Mercury, ngimbonisa ukuthi iphephandaba labe lizoshicilela ulwazi olungelona iqiniso.
Uvendle luyisifo esibangela ukuvele uzizwe ungenamandla futhi ungakwazi nokusebenzisa izitho zomzimba ngesinye isikhathi kubangela ukushona ebantwaneni.
Isifo sofuba sisabalaliswa ukuthi umuntu onaso akhwehlele, athimule noma athimsele amathe.
Kubaluleke kakhulu ukuthi izinyathelo zokuphepha ozithathayo ngaphakathi ekhaya lakho ziphinda zisebenziswe futhi nangaphandle.
Imincintiswano kanye namafestivali enziwe aba awezikole ngenhloso yokugqugquzela ushintsho lokwenza izikole zibe izikhungo zempilo yomphakathi.
Kukhona imininingo ehlukene eminingi etholakala ngezinsiza ze-inthanethi, ama-diskette kanye nama-printout ekhompuyutha.
Laba ngabantu abakwaziyo ukuthi kuchaza ukuthini ukuba ngohlukunyezwe ubandlululo oludlangile kanye nokucwaswa ngokohlanga.
Siyaxolisa kuhulumeni kanye nabantu baseZimbabwe, kanye nakubantu baseNingizimu Afrika ngokuthi lezi zindaba ziqhamuke eNingizimu Afrika.
Kusukela kuphindwe kwasungulwa ubudlelwane, ukusebenza phakathi kwamazwe amabili sekunyuke ngokushesha, ngenani elikhulu lokuvakashelana kwezikhulu okwenzekayo.
Ukuphathwa kahel kwezihambi ngomoya wendawo yasemakhaya, i-"The Orchard" ihlinzeka ngamagumbi amabili angama-double anamakamela okugezela nendlu yangasese ngaphakathi kwekamela ngalinye, kanye nezindawo ezehlukene zokungena kanye nama-private patio.
NgoJuni nango-Agasti uthisha uvakashela ziikole zaseKapa ezingenamali yokuza emnyuziyamu bese ethula izinhlelo zokwenza ama-herbal ointment.
Le phrojekthi esekelwe kwinkolelo yokuthi uma benesipiliyoni, abafundi bakwamatikuletsheni bazokwazi ukuba yikhona kokubili ukuqasheka kanye nokuzisebenza.
Ohlukunyeziwe wachazela umama wakhe ukuthi wadlwengulwa ngumalume wakhe.
Iphrojekthi yamakheli yokunikeza izinombolo kanye namagama imigwaqo futhi kwizindawo ezisemalokishini amadala ukuze zingene kuhlelo oluhlelekile lwamakheli.
Kuyisikhathi esinothile ngezibonakaliso zezenkolo kanye namasiko asukela kwimigubho yokuqala yokubanjwa, ukuqulwa kwecala, ukushona kanye nokuvuka kukaJesu.
Ukuze ababazi bakwazi ukwenza umsebenzi wabo ngendlela efanele kuzolindeleka lokhu okulandelayo kubona: ikhono lesandla, ukusebenzisana kahle kwehlo nesandla kanye nolwazi bendawo kanye nokubumba.
Lena yingxube ye-bagasse ne-molasses ngamazinga aphansi amandl okungaba izinhlayiya ze-molasses noma i-molasses eyimpuphu.
Ukuhlanganiswa ngokuphathele nendlela, indawo kanye nesikhungo kumele kugqugquzelwe, kubhekiswe ngokukhethekile kwizindlela zokuthuthukiswa, kanye nokusetshenziswa kwendlela kanye nomthamo.
Ayikho i-automatic cistern noma i-tipping tank engasetshenziselwa ukushaya umcamo.
Imboni yamahhotela ilindele ukubona izinguquko ezinkulu, ezivimbela ukuquka kokufadabala komnotho osekwenze bambalwa abantu abafuna ukuvakasha.
Ngingaphinda kuphela uktuhi angikholelwa ukuthi ungacindezela abantu nge-avionic equipment.
Ukukuze kusombululwe ukususwa kwekati eziko kanye nokungathuthukiswa ngokwenele ngokugxila kwizinsiza zabo bonke ohulumeni basezindawei ezisemadolobheni.
Ukuvinjelwa kokungagunyaziwe, okungekho emthethweni futhi nokungatheli izithelo kanye nokulahlekelwa okusukela ekungaziphathini kahle.
Thatha uhambo lokuphumula uluya ngasentshonalanga olusuka ekuphithizeleni kwaseGoli noma kwasePitoli futhi kungakapheli ihora uzothola indawo ezokuthatha.
Ukuba ngusomabhizinisi sekwaziswe kakhulu ngokuphindelela emhlabeni njengenjini yokuthuthuka kwezomnotho.
Lokhu kuthiwa kwenzeke ngemuva kokuba abeba ithusi besuse amapayipi onke ekhaya emini kwabha.
Kumele futhi kuhlonishwe ababambe iaingxoxo abamele amaqembu ezepolitiki aseZimbabwe kuhlelo lwezingxoxo ngenxa yokungazibeki kwabo phambili kanye nekhono lokwenza umsebenzi abalikhombise kuhlelo lonke.
Ngiyathokoza ukuba yingxenye yalo mcimbi wenjabulo ngalobu busuku.
Siyabonga ngamazwi okusamukela owasho kithina.
Yile ndlela yokuziphatha eholela ekukhishweni inyumbazana ngokwezenhalo kanye nokubekwa eceleni kwabantu abaphila nokukhubazeka.
Ukuvimbela lezi zimpi akuselona udaba lokuvikela amazwe noma imifelandawonye, kodwa kungukuvikela abantu uqobo".
Izinguquko ezifana nalezo zingenzeka uma izakhiwo zihlukaniswa, zihlanganiswa noma zidilizwa.
Uma inhlangano ifaka umbiko wezezimali wangonyaka odlule ongahlolwanga abacubungula amabhuku, ayikho inkokhelo noma izibonelelo ezizokhokhwa kuze kube kutholakele imibiko ehlolwe abacubungula amabhuku.
Kusenza sithobeke ukusingatha ukuhlangana okuyingqophamlando kanye nokusezingeni eliphezulu komndeni wase-Afrika oqhamuka kumagumbi ahlukene omhlaba.
Sesizokwethula umkhankaso omkhulu weLitheresi kanye neNyumeresi wesifundazwe.
Umphumela walokhu ukuthi, lokho akushilo akuhlangani futhi ngesinye isikhathi kuphambana nalokho akushilo.
Ngicabanga ukuthi kuthande ukuba ngcono kancane, ngoba ngiyazi ukuthi ukuthi abesilisa bezosiphatha ngesihluku, kodwa ojele besifazane bebengenaso iishluku kangako njengojele besilisa, amaphoyisa.
Baswele insiza yezomnotho kanye nezenhlalo ukuze baqalise futhi bakwazi ukugcina ukuya kwezinye izindawo, okunciphisa ukungalingani okutholwa imiphakathi efana neqembu le-Agincourt.
Ama-tube acishe abe-globose, ngokujwayelekile athambile, aneziyingi ezizungeze i-tuber.
Ababoni nzuzo kubona noma yezwe lethu ekugqamiseni okungahambi kahle emphakathini wethu kanye nasekunciphiseni okuzuziwe esikuthole ngokubambisana.
Okwamanje, abasebenzi Bensiza Yezesayensi baseMnyuziyamu benza ucwaningo ngezindikimba esezishiwo.
Okwesithathu, izindlela ezincane zokuphucuzeka zezempi, ngiqondise kukwesabisa, ukushiswa, kanye nokugaxwa i-necklace, njl.
Uhlelo lwemeya ephethe luphinde lwafaka ingcindezi ekulungisweni kabusha kwemisebenzi kanye nokusebenza komkhandlu.
Empeleni wayeyinhloko yabenza ucwaningo lwezomthetho futhi ngiyacabanga ukuthi nalaba ababalwe lapha nabo babesebenza ngaphansi kwakhe.
Ukufakwa okuphelele kwesibulali zinambuzane, esiqondiswe ezidlekeni, kungenzeka kube nesidingo.
Kwiningi lezingane ezintulayo, isikole kumele yindawo enikeza umuzwa wobuhle kanye nesasa kulo nyaka.
Ukuheha kanye nokwakha ukusebenza okukhulu kule ndawo, kanye nokuthuthukiswa kwezomnotho kumabhizinisi azungezile.
Ukusebenzisana phakathi kweshashalazi lezinhlangano ezehlukene ngokwemibuthano, izivumelwano kanye nokuzibophezela kwamazwe omhlaba.
Kanye nasezindaweni ezithile ezifana nezindawo zokuhlala izicukuthwane, ezindaweni ezithengisa utshwala noma ezinkundleni zezemidlalo.
UMongameli wasePalestina uphinde wathi ulindele ukubamba iizngxoxo nelaseMelika nelakwa-Israel kungakapheli inyanga ngokuphathelene nohlaka lokusungula Umbuso wasePalestina.
Baphinda bavumelana ngokuyeka ukusiza kanye nokukhwezela nananoma imaphi amaqembu ahlomile.
Ngakho, i-AU isebenza ngokungakhathali ekuletheni uzinzo kwizwekazi lase-Afrika.
Isikhungo siqoqa imininingo yoqobo yesikhathi kwizikhungo ezingaphansi kwalesi njalo ngehora bese ekugcineni senze ucwaningo lwansuku zonke lwesimo somoya sedolobha, washo engeza.
Amazwe kanye nezinkampani Zezimboni kanye nabenza lo msebenzi abangekho ngaphansi kombuso baletha ukukhathazeka okukhulu.
Masingabeki engcupheni yokulimaza lokhu essikuzuzile.
Isiphandla Sezwe siwuchungechunge lwezinto ezihlanganiswe kwiziyingi ezibonakalayo ezimbili okubekwe esinye phezu kwesinye.
Lokhu sekube wuhlelo oluhle kakhulu lokonga abasebenzi.
Izinto ezingaba nomkhawulo omkhulu noma zinciphise amathuba okusetshenziswa esikhathini esizayo azizokhuthazwa.
Impendulo Ngalesi sikhathi, abantu baseNingizimu Afrika okuthiwa bayabandakanyeka kulokhu kuzama ukuketula umbuso basekhaya.
Siyabonga kakhulu kinina nonke ngalokho enikubonile kanye nangegalelo lenu.
I-Desk ifaka kwikhompuyutha lonke ulwazi bese iludlulisela kwi-Interpol ukuze alusabalalise.
Ukuthengiswa komhlaba osele noma ongasetshenziswa ngokwenele wezikole kanye nezemfundo kunikeza ithuba langempela lokuthi izikole zethu ezicebile zifake isandla ekwakheni ikhaya labantu bonke kwisifundazwe.
Ukuqeqeshwa komuntu eceleni kuyenziwa ngemali encane futhi kungahlelwa ngqo nabaqeqeshi.
I-Afrika inamathuba amaningi okuthuthukisa ingqalasizinda kanye nezidingo, futhi ikhono lokwenza lokhu kweChina kuthuthukiswe ngokwenele.
Umzabalazo wokulwa nobumpofu uphinde ube ukulwa nokubulalana kwesizwe, nempi kanye nokungabikho kokuzinza kwesimo.
Ukwakhiwa kwensiza entsha kanye nekwazi ukwenza umsebenzi wesikhungo kumele kube into ephambili ephokophelwe.
Umsolwa wathweswa namacala okuzama ukubulala kanye nokutholakala nesibhamu esingekho emthethweni.
Uhlelo lapho okusetshenziswa khona ukuhlinzekwa ngezinsiza okusekelwe kwimiphumela kwenziwa ngendlela ehlukile kunasekubhekweni kwalokho okufakiwe, futhi kuchazwe kafushane lapha ngezansi.
Kodwa kumele ngisho futhi ukuthi wonke umuntu ngaphakathi kwe-ANC, ukholelwa ukuthi ubaba wakho wayengumdayisi.
Iningi labathengisa nge-abalone, amazinyo endlovu kanye nezimpondo zikabhejane banezimakethe esezibalindele zase-Far East.
Umthelela owenziwa izinhlayiya ze-carbon dioxide kanye nomhwamuko wamanzi onika ukushisa umhlaba futhi nowenyusa amazinga okushisa omhlaba ngokuvimbela ukulahleka kokushisa.
INingizimu Afrika ithokozela ubudlelwane bokusebenzisa neRiphabhuliki yaseLebanon futhi inabantu abaningi abangabokudabuka eLebanon abase Ningizimu Afrika.
Anezibalo ezingakaqinisekiswa zokukhiqizwa kanye nokuthengiselwa emazweni angaphandle kwezimbiwa.
Kulungile, ngifisa nje ukuthi, ngifisa ukuthi njengamanje kuwena ukuthi ukuphika ngokugcizelela ukuthi akakaze alale kwakho.
Ukuzigcina wazi ngezinto ezisemqoka kanye nokwenzekayo. Ukuphonsela inselele indlela yokucabanga, ukulinganisa izinsiza, ukucabanga kabanzi, ukuqinisekisa ukuhambisana nesikhathi kanye nokuqaliswa kokwenza ngcono kanye nezisombululo.
Igatsha liphinda likhiqize amabalazwe ajwayelekile aphrintiwe kanye nangensiza yekhompuyutha okususelwa kule mininingo.
Indawo engajwayelekile esolwandle enezinhlobonhlobo zokudla okuhlukene kanye nezipesheli ezinhle.
Umsolwa uthweswe icala lokugqekeza indlu ngenhloso yokweba kanye nokuntshontsha, kanye nokushaya ngenhloso yokulimaza umzimba kanzima.
Abathandi bebhola likanobhutshuzwayo abafuna ukwethamela imidlalo ezoqala ngoJuni bazokwazi ukuthenga amathikithi abo kumakhawunta ezindawo ezithile ezithengisa amathikithi.
Siyaziqhenya ngokufika kwakho ngenxa yokuthi, ufike ngesikhathi amaphoyisa ethu ehamba uhambo lokuqula izinto kubugebengu.
Kodwa uhambe ngemuva kokuba sebethule izinkulumo zabo.
Uhlelo lweminyaka emihlanu lokulungiselela umthelela wesimo sokushintsha kwezulu lwemukelwe.
Beka ngokohlobo ukuqaliswa kokunisekisa kwezethembiso zikahulumeni ngokuphathelene Nebhola Lendebe Yomhlaba ngesimo sokulungela lokhu.
Ukuziphatha ngendlela efanele ngokuphathele nezocansi kubaluleke kakhulu ekuvimbeleni igciwane lesandulela ngculazi kanye nezinye izifo ezithathelana ngokocansi kanye nokukhulelwa okungadingekile.
Bonke abasebenzi bakhombise ukuzinikela okungaguquki kumsebenzi wabo futhi benza imisebenzi ngenhloso ngezinsiza ezitholakalayo.
Uhlelo lwase-St Lucia luxhasa izitshalo kanye nezilwane eziningi nezehlukene, eziningi zazo ezingaba ezingavamile, ezinokulimala kanye nezisengozini.
Le ndlela yokwenza ngokuhlanganyela izohlanganisa amamodeli afana nokudizayina-bese-uyakha -usebenzise-udlulisele, okuzoqala ukusetshenziswa kwizinkontileka ezihola phambili zomphakathi.
Irenti ekumele ikhokhwe ngaphansi kwesivumelwano sokuqasha ifakwa kwimali ngqo esikhathini sesikhathi sesivumelwanoo sokuqasha esifanele.
Ukuthi ukwakhiwa komgomo kazwelonke wokwengamela izikhumulo zezindiza kanye nezindawo yokundizela izindiza.
Kusetshenziswa ukuthatha amasempula kumaqembu ayisilinganiso sesibili sezimboni eziphakathi nendawo, kanye nakwizimboni eziyisilinganiso sesithathu kanye nesesine .
Kuwudaba olungacacile, Sihlalo, ngaphandle uma kuyimina owenza iphutha.
Akukho emthethweni ukubulala omunye umuntu ngenhloso nangaphandle komthetho Mnumzana.
Ukufundiswa kwabafundi ngemisebenzi, kugcizelelwa imisebenzi edinga izibalo kanye nesayensi.
izicelo zokuthi kubuyekezwe izigwebo sezihlanganise izicelo zokungenelela odabeni, ukucela ushwele, ukwehliswa kwezigwebo, izivumelwano zokudluliselwa kwenye indawo kweziboshwa, njl.
Lokhu kufaka izinhlangothi zombili - ukuzifaka ecaleni kanye nelungelo lokuthula.
Uhulumeni waseBhrithane wawubonakala noxhasa ikakhulukazi uhulumeni waseNingizimu Afrika, okuyisizathu sokuthi kukhethwe izindlu zamanxusa zaseBhrithane njengendawo yokubhikisha.
Ukwakhiwa Kwesizwe kuhlanganisa amasiko amaningi ehlukene, ukubuyisana kuzwelonke, ukwaziwa njengesizwe kanye nokuthuthukiswa komnotho.
Kudinga izinga eliphezulu lokubumbana phakathi kwawo wonke amazwe asathuthuka.
Ngiyathokoza ngomsebenzi owenziwe amaphoyisa noma esebenza ngaphansi kwezimo ezinzima.
Yingakho kudingeka ukuthi kuthathwe izinyathelo zokulungisa zokuqinisekisa ukuthi awelulwa umthelela wezomnotho kulawa mafestivali.
Ukuxoxisana ngezivumelwano zokubambisana phakathi kwezikhungo ezinekhono lokwenz aumsebenzi zezifunda ukuze zengamele ukusebenza kwabaqeshelwe umsebenzi ngapheya kwemingcele.
Ukuthi amazwe athuthukile ahlanganise futhi aqalise izinhlelo ezivimbela imithelela engemihle yokushintsha kwesimo sezulu futhi engamele ukumelana nakho.
Ukuhlinzekwa kanye nokuhanjiswa kokudla okubolayo okuyinyama elungisiwe kwi-ASB Durban isikhathi esiyiminyaka emibili.
Ngiyethemba ukuthi udaba sekukhulunywe ngalo noMnyango kumazinga afanele.
Abasolwa abasele baboshelwa amacala okweba, ukushayela bephuzile, ukungena endaweni engafanele, ukudakwa, ukungabi nomazisi ofanele, kanye nangoMthetho Womzila Wezitimela.
Wawujwayela kakhulu umsebenzi wakho, kangangokuthi wawusufana nomkhuba ongayekeki.
Ukuthuthukisa ukungenelela okuqondene ngqo nomkhakha wezomnotho ngama-MEDS kwizimboni ezihlelele lokhu zaseNtshonalanga Kapa.
Umphakathi uhlala ukhunjuzwa ukuthi uhlale usebenzisa imfucuza kabusha ngamabhodi amasha olwazi agxumekiwe kusona sonke isifunda sethu.
Enye into engifuna ukuyikhuluma nani udaba lwamathikithi.
Kubonakala sengathi ukuba khona Kwezivakashi Ezizimele Zasejele kunomthelela wokuvimbela inkohlakalo kanye nokungathembeki.
Ayikho into eyokwenza kwamukeleke ukubuswa kwabantu ngabanye abantu.
Uma ukhuluma ngokushiya izimoto zabo ingabe uchaza ukushiya izimoto zabo emgwaqweni?
Isibonelo sesikole esisodwa esihlomula kulokhu kungenelela, i-Atlantis Secondary School.
Ngingathanda ukungabikho kwezimnyama eziphehla udweshu, ngizoba nokwengamela ziihlwele okuhle kakhulu.
Ingabe ubungazi lutho ngaphambi kokufunda lo mbhalo ngamaphepha ashisiwe kwindawo ehlala abalandeli engasenyakatho?
Iningi labantu baseNingizimu Afrika abakaze bavuleleke ngokuphelele kwimboni yezokuvakasha futhi abakaze bahlomule kwizinsiza eziningi zezwe.
Ubaba wami wayenguThishanhloko, nginezinkumbulo ezinhle ngokukhuliswa kwami.
Abaphule umthetho angeke babhekelwe ukufakwa kuhlelo lokubashintsha ngaphandle uma bezivumela ngokwabo ukuthi bawenzile amacala.
Impela, ukusebenzisana phakathi kwamazwe amabili phakathi kwethu kukwazile futhi kuzoqhubeka nokuqina.
Kuzokwakhiwa uhlaka lokwakha amakhono okukwazi ukwenza umsebenzi. Okwenganyelwe nokuxhaswe ngezimali.
UMnyango wagxila e-Angola kuqala, lapho izinhlelo zokuhlola ezingakabekwa ngokusemthethweni khona.
Ngokwazi kwami abazange bathunjwe, wathunyelwa ngaphandle ukuze baqeqeshelwe ukuba ngamasosha.
Akekho umuntu owakhetha ukuba yisigqila, ukuba abuswe ngumuntu wakwelinye izwe, ukucindezelwa ngokohlanga.
Kuzobhekelelwa ukubamba iqhaza kwimpilo yakwisikhungo semfundo ephakeme kanye nakweyomphakathi.
Kodwa, ukuqhubekela phambili ekuxhasweni ngezimali kuzoholela ekutshalweni ngezimali kwizindlela zokwenza ucwaningo ezehlukile kanye nezimandla kanye nokunyuka kokukhiqizwa kolwazi olufanele ukuze kuguqulweni kweminotho yasezindaweni ezisemakhaya.
Noma sekube nokwehla kwenani labantu abahamba ngezinyawo abashonile ngalesi sikhathi, kuyadabukisa ukubona ukuthi izingozi ezinkulu ezenzikile nazo zibandakanya abantu abahamba ngezinyawo futhi.
Yipha amakati ukudla okomile, okusethineni noma okubilisiwe bese ungawakhuthazi ukuthi azizingelele.
Ukungena kwabathile ekwenzeni izibalo kwakusetshenziswa esikhathini esiphambilini ukuze kuqhutshezwe ukwehlukana ngokohlanga kanye nangokokobulili.
Izinto zedizayini zinhlanganisa amapali amiswe ngendlela ethile aphumela ngaphezulu kophahla kanye nama-'totem poles' amakhulu ukuze kubonakale iziteshi.
Kodwa kunezinye izindlela zokuthatha iminyuziyamu ngoba eqinisweni iyizindawo ezingaba nokuningi ezingakwenza ekubukeni intando yeningi kanye nokufundiswa komphakathi.
Sikholelwa ukuthi umbuso unendima ebalulekile okufanele uyidlale ekuthuthukisweni kwenhlalo kanye nomnotho.
Uhulumeni waseNIngizimu Afrika wethule imithetho eminingi yokugqugquzela ukuqeqesha kanye nokuthuthukiswa kwamakhono kanye nokusheshisa ukwakha amakhono kanye nokukwazi ukwenzeka umsebenzi okusezingeni lomhlaba.
Ngokuxoxisana nesisebenzisana nabo ngokwezenhlalo, izingqinamba eziningi ezivimbela ukuya kwethu kwindawo yokukhula okukhulu , kuzobhekelelwa ngokushesha.
Uthi ngaphandle kokungabaza ikani lesisi esikhalisa unyembezi lalahlwa ngaphandle kwekhona Elisenyakatho mpumalanga lenkundla yezemidlalo, ngiyabona ukuthi uyavuma, ingabe uyavumelana nalokho?
Lokhu kuqedwa kwelungelo kuzosebenza ngemuva konyaka ngemuva kokuba uNobhala Jikelele esethole isaziso.
Futhi ingabe wanyuka izitebhisi ezimbalwa, izitebhisi?
izinkulungwane ezimbalwa zabantu zazigqoke amaribhini amhlophe njengesibonakaliso soxolo kanye nokukhombisa umphakathi ukuxhaswa komkhankaso.
Ukuhlelwa kabusha, ngemuva kwesikhathi esithile, zonke izinhlaka zangaphakathi kwesifundazwe kwizinga lesifunda kanye nangaphansi kwezinga langaphansi kwesifunda kuhlelo olusha lokwengamela ngaphansi kwezifundazwe.
Umshwalense wesikhathi esifushane kanye nokuthengiswa kwemishwalense yempilo, ukuhlelelwa kwamafa kanye nokuqinisekiswa kungezinye zezinsiza zezezimali ezihlinzekwa umkhakha wasebhange.
Ngokomphakathi, ngenxa yezingqinamba kanye nokungabikho kolwazi.
Kokwengezwa komthetho wezemvelo, ukuqedwa kwamahlathi nakho kuchaza ukulahlekelwa ingcebo ebalulekile okwenza imiphakathi ilahlekelwe imithombo yokuphila kanye namandla abalulekile.
Futhi lokhu kungenzeka kuhlanganise nabantu abahlukumeza abanye, abahlukunyezwa indima abayidlalile.
Imifanekiso yomkhankaso ikhombisa ufudu nonogwaja, abalingisi bendaba yencwadi yabantwana yakudala.
Izinsiza eziningi ezisebenza ngekhompuyutha kanye "nezifikela endaweni eyodwa", ezihlanganisa iMinyango yezemfundo kanye nezinye izivivinyo ezingenziwa kanye nokuxoxisana.
Amaphoyisa asebophe abantu abaningi, athola nezibhamu, impahla eyebiwe kanye nezidakamizwa.
Izindlela zokugcina inhlanzeko zibhekwa ngeso lokhozi emapulazini ngokubekwa kwemithetho yenhlanzeko ephathelene nezindawo zokusenga kanye nokuhanjiswa kobisi.
Bheka izicelo zokythola ezifakiwe zokuqokwa zesikhwama zokhokhisa izikweletu zomuntu njengoba kuchazwe kuMthetho.
Umthetho, osusa izivimbelo zokuncishiswa kwemfucuza kanye nokuphinda kusetshenziswe kabusha imfucuza, okuthuthukisiwe kwafakwa kwizaziso zikahulumeni.
Ukwengeza kulokhhu, sizimisele ngesibophezelo sethu sokusabalalisa ulwazi kanye nokunyusa amazinag okwazisa nge-nanoscience kanye ne-anotechnology emphakathini, kuhlanganiswa nezikole kanye namanyuvesi.
Ukuhlinzekwa kwezinsiza zamagumbi okwenza ucwaningo emfundo ephakeme kwenziwa iMinyango yemfundo ephakeme kwizinhlobo ezehlukene zokuhlola ezenziwayo.
IKhomishana izothatha ikhefu iphinde iqhubeke futhi ngehora lesibili, siyabonga.
Inani eliphezulu labantu abampofu litholakala ezindaweni lapho kunzima khona ukuthola amathuba omsebenzi.
Futhi kunamanye amaqiniso ezesayensi athusayo athi, noma engeyena undabuzekwayo, awazange ashabalale futhi alinde ukuxazululwa.
Lena yindlela yokubhala noma yokubeka umaka kwisilwane kodwa akusho ukuthi ayisizwisi ubuhlungu.
Izinto ezifanayo ezingabhekwa kanye nezindawo ngokuphathelene nezimpahla abahamba nazo kunikezwa amalungu akwizinga elithile enza umsebenzi wokuba ngamanxusa.
I-Metadata ngokujwayelekile ihlanganisa imininingwane ebalulekile ngemibhalo ye-metadata efana nombhali, i-technical form kanye nomshicileli.
Lba abanikela kakhulu ngamakhono abo ukwenza lula izikhathi zethu zobumnyama, abafuni ukubangelwa amahloni isasasa lokubonga kwethu.
KwaZulu-Natali, umkhankaso omile ophathelene nabashayeli wethuliwe futhi kwasakazwa nezikhangisi zomsakazo kuzo zonke iziteshi zomsakazo zendawo ukuze ufinyelele yonke indawo.
Waphinda wabuyiselwa futhi, uxolo akazange akhishwe ngakho akazange aphinde abuyiselwe.
Izindawo zokuxoxisana phakathi kwaMazwe Angamalungu kanye nabambisene nabo kwizingxoxo kanye nabaqaphe isimo.
Kushiya ngaphandle amacala afakwe ikhowudi lapho isimo sichaza okumisiwe, indawo noma ikheli elingaziwa.
Uma uhamba ufuna okuthile okumele ukudizayinwa kwaseThekwini, uzophoxeka.
Lwaphinda lavuswa nini futhi ucingo endaweni engaphandle eyayibiyelwe?
Ngaphandle kokuphungulwa kwezimali ezikhokhwayo, izinkampani ezehlukene zikwazile ukukhula zibe nkulu kanye nokuqasha.
Amaphoyisa abambe abasolwa abahlanu okuthiwa bebephethe ugwayi ongadayiswa eNingizimu Afrika futhi okungenzeka ukuthi ulethwe kuleli ngokungemthetho.
Izaziso zikahulumeni ziyashicilelwa futhi kugcinwa kuphela izaziso zikahulumeni ezibalueke kuMnyango wethu kuphela.
Izinhlangothi zombili zachaza umhlangano wango-Okthoba njengowakhayo, kodwa akukho isisombululo okuqhanyukwe naso.
Hlola ngokugcwele okungenzeka ngemfuyo ngokuzalanisa ukuze kukhiqizwe eningi.
Izibalo kanye nolwazi luhlinzeka ngezinhlobo ezehlukene zamathuluzi okuhlonza inkinga ahlahla indlela eya phambili futhi anika amandla abenzi bemigomo kanye namanxusa ukuthi aphendule ngendlela efanele.
Lokhu kuchaza ukuthi ukuhlinzekwa kwemfundo eyikhwalithi, ikakhulukazi emiphakathini esengozini kakhulu, kuncike ekusenzisaneni kwemikhakha eminingi.
Iziboshwa ezisencane zilungiselelwa impilo engaphandle kokwenza ubugebengu.
Esibaqondile ukuba bahlomule bahlanganisa abesifazane, abafundele umsebenzi kodwa abangasebenzi, nentsha kanye nabantu abaphila nokukhubazeka.
Uma kukhonjiswa u-dash - lapha kuchaza ukuthi abekho abaphendulile kulo mkhakha.
Noma kubukeka sengathi kukhona okuphokophelwe, imifanekiso iveza imizwa kanye nezinhloso zezepolitiki ezifihliwe.
Kumele kufakwe imibhalo yokuqinisekisa ukuba semthethweni kwemininingwane yabaphatheli abaqokiwe ababhalwe lapha ngenhla.
Nami, uqobo sengilandelwe amaphoyisa izikhathi eziningana.
Futhi ngokuphathelene nalokho Khomishani Omkhulu, kumele ngisho ukuthi sizethemba ngokugcwele ngendawo okuhleli kuyo i-Trinidad and Tobago ngokuphathelene nalolo daba.
Lo mbiko uqukethe imiphumela yokuvumelana kwizinsiza zokudweba amaplani ezakhiwo kanye nezokuhlolwakokuthi umhlaba ukulungele yini ukuthi kwakhiwe kuwona.
Izithunywa zinombono wokuthi lokhu kungabeki ukuvinjelwa kwabacosheli bezindaba, abemele amaqembu kanye nabazoqapha isimo kusize ekwenzeni ngcono ukuthathwa ngokusemthethweni kwalolu hlelo.
Ngemuva kokususa isitshalo siyotshalwa kwenye indawo umfundi unesibophezelo songwengamela isitshalo.
Noma eziphi izitifiketi zokuhlola imayini ezamukelekile Kubahloli Bekhomishini.
Izicelo kanye nokuqokwa kuzokwenziwa ngendlela ye-multi-media.
Amaphoyisa asafuna ababili kwabahlanu abeqile.
Sebeqalile ukudlulisela amakhono kanye nolwazi lwabo kwabanye.
Eminyakeni emibili eyedlule, ukuxhasa koMnyango sekuhlanganise ama-wheel chair amaningana.
Angeke sikwazi ukubeka eceleni ingozi, empeleni,wengeza, ayikho into amhlabeni lapho kusebenza khona i-UN aya ngokuba yingozi zonke izinsuku.
Kodwa, sizoqhubeka nokuxhasa imikhakha yethu yendabuko yaseNtshonalanga Kapa, However, imboni yezingubo zokugqoka nezindwangu kanye nokudoba, ngezinga eliphansi kodwa ngokungenelela okuza nesisombululo.
Ekwakhiweni kwezindawo zokuhamba abantu ababuka indalo kumele kuqinisekiswe ukuthi indawo eyakhelwa ukuhamba abantu ayinawo umthelela ongemuhle kwindalo kanye nakubantu abathanda imvelo.
Ulwazi olutholakele belungeke lukwazi ukutholakala ukuba bekungazange kutholakale usizo olukhu lwezezimali oluqhamuka Kuhulumeni waseDenmark esimkweleta ukubonga okukhulu.
Njengohulumeni sifuna ukonga, ukunakekela kanye nokuhlonipha ifa lokhokho bethu.
Abantwana bangasuswa kubazali babo uma behlukunyezwa, benganakekelwa noma belahliwe.
Amandla okubopha ngokuphathelene nokugada izakhiwo kanye namagceke.
Ukuhlola - Ukuhlola okubheka ukuba yiqiniso anye nokugcwaliswa kwamarekhodi.
Iminsalo yokulwa kanye neminsalo kanye nemicibisholo okuhambisanayo kungathengwa ngaphandle kwelayisensi.
Ukuxoxisana okufana nalokhu kuhlanganisa amalungu AsePhalamende Amakomidi Ezemfundo.
Ngicela ningithumelele iizphakamiso zokuthi nicabanga ukuthi kumele sisebenzele kanjani umasipala wethu, abantu kanye nemiphakathi, amabhizinisi, izinhlangano.
Iphaneli yokuqala yophahla oluyingilazi selufakiwe.
Baozojabula ukwazi ukuthi izwe lwethu alisasabalalisi ukubusa ngokwesabisa kwizwekazi lonke, kodwa sengabantu abakha uxolo.
Noma sekunenqubekela phambili engaka siyaqhubeka nokubhekana nezinselele ezinkulu zokuqeda ubumpofu kanye nokungathuthukiswa ngokuphelele.
Size nabamele iqembu ababalulekile abaqhamuka e-Argentina.
Kwenganyelwe ngendlela yokuthi kutholakale okuningi ekuxhasweni.
Uvendle lubangelwa amagciwane abizwa ngokuthi i-polioviruses , ahlasela imizwa, abange ukuba buthakathaka noma ukukhubazeka konyawo noma kwengalo futhi uma kumandla kungabandakanya izicubu zomgudu womoya noma zokuphefumula.
I-Afrika ilindele ukufika kwakho echopheni lezwekazi ukuze kugujwe ubuqhawe kanye nobungcweti obuzuzwe abadlali okungobentsha , engencinyane, ye-Afrika uqobo.
Manje lokhu kuphetha kwenza lokho impela, futhi siyaphikisana nalokho kuphetha.
Konke ukuthathwa kwengane ngabazali abangebona abayo kumele kubhalwe kwirejista yokuzalwa kwengane uma kudingwa abazali abazokhulisa ingane ekungeyona eyabo.
Ithimba lethu labezindaba likhulu futhi lizoba kuphela ele-Overlay uenkundla yezemidlalo.
Ukuzinikela ekugqugquzelweni kokwethembana phakathi kwababili okungabakha imigomo kanye nasebenzi abanekhono lezobunhloli.
Uma kunezimo eziphuthumayo, amandla anikezwe lesi sigatshana esingezansi okuvala okwesikhashana isikhumulo samabhasi kungenziwa Yinduna Yamaphoyisa noma isekela lakhe eligunyaziwe.
Sifuna ukusebenzisana okunika isasasa, nokufaka izinto eziningi okunothiswe ingxoxo mpikiswano yentando yeningi enikeza ubugugu ukwahlukana kwemibono futhi okuvumelana nokungavumelani.
Akusizi ukuhlala kude bese wenza izitatimende eziphehla udweshu.
Izinsiza zomhlaba wonke zizosetshenziselwa ukusheshisa izinhlelo zentuthuko kanye nokugqugquzela ukuhlangana kwemikhakha eyahlukene.
Isibonakaliso esiphakathi nendawo sesiphandla sethu sesizwe esisha ingqalabutho, Intinginono ephakamise amaphiko.
Ake ngenze isethulo kuwena. ukungenelela .
Ukuhlinzeka nge-E-education kanye nokuhlinzeka ngokuxhasa othisha, izikhulu kanye nabafundi.
Ukubambezeleka ekuchazeni amaholo kanye nezimo zokuqashwa Kwabasizi kubambezela kakhulu Abaseshi ekwenzeni imisebenzi yabo.
Ngazi imizamo eyahlukene engabuyanga namiphumela.
Lokhu kuzochaza ukuthi laba okukhulunywa ngabo bazoqhubeka nokuhlinzeka ngensiza ye-clearing agent.
Uhlelo lwase-St Lucia luyisibonelo esihle kakhulu sendawo enamaxhaphozi edlala indima ebalulekile kwisayensi yezamanzi, kwisayensi yezinto eziphilayo kanye nakwindalo ekuphilisaneni ngokwemvelo kwezitshalo nezilwane.
Kumele kwenziwe imizamo yokufaka ifosiforasi equkethwe umhlabathi ngemuva kwesikhathi esithile.
Wathi ukuphinda kuvulwe kwalesi sikhungo kuzoqinisekisa ukuthi amaphoyisa angeke aphinde ahambe amabanga amade ukuze athole izitokisi eziseduze.
Amakhemikhali, amatshe okuhloba ayigugu, insimbi, imikhiqizo yokulungiselela ezolimo yizimakethe ezintsha ezidinga ukuba zisetshenzwe.
Ngaphambi kokuba kusungulwe i-COMSEC, ukutholakala kwezinsiza nokwenziwa komsebenzi kanye nokuhlinzekwa kwezinsiza kwakwehlukene kuhulumeni.
Mnu. Khomishani angazi noma ubufakazi bakho obukhombisile bunikiwe yini izinombolo.
Ngemuva komdlalo, ingabe waphinda wayihlola yini indawo owawubekwe kuyona?
Wathi kuzoqedelwa ngokukhushulwa kwezimoto zoMnyango, ukuhlinzekwa kwezinsiza kusebenza, izingqalasizinda zezobuchwepheshe, kanye nama-reservist.
Isimo siya singabekezeleki kubantu balawa mazwe.
I-Pan-Africanism yemukelwa futhi lokhu kwanyusa amathemba yemibuso ebusa ngokuhlanganyela yase-Afrika, ithatha indawo yayo phakathi kwamazwe kanye namazwekazi amakhulu omhlaba.
Umbiko, kodwa, waqaphela ukuthi ukungqubuzana phakathi kukahulumeni kanye namavukelambuso kwase kwehlile ngoFebhruwari uma kuqhathaniswa noDisemba noJanuwari, njengoba kwakunamabhomu ajikijelwa emoyeni.
Yaphinde yaqanjwa i-Africa House futhi njengamanje isalungiswa ukuze isetshenziswe yiPhalamende esikhathini esizayo.
Phenya bese uphinda uqalise ezinye izindlela ezintsha ekuhlinzekweni kwengqalasizinda.
IMeya yaseThekwini Mayor inohlelo olunika isasasa futhi oluqhubekayo olubizwa nge-Mayor's Awards for Excellence and Achievers campaign.
Kodwa uhambo lokuyozingela belungahlosile ukona ukuthula kwezilwane ezikhona esiqiwini.
Abantu bathola ukuqeqeshwa kwizifundo eziningi ezahlukene ezihlanganisa, i-project management, i-leadership, i-information systems for individuals and suspects ISIS kanye ne-geographic information system.
Ukuncishiswa kwemali esetshenziswa kwezemfundo sekube yisimo esibi kakhulu eNtshonalanga Kapa, ikakhulukazi imiphumela yakho ekuqashweni kothisha, kanye nakho konke okuphathelene "nokuyiswa kothisha kwezinye izikole" ngenhlanhla osekudlulile.
Ukuphatheka emoyeni kwamalungu ethu aseSudan kusekuhle kakhulu futhi asazinikele kwindima yomlando ayidlala e-Afrika.
Okuqaphelekayo okungukuhlanganiswa kwezomnotho kanye nokuncintisana namazwe omhlaba kanye nokwanda kwesakhiwo sobunikazi kumnotho wendawo.
Izinto zezendabuko ubuciko bezandla kanye nezinye izinto ezinokubaluleka okukhulu ngokuphathelene nokuthanda ubuhle, umlando, ezesayensi noma ezobuchwepheshe, noma ezonokubaluleka okukhulu kwindawo evikelekile.
Iningi lamazwe omhlaba lizwa ukuthi kumele aziswe.
Usuzwe ukwesabiswa, ukuhlukunyezwa kanye nezinye izinto eziningi.
Amazinga ekhwalithi endawo - asungula ukubhekwa kakhulu kwizinto ezinukubeza umoya ezivumeleke kumoya, amanzi kanye nesihlabathi somhlaba.
I-Biological diversity noma i-Biodiversity - Inani kanye nokwahlukana kwezinto eziphilayo emhlabeni kanye nohlelo lokuphilisana kwendalo kanye nendawo eziyingxenye yazo.
Umsolwa uboshelwe amacala ukuthengisa ngokungemthetho izidakamizwa. Kukholelwa futhi ukuthi ungowaseNigeria ongene kuleli ngokungemthetho.
Uxolo angeke lutholakale ngokuqhunyiswa kwama-rocket, noma ngezindonga ezihlukanisa iizndawo noma ngemizamo eqhamuka kuhlangothi olulodwa yokuzama ukuqagula ukuthi izinto zizogcina kanjani.
Uma ubheka lelo balazwe ungakwazi ukuzihambela uye e-Ellis Park ngalobo busuku?
Njengesisekelo sokuhlela, izingqalasizinda zokuhlelela kakhulu indawo yokugcina imininingwane kuzosungulwa kuwona wonke amazinga.
Yonke imihlaba yomphakathi ekhangiselwe ukwakha izindlu ezibiza kancane kumele, ukwengeza ekubhekeni "koqaphe impahla Yomphakathi", kubhekwe nayizikhulu zendawo.
Yibani nomgomo wokuncelisa obhalwe phansi okuhlale kukhulunywa ngawo nabo bonke abasebenzi bezempilo.
Uhlelo lokubukelwa phansi kwamalungelo abantu ngendlela yezehlakalo eziningana kanye neziphindelelayo zokuhlukumeza kwayinto eyayihlala yenzeka.
Indawo engcoliswe igazi kumele ihlanzwe ngengxube ye-bleach.
izihlahla esezikhule kakhulu kumele zibikwe kwinombolo efanayo.
Kunezinto ezimbalwa eziqhamuka kumphakathi ezinomthelela ekuletheni kwabo izinsiza.
I-Fly cruise tourism ijwayele ukutholakala kulezi zinhlobo ezingenhla.
Watshela abezindaba ukuthi uma kungenzeka kuvele kuvuthe umlilo ema-nightclub agcwele, kungaba nzima ukuthi abantu baphume kulezi zindawo.
Empeleni kimina ukuhlukanisa kwakho udaba lokuthi ibhizinisi lingehlukaniswe kungisize kakhulu impela.
I-Norway inamazinga okushisa akahle kugu olusentshonalanga bese ithande ukubanda maphakathi nezwe.
Ukuphinde kuvulwe kwebhuloho okuphelele kungase kuthathe cishe izinyanga eziningana.
Baphinda bamukela i-Ukraine njengesivakashi seNhlangano.
I-SABC ithembele kwingxube yezimali ezitholakala ngokwenza izikhangisi, ukukhokhelwa kwamalayisensi abathola izinsiza, ukuthola imixhaso kanye neminye imithombo engatheni.
URembrandt usitshela ukuthi impahla yabo esezingeni eliphezulu kakhulu ikhiqiza imihlomulo ehlukaniswayo emihle kakhulu, kodwa mhlawumbe imali ngokwayo akumele iphinde isetshenziselwe ukufaka izimali kwizinhlelo ezisiza umphakathi zaseNingizimu Afrika.
Leli qembu lihlanganisa umkhiqizi wezinsiza zokufaka zensimbi zegesi e-compressed noma e-liquefied.
Ucwaningo okusekelwe kulona le mibiko lusebenzisa izindlela zokwenza ucwaningo ezintsha elihlukanisa ucwaningo ngonxantathu amasethi emininingo kazwelonke kanye naleyo engaphansi kwesifunda.
Uma uRichardson esethula ubufakazi bakhe, siyethemba ukuthi buningi ubufakazi obuzoqhamuka.
Isimo somhlaba sesigcwele izinto eziningi ezenzekile ezingezinhle.
Izikole zikhokha imali eningi ukuze zilungise izakhiwo noma zibuyisele izinsizakusebenza ezicekelwe phansi.
Njengoba lokhhu kuqhathanisa kukhombisa izinto ezijwayele ukwenzeka, imininingo yezezimali yeminyaka emibili ayiqhathaniseki ngazo zonke izindlela.
Shisa indawo ababelweyo kulowo mngcele oshiwoyo ngalolo suku.
Izindawo zokuhlala izivakashi oziphekelayo kuzona ezihlanganisa amahhotela, ama-caravan park kanye nezindawo zokukhempa, zitholakala ngasolwandle noma kwezinye izindawo ezisemakhaya.
Kudingeka sishintshe ukucabanga kwabantu bakithi ukuze bakwazi ukuqala ukubuka izindlu zemixhaso zikahulumeni njengezinto abanazo kungabi imikhiqizo nje.
Umsindo wokushaywa kwamavuvuzela amaningi kanye nezinto ezifana nalezo?
UMasipala awuxoxisani ngqo namalungu omphakathi ngokuphathelene namthuna, ukungcwaba noma ukushiswa kwabantu abashonile.
Amalungelo kanye nezibophezelo akuhlukaniseki futhi kuyaqinisana kokubili, ebuhleni nasebubini.
I-topdressing yezindawo ezine-gypsum kusemathubeni amaningi okugqugquzela ukushona phansi kwe-magnesium isuka emhlabeni ongaphezulu.
Ukuhlelwa kabusha kwezabiwomali zikahulumeni kuzoveza kangcono futhi kukale lendlela yokwenza ngokubambisana entsha.
Angazi ukuthi inani lalithini, kodwa impendulo ithi yebo, yayibiza kakhulu. ukungenelela .
Izigatshana zokukhiphela ngaphandle akumele zichazwe kumgomo wama-rate, abathola imali yempesheni kanye nesibonelelo sikahulumeni sokukhubazeka akufanele ukuthi bakhokhe.
Enye inselele ukusombulula ukwahlukana kanye nokwehlukaniswa kwangaphambilini kohlaka lwezikhungo ekuhanjsweni kwezinsiza zezenhlalakahle.
Inhloso yakho ukwenyusa ukwengeza ubugugu kwi-downstream kwezinsimbi ezisezingeni eliphezulu ngendlela engaphinde isebenziseke ngokwenziwa kocwaningo kanye nokuthuthukiswa kwemboni okufanele, ukudluliselwa kwezobuchwepheshe, kanye nasekugcineni, ukuthengiswa.
Gqugquzela izindlela zokubheka kanye nokubika izimali ezisetshenziswe ekwakheni kumkhakha womphakathi kanye nozimele kanye nokuthuthuka kwezenhlalo ngokomnotho kwimboni yokwakha.
Sesiqale ukuxoxisana nababambe iqhaza kuzwelonke kanye nasemazweni aphesheya ukuze kubhekwe ukwakhiwa kwesikhungo se-petrochemical eNingizimu neKapa.
Ukudluliselwa kwemali ngakunye kuyahlolwa ukuze kubonakale izingozi ezingase zibe khona ngenxa yalokho kudluliswa, kubhekwe nenzinto ebezibandakanyeka, kanye nendlela ezisetshenziswa ngayo ekugcineni kanye nomuntu ozogcina ezisebenzisa.
Uma usungula igumbi lokwenz aucwaningo elifana naleli kumele ucacise lokho elikwazi ukukwenza ukusukela kukuhlanza kanye nezokuphepha kwigumbi lokwenza ucwaningo lwe-physiology kanye nokwenz aucwaningo oluthile.
U-supervisor osebenzayo uzobheka zonke izehlakalo, izimo eziphuthumayo, uzobheka umsebenzi owenziwayo kanye nokusebenza kuka-operators.
Lokhu kubaluleke kakhulu uma ucabanga ngokungenzeka ekuguqulweni komhlaba ovundile ube umhlaba ongatheli lutho, njengoba izindawo zamapulazi kuyizona ezisengozini enkulu yokuguqulwa komhlaba ovundile kube umhlaba ongatheli lutho.
Lokhu kuhluleka kokusebenza kwamapayipi ngokuphathelene nobuqotho bomsebenzi wokwengamela amapayipi, ukudizayinwa okuchaziwe kanye nokuthi ingabe amapayipi, esimweni akusona njengamanje, akulungele ukuthi enze umsebenzi.
Kodwa, lolu hlelo aluhlanganisi izinto zokuhamba uma izikole zithatha uhambo ezihlelwe izikole eceleni.
Sesithule izinhlobo ezahlukene ezinyangeni ezahlukene ukuze sixhase ukuthuthukiswa kwamakhono, ikakhulu ezindaweni ezisemadolobheni eNtshonalanga Kapa ezikhethelwe ukuthi zihlomule kulokhu.
Abantwana baphinda bafundiswa futhi ukuthi bayilandele kanjani imikhondo.
Singaqala ukusebenzisa kanye nokuthuthukisa esikwazi ukukwenza njengabantu.
Phakathi kwabo bekukhona izingane ezisencane, ekusolwa ukuthi bezibandakanyeka ekudlwengulweni kwentombazane esencane.
Siyaqhubeka nokukhathazeka ngokuphathelene nezenzo zamasosha akwa-Israel.
Namhlanje indlu yezingqila iyi-bar eduze kwendawo yepulazi elidala.
Ngemuva kokuvumela ukungabi sezingeni kwezimakethe, noma imizwa, umehluko empeleni kuba ingcebo yangokomqondo.
Indawo okuqondiswe kuyona i-Breede River Valley lapho izithunywa zizokwethulwa khona kubuciko bokuxoxa indaba.
Ngakho Izinhlelo Zenu Zentsha zingafaka isandla ngokuphathelene nokunikeza amandla abantu abasha ukuze bakhethe benolwazi.
Uma umuntu wesifazane enezimpawu ezithile noma ezangaphambili ezikhomba i-smear esikhomba okungahambi kahle noma kunezinkomba zocwaningo lwezempilo zokuthi, kungenzeka athole amanye ama-smear okuhlola umdlavuza wesibeletho ngaphezu kwalezo ezintathu.
Isizukulwane sososayensi baseNingizimu Afrika, osomethamethiki kanye nezazi zezibali kwacekelwa phansi.
I-retrofitting kanye ne-green procurement kuzosho ukutshala izimali okuthe xaxa, kodwa kuchaza ukongela isikhathi eside futhi kuchaza ukukwazi ukukugcina ukuzinza isikhathi eside.
Inhloso yalokhu kuhlela kabusha kwakungukwenza kangcono ukusebenza kanye nokusebenza ngezinga elilindelekile.
Inhloso yalo mxhaso wamanje bekungukusiza abathuthukisa iphrojekthi ngezindleko zokuqalisa amaphrojekthi amandla aphinde asebenziseke.
Impumelelo ephindwe kabili kanye nesigamu yinto engakaze izwakale kwinkampani enonyaka owodwa.
AmaKhrestu asemhlabeni wonke azogubha iPhasika kule mpelasonto.
Kuyaphuthuma futhi ukuthi Amakolishi ezobuchwepheshe kanye nama-Technicon abheke izindlela zokulungisa izifundo zazo ukuze zihambisane nohlelo lukahulumeni lwe-Human Resources Development Strategy.
Isibhamu sizohanjiswa ukuze siyohlolelwa ukuthi asikaze yini sisetshenziswe kwisenzo sobugebengu.
Kodwa akwenzi ukuhlinzekwa kokuvikelwa kwelungelo lokuthula.
I-silage eyenziwa ngemidumba isb. ama-clover kanye nama-lucerne kudinga ukwengezwa kwamandla okugcina ngokwenziwa ngcono kokuthathwa kwe-silage yimfuyo.
Ukuthathwa kwamasampuli okulula kusetshenziswa emaqenjini womabili ayizimboni eziyisilinganiso esiphakathi nendawo, kanye nakumaqembu ayisilinganiso sesithathu kanye nesesine ezimboni ezincane.
Zonke izinkomba zithi amaphoyisa azokwazi ukubahlanganisa nezinye izehlakalo lapho abantu abaphangwa khona bekhonjwe ngemibese.
Abanye bethu bayathokoza ekumeleni izwe lethu ngendlela engelona iqiniso njengezwe elibi kakhulu emhlabeni ngokuphathelene nezenzo zokungahambisani nezenhlalo.
Amagesi akhishwa ama-incinerators kanye nokushiswa ngokungemthetho kwemfucuza kunomthelela ekukhululweni komoya ongalungile obe engozini izimpilo zabantu.
Womabili lama-Summit avumelene ngokuthi Isifunda ngasinye kumele sihlanganise Ukukhula kanye Nentuthuko Yesifunda.
Izifundo zangaphambi kokuthola iziqu zokuqala kanye nangemuva kokuthola iziqu zokuqala ekugqugquzeleni ezempilo zizosungulwa kwizikhungo ezifanele, kuvumele abagqugquzela ezempilo abanamkhono ukuthi basebenze kuzona zonke izindawo ezweni.
Ukuzinikela ekuqaliseni imigomo enozinzo kanye nokuhleleka.
Okuhle ngayo empeleni ukuthi inendawo yokubuka inkundla yezemidlalo kanye nezindawo zokuhlala abalandeli ezahlukene?
Umsebenzi wakho namhlanje ukuthi ukhiphe uhlelo oluhle lokubheka ukusebenza oluzomelana nokucutshungulwa okukhulu Kwekomidi leNdlu Yesishayamthetho Kazwelonke.
Kuyimibiko emifushane, kodwa ngiyaqinisa ukuthi iyiqiniso.
Kodwa, Obhekelele uhlelo kanye neqembu lakhe sebebeke amahhovisi eBurundi ukuze babheke ukuqaliswa kwesivumelwano sokubeka phansi izikhali.
izindawo zokuhlala izivakashi ziningi futhi zisezingeni eliphezulu kuwona wonke amadolobha asingethe imidlalo, watshela izintatheli zamazwe omhlaba eBeijing ngoLwesine.
Sikholelwa ukuthi ukuphepha kwezwe kuhlangene ngendlela engehlukaniswe ngokwenzekayo futhi lokhu kokubili kuxhumene.
Imininingwane yale misebenzi ehambisana nokukhiqiza iqukethwe Kumbiko Wonyaka.
Ukwengeza ekuthuthukisweni kwe-trauma unit isikhungo sezempilo sizophinda futhi sifakwe uhlelo lwe-centralised oxygen oluzothatha indawo ye-mobile system endala, i-intercom kanye nohlelo lwe-alamu yomlilo.
Imojuli entsha yokwenza imibiko, ukwenza amabalazwe kanye namagrafu ikuvumela ukuthi wenze imibiko esikrinini, amabalazwe kanye namagrafu esikhathini esizayo.
Noma ngabe ikuphi ukukhombisa ukuhambisani nokuthile kanye nemibono engcono ngathi, iningi lethu lisagxile kuhlelo lokufunda ukuthi singayithatha kanjani ingxoxo mpikiswano evulelekile kanye nemandla.
Izinkambu kanye namajele kwakuqashwe izinhlangano ezilwela inkululeko.
Ukuze kwakhiwe izimo zokugcinwa kozinzo lwesikhathi eside, ukwakhiwa kabusha kanye nentuthuko eSomalia.
Ukwakhiwa kobhasikidi, ubuciko obenziwe ngocingo kanye nezinye izinto ezenziwe ngqo ukuthi zithathe isimo esithile ezivela kwizinto zokuluka noma ezenziwe ngamashidi, imicu noma izinto zokuluka.
Amalungu e-Metro Police makhathaleni aphinda abopha abanye abasolwa abangabokufika kuleli.
Abaseshi baphenya nokuthi kungenzeka ukuthi amanye ama-bouncer ayabandakanyela ekuthengisweni kwezidakamizwa, ikakhulukazi ngaphakathi kanye nasezindaweni ezizungeze ama-night club eGauteng yonke.
Njengoba izinhlelo ezisunguliwe ezifana nalolu zamanye amazwe sezikhombisile, wonke umuntu uyahlomula ngoba abagibeli bafika lapho beya khona ngesikhathi esincane kanye nangemali encane kkahulu futhi isiminyaminya sezimoto siyehla.
Knaye nokuthi i-pellagra ichazwa kwisichazamazwi se-world book njengesifo esikhonjiswa ukudabuka kwesikhumba, isimo semizwa futhi ngesinye isikhathi ukungaphili kahle komqondo.
Ukuze kuqinisekiswe ukudalulwa okuvulelekile, ukufinyelela kanye nokusabalaliswa kwemininingo yezendawo kanye nolwazi.
I-curio shop ihlinzeka ngezinkamba, obhasikidi kanye neminye imisebenzi eyenziwe ngesandla.
Ukwengeza, kukhona ababkhokhelwa kwinkolo yamaSulumane abangabase-Afrika, abafike lapha bevela kwamanye amazwe ase-Afrika.
Amaminithi omhlangano angatholakala ngokuchofoza lapha ngezansi.
Ukutshodiswa kwe-lactose yilawa magciwane kubangela inani elikhulu lokwakheka kwegesi, okubalwa kuwo amagesi e-carbon dioxide kanye ne-hydrogen.
Imigomo emisha kanye nokuphoqelelwa kwayo okwenziwe kangcono sekwehlise kakhulu ukuxhashazwa kungabhekelelwa ukuphinda kusetshenziswe nakusasa kwamahlathi ase-Mount Kenya, okuyindawo ebaluleke kakhulu ekugcinweni kwamanzi kanye nakwi-hydro-power generation.
Uma uqhubeka no-Quality Street, indawo ebanzi engakwesokudla ihlinzeke ngamathuba afanayo okwenza ngcono ukubukeka kwendawo, okuhlanganisa ama-boulder amakhulu aqoqelwe ndawonye ezikhaleni ezithile.
Ndawonye kanye nokwazi izimo zendawo, lezi zinkomba zizovumela ukuqondanisa kangcono kokuhlinzekwa kwezinsiza kanye nezinhlelo zokwehlisa ubumpofu.
Lokhu kufaka nokwenganyelwa kwemakethe yabasebenzi ngendlela evumel izinhlaka zokuxoxisana ngokukhululekile, ukwahlukana kokuetshenziswa kwamazinga okuqasha kanye nokwenganyelwa kwezwi.
Isikhathi sokushintshwa kwalokho esikubhekile yimanje, futhi akukho lapho me miphumela emihle eseyikhonjiswe kahle khona ukudlula eNtsonalanga Kapa.
Kuvuleleke kubathwebuli zithombe abasafunda kanye nalabo abamnkatsha ubomvu ngokufanayo, abangenele abangabathathi zithombe abasafunda bakhombisa ukuba nekhono lokwenza umsebenzi njengoba izithombe zabo zakhombisa ukuthi bangenza okukhulu.
Angazi lutho mayelana nokuzalelwa kwezingane laphaya, ingabe mhlawumbe kukhona okwaziyo Max.
Ngeshwa, emhlabeni wonke, ubandlululo luya ngokukhula.
Akukho ukuhlanganyela kwimikhakha eyahlukene kanye nokubheka izinto ngokuphelele.
Isazi ngezibalo esingena kumkhakha wokuhlaziya imininingo kumele sazi izimo eziphathelene nezenhlalo, ezomnotho, ezomlando kanye nezepolitiki uma sichaza okushiwo yizibalo.
Kwathi uma sekubonakala ukuthi zingxoxo sezihamba kahle eKempton Park, ukubuya kwalezi zishoshovu kwasheshisa izinto.
Isikhundla somuntu ozoba ngusihlalo Wekhomishani Ehlangene Yokubekwa Phansi Kwezikhali.
Impikiswano iholele ekubambaneni ngezandla lapho lona oshonile kuthiwa wagwazwa khona esifubeni umfowabo.
Hlola izinhlelo ze-stormwater eduze nekhaya lakho kanye nasendaweni yakho ukuthi luhlanzekile yini nokuthi lusebenza kahle.
I-culture media elungiselelwe ukuthuthukiswa noma ukugcinwa kwama-micro-organism ahlanganisa amagciwane kanye nezinto ezifana namaseli ezitshalo, abantu noma awezilwane.
Lokhu kuhlale kwenzeka - ngamanye amazwi noma iyiphi iphrojekthi yomcwaningi igunyazwa ungoti ukuze kubonakale ukuthi akahlukumezi izilwane.
I-Afrika ngaleso sikhathi kwakuthiwa yizwekazi elingenalo ithemba, elimnyama.
Ekungcoleni okunenkani noma ama-gummy adhesive, sebenzisa amanzi, amanzi kanye nensipho emnene, noma i-isopropyl alcohol.
Umthelela walo mbulalazwe kuhlelo lwethu lwezemfundo unakho ukuba mkhulu kakhulu, nokuthi kungathatha iminyaka eminingi ukuthi kuqulwe umonakalo owenzekile kwizizukulwane zethu zakusasa.
Cha bebgingenzi okuphambene nomyalelo wakhe.
Kanti kwimihlambi ephilile ayikho imikhawulo uma uthenga inkunzi, ngezifo ezifana ne-trichomoniasis, yizinkunzi ezisencane kuphela ukuzalanisa okungekona okwemvelo kuphela okumele kusetshenziswe.
Amaqembu okwenza umsebenzi ahlukene anesibophezelo sokushayela amaphrojekthi angaphansi kohlelo lwe-Dassie.
Umnyakazo obhekise ekuhlanganiseni kanye nokujulisa le ntando yeningi kuyaqhubeka ngokushesha, noma ngabe kwenzakalani okuyisiphazamiso kanye nokubuyiselwa emuva ngesikhathi esithile.
Umlando we-Afrika ngaphambi kokuba ibuswe ngabantu baphuma kwamanye amazwe kwimiphakathi eminingi kanye nemibuso eminingi, abantu besifazane yibona ababehola intuthuko futhi baholela namazwe abo kwimpumelelo enkulu.
Ubudlelwane obuphakathi kwamazwe amabili okuyiNingizimu Afrika kanye neMexico buhle futhi lamazwe amabili asebenzisana kahle ndawonye kumazinga ahlukene kwizindaba ezifana ne-South-South co-operation kanye ne-nuclear disarmament.
Uma izimpahla sezifikile eKapa kwaqinisekiswa lokhu. Ama-pallet epulangwe ayisikhombisa afakwe kumabhokisi amakhadibhodi agoqwe ngeplastiki futhi alinde ukuzolandwa.
Bathi bazofaka ingxube ye-pyrotechnical eyi-gas grenade noma into efana naleyo.
Ukuzwakala kahle ngokulandela uhlelo oluthile kuqondise ekusetshenzisweni kwamazinga omhlaba, imihlahlandlela, kanye nezindlela zokusebenza okuvunyelwene ngazo.
Izicukuthwane nosomabhizinisi base-Argentina kanye nabamele abantu baseNingizimu Afrika abatshale izimali e-Argentina.
Ukufakelwa kwenhliziyo, inso, ulwembu lwenhlamvu yeso kanye nesibindi kwenziwa kulezi zibhedlela.
Lokhu kuphetha ukwengamelwa kwe-stormwater, okugobhoza ezimbonini, ukuchithwa kwamanzi angcolile kanye nokuphumayo okugobhozayo.
NgokoMnyango Wezokuthutha wesifundazwe, umsebenzi ozokwenziwa ngenyanga ka-Okthoba uzosetshenziselwa ukubona ukuthi ingqalasizinda isililungele yini ibhola lendebe yomhlaba.
Kodwa, kuhlukile kuma-internship ngoba kugcizelela ukusiza kanye nokusebenzela umphakathi, ngamavolontiya asiza imiphakathi athola imali encane yokuzigcina angatholi iholo.
Lo msebenzi uhlanganisa umsebenzi wamaqembu enza imisebenzi eminingi anikeza kokuxhasa okuphelele, ukusukela kubaphathi abasezikoleni ukuya kwidingo ezikhethekile zemfundo kanye nokuxhaswa kwezifundo.
Izinhlelo ezibhekwe ngeqiniso kanye nalezo eziqondene nezwe kumele zilungiswe ukuze kuzuzwe lokhu okuphokophelwe kanye nokunye okuhlobene nakho.
Umoya onukubezekile ovela ezimbonini kanye naseziteshini eziphehla ugesi isikhathi esiningi uba ne-sulphur dioxide kuwona.
Abantu ngamunye kanye nabaphathi babo baqala ukuqalisa Izinhlelo Zokuthuthukisa Umuntu Ngamunye futhi lokhu kuyahlolwa ngokuqhubekayo.
Amancibilikisi kanye nabacolisisi bethusi, i-lead, i-chrome, i-manganese, i-zinc, i-aluminium, i-nickel, i-tin noma ezinye izinsimbi ezine-non-ferrous base kanye nama-alloys ezinsimbi ezifana nalezi.
Njengoba ngikhuluma, uhulumeni usohlelweni lokusungulwa.
Isamba semali engakadalulwa sathathwa esitolo.
Nathi siyizakhamizi zezwe "elabe seliseduze kakhulu nokuzibhubhisa".
Okuhle ngezomnotho zezenhlalo kuhlanganisa amathuba okuzenzela imali "kwabaziphilisayo", ikakhulukazi abantu besifazane okuyibona balimi ezindaweni ezisemakhaya.
Futhi uma ukhuluma ngezitha, savumelana . Ukungacaci kahle kwangaphandle, ukungaboni kwethu ngasolinye kanye nezitha zethu zangaphandle, yayingasekho impi emingceleni.
Ama-retreaded noma amathayi enjoloba asetshenzisiwe a-pneumatic; aqinile noma ama-cushion tyre, ama- tyre treads kanye nama-tyre flap, enjoloba.
Omunye futhi umsolwa uboshwe eRenki Yamatekisi yase-Orkney, ngemuva kokuba ebonwe ikhamera enza izenzo zokwephula umthetho.
Ukwakhiwa i-ethyl alcohol ngokohlelo oluhlanganisa ukutshodiswa kwemifino kanye nokuvutshelwa okuphetha ngokuba utshwala.
Namhlanje sihlonipha isifundiswa esikhulu sase-Afrika, ethanda futhi egqugquzela umqondo wenkululeko, ukulingana, uxolo, ubulungiswa kanye namalungelo abantu bonke.
Lo mzungezo wemininingwane yezezibalo ojwayelekile ovumela ukukalwa kanye nokuhlaziywa kokwenzekayo okuthinta ezomnontho nenhlalo, njengoba kuchazwe kwi-snap shot overview esikhishwe kule mininingo.
Njengoba sekube nokwephulwa kwesivumelwano nakuma-suite, ingabe kunjalo?
Waphinda wagqugquzela imiphakathi ukuthi iphathe kahle izivakashi futhi ibe nobungani kwizivakashi eziza kwisifundazwe kwi-Confederations Cup.
Kuningana okungenzeka ukuthi kwenzekile, okunye kwako kuchazwa kafushane.
I-Salmonellosis isifo esibangelwa amagciwane esivela ngokuthi uvele uphathwe ikhanda, imfiva, isisu, ukukhishwa isisu, ukuba nenhliziyo encane, ukubuyisa kanye nokuphelelwa amanzi emzimbeni.
Amaphoyisa ase-Stilfontein nawo abe nesandla ekuboshweni kwenani elikhulu labasolwa, umsolwa ngamunye uthweswe icala lokweba, ukweba i-trailer, ukutholakala nensangu kanye nokugqekeza izindlu nokweba impahla.
Kunesidingo esiphuthumayo sokuthuthukisa Umgomo Kazwelonke Wogu.
Inhloso kwabe kungukuba yinkomfa yesithangami sabezindaba sokugxeka i-ANC ngomgomo wayo okungewona owentando yeningi kanye nokuveza izinto ezazenzeka kwinkambu ye-ANC yase-Uganda.
Ukuyekiswa ukwengamela kanye nokunikwa inkululeko kwezimakethe zezindiza zakuleli kanye nezaphesheya.
Amalungu ezokwengamela izimo eziphuthumayo, avimbela ubugebengu kanye nabaseshi basebenza ubusuku nemini ukuqinisekisa ukuthi bonke abaphula umthetho bayabanjwa.
Bobabili abasolwa bahlanganiswe ngempumelelo nendawo lapho kwenzeke khona isehlakalo futhi abaseshi bazobheka ukuthi angeke yini bahlanganiswe namanye amacala okudunwa kwezimoto endaweni yasePitoli.
Ukukhubazeka kubangelwa ezinye izifo ezifana nalesi.
Iqulu labantu labona owesifazane okhalayo bajaha abasolwa babamba.
Zonke lezi zimo zikhombisa ukuthi sibheke ngeqiniso izinkinga ze-SADC regional integration program kuzomele sibhekane nakho, bese ngalokho siqinisa izindlela zokuxazulula izinkinga.
Ngonyaka odlule i-WCED yasingatha i-safety indaba kanye nabo bonke abadlala indima ababalulekile, ukuze kuxoxiswane ngohlelo lokubheka umthelela.
Ayikho incazelo enganikezwa engenza kube yinto efanele ukuhlanganiswa ndawonye kwezinsiza zabantu abazimele.
Inhloso yalo mthetho ukwengamela ukukhishelwa ngaphandle kwabantu abahlanganyela ngenxa yezinhloso ezifanayo zokwenza inzuzo kuma-time-share kanye nakwizikimu ze-time-share; kanye nokuhlinzeka izindaba ezihlangene nalokho.
Kuzoba khona amakhemisi avula ubusuku nemini ngesikhathi salo mcimbi.
I-classic French bistro seyiphenduke isikhungo saseThekwini.
Abazali abamkhulisayo kodwa kungebona abazali bakhe uqobo babemthanda kakhulu wakhula njengezinye izingane ekhulela eGoli.
Ngangicabanga ukuthi wayezozwa leyonto eyenza abantu abakwividiyo bavale amakhala.
Leli lisu lokwenza umsebenzi lingelinye lamasu ahamba phambili asungulwe uhulumeni wesifundazwe wezomnotho nentuthuko, okuhloswe ngakho ukuba kuzuzwe Ikhaya Labo Bonke.
Uyabona ukuthi imiphumela yalezi zinqumo mikhulu kakhulu.
Ubufakazi bukhombisa ukuthi noma amaqembu abantu abahola imali encane ekwazi kancane ukonga kunabantu abakwiqoqo elihola kangconywana , izimali abazongayo zibhekiswe kwisidingo esithile, esifana nemfundo kanye nendawo yokuhlala.
Abanye balaba bantu balimala ngesikhathi sokuboshwa kwabo, yebo empeleni ngakubona ukuthi lokhu kungenzeka ngoba kungamanye amaqiniso empilo.
Ubuchwepheshe obusha kwezemijovo kuhlanganisa imijovo eziyekela ukusebenza uma seyisetshenzisiwe engavumeli ukuthi iphende isetshenziswe futhi sebethuliwe.
Sizogqugquzela zonke izinhlangano zezenkolo kanye nalezo esekelwe kwezenkolo, amabhizinisi, izinhlangano zezemidlalo kanye nezikhungo ukuthi sizuze lokhu okuhlosiwe.
Inani lezilwane kungenzeka lishiyashiyane ngesikhathi sonyaka sokudla emadlelweni.
UMasipala waseGeorge uhlinzeka ngezinsiza eziyisisekelo Edolobheni laseGeorge kanye nasezindaweni ezilizungezile.
Wabe esesonga wathi lesi siinqumo esithathwe yikhabhinethi.
Owesifazane wathweswa icaal futhi kulindelwe ukuthi avele enkantolo maduze.
Ngaphansi kwesu le-Transfrontier Park, ukwengamelwa kohlelo lokuphilisana kwendalo, phakathi kwezinye izinto, ukuloda imvelo, ukusebenzisa kanye nemisebenzi yokulawula.
Ngiyaqinisa ukuba yiqiniso kokuqukethwe yisitatimende.
Ukulungiswa komgwaqo okuhlala kuhlale kwenziwe Kwizindlela Ezihlanganayo zase-Elands Bay kuhlanganisa ukuhlanza ama-prefabricated culvert,ukuhlanzwa ngesandla kanye nangemishini kwimigudu yenhlabathi kanye nokulungiswa kwezimpawu zomgwaqo.
Akekho umuntu ovumeleke ukuthi achelele ngepayipi indawo eqinile noma e-paved esebenzisa abantu aphathekayo, ngaphandle kokuthola isaziso esibhalwe phansi.
Asazi lutho mayelana nokushushiswa okwenzekile kodwa ngalokho asichazi ukuthi akwenzekanga.
Ukuthola umbhalo ophelele ngensiza yekhompuyutha; insiza ye-Comprehensive reference enothile ngalokho okuqoqiwe kohlu olugciniwe oluxhasa umsebenzi wePhalamende kanye nokwenziwa kocwaningo.
Indlela yokufundisa inyumeresi igcizelela ukuphindaphinda njengento eqaphelekayo yensiza edingekayo - uma lokho okufundwa ngakho sekucacile - ukuze kusize ekukwazini ukufunda kahle inyumeresi.
Inikeza ngamathuba okutshala izimali kwimikhakha eyahlukene yomnotho.
Kuyaqondakala ukuthi unginqamule ngesikhathi esibalulekile, kodwa ngizamile ukukubeka bgamafuphi.
I-sectional title unit ichazwa njengengxenye kanye nesabelo esingahlukanisiwe kwisakhiwo esihlanganiselwe abantu abaningi.
Kungalesi sikhathi labo abaningi behlelwa khona amashwa.
Kubeka engozini ithombe esiyinhloko kanye nezimpawu zoMnyango Wezokuthutha Kazwelonke waseSifundazweni sase-Free State.
Kungenzeka futhi ukuthi bathole izindlela zokukhiphela ukudinwa kanye nokungaphatheki kahle kwabo ngezindlela ezingabeka engozin izimpilo zabo noma izimpilo zabanye abantu.
Uma unendawo ekhulisa iphinde ithengise izitshalo eyaziyo ngendawo eduze nawe ungasika izitshalo ezimbalwa bese ubuza ukuthi ziyini.
Okwesibili, amazinga okushona kwabantwana, ikakhulukazi phakathi kwabantu base-Afrika, Amakhaladi kanye Nabamhlophe.
Inyunyana ezikwiqembu elihlelelwe ukuthi lenze umsebenzi othile sezicele ulwazi olwengeziwe ngokuphathelene ne-stipend, esesisihlinzekile.
Ukukwazi kwakho ukukhombisa ukubekezela noma kunzima angeke kukwazi ukuthi kungaziswa, imbala nakulabo ababona okubi nge-Afrika.
Lezi zimpahla bekumele ziye eMauritius kodwa ngeshwa zagcina eThekwini.
Siqinisekile impela ukuthi ibhizinisi lingaphumelela kuphela umaizinhloso zezinhlangothi zombili zibonakala.
ULwesithathu lungenza okuhle kakhulu ekubei nesandla ekulungiseni ukwehla kwenani lezinkundla zemidlalo jikelele.
Abathathu kubona bethweswa amacala okuphula imithetho yomgwaqo, ababili kubona ngokutholakala bempahla okusolwa ukuthi yebiwe, futhi ngamunye kubona ngokubukela phansi isithunzi sabanye, ukweba kanye nokweba esitolo.
Abathengi baphinde bakhokha enye imali yokuhlola umhlaba wamagceke abo.
Ikheli lakho akumele linikezwe noma ikuphi kumyalelo wokuvikela.
Impela, bangani abahle, ngikholelwa ukuthi kuninike ugqozi, futhi nokuthi nani nizonika intshisekelo i-Afrika kanye nomhlaba.
Kuboshwe abantu abayisikhombisa ngamacala ahlukene asukela kwizinsolo zokutholakala nezimpahla okusolakala ukuthi zebiwe kanye nokutholakala namakhebuli ethusi okusolakalaukuthi ebiwe kanye nokutholakala nensangu kanye nokweba.
Kumele sibheke nemiphumela engemihle "yobunjiniyela bezenhlalo", yokuzama ukunciphiza izinto ezihlanganise izinto eziningi ukuba zingene kwimibono yemicabango engajulile.
Asingabathuki noma singakhulumi kahle ngabo, sibabeke njengabantu abayisicecelengwana esinenkohlakalo noma abakwazi ukwenza umsebenzi.
Esikufakayo kulokho esikuhambisayo izindaba ezibhekene nobunzima okuhlangabezana nakho abasebenzi bezempilo emajele kanye nasezitokisini futhi lokhu kubhekwe kabanzi.
Izikhungo zezimboni nezohwebo ezingasasetshenziswa noma ezingasetshenziswa ngokugcwele lapho ukwandisa noma ukuphinda kuthuthukiswe kwenziwa nzima khona ukunukubezeka komoya okwenzekayo noma okuthathwa ngokuthi kuyenzeka.
Kudingeka amalambu akhanya akhulu emigwaqweni ephambili ukuze asikhombise ukuthi sizinqobe kanjani izinselele ezizayo.
Kodwa kungephikwe ukuthi sizuze impumelelo encomekayo.
Izimpawu ezibekwe noma ezipendwe kuhlaka lophahla olungenazindonga olufana nophahla olumboze amaphampu okuthela uphethroli emagaraji okuthela uphethroli.
Kudingeka ukuthi sibheke izindlela ezingcono zokuthi ingxenye enkulu yabantu, okungabantu abampofu, abakhishwe inyumbazana kanye nabasengozini ukuthi bakwazi ukukhuluma ngazwi linye ukuze ukufinyelela lapho bedalelwe ukuthi bafinyelele khona.
I-Constitutive Act ye-AU ihlinzeka ngobunye bezepolitiki obukhulu kanye nokuhlanganiswa futhi inikela amazwe ase-Afrika kumgomo wentando yeningi, amalungelo abantu, ukuphatha ngendlela efanele, ukulingana ngokobulili kanye nentuthuko esekelwe kubantu.
Izindawo zakuleli zokuhlala kanye nezimboni ziyashesha ukutholakala kanye nokufikekela kuzona yizivakashi, amalungu omphakathi kanye nabahlinzeka ngezinsiza zokuthengisa.
Ukukhiqizwa kwezidlo zenyama noma inyama ehlukene, ophaya benyama abapakishiwe kanye nomqwayiba.
Lolu hlamvu lomthetho luyikhona kokubili ukuba olwempela kanye nokuqhubekela phambili njengoba luhlinzeka ngamathuba amakhulu kubantu abawusebenzisayo futhi luvulela okungenzeka okuwukuhlinzekwa komsebenzi osezingeni eliphezulu kwizakhamizi zethu.
Amaphoyisa kanye namaphoyisa omgwaqo abopha amadoda amabili e-Acorn Road kusadlule isikhashana ngemuva kokuba evulele ngenhlamvu kubashayeli bamatekisi e-Wills road.
Nomuntu ohlala ebona ukuthi izinto zingenzeka, ofana nami, kumele ngesinye isikhathi aphoxeke.
Thatha isikhathi sakho ukhulume nalabo ababheka ukuthi oshaka bakhona yini emanzini kanye nabahlela abagwilizayo ngaphambi kokuthi ungene emanzini futhi ubuze ukuthi ingabe kuke kwaba khona yini ukubonakala koshaka kuleyo ndawo maduze nje.
Cha, cha, cha, angifuni ukona ukulandelana kahle kwezinto.
Sinama-bib ayidlanzana asetshenziswa ngalobo busuku, ingabe ungakwazi ukukhomba leyo-bib?
Zonke izicelo zokuthenga kwamanye amazwe izibhamu ezingazishintshi kanye nezizishintshayo noma ziibhamu ezincane kumele zithunyelwe kwi-Central Firearms Control Register ukuze zibhekwe.
Uma wewufake i-bib, bekuzoba yi-Viper?
Futhi, "njengakumlingo",abasolwa abane bazithola besezitokisini ze-Grey Bar Hotel belindele ukuvela enkantolo.
Yimina owabuza ngesibhamu futhi ngangifisa ukwazi ukuthi ngingasithola kuphi isibhamu.
Inkinga yezidakamizwa ezikoleni zethu kumele ihlaselwe ngayo yonke indlela.
Amakhulu amaningi minyaka edlule, adwetshwe ukulokoza kwe-Southern Cross, kanye nezindaba okungenzeka ukuthi azilona iqiniso zobucebi kanye namathuba angena mkhawulo, leyo mikhumbi emide eme osebeni lwethu.
Abasebenzisanayo balindelwe, njengendlela efanayo yokuhweba phakathi kwabantu ababili abasebenzisanayo kanye nalabo abangasebenzii nabo, ukuze kwenziwe izibophezelo zokuba necala kanye nokuvimbela ukhwebelana nabasebenzisanayo abakwimikhakha eyahlukene.
Wonke amalungu omphakathi ikakhulukazi abashayeli bayexwayiswa ukuthi baqaphele abaduna izimoto nokuthi bangagibezi abantu abangabazi.
Hlinzeka ngesibongo esisebenzayo esinikezwe nguwena kanye no-administrator.
Owesifazane okhetha ukuhlala engaziwa, wesatshiswa ngombese kanye ne-screw driver ngabahlukumezi bakhe abasebancane.
Ngiyathokoza ukuba lapha namhlanje ukuze ngidlulisele ukuhalalisela ngimele Uhulumeni waseNingizimu Afrika, kunina nonke bantu base-Cameroon Ngemigubho Yosuku Lukazwelonke.
Nginethemba elikhulu lokuthi sizokwazi ukususa konke ukungathathwa kahle kohlelo ngokuphathelene Nokuklanywa kwezindawo nguhulumeni wendawo.
Inzika ezansi nesizalo somfula uma kuqhathaniswa nemisebenzi yokwengamela.
Izinkulungwane zabantu abahamba indlela yokholo abahamba ngezinyawo babamba iqhaza kulo mkhosi njalo ngoJanuwari.
Isidlo sasebusuku sezemidlalo sibanjwa nkalo ngonyaka lapho kwaziswa khona impumelelo yabadlali besilisa kanye nabesifazane.
Konke sekume ngomumo futhi izinkontileka ezingaphansi kwalezi kumele zisungulwe kungakapheli izinyanga eziyisithupha kusukela kuqale izinkontileka.
Igama elithi Mongoose lalithathwe kwelesilwane esidume kakhulu sase-Afrika esinomkhuba wokuhlala siqaphile emasimini.
I-ANC esePhalamende seyenze iziphakamiso eziningana ngeZimbabwe .
Ama-folder angavulwa noma avalwe ngokuchofoza uphawu lokwengeza kanye nolokususa, kwi-folder uqobo noma kwigama uqobo.
Sizimisele ukunqoba lo mlando wesigamu seminyaka eyinkulungwane yobugqila kanye nokungathuthukiswa ngokwenele bese sithatha indawo yethu efanele kumphakathi wezizwe njengabantu abalinganayo.
Umsolwa ube funwa futhi ngacala ayisithupha okuphanga ehlomile isivakashi ethaneleni, amacala amane okugqekeza izindlu kanye nokweba kanye nokweqa ezitokisini.
Ngiyanihalalisela ekugubheni kwenu usuku lukazwelonke.
Ungalokothi nanini uziphonse emfuleni, echibini noma edamini uma ungakahloli ukuthi kujule kangakanani nokuth ubheke ukuthi akukho yini okuphazamisayo okucashile noma izingqinamba ezikhona kuqala.
Olunye uphenyo lwaholela ekuboshweni komsolwa wesibili.
I-riparian habitat ichaza indawo yokuhlala esosebeni lomfula.
Ibandla Lokuxazulula Izindaba Zokuqashiswa Kwezindlu loMnyango wami linesibophezelo zokuxazulula izingxabano phakathi kwabanikazi bezindlu kanye nabaqashile, futhi linamandla enkantolo yomthetho.
Qaphela ama-tracer belt akuhlangothi ngalunye lwe-central swath.
Njengoba sazi kahle kamhlophe, kusekude lapho okumele siye khona ukuze sizuze esikuphokophele okungumphakathi ongacwasi ngokobulili, ngokohlanga futhi ophumelelayo.
Esikhathini esedlule, izindaba zokukhubazeka bekuxoxiswana ngazo ngamancozuncozu, ngendlela engahlangene.
Intsha yakhululwa yanikelwa ezandleni zabazali bayo.
Izakhiwo ezisogwini zibiza kakhhulu kubantu abaningi.
Into eyingxenye yohlelo lokugaya ukudla, engahanjiswa kwindawo isb. ama-amino acids kanye namavithamini.
Lo mbiko umele izibalo kwemishado ebekhona kanye namadivosi anikeziwe eNingizimu Afrika.
Sekuqaliswe amaphrojekthi amakhulu eminyaka emithathu ngemizamo yokunyusa amazinga zindawo zombili kuleli kanye nasemazweni angaphandle kwakuleli.
Njengoba behlala benza umbiko wpmhlengikazi uzosho lokho okubonile ukuthi isiguli sikhala ngani.
Beka iplastiki yokulahla udoti emotweni yakho bese uyayisebenzisa.
Abacosheli bezindaba abangagunyaziwe angeke bavunyelwe ukuthi bengene endaweni yenkomfa.
Futhi lokhu kungendlela owabona izinto ngayo e-Ellis Park?
Yonke imiphumela izoqale ihlolwe othishanhloko ngaphambi kokuba ikhishelwe abafundi yisikole sabo.
Intuthuko ekwaziyo ukusetshenziswa ngokuphindaphinda iphnda idinge ukushintsha kwendlela yokuziphatha, ukuqhamuka nezindlela ezintsha zokuphatha, kanye nokwethulwa kwamathuluzi amasha ezomnotho kanye nezindlela ezintsha.
Uma ukhetha ukungakutholi lokho Okubhalelwa u-Ombudsman, sicela uphendule le-imeyli ukuze Ukhiphe Igama Lakho Kuhlu Lokuthunyelelwa Incwadi kumugqa wesihloko.
Umzabalazo womphakathi ongcono wesuthathe iminyaka, isizukulwane ngasinye senza lokho "okumele kwenziwe" ontanga baso.
Okokuqala yindlela okudluliswa ngayo umlayezo.
Futhi wuhlobo lwezinto eziphambene abantu abazifunayo.
Ukulwa nobushokobezi kusebenza kahle kakhulu kunanoma iliphi inani lendlela yokusakaza inkolo ethile njengendlela yokwenza abantu ukuthi bavotele uxolo, ukubuyisela izinto esimweni kanye nokuhambisa ngendlela efanele.
Ukuba sengozini kwempahla engaphandle kwezwe, izibonelo okuyizakhiwo zamanxusa, imikhumbi kanye nezindiza.
Le mibhalo yemibiko ebhalwe lapha ngenhla kumele iposelwe, noma ilethwe ngesandla Kwihhovisi Lomphathi.
Ngokucacile, impumelelo yesenzo ehlanganyelwe kanye nesingatha konke, njengoba ichazwe Kubudlelwane Obusha Bokuthuthukiswa Kwe-Afrika, angeke kuzuzwe ngohulumeni base-Afrika bodwa.
Qhubeka nezinhlelo futhi uqalise okusungulwayo okuzokwenza ngcono ukufinyelela kwizinsiza zokuhlela umndeni zamaqembu nemiphakathi enganikwa ngokwanele izinsiza.
INingizimu Afrika ayikaze isondele njengoba isondele namhlanje ekuzuzeni isizwe esibumbene, esinentando yeningi, esingacwasi ngokohlanga futhi esinempumelelo.
Ukuze impela okungenzeka kokuthi amazwe angakathuthuki ngokwenele akwazi ukuhwebelana ngokukhululeka namazwe athuthukile kuba ngenye yezindlela ezenza amazwe angakathuthuki abe ngcono nokwentuthuko.
Ngakho ukuthembela okwenziwa imodeli yezempilo iphuca amandla abantu abakhubazekile futhi ibakhipha inyumbazana emphakathini, ibavimbele ukuthi bakwazi ukuthola amalungelo ayisisekelo ezenhlalo, ezepolitiki kanye nezomnotho.
Sihlinzeka ngamathuba amahle kakhulu okutshala izimali kumabhizinisi ezolimo, ukudla kanye neziphuzo kanye nakwizimboni zezingubo, izindwangu, ezasemanzini kanye ne-biotechnology.
Umakhi wemikhiqizo yenjoloba eqediwe noma engakaqedwa; e-unvulcanised, e-vulcanised noma imikhiqizo yenjoloba eqinile; imikhiqizo yona noma izingxenye zayo ezakhiwe ngokungekona okwemvelo noma injoloba yemvelo noma ama-gum angathi ayinjoloba.
Uma ukhetha ukungakutholi lokho Okubhalelwa u-Ombudsman, sicela uphendule le-imeyli ukuze Ukhiphe Igama Lakho Kuhlu Lokuthunyelelwa Incwadi kumugqa wesihloko.
Kumele sandise incazelo yokubuyisa ubuntu ngale kwalokho okubhekwe umphakathi okubheke kakhulu izinto eziphathelene nendlela yokuziphatha ngokuphathelene nezocansi.
Batholakala nezingubo zokugqoka, nama-digital camera amabili kanye nombese oyisiliva o-ivory.
Ikhaya lincane futhi siyazama ukugcina umuzwa wekhaya.
Sihlangene lapho ukuzokhala ngokushiywa emhlabeni kohlobo lomuntu olungajwayelekile.
Bahlangabezana nabantu abasha, ababehlome ngamatshe, amathayi, okwenza izivimbamgwaqo ezisebenzayo kanye nentuthu emnyama uma eseshiswa.
Ngiyacabanga ukuthi kuzoqhamuka uma kuvuswa umuzwa.
Babhekene namacala okugqekeza izindlu, ukutholakla nezimpahla okusolwa ukuthi zebiwe kanye nokutholakala nezidakamizwa.
Lo umbiko ofingqiwe wezindawo esifinyelele kuzona.
Wayesiza kakhulu futhi kuhlelo lokuzalanisa izilwane zasendle.
Izindlela Zokwenza Ezigxile Kubasebenzi - Izindlela Ezigxile Kubasebenzo zizosetshenziswa kuzona zonke izigaba zephrojekthi ngayinye futhi abasebenzi bendawo bazoqeqeshwa ngesikhathi besebenza nosonkontileka bendawo.
Uhulumeni omusha okhethiwe wakwa-Israel umemezele ukuthi awunabo osebenzisana nabo ongaxoxisana nabo futhi kumele usebenzise izindlela ezizodwa zokuqinisekisa imingcele ephephile.
I-Adult Basic Education and Training iyisisekelo jikelele somqondo obheke ukufunda kanye nokuthuthuka impilo yonke.
Bangiklinya ngaze ngaziluma ulimi, ngoba ngangizama ukuphefumula ngomlomo, ngoba amakhala ami ayevalwe ngesaka.
Ukusukela ngoNovemba abahlanganisa uhlelo kwizifundazwe bazothola amakhithi ezokunakekela azosetshenziswa abahlengikazi kanye nabaluleka iziguli.
kodwa wathi abezokuvikela balelo lizwe bayaqhubeka nokujikijelwa ngamabhomu futhi bayavinjelwa ukuthi baphume ngokuphelele.
Bathole ngekheli le-imeyli lempendulo esheshayo, e-call centre noma e-walk-in centre.
Ngicabanga ukuthi okukwenza kube nzima kakhulu ukuthi, kubhekiswe ngokucacile kwi-Viper futhi manje nakho osekuvela ngendlela efanele.
Amadoda amane ahlomile akhomba umsebenzi othela uphethroli ngesibhamu amfutha nge-pepper spray.
Uhlelo lwethu loMthethosisekelo selukhombisile ukuthi aumelani nazo zonke izimo nje kuphela futhi akulula ukungena kulona.
Ngingaqinisekisa ukuthi lezi zithunywa zizohlanganisa Amalungu ePhalamende, izifundiswa, izazi zoMthethosisekelo, abamele amalungu omphakthi abahlanganisa izikhulu zikahulumeni.
Ingakwazi futhi ukurekhoda kanye nokugcina amatheyiphu okuhlala kwamakomidi, amaqembu enza umsebenzi kanye namakhomishani angaphansi kwekhomishani uma Ikhomishani inquma kanjalo.
Okunye okungenziwe sekubonakele njengokuhlinzeka isisombululo esikahle kwindawo kwizinto ezakhiwe ngosimende.
ONgqongqoshe Bezezimali besifunda bahlangene ePitoli ukuze badingide ukuhlanganiswa kwminotho emincane, ukubhekwa kwezintela ezisetshenziswa emazweni ahlukene kanye nezindaba zokubheka imigomo yezohwebo yamazwe ahlukene ekutshalweni kwezimali, izikhungo zezemali ezingewona amabhange kanye nokuphathwa kwezikweletu.
Lokhu kusisizile ngesikhathi sibheka isinqumo sikaMohammed, ngoba naye wayesekela izincomo esazenza njengeKomidi Lezinxephezelo.
Ukuzinza okukhulu, kwenze ngcono ukufinyelela ekuqeqeshweni kanye nasekuthuthukisweni kwemisebenzi ehlukene ehlanganiswa nezindlela zokuthuthukisa ukuba osomabhizinisi, kuzoqinisekisa ukuthi intuthuko ihlangana nesidingo sokulungisa ukungalingani kwangaphambilini futhi kwakhe ukuqashwa okunganqamuki.
Bonke abasolwa bazovela Enkantolo kaMantshi yaseKimberley maduze nje.
Sihlalo ohloniphekile, uma ubheka indawo ngokomhlaba i-Turkey ekuyo, akumangazi ukuthi i-Turkey igcine ubudlelwane bomlando obunamandla ne-Afrika.
Iphoyisa elisemsebenzini likuqinisekisile ukuthi i-Toyota beyidunwe ngayizolo.
Kuzokwakha indawo yomphakathi kanye nomnotho enesasasa futhi kuzosiza ukunika isithunzi izindawo kanye nemiphakathi, usho kanjalo.
Wamema iNtshonalanga abeke imibono engahlonipha ilungelo elifanele le-Iran futhi isuse nokukhathazeka kwayo.
Kobugebengu obuseSoweto emini.
Isikhungo isikhathi esiningi sibeka izehlakalo zezifo ezithathelanayo esizibhekile oma esisiza ukuzengamela kwiwebhusayithi yaso.
Yakhiqiza imikhiqizo eminingi yezimakethe zakuleli kanye neyokuthunyelwa ezimakethe zangaphandle, eyayihlanganisa ama-mercurial compound.
Inselele yethu manje ukuthi sakhe ukukwazi ukenza umsebenzi ezingeni lenhlangano ukuze sikwazi ukuthuthukisa amathalente abo.
Ngangimile - ngacabanga ukuthi sengiqedile, ngokubona kwami, ngokubuzwa imibuzo kwami.
Kubukeka sengathi ikhuluma ngezinyathelo zezokuphepha zabahlele umcimbi.
Lonke udlame lwezigebengu luzophela noma luzokwehla kakhulu.
Noma ngame amanyuvesi kumele azimele, kucacile ukuthi kumele kube khona ukungenelela okuthile ukuze kuqedwe ukungahambisi kahle kwangaphambilini.
Ukusungulwa kobunye ubuchwepheshe obungasetshenziswa umkhakha ongekho ngaphansi kukahulumeni ekulahlwni kwemfucuza engenabo ubungozi isb. imfucuza engakahlukaniswa engaboli.
Amaphoyisa abona i-Nissan emhlophe epakiwe eyayibikwe njengeyayisetshenziswe ekuphangweni kwendawo ethengisa izinkwa ngalolo suku ekuseni.
Amadoda amathathu ayeme ngendlela esolisayo eduze nalapho okwehle khona isehlakalo.
iqiniso namhlanje ukuthi sisenakho ukungalingani osekuhlale kumphakathi wethu amashumi eminyaka.
Kunzima ukwenza izifundiswa ezisencane ezibandakanyeka kulezi zimpi ukuthi siyisizwe esisodwa kanye nabantu ababodwa.
Ngakho eqinisweni abawona amasosha alekelelayo ongawabizela ukuthi asebenze kwenye indawo.
gaphandle kwabantu bezindawo ezizungeze iPotchefstroom kanye nezinye izindawo zase-North West, nabantu base-Free State nabo imbala kuthiwa bakhwabaniselwa.
ngicebisa ngokunamandla ukuthi abanikazi bemizi abahlukumezrkile abamangalele abaphule umthetho, usho kanjalo.
Ngifisa ukugqamisa izincomo elindelayo ezenziwe Ikomidi Lokugcinwa Kwezimali.
Asivamisile ukulindela ukuthi izinkomo zenyama zikhiqize inani elilinganayo lobisi njengezinkomo zobisi.
Kubekwe ithimba lokwenza umsebenzi ukuze lihlole ukuhlasela okwenzeka kwidolobha elinasolwandle lase-Cape Flats.
Kunjalo, yingakho sibekwe ohlangothini olungaseningizimu.
I-Mayor's Awards for excellence iklomelisa amalungu omphakathi enza ngcono izimpilo zamanye.
Uhulumeni wase-Austria uzinikele kumagugu aseYurobhu, ikakhulukazi amalungelo amaqembu amancane, kanye nokuphathwa kwabantu ababalekele kanye nabathuthule kuleliya lizwe.
Ukwakhiwa komhlaba ongcono kubalulekile ukuze kube nezindlela ezixhasa izinhlangano kanye nezinye izikhungo.
Abasebenzisi bakagesi abanama-credit meter abashintshela kuma-meter akhipha ugesi othengiwe .
lezi zinsiza zixhasa i-National System of Innovation, futhi zikhombisa ukukwazi ukumelana nezinguquko eziningi kwindawo yobuchwepheshe obuhlala bushintsha.
Akubona ubuhlakani ukunciphisa inani elinconyiwe lomquba.
Ngelinye ilanga ngiyathandaza, ngiyathandaza, ukuthi uNkulunkulu kanye nabantu bonke basezweni lami ukuthi bakwazi ukuthola ezinhliziyweni zabo ukuthi bangixolele.
Xhasa ukuthuthuka okusheshayo komgomo kazwelonke wokuphathwa kwezindawo zogu, kanye nokuhlanganiswa kwe-biodiversity okuqukethwe lapha.
Ngicela uphinde uyibeke ngenye indlela, ukuze ngiyizwe kahle.
Okufakwa kwendlela ye-cohort-component esetshenziswa ekuqikeleleni ethathelwa kuhlaziyo oluchazwe kabanzi ekwenzekeni kwezinto eziphathelene nokuzalana, ukushona kanye nokuthuthela kwezinye izindawo.
Isibonelo, Ukwenza into ngokuzinikela, Ujakalase emasangweni kanye Nehhashi leduna futhi wonke umuntu uyazi ukuthi yini elindelekile kubona.
Amaphoyisa asafuna abanye abasolwa okungenzeka bahlanganiswe naleli cala lokugqekeza indlu kanye nokweba.
Ukulungiswa kokungalingani kwezindawo okudlule kanye nokuhlanganiswa kwezindawo ezazincishwe amathuba ngaphambilini.
Uphiko Lobugebengu Obuhleliwe laseKimberley lalandela imibiko elayithola ngokuphathelene namakhebuli ethusi ebiwe futhi atholakala egcekeni eWitdam.
Ukuphefumula, okunophawu lomgwaqo oluluhlaza okotshani, ngokujwayelekile kuqukethe olunye ulwazi noma ukucaciswa okuhloswe ukwenza noma izenzo zokuhamba kombhalo, ngaphandle kokucela omunye umsebenzisi ukuthi asebenze kuyona.
Manje sesizozama ukuthola insiza yokuletha iyunithi yezidingo ezihambelayo ezosetshenziswa njengengxenye yama-jamboree okuletha izidingo kanye nokuhlinzeka izindawo zokuletha izidingo ze-one-stop ezindaweni ezisemakhaya.
Lokhu kuhlanganisa izindleko zokulungisa amapayipi aphukile, ukuthulula imigodi, ukukhipha imfucuza evimbe amapayipi ahambisa indle kanye nokukhokhela abasebenzi kanye okudingeka ukuba bebze umsebenzi wokulungisa.
Nashaywa kancane nonke njengeqembu okokuqala.
Amakamelo okulala amakhulu angama-en-suite anamakamelo okuphumula, ikhishana elincane kanye ne-double sleeper couch - izindawo zezihambi ezilungiselelwe ukuthi uziphekele kuzona.
Ngihalalisela bonke abaphumeleIe futhi ngikhuthaza laba abangaphumelelanga ukuthi baqhubeke.
Wawubona kuphela umshayeli kanye nomgibeli wakhe owayehlomile, wayefakwe ngaphansi kwe-dashboard yemoto.
Lokhu kuqede isizukulwane sososayensi, abazi izibalo kanye nezazi zezibalo eNingizimu Afrika.
Thembekani ngendlela efanayo - Zibandakanye kwezocansi ngaso sonke isikhathi nomuntu ofanayo.
Ungathola ukuthi iSahluko kumThetho asihambisani nomthetho.
Bonke ababhali bezinkondlo ababethamele umhlangano wokucobelelana ngolwazi, kuzoshicilelwa izinkondlo zabo kumbhalo wezinkondlo zokugubha i-Africa Day.
Iqhwa kwisiphuzo, kodwa, akumele kukhathaze, njengoba abadayisa iqhwa eJakarta basebenza ngaphansi kwemihlahlandlela kahulumeni eqinile.
Siyaxolisa kwizethameli ngokuqala ngemuva kwesikhathi kodwa kubaluleke kakhulu, wonke umuntu kumele azi kabanzi mayelana nayo yonke imibhalo ezodingidwa kumhlangano wanamhlanje.
Ingxenye yemizamo yethu yokugcina intuthuko kumele futhi abhekelele ukwenza isimanjemanje iminotho yethu, ekuthatheni indlela yokwenza yokuhlanganyela kanye nokuhlanganisa ukuthuthukiswa kwezindawo ezisemakhaya kanye nokuvuselelwa kwezindawo ezisedolobheni.
Futhi, uyazi, uvumelekile ukuthi ungahamba manje uma ufuna.
Ukusungulwa kwe-AU nge-Constitutive Act, okungumbono omuhle kakhulu kanye nomgomo wenqubekela phambili, sekubangele ukulindela okukhulu kwezepolitiki ezisheshayo, kwinqubekela phambili yezenhlalo kanye nezomnotho.
Ngale mizamo, kwakwethenjwa ukuthi inani labafelokazi kanye nezintandane elibangelwe yimboni yezimayini, kuzophela.
Amadoda amabili angababaqaphi abulewe eyodwa yalimala ngesikathi kuhlaselwa indawo yasePakistan okungangeneki kuyona iSwat valley ngoLwesibili noma sekusayinwe isivumelwano soxolo phakathi kwabalwayo kule ndawo.
Ukufakwa kwezinto zemfucuzo ezizophinde zisetshenziswe futhi, ikakhulukazi lezo ezihambisana nomlando, kuyagqugquzelwa.
Ukuba nenzuzo kwamadlelo kukalwa nge-Gross Margin yemboni yemfuyo yonke esebenzisa lelo dlelo.
Uhulumeni waseNingizimu Afrika uyakwemukela lokhu futhi ucela ukuthi zonke izinhlangothi zixoxisane ngethemba lokuqhamuka nesixazululo.
Ukutholakala kombono kahulumeni kumele kulungise lezi zihibe ezingenhla ngendlela eqinile futhi ehlangene, futhi kube khona nezinhlelo ezigqugquzelayo ezifanayo ezizoba yisisekelo sale ndlela yokwenza izinto.
Bekuwusuku oluhle lokuthokoza elangeni.
Isu lendlela yomnotho elincike kubasebenzi abangenawo amakhono, ukukhishwa kanye nokuthunyelwa emazweni angaphandle kwemikhiqizo ngqangi kanye nokuletha kuleli lizwe imikhiqizo ezothatha indawo yayo, kubukeka kungahambi kahle neze.
Kubanjwa imihlangano ukuze kuhlelelwe ukusabalaliswa kwephrojekthi.
Izinhlangano zabameli kanye nama-bar council akhipha emabhukwini amacala izishoshovu zezepolitiki ezazilwa nobandlululo.
Ukwenza ucwaningo ngamaphrojekthi anikeziwe ahlukene kanye nokuhlanganisa imibiko equkethe izincomo zezisombululo zezinkinga.
Kolunye uhlangothi lokukhombisa ukuthamba, u-Israel wavuma ngoLwesithathu ukubamba izingxoxo neGibhithe ngesiphakamiso sawo sokubekwa phansi kwezikhali eGaza.
Izindiza ezinophephela emhlane emaphoyiseni sezikhombise ukuba ngamanye amathuluzi afakazelwe ukuthi abaluleke kakhulu ekulweni nobugebengu.
Yebo ukuze sizilungiselele ukuhlola.<fn>measlesz.txt</fn>
Isifo esiyingozi esithathelanayo.
Lesifo sihlala ngaphakathi komuntu izinsuku eziwu 10 kuya kwezingu 14, zingabangaphezulu kubantu abadala.
Ukuqubuka, amaqhubu amancane.
Amehlo akhalayo abomvu.
Amakhala agxiza amafinyila.
Lesifo singafana nomkhuhlane omkhulu wamaphaphu. Ngaphambi kokuqubuka kungaba namaqhubu amhlophe phakathi emlonyeni, phakathi ezihlathini. Ukuqubuka kuvela izinsuku ezintathu kuya kwezinhlanu ngemva kokushisa. Ukuqubuka kuqala ebusweni, kwehle kuye entanyeni nasemzimbeni kugcine ezingalweni nemilenze.
Sibangwa igciwane elincane elingabonakali elibizwa ngokuthi iVirus. Sithathelana uma umuntu onaso ekhwehlela noma ethimula.
Lesifo sanda kalula, umntwana ongazange asigomele angasithola kalula. Igciwane lingatholakala emoyeni amahora amabili ngemuva kokuba onaso ephumile endlini. Selokhu kwaqala ukugoma, abasebaningi abantwana ababulawa ismungumungwana.
Abantwana abangaphansi konyaka abangakasigomeli isifo sesimungumungwana. Abantwana abazalwa benegciwane lesandulela ngculaza kanye nabantu abaphila naleligciwane. Noma ubani ongakaze aphathwe yilesifo noma ongazange agome.
Uma sisheshe satholakala ukufa kungavikeleka. Yingakho kubalulekile ukuhambisa umntwana emtholampilo ngokushesha uma usola ukuthi unesimungumungwana.
Singasivikela ngokugoma. Uma umuntu enesimungumungwana kufanele angahlangani nabanye abantu izinsuku ezine emva kokuqubuka. Ukugoma kufanele umntwana akuthole uma enezinyanga eziyisishiyagalolunye ngomjovo ethangeni, abuye agome esenonyaka nezinyanga eziyisithupha ngomjovo ehlombe.
Angahlangani nabanye abantu.
Ahlale endlini ekhanya kancane.
Aphuze kakhulu iziphuzo.
Adle ukudla okunempilo.
Bamhlole babone ukuthi asikho yini esinye isifo. Kuthathwe igazi nomchamo ukuze kuhlolwe ukuthi akusiso yini isimungumungwana. Anikwe imithi efanele uma kunesidingo.
Abazali nomphakathi bangasiza ngokuthi abantwana bayogoma ngezikhathi ezifanele. Uma kunengane oyaziyo ukuthi ayigomile ungaluleka abazali noma oyigadile ukuthi ayihambise emtholampilo. Umntwana onezimpawu zesifo kumele ahanjiswe emtholampilo ngokushesha.
Izindlebe eziphuma ubomvu okungadala ukungezwa emadlebeni.
Amehlo abuhlungu angadala ukungaboni.
Ukukhubazeka komqondo kanye nokufa imbala.
<fn>mendi_isiZulu.txt</fn>
Lomklomelo unikezwa izakhamuzi zaseNingizimu Afrika ezikhombise ubuqhawe obumangalisayo ngokubeka izimpilo zabo engozini noma balahlekelwa yizimpilo zabo bezama ukusindisa izimpilo zabanye abantu noma basindisa impahla ngaphakathi ezweni laseNingizimu Afrika noma kwamanye amazwe.
Isigaba sesithathu = Insimbi eyinhlanganisela yezinsimbi.
Ihawu elenziwe ngesikhumba senkomo siyashukwa selukwe sibe yisiyingelezi esithi asefane neqanda esinengaphezulu elilukhuni sifakwe nomphini wekhuni. Isagila nomkhonto zigcwalisa ihawu okuyizona eziphiwa izivakashi ezivela emazweni angaphandle njengedlela yokubamukela.
Itshe elincane eliluhlaza eliyigugu - umongo lapho kuqhamuka khona imicibisholo kufanekisa indlela esazohanjwa uma kunikwana usizo kwabaludingayo uma imvelo ihlasele, Izivunguvungu noma izikhukhula kanye nobunye ubunzima esiyaye sibhekane nabo emhlabeni.
Ibhubesi - lingumfanekiso wobuhle namandla kanye nobuqhawe. Ulibona ngamasondo alo abambile kulomfanekiso. Loku kufanekisa ukuphathwa kwemincele ngaphakathi nangaphandle kwezwe lethu ngamaqhawe ethu azinikele ekuvikeleni iNingizimu Afrika. Imicibisholo emithathu ekhomba izwe imelwe yinhlanganisela yezimbali zesihlahla senhlaba esibabayo, okuyisihlahla sendabuko eNingizimu Afrika esifanekisa ukuqwenguka, nokusinda ezingozini kanye nomsebenzi omkhulu wokwelapha wenhlaba.
Isagila nomkhonto - kugcwalisa ihawu okukhombisa ukukwazi ukuzivikela nobuqotho.
<fn>news1.2006Z.txt</fn>
Nangonyaka ozayo lomgubho uzobuya futhi ube usukwelinye igxathu.
Nangalolusuku umkhankaso wokufundisa nokuqwashisa umpha-kathi waseClermont ngezifo ezihlukene wawuqhubeka. Ngokusebenzisana noNompilo lomcimbi waba nesasasa. Iningi labantu abahlukumezeke ngokomqondo babeyinxenyeyalomkhankaso. Iningi labo lalidansa licula kamnandi. Izikhulumi zomnyango wezeMpilo zaqhakambisa kakhulu iqhaza umophakayhi nemindeni okumele ulibambe ekusizeni abantu abakhubazeke emqondweni. Abanye beziguli banikezwa ithuba lokuzwakalisa ilaka labo ngenhlalo mpilo yabo emiphakathini eyehlukene.
IKwaDabeka iyisibonelo esihle ngokugqugquzela ukunceliswa kwezingane ibele.
Akukhathalekile ukuthi ukudla okunjani okupha umntwana wakho, kodwa ukuncelisa ibele kuyohlale kuyiyona ndlela encomekayo yokukhulisa ingane. Cishe iningi lethu lanceliswa ibele. Ngisho no-chwepheshe kulendima bayakufakazela ukuthi ibele likamama linayo yonke imisoco nezakha mzimba umntwana azidingayo ukuthi akhule ephila kahle. Yingakho nje...
Yikuphi okwaziyo ngoMdlavuza webele?
kwesikhumba sebele lakho.
Ukukhula kwebele langanxanye kunelinye.
IZINHLUNGU ZEQOLO Ungazivikela kanjani?
Ukuzivocavoca kwenza imisipha negazi lakho lisebenze ngendlela eyiyo.
Uma umuntu ethi, "Ngiyamuthanda uNkulunkulu," kepha ezonda umfow-abo, ungumqambi manga. Ngoba wonke umuntu ongamthandi umfowabo, kodwa amubonayo ngamehlo, akakwazi ukuthanda uNkulunkulu angakaze ambone ngamehlo.
Intatheli ehlakaniphile yayiphuthuma lapho kwenzeke khona ingozi yemoto njengoba kwakulindelekile.. Inqwaba yabantu yabe isivele isikhona lokhu okwenza ukuba intatheli yephephandaba eyayilangazelele udaba ingakwazi ukusondela. Yase intatheli izama iqhinga. Yaqala yamemeza klakhulu ithi: "Ngidluliseni, Ngidluliseni, ngiyindodana yalowo olinyazwe yileyomoto" . Isixuku esasilapho saqala sagigitheka, sahamba samdedela wadlula. Kanti phambi kwemoto kwabe kulele imbongolo.
<fn>news1Z.2006.txt</fn>
wonke umuntu unomngani, ilunga lomndeni noma isihlobo esiphila negciwane lengculazi nesandulela sayo. Ukuze sikhombise uthando, ukunakekela kanye nokubakhumbula sikhanyisa amakhandlela ukuletha ithemba ezimpilweni zabo. Kubalulekile nokuba sithembele kuMdali ngoba nguye owazi isiqalo nesiphetho sethu kusho uMfu. Motsa webandla laseSheshi eMzimvubu uMfundisi Mthethwa wethimba eliqwashisa ngengculazi esifundazweni washumayela kwezwakala kwabanezindlebe.
Loluhlelo luzokwenza ukuba abashayeli bamaloli bakwazi ukuthola usizo lwezempilo kalula kanti kusobala ukuthi ezempilo ziza kubashayeli bamaloli. Lomtholampilo uqale ukusebenza ngo-June 2006, inhloso enkulu ukuba abashayeli bamaloli kanye namalutha ndoda bathole usizo lwezempilo eduzane.
Zingama-40 iziguli ezivakashela lomtholampilo nsukuzonke. Lokhu kuyakhuthaza futhi kuqhakambisa kona belu ukuba uMnyango weZempilo uyaphumelela ukulwa nengculazi ne-sandulela sayo kanye nezifo ezihlobene nayo.
kunzima ukuthi siye emtholampilo ejwayelekile ngoba amaloli ethu awavumelekile. Lomtholampilo uzosisiza kakhulu ngoba sizofundiseka ngokuthi siziphathe kanjani nokuthi sithole ulwazi ngengculazi nesandulela sayo kanye nezifo ezithathelana ngokocansi bese siludlulisela kozak-wethu esisebenza nabo kanye nesihlekisana nabo kusho uMnu. Clement Mthwane, umshayeli weloli oqhamuka eM-tubatuba.
Lomtholampilo uvulwa nsuku zonke kusuka ngo 17:00 kuya phakathi kwamabili zinsuku zonke. Babili abahlengikazi abaqashiwe ukuba basebenze lapha.
Kunzima ukugijima nsukuzonke ube ubheke nezidingo zomndeni kwesinye isandla kodwa konke lokho ukwenza kube lula ngoba nasemse-benzini usebenza ngokukhulu ukuzimisela.
Uyagcizelela belu uShushu ukuba uma kusavuma imilenze kanye nesikhathi nakanjani akasoze ayeke ukugijima, kwazi bani mhlawumbe uma engathola isikhathi esanele sokuzilolonga an-gawunqoba ngisho nokuwinqoba lomjaho.
<fn>news1Z.txt</fn>
Ezivela kumphathi 1 wesibhedlela...
Ezemidlalo 4 -Siyabathola, Basiphunyuke...
Imibono, izincomo, imicimbi, izimemo, imishado, ime-mezelo, nokunye. Zonke lezindaba si-yadinga ukwazi ngazo. Sitshele!
Abaphathi sebevumile ke ukuthi kube khona uma-hamba nendlwana womtapo wolwazi. Oyedwa wabase-benzi uzovakashela wonke amagumbi eziguli ezibuza ukuthi azithandi yini iz-incwadi zokufunda, abuye futhi azozilanda uma seziqedile. U Nksz.
Sibona ukuthi lokhu kuzoba nomthelelo omuhle kakhulu uma nje nabasebenzi be-zosilekelela ukuthi lomzamo uphumelele.
Kanti ke, nabasebenzi ban-gawusebenzisa lomtapo wo lwazi ngezikhathi zabo zekhefu.
Unompilo ngamunye uvaka-shela imizi emihlanu ngo-suku bese iba ikhulu ngen-yanga. Belapha izifo ezi-laphekayo (kalula) baqiniseke ukuthi iziguli abazivakashelayo ziye-lapheka. "Sisebenza ngezigodi zezinduna, Induna ngayinye, inikezwa ihlanzana lonompilo ukuze basebenze kuleso sigodi saleyo Nduna", kusho uNeli Khuzwayo, owunompilo naye.
Onompilo babalulekile kak-hulu, kuzozonke izikhungo zezempilo, ikakhulukazi ku-lezi ezisemaphandleni, ngoba phela izikhungo lezi zisuke zibe kude kakhulu kumphakathi, kanti nezinto zokuhamba azikho kahle.
Siyisikhungo esincane kakhulu, esinamathemba aphezulu, namaphupho amahle nomsebenzi omningi futhi omkhulu kabi.
Okwamanje abantu bayeza ukuzozihlola igazi kodwa bese sithumela amagazi ayohlolelwa eStanger esib-hedlela bese bewathumela kithi futhi, nemiphumela yawo. Thina ke, seluleka iziguli zethu ngakho konke ekufanele belulekwe ngakho ngalesisifo bese sibadlulisela esibhedlela eStanger ukuze babesohlweni lalabo abazot-hola lemishanguzo.
Sesiqale umtholampilo lapho, siqeqesha khona iziguli zethu amasonto ay-isithupha ukuze sibone ukuthi bayokwazi yini ukuh-lala bewadla ngezikhathi zonke ezifanele amaphilisi abonikezwa wona. Nano-kuthi bayokwazi yini ukuphumela obala ngezimo zabo ukuze bathole ukusekelwa imindeni nem-phakathi yabo, baphinde basizakale.
Siyajabula ukuthi yize noma izinto zokudlala zisencane kodwa sezikhonyana abant wana abadlala ngazo. Si-nodoli nama bhuku abak-wazi ukudweba kuwo. Ku-yasithokozisa impela lokhu esikubonayo futhi kusigqugquzele ukuthi siqhubeke nezinhlelo ezi-fana nalezi. Sekusele kan-cane ukuba siphumelele. Sinxusa bonke abasebenzi ukuthi basixhase.
Siyethemba nabanye abasebenzi bazoheheka basisize ngokusixhasa, sisize labantwana abagulayo.
tapo lwazi lwethu.
Uma uhlanza umuzi wakho nje, uhlangana nezincwadi ezindala kodwa ezifundekayo uze ungasikhohlwa siyazidinga namabhayibheli alungile. Isandla esiphayo siyobusiswa.
Sibe nezivakashi ezivela esibhedlela iNkandla, bekuwumGqibelo omnandi impela!
Inkandla Umphumulo 0 -4 Nidlale kahle impela badlali ikakhulukazi kwelikanobhutshuzwayo, mantombazane asihlulwanga bekuyiphutha nje lalelolanga, ngiyazi ngeke liphinde lenzeke!
Sizobe sivakashelwe isibhedlela Itshelejuba ngomhlaka 6 KuNdasa 2004. Bonke abadlali aba-zilungisele kusukela ngesonto lokuqala ku Mfumfu.
Siye sijabule uma kufika abasebenzi abasha em-ndenini wethu, kodwa ngenkathi befika kubakhona abahambayo. Abanye basuke sebeya emadlelweni aluhlaza, abanye beshintsha izikhungo , abanye bakhuphukela ezikhundleni eziphakeme, kanti abanye ngokudabuka basuke sebe-sishiyile emhlabeni.
Mnuz. D. Sosibo Ngaloluhlobo lokuhamba umuntu uba nemicabango eminingi, siyafuna ukuthi abantu bathuthuke babe-nezimpilo ezingcono, kodwa kulukhuni ukubadedela ngoba phela kuhamba laba abazimisela impela. Kodwa ke ngithi ndlela enhle ngini-fesela okuhle kodwa!!!
Sithi kuye, aqine nje , futhi abonge uNkulunkulu ekum-hlengeni kwakhe esethunzini legodi lokufa, ngokuba ube ngekho kulowomzuzu ehlelwa yilengozi ngabe kukhulunywa enye indaba namhlanje.
Umthandazo ke Phumzile unamandla. Ngiyazi ukuthi wamumemeza uMdali kwen-zeka lokhu, nebala wafika kuwe wakusindisa njengoba ukhona usadla amabele. Ubengcono ke ntombazane, siyakudinga!


Unyaka ka 2004 usuya ngasemaphethelweni. Sonke siyazibuza ukuthi kanti izinsuku, amasonto nezinyanga onyakeni zishonephi! Isikhathi siyashesha impela! Isizathu sokuthi sizibuze konke lokhu mhlawumbi ukuthi asikwenzanga konke esasifise ukukwenza ekuqaleni konyaka.
Kube khona ukuhluthuka kwez-inhliziyo kubaningi bethu ngenxa yokungatholi izimfanelo zok-wenza imisebenzi yethu futhi nabahlala ngaphakathi benga thokozile ngezinga izindawo zokuhlala ebezikulo. Konke lokhu kubenomthelelo omuhle ngoba sikwazile ukuxoxisana siphume nezinyathelo esinga-zithatha ukulungisa isimo. Konke lokhu kusikhulise kak-hulu.
Sibe nezindaba ezingaba zinhle ngokushiywa ozakwethu emhla-beni kulonyaka, kanti nabase-benzi beshiywa izihlobo zabo, ngifisa ukuthi duduzekani nonke.
Ngakho ke kulawo mazwi, ngithi kumathimba onke esibhedlela, umsebenzi wenu uyancomeka kakhulu, niqhubeke kahle njalo nje. Sengathi unyaka ungaphela sisaphephile sonke.
Laba babenikezwe iziqu ekunge-sizo ezabo ebhukwini langen-yanga edlule.
Laba banyukela ezikhundleni ezingaphezulu ababasha njen-goba sasishicilele ngenyanga edlule.
Udokotela(ekhoneni kweso-kudla ngezansi) - umele bonke abahlengikazi nodoko-tela beqophelo eliphezulu esinabo nalabo esithemba ukuthi siyoqhubeka sibe nabo nakusasa.
Ukhozi (ekhoneni kwesesinx-ele ngezansi) - lumele -amandla esibhedlela -lapho isibhedlela sifisa ukufinyelela khona -isibhedlela esincanyana futhi esizithobile siya ezin-geni elisha futhi eliphezulu kakhulu.
Okusahawu-loku okukokele konke kusho ukuthi lendawo eyamaZulu futhi si-yaziqhenya ngamasiko ethu nendabuko yethu.
siqalo sokholo kakhulu.
Abantu abasakha babenga-makholwa. Ingakho sibone kufanele ukuthi nalolho ku-vele phela njengomlando waso isibhedlela. Uma sisqhathanisa indlela esasi-kuyona kuqala namanje ukhona umehluko omkhulu kabi. Sesidlondlobale kak-hulu futhi siyethembaukuthi sisazodlondobala njalo, size sibe isibhedlela esikhulu ezweni.
Lokhu isifiso sethu esisilangazelele kakhulu. Kuyisiqubulo nenjongo yethu yesikhathi esizayo.
Imibala esiyisebenzisile imele, impilo, imithi nekusasa eliqhakazile.
Bantu bakithi, igumbi lo kubelethisa ilona elawina.
Umqondo wabo usunikeze isibhedlela ukuqhakaza okuhle kabi.
Izinto ezifana nalezi zibalule-kile kakhulu ngoba ilapho esithola khona ukuthi abase-benzi bathini nokuthi baca-bangani, nanokwazana nje sisebenza ndawonye. Ukufunda ukusebenzisana njengethimba kuyakhuthazwa kakhulu. Ilapho sicobelelana ulwazi nezifiso ngesikhungo sethu. Awubheke nje nathi sesinophawu lwethu oluthi thina. Injabulo yodwa phela le!
Udokotela noma unesi angaphansi kwesibhedlela ekliniki uyothumela Umphumulo, ngako -ke iziguli esibhedlela uma awasetshenziswe. Sidinga ebona ukuthi umuntu ukweluleka umphakathi udinga ukuba sesibwethu ngosizo abangaluhedlela.
Ikliniki ngayinye iyavaka-shelwa udokotela ngesonto. Onesi nodokotela base-makiliki kufuneka babhale zisesimweni esihle ngaso sonke isikhathi, ngakho sid-inga ukwazi ukuthi umpha-kathi ucabangani.
I phakathi wazi.
Sisibonile isidingo sokuba sisungule imihlangano enjen-galena ukuze abaphathi bazi ukuthi abasebenzi bathini futhi bazizwele imibuzo abasebenzi abanayo bese beyaziphendulela.
Umhlangango waba impume-lelo kabi! Abasebenzi be-buzwa ukuthi bazuzeni bathi bazuze lukhulu kabi futhi bajabulile ukuhlangana nabaphathi ngeziqu.
Kwasekuba isikhathi sabase-benzi ukuthi babuze imibuzo yabo eyaba wusizo olukhulu kabi, ngoba, sabona ukuthi abasebenzi banendaba kak-hulu ngeziguli zethu nesib-hedlela jikelele ngoba neziguli zethu uqobo ziyak-hala ngesibhela zithi indawo incane impela. Sesi-yethemba ukuthi Umnyango wezempilo waKwaZulu Natali uzosizwela uphuthumise lezizinhlelo zokunweba le sisibhedlela sethu.
Umphathi wesikhungo wa-jabula kakhulu ngokufika kwabasebenzi kulomhlan-gano ngobuningi babo, nokuphosa itshe esivivaneni. Wabakhuthaza ukuthi beze kulemihlangano bazizwele ngezabo.
I Otimati Kiniki iyakhiwa kabusha, sithemba ukuthi umphakathi wethu uzoyi-jabulela lekliniki yabo entsha.
benzeki ezingeni eligculisayo kusuke kuyindawo osebenzela kuyo.
Lokhu kuhle kakhulu sethembe ukuthi imisebenzi enjengalena izoba miningi emphakathini yethu, yokuthuthukisa izikhungo zezempilo.
Sihalelisa Abaphathi ababili abebenzelwe iziphihli zamadili ngamagumbi eba-bewaphethe ngaphambi kokukhushulelwa ezik-hundleni. Lokhu isibonelo esihle kakhulu sokusebenza ngokubambisana nje-mathimba ayimbumba. Siya-kukhuthaza kakhulu ke lokhu okwenzeka lapha. Naba lungiseleli nabo bayan-comeka kakhulu, muhle umsebenzi wenu!
<fn>news3Z.txt</fn>
Sekube khona ukudideka okukhulu ngamagama emithi ikakhulukazi esikhathini esed-lule, ikakhulukazi ngamagama ezinto okuyizona ezisebenzayo emithini leyo. Ngiyethemba ukuthi namuhla ngizokuqeda ukudideka ebantwini.
Ngamanye amazwi umkhiqizi wemithi uyena oqamba umu-thi lowo ngegama lelo aliqamba ngalo.
Manje ngikholwa ukuthi niyabona ke umehlulo wamagama wezinkampani ezikhiqiza imithi efanayo kodwa iyibize ngama-gama ahlukene. Ngakho ke kumele niqaphele ukushint-shashintsha kwamagama ngoba ahlala eshintshwa abakhiqizi abahlukene.
Kubalulekile ke ukwazi ngemithi eniyisebenzisayo.
Ukuba mkhulu kakhulu weqe isisindo ofanele engabe uyiso, kuyingozi kakhulu empilweni yakho, ikubeka emathubeni wokuba nezifo eziyingozi njengokukhuluphala kakhulu, ushukela nesifo senhliziyo.
Kubaluleke kakhulu ukwazi ukuthi isisindo sakho ukuze wenze okufanele ngaphambi kokuba ungakwazi ukusizeka.
Udokotela walokhu ke uthanda ukusiza bonke abasebenzi abanogqozi lokunakekela izimpilo zabo ngokuqala loluhlelo lwesisindo. Uzobheka isisino, ubude bomuntu ebese eyabona ke ukuthi usesimweni esinjani sempilo noma usengozini yokuba nalezizifo ebesezibaliwe ngendlela ophila ngayo. Uzothola ukusizakala ngokuthola uhla lwezinhlobonhlobo zokudla okufanele ulu-landele nokunciphisa isisindo uma kufanele. Kuyomele ke ubuye emuva kokufika okukuqala phela, khona kuzobonakala ukuthi ukhona yini umehluko.
Loluhlelo luzokwenziwa kanye ngesonto, ngoLwesibili kuphela. (Kuyadingeka ukuthi ubhalise kuqala).
Ilotshwe ngu: T.C.
<fn>news4Z.txt</fn>
Kufuze ukuba niyabona ubutata ngezakhiwo lapha esibhedlela. Sizama ngawo wonke amandla ethu ukuthi isibhedlela sihlala sibukeka.
Sekukhona ihhovisi elisha eliqedwe ukwakhiwa ngoNdasa, seliyasebenza manje.
Negumbi lokuhlinzela nalo lisalungiswa sethembe ukuthi lizoba sesimweni sokusebenzela khona maduze nje.
Sicela nikhumbule bakithi ukuthi emhlanganweni wabasebenzi sasicacisile ukuthi thina njen-gabaphathi besibhedlela asi-nawo amandla noma imali yok-wakha izakhiwo zezibhedlela. Umnyango wezokwakha omele ukwenza lowo msebenzi hayi thina uqobo.
Lowo muntu naye aqhubeke afundise abanye egumbini lakhe nasezigulini ngazo Izonke izinyanga.
njongo yethu ukuthuthukisa izinga lethu lokuhlenga, libe seqophelweni eliphezulu.
Ukubambisana kwethu kuyothokozelwa kakhulu.
Lemali iwusizo kakhulu kumphakathi kulesisikhathi esiphila kuso.
Kumele sizame ukugqugquzela abantu bak-holelwe kubona, nokuthi ayikho into umuntu angeke akwazi ukuzenzela yona. Bangakwazi, ukuthi nje abantu uma bebhekene nezinkinga bavele balahle ithemba bese bebheka uk-wenzelwa.
Ngokubona umncintiswano wamakwaya ususondele, ngike ngayobabona laphaya e Chapel bezilolonga ngase ngibona kunesidingo sokuthi ngibhale ngokunakekela izwi lakho nokwami njengomuntu obhekelene nazo eziphathelene nokukhuluma phela. Lokhu ngeke kusize nje abaculi kuphela kodwa wonke umuntu jikelele uzosizakala ikakhulukazi labo abakhulumela phezulu uma bekhuluma nsukuzonke njengothisha, abefundisi, osomapolitiki, abameli njalo njalo.
KWENZEKANI EMPHINJENI UMA NGIMEMEZA NOMA NGITHETHA Uma ujwayele ukumemeza uthetha, lapha emphinjeni kuyonakala, lapho ek-uphuma khona izwi lakho?
Uma umemeza lapha ek-uphuma khona izwi lakho, izinyama nemisipha iyason-delana ngenkani ilapho ke inkinga isiqala. Uma ungak-welaphi lokhu, kungaba yin-gozi engadala umonakalo omkhulu kabi ngezwi lakho.
NGINGAZIVIKELA KANJANI Zikhona izindlela ongazise benzisa uma ukhuluma endaweni enomsindo ngaphandle kokwenyusa izwi lakho?
Sebenzisa ukwenza noma okuthile ukuthola ukuzwakala Othisha bangasebenzisa impempe ukubiza izingane lapho zidlala khona, noma aphakamise izandla aziqh-webe ukuzitshengisa ukuthi azibuyele ekilasini.
Yehlisa umsindo ngemuva Uma usekhaya yehlisa umsindo wewayilense noma umabona-kude wakho uma ukhuluma nomuntu, uzame ukusebenzisa into eyodwa ngesikhathi uma inomsindo.
Khuluma nomuntu osendaweni eyodwa naye kube khona inani elingangamagxathu ezinyawo ezithathu noma ezinhlanu uma ukhuluma nomuntu.
Funda ukulalela Uma ucela umuntu ukuthi akaphinde akushoyo, noma ikanjani lowo muntu uzol-iphakamisa izwi, ngaleyondlela azilimaze lapho ekuphuma khona izwi.
Asingalindeli ukuthi abantu basenzele izinto, ngoba sin-gabantu nathi noma ingabe ngiyasazi isimo engikusona. Izingqondo zethu ziyase-benza njengabantu aban-genalo ingciwane futhi kwesinye isikhathi sicabanga kangcono kabi kunabo. Abantu abanegciwane ba-yakwazi ukuzinakekeka ukuze bazigcine esimweni esihle sempilo. Abakundin-gayo nje ukusekelwa.
wenu uma esesidalulile isimo sakhe.
Asisekele ozakwethu, si-bathande kanjalo na-malunga emindeni yethu abanalo igciwane futhi sik-holelwe kubo.
Khuluma ngesizotha Lokhu kuzokusiza ukwehlisa ukuminyana kwezwi nokuthi abanye nabo balandele endleleni okhuluma ngayo.
phimbo wakho Utshwala, ukubhema nokunye, zinakho ukomisa umphimbo, nesikusebenzisa emsebenzini nasemakhaya, neminye imithi inakho ukuphatha kabi izwi lakho.
NGINGENZENJANI UMA NGIPHATHWA ISIFO SEZWI Uma ubona ushintsho ngendlela abanye nawe uqobo becanga ngendlela izwi lakho elizwakala ngayo mhlawumbe lishintsha liba nesihosha, lihwaya, noma licinana uma ulikhipha bonana dnodokotela. Udokotela yena usezokudlulisela ko-phathelene nokukhuluma na-mazwi kuphela. Uma lolushint-sho liqhubeka ngaphezu kwama-sonto amabili noma amathathu noma izwi lakho lisha liphela bonana nababhekene naleziz-inkinga. Kwenye inkathi lokhu kusuke kungalapheka nje kup-hele kodwa kokunye kube into embi kabi?
Amasiko kithi bantu abamnyama adlala indima enkulu ekucabangeni kwethu. Uma ingane ikhula ikhuliswa ngazo lezizinkolelo, ukuziphatha, imithetho yom-phakathi esuke ikhula kuwo. Yikho lokhu okwakha ukuziphatha nokucabanga komuntu ngempilo.
Uma umuntu wesifazane ekhula ufundiswa ukuthi umuntu wesifazane ahlale ezothile azithibe alalele atshelwa khona noma engahambisani nakho, ngeke akuphimise lokho, uzokugcina ngaphakathi kuye.
Ake uzibuze ke manje ukuthi yini amajele abenabantu besi-mame abansundu abadonsa izigwebo ezilinganiselwa emashumini amabili nga-macala okubulala abayeni babo. Konke kusuka emuva emasikweni ethu, ukuthula nokuthula ngezinto ezim-phatha kabi isikhathi eside, yikho lokhu okugcina se-kumenze umbulali. Iningi labe-simame abasemajele sebehlu-kumezeke isikhathi eside nangezindlela eziningi nje ngokocansi, ukushaywa, ngokomqondo, nangemali omashihlalisane babo.
bomthetho bazi. Vele bangakwazi ukuziziba lezizehlakalo kodwa ngeke isikhathi eside. Kuyazenzekela ukuthi agcine esenze into angeke akwazi ukuzikhuza kuyo, njengokubulala. Kumkhulule ukuthi ekugcineni ukuhlukumezeka kwakhe se kuze kwaphela. Ancamele ukushiya izingane zakhe ayoboshwa.
Kuyamangaza ukuthi labantu abahlukumezekayo, ababoni ukuthi bayahlukumezwa, basa-cabanga ukuthi kusaqhutshwa amasiko, kodwa futhi kolunye uhlangothi bathola ukwazi ukubekezela babenamandla.
Ngenkathi umqingo wokuhola izwe ushicilelwa ngo 1994 ngaphansi kuka Cyril Rama-phosa amalungelo abesifazane iwona ayebhekelelwe kakhulu. sesibavumele basithathise okwabantu abangenamizwa isikhathi eside. Asisukume manje sibabonise, sakhe uM-phumulo omusha singabesi-mame, noma siwahlonipha amasiko ethu kodwa alikho elivumela ukuhlukumezwa kwabesimame.
Ngicela imibono, izindaba zanoma uluphi uhlobo, enin-gafisa zishicilelwe ephephandabeni lethu. Ungabi namahloni, noma ungazidalulanga igama ku-lungile. Khumbulani ukuthi senza ngcono esinakho.
<fn>ortambo_isizulu.txt</fn>
Le ndondo inikezwa abantu bamazwe angaphandle (Abaholi boMbuso noHulumeni) kanye nabanye abahlonishwa bangaphandle. Inikezelwa ubudlelwane obuboniswe kwiNingizimu Afrika. Kungakho yindondo yoxolo, insebenziswano, kanye nophawu lokubonisa ukubumbana nokusekelana. Indondo iwuphawu olubalulekile lobudlelwane namazwe omhlaba.
Isigaba 3 = IThusi.
Umajola (inyoka encane) - Inyoka evakashela izingane ezisanda kuzalwa. Ayilimazi ingane noma amalunga omndeni kanti futhi indlela yokuyixosha wukuthi umama wengane ayiputshuzele ngobisi lwebele. Ivakashela ingane ukuyilungiselela ukuba ibe nekusasa elihle neliphephile ebudaleni bayo. Iza njengomngani nomvikeli. Ubungani ebubonisayo, abusekelwe kumusa omuhle kodwa, busekelwe kumdlandla wokubonisa ukusekelana kanye nokufuna ukusekela kanye nokukhuthaza impumelelo yekusasa yabantu abasha kanye namalunga omphakathi asakhulayo. Le nyoka ihlala njalo isemlandweni wabantu ngenxa yendaba eyabhalwa kudala edumile ebizwa nge: The wrath of the Ancestors, eyabhalwa ngu-AC Jordan. Le ndaba icekela phansi umbono wokuthi inyoka yinto eyingozi nenoshevu, kodwa ikhombisa umbono onabile we-Afrika, oqonda inyoka njengomngani kanye nelunga lezinto eziyingxenye yendalo okumele kuphiliswane nayo.
Udondolo lokuhamba - olubazwe okhunini olumnyama lwendabuko, luwuphawu lokubonga ukwesekelwa kanye nokuzwelana okukhonjisiwe kanti futhi lukhombisa ukuzinikela ukusekela kanye nokuma nalabo abasisekele.
<fn>paiamanual_isizulu.txt</fn>
Leli bhukwana lenziwa njengomhlahlandlea wokuthi amalungu omphakathi angafinyelela kanjani olwazini oluphethwe yi-GCIS. Lichaza ukuthi lwazi luni olukhona emnyangweni futhi likutshela nokuthi ungafinyelela kanjani kulolo lwazi.
Umthetho Wokukhuthaza Ukufinyelela Olwazini, 2000, uthi kufanele inhlangano ngayinye ikhethwe Umsebenzi Wezokwazisa kanye nePhini/amaPhini Omsebenzi Wezokwazisa azobhekana nokusetshenzwa kwezicelo zokufinyelela olwazini, nokusiza abafakizicelo ukuthi bafake izicelo zabo.
Umbono we-GCIS usiza ukuhlangabezana nezidingo zokuxhumana nolwazi lukahulumeni nasemphakathini, ukuqinisekisa impilo engcono kubo bonke abantu.
Inhloso ye-GCIS ukuhlinzeka ngobuholi ekuxhumaneni kukahulumeni nokuqinisekisa ukuthi umphakathi uyaziswa ngokuqala kukahulumeni ukusebenzisa leli gunya.
Inhloso yesu, lihamba phambili, le-GCIS ukuthuthukisa uhlelo lokuxhumana kuhulumeni kanye nemisebenzi yakhe ngezindlela ezifaka isandla ohlelweni lokuqhubeka nokuhlanganisa ukubuswa kwethu ngokwentando yeningi kanye nokuthatha izwe silibeke endleleni yokukhula kanye nentuthuko ephezulu.
Ukwakha uhlaka lokubambisana kwezokuxhumana okunikezwa ulwazi ngombono ohlanganisa konke maqondana nezinhloso zentuthuko ezejwayelekile.
Ukuxhumana kukaHulumeni kanye naBezindaba kukhuthaza ((G&ML)) ukuxhumana kanye nokuhlangana kwezokuxhumana kuhulumeni wonke, futhi kunikezela ngensizakalo yobungcweti ekwenzeni umsebenzzi kwabezindaba. Kuqinisekisa ukuthi iminyango, amaqoqo kanye nezifundazwe zenza amasu azo okuxhumana ngaphakathi ohlakeni lwesu lokuxhumana kuzwelonke, kanti abezindaba basekhaya nabamazwe angaphandle bathola ulwazi lukahulumeni ngokufanele.
I-P&LL yeseka ukuhlinzekwa kokuxhumana kwentuthuko futhi kwelula izakhiwo zokwazisa zikahulumeni ngokusebenzisa ukubambisana nohulumeni bezifundazwe kanye nabasekhaya. Isiza ekwakhiweni kweThusong Service Centres ukwenza izinsizakalo kanye nolwazi ukuthi kufinyeleleke kulo kakhulu emphakathini, ikakhulukazi ompofu.
I-CSA ihlinzeka ngezinsizakalo zokuxhumana ezibalulekile ku-GCIS kanye neminye iminyango kahulumeni, kokubili ngaphakathi nangokucela izinkampani zangaphandle ukuthi zenze umsebenzi. Ikhiqiza bese ihambisa ulwazi ngokusebenzisa amapulatifomu nezindlela ezifanele ukufinyelela emphakathini ohlosiwe. Ineminyango yomqondisi emithathu: Ukwenziwa Komkhiqizo; Ukwenziwa Kokuqukethwe; nokuMaketha, Ukukhangisa Nokuhambisa.
I-Vuk'uzenzele kakhulu igxile ekukhiqizeni iphephabhuku likahulumeni lamahhala eligqamisa ezomnotho kanye namanye amathuba enziwe umbuso wethu wentando yeningi nokuthi kufanele siwathole kanjani la mathuba.
Ukuphathwa Kolwazi Nobuchwepheshe kubhekene nokusetshenziswa kolwazi nobuchwepheshe njengezidingongqangi eziyisu ekusebenzeni kwe-GCIS nemisebenzi yayo. Isigaba sinalezi zinhlelo ezincane ezilandelayo: Umphambo kanye noKwesekwa Kwe-server, Ukwesekwa Kwesifunda Nokuqeqesha, Ukuthuthukiswa Kwezinhlelo kanye neZidingongqangi Zolwazi Lwe-elekthronikhi.
Imisebenzi Yezezimali, Yokuphathwa Kochunge Lokunikezela Ngempahla kanye Nokusiza ihlenzeka ngokuphathwa kwezezimali jikelele e-GCIS nokwengamela ukusetshenziswa koMthetho Wokuphatha Izimali Zikahulumeni, 1999 (Umthetho 1 ka-1999). Umnyango womqondisi unalezi zinhlelo ezilandelayo ezincane: Imisebenzi Yokusiza, Ukuphatha Kokuhlinzeka, Ihhovisi Lesabiwo mali kanye noKuphathwa Kwezezimali.
Abacwaningi Bamabhuku Bangaphakathi basiza i-GCIS ukuthi ifeze izinhloso zayo ngokusebenzisa indlela ehlelekile nelawulekayo ukuhlola nokwenza ngcono ukusebenza ngempumelelo kokubhekela izinhlelo zezingozi, zokulawula nokubusa.
Ideski Lamaphrojekthi lihlela ukuphathwa kwephrojekthi ngobungcweti nokuxhumanisa izixazululo ukusiza i-GCIS ukuthi ihlangabezane nezidingo zayo zokuxhumana nezolwazi lukahulumeni nolomphakathi, ukuqinisekisa impilo engcono yabo bonke abantu.
I-SAHRC (lapha ebizwe njenge 'khomishini') ngokweSigaba 10 se-PAIA, 2000, izohlanganisa incwadi ngokusetshenziswa kwalo Mthetho. Le ncwadi izotholakala kukhomishini.
Inkomba Yabantu Okuxhunyanwa Nabo, Inkomba Yabezindaba namaPhrofayili j Uhlu lokuthinta abantu lwaBasebenzi Bezokwazisa kuhulumeni k Uhlelo lokufunda l Umsebenzi kanye nezinhlelo zokuqeqeshelwa ulwazi m Uhlelo lokuqeqesha lwabaxhumanisi bakahulumeni n Imibhalo yezivumelwano neyomthetho.
a Amaphephandaba b Amaminithi emihlangano c Amasu ezokuxhumana d Amasu abezindaba e Incwdi Yabaxhumanisi Bakahulumeni f Ama-athikili ezindaba g Amarekhodi nezitatimende h Uhlu lwamagama abezindaba kanye nabaxhumanisi.
a Amasu e-Thusong Service Centre b Amasu Okuxhumana Kwentuthuko kanye nezimpahla c Impahla yokukhuthaza nokuthengisa d Imibiko e Amaminithi emihlangano.
a Ushicilelo b Izikhangisi nezinhlelo zokusakaza c Amasu okuthengisa nokuhambisa d Izaziso Zokuthenga Kwabezindaba e Imibiko f Imifanekiso yezithombe nokuqoshwe ngevidiyo g Incwadi Yonyaka YaseNingizimu Afrika kanye Nencwadi encane yaseNingizimu Afrika h Amaminithi emihlangano i Amakhadi amazinga empahla elalelwayo, yevidiyo neyezithombe.
a Ulwazi olutholakala kuwebhusayithi ye-GCIS b Ulwazi olutholakala kuwebhusayithi yeZokwazisa Kahulumeni c Ulwazi olutholakala kuwebhusayithi yeZinsizakalo Kahulumeni d Inqubomgomo kanye nemibhalo yeziqondiso e Amabhukwana f Ukuxhumana ngezincwadi namaklayenti angaphakathi nawangaphandle g Amaminithi emihlangano h Imibiko.
a Amaphephabhuku b Amaminithi emihlangano c Imibiko d Ikhadi Lamazinga Okukhangisae Izindawo zokuhambisa.
a Imibiko b Amaminithi emihlangano.
a Imibiko b Amaminithi emihlangano c Okushicilelwe d Ulwazi olukhona kuwebhusyithi www.sa2010.gov.
II. Ukufinyelela kulelo rekhodi akwaliwa ngananoma yisiphi isizathu sokwala esishiwo eMthethweni.
I. Umuntu ofake isicelo kufanele asebenzise ifomu (Ifomu A) elaliphrintwe kuGazethi Kahulumeni (Isaziso Sikahulumeni R187 somhla ka-15 Februwari 2002).
II. Umuntu owenza isicelo kufanele akhombise ukuthi ufuna ikhophi yerekhodi yini noma ufuna ukuza e-GCIS azolibheka emahhovisi ase-GCIS. Okunye-ke, uma irekhodi lingesilo iphepha, lingabhekwa ngesimo esiceliwe, lapho okunokwenzeka khona.
III. Uma ngabe umuntu owenze isicelo ecele ukufinyelela ngesimo esithize (isb. Ikhophi yephepha, ikhophi ye-elekthronikhi, njll), kufanele -ke alinikwe ngaleso simo. Lokhu kungenziwa ngaphandle uma kungeke kuphazamise ngokungenangqondo ukusebenza kwenhlangano kahulumeni okukhulunywa ngaye, noma kulimaze irekhodi, noma kwephule ilungelo lokushicilela okungesilo elikaHulumeni. Uma ngabe, ngenxa yezizathu ezibonakalayo, ukufinyelela kungeke kunikezelwe ngesimo esidingekayo kodwa ngesinye isimo, imali kufanele ibalwe ngokwendlela umuntu owenze isicelo aqale walicela ngaso.
Uma, ngaphezu kwempendulo ebhaliwe ukuphendula esicelweni sakhe serekhodi, umuntu ofake isicelo efuna ukwaziswa ngesinqumo nganoma iyiphi enye indlela, isib. ngocingo, lokhu kufanele kukhonjiswe.
Uma ngabe umuntu ocela ulwazi elucela egameni lomunye umuntu, kufanele akhombise isikhundla samandla alucela ngaso.
VI. Uma ngabe umuntu owenza isicelo engakwazi ukufunda noma ukubhala, noma enokukhubazeka, isicelo kufanele senziwe-ke ngomlomo. Umsebenzi Wezokwazisa kufanele agcwalise ifomu egameni lakhe bese emnika ikhophi yefomu eligcwalisiwe.
I. Umuntu owenza isicelo ofuna ukufinyelela erekhodini elinolwazi lwakhe uqobo olumaqondana naye akudingeki ukuthi akhokhe imali yesicelo. Wonke omunye umuntu owenze isicelo kufanele akhokhe imali yesicelo engama-R35.
II. Umsebenzi Wezokwazisa kufanele azise umuntu owenze isicelo (ngaphandle komuntu owenze isicelo solwazi lwakhe uqobo) ngesaziso, efuna ukuthi umuntu owenze isicelo akhokhe imali eshiwo yesicelo (uma ikhona) futhi ayidiphoze (uma ikhona) ngaphambi kokuqhubeka nokusebenza isicelo.
III. Umuntu owenza isicelo angasidlulisa isicelo ngaphakathi, lapho kufanele khona, noma afake isicelo enkantolo esiphikisana nokunikezela noma nokukhokha imali.
Emva kokuba Umsebenzi Wezokwazisa esenze isinqumo ngesicelo, umuntu owenze isicelo kufanele aziswe ngesinqumo maqondana nendlela umuntu owenze isicelo acele ukuthi aziswe ngayo.
Uma ngabe isicelo sivunyiwe, kuzofanele akhokhe enye imali futhi ukuze kwenziwe futhi kuseshwe kulungiswe, isikhathi esidingekayo esingaphezu kwamahora ashiwo okusesha nokulungisa irekhodi ukuze lidalulwe.
VI. Ukufinyelela erekhodini kuzogodlwa izimali ezifunekayo zize zikhokhwe zonke.
I. Amakhambi maqondana nemithetho noma ukwehluleka ukwenza ngokwe-PAIA, 2000: Isiphathimandla sokwedlulisa isicelo ngaphakathi ngenhloso yalo Mthetho uNgqongqoshe. Emva kokwenza wonke amakhambi okwedlulisa isicelo ngaphakathi, kufanele kufakwe isicelo enkantolo (izigaba 78 - 82).
II. Umsebenzi wemisebenzi kahulumeni angafaka isikhalazo ukuthi siphenywe Ikhomishini Yemisebenzi Yomphakathi maqondana nesenzo esisemthethweni noma ukweqiwa Isigaba 35 soMthetho Wemisebenzi Yomphakathi, 1994 Umthetho 103 ka-1994.
III. Umuntu angasebenzi amakhambi ezemisebenzi maqondana nezenzo ezisemthethweni noma ukweqiwa kwesimo sezemisebenzi, okuwukuphikiswa kwamalungelo Umthetho Wemisebenzi Yomphakathi, 1994, kanye noMthetho Wobudlelwano Emsebenzini, 1995 Umthetho 66 ka-1995.
Umuntu angafaka isikhalazo kumhloli wezemisebenzi maqondana nanoma yikuphi ukuphikisana neMibandela Eyisisekelo yoMthetho Yomsebenzi, 1997 Umthetho 75 ka-1997 - Isigaba 78 1a, noma Umthetho Wokulingana Emsebenzini, 1998 Umthetho 55 ka-1998 - Isigaba 34e.
Umuntu angafaka isikhalazo noMvikeli Womphakathi maqondana nesenzo noma ukweqiwa okusolwayo okungekho emthethweni noma okungafanele Umthethosisekelo kanye noMthetho Womvikeli Womphakathi, 1994 Umthetho 23 ka-1994.
VII. Ukuze uvikeleke ekuphindiseleni ngenxa yokudalula maqondana nokuziphatha okungekho emthethweni noma okungajwayelekile okwenziwa umqashi noma omunye umsebenzi, umuntu okukhulunywa ngaye angalandela izinqubo zokudalula eMthethweni Wokudalula Ovikelekile, 2000 (Umthetho 26 ka-2000).
VIII. Umuntu angasebenzisa amanye amakhambi omthetho afana nesikhungo sezinqubo zokubukezwa kobulungiswa kwesenzo esiphethwe ngokoMthetho Wokukhuthaza Ubulungiswa Bezokuphatha , 2000 (umthetho 3 ka-2000).
I. Umuntu angacela izizathu zesenzo sokuphatha ngokoMthetho Wokukhuthaza Ubulungiswa Bezokuphatha, 2000 (Isigaba 5).
II. Umuntu angacela ukufinyelela kumarekhodi omnyango kahulumeni noma enye inhlangano kahulumeni ngokwe-PAIA, 2000 (Isigaba 11).
I. Umsebenzi wemisebenzi kahulumeni, ekwenzeni kwakhe imisebenzi esemthethweni, unesibopho ngokweKhodi Yokuziphatha sokuthi abike eziphathini mandla ezifanele, ukukhwabanisa, inkohlakalo, ukuqasha umndeni, ukungaphathi kahle kanye nanoma yisiphi esinye isenzo esiyicala noma esibandlululayo ezimfunweni zomphakathi. Umsebenzi ohlulekayo ukuhambisana nalokhu unecala lokungaziphathi kahle. Isimiso somthetho B.3 no- C.4.
II. Umsebenzi wawo wonke umqashi wokudalula ubugebengu kanye nanoma yikuphi ukuziphatha okungajwayelekile emsebenzini futhi kweseka Umthetho Wokudalula Okuvikelekile, 2000 (Isingeniso).
Imali yekhophi yebhukwana njengoba kushiwo kusimiso somthetho 5Ã‚Â© u-R0, 60 kuyo yonke ifothokhophi ewubukhulu bekhasi obuwu-A4 noma ingxenye.
Imali yokufinyelela ekhokhwa umuntu ofake isicelo eshiwo esimisweni somthetho 73 ikanje: 1 a. Yonke ikhophi eyikhasi eliwubukhulu obuwu- A4 noma ingxenye b.
elekthronikhi noma somshini esifundekayo c.
Ikhophi yemifanekiso ebonakalayo e.
Ikhophi yerekhodi elilalelwayo f.
Ukufuna nokulungisa irekhodi ukuze lidalulwe ama-R15,00 ngehora ngalinye noma isigamu sehora, edingekela ngokuzwakalayo lokho kufuna nokulilungisa.
Amahora ayisithupha njengamahora okufanele edlule ngaphambi kokuba kukhokhwe idiphozi b.
Okukodwa kokuthathu kwemali ekhokhwayo njengediphozi ekhokhwa umuntu ofake isicelo.
Kukhokhwa imali yokuposa ngempela uma ngabe ikhophi yerekhodi kufanele liposelwe kumuntu ofake isicelo.
Imininingwane yomuntu ocela ukufinyelela erekhodini kufanele irekhodwe ngezansi.
Nikeza ikheli kanye/noma inamba yefeksi eNingizimu Afrika okufanele kuthunyelwe kuyo ulwazi.
Ubufakazi besikhundla okwenziwa ngaso isicelo, uma kwenzeka, kufanele bufakwe.
Lesi sigaba kufanele sigcwaliswe kuphela uma isicelo senziwe egameni lomunye umuntu.
Nikeza imininingwane ephelele yerekhodi okucelwe ukufinyelela kulo, kubandakanya inamba yereferensi uma uyazi, ukuze irekhodi litholakale lapho elikhona.
Uma kunikezelwe isikhala esingenele, sicela uqhubeke kwelinye ikhasi eliseceleni bese ulifaka efomini. Umuntu owenze isicelo kufanele asayine onke amakhasi engeziwe.
Isicelo sokufinyelela erekhodini, ngaphandle kwerekhodi elinolwazi ngawe uqobo, lizosetshenzwa kuphela emva kokuba sekukhokhwe imali yesicelo.
Uzokwaziswa ngesamba semali esidingekayo ukuthi sikhokhwe njengemali yesicelo.
Imali ekhokhwayo yokufinyelela erekhodini incike esimeni ukufinyelela okudingeka ngalo nesikhathi esikahle esidingekayo ukufuna nokulungisa irekhodi.
Uma ukufanele ukuxolelwa ekukhokheni nanoma iyiphi imali, sicela usho isizathu-ke.
Uma uvinjelwa ukukhubazeka ukufunda, ukubona nokulalela irekhodi esimeni sokufinyelela esihlinzekiwe ku-1 ukuya ku-4 ngezansi, yisho ukukhubazeka kwakho bese ukhombisa ukuthi irekhodi lidingeka ngasiphi isimo.
Maka ibhokisi elifanele ngo-X. AMANOTHI: (a) Ukukhomba kwakho isimo esidingekayo sokufinyelela erekhodini kuncike esimeni irekhodi elitholakala ngaso. (b) Ukufinyelela esimeni esiceliwe kungaliwa ezimeni ezithize. Kulezo zimo uzokwaziswa uma ukufinyelela kuzonikezelwa ngesinye isimo. (c) Imali ekhokhelwa ukufinyelela erekhodini, uma ikhona, izoshiwo kancane yisimo ukufinyelela okucelwa ngakho.
Uma irekhodi linemifanekiso ebonakalayo Lokhu kubandakanya izithombe, amasilayidi, ukurekhodwa kwamavidiyo, imifanekiso eyenziwe ngekhompiyutha, imidwebo, njll.
Uma ucele ikhophi noma umbhalo werekhodi (ngenhla), ufuna ikhophi noma umbhalo ukuthi uposelwe kuwe Kukhokhwa imali yokuposa?
Yazi ukuthi uma irekhodi lingekho ngolimi oluthandayo, ukufinyelela kunganikezelwa ngolimi irekhodi elitholakala ngalo.
Ungafuna ukulithola ngaluphi ulimi irekhodi?
Uzokwaziswa ngokubhalelwa ukuthi isicelo sakho sinikezelwe/saliwe yini noma cha. Uma ufuna ukwaziswa ngenye indlela, sicela ucacise indlela futhi uhlinzeke nangemininingwane edingekayo ukuze sikwazi ukuhambisana nesicelo sakho.
Ungathanda ukwaziswa kanjani ngesinqumo maqondana nesicelo sakho sokufinyelela olwazini?
<fn>paiamanualform_isizulu.txt</fn>
Imininingwane yomuntu ocela ukufinyelela erekhodini kufanele irekhodwe ngezansi.
Nikeza ikheli kanye/noma inamba yefeksi eNingizimu Afrika okufanele kuthunyelwe kuyo ulwazi.
Ubufakazi besikhundla okwenziwa ngaso isicelo, uma kwenzeka, kufanele bufakwe.
Lesi sigaba kufanele sigcwaliswe kuphela uma isicelo senziwe egameni lomunye umuntu.
Nikeza imininingwane ephelele yerekhodi okucelwe ukufinyelela kulo, kubandakanya inamba yereferensi uma uyazi, ukuze irekhodi litholakale lapho elikhona.
Uma kunikezelwe isikhala esingenele, sicela uqhubeke kwelinye ikhasi eliseceleni bese ulifaka efomini. Umuntu owenze isicelo kufanele asayine onke amakhasi engeziwe.
Isicelo sokufinyelela erekhodini, ngaphandle kwerekhodi elinolwazi ngawe uqobo, lizosetshenzwa kuphela emva kokuba sekukhokhwe imali yesicelo.
Uzokwaziswa ngesamba semali esidingekayo ukuthi sikhokhwe njengemali yesicelo.
Imali ekhokhwayo yokufinyelela erekhodini incike esimeni ukufinyelela okudingeka ngalo nesikhathi esikahle esidingekayo ukufuna nokulungisa irekhodi.
Uma ukufanele ukuxolelwa ekukhokheni nanoma iyiphi imali, sicela usho isizathu-ke.
Uma uvinjelwa ukukhubazeka ukufunda, ukubona nokulalela irekhodi esimeni sokufinyelela esihlinzekiwe ku-1 ukuya ku-4 ngezansi, yisho ukukhubazeka kwakho bese ukhombisa ukuthi irekhodi lidingeka ngasiphi isimo.
Maka ibhokisi elifanele ngo-X. AMANOTHI: (a) Ukukhomba kwakho isimo esidingekayo sokufinyelela erekhodini kuncike esimeni irekhodi elitholakala ngaso. (b) Ukufinyelela esimeni esiceliwe kungaliwa ezimeni ezithize. Kulezo zimo uzokwaziswa uma ukufinyelela kuzonikezelwa ngesinye isimo. (c) Imali ekhokhelwa ukufinyelela erekhodini, uma ikhona, izoshiwo kancane yisimo ukufinyelela okucelwa ngakho.
Uma irekhodi linemifanekiso ebonakalayo Lokhu kubandakanya izithombe, amasilayidi, ukurekhodwa kwamavidiyo, imifanekiso eyenziwe ngekhompiyutha, imidwebo, njll.
Uma ucele ikhophi noma umbhalo werekhodi (ngenhla), ufuna ikhophi noma umbhalo ukuthi uposelwe kuwe Kukhokhwa imali yokuposa?
Yazi ukuthi uma irekhodi lingekho ngolimi oluthandayo, ukufinyelela kunganikezelwa ngolimi irekhodi elitholakala ngalo.
Ungafuna ukulithola ngaluphi ulimi irekhodi?
Uzokwaziswa ngokubhalelwa ukuthi isicelo sakho sinikezelwe/saliwe yini noma cha. Uma ufuna ukwaziswa ngenye indlela, sicela ucacise indlela futhi uhlinzeke nangemininingwane edingekayo ukuze sikwazi ukuhambisana nesicelo sakho.
Ungathanda ukwaziswa kanjani ngesinqumo maqondana nesicelo sakho sokufinyelela olwazini?
<fn>patientinfoz.txt</fn>
Ukunikeza umphakathi impatho yezempilo eseqophelweni eliphezulu, uzwelo nesineke esifundazweni sethu.
Indawo ephephile nenempilo . Ilungelo lwempatho yezempilo . Imfihlakalo ngokugula kwakho . Ukunikeza imvume yokuxilongwa . Ukutholakala kombono wesibili . Ukukhetha impatho yeimpilo . Ukuqhubeka kwempatho enhle . Ukumangala/ukugxeka . Ukusiza ezinqumeni ezenziwayo . Ukulashwa isikhungo esaziwayo emkhakheni wezempilo . Ukunqaba ukulashwa . Ulwazi ngomshwalensi wempilo.
Ukuphatha abesebenzi bezempilo ngenhlonipho nangokuzithoba . Ukunikeza ulwazi aluyiqiniso nolubalulekilo ukuze ulashwe . Ukuhambisana nemigomo yokwelashwa . Ukubuza ngemali yokukhokha nangezindlela zokukhokha . Ukuphatha kahle amarekhodi esibhedlela uma esekuwe . Ukuvikela nokuphatha kahle indawo yesibhedlela . Ukusiza ekugcineni isibhedlela sihlanzekile.
Abagula kakhulu kanye nabalimele- 24 amahora izimo eziphuthumayo . Iziguli ezingalali- Umsombuluko kuya kuLwesihlanu 08:00-16:00 . Abalaliswayo . Umthalampilo ezingeni lokuqala . Ukuzinekela ukuhlolwa igazi kanye nokuqeqeshwa . Umtholampilo wesandulela ngculazi kanye nengculazi . Ukwelashelwa ingculazi . Ukuvikela ukuthelelana kukamama kumntwana . Umtholampilo wezingane . Umtholampilo wabenqondo . Emazinyweni.
Umazisi/ipasi . Isiqinisekiso sendawo ohlala kuyo njengencwadi yamanzi . Isiqinisekiso somholo . Imininingwane yo mshwalense wakho wempilo.
Phatha umazisi/pasi wakho . Khipha bonke ubucwebe obugqokile . Ungaphathi imali amakhadi asebhange kanye nomakhala ekhukhwini . Kuzofanele unikeze imvume yokunhlinzwa emtholampilo noma uma.
Zibhaliswa encwadini yezingubo, zigcinwe ziphephile ehovisi lokubhalisa abalaliswayo. Siyacela uqikelele ukuthi lezizinto uyazithatha uma usugoduka.. Izinto zakho ozibeke amakhabatheni eziguli.. Isibhedlela asikhokheli izinto ezilahlekile.. Uma izinto zakho ozibekile isibhedlela zilahleka ngenxa yomlilo noma ukugqekezwa. Isibhwdlela sizokhokha u R50 noma ngaphansi.
Phakathi nesikhathi sokuvakasha abavakashela iziguli ezigula kakhulu bavumelekile.
Izingane zivumelekile emvakwe hora lesine uma isiguli sigula kakhulu noma sizohlala isikhathi eside esibhedlela, ngemvume kaMhlengikazi ophethe lapho.
Ungagcolisi, sebanzisa imigqomo kadoti ebekiwe . Ungayisebenzisi imigqomo anamaphepha abomvu . Ncgina indawo ihlanzekile, sebenzisa.
Izihlobo zizokwaziswa uma isiguli sikhishwa esibhedlela . Ukukhishwa, imiyalelo yokukhokha bazochazelwa . Izinto ebezibekiwe kufanele zisayinelwe, uphathe nepasi ukuze uzithole.. Abomndeni bayotshelwa uma kunashintsho ngesiguli nokudluliselwa kwesinye isibhedlela.
Phakathi kuka10:00-22:00 . Isimo esijwayelekile sesiguli kuphela oyonikezwa sona.. Izingubo zakho azivumelekile . Abanemibuzo ngesiguli kumele bakhe uhlelo lesikhathi semibuzo nodokotela noma noMhlengikazi ophethe.
Amagumbi abalimele 10:30-15:30 -Amagumbi abagulayo 10:00 . Kufanele unikeze umhlengikazi inombolo yobomndeni wakho noma izihlobo, noma ekamakhelwane wakho yocingo.
Izindawo zomphakathi zokushaya ucingo . Isitolo siyatholakala esibhedlela. Iziguli kufanele zicele imvume kumhlengikazi ophethe, ukuya esitolo.
Abazali noma ababheki kufanele bahambisane nemigomo yokulaliswa kwezingane esibhedlela .. Abazali nababheki kuphela abavumelekile ukungena egunjini lezingane ezishile ngenxa yobungozi bokuthelelana kwamagciwane .. Ningayishiyi imali, amaships, ojusi noma amaswidi nezingane.. Odokotela bafika ngo 08:00-10:00 amahora..
Uma uhlangabezana nezinkinga tshela umhlengikazi ophethe ewodini noma kuleyondawo noma umethiloni wesifunda.. Uma behluleka ukukusiza yiya kumphathi womnyango wezikhalaz umxhumanisi otholakala lapha:. Ihhovisi elingu nombholo 1 emahhovisi okubhaliswa abalaliswayo.
Kusukela kuMsombuluko kuya kulwesihlanu ngo 07:45 -16:00.. Emva kwamahora noma ngama holide nama ngeszimpelasonto. Iya kumathiloni osebenzayo.
IBHOKISI LEMIBONO-libekiwe ezindaweni ezithize, sicela ulisebenzise akubhaleni imibono kanye nemphatho yethu.
Uma sibheka lokhu sisuke sibhekisisa usizo oluolwa ngamakhasimende ngaphakathi emsebenzi nangaphandle komsebenzi. Lokhu kusiza ekusebenziseni ngokuhlanganyela imigomo eyisishagalolunye. Le migomo iba yinkomba yokuthi amakhasimende agculisikeli ngosizo alutholayo kumbe kusadingeka kwenziwe kangcono. Konke lokhu kuyimizamo yokuqinisekisa ukuthi amakhasimende ayazi futhi ayaqondisisa ukuthi angawasebenzisa ngokukhululeka amalingelo awo njengoba kubekiwe ngaphansi kwemigomoye Batho Pele.
<fn>patientsz.txt</fn>
Thola ukudla okunomsoco nezidingo zempilo.
Ukuphepha nezidingo zezenhlala kahle.
Ukunakekelwa abasebenzi bezempilo.
Ukwaziswa ngokwelashwa nokunakekelwa ngendlela ingane engakwazi ukuqonda kalula lapho kufanelekile.
Ukuhlonishwa ngokobuntu, ingasese, imfihlo, isithunzi, okomoya nokukholelwa emasikweni.
Ngemvume yesiguli ukuthola ulwazi ngokuqhubekayo mayelana nokwelashwa kwesiguli isihlobo sawo.
Lokuphathwa ngenhlonipho nangesizotha ngokuqikelela izidingo zokomphefumulo nokukholelwa emasikweni.
Ukubeka Imibono yokukhathazeka nokuthola incazelo ngokuphuthumayo.
Ukwaziswa ngezigameko ezingajwayelekile ezenzekayo ngesikhathi isiguli silashwa, njengo kuwa embhedeni nokunjalo.
Ilungelo lokungena bazobona isiguli ngesikhathi okungesona sokuhambela iziguli lapho isimo siphoqa noma siphuthuma.
Lokuxhaswa ngomoya, nokwaziswa lapho isimo siphoqa noma siphuthuma.
Lokuxhaswa ngomoya, nokwaziswa lapho lingatholakala khona usizo ngaphakathi noma ngaphandle kwesibhedlela.
Sokunikezela ngolwazi olufanelekile mayelana nempilo yesiguli nokwelashwa kwangaleso sikhathi lapho kudingeka khona.
Ekukhishweni kwesiguli esibhedlela umndeni ubophezelekile, ngokuqiniseka ukuthi sithatha imithi, sibuya ngokufanelekile ukuqhubeka nohlelo lokulashwa njengalokhu kuyobe kuhleliwe.
Ukuhlonipha ezinye iziguli, izivakashi nezisebenzi sasesibhedlela.
Ukwamukela ukuthi izidingo zezinye iziguli neminye imindeni kungaba okuphuthumayo kunezabo izidingo.
Ukwazisa nokuhlonipha izakhiwo, nemphahla nokuhambisana nemithetho.
Ukwazisa isibhedlela ngokushintsha kwemininingwane yesiguli isibonelo kheli, inombolo yocingo nokunye.
Ukukhokha imali yokwelashwa kwesiguli njengalokhu kulindelekile.
<fn>pesticideZ.txt</fn>
Izilwanyana nezitshalo ezinobuthi ezinga-suseka ngokuhlanza. Ngokucwecwa nokuncwela: Cwecwa izithelo nezitshalo uma kungenzeka ukunciphisa ukungcola, amagciwane kanye nemithi yokubulala izinambuzane. Lahla amaqabunga angaphandle ezithelo ezinamaqabunga. Ncwela amafutha enyameni kanye nesik-humba ezinkukhwini kanye nezinhlanzi ngoba ezinye izinsalela zemithi yokubulala izilwanyana kanye nezitshalo ezinobuthi ziqoqelana (zinqwabelana) lapho kanye nase-mafutheni. Ukuncwela kungasiza ukunci-phisa inani lemithi yokubulala izilwanyana kanye nezitshalo ekade ingagcina idliwe. Ukupheka kuyasiza: Ukupheka kuyasiza ukunciphisa ingxenye yezinsalela zemithi yokubulala izinambuzane ekudleni ezinga-suseki ngokuhlanza kanye nokucwecwa.
Izinhlobonhlobo zokudla: Yidla izinhlobon-hlobo zokudla eziqhamuka emithonjeni eyehlukene. Eminye imithi yokubulala izilwanyana kanye nezilwane ezinobuthi iset-shenziselwa izitshalo ezithize. Ukudla uhlobo lokudla olunezithelo, izitshalo kanye nokudla okuzinhlamvana okuningi okwehlukene isenzo esinempilo ngokwaso. Kuphinde kuvikele ukudla inani lokudla okungenam-soco kohlobo oluthize noma izinsalela zemithi yezilwanyana nezitshalo ezinobuthi okungenzeka kube nazo.
Inani lemithi yokubulala izinambuzane izilwanyana kanye nezitshalo elakhiwa abantu elisetshenziswa ekudleni kanye nezinsalela zayo okudingeka ukuba kube khona emikhiqizweni ezingeni lokudayisa (imakethe) kulawulwa yizinhlobo ezahlukene zemithetho futhi kuhlolwa uMnyango wezeMpilo kanye noMnyango wezoLimo ngokwahlukana.
Imikhiqizo yasekhaya eminingi imithi yokubulala izinambuzane izilwanyana kanye nezitshalo ezinobuthi.
Imithi ebulala isikhunta; Imikhiqizo ethize yotshani kanye nasezaleni, efana nemithi yokubulala ukhula; Amakhemikhali athize edanyana lokubhukuda.
Imithi yokubulala izilwanyana noma izitshalo ezinobuthi ebhekiswe ezintweni eziphilayo, njengemithi ekhiqizelwa izilwane yokubulala izilwanyana noma izitshalo ezinobuthi, iya ngokuya yaziwa futhi imvamisa iphephile kunemithi yokubulala izilwanyana noma izitshalo ezinobuthi eyejwayelekile.
Imithi yokubulala izilwanyana noma izitshalo ezinobuthi Ekudleni.
Yini izinsalela zemithi yokubulala izilwan-yana kanye nezitshalo ezinobuthi?
Imithi yokubulala izilwanyana, izinambuzane kanye nezitshalo ezinobuthi yinanoma yini into okuhloswe ngayo ukuvikela, ukubulala, ukuheha, ukuxosha noma yokulawula nanoma yiziphi izintwana ezinobuthi kumbandakanya izinhlobo zezit-shalo kanye nezilwane okungadingekile ngesikhathi sokukhiqiza; sokuthuthelwa ukuyogcinwa; sokusabalaliswa kanye nokulungiswa kokudla; semikhiqizo yezolimo; noma sokudla kokuphakela izilwane noma okungaphiwa izilwane ukuvimbela into encincida ingaphandle lomzimba wenye. Kubandakanya futhi izinto okuhloswe ngazo ukusetshenziswa njengezilawula ukukhula kwezilwane; njengesibulala maqabunga; njengesomisi; njengesinciphisa izithelo noma njengesivimbela ukukhula kanye nezinye izinto ezifakwa ezitshalweni ngaphambi noma emva kokuvuna ukuvikela umkhiqizo ekubeni wehle ngesikhathi ugciniwe noma uthuthwa.
Yini izinsalela zemithi yokubulala izilwanyana kanye nezitshalo ezinobuthi?
Lokhu yinanoma yini into ethize ekudleni; imikhiqizo yezolimo noma ukudla kwezilwane okuvela ngenxa yokuse-benzisa imithi yokubulala izilwanyana noma izitshalo ezi-wubuthi. Leli gama libandakanya nanoma yiziphi izinto ezivela emithini yokubulala ubuthi kanye nokungcola kwemithi yokubulala izinto ezinobuthi kanye nokungcola okuthathwa njengokunokubaluleka ocwaningweni lobuthi.
Ingangena kanjani ekudleni imithi ebulala izinambuzane, izilwanyana kanye nezitshalo ezinobuthi?
Kunokuhlawumbisela okungaqinisekisiwe okucwaninga imithi yokubulala izilwanyana ezinobuthi esetshenziswe ekukhiqizweni kokudla okuthi le mithi ingahlala emikhiqizweni enjengezithelo kanye nezitshalo noma ngabe seyifuthiwe.
Isetshenziselwani imithi yokubulala izilwanyana izinambuzane kanye nezitshalo eziwubuthi?
Isetshenziswa ngoba inemiphumela ewusizo ekukhiqiz-weni kwezitshalo kanye nasekutheleni kwazo. Ngokuset-shenziswa kwale mithi, abalimi bangandisa imizamo yabo emasimini, ngenkathi behlisa izindleko zomkhiqizo oya kuMthengi.
Ubudlelwano bokudla kunemixhantela eminingi futhi bubandakanya wonke amazinga endleleni eya ekukhiqiz-weni, kusukela ekufakelweni kwezikhuthazi zomkhiqizo wezolimo kanye nokukhiqiza okusezingeni eliphansi kuya ekusetshenzisweni kwalokho kudla. Ukudla kungaba into ebalulikile ukuthwala izinto ezidala izifo, njengezilwanyana ezincane ezidala izifo kanye nobuthi bazo. Ukuqinisekisa ukuphepha kokudla kudinga isin-yathelo kanye nokubambisana kwabo bonke abantu nohulumeni kufanele bathathe izinyathelo ezanele ukunciphisa izingozi eziphathelene nokusetshenziswa kokudla.
Ukuphepha kokudla kuqala kubafakeli bezikhuthazi zomikhiqizo yezolimo kubalimi kanye nalabo ababan-dakanyekayo ekukhiqizweni kokudla, njengoba izinto ezifana nemithi yokubulala izilwanyana kanye nezit-shalo ezinobuthi kanye nemithi (eyizidakamizwa) yezilwane kusabisa ngobungozi obehlukene ngakho- ke kudinga ukunakekelwa ngandlela thize. Ukudla kwezilwane okunezinto ezithwala (ezidala) izifo, kubandakanya amagciwane kanye namakhemikhali anobuthi nakho kungadala izingozi ezithize.
Ngenxa yokuthi imithi yokubulala izilwanyana kanye nezitshalo ezinobuthi inemisebenzi eminingi, singa-vuleleka kuyona ngezindlela eziningi.
<fn>phastz.txt</fn>
bese iqoqo ngalinye linikezwe izithombe ukuba libuke bese bevumelana ngalokhu abakubonayo.
Umphakathi uhlela izithombe ngezindlela ezintathu "okuhle", "okubi", kanye "nokuphakathi" nendawo.
Okuphakathi - ukungabi nesiqiniseko sokuthi kubi noma kuhle.
Lelishadi lihle ngoba linikela umphakathi amandla okucwaninga nokuhluza kanye nokubhekisa isimo.
Lelithuluzi lisiza umphakathi ukuba uqonde ukuthi izifo zithathelwana kanjani zisuka komunye kuya komunye kanye nokuthi yiziphi izivimbandlela ezinga vikela ukuthathelana kwezifo.
Lelithuluzi lisiza umphakathi ukuba uxoxisane ngokuthi yiziphi izivimbandlela ezilula ukuzenza.
Inqubo yokuchaza ngokobulili: Lelithuluzi lisebenzisa izithombe ezintathu zabesifazane nabesilisa kanye nabesifazane nabesilisa behlangene. Izithombe zabesi-fazane bembandakanyeka emisebenzini eyahlukene. Okunye okudingekayo obhontshisi bokubala.
Lelithuluzi lihlose ukuthi abantu bazi ngobulili babo emphakathini. Bakwazi ukuthi babone ukuthi iziphi izinkinga ababhekene nazo empha-kathini imihlangemihla yezempilo zabo baphinde bebhekisise ukuthi izinkinga zingabaphazamisa kanjani kwintuthuko.
Izithombe ezingu 20-25 zezindlela ezihlukene zokunikezelwa kwamanzi nokuthuthwa kwendle njengokusetshenziswa kwehlathi kuya ezindlini zangasese ezisetshenziswa ngamanzi kanye nokusetshenziswa kwamanzi omhosha kuya kompompi abaphakathi ezindlini.
Leli thuluzi lisiza umphakathi ukwazi ukubheka izindlela ezokunikezelwa kwamanzi omhosha kuya kompompi abaphakathi ezindlini.
Leli thuluzi lisiza umphakathi ukwazi ukubona izin-dlela ezokunikezelwa kwamanzi nokuthuthwa kwendle emphakathini.
Ibhokisi lemibuzo: Leli thuluzi lisebenzisa ibhokisi elilodwa elinem-bobo ukuze umphakathi ufake imibuzo yawo kulo.
Umphakathi uba sethubeni lokubuza imibuzo ngendlela engabaphoqi ukuba bakhulume izinkinga zabo emphakathini.
Lokhu kusiza umphakathi ukuthi ubuze imibuzo ngendlela efihlekile ngaleyondlela ngeke kubak-hathaze ukuthi into abayishilo ingamcasuli omunye bese kudala ingxabano.
Leli thuluzi lisebenzisa izithombe ezahlukene zokwenzeka ngaphambili nosekushitshile lokhu kuveza umehluko phakathi kwento ephukile nento elungisiwe.
Uhlelo (lwe-PHAST) lwasungulelwa ukuthuthukisa ushintsho oluqhubekayo ngendlela yokuziphatha mayelana nenhlanzeko kanye nokuthuthukiswa kwendlela efanele yokuthuthwa kwendle. Yenzelwe ukuthuthwa kwendle okufanelekile, nokutholakala kwamanzi ahlanzekile kanye nezemvelo njengoba kwaziwa ukuthi kungezinye zezinkinga mayelana nalokhu. Lendlela isebenzisa izithombe ezenza ukuba abantu babone ukulethwa kwamanzi kanye nokuthuthwa kwendle emphakathini ngendlela ebonakalayo. Lendlela isebenzisa izindlela kanye nezinto eziqhakambisa ukusebenzisana kwabesilisa, abesifazane kanye nezingane.
Ukukhulisa, ukusebenzisana kwezenhlanzeko kanye nokulahlwa kwemfucuza ngendlela efanelekile.
Ukwenza abantu bakwazi ukubhekana nezink-inga ezimayelana nokushintshwa kwendlela yokuziphatha.
Ngokuhlola ulwazi lwabantu. Ukuphenya mayelana nesimo abantu abaphila kuso. Ngokubuka izinto ezingenzeka ngekusasa. Ukuhlaziya izinkinga ezingavimba ushintsho. Ukulungiselela ushintsho. Ekugcineni wenze ushintsho.
Ukuxazulula izinkinga ngendlela yokubambis-ana.
Ukunikezela ulwazi ngendlela yokuxazulula izinkinga.
Ukunikeza abantu amandla okuzithathela izinqumo ngolwazi abanalo.
Ukwamukelwa kwezindlela ezahlukene empha-kathini ngokuqonda ukusabalala kanye nokuvikela izifo.
Ukubonakala kwezinkinga:- Umphakathi uxoxisana ngezinkinga zezempilo onazo emphakathini.
Ukuhlaziywa kwezinkinga Uma sibheka izinkinga asibheki isimo samanzi nokulahlwa kwemfucuza emphakathini kodwa siyelekelele ekutheni kube yiwona umphakathi oshintshela okusikuya kokuhle mayelana nemik-huba yezenhlanzeko. Ibuye ibheke ucwaningo lwezenzo zomphakathi bese ubona ukuthi izifo zanda kanjani.
Ukuhlelela isixazululo Uma umphakathi usubonile ukuthi inkinga ilelephi, kumele baqhamuke nezindlela zokuvikela ukwanda kwezifo.
Ukukhethwa kwezindlela. Yilapho umphakathi uphakamisa izindlela ezahlukene zokwenza ngcono isimo sokuthuthwa kwemfucuza emphakathini kanye nokukhetha imikhuba engcono yezenhlanzeko njengoba iboniwe imikhuba emihle nemibi.
Ukuhlelelwa kokushintsha kwemikhuba kanye nezinsiza ezintsha. Yilapho umphakathi uhlunga abantu ukuze bakwazi ukubamba iqhaza kokwenziwayo, okuzoletha ushintsho. Umphakathi ubuye ubheke okungahle kungahambi kahle ezinhlelweni zawo.
Lezi izithombe ezingu-15 ezimbaxa mbili ezikhombisa izindawo ezinezimo ezahlukene.
Umphakathi uyahlukaniswa amaqo-qwana amancane benze iqoqo ngalinye linikwe izithombe ezixoxa izindaba eziphelele.
Bese amaqoqo ebonisana izindaba zawo.
Uma usebenzisa lelithuluzi kunenhloso yokucwaninga ngenhlalo kanye nokunye okuphathelene naleyo ndawo.
<fn>rabiesz.txt</fn>
Bikela ochwepheshe bezilwane ngesilwane esiziphatha ngokungajwayelekile, futhi kusoleka amarabi kuso.
Abantu abasengcupheni yokuthola amarabi, abagonywe ngaphambi kokuba bangene esimweni esinjalo.
Izikhungo zezempilo, odokotela abazise umxhumanisi wezifo ezithathelanayo (CDC) naba Hloli Bezempilo ngokushesha.
AbaHloli Bezempilo balandela isimo, baphenye bese beyaluleka (bacebise).
Abahloli bezempilo basizane nochwepheshe bezilwane emikhankasweni yokugoma izilwane (zasemakhaya) noku qwashisa.
Kuqiniswe isigungu sabashabasheki ngamarabi kuya emphakathini.
Isilwane esigulayo siyabulawa kahle, bese kuthathwa.
Kumuntu osegula kuthathwa amathe ahlolwe.
Isilwane esisolisayo siyavalelwa/siboshwa izinsuku eziyishumi kubhekwa ukuthi asishintshi yini.
Uma sitshengisa izimpawu zamarabi, sibese siyabulawa kahle ukuze ubuchopho buye kocwaningwa.
Uma umuntu olunyiwe elashwa ngokushesha, angeke agule-afe.
Umuntu olunyiwe akageze inxeba ngamanzi nesibulala-magciwane imizuzu emihlanu , engakayi emtholampilo.
Yana emtholampilo oseduzane.
Udokotela noma umhlengikazi uyomqalisa ohlelweni lokuvikela amarabi, ukubulala amarabi emzimbeni.
Kubalulekile ukuthi uyilandele yonke imijovo uze uqede.
Uma ufuna ulwazi olungaphezulu, thintana nabezoLimo noma isikhungo sezeMpilo.
Amarabi isifo esithathelanayo esi-bangwa yivariyasi (igciwane) yezilwane ezi-nawo. Siyisifo esisuka esilwaneni esinom-gogodla negazi elifudumele siye kwesinye.
Amarabi asuka ezilwaneni ezinjengezinja, izimpungushe, amakati, ochakide, kanye nezithuthamadlebe (amalulwane).
Ivayirasi isuke isikhona ematheni uma ekuqala isifo.
Amathe aqukethe lamavayirasi angena kumuntu ngukulunywa, nokuklwejwa, inqobo nje uma kuvuleke isikhumba.
Leligciwane lihamba ngemizwa lize lifike ebuchosheni.
Izidumbu zezilwane ezife zinamarabi zingaba yingozi, uma zihlinzwa, buchaphazelwa ubuchopho, amathe, noma besikwa ummese.
Kwazise ukuthi amarabi ahlasela imizwa nomqondo, aziveza ngokuziphatha kwesilwane okungajwayelekile.
Ukuguqukelwa ukuziphatha (ulaka), ukuluma noma yini, ukungazinzi, ukwesaba, ukubindwa kungekho lutho, ukugxaza amathe, ukushaya umkhulung-wane kungazelele, ukulwayiza, ukuzilimaza, ukuh-langana kwemihlathi, ukudlithiza, bese ifa esingezansi.
Ulaka, inhlamvu yeso iyanwebeka, ukundwaza, ukwenza imisindo engajwayelekile, ukungamthobeli umnikazilo, ukuhlasela lingachukuluzwanga, ukud-lithiza, ukufa esingezansi, bese liyafa.
Ukubhonga ngesihosha, ulaka, ukuhlasela izinto ezingaphili nabantu, ukuzahlula emhlambini, ukun-gadli, ukudiyazela, ukukhinyabezeka esingezansi, ulimi, imihlati, ukugxaza amathe, ukukhuthalela ucansi, ukunwebeka kwenhlavu yeso, ukundwaza, nokuququda imihlathi.
Ukukhuthalela ucanci, ukukhala okwevile, ulaka, ukugijima okungenasidingo, ukuququda amazinyo, ukukhinyabezeka isingezansi.
Zona zivele ziphelelwe ukwesaba abantu, zingene emizini nasemasimini, zihlasele abantu nezinto zingaxwayisanga, zife esengezansi.
Kuthatha amasonto amabili kuya kwayishumi nangaphezulu, umuntu elunywe yisilwane esinamarabi ukuthi abe nezimpawu zamarabi eguliswa yiwoi.
Izimpawu zokuqala: ukuphathwa yik-handa, umkhuhlanyana, ixhala, ukuhlanza, ukwesaba amanzi, umphimbo obuhlungu, ukungakuthandi ukudla, ukukhathazeka, ukuqwasha, kukhinyabezeke esingezansi, ukuquleka, bese eyafa.
Imigomo iphephile, ayisigulisi isilwane sakho.
Ungathinti noma usondele esilwaneni ongasazi, noma sibukeka singesokufuywa, futhi ungasibalekeli.
<fn>safe food production zulu.txt</fn>
Ishicilelwe nguMnyango wokuthuthukisa ezeMpilo KwaZulu-Natal ubambisene noMnyango wezeMpilo weNhlangano yeZizwe.
Pheka ukudla okuyimvelo okanye okusuke kutshalwe ensimini ngendlela efanele.
Ukudla kwemvelo okunjenge-nhlanzi, izithelo kanye nemifino njalonjalo kungaba nalo igciwane lekholera, kodwa leligciwane lingafa uma lokudla ukupheka, ngakhoke qiniseka ukuthi awukudli ukudla okungaphekiwe, ngalekwalokho kufanele ukucwecwe ngemuva kokuthi ukudle.
Ngesikhathi ukudla sekupholile igciwane liyakhula. Ngakhokhe yidla ukudla okufudumele noma kufudumeze ngemuva kokuthi ukudle.
Gwema ukuthintana phakathi kokudla kwemvelo kanye nokudla okuphekiwe.
Ukudla okuphephile okuphekiwe kungaba nalo igciwane lekholera ngenxa yokuthintana kancane nokudla kwemvelo. Lokuthintana kungenzeka ngesikhathi uma usika inhlanzi eluhlaza besa usika ukudla okuphekiwe ungawuhlambile umubese.
Ezindaweni ezikhungethwe ikholera, ukudla okunjenge zithelo nemifino akuphephile ngaphandle uma kungokwasemathinini, njalonjalo.
Hlamba izandla ngemuva kokuqala ukulungisela ukupheka ukudla nangaphambi kokuphazamiseka, okungaba ukushintsha noma ukuhlamba ingane, ukusebenzisa ithoyilethi. Hlamba futhi izandla uma usuqedile ukulungisa ukudla okunjenge nhlanzi kanye nemifino ngemuva kokuthinta okunye ukudla.
Indawo olungisela kuyo ukudla kufanele ihlale ihlanzekile, cabanga ukudla okungeke kusadleka okanye indawo engahlanzekile njengasona sisusa segciwane. Imfaduko yokuhlamba izitsha neyokusula kufanele zishintshwe zonke izinsuku okanye zibiliswe ngemuva kokusetshenziswa. Hlukanisa imfaduko yokukolobha okufanele nayo ihlanjwe njalo.
Ukusebenzisa amanzi aphephile ekuphekeni kubalulekile njengoba kubalulekile ekuwaphuzeni. Bilisa amanzi ngemuva kokulungisela ingane ukudla. Ibhilishi okanye ijikhi kungasetshenziswa esikhundleni samanzi abilisiwe. Faka ithisipuni elilodwa lebhilishi okanye ijikhi lumalitha angu 25 amanzi, bese ulinda kuphele amahora amabili okanye ubusuku bonke ngemuva kokuwasebenzisa.
II. Ngabe uvikelekile kwi-kholera Kungabe ukudla okulungisela ukupheka kuphephile?
Pheka ngendlela efanele konke ukudla okunjengenyama, inhlanzi nemifino.
Idla ukudla okuphekiwe kusashisa.
Hlamba izandla ngemuva kokulungisa ukudla.
Hlamba izitsha ngamanzi nensipho.
Hlamba indawo osikela kuyo inhlanzi nemifino, njalonjalo ngamanzi nensipho.
Yidla izithelo ezicwecwe ngobunono ezinjengama-olintshi noma ubhanana.
Kugcine kuhlanzekile-kupheke, kucwecwe , okunye ukuyeke!
Pheka ukudla kwakho.
Bilisa ukudla kwakho.
Hlamba ukudla kwakho.
Kungabe amanzi akho abilisiwe noma avikelekile?
Kungabe amanzi akho agcinwe endaweni ephephile?
Amanzi ahlanzakile angaba nalo igciwane uma engabekiwe endaweni ephephile.
Gcina amanzi esitsheni esihlanzekile esinesivalo.
Sebenzisa amanzi abekiwe amahora engu 24.
Thela amanzi esitsheni noma sebenzisa inkomishi ukuwakha.
Wagcine ehlanzekile-wagcine amanzi ephephile.
VI. Ngabe uphephile kwi-kholera Kungabe uyazihlamba izandla Ukungcola okuningi okusezandleni kungayidala ikholera wena ungazi?
Ngaphambi kokusebenzisa ithoyilethi noma kokuhlamba ingane.
Ngemuva kokulungisa ukudla.
Ngemuva kokuthi udle.
Ngemuva kokunika ingane yakho ukudla. Iyiphi engcono yokuhlamba izandla?
Sebenzisa insipho njalo.
Sebenzisa amanzi ahlanzekile njalo.
Hlamba izandla zakho njalo ngemuva ngangaphambili, nangaphakathi kweminwe, nangaphansi kwezinzipho.
Zigcine zihlanzekile-hlamba izandla zakho?
VII. Ngabe uphephile kwi-kholera Kungabe uyalisebenzisa ithoyilethi Nomuntu ohlanzekile angayithola ikholera endleni. Sebenzisa ithoyilethi njalo?
Shabalalisa indle yengane ethoyilethi noma uyigqibe emgodini.
Hlamba izandla zakho ngamanzi nensipho ngaphambi kokusebenzisa ithoyilethi.
Ligcine lihlanzekile - sebenzisa ithoyilethi.
Phuza amanzi aphuma endaweni ephephile noma avikelekile.
Pheka ukudla noma ukufudumeze, bese ukudla kushisa.
Hlamba izandla zakho ngaphambi kokuthinta indle noma kokuchama, ngemuva kokulungisa ukudla.
iKholera angeke yakubulala uma ilapheke ngendlela efanele.
Phuthumisa isiguli osisolayo masishane emtholampilo ukuze silashwe.
Phuzisa isiguli amanzi.
<fn>scabiesz.txt</fn>
yaka engaphezu kweyisithupha.
Bagcobe umzimba wonke kusuka emqaleni kuya ozwaneni.
Linda umuthi uze wome.
Yekela umuthi emzimbeni usuku olup-helele (24 hrs) bese uyawugeza emva kwaleso sikhathi.
Phinda futhi ngosuku olulandelayo.
Ezinganeni ezineminyaka engaphansi kweminyaka eyisithupha.
Ulandele inqubo efanayo neyabantu abadalo.
Kungenzeka ukuthi kudingeke uphinde futhi emva kwesonto elilodwa, uSeben-zise umuthi.
Gqoka izingubo ezihlanzekile emva kokusebenzisa umuthi.
Onke amalunga omndeni kumele ahlolwe. Nquma izinzipho uzigcine zihlanzekile. Hlanza zonke izingubo zokulala nezo kugqoka ngamanzi ashisayo. Zomise elangeni. Gezisisa umzimba ngamanzi amthuku nensipho, uguxungisise izindawo ezinot wayi ngebrashi noma ngendwangu yokugeza.
Hlikihla indawo enotwayi ngendwangu bese usulisisa ngethawula elihlanzekile.
Indlu yonke kumele ihlanzwe ngesibulala magciwane.
Utwayi lubhebhethekiswa ikakhulukazi ukungabi nayo inhlanzeko, ukuzigcina uhlanzekile Kuyakuvikela ezifweni ngakhoke geza umzimba ngezikhathi ezifanele, ugcine izin gubo zokugqoka nezokulala zihlanzekile ngazozonke izikhathi.
Abantu asebenotwayi kumele baphuthume emtholampilo ngokushesha bese belandela konke abazokutshelwa ngabahlengikazi. Abazali kumele bakhuthaze izingane ukuthi zihlale zihlanzekile.
Amaqhuqhuva alumayo ezindaweni ezishi-sayo zomzimba (eminweni nasezinqeni), ukuluma kuvuka kakhulu ebusuku.
Izindlala ziyavuvuka Inhliziyo nezinso ziyahluleka ukuse-benza kahle. Okulandelayo ukufa uma singa-laphekanga.
Emva kwesikhathi kungadaleka izilonda ezingapholi.
Lubhebhetheka kanjani Luvikelwa kanjani Utwayi?
Utwayi ludwala izinambuzane ezincanyana 1. Ukuhlanzeka komuntu:- ezilumayo(ezifana namakhizane kodwa zona Ukugeza okungenani kanye zincane kakhulu). Uma lesinambuzane sesin-ngosuku. genile esikhumbeni sihamba ngaphakathi sibange Ukuwasha noku-ayina izimpahla ukuluma. ngoba lokhu kubu lala amaqanda. Ngokuthintana nomzimba womuntu onale- Zijwayeze ukuwasha izingubo sisifo noma umzimba wenja onalesisifo. zokulala, uzineke elangeni ukuze Ukusebenzisa izingubo noma izinto zoku-imisebe yelanga ibulale lala zomuntu onotwayi. amaqanda.
Kubantu eseke babanalo utwayi, izimpawu kubhebhethekisa isifo.
zingavela osukwini kuya kwezine emuva 5. Izingane kumele zingadlali nezilwane kokuba ethintane nomuntu noma nesilwane {njengezinja}.
esinotwayi. 6. Abantu abakha amanzi endaweni Obani abangaphathwa Utwayi?
Utwayi lungaphatha abantu kuzozonke izigaba zihlanzekile lokhu kuvikela ukunqwa zempilo ngaphandle kokubheka iminyaka, ubulili, ubuhlanga noma izinga lenhlanzeko. belana wamagciwane.
Izigameko eziningi noma ukubheduka kotwayi Ukwelashwa kujwayeleke ukubonakala ezindlini zabahlengi kazi, kanye nendawo zokunakekela abantwana. 1.
Wonke amalunga omndeni kumele alashwe ngesikhathi esifanayo, nangendlela efanayo ukuze isifo singeke sibaphathe abanye.
<fn>servez.txt</fn>
Ukumele ukwenze uma unesikhalazo Umbono noma isincomo...
Sitshela uma uzizwa ukuthi kunomsebenzi okuphathe kahle kakhulu !
Kumele ukhumbule ukuthi ungathola usizo lwezeMpilo e Addington kuphela uma uhlala kuluzindawo ezilandelayo...
Kubalulekile ukuthi uqale eMtholaMpilo oseduzane nawe! Uma wena noma ingane yakho igula , uze ungamoshi imali yakho ngokugibela , kodwa iya EmtholaMpilo njengoba uzothola usizo olufanayo nasesibhedlela njengoba kukhona abahlengikazi abaqeqeshwe ngokugcwele bezikubona, uma kune-sidingo sokuthi ubone udokotela noma sokuthatha isithombe , umhlengikazi uzokudlulisela esibhedlela nencwadi yokukudlulisa (referral Letter).
Iyini I referral letter Lena incwadi oy-ithola uma umhlengikazi ekudlulisela esibhedlela. Lokhu kuzosiza udokotela ukwazi konke ngokugula kwakho noma kwengane yakho . Uma ufika esibhedlela ungayiphethe lencwadi , uzothola ukwe-lulekwa , uphinde welashwe bese uyagqugquzelwa noma ukhunjuzwe ukuse-benzisa umtholaMpilo wangakini?
Imalini okumele ngiyikhokhe?
Kuzodingeka ukuthi ukhokhe njengoku-fanelekile komabhalane bethu. Kuphela uma uzobona odokotela emtholaMpilo wethu.
Khumbula ukuthi noma iliphi ilun-gule onalo kodwa kumele ziham-bisane . Sizokusiza ngokukunakek-ela, nangenhlonopho . Neziguli zethu kumele zenze okufanayo kubasebenzi bethu bezeMpilo. Uma udinga noma iluphi ulwazi noma enemibuzo udinga izimpendulo. Buza ngoba kungumgomo wakho. Njengoa sithi lapha e Addington -- MASIBAMBANE!
<fn>travelZ.txt</fn>
Ngisho nokudla okuphekiwe, uMvakashi kufanele aqiniseke ukuthi kuphekwe ngok-wanele futhi kwaba kusha. Ezikhathini ezithize zonyaka izinhlanzi ezinhlobonhlobo kanye nezinkumba zingaqukatha ubuthi obuyingozi ezimpil-weni noma ngabe ziphekwe ngokwanele. Izaluleko kufanele zifunwe komaziphathe basekhaya bompha-kathi ngalezi zilwanyana eziyingozi. Ngeshwa, indlela okubukeka ngayo ukudla akuyona inkomba yokuphepha kwakho kanti futhi ukudla okunobuthi kungazwakala kumnandi. Lapho kunendlela yokug-wema ukudla okungaphephile, amanani amancane okudla anganciphisa ubungozi bokunukubezeka. Abavakashi bangaze bakhethe ukuyeka isidlo.
Eningizimu Afrika amanzikampompi imvamisa aphephile ukuwaphuza. Kodwake uma kwenzeka umuntu evakashela izindawo zasemakhaya izikhathi ezinde, kuyancomeka ukuba umuntu aphathe amanzi asemabhodleleni ezitsheni ezivaliwe. Amaphilisi okuh-lanza amanzi nawo ayatholakala emakhemisi futhi ku-fanele asetshenziswe ngokulandela imiyalelo. Lapho kungenzeka amanzi anukubezeke, abavakashi kufanele belulekwe ukuthi amanzi aqandisiwe nawo kufanele athathwe njenganukubezekile futhi akufanele asetshen-ziselwe ukuphuza.
Gwema ucansi lwesikhashana nabanye abantu kungeve kungabantu ovamise ukuya nabo ocansini ngesikhathi sokuvakasha. Igciwane lesandulela ngculazi (i-HIV) liyindaba egudwini njengamanje ngokubheka isikhathi elihlala ngaso egazini, okuholela ekuthumelekeni buthule kanye nasemphumeleni walo onobungozi bokufa. Abavakashi bayelulekwa ukuba bazihlinzeke ngamajazi omkhwenyana (amakhondomu) ngaphambi kokuthatha uhambo uma bewadinga. Uma kunesidingo somjovo, abaVakashi kufanele bazame ukuqiniseka ukuthi izinalithi kanye nezipotsho ziqhamuka emaphaketheni emithi angenamagciwane ezifo. Abane-sifo sikashukela kufanele baphathe izinalithi ezihlanzekile (ezingenamagciwane ezifo) ngesikhathi abazosihlala kanye negunya lika-dokotela lokuzisebenzisa. Ukuthekelwa kwegazi kuphephe ngokufanele eNingizimu Afrika futhi akunabungozi kubavakashi. Asikho isidingo sokugcizelela ekushintsheni ukuziphatha kanye nokuvikela.
C -okungukusebenzisa ijazi lomkhwenyana (ikhondomu) -njengenye indlela yokuvikela.
Umalaleveva esinye sezifo zasemaxhaphozini ezijwayelekile esidalwa isilwanyana esimunca igazi lomuntu maqede sidale uhlobo oluthize lukamalaleveva esithungeleka ukusuka komunye umuntu kuya ko-munye ngokulunywa umiyane ohlaselwe yileli gciwane lwezilwanyana zohlobo lwemiyane ethwala isifo sika-malaleveva. ENingizimu Afrika iyenzeka ezindaweni ezisemahlanzeni (eziphansi) zasesiFundazweni sase Nyakatho, eMpumalanga kanye nenyakatho esempu-malanga nengxenye yesiFundazwe saKwaZulu-Natali. Izimpawu zale sifo zibandakanya ubuhlungu bekhanda, imfiva, ubuhlungu bezicubu zomzimba kanye namalunga ahlanganisa amathambo nenyama, ukuju-luka, ukuhlaselwa ukuqhaqhazela, ukucanuzelelwa inhliziyo, isisu esihambisayo kanye nokukhathala. Uma nasiphi isifo esiphathelene nemfiva sihlasela esik-hathini esiyizinyanga ezintathu emva kokuvakashela endaweni enesifo sikamalaleveva, kufanele kubonanwe nodokotela ngokushesha.
Ukugqoka izingubo ezifanele.
Ukusebenzisa izinto zokuxosha umiyane ezindaweni ezivele (obala) zesikhumba.
Ukuvikela umiyane endaweni yokuhlala. Izinto zokuvikela isifo kanye nezaluleko kuyatholakala emakhemisi aseduze kanti futhi imithi kufanele iset-shenziswe okungenani emahoreni angama-24 ngaphambi kokungena endaweni ehlaselwe yisifo sika-malaleveva. Khumbula, uma umuntu eba nezimpawu ezisamkhuhlane ezinemfiva emva kokuvakashela indawo ehlaselwe isifo sikamalaleveva yazisa udokotela ukuba abhekele ngakumalaleveva uma elapha lowo ogulayo.
Isifo samazwe ashisayo yisifo esinegciwane sabantu esithathelana ukusuka konaso kuya kumuntu obutha-kathaka ngomiyane wohlobo lwe- Aedes Aegypit okungumiyane othwala isifo samazwe ashisayo. Nakuba kunobufakazi bokuthi ukuthathelana kwesifo samazwe ashisayo kwake kwenzeka eNingizimu Afrika, umiyane othwala lesifo uyatholakala nalapha. Isifo samazwe ashisayo senzeka e-AFrika eseNtsho-nalanga, eMaphakathi kanye neseMpumalanga kanye naseNingizimu neMelika. Ingozi yokuthola lesi sifo ingancishiswa ngokuthatha izinyathelo ezejwayelekile ukuvikela noma ukunciphisa ukulunywa omiyane.
Ukugoma: Ngokuhambisana neMithethonqubo yezeMpilo yoMhlaba Wonke, iSitifiketi sokuvikela ukungenwa yiSifo saMazwe aShisayo isona Sitifiketi kuphela esingadingeka ukuze kuhanjwe umhlaba wonkana. Isitifiketi soMhlaba Wonke sokuvikela iSifo saMazwe aShisayo sihlala imin-yaka eyi-10, ukusukela ezinsukwini eziyi-10 ujovile. Siyadingeka kubo bonke abavakashi abangaphezulu kon-yaka ubudala. Umuntu oqhamuka endaweni yalesi sifo ongakugomele lokho angenqatshelwa ukungena ezweni noma agcinwe ngaphansi kokuhlolwa isikhathi okun-genani esiyizinsuku eziyisithupha ngazo ukunyakaza kwakhe kungaba nezithiyo. Imitholampilo yezokuvakasha iyohlinzeka ulwazi oluthe xaxa ngalesi sifo kanye nokugomela lesi sifo.
Isifo esibulalayo esidalwa amagciwane asemathunjini. Ukuhlaselwa yilesi sifo kudalwa ukuphuza amanzi nokudla okunukubezekile. Ukusilawula kuseyinkinga yezempilo. Ukunciphisa ingozi yokuhlaselwa yilesi sifo, abaVakashi kufanele bacophelele kakhulu ukuthi yini abayidlayo kanye nabayiphuzayo. Abavakashi bayanxuswa ukuba bagweme ukuphuza amanzi angalashiwe. Amanzi agcinwe emab-hodleleni ayancomeka.
Isichenene segazi senzeka umhlaba wonke futhi sidalwa izibungu ezidla igazi lomuntu ezimpilo yazo ayiqondakali kubandakanya ezinye izinhlobo zezilwanyana eziyiminenke zasemanzini okuyizona ezizidlayo. Leminenke ihlaselwa yileli gciwane ngenkathi umchamo kanye nendle yabantu abahlaselwe yilezi zibungu inukubeza amanzi acwe-bile. Iminenke ehlaselwe yileli gciwane ikhiqiza izibung-wana ezincane ezibhukuda kalula ezikwazi ukungena esik-hunjeni esingavikekile (esingavulekile) somuntu ezimncin-cithayo. Ukubhukuda emanzini acwebile ezindaweni ezihlaselwe yilesi sifo kufanele kugwenywe. Ukubhukuda emadanyanini afakwe imithi yokubulala amagciwane cishe kuphephile ngaso sonke isikhathi.
<fn>typhoidfeverz.txt</fn>
Gcina indlu yangasese ihlanzekile.
Chitha indle yezingane endlini yangasese okanye uyimbele.
Hlanza izandla zakho ngensipho namanzi ahlanzekile emuva kokusebenzisa indlu yangasese. GCINA INDLU YANGASESE IHLANZEKILE.
Ngokuthatha amasampula kuleleyondawo esoleka ukuthi inegciwane, kungaba isekudleni, emanzini nasegazini ukuze iyocwaningwa eLabhorethri.
Akhuthaza umphakathi ukuthi usebenzise izindlu zangasese.
Enza uhlelo lwesikhashana lwamanzi ahlanzekile kuze kufike isikhathi lapho abantu bezothola amanzi abazowaseben-zisanjalonjalo.
Aqinisekisa ukuthi imfucuza ilahlwa endaweni efanelekile. Khumbula amanzi angcolile ayindawo eyejwayelekile lapho iTyphoid itholakala khona.
Isiphetho iTyphoid iyisifo esivikelekayo. Uma umphakathi ukwazi ukugcina izixwayiso ezibhalwe ngenhla lesisifo singavikelwa. Okubalulekile kakhulu ukuthi igciwane leli ngeke ulibone ngamehlo akho. Ngakho-ke uma ubona izandla zakho zingenakungcola akusho ukuthi uphephile, kufanele yize zibukeka zihlanzekile uzihlanze ngaphambi kokuba uthinte ukudla.
Abantu abahlala emakhaya kanye nase mikhukhwini kumele baqwashiswe kakhulu. Lezizindawo zivamise ukungabi nawo amanzi ahlanzekile kanye nezindlu zangasese. Kanti lesisimo yiso esibhebhethekisa isifo kakhulu.
Uma umuntu ephathwa imfiva, ikhanda, ukuqunjelwa yisisu, efuna ukubuyisa noma ekhishwa yisisu kumele aphuthunyiswe kudokotela noma emtholampilo. Khumbula impilo yakho isezandleni zakho.
Lesi isifo esibangwa igciwane elibizwa ngokuthi iSalmonella typhi futhi sitholakala ngokuphuza amanzi, nobisi noma ukudla ukudla okunaleli gciwane iSalmonella. Kunez-inhlobo ezingu 107 ezahlukahlukene zaleli gciwane.
Inhliziyo encane noma ukungathandi ukudla.
Ukuqunjelwa noma ukuhuda.
Pheka ukudla kwakho.
Bilisa noma ufake ujikhi emanzini akho okuphuza.
Hlanza izandla zakho.
Amasu okulungisa ukudla.
Ukuphekisisa kuyayibulala iTyphoid phekisisa inyama, ufishi kanye nezithelo bese ukudla kungakabandi. Ukuhlanza kuvikela iTyphoid- hlanza izandla zakho ngaphambi kokuba ulungise ukudla.
Hlanza izitsha zakho ngensipho kanye namanzi.
Hlanza isithelo nemifino okudliwa luhlaza.
Ukucwecwa kuvikela iTyphoid-idla izithelo ezisanda kucwecwa, njengama wolintshi kanye nobhanana.
Kugcine kuhlanzekile futhi kupheke noma kucwecwe.
25 litha wamanzi. Uwamboze ubsuku bonke bese ephuzwa ngosuku olulandelayo.
Kungabe amanzi akho okuphuza abekwe endaweni efanelekile na?
Amanzi ahlanzekile angaba namagciwane futhi uma engabekwanga endaweni efanelekile.
Faka amanzi okuphuza ezigujini ezihlan zekile ezinomlomo omncane noma ambozwe. Yikha amanzi esigujini / emgqomeni ngenkezo enesibambo.
Angaba khona ezandleni zakho ungawaboni.
ngaphambi kokuba udle noma ufunze izingane zakho.
Iyiphi indlela elungile yokuhlanza izandla zakho?
Sebenzisa insipho ngaso sonke isikhathi.
Sebenzisa amanzi anele ahlanzekile.
Hlanza izandla zakho nxazonke nangapha-kathi kweminwe nezinzipho.
<fn>ugu zulu.txt</fn>
ILungu Elihloniphekile Lephalamende, Dkt. S.C.
Ngizizwa ngihloniphekile kakhulu ukuba ngihlanganyele nomphakathi owakhele uMasipala u-Muziwabantu, oyingxenye yomasipala abangena ngaphansi kukamasipala woGu, ngalolusuku oluyinqophamlando lokugubha elinye lamagxathu abalulekile, omsebenzi omuhle kahulumeni wethu wokwenza ngcono izimpilo zabantu bakithi.
Njengoba siqala unyaka omusha nje, izifiso kanye namathemba abantu abaningi ukuba kwenziwe ngcono izimpilo zabo, kwezenhlalakahle kanye nakubona buqu. Ngamanye amazwi, ukuvakashela kwethu kulendawo ukuzokwethula lemisebenzi emibili, kuyigxathu elikhulu ekufezekiseni leliphupho.
Simi lapha namhlanje, sinokuziqhayisa ngokuba yingxenye kahulumeni oletha izidingo zomphakathi. Ngaphansi kukahulumeni wencindezelo, abantu basezindaweni zasemakhaya basebelahle ithemba lokuthi bayoke bathole amanzi ahlanzekile okuphuza, base bekwamukele njengesabelo sabo ukuthi bayohlala behamba amabanga amade beyofuna amanzi kwenye inkathi bawaphuze nezinkomo. Abantu bakithi emakhaya base bekwamukele ukuthi ingqalasizinda kanokusho yesimanje efana nalelihholo elisha elakhelwe umphakathi wase-Cingweni yinto yomtakabani.
Uhulumeni wethu usalokhu eqhubeke njalo esebenza ngokuzikhandla ukulungisa umonakalo owenziwa nguHulumeni wobandlululo.
intuthuko kanye nempilo engcono kuwo wonke umuntu.
Kulesibalo sabantu, imindeni engamaphesenti angu 84, ihlala ezindaweni zasemakhaya, kuthi engamaphesenti ayishumi nesithupha (16%), uhlale ezindaweni ezise madolobheni. Njengabanye oMasipala bezifunda, Ugu, lunesibopho sokunikeza ngezidingo-ngqangi emphakathini wendawo. Uhlelo lokuhlinzeka ngokushesha ukunikezwa kwezidingo-ngqangi emphakathini kunazo izinselelo ngenxa yezingqinamba ezihambisana nokungalingani okukhona phakathi kwezindawo zasemadolobheni kanye nalezo zasemakhaya, kanjalo nokusalela emuva kwemisebenzi okubangelwa ukushoda kwezimali kanye namakhono. Kungalesosizathu kwathi ngonyaka ka 2000, umasipala uGu, kanye nabanye oMasipala abathathu balesifundazwe, okuwu-Mkhanyakude, iZululand kanye noMzinyathi, baqinisekiswa nguHulumeni njengezindawo ezihlonzelwe intuthuko edidiyelwe. (Integrated sustainable Rural development Programme) nokusho ukuthi lezindawo zidinga ukuhlinzekwa ngengqalasizinda ethe xaxa kunezinye izindawo.
Ziningi izinselelo zokunikezwa kwezidingo ngqangi ezibhekene nomasipala wesifunda soGu, kanti ezinye zazo zihambisana nezinto ezifana namanzi, ukuthuthwa kwendle kanye nogesi. Ngokwezibalo zakamuva amaphesenti angu-74, wesibalo sabantu bonke abahlala kulendawo, ikakhulukazi labo abahlala emakhaya abakabi nawo ugesi.
Cishe uhhafu wabantu abakhele lesisifunda basenesidingo esikhulu sokuhlinzekwa ngamanzi ahlanzekile. Lokhu kusho ukuthi ngu-50% kuphela wemindeni othola amanzi ahlanzekile, okupheka nokuphuza, kanti u-58% usadinga izindlu zangasese ezihlanzekile.
imali ebekwe eceleni ukusiza uMasipala wesiFunda sasoGwini ukubhekana nezinkinga zesomiso.
KwaFodo, KwaMbotho, KwaShaweni, Dumisa naKwaJali. Lolu hlelo luzoqinisekisa ukuthi abantu bakithi babuyelwa yisithunzi sabo. Ngalolu hlelo abantu bakithi angeke basaphoqeleka ukuba bahambe amabanga amade befuna amanzi. Lolu hlelo lwamanzi esilwethula lapha namhlanje luzoqinisekisa ukuthi abantu bakithi abazitholi izifo ezitholakala ngokungabi nawo amanzi ahlanzekile. Ngaphezu kwalokhu lolu hlelo luzodala amathuba emisebenzi kumphakathi wendawo luthuthukise namakhono.
Njengohulumeni, sihlale njalo sizikhathaza ngezindlela ezizokwenza sihlinzeke ngendlela esheshayo amanzi ahlanzekile kanye nengqalasizinda engenza ngcono izimpilo zabantu bakithi. Emizameni yethu yokuxazulula lezinkinga ezimayelana nokusalela emuva kokunikexwa kwezidingo kanye nokungabibikho kwezinqalasizinda, uhulumeni usesungule isikhwama sokuxhasa ngezimali esibizwa ngeMunicipal Infrastructure Grant.
Sizosebenza ngokubambisana noMasipala siqaphele ukuthi iRandi ngalinye noma yikanjani lenza umsebenzi elibekelwe wona. Ngithanda ukukhuthaza omasipala balesifunda ukuba basebenze ngokubambisana bacobelelane ngolwazi, basebenzise umqondo wokwabelana, ukuze bakwazi ukwabelana nangezinto zokusebenza bese kuhamba ngamandla ukunikezwa kwezidingo zomphakathi. Umsebenzi owenziwe ngumasipala woGu kulonyaka ka 2004/2005, uveze ukuthi umasipala wesiFunda unawo amakhono angathuthukisa omasipala abawakhele.
Ukusebenza kwehholo elisha lomphakathi wasoCingweni kuzohlanganiswa nezakhiwo zokuthuthukisa umphakathi amaMPCC. Lokhu kusho ukuthi ukusebenza kwehholo akuzukuba nje ukuthi kwenzelwa kulona imicimbi yomphakathi kuphela, kodwa lizophinde futhi lisetshenziswe nangeminye iminyango kahulumeni ukusondeza izidingo kubantu. Kulesi sifundazwe sizibekele ukuthi sibe ne-MPCC kubona bonke omasipala bezifunda. Le nhloso sesiyifezile kanti lapha oGwini size sadlulela ngoba sikwazile ukwakha ama-MPCC eDududu naseBhomela.
Ukwakhiwa kwamaMPCC kuyingxenye yezinjongo zikaHulumeni zikuqeda ububha ngokusondeza izidingo emphakathini.
Ngiyajabula futhi nokuzwa ukuthi kunamalungu omphakathi angamashumi amahlanu nambili ahlomule ngenisebenzi namakhono ngesikhathi kwakhiwa ihholo.
Sengizwile ukuthi kusazokwenziwa izinhlelo phakathi koMasipala uGu kanye noMuziwabantu ukudlulisela lesi sikhungo sisuka oGwini siya eMuziniwabantu; kanti futhi sizoxhunyaniswa neminye iminyango ebalulekile ukuze lesi sikhungo sisebenziseke ekutheni uHulumeni alethele abantu izidingo emizameni yokulwa nobuphofu. Namuhla sithokozela izithelo eziwumphumela wokusebenza ngokubambisana. Ngokuvulwa kwaleli hholo siqinisekisa ukufezeka kwephupho lokuthi abantu bakithi abasezukuvuka kusempondozankomo bahambe amabanga amade ngoba befuna izidingongqangi. Sizama ukulwa nomonakalo owadalwa ngubandlululo nowaholela kulesi simo.
Ngizonxusa sonke njengamalunga omphakathi ukuba siliphathise okwezikhali zamaNtungwa leliholo, siphinde siphathe kahle nengqalasizinda ezofakwa ezosilethela amanzi esizowasebenzisa. Thina esilapha kulesi sifunda sikwazi kahle kamhlophe ukuthi kunjani ukungabi namanzi. Ngalokho-ke kumele siqinisekise ukuthi uma amanzi sesinawo asibashiyi ompompi bevuza. Akumele sivumele izingane ukuba zidlale ngezinsizasidingo. Kumele songe lelo nalelo thonsi lamanzi.
Njengohulumeni, sizibophezele ekusebenzeni ngokubambisana nomasipala ekwenzeni ngcono izimpilo zabantu bakithi. Sengathi ukwethulwa kwaloluhlelo lwamanzi kanye nokuvulwa kwaleliholo, kungaba yisiqalo sekusasa eliqhakazile nelethembisayo kubantu abakhele umasipala walapha. Nakuba mhlawumbe unyaka usuqalile, kodwa nginifisela uNyaka omusha ogcwele izibusiso.


Yihhovisi elizimele elimiswe kulandelwa umThetho weziNsiza wokuQondiswa kweziMilo, wenombolo ye-111 yonyaka we-1998,ngokuphathwa yiJaji eliHlolayo.
Izinjongo zabaHloli abangamaJaji asemaJele ukulungiselela ukuhlolwa kwamajele ukuze iJaji elinguMhloli likwazi ukubika ngokuphathwa kweziboshwa emajele kanye nangezimo zamajele.
Iqembu labahloli liqukethe amayunithi amane, abaHloli ababhekana nokuhlola nokuphenya, iyunithi yeziNsiza zezomThetho ebhekene nezikhalazo zeziboshwa, iyunithi yeziVakashi zeziBoshwa eziZimele (IPV) ebhekene nokuqashwa kanye nokuphathwa jikelele kwama-IPV kanye neyunithi yokubusa ebhekene nokuphathwa kwezimali, ukuphathwa ngemfanelo kanye nokuphathwa kwabasebenzi. Amayunithi anikeza yonke imibiko kuMphathi, uMnu. Gideon Morris.
Ngubani iJaji eliHlolayo?
Yini imisebenzi weJaji eliHlolayo?
Ukuhlola noma ukuhlela ukuhlolwa kwamajele ukuze ethule umbiko ngokuphathwa kanye nezimo emajele.
Ukwamukela nokubhekana nezikhalazo zeziboshwa ezithunyelwa iBandla likaZwelonke leziNsiza zokuQondiswa kweziMilo, uNgqongqoshe, uKhomishinali, noma iBandla leziVakashi kanye nesiVakashi esiZimele seJele ezikhathini eziphuthumayo.
Ukuthumela umbiko kuNgqongqoshe ngohlolo ngalunye kanye nakwabanye abantu iJaji lokuHlola elibathatha ngokuthi bafanele.
Ukuthumela umbiko wonyaka kuMongameli kanye noNgqongqoshe.
Ukwenza nokuhlelela uphenyo oluzokwenziwa emajele kanye nokubamba izinkulumo nomphakathi lapho kudingeka khona.
Likwenza ngayiphi indlela iJaji eliHlolayo ukuhlola?
Ijaji eliHlolayo limisa abahloli noma abancedi abakhethekile ukuze benze ukuhlola lapho becabanga ukuthi kuyadingeka.
Ngobani iziVakashi zeJele eziZimele?
Ama-IPV ngamalungu emiphakathi yethu, aqashwa emajele ethu emva kokuphakanyiswa nokukhethwa ngumphakathi.
Izikhalazo zeziboshwa zibhekwa kanjani?
Esinye nesinye isiboshwa sinelungelo lokufaka isikhalazo kumPhathi weJele, okumele abhale phansi leso sikhalazo, abhekane naso bese etshela isiboshwa ngomphumela waso.
Ukubhekana nezikhalazo zeziboshwa ngokuzivakashela njalo nangokuxoxisana neziboshwa ngasese lapho kunesidingo.
Ukuxoxa ngezikhalazo noMphathi weJele ngenhloso yokuxazulula izinkinga ngaphakathi /ngokwabo.
Ukuthumela izikhalazo ezingaxazululiwe kuKomidi leziVakashi elifanele, noma lapho ikomidi lingekho khona, eJajini eliHlolayo.
Ukuthumela imibiko eJajini eliHlolayo; imibiko efakela ubude besikhathi sokuvakasha, inombolo kanye nohlobo lwezikhalazo esekubhekenwe nazo kanye nohlobo lwezikhalazo eziqondiswe eBandleni leziVakashi elifanele.
Ungaxhumana kanjani neziVakashi eziZimele zamaJele?
IziVakashi eziZimele zamaJele zikhethiwe emajele amaningi ukuze kulungiselelwe ukutholwa kwezinxazululo zezikhalazo zeziboshwa. Iziboshwa kumele zifunisise kuMphathi weJele uma befuna ukubeka isikhathi sokubonana ne-IPV.
Izikhalazo ezingaxazululiwe ezivela kuKomidi lesiVakashi.
Izikhalazo ezingaxazululiwe ezivela kuKomidi leziVakashi zibhekwa ehhovisi leJaji eliHlolayo . Izinqumo ezithathwe yiHhovisi leJaji eliHlolayo yizona zokugcina.
Yizinhlobo ezinjani zezikhalazo iJaji eliHlolayo elinamandla okubhekana nazo?
Izikhalazo eziphathelene nezimo ejele noma ukuphathwa kweziboshwa ejele. Ezingafakeleli, isibonelo, izikhalazo eziphathelene nokufanele kokulahlwa yicala noma kokugwetshwa kanye nokwaphulwa kwamalungelo enziwa ngaphandle kwejele.
Kungaxhunywana kanjani neJaji lokuHlola?
Izikhalazo zeziboshwa kumele zibhekiswe eJajini eliHlolayo ngokusebenzisa i-IVP.
<fn>zul_Article_National Language Services_AMAGAMA AQAVILE EMITHETHO YOBUFAKAZI 1 (2004).txt</fn>
Ayikho ingxenye yalombhalo engaphinde ikhiqizwe noma idluliswe ngenye indlela noma uhlobo ngaphandle kokuthola imvume efanele ngokubhaliwe.
Umthetho ophathelene nobufakazi yisikhali esibaluleke kakhulu kunoma ngubani ofisa ukuba yisazi somthetho nokusebenza ngawo. Ngenhloso yokusebenzisa lesi sikhali ngendlela efanele negculisayo, kusemqoka ukuba umuntu abe nolwazi lwamagama athile aqavile nasetshenziswa njalo ngababhali bezincwadi ezihlukene zoMthetho woBufakazi.
Inhloso yalesi saziso wukulungisela nokufundisa abantu ukuqagula nokwejwayela lamagama aqavile asetshenziswa kuMthetho woBufakazi nokubahlinzeka ngolwazi oluncane olubasiza ekulandeleni izinto ezithinta Umthetho woBufakazi.
Ubufakazi buxube ulwazi olubekwa phambi kwezithebe zenkantolo ngenhloso yokuba inkantolo ikwazi ukuthatha isinqumo ngamaqiniso odaba.
Ubufakazi obuphathekayo buqonde lonke ulwazi nezinto ezingasetshenziswa njengobufakazi enkantolo.
Umthetho woBufakazi uqondene nokuveza amaqiniso nokulawula ngendlela eveza amaqiniso anesiqiniseko. Amaqiniso angavezwa ngokusebenzisa izinhlobo ezihlukene zemithombo noma izinto eziphathekayo.
Umdwebo olandelayo uveza ngokucacile izinhlobo ezihlukene zemikhakha yomthetho; ukhombisa ukuthi Umthetho woBufakazi ungena kumuphi umkhakha, incazelo yoMthetho woBufakazi nenkomba yokuthi yini ubufakazi obuphathekayo futhi yini obuyiqukethe.
Impikiswano ethulwa wumbuso kanye nethimba elizivikelayo ayibona ubufakazi kodwa iwusizo olukhuthaza isinqumo. Le mpikiswano ibunjwe yimibono noma yiziphakamiso eziqonde ukugcizelela isimo somthetho noma amaqiniso esimo futhi isetshenziselwa ukujika umqondo wenkantolo ngesikhathi ikhipha isinqumo.
Ngaphambi kokukhishwa kwesinqumo, amathimba athola ithuba lokwethula impikiswano yokuvala eqondene nobufakazi obethulwe ecaleni eliqulwayo.
Amaqiniso odaba yilawo ethulwa yithimba ngenhloso yokufakazela ukuze aphumelele ecaleni.
Ngamaqiniso avame ukuletha ubufakazi noma ukuphikisana nabo.
Isibonelo: Ecaleni elithinta ubuzali, isiqu sikababa siyoba yindaba edingidwayo nokuya ocansini nobaba kuyoba yiphuzu eliqondene nodaba lobuzali.
Ubufakazi obuqanda ikhanda buchaza ubufakazi obunamandla noma obungcono kunobunye obukhona.
Ubufakazi besibili buchaza obunye ubufakazi obukhona noma obungavela.
Isibonelo: Idokodo langempela lithathwa njengobufakazi obuqanda ikhanda kodwa amakhophi ombhalo athathwa njengobufakazi obulandelayo.
Igama lesilathini elithi "prima facie" elihunyushwa ngokuthi "ubufakazi obubonakala busobala". Lesi sisho somthetho sichaza ukuthi ubufakazi obethulwe phambi kwenkantolo benele ukwakhela ubuqiniso noma icala ngaphandle uma kunofakazi obuphikisayo.
Uma bungekho ubufakazi obuphikisayo, ubufakazi obubonakala obala buyothathwa njengobufakazi obuphelele.
Ubufakazi obungujuqu buchaza ubufakazi obuphelele nobungephikiswa lutho.
Isibonelo: Ecaleni lokubulala, kungavezwa ubufakazi bokuthi u-A wayenesizathu sokubulala u-B futhi wabonakala egijima ephuma emzini kaB nomese ovuza igazi.
u-X ufakaza ngokuthi wezwa ingilazi iphuka wase ephenduka ebona u-Y emi phambi kwegilasi likaZ eliphukile, nalapho uY wayephethe khona itshe ngesandla.
Ubufakazi obuqondile yilobo lapho ufakazi ebone khona isenzo.
Isibonelo: Ecaleni lokubulala, u-C ufakaza ukuthi wayemile ngaphandle kwefasitela lomuzi kaB ngesikhathi ebona u-A egwaza u-B.
Ukwemukelwa kuchaza ubufakazi obemukelwayo kanti asikho isilinganiso sokukala izinga lokwemukeleka kobufakazi. Kukabili, ubufakazi buyemukelwa noma buchithwe. Isinqumo sokuthi ubufakazi bemukelwe noma buchithwe sincike ephuzwini lemfanelo yabo nokuthi ukwemukela lobo bufakazi ngeke kubeke engcupheni lowo obekwe icala.
Kuchaza ukwemukela ubufakazi okwesikhashana ngaphansi kwesimo esiyogculiswa ekupheleni kwecala. Uma simo sigculiswa, ubufakazi bubekwa eceleni.
Inkantolo yathatha isinqumo sokuthi umqulu usetshenziswe ekuphonseni imibuzo umsolwa nakuba ubuqiniso bomqulu babuphikiswa yithimba elizivikelayo. Kuyothi ngemuva kokuphothulwa kwecala bese umsolwa ethola ithuba lokwethula ubufakazi ngobuqiniso bomqulu. Uma bungekho ubufakazi obuchitha ubuqiniso bomqulu, noma yibuphi obunye ubufakazi obuqhamuke ngemuva kokuphonswa imibuzo buyobekwa eceleni yinkantolo.
Ngenhloso yokuthatha isinqumo ngobufakazi obufanele, inkantolo iyocubungula ukuthi ubufakazi obethuliwe buyathintana namaqiniso odaba.
Igunya yilungelo noma yisibophezelo esifunwa ngufakazi noma ithimba lapho engagodlela khona inkantolo ubufakazi. Zimbili izinhlobo zamagunya. Igunya lomuntu ngokwakhe kanye neGunya lombuso.
Ukuzivumela ngokusobala yilokho okwenziwa enkantolo okuveza ubufakazi obungujuqu nobungadidwe noma buhoxiswe ngaphandle uma izidingo ezithile zomthetho sezifeziwe.
Ukuvuma ngendlela engaqondile yilokho okwenziwa ngaphandle kwenkantolo okudinga incazelo noma kushayisane.
Ukuhlanza iqiniso yisenzo lapho umsolwa ezivumela yena ngendlela ephelele nengenazo izihibe okungathi uma ekwenza phambi kwenkantolo kuthathwe njengokuvuma icala.
Isaziso senkantolo sichaza uma inkantolo yemukela amaqiniso aziwayo nolwazi oluthathwa njengento eqondwayo kodwa engazange itholelwe ubuqiniso ngesikhathi sokuphonsa imibuzo.
Umthwalo wobufakazi uqonde umsebenzi noma isibophezelo sethimba lapho kufanele liveze khona ubufakazi obungananazi . umthwalo wokwenza njalo emthethweni wamacala ulele kulowo oshushisayo.
Umthwalo wento ephathekayo uqondene nomsebenzi noma isibophezelo sokukhiqiza ubufakazi obenele bokwenza inkantolo ibize umsolwa ukuba azophendule ngesinsolo nokuba athole ubufakazi obenele bokuphonsa inselelo lobo bufakazi obubonakala busobala, obethulwe yithimba elivule icala.
<fn>zul_Article_National Language Services_AMAGAMA AQAVILE EMITHETHO YOBUFAKAZI 2 (2004).txt</fn>
Ayikho ingxenye yalo mbhalo engaphinde ikhiqizwe noma idluliswe ngenye indlela noma ngolunye uhlobo ngaphandle kokuthola imvume efanele ngokubhaliwe.
Umthetho ophathelene nobufakazi yisikhali esibaluleke kakhulu kunoma ngubani ofisa ukuba yisazi somthetho nokusebenza ngawo. Ngenhloso yokusebenzisa lesi sikhali ngendlela efanele negculisayo, kusemqoka ukuba umuntu abe nolwazi lwamagama athile aqavile nasetshenziswa njalo ngababhali bezincwadi ezihlukene zoMthetho woBufakazi.
Inhloso yalesi saziso wukulungisela nokufundisa abantu ukuqagula nokwejwayela la magama aqavile asetshenziswa kuMthetho woBufakazi nokubahlinzeka ngolwazi oluncane olubasiza ekulandeleni izinto ezithinta Umthetho woBufakazi.
Ubufakazi buxube ulwazi olubekwa phambi kwezithebe zenkantolo ngenhloso yokuba inkantolo ikwazi ukuthatha isinqumo ngamaqiniso odaba.
Ubufakazi obuphathekayo buqonde lonke ulwazi nezinto ezingasetshenziswa njengobufakazi enkantolo.
Umthetho woBufakazi uqondene nokuveza amaqiniso nokulawula ngendlela eveza amaqiniso anesiqiniseko. Amaqiniso angavezwa ngokusebenzisa izinhlobo ezahlukene zemithombo noma izinto eziphathekayo.
Umdwebo olandelayo uveza ngokucacile izinhlobo ezahlukahlukene zemikhakha yomthetho; ukhombisa ukuthi Umthetho woBufakazi ungena kumuphi umkhakha, incazelo yoMthetho woBufakazi nenkomba yokuthi yini ubufakazi obuphathekayo futhi yini obuyiqukethe.
Impikiswano ethulwa wumbuso kanye nethimba elizivikelayo ayibona ubufakazi kodwa iwusizo olukhuthaza isinqumo. Le mpikiswano ibunjwe yimibono noma yiziphakamiso eziqonde ukugcizelela isimo somthetho noma amaqiniso esimo futhi isetshenziselwa ukujika umqondo wenkantolo ngesikhathi ikhipha isinqumo.
Ngaphambi kokukhishwa kwesinqumo, amathimba athola ithuba lokwethula impikiswano yokuvala eqondene nobufakazi obethulwe ecaleni eliqulwayo.
Amaqiniso odaba yilawo ethulwa yithimba ngenhloso yokuveza ubufakazi ukuze linqobe icala.
Ngamaqiniso avame ukuletha ubufakazi noma ukuphikisana nabo.
Isibonelo: Ecaleni elithinta ubuzali, isiqu sikababa siyoba yindaba edingidwayo nokuya ocansini nobaba kuyoba yiphuzu eliqondene nodaba lobuzali.
Ubufakazi obuqanda ikhanda buchaza ubufakazi obunamandla noma ukuthi abukho obunye ubufakazi obungcono kulobo obukhona.
Ubufakazi obelekayo buchaza ukuthi bukhona obunye ubufakazi obungcono noma babukhona.
Isibonelo: Idokodo langempela lithathwa njengobufakazi obuqanda ikhanda kodwa amakhophi ombhalo athathwa njengobufakazi obulandelayo.
Igama elithi "prima facie" liwumushwana wesiLathini ochaza "ukubonakala okokuqala." Umushwana ubufakazi obubonakala busobala kwezomthetho uchaza ukuthi ubufakazi obethulwe phambi kwenkantolo benele ukuveza iqiniso noma icala ngaphandle uma kunobufakazi obuphikisayo.
Uma bungekho ubufakazi obuphikisayo, ubufakazi obubonakala busobala buyothathwa njengobufakazi obuphelele.
Isibonelo: Ecaleni lokubulala, kungavezwa ubufakazi bokuthi u-A wayenesizathu sokubulala u-B futhi wabonakala egijima ephuma emzini kaB nomese obunegazi.
u-X ufakaza ngokuthi wezwa ingilazi iphuka wase ephenduka ebona u-Y emi phambi kwengilasi lika-Z eliphukile, nalapho uY wayephethe khona itshe ngesandla.
Ubufakazi obuqondile yilobo lapho ufakazi ebone khona isehlakalo.
Isibonelo: Ecaleni lokubulala, u-C ufakaza ukuthi wayemile ngaphandle kwefasitela lomuzi ka-B ngesikhathi ebona u-A egwaza u-B.
Ukwemukeleka kuchaza ukwemukeleka kobufakazi, kanti asikho isilinganiso sokukala izinga lokwemukeleka kobufakazi. Kukabili, ubufakazi buyemukeleka noma buchithwe. Isinqumo sokuthi ubufakazi buyemukeleka noma buyachithwa sincike ephuzwini lokuthi bongubufanele noma ekutheni ingabe ukwemukelwa kwabo buyobeka obekwe icala engcupheni yini.
Kuchaza ukwemukela ubufakazi kuye ngemibandela eyogculisa ekupheleni kwecala. Uma umbandela ungagculisi, ubufakazi lobo abuthathwa njengobuyibo.
Inkantolo yathatha isinqumo sokuthi umqulu ungasetshenziswa ekuphonseni umsolwa ngemibuzo nakuba ubuqiniso bomqulu babuphikiswa yithimba elizivikelayo. Kuyothi ngemuva kokuphothulwa kwecala bese umsolwa ethola ithuba lokwethula ubufakazi ngobuqiniso bomqulu. Uma bungekho ubufakazi obuchitha ubuqiniso bomqulu, noma yibuphi obunye ubufakazi obuqhamuke ngemuva kokuphonswa imibuzo buyobekwa eceleni yinkantolo.
Ngenhloso yokuthatha isinqumo ngobufakazi obufanele, inkantolo iyocubungula ukuthi ubufakazi obethuliwe buyathintana yini namaqiniso odaba.
Igunya yilungelo noma yisibophezelo esifunwa ngufakazi noma ithimba lapho engagodlela khona inkantolo ubufakazi. Zimbili izinhlobo zamagunya. IGunya lomuntu ngokwakhe kanye neGunya lombuso.
Ukuzivumela kwasenkantolo yilokho okwenziwa ngaphakathi enkantolo okuveza ubufakazi obungujuqu nobungasoze baphikiswa noma buhoxiswe ngaphandle kokuthi kufezwe izidingo ezithile zomthetho.
Ukuvuma kwangaphandle kusho ukuvuma okwenziwa ngaphandle kwenkantolo okunokuchazwa noma okunokuphikiswa.
Ukuhlanza iqiniso yisenzo lapho umsolwa ezivumela yena ngendlela ephelele nengenazo izihibe okungathi uma ekwenza phambi kwenkantolo kuthathwe njengokuvuma icala.
Isaziso senkantolo sichaza uma inkantolo yemukela amaqiniso aziwayo nolwazi oluthathwa njengento eqondwayo kodwa engazange itholelwe ubufakazi ngesikhathi sokuphonswa imibuzo.
Isinqumo senkolelo wukuthathela isinqumo emaqinisweni athile amiselwe emthethweni.
Umthwalo wokuveza ubufakazi uqonde umsebenzi noma isibophezelo sethimba lapho kufanele liveze khona ubufakazi obuqanda ikhanda, emthethweni wamacala obugebengu umthwalo onjalo ubekwe emahlombe abashushisi.
Umthwalo wento ephathekayo uqondene nomsebenzi noma isibophezelo sokukhiqiza ubufakazi obenele bokwenza inkantolo ibize umsolwa ukuba azophendula ngezinsolo nokuba athole ubufakazi obenele bokuphonsa inselelo lobo bufakazi obubonakala busobala, obethulwe yithimba elivule icala.
<fn>zul_Article_National Language Services_AMAGAMA ASETSHENZISWA ENCWAJANENI YOKUCHASISISA YESIGABA.txt</fn>
Isigaba sokuphoyisa yingxenye yenqubo yokuphoyisa lapho indawo yezinsizakalo zesiteshi samaphoyisa ihlukaniswa ibe yizigatshana ezincanyana, eziphathekayo ezaziwa njengezigatshana. I-SAPS izawumisa i-ofisa eyiphoyisa , eyaziwa njengomphathi wesigaba , esigabeni ngasinye. Imiphakathi kanye nabaphathi bezigaba bazawuba ngabahlanganyeli abenza okuthile ukuqinisekisa ukuphepha kanye nokulondeka endaweni yabo ebazungezile.
Ukuhlanganisa nokuhlela umphakathi esigabeni ukuba wenze okuthile ukulwisa ubugebengu bendawo bebonke.
Ukuba ngumxhumanisi phakathi komphakathi wesigaba kanye nesiteshi samaphoyisa sendawo.
Ukuba abe njenge-ofisa yokuvikela ubugebengu, obuphathelene nokuba nesibopho sazo zonke izinhlelo kanye namaphrojekthi ukubhekana nobugebengu esigabeni.
ukuxoxisana ngezinhlelo zokuzokwenziwa nomphathi wesigaba ukuze kubhekwane nobugebengu esigabeni.
Ukumisa nokubamba iqhaza ezehlakalweni zendawo yomakhelwane ukugcina kuphephile indawo abahlala kuyo.
Ukunikeza ulwazi neziphakamiso zokuvikela ubugebengu esigabeni.
Ukweseka ngomdlandla isigaba sokuphoyisa samavolontiya ezigabeni.
Bamba iqhaza ngokuxhumana nomphathi wakho wesigaba, ukuze wenze indawo yakho yokuhlala iphephe.
Kubizwa osomabhizinisi bendawo, amabandla, izinhlangano zabahlali kanye nabaholi bomphakathi ukubamba iqhaza emizamweni yokubhekana nezimpawu ezifake okuthile ebugebengwini esigabeni sakho.


I-NAFVSA inoHlangothi Lokusiza umphakathi, oluhlinzeka zonke izakhamuzi zaseNingizimu Afrika, ikakhulukazi lezo ezibuya emiphakathini ebikhishwe inyumbazana ngaphambilini ngolwazi nezidingo. Ngokwakha ubudlelwano nezinye izikhungo ezenza amafilimu, lo mnyango uzama ukufinyelela kubona bonke abantu baseNingizimu Afrika.
Inqolobane kazwelonke egcina ulwazi lwamafilimu, amavidiyo, nokulalelwayo okuqoshiwe ibambe iqhaza emikhankasweni eminingana. Izikhungo zemfundo ziyamenywa ukuba zibuke amafilimu bese kuxoxwa nganoma isiphi isihloko ezicabanga ukuthi kunesidingo sokuba sidingidwe. Lokhu kuye kwenziwe ngokuxhumana nothisha nabafundisi. Inhloso enkulu yalolu hlangothi olusiza umphakathi ukuletha "izindawo ezibukisa ngamafilimu kubantu", okuyoba yinzuzo emiphakathini. Lokhu kwenziwa ngokusebenzisana nezinye izinhlaka njengezikole, izimboni ezifanelekile, amabandla, izinhlangano zomphakathi kanye nomphakathi jikelele. I-NAFVSA iphokophelela ukufinyelela emiphakathini yasezindaweni zasemakhaya engazi ukuthi le nqolobane eyokwenzani njengalokhu nayo inamalungelo okuthola ulwazi.
I-NAFVSA iqonde ukusebenzisa Izikhungo Zobuciko Zomphakathi, ezakhiwa nguMnyango Wobuciko Namasiko ukugcwalisekisa le njongo. Amahholo asemasontweni, ezikoleni, kanye nasemphakathini nawo azosetshenziswa.
Sikhuthaza umphakathi nanoma ubani omunye onentshisekelo kumagugu nomlando waleli zwe ukuthi asithinte uma befuna ukucela ukusebenzisa izinsizakalo zale nqolobane kazwelonke i-NAFVSA.
I-NAFVSA ibuye ibe nohlangothi olubhekene nokulondolozwa komlando oqoshiwe okuye kuvale amagebe asemlandweni wethu. Kuye kuxoxwe nabantu abanolwazi ngezihloko ezehlukahlukene ngamasiko, ubuciko, umlando, kanye nokwakhiwa kwesizwe.
Ukuqoqwa, ukulondolozwa kanye nokusatshalaliswa komculo womdabu kugqugquzelwa ngohlelo lwethu sihambe Ngombukiso Wezinto Zokudlala Umculo Wendabuko Ezihambayo.
Ukuqoqa okuqoshiwe okulalelwayo nokubukwayo (komphakathi nokungesikho okomphakathi) nokunye okuhambisana nakho okwenziwe kumbe okumayelana neNingizimu Afrika.
Ukwenza ukuthi izakhamuzi zaseNingizimu Afrika zifinyelele kula marekhodi nokugqugquzela ukuba asetshenziswe yibo bonke.
Ukugqugquzela ubambiswano phakathi kwezikhungo ezigcina la marekhodi.
I-NAFVSA inegumbi lokufundela lapho abacwaningi bengathola usizo lwayo yonke inhlobo lapho bethungatha ulwazi, kanjalo banokusebenzisa ulwazi olugcinwe emakhompyutheni mahhala. Ukubuka nokulalela okushicilelwe, kufanele kuhlelwe kuseyisikhathi. Kudingeka usazise isikhungo kusasele izinsuku ezintathu ukuze kulungiswe lokhu ofuna ukukusebenzisa kufakwe nasemishinini yakhona efanelekile. Le mpahla ingasetshenziselwa kuphela emagcekeni e-NAFVSA kukhokhwe imali enqunywe Umnyango Wezezimali. Izitshudeni ezifundayo nabafundi ziyisebenzisa mahhala le mpahla kodwa nazo kudingeka zenze amalungiselelo okulalela nokubuka kusenesikhathi. Kudingeka kutholakale imvume ebhaliwe yabasunguli uma umuntu efuna ukwenzelwa amakhophi ento ethize.
Umtapo onezincwadi ezevile ezi-3000 eziphathelene nemboni kaqedisizungu, waqala kudala ngezikhathi zeBhodi Kazwelonke Yamafilimu kanti okungaphathi akubolekisi nhlobo kusetshenziselwa khona ngenxa yokuba yigugu kwemiqingo ekuwo. Kodwa-ke, zonke izincwadi ezisekumtapo zingabhekelwa khona emagcekeni eNqolobane Kazwelonke Yamagugu, kanti kungagaywa amakhophi ngentengo ephansi.
I-NAFVSA ineqoqo lamaphosta amafilimi angejwayelekile angalinganiselwa enkulungwanweni, asukela ngezikhathi ze-De Voortrekkers , okuyifilimu endala kunawo onke aseNingizimu Afrika. Iningi lala maphosta awavamile ngempela futhi aphathelene nayo yonke inhlobo yefilimu kwawasezweni lakithi. Inhloso yenqolobane ngala maphosta ukuba aqoshwe ngobuchwepheshe agcinwe eqoqweni lapho engasetshenziswa ngaphandle kokuthathwa.
Njengeqoqo lamaphosta, iNqolobane ineqoqo lezithombe eziphathelene namafilimu akuleli. Izithombe cishe zawo onke amafilimu akhiqizwa kuleli kusukela ngo-1916 angatholakala lapha.
I-NAFVSA ineqoqo lamaskripthi amafilimu elicishe libe yinani le-1200 amafilimu akhiwe kuleli. Iningi lala maskripthi awesigaba sokuhlelwa kwefilimu ngakho-ke ehluke kakhulu kumkhiqizo osuphothuliwe nosulungele ukubukelwa.
I-NAFVSA ibuye ibe ngumgcini wamarekhodi asephepheni, okuyimibhalo, iziqephu zezindaba ezisikiwe emaphephandabeni, izithombe, izinhlelo kanye neziqeshana zokwazisa ezimayelana nezindawo zemibukiso yemidlalo, umculo, imibhalo kanye nobuciko bezandla. Iningi lempahla ekulo mkhakha yaqala ngeminikelo eyayilethwa abantu kanye nezikhungo zangasese ezabe zinentshisekelo kwezobuciko bezandla.
I-NAFVSA ungowokwahluka ngenxa yokuthi ungenye yezinqolobane ezimbalwa emhlabeni wonke zalolu hlobo ezigcina amafilimu, amavidiyo, kanye nokuqoshiwe okungalalelwa ngaphansi kophahla olulodwa. Ukufinyelela kulwazi lwalolu hlobo olungandile olwethula umlando wezwe lakithi eNingizimu Afrika ngezithombe sekube wusizo futhi kusazoqhubeka kube usizo olukhulu ezizukulwaneni zabaseNingizimu Afrika. Bangalela babuye babuke kalula okwenzeka esikhathini esingaphambili futhi lokho kungababeka esimweni sokuqagela ukuthi imboni yezamafilimu namatheyiphu izoba njani esikhathini esizayo.
Ngenxa yezinguquko ezisheshayo zobuchwepheshe, imishini eyayisetshenziswa eminyakeni engama-20 eyedlule, isiphelelwe yisikhathi manje, kodwa isingasetshenziselwa ukuhlinzeka ulwazi lomlando, kanye nokukhombisa intuthuko nezinguquko embonini yezamafilimu, amavidiyo abukwayo namatheyiphu angalalelwa.
<fn>zul_Article_National Language Services_AMAZWI OKUVULA.txt</fn>
NALAPHA, ngokulandela isigaba sama-14 sokuthuthukisa umthetho wokuFinyelela uLwazi, we-2000, umGcinisihlalo weBandla lamaNzi, esikhundleni sakhe njengesisebenzi sikahulumeni solwazi sebandla lamanzi, uyaphoqeleka ukuthi abhale ibhukwana ukuze wonke umuntu akwzi ukufinyelele ulwazi oluphathelene neBandla lamaNzi.
NGAKHOKE MANJE umGcinisihlalo webandla lamanzi wethula kanye nalokhu, emphakathini, ibhukwana lebandla lamanzi ngombono wokwenza kube lula ukufinyelela ulwazi oluphethwe yiBandla lamaNzi, ngokubekwe kuphela ngaphansi komthetho.
Ukulalelwa kwezibizo zesiNxephezelo njengoba sibekwe ngaphansi kwesigaba sama-22 somThetho wamaNzi kaZwelonke.
Isibizo sesinxephelezo kumele sifakwe eBandleni lamaNzi ezinyangeni eziyisithupha isinqumo esifanele sesithethwe yiziphathimandla ezinesibopho.
IBandla lamaNzi linamandla esikhundla okuthola icala lemali yesinxephezelo kanye nenani lesinxephezelo elikhokhwayo ngokulandela lesi sigaba.
Azikho izinsiza ezikhona . Izinsiza zizolandela umsebenzi.
Uma ocelayo engagculiswa yinoma yisiphi isinqumo solwazi, ocelayo angafaka isicelo sesikhalo kuNgqongqoshe weziNdaba zamaNzi namaHlathi ngokulandela isigaba sama-74 somThetho.
Uma ocelayo (okhalazayo) angagculiswa yisinqumo sikaNgqongqoshe weziNdaba zamaNzi namaHlathi yena angafaka isikhalo sokuphikisa isinqumo enkantolo yomthetho ngokulandela isigaba sama-79 ukufika kwesama-82 somThetho.
Ocelayo noma omunye nomunye umuntu angakwazi ukufaka icala emaPhoyiseni ngokulandela isigaba sama-90 somThetho.
<fn>zul_Article_National Language Services_ECHAZA NGOMKHUBA OFANELE WOKUZIPHATHA KWABANTU ABASEBENZELA ISIZWE.txt</fn>
Ikomishina yabaSebenzela iSizwe inikezwe igunya ngokuphathelene nomthetho sisekelo wonyaka ka 1996, ukuba ikhuphule futhi iqiniseke ukuziphatha kwezinga eliphezulu kwabantu abanesikhundla abasebenzela iZwe lonke. Ngonyaka ka 1997 umkhuba ofanele wokuziphatha kwabantu abasebenzela iZwe yamenyezelwa yabuye yakhushulwa ngendlela yokubiza imisebenzi yokukhanda kanye nabomthetho ezingeni labesizwe nalabo abahlala emaphandleni. Kwabe kufanele kuthuthukiswe incwadi eluleka ngokuziphatha ukuze abantu bazuze ukuqondisisa okungcono nokusetshenziswa kwayo.
Engxenyeni yeKomishana esebenzela iSizwe, ngibona ngihlonishiwe ukwethula incwadi echaza umkhuba wokuziphatha ngendlela efanele kwabantu abasebenzela iSizwe saseNingizimu Afrika. Umkhuba wokuziphatha ngendlela efanele isisekelo esibalulekile sokubusa nokuziphatha okufanele kwabasebenzela iSizwe. Lomkhuba ubuye uphakamise izindaba ezinjengokuhlonipha amalungelo abantu, indlela yokusebenza komthetho, ukuzimisela, ukuveza obala kukaHulumeni, ukuziphatha komuntu kanye nokuzijabulisa kwangasese.
Ikomishana yabasebenzela iSizwe icela zonke izisebenzi, kusukela kulabo abasezingeni eliphansi kuya kweliphezulu, ukuba babonise ukuqonda okubonakalayo indlela yenqubo, iziqondiso nemiyalo equkethwe kumkhuba ophathelene nokuziphatha okufanele. Lokhu akufanelanga nje kuphela, kodwa kungamandla okwenza uma sifuna ukufinyelela izidingo ezifanele ezidingwa izakhamuzi zethu. Kubaluleke kakhulu ukuba abasezikhundleni balandule ngokomthetho, bavimbele futhi bangamukeli amathuba kanye nezipho ngoba lokhu kungathathwa njengemfumbathiso.
Sifisa ukuncoma bonke abaphathi kanye nabasezikhundleni abazibandakanye ekuthuthukiseni umkhuba wokuziphatha ngendlela efanelewabantu abasebenzela iSizwe. Ngicela ukuba niqhubeke nokwenza umsebenzi omuhle ningayeki izinselelo zokukhuphula umthetho wokuziphatha kwabasebenzi iSizwe.
Ikomishana yabasebenzela iSizwe ifisa ukuthi lencwadi echazayo izokuba umhlahlandlela ofanele ekukhuphuleni ukwethembeka kanye nobuqotho endaweni yomsebenzi ibuye igcugcuzele amathuba amakhulu kithi sonke ukuba sizuze usiko lokungamukeli inkohlakalo eNingizimu Afrika.
Okokugcina, bengifisa ukuba bonke abasebenzela iSizwe baqiniseke ukuba ukuziphatha okufanele kuvumelana nendlela eyamukelekile yokubusa nokuphatha umphakathi nokuthi bazijwayeze umkhuba wokuziphatha ngendlela efanele kanye nale ncwadi echazayo.
Umphathi: Ikomishana yabaSebenzela iSizwe.
Iminyango kaZwelonke kanye neziFundazwe zisekele ukuthuthukiswa kwale ncwadi echazayo zibuye futhi zinikele ngezimvo ezibalulekile zokuyithuthukisa.
Ihovisi lalowo oVikela abasebenzela iSizwe nawo wengezile ekuthuthukiseni lombhalo ngemibono ebalulekile.
Izinhlangano nezinYonyana zabasebenzi zizibandakanye kumihlangano embalwa kanye nemisebenzi yokukhanda nazo zenza iziphakamiso ezibalulekile.
Okokugcina, sijabulela umnYango wamaNgisi wokuthuthukiswa kwezizwe zangaphandle ngokunikela ngemali yokushicilela le ncwadi echazayo ephathelene nomkhuba wokuziphatha ngendlela efanele yabantu abasebenzela iSizwe.
Injongo yale ncwadi ukuchaza ngokugcwele okuqukethwe kumkhuba wokuziphatha ngendlela efanele. Ukubunjwa ngokomthetho umkhuba wokuziphatha kudinga isibindi ukuqondisisa kanye nohlelo lwamagama asemthethweni.
Le ncwadi ijonge ekwenzeni ukuba abasebenzela iSizwe baqondisise kahle lomkhuba.
Le ncwadi ayethuli imithetho emisha kanye nokulandela isakhiwo nokubeka imithetho njengasencwadini ephathelene nemikhuba, ukwenzela ukuthola umahluko kalula. Uma kusetshenziswa le ncwadi, iminyango kumele izame ukwengeza ngezibonelo yazo, ezihambelana nesimo sendawo abakuso.
Kumele kugcizelelwe ukuthi ukuthuthukiswa kwale ncwadi kuyinqubo ebalulekile futhi kuzodinga ukuba ibukezwe ngazo zonke izikhathi, njengawo umkhuba wokuziphatha.
Ekukhuphuleni izinga eliphezulu lokuziphatha okufanele endaweni yomsebenzi, abasebenzi kumele bagcugcuzelwe ekucabangeni nasekuziphatheni okulungile. Ngakho-ke le ncwadi kumele ithathwe njengencedayo ekuthuthukiseni nasekuthuleni amakhono okufundisa zonke izisebenzi. Le ncwadi ibuye iqokathe izibonelo ezibonisa ukuziphatha okudidayo endaweni yomsebenzi okumele kuthathwe njengesisekelo sokufundisa kanye nezifundo ezike zenzeka.
Njengomngani walomkhuba, le ncwadi izosiza ekuqiniseni ukuzethemba okuqotho kanye nokungakhethi kwabaSebenzela iSizwe ngokunikeza okuncane okulindelwe imithetho eyamukelekile yokuziphatha okulungile nokubonakalayo.
Kuyiphuzu elamukelekile ukuthi umuntu ufunda ngendlela yokuqaphela kanye nokwenza. Iqhaza elikhulu /elibalulekile libekwa kumqashi, ikakhulu labo abanamandla okwenza(Ongqonqoshe kanye ne MEC's) ezingeni leze polotiki, kanye naba phathi kowo wonke amazinga emisebenzini yeSizwe, ukudala indawo eyamukelekile lapho indlela efanele yokuziphatha ingavezwa kanye nesibonelo esihle sibekelwa zonke izisebenzi.
Isiqundu 195 (a) soMthetho siSekelo sidinga ukuba kukhushulwe futhi kugcinwe izinga eliphakeme lokuziphatha ngokulungileyo. Mayelana nemvumelwano ehlangene(Public Service Co-ordinatin Bargaining Council Resolution 2 of 1999) bonke abasebenzi bomphakathi baneqhaza okumele balibambe ukuvumelana nokushiwo kumkhuba wokuziphatha ngendlela efanele. Njengoba lokhu kuyisisekelo esikhulu esakhelwe ekwenzeni kahle nangendlela efanele, umqashi kumele aqiniseke ukuthi zonke izisebenzi ziyawazi umkhuba wokuziphathe ngendlela efanele.
Kubalulekile ukugqizelela ukuthi injongo enkulu yokuziphatha yileyo eyamukelekile, okuwukukhuphula isibonelo esihle sokuziphatha. Ngaphandle kwa lokhu, isisebenzi singatholakala noma singabekwa icala lokungaziphathi kahle mayelana nomthetho oshiwo ngenhla, bese sibekwa icala mayelana neSigaba-18 kuya ku-27 owaphakanyiswa kumkhuba wabasebenzela iSizwe wonyaka ka 1997, uma umuntu engalandeli lomkhuba obekiwe wokuziphatha ngendlela efanele.
Isisebenzi kumele sithembeke kuRiphablik sibuye sihloniphe uMthetho siSekelo sigcine noma samukele imisebenzi esinikezwa yona yonke imihla.
Okuhambelana neRephablic kumele kuthathwe njengokuhambelana "nokubuzwe"eliyiNingizimu Afrika. Kuyisidingo sokuqala esibonisa ukwethembeka kwezisebenzi zonke.
uMthetho siSekelo uphathelene nalezo zinto ezihlobene namalungelo kanye nezinto ezigculisa zonke izakhamuzi. Lezinkomba zomkhuba zisuka nje zidinga ukwethembeka kwezisebenzi zeSizwe kunqubo eyenzekalayo ekubuseni kwentando yeningi. Okwesibili, ukubaluleka koMthetho siSekelo kumele kwamukelwe futhi kuhlonishwe yiwo wonke umuntu. Okwesithathu, sonke isisebenzi Sezwe kumele siqondisise ngokwanele okuqukethwe kanye nenjongo yoMthetho siSekelo njengendlela yokugcina kanye nokuqhuba okuhle okwenzakalayo.
Isibonelo 1: Abasebenzela Isizwe kumazinga ahlukene bavumelekile ukuhlanganela nasekwenzeni iziphakamiso eziphathelene nemigomo. Lezi ziphakamiso kumele zihlolisiswe ukuqiniseka ukuthi aziphikisani nomoya noma imilayezo ethile yoMthetho siSekelo. LeMithetho siSekelo efana nokubambisana nesizwe kanye nokuveza obala imisebenzi kumele ilandelwe ngokwanele ekuqhubekeni ekudaleni umgomo.
Isibonelo 2: Isiqendu 33 soMthetho siSekelo sivumela ukuba lowo muntu amalungelo akhe athintekile yizindlela zokuphatha unelungelo lokunikezwa izizathu ezibhaliwe. Lokhu kuchaza ukuthi, ukulandela uMthetho siSekelo isisebenzi seSizwe kumele siqiniseke ukuthi izinqumo ezithathwayo kanye nokwenziwayo kusekelwe phezu kwezizathu ezizwakalayo, ukuze lezozizathu zizokwazi ukunikezwa lowo othintekile. Eqinisweni eliphelele, lokhu kuchaza ukuthi zonke izigqibo zokuphatha ezithathiwe zikwazi ukumela kokuzivivinywa kokuvezwa okusobala.
Isisebenzi kumele sigculise isizwe kuqala uma senza umsebenzi waso.
Lo mlayezo uchaza ukuthi lapho kumelwe kuthathwe izinqumo noma umuntu azibonele ngokwakhe, ukunakelela okukhulu kumele kubhekelwe ekugculiseni iSizwe kuqala. Ukuzigculisa kwezisebenzi noma okuphathelene nohlelo olulodwa kumele kubekwe ngemuva.
Isibonelo 1. Ingcwethi esebenza esibhedlela iboshezelwa imvumelwano yomsebenzi esiyenzile yokusebenza kusuka ngehora lesi - 8 ukufika kwelesi-16:30. Awekho amalungiselelo enziwe aphathelene nokusebenza isikhathi esingeziwe. Isanqotho sishaya amandla kagesi anikezwa isibhedlela okubangela ukuba amagumbi okuhlinzela asebenzise umshini wokwenza ugesi . Nawo lowo mshini unikeza izinkinga okwenza ukuthi ingcwethi iyalezwe ngokufanele kwenziwe masinyane ekulungiseni umshini wokwenza ugesi ngehora lesine. Kuzomela ukuba ingcwethi iqedele ukulungisa umshini nanoma kubonakala ukuthi isikhathi sayo okuvunyelwene ngaso seseqile kwesibekiwe.
Isibonelo 2: Iningi lezisebenzi ezisebenza ehovisi lesifunda zinesifiso sokuthatha ikhefu lonyaka enyangeni kaZibandlela. Uma ikhefu linganikezwa, lokhu kuchaza ukuthi ihovisi alisoze laphumelela ukwenza umsebenzi walo womphakathi ngokufanele. Ukuvumelana kumele kwenziwe phakathi kwabaphathi nalezo zisebenzi, okusho ukuthi ezinye izisebenzi kumele zisebenze ukuqiniseka ukuthi umsebenzi uqhubeka ngendlela efanele.
Isisebenzi senza umsebenzi wemigomo kaHulumeni obusayo ngokuthembeka njengoba igcinwe kwimibhalo ephathelene nomthetho.
Amalungelo wabantu aseMthethweni siSekelo, nokunye, avikela amalungelo aleso naleso sakhamuzi sepolitiki, okufaka namalungelo okuba ngelinye ilungu lepolitike azikhethele lona. Imiphumela yenqubo yokhetho elinamavoti amaningi ivumela iqembu lepolitiki ukuthatha indawo ehovisi. Okuchaza ukuthi okuthandwa ngumuntu othize akusoze kwavezwa emiphumeleni yokukhetha. Kungabuye kuchaze ukuthi okubalulekile, izinhlelo zokusebenza kanye nemigomo okuvunyelenwe ngayo kuHulumeni obusayo kuzokwehluka kulokho okubalulekile komuntu osebenzela iSizwe. Izisebenzi zeSizwe kumele zisebenzele uHulumeni okhethiwe ngendlela yokuzinikela, yobuhlakani kanye nokuthembeka ekwenzeni imigomo.
Isibonelo 1: Isisebenzi esisebenzela iSizwe sikholelwa ekuthini ukubaluleka kokunakelelwa kwabagulayo kumele kuthathwe njengento esemqoka kumgomo wezwe sibuye sivumelane neqembu lepolitiki esamukela lombono. UHulumeni obusayo, yena uthatha ukunikezwa kwezindlu nokuqedwa kobugebengu njezinto eziza kuqala kumgomo wazo. Ngakho-ke isisebenzi kumele samukele okubalulekile kuHulumeni. Lokhu akusho ukuthi imibono kanye nokulethwe yisisebenzi kuyacindezelwa.
Isibonelo 2: Uma uHulumeni obusayo ecabanga ukusungula isikimu esithile, kuyiqhaza okumele libanjwe yisisebenzi ukunikeza izeluleko noma amasu okusungula nokuthi lelisu lingasetshenziswa kanjani. Nanoma isisebenzi singavumelani nalesi sikimu, kumele sibekele izinzwa zaso eceleni sithathe isinqumo okuvunyelwana ngaso ngokubheka amathuba akhona kanye nobuhle nobubi balowo nalowo mbono okhethiwe ngendlela efanele ukulandelwa imiphakathi ebandanyekayo.
Isisebenzi sizama ukuzijwayeza kanye nokuvumelana nayo yonke imithetho neminye imiyalo ekhona ephathelene nokuziphatha kahle nasekwenzeni imisebenzi yaso.
Ukuze usebenze ngokufanele nangokuthembeka kuHulumeni obusayo kanye nesizwe sonke, izisebenzi zimele zibe nolwazi oluqukethwe ngumsebenzi eziwusebenzayo, kanye nolwazi oluhambelana nemigomo yemisebenzi eziwenzayo kanye nenqubo elandelwayo.
Abaphathi kumele babonise isiqiniseko sokuthi isisebenzi sinolwazi ngokuqukethwe umsebenzi waso. Izisebenzi nazo kumele zibambe iqhaza zizame ukuba izisebenzi ezinolwazi, zisebenze ngokufanele nangendlela imigomo ichazwa ngayo nokulandela imiyalo ekhona ezindaweni zomsebenzi ukuze zigculise iSizwe kanye nomphakathi eziwusebenzelayo.
Isibonelo 1: Ukungajwayeli ukusebenza ngokulotshwe ngezezimali, isisebenzi sivumela ukuthengwa kwempahla ngaphandle kokuthola izinto ezidingwayo kulowo ophatha ezezimali. Leso senzo sichaza ukusetshenziswa kwemali okungekho emthethweni okungaletha ukukhuphuka kwezindleko kanye nokumosheka komsebenzi osemthethweni kanye nokubanga umonakalo.
Isibonelo 2: Ngenxa yokuswela ulwazi, isisebenzi sinikeza ulwazi olungesilo kumuntu owenze isicelo sezinto ezidingekayo yemali yobudala yomhlalaphansi, inqubo okumele ilandelwe uma wenza lesicelo, noma imali okumele lowo muntu ayithole. Lokhu kungaba nomphumela ongemuhle kulelungu lomphakathi.
Isisebenzi sisebenzisana nezinhlangano zomphakathi eziqanjwe ngaphansi komthetho kanye noMthetho siSekelo ekuthuthukiseni okugculisa umphakathi.
Izinhlanganiso ezimbalwa ziqanjwe ngaphansi koMthetho siSekelo uMthetho ovikela umphakathi, ikomishana elisebenzela umphakathi, ikomishana lokulingana ngokobuhle, njalo njalo, nezinye izinhlangano eziqanjwe ngokomthetho, amabhodi okuthenda, amakomishana okubuza kuwo. Lezi zinhlangano zisebenza njengendlela yokuhlola nokulinganisa ukuze kube nesiqiniseko sokuphatha ngendlela efanele. Izisebenzi zeSizwe kumele zingabheki lezi zinhlangano ngeliso elibi, kodwa kumele zizincede ekwenzeni imisebenzi yazo, isibonelo, ngokunikeza ulwazi nezi ncazelo abazidingayo.
Isibonelo 1: Uma ihovisi lokuvikela isizwe lifanele lifunisise ngesikhalo esenziwe ilungu leSizwe mayelana negatsha elithile likaHulumeni, lizothola ukubambisana nezisebenzi kulelogatsha ngokunikezela ngolwazi olufunwayo.
Isibonelo 2: Umphathi jikelele wezezimaliuthola ukungasetshenziswa kahle kwezimali egatsheni lezezimali, abaphathi kulelo gatsha akufanele baphatheke kabi ngokutholiwe. Kumele bezwisise futhi bamukele umsebenzi womphathi jikelele, babambisane ngokugcwele nalenhlangano ekuxazululeni izinkinga.
Isisebenzi sithuthukisa ubunye kanye nokuhlalisana kwesizwe saseningizimu Afrika ngokwenza imisebenzi yesikhundla sakhe.
Ukuze sikwazi ukwamukela kanye nokugcina imiqondo ephakeme ebekwe kumMthetho siSekelo, imizamo enenhloso neyokuzimisela iyadingeka kuzo zonke izakhamuzi. Bonke abasebenzela iSizwe bathathwa njengengxenye "kahulumeni" ngakho-ke lokhu kubaluleke kakhulu kubo.
Isibonelo 1: Umoya omuhle wamaqembu, wokusebenzisana kanye nobudlelwane, ukuncedana kanye nokuzwana ezinhlanganweni zabasebenzi bezizwe ezahlukene abasebenzela ngqo iSizwe, babeka isibonelo esihle kumphakathi wonke uphelele. Isibonelo esihle kungaba kusehovisi elinikeza izincwadi zomazisi noma imvume yokwedlulela kwamanye amazwe.
Isibonelo 2: Isisebenzi kumele sizame ukubhalisela ukufunda ulimi olulodwa olusemthethweni olusetshenziswa kuleyo ndawo. Kanjalo futhi kumele sigcugcuzelwe ekuhumusheleni ulimi kwezinye izilimi ezisemthethweni kumihlangano uma kunesidingo.
Ukusebenzela abantu kunceda umphakathi wonke uphelele, ngakho-ke balindele ukuphathwa ngendlela enhle nelinganayo, yobungane nehloniphekile. Ngakho-ke izisebenzi kumele zenze lokhu ngokuphatha ngokulinganayo abasebenza nabo nalabo ababasebenzelayo, ngendlela engasoze idale ukuthembana kwabantu kuphela, kodwa edala ukwamukela nokujabulela imisebenzi eyenziwe kahle nangobuqotho.
Isibonelo 1: Isisebenzi sinesikhundla kumnyango lapho abantu benza izicelo zemisebenzi ethize. Umakhelwane wesisebenzi unolwazi lokuthi isisebenzi singafaka umoya kunqubo kanti futhi umakhelwane angacela usizo lokuthi leso sicelo senziwe ngokushesha. Isisebenzi kumele siqaphele lesi simo kahle, ngoba indlela ayithathile yokunceda umakhelwane ingathathwa njengendlela yokukhetha umakhelwane wakhe kunabanye abenze izicelo.
Isibonelo 2: Isisebenzi kumele sicele amakhasimende eme emugqeni, ukuze wonke umuntu ancedwe uma ithuba lakhe selifikile ngaphandle kokukhetha omunye noma ukucatshangelwa njengomuntu okhethayo.
Isisebenzi silungile, siwuncedo futhi siyatholakala uma sisebenza ngabantu, siphatha abantu njengamakhasimende afanele ukuthola uncedo oluphakeme ngaso sonke isikhathi.
Kubalulekile ukuba izisebenzi ziqondisise ukuthi ekukhetheni umsebenzi wokusebenzela abantu, zizibophezela ekuncedeni umphakathi wonke uphelele.
Abantu balindele ukuncedwa, babuye badinge ukuba izisebenzi zibekhona ukuze zibancede ngendlela enhle yobungane nehloniphekile.
Isibonelo 1: Isisebenzi samukela ucingo oluvela kulungu elithile, kodwa kuyacaca ukuthi obuzayo kumele ancedwe ngesinye isigaba noma umnyango othile. Isisebenzi siphendula ngokuthi azame kwenye indawo. Lokhu bekungaba imbangela yokuthi lelungu lomphakathi lidluliselwe kunombolo noma kubantu abangenalo uncedo alufunayo. Lokhu akumncedanga ngalutho futhi kudala isithombe esingesihle kunhlangano esebenzela abantu. Isisebenzi kumele sizinikele ekutholeni umuntu noma umnyango ofanele bese siphendula lowo odinga usizo.
Isibonelo 2: Uma unceda ekhawundini kutholakala ukuthi akekho odinga uncedo kodwa osebenzisana naye unabantu abalinde ukuncedwa. Isisebenzi sivumelekile ukunceda asebenzisana naye ngokubizela abantu ekhawundinu yakhe, uma kuphela sinolwazi olwanele lwalowo msebenzi noma uncedo oludingwayo.
isibonelo 3: Uma ilungu lomphakathi libuza ophethe ngomhlangano abavumelene ngawo, asithi, ukuthola ulwazi oluphathelene ngezidingo ezifanele ukuze uthole indlu yombuso , ophethe kumele azame ukufaka lomuntu ohleleni lwakhe lwezikhathi. Lokhu kukhombisa ukuziveza kanye nokuvuma ukuba uncedo kubantu.
Isisebenzi sibhekela izimo kanye nezidingo zabantu ngokwenza umsebenzi wesikhundla akuso kanye nasekuthatheni izinqumo eziphathelene nabo.
Nanoma izidingo noma izimo ezithile zabantu zibukeka zingabalulekanga emehlweni esisebenzi, isisebenzi kumele sizame ukunikeza ulwazi noncedo ngomoya ophansi kanye nezeluleko ezingaba wusizo ekuxazululeni izinkinga.
Izidingo eziphathelene nabantu noma izinhlanganiso kumele zamukelwe ngokufanele. Ukulandela inqubo yokubonisana noma yokucacisa ngezindaba okuphululwa ngazo kungaba nomthelela omkhulu ekwamukeleni izimo kanye nezidingo zabantu.
Isibonelo 1: Indawo esemqoka yokunakelela abagulayo ihlelelwe umphakathi wabantu basemaphandleni, kodwa kunelinye isu lokubanceda ngohlelo lwendlu yabagulayo ehambayo. Umphakathi kufanele ubuzwe ukuthola ukuthi yikuphi okungcono.
Ngokwenze njalo kuqinisela isinqumo esithathwayo kanye nokubonisana nomphakathi ngenkathi kusaqalwa ukuhlelwa.
Isibonelo 2: Osebenzela abantu uneqhaza alibambayo ekuqhubekiseni izicelo zokwehliselwa zamalunga womphakathi oswelway ohlala emikhukhwini . Uma lezicelo zingabhekisiswanga masinyane nangendlela efanele, lokhu kuchaza ukuthi lonke uhlelo lwezindlu lizakubambezeleka okuzobangela ukuthi abantu bahlale ezimeni zobuphofu isikhathi eside kunokuba ngabe kwenziwe uncedo masishane.
Isisebenzi siphoqelekile ukwenza umsebenzi waso ngesikhathi esifanele ukuze sithuthukisele phambili wonke umuntu wase Ningizimu Afrika.
uHulumeni obusayo ucacise kahle injongo yokubhekisisa ukuthuthuka kwemiphakathi ebicindezelwe ngaphambilini, njengoba kuvezwa kuHlelo loKwakha nokuThuthukisa . Lokhu kumele ukwenziwa yiyo yonke iminyango njengemisebenzi esezinhlelweni yazo.
iNingizimu Afrika izwe elisathuthukayo, iningi lengxenye yabantu balo, ngezizathu ezithile. abanalo ulwazi ngamalungelo kanye nezidingo zabo, usizo olubafanele, inqubo okumele bayilandele kanye nabantu abangabanceda kulezinto. Njengoba umsebenzi wabantu kuwukunceda wonke umuntu, izisebenzi zibophelekile ekuncedeni lawo malungu eSizwe angenalwazi, ngokuwanikeza ulwazi oluphelele, izeluleko kanye nosizo abaludinayo. Lokhu kumele kwenziwe ngendlela enhle nelungile, noma badluliselwe kwezinye izinhlangano noma izakhiwo ngomoya ohloniphekile nowobungane.
Isibonelo 1: Isisebenzi singasola odinga uncedo ukuthi angahle kube wumuntu ozwana nobulili obufana nobakhe . Lokhu kungahle kungamukeleki kusisebenzi, kodwa noma kunjalo isisebenzi sifanelekile ukuba sinikeze uncedo oludingwa yilowo muntu obelunganikezwa kunoma yimuphi umuntu.
Isibonelo 2: Abantu abambalwa balinde ukuncedwa, kusenjalo kuqhamuka ilunga lomphakathi elaziwayo futhi elinesithunzi elidinga ukuncedwa masinyane. Uma isisebenzi sivumela lowo muntu eqe abalindile, kusho ubandlululo kubantu abalinde emgqeni.
Isisebenzi sehlisa isithunzi saso sokunceda isizwe ngokuthi sethuthukise noma sibandlulule iqembu lepoletiki noma inhlanganiso yabantu ethandwa nguye.
Njengoba isizwe simele sincede wonke umphakathi ohlanganise izinhlobo zamaqembu, amaqembu epolitiki, kanye nabantu bezinkolelo ezahlukene, njalo njalo. Abasebenzela iSizwe akufanelanga bazibandakanye kuzindaba ezibonisa sengathi isisebenzi sithanda elinye iqembu kunelinye.
Isibonelo 1: Isisebenzi siyingxenye yenhlangano ayijwayele efanele ukuncintisana kumali enikezwa nguMbuso njalo ngonyaka. Isisebenzi siphethe isikhundla kumnyango omele uhlolisise, uqhube ubuye unikeze izizathu neziphakamiso kuNqonqoshe ophathelene nalowo msebenzi.
Isisebenzi akuvumelekanga ukuba sisebenzise isikhundla saso ukuzwelana nenhlangano akuyo noma abandlulule ezinye izinhlangano.
Isisebenzi kumele sizame ngawo onke amandla ukuvimbela ukuphikisana okungadaleka ngenxa yokuba ethanda inhlangano yakhe. Leso sisebenzi simele sibonise ngendlela yemvume esikuthandayo kumphathi waso ukuvimbela okungathathwa noma okucatshangwa yilokho okusigculisayo.
Isibonelo 2: Izisebenzi zilindeleke ukusekela abaphathi bazo abakhulu ekulungiseleni imibhalo, njalo njalo, ezosetshenziselwa izizathu ezisemthethweni njengemibhalo yezimpikiswano zemithetho esazokhishwa. Izisebenzi azivunyelwanga ukuzibandakanya ekulungiseleni nasekubhaleni imibhalo ezosetshenziswa izikhulu zazo eqondene namaqembu epolitiki.
Isisebenzi sihlonipha sibuye sivikele isithunzi sawo wonke umuntu namalungelo akhe agcinwe kuMthetho siSekelo.
Izisebenzi kumele ziziphathe ngenhlonipho kulabo ezisebenzisana nabo nasesizweni, kungakhathalekile ukuthi ngobani, babukeka kanjani, bakusiphi isimo, njalo njalo. Ukuziphatha kwezisebenzi kwabanye kumele kukhombise ubungane, uncedo kanye nokulingana.
Isibonelo 1: Uma izisebenzi kumakhawudi zihlangabezana nomuntu ophuzile noma onomsindo, kumele ziphathe lomuntu kahle njengabanye, ngokumnceda kahle nangomoya ophansi. Kumele kukhunjulwe ukuthi abantu bahlala baqaphelisise lesi simo, isisebenzi sizobeka isithunzi somsebenzi wokunceda abantu ngokuphatha abantu kahle.
Uma leso , isisebenzi sehluleka ukuphatha leso simo, akufanelanga sithathwe inhliziyo, kodwa sithathe lowo muntu simuse kumphathi, ozozama ukusinceda ngasese.
Isibonelo 2: Abantu baphoqelelwa ukweswela imali ukuba benze izicelo zosizo kunhlalakahle. Abaphethe kuleyo ndawo okufanele babancede ngamafomu, kumele bazwelane nesimo abakuso babancede ngendlela ebonisa uzwelo.
Isisebenzi siqondisisa ilungelo lomuntu ekutholeni ulwazi, ngaphandle kolwazi oluqondene nokuvikelwa komthetho.
UMthetho siSekelo unikeza izinxenye ezimbili mayelana nokutholakala kolwazwi. Eyokuqala ngeyokukhuphula kokuvezwa okubonakalayo okuvumela sonke isakhamuzi ekutholeni ulwazi olwanele oluphathelene nabantu bonke. Lokhu ukuvumela wonke umuntu ekusunguleni imigomo abathanda ukuba isebenze. Okwesibili, lolwazi lunikezwa ukuze izakhamuzi zikwazi ukuvikela amalungelo azo athile njengoba anikezwe kumbhalo wamaLungelo aBantu. Bangacela izizathu ezibhaliwe ngenqubo eyenzekalayo ebavimbela kokuthile. Kokunye bangacela ulwazi oluphathelene nokusebenzisa ukuvikela amalungelo abo.
Njengoba zonke izisebenzi ziqaphele, ukuqonda ukuthi uluphi ulwazi oluphathelene nabantu yinto edidayo. Olunye luthathwa njengolwazi oluvikelekile olumele luphathwe iminyango mayelana nomhlahlandlela olwazini oluncane. Umthetho ovulekile wokubusa ngentando yeningi nawo uzimisele ukudala isisekelo esanele lapho lezinto zizomele ziphathwe yiminyango. Lokhu kubuye kudidaniswe yiphuzu lokuthi umthetho ophathelene nabaqashi wonyaka-ka 1995 nawo unikeza izndlela ezithile zokuthi izisebenzi zikwazi ukuthola ulwazi oluphethwe nguHulumeni njengomqashi ukuvikela amalungelo athile wokuqasha izisebenzi.
Izisebenzi kumele ngazo zonke izikhathi ziqondisise ukuthi kuyilungelo labantu ukuthola ulwazi.
Wonke umyango kumele wenze umgomo ofanele ohambelana nemithetho ekhishwayo kaZwelonke ukuqhuba loludaba ezinhlanganweni zazo.
Izisebenzi kumele ziqaphele izimo kanye nemigomo ephathelene nokuhanjiswa kwalolu daba kuminyango yazo.
Izizathu nezindlela ezilandelwayo eziyimiphumela yokuqhutshwa kwalomsebenzi kumele zibhalwe phansi ukuze ulwazi lutholakale uma ludingeka.
Uma ulwazi ludingwa ilunga lesizwe lungatholakali, izizathu ezamukelekile zalesinqumo ezithathiwe kumele zinikezwe lelolunga.
Isibonelo 1: Ukunikeza abantu ulwazi ngesikhathi esifanele kubalulekile. Uma ilungu leSizwe elicele ulwazi oluphathelene nemali yebhasari lunikezwa emva kokuba ukubhaliswa kwalowonyaka wokufunda sekuvaliwe, isizathu sokunikeza lolo lwazi sizobe sesicithiwe.
Isibonelo 2: Ukutholakala kolwazi kubuye kuchaze ukuthi ulwazi kumele lugcinwe futhi luhlale lubukezwa njalo. Uma ilunga lePalamende ludinga ulwazi oluthile ukulungiselela impikiswane esalindisiwe epalamende, ukwehluleka komnyango ukunikeza ulwazi olubukeziwe ngesikhathi esifanele kungalimaza inqubo yokubusa ngentando leningi.
Isibonelo 3: Ukunikeza ulwazi olungalungile kunga buye kube yinkinga. Amalungu eSizwe, okuyisibonelo, angafunisisa ngokusebenza okusha kwesikimu okutholakala ukuthi olunye ulwazi oluphelele oluphathelene naso alukamukelwanga emthethweni. Isisebenzi esingakwazi lokhu, kodwa sinolwazi lwangaphambili ngalesi sikimu, singanikeza ulwazi olungekho emthethweni ebantwini. Abasebenzela iSizwe bangaphoxeka uma kunoshintsho olwenziwayo kusikimu okuzokwenza ukuba sisebenze ngendlela ehlukile kuleyo elindelwe iSizwe.
Isisebenzi sisebenzisana ngokubambisana nezinye ukuqhubekisela phambili ukugcilisa noma ukujabulisa iSizwe.
Zonke izisebenzi zimele ziqaphelisise ukuthi zisebenzela injongo eyodwa efanayo, ewukusebenzela uHulumeni obusayo kanye nomphakathi ngendlela elungile nethembekile. Ngakho-ke izisebenzi zimele zenze yonke imizamo yokusebenza ngokubambisana nezinye. Ngokunceda nokusekela ezinye izisebenzi kanye nokwabelana ngolwazi, imibono kanye nezinto okusetshenzwa ngazo uma kunesidingo, izisebenzi zizokwazi ukusebenza ngendlela enhle nelungile ezogculisa uHulumeni kanye nomphakathi.
Isibonelo 1: Kubalulekile ukuqaphela loko okujongwe noma okuhloswe ngabasebenzela iSizwe kanye nokuzwisisa ukuthi ingxenye encane oyidlalayo, iyasiza ekuletheni /ekuzuzeni okuhle okufanayo. Ngakho-ke isisebenzi kumele samukele imibono neziphakamiso ezilethwa abasebenzi abavela kwezinye izingxenye. Umona awuvumelekile noma ingqondo yokuthi "suka endaweni yami" emsebenzini weSizwe.
Isibonelo 3: Isisebenzi sicelwa ngomunye umnyango ukuzonceda kulabo abazokhetha abasebenzi abasoluhleni lwamagama. Isisebenzi kumele sincede njengokuceliwe uma siphumelela. Simele sibheke ubuningi bomsebenzi esinawo kumyango waso bese sicela imvume kophethe.
Isisebenzi senza yonke imiyalo esiyinikezwe yilabo abaphethe abasezikhundleni, uma lokhu kuvumelana nokubekiwe koMthetho siSekelo noma omunye umthetho.
Kubalulekile ukuba izisebenzi zigcine yonke imiyalo eziyinikeziwe, ukuqiniseka ukuthi imiphakathi yenzelwa umsebenzi ngendlela efanele nehleliwe. Izinhlangano ezinkulu zeminyango esebenzela abantu zingasebenza kahle uma kunokuhambelana okufanele okusemthethweni okuhlonishwa yibobonke abaqashiwe. Uma yonke imiyalo esemthethweni ingenziwa ngesikhathi nangendlela efanele inhlangano iphelele ingasebenza kahle.
Isibonelo 1: Isisebenzi sinikezwa umyalo ovela kumuntu ophethe noma onesikhundla esiphezulu kwezepolitiki ukuba senze okungavumelekile nokubhaliwe okubopha lowo osebenzela iSizwe. Isisebenzi simele sazi imithetho efanele ukuze sibonise ophethe ukuthi leyonto ayamukelekanga ngokusemthethweni. Uma lowo muntu ephikelele, isisebenzi kumele sicele ukuba lowo myalo ubhalwe phansi, sichaze nokulandula kophethe sibikele abasemthethweni ngaloludaba.
Isibonelo 2: Uma isisebenzi silayezwa ngophethe ukuba senze i-oda yokuthenga impahla ngokungalandeli inqubo eyenziwayo, isisebenzi singacela ukuba lendaba idluliselwe kophatha izimali ukuba enze isinqumo.
Isisebenzi sinqabela ukukhetha izihlobo kanye nabangane kumisebenzi ephathelene nomsebenzi waso sibuye singoni isikhundla noma sifake umoya omubi kwesinye isisebenzi noma naso sifakelwe umoya omubi wokuphatha kabi isikhundla saso.
Osebenzela iSizwe ufanele ukukhetha, akhuphule abuye aklomelise isisebenzi, kungakhathalekile ukuthi uxhumene noma imibono yakhe ngeyeqembu elithile lepolitiki, uhlobene noma unesikhundla emphakathini, unekhono lokwenza umsebenzi.
a. Ukukhetha- Lokhu kuchaza ukuthi izisebenzi ezithile yizona ezikhethiwe, ezikhushulwayo, ezidluliselwa noma ezinikezwa impatho elungile esuselwe kulowo ozicabangelayo okungaba ngumngane noma obuyisela okuhle ake enzelwe kona, njalo njalo.
b. Ukufunela noma ukunikeza obaziyo isikhundla- Lokhu kuchaza ukuthi isisebenzi sikhethwe, sikhushulwe, sidluliselwe noma sinikezwe okuhle okubonakala kuseselwe ephuzini lokuthi sinobuhlobo noma sazana nomuntu ophethe onegunya lokukhohlisa noma lokufaka umoya kuhlelo okuhanjiswa ngalo.
Isibonelo 1: Izisebenzi ezimbili(uA noB) zamukelwa ekusebenzeleni iSizwe. Zinikezwa isikhundla esifanayo, zingabangani futhi zisebenzisa ihovisi elilodwa. Isisebenzi B sikhushulelwa ukuba ngumphathi wesisebenzi A. Kanjalo, siba nesikhundla sokunikeza imisebenzi ethize kumnumzane -A, ukuze akhombise izehlakalo ezibalulekile ezibonisa udumo kunalabo asebenza nabo. Uma isikhathi sifika sokubheka ukuthi umnumzane A ufanele liphi izinga, okuwumsebenzi ozokwenziwa nguB ngomdlandla nangendlela ebonisa ukukhetha, uthola umklomelo noma bekubonakala ukuthi akawufanelanga.
Isibonelo 2: Isisebenzi sisebenza kunqubo yokukhetha umuntu esikhundleni somsebenzi weSizwe. Isisebenzi sikhetha esimthandayo ngoba engumngane noma baseqenjini elilodwa lepolitiki noma abantu bohlanga olufanayo. Lokhu kufunela omaziyo isikhundla, akuvumelani nenjongo ehloswe nguMthetho siSekelo kanye nokugculisa uHulumeni.
Isibonelo 3: Kunezindlela eziningi ezingenza ukuba isisebenzi singaphathi isikhundla saso kahle, isibonelo, izisebenzi ezinamandla okuphatha indawo lapho kuma khona izimoto zezisebenzi zinemiyalo ecacile yokuthi indawo yemoto ngeyabo noma izivakashi ezisemthethweni kuphela. Osesikhundleni esingaphezulu weqa lomyalo ngokuvumela lowo athandana naye ukuba amise imoto yakhe kuleyondawo ngaso sonke isikhathi. Lesi senzo sibangela ukuba izisebenzi zingahloniphi imithetho kanye nabaphethe futhi siyinto evimbezela ukusebenza okufanele kwenhlangano.
Isisebenzi sisebenzisa indlela efanele yokuveza izikhalo zaso noma labo abafanele ukusimela.
Nanoma sazi ukuthi izikhalo kanye nokuphikisana into ehlala ivela ngaso sonke isikhathi endaweni yomsebenzi wabasebenzela iSizwe, kungaba usizo konesikhalo kanye nomqashi ukuthi lezo zikhalo nokuphikisana okuphakathi kwalamaqembu amabili kuxazululwe masinyane. Kungenxa yalesizathu ukuthi inqubo yokuxazululwa isikhalo nokuphikisana okuthile kumele kusetshenziswe yizo zonke izisebenzi.
a. Isikhalo noma impikiswano ingaxazululwa ngendlela efanele uma amaqembu omabili avuma ukuxoxisana.
Inqubo yezikhalo bheka kusiqendu 35 kumthetho wabasebenzela iSizwe, wonyaka-ka 1994 ufunde kanye nemithetho ehambelana nokuxazululwa kwezinkinga kanye nezikhalo zabaphathi beSizwe, umthetho no. 6575 wosuku luka 1 July 1999 ochaza ukuthi noma yisiphi isisebenzi sivunyelwe ukuletha isikhalo kumphathi waso, umphathi kumele asidlulisele kuziphathi mandla eziphezulu, uma ehluleka ukuxazulula leso sikhalo.
Isibonelo 1: Ophethe ubika ngendlela ephikayo ngokwenziwa yisisebenzi ngenkathi kuhlolisiswa imisebenzi ngaphandle kokunikeza isisebenzi ithuba lokubeka indaba yaso. Lokhu kwehlukile kumithetho elandelwayo yabasebenzi. Ophethe isisebenzi seSizwe kumele abone ukuthi ukusebenzela iSizwe kufanele kube isibonelo mayelana nokuthobela incwadi kanye nomoya ophathelene nomthetho wendawo, aqiniseke ukuthi ngaso sonke isikhathi uziphatha ngendlela elungile neqotho.
ii). Inqubo yebhodi lokuxazulula(mayelana nohlamvu 15(i) kusheduli 7 womthetho wokusebenza kwabantu ka 1995 ochaza ukuthi noma yisiphi isisebenzi singaletha isikhalo(ukuphathwa kabi) komkhulu ophethe inhlangano okufuneka enze ibhodi lokuxolelana noma ukubuyisana, adlulisele lesisikhalo kulelibhodi uma yena ehluleka ukusixazulula.
Isibonelo 2. Isithunya esingajabuleli ukukhishwa emsebenzini ngendlela engafanelanga, singaletha lesisikhalo kwabakhulu abaphethe uMnyango, okumele babheke ukuthi loludaba luyaxazululwa. Uma omkhulu ophethe umnyango ehluleka ukuluxazulula ngamalanga angamashumi amabili, ofake isikhalo angacela ophethe ukuba adale ibhodi lokuxolelana ngamalanga ayishumi, elimele lizame ukuxazulula lenkinga. Uma leli bhodi lehluleka ukuxazulula lolu daba, onesikhalo angaludlulisela kukantolo yabasebenzi ukuba lixazululwe khona.
Uma isikhalo siphathelene nokungaqhutshwa kahle noma ngezenzo zobandlululo ezenziwa ngumqashi, isikhalo singadluliselwa koVikela iSizwe.
Isibonelo 3: Isithunywa esiqaphela inqubo yomthetho esolekayo endaweni yakhe yomsebenzi, singaveza lokhu kumphathi waso noma komkhulu ophethe umnyango. Uma singagculiswa yindlela umphathi waso noma omkhulu ophethe umnyango emukela ngaso lolu daba, onesikhalo angaludlulisela koVikela iSizwe. Ezimeni ezithile onesikhali angakhetha ukubonana ngqo noVikela iSizwe.
Ukufeza injongo ephelele esekelwa yibo bonke abasebenzela iSizwe, okuwukwenza umsebenzi obalulekile eSizweni, bonke abaphathi abasebenzela iSizwe babophezekile ukubona ukuthi izisebenzi ezingaphansi kwabo zinolwazi kanye namakhono okwenza imisebenzi yazo ezingeni elidingekile, ukuthi zigcugcuzekile ukwenza leyo misebenzi futhi zinesifiso sokukhuphula ubuhlobo obuqinile.
siqondisise ukuthi ukukhushulwa kwezisebenzi kuqondeni.
Sihlolisise njalo izidingo zokukhuphula izisebenzi.
Siqale icebo lokukhuphula izisebenzi.
v. Siqaphelisise njalo ukuthi lecebo liqhubeka kanjani.
Isibonelo 1: Osesikhundleni kumele, ngokubonisana nesisebenzi esiqashiwe, athole izidingo zomsebenzi odingwa ukuqeqeshwa noma ukufundiswa. Izidingo zoqeqesho kumele zifakwe kuzinhlelo zokuqeqesha ezihambelana namaphepha noma izincwadi zokuqhuba umsebenzi. Uhla lokuqeqesha kumele lenziwe ngendlela ezobonisa inqubekela phambili yomsebenzi wesisebenzi esiqashiwe.
Sizwisise ukuthi ukugcugcuzela izisebenzi kuchazani.
Siqale indlela ezokhulisa izinga lokugcugcuzela izisebenzi uma kufanele, futhi iv. Siqaphelisise njalo izinga lokugcugcuzela izisebenzi.
Azwisise ukuthi ukusebenzisa izisebenzi kuchazani.
Ahlole izinga lokusetshenziswa kwezisebenzi.
Aqale izindlela ezizokhuphula ukusebenza okuphezulu kwezisebenzi, kanye iv. Nokuqaphelisisa njalo ukusetshenziswa kwezisebenzi.
Isibonelo 2: Abaphathi kumele ngaso sonke isikhathi baqaphelisise inani lomsebenzi kanye nezinga lokusebenza kwezisebenzi ukuqiniseka ukuthi zonke izisebenzi zisetshenziswa ngokwanele. Lokhu kuzovimbela isimo lapho ezinye izisebenzi zibe nomsebenzi omningi kanti ezinye zinomncane. Izisebenzi kumele ukuba zigcugcuzelwe ukuzijwayeza umsebenzi okungewona inxenye yabo nomsebenzi othuthukile kunowabo, ukuthi zizokhula ngolwazi njengezisebenzi, lokhu kuzozilungiselela ukuba zisetshenziselwe izinga eliphezulu esikhathini esizayo.
Okuzwisisa ukuthi ukusebenzisana nokuphilisana okuqinile kuchazani.
ukuhlola ukusebenzisana okuqinile kanye nokuphilisana kwezisebenzi.
Aqale izindlela, uma kufanele, zokuthuthukisa izisebenzi kanye nokuphilisana; kanye iv. Nokuqaphelisisa njalo ukusebenzisana phakathi kwezisebenzi.
Isibonelo 3: Abaphathi kumele baqaphelisise. umoya wokusebenzisana kuzingxenye zamaqembu, lapho kutholakala kungekho ukuzwana nokuphikisana babengabalamuli.
Isisebenzi sisebenza ngomusa, ngokufanele kanye nokulingana nezinye izisebenzi, kungakhathalekile ukuthi ubuhlanga, ubulili, imvelaphi yomuntu, ibala, isimo esiqondene nobulili, unyaka, ubuqhwala, inkolo, ipolitiki okukholelwa kulo, isazela, inkolelo, usiko kanye nolimi.
UMthetho siSekelo, umthetho wokusebenza nezisebenzi kanye nomthetho ojwayelekile, unikeza izisebenzi ezisebenzela iSizwe ilungelo lokuqala lokuthi baphathwe kahle nangokulingana. Uma lelo lungelo liphazanyiswa ngendlela ethize, izisebenzi zingasebenzisa izindlela zokuxazulula izikhalo ezinikezwe kumthetho wabasebenzela iSizwe, wonyaka-ka 1994, umthetho wokuphatha abasebenzi beSizwe kanye nomthetho wokusebenzisana wonyaka-ka 1995, noma bangaxhumana nenkundla yomthetho, inkundla ephakeme noma evikela abasebenzi ekuxazululeni lezikhalo, okuya ngesimo ezikuso. Ngakho-ke kubalulekile ukuba abaphathi abasebenzela iSizwe bazi ukuthi impatho efanele nelinganayo ichazani.
Ukunikeza ezinye izisebenzi ithuba lokubeka icala lendaba yaso ngaso sonke isikhathi.
Isibonelo 1: Uma isisebenzi sitholwe, ake sithi sinecala lokungaziphathi kahle, kumele siphathwe ngendlela efanele.
Ukutshelwa ngesikhathi esanele icala esibekwe lona.
Sinikezwe ithuba lokuveza umbono kulabo abalalela amacala.
Sinikezwe ilungelo lokumelwa.
Sithole lonke ulwazi olufanele.
Ukulunga okukhona kuchaza ukuthi onke amaphuzu abekiwe kumelwe ukuba abhekisiswe kahle yibo bonke ngaphambi kokuba kuthathwe isinqumo.
Sibenolwazi oluphelele ngendaba okukhulunywa ngayo.
Sisebenzise umqondo waso ngokuphelele kuzindaba ezifanele.
iv. Sisebenzisane kahle ezimeni zamaqembu ukuze zikwazi ukwenza imisebenzi nokuxazulula izinkinga.
v. Sihloniphe amalungelo ezinye izisebenzi vi. Sicabangele okujabulisa noma okugculisa abanye abayamekayo.
Ngaso sonke isikhathi siphathe ezinye izisebenzi ngokulingana.
Sicabangele wonke umuntu sibuye sisebenzise indlela efanayo ekuthatheni izinqumo ezithinta abanye.
Isibonelo 2: Ophetheyo unikeza isikhathi sekhefu kuqembu lenhlangano akhonza noma asonta nalo, kodwa ehluleke ukunikeza enye inhlangano yenkolo isikhathi sekhefu. Lolu ubandlululo. Zonke izinhlangano zenkolo zimele ziphathwe ngokufanayo.
Isisebenzi asivumelani nemisebenzi ephathelene namaqembu epolitiki endaweni yomsebenzi.
Mayelana noMthetho siSekelo, osebenzela iSizwe kumele azi ezepolitiki ukuze ancede umphakathi. Lokhu kuchaza ukuthi abasebenzela iSizwe kumele bancede zonke izakhamuzi ezweni futhi bangakhethi. Abasebenzi beSizwe bamele ukusebenzela iSizwe sonke siphelele, bangaqhubi umsebenzi wokugculisa iqembu elithile lepolitiki.
Isibonelo 1: Umuntu ogqoka ithisheti ekhuzela iqembu lepolitiki ngenkathi enza umsebenzi wokunikeza abantu omazisi, angasolwa ngokuthi uqhuba umsebenzi ngokubandlulula uma ehluleka ukunikeza omazisi ngesikhathi esibekiwe, nanoma ukubambezeleka bekungaphezu kwesizathu ahluleka ukusigwema. Ukuqhubekela phambili, umuntu angaphatheka kabi uma encedwa umuntu othuthukisa iqembu elithile lepolitiki enhlanganweni yeSizwe.
Isibonelo 2: Isisebenzi esivumela amaqembu athile epolitiki ukuthola ulwazi oluvunyelwe kuwo wonke umuntu kodwa sinqabele amanye amaqembu ezepolitiki ekutholeni lolulwazi, siyehluleka ukunceda wonke umuntu waseNingizimu Afrika, kungakhathalekile ukuthi ukhokhela liphi iqembu lepolitiki.
Isisebenzi sizama ukuzuza izinjongo zenhlangano ngendlela ephumelelisayo kanye nangendlela egculisa bonke abantu.
Emisebenzini yawo wonke amalungu, izisebenzi kumele ngaso sonke isikhathi zizibuze ukuthi ngabe lokhu ezikwenzayo kunomthelela ngempela ekuncedeni noma kungumphumela wokubalulekile okufanele kwenziwe inxenye ehlangene yenhlangano. Lokhu kudinga zonke izisebenzi ukuba zibe nolwazi olugcwele lwezinjongo nokuhloswe ukwenza izinxenye kanye nezinhlangano, kanti okunye okubalulekile imisebenzi yazo enxenyeni ehlangene.
Abaphathi kuwowonke amazinga nabo bazibuza njalo ukuthi imisebenzi eyenziwa izinxenye abaziphethe, ngabe inomthelela ekwenzeni imisebenzi enikezwe leyonhlangano.
Izisebenzi kanye nabaphathi kumele bavimbele ukuphindaphindwa komsebenzi omele wenziwe ngenye inhlangano.
Isibonelo 1: Isisebenzi sidlala imidlalo kukomphutha yomsebenzi nangesikhathi somsebenzi. Lokhu kwehlisa umoya wokuzimisela nokutshontsha ithuba(noma imali) kumqashi. Uma umuntu enganamsebenzi awenzayo, kumele atshele umphathi wakhe ozozama ukuthi isikhathi sesisebenzi sisetshenziswe ngokufanele ekuzuzeni izinjongo zenhlangano.
Isibonelo 2: Umphathi wezinhlelo zezimali kumele aqaphele ekusebenziseni izimali zabantu ezingaphansi kwakhe ekuzuzeni okujongwe izinhlelo. Lokhu kudinga ukuhlelisisa okufanele nokuvimbela okumiselwe lokho(ad hoc) kanye nokuthatha izinqumo ungakacabangisisi kahle.
Isisebenzi sinemicabango emihle ekudaleni nasekwenzeni imisebenzi yaso, sifuna izindlela ezintsha zokuxazulula izinkinga sibuye sikhulise okuhle okuphumelelisayo ezindabeni zomthetho.
Izisebenzi kumele zizibandakanye ngokuphelele ekwenzeni imisebenzi yazo. Kumele zisebenzise imicabango yazo zithande ukwenza imisebenzi yazo kangcono noma ngokushesha ukuze zethule imiphumela nemisebenzi engcono. Ngesikhathi somsebenzi izinkinga ezimbalwa ziyavela ezimeni zomsebenzi. Izisebenzi kumele zizame ukuxazulula lezi zinkinga ngendlela efanele nesheshayo zibuye zicabangisise noma zidale izindlela ezifanele ukuvimbela ukwenzeka kwalezinkinga esikhathini esizayo.
Isibonelo 1: Uma isisebenzi sisebenza enxenyeni emele inikeze izitifiketi siqaphela ukuthi abantu abagculiswa inqubo elandelwayo nesikhathi esithathwayo ekunikezeni izitifiketi, kumele sona sidale izindlela ezingabangela ukuthi lomsebenzi wenzeke kahle nangokushesha, bese seluleka umphathi waso ngalokho.
Isibonelo 2: Uma isisebenzi sisebenza ehovisi elinceda abantu siphawula ukuthi abantu banenkinga ekutholeni indawo yokumisa izimoto zabo noma kumele balinde emigqeni isikhathi eside, kumele sizame isu lokuxazulula lenkinga. Indawo yokunceda abantu kumele isuswe iyobekwa endaweni eseduze netholakalayo kubantu, noma kwenziwe ezinye izindawo zokunceda abantu.
Isisebenzi sigcina isikhathi ekwenzeni imisebenzi yaso.
Izisebenzi kumele ziqaphele ukuthi izikhundla ezisebenza kuso zibalulekile nokuthi ekwenzeni imisebenzi yazo kudinga ukucophelela okwanele, isikhathi kanye namandla. Izisebenzi kumele zizame ukubona ukuthi imisebenzi yazo iqedwa ngesikhathi esibekiwe nefuneka ngaso.
Izisebenzi kumele futhi zizame ukuzigcugcuzela nokuziqondisisa, ukwethembeka ekwenzeni umsebenzi wazo ngendlela ebekwe kumigomo nasenqubekweni ngaphandle kokukhunjuzwa ngomunye umuntu.
Isibonelo 1: Isisebenzi sifika emsebenzini emva kwesikhathi futhi sidiniwe ngenxa yokuhlala isikhathi eside edilini ngobusuku obudlulile, sehluleke ukwenza umsebenzi waso ngendlela efanele. Ngakho-ke sinecala lokungabambi iqhaza emsebenzini waso, nasekumosheni imali yeSizwe.
Isibonelo 2: Uma isisebenzi kufanele siqede umsebenzi ophuthumayo ngesikhathi esibekiwe, kumele sisebenze ngendlela yokungeqi isikhathi esibekiwe. Lokhu kuzodinga ukuba sisebenze ngesikhathi saso setiye nesokudla kanye nasemuva kwesikhathi, noma sicele uncedo kwabasebenza naso uma sibona lomsebenzi umningi ukuthi ungaqedwa ngumuntu oyedwa ngesikhathi esibekiwe.
Isisebenzi senza imisebenzi yaso ngendlela ebonisa ubugcwethi nesiphiwo.
Izisebenzi kumele ngaso sonke isikhathi zizibuze ukuthi ziyagculiseka ngempela ngomsebenzi wazo, noma zingagculiseka uma zisezinyathelweni zalabo abalindele ukwamukela umsebenzi osuqediwe.
Zimele futhi zizibuze ukuthi ziphethe kahle (izisebenzi ezisebenza nabo, abaphathi kanye nabantu bonke) ngendlela yokuhlonipha isithunzi sabo namalungelo asemthethweni noma zibonisa umoya wokuba nolwazi, ukujabula kanye nokusebenzisana ngokuncedana okuphumelelisayo. Ikhono labo lokwenza umsebenzi ngendlela yobungcwethi nesiphiwo lizokuya ngolwazi olwanele elinalo lokwenza imisebenzi, okugcizelela iqhaza elibanjwa ngumqashi kanye nesisebenzi ekuhambeleni izindawo zokuqeqesha.
Isibonelo 1: Kwesinye isikhathi isisebenzi esisebenza ekhawundini kumele sincede umuntu okutholakala ukuthi unobunzima ekuzwisiseni ukuthi kungani ezinye izinto zifanele ukwenziwa ngendlela ethize. Isisebenzi akumele siphakamelwe inhliziyo, kodwa simele sichaze izizathu ngomoya ophansi. Uma lowo muntu engabonisi ukujabula, isisebenzi singamcela ukuba abhale isikhalo sakhe phansi, bese simnikeze ikheli lalapho singathumela khona isikhalo sakhe.
Isibonelo 2: Uma isisebenzi senza umsebenzi wokubhala izimpendulo ngokubuzwe ngabantu, kumele siqiniseke ukuthi yonke imibuzo iphenduliwe nokuthi izimpendulo ziphendulwe ngendlela efanele. Ezindaweni lapho impendulo ingasoze inikezwe ngaleso sikhathi, isisebenzi kumele sibonise ukuthi siwutholile umbuzo.
Isibonelo 3: Isisebenzi esisha sinikezwa umsebenzi wokusebenza ekhawundini ngaphandle kokuboniswa kahle nangaphambi kokuthola uqeqesho olufanele. Nanoma kungaphoqelelwa ukuthi isisebenzi sizowufunda umsebenzi ngenkathi sisebenza, kumelwe kuqashelwe okungekona okuzokwenziwa yileso sisebenzi ukwehlisa isithunzi saso kanye nesomqashi noma okuqashelwa ngamakhasimende ekuwachitheleni isikhathi.
Isisebenzi asizibandakanyi kumsebenzi wokuthengiselana ophikisana noma ophula amalungelo wokwenza umsebenzi wesikhundla anikezwe sona.
e. Edala ukuphoxeka kukaHulumeni njengomqashi; noma f. Ebonakala inobandlululo noma ukubasohlangothini lwamaqembu athize.
Ukuziphatha kwezisebenzi emsebenzini noma zingekho emsebenzini kumele kubonise ukwethembeka kanye neqiniso ekwenzeni umsebenzi wazo kuHulumeni obusayo nakumalungu eSizwe, ngenjongo eyodwa yokugculisa noma ukujabulisa umphakathi.
Isibonelo 1: Isisebenzi esisebenza ngokuthelisa intela akufanelanga, ngesikhathi noma ngaphandle komsebenzi senze lomsebenzi ekutholeni inzuzo engaphezulu, noma sincede abantu ekweqeni umthetho wentela.
Isibonelo 2: Isisebenzi akumelanga sibe yilungu lebhodi yenhlangano esebenzisana nomnyango awusebenzelayo.
Isisebenzi sizozihoxisa ekwenzeni umsebenzi osemthethweni noma enqubekweni yokuthatha izinqumo ezizomzuzela inzuzo engafanelanga, isisebenzi sifanele senze isiqiniseko ngalokho.
Uma izisebenzi zibona sengathi azisoze zisekele imiqondo yabantu ekwenzeni imisebenzi yazo noma ekuthatheni isinqumo, noma abanye abantu benesizathu sokuthi azivumelekanga ngenxa yokuthi zizibandakanye ezintweni ezingaphandle, kumele zihoxise kulemisebenzi ukuze zivikele isithunzi esiqotho nesethembekile sokusebenzela iSizwe.
Isibonelo 1: Uma isisebenzi sisebenzela abakhethiwe ekuqasheni abantu ababhaliselwe isikhundla esithile sithola ukuthi omunye walabantu oyilungu lomndeni wakhe wenze isicelo somsebenzi wabhaliswa kulabo okumele baqashwe, isisebenzi kumele sizihoxise kulenqubo ngoba imiqondo yakhe ayisoze ithathwe. Ngakho-ke kumele senze isiqiniseko esibhaliwe ngalokhu.
Isibonelo 2: Uma isisebenzi sibandakenye kunhlangano yokuthengela uHulumeni umhlaba, kanti lomhlaba ngowezihlobo zakhe, isisebenzi kumele sikuveze lokhu kubaphathi baso bese siyazihoxisa ekwenzeni lomsebenzi wokuthengiselana.
Isisebenzi samukela iqhaza lokuziveza kuqeqesho oluqhubekayo kanye nasekuthuthukiseni umsebenzi awenzayo.
Kuyiqhaza labaphathi ukuba babone ukuthi abangaphansi kwabo bathola uqeqesho oluqhubekayo ukuqinisela ekuzenzeleni imisebenzi ngokwabo kanye nokuzihlomisa ekukhuphuleni imisebenzi ngesikhathi esizayo.
b. Sinolwazi oluphelele nokuqondisisa ukuthi imisebenzi yaso yenziwa kanjani; futhi c. Sikhulisa ulwazi kanye namakhono ahlose izikhundla eziphezulu zemisebenzi yesikhathi esizayo.
Isibonelo 1: Uma isisebenzi esisha singaqinisekanga ngokumele sikwenze emsebenzini waso, kumele sifune okulotshiwe okuhambisana nalowo msebenzi noma sibuze kulabo abaphethe nalabo esisebenzisana nabo ukuba basincede.
Isibonelo 2: Izisebenzi ezisebenzela iSizwe isikhathi eside zingabonisa ukungazilungiseleli ezinxenyeni ezithile zomsebenzi wazo. Kungaba wusizo kubo ekusebenziseni amathuba wokuzithuthukisa, njengesibonelo, ekuzibhaliseni kuzifundo eziphathelene nokudingwa umsebenzi wazo.
Isisebenzi sithembekile futhi sizimisele ekusebenziseni imali yeSizwe nempahla kanye nengcebo yeSizwe ngendlela efanele, elungile nangenhloso esemthethweni kuphela.
Abantu bonke bephelele babeka ithemba lempahla kanye nemali kaHulumeni kuzisebenzi zeSizwe, ukuthi zizoyiphatha ngendlela efanele neqotho.
Izisebenzi zilindelwe ukuba zigcine kahle imali yabakhokhi bentelo ngendlela ziphatha ngayo imali nempahla yeSizwe. Kubalulekile ukuba izisebenzi ziqaphele ukugcina izindleko zikaHulumeni ziphansi, ukuze uncedo oluqinile noluhle luzokwenzelwa iSizwe ngengcebo elingene ekhona.
Isibonelo 2: Isisebenzi sisebenzisa impahla kaHulumeni(izimoto, imishini, ifenisha nokunye), ngendlela ebudedengu edala ukonakala. Lokhu kuchaza ukuthi imali yeSizwe imoshiwe nokuthi uncedo alwenziwanga ngendlela efanele, okuyinto engagculisi abantu noma iSizwe.
Isibonelo 3: Isisebenzi sisebenzisa impahla kaHulumeni (kusukela ezintweni ezifana namaphepha, amapensele ukuya ezimotweni), ngenhloso yakhe yangasese. Lokhu akugculisi iSizwe ngoba lomuntu akatshontsheli uHulumeni nemali yentela kuphela, kodwa wenza okungahlonipheki emsebenzini weSizwe.
Isisebenzi sithuthukisa inqubo yokuziphatha eqatha, elingene, ephumelelisayo, ebonakalayo kanye neyokuzimisela.
Ekuthuthukiseni inqubo yokuziphatha eqatha, elingene, ebonakalayo neyokuzimisela kuchaza ukuthi sonke isakhamuzi simele sithole usizo olulinganayo, oluhle, kanye nokuncedwa ngendlela yobungane, kungakhathalekile isimo akuso, ubulili, ubuhlanga, njalo njalo.
Ekwenzeni inqubo yokuziphatha eqatha, elingene kanye neyokuzimisela imithetho eyisisekelo yokuziphatha yoMthetho siSekelo kumele ngaso sonke isikhathi igcinwe engqondweni. Izisebenzi kumele ngaso sonke isikhathi ziqede imisebenzi yazo ngaphandle kokubambezeleka, futhi zilinge ukwenza imisebenzi emihle, kungakhathalekile ukuthi umsebenzi ubaluleke kangakanani.
Isibonelo 1: Uma isisebenzi sinikezwe umlayezo wokufothokhopha imibhalo okumele inamathiselwe ezincwadini ezithunyelwa ezinhlanganweni ezahlukene, lezi ncwadi ezizofothokhophiwa kumele zihlanzeke futhi zicace, ngoba lokhu kuzobeka inhlangano esithunzini esihle.
Isibonelo 2: Isisebenzi esenza umsebenzi wokuphatha izimoto zokuthutha zikaHulumeni kumele siqiniseke ukuthi zonke izincwadi okubhalwa kuzo izimoto anikezwe zona esigabeni akuso zilethwe ngesikhathi kanti namakilomitha eziwahambile arekhodiwe.
Isibonelo 3: Zonke izivumelwano ezisemthethweni zokuthengiselana kumele zibhalwe kahle phansi ukuze inqubo elandelwe nokwenziwe icace uma kunombuzo noma kungavela ukuphikisana okuthize. Lokhu kuzothuthukisa okubonakalayo.
Isisebenzi ngesikhathi senza imisebenzi yaso, sizobika kwabasemthethweni abafanele inkohliso, inkohlakalo, ukukhetha, ukuphatha okungekona kanye nezinye izenzo eziphathalene necala noma ezibandlulula ukungagculiswa kweSizwe.
Ngenkohlakalo kuqondiswe ekuzehliseni okuphansi, ikakhulu okuphathelene nokufumbathisa noma inkohliso. Lokhu kuhambelana nenqubo yobugebengu, isibonelo, ukufaka umoya wokuhamba uthengisa, ukuhambisa izidakamizwa, ukuqasha izisebenzi ezingabhaliswanga emthethweni, inkohliso kanye nokuhlela ubugebengu obuthikameza indlela yokuphatha izimali zomthetho. Okokuqala, lokhu iphuzu lokungasebenzisani futhi yinto engamukelekile elimaza umphakathi. Lokhu kuthathwa njengendlela "yokuceba ngokushesha". Okwesibili, kwehlisa uhlelo olusemthethweni lwepolitiki ngokubulala ukwethembeka nokuzethemba, ngoba uma abaphethe behliswa isithunzi, umoya oxegayo nowobukelemu uyadaleka. Okwesithathu, kujiyeza uhlelo lokuphatha izimali. Lokhu kubangela inzuzo ephansi emalini egciniwe, yabathengisi basekhaya nasemazweni angaphandle. Inkohlakalo ithatha okwakhiwe ngokuthembeka embusweni wabantu wentando yeningi. Lokhu kumele kuvinjwe kusaqala.
Kuwumsebenzi wazo zonke izisebenzi ukubika izenzo ezingekho emthethweni, ukuziphatha okungalungile noma inqubo yenkohlakalo kubaphathi noma abasemthethweni uma bekubona. Inqubo yenkohlakalo yandiswa inkambo engalungile, ukweswelakala kokuziphatha kwabantu ngendlela eqotho neqatha, kanye nokukhetha.
Isibonelo 1: Isisebenzi esenza umsebenzi wokuthutha izisebenzi njalo ngebhasi elincane loMbuso, singavunyelwa ngezizathu ezithize ukubeka lebhasi emzini waso. Abasebenza naso baqaphela ukuthi usebenzisa lesithuthi ekutholeni imali eyengeziwe. Kumele babikele umphathi walesi sisebenzi masinyane. Uma kungekho izinyathelo ezithathwayo, lolu daba lungabikelwa oVikela iSizwe.
Isibonelo 2: Uma isisebenzi esisebenza eMnyangweni wezokuThutha simele sinikeze amafayini(fines) kwabeqa umthetho wendlela sifumbathiswa imali ngumshayeli, kumele sibike lomuntu omfumbathisayo ukuba anikezwe icala. Uma isisebenzi samukela imali yemfumbathiso, sizobekwa icala lonkohlakalo.
Isibonelo 3: Isisebenzi asibandanyeki enqubekweni yenkohlakalo, kodwa siqaphela esisebenzisana naso eqhuba inkohlakalo. Uma sithula singabiki lenkohlakalo, seqa umthetho wobuqotho okuvumelenwe ngawo eSizweni. Kulo daba naso sithathwa njengomuntu ovumelana nenkohlakalo.
Isisebenzi sinikeza iseluleko esiqinisekile nesingakhethi, esisuselwe kulo lonke ulwazi olukhona kumphathi omkhulu uma sicelwa lolo sizo.
Uma izisebenzi zicelwa izeluleko eziphathelene nodaba oluthile ngabaphathi abakhulu, kumelwe lunikezwe ngobuqotho obusekelwe ngokusemthethweni mayelana nenkambo elungile yomsebenzi. Lesi siluleko akufanelanga sifake umoya walokho okuthandwa noma okungathandwa yisisebenzi.
Isibonelo: Isisebenzi esenza umsebenzi ophathelene nesikhalo esenziwe yilowo esimzwelayo asebenza naso, asivumelekanga ukufihla amaphuzu avela kwabaphethe ukuze sibeke leso sikhalo endaweni engcono. Ukufihla ulwazi olubalulekile kulodaba kungalimaza inqubo yokuphatha.
Isisebenzi sihlonipha izindaba, imibhalo kanye nezingxoxo ezifihlakele, ezithathwa noma ezichaza imfihlakalo noma okufihlakele.
Okubonakalayo kuchaza, kwezinye izinto, ukuthi wonke umuntu unelungelo lokuthola ulwazi olugcinwe nguHulumeni uma lolo lwazi ludingwa ekuvikeleni amalungelo athize omuntu. Kungaba khona ulwazi olugcinwe njengolifihlakeleyo. Kulolu daba, kuwumsebenzi wesisebenzi ukuhlonipha lemfihlakalo, ngoba ukuvezwa kwayo kungalimaza uHulumeni.
Isibonelo 1: Akuvumelekanga ukuba isisebenzi sinikezane nolwazi oluyimfihlakalo ezindaweni olungabonwa noma lufundwe , njengemibiko elotshiwe yomkhandlu kahulumeni noma imigomo esaklanyawo ephathelene noHulumeni obusayo..
Isibonelo 2: Ulwazi lwezisebenzi olugcinwe emibhalweni luthathwa njengolufihlakele futhi kumele kuhlale kunjalo ngazo zonke izikhathi. Lolwazi akuvumelekanga ukuba lunikezwe abasebenza ngomshwalensi noma ilungu langaphandle, ngaphandle kwesizathu esamukelekile nesivelayo sokwenza lokho futhi kuvumelekile nasemthethweni.
Isibonelo 3: Ukuxhumana ngendlela yogesi.
Ulwazi oluzwelayo nolufihlakele kumele luthunyelwe kuphela ngendlela yogesi uma kungekho indlela evikelekile olungahanjiswa ngayo. Lendlela kagesi kumele ibe nemvume yalowo okumele aluthole ngaphambilini. Ulwazi olugcinwe njengolufihlakele akufanelanga luthunyelwe ngendlela ezobonwa yiwo wonke umuntu, ngaphandle kokuba izindlela eziqinisekile zokuluvikela zenziwe. Ulwazi lumele luvikelwe ngokuluvalela ngesihluthulelo nangandlela thize ngazo zonke izikhathi.
INDLELA YOKUPHATHA UKUTHOLAKALA KOLWAZI: Izinhlobo ezahlukene zolwazi lumele lutholwe ngabaludingayo nabalusebenzisayo. Ukusetshenziswa kwezincwadi okubhalwa kuzo ulwazi kumele kugcinwe. Amalungelo okuthola ulwazi kumelwe athathwe njengento eqhubekayo. Amagama asetshenziswayo ukufinyelela olwazini (Passwords) akufanelanga, ngezizathu ezithile ukuba umuntu abelane ngawo. Ulwazi lwakude kumele luphathwe ngendlela evikelekile enamandla wokungaluthola, izindlela zokukhonjiswa ngokujahile, ubufakazi beqiniso kanye ne-enkhrishin(encryption). Ulwazi olutholwa umuntu wesithathu luvunyelwe kuphela ezimeni lapho ubungozi bubuncane noma bungekho.
I-E-MAIL KANYE NEWWW: Lokhu kumele kusetshenziselwe izizathu eziphathelene nomsebenzi, kodwa kungasetshenziselwa izizathu ezingavumelekile kanye nokona. Ukuhanjiswa kolwazi oluzwelayo kumele kuhambisane nobufakazi obufanele(encryption) kanye nokusayindwa okuthuthukile kogesi. Indawo engadala ubuthi(virus) kumele iqashelwe, iposi elisolekayo akumele livulwe. Ukuqaphela okumayelana nokuphula amalungelo omthetho anikezwe abaqambi kumele kwenziwe, isiqiniseko solwazi kanye nobufakazi balapho luvela khona. Izinto ezingafanele mazicwengisiswe.
UKULONDA IMINININGWANE: Ulwazi oluyimfihlo lumele luhanjiswe nefomu eyibufakazi(encrypted form). Izindlela eziqinile zezindawo ezilondekile kumele zenziwe kuqala zibuye zaziswe zonke izisebenzi. Kwangasese nokuyimfihlakalo kumele kuqiniswe ngaso sonke isikhathi. Ubuqotho obuphathelene nokuthi ilungu lesithathu lizothola imininingwane kumele benziwe ngaphambi kokuba ulwazi lusakazwe. Ulwazi olulondiwe akumelanga luvalelwe emagameni asetshenziswayo okungafinyelelwa kuwo(password) kuphela, ezinye izindlela ezigcwalisa lokho zingasetshenziswa, isibonelo, izindlela ezifana ne(bio-metrics) nazo zingahlolisiswa. Izisebenzi ezivunyelwe kuphela ezingakhulumisana nokumele kufinyelele kubantu. Lezinkulumo kumele zihlelwe kahle futhi zihambisane nomthetho obanzi wokusakaza. Amakheli, kanye nezinombolo zefekisi kumele ziqiniseke ngaphambi kokuhambisa ulwazi.
Ukuhlolisiswa kobungozi obungavela kumele benziwe ngezikhathi ezithile ukwazisa ukuthi uhlaselo lungancishiswa kanjani. Ubuhlakani bokulungisa masinyane bumele benziwe. Ubufakazi abumelanga buyekwe ngenxa yokuthi kusetshenziswe isimo sogesi. Ubugebengu bokulwa nokutholakala kolwazi kukomputha buyajeziswa ngumthetho ohambelana nokuXhumana ngendlela yogesi kanye nokuThengiselana, uMthetho wokuQaphela nokuVimbela kanye nemithombo ephathelene nobugebengu obusemthethweni. Ukulumkela kanye nokuqaphela kwezisebenzi kumele kuqiniswe.
Emsebenzini isisebenzi sigqoka futhi siziphatha ngendlela ekhulisa igama lalowo osebenzela iSizwe.
UHulumeni kanye nomphakathi balindele izinga eliphezulu lokuziphatha kahle kwabantu abasebenzela iSizwe. Ukuziphatha kahle lapha kusho ukufika ngesikhathi, ukuzifundisa, ukuzimisela kanye nasekunikezeni amakhono aphezulu emsebenzini. Ukugqoka kumele kuhlanzeke, kufaneleke futhi kuhlonipheke ngazo zonke izikhathi. Izisebenzi, ikakhulu lezo ezisebenzisana nabantu, kumele ziqaphele ukuthi azigqoki ngokungemthetho noma azibukeki mahlakahlaka.
Isibonelo 1: Izisebenzi, ikakhulu lezo ezisebenzisana nabantu, akufanelanga zisebenze zigqoke amahembe adabukile noma amabhulukwe anezimbobo.
Isibonelo 2: Akunasisebenzi seSizwe okumele size emsebenzini simahlakahlaka. Uma, njengesibonelo, isisebenzi sisebenza lapho kungeniswa khona abantu ababuya kwamanye amazwe ezweni, siza emsebenzini siphuculekile futhi sinuka utshwala, lokhu kungadala isithunzi esingamukelekanga eNingizimu Afrika, okuyinto engalimaza ilizwe.
Isisebenzi sibophezekile ekuziphatheni kahle mayelana nokusetshenziswa kophuzo oludakayo noma into ebangela ubudakwa.
Izisebenzi akufanelanga ziphuze noma zisebenzise okubangela okudakwa uma zisemsebenzini. Ngaphandle kokuphoxeka, lokhu kunganqabela ukwenza imisebenzi nokusebenzisana nezinye izisebenzi kanye nabantu.
Ukuziphatha kwezisebenzi kanye nomoya omuhle wokusebenzisana kubalulekile ekusebenzeni kwenhlangano. Izisebenzi azifanelanga zizidalele amahloni emehlweni alabo ezisebenzisana nabo ngokusebenzisa kabi izinto ezibangela ubudakwa ngezikhathi zamadili asemsebenzini.
Noma isisebenzi singekho emsebenzini, sisathathwa njengesisebenzi esinceda abantu, ngakho-ke kumele siziphathe kahle ukuze singaphoxi iSizwe.
Isibonelo 1: Umphathi ophuza ngokweqile edilini lomsebenzi uzibangela amahloni emehlweni walabo abamphethe, asebenzisana nabo nabangaphansi kwakhe. Lokhu kungaba nomphumela ongafanelanga ekusebenzeni okuhle ezinxenyeni asebenzisana nazo.
Isibonelo 2: Uma isisebenzi, ikakhulu leso esinceda abantu, sifika emsebenzini sinuka utshwala(noma okungaphezu kwalokho, sidakiwe) singaba secaleni lokuziphatha kabi noma ukuziphatha kwakhe kungalimaza isithunzi sonke kanye nokusebenzisana kahle nabantu. Kubuye futhi kubalulekile ukuqondisisa ukuthi ukuziphatha ngalendlela kuthathwa njengokweqa umthetho kanye nokuthi isisebenzi singabekwa icala ezimeni ezinjalo.
Isisebenzi akufanelanga, ngaphambi kokuthola imvume ebhaliwe kumphathi omkhulu sithole noma samukele izipho zangasese, okuwusizo noma okuyinto efana nemali(engachaza noma isipho senani elingaphezu kwe-R350) okuvela komunye umuntu ngesikhathi senza imisebenzi yaso ngoba lokhu kungathathwa njengemfumbathiso.
Uma umuntu eqashwe njengesisebenzi seSizwe, lomsebenzi uchaza okukhulu. Kusho ukuthi lesisebenzi sithengisa umsebenzi waso kuHulumeni, ngakho-ke sizokhokhelwa imali etheliswa umphakathi uphelele, leso sisebenzi kumele sisebenzele umphakathi ngendlela efanele nangokuzimisela.
Kumele umphakathi nezisebenzi zeSizwe kokubili kuzwisise ukuthi ngaphandle kokwasemthethweni, ilungu elisebenzela iSizwe kumele likhoke imali engeziwe ngomsebenzi othize, isibonelo, esimeni esifanele kukhokhelwe inani elithize ekunikezeni umazisi, akukho okunye ukukhokha okumele kwenziwe. Lomthetho kumele ufakwe kuhlu lwemisebenzi futhi ucaciswe ngokubonakalayo kuzakhiwo zeSizwe ukuze waziwe ebantwini. Uma kufuneka ukukhokhelwa okwengeziwe komsebenzi othize, lokhu kumele kuboniswe emibhalweni efanele.
Kanjalo abanamandla okwenza umsebenzi nokunceda izigungu ezizimele, kumele balumkiswe ephuzini lokuthi abasebenzela iSizwe, ekutholeni imisebenzi, baboshezelwa imithetho egcinwe kuMthetho siSekelo wokuhambisa inqubo yokuphatha ofuna izinga eliphezulu lokuziphatha ngendlela efanele. Ukuphiwa kwezipho, imali yokuxhasa, izinto ezibonakalayo ezingasetshenziswa ukukhuphula, izimemo zasekudleni, njalonjalo, kumele kuthathwe njengengxenye yemisebenzi yokuthuthukisa mayelana nomsebenzi weSizwe, njengoba kungakuvinjelwa ekudaleni umcabango ongabangela izinqumo ezithathwayo, noma ezingabangela ukwenza ukuphikisana okungalungile lapho abancane abenza umsebenzi bengahluleka ukuqhuba lemisebenzi.
Njengoba lokhu kuyinto engenzelwa enkanini, okulandelayo kuhloswe ukunceda njengomhlamhlandlela oqondisa iminyango ezenzweni ezifana naloku. Akusoze kwanizwa umhlahlandlela odidayo kuminyango, iminyango kumele iye kuKomishana labasebenzela iSizwe ukuze ithole izeluleko uma ingeneliseki mayelana nendlela yokuphatha ezinye izimo ezingavela.
Ukwamukelwa kwezipho noma izinto ezifana nemali komunye umuntu noma indawo efuna isenzo sokwenza ibhizinisi, noma ukwenza imisetshenzana ehambisana nemisebenzi eyenziwa izisebenzi kungamukelwa kuphela ngemvume ebhalwe ngabaphathi abakhulu boMnyango.
Kubalulekile ukulumkela ukuba izipho kanye nokuphana okuvela kwabanye abantu abangelona ilungu lomndeni kumele kuvunyelwe. Izipho ezivunyelwe mazingedluli inani elingu R350. Izisebenzi nazo zingabonana noKomishana wabaSebenzela iSizwe uma kukhona ukungagculiseki okuphathelene nokwamukelwa kwezipho.
Isisebenzi akufanelanga sisebenzise noma siveze ulwazi olusemthethweni ekuzizuzeleni okuthize noma ekuzuzeni abanye abantu.
Izisebenzi ezihlangabezana nezimo ezizwelayo, ezifihlekile noma ulwazi olufihlekile ngaso sonke isikhathi emisebenzini yazo, akufanelanga ziveze lolwazi ngaphambi kokuthola imvume yokwenza lokho. Ulwazi akufanelanga luveze noma lusetshenziselwe ukuzuza okuthize noma ukuzuza abathize kanye nasekusekeleni udweshu kwabanye. Kubalulekile ukuba izisebenzi zilumukele ukuthi ukuvezwa kolwazi kungaba ukugculisa iSizwe. Izisebenzi kumele ziqondisise ukuthi okubonakalayo akuchazi ekunikezeni noma ekuvezeni ulwazi. Njengoba kunzima ukunikeza imihlahlandlela ephelele mayelana nofanele ukunikeza ulwazi, izisebenzi ziyacelwa ukuthi ngazozonke izikhathi zithole imvume kwabakhulu uma zingenasiqiniseko.
Isibonelo 1: Ekuvezeni indlela yokukhetha noma imibuzo ezobuzwa labo abenze izicelo zomsebenzi akusoze kwabangela ukukhetha kwabenze izicelo kuphela, kodwa kungaletha imbangela engamukelekile kumalungelo alabo abenze izicelo ukuba nabo bathole ithuba elilingene elitholwe ngabanye.
Isibonelo 2: Uma isisebenzi, ngenxa yesimo somsebenzi waso sinolwazi womklamo kaHulumeni ozokwandisa amanani empahla endaweni ethile, isisebenzi akumele sisebenzise lolwazi ekuzicebiseni sona ngokwaso noma imindeni kanye nabangani baso.
Isisebenzi akufanelanga, ngaphandle kwemvume senze umsebenzi okhokhelayo ngaphandle komsebenzi waso noma sisebenzise impahla yomsebenzi ekwenzeni lowo msebenzi.
Izisebenzi zilindeleke ukubeka ucophelelo, isikhathi kanye nama khono adingekayo kumisebenzi abaqashelwe yona. Izimo kanye nezidingo zomsebenzi weSizwe zingehlisa ukugculiseka kweSizwe kanye nomphakathi uma isisebenzi sikhokhelwa umsebenzi emva kwesikhathi somsebenzi aqashelwe wona. Ngakho-ke kuyinto engamandla ukuthola imvume yokwenza umsebenzi okhokhelayo emva kwesikhathi somsebenzi wakho.
Isibonelo 1: Isisebenzi sihlanganele ibhizinisi nomunye umuntu. Kunamalungiselelo okuthi enze umsebenzi webhizinisi emva kwesikhathi sokusebenza kuphela. Ngokungalindelekile, isimo somsebenzi wakhe kunhlangano yeSizwe sidinga ukuba asebenze isikhathi esingeziwe. Umphumela walokhu ungadala ukuphikisana okwenziwayo, ukungajabuli kanye nokungacopheleli.
Isibonelo 2: Udokotela oqashwe esibhedlela sikaHulumeni, akumelanga, ngaphandle kokuthola imvume komkhulu womnyango ophethe, enze umsebenzi waseceleni okhokhelayo endaweni yomngane wakhe yokwelapha noma asebenzise impahla kaHulumeni ekwenzeni imithi.
Isibonelo 3: Isisebenzi senza umsebenzi wesibili emva kwesikhathi, okuchaza ukuthi silala emva kwesikhathi. Umphumela wukuthi isisebenzi siyadinwa emini, ngakho asisoze senze umsebenzi waso ezingeni elilindelekile.
A.1. Ukwenza umsebenzi obonakalayo kuMthetho siSekelo kumayelana nabasebenzela iSizwe, zonke izisebenzi zilindeleke ukuba zithobele umkhuba wokuziphatha ngendlela efanele onikezwe kulesahluko.
A.2 Lomkhuba uthathwa njengomhlahlandlela kuzisebenzi njengento elindelekile kubo ephuzwini lenkambo elungileyo, ekuziphatheni kwabo kanye nokwabanye. Ukuthobela lomkhuba kungalindela ukukhuphula ukuziphatha okufanele kanye nokunceda ukuqiniseka kokuzethemba kwabasebenzela iSizwe.
B.1. Isidingo siyavela sokunikeza inkambiso kuzisebenzi mayelana nokuhlobene nokusemthethweni, okukupolitiki kanye nabaphethe izikhundla, nezinye izisebenzi kanye neSizwe nokukhombisa umoya izisebenzi okumele zenze ngakhona umsebenzi, okumele kwenziwe ukuvimbela ukuphikisana kokugculisa kanye nokulindelekile kuzo mayelana nokuziphatha ebantwini nasempilweni yangasese.
B.2. Noma umkhuba wokuziphatha ngendlela efanele ubhalwe ngokugcwele, akuyona imithetho edidayo ekhombisa izindlela ezifanele. Ngakho-ke, abakhulu bomnyango, ngamandla abanikezwe wona amayelana nesiqendu 7 (b) womthetho wokuphatha nangokuqhuba ngendlela efanele iminyango yabo kanye nokuqinisekisa ukuziphatha, yilena, kweminye engaphawulwa, ukuqinisekisa ukuziphatha kwezisebenzi kuvumelana nemithetho ebalulekile kanye nemithetho ephathelene nendlela yokuphatha kwabantu elotshwe emthethweni. Izikhulu zeminyango kumele ziqiniseke ukuthi izisebenzi zizijwayeza le mithetho, futhi ziyayamukela kanye nokuyigcina.
Injongo ebalulekile yalomkhuba iqondile, okuchaza ukuthi, ukukhuphula isibonelo sokuziphatha kahle. Okuhambelana nalokhu, isisebenzi sizotholwa sinecala lokungaziphathi kahle futhi sizojeziswa ngendlela ehambelana nokuvunyelenwe ngakho uma seqa okubekwe ngumkhuba wendlela efanele yokuziphatha noma sehluleka ukuthobela loko okunikiwe.
C.1.5. Sisebenzisana nezinhlangano zeSizwe eziqanjwe ngaphansi komthetho kanye noMthetho siSekelo ekuthuthukiseni ukugculisa iSizwe.
C.2.1. Sikhuphukisa ubunye nokuhlalisana eSizweni saseNingizimu nasekwenzeni imisebenzi yaso.
C.2.2. Sizonceda iSizwe ngendlela engabandlululi kanye nekhethayo ukuze sidale ukuzethemba eSizweni.
C.2.3. Sizithobile, siwuncedo futhi siyatholakala ekusebenzisaneni neSizwe, ngaso sonke isikhathi siphatha abantu njengamakhasimende afanele ukuthola uncedo oluphakeme.
C.2.4. Sicabangela izimo kanye nezidingo zabantu ekwenzeni imisebenzi yaso nasekuthatheni izinqumo eziphathelene nabo.
C.2.5. Sizimisele ukunceda ngesikhathi esifanele ukuthuthukisa kanye nokuphakamisa abantu bonke baseNingizimu Afrika.
C.2.6. Asibandlululi ngendlela engalungile elinye ilunga leSizwe mayelana nobuhlanga, ubulili, imvelaphi yomuntu, ibala, isimo esiqondene nobulili, unyaka, ubuqhwala, inkolo, ipolitiki okukholelwa kuyo, isazela, inkolelo, usiko kanye nolimi.
C.2.7. Asiphathi kabi isikhundla saso somsebenzi weSizwe ukuthuthukisa noma ukubandlulula lokhu okugculisa iqembu lepolitiki kanye nenhlangano.
C.2.9. Sivumela iSizwe amalungelo okuthola ulwazi, ngaphandle kolwazi oluvikelwe umthetho.
C.3.2. Senza yonke imiyalo enikezwa yilabo abakhethelwe ukuyinikeza, uma kuphela lokhu kuhambisana nokunikezwa nguMthetho siSekelo noma ngomunye umthetho.
C.3.3. Sivimbela ukukhetha imindeni yaso kanye nabangane emisebenzini ephathelene nomsebenzi sibuye sivimbele ukuphatha kabi isikhundla saso noma sifake umoya omubi kwesinye isisebenzi, noma sifakelwe umoya omubi owenza singaphathi kahle isikhundla saso.
C.3.4. Sisebenzisa izindlela ezifanele ukuveza izikhalo zaso nokuqondisa abasimelayo.
C.3.5 Sizinikela ekukhuphuleni okuphezulu ekugcugcuzeleni kanye nasekusebenziseni abangaphansi kwakhe nasekuthuthukiseni umsebenzi oqinile kanye nokusebenzisana phakathi kwezisebenzi.
C.3.6. Sisebenza ngendlela elungile, efanele kanye nelingene nezinye izisebenzi, singakhathaleli ubuhlanga, ubilili, unyaka, ubuqhwala, inkolo, ipolitiki okukholelwa kuyo, isazela, inkolelo, usiko kanye nolimi.
C.3.7. Sizivikela kumisebenzi ephathelene nezepolitiki endaweni yomsebenzi.
C.4.1. Sizama ukufeza izinjongo zenhlangano ngendlela ephumelelisayo neyokugculisa iSizwe.
C.4.2. Sizidalela imicabango emihle ekwenzeni imisebenzi yaso, sifune izindlela ezintsha zokuxazulula izinkinga kanye nokukhulisa ubuhle nokulingana ezindaweni zomthetho.
C.4.3. Sigcina isikhathi ekwenzeni imisebenzi yaso.
C.4.4. Senza imisebenzi yaso ngendlela efanele neyobuhlakani.
C.4.5. Asivumelani nokuthengiselana noma isenzo esiphikisanayo noma esiphula amalungelo ekwenzeni umsebenzi waso.
C.4.6. Sizihoxisa ezenzweni ezisemthethweni noma sokwenza izinqumo ezingabangela ekwamukeleni izipho ngokungafanele, kanti lokhu kumele kugcinwe kahle isisebenzi.
C.4.7. Samukela iqhaza lokuziveza kuqeqesho oluqhubekayo nasekuthuthukiseni umsebenzi waso.
C.4.8. Sithembekile futhi sineqiniso ekusebenziseni imali yeSizwe nasekusebenziseni impahla yeSizwe nezinye izinto ngendlela enhle nefanele nangezizathu ezisemthethweni kuphela.
C.4.9. Sithuthukisa inqubo eqinile, efanele, ephumelelisayo, ukubonakala kanye neqotho.
C.4.10. Esikhathini somsebenzi wakhe, sizobikela abasemthethweni inkohliso, inkohlakalo, ukukhetha, ukuphatha okungafanele kanye nezinye izenzo eziphathelene nokwenza okungalungile okubandlululo okugculisa iSizwe.
C.4.12. Sihlonipha izindaba, izincwadi kanye nezingxoxo ezithathwa njengeziyimfihlo.
C.5.1. Ngesikhathi senza imisebenzi yaso, sigqoka futhi siziphatha ngendlela efanele nekhulisa isithunzi seSizwe.
C.5.2. Siziphatha ngokufanele mayelana nokusebenzisa iziphuzo noma izinto ezibangela ubudakwa.
C.5.3. Isisebenzi asisoze, ngaphambi kokuthola imvumo ebhaliwe kumphathi omkhulu womyango noma samukele izipho, inzuzo noma izinto ezifana nemali(esingachazwa njengesipho esinenani elidlula R350) komunye umuntu ngesikhathi senza imisebenzi yaso okungasolwa njengemfumbathiso.
C.5.5. Asamukeli, ngaphandle kwemvume, umsebenzi okhokhelayo ngaphandle komsebenzi waso noma sisebenzise impahla yehovisi ekwenzeni lowo msebenzi.
<fn>zul_Article_National Language Services_I REPHABHLIKHI YASE NINGIZIMU AFRIKA (1998).txt</fn>
Kwaziswa umphakathi ukuthi umongameli usewuvumile lomthetho olandelayo okunjengamanje usushicilelwe ukuba kwaziswe umphakathi wonkana ngawo:...
Umthetho wokwemukeleka kwemishado yesiko ongunombolo--120 we-1998.
Amagama adwetshelwe ngomugqa ogqamile achaza izichibiyelo emthethweni ekhona.
Umbhalo wesiNgisi usayindwe ngumongameli.
Ukubhekelwa ukwemukeleka kwemishado yamasiko; Ukucacisa izidingo zomshado wesiko ophilayo; ukusingatha ukubhaliswa kwemishado yamasiko; ukubhudekela ukulingana kwesithunzi namandla amakhosikazi emishado yaloluhlobo; ukusingatha ukuqedwa kwemishado yamasiko; ukubhekela ukushaywa kwemithetho; ukuhoxisa izigaba zemithetho ethile; kanye nokubhekela izindaba eziphathelene nalokhu.
Kulo mthetho ngaphandle uma umqondo wokubhaliwe wehlukile...
umshado wesiko kusho umshado owenziwe ngendlela yomthetho wamasiko.
ilobolo kusho impahla noma imali engukheshe eyaziwa ngelobolo, nanoma yingaliphi elinye igama laphoumkhwenyana noma inhloko yomndeni ihlela khona ukunikeza umndeni wengoduso ngokulandela izinhlelo zomshado wesiko.
isikhulu sokubhalisa kusho noma yimuphi umuntu oqashwe nguNgqongqosheukubhalisa ngkwezinhloso zalomthetho nanoma yisiphi isikhulu esisebenza ngokuyalelwa nguNGqongqoshe.
Umshado wamasiko okungenwe kuwo emva kokuqala ukusebenza kwalo mthetho ohambisana nezidingo zalomthetho, wemukelwa njengomshado kuzozonke izinhloso.
Uma umuntu engumshadikazi emishadweni yesiko engaphezu kowodwa, yonke imishado angene kuyo ngaphambi kokuqala ukusebenza kwalomthetho, futhi ehambisana nezidingozalomthetho, iyemukelwa njengemishado kuzo zonke izinhloso.
Uma muntu engumshadikazi emishadweni yamasiko engaphezu kowodwa, yonke leyo mishado okungenwe kuyo ngaphambi kokuqala ukusebenza kwalomthetho, nehambisana nezinkambiso zalomthetho, iyemukelwa njengamishado kuzo zonke izinhloso.
Ukuze umshado wesiko okungenwe kuwo ngaphambi kokuqala ukusebenza kwalo mthetho, uthathwe njengophilayo...
Kunjengoba kuchazwe esigabeni-10I. Akukho mlingani wasemshadweni wesiko, oyokwazi ukungena emshadweni ngaphansi komthetho wemishado ongunombolo- -25 we-1961, ngesikhathi kusasebenza lowo mshado wesiko.
a Uma omunye wabangena emshadweni esemncane kakhulu ngokweminyaka yobudala, bobabili abazali bakhe noma engenabo abazali, umbheki wakhe osemthethweni kufanele awuvume lomshado.
bUma ingenakutholakala imvume yabazali noma umbheki, kuyosebenza isigaba-25 somthetho wemishado we-1961 2 5.
Naphezu kwesigaba- (a) uNgqongqoshe noma yisiphi isikhulu esisemsebenzini kaHulumeni esigunyazwe nguye singamnikeza imvume ehalwe phansi umuntu oneminyaka engaphansi kweshumi nesishiyagalombili yobudala ukuba angene emshadweni wesiko uma uNgqongqoshe noma leso sikhulu esigunyaziwe sibona ukuthi udingekile kulabo bantu 30 abathintekile kuwo.
d ukuthi umshado lowo udingekile, futhi ethola nokuthi konke okunye okumayelana nalo mshado bekuhanjiswe ngenkambiso yalo mthetho, awushicilele ngokusemthethweni njengomshado wesiko.
Ngokulandela isigatshana- , isigaba- 24 somthetho wemishado we-1961, usetshenziswa enshadweni wesiko walowo muntu oneminyaka engaphansi kweyishumi nesishiyagalombili ubudala, ongene kuwo ngaphandle kwemvume yabazali nom umbheki, ukhomishana 35 wenhlalakahle yezingane noma ijaji.
Ukuvinjelwa komshado wesiko phakathi kwabantu ngenxa yokuhlobana kwabo ngokwegazi kulawulwa ngumthetho wamasiko.
Ukubhaliswa kwemishado yesiko.
Abangena emshadweni wesiko banomsebenzi wokuthi bawubhalise umshado wabo.
Noma yimuphi phakathi kwabashadikazi angasifaka isicelo kumbhalisi efomini elisemthethweni lokubhalisela umshado wakhe wesiko futhi kufanele abikeze umbhalisi ulwazi oludingekayo kanye nalo lonke ulwazi olwengeziwe olungadingwa ngmbhalisi ukuze azenelise mayelana nokushicilelwa komshado ube ngosemthethweni.
a okungenwe kuwo ngaphambi kokuba kuqale lomthetho ukusebenza, nongabhalisiwe ngokulandisa kwanoma yimuphi omunye umthetho, kufanele ubhaliswe esikhathini esiyizinyanga eziyishumi nambili emva kwalokho kuqala ukusebenza, noma esikhathini eside kunalokho njengalokhu uNgqongqoshe angase alawule ngokuhamba kwesikhathi ngesaziso kusomqulu kaHulumeni.
(a)Umbhalisi uma esenelisiwe wukuthi abashadikazi basebenzise inkambiso esemthethweni emshadweni wabo wesiko, makabhalise umshado ngokuqopha phansi inombolo yomazisi babashadikazi, usuku abashade ngalo, ilobolo okuvunyelwane ngalo neminye imininingwane esemthethweni.
bIsikhulu esibhalisayo kufanele sinikeze abashadikazi isitifiketi sokubhalisa eskhombisa 10 imininingwane esemthethweni.
(a)Uma umshado wesiko ungabhaliswanga ngenxa yesizathu esithile, noma yimuphi umuntu owenelisa isikhulu esibhalisayo ukuthi ufanele alungene loludaba, angafaka isicelo esikhulwini esibhalisayo ngendlela esemthethweni ukuze kuphenywe mayelana nobukhona bomshado.
b Uma umbhalisi esenelisiwe wukuthi ukhona noma wawukhona lomshado wesiko phakathi kwalabo bashadikazi, kufanele awubhalise lowo mshado akhiphe nesitifiketi sokubhalisa njengalokhu kuchazwe esigatshaneni-4.
Uma umbhalisi engenilisiwe wukuthi labo bashadikazi bangena emshadweni wesiko 20 ophilayo, kufanele enqabe ukubhalisa lowo mshado.
Inkantolo kungathi uma ithola isicelo esithunyelwe kuyo nangemuva kokuphenya, ilawule ukuba...
a kubhaliswe noma yimuphi umshado wesiko; noma b kuhoxiswe noma kulungiswe noma yikuphi ukubhaliswa komshado wesiko okwenziwa ngumbhalisi.
Isitifiketi sokubhalisela umshado wesiko esikhishwe ngaphansi kwalesi sigaba nanoma yimuphi omunye umthetho, olawula ukubhaliswa kwemishado yesiko, singubufakazi obugcwele sobukhona bomshado wesiko kanye nemininingwane equkethwe kulesi sitifiketi.
Ukwehluleka ukubhalisela umshado wesiko akuwuthinti ukuphila nokuba semthethweni 30 walo mshado.
Isikhulu esibhalisayo singemukela isitifiketi salowo muntu okuthiwa usemncane kakhulu ngokweminyaka kanye nomazisi wakhe, isitatimende esifungelwe somzali noma isihlobo sakhe nanoma yibuphi obunye ubufakazi umbhalisi angabucela njengobufakazi beminyaka yobudala balowo muntu.
Uma iminyaka yalowo muntu okuthiwa mncane kakhulu, ingaqondakali noma bune mpikiswano, noma ubudala balowo muntu buhambisana nezinhloso zalomthetho, umbhalisi angathumela lolu daba enkantolo kaMantshi eyasungulwa ngokulandela umthetho wezinkantolo zeziMantshi ongunombolo-- 32 ka 1944, okufanele ihlonze iminyaka yobudala yalowo muntu bese ikhipha isitifiketi esimayelana nalokhu okuyisona siyoba ngubufakazi beminyaka yobudala balowo muntu.
Maqondana nokulingana emshadweni wesiko, kuye ngokuthi zimi kanjani izinhlelo ngokwempahla kulowo mshado, unkosikazi unesithunzi namalungelo alinganayo nowomyeni wakhe kubandakanya nokwamukela kanye nokuchitha impahla, ukungena ezivumelwaneni kanye nakunoma yiomaphi 45 amalungelo akhona emshadweni wesiko.
Imiphumela yezivumelwano mayelana nempahla yabashadikazi bomshado wamasiko, abangena kuzo ngaphambi kokuba kuqale ukusebenza lomthetho, iyaqhubeka nokusingathwa ngumthetho wamasiko.
Umshado wamasiko okwangenwa kuwo emva kuqala ukusebenza kwalo mthetho, lapho umlingani engabambe liqhaza komunye wemishado yamasiko ekhona, ungumshado ohlanganisa amafa nonenzuzo kanye nokulahlekelwa phakathi kwabalingani, ngaphandle kokuba leyo miphumela 55 ingabandakanyiwe ngabalingani esivumelaneni somshado esisingethe uhlelo lobunikazi bempahla yomshado wabo.
Abalingani bomshado wesiko abangena kuwo ngaphambi kokuba kuqale ukusebenza lomthetho, bangafaka isicelo ngokuhlanganyela ukuba bathole imvume yokuguqula uhlelo lwamalungelo 5 empahla asebenza emshadweni wabo noma emishadweni yabo futhi nenkantolo, uma yenelisekile wukuthi...
iiisaziso esenelisayo esibhalwe phansi mayelana noguquko lolo sinikeziwe bonke abakweletwa ngabalingani emananini angaphezu kwamakhulu amahlanu amarandi noma yiliphi inani elingabalulwa nguNgqongqoshe wezobulungiswa ngesaziso kusomqulu kaHulumeni.
Akukho muntu omunye oyohlukumezeka mayelana naloluguquko oluhlongozwayo, bese kulawulwa ukuthi uhlelo lobunikazi bempahla obelusebenza kulowomshado noma imishado aluseyukusebenza bese kugunyazwa abalingani bemishado yaloluhloboukuba bangene esivumelwaneni esibhalwe phansi esiyosetshenziswa ekulawuleni uhlelo lobunikazi 15 bempahla yabo emishadweni noma emshadweni wabo ngokulandisa kwenkantolo.
bUma umkhwenyana engumlingani emishadweni yesiko engaphezu kowodwa, bonke abantu abathintekile kuloludaba , ikakhulukazi abalingani noma umlingani walowo ofake isicelo, kufanele babandakanywe ohlelweni.
Isigaba samashumi amabili nanye somthetho omayelana nempahla emshadweni, ongunombolo- 88 ka 1984, siyasebenza emshadweni wesiko obekhona emva kokuqala ukusebenza kwalomthetho, lapho umkhwenyaana engabi nabo abalingani abangaphezu koyedwa.
Umkhwenyana wasemshadweni wesiko ofisa komunye umshado wesiko nomunye wesimame emva kokuqala ukusebenza kwalomthetho, kufanele afake isicelo enkantolo sokugunyaza isivumelwano esibhalwe phansi esiyosetshenziswa uhlelo lwangomuso lokulawulwa kwempahla yomishado yakhe.
Uma kucutshungulwa isicelo ngokulandisa kwesigatshana esingunombolo 6...
a inkantolo kufanele...
Ukuqiniseka ukuthi kunokwabiowa kwempahla okulinganayo futhi iii kucutshungulwe konke okuphathelene nalokhu emndenini okuyothinteka uma uma lesisicelo siphumelela.
ivumela ezinye izichibiyelo kulokho okukhulunywa ngakho esivumelwaneni.
lawula ngokulandela isimo ebona ukuthi sifanele noma iii sichithe isicelo uma ibona ukuthi omunye wabalingani akazukubhekeleka ngendlela efanele ngenxa yesivumelwano esihlongozwayo.
Bonke abantu abathintekile odabeni, ikakhulukazi abalingani noma umlingani noma umlingani wangomuso balowo ofaka isicelo, kufanele babandakanye kuloluhlelo ngokulandisa kwesigatshana esingunombolo6.
Uma inkantolo ivuma isicelo okukhulunywa ngaso esigatshaneni -4 ne- 6, 45 umbhalisi noma umabhalane wenkantolo, kufanele anikeze lowo nalowo mlingani umyalelo wenkantolo kanye nekhophi eligunyaziwe laleso sivumelwano futhi alawule ukuba lowo myalelo kanye nekhophi laleso sivumelwano ukuba kuthunyelwe kulowo nalowo mbhalisi wamafa ezindawo lapho kukhona khona leyo nkantolo.
Ukuhlakaza kwemishado yesiko.
Umshado wesiko ungahlakazwa yinkantolo kuphela ngokukhipha incwadi yesahlukaniso ngaphansi kwesisekelo sokuthi umshado lowo ungeke usaciciyeleka.
Inkantolo ingakhipha incwadi yesehlukaniso emshadweni ongeke usacviciyeleka , uma yeneliswa wukuthi ubudlelwano phakathi kwabashadile sebufike eqophelweni lapho ungeke usavuseleleka khona kubuyele isimo sobudlelwano babalingani ngendlela 55 efanelekile.
Umthetho wokuqulwa amacala ezahlukaniso athile, ongunombolo- 24 we-1987 kanye nesigaba- 6 somthetho wezahlukaniso ongnombolo- 70 we-1979, yiwona osebenzayo ekuhlakazweni komshado wesiko.
Inkantolo ekhipha incwadi yesehlukaniso emshadweni wesiko...
aInamandla achazwe ezigabeni -7, 8, 9 ne- 10 womthetho wamacala ezehlukaniso we- 5 1979 kanye nesigaba- 241 somthetho wempahla yasemshadweni ongunombolo- 88 we- 1984.
c Ikhiphe umyalelo wokuthi noma yimuphi umuntu ngokubona kwenkantolo othintekile kulolu daba abandakanywe ezinhlelweni.
e Ithi uma ikhipha umyalelo wokukhokha kwesondlo, icubungule ukubhekeleka noma ukuhleleka okwenziwe ngokulandela umthetho wamasiko.
kukho lutho kulesi sigaba olungenziwa lunciphise iqhaza elemukelekile emthethweni wamasiko , lanoma yimuphi umuntu, kubandakanya nomholi wendabuko ekusingathweni kwecala ngokulandela umthetho wamasiko, kwanoma yiyiphi imikiswano noma udaba oluqhamuke ngaphambi kokuhlakazwa yinkantolo komshado wesiko.
Naphezu kwemithetho yomthetho wamasiko, iminyaka yobudala yeningi lanoma yibaphi abantu, kulawulwa ngokulandela umthetho weminyaka yobudala yeningi ongunombolo- 57 we- 1972.
Owesilisa kanye nowesimame abafisa ukushada bangasenza isivumelwano somshado phakathi kwabo ngaphansi komthetho wemishado ongunombolo- 25 we- 1961, uma engekho phakathi kwabo ongumlingani emshadweni wesiko nomunye umuntu.
Uma kungenwa emshadweni njengalokhu kuchazwe esigatshaneni- 1,umshado 30 uhlanganisa amafa futhi ube nenzuzo kanye nokulahlekelwa ngaphandle kokuba leyo mininingwane yaloluhlobo kuchaziwe ukuthi ayibandakanyiwe esivumelwaneni esilawula impahla yabalingani emshadweni wabo.
Isahluko III kanye nezigaba- 18,19,20 kanye nama- 24 wesahluko IV somthetho wempahla yasemshadweni ongunombolo- 88 we- 1984, yikhona okusebenzayo 35 mayelana nanoma yimuphi umshado osohlelweni lokuhlanganiswa kwamafanjengalokhu kuchazwe esigatshaneni2.
Naphezu kwesigatshana -1, akukho mlingani emshadweni okungenwe kuwo ngokulandela umthetho wemishado we- 1961, okuyothi usasebenza lowomshado yena angene komunye umshado.
Ungqongqoshe wezobulungiswa, ngokubonisana noNgqongqoshe, angashaya imithetho...
ngokwenelisayo umshado wesiko noma ezokuphatha ezenele mayelana naomthetho nokuthi bnokuklanywa kwezimali ezikhokhwa uma kubhaliswa umshado wesiko anye nokukhishwa kwanoma yisiphi isitifiketi esimayelana nalokhu.
Noma yimuphi umthetho owenziwe ngaphansi kwesigatshana-1 kufanele uthunyelwe 10 ePhalamende ngaphambi kokuba ushicilelwe kusomqulu kaHulumeni.
Noma yimuphi umthetho oshaywe gaphansi kwesigatshana1 ongaholela ekusetshenzisweni kwemali yeMbuso noma imithetho eyenziwe ngaphansi kwesigatshana- 1b kufanele yenziwe ngokubonisana noNgqongqoshe wezezimali.
Noma yimuphi umthetho owenziwe ngaphansi kwesigatshana -1 ongalawula ukuthi 15 noma yimuphi umuntu owephula umyalelonoma owehlulekayo ukwenza njengokulandisa kwaleso sigatshana, abe necala kuthi uma limlahla akhokhe inhlawulo noma agqunywe ejele isikhathi esingengaphezu konyaka.
wokwemukelwa kwemishado yesiko we- 1998 njengalokhu kungase kwenzeke lapho impahla, ukuqasha noma ibhondi inganikezwa abalingani bobabili ezingxenyeni ezingehlukanisiwe.
Imithetho ebalulwe kusheduli iyachithwa ngokulandisa kohla lwesithathu kusheduli.
Lomthetho ubizwa ngokuthi Wukwemukelwa kwemishado yesiko we- 1998 kanti 5 0 uqala ukusebenza ngosuku olulawulwe ngumongameli wezwe ngokuwumemezela kusomqulu kaHulumeni.
<fn>zul_Article_National Language Services_IBANDLA LAMAFA EMVELO KAZWELONKE.txt</fn>
Amalungu amafa emvelo omphakathi kanye nomphakathi jikelele ayamenywa ukuba akhethe amalungu eBandla lamaFa eMvelo kaZwelonke (NHC).
Umgomo we-NHC ukuthuthukisa, ukwandisa nokuvikela amafa emvelo aseNingizimu Afrika, kanye nokuletha ukulingana ekuphathweni kwamafa emvelo . Izawuthola isamukelo sasephalamende esizobe sivela kuMnyango wezobuCiko namaSiko kanti izawuphinda futhi, yenze ezinye izinto, njengokunikeza imali ngezinkokhelo ezidluliswa yibhangi ukuya kuzikhungo kanye namaphrojekthi/imisebenzi angaphansi kwabo athunyelelwayo.
I-NHC yasungulwa njengegatsha lo mthetho ngaphansi koMthetho weBandla lamaFa eMvelo kaZwelonke wonyaka we-1999 (umthetho wenombolo.11 wonyakawe-1999). Amalungu we-NHC azawuba nesibopho sokwenza okubekwa yilo Mthetho bazawulindeleka ukuthi bazijwayeze ukuphatha okusezingeni eliphezulu kwe-NHC belandela umThetho wokuPhatha iziMali zomPhakathi obumbene, wonyaka we-1999 (umThetho wenombolo -1 we-1999).
Abakhethwayo kumele babe nolwazi kumkhakha wamafa emvelo, ubuciko bomlomo, umlando kanye nokulondwa kwendalo, kumele bahlonishwe yinhlangano ngobubanzi wamafa emvelo, kumele baziwe njengabantu abaqotho abanokuzimisela ekulondeni nasekongeni amafa ethu emvelo ahlukile, kanti akumele abe nesikhundla kunoma yiyiphi inhlangano yezombusazwe.
Amalungu e-NHC angeke bamukele iholo lenyanga, kodwa bazokhokhelwa izindleko abazikhokhe ngeyabo imali ezihambelana nokusebenza ku-NHC. Amalungu bazothola futhi isiphiwo sokubonga imisebenzi abayenzayo.
Iqembu labakhethayo lizawumiswa nguNgqongqoshe ukwenza uhlu lwezimfunda kukhetho lutholiwe bese kweziwa ukuxoxisana nomphakathi nemfunda ngayinye . Incazelo yeqembu elimisiwe kuzawuba ukuqinisekisa ukuthi ukhetho lokugcina luzawuba nabameli bemikhakha yonke yamafa ezwe, yonke imiphakathi kanye nobulili bobubili, kanye nokuthi ukukhetha jikelele kube sezingeni eliphezulu elingabakhona.
Iqembu labakhethayo lizokwethula uhlu olufishane lwamalungu angama-15 kuNgqongqoshe, ozokwenzaukhetho lokugcina lwe-NHC oluvela kulolu luhlu.
Ubuncane bamalungu amahlanu e-NHC angakhethwa ngalendlela, kanye nokufakelela I-MEC ephatha amafa ezemvelo nokulondwa kwesifunda ngasinye kumele akhethe ummeli oyedwa waleso sifunda.
a Incwadi equkethe amagama ngokugcwele, ikheli, izinombolo zocingo nezefeksi zophakanyiswayo, nezizathu zokumkhetha.
b I-kharikhulamu vithaye/incwadi yempilo efanele yophakanyisiwe echaza ukufaneleka kwakhe ukuba aqashwe.
c Isitatimende esifushane esisayinwe ngophakanyisiwe, lapho evuma ukhetho.
d Amagama nemininingwane yokuxhumana yabantu ababili abamaziyo.
Alukho ukhetho oluzothathwa uma konke okungenhla kungafakiwe.
Ukhetho kumele lufike kuMphathi Jikelele Wesikhashana, UmNyango wezoBuciko namaSiko, ngaphambi komhlaka 14 febhruwari -2003.
<fn>zul_Article_National Language Services_IBHUKU ELICHAZA NGOLWAZI OLUTHOLAKALA (2000).txt</fn>
Ukutholakala kolwazi olukuMbuso kungukhiye wokuthi umphakathi ukhethe ngokuqonda, okuyikona okuletha uHulumeni oziphendulelayo futhi ogculisayo. UMnyango wezaBasebenzi, ngokuthobela isigaba -14 soMthetho wokuTholakala koLwazi, we-2000 (UMthetho 2 we-200) ("UMthetho"), sowenze lelibhuku elichazayo ukuze kusizakale amalungu omphakathi athintekayo ukuthi akwazi ukuthola ngokunomqondo ulwazi olukuMnyango okungenzeka aludinge.
UMnyango wezaBasebenzi uholwa nguNgqongqoshe wezaBasebenzi okhethwa nguMongameli ngokwesigaba-912 soMthethosisekelo waseNingizimu Afrika, we-1996 UMthetho -108 we-1996 Umthethosisekelo.
Jikelele, okhethwa nguMongameli ngokwesigaba -12 soMthetho weZinsizakalo zoMphakathi, we-1994 kanye noMthethosisekelo.
UMqondisi Jikelele uba namasekela amane amelekelelayo alawula uhlelo loMthethomgomo wezabasebenzi kanye noLwemakethe yaBasebenzi, uKuhanjiswa kweZinsizakalo, iZinsizakalo eZihlangene kanye noKuqashwa nokuThuthukiswa koBungoti ngokulandelana.
Jikelele nguyena uMphathi weHhovisi loLwazi oMisiwe.
Imininingwane yesekela loMphathi weHhovisi loLwazi itholakala kwisiGaba C ngezansi.
Nesizinda sikaZwelonke sezomKhiqizo.
Umqondisi Jikelele nguyena obekwe njengomphathi wehhovisi lolwazi, njengoba kubekwe kwisigaba- 1(a)(ii) soMthetho.
Amasekela oMqondisi Jikelele angamasekela omphathi wehhovisi loLwazi amisiwe, njengoba kukhonjwe kwisigaba -17 soMthetho.
Izimenenja eziphakeme yizona ezimisiwe ukuthi zibe ngamasekela oMphathi weHhovisi loLwazi njengoba kukhonjwe kwiSigaba 17 soMthetho.
NoMthetho kaZwelonke wezoKuthuthukisa eZomnotho noMkhandlu weZabasebenzi, we- 1994 (UMthetho 35 we- 1994).
Ufaka umfutho kumalungelo omthethosisekelo okuphatha kahle ezokuqasha njengoba kutholakala kwiSigaba-23 soMthethosisekelo, ngomthetho olawula ubuphansi bamazinga okuqashwa, ukugwema nokuxazulula ingxabano.
Umisa uhlaka lwesizinda lokutshala uphiko lukazwelonke namacebo asemsebenzini ngethemba lokuthuthukisa nokukhuphula ubungoti babasebenzi baseNingizimu Afrika.
ubhekelela lonke ushintsho olubalulekile olube khona kumthethomgomo wezokuphilisana nezomnotho ngaphambi kokuthi utshalwe noma wethulwe ephalamende; futhi ukhuthaza uphinde uphakamise ukusungulwa komthethomgomo onobuxhumanisi ezindabeni zokuphilisana nezomnotho.
Ukhomishana weZamalungelo aBantu eNingizimu Afrika kudingeka ukuthi enze isiqondisi ngazo zonke izilwimi ezisemthethweni eNingizimu Afrika ukuze kusizakale bonke abantu Abafisa ukusebenzisa amalungelo abo okuthola ulwazi, labo abangase baludinge ekusebenziseni amalungelo abo.
Noma ngubani ofisa ukuthola ulwazi olutholakala kuMnyango angathintana noMphathi weHhovisi loLwazi noma iSekela loMphathi weHhovisi loLwazi.
Imininingwane yabantu ababaqashile.
Imibiko ngophenyo lwezingozi emsebenzini.
Nohlelo lokuthola izimali kwiSikhwama sikaZwelonke seZobungoti.
Imininingwane yeQhinga lokuThuthukisa ezoBungoti kuZwelonke.
Nezivumelwano zezwelonke eziphethwe yiNingizimu Afrika namanye amazwe kanye/noma izinhlangano.
Namapheshana, izincwajana namabhukwana okukhishwa nguMnyango.
Amarekhodi ebhajethi, uchithomali nokucatshangelwayo koMnyango.
Ukuthola, nokuthenga; kanye iii nezenzo zezimakethe zabasebenzi.
imibiko yeziMakethe zaBasebenzi.
Lezi zinsizakalo zitholakala kuwowonke amaHhovisi oMnyango eSifundazwe, akhona kuzona zonke iziFundazwe ezingama-9.
Nokuqinisekisa ukuthotshelwa kobuphansi kwamazinga ezokuqasha, umthetho wezempilo nokuphepha.
Lezi zinsizakalo zikhishwa eHhovisi eliKhulu loMnyango ePitoli nakumaHhovisi eziFundazwe.
Nokugada ukusebenza kophiko lweZiphathimandla zezeMfundo nokuQeqesha.
Izinkantolo zaBasebenzi zihlinzeka ngezinsizakalo zokukhipha izinqumo.
Imininingwane yamahhovisi e-CCMA neziNkantolo zabaSebenzi iyatholakala kunoma yiliphi lamaHhovisi oMnyango kwiZifundazwe noma ihhovisi layo eliKhulu.
ulwazi olukuMnyango lungatholakala ngokwenza isicelo ngendlela emisiwe, olutholakala kuwona wonke amaHhovisi eziFundazwe oMnyango kanti kumele sibhekiswe kuMphathi weHhovisi loLwazi noma iSekela loMphathi weHhovisi loLwazi kwikheli elibhalwe kwindima -C ngenhla.
Ocela ulwazi kumele agcwalise yonke imininingwane kwifomu ukuze uMphathi wehhovisi loLwazi akwazi ukubona ukuthi yiluphi ulwazi olucelwayo.
Amarekhodi aphathelene nempilo yomceli nokuthi ocelayo uyasizwa noma ucelelwa ngomunye umuntu.
Nokuveza uvo ngomthetho ophakanyisiwe, ukuletha ukuhlaba ukubhaliswa kwezinyunyana kanye nezinhlangano zabaqashi.
Kuhambisane nemininingwane yokuxhumana nofake isicelo.
Afake isikhalo kuMvikeli woMphakathi.
Noma ngubani ongacacelwa kahle yinoma yikuphi okuqukethwe lapha angathintana noMphathi weHhovisi loLwazi noma amasekela akhe nakunoma yiliphi kumaHhovisi eziFundazwe oMnyango ukuze athole usizo.
<fn>zul_Article_National Language Services_IBHUKU LOKUQEQESHA (1999).txt</fn>
Yini inhloso yokubopha umuntu?
Yini inhloso yokubopha umuntu?
yezinqubo zokubopha umuntu ezilungile; kanye nokusebenzisa indluzula okunesisekelo lapho kuboshwa umuntu ngezingxoxo zamaqembu kanye namaqembu emvunge.
Ukubopha umuntu yindlela yomthetho yokuqinisekisa ukuthi lowo obekwe icala uyeza enkantolo. Umuntu oboshiwe uthathwa ngokuthi umsulwa kuze kutholakale ubufakazi bokuthi unecala. Ngokwalesi sizathu wonke umuntu oboshiwe kumele aphathwe kahle nangokuhambelana nomthetho.
Akhona amaphosta azisa ngamalungelo eziboshwa. Iphosta kumele ibekwe odongeni ngaphambi kokuqala kwale seshini.
Inhloso yalo msebenzi ukunikezela ngezinhloso zale seshini.
Ukuthi isigaba 38 soMthetho weNqubo yeZobugebengu naso sihlinzeka ngezindlela ezingcono kunokubopha ukuze kuqinisekiswe ukuza enkantolo.
Lezi zindlela kumele zibhekwe ngaphambi kokuthi kukhethwe ukubopha ngoba isigaba 36 (e) soMthethosisekelo sikhomba ukuthi kumele ubheke izindlela ezivimbela ukukhululeka kangcono ukuze kufezwe inhloso (kulesi simo ukuqinisekisa ukuza komuntu enkantolo). Ukubopha kumele kube yinto yokugcina ngci.
Ukubopha akuyona indlela yokususa umuntu emphakathini okwesikhashana ukuze kuhlanzeke indawo, futhi akuyona indlela yokujezisa.
Umuntu angaboshwa kukhona iwaranti noma ingekho. Khumbula ukuthi kuyohlala kungcono ukuthola iwaranti. Okuhle ngayo ukuthi ivikela iphoyisa ukuthi lingabekwa icala nokuthi iqinisekisa ukuthi ukubopha kanye nokuthola ubufakazi kuba semthethweni. Iwaranti yokubopha ingatholakala emantshini noma omele iqiniso lokuthula, okungabala iphoyisa elingukhomishana elinesikhundla sikakapteni noma ngaphezulu.
Inhloso yalo msebenzi ukuxoxisana ngenhloso yokubopha umuntu nezinye izindlela zokuqinisekisa ukuthi uyeza enkantolo.
Yini inhloso yokubopha umuntu?
Kuchaza ukuthini ukuthi umuntu uthathwa njengomsulwa?
Yiziphi ezinye izindlela ezikhona, ngaphandle kokubopha, ezingaqinisekisa ukuthi obekwe icala uyeza enkantolo?
Cela abafundi ukuthi bethule umbiko ngabakuxoxile. Lawula ingxoxo bese uyafingqa.
Izinto okufanele zisetshenziswe ngesikhathi sokufingqa.
Asikho isidingo sokumthinta umuntu ovumayo lapho eboshwa.
Uma umuntu enqaba ukuboshwa kungasetshenziswa leso sihluku esidingekayo (isihluku esincane) ukuze kufezwe lokho kuboshwa.
Umuntu okunguyena obophayo kumele, ngokushesha, azise lowo oboshwayo isizathu sokumbopha.
Uma umuntu eboshwa ngewaranti kumele kukhishwe ikhophi yayo lapho icelwa.
Umuntu oboshwayo kumele aziswe amalungelo akhe ngokushesha (ngokushesha okufanele okungakwazeka kuleso simo) aqinisekiswe esigabeni 35 no- soMthethosisekelo. Iphoyisa kumele limazise futhi limchazele wonke la malungelo lowo muntu oboshwayo futhi lenze isiqinisekiso sokuthi uyawaqondisisa ngokwesigaba 35 soMthethosisekelo.
Ukuthathwa njengomsulwa kuhambisana nelungelo lokungazifaki ecaleni nelokuthula.
Obekwe icala akaphoqelekile ukuthi asize umbuso ecaleni. Uma umbuso ubeka umuntu icala, umbuso kumele uthole ubufakazi obungangabazeki bokuthi lowo muntu unecala.
Inhloso yalo msebenzi ukuthi amaphoyisa acabange ngamalungelo abantu ababoshiwe kanye nemisebenzi ebhekene nawo neyabantu ababoshiwe.
Iyiphi indlela efanele yokubopha umuntu?
Yimaphi amalungelo nemisebeni yomuntu oboshwayo?
Yimuphi umsebenzi wephoyisa ngesikhathi liphopha umuntu?
Yikuphi okumele iphoyisa likwazise umuntu oboshwayo ngesikhathi limbopha?
Yithi amaqembu awabhale phansi izimpendulo.
Thola umbiko weqembu neqembu ngezinto ezehlukene. Yithi iqembu malinikezele ngempendulo eyodwa bese kwedlulelwa kwelinye iqembu uze uthole zonke izimpendulo.
Xoxani ngamalungelo, uqhube ingxoxo ejwayelekile bese niyafingqa.
Okumele kusetshenziswe ngesikhathi sokufingqa nobuntu, ngokubonelela ilungelo lokukhululeka nokukhuseleka kwalowo muntu. Ukuboshwa kungukukhinyabeza okukhulu kwamalungelo omuntu. Ukuboshwa kukhinyabeza amalungelo omuntu.
Bonke abantu kumele baphathwe ngesithunzi nangenhlonipho. Iphoyisa akumele lethuke noma lisebenzise ulimi oluhlukumezayo kumuntu oboshwayo, ngoba lokho kungamehlisa isithunzi umuntu. Uma iphoyisa lingasihloniphi isithunzi somuntu kuba lula ukuthi kusetshenziswe nomthetho ngendlela engeyiyo. Ukuziphatha kwephoyisa kuyocutshungulwa ngaphansi kwesigaba 10 soMthethosisekelo.
Ilungelo lomuntu lenkululeko nokuvikeleka lifaka nelungelo lesithunzi ngokomzimba nangokwengqondo. Lokhu kusho ukuthi umuntu ungolawula ingqondo nomzimba wakhe. Ilungelo lokuvikeleka ekuhlukunyezweni ngokwengqondo nangokomzimba kubala nokuthi akukho muntu ongavele ngaphandle kwesizathu esibonakalayo, ngamanye amazwi lapho kungekho okungagunyaziwe nguMthetho wePhalamende noma umthetho wabantu bonke aboshwe, avalelwe futhi aseshwe. Ngokwenabile, inkululeko yomuntu ikhomba ilungelo lomuntu lokuthi avikeleke ezenzweni ezingubudedengu zombuso okungathi ngesinye isikhathi zihlukumeze noma zilulaze isithunzi somuntu ngokwengqondo noma ngokomzimba.
Isigaba 35 soMthethosisekelo.
Umhlahlandlela wasekhukhwini wamaLungelo Abantu nokwenza kwamaPhoyisa amakhasi 18 - 21.
Uma umsolwa ethi wavuma ngaphansi kokucindezelwa, impoqo, ukuhlukunyezwa, ukwesatshiswa noma isethembiso (ngamanye amazwi akavumanga ngokukhululeka nangokuzikhethela) akumele aveze ubufakazi bokuthi akavumanga ngokuzikhethela nangokukhululeka.
Amaphoyisa nomshushisi kumele baveze ubufakazi bokuthi ukuvuma okwenziwa ngaphambi kwemantshi kwabe kungokokuzikhethela nangokukhululeka.
Lezi yiziboniso zamalungelo angahle akhinyabezeke. Akhona amanye amalungelo angahle akhinyabezeke ngenxa yokuboshwa, njengesigaba 14 (Ukuba wedwa), isigaba 18 (Ukuhlangana nabantu) namanye amalungelo amaningi angakhinyabezeka ngezindlela ezahlukene.
Umuntu oboshiwe lapho nje eqeda ukubohswa unamalungelo esigabeni 35 , no- soMthethosisekelo.
Ilungelo lokuthula linikeza umuntu oboshiwe ukuzikhethela phakathi kokuthula (angakhiphi isitatimende noma aphendule imibuzo) noma ukwenza isitatimende noma aphendule imibuzo. Ukuthula kusho ukuthi umuntu akafuni ukusho lutho ngecala abekwe lona, kodwa umuntu kufanele anikeze igama lakhe nekheli lapho ebuzwa ngumgcini kuthula (okungabandakanya nephoyisa). (isigaba 41 se-CPA).
Ukuze ukhethe ngolwazi, uMthethosisekelo umise ukuthi iphoyisa elibopha umuntu kufanele limazise oboshwayo ngemiphumela yokungathuli.
Buza abafundi ukuthi bayawazi yini umahluko phakathi kokwamukela nokuvuma.
Ukuvuma ukwamukela konke okuphathelene necala kanti kuzikhipha zonke izaba. Uma kwenziwa enkantolo yomthetho, kuba ukuvuma icala.
Ukwamukela yisitatimende noma isenzo esingasiza lowo muntu osenzayo (isiboniso ukuvuma ingxenyana yecala) kodwa akubi ukuvuma.
Inhloso yalo msebenzi ukuxoxisana ngebheyili.
Tshela abafundi ukuthi badingide ngombuzo nemigomo ephathelene nokufaka isicelo sebheyili.
Angasifaka kuphi futhi nini isicelo sebheyili umuntu oboshiwe?
Umuntu oboshiwe kumele aziswe ngelungelo lakhe lokufaka isicelo sebheyili ngokushesha ngangokuba kungenzeka. (isigaba 50 se-CPA).
Ukungaphoqwa ukuvuma noma ukwamukela.
Akukho muntu ongaphoqwa ukuthi avume noma amukele icala engafuni. Uma umuntu ephoqwa noma yingayiphi indlela ukuthi enze isitatimende, leso sitatimende asiyukwamukelwa (asiyukwamukelwa njengobufakazi) enkantolo yomthetho.
Ibheyili iyindlela yokunciphisa ukukhinyabezeka kwelungelo lomuntu lenkululeko nokukhuseleka (isigaba 12 soMthethosisekelo). Ibheyili futhi iyisiqinisekiso sokuthi lizoqulwa icala lomuntu. Abasolwa bangakhishwa ngebheyili yephoyisa (kumacala amancane) noma bangafaka isicelo sebheyili kumshushisi noma enkantolo yomthetho.
Umuntu oboshiwe unelungelo lokudedelwa ekubanjweni uma intshiseko yobulungiswa ikuvumela, ngokuhambelana nemigomo ezwakalayo (Isigaba 35 (f) soMthethosisekelo). Ilungelo lokudedelwa ekubanjweni ngebheyili noma ngaphandle kwayo, ngaphandle kokuthi intshiseko yobulungiswa ifuna ngokunye, isondelene kakhulu nelungelo lenkululeko nokukhuseleka komuntu kanye nelungelo lokuthathwa ngokuthi umsulwa uze utholwe unecala yinkantolo efanele.
yebheyili. Isicelo sebheyili kumele silethwe ngosuku lwenkantolo, loko kusho ukuthi phakathi kuka -9 ekuseni no 4 ntambama.
Isicelo sebheyili asisakwazi ukufakwa ngemuva kwamahora okusebenza.
Umsolwa angakhishwa ngebheyili yephoyisa (kumacala amancane). Lebheyili yephoyisa ingakhishwa nangemuva kwamahora okusebenza. Uma iphoyisa lingakwazi ukukhipha ibheyili ngokwesigaba 59 se CPA noma lenqaba ukukhipha ibheyili, lelophoyisa kumele lihambise lowomuntu oboshiwe enkantolo yomthetho ukuthi aye kozifakela isicelo sebheyili ngokushesha kangangoba kungenzeka. Khumbula ukuthi isicelo singafakwa ngamahora okusebenza kuphela.
Ngokushesha kangangoba kungenzeka kusho ukuthi ngokushesha kangangoba kungenzeka ngaphansi kwesimo esikhona. Lokhu kungasho, isiboniso, ecaleni lokushayela uphuzile, iphoyisa kungafanela ukuthi liqale lihambise lowomuntu oboshwiwe kudokotela wesifunda ukuyohlolwa igazi kuqala ngaphambi kokuthi limyise enkantolo. Isizathu saloku ukuthi igazi kumele lithathwe engakapheli amahora amabili eboshiwe umuntu.
Abasolwa bangadedelwa futhi ngebheyili ekhishwa ngabashushisi bombuso. Lebheyili nayo ingakhishwa ngemuva kwamahora okusebenza, kodwa umuntu oboshiwe akakwazi ukuyifuna kanti ikhishwa yiphoyisa ngokubona isidingo.
Uma oboshiwe ezolulaza noma aphazamise inhloso yokusebenza eyiyo yendlela yezobulungiswa kwezobugebengu, sekuhlangene nohlelo lwebheyili.
lapho kunesimo esehlukile sokuthi kungenzeka ukudedelwa koboshiwe kuphazamise umphakathi noma kululaze uxolo noma ukuvikeleka komphakathi.
b ukuthi ukudedelwa koboshiwe kungaholela yini ekuphazamisekeni kunesidingo sokukhipha lebheyili, kuyalulekwa ukuthi ikhishwe ibheyili noma yinini lapho kungenzeka. Abashushisi kumele bathintane nephoyisa elimbophile umuntu ngaphambi kokuthi bakhiphe ibheyili.
Ecaleni eliphakathi kuaProkureur Generaal, Vrystaat no Ramakhosi ngo 1996 SA 207 (O) kwanqunywa ukuthi uMmeli-Jikelele akakwazanga ukukhipha ubufakazi bokuthi kwakungenzeka umsolwa abeke ukuphepha komphakathi noma okomuntu othile engozini noma enze icala lesheduli 1 uma ayengadedelwa ngebheyili (ikhasi 219 B-B). Inkantolo yanquma ngokuthi futhi wayengeke azame ukugwema ukuqulwa kwecala noma esabise noma athenge ofakazi noma aphazamise ubufakazi. (ikhasi 235 F-G). Inkantolo yaphetha ngokukhomba ukuthi njengoba uphenyo lwalusazoqhubeka izinyangana, umsolwa, owabe engusomabhizinisi, wayezolahlekelwa kakhulu ngokwezimali uma enqatshelwa ibheyili, ngakho-ke intshiseko kwezobulungiswa yayingasiboni isidingo sokuthi aqhubeke nokuvalelwa umsolwa.
Uma singekho isidingo sokuthi ubophe umuntu ntambama ngaphambi kokuqala kwempelasonto ende, ungakwenzi.
Akuwona umsebenzi wephoyisa ukujezisa umsolwa.
Umuntu uthathwa ngokuthi umsulwa kuze kutholwe ubufakazi bokuthi unecala omphakathi ngenxa yokwethuka nokudinwa cukuthi angaba sengozini yini umsolwa uma ededelwa d ukuthi kungabe ubukelwa phansi yini umuzwa wokuthula nokuphepha kumalungu omphakathi uma ededelwa umsolwa.
e. Ukudedelwa komsolwa angeke yini kululaze noma konakalise ukwethenjwa kohlelo lwezobulungiswa kwezobugebengu ngumphakathi; noma f.
Kungumsebenzi wephoyisa ukuphikisa ibheyili uma kukhona owodwa noma ngaphezulu wale mibandela. Ngakho-ke kumele wenze uphenyo olunzulu uma ufuna ukuphikisa ibheyili.
Inkantolo ingakuhlehlisa ngezinsuku eziyisikhombisa ukulalelwa kwesicelo sebheyili ngokwesigaba 50 se-CPA. Uma inkantolo ivuma ukuhlehlisa ukulalelwa kwesicelo sebheyili, ungasebenzisa lesi sikhathi ukuqoqa ubufakazi obudingayo ukuphikisa isicelo sebheyili. Nakuba umsolwa enelungelo lebheyili futhi engeke anqatshelwe muntu ukuthi afake isicelo sebheyili enkantolo yomthetho, miningi imisebenzi yokuphatha yasehhovisi okumele yenziwe ngaphambi kokuthi umuntu ahanjiswe enkantolo ukuze afake isicelo sebheyili, njengokuthatha igazi nemigqa yeminwe. Ngaphandle kokuthi umuntu efisa ukuthobela lokhu, ukuthobela kwakhe ukwenziwa kobuphathiswa kuyoba umbandela webheyili yakhe.
Ukubopha ngokungemthetho nokusebenzisa indluzula enkulu kungaholela ekuvalelweni okungekho emthethweni futhi kungaphetha ngokubekwa icala, ngamacala obugebengu ngisho nangokumiswa emsebenzini.
Umsolwa angalifuna ilungelo lakhe lokuthola ummeli okhokhelwa umbuso, kodwa lokhu kuyovunyelwa kuphela uma inkantolo ibona ukuthi uma umsolwa engammtholi ummeli alizukuba khona iqiniso.
Umsolwa onikwa ummeli wombuso, akanakuzikhethela ukuthi ufuna yena muphi.
Khumbula: Bonke abantu ababoshiwe bangabavalelwe futhi banamalungelo afanayo nawabantu abavalelwe. La malungelo azochazwa ngaphansi kwesahluko esidingida ngabantu abavalelwe (isigaba 35 soMthethisisekelo).
Isigaba 50 soMthetho weNqubo yeZobugebengu sikhomba ukuthi umuntu oboshiwe kumele alethwe ngaphambi kwenkantolo engakapheli amahora angama-48 eboshiwe. Isigaba 35 (d) soMthethosisekelo asikhombi nje kuphela ukuthi umuntu alethwe ngaphambi kwenkantolo engakapheli amahora angama-48 eboshiwe, sikhomba nokuthi umuntu kumele alethwe ngaphambi kwenkantolo ngokushesha kangangoba kungenzeka. Amahora angama-48 isikhathi eside sokugcina kanti kungumsebenzi wamaphoyisa ukuthi alethe umuntu enkantolo ngokushesha kangangoba kungenzeka. Amahora angama-48 aqala ngesikhathi umuntu eboshwa futhi ethathelwa ilungelo lenkululeko. Uma kwenzeka ukuthi amaphoyisa abe sesimeni sokuthi abengakwazi ukuletha umuntu enkantolo ngemuva kwesikhathi esifushane, kodwa angakwenza lokho, ukuvalelwa okude kungatholakala kungekho emthethweni.
Amaphoyisa kumele amazise ngokushesha umuntu oboshiwe ngelungelo lakhe lokukhetha nokubonisana nommeli. Umuntu oboshiwe kumele aziswe ngokushesha ngelungelo lokunikwa ummeli okhokhelwa umbuso, uma kungase kulandele ukungabikhona kweqiniso isigaba 352b no c. Empeleni lesi sinqumo sithathwa ngosebenzela iBhodi Losizo Lwabameli.
Iphoyisa kumele libaphathe bonke ababoshiwe ngesithunzi nangenhlonipho ngesikhathi libabopha (isigaba 10 soMthethosisekelo : Isithunzi somuntu). Umuntu oboshiwe uthathwa ngokuthi umsulwa kuze kutholwe ubufakazi bokuthi unecala yinkantolo yomthetho.
Uma amalungelo omuntu enemingcele ngenxa yokuboshwa, le mingcele kumele ihlolwe ngokuqhathaniswa nezidingo ezisemabinzeni amagama emingcele (isigaba 36 soMthethosisekelo).
Lo mngcele ozanywayo kumele kuqala ube semthethweni ojwayele ukusetshenziswa. Lokhu kusho ukuthi kumele kube noMthetho wePhalamende okunika ilungelo lokuthi ubophe umuntu. Isikhathi esiningi kuzoba uMthetho weNqubo yezoBugebengu kanye neminye imithetho yasePhalamende. Umthetho ojwayele ukwenziwa ngumthetho womhlaba, obala kokubili umthetho obhaliwe nomthetho ongabhaliwe.
Amalungelo angabekelwa imingcele kuphela kangangoba kungezwakala. Lokhu kusho ukuthi umngcele kumele ube nomqondo ngaphansi kwalezo zimo. Uma kunendlela engacindezeli kakhulu engasetshenziswa, ngamanye amazwi uma ungadingi ukuthi umbophe umuntu, iphoyisa kumele lisebenzise enye indlela.
Umngcele kumele wesekeke ngendlela esobala nencike kumphakathi nasesithunzini somuntu, ukulingana nenkululeko. Lokhu kusho ukuthi kumele ukwazi ukweseka nokumela izenzo zakho enkantolo yomthetho.
Inhloso yalo msebenzi ukwenza ukuthi amaphoyisa acabange ngezindlela zokukhinyabeza amalungelo abantu nokuthi yini okumele ayibhekelele lapho ebekela la malungelo imikhawulo.
Yimaphi amalungelo omuntu oboshwayo angabekelwa imingcele?
Yithi mabahlole ukuthi ukubopha ukubeka umngcele kuyahambelana yini nesigaba 36 soMthethosisekelo.
Thola izimpendulo eqenjini ngalinye.
Lawula ingxoxo eyejwayelekile bese uyafingqa.
Izigaba 10, 12, 21 zoMthethosisekelo esifanayo. Kufanele uhlale uphatha wonke umuntu ngokuzithoba nangenhlonipho futhi akufanele ubandlulule muntu, noma ngabe ngubani. Khumbula, Umuntu uthathwa ngokuthi umsulwa kuze kutholakale ubufakazi bokuthi unecala enkantolo yomthetho.
NgokweSigaba 36 (a) kuya ku-(e) umgomo wokusimama uyasebenza. Lokhu kusho ukuthi noma yikuphi ukukhinyabezeka, isiboniso, ilungelo lomuntu lokushiywa yedwa noma lenkululeko yokuhamba kumele lihambelane nohlobo kanye nokujula komonakalo odalekile. Kufanele-ke kube nokuhambelana phakathi kwelungelo lomuntu lokuba nendawo yakhe nenkululeko yokuhamba kanye nokujula kwecala.
Okubaluleke kakhulu ukuthi kukhunjulwe lapho kuboshwa umuntu ukuthi kumele kube khona ukulingana phakathi kokwenza umsebenzi wakho kahle nokuhlonipha amalungelo omsolwa. Uma beboshwa abasolwa, basuke bengakatholwa benecala yinkantolo yomthetho.
Ngesikhathi ebopha umuntu, amaphoyisa awavunyelwe ukusebenzisa indluzula ukuze ajezise umuntu oboshwayo. Uma udinga ukusebenzisa indluzula ukuze uphumelelise ukubopha, kusho indluzula encane ngempela edingeka kuleso simo.
Ukusetshenziswa kwendluzula kungaphazamisa kwesinye isikhathi kukhinyabeze okungenani elilodwa, isikhathi esiningi ngaphezu kwelilodwa, kula malungelo angenhla. Ngakho-ke ukusetshenziswa kwendluzula kumele kuhlale njalo kuhambelana nomthetho.
Okumele ukubheke lapho usebenzisa indluzula ngesikhathi ubopha umuntu.
Bekulungile, kufanele futhi kuyimpumelelo yini ukusebenzisa indluzula?
Kungavikelwa yini enkantolo yomthetho lokhu kusetshenziswa kwendluzula?
Ukusetshenziswa kwendluzula kungabe kubangele ukulimala okuncane?
Inhloso yalo msebenzi ukudingida ngamazinga ehlukene esihluku esingasetshenziswa ngesikhathi kuboshwa umuntu.
Tshela abafundi ukuthi mabaxoxisane ngamazinga ahlukene esihluku esingasetshenziswa lapho kuboshwa umuntu, baqale ngobuncane besihluku esingasetshenziswa.
Sebenzisa indluzula elingene.
Sebenzisa leyo ndluzula kuphela edingekela ukuzivikela wena nabantu abamsulwa abazidlulelayo nokuthi kuphumelele ukubopha umuntu.
Kumele usebenzise indluzula kuphela edingekela ukugwema ingozi, ukulwa nokuhlasela. Izinga lendluzula liye ngobukhulu bengozi, ukulwa nokuhlasela.
Uma umuntu enqaba ukuboshwa, ubukhulu becala asolelwa lona kungabamba iqhaza elibalulekile esinqumeni sokuthi kusetshenziswe indluzula enjani.
Kunohlobo lwendluzula okungafanele ulusebenzise uma kuyicala elincane. Sebenzisa indluzula encane kuphela.
Uma umuntu engenqabi ukuboshwa, akufanele usebenzise ngisho nencane indluzula.
Lezi zindlela ezilandelayo zichaza umgomo wokwanele futhi zitshengisa amazinga ahlukene endluzula engasetshenziswa ngesikhathi kuboshwa umuntu.
Uma umuntu ezichaza ngokuthi uyiphoyisa ngokumbona noma ngokuzisho.
noma eqondisa noma eduduza.
Uma iphoyisa lilayela ngomlomo noma litshela umuntu ukuthi enze okuthile. (Isiboniso: uma umsolwa ebaleka bese iphoyisa limemeza lithi makame).
Amasu anamathuba amancane okulimala.. Isibonelo: Uma iphoyisa libeka isandla ehlombe lomuntu bese limtshela ukuthi aliphelezele.
Amasu okungenzeka alimaze.
Ukusebenzisa amandla, ubuhlungu ukuze umuntu athobe, ukudonsa nezindlela zokuphoqa kanye namasu okuphatha kabi lapho kuhlangana khona amalungu omzimba.
Ukubamba umuntu ngengemuva lomqala uma kuyiphoyisa eliqeqeshiwe, noma olunye unyawo/umlenze/ingalo lushaye ngendlela yokufaka umfutho ezindaweni ezinemizwa ukuze kukhubazeke leso sitho somzimba okwesikhashana bese kuthi ngesikhathi esifanayo kume ingqondo okwesikhashana. Ezinye izindlela ezilahlekisa ukunyakaza okwesikhashana noma ukulawula ukusebenza.
Izinhlamvu zerabha / izikhali zomfutho njengoba zivunywe ngumnyango zisetshenziswa ngamaphoyisa aqeqeshiwe.
Ukuphoqa ngendluzula / izibhamu noma izindlela zokuphila ezingaphetha "ngokufa noma ukulimala kakhulu".
Sebenzisa kuphela indluzula edingekayo ukuzivikela wena nalabo abangenacala abazidlulelayo ngesikhathi ubopha umuntu.
Ngesikhathi libopha umuntu, kungenzeka ukuthi iphoyisa lizithole kufanele lizivikele. Khumbula ukuthi usebenzisa indluzula kuphela edingekayo ukuthi uzivikele wena nabantu abamsulwa abazidlulelayo.
Ingabe ukusetshenziswa kwendluzula kwakufanele kuleso simo?
Kwaba khona ukusimama phakathi kwesidingo sendluzula nobungako bendluzula eyasetshenziswa?
Walimala kangakanani umsolwa?
Ingabe indluzula yasetshenziswa kahle nangemfanelo noma yasetshenziswa ngobulwane, ngaphandle kwesidingo noma ngenzondo?
Lolu udaba olubucayi. Isigaba 49 se-CPA sisabhalwa kabusha. Okuqukethwe kulezi zimpendulo kungase kushintshe.
UMthethosisekelo (isigaba 11) uthi wonke umuntu unelungelo lokuphila. Ngakho ke, iphoyisa lingamdubula umsolwa kuphela uma kuyisimo esikhethekile kakhulu. Kubalulekile ukuthi wazi ukuthi ukuvumela makwenzenjani umthetho ukuthi udubule umuntu obalekela ukuboshwa.
Izimisomigomo zokusetshenziswa kwendluzula ukuze kuphumeleliswe ukubopha umuntu (isigaba 49 se-CPA) zisasebenza. Imigomo ikhinyabezwa yinqubomgomo yamaphoyisa eyeseka i-CPA. Inqubomgomo isaqhubeka nokusebenza kanti ifakiwe lapha kuselulo A.
UMthetho weNqubo Yezobugebengu kanye noMthetho we-SAPS uyasisiza ukuthi siqonde ukuthi iphoyisa lingalikhinyabeza kanjani ilungelo lomuntu lokuhamba nokuphepha. Le mithetho ikutshela ukuthi enjani indluzula engasetshenziswa uma kuboshwa umuntu.
Khumbula, uma singekho isidingo sokuthi usebenzise isibhamu, ungasisebenzisi.
Umsolwa usolwa ngokwenza icala elibi elibalulwe kunqubomgomo yamaphoyisa. Qiniseka ukuthi uba nekhophi yenqubomgomo futhi uyazi ngekhanda.
Iphoyisa lizama ukubopha umuntu osolwa ukuthi wenze lolu hlobo lwecala.
Umsolwa uyazi ukuthi iphoyisa lizama ukumbophela lolu hlobo lwecala.
Ayikho enye indlela yokubopha umsolwa.
Iphoyisa selimazisile umsolwa ukuthi uzodutshulwa uma engami; kodwa umsolwa waliziba.
Abanye abantu abazukubekwa engozini uma kudutshulwa.
Inhloso yalo msebenzi ukwenza ukuthi abafundi bacabange ngokusebenzisa izibhamu ngesikhathi bebopha umuntu nokuthi baxoxisane ngenqubomgomo yobuncane besihluku.
Lingamdubula nini umsolwa obalekayo iphoyisa?
Ingasetshenziswa indluzula ekusesheni umuntu oboshiwe?
Uma engami umsolwa, kumele uqale ngokudubula emoyeni ukuze umesabise, kodwa uma kungenziwa ngaphandle kokubeka noma ngubani engozini. Uma umsolwa eqhubeka nokubaleka, sewungamdubula-ke. Kufanele uzame ukuthi umdubule ngendlela engeke imbulale, njengasemlenzeni.
uma lenza umsebenzi walo; futhi lelo lungu lesekwa ngumthetho ukuthi lisebenzise indluzula.
ilungu kumele lisebenzise ubuncane bendluzula kuleso simo.
Ukuseshwa kwezindawo zomzimba zangasese (iminsinsila nezinqa) zomuntu oboshiwe, kudinga indluzula kancane kanti kungenziwa kuphela ngudokotela noma unesi obhalisiwe futhi, uma kukholakala ngesizathu esibonakalayo ukuthi lempahla ekhonjwe kusigaba 20 ifihlwe kulezi zindawo.
Ngokwesigaba 23 (a) se CPA, ilungu lingamsesha umuntu elimbophile bese lithatha noma iyiphi impahla ekhonjwe esigabeni 20 se-CPA engatholakala kulowo muntu oboshiwe.
Kudinga ukuthi kushiwo ukuthi nakuba isigaba 23 (a) se-CPA singakugunyazile ngokusobala ukusetshenziswa kwendluzula lapho kuseshwa, uma sifundwa ndawonye nesigaba 27 se-CPA kumele sihunyushwe ngokuthi siqonde ukusho ukusetshenziswa kwendluzula uma ukusetshenziswa kwendluzula kudingeka ngokunomqondo ukuze kuseshwe.
Uma umuntu oboshiwe ezinikela ukuthi aseshwe, akumele nakancane ukuthi kusetshenziswe indluzula ukuze kuseshwe.
Uma oboshiwe enqaba ukuseshwa, leyo ndluzula, njengoba ingadingeka ngokunomqondo ukuze kuthotshwe ukulwa, ingasetshenziswa. Ukuze kufezwe le nhloso, zingasetshenziswa izindlela zokuvimba umuntu, njengozankosi.
Iyatholakala ividiyo eyimizuzu eyi-10 ebhekene nokuboshwa komuntu.
Yiziphi izindlela zokuqinisekisa ukuthi umsolwa uyeza enkantolo?
Amanothi omuntu owethula isifundo ngemuva kwevidiyo, nikeza isikhathi sengxoxo nesifingqo.
Imibuzo ingasiza ekuholeni le nqubo nokubona ukuthi yikuphi okungadingidwanga.
Bheka izinhloso bese uxoxisana ngazo nabo ngemibuzo nezimpendulo. Qinisekisa ukuthi konke obekuhlosiwe kwenziwe.
Yimaphi amalungelo omuntu oboshiwe?
Ithini imithetho yokusetshenziswa kwendluzula lapho kuboshwa umuntu, futhi ichaza ukuthini?
Umuntu oboshiwe kufanele asheshe aziswe ngamalungelo akhe "ngokushesha kangangoba kungenzeka". Kuchaza ukuthini lokhu?
Kuchaza ukuthini ukuba nelungelo lokuthula?
Kufanele aphathwe kanjani umuntu oboshiwe, kungani?
Ikhona iphosta etholakalayo enamalungelo abantu ababoshiwe. Le phosta kumele iphanyekwe odongeni ngaphambi kokuqala kweseshini ngokubopha umuntu.
d ukungahlushwa nanoma ngaluphi uhlobo; kanye e nokungaphathwa noma ujeziswe ngendlela enonya newubulwane nelulazayo.
Sebenzisa indluzula edingekayo ukuze kuphumelele ukubopha umuntu kuphela.
Bekulungile, bekufanele futhi kube yimpumelelo yini ukusetshenziswa kwendluzula?
Kungavikelwa yini enkantolo yomthetho lokhu kusetshenziswa kwendluzula?
Ingabe ukusentshenziswa kwendluzula kudale ukulimala okuncane?
Yazanywa yini kuqala indlela engeyona indluzula?
Wathotshelwa yini umgomo wokufaneleka nesidingo?
Ingabe iphoyisa lazithiba ekusebenziseni izibhamu?
Ukusebenzisa isibhamu kumuntu yindlela enzulu kakhulu: Ingabe yasetshenziswa njengesu lokugcina ngci?
Khumbula: ungasisebenzisi isibhamu uma singekho isidingo sokuthi usisebenzise.
Umsolwa esolelwa icala elibi elibalulwe kunqubomgomo yamaphoyisa. Yenza isiqiniseko sokuthi unekhophi yenqubomgomo futhi uwazi ngekhanda.
Iphoyisa lizama ukubopha umuntu osolwa ngokwenza lolu hlobo lwecala.
Umsolwa wazi kahle kamhlophe ukuthi iphoyisa lizama ukumbophela lolu hlobo lwecala.
Ayikho enye indlela yokubopha umsolwa.
Iphoyisa selimtshelile umsolwa ukuthi lizodubula uma engami; kodwa umsolwa wakuziba lokhu kwesatshiswa.
Abekho abantu abazoba sengozini uma kudutshulwa.
Uma engami umsolwa, kumele uqale ngokudubula emoyeni ukuze umesabise, uma lokhu kungenzeka ngaphandle kokubeka abanye abantu engozini. Uma engami umsolwa zama ukumdubula engxenyeni yomzimba, njengasemlenzeni, lapho emancane khona kakhulu amathuba okuthi abulawe yinhlamvu yesibhamu.
Yini inhloso yokubopha umuntu?
Kuchaza ukuthini ukuthi "uthathwa njengomsulwa"?
Yiziphi ezinye izindlela ezikhona zokuqinisekisa ukuthi umuntu uyeza enkantolo ngaphandle kokumbopha?
Iyiphi indlela efanele yokubopha umuntu?
Yimaphi amalungelo nomsebenzi obhekene nomuntu oboshiwe?
Yikuphi okufanele kwenziwe amaphoyisa ngesikhathi ebopha umuntu?
Yini okumele iphoyisa liyazise umuntu oboshwayo ngesikhathi limbopha?
Angasifaka nini futhi kuphi isicelo sebheyili umuntu oboshiwe?
Yimaphi amalungelo omuntu oboshiwe akhinyabezekayo?
Angakhinyabezeka kanjani lamalungelo?
Lawula ingxoxo ejwayelekile ngamazinga ahlukene okusetshenziswa kwendluzula ngesikhathi kuboshwa umuntu, uqale ngobuncane bendluzula engasetshenziswa.
Iphoyisa lingamdubula nini umuntu obalekayo?
Ingasetshenziswa indluzula uma kuseshwa umuntu oboshiwe?
Yimiphi imithetho esebenza lapho kuseshwa futhi kuthathwa impahla?
amalungelo omuntu othathelwa impahla ngenhloso yokwenza uphenyo, ngokoMthethosisekelo: kanye nokukhinyabezwa okunesizathu kwala malungelo, ngokusebenzisa izinqubomgomo neziqondiso okuzokwabelwana ngakho kule seshini ngendlela yokwenza ukuthi kungene engqondweni ngokuhambelana ngokwenqubomgomo yamalungelo; kanye nemiphumela yokusesha ngendlela engahambelani noMthethosisekelo.
Ukusesha nokuthatha impahla kungukukhinyabezwa okukhulu kwamalungelo omuntu. UMthethosisekelo uqinisekisa ilungelo lokungaphazamiseki (isigaba 14 soMthethosisekelo) nelungelo lomuntu lenkululeko nokuphepha (isigaba 12 soMthethosisekelo). La malungelo asho ukuthi uMbuso (amaphoyisa) awukwazi ukuvele useshe ikhaya lomuntu, indawo yakhe noma umzimba wakhe futhi awakwazi ukuthatha izimpahla zakho, avule iposi lakho noma acuphe ifoni yakho ngaphandle kokugunyazwa ngumthetho. Kubalulekile ukwazi ukuthi la malungelo awaphelele njengoba engakhinyabezwa.
ka- 1977 ogunyaza lokhu kwenza. Lokhu kungenziwa, ngokwesiboniso, uma eseshwa umuntu, uma kuseshwa indlu yomuntu noma uma kuthathwa okuthile komuntu ngokuhambelana nomthetho.
Khumbula ukuthi iphoyisa lingasesha futhi lithathe izimpahla uma ligunyazwe ngumthetho ukwenza njalo. Kubalulekile ukuthi iphoyisa lisebenzise la mandla ngaphakathi kwemigomo yezimiso ezifanele zomthetho nokuthi liqinisekise ukuthi amalungelo abantu alowo muntu awaphazamiseki. Uma iphoyisa lenza umsebenzi walo ngokuhambelana nomthetho, lokhu kukhinyabezeka kwamalungelo omuntu kuyoba semthethweni (kunesizathu).
Umuntu unamalungelo aqinisekiswe kuMthethosisekelo, noma ngabe yena noma impahla yakhe iyaseshwa noma iyathathwa. Kubalulekile ukuthi izenzo zephoyisa zihlale zisemthethweni. Uma amalungelo omuntu ekhinyabezwa ukuseshwa nokuthathelwa impahla, lokhu kukhinyabezeka kumele kugcinwe kuphansi.
Inhloso yalo msebenzi ukukhuthaza abafundi ukuthi bacabange ngemiphumela okungaba nayo kumalungelo omuntu ukusesha nokuthatha impahla.
Tshela abafundi ukuthi benze amaqembu baxoxisane ngalokhu okulandelayo.
Nikeza izibonelo zamalungelo angakhinyabezwa ukusesha nokuthatha impahla.
Batshele ukuthi babheke isigaba sesikhinyabezo ikhasi 6 lezincwadi zokusebenzela bese behlola ukuthi ukusesha nokuthatha impahla kungabonwa yini njengokukhinyabeza amalungelo abantu okunesizathu.
Tshela abafundi ukuthi banikeze izibonelo zemithetho (umthetho wokwenza okujwayelekile) elawula ukusesha nokuthatha impahla.
Thola umbiko wabakuxoxisene: oyedwa wabo makabhale amalungelo angakhinyabezeka eshadini elipheqekayo noma ebhodini ngesikhathi amaqembu ebika axoxisene ngakho.
Xoxisanani ngokusetshenziswa kwesigaba sokukhinyabeza.
Phetha ngokuxoxisana okungujikelele.
Uma kukhinyabezeka noma yimaphi kumalungelo akuMthetho waMalungelo, njengokusesha nokuthatha impahla, ukukhinyabezeka kumele kuhlolwe ngokubheka izidingongqangi zesigaba sokukhinyabezeka.
Amalungelo angakhinyabezwa kangangokuba lokho kukhinyabezeka kunomqondo. Lokhu kusho ukuthi ukukhinyabezeka kumele kube ngokunomqondo kuleso simo okuseshwa ngaphansi kwaso.
Amanothi kumele lisebenzise leyo ndlela. Izinhloso yizona oziyokweseka ukusesha. Ngakho-ke ukukhinyabezeka kuyoba ngokunomqondo. Amaphoyisa akumele akhinyabeze amalungelo omuntu ngendlela engenamqondo.
Ukukhinyabeza kumele kwesekwe ngendlela esobala futhi incike entandweni yeningi encike esithunzini sobuntu, ukulingana nenkululeko. Lokhu kusho ukuthi kumele ukwazi ukumela izenzo zakho enkantolo yomthetho ngemuva kokusesha nokuthatha impahla. Ukuba sobala nomphakathi onentando yeningi kusho ukuthi amaphoyisa akweminye imiphakathi enentando yeningi ayengenza ngendlela efanayo ngaphansi kwezimo ezifanayo. Kufanele uhlale njalo uphatha wonke umuntu ngenhlonipho nangokuzithoba nangendlela engalindeleka ngokunomqondo kwamanye amaphoyisa. Awufanele ukuthi ubandlulule noma ngubani. Khumbula ukuthi umuntu uthathwa njengomsulwa kuze kutholwe ubufakazi bokuthi unecala enkantolo yomthetho.
Ngokwesigaba 36 (a) kuya ku-(e) umgomo wokufaneleka uyohlala usebenza. Lokhu kuchaza ukuthi noma yikuphi ukuphazamisa amalungelo omuntu okuba yedwa kufanele kufaneleke nohlobo nokujula kobuhlungu obubangwe ukukhinyabeza. Kufanele-ke kube nokusimama phakathi kwelungelo lomuntu lokuba yedwa kanye nobunzulu bokuphazamiseka kwakho. Amalungelo kufanele akhinyabezeke ngobuncane. Inhloso ifanele yeseke ukusesha (ukuphazamisa).
Ilungelo lokushiywa wedwa yilungelo lomuntu elisemqoka. Ukuvikelwa ekuphazamiseni okungenamqondo noma okungenaseseko kwelungelo lomuntu lokushiywa yedwa kubaluleke kakhulu. Ukuvikela amalungelo omuntu nokuqinisekisa ukuthi amaphoyisa enza ngokusemthethweni, kusemqoka ukuthola iwaranti ngaphambi kokuthi kuseshwe futhi kuthathwe izimpahla. Isigaba 21 se-CPA uhlinzeka ngokuvikela okuthile ngokufuna ukuthi impahla "iyothathwa kuphela uma kunewaranti yokusesha". Le waranti ingakhishwa ngumphathi wezomthetho ophakeme kuphela, lokhu kusho imantshi noma umqondisi wezoxolo (okubandakanya nomphathi omisiwe we-SAPS). Umphathi ophakeme wezomthetho uyohlola imininingwane anikwe yona eyizifungo abese esebenzisa ukubona kwakhe ukuthatha isinqumo sokuthi kufanele yini ukuthi kuseshwe, lapho kuyobe sekukhishwa iwaranti ngumphathi ofanele.
Lawula ukuxoxisana okungujikelele ngale mibuzo elandelayo.
Ungayithola kuphi iwaranti?
Yimiphi imininingwae efanele ukuba sesicelweni sewaranti?
Xoxisanani ngokuthi yini okufanele ibe kuwaranti?
Ingabe kufanele ukuthi uveze ikhophi yewaranti kumnikazi wendawo noma kumhlali?
Okufanele kusetshenziswe ngesikhathi kufingqwa.
Iwaranti yokusesha kungcono itholwe kummeli-mthetho (imantshi noma ijaji). Amaphoyiya angokhomishana nawo anawo amandla okukhipha iwaranti, kodwa akufanele azibandakanye ekusesheni okufunelwa iwaranti. Leli phoyisa kumele kube ngelizimele futhi elikwazi ukubheka lingaphandle kwesimo ukuze likwazi ukuthatha isinqumo sokuthi liyikhiphe yini iwaranti ngokobufakazi obuphambi kwalo noma qha. Amaphoyisa angokhomishana agunyaziwe ukuthi angakhipha iwaranti kodwa amanye amaphoyisa akumele angabaze ukusebenzisa le ndlela yokuthola iwaranti, ikakhulukazi uma ingekho imatshi eseduze. Iwaranti ekhishwe yimantshi nephoyisa elingukhomishana ibaluleke ngokufanayo. Kungcono ukusesha ngewaranti ekhishwe yiphoyisa elingukhomishana kunokusesha ngaphandle kwewaranti.
Lezozimpahla zikumuntu othile noma endaweni ethile.
Iwaranti igunyaza ukuseshwa komuntu othile noma indawo ethile kufunwa izinto ezithile.
Iwaranti ikhomba indawo ethile ezoseshwa.
Iwaranti kumele ilandelwe emini ngaphandle kokuthi igunyazwe ngokunye, ngemuva kokuthi kunikezwe isizathu esibonakalayo sokuthi kuseshwe ebusuku.
Iwaranti iyohlala isebenza ize ilandelwe noma yesulwe ngumuntu oyikhiphile noma onokugunyaza okufanayo.
Kumele kuthi ngemuva kokusesha, ikhophi yewaranti inikezwe lowo muntu okuphazanyiswe amalungelo akhe. Kuvama ukuthi kube ngumnikazi wendawo noma umhlali noma umuntu oseshiwe.
Iwaranti kumele ilandelwe ngendlela ebalulwe kuyo.
Ukusesha kumele, njengomthetho ongujikelele, kwenziwe phambi komnikazi wendawo noma umhlali.
Ubunzulu bendlela iziphathimandla ezikubuka ngayo ukuphazanyiswa kwelungelo lomuntu lokushiywa yedwa ngendlela engekho emthethweni itshengiswe ezimisweni zesigaba 28 soMthetho weNqubo Yezobugebengu. Lesi sigaba sihlinzeka ngokuthi iphoyisa elenza ngendlela ephambene nokugunyazwe yiwaranti, noma elisesha noma lithathe impahla ngaphandle kokuthi ligunyazwe ukwenza njalo, liyoba necala. Umuntu owehlelwe yilesi senzo esingekho emthethweni naye angalithathela izinyathelo zomthetho lelo phoyisa. Isigaba 28 asikubali ukubekwa icala okungase kubekwe lowo oseshe futhi wathatha impahla ngokungekho emthethweni. Sibala amacala emithetho engabhaliwe njengokulimaza, ukushaya, ukulimaza impahla kabi nokweba.
Inhloso yalesi sifundo ukuxoxisana ngemiphumela yokusesha nokuthatha impahla okungekho emthethweni noma okungaphezu kokugunyazwa iwaranti.
Kungaba yini umphumela wokusesha ngokungekho emthethweni?
Ingabe izinkantolo ziyobamukela ubufakazi obutholwe ngesikhathi kuseshwa ngendlela engekho emthethweni?
Ecaleni phakathi kuka-S no-V Mayekiso no-Andere 1963 All SA 121(C) umseshi wangena Ekhaya lomsolwa wokuqala ngaphandle kwewaranti yokusesha wathatha izimpahla ezithile, kanye nezinye ezazisesikhwameni somsolwa wesithathu. Umsolwa wokuqala wavuma ukuthi kuseshwe ikhaya lakhe, kodwa babungekho ubufakazi bokuthi umsolwa wesithathu wayevumile ukuthi kuseshwe isikhwama sakhe. Inkantolo yama ngelokuthi izenzo zomseshi zabe "zingukuphazamisa ngamabomu nangolwazi" amalungelo okushiywa wedwa omsolwa wesithathu. Inkantolo yaphinda yakhomba ukuthi kwakungekho bufakazi obabuhlanganisa izimpahla ezazithathwe esikhwameni somsolwa wesithathu namacala ayesolwa ngawo nokuthi kwakungeke kwenzeke ukuthi umseshi ngesikhathi ethatha lezi zimpahla wayesophe ukuvimba ukuthi kungalinyazwa ubufakazi.
uma ukwamukelwa kwabo kuzokwenza ukuthi icala lingabi naqiniso noma bulimaze ubuphathiswa bezomthetho. Lokhu kuchaza ukuthi lobu bufakazi abuyuvunyelwa enkantolo. Lokhu kungaba nomphumela wokuthi aphume phambili ecaleni umsolwa.
Umthetho wenjwayelo kumele kube ukusesha ngewaranti. Njengoba ukusesha nokuthatha impahla kungukuphazamisa okunzulu ilungelo lomuntu lokushiywa yedwa, umthetho othi iwaranti iyadingeka ungukuvikela okubalulekile. Ifuna ukuthi imibandela ekhona iqale ihlolwe ngumuntu ongathintekile futhi onobuqotho okumele anqume ukuthi inkolelo yephoyisa, engukuthi ukusesha nokuthatha impahla kunesesekelo, inomqondo. Lokhu kuvikeleka, kodwa, kuyagwemeka uma kuseshwa ngaphandle kwewaranti kanti kumele ube nesizathu esiqinile salokhu kusesha nokuthi kwakungeke kukwazeke ukuthi kutholakale iwaranti yokusesha. Kuba nezikhathi lapho, ngempela, kungakwazeki ukuthi kutholakale iwaranti yokusesha, njengokuthi uma isimo sidinga ukuthi kuseshwe ukuze kuqinisekiswe ukuthi ubufakazi abubulawa noma bulahlwe. Kuhlinzekelwe-ke esigabeni 22 soMthetho weNqubo Yezobugebengu ukuthi kuseshwe futhi kuthathwe impahla ngaphandle kwewaranti.
Lapho kuboshwa umuntu amaphoyisa kufanele amseshe umuntu ngaphambi kokuthi ambophe. Lokhu kwenziwa ngaphandle kwewaranti kanti kusemthethweni. Isigaba 23 se-CPA sivumela ukuthi aseshwe umuntu oboshiwe kanye nendawo ngaphansi kwezimo ezithile.
Inhloso yalo msebenzi ukuxoxisana ngokusesha ngaphandle kwewaranti.
Imibuzo nezimpendulo sebenzisa ithransipharensi: Umsebenzi 5.5.
Lingasesha iphoyisa ngaphandle kwewaranti, uma kunjalo, nini?
Iphoyisa lingamsesha umuntu noma isitsha noma indawo yakhe ngaphandle kwewaranti ngenhloso yokuthatha noma iyiphi impahla ekhonjwe esigabeni 20.
uma efaka isicelo sayo; futhi ii ukulibala ukuthola iwaranti kuzophazamisa inhloso yokusesha.
isimo, nokuvikela umuntu oboshiwe ukuthi angazilimazi, nokuvimba ukuthi iphoyisa noma omunye nje umuntu ahlaselwe, nokuthola ubufakazi obucindezela umuntu oboshiwe.
Nakuba izidingongqangi zokwenza ngaphandle kwewaranti zifana nalezo zokwenza ngewaranti izinkantolo zivama ukungawaphathi ngendlela efanayo la macala futhi zenza isiqinisekiso sokuthi zathotshelwa zonke izidingongqangi ngesikhathi kwenziwa ngaphandle kwewaranti. Inkantolo iqina kakhudlwana ngenxa yokuthi kusuke kungazange kube khona iqembu elizimele eliba yingxenye yokuthatha isinqumo.
Konke ukusesha nokuthathwa kwempahla kumele kwenziwe ngokubonelela isithunzi somuntu. Lokhu kusho ukuthi kumele uphathe abantu nempahla ngenhlonipho futhi kungabi khona ukwenziwa komonakalo nokungcolisa okungenasidingo. Indlela enhle kungaba ukuphatha abanye abantu nempahla yabo ngendlela nawe ongafisa ukuphathwa ngayo uma uzithola esimeni esifanayo. Lokhu kuhambelana nesigaba 10 soMthethosisekelo. UMthetho weNqubo Yezobugebenguihlinzeka ngphlahlondlela lokuqinisekisa ukuthi konke ukusesha nokuthathwa kwempahla kuyahambelana nesithunzi sobuntu (isigaba 29 soMthetho weNqubo Yezobugebengu).
Imizimba kumele isehelwe ngasese, uma kungenzeka. Lokhu kwenzelwa ukuqinisekisa ukuvikeleka kwesithunzi somuntu.
Ingabe iphoyisa lesilisa lingamsesha owesimame?
Uma lingekho iphoyisa lesimame, kumele lenzenjani iphoyisa lesilisa?
Ukusesha umuntu noma indawo yomutnu kumele kwenziwe ngokukhulu ukubonelela ukuhlonipheka nobunono, futhi umuntu wesimame kufanele aseshwe omunye umuntu wesimame kanti uma lingekho iphoyisa lesimame, ukusesha kumele kwenziwe yinoma yimuphi umuntu wesifazane obekelwe lokhu yiphoyisa.
Amanothi osemphakathini ukuthi aseshe lowo muntu wesimame.
Ukusesha ngendlela ethinta imizwa, lokhu kusho ukuseshwa kwemifantu yomzimba (isinene nezinqa), kungenziwa ngudokotela kuphela. Lokhu kusesha kungenziwa kuphela uma kunesizathu esibonakalayo sokukholwa ukuthi leyo mpahla ekhonjwe esigabeni 20 soMthetho Wenqubo Yezobugabengu ifihlwe kuleyo ngxenye yomzimba womuntu oboshiwe.
Iphoyisa elingasesha noma yimuphi umuntu nanoma iyiphi indawo ngokusemthethweni, noma elingangena kunoma iyiphi indawo ngenhloso yokuthola ubufakazi lingasebenzisa leyo ndluzula engase idingeke ukuze lithobe ukutelekela lokho kusesha noma ukungena. (isigaba 27 se-CPA). Lokhu kusho ukuthi iphoyisa lingasebenzisa leyo ndluzula engadingeka ngokunomqondo kuleso simo. Ngokudingekayo ngokunomqondo kusho ukuthi uma singekho isidingo sokusebenzisa indluzula, ungayisebenzisi ngisho nencane. Ungasebenzisa leyo ndluzula edingekayo kuphela ukugwema noma ukuthambisa ukwesatshiswa noma ukuteleka kuphela (isigaba 13 soMthetho we- SAPS: Ubuncane bendluzula).
Ukusebenzisa indluzula ukungena endaweni.
Ngokwesigaba 27 soMthetho Wenqubo Yezobugebengu iphoyisa lingayisebenzisa indluzula edingekayo ukuthi lingene endaweni elizoyisesha. Ngaphambi kokuthi lisebenzise indluzula, iphoyisa kumele liqale ngokufuna ukungena ngokusebenzisa amazwi futhi lisho nesizathu sokufuna ukungena kuleyo ndawo.
Iphoyisa lingawephula umnyango ukuze lingene. akumele isetshenziswe nakancane indluzula uma singekho isidingo.
Kukhona okukhethekile emthethweni ojwayelekile. Uma iphoyisa likholelwa ngesizathu esibonakalayo ukuthi noma iyiphi impahla ezoseshwa ingase ilinyazwe noma ilahlwe noma ichithwe uma ukungena kufunwa ngomlomo futhi kubikwa isizathu sokufuna ukungena, ilungu lamaphoyisa lingayisebenzisa leyo ndluzula edingeka ngokunomqondo. Lokhu kungenzeka uma lokho okuzoseshwa kuyinto encane kakhulu noma inezidakamizwa eziyizijumbana engachithwa noma ilinyazwe kalula, njenganokuthi ichithwe edreyinini noma igwinye noma uma izimpilo zamanye amaphoyisa zisengozini uma kungase kungqongqozwe, njengokuthi amaphoyisa azi ukuthi lowo muntu ongaphakathi unesibhamu. Lokhu kukhetheka kubizwa ngokuthi "yisigaba sokungangqongqozi".
Engase itholwe ezimpahleni zakhe. Uma kudingeka ukusebenzisa indluzula, ingasetshenziswa indluzula enomqondo. Kumele kuhlale kukhunjulwa imithetho yokusesha okuvusa imizwa.
Inqubomgomo yendluzula ephansi kufanele ihlale ithotshelwa. Uma singekho isidingo sokusebenzisa indluzula ukuze kuthathwe impahla akumele isetshenziswe nhlobo.
Ukusetshenziswa kwendluzula uma kuseshwa indawo ukuze kuthathwe impahla.
Indluzula kumele isetshenziswe kuphela uma kunokuteleka kanti kufanele ibe yikhambi lokugcina. Ukusetshenziswa kwendluzula kuyoba semthethweni kuphela uma nokusesha kusemthethweni. Khumbula, uma ungadingi ukuthi usebenzise indluzula ungayisebenzisi nhlobo.
Izibonelo: Akufanele ugqekeze idilowa ukuze ufune ibhayisikili. Akufanele ugqekeze isitsha esikhanyayo okwazi ukubona konke okungaphakathi kuso.
Sesha lezo zindawo kuphela okungase kutholakale lokho okufunayo (Isibonelo: ithelevishini ayikwazi ukungena ebhokisini lemigexo).
Ukusesha kumele kwenziwe phakathi kokuphuma kwelanga nokushona kwelanga ngaphandle uma iwaranti ikhomba ngokunye.
Nikeza umunut ohlala kuleyo ndawo ikhophi yewaranti lapho eyicela, ngemuva kokuthi sekuqediwe ukusesha.
Ukuphazamisa amalungelo omuntu kumele kugcinwe kusezingeni eliphansi kangangoba isimo singakuvumela.
Lingayisebenzisa indluzula iphoyisa ukuze lingene endaweni elifuna ukuyisesha?
Lingayisebenzisa indluzula iphoyisa ukuze lithathe impahla?
Xoxani ngemigomo ejwayelekile esebenza lapho kuseshwa nalapho kuthathwa khona impahla.
Akuyona inhloso yoMthethosisekelo ukuvimba ukusesha ngecala ngokuphelele, kodwa ingukuvikela amalungelo abo bonke abantu.
Zichaza ukuthini izigaba 12 no-14 zoMthethosisekelo mayelana nokusesha nokuthatha impahla?
Kuhle ngani ukuthola iwaranti yokusesha ngaphambi kokusesha?
Imiphi imininingwane okufanele ibe kuwaranti?
Yimiphi imiphumela yokusesha okungekho emthethweni noma ukusesha okweqa igunya lakho?
Yikuphi okufanele liqale likwenze iphoyisa ngaphambi kokuthi lisebenzise indluzula ukuze lingene endaweni liyiseshe futhi lithathe impahla Kukhona okuxolelwayo kulo mthetho?
Ihlala isikhathi esingakanani iwaranti, futhi ingasetshenziswa kangaki?
c bangathathelwa okungokwabo; futhi d kungaphazanyiswa ingasese lezingxoxo zabo.
Lezi zimpahla zisendaweni ethile noma zikumuntu othile.
Iwaranti igunyaza ukuseshwa komuntu othile noma indawo ethile kufunwa izinto ezithile.
Iwaranti ikhomba indawo ethile okumele iseshwe.
Iwaranti ikhomba umuntu othile okumele aseshwe (okungabala noma ngubani otholwe ekuleyo ndawo).
Iwaranti kumele isetshenziswe emini ngaphandle kokuthi kugunyazwe ngokunye.
Iwaranti iyohlala isebenza ize isetshenziswe noma yesulwe yilowo muntu oyikhiphile noma onamandla afanayo.
Ikhophi yewaranti kufanele inikezwe umuntu okungase kuphazanyiswe amalungelo akhe, okuvama ukuthi kube ngumnikazi wendawo noma umuntu ohlala kuleyo ndawo.
Iwaranti kufanele isetshenziswe ngendlela ebalulwe kuyona.
Sesha kuphela lapho ingase itholakale khona impahla.
Ukusesha kumele kwenzeke phakathi kokuphuma kwelanga nokushona kwelanga ngaphandle kokuthi iwaranti isho ngokunye.
Nikeza umuntu ohlala kuleyo ndawo ikhophi yewaranti lapho eyicela, ngemuva kokuphela kokusesha.
Iwaranti yokusesha kufanele itshengiswe umuntu ohlala lapho ngaphambi kokuthi kuqale kuseshwe, uma lowo muntu ekhona.
Kumele kuseshwe njengokomgomo ojwayelekile phambi komnikazi wendawo noma phambi komuntu ohlala kuleyo ndawo.
Ukuphazanyiswa kwamalungelo omuntu kumele kugcinwe kukuncane kangangoba kungenzeka kuleso simo.
Indluzula ingasetshenziswa kuphela uma kunesidingo esikhulu.
Bala izibonelo zamalungelo angakhinyabezeka uma kuseshwa futhi kuthathwa impahla.
Funda isigaba sokukhinyabezeka kwekhasi 6 lezincwadi zokusebenza bese uhlola ukuthi ukusesha nokuthatha impahla kungabonwa yini njengokukhinyabeza okunesisekelo kwamalungelo omuntu.
Ungayithola nini iwaranti?
Yimiphi imininingwane efanele ibe sesicelweni sewaranti?
Kufanele kuseshwe nini?
Ingabe kufanele ukuthi unike umnikazi wendawo noma umuntu ohlala kuleyo ndawo iwaranti?
Yikuphi okungaba yimiphumela yokusesha ngokungemthetho?
Zingabamukela ubufakazi obutholwe ngokusesha okungekho emthethweni izinkantolo?
Lingasesha ngaphandle kwewaranti iphoyisa, uma kunjalo, nini?
Lingamsesha umuntu wesimame iphoyisa lesilisa?
Uma lingekho iphoyisa lesimame, kumele lenzenjani iphoyisa lesilisa?
Lingayisebenzisa indluzula iphoyisa ukuze lingene endaweni elifuna ukuyisesha?
Lingayisebenzisa indluzula iphoyisa ukusesha impahla?
Amalungelo abantu awawo wonke umuntu eNingizimu Afrika, sekuhlangene namaphoyisa. Ilungelo ngalinye lomphakathi lihambisana nomsebenzi. Ingxenye yomsebenzi wawo wonke amalungu Ezezinsizakalo Zamaphoyisa aseNingizimu Afrika, njengamalungu oMbuso, ukuhlonipha nokuvikela amalungelo abo bonke abantu. Kunomunye umsebenzi wamaphoyisa ongukusebenzela umphakathi nokwenza umsebenzi wawo ngokuzihlonipha nangobungcweti.
Ukuqeda ubugebengu ngomfutho eNingizimu Afrika ngaphandle kokuphazamisa amalungelo abantu kudinga izinsizakalo zamaphoyisa anobuqotho. Ukukhinyabeza amalungelo abantu ngamaphoyisa kuyohlala kuthathwa njengokuziphatha kabi okukhulu kanti kuyojeziswa kanzima.
Babuze ukuthi bayaqonda yini ukuthi kuhlosweni.
soMthethosisekelo, incwadi yokusebenza, ikhasi 5 bese bexoxisana ngokuchazwa yikho.
Ngaphambi kokuthi ubonise ividiyo tshela abafundi ukuthi bahlale becabanga ngokuhlukunyezwa kwamalungelo abantu.
Kumele futhi bacabange ngokuthi lokhu kuhlukunyezwa kungakuphazamisa kanjani ukuqondiswa kwezigwegwe kanye neqhaza elibanjwa okhomanda bamaphoyisa ku-SAPS.
Ngemuva kwevidiyo buza abafundi, ngokusebenzisa indlela yokubabuza ngamunye ukuthi bacabangani ngevidiyo mayelana namalungelo abantu nobuphoyisa.
Ukululaza izinhloso zeqiniso (ngokwemboza ubugebengu).
Ubufakazi obutholwe ngenxa yokuhlukunyezwa kwmalungelo abantu bungachithwa okungaphetha ngokuthi umuntu onecala adedelwe.
Kungathathelwa iphoyisa izinyathelo zokuqondisa izigwegwe.
Ukufingqwa kokuxoshwa (bheka isigaba 36 somthetho we-SAPS: uma kukhishwe isigwebo sejele ngaphandle kokukhethiswa inhlawulo).
Ukufunwa kwenkokhelo yomthetho kuMbuso.
Inhloso yalo msebenzi ukwenza ukuthi amaphoyisa acabange ngokuhlukunyezwa kwamalungelo abantu futhi axoxisane ngemiphumela yalokhu kuhlukumeza.
Hlukanisa abafundi ngamaqembu anabantu abangevile kwabahlanu.
Tshela iqembu ngalinye ukuthi lenze lokhu okulandelayo: Sebenzisa ithransipharensi : umsebenzi 7.3.
Bhala ukuthi kumele lenzeni iphoyisa uma libona kuhlukunyezwa amalungelo abantu.
Okungenzeka uma iphoyisa lihlukumeza amalungelo abantu.
Tshela iqembu ngalinye ukuthi lisho isibonelo esisodwa sokufanele kwenziwe yiphoyisa. Buza wonke amaqembu kuze kuphele uhla lwamaqembu.
Kuphinde lokhu ngayo yonke imiphumela.
Amaphoyisa aphethe ayobhecwa ngecala ngokuhlukunyezwa kwamalungelo abantu uma ebazi, noma ebefanele ukuthi azi, ngokwenzeka kwakho kodwa ehluleka ukwenza okuthile.
Amaphoyisa kufanele engaboshwa noma engajeziswa uma enqaba ukulandela imiyalelo yabaphathi bawo engekho emthethweni.
Akufanele ukuthi kubekwe ukuhlonipha imiyalelo yabaphathi njengesizathu sokuhlukumeza okwenziwe amaphoyisa.
Kufanele lenzeni iphoyisa uma libona elinye iphoyisa lihlukumeza amalungelo abantu?
Libike lokho okwenzekile kukhomishana Yezamalungelo Abantu yaseNingizimu Afrika; futhi/noma, libikele uMvikeli Womphakathi.
Uma ukuhlukumeza amalungelo omphakathi kuphinde kwaba yicala lobelelesi kumele kuvulwe idokodo.
Ukuhlukunyezwa kwamalungelo abantu kungaba nomphumela wokuthi kuthathwe izinyathelo zokuqondiswa kwezigwegwe.
Uphenyo lokuqondiswa kwezigwegwe kufanele lusheshe, luphelele futhi lungenzeleli.
Amanothi kulindwe kuze kuphethwe uphenyo lobelelesi.
Uphenyo luyobe luhlose ukuthola abahlukumezekile, ukuthola nokugcina ubufakazi, ukuthola ofakazi, ukuthola isizathu, indlela, indawo nesikhathi sokuhlukumeza, nokuthola futhi kubanjwe abanecala lalokhu kuhlukumeza.
Indawo okwenzeke kuyona icala iyobhekisiswa.
I-ICD ingaphenya ngodaba, ikakhulukazi lawo macala abandakanya ukufa komuntu obegcinwe amaphoyisa noma ngenxa yezenzo zamaphoyisa. I-ICD ingaludlulisela emaphoyiseni udaba ukuthi aphenye ngalo bese ilawula inqubekelaphambili.
Ekupheleni kophenyo i-ICD ingenza izincomo zokuthi kufanele yini kuthathwe izinyathelo zokubeka iphoyisa icala noma zokuliqondisa izigwegwe.
ngokuphakamisa ukwethemba amaphoyisa emizameni yawo yokuguqula insizakalo nokuthi athole ukuhlonishwa umphakathi; kanye nangokusiza ukuguqula insizakalo ibe yithimba elifanele futhi elithola ukuhlonishwa umphakathi ekuvimbeni nasekuqedeni ubelelesi.
Inhloso yalo msebenzi ukwenza ukuthi amaphoyisa acabange ngendima edlalwa yi-ICD ekuqinisekiseni ukuthi amaphoyisa ayawahlonipha amalungelo abantu.
Phetha ngengxoxo eyejwayelekile.
ngokuhlinzeka amaphoyisa ngokuwazisa kusesekude ngamaphoyisa ayinkinga noma angethembekile.
ngokuhlinzeka ngocwaningo ngokuphatha izikhalazo ngamaphoyisa ngobuqiniso nangokungenzeleli.
Yini okwethusa kakhulu ngombiko we-BBc ngesihluku samaphoyisa aseNingizimu Afrika kubasolwa ababanjiwe?
Ukushaya umsolwa olimele ngesidunu sesibhamu d Ukuhlikihlela isinqamu sogwayi ekhanda lomsolwa e noma ukuthi umphakathi waseNingizimu Afrika uyishayela ihlombe into enje.
Uma kuphenywa nganoma yikuphi ukuhlukunyezwa uphenyo kufanele lusheshe, lwenziwe ngabakwazi ukulwenza, lwenzisiswe, futhi lungenzeleli. Lesi yisisekelo sokuphatha okuqotho.
Isenzo sokuphatha esiqotho Isheduli 6, Ingxenye 232b yoMthethosisekelo.
b ngokwenqubo lesenzo sokuphatha esineqiniso noma yiliphi lamalungelo abo noma ukulindela okuthile ngokwempela kuthinteka noma kusengozini yokuphazamiseka c lokunikwa izizathu ezibhalwe phansi zezenzo zezobuphathiswa ezithinte noma yiliphi lamalungelo noma izintshiseko zabo ngaphandle kokuthi isizathu saleso senzo saziswe umphakathi wonke; kanye d nelesenzo sezobuphathiswa esinesisekelo mayelana nesizathu esikhishelwe sona lapho noma yimaphi kumalungelo abantu athintekile noma esabela ukuphazamiseka.
Lokhu kuchaza ukuthi kufanele kube nesizathu esiqotho nesibonakalayo sesenzo esithathiwe (Njengokumiswa emsebenzini, ukuqondiswa izigwegwe, ukwedluliselwa kwenye indawo, ukukhushulwa esikhundleni, njll).
Lokhu kuchaza ukuthi zonke izenzo zokuphatha kumele zibe buqotho ngokwenqubo. Lokhu kusho ukuthi kufanele kuthotshelwe imithetho yobulungiswa bemvelo.
linikwe ithuba lokuchaza ngecala lalo; futhi laziswe ngokuphelele ngezizathu zezenzo zobuphathiswa (izinyathelo zokuqondiswa kwezigwegwe).
bacabangisise ngamaqiniso, hhayi ngemizwa yabo, ngokwethembeka, kanye ngokungenzeleli.
Ukuqeqesha kungaba enye yezinyathelo zokubhekana nokuhlukunyezwa kwamalungelo abantu?
Balula ukuhlukunyezwa kwamalungelo abantu owazi ngakho.
Inhloso yalo msebenzi ukufingqa iseshini nokuphendula noma yimiphi imibuzo esekhona.
Imibuzo ingasiza ngokuthi ihole inqubo futhi kutholakale nokuthi yikuphi okungakabhekwana nakho.
Kufanele lenzenjani iphoyisa uma libona kuhlukunyezwa amalungelo abantu?
Kungenzekani kwiphoyisa elihlukumeza amalungelo abantu?
Ukwehluleka ukuhlonipha amalungelo abantu kungaba nalo mphumela olandelayo: Ukuqondiswa kwezigwegwe 2.
Okunikezwayo kokufunda 7.
Kufanele lenzenjani iphoyisa uma libona kuhlukunyezwa amalungelo abantu?
Kungenzekani uma iphoyisa lihlukumeza amalungelo abantu?
Ukuthuthukisa ukuziphatha okuyikho kwamaphoyisa.
Izinsizakalo zamaPhoyisa aseNingizimu Afrika eziguqukile ezihambelana nomoya kanye nenhloso yoMthethosisekelo.
Ngokuphatha izikhalazo ngamaphoyisa ngeqiniso nangokungenzeleli.
Yiluphi uhlobo lwezikhalo ebhekene nalo i-IDC.
Nokufa komuntu obegcinwe amaphoyisa noma ngenxa yezenzo zamaphoyisa.
Nokubandakanyeka kwamalungu amaphoyisa ezenzweni zobelelesi ezinjengokubamba inkunzi, ukweba noma ukushaywa komuntu.
Nezenzo noma ukuziphatha kwamaphoyisa okwenqatshwa yiNqubomgomo yamaPhoyisa, njengokunganaki umsebenzi noma ukwehluleka ukuthobela Imithetho Yokuziphatha Kwamaphoyisa.
<fn>zul_Article_National Language Services_IBHUKUSICHAZI ELINIKEZA ULWAZI.txt</fn>
Lelibhukusichazi lilungiswe ngokuhambelana nesigaba- 14 soMthetho wesi -2 wokuphakamisa ukutholakala kolwazi ka -2000 ("UMthetho"). Liqukethe imininingwane nge-SAMSA kanye nendlela yokufaka isicelo sokuthola irekhodi.
Umthetho wesi -5 Weziphathimandla Zezokuphepha Olwandle ka -1998 wamisa i- SAMSA ngo Apreli ka- 1998. Sinomsebenzi wokubika ku Ngqongqoshe Wezokuthutha, okhetha ibhodi lethu futhi amukele uhlelo lwethu lonyaka lwebhizinisi. Ibhodi likhetha Umphathi wethu omkhulu wehhovisi (CEO), obhekene nomsebenzi wezobumenenja nokuhlela.
Inhloso yethu ngukuqinisekisa ukuphepha kwempilo kanye nezimpahla olwandle, ukuvikela nokugwema ukuthi imvelo yolwandle ingcoliswe yimikhumbi, kanye nokukhuthaza intshiseko yezolwandle e Riphabhulikhi.
Iziboniso zemisebenzi yethu zimbandakanya: Ukubhaliswa nokukhipha ilayisensi yemikhumbi; ukuhlola imikhumbi nokuyikhiphela izitifiketi; ukuqeqesha abasebenzi basolwandle nokubakhiphela izitifiketi; nokugwema ukungcola kolwandle.
Isigaba 10 soMthetho sifuna ukuthi Ukhomishana Wezamalungelo esiNtu e-Ningizimu Afrika akhiphe isiqondisi esinemininingwane enomqondo edingwa umuntu ukuze asebenzise noma avikele noma yiliphi ilungelo ngokoMthetho.
Uma ufisa ukubona irekhodi elimaqondana nanoma yimuphi wale mikhakha engenhla, kufanele ugcwalise ifomu yokucela exhunyelwe kulelibhuku-sichazi (kepha bona isigaba 7 kule kulelibhuku-sichazi).
Kufanele uhambise ifomu yakho oyigcwalisile, kanye nemali yokufaka isicelo neyokubambisa (uma ikhona), uyihambise ehhovisi lokwazisa kwikheli leposi, kwifeksi noma kwikheli le-e-meyili elibhaliwe kwisigaba 2 salelibhuku-sichazi.
Nekheli lakho leposi kumbe inombolo yefeksi.
Uma isicelo osifakile usifake ngoba ucelela omunye umuntu, kufanele ufake ubufakazi obanele nobugculisayo ukukhombisa igunya onalo ukuthi ungamfakela isicelo.
Kubalulekile ukuqonda ukuthi ukutholakala kwerekhodi akusiyona nje into emane izenzekele nanokuthi kuyisidingongqangi ukuthi uzigcine zonke izidingongqangi zomThetho omaqondana nesicelo sakho. Uyokwaziswa ukuthi siphumelele yini noma cha isicelo sakho ngendlela leyo oyalele ngayo kwifomu yakho.
Noma ngubani angasifaka bukhoma isicelo uma engakwazi ukufunda nokubhala noma uma ekhubazeke ngendlela yokuthi angakwazi ukugcwalisa ifomu. Kwizimo ezifana nalezo umsebenzi wasehhovisi uyoligcwalisa ifomu futhi anikezele usizo oludingekayo.
Nemali ekhokhelwa ukuthola irekhodi eyimali ebalwa ngokubhekelela izindleko zokukhiqiza, uphando kanye nesikhathi sokulungiselela kanye nezindleko, zokuposa.
Lapho umphathi wethu wehhovisi ethola isicelo sakho sokuthola irekhodi, uyokucela (uma ungeyena ozicelele) ukuthi ukhokhe imali emisiwe yesicelo ngaphambi kokuthi kuqhutshekwe nokubheka isicelo sakho. Ngaphezu kwalokho, uma isicelo sakho samukeliwe, uyocelwa ukuthi ukhokhe imali yokuthola irekhodi: lemali ekhokhwayo yengama uphenyo, ukukhiqiza kanye namalungiselelo, kanye nesikhathi esidingekayo esingaphezu kwamahora amisiwe okufuna nokulungisa irekhodi ukuze likhishwe, sekuhlangene namalungiselelo okuthi litholakale ngendlela oyifisayo. Kungenzeka ukuthi ucelwe ukuthi ukhokhe idiphozithi ngaphambi kokuthi uthole irekhodi: lediphozithi iyingxenye yenani lemali ebekiwe yokucela irekhodi kanti iyabuya uma isicelo singaphumelelanga.
Lemikhakha yolwazi elandelayo itholakala kalula ukuthi ihlolwe, ithengwe noma ikopishwe ngomshini, noma itholakale mahhala.
Asinazo izinhlelo zakwa-SAMSA ezibekiwe zokubandakanya umphakathi ukuze umphakathi ukwazi ukuba nomthelela lapho kumiswa imithethomgomo, noma lapho kuqhutshwa imisebenzi. Noma kunjalo, isigaba-11 somThetho weziPhathimandla zezokuPhepha Olwandle eNingizimu Afrika onguNombolo- 5 ka- 1998 ubeka ukuthi u-SAMSA makathintane nalabo abathintekayo lapho kufanele, lapho eqhuba umsebenzi wakhe. Lokhu sikwenza ngezindlela ezahlukene, njengokuthi silandele izaziso ezifanelekile nemibono eyinqubo lapho kuhlongozwa umthetho wasephalamende. Uma kukhona onovo maqondana nodaba oluthize, bamukelekile ukuthi bathintane nenhloko-hhovisi nanoma yiliphi ihhovisi eliseduzane.
Asinalo uhlelo lokudlulisela izikhalazo ngaphakathi. Lokhu kusho ukuthi uma kwenzeka umphathi-hhovisi wethu esenqaba isicelo sakho, futhi unesikhalazo ngaleso sinqumo, kuyomele ulandele inqubo yesikhalazo ngokwangaphandle.
Uma unesikhalazo ngokwenqantshwa kwesicelo sakho ngumphathi-hhovisi wethu, unelungelo lokufaka isicelo enkantolo zingakapheli izinsuku ezingama- 30. Umuntu oseceleni othintekayo ngenxa yalokhu kwenqaba naye angenza kanjalo.
Isicelo samukelwe ngu: (bhala isikhundla, igama nesibongo sikamphathi-hhovisi/ noma iphini lakhe) mhla...
Inkokhelo yesicelo (uma ikhona): R...
Idiphozithi (uma ikhona): R...
Inkokhelo yokubheka: R...
B. Imininingwane yocela ukuthola irekhodi a Imininingwane yocela ukuthola irekhodi kumele inikezwe lapha ngezansi.
b Ikheli/nenombolo yefeksi kwiRiphabhulikhi lapho kumele kuthunyelwe khona imininingwane, kumele inikezwe.
c ubufakazi begunya lokufaka isicelo, uma kunesidingo, mabufakwe.
Amagama aphelele nesibongo:...
Igunya lokufaka isicelo, uma sicelelwa omunye umuntu:...
Amagama aphelele nesibongo:...
D. Imininingwane yerekhodi a Nikeza imininingwane ephelele yerekhodi elicelwayo, okubala inombolo yenkomba uma uyazi, ukuze irekhodi likwazi ukutholakala.
b Uma isikhala esihlinzekiwe singeneli, qhubeka kwelinye ikhasi oyolifaka ulixhumele kulelifomu. Ofaka isicelo makawasayine wonke amanye amakhasi awafakile.
Ukuchazwa kwerekhodi noma ingxenye yalo:...
Inombolo yenkomba, uma ikhona:...
Noma yimiphi eminye imininingwane yerekhodi:...
E. Imali ekhokhwayo a Isicelo sokuthola irekhodi ngaphandle kwaleso serekhodi elinemininingwane yakho, siyobhekwa kuphela ngemuvai kokukhokhwa kwemali yesicelo.
b Uyokwaziswa ngenani lemali omele ukuyikhokha.
c Inani lemali ekhokhelwa ukuthola irekhodi liyoya nendlela leyo elifuneka ngayo kanye nesikhathi esidingekayo sokulifuna nokulilungisa irekhodi.
d Uma ungoxolelekayo ekukhokhweni kwanoma iyiphi imali, bhala izizathu zokuxoleleka kwakho.
Uma ungakwazi ukufunda ngoba ukhubazekile, libheke noma ulilalele irekhodi ngendlela leyo ehlinzekiwe ko 1 kuya 4 ngezansi, yisho ukukhubazeka kwakho nanokuthi ufuna ukuilthola ngasiphi isimo irekhodi.
a Ukusigcina isicelo sakho sokufuna irekhodi ngesimo leso osicelile kuyoya ngokuthi irekhodi lelo litholakala ngasiphi isimo.
b Ukuthola irekhodi ngendlela eceliwe kungase kwenqantshwe kwizimo ezithile. Uma kunjalo, uyokwaziswa uma irekhodi uyolikhishelwa ngesinye isimo.
c Imali ekhokhelwa ukuthola irekhodi, uma ifuneka, indlela elifuneka ngayo nayo iyoba nomthelela..
Uma ucele ikhophi noma irekhodi eliqoshiwe (ngenhla), ufisa ukuthi le khophi uyithunyelwe ngeposi?
Qaphela ukuthi uma irekhodi lingatholakali ngolwimi oluqokayo, lingase likhishwe ngolwimi olutholakalayo.
Ukhetha luphi ilwimi lokukhipha irekhodi?
Uyokwaziswa ngencwadi ukuthi siphumelele yini noma cha isicelo sakho. Uma ufisa ukwaziswa ngenye indlela, ytichaze leyo ndlela ukuze sikwazi ukusigcina isicelo sakho.
Ungafisa ukwaziswa kanjani ngesinqumo esimayelana nokucela kwakho irekhodi?
Isayinwe e mhla ...osukwini...20...
<fn>zul_Article_National Language Services_IBHUKWANA LEKHOMISHINI YEMISEBENZI KAHULUMENI (2000).txt</fn>
IKhomishini Yemisebenzi Kahulumeni The Public Service Commission PSC iyisikhungo somphakathi esizimele nesizicabangela ngokwaso, esakhiwe ngokweSigaba 196 soMthethosisekelo weRiphablikhi yaseNingizimu Afrika, 1996. I-PSC inikezwe umsebenzi kanye namandla, kokunye, okuphenya, okuqapha kanye nokuhlola inhlangano kanye nokuphatha imisebenzi kaHulumeni. Leli gunya libandakanya ukuhlolwa kwempumelelo, noma ukungabi bikho kwezinhlelo zikaHulumeni. Okuxhunywe kula mandla ashiwo ngenhla, i-PSC inesibopho sokukhuthaza izindlela zokuqinisekisa ukusebenza ngempumelelo nakahle kweMisebenzi kaHulumeni kanye nokukhuthaza amagugu kanye nemigomo yokuphathwa komphakathi njengoba kubekwe kuMthethosisekelo kuyona yonke Imisebenzi kaHulumeni.
IKhomishini ithola igunya layo kusigaba 195 no-196 soMthethosisekelo, 1996. Isigaba 195 sibeka amagugu kanye nemigomo ebusa ukuphathwa komphakathi okufanele ikhuthazwe iKhomishini.
Izinga eliphezulu lokuziphatha okuhle ngokomsebenzi.
Ukuphathwa komphakathi okusekelwe entuthukweni.
Imisebenzi kufanele inikezwe ngokungabandlululi, ngobuqotho, ngokulingana kanye nokungenzeleli.
Kufanele kuphendulwe ezidingweni zabantu, futhi umphakathi kufanele ukhuthazwe ukuzibandakanya ekwenziweni kwenqubomgomo.
Kufanele kuphendulwe ngokuphathwa komphakathi.
Ukwenzela izinto obala.
Ukutshalwa kokuphathwa kwabantu okuhle kanye nemisebenzi yokuthuthukisa imisebenzi.
Ukuphathwa komphakathi okumele wonke umuntu okunomsebenzi wokuqasha kanye nokuphatha abasebenzi ngokwamakhono, ukucabanga okuzimele, ubuqotho, kanye nokubuyisela esimeni esilungile ukungalingani kwesikhathi esedlule.
Ukukhuthaza amagugu kanye nemigomo yokuphathwa komphakathi eshiwo esigabeni 195 soMthethosisekelo, 1996 eMisebenzini kaHulumeni yonke.
Ukuphenya, ukuqapha kanye nokuhlola inhlangano, ukuphatha kanye nokusebenza kwabasebenzi beMisebenzi kaHulumeni, ikakhulukazi ukubambelela kumagugu nasemigomeni eshiwo kusigaba 195, kanjalo nasezinqubeni zemisebenzi kaHulumeni.
Ukululeka izingxenye zikahulumeni kuzwelonke nasezifundazweni maqondana nemisebenzi yabasebenzi.
Ukubika ekutholile kanye nezincomo okungenani kanye ngonyaka kuSishayamthetho sikaZwelonke noma kuzishayamthetho zezifundazwe njengoba kwenzeka.
Ukubika izindaba ezikhathazayo zomsebenzi eziphuthumayo kuziphathimandla ezifanele eziphethe.
Ukuphenya izikhalazo zabasebenzi bese wenza iziphakamiso zamakhambi afanele.
Ukwenza ngcono ukuphatha kanye nokwenziwa komsebenzi.
IKhomishini yakhiwa ngokwesigaba 196 soMthethosisekelo weRiphablikhi yaseNingizimu Afrika, 1996. Umthethosisekelo ufuna iKhomishini Yemisebenzi kaHulumeni eyodwa eNingizimu afrika enamalungu ayishumi nane, abahlanu kuwo abakhethwe ngumongameli ngesiphakamiso seSishayamthetho sikaZwelonke, kanti ilungu elilodwa lesifundazwe ngasinye liqokwe uNdunankulu Wesifunda. IKhomishini iyaziphendulela kuSishayamthetho sikaZwelonke okufanele ibike kuso okungenani kanye ngonyaka. Kufanele futhi ibike ngemisebenzi yaso ezifundazweni kuziShayamthetho zeziFundazwe.
Ngokuvumelana noMthethosisekelo njengoba kushiwo ngenhla, i-PSC inoKhomishani abayi-14: OKhimishani aba-5 abasePitoli kanye noyedwa esifundazweni ngasinye. I-PSC yesekwe yiHhovisi leKhomishini kaHulumeni, eliphethwe nguMqondisi Jikelele, (ongumsebenzi Wokubheka Amabhuku ezimali), nehhovisi layo eliyinhloko ePitoli kanye nehhovisi lesifunda elilodwa esifundazweni ngasinye. La mahhovisi asebenza njengesizinda soKhomishani abasezifundazweni futhi aphethwe Abaqondisi bezifunda, ngokusizwa abasebenzi abambalwa. Amaqhaza athize kanye nemisebenzi ebalulekile yashiwo kumahhovisi ezifunda.
Amalungu eKhomishini aqokwa ngumongameli, kusukela ngomhla ka-1 Januwari 1999. Kodwa-ke ukuqala kweKhomishini imisebenzi esemthethweni kwephuza kwaze kwaqala ngoJulayi 1999 ngenxa yobunzima bemithetho kwezinye izinto zoMthetho Ochitshiyelwe zeMithetho Yemisebenzi kaHulumeni, 1997.
Ngomhla ka-1 Julayi 1999, uMthetho Ochitshiyelwe weMithetho Yemisebenzi kaHulumeni, 1997 kanye nesigaba somthetho weKhomishini Yemisebenzi kaHulumeni, 1997, kanye nokuqedwa kweKhomishini yoMthetho Wokuphatha, 1984, kwaqala ukusebenza, okwenza ukuthi iKhomishini isebenze ngokugcwele.
NoKhomishani Mgijima wangena esikhundleni sikaKhomishani Vusi Mavuso owesula esikhundleni sakhe..
Isakhiwo senhlangano ye-PSC sakhiwe salandela izinhloso zesu laso kwase kulandela imikhakha yaso yokusebenza.
Umsebenzi wekhomishani uhlelwe emikhakheni yawo eyisithupha yokusebenza kanye nomkhakha okugxilwe kuwo ombili wokwengeza njengoba kushiwo ephuzwini 1 ngenhla.
Ukuphatha - kubhekela ukuphatha jikelele kanye nokwezezimali; ukuphatha abasebenzi kanye nokunikezela ngezinto kubasebenzi; kanye nokunikezela ngemisebenzi yomthetho kanye nolunye usizo lokweseka olusetshenziswa ukwakha inqubomgomo.
Igatsha: Ukuphathwa Kwabantu Emsebenzini kanye nobudlelwane Emsebenzini - Leli gatsha lenza ukuthi iKhomishini yenze imisebenzi yayo maqondana nokuphathwa kwabantu emsebenzini; ukuqapha ubudlelwane emsebenzini; kanye nemithetho yemisebenzi ngempumelelo.
Igatsha: Ukubusa Okuhle kanye noKwenziwa Komsebenzi - Leli gatsha lisebenzisa igunya leKhomishini ngokuphatha kokuqapha kanye nokuhlola; ukwenza ngcono ekwenziweni komsebenzi; ukuziphatha kahle ngokomsebenzi kubasebenzi bakahulumeni kanye namasu okubhekela izingozi emisebenzini kaHulumeni.
Ikhomishini Yemisebenzi Kahulumeni: Amaphepha ethulwa oKhomishani kanye namarekhodi emihlangano yokufundisana kanye nezingqungquthela abaye kuzo.
Amaminithi ayo yonke imihlangano yabaphathi.
Imibhalo yamathenda evela kubanikezeli bempahla.
Izivumelwano nabanikezeli bempahla.
nokuphenya izikhalazo kanye nokukhononda ezifakwe abasebenzi bakahulumeni kanye nezincomo zokulungisa okufanele eminyangweni kazwelonke kanye nezifundazwe.
nokuphenya ukukhononda okuphathelene nezicelo ezifakwe abasebenzi kanye nokuphathwa komphakathi.
Nocwaningo ngezindaba eziphathelene nomsebenzi wabasebenzi abangabantu ozwakalayo eMisebenzini Kahulumeni.
nokuphenya, nokuqapha kanye nokuhlolwa kwezinqubomgomo nemisebenzi yabantu.
nokuqapha kanye nokuhlolwa kwezimo zokusebenza kanye nokuphathwa kokwenza umsebenzi kweziNhloko zoMnyango.
njengokuqapha kanye nokwazisa ngokungqubuzana kothando lomsebenzi kubaphathi kanye nokunakekela uhlaka lokudalula ezezimali; kanye nokukhuthaza kanye nokuhlola ukusebenza okungcono kunakho konke ekubhekeleni izingozi.
nokulwa nenkohlakalo eMisebenzini kaHulumeni ngokusebenzisa uphenyo olukhethiwe; kanye nokufaka isandla ekulweni nenkohlakalo kuzwelonke.
Ukwenziwa ngcono Kokuphatha kanye Nokwenziwa Komsebenzi: izindaba eziphathelene nokuphenya, nokuqapha kanye nokuhlola imisebenzi yokuphatha kanye nokwenziwa komsebenzi eMisebenzini kaHulumeni.
ukukhuthazwa kokusetshenziswa kwezinsizasidingo kahle, ngokonga nangempumelelo; kanye nokubambelela ezinqubeni ezisebenzisekayo eMisebenzini Yomphakathi.
Nocwaningo ngezindaba eziphathelene nomsebenzi ozwakalayo wabasebenzi abangabantu eMisebenzini kaHulumeni.
Akukho saziso esesike sashicilelwa maqondana nezigaba zamarekhodi e-PSC/OPSC, atholakalayo ngaphandle kokuthi umuntu afake isicelo sokuwathola ngokwenqubo YoMthetho Wokukhuthaza Ukutholakala Kolwazi. Nakuba kunjalo, yonke imibiko eshicilelwe neyethulwe ePhalamende, kanjalo namarekhodi akuwebhsayithi ye-PSC, www.psc.gov.za, ayatholakala ukuthi uwabheke noma uwadlulisele kukhompyutha ngaphandle kokwenza isicelo ngokomthetho oshiwo.
ocelayo uhlangabezana nazo zonke izidingo zenqubo eziseMthethweni eziqondene nesicelo sokuthola lelo rekhodi; futhi nokuthola lelo rekhodi akwaliwe ngenxa yokwenqatshelwa okushiwo eMthethweni.
Umuntu ocelayo kufanele asho ukuthi ufuna ikhophi yerekhodi yini noma ufuna ukuza azolibheka ehhovisi lesikhungo somphakathi (PSC/OPSC). Noma-ke, uma irekhodi kungesiwo umbhalo osephepheni, ungabhekwa efomini eliceliwe, uma kwenzeka.
Uma umuntu ecela irekhodi ngesimo esithile (isib. ikhophi yephepha, ikhophi ye-elekhtronikhi, njll) kufanele alithole ngaleso simo alicela ngaso, ngaphandle uma ukwenza njalo kuyophazamisa ngokungenangqondo ukusebenza kwesikhungo esithintekayo (PSC/OPSC), noma kulimaze irekhodi, noma kuphazamise ilungelo lokushicilela okungesilo elikahulumeni. Uma ngenxa yezizathu ezizwakalayo ukutholakala kwerekhodi kungeze kwanikezwa ngesimo leso ocelayo asifunayo kodwa linikezwe ngesinye isimo, ngakho-ke imali kufanele ibalwe ngokwale ndlela ocelayo aqale wacela ngayo.
Uma ngaphezu kwempendulo ebhaliwe esicelweni serekhodi, ocelayo efuna ukutshelwa ngesinqumo ngenye indlela, isib. ucingo, lokhu kufanele kukhonjiswe.
Uma umuntu ocela ulwazi ecelela omunye umuntu, kufanele akhombise ukuthi umcelela ngaphansi kwaliphi igunya lokusebenza.
Uma ocelayo engakwazi ukufunda noma ukubhala, noma ekhubazekile, isicelo kufanele-ke senziwe ngomlomo. Umsebenzi wezokwazisa kufanele agcwalise ifomu lowo muntu ocelayo bese emnikeza ikhophi yefomu egcwalisiwe.
Kunezinhlobo ezimbili zezimali okufanele zikhokhwe ngokomthetho, yilezi: imali yesicelo kanye nemali yokutholakala kolwazi (yokwaziswa ngesinqumo sokuvunywa kokutholakala).
Umuntu ocela ukuthola irekhodi elinolwazi ngaye akudingeki ukuthi akhokhe imali yesicelo. Omunye nomunye umceli kufanele ayikhokhe imali yokucela engama-R35 (ekhokhwa ezikhungweni zomphakathi).
Umsebenzi wezokwazisa kufanele azise ocelayo (ngaphandle kocela okuqondene naye) ngesaziso, esidinga ukuthi ocelayo akhokhe imali yokucela enqunyiwe (uma ikhona) bese eyidiphozitha (uma ikhona) ngaphambi kokuba sisetshenzwe isicelo.
Ocelayo angafaka isikhalo sangaphakathi, lapho sifanele khona, noma isicelo enkantolo ephikisana nethenda noma nokukhokhwa kwemali yokucela.
Emva kokuba umsebenzi wezokwazisa esenze isinqumo ngesicelo, kufanele ocelayo aziswe ngaleso sinqumo ngendlela afune ukwaziswa ngayo.
Uma ocelayo enikeziwe kufanele kukhokhwe enye imali yokukhishwa kanye nokufunwa nokulungiswa kwanoma yisiphi isikhathi esishiwo esingaphezulu kwamahora ashiwo okufuna kanye nokulungisela irekhodi ukuthi lidalulwe.
Ukutholakala kwerekhodi kuyogodlwa kuze kube ocelayo useyikhokhe yonke imali efunekayo.
Imisebenzi ye- PSC/OPSC, njengoba kushiwo ku-1, ingale ndlela yokuthi amaklayenti ayo isiShayamthetho sikaZwelonke, iziShayamthetho zezifundazwe, neminye iminyango kaHulumeni kanye nezikhungo/izinhlangano zomphakathi futhi aziyenzi noma imiphi imisebenzi etholakalayo emphakathini. Kodwa-ke olunye ulwazi ngemisebenzi kaHulumeni, njengesikhundla semisebenzi kahulumeni kanye nocwaningo lokwaneliseka kwezakhamuzi ngemisebenzi kaHulumeni, kungatholakala Emisebenzini Yokuxhumana Nokwazisa: Bend@opsc.gov.za.
I-PSC iqapha futhi ihlole izinhlelo zemisebenzi kaHulumeni ngenhloso yokunikezela izeluleko, nalapho kudingeka khona yenze uphenyo lokuthola izindlela zokwenza ngcono komsebenzi emisebenzini kaHulumeni.
ukuhlola ukusebenza kwenhlangano kanye nokuhlela ukunikeza izeluleko ezinhlokweni zeminyango kanye nabaholi bezepolitiki ukuthi lezi zindawo ezimbili zingenziwa kanjani ngcono; kanye nokuhlolwa kwezinhlelo nezindlela ezibandakanya ukuhlola okujulile kokufaneleka kwezinhlelo nezindlela, impumelelo nokusebenza kahle kwezinhlelo nezindlela kanjalo nokulungisa kanye nokwenza izinhlelo nezindlela.
I-PSC yenza ukuhlola okuningi okwahlukene okuvela okuphelela emibikweni eyethulwa kusiShayamthetho sikaZwelonke, Isishayamthetho sezifundazwe, kanye neminyango ngayinye.
Noma nini lapho kudingeka, i-PSC iza nemithetho kanye neziqondiso ezingasiza ukwenza ngcono ukubusa kanye/noma ukwenziwa komsebenzi emisebenzini kaHulumeni. Kwesinye isikhathi imithetho ekhona kanye neziqondiso/nezinqubomgomo ziyabukezwa ukuthi zifaneleke ezinguqukweni zemisebenzi/zokuhlela emisebenzini kaHulumeni.
Zikhona lezi zinqubo ezilandelayo ukuthi abantu babike noma balungise izenzo ezisemthethweni okuthiwa azilungile, azifanele noma azilandeli umthetho noma zeqiwe i-PSC/OPSC noma esinye sezisebenzi zayo.
Amakhambi ezenzweni noma ekwehlulekeni ukuthatha izinyathelo ngokomthetho Wokukhuthaza Ukutholakala Kolwazi: isiphathimandla sokudlulisa izikhalo ngaphakathi ngenhloso yalo Mthetho Usihlalo weKhomishini Yemisebenzi Kahulumeni (isigaba 74 - 77). Emva kokusebenzisa onke amakhambi okukhalaza angaphakathi, kungafakwa isicelo enkantolo (isigaba 78 - 82).
Umsebenzi kaHulumeni angafaka isikhalo noma ukukhononda ukuthi kuphenywe iKhomishini Yemisebenzi Kahulumeni maqondana nesenzo esisemthethweni noma ukweqiwa kwaso (isigaba 35 soMthetho Wemisebenzi Kahulumeni, 1994). Imithetho yokuthi usifaka kanjani isikhalazo/ukukhononda yashicilelwa kuGazethi kaHulumeni 23635 yomhla ka-19 Julayi 2002.
Umuntu angafaka isikhalazo kumhloli wemisebenzi maqondana nanoma yikuphi ukuphazanyiswa kweMithetho Eyisisekelo yoMthetho Wezemisebenzi, 1997 Umthetho No. 75 ka-1997 - isigaba 781a, noma Umthetho Wokulingana Emsebenzini, 1998 Umthetho No. 55 ka-1998 - isigaba 34e.
Umuntu angafaka isikhalazo kuMvikeli Womphakathi maqondana nesenzo somsebenzi okusolwa sengathi asikho emthethweni noma esingalungile noma ukweqiwa Umthethosisekelo kanye noMthetho Womvikeli Womphakathi, 1994 Umthetho No. 23 ka-1994.
Ukuze uvikeleke ekujezisweni ngenxa yokudalula okuqondene nokuziphatha okungekho emthethweni noma okungalungile komqashi noma omunye osebenza naye, lowo muntu angalandela izinqubo zokudalula kuMthetho Wokudalula Okuvikelekile, 2000 (Umthetho No. 26 ka-2000).
Ukusetshenziswa kwezinye izixazululo zomthetho ezinjengezinqubo zesikhungo zokubukeza komthetho kwesenzo sokuphatha ngokomthetho Wokukhuthaza Ubulungiswa Bokuphatha, 2000 (Umthetho No. 3 ka-2000).
Umuntu angacela izizathu zesenzo sokuphatha ngokoMthetho Wokukhuthaza Ubulungiswa Bokuphatha, 2000 (isigaba 5).
Umuntu angacela ukuthola amarekhodi omnyango kaHulumeni noma esinye isigungu somphakathi ngokoMthetho Wokukhuthaza Ukutholakala Kolwazi, 2000 (isigaba 11).
Umsebenzi wemisebenzi kaHulumeni, ekwenzeni imisebenzi yakhe, unesibopho ngokoMthetho Wokuziphatha kwabasebenzi bakahulumeni ukubika kuziphathimandla ezifanele, ukukhwabanisa, inkohlakalo, ukuqasha ngokobuhlobo, ukungaphathi kahle kanye nezinye izenzo eziyicala noma ezibandlululayo kulokho okuthandwa umphakathi. Umsebenzi ohlulekayo ukuhambisana nalokhu, unecala lokungaziphathi kahle. (Izimiso zomthetho B.3 kanye ne-C.4.10 yeSahluko 2 yeZimiso Zomthetho Zomsebenzi Kahulumeni, 2001).
Umsebenzi wawo wonke umqashi kanye nomsebenzi wokudalula ubugebengu kanye nanoma yikuphi ukuziphatha okungalungile emsebenzini nakho kuqinisa Umthetho Wokudalula Okuvikelekile, 2000 (Isendlalelo).
Imisebenzi yeKhomishini Yemisebenzi Kahulumeni (ezepolitiki) kanye neHhovisi leKhomishini Yemisebenzi Kahulumeni (elokuphatha) ahlangene kakhulu ngezinhloso zalo Mthetho, i-PSC kanye ne-OPSC zingeze zabukwa njengezikhungo ezahlukene. Kahle hle, i-OPSC iyingalo yomsebenzi wokweseka ye-PSC kanti ngokunjalo-ke, angeke zize zibonwe njengezikhungo zikahulumeni ezahlukene okufanele zihloniphe amalungiselelo eSigaba 14 (a) somthetho.
<fn>zul_Article_National Language Services_IBHUKWANA LOKHIMISHINA ABAFUNGISAYO.txt</fn>
Inhloso yaleli bhukwana ukuqondisa abaholi bendabuko emsebenzini wabo wokubhekela ukuthi ukwenziwa kobulungiswa kutholakala kakhudlwana uma besebenza njengokhomishina abafungisayo kanye nokubeka izinqubo okufanele zilandelwe ekuphathweni kwesifungo noma kokuqinisekiswa, ukuthathwa kwesifungo esisemthethweni noma esiqinisekisiwe kanye nokufakaziswa kwemibhalo.
a Amandla okubopha ngaphandle kwencwadi yemvume: umuntu owenza noma ozama ukwenza ubugebengu; ocabanga ukuthi weqile noma ozame ukweqa ekuvalelweni komthetho; umuntu ophethe impahla yokugqekeza izindlu kanye/noma yokugqekeza izimoto; umuntu otholakala ephethe izinto okusolwa sengathi zebiwe noma zitholakale ngezindlela ezingathembekile; umuntu otholakale ebusuku ezimeni ezinesisekelo sokusola ukuthi umuntu wenze noma usezokwenza ubugebengu; umuntu osolwa ukuthi unezinkomo ezebiwe, njll. kanye b Amandla okusebenzisa incwadi yemvume yokubopha.
Bonke abaholi bendabuko bangabasebenzi abagcina ukuthula, ngakho-ke ngenxa yezikhundla zabo (ex officio) - bangokhomishina bokufungisa. Ngokwesikhundla sehhovisi - ukhomishina wokufungisa umuntu okuthi ngenxa yehhovisi lakhe noma yesikhundla sakhe, avele abe ngukhomishina wokufungisa. Lapho abanye abantu kufanele bafake izicelo kuNgqongqoshe Wezobulungiswa kanye Nokwenziwa Komthethosisekelo ukuthi baqokwe njengokhomishina bokufungisa, lona akafaki sicelo. Lapho okhimishina bokufungisa abaqokiwe benikezwa izitifiketi zokuqashwa, ngokwesikhundla ukhomishina wokufungisa akasidingi isitifiketi, ngoba unesitifiketi sehhovisi noma lesikhundla akuso.
Ukhomishina ofungisayo uqokelwa indawo ethile futhi usebenza kuleyo ndawo aqokelwe kuyo. Iqhaza likakhomishina ofungisayo ukusiza amalungu omphakathi wendawo ngokubhekela ukufunga noma ukuqinisekisa noma ukwenza isaziso esifungelwe kunanoma yimuphi umuntu. Omunye umsebenzi kakhomishina wokufungisa ukuqinisekisa amakhophi emibhalo njengamakhophi aliqiniso lemibhalo yokuqala. Akukho mali ebizwayo ngokufungisa noma ngokuqinisekisa, ukuqinisekisa isaziso noma ukuqinisekisa umbhalo. Ukhomishina ofungisayo akavunyelwe ukubhekela isifungo noma ukuqinisekisa okuphathelene nodaba akaluthandayo nolumthintayo. Isizathu ukuthi umuntu oqinisekisa i-afidavithi kufanele kube ngumununtu ongenzeleli nongachemile maqondana nodaba oluku-afidavithi ukuze umuntu ofakazayo ezokhululeka kunoma yimuphi umthelela wesihloko esiku-afidavithi. Lo msebenzi owenziwa ukhomishina ofungisayo wenza ukuthi kungabi nasidingo sokuthi abantu bahambe ibanga elide beya eziteshini zamaphoyisa eziseduze noma ehhovisi likamantshi ukuthi bayothola usizo.
Uma umholi wendabuko, ngenxa yezinto okufanele azenze noma ngenxa yezinye izizathu, engakwazi ukusebenza njengokhimishina wokufungisa, unobhala noma nanoma yimuphi umholi womphakathi ogunyazwe umholi wendabuko, angaba ukhomishina ofungisayo waleyo ndawo, kuphela ngokuqokwa uNgqongqoshe Wezobulungiswa kanye Nokwenziwa Komthethosisekelo.
Amafomu okufaka isicelo (J5) ayatholakala ehhovisi lemantshi. Le fomu inamakhasi ayisithupha. Amakhasi amahlanu okuqala kufanele agcwaliswe ofaka isicelo kanti ikhasi lokugcina lidinga ukuthi ligcwaliswe imantshi ezokwenza izincomo ngesicelo. Ngokomthetho, lokhu kusho ukuthi ofake isicelo uzoba nezingxoxo zemibuzo nemantshi, ezihlelwe uMabhalane Wenkantolo Yomphakathi. Lapho kungunobhala womholi wendabuko noma omunye umholi womphakathi ogunyazwe umholi wendabuko, kuyadingeka ukuthi kube nencwadi yokuncoma ebhalwe ngumholi wendabuko, ukuthi iphelezele isicelo. Imantshi izobe seyithumela ifomu yesicelo kanyekanye nencwadi yokuncoma kuMnyango Wezobulungiswa kanye Nokwenziwa Komthethosisekelo. Abasebenzi boMnyango Wezobulungiswa kanye Nokwenziwa Komthethosisekelo bazosibheka isicelo kuze kwenziwe isikhathi sokubonana yiPhini likaNgqongqoshe/uNgqongqoshe noma izithunywa zabo, okujwayele ukuthi kube ngamalungu oMnyango asezikhundleni eziphezulu. Isitifiketi sibe sesithunyelwa emuva kumantshi ozosidlulisela kumuntu ofake isicelo.
Umuntu ofakazayo (umuntu owenze i-afidavithi) angaya kukhomishina ofungisayo ephethe i-afidavithi, ayofunga noma eyoqinisekisa.
Ukuthi kukhona yini nanoma yikuphi ukuphikisana anakho ngokufunga okunqunywe umthetho; futhi iii Ukuthi ingabe ukufunga okunqunywe ngokomthetho ukubona njengokuwubophayo yini unembeza wakhe.
Ukufunga okunqunywe ngokomthetho kwenziwa ngokuthi ofungayo asho la mazwi alandelayo: "Ngiyafunga ukuthi okuqukethwe yilokhu okufungelwayo kuyiqiniso, ngicela uNkulunkulu angisize." Ofungayo uyocelwa ukuthi aphakamise isandla sakhe sokudla afunge.
Lapho ofungayo evuma ukuthi uyakuqonda lokhu okuqukethwe yilokhu akufungelayo futhi etshela ukhomishina ofungisayo ukuthi uyaphikisana nokufunga noma emtshela ukuthi akasiboni isifungo njengesibopho kunembeza wakhe, ukhomishina ofungisayo uyokwenza isiqinisekiso. Isiqinisekiso senziwa ngokuthi ofungayo asho la mazwi alandelayo: "Ngiyaqinisekisa ngempela ukuthi lokhu okushiwoyo kuyiqiniso."
Ofungayo kufanele asayinele lokho akufungelayo phambi kukakhomishina wokufungisa. Lapho ofungayo engakwazi ukubhala, kufanele lowo ofungayo afake uphawu ekugcineni kwamazwi afungelwayo. Uma ukhomishina wokufungisa ekungabaza ukungakwazi ukubhala kofungayo, uyodinga ukuthi lokhu kungakwazi kufakaziswe ezansi kwamazwi afungelwayo ngomunye umuntu othembekile.
Emva kokuba ofungayo esesayinile noma efake uphawu, ukhomishina wokufungisa uyofakazisa ukuthi ofungayo ukuvumile ukuthi uyakwazi futhi uyakuqonda okuqukethwe amazwi afungelwayo futhi asho INDLELA, INDAWO, kanye NOSUKU lokwenza isifungo. Ukhomishina wokufungisa uyosayina isifungo bese ebhala igama eligcwele kanye nekheli lomsebenzi ngezansi kwesignesha yakhe, futhi asho nesikhundla sakhe kanye nendawo lapho ebebebonanela khona noma ihhovisi akulo. "Ikheli lomsebenzi" kusho ikheli lendawo futhi hhayi ikheli lokuposa.
Izigxivizo esezilungile ziyatholakala ukuze zisize okhomishina bokufungisa ukuthi benze umsebenzi wesifungo noma wokuqinisekisa ngale kokubambezeleka. Ikhophi yombhalo okufanele ufakiziswe njengekhophi eyiqiniso yombhalo wokuqala, kufanele iqhathaniswe nombahlo wokuqala futhi kufanele kuqinisekiswe ukuthi imibhalo emibili, eqinisweni, iyefana. Uma ukhomishina wokufungisa eqinisekile ukuthi ngempela ikhophi iyikhophi eyiqiniso yombhalo wokuqala futhi akunazichibiyelo ezingagunyaziwe ezenziwe, ukhomishina wokufungisa kufanele abhale phansi ukuthi uyakufakazela ukuthi umbhalo uyikhophi eyiqiniso yombhalo wokuqala nokuthi akukho zinkomba zokuthi umbhalo wokuqala uke washintshiwa ngabantu abangagunyaziwe. Emva kwalokho-ke ukhomishina wokufungisa kufanele eleke ngesignesha futhi abhale igama, isikhundla, imininingwane yokumthinta kanye nosuku. Isigxivizo esesilungile siyatholakala ukuze kufakazelwe imibhalo.
Uma isifungo noma isiqinisekiso, singenziwanga ngendlela elungile njengoba kunquma umthetho, bese udaba luya enkantolo, i-afidavithi iyothathwa njengengelona iqiniso futhi ingaba nemiphumela enzima, njengokuthi nje emacaleni obugebengu, ingaholela ekutheni lowo omangalelwe aphume phambili.
Uma ukhomishina wokufungisa ebona ukuthi umuntu owenza isitatimende akathandi ukufunga, kufanele angafungisi. Kwake kwaba nesimo lapho owayemangalelwe owayeboshwe ngaphansi koMthetho Wokuvikeleka Ngaphakathi, okwathi emva kokuvalelwa egunjini lokuhlalisa umuntu ngamunye futhi aphenywe, waphoqelelwa yiphoyisa ukuthi afunge ngaphambi kukhakhomishina wokufungisa. Inkantolo yakubekela eceleni lokho kuboshwa kukammangalelwa lapho kutholakala ukuthi wayephoqelelwe ukuthi afunge phambi kukakhomishina wokufungisa.
Kuyicala ukwenza isitatimende esingamanga ku-afidavithi wazi ukuthi singamanga, isifungo esiqinisekisiwe noma sesizotha, noma esifungelwe, uma nje isitatimende sisembhalweni, iqiniso laso elifungelwe, eliqinisekisiwe, noma elishiwo ngaphambi komuntu onikezwe amandla ngumthetho ukuthi afungise noma enze izifungo eziqinisekiswe.
i ngokuhluleka ukusayina amazwi afungelwayo kanye nokubhala igama lakhe ngokugcwele kanye nekheli lomsebenzi ngezansi kwesignesha yakhe, kanye ii nokuhluleka ukusho isikhundla sakhe kanye nendawo lapho aqokelwe khona kanye nehhovisi akulo uma kungukuthi uqokwe ngokwesikhundla sakhe.
Isikhalo esiphikisana nokuboshwa saphumelela.
Ukhomishina wokufungisa oqinisekisa i-afidavithi kudingeka ukuthi angachemi, angenzeleli futhi azimele ehhovisi lapho kwenziwe khona i-afidavithi. Esimeni lapho ummeli esebenza njengokhimishina wokufungisa kumlingani wakhe, kwatholakala ukuthi akakwazi ukuzimela ngokuphelele futhi unothando. Inkantolo yayalela ukuthi i-afidavithi iqinisekiswe ukhomishina wokufungisa okwazi ukwenza umsebenzi wakhe kahle.
Uma amakhophi emibhalo engafakazisiwe njengamakhophi ayiqiniso ombhalo wokuqala, ukhomishina wokufungisa ofakazise leyo mibhalo, angazithola naye qobo esesenkantolo njengobekwe icala ngokusiza umuntu ukuthi akhwabanise noma njengofakazi onikeza ubufakazi ngemibhalo eyiphutha.
Izigxivizo esezilungele ukusetshenziswa ezisetshenziswa umholi wendabuko njengokhomishina wokufungisa, kanjalo noyinki odingekayo, angeke kulethwe uHulumeni. Lokhu kufanele kutholwe umholi wendabuko ngezindleko zakhe.
S v Bacela 1988 SA 665.
Ukuqokwa njengokhomishina ofungisayo: Isigaba 51 soMthetho Wezobulungiswa Bezokuthula kanye noKhomishina Bokufungisa, 1963 Umthetho No. 16 ka-1963.
iii Isikhundla sokhimishina bokufungisa ngokwesikhundla: Isigaba 6 soMthetho Wezobulungiswa Bezokuthula kanye noKhomishina Bokufungisa, 1963 Umthetho No. 16 ka-1963.
Ukuboshwa ngumgcini wokuthula ngaphandle kwencwadi yemvume: Isigaba 40 soMthetho Wenqubo Yobugebengu, 1977 Umthetho No. 51 ka-1977.
<fn>zul_Article_National Language Services_IBIKA (2004).txt</fn>
Eminyakeni yethu eyishumi yokuqala njengohulumeni wentando yeningi, sabhekisa amandla ethu kanye nemizamo yethu yokuhamba uhambo ukusuka kwezenhlalakahle ukuya ekuthuthukisweni kwezenhlalonhle njengokugudluza ukusetshenziswa kanye nezinkombandlela zenqubomgomo. Njengelizwe elisha siye sathuthukisa izinqubomgomo kanye nezihlaka zomthetho eziye zavula indlela yokwenza izinto yase isinikeza inkombandlela yokuthi singazethula kanjani izinsiza ebantwini abaphofu nabanokulimazeka njengoba bangebethu ngokusigunyaza kwabo.
Umnyango eminyakeni eyishumi edlule ubhekene ngqo ikakhulukazi nokuphepha kwezenhlalonhle, ekulimaleni kwezinye izinsiza zenhlalonhle. Ukugcwala kwebhajethi yokuphepha kwezenhlalonhle kube nomphumela wokuncishiswa nokunganakwa kwezinye izinsiza. Loku kube ngaphakathi kokunye nomphumela wesinsiza zokuvikela ezithuthukiswe ezingeni eliphansi kakhulu, imithombo engenele ukuninkeza ezinye izinsiza zenhlalonhle kwabahluphekayo, ukuphakanyiswa kwamaklhono kuzingcweti ezisemqoka, kanye nokuba necala kwezinhlangano zomphakathi wezwe ukunikeza izinsiza ngenxa yokunghabikhona kwemithombo. Loku kuye futhi kwaholela kukuvalwa kwezinhlangano ezinje kanye nokulahlekelwa ngabasebenzi bakwahulumeni, okwaba nomthelela omubi phezu kokunikezwa kwezinsiza.
Ukubhekana nalezi zinkinga Umnyango Wokuthuthukisa Ezenhlalondle kazwelonke waqalisa inqubo yokuthuthukisa InqubomgomoYemiklomelo Yezezimali kubanikezeli bezinsiza. Izehlakalo zempela zezwe zidinga ukuthi uhulumeni abuyekeze indlela enikezela ngayo imithombo yayo ukuqinisekisa ukuthi kukhona ukuhlukaniselana ngokulingana kwababebandlululwa esikhathini esedlule. Ukunikeza uikusebenza kwenqubomgomo, izifanekiso zokubheka izindleko zathuythukiswa nazo ngenhloso yoikubhekana nezindaba zamasu abanzi ezizosetshenziswa.
I-PFA ingeyodwa yezikhali ezingasetshenziswa ukuhambisa inguquko yako kokubili ukwethulwa kwezinsiza kanye nokuxhaswa ngezimali kwabanikezeli bezinsiza. Uhulumeni ngokusebenzisa uMnyango Wokuthuthukisa Ezenhlalonhle kumele ethule ngaloku kugunyazwa futhi siyazi ukuthi asikwazanga ukufinyelela lezi zinhloso kanye nezinjongo ngokwethu. Ngakho-ke sivule izimpiko zethu ukuqinisekisa ukuthi kunokusebenzisana, nokubambisana okukhulu kanye nokuhlanganyela Nezinhlangano Okungezona Ezikahulumeni (ama-NGO), Izinhlangano Ezesekwe Kwezenkolo (ama-FBO), Izinhlangano Ezesekwe Emphakathini (ama-CBO), izinhlangano eziyingxenye kahulumeni ikanye nezigaba samabhizinisi.
Kumele bnaxhaswe ngezimali ngokwanele bese kuba khona amazinga abekiwe okuthi baxhaswa kanjani ngezimali ukuhlanganisa izifundazwe. Izifanekiso Zokwenza Izindleko Zezinhlelo Zezinsiza Zenhlalonhle ziqinisekisa ukuthi kukhona ukubekwa kwamazinga kanye nokulingana ekunikezweni kwemithombo. Iziphakamiso ngokuphathelene nezinhlelo zokuxhasa ngezimali, ezichazwe ku-PFA zizawuqinisekisa ukuthi imithombo iqondiswa emiphakathini nasezinhlanganweni ezinezidingo kakhulu kanye nokuthi uhulumeni unikeza izinsiza ezithengekayo.
Ukulandela loku, uhulumeni wathuthukisa waphinde wavumela amathuluizi okuphatha kanye nemihlahlandlela yenqubo, ezakkha ingxenye yokwethulwa kwezinsiza ebanzi okumele ifundwe ngokuyihlanganisa Nenqubomgomo Yemiklomelo Yezezimali Nesifanekiso Sokwethula Izinsiza.
Njengohulumeni, asisoze sakhohlwa ukusebenza ngamandla ngokungakhathali kwemiphakathi yokwethula izinsiza. Sibone amaphrojekthi afana Nezinhlelo Ezandisiwe Zemisebenzi Yomphakathi (ama-EPWP), Izinhlelo Zokwehlisa Ubuphofu (ukubala nje ezimbalwa), eziletha umphakathi kanye nohulumeni endaweni eyodwa ekunikezweni kwezinsiza. Yilowo moya wokusebenzisana ozosisiza ukuthi sibone impulo engcono kanye nokubamba iqhaza kwabantu bethu kuyo yonke imikhakha yempilo. Izinsiza kanye neminikelo eyenziwa ngamavolontiya, abanikezeli bezinsiza bangasese kanye nezitho zomphakathi wezwe zidunyiswa kakhulu.
Kungenxa yemizamo yeqembu ukuthi singasho ngokuziqhenya ukuthi isisekelo sibekiwe, noma kukhona izinselele eziningi esibhekene nazo ukwenza ukunikezela okunomqondo kuzigidi zabaseNingizimu Afrika abanezidingo abalindele izinsiza zethu ngokuphelelwa ngamathemba.
Umnyango ufisa futhi ukukhumbulaabantu ngabanye kanye nezikhungo eziye zasiza ekuthuthukiseni lenqubomgomo, iminyango kumazinga esifundazwe, izitho zemiphakathi zezwe kanye nomphakathi ngeziphakamiso nemibono yawo. Ukuhlanganyela komnyango nezitho zomphakathi zezwe kiuhlala kuwuphawu olusemqoka kumizamo yokweseka ukusebenza ngokuphelele kanye nokufeza ukugunyazwa kwethu.
Uhulumeni namhlanje ubhekene nezinselele zokunikeza izinsiza eizngcono kakhulu ezingabakhona kwabahlupheka kakhulu kanye nabalimalayo ikuzigaba zomphakathi. Ngokomlando, izinsiza zezindaba zenhlalonhle zaziwumsebenzi ohlanganyelwe kahulumeni kanye nomphakathi wezwe, lapho uhulumeni kwakunguyena onikeza ukweseka ngezimali kuzinhlangano ngokuzixhasa. Izehlakalo zamanje zangempela zezwe zidinga ukuthi uhulumeni abuyekeze indlela anikezela ngayo imithombo yakhe ukuqinisekisa ukuthi kunikezelwa ngokulinganayo kulabo abababandlululwa esikhathi esedlule.
Imizamo yenziwe esikhathini esedlule ukuthuthukisa inqubomgomo yemiklomelo yezezimali kuma-NPO. Le nqubomgomo kodwa, ayizange ifinyelele kuzidingo zako kokubili uhulumeni nesigaba se-NPO. Kukhona manje isidingho esisheshayo sokuthuthukisa inqubomgomo ezakuqinisekisa ukuthi uMnyango uyakwazi ukwethula izinsiza kusithembiso sempilo engcono kubo bonke abantu.
Inqubomgomon yemiklomelo yezezimali ihlose ukuhlahla ukuphendulela kwezwe ekuxhasweni ngezimali kwabanikezeli bezinsiza kusigaba sokuthuthukisa ezenhlalonhle, ukuhambisa ngokushesha inguqu7ko kanye nokuqondisa kabusha izinsiza nemithombo, kanye nokuqinisekisa izinsizakalo ezinempumelelo nezisebenzayo kuzigaba zomphakathi ezintulayo neziphofu.
Inqubomgomo izimisele ukulunganisa ukufinyelela kumishani KoMnyango, okungu kwenza abaphofu nabantulayo kanye nabashiyeke ngaphandle ngaphakathi komphakathi aseNingizimu Afrika ukuzitholela impilo engcono, ngokuhlanganyela nabo nalabo abazimisele ukwakha umphakathi onothando.
Inqubomgomo kanye nohlaka lo mthetho wezwe lakhe isimo esihle sokuthi uMnyango ufinyelele imishani yawo, ikakhulukazi ngokuphathelene nokuhlukanisa imithombo ngokulinganayo. Igunya elisemqoka elibanjwe yisigaba se-NPO ekunikezeni izinsiza liyabongwa. Amanye ama-NPO enze izinguquko ezinkulu ngokuphathelene nezehlakalo zempilo yangenpela yezwe. Kodwa, ukuguquka okuphoqelelwayo kuhlala kuyinselele enkulu kuhulumeni.
Ukufinyelela kuloku kanye nokwethula kukugunyazwa kwakho, uMnyango udinga ukubona ukuthi yiziphi izinjongo okumele izifinyelele, nokuthi zizofinyelelwa kanjani kanye nokulinganisa ukusebenza ngemfanelo kohlelo. Inqubomgomo ibeka ngaphambili izinselele kanye namathagethi ezinguquko, azothelela ukuthi izinsizakalo zinikezwa kanjani, kuphi kanye nangubani nokusekwa nguhulumeni. Ichaza ukukhethwa kwendlela yokuxhaswa ngezimali. Izici zokufaneleka, kanye nezindlela zokukhokhela nezidingo zokuxhaswa ngezimali.
Njengoba kwenziwa emhlabeni wonke jikelele, abaxhasi bomphakathi nabangasese bafuna isibopho kuzinhelo abazixhasa ngezimali, kufakwa nokulinganisa ukuseebnza ngemfanelo. UMnyango uzawube usungena kukontileka nabanikezeli bezinsiza ukuqinisekisa u7kuthi imiphuimela yezinsiza elindelekile iyafinyelelwa, nokuthi kukhona ukuneliseka kwekhasimende nokufanela imali ekhishiwe. Lawa makontileka aphinde achaze uhlono lokuhlobana ngaphakathi kukahulumeni nabanikezela ngezinsiza. Inqubomgomo ingethuthukisa ngokwemvelo yayo kanti nesisekelo sokufaka kukontileka ngezokubambisana kunesokungqubuzana, ukuze ubuhlobo besikhathi eside buthuthukiswe futhi bandiswe ngokwakha izikhungo nokwesekwa, ikakhulukazi kubanikezeli bezinsiza abasahluma abavela kumiphakathi eyayibandlululiwe esikhathini esedlule.
Isikhathi sangemuva kuka-1994 silethe izinguquko ezisemqoka eNingizimu Afrika. Lezi zinguquko zibe nomthelela kuzo zonke izingxenye zempilo zabantu basezweni, kufakwa nezikhungo zabo. Izinguquko ezisemqoka kakhulu kwakuyilezo okuhloswe kuzo ukwenza ngcono ukwethulwa kwezinsiza nokwenza isinaiza zikwazi ukufinyeleka nokuphendulela izidingo zabantu abaningi kuzakhamuzi.
Le nqubo yokuguqula isasetshenziswa futhi yethula izinselele ezimbalwa kulabo abazibandakanyayo, ikakhulukazi abanikezeli bezinsiza. Uhulumeni ugunyazwe ukuqinisekisa ukunikeza izinsiza ezingcono kakhulu kumphakathi, ngombono wokusunduzela emuva izinkinga zobuphofu nokwakha impilo engcono yawo wonke umuntu.
Umthethosivivinywa Wezindaba Zenhlalonhle (ka-1997) ubophezela uMnyango Wezokuthuthukisa Ezenhlalonhle ekuguquleni izinsiza aenhlalonhle ngothatha indlela yokuthuthukisa egcizelela ukusebenzisana ngaphakathi kokuthuthukiswa kwezenhlalonhle nezomnotho. Ukuguquka okunje kumele ngaphakathi kokunye, kubhekana nobuhlanga, amakilasi, ubulili kanye hnokungalinganiswa kwezikhala.
Izindaba Zenhlalonhle zibhekene ekukhulisenei amandla okwenza abantu kanye nasekufakeni ukuzethemba kanye nokubamba iqhaza ekuthathebni izinqumo. Iphinda futhi igcizelele izinsiza eziphathelene nomndeni, nokwesekwe ngumphakathi nokuhlanganisayo (Izizwe Ezibumbeneyo: 1987). Isu lokuthuthukisa alimi endaweni noma linikeze ukuza ngaphambili kunoma yiyiphi indlela y6okwenza, kodwa kugcizelela ukuthi kunganakwa indlela yokwenza, umphumela kumela uqhubekise ubulungisa bezenhlalonhle nezomnotho.
Ngokomlando izinsiza zezindaba zenhlalonhle eNingizimu Afrika zazinikezwa yibo bobabili uHulumeni nezinhlangano zom0phakathi wezwe. Uhulumeni uyavuma ukuthi izinhlangano eziningi ezisemthethweni zinamakhono, ubuciko, ingqalasizinda kanye neminye imithombo engasiza ekwakhiweni kabusha, ekuthuthukiseni nasenikezeni izinsizakalo. Eziningi zalezi zinhlangano ziye zatholwa ukuxhaswa ngezezimali ngokunikeswa ingxenye ethile. Ezinye zalezi zinhlangano ziye zathatha amabanga ngokusayina izinsizakalo zazo nezinqubomgomo zikahulumeni nokubekwa ekuqaleni. Kodwa loku akuzange kube ukwenziwa jikelele kanye nejubane lokuguquka okumele likhushulwe.
Loku kwenziwa yizimfuno zokubhekana nezimpawu ezifana nobuphofu, ukuntuleka kwemisebenzi kanye nesifo esiwubhubhane se-HIV kanye ne-AIDS, esinomthelela omkhulu emiphakathini. Ukwengeza, izidingo zokwethula izinsiza zizophinde ziqondiswe kuzindawo ezinezidingo eziningi kanye nezidinga kuqala njengemiphakathi ebandlululiwe neyasemaphandleni etheleleke kakhulu. Izinhlangano ezisavela nezisekwe emiphakathini, ezibekwe ikakhulukazi kahle futhi zinamandla okunikeza izinsizakalo kwababandlululiwe abaphofu kanye nakakhulukazi imiphakathi yasemaphandleni, eshoiyeke ngaphandle kumanje ekuxhasweni ngezimali noma exhaswa ngokungenele.
Eminyakeni edlule uhulumeni wazalisa imali kahulu esigabeni sokuthuthukisa ezenhlalonhle. Uye futhi wakha indawo evumelayo yomthetho nenqubomgomo eyayiphoqelela inguquko. Kodwa, ukwethulwa kwezinsiza akukwazanga ukufinyelela kule-ajenda yokuguqula. Ukuze kufinyelelwe kuzidingo ezikhuphukayo zemiphakathi, indlela yokuguqula idinga ukuqiniswa kakhulu. Ukwengeza kuloko, abanikezeli bezinsiza abashiyeke kakhulu ngaphandle kumele bafakwe kushashalazi lokuxhaswa ngezimali nguhuluimeni.
Inqubomgomo ngokuphathelene nemiklomelo yokuxhasa ngezimali kubanikezeli bezinsiza esigabeni sokuthuthukisa ezenhlalonhle okokuqala kuhlose ekuqinisekiseni ukuthi uhulumeni, kanye nezigaba zezinhl;angano ezingezona ezikahulumeni, nalapho kufanele khona, izinhlangano zezigaba zangasese, zifinyelela imishani yoMnyango wokuthi "ukusiza abaphofu, nabahluphekayo kanye nabashiyeke ngaphandle emphakathini waseNingoizimu Afrika ukuthi bazenzele impilo engcono ngokwabo, ngokuhlanganyela nabo ikanye nabo bonke abazimisele ekwakheni umphakathi onothando" (Uhlelo Lwesu Lokwenza loMnyamngo Wokuthuthukisa Ezenhlalonhle: 2003/4-2005/6).
Ngokukhuphuka abaxhasi emhlabeni wonke jikelele, bomphakathi nabangasese bafuna ukuba nesibopho kuzinhlelo abazixhasa ngemali, kufakwa nokulinganisa ukwenza ngemfanelo. Loku kuthelela ngamandla uhulumeni ukuthi ahlole izindleko kanyen nezinzuzo zemisebenzi yakhe kanye nokuchazela umphakathi wonke, ikakhulukazi abakhjokheli bentela, ukuthi ukusebenzisa imali kukahuklumeni kanye nokunikeza imithombo kunikezelwa kuhle komphakathi wonke. Inqubomgomo yenzelwe-ke ukuqinisekisa ukuthi kukhona inani lemali nokuthi imisebenzi esemqoka yayo iyafinyelelwa. Loku kudinga isibopho ukuvela kuko kokubili uhulumeni kanye nesigaba esingesona sikahulumeni enikezela kuso.
Inqubomgomo yokuxhasa ngezimali ihlose-ke ekuhlahleni izwe kukuphendulela kwezezimali kwabanikezeli bezinsiza esigabeni sokuthuthukisa ezenhlalonhle, ukuhambisa inguquko nokuqondisa izinsizakalo kanye nemithombo kanye nokuqinisekisa ukunikezwa kwezinsiza ngempumelelo nangokufanele kuzigaba zomphakathi eziphofu nezihluphekayo.
Inqubomgomo ibanzi ngokokwenziwa ukunikezela kuhulumeni wesifunda nokazwelonke ukuthuthukisa imihlahlandlela ngokulandela izidingo ezicacile nemithombo ekhona.
Ukumisa ubuhlobo bokuxhasa ngezimali phakathi kukahulumeni nabanikezeli bezinsiza abanikeza izinsiza zezindaba zokuthuthukisa ezenhlalonhle.
Ukuthola izidingo nezindlela zokwenza imiklomelo yezezimali kubanikezeli bezinsiza abanikeza izinsiza zokuthuthukisa izindaba zenhlalonhle.
Ukunikeza ithuluzi lokuhambisa inguquko yokwethula izinsiza zezindaba zenhlalonhle.
Ukuthuthukisa amandla okwenza ezinhlangano ezivelayo nezazibandlululwa ekuqaleni ezingenayo imithombo kodwa ezikuqondayo futhi ezingafinyelela izidingo zemiphakathi.
Ukwakha isimo sendawo esivumela abanikezeli abnasha bezinsiza ababeshiyiwe ekuqaleni ekuxhasweni ngezimali nguhulumeni.
Ukunikeza isisekelo sokunikeza futhi imiythombo ngendlela elinganayo.
Ukufinyelela: Ukufinyeleleka ngokulandela izimo zobuntu uqobo nezezwe, isikhathi, ulimi nezidingo.
Izibopho: Ukulandela yonke imithetho yomthethosisekelo, yezinqubomgomo neyokuxhasa ngezimali.
Ukwazi ukukukhokhela: Akekho umuntu okumele ashiywe ngaphandle ngesizathu sokuthi akakwazi ukukhokhela izinsiza la-pho izinkokhelo zibizwa khona, isivivinyo sokwazi ukukhokha kumele sisetshenziswe.
Ngokufanele nangempumelelo: Ukufinyelela izinhloso ngendlela enempumelelo yezindleko.
Ukunikeza amandla okwenza: Ukwandisa amandla okwenza ezinhlangano ezivelayo ukuthuthuka ukuze zifinyelel amazinga abekwe kule nqubomgomo.
Ukulingana: Ukuphinde kunikezwe imithombo kwesekwa ngezidingo, okokuqalisa okusemqoka kanye nokwehluka kwesikhathi esedlule.
Ukubamba iqhaza: Ukuzibandakanya okusebenzayo kwabaphathi, amaklayenti, abasebenzi, abahlanganyeli namabeleli bomphakathi kuzinhlelo zezinhlangano nokufanekiswa kwezinqubomgomo.
Ukuhlanganyela: Isibopho sokuhlanganyela sikahulumeni, imiphakathi yesizwe kanye nesigaba samabhiszinisi ukwethula izinsiza.
Ukuveza obala: Ukufinyelela ulwazi, ukuveza obala kwezinqubo zokuphatha nokuhambisa.
Izakhamuzi eNingizimu Afrika zikhuphuke ukusuka kubantu abangama-40,5 wezigidi ukusuka ngo-1996 ukuya kubantu abayizigidi ezingama-44,8 ngo-2001, okumela ukwanda okungama-10%. (Abezibalo BaseNingizimu Afrika bakhipha ukulinganiswa kwangaphakathi nonyaka ngo-2003, okwabeka izakhamuzi ezingabantu kuzigidi ezingama-46,3.) Enanini lonke lezakhamuzi izigidi ezingama-23 ngabesifazane kuthi ezingama-21 kube abesilisa. Uma ubheka izibalo kuyabonakala ukuthi izakhamuzi ezingezesifazane zingeziningi kakhulu kuzo zonke izifundazwe, ngaphandle kwase-Gauteng, laphu kukhona klhona abesilisa abaningi. Ukuhlukaniswa kobuhlanga kungama- 79% AbaNsundi, ama-9,6% Abamhlophe, ama-8,9% Amakhaladi kanye nama- 2,5% AmaNdiya/Abase-Eshiya. Ukuhlukanisa ngokweminyaka kwabaseNingizimu Afrika kubonisa ukuthi izwe linezakhamuzi eyintsha (noma kukhona iphuzu lephutha njenghoba kuboniswe ngumbiko wokubala abantu: we-Census Ngamafuphi, ka-2003).
Amanani aseNingizimu Afrika ngokuphathelene ne-HIV kanye ne-AIDS abonisa ukuthi izilinghaniso zokutheleleka ziphezulu ngaphakathi kwabesifazane, kanti cishe ingxenye yabo bonke abathelekile ngabesifazane. Izimpawu ezimbalwa zinikeza lesi simo esinje. Eyodwa yezimpawu ezibangela loku ukungalingani kwamandla ngaphakathi kwabesilisa nabesifazane.
Uhlolo Lwabasebenzi (luka-Septemba: 2001) lubonisa ukuthi izinga lokuntuleka komsebenzi ezweni lime kuma-41,6%, kuzilinganiso zokuntuleka kwemisebenzi eziphezulu kakhulu ngaphakathi kwabaNsundu kuma-50,2% Namakhaladi kuma-27%.
Ngokulandela Umnyango Wezibalo waseNingizimu Afrika, ngo-1995 cishe ngama-28% amakhaya nama-48% omphakathi ayephila ngaphansi komugqa olinganisiwe wobuphofu - obalwe ngokweseka ngezindleko, ngaloko kushoiya ngaphandle ukufinyelela kuzinsiza kanye nempahla. Ngo-1999 yizigidi ezingama-3,7 zezigidi eziyi-11,4 zamakhaya anjena ezaziphila ngaphansi komugqa wobuphofu. Kulezi, eziningi zazo ngabaNsundu. Ubuphofu -ke yiyona nselele enkulu ebhekene neNingizimu Afrika namuhla. Ihambisana namazinga edlulele okungalingani kuzimo zokuphila kanye nokufinyelela kumithombo ngakwelinye icala, kanye nokungalimazeka ngaphakathi kwamakhaya nemiphakathi ngakwelinye icala.
Ukungalingani kuvamise ukuchazwa ngokuphathelene nobulili, iminyaka yuobudala kanye nemiqondo yobuhlanga nesikhala, njengoba kufunyenwe ngamaciko amaningi ocwaningo. Ngabesifazane kanye namakhaya lapho inloko kungowesifazane, abancane, abadala, abaNsundu kanye nabasemaphandleni abasengozini enkulu yokuba mpofu. Ukubona ubuphopfu nguhulumeni wangemuva kobandlululo njengokuwukhathaza kakhulu kuboniswa ekugudluzweni kwamabhajethi kukusetshenziselwa ezenhlalonhyle, kuzinhlelo zokuphungula ubuphofu kanye nakuzinhlelo ezithagethe abesifazane.
Uhulumeni waseNingizimu Afrika ubona ukwehluka kwemindeni kanye nemithelela yenguquko yezenhlalonhle kuzinhlobo kanye nezakhiwo zayo. Ezikhathini zamanje imindeni ibhekene nezinselele ezintsha kanye nezimfuno kumizamo yabo yokufinyelela izidingo zamalungu abo. Imindeni eminingi eNingizimu Afrika, ikakhulukazi lena evela kumiphakathi yase-Afrika, itheleleke kakhulu bese kuba khona ukungasebenzi ngemfanelo uma ubuphofu sebuhlangana nezinkinga zemvelo kanye nokuzizwa ungena mandla nokudikibala.
Ukuhlukana kwezenhlalonhle kubonakala kahle kuzehlakalo zokuhlukana kwemindeni, ubudlova kumindeni, izinkinga zokugula ngengqondo, ubugebengu, ukusebenzisa izidakamizwa ezisemthethweni nezongekho emthethweni ngokweqile, Ukuhlukunyezwa ngokuthengisa okocansi, ukungabi nekhaya, nezingane ezihlala nezisebenza emigwaqweni.
Isimo esingenhyla sinikeza incazelo jikelele eyingxenye yesimo sezenhlalonhle nezomnotho ezweni. Uhulumeni wenze izinyathelo ezibanzi ukubhekana nalezi zindaba, njengoba ziboniswe ekubuyekezeni kweminyaka eyishumi ekusetshenzisweni kwezinhlelo zikahulumeni. Izinselele kodwa ziyadangalisa, ikakhulukazi ngokuphathelene nezinsiza ezethulwa nguMnyango Wezokuthuthukisa Ezenhlalonhle ezweni lonke. Lezi zinsiza ziwumphetho wamalahle owethulwa kwabahluphekayo, ababandlululiwe kanye nezigaba ezingalimazeka zomphakathi.
Lezi zinselele kanye nemisebenzi ephambili kumele zibhekwe ngendlela ebheka ngempumelelo izinkokhelo, futhi le nqubomgomo inikeza amathuluzi wokuphinde aqondise izinsiza kanye nokunikezela ngemithombo nguMnyango ukuqinisekisa ukufinyelelwa kwalezi zinjongo.
Umphumela wokwanda kokuphepha kwezenhlalonhle kwezinye izifundazwe - okungaba ngaphezu kwama-90% ebhajethi yomnyango, ngenkathi kwenelisa ukusebenza kwenethi yokuphepha esemqoka, kuye kwafinyeza isamba semali esinikezwe kukwethula kwezinsiza.
U-Swilling and Russell bagcina ukuthi kusekwa ngohlolo lokuqukethwe Locwaningo Lwesigaba Esingenanzuzo saseNingizimu Afrika, ukuthi isigana esingenzi nzuzo singamandla asemqoka emnothweni waseNingizimu Afrika, ngezindleko sezizonke eziyizigidigidi ezingama-R9,3 ngo-1998, esimele ama-1,2% yemikhiqizo isiyonke yezwe. Inani selilonke labaqashwa kuzigaba esingenzi nzuzo ngo-1999 sedlula inani labasebenzi (kufakwa abaqashwe ngokuphelele, nokwesikhashana kanye nabasebenzi abangamavoluntiya) kuzigaba eziningi zezomnotho ezisemqoka, ezenza lesi sigaba umqashi osemqoka ezweni. Ngesikhathi esifanayo sonyaka amavolontiya ayizigidi eziyi-1,5 anikezela ngesikhathi namandla awo kuma-NPO aseNingizimu Afrika. Uma kuqhathaniswa namavolontiya njengamaphesenti yabasebenzi abangenzi nzuzo emazweni angama-28, ame ngaphakathi kwama-35%, iNingizimu Afrika ime kuma-47%.
Uma uyibheka ukusuka kumbono wesigaba, kubonakala sengathi isigaba sezinsiza sinamaphesenti aphezulu kakhulu ama-NPO, ayinani elingama- 22 755 (23%) kunani selilonke lama-NPO angama-98 920 kuzigaba ezehlukile eziyi-11.
Ulwazi kuthebhuli luthethwe njengoba lunjalo encwadini engumthombo.
Nanoma okungenhla kungabonisi izindawo zokuhlanganisa izinsiza, ibonisa izindawo ezisemqoka zokwethulwa kwezinsiza okungezokuqalisa kuhulumeni. Ngokuphathelene nokuxhaswa ngezimali, kulinganiswe ukuthi isigaba sama-NPO sasinemali engenayo eyizigidi gidi ezingama-R18 ngo-1998, ama-42% (izigidi gidi ezingama-R5,8) okwakungumnikelo kahulumeni. Enanini elalinikezwe nguhulumeni yizigidi gidi ezingama-R2,1 ezaya kuzinsiza zenhlalonhle, izigidi gidi ezingama-R1,7 ezaya kwezempilo kanye nezigidi gidi ezingama- R1,1 ezaya kukuthuthukiswakanye nasezindlini.
U-Swilling no-Russell (2001:35) bathi "izigaba ezathola ubuningi bemali yokuxhaswa kahulumeni zazinezimpawu zama-NPO asemthethweni nathuthukiswe ngemfanelo ayevamise ukusebenza ngemfanelo ekumisweni kwawo kumakilasi asebenzayo asemadolobheni kanye nemiphaklathi yamakilasi aphakathi kunakumiphakathi ehluphekayo ama-47% eznsiza zenhlalonhle zama-NPO kanye nama-42% ezempilo ama-NPO ayegcwele kuzinhlobo zamaqembu ezomnotho nezenhlalonhle eholo eliphakathi. Loku kwehluka kwesiko nokungcebeleka, kanye nokuthuthukisa izigaba zezezindlu, kuyona okunengxenye yama-NPO kuzo zombili izigaba angeniswe kuzingxenye ezigcwele ukuhlupheka kwezomnotho nezenhlalonhle". Ngalokho bathatha isinqumo sokuthi izinsiza zenhlalonhle kanye nezigaba zama-NPO zezempilo "zibhekela kakhulu isigaba somphakathi wabamhlophe, kanti futhi zisakwenza loko. Loku akusho ukuthi ama-NPO ezinsiza zenhlalonhle nezempilo awafinyeleli izidingo zabahluphekayo, kodwa ziphakamisa indlela engabakhona engaveza imibuzo ngokuphathelene nokuthi ngubani ozuzayo kukweseka ngokuxhasa ngezimali kukahulumeni kuzinsiza zenhlalonhle nezigaba zezempilo" (ndawonye(ibid:) 36).
Kulolu cwaningo oluthintwe ngenhla, kuye kwatholakala ukuthi imali engenayo abantu abazenzelel yona ibe ngama-34% email yonke engenayo yama-NPO. Loku kwatholakala kuzinkokhelo zezinsiza , iminikelo kanye nenye imali engenayo abazenzele yona. Ama-NPO ezinsiza zenhlalonhle atholakala kungangenisa izinkokhelo zezinsiza emva kokungenisa imali eyizigidi gidi ezingama-R1,2 ngo-1998. Loku kumele ama-32,4% emali yesigaba ewngenayo isiyonke, izabelo zikahulumeni zona zenza ama-56,5% kanti isigaba sangasese senza ama-11,1%.
Okungenhla kunikeza isithombe esithe juqu sesigaba sama-NPO eNingizimu Afrika. Nanoma ucwaningo lwalwenziwe ngo-1999, lusafanelekile futhi luqinisekise eminingi imibono yokwenza yolwazi olwenziwe nguhulumeni. Ukuhlaziya kuqinisekisa futhi igunya elisemqoka elidlalwa ngamavolontiya esigabeni sezenhlalonhle, kanye nasekwazini kwama-NPO amiswe ngemfanelo ukukhuphula imali yabo engenayo ngezinkokhjelo kanye nokwenza imali kweminye imithombo. Emva kokusho loku, kusemqoka ukuqaphela ukuthi izinhlangano ezintsha nezivelayo ezifinyelela izidingo zemiphakathi ezitholakala kuyo, zishiyeke ngaphandle ngokuphathelene nokunikezelwa imithombo.
Okungenhla kunemibandela efinyelela kude ngokuphathelene nobuhlobo uhulumeni anabo nama-NPO. Iphinde futhi ibeke igunya kuhulumeni ukuthi aphinde aqondise okwamanje kanye nokunikeza imithombo emisha ukuqinisekisa ukulingana, ukubhekela ukungalingani okwedlule nokuguquka ngaphakathi kwesigaba sama-NPO, ukuze kwakhiwa amandla ezikhungo kumikhakha engena mithombo eyanele. Uhulumeni kumele futhi abheke kwezinye izindawo ukuqinisekisa ukuthi izinsiza zihambisana nezinhloso zazo kanye nemisebenzi esemqoka. Abanikezeli bezinsiza ngakwelinye icala, kumele bathuthukise izinhlelo ezixhaswayo ezifinyelela izidingo zamaqembu amaningi kakhulu abahluphekayo nabangalimazeka.
Umnyango unokunikezela kwemithombo okungaqondile ngenxa yokuba ngcono kwenethi yokuphepha, okusemqoka ekuqedeni ubuphofu futhi kubonwa njengemali engenayo eningi kakhulu yokudluliselwa kwabahluphekayo ezweni. Ngenkathi loku kukuhle ngokuphathelene nemibandela yenethi yokuphepha kwabahluphekayo, iye yaholela ekutheni umnyango usebenzise ama-90% ebhajethi yawo kuzabelo zenhlalonhle okushiya kuphela ama-10% ebhajethi ukunikezela ezinye izinhlobo zezinsiza ezibanzi, ezinikezwa nguhulumeni noma ama-NGO.
Uhlelo lwamasu okwenza loMnyango luchaza ukwehlisa okusemqoka kobuphofu nokuthuthukisa umphakathi, izinsiza zokuvikela izingane, izinsiza zomphakathi kubantu abadala, abantu abanokukhubazeka, kanye nezinsiza zokweseka abahlushwayo bekulinyazwa ngezasemakhay kanye nezinye izinsiza zinikezwe imali engaphansi kubhajethi ngokokubala. Nanoma izabelo ezingenambandela zikwazi ukwehlisa inkinga, izifundazwe azikwazi ukuzihlanganisa kumabhajethi azo ukuqinisekisa ukuxhaswa.
Ukuba nabasebenzi abangenele ngokuphathelene nako kokubili amanani, amakhono kanye nokuxhaswa ngezimali kuye kwadinga ukuthi kwenziwe ukugudluzwa kwenqubomgomo ukuqinisekisa ukuthi izinsiza ziye kwabazidinga kakhulu. Ukuphuma kwabasebenzi bezenhlalonhle kuprofeshini kanye nakuzo zombili izigaba zikahulumeni nezingezona ezikahulumeni ukuya kumahlanze aluhlaza kwezinye izindawo kanye nokuthelela kwezinguquko zembulunga, kwandise inkinga yokuba nabasebenzi abanele. Loku kuzwiwa kakhulu ekuthulweni kwezinsiza kanye nasekuthelelweni kwemiphakathi yizinsiza enikezwa zona. Ubunzima abuzwiwa nguhulumeni kuphela, kodwa buzwiwa nayizinhlangano okungezona ezikahulumeni ezinikeza izinsiza kumiphakathi. Kuye kwaba khona ukungakwazi ukwandisa ukuxhaswa kusigaba okungesona sikahulumeni ikakhulukazi ezingeni lezifundazwe, nakakhulukazi kuzigaba ezintsha ezifana nezinhlangano zenkolo, amavolontiya kanye nezinhlangano ezesekwe ngumphakathi ezifisayo ukunikeza izinsiza kwabahluphekayo nababandlululiwe ngokomlando.
Ngenkathi le nqubomgtomo izama ukuqondisa kabusha imithombo nezinsiza kuzimo lapho kukhona ukweqiswa kwemibandela, ibonisa futhi ukuthi izinsiza zokuthuthukisa izindaba zezinsiza zenhlalonhle zinomlando wokuxhaswa ngezimali eziphansi kanye nokufinyelela ukulingana kanye nokubhekana nezinselele zamanje kuzodinga ukuthi kutholwe imithombo yokweseka ngezimali.
Ngokusebenzisa lenqubomgomo, uMnyango uzozama ukuthuithukisa izindlela kanye nezilinganiso ezfanele zokubhekela inguquko ephoqelelwayo njengoba ichazwe kumbhalo wenqubomgomo.
Inhloso yalesi sigaba ukuchaza ukunakwa kwenqubomgomo okweseka ukusetshenziswa kwemibandela efanele yezingxenye ezahlukene zomthetho kazwelonke ezifuna ukunika umphumela ekugunyazweni kukahulumeni wumthethosisekelo kanye namagunya amazwe ngamazwe. Izingxenye zomthetho kazwelonke ezithintwayo ngaphakathi zihambisana noma zenza imibandela kumiklomelo noma ukuxhaswa ngezezimali kubanikezeli bezinsiza ekwethuleni kwezinsiza zokuthuthukisa izindaba zenhlalonhle.
Yonke imibandela yomthetho nezinqubomgomo ebusa izinsiza zokuthuthukisa izindaba zenhlalonhle ezweni.
Ngokuhambisana nohlaka lwemithetho nenqubomgomo echazwe ngenhla, uMnyango unesibopho nokugunyazwa okukhulu kokwethula izinsiza ezingcono ezingabakhona emphakathini, ikakhulukazi kuzigaba ezihluphekayo nezingalimazeka.
Okungenhla kuzakufanelaizinsiza zomphakathi kanye nezitho ehlose ukwethula izinsiza nezonikezwa izimali. Okucacisiwe kuzothola okuza kuqala kwezinsiza ezethulwayo kuzinga lesifundazwe nelikazwelonke futhi lizokwaziswa ngaphakathi kokunye yiloku okulandelayo ucwaningo, izibalo zabantu, imihlangano yemiphakathi efama nezimbizo, ukwaziswa komongameli noma ungqongqoshe, kanye Nezinhlelo Zokuthuthukisa Ezihlanganisiwe.
Ukucaciswa kwezinsiza kuzokutholan ukuthi kukuphi, ngubani kanye nokuthi yinhloso yiphi yokuxhaswa ngezimali ezonikezwa. Loku kuzoqinisekisa ukuthi izinhlelo namasu ezikhungo zizama ukuhambisana nesu elincane loMnyango. Umnyango uyaziqonda izidingo zesigaba ukugcina ukuzimela kwako, kodwa ukuphoqelela inguquko kuphoqa uMnyango ukuthi uphendulele ngokufanele kukugudluzwa kwemininingwane yabantu nezenzo ezijwayelekile zezepolotiki nezezikhwama sezwe semali.
INingizimu Afrika yayiloku yenza inguquko yebanga elingabonelwanga ngaphambili. Le nqubo yenguquko iyaqhubeka futhi izokwazisa ukuthi uhulumeni uzokwandisa imithombo yakhe kanjani ukufinyelela ukulingana kanye nokubhekana nokungalingani kwezomlando okusekhona ngaphakathi kwesigaba sokuthuthukisa ezenhlalonhle. Emva kwenqubomgomo yokugcina yokuguqula izindaba zenhlalonhle, izinhlanganon eziningi ezingenzi nzuzo zazama ukuguquka ngokulandela imihlahlandlela ebekiwe. Kukhona kodwa ezinye izinselele eziningi ezibhekene nokwethulwa kwezinsiza.
Ukunikezwa ngokulinganayo kwezinsiza kanye nemithombo ngaphakathi kwemikhakha yasemaphandleni neyasemadolobheni.
Ukuthuthukisa izinsiza ezisekwe kakhulu kumphakathi.
Ukuphatha amabandla kanye nezakhiwo ezibonisa iphrofayili yemininingwane yabantu yesifunda nesifundazwe esebenza kuso.
Ukuqinisekisa ukuxhaswa kwezinhlangano ezivelayo ezingenzi nzuzo ezazibandlululwa kudala.
Ukwakha amandla okuphatha nezezimali zezinhlangano ezisavela.
Ukuqinisekisa ukudluliswa kwamakhono kuzinhlangano ezimisiwe kuzinhlangano ezivelayo.
Ukumisa inqubo yokuhlukaniswa okuqhubekayo kwezinsiza zenhlalonhle.
Ukusuka kuzinsiza zokuncintisana zomuntu ngamunye ukuya kuzinqubo eziqoqelwe ndawonye nezokubambisana ezihambisa ukudluliswa kwamakhono nokuhlanganisa izinsiza.
Umnikelo wezinsiza ezihlanganisiwe eziphundulela ngokufanele kuzidingo zomphakathi, bebona amandla abo kanye nokunikeza amandla, kanye nokukhulisa ukusetshenziswa kwemithombo ekhona emiphakathini.
Lezi zinselele azikho mqoka kuhuilumeni kuphela kodwa kufanele zimele injongo eqoqiwe yabo bonke abanikezeli bezinsiza ekuqinisekiseni ukuthu ukuthuthukiswa kwezinsiza zezenhlalonhle zinikezwa ngendlela elungile nefanele kulabo abadinga izinsiza kakhulu.
Ukugudluka ukusuka kuzinhlangano ezesekayo ngokuseka ngelungelo, ubuhlanga, ubulili kanye nendawo yokuhlala kuzinsiza ezithuthukisa ukulingana, ukwehluka kanye nokuhlanganisa ezenhlalonhle.
Ukugudluka kuzindawo ezinemithombo ezingaphezulu kuzindawo zokuqalisa okusemqoka lapho izidingo ziziningi kakhulu.
Ukugudluka kukuxhaswa ngezimali okwesekwe ngokuxhaswa ngezimali okufakwayo komphumela.
Loku kuzodinga ukuthi uhulumeni angenele ngokuxhasa ngezimali kanye nezinye izinto ukuqinisekisa ukuthi loku kugudluka kuyenziwa kanye nokwakha ingqalasizinda kanye namandla esikhungo ngaphakathi kwezinhlangano nemiphakathi eyayibandlulula, ikakhulukazi kuzindawo zasemaphandleni.
umnikezeli wezinsiza ongaphezu koyedwa enikezela izinsiza ezifanayo endaweni efanayo yezezwe, ukhetho luzonikezwa izinsiza ezihlangene ukuthuthukisa ukuseebnza ngemfanelo kwezindleko kanye nokufaka inani.
kukhona ubufakazi obubonakalayo ukuthi izinsiza njengomsebenzi wokuqala osemqoka, zihlose ukugcina izindlalifa ezindlini nasemiphjakathini yabo. Lapho kubonwa okunye ukunakekela ngokusebenzisa ukuhlola kwezingcweti okuzokuba wukhetho olungcono, kumele nakanjani buhlose ukuqhubekisa nokugcina umndeni kanye nokuxhumana komphakathi.
kukhona ubufakazi obubonakalayo kwemizamo ehlanganisiwe yokwenza ukuthi inhlangano ibe nokuncika okuncane kukuxhaswa ngezimali kukahulumeni bese ukwazi ukuzixhazan ngezezimali.
Abanikezeli bezinsiza baqondise kunoma yimuphi umuntu osemthethweni owuhlobo lwenhlangano kanye namabandla onikeza izinsiza zezindaba zebhalonhyle.
Lawa ngamabandla azimele asebenza ezingeni lendawo, lesifundazwe nelikazwelonke futhi lifaka izinhlangano ezesekwe emphakathini. Zingamiswa futhi zisebenze njengezinhlangano zokuvolontiya, ubuphatheli, izinkampani zesigaba sama-21, imiphakathi noma ziznhlangano ezinothando. Uphawu olujwayelekile lwalezi zinhlangano ukuthi azizona ezenzuzo.
Lezi zinhlangano zinikeza izinhlobo zezinsiza zokuthuthukisa izindaba zenhlalonhle ngokwenzuzo yesikhathi ngesikhathi.
Lawa ngamaqembu abantu ngabanye abahlanganayo ukufunda amakhono athile noma ukubhekana nezidingo ezithile ngombono wokwenza ngcono izinga lempilo yabo. Amanye amaqembu noma izinhlangano anenjongo yokungenisa imali. Izinhlangano zibhaliswe ngokuphelele ngokulandela umthetho {Umthetho Wezinhlangano ka-1981}.
Amaqembu axhumana nezinkolo ezehlukile anezinsiza zamaqembu nawo anikeza izinsiza eziyigugu kumiphakathi. Amanye alamaqembu angahlelwa ngokusemthethweni bese ebhaliswa, ngalokho achazwa kusigaba se-8.1.1 ngenhla. Amanye angawokuzithandela kuphela.
Iminyango yezifundazwe nekazwelonke Yokuthuthukisa Ezenhlalonhle kanye neminye iminyango inikeza izinsiza eziphathelene nokuthuthukiswa kwezenhlalonhle (bheka ukuxhaswa ngezimali okwabelanayo ku-9.2.5). Igunya elidlalwa nguhulumeni wendawo njengomnikezeli wezinsiza nayo ngaloku iyabhekwa.
Izinhlangano ezinengxenye kahulumeni ngamabandla angeyona ingxenye engumnyombo yesigaba sikahulumeni sesifundazwe nesikazwelonke, kodwa sisebenza ngokuhambisana naso kanti futhi sibekwe ngumthetho ohyanjiswa yisigaba sikahulumeni. Zibika ngokuphelele ngokulandela Umthetho wo-1 we-PFMA ka-1999.
Izinhlangano ezinengxenye kahulumeni zinganikeza insiza ecacile engena ngaphakathi kobubanzi balenqubomgomo yokuxhasa ngezimali, ezifana nokuthuthukisa nocwaningo.
Umnyango ukhumbula ukuthi akuwona kuphela umxhasi wezimali wezinsiza kusigana semiphakathi ehluphekayo nengalimazeka. Iphinda futhi ibone ukuthi ngokucacile izinhlangano ezimiswe kahle zinamandla kanye nengqalasizinda efanele yokuzenzela imali. Kuye ngezinhlobo zokhetho lokuxhaswa ngezimali njengoba kuzochazwa ngezansi, ukuxhaswa ngezimali kunikezwa ngokuqonda ukuthi lezi zinhlangano zenza futhi zizawuqongelela imali kweminye imithombo efana neminye iminyango yombuso, izinhlangano zokuxhasa ngezimali, izinhlelo zezibopho zezinhlangano zenhlalonhle ezivela kusigaba samabhizinisi sangasese, ngokusebenzisa ubuphatheli kanye nezisekelo kanye neminikelo evela kumalothari.
Ngaloku okungenhla emqondweni, isigaba esilandelayo sihlose ukunikeza imihlahlandlela ngokuphathelene nokuxhasa ngezimali kwezenhl;alonhle kanye nokuthuthukisa isigaba sezenhlalonhle ukwethula izinsiza.
Izidingo zokuxhaswa ngezimali.
Umnyango uphethe igunya elisemqoka ekuhleleni ukunikezwa kwezinsiza. Yenza loku ngokunikeza izinsiza ngokwayo, noma nokunikeza izinsiza kubanikezeli bezinsiza. Lombhalo wenqubomgomo ubhekene naloku.
Ukuthenga nokuxhasa ngezimali ngokuseebnzisa inqubo yezinhlelo zokusiza ngezimali ezifinyelela izidingo zokuxhasa ngezimali eziyisisekelo zoMnyango.
Ukuthenga nokuxhasa ngezimali ngokusebenzisa inqubo yethenda evaliwe. Kulezi zimo uMnyango uthatha isiqalo sokubonisa izidingo bese umema izicelo kubanikezeli bezinsiza, ukuqinisekisa ukuthi izinsiza zinikezwa lapho zidingeka khona.
Izinsiza zokuthenga nokuxhasa ngezimali ngethenda evulekile. Kulezi zehlakalo, izimemo zokunikezela ngezinsizakalo zenziwa ngokulandela inqubo nezinqubomgomo zethenda.
Kuzehlakalo lapho insiza ikumazinga asephansi okuthuthuka futhi ingakwazi ukufanela ukuxhaswa ngemali ngokulandela izici ezibekiwe, uhlobo olunje lokuxhasa ngezimali lungabhekwa.
Lolu hlobo lokuxhasa ngezimali lungabhekwa kuzinto ezingadliwa ezifana nefenisha, izisetshenziswa kanye nokugcinwayo. Kunoma yiluphi uhlobo olucacile lolu hlobo lokuxhasa ngezimali lungabhekwa ekuthuthukiseni ingqalasizinda, uma kulandela izidingo zomthetho ngokuphathelene nobunikazi.
Lolu uhlobo lokuxhasa ngezimali olwenzeka kanye kuphela futhi luzawufanela amaphrojekthi adinga kuphela imali yokuqalisa ukuze akwazi ukuzimela ngokwawo.
Lolu hlobo lokuxhasa ngezimali lubhekene nezehlakalo lapho ingxenye yenzisa ebanzi ivunyelwe ukuxhaswa ngezimali.
Loku kuxhaswa ngezimali kwenzeka uma abaxhasi ngezimali abahlukene bethatha isinqumo sokuhlanganyela ukuxhasa ngezimali noma ukuxhasa izingxenye ezehlukile zezinsiza eziphelele.
Lendlela yokunikeza imali inhekene nezinsiza ezisebenza ngokuhamba kwesikhathi eside futhi zinezinhloso zesikhathi eside, ukufinyelelwa kwazo okwethembele ekuxhasweni ngezimali nguMnyango ukuze kuqhubeke, njalo nsuku zonke ngezindleko zokusebenza. Ukuxhasa ngezimali kuyaqhubeka uma nje insiza ihlala ingenqala kanti ukulandela izimo zekontileka kuqiniswa.
Lesi sigaba sinikeza umqondo jikelele wokuthi uMnyango udlulisa kanjani izinkokhelo kubanikezeli bezinsiza abakukontileka.
Lendlela yokukhokhela isetshenziswa uma inkokhelo elandelayo yokubekiwe yeyeme phezu kwemiphumela etholwe ezingeni/esigabeni esedlule.
Kuzakunakwa ukudlulisa yonke imali enikeziwe lapho umnikezeli wezinsizakalo anomlando onobufakazi wokulandela umthetho, ukwethembeka kanye nokuba nesibopho. Loku kusebenza lapho ezinye izindlela zokukhokhela zingafanele ngenxa yezimo zokugeleza kukaheshi kanye nezinga lezezimali eliphansi ngaphakathi kwezinye.
Lendlela yokukhokha isho ukuthi ukunikezwa kwemali yonyaka kuhlukaniswa kube yizingxenye zenyanga/ikwata/izinyanga eziyisithupha bese zikhokhwa ngezamba ezilinganayo, ukusiza ngokuphatha ukugeleza kwekheshi nokuhambisa izindleko.
Umnyango unelungelo lokubona ukuthi yiluphi ukhetho oluzokuba ngcono kumnikezeli wezinsiza. Kodwa, uMnyango uzawubheka ukwethula ngumnikezeli wezinsiza ukuze athole olunye ukhetho lokukhokhelwa.
akwazi ukuchaza ukusetshenziswa kwemiklomelo yezimai eyenziwe nguMnyango ngendlela evunyelwe kanye nangokubekwe nguMthetho Wokuphatha Izimali Zikahulumeni wo-1 ka-1999 (i-PFMA).
abe ngozibhalise ngokusemthethweni kunoma yiyiphi insiza ecacisiwe ehambisana nomthetho isib. Umthetho wokunakekela ingane, Abantu abadala, njll.
aseke bese ezimisela ukwabelana ngemithombo kanye nokudlulisela amakhono kuzinhlangano ezisahlumayo.
Abanikezeli bezinsiza kumele bangenise uhlelo lwebhizinisi njengoba kubekiwe kumhlahlandlela wenqubo.
Ulwazi ngebhodi labaphathi, abasebenzi, amavolontiya kanye nezindlalifa zamanje (abamukeli bezinsiza) ze-NPO.
Izinhloso, okuvelayo nemiphumela.
Amabhajethi asekwe ngemisebenzi ukubonisa izamba zezimali ezidingekayo nokuthi zizosetshenziselwani.
Amagunya nezibopho ezihambisanayo zomnikezeli wezinsiza noMnyango zizochazwa kukontileka esayinwe ngaphakathi kwamaqembu womabili.
Ibhajethi kahulumeni iphathwa ngokulandela uhlaka lwezindleko zesikhathi esiphakathi nendawo (i-MTEF), okuwuhlelo lweminyaka miningi futhi luthatha ukuyingiliza kweminyaka emithathu. I-MTEF ivumela uhulumeni ukuthi ahlele ngokwesu ngokweseka ngemithombo yakhe yokubikezela ezezimali. Ukuze uMnyango ukwazi ukuphendula ngemfanelo ekuthuthukisweni kwezidingo zezindaba zenhlalonhle zezwe, kumele ibe sesikhundleni sokubikezela okuzokwenzeka ngezezimali zokwethulwa kwezinsiza ngokweseka ngokweminyaka miningi.
Ngokungaphumelela okukhulu nalapho kufanele khona, izinhlelo zamabhizinisi kumele zibonise ukuhlelwa kweminyaka eminingi kanye nokubhajetha kwesikhathi esifika eminyakeni emithathu. Loku kuzovumela futhi uMnyango ukubheka ukufanela kanye nokuphumelela ukukhokhela imisebenzi yokuthuthukisa yesikhathi eside ehlose ukubhekana nokusemqoka nokunikeza ukwenzeka ekugudluzweni kwenguquko. Amaleveli ezezimali onyaka othintekayo kanye nangomgomo wokuvunywa kokuxhaswa ngezimali isikhathi eside kuzakwesekwa kumiphumela yokuhlola maqondana nezinhloso ezibekiwe kanye nokuthi umnikezeli wezinsiza ukwazi ukufinyelela izinselele zenguquko.
Ukulindela okuvunyelwene ngako ngokuphathelene nezezimali nokwethula izinsizakalo zezniwa ukuthi zibe semthethweni kumakontileka abhaliwe asayinwa nguMnyango kanye nomnikezeli wezinsiza. Inhloso yokungena kukontileka ukuqinisekisa ukuthi amagunya nezibopho okuvunyelwene ngazo zichazwe ngokucacile. Ukwengeza, ikontileka iphinde futhi ichaze isibopho somnikezeli wensiza ngokuphathelene nafanele akwethule (umphumela), ukubika ne-akhawuntingi, nezinqubo zokuphatha nokuhlola ukuqinisekisa ukuba nesibopho ngezimali zomphakathi ezitholiwe.
Umnyango ungangena kumakontileka onyaka noma kwezinye izehlakalo kumakontileka eminyaka eminingi nabanikezeli bezinsiza. Kulo kwesibili kuzawuba ukuthi uMnyango uye weneliseka ukuthi ikontileka yonyaka owodwa angeke isebenze ngemfanelo futhi ayifuneki ngesizathu sohlobo lwensiza, uhlobo lokuzalisa nezinga kanye nesikhathi sokuhlela.
Imiphumela eqondene nezinsiza ngokucacile elindeleke ezindaweni ezicacile.
Amagunya nezibopho zoMnyango nabanikezeli bezinsiza.
Isikhathi esizothathwa isivumelwano.
Izidingo zokubika nezama-akhawunti ngaphakathin kwezikhathi ezibekwe ngokucacile.
Ukulungiselela ukuphatha nokuhlola.
ukuphatha nokuhlola yinqubo eqhubekayo nethuthukisayo.
Inhloso yokuphatha nokuhlola ukulinganisa ukulandela ikontileka, kuko kokubili ukwethulwa kwezinsiza kanye nokuphatha ezezimali.
Ezezimali - izinga umnikezeli wezinsiza elandela okubekiwe ngezezimali kanye nezidingo njengoba zichazwe kukontileka; kanye nokuthi isu lomnikezeli wezinsiza, ukusetshenziswa nokuhambisa kufaka okuthile yini ekufinyeleleni kwezinjongo, bese kunikeza ukubuyiswa ekuzalisweni nasenanini lemali.
Ikhasimende - lo mbono ubhekene ngqo nokukwazi ukwehulwa kwezinsiza kanye nokweneliseka kwekhasimende noma umhlanganyeli emiphumeleni yezinsiza; ibonisa ukuphendula, ukungabi nesikhathi, ukwethembeka, ukuqinisekisa kanye nozwelo ngokuqondene nowamukelayo ekwethulweni kwezinsiza. Ibandakanya futhi ukubonisa nokuhlukanisa ngezingxenye kwendawo yezinsiza kanye nokulinganisa ukwenza ngemfanelo kwenhlangano kulezo zingxenye okubhekenwe nazo.
Umbono wokuhlela (ibhizinisi langaphakathi) - Lo mbono ubhekene ngqo nezinqubo zangaphakathi ezisemqoka okumele umn8ikezeli wezinsiza enze ngokungaphezu kwazo ukufinyelela izinhloso zesu. Izinqubo zebhizinisi langaphakathi kumele zilunganise ukuba ngcono kokwenza okuqhubekayo ngokuphathelene nokukwazi ukwenza okuwumnyombo kwenhlangano kanye nokwazi kwayo ukwethula ngokwezinjongo zayo nokufinyelela ukwenelisa ikhasimende. Loku kuqhubeka kusho ukuthi umnikezeli wezinsiza kumele ahlele imvelo ukuze ihambisane nokuphendulela kokuphoqelelwa kwezinguquko.
Umbono wokuqamba nesiko lokufunda - inhlangano kumele isombulule imikhiqizo yayo kumakhasimende ukuze agcine ibanga nokuthuthukiswa okusha kanye nokufunwa kwezinsiza. Loku kuhambisana futhi nokuqhubeka nokwenza ngcono izinga lezinsiza elinikezwa abamukeli bezinsiza, ukuze ifaneleke, ibe nempumelelo nokusebenza ngemfanelo, nokuthi ihambisana nebanga lokuguquka kwezidingo zomphakathi owusizayo. Loku kusho imibandela yokuqeqesha kanye nokuhlomisa abasebenzi ngobuhlakani ukuze bakwazi ukwenza imisebenzi abayinikeziwe, bathuthukise ukwenza okuhle kakhulu kanye nokuqhubekisa ukufunda nokukhula okuhleliwe.
Ingxenye esemqoka yokuphatha nokuhlola izawube ihlose izehlo zokulungisa ezizosetshenziswa kuzehlakalo lapho kutholakala khona ukuntuleka kanye nokungalandeli umthetho.
Ukulandela umthetho, izinqubomgomo kanye nokuza phambili okufanele, imiyalo yempilo namazinga nezinqubo.
Ukuqinisekisa ukuthi izimali ezinikeziwe zisetshenziswa ngokwezinhloso okuvunyelwane ngazo kukontileka.
Ukubheka ukuthi ukuphoqelela kwenguquko kuyalandelwa yini.
Ukuqhubekisa izifanekiso zokwenza okungcono kakhulu.
Ukuthola ukuthi kukhona yini ukuzibandakanya okulingene kwendlalifa, umhlanganyeli kanye nomphakathi ekwakhiweni kwesakhiwo senhlangano (ukubusa) izinqubomgomo nokwethula izinsiza.
Ukuhlola ukusetshenziswa kwesu lokuphatha lokwehluka kwenhlangano.
Ukuhlola ukuthi inhlangano inalo yini uhlelo oluxhaswayo.
Umnikezeli wezinsiza kumele aphathe ukusebenmza kwakhe ngemfanelo, ngokuhlanganyela nezindlalifa zakhe, kanye nokuqinisekisa ukuthi ukwethulwa kwezinsiza ezisezingeni elifanele. UMnyango uzosebenzisa lolu lwazi njengengxenye yokuphatha inqubo yokuphatha nokuhlola.
Umnyango unelungelo lokwehlisa, ukumisa noma ukuqeda ukuxhasa ngezimali weseka ngokuhlolwa okuphathelene nokungalandeli imibandela yekontileka.
Izimo ngokuphathelene nokudlulisa izimali noma isabelo kungalandelwanga.
Izinhloso okuvunyelwene ngazo zingafinyelelwa.
Inkokhelo edluliswayo noma isabelo ayinikeze isilinganiso semali ngokuqhathanisa nezinhloso nezinjongo zayo.
Kuzehlakalo lapho ukuxhaswa ngezimali kucatsangwa ukuthi kwehliswe, kumiswe noma kuqedwe uMnyango uzakwenza ngokulandela izidingo zokuphatha ubulungisa njengomthetho jikelele.
Ukunikeza isaziso esifanele sohlobo nenhloso yesenzo sokuphatha esiphakanyisiwe.
Ukunikeza ithuba elinomqondo kumnikezeli wensiza ukuthi enze ukuzethula.
Ukunikeza isitatimende esicacile sesenzo sokuphatha.
Ukunikeza isaziso esiphelele sanoma yiliphi ilungelo noma ukubuyekezwa noma ukulamula kwangaphakathi, lapho kufaneleke khona.
Nikeza isaziso esiphelele selungelo lokucela izizathu.
Ukwehliswa, ukumiswa nokuqeda kuzakuba esikhathini esiningi ezikhathini eziningi zizawuholwa nwukuxhumana ngomzamo wokwenza ukuthi umnikezeli wezinsiza alungise isimo. Kodwa, kwezinye ukwephula umthetho kungaba nzima kakhulu kubangele ukuthi ukuxhaswa ngezimali kumiswe ngokushesha, unomphela noma okwesikhashana.
Ukungalandeli izidingo zokungeniswa kwemibiko ebekiwe kufakwa nezitatimende zezimali.
Imibango ingaba khona ngezinye izikhathi ngezindaba eziphathelene nokuqonda kanye nokusetshenziswa kwenqubomgomo, okufaka ukuhlolwa kanye nokuhlola izinhlelo nezinsiza, ukukhetha nokunikeza imithombo kubanikezeli bezinsiza, kanye nokwehlisa, nokuyekisa kanye nokuqeda umklomelo wezimali. Ukuzethula ngokubhala kungenziwa kuziphathimandla zesigungu. Inqubo ngokuphathelene naloku ichazwe ngokugcwele kumihlahlandlela yenqubo.
ukuxhumana ngokuthuthuka nokusetshenziswa kwezinqubomgomo namasu omnyango.
Ukuxhumana kuzokwenziwa ngaphakathi kohlaka olugubnyazwe NguMnyango njengoba kuboniswe emthethweni ofanele, imibandela yenqubomgomo, ukunikezwa kwebhajethi kanye neziqondiso zamasu.
Inqubo yokuhambisa ehambisana nalenqubomgomo izokwenziwa bese inikezelwa ngokugcwele ngaphansi kwekhava ehlukile. Izifundazwe zingathuthukisa imihlahlandlela yenqubo yokusebenzisa inqubomgomo. Loku kumele kufundwe ngokuhambisana kanye nanjengengxenye yalenqubomgomo.
Kuqaphelwe ukuthi okwamanje yomibili iminyango yesifunda nekazwelonke ayinako ukuhlakanipha kokusebenzisa nokwenza lenqubomgomo. Umnyango ngakho-ke uzodingeka ukuba wakhe ukuhlakanipha kwezinhlangano kanye nezinhlelo kuwo womabili lawa mazinga.
Igunya lomuntu ozobhekana nezinhlelo zamaklayenti, anabandla okuiphatha, abeseka ngezimali kanye nezikhungo zikahulumeni ezicacile kuzinsiza eziyizinhlobo nezingamazinga ezinikezwayo, ukuhlukanisa nokusetshenziswa kwemithombo kanye nokufinyelela izinhloso.
Izitatimende zezezimali ezixilongwe ngumcwaningi mabhuku noma I-akhawuntenti erejistiwe eziboniso isimo sezezimali senhlangano ngokulandela izimiso zezama-akhawunti ezivunywe jikelele.
Umuntu othola isabelo senhlalonhle noma ukusizwa ngesisetshenziswa sephrojekthi noma uhlelo.
Indlela yokusebenza okubhekiswe kuyo ukubikezela ngokuphathelene nemali eqongelelweyon esetshenziswayo kanye nezinye izindleko ngokuphathelene nezinsiza zangaphandle ngesikhathi esithile, kanye nemithombo yangempela nengaba khona yemali engenayo ezokwenziwa ngesikhathi ngasinye esifanayo.
Uhlelo olunemininingwane ephelele ephathelene nokuthi abanikezeli bezinsiza bazimisele ukunikeza izinsiza kanjani kubamukeli nokuthi imithombo isetshenziswa kanjani.
Imininingwane yezakhamuzi egcinwayo bese isetshenziswa njalo emuva kweminyaka emibili isetshenziselwa ukuhlela ingqalasizinda kanye nezinhlelo ezintsha.
Uma isithunzi somuntusethenjwa yilabo abamzungezile ukuthi enze imisebenzi yenhlangano noma isikhungo.
Izinhlangano eziqanjwe yizakhamuzi zasezweni ezifaka ezifana nezing3nzeli inzuzo, amaqembu okufundisa ukuzisiza kanye nezinhlangano, amaqembu asekelwe ngenkolo nawezinsiza, kanye nezinhlangano ezesekwa ngumphakathi.
Izinhlangano ezimiselwe ukufinyelela izidingo ezicacile zomphakathi futhi ezitholakala ngaphakathi kwemiphakathi eziyisebenzelayo.
Inqubo nendlela ehlose ekwengezeni ubuhlakani bemiphakathi ukuthi ibhekane nezidingo zayo bese zenza kangcono ubuhlakani bokuzithuthukisa, ngokusebenzisa ukuvivisa umphakathi, amasu asekwe ngamandla kanye nezinhlelo zokunikeza amandla.
Isivumelwano esisemthethweni ngaphakathi kwamaqembu ababili noma amaningi ukuthi benze imisebenzi yabo ngaphakathi kohlaka lo mthetho.
Umbhalo osemthethweni equkethe isitatimende esiyisisekelo, umbono, kanye nezinhloso ezibanzi zenhlangano. Ifaka zonke izinqubo kanye nemikhakha edingekayo yokubusa okungendlela efanele kanye nokusebenza kwenhlangano. Ngokuphathelene naloku ama-Trusts arejistiwe noma Izinhlangano (Foundations) loku kufaka i-Trust Deeds ngokulandela Umthetho Wokuphatha Impahla Yobuphatheli ka-1988, kanye nangokuphathelene Nezinkampani Zesigaba sama-21 ezirejistiwe, kanye Nendabambiko kanye Nama-athikili Enhlangano.
Isibopho seminyango yendawo, isifunda nekazwelonke ukwethula izinsiza ngokuhambisana nokuqalisayo kanye nezidingo njengoba kuchazwe kumthethosisekelo wezwe.
Ukuthuthukiswa kwezenhlalonhle zesifundazwe noma sikazwelonke noma usonhlalonhle onesibopho sokunikeza izinsiza eziqondile nezingaqondile zezindaba zenhlalonhle. Loku kusho futhi kunoma yiliphi ihhovisi lomnyango elibekwe esifundeni, kudisitriki noma endaweni, lapho amahhovisi ekhona.
Ibhekana ngqo nokuvikela ezenhlalonhle, ukukhuliswa kwamandla obuntu kanye nokubonisa ukuzethemba kanye nokubamba iqhaza ekuthatheni izinqumo. Inhlalonhle yokuthuthukisa ezenhlalonhle zinokuqondile ngembangela nomphumela wokungalimazeki kwenhlalonhle kanye nokubekwa ekugcineni, kanye nokwethulwa kwezinsiza ezihlanganisiwe kumphakathi, imindeni nabantu abathelelwa yilesi sehlakalo.
Ukunikezwa kwemali kweminikelo evunyiwe yezinsiza zokuthuthukisa izindaba zenhlalonhle.
Lezo zinhlangano ezintsha emkhakheni wezokuthuthukisa kanye/noma olungakabi namandla anele kanye nemithombo yazo yokuthi zikwazi ukuzixhasa.
Ukwabelana ngemithombo ngaphakathi kwamaqembu amabili noma angaphezulu ngendlela eqinisekisa ukuthi izidingo zabababandlululwaq esikhathini esedlule zifinyelelwa ngendlela efanele ngenhloso yokufinyelela isidingo esifanayo.
Ukuhlolwa okuzimele kanye nokuhleliwe kwephrojekthi ukuze kufinyelelwe ukusebenza kwako ngemfanelo, nangempumelelo, amandla okuthelela kanye nokuxhaseka (ukufaneleka ngokuphathelene nezinhloso).
Ifaka indabambiko kanye nama-athikili okuhambisana kwenkampani, isivumelwano sobuphatheli, umthethosisekelo wonikeza isinsiza ofanelekile noma inhlangano eyenza ngokuthanda noma izinhlangano zikazwelonkwe.
Isamba semali esikhokhwa ngenyanga esivela ezimalini zomphakathi ukugcina umuntu kanye nezikhonzi zakhe ezifanelekile ngokulandela umthetho.
Ukuhlonishwa kokukhululeka kwesintu nokuyisisekelo njengoba kuchazwe NguMthethosisekelo waseNingizimu Afrika (ka-1996).
Inhlangano noma inkampani enomthethosisekelo noma imibhalo eyisisekelo futhi ezibhalise kusikhungo esithile.
Ukubizelwa umhlangano ophakathi kwabezepolotiki noma Izinhloko zikahulumeni nomphakathi ngenhloso eyodwa yokwaqbelana nokuxoxisana ngezindaba ezithelela umphakathi kanye nezwe.
Izinguquko ezinhle nezimbi eziveziwe, ngokuqondile nanmgokungaqondile, njengomphumela wephrojekthi noma uhlelo.
Emikhakha miningi kuneyisu eliqondile lokwethula izinsiza.
Iminyango ehlukile, izinhlangano kanye namabhizinisi afakele okuthile ngokusebenzisana ukuze anikeze izinsiza ngokugcwele ezihlose ukubhekela izindingo zezindlalifa.
Lezi zinhlangano akuzona izinhlangano zikahulumeni futhi zinikeza izinsizakalo okokuqala ezithandwa ngumphakathi.
Izinhlangano ezizimele, amabandla, abaphatheli, izinkampani noma ezinye izinhlangano zabantu ezisebenza ezingeni lendawo, lesifunda noma likazwelonke ukunikeza izinsiza kodwa ezingahlose ukuzuza, kodwa ezihlose ukusiza umphakathi. Imali engenayo kanye nezinzuzo zempahla yonke azihlukaniselwa amalungu azo noma abaphethe izikhundla ngaphandle kwenkokhelo yensizakalo eyethuliwe enomaqondo. Lezi zinhlangano kungenzeka ukuthi zibhalisiwe noma azibhalisiwe ngokulandela Umthetho Wezinhlangano Ezingenzi Nzuzo, (Umthetho weNo- 71 ka-1997), Umthetho Wezenhlalonhle Kazwelonke, (Umthetho weNo.-100 ka-1978) noma yinoma yimuphi omunye umthetho wezenhlalonhle ohambisa uhlobo lwezinsiza.
Ibandla elikhethwe ngokomthetho elimele izindlalifa njengenhlangano yomthetho..
Iqembu labantu abazimisele abakhethiwe noma abamenywe ngokuzithandela ukunikeza ubuholi nokuhlahla kanye nokuphatha izindaba zobuholi bomthethosisekelo we-NPO. Ubulungu buzofaka abantu abanenhlanganisela yamakhono kanye nobuciko obudingwa yinhlangano.
Ukuhlola kwesikhashana noma okuqhubekayo kokusetshenziswa kwephrojekthi ngokwayo ukuqinisekisa ukuthi okufakwayo, imisebenzi kanye nokuphumayo nezimpawu zangaphandle zihamba ngendlela okiuhlelwe ngayo.
Isibopho esihlanganyelwe sikahulumeni, imiphakathi yezwe, kanye nesigaba sezamabhizinisi ukwethula izinsiza.
Isikhathi emuva kobandlululo sachithwa kwase kumiswa umbuso omusha okuwona imithetho kanye nezimiso zentandoyeningi zaba yingxenye ewumnyombo kahulumeni omusha njengoba kubekwe ngumthethosisekelo wezwe.
Amakhaya, abantu ngabanye kanye/noma amaqembu aphila ngaphansi komugqa wobuphofu, kanye nabantu abahluphekayo abangenayo imithombo yokufinyelela izinselele zempilo kanye nezidingo eziyisisekelo.
Iminikelo evela kubantu /kuzinhlangano noma izinkampani ezisebenza ngokungeyeme kuhulumeni.
Iqembu lamaphrojekthi ahlobene oma izinsiza ezibhekiswe ekufinyeleleni izinhloso ezicacile (esikhathini esiningi ezifanayo noma ezihlobene).
Isinqumo esihleliwe esifaniselwe ukufinyelele izinhloso ezithile ezicacile ngaphakathi kwebhajethi enikeziwe ngangesikhathi esicacisiwe.
Iminikelon evela emphakathi ngobubanzi bawo.
Imali engenayo eyenziwe yinhlangano ngayinye.
Umuntu ngamunye, izinhlangano kanye namaqembu anikeza izinsiza zenhlalonhle ezingeni lendawo, lesifunda nelikazwelonke kubantu ngabanye, amaqembu kanye nemiphakathi ukuze bakhulise ukusebenza kwabo kwezenhlalonhle. Abanikezeli bezinsiza bangafaka: othisha, osonhlalonhle, abasebenzi abangabanakekeli bezingane nentsha, onesi, amaphoyisa, njll.
Isigaba esiqukethe abasebenzi abethula izinsiza zezindaba zenhlalonhle kuqala ezihambisana nokuthuthukisa umphakathi.
Ukwephuka noma ukwehla kobuhlobo bokusebenzisana emphakathini ozibona ungakwazi ukuxhasa izinga elivumelekile lokusebenza kwezenhlalonhle.
Ibhekana ngqo nezinsiza ezibanzi neziqukethe okuningi eziphathelene nezindaba zenhlalonhle kanye nokuthuthukisa umphakathi okunikezwe kukuqondisa ukuqinisekisa ukuhlanganisa nokuxhasa imizamo yokungena phakathi.
Insiza yezezimali enikezwa nguhulumeni njengeholo lokwengeza kuma-NPO ukuze athenge izinsiza zawo.
Izinga izikhungo ezizoqhubeka ngalo ukufinyelela inhloso emva kokuphela kokusizwa kuphrojekthi.
Iqembu elicacile elizozuza kuphrojekthi noma uhlelo olwenziwayo.
Okungaba ngumnikezeli wempahla kanye/noma izinsiza.
Inqubo ehlanganisa ngokukhethekile izinhloso zezomnotho kanye nezenhlalonhle. Ipjinda futhi ibonelele ubumqoka bokuthuthukisa ezomnotho nezenhlalonhle ekukhuphuleni amazinga okuphila kodwa kuphinde kufune ukukhuphula ngokusebenzayo ukuthuthukisa ezomnotho ngezinhloso zezenhlalonhle.
Isamba esibekelwe ukuseka ngezimali amabandla kazwelonke ukwenza umsebenzi othile bewenzela umnyango.
Inqubo yokuguqula izinhlelo zesakhiwo kanye nangendlela izinsiza ezithulwa ngayo ukuze kuhlonishwe amagunya omthetho nezinqubomgomo eziphathelene nokwesekwa ngezimali kwabanikezeli bezinsiza..
Umuntu opnikeza usizo emphakathini nakuzinsiza zawo, ukuhanjiswa noma izinhlelo zokucela usizo lwezimali ngaphandle kokuholelwa. Kodwa kwezinye izikhathi izindleko zemali ayikhiphe esikhwameni ziyaye zikhokhelwe yi-non-PO noma i-NGO, kwezinye izehlakalo iholo elincane linikezwa ivolontiya.
Abantu abanokuzwela nma abangaba sengozini yokunqwamana nezinkinga zenhlalonhle ngenxa yezimo zabo.
Izinhlangano ezinolwazi kanye nemithombo eyanele yokugcina nokweseka amalungu abo.
<fn>zul_Article_National Language Services_IBIKA.txt</fn>
Nanoma kukhona impumelelo yezomnotho, inqubomgomo yombuso ebanzi yokwehluka okubanzi, izinhlelo ezingamasu kanye nokunye ukuqalisa, ukwehluka okubangwe yisikhathi esedlule kuyaqhubeka ukuba yingxenye yezomnotho zolimo bese kwenza njengokuphikisana nokukhula, ukuthuthukisa ezomnotho, ukwakhiwa kwezokuqashwa kanye nokuqedwa kobumpofu. Ukungalingani okukhulu kwezohlanga nezobulili ekunikezweni kokufinyelela emnothweni, imali engenayo, amakhono kanye nokuqashwa kuyaqhubeka. Ngokomphumela, isigaba siyaqhubeka ukukwenza okungaphansi kokusemandleni akho.
Le ncwajana esemthethweni ye-NAMC eyenzelwe ukwazisa bonke ababambi qhaza esigabeni sezolimo ngokuphathelene negunya le-NAMC ngezinhlelo zayo ezahlukile ezenza okuthile ukuqinisekisa ukuthi isigaba sinokuncintisana futhi siyaguqulwa. Ukuze kulungiselelwa ukuxhumana, sinikeze amathebhuli anemininingwane yokuxhumana yezinhlangano zezolimo ezehlukile nezikhungo zikahulumeni.
Ukweluleka uNgqongqoashe Wezolimo kanye namaqembu atheleleka ngqo nezindaba zonke eziphathelene nokumaketha ezolimo kuzimboni zokudla nezolimo, kunakwa izidingo zabahlanganyeli.
Ukuba ngumeluleki osemqoka ofanele nonempumelelo kuNgqongqoshe, i-DoA kanye nemboni yemikhiqizo yokumaketha nezolimo.
I-NAMC izakuthi, uma icelwa nguNgqongqoshe noma izenzele ngokwayo, iphenye ukumiswa, ukuqhubeka, ukuguqulwa noma ukuchithwa kwezehlakalo zomthetho kanye nezinye izehlakalo zemithetho ezithelela ukumakethwa kwemikhiqizo yozolimo, ukuhlola ukuthandeka, ukudingeka noma ukufaneleka kwezehlakalo, kanye nanoma kudingeka, ukuphakamisa okunye ekumisweni, ukuqhubeka, ukuguqulwa noma ukuchithwa kwezehlakalo zomthetho noma omunye umyalo womthetho bese ubika noma weluleke uNgqongqoshe ngokufanele
I-NAMC yenza imisebenzi yayo ngezinhlelo zobuchwepheshe ezine kanye nohlelo lokweseka okuhamba ngokuphambanisa.
Izindawo ezisemqoka ezisebenzayo zeyunithi Yizikimu Zemakethe/ ama-AgriBEE, Ezokuthengisa Nokuncintisana. Izinhlelo Zokuthuthukisa izimakethe yizona eziqalisayon eziphambili ezibonwe yi-NAMC ehlose ukugqugquzela nokulungiselela ukuhlangana kwabalimi abasafufusa kusigaba eziqondisiwe sezolimo nezokuthengisa ngaphakathi kwezinye izinto ukuklomelisa ukuthathelwa phezulu kwemikhiqizo evela kubalimi abamnyama eketangini lezimakethe. Izimboni zenyama ebomvu nama-citrus iye yaboniswa njengemboni esemqoka kuloku kuqalisa esikhathini esifushane. Isigaba futhi sinesibopho sokweluleka Ibandla ngezindaba eziphathelene namatherifi kanye nokuthengisa kanye nokwenza ucwaningo olufanele kule ndawo. Ekugcineni, isigaba Sokumaketha Nokuthengisa sizobamba igunya elisemqoka ekulunganiseni ucwaningo nezingxoxo ngokuphathelene nesimo sokuncintisana esigabeni sezolimo ikakhulukazi endaweni yokumaketha ezolimo.
I-NAMC kumanje yakha Izinhlelo Zokuthuthiksa Ezezimakethe ezehlukile ezihlose ukuzuzisa ezomnotho zesibili kwezolimo. Inhloso esemqoka yezinhlelo Zokuthuthukisa Ezezimakethe ukunikeza imiklomelo ezimakethe ukuthi zithenge kubakhiqizi abasafufusa. Ithagethi ukuthuthukisa kanye nokusebenzisa okungenani izikimu ezintathu ezinje ngonyaka. Loku kubonwa njengomsebenzi osemqoka oweseka Ukuthengisa Kwezolimo kwe-DoA kanye nesu Lesigaba Sokuthuthukisa Ibhizinisi Nokuthengisa Ezolimo ukumisa Izinhlelo ezine Zokwenza Impahla Ethengwayo ngo-Mashi ka-2006. Izinhleo Zokuthuthukisa Ezezimakethe zizonikeza ipulatifomu yabalimi abamnyama abahlanganisayo ngaphakathi Kwezinhlelo Zokwenza Zempahla Ethengiswayo.
Inqubomgomo yetherifi ibhekise ukubekwa ngaphezulu kwangabomu noma ukuhoxiswa kwentela noma ukuguqula isilinganiso sentela esikhona kukuthengisa kwamazwe ngamazwe ngezinhloso zokufinyelela izinhloso zokuthuthukisa zikahulumeni. Inhloso esemqoka yenqubomgomo yetherifi ngaphakathi kokunye ukuvikela izimboni zasekhaya, ukwenza ngcono isikhundla sokulinganisa ukukhokha kanye nokufanelisa amatherifi okungeniswa ezweni okuncintisana nempahla yasekhaya efanayo. I-NAMC ngokusebenzisa Isigaba sayo SokuMaketha Nokuthengisa sizohlosa ukuqhubeka ubuhlobo bokusebenzisana obuzondelene ne-ITAC bese beqalisa ukwenza umnikelo onencazelo kuzingxoxo zenqubomgomo yetherifi ephathelene nezolimo. Iphuzu lokuqalisa kuzakuba ukwakha amandla ethu okwenza angaphakathi esizokwazi ukuwafinyelela ngokuqasha osebenza ngezomnotho zokuthengisa ngaphakthi kwalesi sikhathi sokwethula umbiko.
Inhloso yesigaba ukwakha nokubhala phansi, ngokusebenzisa izibonelo zezehlakalo, okuhle okwenziwayo kokweseka abalimi. Isigaba sizothuthukisa sazise izifanekiso ezizoqhuba ukuxhumana kwezokuthengisa ezizohlanganisa Amabhizinisi Ayebandlululiwe Esikhathini esedlule kwezomnotho zesibili esigabeni sebhizinisi lezolimo (ezomnotho zokuqala).
Ibhizinisi kumele libe lizimisele futhi likwazi ukungena esisekelweni sokwabelana ngezindleko ngensiza edingekayo ngephesenti ezobekwa yi- NAMC.
I-NAMC ihlose ukwakha isikhwama esihlose ukusiza lawo mabhizinisi kunqolobane yemininingwane yabanikezeli ukuthi benze ngcono ukufinyelela kwabo ezimakethe ngalokho bakhule baqinise namabhizinisi abo. Usizo luzkubhekana ngqo nezindaba ezifana nokuqeqeshwa, ukwakha uhlelo lwebhizinisi, izinhlelo zokunikeza izitifiketi okusezingeni elifanele, ubeluleki, njll. Lolu sizo luzonikezwa ngokusebenzisa abanikezeli bezinsiza abanikezwe ilungelo lokunikeza iziqu. Inqubomgomo enemininingwane ngokusebenzisa nokuphatha imali izakwakhiwa.
I-ATAF ayikwazi ukunikeza ezezimali (isikweletu noma icala) noma ithenge impahla yanoma yiyiphi inhlobo. Loku kufaka izimoto, amabhilidi, izisetshenziswa kanye nesakhiwo soqobo. I-ATAF ayikwazi futhi ukusetshenziswa njengesikhwama semalimboleko noma ezaliswayo nganoma yiyiphi indlela. Isikhwama esizomiswa kungekudala se-DoA AgriBEE sizawuthagethwa ukuze sikhokhele leyo misebenzi efanelekile ethuthukiswe ngokuseebnzisa i-ATAF.
Ukwakha inqolobane yemininingwane yabanikezeli bamabhizinisi ayebandlululiwe esikhathini esedlule eNingizimu Afrika.
Ukuxhumanisa labo abasenqolobaneni yemininingwane nezimakethe ezifanele.
Ukuqhubekisa Ukukhipha Ezweni.
Isiboniso esisemqoka seseGaba Sokuthuthukisa Ibhizinisi (Isigaba se-ED) ukuhlela ukuvakasha okuvezayo okuyimpumelelo embonisweni wokuthengisa wamabhizinisi akunqolobane yemininingwane yabanikezeli. Ukuvakasha kuzosetshenziselwa ukusiza amabhizinisi lawo ayebandlululiwe esikhathini esedlule asenqolobaneni yemininingwane yabanikezeli futhi babonise ukuba nesimo sokuncintisana ezimakethe zaseNingizimu Afrika ukuthola izimakethe zokukhipha ezweni ezuzisayo.
Ukuxhumana kokunikezela kuqala ngokukhiqizwa yibhizinisi lezolimo noma ngengakwazi ukukukhiqiza. Imakethe kumele itholwe ukuze ikhiqizwe. Isigaba se-ED sizawusebenzisa i-ATAF yayo lapho kudingeka khona ukulungiselela ukuxhumana ngeketangi lokunikezela.
Ukuxhumana kwezimfuno kuqalisa ngokudingwa yimakethe. Amabhizinisi amakhulu ezolimo adinga abakhiqizi abancane ukuthi babanikezele ngempahla ethengwayo ukugcwalisa amanani abizwe ngaphakathi kokumilisa ngaphandle noma amakontileka okunikezela nabenzi zinqubo nezindali. Isigaba se-ED sizawusebenzisa i-ATAF ukweseka lawo mabhizinisi ezolimo akwaziyo ukusebenzisa ukuxhumana okwakhiwe ngokungafanele.
Isigaba siphatha zonke izindaba eziphathelene nezehlakalo zomthetho. Umthetho Wokumakethwa Kwemikhiqizo Yezolimo, ka-1996, wenza imibandela yezehlakalo ezinhlanu zomthetho, okungamalevi omthetho, amarekhodi nokubuyiswayo, ukuzibhalisa, ukuphatha ukukhishwa ezweni kwemikhiqizo kanye nokwenza izinhlu. Okwamanje kukhona izimboni eziyishumi ezisebenzisa amalevi ezomthetho, bese kuthi izimboni eziyi-14 zisebenzise amarekhodi kanye nokubuyiswayo nokuzibhalisa.
Ukuphenya izicelo ezintsha zokungenisa izehlakalo zomthetho kanye nokwenza iziphakamiso kuNgqongqoshe ngokuphathelene nezehlakalo zomthetho eziphakanyisiwe.
Ukuxhumana namaqembu atheleleka ngqo ukuthola ileveli yokwesekwa yezehlakalo zomthetho eziphakanyisiwe.
Ukuhlola ukuthi izimboni ezifanele ziyazihlonipha izimo zokuvunyelwa kuzehlakalo zomthetho.
Ukuthuthukisa izinqubomgomo eziphathelene nezehlakalo zomthetho.
Ngokulandela isigaba sama-20 se-MAPA, i-NAMC kudingeka ukuba igcine iphinde ibuyekeze njalo ngonyaka ukuzibhalisa kwamaqembu, atheleleka ngqo noma okungenzeka atheleleke yilo Mthetho. Lawa kungaba ngamaqembu abakhiqizi, abenzi zinqubo, abasebenzi, abezimakethi kanye nabathengi bomkhiqizo othile.
I-NAMC ihlose ukwakha nokuxhasa inhlangano esezingeni neliphezulu yocwaningo lokumaketha kwezolimo. Ukwengeza, I-NAMC izokunikeza imali ekuqeqeshweni kwabaneziqu kwezolimo eMaNyuvesi aseNingizimu Afrika.
I-NAMC izakusebenzisa imibandela esigabeni sesi-7 Somthetho Wokumaketha ukwenza uphenyo lwekomiti yesigaba sesi-7. Eyodwa yezinzuzo Zekomiti Lesigaba sesi-7 ukuthi ngaphakathi kweKomiti elinje, abameleli bawo wonke amaqembu athintekayo eketengeni lokuba yigugu angakhuluma ngezindaba ezifanele bese kuthi emva kwaloko baklhe umbiko wokweluleka oneziphakamiso bese bewunikeza Ibandla. Emva kokubhekisisa umbiko, Ibandla lizawube selidlulisela umbiko kuNgqongqoshe.
I-NAMC izawuphinde futhi ibuyekeze bese ihlola ukusetshenziswa kwazo zonke iziphakamiso ezivela emibikweni yekomiti eledlule Lesigaba sesi-7. Umbhalo oqukethe zonke iziphakamiso ezedlule uqoqelwe ndawonye.
I-NAMC izakwakha Izikhwama Sokucwaninga esingama-R3,4 miliyoni eqongelelweyo njengeyingxenye ngezimali ezigudluzelwe onyakeni wezimali ka-2005/06 , ibhajethi nokuxhaswa ngezimali ku-2006/07 okuvela kuzinhlangano zokucwaninga zamazwe ngamazwe. Isikhwama lizawunakekelwa ngokucophelela ukugwema ukuthi sisetshenziselwe imisebenzi yokuhambisa. Ngalesi sikhwama, i-NAMC izawucela wonke amaNyuvesi kanye nezinye Izikhungo Zocwaningo ezizibandakanyayo ekuthuthukiseni ucwaningo lwezimakethe ukuthi zifake iziphakamiso zokwenza umsebenzi wocwaningo.
Njengesu lokuthola isikhwama semali esengeziwe, i-NAMC izakusebenzisa ama-R3,5 miliyoni ukwenza amandla esigwadlulo esikhwama semali esengeziwe Kuzikhungo ezifana nezikhwama zezimboni, Amaforamu, Nezikhungo Zokunikezela.
IMIFUNDAZE: Ingxenye Yesikhwama Socwaningo Lwezomnotho izakusetshenziswa ukwakha amakhono wabaneziqu kwezolimo ngokusebenzisa ukuqeqeshwa kumaNyuvesi ahlukile eNingizimu Afrika. Isikhwama sizonikeza imifundaze kwabaneziqu abenza i-M.SC kanye ne-PhD Kwezomnotho Wezolimo. Abaneziqu kuzokulindeleka ukuba benze i-thesis yabo ngezihloko ezizokubhekana nezindaba izindikimba zocwaningo. Inhloso kuzakuba ukwakha uhlu lezingcweti ezineziqu ezingasebenza ku-NAMC kanye nabahlanganyeli bayo ezikhundleni ezehlukene.
<fn>zul_Article_National Language Services_IHHOVISI LIKANDUNANKULU (2002).txt</fn>
Inombolo- 8 we-2001: UMthetho weNqalasizinda yezokuThutha, we-2001.
Ukuhlanganisa imithetho ephathelene nemigwaqo kanye nezinye izinqalasizinda zezokuthutha eGauteng; nokuhlinzekela ukuhlelwa, ukudizayinwa, ukuthuthukiswa, ukwakhiwa, ukukhokhelwa, ukumenejwa, ukulawulwa, ukunakekela, ukuvikelwa kanye nokuvuselelwa kwemigwaqo yesiFundazwe, olayini bajantshi nezinye izinqalasizinda zezokuthutha eGauteng: kanye nokuhlinzekela nokunye okuxhumene naloku.
Ububanzi obejwayelekile bemigwaqo yesifundazwe, olayini bajantshi nemigwaqo emincane.
Ukumenyezelwa kokumiswa kokusebenza kwemigwaqo yesifunda, olayini bajantshi nemigwaqo emincane.
Izakhiwo neminye imisebenzi phezu, noma ngaphansi kwemigwaqo yesifunda noma olayini bajantshi noma eminye imihlaba.
a nomuntu olawula ukuthathwa komhlaba, uma umnikazi esashona;.
xli "imoto" isho imoto njengoba ichazwe kuMthetho kaZwelonke wezoKuthutha, we-1996 (uMthetho 93 we-1996).
okwaphakamiswa ngaphansi koMthetho wezeMigwaqo we-1957uMthetho -22 we-1957 kodwa ayibalwa imigwaqo ekhonjwe kwisigatshana -.
b lubuyekezwe noma yinini lapho kuba khona umgwaqo wesifundazwe omusha.
Ukusetshenziswa kwalengxenye lengxenye isebenza uma u-MEC esebenzisa amandla ngokwesigaba a ngokokubekwa komgudu kanye nedizayini yemigwaqo yesifunda noma olayini bajantshi.
a Ukubekwa komgudu; kanye b nokudizayina okuyisendlalelo.
Ukubekwa komgudu kumele kuhambelane nanoma iyiphi inqalasizinda noma olunye uhlelo lwesifunda lokuthuthukisa olwamiswa ngokomthetho wohlelo lokuthuthukisa lwesiFundazwe, uma kungenjalo, kumele kutholakale imvume yelungu loMkhandlu ophakeme okuyilona elihlele ukuthuthukisa ngaphambi kokuthi kubekwe umgudu ngaphamsi kwalesisigaba.
ekukhishweni kombiko komgudu ngokwesigatshana-.
soMthetho wokuPhakamiswa koBuphathiswa oBuneqiniso, we-2000 (uMthetho -3 we-2000), noma ukwehluleka ukulandela loku okubekiwe, njengoba kumiswe ngu-MEC; bese b enze uphenyo ngokwenqubo emisiwe.
Ngemuva kokuthintana nomphakathi, ukhomishana kumele enze umbiko obhaliwe ngakho, ngokubonelela imithethomigomo emiswe kwisigaba- 3 soMthetho wokuGqugquzelwa kokuThuthukisa, we-1995 umthetho- 67 we-1995 nakuMthetho wokuHlela nokuThuthukisa kwisiFundazwe.
Uma kwenzeka kungabi khona ukuvumelana kwikhomishana mayelana nokusetshenziswa komhlaba okumele kubhekwane nako kumbiko, udaba kumele kubhekwane nalo ngendlela emiswe kwiBhodi laMalokishi ukuze kuthathwe isinqumo ngalolodaba.
Ngenxa yesigatshana -7, "udaba lokusetshenziswa komhlaba" kusho udaba oluphatha ushintsho ekusetshenzisweni kwanoma yimuphi umhlaba okungabangwa ukubekwa komgudu.
Imithetho yalesisigaba ayisebenzi kwimigwaqo emincane.
b Ukukwazeka ukuthi kuchibiyelwe lomgudu kanye nezindleko zako, uma kwenzeka samukelwa isicelo.
ngenhla c ezinye izindleko ezingase zidalelwe uMbuso nomphakathi othintekayo zidalwa ukwamukelwa kwesicelo, uma ziqhathaniswa nokuma kahle komfaki sicelo nomphakathi othintekayo; kanye c nendlela ukwamukelwa kwesicelo okuphakamisa ngayo ukuthuthuka okusimeme okuhlanganisa uhlelo lwezokuthutha nohlelo lokusetshenziswa komhlaba ngokubonelela izidingongqangi zobunjiniyela bezokuthutha.
Ngemuva kokuthatha isinqumo ngesicelo, umasipala noma esinye isiphathimandla kumele sazise u-MEC ngencwadi zingakapheli izinsuku ezingu-14 ngemuva kokuthathwa kwalesisinqumo kanti uma isicelo samukeliwe, bahambise izizathu eziphelele zalesisinqumo ngencwadi ku-MEC ngaphakathi kwesikhathi esibekiwe.
U-MEC unelungelo lokufaka isicelo sokuphikisa isinqumo, zingakapheli izinsuku ezingama-28 ethole isinqumo nezizathu zokwamukela isicelo, ngokuhambisa ngenqubo ebekwe kumthetho ofanele futhi esenze ushintsho oludingekayo, asifake kwisiphathimandla noma umkhandlu wokwedlulisela izikhalo ohlinzekwe kumthetho ofanele, uma kungukuthi umthetho ofanele ubeka ukuthi kufakwe izikhalo kuNdunankulu, noma iliphi ilungu leKomidi ePhakeme, oMele uHulumeni kwisiFundazwe, isikhalo kumele silalelwe bese siphelela kwiBhodi laMalokishi lesiFundazwe ngokungathi leloBhodi laMalokishi linezwi lokugcina lendawo yomthetho mayelana nesikhalo.
a kokuthi kunemvume ebhalwe ngu-MEC futhi ngokwezimiso ezibekwe ngu-MEC; noma b kungokwendlela ekhona ebhalisiwe.
noma okufanele ngabe kukhishwe ngokwesigaba -10 ; noma iii wanoma yimuphi umgwaqo noma ulayini wajantshi.
a umngcele womgwaqo noma walayini wajantshi obekiwe owodwa kuphela owela ngaphandle kwezindawo ezikhonjwe kwisigatshana - , u-MEC angakhetha ukungawuchibiyeli lowomgudu; noma b kokubili umgwaqo noma ulayini wajantshi obekiwe wedizayini eyisendlalelo kuwela ngaphandle kwezindawo ezikhonjwe kwisigatshana - , ukubekwa komgudu ngokwezigaba -6 kuya ku- kumele kwenziwe ngendlela yokuthi lomgwaqo noma ulayini wajantshi obekiwe wedizayini eyisendlalelo kuwela ngaphandle kwalezizindawo ezishiwoyo.
nentshisekelo yabanikazi ababhalisiwe nalabo abanamalungelo abhaliwe ngalezizindawo c Izintshiseko nemisebenzi yomasipala nabahlinzeka ngezinsizakalo kangangoba bengathinteka ngqo noma ngenye indlela yidizayini eyisendlalelo; kanye d Nemvelo.
a kulungiswe umdwebo wedizayini eyisendlalelo kanye nombiko obhaliwe; futhi b kwenziwe nophenyo ngezemvelo nombiko obhaliwe ngalo njengoba kukhonjwe yisiphathimandla esingungoti kwisigaba -22 se-ECA, noma isiphathimandla esikhonjwe kwizigaba ezihambisana nalezi ezifanele ze-NEMA, uma lezizigaba sezisebenza, angathatha isinqumo, kanti u-MEC kumele abese elandela inqubo ebekwe kulesisigaba.
d ngezinqubo zolawulo olwenzeka ngokwesigaba- 9 lapho kukhishwa ukwamukelwa kwedizayini eyisendlalelo ngokwesigatshana - ; kanye e nethuba, ngesikhathi nangendlela efanele, lokuhambisa izimvo mayelana nomdwebo wedizayini eyisendlalelo kanye nombiko wezemvelo.
Idizayini eyisendlalelo ekhishelwe isaziso ngokwesigatshana- 7, noma izigaba zaso, ingachibiyelwa ngu-MEC kanti uma kwenzeka lokhu izimiso zezigatshana- kuya ku- ziyosebenza, noshintsho olufanele, uma kungukuthi lapho lezizichibiyelo ziphambuka kuledizayini eyisendlalelo ekukhulunywa ngayo ngendlela yokuthi yomibili imingcele ebekiwe yomgwaqo noma yalayini wajantshi yezichibiyelo iwela ngaphandle kwemingcele ebekiwe yedizayini eyisendlalelo, ukumiswa komgudu ngokwezigaba- 6 kuya ku - kumele kwenziwe kuqala ngendlela yokuthi imingcele ebekiwe yalomgwaqo noma ulayini wajantshi kwedizayini eyisendlalelo echibiyelwe iwela ngaphandle.
Ngokukhishwa kwesaziso esikhonjwe kwisigatshana- 7, noma yisiphi isaziso esikhishwe ngokwesigaba -69 mayelana nomgudu obowamukelelwe idizayini eyisendlalelo ngu-MEC, siyothathwa ngokuthi sichithiwe mayelana nomgudu owawamukelelwe leyodizayini eyisendlalelo ngu-MEC ngokwesigatshana- 6.
ezibhekelelwe yisiphathimandla esigunyazwe ukuthi samukele ushintsho ekusetshenzisweni komhlaba, ngokwenqubo yokuhlela efanele, ekufanele sibhekisise lezozimvo, kanti izigaba -7 , no - ziyasebenza lapha, ngoshintsho olufanele.
U-MEC kumele agcine uhla lwayoyonke imigudu ekhona eyamukeliwe okumele ikwazi ukutholakala ukuze ihlolwe yinoma ngubani onentshiseko nothintekayo, kanye namapulani atshengisa lemigudu, ngezikhathi nasezindaweni ezibekiwe.
U-MEC kumele agcine uhla lwawowonke amadizayini akhonjwe kwisigatshana- 3, okumele lukwazi ukuhlolwa yinoma ngubani onentshiseko nothintekayo, kanye namapulani awo, ngezikhathi nasezindaweni ezibekiwe.
c angashintsha isimo somgwaqo wesifundazwe noma ulayini wajantshi; futhi d angavala noma achezule umgwaqo wesifundazwe noma ulayini wajantshi.
U-MEC, ngesaziso kuMqulu wesiFundazwe, anganciphisa noma andise ububanzi bomgwaqo wesifundazwe noma balayini wajantshi.
Umphakathi ungaqhubeka nokusebenzisa umgwaqo wesifundazwe osewuyekile ukuba ngumgwaqo wesifundazwe ngokwesigatshana- 1d kuze kube ngabe u- MEC uwuvala ngendlela ebonakalayo.
U-MEC angakwazi ukuqhubeka nokwenza adinga ukukwenza noma engatholanga izimvo noma izincomo ezivela komasipala lapho behluleka ukuziletha ezinsukwini ezingama-60 beceliwe ukuthi bazilethe ngencwadi.
U-MEC angabeka noma yimuphi umgwaqo wesifundazwe noma ingxenye yawo ukuthi ube ngumgwaqo omkhulu, ngesaziso esimemezela lokhu noma ngesaziso sakamuva kuMqulu wesiFundazwe.
Noma yimuphi umgwaqo wesifundazwe osewumiswe njengomgwaqo omkhulu ngophawu lomgwaqo olufanele ngokoMthetho weziThuthi zoMgwaqo, we-1996 umthetho- 93 we-1996 ngaphambi kokuqalisa kwalesisigaba, uyothathwa njengobekwe ngu-MEC ngokwesigatshana -6.
Lapho umgwaqo ubekwa phezu komhlaba ngokwesigatshana-1, amalungelo amamethali ayigugu, amatshe ayigugu, amaminerali kanye nowoyela bemvelo ayoqhubeka abe ngawalo womuntu okuhlanganisa noMbuso obekukade kungawakhe ngaphambi kosuku lokubekwa komgwaqo.
U-MEC, ngokwazisa kuMqulu wesiFundazwe, angayandisa noma ayinciphise indawo yamabhilidi, ngendlela ejwayelekile noma ngokomhlaba othile noma ingxenye yawo.
Noma ngubani angasifaka isicelo ku-MEC, ngendlela ebekiwe nangokukhokha imali ebekiwe, sokuthi kunciphiswe indawo yamabhilidi, esingamukelwa noma sichithwe ngu-MEC ngokucabangela uhlobo lomgwaqo noma ulayini wajantshi othintekayo, ukuthuthukisa noma ukuthuthukisa okuhlongozwayo eduze komgwaqo noma ulayini wajantshi nokunye ke nje u-MEC angakubona kufanele.
Uma kungukuthi ngenxa yokwakhiwa, ukunakekela noma ukuchezula umgwaqo wesifundazwe noma ulayini wajantshi, u-MEC ubona kunesidingo sokuhlinzeka umgwaqo omusha noma omunye nje umgwaqo ophumela kumgwaqo wesifundazwe noma eminye imigwaqo, u-MEC, ngokuhambelana nesigaba -15, angafaka isaziso kuMqulu wesiFundazwe, sokuthi umgwaqo omncane ongububanzi obufanele ngokubona kuka-MEC futhi okubaluliwe kwisaziso, uyobakhona kumhlaba okukhulunywa ngawo, noma avale noma achezule noma anciphise noma andise ububanzi balowomgwaqo.
U-MEC angesula noma achibiyele isaziso esikhonjwe kwisigatshana 1.
Izimiso zaloMthetho eziphathelene nemigwaqo yesifundazwe ziyosebenza ngendlela efanayo kwimigwaqo emincane, ngaphandle kokuthi kuboniswe ngokwehlukile noma kucacile ukuthi angeke kufaneleke.
Ukufakwa kwesigxivizo sokwazisa kumatayiteli ngesikhathi esibekiwe ngemuva kosuku okumemezelwe ngalo umgwaqo wesifundazwe noma ulayini wajantshi ngaphansi kwesigaba -12, noma okwamemezelwa ngalo umgwaqo wesifundazwe ngapansi kwesigaba -13, u-MEC kumele acele uMbhalisi wamaTayiteli okuyindawo yakhe yomthetho, ukuthi afake isigxivizo salesosimemezelo kwitayiteli lomhlaba othintwa yilesisimemezelo. UMbhalisi wamaTayiteli kumele afake lesi sigxivizo nganoma iyiphi indlela ayibona ifanele.
Isigxiviso ngaphansi kwesigatshana- 1 siyoba isaziso esikhonjwe kwisigaba 316a noma 325, njengoba kungenzeka, somthetho wokuBhaliswa kwaMatayiteli, we-1937 UMthetho -47 we-1937.
c athathe izinyathelo ezingabe zibekiwe, futhi d athobele uMthetho wezokuPhakanyiswa koBuphathiswa beQiniso, we-2000 uMthetho -3 we-2000.
U-MEC kumele abhekelele noma yimiphi imibono ayitholile ngaphambi kokuthi athathe isinqumo sokuqhubeka nesenzo.
f ukuchezula amanzi emvula aye kwindawo ethile ngaphansi kwesigaba- 411; noma g ukukhipha incwadi yesilayelo sokuthi kuchezulwe indlela yokungena noma yokuphuma ngaphansi kwesigaba- 437.
a u-MEC angathatha isinqumo, ngemuva kokuthintana nomasipala ofanele, sokuthi umgwaqo, ulayini wajantshi noma ingxenye engasaphumeli kumgwaqo wesifundazwe noma ulayini wajantshi sekuzowela ngaphansi kwendawo yomthetho yamasipala; noma b uma u-MEC engasithathi lesisinqumo, futhi kungekho okuvunyelwane ngakho ngaphansi kwendima c, ubunikazi bomhlaba noma belungelo osebukhokhelwe isinxephezelo kuyoba ngobesiFundazwe ngosuku lwesimemezelo, kanti uMbhalisi wezaMatayiteli okusendaweni yakhe yomthetho kumele abhalise ngemfanelo kuMbhalo wezaMatayiteli mayelana nalokhu lapho u-MEC efaka isicelo; noma c u-MEC kanye nomnikazi womhlaba okuhamba kuwona umgwaqo, ulayini wajantshi noma ingxenye yawo bangavumelana ngokuthi umnikazi uzokhokhela u- MEC imali eyinkokhelo yemakethe yomhlaba okuhamba kuwo lomgwaqo, ulayini wajantshi noma ingxenye yawo, ngaleyondlela lomhlaba uyobuyela ekulawulweni ngumnikazi ngokugcwele sengathi umgwaqo, ulayini wajantshi noma umgwaqo omncane awukaze umenyezelwe njengomgwaqo wesifundazwe, ulayini wajantshi noma umgwaqo omncane, kanti asikho isinxephezelo esesiyokhokhwa kumnikazi womhlaba okuhamba kuwo lomgwaqo, ulayini wajantshi noma ingxenye yawo ngemuva kwaloku kuchithwa noma isimemezelo.
Lapho u-MEC echibiyela noma echitha isaziso esimemezela, esandisa ububanzi noma esichezula ngokwafuthi umgwaqo wesifundazwe, ulayini wajantshi noma umgwaqo omncane, noma lapho u-MEC ememezela ukuthi umgwaqo okhona noma ulayini wajantshi uzovalwa unomphela, ngomphumela wokuthi umhlaba othintekayo awusadingekeli umgwaqo noma ulayini wajantshi, futhi lapho isinxephezelo salomhlaba besingakakhokhwa, u-MEC akasadingekile ukuthi akhokhe lesi sinxephezelo kanti umhlaba okuhamba kuwo lomgwaqo, ulayini wajantshi noma ingxenye yawo kuyobuyela ekulawulweni ngumnikazi ngokugcwele kube sengathi umgwaqo, ulayini wajantshi noma ingxenye yawo akukaze kungamenyezelwa njengomgwaqo wesifundazwe, ulayini wajantshi noma umgwaqo omncane.
i angawuvala okwesikhashana kuhlobo oluthile lwezithuthi umgwaqo wesifundazwe; noma ii azivalele okwesikhashana zonke izithuthi umgwaqo wesifundazwe.
Akukhomuntu ovunyelwe ukusebenzisa umgwaqo wesifundazwe ovalwe ngaphansi kwesigatshana 1, kanti noma ngubani owusebenzisayo uyobekwa icala.
Lapho kuba khona ukulimala okukhulu kumhlaba ngenxa yokuchezulwa komgwaqo ngokwesigatshana Ia, u-MEC kumele akhokhele umnikazi womhlaba isinxephezelo ekuyovumelwana ngaso, noma uma kungavunyelwana, ngokubekwe ngokwesigaba -30, lapho izindleko ziyobalwa bese zikhokhelwa ngokwesigaba -31.
Lapho u-MEC ememezela umgwaqo wesifundazwe, ulayini wajantshi noma umgwaqo omncane, noma enweba noma echezula ngokwafuthi lomgwaqo noma ulayini wajantshi, ngaphansi kwesigaba -11 noma -13, u-MEC kumele akhokhe isinxephezelo kumnikazi mayelana nomhlaba othikamezwe yilomgwaqo noma ulayini wajantshi noma ukunwetshwa noma ukuchezulwa kwawo, njengokwesivumelwano, noma ukwehluleka kwesivumelwano, njengoba kumiswe ngokwaloMthetho.
Inzalo ekhonjwe kwisigaba -283 iyokhokhwa kungakapheli izinsuku ezingama-60 ngemuva kokukhishwa kwesaziso esifanele, mayelana nesinxephezelo esikhokhwa ngaphansi kwesigaba -282.
Lapho umgwaqo wesifundazwe, ulayini wajantshi noma umgwaqo omncane usungowafuthi! Uchezulwe ngaphakathi kwemingcele yomhlaba obekuhamba kuwo umgwaqo noma ulayini wajantshi ngaphambilini, kumele sikhokhelwe kuphela isinxephezelo esilingana nenani lemakethe lomhlaba othikamezwe ukuchezula okwedlula inani lemakethe langaphambilini! Othikamezwe yilomgwaqo noma ulayini wajantshi.
U-MEC ngokwazisa umnikazi, angakwazi ukuthatha umhlaba noma ilungelo lomhlaba enze ukuthi ubhaliswe ngegama lesiFundazwe, ukuze kwakhiwe noma kugcinwe kahle noma iyiphi inqalasizinda yezokuthutha, noma enye inhloso ehlobene nentshiseko yesiFundazwe mayelana nalokhu.
uma u-MEC ebona sengathi umhlaba osele, noma ingxenye yawo, awusenamsebenzi kumnikazi, noma awusakulungele ukulima, noma ukwenza iqiniso kumnikazi noma ngokubonelela isiFundazwe, u-MEC angawuthatha lowomhlaba osele noma ingxenye yawo ngokwazisa umnikazi.
Umnikazi akayukufanela ukuthi athole isinxephezelo uma isinxephezelo sesikhokhiwe mayelana nomhlaba owabiwe uma umgwaqo ofanele noma ulayini wajantshi sowamenyezelwa noma wamiswa, uma kunjalo, noma isinxephezelo sesakhokhwa, noma sakhokhelwa umhlaba uqobo noma ukulahlekelwa noma ukonakala, ukwehla ngokwenani lomhlaba ngesikhathi sesimemezelo, ukumiswa noma ukuthathwa komgwaqo noma ulayini wajantshi ofanele.
Ukungena noma ukuthatha ubunikazi bomhlaba ngokuhambelana nezigatshana- 2, 4, 5 no 6, u-MEC angangena kunoma yimuphi umhlaba nabasebenzi abafanele, imishini, izimoto, izinto zokusebenza, amathuluzi, noma okokwenza uphenyo, ukubheka noma okunye ukwenza ngaphansi komhlaba noma mayelana nalowomhlaba, u-MEC akubona kufanele mayelana nokwakha noma ukunakekela noma iyiphi inqalasizinda yezokuthutha noma athathe okwesikhashana ubunikazi bomhlaba ngenhloso ephathelene nokwakha noma ukunakekela lenqalasizinda yezokuthutha.
Lapho umnikazi noma ohlala kumhlaba engakavumeli u-MEC ukuthi enze ngokwesigatshana 1, u-MEC kumele anike umnikazi noma ohlala kumhlaba incwadi eyisaziso ngenhloso ya-MEC ukuze akwazi ukwenza njalo zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa ngaphambi kokungena kumhlaba, echaza inhloso yokugunyaza ukungena kumhlaba, lokho okungase kwenziwe kulowomhlaba mayelana naleyonhloso kanye nabantu okuyibona, indlela okuyiyona noma indlela okuzokwenziwa ngayo.
Uma umnikazi noma ohlala kumhlaba eyihlaba inhloso yezenzo ezihlongoziwe, kumele akubhale phansi ukuhlaba kwakhe kungakapheli amahora angama- 48 ngaphambi kokungena kumhlaba okuhlongoziwe, okumele u-MEC akubhekelele lokho kuhlaba. Uma u-MEC ebona ukuthi lokho kuhlaba akunasesekelo noma kuyintshisekelo yomphakathi ukuthi kuqhutshekwe nokwenza lokho okuhlongoziwe nakuba kunalokho kuhlaba, u-MEC kumele azise umnikazi noma ohlala kumhlaba ngaphambi kokungena kulowomhlaba.
Izimiso zesigatshana -1 azifanele ukusetshenziselwa ukungena endlini yokuhlala noma elinye ibhilidi elikumhlaba elisetshenziselwa ukuhlala abantu ngaphandle kokuthi lowo ohlala kulendlu noma elinye ibhilidi evuma ukuthi u-MEC angene ukuze enze lokho okubalulwe kwisigatshana- 1.
b agcine imishini, izinto zokusebenza noma okunye u-MEC abona kudingeka ekwakheni noma ekunakekeleni inqalasizinda yezokuthutha, u-MEC akhokhele umnikazi intela okuvunyelwene ngayo, noma, yokungavumelani njengoba kubekwe ngokwesigaba -30, lapho izindleko ziyobalwa futhi zimiswe ngokuhambelana nesigaba- 31.
Ngenhloso yokusebenzisa amalungelo angaphansi kwalesisigaba, u-MEC, ngemuva kokwazisa umnikazi, angenza imigwaqwana noma izimbotshana othangweni, ondongeni nakufenisi, uma kungukuthi lezizimbotshana zizokwazi ukuvalisiseka kungangeni abafohlayo noma izilwane ezizihambelayo ngesikhathi kusetshenzwa futhi uthango lubuyiselwe kahle lapho sekuqediwe ukusebenza, nokuthi noma yikuphi ukuguduleka okwenzeke ngesikhathi kusetshenzwa futhi okungase kube yingozi kumele kubiyelwe ngokuphepha, kugqitshwe noma kuqinisekiswe ukuthi kuphephile ekupheleni komsebenzi.
U-MEC kumele akhande noma akhokhe izindleko zomonakalo odaleke ngesikhathi kwenziwa umsebenzi obewenziwa ngokwesigatshana -1 noma- 6, ngaphandle uma umonakalo ungadalwanga ukwenza ngamabomu noma ngokunganaki noma ukweqa okuthile koMnyango noma abaqashwa bawo noma izithunywa zawo.
U-MEC, ngokuhambelana nesigatshana- 2, angathatha noma asuse noma enze ukuthi kuthathwe noma kususwe kumhlaba izinto zokusebenza ezidingekela ukwakha noma ukunakekela inqalasizinda yezokuthutha, futhi angathatha okwesikhashana ubunikazi balowomhlaba ngenhloso yokuthola izinto zokusebenza.
a U-MEC angakhetha indawo lapho lezizimpahla ezikhonjwe kwisigatshana -1 zingathathwa khona, kanti kumele azise umnikazi ngalendawo; futhi b umnikazi, ezinsukwini ezingama-14 ngemuva kokuthola isaziso, angakhomba enye indawo ngaphakathi kwemingcele efanayo kulowomhlaba okukhulunywa ngawo kanti uma u-MEC ebona sengathi lena enye indawo ifanelekile futhi iyafinyeleleka futhi ingakhipha izinto zokusebenza ezidingekayo, izinto zokusebenza kuyomele zithathwe kuleyondawo ekhonjwe ngumnikazi.
u-MEC kumele akhokhele umnikazi lesosinxephezelo sanoma yikuphi ukulahlekelwa noma sokonakala komhlaba, njengoba kungavunyelwana noma uma kungavunyelwana njengoba kumiswe kwisigaba- 30, lapho kuyobalwa izindleko bese kukhokhwa ngokuhambelana nesigaba -31.
Isigaba -206 siyosebenza ekuthathweni kwezinto zokusebenza ngaphansi kwalesisigaba.
Uma u-MEC ebona kufanele ukuze kumiswe, kwakhiwe noma kunakekelwe noma iyiphi inqalasizinda yezokuthutha, noma ukuphepha kwezithuthi emgwaqweni wesifundazwe noma ulayini wajantshi, noma ukuphepha kwabahlali bebhilidi, ngemuva kokuthola imvume yomnikazi ofanele, angakwazi ukudiliza noma asuse ibhilidi noma esinye isakhiwo, noma ingxenye yaso, noma ngabe liphakathi kwendawo ebekelwe umgwaqo noma ulayini wajantshi, kanti ngenxa yalokhu angacela umuntu ukuthi aphume kulo esikhathini esiyobekwa ngu-MEC, ngokuhambelana nesigatshana 2.
Uma kwenzeka ukuthi umnikazi noma umuntu ohlala kwibhilidi noma kwisakhiwo esikhonjwe kwisigatshana -1 akazimisele ngokuvumelana nesenzo esifanele, u-MEC angakwazi ukuya enkantolo efanele ukuze athole imvume emgunyaza ukuthi enze lokho okufanele akwenze.
lapho u-MEC enza ngokwesigatshana- 1, kumele akhokhele umnikazi isinxephezelo njengoba kuvunyelwene noma uma kungavunyelwana njengoba kubekwe kwisigaba 30, lapho izindleko ziyibalwa bese zikhokhwa ngokuhambelana nesigaba 31.
lapho kunomuntu ohlala ngokomthetho endaweni esekumenyezelwe ukuthi kuzohamba kuyo umgwaqo wesifundazwe noma ulayini wajantshi noma eseyabiwe ngu-MEC noma ekungeyesiFundazwe u-MEC ayidingela ukwakha umgwaqo, kuyomela aphume kulelobhilidi zingakapheli izinsuku ezingama-30 kusukela ngosuku okubhalwe ngalo isaziso ngu-MEC emcela ukuthi aphume.
Umuntu ohlulekayo ukuphuma kwibhilidi njenboba kufunwa yisigatshana- 1, noma ohlala kulelibhilidi ngokungemthetho, wenza icala.
a ememezela umgwaqo wesifundazwe noma ulayini wajantshi noma ukwandiswa kobubanzi bawo ngaphansi kwesigaba -11; noma b ememezela umgwaqo omncane ngaphansi kwesigaba- 13; U-MEC kumele kuthi ezinsukwini ezingama-60 kumenyezelwe azise umnikazi noma abanikazi bomhlaba othintekayo yilesosimemezelo ngesaziso esihanjiswa ngesandla noma ngeposi lerejista kumnikazi noma kubanikazi.
Lapho u-MEC aba umhlaba noma ilungelo lomhlaba ngaphansi kwesigaba -19, u-MEC kumele akhiphe isaziso sokwabiwa asihambise kumnikazi ngesandla noma ngeposi lerejista.
Lapho kukhulunywa ngengxenye yomhlaba, umnikazi angacela u-MEC ngencwadi zingakapheli izinsuku ezingama-30 kuphume isaziso ukuthi akhiphe eminye imininingwane, okumele ikhishwe zingakapheli izinsuku ezingama-60 ethole isicelo, ngaleyondlela usuku lwesaziso esinemininingwane yilona oluyothathwa njengosuku lwesaziso sokuthathwa kwempahla.
Uma umnikazi engaziwa ukuthi ukuphi noma u-MEC aneliseka ukuthi angeke kukwazeke ukuthi kuhanjiswe isaziso kumnikazi, noma uma umhlaba kumele wedluliswe njengefa kanti u-MEC engazi ukuthi ngobani abadlimafa, u-MEC kumele enze ukuthi isaziso sikhishwe kuMqulu wesiFundazwe kanye ngesonto kwiphephandaba lendawo lapho kukhona khona lendawo kuze kuphele amasonto amabili elandelana.
u-MEC akufanele akhiphe isaziso esikhonjwe kwisigatshana -1 ngaphandle kokuthi umhlaba othathwe ngumgwaqo, ulayini wajantshi, ukuchezuka noma ukwandiswa kubonakala kwipulani etholakalayo ukuthi ihlolwe yilabo abanentshiseko noma uma umhlaba uboniswe ngokukhanya noma ngenye indlela efanele, kanti futhi isaziso sinesitatimende esikhomba ukuthi lepulani iyatholakala nokuthi itholakala kuphi noma ukuthi lokokukhanya noma ezinye izindlela sezitshaliwe.
Isaziso esimemezela ukuncishiswa kobubanzi bomgwaqo noma ulayini obekiwe noma ukuthi umgwaqo wesifundazwe noma ulayini wajantshi awusezukuba khona kulowomhlaba, siyohanjiswa ngesandla noma ngeposi lerejista kumnikazi womhlaba, kanti izigatshana -3, 4, 5 no- 6 ziyosebenza kulezizimo ngoshintsho olufanele.
Ubunikazi bomhlaba othathwe ngaphansi kwesigaba -19 buyonikwa isiFundazwe ngosuku lokuthathwa komhlaba, ukhululwe kuzona zonke izikweletu kodwa ngokuhambelana nawo wonke amanye amalungelo okubhalisa, ngaphandle kokuthi, noma kuze kube ngabe lamalungelo ayathathwa.
Lapho u-MEC ethathe ilungelo lokusebenzisa umhlaba, isiFundazwe singasebenzisa lelolungelo kusukela ngosuku lokuthathwa komhlaba.
b uyohlala kungumsebenzi wakhe ukukhokha intela kanye nokunye okukhokhwayo mayelana nawo; futhi c kumele anakekele futhi agcine umhlaba usesimeni owawukusona ngesikhathi uthathwa; kodwa u-MEC kumele anxephezele umnikazi ngezindleko ezinomqondo ezivezwe yilokhu kuwunakekela nokuwugcina esimeni kanti uma umnikazi ewuyekelela ngamabomu noma ngokunganaki bese wehlelwa amandla entengiso, u-MEC angakwazi ukufuna lokho okwehlile kumandla entengiso kumnikazi.
Uma umnikazi womhlaba no-MEC behluleka ukuvumelana ngosuku lokuthatha ubunikazi bomhlaba, umnikazi womhlaba anganika u-MEC incwadi emazisa ngosuku afisa ukuthi isiFundazwe sithathe ubunikazi bomhlaba zingakapheli izinsuku ezingama-21, kanti kuyothathwa ngokuthi isiFundazwe sithathe ubunikazi ngalolosuku.
U-MEC anganikela ngemali yesinxephezelo kumnikazi womhlaba ngesaziso esikhonjwe kwisigaba- 231 kanti uma singekho isinxephezelo esinikelwayo, kumele asenze zingakapheli izinsuku ezingama-60 kusukela ngalelolanga.
Lapho umnikazi eseshilo ukuthi ufuna isinxephezelo esingakanani ngaphansi kwesigaba 261 futhi eseyikhiphile nemininingwane efunwa yilesisigatshana, kodwa u-MEC engayamukeli imali, u-MEC kumele anikele enye imali yesinxephezelo kumnikazi, engalingana noma engalingani naleyo eyenziwe kwisigatshana- 1, zingakapheli izinsuku ezingama-60 ethole isaziso sokufunwa ngumnikazi, futhi asho ukuthi yimalini enikelwayo ngaphansi kwesigaba ngasinye kwizigaba -281a no b.
a ngaphandle kokuthi amaqembu evumelene ngokunye, umnikazi womhlaba uyothathwa ngokuthi uwamukele umnikelo owenziwe ngu-MEC lapho ehluleka ukwenza isicelo ngaphambi kosuku olubekwe ngu-MEC ngesaziso esibhaliwe.
b Isaziso ngokwendima -a kumele sibhalwe ngomnikazi zingakapheli izinyanga ezingu-8 ngaphambi kosuku olukhonjwe kwisaziso sika-MEC kanti u-MEC kumele akhumbuze umnikazi ngesaziso ngombhalo zingakapheli izinsuku ezingama-60 ngaphambi kwalolosuku.
ngenxa yezindleeko, ukufuna noma ukunikela okwenziwe kuyohlala kusebenza kuze kube kuyamukelwa noma kususwa okunye okufuniwe noma okunikeliwe ngombhalo.
Noma yiliphi iqembu lingalicela eminye imininingwane kwelinye ephathelene nokunikelwe noma okufunwayo, okumele kulethwe zingakapheli izinsuku ezingama-60 kutholwe isicelo, okuthi lapho kwehlulekeka iqembu elifanele lingaya enkantolo ekhonjwe kwisigaba 301 ukuyothola isilayelo sokuthi leli elinye iqembu lithobele okufuniwe.
c ikheli umnikazi afisa ukuthi kuthunyelwe kulo wonke amabhukwana aphathelene nokuthathwa komhlaba.
U-MEC angasandisa lesikhathi sezinsuku ezingama-60, kanye kuphela, kanti kumele aphinde enze kanjalo ngokwenezelela ezinye izinsuku ezingama-60 uma umnikazi ecele kanjalo ngencwadi.
a angacela ukuthi umnikazi alethe itayiteli elifanele ku-MEC zingakapheli izinsuku ezingama-60 noma imininingwane ebhaliwe yomuntu okunguyena ophethe noma olawula itayiteli.
b angacela umuntu ophethe noma olawula itayiteli ukuthi alilethe ku-MEC ezinsukwini ezingama-60.
Umuntu oletha imininingwane engamanga noma eholela ophathe ngamabomu ngaphansi kwalesisigaba noma ohluleka ukuthobela isicelo ngaphansi kwalesisigaba wenza icala.
Ukukhokhwa kwemali enikelwe njengesinxephezelo lapho u-MEC enze umnikelo wokukhokha isinxephezelo kumele asikhokhe, kungakadluli usuku lokuthi isiFundazwe sithathe umhlaba, futhi kungabi ngaphansi kwamaphesenti angama-80 enani elinikelwe kumnikazi noma umuntu ofanele noma ayifake kuMphathi oMkhulu weNkantolo noma ayisebenzise ukukhokha intela noma ezinye izimali ezikhonjwe kwisigaba-34.
Inkokhelo, imali eyisibambiso noma imali engaphansi kwesigatshana -1 angeke ivimbe okumiswe ngesivumelwano noma yinkantolo ngokwemali eyahlukile yesinxephezelo, kodwa uma imali emisiwe ingaphansi kwaleyo ekhokhiwe, eyisibambiso noma esetshenzisiwe, umnikazi, uMphathi noma umasipala, njengoba kungenzeka, kumele akhokhe umahluko kwisiFundazwe kanye nenzalo njengoba kukhonjwe kwisigaba -283 kusukela ngosuku okwakhokhwa noma okwasetshenziswa ngalo imali ngokomnikazi noma umasipala, futhi, ngokoMphathi, inzalo eseyibe khona.
i ebeyingatholakala uma udayiswa emakethe ngumdayisi ofisayo futhi uthengwa ngumthengi ofisayo ngosuku othathwa ngalo, kanye ii evala isikhala esivulwe ukulahlekelwa ngokwemali okubangwe ukuthathwa komhlaba; noma b ngokwelungelo, evala isikhala esivulwe ukulahlekelwa ngokwemali okubangwe ukuthathwa kwelungelo.
Lapho kungekho imakethe evulekile yomhlaba, isinxephezelo singabekwa ngokubheka ukuthi bekungaba yimalini ukukhuphula izinga lempahla, ngokubhekelela ukwehla kwamandla entengiso yayo ngokwanoma yisiphi isizathu, njengoba kubekwe ngosuku lokuthathwa komhlaba, nanoma yingayiphi enye indlela efanele.
b isinxephezelo siyothathwa ngokuthi sesikhokhiwe ngosuku esiyokwenziwa ukuthi sitholwe ngumnikazi noma ngosuku ayoposelwa ngalo; futhi c ayikho inzalo eyokhokhwa ngemuva kosuku okukhokhwe ngalo noma okufakwe ngalo isinxephezelono kuMphathi noma esisetshenziswe ngaphansi kwesigaba -34.
lapho umnikazi womhlaba othathiwe eqhubeka nokuhlala kuwo noma ingxenye yawo, ayikho inzalo eyokhokhwa ngalesosikhathi ewusebenzisa noma ehlala kuwo ngokungangesinxephezelo esisasele esimayelana nomhlaba osetshenziswayo noma okuhleliwe kuwo.
i noma iyiphi inzuzo eyoqinisekisa ukuthi umuntu owenzelwe okuthile yisiFundazwe uyanxeshezelwa ngokulahlekelwa ngokwemali ngenxa yokuthathwa kwempahla noma ilungelo, kanye ii nanoma iyiphi inzuzo eyoqinisekisa lowomuntu ngenxa yokuthathwa kwempahla noma ukusetshenziswa kwayo ngenhloso yokuthathwa kwendawo noma ukusetshenziswa kwayo.
Umqashi umqasho wakhe, noma umqashi ongumsebenzi njengoba kuchazwe kuMthetho wezokuBunjwa kaBusha ezeMihlaba abaqashi abangabasebenzi, we1996 umthetho- 3 we-1996 amalungelo akhe, noma umhlali amalungelo akhe, sewunqanyuliwe noma asenqanyuliwe ngaphansi kwesigaba -36, ngokuhambelana nezigatshana -2 no- 3 zalesisigaba, uyoba nelungelo lesinxephezelo sengathi amalungelo akhe abengamalungelo abhalisiwe mayelana nendawo okukhulunywa ngayo nayo eyathathwa ngosuku lokuthathwa kwempahla.
U-MEC kumele athumele isaziso sokuthathwa kwempahla nesaziso esazisa ngalokukuthathwa ngesikhathi esifanayo, kumqashi ongumsebenzi noma umhlali amaziyo, ngemuva kwaloko lesisaziso siyothathwa njengesaziso sokuthathwa kwempahla mayelana namalungelo alona wokugcina.
Uma umnikazi wempahla ethathiwe ehluleka ukuthobela isigaba -261bi kanti no-MEC engazi lutho ngomqasho okhona noma umqashi oyisisebenzi noma umhlali ngaphambi kokukhokha isinxephezelo kumnikazi, u-MEC akayukuphoqeleka ukuthi akhokhe isinxephezelo kumqashi, umqashi oyisisebenzi noma umhlali ngamalungelo akhe njengoba kufunwa umthetho ofanele noma ukulimala okubangwe ukunqanyulwa kwamalungelo akhe.
Ngokuhambelana nesigatshana -6, isinxephezelo esikhokhwa ngokwaloMthetho, kungekho sivumelwano, ngokufakwa kwesicelo yinoma yiliphi iqembu elithintekayo eNkantolo ePhakeme lapho kusendaweni yayo yomthetho lempahla okukhulunywa ngayo ngosuku lokuthathwa kwayo.
b akufanele ukuthi kumiswe ngokomthetho zingakapheli izinsuku ezingama-90 ngemuva kokufakwa kwesicelo sesinxephezelo ngencwadi yilowomuntu ofanele.
UMthetho wenqubo osebenza kwinqubo yomthetho womphakathi eNkantolo ePhakeme efanele uyosebenza kulenqubo, ngokuhambelana naloMthetho kanti isiyalelo noma isinqumo senkantolo siyothathwa ngokuthi siyisiyalelo noma isinqumo senqubo yomthetho womphakathi.
i lingalayela ukuthi ingqungquthela ekhonjwe kumthetho -371a wemithetho yeNkantolo eNkulu eyaphakamiswa yiSaziso- R48 sikaJanuwari we-1965 sikaHulumeni ibanjwe kumashembazichambers akhe.
lingakhipha imihlahlandlela mayelana nokuhlolwa kanye nokunye okuphathelene namalungiselelo okulalela kanye nenqubo yokulalela; futhi b ngokubona kwayo, inkantolo ingalawula ukuthi kuqhutshekwe nenqubo.
Lesisigaba asiyukumvimba u-MEC nomnikazi ukuthi balethe kwisixazululo sokungezwani ngokuvumelana ukungezwani kwabo mayelana nemali eyisinxephezelo ekumele ikhokhwe ngokwaloMthetho ngokoMthetho wezokuXazululwa kokuNgezwani, we-1965 umthetho- 42 we-1965 noma kungenelelo ngendlela ekuyovunyelwana ngayo.
f inkantolo kumele isebenzise ukubona kwayo ekubekeni izindleko ezithwaliwe ngaphambi kosuku lokunikela; futhi g uma inkantolo yenze isilayelo mayelana nezindleko ngaphandle kokwazi ngokunikela obekungamukelwanga, bese ukungamukelwa kwako kuvezwa enkantolo zingakapheli izinsuku ezinhlanu kuphume isinqumo, kuyomela kubhekelelwe izindleko sekubhekwa naloku.
loko okunikelwe akumele kuvezwe enkantolo ngaphambi kokuthi kukhishwe isinqumo.
Lapho kufanele kukhokhwe isinxephezelo sokuthathwa komhlaba noma kwempahla ngaphansi kwaloMthetho, akumele sibe ngaphezulu kwemali ebeyingatholwa uma lowomhlaba, sekuhlangene nokuthuthukiswa kwawo, noma ilungelo wawungadayiswa ngosuku lwesaziso emakethe yawonkewonke udayiswa ngumdayisi ngokuzikhethela futhi uthengwa ngumthengi ngokuzikhethela.
c singaphansi kwemali yokugcina eyafunwa kumnikazi wendawo, kodwa singaphezulu kwemali eyagcina inikekwe ngu-MEC, kumele kube khona izindleko ezikhokhwa ngu-MEC ezingalingana nomahluko phakathi kwesinxephezelo esibekwe yinkantolo nenani ebelinikeliwe ngokubonelela umahluko phakathi kwesinxephezelo esikhishwe yinkantolo nemali ebeyifuniwe.
c Uma, ngokubona kwenkantolo, ukuziphatha kwelinye iqembu ngaphambi noma ngemuva kwenqubo kukhuthaza ukuchezuka kwisigatshana -1.
Uma kunokushayisana phakathi kwalesisigaba nesigaba -23, lesi sakamuva yisona esiyosebenza.
Izikweletu zezindleko nezentela yeqembu ekumele linxeshezelwe kumele kususwe kwimali, sekuhlangene nenzalo uma ikhona, efanele ikhokhelwe elinye iqembu ngokwesilayelo senkantolo.
Lapho kade kwenziwe isicelo sokumiswa kwesinxephezelo ngokwesigaba -30 noma kwedluliswe isikhalo ngesinqumo senkantolo njengoba kukhonjwe kulesosigaba, ezinye izimiso zaloMthetho ziyosebenza sengathi akuzange kubekhona isicelo noma isikhalo.
Uma impahla ethathwe ngaphansi kwaloMthehto beyinesikweletu esibhalisiwe sempahla enganyakazi noma inkontilaka yokudayisa noma ilungelo lomakhi ngosuku lokuthathwa ngu-MEC, ngokuhambelana nesigatshana -3 sesigaba nezigaba -34 no- 35, akumele akhokhe lutho lwesinxephezelo ngaphandle kokukhokha kumuntu nangokwesivumelwano phakathi komnikazi nokweletwayo, umthengi noma umakhi nanganjengokuba u-MEC aziswe yibona.
Lapho umnukazi ehluleka ukuthobela isigaba- 261bii noma iii kanti nomthengi noma umakhi engatholi lutho kwimali eyisinxephezelo ngokwesigatshana- 1 salesisigaba, umnikazi nguyena oyophendula kumthengi noma umakhi ngomonakalo odaleka ngenxa yokuthathwa kwempahla kani u-MEC akayukuphoqeleka ukuthi akhokhe isinxephezelo ngalowomonakalo.
Uma umnikazi nokweletwayo, umthengi nomakhi behluleka ukwenza isivumelwano njengoba kukhonjwe kwisigatshana -1, noma ngubani kubona angafaka isicelo enkantolo ekhonjwe kwisigaba -301 sokuthi kulayelwe u-MEC ukuthi akhokhe imali eyisinxephezelo njengokubona kwenkantolo kanti nenkantolo ingakhipha isilayelo, sekuhlangene nesilayelo esimayelana nezindleko, njengoba ibona kufanele.
Lowomasipala kumele azise u-MEC nganoma iyiphi intela engakakhokhwa noma enye imali ekweletwayo mayelana nalempahla zingakapheli izinsuku ezingama-30 ethole isaziso.
Uma impahla ethathwe ngaphansi kwaloMthetho beyingeyokwabelwa ifa noma isinxephezelo kumele sikhokhwe kumuntu okungaziwa ikheli lakhe noma u-MEC uyehluleka ukuthola ukuthi kumele asikhokhe kubani isinxephezelo, u-MEC angayifaka kuMphathi oMkhulu weNkantolo okunguyena onendawo yomthetho imali yesinxephezelo ngemuva kwaloko u-MEC akaseyukufanela ukuthi akhokhe leyomali efakwe kuMphathi.
a lapho kungeyokwabiwa ngokwefa iyoya ngombhalo wesifiso sikamufi noma okunye okwakha ukwabiwa kwefa, kanye b ngokuhambelana nendima a, ikhokhwe kwisikhwama soMphathi esikhonjwe kwisigaba 86 soMthetho wobuPhathiswa bezaMafa, we-1965 umthetho- 66 we-1965 ukuze kuzuze lowomuntu okufanele azuze futhi athole inzalo ngendlela eyomiswa nguNgqongqoshe weZezimali kuphiko lukazwelonke.
Uma kubakhona ukuphikisana noma ukungabaza ngokuthi ngubani ofanele ukuthola isinxephezelo ngaphansi kwaloMthetho noma uma umnikazi kanye nokweletwayo, umthengi noma umakhi bengamazisanga u-MEC ukuthi isinxephezelo simele sikhokhwe kanjani, u-MEC, ngokuhambelana nesigaba-333, kumele afake isinxephezelo kuMphathi.
Ukupheliswa kwamalungelo angabhalisiwe ngesikhathi kuthathwa impahla wonke amalungelo mayelana nomhlaba othathwayo ongabhalisiwe noma ongenzeliwe itayiteli ayophela ngosuku oyothathwa ngalo umhlaba kanti u-MEC akayukufanela ukuthi akhokhe noma yisiphi isinxephezelo salamalungelo ngaphandle kwangendlela ehlinzekelwe kuloMthetho.
a sekuphele izinsuku ezingama-90 ngemuva kokuthathwa kwempahla, ngaphandle kokuthi kunencwadi ebhalwe ngumnikazi evumela lokhu; noma b Lapho impahla kungengagudluzeki, uma ukwedluliselwa kwayo sekubhalisiwe ngegama lesiFundazwe.
U-MEC kumele anxephezele noma ngubani obe nokulahlekelwa ngexa yokuhoxiswa kokuthathwa kwempahla.
Uma isiFundazwe sesisikhokhile isinxephezelo sokuthathwa kwempahla, kumele siphinde futhi sikhokhwe, kanti siyothathwa njengesikweletu kwisiFundazwe.
Ubunikazi buyophindela kulowomnikazi ebekuthathwe kuyena impahla ngosuku olukhonjwe kwisigatshana -1, kanti noma yiziphi izikweletu zempahla, ubunikazi namanye amalungelo anqanyuliwe noma esuliwe mayelana nokuthathwa kwempahla ayovuselelwa, kanti uNobhala wamaTayiteli yena kumele kuthi lapho ethola ikhophi yesaziso sokuhoxiswa kokuthathwa kwempahla, noma ukukhishwa kwako kuMqulu, esule noma yisiphi isigxivizo esenziwe kwirejista yakhe esiphokophelisa ukuthathwa kwempahla kanye nakwitayiteli elifanele.
a umgwaqo wesifundazwe ngaphandle komgwaqo omkhulu; noma b umgwaqo omncane, uvalwe, uchezulwe noma ushintshwe angafaka isicelo ku-MEC ngencwadi nangokukhokha imali emisiwe. Lesi sigaba siyosebenzana kwimigwaqo engakakhiwa.
b ikhophi yesaziso kumele iphinde ifakwe ehhovisi lemantshi - yesifunda esifanele izinsuku ezingengaphansi kwezingama-14 kanti u-MEC angacela ukuthi umfakisicelo ukuthi afake noma abeke obala isaziso ekupheleni ngakunye kwengxenye yomgwaqo ofanele ngendlela ekhonjwe kwsigatshana -3, kuze kuphele lesosikhathi esiyobekwa ngu-MEC.
Ezinsukwini eziyisikhombisa kukhishwe isaziso, umfakisicelo kufanele amise amabhodi esaziso ekupheleni ngakunye kwengxenye yomgwaqo ofanele abonakala kalula kwizimoto ezidlulayo futhi abe seduzane kwamakhona esokudla omgwaqo kangangokuba kungenzeka, futhi abe ngendlela emisiwe futhi abe nemininingwane emisiwe.
Umfakisicelo kufanele awagcine kanjalo lamabhodi esaziso akhonjwe kwisigatshana -3 kuze kube isicelo sakhe siyamukelwa noma siyachithwa, lapho umfakisicelo eyobe eseyawasusa amabhodi esaziso zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa, uma ehluleka uyowasusa u-MEC bese efuna izindleko zakhe kumfakisicelo.
Ngemuva kokubhekelela izimvo nemibono, uma kukhona, u-MEC, ngokuhambelana nesigatshana- 6, angamukela noma enqabe isicelo, kanti uma samukeliwe, amemezele ukuthi umgwaqo uvaliwe, uchezuliwe noma ushintshiwe ngesaziso kuMqulu wesiFundazwe kanti futhi kufanele afake ipulani engumdwebo ekhombisa ukuvalwa noma ushintsho kwisaziso.
c akhe umgwaqo wesifunda ofanele njengoba kudingwa ngu- MEC; noma d akhokhe zonke noma yiziphi izindleko ezithwalwe ngu- MEC kulenqubo, kanti futhi u-MEC angafuna ukuthi lomuntu abonise isibambiso u-MEC angasibona sanele ukuze kugcwaliseke lomgomo.
Amasango noma uthango lokuvikela izimoto emgwaqweni othangweni oselukhona ngenxa yokuchezulwa kwemigwaqo noma olayini bajantshi noma ukwakhiwa kwalayini wajantshi omusha emigwaqweni ngaphandle nje komgwaqo omkhulu, kungahlinzekwa noma kwakhiwe ngu-MEC, kodwa kumele kugcinwe esimeni esihle ngumnikazi womhlaba okukuwona isango, uthango oluvikela izimoto noma uthango.
Uma ukwakhiwa komgwaqo omusha noma ulayini wajantshi omusha ngu-MEC kuveza isidingo sokuthi kususwe kuphindwe kwakhiwe kabusha uthango, isango noma uthango lokuvikela izimoto obelukhona, lokhukususwa nokwakhiwa kabusha kanye nokwenziwa kwendawo yokwedlula eyedlulisela kuloluthango oluvikela izimoto kumele kwenziwe ngezindleko zika-MEC kodwa kunakekelwe ngumnikazi womhlaba okukuwo isango, uthango oluvikela izimoto noma uthango.
Lapho lelisango noma uthango lokuvikela izimoto kususiwe noma kulimele ngenxa yezaba ezingakwazi ukulawulwa ngumnikazi wendawo, u-MEC angahlinzeka ngosizo lwemali noma olunye usizo kumnikazi wendawo ukuthi akwazi ukuwaphindisela noma awakhande, noma akwenze lokhukukhanda noma ukubuyisela ngezindleko zakhe.
Umnikazi wendawo ohlulekayo ukunakekela isango noma uthango lokuvikela izimoto njengoba kufunwa yizigatshana -1 no- 2 ngokugculiseka kuka-MEC wenza icala, kanti uma kunjalo, u-MEC angazinakekelela bese efuna izindleko zako kumnikazi wendawo.
a emgwaqweni noma kulayini wajantshi; noma b maduze nendawo ebekelwe umgwaqo noma ulayini wajantshi, obekwakhiwe ngokuphambana naloMthetho noma uMthetho wezoThango, we-1963 uMthetho -31 we-1963, noma nanomayimuphi omunye umthetho, bese akha lolothango onqenqemeni lomgwaqo noma lwalayini wajantshi noma ukuze athobele umthetho ofanaele, njengoba kungenzeka kanye nezindleko zaloku kususa nokuphinde kwakhiwe uthango, isango, uthango lokuvikela izimoto noma okunye ukubiyela noma ukuvimba, kodwa u-MEC akayukuphendula ngomonakalo onomqondo obangeke ngesikhathi sokususa nokwakha kabusha.
c umuntu ophambana nendima a noma owenza ngokuphambene nemvume ekhonjwe kwindima b wenza icala.
a Uma umuntu emisa uthango, udonga, uthangwana, ukukhanya noma izinto zokukhanyisa ngokuphambene naloMthetho, u-MEC, ngemuva kokwazisa lomuntu, angakususa futhi, lapho kufanele, aphinde alumise uthango noma udonga endaweni efanele, kodwa u-MEC akayukuphendula ngomonakalo onomqondo obangwe yilokukususa nokumisa kabusha; futhi b u-MEC angazifuna kulowomuntu izindleko zalokukususa nokumisa kabusha.
Noma ngubani owonakalisa uthango noma isango kumgwaqo wesifunda noma ulayini wajantshi, enza ngamabomu noma ngokunye, kumele abike umonakalo kuMnyango ngendlela emisiwe futhi nganeno kwesikhathi esimisiwe, kanti ukwehluleka ukwenza njalo kuyicala.
b lapho kungenzeka ukuthi imfuyo yenabele emgwaqweni noma kulayini wajantshi, noma kunenye ingozi kwimpilo noma impahla, kumele akhande uthango noma isango ngokuphuthuma ngesikhathi kusalindwe ukukhanda okufanele, noma ngabe kungumsebenzi wakhe noma cha ukukhanda lowomonakalo, kanti ukwehluleka ukwenza njalo kuyicala.
kulesisigaba "ukumisa" kuyohlanganisa nokumisa kabusha noma ukufaka impahla entsha yodwa.
Ukwakha, ukugcina esimeni esihle noma ukuchezula umgwaqo wesifundazwe noma ulayini wajantshi kuphazamisa uhlelo olukhona lokudonswa kwamanzi, u-MEC kumele ahlinzeke futhi agcine izindlela zokuholwa kwalamanzi phakathi, ngaphansi noma ngaphesheya komgwaqo noma kwalayini wajantshi ngendlela u-MEC ayibona ifanele, ngezindleko zesiFundazwe, ngendlela yokuthi amalungelo abantu abanentshiseko kulawomanzi bangaphazamiseki kakhulu.
U-MEC kumele athintane nalabobantu abanentshiseko noma abathintekayo mayelana nezenzo ezihlongozwe ukuthi zenziwe ngaphansi kwesigatshana -1, kanti angavuma ukuhinzeka izindlela ezingcono noma ezahlukile zokuhola amanzi lapho becela, lapho kufanele ngezindleko zabo.
d ongakhuphula ukuphakama kwamanzi omfula, ixhaphozi noma olunye uhlobo lwamanzi noma achezule indlela yemvelo yamanzi emvula ukuze aphazamise ukusetshenziswa komgwaqo wesifundazwe, ulayini wajantshi, ibhuloho, noma enye inqalasizinda yezokuthutha ngaphandle kokuthola imvume ka-MEC.
Umuntu owenza loko okukhonjwe kwisigatshana -3 wenza icala.
Uma leyondawo yomuntu ozimele kungumhlaba onamabhilidi, ingadi yezithelo, izingadi noma okunye ukuthuthuka noma umhlaba olinyiwe, isenzo esikhonjwe kwisigatshana 1, singenziwa kuphela ngokuvumelana nomnikazi wendawo, ngaphandle kokuthi amanzi emvula ayechithelwa kuleyondawo ngaphambi kokuthi kumenyezelwe umgwaqo noma ulayini wajantshi, nalapho kungavunyelwana, u-MEC angathatha ingxenye yomhlaba edingelwa lenhloso ngokwesigaba- 19, noma kuthi ngokwazisa kuMqulu wesiFundazwe athathe ilungelo kumhlaba ukuze achezulele amanzi emanzini emvelo noma indawo engafaneleka.
Uma lendawo ezimele ingaphezu kwamabhilidi, izingadi zezithelo, izingadi noma okunye ukuthuthuka futhi kusendaweni enganeno kwamamitha angama- 100 omgwaqo noma ulayini wajantshi, ngaphandle kokuthi amanzi ayekhishelwa kuleyondawo ngaphambi kokuthi kwakhiwe umgwaqo noma ulayini wajantshi.
a uMbhalisi waMatayiteli kumele alibhalise kwitayiteli lomhlaba; futhi b u-MEC kumele akhokhe isinxephezelo kumnikazi womhlaba njengoba kuvunyelwene, noma ngokungavumelani, njengoba kumiswe kwisigaba- 30, ngaleyondlela izindleko ziyobalwa zikhokhwe ngaphansi kwesigaba -31.
U-MEC akayukuphendula ngomonakalo odalwe ngukuchezula ngaphansi kwesigatshana -1.
Uma umnikazi womhlaba azisa u-MEC ukuthi umhlaba uzolinywa noma uzothuthukiswa ngemuva kosuku u-MEC aqale ngalo ukuchezulela amanzi emvula kuwo u-MEC angaqhubeka nalokukukhipha amanzi ngendlela angayibona inomqondo ukuze anciphise umonakalo ongadalwa amanzi emvula ngokuvumelana nomnikazi futhi ngezindleko zakhe, kanti umnikazi akayukufuna lutho ku-MEC mayelana nalokhu.
Uma umhlaba ozomele okuchezulelwa kuwo amanzi emvula wehlukaniswe ngezitende, iziza noma iziqingi zokulima ezingamahekhithari angaphansi kuka- 24 ububanzi, u-MEC kumele athintane nomnikazi welokishi ofanele bese evumela umnikazi ukuthi alethe ipulani yohlelo lwedreyini uma umnikazi efisa futhi ahlelele ukuchithwa kwamanzi emvula ngokuvumelana naleyopulani kangangokuba u-MEC engabona kunomqondo ukwenzanjalo.
Akukho muntu ongaxhuma noma yimuphi umgwaqo, indlela yebhayisikili noma indlela yabahamba ngezinyawo nomgwaqo wesifundazwe ngaphandle kwencwadi yemvume ka-MEC nangokukhokha imali ebekiwe.
Isicelo semvume ngaphansi kwesigatshana- 1 kumele senziwe ngendlela ebekiwe, kanti ekusamukeleni u-MEC angamisa indlela nezinga lokuxhuma kanye nendawo lapho kungakhiwa khona, kanti futhi angabeka nemigomo mayelana nokuxhunywa noma ukusetshenziswa kwako.
U-MEC angayihoxisa imvume ekhishwe ngaphansi kwesigatshana- 1 uma lowo okhishelwe yona engayithobeli lemigomo.
Noma ngubani owephula isigatshana- 1 wenza icala, kanti uma kunjalo, u-MEC angakuvala lokokuxhuma bese efuna izindleko zako kulowomuntu.
Ngokuhambelana nezigatshana -2 no- 3, lapho ukungena nokuphuma kumgwaqo wesifundazwe kuvinjwe uthango, udonga, isigodi, ixhaphozi noma enye imvimba esonqenqemeni noma eduze nawo emiswe ngokomthetho, akukhomuntu ongangena noma aphume nganoma iyiphi indawo, ngokuchusha ngaphansi noma ngokweqa ngaphezu kothango, udonga, isigodi noma enye imvimba ngokusebenzisa isango, ibhuloho noma enye indlela yokungena nokuphuma, ngaphandle kokugunyazwa ngu-MEC ngencwadi ukuthi kwakhiwe isango, ibhuloho noma enye indlela yokungena nokuphuma kanti lokhu kwakhiwe ngokulandela isigunyazo.
b ongangenisa imoto emgwaqweni wesifundazwe ngaphandle kokuba engena endaweni ehlinzekelwe ukungena; noma c ongakhipha imoto kumgwaqo wesifundazwe ngaphandle kokuthi eyikhipha endaweni ehlinzekelwe loko.
Isigatshana- 1 asiyukusebenza kwisango, ibhuloho noma enye indlela yokungena nokuphuma eyamiswa ngokomthetho futhi ebeyivele ikhona futhi isebenza ngesikhathi kuqala lesisigaba futhi kungazange ivalwe noma isuswe nomanini ngemuva kwaloko.
Ngokuhambelana nesigaba -48, u-MEC angeke enqabe nesigunyazo esikhonjwe kwisigatshana 1 sesango, ibhuloho noma enye indlela yokungena nokuphuma edingekela ukungena noma ukuphuma endaweni ekungekho enye indlela enomqondo noma engenziwa ngezindleko ezinomqondo yokuphuma noma yokungena, kodwa angalayela ukuthi indawo yokungena noma yokuphuma yenziwe lapho ekhombe khona u-MEC.
Ekukhipheni isigunyazo esiphathwe kwisigatshana -1, u-MEC angamisa indlela, nendawo afuna ukuthi kwakhiwe ngayo isango, ibhuloho noma enye indlela yokungena nokuphuma, kanti angabeka neminye imigomo mayelana naloku noma ukusethsenziswa kwako u-MEC angayibona ifanele, futhi angasihoxisa isigunyazo uma kungathotshelwa noma yiziphi izidingongqangi noma imigomo ebekwe kwisigunyazo.
Lapho indlela yokungena noma ukuphuma emgwaqweni wesifundazwe isebenzela indawo eyodlwa, umnikazi kumele agcine esimeni esihle leyongxenye yokungena noma ukuphuma ephakathi nonqenqema lomgwaqo nomngcele wendawo yomgwaqo, ngendlela eyanelisa u-MEC ngezindleko zomnikazi wendawo, kanti u-MEC nanoma yisiphi isithunywa noma umsebenzi wesiFundazwe abayikuphendula ngokulahlekelwa noma ukonakalelwa kwanoma ngubani ngenxa yanoma yikuphi ukwenza noma ukuphutha komnikazi wendawo ngaphansi kwalesi sigatshana.
U-MEC angamlayela ngencwadi umnikazi wendawo ekuhamba kuyo umgwaqo wesifundazwe ukuthi achezule indlea engena noma ephuma kulomgwaqo wesifundazwe enikeza indlela yokungena noma ukuphuma kulowomhlaba, noma anciphisa noma avale leyondlela yokungena noma ukuphuma, ngendlela yokuthi, kangangokuthi noma isikhathi esingaba njengokuba kubalulwe kwisaziso, noma ngokwafuthi.
c u-MEC angakugcizelela ukuthotshelwa kokufanele kwenziwe osekushicilelwe.
b isikweletu sika-MEC ngokwendima -a siyogcina kwisikweletu sokuvuselela isango, igaraji noma indlela yokungena ngemoto okusezingeni elifanayo nelaloko okumele kushintshwe, kwakhiwe kabusha, kumiswe kabusha noma kwenziwe kabusha, ngaphandle kokuthi kunomunye umgomo omisiwe.
Akukhomuntu ongakhangisa noma avumele ukukhangisa ukuthi kubekwe endaweni yomgwaqo wesifundazwe, ngaphandle kokuthi ibekwe emgwaqweni wesifundazwe osebenzela izinhloso zesitilada samasipala futhi ubonwa kanjalo ngu-MEC ngokukhipha isaziso kuMqulu wesiFundazwe.
d endaweni ebonakala ukunoma yimuphi umgwaqo wesifundazwe noma ulayini wajantshi endaweni eyidolobha, kumhlaba oxhumene nomgwaqo wesifundazwe noma ulayini wajantshi noma kumhlaba ohlukaniswe yisitilada kumgwaqo wesifundazwe noma ulayini wajantshi.
a kubekwe ngokogunyazo oluvunyeliwe ngaphambi kosuku lokufika kwaloMthetho ngaphansi komthetho, uma nje kungukuthi ukukhangisa kubekwe ngokuhambelana nezidingongqangi, ngokwesigunyazo, ezisebenza noma ezazisebenza ngaphambi kwalolusuku; noma b kubekwe ngomthetho ngaphambi kokuthi umgwaqo noma ulayini wajantshi umenyezelwe njengomgwaqo wesifundazwe noma ulayini wajantshi wesifundazwe uma nje ziyilokhu zibekwe endaweni efanayo ngaphandle kokususwa, ngaphandle kokuthi ukususwa kwako kulayelwe ngaphansi kwesigatshana- 5 nesikhathi ekwakufanele kususwe ngaso sesidlulile; noma c kumele kumiswe ngomthetho futhi kubekwe ngokulandela ngokungangabazi lowomthetho.
i yokudizayina nokwakha ukukhangisa, nezindawo zako nokugcinwa kwako.
Nomangubani okhangisa ngokuphambene nezimiso zalesisigaba noma ovumela ukuthi kukhangiswe ngalendlela, noma umnikazi womhlaba okukhangiswe kuwo kanti ebekade elayelwe ngu-MEC ngencwadi ukuthi akususe lokokukhangisa, kumele akususe esikhathini esinqunyiwe kwisaziso, ekungamele sibe ngaphansi kwezinsuku ezingama-14 ngokuhambelana nesigatshana -7.
Uma umuntu ekubhekiswe kuye isaziso esikhonjwe kwisigatshana 5, ehluleka ukususa ukukhangisa okubalulwe kwisaziso ngesikhathi esinqunywe kuso, u-MEC angakususa futhi angene endaweni ngenhloso yokwenza njalo ngaphandle kwemvume yomnikazi noma umhlali, nakuba kunezimiso zalo Mthetho, bese efuna izindleko zalokhukususa kulowomuntu.
Nakuba kunesigatshana- 5, lapho ukukhangisa kubekwe ngokuphambana nalesisigaba kanti kungenza ingozi ngokuphuthuma, u-MEC angenza ngokungaphansi kwesigatshana- 6 ngokubonelela umphakathi ngaphandle kokwazisa muntu ukuthi asuse lokhokukhangisa.
Umuntu owephula isigatshana- 1 noma- 2 noma owehluleka ukususa ukukhangisa lapho elayelwa ukuthi enze njalo ngaphansi kwesigatshana -5, wenza icala.
c Umuntu onomhlaba noma ohlala kumhlaba okuphanyekwe kuwo ukukhangisa futhi umkhiqizi wanoma yimuphi umbhalo noma umnikazi wanoma yiliphi ibhizinisi elikhangiswe kulokhukukhangisa kanti noma yisiphi isithunywa salowomkhiqizi noma umnikazi webhizinisi bayothathwa ngokuthi yibona abaphanyeke lokhokukhangisa noma abakuvumele ukuthi kuphanyekwe.
b asikho isicelo esingafakwa mayelana nokukhangisa okukhonjwe kwisigatshana 10.
Uma kwenqatshiwe nemvume yokukhangisa ekhonjwe kwisigatshana -11, kuyomela ukuthi kususwe lokokukhangisa zingakapheli izinsuku ezingama-30 kutholwe isaziso salokukususwa kanti uma lesisaziso sithunyelwe ngeposi elirejistiwe, othunyelwe sona kuyothathwa ngokuthi usithole ezinsukwini ezingu-8 kusukela ngosuku esiposwe ngalo.
Usuku lokumenyezelwa kwesigaba- 44: luyokwaziswa.
Izimoto ezingasebenzi, udoti, njll.
b ongashiya noma alahle imoto engasebenzi, umshini noma ingxenye yawo endaweni engaphandle kwedolobha futhi engaba amamitha angama-200 ukusuka kumngcele womgwaqo wesifundazwe noma ulayini wajantshi ngendlela yokuthi kubonakale usemgwaqweni wesifundazwe noma kulayini wajantshi, ngaphandle kwencwadi yemvume ka-MEC noma ngokuphambana nemigomo ebekwe ngu-MEC.
U-MEC angayisusa imoto engasebenzi noma umshini noma ingxenye yawo engasebenzi noma udoti otholwe emgwaqweni wesifundazwe noma kulayini wajantshi, bese efuna izindleko zaloku kumuntu olahle noma oshiye loku emgwaqweni noma kulayini wajantshi.
b uma imoto, umshini, ingxenye yawo, noma udoti kungasuswanga ngesikhathi ebesibekwe kwisaziso, futhi u-MEC aneliseka ukuthi akukhomuntu onencwadi yemvume ekhishwe ngu-MEC ngokwendima ai, u-MEC angayisusa kuleyondawo noma athathe izinyathelo abona zifanele ukuthi ingabobanakali usemgqaqweni noma kulayini wajantshi, kanti angafuna izindleko zokususa lemoto kumuntu okunguyena obefanele ukuyisusa ngokwendima a.
c ongakhipha imvume yokwakha, ukumisa isakhiwo noma okunye ngaphezu, ngaphansi noma phezu komgwaqo wesifundazwe noma ulayini wajantshi kumhlaba osendaweni ebekelwe ukwakha noma ukushintsha noma ukwengeza kwisakhiwo noma okunye okumiswe kanjalo..
b kubiyelo, uthango noma udonga olungaphandle kwendawo ebekelwe umgwaqo noma ulayini wajantshi olungaphakeme ngaphezu kokuba kumisiwe ngaphezu komhlaba olumi kuwo.
indlela nezimo, indawo kanye nemigomo okumele isakhiwo, okuthile noma izengezo zimiswe, zakhiwe, zibekwe noma zenziwe kuyo noma ngayo; kanye iii nokumele kwenziwe ngumnikazi womhlaba ekukhulunywa ngaye uma isakhiwo, okuthile, ukushintsha noma isengezo simiswa, sakhiwa, sendlalwa noma senziwa.
U-MEC angakhokhisa intela ngezakhiwo noma eminye imisebenzi esendaweni ebekelwe umgwaqo wesifundazwe noma endaweni ebekelwe ulayini wajantshi wesifundazwe okukumhlaba wesiFundazwe, ayifune iyisamba noma kancane kancane.
U-MEC angakukhokhisa imali ngokuhlola noma imali yokuhlola ngezikhathi ezithile ngemali ebekiwe lapho kukhishwe imvume ngokwesigatshana -3.
Lapho umuntu ongenayo imvume efunwa yisigatshana- 1 noma ngokuphambana nalemvume, esemise, wakha, wendlala noma wamisa isakhiwo noma okuthile noma enze ushintsho kwisakhiwo noma engeze kwisakhiwo noma okuthile noma ekhiphe imvume yaloku, u-MEC angalayela lowomuntu ngencwadi yesaziso ukuthi asisuse lesosakhiwo esingagunyaziwe, ushintsho noma isengezo esikhathini esinomqondo ekumele sishiwo kwisaziso kodwa ekungamele sibe ngaphansi kwezinsuku ezingama-30 kusukela ngosuku lwesaziso.
Uma lowomuntu onikwe isaziso ngokwesigatshana -7, ehluleka ukuthobela isaziso esikhathini esibekiwe u- MEC angasisusa bese efuna izindleko zaloku kulowomuntu.
b Lapho kunomuntu okungumsebenzi wakhe ngokwomthetho ukuthi asuse noma agudlule lesosakhiwo noma okunye okumisiwe, okwakhiwe noma okubekiwe, u-MEC angafuna izindleko zokususa noma ukugudlula kulowomuntu.
Noma ngubani ophambana nesigatshana- 1 noma owehluleka ukuthobela isaziso esingaphansi kwesigatshana- b wenza icala.
a emgwaqweni wesifundazwe noma kulayini wajantshi; noma b kunoma iyiphi inqalasizinda yezikuthutha engaphansi kolawulo luka-MEC, noma c endaweni ebekelwe ukwakha.
Mayelana nezinto ezisetshenziswa amabhasi, amatekisi noma izitimela nabagibeli bazo, imvume ngaphansi kwesigatshana- 1 ingakhishwa kuphela mayelana nezindawo ezimiselwe ukuhweba.
Isigatshana- 1 asiyukusebenza kumuntu oqhubeka nebhizinisi ngemuva kokuthi umgwaqo noma ulayini wajantshi umenyezelwe njengomgwaqo wesifundzawe noma ulayini wajantshi noma umhlaba usube indawo ebekelwe ukwakha, ngaphandle kokuthi lowomuntu elayelwe ngu-MEC ngencwadi eyisaziso ukuthi angabe ayeke.
aa konke okumayelana nokwenziwa kwalomthetho noma esisola ngesizathu esibonakalayo isithunywa esinolwazi ukuthi kulungiselelwa ukusetshenziselwa noma kumayelana nokwenza loko yilowomuntu; noma bb isakhiwo, itende, imoto, amathuluzi noma okunye, okwenziwela kuko noma okwenziwa ngako lesosenzo, noma okukhona kuko lokho okuhwebelwa kuko, noma loko isithunywa esinolwazi esikusola ngesizathu esibonakalayo ukuthi kulungiselwe ukusetshenziselwa noma kuhlangene nokwenza lesenzo salomthetho yilowomuntu; noma c angasusa emgwaqweni wesifundazwe, kulayini wajantshi, kwinqalasizinda yezokuthutha noma endaweni ebekelwe ukwakha umbhalo, isakhiwo, itende, imoto, amathuluzi noma okunye okukhonjwe kwindima- bii noma esikuthole emgwaqweni wesifundazwe, kulayini wajantshi, kwinqalasizinda yezokuthutha noma endaweni ebekelwe ukwakha isithunywa esinolwazi futhi sisola ngesizathu esibonakalayo ukuthi bekusetshenziswa, noma kulungiselwe ukusetshenziswa, ngumuntu othile mayelana nokwephula isigatshana- 5 l, bese efuna izindleko zokukususa kulowomuntu ofanele.
a uma ephula isimiso sesigatshana -1; noma b uma enqaba ukunika isithunywa esinolwazi amagama akhe aphelele kanye nekheli ngokwesigatshana -4bi; noma c uma ehlulekile ukuthobela isilayelo esikhishwe ngaphansi kwesigatshana 4bii.
Nakuba kunaziphi izimiso zanoma yimuphi umthetho, Umdabuli-Jikelele angangayamukeli ipulani noma umdwebo wesiza, isitende, noma indawo okwenza ilokishi lapho sekuhlangene noma iqembu noma ngabe kuhlangene nezindawo zokudlula noma izindawo ezivulekile ezihloswe, noma eziyizindawo zomphakathi uma enye ingxenye yalesisiza, isitende, noma indawo kungaphakathi kwendawo ebekelwe ukwakha, ngaphandle kokuthi ipulani noma umdwebo uhambisana ngokunzulu nepulani noma umdwebo welokishi noma iqembu elihlongozwayo, aseyamukele ngencwadi u- MEC has approved in writing.
Isigatshana -1 siyophinda sisebenze, ngoshintsho olufanele, emdwebeni noma isiqephu somhlaba ohlangene nelokishi noma iqembu leziza, izitende noma izindawo zokwakha, uma noma iyiphi ingxenye yalesosiqephu somhlaba isendaweni ebekelwe ukwakha.
Uma umhlaba noma ingxenye yomhlaba isendaweni ebekelwe ukwakha, Umdabuli-Jikelele angangawamukeli umdwebo noma ipulani ekhona yokwehlukanisa lowomhlaba noma ingxenye yawo ngaphandle kokuthi u-MEC ebesekhiphe incwadi eyamukela loku.
Umasipala noma esinye isiphathimandla akufanele sivume ushintsho ekusetshenzisweni komhlaba kwempahla esecaleni lomgwaqo wesifundazwe endaweni eyidolobha, ngaphandle kokuthi u-MEC esekwamukele ngencwadi.
U-MEC angenqaba ukunika isamukelo ngaphansi kwesigatshana -3 noma- 4 uma kuphela aneliseka ukuthi uphiko ekukhulunywa ngalo luzophazamisa inhloso yaloMthetho.
b Ekwamukeleni loku u-MEC angamisa ukuthi uma umhlaba noma ingxenye yawo ethile ebaluliwe iqiniswe omunye umhlaba, itatiyeli lomhlaba oqinisiwe liyoya nngomgomo obekwe ngaphansi kwendima a.
c akukho mali yokwedlulisa noma imali yehhovisi eyofanela ukuthi ikhokhelwe lokhukwesula.
b kuyokhuphula ubuningi bezithuthi ezihamba kumgwaqo wesifundazwe ngaphezu kokuba ungakwazi ukuzithwala; noma c kuyophazamisa noma yimmuphi umgomo waloMthetho.
Izinqubomigomo ezingaphansi kwesigatshana- 10 zingakhomba ukuthi ukwephula loko noma ukungathobeli loko kuyoba yicala.
Lesi sigaba siyoba yisengezo kwimithetho, asiyuma endaweni yayo, ephathelene nokwahlukaniswa komhlaba noma kokwakhiwa kwelokishi.
Umuntu ohlukunyezwa yisinqumo sika-MEC ngokwalesisigaba angafaka isikhalo ngendlela emisiwe nasekukhokheni imali emisiwe kwiBhodi laMalokishi.
Akukho muntu ongaqhuba imisebenzi yokumayina ngaphezu noma ngaphansi komgwaqo wesifundazwe noma kwalayini wajantshi noma kwendawo ebekelwe ukwakha, ngaphandle kwencwadi yemvume ebhalwe ngu-MEC, ongakhipha imvume ngokuhambelana nesimo esibonakala sifanele.
Uma kuba nesidingo sokuthi kuchezulwe noma kwakhiwe kabusha umgwaqo wesifundazwe noma ulayini wajantshi ngoba sewubukelwa phansi ngemuva kokwakhiwa kwawo, ngaphambi kosuku lokuqala kwalesisigaba noma ngokwephula isigatshana- 1, ukuze kuvikelwe ukuphepha noma intshiseko yomphakathi, u-MEC angalayela lowomuntu okunguyena oyimbangela yalokukubukelwa phansi ukuthi enze ukuthi umgwaqo noma ulayini wajantshi uphephe noma ahlinzekele ukwakhiwa kwawo kabusha ngendlela eyenesisa u- MEC, gezindleko zakhe lowomuntu futhi esikhathini esiyobekwa ngu-MEC, okuyothi uma ehluleka u-MEC awenze umsebenzi bese efuna izindleko zakhe kulowomuntu.
Ukwakha, ukukhokhela, ukulawula, ukubheka, ukuphathaa, ukuthuthukisa, ukunakekela, ukuvikela kanye nokuvuselela zonke izinqalasizinda zezokuthutha kwisifundazwe kuyokwethweswa u-MEC, kanti u-MEC, ngobukhona bemithombo yezimali, uyobheka yonke lemisebenzi ebaliwe.
b angasusa noma alahle isilwane esisendaweni yomgwaqwo ngokuphambana noMthetho kaZwelonke weZithuthi zoMgwaqo, we-1996 uMthetho -93 we-1996 noma omunye umthetho.
p ngokwazisa kuMqulu wesiFundazwe angavimbela noma anciphise ukuhamba kwemfuyo noma ezinye izilwane ngaphandle kwalezo ezigibele kwizithuthi kunoma yimuphi umgwaqo wesifundazwe obalulwe kulesisaziso, noma abeke ukuthi imfuyo angeke ivunyelwe ukuhamba kulowomgwaqo ngaphandle kwencwadi yemvume ebhalwe ngu-MEC kanti, lapho lemvuyo itholakala kulomgwaqo ngokuphambene nalesaziso noma ngaphandle kwemvume, angayithatha ngendlela ebekiwe; noma q asebenzise noma yimaphi amandla ahambisana ngokunomqondo namandla abalwe kwindima a kuya ku p.
UMnyango kumele uhlinzeke futhi unakekele izimpawu zomgwaqo, izinto zokulawula izithuthi kanye nomaka njengoba engabona kudingeka ukuze kuqashwe futhi kuvikelwe izithuthi emigqaqweni yesifundazwe, kanti angakwenza lokhu nasemigwaqweni emincane, futhi, ngokuhambelana noMthetho kaZwelonke wezoKuthutha ngoMgwaqo, we-1996 uMthetho -93 we-1996, angathatha isinqumo sokuthi lezizimpawu, izinto zokulawula izithuthi nomaka kungamiswa noma kubekwe kuphi.
e neNkampani yakwaTransnet eyamiswa ngaphansi kwesigaba- 2 soMthehto obalulwe kwindima d; noma f nanoma ngubani noma yiliphi ithimba, obizwa noma elibizwa ngokuthi "enye ingxenye" kulesisigaba.
a enye ingxenye izoqhubeka nanoma noma nakokonke okumele kwenziwe mayelana nomgwaqo wesifundazwe noma enye inqalasizinda yezokuthutha. Ngokomgwaqo wesifundazwe, uyoqhubeka nokuba ngumgwaqo wesifundazwe kuze kube u-MEC uwumemezela ngesaziso kuMqulu wesiFundazwe ukuthi akusenjalo ngokwenhloso yaloMthetho; noma b enye ingxenye ingenza umsebenzi ophathelene nomgwaqo wesifundazwe, ulayini wajantshi noma enye inqalasizinda yezokuthutha, sekuhlangene nokwakha nokukunakekela noma ukwenza ukuthi umsephenzi wenziwe ngaphansi kokugadwa yiyona, iwenzela isiFundazwe, noma ukuze isiFundazwe sense lomsebenzi siwenzela enye ingxenye, noma ngokwesivumelwano; noma c umgwaqo, isitilada noma ulayini wajantshi okusendaweni yomthetho yenye ingxenye uyoba umgwaqo wesifundazwe noma ulayini wajantshi ngenxa yaloMthetho, lapho, uma enye ingxenye ingumasipala, umasipala kuyoba ngowakhe umsebenzi wokuchitha amanzi emvula akulowomgwaqo noma ukuchezuka kwawo kanye nochithomali olwenzeke mayelana naloku, kanti u-MEC akayikuphendula ngomonakalo odalwe noma obe umphumela walokhukuchithwa kwamanzi emvula ngimasipalanoma ukwehluleka kwawo ukuchitha amanzi emvula; noma d umhlaba ekuhamba kuwo umgwaqo wesifundazwe noma ulayini wajantshi wedluliselwa kwenye ingxenye, lapho isifundazwe sinomhlaba waso khona; noma e isifundazwe siyokwenza noma yimiphi imisebenzi ebalwe kuloMthetho, noma umsebenzi ngenxa noma mayelana nemisebenzi enjalo, endaweni yaso yomthetho, noma kumhlaba okungowenye ingxenye, ngezindleko zesiphathimandla, mayelana noma ngokuhambelana naloMthetho.
Isivumelwano ngokwesigatshana -2 singahlinzekela ukuthi izingxenye zabelane ngezindleko zomkhankaso.
Lapho kufikwe esivumelwaleni ngaphansi kwesigatshana -2d sokuthi kwedluliselwe umgwaqo kumasipala, lowomgwaqo noma ingxenye yawo uyothathwa ngokuthi ungumgwaqo noma isitalada sikamasipala ngaphakathi kwendawo yomthetho yalomasipala, kanti asikho isinxephezelo esiyikhokhelwa umnikazi womhlaba osetshenziselwa umgwaqo noma isitilada.
v ongashintsha, agudlule, aphazamise noma alimaze noma iyiphi iphegi yophando ebekwe ngu-MEC noma yisithunywa sika-MEC, umdabuli noma yinkontilaka ekwenzeni umsebenzi wayo; noma w ongahambisa imfuyo emgwaqweni wesifundazwe, noma kulayini wajantshi ngokuphambana nesaziso esikhishwe ngaphansi kwendima p yesigaba -502 noma ngaphandle kokuvunyelwa okufunwa yileyondima.
Umuntu owephula isimiso sesigatshana- 1 nanoma yisiphi esinye isimiso saloMthetho esingamenyezelwe kwenye indawo njengecala, wenza icala.
Lapho umthetho ugunyaza ukwenza isenzo esikhonjwe kwisigatshana -1, lowomuntu ogunyaziwe kumele anike u-MEC okungenani isaziso sezinsuku ezingama-60 ngenhloso yokwenza lesisenzo, ngaphandle kokuthi u-MEC esivumela isikhathi esifushane kunalesi. Lomuntu kumele akhokhele u-MEC izindleko, njengoba kubekwe ngu-MEC, zokuchezula lowomgwaqo ofanele, ulayini wajantshi noma inqalasizinda noma ukwenza ezinye izenzo noma ukuqaphela okudingekayo ukuze kwenziwe lesosenzo nokuqinisekisa ukuphepha kwabasebenzisa umgwaqo.
U-MEC angakugunyaza ukwenziwa kwesenzo esenqatshwe kwisigatshana- 1 ngencwadi, ngokuhambelana nemigomo, ngesikhathi nangokukhokha imali noma intela eyobekwa ngu-MEC, umau-MEC aneliseka ukuthi akukho monakalo emgwaqweni wesifundazwe, kulayini wajantshi noma enye inqalasizinda yezokuthutha noma ukubandlulula umphakathi okungabangwa yilesosenzo. Leyo mali noma intela ingama ndawonye noma ikhokhwe kancane kancane, kanti lemigomo ingakhomba ukuthi umfakisicelo kube nguyena okhokha izindleko ezidalekayo.
Noma ngubani owenza icala elenziwe yilo Mthetho uma etholwe enecala uyogwetshwa ukuvalelwa ejele isikhathi esingeqile ezinyangeni eziyisithupha noma inhlawulo, noma kokubili lesisigwebo nenhlawulo.
Inkantolo ingakwenza ukuthi ngemuva kokumthola enecala elenziwe yiloMthetho umuntu, lapho kufanele, limlayele ukuthi akhokhe inhlawulo ku- MEC ukunxephezela ngomonakalo odalekile noma imlayele ukuthi akhande, asuse noma alungise lowomonakalo, imvimba, noma ukuchezula noma ukungena ngokungemthetho emgwaqweni wesifundazwe, ulayini wajantshi noma enye inqalasizinda yezokuthutha.
Inkantolo emthole enecala umuntu obebekwe icala lokulayisha ngokungaphezu kwemvanelo ngemoto noma lokuchitha izimpahla eziyingozi emgwaqweni wesifundazwe ngaphansi koMthetho kaZwelonke weZithuthi zoMgwaqo, we-1996 umthetho- 93 we-1996 noma omunye umthetho, ingamlayela lowomuntu ukuthi akhokhe ku-MEC inhlawulo engu- R10 000 yokuvala izindleko zomonakalo obangwe kulomgaqo ngenxa yokulayisha ngaphezu kwemfanelo noma ukuchitha, ngaphandle kokuthi u-MEC engabonisa ukuthi umonakalo ube ngaphezulu kuka-R10 000, lapho inhlawulo iyokhushulwa ngemfanelo.
Lapho umuntu olayelwe yinkantolo ukuthi enze isenzo ngaphansi kwaloMthetho kodwa ehluleke ukukwenza loko esikhathini esinqunywe ngu-MEC noma esikhathini esinqunywe yinkantolo futhi kade azisiwe lowomuntu ngencwadi, ekungafanele kube ngaphansi kwezinsuku eziyisikhombisa, u-MEC angawenza lowomsebenzi bese efuna izindleko kulowomuntu obefanele ukuwenza, nangaphezu kwamanye amakhambi omthetho angatholakala ku-MEC.
Lapho umuntu etholwe enecala elibe nomphumela wokudala ukulahlekelwa noma umonalalo kuBuphathiswa besiFundazwe, inkantolo egweba lomuntu ingamlayela ukuthi anxephezele lobobuphathiswa ngalokho.
c ezichaza amazinga nemikhakha yamadizayini okuhlela, ukuthuthukisa, ukwakha, ukulawula, ukugcina esimeni, ukuvikela nokuvuselela inqalasizinda yezokuthutha kwisifundazwe noma yokuphepha emigwaqweni kwisiFumdazwe.
j ezibeka noma ezilawula noma yiluphi udaba oluvunywa noma olufunwa yiloMthetho; noma k ezibeka noma ezilawula noma yiluphi olunye udaba u-MEC ayolubona lunesidingo noma- 2 olubalulekile ekwenzeni ubuphathiswa baloMthetho ngempumelelo.
a ekusebenziseni ingxenye yomgwaqo wesifundazwe ngaphandle komgwaqo noma ngokusebenzisa umgwaqo omncane; noma b ngenxa yokuvalwa noma ukuchezulwa komgwaqo wesifundazwe, ulayini wajantshi noma umgwaqo omncane ngaphansi kwalo Mthetho.
lapho kunomgwaqo omusha ohlelelwayo noma odizayinwayo, u-MEC akayukufanela ukuthi akhokhele umninikazi walomhlaba noma omunye umuntu ukwehla kwamandla entengiso yomhlaba oyothintwa noma ongase uthintwe yilomgwaqo ngaphandle kokuthi noma kuze kube ngabe umgwaqo umenyezelwa ngaphansi kwesigaba- 4 noma umhlaba noma ingxenye yawo noma ilungelo kuwona kuyathathwa ngaphansi kwesigaba 19.
a ngaphandle kokuthi kumangalwe zingakapheli izinyanga ezingu-12 ngemuva kosuku ummangali abona ngalo isenzo ekuthiwa senziwa noma ukuphutha, noma ngemuva kosuku okulindeleke ngokunomqondo ukuthi ummangali kwakufanele abone ngalo lesosenzo ekuthiwa senziwa noma ukuphutha, noma yikuphi okungokokuqala; futhi b ngaphambi kokuphela kwezinsuku okungenani ezingama-90 ngemuva kosuku abhale ngalo incwadi eyisaziso ngenhloso yakhe yokumangala ummangali, enemininingwane eyanele yalokhokwenza okusolwayo noma ukuphutha, yahanjisiwa kummangalelwa, ngaphandle kokuthi ummangalelwa ephikise ngencwadi.
Inkantolo eNkulu ekusendaweni yayo yomthetho ekumele ikhiphe isinqumo somthetho, lapho ummangali efaka isicelo, ingalayela ukuthi zonke izidingongqangi zesigatshana- 3a zisetshenziswe noma zithambiswe, noma kukhuthazwe ukungathotshelwa kwazo, ngokubonelela iqiniso.
Ngokuhambelana nesisigatshana- 3, amandla noma umsebenzi onikwe u-MEC ngaphansi kwaloMthetho kungasetshenziswa ngabanenkontilaka noma izithunywa bekusebenzisa egameni lika-MEC, uma kuphela kungukuthi lapho kufanele kukhokhwe isinxephezelo ngenxa yokusebenzisa ilungelo noma amandla, siyokhokhwa ngu- MEC naye oyophinda akhokhelwe yinkontilaka noma yisithunywa.
Izigatshana -1 no- 2 angeke zisebenze kumandla noma ilungelo lokuthatha umhlaba noma amalungelo ngaphansi kwezigaba -11, 12, 13 noma -19 noma ukulawula ngaphansi kwesigaba -54.
U-MEC angamgunyaza osebenza kuMnyango ukuthi athathe izinyathelo mayelana nanoma iyiphi inqalasizinda yezokuthutha, ngendlela nangesimo esinqunyiwe, ngenjongo yokugwema noma yimaphi amacala abangwe yilo Mthetho nanoma yikuphi ukwephulwa komthetho okwenzeka kwinqalasizinda.
Lomsebenzi ogunyaziwe uyoba namandla anikwa iphoyisa loxolo, okubopha nokuvalela ngokwesahluko -5 soMthetho weNqubo yezaMacala, we-1977 uMthetho -51 we-1977, noma yimuphi umuntu owenze noma yiliphi icala elikhonjwe kwisigatshana -1 kulenqalasizinda yezokuthutha, phambi kwalomsebenzi ogunyaziwe, noma osolwa yilomsebenzi ogunyaziwe, ngesizathu esibonakalayo, ukuthi wenze lelicala.
Nakuba kunezigatshana -1 no -2, u-MEC angenza isivumelwano nomasipala ngendlela yokuthi umasipala agunyazwe futhi enze imisebenzi yogcizelelomthetho ebalulwe kwizigatshana -1 no- 2 kunoma iyiphi inqalasizinda yezokuthutha esendaweni yamasipala, ngokusebenzisa abasebenzi bakamasipala ababekelwe noma abakhethelwe lokho nguyena.
Ngaphandle kokunyefisa noma yini ephambene nalo Mthetho, yonke imigwaqo, uthango, uthango lokuvimba izimoto nezinye izakhiwo ezakhiwe ngokwemithetho engafakiwe ekusebenzeni kwalo Mthetho, ziyothathwa ngokuthi zakhiwe ngokomthetho ngaphansi kwalo Mthetho kanti ziyolawulwa abantu abayobekwa yilo mthetho.
Izimemezelo, izaziso, izinqubomigomo, izimvume, ugunyazo nokuvunyelwa okukhishwa ngaphansi komthehto ongafakiwe ekusebenzeni kwalo Mthetho kuyohlala kusebenza kuze kube kuyachithwa, kuyahoxiswa noma kuyachibiyekwa ngaphansi kwalo Mthetho, ngaphandle kokuthi kungahambisani nezimiso zalo Mthetho.
Ukuthathwa kwempahla osekwenziwe noma inqubo yokubeka isinxephezelo esihlongozwe ngaphambi kokuqalisa kwalesisigaba ngokomthetho ongafakiwe ekusebenzeni kwalo Mthehto, kumele kuphothulwe sengathi lo Mthetho awuzange ushaywe, uma kungukuthi amaqembu ayavuma ukuthi kuqhutshekwe nokuthathwa kwempahla noma inqubo ngokwezimiso zalo Mthetho.
isicelo esilethelwe ukugunyazwa, ukwamukelwa noma imvume ngokomthetho ongafakiwe ekusebenzeni kwaloMthetho kumele kuphethwe ngokwalo Mthetho, lapho kufanele.
Noma yimuphi umhlaba okwisiFundazwe ohambisana nelungelo elingapheli ngosuku lokuqalisa kwalesisigaba ngokwezigaba -54 noma-55 zoMthetho weMigwaqo, we-1957 umthetho- 22 we-1957, uyakhululwa kulelilungelo kanti noma yikuphi okukhomba lamalungelo akwitayiteli kuyothathwa ngokuthi kuphelelwe yisikhathi.
UMbhalisi waMatayiteli kumele awesule kwiRejista yamatayiteli wonke amalungelo akhonjwe kwisigatshana -5.
c uMthetho wezoKwelulwa kwaMandla eKomidi ePhakeme nezoBuphathiswa, we-1964 uMthetho -41 we-1964, wonke; kanye d noMthetho wezaMabhizinisi, we-1991 uMthetho -71 we-1991 kangangokuhlobana kwawo nezenzo ezikhonjwe yiloMthetho.
Lo Mthetho ubizwa ngokuthi uMthetho weNqalasizinda yeZokuthutha eGauteng, we2001, kanti uyoqala ukusebenza ngosuku olumiswe nguNdunankulu ngokumemezela kuMqulu wesiFundazwe.
Izinsuku ezahlukene zingabekelwa ukuqalisa kwezigaba ezahlukene zalo Mthetho.
<fn>zul_Article_National Language Services_IHhovisi lokuHlola ezeMpilo nokuPhepha eziMayini.txt</fn>
Imboni yeziMayini eNingizimu Afrika iyona enegalelo elikhulu kwezomnotho jikelele. Ngo 2001, umkhiqizo wasezimayini wafaka ngaphezulu kuka-6% kumkhiqizo omkhulu weZwe (GDP). Nangaphezu kwalokho, umkhiqizo wamalahle, yiwona ongumthombo omkhulu wamandla asetshenziswa abaphehli bakagesi baseNingizimu Afrika ababuye bawudayisele amazwe angaphandle. Ngaphezu kwalokho, imikhiqizo yokusansimbi nokungensimbi iyasiza kakhulu embonini yokwakha futhi yesekela ukwakhiwa nokugcinwa kwengqalasizinda yezwe.
Ihhovisi lokuhlola ezempilo nokuphepha ezimayini (MHSI) libhekela ukuvikeleka kokuphepha nempilo yabasebenzi basezimayini nabanye abathintekayo yimisebenzi yasezimayini. Lizabalazela ukwehlisa izinga lokulimala kanye nokugula, ngalokho selihlonze izinselele iMboni yezokumbiwa Phansi ebhekene nazo.
Ezempilo zasemsebenzini kulukhuni ukuzibala nokuzilawula njengalo imithelela yomsebenzi empilweni yomuntu kungelula ukuthi isheshe ibonakale. Izifo zamaphaphu nje kanye nokulahlekelwa ukuzwa ngenxa yomsindo kuyizinto ezimbili ezimqoka kakhulu emkhakheni wezempilo ezimayini, ezidalwa ukusebenza endaweni enomoya onukubezekile kanye nenomsindo omkhulu isikhathi eside.
Izimayini zegolide yizona ezinabasebenzi abaningi eMbonini yezokumbiwa phansi kuneminye imikhakha; ngakho-ke abasebenzi bazo basengcupheni enkulu yokuthola izifo ezihambisana nomgudu wokuphefumula kunabanye bezinye izimayini. Isifo samaphaphu esikhathaza kakhulu kunezinye ezimayini zegolide yilesi esibizwa nge "silikhosisi", esiye sitholakale kuzo zonke izimayini zetshe elilukhuni, emsebenzini wokwembiwa kwamihume, ukumbiwa nokugaywa kwetshe, lapho okuye kudedeleke kuphephuke khona izinhlayiyana ze-silikha. Ukusebenza ngaphansi kwezimo eziphefumulisa isilikha kanye naso isifo se-silicosis, kudala ingcuphe yokuthola isifo sofuba. i-Silikhosisi iyinkinga enkulu nasezimayini zamalahle.
Kuya ngokwanda ukubona umsindo njengento edala ukugula kubasebenzi basembonini yezokumbiwa phansi eNingizimu Afrika. Lemboni yethula izinhlelo zokuvikela ukuzwa (HCP's) ngo-1988, ngenxa yokuthi imisebenzi eminingi eyenziwa la kudonswa amamineral ibidala ukuthi kube nenani elikhulu labasebenzi abasebenza emsindweni ongaphezulu kwesilinganiso esemukelekile ngokusemthethweni nesiphephile sika-85 dB.
Yize sekuthatshathwe lawo manyathelo obuchwepheshe bokuzama ukulawula ubungcuphe bomsindo, inkinga yomsindo isayilokhu ibelesele. Kuyalinganiselwa ukuthi phakathi kuka -68 no-80% wabasebenzi basezimayini basebenza ngaphansi komsindo ongu-85 dB kumbe ngaphezulu, lokho okuyizinkomba zokuthi iningi lalaba basebenzi lisengozini yokulahlekelwa ukuzwa.
Izimayini ezibhekene nenselelo enkulu malungana nezokuphepha kwasemsebenzini yilezo zegolide ne platinum. Kuleminyaka embalwa eyedlule, kwandile ukumbiwa kweplatinamu, kwadaleka nemisebenzi eminingi. Okubi ke ngalokhu ukuthi nezinga lokulimala nalo likhuphukile. Osekutholakele manjena ukuthi ukuqeqeshwa nokuqashelwa emkhakheni we platinum kuyashiywa yilokhu ukwanda.
Imboni yokumbiwa kwegolide iyona ehola phambili ngezingozi zasezimayini, ngenxa yobunzulu bomsebenzi kanye nokugqojwa kwamatshe. Yize kuye kwancipha kakhulu ukusebenza ezimayini zegolide eminyakeni embalwa eyedlule, lokhu kwehla komsebenzi akubonakalisi ukuphucuka kwezinga lokuphepha esikhathini esifanayo. Noma kungakhona ukwahluka hluka ngenxa yezinhlobo zomsebenzi wokumbiwa phansi kanjalo nokwehluka kwamazinga obungcuphe ezimweni zokusebenza ezimayini, lezi zimo zobungcuphe emsebenzini zinemfuno yokuthi kwandiswe ulawulo olunempumelelo.
Izibalo zikhomba ukuthi ukudilika komhlaba kuseyilona hlobo lwengozi olwenzeka kakhulu noluyimbangela yokufa kwabantu ezimayini zaseNingizimu Afrika. Ukulahleka kwempilo kanye nenani lokulimala okuhlasimulisa umzimba okwenzekayo manje kule mboni kungehliswa ngokukhetha nokusebenzisa amasu afanelekile okulawula kanye nokuqinisekisa ukuthi kugcinwa amazinga aphezulu okulawula izigaba nokuhleleka kokumbiwa phansi.
Ukuphepha kwasezimayini ezincane nakho kuyakhathaza ngenxa yezinga eliphezulu lezingozi ezenzeka khona. Kutholakale ukuthi imbangela yalokhu kube ukuqeqeshwa okukhawukayo nemithombo engenele. Abasebenzi kulumkhakha badinga ukusizwa ukuze kuqinisekiswe ukuPhepha eziMayini kanti sekuqalwe imikhankaso eyehluka hlukene ukuhlinzeka ukweseka okunesidingo. iHhovisi elihlola ezokuphepha nezeMpilo eziMayini (MHSI) leseka imikhankaso esabalele, njengokugqugquzelwa kwezimayini ezincane. Ekugcineni leli hhovisi liyingxenye yomzabalazo wokulwa ne-HIV/AIDS. Lesekela imikhankaso yokwazisa umphakathi kanye nemibhidlango okuqondwe ngayo ukuba kwehliswe izinga lokubhilita kwe-HIV/AIDS eMbonini yezokumbiwa phansi. Libuye lididiyele ikomidi elinxantathu elibhekele i-HIV/AIDS emkhakheni wezimayini.
Yize izinselelo ezibhekene nomkhakha wokumbiwa phansi ziziningi futhi zibanzi, uhlelo oluqinile lokubambisana kwababambiqhaza bonke, okungabasebenzi abaqashi kanye nohulumeni kungaba isisekelo esihle okungasetshenzelwa kuso.
UMnyango wezokuMbiwa Phansi naMandla (DME) wengamele ngendlela enempumelelo kakhulu kuzimboni zamaminerali namandla eNingizimu Afrika ukuqinisekisa ukukhula nokuthuthuka komnotho. Enye yezinjongo zawo ukuqinisekisa ukuthi lezi zimboni ziyizindawo zokusebenzela eziphephile nezinempilo. Ihhovisi lokuhlola ezempilo nokuphepha ezimayini (MSHI) lenza lomsebenzi-ke egameni lomnyango u-DME, kanti lombhalo ugxile ikakhulukazi kulona.
Ihhovisi lokuhlola ezempilo nokuphepha ezimayini (MHSI) lasungulelwa ukuvikela ukuphepha nempilo yabasebenzi nabanye abantu ezimayini. Inhloso mbono yalo ukubhekana nesibopho salo ngobuqotho nangendlela ekhombisa ubungoti, enempumelelo nenemithelela emihle ngokuhambisana namazinga abekiwe kuleli nakwamanye amazwe kwezempilo nokuphepha ezimayini.
Imisebenzi ehamba phambili ye-MHSI ukuhlola izimayini, ukucubungula nokucwaninga ngezingozi kanye nezinye izehlo ezihambisana nezempilo nezokuphepha, kanye nokuqinisekisa ukuthi uMthetho olawula ezeMpilo nokuPhepha eziMayini (MHSA) wama-29 we-1996, uyagcinwa, okuyiwona futhi ojube lelihhovisi lezokuhlola ukuba lenze lomsebenzi. Amandla e-MHSI okufezekisa uMthetho ambandakanya ukukhishwa kwezaziso zokugcinwa komthetho kanjalo nokuvalwa kwezimayini, ukuhlawulisa kanjalo nokwenza izincomo mayelana nokushushiswa kwezephulamthetho.
Inhloso ye-MHSI ukuqinisekisa ukukhishwa ngokuphepha kwamaminerali nokuthi kusetshenzwe ngaphansi kwezimo ezinempilo.
Ukuhlelwa kangcono kwemithethonqubo emveni kokubonisana kabanzi nabo bonke ababambiqhaza bemboni.
Ubudlelwano obunxantathu, ukuhlolisisiwa kwengcuphe, ukucutshungulwa kwezinhlelo okuhleliwe, ukuhlola okusemthethweni kanye nokwenziwa ngezikhathi ezinqunyiwe, ukucwaninga, kanye nokuphenya, konke kuyingxenye esemqoka yemisebenzi yehhovisi lokuhlola ezempilo nokuphepha ezimayini ukuze kubonkale imiphumela. Ihhovisi lezokuhlola-ke kodwa, lidinga ukusizwa yiwona wonke umphakathi wasezimayini ukuze lifinyelelele kulezi zimpokophelo ngoba wonke umuntu uzozuza.
Abasebenzi basezimayini basebenza ngaphansi kwezimo ezingaba yingozi ngenxa yomsindo, ukundindizela, ukushisa nokubanda, ukusebenza kanzima okuphindaphindiwe, amakhemikhali ayingozi, inunzi, kanye namagesi anezinga eliphezulu lobuthi nezintuli. Baye bahlushwe izifo zokungezwa kahle, isilikhosisi, i-nyumokhoniyosisi, ufuba, isifo setsheboya kanye nomdlavuza wamaphaphu.
Bavulekele ezingozini ezifana nokudilika komhlaba, izinhlelo zokuthutha nemishini ehambayo, amagesi anokulanguka kanye nezintuli zamalahle. Lokhu kuthatha izimpilo unyaka nonyaka. Ngakho-ke, kusemqoka kakhulu ukuthi kulawulwe ukuphepha nezempilo zasemsebenzini ezimayini zaseNingizimu Afrika ngokusebenzisa uMthetho i-MHSA kanye nemithetho-mgomo yawo.
IKhomishani yokuphenya ka-Leon eyabe iphenya ngokuphepha nempilo eMbonini yezokumbiwa phansi yabe iholwa ngumeHluleli oHloniphekile u- R.N. Leon. iNhloso yayo kwabe kungukuphenya zonke izinhlangothi zokulawulwa ngokomthetho kwezempilo nokuphepha eMbonini yezokumbiwa phansi kanye nokwenza izincomo kuMmongameli woMbuso. Loku kwambandakanya ukwenziwa ngcono kwemithetho-mgomo eyabe ikhona kanye nokusetshenziswa kwayo ngendlela esezingeni elemukeleke umhlaba wonke kanye nezimo ezazikhona embonini. iKhomishani yajutshwa ngoMeyi we-1993. Yabamba imihlangano embandakanya umphakathi ngo -Agasti nango-Septemba we-1994 yase ishicilela umbiko kanye nezincomo ngo-Apreli we-1995.
UMthetho we-MHSA uyivikela kanjani impilo nokuphepha kwabasebenzi nabanye abantu ezimayini?
Nokuqinisekisa ukuthi izibopho zeNingizimu Afrika mayelana nomthetho womhlaba ziyagcinwa.
Kungabe izinxephezelo zabasebenzi uma belimele emsebenzini zilawulwa umthetho nazo?
Mayelana nezempilo nokuPhepha eziMayini, kungabe ikhona yini eminye imithetho eyengeziwe ukubhekela iMboni yezokumbiwa Phansi?
I-MHSA, okuyiwona mthetho ohamba phambili ekulawulweni kwezempilo nokuphepha emsebenzini wasezimayini, inika uNgqongqoshe amandla okwakha uhlaka lwemithethomigomo. Izingxenye zalo ezisemqoka yimithethomgomo, kanye nemihlahlandlela yenqubo yokuziphatha eyisibopho. Uhlaka lokulawula lwakhelwa ukuba kufezeke izinjongo zoMthetho bese lwethula izimfuno zawo. NgokwesiGaba-80 , uNgqongqoshe unakho ukuthi afake eminye imithetho emayini emveni kokubonisana noMkhandlu wezempilo nokuPhepha eziMayini bese lokho ekushicilela kuGazethi kaHulumeni. Ngokubonisana noNgqongqoshe wezeMpilo kanye noMkhandlu wezempilo nokuPhepha eziMayini, uNgqongqoshe unakho ukubuye engeze ku MHSA iSheduli ezokumisa kumbe iguqule ukusetshenziswa koMthetho weziFo ezitholakala eMsebenzini wasezimayini, (okunguMthetho No. 78 we-1973), ngaphandle kokuphathelene nokunquma ngenkokhelo yesinxephezelo. Kukhona eminye imiThetho eye isetshenziswe eMbonini yezokumbiwa Phansi, isibonelo, uMthetho oPhathelene naManzi kanye noMthetho weziQhumane. Lena ke kodwa ingaphandle kwendima yalo mbhalo.
Yiwaphi amalungelo nemisebenzi yabantu abasebenza ezimayini?
UMthetho ugcizelela lawo malungelo ayisisekelo emukelwa emhlabeni wonke kumkhakha wezempilo nokuphepha. Lawa-ke amalungelo okuzimbandakanya kwezempilo nokuphepha, ilungelo lokuthola ulwazi oluphathelene nezempilo nokuphepha, ilungelo lokuthola ukuqeqeshwa kanye nelungelo lokuhoxa lapho kunengozi endaweni yokusebenza. Kunemidanti-ke ehlinzekela ukuqokwa nokusebenza kwalabo abamele abasebenzi namakomidi ezempilo nokuphepha ezimayini. UMthetho wethwesa abantu abasebenza ezimayini kumbe abantu abathintekayo ngokwenzeka ezimayini ijoka lemisebenzi esemqoka.
Kungabe i- MHSI yadaleka kanjani nini futhi?
IKhomishani kaLeon kany enezinhlangano ezazinentshisekelo ezethula ubufakazi kuyo ikhomishani, bavumelana ngo "elethu" mgokuthi ihhovisi lezokuhlola izimayini labe lithwele kanzima ngenxa yezinye izibopho ezazingahlangene nezempilo nokuphepha kwabasebenzi. Kwabe sekwenziwa isincomo sokuthi kusungulwe i MHSI, eyabe izokugxila kuzindaba zezempilo nokuphepha ezimayini.
Lezi zikhungo ezinxantathu ke ezimele izinhla ezintathu, zasungulwa ukuze zigqugquzele isiko lezempilo nokuphepha, ukwakha imithetho-mgomo kanye nokuqapha ucwaningo lwezempilo nokuphepha. Esokuqala salezi zikhungo, iMHSC, seluleka uNgqongqoshe malungana nokuphathelene nezempilo nokuphepha ngesandla soMhloli oPhetheyo eziMayini (CIOM), kanti amakomidi aphakade amathathu ke wona (MRAC, MOHAC kanye ne SIMRAC) eluleka uMkhandlu ngemithetho-migomo, ezempilo zasemsebenzini, kanye nocwaningo lwezempilo nokuphepha ngokulandelana.
I-MQA kudingeka ukuba yeluleke uNgqongqoshe ngezindaba eziphathelene nokuqeqeshwa nokufundiswa, kanye nokumiswa kwamazinga emfundo nawokuqeqesha ngokuhambisana noMthetho wokuThuthukiswa kwamaKhono.
Ekuthuthukisweni kanye nasekuguqulweni kweMboni yezokumbiwa Phansi.
Ekuphepheni, ezempilo, emkhiqizweni, kanye nasekuncintisaneni kwemboni.
Ekukhuthazeni ukufinyelela kwimfundo yekhethelo kanye nokuqeqeshwa kwawo wonke umuntu.
Ekulungiseni ukungalingani kwaphambilini kwezemfundo nokuqeqesha.
Ukuthuthukisa amaZinga ayiziLinganiso kanye nokuFundela lomkhakha.
Ukugcina amaZinga, ukuFundela kanye nokuHlinzekwa kweMfundo okuseqophelweni.
Ukuthuthukisa nokuPhumelelisa iSu lamaKhono kuMkhakha.
Ukwaba isondlo eziqoqwa ngeNtela yokuThuthukiswa kwamaKhono.
Ukusungula, ukubhalisa, ukwengamela nokukhuthaza ukuphathwa kwezinhlelo zokuqeqesha nokuthuthukiswa kwamakhono.
Kungabe lisho ukuthini igama elithi 'nxantathu na?
Lichaza abambiqhaza ababheke ukuhambisa izinhlelo (umbuso, izinhlangano zabasebenzi kanye nabaqashi) kanye neqhaza labo ekwakhiweni kwemithetho nasekuthathweni kwezinqumo. Izinqumo ezithathwe ngokubambisana kumbe emveni kokubonisana kwababambi-liqhaza zizokuba nesisindo futhi zemukeleke kalula.
Ukukhuthazwa koHlelo lwezeMpilo nokuPhepha eziMayini kuqinisekisa ukwembiwa kwamaminerali okuphephile nangaphansi kwezimo ezinempilo, kanti uHlelo oluThuthukisa amaMinerali lukhuthaza ukwembiwa kwmaminerali okuhlelekile nokuqhubekayo kanye nokusetshenziswa kwemithombo yamaminerali. Ekugcineni, uHlelo lokuPhathwa kwaMandla luthuthukisa imithombo yamandla futhi lukhuthaza ukusetshenziswa kwayo kakhulu.
Ukwengamela nokuqinisekisa ukuthi imboni yamaminerali namandla iphephile futhi inempilo.
Ukwakha nokuphumelelisa inqubomgomo engujikelele yamaminerali namandla ukuqinisekisa ukusetshenziswa kuze kufike emkhawukweni kwemithombo yamandla.
Ukubeka imboni yamaminerali namandla ezimweni sokuncintisana emazingeni omhlaba.
Ukuba negalelo ekuthuthukeni ngempumelelo okusimeme kwemithombo yamaminerali namandla.
Ukulungisa ukungalingani kwaphambilini kanye nokukhuthaza ukwabiwa okulinganayo kwenzuzo etholakala ekusetshenzisweni kwemithombo yamaminerali namandla.
Ngalokho-ke, kungashiwo ukuthi ihhovisi lezokuhlola, njengengxenye ye-DME linesibopho sokuhambisana nokucabangela izinjongo zikahulumeni kwezomnotho zokugcina izimboni ezinempumelelo futhi eziseqophelweni lokuncintisana kwezamaminerali namandla.
I-MHSI iphumelelisa imithetho. Ngalokho-ke isemqoka kangangawo umthetho we MHSA, njengalokhu ubugugu bemithetho enezinhloso ezinhle buyalahleka uma uhulumeni ehluleka ukuhlinzekela ukugcinwa kwayo.
Libamba iqhaza ekubekweni kwamazinga nemithetho eseqophelweni lomhlaba futhi liqinisekisa ukuthi izibopho zeNingizimu Afrika zoMthetho woMhlaba eziphathelene nezempilo nokuphepha ziyagcinwa.
ImiSebenzi ehamba phambili ye-MHSI ukuhlola izimayini, ukuphenya nokucubungula ngezingozi nezinye izehlakalo kwezempilo nokuphepha kanye nokuqinisekisa ukulandelwa koMthetho.
Ngaphezu kokuhlola izimayini okujwayelekile okusemthethweni, kungabe ihhovisi lezokuhlola kudingeka ukuba libuye lenzeni?
Lekelele ekunqunyweni kwezintela.
iHhovisi elikhulu lakwa MHSI lineqhaza lobuholingokwengamela, ukulawula kanye nokusebenzisana namaHhovisi okuHlola aseziFundeni. iHhovisi elikhulu lakwa- MHSI libuye libe nesibopho sokuthuthukisa umgomo nomthetho futhi likhipha imihlahla-ndlela malungana nokubhalwa kwemiGomo yoKusebenza, kanye neminye imibhalo ebonisa indlela neyelulekayo kulemboni.
UMthetho unikeza uNgqongqoshe amandla okuqoka uMhloli oPhetheyo (CIOM) njengesiphathimandla esiphezulu kunazo zonke ehhovisi lezokuhlola i MHSI. U- CIOM wenza imisebenzi ayinikezwa umthetho ngokulawulwa nokukhokhelwa uNgqongqoshe.
Ukushicilela isu lonyaka lokuzobe kwenziwa yihhovisi lezokuhlola.
AmaHhovisi aPhetheyo amathathu asehhovisi elikhulu, ngokubambisana ne- CIOM anesibopho sokwakha umhlahlandlela jikelele, ukuhlelela nokulawula uhlelo lwezempilo nokuphepha ezimayini kanjalo nosungula umgomo wamazinga ezempilo nokuphepha ezimayini.
AmaSekela amathathu oMhloli oMkhulu weziMayini bengamele ezempilo nokuphepha ezimayini kuzimayini ezinkulu ngamahhovisi aphetheiGolide nePlathinamu, izimayini zamalahle nokwangaphandle kogu kanye nezinye izimayini. lamaHhovisi aPhetheyo amathathu abuye alawule futhi asebenzisane namahhovisi ayisishiyagalolunye kuzifundazwe angaphansi kwawo. AmaHhovisi ayisiphesheli okuPhepha eziMayini, Imishini yaseziMayini, Ezempilo zasemsebenzini, Ezokwelapha emsebenzini kanye nokuDatshulwa koMhlaba nawo angaphansi kwalawamaHhovisi.
Kungabe amaHhovisi aPhetheyo (kumikhiqizo emikhulu) aqhathaniseka kanjani mayelana namazinga ezempilo nokuphepha?
IMboni yokuMba iGolide iyona enegalelo elikhulu ezingozini eziphathelene nezimayini ngenxa yokuthi inabasebenzi abaningi kakhulu abasebenza ukwemba. Izindawo eziningi zomsebenzi zisendaweni engamamitha evile ku 3000 ngaphansi komhlaba futhi uma ukumba kuya ngokudepha ikakhulukazi esikhathini eside ukusakazeka kwamadwala nakho kuya ngokuwakhuphula amathuba ezingozi ezimbi.
Ngaphezu kwalokho, izimayini ziya ngokuya zifuna ukuyokumba ezindaweni ebezibekwe eceleni phambilini (amarisevu), ngenxa yokuthi bokungezuba nambuyiselo kwezomnotho ukwenze njalo. Lezi zindawo zimbandakanya izinsika ezisemgodini ezinedumela elibi ngezingozi ezihambisana nokumbiwa komkhiqizo. Uphahla oluqhekeke kakhulu, ingcindezi emadwaleni kanye nezinkinga eziyamaniswa nokuhanjiswa komoya ngomgudu omude odlula ezindaweni ezazikade ziyizimayini kudala, ngezinye zezinkinga okuvame ukuhlangatshezanwa nazo ezimayini zegolide.
Isinxephezelo esikhokhelwa abasebenzi abanezifo zamaphaphu kanye nasebashiya emsebenzini kwiMboni yokuMba iGolide siyilokhu siphezulu eqhulwini. IMboni yokuMba iGolide iyona eqashe abasebenzi abaningi kuneminye imikhiqizo eMbonini yezokumbiwa phansi. Yingakho kufanele iphucule izimo zokusebenza ukuze ihlinzeke indawo yokusebenzela enempilo kubasebenzi. IMHSI ibambe iqhaza elihamba phambili ekuvimbeleni izifo zesifuba ngokuhlola nangokuphumelelisa uMthetho nemithetho-mgomo ehambisana nawo.
Enye yezinkinga ezivamile nezinkulu kunazo zonke kwezasendaweni yomsebenzi ukulahlekelwa ukuzwa okudalwa umsindo. iZimayini zegolide, ngenxa yenani eliphezulu labasebenzi bazo, zinenani eliphezulu labasebenzi abembulekele amazinga aphezulu omsindo. Loku kwembuleleka kulimaza iziboyana ezisendlebeni engaphakathi ezicosha umsindo kanjalo futhi zilimaza imizwa yokuzwa. Ukulahlekelwa ukuzwa okudalwa umsindo kungavimbeleka ngokuvama kokusetshenziswa kwezivikeli ezinjengezivimbo ezifakwa endlebeni.
Enye inkinga yezempilo zasemsebenzini ehambisana nokwembiwa kwegolide, ukwembuleleka kununzi. Onke amadwala nezimhlabathi iqukeizinhlayiyana zenunzi, i-uranium kanye ne-thorium. Ukuba khona kwazo endaweni lapho kunabantu khona, kuhlangene nokuhlaba kwemisebe eqhamuka emkhathini ihlaba emhlabeni kanye nezinhlayiyana zenunzi ezikhiqizwa yile misebe, kuye ngaso sonke isikhathi kudale ukuthi abantu bazithole bembuleleke kulemisebe.
Lokhu kubeka izimayini zegolide ngaphansi kwengcuphe enkulu uma ziqhathaniswa nezinye izimayini. Kwenye inkathi, lokhu kwembuleleka okukhulu kangaka kusemqoka futhi kudinga kulawulwe ukuze kuvikeleke impilo yabasebenzi kanye namalungu omphakathi. Kukhona imisebe yeninzi futhi eqhamuka lapho kusetshenzwa ezimayini kanye nesezimbonini zokusansimbi.
Ingxenye ebhekele ezenunzi kwiHhovisi lezempilo zasemsebenzini yasungulelwa ukulawula lengozi yemisebe. Yize selehlile kakhulu inani labasebenzi ezimayini zegolide eminyakeni embalwa eyedlule, lokhu kuncipha akuhambisani nokwanda kokuphepha esikhathini esifanayo.
Ngakho-ke, iqhaza le-MHSI lokufezekisa umthetho ezimayini zegolide lisemqoka kakhulu kulesi sikhathi samanje, kodwa lisemqoka nakakhulu ngezinsuku ezizayo ukuqinisekisa ukugcinwa komthetho.
Eminyakeni embalwa eyedlule, umkhiqizo we-plathinamu uye wakhuphuka kakhulu, kanjalo nenani labaqashwa lakhuphuka ngokufanayo. Ngeshwa-ke, lokhu kuhambisane nokwanda kwezingozi.
Ubunjiniyela kwezamadwala busemqoka kakhulu kulomkhakha, ngoba ukuwa kwamadwala kunegalelo impela ezingozini eziningi. Ukundindizela kwamadwala kwimboni yeplathinamu, akuzidali izingozi eziningi eziphathelene nokuwa kwamadwala njengokwasezimayini zegolide. Ukundindizela kulemboni kuvame ukuhambisana nokuqhuma okudalwa yingcindezi okuye kwenzeke lapho kusuke kusetshenzwa khona.
Ukwanda kokukhiqizwa kweplathinamu, kuhambisana nesibopho sokuqinisekisa uqeqesho olufanelekile. Izingozi zibonakala zikhuphuka kulomkhakha, lokho okuyizinkomba zokuthi uqeqesho alwenele.
Ukwanda kuzingozi kanye nokufa kwabantu kwimboni eyemba iplathinamu, kokhombisa ngokusobala ukuthi I-MHSI ineqhaza elisemqoka ngempela, kanti lokho kudinga makuhambisane nokwesekelwa yimboni.
Umkhakha wokumbiwa kwamalahle usebenzia imishini isikhathi esiningi. Lokhu kusho ukuthi bambalwa abantu abambulekele izingozi ezingahle zithinte impilo nokuphepha kwabo. Amazinga okufa emkhakheni wamalahle asehlile kule minyaka esanda kudlula kanti manje asefinyelele kuzigaba ezingaqhathaniseka namazinga omhlaba. Kuyimpumelelo enkulu engaziqhenya ngayo futhi eyinselele kwiMboni yezokumbiwa Phansi yokuthi iphucule ukwenza kwayo.
Okudumazayo kodwa ke yiphesenti labantu abembuleleke kakhulu kuzinukubezi ezihamba nomoya. Ukwembuleleka isikhathi eside kuzinukubezi ezihamba nomoya njengezintuli ezidalwa amalahle kungadala izifo zamaphaphu ezinjenge-nyumokhosisi yabasebenzi basezimayini zamalahle. I-nyumokhosisi yabasebenzi basezimayini zamalahle idalwa ukuhogela izintuli ezidalwa amalahle ezishubile esikhathini esingaphezulu kweminyaka engu 10-15 bese kuphetha ngokuthi kulimale iphaphu ngenxa yokukhukhumala kwesicubu kanye nokucinana.
Izimboni zedayimane nepetroliyamu zangaphandle kogu eNingizimu Afrika zembulela abatshuzi kuzindawo zokusebenzela ezingaba yingozi, njengokuthi babone bufiliba, bahlangabezane namadwala anyakazayo ngaphansi kwamanzi, babhajwe futhi balimale, kanjalo nokutholwa yinqwaba yezinye izifo ezihambisana nokutshuza njengokubaqaka kwamaphaphu nokuhlukumezeka komgudu wokuphefumula.
Imisebenzi yangaphandle kogu imbandakanya imikhankaso yokucwaninga. Lemikhankaso ikhomba ukuthi kufanele kufakwe imithombo engaphezulu kwefakiwe ekufindiseni nasekuqeqesheni ngezomsebenzi wangasogwini, njengalo esikhathini esizayo bezokwanda abantu abambuleleke kuzimo ezingaba yingozi kwezempilo nokuphepha ezimayini uma sekuqala umsebenzi wokumba kuzi ziza zokuhlola indawo.
Ezinye izimayini zimbandakanya izimboni ezincane ezinjengokumbiwa kwedayimane, insimbi engakahluzwa ne-chromu, ibumba, isihlabathi kanye netshe lika khonkolo. Ukwehluka-hluka kwezehlo zokulimala nezokufa kulezi zimayini kungase kube kudalwa ukuba khona kwemikhankaso embalwa emisha futhi emincane ekhuphula inani labasebenzi abembulekekile.
Ezempilo zasemsebenzini ziyinto ekhathazayo nesemqoka nakwezinye izimayini. Isifo setsheboya siseyinkinga yize izimayini zeTsheboya zingasekho kwelaseNingizimu Afrika. Lezo ezabe zikhona phambilini zashiya umlandu omubi wezindawo ezingabuyiselwanga ezimweni sazo, okumanjena nje ziyabuyiselwa esimweni.
Kodwa-ke, kusekuningi okufanele makwenziwe ukuqinisekisa ukuthi ukwembuleleka kwitsheboya elisasilele kulezi zindawo kulezi zindala kugcina ngokupheliswa nya. Izinhlayiya zetsheboya ezihogelekile azikwazi ukuncibikaliswa uhlelo lomzimba lokuzivikela, ngakho-ke zidala izibazi nokulimala okuqhubekayo kwamaphaphu. Ukukhukhumala kwesicubu nokudaleka kwezibazi kuvimbela ukungena komoya-mpilo nokuphuma kwesikhutha phakathi kwezikhwanyana zomoya nasemgudwini wegazi, bese lokho kudala ukuthi ukuphefumula kungabe kusawenza umsebenzi ofanele. Ukuvuvukala kwesicubu kuya ngokuya kuqhubeka yize umuntu engasekho kuleyo ndawo enetsheboya. Ngakho-ke, I-MHSI yenza imizamo emikhulu yokuqinisekisa ukubuyiselwa kwalezi zindawo esimweni esifanelekile.
Inhloso yehhovisi elikhulu elengamele ezinye izimayini ukuvikela izimpilo nokuphepha kwabantu abathintekayo yiMboni yeziMayini eNingizimu Afrika ngokuba kugcinwe amazinga emukelekile kuleli nangancintasana futhi aqhathaniseke nawomhlaba wonke. Lisebenzisana kahle nabo bonke ababambiqhaza ukuqinisekisa ukuthi imithetho, izinqubomigomo kanye nokuqapha okuseqophelweni kuyagcinwa ngaso sonke isikhathi.
Eminye imisebenzi yokuphatha.
IHhovisi lezokuPhepha eziMayini isikakhulukazi lenza ucwaningo, lisize ngokuphenywa kwezingozi bese linikeza usizo lobungoti kuzifunda kanye neHhovivi eliyiNhloko. Libuye libambe iqhaza kumakomidi anxantathu. Usizo lobungcweti lumbandakanya ukwluleka ngemihlahlandlela kanye nezaziso ngemithetho emisha, imithethomgomo kanye nezimfuno, kanjalo nangobuchwepheshe obusha.
IHhovisi lezokuPhepha eziMayini linamahhovisana amathathu angaphansi kwalo, lawo ke abhekele ukuPhepha eziMayini ekumbiweni kwamalahle, ukumbiwa okudephile kokusansimbi, kanye nezinye izimayini. Lawa mahovisi abuye engamele iziQhumane, ubuNjiniyela bamaDwala kanye nokuQeqeshwa ngokulandelana.
IHhovisi lezokuPhepha eziMayini lizikhathaza ngezinkinga ezingahle zivele esikhathini esizayo ezingahle zivele ziphazamise ukuPhepha eziMayini. Ukumbiwa okujulile kwegolide kuyinto eliqondene nayo ngqo leli hhovisi njengalo ukugqojwa kwezinsika kanye nezinsalela ezisekujuleni kuye kudale ukungasimami kwamatshe lokho okudala isimo sokusebenza esiyingozi. leliHhovisi libuye lenze ucwaningo kanye nemikhankaso eyisiphesheli ukuxazulula izinkinga, njengoMkhankaso wezimayini ezimba ekuJuleni.
Omunye umkhankaso weHhovisi lezokuPhepha eziMayini yilowo weKhomishani le-Rockburst, eliphenya ngemiGomo yokuSebenza eziMayini kanye nokuhambisana kwayo nemiHlahla-ndlela yokuLwa nokudilika kwamadwala kanye nezingozi zokuqhuma kwamadwala. IHhovisi lezokuPhepha eziMayini libuye libambe iqhaza kumkhankaso wobuchwepheshe ezimayini i "Coaltech 2020 project". Nangaphezu kwalokho, izimayini ezintsha ezincane zandisa ingozi kukuPhepha eziMayini njengalo abasebenzi bazo bebasha futhi bengakaqeqesheki nolwazi lwabo luluncane ngomthetho we-MHSA kanye nemithethomgomo engaphansi kwawo. Ngalokho liye lazise ngalo mthetho bese linikeza usizo kulezi zimayini ngokuhlola izinhlelo zazo zokubhekisisa ubungcuphe bomsebenzi wazo nokunikeza izeluleko ngokuphucula umsebenzi wazo.
IHhovisi lezokuPhepha eziMayini libuye libambe iqhaza elisemqoka ekusebenzeni kweKomidi lokuCwaninga leLuleke ngokuPhepha ezimayini (SIMRAC), okungelinye lamakomidi aphakade elulekayo oMkhandlu wezeMpilo nokuPhepha eziMayini (MHSC). Ngaphezu kokweluleka I-MHSC ngokubheka isimo sobungcuphe nokuphepha ezimayini, kanye nesidingo socwaningo ngezempilo nokuphepha ezimayini, i-SIMRAC ibuye ilungise ucwaningo lwaminyaka yonke olufanele luvunyelwe uMkhandlu. Kungekudala nje, i-SIMRAC isizinike ukusiza nokuthuthukisa ukudluliswa kolwazi, ukudluliswa kobuchwepheshe kany enokuhlolwa nokuphunyeleliswa kwezixazululo eziholela ekuthenini kube khona ubungcono kuzimo nokwenza kwezempilo nezokuphepha emsebenzini.
Ihhovisi lemishini yaseziMayini lisiza ngokuthuthukisa imithetho kanye namazinga, okwemukeleka kuleli nasemhlabeni wonke nevikela abasebenzi basezimayini kwezempilo nokuphepha. Libuye liqinisekise ukuthi amaqophelo obunjiniyela ayagcinwa futhi aba yingxenye yoHlaka oluPhehla amaZinga.
Lizimbandakanya kumikhankaso yokuqinisekisa ukuthi kulandelwa izinqubo ezingcono kunazo zonke ezimayini. Eminye yale mikhankaso yobunjiniyela imbandakanya ucwaningo ngezinhlelo ezihambisa impahla ngebhande, ngezimoto eziyizikheqane ezisetshenziselwa ukuthutha abantu ngaphansi emathunjini omhlaba kanye nokusebenza kwabantu ngobunjiniyela bezinqola zasezimayini zaseNingizimu Afrika. Ngaphezu kwalokho, leliHhovisi lilawula ukuhlolelwa iziTifiketi zokuSebenza Kahle kwawoNjiniyela, zabaShayeli beziNjini ezizungezayo, kanye nabaShayeli beziNqola zaseMayini.
Ucwaningo lwaseziMayini, lokubhalwa kwamabalazwe kanye nokudweba luye luyilokhu luqaphe amazinga ocwaningo lwaseziMayini nezinkambiso ukuze kuthuthukiswe isiko lokuphepha nelempilo; lubhekisise ukusetshenziswa komhlaba obukade uyimayini ngezinhloso zentuthuko; kanjalo nokusetshenziswa ngokuphelele kwemithombo yamaminerali. Eminye imisebenzi okubalulekile ukuba yenziwe, ukuhlonzwa kwezimo ezingaba yingozi kanye nokulawulwa kwezimo ezinobungcuphe kanye nokuqeqeshwa kwabasebenzi abasha.
Nangokuxhumanisa ucwaningo kwezemithi namarekhodi ezempilo zasemsebenzini ngokuhambisana nohlelo lezokwelapha emsebenzini.
IHhovisi lezeMpilo zaseMsebenzini libuye lisebenze ukwakha izinhlaka zamazinga nezomthetho, kanjalo libuye lakhe imigomo. Lihlinzeka izeluleko eziwubungcweti kuzifunda bese lizelekelela ngocwaningo nophenyo olunzulu. IHhovisi lezeMpilo zaseMsebenzini libuye enze ucwaningo lomsebenzi, lihlole abaHloli beziFunda, lihlinzeke uqeqesho, lihlonze intuthuko kwezobuchwepheshe eMbonini yezokumbiwa phansi bese liqinisekisa ukuthi okungahle kudale ingozi kuyabhekisiswa ngokwenele. Libuye libe yingxenye yezinhlaka ezakhiwe ngokomthetho, lisebenze ngokubambisana nomphakathi nezinkampani zezimayini, ligunyaze okwakhelwe ukuvikela umgudu wokuphefumula, futhi lihambisa imikhankaso yocwaningo.
IHhovisi lezeMpilo zaseMsebenzini lisebenzisana eduze neKomidi eleLuleka ngezeMpilo zaseMsebenzini waseziMayini Mining Occupational Health Advisory Committee MOHAC, eleluleka uMkhandlu wezeMpilo nokuPhepha eziMayini ngokuphathelene nezempilo. Lezo ndaba zimbandakanya imigomo kanye nemithetho-mgomo ephathelene nezempilo, izinhlelo ezinqunyiwe nezinkambiso zokuhlola, ukugwema, ukuqeda, ukulawula nokunciphisa okungaba yingozi kwezempilo, ucwaningo ngezempilo, kanye nokuqoqwa, ukulungiswa kanye nokusatshalaliswa kwemininingwane yezempilo eMbonini yezokumbiwa phansi.
Ezokwelapha emsebenzini kumayelana nokuvinjelwa, nokushesha kokuhlonzwa kwesifo esikumuntu, ukwelashwa kanye nokuhlehlisa izigulo, ukulimala kanye nemothelela emibi empilweni ephathelene nalolo hlobo lomsebenzi. Ngakho-ke, injongo yeHhovisi lezokweLapha emSebenzini ukuhlinzeka uhlolo nocwaningo-msebenzi kwezokwelashwa emsebenzini oluseqophelweni lomhlaba okuhloswe ngakho ukuba kuqedwe okungaba yingozi nesikhubekiso, kusetshenziswa izindlela einhle kunazo zonke ezingaba khona, ukuze ngalokho kugqugquzeleke futhi kuvikeleke impilo-nhle yabo bonke abasebenzi baseMbonini yezokumbiwa phansi.
IHhovisi lezokweLapha eMsebenzini lengamele AmaHhovisi okuHlola ezokweLapha kuzifunda ezehluka-hlukene. Lakha izinhlaka zamazinga omthetho eziphathelene nezempilo, lenza ucwaningo lwezempilo futhi linenqolobane egcina ulwazi oluphathelene nezifo ezitholakala uma kusetshenzwa ezimayini zaseNingizimu Afrika (I-SAMODD), okutholakala kuyona imininingwane nemibiko yezempilo yasezimayini.
Abahloli baye benze ucwaningo-msebenzi ukufaka igalelo kuzinhloso zeHhovisi zokuphumelelisa nokugcwalisa umthetho i-MHSA. Ngakho-ke, abahloli bacubungula isimo sesizinda sezempilo emsebenzini kanye nezinsiza zosizo lokuqala, amarekhodi okwelashwa uhlolo lokuqala, olungezikhawu ezinqunyiwe kanye nolokugcina, kanye nemibiko yonyaka yezokulapha. Babuye baqinisekise ukuthi izinqubo zokuhlola ezokwelapha zisezingeni eliphezulu.
IHhovisi lezokweLapha eMsebenzini selibalule izimayini ezincane kanye nezimayini ezisezindaweni eziqhelile njengezimayini eziyinkinga. Lezi zimayimi azihambisani nezimfuno zoMthetho wokuhlola izimpilo zabantu kanye nokuqhubeka ziqaphe isimo sempilo. Imbangela yalokhu kungagcinwa komthetho-ke ukungabi khona kwezimali kanye nokungabi khona kwawongoti nawodokotela bezeMpilo zaseMsebenzini.
Ngenxa yokwanda kokwaziseka ngokwembuleleka kwabasebenzi basezimayini ezimweni ezingase zibe yingozi, iHhovisi lezokweLapha eMsebenzini lidlala indima eqavile ekuvikelweni kwempilo nokuphepha kwabantu abathintekayo okwenziwa ezimayini.
f USekelo lwabaPhethe kanye nolawulo lwangaPhakathi uSekelo kwabaPhethe kanye nolawulo lwangaPhakathi I-MSIC kuhlinzeka u-MHSI ngokwesekwa ngosizo lwasehhovisi nangobuchwepheshe. Lensizakalo imbandakanya ukuhlinzekwa kophatho-mali, ukukhishwa kwezitifiketi ngomsebenzi omuhle, ukwengamela uhlelo lwemiklomelo yoMkhandlu wezempilo nokuphepha eziMayini, ukwengamela uhlelo lwezethulo ezibhekiswe kwiKomidi eLawulayo kanye nezigunyazo zeBhodi yamaThenda kanye nokukhishwa kwezinhlawulo ngomsebenzi ongagculisi. Leli hhovisi libuye libhekele ukuthuthukiswa nokuphumeleliswa kwemithetho, kanjalo nokwenganyelwa kohlelo lweziMayini zaseNingizimu Afrika Mines lwezibalo ezibikekayo zezingozi South African Mining Accident Statistical System I-SAMRASS, eqopha izibalo zemizamo yokuphepha kulemboni. Lezi zibalo iningi lazo zitholakala kuminingwane eqoqwe isiZinda samaMinerali kumibiko eye ifunakale ezimayini.
I-MSIC ibuye ihlinzeke usizo losekelo ngomsebenzi wasehhovisi kuMhloli oPhetheyo eziMayini (I-CIOM) nabanye abayiziphathi-mandla eziphezulu zehhovisi lezokuhlola.
Ukudidiyelwa kwezinkambo zomhloli ophetheyo esifundeni lapho okusuke kubukiswa ngezinto ezintsha eziphathelene nokuphepha nezempilo kuzimayini ezinhlobonhlobo.
Ukusebenza kumakhomishani ehlukahlukene abahlolela izitifiketi zomsebenzi omuhle.
Ukuhlela iNgqungquthela yezeMpilo nokuPhepha eziMayini eyenzeka njalo emva kweminyaka emibili edingeka ngokwezimfuno ze-MHSA.
Ihhovisi lezokuhlola linehhovisi likazwelonke ePitoli kanye nayisishiyagalolunye esifunda kuleso naleso sifundazwe. Ihhovisi lesifunda liphathwa Umhloli oyiNhloko onolwazi olubanzi ngomsebenzi wokuphathwa nokusebenza ezimayini. Inani labasebenzi behhovisi ngalinye ke lihambisana nomthamo nobungako bomsebenzi owenziwa yizimayini kuleso sifunda. amahhovisi ezempilo nokuphepha ehlukaniseke izigaba ezibanzi ezingukudepha eziMayini, Imishini yaseziMayini, ezempilo zasemsebenzini kanye nezokwelapha emsebenzini.
Kungabe amaHhovisi okuHlola aseziFundeni enzani?
Umsebenzi omkhulu wamaHhovisi okuHlola aseziFundeni ukukhuthaza nokuqinisekisa ukugcinwa koMthetho nemithethomgomo ezimayini ezifundeni zawo. Abanye babaHloli beziFunda baye basebenze kumathimba emikhankaso nakumaqembu anxantathu asebenza ukuthuthukisa izindlela ezintsha zokulawula eziwuhlaka.
Iyini injongo yamaHhovisi okuHlola aseziFundeni?
Elekelela abaqashi basezimayini ekuvimbeleni ngokunga ngamandla abo, izingozi nokukhinyabezeka kwempilo kubasebenzi nabanye abantu abanokuthinteka okwenzeka ezimayini.
Kungabe amaHhovisi okuHlola aseziFundeni ahlose ukufinyelela kanjani kule njongo na?
Asebenzisa uhlaziyo oluhleliwe lwezindawo ezisemqoka, bese abahloli benza ucwaningo-msebenzi olunzulu, kuthi lapho kunesidingo kusetshenziswe izixazululo ezifanelekile, lokho kwenzeka ngempumelelo uma bekhona abasebenzi abanokuwenza lowo msebenzi futhi nangokuhambisana nohlelo lwemisebenzi.
Kwenzekani uma kwenziwa ucwaningo-msebenzi?
Umhloli uye alandele uhlelo oluthize eqopha futhi ehlaziya izinga lokugcinwa koMthetho, imithethomgomo, imigomo yokusebenza, imiyalelo yabaphathi, amazinga okwenza umsebenzi, nokusebenza okuseqophelweni embonini. Umhloli unakho futhi ukuthi asebenzise uhla lokuhlola ngenkathi enza ucwaningo-msebenzi.
Lwenzeka nini ucwaningo-msebenzi?
Izingcwaningo misebenzi zenzeka noma inini lapho kubonakala isidingo sazo. Ukwenzeka kwazo kunqunywa uhlaziyo lwezindawo ezikhombisa isidingo sokubhekisiswa, izikhalazo ezitholakele nangokuhambisana nezinhlelo ezithize.
Uphenyo luye luqalwe nini?
Umhloli omKhulu weziMayini uye ajube umhloli ukuba aphenye nganoma iyiphi ingozi kumbe isehlo sasemayini esiba nomphumela wokufa kwanoma imuphi umuntu.
Noma iziphi izinsolo zokuphambana, kumbe ukwehluleka ukuhambisana nanoma isiphi isigaba nomgomo waloMthetho.
Omele ezempilo nokuphepha kumbe ikomidi lezempilo nokuphepha emayini; noma iii Uma engekho omele abasenzi kwezempilo nokuphepha, umsebenzi wasemayini.
Yiziphi izinkinga ezinkulu abaHloli beziFunda abaye bahlangabezane nazo mayelana nokuPhepha eziMayini?
Abahloli sebehlonze izinkinga ezimbili ezinkulu ezimayini: ukusweleka kwamakhono okukwazi ukuhlonza izimo eziyingozi kanye namakhono okuhlola isimo sobungcuphe. Ziye ziholele emazingeni aphezulu engcuphe, lokhu okube sekudala izingozi.
Yiziphi izinkinga ezinkulu abaHloli beziFunda abaye bahlangabezane nazo mayelana nezeMpilo eziMayini?
Inkinga ehlonzwe abahloli eyokuthi kakukho ukuqonda ngamanyathelo ezempilo nokusetshenziswa kwawo ngempumelelo embonini, yize kuyilokhu kubanjwa imihlangano, kunezinhleli nemikhankaso yezempilo eyenziwa abaphathi kanye nabasebenzi bomnyango I-DME.
Kungabe amaHhovisi okuHlola aseziFundeni awudumisa kanjani umthetho eMbonini yezokumbiwa phansi?
Asebenzisa amaphephandaba ezempilo nokuphepha, amapheshana okusakaza izindaba zezempilo nokuphepha, babuye benze namawekishobhu afanelekile malungana nezempilo nokuphepha lapho okuye kudingidwe kubuye kuchazwe kabanzi lemithetho. Babuye basebenzise i-webhusayidi yakwa-DME kanye neNgqungquthela yezeMpilo nokuPhepha eziMayini ukusakaza umthetho omusha.
Kungabe banamaphi amandla abaHloli na?
Ngokwezinhloso zokuqapha kumbe ukuqinisekisa ukugcinwa komthetho i-MHSA unokungena emayini noma ngasiphi isikhathi ngaphandle kwesaziso sokwenza njalo kumbe incwadi emgunyazayo.
Unokufaka imibuzo noma yimuphi umuntu nganoma iluphi udaba oluthintwa uMthetho.
Unokucela noma imuphi umuntu olawula, kumbe ophethe noma yimuphi umbhalo, lokho kumbandakanya kodwa kungagcini nje kuphela, kwipulani, ibhuku noma irekhodi, ukuba amnike lowo mbhalo ngaleso sikhathi kumbe ngesinye isikhathi nasendaweni ezodingwa umhloli.
Unokuhlola noma yiyiphi into, uketshezi kumbe umshini, noma yimuphi umsebenzi owenziwe; kumbe noma isiphi isimo.
Unokuhlwitha noma yimuphi umbhalo, into, uketshezi kumbe umshini noma ingxenye kumbe isampula yako; futhi enze noma yimuphi omunye umsebenzi oyalelwe.
Unokunikeza noma yimuphi umyalelo onesidingo ukuvikela impilo nokuphepha kwabantu emayini, uma umhloli ekholwa ukuthi noma yisiphi isehlo, isenzo noma isimo emayini kubeka noma kungase kubeke impilo noma ukuphepha kanoma imuphi umuntu emayini engozini.
Unokwenza uphenyo ngengozi eyehlile emayini kumbe ma kunesigulo esibangelwe ukusebenza emayini.
Uhamba ufikephi umsebenzi we MHSI?
Ihhovisi lezokuhlola libhekela iMboni yezokumbiwa Phansi enezikhungo ezingaphezulu kwama- 700 ezibhalisiwe nezinabasebenzi abalinganiselwa ku- 400 000.
Yiziphi izigaba zokungenelela zika MHSI ngonyaka?
Kuyilungelo lakho njengomqashi ukuthi uholwe ngu-MHSI ekuphumeleliseni uMthetho olawula ezeMpilo nokuPhepha eziMayini (MHSA) nemithetho-mgomo ehambisana nawo. I-MHSI ingakusiza futhi ukuthi uqonde uMthetho. Kungumsebenzi wakho ke kodwa, ukuba umhloniphe u-MHSI, uqonde iqhaza lakhe ekugcinweni komthetho nanokuthi welekelele abahloli ekwenzeni umsebenzi wabo. Nangaphezu kwakho konke, I-MHSI ingumlingani wakho kwezempilo nokuphepha.
Kungabe ngokwehhovisi lezokuhlola, uhlelo olwengamele ezempilo nokuphepha kufanele lumbandakanyeni?
Abaqashi kulindeleke ukuba basungule izinhlelo zokwengamela ezempilo nokuphepha ezibhekela ngqo izimo zakulezo zimayini ezizokube zisetshenziswa kuzona. Kodwa-ke, ihhovisi lezokuhlola, lilindele ukuba izimayini zicabange ukwenza okuhle kunakho konke nasezingeni lomhlaba lapho zakha futhi zifezekisa izinhlelo zazo zokwengamela ezokuphepha. Ngakho-ke, lezi zinhlelo kufanele ziqukathe izingxenye eziqavile zenqubomgomo, ukuhlela, ukwenza amasu nokuphumelelisa, ukuhlolisisa kanye nokwenzelwa ukuphucula.
Kungabe kunanzuzo yini ukuvakashela komhloli emayini jikelele?
Umhloli uqinisekisa ukuthi abaphathi bemayini bahlonze izimo ezingadala ingozi (isisusa kumbe ukwembulekela ingozi) kanye nezingcuphe (ukuthi mhlasimbeni kungalimaleka emsebenzini kumbe kulamale abantu) ezingayamaniswa nalezi zimo ezingadala ingozi. Abahloli babuye babukisise uhlelo lokucwaninga isimo sobungcuphe kanye nemiphumela yalo.
Ngokuhambisana noMthetho we-MHSA, banawaphi amandla okuqinisekisa ukugcina kwalo mthetho abahloli na?
Amandla e-MHSI okuqinisekisa ukugcinwa koMthetho ambandakanya ukukhipha izaziso zokugcinwa kumbe zokuvalwa ngokuhambisana nezigaba zama- 54 nama-55 zoMthetho, ukukhishwa kwezijeziso ngokungasebenzi kahle kanye nokwenza izincomo zokushushisa.
Kungabe lamandla okugcinisa umthetho asetshenziswa kanjani na?
Kukhona izindlela ezingahlelwanga zokuqinisekisa ukugcinwa komthetho njengezeluleko nezexwayiso ezikhishwe ngumhloli ngenkathi kwenziwa uhlolo. Lendlela ithatha ukuthi abantu bazokuzigcinela ngokuzikhethela umthetho. Lapho isexwayiso sishaywa indiva, umhloli usengasebenzisa ezinye izindlela ezithi kaziqine ekuvimbeleni ukuphulwa komthetho. Lezi sezingambandakanya izaziso zokwenza ngcono, izijeziso zensebenzo engagculisi, ushushiso, kanye nezaziso zokuvala.
Yiluphi uhlobo lokuqinisekisa ukugcinwa komthetho olusetshenziswa AmaHhovisi okuHlola aseziFundeni na?
ucwaningo misebenzi nophenyo lwansuku zonke.
uhlolo nocwaningo misebenzi oluhlelelwe izikhathi ezithize kanjalo nolwezikhathi ezingamenyezelwanga.
Ukuxoxa kwabaphathi ngemibiko yohlolo misebenzi nophenyo kwansuku zonke.
Ukumiswa kwezindawo okusetshenzelwa kuzo.
Ngingasiphikisa yini isinqumo somhloli?
Yebo, kodwa kufanele ulandele inqubo ebekwe kusiGaba-57 soMthetho. Ungadlulisa udaba nganoma yisiphi isinqumo esenziwe ngumhloli uludlulisele ku- CIOM zingakapheli izinsuku ezingama-30 sithathiwe bese uhlinzeka nezizathu zokudlulisa kwakho udaba.
I-MHSI iqinisekisa ukuthi uMthetho wonkana we-MHSA uyagcinwa. Ngakho-ke, ilungelo lakho lokusebenza endaweni ephephile nenempilo liyagcineka.
Kungabe ihhovisi lezokuhlola lilwenza nini uphenyo oluyisiphesheli?
Uphenyo oluyisiphesheli lwenziwa uma kwenzeke izingozi eziningana emayini eyodwa esithubeni esifushane. Kuvame ukuthi kuhlelwe imihlangano nabaphathi nezinyunyane ukuze kudingidwe isimo.
Kungabe I-MHSI iwuhlela kanjani umsebenzi ngobumqoka bawo ukuze isebenze ngempumelelo nokuthi isebenzise isikhathi nemithombo yayo ngendlela enenzuzo na?
Lihlonza izimayini ezinezinkinga ezinkulu ngokusebenzisa inqolobane eyisigcina-lwazi sezempilo nokuphepha.
Libhekisa ukuhlolwa nocwaningo-msebenzi kulezi zimayini amahlandla aze abe maningana.
Lisebenzisa lezi zingcwaningo zezinhlelo nezimo njengezikhali zokuhlonza izingozi nezimo zengcuphe.
Likhipha imiyalelo lapho kunesidingo.
Liphenya ukuma nezimo ukuze livumbulule okuyizona zimbangela zezingozi.
Lijikelezisa ulwazi mayelana nezingozi ezithize kubona bonke ababambiqhaza.
Ngokwemvamisa, imboni yaseNingizimu Afrika ibiye ibike amaZinga okulimala ngokusebenzisa unombolophansi ongu "abantu abangu 1000 abasemsebenzini". Kodwa kusukela nge-1999, sekubalwa izingozi namaZinga okuFa "ngezigidi zamahora asetshenziwe", lokhu okwenza kube lula ukuqhathanisa ingcuphe yakuleli neyakwamanye amazwe. Manje kusahlawumbiselwa ngenani langempela lamahora asuke esetshenziwe. Kuyakhathaza nokho ukuthi lokhu kuhlawumbisela akulivezi lonke iqiniso lamahora umuntu asuke embuleleke engozini ngawo (lokhu ke kuqondene nabasebenzi abasebenza emathunjini omhlaba), kodwa kuba yinani seliphelele lamahora umuntu esemsebenzini. ukuncipha "kwesigidi samahora asetshenziwe" kuzokuba nomphumela wezinga eliphezulu lokulimala nelokufa, lokhu okuzokhombisa ukwanda kobungcuphe. Ngakho-ke, kusemqoka kakhulu ukusebenzisa okuyiwona mahora angempela umuntu abembuleleke engozini ngawo, lokho kuqinisekisa ukuthi amazinga obungcuphe angathenjwa futhi awambozi iqiniso lobungcuphe obukhona ngokwempela.
Imininingwane eyethulwe ku Thebhula-3 ithathelwe kumininingwane ehlinzekwe u -MHSI (umbiko oyizibalo ofushanisiwe wezingozi onikezwe uMhloli oPhetheyo eziMayini ngesikhathi esisuka kumhlaka -1 Januwari, we-1984 kuya ekupheleni kuka- Disemba, 2002 futhi zicashunwe kusetshenziswa unombolo phansi we- "ngabantu abangu 1000 abasemsebenzini".) iThebhula liqukethe omabili amaZinga okuFa kanye namaZinga okulimala futhi lihlonza, ngaleso naleso sigaba, ukusebenza okuvelele eminyakeni engu-19 eyedlule. Ikakhulukazi, leli Thebhula liqhathanisa imininingwane yaphakathi kuka-1994 ne-2002. imininingwane emisha kunayo yonke iqhathaniswa naleyo ka-1994, lapho iKhomishani lika-Leon lenza uphenyo lase lithola ukuthi izinga lokufa nelokulimala lalibhilite ngendlela yokuthi kwakuphuthuma ukuthi kuthathwe amanyathelo okulungisa leso simo.
Omabili amaZinga okulimala nawokuFa kuzona "Zonke iziMayini" akhombise ukwehla kakhulu kusukela ngesikhathi sokusebenza kweKhomishani kaLeon yoPhenyo ngo-1994. Amazinga okufa nawokulimala ezimayini zegolide asengcono kanti nezinga lokulimala liphansi kunazo zonke izikhathi eminyakeni engu 19 eyedlule. Kepha ukufa nokulimala okuningi embonini yezokumbiwa phansi eNingizimu Afrika kusenzeka khona ezimayini zegolide. iZinga lokuFa ezimayini zamalahle selikhombise ubungcono obukhulu futhi nezinga lokulimala nalo liya ngokuya liba ngcono. amaZinga okuFa nawokulimala ezimayini zeplathinamu, akhuphukile ngendlela ekhathazayo, lokho kunga kube kubangelwa ukwanda kwenani labasebenzi abasebenza emathunjini omhlaba. Lemboni ibanga ukukhathazeka, njengalo kumkhakha we-plathinamu bebalelwa ku 18.4% wabantu abafa ngo-2002, uma kuqhathaniswa nesibalo sika-5% ngo 1994. amaZinga okuFa nawokulimalaezimayini zedayimane ayaguqu-guquka unyak nonyaka. Ngo-2002, izinga lokuFa laba libi kakhulu, kodwa elokulimala lona laba ngcono.
Yize kunganomehluko omkhulu ongadalwa uhlobo lomkhiqizo owembiwayo lokho kuhambisane nokwahluka-hluka kuzimo zobungozi kuhlobo ngohlobo lwemayini, kudinga mazilawulwe kakhulu nangendlela ezokuba nemiphumela. Ngakho-ke, iMboni yaseNingizimu Afrika kufanele ukuba yehlise amathuba obungcuphe abasebenzi bayo abambuleleke kuzimo eziyingozi kumanjena nje, ukuze iqhathaniseke kahle neyasemazweni angaphandle ngokwenza kahle. Njengalo inhloso-mbono ka MHSI kungukufinyelela kumaqophelo emukeleke kwelengabadi nangaphandle, izokuqhubeka izabalazele ukwelekelela imboni ekufinyeleleni kulawa maqophelo.
Izibalo zikhombisa ukuthi ukudilika komhlaba kuseyiyona mbangela enkulu yezingozi nokufa ezimayini zaseNingizimu Afrika (buka umfanekiso 5), kanti lokhu kokubili kwenzeka kakhulu emkhakheni wegolide. Ukulahleka kwezimpilo nenani lezingozi ezinyantisayo okwenzeka mbonini khathilesi kungancishiswa kakhulu uma kungaqokwa futhi kusetshenziswe amasu akhona afanelekile okulawula, futhi kuqinisekiswe ukuthi kugcinwa amaqophelo aphezulu okulawula ugqinsi.
Izingozi ezidalwa imishini enyakazayo nezinqola yizona ezithatha isibili. Lezi zidalwa yizimo ezingekho ezingeni lokhu okungumphumela wamaphutah ezinhlelweni zokwengamela zasezimayini. Kuyinhloso ka MHSI ukuqinisekisa ukuthi abaqashi bahlonza izimo eziyingozi futhi bacubungule ubungcuphe ukuze bakhe amasu okuziqeda, okuzilawula kanjalo nokuzinciphisa. Ngakho-ke, iMHSI yelekelela izimayini ekuthuthukiseni izindlela zokusebenza ezinhle kunazo zonke ukuqinisekisa ukuphepha kokumbiwa kwamaminerali.
Ngesikahthi seKhomishani kaLeon, zazingekho izibalo ezazingethenjwa zezifo ezadalwa ukusebenza embonini yezokumbiwa phansi eNingizimu Afrika. Okubi ke nje, yiko ukuthi namanje ayikabi khona iminingwane kuzwelonke engumthamo ophelele nokungathenjelwa kuyo. Inqolobane eyisigcina-lwazi equkethe iminingwane ngezifo ezitholakala ezimayini zaseNingizimu Afrika South African Mines Occupational Diseases Database SAMODD, yila isanda kuqala nje ukuqoqa amasampula ambalwa emidanti ngezifo lezo. Njengalo kungaphoqelekile ukulethwa kwemibiko yezempilo ezimayini ngaphansi kwemithetho-mgomo, kuyisibopho sezimayini ukuba ukwethulwa kwamafomu e SAMODD ukuze lokho kusize ucwaningo lwesikhathi esizayo nokuvinjelwa kwezifo ezitholakala emsebenzini.
Esikhathini esiphambili, akuzange kwaqoshwa phansi futhi aluzange lwaqondwa ngokugcwele uqhathaniso phakathi kokwembuleleka kuzimo eziyingozi nokuba nezifo ezitholakala emsebenzini, lokho okwaholela ekutheni kungakwazeki kahle ukuvimbela lezi zimo nezifo zasemsebenzini. Ngalokho-ke, iMHSI yakha inqolobane eyisigcina-lwazi yezeMpilo zasemsebenzini ukuze kuyona kuqoshwe, kuqashelwe futhi kwenganyelwe loluqhathaniso. Isigcina-lwazi sizoxhunywa nakuzinhlelo zeminye iminyango ezinjengo SAMRASS no SAMODD ukuze kuhlonzwe okuyiyona yona misebenzi enengcuphe ngaphezu kweminye kanjalo nezindawo zokusebenzela eziyingozi.
Izifo zamaphaphu ezitholakala emsebenzini ziyimbangela enkulu enokuvinjelwa yokushesha komsebenzi ukuthatha umhlala-phansi nokufa kubantu abasebenza embonini yezokumbiwa phansi eNingizimu Afrika. Abasebenzi abanezifo zamaphaphu ezidalwa yizintuli baningi kakhulu kunalabo abalimala ezingozini emsebenzini. Phakathi kwabantu ababesebenza kuzo zonke iziMayini ngo 1998, izinga lokuFa lalingu 0.85 ngabantu abangu 1000 kanti izehlo zokulimala ezabikwa zaba ngu 6 064 (14.1 ngabantu abangu 1000).
Izifo zamaphaphu ezisemqoka kakhulu ezitholakala emsebenzini, ezidalwa izintuli, isifo esidala ukuminyana chronic obstructive pulmonary disease COPD, umdlavuza otholakala emsebenzini, isifuba somoya esitholakala emsebenzini, kanye nokulimala ngokuhogela njengalezo ezidalwa i-nitrogen dioxide nomlilo. Lemithelela emibi kangaka empilweni idalwa ikakhulukazi ukuhogelwa kwezinukubezi ezihamba nomoya. Kuya ngokuthi zakheke kanjani, izinukubezi ezihamba nomoya zingafakwa ngaphansi kweqembu lezintuli, umusi, inkungu, amagesi nomhwamuko.
Ngonyaka ka 2002 kuye ngokwehla kancane nje ukwembuleleka kwabasebenzi kuzinukubezi ezihamba nomoya (buka uthebhula 2). Noma kukhona ukuncipha kokwembuleleka, akuzuba yisimanga uma inani lezicelo zesinxephezelo lona landa, ngenxa yokuthi izifo ezitholakala emsebenzini ziyephuza ukuvela. Njengoba kungcono ke kodwa ukusivimbela isifo kunokuselapha, kufanele ingozi ilawulwe kumsuka wayo. Isibopho sokwehlisa izinga lokwembuleleka kwabasebenzi kuzinukubezi sinikezwa umqashi ke. IMHSI yakhipha umhlahla-ndlela ukuvikela nokuphucula impilo yabasebenzi ngokuqapha nokwehlisa ukwembuleleka kwabo kuzinukubezi ezihamba nomoya. Uhlinzeka isisekelo esihle sokuhlolisisa ukwembuleleka kwabo. NgokoMgomo wokuSebenza, yileyo naleyo mayini kudingeka ibeke amasu okulawula ukuze kwehliswe lawa mazinga obungcuphe. IMHSI ikhuthaza abaqashi ukuthi baqaphe isimo futhi baqinisekise ukuthi lawa masu okulawula ayasetshenziswa ngempela futhi ngempumelelo.
Umsindo yinto okuya ngokwanda ukuthi ibonwe njengengozi kubasebenzi basembonini yezokumbiwa phansi eNingizimu Afrika. Imboni yethule izinhlelo zokuvikela ukuzwa (amaHCP) ngo 1988. Kuhambe kwahamba kwase kuba yimpoqo ukusetshenziswa kwalezi zinhlelo, ngoba izindlela zokusebenza ezinzima, eziyamaniswa nokumbiwa kwamaminerali, zibe nomphumela wokuthi inani eliningi labasebenzi lizithole lembuleleke kuzinga lomsindo elingaphezulu kwalelo elivumelekile elingu- 85 dB.
Izinguquko kumaphuzu abukwayo lapho kucutshungulwa isicelo sesinxephelo zikhuphule inani eliye likhokhwe ngezicelo zokulahlekelwa ukuzwa okudalwa umsindo (NIHL) wasezimayini zaseNingizimu Afrika. Amaphuzu abuyekeziwe ehlisa izinga lomsindo elidala ukungezwa lasuka ku 42 laya ku 26 dB, lokho okumbandakanya ukulahlekelwa ukuzwa ku 3000 Hz. Selokhu kwaqalwa ukusetshenziswa lawamaphuzu abuyekeziwe (uMyalelo wangaPhakathi kaKhomishani weziNxephelo zabaSebenzi No. 168, 1995), sikhuphukile nesibalo sezicelo zokunxeshezelwa ngokulahlekelwa ukuzwa eMbonini yezokumbiwa phansi.
Ithebhuli-4 ukhombisa isiNxephezelo esikhokhiwe ngokulahlekelwa ukuzwa okudalwa umsindo kusukela ngo-1997. Lokhu kusinikeza inkomba yobubanzi balenkinga yokulahleka kokuzwa esikhathini esedlule. Ikusasa lona kodwa libukeka lingathembisi kakhulu, ngoba kumanjena kubikwa ukuthi balinganiselwa phakathi kuka -68% no -80% abasebenzi basezimayini abasasebenza ngaphansi komsindo ongu -85 dB nangaphezulu, lokhu kukhombisa ukuthi inkulu impela ingozi yokulahlekelwa ukuzwa kuningi labasebenzi kulemboni.
Yize sekusungulwe izinhlelo zokuvikela ukuzwa-(HCP's), ubunjiniyela bokulawulwa komsindo kanye namasu okusebenzela ukulawula ingcuphe, lenkinga isayilokhu isemqoka. Ukuze kwehliswe izinga lengozi yokulahlekelwa ukuzwa, kufanele kubambisane wonke umuntu nabasebenzi, njengalo abasebenzi nabo benesibopho sokuvikela impilo nokuphepha kwabo, kanjalo nokwabanye abantu abathintekayo okwenzeka ezimayini.
I-MHSI iyilokhu iqondanisa imisebenzi yayo namasu-mgomo asemqoka ezwe, lokhu okuhambisanayo nezinjongo zalo. Lisiza izimayini ezincane nezingekho ngaphansi kohlelo ngokweseka uqeqesho nentuthuko emkhakheni wempilo nezokuphepha emsebenzini, ukuze kwehle ububha nokungalingani. Leluleka izimayini ngomthetho bese liyazisiza ukuba ziwuqonde. I-MHSI ibuye yelekelele imizamo yokulwa ne- HIV/AIDS ngemikhankaso yayo enjengo -Powerbelt Project neminye imikhankaso yokuqwashisa.
Izinguquko zakamuva nje ehhovisi lezokuhlola kanye nakumithetho eyengamele ezempilo nokuphepha ezimayini zenziwa ngenhloso yokuphucula ezempilo emsebenzini kanye nokusebenza ngokuphepha kwemboni, ukuqinisekisa ukwembiwa okuphephile kwamaminerali ngaphansi kwezimo zokusebenza ezinempilo. Ngakho-ke, i-MHSI iyilokhu isemshika-shikeni wokufinyelela kulenhloso nokwenza ngcono umsebenzi wayo waphambilini.
Ubani odinga ukwazi nge- MHSI?
Noma ubani osebenza kumbe onelungu lomndeni wakhe noma umngane osebenza ezimayini.
Ngingalutholaphi olunye ulwazi nge MHSI?
Ishicilelwe ngo 2003 uMnyango wezokuMbiwa Phansi namandla eNingizimu Afrika.
<fn>zul_Article_National Language Services_IKHOMISHANI YEMISEBENZI YEZOBULUNGISWA.txt</fn>
a ukwethula izeluleko kuhulumeni kazwelonke nasezindabeni ezithinta ubulungiswa noma ukwenganyelwa kwabo, kokunye kungabalwa imfundo nokuqeqeshwa kwamajaji amasha nohlelo oluqhubekayo lokuqeqesha amajaji amadala, izimo zasemsebenzini nemigomo yokusebenza kwamajaji, ukuhlelwa kabusha kwemingcele yeziNkantolo Eziphakeme, njalo njalo.
c Ukubumba uhlu lwabakleliselwa ukuqokwa njengamajaji eNkantolo yoMthethosisekelo edluliswe ngamagama amathathu esibalweni okufanele sikhethwe bese lwethulwa kuMongameli, uma kukhona abatonyuliwe kodwa abangamukelekile kuMongameli, kufanele lwengezwe ngamanye futhi amagama.
f ukudingida izinsolo zokungaziphathi kahle noma ukungabi sezingeni elifanele lokuba yijaji, ukuthola umphumela mayelana nophenyo nokweluleka Isigungu sikaZwelonke ngomphumela uma kutholakala ukuthi ijaji linenkinga yokwenza umsebenzi, lehlulwa wumsebenzi noma lilahlwe yicala lokungaziphathi kahle.
i ukwethula ePhalamende umbiko obhaliwe wonyaka ophathelene nemisebenzi eqhutshwe ngalowo nyaka.
Ikhomishana Yemisebenzi Yezobulungiswa yakhiwe ngoKhomishana abangu 25 (bexubene noSihlalo kanye nePhini likaSihlalo) noNobhala.
k Lapho kucutshungulwa udaba oluthinta Inkantolo Ephakeme, Ijaji Elikhulu laleyo Nkantolo noNdunankulu wesiFundazwe esithintekayo noma abaqokwe yibo.
Uma isibalo sabantu abaqokwe ezinhlanganweni zabammeli basemajajini noma emkhakheni wabammeli ngokulandisa kwesigatshana 1 e noma f silingana nezikhala okufanele zigcwaliswe, Umongameli kufanele abakhethe. Uma isibalo esiqokiwe sevile ezikhaleni okufanele zigcwaliswe, Umongameli esebonisene nomkhakha ofanele uyoqoka isibalo esifanele samagama aphakanyisiswe ngenhloso yokugcwalisa izikhala ngemuva kokubheka umbandela wokuqikelela ukuthi yonke imikhakha immelwe.
Amalunga eKhomishani aqokwe wuMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe asebenza kufinyelele esikhathini lapho eshintshwa khona ngokuhlanganyela noma kuvela esinye isikhala esibalweni esimisiwe. Amanye amalunga abeqokiwe noma ekhethwe yiKhomishani asebenza kufinyelele ekushintshweni yilawo awaqoka noma awakhetha.
Isikhathi sokuhlala esikhundleni samalunga athile eKhomishani, Iphini likaSihlalo nezikhala.
b ilunga elithile lishiya isikhundla ngokufaka isicelo esibhaliwe sesaziso senyanga eyodwa esidluliswe kusihlalo.
Ilunga leKhomishani eliqokwe ngalendlela ngaphansi kwesigaba-178 1 e, f, g, h no i soMthethosisekelo liyoshiya esikhundleni ngokushesha uma izinga lalo lemfundo lingasaligunyazeli isikhundla eliqokelwe sona.
Ngemibandela emiswe esigabeni-178 1 soMthethosisekelo, noma yiliphi ilunga eliphelelwe yisikhathi sokuba sesikhundleni seKhomishani lingavuselelwa ukuhlala esikhundleni.
Ikhomishani iyoqoka amalunga okuhlala ezikhundleni ngokulandisa kwesigaba- 105 1 b, c, e, f, g no i soMthethosisekelo njengePhini likaSihlalo weKhomishani uma engekho usihlalo, iphini likasihlalo liyothatha indawo kasihlalo.
Isikhala esikhona kwiKhomishani a ngeke siphazamise izinhlelo zokuqhubeka noma izinqumo ezithathwe yiKhomishani ngesikhathi ihleli;l b siyogcwaliswa ngokulandela imigomo yesigaba 178 1 soMthethosisekelo, ilunga eliqokwe ngale ndlela lihlala esikhundleni ingxenye yesikhathi esalele lowo owahoxa noma ophume esikhundleni esikhathini esidlule.
Ngesizathu sokuthi alikho ilunga leKhomishani Yemisebenzi Yezobulungiswa elisebenzela lengosi ngokugcwele, umsebenzi othinta kakhulu iKhomishani wenziwa ngabasebenzi boMnyango Wezobulungiswa abaqokwe ngumqondisi Jikelele: Umnyango Wezobulungiswa. Unobhala, Nkosikazi IH Greenstein uyinhloko yesigungu sikanobhala.
Umhlahlandlela uyotholakala kwiKhomishani YamaLungelo Esintu yaseNingizimu Afrika engakedluli umhlaka- 31 Ncwaba ka- 2003.
Isaziso esikhishwa ngaphansi kwesigaba- 15 sichaza imikhakha yemibhalo yezigungu ekhona engadingi ukuba umuntu afake isicelo esigunyazwe wumthetho. Ulwazi ngesaziso seKhomishani Yemisebenzi Yezobulungiswa esibalulwe esigabeni- 15 asikatholakali njengamanje.
Umbiko wonyaka oqonda ePhalamende.
Ukuhlola indawo elondoloza imibhalo egciniwe.
Izincomo ezedluliselwa kuMongameli.
l Ukufinyelela embhalweni akwenqatshiwe ngesinye sezizathu ezibalwe kuMthetho.
U Ofaka isicelo kufanele asebenzise ifomu eligaywe yiGazethe kaHulumeni [Isaziso sikaHulumeni R187- 15 Nhlolanja ka- 2002] (Ifomu- A).
m Ofake isicelo kufanele akhombise uma isicelo kungesekhophi yombhalo noma ocelayo efuna ukungena azibhekele umbhalo ehhovisi lenhlangano yomphakathi. Kungenjalo, uma umbhalo ungelona ibhuku, ungafundwa ngohlobo ocelwe ngalo, uma ikhona indlela isigaba -292.
b uma umuntu ecela ukufinyelela ohlotsheni oluthile lwefomu, ocelayo uyofinyelela elwazini ngendlela acele ngayo. Ngaphandle kwesimo lapho imvume ingaphazamisa khona ukusebenza ngendlela efanele kwenhlangano yomphakathi ethintekayo, ukulimala kombhalo noma ukugxambukela emalungelweni akhethekile obunini bombhalo kahulumeni. Uma zikhona izizathu eziphathekayo zokwehluleka ukwemukela isicelo ngendlela eceliwe kodwa ikhona indlela eseceleni, izindleko zokuhlangabezana nesicelo iyobalwa ngokulandela eyokuqala abecele ngayo umuntu isigaba -293 no 4.
i Uma ngaphezulu kwempendulo ebhaliwe yesicelo, ofake isicelo efuna ukwaziswa ngesinqumo ngenye indlela, isibonelo; ngocingo, kufanele akuchaze lokhu isigaba -182e.
Uma ofake isicelo efuna ulwazi egameni lomunye umuntu, kufanele kucaciswe ukuthi ufunela omunye futhi kube nobufakazi obuphelezela isicelo isigaba -182f.
Uma ofake isicelo engakwazi ukufunda noma ukubhala noma ekhubazekile, engafaka isicelo sombhalo esiphinyiswa ngomlomo. Isisebenzi solwazi kufanele sigcwalise ifomu egameni lofaka isicelo bese sinika ofake isicelo umbhalo ofanayo/ikhophi isigaba- 183.
Ofake isicelo ofuna ukufinyelela embhalweni oqukethe ulwazi oluyimfihlo ngomuntu ofake isicelo akudingeki akhokhe imali yesicelo.
Isisebenzi solwazi kufanele sazise ngesaziso lowo ofake isicelo (ngaphandle komuntu ozicelela ulwazi ngaye) lapho efuna khona ofaka isicelo akhokhe imali enqunyiwe (uma ikhona) ngaphambi kokuqhubeka nesicelo.
Imali enqunyiwe engama-R35 ikhokhwa ngokuthenga izitembu zentela ezitholakala emaPosini. Inani elifanele lesitembu kufanele linanyathiselwe kwifomu yesicelo (Ifomu A). Uma singananyathiselwe isitembu, isicelo ngeke sacutshungulwa ize ikhokhwe imali yezitembu efunekayo noma enqunyiwe.
Ofake isicelo engafaka isicelo enkantolo esiphikisana nokwethula noma nokuhlawula imali yesicelo.
h Ngemuva kokuba isisebenzi solwazi sithathe isinqumo ngesicelo, ofake isicelo uyokwaziswa ngesinqumo ngendlela ecelwe ngumuntu ofake isicelo.
o Uma ofake isicelo enikwa imvume, kunenye imali yokufinyelela embhalweni okufanele ikhokhelwe ukucinga, ukulungisa, ukukhiqiza kabusha nokukhokhela isikhathi esengeziwe sokufuna namalungiselelo ombhala ukuze udalulwe.
l Imali enqunyiwe yokufinyelela embhalweni itholakala kwiSijobelelo A saleli bhukwana. Ukufinyelela embhalweni kuyogunyazwa kuphela ngemuva kwenkokhelo yemali yokufinyelela embhalweni. Imali yokufinyelela embhalweni kufanele ikhokhwe ngezitembu zentela ezithengwa ePosini.
Isikhalo esithinta ijaji esingaphansi kwesigaba-177 soMthethosisekelo, isibonelo; isikhalo sokungabi namandla okuqhubeka nomsebenzi, ukwehlulwa wumsebenzi noma icala lokungaziphathi kahle siyocutshungulwa yiKhomishani Yemisebenzi Yezobulungiswa ngaphansi kwalo mbandela.
Ikhomishani Yemisebenzi Yezobulungiswa ayinamandla okudingida izikhalo ezingekho ezigabeni ezichazwe ngenhla.
Ikhomishani Yemisebenzi Yezobulungiswa nezinye Izikhungo zeSahluko sesiShagalolunye (ngomyalelo woMthethosisekelo waseNingizimu Afrika, uNo 108 ka 1996) azinayo inqubo yangaphakathi yokwedlulisa izikhalo efana neminye imikhandlu yomphakathi. Kufanele kuyiwe ezinkantolo ezigamekweni lapho imibandela yaloMthetho yephulwe khona yile mikhandlu. Lokhu kuyosebenza kunoma yisiphi isikhungo lapho ofake isicelo noma ithimba lesithathu lifisa ukwedlulisa isinqumo esithathwe yisisebenzi solwazi.
I Ekhelini okuyihhovisi leKhomishani Yemisebenzi Yezobulungiswa elichazwe emininingwaneni Yokuxhuma embhalweni ongenhla.
Yonke indawo yokufaka imali echazwe esigabeni-6 soMthetho weNdawo Yokufaka Imali ka-1997.
g eminye imitapo noma isikhungo esinqunywe nguNgqongqoshe ngenhloso yezigaba ezithile ezinqunyiwe zemibhalo.
Engosini yekhompyutha lapho kutholakala khona imininingwane yoMnyango Wezobulungiswa neNtuthuko yoMthethosisekelo: www.doj.gov.
Imali yekhophi yebhukwan ehlonzwe emgomweni- 5(c) ngu R0,60 wekhophi ngayinye yekhasi elingu A4 ubukhulu noma ingxenye yakhe.
inkokhelo ekhishwa ngumuntu ofake isicelo ngaphandle komuntu othinteka ngqo odabeni, ochazwe kumgomo -7 . R35,00.
f Ukucinga nokwenza amalungiselelo okudalula umbhalo, R15,00 ihora ngalinye noma ingxenye yalo, ngaphandle kwehora lokuqala eliyisilinganiso esidingekayo sokucinga nokwenza amalungiselelo omsebenzi.
b ingxenye eyodwa kokuthathu, imali yokufinyelela embhalweni ekhokhwa njengediphozithi yilowo ofake isicelo.
Inani lempela elikhokhwa ngesikhathi ikhophi yombhalo iposela lowo ofake isicelo.
chaza isikhundla, igama nesibongo sesisebenzi solwazi/iphini lesisebenzi solwazi; njalo njalo..
Imali yesicelo (uma ikhona): R...
Idiphozithi (uma ikhona): R...
Imali yokufinyelela elwazini: R...
B. Imininingwane yomuntu ocela ukufinyelela embhalweni a Imininingwane yomuntu ocela ukufinyelela embhalweni kufanele ibhalwe ngezansi.
b Nika ikheli noma inombolo yesikhahlamezi eseNingizimu Afrika lapho kuyothunyelwa khona ulwazi.
c Ubufakazi begunya okufakwa ngalo isicelo kufanele bunanyathiselwe.
Lesi sigaba kufanele sigcwaliswe KUPHELA uma isicelo lolwazi senzelwa omunye umuntu.
D. Imininingwane yombhalo a Nika imininingwane egcwele yombhalo ofunelwa ulwazi kuhlangene nenombolo ecashunywayo yombhalo uma uyazi, ukuze utholakale kalula umbhalo.
b Uma sincane isikhala esihlinzekiwe, ucelwa ukuba uqhubeke ekhasini elizimele bese ulinamathelisa kulefomu. Ofake isicelo kufanele asayine wonke amakhasi okwengezela.
Inombolo ecashunywayo, uma ikhona: 2222222222222222222.
E. Inkokhelo a Isicelo sokufinyelela embhalweni ongesiwona oqukethe imininingwane yolwazi lwangasese lomuntu siyocutshungulwa kuphela ngemuva kokukhokhwa kwemali yesicelo.
b Uyokwaziswa ngesamba okufanele sikhokhwe njengemali yesicelo.
c Imali ekhokhelwa ukufinyelela embhalweni incike ohlotsheni ofunwa ngalo umbhalo nesikhathi esenele sokucinga nokwenza amalungiselelo ombhalo.
d Uma uxolelwe ekuhlawuleni imali yokuthola umbhalo noma ulwazi, chaza izizathu zalokho.
Isizathu sokuxolelwa ekukhokheni imali yokufinyelela embhalweni/elwazini: IIIIIIIIIIIIII..
Uma uvinjwe yisimo sokukhubazeka ngokwehluleka ukufunda, ukubona noma ukulalela umbhalo ngohlobo lokufinyelela embhalweni oluhlinzekwe ezigabeni-1 kuya ku-4 ngezansi, chaza isimo sakho sokukhubazeka bese uchaza uhlobo ofuna ngalo ukuthola umbhalo.
Uhlobo okufunwa ngalo umbhalo:UUUUUUUUUUUUUUUU.
Shaya uphawu esikhaleni esifanele "X".
a Inkomba yakho yohlobo ofuna ngalo ukufinyelela embhalweni incike ohlotsheni obhalwe noma ogcinwe ngayo umbhalo.
b Ngezinye izikhathi kungenzeka ungawuthola noma wenqatshwe ukukhishwa umbhalo ngendlela owucele ngayo. Uma kwenzeka ngalendlela, uyokwaziswa uma ikhona enye indlela yokuwukhipha.
c Uma ikhona imali ekhokhelwa ukuthola umbhalo, ingxenye yayo iyonqunywa wuhlobo okucelwa ngalo ukufinyelela embhalweni.
Uma ucele ikhophi noma ukuqopha umbhalo kabusha ngenhla, chaza ukuthi ufuna ukuposelwa ikhophi noma umbhalo omusha?
Imali yokuposa iyakhokhwa.
Qaphela ukuthi uma ungatholakali umbhalo ngolimi oluqokile, ungawuthola ngolimi ogcinwe noma ovele ubhalwe ngalo.
Ufisa ukuthola umbhalo ngaluphi ulimi mmmmmmmmmmmmm.?
Uyokwaziswa ngendlela ebhaliwe ukuthi isicelo sakho siphumelele/sichithiwe. Uma ufisa ukwaziswa ngenye indlela, chaza leyo ndlela, uhlinzeke ngemininingwane efanele yokuhlangabezana naleso sicelo.
Iyiphi indlela oqoka ukwaziswa ngayo ngesinqumo esithinta isicelo sokufinyelela embhalweni ssssssssssssssssssssss?
<fn>zul_Article_National Language Services_IKOLISHI LEZOBULUNGISWA (2004).txt</fn>
Kunomehluko phakathi kokwehlulela uma kunengxabano nokusiza izinhlangothi ezithintekayo engxabanweni ukuze ixazululwe.
Uma kwahlulelwa, umuntu ongesiyo ingxenye yengxabano uyena othatha isinqumo mayelana nengxabano futhi leso sinqumo kumele sibhekiswe ezinhlangothini ezithintekayo.
Uma umuntu ongesiyo ingxenye yengxabano esiza lezo zinhlangothi ukusombulula ingxabano, lokho sikubiza ngokuthi ukulamula noma ukuxolelana.
Uma izinhlangothi ezithintekayo zisombulula izinkinga zazo ngaphandle kokugxambukela komuntu wesithathu, lokhu kuba umphumela wenqubo yezingxoxo phakathi kwezinhlangothi ezimbili.
Izikhulu zomthetho ezinkantolo zithola amandla okwahlulela ngokuthi ziqokwe ngokuhlinzeka komthetho.
Kuyenzeka futhi ukuthi lezo zinhlangothi ezithintekayo engxabanweni ukuthi zilethe izingxabano zazo ukuze zahlulelwe kumuntu ezivumelana ngaye ukuthi abe umahluleli. Ezivumelwaneni eziningi izinhlangothi zifaka isigejana samagama ezivumelana ngawo ukuthi noma yiyiphi ingxabano eba khona phakathi kwabo evela esivumelwaneni sabo iyohanjiswa kumlamuli. Umlamuli angabizwa ngegama noma isigejana samagama singaveza indlela okuyokhethwa ngayo umlamuli, isibonelo ummeli ukhethwa yiNhlangano yezomThetho.
Isivumelwano sokuya kumlamuli akudingekile ukuthi size sibe ngesiqinisekisiwe. Emphakathini othile, noma emndenini kungaba khona isivumelwano sokuthi ingxabano iyohanjiswa isiwe kumholi womphakathi noma umholi womndeni ngoba lokho kuyisiko osekunesikhathi lilandelwa.
Ingxabano enqunywa yisikhulu sezomthetho esikhethwe umbuso.
Izinhlangothi ezithintekayo azikwazi ukuzikhethela ukuthi kufanele kube ngubani isikhulu sezomthetho.
Inqubo igunyazwa yimithetho, imitheshwana noma isiko lasenkantolo.
Kungaba nzima ezinhlangothini ezithintekayo ukuqhubeka ngaphandle kokwethulwa komthetho.
Isinqumo kumele njalo sihambisane nesibonelo esilandelwayo.
Isinqumo siqinisekiswa yinqubo esemthethweni noma engekho emthethweni.
Isinqumo singavama ukuthathwa ngokuthi kufakwe isicelo enkantolo ephakeme.
Izinqumo zenkantolo encane zingathathwa ngokuthi zicutshungulwe.
Kujwayeleke ukuthi kube nomphumela wokunqoba/ukwehluleka.
Lowo olahlwe yicala ukhokha izindleko ezivezwe ukusetshenziswa kwabameli.
Azikho izindleko zenkantolo ezikhokhwa ekuqaleni ngaphandle kwezitembu.
Qaphela: inkantolo encane yehlukile ngokuthi inqubo inquisitorial futhi izinhlangothi ezithintekayo akuphoqelekile ukuthi zimelwe ngabameli.
Izinhlangothi ezithintekayo zikhetha umahluleli (umlamuli).
Umahluleli kungaba umuntu onolwazi olunzulu kulowo mkhakha.
Izinhlangothi ezithintekayo zinokuzikhethela njengenqubo yakhona.
Isidingo sokuthi kwethulwe ngokomthetho siyoya ngokuthi yiyiphi inqubo ekhethiwe.
Isinqumo kufanele senziwe kube umyalelo wenkantolo ukuze sisebenze kahle.
Asikho isicelo esiyofakwa enkantolo- kungavunyelwana ngokuthi kufakwe isicelo ngabanye abalamuli.
Isinqumo singathathwa ngokucutshungulwa yiNkantolo eNkulu.
Kujwayeleke ukuthi kube nomphumela wokunqoba/ukwehluleka.
Lowo olahlwe yicala ukhokha izindleko ezivezwe ukusetshenziswa kwabameli.
Inkokhelo yabalamuli iyokhokhwa yizinhlangothi ezithintekayo.
Izinhlangothi ezithintekayo zizisombululela inkinga ngokwazo.
Alukho usizo lokusombulula inkinga oluvela kumuntu wesithathu.
Inqubo ilawulwa yizinhlangothi ezithintekayo.
Uhlangothi ngalunye oluthintekayo lungasebenzisa abeluleki bezomthetho, kodwa lokho akudingekile.
Umphumela uncike emandleni kanye nasekhonweni lezinhlangothi ezithintekayo.
Azikho izindleko zomthetho ngaphandle kwezindleko zomeluleki wezomthetho uma esetshenzisiwe.
Izinhlangothi ezithintekayo zizisombululela inkinga ngokwazo.
Umuntu wesithathu uyasiza ukusombulula inkinga.
Inqubo ilawulwa umlamuli ngokuthi abonisane nezinhlangothi ezithintekayo.
Abeluleki bezomthetho bohlangothi ngalunye oluthintekayo abadingeki uma kwenziwa lolu hlelo.
Umphumela ungaba yisifiso somlamuli kodwa akuyena othatha isinqumo.
Umphumela esikhathini esiningi kuba wukunqoba/ukunqoba.
Izinhlangothi ezithintekayo zikhokha izindleko zomlamuli uma zikhona.
Le yindlela lapho okudingeka khona umuntu wesithathu, umlamuli/umuntu oletha uxolo, ukusiza izinhlangothi ezithintekayo ukuthi zisombulule izinkinga zazo. Ingachazwa njengokuxoxisana okusizanwayo kukho.
Kuyancomeka ukuthi ukulethwa kwenkinga phambi komlamuli yizinhlangothi ezithintekayo kube ngokungaphoqiwe, kodwa ngokomthetho, isiko noma isivumelwano kungadingeka ukuthi izinhlangothi ezithintekayo zihambise inkinga yazo kumlamuli.
Kuyancomeka ukuthi umlamuli kube umuntu omukelekile kuzo zombili izinhlangothi ezithintekayo, umuntu ongahlangene nganoma ngayiphi indlela nanoma yiluphi uhlangothi oluthintekayo noma nenkinga. Umlamuli kumele angathathi amacala.
Umlamuli akazithatheli izinhlangothi ezithintekayo izinqumo. Umsebenzi womlamuli ukusiza izinhlangothi ezithintekayo ukuthi zizisombululele inkinga yazo ngokwazo.
Umlamuli kumele alwele ukuthi zombili izinhlangothi ezithintekayo ziyanqoba ukuze lungabi bikho uhlangothi olugcina luhluliwe. Lokhu kubaluleke kakhulu uma izinhlangothi ezithintekayo zinobudlelwano obuqhubekayo ngoba ubuhlungu obungazwiwa yilolo hlangothi oluhluliwe bungenza ukuthi bungabibikho ubudlelwano obuhle.
Awukho umthetho olawula ukulamula kodwa izinhlobo ezithile zokulamula sekuya ngokuya zihlinzekwa umthetho, isibonelo izinxushunxushu zabasebenzi zihlinzekwa umThetho owengamele ezabaSebenzi bese kuthi izinxushunxushu zezindawo phakathi kwezinhlaka zombuso zihlinzekwe umThetho wezokuPhathwa kweziNdawo we-1998. Uma ungekho umthetho othile oqondene, inqubo kanye nokukhethwa komlamuli kuba sezandleni zezinhlangothi ezithintekayo. Isivumelwano sokulamula singenziwa uma kuba nenxushunxushu, noma izinhlangothi ezithintekayo uma zibona ukuthi kungasekube nenxushunxushu phakathi kwazo esikhathini esizayo, bese ziyavumelana ngokuthi leyo nxushunxushu kumele kubhekanwe nayo ngokuthi kufunwe umlamuli.
Isivumelwano sokuhambisa inkinga kumlamuli akudingeki ukuthi sibhalwe phansi, kodwa isivumelwano esibhalwe phansi singaba usizo ngoba sisiza ukubeka obala yonke inqubo elandelwa yilabo ababambe iqhaza.
Umlamuli unomsebenzi wokuthi aqinisekise ukuthi uyazigcina izimfihlo zezinhlangothi ezithintekayo. Ngeshwa, umThetho waseNingizimu Afrika awubaniki abalamuli ilungelo lokwenqaba ukuveza ubufakazi enkantolo ngolwazi abaluthole ngesikhathi belamula. Uma kuqhutshwa izinto zomphakathi ilungelo elisebenza kuzo zonke izinhlobo zokuxhumana ezisetshenziswa ukuqeda izinxushunxushu lingasetshenziswa. Izinhlangothi ezithintekayo zingakusebenzisa lokho ngokuthi zivume ukuthi zonke izinhlobo zokuxhumana eziyingxenye yenqubo yokulamula ezingayisebenzisa. Uma kubhekwa ubulelesi ilungelo elinjalo angeke lisebenze uma umlamuli ebizwa ukuthi azothula ubufakazi.
Ngokuvamile, ngokomthetho umlamuli akudingekile ukuthi abe neziqu ezithile zemfundo, kodwa kubalulekile ukuthi umlamuli ayiqonde kahle imigomo ephathelene nokulamula kanjalo nemithetho eyengamele ukuziphatha njengomthetho obizwa ngokuthi yi 'audi alterem partem'.
<fn>zul_Article_National Language Services_IKOLISHI LEZOBULUNGISWA (2005).txt</fn>
AbaHoli beNdabuko banamandla okuthatha izinqumo zomthetho kanjalo nezinqumo zokuphatha. Kubalukile ukuwuqonda umehluko phakathi kwale misebenzi ngoba imithetho esebenza kuyo ihlukile.
Ukuthatha izinqumo zomthetho kwenzeka uma umHoli weNdabuko ebizwa ukuthi azoxazulula ingxabano phakathi kwamalungu omphakathi noma azobhekana nesimangalo esenziwe ngelinye ilungu lomphakathi limangalela elinye. Uma amalungu omphakathi amabili ekholwa ukuthi anelungelo lokuvumela imfuyo yawo ukuthi idle endaweni eyodwa umHoli weNdabuko uyabizwa ukuthi azochaza ukuthi ngubani phakathi kwabo onelungelo lokusebenzisa leyo ndawo. Leso sinqumo ngesomthetho ngoba inhloso yaso ukuxazulula ingxabano. Uma ilungu lomphakathi elilodwa limangalela elinye ngokuthi lebe izinkukhu zalo bese lolu daba lulethwa kumHoli weNdabuko, lokho kuyosho ukuthi kufanele kuthathwe isinqumo somthetho.
Uma ilungu lomphathathi lifaka isicelo kumHoli weNdabuko sokuthi linikezwe isiqeshana sendawo ukuze kudle imfuyo yalo, noma ilungelo lokuthi lakhe indlu yalo endaweni ethile, umHoli weNdabuko uyothatha isinqumo sokuphatha ekubhekeni ukuthi ngabe kufanele yini ukuthi leli lungu linikwe imvume. Ukuthathwa kwezinqumo zokuphatha kwenganyelwe yisigaba sama-33 somThethosisekelo kanye nomThetho owengamele ukuThuthukiswa komThetho wezokuPhatha, we-2000 (Promotion of Administrative Justice Act, 2000). Ngokwalo mThetho zonke izinqumo ezithathwayo noma izinyathelo zokuphatha ezithathwa umHoli weNdabuko kumele zihambisane nomthetho, zibeneqiniso futhi zilandele inqubo efanele.
UmHoli weNdabuko othathe isinqumo sokuphatha noma othathe isinyathelo sokuphatha, kumele uma ecelwa, abhale izizathu azibhalele bonke labo abathintekile ngenxa yaleso sinqumo noma isinyathelo esithathiwe. Uma umHoli weNdabuko enqaba ukunikeza lezo zizathu, lowo ofake isicelo sazo angafaka isicelo enkantolo sokuthi aphoqwe ukuthi anikeze lezo zizathu. Uma izizathu sezinikeziwe futhi lolo hlangothi oluthintekayo lukholwa ukuthi azikho emthethweni, futhi azilandeli inqubo eneqiniso futhi efanele, lolo hlangothi oluthintekayo kumele lufake isicelo enkantolo sokuthi kucutshungulwe kabusha isinqumo.
Umthetho omayelana nokuthathwa kwezinqumo zokuphatha uvela emthethweni ojwayelekile, kodwa manje usungaphansi komThetho owengamele ezokuThuthukiswa komThetho wokuPhatha. Ikhophi yencwajana esihloko esithi 'A Practical Guide to Administrative Justice' izonikwa bonke labo abathamele lesi sifundo. Le ncwajana ihlinzeka ngohlelo lwezinyathelo zokuthathwa kwezinqumo zokuphatha, isinyathelo sokuqala ukubhekwa kwesisekelo lapho umuntu enikezwa khona amandla okuthatha isinqumo noma ukuthatha isinyathelo.
Uma abaHoli beNdabuko bethatha izinqumo zomthetho kumele bahambisane nomThethosisekelo, imigomo yomthetho ojwayelekile emayelana nokuthathwa kwezinqumo kanye namibandela yanoma yikuphi ukuthuthukiswa komthetho. Iningi lendikimba okuzobe kudingidwa ngayo kulesi sifundo izobe imayelana nokuthathwa kwezinqumo zomthetho. Ukuthathwa kwezinqumo zomthetho kumele kwenziwe uma kufakwe isicelo noma uma kubuyekezwa izinqumo.
<fn>zul_Article_National Language Services_IKOLISHI LEZOBULUNGISWA.txt</fn>
Kukho ngxenye yale noti engakhishwa noma idluliswe nganoma yiluphi uhlobo noma nganoma yiyiphi indlela ngaphandle kokuthola imvume edingekayo ngokufaka isicelo esibhaliwe.
Umthetho- 3: Umlingani noma abalingani, kanye nezizukulwane..
Okulandela ukungabikhona kwencwadi yokwaba ifa eNingizimu Afrika kubuswa Ngumthetho Wokulandela ukungabikhona kwencwadi yokwaba ifa wama-81 owaqala ukusebenza ngomhlaka 18 kuMashi 1988 futhi uphathelene nokuphela kokwabiwa kwefa (ngokuphelele noma ngokuyingxenye) ngalolo suku noma emva kosuku olufanele.
a Uma oshonile ehlulekile ukuhambisa ukuthi ifa lakhe kumele lihlukaniswe kanjani ukuya ngecwadi yamafa noma ikontileka yangenkathi kungakashadwa; noma b Lapho kuphumelelka khona ukwenza izifiso zoshonile ngenxa yokuthi izindlalifa, ngokwesibonelo, zihluleka ukuthola ifa noma zingenzaso isifiso sokuthatha ifa noma zishone ngaphambi kwesikhathi.
Kuyenzeka umuntu ashone ngokuphelele noma ngokuyingxenye ngokwencwadi yokwaba ifa. Isibonelo saloku okushiwo kukulapho umenzi wencwadi yefa ngokukhethekile enikeza ingxenye yefa kuncwadi yefa eqinisiwe, kodwa engabhekani nensalelo. Kulesi sehlakalo ingxenye enikeziwe ngokwencwadi yomthetho, izakuhlukanisa incwadi yokwaba amafa ngokulandela nangokubheka noma yiziphi izimo eziqukethwe encwadini yamafa, bese kuthi insalela yefa izakuhlukaniswa ngokulandela imiyalo yokulandela ukungabikhona kwencwadi yokwaba amafa.
Ngaphambi kwesinqumo ku- Bhe Nabanye v Umantshi waseKhayelitsha Nabanye, Ino Yecala -49/03 eyangeniswa Yinkantolo Yomthethosisekelo ngomhlaka-15 ku-Okthobha ka-2004 imiyalo yokulandela ukungabikhona kwencwadi yokwaba ifa kwakungasesthenziswa kubantu abansundu abashona kungenancwadi yefa futhi beshade ngomthetho wamasiko. Isinqumo sikaBhe kuye kwaguqula lokhu, kumanje amafa abo bonke abantu, kunganakwa uhlanga noma isiko, oshona kungekho ncwadi yokwaba amafa, uzakubuswa ngumthetho olandela ukungabikhona kwencwadi yokwaba amafa njengoba ubekwe Kumthetho Olandela ukungabikhona kwencwadi yokwaba amafa, wama-81 ka-1987.
Ngaphambi kokuxoxisana ngemiyalo yokulandela ukungabikho kwencwadi yokwaba ifa kunesidingo sokuchaza imiqondo ethile eqavile ukuze uqonde imiyalo.
Ngenhloso yezincazelo ezizolandela, i-stirpes isho ingane ephilayo yoshonile noma ingane eshone ngaphambilini elilelwa yisizukulwane. Ingane eshone ngaphambilini yoshonile enesizukulwane esisodwa noma eziningi eziphilayo zenza kuphela i-stirpes esisodwa.
Ubummeleli benzeka uma okufanele nokungenzeka, uma indawo yendlalifa engakwazi noma engafisis ukuthola ifa, ithathwa ngesisodwa noma eziningi zezizukulwane.
Esibonelweni esingenhla, u-D no F bazomela ingane eshone ngaphambilini yoshonile.
Ngokulandela isigaba so- (f) Somthetho Wokulandelayo Uma Kungekho Ncwadi Yokwaba Ifa, ka-1987 ngendlela oguqulwe ngayo yisinqumo sikaBhe, ingxenye yengane ibalwa ngokuhlukaniosa inani lemali lefa ngenamab elingana nenamba yama-stirpes omuntu oshonile (okusho ukuthi inani lezingane zoshonile ezisekhona noma ezishone ngaphambi kwakhe abasaphila kuzizukulwane) kanye nenali labalingani abasaphila boshonileyo.
Asithini inani eliyimali lefa loshonile lingama-R500 000 futhi enezingane ezi- abaphilayo kuye kaye namakhosikazi akhe amabili (ama-2) asemthethweni.
R100 000. Ngakho-ke ingxenye yengane kuzakuba ngama-R100 000.
Ngokulandela isigaba so- 1 (d) Somthetho Wokulandelayo Uma Kungekho Ncwadi Yokwaba Ifa, Izinga lobuhlobo ngaphakathi kwezihlobo zegazi zoshonile noshonile kungahlukaniswa amaqembu amabili, okungukuthi izinga lobuhlobo kukuhlobana okuqondile kanye nezinga lobuhlobo kukuhlobama okubhangqeneyo. Kukuhlobana okuqondile, izinga lobuhlobo lilingana nenani lezizukulwane ngaphakathi kokhokho noshonile noma isizukulwane noshonile (njengendlela okume ngayo).
Ekuhlobaneni okubhangqiwe, izinga lokuhlobana lilingana nenani lezizukulwane ngaphakathi kokuhlobana kwegazi kanye nokhokho oseduzane ohlobene nabo bonke, kanye nenani lezizukulwane ngaphakathi kokhokho opnje noshonile.
Ukunikezela kwefa ngokulandela umthetho Wokulandela Ukungabikho Kwencwadi Yokwaba Ifa wama-81 ka-1987 ungafingwa ube yimithetho eysishiyagalolunye.
Uma oshonile eshoiya umlingani noma abalingani, kodwa kungekho sizukulwane - umlingani noma abalingani yizindla mafa zizodwa. Kusehlakalo lapho oshonile kungumyeni kukubumbana ngokwesiko okungaphezu kokukodwa, abalingani abaphilayo bazothola ifa ngamashezi alinganayo.
Umlingani ophilayo nguyena kuphela indlalifa yokungabikhona kwencwadi yokwaba ifa, kunganakwa ukuthi inani lamafa liyimalini.
Uma ngabe abalingani babeshade ngokuhlanganyela impahla, umlingani ophilayo uzopthola ingxenye eyodwa ngokulandela ukuthi bashade ngokuhlanganyela impahla kanye nenye ingxenye ngokulandela isigaba so-1 (a) Somthetho wama-81 ka-1987.
Uma ngabe abalingani babeshade ngokungahlanganyeli impahla, umlingani ophilayo uzothola lonke ifa ngokulandela isigaba so-1 (a) Somthetho wama-81 ka-1987.
A & B = abazali boshonile; E = oshonile; C kanye D = abalingani bomshado bosiko boshonile.
Ngokulandela isigaba so-1 (a) Somthetho wama-81 ka-1987, njengoba uguqulwe yinkantolo yomthethosisekelo kusinqumo sika-Bhe kanye Nabanye v uMantshi waseKhayelitsha kanye Nabanye, abalingani ababili boshonile (u-C no-D) bazothola ifa ngokulinganayo, kungafakwa noma yiliphi elinye ilungu lomndeni. Uma kwenzeka oshonile ehlonishwa ngabafazi abangaphezu kwababili bosiko futhi engashiyi sizukulwane, ngaloko -ke bonke abafazi bazothola ifa ngokulinganayo.
Uma ngabe oshonile akashiyi umlingani kodwa ushiya izizuklulwane - izizukulwane zithola ifa njenge-stirpes ngasinye futhi ukumelelwa kuyavunywa.
Izingane zaloyo oshonile, u-D, E no-F zizothola ifa ngamashezi alinganayo. Ngenxa yokuthi u-E ushone ngaphambi kwesikhathi, izizukulwane zakhe, u-J no-K bazommelela bathole ifa lakhe ngamashezi alinganayo.
Bonke abantwana boshonile banelungelo lokuthola ifa. Akwenzi mehluko noma ngabe bebelethwe emshadwenii wokuba yisakhamuzi, wesiko noma ngabe betholiwe noma babelethwa ngaphandle komshado.
Ngokulandela isigaba so-1 Somthetho Wokulandelayo Ngokungabi khona Kwencwadi yefa ubuvezandlebe abutheleleli amandla bobuhlobo begazi bokuthola ifa elingenayo incwadi elivela kubuhlobo begazi.
Uma eshonile eshiya umlingani noma abalingani kanye nezizukulwane - umlingani noma abalingani bathola ingxenye enkulu engama-R125 000 umlingani ngamunye noma isheya yezingane, kanye nezizukulwane izothola insalela, uma ngabe noma yisiphi i-stirpes ngasinye futhi ukumelelwa kuvumelekile.
Uma ngabe inani lingaphansi kwama-R125 000, umlingani ophilayo, kusibonelo esingenhla, u(S) uzothola ifa lonke, kungafakwa izingane kanye namanye mamalungu omndeni.
Uma ngabe oshonile wayengumyeni oshade abafazi abaningi futhi kuphila bafazi abangaphezu koyedwa, futhi inani lefa lingaphansi kwama-R125 000 bese abalingani abaphilayo bazakuhlukaniselana inani elisele ngokulinganayo ngaphakathi kwabo bangafaki izingane kanye namanye amalungu omndeni.
Uma ngabe imali esele yokwabelana kwamafa ingaphezu kwama R125 000, umlingani uzothola ama-R125 000 noma ishezi lengane, okuyiyiphi enkulu, bese kuthi imali esalayo ihlukaniswe ngaphakathi kwezizukulwane zoshonile ku-stirpes ngasinye futhio nokumelelwa kuvumelekile. Uma kusetshenziswa kusibonelo esingenhla, kuzawusho ukuthi u-F, G kanye no-D bazothola imali esele. Ngenxa yokuthi u-D ungoshone ngaphambilini, ishezi lakhe lizawuhlukaniswa libe ngamashezi alingananyo linikeze izizukulwane zakhe, u-H kanye no-I. Uma ngabe u-D angazange ashiye noma yiziphi izizukulwane, ngaloko-ke amashezi akhe azakuhlukaniswa ngaphakathi kwezinye izingane zoshonile, okusho u-F kanye no-G.
Uma ngabe ibhalansi kufa lingaphezu kwama-R 125 000 bese oshonile ephilelwa ngumlingani ongaphezu koyedwa (loku kufaneleke kuphela uma oshonile wayengumyeni ongaphakathi komshado wosiko), ngakho-ke umlingani ngamunye uzokuba nelungelo eliyishezi lengane noma ama-R125 000 noma yikuphi okukhulu kakhulu, ngaphambi kokuba ibhalansi ihlukaniswe ngaphakathi kwezizukulwane zoshonile.
Khumbula ukuthi uma abalingani babeshade ngokuhlanganyela impahla, umlingani ophilayo uzothola ingxenye eyodwa ngenxa yokushada ngokuhlanganyela impahla kanye nenye ingxenye ngokulandela isigaba so-1 (a) Somthetho wama-81 ka-1987.
Abantu abashade ngaphansi komthetho wenkolo yama-Mosilemu namaHindu kumele bathathwe njengabashadile futhi banelungelo lokuthola ifa labalingani babo abashonile ngokulandela Umthetho wokulandela Ukungabikhona Kwencwadi yokwaba Ifa. Lo mthetho usebenza kuphela lapho kushadwe unkosikazi oyedwa. Banelungelo futhi lokubiza ukugcinwa kubalingani babo abashonile. Bheka u-Danilels v Campbell & Others ka-2004 SA 331 (CC).
Uma ngabe oshonile akashiyi mlingani noma izizukulwane kodwa eshiya bobabili abazali abasaphila - abazali bazothola amashezi alinganayo.
Esibonelweni esingenhla, u-A kanye no-=B, abazali boshonile, bazothola ifa ngamashezi alinganayo, kungafakwa ezinye izihlobo zoshonile.
Qaphela ukuthi akwenzi mehluko noma bazali boshonile beshadile, behlukene noma bengazange bashade nhlobo.
Ngenhloso yokulandela ukungabikhona kwencwadi yokwaba ifa, abazali boshonile ngabazali bakhe begazi (ngaphandle kokuthi oshonile wayetholwe ngomunye umuntu ongebona abazali bakhe begazi) kanye nabazali bakhe bokumthola. Qaphela ukuthi uma ngabe oshonile wayetholiwe abazali bakhe begazi bathathwa njengabangebona abazali bakhe.
Abazali abasha nabasingabazali akubona abazali boshonile ngenhloso yokulandela ukungabikhona kwencwadi yokwaba ifa.
A = umzali woshonile; B= umzali oshone ngaphambilini; C= ubhuti woshonile; D =ubhuti/usisi ongesiye owegazi; E= oshonile; S = umlingani oshone ngaphambilini.
Kulesi sibopnelo, u-A umzali woshonile ophilayo uzakuthola inxenye eyodwa uma eshona kubhalansi yokuhlekaniselana, bese ubhuti woshonile, u-C kanye nobhuti/usisi ongeyena owegazi u-D, bazothola enye ingxenye ngamashezi alinganayo. U-C no D bathola ishezi eliyingxenye okwakuzokwqenzeka litholwe ngumzali oshonile uma ngabe wayesaphila.
Uma oshonile angashiyi umlingani noma izizukulwane kodwa eshiya umzali oyedwa ophilayo, kube ukuthi umzali oshonile akashiyanga noma yisiphi isizukulwana - umzali ophilayo uyindlalifa eyedwana.
Kulesi sibonelo u-A, umzali woshonile ophilayo, uyindlalifa yena yedwana.
Uma ngabe oshonile engashiyi mlingani noma isizukulwane, ngenkathi abazali bakhe bobabili beshiye izizukulwane - izizukulwane zabazali abashopne ngaphambilini zizothola amashezi ayingxenye azawube athola ngumzali ngamunye ngokuqondene naye.
Ngenxa yokuthi oshonile akashiyanga mlingani, izizukulwane noma abazali, ifa lizakuhlukaniswa libe yizingxenye ezimbili - ingxenye "kamama" nengxenye "kababa". Ingxenye ngayionye yomzali ihlukaniselwa izizukulwane zakhe. Kusibonelo esingenhla ishezi lika-A lizakuhlukaniselwa u-C okunguyena ngane yakhe kuphela ephilayo, bese kuthi ishezi lika-B lizawuhlukaniselwana ngaphakathui kuka C no D amashezi alinganayo. U-C uzakuthola ifa kuA kanye naku-B, kodwa u-D ulithola ku-B kuphela.
Uma ngabe oshonile akashiyi mlingani, noma isizukulwane noma abazali, kube ukuthi oyedwa kuphela wabazali bakhe oshone ngaphambilini ushiye izizukulwane - izizukulwane zomzali oshiye izizukulwane yibona zindlalifa bebodwana.
Esibonelweni esingenhla bobabili abazali bashonile kanti futhi ngumzali oyedwa kuphela, ikakhulukazi u-B, oshiye isizukulwane. U-D, ongubhuti ongesiye owegazi woshonileyo uzothola lonke ifa.
Uma oshonile engashiyi umlingani noma isizukulwane noma abazali noma izizukulwane zabazali- isihlobo esiseduzane segazi sithola ifa.
E$sibonelweni esingenhla, u-F, umalume woshonile, nguyena oyisihlobo sakhe segazi esiseduzane, ngoba ehlobene noshonile ezingeni lesithathu, ngakho-ke uzothola ifa eliyibhalansi yonke yokunikezwa. U-G uhlobene no-E ezingeni lesine bese u-H uhlobene no- E ezingeni lesihlanu. Bobabili u-G no-H abasoze bathole lifa ku-E.
Umuntu angashona kungekho ncwadi yefa ngaphandle kokushiya noma yimuphi umuntu ozokwazi ukuthola ifa kuye. Ngokulandela umthetho wethu wokujwayelekile, kulezi zehlakalo Umbuso wabutha lonke ifa njenge-bona vacantia. Lolu daba lulunganiswa ngesigaba sama-35 kanye nesama-92 Somthetho Wokuphatha Amafa wama-66 ka-1965. Inqubo wukuthi izindlalifa zokungenancwadi yamafa azaziwa nalapho izindlalifa zefa elingenancwadi zingekho, ababi mafa baguqula incwadi yamafa amafa abe wukheshi emva kokukhokha izikweletu zoshonile, bese bekhokha insalela Esikhwameni Somlondolozi. Uma ngabe akukho muntu okwazi ukuveza ubufakazi ukuthi banesibizo emalini njengezindlalifa ezingekho encwadinin yamafa zoshonile, ngakho-ke kuzokuthi emva kokudlula kweminyaka engama-30 emva kokukhokhwa kwemali Kusikhwama Somlondolozi, leyo mali izawunikezwa umbuso.
Inkosi Yenkantolo Enkulu ishicilela imininingwane ephathelene nemali engenancwadi yefa ekhokhelwe Kusikhwama Somlondolozi ngezikhathi ezithile kuzindaba ezingajwayelekile ZeGazethi KaHulumeni ukuze abantu ukuze abantu abanomnako bazokwazi ukufaka isibizo njengezindlalifa zefa elingenancwadi yamafa zomuntu oshonile ophathekayo.
Izigaba so-1 neso-1 zangeniswa Njengomthetho Wokulandela Ukungabikhona Kwencwadi Yokwaba Amafa wama-81 ka-1987 nguMthetho Oguquliwe Wokulandela Ukungabikhona Kwencwadi Yokwaba Amafa wama-43 ka-1992.
Isigaba 1 sinikeza ukuthi: " Uma ngabe isizukulwane soshonile, kungafakwa ingane encane noma isizukulwane esigula ngengqondo, loyo okuzothi ngokuhlanganyela nomlingani ophilayo woshonile, unelungelo lenzuzo ukusuka kumafa angenancwadi yokwehlukaniswa ususa ilungel;o lakhe lokuthola inzuzo enjena, inzuzo enjena izawunikezwa umlingani ophilayo."
b Indlalifa efuna ukwethula ilungelu layo lokuthola inzuzo akunele kube yingane esencane noma umuntu ogula ngengqondo.
c Indlalifa kanye nomlingani ophilayo kumele bobabili babe nenzuzo ngokuphathelene nemithetho yokulandela ukungabikhona kwencwadi yokwaba ifa.
d Umlingani ophilayo uzothola ifa lendlalifa elahlwayo.
Isigaba so 1 : " Uma ngabe umuntu ekhishwa ekubeni yindlalifa yefa elingencwadi yokwabiwa yoshonile, noma elahla ilungelo lendlalifa enjena, noma yiyiphi inzuzo okungenzeka ukuthi wayengayithola uma wayengakhishwanga noma engalahlanga ngokunjalo ilungelo lakhe, uzawukwenza kuye ngemibandela yesigatshana se , enze sengathi uye washona ngokushesha ngaphambi kokushona komufi kanti uma kufanelekile, kube sengathi akazange akhishwe."
a Indlalifa ayikhawuliswa kusizukulwane soshonile b Indlalifa kumele ikhishwe noma ilahle izinzuzo zayo eyayizokuba nelungelo lazo ngokuhambisana nomathetho wokulandela ukungabikhona kwencwadi yokwaba ifa.
c Uma indlalifa iyekiswa noma ilahla inzuzo, kuzothathwa ukuthi ushone ngaphambi kokushona koshonile, futhi umuntu olandelayo oemgqeni wobuhlobo obuqondile uzakuthola ifa, ngaphandle uma umbandela wesigatshana sesi6 ufanelekile.
a Akukho umlingani ophilayo othola inzuzo yokungabi nencwadi yokwaba ifa. Indlalifa, ekhishiwe noma elahla inzuzo, eshiya izizukulwane.
b Umlingani ophilayo uyindlalifa uma ehlanganyela nezinye izindlalifa okhishiwe noma olahla inzuzo ngokulandela umthetho wokulandela ukungabikhona kwencwadi yokwaba amafa.
<fn>zul_Article_National Language Services_IMANUAL EHAMBISANA NOMTHETHO OGQUGQUZELA UKUFINYELELA KULWAZI (2002).txt</fn>
iKhomishani yokubuyisana ukulamula nokuxolelanisa (iCCMA) iwuhlaka lokuxazulula ukungaboni ngaso linye olumiswe ngokuhambisana noMthetho woBudlelwano eMsebenzini, ongunombolo 66 ka 1995. Ikhomishane ayincikile kuMbuso, kumbe eqenjni lezombusazwe, inyunyana yabasebenzi, umqashi, inhlangano yabaqashi, umbimbi lwezinyunyani kumbe umbimbi lwezinhlangano zabaqashi.
UMgwamanda oWengamele iwona ongu-ngqo shishilizi wokwakhiwa kwezinqubo-migomo kuCCMA.
NoMlawuli weCCMA (yena eqokwa uMgwamanda oweNgamele).
Ukugqugquzela ubulungiswa emphakathini kanye nentuthuko yomnotho, ngokuhlanganyela nababambisani kwezomphakathi, ngokuguqula ubudlelwano emkhakheni wezabasebenzi. Lokhu kuzokwenzeka uma kwethulwa uhlelo lokuxazulula nokuvimbela izingxabano olungambi eqolo.
Kuthina, buyigugu ubuchwepheshe, uboqotho nokwethulwa kwezinsiza kanye nokwabelana ngobuhlobo ngokwethembana.
Emphakathini ke, sizibophezele ekwenzeni izinguquko kubudlelwano kwezabasebenzi ngokuxazulula izimo zokungaboni ngaso linye ngobulungiswa nangkwabelana ngolwazi lwethu kabanzi.
Nokucubungula izicelo zokwemukelwa nokuxhaswa ezifakwe yimiKhandlu yokuXoxisana kanye nezinhlangano zangasese.
Inokuqeqesha futhi yeluleke mayelana: nokusungulwa kwezinhlaka zokuxoxisana okuhlanganyele; ukwenziwa kwezinguquko ezindaeni zomsebenzi; izinhlelo zokubonisana; ukuphela komsebenzi; izinhlelo zokulinganiswa emsebenzini nezokuvimbela ukungaboni ngaso linye.
ICCMA inehhovisi likazwlonke, elise Gauteng, kanye namahhovisi angu 9 ezifundazweni. Yilelo nalelo hhovisi lasesifundazweni linoKhomishane oqokelwe ukubiza imihlangano futhi obhekela leso sifundazwe noMbhalisi obhekele imisebenzi eyesekele. Yileso naleso sifundazwe sibuye sibe nawokhomishani ababhekela ukubuyisana nokwahlulelea lapho kunokunagboni ngaso linye.
Umphakathi uvumelekile ukuthi usebenzise umtapo wezincwadi kodwa awukankho ukuziboleka.
Umfaki sicelo kufanele akhombise ucela ikhophi yerekhodi kumbe ufuna ukuza azobona irekhodi mathupha emahhovisi enhlangano yomphakathi. Noma ke uma irekhodi lingabhalwanga ephepheni kumbe encwadini lingabukwa ngaleso simo elikuso elicelwe ngaso, uma kwenzeka s 292.
Uma umuntu ecela ukufinyelela kurekhodi elisesimweni esingejwayelekile kufanele ukuba umfaki sicelo alithole lelorekhodi ngesimo leso asicelile. Kodwa ke kungenzeke uma lokho kuzophazamisa ukusebenza kwaleyo nhlangano, kumbe lokho kungacekela phansi irekhodi, kumbe lokho kuphikisane nomthetho ovikela okubhaliwe okungesikhona okombuso. Uma kungenzeki ukuthi umfaki sicelo ayithole ikhophi ngaleso simo ayicele ngaso, kufanele inkokhelo ibhekelwe ingabi ngaphezulu kwabezokuyikhokha esicelweni sakhe.
Uma, umfaki sicelo efisa ukuthi aphendulwe esicelweni sakhe ngokubhalelwa abuye mhlasimpe ashayelwe ucingo, kufanele akuveze lokho s 182e.
Uma, umfaki sicelo ecelela omunye lololwazi, kufanele azichaze ukuthi usifaka ngaliphi leso sicelo s 182f.
Uma, umfaki sicelo engakwazi ukufund anokubhala, kumbe kukhona ukukhubazeka anakho, bangalicela irekhodi ngomlomo. isiPhathimandla sezoKwazisa ke sekungafanela simgcwalisele ifomu lokufaka isicelo bese emnikeza ikhophi yefomu s 183.
Umfaki sicelo ocela ukubona irehodi eliminingwane yakhe akakhokhiswa.
IsiPhathimandla sezoKwazisa kufanele sazise umfaki sicelo (ngaphandle kwalo ofuna imininingwane ephathelene naye) ngesaziso, ecela kuleso sazizo inkokhelo efanelekile, ngaphambi kokuba aqhubeke nodaba lwakhe.
Inhlawulo yesicelo kuzinhlaka zikahulumeni iba ngu R35. Umfaki sicelo unakho ukuthi afake isinxuso sangaphakathi, lapho kunesidingo futhi kufanelekile, kumbe asifake enkantolo leso sikahlo sokuthi angayikhokhi imali edingakalayo.
Emveni kokuba isiPhathimandla sezoKwazisa sesithathe isinqumo malungana nesicelo, kufanele bese aziswa umfaki sicelo ngaleso sinqumo ngendlela ebekade ecele ngayo umfaki sicelo.
Uma samukelwe isicelo, sekufanele ukuba umfaki sicelo akhokhe intela leyo yokucubungula nokucinga imininingwane kuyirekhodi, amalungiselelo, kanye nokwenziwa kwamakhophi, kanye nesikhathi esingahle seve kuleso esibekelwe lowo msebenzi wokulungisa irekhodi nokulilungisela ukuba lembulelwe lowo olidingayo.
Bheka imininingwane yokuthintana iSigaba 14 1 b ukuze uthole imidanti yamahhovisi kaCCMA asezifundazweni.
Uma amalungu omphakathi enemibuzo malungana noCCMA ekanti futhi afuna ukumbandakanyeka ekwakhiweni kwenqubo-mgomo, kufanele afake isicelo kuMqondisi kumbe athintane nanoma yiliphi ilungu lenhlangano yomphakathi esebenzisana noCCMA eliseduze nawo. Isibonelo, uma ilungu lomphakathi liyingxenye yenyunyani, kungafanela ukuba lithintane nehhovisi elimele abasebenzi.
Inhlangano imenqabele ukumnikeza irekhodi ngesimo abesicelile.
Uma esilgcwalise waqeda ifomu lelo, umfaki sicelo kufanele alithumele kusiPhathimandla sezoKwazisa.
Umfaki sicelo unelungelo lokucela ukwaziswa imiphumela ngenye indlela ngaphezu kokubhalelwa, njengokushayelwa ucingo nje kumbe ukuthunyelelwa I-E-mail.
Odlulisa udaba kufanele ahlinzeke imininingwane yokumthinta kanti angacelwa ukuba akhokhe imali yokudlulisa udaba.
IsiPhathimandla sezoKwazisa kufanele siphendule isicelo zingakapheli iznsuku ezingu 10 zokusebenza kanti uma isicelo sinqatshiwe, kufanele ukuba isiPhathimandla sezoKwazisa sinikeze izizathu zalokho njengokusho koMthetho.
Akukabi khona lutho oluqhamuka kuNgqongqoshe wezoBulungiswa nokuThuthukiswa koMthetho-sisekelo olungethulwa lapha, njengokulandela Isigaba 92.
Uhlaka lukaHulumeni, kufanele, lapho kunesidingo, luvuselele futhi lushicilele imanual njengokulandela isigatshana sesigaba 14, izikhawu ezingezile onyakeni owodwa.
amakhophi amathathu abhalwe ngezilimi ezintathu ezisemthethweni kufanele atholakale ezindaweni zokubeka ulwazi ezibalulwe umthetho njengalo zichazwe kusigaba 6 soMthetho iLegal Imali eyisibambisos Act ka 1997; iKhomishani yamaLungelo esiNtu yaseNingizimu Afrika; kanye nawo onke amahhovisi alo luhlaka.
Le-manual kufanele ishicilelwe ngezilimi ezintathu kwezisemthethweni kuGazethi kaHulumeni.
Uma imisebenzi yezinhlaka zikahulmeni ezimbili nangaphezulu kubonakala sengathi ithi ayixhumane, uNgqongqoshe unakho ukuthi, ngokwakhe kumbe ngokwesicelo, anqume ukuthi zikhishelwe imanual eyodwa kuphela.
Lezo zinhlaka kufanele zabelane ngezindleko zokubhalwa nokukhishwa kwaleyo manual njengokwesinqumo sikaNgqongqoshe.
Ngenxa yezizathu zokuphepha, ezezimali kumbe ngokuphathelene nomsebenzi, uNgqongqoshe unakho ukuthi, ngokwakhe kumbe ngokwesicelo, akhiphe isaziso kwiGazethi kaHulumeni, esikhiphela izinhlaka ezithize ngaphandle kwesandla salesi sigaba soMthetho isikhathi esizokunqunywa uye uNgqongqoshe.
Imali ekhokhelwa ikhophi ye-manual njengokusho komthetho-mgomo 5(c) ngu R0, 60 ngalelo nalelo khasi elisilinganiso salo singu A-4 kumbe ingxenye yalokho.
Imali ekhokhelwa isicelo, ngaphandle kokuba uma umuntu ecela okuqondene naye, njengokusho komthetho-mgomo 7 ingu R35, 00.
f Ukucinga nokulungisa irekhodi ukuthi likhishwe, uR15,00 ngehora kumbe ingxenye yalo, kungabalwa ihora lokuqala, okudingaklayo uma kuzokwezniwa lolo lucwaningo namalungiselelo.
a kuzokweqiswa ngamahora ayisithupha ngaphambi kokuba kufuneke imali eyisibambiso; futhi b ingxenye eyodwa kokuthathu yemali ekhokhelwa ukufinyelela kwirekhodi kufanele ikhokhwe njengesibambiso umfaki sicelo.
Imali yokuposa ikhokhwa kuphela uma umfaki sicelo sekhophi lerekhodi ezoposelwa lokho akucelile.
Imali yesicelo (uma ikhona): R...
Imali eyisibambiso (uma ikhona): R...
Imali yokufinyelela kwirekhodi: R...
B. Imininingwane yalowo ocela ukufinyelela kwi rekhodi a Imininingwane yalowo ocela ukufinyelela kwi rekhodi kufanele ibhalwe ngaphansi.
b Nikeza ikheli kumbe /kanye nenombolo yeFeksi eseRiphabhuliki lapho kungathunyelwa khona imininingwane.
c Ubufakazi beskhundla ofaka ngaso isicelo, uma lokho kufanelekile, kufanele bufakwe.
Lesi sigaba kufanele ukuba sigcwaliswe kuphela uma iminingwane ifunelwa omunye umuntu.
D. Imininingwane yerekhodi a Nhlinzeka Imininingwaneegcwele yerekhodi okudingeka ukuthi kufinyelelwe kulo, lokho kubandakanya I- reference number uma uyazi, ukuze litholakale kalula.
b Uma lesi sikhalo esihlinzekiwe singenele, uyacelwa ukuthi ubhale kwelinye iphepaha bese ulihlanganisa nalelifomu . Uma wenze njalo qinisekisa ukuthi yilelo nalelo khasi obhale kulo elingesiyona ingxenye yefomu.
E. Imali ekhokwayo a Isicelo sokufinyelela kurekhodi, uma kungesilona irekhodi elinemininingwane yomfai sicelo, sizokubhekwa kuphela emveni kokuba imali yesicelo isikhokhiwe.
b uzokwaziswa ngemali okufanele mawuyikhokhele isicelo.
c Imali ekhokhelwa ukufinyelela kwiirekhodi ihambisana nesimo elifuneka ngaso irekhodi kanye nesikhathi esifanelekile esidingakalayo ukulifuna lelorekhodi nokulilungiselela ukuba libukwe olicelile.
dUma uvumelekile ukuthi ungakhokhi, uyacelwa ukuthi uchaze ukuthi kungani kufanele ungakhokhi.
Uma uvimbelekile ngenxa yokukhubazeka ukuba ungafundi, ubuke, kumbe ulalele irekhodi ngezimo ezihlinzekwe ku 1 kuya ku 4 ngezansi, chaza uhlobo lwakho lokukhubazeka bese uyasho ukuthi ulifuna likusiphi isimo irekhodi.
a Ukusho kwakho isimo odinga ngaso irekhodi sihambisana ke nesimo elitholakala ngaso irekhodi.
b ukulithola ngesimo esiceliwe kunganqatshelwa ngaphansi kweminye imibandela.uma lokho kwenzeka ke, uzokwaziswa uma uzolinikezw a nlngesinye isimo.
c Imali ekhokhelwa ukufinyelela kwirekhodi, uma ikhona, izokuhambisana nesimo okucelwa ngaso irekhodi.
Uma ubucele ikhophi kumbe ukukhishelwa kwerekhodi embhalweni (ngenhla), ufisa ukuba leyokhophi uyiposelwe na?
Qaphela ke ukuthi uma irekhodi lingatholakali ngolimi olicele ngalo, ungase ulinikezwe ngolimi irekhodi olutholakala ngalo.
Ufisa ukulithola ngaluphi ulimi irekhodi?
Uzokubhalelwa waziswe ukuthi isicelo sakho sivunyiwe kumbe sinqatshiwe. Uma ufisa ukwaziswa ngenye indlela, uyacelwa ukuthi usho indlela ofuna ukwaziswa ngayo bese unikeza yonke imininingwane ehambisana nalokho ukuze kuhlangatshezanwe nesicelo sakho.
Uthanda ukwaziswa kanjani ngesinqumo esiphathelene nesicelo sakho sokufinyelelakwirekhodi..?
Sisayindwe ngalolu lusuku luka 20...
<fn>zul_Article_National Language Services_IMANUWALI ECHAZA NGOKUTHOLAKALA KOLWAZI.txt</fn>
Isikhungo sikaZwelonke sezokuXhumana ngoBuchwepheshe bamaKhompiyutha eNingizimu Afrika safakwa ngaphansi kwegama leSikole seZokusakaza saseNingizimu Afrika; inhlangano eyafakwa ngaphansi kwesigaba 21, yase ishintsha igama layo zingu 8 kuJuni ngo-1999.
Ngokwesheduli 3 ingxenye A yoMthetho Wokuphathwa Kwezezimali Zomphakathi (PFMA), ka-1999 (uMthetho1 ka-1999), njengoba uchitshiyelwe, nangokwalo mthetho ongenhla, i-NEMISA inomsebenzi wokubhala le manuwali ezoba yibhuku lomphakathi ngendlela yokuthi umphakathi ukwazi ukuthola amarekhodi ethu.
Inhloso ye-NEMISA ukwandisa abathuthukisi nabasebenzisi be-ICT abanobungcweti abaphuma emiphakathini enomlando wokucindezelwa, nemiphumela yokwanda kwamakhono emkhakheni wezobuchwepheshe nezokuxhumana. I-NEMISA ihlose ukugcina ubuningi babafundi obunabesimame kakhulu.
Umbono we-NEMISA ukuba yisikhungo sezemfundo esilandela izindlela ezenzekayo ezincike ekuthuthukiseni ubungoti bezokuxhumana ngobuchwepheshe bekhompiyutha. Sihlose ukuba ngumholi ovelele ekuthuthukisweni nasekutshalweni kwezinhlelo zokuqeqesha eziphokophelele izimboni kumkhakha wezokuxhumana ngobuchwepheshe bekhompiyutha.
Esikuhlosile ukuhlinzeka umkhiqizo oncike kubantu, ongabizi kakhulu, oncike embonini ngokwedlulisela ulwazi nobudlelwano.
Iqhinga le-NEMISA ukuqeqesha nokukhiqiza abathwali beziqu abanobungoti obuningi abazoba ngababambiqhaza abavelele kumkhakha wezokusakaza nakowezokuxhumana ngezindlela eziningi ngezinhlelo ezahlukene, izifundo nokusungula.
IBhodi labaQondisi liphendula kubantu abangabanikazi bamasheya ngokuthobela imigomo emiswe ngokwe-PFMA.
noMqondisi Omkhulu, oyilungu eliphakeme leBhodi okhethwa ngokuhambelana nememorandamu neMibhalo yeNhlangano ye- NEMISA.
IBhodi labaQondisi yilona elilawula izindaba ze-NEMISA neliqinisekisa ukuthotshelwa kwezinqubomgomo ze-NEMISA.
nokuhola, ukuqondisa nokulawula izenzo ze-NEMISA.
I-NEMISA igcizelela indlela yokuphatha ngokubambisana nokuziphatha, njengoba kubalulwe kumbiko ka-King ongokuphatha ngokubambisana kanye noMthetho weZokuphathwa Kwezimali Zomphakathi.
Amakomiti eBhodi akhethwa yiBhodi ngokuthobela umthetho osuke wabalulwa ngaphambilini.
IKomiti eliHlola amabhuku lamiselwa ukuqinisekisa ukuthi i- NEMISA ihlala inendlela enomfutho, ephelele nesobala yezezimali, ingozi kanye nolawulo lwangaphakathi.
Okwamanje isanamalungu eBhodi kuphela, kodwa ikomidi inako ukukhetha ukuthi iqoke amanye amalungu.
Ikomidi libika kwiBhodi le-NEMISA ngemiphumela yokuhlolwa kwamabhuku kanye nangobuqotho nokukhona empilweni ebikwayo.
I-NEMISA, ngokubambisana neSithunywa seNsizakalo Yezwelonke (USA), isendleleni yokumisa ikomiti langaphakathi lokuhlolwa kwamabhuku elinamalungu amathathu, ilungu eliphuma esikhungweni ngasinye kanye nelungu elizimele. Leli komiti lizozimela linganciki nakancane kubaphathi, iBhodi le- NEMISA kanye nekomidi lokuhlolwa kwamabhuku.
Inhloso enkulu yaleli komiti ukumisa izinqubomgomo nezinqubo mayelana nolawulo lwangaphakathi enhlanganweni, kanye nokuqinisekisa ukuthobela uMthetho woKuphathwa Kwezimali Zomphakathi (PFMA.) Le komiti izobika kukhona kokubili abaphathi kanye neKomiti loKuhlolwa kwamabhuku le- NEMISA.
I-NEMISA iphakamisa ukuhlomisa abasebenzi bayo ngezakhiwo zokubandakanyeka ezindabeni eziphathelene nabasebenzi, ukuqeqesha, ukuthuthukisa nokwabelana ulwazi. I-NEMISA ibona isenzo sokwakha (affirmative action) siyingqikithi yokuqasha kwayo ngokugxila kakhulu ekuqasheni abesimame.
Inkampani izinikele ekuqinisekiseni indawo yokusebenza ephephile. IKomiti yezeMpilo nokuphepha yedluliselwe amandla okuthi iphumelelise lokhu.
Ikheli leWebhsayithi: www.nemisa.co.
Ngokwesigaba10 soMthetho woKuphakamisa uKutholakala Kolwazi "Ukhomishana weZamalungelo Abantu, kumele kuthi zingakapheli izinyanga eziyi-18 kuqalise lesi sigaba, ahlanganise uhlahlondlela olunale mininingwane ngolimi ngalunye olusemthethweni, ngendlela eqondeka kalula, ngendlela enomqondo engafunwa umuntu ofisa ukusebenzisa noma yiliphi ilungelo njengoba likhonjwe kulo Mthetho."
Umbiko wonyaka we-NEMISA.
Ofake isicelo kumele acacise ukuthi ufuna ikhophi yerekhodi noma ufuna ukuzolibheka emahhovisi e-NEMISA Isigaba 292.
Ofake isicelo uyosithola ngendlela asicele ngayo. Kodwa, ukutholakala kwemininingwane kuyoya nokuthi isicelo asiyukuphazamisa yini ngokungenamqondo inqubo yansukuzonke yokusebenza kwe- NEMISA, noma kulimaze irekhodi, noma kuphazamise umbhalo okungewona wombuso Isigaba 293. Uma ngenxa yezizathu ezithile ingakwazi ukukhishwa ngendlela ecelwe ngayo imininingwane kodwa ngendlela eyehlukile, inkokhelo iyobalwa ngokuya ngendlela ocelayo abeyikhethile Isigaba 294.
Uma, kuthi nangaphezu kokuphendulwa ngencwadi ngesicelo sakhe serekhodi, ofake isicelo efuna ukutshelwa ngesinqumo ngenye indlela, isbl, ngocingo, kumele kucaciswe lokhu iSigaba 182e.
Uma ofake isicelo ecelela omunye umuntu, kufanele atshengise ukuthi usifaka ngaliphi igunya leso sicelo Isigaba 182f.
Uma abafaka izicelo bengakwazi ukubhala noma ukufunda, noma benokukhubazeka okuthile, bangakwazi ukufaka isicelo serekhodi ngomlomo. Umphathi wehhovisi kumele abagcwalisele ifomu bese ebanikeza ikhophi yayo iSigaba 183.
Umphathi wehhovisi lolwazi uyobhekana nesicelo semininingwane ezinsukwini ezingama-30 ngemuva kokusithola noma ngokushesha kangangoba kungenzeka [iSigaba 25]. Kwezinye izimo lesi sikhathi sezinsuku ezingama-30 singengezwa ngezinye izinsuku ezingama-30 [iSigaba 26].
Ofake isicelo uyokwaziswa ngemali emisiwe ekhokhwa ngaphambi kokuthi sicutshungulwe isicelo semininingwane [Isigaba 22].
Ofake isicelo angafaka isikhalo sokukhokha imali emisiwe khona ngaphakathi [Izigaba 74 no-75] noma afake isicelo enkantolo sokuthi athole ukuxhaswa okufanele, ngemuva kokuthi le nqubo eseyishiwo seyiphothuliwe [Isigaba 78].
Ofake isicelo uyokwaziswa ukuthi uyovunyelwa yini ukuthola imininingwane [Isigaba 25].
Okuyiyona nhloso ye-NEMISA ukuthuthukisa ubuciko, ezokusakaza ezinobuchwepheshe kanye nezinhlelo zosakazo olwehlukahlukene ezizohlomisa abathwali beziqu ngobungoti bokusebenza kumazinga obuqhinga embonini.
Izinhlelo zokuqeqesha ziyatholakala kumkhakha wezokusakaza okwahlukahlukene, imisakazo namathelevishini, nokuthatha izindlela zezifundo ezimfushane, izifundo zomphakathi, izifundo ezigcwele kanye nemikhankaso evelele.
Uhlelo lunemakethe ethile eqondiwe.
Abantu abaphuma emiphakathini enomlando wokucindezelwa.
Faka isikhalo sakho kuBhodi lezikhalo ngesinqumo somphathi wehhovisi lolwazi.
Uma ofake isicelo edlula engakaneliseki yisinqumo seBhodi, angakwazi ukufaka isicelo sosizo olufanele enkantolo.
Le mininingwane iyotholakala kuphela uma icelwa.
<fn>zul_Article_National Language Services_IMANYULE YOMNGANGO WAMACIKO NAMASIKO (2005).txt</fn>
Umnyango Wobuciko, amasiko, Isayensi Nobuchwepheshe wamiswa ngo-1994 wase uhlukana uba Ngumnyango Wezobuciko Namasiko kanye Nomnyango Wesayensi Nobuchwepheshe ngo-2002.
Inhloso yale Manyule ukubonisa izakhiwo kanye nemisebenzi Yomnyango nokuchaza izinhlelo zayo zamarekhodi ukulunganisa izinhloso ze-PAIA.
j izaziso ezinikezwe ngokulandela izigaba zama-22 kanye nama-54 ngokuphathelene nezindleko okumele zikhokhwe ngokuphathelene nesicelo sokufinyelela; kanye k nemitheshwana eyenziwe ngokulandela isigaba sama-92 Somthetho.
Umhlahlandlela ungatholakala KuKhomishani Yamalungelo Esintu.
Ukufinyelela kwamnye amarekhodi agcinwe yibandla kumele acelwe ku-Ofisa Yolwazi ngokulandela izinqubo ezichazwe kuzigaba ze-17 ukuya kwe-32 Somthetho. Bheka iminingwane yokuxhumana Ye-Ofisa Yolwazi esigabeni sesi- 3.
Amafomu okufaka izicelo abekiwe angatholakala KuPhimi Le-Ofisa Yolwazi Yomnyango Wezobuciko Namasiko. Bheka isigaba se-3.
Ukufinyelelea okuhlolwayo ukufinyelela kunikezwa ezindaweni ezikhethiwe ezifana nezindlu zokufundela ngaphansi kobuhloli belungu labasebenzi, elikwazi ukunikeza ukweluleka ngokukhishwa kanye nokufakwa kwingqikithi kolwazi kumarekhodi kanye nokwakudala okugciniwe.
Inhloso Yomnyango ukuthuthikisa nokugcina amasiko aseningizimu Afrika ukuqinisekisa ukubumbana nokwakha isizwe.
Ukuthuthukisa nokuqhubekisa ezobuciko namasiko eNingizimu Afrika kanye nokuqondiswa igunya lawo lokuthuthukisa ezenhlalonhle.
Ukuthuthukisa nokuqhubekisa izilimi ezisemthethweni zaseNingizimu Afrika bese kukhulisa ukwehluka kwezilimi zezwe.
Ukwenza ngcono amathuba ezomnotho kanye nokunye ukuthuthuka ngokuphathelene nobuciko namasiko aseNingizimu Afrika kuzwelonke nakumazwe ngamazwe ngokusebenza ngokuhlanganyela okunenzuzo, ngaloko kuba khona ukuxhaswa kwesigaba.
Ukuthuthuikisa nokubheka ukusetshenziswa kwenqubomgomo, umthetho kanye nenkomba yamasu yokubonisa, ukonga kanye nokuthuthukisa amagugu esizwe osikompilo.
Ukuhlahla, ukuxhasa kanye nokuthuthukisa imithombo yokugciniwe kwakudala, nokuphathelene nomsebenzi nolwazi kwesizwe ukunikeza izakhamuzi amandla okufinyelela ngokugcwele kanye nangokuvulekile kule mithombo.
Ukunikeza kokusizayo kokuthola kanye nemibhalo ephathelene nokugciniwe kwakudala ngokuphathelene namatherifi abekiwe Ohlwini Lokushicilela oluthengiswayo.
Ezinye izinsiza zinikezwa ngamabandla kahulumeni kuphela, isib. Izinsiza zokuphatha amarekhodi, ukuqeqeshwa kwamamenenja amarekhodi kanye nokunikezwa kokugciniwe kwakudala.
Amarekhodi emiphakathi aphethwe ngabaugcina okungamagugu okungaphezu kweminyaka engama-20.
Amarekhodi okuqhubeka enkantolo kanye nempahkla yabashonile.
Imibiko Yomnyango Yonyaka ngonyaka.
Imibhalo Yokuphatha amarekhodi etholakalayo kuwebhusayidi ye-NARS.
<fn>zul_Article_National Language Services_IMANYULE.txt</fn>
Uhlelo lwebhizinisi nesu lokusebenza kwemisebenzi esikhathini esizayo kwethulwa kuNgqongqoshe Wezokuthutha futhi kuvunywa nguye ngonyaka ngonyaka, ngendlela yokubonisa ngohlelo lokusebenza(i-business plan) oluphinde lwafakwa imininingwane.
I-SAMSA yenza imisebenzi yomthetho kanye neyobumeleli, esikhundleni sikaNgqongqoshe Wezokuthutha kanye Nomnyango Wezokuthutha Kazwelonke (i-NDOT). I-SAMSA ngakho-ke yenza imisebenzi ekhethiwe elevelini lokwenza, bese kuthi i-NDOT isebenze elevelini yamasu, okuyilapho ithuthukisa khona izinqubomgomo zokuthutha kanye nenkombandlela yamasu kumaziko. I-SAMSA ihlala njalo ixhumana nababambi qhaza ezimbonini zezolwandle, ngokusebenzisa amakomiti ahlukene ezasolwandle kanye futhi nangokubamba imihlangano yokuxhumana kanye nezinye izindlela ezingezona ezisemthethweni.
Inhloso ye-SAMSA ukuqinisekisa ukuphepha kwempahla nempilo olwandle, ukuvikela nokulwisa ukungcola okuhlasela indawo yasolwandle yemikhumbi, kanye nokuthuthukisa umnako wezolwandle weRiphabhuliki. Ngaphakathi kweminye yemisebenzi, kodwa kube kungenamkhawulo kulena, kukhona ukuhlolwa kwemikhumbi, izisetshenziswa kanye nempahla, ukuqinisekisa ukuthi umkhumbi kanye nezikebhe zihlonyiswe ngokulandela amazinga abekiwe. I-SAMSA iphinda futhi ihambise iphinde inikeze iziqu okudingeka ukuthi umuntu abe nazo uma esebenza emikhunjini.
Ikhomishana Yamalungelo esintu yaseNingizimu Afrika kumele yakhe umhlahlandlela oqukethe ulwazi olunje njengokuvumelekile okungadingwa yinoma yimuphi umuntu ofisa ukusebenzisa noma yiyiphi ilungelo elicatshangwe Ngumthetho.
Izimemo ezifunyenwe zokuyovakasha/ukuxhumana namanye amazwe/izinhlangano/okungaba ngamaklayenti kanye nomphakathi.
Akukho isaziso esishicilelwe ngokulandela Umthetho.
I-SAMSA iphatha ukuvikela ukungcoliswa kanye namandla okuphendulela, ngokuhlanganyela Nomnyango Wezindaba Zemvelo Nezokuvakasha.
Ukwethulwa kwanoma yiyiphi indaba kumele kuqondiswe ku-CEO ye-SAMSA.
Uma ngabe isicelo sokufinyelela ulwazi senqatshelwa noma sithathwa ngokulandela Isigaba sama-22, 26 noma sama-29 Somthetho, ocelayo angafaka isikhalo sangaphakathi ngokuphikisana nesinqumo se-Ofisa Yolwazi.
Omunye umuntu angakwazi naye ukufaka isikhalo sangaphakathi ngokuphikisana nesinqumo se-Ofisa Yolwazi, ukunikeza isicelo ukufinyelela ulwazi.
Isikhalo kumele sifakwe efomini Elijotshelelwe ku-2, bese uyifaka ku-Ofisa Yolwazi kuleli kheli lokuposa, inombolo yefeksi noma ikheli le-i-meyili elishiwo ku-2 ngenhla, ezinsukwini ezingama-60 emva kokuthola isaziso sokwenqaba.
Nekheli lokuposa noma inombolo yefeksi yokhalazayo.
Uma okhalazayo engayikhokhile inkokhelo yesikhalo (uma kufanele), isinqumo ngesikhalo sangaphakathi singahlehliswa, kuze kube yileso sikhathi inkokhelo ekhokhwa ngaso.
I-SAMSA izokuthi ezinsukwini ezingama-30 ekutholeni isikhalo, ithathe isinqumo sokuthi ingakuqinisekisa yini okukhalazwa ngako noma ifake isinqumo esisha endaweni yaso, ngokweseka ngokubekwe Ngumthetho.
Uma i-SAMSA yehluleka ukunikeza okhalazayo isaziso sesinqumo sesikhalo ezinsukwini ezingama-30 zokufaka isicelo, i-SAMSA kuzakuthathwa ukuthi isichithile isikhalazo sangaphakathi.
Ofake isicelo noma omunye umuntu angakwazi kuphela ukufaka isicelo enkantolo ukuze abonelelwe ngokufanele, emva kokuthi ofake isicelo noma omunye umuntu eqede wonke amasu okukhalaza angaphakathi maqondana nesinqumo se-Ofisa Yolwazi.
Uma ofake isicelo noma omunye umuntu ezwiswe ubuhlungu yisinqumo se-Ofisa Yolwazi noma izicelo zabo zokukhalaza kwangaphakathi kungaphumelelanga, angakwazi ukufaka isicelo enkantolo ukuze abonelelwe ngokufanele, ezinsukwini ezingama-30 emva kokwethulwa kwesinqumo sesikhalo.
Inkantolo Enamandla omthetho ngaphezu kwalesi sicelo Yinkantolo Enkulu noma enye inkantolo enezinga lesikhundla elifana naleli.
Ofaka isicelo kumele alandele izidingo zenqubo eziqukethwe Umthetho, ophathelene nesicelo sokufinyelela irekhodi.
Ofake isicelo kumele agcwalise ifomu Elijotshelelwe ku-1, bese elingenisa, ngokuhlanganisa ngenkokhelo yesicelo kanye nediphozi (uma kufanelekile), ku-Ofisa Yolwazi Ekhelini lokuposa, Inombolo Yefeksi noma ikheli le-e meyili elishiwo ku-2 ngenhla.
Nekheli lokuposa noma inombolo yefeksi yofaka isicelo.
Uma isicelo senzelwa omunye umuntu, ngakho-ke ofaka isicelo kumele anikeze ubufakazi besikhundla enze lesi sicelo ekuso.
Ofaka isicelo uzokwaziswa ngokubhalelwa ukuthi unikeziwe noma wenqatshelwe ukufinyelela. Uma ofaka isicelo edinga izizathu zesinqumo ngenye indlela, kumele asho indlela kanye nemininingwane okungenzeka idingeka.
Uma ngabe umuntu engakwazi ukugcwalisa ifomu ngenxa yokuthi engafundile noma ekhubazekile, umuntu onjena angafaka isicelo ngomlomo.
Ocelayo kumela akhokhe inkokhelo yokucela ngaphambi kokwenzeka kwanoma yiyiphi inqubo.
Nenkokhelo yokufinyelela, ebalwa ngokubheka izindleko zokuphinde kushicilelwe, ukufuna kanye nesikhathi sokulungisa, izindleko zesibizo kanye nezokuposa.
Uma isicelo sifunyanwa Yi-Ofisa Yolwazi, i-Ofisa enjena izokufuna ngesaziso ukuthi ofaka isicelo, ngaphandle kofaka isicelo, ukuthi akhokhe inkokhelo ebekiwe yokucela, ngaphambi kokuqhubeka kulungiswe isicelo.
Ofake isicelo onikezwe imvume yokufinyelela irekhodi kumele akhokhe inkokhelo yokufinyelela yokufuna, nokuphinde kukhishwe, ukulungiselelwa kanye nezikhathi esidingekayo ukufinyelela samahora abekiwe okufuna nokulungiselela amarekhodi ukuze avezwe, kufakwa nokwenza ukulungiselelwa ukuze yenziwe ukuba itholakale efomini lokucela.
Uma ngabe ukufunwa kwerekhodi sekwenziwe nokulungiselelwa kwerekhodi ezovezwa, kufakwa noma yikuphi ukuhlelwa kokuthi itholakale ngohlobo ecelwe ngalo, kudinga amahora edlula abekwe emthethweni ngale nhloso, i-Ofisa Yolwazi izokwazisa ofake isicelo ukuba akhokhe, njengediphozithi, ingxenye ebekiwe yenkokhelo yokufinyelela okuzodingeka ukuba ikhokhwe uma isicelo sivunyiwe.
I-Ofisa Yolwazi izawugodla irekhodi kuze kube yisikhathi lapho ofake isicelo ekhokha izinkokhelo njengoba zibekiwe.
Uma ngabe idiphozithi ikhokhiwe ngokuphathelene nesicelo sokufinyelela esenqatshelwe, ngalokho i-Ofisa Yolwazi ephathekayo izawubuyisela idiphozithi kofake isicelo.
I-SAMSA izawuthi ezinsukwini ezingama-30 emva kokuthola isicelo, ithathe isinqumo sokuthi iyasivuma noma iyasenqaba isicelo, ngokweseka ngokubekwe Ngumthetho.
Isikhathi esiyizinsuku ezingama-30 ngaphakathi kokuthi i-SAMSA kumele ithathe isinqumo sokunikeza noma sokwenqabela isicelo singongezwa ukuya esikhathini esinye ngokulandela Isigaba sama-26 Somthetho.
<fn>zul_Article_National Language Services_IMEMORANDAMU YESIVUMELWANO.txt</fn>
emveni kwalokhu obizwa ngowenkontileka wangakolunye uhlangothi emveni kwalokhu babizwa ngamaqembu.
U-SAPS wenza isivumelwano NOWENKONTILEKA ngokwemigomo nemibandela ebekiwe kuke sivumelwano, kanti noWENKONTILEKA uyavuma ukunikeza usizo lwakhe ngqo kuSAPS ngokwemigomo nemibandela ebekiwe kuleSIVUMELWANO, e (emveni kwalokhu ebizwa ngokuthi EMSEBENZINI): Inqobo nje uma OWENKONTILEKA engatshelwa ngu SAPS ukuthi makaye kosebenzela u-SAPS kwenye indawo, kunoma isiphi isigceme esiyisakhiwo sikaSAPS esingekho EMSEBENZINI, kube okwesikhashana.
OWENKONTILEKA, ngenxa yale SIVUMELWANO , akufanele noma abe eseba nethemba lokulindela ukuthi sizovuselelwa le SIVUMELWANO, noma nje aqashwa kunoma yisiphi isikhundla njengomqashwa kwa-SAPS.
Kuyavunyelwana phakathi kwamaQEMBU, ukuthi OWENKONTILEKA isivumelwano asenziwe naye njengomqashwa ngokwale SIVUMELWANO futhi le SIVUMELWANO asisho ukuthi kunobuhlobo bokuqashana obukhona phakathi koweNKONTILEKA no SAPS.
OWENKONTILEKA kufanele, ngaphandle kwemigomo yesigaba 1.1 ngenhla nangaphansi kwemigomo yeziGaba 5 no 9 ngezansi, anikezele u-ASPS izinsizakalo ngesikhathi ezidinga nangokwemibandela ebekwe ngu-SAPS, esikhathini esikaliwe esi , kusukela osukwini lokuqala kwale SIVUMELWANO bheka isigaba 12.
Imisebenzi ebhekene noWENKONTILEKA izohlanganisa nanoma yimiphi imisebenzi eyenziwa ngezandla eyingxenye, futhi eqondene nemisebenzi yoWENKONTILEKA.
OWENKONTILEKA uzokwenza umsebenzi wakhe (bheka iziGaba 3.1 - 3.2 ngenhla) ewenzela u-SAPS izinsuku ezinhlanu evikini: Inqobo nje, uma OWENKONTILEKA engeke asebenzela u-SAPS ngemiGqibelo nangamaSonto, noma ngamaholide omphakathi.
OWENKONTILEKA umsebenzi wakhe uzowenza ngokwesheduli exhunyelwe lapha yaba uSheduli A.
OWENKONTILEKA angeke abe nalo ilungelo lokukhokhelwa ikhefu noma izinsuku abekade engekho ngazo ngokwale SIVUMELWANO.
OWENKONTILEKA angeke abe nalo ilungelo lokuthatha ikhefu ngokwale SIVUMELWANO.
u-SAPS uzoba nomsebenzi wokunikeza OWENKONTILEKA ezokuthutha imoto ukuya nokubuya EMSEBENZINI ukuze akwazi ukugcina umsebenzi wakhe bheka iziGaba 3.1-3.2 ngenhla ngokwale SIVUMELWANO.
U-SAPS uzomholela OWENKONTILEKA ngokuba khona nangomsebenzi awenzayo, imali yenkontilela ezoba R ...- ...amarandi ngehora kuhlanganiswa ntelelaye-VAT: Inqobo nje uma u-SAPS kungathi ekuhambeni kwesikhathi ngokuzikhethela kwakhe abuye ayikhuphule le mali yakhe yesivumelwano ekhokhelwa ngehora.
Lo mholo ukhokhwa kamuva zinyanga zonke nghlobo lwemali yaseNingizimu Afrika.
Le mali yenkontileka (bona isiGaba 10.1 ngezansi) imele umholo usuphelele nao zonke izinto eziyizinzuzo ezihambisana nomsebenzi woWENKONTILEKA Inqobo, lokho kubanjwa kwemali kuhambisana nomThetho othize, iyobanjwa emholweni woWENKONTILEKA.
OWENKONTILEKA uyamxolela u-SAPS maqondana nanoma yimuphi umonakalo noma ukulahlekelwa okudalwe ukulimala emzimbemi, ukulahleka kwempilo, ukulahleka noma ukulimala kwempahla noma ngabe kudalwe ngu SAPS noma omunye umuntu oseceleni noma ngabe udalwe noma kungenxa yobudedengu obube khona ngezikhathi oyilungu lika-SAPS egcina umyalelo, futhi uyamxolela u-SAPS kunoma yikuphi ukulahlekelwa, ukulimala, indleko noma inani lokukhokhwa maqondana nokuqhubekayo enkantolo okuqondene NOWENKONTILEKA nokungase kuhambisane nokufunwa imali noma ukuboshwa ngandlela thize.
Le SIVUMELWANO sizoqala ukusebenza futhi sibe yisibopho kusukela osukwini esisayinwe ngaso le SIVUMELWANO: Inqobo nje uma kwenzeka le SIVUMELWANO engasisayini kanye kanye AMAQEMBU, usuku lokugcina lokusayina kwelinye lamaqembu luyothathwa njengosuku lokuqala kokusebenza.
Le SIVUMELWANO, ngokuhambisanayo neziGaba 13.2 no 14.2 - 14.3 ngezansi, zizoqhubeka isikhathi esithize esilingene (bheka isiGaba 3.1 ngezansi), okuyoqala ngosuku okuqala ngalo ukuthi le SIVUMELWANO siqale ukusebenza (bheka isiGaba 12.1 ngezansi).
Le SIVUMELWANO singavuselelwa ngokukhetha kwe SAPS ngokuthi kubhalwe phansi ngemvume YOWENKONTILEKA kube okwesikhathi esithize esibekiwe: Inqobo nje uma u-SAPS eyokwazi ukuthi esimweni esifana naleso naye anikeze isaziso esibhaliwe kwisiGaba 13.2 ngenhla, singakapheli isikhathi sale SIVUMELWANO (bheka isiGaba 3.1 ngenhla), anikeze OWENKONTILEKA ukuthi ufuna ukusivuselela ISIVUMELWANO.
Okuqukethwe yile SIVUMELWANO kuyoba futhi iyona ngqokithi yesivumelwano, esivuselelwe ngokwesiGaba 13.2 ngenhla.
Le SIVUMELWANO, ngokuhambisanayo neziGaba 13.2 no 14.2 - 14.3 ngezansi, sizoziphelela ngokwaso ekupheleni kwesikhathi esilingene (Bheka isiGaba 3.1 ngezansi).
Uma kwenzeka le SIVUMELWANO siphela engakapheli amaviki amabili uma kubalwa usuku nosuku (bheka isiGaba 3.1 ngenhla) kusukela ekuqaleni kwale SIVUMELWANO (bheka isigaba 12 ngenhla), kuyosebenza inothisi yosuku olulodwa.
Uma kwenzeka le SIVUMELWANO siphela engakapheli amaviki amabili uma kubalwa usuku nosuku (bheka isiGaba 3.1 ngenhla) kusukela ekuqaleni kwale SIVUMELWANO (bheka isigaba 12 ngenhla), kepha ingakapheli inyanga eyodwa siqalile le SIVUMELWANO (bheka isigaba 12 ngenhla), kuyosebenza inothisi yamaviki amabili uma kubalwa usuku nosuku.
Uma kwenzeka le SIVUMELWANO siphela eva kwenyanga eyodwa uma kubalwa usuku nosuku kusukela ekuqaleni kwale SIVUMELWANO (bheka isigaba 12 ngenhla), kuyosebenza inothisi kwenyanga eyodwa . Inqobo nje uma u-SAPS engakwazi, kwizimo ezithile ezixolelekayo, ukuthi emukele inothisi yesikhathi esifishane.
Noma yiliphi iqembu kule SIVUMELWANO lingasinqamula le SIVUMELWANO uma omunye wabo ephula ingxenye yale SIVUMELWANO: Inqobo uma lelo qembu lokuqala elishiwo lilinikezile leli elinye iqembu inothisi ebhalwe phansi maqondana nalokhu kwephula futhi lokho kwephula kuhlale kungalungisiwe kwaze kwaphela izinsuku ezinhlanu kusukela osukwini elithole ngalo inothisi leyo.
Izihloko zezigaba kule SIVUMELWANO ziyizinkomba kuphela, ngakho azisiyona ingxenye futhi azithintene nokuhunyushwa kwesigaba nganomaiyiphi indlela.
Ngaphandle uma kubonakala kunokushayisana noma kungahambisani nokuqukethwe, ubunye buzohlanganisa nobuningi kanti ubulili besilisa buhlanganisa nobesifazane, kanjalo noma kuphendukezelwe.
Le SIVUMELWANO siyisivumelwano esiphelelele phakathi KWAMAQEMBU futhi sikhansela noma yisiphi esinye isivumelwano esike saba khona phakathi KWAMAQEMBU maqondana nokuqukethwe lapha.
AMAQEMBU ayavumelana ngokuthi angeke kushintshwe, kwengezwe, noma kuvunyelwane ngokukhansela noma lutho kwakhiwe kabusha le SIVUMELWANO kukho konke noma iphuzu noma umbandela waso futhi noma kwenzeka angeke kube namphumela ekusebenzeni kwesivumelwan ngaphandle uma kubhalwa phansi futhi omabili amaqembu asayinde noma asayindelwe abawamele.
Ukuthethelelwa okwenziwe yiqembu akusho ukuthi seliyawahoxisa amalungelo alo ngaphansi kwale SIVUMELWANO, ngakho-ke, lelo qembu angeke libe nesivimbezelo sokusebenzisa amalungelo alo ngenxa yokuthi esikhathini esidlule kade lixolelile noma ngoba kukhona okuqhamukayo.
AMAQEMBU akule SIVUMELWANO ayavumelana ukuthi azokwenganyelwa amandla eNkantolo Enkulu yesiFundazwe saseTransvaal, yeNkantolo Ephakeme yaseNingizimu Afrika (noma iNkantolo Ephakeme leyo okungathi ukuhamba kwesikhathi kube yiyo esinamandla engamele iNkantolo yesifunda ePitoli), maqondana nanoma yisiphi isinyathelo noma ukubophana okungaqhamuka kule SIVUMELWANO.
Inqobo nje uma le likheli elingenhla lingashintshwa ngokubhalwe phansi linikezwe leli elinye iqembu, bese liqala ukusebenza emva kwezinsuku eziyishumi sinikeziwe isaziso: Inqobo nje uma ikheli elisha elikhethiwe yiqembu lizobe nalo lingaphansi kwendawo lapho kunokuhanjiswa khona amaphepha.
Noma yisiphi isaziso esinikeziwe maqondana nale SIVUMELWANO singahanjiswa ngesandla, noma sithunyelwe ngeposi elikhokhelwe: Inqobo nje uma noma yisiphi isaziso nomaamaphepha ahanjiswe kwiqembu maqondana nanoma yiluphi udaba noma isihloko kule SIVUMELWANO nanoma yisiphi isaziso siyothathwa njengesidlulisiwe uma sinikezwe umuntu omdala ekhelini lomthetho elikhethwe yinoma yiliphi lamaqembu futhi angeke kube nesidingo sokunikeza iqembu ngqo.
ngosuku lwesikhombisa kusukela osukwini lokuyiposa, okubala usuku lokuyiposa, uma iposwe ngokurejistiwe; futhi ngosuku ethunyelwe ngalo uma ithunyelwe ngefeksi.
Noma yisiphi isinyathelo esibopha u-SAPS, kufanele sithathwe ngokwesigaba esifanele nesisemthethweni somThetho wamaPhoyisa eNingizimu Afrika, ka 1995 (umThetho onguNombolo 68 ka 1995), noma owelama wona emthethweni.
Ukuthi, okuqukethwe YISIVUMELWANO uchazelwe kona OWENKONTILEKA.
Ukuthi, SIVUMELWANO uyavuma ukuthi uyakuqonda konke okuqukethwe YISIVUMELWANO.
U-SAPS wenza isivumelwano NOWENKONTILEKA ngokwemigomo nemibandela ebekiwe kuke sivumelwano, kanti noWENKONTILEKA uyavuma ukunikeza usizo lwakhe ngqo kuSAPS ngokwemigomo nemibandela ebekiwe kuleSIVUMELWANO, e (emveni kwalokhu ebizwa ngokuthi EMSEBENZINI): Inqobo nje uma OWENKONTILEKA engatshelwa ngu SAPS ukuthi makaye kosebenzela u-SAPS kwenye indawo, kunoma isiphi isigceme esiyisakhiwo sikaSAPS esingekho EMSEBENZINI, kube okwesikhashana.
OWENKONTILEKA, ngenxa yale SIVUMELWANO , akufanele noma abe eseba nethemba lokulindela ukuthi sizovuselelwa le SIVUMELWANO, noma nje aqashwa kunoma yisiphi isikhundla njengomqashwa kwa-SAPS.
Kuyavunyelwana phakathi kwamaQEMBU, ukuthi OWENKONTILEKA isivumelwano asenziwe naye njengomqashwa ngokwale SIVUMELWANO futhi le SIVUMELWANO asisho ukuthi kunobuhlobo bokuqashana obukhona phakathi koweNKONTILEKA no SAPS.
OWENKONTILEKA kufanele, ngaphandle kwemigomo yesigaba 1.1 ngenhla nangaphansi kwemigomo yeziGaba 5 no 9 ngezansi, anikezele u-ASPS izinsizakalo ngesikhathi ezidinga nangokwemibandela ebekwe ngu-SAPS, esikhathini esikaliwe esi , kusukela osukwini lokuqala kwale SIVUMELWANO bheka isigaba 12.
Imisebenzi ebhekene noWENKONTILEKA izohlanganisa nanoma yimiphi imisebenzi eyenziwa ngezandla eyingxenye, futhi eqondene nemisebenzi yoWENKONTILEKA.
OWENKONTILEKA uzokwenza umsebenzi wakhe (bheka iziGaba 3.1 - 3.2 ngenhla) ewenzela u-SAPS izinsuku ezinhlanu evikini: Inqobo nje, uma OWENKONTILEKA engeke asebenzela u-SAPS ngemiGqibelo nangamaSonto, noma ngamaholide omphakathi.
OWENKONTILEKA umsebenzi wakhe uzowenza ngokwesheduli exhunyelwe lapha yaba uSheduli A.
OWENKONTILEKA angeke abe nalo ilungelo lokukhokhelwa ikhefu noma izinsuku abekade engekho ngazo ngokwale SIVUMELWANO.
OWENKONTILEKA angeke abe nalo ilungelo lokuthatha ikhefu ngokwale SIVUMELWANO.
u-SAPS uzoba nomsebenzi wokunikeza OWENKONTILEKA ezokuthutha imoto ukuya nokubuya EMSEBENZINI ukuze akwazi ukugcina umsebenzi wakhe bheka iziGaba 3.1-3.2 ngenhla ngokwale SIVUMELWANO.
U-SAPS uzomholela OWENKONTILEKA ngokuba khona nangomsebenzi awenzayo, imali yenkontilela ezoba R ...- ...amarandi ngehora kuhlanganiswa ntelelaye-VAT: Inqobo nje uma u-SAPS kungathi ekuhambeni kwesikhathi ngokuzikhethela kwakhe abuye ayikhuphule le mali yakhe yesivumelwano ekhokhelwa ngehora.
Lo mholo ukhokhwa kamuva zinyanga zonke nghlobo lwemali yaseNingizimu Afrika.
Le mali yenkontileka (bona isiGaba 10.1 ngezansi) imele umholo usuphelele nao zonke izinto eziyizinzuzo ezihambisana nomsebenzi woWENKONTILEKA Inqobo, lokho kubanjwa kwemali kuhambisana nomThetho othize, iyobanjwa emholweni woWENKONTILEKA.
OWENKONTILEKA uyamxolela u-SAPS maqondana nanoma yimuphi umonakalo noma ukulahlekelwa okudalwe ukulimala emzimbemi, ukulahleka kwempilo, ukulahleka noma ukulimala kwempahla noma ngabe kudalwe ngu SAPS noma omunye umuntu oseceleni noma ngabe udalwe noma kungenxa yobudedengu obube khona ngezikhathi oyilungu lika-SAPS egcina umyalelo, futhi uyamxolela u-SAPS kunoma yikuphi ukulahlekelwa, ukulimala, indleko noma inani lokukhokhwa maqondana nokuqhubekayo enkantolo okuqondene NOWENKONTILEKA nokungase kuhambisane nokufunwa imali noma ukuboshwa ngandlela thize.
Le SIVUMELWANO sizoqala ukusebenza futhi sibe yisibopho kusukela osukwini esisayinwe ngaso le SIVUMELWANO: Inqobo nje uma kwenzeka le SIVUMELWANO engasisayini kanye kanye AMAQEMBU, usuku lokugcina lokusayina kwelinye lamaqembu luyothathwa njengosuku lokuqala kokusebenza.
Le SIVUMELWANO, ngokuhambisanayo neziGaba 13.2 no 14.2 - 14.3 ngezansi, zizoqhubeka isikhathi esithize esilingene (bheka isiGaba 3.1 ngezansi), okuyoqala ngosuku okuqala ngalo ukuthi le SIVUMELWANO siqale ukusebenza (bheka isiGaba 12.1 ngezansi).
Le SIVUMELWANO singavuselelwa ngokukhetha kwe SAPS ngokuthi kubhalwe phansi ngemvume YOWENKONTILEKA kube okwesikhathi esithize esibekiwe: Inqobo nje uma u-SAPS eyokwazi ukuthi esimweni esifana naleso naye anikeze isaziso esibhaliwe kwisiGaba 13.2 ngenhla, singakapheli isikhathi sale SIVUMELWANO (bheka isiGaba 3.1 ngenhla), anikeze OWENKONTILEKA ukuthi ufuna ukusivuselela ISIVUMELWANO.
Okuqukethwe yile SIVUMELWANO kuyoba futhi iyona ngqokithi yesivumelwano, esivuselelwe ngokwesiGaba 13.2 ngenhla.
Le SIVUMELWANO, ngokuhambisanayo neziGaba 13.2 no 14.2 - 14.3 ngezansi, sizoziphelela ngokwaso ekupheleni kwesikhathi esilingene (Bheka isiGaba 3.1 ngezansi).
Uma kwenzeka le SIVUMELWANO siphela engakapheli amaviki amabili uma kubalwa usuku nosuku (bheka isiGaba 3.1 ngenhla) kusukela ekuqaleni kwale SIVUMELWANO (bheka isigaba 12 ngenhla), kuyosebenza inothisi yosuku olulodwa.
Uma kwenzeka le SIVUMELWANO siphela engakapheli amaviki amabili uma kubalwa usuku nosuku (bheka isiGaba 3.1 ngenhla) kusukela ekuqaleni kwale SIVUMELWANO (bheka isigaba 12 ngenhla), kepha ingakapheli inyanga eyodwa siqalile le SIVUMELWANO (bheka isigaba 12 ngenhla), kuyosebenza inothisi yamaviki amabili uma kubalwa usuku nosuku.
Uma kwenzeka le SIVUMELWANO siphela eva kwenyanga eyodwa uma kubalwa usuku nosuku kusukela ekuqaleni kwale SIVUMELWANO (bheka isigaba 12 ngenhla), kuyosebenza inothisi kwenyanga eyodwa . Inqobo nje uma u-SAPS engakwazi, kwizimo ezithile ezixolelekayo, ukuthi emukele inothisi yesikhathi esifishane.
Noma yiliphi iqembu kule SIVUMELWANO lingasinqamula le SIVUMELWANO uma omunye wabo ephula ingxenye yale SIVUMELWANO: Inqobo uma lelo qembu lokuqala elishiwo lilinikezile leli elinye iqembu inothisi ebhalwe phansi maqondana nalokhu kwephula futhi lokho kwephula kuhlale kungalungisiwe kwaze kwaphela izinsuku ezinhlanu kusukela osukwini elithole ngalo inothisi leyo.
Izihloko zezigaba kule SIVUMELWANO ziyizinkomba kuphela, ngakho azisiyona ingxenye futhi azithintene nokuhunyushwa kwesigaba nganomaiyiphi indlela.
Ngaphandle uma kubonakala kunokushayisana noma kungahambisani nokuqukethwe, ubunye buzohlanganisa nobuningi kanti ubulili besilisa buhlanganisa nobesifazane, kanjalo noma kuphendukezelwe.
Le SIVUMELWANO siyisivumelwano esiphelelele phakathi KWAMAQEMBU futhi sikhansela noma yisiphi esinye isivumelwano esike saba khona phakathi KWAMAQEMBU maqondana nokuqukethwe lapha.
AMAQEMBU ayavumelana ngokuthi angeke kushintshwe, kwengezwe, noma kuvunyelwane ngokukhansela noma lutho kwakhiwe kabusha le SIVUMELWANO kukho konke noma iphuzu noma umbandela waso futhi noma kwenzeka angeke kube namphumela ekusebenzeni kwesivumelwan ngaphandle uma kubhalwa phansi futhi omabili amaqembu asayinde noma asayindelwe abawamele.
Ukuthethelelwa okwenziwe yiqembu akusho ukuthi seliyawahoxisa amalungelo alo ngaphansi kwale SIVUMELWANO, ngakho-ke, lelo qembu angeke libe nesivimbezelo sokusebenzisa amalungelo alo ngenxa yokuthi esikhathini esidlule kade lixolelile noma ngoba kukhona okuqhamukayo.
AMAQEMBU akule SIVUMELWANO ayavumelana ukuthi azokwenganyelwa amandla eNkantolo Enkulu yesiFundazwe saseTransvaal, yeNkantolo Ephakeme yaseNingizimu Afrika (noma iNkantolo Ephakeme leyo okungathi ukuhamba kwesikhathi kube yiyo esinamandla engamele iNkantolo yesifunda ePitoli), maqondana nanoma yisiphi isinyathelo noma ukubophana okungaqhamuka kule SIVUMELWANO.
Inqobo nje uma le likheli elingenhla lingashintshwa ngokubhalwe phansi linikezwe leli elinye iqembu, bese liqala ukusebenza emva kwezinsuku eziyishumi sinikeziwe isaziso: Inqobo nje uma ikheli elisha elikhethiwe yiqembu lizobe nalo lingaphansi kwendawo lapho kunokuhanjiswa khona amaphepha.
Noma yisiphi isaziso esinikeziwe maqondana nale SIVUMELWANO singahanjiswa ngesandla, noma sithunyelwe ngeposi elikhokhelwe: Inqobo nje uma noma yisiphi isaziso nomaamaphepha ahanjiswe kwiqembu maqondana nanoma yiluphi udaba noma isihloko kule SIVUMELWANO nanoma yisiphi isaziso siyothathwa njengesidlulisiwe uma sinikezwe umuntu omdala ekhelini lomthetho elikhethwe yinoma yiliphi lamaqembu futhi angeke kube nesidingo sokunikeza iqembu ngqo.
ngosuku lwesikhombisa kusukela osukwini lokuyiposa, okubala usuku lokuyiposa, uma iposwe ngokurejistiwe; futhi ngosuku ethunyelwe ngalo uma ithunyelwe ngefeksi.
Noma yisiphi isinyathelo esibopha u-SAPS, kufanele sithathwe ngokwesigaba esifanele nesisemthethweni somThetho wamaPhoyisa eNingizimu Afrika, ka 1995 (umThetho onguNombolo 68 ka 1995), noma owelama wona emthethweni.
Ukuthi, okuqukethwe YISIVUMELWANO uchazelwe kona OWENKONTILEKA.
Ukuthi, SIVUMELWANO uyavuma ukuthi uyakuqonda konke okuqukethwe YISIVUMELWANO.
U-SAPS wenza isivumelwano NOWENKONTILEKA ngokwemigomo nemibandela ebekiwe kuke sivumelwano, kanti noWENKONTILEKA uyavuma ukunikeza usizo lwakhe ngqo kuSAPS ngokwemigomo nemibandela ebekiwe kuleSIVUMELWANO, e (emveni kwalokhu ebizwa ngokuthi EMSEBENZINI): Inqobo nje uma OWENKONTILEKA engatshelwa ngu SAPS ukuthi makaye kosebenzela u-SAPS kwenye indawo, kunoma isiphi isigceme esiyisakhiwo sikaSAPS esingekho EMSEBENZINI, kube okwesikhashana.
OWENKONTILEKA, ngenxa yale SIVUMELWANO , akufanele noma abe eseba nethemba lokulindela ukuthi sizovuselelwa le SIVUMELWANO, noma nje aqashwa kunoma yisiphi isikhundla njengomqashwa kwa-SAPS.
Kuyavunyelwana phakathi kwamaQEMBU, ukuthi OWENKONTILEKA isivumelwano asenziwe naye njengomqashwa ngokwale SIVUMELWANO futhi le SIVUMELWANO asisho ukuthi kunobuhlobo bokuqashana obukhona phakathi koweNKONTILEKA no SAPS.
OWENKONTILEKA kufanele, ngaphandle kwemigomo yesigaba 1.1 ngenhla nangaphansi kwemigomo yeziGaba 5 no 9 ngezansi, anikezele u-ASPS izinsizakalo ngesikhathi ezidinga nangokwemibandela ebekwe ngu-SAPS, esikhathini esikaliwe esi , kusukela osukwini lokuqala kwale SIVUMELWANO bheka isigaba 12.
Imisebenzi ebhekene noWENKONTILEKA izohlanganisa nanoma yimiphi imisebenzi eyenziwa ngezandla eyingxenye, futhi eqondene nemisebenzi yoWENKONTILEKA.
OWENKONTILEKA uzokwenza umsebenzi wakhe (bheka iziGaba 3.1 - 3.2 ngenhla) ewenzela u-SAPS izinsuku ezinhlanu evikini: Inqobo nje, uma OWENKONTILEKA engeke asebenzela u-SAPS ngemiGqibelo nangamaSonto, noma ngamaholide omphakathi.
OWENKONTILEKA umsebenzi wakhe uzowenza ngokwesheduli exhunyelwe lapha yaba uSheduli A.
OWENKONTILEKA angeke abe nalo ilungelo lokukhokhelwa ikhefu noma izinsuku abekade engekho ngazo ngokwale SIVUMELWANO.
OWENKONTILEKA angeke abe nalo ilungelo lokuthatha ikhefu ngokwale SIVUMELWANO.
u-SAPS uzoba nomsebenzi wokunikeza OWENKONTILEKA ezokuthutha imoto ukuya nokubuya EMSEBENZINI ukuze akwazi ukugcina umsebenzi wakhe bheka iziGaba 3.1-3.2 ngenhla ngokwale SIVUMELWANO.
U-SAPS uzomholela OWENKONTILEKA ngokuba khona nangomsebenzi awenzayo, imali yenkontilela ezoba R ...- ...amarandi ngehora kuhlanganiswa ntelelaye-VAT: Inqobo nje uma u-SAPS kungathi ekuhambeni kwesikhathi ngokuzikhethela kwakhe abuye ayikhuphule le mali yakhe yesivumelwano ekhokhelwa ngehora.
Lo mholo ukhokhwa kamuva zinyanga zonke nghlobo lwemali yaseNingizimu Afrika.
Le mali yenkontileka (bona isiGaba 10.1 ngezansi) imele umholo usuphelele nao zonke izinto eziyizinzuzo ezihambisana nomsebenzi woWENKONTILEKA Inqobo, lokho kubanjwa kwemali kuhambisana nomThetho othize, iyobanjwa emholweni woWENKONTILEKA.
OWENKONTILEKA uyamxolela u-SAPS maqondana nanoma yimuphi umonakalo noma ukulahlekelwa okudalwe ukulimala emzimbemi, ukulahleka kwempilo, ukulahleka noma ukulimala kwempahla noma ngabe kudalwe ngu SAPS noma omunye umuntu oseceleni noma ngabe udalwe noma kungenxa yobudedengu obube khona ngezikhathi oyilungu lika-SAPS egcina umyalelo, futhi uyamxolela u-SAPS kunoma yikuphi ukulahlekelwa, ukulimala, indleko noma inani lokukhokhwa maqondana nokuqhubekayo enkantolo okuqondene NOWENKONTILEKA nokungase kuhambisane nokufunwa imali noma ukuboshwa ngandlela thize.
Le SIVUMELWANO sizoqala ukusebenza futhi sibe yisibopho kusukela osukwini esisayinwe ngaso le SIVUMELWANO: Inqobo nje uma kwenzeka le SIVUMELWANO engasisayini kanye kanye AMAQEMBU, usuku lokugcina lokusayina kwelinye lamaqembu luyothathwa njengosuku lokuqala kokusebenza.
Le SIVUMELWANO, ngokuhambisanayo neziGaba 13.2 no 14.2 - 14.3 ngezansi, zizoqhubeka isikhathi esithize esilingene (bheka isiGaba 3.1 ngezansi), okuyoqala ngosuku okuqala ngalo ukuthi le SIVUMELWANO siqale ukusebenza (bheka isiGaba 12.1 ngezansi).
Le SIVUMELWANO singavuselelwa ngokukhetha kwe SAPS ngokuthi kubhalwe phansi ngemvume YOWENKONTILEKA kube okwesikhathi esithize esibekiwe: Inqobo nje uma u-SAPS eyokwazi ukuthi esimweni esifana naleso naye anikeze isaziso esibhaliwe kwisiGaba 13.2 ngenhla, singakapheli isikhathi sale SIVUMELWANO (bheka isiGaba 3.1 ngenhla), anikeze OWENKONTILEKA ukuthi ufuna ukusivuselela ISIVUMELWANO.
Okuqukethwe yile SIVUMELWANO kuyoba futhi iyona ngqokithi yesivumelwano, esivuselelwe ngokwesiGaba 13.2 ngenhla.
Le SIVUMELWANO, ngokuhambisanayo neziGaba 13.2 no 14.2 - 14.3 ngezansi, sizoziphelela ngokwaso ekupheleni kwesikhathi esilingene (Bheka isiGaba 3.1 ngezansi).
Uma kwenzeka le SIVUMELWANO siphela engakapheli amaviki amabili uma kubalwa usuku nosuku (bheka isiGaba 3.1 ngenhla) kusukela ekuqaleni kwale SIVUMELWANO (bheka isigaba 12 ngenhla), kuyosebenza inothisi yosuku olulodwa.
Uma kwenzeka le SIVUMELWANO siphela engakapheli amaviki amabili uma kubalwa usuku nosuku (bheka isiGaba 3.1 ngenhla) kusukela ekuqaleni kwale SIVUMELWANO (bheka isigaba 12 ngenhla), kepha ingakapheli inyanga eyodwa siqalile le SIVUMELWANO (bheka isigaba 12 ngenhla), kuyosebenza inothisi yamaviki amabili uma kubalwa usuku nosuku.
Uma kwenzeka le SIVUMELWANO siphela eva kwenyanga eyodwa uma kubalwa usuku nosuku kusukela ekuqaleni kwale SIVUMELWANO (bheka isigaba 12 ngenhla), kuyosebenza inothisi kwenyanga eyodwa . Inqobo nje uma u-SAPS engakwazi, kwizimo ezithile ezixolelekayo, ukuthi emukele inothisi yesikhathi esifishane.
Noma yiliphi iqembu kule SIVUMELWANO lingasinqamula le SIVUMELWANO uma omunye wabo ephula ingxenye yale SIVUMELWANO: Inqobo uma lelo qembu lokuqala elishiwo lilinikezile leli elinye iqembu inothisi ebhalwe phansi maqondana nalokhu kwephula futhi lokho kwephula kuhlale kungalungisiwe kwaze kwaphela izinsuku ezinhlanu kusukela osukwini elithole ngalo inothisi leyo.
Izihloko zezigaba kule SIVUMELWANO ziyizinkomba kuphela, ngakho azisiyona ingxenye futhi azithintene nokuhunyushwa kwesigaba nganomaiyiphi indlela.
Ngaphandle uma kubonakala kunokushayisana noma kungahambisani nokuqukethwe, ubunye buzohlanganisa nobuningi kanti ubulili besilisa buhlanganisa nobesifazane, kanjalo noma kuphendukezelwe.
Le SIVUMELWANO siyisivumelwano esiphelelele phakathi KWAMAQEMBU futhi sikhansela noma yisiphi esinye isivumelwano esike saba khona phakathi KWAMAQEMBU maqondana nokuqukethwe lapha.
AMAQEMBU ayavumelana ngokuthi angeke kushintshwe, kwengezwe, noma kuvunyelwane ngokukhansela noma lutho kwakhiwe kabusha le SIVUMELWANO kukho konke noma iphuzu noma umbandela waso futhi noma kwenzeka angeke kube namphumela ekusebenzeni kwesivumelwan ngaphandle uma kubhalwa phansi futhi omabili amaqembu asayinde noma asayindelwe abawamele.
Ukuthethelelwa okwenziwe yiqembu akusho ukuthi seliyawahoxisa amalungelo alo ngaphansi kwale SIVUMELWANO, ngakho-ke, lelo qembu angeke libe nesivimbezelo sokusebenzisa amalungelo alo ngenxa yokuthi esikhathini esidlule kade lixolelile noma ngoba kukhona okuqhamukayo.
AMAQEMBU akule SIVUMELWANO ayavumelana ukuthi azokwenganyelwa amandla eNkantolo Enkulu yesiFundazwe saseTransvaal, yeNkantolo Ephakeme yaseNingizimu Afrika (noma iNkantolo Ephakeme leyo okungathi ukuhamba kwesikhathi kube yiyo esinamandla engamele iNkantolo yesifunda ePitoli), maqondana nanoma yisiphi isinyathelo noma ukubophana okungaqhamuka kule SIVUMELWANO.
Inqobo nje uma le likheli elingenhla lingashintshwa ngokubhalwe phansi linikezwe leli elinye iqembu, bese liqala ukusebenza emva kwezinsuku eziyishumi sinikeziwe isaziso: Inqobo nje uma ikheli elisha elikhethiwe yiqembu lizobe nalo lingaphansi kwendawo lapho kunokuhanjiswa khona amaphepha.
Noma yisiphi isaziso esinikeziwe maqondana nale SIVUMELWANO singahanjiswa ngesandla, noma sithunyelwe ngeposi elikhokhelwe: Inqobo nje uma noma yisiphi isaziso nomaamaphepha ahanjiswe kwiqembu maqondana nanoma yiluphi udaba noma isihloko kule SIVUMELWANO nanoma yisiphi isaziso siyothathwa njengesidlulisiwe uma sinikezwe umuntu omdala ekhelini lomthetho elikhethwe yinoma yiliphi lamaqembu futhi angeke kube nesidingo sokunikeza iqembu ngqo.
ngosuku lwesikhombisa kusukela osukwini lokuyiposa, okubala usuku lokuyiposa, uma iposwe ngokurejistiwe; futhi ngosuku ethunyelwe ngalo uma ithunyelwe ngefeksi.
Noma yisiphi isinyathelo esibopha u-SAPS, kufanele sithathwe ngokwesigaba esifanele nesisemthethweni somThetho wamaPhoyisa eNingizimu Afrika, ka 1995 (umThetho onguNombolo 68 ka 1995), noma owelama wona emthethweni.
Ukuthi, okuqukethwe YISIVUMELWANO uchazelwe kona OWENKONTILEKA.
Ukuthi, SIVUMELWANO uyavuma ukuthi uyakuqonda konke okuqukethwe YISIVUMELWANO.
U-SAPS wenza isivumelwano NOWENKONTILEKA ngokwemigomo nemibandela ebekiwe kuke sivumelwano, kanti noWENKONTILEKA uyavuma ukunikeza usizo lwakhe ngqo kuSAPS ngokwemigomo nemibandela ebekiwe kuleSIVUMELWANO, e (emveni kwalokhu ebizwa ngokuthi EMSEBENZINI): Inqobo nje uma OWENKONTILEKA engatshelwa ngu SAPS ukuthi makaye kosebenzela u-SAPS kwenye indawo, kunoma isiphi isigceme esiyisakhiwo sikaSAPS esingekho EMSEBENZINI, kube okwesikhashana.
OWENKONTILEKA, ngenxa yale SIVUMELWANO , akufanele noma abe eseba nethemba lokulindela ukuthi sizovuselelwa le SIVUMELWANO, noma nje aqashwa kunoma yisiphi isikhundla njengomqashwa kwa-SAPS.
Kuyavunyelwana phakathi kwamaQEMBU, ukuthi OWENKONTILEKA isivumelwano asenziwe naye njengomqashwa ngokwale SIVUMELWANO futhi le SIVUMELWANO asisho ukuthi kunobuhlobo bokuqashana obukhona phakathi koweNKONTILEKA no SAPS.
OWENKONTILEKA kufanele, ngaphandle kwemigomo yesigaba 1.1 ngenhla nangaphansi kwemigomo yeziGaba 5 no 9 ngezansi, anikezele u-ASPS izinsizakalo ngesikhathi ezidinga nangokwemibandela ebekwe ngu-SAPS, esikhathini esikaliwe esi , kusukela osukwini lokuqala kwale SIVUMELWANO bheka isigaba 12.
Imisebenzi ebhekene noWENKONTILEKA izohlanganisa nanoma yimiphi imisebenzi eyenziwa ngezandla eyingxenye, futhi eqondene nemisebenzi yoWENKONTILEKA.
OWENKONTILEKA uzokwenza umsebenzi wakhe (bheka iziGaba 3.1 - 3.2 ngenhla) ewenzela u-SAPS izinsuku ezinhlanu evikini: Inqobo nje, uma OWENKONTILEKA engeke asebenzela u-SAPS ngemiGqibelo nangamaSonto, noma ngamaholide omphakathi.
OWENKONTILEKA umsebenzi wakhe uzowenza ngokwesheduli exhunyelwe lapha yaba uSheduli A.
OWENKONTILEKA angeke abe nalo ilungelo lokukhokhelwa ikhefu noma izinsuku abekade engekho ngazo ngokwale SIVUMELWANO.
OWENKONTILEKA angeke abe nalo ilungelo lokuthatha ikhefu ngokwale SIVUMELWANO.
u-SAPS uzoba nomsebenzi wokunikeza OWENKONTILEKA ezokuthutha imoto ukuya nokubuya EMSEBENZINI ukuze akwazi ukugcina umsebenzi wakhe bheka iziGaba 3.1-3.2 ngenhla ngokwale SIVUMELWANO.
U-SAPS uzomholela OWENKONTILEKA ngokuba khona nangomsebenzi awenzayo, imali yenkontilela ezoba R ...- ...amarandi ngehora kuhlanganiswa ntelelaye-VAT: Inqobo nje uma u-SAPS kungathi ekuhambeni kwesikhathi ngokuzikhethela kwakhe abuye ayikhuphule le mali yakhe yesivumelwano ekhokhelwa ngehora.
Lo mholo ukhokhwa kamuva zinyanga zonke nghlobo lwemali yaseNingizimu Afrika.
Le mali yenkontileka (bona isiGaba 10.1 ngezansi) imele umholo usuphelele nao zonke izinto eziyizinzuzo ezihambisana nomsebenzi woWENKONTILEKA Inqobo, lokho kubanjwa kwemali kuhambisana nomThetho othize, iyobanjwa emholweni woWENKONTILEKA.
OWENKONTILEKA uyamxolela u-SAPS maqondana nanoma yimuphi umonakalo noma ukulahlekelwa okudalwe ukulimala emzimbemi, ukulahleka kwempilo, ukulahleka noma ukulimala kwempahla noma ngabe kudalwe ngu SAPS noma omunye umuntu oseceleni noma ngabe udalwe noma kungenxa yobudedengu obube khona ngezikhathi oyilungu lika-SAPS egcina umyalelo, futhi uyamxolela u-SAPS kunoma yikuphi ukulahlekelwa, ukulimala, indleko noma inani lokukhokhwa maqondana nokuqhubekayo enkantolo okuqondene NOWENKONTILEKA nokungase kuhambisane nokufunwa imali noma ukuboshwa ngandlela thize.
Le SIVUMELWANO sizoqala ukusebenza futhi sibe yisibopho kusukela osukwini esisayinwe ngaso le SIVUMELWANO: Inqobo nje uma kwenzeka le SIVUMELWANO engasisayini kanye kanye AMAQEMBU, usuku lokugcina lokusayina kwelinye lamaqembu luyothathwa njengosuku lokuqala kokusebenza.
Le SIVUMELWANO, ngokuhambisanayo neziGaba 13.2 no 14.2 - 14.3 ngezansi, zizoqhubeka isikhathi esithize esilingene (bheka isiGaba 3.1 ngezansi), okuyoqala ngosuku okuqala ngalo ukuthi le SIVUMELWANO siqale ukusebenza (bheka isiGaba 12.1 ngezansi).
Le SIVUMELWANO singavuselelwa ngokukhetha kwe SAPS ngokuthi kubhalwe phansi ngemvume YOWENKONTILEKA kube okwesikhathi esithize esibekiwe: Inqobo nje uma u-SAPS eyokwazi ukuthi esimweni esifana naleso naye anikeze isaziso esibhaliwe kwisiGaba 13.2 ngenhla, singakapheli isikhathi sale SIVUMELWANO (bheka isiGaba 3.1 ngenhla), anikeze OWENKONTILEKA ukuthi ufuna ukusivuselela ISIVUMELWANO.
Okuqukethwe yile SIVUMELWANO kuyoba futhi iyona ngqokithi yesivumelwano, esivuselelwe ngokwesiGaba 13.2 ngenhla.
Le SIVUMELWANO, ngokuhambisanayo neziGaba 13.2 no 14.2 - 14.3 ngezansi, sizoziphelela ngokwaso ekupheleni kwesikhathi esilingene (Bheka isiGaba 3.1 ngezansi).
Uma kwenzeka le SIVUMELWANO siphela engakapheli amaviki amabili uma kubalwa usuku nosuku (bheka isiGaba 3.1 ngenhla) kusukela ekuqaleni kwale SIVUMELWANO (bheka isigaba 12 ngenhla), kuyosebenza inothisi yosuku olulodwa.
Uma kwenzeka le SIVUMELWANO siphela engakapheli amaviki amabili uma kubalwa usuku nosuku (bheka isiGaba 3.1 ngenhla) kusukela ekuqaleni kwale SIVUMELWANO (bheka isigaba 12 ngenhla), kepha ingakapheli inyanga eyodwa siqalile le SIVUMELWANO (bheka isigaba 12 ngenhla), kuyosebenza inothisi yamaviki amabili uma kubalwa usuku nosuku.
Uma kwenzeka le SIVUMELWANO siphela eva kwenyanga eyodwa uma kubalwa usuku nosuku kusukela ekuqaleni kwale SIVUMELWANO (bheka isigaba 12 ngenhla), kuyosebenza inothisi kwenyanga eyodwa . Inqobo nje uma u-SAPS engakwazi, kwizimo ezithile ezixolelekayo, ukuthi emukele inothisi yesikhathi esifishane.
Noma yiliphi iqembu kule SIVUMELWANO lingasinqamula le SIVUMELWANO uma omunye wabo ephula ingxenye yale SIVUMELWANO: Inqobo uma lelo qembu lokuqala elishiwo lilinikezile leli elinye iqembu inothisi ebhalwe phansi maqondana nalokhu kwephula futhi lokho kwephula kuhlale kungalungisiwe kwaze kwaphela izinsuku ezinhlanu kusukela osukwini elithole ngalo inothisi leyo.
Izihloko zezigaba kule SIVUMELWANO ziyizinkomba kuphela, ngakho azisiyona ingxenye futhi azithintene nokuhunyushwa kwesigaba nganomaiyiphi indlela.
Ngaphandle uma kubonakala kunokushayisana noma kungahambisani nokuqukethwe, ubunye buzohlanganisa nobuningi kanti ubulili besilisa buhlanganisa nobesifazane, kanjalo noma kuphendukezelwe.
Le SIVUMELWANO siyisivumelwano esiphelelele phakathi KWAMAQEMBU futhi sikhansela noma yisiphi esinye isivumelwano esike saba khona phakathi KWAMAQEMBU maqondana nokuqukethwe lapha.
AMAQEMBU ayavumelana ngokuthi angeke kushintshwe, kwengezwe, noma kuvunyelwane ngokukhansela noma lutho kwakhiwe kabusha le SIVUMELWANO kukho konke noma iphuzu noma umbandela waso futhi noma kwenzeka angeke kube namphumela ekusebenzeni kwesivumelwan ngaphandle uma kubhalwa phansi futhi omabili amaqembu asayinde noma asayindelwe abawamele.
Ukuthethelelwa okwenziwe yiqembu akusho ukuthi seliyawahoxisa amalungelo alo ngaphansi kwale SIVUMELWANO, ngakho-ke, lelo qembu angeke libe nesivimbezelo sokusebenzisa amalungelo alo ngenxa yokuthi esikhathini esidlule kade lixolelile noma ngoba kukhona okuqhamukayo.
AMAQEMBU akule SIVUMELWANO ayavumelana ukuthi azokwenganyelwa amandla eNkantolo Enkulu yesiFundazwe saseTransvaal, yeNkantolo Ephakeme yaseNingizimu Afrika (noma iNkantolo Ephakeme leyo okungathi ukuhamba kwesikhathi kube yiyo esinamandla engamele iNkantolo yesifunda ePitoli), maqondana nanoma yisiphi isinyathelo noma ukubophana okungaqhamuka kule SIVUMELWANO.
Inqobo nje uma le likheli elingenhla lingashintshwa ngokubhalwe phansi linikezwe leli elinye iqembu, bese liqala ukusebenza emva kwezinsuku eziyishumi sinikeziwe isaziso: Inqobo nje uma ikheli elisha elikhethiwe yiqembu lizobe nalo lingaphansi kwendawo lapho kunokuhanjiswa khona amaphepha.
Noma yisiphi isaziso esinikeziwe maqondana nale SIVUMELWANO singahanjiswa ngesandla, noma sithunyelwe ngeposi elikhokhelwe: Inqobo nje uma noma yisiphi isaziso nomaamaphepha ahanjiswe kwiqembu maqondana nanoma yiluphi udaba noma isihloko kule SIVUMELWANO nanoma yisiphi isaziso siyothathwa njengesidlulisiwe uma sinikezwe umuntu omdala ekhelini lomthetho elikhethwe yinoma yiliphi lamaqembu futhi angeke kube nesidingo sokunikeza iqembu ngqo.
ngosuku lwesikhombisa kusukela osukwini lokuyiposa, okubala usuku lokuyiposa, uma iposwe ngokurejistiwe; futhi ngosuku ethunyelwe ngalo uma ithunyelwe ngefeksi.
Noma yisiphi isinyathelo esibopha u-SAPS, kufanele sithathwe ngokwesigaba esifanele nesisemthethweni somThetho wamaPhoyisa eNingizimu Afrika, ka 1995 (umThetho onguNombolo 68 ka 1995), noma owelama wona emthethweni.
Ukuthi, okuqukethwe YISIVUMELWANO uchazelwe kona OWENKONTILEKA.
Ukuthi, SIVUMELWANO uyavuma ukuthi uyakuqonda konke okuqukethwe YISIVUMELWANO.
U-SAPS wenza isivumelwano NOWENKONTILEKA ngokwemigomo nemibandela ebekiwe kuke sivumelwano, kanti noWENKONTILEKA uyavuma ukunikeza usizo lwakhe ngqo kuSAPS ngokwemigomo nemibandela ebekiwe kuleSIVUMELWANO, e (emveni kwalokhu ebizwa ngokuthi EMSEBENZINI): Inqobo nje uma OWENKONTILEKA engatshelwa ngu SAPS ukuthi makaye kosebenzela u-SAPS kwenye indawo, kunoma isiphi isigceme esiyisakhiwo sikaSAPS esingekho EMSEBENZINI, kube okwesikhashana.
OWENKONTILEKA, ngenxa yale SIVUMELWANO , akufanele noma abe eseba nethemba lokulindela ukuthi sizovuselelwa le SIVUMELWANO, noma nje aqashwa kunoma yisiphi isikhundla njengomqashwa kwa-SAPS.
Kuyavunyelwana phakathi kwamaQEMBU, ukuthi OWENKONTILEKA isivumelwano asenziwe naye njengomqashwa ngokwale SIVUMELWANO futhi le SIVUMELWANO asisho ukuthi kunobuhlobo bokuqashana obukhona phakathi koweNKONTILEKA no SAPS.
OWENKONTILEKA kufanele, ngaphandle kwemigomo yesigaba 1.1 ngenhla nangaphansi kwemigomo yeziGaba 5 no 9 ngezansi, anikezele u-ASPS izinsizakalo ngesikhathi ezidinga nangokwemibandela ebekwe ngu-SAPS, esikhathini esikaliwe esi , kusukela osukwini lokuqala kwale SIVUMELWANO bheka isigaba 12.
Imisebenzi ebhekene noWENKONTILEKA izohlanganisa nanoma yimiphi imisebenzi eyenziwa ngezandla eyingxenye, futhi eqondene nemisebenzi yoWENKONTILEKA.
OWENKONTILEKA uzokwenza umsebenzi wakhe (bheka iziGaba 3.1 - 3.2 ngenhla) ewenzela u-SAPS izinsuku ezinhlanu evikini: Inqobo nje, uma OWENKONTILEKA engeke asebenzela u-SAPS ngemiGqibelo nangamaSonto, noma ngamaholide omphakathi.
OWENKONTILEKA umsebenzi wakhe uzowenza ngokwesheduli exhunyelwe lapha yaba uSheduli A.
OWENKONTILEKA angeke abe nalo ilungelo lokukhokhelwa ikhefu noma izinsuku abekade engekho ngazo ngokwale SIVUMELWANO.
OWENKONTILEKA angeke abe nalo ilungelo lokuthatha ikhefu ngokwale SIVUMELWANO.
u-SAPS uzoba nomsebenzi wokunikeza OWENKONTILEKA ezokuthutha imoto ukuya nokubuya EMSEBENZINI ukuze akwazi ukugcina umsebenzi wakhe bheka iziGaba 3.1-3.2 ngenhla ngokwale SIVUMELWANO.
U-SAPS uzomholela OWENKONTILEKA ngokuba khona nangomsebenzi awenzayo, imali yenkontilela ezoba R ...- ...amarandi ngehora kuhlanganiswa ntelelaye-VAT: Inqobo nje uma u-SAPS kungathi ekuhambeni kwesikhathi ngokuzikhethela kwakhe abuye ayikhuphule le mali yakhe yesivumelwano ekhokhelwa ngehora.
Lo mholo ukhokhwa kamuva zinyanga zonke nghlobo lwemali yaseNingizimu Afrika.
Le mali yenkontileka (bona isiGaba 10.1 ngezansi) imele umholo usuphelele nao zonke izinto eziyizinzuzo ezihambisana nomsebenzi woWENKONTILEKA Inqobo, lokho kubanjwa kwemali kuhambisana nomThetho othize, iyobanjwa emholweni woWENKONTILEKA.
OWENKONTILEKA uyamxolela u-SAPS maqondana nanoma yimuphi umonakalo noma ukulahlekelwa okudalwe ukulimala emzimbemi, ukulahleka kwempilo, ukulahleka noma ukulimala kwempahla noma ngabe kudalwe ngu SAPS noma omunye umuntu oseceleni noma ngabe udalwe noma kungenxa yobudedengu obube khona ngezikhathi oyilungu lika-SAPS egcina umyalelo, futhi uyamxolela u-SAPS kunoma yikuphi ukulahlekelwa, ukulimala, indleko noma inani lokukhokhwa maqondana nokuqhubekayo enkantolo okuqondene NOWENKONTILEKA nokungase kuhambisane nokufunwa imali noma ukuboshwa ngandlela thize.
Le SIVUMELWANO sizoqala ukusebenza futhi sibe yisibopho kusukela osukwini esisayinwe ngaso le SIVUMELWANO: Inqobo nje uma kwenzeka le SIVUMELWANO engasisayini kanye kanye AMAQEMBU, usuku lokugcina lokusayina kwelinye lamaqembu luyothathwa njengosuku lokuqala kokusebenza.
Le SIVUMELWANO, ngokuhambisanayo neziGaba 13.2 no 14.2 - 14.3 ngezansi, zizoqhubeka isikhathi esithize esilingene (bheka isiGaba 3.1 ngezansi), okuyoqala ngosuku okuqala ngalo ukuthi le SIVUMELWANO siqale ukusebenza (bheka isiGaba 12.1 ngezansi).
Le SIVUMELWANO singavuselelwa ngokukhetha kwe SAPS ngokuthi kubhalwe phansi ngemvume YOWENKONTILEKA kube okwesikhathi esithize esibekiwe: Inqobo nje uma u-SAPS eyokwazi ukuthi esimweni esifana naleso naye anikeze isaziso esibhaliwe kwisiGaba 13.2 ngenhla, singakapheli isikhathi sale SIVUMELWANO (bheka isiGaba 3.1 ngenhla), anikeze OWENKONTILEKA ukuthi ufuna ukusivuselela ISIVUMELWANO.
Okuqukethwe yile SIVUMELWANO kuyoba futhi iyona ngqokithi yesivumelwano, esivuselelwe ngokwesiGaba 13.2 ngenhla.
Le SIVUMELWANO, ngokuhambisanayo neziGaba 13.2 no 14.2 - 14.3 ngezansi, sizoziphelela ngokwaso ekupheleni kwesikhathi esilingene (Bheka isiGaba 3.1 ngezansi).
Uma kwenzeka le SIVUMELWANO siphela engakapheli amaviki amabili uma kubalwa usuku nosuku (bheka isiGaba 3.1 ngenhla) kusukela ekuqaleni kwale SIVUMELWANO (bheka isigaba 12 ngenhla), kuyosebenza inothisi yosuku olulodwa.
Uma kwenzeka le SIVUMELWANO siphela engakapheli amaviki amabili uma kubalwa usuku nosuku (bheka isiGaba 3.1 ngenhla) kusukela ekuqaleni kwale SIVUMELWANO (bheka isigaba 12 ngenhla), kepha ingakapheli inyanga eyodwa siqalile le SIVUMELWANO (bheka isigaba 12 ngenhla), kuyosebenza inothisi yamaviki amabili uma kubalwa usuku nosuku.
Uma kwenzeka le SIVUMELWANO siphela eva kwenyanga eyodwa uma kubalwa usuku nosuku kusukela ekuqaleni kwale SIVUMELWANO (bheka isigaba 12 ngenhla), kuyosebenza inothisi kwenyanga eyodwa . Inqobo nje uma u-SAPS engakwazi, kwizimo ezithile ezixolelekayo, ukuthi emukele inothisi yesikhathi esifishane.
Noma yiliphi iqembu kule SIVUMELWANO lingasinqamula le SIVUMELWANO uma omunye wabo ephula ingxenye yale SIVUMELWANO: Inqobo uma lelo qembu lokuqala elishiwo lilinikezile leli elinye iqembu inothisi ebhalwe phansi maqondana nalokhu kwephula futhi lokho kwephula kuhlale kungalungisiwe kwaze kwaphela izinsuku ezinhlanu kusukela osukwini elithole ngalo inothisi leyo.
Izihloko zezigaba kule SIVUMELWANO ziyizinkomba kuphela, ngakho azisiyona ingxenye futhi azithintene nokuhunyushwa kwesigaba nganomaiyiphi indlela.
Ngaphandle uma kubonakala kunokushayisana noma kungahambisani nokuqukethwe, ubunye buzohlanganisa nobuningi kanti ubulili besilisa buhlanganisa nobesifazane, kanjalo noma kuphendukezelwe.
Le SIVUMELWANO siyisivumelwano esiphelelele phakathi KWAMAQEMBU futhi sikhansela noma yisiphi esinye isivumelwano esike saba khona phakathi KWAMAQEMBU maqondana nokuqukethwe lapha.
AMAQEMBU ayavumelana ngokuthi angeke kushintshwe, kwengezwe, noma kuvunyelwane ngokukhansela noma lutho kwakhiwe kabusha le SIVUMELWANO kukho konke noma iphuzu noma umbandela waso futhi noma kwenzeka angeke kube namphumela ekusebenzeni kwesivumelwan ngaphandle uma kubhalwa phansi futhi omabili amaqembu asayinde noma asayindelwe abawamele.
Ukuthethelelwa okwenziwe yiqembu akusho ukuthi seliyawahoxisa amalungelo alo ngaphansi kwale SIVUMELWANO, ngakho-ke, lelo qembu angeke libe nesivimbezelo sokusebenzisa amalungelo alo ngenxa yokuthi esikhathini esidlule kade lixolelile noma ngoba kukhona okuqhamukayo.
AMAQEMBU akule SIVUMELWANO ayavumelana ukuthi azokwenganyelwa amandla eNkantolo Enkulu yesiFundazwe saseTransvaal, yeNkantolo Ephakeme yaseNingizimu Afrika (noma iNkantolo Ephakeme leyo okungathi ukuhamba kwesikhathi kube yiyo esinamandla engamele iNkantolo yesifunda ePitoli), maqondana nanoma yisiphi isinyathelo noma ukubophana okungaqhamuka kule SIVUMELWANO.
Inqobo nje uma le likheli elingenhla lingashintshwa ngokubhalwe phansi linikezwe leli elinye iqembu, bese liqala ukusebenza emva kwezinsuku eziyishumi sinikeziwe isaziso: Inqobo nje uma ikheli elisha elikhethiwe yiqembu lizobe nalo lingaphansi kwendawo lapho kunokuhanjiswa khona amaphepha.
Noma yisiphi isaziso esinikeziwe maqondana nale SIVUMELWANO singahanjiswa ngesandla, noma sithunyelwe ngeposi elikhokhelwe: Inqobo nje uma noma yisiphi isaziso nomaamaphepha ahanjiswe kwiqembu maqondana nanoma yiluphi udaba noma isihloko kule SIVUMELWANO nanoma yisiphi isaziso siyothathwa njengesidlulisiwe uma sinikezwe umuntu omdala ekhelini lomthetho elikhethwe yinoma yiliphi lamaqembu futhi angeke kube nesidingo sokunikeza iqembu ngqo.
ngosuku lwesikhombisa kusukela osukwini lokuyiposa, okubala usuku lokuyiposa, uma iposwe ngokurejistiwe; futhi ngosuku ethunyelwe ngalo uma ithunyelwe ngefeksi.
Noma yisiphi isinyathelo esibopha u-SAPS, kufanele sithathwe ngokwesigaba esifanele nesisemthethweni somThetho wamaPhoyisa eNingizimu Afrika, ka 1995 (umThetho onguNombolo 68 ka 1995), noma owelama wona emthethweni.
Ukuthi, okuqukethwe YISIVUMELWANO uchazelwe kona OWENKONTILEKA.
Ukuthi, SIVUMELWANO uyavuma ukuthi uyakuqonda konke okuqukethwe YISIVUMELWANO.
<fn>zul_Article_National Language Services_IMEMORANDAMU YEZINHLOSO ZOMTHETHO KAZWELONKE WEZEMPILO (2003).txt</fn>
UMthetho-sivivinywa uhlose ukuba usungule uhlaka lokushaywa kwemithetho kanye nokulawula okuzoqondana nomkhakha wezempilo eNingizimu Afrika yonkana. Ukuze izinsizakalo zezempilo kubhekanwe nazo ngempumelelo, uMthetho-sivivinywa ufuna ukuba kube khona ukulingana ekwethulweni kwezinsizakalo ngokusungula izinqubo namazinga, izinhlaka kanye nezinqubo-migomo zikazwelonke.
ISahluko 1 siqukethe imithetho ephathelene nezinhloso zoMthetho-sivivinywa, isibopho somnyango wezempilo kanye nelungelo lokuthola usizo lokwelashwa mahhala. Sidingida ukusetshenziswa nokuhunyushwa komqondo womthetho-sivivinywa. Kuhloswe ukuthi uMthetho-sivivinywa lona usetshenziswe ezingeni likazwelonke futhi wengame eminye imithetho ephathelene nezempilo ngokwesigaba 146 soMthetho-Sisekelo, uma kungahle kuqhamuke isimo sokushayisana phakathi koMthetho-sivivinywa kanye neminye imithetho yezempilo. Okuyizona zinhloso zangempela zoMthetho-sivivinywa ukufezekisa isibopho sikaHulumeni ngokoMthetho-Sisekelo ngokumalungana namalungelo aphathelene nezinsizakalo zokunakekelwa ngokwezempilo, kanye nokusungula uhlelo lukazwelonke lwezempilo oluqondene nabanikeza usizo lwezempilo bakahulumeni kanye nabazimele kanye noluzonikeza izakhamuzi zaseRiphabhuliki usizo lwezempilo oluseqophelweni eliphezulu kangangokungathengwa yimali ekhona. Lesisahluko sizama ukweneka isibopho sikaNgqongqoshe wezeMpilo (uNgqongqoshe) sihlukaniswe nalezo zeminyango kuzwelonke nasezifundeni kanye nezomasipala. LesiSahluko sibuye sizame ukunikeza uNgqongqoshe amandla okushaya imithetho-migomo ehambisana nokuhlinzekwa kosizo lwezempilo lwamahhala kuzigaba ezithize zabantu.
ISahluko 2 sona siqukethe imithetho ephathelene namalungelo nemisebenzi yalabo abasebenzisa izinhlelo ezihlinzeka usizo lokunakekelwa kwezempilo. Amalungelo abasebenzisi mayelana nolwazi ngezinsizakalo zezempilo, izinsizakalo zokwelashwa eziphuthumayo, kanjalo nokubamba iqhaza ekuthathweni kwezinqumo ezimalungana nempilo yabo kanye nokwelashwa kwabo kuyaziswa, kanjalo nelungelo lomsebenzisi lokunikezwa ulwazi oluphathelene nempilo yakhe kanye nokwelashwa kwakhe. Kubuye kubhekelwe nokukhishwa kwemibiko yokuthi umuntu usephumile ngaphansi kohlelo lokwelashwa kanye nokunikezwa kwemvume eyazisekile. Kukhona imithetho ebhekela ukulawulwa kokwelashwa ngokwezinhloso zocwaningo kanye nokugcinwa kwamarekhodi yizikhungo zezempilo. Lesisahluko sibuye sibhekele ukwethulwa kwezikhalazo zabasebenzisi kanye nabanye abantu eziphathelene nezikhungo zezempilo kanye nokulindeleke kubasebenzisi ngempilo yabo, ukusebenzisa kwabo izikhungo zezempilo kanye nobudlelwano babo nabahlinzeka usizo lokunakekelwa kwezempilo.
ISahluko 3 siqukethe imithetho ephathelene noMnyango kaZwelonke wezeMpilo. Sibhekela ukusungulwa koMkhandlu kaZwelonke wezeMpilo lapho kuzohlanganyela khona uNgqongqoshe kanye namalungu esiGungu esiPhakeme sezeMpilo (okungoNgqongqoshe bezifunda), nekhansela likamasipala elimele uhulumeni wasekhaya, noyinhloko yoMnyango wezeMpilo kuMbutho wezeMpi waseNingizimu Afrika (SAMHS) kanye nezinye iziphathi-mandla eminyangweni yezempilo kuzwelonke nasezifundazweni. LesiSahluko sinohla lwemisebenzi namandla oMkhandlu kaZwelonke wezeMpilo, okufanele isebenze ukweluleka uNgqongqoshe. LesiSahluko sibuye sisungule iKomidi likaZwelonke lokweLuleka kwezeMpilo. Amalungu aleliKomidi yizinhloko zeminyango yezempilo kuzwelonke nasezifundazweni, yilowo oyinhloko yoMnyango wezeMpilo kuMbutho wezeMpi waseNingizimu Afrika (SAMHS) kanye nabamele ohulumeni basekhaya. LesiSahluko sibuye sigunyaze uMqondisi-Jikelele woMnyango kaZwelonke wezeMpilo ukuba akhe amasu kazwelonke ezempilo. Kubuye kwabhekelwa nokusungulwa kwesiGcawu sikaZwelonke sokuBonisana ngezeMpilo esizokusebenza ukuhlanganisa izinhlaka ezehluka-hlukene kwezempilo ezingeni likazwelonke.
ISahluko 4 siqukethe imithetho ephathelene neMinyango yezeMpilo yeziFundazwe. LesiSahluko sibeka isibopho phezu kwaleminyango ukuba yenze ngokuhambisana nenqubo-mgomo kazwelonke yezempilo ngaphansi kwezimo ezithize. Kubhekelwe ukusungulwa kwemikhandlu yezempilo ezifundeni ezimisebenzi yayo iyisibuko saleyo yoMkhandlu kazwelonke, kodwa ke yona ibe izokwenziwa ezingeni lasezifundazweni. Kuzokusungulwa amaKomidi eziFundazwe okweLuleka kwezeMpilo kanti azokwenza imisebenzi efanayo naleyo oMkhandlu kaZwelonke, kodwa ibe yenziwa ezingeni lezifundazwe. Lesi Sahluko sibuye sigunyaze ukwakhiwa kwamasu ezempilo kuzifundazwe bese ethulwa kuMqondisi-Jikelele. Kubuye kwabhekelwa ukuba oNgqogqoshe bezifunda basungule iziGcawu zeziFundazwe zokuBonisana ngezeMpilo ukuze kwabelwane ngolwazi futhi kuxhunyanwe ngezindaba eziphathelene nezempilo kulabo abangababambi-qhaza abehluka-hlukene.
ISahluko 5 sisungula uhlelo lwezempilo lwezifunda eRiphabhuliki, lokhu kwenziwa ngokulandela izimiso-mgomo ezithize. Sibuye sibhekele ukuklanywa kwezifunda zezempilo, lokho kwenziwa ngokucabangela imingcele ebekiwe ezindaweni zomasipala kanye nokwenganyelwa nokuphathwa kwezempilo. Sidingida ukwethulwa kwezinsizakalo zezempilo komasipala kanti sigunyaza ukwethulwa nokuhlelwa kwamasu ezifunda ezempilo. Sibuye sibhekele amalungiselelo esikhashana aphathelene nezinsizakalo ezempilo komasipala.
ISahluko 6 siqukethe imithetho ephathelene nezikhungo zezempilo. Lemithetho yengamele ukwehlukaniswa ngezinhlobo, ukusungulwa kanye nokusebenza kwezikhungo zezempilo futhi siqukethe imithetho eyengamele izitifiketi zesidingo. NgokwalesiSahluko, akuzukwenzeka ukuthi noma ubani asungule, akhe, aguqule kumbe athole isikhungo sezempilo kumbe ihhovisi lezempilo ngaphandle kwesitifiketi sesidingo. Kubhekelwe ukufezekiswa, izimvume kanye nezixazululo mayelana nokuhambisana nezimo ezibekiwe ngezitifiketi zesidingo, kanye nezimo ezithize ezihambisana nokuhlinzekwa kwezinsizakalo zezempilo ezikhungweni zikahulumeni, lokho kunikeza uNgqongqoshe amandla okunquma ngalezo zimo. Kubuye kubhekelwe nokuqokwa kwamabhodi asezibhedlela nguNgqongqoshe nawoNgqongqoshe bezifundazwe (oMEC). Ukwethulwa kwezinsizakalo zezempilo ezikhungweni ezingesizona ezempilo, njengasezikoleni nakwezinye izikhungo zomphakathi, kuyadingidwa kulesiSahluko. UNgqongqoshe unikezwe amandla okunquma ngokwelapha kwezinyanga nabanye abelaphi bendabuko kanye nokwenzeka ezizindeni zendabuko zokukhuliswa kwabafana. Imithetho eyengamele ubudlelwano phakathi kwezikhungo zikahulumeni zezempilo kanye nezizimele, iqukethwe kulesi Sahluko. Izikhungo ezizimele zinesibopho sokuthatha umshwalense wokuvikela abasebenzisi kumonakalo othize ongase ube khona.
ISahluko 7 siqukethe imithetho ephathelene nokuhlelelwa kwemithombo yabasebenzi kanye nezikhungo zezempilo ezixube ukuqeqeshwa kwabasebenzi bezempilo. Ziningi ke izibopho ezibekwe phezu koMkhandlu kaZwelonke wezeMpilo mayelana nokuhlinzekwa nokuhlelelwa kwemithombo yabasebenzi, kanti kunemithetho ebhekele ukwakhiwa kemihlahla-ndlela yokusatshalaliswa okufanelekile kwabahlinzeki bonakekelo lwezempilo kuzifundazwe. IsiGcawu semiKhandlu eseMthethweni soNgoti bezeMpilo sisungulelwe ukuthi sibhekane nezindaba zawongoti bonke bezempilo kumikhandlu eyehluka-hlukene. UNgqonqgoshe unikezwe amandla okusungula izikhungo zezempilo ezibuye ziqeqeshe abasebenzi bezempilo ngokubambisana noNgqongqoshe wezeMfundo.
ISahluko 8 siqukethe imithetho ephathelene nokulawulwa kokusetshenziswa kwezicubu, igazi, imikhiqizo yegazi, namagamethi kubantu. Kusungulwa uhlelo olulodwa lukazwelonke lokuthekela ngegazi. UNgqongqoshe unakho ukuqoka izikhungo ezithize ezigunyaziwe ngezinhloso ezithize, lokho kumbandakanya ukusetshenziswa nokuhlinzekwa kwezidumbu zabantu, izicubu nemikhiqizo yegazi, futhi angabeka imigomo ethize ngokususwa nokusetshenziswa kwezitho nezicubu, igazi namagamethi kubantu abaphilayo. iSahluko sibuye sibe nemithetho evimbela ukusetshenziswa kwamagamethi namazayigothi ngokofuzo kanye nokwakhiwa-sakudala komuntu ofana nomunye ngezicubu zakhe. Sibuye futhi silawule ukucwaninga ngamaseli ayizakhamuntu futhi kubekwe nezijeziso zokwephulwa kwemithetho eqondene nalokhu. Kukhona izimfuno ezithize ezibaluliwe ezimalungana nokufakelwa kwezicubu, futhi kulawulwa nokususwa kwezicubu negazi nemikhiqizo yegazi kanjalo nokuphathwa kwegazi nemikhiqizo yalo. Udaba lokukhokhelwa kokungeniswa kwemikhiqizo ezweni, ukutholakala kumbe ukuhlinzeka ngezicubu, igazi, imikhiqizo yalo kumbe amagamethi kuyadingidwa kulesi Sahluko. Kunemithetho ebhekele ukulawula ukunikela nokusetshenziswa kwezitho zomzimba wabaphilayo nabangasekho, kanye nokunikezelwa kwalezo zitho nemikhiqizo kubantu nakuzikhungo ezithize. Kulawulwa nendlela okusetshenziswa ngayo izidumbu okunikelwe ngazo, izicubu, igazi nemikhiqizo yalo kumbe amagamethi, kanjalo nokuhlolwa kwezidumbu zabangasekho nokususwa kwezicubu ngesikhathi kuhlolwa lezo zidumbu.
ISahluko 9 siqukethe imithetho ephathelene nokuqapha kwezempilo, ucwaningo kanye nokwaziseka. UNgqongqoshe kulindeleke ukuba asungule iKomidi likaZwelonke lezokuCwaninga lezeMpilo emveni kokuxoxisana noMkhandlu kaZwelonke wezeMpilo. Imisebenzi yaleliKomidi kanye nakho konke okufanele kucutshungulwe yilo uma lizokunquma ngobumqoka bocwaningo lwezempilo ilotshiwe kulesi Sahluko. Indlela okungenziwa ngayo ucwaningo ngabantu nayo ibaluliwe kulesi Sahluko. iSahluko sifuna ukusungula uMkhandlu kaZwelonke woCwaningo obhekele ukuziPhatha kanye nokuhlinzeka imithetho ezokwengamela ukusungulwa nokubhaliswa kwamakomidi okuziphatha emkhakheni wezempilo. Kubhekelwe nokudidiyelwa kohlelo lukazwelonke lokwazisa ngezempilo kanti kuhlinzekelwe nemisebenzi yawomasipala nohulumeni bezifunda malungana nalolu hlelo.
ISahluko 10 siqukethe imithetho ephathelene nabasebenzi bezempilo kanye nezinqubo zokuhambisana nalemithetho. Kusungulwa ihhovisi lokuhlola izikhungo zezempilo futhi kunemithetho ebhekele ukuthi uMqondisi-Jikele asungule iHhovisi lokuhambisana namaZinga abekiwe. UNgqongqoshe kanye nawoNgqongqoshe beziFundazwe (oMEC) banikezwe amandla okuqasha abasebenzi bezempilo. Kukhona uhlelo olubekiwe oluyinkambiso eyejwayelekile lokuhlola olwakhelwe abasebenzi bezempilo kanti kunemithetho ebhekela ukuhlolwa kwendawo nempilo yayo. Abasebenzi bezempilo babuye banikezwe amandla okungena futhi bahlole izakhiwo, kanti ngesinye isikhathi banikezwa igunya kuhlola ngaphandle kwencwadi egunyazayo. Kubhekelwe ukunikezwa kwezaziso zokuhambisana nezimfuno abasebenzi bezempilo.
ISahluko 11 sinikeza uNgqongqoshe amandla okwenza imithetho-mgomo ephathelene nokuningi kwezempilo. UNgqongqoshe unesibopho sokushicilela imithetho-mgomo ehlongozwayo kuGazethi likaHulumeni ukuze kuphawulwe ngayo.
ISahluko 12 sinikeza uNgqongqoshe amandla okuqoka amakomidi elulekayo ukuze kufezekiswe izinjongo zoMthetho. Sibhekela ukunikezwa kwemisebenzi ethize nguNgqongqoshe kanye nokudluliswa kwamandla athize nguye uNgqongqoshe, oNgqongqoshe baseziFundazweni, uMqondisi-Jikelele, kanye nezinhloko zeminyango yezempilo ezifundazweni. Sibuye sibhekele ukuchithwa kwemithetho ethize futhi siqukethe namalungiselelo esikhashana azokusiza ukuba kube lula ukudlulela esigabeni esiphakathi komthetho osasebenzayo kanye noMthetho ongeniswayo.
UMthetho-sivivinywa uphakamisa ukwakhiwa kwamakomidi namahhovisi ehluka-hlukene. Lezi zinhlaka zakhiwa emazingeni kazwelonke, ezifundazwe ezifundeni kumbe omasipala. Esikhathini esiningi ke ngokoMthetho-sivinywa, akuzuqashwa basebenzi abasha; uhlelo luzokujikwa nje ngendlela yokuthi lukwazi ukwenelisa izidingo zoMthetho-Sisekelo njengalo kushiwo kuMthetho-sivivinywa. Kungahle kube khona isidingo sokususwa kwabasebenzi lapho besebenza khona, njengokuthi nje basuswe kuhulumeni wesifunda bayiswe komasipala ukuze kwenziwe izinguquko ezifanelekile ohlelweni, kanti uMnyango kaZwelonke wezeMpilo kufanele wakhe amaziko amasha futhi uqinise lawo avele ekhona.
Ukhona umthelela ngasohlangothini lwezimali ngoba uMthetho-sivinywa wakha izinhlaka ebezingekho phambilini. Kwenye inkathi, izinhlaka ezakhiwa uMthetho-sivivinywa zikhona kodwa zibizwa ngamanye amagama. UMthetho-sivivinywa ubhekela ukuthi kube khona izinsizakalo ezithize zezempilo ezingase zihlinzekwe mahhala ezikhungweni zezempilo zikahulumeni. UNgqongqoshe uzonquma ke ngezimo okungakhishwa ngaphansi kwazo izinsizakalo zamahhala. Imithelela yemali ke izohambisana nezidingo okufanele zeneliswe yilowo nayilowo muntu ongahle emukele usizo lwezempilo ngaphambi kokuba aluthole usizo lolo mahhala. UMthetho-sivivinywa ubuye uhlinzekele ukugodlwa kwemali yizikhungo zezempilo kanye nokuthelisa iziguli ngemali efanayo ngaphansi kwezimo ezithize ukuze kugwenywe ukungalingani ekufinyeleleni kuzidingo ezifundazweni.
Imithetho yezempilo kuzifundazwe kufanele ibuyekezwe ukuze ihambisane noMthetho-sivivinywa lapho uMthehto-sivivinywa wengama leyo mithetho ngokoMthetho-Sisekelo. IziFundazwe zidingeka ukuba zenze okuthize ngokoMthetho-sivivinywa njengalo kubaluliwe kuparagrafu 1 ngenhla.
UMthetho-sivivinywa washicilelwa wakhishelwa ukuthi umphakathi uphawule ngawo isikhathi esiyizinyanga ezintathu kusukela ngoNovember ka 2001. UMnyango kaZwelonke weMpilo usufakane imilomo neminye iminyango kazwelonke, nabo bonke oNgqongqoshe basezifundazweni, nezinhloko zeminyango yezempilo ezifundazweni, kanye nezinhlangano zawongoti bezempilo, kanye nezinhlangano ezingesizona izinhlaka zikahulumeni. Maningi amaqembu anentshisekelo kanye nababambi-qhaza abaphawula ngaleso sikhathi okwakushicilelwe ngaso uMthetho-sivivinywa kanti iziphawulo lezo zemukelwa zacutshungulwa uMnyango wezeMpilo kaZwelonke njengokufanelekile.
AbeLuleki bezoMthetho boMbuso kanye noMnyango wezeMpilo banombono wokuthi uMthetho-sivivinywa kufanele kubhekanwe nawo ngokwenkambiso yasePhalamende eyasungulwa ngesigaba 76 kumbe soMthetho-Sisekelo, njengalo ungena ngaphansi kwezinhlangothi ezimbili zokusebenza ezibhalwe ohlwini olukuSheduli 4 loMthetho-Sisekelo, okuthiwa "Izinsizakalo zezeMpilo" kanye "neziNsizakalo zezeMpilo koMasipala".
<fn>zul_Article_National Language Services_IMIBUZO NEZIMPENDULO NGOKWETHULWA KWAMAFUTHA EZIMOTO AHLANZEKILE.txt</fn>
Uphetholo udinga isithako esibizwa nge-octane ukuvikela injini ukuba ingenzi umsindo noma ishayeke. Ukushayeka kwenjini kwenziwa ukunquma okungavimbeleki kwegxube yomoya namafutha okugcineka emgudwini okungalimaza injini. Isithako i- octane esikhona kumafutha siyisikalo esivimbela injini ukuthi ingashayeki - uma izinga lesikalo liphezulu, mancane amathuba okuthi amafutha adale ukushayeka. Ukungezelela ngezithako zomthofu kuphetholo kwayiyona ndlela eyayingambi eqolo enaduli noma yokwelekelela isikalo se-octane.
Umthofu ubusetshenziswa kakhulu njengesengezelelo kuphetholo kusukela ngeminyaka yawo 1920. Kodwa-ke, uphetholo ngeze wasetshenziswa izimoto ezifakwe isithako sokuguqula ukuze sinciphise intuthu ephuma ku-ekzozo, ngoba umthofu uyashesha ukwenza lesi sithako singabe sisasebenza unomphela. Lokhu, kanye nokutholakala kokuthi umthofu okhishwa yi-ekzozo kungathikameza impilo yabantu, kuholele ekutheni ukhishwe kancane kancane, kuqale iMelika eseNyakatho kwalandela I-Europe kwase kuya ngokwanda kwalandela amanye amazwe emhlabeni.
Kusukela ngaluphi usuku lapho uphetholo onomthofu ungeke usatholakala eNingizimu Afrika?
UHulumeni usemise ukuthi kuzakuba nezinhlobo ezintathu zesithako se-actane kuphetholo ongaxutshiwe nomthofu (ULP) ezizovumeleka eNingizimu Afrika (kuzo zombili izindawo ezingudle ugu naphakathi nezwe) ngemuva komhlaka 1 kuMasingana (January) 2006, okuyilezi 91, 93 kanye ne- 95 iNombolo yoCwaningo nge-Octane (RON). Ukudingeka kwalezi zinhlobo yikhona okuzokhombisa ukuthi yiyona yiphi inhlobo edingeka ezingxenyeni ezahlukene zezwe. Abanezimoto kufanele balindele ukuthi ngeke bathole zonke izinhlobo kuzo zonke izindawo, kodwa bangakulindela ukuthi bazothola inhlobo ahambisana noma elungele izimoto zabo noma ikuphi lapho beya khona eNingizimu Afrika.
Zonke izimboni zokuhluza amafutha ezimoto zaseNingizimu Afrika sezitshale imali noma zitshala imali ukwengezelela izinto zokusebenza noma ubuchwepheshe obuphambili ukuze zikwazi ukukhiqiza izithako ze-actane ngobuningi. Isithako se-actane sidingeka kakhulu kunomkhiqizo okhishwa izimboni ezihluzayo zendawo kuyothengwa izithako zokuvutshelwa kwe-octane ephezulu noma i-octane kaphetholo ukuze kuqinisekiswe ukuthi kwaneliswa ukudingeka kwayo.
Azomiswa kanjani amanani ezinhlobo ezahlukene zophetholo?
Amanani alawulwayo azomisiwe ngokusebenzisa indlela efanayo nalena esetshenziswayo njengamanje. Lokhu kusho ukuthi amanani amisiwe ezinhlobo ezingaxutshiwe nomthofu ezikhona njengamanje (isithako se-octane 95 ngasogwini ne 93 phakathi nezwe) zizoqhubeka njengoba zinjalo. Amanani ezinhlobo ezixutshwe nomthofu azofana namanani kaphetholo ongaxutshwanga nomthofu wesithako se-octane esifanayo.
Ezindaweni eziphakathi nezwe lapho uhlobo lwe- 95 engaxutshiwe luzobe luqala ukutholakala kuzokhokhiswa imali noma "intela yokubhekana nokudingeka" okuzokwenza inani likhuphuke phakathi kwayo ne- 93, kuyoqala kuhlukane ngo-10c ilitha ngalinye. Isizathu salokhu ukuthi izimoto eziningi phakathi nezwe zanelisekile ngamafutha e- 93 enesithako se-octane okuyisona esiphezulu, eqinisweni yisona kuphela esikhona. Amafutha anesithako se-octane 95 enziwa atholakale phakathi nezwe ukuze kwaneliswe izimoto ezinobuchwepheshe besikhathi samanje eseziqalisiwe ezimbonini zezimoto. Ngoba abanini zimoto sebezokwazi ukuzikhethela phakathi kwezinhlobo ukuze kuvikelwe ukusetshenziswa budedengu besithako se- octane, kufiswa ukuthi kube yilabo abadinga i-95 enesithako se-octane abazosebenzisa yona, - intela ezokhokhwa phakathi nezwe yenzelwe ukuba iqwashiwe abaninizimoto ukuba bacabangisise ngabakukhethayo. Ngasogwini lapho kuzodingeka kakhulu amafutha anesithako se -octane esiphezulu noma esiningi (ngokujwayelekile ubuduze nogu busho ukudingeka kwesithako se-octane kakhulu ezimotweni) kanti i- 95 octane enesithako se-octane esingaxutshiwe yiyona nhlobo ekhona njengamanje engaxutshiwe, ngeke kube khona intela eyengeziwe kuloluhlobo.
Ngizokwazi kanjani ukuthi yilona luphi uhlobo lukaphetholo olulungele imoto yami?
Kwakhiwa isizinda solwazi esizokhombisa ncishe zonke izinhlobo ezikhona njengamanje emigwaqeni yethu. Lokhu kuzotholakala yonke indawo kumbandakanywa nesizinda solwazi se- National Association of Automotive Manufacturers (ikheli le-NAAMSA - www.naamsa.co.za) kanye ne-South African Petroleum Industry Association (ikheli le- SAPIA - www.sapia.co.za) . Kulolo nalolo hlobo kuzokhonjiswa uhlobo lwamafutha oluqondene ezindaweni ezigudle ugu neziphakathi nezwe ngokwehlukana (ngumakhi ukuze isebenze ngokuphelele) nokuthi yiziphi ezinye izinhlobo ezingahambisana (lezo ezingenza imoto isebenze ngokwanelisayo ngaphandle kokonakalisa injini nakuba ingeke isebenze ngamandla aphelele kwezinye izimoto). Abaninizimoto bangazikhethela ukusebenzisa noma iluphi uhlobo olukhonjisiwe njengoluncomekayo noma olulungele imoto. Abaninizimoto kufanele bakhumbule ukuthi indlela abashayela ngayo ingaba nomthelela ekutheni yiluphi uhlobo lwesithako se-octane abaluthola luhambisana kahle hle nezidingo zabo . Kuyakuba nomhlahlandlela okhombisa amafutha alungele ukusetshenziswa kulesi sizinda solwazi kanye nakuzo zonke izindawo zokuthela amafutha.
Izinhlobo ezahlukene zezimoto zidinga izithako ze-octane ezahlukene. Ukusebenzisa uphetholo onesithako se-octane esingaphezulu kwaleso esidingwa yimoto yakho akudingekile futhi kungukusebenzisa budedengu imali ikakhulukazi ngoba awuzuzi lutho ekusebenzeni kwenjini. Ukusebenzisa uphetholo onesithako se-octane esingaphansi kwalokho okudingwa yimoto kwehlisa ukusebenza kwenjini lokhu kungadala ukuthi injini ishayeke noma yonakale ngokuhamba kwesikhathi . Kufanele kwaziwe ukuthi ukudingeka kwesithako se-octane emotweni ethile kuncike kwezinye izinto, okubalwa kuzo ukusetshenziswa kanye nendlela eshayelwa ngayo imoto, izidingo zesithako se-octane zemoto enomthwalo omkhulu, izindawo eziphakeme nesimo esiklinyayo.
Kungani kungafanele ngisebenzise uhlobo lwesithako se-octane esingaphezulu kwaleso esidingwa yimoto yami?
Uphetholo onesithako se-octane esiphezulu udinga ukuhluzwa kakhulu kanti kusetshenziswa amandla amaningi uma ukhiqizwa. Uma lamandla engadliwa noma asetshenziswe ngukusebenza kahle kwemoto yakho kusho ukuthi lawo mandla amaningi afakiwe ayachitheka noma ayamosheka. Lokhu kuchitheka kuholela ekukhishweni komoya ongasasebenzi noma i-(carbon dioxide), okulimaza imvelo yethu.
Ukusetshenziswa kohlobo lwesithako se-octane esingaphezulu kwalokho okudingwa yimoto yakho kuzobiza noma kudla umninimoto kakhulu , kubiza noma kudla ize kakhulu futhi kunomthelela omubi kwimvelo. Kanti akuzukuba nazuzo ekusebenzeni nasekushayelweni kwemoto.
Ngabe uphetholo ongaxutshiwe nomthofu uzilungele izithuthuthu, imishini yokuguda utshani nezinjini zezikebhe?
Uphetholo ongaxutshiwe ngokuvamile uzilungele izithuthuthu, imishini yokuguda utshani nezinjini zezikembe ngaphandle kwezincane ezisebenzisa ubuchwepheshe bakudala. Bheka noma buza nalowo okuthengisele umshini uma unemibuzo.
Ngabe izimoto zokuqala nezimoto zakudala zingasebenzisa uphetholo ongaxutshiwe?
Ukuze ugweme izinkinga lezi zimoto kufanele ngokujwayelekile zisebenzise uphetholo oxutshiwe, nakuba ezinye zingasebenzisa uphetholo ongaxutshiwe. Uma ufisa ukusebenzisa uphetholo ongaxutshiwe, thintana nomakhi waleyo moto.
Uma ngisebenzisa uphetholo ongaxutshiwe ipayipi lemoto yami alishi libe mhlophe njengoba lalenza ngesikhathi ngisebenzisa uphetholo oxutshiwe. Ngabe lokhu kusho ukuthi injini yemoto yami isisebenza kancane?
Cha, lokhu akusho ukuthinteka kokusebenza kwenjini. Ipayipi elisha libe mhlophe uma lisebenzisa uphetholo oxutshiwe lenziwa umthofu ochithekela ku-ekzozo uma imoto idla noma kusha amafutha. Uma lokhu kususwa i-ekzozo iba mpunga noma ibe nsundu. Lokhu akusho ukuthi injini isisebenza kabi noma isiqala ukusebenzisa uwoyela.
Ngizokwazi kanjani ukuthi imoto yami ingahamba ngophetholo ungaxutshiwe?
Qala ubhekisise incwanjana yemoto. Uma ngemuva kokwenza lokho awukabi naso isiqiniseko ngokuthi imoto yakho ingawusebenzisa yini uphetholo ongaxutshiwe zama ukuthola izaluleko kumthengisi wezimoto oseduze. Ungavakashela futhi igosi ye-NAAMSA (kuleilikheli www.naamsa.co.za) kanye ne-SAPIA (www.sapia.co.za). Amalunga ezinhlangano zezimoto angashayela abaluleki bazo izicingo.
Uma imoto yakho ingasebenzisa uphetholo ongaxutshiwe ungaqala ukuwusebenzisa ngokushesha. Uma ngabe idinga ukuvikelwa kwamavalufu, kudingeka usebenzise uphetholo ongene esikhundleni sexutshiwe (LRP) ozobe utholokala, ekuqaleni. Ngenye indlela ungasebenzisa isivikela kuguga esisebhodleleni (kuyoba nemikhiqizo eyahlukene eminingi ongakhetha kuyo) nophetholo ongaxutshiwe. Nakuba kunjalo, noma uphetholo ongaxutshiwe utholakala endaweni yakho, ukuwusebenzisa kuyiyona nto engcono kakhulu ongayikhetha.
Ungazuza ini uma usebenzisa I-ULP?
Umthofu oxutshwe nophetholo kudala ukwakheka kwephoyizeni kuthikameza amaplulaki kanye ne-ekzozo. Ngakho-ke enye izunzo kubanini bezimoto yokusebenzisa uphetholo ungaxutshiwe yileyo yokuthi izindleko zokunakekela imoto ziyancipha.
Yiziphi izimoto okufanele zisebenzise I-LRP futhi kungani?
Njengokunika amandla amafutha esithako se-octane, umthofu usebenza njengamafutha okuthambisa phakathi kwezinto ezithintanayo kanye namavalufu e-ekzozo kanye namavalufu ehloko yesilida. Izinjini zezimoto ezithile ezidala zeminyaka yamashumi ayisishiyangalombili phakathi nawo zenziwa ngensimbi ethambile yamavalufu ngoba zazivikelwa nguphetholo oxutshwe nomthofu. Uma kususwa umthofu kuphetholo, lamavalufu awenziwe ngensimbi ethambile angaguga kanti ukuphela kwamavalufu kungadala ukulahleka kokucindezeleka namandla. Isimo sokusebenza esibaluleke kakhulu samavalufu isivinini esiphezulu noma umthwalo omkhulu okuholela ekukhuleni kwezinga lokushisa lamavalufu okwenza aguge kakhulu.
Isiphi Isithako esisebhodleleni okumele ngisisebenzise?
Kusukela ngenyanga kaNhlolanja (February) 2005, zonke izimoto ezihamba ngophetholo zokuthwala abantu nezohweba noma ezisetshenziselwa ibhizimisi eziqalayo eNingizimu Afrika kudingeka zibe amazinga afanele okukhipha ngakho kufanele zifakwe I- catalytic converter. Kusukela ngo-Masingana 2008, zonke izimoto zikaphetholo zonke izinhlobo noma ngabe ezikhona noma ezitsha kufanele zifakwe i-catalytic converters. Akudingekile kodwa ukuthi izimoto ezakhiwe ngaphambi kwalolusuku ziyofakwa I-catalytic converters. Izimoto ezingaphezulu kwama 70% ezimotweni ezintsha vele sezifakiwe i- catalytic converters.
Okwengeziwe okuvimbela amavalufu kulula ukukusebenzisa. Thela nje isikalo esidingekayo ethangweni lamafutha emoto ngaphambi kokuba uthele uphetholo ongaxutshiwe nomthofu.
Okwengeziwe kokuvikela amavalufu kungasetshenziswa esikhundleni sophetholo oxutshwe nomthofu ngokwanelisayo, iqobo nje uma ukhetha okwengezelwe okwenziwe ngumkhiqizi odumile okwenzelwe ukuvikela amavalufu ngqo futhi ukusebenzise ngendlela enqunyiwe noma ebhalwe ephaketheni . Qaphela ukuthi kudingekile ukuvikelwa ikakhulukazi kwezimoto ezisebenza ngezinjini ezinesivinini esiphezulu noma isimo somthwalo, njengokuthi uma zihamba emgwaqeni onguthewayeka isikhathi eside ibe idonsa inkonyane esidayo.
Ngabe ukusebenzisa okwengeziwe okuningi kokuvimbela amavalufu kunalokhu okumisiwe kungavikela kangcono injini?
Cha. Ngeke wasebenzisa okwengeziwe okuningi kunalokho okumisiwe.
Yisiphi isithako esesizofakwa kuDizili manje?
Kuzoba khona izinhlobo ezimbili zedizili njengoba kwenzeka manje. Izinga elilingene elitholakala ezweni lonke eluqukethe isithako esingama- 500 ppm (ingxenye yokuyinkulungwane) kanye nezinga eliphansi eliqukethe isithako esingama- 50 ppm.
Ngabe udizili omusha uzothikameza izindleko zokulungisa noma isikhathi ukushintshwa kukawoyela?
Abakhiqizi bezimoto bathe ukwehlisa izinga lezithako kuzovumela imoto ukuba kweluleke isikhathi sokudonsa noma ukukhipha uwoyela okuzokwenza kunciphe izindleko zokunakekela.
Ngabe ubushelelezi buyophazamiseka?
Zingakanani izindleko okukhulunywa ngazo, yingani zengezelelwa?
Izinga lesithako se-sulphur kudizili lizobiza ngaphezulu kwesithako we-sulapher esisezingeni eliphezulu esingena esikhundleni salo lokhu kuhambisana namanani othengiswa ngawo kwamanye amazwe.
<fn>zul_Article_National Language Services_IMILAYEZO EBALULEKILE.txt</fn>
Uthango oluzungeze indlu olunamasango okhiyekayo lungcono kunodonga oluphakeme ngoba uthango luyabonakalisa ngalena kwalo. Ucingo olusikayo, ucingo olunameva, amathini angenalutho noma izinsimbi kungaxhunywa othangweni ukuze kusheshe kuzwakale uma kukhona okweqayo. Khumbula ukuthi amasango makahlale ekhiyiwe.
Amasango okuphepha emnyango anezikhiye eziqinile phambi kwalowo nalowo mnyango kanjalo nasemawindini kube nezinsimbi ezivimba ukugqekeza. Amasango okuvikela emnyango makahlale njalo ekhiyiwe.
Isango lokuphepha ngaphaktahi endlini elehlukanisa indawo yokulala nezinyeizingxenye endlini lingase libe usizo olukhulu uma kungenzeka ukuthi kube khona ongenayo endlini. Kungangcono futhi uma indlela yokuxhumana lapho kunesimo esiphuthumayo ingafakwa kule ngxenye yendlu.
Izibhamu kufanele ngaso sonke isikhathi zitholakale kalula futhi uma kungenzeka, umuntu azigcine kuye emzimbeni. Qinisekisa ukuthi izikhali zihlala njalo ziseviswa nokuthi umuntu ozisebenzisayo uqeqeshekile ukuthi azisebenzise.
Umsindo wokuxwayisa/i-alamu esophahleni lwendlu enezindawo ezimbadlwana lapho lingacushwa khona endlini linokuzwakala kude kakhulu uma ezinye izindlela zokuxhumana kwenzeka ukuthi zingasebenzi. Kubalulekile ukuthi lezi zinto zihlale njalo zihlolwa ukuthi ziyasebenza yini nokuqinisekisa ukuthi zizwakala ngisho umuntu ekude kakhulu nomuzi.
Izinja namakgansi kuyasiza kakhulu ukukuqwashisa uma kukhona okushaya amanzi. Lezi zilwane zivalele endaweni eseduze nendlu ukuze izihambi ezingaziwa zingasondeli kalula kuzona.
Abantu abangaziwa endaweni, abehla benyuka kungabonakali ukuthi benzani.
izimoto ezingaziwa ezihamba emgaqweni wepulazi kwesinye isikhathi zize zizinze endaweni. Qaphela amasondo ongawazi.
Ukushintsha kwezinto kwindlela umqashwa enza ngayo izinto. Ukuthenga noma ukusebenzisa kakhulu ukudla ngasohlangothini lwabaqashwa. Ukushintsha kokuziphatha kwabaqashwa abadala emva kokuqashwa komsebenzi omusha.
Ukufa kwenja egadayo ngendlela engaqondakali.
Hlala njalo uqaphile ukuthi azikho yini izimpawu zabantu abangenile ngaphakathi endaweni abangaziwa, njengamabhodlela noma amathini angenalutho, amakesi ezinhlamvu, izinsalela zamaphepha, izinkinobho ezigqashukile, izingubo ezidabukile, amasondo ezinyawo noma izicathulo, indawo ekade ibasiwe ngoba kukhempiwe, amapitsi kanye nongqengqema lomfula, izinsalela zokudla, izinqamu zikagwayi, amabhokisi angenalutho, indle, izintambo, njalo njalo.
Ukuntshontshwa kokudla, uphethiloli, imfuyo nezinyamazane.
Abantu abangaziwa abafika endaweni yakho beza nezizathu ezizwakalayo kepha babe belokhu beqalaza ngokunganakekile.
Wasebenzise amalungelo akho njengomnikazi wepulazi. Abantu abangaziwa abangena ngaphakathi epulazini noma abavakashela abasebenzi kufanele baqale bathole imvume yakho. Xhumana namaphoyisa endawo ukuthola ukuthi yini ovumelekile ukuthi ungayenza enThethweni nanokuthi lokho ungakusebenzisa kanjani epulazini lakho.
Yakha ubuhlobo obuhle nabasebenzi.
Gcina amakhophi amapasi abo bonke abasebenzi.
Bakhuthaze bonke abasebenzi ukuthi bahlale ngokuqaphela kwezokuphepha futhi babubike bonke ubulelesi.
Bakhokhele abasebenzi bakho ngakho konke ukukuvusa nokukwazisa.
Ungavumeli muntu angene emagcekeni noma epulazini lakho ngaphandle kokuthi usubone kahle ukuthi bangobani, ikakhulukazi ebusuku.
Zonke izinto zokusebenza ezingasebenziseka njengezikhali kufanele zihlale njalo zikhiyelwe uma zingasebenzi.
Uma uphuma endlini, kwenze kube umkhuba wakho ukuwazisa umndeni wakho ukuthi uya kuphi, indela ozohamba ngayo nokuthi uzobuya nini.
Hlala ngokuluhlola njalo ucingo lwakho ukuthi luyasebenza yini. Faka ucingo endaweni okufinyeleleka kalula kuyo endlini, futhi engaqondene nendawo okungadubuleka kalula kuyo noma amawindi.
Baqaphelisise okhiye ukuze bangasikwa.
Hlala njalo unethoshi eduzane futhi kuthi lapho ulisebenzisa ungakhombisi ukuthi umi kuphi nendawo.
Qaphela ukuthi uphethiloli nempahla kungantshontshwa.
Ungahlali wenza izinto ngendlela efanayo nsuku zonke.
Iba nomkhuba wokungamane ulale lapho uqeda ukucisha ebusuku. Hlala isikhashana. Ungalali endaweni obonakalayo kuyona kumuntu ongaphandle.
Ungami emawindini lapho uvula noma uvala amakhethini. Hamba kanye nekhethini ukuze ungaveli kalula ngaphandle.
Thatha izithombe nezithupha zabo bonke abasebenzi. Noma ungeke ukwenze lutho kodwa kuyesabisa.
Ukuhlala njalo uzilolonga ikhono lokudubula epulazini (endaweni ephephile) nakho kuyasiza ukwesabisa nobesacabanga ubulelesi.
Fundisa abantwana bakho indlela efanele yokuphendula ucungo nokugwema ukukhuluma nabantu abangabazi noma ukwamukela izipho kubantu abangabazi.
Cabanga - ungatatazeli. Umoya ophansi yindlela yakho yokuqala yokuzivikela.
Hlola isimo - ngabe ukhona umuntu oseduze Memeza kakhulu?
Uyelulekwa ukuthi ungabodonsisana nomhlaseli ngaphandle uma wazi ukuthi uzokwazi ukubaleka NGALESO SIKHATHI.
Uma udonsisana ngaphandle kokucabanga, ungazibambi. Mlimaze umhlaseli. Mthene amandla ngendlela yokuzivikela kuze kube uthola usizo noma uyakwazi ukubaleka.
Uma ungakwazi ukudonsisana, qaphela omaka bokumbona. Qaphela iminyaka yakhe, ubude, umbala wezinwele, izibazi, izingubo, inkulumo nendlela enza ngayo izinto.
Zama ukushiya ubufakazi obuningi kangangoba kungenzeka lapho kwenzeke khona isehlakalo. Iminwe, amaduku, imigexo nanoma yini engasiza ukuthi ubonakale emva kwesikhathi.
Abantu abebengalimazeka sebeke baphumelela ukubaleka ngokuthi bakhulumisana ngempumelelo nabahlaseli babo (ukuzikhulumela).
<fn>zul_Article_National Language Services_IMINIKELO.txt</fn>
isimo ngale ndlela futhi angeke basebenzise isivumelwano ukwalela abantu amanelungelo anobufakazi noma abacela lokhu kufinyelela empahleni.
Abasebenzi kanye nabantu abafuna ukuthola ukufinyelela empahleni kufanele bakhombise ukuqonda isimo esibucayi esikhona njengamanje emapulazini futhi bangazizwa benecala lokuziphatha ngendlela esabisayo noma enenselele futhi angeke abeke umkhawulo ezicelweni zokuvunyelwa ukungena emapulazini kokuyovakasha okubalulekile noma okudingekayo okunengqondo.
Sithanda ukubonga lezi zikhungo ezilandelayo ngeminikelo yazo kanye nosizo lokwenza lencwajana ukuba yenzeke.
Uma umsebenzi engaphumeleli ekunqumeni isikhathi ngenxa yokuthi akakwazanga ukuthintana nomnikazi noma nomuntu ophethe umhlaba, noma ngoba isicelo sokuthola isikhathi senqatshwa, kufanele athinte inhlangano yabalimi noma inyunyana yesigodi yezolimo noma i-SAPS ukuthi imsize ngalolu daba.
Laba babandakanya abantu, labo, ngokomthetho Wokwelulwa Kokuvikeleka Kwendawo Yokuhlala, isibonelo, abanelungelo lokuvakashela abantu epulazini.
Kuphela ngamalungiselelo/ngesikhathi esibekwe ngaphambili nomnikazi wepulazi noma nomuntu ophethe umhlaba.
Isivakashi kufanele sisebenzise umgudu oshiwo ngaphambili ukuya ezindlini zabasebenzi basepulazini noma ethuneni lokhokho baso.
Kufanele kube nesivumelwano esiqinisekile ngesikhathi sokuvakasha.
Isivakashi akufanele senze noma yimiphi eminye imisebenzi ngaphandle kwaleyo esithole imvume yokuyenza.
Laba babandakanya abacwaningi, abahleli bezepolitiki, abahleli bemisebenzi, abasebenzi benkolo, njll.
Abalimi kufanele bakwenze kwenzeke ukuthi abasebenzi babo baye kuleyo mihlangano futhi, lapho kungenzeka khona, babahlinzeke ngezithuthi ezizobasa kulezo zindawo.
Ezimeni ezikhethe kakhulu lapho abantu okungafanele bavunyelwe khona ukungena epulazini bese-ke kuba kuphela ngamalungiselelo angaphambili nacace kahle nomnikazi wepulazi noma nomuntu ophethe umhlaba, futhi kuncike ezimeni ezingashiwo umnikazi wepulazi noma umuntu ophethe.
Indlela yezinhlangano zezolimo kanye nomphakathi olimayo ngobubanzi kufanele kube ngeyokubuyisela ukuvikeleka esimeni esijwayelekile.
Ngo-2002 Izinkonzo Zokuvikeleka zemukela Isivumelwano senqubo ngaphansi kwemibandela yokuthi akufanele nganoma iyiphi indlela sivimbele imisebenzi yazo esemthethweni. (*Bheka inothi ngaphansi). 1 Esikhathini esifanayo Izinkonzo Zokuvikela ziyoba nozwelo ekukhathazekeni okunencazelo komphakathi olimayo futhi uyolandela Isivumelwano Ngenqubo kangangoba kungenzeka.
Abanikazi bemihlaba bazibophezela ukusebenzisana ngokugcwele nemibutho yokuvikela ekwenzeni imisebenzi yayo.
Leli qembu libandakanya abahloli boMnyango Wezempilo, Wezasekhaya, Wezemisebenzi, Wezolimo, njll.
Ngamalungiselelo/ngesikhathi esibekwe ngaphambili kuphela nomnikazi noma nomunye umuntu ophethe umhlaba.
Uma uthola ilungelo lokungena noma ungena emhlabeni noma emagcekeni, bika ngokushesha kumnikazi noma kumuntu ophethe umhlaba.
Umsebenzi oshiwoyo kufanele aziveze kahle, achaze isimo somsebenzi wakhe bese esho futhi nokuthi ulindele ukuhlala isikhathi esingakanani kulo mhlaba.
Umsebenzi kufanele kungabi bikho msebenzi noma izinyathelo azithathayo ngaphandle kwalokhu anelungelo lomthetho lokukwenza.
a. Ukwephulwa komthetho kubantu bonke - Ukuhlasela, ukubulala, ukushisa ngomlilo, ukulimaza kabi impahla noma nanoma yikuphi ukuzama.
Kuzona zonke izimo lapho ukungena ngenkani emhlabeni kuqashiwe, kufanele kugcinwe amarekhodi kahle kwenzelwe ubufakazi.
Ngonyaka ka-2001 nangenxa yobunzima kanye nenombolo ephezulu yokuhlasela emapulazini, kanye nenombolo enkulu yabantu ababulawayo noma ngenye indlela ababulawa, i-Agri SA yenza isivumelwano ngenqubo ukwenza ngcono ukulawulwa kwabantu abahamba noma abanqamula emhlabeni wamapulazi. Okunye kwalokhu kuhlasela ngeshwa kwakwenziwa abantu ababezenza sengathi bangamalungu eZinkonzo Zokuvikela futhi begqoke namanyumfomu.
Isivumelwano Ngenqubo sasiboniswane neZinkonzo Zokuvikela (SAPS kanye ne-SANDF) kanye neZinkonzo zabo zoMthetho. Izichibiyelo ezithile zenziwa kati ngoMeyi uSherifu wenkantolo ozoqalisa ukusebenzisa imiyalelo yokususa ezindaweni. Kwezinye izimo lapho kunolwazi olwanele olukhombisa khona ukuthi uSherifu nabasebenzi bakhe izimpilo zabo zingahle zibekeke ekulimaleni, ekufeni noma kulinyazwe impahla, Imibutho Yamaphoyisa aseNingizimu Afrika izokwenza umthetho nokuyalela, kanye nomsebenzi wokuvikela.
Abangena ngokungemthetho kufanele baboshwe ngokushesha okukhulu bese belethwa ngaphambi kwenkantolo. Umnikazi noma umuntu ophethe umhlaba kufanele afake isikhalo esisemthethweni ngokushesha eMbuthweni Wamaphoyisa waseNingizimu Afrika. Uma kucacile ukuthi um/abasolwa bebehlala kulo mhlaba isikhathi eside, umnikazi kufanele elulekwe ukuthi umuntu ongene ngokungemthetho kufanele akhishwe ngomyalelo wenkantolo.
c. Ukuthi umnikazi, umuntu ohleli osemthethweni noma umuntu ophethe akanikezanga imvume; nokuthi d. Ukuthi umsolwa akanasizathu esisemthethweni sokungena emhlabeni isib.
Uma ilungu lamaphoyisa laziswa ngokuhlaselwa komhlaba endaweni enkulu, kubalulekile ukunyakaza esikhathini esifushane esinokwenzeka. Ukuhlaselwa komhlaba kaningi kumaqondana nokuhlala emhlabeni ngenkani.
Umnikazi angathola umyalelo wokubasusa osheshayo ngokwesigaba 5 soMthetho Wokuvikela Ukususwa Okungekho Emthethweni (Umthetho we-PIE).
Abasebenzi abasebenzayo bangasuswa kuphela ngokomyalelo wenkantolo Wokubiza Umhlaba (isigaba 5 se-LTA). Loyo myalelo utholwa umnikazi ngokufaka isicelo enkantolo.
Abahlali Abasemthethweni bangasuswa kuphela ngokomyalelo weMantshi noma weNkantolo ePhakeme.
b. Uthola umyalelo wenkantolo uma umhlali engaphumi emhlabeni ngesikhathi esibekiwe; kanye c. Nokusetshenziswa komyalelo wokukhishwa.
Abahlali abangekho emthethweni bangasuswa kuphela ngokomyalelo wenkantolo yemantshi noma weNkantolo Ephakeme. Lowo myalelo utholwa umnikazi ngokufaka isicelo enkantolo. Kuyicala lobugebengu futhi ukwamukela ngokuqondile noma ngokungaqondile noma ukucela inkokhelo yananoma iyiphi imali noma okunye okucatshangwa njengemali yokulungisa noma yokuhlela noma yokuvumela umuntu ukuthi ahlale emhlabeni ngaphandle kwemvume yomnikazi noma yomuntu ophethe kulowo mhlaba.
Umuntu ohlala ngokungemthetho ngumuntu ohlala emhlabeni ngaphandle kwemvume eshiwo ngumnikazi ngomlomo. Abahlali abangaphansi kuka-ESTA abasibo abahlali abangekho emthethweni. Amalungelo omhlali ongekho emthethweni avikelwe i-PIE Ukuvinjelwa Kokususwa Ngokungekho emthethweni kanye nomthetho Wokuhlala Emhlabeni Ngokungekho Emthethweni, 1998. Le ngxenye yomhlali kuzoba kakhulu yilabo abaziwa ngokuthi, ama-"squatter" abakha ezindaweni ngaphandle kwemvume. Umthetho i-PIE ingene esikhundleni soMthetho Wokuvikela Ukwakha endaweni Ngokungemthetho, 1951.
Umuntu ongenamvume yokungena umuntu ongena emhlabeni ngaphandle kwemvume yomnikazi futhi namaphoyisa angambopha. Uma umuntu ongene ngaphandle kwemvume yokungena "ehlala" emhlabeni womnikazi kufanele athathwe njengomuntu ohleli ngokungemthetho. "Ukuhlala" kusho ukuthi umuntu abenendawo yokuhlala noma wayehlala unomphelo kuleyo ndawo.
Inkantolo ethola umuntu ongene ngaphandle kwemvume enecala lokona ngokwesigaba 110 soMthetho Wokungena Ngaphandle kwemvume, ingayalela ukukhishwa ngokushesha kwalowo muntu okukhulunywa ngaye. La mandla awabandakanyi umyalelo wokususa izakhiwo.
Ngaphansi kwezimo eziningi kuyocelwa iphoyisa ukuthi libhekane "nenkinga" yomhlali uma umnikazi wendawo efaka isikhalazo Esikhungweni Sesiteshi Samaphoyisa Sezinkonzo zoMphakathi endaweni.
Iphoyisa elibhekene nesikhalazo kufanele libone ukuthi umhlali okukhalazwa ngaye, ungena ngaphansi kwezinye zalezi zingxenye ezishiwo ngenhla yini. Noma nini lapho umhlali evikelwe yi-LTA, yi-ESTA noma i-PIE, iphoyisa kufanele leluleke ofake isikhalo ukuthi abonane nommeli ukuze aqale izinqubo zokususa abantu ngokomthetho osebenzayo.
Ukususa kwabantu ngaphandle komthetho osebenzayo akukho semthethweni kanti umthetho uyawahlinzeka amacala esimeni esinje.
Umhlali umuntu ohlala emhlabeni ngemvume yomnikazi. Le mvume akufanele ize ishiwo (ngokubhalwa noma ngomlomo) kodwa inganikezwa ngokusho ngokungacacile. Isibonelo semvume eshiwoyo yilapho umhlali ehlala endaweni emva kokucela imvume yomnikazi wendawo. Isibonelo semvume engashiwo ngokucacile kuzoba yilapho umuntu ehlala khona epulazini umnikazi wepulazi enolwazi olugcwele ngalokho. Uma umnikazi engamxoshi umuntu ohleli, unikeza imvume engashiwongo ngendlela akaziphatha ngayo. Lowo mhlali kufanele ahole iholo eliphelele elingaphansi kuka-R5000-00. I-ESTA ivikela amalungelo omhlali. I-ESTA ayibavikeli abantu umhlaba abawusebenzisela izimboni, izimayini noma izinhloso zokulimela ukuhweba. I-ESTA ayisebenzi emhlabeni obizwa noma owaziwa njengamalokishi.
Isiqashi esisebenzayo umuntu ohlala epulazini futhi onelungelo lokusebenzisa ipulazi lomnikazi walo (noma omunye umhlaba okungowomnikazi) futhi, obuye, asebenzela umnikazi wepulazi (njengoba kwakwenza abazali noma ogogo nomkhulu balowo muntu). Isiqashi esisebenzayo singahlinzeka ngalokhu kusebenza ngomunye umuntu, okungukuthi ubaba uyisiqashi esisebenzayo ngokusebenzisa indodana yakhe noma indodakazi esebenzela umnikazi wepulazi. Umsebenzi wasepulazini oholayo ngomsebenzi wakhe ikakhulukazi ngemali, akakulungele ukubizwa ngomsebenzi oqashile. Abasebenzi basepulazini kufanele benze umsebenzi ngokwabo, okungenye into ebehlukanisayo kubasebenzi abaqashile. Ilungelo lokuhlala labasebenzi abaqashile kanye "nabasondelene" naye (amalungu omndeni, abasebenzi) livikelwe yi-LTA.
Ukususwa kwabantu emhlabeni wokulima kulawulwa umthetho.
Le mithetho inzima kaningi ukuyihumusha nokuyisebenzisa, futhi ihlinzekelwe ukusiza bobabili abanikazi bomhlaba kanye namaphoyisa.
Ukususwa emhlabeni kuhlala njalo kwenziwa ngokomyalelo wenkantolo, noma ngabe umuntu uyisisebenzi esiqashile esisebenzayo, umhlali (kungaba ngokungekho semthethweni noma okukhona), umsebenzi wasepulazini noma ngisho umuntu ongene ngaphandle kwemvume. (Qaphela: Ukususwa emhlabeni nokuboshwa akufanele kudidaniswe.
Ukususwa komhlali noma komuntu ongene ngaphandle kwemvume kufanele kwenziwe ngokuvumelana nemithetho esebenzayo, kungenjalo lokho kususwa kuzoba ngokungekho emthethweni. Kunezinhlobo ezahlukene zezingxenye zabahlali, njengabahlali abaqashile abasebenzayo, abahlali abasemthethweni nabangekho emthethweni, kanye nabasebenzi basepulazini. Kubalulekile ukuhlukanisa phakathi kwabahlali kanye nabangene ngaphandle kwemvume, njengoba izinqubo ezilandeliwe zehlukene kuleso naleso simo.
Umhlali osemthethweni umuntu ohlala emhlabeni ngemvume yomnikazi wohlaba.
Qaphela Lolu hlelo luyaphela uma umnikazi womhlaba qobo kunguyena ophenywa amaphoyisa, noma lapho amaphoyisa enesizathu sokucabanga ukuthi ukugcina lolu hlelo kuzolimaza uphenyo.
<fn>zul_Article_National Language Services_IMITHETHO YENKANTOLO YOMTHETHOSISEKELO.txt</fn>
Ukuthatha isinqumo: Isigaba- 3 soMthetho Osekelayo weNkantolo Yomthethosisekelo, we-1995 Umthetho No.
Ukuthatha isinqumo: Isigaba- 3 soMthetho Osekelayo weNkantolo yoMthethosisekelo, we-1995 Umthetho No.
umbiko ofungelwe' uhlanganisa ukuvuma noma ukudalula okuchazwe esigabeni -7 soMthetho Wobulungiswa boXolo Nezifungo zoKhomishana, we-1963 Umthetho No.
umtholampilo womthetho' uchaza isikhungo sokufundisa izifundo zomthetho abafundi bomkhakha wemfundo yezomthetho eSikhungweni seMfundo Ephakeme eNingizimu Afrika, lokhu kuhlanganisa isikhungo sezomthetho esilawulwa yinhlangano engasebenzeli nzuzo esiza umphakathi mahhala ngolwazi lomthetho, lesi sikhungo sigunyazwe ngendlela ehlonzwe esigabeni -3 (f) soMthetho Wabammeli, we- 1979 (Umthetho No.
ummeli ' uchaza ungoti wezomthetho wasemajajini omukelwe ngaphansi kwesigaba 3 soMthetho Wokwemukelwa Kwabammeli Basemajajini, we- 1964 (Umthetho No. 73 we- 1964) noma ummeli wasemajajini omukelwe ngaphansi kwesigaba- 15 soMthetho Wabammeli, we-1979 (Umthetho No.
Isikhonzi senkantolo' sichaza umuntu oqokwe ngaphansi kwesigaba- 2 soMthetho Wezithunywa zenkantolo, we-1986 Umthetho No.
Imithetho yeNkantolo Ephakeme Yokwedlulisa Izikhalo' ichaza imithetho elawula ukuqhutshwa kwemicimbi yeNkantolo Ephakeme Yokwedlulisa Izikhalo eshicilelwe ngaphansi kweSaziso sikaHulumeni No. R.
No. R. 48 somhlaka -12 Masingana, njengoba sichitshiyelwe.
Noma yimaphi amandla noma igunya loMphathimaJaji eliqukethwe ngaphansi kwale mithetho lingasetshenziswa yijaji noma ngamajaji aqokwe nguMphathimaJaji ngokwale nhloso.
Noma yikuphi ukucaphuna kule mithetho okuqondiswe eqenjini okufanele lisayine umbhalo kuyothathwa njengokuxuba lowo ongummeli walelo qembu kanjalo nemibhalo ethulwa kuNobhala nebandakanya omunye umsebenzi waleyo mibhalo kwamanye amaqembu nokwethula amakhophi angu -25 ayo yonke imibhalo efanele kubandakanya ngemishini yaqoshwa ngendlela ehambisanayo nezinsiza ezingamakhompuyutha asetshenziswa yiNkantolo noNobhala.
Isaziso, imiyalelo nezinye izindlela zokuxhumana ngokwale mithetho ingakhishwa noma ithunyelwe ngeposi elibhalisiwe noma ngesikhahlamezi noma ngenye indlela esebenza ngesithuthi sikagesi. Uma isaziso noma indlela yokuxhumana yethulwe ngendlela yogesi noma ngekhompuyutha, lelo qembu elethula leso saziso noma indlela yokuxhumana kufanele lethule kuNobhala umqulu ophathekayo wesaziso noma wokuxhumana kanye nesitifiketi esisayinwe yilelo qembu esiveza ubufakazi bosuku lesaziso noma bombhalo.
UmphathimaJaji angelula noma yisiphi isikhathi esinqunyiwe esibekwe kule mithetho.
Impikiswano ebhaliwe, izimpendulo neminye imibiko ethulwa enkantolo kufanele icace futhi ihleleke.
Izicelo ziyobhalwa ngokucacile zishiye izikhala ezimbili phakathi kwemigqa, zibhalwe ngomshini ephepheni elingu- A4.
Ngokuhambisana nomthetho- 5, imibandela yomthetho- 4 Wemithetho Yomfaniswano iyosetshenziswa kanye nezichibiyelo ezidingekile lapho kuqhutshwa noma iyiphi inqubo yeNkantolo.
Lwezi kuya 30 Lwezi.
Isimangalo singalalelwa ngaphandle kokulandela isigaba sonyaka uma UmphathimaJaji enquma kanjalo.
Uma usuku olunqunyelwe ukuqala kwesigaba kungelona usuku lweNkantolo, isigaba siyoqala ngosuku olulandelayo lweNkantolo, uma usuku olumiselwe ukugcina kwesigaba sonyaka kungelona usuku lweNkantolo, isigaba sonyaka siyophela ngosuku lweNkantolo olwandulela lolo.
Ihhovisi likaNobhala liyovula ngo 08:30 kuya ku 13:00 liphinde livule ngo 14:00 lize livale ngo 15:30 ngezinsuku zeNkantolo.
Eziwombeni ezingavamile, uNobhala angemukela imibhalo sekwedlule izikhathi zomsebenzi, lokho uyokwenza lapho elayelwe khona yiJaji.
Isaziso sokwedlulisa isikhalo, isinqumo senkantolo sokwedlulisa noma yiluphi udaba enkantolo sivela kwenye noma komunye umbhalo okwaqalwa ngawo izingxoxo eNkantolo ngokulandisa kwale mithetho uyohlelwa ngezinombolo nguNobhala, ngokulandelana kusukela enyakeni owalondolozwa ngawo.
Yonke imibhalo ethulwe kamuva ngaleso simangalo noma kwenye ingxenye eqhubekayo iyobekwa uphawu lwaleyo nombolo yiqembu eliyethulayo futhi ngeke uNobhala ayemukele uma ingakashaywa lolo phawu noma inombolo.
Yonke imibhalo ethulwe kuNobhala ukuze ilondolozwe emqulwini wesimangalo iyogcinwa nguNobhala efayeleni lezimangalo, ngaphansi kwenombolo efanele yaleso simangalo.
Yonke imibhalo ethathelwe emtheshwaneni -1 iyohambisana nenkokhelo yezindleko zenkantolo engu R75,00, lenkokhelo ikhokhwa ngesitembu esithengwa eposini: Uma iqembu limenelisa Unobhala ngomtheshwana -5 ukuthi lihlwempu, inkokhelo yenkantolo ingahoxiswa nguNobhala oyobe eseqobela phansi lesi simo ekhasini lokuqala lombhalo okukhulunywa ngawo.
Iqembu elifisa ukuqala noma ukuphikisa udaba olusezithebeni zenkantolo nelinombono wokuthi lihlwempu noma umuntu othile osebenza egameni lalelo qembu kufanele enelise uNobhala ukuthi ngaphandle kwempahla yasendlini, izingubo zokugqoka nezikhali zokusebenza, lelo qembu alinamafa afinyelela ku -R20 000 futhi ngeke likwazi ukuthola maduzane leyo mali ngomholo eliwutholayo.
Uma kwenziwa amakhophi, inkokhelo enqunywe emtheshwaneni- 6a iyokhokhwa. Amakhophi ombhalo ogciniwe angenziwa yinoma ngubani, inqobo uma enziwa kukhona Unobhala.
a Ngokucelwa yiqembu, Unobhala angenza ikhophi yombhalo wenkantolo uma sekukhokhwe imali yenkantolo ekhokhwa ngokuthenga isitembu sika- R0,50 ikhophi ngayinye egayiwe engu A4 ogcwele noma ingxenyana, uma kukhokhwa omunye u-R1.00 leyo khophi ingagxivizwa ngesiqiniseko sokuthi iwumfanekiso waleyo yangempela umbhalo ofungelwe.
b Imali yasenkantolo ingahoxiswa nguNobhala uma umuntu ehlwempu njengoba kuphawuliwe emtheshwaneni- 4 no 5.
Uma inkantolo ithatha isinqumo esigunyaza noma esinika isiqiniseko sanoma yimuphi umthetho noma umbandela oshayisanayo noMthethosisekelo ngaphansi kwesigaba- 172 soMthethosisekelo, zingakapheli izinsuku ezingu -15 ngemuva kokukhishwa kwesinqumo, Unobhala angathatha izinyathelo zokwenza leso sinqumo sishicilelwe kwiGazethe kazwelonke neyesifundazwe uma leso sinqumo sincikene nomthetho wesifundazwe.
Unobhala uyoshicilela uhlu lwezindaba eziyolalelwa oluyonanyathiselwa ebhodini lezaziso esakhiweni seNkantolo zingakapheli izinsuku ezingu- 15 ngaphambi kokuqala kwesigaba sonyaka ngenhloso yokwazisa umphakathi nokunika ithuba elenele abammele labo abanentshisekelo odabeni.
Imiyalelo eqondene nesimangalo esiqhutshwayo iyokwethulwa nguNobhala emaqenjini athintekayo zingakapheli izinsuku ezinhlanu kukhishwe leyo miyalelo.
a Unobhala uyogcina imibhalo yeNkantolo futhi ngeke avume kube nethile ekhishelwa ngaphandle kwesakhiwo senkantolo.
b Noma yimuphi umbhalo othulwa kuNobhala nowenziwa ingxenye yemibhalo yenkantolo ngeke uhoxiswe unomphela emafayeleni asemthethweni enkantolo.
c Ngemuva kokuphethwa kodaba eNkantolo, noma yimuphi umbhalo woqobo, amaphepha edluliselwe eNkantolo eqhamuka kwenye ayobuyiselwa enkantolo lapho esuka khona.
a Uma kuhlaluka kuNobhala ukuthi iqembu alimmelwe, angedlulisela lelo qembu ehhovisi eliseduzane noma esisebenzini seKhomishani Yamalungelo Esintu, eBhodini Yosizo Lwezomthetho, emtholampilo wezomthetho noma enhlanganweni noma esikhungweni esifanele esinothando noma esizimisele nesinamandla okusiza lelo qembu.
b Uhulumeni noma Unobhala ngeke athwale isibopho sokuhlawula umonakalo noma ukulahlekelwa okusukela osizweni olwethulwe ngaphandle kwenhloso yobubi yilowo Nobhala ngesikhathi esiza lelo qembu kweNkantolo noma ekuqhubeni umsebenzi wokuhlangabezana nesinqumo ngokulandisa kwale mithetho ngesikhathi eluleka ngokomthetho noma ehlanganisa, eqoqa imibhalo yanoma yiluphi uhlobo lwenqubo noma umqulu.
Kunoma yiluphi udaba kuhlangene nokwedlulisa udaba lapho kunengxabano ngesinqumo somthethosisekelo noma ngesenzo sokwengamela noma indlela yokuqhuba noma yophazanyiswa kwesinqumo noma isenzo sokuphatha, noma emibuzweni eqondene nokuhambisana nomthethosisekelo komthetho, kuhlangene nanoma yimuphi uMthetho wesiSishayamthetho noma lowo wesishayamthetho sesifundazwe. Lapho umaziphathe onamandla okwengamela ukuphatha, ukuqhuba nokuphazamisa isinqumo ungaqagulwanga njengeqembu elithintekayo esimangalweni, iqembu eliphonsa inselelo esenzweni esingahambisani nomthethosisekelo noma inqubo noma umthetho siyothatha isinyathelo sokuhlanganyela nomkhandlu othintekayo njengeqembu elifuna ukubamba iqhaza ezingxoxweni, lokhu kuyokwenziwa zingakapheli izinsuku ezinhlanu sifake kuNobhala incwadi lapho sethula khona okokuqala isikhalo sempikiswano mayelana nodaba oluqhubekayo eNkantolo. Asikho isinqumo esichaza leso senzo, inqubo noma umthetho njengesiphambene nomthethosisekelo esiyothathwa yinkantolo kulolo daba ngaphandle kokuba yonke imibandela yalo mthetho isilandelwe ngokugcwele.
Ngaphandle kwesimo lapho Inkantolo noma UmphathimaJaji enquma khona ngenye indlela, akekho umuntu onegunya lokuvela egamele lelinye iqembu kunoma yiluphi udaba oluqhubeka eNkantolo ngaphandle kokuba lowo muntu enelungelo lokuvela eNkantolo ephakeme..
Uma othintekayo eshona noma ephenduka umuntu ongakwazi ukuzimmela noma ukuzenzela lapho kuqhutshwa udaba, isimangalo siyommiswa kuze kufike isikhathi lapho oqokiwe noma omunye umuntu onamandla okuma esikhundleni eseqokiwe ukuze ammele lowo muntu noma iqembu noma kufike isikhathi lapho umuntu othintekayo esekwazi khona ukuzimela.
Lapho umuntu onegunya noma onamandla okummela eseqokiwe ngendlela echazwe ngenhla, ngemuva kokufaka isicelo, iNkantolo inganquma ukuba lowo muntu ogunyaziwe noma onamandla ammele lowo oshonile noma ongasenawo amandla okuzimmela.
Ngemuva kokufaka isaziso emaqenjini wonke athintekayo, noma ngubani onelungelo lokubamba iqhaza njengeqembu noma onesibophezelo sokwenziwa ingxenye yeqembu odabeni angafaka isicelo sokungenelela udaba njengeqembu, lokhu angakwenza noma ngasiphi isikhathi ekuqhubekeni kwesimangalo. Ekutholeni lesi sicelo, Inkantolo noma UmphathimaJaji angathatha isinqumo esihlanganisa isinqumo ngezindleko nokukhipha umyalelo ongaholela kwinqubo eyolandelwa maqondana nesimangalo, kuye ngesimo ngasinye.
Awadingi ukulondolozwa efayeleni amandla ommeli kodwa igunya lommeli lokuthatha isinyathelo egameni lomunye umuntu lingaphikiswa ngesaziso uma zingakapheli izinsuku ezingu 21 iqembu lazile ngenhloso yokuthi ummeli uzovela egameni lothile noma uma iqembu eliphikisayo lithola imvume yeNkantolo ngemuva kokwethula ubufakazi balo ngaphambi kokuphuma kwesinqumo, isicelo salolu hlobo seqembu elithile siyokwenza ukuba ummeli angabe esaba negunya lokuqhubeka ngaphandle uma amandla akhe ethulwa kuNobhala zingakapheli izinsuku ezingu 21 kuphume leso saziso.
Wonke amandla ommeli noma igunya lokuthatha isinyathelo elinikiwe liyosayinwa yiqembu noma yilowo olimmele, ngale kwalokho, liyoba semthethweni futhi libophezele ngokomthetho.
Awekho amandla ommeli noma igunya lokuthatha isinyathelo eliyodingeka kunoma ngubani osebenza egameni likaHulumeni.
Ngemvume yawo wonke amaqembu athintekayo odabeni oluphambi kweNkantolo ekhishwe ngaphambi kwesikhathi esinqunywe kumtheshwana 5, nangokuhambisana nale mithetho, noma ngubani onentshisekelo odabeni oluthile olusezithebeni zenkantolo angavunyelwe ukubamba iqhaza njengomuntu ofuna ukuhlanganyela odabeni inqobo uma ezohambisana nemigomo kanye nemibandela, amalungelo namagunya okuvunyelwana ngawo ngokubhalwe phansi nawo onke amaqembu athintekayo noma ngendlela enqunywe nguMphathimaJaji ngokulandisa komtheshwana 3.
Imvume ebhaliwe ephawulwe emtheshwaneni 1 iyothulwa kuNobhala zingakapheli izinsuku ezinhlanu itholiwe ngokunjalo ofuna ukuba yingxenye yodaba kufanele engezele ngokuhambisana nezikhathi ezibekiwe ukuze kwethulwe impikiswano ebhalwe phansi.
UmphathimaJaji angachibiyela imigomo, imibandela, amagunya namalungelo okuvunyelwene ngayo naphawulwe emtheshwaneni 1.
Uma imvume ebhaliwe neqondwe emtheshwaneni 1 ingatholakalanga, noma ngubani onentshisekelo odabeni oluphambi kwezithebe zenkantolo angafaka isicelo kuMphathimaJaji ngenhloso yokwemukelwa njengomuntu ofuna ukubamba iqhaza, UmphathimaJaji angakhipha imvume evuna isicelo ngaphansi kwemibandela namagunya kanjalo namalungelo nemigomo eliyibona ifanele.
Uma zingabekiwe izikhathi emiyalelweni odabeni olusezithebeni zenkantolo, kuyokwenziwa isicelo esihambisana nemibandela yomtheshwana 4, lesi sicelo siyofakwa zingakapheli izinsuku ezinhlanu ngemuva kokwethulwa kombiko obhaliwe wommangalelwa noma sekwedlule leso sikhathi sokwethula imibiko.
c siyokweneka kusenesikhathi imibiko eyothulwa ngumuntu ofuna ukuba yingxenye yodaba, ukubaluleka kwayo mayelana nodaba olusezithebeni zenkantolo nezizathu zakhe zenkolelo yokuthi umbiko othulwayo uyoba wusizo eNkantolo nokuthi kungani wehlukile kuleyo ethulwe ngamanye amaqembu.
Umuntu ofuna ukuba yingxenye yodaba enkantolo unelungelo lokwethula impikiswano yakhe ebhaliwe, inqobo uma leyo mpikiswano ebhaliwe ingaphindaphindi udaba noma impikiswano evele seyethuliwe enkantolo ngamanye amaqembu kanjalo inosizo oluqubula impikiswano noma umbono omusha nongaba wusizo Enkantolo.
Ngokuhambisana nomthetho- 31, ofuna ukuba yingxenye yodaba olusenkantolo uyonikwa ithuba elihambisana kuphela nombhalo wokwedlulisa isikhalo noma emaqinisweni asembhalweni anobufakazi obutholwe kolunye udaba oludingidiwe, kanjalo ngeke enze noma ethule impikiswano yomlomo..
Isinqumo sokunika ithuba lokwemukelwa njengomuntu oyingxenye yodaba oluqhubekayo enkantolo siyochaza isikhathi okufanele kwethulwe ngaso impikiswano ebhaliwe yalowo onentshisekelo noma olunye udaba oluqondene.
Isinqumo seNkantolo esibhekene nezindleko singashaya umbandela wokukhokha izindleko ezithwalwe noma eziwumphumela wokuphazamisa nokungenelela komuntu ofuna ukuba yingxenye yodaba olusenkantolo.
Imibandela yomthetho- 13 iyosebenza nalezo zinguquko ezifanele kumuntu ofuna ukuba yingxenye yodaba olusezithebeni zenkantolo.
Ngaphandle uma kuhlinzekwe ngenye indlela, le nqubo iyosebenza kuzo zonke izicelo noma ziqonde yiphi inhloso, kuhlanganisa a udaba oluhlonzwe esigabeni- 1674a soMthethosisekelo, b ukuthola imiyalelo yenkantolo, leso sicelo siyofakwa ohlwini lwesaziso sokufisa ukuthatha isinyathelo, siyophelezelwa wumbiko ofungelwe maqondana namaqiniso ayisisekelo sesicelo somuntu ofuna uzwelo kanjalo siyochaza ikheli [elisendaweni ebuqamama obungaphansi kwamakhilomitha angu -25 ukusuka ehhovisi likaNobhala] elichaza indawo nekheli lokuposa elihambisana nesikhahlamezi, inombolo yocingo nekheli le e-mail uma likhona lapho ofaka isicelo eyothola noma emukele khona isaziso nezincwadi zasenkantolo, zingakapheli izinsuku ezihlanu ngemuva kwesicelo sofuna ukuba yingxenye, uyotshela oziphendulelayo ngesinyathelo somuntu noma seqembu elizimisele ukungenela udaba ngokunjalo kufanele oziphendulela asho ukuthi unayo yini inhloso yokuphikisa leso sinyathelo, uma ingekho inhloso ebhaliwe, Unobhala uyocelwa ethule udaba phambi kweJaji Elikhulu ukuze idingidwe ngokomtheshwana- 4.
Uma kufakwa isicelo sozwelo siqondiswe kunoma ngubani, emkhandlwini, kuhulumeni, ezikweni likahulumeni noma emnyangweni noma lapho kunesidingo noma kufanele ukwethula esinye sesaziso sesicelo esichazwe ngenhla okuqondiswe kuso emtheshwaneni- 1, isaziso sesinyathelo siyobhekiswa kuNobhala nalabo abathintekayo abachazwe ngenhla, sichaze leyo mininingwane, ehlanganisa ikheli lendawo, isikhahlamezi, inombolo yocingo nekheli le e-mail uma likhona eqenjini ngalinye okufunwa kulo uzwelo, amakheli okuxhumana nalawo maqembu, kungenjalo isaziso nezincwadi ziyobhalelwa uNobhala, isicelo siyobhalwa sihambisane neFomu- 1 noma- 2, kuye ngesimo ngasinye.
zingakapheli izinsuku ezingu- 15 zokwethula inhloso yokuphikisa isicelo sokungenela udaba, ummangali kufanele ethule inhloso yokuphikisa udaba ehambisana nombiko ofungelwe wokuziphendulela uma ukhona, uhambisane neminye imibhalo efanele yobufakazi engabandakanya eminye imibhalo efungelwe yokwesekela isizathu.
b Ofake isicelo angethula impendulo efungelwe zingakapheli izinsuku ezingu- 10 ethole incwadi noma imibhalo efungelwe ephawulwe endimeni aii.
c i Uma isaziso sokuphikisa singakhishwanga noma impendulo efungelwe ngokulandisa kwendima aii ingafakwanga ngesikhathi esichazwe endimeni aii, Unobhala angedlulisa isicelo kuMphathimaJaji zingakapheli izinsuku ezinhlanu ngaphambi kokuphela kwesikhathi esinqunyiwe.
Uma impendulo efungelwe yethuliwe, Unobhala uyothula isicelo phambi koMphathimaJaji zingakapheli izinsuku ezinhlanu kutholwe impendulo efungelwe noma uma ingekho impendulo efungelwe zingakapheli izinsuku ezinhlanu ngaphambi kokuphela kwesikhathi esinqunywe endimeni b.
d Uma ekhipha imiyalelo ngaphansi komtheshwana- 4, UmphathimaJaji angavumela eminye imibiko efungelwe.
Uma isicelo sethulwa phambi koMphathimaJaji ngaphansi komtheshwana- 3c, uyokhipha umyalelo wendlela okufanele isicelo sidingidwe ngayo, ikakhulu incazelo yokuthi udaba luyolalelwa noma iyodingidwa ngokwempikiswano ebhaliwe noma kuyobhekwa isifingqo sayo ngokuthathela elwazini oluqukethwe yimimbiko efungelwe.
Ezimweni eziphuthumayo, UmphathimaJaji engachezukanga kancane emaphepheni nasendleleni yokusebenza ehlinzekwe kule mithetho, akhiphe nemiyalelo yodaba okufanele idingidwe ngesikhathi esithile nangendlela ehambisana naleyo nqubo eyohambisana ngokuyikho nale mithetho.
Ngesaziso sokuthatha isinyathelo, isicelo esenziwe ngaphansi komtheshwana- 1 kufanele siphelezelwe wumbiko ofungelwe ochaza ngokucacile isimo esivuna ukuchezuka kwinqubo evamile.
Impikiswano ebhaliwe iyothulwa ngesikhathi esifanele. Iyoqukatha ithebula lokuqukethwe nethebula lemikhandlu ethintekayo lapho iyochazwa khona ukuthi itholakala kumaphi amakhasi embhalweni lapho icashunwe khona.
a Impikiswano yomlomo kuyoba yileyo ngeqondene nodaba olwethulwe phambi kweNkantolo kanti isikhathi sayo siyoncika emgamwini wesikhathi esinqunyiwe, kuye ngegunya nokubona koMphathimaJaji.
b Amaqembu ayothatha ngokuthi wonke amajaji ayifundile impikiswano ebhaliwe ngokunjalo nokuthi asikho isidingo sokuphinda lokhu okuvele kwethulwe kuleyo mibhalo.
a Impikiswano ingaqondiswa eNkantolo nganoma yiluphi ulimi olusemthethweni kanti iqembu elithintekayo alinasibophezelo sokuhlinzeka ngomhumushi.
b Uma umuntu efuna ukukhuluma neNkantolo ngolimi olusemthethweni ngaphandle kwalolo okubhalwe ngalo impikiswano yakhe, lowo muntu kufanele akhiphe isaziso asiqondise kuNobhala lapho echaza khona isifiso sakhe sokusebenzisa olunye ulimi olusemthethweni, kummele aluchaze lolo lulimi. Isicelo siyofakwa kusasele okungenani izinsuku eziyisikhombisa ngaphambi kokulalelwa kodaba yinkantolo.
Ngesinyathelo senkantolo ngokwayo noma ngesicelo seqembu elilodwa noma ngaphezulu, Inkantolo inganquma ukuba izimangalo ezimbili noma ngaphezulu ezibandakanya umbuzo owodwa noma ezibonakala zencikene ukuba zidingidwe njengesigameko noma ngesimangalo esisodwa noma zidingidwe ngaphansi kwezimo nemigomo engase inqunywe ngokwaleso simo.
Ukwedluliswa koMthethosivivinywa ngaphansi kwesigaba- 794b noma -1212b koMthethosisekelo nguMongameli wezwe laseNingizimu Afrika noma nguNdunankulu wesiFundazwe, kuye ngesimo ngasinye kuyokwenziwa ngendlela ebhaliwe futhi kuyoqondiswa kuNobhala noSomlomo Wesishayamthetho sikaZwelonke kanye noSihlalo woMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe noma kuSomlomo wesiShayamthetho sesiFundazwe esithintekayo, kuye ngesimo ngasinye.
c izizathu noma izinsolo zemicabango kaMongameli noma uNdunankulu wesiFundazwe.
Amaqembu ezombusazwe ammelwe eSishayamthetho sikaZwelonke noma esiFundazweni esithintekayo, kuye ngesimo ngasinye anelungelo lokwenza iziphakamiso ezibhaliwe neziqondene nodaba, inqobo uma zethulwe ngesikhathi esinqunywe emiyalelweni ebekwe emtheshwaneni -4.
b ukubiza zonke izinhlangothi zamaqembu ezombusazwe anentshisekelo kwiSishayamthetho sikaZwelonke noma esiFundazweni esithintekayo abafisa ukwenza njalo ukwethula iziphakamiso zabo ezibhaliwe ngoba zibalulekile ekunqumeni udaba ngaphambi kokuphela kwesikhathi esinqunywe kule miyalelo, kuye ngesimo ngasinye.
Isicelo esenziwe ngaphansi kwesigaba -801 no -1221 soMthethosisekelo emalungeni Omkhandlu kaZwelonke noma isiShayamthetho sesiFundazwe siyokhishwa ngesaziso senhloso yokuthatha isinyathelo siphelezelwa wumbiko ofungelwe ngezizathu eziyisisekelo zalokho ummangali afuna ukuncika kukho ngesikhathi sokulalelwa kodaba, lesi sicelo siyothulwa kuNobhala futhi sinikwe uSomlomo Womkhandlu kaZwelonke, uma kudingekile noSihlalo woMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe noma uSomlomo wesiShayamthetho esithintekayo, kuye ngesimo ngasinye.
Isaziso siyocela uSomlomo, uma kufanele uSihlalo Womkhandlu kaZwelonke weziFundazwe azise ngokubhaliwe wonke amaqembu ezombusazwe ammelwe ngesicelo endlini efanele noma esishayamthetho zingakapheli izinsuku ezinhlanu ethole leso sicelo.
Isicelo esiphawulwe emtheshwaneni -1 siyophelezelwa yisitifiketi esikhishwe nguSomlomo weSishayamthetho esichaza ukuthi isigaba -802a noma isigaba- 1222a soMthethosisekelo senelisiwe, kuye ngesimo ngasinye.
d ithuba elifunywayo lokukhululwa, kuhlanganisa ithuba lesikhashana.
a Noma yiliphi iqembu lezombusazwe esishayamthetho esithintekayo noma uhulumeni ofisa ukuphikisa isinqumo senkantolo esifunywayo ngaphansi kwesicelo liyokwazisa uNobhala ngokubhaliwe ngenhloso yokuphikisa zingakapheli izinsuku ezingu- 15 sethuliwe leso sicelo, esazisweni liyoqoka ikheli lapho lelo qembu noma uhulumeni eyokwemukela khona isaziso namaphepha afanele odaba oluqhutshwa enkantolo.
b Uma leso saziso sikhishiwe, isicelo siyoqhutshwa ngendlela ehambisana nemibandela yomthetho- 11.
b ukuba wonke amaqembu ezombusazwe esiShayamthetho sikaZwelonke noma esiFundazweni esithintekayo nabafisa ukwenza njalo bethule iziphakamiso ezibhaliwe ababona zifanele ekunqumeni udaba, singakedluli isikhathi esimiswe kuleyo miyalelo.
Unobhala wenkantolo ekhiphe isinqumo sokungahambisani kwesenzo nomthethosisekelo njengoba kuhlonzwe esigabeni -172 soMthethosisekelo uyothula kuNobhala weNkantolo ikhophi yaleso sinqumo zingakapheli izinsuku ezingu -15 ngemuva kokukhishwa kwaleso sinqumo.
Umuntu noma umnyango kahulumeni onelungelo nofisa ukwedlulisa isikhalo sokuphikisa leso sinqumo ungafaka isicelo sokwedlulisa udaba kuNobhala kanye nekhophi idluliselwe kuNobhala wenkantolo eyenze isinqumo ngokuhambisana nemibandela yesigaba- 1722d soMthethosisekelo, emuva kwalokho udaba luyophethwa ngokulandela imiyalelo enqunywe nguMphathimaJaji kodwa isicelo kufanele senziwe zingakapheli izinsuku ezingu -15 inkantolo ithathe leso sinqumo.
Esazisweni sokwedlulisa isikhalo, ummangali uyobeka ngokucacile izizathu zesikhalo, akhombise amaqiniso noma umthetho okuphikiswa ngawo isinqumo noma okufanele ngabe ulandelwe noma ubhekelwe ngaphambi kokuthatha isinqumo.
Umuntu noma umnyango kahulumeni onelungelo noma onesifiso sokufaka isicelo sesiqiniseko sesinqumo ngokulandisa kwesigaba -1722d soMthethosisekelo uyofaka isicelo sokuthola isiqiniseko kuNobhala edlulisele ikhophi kuNobhala wenkantolo eyenze leso sinqumo, emuva kwalokho udaba luyophethwa ngokulandela imiyalelo enqunywe nguMphathimaJaji kodwa isicelo kufanele senziwe zingakapheli izinsuku ezingu- 15 ngemuva kokukhishwa kwaleso sinqumo.
Uma isaziso noma isicelo esihlonzwe ngaphansi komtheshwana- 2 no- 4 ngokulandelana singethulwanga ngesikhathi esinqunyiwe, udaba lwesiqiniseko sesinqumo sokungahambisani kwesenzo nomthethosisekelo luyophethwa ngokulandela imiyalelo ekhishwe wuMphathimaJaji.
Usomlomo weSishayamthetho sesiFundazwe esiphasise noma esichibiyele umthethosisekelo ngaphansi kwezigaba- 142 no -1442 zoMthethosisekelo nofisa ukuba lowo mthethosisekelo noma izinguquko zawo ziqinisekiswe yiNkantolo uyofungela ngokubhaliwe ingqikithi yomthethosisekelo noma izichibiyelo eziphasiswe yisishayamthetho sesifundazwe bese ethula eNkantolo ngesicelo esisemthethweni lowo mthethosisekelo noma izichibiyelo zomthethosisekelo ngokulandisa kwesigaba- 144 soMthethosisekelo.
Isitifiketi esihlonzwe emtheshwaneni- 1 siyobandakanya umbiko ochaza ukuthi umthethosisekelo noma isichibiyelo somthethosisekelo saphasiswa yisibalo seningi elidingekayo.
Noma yiliphi iqembu lezombusazwe elimelwe yisishayamthetho sesifundazwe siyoba nelungelo lokumelwa kwinkulumo mpikiswano yomlomo eNkantolo, inqobo uma lelo qembu lezombusazwe lingase licelwe ukwethula isiphakamiso esibhaliwe eNkantolo ngaphambi kokuqala kwenkulumo mpikiswano yomlomo enkantolo.
c isinqumo esilawula ukuthi konke okwethulwe ngombhalo ngokusho kwendima- b, kufanele kwaziswe amanye amaqembu ezombusazwe esishayamthetho sesifundazwe ngendlela UmphathimaJaji abone ifanele.
Isinqumo seNkantolo esikhishwe ngaphansi kwesigaba -144 soMthethosisekelo singaqagula imibandela yomthethosisekelo wesifundazwe noma izichibiyelo zomthethosisekelo, uma zikhona ezihambisanayo noma eziphambeni noMthethosisekelo.
Isicelo sokufinyelela ngqo esihlonzwe esigabeni -1676a soMthethosisekelo siyothulwa ohlwini lwesaziso sokuthatha isinyathelo kanti siyosekwa wumbiko ofungelwe oyoneka wonke amaqiniso ayisisekelo nembangela yesicelo.
c isinqumo sokuthi udaba lungadingidwa yiNkantolo ngaphandle kokulalela ubufakazi bomlomo, uma ingeke ikwazi, d indlela yokuthola ubufakazi nokusombulula ukushayisana kwamaqiniso.
Wonke umuntu noma iqembu elifisa ukuphikisana nesicelo liyokwazisa ngokubhaliwe ofake isicelo noNobhala ngenhloso yokuphikisana nesicelo, zingakapheli izinsuku ezingu- 10 ngemuva kokuba sifakiwe leso sicelo.
Ngemuva kokutholwa nguNobhala kwesaziso senhloso yesinyathelo sokuphikisa, noma lapho isicelo sitholwe sekwedlule isikhathi esibekiwe, udaba luyophothulwa ngokulandela imiyalelo ekhishwe nguMphathimaJaji , imiyalelo ingabandakanya a umyalelo wokwethula eNkantolo iziphakamiso ezibhaliwe kulabo abaziphendulelayo ngesikhathi esithile ngenhloso yokuthola uvo lwabo ngokunikwa kwemvume yokufinyelela ngqo okuceliwe; noma b umyalelo okhomba ukuthi azidingeki iziphakamiso ezibhaliwe noma imibiko efungelwe.
Izicelo zokufinyelela ngqo zingadingidwa ngokufingqiwe ngaphandle kwenkulumo-mpikiswano yomlomo noma ebhaliwe ngaphandle kwaleyo equkethwe esicelweni uqobo. Inqobo uma lowo oziphendulelayo eyichazile inhloso yesinyathelo sokuphikisa ngokulandisa komtheshwana- 3, isicelo sokufinyelela ngqo siyokhishwa kuphela ngemuva kokuhambisana nemibandela yomtheshwana -4a.
Inqubo ethulwe kulo mthetho iyolandelwa ngesikhathi kwenziwa isicelo sethuba lokwedlulisa isikhalo eNkantolo lapho isinqumo ngodaba lomthethosisekelo ngaphandle kwesinqumo esithinta ukungahambisani nomthethosisekelo esichazwe esigabeni -1722a soMthethosisekelo sikhishwe ngenye yezinkantolo, kuhlanganisa Inkantolo Ephakeme Yokwedlulisa Izikhalo, akukhathalekile ukuthi Umongameli usenqabile isicelo sethuba elejwayelekile noma elehlukile lokwedlulisa udaba.
Obefaka isimangalo ozizwa ehlukumezekile ngesinqumo senkantolo nofisa ukwedlulisela enkantolo ngqo isikhalo ngesinqumo mayelana nodaba lomthethosisekelo, uyokwethula kuNobhala isicelo sethuba lokwedlulisa isikhalo zingakapheli izinsuku ezingu- 15 siphumile isinqumo esiwumsuka wempikiswano, futhi uyokwazisa wonke amaqembu athintekayo odabeni ngenhloso yakhe yokwedlulisa udaba: Uma Umongameli weNkantolo Ephakeme Yokwedlulisa Izikhalo esenqabile isicelo sethuba lokwedlulisa isikhalo, isikhathi esinqunywe kulo mthetho siyoqala ngosuku lwesinqumo sokwenqaba ukunika ithuba.
umphumela waleso sicelo, uma waziwa ngesikhathi sokufaka isicelo eNkantolo.
a Zingakapheli izinsuku ezingu- 10 kusukela osukwini okufakwe ngalo isicelo njengoba kuphawulwe emtheshwaneni -2, oziphendulelayo angaphendula ngokubhaliwe lapho echaza khona ukuthi siyaphikiswa yini isicelo sethuba, uma kunjalo izizathu zokuphikisa isicelo.
b Impendulo iyosayinwa yilowo oziphendulelayo noma ummeli wakhe.
a Oziphenduleleyo ofuna ukufaka isikhalo esilwisana nesinye esifakwe eNkantolo ngodaba lomthethosisekelo uyosethula kuNobhala zingakapheli izinsuku ezingu- 10 kusuka osukwini okufakwe ngaso isicelo ngokulandisa komtheshwana- 2.
b Imibandela yale mithetho eqondene nokwedlulisa izikhalo iyosebenza iphelezelwa yizinguquko ezifanele kuzo zonke izimo zezikhalo eziphikisa izikhalo ezethuliwe.
a Inkantolo iyonquma ukuthi kufanele yini yemukele isicelo somuntu ofuna ukwedlulisa isikhalo.
b Izicelo zemvume yokwedlulisa isikhalo zingadingidwa ngokufingqiwe ngaphandle kokuthola impikiswano yomlomo noma ebhaliwe ngaphandle kwaleyo equkethwe esicelweni uqobo.
c Inkantolo ingakhipha isinqumo sokuthi isicelo sokwedlulisa isikhalo sihlalelwe ngenhloso yokuqhuba impikiswano ngaso nokunquma ukuthi impikiswano yamaqembu ingadingidi nje kuphela umbuzo wokuthi isicelo sokwedlulisa isikhalo kufanele semukelwe yini kodwa nokubheka isimo sonke somsuka wengxabano. Imibandela yomthetho- 20 iyosetshenziswa kwinqubo eyolandelwa kanjalo kwenziwe nezinguquko ezifanele.
a Ummangali uyolungisa, ethule umbhalo wesikhalo kuNobhala singakapheli isikhathi esinqunywe nguMphathimaJaji emiyalelweni yakhe.
b Ngokuhambisana nemibandela yomtheshwana c ngezansi, umqulu wesikhalo uyobandakanya isinqumo senkantolo esiwumsuka wesikhalo kanjalo nayo yonke imibhalo efakwe ngamanye amaqembu kuleyo nkantolo nabo bonke ubufakazi obubalulekile nobuyingxenye yodaba okufanele luphethwe.
c i Amaqembu ayozama ukufinyelela esivumelwaneni ngalokho okufanele kufakwe embhalweni, uma kungekho ukufinyelela esivumelwaneni, ofake isikhalo uyokwethula isicelo kuMphathimaJaji ngenhloso yokuthola imiyalelo efanele mayelana nokuhlanganisa umbhalo wolwazi olufanele.
Leso sicelo siyokwenziwa ngokubhaliwe futhi siyochaza uhlobo lwengxabano phakathi kwamaqembu mayelana nokuhlanganisa umbhalo wobufakazi nezizathu zempikiswano yomuntu odlulisa isikhalo.
Oziphendulelayo angethula ngowakhe umbiko ophawula izizathu zesakhe isimo zingakapheli izinsuku ezingu -10 enikwe umbiko wenhloso yokwedlulisa udaba.
UmphathimaJaji angehlukanisela ijaji elilodwa noma ambalwa isicelo sokwedlulisa udaba nokuyiwona angadingida udaba olusemaphepheni noma oludinga ukuba amaqembu avela phambi kwawo ngosuku olubekiwe ngenhloso yokususa inkulumo-mpikiswano yokubunjwa kombhalo.
v Ijaji noma amajaji aqokelwe udaba ayokhipha imiyalelo eqondene nokubunjwa kombhalo, isikhathi okufanele wethulwe ngaso umbhalo kuNobhala nezinye izinto ezibonwe yiwo njengezibalulekile ukuze Inkantolo ikwazi ukudingida udaba lwesicelo sokwedlulisa isikhalo, le miyalelo ingabandakanya ukuba udaba luphindiselwe enkantolo ukuze kuxilongwe kabusha ubufakazi obusha obuchazwe emiyalelweni noma kwethulwe ubufakazi obusha phambi kweNkantolo ngokufakazi obufungelwe noma kwenziwe ngenhloso yokwedlulisa isikhalo.
a Eyodwa yamakhophi ombhalo enikwe uNobhala iyoqinisekiswa njengeyiqiniso nguNobhala wenkantolo lapho kufake khona isicelo sokwedlulisa isikhalo.
b Amakhophi ombhalo ayobhalwa ngomshini ngendlela ecacile ephepheni elingu -A4, ngombhalo omnyama oshiya izikhala ezimbili phakathi kwemigqa, umbhalo ube secaleni elilodwa lephepha.
c Imibhalo efundeka ngokucacile ebhalwe ngomshini nengazange ishintshwe, njengamasheke nokunye okufanayo ngeke ibhalwe kabusha ngomshini, esikhundleni salokho, lapho kudingeka khona amakhophi, lawo makhophi ayogaywa emshinini aphume ecacile ephepheni elingu -A4.
d Amakhasi ayobhalwa ngokucacile ngezinombolo ezilandelanayo, umugqa ngamunye weshumi osekhasini uyoba nenomobolo kanti uhlelo olumile lwezinkantolo lokwaba izinombolo emakhasini luyolandelwa ngazo zonke izikhathi, uma kwenzeka.
e Imiqulu emikhulu iyocazwa yenziwe imiqulwana enamakhasi angu- 100 ngamunye. Umqulu uyoboshwa ngendlela ephephile efana nencwadi ukuze ukwazi ukumelana nesimo sokusetshenziswa izikhawu eziningi ngaphandle kokulimala, futhi uyoboshwa ngendlela evulekile nengawuphazamisi lapho usetshenziswa.
f Yonke imiqulu iyoboshwa, ivalwe ngendela egcina umbhalo uphephile ukhombe inombolo yodaba-mpikiswano, amagama amaqembu, inombolo yomqulu nesibalo samakhasi aqukethwe emqulwini, isibalo esiphelele semiqulu, inkantolo ethintekayo namagama abammeli bamaqembu.
g Indlela yokubopha imibhalo edingwa yilo mthetho kufanele iqine ngokwenele ngenhloso yokuphephisa amaphepha aqukethwe emqulwini; uma ubhalo unemiqulu engaphezulu kowodwa lolu lwazi luyovezwa engxenyeni ephezulu elinganiselwa esigamwini esisodwa kwezintathu zomqulu.
h Kwisimo lapho imiqulu yethulwe khona kuNobhala futhi leyo mibhalo iqoshwe yagcinwa esiqoqini-lwazi sedisiki yekhompuyutha, iqembu elethula lowo mbhalo liyozama ngakho konke okusemandleni ukunika uNobhala idisiki equkethe ifayela lapho kulondolozwe khona ulwazi noma ledlulise ngombiko osambani noma nge e -mail ngohlobo olunqunywe nguNobhala nehambisana naleyo esetshenziswa yikhompuyutha yeNkantolo nali ikheli le-e- meyili: registrar@concourt.org. : Kubalulekile ukuba ukwedluliswa kwaleyo khophi kungakhululi iqembu elithintekayo ezibophezelweni zalo ezinqunywe ngaphansi kwesigaba- 13 lapho edingeke khona ethule isibalo samakhophi esibekiwe sombhalo othulwa kuNobhala.
i Uma idisiki inikwa uNobhala, amakhophi aqukethwe embikweni ayogaywa bese lelo disiki liphindiselwa emuva eqenjini elithintekayo. Uma umbiko uhlinzekwe ngedisiki noma ngombiko ogcinwe ngesilondolozi-lwazi sekhompuyutha ngale kwalowo ongumqulu, iqembu kufanele lethule kuNobhala kuphela lawo makhophi angu- 13 aqondene.
b ukuba oziphendulelayo anike uNobhala impikiswano ebhaliwe ephedula impikiswano yommangali singakapheli isikhathi esinqunywe nguMphathimaJaji , lolu suku luyoba ngemuva kokwethulwa kwempikiswano yofake isimangalo kulowo muntu okufanele aziphendulele.
Ummangali angethula kuNobhala impikiswano ebhaliwe ngesikhathi ephendula oziphendulelayo zingakapheli izinsuku eziyi- 10 kusuka ngosuku ummangali ethule ngalo impikiswano yakhe kulowo okufanele aziphendulele ngodaba.
UmphathimaJaji angathatha isinqumo sokuthi isicelo sokwedlulisa isikhalo singadingidwa yini ngokubhekela kuphela impikiswano ebhaliwe.
Ngokuhlangabezana nemibandela yomtheshwana-5, UmphathimaJaji uyonquma usuku lokulalela impikiswano yomlomo kanti zingakapheli izinsuku ezinhlanu ngemuva kwesinqumo, Unobhala uyokwazisa wonke amaqembu athintekayo esikhalweni mayelana nosuku okuyolalelwa ngalo udaba, lokhu uyokwenza ngencwadi elejisitiwe yeposi noma ngesikhahlamezi.
b ophawulayo ukuthi zikhona yini izimo ezehlukile ezingadinga ukulalelwa okwevile osukwini olulodwa noma ezingahle zifune imiyalelo ehlukile yoMphathimaJaji.
Imithetho -17 no -18 yeMithetho Yokwedlulisa Izikhalo yaseNkantolo Ephakeme iyosebenza ihambisane nezinguquko ezifanele isimo.
Ngaphansi kwezimo zempikiswano yomlomo noma ebhaliwe, kungenzeka kube nemali eyengeziwe eqondene nempikiswano yomlomo. Le mali iyoba yingxenye eseceleni.
Ngaphezulu kwenkokhelo yeNkantolo enqunywe kule mithetho, inkokhelo ekuSheduli -2 iyoba yimali yenkantolo ekhokhwa ngezitembu ezithengwa eposini.
Imibandela yomthetho -44 nemibandela yomthetho- 55 iyosebenza ihambisane nezinguquko ezidingekile.
Umtapo wolwazi uyosetshenziswa ngamajaji, izisebenzi zenkantolo nabantu abathola imvume kamgcini-mtapo wolwazi ngesikhathi beqhuba umsebenzi wocwaningo ngomthethosisekelo.
Uma kukhona noma yimuphi umbiko noma umqulu othulwe kuNobhala oqukethe umbhalo osolimini olusemthethweni olungaqondwa ngamajaji onke, uNobhala uyonquma ukuba yonke leyo ngxenye yombiko noma yomqulu ethintekayo ukuba ihunyushwe ngumuntu ofungiswe phambi kweNkantolo Ephakeme njengomhumushi. Umhumushi uyoguqulela umbiko noma umqulu olimini noma ezilimini eziyoqondwa yilawo majaji bese enika amaqembu athintekayo amakhophi emibiko ehunyushiwe.
Izinhlelo zesakhiwo, imidwebo nemibukiso yemibiko eyingxenye yobufakazi obuthathwe esimangalweni neyethulwe phambi kweNkantolo ukuze iphenywe iyolondolozwa nguNobhala okungenani izinsuku eziyi- 10 ngaphambi kokulalelwa noma kokwethulwa kodaba.
Zonke izinhlelo zesakhiwo, imidwebo nemibukiso yemibiko elondolozwe nguNobhala iyokhishwa ngamaqembu zingakapheli izinsuku ezingama- 40 ngemuva kokukhishwa kwesinqumo ngesimangalo.
Uma kungenziwanga lokhu, uNobhala uyokwazisa iqembu elithintekayo ukuze lisuse yonke impahla elondoloziwe, uma zingasuswanga izimpahla kuze kuphele izinyanga eziyisithupha, uNobhala uyozilahla noma azicekele phansi ngendlela ayibona ifanele.
Noma yinini lapho kuqhubeka udaba, uma wonke amaqembu ethula kuNobhala isivumelwane esibhaliwe sokuhoxisa isimangalo, echaza khona isimo esifanele esiphathelene nenkokhelo yezindleko zikaNobhala noma uma UmphathimaJaji ekhipha umyalelo ovumayo, uNobhala angafaka leso sicelo sokuhoxisa udaba ukuze Inkantolo ingabe isaqhubeka nodaba.
Umbhalo noma umqulu ngamunye oweqe emakhasini ayi- 15 uyoqukatha uhlu lwezihloko ezingaphakathi nezinkomba ezifanele zalapho izihloko zitholakala khona emakhasini, akukhathalekile ukuthi iyiphi indlela yokugaya amaphepha esetshenzisiwe.
Esiphethweni sombhalo ngamunye kuyoba negama leqembu noma ummeli walo, ikheli lokuposa nelokuhlala, inombolo yesikhahlamezi nocingo kanye nekheli le e-mail uma likhona kanjalo nombhalo wangempela owasayinwa yiqembu noma ngummeli womuntu othintekayo.
a Unobhala ngeke emukele ngenhloso yokwethula enkantolo umqulu obhalwe ngohlobo olungahambisani nale mithetho kodwa uyophindisela emuva lowo mbhalo eqenjini eliphaphalazile lapho eyokhomba khona izici ezingalungile nezingalandelwanga kahle. Inqobo uma amaphepha noma amakhophi amasha alowo mbhalo ethulwe kabusha zingakapheli izinsuku ezinhlanu ngemuva kokuthola isaziso esibhaliwe, leso sicelo ngeke sithathwe njengeseqelwe yisikhathi.
b Uma Inkantolo ithola ukuthi akuhanjiswananga neminye yemibandela yalo mthetho, ingakhipha isinqumo noma isigwebo esifanele ngokuthanda kwayo.
Ukusebenza kwezigaba ezithile zoMthetho weNkantolo ePhakeme, we-1959 Umthetho No.
Lezi zigaba ezilandelayo zoMthetho weNkantolo ePhakeme, we-1959 (Umthetho No. 59 we- 1959) uyosebenza ngokuhambisana nezinguquko ezibalulekile lapho kuqhutshwa udaba olusezithebeni zeNkantolo, kube sengathi lezo zinguquko ziyimithetho yenkantolo uqobo.
Indlela yokudingida indlela yokuhlawula ikhomishini, izincwadi zezicelo nemibhalo yodaba oludabuka emazweni angaphandle. Lo mbandela uyosebenza ngemuva kokubuyekezwa kwamagama isiNgisi noma isiBhunu esikhundleni sawo kungene "noma yiluphi ulimi olusemthethweni".
Singakapheli isikhathi esivunywe yile mithetho ukuphendula leyo mibhalo, wonke amaqembu ayoba nelungelo lokwemukela, lokuphikisa, lokuphonsa imibuzo noma lokwenaba kabanzi ngalawo maqiniso ngendlela efanele ukuze iNkantolo ikwazi ukukhipha isinqumo esifanele.
angakhipha imiyalelo ethinta inqubo nokuphothulwa kwesicelo sokwedlulisa udaba, isicelo noma yiluphi olunye udaba iNkantolo noma UmphathimaJaji ayibona ilungile futhi iphuthuma.
Ukuthathwa kwesinqumo: Isigaba 3 soMthetho Osekelayo weNkantolo yoMthethosisekelo, we-1995 Umthetho No.
Izindleko zesinqumo ziyoba namandla esinqumo senkantolo kamantshi kuthi iqembu elithethwe yisimangalo lithathwe njengokweletwayo ngokwenqubo yecala kanjalo iqembu elidliwe yisimangalo lithathwe njengomuntu okweletayo ngokwesinqumo senkantolo.
Iqembu elivunwe yisinqumo sezindleko nalapho umgudu wokulandelela isinqumo sezindleko ungalandelwanga khona, siyothula kuNobhala umbiko ofungelwe ochaza imininingwane yesinqumo sezindleko nochazayo ukuthi isinqumo sezindleko asilandeliwe noma asilandelwanga ngokugcwele, kwehluke ngesimo ngasinye, isamba semali engakakhokhwa nokwenza isicelo kuNobhala sencwadi eqinisekisiwe yesinqumo salezo zindleko okukhulunywa ngazo.
Ngemuva kokuphenya ifayela lenkantolo eliqondene nangemuva kwesiqiniseko sokuqukethwe wumbiko ofungelwe, uNobhala uyonika iqembu elichazwe emtheshwaneni- 2 incwadi eqinisekisiwe yesinqumo sezindleko bese ebhala efayeleni laseNkantolo isenzo sokukhipha incwadi.
Iqembu eliphawulwe emtheshwaneni -2 liyonika umbiko ofanayo umabhalane wenkantolo kamaziphathe wesifunda lapho lihlala, liqhuba ibhizinisi noma liqashwe khona.
Leso sinqumo siyothathwa ngokuhambisana nemibandela yoMthetho weziNkantolo zeziMantshi, we-1944 Umthetho No. 32 we- 1944 neMithetho yeziNkantolo zeziMantshi eshicilelwe kwiSaziso sikaHulumeni R. 1108 somhlaka- 21 Nhlangulana 1968, ihambisana nezichibiyelo ezifanele maqondana nemvume yokudla amafa anyakazayo nalawo anganyakazi nokukhishwa kwezinqumo zokudonsa imali yesikweletu emholweni womuntu.
Uma kunesikhathi esinqunyelwe enye yezinhloso ngokulandisa kwale mithetho ngokunjalo leso sikhathi ebesiyoqala ukusebenza ngaphambi kokuqala kwale mithetho, leso sikhathi siyoqala ukusebenza kuphela ngosuku okuqala ngalo ukusebenza kwale mithetho.
Imithetho yeNkantolo yoMthethosisekelo eyashicilelwa esikhathini esiphambili iyosulwa ngosuku okwaqala ngalo ukusebenza le mithetho: Inqobo uma yonke imiyalelo ebhaliwe eqondene nenqubo okufanele ilandelwe ekunqumeni ingxabano noma udaba kwizimangalo esezithethiwe ziyohlala zingathintekile, ngaphandle uma umthetho wesulwe ngokubhaliwe nguMphathimaJaji.
Le mithetho yethulwa okokuqala ngesiNgisi yase ihunyushelwa kuzo zonke ezinye izilimi ezisemthethweni. Ngalesi sizathu, uma kukhona ukungqubuzana kwamagama, umbhalo wesiNgisi yiwona oyosetshenziswa.
Le mithetho iyobizwa ngeMithetho yeNkantolo yoMthethosisekelo, we- 2003.
ngokunjalo ubufakazi obufungelwe , obunanyathiselwe lapha buyosetshenziswa ekwesekeni isimmangalo.
Indawo ebhalwe kuyo, Ngomhlaka ... Enyangeni ka ... 20...
Siqonde kuNobhala weNkantolo eqagulwe ngenhla.
Qaphela ukuthi (obhalwe lapha njengommangali) uhlose ukufaka isicelo kuleNkantolo ngenhloso yokuthola isinqumo (a) ... (b) ... (c) ... (lapha uchaza uhlobo lwesinqumo esicelwayo) nokuthi ubufakazi obufungelwe obuyingxenye yalesi sicelo ... buyosetshenziswa ekwesekeni lesi sicelo.
Phinda uqaphele ukuthi uma ufuna ukuphikisa lesi sicelo, kufanele (a) wazise ngokubhaliwe ummeli kammangali ngalolu suku noma ngaphambi komhlaka (usuku), okwesibili (b) zingakapheli izinsuku ezingu 15, sewazisile ngenhloso yakho yokuphikisa isicelo, wethule yonke imibiko yakho efungelwe uma ikhona, kanjalo ngesikhathi esifanayo esazisweni kumele uqoke ikheli lapho uyokhipha noma wemukele khona isaziso nezinye izincwadi eziphathelene nodaba oluqhubekayo.
Uma singekho isaziso senhloso yokuphikisa esikhishiwe, ummangali uyocela uNobhala ethule udaba phambi koMphathimaJaji ukuze ludingidwe ngokulandisa komthetho- 11.
Indawo ebhalwe kuyo, ngomhlaka ...enyangeni ka ... 20...
<fn>zul_Article_National Language Services_IMITHETHO YOKUPHEPHA.txt</fn>
Thina njengabasebenzi boMnyango Wezobuciko kanye Namasiko Kazwelonke sinikezwe imithombo yombuso ehlukahlukene ebekwe ngaphansi kwethu ukuthi siyiphathe siphinde siyibheke.
Ngokulandela Umthetho Wokuphatha Ezezimali Zomphakathi izisetshenziswa zombuso kumele ziqashelwe ngaso sonke isikhathi ngakho-ke kumele sisebenzise imithetho yokuphatha kanye nokwenza imithetho yokuvikela ukuvimbela ukulahleka okuphathelene naloku.
Owodwa wale mithetho yokuphatha ukusetshenziswa kwemithetho yokuphepha okufana nokusesha yonke imithwalo yomuntu ephethwe ngezandla, izimoto noma okuthwelwe.
Umthetho Wokuphatha Ukufinyelela Ezindaweni Zomphakathi kanye Nomthetho Wezimoto, wama-53 ka-1985 unikeza abasebenzi bezokuphepha amandla okwenza okuthile ngokulandela isigaba se-2 somThetho wama-53 ka-1985 (ofana onokwenza ukusesha, ukwenqabela ukungena noma ukuphuma njll). [Uyacelwa ukuba ubheke izaziso ezikhangiswe emagcekeni ethu].
Kuyiqiniso futhi ukuthi lona uhlobo olufanayo lokuphepha luyazenza ukuthi lungabi nako ukusetshenziswa okunobungani kubasebenzisi. Ukufika kuleli phuzu ukusebenzisana nokuqonda kwabasebenzi kuzojatshulelwa. Uyacelwa ukuba ukhululeke ukuxhumana noMnu. Van Rooyen uma ngabe kukhona okungacacile ngokuphathelene nemithetho kanye nezinqubo zethu zokuphepha.
<fn>zul_Article_National Language Services_IMPENDULO YABAPHATHI NGOMBIKO WEZINHLELO ZE-WORKSHOP.txt</fn>
Bozakwethu, Umnyango wabiza umhlangano oyisipesheli ukudingida umbiko ngezinhlelo zama-workshop ezabanjwa ngonyaka ka 2000 ezweni lonke jikelele. Lamalinge ama-workshops kwakuhloswe ngawo ukubuyekeza inqubekela-phambili yoguquko eNgosini kaZwelonke yokulondoloza amabhuku nemibhalo. Safundisisa ngokucophelela yonke imibhalo eyethulwayo, sacubungula lezozinto ezagxekwa kanjalo nemibono eyakhayo nokwakuhloswe ngayo ukubumba indlela eyakhayo neqonde phambili. Okokuqala, sithanda ukunibonga ngobuqotho nokushesha kwenu ukuphendula ngalezinhlelo zama-workshops.
ukubuyekeza inqubekela-phambili eyenziwe mayelana nezinguquko ngokubheka ubuhlakani bamaqhinga, izinhlelo nenqubo esetshenzisiwe ukudweba isiphakamiso soguquko sokuhlahla indlela, ukubeka izinhloso-nqangi ngokuthathela ohlaziyweni lwenqubekela-phambili noma ekwehlulekeni kwayo ukucubungula ukuthi ama-workshops ngabe abe yimpumelelo yini ekunxenxeni nokuthola ekwesekweni yizigaba ezahlukene zoguquko njengoba kuhlose imigomo nomthetho kahulumeni ukuphenya ukuthi izindlela zokusabalalisa imibiko ngezinhloso zoguquko nenqubo yonkana kubonakala njengokuyikho yini emehlweni abasebenzi.
ukubeka phambili ubudlelwana obuphakathi kwalowo oyiso noma owengamele umsebenzi nalabo abasebenza ngaphansi kwakhe.
Sikuphawule ngokweneliseka ukuthi ama-workshops akleliswe njengethuluzi eliwusizo nesigcawu sokudingida izindaba ezithinta uguquko yiwo wonke amalunga abasebenzi, lokhu futhi kukhombise ukuthi abasebenzi bazimisele ukuba yingxenye yenqubo nokuzibophezelela ekuguquleni iNgosi kaZwelonke yokulondoloza imibhalo namabhuku, nokho ibekhona leyomithonselana engalufuni ushintsho. Ngaphezu kwalokhu, siyajabula ukuthi ngokuhamba kwesikhathi kwahlaluka kwabaningi ukuqondisisa okwenele ngezinhloso zama-workshops, izibonelo nje ukuxoxa ngokwesaba okukhona kubasebenzi nemibuzo mayelana noguquko kanye nenselelo yentando yeningi, ukudingida nempikiswano ngesithombe esiphelele soguquko njengoba sethulwe kumthethosivivinywa nakweminye imithetho.
Umphumela wokukleliswa kwama-workshops eqophelweni eliphakeme nanjengethuluzi eliwusizo kuyizinkomba zokuthi abasebenzi bebelidinga lelithuba, nendawo ephephile yokuthola ithuba lokwazana kangcono nozakwabo ngokujula kokwahluka kwabo ngabanye, izipiliyoni kanye namasiko abo, hhayi nje kuphela njengabantu abasebenzela inhlangano eyodwa. Kodwa-ke izinkinga eziphathelene nokungabekezelelani ngokwebala noma ukungahloniphani ngokwamasiko yiyona nto ebonakala isasalele ngemuva futhi idinga ukulungiswa, kanti sizokulungisa lokhu maduze nje.
Kusobala ukuthi kunokuvumelana kubo bonke abasebenzi ngesidingo soguquko enhlanganweni yethu. Lomphumela usho izinto ezingefani kubasebenzi abehlukene.
Kwabanye abasebenzi, isiko elikhona eNgosini kaZwelonke yokulondoloza imibhalo namabhuku alikaguquki ngokwenele ukufika ezingeni lapho bebona izifiso zabo ngoHulumeni waseNingizimu Afrika wentando yeningi sezifezekile, ikakhulu emsebenzini. Isigaba esimaphakathi sokuphatha emsebenzini sisafukamelwe kakhulu ngabamhlophe, bese kuthi imisebenzi emningi yokweseka yenganyelwe ngabamnyama. Noma ikhona imigomo ebekiwe ebhekele ukuqashwa kwabantu ababencishwe amathuba phambilini, awabonakali amathuba lapho abamnyama bekhushulelwa khona ezikhundleni zokuphatha - kwaphawulwa ngesikhathi sokubanjwa kwama-workshop.
Bonke abasebenzi babona sengathi umfutho, noma uqeqesho lwezinguquko alunikwanga ukubaluleka okufanele. Abanye babasebenzi abamhlophe basho nokuthi akwenele ukufundiswa ngokwamukela uguquko njengomgomo, kodwa kufanele banikwe nosizo olungabenza bakwazi ukusebenza njengabaphathi noma yiso labaphathi abaguquke ngempela. Ngaphansi kwesimo sokungaqondi ngezindlela zokuphatha esikhathini esisha soguquko, kungenzeka abaphathi basoleke njengabantu abangahambisani noguquko, ekubeni kuwumphumela wokungazi ukuthi kumele benze kanjani ngendlela ehlukile.
Kunezinkomba eziqinile kwabamhlophe zokuthi uguquko luyinqubo embaxa-mbili. Kubona kubonakala sengathi abanye babasebenzi abamnyama bacabanga ukuthi ngabamhlophe kuphela okufanele bashintshe, hhayi bona. Abasebenzi abamhlophe babona sengathi abanye babasebenzi abamnyama abayishayi ndiva imizamo yabo yokwenza ngendlela ehlukile.
Thina, eMnyangweni siyalulalela loluvo. Ngokulumbaniswa kwengosi yokuphatha abasebenzi endaweni eyodwa, izinkinga nezindaba eziphathelene nokusebenza kwenqubo yokuqasha engavuni muntu, sekuzoxazululeka kalula kunasekuqaleni lapha eNgosini kaZwelonke yokulondoloza imibhalo namabhuku. Umnyango umatasa nokugqugquzela izinhlelo zokuqeqesha abangamehlo abaphathi, izinhlelo ezifundisa ngoguquko kanye nalezo zokuqeqesha eziyoqondana nezinkinga ezibalulwe ngabasebenzi.
Iqhaza lethu kuyoba wukuxhumanisa lezi zinhlelo zokuqeqesha. Siyophinde sixoxisane nengosi yokuqeqesha yoMnyango ukuba ibumbe izinhlaka zabeluleki abethembekile eziyohambisana nohlelo lokuqasha olungavuni muntu nolubhekiswe kulabo ababencishwe abathuba esikhathini saphambilini. Siyosebenzisa iqhinga labeluleki, elidwetshwe eNgosini kaZwelonke yokulondoloza amabhuku nemibhalo, njengesiqaliso esiyosetshenziswa ekwenzeni iziphakamiso.
Saphinde saphawula ukuthi izindaba zoguquko eziqondene nokusebenza engosini yomphakathi yokulondoloza imibhalo namabhuku yanakwa cishe yibo bonke ababebambe iqhaza kuma-workshops. Izindaba eziqondene nemikhakha ethile oguqukweni ezifana noshintsho ekuhloleni ukukhiqiza kwabasebenzi, ukuthenga nokutholwa kwempahla, ukuhlela nokuchazwa kwayo akuzange kuphikiswane ngakho ngaphandle kwalokho okwakugqugquzelwa ngabaphethe uhlelo. Abasebenzi azange baveze iziphakamiso zendlela okungaqhutshwa ngayo ekuletheni izinguquko zokuletha izidingo zomphakathi. Singafisa ukubona ama-workshops edingida izindaba eziqondene ngqo nemisebenzi emisha nezinselelo zakhona eziwumphumela woguquko, lapha singabalula inqubo yentando yeningi yokuphatha abantu, isiko elisha lokwengamela, insebenziswano enhle yamathimba nokuwavuselela kanye nokulethwa kwezidingo ezifunwa wumphakathi qobo lwawo. Izindaba zemisebenzi yobungcweti akudingekile ukuba ikleliswe ngokufanayo nezinguquko eziphathelene nezabasebenzi, futhi sicela abasebenzi ukuba baqonde ukuthi izinguquko emikhakheni yemisebenzi njengoba iqoshwe emthethweni ziyokweseka isiqu nemisebenzi yeNgosi kaZwelonke yokulondoloza imibhalo namabhuku ngokuqhakambisa indlela yokusebenza esobala nenokuzibophezelela. Sizobhekana nalezizindaba njengengxenye yeqhinga elisha lokwenza izinto nokugqugquzela abasebenzi ukuba babambe iqhaza.
Umnyango ukuphawula ngentshisekelo nangentokozo ukuthi inqubo eningi namaqhinga ezinguquko aseyasebenza eNgosini yokulondoloza amabhuku nemibhalo.
Isibonelo salokhu kungaba ukufezeka kokusebenza komgomo wokuthuthukiswa nokuqashwa kwalabo ababencishwe amathuba phambilini nokuqasha okungavuni muntu. Ngesikhathi kuqokwa inhloko yoGuquko, kwakuvela isithombe sabasebenzi balengosi esinezinkomba zemigomo yakudala yobandlululo. (Bona izibalo ezihlaziya izigaba zabasebenzi nezasetshenziswa ngesikhathi sama-workshops). Namuhla sesiyakwazi ukubona umehluko osewenzekile. Noma kunjalo, usemningi umsebenzi okusafanele wenziwe ukuzuza inselelo nezinjongo ezibekwe eMthethweni wokuqasha ongavuni muntu (Employment Equity Act). Nokho, senelisekile ngenqubo namaqhinga abunjiwe ukuzuza isimo lapho wonke umuntu ethola ukumelwa, sicabanga ukuthi lenqubo ilungile futhi ayenzeleli nokuthi singakhela phezu kwayo. Indawana ebonakala ibuthaka nengaphawulwa wukwentuleka kwezinhlelo ezanele zokweluleka.
Ingxenye ethile yabamnyama seyizwakalise ukwesaba kokuthi ukuqashwa kwabo kungenzeka kube wukwenza nje noma ukuthenga amehlo, kanti abathile kwabamhlophe sebezwakalise umbono wokuthi kungenzeka kulindelwe lukhulu kubo njengokwethekelisa ngolwazi kozakwabo ngaphandle kokuhlomula okuthile, lesi yisimo esingasho ukuzikhandla ngokusiza ozakwabo abamnyama bese ekugcineni belahlekelwa wumsebenzi. Sekuphawulekile futhi ukuthi abasebenzi asebenesipiliyoni banokuziqhayisa ngokuqeqesha abasebenzi abasha. Lokhu kuyokwesekwa ngeqhinga eliyoboshwa ngokuhlanganyela nengosi yabasebenzi emnyangweni weDACTS.
Siphawulile imibono yabasebenzi ngokwehlukana okukhona ethimbeni lokuphatha. Abasebenzi kufanele baqonde ukuthi, njengoba bekwazi ukuthola ithuba lokugxeka kanjena, lokhu kubonisa ukuthi inde indima esesiyihambile ngasohlangothini lokukwazi ukukhuluma ngenkululeko. Okunye, yizinkomba zegxathu elibanzi lezinguquko esikweni lalenhlangano. NjengeNgosi kaZwelonke yokulondoloza imibhalo namabhuku, umsebenzi wami wokuqala ukwakha ithimba elibumbene lokuphatha. Indlela esisebenza ngayo sivulele wonke umuntu ukuthi azoxoxisana nathi ngokunjalo nezinyunyana zabasebenzi. Imihlangano yomnyango inika izimenenja indawo ephephile lapho kungacutshungulwa khona izindaba nezinkinga ezithile ezithinta imisebenzi yabo. Lokhu kumbandakanya inkululeko yokuxazulula ukungaboni ngaso linye phakathi kwamalunga omnyango ngaphandle kokufaka bonke abasebenzi.
Ngaphandle kwezinkinga zokuxhumana okungahlelekile phakathi komnyango nabasebenzi, abasebenzi bonke bezwakalisa kabanzi ukungabi sobala kohlelo lokuhlolwa noma ukubuyekezwa kwemisebenzi yabo nokuholela ekwenyusweni kwamaholo abo noma ukukhushulelwa emaqophelweni aphezulu. Lenkinga seyilungisiwe ngu Ms Ngele, ongu Mqondisi Wengosi yabasebenzi eMnyangweni.
Siyaphawula ukuthi abasebenzi baveza umbono wokuthi iNgosi kaZwelonke yokulondoloza amabhuku nemibhalo sengathi ayithathelwa phezulu wuMnyango kaDACTS. Ezinkingeni esibhekene nazo yilezo zesabelo-mali esincane, ukungabikhona kwezinsiza ezenele nokuba nabasebenzi abancane. Siyazama ukubhekana nalenselelo, kokunye ngokuxhumana noMqondisi -Jikelele, iPhini elisha loMqondisi-Jikelele u-Mr Wakashe, kanjalo noMqondisi omusha wezabasebenzi. Ngifisa abasebenzi bazi ukuthi ukuqashwa kwami njengoMqondisi oMkhulu, esikhundleni Somlondolozi kaZwelonke wamabhuku nemibhalo, kube okukaMs Gilder njengoMqondisi, ngokunjalo nokuzokwenzeka maduze kokuqokwa koMazisi kaHulumeni, okuyoba sezingeni loMqondisi, konke lokhu yizinkomba zikaDACTS zokubuka ngeso elibalulekile umsebenzi walengosi.
Sengivala, sithanda ukuphinda sizwakalise ukubonga kubo bonke abasebenzi ngeqhaza elahlukene negalelo kulenqubo yoguquko ethatshathwe yiNgosi yokulondoloza amabhuku nemibhalo. Izimpendulo zenu ezakha ngokugxeka zibe wusizo olukhulu ngoba zibe yizinkomba zendlela eya phambili. Sikwisimo lapho sonke sifunda khona. Ikakhulu mina njengoba ngisemusha nje kulesi sikhundla. Nginikwe amandla wuNgqongqoshe, iPhini likaNgqongqoshe kanye noMqondisi-Jikelele ukuguqula iNgosi kaZwelonke yokulondoloza amabhuku nemibhalo nokuyibuyekeza ukuze ikwazi ukuzuza izinhloso nezinjongo zayo nokuphumelela ekwethuleni izidingo-nqangi zomphakathi. Kuyinhloso yami futhi ukuqikilela ngeqhaza lalengosi emndenini wayo okuyiDACTS, ngoba ngikholwa wukuthi sekuyisikhathi eside isekudingisweni. Sonke kumele siqonde inselelo ehambisana noguquko, nezibophezelelo ezidalwa ngamalungelo athile esinawo. Sekufanele siqale sifunde ngalokho okulindelwe kithi kanjalo nezimfuno zethu. Kufanele siqonde ukuthi amaholo ethu akhokhwa ngabakhokhi-ntela, thina siqashwe njengabasebenzi bomphakathi, ngakho isibophezelelo sethu sokuqala ngabantu bese kuba wuHulumeni waseNingizimu Afrika. Kumele sibeke phambili abantu bakithi, lokhu siyokuveza ngendlela esisebenza ngayo. Lenqubo yokwenza yileyo eyisisekelo ebuntwini be-Batho Pele (Abantu Phambili).
<fn>zul_Article_National Language Services_IMVUME YOKUNGENA EMAHLATHINI KAHULUMENI.txt</fn>
Lemvume noma ilayisense ayinakwedluliswa futhi kumele ikhishwe uma ifunwa yisisebenzi sasehlathini, isikhulu esihlonishwayo, iphoyisa noma isisebenzi esigunyaziwe.
Imicimbi ephathelene nokungcebeleka, ukufunda, ezamasiko noma ukufeza izinjongo zomphefumulo ingenziwa kulezondawo ezibekiwe (kuma-mephu, indawo echaziwe, imigudu eqoshiwe lapho kuhanjwa khona nezinye izimpawu).
Ukungena ehlathini likahulumeni kungenqatshwa ngaphandle kokuveza isizathu kanti izicelo zokubekelwa izikhala zingesulwa noma zimiswe wuMnyango.
Ukushishwa komlilo kwenqatshiwe ngaphandle kwasezindaweni ezihlinzekelwe khona.
Akekho onelungelo lokuphazamisa imisebenzi yabaphathi basehlathini nasendaweni kahulumeni.
Umonakalo oyodaleka esivunweni sehlathi noma kwenye yempahla kahulumeni nengenzeka ngenxa yesenzo somnini layisense, uyokhokhwa yilowo mnini layisense.
UKUTHOLA OLUNYE ULWAZI, AMAMEPHU NOMA IMIBUZO, UYACELWA UKUTHI UTHINTANE Isikhulu noma isisebenzi esiqokiwe - isibonelo, Usohlathi Omkhulu, Ikheli, Ucingo, Isikhahlamezi, ikheli lombani -e-mail address.
Bona uhlu lwemicimbi esiChibiyelweni A.
NgokweSigaba 19 noma 20 soMthetho kaZwelonke waMahlathi ka 1998 (National Forests Act, 1998 - Act 84 of 1998), ilungelo lokungena ehlathini likahulumeni ligcina kulezondawo ezikhonjiswe kuma-mephu ananyathiselwe (noma nalezo ezichaziwe), nokulandela imithetho ebekiwe. Qaphela ukuthi eminye imithetho eyengeziwe yokuvimbela kwamanye amahlathi njengoba iphawulwe ezinkombeni, kumamephu, emapheshaneni asakaziwe nangenye indlela ithathwa njengemele ihlonishwe.
Loluhlobo lwelayisense lusebenza kwenye yezinhlobo zokungena ezilandelayo njengoba zichazwe ngofaka isicelo, bese kuya ngokuthi yimiphi imicimbi nezinhlelo ezitholakalayo noma uhla lwemicimbi evumelekile..
<fn>zul_Article_National Language Services_INCWADI YOKUCHASISA LOKHO OKWENZIWA UMNYANGO WEZOLIMO (2000).txt</fn>
Injongo neNhloso-Mbono yoMnyango kaZwelonke wezoLimo (NDA).
Imininingwane yokuthintana nezikhulu zoMnyango kaZwelonke wezoLimo.
Incazelo yohlaka oluhlongozwayo nemisebenzi yoMnyango wezoLimo. (Isigaba 14 (a) soMthetho.
Ikheli lendawo neleposi, ucingo, inombolo yesikhahlamezi kanye namakheli okuxhumana ngomoya eziphathimandla zokwazisa ngokwesigaba 17 soMthetho. (Isigaba 14 (b) soMthetho.
Incazelo yencwadi echachisayo eshiwo yisigaba 10, uma ikhona nanokuthi kungafinyeleleka kanjani kuyona. (Isigaba 14 (c) soMthetho.
Imidanti eyenele ezokusiza umam kunesicelo sokufinyelela kwirekhodi elithize loMnyango, incazelo yezihloko okubhalwe ngaphansi kwazo okuqoshwe uMnyango kaZwelonke wezoLimo kanye nezigaba zokuqoshiwe ngaphansi kwaleso naleso sihloko. (Isigaba 14 (d) soMthetho.
Isaziso sakamuva ngokwesigaba 15 , uma sikhona mayelana nezigaba zokuqoshiwe kukaNDA okutholakala ngaphandle kokuthi umuntu aze acele ukuba afinyelele kukho ngokoMthetho. (Isigaba 14 (d) soMthetho.
Incazelo yemisebenzi eyizinsizakalo kumphakathi ezitholakala kwa-NDA nanokuthi umuntu ufinyelela kanjani kulezo zinsizakalo. (Isigaba 14 (f) soMthetho.
Incazelo yanoma imaphi amalungiselelo kumbe izihlinzeko zokuba umuntu, ngaphandle kohlaka lukahulumeni, ngokufakana imilomo, ngokwethula izinkulumo nangezinye izindlela, abambe iqhaza kumbe abeke uvo ekwakhiweni kwemigomo, ekwenziweni kwemisebenzi, uMnyango kaZwelonke wezoLimo. Isigaba 1410g soMthetho.
Incazelo yezixazululo namakhambi onke akhona lapho uNDA ehlulekile khona ukwenza okuthile kumbe kukhona akwenzile obekungafanele. (Isigaba 14 (h) soMthetho.
Eminye imidanti njengokuba kungahlala kuhlale kuyalelwe. (Isigaba 14 soMthetho).
Ukuhlinzeka uhlelo lowengamela olwesekela umntotho osimeme kwezolimo kanye nokuvikeleka kokutholakala kokudla.
uMnyango wezoLimo uzabalazela ukuthi uhole intuthuko kwezolimo ukuze kusimame futhi kukhule umnotho eNingizimu Afrika futhi nokuthi ubambe iqhaza elakhayo kwintuthuko yezolimo eAfrika.
ezoMnotho kwezoLimo kanye uMnu M.M. Mbongwa neNtuthuko kwezamaBhizinisi imiKhiqizo yezolimo kanye uNksz N.
Abasizi boMqondisi-Jikelele ukuHlelwa koXhumano kanye uMnu Z. Pinda nokuLawulwa koLwazi inhloko yeziNhlelo uMnu L.
Ukusiza uhlelo lokuzinza nentuthuko kubalimi.
Ukugqugquzela intuthuko yezinhlangano zomfelandawonye zabalimi kanye nokuxhaswa ngokwezimali.
Ukuphucula nokusimamisa ukuvikeleka ngokudla ezingeni likazwelonke nokusiza usekelo lwentuthuko yasemaphandleni.
Ukusiza ukwengamelwa kwesimo sengcuphe nesesibhicongo kwezolimo.
Ukuhlizekela ukwakheka, ukubhaliswa nokuqashelwa kokwenza kwemifela-ndawonye yabalimi (Lomsebenzi usuzokudluliselwa kuMnyango woHwebo neziMboni).
Ukusiza ukuthuthukiswa kohlelo lwamabhizinisi ezokulima oluvuna ukumbandakanyeka okulinganayo nolwabiwo malungelo olulinganayo nokukhula kwebhizinisi.
Ukuhlinzeka ulwazi ngamasu ezomnotho kanye nezaluleko ngomkhiqizo wezolimo, imithombo nokusebenza komkhakha othintekayo.
Ukusungula nokuphatha uHlelo lukaZwelonke lweZibalo kwezoLimo.
Ukulawula, ukuggqugquzela nokudidiyela umkhiqizo wemfuyo, umkhiqizo wokwasemanzini, ukugcina izilwane, nenhlalakahle yezilwane.
ukulawula, ukugqugquzela nokuhlanganisa umkhiqizo wezitshalo nokulawulwa kwesikhonyane.
Ukusetshenziswa kwemithombo ngempumelelo.
Ukulawula, ukugqugquzela nokudidiyela ukusetshenziswa kwemithombo yezolimo okusimeme, kanye nokuthuthukisa imigomo namazinga ukuze kusetshenziswe inhlabathi namanzi ngempumelelo, nokuvikeleka komhlaba wokulima.
Ukwehlisa izinga lobungcuphe kuzilimo, imikhiqizo yezilimo kanye nokunye nokulawulwayo.
Ukwehlisa izinga lobuncuphe obulethwa amagciwane.
Ukuqinisekisa ukuhambisana nemithetho eyengamele umkhakha wezolimo nokubhekelwa kwesimo sengcuphe kumikhiqizo yezolimo.
Ukusiza, ukudidiyela nokwesekela ubudlelwano namazwe angaphandle kwezoLimo zaseNingizimu Afrika ezigxile kuhwebo, ukwabelana ngobuchwepheshe/ululeko, uqeqesho nezombusazwe.
Ukuhlinzeka imihlahlandlela emalungana nokufundiswa nokuqeqeshwa kwezolimo ukuze kuphumelele uhlelo lokuphatha imithombo yabasebenzi emkhakheni.
Ukusiza ukwakhiwa nokusetshenziswa kohlelo lokuhlela, ukuqapha nokuhlola ukusebenza kwenhlangano nokuthola ukuthi ingabe iyaphumelela yini ukufinyelela ezimpokophelweni zayo.
Ukugqugquzela umkhakha wezolimo onogqozi lokwakha ingcebo ngokukhiqiza izimbuzi nezimvu eRSA.
Ukugqugquzela ukuphathwa kwemithombo yabasebenzi; inqubekela yenhlangano nokuqeqeshwa kwangaphakathi okuyimpumelelo.
Ukuhlinzeka uSizo lwezoMthetho.
ukuhlinzeka uhlelo olusekela abaPhathi nohlelo olubhekene nemibhalo.
Ukunikeza izinsizakalo zokuhlwaywa nokuphatha kwempahla.
Ukuhlinzeka iNgosi yezeziMali.
Ukubuyisa okukwenetwayo kwezolimo, ukuphathwa komnotho otshaliwe kanye nokukhokhwa kwezikwenetu.
Umhlahlandlela uzotholakala kwiKhomishane Yamalungelo Abantu yase Ningizimu Afrika kungakabi u August 2003. Yonke imibuzo kumele kuphiko lwe PAII lwekhomishana Yamalungelo Abantu Yase Ningizimu Afrika.
Vula ifayela ezimele yodaba yomthethomgomo ngamunye usebenzisa isiqaliso esingu 1.P.2 silandelwe yi / kanye negama lepholisi.
Vula ifayela ezimele yodaba ngasinye kanye/ noma inqubomgomo usebenzise isiqaliso esingu 1.3.2 silandelwe yi / kanye negama loMthetho kanye/kumbe inqubomgomo isiboniso. 1.3.2/Umthetho wezinsizakalo Zomphakathi.
Ngemibuzo ejwayelekile ngoMthetho kanye/kumbenezinqubomigomo landela igama loMthetho kanye/kumbe inqubomgomo ngophawu / kanye negama elingu 'R' isibnso. 1.3.2/Umthetho weziNsizakalo zomphakathi/R.
Ngombono wezomthetho kanye nokuhumusha landela igama loMthetho kanye/kumbe inqubomgomo ngophawu / kanye negama elingu 'L' isbniso. 1.3.2/Umthetho Wezinsizakalo Zomphakathi/L.
Vula ifayela yodaba ezimele yomthetho wephalamende ngamunye usebenzise isiqaliso esingu 1.3.3.2 silandelwe uphawu /kanye negama lomthetho wephalamende.
Vula ifayela ezimele yodaba yomthetho wephalamende ngamunye usebenzise isiqaliso esingu 1.3.3.3 silandelwe uphawu /kanye negama lomthetho wephalamende.
Vula ifayela yodaba yomthetho wephalamende ngamunye usebenzise isiqaliso esingu 1.3.3.4 lulandelwe uphawu /kanye negama lomthetho wephalamende.
Vula ifayela yodaba yomthetho wephalamende ngamunye usebenzise isiqaliso 1.3.3.5 silandelwe uphawu /kanye negama lomthetho wephalamende.
Vula ifayela yodaba yomthetho wephalamende ngamunye usebenzise isiqaliso 1.3.3.6 silandelwe uphawu /kanye negama lomthetho wephalamende..
Vula ifayela yodaba yomthetho wephalamende ngamunye usebenzise isiqaliso 1.3.3.7 silandelwe uphawu /kanye negama lomthetho wephalamende..
Vula ifayela yodaba yomthetho wephalamende ngamunye usebenzise isiqaliso 1.3.3.8 silandelwe uphawu /kanye negama lomthetho wephalamende..
Vula ifayela yodaba yomthetho wephalamende ngamunye usebenzise isiqaliso 1.3.3.9 silandelwe uphawu /kanye negama lomthetho wephalamende.
Vula ifayela yodaba yomthetho wephalamende ngamunye usebenzise isiqaliso 1.3.3.10 silandelwe uphawu /kanye negama lomthetho wephalamende.
Vula ifayela yodaba yekhodi ngayinye, isilayelo kumbe iphepha elimhlophe usebenzise isiqaliso esingu 1.3.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lekhodi, isilayelo kumbe iphepha elimhlophe.
Vula ifayela ezimele yodaba yomthethomgomo ngayinye usebenzise isiqaliso esingu 2.P.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomthethomgomo.
Ukuhlela umsebenzi kanye nokwaba imisebenzi ngohlelo locwaningo lomsebenzi, bheka u2.6 ngezansi.
Ucwaningo lwemibiko kanye nokulandela vula ifayela ezimele yodaba yombiko ngamunye usebenzise isiqaliso esingu 2.6.3 silandelwe uphawu /.
Ukukhomba indlela kabusha koxhumano e.
Ukuhlolwa kweminyango ngokuhlolwa kwezezimali bheka u 4.15.
Vula ifayela ezimele yodaba somthethomgomo ngamunye usebenzise isiqaliso esingu 3.P.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomthethomgomo.
Vula ifayela ezimele yodaba yomthethomgomo ngamunye usebenzise isiqaliso esingu 3.1.2 silandele uphawu / kanye negama lomthethomgomo.
Vula ifayela ezimele yodaba yobuqondisi beHhovisi eliKhulu, noma umkhakha wobuqondisi usebenzise isiqaliso esingu 3.3.2.4 silandelwe uphawu / kanye negama lobuqondisi noma isekela buqondisi.
Imikhandlu ezimele egunyazwe ngumthetho vula ifayela yodaba yomkhandlu ogunyazwe umthetho ozimele usebenzise isiqaliso esingu 3.4.22.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomkhandlu ogunyazwe ngumthetho.
Akuhlinzekelwa ngokwako kodwa izinhlelo ezizimele kanye nama CD's vula ifayela yodaba yohlelo ngalunye usebenzise isiqaliso 3.5.5.silandelwe uphawu / kanye negama lohlelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yenyunyana yohwebo ngayinye usebenzise isiqaliso 3.8.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lenyunyana yohwebo.
Izinsizakalo eziqalisa ukukhuthala / ezilandelisa ngokukhuthala e.g.
Ukuqalisa amazinga nezinqubo vula ifayela yodaba ezimele yezinga ngalinye usebenzise isiqaliso 3.15.2 silandelwe uphawu / kanye negama lezinga.
Lawula amazinga Nezinqubo vula ifayela yodaba ezimele ngezinga noma inqubo ngayinye usebenzise isiqaliso 3.15.3 silandelwe uphawu / kanye negama lezinga noma inqubo.
Izinhlangano ezizimele vula ifayela yodaba ezimele yomkhandlu wenhlangano ngamunye, njl. Usebenzise isiqaliso 3.16.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomkhandlu wenhlangano, njl.
Ukulandelela kanye nokugqugquzela vula ifayela ezimele yodaba yomkhakha ngamunye ezofaka uhlelo lobungoti basemsebenzini, ukuthuthukisa ubungoti, uhlelo lokulandelana kumbe uhlelo lomlandu womsebenzi usebenzise isiqaliso 3.17.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomkhakha.
Abanobuqhudelwano abazimele vula ifayela ezimele yodaba yabanobuqhudelwano usebenzise isiqaliso 3.17.2 silandelwe uphawu / kanye negama lonobuqhudelwano.
Vula ifayela ezimele yodaba yomkhakha ngamunye wenqubo yokuqeqesha usebenzise isiqaliso 3.18.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesimo.
Vula ifayela ezimele yodaba yesifundo ngasinye usebenzise isiqaliso 3.18.5.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesifundo.
Vula ifayela ezimele yodaba yesifundo ngasinye usebenzise isiqaliso 3.18.6.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesifundo.
Vula ifayela ezimele yodaba yemoduli ngayinye usebenzise isiqaliso 3.18.6.
Vula ifayela ezimele yodaba yengqungquthela ngayinye usebenzise isiqaliso 3.18.6.5 silandelwe uphawu / kanye negama lengqungquthela.
Vula ifayela ezimele yodaba yesizinda ngasinye usebenzise isiqaliso 3.18.7 silandelwe uphawu / kanye negama lesizinda..
Vula ifayela ezimele yodaba yemkhankaso ngamunye usebenzise isiqaliso 3.18.11.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomkhankaso.
Vula ifayela ezimele yodaba yohlelo lokuqeqesha ngalunye usebenzise isiqaliso 3.18.12.2 silandelwe uphawu / kanye negama lohlelo lokuqeqesha.
Vula ifayela ezimele yodaba yohlelo lokuqeqesha ngalunye usebenzise isiqaliso 3.18.12.3 silandelwe uphawu / kanye negama lohlelo lokuqeqesha.
Vula ifayela ezimele yodaba yohlelo lokuqeqesha ngalunye usebenzise isiqaliso 3.18.12.4 silandelwe uphawu / kanye negama lohlelo lokuqeqesha.
Vula ifayela ezimele yodaba yohlelo ngalunye usebenzise isiqaliso 3.18.13.2 silandelwe uphawu / kanye negama lohlelo . amafayela esimo angafaka nezinhlelo zentsha, izinhlelo zomame kumbe abantu abakhubazekile kanye nezinye izinhlelo ezikhethekile.
Vula ifayela ezimele yodaba yokungenelela ngakunye usebenzise isiqaliso 3.19.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lokungenelela.
Vula ifayela ezimele yodaba yomuntu othile ngamunye usebenzise isiqaliso 3.19.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomuntu othile.
Vula ifayela yodaba ezimele yomnyango ngamunye usebenzise isiqaliso 3.20.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomnyango.
Vula ifayela yodaba ezimele yehhovisi yommeli wezwe noma inkundla ethile usebenzise isiqaliso 3.20.3 silandelwe uphawu / kanye negama lehhovisi lommeli wesizwe noma inkundla ethile.
Vula ifayela yodaba ezimele yenkundla ethile ngayinye usebenzise isiqaliso 3.20.4 silandelwe uphawu / kanye negama lenkundla ethile.
Vula ifayela yodaba ezimele yombiko ngamunye usebenzise isiqaliso 3.21 silandelwe uphawu / kanye negama lombiko.
Vula ifayela yodaba ezimele yomthethomgomo ngamunye usebenzise isiqaliso 4.P.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomthethomgomo.
Vula ifayela yodaba ezimele yesilinganiso ngasinye usebenzise isiqaliso 4.1.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesilinganiso..
Abakweletayo vula ifayela yodaba ezimele yokweletayo ngamunye usebenzise isiqaliso esingu 4.2.8 silandelwe uphawu / kanye negama lalowo okweletayo.
Vula ifayela ezimele yodaba yeakhawunti yokufaka imali ngayinye usebenzise isiqaliso esingu 4.2.9 silandelwe uphawu / kanye negama leakhawunti yokufaka imali.
Ukubanjwa kwemali vula ifayela ezimele yodaba yomkhakha ngamunye wokubanjwa kwemali usebenzise isiqaliso esingu 4.3.1.1 silandelwe uphawu / kanye negama lokunjwa kwemali.
Amabhonasi kanye nezimali eziyisibonelelo vula ifayela ezimele yodaba yomkhakha ngamunye wamabhonasi/ imali evunyelwayo usebenzise isiqaliso esingu 4.3.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lebhonasi/imali evunyelwayo.
Izimfuno zemali phakathi kweminyango vula ifayela ezimele yodaba yemfuno yemali phakathi kweminyango ngayinye usebenzise isiqaliso esingu 4.3.4 silandelwe uphawu / kanye negama lemfuno yemali phakathi kweminyango.
Ukukhokhwa kwezikweletu vula ifayela ezimele yodaba yesikweletu ngasinye usebenzise isiqaliso esingu 4.3.5 silandelwe uphawu / kanye negama lokweletwayo.
Ukwedluliselwa kwemali eyisibonelelo vula ifayela ezimele yodaba yokwedluliselwa kwemali eyisibonelelo ngakunye usebenzise isiqaliso esingu 4.3.6 silandelwe uphawu / kanye negama lemali eyisibonelelo.
Iakhawunti yomkhokhi jikelele omkhulu vula ifayela ezimele yodaba yama akhawunti angujikelele ngayinye usebenzise isiqaliso esingu 4.4silandelwe uphawu / kanye negama leakhawunti engujikelele.
Izimali zetrasti vula ifayela ezimele yodaba yemali yetrasti ngayinye usebenzise isiqaliso esingu 4.5.2 silandelwe uphawu / kanye negama lemali yetrasti.
Ukwenza umqulu wezitatimende vula ifayela ezimele yodaba yomkhakha ngamunye wesitatimende sezezimali usebenzise isiqaliso esingu 4.6.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesitatimende sezezimali.
Vula ifayela yodaba ezimele yokuhanjiswa ngakunye usebenzise isiqaliso esingu 4.7.2 silandelwe uphawu / kanye negama lokuhanjiswa.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wezokhuseleko usebenzise isiqaliso esingu 4.8.2 silandelwe uphawu / kanye negama lezokhuseleko.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wezinsizakalo ezenziwayo usebenzise isiqaliso esingu 4.10 silandelwe uphawu / kanye negama lensizakalo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wokwaba ezenziwayo usebenzise isiqaliso esingu 4.11.2 silandelwe uphawu / kanye negama lokwaba.
Vula ifayela yodaba ezimele kunyaka ngamunye wezezimali usebenzise isiqaliso esingu 4.12.3 silandelwe uphawu / kanye nonyaka wezezimali.
Vula ifayela ezimele yodaba yesithunywa ngasinye esilandela umkhondoo usebenzise isiqaliso esingu 4.12.4 silandelwe uphawu / kanye negama lesithunywa esilandela umkhondo.
Vula ifayela yodaba ezimele yezokubuza ngakunye usebenzise isiqaliso esingu 4.12.2.6.2 silandelwe uphawu / kanye negama lokubuzwayo.
Vula ifayela ezimele yodaba kunyaka wezezimali ngamunye usebenzise isiqaliso esingu 4.12.2.7 silandelwe uphawu / kanye nonyaka wezezimali..
Vula ifayela ezimele yodaba kunyaka wezezimali ngamunye usebenzise isiqaliso esingu 4.12.32 silandelwe uphawu / kanye nonyaka wezezimali.
Vula ifayela yodaba ezimele yezokubuza ngakunye usebenzise isiqaliso esingu 4.12.3.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lokubuzwayo.
Vula ifayela ezimele yodaba kunyaka wezezimali ngamunye usebenzise isiqaliso esingu 4.12.35 silandelwe uphawu / kanye nonyaka wezezimali.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakeli ngamunye ngokulandelana kwamagama usebenzise isiqaliso esingu 4.13.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakeli.
Vula ifayela ezimele yodaba yomfakeli ngamunye usebenzise isiqaliso esingu 4.13.1.3 silandelwe uphawu / kanye negama lomhlinzeki.
Vula ifayela yodaba ezimele yenkomba kumbe indawo ngayinye usebenzise isiqaliso esingu 4.13.2.1 silandelwe uphawu / kanye negama lenkomba noma indawo.
Vula ifayela yodaba ezimele yenkomba ngayinye usebenzise isiqaliso esingu 4.13.2.32 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakeli.
Vula ifayela yodaba ezimele yokuqasha ngakunye usebenzise isiqaliso 4.13.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lokuqasha.
Vula ifayela yodaba ezimele yethenda yodaba oluthile olubaluliwengalunye usebenzise isiqaliso esingu 4.14.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lethenda.
Amathenda esikhathi esithile esibaluliwe 1. Vula ifayela yodaba ezimele yeyethenda ngayinye usebenzise isiqaliso esingu 4.14.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lethenda.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhankaso ngamunye usebenzise isiqalo esingu 4.15.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomkhankaso.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wokuhlolwa kwamahhovisi usebenzise isiqalo esingu 4.15.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lokuhlolwa kwehhovisi.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wohla lwezimpahla ezilahlekile usebenzise isiqalo esingu 4.15.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lohla lwempahla elahlekile.
Vula ifayela yodaba ezimele yemfunomali yemoto yomuntu ngayinye usebenzise isiqalo esingu 4.15.4.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lemfunomali yemoto yomuntu.
Ukugadwa kwezimali zikahulumeni sekuhlangene nezikhiye zesisefo kanye nezitifiketi zokwedluliselwa.
Vula ifayela yodaba ezimele yombuzo ngamunye ongekho emthethweni usebenzise isiqalo esingu 4.15.7.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lombuzo.
Vula ifayela yodaba ezimele yombuzo ngamunye osemthethweni usebenzise isiqalo esingu 4.15.7.2.3 silandelwe uphawu / kanye negama lombuzo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomhlangano ngamunye usebenzise isiqalo esingu 4.15.8.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomhlangano.
Ukuxhumana neminye iminyango kulolodaba kuphela olungeke lukwazi ukubhekwa kwifayela yesihloko esithile.
Vula ifayela yodaba ezimele yomnyango ngamunye usebenzise isiqalo esingu 4.16.2 silandelwe uphawu / kanye negamathe lomnyango.
Vula ifayela yodaba ezimele yombiko ngamunye usebenzise isiqalo esingu 4.17.2 silandelwe uphawu / kanye negama lombiko.
Vula ifayela yodaba ezimele yomhlangano ngamunye usebenzise isiqalo esingu 5.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomhlangano.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhandlu ngamunye ogunyazwe umthetho usebenzise isiqalo esingu 5.2.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomkhandlu ogunyazwe umthetho.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye womhlangano usebenzise isiqalo esingu 5.3.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomhlangano.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wombiko usebenzise isiqalo esingu 5.3.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lombiko.
Vula ifayela yodaba ezimele yokuhanjisiwe ngakunye usebenzise isiqalo esingu 5.3.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lokuhanjiswa.
Vula ifayela yodaba ezimele yomhlangano ngamunye usebenzise isiqalo esingu 5.3.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomhlangano.
Vula ifayela yodaba ezimele ngombuzo ngamunye wophiko longqongqoshe/ lwephalamende usebenzise isiqalo esingu 5.3.5.2 silandelwe uphawu / kanye negama lombuzo wophiko longqongqoshe/ lwephalamede.
Vula ifayela yodaba ezimele yohlelomali ngalunye kanye nonyaka wohlelomali usebenzise isiqalo esingu 5.3.6.2 silandelwe uphawu /, unyaka negama lohlelomali, isbns. 5.3.6.2/01/Admin.
Vula ifayela yodaba ezimele yesicelo ngasinye usebenzise isiqalo esingu 5.3.8.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesicelot.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wensizakalo usebenzise isiqalo esingu 5.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lensizakalo, isib. 5.4.2/CS sezinsizakalo zokukhuculula.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wemisebenzi emikhulu usebenzise isiqalo esingu 5.4.3.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomsebenzi omkhulu.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wemisebenzi emincane usebenzise isiqalo esingu 5.4.3.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lemisebenzi emincane.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wamabhilidi usebenzise isiqalo esingu 5.4.3.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomkhakha, isib. 5.4.3.3.2/AMAHHOVISI ESIFUNDA.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamune wezindawo zokuhlala usebenzise isiqalo esingu 5.4.3.5.2 silandelwe uphawu / kanye negama lendawo yokuhlala.
Vula ifayela yodaba ezimele yokwedlulisela ngakunye usebenzise isiqalo esingu 5.4.3.6.2 silandelwe uphawu / kanye negama lokwedluliselwe.
Vula ifayela yodaba ezimele yophenyo ngalunye usebenzise isiqalo esingu 5.5.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lophenyo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wokuhlola usebenzise isiqalo esingu 5.5.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lokuhlola.
Vula ifayela yodaba ezimele yokuhlolisisa ngakunye usebenzise isiqalo esingu 5.5.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lokuhlolisia.
Vula ifayela yodaba ezimele yohlelo lokungase kwenzeke ngakunye kanye nokuphuthumayo ngakunye usebenzise isiqalo esingu 5.5.9.4 silandelwe uphawu / kanye negama lohlelo lokungase kwenzeke kanye nokuphuthumayo.
Vula ifayela yodaba ezimele yekomidi/umhlangano ngamunye usebenzise isiqalo esingu 5.5.11.2 silandelwe uphawu / kanye negama lekomidi/lomhlangano.
Vula ifayela yodaba ezimele yomthethomgomo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 6.P.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomthethomgomo.
Vula ifayela yodaba ezimele yethenda ngayinye usebenzise isiqalo esingu 6.1.5.2 silandelwe uphawu / kanye negama lethenda.
Vula ifayela yodaba ezimele yendawo yobalompahla ngayinye usebenzise isiqalo esingu 6.1.7.2 silandelwe uphawu / kanye negama lendawo.
Vula ifayela yodaba ezimele yensizakalo ngayinye usebenzise isiqalo esingu 6.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lensizakalo, isbns. 6.2.2/COURIER.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba lokuphepha emsebenzini ngalunye usebenzise isiqalo esingu 7.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba..
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba ngalunye lwezempilo nolokuphepha usebenzise isiqalo esingu 7.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba ngalunye lokuphakamisa ezempilo nolokuphepha usebenzise isiqalo esingu 7.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba.
Vula ifayela yodaba ezimele yomuntu ngamunye usebenzise isiqalo esingu 7.5.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomuntu.
Vula ifayela yodaba ezimele youhlelo ngalunye usebenzise isiqalo esingu 7.6.2 silandelwe uphawu / kanye negama lohlelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba lwendawo yokuphila ngalunye usebenzise isiqalo esingu 7.7.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba lwendawo yokuphila.
Vula ifayela yodaba ezimele yomuntu ngamunye usebenzise isiqalo esingu 7.8.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomuntu.
Vula ifayela yodaba ezimele yombiko ngamunye usebenzise isiqalo esingu 7.9.2 silandelwe uphawu / kanye negama lombiko.
Vula ifayela yodaba ezimele yomthethomgomo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 8.P.3 silandelwe uphawu / kanye negama lomthethomgomo.
Vula ifayela yodaba ezimele yenqubo ngayinye usebenzise isiqalo esingu 8.PR.2 silandelwe uphawu / kanye negama lenqubo.
Vula ifayela yodaba ezimele yezinga ngalinye usebenzise isiqalo esingu 8.S.2 silandelwe uphawu / kanye negama lezinga.
Vula ifayela yodaba ezimele yomphakeli ngamunye usebenzise isiqalo esingu 8.1.1.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomphakeli.
Vula ifayela yodaba ezimele yohlelo ngalunye usebenzise isiqalo esingu 8.1.2.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lohlelo.
Vula ifayela yodaba ezimele Yophikolobungqongqoshe ngalunye usebenzise isiqalo esingu 8.1.5.2 silandelwe uphawu / kanye negama lophiko lobungqongqoshe.
Vula ifayela yodaba ezimele yesivumelwano sezinga lensizakalo ngasinye usebenzise isiqalo esingu 8.1.11.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesivumelwano sezinga lensizakalo.
Vula ifayela yodaba ezimele yohlelo ngalunye usebenzise isiqalo esingu 8.2.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lohlelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomthethomgomo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 9.P.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomthethomgomo.
Vula ifayela yodaba ezimele yemoto ngayinye usebenzise isiqalo esingu 9.1.2 silandelwe uphawu / kanye nenombolo yokubhaliswa yemoto.
Vula ifayela yodaba ezimele yophiko longqongqoshe ngalunye usebenzise isiqalo esingu 9.1.3 silandelwe uphawu / kanye negama lophiko longqongqoshe.
Vula ifayela yodaba ezimele yemoto ngayinyee usebenzise isiqalo esingu 9.2.7 silandelwe uphawu / kanye negama lombhaliso wemoto.
Vula ifayela yodaba ezimele yonyaka wezimali ngamunye usebenzise isiqalo esingu 9.2.8 silandelwe uphawu / kanye nonyaka wemali.
Vula ifayela yodaba ezimele yophiko lobungqongqoshe ngalunye usebenzise isiqalo esingu 9.2.9 silandelwe uphawu / kanye negama lophiko lobungqongqoshe.
Vula ifayela yodaba ezimele yemoto ngayinye usebenzise isiqalo esingu 9.2.10 silandelwe uphawu / kanye negama lombhaliso wemoto.
Vula ifayela yodaba ezimele yemoto ngayinye usebenzise isiqalo esingu 9.2.11 silandelwe uphawu / kanye negama lombhaliso wemoto..
Vula ifayela yodaba ezimele yophiko lobungqongqoshe ngalunye usebenzise isiqalo esingu 9.2.12 silandelwe uphawu / kanye negama lophiko lobungqongqoshe.
Vula ifayela yodaba ezimele yemoto ngayinye usebenzise isiqalo esingu 9.2.13 silandelwe uphawu / kanye negama lombhaliso wemoto.
Vula ifayela yodaba ezimele yemoto ngayinye usebenzise isiqalo esingu 9.2.14 silandelwe uphawu / kanye negama lombhaliso wemoto.
Vula ifayela yodaba ezimele yemoto ngayinye usebenzise isiqalo esingu 9.2.1 silandelwe uphawu / kanye negama lombhaliso wemoto.
Vula ifayela yodaba ezimele yemoto ngayinye usebenzise isiqalo esingu 9.3.1 silandelwe uphawu / kanye negama lombhaliso wemoto.
Imibiko ngezinkambo kumele ifakwe kifayela yesihloko esifanele.
Vula ifayela yodaba ezimele yomhlangano ngamunye usebenzise isiqalo esingu 9.7.2 silandelwe uphawu / kanye negamathe lomhlangano.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wezokuthutha ngonyaka usebenzise isiqalo esingu 9.8.2 silandelwe uphawu / kanye nomkhakha wezokuthutha.
Vula ifayela yodaba ezimele yomuntu ngamunye usebenzise isiqalo esingu 9.9.1 silandelwe uphawu / kanye negama lomuntu.
Vula ifayela yodaba ezimele yomuntu ngamunye usebenzise isiqalo esingu 9.9.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomuntu.
Vula ifayela yodaba ezimele yomuntu ngamunye usebenzise isiqalo esingu 9.9.3 silandelwe uphawu / kanye negama lomuntu.
Vula ifayela yodaba ezimele yomthetho wephalamende usebenzise isiqalo esingu 10.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomthetho wephalamende.
Vula ifayela yodaba ezimele yesivumelwano ngasinye usebenzise isiqalo esingu 10.2.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesivumelwano.
Vula ifayela yodaba ezimele yesivumelwano ngasinye usebenzise isiqalo esingu 10.2.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesivumelwano.
Vula ifayela yodaba ezimele yesifungo ngasinye usebenzise isiqalo esingu 10.2.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesifungo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wezeluleko ngodaba oluzimele usebenzise isiqalo esingu 10.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomkhakha.
Vula ifayela yodaba ezimele yemfuno yemali ngayinye usebenzise isiqalo esingu 10.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lemfuno yemali.
Vula ifayela yodaba ezimele yokushushisa ngakunye usebenzise isiqalo esingu 10.5.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba.
Vula ifayela yodaba ezimele yokulalelwa kwezigwegwe ngakunye usebenzise isiqalo esingu 10.7.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lokulalelwa.
Vula ifayela yodaba ezimele ngesifundo ngasinye usebenzise isiqalo esingu 10.8.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesifundo.
Kwifayela yodaba ezimele yomkhandlu ngamunye usebenzise isiqalo esingu 11.1.2 silandelwe uphawu / kanye negamathe lomkhandlu.
kwifayela yo "Kuqashwa kwamalungu"landelisa igama lomkhandlu ngophawu / kanye nobude besikhathi sobulungu salawo "Malungu".
kwifayela yo "kulungiselela umhlangano" landelisa igama lomkhandlu ngophawu / kanye netemu" Amalungiselelo".
Vula ifayela yodaba ezimele yengqungquthela ngayinye usebenzise isiqalo esingu 11.2.2 silandelwe uphawu / kanye negamathe lengqungquthela.
Vula ifayela yodaba ezimele for yekhongolose ngayinye usebenzise isiqalo esingu 11.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lekhongolose.
Kwifayela "Yamalungiselelo" landelisa igama lekhongolose ngophawu / kanye netemu" Amalungiselelo".
Kwifayela "Yamalungiselelo" landelisa igama lomhlangano ngophawu / kanye netemu" Amalungiselelo".
Loluhla oluncane kumele lusetshenziselwe imibiko nezimpendulo zonyaka, zekota yonyaka, zezinyanga kuphela kanye neminye imibiko nezimpendulo okungekek kukwazi ukubekwa ngaphansi kolunye uhla olungumsuka.
Eminye imibiko nezimpendulo okuphathelene nezihloko ezihlinzekelwe uhla olungumsuka olwehlukile kumele zidingidwe ngaphansi kohla olungumsuka olufanele.
Vula ifayela yodaba ezimele yombiko ngamunye kumbe umkhakha wombiko usebenzise isiqalo esingu 12.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lombiko kumbe umkhakha wombiko.
Vula ifayela yodaba ezimele yendawo esebenzayo ngayinye usebenzise isiqalo esingu 13.1.1.2 silandelwe uphawu / kanye negamathe lendawo esebenzayo.
Vula ifayela yodaba ezimele yendawo esebenzayo ngayinye usebenzise isiqalo esingu 13.2.2.2 silandelwe uphawu / kanye negamathe lendawo esebenzayo.
Vula ifayela yodaba ezimele yendawo esebenzayo ngayinye usebenzise isiqalo esingu 13.2.2 silandelwe uphawu / kanye negamathe lendawo esebenzayo.
Vula ifayela yodaba ezimele yendawo esebenzayo ngayinye usebenzise isiqalo esingu 13.3.3.2 silandelwe uphawu / kanye negamathe lendawo esebenzayo.
Vula ifayela yodaba ezimele yendawo esebenzayo ngayinye usebenzise isiqalo esingu 13.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lendawo esebenzayo.
Vula ifayela yodaba ezimele yendawo esebenzayo ngayinye usebenzise isiqalo esingu 13.5.2 silandelwe uphawu / kanye negama lendawo esebenzayo.
Vula ifayela yodaba ezimele yendawo esebenzayo ngayinye usebenzise isiqalo esingu 13.6.2 silandelwe uphawu / kanye negama lendawo esebenzayo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomthethomgomo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 14.P.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomthethomgomo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wosakazo usebenzise isiqalo esingu 14.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama losakazo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhangiso ngamunye usebenzise isiqalo esingu 14.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomkhangiso.
Vula ifayela yodaba ezimele yophiko lobungqongqoshe usebenzise isiqalo esingu 14.6.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lophiko lobungqongqoshe.
Vula ifayela yodaba ezimele yophiko longqongqoshe/uphiko usebenzise isiqalo esingu 14.6.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lophiko longqongqoshe/uphiko.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhankaso wangaphakathi ngamunye usebenzise isiqalo esingu 14.9.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomkhankaso.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhankaso wangaphandle ngamunye usebenzise isiqalo esingu 14.9.3 silandelwe uphawu / kanye negama lomkhankaso.
Vula ifayela yodaba ezimele yokuhlinzekwa ngezinsizakalo ngakunye usebenzise isiqalo esingu 14.10.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lensizakalo ehlinzekiwe.
Vula ifayela yodaba ezimele yendawo yokusebenza usebenzise isiqalo esingu 14.12.2 silandelwe uphawu / kanye negama lendawo yokusebenza.
Vula ifayela yodaba ezimele yomthethomgomo ngamunyeusebenzise isiqalo esingu 15.1.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomthethomgomo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomthethomgomo ngamunyeusebenzise isiqalo esingu 15.1.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomthethomgomo.
Vula ifayela yodaba ezimele yethuluzi / indlela yokwenza usebenzise isiqalo esingu 15.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lethuluzi kumbe indlela yokwenza.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wohlaziyo lophiko kanye nesifunda usebenzise isiqalo esingu 15.1.3.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wohlaziyo usebenzise isiqalo esingu 15.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lohlaziyo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wohlaziyo lokulima izingadiusebenzise isiqalo esingu 15.3.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wohlaziyo lomkhakha wezilwane usebenzise isiqalo esingu 15.3.4 silandelwe uphawu / kanye negama lohlaziyo lomkhakha wezilwane.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wohlaziyo lomkhakha wezitshalo usebenzise isiqalo esingu 15.3.5 silandelwe uphawu / kanye negama wohlaziyo lomkhakha wezitshalo.
Vula ifayela yodaba ezimele yendawo yesifunda ngayinye usebenzise isiqalo esingu 15.4.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lendawo yesifunda.
Vula ifayela yodaba ezimele yohwebo ngalunye usebenzise isiqalo esingu 15.4.2.3 silandelwe uphawu / kanye negama lohwebo.
Vula ifayela yodaba ezimele yohlelo ngalunye usebenzise isiqalo esingu 15.4.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lohlelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wohlaziyo lwendawo yokuphila usebenzise isiqalo esingu 15.5.2 silandelwe uphawu / kanye negama lohlaziyo lwendawo yokuphila.
Vula ifayela yodaba ezimele yendawo ngayinye yokusebenza kahulumeni usebenzise isiqalo esingu 15.6.2.1 silandelwe uphawu / kanye negama lendawo yokusebenza kahulumeni.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ozimele ngamunye usebenzise isiqalo esingu 15.6.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomkhakha ozimele.
Vula ifayela yodaba ezimele yendawo ngayinye yokusebenza kahulumeni usebenzise isiqalo esingu 15.6.3.1 silandelwe uphawu / kanye negama lendawo yokusebenza kahulumeni.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ozimele ngamunye usebenzise isiqalo esingu 15.6.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomkhakha ozimele.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wosakazo usebenzise isiqalo esingu 16.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama losakazo.
Vula ifayela yodaba ezimele yepulazi ngalinye usebenzise isiqalo esingu 16.2.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lepulazi.
Vula ifayela yodaba ezimele yepulazi ngalinye usebenzise isiqalo esingu 16.2.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lepulazi.
Vula ifayela yodaba ezimele yepulazi ngalinye usebenzise isiqalo esingu 16.2.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lepulazi.
Vula ifayela yodaba ezimele yendlela yokulima ngayinye usebenzise isiqalo esingu 16.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lendlela yokulima.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhankaso ngamunye usebenzise isiqalo esingu 16.4.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomkhankaso.
Vula ifayela yodaba ezimele yohlelo ngalunye usebenzise isiqalo esingu 16.4.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lohlelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yohlelo ngalunye usebenzise isiqalo esingu 16.4.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lohlelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yohlelo ngalunye usebenzise isiqalo esingu 16.4.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lohlelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yohlelo ngalunye usebenzise isiqalo esingu 16.4.5.2 silandelwe uphawu / kanye negam lohlelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wezingxoxo ngokudayisa usebenzise isiqalo esingu 16.6.2 silandelwe uphawu / kanye negama lezingxoxo ngokudayisa.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wezingxoxo ngokudayisa usebenzise isiqalo esingu 16.7.2 silandelwe uphawu / kanye negama lezingxoxo ngokudayisa.
Vula ifayela yodaba ezimele yohlelo ngalunye usebenzise isiqalo esingu 16.8.2 silandelwe uphawu / kanye negama lohlelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomthethomgomo usebenzise isiqalo esingu 17.1.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomthethomgomo.
Vula ifayela yodaba ezimele yohlelo ngalunye usebenzise isiqalo esingu 17.1.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lohlelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yokuhlola ngakunye usebenzise isiqalo esingu 17.1.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lokuhlola.
Vula ifayela yodaba ezimele yomthethomgomo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 17.2.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomthethomgomo.
Vula ifayela yodaba ezimele yohlelo ngalunye usebenzise isiqalo esingu 17.2.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lohlelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wengozi usebenzise isiqalo esingu 17.2.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lengozi.
Vula ifayela yodaba ezimele yomthethomgomo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 17.4.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomthethomgomo.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba ngalunye lwendawo yokuphila usebenzise isiqalo esingu 17.4.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba lwendawo yokuphila.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye womthetho wephalamende usebenzise isiqalo esingu 17.4.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomthetho wephalamende.
Vula ifayela yodaba ezimele yenhlangano yosetshenziswano ngayinye usebenzise isiqalo esingu 17.4.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lenhlangano yosetshenziswano.
Vula ifayela yodaba ezimele yendawo yokusebenza ngayinye usebenzise isiqalo esingu 17.5.2 silandelwe uphawu / kanye negama lendawo yokusebenza.
Vula ifayela yodaba ezimele yonyaka wezimali ngamunye usebenzise isiqalo esingu 18.1.1.3 silandelwe uphawu / kanye negama lonyaka wezimali.
Vula ifayela yodaba ezimele yokuvakasha ngakunye kumbe umholi weqembu usebenzise isiqalo esingu 18.1.1.
Vula ifayela yodaba ezimele yenhlangano ngayinye usebenzise isiqalo esingu 18.1.2.3.
Vula ifayela yodaba ezimele yezwe ngalinye usebenzise isiqalo esingu 18.1.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lezwe.
Vula ifayela yodaba ezimele yomnyango ngamunye usebenzise isiqalo esingu 18.2.1 silandelwe uphawu / kanye negama lomnyango.
Vula ifayela yodaba ezimele yethimba ngalinye eligunyazwe umthetho usebenzise isiqalo esingu 18.2.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lethimba eligunyazwe umthetho.
Vula ifayela yodaba ezimele yenhlangano ngayinye usebenzise isiqalo esingu 18.2.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lenhlangano.
Vula ifayela yodaba ezimele yesithunywa somsebenzi ngasinye usebenzise isiqalo esingu 18.2.5.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesithunywa somsebenzi.
Vula ifayela yodaba ezimele yekomidi ngayinye usebenzise isiqalo esingu 18.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lekomidi.
Vula ifayela yodaba ezimele yempendulo ngayinye kumbe umbiko usebenzise isiqalo esingu 18.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lombiko kumbe impendulo.
Vula ifayela yodaba ezimele yenhlangano ngayinye usebenzise isiqalo esingu 18.5.2 silandelwe uphawu / kanye negama lenhlangano.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha wezwe ngalinye & umkhakha omcane lapho kufanele usebenzise isiqalo esingu 18.6.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomkhakha wezwe & umkhakha omncane.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhankaso ngamunye usebenzise isiqalo esingu 18.6.3.6.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomkhankaso.
Vula ifayela yodaba ezimele yekomidi ngayinye usebenzise isiqalo esingu 18.6.3.14.2 silandelwe uphawu / kanye negama lekomidi.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba ngalunye usebenzise isiqalo esingu 18.6.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba ngalunye usebenzise isiqalo esingu 18.6.5.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba ngalunye usebenzise isiqalo esingu 18.6.6.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba.
Vula ifayela yodaba ezimele yomhlangano ngamunye usebenzise isiqalo esingu 18.6.7.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba ngalunye usebenzise isiqalo esingu 18.6.8.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba ngalunye usebenzise isiqalo esingu 18.6.9.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba ngalunye usebenzise isiqalo esingu 18.6.10.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba ngalunye usebenzise isiqalo esingu 18.6.11.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba ngalunye usebenzise isiqalo esingu 18.6.12.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba ngalunye usebenzise isiqalo esingu 18.6.13.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba ngalunye usebenzise isiqalo esingu 18.6.14.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba ngalunye usebenzise isiqalo esingu 18.6.15.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba ngalunye usebenzise isiqalo esingu 18.6.16.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba ngalunye usebenzise isiqalo esingu 18.6.17.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba ngalunye usebenzise isiqalo esingu 18.6.18.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba ngalunye usebenzise isiqalo esingu 18.6.19.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba ngalunye usebenzise isiqalo esingu 18.6.20.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba ngalunye usebenzise isiqalo esingu 18.6.21.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba ngalunye usebenzise isiqalo esingu 18.6.22.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba ngalunye usebenzise isiqalo esingu 18.6.23.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba ngalunye usebenzise isiqalo esingu 18.6.24.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba ngalunye usebenzise isiqalo esingu 18.6.25.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba ngalunye usebenzise isiqalo esingu 18.6.26.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba ngalunye usebenzise isiqalo esingu 18.6.27.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba.
Vula ifayela yodaba ezimele yomhlangano yezingxoxo kumbe ikhongolose ngayinye usebenzise isiqalo esingu 18.7.2 silandelwe uphawu / kanye negama lekhongolose kumbe umhlangano yezingxoxo.
Vula ifayela yodaba ezimele yodaba ngalunye usebenzise isiqalo esingu 18.8.2 silandelwe uphawu / kanye negama lodaba.
Vula ifayela yodaba ezimele Yezwe ngalinye usebenzise isiqalo esingu 18.9.2 silandelwe uphawu / kanye negama lezwe.
Vula ifayela yodaba ezimele yesizwe ngasinye usebenzise isiqalo esingu 18.10.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesizwe.
Vula ifayela yodaba ezimele Yezwe ngalinye kumbe elihlukaniswe ngokodaba usebenzise isiqalo esingu 18.11.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesizwe kumbe isehlukaniso.
Vula ifayela yodaba ezimele yombiko kumbe impendulo ngayinye usebenzise isiqalo esingu 18.12.2 silandelwe uphawu / kanye negama lombiko kumbe impendulo.
Vula ifayela yodaba ezimele Yenqalasizinda ngayinye usebenzise isiqalo esingu 18.13.2 silandelwe uphawu / kanye negama lenqalasizinda yolwazi.
Vula ifayela yodaba ezimele yezwe ngalinye usebenzise isiqalo esingu 18.14.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesizwe.
Vula ifayela yodaba ezimele yomthethomgomo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 19.P.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomthethomgomo.
Vula ifayela yodaba ezimele yenqubo ngayinye usebenzise isiqalo esingu 19.PR.2 silandelwe uphawu / kanye negama lenqubo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomthetho wephalamende kumbe umthethomgomo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 19.1.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomthetho wephalamende kumbe lomthethomgomo.
Vula ifayela yodaba ezimele yenqubo ngayinye usebenzise isiqalo esingu 19.1.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lenqubo.
Vula ifayela yodaba ezimele yohlelo ngalunye lokukhalima ukhula usebenzise isiqalo esingu 19.1.3.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lohlelo lokukhalima ukhula.
Vula ifayela yodaba ezimeleyohlelo lokhuselo lwenhlabathi ngalunye usebenzise isiqalo esingu 19.1.3.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lohlelo lokhuselo lwenhlabathi.
Vula ifayela yodaba ezimele yohlelo ngalunye lokusiza lapho kunezikhukhula usebenzise isiqalo esingu 19.1.3.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lohlelo lokusiza lapho kunezikhukhula.
Vula ifayela yodaba ezimele yesinyathelo ngasinye sokulawula isiganga usebenzise isiqalo esingu 19.1.4.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesinyathelo sokulawula isiganga.
Vula ifayela yodaba ezimele yohlelo ngalunye lomhlaba olinyiwe usebenzise isiqalo esingu 19.1.4.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lohlelo lomhlaba olinyiwe.
Vula ifayela yodaba ezimele yohlelo lwesidaka ngalunye usebenzise isiqalo esingu 19.1.4.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lezinhlelo zesidaka.
Vula ifayela yodaba ezimele yendlela yokukhalima ukhula kanye nezitshalo ezizimilelayo usebenzise isiqalo esingu 19.1.4.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lendlela yokukhalima ukhula nezitshalo ezizimilelayo.
Vula ifayela yodaba ezimele yeqembu ngalinye usebenzise isiqalo esingu 19.1.6.2 silandelwe uphawu / kanye negama leqembu.
Vula ifayela yodaba ezimele Yokubuza kumbe umbuzo ngakunye usebenzise isiqalo esingu 19.1.8. silandelwe uphawu / kanye negama lokubuza kumbe umbuzo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomthetho wephalamende kumbe umthethomgomo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 19.2.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomthetho wephalamende kumbe lomthethomgomo.
Vula ifayela yodaba ezimele yenqubo ngayinye usebenzise isiqalo esingu 19.2.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lenqubo.
Vula ifayela yodaba ezimele yesinambuzane ezidla izitshalo usebenzise isiqalo esingu 19.2.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesinambuzane esidla izitshalo.
Vula ifayela yodaba ezimele yendawo ngayinye enezinambuzane ezihambela amazwe ezidla izitshalo usebenzise isiqalo esingu 19.2.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lendawo enezilwane ezihambela amazwe ezidla izitshalo.
Vula ifayela yodaba ezimele yokubuza noma umbuzo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 19.2.5.2 silandelwe uphawu / kanye negama lombuzo noma ukubuza.
Vula ifayela yodaba ezimele yomthetho wephalamende ngamunye kumbe yomthethomgomo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 19.3.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomthetho wephalamende kumbe lomthethomgomo.
Vula ifayela yodaba ezimele yenqubo ngayinye usebenzise isiqalo esingu 19.3.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lenqubo.
Vula ifayela yodaba ezimele yolwehlukahlukaniso ngalunye usebenzise isiqalo esingu 19.3.3 silandelwe uphawu / kanye negama lolwehlukahlukaniso.
Vula ifayela yodaba ezimele yombuzo kumbe ukubuza ngakunye usebenzise isiqalo esingu 19.3.4.
Vula ifayela yodaba ezimele yomthetho wephalamende kumbe yomthethomgomo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 19.4.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomthetho wephalamende kumbe lomthethomgomo.
Vula ifayela yodaba ezimele yenqubo ngayinye usebenzise isiqalo esingu 19.4.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lenqubo.
Vula ifayela yodaba ezimele yokubuza kumbe umbuzo ngakunye usebenzise isiqalo esingu 19.4.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lokubuza kumbe lombuzo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhankaso ngamunye ocatshangiwe usebenzise isiqalo esingu 19.5.2.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomkhankaso ocatshangiwe.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhankaso ngamunye ocatshangiwe usebenzise isiqalo esingu 19.5.2.2.3 silandelwe uphawu / kanye negama lomkhankaso ocatshangiwe.
Vula ifayela yodaba ezimele yohlelo ngalunye lokuqeqesha usebenzise isiqalo esingu 19.5.2.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lohlelo lokuqeqesha.
Vula ifayela yodaba ezimele yomhlangano ngamunye usebenzise isiqalo esingu 19.5.2.7.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomhlangano.
Vula ifayela yodaba ezimele yohlobo lwenqalasizinda yolwazi ngalunye usebenzise isiqalo esingu 19.6.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lohlobo lokusungula kweenqalasizinda yolwazi.
Vula ifayela yodaba ezimele yokuhlolwa kwamabhuku ngakunye usebenzise isiqalo esingu 19.7.2 silandelwe uphawu / kanye negama lokuhlolwa kwamabhuku.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhankaso ngamunye usebenzise isiqalo esingu 19.8.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomkhankaso.
Vula ifayela yodaba ezimele ngomthetho wephalamende ngamunye kwisiqaliso esingu 19.10.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomthetho wephalamende.
Vula ifayela yodaba ezimele yomnyango ngamunye usebenzise isiqalo esingu 19.10.3 silandelwe uphawu / kanye negama lomnyango.
Vula ifayela yodaba ezimele yesizinda ngasinye usebenzise isiqalo esingu 19.10.
Vula ifayela yodaba ezimele yendawo yokusebenza ngayinye usebenzise isiqalo esingu 19.10.5 silandelwe uphawu / kanye negama lenndawo yokusebenza.
Vula ifayela yodaba ezimele yomuthi wokubulala ukhula ngamunye usebenzise isiqalo esingu 19.11.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomuthi wokubulala ukhula.
Vula ifayela yodaba ezimele yomuthi wokubulala izilwane ezidla izitshalo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 19.11.3 silandelwe uphawu / kanye negama lomuthi wokubulala izinambuzane ezidla izitshalo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wezinto zokusebenza usebenzise isiqalo esingu 19.11.4 silandelwe uphawu / kanye negama lezinto zokusebenza.
Vula ifayela yodaba ezimele yomuthi wokubulala ukhula ngamunye usebenzise isiqalo esingu 19.12.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomuthi wokubulala ukhula.
Vula ifayela yodaba ezimele yomuthi wokubulala izinambuzane ezidla izitshalo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 19.12.3 silandelwe uphawu / kanye negama lomuthi wokubulala izinambuzane ezidla izitshalo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wezinto zokusebenza usebenzise isiqalo esingu 19.12.4 silandelwe uphawu / kanye negama lento zokusebenza.
Vula ifayela yodaba ezimele yomthethomgomo usebenzise isiqalo esingu 20.P.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomthethomgomo.
Vula ifayela yodaba ezimele yenkampani ngayinye usebenzise isiqalo esingu 20.1.1 silandelwe uphawu / kanye negama lenkampani.
Vula ifayela yodaba ezimele yendawo yokusebenza ngayinye usebenzise isiqalo esingu 20.2.1 silandelwe uphawu / kanye negama lendawo yokusebenza.
Vula ifayela yodaba ezimele yenkampani ngayinye usebenzise isiqalo esingu 20.3.1 silandelwe uphawu / kanye negama lenkampani.
Vula ifayela yodaba ezimele yenkampani ngayinye usebenzise isiqalo esingu 20.4.1 silandelwe uphawu / kanye negama lenkampani.
Vula ifayela yodaba ezimele yenkampani ngayinye usebenzise isiqalo esingu 20.5.2 silandelwe uphawu / kanye negama lenkampani.
Vula ifayela yodaba ezimele for Yenkampani ngayinye ehlolwayo usebenzise isiqalo esingu 20.6.1 silandelwe uphawu / kanye negama lenkampani.
Vula ifayela yodaba ezimele Yenhlangano ngayinye usebenzise isiqalo esingu 20.7.2 silandelwe uphawu / kanye negama lenhlangano.
Vula ifayela yodaba ezimele yomthethomgomo ngamunyeusebenzise isiqalo esingu 21.P.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomthethomgomo.
Vula ifayela yodaba ezimele yezwe ngalinye kanye nempahla usebenzise isiqalo esingu 21.1.1 silandelwe uphawu / kanye negama lezwe kambe impahla..
Vula ifayela yodaba ezimele yezwe ngalinye kanye nempahla usebenzise isiqalo esingu 21.2.3 silandelwe uphawu / kanye negama lezwe kumbe impahla..
Vula ifayela yodaba ezimele yezwe ngalinye kanye nempahla usebenzise isiqalo esingu 21.2.4 silandelwe uphawu / kanye negama lezwe kumbe impahla.
Vula ifayela yodaba ezimele yokuhlola / uhlaziyo / ukupopola ngakunye usebenzise isiqalo esingu 21.8.2 silandelwe uphawu / kanye negama lokuhlola /uhlaziyo / ukupopola.
Vula ifayela yodaba ezimele yocwaningo ngalunye usebenzise isiqalo esingu 21.9.2 silandelwe uphawu / kanye negama locwaningo.
Vula ifayela yodaba ezimele youhlaziyo lwengozi ngalunye usebenzise isiqalo esingu 21.10.2 silandelwe uphawu / kanye negama louhlaziyo lwengozi.
Vula ifayela yodaba ezimele yempahla yezwe ngayinye kumbe umthengi usebenzise isiqalo esingu 21.11.2 silandelwe uphawu / kanye negama lempahla yezwe kumbe umthengi.
Vula ifayela yodaba ezimele yokumiswa kokuthuthwa kwempahla ngakunye usebenzise isiqalo esingu 21.11.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lokumiswa kokuthuthwa kwempahla.
Vula ifayela yodaba ezimele yempahla yezwe ngayinye, kumbe umthengi usebenzise isiqalo esingu 21.12.2 silandelwe uphawu / kanye negama lezwe, lempahla kumbe umthengi.
Vula ifayela yodaba ezimele yezwe, impahla kumbe umthengi usebenzise isiqalo esingu 21.12.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lezwe, lempahla kumbe umthengi.
Vula ifayela yodaba ezimele yokumiswa kokuthuthwa kwempahla ngakunye usebenzise isiqalo esingu 21.12.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lokumiswa kokuthuthwa kwempahla.
Vula ifayela yodaba ezimele yempahla kumbe umthengi usebenzise isiqalo esingu 21.13.2 silandelwe uphawu / kanye negama lempahla kumbe umthengi.
Vula ifayela yodaba ezimele yesilwane ngasinye esidla izitshalo usebenzise isiqalo esingu 21.13.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesilwane esidla izitshalo.
Vula ifayela yodaba ezimele yesilwane esidla izitshalo ngasinye usebenzise isiqalo esingu 21.13.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesilwane esidla iztshalo.
Vula ifayela yodaba ezimele yesilwane ngasinye esidla izitshalo usebenzise isiqalo esingu 21.13. 5.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesilwane esidla izitshalo.
Vula ifayela yodaba ezimele yendawo ngayinye yasekhaya yokusebenza usebenzise isiqalo esingu 21.14.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lendawo yasekhaya yokusebenza.
Vula ifayela yodaba ezimele yendawo kahulumeni yokusebenza usebenzise isiqalo esingu 21.14.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lendawo kahulumeni yokusebenza.
Vula ifayela yodaba ezimele yendawo yokusebenza yezwelonke usebenzise isiqalo esingu 21.14.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lendawo yokusebenza yezwelonke.
Vula ifayela yodaba ezimele yekomidi ngayinye usebenzise isiqalo esingu 21.14.2 silandelwe uphawu / kanye negama lekomidi.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.2.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.2.2.3 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.2.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.2.3.3 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.2.3.4 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.2.3.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.2.3.6 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.2.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.2.5.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.2.5.3 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.2.5.4 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.2.5.5 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.2.6.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.2.6.3 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.2.7.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.2.7.3 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.2.7.4 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.2.8.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.2.8.3 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.2.8.4 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.2.9.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.2.10.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.2.11.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.3.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.3.1.3 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.3.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.3.2.3 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.3.2.4 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.3.2.5 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.3.2.6 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.3.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.3.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.3.4.3 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.3.4.4 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.3.4.5 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.3.5.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.3.5.3 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.3.6.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.3.6.3 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.3.6.4 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.3.7.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.3.7.3 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.3.7.4 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.3.8.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.3.9.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.3.10.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.4.3 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.5.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 22.1.6.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yogqugquzelo ngalunye usebenzise isiqalo esingu 22.2.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama logqugquzelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yemakethe ngayinye usebenzise isiqalo esingu 22.2.2.3 silandelwe uphawu / kanye negama lemakethe.
Vula ifayela yodaba ezimele yemakethe ngayinye usebenzise isiqalo esingu 22.2.2.4 silandelwe uphawu / kanye negama lemakethe.
Vula ifayela yodaba ezimele yemakethe ngayinye usebenzise isiqalo esingu 22.2.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lemakethe.
Vula ifayela yodaba ezimele yokwakha ubukhoni ngabunye usebenzise isiqalo esingu 22.2.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lokwakha ubukhoni.
Vula ifayela yodaba ezimele yotshalomali / uphakamiso usebenzise isiqalo esingu 22.2.5.2 silandelwe uphawu / kanye negama lotshalomali/lophakamiso.
Vula ifayela yodaba ezimele yenhlangano ngayinye usebenzise isiqalo esingu 22.3.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lenhlangano.
Vula ifayela yodaba ezimele yenhlangano ngayinye usebenzise isiqalo esingu 22.3.4.2 silandelwe uphawu / kanye negamathe lenhlangano.
Vula ifayela yodaba ezimele yomthethomgomo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 23.P silandelwe uphawu / kanye negamathe lomthethomgomo.
Vula ifayela yodaba ezimele yesizinda ngasinye / in9dawo yokusebenza usebenzise isiqalo esingu 23.7.1 silandelwe uphawu / kanye negama lesizinda / indawo yokusebenza.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 23.7.5.1 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 23.7.5.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele Yesenzakalo ngasinye usebenzise isiqalo esingu 23.7.5.3 silandelwe uphawu / kanye negama lesenzakalo.
Vula ifayela yodaba ezimele yesifundazwe ngasinye usebenzise isiqalo esingu 23.8.5.1 silandelwe uphawu / kanye negama lesifundazwe.
Vula ifayela yodaba ezimele yokurejistwa kwendawo yokusebenzela ngayinye ngokomthetho wokukhuphula izinga lesitshalo usebenzise isiqalo esingu 23.9.1.1 silandelwe uphawu / kanye negama lememorandamu.
Vula ifayela yodaba ezimele yendawo yokusebenzela ngayinye engarejistiwe usebenzise isiqalo esingu 23.9.2.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lebhizinisi.
Vula ifayela yodaba ezimele yebhizinisi ngayinye erejistwe ngaphansi kohlelo lwase Afrika lokugunyaza imbewu usebenzise isiqalo esingu 23.2.2.1.1 silandelwe uphawu / kanye negama lebhizinisi.
Vula ifayela yodaba ezimele yebhizinisi ngalinye elirejistwe ngaphansi kohlelo logunyazo lwezithelo zezihlahla eeziwisa amahlamvu ebusika usebenzise isiqalo esingu 23.9.2.2.4.1 silandelwe uphawu / kanye negama lebhizinisi.
Vula ifayela yodaba ezimele yendawo yokusebenzela ngayinye erejistwe ngaphansi komthetho wokushintsha ngokobumbo izinto eziphilayo usebenzise isiqalo esingu 23.9.3.1 silandelwe uphawu / kanye negama lendawo yokusebenzela.
Vula ifayela yodaba ezimele yebhizinizi ngayinye edayisela amzwe angaphandle izitshalo kumbe ekhiqiza kabusha izindwandu ngokwesigaba 27 somthetho wokuphakamisa izinga lezitshalo, usebenzise isiqalo esingu 23.9.2.2.3.1 silandelwe uphawu / kanye negama lebhizinisi.
Lelo nalelo bhizinisi elikhishelwe isitifiketi seOECD kufanele uyivulele ifayela layo, ulinikeze inombolo eqala ngo 23.9.5.1 ilandelwe uphawu "/" yena umlandelise ngegama lalelobhizinisi.
Vula ifayela yodaba ezimele yebhizinisi ngayinye ekhishelwe isitifiketi se OIC, usebenzise isiqalo esingu 23.9.6.1 silandelwe uphawu / kanye negama lebhizinisi.
Vula ifayela yodaba ezimele yombiko ngamunye, usebenzise isiqalo esingu 23.10.2.1.5.1 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimeleyesicelo ngasinye, usebenzise isiqalo esingu 23.10.2.2.1 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yeqembu ngalinye, usebenzise isiqalo esingu 23.11.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama leqembu.
Vula ifayela yodaba ezimele yomfakisicelo ngamunye kanye nesithunywa sasekhaya, usebenzise isiqalo esingu 23.11.1.3 silandelwe uphawu / kanye negama lomfakisicelo kanye nesithunywa.
Vula ifayela yodaba ezimele yeqembu ngalinye, usebenzise isiqalo esingu 23.11.1.4 silandelwe uphawu / kanye negama leqembu.
Vula ifayela yodaba ezimele yeqembu ngalinye, usebenzise isiqalo esingu 23.11.1.5.1 silandelwe uphawu / kanye negama leqembu.
Vula ifayela yodaba ezimele yeqembu ngalinye, usebenzise isiqalo esingu 23.11.1.5.2 silandelwe uphawu / kanye negama leqembu.
Vula ifayela yodaba ezimele yeqembu ngalinye, usebenzise isiqalo esingu 23.11.1.5.3 silandelwe uphawu / kanye negama leqembu.
Vula ifayela yodaba ezimele yenkampani ngayinye kumbe lomfakisicelo ogunyaziwe usebenzise isiqalo esingu 23.11.1.5 silandelwe uphawu / kanye negama lenkampani kumbe lomfakisicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yezwe ngalinye, usebenzise isiqalo esingu 23.11.1.6 silandelwe uphawu / kanye negama lezwe.
Vula ifayela yodaba ezimele yokwehlukahlukana ngakunye, usebenzise isiqalo esingu 23.11.2.1 silandelwe uphawu / kanye nenombolo yesicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yokwehlukahlukana ngakunye okwamukelwe ukuthi kungathola ilungelo labakhulisi bezitshalo, usebenzise isiqalo esingu 23.11.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lenombolo efanele yesamukelo se ZA.
Vula ifayela yodaba ezimele yokwehlukahlukana ngakunye, usebenzise isiqalo esingu 23.11.3.1 silandelwe uphawu / kanye nenombolo yesicelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yokwehlukahlukana osekwamukelwe ukuthi kufakwe kuhla lokwehlukahlukanat, usebenzise isiqalo esingu 23.11.3.2 silandelwe uphawu / kanye nenombolo efanele yesamukelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yokwehlukahlukana ngakunye, usebenzise isiqalo esingu 23.11.4.
Vula ifayela yodaba ezimele yokwehlukahlukana ngakunye okwamukelwe ukuthi kungene kwirejista, usebenzise isiqalo esingu 23.11.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama leqembu.
Vula ifayela yodaba ezimele yendawo yokukhiqiza ngokwandisa, usebenzise isiqalo esingu 23.12.1.1 silandelwe uphawu / kanye negama lendawo.
Vula ifayela yodaba ezimele yesilwane ngasinye, usebenzise isiqalo esingu 23.12.1.3 silandelwe uphawu / kanye nenombolo yesilwane yokumithisa okungekona kwemvelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yesosayathi / inhlangano ngayinye usebenzise isiqalo esingu 23.12.2.1 silandelwe uphawu / kanye negamathe lesosayathi / inhlangano.
Amafayela aqukethe Izicelo kanye nezimvume zokuthengiselana izinto zobumbo lohlobo oluthile namazwe angaphandle.
Vula ifayela yodaba ezimele yesosayathi / inhlangano ngayinye ethenga kumbe ethengisela amazwe angaphandle, usebenzise isiqalo esingu 23.12.3.1 silandelwe uphawu / kanye negamathe lesosayathi / inhlangano.
Vula ifayela yodaba ezimele yesifundazwe ngasinye, usebenzise isiqalo esingu 23.13.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesifundazwe.
Vula ifayela yodaba ezimele yomthethomgomo usebenzise isiqalo esingu 24.P.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomthethomgomo.
Vula ifayela yodaba ezimele yezinga ngalinye usebenzise isiqalo esingu 24.S.2 silandelwe uphawu / kanye negama lezinga.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye womthetho wephalamende usebenzise isiqalo esingu 24.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomthetho wephalamende.
Vula ifayela yodaba ezimele yoshushiso ngalunye usebenzise isiqalo esingu 24.1.3 silandelwe uphawu / kanye negama loshushiso.
Vula ifayela yodaba ezimele yomthethomgomo, indlela, izinga kumbe inkomba ngakunye usebenzise isiqalo esingu 24.2.2 silandelwe uphawu / kanye negamathe lomthethomgomo, lendlela, izinga kumbe inkomba.
Vula ifayela yodaba ezimele yomthethomgomo ngamunye usebenzise isiqalo esingu 24.3.2 silandelwe uphawu /,kanye negama lomthethomgomo kanye negama lesifundazwe.
Vula ifayela yodaba ezimele yenhlangano ngayinye yezwelonke usebenzise isiqalo esingu 24.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lenhlangano yezwelonke..
Vula ifayela yodaba ezimele yenhlangano yezwelonke ngayinye usebenzise isiqalo esingu 24.4.3 silandelwe uphawu / kanye negamathe lenhlangano kazwelonke.
Vula ifayela yodaba ezimele yenhlangano yesifundazwe ngayinye usebenzise isiqalo esingu 24.4.4 silandelwe uphawu / kanye negama lenhlangano yesifundazwe.
Vula ifayela yodaba ezimele yebhoda ngalinye usebenzise isiqalo esingu 24.5.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lebhoda..
Vula ifayela yodaba ezimele yesifo esikhalimiwe ngasinye lapho kudingeka usebenzise isiqalo esingu 24.5.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesifo esikhalimiwe.
Vula ifayela yodaba ezimele yesifo, amapharasayithi kumbe ushevu ngakunye lapho kudingeka usebenzise isiqalo esingu 24.5.5.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesifo, ipharasayithi kumbe lashevu.
Vula ifayela yodaba ezimele yohlelo lokukhuculula ngalunye usebenzise isiqalo esingu 24.5.6.2 silandelwe uphawu / kanye negama lohlelo lokukhuculula.
Vula ifayela yodaba ezimele yenkundla yocwaningo kanye nomkhankaso wocwaningo usebenzise isiqalo esingu 24.5.7.2 silandelwe uphawu / kanye negama lenkundla yocwaningo kanye nomkhankaso wocwaningo.
Vula ifayela yodaba ezimele usebenzise isiqalo esingu 24.5.9.2 silandelwe uphawu / kanye negama lefayela.
Vula ifayela yodaba ezimele yelaboratory yokupopola ngayinye usebenzise isiqalo esingu 24.6.3.1 silandelwe uphawu / kanye negama lelaboratory yokupopola.
Vula ifayela yodaba ezimele yelaboratory yokulawula ukuhlanzeka ngayinye usebenzise isiqalo esingu 24.6.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lelaboratory yokulawula ukuhlanzeka.
Vula ifayela yodaba ezimele yelaboratory ngayinye yokulawula imisalela usebenzise isiqalo esingu 24.6.3.3 silandelwe uphawu / kanye negama lelaboratory yokulawula imisalela.
Vula ifayela yodaba ezimele yendawo yokusebenzela ngayinye engeyombuso usebenzise isiqalo esingu 24.7.2 silandelwe uphawu / kanye negama lendawo yokusebenzela engeyombuso.
Vula ifayela yodaba ezimele yendawo yokusebenzela ngayinye ekungeyomuntu ozimele usebenzise isiqalo esingu 24.7.3 silandelwe uphawu / kanye negama lendawo yomuntu yokusebenzela.
Vula ifayela ezimele yokuthenga ngaphandle kwezwe ngakunye usebenzise isiqalo esingu 24.8.2 silandelwe uphawu / bese kuba impahla, uphawu / isifunda kumbe izwe, uphawu / kanye negama lokusungula uma kunesidingo.
Vula ifayela yodaba ezimele yensizakalo kumbe uhlelo ngalunye usebenzise isiqalo esingu 24.8.3 silandelwe uphawu / kanye negama lensizakalo kumbe uhlelo.
Vula ifayela yodaba ezimele yesifo ngasinye usebenzise isiqalo esingu 24.8.5.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesifo.
Vula ifayela ezimele yokuthenga ezweni langaphandle ngakunye usebenzise isiqalo esingu 24.9.2 silandlelwe uphawu / bese kuba impahla, uphawu / isifunda kumbe izwe, uphawu / kanye negama lokusungulo uma kudingeka.
Vula ifayela ezimele yesitifiketi kumbe imvume ngayinye usebenzise isiqalo esingu 24.9.3 silandelwe uphawu / kanye negama lesitifiketi kumbe imvume.
Vula ifayela ezimele yempahla ngayinye usebenzise isiqalo esingu 24.9.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lempahla.
Vula amafayela azimele omtata kumbe indawo ngayinye usebenzise isiqalo esingu 24.10.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomtata kumbe indawo.
Vula amafayela azimele yombiko ngamunye usebenzise isiqalo esingu 24.10.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lombiko.
Vula amafayela azimele yohlelo ngalunye usebenzise isiqalo esingu 24.10.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lohlelo.
Vula amafayela azimele yesakhiwo ngasunye usebenzise isiqalo esingu 24.11.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesakhiwo.
Vula amafayela azimele yomhlangano ngamunye kumbe yekomidi usebenzise isiqalo esingu 24.11.7 silandelwe uphawu / kanye negamathe lomhlangano kumbe lekomidi.
Vula amafayela azimele yesifundo ngasinye usebenzise isiqalo esingu 24.12.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesifundo.
Vula amafayela azimele yendlela kumbe izinga ngalinye usebenzise isiqalo esingu 24.12.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lendlela kumbe izinga.
Vula amafayela azimele yesizinda ngasinye usebenzise isiqalo esingu 24.12.4.
Vula amafayela azimele yesifundo ngasinye usebenzise isiqalo esingu 24.12.7.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesifundo.
Vula amafayela azimele yesifundo ngasiny usebenzise isiqalo esingu 24.12.8.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesifundo.
Vula amafayela azimele yesifundo ngasinye usebenzise isiqalo esingu 24.12.9.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesifundo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wensizakalo yezeluleko usebenzise isiqalo esingu 25.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lensizakalo yezeluleko.
Vula ifayela yodaba ezimele yenhlangano ngayinye usebenzise isiqalo esingu 25.4.
Vula ifayela yodaba ezimele yophenyo ngalunye usebenzise isiqalo esingu 25.5.2 silandelwe uphawu / kanye negama lophenyo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wocwaningo olwenziwe usebenzise isiqalo esingu 25.6.2 silandelwe uphawu / kanye negama locwaningo olwenziwe.
Vula ifayela yodaba ezimele yocwaningo/ uphenyo ngalunye usebenzise isiqalo esingu 25.8.2 silandelwe uphawu / kanye negama lophenyo/ucwaningo.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhankaso ngamunye usebenzise isiqalo esingu 25.9.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomkhankaso.
Vula ifayela yodaba ezimele ngensizakalo yokumba ngensimbi ngayinye usebenzise isiqalo esingu 25.10 silandelwe uphawu / kanye negama lensizakalo yokumba ngensimbi.
Vula ifayela yodaba ezimele yomthethomgomo usebenzise isiqalo esingu 26.P.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomthethomgomo.
Vula ifayela yodaba ezimele yempahla ngayinye usebenzise isiqalo esingu 26.1.1.8.2 silandelwe uphawu / kanye negama lempahla. Isibnl. 26.1.1.8.2/Maize.
Vula ifayela yodaba ezimele yempahla ngayinye usebenzise isiqalo esingu 26.1.2.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lempahla. e.g. 26.1.2.1.2/Rice.
Vula ifayela yodaba ezimele yomthethomgomo usebenzise isiqalo esingu 26.1.2.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lempahla e.g.
Vula ifayela yodaba ezimele yempahla ngayinye usebenzise isiqalo esingu 26.1.2.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lempahla e.g. 26.1.2.3.
Vula ifayela yodaba ezimele yempahla ngayinye usebenzise isiqalo esingu 26.1.2.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lempahla. e.g. 26.1.2.4.
Vula ifayela yodaba ezimele yesifunda / imakethe ngayinye usebenzise isiqalo esingu 26.1.3.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesifund a / imakethe. e.g. Gauteng.
Vula ifayela yodaba ezimele yempahla ngayinye usebenzise isiqalo esingu 26.2.1.8.2 silandelwe uphawu / kanye negama lempahla. e.g. 26.2.1.8.
Vula ifayela yodaba ezimele yempahla ngayinye usebenzise isiqalo esingu 26.2.2.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lempahla. e.g. 26.2.2.1.
Vula ifayela yodaba ezimele yempahla ngayinye usebenzise isiqalo esingu 26.2.2.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama lempahla. e.g. 26.2.2.2.
Vula ifayela yodaba ezimele yempahla ngayinye usebenzise isiqalo esingu 26.2.2.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lempahla e.g. 26.2.2.3.
Vula ifayela yodaba ezimele yempahla ngayinye usebenzise isiqalo esingu 26.2.2.4.2 silandelwe uphawu / kanye negama lempahla. e.g. 26.2.2.4.
Vula ifayela yodaba ezimele yenhlangano ngayinye usebenzise isiqalo esingu 26.2.5.2 silandelwe uphawu / kanye negama lomthethomgomo.
Vula ifayela yodaba ezimele yophiko ngalunye longqongqoshe usebenzise isiqalo esingu 27.P.
Vula ifayela yodaba ezimele yesihloko ngasinye usebenzise isiqalo esingu 27.1.2 silandelwe uphawu / kanye negama lesihloko.
Vula ifayela yodaba ezimele yomkhakha ngamunye wezeluleko usebenzise isiqalo esingu 27.2.2 silandelwe uphawu / kanye negama leseluleko.
Vula ifayela yodaba ezimele yombuzo/ukwazisa ngokuthola ngakunye usebenzise isiqalo esingu 27.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lombuzo / ukwazisa ngokuthola.
Vula ifayela yodaba ezimele yethimba ngalinye / ababambe iqhaza usebenzise isiqalo esingu 27.4.1.3 silandelwe uphawu / kanye negama lethimba / ababambe iqhaza.
Vula ifayela yodaba ezimele yendawo yokusebenzela ngayinye usebenzise isiqalo esingu 27.4.3.2 silandelwe uphawu / kanye negama lendawo yokusebenzela.
Vula ifayela yodaba ezimele yekomidi/umhlangano ngamunye usebenzise isiqalo esingu 27.5.1 silandelwe uphawu / kanye negama lekomidi/umhlangano.
Vula ifayela yodaba ezimele yohla ngalunye lokumele kwenziwe usebenzise isiqalo esingu 27.7.2 silandelwe uphawu / kanye negama lohla lokumele kwenziwe.
Ofake isicelo kumele asebenzise ifomu eqoshwe KuGazethi kahulumeni [isaziso sikahulumeni R187 - 15 February 2002].
Ofake isicelo kumele abonise noma ofake isicelo engathanda impindakabili yombhalo oshicilelwe noma ofake isicelo engafuna ukuzingenela acwaninge umbhalo oshicilelwe emahhovisi eNDA. Noma uma umbhalo oshicilelwe ungelona ibhukwana ungabonwa kwifomu eceliwe, lapho kungenzeka s 292.
Uma umuntu ecela ukufinyelela kwifomu ethile lowo ofake isicelo kumele athole ukufinyelela ngaleyondlela ayicelile. Lokhu kungaba uma ukwenza njalo kungaphazamisa ukusebenza kwethimba lomphakathi elifanele ngendlela engenamqondo, kumbe konakalise umbhalo oshicilelwe, kumbe kuphazamise umbhalo okungewona wombuso. Uma ukufinyelela kungeke kukwazi ukunikezwa ngendlela eceliwe ngenxa yezizathu ezibonakalayo kodwa kunganikwa ngenye indlela, inkokhelo kumele ibalwe ngendlela lowo ofake isicelo abecele ngayo ekuqaleni s 293 no 4.
Uma ofake isicelo isicelo efuna ukutshelwa nganoma iyiphi enye indlela ngesinqumo, ngaphezu kwempendulo ebhaliwe yesicelo sombhalo oqoshiwe, e.g. ngocingo, lokhu kumele kuboniswe s 182e.
Uma ofake isicelo ecelela omunye umuntu lemininingwane, isimo sokucea kumele siboniswe s 182f.
Uma ofake isicelo engakwazi ukufunda kumbe ukubhala, kumbe enokukhubazeka, isicelo sombhalo oqoshiwe singenziwa ngomlomo. Umsebenzi wehhovisi lemininingwane kumele agcwalisele lowo ofake isicelo ifomu bese emnika impindakabili yayo s 183.
Ofake isicelo ofuna ukufinyelela kumbhalo oshicilelwe oqukethe imininingwane ngaye akudingeki ukuthi akhokhe imali yokucela.
Osebenza ehhovisi lemininingwane kumele azise ofake isicelo (ngaphandle kwalowo ofake isicelo ngemininingwane yakhe), ecela lowoofake isicelo ukuthi akhokhe imali ebekiwe (uma ikhona) ngaphambi kokuthi kuqhutshekwe nokubheka isicelo sakhe.
Imali yesicelo ekhokhwa kumathimba omphakathi ingu R35. Ofake isicelo angafaka isikhalo sangaphakathi, lapho kufanelekile, kumbe afake isicelo enkantolo sokuphikisa ithenda kumbe ukukhokha imali yokucela.
Ngemuva kokuthi osebenza ehhovisi lemininingwane esethathe isinqumo ngesicelo sofake isicelo kumele amazise ngalesisinqumo ngendlela lowo ofake isicelo afune ngayo ukwaziswa.
Uma isicelo siphumelele imali yokufinyelela isingakhokhwa yokwenza uphenyo, amalungiselelo, ukukhiqiza kabusha kanye nesikhathi esingaphezu kwamahora abekelwe ukuphenya nokulungiselela ukuveza umbhalo oshicilelwe.
Isaziso ngokwesigaba 15 sichaza izinhlobo zeqoqo lemibhalo eqoshiwe etholakala ngaphandle kokufakelwa isicelo ngokoMthetho. Imininingwane yesaziso ngeNDA ngokwesigaba 15 ayikatholakali okwamanje.
Izinhlobo zemibhalo eqoshiwe ka-NDA etholakala ngaphandle kokufakelwa isicelo sokufinyelela kuyo ngokoMthetho.
Impahla elawulwayo imbandakanya (imbewu ezohlanyelwa), imikhiqizo yezitshalo, okuphilayo, imithi yokulawula okuphilayo, imigudu yokulima, uju, kanye nemikhiqizo noju kanye nemishini nokusetshenziswa ezidlekeni zezinyosi osekusetshenzisiwe. Inhloso yalokhu ukuthi kuvinjelwe futhi kulawulwe ukungena kwezinambuzane eziyingozi nezingesiyona ingozi ezivinjelwa umthetho.
Ukusungulwa kwamasu empilo yezitshalo ngokwenza uhlaziyo lwezinambuzane. Ukuhlizekela izinqubo zokudambisakanye nokwelapha ukuqinisekisa ukuvimbeleka kanye nokulawuleka kwezinambuzane eziyinkathazo ezingahle zingene nempahla eqhamuka emazweni angaphandle.
Ukugunyazwa kokungeniswa kwempahla elawulwayo. Ukufakwa kwezicelo zokungenisa impahla ethize engphansi kohla lwempahla elawulwayo kufanele kwenziwe ngokugcwalisa ifomu elithize elibekelwe lokho libhekiswe kuMlawuli weMpilo yeziTshalo kanye namaQophelo, Pretoria. Izimvume zokungenisa impahla eqhamuka ngaphandle kwezwe zikhishwa njengokuhambisana noMthetho owengamele izinambuzane eziyinkathazo kwezoLimo, ka 1983 (OkunguMthetho No. 36 ka 1983) ozokuvumela ukungeniswa kwezimpahla ezithize ezingaphansi kolawulo.
Ugunyazo longeniso zimpahla ezingaphansi kolawulo. Ungeniso lwezimpahla ezithize ezilawulwayo luyagunyazwa ngokuhambisana nemithetho-migomo ekhishwe ngokulandela uMthetho weziNambuzane ezikhathazayo ka 1983 (OkuguMthetho No. 36 ka 1983) futhi nangokuhambisana nemigomo yezempilo zezitshalo futhi zingeniswe ngmigudu eyizikhumulo ezithize ezimiselwe ukungenisa impahla eqhamuka ngaphandle.
Ungeniso-zimpahla ezilawuliwe lwenzeka ezikhumulweni ezisemthethweni ezimiselwe lokho (ezinye izikhumulo ezinokungenisa impahla kuyonqunywa ngazo lapho ongenisa impahla efaka isicelo salokho). Impahla engenayo elawuliwe kufanele yethulwe esikhumulweni esifanele kophethe ukuze azicubungule.
Ayalele ukuba impahla elawuliwe iphathwe ngaphansi kwesandla neso somphathi-sikhumulo ngaphambi kokuba iphinde ihlolisiswe ukuze kutholakale ukuthi kulungile yini ukuthi impahla ingeniswe ezweni noma cha.
Akwenqabele ukungeniswa kwempahla, okuzolandelwa ukuthi umnini-mpahla ayishabalalise kumbe ayiphindise la ivela khona impahla leyo.
Ukuhlinzekwa kwalensizakalo kubhusende ezikhumulweni ezisemthethweni zokungenisa impahla nangezikhathi ezibekiwe ezisemthethweni. Uma kwenzeka ke ukuthi lolo lawulo lwempahla kufanela ukuba luhlinzekwe kwesinye isikhumulo esingamiselwe lokho, futhi /kumbe nangesikhathi esingaphandle kwaleso esinqunyiwe ngokomthetho, sekuyokhokhwa intela ezokunqunywa uMnyango weziMali zoMbuso.
Inkokhelo ide ibuyekezwa futhi igunyazwe njalo ngonyaka.
Imininingwane iyatholakala emahhovisi onke kulezo zikhumulo okungenwa kuzo futhi ikhona nasohleni olulandelayo.
a Ungeniso-mpahla ngesamba R150 ngesicelo esifakiwe b Imikhiqizo efakwe amalebhela R60 ngesicelo esifakiwe.
c Amasampula ohwebo R8 ngengxenye.
c Amasampula ohwebo R8 ngengxenye.
Izindleko ziyokuhlinzekwa uma ziceliwe.
Ukuhlolwa kwase-Laboratory okwenziwa kuzimpahla eziqhamuka ngaphandle ezilawuliwe*, ukuhlungwa kwempahla eqhamuka ngaphandle, amasu okulawula kanye nokunquma ngobunjalo bempilo yalokho okuhlolwayo.
Ukugcinwa koluhla lwawo onke amakhambi ezolimo abhalisiwe, i.e., imithi yokubulala izinambuzane ezibulala izitshalo, izibulala-zilwanyakazane (ekhaya nasezimbonini) izibulala-sikhunta, okokufutha izithombo, okuyizivikela-zitshalo, okulawula ukukhula kwezitshalo kanye nokubulala izimila zasemanzini (kanjalo nokungamakhambi ezindawo zokubhukuda).
Ukubhaliswa kwemishini eyizikhipha-magciwane ekhiqiza okusetshenziselwa ukwenza ukudla kwezilwane kanye nezivundisi.
Ukubhaliswa kwabasebenza ukulawula izinambuzane eziwuhlupho (ama- PPCOs) abasebenzisa amakhambi ezolimo.
Ukufezekiswa kwemithetho yokulawula abasebenzisi mhlaba njegokulandela isaziso sikahulumeni R. 1048,25 sika May 1984 sifundwe sihambisana nesigaba 6 soMthetho No. 43 ka 1983.
UHlelo olusetshenziswa kuwona onke amahhovisi asezifundazweni.
Kwa-NDA amalungiselelo anjengalawo angambandakanya lokhu: ezingeni lomthethomgomo wamasu, uMnyango uhlanganisa amakhanda nabasembonini yezolimo kanye nabezolimo ezihlelekile ezinjengo Agri-SA no NAFU ukuze kwakhiwe amasu nemigomo ngokuhlanganyela. Ezingeni lokuhlanganyela kwezinhlaka zikahulumeni uMnyango ubonisana noMnyango wezoLimo wasesiFundazweni.
AmaBhodi nemiKhandlu: ImiThetho yezolimo emalungana nokuyhlinzekwa kwezinto ezithile zihlinzekelwa amabhodi nemikhandlu ezisetshenziswa abamele izinhlangano ezithize embonini yezolimo.
Kulandelwa uhlelo lokubonisana uma kubhalwa lemithetho ngokuthi kubanjwe imihlangano esabalele nozwelonke nabathintekayo. Emveni kokuhlanganisa amakhanda, kuye kube sekushicilelwa imithetho-zivivinywa obekusetshenzelwa phezu kwayo ukuze umphakathi ubeke uvo lwawo ngaphambi kokuba imenyezelwe njengemithetho esebenzayo.
Umbiko woNyaka ka - NDA wethulwa ePhalamende futhi uvulelwe umphakathi ukuze uthole ulwazi kuwo.
Noma iliphi ilungu lomphakathi lingabhalela UMqondisi-Jikelele/uNqongqoshe uma linemibuzo.
Izinqumo ezithathwe ngo-Registrar ngokuhambisana nemithetho efana noMthetho 36 ka 1946 kanye noMthetho 15 ka 1997 kungafakwa izicelo zokuba zichithwe.
Noma isiphi ke esinye isinqumo esithathwe ngu-NDA okubonakala sengathi sihlukumeza ilungelo elithize lomphakathi singaphenywa njengokuhambisana noMthetho wobuLungiswa bokuPhatha ka 2000.
Okwamanje akukabi khona mininingwane eqhamuka kuNgqongqoshe woBulungiswa nokuThuthukiswa koMthetho-Sisekelo njengokwesiGaba 92.
<fn>zul_Article_National Language Services_INCWADI YOKWABA IFA.txt</fn>
Lokhu okushiwo lapha akuqondiwe ukuba kube ulwazi oluphelele ngezincwadi zokwaba ifa. Incwadi yefa incwadi ekhethekile, esincoma ukuba ibhalwe ngumuntu onolwazi njengommeli, inkampani ebunjwe ukuba iphathe ifa Trust Company nabanye. Lolulwazi kuqondwe ngalo ukuba lwazise umfundi ngezinye izisekelo zencwadi yokwaba ifa.
Bonke abantu abaneminyaka eyi-16 noma ngaphezulu, ngaphandle uma ngesikhathi enza incwadi yefa ebegula ngengqondo engakwazi akwenzayo. (umuntu owenza incwadi yefa ubizwa ngoMabiwefa noma phecelezi nge- testator - ongowesilisa noma i-testatrix - owesifazane).
Bonke abantu abaneminyaka eyi-14 noma ngaphezulu, okuyothi ngesikhathi beba ngofakazi bencwadi yokwaba ifa, babe futhi bengakwazi ukunika ubufakazi enkantolo yomthetho.
Kusukela ngomhlaka 1 ku-Masingana (January) ngonyaka ka 1954, incwadi yefa kufanele ibe ngebhaliwe. Ingabhalwa ngesandla noma ngomshini noma ngekhompuyutha bese iyakhiqizwa.
Umabiwefa kufanele asayide incwadi yokwaba ifa ekugcineni noma ekupheleni kwayo.
Uma incwadi yokwaba ifa inamakhasi amaningi kufanele uMabiwefa asayide lelo nalelo khasi noma ikuphi ngaphandle kwekhasi lokugcina (Nakuba umabiwefa kufanele asayide wonke amakhasi ofakazi bona kumele basayide ikhasi lokugcina futhi basayide ekupheleni kombhalo).
Isikhonzi senkantolo esifungisayo kufanele siqinisekise ukuthi sanelisekile ukuthi ngubani umabiwefa nokuthi incwadi yefa esayidwe kanjalo ngeyakhe umabiwefa.
Isikhonzi senkantolo esifungisayo kufanele sisayide isitifiketi kanye nalelo nalelo khasi lencwadi yokwaba ifa noma ikuphi ekhasini.
Isikhonzi senkantolo esifungisayo kufanele sibe khona uma incwadi yokwaba ifa isayidwa futhi kufanele anamathelise isitifiketi sakhe ngokushesha ngemuva kokusayidwa kwencwadi yokwaba ifa ngisho ngabe umabiwefa efa ngokushesha ngemuva kokusayida.
Isijobelelo ishedulu noma incwanjana exhunyelwe encwadini yokwaba ifa evele isikhona, eyenzelwe ukwenezezela noma ukuchibiyela incwadi yefa. Isijobelelo kufanele sihambisane nazo zonke izidingo zencwadi yokwaba ifa. Isijobelelo akudingekile ukuthi sisayidwe ngofakazi okuyibona abasayida incwadi yefa.
Izichibiyelo ezenziwa encwadini yokwaba ifa zingenziwa ngesikhathi uyenza noma ngemuva kokuba seyenziwe. Izichibiyelo zencwadi yokwaba ifa kufanele zihambisane nezidingo zokwenza incwadi yokwaba ifa futhi uma ungakwazi ukusayida , kufanele futhi zihambisane nezidingo ezibhalwe ngaphansi kwaleso sihloko. Uma uchibiyela incwadi yokwaba ifa akudingekile ukuthi ofakazi abasayida incwadi yokwaba ifa yakho yokuqala basayide izichibiyelo.
Isipho noma isabelo osabele oshadiweyo wakho encwadini yakho yokwaba ifa , owasaba ngaphambi kokuhlukaniswa komshado wakho siyoqhubeka njengoba sinjalo ngisho ngemuva kokwahlukanisa.
UMthetho ngeziNcwadi yokwaba Ifa uthi ngaphandle uma ubuye washo okunye ngokubhaliwe isipho osinike oshadiweyo wakho osewehlukanisile naye siyothathwa njengesiguquliwe uma ufa ezinyangeni ezintathu kusukela osukwini owahlukanise ngalo.
Lesi sigaba somthetho sinika umuntu owehlukanisile isikhathi esiyizinyanga ezintathu ukuba achibiyele incwadi yakhe yokwaba ifa ngemuva kobuhlungu bokwahlukanisa. Uma kodwa wehluleka ukwenza lokhu, lowo osuwehlukanisile naye uyonikwa leso sipho njengoba kushiwo encwadini yokwaba ifa.
Umuntu noma umkhwenyana noma umkakhe obhala incwadi yefa noma ingxenye yayo ebhalela uMabiwefa.
Umuntu noma umkhenyana noma omkakhe osayida incwadi yokwaba ifa ngokuthunywa umabiwefa noma njengofakazi.
Xhumama nommeli wakho ukuze uthole ulwazi olwengeziwe.
<fn>zul_Article_National Language Services_INCWAJANA NGOKWESIGABA.txt</fn>
b Ithuthukise ukuvikelwa nokufinyelela ekulinganeni ngokobulili; kanye c nokuqapha, ukuhlola nokuqhathanisa ukuhlonishwa ngokulingana ngokobulili namalungelo abantu besifazane lapha eRiphablikhi.
Uphiko loNobhala lona lubhekene nemisebenzi eyahlukene yeminyango kanti luholwa yiSikhulu esiyiNhloko eseNgamele u-Nks Chana Majake.
Imiphumela ebhaliwe ngezindaba ezibe yi ndikimba yenhlolo nokuqaphwa.
Imibhalo yezikhalo eseziphothuliwe eziphathelene nokuphenywa ngokuhlukunyezwa kokulingana ngokobulili okwahlukene.
Lowo ofaka isicelo kufanele asebenzise ifomu elivezwe ePhephabhukwini loMbuso [Isaziso soMbuso esingunombolo R187- somhlaka 15 Februwari- 2002] (ifomu A).
Lowo ofaka isicelo kumele futhi akhombise ukuthi ucela umfanekiso wombhalo noma ufuna ukuzibonela yena mathupha lowo mbhalo ekomkhulu leKhomishani.
Uma umuntu ecela ukukhonjiswa imibhalo ngendlela ethile kufanele akhonjiswe ngaleyo ndlela ayicelile. Ngaphandle uma ukwenza njalo kuzophazamisa ngokungenasizathu ukusebenza kwaleso sikhungo somphakathi noma kuzolimaza lowo mbhalo, noma kuzophula ilungelo lombhalo okungesilona elombuso. Uma ngabe ngezizathu ezithile umbhalo ungeze wakhonjiswa ngendlela ocelwe ngayo kodwa ungakhonjiswa ngenye indlela, imali ekhokhwayo kufanele ibalwe ngokuhambisana naleyo ndlela okuzokhonjiswa ngayo umbhalo.
Uma ngabe lowo ofake isicelo ecela ulwazi esikhundleni somunye umuntu, kufanele akhombise isikhundla okufakwa ngaso isicelo leso isigaba- 182f.
Uma ngabe lowo ofaka isicelo engakwazi ukufunda nokubhala noma ekhubazekile ngandlela thile, angafaka isicelo ngomlomo.
Umfakisicelo ocela umbhalo ophethe imininingwane yakho qobo akudingekile akhokhe imali.
Isikhulu soLwazi kufanele simazise umfakisicelo (ngaphandle kwaloyo ocela imininingwane yakhe) ngokuthumela isaziso esimazisayo ukuthi kufanele akhokhe imali enqunyiwe (uma ikhona) ngaphambi kokuba kuqhutshekwe nesicelo.
Imali yokufaka isicelo ekhokhelwa isikhungo zomphakathi ngu-R35. Umfakisicelo angafaka isikhalo ngaphakathi, uma kufanele, noma afake isicelo enkantolo uma ephikisana nokukhokha imali yokufaka isicelo.
Ngemuva kokuba isikhulu solwazi sesikhiphe isinqumo mayelana naleso sicelo, kufanele kwaziswe lowo ofake isicelo ngaleso sinqumo ngendlela acele ukuba aziswe ngayo lowo ofake isicelo.
Uma isicelo samukelwe kufanele kukhokhwe enye imali yokufuna, ukulungiswa noma ukwenziwa kabusha kanye nesikhathi esichithiwe kulungiswa umbhalo uma seqile esikhathini esinqunyiwe sokufuna nokulungiswa kwemibhalo ukuze idalulwe.
Usizo lweKhomishani lungumsebenzi phakathi kwezinhlelo noma umnyango owenziwa yikhomishani ukuze ifeze umsebenzi wayo. Kungenzeka kube khona ezinye izinhlelo ezahlukene eziyimxhantela ngaphansi kwezinhlelo. Lokhu kumbandakanya izinhlelo okuchazwa ngazo umsebenzi weKhomishani: isibonelo, umnyango wezoMthetho, Ucwaningo, Ukuqapha nokuhlola, Ukufundiswa uMphakathi nolwazi. Izinhlelo ezingaphansi koCwaningo, ukuqapha nokuhlola kungaba isizinda solwazi.
UMthetho weKhomishani yokuLingana ngokobulili ongunombolo-39 we-1996 yiwona omisa umsebenzi weKhomishani okungukuvikela, ukukhuthaza nokuthuthukisa ukulingana ngokobulili nokwenza-ngcono izikhundla zabantu bbsifazane kuhulumeni, izikhungo zomphakathi, kwezamabhizimisi kanye nomkhakha wezemisebenzi ongekho ngaphansi kukahulumeni.
Ukuhlola nokuqapha noma imuphi uMthetho wePhalamende noma imuphi omunye umthetho noma isivumelwano ukuphenya izikhalo ngokuzisukumela noma ngemuva kokuthola isikhalo futhi bese uzama ukuxazulula noma iyiphi inkinga noma ukulungisa isenzo noma ukwehluleka ukwenza okuthile.
Izinqubomgomo zokuqapha nokuhlola, izinhlelo zenqubo kahulumeni, izithunywa zikahulumeni , izikhungo zomphakathi nomkhakha ongekho phansi kukahulumeni.
Ukuze uthole usizo lweKhomishani , kufanele kwenziwe isicelo sibhekiswe kuSikhulu esiyiNhloko esiNgamele seKhomishani kusetshenziswa imininingwane ebekwe ku B ngenhla.
Amakomiti ngokwesigaba -5 - ngokoMthetho weKhomishani yokuLingana ngokoBulili mayelana nokuthi yibaphi abantu okumele baqokwe kulawo makomiti.
Izinhlelo zokuzinikela nokuqashwa okwesikhashana - kukhona inqubomgomo yokuqashwa kwabasebenzi ukuze kuqokwe abantu emphakathini abazogcwalisa lezi zikhala.
Abacwaningi besikhashana - kukhona inqubomgomo ngokuqokwa kwabacwaningi.
Ikhomishani yokuLingana ngokobulili kanye nezinye izikhungo ezisungulwe ngokwesahluko sesishiyangalolunye (soMthethosisekelo waseNingizimu Afrika, uMthetho oyinombolo ye-108 we- 1996) ayinayo inqubo yangaphakathi yokwedluliswa kwezikhalo njengezinye isikhungo zomphakathi eziningi. Umuntu onesikhalo kuyofanele aqonde enkantolo uma ngabe kunesikhalo sokungalandelwa koMthetho yiKhomishani.
Ikhomishani iyovuselela lencwajana ngokwesigatshana sesigaba 14, esikhathini esingekho ngaphezu konyaka.
Umfanekiso ngezilimi ezintathu ezikhulunywa kuleyondwawo yokugcinwa kwemibhalo okukhulunyywa ngayo kuMthetho wokuGcinwa kwemiBhalo ka 1997; wonke amahhovisi eKhomishani yokuLingana ngobulili kanye neKhomishani yamaLungelo Abantu.
<fn>zul_Article_National Language Services_INCWANJANA NGOKUSEBENZA KWEMIGOMO NGOKOMTHETHO WOKUKHUTHAZA UKUTHOLA ULWAZI KA 2000.txt</fn>
Maqondana neSigungu seziPhathimandla seziMayini semfundo ePhakeme lapha esibizwa nge- "MQA" yiSikhulu esiyiNhloko esiPhethe (CEO).
Isikhulu solwazi singadlulisa amandla noma umsebenzi esithweswe wona leso Sikhulu soLwazi ngokwaloMthetho siwedlulisele kwi-Phini leSikhulu soLwazi.
I-CEO kufanele ikhethe umuntu ozoba iPhini leSikhulu soLwazi ukuze enze ukuthi i-MQA itholakale noma ifinyeleleke kulabo abafuna ukufaka izicelo zolwazi zitholakale kulabo abacela amarekhodi. ISikhulu soLwazi yisona esingaqondisa silawule ngaphezulu kwePhini leSikhulu solwazi se- MQA.
Lowo ofaka isicelo ecela amarekhodi aqukethe ulwazi ngaye.
izimvo nemibono yomunye umuntu mayelana nesipho, indebe, umklomelo onikwe lowo muntu lapho kuvela khona izimvo noma imibono yomunye umuntu; kanye negama lalowo muntu lapho livela khona nolwazi lwakhe noma oluphathelene naye lowo muntu noma lapho ukudalulwa kwegama kuzoveza obala ulwazi ngomuntu osekuphele iminyaka engaphezele kama-20 afa/ashona.
Noma imuphi umuntu ofaka isicelo ecela amarekhodi e-MQA.
noma imuphi umuntu (kubalwa, noma kungelokhu kuphela), uhulumeni wamanye amazwe, inhlangano yomhlaba wonkana ngale kwalowo ofake isicelo kanti futhi ngokwenhloso yesigaba 34 saloMthetho, uma kukhulunywa ngegama "umuntu" ezindimeni (a) no (b) kufanele kuthathwe ngokuthi kukhulunywa "ngomuntu ophilayo".
Kushiwo iKhomishani yamaLungelo eSintu okukhulunywa ngayo esigabeni 181 (b) soMthethosisekelo.
Maqondana ne-MQA irekhodi kushiwo noma iluphi ulwazi oluqoshiwe noma ngayiphi indlela olusezandleni noma olungaphansi kwesandla sesikhungo sombuso noma simiswe yisona leso sikhungo sombuso.
Kushiwo noma iluphi usuku ngaphandle koMgqibelo, iSonto neholide, njengoba kuchaziwe esigabeni 1 soMthetho wamaHolide ka 1994 (uMthetho onguNombolo 36 ka 1994).
UMthetho wokuKhuthaza ukuthola ulwazi (PAIA), uMthetho ongunombolo 2 ka 2000 (lapha obizwa ngoMthetho) waqala ukusebenza ngomhlaka 2 kuNdasa ngo 2001, njengesisekelo sokubaluleka kokutholakala kolwazi ngumphakathi, ongenamfihlo, wentandoyeningi, noveza noma obeka konke obala. Lo Mthetho ufezekisa okoMthetho okukhulunywa ngakho esigabeni 32 soMqulu wamaLungelo eSintu woMthethosisekelo futhi kufanele uhunyushwe njengoMthetho ofezekisa ilungelo ngokomthethosisekelo.
a noma iluphi ulwazi oluphethwe umbuso;kanye b nanoma iluphi ulwazi oluphethwe ngomunye umuntu futhi oludingekayo ukuze kusetshenziswe noma iliphi ilungelo.
Kufanele kukhishwe uMthetho kazwelonke ukuze kusebenze leli lungelo futhi ungamisa imigoqo eyamukelekile ukunciphisa umthwalo wokuphatha nowezimali wombuso.
Ukuhlomisa ngolwazi nokufundisa bonke abantu ukuba baqonde amalungelo abo ngokwaloMthetho baqonde imisebenzi nokusebenza kwezikhungo zomphakathi nokuthi bahlolisise futhi babambe iqhaza kwinqubo yezikhungo zomphakathi yokuthatha izinqumo ezithinta amalungelo abo.
Uhlaka lweNhlangano oluphelele luyatholakala uma lucelwa.
Ukuqasha abasebenzi abadingekayo noma abenele abazoqhuba umsebenzi waso; kanye nokwenza noma imuphi umsebenzi esethweswe wona ngokoMthetho wokuThuthukiswa kwamaKhono kanye noMthetho weziNtela zokuThuthukiswa kwamaKhono noma ohambisana nezinhloso zalemithetho.
I-MQA inawo wonke amandla adingekayo ukuze ikwazi ukwenza imisebenzi yaso njengoba ibhalwe ngenhla kanye noma imaphi amandla esithweswe woma ngokoMthetho wokuThuthukiswa kwamakhono.
Umbono we -MQA ukuba nolwazi namakhono enele nafanele ukuze yelekelele umkhiqizo, ezempilo nezokuphepha kwabasebenzi kanye neziguquko kuloMkhakha wezeziMayini nezokuMbiwa.
Umsebenzi ophambili we- MQA ngukwenza-lula ukuthuthukiswa kwamakhono emkhakheni weziMayini nezokuMbiwa ngokoMthetho wokuThuthukiswa kwamakhono ka 1998.
Amalunga omphakathi angathola usizo ngehovisi lePhini leSikhulu soLwazi.
Zonke izicelo zamarekhodi kufanele ziqondiswe kwiPhini leSikhulu soLwazi kusetshenziswa ifomu elinqunyiwe. Ifomu elinqunyiwe uma seligcwaliswe ngokuphelele lingaposwa, lithunyelwe ngesikhahlamezi noma lithunyelwe ngekhompuyutha (e-mail) kwiPhini leSikhulu soLwazi kusetshenziswa imininingwane enikwe lapha ngenhla.
IPhini leSikhulu solwazi kufanele kuthi uma lithola isicelo solwazi lithathe isinqumo singakapheli isikhathi esiyizinsuku ezinga-30 ngokuthi lizonikezela yini ngalawo marekhodi aceliwe noma cha.
IPhini leSikhulu soLwazi okuthunyelwe kuso isicelo sokuthola amarekhodi lingangezelela noma lelule izinsuku ezingamashumi ama-30 okukhulunywa ngazo esigabeni 25 liseengezelele noma selulwe ngezinye izinsuku ezingama-30 uma isicelo kungesamarekhodi ayisibalo esikhulu noma uma kudingeka ukubonisana phakathi kwezihlaka ukuze kutholakale amarekhodi. Lowo ofake isicelo kufanele aziswe ngezizathu zokwengezelelwa kwesikhathi.
Uma isicelo samukelwe, iPhini leSikhulu soLwazi kufanele ngaphambi kokuba liqhube isicelo lazise lowo ofake isicelo ngemali ekhokhwayo ngokusho kwendima 10.4 yalencwanjana.
Uma kwenzeka iPhini leSikhulu soLwazi lithola isicelo okufanele sidingidwe isikhungo somphakathi, iPhini lesiKhulu soLwazi kufanele kuthi zingakapheli izinsuku eziyi-14 ledlulisele esikhungweni esiqondene leso sicelo bese lazisa lowo ofake isicelo ngalokho kwedluliswa.
Indlela yokubonisana yesekelelwa izihlaka zokuphatha ezisebenza kahle njengeBhodi, Ikomiti eliphethe (EXCO) kanye namanye amakomiti ehlukene.
Ukutholakala kwamarekhodi abhalwe lapha yilawo okufanele acelwe ngokusho koMthetho. Lamarekhodi angacelwa kwiPhini leSikhulu soLwazi ngokulandela inqubo yokufaka isicelo. Izinhlobo zamarekhodi zehlukanisiwe kukhona amarekhodi atholakala ngokushesha bese kuba khona amarekhodi atholakala ngokulandela inqubo yokufaka isicelo emiswe ngokoMthetho.
Isigaba 5 soMthetho sikubeka kucace ukuthi i-PAIA isebenza ngale kokunaka okushiwo eminye imithetho engavimbela noma ithiye ukudalulwa kolwazi nengahambisani nokuphokophelwe noma okuthile okushiwo yi- PAIA. Isigaba 55.
Amarekhodi abhalwe kuloluhla ayatholakala nje uma ecelwe ngale kokuba umuntu afake isicelo ngokoMthetho. Kungaxhunyanwa nePhini leSikhulu soLwazi ukuze kutholakale lamarekhodi, atholakala ukuze ahlolwe, athengwe noma kwenziwe imifanekiso uma sekukhokhwe imali emiswe endimeni 11.4 lapha ngezansi.
Lamarekhodi abhalwe lapha ngezansi atholakala ngokufaka isicelo ngokusho koMthetho. Lamarekhodi angacelwa kwiPhini leSikhulu soLwazi ngokulandela inqubo yokufaka isicelo.
Imali yesicelo imali emisiwe ekhokhwa kanye, imali enqunyiwe ngu R35,00. Lemali kufanele ikhokhwe ngaphambi kokuba kuqalwe ukubhekwa kwesicelo, futhi iPhini leSikhulu soLwazi kufanele libhalele lazise lowo ofake isicelo ukuthi kufanele akhokhe imali, ngaphandle uma lowo ofake isicelo ecela ulwazi ngaye qobo.
Imali yokunikwa ulwazi sekubalwa nemali yokwenza imifanekiso, ukuwafuna, ukuwalungisa, izindleko zokuposa uma kudingekile. Uma isikhathi sokuwalungisa singaphezulu kwamahora ayisithupha, kufanele lowo ofake isicelo akhokhe idiphozi eyingxenye yokuthathu yemali ekhokhwayo, ngaphandle uma kungumuntu ocela ulwazi ngaye, Uma isicelo sichithwa iPhini leSikhulu soLwazi, imali ekhokhelwe ukunikwa noma ukutholakala kufanele ibuyiselwe.
Imali enqunyiwe ifinyeziwe ngokuhambisana neNgxenye II yeSaziso sikaHulumneni esingunombolo (R187) esikhishwe ePhephabhukwini likaHulumeni lomhlaka 15 kuNhlolanja 2002.
Imali yokucela ekhokhwa ngumfakisicelo, ngale kwalowo ocela ulwazi ngaye ngokomthethonkambiso 7.
Isicelo esisodwa nje R35.
Umfanekiso waleNcwanjana ngokoMthethonkambiso 5C, ikhasi elingu-A4 R60.
Umfanekiso wombhalo ngamunye ngekhasi elingu-A4 R 0.
Izithombe ezibonakalayo ezingekhasi elingu-A4 usayizi noma ingxenye yalo R 22.
Umfanekiso wezithombe ezibonakalayo R60.
Ukubhalwa kwerekhodi eliqoshiwe ngekhasi elingu-A4 noma ingxenye yalokho R12.
Isicelo singachithwa futhi uma umfakisicelo engalandelanga inqubo ngemuva kokuba esazisiwe ngenhloso yokwenqatshwa kwesicelo sakhe yiPhini leSikhulu soLwazi.
UMthetho umisa izizathu lapho ukutholakala kwamarekhodi kungachithwa noma kwenqatshelwe. UMthetho ubuye umise ukutholakala kwamarekhodi uma lokho kuzokwenza kuzuze umphakathi ngokwesigaba 46.
Ngokwenhloso yalencwanjana, izizathu okungenqatshwa ngazo isicelo samarekhodi ezizibekwa lapha ngezansi.
Ukuvikela okuphoqelekile kwengasese lomunye umuntu okungumuntu ophilayo, njengokuthi uma ukudalulwa kuzombandakanya ukudalulwa okungalindelekile kolwazi ngalowo muntu qobo, kubalwa lapho nomuntu oseshonile.
Ukuvikelwa okuphoqelekile kolwazi oluyimfihlo lomunye umuntu Isigaba 371a.
Imigudu ekhona ukubhekana nesinqumo seSikhulu soLwazi noma iPhini leSikhulu soLwazi ngesicelo zokuthola ulwazi ukwedlulisela phambili isicelo ngaphakathi ngokwesigaba 74-77 noma ukufaka isicelo enkantolo ngokwesigaba 78-82. Ukufaka isicelo enkantolo kungenziwa kuphela ngemuva kokuba inqubo yokwedlulisela phambili isicelo ngaphakathi isiqediwe.
Ukwedlulisela phambili isicelo ngaphakathi" lokhu kusho ukudlulisela phambili isicelo ngaphakathi "kusiPhathimdanala esiOondene" ngokwesigaba 74 soMthetho. Uma sikhuluma nge-MQA kushiwo uNgqongqoshe wezeMisebenzi. Umfakisicelo, lowo ocela ulwazi ngaye noma umuntu okukhulunywa ngaye mayelana nesicelo sokuthola.
Indlela yokunikezwa noma ukukhonjiswa Isigaba 25 2 c.
Ukuze sedluliselwe phambili ngaphakathi isicelo, umfakisicelo , noma ocela ulwazi ngaye noma ofaka isicelo esikhundleni somunye kufanele agcwalise ifomu elinqunyiwe lokudlulisela phambili isicelo zingakapheli izinsuku ezingama-60 kusukela umfakisicelo azisiwe ngesinqumo.
Omunye umuntu, kufanele adlulisele phambili isicelo ngefomu enqunyiwe zingakapheli izinsuku ezinga-30 kusukela lowo muntu azisiwe ngesinqumo.
Ukwedlulisela phambili isicelo sesidlulile isikhathi esinqunyiwe kungabhekwa kuphela uma kuthunyelwe izizathu ezizwakalayo sokwedlullisela phambili isicelo sekwedlule isikhathi. Ukwazisa ngesinqumo ngokwesigaba 75 (a) (b) kuyonikwa IPhini leSikhulu soLwazi.
Ifomu egcwaliswe ngokuphelele kufanele isayidwe bese ithunyelwa kwiPhini leSikhulu soLwazi ngeposi, ngesikhahlamezi noma nge- e-mail.
Ifomu lokwedlulisa isicelo lixhunyelwe lapha Isijobelelo B.
Iphini leSikhulu soLwazi kufanele lithumele amaphepha okwedlulisela phambili isicelo kuSiPhathimandla esiQondene zingakapheli izinsuku eziyi-10 zokusebenza. Leso Siphathimandla esiQondene kufanele sazise abanye abantu abathintekayo ngokushesha, kodwa zingakapheli izinsuku ezingama-30 ngeposi ngesikhahlamezi noma nge-e-mail, ngemuva kokuthola amaphepha okudlulisela phambili isicelo afakwe ngumfakisicelo ephikisana nokuchithwa kwesicelo sakhe sokuthola ulwazi.
IsiPhathimandla esiQondene kufanele sazise umfakisicelo othintekayo zingakapheli izinsuku ezingama-30 ngeposi, ngesikhahlamezi noma nge e-mail ngemuva kokuthola amaphepha okudlulisela phambili isicelo komunye umuntu mayelana nokutholakala kolwazi. IsiPhathimandla esiQondene kufanele sithathe isinqumo zingakapheli izinsuku ezinga-30 ngemuva kokuthola lukhu kuvela kwiPhini leSikhulu soLwazi.
IsiPhathimandla esiQondene ngemuva kokubhekisisa amaphepha okwedlulisela phambili isicelo singanquma ukuqinisekisa isinqumo, noma sikhiphe esaso isinqumo esikhundleni saleso ebesenziwe. Ngokushesha ngemuva kokuba sekuthathwe isinqumo ngokwedlulisela phambili isicelo kufanele kubhalelwe kwaziswe lowo obedlulisele phambili isicelo ngesinqumo, nabo bonke abanye abantu abathintekayo kanye nomfakisicelo.
Uma IsiPhathimandla esiPhethe sehluleka ukunikeza isaziso ngesinqumo saso zingakapheli izinsuku ezingama-30 sifakiwe kufanele kuthathwe ngokuthi ukwedlulisela phambili isicelo kuchithiwe kanti umfakisicelo angafaka isicelo enkantolo ngokwesigaba 77.
amalunga evela ngaphandle, 1 kulabo abathintekayo, 1 umcwaningi- mabhuku wangaphakathi 1 umcwaningi-mabhuku wangaphandle.
<fn>zul_Article_National Language Services_INGXENYE 3.txt</fn>
Yini inhlangano yabasebenzisi bamanzi (WUA)?
I-WUA inhlangano esemthethweni eyenziwe nguNgqongqoshe ngaphansi koMthetho Wamanzi Kazwelonke. I-WUA inhlangano yabantu abasebenzisa amanzi ngabanye ababambisene abafuna ukwenza imisebenzi ephathelene namanzi ukuze basizakale bubilini. Ikomiti eliphethe yilona eliphethe i-WUA.
Inhloso ye-WUA ukwenza ukuthi abantu emiphakathini bakwazi ukuhlanganisa ndawonye izinsizasidingo zabo (imali, abantu kanye nobuchwepheshe) ukuthi benze ngempumelelo imisebenzi ephathelene namanzi. Nge-WUA amalungu angasizakala ekubhekeleni izidingo zendawo kanye nalokho okuphambili ohlwini.
I-WUA isebenza ezingeni lendawo elinomngcele. I-WUA ingahlinzeka ngendlela okungasetshenziswa ngayo isu lokuphatha izizalo zemifula ezingeni lasekhaya. Ama-WUA aneqhaza elibalulekile okufanele alibambe ekuqedeni indlala nasekuhlinzekeni ngokuvikeleka kokudla.
I-WUA iyinhlangano esemthethweni futhi inamandla omuntu wangempela onamandla agcwele, ngaphandle kwalawo mandla, anganikezwa kuphela umuntu wangempela noma angahambelani noMthetho Wezamanzi Kazwelonke. Lokhu kusho ukuthi i-WUA ingenza zonke izinto ezingenziwa umuntu ngamunye, njengokuvula i-akhawunti yasebhange, ukwenza izivumelwano zokusayina izinkontilaki nabaletha impahla nababoleka izimali. I-WUA ingamangalela ihlawulise noma imangalelwe ihlawuliswe enye inhlangano.
Umthetho Wamanzi Kazwelonke kanye nomthethosisekelo we-WUA kulawula ukuphathwa kanye nokusebenza kwenhlangano.
Umthetho uhlinzeka ngokwenziwa kwama-WUA kunoma yisiphi isimo sokusetshenziswa kwamanzi njengoba kuchazwe eMthethweni. Kodwa-ke zimbili izinhlobo zama-WUA ezingenziwa, i-WUA yenhlangano kanye ne-WUA yezinhlangano eziningi.
I-WUA esezinhlanganweni eziningi yenza lokho okufunwa futhi yenze egameni lenhlanganisela yabasebenzisi bamanzi abehlukene, njengokongiwa, ezamahlathi, ezezimayini kanye nezokunisela ndawonye.
I-WUA yenziwa uNgqongqoshe ngokwezinqubo ezishiwo uMthetho Wamanzi Kazwelonke.
Ungqongqoshe angathanda ukwehlisela umsebenzi, ukunakekelwa kanye nokulawulwa kohlelo lukahulumeni emphakathini wendawo. Lokhu kunokwenzeka uma ngabe uhlelo belwakhelwe ukusiza umphakathi lowo futhi lungaphathwa ngempumelelo i-WUA efanele.
Ungqongqoshe angafisa ukweseka imizamo yeminye iminyango kaHulumeni ngokuzinzisa abalimi abasafufusa noma ngokuthuthukisa amaphrojekthi okulima kokuziphilisa.
Lapho kunentuthuko engahlanganyelwe khona, uNgqongqoshe anganquma ukwenza ukuthi i-WUA isebenze njengendlela yokulawula engcono futhi kugwenywe ingxabano enokwenzeka.
I-WUA yenziwa emva kokubonisana nomphakathi.
Uma uNgqongqoshe ebonisana nomphakathi, izindleko zalokho kubonisana zingabuyiswa uma i-WUA seyenziwe.
I-WUA eyenzelwa inhloso ethile ngokuvamile iyokwenziwa emva kokwenziwa kwesiphakamiso kungqongqoshe yilabo abayifunayo.
Ungqongqoshe kungenzeka adinge ukuthi umuntu noma inhlangano balethe isiphakamiso ukuze kukhokhwe izindleko zokubonisana nomphakathi ngaphambi kwesikhathi.
Noma yiluphi uhlobo noma iqembu labasebenzisi bamanzi lungaletha isiphakamiso kungqongqoshe ukuze kwenziwe i-WUA.
UMqondisi Jikelele woMnyango Wamanzi Namahlathi angabasiza abasebenzisi bamanzi ngokubhala isiphakamiso.
Yini okufanele ishiwo esiphakamisweni?
Incazelo yokuthi yikuphi ukubonisana osekwenzekile ukuze kwenziwe isiphakamiso kanye nomphumela wokubonisana.
Yikuphi ukubonisana osekwenzekile Kwakuyini umphumela?
Ungqongqoshe uzokugunyaza nini ukwenziwa kwama-WUA?
UNgqongqoshe uzokuvuma ukwenziwa kwe-WUA uma kungukuthi ikhuthaza izinhloso ezibekwe ngaphansi Kwenhloso Yomthetho Wamanzi kazwelonke.
Nokuvikela indawo yezinto eziphila emanzini.
Isiphakamiso sokwenza i-WUA kufanele ihambelane neSu Lokuphathwa Kwezizalo Zemifula le-CMA.
Olunye lwezindaba okufanele zibandakanywe umthethosisekelo ophakanyisiwe we-WUA.
Umthetho Wamanzi Kazwelonke usho zonke izinto okufanele zibhekelwe kumthethosisekelo we-WUA. Umthetho (Isheduli 5) nawo ubandakanya umthethosisekelo oyisibonelo ongasetshenziswa njengesisekelo sokwenza uhlaka lomthethosisekelo.
Yize uhlaka lomthethosisekelo we-WUA ungabandakanya imisebenzi eminingana ku-WUA, lokhu akusho ukuthi i-WUA izovele ibe nayo yonke le misebenzi lapho seyenziwe.
Labo abafaka isicelo sokwenza i-WUA kufanele, njengengxenye yenqubo yokwenza, bafake izicelo ngokusemthethweni ukuze bathunyelwe ku-WUA. Lokhu kungenziwa encwadini ehambisana nesiphakamiso lapho sesihanjiswa.
Ungqongqoshe angafuna ukuthi kuhlinzekwe ngezinye izinto kumthethosisekelo we-WUA. Lezi zinto okuhlinzekwe ngazo kufanele zamukelwe ngamalungu enhlangano bese zivunywa uNgqongqoshe ngaphambi kokuba i-WUA isebenzise noma yimaphi amandla noma yenze imisebenzi.
ngokuchaza indawo yokusebenzela ngokusho isimo nobungako bamanzi okufanele alawulwe, kanye namandla nemisebenzi ezodinga ukuthi iyiswe ku-WUA.
Emiphakathini engenalo ikhono lokuhlela kanye nokwenza amalungiselelo adingekayo enhlangano. Ikakhulukazi, kungenzeka kunikezelwe ngosizo lapho intuthuko kufanele ikhuthazwe khona ngokwenza i-WUA (njengokwenziwa kwabalimi abasafufusa).
Onke amabhodi okunisela kanye nawamanzi ahamba ngaphansi komhlaba ayekhona ngaphambi kokuqala komthetho kufanele aguqulelwa kuma-WUA. Amabhodi athile amanzi enziwa ngokoMthetho Wamanzi ngenhloso yokunisela isitokwe nawo azoguqulelwa kuma-WUA.
Kahle hle ukuguqulwa kwamabhodi amanzi kusho ukuthi kufanele enze kabusha izindawo zawo zokusebenzela kanye nohlelo lokuphatha ukuze ameleleke kahle ngokwehlukahlukana kwabantu abakuleyo ndawo, ngokobuhlanga nangokobulili.
INingizimu Afrika inomlando wokuthola izinsizasidingo ngokungalingani. Uguquko ngenye yezindlela zokuthola ukulingana. Ungqongqoshe ukhiphe iziqondiso ngokwakhiwa kwekomiti lokuphatha lebhodi yokunisela esiguqukile.
Kubalulekile ukuthi i-WUA ikwazi ukuzixhasa ngezimali ngokwayo ukuze iphile. Ukwenziwa kwe-WUA kungenzeka kuphela uma ngabe amalungu ekwazi ukukhokha izimali zokwenza umsebenzi we-WUA kanjalo nezindleko zokusebenza nokunakekela noma yimiphi imisebenzi emikhulu ephathelene ne-WUA. Ngakho-ke i-WUA ijwayele ukuxhaswa ngezimali ezihlawuliswa amalungu ezibizwa ngokuthi "inhlawulo yokusebenzisa amanzi".
Eminye imithombo ehlangabezana nezidingo zomthetho enjengezinhlelo zosizo kanye noxhaso ngezimali oluvela kubaxhasi.
I-WUA ingahlola imali ekhokhwayo njalo ngonyaka kumalungu ayo uma umthethosisekelo wayo ukuhlinzekela lokhu. Le mali ekhokhwayo kufanele ihambisane nesu lamanani entengo lokusebenzisa amanzi elashiwo nguNgqongqoshe.
UNgqongqoshe kungenzeka anikezele ngosizo lwezimali ku-WUA ngenhloso yokuzuza izinhloso zoMthetho Wezamanzi Kazwelonke (kuya ngezimiso zomthetho ezenziwe ngaphansi koMthetho).
Umnyango wenze inqubomgomo yokunikezela ngosizo emaqenjini akhona noma amasha abaniseli ababencishwe amathuba ngokomlando abangamalungu e-WUA.
Isidingo sokuvikela izinsizasidingo zamanzi.
Umthethosisekelo we-WUA kufanele uhlinzekele ukuqokwa kweKomiti Eliphethe kanjalo noSihlalo kanye neSekela likaSihlalo.
Ukuvimbela amanzi kunoma iyiphi insizasidingo yamanzi ekumosekeni.
Ukuvimbela noma yikuphi ukusebenzisa amanzi okungekho emthethweni.
Ukususa noma ukuhlela ukususa noma yisiphi isithiyo esibekwe emthonjeni wamanzi esingekho emthethweni.
Ukuvimbela noma yisiphi isenzo esingekho emthethweni esingahle sinciphise izinga lamanzi kunoma iyiphi insizasidingo yamanzi.
Ukulawula ngokwejwayelekile izinsizasidingo zamanzi.
ukunciphisa ingozi yokulimala emhlabeni uma kunezikhukhula; kanye ukuguqulela umthombo wamanzi esimeni sawo sangaphambilini lapho siguqulwe khona yizimo semvelo.
izikhathi lapho; kanye izindawo lapho amanzi angasetshenziswa khona yinoma yimuphi umuntu onelungelo lokusebenzisa amanzi avela kuzinsizasidingo zamanzi.
ekudonseni amanzi emhlabeni; kanye nokuhambisa amanzi okunisela emhlabeni noma ezinye izinhloso.
zokukala nokuhlukanisa; noma ukulawula ukuphuma emngceleni kokugobhoza kwamanzi.
Ama-WUA anganikezwa amandla nemisebenzi eyengeziwe ngu-CMA noma uNgqongqoshe.
I-WUA kufanele inxeshezelwe ngezindleko ezithwalwe ngenxa yamandla nemisebenzi ethunywe yona eyengeziwe.
Yini ubuhle bokwenza i-WUA kubasebenzisi?
Esimeni sezinhlelo zokunisela kubalimi abathengisayo noma abasafufusa, ukwenza i-WUA kwenza ukuthi kwenzeke ukwenza imisebenzi ehlanganyelwe ezingeni lomnotho amalungu abelana ngalo. Ukuthuthukiswa kwemisbenzi emincane ngayodwa ngokuvamile akwenzeki ngokwezezimali.
Esimeni sama-WUA eyenzelwe ukulawula ukusetshenziselwa kokuzithokozisa, inzuzo ukuthi inhlangano eyodwa iba nomsebenzi wokubhekana nokusetshenziswa kwensizasidingo yamanzi ezithile ngezinhloso zokuzithokozisa. Lokhu kuvumela i-WUA ukuthi yenze ukuxhumanisa okudingekayo kanye nokulinganisa izimfuno zabasebenzisi abehlukene ukuze kugwenywe ingxabano. Uma iqembu lifuna ukwenza i-WSA ngokusetshenziswa kwamanzi okuthile, kufanele baqale bathole ukuthi i-WUA izoletha ubuhle obanele yini kumalungu. Ubulungu be-WUA ngobokuzithandela, uma i-WUA ingahlinzeki ngezinzuzo ezidingekayo, angekle ikwazi ukugcina amalungu ayo (ngokwazi ukuthi kungasebenza imithetho).
UNgqongqoshe, emva kokubonisana nenhlangano yabasebenzisi bamanzi, angayalela ukuthi umuntu makemukelwe njengelungu lenhlangano ngemithetho eqotho nelungile.
UNgqongqoshe angalimisa ihhovisi lelungu lekomiti lokuphatha ngokukhipha isaziso ku-WUA kanye nelungu elithintekayo. Ezimeni ezinjalo uNgqongqoshe angahlela ukuthi isikhala ekomitini lokuphatha sigcwaliswe.
Uma i-WUA yehluleka ukuhambisana nomyalelo, uNgqongqoshe angayithatha imisebenzi yayo ize ihambisane nomyalelo wakhe i-WUA. UNgqongqoshe angabuyisa zonke izindleko ezenzeke ngesikhathi sokuthatha umsebenzi noma imisebenzi isikhathi kusukela ku-WUA.
uma uNgqongqoshe ethatha amandla noma umsebenzi wenhlangano ngenxa yokungavumelani emalungwini ekomiti eliphethe noma amalungu alo; noma uma inhlangano ingasasebenzi noma ingasasebenzi ngempumelelo.
nasemva kokucabanga ngayo yonke imibiko etholakele.
Ama-CMA abhekene nomsebenzi wokuphatha izinsizasidingo zamanzi endaweni yokulawula amanzi yonke.
I-CMA ineBhodi Ephethe enabameleli ababambe iqhaza endaweni yokulawula amanzi yonke.
ICMA izolungisa iSu Lokuphatha Izizalo Zemifula ukuze ibhekele izindaba zezinsizasidingo zamanzi kuyo yonke indawo yokulawula amanzi.
Isu le-CMA Lokuphatha Izizalo zemifula lizohlinzeka ngeziqondiso kuNgqongqoshe ngokuthi ingabe ama-WUA athile kufanele yini enziwe nokuthi yimiphi imisebenzi okufanele agunyazwe ukuthi ayenze endaweni yokulawula amanzi.
I-WUA ngokuvamile izoba nothando olugxile endaweni esekhaya.
I-WUA imele izimfuno ezincane kabi, kaningi ingxenye yabasebenzisi bamanzi abasendaweni ethile.
Amanye ama-WUA angamelwa kuBhodi Yokulawula Ama-CMA nasemaKomitini Okuphatha Izizalo Zemifula.
Ama-WUA ahlinzeka ngohlelo lwesikhungo okungasetshenziswa ngalo iSu Lokuphatha Isizalo Somfula ezingeni lasekhaya.
<fn>zul_Article_National Language Services_ININGIZIMU AFRIKA (2003).txt</fn>
Ihhovisi lolwazi lobuchwepheshe i- Meta-information, ngoMnyango Wobuciko Namasiko, liqala futhi lixhase ngezimali uphenyo lwezinhlelo Zemitapo Yezincwadi Nokwazisa (LIS) ezingeni likazwelonke.
Yonke le misebenzi engenhla yenzelwa ukuthi ulwazi lutholakale kuzwelonke.
IHhovisi elingaphansi kwelikhulu lezolwazi yilona eliyinhliziyo kazwelonke kuHulumeni kazwelonke olubhekene nezinqubomgomo ezithize zensiza yemitapo nolwazi (LIS) kuzwelonke. Ezolwazi kuchaza ulwazi oluphathelene nolwazi.
Umbono weHhovisi elingaphansi kwelikhulu ukuba lakhe futhi ligcine uhlelo olunempumelelo lwezolwazi oluzokhuthaza ukufinyelela kulwazi, liqinisekise ukuthi yonke imiphakathi iyalibamba iqhaza kuMphakathi wezoLwazi, lokho okuzoba negalelo entuthukweni yezwe. Impokophelo yalo ukweluleka uNgqongqoshe Wezobuciko Namasiko, Wezesayensi Nezobuchwepheshe malungana nentuthuko, ukudidiyelwa, kanye nokugcinwa kwenqubo-mgomo nengqalasizinda yezolwazi kuzwelonke.
Lezi zinhlangano zinegalelo ekwakheni ingqalasizinda kazwelonke yensizakalo yeMitapo yeziNcwadi noLwazi, okube sekusiza nezinye izinhlobo zemitapo ukuba zikwazi ukuhlinzeka usizo lokunika ulwazi emiphakathini yayo.
IHhovisi elingaphansi kwelikhulu lisebenza njengeHhovisi Elikhulu leKomiti elimiswe ngokusemthethweni leziKhungo Ezigcina Imibhalo noLwazi Ngokusemthethweni neloMkhandlu kaZwelonke omiswe ngokusemthethweni weziNsizakalo zeMitapo yeziNcwadi noLwazi. Ihhovisi lezolwazi libuye lengamele uhlelo lokwakhiwa kabusha kwekomidi nomkhandlu.
<fn>zul_Article_National Language Services_INQUBOMGOMO YOKUPHATHA UKUXHUMANA KOKUNIKEZELA (2005).txt</fn>
Imibandela esemqoka yomthetho ijotshelelwe kule nqubomgomo.
b 'Ibhidi' isho isicelo esibhaliwe efomini elibekiwe noma elishiwo ngokuphendula isimemo esivela esithweni sombuso ngokunikezelwa kwezinsiza, imisebenzi noma impahla.
m 'Abasebenzi Bokuphatha Ukunikezelwa Kwemisebenzi' basho futhi bafaka I-Ofisa Yezezimali Ephezulu, Inhloko Yesigaba: Impahla, Omabhalane Bezikweletu Nomabhalane Bezitolo kanye Nomenenja Wezezimali; kanye n 'Nethender' esetshenziswe ezijobelelweni esho 'ibhidi' engqikithini yenqubo yokubhida kanye 'nekhotheshini' ngokulandela inqubo yokutholiswa kwempahla noma izinsiza ukufinyelela ezindlekweni ezingama-R100,000.
Isigaba sokutholiswa sinesibopho sokulungiselela okungabhekiwe komsebenzi wokuphatha. Oyinhloko nguMenenja Wezezimali owela ngaphansi kophethe oyi-Ofisa Yezezimali Ephezulu kamasipala.
amanzi avela EMnyangweni Wezindaba Zamanzi noma inhlangano yomphakathi, omunye umasipala noma inhlangano kamasipala; kanye nogesi ovela kwa-Eskom noma kunhlangano yomphakathi, omunye umasipala noma inhlangano kamasipala.
ngokubhaliwe, zichaza ngokucacile uhlobo nenani/isikhathi sempahla nezinsiza ezidingekayo. Ukulungiselelwa kokucacisiwe okuhlose ekutholisweni impahla noma izinsiza zabanikezeli abathize kanye/noma amagama ohlanga kumele angasetshenziswa.
Kuqinisekiswe ngokuphelele yinhloko yomnyango ephathekayo, noma umuntu ogunyaze ubuphathimandla, ukuthi umbandela owanele uye wenziwa kubhajethi yokutholiswa okunje.
IMenenja Yezezimali izawuqinisekisa ukuthi uhlelo olufanele lokuphatha izimfuno luba khona, olunikezela izidingo zokutholiswayo kumasipala. Izidingo ezinje zizawufaka ukuqinisekisa ukuthi izimpahla ziyethulwa bese nezinsiza ziyanikezwa ngesikhathi okudingeka ngaso, endaweni edingeka ngayo, ngentengo okuxoxiswane ngayo, kanye nezinga nenani elifanele.
Uma ukutholiswa kunemibandela yebhajethi yesikhathi esizayo, isigaba sama- 33 se-MFMA ngokuphathelene namakontileka sizawulandelwa. Ngokulandela ukutholwa Yibandla kwale nqubomgomo, isigaba sama- 33 asisoze sahambisana namakontileka ayinani elingaphansi kwe-R1miliyoni noma njengoba kubekwe Ngumcwaningi Zimali Kuzwelonke.
Izijobelelo ezilandelayo zifaka izigaba-19 nama-33 ze-MFMA.
b Ikhotheshini yentengo ebhaliwe enenani elilinganisiwe elingaphakathi kuka-R5,000 kanye ne-R100,000; kanye c Nenqubo yokuncintisana ngokubhida nenani elilinganisiwe eledlula ama-R100,000.
Izimpahla nezinsiza azisoze zahlukaniswa ukuba yizingxenye noma zenziwe iqembu njengezinto zenani eliphansi ukuze kugwemwe izidingo zenqubomgomo.
Impahla Nezinsiza ezinenani elilinganisiwe elifika ku-R5,000 lingakwazi ukutholiswa ngokuthola okungenani amakhotheshini enziwa ngomlomo ama-3 avela ohlwini lwabanikezeli abavunyelwe. Wonke amakhotheshini azofaka izindleko zokuthwala/zokuthutha. Abanikezeli bazokunikeza izintengo eziqinisekisiwe ngokubhaliwe kanye nokutholakala kwemphala ngaphambi kokufaka i-oda.
Igama lomnikezeli kanye nezintengo zabo ezikhothiwe kuzakurekhodwa ngumuntu omisiwe ongaphakathi kwesigaba sokutholiswa, njengoba sigunyazwe nguMenenja Wezezimali.
Uma kungaphumeleleki ukuba uthole okungenani amakhotheshini amathathu, isizathu saloku kweqiwa kuzkurekhodwa nguMenenja Wezezimali, futhi izizathu ezinje zizawubikwa ku-Ofisa Lezezimali Eliphezulu okungenani njalo nje ngekwata.
Izimpahla kanye nezinsiza ezilinganisiwe kuzindleko ezingaphakathi kwama- R5,000 kanye nama-R100,000 angatholiswa ngokumema amakhotheshini entengo abhaliwe avela kubanikezeli abavunyiwe okungenani abathathu. Isicelo samakhotheshini sizawulungiselelwa Yisigaba Sokutholiswa Somnyango Wezinsiza Zezezimali.
Kuzindleko zempahla nezinsiza ezilinganiswe kuzindleko ezingaphezu kwama-R30,000 sezaziso zekhotheshini zizakuboniswa kubhodi yezaziso kamasipala enikezelwe izinhloso zokubonisa amakhotheshini namabhidi, nakuwebhusayidi kamasipala futhi kungaziswa nganoma yiyiphi enye indlela ebonwa ingefanele nguMenenja Wezezimali. Izaziso ezinje zizakuboniswa okungenani izinsuku eziyi-7 ukusuka ngosuku ezibekwe ngalo futhi zizakubonisa usuku lokuvala lokungeniswayo, ngaphandle kwalapho imibandela yesiqephu se-10 ifanelekile.
Uma kungaphumeleleki ukuthola amakhotheshini amathathu, izizathu zokweqiwa okunje kuzorekhodwa Yimenenja Yezezimali futhi kuzawuvunyelwa NguMenenja Wezezimali futhi kuzakuvunywa Yi-Ofisa Yezezimali Ephezulu ngaphambi kokuvuma ikhotheshini.
Ihambisane nanoma yimuphi umbhalo odingwa yi-Ofisa Yezezimali Ephezulu (i-CFO).
Uma ngabe nganoma yisiphi isizathu, le nqubo ayilandelwa, izizathu zaloku kwehluka zizawubhalwa nguMenenja Wezezimali bese zivunywa yi-Ofisa Yezezimali Ephezulu.
Izincasiselo zebhidi zizawulungiselelwa ngokukodwa kokwenza okuboniswe esigabeni se- 7.
Ukuze ibhidi ibhekwe kuzomele ilandele zonke izidingo zemibhalo yebhidi (njengoba ibekiwe esigabeni se- 5.1) bese ifakwe ebhokisini lebhidi elisemthethweni elibekwe njengoba kukhangisiwe.
Ibandla libiza idiphosithi engabuyiselwa yokunikezwa kwemibhalo yamabhidi. Inani ledipozithi leyeme ekutheni liyabuyekezwa njalo ngonyaka.
I-Ofisa Yezezimali Ephezulu noma i-ofishali egunyaziwe izakuqinisekisa ukuthi amabhokisi ebhidi avaliwe aze avulwe ngokusemthethweni aqinisekise nokuthi aphephe ngemfanelo.
Ngesikhathi sokukhangisa, ibhokisi lebhidi lizawuvulwa livalwe ngama-ofishali amabili: oyedwa ovela Emnyango Wezinsiza Wezezimali kanye noyedwa ovela Emnyango Wezinsiza Zokubumbana, lapho kufaneleke khona, i-ofisa evela kumnyango owenzelwa ibhidi. Ibhokisi lizovulwa ngaphambi komphakathi, okusho ukuthi kukhona amabhida namaqembu anomnako. I-Ofisa Yokuphatha Ukunikezelwa Kwemisebenzi izavula imibhalo yamabhidi (endaweni ecacisiwe embhalweni wamabhidi) kukhona i-ofisa evela EMnyango Wezinsiza Ezibumbene, umnyango ofanele kanye nanoma yimaphi amaqembu anomnako. Uma nje inqubo efanele yokukhangisa isikhathi nendawo kulandelwe, ibhokisi lamabhidi lingavulwa noma amalungu omphakathi engekho.
Amagama ababhidi namanani okubhida azokufundwa bese erekhodwa erejisteni yokubhida, ezokwenziwa ukuthi umphakathi ukwazi ukuyihlola uma ucela. Irekhodi yokuqala izawugcinwa ehhovisi LikaMenenja Wezezimali, bese ikhophi lerekhodi kumele linikezwe i-ofishali yomnyango ofanele. Ezehlakalweni zezamba ezinkulu zamabhidi ezithatha isikhathi eside ukufundwa, yilabo babhidi abaceliwe kuphela abazafundwa, bese isheduli eqediwe izakunikezwa ngokushesha okungaphumelelwa ngako. Imiphumela yebhidi izakushicilelwa kuwebhusayidi noma ibhodi yesaziso kamasipala.
Kumaphrojekthi amakhulu anzima noma amaphrojekthi awuhlobo olusipesheli, lapho kungadingeki futhi kungongi izindleko ukulungisa izincasiselo eziwubuchwepheshe ngaphambi kwesikhathi, ukubhida kungenziwa ngezigaba ezimbili. Isigaba sokuqala ukumema iziphakamiso zobuchwepheshe ezingenazo izintengo ezesekwe ekufanekisweni kwemiqondo noma izincasiselo zokwenza ngemfanelo. Iziphakamiso ezinjena zeyeme ekulungisweni kanye nokucaciswa nokulungiswa kwezobuchwepheshe nezokuthengisa. Isigaba sesibili ukucela ukungeniswa kwemibhalo yebhidi eguquliwe kanye nokungeniswa kweziphakamiso zokugcina zobuchwepheshe kanye namabhidi anezintengo.
Isigaba sokutholiswa sizakumele siqinisekise ukuthi uhlu lwabanikezeli abavunyiwe luyagcinwa futhi luyabhekwa uma kunezidingo zako konke ukutholiswa -. Uhlu luzakufakelwa imininingwane ngekwata ngokubonisa isaziso emabhodini abekelwe loku kanye nakuwebhusayidi yebandla. Izimemo zokwenziwa kohlu lwabanikezeli abavunyiwe luzakukhangiswa kanye ngonyaka kumaphephandana endawo ajwayelekile2. Izaziso ezinje zizakumema abanikezeli ukuthi bafake izicelo zokuhlolwa kanye nokwenziwa uhlu kwabanikezeli abavunyelwe. Okungaba ngabanikezeli abavunyiwe kudingeka ukuba bangenise amagama abo kanye neminye imininingwane efanele, kufakwa nohlu lwempahla nezinsiza abakwazi ukuzinikeza.
Uma uhlu selwenziwe ngempahla ngayinye kanye nohlobo lwensiza ngalunye, amakhotheshini entengo azakumenywa ukusuka kubanikezeli. Izimemo zizawukhuliswa ngendlela yokuqhubekisa ukuncintisana okuqhubekayo, okufaka izimemo ezizungezayo, futhi izawulungiselelwa nguMenenja Wezezimali futhi ivunyelwe Yikomiti Lokunquma njalo ngonyaka.
Ukufakwa kwanoma yimuphi umnikezeli kunqolobane yemininingwane yabanikezeli akukhipheli ngaphandle umnikezeli onje kukugunyazwa kokuphendula ngendlela ebekiwe kuzaziso zikamasipala zezidingo zokuphatha ukunikezela ngemisebenzi.
Abanikezeli abafisa ukufakwa ohlwini lokuba ngabanikezeli abavunyiwe ngaphandle kokulinda isimemo esilandelayo bangaqonda Esigabeni Sokutholiswa ukuze bafakwe, uma nje banikezela ngemibhalo efanele nolwazi lokuhlolwa. Emva kokuba lezi sidingo sezigculisiwe, isigaba Sokutholisa sizakuqinisekisa ukuthi okungaba ngabanikezeli bayahlolwa bese kuthi ezinsukwini eziyi-14 bazokwaziswa abanikezeli ukuthi ukuhlolwa kuvunyiwe noma cha. Okungaba ngabanikezeli abasoze bakwazi ukunikeza amakhotheshini baze bavunyelwe njengabanikezeli abavunyiwe. Okwehlukile emthethweni kungenziwa kuphela uma ongaba ngumnikezeli engumnikezeli oyedwa wempahla ethile noma izinsiza, futhi kungekho omunye umnikezeli onje ohlwini lwabanikezeli abavunyiwe.
Uma ongaba ngumnikezeli enikeza umkhiqizo noma insiza engajwayelekile engaba nenzunzo eyisipesheli noma okuhle ngezindleko ukufinyelela izidingo ezibonisiwe, futhi umkhiqizo noma insiza enje ayikaze iboniswe njengesidingo ngesikhathi sezinqubo zokuhlela isu nezokubhajetha, umkhiqizo onje noma insiza ungatholiswa ngohlelo lokubhida ngokuncintisana. Kodwa, akukho gunya lokubhekana nebhidi enjena.
Uma ibhidi inakwa, bobabili abacwaningi Bezimali kuZwelonke Nakusifundazwe bazokwaziswa bese benikezwa izinsuku ezingama-60 ukuthi bafake imibono ebhalwe phansi kanye neziphakamiso, ezizobhekwa ngaphambi kokuba umasipala enze izinqumo sanoma yikuphi ukuzimisela. Ukusuka kunoma yiziphi iziphakamiso Zomcwaningi Zimali kuZwelonke, kanye nezizathu zokusuka, zizokwaziswa emhlanganweni webandla olandelayo.
Kunganayeki ukubhekwa kwanoma yiziphi izidingo ezibekiwe ngezansi, umasipala akaphoqelelwe ukuvuma noma yiyiphi ikhotheshini noma ibhidi etholiwe. Amanani afaka i-VAT.
Wonke amakhotheshini ayinani eliphakathi kwama-R5,000 kanye nama-R100,000 lizakunqunywa yi-Ofisa Yezezimali Ephezulu (i-CFO). I-CFO izakwenza njengokwemibiko ebhaliwe elungiselelwe nguMenenja Wezezimali, kumakhotheshini ayinani elingaphezu kwama-R30,000, emva kokubheka intengo yohlelo lwamaphuzu akhethiwe Okunikeza Amandla Kwabansundu Kwezomnotho Okwesekwe Ngokubanzi.
Ikhotheshini ehambisana nencasiselo izakuvunywa, uma nje i-Ofisa yezezimali Ephezulu, ngokuxhumana nenhloko yomnyango ofanele, yenelisekile ukuthi inikeza inani eligcono kakhulu lemali yomasipala nokuthi imali eyanele ikhona ebhajethini elifanele.
Uma kwenzeka ukuthi kungabikho khotheshini efanelekile yencasiselo.
ukuphinde ibize amakhotheshini, noma ukuvuma ikhotheshini eseduzane kakhulu nencasiselo, uma nje i-Ofisa Yezezimali Ephezulu yenelisekile ukuthi (i) inikeza inani elingcono kakhulu lemali, (ii) imibandela fanele yebhajethi yenziwe, (iii) izawufinyelela izidingo zikamasipala, nokuthi (iv) inhloko yomnyango efanele iyavumelana nesinqumo.
Wonke amathenda edlula ama-R1,000,000 azakunqunywa Yikomiti Lokunquma Lebhidi, njengoba limiswe ngokulandela isigaba se- 5 ngezansi, lase livunywa yibandla elenza ngokubheka imibiko ebhaliwe neziphakamiso ZeKomiti Lokunquma Lebhidi.
Nenani elingcono kakhulu lemali likamasipala.
Ikomiti lizawuphinde futhi lihlole ukuthi ziznkaphani ezifaka amathenda ziyakwazi yini ukwenza ikontileka ngempumelelo, bese libhekela imibandela Yomthetho Wokunikeza Amandla Ezomnotho Kwabansundu Ngokweseka Okubanzi. Ikomiti Lokuhlola lizakuhlola amabhidi bese lifaka umbiko neziphakamiso Ekomitini Lokunquma elicaciswe esigabeni se-7.
Ukubiza futhi amakhotheshini, noma ukuvuma ikhotheshini eseduzane kakhulu nencasiselo, uma nje iKomiti Lokuhlola lenelisekile ukuthi (i) inikeza inani elingcono kakhulu lemali, (ii) imibandela efanele yebhajethi yenziwe, (iii) izawufinyelela izidingo zikamasipala, nokuthi (iv) inhloko yomnyango efanele iyavumelana nesinqumo.
Imibhalo yebhidi izakulungiselelwa Ngumenenja Wezezimali ngokuxhumana nomanyango okumele utholiswe impahla nezinsiza.
isidingo sokungenisa amareferensi entela angempela, izitifiketi zokuveza ukukhokhwa kwentela, izinombolo zokuzibhalisela i-VAT nezinombolo zikamazisi noma zokuzibhalisa amakhophi aqinisiwe angangeniswa nemibhalo yebhidi, uma nje angempela azokuba khona ngesikhathi sokuvula ibhokisi lebhidi.
izinqubo namasu okuphatha amakontileka, kufakwa nombandela ogunyaza i-Ofisa Enegunya ukuchitha ikontileka ngokweseka ngokungasebenzi ngemfanelo; kanye noma yiziphi izidingo Zomthetho we-MFMA Nokuphatha Ukunikezelwa Kwemisebenzi.
Amakhonsalithenti inqubo yokuqasha amakhonsalithenti kumele ilandele ngokufanayo inqubo yokubhida enokuncintisana yenye impahla nezinsiza njengoba kubekiwe kule nqubomgomo. Imihlahlandlela enemininingwane iyatholakala ehhovisi Lokuphatha Ukunikezelwa kwemisebenzi Lomcwaningi Zimali Kuzwelonke, Inombolo yeNoti Yokusebenza- SCM 3 ka-2003. Le mihlahlandlela ifaka imibandela yokuthi iqembu lamakhonsalithenti/ uhlu labanikezeli bezinsiza abavunyiwe kumele bamiswe uma kudingeka izinsiza ezijwayelekile neziqhubekayo zidingeke. Leli qembu kumele libuyekezwe okungenani njalo eminyakeni emibili.
Ukuqashwa kwabeluleki kuzokulandela inqubo efanayo yokubhida okunokuncintisana njengoba kuchazwe kule nqubomgomo.
Akukho meluleki ozobamba iqhaza kunoma yisiphi isinqumo sokugcina sokunikeza ibhidi.
Akukho ukuthatha izinqumo kogunyaziwe okumele kunikezwe umeluleki.
Uhlelo olulandelayo lubhekene nawo wonke amabhidi okuncintisana, okusho ukuthi lawo edlula inani elilinganisiwe elingama-R100,000 (kufakwa ne-VAT).
I-ofisa Enegunya izakumisa ikomiti lokwakha izincasiselo zebhidi ukuze lakhe izincasiselo zebhidi.
ilungu elingaguquki eli-1 (uma nje Ihloko Yesigaba: Impahla ayikho, Inhloko Yesigaba: Yokuthenga izakuba khona), kanye namalungu afanele evela emnyango okutholiswa kuwo impahla nezinsiza. Uma amalungu omnyango afanele engekho, izihloko zaleyo minyango izakudluliselwa emhlanganweni olandelayo.
Akukho lungu lekomiti lokucacisa elingaba yilungu lokunquma lekomiti elibheka noma yimaphi amabhidi empahla nezinsiza ezifanayo.
Izincasiselo kumele zilungiselelwe ngendlela engabandlululi futhi ziqukethe imininingwane eyanele yamakhotheshini namathenda okumele ahlolo ngokunomqondo. Uma unaka Uhlaka Lwenqubomgomo Lokutholiswa Kokukhethwayo, izici ezicacisiwe zokunikeza amaphuzu kumele zifakwe embhalweni webhidi.
Izincasiselo zizawuvunywa yi-Ofisa Enegunya ngaphambi kokukhangisa ibhidi. Uma kungekho i-Ofisa Egunyaziwe lomsebenzi unganikezwa UMqondisi: Wezinsiza Zomphakathi noma i-Ofisa Yezezimali Ephezulu.
I-Ofisa enegunya izakumisa ikomiti lokuhlola ibhidi ukwenza imisebenzi yokuhlola ebekwe ku-4.7 ukuya 4.9 ngenhla.
Umgcinisihlalowekomiti lokuhlola ibhidi uzakukhethwa yi-Ofisa Enegunya futhi uzakushintshwa shintshwa njalo ngonyaka. (Kodwa, umgcinisihlalo akumele kube ngumuntu ozimele).
Ilungu elilodwa kunguMenenja: Wezinsiza Zokubumbana noma Inhloko Yesigaba: Ezanaholo (osesikhundleni sokuba yisisebenzi sokuphatha ukunikezelwa kwemisebenzi), bese kuthi omunye kube ngumuntu ozimele. Uma umuntu ozimele engekho, I-ofisa Yezezimali Ephezulu izawukhetha ozommela ozoba ngobukele ozimele.
Inani eliwubukhulu belungu elengeziwe elilodwa elivela kumnyango ngamunye okutholiswa kuwo impahla nezinsiza (amalungu anje angafaka amalungu angaguquki). Uma kwenzeka amalungu anje omnyango angabikhona, isihloko(izihloko) zizawube sezidluliselwa emhlanganweni olandelayo.
Amalungu akakwazi ukusebenza kunoma yiliphi ikomiti lokunquma elinquma nganoma yisiphi sezihloko ezike zabhekwa ekomitini lokuhlola.
Uma kungekho i-CFO, uMenenja Kamasipala uzakusebenza njengomgcinisihlalo, uma nje iMenenja: Yizinsiza Zezezimali ikhona. Uma bengekho bobabili i-CFO kanye noMenenja Kamasipala, i-CFO izawukhetha enye i-ofishali ephezulu ukuthi isebenze njengomgcinisihlalo, uma nje umseebnzi wokuphatha ukunikezela imisebenzi, ekhethwe yi-CFO, ikhona.
Amalungu ekomiti lokunquma akasoze aba ngamalungu ekomiti encasiselo yamakomiti noma amakomiti okuhlola ebhekela noma yiziphi izihlelo okumela kunqunywe ngazo. Loku kuvimbela kufaka noma yiliphi ilungu elikhethiwe noma eligunyaziwe.
Amalungu Ekomiti Lokuhlola Ibhidi angangenisa imibiko yawo Ekomitini Lokunquma Lebhidi bese becacisa okungazwakali. Kodwa, amalungu anje awasoze aba nawo amandla okuvota Ekomitini Lokunquma Lebhidi.
Umnyango Wezinsiza Ezibumbene uzakunikeza ikomiti lesinzisa zonobhala kuwo wonke amakomiti.
I-Ofisa Enegunya ingaxoxisana nombhidi obonisiwe njengombhidi okethiwe ngokusebenzisa inqubo yokubhida enokuncintisana, uma nje inqubo ingavumeli umbidi ukuba athole ithuba lesibili (elingafanele) kanye nokuthi ukwaziswa okunje akuyona ingozi kunoma yimuphi umbhidi noma umnikezeli.
Amanye amaphuzu okukhetha azokunikezwa njengokuseKhadeni Lamanani Lokulinganisa Kumithetho Yokutholiswa Yomthetho Wenqubomgomo Ewuhlaka Yokutholiswa Okukhethayo, Umthetho weNo 5 ka-2000. Leli khadi lamanani liqukethwe Kuzijobelelo zale nqubomgomo futhi linikeza ukuthi uma inani lezamba ze-BBBEE lingaphansi kwama-40% ngaloko amanani azokunikezwa. Uma wonke amabhidi elula ama-R1,000,000, isimemo sebhidi sizakuchithwa bese kuphinde kufakwe isimemo ngamaphuzu akhethiwe afanele.
Ngaphambi kokunikeza ibhidi, umasipala angachitha ibhidi ngenxa yokuguquka kwezimo, noma izimali zokuxhasa ezingenele ukuthi kungaqhutshekwa, noma uma ibhidi efanele ingatholakalanga.
Ngaphambi kokunikeza ibhidi, umasipala angachitha ibhidi ngenxa yokuguquka kwezimo, noma izimali zokuxhasa ezingenele zokuqhubeka, noma uma kungekho ibhidi evunyiwe etholakele.
Emva kokuthi umnyango ofanele usuyiolungisile incwadi edingekayo, umgcinisihlalo wekomiti lokunquma lebhidi uzakwazisa ababhidi abaphumelele ngokubabhalela abazise ngomphumela webhidi yabo ngokushehsa emva kokuba Ikomiti Lokunquma Lebhidi livumele ibhidi. Asikho isidingo sokulinga ukuvunywa kwamaminithi omhlangano Wekomiti Lokunquma Lokubhida.
Wonke amabhidi avunyiwe azenziwa uhlu kuwebhusayidi kamasipala nakumabhodi ezaziso (athintekayo kuzigaba zama-3.2 kanye no-3.3 ngenhla) evikini elilandela ukuvunywa, isikhathi esiyzinsuku eziyisikhombisa.
Isimo esisheshayo sithathwa njengaleso esingalindelekile kanye nesiyisehlakalo esenzeka ngokungazelele esiphathelene nokokwenza okulimazayo noma okungaba namandla okulimaza, okuyimiphumela yomasipala futhi kudinga okwenziwayo okusheshayo.
Uma i-ofisa enegunya ibona ukuthi kunzima ukumema amabhidi anokuncintisana, njengangesikhathi sokutholiswa esisheshayo, noma lapho kukhona umnikezeli oyedwa kuphela, angakwazi, ngokuxhumana ne-Ofisa Yezezimali Ephezulu, ukutholisa impahla nezinsiza ngezinye izindlela, njengokuthola ikhotheshini yentengo noma ngokuxoxisana, noma ngokwehlisa isikhathi esidingekayo sokukhangisa ukusuka osukwini lwe-14 kuze kube yisikhathi esibekiwe. Izizathu zokwehluka kumabhidi okuncintisana ezimemo zizakurekhodwa zivunywe Yi-Ofisa Elinegunya.
Uma kungaboniswa ukuthi umnikezeli wensiza oyedwa uyakwazi ukunikeza insiza ecacisiwe, ngalokho ke i-Ofisa Enegunya anganikeza ikontileka kulowo mnikezeli wezinsiza uma nje kuvume ikomiti Lokunquma lebhidi. Kodwa, imakethe izawuvivinywa njalo eminyakeni emibili ukuthola ukuqiniswa kwesici kwamanje.
I-Ofisa Enegunya izakurekhoda izizathu zokwehluka.
Inqolobane yemininingwane Yomcwaningi Zimali Kazwelonke ezokuhlolwa ngaphambi kokunikezwa yinoma yiyiphi ikontileka ukuqinisekisa ukuthi ayikho inkampani yebhidi ephakanyisiwe, noma yinoma yiyiphi yabaqondisi, eyenziwe uhlu njengomuntu ovinjelwe ukwenza ibhizinisi esigabeni somphakathini.
Amabhidi ababhidi, abehluleka ukulandela izidingo ezisemqoka zemibhalo yamabhidi ephathekayo esiqephini sesi-5 noma okungukuthi eminyakeni emihlanu abaye behluleka ukwenza ngemfanelo ekontilekini edlule, umasipala uzokuchitha. Amakontileka akasoze anikezwa ababhidi abenze izenzo zokukhwabanisa nokugebenga ngenkathi ugcwalisa amakontileka.
Amakontileka azawuchithwa uma amabhida anempumelelo noma abanye bababambi qhaza abenza imisebenzi yokukhwabanisa noma izenzo ezingafanele ngesikhathi zenqubo yokubhida noma ngesikhathi sokwenza ikontileka.
Amabhidi avela kubabhidi, kufakwa nabaqondisi, abasebenzisa ngokungafanele inqubomgomo yokuphatha ukunikezelwa kwemisebenzi, noma abake babanjelwa ukukhwabanisa noma ukwenza ngokungafanele eminyakeni emihlanu edlule, bazakuchithwa.
I-Ofisa Enegunya izokwazisa umcwaningi zimali wesifundazwe ngokumbhalela nganoma yisiphi isenzo esithathwa njengomphumela we-11.1 ukuya ku-11.4 ngenhla.
Akekho umuntu ofaka isicelo sokutholiswa impahla noma izinsiza kuzakubeka ngokwazi okuyinani lesidingo ngezinhloso zokugwema inqubo yokutholiswa eqinisiwe. Loku kugwenywa kufaka ukuhlukana ngokwenhloso yezidingo ezincane ezimbalwa ukuze kwehliswe inani lama-oda omuntu ngamunye. Ukutholiswa kulinganiselwe kuma-R100,000 enhlobo yinye yempahla ngenyanga, ngaphandle kokuthi inqubo yokubhida iye yenziwa. I-Ofisa enegunya izakwenza isenzo sokulungisa izigwegwe maqondana nokulwisana nanoma yisiphi isidingo.
Akukho ofishali ezakuba nokuxhumana nomnikezeli ophathelene nekhotheshini noma ibhidi yokuthi umnikezeli ngokuphathelene nomanikezeli, ngaphandle kokuthi iqembu ngalinye lidinga ukucacisa izidingo noma uma i-ofisa enegunya kudingeka ukuba ixoxisane nababhidi ababonisiwe abathintekayo esigabeni se- 7.19. Noma yikuphi ukuxhumana okunje kuzakurekhodwa bese kufayilwa ngokufanele nemibhalo yebhidi.
Izigaba ze-14 kanye nama-90 ze-MFMA ibhekana nokulahlwa impahla yemali eqongelweleyo. Izigaba ezibekiwe, ngaphambi kokudlulisa noma ukulahlwa impahla eqongelelweyo, Ibandla lizawuthi emhlanganweni ovulekile, lithathe isinqumo sokuthi impahla ayisadingeki ukunikeza izinsiza zikamasipala eziyisisekelo eziselevelini eliwubuncane. Ibandla lizakuphinde libhekele inani elifanele lempahla kanye nenani lezomnotho nomphakathi oluzotholakala ngokushintshiselana ngempahla.
Ikomiti Ivume Ukuphatha Izikhali Eziguquliwe KuZwelonke kanye nokulahlwa kwezibhamu kuZwelonke; kanye nokuthi kutholwe izintengo eziphathelene nezimakethe ezitholakala ngenqubo yokubhida enokuncintisana.
Uma umhlaba namabhilidi ethengiswa ngenani lezimakethe, inani lezimakethe lizawukwazi: (a) ukuthola onikeza amanani ozibhalisile novunywe yi-Ofisa Enegunya esenanini lama-R100,000 noma (b) uma inani ledlule ama-R100,000, ukuba lithunyelwe Yibandla lokuvunyelwa ngaphansi kwesigaba sama- 14 se-MFMA. Isikhangisi, ukuhlola kanye nezinqumo zokunquma ezihambisana nokutholiswa ngaphansi kwesigaba- 2 senqubomgomo izakufaneleka kulesi sigaba, kufakwa nesicelo Somthetho Wenqubomgomo Yokutholiswa Okukhethwayo kanye Nemithetho.
Noma yiyiphi impahla ingadluliselwa kunoma yisiphi isitho sombuso enanini lezimakethe noma, uma kufanele, mahhala.
Impahla izakubhidlizwa uma ukubulala okunje kuthathwa njengokuzokusiza ukunaka okusemqoka kakhulu komphakathi.
Umnyango wemfundo wesifundazwe uzakunikezwa ukhetho lokuqala uma kuhanjiswa izisetshenziswa ezingamakhompyutha.
Ukuthengiswa kwempahla ngokuseebnzisa ukubhida okuncintisanayo noma indali kuzalandela inqubo yokuxhumana efanayo ebekelwe amabhidi esigabeni- 3. Ukwengeza, okungaba ngabathengi/ababhidi bazokwaziswa ngendawo lapho banagabona khona impahla kanye nouku nesikhathi nendawo yendali.
Uma ususa impahla eshukumayo, Ikomiti Lokunquma Lebhidi lizakuthola izindlela zokuthengisa ezinhle kakhulu ezinikeza inani elihle kakhulu lemali kumasipala. Ikomiti lizokulandela izidingo zokuxhumana ezibekelwe ikhotheshini. Uma kudingeka, isaziso singaba ngendlela yokukhangisa ephephandabeni lendawo elethulwa indawo yonke. Ngokuthengisa ngokwangasese Ikomiti Lokunquma Lebhidi lizakunquma livume amakhotheshini atholiwe. Ukunqunywa kuzofaka imibandela Yamaphuzu Okushiwo Ngokukhethayo, njengoba kuxhunywe ekhadini lamanani, empahleni enenani eledlula ama-R30,000. Ikomiti Lokunquma lebhidi ligcina ilungelo lokunikeza noma yiyiphi ibhidi enikezwayo.
Ikomiti Lokunquma Lebhidi lizakunquma amabhidi wonke okuthengiswa kwempahla engagudluki ngesivumelwano sangasese. Ukuthengiswa kwempahla kuzakunqunywa ngokulandela izigaba ze-4 kanye neze-8 sale nqubemgomo. Umasipala ugcina ilungelo lokwenqabela noma yimaphi amabhidi anikeziwe.
Impahla engashukumi kumele iqashiswe ngentengo elingana nezimakethe, ngaphandle uma umcwaningi zimali wesifundazwe evumela ngandlela thize.
Zonke izindleko eziphathelene nokuqashwa kwempahla kamasipala kuzakubukezwa unyaka ngonyaka.
Ikomiti lokunquma lenhidi lizkuvuma ukuthengiswa kwempahla ukuqinisekisa ukuthi intengo engaba khona ephezulu iyatholakala futhi ibhekela impumelelo yezindleko yanoma yimuphi umehluko.
Abanikezeli abanganelisekile ngezinqumo zikamasipala ngokuphathelene nanoma yiyiphi ibhidi angakhalaza ngokubhalela i-Ofisa Yegunya, uma nje isikhalazo esinje sifakwa kumasipala ezinsukwini eziyishumi zokusebenza ukusuka ngosuku okuvunywe ngalo ibhidi eyayenziwe uhlu ngokulandela isigaba- se-11 esingenhla.
Abanikezeli kumele banikezele imininingwane yezizathu zesikhalazo zakhe, kufakwa ukungalandeli le nqubomgomo, i-MFMA kanye nomthetho ohambisana nawo. I-Ofisa Enegunya izakufaka ukuvumela okubhaliwe kokutholwa kwesikhalazo kofake isikhalazo ngaphakathi kwezinsuku ezinhlanu zokusebenza ekutholweni kwesikhalazo futhi isikhalazo ezingaphakathi kwezinsuku eziyishumi nanhlanu zokusebenza emva kokutholwa. I-Ofisa Enegunya izakwazisa ukuthi ofake isikhalazo nganoma yiziphi izikhathi zokumosakala ekuqedeni umphumela wesikhalazo, bese unikeza izizathu zokuhanjiswa kwesikhathi.
Uma isikhalazo sesekwe ezindabeni ezinzima zobuchwepheshe, I-Ofisa Enegunya ingasebenzisa umeluleki wangaphandle ongabandluli, uma nje ukuhlangana okulandelayo kulandela inqubomgomo nemibandela eyanele yebhajethi ikhona. I-ofisa Enegunya ayibophezelwa yinoma yimuphi umbono enikezwa ngumeluleki ongaphandle.
I-Ofisa Enegunya izakuthatha isinqumo sokuthi isikhalazo siqukethe ukwesekwa okwanele kokuchithwa kwesikhathi sokutholiswa kumnikezeli ovunyelwe, nokuthi ukuchithwa kwesikhathi okunje kungenzeka yini. Uma i-Ofisa Enegunya ithola ukuthi ukumoswa kwesikhathi kuneqinisiwe, umnikezeli ovunyiwe uzakwaziswa ngokubhalwelwa ngezizathu zokuchithwa kwesikhathi.
Uma umphumela wesikhalazo usuwenziwe, i-Ofisa Enegunya izakwazisa ofake isikhalazo ngokumbhalela amazise ngomphumela.
Wonke ama-ofishali okuphatha ukunikezela kwemisebenzi azokulandela Ikhodi Yokuziphatha ebekwe ngaphakathi Komthetho Wezinhlelo Zomasipala, Kuhlaka Lokuphatha Ukunikezwa Imisebenzi kanye Nekhodi Lokuziphatha Lokuphatha Ukunikezela Imisebenzi.
hlonipha Ikhodi Yokuziphatha yomasipala; futhi azaku hlala angenzi nganoma yiyiphi indlela eyehlisa izinga lokwethembeka nobuqotho bekomiti (bamakomiti).
Noma yiziphi izifungo ezingenhla ezenziwe yi-Ofisa Enegunya kuzokubhalwa kurejista futhi kuzogcinwa yi-Ofisa Enegunya. Noma yiziphi izifungo ezenziwe yi-Ofisa Enegunya kuzakwenziwa kumeya. UMeya uzakuqinisekisa ukuthi izifungo ezinje zirekhodwe kurejista futhi zethulwe emhlanganweni Webandla Lesigungu.
Noma yiliphi ilungu elingakulandeli noma yikuphi kokungenhla uzakuba necala lokuziphatha budedengu bese ekhiswa emsebenzini ngokufingqiwe.
I-Ofisa Elinegunya eliphathekayo kule nqubomgomo nguMenenja Kamasipala, ngaphandle kokuthi i-ofisa eliphezulu noma elingumphathi ophezulu ligunyaziwe amandla okuthatha izinqumo anjena ngokubhalelwa, futhi ukugunyazwa ngokubhalelwa okunje kulandela izigaba zama-79 neze-06 ze-MFMA. Akukho ukugunyazwa okungenziwa komunye umuntu ongeyona i-ofishali enjena.
Ikomiti ikhansela noma umqondisi wanoma yimuphi umasipala eyilungu lalo.
I-Ofisa uzakudlulisa igunya ngokubhalela Ikomiti Lokunquma ukuthi linikeze amabhidi ayinani lama-R7,500,000 (kufakwae ne-VAT). I-Ofisa Enegunya inganikeza amabhidi edlula leli nani emva kokubheka iziphakamiso ZeKomiti Lokunquma.
Uma kwenzeka Ikomiti Lokunquma noma i-Ofisa Enegunya, emva kokuxoxisana ne-ofisa elinegunya, lithatha isinqumo sokunikeza ibhidi kumbhidi okungeyena ophakanyiswe Yikomiti Lokuhlola noma Ikomiti Elinqumayo ngokuhambisanayo, i-Ofisa enegunya kumele ezinsukwini eziyisikhombisa zokusebenza yazise iMeya ngaloku ngokumbhalela.
I-Ofisa elinegunya kumele lazise Ikomiti Yesigungu, Umcwaningi Mabhuku Jikelele, Umcwaningi Zimali Wesifundazwe kanye Nomcwaningi Zimali Kuzwelonke ngezizathu zokungalandeli iziphakamiso ezinjena.
Igunya elisemqoka lebandla ukuqinisekisa ukuthi i-Ofisa Elinegunya lisebenzisa le nqubomgomo ngaphakathi kwemithetho esetshenziswayo.
I-Ofisa enegunya izakungenisa umbiko wonyaka ngonyaka ebandleni nokusetshenziswa Kwenqubomgomo Yokuphatha Ukunikezela Imisebenzi ngomhla ka-30 kuJulayi enyakeni ngamunye. Lo mbhalo uzofaka umbiko wenqubekela phambili ekufinyelelweni kwezinhloso ezibekwe kunqubomgomo Yebandla NoHulumeni kuZwelonke. Uma kuba khona izinkinga zokokwenza nezinzima kakhulu ekusetshenzisweni kwenqubomgomo yokuphatha ukunikezwa kwemisebenzi, i-Ofisa Enegunya izakubika izinkinga ezinje ebandleni ngokushesha.
I-Ofisa Enegunya izowuphinde ibike ngenqubekela phambili ngokusetshenziswa kwenqubomgomo Ekomitini Lesigungu njalo ngekwata, ezinsukwini eziyi-10 emva kokuphela kwekwata ngayinye.
I-Ofisa Elinegunya lizakuthi ngaphakathi kwezinsuku ezingama-60 emva kokuphela konyaka wezimali ngamunye, lingenise yinoma yiluphi ulwazi oluphathelene nokuphatha ukunikezwa kwemisebenzi kumcwaningi zimali wesifundazwe ngendlela ezwube ibekwe Ngumcwaningi Zimali kuZwelonke.
Ibandla lizakushicilela imitheshwana efanele edingekayo ukunikeza amandla inqubomgomo yokuphatha ukunikezela ngemisebenzi. Le nqubomgomo iqala ukusebenza ngomhla ka-1 kuJulayi ka-2005 futhi ihambisana nokubuyekezwa ngokulandela amazinga omhlahlandlela ezinqubomgomo zokunikezela imisebenzi zikamasipala ezishicilelwe Ngumcwaningi Zimali Kuzwelonke.
Umasipala uzokwakha inqubomgomo yokutholiswa okukhethwayo.
Kumakontileka anenani lerandi elilingana noma elingaphansi kwenani elibekiwe, eliwubuningi obungamaphuzu angama-20 anikezwe ngezinhloso ezithile, njengoba kucatshangwe ngezansi, uma nje ithenda ephansi evunyiwe ithola amaphuzu angama-80 entengo.
Amanye amathenda avunyiwe entengo ephezulu kumele afake amaphuzu ambalwa, ngokuhambisanayo, abalwa ngezintengo zamathenda awo ngokuqhathanisa nethenda evunyiwe ephansi kakhulu, ngokuhambisana nefomula ebekiwe.
Izinhloso zokutholiswa okukhethwayo ezicacisiwe ezibekwe ngumasipala kumele zifake ukwenza amakontileka nabantu noma izinhlobo zabantu, ababekade bebandlululwa esikhathini esedlule ngokuphathelene nobuhlanga, ubulili nokukhubazeka.
Izinhloso ezicacisiwe zenqubomgomo zizoqhubeka zifake ukusetshenziswa kwezinhlelo zokwakha nokuthuthukisa, njengoba zishicilelwe kuGazethi Kahulumeni YeNo. 16085, yomhla ka-23 kuNovemba ka- 1994 noma kumthetho olandelayo.
Noma yisiphi isici esicacisiwe ngokulandela ukuthi yimaphio amaphuzu anikeziwe izakucaciswa kuzimemo zokuthi kufakwe amathenda. Umasipala uzakuthi ngokujwayelekile anikeze amakontileka ache kwabafaka amathenda amathola amaphuzu aphezulu kakhulu. Uma kungenjalo, umasipala kumele akwazi ukuveza izici senhloso, kulezo ezicatshangwe ngenhla, ukufakazela ukunikeza kwakhe ithenda komunye ofake isicelo sethenda. Izinhloso ezicacile ezitholwe ngumasipala ngenqubomgomo yakhe yokutholisa okukhethwayo kumele ikwazi ukulinganiswa, inikezwe amanani bese ihlolelwa ukulandela umthetho.
iziboniso zokulinganisa ukunikeza amandla kwezomnotho kwabansundu ngokwesekwa okubanzi; kanye nesici sokulinganisa isisindo seziboniso zokunikeza amandla ezomnotho kwabansundu ngokweseka okubanzi okuchazwe ngenhla.
Ukuthuthukisa izici zokuhlanganyela nesigaba sangasese.
UNgqongqoshe uzakuphinde anikeze isu lokunikeza amandla ezomnotho kwabansundu elesekwe ngobubanzi.
thuthukisa uhlelo lokuxhasa ngezimali ukunikeza kwamandla ezomnotho kwabansundu okwesekwe ngobubanzi; kanye nokunikeza uhlelo lapho izitho zombuzo, izinhlangano zomphakathi kanye namanye amabhizinisi angalungisa izinhlelo zokunikeza amandla ezomnotho kwabansundu ngokwesekwe ngobubanzi kanye nombiko wokuhlonipha kwabo izinhlelo ezinje.
Kumabhidi okuncintisana/amakhotheshini entengo anenani elilingana noma eledlula ama R30 000 ukufinyelela enanini leRandi le-R1 miliyoni Lingasetshenziswa kumakhotheshini alingana ngangaphansi kwangama-R30,000 uma kuthathwa njengokufanele.
Amaphuzu awubukhulu obungama-20 afakwa emaphuzwini angenhla, kwesekwa ngokuhlolwa maqondana nekhadi lenani Lokunikeza Amandla Kwabansundu Kwezomnonotho Ngokweseka.
Amaphuzu awubukhulu obuyi-10 afakwa emaphuzwini angenhla, kwesekwa ngokuhlolwa maqondana nekhadi lenani Lokunikeza Amandla Kwabansundu Kwezomnonotho Ngokweseka Okubanzi.
Umasipala akakwazi ukuthi ngenxa yokuthengisa noma omunye umsebenzi wokuthengisa ukudlulisela ubunikazi bempahla eqongelelweyo noma alahle ngokungaguquki impahla eqongelelweyo edingekayo ukunikeza ileveli eliwubuncane bezinsiza eziyisisekelo zikamasipala.
a Aye wathatha isinqumo, ngesisekelo esicatshangiwe, ukuthi impahla enjena ayidingeki ukunikezela ileveli eliwubuncane lezinsiza eziyisisekelo zikamasipala; kanye b Nokuthi uye wanaka inani elifanele lezimakethe lempahla enjena kanye nenani lezomnotho nelo mphakathi elizotholakala uma kushintshiselwana ngempahla.
Isinqumo ngebandla likamasipala sokuthi impahla yemali eqongelweleyo ethile ayidingeki ukunikeza ileveli eliwubuncane lezinsiza zikamasipala eziyisisekelo engakwazi ukuguqulwa ngumasipala emva kokuthi impahla enje iye yathengiswa, yadluliselwa komunye noma yalahlwa ngandlela thize.
Ibandla likamasipala linganikeza i-ofisa enegunya kamasipala amandla alo okuthola athintekayo esigatshaneni sesi-2 a kanye no-b ngokuphathelene nempahla eqongelelweyo eshukumayo ngaphansi kwenani elitholwe yibandla.
Noma yikuphi ukudluliswa kobunikazi kwempahla eqongelelweyo ngokwesigatshana se-2 noma se-4 kuzakuba ngokufanele, okulinganisiwe, okusobala, okunokuncintisana nokungaguquki ngokuhambisana nenqubo yokuphatha ukunikezelwa kwemisebenzi kumasipala, okuzogcinwa ngumasipala ngokwesigaba se- 111.
b iphrojekthi, kufakwa nezindleko sezizonke iye yavunyelwa yiBandla c isigaba- 33 siye salandelwa, kwaze kwafinyelelwa ekutheni isigaba singafaneleka ephrojekthini; futhi d imithombo yokunikezwa imali iye yatholwa, itholakala ngokuzenzakalelayo futhi ayisetshenziselwanga ezinye izinhloso.
a Izindleko ezilinganiselwe kuyo yonke iminyaka yezezimali kuze kube yileso sikhathi lapho iphrojekthi isebenza khona; kanye b Nezindleko ezilinganiselwe zokusebenzisa kanye nemali engenayo yephrojekthi, kufakwa nentela kamasipala nemibandela yamatherifi.
Ngokuphathelene nesigatshana- 1 b ibandla likamasipala lingavumela amaphrojekthi amakhulu ngaphansi kwenani elibekiwe, kumuntu oyedwa noma njengengxenye yohlelo lwemali engenayo ehlanganisiwe.
Umasipala anganena kukontileka ezophoqelela amagunya ezezimali komasipala ukwedlula enyakeni wezezimali othile.
okuzovunyelwa ikontileka yonke njengo izokusesthenziswa kanye iii nokugunyaza umenenja kamasipala ukusayina ikontileka njengosayinela umasipala.
aa kwenani elibekiwe; noma bb iphesentheji ebekiwe noma ibhajethi evunyiwe kamasipala yonyaka lowo ikontileka eqedwe ngawo.
i Azokwenziwa ukuba atholakale ngokuphelele ebandleni likamasipala: futhi ii Akumele agodlwe ukuba angabonwa ngumphakathi, ngaphandle uma kunjengoba kunikezwe ngokulandela Umthetho Wokuthuthukisa Ukufinyelela Ulwazi ka-2000 Umthetho weNo. 2 ka-2000.
b Isiqephu a i asiphathelene namakontileka ngokuhambisana negunya lezezimali kumasipala lingaphansi kwenani elibekiwe.
Lesi sigaba akumele sifundwe njengesingafaki umasipala kumibandela Yesahluko se-11 kuze kube yilapho le mibandela ithinteka esehlakalweni esithile.
c nokukhetha kosokontileka ukusiza ekunikezeni izinsiza zikamasipala ngaphandle kuzimo ezicatshangwe Esahlukweni sesi-8 Somthetho Wezinhlelo Zikamasipala; kanye d nokukhethwa kwezindlela zokwenza zangaphandle, njengoba zishiwo Esigabeni sama- 80 Somthetho Wezinhlelo Zikamasipala wokunikeza izinsiza zikamasipala kuzimo ezicatshangwe esigabeni sama- 83 soMthetho.
b kunikezwe izinsiza zomasipala noma usizo ekunikezweni kwezinsiza zomasipala; kanye naseku c tholisweni kwezimpahla nezinsiza ngaphansi kwekontileka enikezwe esinye isitho sombuso esinje, uma nje umnikezeli ophathekayo aye wavumelana nokutholiswa okunjena.
Umasipala noma inhlangano kamasipala ngayinye izakuba iphinde isebenzise inqubomgomo yokuphatha ukunikezelwa kwemisebenzi enikeza ukusebenza kwemibandela yengxenye yalo Mthetho wamanje.
p ukuphatha amakontileka kanye nezinqubo zokulamula ingxabano; kanye q ukunikezwa kwamandla okuphatha ukunikezela kwemisebenzi kamasipala nemisebenzi, kufakwa ukunikezwa kwamandla anje kanye nemisebenzi kuma-ofishali.
Uhlaka lokulunganisa lokuphatha ukunikezela imisebenzi ezoba ngefanele, elinganisiwe, esobala, enokuncintisana nenezindleko ezongayo.
Umasipala noma inhlangano kamasipala ayiphoqelekile ukunaka ibhidi engavunyiwe etholwe ngaphandle kwenqubo yokubhida ejwayelekile.
Uma umasipala noma inhlangano kamasipala ithatha isinqumo sokunaka ibhidi engavunyiwe, ingakwenza loko ngokulandela uhlaka olubekiwe.
Uma ngabe ithenda kunaleyo ephakanyisiwe ngokujwayelekile ukwenza okuvunywa yinqubomgomo yokuphatha ukunikezelwa kwemisebenzi, i-ofisa enegunya kamasipala noma inhlangano kamasipala izakufaka isaziso esibhaliwe Kumcwaningi Jikelele, ucwaningi zimali wesifundazwe kanye Nomcwaningi Zimali kuZwelonke kanye, nangokuphathelene nezinhlangano zikamasipala, nomasipala abakhulu, ngezizathu zokwehluka kuziphakamiso ezinje.
Izidingo ezingenhla azifanelekile uma ithenda ehlukile ivunywa ngenhloso eyodwa yokulungisa noma okungajwayelekile.
I-Ofisa enegunya kamasipala noma inhlangano kamasipala izakusebenzisa inqubomgomo yokuphatha ukunikezela imisebenzi futhi izothatha zonke izinyathelo ezicatshangiwe ukuqinisekisa ukuthi ukusetshenziswa okufanele okuye kwamiswa nokuthi imisebenzi ohlelweni lokuphatha imisebenzi yokunikezela iye yahlukaniswa ukuze kwehle izinga lokukhwabanisa, inkohlakalo, ukubandlulula nokunikeza abayizihlobo, kanye nezimo ezibandlululayo nezingafanele.
Akukho umuntu okumele athikameze i-ofisa enegunya nesibopho.
Ikontileka noma isivumelwano esitholwe ngohlelo lokuphatha ukunikezwa komsebenzi kumele kube ngokubhalwe phansi futhi kumele kusho amathemu nezimo zekontileka noma isivumelwano.
izindlela zokulanyulwa kwezingxabano ukuze kulungiswe izingxabano ngaphakathi kwamaqembu; kanye nekontileka noma isivumelwano okumele ibuyekezwe kanye njalo emva kweminyaka emi-3 kumakontileka noma izivumelwano eziluliwe zedlula isikhathi esiyiminyaka emi-3.
c misa amandla okwenza kukuhanjiswa ukusiza i-ofisa enegunya ukwenza izibopho ezibekwe ngaphambilini kanye nokwengamela ukuphatha kosuku ngosuku kwamakontileka nezivumelwano; kanye d nokubika njalo ebandleni noma ibhodi labaqondisi, njengoba ukwenza okungaba khona, ekuphathweni kwekontileka noma isivumelwano kanye nokusebenza ngemfanelo kukasokontileka.
a Kwezizathu zezinguquko eziphakanyisiwe ziye zethulwa ebandleni likamasipala noma enhlanganweni kamasipala, ebandleni eliphezulu likamasipala; kanye b Nomphakathi wendawo onikezwe isaziso esicatshangiwe ngokuzimisela ukuguqula ikontileka noma isivumelwano, futhi eye yamenywa ukuba ifake ukwethulwa kumasipala noma inhlangano kamasipala.
Ayikho ikhansela yanoma yimuphi umasipala okumele ibe yilungu lekomiti yebhidi kamasipala noma yinoma yiliphi elinye ikomiti elihlolayo noma elivumela amathenda, amakhotheshini, amakontileka noma amanye amabhidi, kanti futhi ikhansela enje akumele ingenele imihlangano enje njengomuntu ozokubukela.
I-Ofisa enegunya kanye nawo wonke ama-ofishali kamasipala noma ezinhlangano zikamasipala abandekanyayo ekusebenziseni inqubomgomo yokuphatha ukunikezela imisebenzi kuzomele balandele amaleveli abekiwe okwazi ukwenza ngemfanelo. Umasipala noma inhlangano kamasipala uzakunikeza imithombo noma ukuqeqeshwa okufanele kuma-ofishali anjena ukuze baqinisekise ukuthi amaleveli okwenza ngemfanelo abekiwe ayalandelwa.
<fn>zul_Article_National Language Services_INYANGA YAMAFA ESIZWE (2004).txt</fn>
Umnyango Wezobuciko Namasiko ngokuhlanganyela Nongqongqoshe beZwelonke kanye nama-MEC abanegunya lamasiko emhlanganweni wabo we-MINMEC ngo-Mashi ka-2004, bazikhethela indikimba ethi "Ukugubha Amagugu Esizwe Aphilayo ("Izinto Esiziphilayo") Onyakeni Weshumi Wentando Yeningi yethu".
Le ndikimba izokusetshenziswa eminyakeni emithathu ezayo iphelele ngo-Septemba ka-2007. Umnyango uhlose ukusebenzisa ngesu Inyanga Yamagugu Esizwe njengokokuqhuba umbono wesikhathi eside wokuqokelela, ukulondoloza, ukuvikela, ukuthuthukisa kanye nokusakaza/nokwaba amagugu esizwe aphilayo/amagugu esizwe osikompilo angaphatheki.
Kusemqoka ukuqaphela ukuthi loku imibhalo yenqubomgomo kanye nomthetho waseNingizimu Afrika evamise ukukubiza ngamagugu esizwe aphilayo, kumazwe ngamazwe (kwi-UNESCO) kubizwa amagugu esizwe osikompilo angaphatheki. Inkambiso entsha ithola ukwanda ngohlaka olusandukwenziwa Lwesivumelwano Sombuthano Wamazwe Ngamazwe Sokulonda amagugu esizwe osikompilo angaphatheki, lapho abaphaseli kanye nabasebenza ngamagugu esizwe beqala ukusebenzisa Amagugu Esizwe Aphilayo kanye Namagugu Esizwe Osikompilo Angaphatheki ngokuphambanisa. Uma umuntu othile ekhuluma ngamagugu esizwe aphilayo kuyaqondakala ukuthi ingxoxo iphathelene namagugu esizwe osikompilo angaphatheki kanye nangokuguquka.
Incazelo njengoba ifanekiswe Kumthetho Webandla Lamagugu Esizwe Kazwelonke (Umthetho Weno.-11 ka-1999) kanye Nomthetho Wemithombo Yamagugu Esizwe Kazwelonke (Umthetho Weno.- 25 ka-1999).
Nenqubo yokuphelele kwimvelo, umphakathi kanye nobuhlobo kwezenhlalonhle.
Ngenhloso yalesi Sivumelwano - "Amagugu Esizwe Osikompilo Angaphatheki" asho imikhuba, izifanekiso, ukusho, ulwazi, amakhono - kanye nezikhali, izinto, izisetshenziswa ezisemqoka zomlando kanye nezikhala zosikompilo ezihambisana nawo - okuyizona umphakathi, amaqembu kanye nakwezinye izindawo abantu abazazisa njengengxenye yamagugu esizwe osikompilo, adluliswa ukusuka esizukulwaneni ukuya kwesinye, loku kwakhiwa njalo yimiphakathi kanye namaqembu ngokubhekela indalo yawo, ukwenzelana kwawo nemvelo kanye nomlando wawo, futhi kuwanikeza ukuzazi kanye nokuqhubeka nempilo, ngaloko kuthuthukisa ukuhlonishwa kokwehluka ngamasiko kanye nokwazi ukudala komuntu. Ngenhloso yalesi Sivumelwano, ukubhekelwa kuzonikezwa kuphela kumagugu esizwe osikompilo angaphatheki njengoba kuhambisana nezikhali zamalungelo esintu okukhona njengezidingo zokuhloniphana phakathi kwemiphakathi, amaqembu kanye nabantu ngabanye kanye nokuthuthukiswa okuxhasiwe.
a Ubuciko bomlomo kanye nokusho, okufaka njengokusetshenziswayo kwamagugu esizwe osikompilo angaphatheki.
Izincazelo ezandulelayo (kokubili ngokulandela umthetho waseNingizimu Afrika kanye Nomthetho Wamazwe Ngamazwe) okusho izinto eziqishe zifane. Uhlelo oluvamile ubuciko bomlomo, ukwenza, izimo zenkonzo kanye nolwazi lwemvelo, umphakathi kanye nobuhlobo bezenhlalonhle. Lapho umuntu othile ekwazi ukubona umehluko, akuwona umehluko ngokuphathelene nokokwenza kodwa ngophathelene mezichasiselo zamazwi. Ngaloko ukusebenzisa le miqondo ngokuphambanisa njengoba kwenza AbaseNingizimu Afrika abaningi akuqukethe ukwephula umthetho okuthile kodwa ukuba khona kokhetho.
Amagugu Esizwe afana nanoma yisiphi isenzeko sobuntu aphathelene nesikhathi sokuphanga ubukhosi bamazwe ngamazwe nabakha ezweni okungelona lakubo. Bekuyilo futhi kuseyilo ulwazi lwempilo oluphilwayo lwemiphakathi enhlobonhlobo ezinkathini ezinqunyiwe zemilando enhlobonhlobo. Kuwulwazi lwempilo abanalo oluphelele; indlela ababhekana ngayo nokubelethwa, ukukhula, ukuba mdala, umshado, ukuguga kanye nokufa; indlela abagubha ngayo lezi zigaba zokuthuthuka komuntu, indlela ababhekana ngayo nobuphofu kanye nokuntuleka, indlela abakha ngayo iminotho yabo, nokuthi bakwakha kanjani ukusimama, ukuthi baphila kanjani neminye imiphakathi kanye nendawo yabo yemvelo, indlela abaxoxa ngayo izindaba zabo, indlela abacula baphinde basine ngayo njll.
Uhlobo lwamagugu esizwe esinawo namuhla yingxenye yamafa avela ohlangeni lobuntu obuvamile ukusuka esikhathini esingakhunjulwa. Amagugu esizwe aphilayo asukela kubuciko bomlomo, umlando owethulwa ngomlomo, izimo zenkonzo, izinhlelo zolwazi zendabuko ezilondiwe; eziye zaguquka futhi zasusa noma zafaka ubukhulu obusha ngenxa yokwenzelana njalo phakathi kwemiphakathi enhlobonhlobo yomhlaba eyayihlukaniswe ekuqaleni yisikhala kanye namabanga esikhathi. Loku kwenzelana kuphinde kwengezwa yinhlanganisela yezizwe zomhlaba ezilethwe ukuvela kokuxhumana ngocingo, ukwanda kokuhamba nokuvakashelwa futhi kwehlisa ibanga ngaphakathi kwemiphakathi enhlobonhlobo.
INingizimu Afrika imele isifanekiso esiphelele somphakathi oyinhlanganisela yezizwe eyakhiwe amagugu esizwe acebile futhi ahlukene - yingakho kunomqondo othi Yisizwe Esiwuthingo (i-Rainbow Nation). Ngakho-ke kufanelekile kuhulumeni ukwakha imvelo yokwethula kanye nombukiso wezinhlobonhlobo Zamagugu Aphilayo zamaqembu ezakhamuzi zonke. Loku kumele kwenzeke ngendlela eyeseka imiqondo yomphakathi ongabandlululi ngombala, nangobulili, nangobuliminingi kanye nangokuba masikoningi. Kumele kwenzeke futhi ngaphakathi kwengqikithi yokuzama ukuthuthukisa ukwahlukaniselana kolwazi lwempilo losikompilo ngaphakathi kwamaqembu osikompilo ngoba kungenxa yaloku kwahlukaniselana kanye nokwazisa okuphambaniselanayo kwamagugu esizwe osikompilo afanayo nahlukene esizofinyelela ngawo ukubuyisana kukazwelonke, ukwakha isizwe, kanye nokunamathelana kwenhlalonhle.
Kuzawufundisa wonke amaqembu osikompilo ukuhlukaniselana ulwazi ngokuguquguquka, okwenziwa ngamagugu abo esizwe aphilayo. Loku kungathatha isimo sokubheka zombili izimpawu zokwehlukana nokufana. Kuzawuba semqoka ukufunda ukuthi lawa masiko ahlangene ngokuphambanayo ukwakha amasiko avela emaqenjini angafani anesici saseNingizimu Afrika esiyingqayizivele.
Kuyinto enhle kakhulu ukuthi izinqubomgomo kanye nemithetho emiswe emuva kuka-1994 iphakamisa ukuvuselelwa kanye nokulondwa kwamagugu esizwe abo bonke baseNingizimu Afrika, kanye futhi nokuthuthukisa amasiko awo wonke amaqembu omphakathi wethu. Umthethosivivinywa ophathelene Nobuciko, Amasiko kanye Namagugu Esizwe kanye futhi nezigcino zawo okusho ukuthi Umthetho Webandla Lamagugu Esizwe Kazwelonke (Umthetho Weno.-11 ka-1999) kanye Nomthetho Wemithombo Yamagugu Esizwe Kazwelonke (Umthetho Weno.-25 ka-1999) uqukethe ubufakazi bombono owakhelwe ukufinyelela le nhloso.
Iminyango kahulumeni, izinhlangano okungezona ezikahulumeni, izinhlangano ezesekwa yimiphakathi kanye nabantu ngabanye yenze izikhwama zokulunganisa iziqalo ukulondoloza kanye nokwazisa amagugu esizwe aphilayo. Ngenkathi lezi zikhunjulwa futhi zinconywa, inqubo ehlanganisayo eholwa nguhulumeni kanye namasu aholwa ngumphakathi kuyadingeka ukuthuthukisa uhlelo olubanzi oluthumba imicabango yazo zonke izakhamuzi zaseNingizimu Afrika. Uhlelo kumele luthonye ukuqoqwa kwezici zamagugu esizwe aphilayo bese luphetha ngokuthuthukisa izikhali zenqubomgomo kanye nomthetho ozidingekayo ukuze zivikeleke(kusibonakaliso sokuthengiselana/ukwenza kufane). Abacabi/amaqhawe/abachamuseli bamagugu esizwe aphilayo abakwazile noma kunzima ukugcina ulwazi oluyigugu kumele bakhonjwe bese benikeza ukwaziswa okufanele.
Ukugubha umkhosi wamagugu esizwe aphilayo weminyaka eyi-10 Yentando Yeningi.
Ukwakha indawo yengxoxo Yamagugu Esizwe ezonikeza ulwazi ngokuphathelene nawo kanye nangokuhambisana nokwakhiwa kwezinqubomgomo kanye nemithetho ngokulondolozwa, ukuvikelwa kanye nokuthuthukiswa Kokuyigugu Okuphilayo.
Ukujwayeza ukusetshenziswa kwamagugu esizwe njengesisetshenziswa sokwakha isizwe, ukubuyisana kukazwelonke, ukuzalwa kabusha kwemithetho yobuqotho, ukunamathelana kwezenhlalonhle kanye namaqondana nokwakhiwa kokuzazi ngobuzwe baseNingizimu Afrika.
Izakhamuzi zaseNingizimu Afrika zakhiwe ngamagugu esizwe osikompilo olwahlukene nolucebile. Ngumphakathi waseNingizimu Afrika lowo umnyango ofuna ukuwuvivisa ngokuphathelene Namagugu Esizwe Aphilayo. Kukhona umbono eNingizimu Afrika wokuthi Izinsuku Zikazwelonke sezisuke zaba wukulondolozwa kwesigaba somphakathi Sabantu Base-Afrika. Loku kuphikisana nokwakhiwa kwesizwe, ukubuyisana kanye nokunamathelana kwezenhlalonhle. Ukuxhumana kwethu kanye namasu okuthengisa kuzomele kucatshangisiswe ngendlela ezokwenza Izinsuku Zikazwelonke jikelele kanye nezinsuku zamagugu Esizwe ikakhulukazi zihehe umphakathi waseNingizimu Afrika ngobubanzi.
Umnyango Wezobuciko Namasiko uphakamisa inqubo eyehlukile Yenyanga yamagugu Esizwe kanye nezinhlelo Zosuku Lwamagugu Esizwe luka-2004. Siphakamisa ukumisa " Isehlakalo Sikazwelonke" esivame ukuba wumcimbi omkhulu e-Union Buildings noma kunoma yiyiphi indawo. Sicabanga ngenyanga Yamagugu Esizwe esezindaweni ezehlukile kanye Nosuku Lwamagugu Esizwe oluzokwenza Izifunda, Omasipalati, Iziphathimandla Zezizwe zibambe iqhaza elisemqoka enqubweni yokukhiphela phandle ukuze Inyanga Yamagugu Esizwe kanye Nosuku Lwamagugu Esizwe luthelele ngamandla ezingeni lomphakathi bese lukhipha amandla okuvivisa umphakathi waseNingizimu Afrika ngokuphathelene Namagugu Esizwe Aphilayo. Sethemba ukuthi sizosebenzisa lendikimba njengokokweqela ukufinyelela embonweni omkhulu wokuqokelela, ukulondoloza, ukuvikela kanye nokuthuthukisa Amagugu ethu Esizwe Aphilayo. Ngokusebenzisa le ndikimba, eminyakeni emihlanu ezayo, i-DAC yethemba ukuthi izawube imise inqubomgomo kanye nomthetho kanye nohlu olunamandla lwamagama nempahla kanye nenqolobane yemininingwane yako kokubili amagugu Esizwe Aphilayo kanye Namafa Esintu Aphilayo ngenxa yokuthi silahlekelwa okugcinwe ngakho cishe nsuku zonke.
Siphakamisa amaviki okuzobhekwana nawo azobeka phambili izimpawu ezehlukene Zamagugu Esizwe Aphilayo. Izinhlobonhlobo zababambi qhaza zizonikeza imininingwane yokuthi zihlele kanjani ukusebenzisa izinhlelo ezakhelwe ukwazisa Ngamagugu Esizwe Aphilayo. Umnyango Wezobuciko Namasiko uhlele ukwakha ukuhlanganyela ne-Nhlangano Yokusakaza YaseNingizimu Afrika (i-SABC) ukuqinisekisa ukuthi kukhona ukwaziswa okusezingeni eliphezulu ngokuphathelene nendikimba kanye nezinhlelo zayo inyanga yonke.
Ngokuhlanganyela ne-SABC, uhlu lwezingxoxo Oluphathelene Nemikhuba kanye Nolwazi Lwamasiko/lwendabuko zizawuhlelwa. Inhloso esemqoka kuzawuba ukusebenzisa amagugu esizwe awusikompilo ukunikela kokuyigugu kukazwelonke okufaka ukulwa neSandulela ngculazi/nengculazi(i-HIV/Aids), ukwehlisa ubugebengu, ukwakha ukuba NgowaseNingizimu Afrika uqobo kanye nobuqotho bokuzalwa kabusha.
Ukwenza umbono wemikhuba kanye nolwazi lwamasiko/lwendabuko luphile ngaphakathi kwentsha, kusemqoka ukukhomba ukuqondana kanye nobugugu bokusiza kwale mikhuba namuhla (Indlela intsha engazuza ngayo kuzona ngokuphathelene nenhlalonhle nezomnotho). Ngokwesibonelo, kuye kwabakhona ukwanda ekusetshenzisweni kwezimpahla zamasiko/kwemvunulo, ukusebenzisa izimo zobuso kanye nokuhlobisa, okufanele intsha ikuthathe njengethuba lokuzinikeza amandla kwezenhlalonhle nezomnotho.
AbaseNingizimu Afrika abazeka ngokuba namakhono ayingqalizivele kanye namasu okwenza emkhakheni wemikhuba kanye nolwazi lwamasiko /lwendabuko bazakumenyelwa e-SABC bese banikezwa ithuba lokutshela umphakathi wonke ngalolu lwazi. Ukugcizelela kuzokuba ukuthi lezi zimpawu zemikhuba kanye nolwazi lwamasiko kungasetshenziswa ukubhekana nokuyigunya kuzwelonke.
Umculo wosiko/wendabuko kanye nokusina okuhambisana nolwazi olwahlukene lwempilo kanye nemikhuba yamasiko/yasemasontweni efana nokuzalwa, isikhathi sokuthomba, umshado, ukufa njll.
Leli viki lizawube liphathelene nezinhlelo zokucula kanye nokusina ezingakhelwanga kuphela ukubonisa ukwenziwa komculo nokusina kodwa ezenzelwe ukuxhumanisa loku nezindaba ezithile, izehlakalo, imigidi noma izinkonzo zenkolo. Loku kuzawuba futhi yithuba lokubonisa ukuthi ukwenza umculo kanye nokusina kuvezwe kanjani ngokuhamba kwesikhathi emphakathini omasikoningi kanye nokuthi isiko ngalinye elihlukile lilithelele kanjani elinye ngokuhambisana (ukuthelelana kwamasiko). Okucatshangiwe okuzoqhubekisa umsebenzi kuzawuba ukugcizelela amagugu ethu eziswe afanayo angakwazi ukusebenza njengokokwakha isizwe kanye nokuhlanganisa ezenhlalonhle. Ngakho-ke kuzawuba semqoka ukuthola abadala ukusisiza ukufinyelela kulo mbono wokuqinisekisa ukuthi ukwazi ukudala kwabantu ekuqaleni kwezikhathi ezintsha zomlando ezahlukene kwenziwa ukuthi kugqame futhi kutholwa ukuthandwa yizizukulu zamanje nezizayo.
Okusemqoka kakhulu ukubamba iqhaza okubonakalayo kwemiphakathi yendawo ekubonisweni kokwenziwa komculo wendabuko kanye nokusina.
Kukhona umkhuba wokuthi kuhlotshaniswe ngokukhethayo imikhuba kanye nolwazi lwamasiko/lwendabuko nengxenye yethu yomphakathi yabantu AbaNsundu. Loku kususa umbono okungewona wokuthi amanye amaqembu omphakathi abakaze babe namasiko futhi abazange banqwamane nezinkinga eminye imiphakathi enamasiko eke yahlangabezana nazo. Ngokwesibonelo, ukukhiqizwa kokudla, amakhambi kanye nezinto zokugcobisa eminyakeni eyikhulu edlule kwehluke kakhulu endleleni okwenziwa ngayo esikhathini samanje. Lesi isenzeko esifanayo ngaphakathi kwawo wonke amaqembu emiphakathi futhi kukhona okuningi esingazisana ngako ngokuphathelene nokuthi okhokho bethu babezisebenzisa kanjani izindlela ezihlakaniphile zokulima, ukuthi babewenza kanjani umlilo, ukuthi babeyimba kanjani igolide kanye nedayimani, nokuthi babeyilondoloza kanjani imvelo, ukuthi babeyizalanisa/babeyifuya kanjani imfuyo, ukuthi babeliphatha kanjani igunya lokuba ngumuntu obelethisayo, ukuthi babezikhulisa kanjani izingane zabo, ukuthi babekusebenzisa kanjani okokugcoba ubuso kwamanje nokwesiko njll. Umnyango ungathanda njengesibonelo ukugxilisa ingxoxo yokuphathelene nokudla kwendabuko.
Ukudla kwabase-Afrika kwendabuko kunomsoco kakhulu futhi kuyathengeka uma kuqhathaniswa nokufana nokwasentshonalanga. Kodwa akukaze kubonelelwe ukubonisa kokubili amandla ako nokuba nomsoco kanye okomnotho.
Leli viki lizawunikelwa ekwenziweni kwamaprofayili nokuxoxisana nabantu ngabanye abenze ngokwedlulele ezinhlotsheni ezahlukene zamagugu esizwe aphilayo.
Sisebenzise umqondo wamayikoni ukuze senze lula umqondo Wamafa Angabantu Abaphilayo, okuyincazelo ye-UNESCO yawo lomqondo ofanayo.
fakele okuthile ngezenzo ezibonakalayo ekunikezeni amandla amasha kosikompulo lwamasiko olusengozini yokuthi lunganyamalala ngenxa yokungabi khona kokulondolozwa nokuvikelwa kwawo noma ngenxa yenguquko esheshayo, ukuyohlala emadolobheni kanye nokuditshaniswa kwamasiko.
bonise ukuba negunya kwabo njengendlela yokugcina uqobo lwabo kwezamasiko abantu kanye nemiphakathi yamasiko ephathekayo, ubumqoka babo njengemithombo yokugqugquzela kanye nendlela yokuhlanganisa abantu nemiphakathi kusondelane.
Umnyango Wezobuciko namasiko uzimisele ukubamba inkulumo mpendulwano kazwelonke ngokuphoqelelayo kukazwelonke okushiwo ngenhla. Inhloso esemqoka ukwenza lula loku okuphoqelelayo kuzakhamuzi zonke zaseNingizimu Afrika. Usuzimisele futhi ukuqhubeka uxoxe ngendlela iNingizimu Afrika engafinyelela kule miqondo ngayo.
Ekuboniseni ukukhumbula ubuhlakani obukhona ngaphakathi komphakathi waseNingizimuy Afrika, Umnyango, ngokusebenzisa okokuxhumana okusakazwayo, uzawubandakanya isizwe kuzingxoxo zokuthi izingxenye ezahlukene zamagugu esizwe aphilayo zingabonelelwa kanjani ukubhekana naloku okuphoqelelayo kukazwelonke.
Le nkulumo mpendulwano kazwelonke ngokuya ngobukhulu izawukwakha isisekelo sokuthuthukisa Inqubo Kazwelonke Yokuqokelela, Ukuvikela, Ukulondoloza kanye Nokukhuphula Izinga Lamagugu Esizwe Aphilayo/Amagugu Esizwe Osikompilo Angathinteki.
Ukuhlanganyela kuzokwenziwa ne-SABC ukuba ibe nochungechunge lwezingxoxo kuziteshi zomsakazo ngezinhlelo ezingenzeka ezifunwa ngumphakathi ukubeka ngaphambili umnyango kazwelonke ngokuphathelene nalolu daba.
Ukugujwa Kosuku Lwamagugu Esizwe kuzokwenziwa kuzifunda eziyisishiyagalolunye kanye nakomasipalati. Umnyango kazwelonke uzosebenzisa le nyanga njengendawo/ipulatifomu yokuqalisa amalungiselelo azokuba nomphumela Wesu Lokuqokelela, Ukulondoloza, Ukuvikela, Ukuthuthukisa kanye Nokusakaza Amagugu Esizwe Aphilayo.
<fn>zul_Article_National Language Services_IPAKI LOLWAZI.txt</fn>
Isikhathi esisemqoka kakhulu kusiyingiliza sempilo yengulube ukusuka ekuzalweni ize ifike ebunganeni. Ngobuncane izingulube ezimbili kulitha ngayinye ezifayo ngalesi sikhathi. Iphuzu elikhulu eliwumthelela waloku ukuphatha okusezingeni eliphansi, noma imbangela okuyiyona kungaba ukuminyana, ukuphuma igazi ngenkaba, ukuphelelwa ububomvu begazi, ukubulawa yindlala noma isifo.
Ingulube yensikazi kumele igezwe bese igezwa nangomuthi ngaphambi kokuba isiwe esibayaneni sokuzalela (okungenani amalanga ama-4 kuya kwama-5 ngaphambi kokuzala).
Ingulube yensikazi esisondele ukuzala ingasiwa epanini lokuzalwa kanye ngeviki, ukuze ijwayele ikhilethi yokuzalela ukwehlisa nokuxineka.
Umbele kumele uhlolisiswe kahle ukuze kutholakale izindawo eziqinile noma izigaxa.
Izigaxa zingelashwa ngomuthi wokubulala amagciwane.
Isibayana sokuzalela kumele sakhiwe ibanga elikudana nezinye izibayana.
Ukuhlanzeka kwezempilo kumele kwenziwe ngaso sonke isikhathi.
Kusemqoka ukuthi ugeze isibayana sokuzalela kahle emuva kokususa ingulube yensikazi kanye nezingulutshana zayo.
Konke ukungcola kumele kususwe ngokusebenzisa isipuleyi esinamandla omoya amaningi, ibhulashi lokuhlanza noma umshanelo oqinile.
Isibayana kumele sihlanzwe kusetshenziswa umuthi wokugeza ofana namaphesenti ama-4 ombhubhudlo wefomalini. Kumele iyekwe ingahlali lutho izinsuku ezi-2 ukuya kwezi-3.
Izingubo zokulala ezingcolile nezimanzi kumele zisuswe ngazo zonke izinsuku bese kubekwa izingubo zokulala ezomile.
Ingulube yensikazi kumele ibe nobisi olulingene-i-agalakhthiya ingabangela ukuthi iizingulutshana zife ngenxa yendlala i-Agalakhthiya kanye nemasititisi zidinga ukuhlolisiswa nokunikezwa ukwelapha okukhethekile kanti nengcweti kumele ibizwe ngokushesha.
Ubude benkaba bungaba ngamasentimitha ayi-12 nokuthi ingxenye engamasentimitha ama-2 kumele ishiywe.
Kuvikela ukulimala phakathi kwezingulutshana ngenkathi zilwa kanti futhi kuvikela ukulunywa nokuklwejwa kwemibele yengulube yensikazi.
Qaphela uma usika amazinyo ungalimazi izinsini.
Kuphephile kanti futhi kuyanceda ukuthi ushiye izinyo eliyisigamu.
Uyelulekwa ukuthi usike amazinyo usebenzisa isigedla samazinyo esifanele.
Izingulutshana zizalwa zinezinqolobane ze-ayoni eziyingcosana nobisi lwengulube yensikazi alunikezi izidingo ze-ayoni ezingulutshaneni ezikhuliswa emhlabathini wesimende.
Ukugcwalisela i-ayoni kumele kunikezwe ngokushesha emva kokuzalwa(ezinsukwini ezi-3 ukuya kwe-7)ngokuzijova entanyeni.
Izingulutshana kumele zibekwe uphawu ezindlebeni ngezinjongo zokuzazi.
Kukhona izinhlobo ezahlukene zamathegi ezindlebe anganamathiselwa ezindlebeni.
Izinhlelo zokufakela izinombolo ezindlebeni zeNhlangano yoHlanga lokuZalwa yaseNingizimu Afrika(S.A. Pedigree Association) kumele zisetshenziswe ngezinjongo zohlanga lokuzalwa.
<fn>zul_Article_National Language Services_IPHEPHA LEMIBUZO LOHLOLO EMAKHAYA.txt</fn>
Leli phepha lemibuzo lahlolelwa izinga elifanele yinoma yimuphi omunye wabasebenzi ababhekene nokuhlolo emphakathini ngaphandle kombali?
I-FLAP: Le ngxenye ihlanganisa imininingwane yomuntu ngamunye kuleli khaya.
FUNDA: Nikeza igama nesibongo sabo bonkeokwenzeka ukuthi bahlala kuleli khaya okungenani ubusuku obune evikini asebehlale kuleli khaya amasonto amane , noma bebekhona noma bebengekho ebusukwini bayizolo. Nikeza ulwazi lomuntu olale kuleli khaya izolo njengesivakashi. Ungakhohlwa ukubala abantwana, abagulayi ababesembhedeni ngokugula nabadala.
Ngomndeni, ngisho bonke abantu abahlala nawe ndawonye abadla nawe ukudla nezinye izidingo zempilo, noma umuntu ongashadile ohlala yedwa.
Iphepha lemibuzo elilodwa liphendulwa ngomndeni owodwa oqokiwe.
Qala njalo ngenhloko noma owengamele ikhaya isibonelo umuntu ongu 01. Inhloko noma owengamele ikhaya ngumuntu othatha izinqumo ekhaya. Uma abantu ababili noma ngaphezulu bethatha izinqumo ngokulinganayo, qala ngomdala. Bhala uye ngasemaceleni.
Kungabe uhlala njalo kuleli khaya okungenani ubusuku obune ngeviki emasontweni amane edlule?
Kungabe uchithe ubusuku bayizolo kuleli khaya?
Ngomuntu ngamunye kuleli khaya, veza inani labantu abaphendule imibuzo eminingi eqondene nabo.
Ngaphandle kwanoma yimuphi umthetho, alukho olunye ulwazi oluqokelelwe ngabeZibalo eNingizimu Afrika ngenhloso esemthethweni noma ezinye iziBalo eziphathelene nomuntu ngamunye olungadalulwa kunoma ubani.
Noma ngubani oyingxenye yokuqoqwa kolwazi, ongasebenzisa lolu lwazi noma imininingwane kuyofanele athathe kuqala izifungo zokugodla imfihlo.
& 18 (g) Noma yiliphi ilungu leziBalo eNingizimu Afrika eliputshuza ulwazi ngokuzithandela ngesikhathi liqashiwe ngokunikeza umuntu ongenalo igunya lokuthola lolu lwazi liyotholakala linecala lihlawuliswe imali engekho ngaphezulu kwama-R10 000,00 noma livalelwe isikhathi esingedluli izinyanga eziyi-6 noma kokubili.
Zithule ngokusemthethweni ngokubingelela, ikakhulukazi ngolimi olwaziwa amalungu omndeni.
Lolu hlolo lwenziwa kubo bonke omasipala. Inhloso yalolu hlolo lwesibalo sabantu abahlala ezindaweni ezikhethekile nezimo zokuhlala kwabo. Lokhu kuzosiza ngokuhlelela ikusasa, izimali, ukwenza njengokunqunyiweyo izinhlelo ezihlukahlukene zomphakathi nomasipala.
Ngingakwazi ukukhuluma nenhloko noma owengamele yekhaya Inhloko iyona ethatha izinqumo kuleli khaya noma loyo owaziwa ngamalungu ekhaya ngengenhloko yaleli khaya?
Ezokubala eNingizimu Afrika zisebenzisa izilimi ezingu- 11 ezisemthethweni ngocwaningo lomphakathi nokuBalwa kwabantu. Loluhla lwemibuzo lushicelelwe ngesiNgisi lwahunyushelwa ezilimini ezingu- 10 ezisemthethweni ezifakiwe ebhukwini eliseceleni. Kuphakanyiswa ukuthi ukuxoxisana kwenziwe ngolimi olufunwa ilungu lekhaya, bese umbali ebhala zonke izimpendulo ephepheni lemibuzo yokuhlolo. Ngalesi sizathu, umbali kufanele kube umuntu olwaziyo ulimi olusetshenziswayo ezindaweni ezikhethiwe aphinde azijwayeze namabhuku ahunyushiwe ukuze akwazi ukusiza labo abafuna ukusebenzisa ezabo izilimi.
Ubani okufanele agcwalise iphepha lemibuzo lohlolo?
Abezokubala eNingizimu Afrika bafisa ukuthi ababali abaqeqeshiwe bagcwalise iphepha lemibuzo yohlolo. Ngaphandle kwezimo ezingavamile kuphela lapho omunye umuntu engavunyelwa ukugcwalisa iphepha lemibuzo yohlolo.
Ubani okufanele abalwe ngokwephepha lemibuzo yokuhlolo?
Wonke amalungu aleli khaya ahlala kule ndlu okungenani ubusuku obune evikini abahlale kule ndlu amaviki amane, kanye nabavakashi abalala ubusuku obobudwa ngaphambi kokuxoxisana nalo mndeni. Umnndeni abantu abahlala ndawonye, abadla ukudla ndawonye abathola zonke izidingo zempilo, noma umuntu ongashadile ohlala yedwa.
Ligcwaliswa kanjani leli phepha lemibuzo yokuhlolo?
Lapho kunikezwe khona izimpendulo, umbali kufanele abeke uphawu ebhokisinii elifanele ngesiphambano u- (X).
Ngezinombolo njengonyaka wokuzalwa, umbali kufanele abhale impendulo efanele ebhokisini njengenombolo (isibonelo "007", "025").
Ngemibuzo evulelekile ephathelene namagama ezindawo zokuhlala, umsebenzi, izimboni, umbali kufanele abhale impendulo ecacileyo NGOFELEBA esikhaleni esinikeziwe. Zama ukugwema ukubhala esikhaleni selinye ilungu lomndeni. Ungabhala lukeke uma kunesidingo, ngaphandle uma impendulo icacile futhi ingena yenele kukholomu.
Sebenzisa ipeni lomsizi, uma kwenzeka wenza iphutha, sebenzisa irabha ukucisha lelo phutha uphinde ubhale impendulo efanele.
Ukusebenzisa ipeni lomsizi kusiza ukuthi ukwazi ukulungisa uma wenze iphutha, kusiza nasohlelweni lokuthwebula imibhalo nokunciphisa amaphutha okubhaliweyo abonakalayo.
Uhlelo Lwezemisebenzi Yomphakathi Olwandisiwe olwamasu kahulumeni kazwelonke ahlose ukubhekana nesimo sokuntuleka kwemisebenzi nokuqeqeshwa ngenhloso yokuthuthukisa amakhono. Luhlose ukubeka labo abantula umsebenzi emathubeni omsebenzi okwenza izinhlelo eziwusizo ngokwenhlalo yabantu luphinde futhi luthuthukise amakhono abantu ngenkathi besebenza, okungakhulisa amathuba okuba bahole imali yokuziphilisa ngesikhathi esizayo.
FUNDA LOKHU: Okokuqala ngizokubuza imibuzo ethize ngomuntu osinikeze igama lakhe.
Kungabe wazalwa ngaluphi usuku, kuyiphi inyanga nangamuphi unyaka?
Uma kukhona imininingwane engaziwa shiya ibhokisi lingabhalwe luto.
Mingaki iminyaka yakho ngokugcwele?
Uma ngabe kwenzeka ukuthi iminyaka yobudala ayaziwa kahle, nikeza isilinganiso ngokulinganisa, ukuthi mhlawumbe mingaki Uma engekho ongakwazi ukunikeza isilinganiso bhala 998.
Ezinganeni ezingaphansi konyaka bhala u000 bese kuthi kulezo zingane ekungenzeka zibeneminyaka ewu -7 izinyanga eziyishumi, bhala u -007 wenyanga.
Kungabe ungowesilisa noma owesifazane?
Kungabe buhlobo buni onabo nenhloko yekhaya noma nalowo owengamele ikhaya, uyini kuye?
Kungabe ushadile/uganile njengamanje?
FUNDA LOKHU kulolu luhlu onikezwe lona bhala ikhodi eyodwa ngomuntu.
Ngobani kulo mndeni abaganile noma abaganiwe?
Bhala inombolo yomuntu oshade naye nomasihlalisane ebhokisini elifanele.
Angazichaza kanjani ngokobuhlanga noma ngokobuzwe 3?
FUNDA LAPHA: Ngizokubuza imibuzo ngemvelaphi yakho isib.
Kungabe wazalelwa kuliphi idolobha, ilokishi noma isigodi?
Bhala igama lendawo elinikiziwe NGOFELEBA. Uma umuntu engazalelwanga eNingizimu Afrika , bhala izwe azalelwa kulona bese weqa ikhasi-11.
Kungabe yiliphi idolobha, ilokishi, idolobhana noma isabelo, ingxenye noma igama lepulazi lapho wazalelwa khona?
Bhala igama lendawo elinikeziwe NGOFELEBA.
Kungabe iliphi idolobha noma isabelo lapho ujwayele ukuhla khona?
Bhala igama lendawo elinikeziwe NGOFELEBA. Ungabhala lukeke.
Kungabe wawujwayele ukuhlala kuliphi idolobha, ilokishi, idolobhana, isabelo, ingxenye noma igama lepulazi?
Bhala igama lendawo elinikeziwe NGOFELEBA. Ungabhala lukeke.
Kungabe wawuhlala kule ndlu ngo Okthoba we- 2001?
Ezingunombolo (1 noma 3), yiya ekhasini-19 2.
Kungabe yimuphi unyaka nenyanga owangena ngawo kule ndlu?
Kungabe ubuhlala kusiphi isifundazwe ngaphambi kokuba ungene kulendlu?
Bhala ikhodi ebhokisini.
Kungabe kade uhlala kuliphi idolobha, idolobhana noma isabelo ngaphambi kokuba ungene kulendlu?
Bhala igama lendawo NGOFELEBA. Ungabhala lukeke.
Kungabe ubuhlala kuliphi idolobha, ilokishi, isabelo idolobhana, ingxenye noma igama lepulazi ngaphambi, kokuba ungene kule ndlu?
Bhala igama lendawo NGOFELEBA. Ungabhala lukeke.
Kungabe unakho ukukhubazeka 1?
Kungabe unaluphi uhlobo lokukhubazeka kulezi ezibaliwe?
Zisho bese ubeka uphawu luka- X kuleso anaso. Uma kukuningi akhubazeke kuko beka uphawu luka X kuzona zonke.
Kungabe ukukhubazeka kuyakukhubaza ekwenzeni imisebenzi yakho yokuziphilisa (njengemfundo, umsebenzi nempilo yakho) 1?
Kungabe uthola imali yezenhlallonhle noma imali ephuma kuhulumeni 1?
Kungabe yiziphi izinhlobo zemali eyisipho yokusiza ozitholayo?
Kungabe usesikhungweni semfundo njengamanje?
FUNDA LOKHU: Lokhu kuhlanganisa nabangafundi ngokugcwele nabafunda ngokugcwele, noma ngokwesiqu somuntu noma ngokweposi, nokufundela ekhaya.
Faka phawu ibhokisi elifanele ngo X.
Kungabe yiziphi izikhungo zemfundo ofunde kuzona 4?
FUNDA LOKHU bese ubhala ikhodi ebhokisini 5.
Kungabe lesi sikhungo siphansi kukahulumeni noma sizimele?
Bhala ikhodi ebhokisini.
Kungabe yiziphi izikhungo zemfundo ofike kulona?
Kungabe uyakwazi ukufunda okungenani ngolimi olulodwa?
Kungabe uyakwazi ukubhala okungenani ngolimi olulodwa?
Kungabe ezinsukwini eziyi-7 ezedlule uke wazisebenza waba nebhizinisi , elincane noma elikhulu eliqondene nawe wedwa noma ubambisene nabanye noma okungenani ihora elilodwa?
Izibonelo: Ukudayisa izimpahla, ukwakha izimpahla ngenhloso yokuzidayisa, ukulungisa izinto, ukuqapha izimoto, ukuvubela utshwala, ukucwala izinwele, ibhizinisi lokugada izingane enkulisa, ukushayela amatekisi noma ezinye izithuthi, ukuba nebhizinisi lokulapha abantu elisemthethweni njll.
Kungabe ezinsukwini eziyi-7 ezedlule ukhona umsebenzi owenzile wenkokhelo yesonto, noma yenyanga noma inkokhelo yokuthunywa noma inkokhelo yesishe (ngaphandle komsebenzi wasendlini) okungenani ihora elilodwa?
Izibonelo: Umsebenzi oqhubekayo , isivumelwano, amatoho akhokhelayo, ukusebenza ukhokhelwe ngokudla noma ngendawo yokuhlala.
Kungabe ezinsukwini eziyi-7 ezedlule uke wenza umsebenzi wasekhaya ngenhloso yokuthola inkokhelo yesonto noma yenyanga noma inkokhelo eyenele ihora elilodwa?
Kungabe ezinsukwini eziyi-7 ezedlule uye wasiza ngaphandle kwenkokhelo ebhizinisini lasekhaya lanoma iluphi uhlobo noma ihora elilodwa?
Yebo, 2 Cha.
Izibonelo: Ukusiza ukudayisa izimpahla, ukwakha izinto ngenhloso yokuzidayisa noma yokuzishintshanisa nokunye, ukwenza ama akhawunti, ukwenza ibhizinisi lokuhlanza njall. Ungayibali imisebenzi yasendlini ejwayelekile.
Kungabe ezinsukwini eziyi-7 ezedlule, uke wenza umsebenzi ngokwakho noma umsebenzi wasepulazini, ukulima, ukulusa izinkomo, noma ukubheka imfuyo noma okungenani ihora elilodwa?
Izibonelo: Ukulima, ukuvuna nokubheka imfuyo.
Kungabe ezinsukwini eziyi-7 ezedlule, uke wenza umsebenzi wokwakha noma wokulungisa ekhaya, epulazini, imfuyo noma ibhizinisi noma okungenani ihora elilodwa?
Kungabe ezinsukwini eziyi-7 ezedlule, uke wabamba izinhlobo zofishi ezahlukeni, izilwane zasendle noma iluphi olunye uhlobo lokudla ngenhloso yokudayisa noma ukudla kwasekhaya okungenani ihora elilodwa?
Kungabe ezinsukwini eziyi-7 ezedlule, usenawo umsebenzi, ibhizinisi noma imuphi umsebenzi wezentuthuko noma wokuphathelene nemfuyo ongabuye uwenze uma ubuya?
Izinto eziphathelene nokulima, isikhathi esingalungele ukulima akusona isizathu sokungabikhona emsebenzini isikhashana.
Kungabe yini ebangele ungasebenzi ezinsukwini eziyisikhombisa ezedlule?
Kungabe uma uthola umsebenzi ofanelekile ungakwazi nini ukuqala ukusebenza?
Ungawuchaza kanjani noma uhlobo luni umsebenzi owenzayo?
FUNDA uhlu lwezinto ongakhetha kuzo.
Kungabe ibhizinisi/umsebenzi lapho usebenza khona usebenza ngokusemthethweni noma cha?
Ibhizinisi elirejistiwe ilapho umqashi ekhokha khona intela enenombolo yentela, ibhiziniisi elingarejistiwe ilapho umqashi engakhokhi khona intela engenayo nenombolo yentela.
Kungabe wenza hlobo luni lomsebenzi lapho usebenza khona?
Isibonelo: ukuzidayisela emgwaqeni, uthisha wesikole esisemazingeni aphansi, ukusebenza kwasendlini njll.
Bhala NGOFELEBA. Ungabhala lukeke.
Yisho igama lendawo noma inkampani lapho esebenza khona?
Kungabe imuphi umsebenzi owenziwa kule nkampani yiliphi iqhaza olibambile ekuthuthukiseni umnotho?
Isibonelo: izimayini, ukulungiswa kwemigwaqo, amasuphamakethe, esiteshini samaphoyisa, unakekelo mpilo, ukucwala izinwele, ukulondoloza imali noma ukunakekela imfuyo uma umuntu ezisebenza.
Angazi, yiya ekhasini-5 3.
Kungabe uke walibamba iqhaza kulolu hlelo oluqhutsheziwe lwezemisebenzi yomphakathi ezinyangeni eziyisithupha ezidlule?
Kungabe yiziphi uma zikhona izinzuzo zokubamba iqhaza kulolu hlelo?
Kungabe yiluphi uhlobo lwamakhono olutholile kuloluhlelo?
Ngabe uke wazala ingane ephilayo noma ngabe ingane iye yashona emva kokuzalwa?
Beka uphawu luka X ebhokisini elifanele.
a. Kungabe bangaki abantwana owake waba nabo abazalwa bephila?
b. Bangaki kulaba bantwana abangabafana?
c. Bangaki kulaba bantwana abangamantombazane?
a. Kungabe bangaki abantwana abaphilayo abahlala kuleli khaya (kuhlanganisa nabakhulile)?
b. Bangaki kulaba bantwana abangabafana?
c. Bangaki kulaba bantwana abangamantombazane?
a. Kungabe bangaki abantwana abaphilayo kodwa abahlala kwenye indawo (kuhlanganisa nesebekhulile)?
b. Bangaki kulaba bantwana abangabafana?
c. Bangaki kulaba bantwana abangamantombazane?
b. Bangaki kulaba bantwana abangabafana?
c. Bangaki kulaba bantwana abangamantombazana?
Kungabe wamuzala nini umntwana wakho wokugcina?
Bhala usuku (amadijithi ama-2), inyanga (amadijithi ama-2) nonyaka (amadijithi ama-4) wabantwana bokugcina abaphilayo. Isibonelo, Uma umntwana wazalwa ngo 5 Januwari 1970 bhala u 05 wosuku, 01 wenyanga no 1970 wonyaka. Uma abantwana be baningi bhala umntwana wakho wokugcina.
Kungabe umntwana wakho wokugcina ngowesilisa noma ngowesifazane?
Beka uphawu luka X ebhokisini elifanele.
Uma kunabantwana abaningi abazalwa bhala umntwana owazalwa kugcina.
Kungabe umntwana wakho wokugcina usaphila na?
Beka uphawu luka X ebhokisini elifanele.
Uma kunabantwana abaningi abazalwa bhala umntwana owazalwa kugcina.
Kungabe umama okuzalayo usaphila na?
Uma umama engahlali kuleli khaya bhala 99.
Kungabe ubaba okuzalayo usaphila na?
Uma umama engahlali kuleli khaya bhala 99.
Kungabe imuphi umugqa onikeza isithombe esithi asibe yiso semali noma iholo olitholayo kungakathathwa intela kuhlanganisa zonke izinhlobo zamaholo?
Hlobo luni oluchaza indlu yokuhlala lomndeni ohlala kuyo?
Kungabe mangaki amakamelo akhona lapha ekhaya uhlanganisa nekhishi?
Kungabe niwathola kanjani AMANZI lapha ekhaya?
Faka uphawu ebhokisini X 1.
Kungabe kuyibanga elingakanani ukufinyelela lapho kutholakala khona amanzi?
Kungabe hlobo luni lwendlu yangasese esetshenziswayo lapha ekhaya?
Kungabe nisebenzisani lapha ekhaya uma nipheka?
Kungabe nisebenzisani lapha ekhaya ukufudumeza indlu?
Kungabe nisebenzisani lapha ekhaya ukukhanyisa?
Kungabe kukhona yini lokhu okulandelayo lapha ekhaya?
Kungabe lendlu eyenu isikhokhelwe ngokugcwele, ngeyenu kodwa ayikakaqedwa ukukhokhelwa, niyayirenta noma nihlala mahhala?
Uma kunezindlu ezidlula eyodwa, bhala ikhodi yendlu enkulu ebhokisini.
Kungabe niwulahla ikakhulukazi kuphi udoti ukusuka kuleli khaya?
FUNDA LAPHA: Manje ngizocela ukwazi ngasebashona kuleli khaya ezinyangeni ezingu 12 ezedlule?
Uma bekhona, bangaki?
Kwakuyiyiphi inyanga nonyaka ashona ngawo?
Kungabe umufi wayeneminyaka emingaki ngesikhathi eshona?
Ingabi kwabayini imbangela yokufa?
Kungabe umufi wayekhulelwe ngesikhathi sokushona noma washona emva kwamasonto ayisithupha ebelethile?
Iphepha lemibuzo liqediwe. Bonga ababephendula.
Uma kusetshenziswe amaphepha emibuzo ohlolo angaphezulu kwelilodwa, gcwalisa ibhakhodi yephepha lemibuzo yokuhlolo lokuqala emabhokisini alingene.
Emva kokuqeda ukugcwalisa iphepha lemibuzo lohlolo, umbali ubheka ukuthi awekho yini amaphutha bese ebhala igama lakhe bese elisayina.
<fn>zul_Article_National Language Services_IQOQO LAMABHUKWANA EZINKOMBA ZOHLELO LWENTUTHUKO EDIDIYELE 1.txt</fn>
Uhulumeni weNdawo uneqhaza eliphakeme ezinhlelweni zentuthuko lapha eNingizimu Afrika. Uhlelo lwezinguquko zokusungula omasipala abangabandlululi nabaphokophelele intuthuko wumnyakazo oqavile ekusizeni ohulumeni bendawo bafake igalelo elifanele entuthukweni.
Ukwethula uhlaka olucacile lwenqubomgomo ekhuthazayo ngokwethula Umthethosivivinywa woHulumeni beNdawo.
Ukwethula uhlaka olusha lomthetho wohulumeni bendawo ngokuphakamisa Umthetho weziNhlaka zoMasipala kanye noMthetho weziNhlelo zoMasipala.
Ngemuva kokhetho lohulumeni bendawo olwabanjwa ngomhlaka 5 Disemba 2000, isigaba soguquko sesiphelile kanti uhlelo lohulumeni basekhaya selungaqala ukusebenzela esizeni esiqinile.
Uhlelo lwentuthuko edidiyele (IDP) ngelinye lezikhali zikahulumeni wendawo zokubhekana neqhaza lokuletha intuthuko. Ngale kweqhaza lokuhlela olwenziwe phambilini, uhlelo lwentuthuko edidiyele selubonakala njengomsebenzi wokusingatha omasipala nanjengengxenye yeqhinga lezinhlelo ezididiyele nokwethula imisebenzi emphakathini. Uhlelo lwe-IDP luqonde ukufinyelela ezinqumeni ngezinto ezifana nesabelo-zimali zomasipala, ukusingathwa komhlaba, ukuqhakambisa intuthuko yomnotho ezindaweni nokuguqula izikhungo ngendlela yokubonisana, ehlelekile neqonde phambili. Izinhlelo zeNtuthuko eDidiyele ngeke isize kuphela impatho yomasipala kodwa kufanele ihlahle indlela yemisebenzi yezikhungo noma imikhakha esondelene nohulumeni, izikhungo ezingaxhumene nohulumeni, abasiza abezimboni, kanjalo nemboni ezimele ezindaweni zomasipala.
Esikhathini esidlule, omasipala besikhashana base bevele bemdibi munye ekulungiseni izinhlelo zama-IDP. Lokhu kwenziwa ngaphansi kwezimo ezinzima. Ngalesi sikhathi lwalungekho uhlaka lomthetho. Omasipala bezindawo abaningi (ikakhulu iMikhandlu yesiKhashana) babengenazo izinsiza namandla okusingatha umsebenzi wenqubo yokuhlela. Ngesikhathi esifanayo, ayengekho amaqhinga okuhlela asevivinyiwe ngalesimo ngokunjalo nezinhlelo ezinqala nezihloliwe zokuqeqesha. Ngaphandle kwazo zonke lezi zinqinamba, bonke abantu ababambe iqhaza kulendima bahlomule kakhulu ngolwazi abaluzuzile. Kunomaziphathe abambalwa asebehlabele phambili kakhulu ekusunguleni izinhlelo ezisiza ekusingatheni imisebenzi nezinhlelo esezisebenza.
Amabhukwana eziNkomba ze-IDP, nasungulwe yithimba elinolwazi olwehlukile leDPLG ngokwesekwa yiGTZ, luhlongoza inqubo ehloliwe yokuhlela nokusingatha umsebenzi ngendlela elula ukusetshenziswa.
Kunohlelo lokuqeqesha ezingeni likazwelonke kubaphathi bomasipala, kubasebenzi abangochwepheshe, emakhanseleni nakochwepheshe bokuhlela. Lolu qeqesho lubandakanya bonke abavela komasipala.
Uhlelo lukazwelonke lokweseka izinhlelo komasipala bezindawo (PIMSS) luyasungulwa kanti luzogxila kakhulu ezikhungweni zomaziphathe.
Isibalo esikhulu somasipala, SALGA, iminyango yezifundazwe kohulumeni bendawo neminyango eminingi yezimboni zikahulumeni ezweni zibe yingxenye yalolu hlelo nokuholele kuleli Qoqo lamaBhukwana amasha e-IDP. Nginethemba elikhulu lokuthi leli qoqo lamabhukwana ashicilelwe liyoba wumhlahlandlela owusizo nomthombo wolwazi oluyonika ugqozi kinina nonke eninegalelo ohlelweni lwe-IDP nasemizamweni yenu yokwenza I-IDP isikhali sokubhekana nezidingo zenhlalonhle nomnotho emiphakathini yethu ngendlela ehlonze ikusasa eliqhakazile.
Umhlahlandlela VI: Ukusingatha umsebenzi osuqaliwe b Ukuqhakambisa izidingo ezimbalwa kuleso naleso sigaba seqhinga lokusebenza, ngaleyondlela wehlukanise ngokucacile phakathi kokumele kwenzeke lokho okudingwa wumthetho nenqubomgomo nezincomo ezingaphoqi kulabo abadinga izeluleko zokubhekana nomsebenzi othile wokuhlela.
a. Kungani kwenziwa?
b. Yimuphi umphumela olindelwe emsebenzini wokuhlela?
c. Inqubo noma uhlelo kumele lubukeke kanjani ukuze luzuze umphumela ofanele?
e. Kuyothatha isikhathi esingakanani?
Incazelojikelele yendlalela iqoqo lamabhukwana ezinkomba ze-IDP.
Ukwazisa amathimba abambe iqhaza ngemisebenzi elindelwe kuwo kanjalo nokuzikhandla okufanele ngenqubo. Lokhu kubandakanya iminyango yezifundazwe nekazwelonke.
Ukunika incazelojikelele nesithombe esisheshayo ngenqubo yeIDP ebantwini abanesibophezelo sokusingatha inqubo.
Indaba efingqiwe yenzelwe ukusiza abantu ukuze baqonde imvelaphi nenqubo yoHlelo lweNtuthuko eDidiyele ngale kokugxila kakhulu ebhukwini. Uma ababambe iqhaza befuna imininingwane egcwele, kufanele babheke leyomihlahlandlela abanentshisekelo kuyo.
Uhlelo lweNtuthuko eDidiyele yinqubo lapho omasipala belungisa khona iqhinga lentuthuko leminyaka emihlanu. UHlelo lweNtuthuko eDidiyele (IDP) wumthelela wenqubo yokuhlela intuthuko edidiyele. I-IDP yitulo elinqala lokuhlela umgomo nelihlahla indlela futhi lazise kabanzi ngokuhlela, isabelo sezimali, ukusingatha nokuthatha izinqumo emkhandlwini noma kumasipala.
Sithini isimo somthetho ngama-IDP?
Ngokulandisa koMthetho weziNhlelo zoMasipala ka 2000, bonke omasipala (labo abakhulu bamadolobha, abomaziphathe kanye nezindawo) kumele balandele inqubo yohlelo lwentuthuko edidiyele ukuze bakhiqize ama-IDP. Njengoba I-IDP iyisidingo somthetho, inamandla asemthethweni futhi ingaphezulu kwamanye amaqhinga ahola intuthuko emazingeni ohulumeni basekhaya.
Ngokomthetho weziNhlelo zoMasipala, wonke umkhandlu omusha novula amahovisi ngemuva kokhetho lohulumeni basekhaya, kumele uzilungisele I-IDP eyohlala iminyaka emihlanu. Ngakho-ke, I-IDP incikene nesikhathi sezintambo zokuphatha ihovisi emakhanseleni. Umkhandlu omusha ungaqoka ukwamukela I-IDP esungulwe yilabo abaphuma ezikhundleni uma ubona kufanele noma uzisungulele I-IDP entsha kodwa kucatshangwe imibhalo yezinhlelo esezikhona.
iv. Kuthatha isikhathi esingakanani ukuqeda inqubo?
Uhlelo lwentuthuko edidiyelwe lubandakanya ukubambisana nokuxhumana kanti lusho izinhlaka eziningi ezibambe iqhaza. Ngenxa yesidingo sokubambisana, kumthatha izinyanga ezilinganiselwa kweziyisithupha kuya kweziyisishagalolunye ukuqeda I-IDP kanti lesikhathi sihambisana kakhulu naleso sesabelozimali zomasipala. Okuphawulekayo wukuthi ngalesikhathi ukwethula imisebenzi yomphakathi nentuthuko isuke ingamile kodwa iqhubeka. I-IDP ibuyekezwa njalo ngonyaka nokuholela ezinguqukweni zeqhinga uma sikhona isidingo.
v. Yiziphi izinto noma imibandela ebalulekile yama-IDP?
Ukuhlola isimo sentuthuko esikhathini samanje, lokhu kuhlanganisa ukuqhakambisa imiphakathi engenazo izinsizanqangi zempilo.
Ngamafushane, Uhlelo lweNtuthuko eDidiyele lukhuluma ngomasipala lapho ehlaziya khona izidingonqangi/izinkinga, izinjongo namaqhinga ayolandelwa ukuze kuhlangatshezwane nalenselelo. Isigaba esibucayi kakhulu sama-IDP wukuhlanganisa uhlelo nesabelozimali sikamasipala (ukwehlukanisa imali etholwe ngaphakathi naleyo evela ngaphandle komkhandlu emisebenzini okuvunyelwana ngayo) ngoba impumelelo yemisebenzi kanjalo nentuthuko ishayelwa wuhlelo lwe-IDP.
vi. Ngubani onesibophezelo sokusingatha inqubo?
Uhlelo lweNtuthuko eDidiyele alupheleli nje kuphela ekuhleleni indawo kodwa lufuna isibophezelo nempatho ngendlela yokuthi akuvumelekile ukuba lusingathwe wuMnyango wokuHlela kaMasipala noma wumeluleki oseceleni. Iqhaza lokwengamela yithuluzi elisemqoka ekusingatheni izindaba zomasipala kanye nendawo oyakhele, ngakho lesisikhundla sisendaweni ephakeme emkhandlwini. Ngokulandisa koMthetho weziNhlelo zikaMasipala ka 2000, Isigungu esiPhakeme noma Imeya inesibophezelo sokusingatha inqubo yamalungiselelo e-IDP noma sedlulisele kuMphathi lamandla. Komasipala abaningi, umxhumanisi we-IDP uvame ukuqashelwa umsebenzi wokusingatha bese ebika kuMphathi-masipala nasesiGungwini esiPhakeme noma kuSodolobha.
Kubaluleke ngani ukwenza ama-IDP?
Ukudweba I-IDP wumbandela ongaphansi komthetho weziNhlelo zoMasipala (MSA), kodwa akusiso kuphela lesizathu esenza omasipala badwebe lezinhlelo. Ngaphansi komthethosisekelo omusha, omasipala bagidlabezwe ngezibophezelo zokuqinisekisa ukuthuthuka kwezinga lempilo yomphakathi. Iqhaza elisha lohulumeni basekhaya lixuba ukwethula izinhlelo zemisebenzi-nqangi yomphakathi, ukudala amathuba emisebenzi, ukuthuthukisa umbuso wentando yeningi nokuzibophezela emsebenzini nokuqeda ububha. Ukudweba ama-IDP kusiza omasipala bakwazi ukusingatha inqubo yokufeza izinhloso nezibophezelo zabo.
Uhlelo lwe-IDP lunika omasipala ulwazi ngezinkinga ezikhinyabeza izindawo zabo, ulwazi ngezinsiza ezikhona, ngaleyondlela bakwazi ukusungula nokusebenzisa amaqhinga nemisebenzi efanele ukusombulula lenkinga.
Ukuhlangabezana nezinkinga, kungagcini kuphela ngokwaba isamba esikhulu semali sokuvala umonakalo.
Kuthuthuka izinga lentando yeningi, kanjalo nezinguquko esikhungweni ngoba izinqumo zithathwa ngendlela yentando yeningi nengafihlekile. Lesi simo asifani nalapho izinqumo zithathwa khona yidlanzana.
Ukugqugquzela ukuhlanganiswa kwezindawo zasemakhaya nezasemadolobheni, iqhaza lamathimba ehlukene abhekene nenhlalonhle, indawo okuhlala nokusebenza kuyo abantu, njalonjalo.
Ukukhuthaza inqubo yokwaba kabusha izinsiza ngendlela yokubonisana.
Ukukhuthaza izinga lokubambisana nezinye izinhlaka zikahulumeni.
Ukugqugquzela uhlelo lokuxhumana nokusebenzisana phakathi kwezinhlaka zezindawo, izifundazwe nezikahulumeni kazwelonke.
Izinsiza eziningi zezimali emisebenzini zitholakala eminyangweni ehlukene.
Uma ingekho I-IDP, umasipala uyosebenza njengesizinda sesikhashana, ngendlela engekho emthethweni nengahlelekile kahle nengaholela ekuphindekeni nasekusaphazekeni kwezinsiza ezivele ziyindlala. Ngaphezu kwalokhu, ukwentuleka kwesikhali esingumasipala esilawula intuthuko kungaholela kwezinye izinhlaka zikahulumeni ukuba ziphoqelele ezazo izinhlelo zentuthuko. Kungenzeka lesi senzo singaqhakambisi lokhu okuyizidingonqangi zaleyondawo.
Ngubani okufanele abambe iqhaza, futhi kungani?
Amakhansela kufanele abe ngamakhanda enqubo ye-IDP. I-IDP ayisiso nje kuphela isikhali sokuthatha izinqumo kodwa iqukethe izidingo zemiphakathi ewavotele nezifiso zayo. Amakhansela kumele abambe iqhaza ukuze aqinisekise ukuthi izindaba ezithinta imiphakathi ayimele ziyacutshungulwa futhi zibhekelwe.
Amathimba kamasipala abambe iqhaza i-IDP isebenza ngokunquma izidingo zamathimba abambe iqhaza nomphakathi nokuklelisa izidingo-nqangi ukuze kuthuthuke izimpilo zabantu emphakathini. Iqhaza lomphakathi nabanye abanesandla ekunqumeni izidingo yinto ewukhiye kwinqubo ye-IDP. Umthethosisekelo noMthetho weziNhlelo zikaMasipala zikubeka ngokucacile ukuthi umasipala kufanele ukhuthaze ukusebenzisana phakathi kwamathimba aneqhaza ngokusungula inqubo yokubambisana. Umasipala kumele aqiniseke ukuthi labobantu ababecindezelwe esikhathini esiphambili babamdibi munye nohlelo, isibonelo, abesifazane, abakhubazekile njalonjalo ukuze izwi labo lizwakale.
Ngokuziqhelanisa nokubamba iqhaza, abantu banika abanye amandla okubathathela izinqumo nokungenzeka zibe nomthelela ongahambisani nabo.
Iminyango yezimboni zikahulumeni eziFundazweni nakuZwelonke i-IDP kumele ihlahle indlela lapho iminyango ifaka khona izinsiza zayo ezingeni lohulumeni bendawo. Ngesikhathi esifanayo, umasipala kumele acabangele inqubomgomo nezinhlelo zeminyango lapho esungula imigomo namaqhinga. Kuyithuba leminyango yezimboni ukubamba iqhaza enqubeni yohlelo lwentuthuko edidiyele ukuqinisekisa ukuthi izinhlelo ezisungulwayo nombono kamasipala kuyahambisana.
Ngesizathu sokuthi I-IDP idinga ukubambisana kwamathimba amaningi, kusemqoka ukuba umasipala abe nendlela eqondile yokusebenza nezinhlaka ezifanele ngenhloso yokukhuthaza izinga eliphezulu leqhaza.
Umkhandlu okhethwe yisigungu esiphezulu esithatha izinqumo ngama-IDP. Umsebenzi wentando yeningi lapho kubanjwa iqhaza wukwazisa, ukuxoxisana nokubeka umbono ngezinqumo lapho kuhlelwa noma kuthathwa izinqumo.
Iqhaza lomphakathi kumele lilawulwe ngokusemthethweni ukuze kube nesiqiniseko sokuthi zonke izakhamuzi zezwe zinelungelo elifanayo lokubamba iqhaza.
Ukunika uhlaka lwenhlangano olwemukelwa ngokusemthethweni.
Iqhaza elibanjwa ngabathile: Omasipala abaningi abasha bakhulu kakhulu ngokwesibalo sabantu abawakhele nokwenza kube nzima ukwemukela zonke izakhamuzi zibe yingxenye yenqubo ejulile yohlelo. Ukubamba iqhaza ohlelweni lwentuthuko edidiyele kudinga imithetho nemigomo ecacile nechaza ukuthi ngubani ongabamba iqhaza noma okufanele kuboniswane naye, omele othile, ngaluphi udaba, ngaliphi icebo lenhlangano, noma ngamuphi umthelela.
Ukungafani kwabantu: Indlela okulawulwa ngayo iqhaza elingabanjwa wumphakathi kumele lihlinzekele isimo sokungafani ebantwini, isibonelo; amasiko.
Yini umsebenzi nezibophezelo zemikhakha ehlukene kahulumeni?
Isibophezelo samalungiselelo nokwemukela ama-IDP kusemahlombe omasipala. Uhlelo lwentuthuko edidiyele ngoluhlanganisa izinhlelo ezehlukene noludinga iqhaza lazo zontathu izinhlaka ikahulumeni. Elinye igalelo kumele lifakwe wuhulumeni wezifundazwe nozwelonke ukusiza umasipala ekuhleleni.
Enye nenye yalezinkomba ze-IDP inendima eyidlalayo emalungiselelweni ohlelo olusetshenziswa ngomasipala kanti isetshenziswa njengesikhali sokuphatha endaweni kamasipala. Kubalulekile ebantwini abengamele inqubo ye-IDP ukwazi kabanzi ngalokho okuqukethwe yiqoqo ngalinye lamabhukwana nokuyisebenzisa enqubeni ye-IDP. Akudingekile ukusebenzisa imihlahlandlela ngokulandelana njengoba ibekwe ngenhla. Okusemqoka wukwenza ixhumane ngezigaba ezithile ohlelweni.
Baningi abantu ababambe iqhaza kwinqubo ye-IDP, lowo nalowo unomsebenzi nesibophezelo esiqondene naye. Eminye imihlahlandlela iqondiswe kwabathile ukwenza izinto ezinqunyiwe kodwa bonke kumele babe nethuba lokufinyelela ezinkombeni uma bedinga okuthile noma ulwazi olugcwele ngengqikithi yayo.
i UMHLAHLANDLELA I: Umhlahlandlela ovamile nge-IDP. Inhloso yoMhlahlandlela wokuqala wukunika ulwazi olugcwele ngenhloso nenkambiso yohlelo lwentuthuko edidiyele.
Abaphathi bomasipala nama-IDP badinga ulwazi olunzulu nolucacile ngenkombandlela yokuqala ukuze bakwazi ukuhlanganisa nokwengamela uhlelo kanti abahleli nabagqugquzeli badinga ulwazi lokushayela uhlelo. Abanye badinga ulwazi, umsuku wohlelo nokuthi qhaza lini abangalibamba ohlelweni?
Ngaphambi kokuba umasipala aqale lenqubo yokuhlela, kumele enze amalungiselelo athile.
Ukusiza omasipala ekuhleleni inqubo ngendlela ehambisana nezidingo zoMthetho weziNhlelo zoMasipala.
Kulomhlahlandlela, amathimba aqokiwe: uMphathi-masipala namaIDP - ukuze bakwazi ukuhlela nokwengamela uhlela ngendlela efanele, abahleli abangochwepheshe - ukuze bakwazi ukulusebenzisa ngemfanelo, baluguqule lapho kudingeke khona, abanye abantu - ukuthola incazelojikelele ngenhloso yokufeza leyomisebenzi abelwe yona.
Kubalulekile ukwazi umhlahlandlela wesibili ngaphambi kokuqala inqubo yohlelo. Lolu lwazi lusiza omasipala ekwenzeni amalungiselelo enqubo nohlobo lwesakhiwo okuyodingeka lulandelwe noluyisisekelo sokuqalisa uhlelo. Ngesikhathi esifanayo, umhlahlandlela wesibili uwumthombo okungathathelwa kuwo lapho kuqhutshwa umsebenzi we-IDP.
Inhloso yomhlahlandlela wesithathu wukusiza umasipala ngeqhinga lokusebenzisa I-IDP. Ingqikithi iqukethwe ngokufingqiwe esiGabeni 4, iNqubo yoHlelo.
Umhlahlandlela III uqondiswe emaqenjini adinga imininingwane egcwele nolwazi lwenqubo ye-IDP ngenxa yohlobo lweqhaza abalibambile. Umphathi wohlelo lwe-IDP kufanele abe nolwazi oluphelele ngomhlahlandlela wesithathu ukuze ahlele futhi aluphathe ngempumelelo. Abahleli abangochwepheshe kanye nabagqugquzeli badinga ulwazi olucacile ukuhola inqubo nokukhiqiza imibhalo aqondene.
Ungacatshangwa ngasikhathi sini senqubo ye-IDP?
Lomhlahlandlela uwumgogodla wesigaba sokuhlela inqubo. Kumele usetshenziswe esigabeni ngasinye sohlelo.
Umhlahlandlela IV yibhokisi lamathuluzi elinezikhali ezehlukene zokucwaninga nokusiza ekuthatheni izinqumo kanjalo namasu angasetshenziswa ngesikhathi sohlelo. Izikhali aziphoqelelwe futhi ehluka isimo ngesimo somasipala.
Amathimba aqokelwe umhlahlandlela IV ngabahleli abangochwepheshe kanye nabagqugquzeli abasebenzisa amathuluzi.
Ungacatshangwa ngasikhathi sini senqubo ye-IDP?
Umhlahlandlela IV kufanele usetshenziswe ngokubambisana nomhlahlandlela wesithathu. Amatulo asetshenziswa ezigabeni ezehlukene zenqubo kanti kwezinye iziwombe isikhali esisodwa singasebenza ezindaweni eziningi.
Inhloso yomhlahlandlela V wukuqwashisa omasipala ngenkambiso nezinhlelo zezifundazwe nozwelonke okumele zicatshangwe lapho kwenziwa amalungiselelo ezinhlelo zentuthuko edidiyele.
Ungacatshangwa ngasikhathi sini senqubo ye-IDP?
Umhlahlandlela V kufanele usetshenziswe ngokubambisana nomhlahlandlela wesithathu.
Amathimba aqokiwe yilawo anikwe umsebenzi wokuqinisekisa ukuthi umsebenzi wenzeka ngempela futhi uhambisana nenkambiso nenhloso yama-IDP, ngumphathi masipala, ophethe izimali, izinhloko zeminyango nabasebenzi abathile ababhekele ukwengamela izinhlelo eziqaguliwe zomsebenzi.
Umhlahlandlela kumele ucatshangwe ngesikhathi sezisebenza izinhlelo nasesigabeni sokubuyekeza.
Ikunika izeluleko ezinqala ngenhloso, ingqikithi nezici zokwakhiwa kwe-IDP, ukwengezela emibandeleni ebekwe eMthethweni weziNhlelo zoMasipala.
Ukuqaphela nokubuyekeza - ngesikhathi kuhlelwa, kusungulwa izinkomba zokukala iqophelo lezithelo zomsebenzi, izinga lawo uqobo nemithelela. Ngesinye isikhathi umphumela wokuqapha umsebenzi uholela ekuguquleni iqhinga nohlelo.
Inqubo yentuthuko edidiyele ihambisana nohlelo oluchazwe ngezansi.
Kunomsebenzi wamalungiselelo okufanele enziwe ngaphambi kokuqala isigaba sokudweba uhlelo. Amalungiselelo abandakanya ukukhiqiza uhlelo lwe-IDP. Ukuhlela kubalulekile ukuqinisekisa ukuthi inqubo ye-IDP yenganyelwe ngendlela efanele.
Umsebenzi nezibophezelo ngubani owenza ini?
Njengengxenye yesigaba samalungiselelo, umkhandlu wesifunda, ngokubonisana nomasipala bendawo kumele bemukele uhlaka lohlelo lwentuthuko edidiyele. Uhlaka lunquma imigudu yokuxhumana, ukubonisana nokulumbanisa umbono kamasipala wesifunda nowendawo, ngaleyondlela babemdibi munye. Uhlaka lweluleka umasipala ngamunye ekuhleleni kahle inqubo yawo.
Inkombandlela yesibili inika izeluleko ezinzulu ngamalungiselelo ohlelo.
Isigaba sokuhlaziya sidingida isimo esikhona njengamanje. Lesenzo siqonde kakhulu izinkingai ezibhekene nabantu abakhele umasipala. Izinto eziphathekayo zisukela ekwentulekeni kwezinsiza-nqangi kufe kufinyelele ebugebengwini nasekwentulekeni kwemisebenzi. Izinkinga ezitholakele zibhekwa ngokuphuthuma nangokubaluleka kwazo bese kuqokwa lezo eziyobhekelwa kuqala.
Ngesikhathi sokuxilonga izinkinga, umasipala kumele acabange ukuthi abantu bazibona kanjani lezinkinga kanye nezidingo zabo kanjalo amaqiniso nezinkomba zezibalo. Kulesigaba, kusemqoka ukuba umasipala ungaqondi nje kuphela izimpawu zezinkinga kodwa wazi nembangela yazo ukuze uthathe izinqumo eziphusile. Kubaluleke kakhulu ukunika ithuba labobantu abaneqhaza nentshisekelo ngentuthuko. Abantu abathintekayo kumele babe yingxenye yokubeka izinkinga nokuchaza umthelela wazo.
Ukunquma izidingo-nqangi yinselelo yomasipala ngoba ngeke ube nazo izinsiza ezenele zokubhekana nazo zonke izidingo eziphawulwe yimikhakha ehlukene yomphakathi. Ukuklelisa izidingo kusiza umasipala lapho esaba izinsiza eziyindlala nokuhlomulisa lezozinto ezikleliswe phambili.
Umasipala kufanele aqonde izinsiza ezikhona nezitholakalayo kanjalo neziyindlala ukuze aqhamuke nezisombululo ezinobuqiniso nezingenzeka.
Uma umasipala sewuqonda kahle izinkinga zabantu abawakhele kanye nembangela, sekumele uqhamuke nezisombululo zokubhekana nalezinkinga.
Umbono - umbono yisitatimende esikhomba isimo esifiswa wumasipala noma iphupho alifisela isikhathi eside esizayo. Lesi yisimo umasipala ayozithola ekuso ngesikhathi esexazulule zonke izinkinga ezikhona neziphawulwe esigabeni 1.
Izinjongo zentuthuko - uma izidingonqangi seziphawuliwe esigabeni 1, kufanele ziguqulelwe ezinjongweni. Izinjongo zentuthuko yizitatimende zalokho umasipala afuna ukukuzuza esikhathini esimaphakathi esizayo ukuze abhekane nezinkinga nokufaka isandla ekufezeni iphupho eliwumbono. Ngamanye amagama, izinjongo kumele zibe yibhuloho elixhumanisa isikhathi samanje nombono.
Amaqhinga entuthuko - uma sewazi umasipala ukuthi ufuna ukuya kuphi (umbono) nokuthi yini okufanele uyenze ukuze uhlangabezane nombono, kubalulekile ukusungula amaqhinga. Amaqhinga entuthuko ethula izimpendulo embuzweni ofana nokuthi; umasipala uyophumelela kanjani ukuhlangabeza izinjongo?
Ukuphothula amaqhinga okusebenza kulandelwa wukuqoka imisebenzi uqobo.
Iqhaza elibanjwa wumphakathi lenzeka esigabeni 2 lapho kuba khona inkulumompikiswano ngezindlela ezehlukene ezingasetshenziswa ekuxazululeni izinkinga.
Isigaba 3 sikhuluma ngokuhlela nemininingwane ngemisebenzi eqokelwe ukwenziwa. Umasipala kumele aqiniseke ukuthi imisebenzi ekhethiwe inobudlelwane obuqondile nezinto noma nezinkinga ngokunjalo nezinjongo eziphawulwe esigabeni sokuqala. Makucace emathimbeni aqokiwe ukuthi umsebenzi oyokwenziwa ukuphi, uyoqala nini futhi uphele nini, inani lawo nokuthi imali iyovela kuphi. Ngaphezu kwalokhu, okumele kuzuzwe nezinkomba mazisungulwe ukuze izinga nomthelela womsebenzi ukaleke.
Ukuqapha imisebenzi kudinga ukuba ochwepheshe basebenze namathimba okuqalisa uhlelo lomsebenzi. Labo ababambe iqhaza nomphakathi othintwa yilomsebenzi banendima abayidlalayo kulesigaba nokuphonsa imibuzo ehambisana nokubunjwa komsebenzi.
Ngemuva kokuqoka imisebenzi, umasipala kumele aqinisekise ukuthi imisebenzi iyahambisana nezinjongo namaqhinga kamasipala, nohlaka lwezinsiza kanye nemibandela yomthetho. Ngaphezulu kwalokhu, lesigaba siyithuba elihle lomasipala ukuhlanganisa imisebenzi mayelana nengqikithi yayo, izindawo zemisebenzi, isikhathi ngenhloso yokulumbanisa nokudidiyela izinhlelo, isibonelo: uhlelo lwentuthuko yezomnotho endaweni.
Ukwengezela, ngaphambi kokwemukela I-IDP, umasipala kumele anike ithuba umphakathi ukuba uveze imibono ngeziphakamiso ezenziwe kwi-IDP. Ngemuva kwezinguquko ezingaqhamuka ngenxa yeqhaza lomphakathi, umkhandlu ucubungula izichibiyelo ze-IDP ukuze iphasiswe.
Zingakapheli izinsuku eziyishumi umasipala emukele I-IDP, kumele ethule umbiko ofanayo we-IDP ohlangene nohlelo lweNqubo, kuNgqongqoshe wesiFundazwe ukuze uhlolwe. UMthetho weziNhlelo zoMasipala awudingi ukuba uNgqongqoshe weNdawo esiFundazweni aphasise I-IDP, kuphela uhlola ukuthi I-IDP iyahambisana yini nemibandela yomthetho nokuthi ayishayisani nama-IDP, amaqhinga abanye omasipala noma izinhlaka zikahulumeni.
Uhlobo nengqikithi yombhalo we-IDP lulawulwa kakhulu ngomasipala ngokwabo. Ngakho-ke, alukho uhlu lwezinto oluyimpoqo lokumele kuqukathwe ngamaqoqo amabhukwana e-IDP.
Uhlu lokufanele kube yingxenye ye-IDP lungaba yisikhali esincomekayo sokunika isithombe sokuthi I-IDP ingabunjwa kanjani. Isibonelo esilandelayo singakusiza ekucabangeni izinto ezingabaluleka kodwa azinqandi muntu ekuzisunguleleni umcabango ohlukile.
Umnyango KaHulumeni weNdawo eziFundazweni (DPLG) unikwe amandla asemthethweni okusiza omasipala bakwazi ukufeza izinhloso nezibophezelo zokulungisa ama-IDP. Iqhinga lokweseka iDPLG lakhiwe yizinsika ezine nezivele emdwebeni ongenhla.
UMthetho weziNhlelo zoMasipala nohlaka lwenqubomgomo unika omasipala uhlaka lokubamba iqhaza ezinhlelweni zentuthuko edidiyele.
Ukwenyusa amandla nomfutho kulabo abaneqhaza kuma-IDP, ikakhulu amakhansela nabasebenzi, iDPLG seyisungule uhlaka lukazwelonke lwezifundo zentuthuko oluqonde ukusiza ochwepheshe uma beqopha izinhlelo zokuqeqesha ngama-IDP.
Umnyango (DPLG) sewuqale uhlelo lokuqeqesha oluthathelwa ohlakeni lwemfundo. Lemizamo yenziwe ngokubambisana neNhlangano yaseNingizimu Afrika yoHulumeni beNdawo (SALGA). Loluhlobo loqeqesho lusungulwe lwabhekiswa emaqenjini athile abantu. Uhlelo lwenziwe lwaqondana nezidingo kanye nemisebenzi eyenziwa yilamaqembu abantu kanye namakhono adingekile ukuze bafeze kahle imisebenzi yabo. Uma kufuneka ulwazi ngezinhlelo zoqeqesho, omasipala bangathintana neThimba lokuQhuba imisebenzi.
Amalungiselelo ama-IDP wumbandela obekwe nguHulumeni weNdawo eNingizimu Afrika. Iningi lomasipala alinawo amandla enele okwenza ama-IDP ngokwawo. Ukweseka omasipala, iDPLG yaqalisa ngohlelo lwePIMSS. IPIMMS wuhlelo lukazwelonke lokwesekela ama-IDP nolusungulelwe ukusiza omasipala lapho benza amalungiselelo noma sebengamela ukusebenza kwama-IDP. Umsebenzi omkhulu wePIMSS wukuHlela nokweNgamela umsebenzi wokweseka owenziwa eziKhungweni zezinhlelo. Izikhungo zamaPIMS zisungulwa emkhandlwini wezifunda kanti imigomo yazo wukusiza omasipala bendawo nenamandla alingene.
Izikhungo zamaPIMS zinabasebenzi abanolwazi, abanamaqhuzu nolwazi olunzulu kuhulumeni wendawo, ezinhlelweni zentuthuko, ekukhuthazeni kanjalo namakhono afanele nadingeka kwinqubo yezinhlelo zentuthuko ezididiyele.
Ukusungulwa kwamaPIMSS kuqonde ukusiza omasipala bendawo kanti ngesikhathi esifanayo asiza labo ababambe iqhaza. Amathimba omphakathi angaya kumaPIMSS uma edinga usizo oluthile, isibonelo: Indlela yokuzihlela ukuze abambe iqhaza elibonakalayo enqubeni ye-IDP. Abasebenzi besikhungo samaPIMSS bayokwethula ngqo usizo noma bedlulisele lowo ofuna usizo kwabanolwazi.
Nokuyoholela ezingeni lempilo elingcono ezingeni lomasipala.
<fn>zul_Article_National Language Services_IQOQO LAMABHUKWANA EZINKOMBA ZOHLELO LWENTUTHUKO EDIDIYELE 2.txt</fn>
Uhulumeni weNdawo uneqhaza eliphakeme ezinhlelweni zentuthuko lapha eNingizimu Afrika. Uhlelo lwezinguquko zokusungula omasipala abangabandlululi nabaphokophelele intuthuko wumnyakazo oqavile ekusizeni ohulumeni bendawo bafake igalelo elifanele entuthukweni.
Ukwethula uhlaka olucacile lwenqubomgomo ekhuthazayo ngokwethula Umthethosivivinywa woHulumeni beNdawo.
Ukwethula uhlaka olusha lomthetho wohulumeni bendawo ngokuphakamisa Umthetho weziNhlaka zoMasipala kanye noMthetho weziNhlelo zoMasipala.
Ngemuva kokhetho lohulumeni bendawo olwabanjwa ngomhlaka 5 Disemba 2000, isigaba soguquko sesiphelile kanti uhlelo lohulumeni bendawo selungaqala ukusebenzela esizeni esiqinile.
Uhlelo lwentuthuko edidiyele (IDP) ngelinye lamathuluzi kahulumeni bendawo okubhekana neqhaza lokuletha intuthuko. Ngale kweqhaza lokuhlela olwenziwe phambilini, uhlelo lwentuthuko edidiyele selubonakala njengomsebenzi wokusingatha omasipala nanjengengxenye yeqhinga lezinhlelo ezididiyele nokwethula imisebenzi emphakathini. Uhlelo lwe-IDP luqonde ukufinyelela ezinqumeni ngezinto ezifana nesabelo-zimali zomasipala, ukusingathwa komhlaba, ukuqhakambisa intuthuko yomnotho ezindaweni nokuguqula izikhungo ngendlela yokubonisana, ehlelekile neqonde phambili. Izinhlelo zeNtuthuko eDidiyele ngeke isize kuphela impatho yomasipala kodwa kufanele ihlahle indlela yemisebenzi yezikhungo noma imikhakha esondelene nohulumeni, izikhungo ezingasebenzeli nzuzo, abasiza abezimboni, kanjalo nemboni ezimele ezindaweni zomasipala.
Esikhathini esidlule, omasipala besikhashana base bevele bemdibi munye ekulungiseni izinhlelo zama-IDP. Lokhu kwenziwa ngaphansi kwezimo ezinzima. Ngalesi sikhathi lwalungekho uhlaka lomthetho. Omasipala bezindawo abaningi (ikakhulu iMikhandlu yesiKhashana) babengenazo izinsiza namandla okusingatha umsebenzi wenqubo yokuhlela. Ngesikhathi esifanayo, ayengekho amaqhinga okuhlela asevivinyiwe ngalesimo ngokunjalo nezinhlelo ezinqala nezihloliwe zokuqeqesha. Ngaphandle kwazo zonke lezi zinqinamba, bonke abantu ababambe iqhaza kulendima bahlomule kakhulu ngolwazi abaluzuzile. Kunomaziphathe abambalwa asebehlabele phambili kakhulu ekusunguleni izinhlelo ezisiza ekusingatheni imisebenzi nezinhlelo esezisebenza.
Amabhukwana eziNkomba ze-IDP, nasungulwe yithimba elehlukile le-DPLG ngokwesekwa yi-GTZ, luhlongoza inqubo ehloliwe yokuhlela nokusingatha umsebenzi ngendlela elula ukusetshenziswa.
Kunohlelo lokuqeqesha ezingeni likazwelonke kubaphathi bomasipala, kubasebenzi abangochwepheshe, emakhanseleni nakochwepheshe bokuhlela. Lolu qeqesho lubandakanya bonke abavela komasipala.
Uhlelo lukazwelonke lokweseka izinhlelo komasipala bezindawo (PIMSS) luyasungulwa kanti luzogxila kakhulu ezikhungweni zomaziphathe.
Isibalo esikhulu somasipala, SALGA, iminyango yezifundazwe kohulumeni bendawo neminyango eminingi yezimboni zikahulumeni ezweni zibe yingxenye yaloluhlelo nokuholele kuleli Qoqo lamaBhukwana amasha e-IDP. Nginethemba elikhulu lokuthi leli qoqo lamabhukwana oshicilelwe uyoba wumhlahlandlela owusizo nomthombo wolwazi oluyonika ugqozi kinina nonke eninegalelo ohlelweni lwe-IDP nasemizamweni yenu yokwenza I-IDP isikhali sokubhekana nezidingo zenhlalonhle nomnotho emiphakathini yethu ngendlela ehlonze ikusasa eliqhakazile.
Yini esemqoka ngeMihlahlandlela eDidiyele yokuHlela iNtuthuko?
Imihlahlandlela yokuphendula umbuzo othi KANJANI?
Ukuba iziNhlelo zeNtuthuko Edidiyele (IDP) zenziwa umbandela osemthethweni komasipala eMthethweni wesiKhashana woHulumeni beNdawo (LGTA), njengoba uchitshiyelwe , kusho ukuthi ngesikhathi kwenziwa lokhu awenabanga kakhulu. Ngaphezu kwalokhu, imibandela yokuhlela intuthuko edidiyele igamanxela emibandeleni yeziNhloso zokuThuthukisa uMhlaba (LDO) njengoba isungulwe eMthethweni wokuKhuthaza iNtuthuko (DFA) ka 1995. Inkambiso yeDFA ihlinzekela uhlaka lwenqubomgomo oluwusizo mayelana nezici zokuhlela nokuthuthukisa indawo.
Imibandela ebalulekile yenqubomgomo, uhlaka lomthetho kanye neqhinga lama-IDP yasungulwa ngemuva kokuba inqubo ye-IDP seyivele iqalile.
Uhlu lwemihlahlandlela yamaqhinga ahlanganisa ukuklelisa phambili, ukugxila ezintweni ezibalulekile, igxathu eliqonde phambili, uhlelo lwesikhathi esizayo nokuhlanganyela nezinye izimboni iv.
Lomthetho uqonde iqhaza lokuhlela umasipala wokusebenzisana.
Kuneminye imibhalo emibili ewumphumela we-WPLG ebalulekile ekuhleleni intuthuko edidiyele Umthetho wokuKlama Imingcele waqala inqubo esiholele ekuncipheni kwesibalo somasipala. Labomasipala sebebakhulu futhi banamandla okuguquka izikhondlakhondla zezikhungo.
Ibhuku loHlelo lweNtuthuko Edidiyele lizama ukwethula iqhinga eliyinkomba kulabo abamdibi nenqubo yentuthuko edidiyele. Isizathu wukubasiza ekuqhubeni kahle umsebenzi wabo. Kunemilayelo nezikhali ezikhomba izinyathelo ngazinye ezingalandelwa. Lemilayelo ayifani nemibhalo yomthetho eyimpoqo kodwa yona iwusizo lokuzikhethela. Lemilayelo iyisisekelo sezifundo zokuqeqesha, ulwazi nezeluleko.
Njengoba inqubo eningi yokuhlela intuthuko edidiyele yaqalwa kudala ngaphambi kokuvela kwalolu hlaka olusha, iqophelo lwenqubo edidiyele yentuthuko nemiphumela ithelelwe kakhulu yiloluhlelo.
Komasipala abaningi, inqubo yentuthuko edidiyele nemiphumela, imibhalo yokuhlela yashodelwa yizidingo ezilula zeqhinga lentuthuko edidiyele. Inqubo yadala ukudideka okukhulu nokuhlukumezeka kulabo ababebandanyeka.
Esikhundleni sokusetshenziswa njengesikhali sokubhekana nezidingo-nqangi ngempela zezakhamizi nemiphakathi ngendlela eletha umphumela necabangela ikusasa, omasipala abaningi baqoka ukulandela kuphela imibandela emincane yomthetho ngokusizwa ngabeluleki. Ngalesi sizathu, imiphumela ayibanga yiqiniso ngempela futhi kwafana nomdlalo wokuthenga izinhlelo ezivele sezikhona.
Ingxenye yalezi nkinga ngamandla amancane kohulumeni bendawo, ukusebenzisa amaqhinga anzima nangadikibalisa inqubo engcono nesheshayo nentula izinsiza zokuyeseka. Isimo esinjena siholela ekwethembeleni kakhulu kosonkontileka abangabeluleki. Ngaphezu kwalokhu, inqubo namalungiselelo ezinhlangano zomasipala zazisezintsha. Izihibe eziningi zincike ekwentuleni uhlaka olucacile lwenqubomgomo. Ezinye izingqinamba ezichazwe ngezansi zisafuna ukuxazululwa.
Inhloso yokuhlela intuthuko edidiyele yayingacacile ngokwenele kwabanye omasipala ngenxa yokusondelana kwayo kumaLDO. Kwesinye isikhathi, yayithathwa njengendlela yokubamba iqhaza lokufinyelela ohlwini lwemisebenzi yenqalasizinda edinga imali evela ngaphandle.
Ngenxa yalesi sizathu, umphumela wama-IDP wawuvame ukuba yizihloko zemisebenzi nje kuphela ngaphandle kokuchaza kabanzi ngemibandela yokubumbeka kwawo kanye namaqhinga okusebenza lapho eseqaliwe. Babungekho ubufakazi emibhalweni eminingi obabuveza ukuthi imihlahlandlela yentuthuko yenqubomgomo icatshingiwe. Lemihlahlandlela ibandakanya ukulwa nobuphofu, ukukhula komnotho noma ukusimama kwezemvelo.
Wawungekho umgomo ocacile wokuxhumanisa uhlelo lwentuthuko edidiyele nokuhlelwa kwezinye izinhlaka zikahulumeni kanjalo nokuhlela imboni. Ngamanye amazwi, ukuhlela umasipala kufanele kube yingxenye yohlelo oluhlanganisa imikhakha kahulumeni. Lesi simo asikenzeke njengamanje. Ayikabikho futhi incazelo eqondile yokusiza omasipala ukuze banqobe indida ekhona ngenqwaba yemibandela yemithetho ekhona lapho kuhlelwa.
Wawungekho umbiko obhaliwe nocacile wendlela ama-IDP omasipala bendawo nesifunda okumele baxhumane ngayo (ngaphandle kokuthi kufanele kwenziwe ngesikhathi esisodwa nokuthi azisane). Ngenxa yalesi sizathu, omasipala bendawo nabesifunda bahlela ngokwehlukana ngaphandle kokwazisana, ngesinye isikhathi omasipala bendawo babelinda izifunda.
Wawungekho umqondo ocacile noyiqiniso ngesakhiwo esiqondene nemisebenzi nezibophezelo ngohlelo lwenqubo yentuthuko edidiyele. Imibiko engacacile neyihaba ephawula ukuthi ohulumeni bakamasipala yibona okufanele babe ngabanini nabaqhubi bohlelo yayingaqondile kohulumeni bendawo abangenawo amandle abasizi abakhokhelwayo. Ngesizathu sokwentuleka kwezeluleko ngokwabiwa kwemisebenzi nezibophezelo eziqondile neziyiqiniso, abaphathi bomasipala babenomkhuba wokwedlulisela kwabanye abantu wonke umsebenzi wenqubo yohlelo lwentuthuko edidiyele.
Umthelela kwaba wukwehluleka ukuphendula umbuzo othi, yiluphi uhlaka olufanele lokweseka uhlelo lwentuthuko edidiyele komasipala. Ngaphandle kwezeluleko ezithile zenhlangano ezifundazweni ezehlukene, uhlaka lokweseka olwalutholakala kwakungabeluleki bokuhlela kuphela.
I-IDP namaxhama ayo okuxhumana nokuphathwa komhlaba, njalonjalo ashiywa ezingeni lochwepheshe babeluleki. Lokhu akulungiswanga ezingeni lokuhlela inqubomgomo.
Obamisapala abaningi nabeluleki babo abakwazanga ukuhlela inqubo yeqhaza lokubonisana nomphakathi ngendlela enomthelela obonakalayo. Isizathu salokhu kwaba wukwentuleka kwemihlahlandlela eyisisekelo.
Kwakungacacile ukuthi ama-IDP ayokwemukelwa noma ahlolwe kanjani kanjalo futhi nokuthi ngubani okufanele enze lomsebenzi. Ukwemukelwa kwama-LDO kwakulungiswa yi-DFA.
Ngaphandle kokucacisa ngalezinto ezibalulekile zenqubomgomo, wonke amalinge omkhakha wokuqinisa amandla omasipala, ukusungula izinhlelo zokweseka nokwenza ngcono amaqhinga okusebenza ayoba nomthelela ongasho lutho eqophelweni lwenqubo yokuhlela intuthuko edidiyele kanjalo nemiphumela elindelwe.
Kunegebe elikhulu phakathi kohlaka olubanzi lwenqubomgomo ye-WPLG nemibandela emincane echazwe ku-MSA namaqhinga athile okuhlela aqukethwe wuMbhalo weNtuthuko Edidiyele. Leligebe kumele livalwe ukuze uhulumeni wendawo akwazi ukusebenzisa ngempumelelo ithuluzi lokuhlela lentuthuko edidiyele.
Inhloso yemihlahlandlela wukuqinisekisa ukuthi bonke ababambe iqhaza ohlelweni lwentuthuko edidiyele (kuhlangene nabaqeqeshi, abakhokhelwayo ekusunguleni isikhali sentuthuko nokudweba imithetho) bayayiqonda inhloso yokuhlela intuthuko edidiyele, ukwaba umsebenzi nezibophezelo nenqubo yokuhlela. Lokhu kuyobavumela bafinyelele esinqumweni esinobuqiniso nesibhekele ikusasa nokwemukela izixazululo ezisheshayo nezifanele.
Lemihlahlandlela ngeminye yemibandela esemqoka ekwenzeni uhlelo lwentuthuko edidiyele isikhali elinegalelo elibonakalayo kuhulumeni wendawo. Eminye imibandela: ukusungula iqhinga lentuthuko;amalungiselelo ezinhlelo zokuqeqesha; nokusungula uhlelo lokweseka.
Ezinye izindawo lapho kudingeka khona iseluleko somhlahlandlela wenqubomgomo yilezo ezentulayo ezichazwe ngenhla.
Lezi zindawo zahlaziywa ngesikhathi kwenziwa isivivinyo senqubo yentuthuko edidiyelwe. Ezinye zacutshungulwa kabanzi ocwaningweni lwezifundo zenqubomgomo.
Imihlahlandlela iqonde ukwethula iseluleko nokuklama indima uma sikhona isidingo. Inhloso wukusiza ababambe iqhaza ekusebenziseni kangcono ukuhlela intuthuko edidiyele njengesikhali esinomthelela omkhulu entuthukweni kahulumeni wendawo.
Ubulula bokuguquka: imihlahlandlela iyovumela isimo sokufunda nokuzama amaqhinga amasha kwinqubo yokuhlela nokuphatha. Uhlaka luyokhuthaza izinhlobo ezahlukene zokuhlela nokucabangela isimo sokwehlukana komasipala lapha eNingizimu Afrika.
Izinga elinqunyiwe lomfaniswano: imihlahlandlela kumele ithathe isinqumo ngegxathu lokuhlinzeka ubulula bokuguquka ohlakeni lwazo nokunciphisa amathuba egebe ngenhloso yokuqinisekisa umfaniswano othile ekwenzeni izinto, emithethweni nasolimini.
Imibandela yokuhlela etholakalayo: imihlahlandlela kufanele ihlele ukugcina izindleko ziphansi nokukhuthaza ubunini ngokugcina imibandela yokuhlela ilula nokucabangela izinsiza nabasebenzi abayingcosana komasipala abaningi. Kuyiqiniso ukuthi impumelelo yalomsebenzi idinga ikhono elithile lokuhlela njengesikhali sokugwema ukusaphaza izimali ngokuyitshala endaweni engafanele. Ngakho, amaqhinga okuhlela angehluka kuMasipala wesigaba A (Umkhandlu omkhulu) no C wesifunda kanjalo no B (owendawo).
Intuthuko phambili: Ngokwe-WPLG, uhulumeni wendawo oqhakambisa intuthuko yilowo ozinikele ekusebenzisaneni nezakhamizi namathimba omphakathi ukuthola izindlela zokuhlangabezana nezidingo zenhlalonhle, umnotho nezidingo-nqangi nokuthuthukisa izimpilo zabantu. Lokhu kunomthelela kwinqubo edidiyele yentuthuko nasemiphumeleni.
Ukusebenza okuqhakambisa ukwethula izinsiza nezidingo zomphakathi ngempumelelo: Yonke imihlahlandlela yokuhlela kufanele iqonde ukuthi ukuhlela yisikhali sokufinyelela endleleni yokwethula kangcono, ngokushesha izidingo zomphakathi. Ukugcina amaxhama okuxhumana asobala phakathi kokuhlela, igalelo elibonakalayo emphakathini yinkambiso ebaluleke kakhulu emhlahlandleleni.
Lemihlahlandlela iyosiza labo ababambe iqhaza ngenqubo yentuthuko edidiyele lapho bebheka inqubo njengesikhali sokuphatha kangcono, ukuthatha izinqumo nokuqhuba umsebenzi ophatheleni nemisebenzi yomphakathi nezinhloso ezivamile zentuthuko.
Ubuthaka ekugqugquzeleni ukutshala izimali embonini yomphakathi.
Ekuqaleni kweminyaka yo 1990, Izigungu ezehlukene zokuxoxisana (njengeSigungu sokuXoxisana seNdawo neseziNdlu ezingeni likaZwelonke) zacabanga umbono wokuhlela intuthuko edidiyele ngenhloso yokuqeda lendlela endala yokucabanga nokuhlela. Ngesikhathi esifanayo, iqhinga lokuhlela okudidiyele lase linedumela kakhulu emhlabeni wonke ngenxa yokuthi kwakubonakala ukuthi okwakwenzeka ngezikhathi zo1980 kwakungafanele. Esinye isizathu kwaba yingcindezi yokudidiyela indlela yokusebenzisa ubuchwepheshe nokukhononda okuvela kwezemvelo.
Ngo 1995, "Ukuhlela Intuthuko Edidiyele" kwahlaluka njengendlela yokuhlela esifundeni kanti yagqugquzelwa kakhulu yiHovisi leRDP kanye neSigungu esixhumanisa izinhlaka zikahulumeni (FEPD).
Lomqondo waphinda waqhakambiswa Ohlelweni loKwakha Kabusha Umnotho neNtuthuko (RDP) olwaba yingxenye yomthethosisekelo waphinde wafakwa embhalweni ofana noMthetho-sivivinywa woHulumeni beNdawo noHlelo lweNtuthuko.
Umthethosisekelo waseNingizimu Afrika waphendula ngokusungula ohulumeni bezindawo ababonakalayo nabazimele kodwa abaxhumanayo nezinye izinhlaka zikahulumeni. Labohulumeni baneziphathimandla zabo nombandela obalulekile wokuqhuba intuthuko.
Intando yeningi esabalele umhlaba igcizelela isidingo sokwenza izinto ngendlela engachemile nokusabalalisa izinsiza esizweni sonke. Lomkhuba uholela kwinqubo yokuhlela ngokuhlanganyela kwazo zonke izakhamizi nethuba lokuba ziphefumule ngezinto ezithinta impilo yazo.
Ukuhlela ngokuhlanganyela kuchaza ukuthi abantu ngabanye, amathimba, nezinhlangano kufanele zifinyelele elwazini olufanele lwentuthuko ukuze bakwazi ukubamba iqhaza ekuthatheni izinqumo endaweni abayakhele nabasebenza kuyo. Inhloso yokubamba iqhaza wukugxilisa intango yeningi nenkomba yoguquko. Lenguquko ikhombisa ukusuka emqondweni wokubheka izinto njengezikahulumeni kodwa igxile ebuqinisweni nasebulungisweni. Labo abahamba phambili kwinkolelo yokuhlela ngokubambisana bakholelwa wukuthi ukuxhumana kakhulu phakathi kohulumeni wendawo nomphakathi kuyoholela entuthukweni engcono, ikakhulu ezingeni lendawo.
Ngonyaka ka1992, abaholi bamazwe angu 179 basayinda umhlahlandlela womhlaba wentuthuko emile eyaziwa nge Agenda 21 nemiselwe emzekelisweni wokuthi intuthuko yeqiniso iyotholwa kuphela ngokuhlanganyela neqhaza lemikhandlu yendawo lapho kuyolandelwa khona inqubo yokuhlela. Uhlelo lweAgenda 21 luhlongoza ukuba omasipala balandele inqubo yokuhlela nokubonisana nezakhamizi, ukuvumelana ngodaba lwentuthuko emphakathini. Lolu hlelo luthatha iqhaza lomphakathi njengesisekelo sentuthuko emile.
Eningizimu Afrika, yonke imithetho encikene nentuthuko ephasiswe kusukela ngo1994 idinga inqubo edidiyele lapho kudwetshwa uhlelo. UMthetho weziNhlelo zoMasipala uchaza kabusha umbono kamasipala odidiyela umphakathi, ogcizelela isidingo sokusebenzisana lapho kukleliswa izidingo-nqangi.
Njengamanje, uhulumeni uthathwa njengesakhiwo sokusiza izakhamizi ngemisebenzi yomphakathi. Omasipala bathathwa njengesikhali sentuthuko yomnotho endaweni nokuchaza ukuthi kufanele badale isimo esivumela ukukhula komnotho nokutshalwa kwezimali. Omasipala kumele bakhule manje ngokusungula umbimbi nezinye izimboni nemikhakha ethile ephakela imisebenzi yomphakathi. Lokhu kungenziwa ngokuxhumana nokwakha umbimbi oluqondene nentuthuko yendawo.
Esimweni saseNingizimu Afrika, intuthuko yomnotho wendawo ithathwa njengomphumela obalulekile wenqubo yokuhlela intuthuko edidiyele. Inqubo yokuhlela umasipala kufanele isungule inkundla yokudingida izidingo-nqangi zomasipala nokudala amathuba okusebenzisana nokwakha umbimbi lokweseka intuthuko yendawo.
Enye inkomba ebonakalayo emhlabeni yigalelo lokulangazelela intuthuko eyoqhubeka isikhathi eside. Lamalinge akhuthaza ukubaluleka kokudidiyela izinkinga zemvelo nokuzilumbanisa nenqubo yenhlalonhle nezomnotho.
Ngokulandisa kwezinhlelo I-Agenda 21 neInternational Habitat Agenda, "intuthuko kumele yeseke isimo sempilo emphakathini, amandla nokusabalalisa umhlomulo wentuthuko ngenhloso yokuyigcina ikhona isikhathi eside". Ukukhula komnotho okuqhubekayo akuvamile ukuhlala ngaphandle kokweseka inqubo yokulondoloza intuthuko yemvelo nomphakathi.
Umkhuba omuhle wentuthuko emile awukho kuphela emazweni athuthukile njengoCanada, Australia noNew Zealand.
Umthetho kaZwelonke wokoNgiwa kweMvelo v.
Umkhankaso ofuna ukudidiyela uthathelwe emcabangweni othi izinga elingcono lokudidiyela liyoba nomthelela omuhle ekusebenziseni izinsiza eziyingcosana ngendlela efanele.
Umkhankaso wokufuna isixazululo sokudibanisa eNingizimu Afrika uhaqwe yizinkinga ezaziwayo ezifana nomnotho ongalingani, intuthuko nesidingo esikhulu kakhulu sezidingo ekubeni ziyingcosana izinsiza. Lesi simo sehluke kakhulu futhi sixakile kunezinye izindawo emhlabeni. INingizimu Afrika ayikwazi ukwenza amaphutha nabizayo entuthuko. Okungenani, idinga ukuhlomula ngokubambisana nokudidiyela izinhlelo zentuthuko ngenhloso yokuhlanganisa izinsiza eziyingcosana lapho kuphokophelelwe impumelela yekusasa.
Ngokomthethosisekelo (isigaba 152 no 153), uhulumeni wendawo umiselwe inqubo yentuthuko yomasipala nokubahlela. Umsebenzi ojutshelwe omasipala ukuqhathanisa impatho, isabelo sezimali, umsebenzi wokuhlela nezinhloso kubeka isithombe esicacile senjongo ehlosiwe yohlelo lwentuthuko oludidiyele.
ukuqinisekisa ukwethula imisebenzi yomphakathi emileyo ukukhuthaza intuthuko yenhlalonhle nomnotho ukukhuthaza imvelo ehlanzekile nephephile ukuklelisa phambili izidingo-nqangi zomphakathi ukukhuthaza iqhaza elibanjwa wumphakathi i-WPLG isemgqeni nomfutho woMthethosisekelo ngoba ibheka uhlelo lwentuthuko edidiyele njengesikhali esiqondile sentuthuko kahulumeni wendawo. Ngaphandle kokuhlobana kohlelo lwentuthuko edidiyele emiphumeleni yentuthuko ehambisana kakhulu nezinhloso zomthethosisekelo, I-WPLG yeneka isizathu sokuthi kungani uhlelo lwentuthuko edidiyele sithathwa njengesikhali esibalulekile ekufezeni lezi zinhloso.
Ngokulandisa kohlaka olukhona lomthetho nenqubomgomo, ngaphandle kwesimo somthetho, yinto ecacile ukuthi uhlelo lwentuthuko kamasipala ayilona ize kodwa yisikhali esisemqoka sokusiza uhulumeni wendawo ekuzuzeni imiphumela noma izinhloso.
Yindawo efanele lapho kungahlelwa noma kuqhutshwe khona imisebenzi yokutshala izimali ezivela ezimbonini ezehlukene ngokwesikhathi nendawo.
Nakuba Umthethosisekelo uhlangene ne-WPLG uhlinzeka ngolwazi olucacile lwenhloso yohlelo lwentuthuko edidiyele komasipala, kusekhona ukungabaza nokungaqondi kahle kwabamele uhulumeni wendawo nochwepheshe bokuhlela.
Ngenxa yokusondelana kakhulu nama-LDO, abantu abaningi (ikakhulu abasebenzi bakahulumeni wendawo) bahlanganisa intuthuko edidiyele nohlelo lokuhlela izindawo nokuwuhlelo olungaxhumene nalomkhakha.
Izinga lokudideka nokungaqondi likhombisa ngokusobala isidingo sokucacisa inhloso nomqondo wokuqhuba uhlelo oludidiyele lwentuthuko nokwazisa labo ababambe iqhaza ngokubaluleka nosizo lohlelo oludidiyele lwentuthuko njengethuluzi lokuthuthukisa umnotho nenhlalonhle.
Inhloso yohlelo lwentuthuko edidiyele wukwethula izidingo zomphakathi ngendlela esheshayo nelula nohlaka lwentuthuko yezomnotho nenhlalonhle kumasipala. Kunamaxhama okuxhumana amaningi phakathi kohlelo lwentuthuko edidiyele kanye nemiphumela yentuthuko ahambisanayo, ikakhulu ukwentuleka kwezimali kwamasipala, isidingo esiphuthumayo semisebenzi yomphakathi nokudala amathuba emisebenzi. Uhlelo oludidiyele lwentuthuko lungafaka igalelo egebeni elikhona lentuthuko elashiywa yisikhathi sobandlululo nokwenza umsebenzi wokuthuthukisa ohulumeni bendawo impumelelo.
Uhlelo lwentuthuko edidiyele yiqhinga lokubuyekeza kabusha amadolobha ethu, amadolobhana nezindawo zasemakhaya.
Inqubo yohlelo yobandlululo yaqinisa umbono wentuthuko ngokwehlukana.
Inqubo yokuhlela ngeyokubambisana futhi ivumela inqubo yentango yeningi, ukuvula amathuba nezinguquko zenhlalonhle. Inqubo yentuthuko edidiyele idwetshwe ngendlela yokuthi bonke ababambe iqhaza babenezwi ezindabeni ezithinta impilo yabo.
Uhlelo lwentuthuko edidiyele kufanele lubhekane nesimo esinzima sokungalingani senhlalonhle nomnotho njengomehluko okhona phakathi kwezindawo zasemadolobheni nasemakhaya kanjalo phakathi kwamathimba ahlukumezeke ngobuhlanga, ubulili, iminyaka nokukhubazeka.
Umthethosisekelo ufuna "umasipala ahlele futhi aphathe ihovisi, isabelo sezimali nenqubo yokuhlela ngendlela ehlinzekela kuqala izidingo-nqangi zomphakathi nokukhuthaza intuthuko yenhlalonhle nomnotho". Amaqhinga, imisebenzi nezinhlelo ezivezwa yinqubo yokuhlela intuthuko edidiyele kumele ahlolwe iqhaza alibambile ekwenzeni ngcono isimo sempilo yabantu abahluphekayo.
ukugxila ezintweni ezibaluleke kakhulu ukuklelisa phambili imisebenzi egxile ebuphofini nakulabo abentulayo ukubhekela udaba lokwentula umhlaba ngokwamukela amalinge ezinguquko zemihlaba ukukhuthaza intuthuko yomnotho wendawo ukwakha uhlaka lokuhlela indawo elibandakanya abantu abampofu.
Uhlelo lwentuthuko edidiyele yikhambi lokudala umnotho.
ukuphakamisa amalinge okungenelela isimo somnotho, isibonelo; ukubeka imihlomulo, ukusungula inqalasizinda yomnotho nokuthenga, ukuthuthukisa, ukuboleka nokudayisa umhlaba.
Uhlelo lwentuthuko edidiyele yitulo lokwenza ngcono izinga-mpilo labantu ngokusungula imisebenzi nezinhlelo ezididiyele neziyoma isikhathi eside.
Uhlelo lwentuthuko edidiyele yinqubo egamanxile, edidiyele nexhumanisa imikhakha yentuthuko.
ngokwakha umbono wokushiyelana ngentuthuko yekusasa endaweni yomasipala ukwethula inkundla yokubonisana nomphakathi nokuqoka ukufinyelela ezivumelwaneni ngezidingo-nqangi nezinto ezibalulekile zentuthuko endaweni kamasipala ukwakha isisekelo esiqinile sokwaba ubudlelwane nombimbi oluqondene nentuthuko ukwandisa umbono nokuqonda izidingo-nqangi zentuthuko njengokulwa nobuphofu, intuthuko yenhlalonhle endaweni nokulondoloza imvelo.
izinhlelo zokuxhuma, zokudidiyela nokuhlela neziphakamiso zentuthuko namanye amaqhinga, amapulani nezinhlaka zomasipala.
ukubeka imithetho eqondile necacile ngokuphatha ihovisi lapho umphathi-masipala nomkhandlu beyohola balawule izinhloso okuvunyelwane ngazo.
ukudala uhlaka oluwusizo lokuqhuba umsebenzi osuqalile, ikakhulu komasipala abanamandla amancane.
Inqubo yokuhlela intuthuko edidiyele nezinguquko zohulumeni bendawo yisimo esiwumphicwano, wena owabona umbuzo "ngubani omdala inkukhu neqanda". Ezinye izinguquko esikhungweni ziyadingeka ukuqinisekisa impumelelo yamalungiselelo nokusebenza ngempela kwenqubo yohlelo oludidiyele lwentuthuko. Inqubo yokuhlela ibheke kakhulu ukuqoka amaqhinga nemisebenzi eyodinga izichibiyelo esakhiweni nasohlotsheni lomasipala.
Inqubo yokuhlela intuthuko edidiyele kumele ibenomphumela weqoqo elithile lamaqhinga okusiza omasipala ekwethuleni ngendlela efanele negalelo elikhulu entuthukweni yezidingo-nqangi, izinhloso, amaqhinga, imisebenzi nezinhlelo eziqagulwe lapho kuhlelwa. Inqubo yokuhlela iyokhuthaza izinguquko esikhungweni ngendlela ehambisana nezidingo-nqangi nezinhloso.
Inqubo yokuhlela intuthuko edidiyele iyodala ithemba kubatshali-zimali ngokucacisa izinhlelo zesikhathi esizayo nohlelo lwenqalasizinda.
uhlelo lwentuthuko edidiyele luqonde ukwazisa isabelo sezimali nezinhlelo zomasipala, isifundazwe nozwelonke, izinhlelo kanjalo nezikhungo zokutshala izimali, izakhamizi zomasipala nanoma ngubani ovela ngaphandle ocabanga ukuzohlala noma atshale imali endaweni kamasipala. Alunawo umqondo owodwa ogxile kuphela ezindabeni zikahulumeni wendawo noma obhekele izindaba zangaphandle.
inqubo yokuhlelo kumele ikhiqize iziphakamiso ezifanele nezethembisa impumelelo. Kubalulekile ukuba inqubo ihlinzekele ukwaba ngokushesha nokusebenzisa izimali yizigungu ezehlukene. Ukuhlela kahle uhlelo lwentuthuko edidiyele kuncike ekwakheni izinhlaka zokutshala imali lapho kubekwa khona izinkomba ezicacile nesikhathi sokuphothulwa kwemisebenzi nezinhlelo eziqokiwe.
iNingizimu Afrika inezimali eziningi zokuxhasa imisebenzi emazingeni ezindawo. Lemali yedlula imisebenzi yangempela eyenziwayo. Isizathu salokhu wukwentula iziphakamiso noma izinhlelo ezinhle zamabhizinisi. Izikhungo eziningi zendawo nezomhlaba ezitshala imali zisembhidlangweni wokufuna iziphakamiso ezifanele zemisebenzi. Lezo ziphakamiso (akubalwa imisebenzi engamampunge nje nokuvela kwabhalwa izihloko ngayo) zidinga ukuhlela. Ngakho, inkinga enkulu ekwethuleni imisebenzi ayikho emalini kodwa ekuhleleni ngendlela eqondile.
Uhlelo lwentuthuko edidiyele yisikhali sokuqikelela ukuthi izinsiza zabiwa futhi zisetshenziswa ngendlela efanele nenegalelo elikhulu.
Ama-IDP asiza omasipala ekukaleni izibophezelo zabo nokuhlela ngobuchwepheshe izinhlelo ezisemqoka nokwaba izinsiza. Ngaphansi kwesimo sokungalingani, ama-IDP asebenza njengohlaka lomasipala lokuklelisa ngezidingo amagalelo ayofakwa ukuze kuhlangatshezwane nezidingonqangi. Lokhu kuyokwenzeka ngaphandle kokuphazamisa isimo somnotho, inqalasizinda yomasipala nenhlalonhle evele ikhona.
Uma kunezimali eziningi, sincane isidingo sokuhlela kahle. Ubuncane bezinsiza buhambisana nobukhulu besidingo sokuhlelisisa. Ukuhlela ngobuciko buchaza ukucabanga izindlela ezahlukene zokusebenzisa izinsiza eziyingcosana ngenhloso yokuhlomula kakhulu. Izixazululo ezithathelwa esikhathini esedlule zivame ukubiza kakhulu komasipala, ikakhulu labo abentula imali. Ukuhlela kukhuthaza izisombululo ezifanele ngokubonisana ngezinhlobo ezehlukene zamakhambi. Imiphakathi empofu ayikwazi ukuphumelela ngaphandle kokuhlela. I-IDP isiza umasipala ekwabeni izinsiza zakhe eziyingcosana ngendlela ehlelekile neyosimama.
Uhlelo lwentuthuko edidiyele yinqola yokwethula ngokushesha imisebenzi emphakathini.
isiqinisekisa ukuphatha nokusebenzisa ngobuciko nangendlela efanele izinsiza zezimali nabasebenzi bokweseka umsebenzi osuqaliwe ukunciphisa isimo sokwehluleka kwezimali ezabelwe imisebenzi ukuba zisetshenziswe ngesikhathi ngenxa yokwentuleka kweziphakamiso zemisebenzi eziphusile nezihloliwe.
amakhansela angasebenzisa I-IDP njengendlela yokukala igalelo lempumelelo nobuciko bokuphathwa bomasipala nokuthola amandla okuqhubeka nomsebenzi abajutshelwe wona.
Uhulumeni wendawo uyohlale enenselelo yokweseka izinqumo zentuthuko ngaphansi kwesimo sezinsiza eziyingcosana. Inqubo yohlelo lwentuthuko edidiyele kufanele yethule kumasipala uhlaka olucacile, olungachemile nolunomqondo ukuze luhole izinqumo zentuthuko nokwakha isisekelo okuyokalwa ngaso ukusebenza komasipala.
Ama-IDP yizikhali zokuqikelela ukuthi imisebenzi kahulumeni wendawo ididiyelwe nezinye izinhlaka zokuhlela intuthuko ezingeni lesifundazwe, kuzwelonke nasemhlabeni jikelele. Lokhu kwenzeka ngokuthi ama-IDP abe yisisekelo sokuxhumana nokubonisana.
Uhlelo lwentuthuko edidiyele yikhambi lokulumbanisa nokuxhumana ngaphakathi kwezinhlaka zikahulumeni.
Ngaphakathi komasipala, I-IDP idlala indima yokupha isisekelo sokusebenzisana phakathi kwabasebenzi, amakhansela, izakhamizi nabanye abathintekayo. Ngenxa yokuthi lokhu kusebenzisana kugxile ezintweni ezenzekayo njengokwaba isabelo sezimali, kulindelwe okungaphezulu kokukhuluma nje. Esikhathini eside esizayo, lokhu kusebenzisana kufanele kukhuthaze izindlela nezindawo zokuhlangana nokwakha umbimbi oluyobumba incazelo entsha ka "masipala" eMthethweni weziNhlelo zoMasipala.
Ama-IDP asebenza njengesisekelo sokusebenzisana phakathi kukahulumeni wendawo nezakhamizi ezingeni lendawo kanjalo namathimba anentshisekelo nabambe iqhaza. Uhulumeni wokubambisana nokuzibophezela unomqondo kuphela uma uqondene nezinto eziphathekayo, izinhlelo nokwaba izinsiza.
Isigaba B se-WPLG "uhulumeni wendawo obhekene nentuthuko" ubalula yonke imihlahlandlela yenqubomgomo yentuthuko ezingeni likazwelonke neqondene nohulumeni bendawo. Bagxile kakhulu emthethosisekelweni nasohlakeni lwenqubomgomo kazwelonke, isibonelo I-RDP nohlelo lweNtuthuko, uMnotho noKwaba kaBusha (GEAR). Lemihlahlandlela iwuhlaka imibandela equkethwe ngama-IDP.
Ukulonda imisebenzi, omasipala nezakhiwo zokuhlala.
Ukubhekela ngeso lokulingana izakhiwo ezihleliwe nalezo ezingahlelwanga.
Uhlelo lwentuthuko edidiyele lufaka igalelo entuthukweni yenhlalonhle nomnotho. Kufanele ihlinzekele lemigomo ebaliwe.
Ama-IDP amaningi asungulwa ngo1998/99 awayivezanga lemihlahlandlela nemigomo kanti futhi ehluleka wukuqhakambisa izinkomba okungathathelwa kuzo. Udaba olufana nokwehlukana kwenhlalonhle (isibonelo, amathimba ancishwe amathuba noma ukwehlukana ngobulili). Ukungabi namandla okuzenzela nokusimama yizinto ezazinganakiwe nhlobo. Kwakuvame umkhuba wokwentuleka kolwazi lokubhekela lemihlahlandlela yenqubomgomo nemigomo lapho kuqhutshwa inqubo yokuhlela.
Uthini uMthetho wokuKhuthaza iNtuthuko?
Umgomo wokwethekela ngolwazi lokuqala kufanele uhlinzekelwe emsebenzini wokucabanga ngohlelo lwentuthuko edidiyele.
ukuqinisekisa amaqhinga okusebenza acacile aqondene nezindlela ezihlongozelwa ukuhlinzekela imisebenzi nezinsiza eqondene nezidingonqangi.
Ngamanye amagama, ama-IDP kufanele anike izimpendulo eziqondile zokwenza ngcono izidingonqangi nokuthi lokho kuyokwenzeka kanjani.
ukuxuba izinkinga ezikhona ngokwehlukana ngokomnotho, inhlalonhle nobulili, izidingo nezimo ezinethuba lempumelelo. Lokhu kuyokwenziwa njengengxenye yohlaziyo.
Ngakho, ama-IDP kufanele aveze izimpendulo ezicacile ngegalelo elilindelwe ekulweni nobuphofu, ukulingana ngobulili nezinkinga ezinkulu ezibhekene namathimba athile nezisombululo eziyosetshenziswa wumasipala ukuzixazulula.
ukuhlinzekela izici zezemvelo lapho kudwetshwa iziphakamiso zemisebenzi.
Ngamafushane, ama-IDP kumele anike impendulo ecacile yendlela umasipala ayodingida ngayo izinkinga eziqondene nezemvelo nokugwema umthelela omubi kuyo.
ukunquma izindawo okungabunjwa kuzo imifelandawonye yemisebenzi yomasipala namakhambi okukhuthaza lemifelandawonye.
Ngamanye amagama, ama-IDP kufanele axube iqhinga lokukhuthaza intuthuko yomnotho wendawo.
Umgomo wokubandakanya izakhamizi, imiphakathi nababambe iqhaza kuyo yonke inqubo kamasipala iyodingidwa ngokugcwele eSahlukweni 9 salolu hlaka lwenqubomgomo.
ukuhlaziya amanani ezindleko ezehlukene zemisebenzi, izinkinga namathuba okuphatha angaba yimpumelelo kanjalo nempumelelo yokwethula imisebenzi emphakathini.
Ngamafushane, ama-IDP kufanele agweme ukubumba uhlu oluyihaba kodwa ubeke ngokucacile indlela omasipala abayobenzisa ngayo ngokufanele neyongayo. Ngaleyondlela, uyokwazi ukumela isimo futhi nemisebenzi isimame.
ukuqagula izinkinga nezimo ezehlukene ohlelweni lokuhlelwa kwendawo nendlela yokuhlala engafani.
Ngamanye amagama, ama-IDP kufanele abhekele ukuhlelwa kwendawo futhi acacise indlela yokukhuthaza intuthuko ukuze ihambisane nemigomo eyisisekelo eku-DFA.
Ama-IDP ayophenduka isikhali esiwusizo entuthukweni nasekusimameni komasipala uma kubhekelwe ngendlela efanele imigomo yenqubomgomo yentuthuko kazwelonke. Lentuthuko iyokwazi ukubhekana nezidingonqangi (ngokuhlinzekela ngokucacile izidingonqangi zabantu abampofu) lapho kuyosetshenziswa khona amathuba ezomnotho kanjalo nokwethula imisebenzi efanele ngenani eliphansi.
Umthethosisekelo ufuna "izinhlaka ezicacile kodwa ezinobudlelwane" zikahulumeni. Lokhu kuchaza ukuthi uhlaka ngalunye lunesibophezelo sokuhlela imisebenzi engaphansi kwalo. Ngesikhathi esifanayo, lemisebenzi kanye nezinhlelo zokweluleka ezihambisana nayo kufanele zilumbane.
i-WPLG icacisa ngokusobala ngokwabiwa kwemisebenzi nezibophezelo kanjalo nendlela okufanele zixhumane ngayo. Kunesidingo sokuvumelana ngokulumbana, kungabi yinto ephoqwa ngaphezulu iye phansi noma kube ngeqalwa phansi iphonswe phezulu. Uma kulandelwa lenqubo yokulumbanisa, ukuhlela okwenzeka ezingeni lendawo kusizwa yinqubomgomo, imigomo, amaqhinga, namaqophelo kazwelonke nesifundazwe kodwa izinhlelo zeminye imikhakha kahulumeni kufanele zididiyelwe futhi zixhunyaniswe ezingeni lendawo. Uma kudidiyelwa noma kuxhunyaniswa izinhlelo, kunesidingo sokucabanga izidingo zendawo, izidingonqangi nezinsiza. Lokhu kusebenza ezinhlelweni zemboni kanjalo nasemaqhingeni axube izimboni. Nakuba I-WPLG yethula uhlaka olucacile lobudlelwane phakathi kwemikhakha kahulumeni kodwa alucacisi ngokwenele ukuthi kusho ukuthini lokhu ohlelweni lokuhlela intuthuko.
i-MSA (uhlaka 13-4-2000) alwenabi kakhulu ngaphandle kokuthi " ukuhlela okwenziwa ngumasipala kumele kulumbane futhi kweseke izinhlelo zentuthuko namaqhinga abanye omasipala abathintekayo, imikhakha kahulumeni wesifundazwe eyakhele umasipala kanye nekazwelonke" ayisho lutho ukuthi ukulumbana (okubonakala njengenqubo yokuvumelana, uma ubheka indlela yokubambisana ekuhleleni inqubo nokuyinto edingwa yi-MSA) kuyozuzwa kanjani. Ivame ukwethwesa isibopho sokulumbanisa kumasipala ngokumcela ukuba abuyekeze uhlelo lwakhe uma lungalumbene nezinhlelo zentuthuko namaqhinga eminye imikhakha kahulumeni.
Ama-IDP angaphenduka izikhali ezinamandla zentuthuko yohulumeni bendawo ezidingekayo ekudidiyeleni nasekuhlanganiseni zonke izinhlelo zikahulumeni ngaphakathi kwemingcele.
ihlelo lokuhlela elixube imikhakha kahulumeni elidwetshwe kahle neliphoqelelwe.
Ikhona enye inkinga encike ekwentulekeni kokwehliselwa emazingeni aphansi kwamandla okuzisebenzisela imali nehlelo lokuhlela elixube imikhakha kahulumeni. Inqobo nje uma ukusebenza kwama-IDP kusancike ezindleleni ezingachazeki kahle zokutshala imali emisebenzini ehlongozwayo, ihlelo lokuhlomulisa lomkhandlu wendawo luyoshayisana nemithetho yokuhlelela ikusasa. Esikhundleni sokufuna izisombululo ezonga imali nokuqokisisa kahle indlela yokusebenzisa ngokugcwele nangendlela efanele izinsiza eziyingcosana, imikhandlu ivame ukwethula imibiko emide eyizifiso ngoba ihlelo likhuthaza ukuba ucele okwedlula lokho okudingayo ngempela ukuze ukwazi ukuzuza okuncane. Ihlelo lomhlomulo lithena amandla imizamo yokusebenzisa ngendlela efanele izinsiza eziyingcosana.
Imihlahlandlela nemigomo yentuthuko kaZwelonke kufanele yethekelana ngolwazi emazingeni onke okuhlela intuthuko.
Uhlaka ngalunye lunomsebenzi wentuthuko ocacile kanjalo nomsebenzi wokuhlela oqondene wase uhambisana nomthamo womsebenzi nendawo oyimele.
Izidingo, okukleliswe phambili nezinsiza zezakhamizi zomasipala nezimo zendawo ziyosiza ngolwazi imisebenzi yentuthuko ezingeni lendawo. Ngaleyondlela, kuyofanele zethekele ulwazi inqubo yokuhlela zonke izinhlaka zikahulumeni nazo zonke ezinye izimboni, inqobo uma konke lokhu kumiselwe ukuphumelelisa noma ukutshala imali emisebenzini ezingeni lendawo.
Uhlelo lwentuthuko edidiyele kaMasipala olusebenza njengesikhali sokudidiyela nokuxhumanisa umsebenzi osuqaliwe endaweni nangesikhathi esibekiwe lumiselwe ukwazisa, ukwethekela ngolwazi nezinye izinhlaka zikahulumeni ngesikhathi zihlela. Izinhlaka zikahulumeni zixuba ukuhlela okwenziwa yimboni neminyango yezikhungo ezisebenzisana nomasipala.
Imihlahlandlela yamaxhama okuxhumana phakathi kwezinhlaka zikahulumeni naphakathi kokuhlelwa komasipala nemboni.
Ukulumbanisa ngokuvumelana yinto edingekayo phakathi kwemigomo/imihlahlandlela, izidingo zokuhlela imboni (amaqophelo, amaqhinga okusebenza esifundazwe) nezidingo zendawo, izimo nezinsiza kanti kufanele kuphelezelwe yinkambiso yezandla ezigezanayo. Ngokulandisa kwale nkambiso, izinqumo ezithathwa emazingeni nasezinhlakeni ezehlukene kufanele azisane. Izinqumo okuvunyelwene ngazo kumele zibe yisibophezelo. Isibonelo, uhulumeni wendawo kufanele abambe iqhaza kwinqubo yokuthatha izinqumo ezenziwa yizinhlaka zikahulumeni kazwelonke nesifundazwe. Isimo sokubambisana sibalulekile lapho izinqumo zabo zingaphazamisa izinhlaka zendawo. Izinqumo ziyabophezela ezingeni lendawo. Uhlaka lukazwelonke noma isifundazwe kuyodingeka lwazise olwendawo ngendlela izinqumo eziyoguqulelwa ngayo kwezendawo. Izinqumo ezifana nalezi zendawo ziyocutshungulwa yimikhakha yesifundazwe/uzwelonke ngenhloso yokuhlola ukuthi ziyahambisana yini nezikazwelonke/nesifundazwe. Uhlaka lwendawo luyommelwa lapho kwenziwa lezi zivivinyo.
Imigomo ephawulwe ngenhla ikhombisa ukuxhumana kombono phakathi kokuhlela okuqala phezulu kwehlele phansi nalokho okuqala phansi kwenyukele phezulu.
Ukuxhumanisa nokuklelisa phambili izinhlelo nesabelo sezimali phakathi kwezimboni nezinhlaka ngendlela ehambisana nohlaka olubekiwe.
Ngokombono wohlelo lwentuthuko edidiyele kamasipala, asikho isidingo sohlelo olukhulu lwentuthuko kazwelonke exube izimboni kodwa angaba khona amaqhinga okutshala izimali embonini alawulwa kuzwelonke. Amaqhinga okusebenza angahambisana nezinhloso nezinkomba zokutshala izimali kanye nemisebenzi ethulwa yiminyango kazwelonke nesifundazwe.
iqhinga lokusebenza lentuthuko yesifundazwe elinezinhloso zesikhathi esiphakathi nezinkomba zokutshala imali nemisebenzi engaphakathi esifundazweni kuxuba uhlaka lwezimali lwesikhathi esiphakathi olubonisa izimali ezitshaliwe namaqophelo omsebenzi esifunda nemisebenzi esabalele nesifundazwe kanye nezinhlelo.
uhlaka olubanzi lokuhlela indawo lwayo yonke imboni nomasipala.
Imihlahlandlela yamaxhama okuxhumana phakathi kwezinhlaka zikahulumeni naphakathi kokuhlelwa komasipala nemboni.
Uhlaka lwesifundazwe lungaxuba imibandela ebhalwe phansi yohlaka lwesishayamthetho sikazwelonke esiphathelene nemibandela elindelwe echazwe kahle. Lemibandela iqukethe izimo sezifunda.
Ukuxhumanisa izinhlelo zemboni nezinhlelo zesifunda kanjalo nokulumbanisa phakathi kokuhlelwa komasipala nokwemboni.
Umkhakha kahulumeni wendawo kufanele wenabe nge-IDP yeminyaka engu-5 njengengxenye yehlelo elididiyele lokuhlela nokwethula imisebenzi emphakathini. Lomkhakha usebenza njengesisekelo sayo yonke imisebenzi yentuthuko endaweni kamasipala.
amahlelo okuqapha nokuphatha umsebenzi osuqaliwe.
Umphumela wukuthi umkhakha kahulumeni wendawo yindawo enkulu yokuhlela intuthuko. Emphakathini wendawo, izidingo zabantu nezidingonqangi kanjalo nezimo zendawo kufanele zixhunyaniswe nemihlahlandlela kazwelonke nokubhekela isimo semboni lapho kudwetshwa imisebenzi nezinhlelo ezithile.
Amaxhama okuxhumana kumele alandele imigomo yokwethekelana ngolwazi nokumisa imigomo yokuqapha (umgomo wokubambisana) phakathi kwemikhakha ngaphandle kokusebenzisa indlela yolwazi olugeleza lusebenzise indlela eyodwa.
Izinhlaka zikaZwelonke nesiFundazwe enamalunga aqokiwe avela kweminye imikhakha kaHulumeni. Lezi zinhlaka (zihlanganisa izidingo zomthetho wokuhlela wezimboni ezehlukene) zanika ulwazi lapho umasipala ehlela.
Imihlahlandlela yamaxhama okuxhumana phakathi kwezinhlaka zikahulumeni naphakathi kokuhlelwa komasipala nemboni.
Ochwepheshe bemikhakha efanele abavela eminyangweni ehlukene (esifundazweni nakuzwelonke) bethula izeluleko zobuchwepheshe noma baqale izifundo ezifanele zenqubo yohlelo lwentuthuko edidiyele. Ukweluleka nokubonisana okwenzeka phakathi komasipala bendawo nabaqokwe ezingeni lesifundazwe nozwelonke kuyohlelwa ezingeni lomaziphathe/isifunda.
Ama-IDP (ananyathiselwe ngezinhlelo ezithile zemboni ngokwemibandela) ayokwethulwa kuNgqongqoshe wesiFundazwe woMnyango weNdawo ukuze awahlole.
Ukuhlola amathuba okuphumelela kwemisebenzi nezinhlelo ezihlongozwayo. Lokhu kuyokwenziwa yikomidi lokulumbanisa elibunjwe ngabammeli abaqokwe yiminyango yesifundazwe nozwelonke (okuthathelwe emibonweni ebhaliwe).
UNgqongqoshe woMnyango weNdawo esiFundazweni angadlulisa umsebenzi wokuhlola nokulumbanisa ekomidini elincane elisezingeni loMaziphathe noma lesiFunda.
izinqumo ezenziwe mayelana nokuhlinzekelwa kweziphakamiso esabelweni sezimali sesifundazwe nemboni ezingeni likazwelonke.
Imiphumela yale nqubo yokulumbanisa kumele yazise izinhlelo/isabelo sezimali seminyango ebandanyekayo yesifundazwe/nozwelonke.
v. Iminyango yemboni (isifundazwe/uzwelonke) uyotshala imali noma aqhube imisebenzi/izinhlelo komasipala noma asebenzisane nabo ngokuhambisana nokuzibophezela kwabo kanjalo nokuhlonipha indlela okuvunyelwene ngayo ngokwaba imisebenzi nezibophezelo.
Kusemahlombe emithetho yesifundazwe ukunquma ukuthi iyiphi indlela yokuxhumana eyoqhutshwa ngokubhala phansi naleyo edinga imihlangano. Lokhu kufanele kwenziwe ngomoya wokugcina amalinge okuxhumana ezingeni lokuphatha.
kuyasebenzisana ekudwebeni isabelo sezimali nezinhlelo zebhizinisi lomasipala neminyango yesifundazwe nekazwelonke.
I-MSA ilawula ukuthi amaqhinga entuthuko kufanele alumbaniswe nezinhlelo zemboni kazwelonke nemibandela yokuhlela. Wengezela ngesidingo sokubumba uhlelo olulodwa olubhekele ikusasa nolusebenza njengomxhumanisi nomdidiyeli.
Umthetho wemboni kaZwelonke uqukuthe izinhlobonhlobo zemibandela yokuhlela okumele ilandelwe ngomasipala.
d Amanye amalinge nezincomo ezingabawusizo ngaphezulu kwemibandela enqunyiwe. Lamalinge ahlose ukwenza ngcono inqubo yokuhlela umasipala njenge-Agenda 21.
Omasipala badideka ngendlela nenqubo okumele bayilandele ukuhambisana nemibandela kanye nezidingo eziningi zemithetho ebekiwe. Bambalwa omasipala abazama ukulumbanisa uhlelo lwentuthuko yemisebenzi yamanzi nentuthuko edidiyele, isibonelo, labo abazamayo bahlangabezana nobunzima obukhulu. Okwesibili, ngaphezulu kwezinkinga ezivela emibandeleni yomthetho lapho ihlela imboni, kwaba nengqinamba yokudidiyela izinhlelo. Kwezinye izindawo, kwenziwa imizamo kodwa ngenxa yokubambelela emikhubeni yakudala nokwentuleka kokubambisana phakathi kwemboni kwaholela ebunzimeni balo msebenzi. Enye inkinga eyaphawuleka wukungachazwa kahle komsebenzi ngaphambi kokuqeda ama-IDP nokusho ukuthi omasipala abaningi abafinyelelanga ekuqhubeni imisebenzi ngendlela edidiyela izimboni.
Indlela eqonde ekulumbaniseni imboni kufanele ibe nenkomba ephathekayo ukuze omasipala bakwazi ukufeza izidingo zokuhlela eziphoqelelwe yiminyango kahulumeni kazwelonke. Iqhinga lokusebenza lisebenza ngokulandela imigomo nemigomo yomthetho ebusayo bese iphakamisa izindlela namasu omasipala abangenzalula ngawo inqubo yokuhlela ngaphandle kokushayisana nemibandela yomthetho. Iqhinga lokulumbanisa lihlose ukubumba amaxhama okuxhumana nokubonisana phakathi kwe -IDP nenqubo yonkana yokuhlela imboni.
Imibandela yemboni eshicilelwe emthethweni kazwelonke yehlukene ngobukhulu bayo.
Umnyango wezoMhlaba wawungakawuphethi Umthetho-sivivinywa weNtuthuko nokuHlela noma okazwelonke wokuhlela izindawo. Esinye isibonelo wukuthi nakuba Umnyango wazi kahle kamhlophe ukuthi uhlelo lwezinguquko ekwabeni umhlaba kufanele lufakwe ngaphansi kwe-IDP kodwa yayingakacaci inqubomgomo yokuhlela izinguquko zokwaba umhlaba.
Umnyango wezaManzi namaHlathi usunomthetho ophasisiwe, imihlahlandlela yenqubomgomo, izikhali zokweseka uhulumeni wendawo njengemiqulu namasu okuqhuba umsebenzi. Ngaleyondlela, iqhinga lokulumbanisa izinhlelo zentuthuko yemisebenzi yamanzi nama-IDP liletha ithemba elikhulu ngegxathu lentuthuko eseyenziwe.
Ukuhambisana nemibandela yama-EIP ne-EMP emnyangweni wezeMvelo nokuVakasha bekungakawuvezi umthelela nezithelo ngenxa yobufishane besikhathi. Esinye isibonelo ngesokuthi eminye imibandela yokuhlela izimboni ezincane isacutshungulwa yisishayamthetho, isibonelo, yizinhlelo zokulwa nokuchitheka kowoyela.
Imibandela yemboni engaphansi kweqhinga lokusebenza yenabe nezwe lonke. Izidingo zesifundazwe azikaphothulwa.
Umnyango woHulumeni beNdawo eziFundazweni.
Imihlahlandlela ivuleke ngokwenele futhi ibandakanya iminyango eminingi. Omasipala bangasebenzisa iqhinga elihlongozwayo kunoma yimiphi imikhakha ebonakala njengaleyo esemqoka endaweni kanjalo nemikhakha enemibandela efuna kukhiqizwe uhlelo.
b Owesibili, leyo ebheke kakhulu inqubo nemigomo njengemvelo nokuhlela indawo.
Imihlahlandlela yokulumbanisa iqoka ukugxila ekulumbaniseni inqubo yokuhlela ngaphakathi kwezinhlaka zohulumeni, sisho ukulumbana kwemikhakha yohulumeni bendawo ezingeni lendawo (nakuba imibandela ngokwayo ithathelwe emthethweni nakwinqubomgomo kazwelonke). Lokhu kuchaza ukuthi iqhinga aliqondene ngqo nokulumbanisa imikhakha engaphakathi kwezinhlaka zikahulumeni . Ukulumbanisa izinhlelo zamanzi, izithuthi noma izindaba zezindlu nenqubo ye-IDP iyingxenye yalomkhakha kanti ukulumbanisa umkhakha wezindlu phakathi kohulumeni bendawo nesifundazwe akuyona. Nakuba imininingwane yoxhaso lwezindlu idingeka enqubeni ye-IDP nokuyiyona ekhomba isidingo sokudidiyela izinhlelo zezindlu eminyaka eminingi nomphumela ongaphansi kwe-IDP, ukuxhumana phakathi kwezimboni noma emikhakheni kusemahlombe ezimboni. Kuyiqiniso ukuthi inqubo ye-IDP elumbanisiwe iyosiza kakhulu kulendima kodwa akusiwo umsebenzi wayo ukuthatha izinqumo.
ukubonisa ngempela iqhaza elibanjwe ngokuhlanganyela nelichaza igalelo lomphakathi nabayothinteka ngezinqumo ezithathiwe ngendawo, iqophelo lomsebenzi, izibophezelo nezindleko.
ukuhlela okubhekela ikusasa okubandakanya izinqumo ezithathwayo zobuchwepheshe nokuzikhethela okwenziwa yinhlangano. Phakathi kwezinqumo singabala ukuthenga ngokonga, ukwenelisa izidingonqangi, ukulwa nobuphofu, umthelela wobulili, umthelela wemvelo neminye imigomo yentuthuko.
Imihlahlandlela yokulumbanisa ukuhlela phakathi kwemboni kamasipala nentuthuko edidiyele.
I-IDP mayingagcini nje ngokuba wuhlaka olubanzi lweqhinga lezinhlelo zemboni anemininingwane egcwele nobuchwephese kodwa ipulani lingaba yisisekelo esifanele sokuqapha ukuqhutshwa komsebenzi.
Umbhalo wentuthuko edidiyele akumelanga ube mude kakhulu. Kumele kubelula ukusebenzisa imibhalo emiselwe ukuphatha nokuqapha imikhakha exubile.
izindleko nesabelo sezimali.
Imizamo yokulumbanisa izidingo zemboni nenqubo edidiyele yentuthuko ingahlangabezana nobunzima phakathi kokulandela imibandela yomthetho nokukhuthaza izidingonqangi zendawo. Ukungqubuzana kunganqotshwa futhi kufinyelelwe ezivumelwaneni ezibandakanya ukuqhakambisa kakhulu izinto ezibalulekile nezihambisanayo.
Indlela ebheke empumelelweni yokulumbanisa kumasipala incike ekubalulekeni komkhakha. Ukufaneleka kuchaza igalelo nokubaluleka kwezici ezithile zomkhakha. Uma umkhakha noma ingxenye yomkhakha ihlobene nezidingonqangi noma imisebenzi, kusho ukuthi imboni iyofakwa ngaphansi kohlelo lwentuthuko edidiyele.
Imihlahlandlela yokulumbanisa ukuhlelwa kwemboni yomasipala nezinhlelo zentuthuko edidiyele.
Kungahlelwa inqubo yokuhlela ehambisanayo embonini eyosingatha izici zemboni eziwela ngaphandle kwenqubo yeIDP. Iziwombe ezifuze lezi zifingqwe emdwebeni ongezansi.
Ukuhlaziya izidingo-nqangi-ukufaka yonke into nolwazi lwemboni nemibandela yokuhlaziya ebalulekile ezidingweni eziphambili ze-IDP;isivumelwane senqubo ehambisanayo lapho imibandela ingadingi uhlaziyo olunzulu ngezidingonqangi ze-IDP.
Izinhlelo ezididiyele zemboni.
Omasipala kufanele bazi umehluko wemibandela, balandele leyo engujuqu bese behlinzekela ekleliswe phambili kwinqubo yendawo yokuhlela. Kuyobaluleka ukwazi kuqala inqubo entsha yenqubomgomo nemithetho ecubungula futhi iphothule imibandela ekade isabunjwa ngesikhathi kudwetshwa leli Qoqo lamaBhukwana.
Umthetho okhona njengamanje udinga Imikhandlu yesiFunda neyoMasipala idwebe uhlelo lwentuthuko edidiyele. Ngokulandisa koMthetho oChitshiyelwe weSakhiwo soMasipala, umasipala wesifunda unesibopho sohlelo lwentuthuko edidiyele endaweni yonke kamasipala wesifunda. Lesi sibopho sibandakanya uhlaka lwezinhlelo zentuthuko edidiyele omasipala bonke abakhele umasipala wesifunda. Umthetho weSakhiwo soMasipala uchaza nokuthi lolu hlaka lubophezela umasipala wesifunda kanjalo nabendawo.
Ukunquma inqubo yokubonisana phakathi komasipala besifunda nabendawo lapho kudwetshwa ama-IDP kanjalo nenqubo eyolandelwa ekuguquleni uhlaka.
Lemibandela yomthetho kumele ibhekwe ngokwemiphumela yokuklanywa kwemingcele okusho izinguquko ezinkulu ebudlelwaneni bomasipala besifunda nabendawo. Esikhathini esidlule umasipala ngamunye wawuzenzela ngokwawo futhi umiselwe ukusingatha indawo ngayinye (omasipala bamadolobhana, imikhandlu yezifunda endaweni yasemakhaya), esikhathini esizayo sebeyosizana babelane izibophezelo ngendawo eyodwa. Lokhu kungenxa yokusungulwa komasipala abagamanxelene. Ukuhlela indawo nesifunda kuyoshiyana ngobukhulu bendawo. Umphumela walezi zinhlelo kuyoba yizinguquko ezinkulu zobudlelwane emiKhandlwini yesiFunda neyeNdawo. Amaxhama okuxhumana kumele andiswe kakhulu.
Njengoba kusobala ukuthi izinhlelo zesifunda nezomasipala bendawo kumela zethekelana ngolwazi, kunomthetho ocacile wendlela yokuzilumbanisa. Ngaleyondlela, kunesidingo sokucacisa indawo eyindida, ikakhulu lapho kuqokwa umkhandlu omusha nobandanyekayo ohlelweni lwentuthuko edidiyele.
Ngesizathu sokuthi ubudlelwane phakathi kwamandla kamasipala wendawo nesifunda behluka indawo nendawo, imihlahlandlela kumele ikwazi ukuguquka. Lemihlahlandlela kufanele iqinisekise ukusungulwa kobudlelwane obusha phakathi komkhandlu wesifunda nowendawo okhombisa ukuba semgqeni nokusabalalisa umsebenzi ngemuva kokuklanywa kwemingcele.
Kunemibandela noma imikhawulo emine okufanele ibhekwe ukuze imisebenzi ephakathi kwezinhlaka ezimbili zikahulumeni isatshalaliswe ngendlela efanele.
Uhlelo olufanele kufanele lwemukele amaqiniso nezidingo zabantu nesimo sezindawo ezehlukene. Izinga okuhlelwa ngalo ezingeni lesifunda lapha eNingizimu Afrika(izindawo ezinabantu abalinganiselwe esigidini nesiwububanzi okungu 10 000 sq/km) likhulu kakhulu ukuthi lingahlelwa kulesi sigaba.
Omasipala abaningi babhekene nengwadla yokwentula amandla okuzenzela. Ngakho, kungaba wusizo ukwaba imisebenzi ethile ephonsa inselelo yezidingo ezimbalwa ezifuna lezo zinsiza eziyingcosana.
Izinqumo zokuhlela kufanele ziguqulelwe esabelweni sezimali nasohlelweni lwebhizinisi yilabo abamiselwe ukuqhuba umsebenzi. Inqubo yokuhlela ichaza ukukhuthaza indlela yokuphatha umsebenzi osuqaliwe. Ngesizathu sokubaluleka kwexhama lokuxhumana ekuthuthukiseni imisebenzi yomphakathi, omasipala bendawo kufanele babe yingxenye yokuhlela imisebenzi nezinhlelo.
Izinga lesifunda liyoba yinkundla yokuhlangana ngaphakathi kwezinhla zendawo kanjalo naphakathi komasipala bendawo neminyango yesifundazwe nozwelonke.
Imihlahlandlela yokwaba imisebenzi nezibophezelo ngezigaba zokuhlela.
Ukulandelana kwemisebenzi yokuhlela phakathi komasipala bendawo nesifunda kubalulekile ukuqiniseka ukuthi imisebenzi yokuhlela iyenzeka futhi nemiphumela itholakala ngaso leso sikhathi. Umphumela yimisebenzi nezibophezelo zokuhlanganyela ezenziwa ngomasipala bonke ngesikhathi esisodwa. Leli qhinga lokuhlela ligwema ukuphinda leyonqubo okufanele yenziwe ngokuhlanganyela nokuthola umvuzo omkhulu ngezinsiza namandla ayingcosana. Iqhinga elichaziwe liqinisekisa ukubonisana phakathi komasipala bendawo nabesifunda nangezinqumo ezithinta futhi ezibophezelo omasipala bobabili.
I-WPLG igcizelela isidingo sezinguquko ohlelweni lokuphatha umasipala ngaphandle kokuphazamisa amalungiselelo athile enhlangano. Uma ubheka isimo sokwehlukana , kusemahlombe omasipala ukusungula uhlelo lwentuthuko elihlongoza amalungiselelo afanele, ikakhulu aqondene nentuthuko yeiIDP. I-WPLG igcizelela ukuthi lenqubo akufanele ibe wumthwalo wabeluleki kodwa mayisingathwe ngaphakathi kumasipala ukuze inike indlela yokuqinisa amandla okuhlelela ikusasa, ukwakha umbimbi nezinye izinhlangano, abaphathi nezabasebenzi nokuqinisa amaxhama okulumbana neminye imisebenzi (WPLG, p28).
Nakuba I-WPLF idinga ukuba uhlelo lwentuthuko edidiyele iphathwe ngaphakathi kumasipala ngaphandle kokubalula umnini-hlelo, I-MSA iphawula ngokuqondile ngalendima. IMSA ithi iKomidi eliPhakeme lomkhandlu womasipala(noma iMeya yoMkhandlu, uma bengekho bobabili, ikomidi eliqokiwe noma amakhansela) kufanele liphathe uhlelo lokudweba I-IDP nokwaba izibophezelo kumphathi-masipala.
Umbono wohlaka lomthetho nezombusazwe lucacile: ama-IDP kumele abe yingxenye eqavile yokuphatha umasipala neyohlela oludidiyele lokwethula imisebenzi yomphakathi. Umthwalo ogcwele usemahlombe omasipala nezinhlaka zawo.
Omasipala abaningi bedlulisele umsebenzi wokuqhuba ama-IDP kwezinye izimboni kanti asebenza njengemisebenzi ezimele kwinqubo ejwayelekile kamasipala. Ukuphatha ihovisi lomasipala noma amakhansela okanye kokubili kwakungeyona ingxenye yenqubo.
Lendlela yokuqhuba umsebenzi wokuhlela yaba ngenye ingxenye yomphumela wokudideka maqondana nohlobo lomsebenzi nezibophezelo zomasipala. Okwedlula lokhu, omasipala abaningi babebheke inselelo yokudweba ngokwabo ama-IDP okwakungenzeka edlule amandla abo, ngokwesikhathi ikhono nobuchwepheshe.
ukwethula uhlelo lobuchwepheshe nomsebenzi wokukhuthaza.
Abaphathi abaningi bomasipala bagwema ukubhekana nenselelo eyiqiniso yokulawula abahleli nokuhlela inqubo kodwa bayakuchitha lokho okungenabuqiniso okulindelwe kubo lapho bethathiswa khona okwabahleli bentuthuko.
Ukusabalalisa umsebenzi nezibophezelo kwinqubo yangaphakathi kumasipala kufanele kuholwe yimigomo yentango yeningi kanjalo nomhlahlandlela oqonde ohlelweni oludidiyele nasekwethuleni imisebenzi yomphakathi.
Intando yeningi entsha yalapha eNingizimu Afrika imele uzwano phakathi kohlelo lwentango yeningi eziqokela abammeli bomphakathi lapho izigungu ezifana nemikhandlu kufanele zithathe noma zemukele izinqumo.
Ukusungula uhlelo oludidiyele nokuphakela umsebenzi womphakathi kudinga iqhaza eligcwele labaphethe umasipala ngesikhathi senqubo yokuhlela.
inqubo kumele iphathwe ngumuntu ovela ngaphakathi kumasipala, omele Umphathi-masipala nogidlabezwe amandla okuthola bonke abaneqhaza ngaphakathi kohulumeni kamasipala kumela kube neKomidi eyisipesheli exube imboni ye-IDP noma ithimba lomsebenzi elihlanganise zonke izinhloko zomasipala eminyangweni nokungenani amakhansela ahleli eKomidini eliPhakeme njengesisekelo sokuguqula inhlangano ekuphathweni komasipala.
Ngaphandle kokufeza lemibandela, uhlelo lwentuthuko edidiyele lunethuba elincane lokuphenduka isikhali esiwusizo kuhulumeni wentando yeningi nobhekele intuthuko.
Ukwaba imisebenzi nezibophezelo kungehluka ngemikhakha nezinhlobo zomasipala. Ukwaba imisebenzi nezibophezelo zamathimba ehlukene kungehluka kancane, inqobo uma zisemgqeni nemigomo ebekiwe. Isiphakamiso sokwaba imisebenzi neqhaza siyosebenza njengohlala lokuhola komasipala abaningi besigaba B.
Isinqumo esiwujuqu/ukwemukela ama-IDP, nokuqapha.
Ukuhlela iqhaza lomphakathi.
Thatha isinqumo sokuhlela: qoka abantu bokuphatha, qapha inqubo yokuhlela.
Isibophezelo sokwengamela okubanzi nokuhlela (isiqiniseko sokubandakanye wonke amathimba athintekayo).
Ukwengamela usuku nosuku inqubo yokudweba I-IDP egunyazwe wuMphathi-masipala isiqiniseko sokuphatha ngemfanelo inqubo ehlelekile.
ukwethula igalelo eliphathelene nezinyathelo ezehlukene zokuhlela.
ingxoxo/ukuphawula ngegalelo labeluleki noma ochwepheshe.
ochwepheshe bokuhlela bangathatha umsebenzi kanobhala weKomidi eliPhakeme/Ithimba lomsebenzi.
Ukusiza ngobuchwepheshe nolwazi.
Ukudweba uhlaka lweziphakamiso zemisebenzi.
Ukumela izifiso nokufaka igalelo lolwazi nomqondo.
Ukusiza omasipala ekuhleleni ngendlela ehlelekile izinhlelo ezikleliswe phambili nokwaba izinsiza.
Ngamafushane, ukuhlela intuthuko edidiyele kufanele kube nokubonisana, ukucubungula, umbono obhekela ikusasa nokuthatha izinqumo ngendlela eqhakambisa izinhloso mayelana nodaba lwentuthuko.
Ukusebenzisa izikhali zokuqapha ngenhloso yokukala umthelela nokwenziwa komsebenzi.
I-WPLG ayicacile kahle ngomphumela wenqubo nangohlobo lwamadokodo alindelwe ohlelweni lwentuthuko edidiyele.
Imihlahlandlela yokuphendula umbuzo othi - KANJANI?
Nakuba isu lama-IDP liqonde ekubumbeni uhlelo olubanzi lwentuthuko edidiyele, omasipala abakwazi ukuhlela ngempela yonke into ngonyaka owodwa, ama-IDP amiselwe ukusiza omasipala ekukleliseni phambili nokucabanga ngekusasa nokugxila kuleyo misebenzi eqokiwe. Umzamo wokudweba uhlelo olukhulu kakhulu lungaholela ezinhlelweni ezingelona iqiniso nantula abasebenzi nezimali zokuqhuba lowo msebenzi.
Izinkomba zokukala umsebenzi owenziwe (KPI's) nemiphumela elindelwe.
Uhlu lokuqukethwe lubeka ngokucacile izinkomba ngomdwebo wenqubo yohlelo lwentuthuko edidiyele.
Cishe akekho umasipala owaphumelela ukudweba amaqhinga entuthuko, ukuqoka umgudu wesikhathi esizayo nokuklelisa ngendlela ehlelekile nokuphendula umbuzo; KANJANI?
Imihlahlandlela yokuphendula umbuzo othi - KANJANI?
Inselelo enkulu intsha. Uqeqesho nohlelo lokweseka lwalungakabikho. Ibhuku le-IDP elazama ukusiza omasipala ukubhekana nalenselelo laliyiqhinga lesinyathelo ngasinye lisetshenziswa njengesikhali. Inkinga yalo kwaba wukuthi lalingelula, ngakho alibanga yimpumelelo. Lalinomkhuba wokukhuthaza indlela engaguquki neyenza kubenzima ukuqondana nesimo njengoba sinjalo nokuqoka izindlela ezifanele zokudingida udaba nezinkinga.
Ngamafushane, omasipala abaningi nabeluleki abakazitholi izindlela eziqondile zokubhekana nenselelo entsha yokuhlanganisa izindlela zokuhlela okuhlinzekele ngokwenele iqhaza lomphakathi, ukucabangela ikusasa nokuqhuba umsebenzi osuqaliwe. Imihlahlandlela ekhona iyehluleka ukunika izimpendulo ezifanele zalo mbuzo.
iv. I-IDP mayihlelwe ngendlela ephokophelele impumelelo ngemisebenzi ehlongozwayo, kufanele ichaze izinto ngendlela eyenele nenosiza kwisabelo sezimali, ezinhlelweni zebhizinisi nasendleleni yokuphatha izinqumo zokusebenzisa umhlaba.
Ngamazwi amafushane, inqubo yokuhlela intuthuko edidiyele mayibe yinkundla yokuqoka, ukuxoxa nokuxazulula izindaba nezinto ezibalulekile zomasipala (lezi zinto zingagamanxa kumasipala jikelele) kanjalo nezithinta umphakathi ngqo noma amathimba athile omphakathi. Ukudingida izidingonqangi kuyokwenziwa ngokujulile ngokubhekela izindleko negalelo lomphumela ongaba wusizo ekuphatheni inqubo yomsebenzi ngaphandle kokubambezeleka.
Akusiwo umsebenzi womhlahlandlela wokuhlela intuthuko edidiyele ukwethula imihlahlandlela yamaqhinga okusebenza engasiza ekuphenduleni ngokugcwele umbuzo ovamile, KANJANI?
Lokhu kuyokwenziwa wuMhlahlandlela 3 kodwa kukhona imibuzo emincane ethinta iqhinga lomsebenzi okufanele icatshangwe njengomthelela wenqubomgomo nokubalulekile ukuba idingidwe kulesi sigaba.
000 angeke kwakhelwe eqhazeni elibanjwa ngemihlangano yomphakathi kodwa kungenziwa ngokubumba izakhiwo ezimile zokubamba iqhaza nokulandela imigudu ethile yenhlangano bona isigaba 8.
Imihlahlandlela yokuphendula umbuzo othi, KANJANI?
Akuchazi ukuhlanganisa inqwaba yemininingwane. Okubalulekile ukugxila ekuqaguleni izidingonqangi nokusiza ngokucacisa ngembangela nezinguquko ezikhona. Lokhu kudinga izichibiyelo eziningi zemithetho yezifundazwe.
Lenqubo kufanele yethekelane ngolwazi. Ukubonisana nemiphakathi noma namathimba athintekayo kufanele kuhambisane namaqiniso nezibalo kanti izidingonqangi eziphathelene nenqubo yokubonisana kufanele ibe yisihloko sohlaziyo olujulile.
Lapho inqubo yohlelo lwentuthuko edidiyele ihlose ukusheshisa nokwenza ngcono imisebenzi yomphakathi, ukunika inqubo yesabelo sezimali ulwazi, izinhlelo zebhizinisi nezokuphatha kanye nokusetshenziswa komhlaba. Izinhlelo kufanele zibhalwe ngendlela eqondile nevumela ukubala izindleko, imiphumela nezinqumo ngezindawo. Lomsebenzi udinga izinqumo ezifana neqophelo lobuchwepheshe nokudweba.
ukufaka iziphakamiso zemisebenzi enemininingwane egcwele evumela ukuhlaziya amathuba empumelelo yomsebenzi ongakaqali.
ukwenza amalungiselelo okuhlanganyela nezinye izinhlangano, kuhlanganisa umbimbi nomphakathi, ukubandakanya izinhlangano zomphakathi ekudwebeni inqubo yokuthatha izinqumo ngemisebenzi ebanzi.
Umthethosisekelo ubeke umthetho wokuthi enye yezinhloso zomasipala wukukhuthaza iqhaza lomphakathi nezinhlangano ezintweni zohulumeni bendawo.
I-WPLG igcizelela udaba lweqhaza lomphakathi (akugcini nje kuphela ekuhleleni umasipala). Yenaba kabanzi ngendlela yokuzuza iqhaza lomphakathi kanti umsebenzi kahulumeni wendawo wukudlale indima eqinisekisa ukuthi izakhamizi ziba yingxenye yokusungula inqubomgomo nokudweba izinhlelo zomasipala kanjalo nokuqhuba umsebenzi, ukuqapha nokuvivinya izinhlelo. Iqhaza lomphakathi lichaza ukukhuthaza intango yeningi endaweni.
Ukubumba ososeshini bezinhlangano (ikakhulu phakathi kwabantu abasezindaweni ezincishwe amathuba).
Kunemihlahlandlela ebonakalayo kulezi ziwombe ezingenhla. Eyokuqala, iqhaza kufanele libe wuhlelo oluhlelekile kunohlelo lwemihlangano yomphakathi. Eyesibili, iqhaza lomphakathi kumele ligxile kwinqubo ethile eqondile kodwa wusizo olungafani emikhakheni yonke yokuphatha umasipala.
Uhulumeni wendawo awumiselwe kuphela ukuthola indlela yokuhlela indlela yokubamba iqhaza kodwa ulindelwe ukuba nesandla ekukhuthazeni nokugqugquzela iqhaza, ikakhulu uma kuya eqhazeni elibanjwa ngamathimba aqokiwe nabesifazane abancishwe amathuba.
IMSA ichaza umasipala "njengengosi yebhizinisi" engabunjiwe nje kuphela yisakhiwo, imisebenzi nehovisi kodwa imiphakathi, izakhamizi nabakhokhi-ntela. Yehlukanisa ngokucacile phakathi kweqhaza nemisebenzi yezakhiwo zombuso nemiphakathi, izakhamizi nabakhokhi-ntela.
Isahluko seMSA seqhaza elibanjwa wumphakathi siholwa wumgomo othi abammeli bakahulumeni kufanele benanelwe wuhlelo leqhaza lobulungiswa. Ukubamba iqhaza kwinqubo yokuthatha izinqumo zikamasipala kuthathwa njengelungelo lomphakathi, izakhamizi nabakhokhi-ntela. Uhlelo lwentuthuko edidiyele lugcizelelwa njengendima ehlukile edinga iqhaza lomphakathi.
Isinqumo samasu, inqubo nemigomo efanele ngokubamba komphakathi iqhaza kuyekelwa kumasipala. Uwodwa umgomo ophoqelelwe ukwemukelwa, lowo ukucubungula nokubhekela izikhalo nezaziso ezethulwe wumphakathi emhlanganweni womkhandlu. Awukho umgomo ophoqelela umuntu ukubamba iqhaza kwinqubo yentuthuko edidiyele.
Omasipala bayacelwa ukuba badale isimo lapho umphakathi ungakwazi khona ukubamba iqhaza nokugqugquzela abanye. Ithuluzi elibekelwe ukukhuthaza iqhaza lomphakathi wukusabalalisa ulwazi ngamalinge nezindaba zeqhaza lomphakathi ngamalungelo nemisebenzi yezakhamizi nokuhola ngobulungiswa.
Ukuncisha izakhamizi amalungiselelo okubamba iqhaza ngokugwema imibandela eyisisekelo nokuyiyona evikela amalungelo.
Inqubo eningi yokubamba iqhaza esigabeni sakamuva sentuthuko edidiyele ihlelwe ngendlela engahambisani nemigomo ebhalwe kwi-WPLG neMSA.
Imikhandlu eqokiwe iyisigungu sokugcina sokuthatha izinqumo ngama-IDP.
Iqhaza elibanjwa wumphakathi kumele libe semthethweni ngenhloso yokuqikilela ukuthi zonke izakhamizi ezweni zinelungelo elifanayo lokubamba iqhaza.
ukubeka imibandela ecacile yenqubo eyolandelwa ekubambeni iqhaza. Lenqubo iyosebenza kubo bonke omasipala ngokulandisa komthetho.
ukwethula uhlaka lwenhlangano olusemthethweni.
Iqhaza elihleliwe: Omasipala abaningi bakhulu kakhulu uma kukhulunywa ngesibalo sabantu nendawo ukuthi bengakwazi ukubamba iqhaza eliqondile. Endaweni enkulu njengalena iningi labantu ngeke likwazi ukubamba iqhaza ngenxa yokujula kwenqubo yokuhlela. Iqhaza elibanjwa ohlelweni lwentuthuko edidiyele ludinga imithetho ecacile nemigomo ephawula labo abangabamba iqhaza noma okungaboniswana nabo, ngodaba, ngamasu enhlangano nangomthelela.
iv. Ukwehlukana kwabantu: Indlela okuhlelwe ngayo isakhiwo seqhaza lomphakathi kumele sihlinzekele ukwehlukana okukhona ebantwini, isibonelo; izinhlobo ezehlukene zokubamba iqhaza nokucabangela amasiko. Noma lukhona uhlaka oluvamile lomthetho weqhaza elibanjwa wumphakathi ezweni, lolu hlaka kufanele lube banzi ngokwenele ukwamukela izinguquko ezihambisana nendawo esifundazweni nakomasipala v.
ukukhuthaza iqhaza elibanjwa wumphakathi okufanele kwenziwe, ikakhulu ebantwini namathimba ancishwe amathuba nokubhekela ubunini kuye ngamandla nesimo somasipala ngamunye.
Ukubamba iqhaza kwinqumo yohlelo lwentuthuko edidiyele ngesinye segxathu lokuxhumana nokusebenzisana phakathi kohulumeni wendawo nezakhamizi.
Ukunika izakhamizi ilungelo lokufaka izikhalo nezimfuno zezimpendulo.
Indlela okubanjwa ngayo iqhaza lokusungula ama-IDP omasipala kumele ibhekwe ngeso elibanzi.
iv. Ukuveza amathuba nokuthuthukisa amandla: ukwenza inqubo yokuhlela intuthuko edidiyele ibe wumcimbi womphakathi nenkundla yokuxazulula ingxabano, ukufinyelela ezivumelwaneni. Ukwakha isisekelo sokusebenza ngendlela esobala nokuzibophezela kohulumeni bendawo ezakhamizini.
Lemisebenzi kufanele ihlale njalo inomthelela wokuqoka izinqumo ezifanele zomgomo nekhambi lokubambisa umphakathi iqhaza.
Iqhaza elihleliwe ligxile kakhulu ebukhoneni beqoqo lezinhlangano ezinamalungelo athile kwinqubo yokuhlela.
Umkhandlu nosihlalo weKomidi le-IDP kumele baqiniseke ukuthi wonke amathimba afanele, nezinhlaka zenhlalonhle zinikwa ithuba lokumelwa ngokwenele.
iv. Wonke amaKomidi eziGceme noSoseshini wabantu Ababambe iqhaza kufanele bamelwe eSigungwini sabaMmeli boMphakathi esiyoba wumgudu wokuxhumana phakahi kukahulumeni kamasipala nomphakathi. ISigungu sabaMmeli boMphakathi kumele sibe yinhlangano egcwele eyengamele ukuqapha indlela okuqhutshwa ngayo imisebenzi ye-IDP. Imihlangano yeSigungu sabaMmeli boMphakathi kufanele ihanjelwe ngamalunga eKomidi eliPhakeme le-IDP nangamakhansela.
v. Ikomidi ye-IDP namakomidi amancane aqondene nemisebenzi, yizinhlelo noma amathimba omsebenzi angaxuba abammeli abavela emakomidini esigceme nososeshini noma ebantwini abasiza ngezinsiza uma umasipala ebona kufanele. Labo abamele umphakathi nezinhlangano bangaba ngamalunga agcwele ekomidi noma bethamele ngokumenywa.
Omasipala beSigaba A no C bayosebenzisa amalungiselelo enhlangano ehlukene. Omasipala besifunda bangakhela kwinqubo yokubambisana emkhandlwini wendawo kodwa omasipala bamadolobha bangadinga isigaba esengeziwe seqhaza elibanjwa ezingeni elingaphansana noma elingafaniswa nedolobhana.
I-MSA ifuna omasipala basabalalise ulwazi ngenqubo nemigomo nangezinto eziyinkinga.
iv. Umphakathi nabamele izinhlangano kumele banikwe isikhathi esenele (amasonto amabili kuya kwamane) ukubamba imihlangano noma imibuthano yezifundo namathimba emphakathi noma ezinhlangano abazimele ngaphambi kokudingida udaba eSigungwini se-IDP.
v. Imibhalo ewuhlaka lohlelo kumele ikwazi ukutholwa yizakhamizi nabo bonke abanelungelo lokwethula imibono ebhaliwe. Kufanele kube nesikhathi okungenani samasonto amane lapho amakomidi, ososeshini babaqokiwe namathimba anentshisekelo nezakhamizi zingaxoxa khona ngohlaka esidlangaleni nokwethula izincomo ngaphambi kweSigungu se-IDP.
vi. Ikomidi le-IDP liyokwazisa amakomidi esigceme nososeshini ngendlela okudingidwe ngayo imibono noma izizathu zokuchitha imibono ngaphambi kokwethula uhlaka emkhandlwini ukuba lwemukelwe.
vii. Imihlangano yoMkhandlu ngokwemukelwa kohlelo lwentuthuko edidiyele kufanele ibe ngevulelekile emphakathini.
Uhulumeni kamasipala ngokusebenzisa iKomidi le-IDP namakhansela kumele asebenzise wonke amasu afanele ngaphezu kokudala isimo esidingekile nesikhuthaza iqhaza lomphakathi. Njengoba kuyobanzima komasipala abaningi ukumisa imibandela elindelwe nokubandakanya yonke imikhakha engaphakathi kohulumeni kamasipala njengoba phela iqhaza liyilungelo elingesona isibophezelo.
Ngakho umfutho wokukhuthaza ugxile emathimbeni enhlalonhle engahlelekile kahle nengenawo amandla okuchazisisa intshisekelo yomphakathi. Lesi simo singasho amathimba entulayo, abesifazane noma iminyaka ethile (intsha, izintandane, abantu abadala). Umasipala kumele aqagule amathimba bese enquma izindlela ezifanele zokuqikelela ukuthi bayamelwa eSigungwini se-IDP.
Iqhaza elibanjwe wumphakathi alifanelekile ngokulinganayo esigabeni ngasinye sokuhlela kanti akusiyona yonke inqubo yeqhaza elungele isinyathelo ngasinye sokuhlela. Ukunciphisa izindleko, ukugwema ukukhathazwa yiqhaza nokwenyusa umfutho womthelela weqhaza, amasu okubamba iqhaza ayohlukana ngezinyathelo. Lemihlahlandlela elandelayo ingasiza umasipala ekuthatheni isinqumo ngezikhali ezifanele zezinyathelo ezilungile.
Ingxenye yemibuthano ebanjwa esifundeni.
Izingxoxo eziqinile zamakomidi ochwepheshe nemiphakathi ethintekayo.
Ithuba lemibono yezakhamizi.
Ichaza - Umfutho omkhulu: Ukubandakanya umphakathi, izakhamizi, abasebenzisi be-IDP nombimbi olukhona.
Ichaza - Umfutho omncane: Amakomidi amancane obuchwepheshe namalunga ambalwa ammele umphakathi.
Kunomehluko ocacile phakathi kwemisebenzi nezibophezelo uhlaka ngalunye olunamalungelo akho njengengxenye yohlelo lokubambisana lukahulumeni naleyo misebenzi ethile yokweseka evela kuhulumeni kazwelonke nesifundazwe eqondiswe kuhulumeni wendawo. Nakuba izibophezelo ezishiyelwanayo ngaphansi kohlelo lobulungiswa nokubambisana zibhekele isikhathi eside esizayo, izibophezelo zokweseka kungaba ngezesikhashana.
NgokoMthethosisekelo, uhulumeni kazwelonke nesifundazwe, kufanele weseke futhi uqinise amandla omasipala ngendlela yokuphatha izindaba zabo, ukusebenzisa amandla nokuqhuba imisebenzi.
I-WPLG iqondise kulesibophezelo kanti ichaza ngokuqondile iqhaza nomsebenzi kahulumeni kazwelonke nesifundazwe. Noma uhulumeni kazwelonke kumele usungule uhlaka olubanzi lokuqinisa amandla angaphakathi kumasipala nokuweseka, uhulumeni wesifundazwe uyokwethula uhlaka lokukhulisa amandla esifundazweni nokuyinto ehlinzekela izidingo eziningi zomasipala. Ukunika usizo ngama-IDP ngomunye umsebenzi wokwakha amandla obalulwe yiWPLG. Ohulumeni bezifunda balindelwe ukudlala indima ekwethuleni usizo lapho becelwa kanjalo nokuhlela ngononina indlela okungakhululiswa ngayo amandla okuzenzela kumasipala wendawo. Lesi simo siqondiswe kokunye, osizweni lobuchwepheshe nobungoti bokuhlela.
IMSA ikhuluma kuphela ngeqhaza lesifundazwe ohlelweni lwentuthuko edidiyele ngaphandle kokunika eminye imininingwane.
Zonke izinhlaka zikahulumeni zilindelwe ukubamba iqhaza zibe nezibophezelo ekwesekeleni omasipala bendawo lapho bekhulisa amandla okuzenzela. Iqhaza likahulumeni kazwelonke ngelokudweba uhlaka lokweseka, izifundazwe nezifunda zilindelwe ukubamba iqhaza kulombhidlango wokukhulisa amandla okuzenzela. Ukwaba umsebenzi wokweseka phakathi kwezifundazwe nezifunda akuchaziwe ukwedlula lapha.
Uhlelo olukhona namuhla lokweseka inqubo yentuthuko edidiyele ayizange ihambisane nemibandela yokweseka bonke oMasipala beSigaba B abangabanga namandla ochwepheshe bangaphakathi. Usizo oluvela kuzwelonke (njengokunikwa imihlahlandlela namabhuku) noma ezifundazweni (usizo lwemithetho, uqeqesho nemibuthano yezifundo, usizo oluqondiswe ezinhlanganweni) alukwazanga ukugcwalisa igebe lamakhono okuhlela nokugqugquzela ezingeni lendawo. Kwaba nephutha lokuzicabangela ukuthi abaphathi bomasipala bayoba namandla nolwazi lokwenza umsebenzi wokuhlela nokugqugquzela wonke lomsebenzi ngosizo lwezincwadi nokuhambela umbuthano wezifundo ezimfushane bese beyawuqonda umsebenzi. Abaphathi bomasipala abazange basithole isikhathi salokhu noma babengazenzanga izifundo zalo msebenzi.
Leli gebe okukhulunywa ngalo labe selivalwa ngabeluleki.
Abeluleki bokuhlela babenomkhuba wokusebenzisa indlela evele yethule umphumela ngaphandle kweqhaza elinokweseka nokuthuthukisa amandla okuzenzela. Ngaphezu kwalokhu, omasipala abaningi abedlulisela kubeluleki umsebenzi wohlelo lwentuthuko edidiyele babefuna umbiko oyohambisana nemibandela futhi uphasiswe wuNgqongqoshe wesiFundazwe, ngakho inhlosonqangi yabo yagxila ekukhiqizweni kombiko nebhuku elihambisana nomthetho ngaphandle kokucabangela ikusasa nokuzifundela.
Abeluleki abaningi babegogode kakhulu emkhakheni wokuhlela idolobha. Babe ngayejwayele inqubo yokusebenza ngokubambisana noma ukuhlela umsebenzi ngokubhekela ikusasa. Iqhaza lokweseka alenelanga ukugcwalisa imibandela ebekiwe yokuhlela intuthuko ngendlela edidiyele.
Imisebenzi yokweseka ethathelwe kumthetho-sisekelo njengezimali, imihlahlandlela yenqubomgomo, ulwazi oluphathelene nenqubomgomo, ukuqapha nokulawula.
Imisebenzi yabantu abakhokhelwayo njengosizo ngeqhinga lomhlahlandlela, ukugqugquzela, ukuloba imibhalo, ukucwaninga, izifundo zokuhlaziya, njalonjalo. Lemisebenzi ingethulwa yizikhungo ezizimele noma nguhulumeni kuye ngamandla okwethula lowo msebenzi.
Ukweseka okwesikhashana kuyinto yokukhuthaza nokusinga usizo.
Ukwesekwa okuvela kochwepheshe abakhokhelwayo kufanele kuphathwe ngomasipala. Akufanele lomsebenzi ugcine sewuthathe umsebenzi wokuphatha izibophezelo zomasipala. Njengoba abaphathi bomasipala bengalindelwe ukwenza umsebenzi wabahleli (kodwa bangalindelwe ukuphatha abahleli), abavunyelwe abahleli ukwenza umsebenzi womphathi we-IDP.
iv. Umgomo wokusizana: Amahlelo okweseka kumele asondelane nezinhlaka eziphansi. Noma yini engenziwa kangcono noma kahle ezingeni eliphansi kumele yenziwe naphezulu. Noma yini eyenziwa kahle ngabethuli-misebenzi abakhona akufanele iqashelwe abethuli-misebenzi abasha. Isibophezelo sokweseka izinhlelo zomasipala zivele kakhulu ngaphakathi kumasipala. Amahlelo amasha okweseka mawagcwalise kuphela igebe elingavaleki, angasetshenziswa ukukhipha izinhlelo ezivele zikhona.
ukuveza amathuba okushintshana ngolwazi nomqondo.
ukuqapha inqubo yokuhlela nokuqhuba umsebenzi osuqaliwe.
ukunika ithuba lokushiyelana umqondo nolwazi, nokuthatha izinyathelo zokuhlela ngokuhambela imibuthano yezifundo.
iv. Imboni ezimele (abeluleki, amaNGO) ingasetshenziswa emisebenzini yokuhlela engathintani nezibophezelo zokuphatha umasipala nedinga amakhono athile nangenziwa ngabanye abantu.
amaNGO angasetshenziswa, ikakhulu ekusizeni omasipala nabancishwe amathuba, amathimba angahlelekile ukuze abambe iqhaza kwinqubo ngokusungula izinhlelo ezifanele.
Ukugqugquzela imibuthano yezifundo zokuhlela nemihlangano idinga ikhono eliphakeme neliyisipesheli. Abagqugquzeli abanekhono bayingcosana futhi bangaqashwa kumaNGO, embonini ezimele noma ngaphakathi kwemboni kahulumeni.
Umnyango woHulumeni weNdawo esiFundazweni usembhidlangweni wokusungula uhlelo lukazwelonke "PIMSS, Uhlelo lokuSekela nokuPhatha Imisebenzi esiqaliwe" oluhambisana nalezinkombandlela.
Ukwaba imisebenzi ngaphansi kohlelo lokweseka kungasiza bonke ababambe iqhaza ekuqaguleni izibophezelo nemisebenzi yabo. Akufanele kuthathwe njengento engashintsheki nemile. Kuneziwombe ezimbalwa ezigamanxile.
iWPLG igcizelela ukubaluleka bokungabukeli phansi umaziphathe kamasipala ngenqubo yentuthuko nokwemukela, nombuza oqondene nenqubo yokwemukela enqunywe yi-DFA.
IMSA idinga ikhophi eyodwa kuphela ye-IDP neyemukelwa wumkhandlu kamasipala. I-IDP yethulwa kuNgqongqoshe kaHulumeni weNdawo. Uma I-IDP ingahambisani nemibandela yomthetho noma izinhlelo zentuthuko noma amaqhinga abanye omasipala noma izinhlaka zikahulumeni, Ungqongqoshe angacela omasipala bachibiyele uhlelo. Uma umasipala enqaba, uNgqongqoshe wesiFunda angaqoka ikomidi lesikhashana lokudingida lolu daba. Uma ikomidi lesikhashana liphikelela ngesichibiyelo, umasipala kufanele enze izinguquko kwi-IDP.
Uhlelo lobudlelwane oluxube iminyango kahulumeni nokubaluleka kweqhaza lezikhungo zikazwelonke nezifundazwe emisebenzini esiqaliwe ye-IDP ludinga ukubandakanya abantu abaqokelwe ukumela uhulumeni ezingeni likazwelonke nesifundazwe. Laba abaqokiwe bayoba yingxenye yethimba lokuhlola nokuphasisa I-IDP njengombhalo ohlangabezana nenhloso yokulumbana. Akukacaci kahle ukuthi ngubani ofanele abambe iqhaza kulenqubo nokuthi yisiphi isikali esiyosetshenziswa ekuhleleni I-IDP. Imihlahlandlela ecacile yenqubo yokuhlola imigomo yokwemukela noma yokuphasisa idingekile.
Ukuqinisekisa ubudlelwane obusebenzayo phakathi kweminyango nezinhlaka zikahulumeni (njengoba kuhlelwe eSahlukweni 4) nokufaka isandla emizamweni yokuxhumanisa imikhakha ehlukene.
ukudidiyela nokulumbanisa izinhlelo ezigamanxe imingcele nezinye izimboni lapho kuhlelwa amaqhinga nezidingonqangi zikazwelonke nesifundazwe.
v. UNgqongqoshe weNdawo esiFundazweni kumele asungule iKomidi yokulumbanisa I-IDP enamalunga aqokwe ezifundazweni, kuzwelonke nakuhulumeni wendawo. Umsebenzi wekomidi wukuphawula nokuxoxisana ngamathuba empumelelo yemisebenzi eqokiwe kanjalo nezindlela zokuyilumbanisa.
Kusobala ukuthi iMSA ifuna ukwenza ama-IDP isikhali esinamandla sokuhola zonke izenzo zomkhandlu kamasipala.
Inhloso yeMSA yokuhlomisa IDP ilukhuni lapho sekumele kwenziwe ngempela umsebenzi. Izingxenye eziningi zamapulani azicacile ngokwenele ukubophezela; ezinye zibekeka kakhulu engcupheni yokuguqulwa ngenxa yokushintsha kwezimo (isibonelo, uhlaka lwesabelo sezimali, amathuba amasha).
imizamo yokukhuthaza ezomnotho.
Umkhandlu kamasipala ubika kosombusazwe ngezinqumo, nendlela oqhuba ngayo imisebenzi ye-IDP. Igxathu lomsebenzi owenziwe ngempela uyokalwa ngokuqhathanisa nezinhloso nezinkomba ezichazwe kwi-IDP.
Uhlaka lwentuthuko yokuhlelwa kwendawo ne-IDP luyoba wumbhalo obophezelayo ezinqumeni zonke zokusebenzisa umhlaba. Lokhu kuyokwenziwa ngokulandela umthetho omusha osalungiswa wokuhlela izindawo.
<fn>zul_Article_National Language Services_IQOQO LAMABHUKWANA EZINKOMBA ZOHLELO LWENTUTHUKO EDIDIYELE 3.txt</fn>
Uhulumeni weNdawo uneqhaza eliphakeme ezinhlelweni zentuthuko lapha eNingizimu Afrika. Uhlelo lwezinguquko zokusungula omasipala abangabandlululi nabaphokophelele intuthuko wumnyakazo oqavile ekusizeni ohulumeni bendawo bafake igalelo elifanele entuthukweni.
Ukwethula uhlaka olucacile lwenqubomgomo ekhuthazayo ngokwethula Umthethosivivinywa woHulumeni beNdawo.
Ukwethula uhlaka olusha lomthetho wohulumeni bendawo ngokuphakamisa Umthetho weziNhlaka zoMasipala kanye noMthetho weziNhlelo zoMasipala.
Ngemuva kokhetho lohulumeni bendawo olwabanjwa ngomhlaka 5 Disemba 2000, isigaba soguquko sesiphelile kanti uhlelo lohulumeni bendawo selungaqala ukusebenzela esizeni esiqinile.
Uhlelo lwentuthuko edidiyele (IDP) ngelinye lezikhali zikahulumeni wendawo zokubhekana neqhaza lokuletha intuthuko. Ngale kweqhaza lokuhlela olwenziwe phambilini, uhlelo lwentuthuko edidiyele selubonakala njengomsebenzi wokusingatha omasipala nanjengengxenye yeqhinga lezinhlelo ezididiyele nokwethula imisebenzi emphakathini. Uhlelo lwe-IDP luqonde ukufinyelela ezinqumeni ngezinto ezifana nesabelo-zimali zomasipala, ukusingathwa komhlaba, ukuqhakambisa intuthuko yomnotho ezindaweni nokuguqula izikhungo ngendlela yokubonisana, ehlelekile neqonde phambili. Izinhlelo zeNtuthuko eDidiyele ngeke isize kuphela impatho yomasipala kodwa kufanele ihlahle indlela yemisebenzi yezikhungo noma imikhakha esondelene nohulumeni, izikhungo ezingasebenzeli nzuzo, abasiza abezimboni, kanjalo nemboni ezimele ezindaweni zomasipala.
Esikhathini esidlule, omasipala besikhashana base bevele bemdibi munye ekulungiseni izinhlelo zama-IDP. Lokhu kwenziwa ngaphansi kwezimo ezinzima. Ngalesisikhathi lwalungekho uhlaka lomthetho. Omasipala bezindawo abaningi (ikakhulu iMikhandlu yesiKhashana) babengenazo izinsiza namandla okusingatha umsebenzi wenqubo yokuhlela. Ngesikhathi esifanayo, ayengekho amaqhinga okuhlela asevivinyiwe ngalesi simo ngokunjalo nezinhlelo ezinqala nezihloliwe zokuqeqesha. Ngaphandle kwazo zonke lezinqinamba, bonke abantu ababambe iqhaza kulendima bahlomule kakhulu ngolwazi abaluzuzile. Kunomaziphathe abambalwa asebehlabele phambili kakhulu ekusunguleni izinhlelo ezisiza ekusingatheni imisebenzi nezinhlelo esezisebenza.
Amabhukwana eziNkomba ze-IDP, nasungulwe yithimba elehlukile le-DPLG ngokwesekwa yi-GTZ, luhlongoza inqubo ehloliwe yokuhlela nokusingatha umsebenzi ngendlela elula ukusetshenziswa.
Kunohlelo lokuqeqesha ezingeni likazwelonke kubaphathi bomasipala, kubasebenzi abangochwepheshe, emakhanseleni nakochwepheshe bokuhlela. Lolu qeqesho lubandakanya bonke abavela komasipala.
Uhlelo lukazwelonke lokweseka izinhlelo komasipala bezindawo (PIMSS) luyasungulwa kanti luzogxila kakhulu ezikhungweni zomaziphathe.
Isibalo esikhulu somasipala, SALGA, iminyango yezifundazwe kohulumeni bendawo neminyango eminingi yezimboni zikahulumeni ezweni zibe yingxenye yalolu hlelo nokuholele kuleli Qoqo lamaBhukwana amasha e-IDP. Nginethemba elikhulu lokuthi leli qoqo lamabhukwana ashicilelwe liyoba wumhlahlandlela owusizo nomthombo wolwazi oluyonika ugqozi kinina nonke eninegalelo ohlelweni lwe-IDP nasemizamweni yenu yokwenza I-IDP isikhali sokubhekana nezidingo zenhlalonhle nomnotho emiphakathini yethu ngendlela ehlonze ikusasa eliqhakazile.
Umhlahlandlela wesibili usiza ekwengameleni umasipala ukuze uphumelele emalungiselelweni awo enqubo ye-IDP. Ngakho, lokhu kuphathelene nezinto ezenzekayo lapho kulungiselelwa ukuhlelela isigaba sokuhlela.
Kafushane, umqondo wenqubo yokwenza amalungiselelo, incazelo yokufanele kwenziwe nesizathu sakho(1.1) Ukwethula nokuhumusha izidingo ezibekwe emthethweni ngamalungiselelo(1.
Amadokodo afingqiwe (nokuqukethwe) okumele abunjwe ngenxa yesigaba sokwenza amalungiselelo(1.3) okokugcina, wukuveza isithombe esibanzi sokuqukethwe kulomhlahlandlela (umhlahlandlela wesibili unezinkomba zaleso naleso sinyathelo senqubo yokwenza amalungiselelo nemisebenzi eyodingeka).
Yini edinga ukulungiselelwa?
Ukudweba uHlelo lweNtuthuko eDidiyele kuthatha izinyanga eziyisishagalolunye, kuxuba abantu abehlukene abavela ngaphakathi nangaphandle komasipala. Lenqubo ifuna ukuhlelwa nokucatshangwa kahle. Idinga uhlelo lwebhizinisi.
Amalungiselelo angaphakathi enhlanganweni kumele aqalwe kanjalo nezinqumo ngamalunga amathimba, amakomidi nezinhlaka eziyobakhona.
Makwenziwe uhlelo olweneka imisebenzi ehleliwe, isikhathi eyoqedwa ngaso nezinsiza eziyodingeka ekwenzeni amalungiselelo. Lolu hlelo lwenqubo yamalungiselelo lubucayi kakhulu ukulandelela nokuxhumana nabanye abathintekayo (ikakhulu phakathi komasipala bendawo nabezifunda).
Kumele kuqashelwe kakhulu lapho kuthathwa izinqumo zamalinge nemigomo yeqhaza eliyobanjwa wumphakathi nabanye abathintekayo ngesikhathi samalungiselelo. Ngubani okufanele abemdibi nalenqubo, oyothintwa Nokuthi uyokwaziswa kusiphi isigaba senqubo futhi kanjani Yiyo yonke lemibuzo okufanele iphendulwe ukuze kwaziswe abantu ngesikhathi esifanele nokulawula izinsiza ezidingekayo ngesikhathi?
Amalungiselelo afanayo angashiwo ngamalinge nemigomo eyobekwa kwabavela ngaphandle komasipala njengabanye omasipala, izifunda nezinye izinhlaka zikahulumeni. Lemisebenzi yomfelandawonye kufanele inqunywe ngendlela ebophezelayo komasipala ngokusebenzisa uhlaka lwenqubo yokuhlela ehlanganyelwe nedinga ukulungiselelwa kusenesikhathi esanele.
Kusemqoka ukuqinisekisa ukuthi yonke imibhalo okumele icatshangwe ngaphambi kokuqala kohlelo aziwe futhi atholakale.
Lomsebenzi wamalungiselelo e-IDP awumsebenzi weziphathimandla zomkhandlu. Inqubo yamalungiselelo kumele ifake igalelo ekuzilungiseleleni komasipala ngenqubo ye-IDP. Ngakho, akekho oyothatha isinqumo sikamasipala ngaphandle kwawo uqobo. Umhlahlandlela wesibili umiselwe ukusiza umphathi kamasipala ekufezeni umsebenzi wamalungiselelo ngendlela elula neqondile.
Ukuze kuqinisekwe ngokuhambisana nezimfanele ezinqala zeqophelo elilindelwe kumasipala lapho kudwetshwa inqubo ye-IDP nokuxhumana okwenele nezinhlaka zikahulumeni, amalungiselelo enqubo kumele alawulwe wuMthetho weziNhlelo zoMasipala, ka 2000. UMthetho awusho lutho olwehlukile ngemibandela ejwayelekile yezidingo zokwenza amalungiselelo.
a Ukwemukela uhlelo olubhalwe wumasipala ngamunye wendawo/wesifunda nohlongozelwe ukuhlola inqubo yokuhlela, ukudweba phansi, ukwemukela nokubuyekeza I-IDP. Lelibhukwana elibhaliwe ngenqubo ye-IDP liyobizwa ngamafuphi ngo "Hlelo lweNqubo" yomhlahlandlela.
Imigomo, amalinge nenqubo yokuxhumana nokubambisana eyokwenziwa nomphakathi wendawo, izinhlaka zikahulumeni, imikhandlu yendabuko nabanye ababambe iqhaza ohlelweni lwe-IDP.
Ukuqhamuka nezinhlelo kanye nezidingo zokuhlela ezibophezelayo kumasipala, ngokulandisa komthetho ezingeni lesifundazwe nozwelonke.
b Ukwemukela uhlaka lwezinhlelo zentuthuko edidiyele komasipala bezifunda ngabanye olubophezela umasipala wesifunda nendawo nolunika isiqiniseko senqubo yokuhlanganyela nokuhambisana kwenqubo yokuhlela phakathi komasipala besifunda nabehlukene bezindawo.
Nakuba uHlelo lweNqubo kumele luthathelwe ekubonisaneni nomphakathi wendawo, uhlaka maludwetshwe ngokubonisana nomasipala wendawo ngaphakathi esifundeni.
IziNhlelo zeNqubo nezinhlaka ezisezingeni lesifunda kufanele zisungulwe ngendlela yokubonisana nokuhlanganyela ngesigaba samalungiselelo ukuze kuqikelelwe ukuthi izinhlelo zenqubo zomasipala bendawo ziyahambisana nohlaka nokuthi lolo hlaka luyisibuko sokuhlongozwe yibo bonke omasipala bendawo. Uhlelo lwenqubo ehlanganyele ludinga amalungiselelo ahlelwe ngokubambisana ngalenqubo.
Uhlaka kanye noHlelo lweNqubo kufanele lwethulwe kuNgqongqoshe kaHulumeni weNdawo naseKhaya kuhlangene nombhalo we-IDP omukelwe lapho sekuphothulwe inqubo yokuhlela.
Uhlelo lweNqubo noHlaka yimibhalo emibili ehlukene nexoxisanayo. Uhlelo lweNqubo yisikhali sokuphatha (umasipala wendawo nesifunda ngasinye) kanti sisiza ekusingatheni inqubo ye-IDP nsuku zonke. Uhlaka yisikhali sokuxhumanisa esifundeni ngokuqinisekisa ukuhlanganyela inqubo yokuhlela imisebenzi nenqubo ezingeni lesifunda nendawo.
Izigaba ezithile zoHlelo lweNqubo noHlelo ziyefana kanti ezinye zidingeka embhalweni owodwa kwemibili echaziwe. (qhathanisa umdwebo 1).
Uhlelo lweNqubo kumele lufeze umsebenzi wohlelo lwebhizinisi noma elokuqhuba umsebenzi wenqubo ye-IDP. Malichaze ngokulula nokusobala lokho okumele kwenzeka, isikhathi okuyokwenzeka ngaso, othile ofanele akwenze, indawo nezindleko zomsebenzi.
Ngokunjalo, lombhalo mawube nesifingqo esiveza incazelojikelele ngalokho okuqukethwe wumbhalo.
Nakuba umasipala ngamunye enelungelo lokuzidwebela umbhalo, ngendlela yawo, kunohlu lokuqukethwe oluhlongozwayo nolungasiza ekunikeni isithombe esicacile sendlela yokuhlangabezana nezidingo zomthetho nezinye eziphawulwe ngenhla.
Umsebenzi woHlaka wukuqinisekisa ukuthi uhlelo lwama-IDP ezifunda nendawo ayahambisana futhi kuyaxoxiswana ngawo. Uma kulindelwe impumelelo ngenqubeko ehlukile kodwa okunesidingo sokuba ibumbane, kusemqoka ukuvumelana ngesheduli ehlanganyele nokubeka imiphumela ethile efanayo. Lokhu kuyokwenziwa wuHlaka. Ngesizathu sokuthi uhlaka kumele kuvunyelwane ngalo ngomasipala bendawo njengomgogodla oyosetshenziswa yibo bonke omasipala ekudwebeni iziNhlelo zeNqubo, kumele kuvunyelwane ngoHlaka masinyane ngesikhathi kuqala isigaba samalungiselelo ohlelo.
Kufanele kube nohlaka ezifundeni lokuqaphela ukuthi bonke omasipala bahlonipha futhi balandela uHlaka lwe-IDP. Lokhu kwenzelwa ukuthi lapho kunezimpawu zokuphaphalaza, kube namaqhinga okulungisa isimo kanjalo nokuqikelela ukuthi imisebenzi ifezwa ngesikhathi esinqunyiwe.
Zintathu izahluko okumele zibe yingxenye yoHlaka loHlelo lweNqubo ngalunye: Uhlelo loMhlahlandlela, isahluko sokulumbanisa isahluko semibandela yomthetho neyokuhlela. Izinhlelo zoMhlahlandlela kamasipala ziyokwehluka kakhulu Ezinhlelweni zoMhlahlandlela woHlaka. Kusemqoka ukuba ibe nemininingwane egcwele, ngakho kumele iqoshwe ngomasipala ngabanye bese kucatshangelwa uHlaka loHlelo lokuqhuba umsebenzi. Inqubo yokuhlanganisa, imibandela yomthetho nezidingo zokuhlela ziyofana oHlakeni lwesifunda naseziNhlelweni zeNqubo. Ngaleyondlela, lenqubo ingasuselwa kulo uHlaka.
Sekushiwo phambilini ukuthi ukwenza uHlelo lweNqubo wumsebenzi weziphathimandla ofana nokudweba uhlelo lwezohwebo. Akudingi ikhono elithile lokuhlela kanjalo asikho isidingo sokuqasha ochwepheshe. Umphumela wenqubo yokulungiselela akumele igcine umbhalo nje kuphela, kodwa mayiholele empathweni ekhombisa ukulungela umsebenzi, ukuzethemba ngomsebenzi omkhulu okumele ufezwe. Inqubo yamalungiselelo idinga ukubonisana nabantu ababambe iqhaza nokulindelwe igalelo labo noma abayobuye bathinteke ngohlelo esikhathini esizayo.
a ukuxhumana phakathi komasipala bendawo nabezifunda njengoba kulawula uHlaka b ukubonisana nomphakathi namathimba anentshisekelo nokufanele anikwe ithuba lokuba yingxenye yamalungiselelo kamasipala c ukubonisana nezikhungo ezitshala izimali ukuze kuqondaniswe izidingo ngokohlelo nalezo ezidingekayo ukuze kuqhutshwe umsebenzi.
Ukusingatha lenqubo yokubonisana nokubandakanya bonke abantu ohlelweni lwe-IDP wumsebenzi omkhulu kakhulu. Uma kufakwa umfutho owengeziwe, kungawuthatha isikhathi esingangenyanga ukuphothula lomsebenzi.
Umhlahlandlela wesibili uhlose ukubeka indlela yokuphathwa komasipala esimweni lapho uyokwazi khona ukudweba Uhlelo lweNqubo kanye noHlaka ngaphandle kokwethembela osizweni lwabantu bangaphandle. Lomhlahlandlela uyosiza umasipala ekuqhubeni umsebenzi ngendlela esemgqeni noMthetho weziNhlelo zoMasipala ka 2000 kanjalo nezidingo ezingelukhuni zenqubo eholwa ngemfanelo. Iseluleko siyonikwa lowo nalowo msebenzi wamalungiselelo.
a imisebenzi eqondile nemiphumela enqunyiwe iseluleko esiqondile sokwenza amalungiselelo enengxenye uhlaka oluyisibonelo ukuze kubhalwe imiphumela b okuqukethwe wuHlelo lweNqubo kanye noHlaka, isibonelo izincomo ngezinqumo okumele zithathwe mayelana nohlobo lwenqubo ye-IDP noma imibandela okumele ibhekelwe uma kwenziwa izinqumo.
Ingqikithi yezincomo ezibikwa wumhlahlandlela wesibili, ephawula ngendlela yokudweba inqubo ye-IDP ngeke isho ukuyekelela ukufunda kahle inkombandlela yokuqala neyesithathu nowumsuka wokunqondisisa inqubo ye-IDP. Ulwazi olunzulu lubalulekile ukwenza amalungiselelo e-IDP kumasipala nokucubungula kahle isimo sendawo eyakhelwe ngumasipala ngamunye. Inhloso enkulu yokufingqa izincomo eziqukethwe wumhlahlandlela wesibili ukuveza incazelojikelele yengqikithi yokwenza amalungiselelo noHlelo lweNqubo, ngendlela elula.
Esinye semibandela yokuhola inqubo ehlelekile nephethwe ngemfanelo ukuba bonke abantu ababambe iqhaza baqonde kahle imisebenzi nezibophezelo zabo kanjalo nezabanye. Ngakho-ke, esinye sezidingo ezinqala emalungiselelweni enqubo ye-IDP wukuqiniseka ukuthi wonke umuntu uyalazi iqhaza, umsebenzi nesibophezelo sakhe. Isidingo salolulwazi siyefana nasezinhlanganweni ezingaqhuba lomsebenzi.
Imisebenzi okumele yenziwe ngabasebenzi bomkhandlu icaciswa ngokudweba uhlaka olweneka okulindelwe emsebenzini, lowo nalowo msebenzi nesibophezelo esincikene nawo.
Ngemuva kokudweba incazelo yomsebenzi ngamunye, uMphathi-mkhandlu uya kubantu abayokwenza lowomsebenzi bese ethula lolohlu lwamagama eKomidini yokuHola nokucela imvume yokuba luphasiswe yiKomidi ePhakeme yoMkhandlu noma uSodolobha okanye iKomidi eQokwe ngamaKhansela.
ukwenza izinguquko ngokulandiswa wuNgqongqoshe kaHulumeni weNdawo naseKhaya, ukuhlangabezana neziphakamiso zasekhaya isiqiniseko sokuthi amapulani ebhizinisi, isabelo sezimali nezinqumo eziphathelene nokusetshenziswa komhlaba ziyahambisana futhi zigxiliswe kwi-IDP.
Ukubamba imibuthano yokufundisa nemihlangano namathimba, imiphakathi noma izinhlangano.
QAPHELA: Umsebenzi wangempela wabaholi bendabuko kusamele ucaciswe. Iqhaza lomphakathi ubonakala njengethuba elihle kunokuba uthathiswe okomsebenzi noma isibophezelo.
Amalungiselelo ezifundo zamaqhinga nabanye omasipala, ababambe iqhaza ezingeni lezifundazwe nakuzwelonke nochwepheshe.
Ukwengamela ngendlela efanele izimali neminikelo ye-IDP evela ezifundazweni.
Ukubamba iqhaza ohlelweni lokuxhumanisa olwenziwa yizifundazwe.
Abeluleki nochwepheshe kufanele baqashwe uma engatholakali amakhono ngaphakathi emkhandlwini noma kumasipala ukwenza umsebenzi wokuhlela.
Nakuba abeluleki nabasizi bengaba namakhono ehlukene, kuvamile ukuthi amakhono abo agamanxele kweminye imikhakha, ngakho, asiwehlukanisi amakhono ngemisebenzi yabo.
Ukunika isiqiniseko sokuthi I-IDP isemgqeni oyiyo nesabelo sezimali soMnyango kaZwelonke.
Ongoti bokuhlela kungaba ngabadweba amapulani edolobha noma izifunda, abahleli bentuthuko noma abaneqhaza entuthukweni nasekuhleleni inhlalo yabantu.
UMKHANDLU KAMASIPALA Njengesigungu sezepolitiki sokugcina ekuthathweni kwezinqumo kumasipala, kulindelwe lokhu eMkhandlwini kaMasipala.
Amakhansela eziGceme Amakhansela ngabaxhumanisi phakathi kukahulumeni wamakhansela nezakhamuzi. Ngaleyondlela, yilona umsebenzi wawo.
Umphathi we-IDP lomsebenzi wokuphatha umasipala kufanele asingathe futhi axhumanise inqubo ye-IDP.
Noma uMphathi-masipala angedlulisela eminye yalemisebenzi kuMphathi we-IDP, kodwa uMphathi-masipala uyoqhubeka nokuthwala sonke isibophezelo somsebenzi nokuchaza uma kunamaphutha.
Ukuzibophezela ekwenzeni izinguquko ohlakeni lwe-IDP ukuze zethulwe emkhandlwini kamasipala ngenhloso yokuphasiswa kanjalo nokubhekela ukuthi ziyahambisana yini nombono kaNgqongqoshe kaHulumeni weNdawo.
Uhlelo olumisiwe kumele luchaze ukuthi ngubani ongabamba iqhaza, noma kwabelwe othile, uhlobo lwezindaba, imigudu efanele nomthelela ongavela.
Omasipala kumele babhekele izinhlelo zangaphakathi esezikhona, bazisebenzise noma baziguqule uma kunesidingo, bagweme ukuphindeka kwezinto. Isibonelo; uma bemukela uhlelo lwamakomidi ezigceme, kungenzeka baqoke ukusebenzisa lolu hlaka nokungadinga kuphela ukuba benze isiqiniseko sokuthi kwengezelwe ngamalunga ayomela labo abathintekayo namathimba omphakathi.
Amathimba abheke imisebenzi ngamathimba ayoqhuba imisebenzi kanti abunjwe yiminyango efanele kamasipala ehlukene kanjalo nochwepheshe. Abanye yilabo abathintekayo emphakathini nabaneqhaza ezinhlelweni nasekuqhubekeni kwemisebenzi. Ekuqaleni kwesigaba sesithathu, kuyodingeka amathimba ayobheka imisebenzi futhi ayokwethulwa ngokugcwele ngenqubo elindelwe. Umsebenzi wokuHlela 3.
Wonke amalungiselelo angaphakathi enhlanganweni ahlongozwe ngenhla kumele agcinwe ngesikhathi sokuqhubeka kwemisebenzi nasezigabeni ze-IDP.
Ukwazisa umphakathi (isibonelo, izaziso) ngokusungulwa kwabaMmeli boMphakathi, lamukele izicelo ezivela ebantwini abathintekayo, umphakathi, amathimba ehlukene.
Ukuqoka amalunga nokwazisa umphakathi wendawo.
Lezi yizinhlaka esezibunjiwe nezidingwa wuMthetho weziNhlelo zoMasipala, hhayi nje izinhlaka ezithile zomasipala ngenxa ye-IDP.
Kunezincomo ezenziwayo zokuthi isibophezelo sokuphatha inqubo yokudweba I-IDP sinikwe uMphathi-masipala noma Umphathi we-IDP umbambele.
Umphathi-masipala noma Umphathi we-IDP, oyibamba lakhe ngumuntu onesibophezelo sokushayela lolu Hlelo lweNtuthuko eDidiyele. Ukukhetha umuntu ofanele kuyinto esemqoka kakhulu ukuze uhlelo lwe-IDP lube yimpumelelo kanti kumele kwenziwe njengesinyathelo sokuqala emalungiselelweni oHlelo lweNqubo. Isizathu salokhu wukuthi uMphathi we-IDP unomsebenzi wokuludweba lolu hlelo.
Umphathi we-IDP kufanele kube ngumuntu ozinikela kulomsebenzi ngokugcwele, abenegunya lokubandakanya bonke abantu abathintekayo.
Ikomidi yokweNgamela I-IDP mayibe yithimba elinekhono elibunjwe yiziNhloko zeMinyango nabasebenzi abaphezulu abeseka Umphathi we-IDP nabayoqinisekisa ukuthi inqubo yohlelo ihamba ngendlela engenazihibe. Umphathi we-IDP unesibophezelo senqubo kodwa uvame ukwedlulisa amandla kwamanye amalunga eKomidi lokweNgamela. Komasipala abanamakhansela engamele imikhakha nafuna ukuba yingxenye ye-IDP, kumele avunyelwe. Kuleziwombe, inqubo efanele kumele ilandelwe.
Ikomidi lokweNgamela I-IDP lingabumba amakomidi amancane ukwenza imisebenzi ethile neyoba nomphumela wokwengezela ngabanye abantu abangekho eKomidini.
Isisebenzi sikaMasipala kumele siqashelwe ukwenza amalungiselelo, ukugqugquzela nokuthatha amaminithi omhlangano. Umsebenzi kumele ube yisibophezelo soMhleli kaMasipala noma isisebenzi esifanayo.
Isisebenzi kufanele sesekwe wumphathi ekuhleleni izifundo, ukusabalalisa ulwazi nokukhipha izimemo.
Isigungu sokuMmeli Bomphakathi kwi-IDP yisakhiwo esigunyaza labo abammele izinhlangano nomphakathi ithuba lokubamba iqhaza enqubeni ye-IDP. Ukukhethwa kwamalunga ayoba yingxenye yalesisigungu kufanele kugxiliswe ezinkombeni eziqinisekisa ukumelwa ngokwendawo nenhlalo.
QAPHELA: Amalungiselelo, ukukhuthaza nokubhala amaminithi emihlangano nokuqhuba izifundo zeSigungu sabaMmeli boMphakathi kungesekelwa ngabahleli abangochwepheshe, isibonelo; izikhungo zama-PIMSS.
Ingxube yobulungu beSigungu sabaMmeli boMphakathi kuMasipala wesiFunda kumele ixube wonke amakhansela omkhandlu wesifunda futhi iqinisekise ngokumela indawo, kuhlanganisa ababambe iqhaza esifundeni sonke nabamele izindaba zesifunda.
Enye inkomba egqamile ngenqubo yentuthuko edidiyele wukubandakanya umphakathi nezinhlangano ezinentshisekelo. Ukubamba iqhaza kwamaqembu athintekayo kuyisiqiniseko sokuthi I-IDP ibheke ngempela izindaba ezithinta izakhamuzi zikamasipala. Isigaba 3 ngenhla, sidingida amalungiselelo nezinhlelo zangaphakathi kumasipala okufanele ziqalwe ngenhloso yokuqinisekisa ukubandanyeka okuphelele. Lesi sigaba siyohamba ibanga elide ekwelulekeni ngalokho okufanele kucatshangwe ngumasipala ngamunye lapho ehlongoza iqhinga leqhaza eliyobanjwa wumphakathi ngesikhathi samalungiselelo enqubo yentuthuko edidiyele. Uma umasipala efuna olunye lwazi ngohlaka lomthetho nenqubomgomo ngeqhaza elibanjwa wumphakathi nabantu abanentsisekelo emkhakheni wohulumeni bendawo, bangahlola Umhlahlandlela 1. "Imihlahlandlela evamile ye-IDP" UMHLAHLANDLELA IV (Ibhokisi lezikhali) linika izikhali namaqhinga amaningi okubamba iqhaza.
IMIPHUMELA ELINDELWE: Iqhinga leqhaza eliyobanjwa wumphakathi maliphasiswe wumkhandlu.
Ikomidi lokweNgamela I-IDP lethula iqhinga emhlanganweni wokuqala weSigungu sabaMmeli boMphakathi.
Imisebenzi yabantu abehlukene ngesikhathi senqubo yokubamba iqhaza isibonelo, amakhansela, iKomidi yokweNgamela -IDP, Isigungu esiMmeli boMphakathi, abanye abasebenzi, abeluleki, njalonjalo.
Isikhathi esibekelwe izimpendulo, imibono, igalelo.
Umkhandlu okhethiwe yiwona onesibophezelo sokugcina ekuthatheni izinqumo ngama-IDP. Isiko lenkululeko yokubamba iqhaza wukwazisa abanentshisekelo nokuxoxisana nabo ngezinto ezibathintayo. Omunye umsebenzi wukunika abathintekayo ithuba lokuveza imibono ngezinqumo ezithathwe wumkhandlu.
Ngenhloso yokuqinisekisa iqhaza lomphakathi, umthetho uphoqelela omasipala ukwakha isimo esifanele esiyovumela ukuba umphakathi uzibandakanye nenqubo ye-IDP. Lokhu kuwumbandela obalulekile kodwa ongenele ngempela. Omasipala banesinye isibophezelo sokukhuthaza umphakathi namathimba aneqhaza ukuba abe mdibi munye nohlelo. Isenzo sokukhuthaza masenziwe ikakhulu kuleyo miphakathi eyayincishwe amathuba phambilini ngokuhambisana nemibandela namandla kamasipala.
Ukubamba iqhaza okuhleliwe: omasipala abaningi bakhulu kakhulu, uma kuthathwa ngesibalo sabantu nendawo ukuthi zonke izakhamuzi zawo zikwazi ukubamba iqhaza elibonakalayo kulenqubo yohlelo. Ukuzibandakanya nohlelo lwentuthuko edidiyele kudinga imithetho ecacile nohlelo lokubamba iqhaza oluhlelekile. Omasipala abaningi abasha bakhulu kakhulu, ngesibalo sezakhamuzi nobubanzi bendawo ukuvumela zonke izakhamuzi zibe yingxenye egcwele yenqubo ejulile yokuhlela.
Ngubani oyobamba iqhaza?
Ngubani ongeke abambe ngqo iqhaza, kodwa okufanele aziswe ngezinto ezithile (isibonelo, omasipala abangomakhelwane)?
Yiziphi izindaba lapho kudingeka khona ukubonisana neqhaza eliqondile?
Izindleko zokubamba iqhaza zingagcinwa ezingeni elemukelekayo uma labo ababambe iqhaza beqonda kahle ukuthi ukuzibandakanya enqubeni yohlelo kuyohlomulisa izifiso zabo nokuthi akusiwo umsebenzi okufanele bawuholele.
Ekubumbeni iqhinga lokubamba iqhaza, umasipala kumele aqinisekise ukuthi kudaleka izimo ezifanele lapho umphakathi ungabamba khona iqhaza. Nazi ezinye izinto okumele zicatshangwe.
Ukudala isimo somphakathi sokubamba iqhaza.
Izakhamuzi nababambe iqhaza kumele baziswe ngenhloso kamasipala yokuqalisa inqubo yokuhlela. Ngokwenza njalo, umasipala kumele aqinisekise ngokusetshenziswa ngendlela eyenele kwamapheshana okukhangisa nabezindaba ukuze umbiko nezaziso zifinyelele ebantwini abaningi. Akekho obambe iqhaza okufanele ashiywe ngaphandle. Uma kuqokwa uhlobo lokukhangisa umasipala kumele acabange izindleko zokusebenzisa lowomgudu. Isibonelo, kungaba yizindleko zokufaka isaziso ephepheni, ngakho lena kungenzeka kube yisinqumo esingafanele.
Enye indlela yokwazisa umphakathi ngamakhansela. Amakhansela kumele azise abantu ezigcemeni zabo ngokubamba imihlangano.
Bonke abathintekayo nabanentshisekelo mabamenywe ukuzofaka igalelo.
Izinhlangano nomphakathi othintekayo kumele umenywe ukuzobhalisa njengamalunga eSigungu sabaMmeli boMphakathi. Umasipala kufanele ugcine ilekhodi lamathimba abhalisile noma kungachazi ukuthi ayoba yingxenye yamalunga eSigungu sabaMmeli boMphakathi inqobo uma eyodinga ukwaziswa ezigabeni ezehlukene zenqubo.
Ukusebenzisa ulimi olufanele kubalulekile ekuvumeleni bonke ababambe iqhaza ukuba basebenze ngokukhululeka. IKomidi eliPhakeme lokweNgamela I-IDP kumele libhekele isidingo sokusebenzisa utolika oyobhekela izimo lapho abathile bengaluqondisisi khona ulimi.
Indawo lapho umphakathi ungabamba khona imihlangano nemibuthano inganquma isibalo sabantu abangayihambela. Kusemqoka ukuba kufinyeleleke kalula endaweni enqunyiwe, isibonelo; mayitholakale kalula uma usebenzisa isithuthi somphakathi ukuze abafuna ukwethamela imibuthano bangabi nenkinga.
Izikhathi zokubama imihlangano yeSigungu sabaMmeli boMphakathi kumele sihambisane neningi lamalunga. IKomidi eliPhakeme lokweNgamela I-IDP kumele lisungule libeke isikhathi esikahle nesiyozwana neningi lamalunga ekubambeni imihlangano. Izimpelasonto nazo zingacatshangwa ekuhleleni imihlangano.
Uma Isigungu sabaMmeli boMphakathi sinemihlangano emide nedinga izidlo, kufanele kuhlelwe futhi kucatshangelwe wonke umuntu oyisihambeli salowo mhlangano, isibonelo; ukudla okulandela inkolelo yamasulumani, abadla izitshalo, njalonjalo.
Ukunika ithuba elenele lapho abamele umphakathi, umphakathi nabanentshisekelo bengafaka khona igalelo, kufanele kube nesaziso samasonto amabili kuya kwamane ngaphambi kokuba udaba ludingidwe yiSigungu sabaMmeli boMphakathi. Izidingo ezibekelwe amalunga esigungu ukubikela imiphakathi ewaqokile kumele zibe yingxenye yenkambiso yokuziphatha eSigungwini.
Ibhuku lohlelo eliwuhlaka kumele litholakale emphakathini nakulabo abanentshisekelo. Makube nesikhathi okungenani esingamasonto amathathu lapho amakomidi amawodi, izinhlangano namathimba athintekayo engaxoxa khona nomphakathi ngalombhalo nokwethula izincomo zabo eSigungwini sabaMmeli boMphakathi. Isikhathi kumele sihlinzekelwe ohlelweni.
Imihlangano yomkhandlu yokuphasisa I-IDP kumele ivulelwe umphakathi.
Omunye umbhalo ofanayo we-IDP eqediwe kumele itholwe wumphakathi nabathintekayo. Kungaba wusizo ukwenza isifingqo somphumela wohlelo, isibonelo; umbono kamasipala, izinjongo, njalonjalo ngezilimi ezehlukene nezithinta leyondawo kamasipala.
Ukukhuthaza iqhaza emphakathini Uhulumeni kamasipala ngokusebenza ngamakomidi e-IDP kanye namakhansela kumele usebenzise zonke izindlela ezifanele zokukhuthatha umphakathi ukuba ubambe iqhaza, ube yingxenye yenqubo.
Umfutho omkhulu wokukhuthaza ungaqondiswa ezinhlanganweni ezingahlelekile nezingenalo izwi elikhulu ukuzwakalisa izimfuno zazo, isibonelo; amathimba alwisana nobuphofu, abesifazane, abakhubazekile, amathimba eminyaka ethile (intsha, izintandane nabantu asebekhulile). Elinye iqhinga lokuqinisekisa ukuthi lamathimba abamba iqhaza wukugqugquzela izinhlangano ezingahlobene nohulumeni noma abantu abanezinsiza abayizikhulumeli.
Izinga leqhaza elibanjwa wumphakathi liyashiyana, kuye ngesigaba senqubo yohlelo. Amaqhinga okubamba iqhaza kufanele ahambisane nesigaba senqubo ukuze kunciphe izindleko ezingadingekile, ukukhathala nokwenyusa igalelo leqhaza elibanjiwe. IKomidi eliphakeme lokweNgamela I-IDP kufanele libe nolwazi oluhle loMhlahlandlela III ukuze likwazi ukuthatha izinqumo ngezinga legalelo nezikhali ezilungele isigaba ngasinye.
Ukukhuthaza inkulumo-mpikiswano ngokubiza abezindaba, ukukhuluma esidlangaleni, njalonjalo.
Ikomidi lobuchwepheshe nengcosana yabamele umphakathi/izinhlangano.
Uhlelo lokuSebenza yingxenye yohlelo lwenqubo kanti lufana nohlelo lwezohwebo lokuphendula lemibuzo; yini okufanele yenziwe Nini Kuyothatha isikhathi esingakanani Ngubani oyobophezelwa Oyofaka isandla nezinsiza ezifunekayo Uhlelo lokuSebenza kumele laziwe yibo bonke abantu abamdibi nohlelo lwe-IDP ukunika isiqiniseko sokuqonda nokwenza into efanayo. Ukudweba Iqhinga lokwenza eliyimpumelelo kudinga ulwazi loMhlahlandlela III nokucabangela uHlaka lwesiFunda. Ulwazi oluyobe seluqoqiwe ngesikhathi kudwetshwa uHlelo lokuSebenza luyobe lungakapheleli esigabeni samalungiselelo?
Makabhekele imisebenzi ngezigaba nesikhathi esinqunywe eMhlahlandleleni III kanjalo nezinqumo ezithathwe esifundeni.
Uhlaka lwesikhathi esinqunyiwe eSijobelelweni 1 kufanele lucatshangwe ngesikhathi kudwetshwa uhlaka noHlelo lokuSebenza.
Uhlelo lokuSebenza malubhekele isimo sendawo (isibonelo, izikhathi zemihlangano yomkhandlu) lihambisane nesikhathi sokuhlelwa kwesabelo sezimali kumasipala. Kufanele kukhunjulwe ukuthi imisebenzi eminingi yesabelo-zimali yenziwa njengengxenye yohlelo lwe-IDP.
Ngesikhathi kuqhubeka uhlelo, Umkhandlu kamasipala kumele ucabange futhi ucele izinguquko emiphumeleni ukuqinisekisa imiphumela eyenelisayo ye-IDP.
Kusemqoka kakhulu ukuba lungabanjezelwa uhlelo lwe-IDP ngesikhathi umkhandlu kamasipala usahlaziya imiphumela ethile yenqubo ye-IDP noma ngabe imiphumela ayigculisi. Imibono yomkhandlu kamasipala iyophawulwa bese ijotshelelwa ohlelweni ngendlela efanele.
Inqubo yokuhlela ye-IDP idinga ukwesekelwa ngeminye imikhakha kahulumeni ezigabeni ezehlukene. Ngaphambi kokuqala inqubo yokuhlela, omasipala mabaqonde imikhakha okumele ihambisane nokuthi lokho kungenziwa kanjani ngempumelelo. Ukuhlela izinhlelo ngokuhambisana yisikhali sokulumbanisa nokuhlanganisa emazingeni ehlukene, kungasho ukusuka ezingeni eliphezulu ekuphatheni kuya phansi noma kusukela phansi ezinhlakeni ezehlukene zikahulumeni.
Inqubo yokuhambisana kwezinhlelo namalinge enziwayo yingxenye yoHlelo lweNqubo kanjalo noHlaka. Kufanele omasipala besifunda nendawo kanye namaqembu athintekayo aziswe ngamalinge okwenza izinhlelo nenqubo ehambisanayo.
Phakathi komasipala naleso sifunda esithintekayo ukuqinisekisa ukuthi inqubo yokuhlela nezindaba zabo zixhumene futhi zidingidwa ndawonye. Isifunda sinesibophezelo sokuqinisekisa ukuthi kunokulumbana phakathi komasipala bendawo.
Phakathi koHulumeni beNdawo (omasipala/izifunda) nezinye izinhlaka, ikakhulu iMinyango yezifundazwe nakuzwelonke kanjalo nezimboni ezizimele (njengoEskom, Telkom) ukwenza isiqiniseko sokuxhumana kwe-IDP namaqhinga, inqubomgomo kazwelonke nezifundazwe ngenhloso yokuhlinzekela ngesikhathi sesabelo-zimali. Umnyango kaHulumeni weNdawo esiFundazweni kufanele adlale indima ephambili ekuqinisekeni ukuthi yonke imikhakha, ikakhulu iminyango yalemboni iqondisisa isidingo sokulumbanisa izinhlelo nomsebenzi olindelwe kuyo ngaphansi kwenqubo ye-IDP.
IMIPHUMELA ELINDELWE: Imiphumela elindelwe kumele ichazwe kahle kuzo zombili izinhlobo zokulumbanisa phakathi komasipala nesifunda esithintekayo/phakathi kukahulumeni wendawo nezinye izinhlaka/osozimboni abazimele.
Inqubo yokufinyelela emigomweni okuvunyelwene ngayo iyefana naleyo elandelwa uma kwenziwa uHlaka.
Ikomidi ePhakeme yokweNgamele kwi-IDP yethula isidingo sokulumbanisa izinhlelo ezingeni lesiFunda ngezifundo ezigxiliswe eMhlahlandleleni III.
Isiphakamiso senkulumo-mpikiswano nesinqumo esingujuqu sokuxazulula ingxabano noma ukungaboni ngaso linye phakathi komasipala bendawo nowesifunda.
Ukubandakanya iminyango yezifundazwe nekahulumeni kazwelonke kanjalo nezimboni ezizimele ekubambeni iqhaza lokuveza izinto ezingahlelwa ngokuhlanganyela, okulindelwe nokuvumelana ngalokho okuyokwenziwa.
Umasipala ngamunye mawucabange izinhlelo ezingalumbaniswa ngesikhathi usadweba Uhlelo lokuSebenza.
Imibandela yokulumbanisa kumele ibe yingcosana ukuze kuqhubeke iqhaza lokubambisana ezingeni lokuphatha.
Izindlela ezehlukene zokulumbanisa ziyohambisana nesidingo ngasinye sokulumbanisa naleso sigaba esehlukile.
ukunciphisa isibalo seziqubu zokufunda ukuze kwehle izindleko nokuchitheka kwesikhathi ukusebenzisa kakhulu izinhlobo zokuxhumana ezifana nocingo/imibiko ethunyelwa ngonyazi/ebhaliwe.
Imibuthano enabantu abaningi ababambe iqhaza nabaphuma ezimbonini nemikhakha ehlukene ivame ukudinga abagqugquzeli abanekhono. Umgqugquzeli kumele enze nomsebenzi wokubhala umphumela.
Ukulumbana neminyango yezifundazwe kungafezwa ngokuba izifundazwe zivakashele izifunda.
Ukubunjwa kwesakhiwo esixube izifundazwe, izifunda, omasipala njalonjalo kungenzeka kube wuhlobo oluhamba phambili ekuqhubeni umsebenzi wokulumbanisa.
Omasipala, abendawo nesifunda bangafuna ukuzwana nomakhelwane ngezindaba ezibathintayo.
Phakathi kukahulumeni wasekhaya nezinye izinhlaka/izimboni ezethula usizo.
Kuzo zombili izinhlobo zokulumbanisa (phakathi komasipala nezifunda ezifanele/phakathi kohulumeni bendawo nezinye izinhlaka/abazimele abethula usizo), umsebenzi omkhulu wokuqikelela ukulumbana usemahlombe oMasipala wesiFunda.
UMnyango kaHulumeni weNdawo esiFundazweni uneqhaza elikhulu njengomxhumanisi nokuqinisekisa isimo sokulumbana ezingeni elingenhla kwesiFunda naphakathi kwezifunda ezakhele isiFundazwe.
Izikhungo zamaPIMSS nezisungulwe ezifundeni zingalweseka uhlelo lokuphathwa kwenqubo yokulumbanisa, uma zinamandla enele.
Izifunda ezingenazo izikhungo zePIMSS kumele ziqoke umuntu oyophatha inqubo yokulumbanisa.
Esiwombeni sokwehluleka noma samandla angenele koMasipala beziFunda (isibonelo, isifunda esisha) omasipala kumele baqoke umasipala wokuqhuba umsebenzi nomuntu ohlala ngaphakathi kwawo. Lowo muntu uyosingatha inqubo ye-IDP yabo bonke omasipala abakhele uMasipala wesiFunda.
Ngenxa yomehluko okhona esigabeni ngasinye, ukulumbanisa kungashiyana ngokubaluleka kanti namaqhinga afanele okulumbanisa angehlukana. Uhlaka lwesikhathi luphakamisa imibandela embalwa ezinhlotsheni zombili zokulumbanisa ngokwehluka ngezigaba. Isihloko "Isikhathi" siqondiswe oHlelweni lokuNgathekisa ngeSikhathi esiJobelelweni 1.
Omasipala kumele babe nolwazi olufanele lwemithetho, inqubomgomo, izinhlelo amaqhinga nezimali ezitholakalayo ngesikhathi bedweba inqubo ye-IDP. Ngenhloso yokwenyusa igalelo nokunciphisa izindleko, izifunda mazinike omasipala ulwazi oludingekile.
Uhlu lwemithetho kazwelonke nezifundazwe ebophezela iziFunda kuhlangene nesigaba sezidingo isidingo somthetho wohlelo lokamasipala, umbandela womthetho njengengxenye ye-IDP, uhlaka lwemithetho ebekiwe.
Uhlu lwenye inqubomgomo, izinhlelo nemibhalo.
We-IDP ulungisa uhlu lwemithetho yesiFundazwe nolunye ulwazi olubalulekile kuzwelonke nasezifundeni oluyosetshenziswa lapho kufundiswa khona ngeziNhlaka.
Umasipala wesifunda wethula uhlu ngesikhathi kufundiswa ngeziNhlaka, ejwayeze omasipala izidingo zeminyango yalemboni ezifundazweni kanjalo nangezinhlelo, inqubomgomo, izimali nabantu okungaxhunyanwa nabo.
Sebenzisa ithuba lokusebenzisana neminyango yalemboni ezingeni likazwelonke nasezifundazweni ukwethekela ulwazi ngenqubomgomo, izinhlelo nezimali ngenhloso yokuthola isiqiniseko sokuthi I-IDP isemgqeni nemibandela yemboni namandla okuheha isabelo- zimali semboni.
Izindleko zenqubo ye-IDP kumele zihlinzekelwe wumasipala. Lesabelo sezimali sisebenza njengomsuka wokufaka izicelo zemali kuhulumeni kazwelonke nasezifundazweni. Lolu hlelo lungasiza abaphathi bakamasipala ekuhloleni ukuthi izindleko zokuhlela zinomqondo yini, uma kuqhathaniswa nezinye izinto ezabelwe imali. Uma izindleko zokuhlela ziphezulu kakhulu, kunesidingo sokubuyekeza uhlelo ngenhloso yokunciphisa izindleko zenqubo ye-IDP noma kufunwe iminikelo kweminye imithombo.
Uhlu lweqoqo lezinto eziyokhokhelwa oluhambisana nemininingwane yezindleko into ngayinye, isibalo sempahla nenani liphelele lesabelo seqoqo ngalinye.
OlunoHlaka lwesikhathi esinqunyiwe neziDingo zeziNsiza emsebenzini wokuhlela ngamunye omkhulu.
Izindleko zingabalwa futhi zifingqwe ngohlobo lwenkokhelo ngokuthathela ethubuleni.
Uma izindleko eziphelele ziphezulu ngendlela engamukeleki, iKomidi eliPhakeme lokweNgamela kumele lixoxisane ngemigudu nendlela yokunciphisa izindleko ngokucinga izindlela ezingcono zokuqhuba umsebenzi wokuhlela noma kwehliswe isibalo semisebenzi yokudweba uhlelo.
Ukuqagula ngokuyikho ngempela izindleko zokuhlela akulula ngaphambi kokuqala kwenqubo yokuhlela, ngakho isabelo-zimali senqubo ye-IDP sivame ukuba yisilinganiso.
Isidingo solwazi sivamile ukubiza. Lokhu kwejwayeleke kakhulu endaweni yasemakhaya ngenxa yobuncane bolwazi oselwaqoqwa ngaleyondawo. Eziwombeni ezifana nalezi makukhunjulwe ukuthi ulwazi lungaqoqwa ngamangconzu, ikakhulu kwi-IDP yokuqala kumasipala omusha. Ukuhlela ngendlela enomqondo kungenziwa kahle ngokuthathelwa esilinganisweni esiphusile sesabelo-zimali.
Izindleko zokubamba iqhaza zingancishiswa uma ababambe iqhaza beqonda ukuthi ithuba legalelo labo yinto ehlomulisa bona futhi akusiwo umsebenzi okumele bawuholele.
Uhlaka wumbhalo wokuhola osetshenziswa ekulumbaniseni uhlelo lwenqubo phakathi komasipala naphakathi komasipala nesifunda esithintekayo. Makusungulwe uhlaka ngokuhlanganyela. Lolu hlaka luyobophezela omasipala bendawo nabesifunda.
Imigomo nenqubo yokuqaphela uHlelo lweNqubo nokwenza izinguquko oHlakeni.
Izifunda zenza amalungiselelo ezifundo kuhlangene nohlu lwemithetho ebophezelayo nezidingo zokuhlela.
Uhlaka okufanele lucatshangwe ngomasipala ngaphakathi kwemingcele yesiFunda ngesikhathi kulungiswa Uhlelo lweNqubo.
Uhlelo loHlaka yisifingqo soHlelo LokuSebenza lwesiFunda noHlelo lokuSebenza loMasipala olugxile emisebenzini esabalele nesifunda sonke okufanele yenziwe ngokuhlanganyela ngendlela ebumbene (isibonelo, izifundo zamaqhinga esifundeni). Ngamanye amazwi, yisikhali sokulumbanisa izinhlelo komasipala nesifunda esithintekayo.
Umasipala ngamunye kumele wazise Umasipala weSifunda ngomehluko osoHlelweni lokuSebenza othinta imisebenzi esabalele nesifunda isibonelo, ukusalela emuva kwento ekleliswe phambili nesidingo sokuhlehlisa izifundo zamaqhinga okucubungula izidingo.
Bonke omasipala bavumelane nezinguquko ezenziwa oHlakeni.
ISIGABA II: AMAQHINGA. Lesi sigaba kumele sidonse okungenani izinyanga ezintathu ukuphela, imisebenzi yokuhlela mayenziwe ngesikhathi esifanayo nalesi sigaba.
ISIGABA IV: UKUDIDIYELA. Lesi sigaba kumele sidonse okungenani amasonto ayisithupha ukuqedwa, imisebenzi yokuhlela mayiqondaniswe nesikhathi esifanayo nalesi sigaba.
<fn>zul_Article_National Language Services_IQOQO LAMABHUKWANA EZINKOMBA ZOHLELO LWENTUTHUKO EDIDIYELE 4.txt</fn>
Uhulumeni weNdawo uneqhaza eliphakeme ezinhlelweni zentuthuko lapha eNingizimu Afrika. Uhlelo lwezinguquko zokusungula omasipala abangabandlululi nabaphokophelele intuthuko wumnyakazo oqavile ekusizeni ohulumeni bendawo bafake igalelo elifanele entuthukweni.
Ukwethula uhlaka olucacile lwenqubomgomo ekhuthazayo ngokwethula Umthethosivivinywa woHulumeni beNdawo.
Ukwethula uhlaka olusha lomthetho wohulumeni bendawo ngokuphakamisa Umthetho weziNhlaka zoMasipala kanye noMthetho weziNhlelo zoMasipala.
Ngemuva kokhetho lohulumeni bendawo olwabanjwa ngomhlaka 5 Disemba 2000, isigaba soguquko sesiphelile kanti uhlelo lohulumeni bendawo selungaqala ukusebenzela esizeni esiqinile.
Uhlelo lwentuthuko edidiyele (IDP) ngelinye lamathuluzi kahulumeni wendawo okubhekana neqhaza lokuletha intuthuko. Ngale kweqhaza lokuhlela olwenziwe phambilini, uhlelo lwentuthuko edidiyele selubonakala njengomsebenzi wokusingatha omasipala nanjengengxenye yeqhinga lezinhlelo ezididiyele nokwethula imisebenzi emphakathini. Uhlelo lwe-IDP luqonde ukufinyelela ezinqumeni ngezinto ezifana nesabelo-zimali zomasipala, ukusingathwa komhlaba, ukuqhakambisa intuthuko yomnotho ezindaweni nokuguqula izikhungo ngendlela yokubonisana, ehlelekile neqonde phambili. Izinhlelo zeNtuthuko eDidiyele ngeke isize kuphela impatho yomasipala kodwa kufanele ihlahle indlela yemisebenzi yezikhungo noma imikhakha esondelene nohulumeni, izikhungo ezingaxhumene nohulumeni, abasiza abezimboni, kanjalo nemboni ezimele ezindaweni zomasipala.
Esikhathini esidlule, omasipala besikhashana base bevele bemdibi munye ekulungiseni izinhlelo zama-IDP. Lokhu kwenziwa ngaphansi kwezimo ezinzima. Ngalesi sikhathi lwalungekho uhlaka lomthetho. Omasipala bezindawo abaningi (ikakhulu iMikhandlu yesiKhashana) babengenazo izinsiza namandla okusingatha umsebenzi wenqubo yokuhlela. Ngesikhathi esifanayo, ayengekho amaqhinga okuhlela asevivinyiwe ngalesimo ngokunjalo nezinhlelo ezinqala nezihloliwe zokuqeqesha. Ngaphandle kwazo zonke lezi zinqinamba, bonke abantu ababambe iqhaza kulendima bahlomule kakhulu ngolwazi abaluzuzile. Kunomaziphathe abambalwa asebehlabele phambili kakhulu ekusunguleni izinhlelo ezisiza ekusingatheni imisebenzi nezinhlelo esezisebenza.
Amabhukwana eziNkomba ze-IDP, nasungulwe yithimba elehlukile leDPLG ngokwesekwa yiGTZ, luhlongoza inqubo ehloliwe yokuhlela nokusingatha umsebenzi ngendlela elula ukusetshenziswa.
Kunohlelo lokuqeqesha ezingeni likazwelonke kubaphathi bomasipala, kubasebenzi abangochwepheshe, emakhanseleni nakochwepheshe bokuhlela. Lolu qeqesho lubandakanya bonke abavela komasipala.
Uhlelo lukazwelonke lokweseka izinhlelo komasipala bezindawo (PIMSS) luyasungulwa kanti luzogxila kakhulu ezikhungweni zomaziphathe.
Isibalo esikhulu somasipala, SALGA, iminyango yezifundazwe kohulumeni bendawo neminyango eminingi yezimboni zikahulumeni ezweni zibe yingxenye yalolu hlelo nokuholele kuleli Qoqo lamaBhukwana amasha e-IDP. Nginethemba elikhulu lokuthi leli qoqo lamabhukwana ashicilelwe liyoba wumhlahlandlela owusizo nomthombo wolwazi oluyonika ugqozi kinina nonke eninegalelo ohlelweni lwe-IDP nasemizamweni yenu yokwenza I-IDP isikhali sokubhekana nezidingo zenhlalonhle nomnotho emiphakathini yethu ngendlela ehlonze ikusasa eliqhakazile.
Kunokuvumelana mayelana nesidingo semihlahlandlela ecacile, eqondile nesebenziseka kalula nesidingo seqhinga lokuhlela elihlinzekela isikhala sempikiswano ngezindaba ezibalulekile, kungacatshangwa nje kuphela ongoti bokuhlela bokucubungula imibhalo nomsebenzi wasehovisi. Inselelo yeqhinga elilula ayilula neze.
Uhlelo lokubonisana oludinga iqhaza elibonakalayo ezinhlakeni ezehlukene zomphakathi ngokwehlukana kwezigaba zohlaziyo nalapho kuthathwa khona izinqumo. Ukubandakanya wonke umuntu kusho ithuba lokubamba iqhaza kulezo zindaba neziwombe ngesikhathi esifanele ebhodini, ngokunjalo akulula ukuqhuba lomsebenzi.
Inqubo enqala yeqhinga nedinga umqondo ohluzile, ukuhlaziya okuhlelekile ukuze kutholakale izisombululo ezifanele, ukubhekela izinsiza ezikhona nokucabanga imigomo nemihlahlandlela ebekiwe. Lokhu kungaphezulu kokudweba uhlu lwezinto eziklele phambili nokuziguqulela eziphakamisweni zesabelomali.
Inqubo edidiyele nedinga umcabango nokubuka izinto ngeso elibanzi nelisabalela kweminye imingcele yemboni.
Uhlelo oludidiyele lokuqhuba ngempela umsebenzi nefuna ukuchaza okuqondile izindleko, isikhathi, inani, izibophezelo, indawo, iqophelo lomsebenzi nendawo okuyodiliviwa kuyo umsebenzi. Lokhu kwedlulela ohlwini lwamagama emisebenzi eyokwenziwa.
Inselelo yeqhinga lokuhlela I-IDP wukuhlanganisa lezidingo ezintathu ngenhloso yokufinyelela ohlelweni lokuthatha izinqumo ngendlela yokubonisana, ukucabanga ngendlela ejulile ngeqhinga nehambisa phambili impumelelo ngempela yomsebenzi lapho usuqaliwe.
Ihlanganisa inqubo eqhakambisa isigameko lapho kuhlelwa I-IDP, akuqhakambiswa isikhali noma iqhinga. Ukucabanga uhlelo njengochungechunge lwezigameko kulula kunokucabanga uchungechunge lwezikhali zokuhlela. Ngakolunye uhlangothi, likhuthaza inqubo yokubonisana nokucabangela phambili ngezinto ezikleliswe phambili.
Lehlukanisa ngokucacile phakathi kweNqubo evamile ye-IDP (Umhlahlandlela III) esebenza kuzo zonke izinhlobo zomasipala namacebo aqondile okuhlela kanye nezikhali (Umhlahlandlela IV) nengase yehluke kakhulu kumasipala ngamunye.
Lihlose ukusebenzisa ulimi olulula ngokugwema amagama amakhulu nanzima asetshenziswa ngabahleli.
Izigameko zokuhlela zivame ukuba yimihlangano noma yizifundo zesakhiwo senhlangano esilawula inqubo ye-IDP (Isigungu sabaMmeli boMphakathi, Ikomidi lokweNgamela I-IDP, Ithimba leMisebenzi) kanti kwezinye iziwombe kungaba yimisebenzi eyenziwa ngabathile (njengabaqoqa ulwazi, ucwaningo, njalonjalo). Isigameko ngasinye kumele sibe nomphumela othile. Lowo mphumela ungaba wuhlobo oluthile lolwazi noma isinqumo. Eminye imiphumela incike ezidingweni zomthetho, ethile iyimithelela yomqondo ovamile nesiza ekulandeleni inqubo enesiphetho. Esigamekweni ngasinye sokuhlela kwenziwa izincomo ngohlobo lwenhlangano nabantu okumele babambe iqhaza ngenhloso yokuqiniseka ukuthi uhlelo lubandakanya wonke umuntu ofanele futhi kuboniswene.
Indlela yokuhlela ayisho lutho kakhulu ngezikhali eziqondile zokuhlela nokufanele zisetshenziswe esigamekweni ngasinye. Lezi zikhali zehluka komasipala ngabanye.
Imikhandlu yomasipala ingasebenzisa amasu okuhlela ajulile anobuhlakani bamakhompuyutha. Omasipala abasesigabeni B bangaqhuba inqubo yokuhlela efanayo kodwa basebenzise indlela esobala. Omasipala abasezingeni eliphezulu bangasebenzisa amasu athuthukile okuhlaziya ulwazi nemininingwane, (isibonelo, izinhlelo zokuhlaziya imibiko nolwazi lwendawo), abanye bangethembela ekuqageleni nenqubo yokubuyekeza ngokushesha. Umphumela walokhu wukuthi indlela ye-IDP encike ezigamekweni njengoba yethulwe ebhukwini isebenza kuzo zonke izigaba nezinhlobo zomasipala. Bonke kufanele baphendule imibuzo efanayo ngokwedlula ohlelweni olufanayo lokubonisana nomgudu wokuthatha izinqumo ngokuxoxisana.
Amasu okuhlela kuphela ayokwehluka. Ukugwema ukudida iNdlela ye-IDP namasu athile aqondile nezikhali ezifanele, kungabunjwa amasu nezikhali zezinhlobo ezehlukene zomasipala kwelinye ibhuku (Umhlahlandlela IV: "Ibhokisi lezikhali").
Ukuhlinzekela izindlela ezimbili zamasu namaqhinga okuhlela kanjalo nokwenza izinguquko ngokwehluka kwezingqikithi emkhandlwini ngamunye.
Indlela ye-IDP igxile emgomweni wokusebenzisana, ukumelwa nokubamba iqhaza ngamalunga omphakathi, izakhamuzi nabathile abanentshisekelo ngaphakathi kumasipala, kanjalo nabamele ezinye izinhlaka zikahulumeni, ochwepheshe bemboni nabantu abanezinsiza.
a ukubamba iqhaza okuhlelwe yizinhlangano nabaqokwe njengabammeli isibonelo ngabamele amathimba nemiphakathi eyayicindezelwe noma engahlelekile, b ukuveza imigomo namathuba okubamba iqhaza, ngale kokukhuthaza nokuhlela isimo sokubamba iqhaza kohulumeni bomasipala.
Ngamanye amazwi, izakhamuzi namalunga omphakathi abavamile ukulindelwa ukufaka isandla ngokubamba imihlangano, ikakhulu endaweni kamasipala onabantu abalinganiselwa ku 100 000. Lenqubo ithathelwa ohlelweni lweqhaza elimiswe yinhlangano nalapho Isigungu samaMmeli boMphakathi kuyisona esimiselwe umsebenzi wokuxhumana nomphakathi ngaphambi kokudingida izindaba eSigungwini sabaMmeli boMphakathi.
Ukubonisana nokubamba iqhaza kumele kwenzeke kuzo zonke izigaba, hhayi nje kuphela ngesikhathi sokuhlola nokuqhakambisa izidingo noma izinkinga esiGabeni sokuHlaziya.
Esigabeni 5, kuvezelwa imiphakathi nabathintekayo ithuba lokuveza imibono ngohlaka lwe-IDP.
Lendlela yeqhaza elimiselwe inhlangano, igalelo elihlelekile nokubonisana ilindelwe ukwenza ngcono amathuba okubamba iqhaza elifanele ngaphandle kokuchitha amandla nezindleko zokubiza imihlangano yomphakathi kuhulumeni kamasipala.
Iqhinga elibhekele ikusasa alipheleli esiGabeni sokuHlela kodwa lenqubo yokuhlela ichaza ukusebenzisa izinsiza ezentulekayo ngokucabangela izimo nemihlahlandlela yenqubomgomo.
Ukuqagula nokuhlaziya amanye amaqhinga nezindlela ezingasetshenziswa (ukucabanga ngokujula ngezindlela ezahlukene zokuxazulula izinkinga).
Ukudweba Uhlelo olubhekele ikusasa akunzima kakhulu. Ezimpilweni zangasese, wonke umuntu wejwayele ukuklelisa izinto ezihamba phambili, ukubheka imbangela yezinkinga, ukucabangela izinsiza ezikhona (okwentulekayo) ngokucophelela nokufuna indlela efanele yokuzixazulula. Kuvamile nokho ukuba lapho kuxazululwa izinkinga esimweni senhlangano sisebenzise budlabha izinsiza noma kusetshenziswe indlela ethathelayo nebiza kakhulu.
Inselelo yamalungiselelo ohlelo lweQhinga elibheke phambili akusilo nje iqhinga kuphela kodwa ngelenhlangano kanti ngesinye isikhathi lilawulwa ngezombusazwe. Ukubeka phambili, ukuqonda okufunwayo nokuzikhethela kudinga inkulumo-mpikiswano ngokusabalalisa nokwaba izinsiza eziyingcosana phakathi kweminyango, amathimba abantu uma ekhona.
Lenkulumo-mpikiswano ivame ukuba nengxabano. Inselelo yentuthuko kohulumeni bendawo wukubhekana nokuxazulula ingxabano ngokulandela imigomo yezinkombandlela, ukufuna izindlela eziphusile zokwenelisa izidingo eziningi ngemali ekhona. Impumelelo yalokhu wukuthola isixazululo esifanayo noma ukuxoxisana ngendlela eyakhayo ukuze kube nokuvumelana.
I-IDP ayiwona umsuka wenselelo kodwa izama ukwakha isigcawu esifanele nendlela ehlelekile yokudingida inselelo ekhona. INdlela ye-IDP iqhakambisa iqhinga lokuhlela kanti iyisibani senqubo yokuxazulula ingxabano. Ngeqhaza layo I-IDP ekuletheni uhlaka oluhlelekile lokuxazulala izinkinga nenqubo yokuthatha izinqumo ngendlela esobala, isiza ekutholeni izisombululo ezemukelekayo ngesikhathi esinqunyiwe, bese kuxazululeke izinkinga eziningi ezibambezela inqubekelaphambili.
Ngaphezulu kwenqubo nendlela ehlelekile ehlongozwa kuleli qoqo lamabhukwana, kuyodingeka abagqugquzeli abanekhono ukuba bashayele uhlelo lokubonisana nokwenza izinqumo ngokubambisana. Okunye okubalulekile wukuthi izisombululo ezifanele zingafuna izingxoxo ezibanzi nezibandakanya abantu abavela ngaphandle kanye nakwezinye izinhlaka zikahulumeni. Ngenxa yalesi sizathu, izinga lesiFunda liphakanyiswa ukuba yinkundla ebucayi yenqubo yokuthatha izinqumo eziklama ikusasa. Lenkundla ilungele ukuhlanganisa abantu, izimboni nesihloko nendawo yokuhlanganisa ulwazi lwendawo nolochwepheshe.
Izinhlelo zentuthuko edidiyele zinhle, kuphela uma ziwusizo ekuphathweni komasipala nokwenza ngcono izinhlelo zokwethula imisebenzi nentuthuko. Ukuhlela kumele kube yingxenye yokuphatha umasipala ngokuthatha izinqumo ngendlela eziguqulela ezenzweni. Lolu lwazi ngezinqumo ze-IDP luchaza imibandela ethile mayelana nohlobo kanye neqophelo lenqubo yokuhlela.
a Iziphakamiso zemisebenzi kufanele zibe nesisekelo futhi ziqonde maqondana nomphumela ohlosiwe, iqophelo lomsebenzi, isikhathi, indawo, izindleko nabayoqhuba umsebenzi.
e Kufanele kube nokuvumelana okwenele phakathi kwabantu abawusebenzisayo, amathimba athintekayo nabanye abathintekayo ngemisebenzi ehlelwayo ukuze kugwenywe ukubambezeleka okungadingekile nengxabano. Lokhu kusho ukuthi amathimba athintekayo kumele abe mdibi munye lapho kuhlelwa noma kudwetshwa inqubo.
Umphumela obhekiwe wukuba I-IDP ingagcini ngokwethula uhlaka lweqhinga lekusasa elivamile nelingacacile ngokuhlelwa kwemisebenzi kodwa makube nomthelela wesikhali esiwusizo ekuphatheni nasekuhleleni isabelo sezimali. Umsebenzi wangempela wokuhlela akufanele wenziwe ngemuva kokuphothulwa kwe-IDP, kufanele ube yingxenye yenqubo ye-IDP (kungenzeka eminye imininingwane yobuchwepheshe ingabi yingxenye ye-IDP).
Imisebenzi ethile ingadinga kwenziwe ucwaningo olunzulu lokubheka ukuthi leyomisebenzi iyophumelela noma idingekile yini. Lombandela ungaholela ekubambezelekeni komsebenzi noma kwenziwe esikhathini esilandelayo. Eziwombeni ezifuze lezi, izindleko, isabelo sezimali kumele kwenziwe ngokucophelela nangobuchwepheshe.
IDP nokuHlela iMboni i-IDP yinqubo egamanxe nezimboni kodwa igxile kakhulu enqubeni yokuhlela nokungenzeka ukuba ibandakanye imboni ngayinye. Kungenzeka yenabele ezinhlelweni zokuhlelwa kwemboni, kuye ngokukleliswa kwezidingo zendawo.
Izikhungo zemboni ngaphakathi kumasipala kanjalo nalezo zezinye izinhlaka zikahulumeni zinemibandela yazo yokuhlela kanti eminye ichazwa wumthetho. Inqubo ye-IDP njengoba yethulwe kuleli qoqo lamabhukwana ilumbaniswe nemibandela yokuhlelwa kwemboni ngendlela yokuba yingxenye yenqubo ye-IDP.
Ngenxa yalokhu, imibandela yohlelo lwemboni iyofezwa yinqubo ye-IDP njengoba ihlongozwe kuleli qoqo lamabhukwana lapho imibandela yokuhlela iphathelene nezindaba ezigamanxile (isibonelo, izindaba zokuhlelwa kwenhlalo nezemvelo) nalapho imboni ibhekene nezidingo-nqangi neziwumphumela wenqubo ye-IDP. Imibandela yezinhlelo zemboni nengaphathelene nezinto ezikleliswe phambili kuyomele ibhekelwe ngokwehlukile kwinqubo ye-IDP. Kuyoba nesidingo sokubandakanya zonke izikhungo zemboni kwinqubo yokuhlela I-IDP, ukufakwa kwezimali nokuqhutshwa kwemisebenzi esiqaliwe.
Inqubo ye-IDP: Imboni ihlobene kakhulu nezinto ezikleliswe phambili nezivunjululwe ngenqubo yohlaziyo lwe-IDP. Zincane izingxenye zemibandela yokuhlelwa kwemboni ezingahambisana ngokugcwele nezinto eziphawulwe wuhlelo lwe-IDP nokuyofanela zisetshenzizwa ngenye inqubo.
Inqubo ye-IDP: Kunengxenye ehlobene nezidingo-nqangi nesuselwe kwi-IDP. Isibonelo, izinto zokuthutha abantu zingaba semqoka kodwa kwenzeke ukuthi ukulungiswa komgwaqo kungabaluleki. Umnyango wemboni uyodweba izinhlelo zezithuthi zomphakathi njengengxenye yenqubo ye-IDP kanti amalungiselelo emigwaqo ayoqhutshwa ngezinye izinhlaka ezingahlobene nenqubo ye-IDP.
Inqubo ye-IDP: Ukugamanxa phakathi kwemibandela yohlelo lwemboni nezidingo-nqangi yinto encane. Esiwombeni lapho kwenzeka khona, abasebenzi bemboni bayocelwa ukufaka isandla ngezinto eziqondile neziphawulwe kwinqumo ye-IDP.
Indlela ye-IDP encikene nezigameko nengaxubi amasu okuhlela ilindelwe ukwenza ngcono, ibeke obala inqubo ejulile yokubonisana, ukwakha iqhinga elibhekele ikusasa nenqubo eqhakambisa impumelelo yomsebenzi osuqaliwe. Umuntu akufanele aze abe wuchwepheshe wokuhlela ukuze aqonde indlela nokuhlela inqubo ye-IDP ngendlela efanele. Okuphawulekayo wukuthi uchwepheshe noma umgqugquzeli angasetshenziswa ngezigaba ezithile zomsebenzi lapho engasiza khona ngokuqagula nokuveza amasu okuhlela nezikhali ezifanele.
a Ehlukanisa ulwazi ngeminyombo nokubeka ulwazi ngamaqoqwana abhekiswe emathimbeni athile abantu, isibonelo, imihlahlandlela eyisithupha ezimele b) Ukwethula ngendlela enomfaniswano iqhinga lokuhlela (ikakhulu uMhlahlandlela III ehlukanisa indlela "yemiSebenzi yokuHlela" nechazwe ngendlela efanayo neyenza kube lula ukuthola ulwazi oludingekayo.
Ikunika iseluleko esinqala ngenhloso, okuqukethwe nemibandela yenhlangano nge-IDP nengaphezulu kwemibandela emincane ebekwe eMthethweni weziNhlelo zikaMasipala.
Inqubo enconyelwa ukukufundisa ngayo yonke inqubo.
Ikhombindlela ngomgudu wokuncikisa eminye imigomo ejwayelekile noma eqondene nemboni neye-IDP.
Kungani kwenziwa isibonelo, incazelo yenhloso yomsebenzi wokuhlela?
Yini okufanele ibe khona ngenxa yomsebenzi wokuhlela?
Kufanele umgomo, inqubo ibe njani ukuze kufinyelelwe emphumeleni olindelwe?
Ngubani okufanele asingathe umsebenzi noma abambe iqhaza?
Kuyothatha isikhathi esingakanani?
Umhlahlandlela III awulona ibhukwana okumele lifundwe kusukela ekhasini lokuqala kuyoshaya ekugcineni ukuze kutholwe isithombe esibanzi nesiphuthumayo (lomsebenzi wenziwe yiNcazelojikelele ngaphansi kwesihloko "Ukushazisa I-IDP"). Lomhlahlandlela wumbhalo okumele usetshenziswe ngesikhathi senqubo yohlelo, kuye ngesidingo esivelile okuchaza ukuthi ubheka izimpendulo eqondene nombuzo oqhamukayo. Umhlahlandlela III umiselwe ukunika ulwazi oluqondile ngokushesha kulabo ababambe iqhaza enqubeni yohlelo ngaphandle kokucubungula kabanzi umsebenzi we-IDP.
Indlela ye-IDP ibunjwe "yiMisebenzi Yokuhlela" esebenza koMasipala beNdawo nabeziFunda. Lemisebenzi Yokuhlela kumele ingadidaniswa nezinyathelo zokuhlela. Nakuba kuneMisebenzi Yokuhlela eyizigameko zokuhlela okumele yenziwe ngokulandelana okuthile, eminye incikene nezindlela namasu okubhekela izinto ezithile nemibandela yokuhlela ngesikhathi sezigameko ezithile zokuhlela (isibonelo, indlela yokubhekana nesimo sezendalo, ukuhlelwa kwendawo noma ezomnotho lapho kubunjwa amaqhinga abhekele ikusasa). Ngamanye amazwi, Imisebenzi Yokuhlela ingaba yizinyathelo noma izigameko okumele zihlelwe (isibonelo yizifundo ezihleliwe, ukuqoqa ulwazi) noma ingasho indlela yokucabanga izinto ezithile ngesinyathelo noma isigameko esenzekayo.
c Imisebenzi Yokuhlela eyenabela ezintweni okumele zicatshangwe ngenqubo.
Lokhu kuyosiza osebenzisa Umhlahlandlela ekumnikeni isithombe esibanzi ngenqubo nangohlobo lweMisebenzi Yokuhlela.
Elwazini oluqondile nokuqondisisa izici ezinomthelela entuthukweni yomasipala.
Ukuhlaziya okujulile okuphathelene nezinto eziphawuliwe izinguquko, imithelela, izinsiza, njalonjalo.
Ulwazi ngezinsiza ezikhona nalezo ezingatholakala (kuhlangene nohlaka oluhlongozwayo lwezimali).
INHLOSO: Ukuqinisekisa ukuthi kuyoba nenkulumo-mpikiswano egamanxe kwezinye izimboni mayelana nezindlela namasu afanele okubhekana nezidingo-nqangi, ngokulandela umhlahlandlela wenqubo-mgomo, imigomo, izinsiza ezikhona, ukuxhumana, imibandela yokuncintisana nombono owodwa. Inkulumo-mpikiswano yokuhlahla indlela ngeqhinga elibhekele ikusasa iyosiza ekugwemeni indlela evamile yokunqamulela lapho kuvele kubhekwe imisebenzi evame embonini, kukhohlwe yimisebenzi eqhakambiswe njengezidingo zomphakathi. Iyosiza futhi ekutholeni izisombululo eziqotho, ezintsha nezonga imali ngemuva kokucabanga imigudu eyahlukene yezixazululo. Lesi yisigaba sokukhetha.
Ukudingida izindaba ezigamanxele kweminye imingcele nokulumbanisa izinto ezithinta izinhlaka ezehlukene zikahulumeni kanye nalemboni.
INHLOSO: Ukuqinisekisa amaxhama ahlelekile okuhlela nokwethula imisebenzi ngokuveza ithuba lokudweba inqubo egcwele neqinile yokuhlela imisebenzi lapho amathimba emisebenzi, ochwepheshe nababambe iqhaza beyofaka khona igalelo ngeziphakamiso ezinezibalo, iqophelo lomsebenzi, indawo yezakhiwo, isikhathi nesilinganiso sezindleko. Lesi sigaba siyonika ongoti balemboni umsebenzi ofanele kwinqubo yokuhlela nokuyinto eholela ezinhlakeni ezifanele zokuxhumana nokulawula inqubo ngempumelelo.
INQUBO: Amathimba Emisebenzi axuba abasebenzi abavela ezikhungweni ezibhekele ukuqhutshwa kwemisebeni esiqaliwe (iminyango, izikhungo zezimboni ezizimele) nochwepheshe bemboni abanesibophezelo somsebenzi wokuhlaziya iziphakamiso ngokubonisana nongoti bezifundazwe/izikhungo zikazwelonke, imiphakathi noma abathintwa wumsebenzi.
Izinga lencazelo nokuqonda kwemiphumela liyoshiyana ngoba eminye imisebenzi idinga uphenyo lwesiqiniseko sempumelelo nesidingo salowo msebenzi nokungenzeka singasingatheki ngesikhathi sokuhlelwa kwe-IDP. Kuyokwenziwa isilinganiso semiphumela esithathelwa ezinqumeni zesikhashana ngesakhiwo somsebenzi.
UKUPHAWULA: Nakuba inqubo ye-IDP igxile kakhulu kulezo zinto ezikleliswe phambili, miningi imisebenzi yeminyango evamile futhi ebalulekile kodwa engakleliswa phambili (isibonelo, ukugcina isimo sezinto, njengomgwaqo). Lezi zinto kufanele zicatshangwe esigabeni 3, zibuyekezwe ngokulandela imibandela yezimali lapho sekukleliswa izidingo, izinhlelo nemisebenzi encikile.
INHLOSO: Ukunika isiqiniseko sokuthi imiphumela yokuhlela imisebenzi iyoxilongwa ukuthi iyahambisana nombono, izinhloso, amaqhinga nezinsiza nokuthi isebenza ngokudidiyela. Inqubo yokudidiyela iyoholela ohlakeni olubumbene lokuhlelwa kwezindawo, izimali nesakhiwo enhlanganweni nesiqalo esihle ekuqhubeni umsebenzi ngemfanelo.
Ukuqoqela ndawonye iziphakamiso ezenziwe.
Izinhlelo zokweNgamela iNhlekelele.
INHLOSO: Ukuqinisekisa ukuthi ngaphambi kokwemukelwa wuMkhandlu kaMasipala, bonke abathintekayo namathimba anentshisekelo kuhlangene nezinye izinhlaka zikahulumeni zinikiwe ithuba lokubeka imibono ngohlaka lwepulani nokuyokwenza lwemukeleka, lwesekelwe futhi lube sobala.
Ukudidiyela ezingeni leziFunda.
Ukwemukelwa okugcwele ngumasipala.
Umbhalo we-IDP owesekelwa ngumasipala, yizakhamuzi zikamasipala, wumkhandlu wendawo nazo zonke izikhungo ezifanele nezibambe iqhaza ekuphathweni kwezinhlelo nemisebenzi endaweni kamasipala neliphasiswe wuMkhandlu kaMasipala.
Kunezikhathi eziningi lapho kuba nokudideka ngokwehlukaniswa kwemisebenzi phakathi koMasipala beziNdawo nabeziFunda (TLC, TRC) kwinqubo ye-IDP. Zingakwazi yini izifunda ukuhlabela phambili nohlelo zisungule uhlelo oluwuhlaka njengesizinda sokuqalisa uhlelo ezingeni lesifunda Noma izinga lesifunda lingahamba phambili lishiyele iziFunda ukukhiqiza uhlelo oludidiyele noluhlangene olususelwe ohlelweni lwendawo?
Inqubo yokuklama imingcele iholele oguqukweni lokusabalalisa imisebenzi nobudlelwane phakathi koMasipala beziFunda nabeNdawo. Esikhathini esidlule, imisebenzi yomabili amazinga yayingaxhumene kakhulu. IziFunda zazilindwe ukubhekela lezondawo ezingabhekelwe ngoMasipala beNdawo. Ngaphandle kwalokhu, babenza izinhlelo zezifunda kanjalo nokuqaphela inqubekela-phambili yazo. Manje omasipala sebezobambisana. Ukubambisana nokusizana ezindaweni ezingaphakathi komngcele owodwa kuyasiza kunokusebenza ngokwehlukana.
Lesi simo sinomthelela enqubeni ye-IDP. Ngokulandisa koMthetho weSakhiwo sikaMasipala noMthetho weziNhlaka zikaMasipala, zombili izinhlaka zohulumeni bendawo kumele zenabe ngama-IDP njengengxenye ebucayi nesikhali sokwengamela nokwethula izidingo zomphakathi. Ngenhloso yokugwema ukuphindeka komsebenzi, inqubo yombili yokuhlela mayilumbaniswe.
Ukuhlaziya nokuqhakambisa izidingo nezinkinga eziphambili. Uhlaziyo malwenziwe ngokulandela inqubo yokubambisana ebandakanya umphakathi nabantu abathintekayo. Ulwazi ngamagebe okwethula umsebenzi nezidingo ezingavela esikhathini esizayo kumele lucatshangwe. Ngakho, lokhu kumele kwenziwe wuMasipala weNdawo nosondelene nezakhamuzi.
Omasipala beNdawo nabesiFunda badinga eyabo inqubo yokuhlela nemibhalo yabo yokuhlela uma behlose I-IDP eyofaka negalelo ezinguqukweni zenhlangano noma befuna isimo esiyohlomulisa ngolwazi isabelo sezimali nohlelo lwebhizinisi kumasipala. Uhlelo lwezinga lesifunda esisodwa ngaphakathi kwesifunda alenele ukwenza I-IDP isikhali esinomfutho kuhulumeni wentuthuko yendawo.
Kunenqubo yamaqhinga okubhekela ikusasa nawokuthatha izinqumo afanayo kubo bonke omasipala nadinga ukugqugquzelwa okusezingeni eliphezulu nekhono lochwepheshe kanjalo nokubandakanya ongoti bemboni abavela ezingeni lezifundazwe. Ngakho, ukwenaba ngamaqhinga ekusasa kungenziwa kangcono ngokuhlanganyela ngoMasipala beNdawo beneziFunda kanye nabasebenzi bezifundazwe ezingeni lesiFunda.
Ukuhlanganyela okuhle phakathi komasipala abangomakhelwane naphakathi kwamazinga endawo nezifunda.
Esigabeni 1, isigaba sokuhlaziya, ukuhlola nokuqagula izinto okuyobanjiswana ngazo, ingqikithi yenqubo yohlelo iyogxila ezingeni lendawo, kanti iMikhandlu yeziFunda ingahlola izimo ezithinta isifunda sonke.
Esigabeni 2, isigaba sokusungula amaqhinga siyogxila ezingeni lesiFunda nakuba zingaba khona izinto ezithile ezifuna ukudingidwa ngomacebo endawo. Omasipala beNdawo kumele bamenywe ukuhambela izifundo zamaqhinga ezintweni ngazinye ezikleliswe phambili lapho kuyobhungwa khona ngokuhlanganyela ngamacebo ezixazululo. Ochwepheshe beziFundazwe noZwelonke bangamenywa kanjalo nabantu abanosizo emiphakathini ukuzothamela lenqubo neyogqugquzelwa ngabasebenzi bezikhungo zamaPIMSS ezingeni lesiFunda. Lenkundla yilapho abantu nezindawo behlangana khona ukuxoxisana ngezihloko ezehlukene.
Esigabeni 3, isigaba sokuhlela imisebenzi, umasipala ngamunye kufanele uzilungiselele, ukuguqula amaqhinga ahambisane ngokuqinile nemisebenzi eyokwenziwa endaweni nawusizo ekudwebeni isabelo sezimali nohlelo lwebhizinisi.
Inqubo esiphawulwe ngenhla iyosebenza naseSigabeni 4 (ukudidiyela) lapho omasipala bendawo nesifunda beyohlola bahlanganise khona iziphakamiso zemisebenzi ngenhloso yokufinyelela emaqhingeni nasezinhlelweni ezididiyele njengesizinda sezinhlelo zokuphatha.
Isigaba 5 (ukwemukelwa), izifunda kuyomele zibe negalelo eliphezulu lokuxhumanisa izinhlelo nokusebenzisana, emazingeni onke, phezulu naphansi.
Ukuhlela okwenziwa ezingeni leNdawo naseziFundeni kuyokwenziwa ngokwehlukana kodwa kube nokwazisana.
noma amabhizinisi angochwepheshe. Imibandela incike ezinhlobeni ezehlukene zamakhono, ngakho kunzima ukuthi uchwepheshe oyedwa angaba nawo wonke amakhono. Inani lencike ebukhulwini bomasipala nohlobo lodaba.
Uhlobo lokuqukethwe wumbhalo we-IDP luvame ukulawulwa ngokuthanda komasipala ngamunye (ngaphandle kwaleyo mibandela ebekwe wuMthetho weziNhlaka zikaMasipala). Ngakho, uhla lokuqukethwe akumele luphoqelelwe.
Uhlu lokuqukethwe luyisikhali esisiza ekwethuleni umqondo wokuthi I-IDP iyobukeka kanjani. Okulandelayo yisibonelo esinika isithombe kodwa asivimbeli umuntu ekusunguleni awakhe amacebo nomqondo.
Ingqikithi yezinto ezikleliswe phambili.
5.8 Izinhlelo Ezididiyele zeNhlalonhle, ezoMnotho, Imvelo neNhlangano.
Ukugxila: Esigabani 1, omasipala badingida isimo njengoba sinjalo. Inselelo enkulu ekuphatheni umasipala Esigabeni 1 sokuhlaziya wukugxila ezintweni ezibalulekile zesimo. Esikhathini esedlule, abahleli babe nomkhuba wokuqoqa lonke uhlobo lwemininingwane.
Engenasizo lwalutho: Ukuqoqa lonke uhlobo lwemininingwane kuyabiza futhi kuchitha isikhathi kanti kugcina ngolwazi oluningi oluphelela emashalofini ngaphandle kokusetshenziswa. Umthelela walokhu kwaba wumcabango ongafanela lapho ukuhlela kwahlaluka njengento engabalulekile, ikakhulu uma kunezidingo eziphuthumayo nokwentuleka kwezinsiza.
Ukwethula ulwazi lokuphatha oluwusizo: Uma I-IDP ithathwa njengengxenye yohlelo lokuphatha oludidiyele, kusemqoka ukuzwakalisa imibuzo ngohlobo lolwazi ngesimo esikhona njengamanje ukuze kufinyelelwe ezinqumeni ezifanele zokuphatha. Lokhu kuchaza ukuthi kusemahlombe abaphathi bakamasipala, hhayi ochwepheshe bokuhlela noma abalawuli besifundazwe ukunquma imibandela yolwazi.
Yimiphi imiphumela elindelwe esiGabeni sokuHlaziya Ngamanye amazwi, yini okufanele yaziwe ngomasipala ukuze bafinyelele ezinqumeni zeqhinga elibhekele ikusasa nokuqhuba ngempumelelo umsebenzi nokusebenzisa ngendlela efanele izinsiza ezinyindlala Umthetho weziNhlelo zikaMasipala awuphoqeleli ngalokhu. Udinga kuphela ukuba kuhlolwe izinga lentuthuko elikhona njengamanje kuhlangene nokuqagula imiphakathi engenazo izinsiza-nqangi zikamasipala?
Ukufinyelela esinqumeni esiphusile ngezinto ezikleliswe phambili.
Ulwazi kumele lukwazi ukusiza umasipala ekuthatheni izinqumo ngezidingo-nqangi noma izinkinga, ngemuva kokucabangela imibono yezakhamuzi/imiphakathi nangolwazi nezibalo ezikhona.
Abathatha izinqumo kumasipala kumele babenolwazi ngezinkinga noma izinto ezikleliswe phambili, njengezinkomba, ingqikithi, imbangela nomthelela ohambisana nezinkinga noma izinto endaweni ngenhloso yokuthatha izinqumo ezifanele nokuveza izisombululo.
Abathatha izinqumo kumasipala kumele baqonde amafa, izinsiza nezinqinamba ezikhona ngaphambi kokuthatha izinqumo ngamaqhinga ayosetshenziswa.
Ulwazi ngamafa nezinsiza ezikhona nezingatholakala.
Yiningi inqubo ekhona nengafani engasetshenziswa ukufinyelelwa kulemiphumela.
Kunesidingo sokuhlanganisa iqhinga lokuhlaziya esigxile emininingwaneni eqoqiwe noluncike ekubonisaneni. Kubalulekile ukwazi indlela umphakathi ocabanga ngayo lokho okuyizidingo kuwo. Bona Umsebenzi wokuHlela 1/2.
WokuHlela 1 /1. Izinqumo ezinhle angeke zincike kuphela emibonweni noma ezibalweni kodwa kufanele kubhekwe kokubili ngokuhlanganyela ukuze kutholwe incazelojikelelei nengaba nomthelela onegalelo elikhulu Bona Umsebenzi wokuHlela 1 /3.
Kunesidingo sokubheka isimo ngombono obanzi kamasipala kungagcini kuphela ngeso lomphakathi nalabo ababambe iqhaza. Izindaba ezibucayi kumasipala zingaphezulu kwenhlanganisela yezidingo zamathimba omphakathi nababambe iqhaza abayizakhamuzi zomasipala. Ziningi izinto ezigamanxayo ezikhona, njengokuthutheleka kwabantu emadolobheni, ukwehla kwesimo somnotho, izinkinga zesandulela-ngculazi/ingculazi, inkambiso ekhathazayo yokuphatha nezinkinga zendalo ezingeke zavezwa ukuhlaziya isimo sendawo. Ngakho, senza izincomo zohlelo olwehlukile ezisezingeni likamasipala lapho kuyocwaningwa futhi kuhlaziywe khona lezi zinto.
Akufanele ukuhlaziya kumiselwe kuphela lemboni. Uma kucatshangwa ngemboni, umphumela kungaba wuhlu olude lwezinto kunokugxila kakhulu ezintweni eziphuthumayo nezithinta abantu.
Kudingekile ukuhlaziya isimo somnotho nenhlalo, ikakhulu isimo sobuphofu, ukwehlukana ngobulili, izinto eziphathelene nesandulela-ngculazi/ingculazi njengeqhinga lentuthuko elididiyele nelihambisana nemihlahlandlela yenqubomgomo kazwelonke ekulweni nobuphofu kanye nokulingana ngobulili (Umsebenzi wokuHlela 1 /6).
Abanye omasipala (ikakhulu beSigaba A noC) banganquma ukulandela uhlelo lokuhlaziya okuhlelekile nokugamanxayo embonini kanjalo okubandakanya izinguquko zomnotho, inhlalonhle nemvelo (Umsebenzi wokuHlela 1 /4a -c).
Ngesizathu sokuthi omasipala abancane bangaklinyeka noma behluleka ukulandela lenqubo efana neyabakhulu, asiyincomi lenqubo okwamanje. Okungenani singancoma ukuba kulandelwe inqubo yokugxila odabeni noma ezinkingeni zangaphakathi kuMasipala nezivela ohlaziyweni. (1 /4) nokuyindlela esebenzisa kahle ulwazi olukhona nengasebenzisa ukuqagela okwenziwa ngolwazi lochwepheshe kunohlaziyo olungaphazami.
Ulwazi olunesiqiniseko nezibalo ngohlelo lwenhlangano, isimo somnotho nezinto zemvelo kumele zibe yingxenye yolwazi oselukhona. (1 /1).
Inselelo enkulu eSigabeni sokuHlaziya wukuthatha isinyathelo esithathelwe ezicucwini zokuhlaziya okwenziwe emazingeni nasezindaweni ezehlukene nezenziwe ngamaqhinga anhlobonhlobo nokuholela ohlwini olubumbene lwezidingo-nqangi lapho wonke umuntu obambe iqhaza ebona ubulungiswa. Isinyathelo esiphambili wukuqoqa ulwazi, ukuluhlanganisa nokubuyisana ngalo ngaphambi kokuba iSigungu sabaMmeli boMphakathi sikwazi ukudweba uhlu olufanele lwezinto ezingakleliswa phambili. (Umsebenzi wokuHlela 1 /7).
Ngemuva kokuvumelana ngezinto eziyokleliswa phambili, kungenzeka kutholakala ukuthi isimo sezinto noma izinguquko aziphethekile kahle. Singakuqonda ukuthi izakhamizi azinawo amanzi aphuzwayo kodwa singazi noma lokho kudalwa wukwentuleka kwezinsiza zokuletha lensiza-nqangi ebantwini, wukwentuleka kobuchwepheshe, wuhlelo olungenele lokuphathwa kwamanzi, yisakhiwo senkokhelo efanele nesikhuthaza ukusetshenziswa noma ukwentuleka kwezimali. Lolu lwazi lumqoka ekutholeni izisombululo ezifanele. Eziwombeni zezinto ezihamba phambili nokuntuleka ulwazi ngazo, ukuhlaziya okunzulu nokugxile emongweni kufanelekile (Umsebenzi wokuHlela 1 /8 no 1 /9 emibandeleni yemboni ethile).
Ulwazi oluqoqwa ngeSigaba sokuHlaziya lufanele kakhulu labo ababambe iqhaza kwinqubo ezayo yokuhlela nokuthatha izinqumo. Lokhu kusho ukuthi kumele lufingqwe ukuze lusetshenziswe eSigabeni 2 (Umsebenzi wokuHlela 1 /10). Ukuguqula impikiswano: Kunomqondo ukuqoqa ulwazi oluyosetshenziswa esikhathini esizayo sokuhlela inqubo ye-IDP. Ngakho, umbuzo wabaphathi uthi Yini inhloso yokwazi lokhu Futhi kumele uhlahle indlela yayoyonke imisebenzi eSigabeni 1?
Esikhundleni sokuqoqa ulwazi olukhona (1 /1) nokuhlaziya isimo somphakathi nababambe iqhaza ngokwehlukana nangendlela engaxhumene , omasipala kumele bazame ukulumbanisa inqubo.
Ukuhlaziya akusiyo inqubo ebanzi yokuvundulula isimo njengoba sinjalo sakudala nesiwukusaphaza. Ukuhlaziya kuchazwa futhi kuqondiswe noma kuthathelwa ezidingweni ezisungulwe ngaphansi kohlelo lwe-IDP. Isigaba sokuhlaziya I-IDP singahlinzeka izimo eziningi njengoba zinjalo nemibandela evamile (njengomehluko okhona ebantwini, isimo sabathengi, ukuhlaziya izici zokwentuleka kwemali nabantu bokusebenza). Lezi zinto ezibukeka zingaphindeka lapho kuhlelwa imboni kumele zifakwe ngaphansi komsebenzi "Ukuqoqa ulwazi oselukhona" (1 /1) kanjalo nokuqagula amagebe emisebenzi yomphakathi encike embonini. Isinqumo sokufaka noma ukushiya ngaphandle ukuhlaziya isimo sobuchwepheshe nesokuHlaziya okuJulile njengoba kudingidwa esihlokweni (1 /8) siyoncika embonini nasezidingweni ezikleliswe phambili kumasipala.
Ukulumbanisa imboni kukhomba isidingo sokwandisa kabanzi umcabango ngezihibe ezikhona ngezinsiza, kungagcini nje kuphela emandleni emali nabasebenzi kodwa kuhlanganise izinsiza ezifana namanzi, umhlaba nemvelo. Lombono wemboni nobuchwepheshe obufanele kumele ibe yingxenye yokuHlaziya ezingeni likaMasipala (1 /4) kanye nokuHlaziya Okujulile (1 /9 no 1 /9). Omasipala kumele bavumelane ngokulandela izivumelwane ezenziwe ngaphansi kwe-IDP nezibekelwe ukuxhumana. Izivumelwane ziyolawula lokho okumele kungene kwinqubo ye-IDP nezinye izinhlelo ezingeke zixhumane. Umsebenzi wokuHlela (1 /9 - ojotshelelwe) unika umhlahlandlela ngalokhu.
INHLOSO: Ukuqinisekisa ukuthi bonke ababandanyekayo ngenqubo yokuhlela bawazi kahle onke amaqiniso nezibalo eziphathelene nesimo samanje, izinkomba nezinguquko. Lokhu kuyoba nomthelela ekuqaguleni izisombululo ezifanele ngemuva kokubhekela izidingo ezibalulekile nezinsiza ezikhona.
Ukuqoqa ulwazi nemininingwane enqala yenqubomgomo.
Ukuhlola isikhathi samanje kuphelela ekuqoqeni ulwazi noma ukuvuselela lolo oselwaqoqwa.
Ulwazi lwamagebe abucayi kumele luqagulwe.
Abadingekile abeluleki lapho kuqoqwa ulwazi olulula.
Kuvamile ukuba isikhathi esibekelwe izinqumo silinganiswe ngokweqile.
Izinguquko ebantwini zingabanzima ukuzilinganisa ngokuphelele.
Sebenzisa ibalazwe ngolwazi lokuhleleka kwezindawo nalapho kukanise khona imisebenzi yomphakathi.
INHLOSO: Ukufaka igalelo esimweni lapho imisebenzi kamasipala iyodingida khona izidingo zabantu ezihamba phambili bese ihlinzekela lokho abazisungulela khona. Ngaphezu kwalokhu, inqubo yokubambisana kumele isize izakhamuzi ekuqondeni ukubaluleka kwama-IDP ngenhloso yokuthuthukisa izimpilo.
Izinsiza ezifingqiwe zezakhamuzi, umphakathi namathimba anentshisekelo nemizamo yokuxazulula lezidingo ngokwehlukana ngezindawo, izigaba zenhlalonhle nobulili.
Ukucabangela imiphumela yezigameko zomphakathi nababambe iqhaza ezinhlelweni ezizayo.
Qoqa, uhlanganise imiphumela esidlangaleni sombuthano wezifundo zabaMmeli boMphakathi kwi-IDP.
Kumele imibuthano yezifundo ishayelwe ngabagqugquzeli abanekhono. Lokhu kungenziwa ngokuhlanganyela nezinhlangano ezingasebenzeli nzuzo noma amaPIMSS.
Uma ufuna ukusetshenziswa kolwazi olukhona ngesikhathi kuhlaziywa umphakathi nababambe iqhaza, bona Umsebenzi wokuHlela 1 /3.
ISIGABA 1: UKUHLAZIYA Yiliphi iqiniso elisebenzayo?
Ukufinyelela esithombeni okuyiso, kubalulekile ukuhlolisisa imiphumela yokuhlaziya ulwazi nemibono yabantu.
Imiphumela yokuhlaziya umphakathi yedluliselwa kulabo abasebenza ukuQoqa ulwazi oselukhona nokubanika ithuba lokuhlola leyomininingwane eshayisanayo.
Abasebenzi abaphethe izindawo ezithile noma amathimba aqondile enhlalonhle nomnotho (njengothisha, abasebenzi bezempilo) kumele bahambele imihlangano yomphakathi nabaqokwe wumphakathi.
Ukuphonsa inselelo ebantwini kubaluleke kakhulu ekutholeni amaqiniso nemiphumela efanele ngenqubo yohlelo lokubambisana. Labo abengamele izifundo kumele bazi amaqiniso amanje endaweni.
Imininingwane ayiniki ngaso sonke isikhathi ubufakazi obenele bezinkinga. Imibono yabantu ingakhomba izinkinga ezingavezwa yimininingwane ecoshiwe. Kusemqoka futhi ukuhlanganisa zombili izinhlobo zolwazi eziqoqiwe.
Ukuqagula izinsiza ezitholakalayo, amathuba okuncintisana nemizamo eyenziwa endaweni kamasipala nekahulumeni kamasipala ngenhloso yokuxazulula izinkinga.
Ngenqubo: Ukuzibandakanya kweSigungu sabaMmeli boMphakathi, abantu abanamandla okufaka igalelo ngezinsiza zomnotho, indalo, izinguquko zenhlalonhle nesikhungo.
Nakuba izingxoxo ngenqubo kufanele zigxile ezintweni ezibambekayo kunokubheka izinkomba ezivamile, (njengezomnotho, inhlalonhle, isikhungo, indalo) umbiko womphumela wohlaziyo kumele wakhelwe ngaphansi kwezihloko ezifana no mnotho, imvelo, njalonjalo.
Ngesikhathi kuqhubeka ukuhlaziya izinkinga nezidingo ezingeni lomphakathi nababambe iqhaza, kufanele ziqhubeke izifundo ezingeni lomasipala. Uma kunombuthano wezifundo, kuyophawulwa izindaba ezigqame kumasipala jikelele (njengokudala amathuba emisebenzi, inkokhelo yemisebenzi yomphakathi, isandulela-ngculazi/ingculazi, isomiso, ukuthutheleka kwabantu endaweni, izinguquko ekuphatheni) neziyodingidwa ngamathimba. Udaba lungafingqwa ngaphansi kwezihloko ezifana nomnotho, imvelo noma inhlalonhle (Qhathanisa Umsebenzi wokuHlela 1 /4a).
Ikomidi eNgamele I-IDP kumele iqagule izihloko okuyokhulunywa ngazo embuthanweni wokufunda.
Abeluleki abanolwazi kumele bamenyelwe ukwenza amalungiselelo, ukugqugquzela nokubhala lokho okwenzeka ezifundweni.
Omasipala bemikhakha A no C kanjalo abakhulu nabanezinsiza ezithuthukile bangenza izifundo zokuhlaziya imvelo, umnotho, inhlalonhle nesikhungo njengengxenye yeSigaba sokuHlaziya inqubo yeIDP noma babenamandla okusebenzisa izifundo eziqhubekayo. Izifunda kumele ziqhube ukuhlaziya umnotho nemvelo nokuyinto eyophelela esifundeni nengahlomulisa bonke abanye omasipala endaweni (bona 1 /4a -c). omasipala abancane nabentula izinsiza kufanele bazame ngakho konke okusemandleni ukusebenzisa ulwazi olukhona nabaluzuze empilweni kanjalo nosizo lochwepheshe abakwazi ukuqagela izinto ezithile.
Izinsuku ezine (kwenzeka ngesikhathi esisodwa nomsebenzi wokuhlela - 1 /2).
Amalungiselelo okuhlela ukuhlaziya ezomnotho kwenziwa ngaphandle kokuhamba nokuba izifundo.
Omasipala abaningi ngeke babenamandla okwenza ucwaningo lwezomnotho nokuthola ulwazi olwengeziwe njengengxenye yenqubo ye-IDP. Uma kunesidingo esiphuthumayo sokuthola eminye imininingwane nokuhlaziya okujulile, umasipala wendawo angahlangana nowesifunda baqale uhlaziyo olusabalale isifunda. Loluhlaziyo bangalwenzela udaba lwezomnotho nolubathinta bonke (makwenziwe njengengxenye yoMsebenzi wokuHlela 1 /9).
Yenza abantu abathintekayo, ochwephweshe neSigungu sabaMmeli boMphakathi babe yingxenye yohlelo.
Ungasebenzisi isihloko "ukuhlaziya umnotho" indikimba yesifundo noma ingxoxo yethimba. Amathimba omsebenzi mawagxile odabeni (njengokwentuleka kwemisebenzi) ngaphandle kokuveza imininingwane.
Uhlu lwezingozi ezinkulu zemvelo nokwesatshiswa (kuhlangane nengozi yenhlekelele) nencazelo emfushane.
Ukwenza amalungiselelo okuhlaziya imvelo wumsebenzi obandakanya uphenyo nomsebenzi wasehovisi, ngaphandle kokukhetha isihloko okuyokhulunywa ngaso. Lonke ulwazi olutholakalayo ngezinkinga ezibucayi zemvelo nezingozi ngaphakathi kumasipala kumele zicatshangwe njengolwazi lwemvelaphi ngesikhathi sekuhlangenwe ezifundweni ezisezingeni likamasipala (Ukuhlaziya okwenziwa ezingeni likaMasipala 1 /4).
Omasipala abaningi abasemkhakheni B ngeke babe namandla okwenza noma ukuqala izifundo ezinzulu zemvelo ukuthola ulwazi olwengeziwe njengengxenye ye-IDP. Uma kwenzeka kuvela isidingo sesidingo solunye ulwazi, omasipala bendawo bangahlanganyela nowesifunda baqalise ukuhlaziya okusabalele nesifunda sonke nokuyoqondana nezindaba zemvelo (njengengxenye yoMsebenzi wokuHlela 1 /9).
Omunye wabasebenzi bakamasipala abangochwepheshe bangaqoqa ulwazi olukhona ngezinkinga zemvelo nezingozi, ngokuthathela emibikweni ekhona naselwazini olutholakala ngokuxhumana nababambe iqhaza kanjalo nezikhungo ezikhangisayo.
Ukwethula ulwazi olusha makwenziwe kusabalale isifunda sonke futhi kuqalwe wumkhandlu wesifunda, ngaphandle uma Umasipala osemkhakheni B ubona futhi unamandla okuqhuba izifundo ezithile ngodaba oluqondile lwemvelo endaweni yawo.
Ukubandakanya ababambe iqhaza nochwepheshe eSigungwini sabaMmeli boMphakathi.
b Funda amasonto amabili kuya kwamathathu ngeSigaba 1, kuhambisane neminye Imisebenzi yokuHlela.
Ungasenzi isihloko "ukuhlaziya imvelo" indikimba yengxoxo ezifundweni noma ingxoxo yethimba lomsebenzi. Kungenzeka kodwa kube nezifundo noma amathimba omsebenzi ngodaba olubucayi lwezemvelo (njengokunukubeza umoya noma ingozi yezikhukhula noma umlilo wehlathi) uma lezinto ziphawulwa ngumasipala njengeziklele phambili. Amathimba omsebenzi kumele agxile ezingxoxweni ezibucayi ngaphandle kokusetshenziswa ukwethula ulwazi.
Ukuqoqa lonke ulwazi lwezihibe zenhlangano neseziqagulwe njengembangela yezinkinga noma izidingonqangi.
Ukuqoqa ulwazi lwezihibe zenhlangano ezincike ezintweni ezibekwe phambili nezivezwe yizakhamuzi yinqubo eqhubekayo eSigabeni 1 kanti ayipheleli eMsebenzini wokuHlela u 1 /4. Kuyodingeka othile kumasipala aqinisekise ukuthi yonke imidati yenhlangano iyabhalwa bese ifingqwa ngasekupheleni kweSigaba 1;.
Omasipala abaningi abasemkhakheni B ngeke babe namandla okuziqalela ukuhlaziya inhlangano ngokusebenzisa ochwepheshe njengengxenye yomkhankaso we-IDP. Usizo oluvela ngaphandle aludingekile ngalesikhathi kodwa kuneziwombe lapho lungabaluleka khona uma kunohlelo olukhulu lwezinguquko.
Njengenhloko yokuphatha umasipala, uMphathi kaMasipala kumele azibophezele ekuqinisekiseni ukuthi yonke imidati yenhlangano iyabhekelwa ngesikhathi senqubo yohlelo.
Ukuzihlola amandla nobuthaka kumasipala kufuna umgqugquzeli onekhono, onolwazi nokuzimele.
a ukuzihlolela b ukuqoqa ulwazi lwezihibe zenhlangano kungahambisana neMisebenzi yokuHlela.
Ukuhlaziya inhlangano kuvame ukuthinta izifiso zamalunga/abasebenzi benhlangano, ngakho kubalulekile ukungethembeli kuphela emithonjeni yangaphakathi (ingaba nokuchema) kodwa naleyo yangaphandle (izakhamuzi, amakhasimende).
Ulwazi nokwethembela emithonjeni yangaphandle kungasiza uma sekuqagulwa izidingonqangi zabantu kanye nokuhlaziya imbangela yazo ngokujulile (Umsebenzi wokuHlela 1 /9).
lwezinguquko zokuhlela indawo nokubhekela izinto zentuthuko.
Ukuqagula nokudweba ibalazwe lezinguquko emhlabeni, njengokwabiwa kabusha komhlaba, ukubuyiselwa kwabantu endaweni nesikhathi esiyohlalwa ngabantu endaweni.
Gwema ukusebenzisa itulo lokuqoqa ulwazi elibizayo nelichitha isikhathi, uma kwenzeka sebenzisa ezinye izinsiza zolwazi oselukhona njengeBalazwe elikhomba imvelo, njalonjalo.
Omasipala abangenawo amandla okuqhuba uhlelo lokuhlel indawo bangaqashela lomsebenzi abahleli abanolwazi.
Umhleli wendawo makasetshenziswe okungenani isonto elilodwa ngaphandle kokwenza lokhu njengenqubo ezihambela yodwa.
Umbandela wesikhathi uncike ebukhulwini bomasipala.
Inqubo ebandakanya umphakathi kumele ixube abantu abamele amathimba, ikakhulu uma kukhulunywa ngenhlalonhle (kungaphawulwa amathimba abantu abahluphekayo), amathimba obulili nobudala.
Ayidingekile inqubo ehamba ngokwayo.
Ukuhlaziya okwenziwa eZingeni loMasipala kumele lihlanganise ukuqagulwa kwamathimba abhekele abantu abahluphekayo (izinkinga eziqondile zabo) negxathu lobuphofu.
Abamele amathimba ampofu nahluphekayo, abesifazane, intsha, abadala, imindeni ehlukunyezwe yisandulela-ngculazi/ingculazi kumele babe ngamalunga eSigungu sabaMmeli boMphakathi kwiIDP.
Omasipala abanesisebenzi senhlalonhle kumele basenze ilunga leKomidi eleNgamele I-IDP ukuqikelela ukuthi inqubo imelwe ngemfanelo, ikakhulu kulezo zinto ezithinta ubulili nobuphofu. Omasipala abangenawo lamandla kufanele basebenzise okwesikhashana uchwepheshe ofana nomuntu onezinsiza.
Ayikho inqubo ehamba yodwa kodwa uchwepheshe oqashelwe izindaba zobuphofu nobulili angasetshenziswa okungenani isonto elilodwa ngeGaba sokuHlela.
Izindawo zomasipala abangenamandla, njengalabo abasesigabeni B zelulekwa ukuhlanganyela nesiFunda, izikhungo nezinye izinhlaka zikahulumeni noma izikhungo zokucwaninga nalapho zingadidiyela khona izifundo eziphathelene nenhlalonhle, ezomnotho njalonjalo ezisabalele naso sonke isifunda nokuyohlomula omasipala besiGaba B.
INHLOSO: Ukuqikelela ukuthi umbono kamasipala ngezinto ezisabalele nomasipala kugxile ezinkingeni nasezintweni ezikleliswe phambili nokubheka ngasikhathi sinye ukunakekelwa kwezidingo nezinkinga ezibalulekiwe zamathimba aqokiwe.
Isifingqo sezidingonqangi zomphakathi neziphawulwe ngabathintekayo.
Ukubandakanya abamele amathimba nomphakathi uqobo ngesikhatho sohlelo.
Ngaphezu kokuhlanganisa izidingonqangi, lezodingo ezikleliswe phambili wumphakathi nababambe iqhaza ezingahlinzekelwanga ohlwini kufanele zibhalwe.
Umsebenzi wamalungiselelo njengokuqoqa ulwazi mawenziwe yiKomidi eleNgamele I-IDP noma ngumuntu oqokwe yileli Komidi.
Izifundo zokudidiyela zidinga ikhono eliphezulu lomgqugquzeli kanti kumele zenziwe ngumuntu onolwazi.
Ukubhala imiphumela kungathatha usuku kuya kwezimbili.
Inqubo yokudidiyela ihlanganisa ukudidiyela ndawonye imiphumela evela emiphakathini ehlukene nasemathimbeni aneqhaza kanye nokuqhathanisa imiphumela etholwe ngeqhaza labantu naleyo ewulwazi olukhona. Yombili lemisebenzi kumele yenziwe ngesiwombe esisodwa sombuthano wezifundo.
Ulwazi lwezinkinga zomphakathi nemininingwane encikile isabalulekile ukusetshenziswa esikhathini esizayo lapho kuyobe kusaqhutshwa inqubo yokuhlela.
Nakuba kuyinkambiso ukuqala ngokulalela izinkinga ezinkulu emphakathini wendawo, zimbili izinto ezibalulekile nezisabalele izwe lonke ezivame komasipala abaningi. Lokhu wukwentuleka kwemisebenzi nenkinga yesandulela-ngculazi/nengculazi uqobo. Uma zingaphawulwanga lezidingonqangi, kumele zishiwo izizathu.
INHLOSO: Ukunika isiqiniseko sokuthi amaqhinga nemisebenzi ithathelwe elwazini olunzulu lwezici ezifanele zezidingonqangi eziphawuliwe.
Abhekela okungenzeka esikhathini esizayo, amathuba nemizamo yokusombulula izimo.
Ukuhlaziya izinkinga zalokho okunokuvela esikhathini esizayo.
Imibandela ehlukene ohlotsheni ngalunye lwesidingonqangi.
Ukuhlela izifundo ngenhloso yokuthatha izinqumo ngomphumela wezifundo.
Isifunda singanikwa umsebenzi wokuhlela izifundo zokuhlaziya kabanzi isimo ngezindaba ezifanayo endaweni. Inhloso yalokhu wukusebenzisa ngendlela enegalelo elibonakalayo izinsiza.
Imibandela yesikhathi sokuhlaziya okujulile iyonqunywa yilabo abajutshelwe ukuthatha izinqumo, akufanele kube ngabeluleki abahlaziyayo.
Ukuhlaziya okujulile makuhlanganise futhi kwakhele elwazini olutholwe ezinyathelweni ezedlule zokuhlaziya (1 /1, 1 /2, 1 /3, 1 /4, 1 /5, 1 /6).
Umbandela wesikhathi uyoncika ohlotsheni lwesifundo kodwa akufanele kwedlule ezinsukwini ezingu 20.
INHLOSO: Ukunika isiqiniseko sokuthi uhlelo lwemboni luyahambisana nokuhlaziya okujulile ngendlela eqhakambisa izidingonqangi zendawo; ukusombulula imibandela yokuhlela uma ikhona, ukuqinisekisa ukuthi ulwazi olunzulu lochwepheshe ngemboni luyafakwa ezifundweni zokuhlaziya okujulile.
Imibandela yehluka ngemboni.
Bona uhlaka olungezansi uma ufuna olunye usizo ngemibandela yemiphumela.
Ukufakwa kobuchwepheshe bemboni emathimbeni aqhuba izifundo ezifanele.
Isinyathelo somasipala sokuzenzela umsebenzi onzulu wokuhlaziya noma ukuqoka othile kuncike ezidingweni zolwazi nasemandleni alowo masipala.
Isikhathi esinqunyiwe: Inyanga eyodwa.
Lemisebenzi elapha iyingxenye yesinyathelo sokuhlaziya okujulile.
Ulwazi oluyisisekelo (njengamagebe emisebenzi yomphakathi) esichazayo kanjalo nombandela wolwazi lwemboni oluphindekayo (izindaba zesibalo sabantu) kumele zingene ngaphansi kwesihloko "Ukuqoqa Ulwazi oselukhona" (1 /1).
Umbandela womphumela olindelwe nohambisana nalolu hlelo lwe-IDP wumbhalo ogciniwe wamanje wezithuthi zomphakathi nesisekelo sohlelo oludidiyele lwezithuthi. Kumele wenziwe ngokulandisa kombhalo onesihloko esithi "Imibandela nohlaka lokwenza amalungiselelo emibhalo egciniwe yamanje yokuthutha umphakathi emadolobheni" . Lombhalo washicilelwa kuGazethe ngoMhla ka22 Meyi 1998 nezichibiyelo ezalandela kwiGazethe kaHulumeni wemukelwa ngoNgqongqoshe bakaHulumeni beziFundazwe.
Amanzi Wumsebenzi weziPhathimandla zemiSebenzi yaManzi (WSA) ukukhiqiza ama WSDPs. Njengoba bonke omasipala bezifunda bebuye babe yiziphathimandla zentuthuko yemisebenzi yamansi, lolu lwazi oluyisisekelo nemibandela yokuhlaziya iyosebenza kulezofunda. Ngaphansi kwesimo lapho omasipala bendawo beyiziphathimandla zokuthuthukisa imisebenzi yamanzi, imibandela iyosebenza ngokunjalo.
Wumsebenzi womasipala besifunda ukukhiqiza ama-IWMP's. ngokusizwa wuhulumeni wesifundazwe uma kunesidingo. Izindaba eziphathelene nabantu siyocutshungulwa ku 1 /1 no 1 /2 ohlaziya izidingo zababambe iqhaza . Lemibandela yolwazi emincane elandelayo kanye nokuhlaziya iyofuneka esigabeni sokuhlaziya okujulile.
Izithuthi Ayikho imibandela yenqubo enqunyelwe umbhalo ogciniwe wezokuthutha umphakathi kodwa umthetho-sivivinywa kazwelonke wezithuthi ka -2000 uthi wonke umuntu onentshisekelo namathimba athintekayo ekuhleleni ezokuthutha kuhlangene nabantu abazwela kakhulu nababencishwe amathuba makabambe iqhaza futhi akhuthazwe.
Amanzi Awukho umbandela we-WSDP osetshenziswayo kulesi sigaba kodwa omasipala besifunda nendawo kumele basebenzisana ezintweni zamanzi ezikleliswe phambili yisifunda nendawo.
Ayikho imibandela yenqubo ye-IWMP eyosetshenziswa kulesi gaba.
Ukuqiniseka ukuthi ulwazi oluzuzwe ngeSigaba sokuHlaziya lutholakala kalula ekuqhubeni izinhlelo ezilandelayo, ukuqapha nokubheka umsebenzi osuqaliwe.
Ulwazi oluvela kweminye imisebenzi yokuhlaziya ifingqwe ngezidingo-nqangi ngendlela ehleleke kahle kanti itholwa yibo bonke ababambe iqhaza kwinqubo yokuhlela.
Ukuhlaziya okujulile kunomphumela wolwazi olwengeziwe, imininingwane eminingi, mhlawumbe nolwazi olwehlukile uma kuqhathaniswa nalolo olutholwe ezinhlelweni ezedlule zokuhlela.
Ophethe izinto ezikleliswe phambili uyokwethula umbiko ofingqiwe ngalo lonke ulwazi oluncike odabeni oluphambili, imibono ebekwe wumphakathi, wulwazi oluvele selukhona nomphumela wokuhlaziya umphakathi nababambe iqhaza.
Okungenzeka esikhathi esizayo nokuzungeze isimo.
Imibandela yokulumbanisa: imibhalo efingqiwe kumele yethulwe esifundeni njengesisekelo somzamo wokulungiselela izifundo zamaqhinga ezingeni lesifunda ngezinto ezithinta omasipala abaningi.
Isikhathi esibekelwe lomsebenzi yisonto elilodwa.
Imibhalo efingqiwe kumele etholwe ngamalunga eKomidi yokweNgamela I-IDP, iSigungu sabaMmeli boMphakathi namaThimba omsebenzi.
Esigabeni 2, umasipala kuyomele afinyelele ezinqumeni ngalokho ayokuzuza nokuthola izindlela ezifanele zokuqhuba umsebenzi. Yisigaba lapho kuyokwenziwa khona izinqumo eziyisisekelo sekusasa lenhlangano. Esikhathi esidlule, izinqumo eziningi zamagxathu entuthuko zazenziwa nguhulumeni kazwelonke nesifundazwe, bengekho omasipala. Lezi zikhungo zazinomkhuba wokusebenzisa izisombululo ezithathelwe elwazini oludlule. I-IDP imiselwe ukuguqula lomkhuba wokusebenzisa amaqhinga abizayo nangafanele. I-IDP imiselwe ukunika omasipala ithuba lokuziqokela. Umphumela wukuthi I-IDP iwukhiye wentuthuko kuhulumeni wasekhaya, ufuna omasipala bazikhethele. Ukuhlela okubhekele ikusasa kusiza ekuziqokeleni ngendlela ehlelekile, enomqondo nesobala.
Yiziphi izinqumo ezilindelwe ngaphansi koMthetho weziNhlelo zoMasipala?
Amaqhinga entuthuko okumele alumbaniswe nemibandela nezidingo zezinhlelo namaqhinga kahulumeni kazwelonke nezifundazwe.
Lemibandela yomthetho ihambisana ncimishi nezidingo zokuphathwa kohulumeni bomasipala esikhathini samanje: bonke ababambe iqhaza kumasipala kufanele bahlanganyele embonweni ngoba yiwona owumhlahlandlela wokuhlosiwe.
Izinqumo zomkhandlu kufanele zisondele ezinhlosweni ezicacile nokuvunyelwene ngazo kanti nabaphathi kumele baziqondisise ngoba impumelelo yomsebenzi isemahlombe abo ngokunjalo bayiso lezakhamizi ekusingathweni komasipala. Imisebenzi emiselwe amakomidi okwengamela umkhandlu kumele aholwe ngamaqhinga athathelwe kwinqubo edidiyele yokuthatha izinqumo lapho izikhungo eziphakeme nababambe iqhaza bemdibi khona.
Imibono, izinhloso namaqhinga okuvunyelwene ngawo anomthelela wokubuyisana nokuhlanganisa izinhlelo zokuphatha nentuthuko yezinhlelo zomasipala. Indlela eqonde ezivumelwaneni zezinhloso, ikakhulu amaqhinga inzima ngoba ithinta ukwabelana ngezinsiza eziyingcosana. Ngakho, ukuhlela okubhekela ikusasa kusho ukuxazulula izinkinga zokushayisana kwemibono. Ngaphandle kokugwema ukushayisana kwemibono ngesikhathi kuhlelwa izinqumo ezithathwa ngaphandle kwempikiswano enkulu, ukuhlela kunika isikhathi nesikhali esenele ukwenza yonke into ibe sobala, ixoxwe kuphikiswane kahle ngayo nokusebenza ngenqubo yentando yeningi. Lokhu kungaholela ekwemukelekeni nasekugwemeni ukuphazamiseka kohlelo lapho seluqala khona ukusebenza. Ukungqubuzana kwemibono kungagwenywa kanjani?
Ukusebenzisa inkambiso ekhuthaza inqubo yokuxoxisana. Ukugwema ukwethembela kakhulu ohlelweni lokuthatha izinqumo ezithandwa yiningi bese kushaywa indiva idlanzana labantu ngoba lokho kusho ukwehlulwa kuleloqembu.
Iningi inqubo engasetshenziswa ekufinyeleleni embonweni, ezinhlosweni nasemaqhingeni entuthuko.
Isivumelwano sombono wesikhathi eside kamasipala (Umsebenzi wokuHlela 2 /1) yisiqalo senqubo yokuthatha izinqumo ngoba wuhlelo oluwusizo emalungiselelweni okufinyelela emqondweni ofanayo kubantu ababambe iqhaza le-IDP ngaphandle kokungena ezindabeni ezinganambitheki. Ngakho, umbono awuphazanyiswa yinkulumo-mpikiswano yamaqhinga nemizekelo enobuqiniso evame ukugqanyiswa yilempikiswano. Lesi simo singachaza ukubuyekeza umbono esikhathini esizayo nolwazi olungcono lapho kuhlelwa. Umbono unomthelela wokubumba isithombe esithile sendawo. Umasipala ngamunye kumele ube nombono, ngakho asikho isidingo sokwethekelana ngemibono phakathi komasipala wendawo nowesifunda.
Izinhloso kumele zibekelwe isidingonqangi ngasinye, ngendlela echaza isimo esincike leso sidingonqangi (Umsebenzi wokuHlela 2 /2).
Noma kunzima ngalesi sikhathi ukusho ukuthi yini engazuzwa ngempela eminyakeni engu 5 ngaphambi kokwedlula empikiswaneni yezindlela namalinge afanele kodwa kunezincomo zokuba kuvunyelwane kuqala ngezinhloso zesikhashana ukuze kwakheka isisekelo esihle senkulumo-mpikiswano ("Izinhloso zokuSebenza"). Kufanele wazi ukuthi uqonde kuphi ngaphambi kokuxoxa ngamaqhinga angcono okufinyelela endaweni noma ngabe kutholakala kamuva ukuthi akufinyeleleki kuleyo ndawo ebihlosiwe. Ukwehluleka kungachaza ukubuyekeza kabusha izinhloso zokuqala.
Izinqumo ezibhekele ikusasa kumasipala zithathelwa emacaleni amabili okubuka: Okokuqala, makubhekwe isimo sendawo, isibonelo izidingonqangi zomasipala, umbono, izinhloso zawo okwesibili, yimihlahlandlela yamaqhinga nenqubomgomo kazwelonke neyezifundazwe. Lesi simo sichaza ukuthi labo abathatha izinqumo zamaqhinga ekusasa akufanele bagcine ngokwazi imihlahlandlela efanele namaqhinga kodwa mabaqondisise nokuthi ishoni imihlahlandlela kumasipala. Lenqubo yokubumba imihlahlandlela yeqhinga nenqubomgomo eyenzelwe indawo (Umsebenzi wokuHlela 2 /3) ayisiyo impoqo kubo bonke omasipala.
Zingaba khona izinkinga nezinhloso ezinezisombululo ezisobala nokungelula ukuziqokela kodwa eziningi nezingasombululeki zidinga ulwazi olunzulu lokuhlaziya izindlela ezinomfutho negalelo elizwakalayo. Inselelo entsha (nalezo zinto ezingaxazululekanga) idinga isu elisha. Isibonelo kungaba wubugebengu, ukuthutheleka kwabantu endaweni, intuthuko yasemakhaya nokudala amathuba omsebenzi kanye nokusungula izinhlelo ezintsha zokwethula imisebenzi yomphakathi. Kunesidingo esikhulu sokukhuthaza izingxoxo zokuveza amaqhinga amasha angabawusizo ngezinkinga ezahlukene, lapha sikhuluma ngezindlela namasu afanele ekufezeni izinhloso okuvunyelwene ngazo ngesikhathi esinqunyiwe (Umsebenzi wokuHlela 2 /4 no 2 /5).
Inkulumo-mpikiswano kumele ikhuthazwe ezingeni lendawo nalapho kungasetshenziswa khona ulwazi olutholakala kulomkhakha. Ulwazi olwethulwa ngochwepheshe bangaphandle lungasiza ekufundeni amaqhinga ezixazululo ezisetshenziswa ngabanye abantu (Umsebenzi wokuHlela 2 /7). Ukuhlinzekela isikhathi nethuba lenkulumo-mpikiswano ebandakanya bonke abantu abanezinsiza yindlela ekhaliphile ekuphatheni umasipala neyisisekelo sokuveza izixazululo ezintsha.
Umongo wenqubo yokuhlela okubhekele ikusasa yinqubo efinyelela ezinqumweni zekusasa eqhutshwa ngokubambisana futhi ehlelekile.
Lenqubo ayinzima nje kuphela ekudwebeni iIDP kodwa ngenye enenselelo ngempela. Loluhlelo luhlanganisa, izindawo nezimboni kanye nodaba olusuke ludingidwa. Kuningi okumele kubhekelwe. Miningi imikhakha yabantu ababambe iqhaza kulendima. Ukuhlanganisa abantu nezindawo nezimboni ezahlukene kudinga ikhono lokugqugquzela nokuyinto engekho kubo bonke omasipala. Kunesidingo sokubandakanya ongoti bakazwelonke nezifundazwe kanjalo nabavela ezikhungweni zokucwaninga neziNhlangano ezingaxhumene nohulumeni. Ngakho, senza izincomo zokwenza izinhlelo ezingeni lesiFunda kunokuba omasipala bahlele ngabodwa. Izidingonqangi ezifanayo komasipala abambalwa mazihlelwe ngokuhlanganyela, kubanjwe imibuthano yezifundo zamaqhinga ezihlanganisa leso sifunda. AmaPIMSS kumele elekelele.
Ulwazi lokuHlaziya okwenziwa ngokuhlanganyela yizinga lesiFunda kumele lube yisisekelo sokuthatha isinqumo esingujuqu nokuyinto ewumthwalo kamasipala ngamunye. Izindaba zesiFunda nalezo ezigamanxe imingcele kumele zinqunywe eziFundweni ezibanjwe ezingeni lesiFunda.
Izinqumo zeqhinga zingaholela esidingweni sokubuyekeza izinhloso zokuqala zomsebenzi ngisho umbono imbala. Ukudweba iqhinga kufanele kuxube uhlu lwemisebenzi encike iqhinga kanti futhi liyohola inqubo yokuhlela imisebenzi.
Ukulumbanisa imibandela yokuhlela okusemthethweni lapho kusungulwa izinhloso zemboni (isibonelo, ukusho ngokucacile izinga lomsebenzi ohlongozwayo) , amaqhinga (njengamaqhinga endlela yokuhamba, ukuphatha izidingo zamanzi, inqalasizinda yokuthutha namaqhinga okusingatha imisebenzi). Yonke lento engenhla ifuna ukucatshangwa njenjengxenye yenqubo ye-IDP lapho kushayisana khona izidingonqangi nokuhlelwa kwemboni.
Ukulumbanisa imibandela ebanzi negamanxile yeminyango (njengezomnotho, imvelo, ukuhlelwa kwezindawo). Inkambiso nemihlahlandlela ephawulwe yileminyango (isibonelo, inkambiso yeDFA, Inqubomgomo kaZwelonke yokuPhathwa kweMvelo), kumele ibhekelwe ngesikhathi senqubo yokuchaza izinhloso nokudweba amaqhinga.
Ulwazi oluqondene nemboni, imihlahlandlela yemboni namaqhinga kuyoba neqhaza elikhulu ekusabalaliseni umbono, izinhloso namaqhinga.
INHLOSO: Ukukhuthaza, ukuhlanganisa izakhamuzi, imiphakathi nababambe iqhaza, osombusazwe nabasebenzi ngenhloso yokuhlanganyela ekwakheni izindawo zikamasipala ezinekusasa eliqhakazile.
Umbono kumele ube mfushane ngokwenele ukuze udume kodwa uqonde ngokwenele ukuphawula umongo, izinkinga namathuba kamasipala. Imibono edwetshwe ngokugigiyela ayivami ukunika isithombe esicacile.
Imibono kumele ibhalwe ngendlela yokuqondwa yiwo wonke umuntu.
Ukubuyekeza Umbono uma kunesidingo ngemuva kokudweba Amaqhinga eNtuthuko.
Umasipala neSigungu sabaMmeli boMphakathi kumele sakhe icebo nendlela yokudumisa Umbono nokukhuthaza inkulumo-mpikiswano.
Ukubumba Umbono Ophilayo nezinhloso zokusebenza: Usuku olulodwa.
Ukukhangisa nokudumisa, inkulumo-mpikiswano ngombono ophilayo: Amasonto angu 6.
Ukubuyekeza Umbono Ophilayo: Usuku olulodwa.
Nakuba isidalo sombono siyinto ebhekele isikhathi eside esizayo, kumele ube nesifiso esinobuqiniso. Imibono mayikhombise ukuthi umasipala uyobonakala kanjani eminyakeni engu 25 ezayo, lokhu kubandakanya izidingo nezinsiza zawo.
Imibono namaqhinga kungethekelelana ngolwazi. Noma Umbono Ophilayo usemqoka ekuthatheni izinqumo, inkulumo-mpikiswano yeqhinga ingadalula ukuthi Umbono awunabuqiniso noma awucacile. Kungaba namasu angcono okubhala Umbono ekugcineni kwenkulumo-mpikiswano yeqhinga. Ngakho, kuwumqondo omuhle ukuhlinzekela isimo sokuwubuyekeza umbono.
INHLOSO: Ukuklama indlela yenqubo yokuhlela nokuqhuba umsebenzi osuqaliwe.
Isinqumo ngenhloso eyodwa noma izinhloso ezihlobene odabeni ngalunye olukleliswe phambili (isikhathi esibekiwe yiminyaka engu 5).
Ngenqubo: Umbono nesinqumo ngezinhloso kumele kube yinqubo eyodwa futhi kwenziwe yiSigungu sabaMmeli boMphakathi.
Izinhloso kufanele zihambisane nezinkinga noma izidingo zabantu. Mazibhalwe ngendlela eyisixazululo sezinkinga.
Kungenzeka kube nesidingo sokukhetha izinhloso ngaphambi kokunquma amaqhinga kodwa zingaguqulwa ngemuva komphumela wenkulumo-mpikiswano.
Ezingeni lesiFunda, izinhloso zomasipala wendawo zingalumbaniswa nezidingonqandi ngazinye ngesikhathi sokuqhuba izifundo zeqhinga.
Isikhathi kuyoba wusuku olulodwa lapho kuyobanjwa khona umbuthano wezifundo (Umbono nezinhloso).
Ngemuva kokuhlela umsebenzi nezinhlelo, sekuyonqunywa izinkomba zentuthuko zenhloso ngayinye.
ISIGABA 2: AMAQHINGA Incazelo ngenqubomgomo.
Ukuqinisekisa ukuthi imihlahlandlela yenqubomgomo ephathelene nezinguquko ezigamanxile, njengenkambiso yokuhlelwa kwezindawo, ukongiwa kwemvelo, ukulwa nobuphofu, ukulingana ngobulili, amaqhinga entuthuko yomnotho nezici zenhlangano zibhekelwa ngokwenele uma kudwetshwa amaqhinga nalapho sekuhlelwa imisebenzi.
emihlahlandleleni egamanxele kwenye imboni (ezifana nesimo sesandulela-ngculazi/ingculazi nohlelo lwe STD 2000).
Ukuhumusha imihlahlandlela evamile yenqubomgomo iphendukele kuMhlahlandlela wamaQhinga enzelwe Indawo kudinga iqhaza lezinye izinhlaka zikahulumeni nochwepheshe.
Kumele kube nezifundo zoMhlahlandlela wamaQhinga enzelwe Indawo emaThimbeni Omsebenzi kuleso naleso sihloko noguquko.
Ngesizathu sokwehlukana kwezinkomba zokuhlela indawo, kanjalo izinto nezinkinga eziphawulwayo azifani ezindaweni, omasipala kumele bazibhekele ngokwabo imihlahlandlela evamile bese beziguqula ngendlela ehambisana nesimo somasipala ngamunye.
Imihlahlandlela yamaQhinga enzelwe Indawo akufanele abeyimpinda yemihlahlandlela yenqubomgomo kazwelonke noma inkambiso kodwa maziklame indlela yamaqhinga entuthuko nemisebenzi okumele ibhekele ngayo imihlahlandlela nenkambiso ngemuva kokuhlinzekela izimo ezithile esifundeni ngokulandisa kweSigaba sokuHlaziya.
Imihlahlandlela yezinguquko ngazinye kumele ibe phakathi kwamakhasi amabili kuya kwamathathu ukuze ibelula ukusetshenziswa esikhathini esizayo sokuhlela.
Umbono nezinhloso ziwumphumela wokuhlaziya umnyombo wesimo sendawo kanti uholela umasipala lapho efuna ukuya khona. Imihlahlandlela yamaQhinga enzelwe Indawo ithathelwe engqikithini yesimo sikazwelonke nesifundazwe. Imihlahlandlela inomthelela endleleni umasipala okumele acabangele ngayo izinhloso.
Imihlahlandlela yamaQhinga enzelwe Indawo ayimiselwe ukuchitha incazelojikelele ngamaqhinga ezidingonqangi noma ekuqhubeni imisebenzi yazo kodwa zisiza ekwethekeleni ulwazi lwenqubo yokudweba amaqhinga nokuhlela imisebenzi.
Izingxoxo zokubonisana nokudweba uhlaka eziyothatha izinsuku ezimbili kuya kwezintathu.
Umbhalo ocacile okhombisa ukusetshenziswa kwenkambiso yeDFA neminye imihlahlandlela yokuhlelwa kwendawo necacisa izinkinga nezindaba ezikhungethe umasipala. Lokhu kumele kwethulwe ngamakhasi amathathu kuya kwamahlanu kuphelezelwe yibalazwe.
Umthetho kaZwelonke wokweNgamela iMvelo.
isiqiniseko sokuhlala endaweni.
Imihlahlandlela yamaQhinga enzelwe indawo kufanele ichaze indlela inkambiso kazwelonke yokuhlela indawo neyentuthuko okumele isetshenziswe endaweni ngemuva kokucabangela izinkinga nezinto eziphawulwe ngesikhathi sokuhlaziya ukuhlelwa kwendawo (1 /5).
izinkomba zemisebenzi yezinguquko zokuhlelwa komhlaba.
Bheka iphepha lombhalo ovamile loMsebenzi wokuHlela "Imihlahlandlela yamaqhinga enzelwe indawo" 2/3 ukufunda kabanzi ngezidingo zenqubo, amalungiselelo nemibandela yesikhathi.
Umbiko obhalwe ngokufingqiwe wamakhasi amathathu kuya kwamahlanu okhombisa indlela inkambiso yomthetho-sisekelo esetshenziswe ngayo neqagula ukusebenzisana, ukulingana nokweneliseke kwezidingo negalelo lokuziguqulela kwisimo sikamasipala.
ukunika amandla abampofu/amaqembu ancishwa amathuba.
ulwazi ngezidingo ezinhlobonhlobo zabantu besifazane nokusombulula izidingo ngesikhathi sokuhlela nokwethula imisebenzi yomphakathi.
Kumele ichaze indlela amaqhinga entuthuko okufanele ahlinzekele ngayo imihlahlandlela kazwelonke noma imigomo ebhekele indawo kamasipala.
izindlela namasu afanele okukhuthaza amathimba abampofu ukuba babambe iqhaza kwinqubo.
Umbuzo omkhulu ngothi Kungabe imigomo/imihlahlandlela isho ukuthini emathimbeni athile abantu endaweni kamasipala wethu?
Bona uqwembe loMsebenzi wokuHlela olunesihloko esithi "Imihlahlandlela yamaQhinga enzelwe Indawo" (2 /3) noluphawula ngezidingo zenqubo, iziphakamiso zenhlangano nemibandela yesikhathi.
INHLOSO: Ukuqinisekisa ukuthi inkambiso yeSahluko 1 soMthetho kaZwelonke wokuPhatha ezeMvelo ka 1998 uyasetshenziswa lapho kudwetshwa amaqhinga noma kuhlelwa imisebenzi.
Umbhalo ocacile okhombisa ukulandelwa kwemigomo yeNEMA noHlelo lweNtuthuko I- "Agenda 21" eyingxenye yenkambiso yeNEMA. Umbiko kumele ube ngamakhasi amathathu kuya kwamahlanu, uphelezelwe yimidwebo nohlelo.
Uhlelo lweziFundazwe zokuPhatha ezeMvelo.
Amaqhinga nemisebenzi kamasipala kumele ahambisane nomgomo wenqubo yentuthuko yokonga imvelo isikhathi eside nokuchaza ukuthi izinsiza zemvelo akufanele zinciphisele isizukulwane esizayo ithuba lokusebenzisa imvelo.
ukuvikela indawo yemvelo eyigugu lesizwe.
Imizamo yokuhlinzekela imigomo ezinhlelweni zentuthuko kufanele iqonde imikhawulo yolwazi lwanamuhla ngomthelela wezinqumo nezenzo ezithathwayo.
Imihlahlandlela yeQhinga leNdawo kufanele ibonise ukuthi umgomo wezemvelo ufanele luphi uhlobo kanjalo ungasetshenziswa kuyiphi indawo. Imihlahlandlela ingasebenza kahle njengosizo lokuthatha izinqumo zeqhinga nasekudwebeni imisebenzi uma iqondile futhi igxile odabeni oluqokiwe.
Izingozi zenhlekelele emvelweni.
Bona uqwembe loMsebenzi wokuHlela olunesihloko esithi "Imihlahlandlela yamaQhinga enzelwe Indawo" (2 /3) oliphawula ngezidingo zenqubo, iziphakamiso zenhlangano nemibandela yesikhathi.
INHLOSO: Ukunika isiqiniseko sokuthi intuthuko yomnotho jikelele, kakhulu amaqhinga eLED ayahlinzekelwa lapho kuchazwa amaqhinga noma kuhlelwa imisebenzi.
Umbhalo ocacile wamakhasi amathathu kuya kwamahlanu okhombisa uhlaka lokukhuthaza izinkomba zentuthuko. Imihlahlandlela eyenzelwe indawo iqhamuka emaqhingeni eLED avamile/amasu okukhuthaza kuze kufinyelele kwisimo esiqondile sendawo.
Ukuveza amathuba emisebenzi okugxile entuthukweni yomnotho, igxathu lokuncintisana yinjongo enkulu yoHlelo lokuKhula koMnotho, amaThuba emiSebenzi nokuSabalalisa uMnotho (olwaziwa ngeGEAR).
I-LED ihlose ukudala amathuba omsebenzi nokusabalalisa izinsiza zomnotho kanye namathuba okuhlomulisa zonke izakhamuzi (igalelo lokunciphisa ubuphofu) ngokukhulisa umnotho nentuthuko egxile kakhulu ezinsizeni ezitholakala endaweni.
Ziningi izinhlelo zentuthulo yezimboni eziqondene nomnotho ezingasebenzi kubo bonke omasipala, isibonelo wuHlelo lokuHlela Indawo (SDI), inqubomgomo yezolimo, amaqhinga entuthuko yezokuvakasha njalonjalo. Yonke imizamo yokukhuthaza lemikhakha kumele ihlelwe ngokomnyombo wenqubo ye-IDP ukuze kufinyelelwe kwisimo esifanele sokuchumisa nokuthuthukisa indawo kamasipala.
Amaqhinga nokudweba iziphakamiso zemisebenzi kweminye imikhakha nezingaba nomthelela entuthukweni yomnotho wendawo isibonelo, umsebenzi wokwakho nosebenzisa kakhulu ikhono lesandla, izindlela zokuthenga.
Amathimba asemqoka akhethiwe uhlobo lwebhizinisi nokuhloswe ukuba abahlomule isibonelo, abesifazane, abaqede ezikoleni.
Bheka uqwembe oluvamile loMsebenzi wokuHlela ngaphansi kwesihloko, "Imihlahlandlela yamaqhinga enzelwe indawo" 2/3 ukuze ufunde kabanzi ngezidingo zenqubo, amalungiselo enhlangano nombandela wesikhathi.
INHLOSO: Ukunika isiqiniseko sokuthi amaqhinga e-IDP axazulula lokho okushodayo esikhungweni nezingqinamba eziphazamisa ukwethulwa kwemisebenzi yomphakathi, kungagxilwa kuphela emisebenzini eyinqalasizinda nemile.
Imihlahlandlela yokuguqula indlela yokuphatha nokuqoka izinhlobo ezifanele zokwethula umsebenzi womphakathi nezibhekela isimo esithile kumasipala.
Uhlaka loMthetho kaHulumeni weNdawo, Isigaba F.
Omasipala bamiselwe ukuthuthukisa izikhwepha zabo zokwethula imisebenzi emphakathini ngendlela elula, engabizi, ehlangabezana nezidingonqangi, edidiyele, eyohlala isikhathi eside neseqophelweni eliphezulu.
Ukusebenzisa indlela yokubonisana lapho kuthathwa izinqumo zokuphatha.
B. Ukuqoka izinhlobo ezifanele zokwethula umsebenzi womphakathi ngaphansi kwesimo esihlelekile sokukhetha indlela engcono kakhulu, njengokuguqula imboni iphathwe njengemboni ezimele, umfelandawonye wokusebenzisana nemboni ezimele, ukwakha umbimbi nomphakathi, ukwedlulisela kwabanye abantu umsebenzi.
Imihlahlandlela yeqhinga lenhlangano kumele ichaze indlela yoguquko nezinhlobo zokwethula umsebenzi okumele ilindelwe emikhakheni ehlukene, kucatshangwe izimo ezithile zomasipala.
Izinguquko enhlanganweni nakweminye imisebenzi.
Bona uqwembe loMsebenzi wokuHlela olunesihloko esithi "Imihlahlandlela yamaQhinga enzelwe Indawo" (2 /3) ephawula ngezidingo zenqubo, iziphakamiso zenhlangano nemibandela yesikhathi.
Iqhinga lezimali elichaza kabanzi indlela nomgudu wokwenyusa inani lemali netshalwa ngabavela ngaphandle kwenhlangano kanjalo nezinhloso zezidingo-nqangi.
Iziphakamiso zeqhinga lezimali kumele lenziwe, lihlaziywe ngokucabangela ulwazi lwendawo, imibono kanjalo ulwazi lwempilo longoti bangaphandle. Ngakho, lomsebenzi wokuhlela kumele wenziwe ngezigaba ezimbili, ezingeni lendawo nesifunda.
Ezingeni lesifunda: ezinye izindlela ezingeni lesifunda zethulwa lapho kubanjwe khona izifundo zamaqhinga entuthuko ezingeni lesifunda.
Izinga lendawo: izinqumo ngeqhinga elihle neliyingxube.
Ikomidi yezimali kamasipala esizwa ngabahleli abanolwazi bezimali kumele isungule amanye amaqhinga ezimali okumele ethulwe eSigungwini samaMmeli boMphakathi . Ikomidi liyoholwa yiKhansela eliMele iziNdaba zeMali.
Ukuchaza uhlaka lwezinsiza nokudweba amaqhinga ezimali yinqubo embili ethekelana ngolwazi.
Abagqugquzeli bakhuthaza imiqondo emisha ngemibuzo ephonsa inselelo nezisombululo ezihlakaniphile.
Isikhathi sokuqala lapho kuhlelwa uhlaka : Kuyoba ngamasonto amabili.
Isikhathi sokudweba iqhinga lezimali: Amasonto amane (kuyohambisana nezifundo zeqhinga).
Ukubuyekeza uhlaka lwezinsiza : Amasonto amabili.
Ukuqiniseka ukuthi omasipala basebenzisa amasu, izixazululo ezintsha zokubhekana nezinkinga kanye nenselelo. Lokhu kubalulekile, ikakhulu uma izindlela zesimanje zidula kakhulu, zingafanele noma zingeke zihlale isikhathi eside.
Amasu anhlobonhlobo okubhekana nezidingonqangi.
Ukuqokwa kwamanye amasu kumele kubhekele ulwazi lwendawo, imibono kanjalo nolwazi kanye nolwazi lwempilo yochwepheshe. Ngakho, lomsebenzi wokuhlela kumele wenziwe emikhakheni emibili, emkhakheni wendawo nesifunda.
Umkhakha wendawo: ukudala amanye amasu esidingonqangi ngasinye eSigungwini sabaMmeli boMphakathi nokubandakanya abantu abathintekayo.
Umkhakha wesifunda: amasu ahlongozwe ezingeni lendawo ethulwa ezifundweni zamaqhinga entuthuko ezibanjwa ezingeni lesifunda lapho kudingidwa khona izidingonqangi kanti amanye angengezelwa yilabo abahambeli izifundo.
Amanye amasu ahlukene nethulwa ngomasipala bendawo avezwa ezingeni lesifunda ayacutshungulwa ngaphambi kokuhlaziywa.
c ukucacisa amasu ngendlela ekhanyela wonke umuntu ngalokho okuhlongozwayo.
Isikhathi esibekelwe inkulumo-mpikiswano: inyanga eyodwa.
ngaphansi kwesimo lapho iminyango kazwelonke neyezifundazwe ibeke khona imigomo yezinga elithile, imibuthano yokufundisa ezingeni lezifunda kumele isetshenziswe ukuqala inkulumo-mpikiswano yokuguqula noma ukubuyekeza lawomazinga.
Amalunga eSigungu sabaMmeli boMphakathi, imiphakathi ethintekayo noma amathimba anentshisekelo nabezindaba endaweni bayaziswa ngodaba oluyonqunywa nangenqubo elandelwayo ekufinyeleleni esinqumweni (kuxuba isheduli yesikhathi).
Isibophezelo somasipala sokudala ithuba lenkulumo-mpikiswano kodwa kungaqondiwe ukukhuthaza, ukuhlela nokuyigqugquzela.
Umhlangano weSigungu sabaMmeli boMphakathi lapho kuxoxwa khona ngamasu angasungulwa kumele usetshenziswe ukuvumelana namalunga ngenqubo nezibophezelo eziyosekela inkulumo-mpikiswano yomphakathi. Lenqubo nezibophezelo ziyohluka ngezidingonqangi.
Ezinye izindlela zokukhuthaza inkulumo-mpikiswano zibandakanya abezindaba noma imibuthano yomphakathi lapho kulalelwa khona udaba.
Abantu abanezinsiza endaweni kumele bafakwe ukuze babambe iqhaza kulenkulumo-mpikiswano.
Uhlaka lwesikhathi esibekiwe: Inyanga eyodwa.
Imfanelo nohlobo lwenkulumo-mpikiswano ngamaqhinga kwehluka udaba ngalunye bese kuya ngekhono labantu nezinga lentshisekelo yabo. Akubona bonke abantu abazethembayo ngekhono nabanogqozi ekubambeni iqhaza kwimpikiswano. Ezikhathini eziningi, iqhaza livame ukubanjwa yizinhlangano ezimbalwa kanti umphakathi ulandela lenkulumo-mpikiswano ngokulalela nokufunda izindaba.
Ukuqiniseka ukuthi amaqhinga adwetshwe ngendlela enobuhlakani nezinkomba zokusebenzisana nababambe iqhaza kanye nochwepheshe.
Incazelojikelele yamanye amasu, ubuhle nobubi besidingonqangi ngasinye nesinqumo ngeqhinga loMkhandlu wesiFunda nezidingonqangi ezigamanxe emingceleni.
IziFunda zinganquma ukuthi yiziphi izidingo eziyohlanganiswa embuthanweni wokufunda, isinqumo siyoncika ezintweni ezikleliswe phambili wumasipala wendawo nowesifunda. Izinto ezikleliswe phambili noma izidingonqangi ezithinta umasipala owodwa kumele zicutshungulwe embuthanweni wezinga lendawo.
Ukumema ochwepheshe nabakhulumeli bomphakathi ngezinto ezisabalele imboni (isibonelo, ukuhlela izindawo, ubulili, Isandulela-ngculazi/ingculazi) kubaluleke njengokumema zonke izimboni (isibonelo, ochwepheshe bokunisela abavela eMnyangweni weZolimo nabazothamela umbuthano wokufundisana ngodaba lokuphakela amanzi).
Isinqumo ngeqhinga eliyosetshenziswa uma kunodaba olugamanxe emngceleni (bona 2 /9).
Umbuthano wezifundo uyothatha usuku kuya kwezinhlanu, kuye ngobunzima nesibalo somasipala abathintekayo nethimba elihambele umbuthano.
Yonke imibuthano yezifundo eseZingeni lesiFunda inqunyelwe inyanga.
Ukugqugquzela uhlelo ekufinyeleleni ezinqumweni ezinzima nokuxazulula izinkinga zenqubo.
Ukufaka isandla ekusetshenzisweni ngendlela efanele kwezinsiza eziyingcosana zomasipala ukuze kuhlomule abantu abathintekayo nokwenza izinto ngokulandela inkambiso yenqubo-mgomo yentuthuko.
Ulwazi ngomthelela olindelwe (ubuhle nobubi) ngamasu aqaguliwe ngemuva kokubheka izimo ezehlukene.
Baningi abantu abangabanjiswa iqhaza, ngokunjalo bavela emikhakheni ehlukene (bangavela kwezomnotho, imvelo, inhlalonhle, ubulili, abakhulumeli balabo abangamelwe, izinhlangano, njalonjalo). Inhloso yokubambisana wukuqiniseka ukuthi zonke izinto ziyabhekelwa lapho kuhlaziywa.
Amasu nezindlela ezintsha ezitholelwe isidingonqangi ngasinye kumele abhalwe.
Abakhokhelwa umsebenzi kufanele baqale ukuqoqa ulwazi ngemithelela eyehlukene yesu.
Okokugcina, amasu ahlukene kumele ahlaziywe futhi aqhathaniswe nenkomba ngayinye, kubhekwe nemiphumela yolwazi olwethulwe ngochwepheshe kanye negalelo lenkulumo-mpikiswano.
Izinga lendawo: Kumele iSigungu sabaMmeli boMphakathi sikhuthaze inkulumo-mpikiswano ngamasu angalandelwa. Uma kunogqozi olukhulu emphakathini, kungasetshenziswa abezindaba, inkundla yokulalela udaba eyoshayelwa ongoti.
Izinga lesiFunda: Kuzo zonke izindaba ezithinta isifunda nezinomthelela ofanayo komasipala bezindawo, ukuhlola okokugcina amasu kuyokwenziwa njengengxenye yomsebenzi embuthanweni wezifundo ezibanjwa esifundeni. Inhloso yalokhu wukuqiniseka ukuthi ochwepheshe bakazwelonke nesifundazwe nabanye babamba iqhaza.
Uhlaka lwesikhathi esiyinyanga kufanele luhlinzekele izingxoxo nokuhlaziya amasu ehlukene.
Ukuhlaziya amanye amasu avelile kukabili: Kungaba yinkulumo-mpikiswano evulelekile edingida ubuhle nobubi, eyesibili ukuqhathanisa okuhlelekile okuncike ezinkombeni nasemaqinisweni athile. Inkulumo-mpikiswano yomphakathi ingabaluleka kwezinye izindaba kanti kwezinye ingadingeka kancane. Kuzo zombili lezi zimo, umasipala kumele ahlinzekele isimo senkulumo-mpikiswano. Ekugcineni, imiphumela elethwa yizo zombili izindlela iyahlanganiswa.
Ukuklama indlela ecacile yokuhlela umsebenzi nokuqhuba umsebenzi osuqaliwe.
Amaqhinga kamasipala entuthuku esidingonqangi ngasinye nahambisana nezinhlelo zikazwelonke nezimboni kanye nemibandela yokuhlela. Lamaqhinga kumele abonise izindlela okungafinyelelwa ngazo ezinhlosweni ngokusebenzisa lezonsiza eziyingcosana.
Uhla lwemisebenzi ekhethiwe.
Njengokuhlaziya amanye amasu, isinqumo ngeqhinga siyokwenziwa yithimba labammeli bomphakathi ngemuva kokubhekela zonke izinhlangothi nesimo.
Inqubo yokuthatha isinqumo: Izinqumo zeqhinga kumele zithathelwe esikalini esinqunyiwe nakwinqubo yokuhlola ehlelekile, kungethenjelwa ohlelweni lwevoti yeningi. Izinqumo ezithathwa ngalendlela nokubonisana zisiza ekudeliseni abantu nokufinyelela emqondweni owodwa wesimo. Impumelelo yalokhu incike ekuhlinzekeni isikhathi esenele senkulumo-mpikiswano ngohlobo lwesikali esiyosebenza nokuthola ulwazi olwenele ngaphambi kokuqoka iqhinga. Ziningi izinhlobo zezikhali zezinqumo ezincike ekusebenziseni isikali.
Izinqumo zamaqhinga eziqondene nezinto ezithile zendawo kumele zithathwe yiSigungu sabaMmeli boMphakathi ezingeni lomasipala. Umphumela wokuhlaziya ezinye izindlela otholakale ezingeni lesifunda ungaba negalelo ekutholeni ulwazi nokuthatha izinqumo.
Amaqhinga kufanele anikwe izihloko.
Izinga lendawo: IsiGungu sabaMmeli boMphakathi.
Asikho isikhathi esinqunyiwe.
isinqumo ngamaqhinga entuthuko kufanele alandele izinsuku ezibekiwe ukugwema inqubo ende yezingxoxo.
Kusemqoka ukwehlukanisa phakathi kwezinqumo zamaqhinga asetshenziswa kubo bonke omasipala nezidinga izingxoxo nezikhungo zikazwelonke noma izifundazwe (izinga lomsebenzi) nezinqumo zamaqhinga adinga izimpendulo eziqondile (amaqhinga ezomnotho). Lokhu okubalulwe ekuqaleni kumele kwenziwe ezingeni lesifunda kanti okokugcina kube sezingeni lendawo.
Amaqhinga kamasipala entuthuko aguqulelwe indawo.
Izinqumo zeqhinga ziyothathwa/zemukelwe yiSigungu sabaMmeli boMphakathi.
Mithathu imikhakha ehlukene yokuhumusha imiphumela esuselwe embuthanweni wesifunda iqondiswe eqhingeni lendawo nesizwa wulwazi lwendawo nenkulumo-mpikiswano.
C. Izinqumo eziqondene nendawo nezivame komasipala bendawo abaningi nezisizwa wukuhlaziya amanye amasu okusabalele nesifunda (isibonelo, izinga lomsebenzi).
Umkhakha ngamunye, imiphumela yombuthano wezifundo uyokwethulwa, kuxoxwe ngawo ezingeni lendawo ngaphambi kokwemukelwa njengohlaka lwenqubo yokudweba iqhinga lendawo (umkhakha B).
Imibuthano yokufunda yeSigungu sabaMmeli boMphakathi.
Isigamu sosuku kuya kwezimbili, izinto ezikleliswe phambili.
Isikhathi esibekiwe : amasonto amabili.
Izinqumo ngezinto okumele zithathelwe izinqumo ezingujuqu kumele zenziwe ngokuhlanganyela ngomasipala bendawo nesifunda ngenhloso yokugwema inqubo ejikelezayo nephikisanayo.
Amaqhinga ayibhulohwe lokuxhumanisa isimo samanje nalokho okufanele kuzuzwe. Umbiko obhaliwe wamaqhinga ngenye indlela kodwa onenhloso, uhla lwezenzo nenjongo. Amaqhinga yizindlela zokubhekana nezidingonqangi zentuthuko nokufinyelela empumelelweni eqondiwe endaweni. Impumelelo kuyoba wukufeza izinhloso ezibekiwe.
Umbiko obhaliwe wamaqhinga kumele uchaze ukuthi uyofeza izinhloso zawo ngokwenza lokhu nalokhu. Khumbula ukuthi zingaba ngaphezulu kweyodwa izindlela zokuthola umphumela. Lokhu kusho ukuthi inhloso ngayinye yentuthuko ingahambisana namaqhinga ambalwa okuba izuzwe. Imibiko ebhaliwe yamaqhinga igamanxe phakathi kwesikhathi sanamuhla nakusasa. Kufanele ucabange uhlobo lwegebe ngenhloso yokudweba iqhinga elifanele. Zivame ukubaningi izindlela zokuvala igebe. Ungaziqhamukela ngamasu amaningi ehlukene izidingonqangi nezinhloso ezihambisana nazo. Ngenye indlela, kungaba nenkulumo-mpikiswano eningi ngenhloso yokuqoka phakathi kwamasu amaningi aveziwe noma kuqokwe umbimbi lwamaqhinga.
Isinqumo kumele sibe nobuqiniso, ubheke ukuthi okuhlosiwe kungaphumelela yini. Bhala amaqhinga ngendlela ehlinzekela isimo sezimali nokwentuleka kwezinsiza ezaziwayo bese uyaqiniseka ukuthi amaqhinga aveza isithombe sentuthuko egamanxile, njengohlelo lwendawo, ukulingana kobulili, ukulwa nobuphofu, intuthuko yomnotho wendawo nokuvikela imvelo.
Gwema ukusungula imibuthano yezifundo zemboni, okungenani sebenzisa amathimba axubile noma amathimba abumbe amaqhinga adidiyele nayobhekela intuthuko ngokusebenzisa izidingo ezigamanxile. Inhloso yalomqondo wukuqiniseka ukuthi iqhinga lakho lifanele futhi liyohlala isikhathi eside.
Uma eseqediwe amalungiselelo amaqhinga, kumele kuhlolwe imithelela nomfutho wawo, impumelelo engatholwa, ukuhambisana nenqubo-mgomo nezinye izikali nemithetho esungulwe endaweni ukuze kufinyelelwe emaqhingeni entuthuko angcono.
Enye indlela yesiqiniseko segalelo eliyingxube lapho kubunjwa iqhinga wukunika amalunga amathimba omsebenzi uhlu lokukhuthaza imicabango nemibono. Uhla lungaba yimibuzo ethile ekhumbuza nesiza amalunga ukuba acabange ngokuvulelekile.
Sebenzisa inhlanganisela yamasu ukukhuthaza amaqhinga entuthuko edidiyele, uma kungenzeka.
Idolobhana elithile elibizwa ngeFree Town linemindeni eminingi engayikhokheli imisebenzi yomphakathi (cishe amaphesenti angu 62,5). Imindeni elinganiselwa emaphesentini angu 35 ayinawo amandla okukhokha, ngaleyondlela iyehluleka ukuletha imali elindelwe.
Inhloso: Ukwenza ngcono izinga lokukhokha ngamaphesenti angu 50 esikhathini esiyizinyanga ezingu 36 ezizayo. Injongo yalokhu wukwenyusa imali engena emkhandlwini nokwandisa imali eyotshalwa emisebenzini yenqalasizinda.
ukwethula ngendlela engcono izidingo zomphakathi ngenhloso yokukhuthaza labo abangakhokhi ngenxa yokungeneliswa yizinga lomsebenzi kamasipala.
Lemiphumela elandelayo yokwenza ngcono izinga lokukhokha ladwetshwa emhlanganweni weSigungu sabaMmeli boMphakathi.
Ukwentuleka kwamanzi enele okuphuza ezakhamizini eziningi emalokishini kwavela njengesinye sezidingo-nqangi edolobheni iFree Town. Nakuba izinsiza zokuphakela amanzi zaqhamuka njengembangela enkulu yenkinga, ukuhlaziya okujulile kuveza isimo sokushoda kwamanzi endaweni (kuphazamisa omasipala abaningi esifundeni), cishe amanzi angamaphesenti angu 60 asetshenziselwa ukunisela kanti uMnyango weZolimo uhlose ukwandisa izindawo eziniselwayo ngamaphesenti angu 20. Ezindaweni eziphakelwa amanzi okusetshenziswa ekhaya, amanzi amaningi alahleka ngokuvuza (cishe amaphesenti angu 30) nokuyinto ephinda yengezele enkingeni yokwentuleka.
Omasipala abaningi esifundeni bavumelana ngezinhloso ezithinta ukuphakela amanzi.
Ngenxa yokuthi ukufinyelela emanzini ahlanzekile ezakhamizini kungenzeka ngokubhekela uhlelo lonke lokuphakela esifundeni nokuncintisana okukhona ekusetshenzisweni kwamanzi, kusemqoka ukuhlanganyela njengesifunda "Umbuthano wokufundisana ngeQhinga lamanzi" nokumema bonke abathintekayo ekusebenziseni lenqalasizinda eyingcosana. Lesi simemo singabandakanya uMnyango weZolimo, izinhlangano ezibhekele intuthuko, abantu abasebenza ngamanzi nonjiniyela bamanzi.
Ukwenza ngcono amaqhinga okonga amanzi.
Ababambe iqhaza embuthanweni wezifundo esifundeni bavumelana ngengxube yamaqhinga A, C,D noE. Amanzi ongiwe ngamaqhinga C, D noE enele ukunakekela amaphesenti angu 90 alabo abangenawo amanzi ahlanzekile okuphuza.
Iqhinga B, layekwa, ngoba laliyonakekela amaphesenti angu 30 ethimba elidingayo. Kwanqunywa ukusebenzisa iqhinga B ngo 2005.
Umasipala uzibandakanya kwinkulumo-mpikiswano yezinhlobo ezimbili. Eyokuqala, igxile ekukhuthazeni ezomnotho, eyesibili ohlotsheni lwezikhali zokugqugquzela neyosetshenziswa ngumasipala.
Umasipala uthatha isinqumo ngeqhinga eligxile kwezolimo ngokukhuthaza izimboni zemikhiqizo yolimo nezimboni ezikhiqiza kancane imikhiqizo esetshenziswa yizimakethe zendawo (ikakhulu inqalasizinda yomphakathi) ingxube yamaqhinga A, B no C. Isinqumo somasipala sibhekela izinga lokungasetshenziswa ngokwenele kwezolimo, amathuba amancane okunxenxa izivakashi nokwentuleka kwezinto ezinhle noma amalinge kazwelonke okuhlela indawo.
Osomabhizinisi abancane nabakhiqizi bakhononda ngenqubo ende yokuphatha nebenqabela ukukhula nokuzibandakanya endimeni enkulu yokuhweba.
Ukuqeda imibandela eminingi kubatshali-zimali ngokusungula "Isikhungo Esisodwa Sezinsiza eziningi" nokutholakala kuso izinsiza eziningi.
Kuthathwa isinqumo sokugwema lonke uhlobo loxhaso oluqondile (ngaphandle kokuqeqesha nenkokhelo yomhlaba womphakathi).
Izinkomba zenhloso ngayinye.
Imiphumela yomsebenzi ngamunye nenkomba yokuyozuzwa kanjalo nalapho umsebenzi uqhutshwa khona.
Isilinganiso sezindleko nesabelo sezimali nomthombo wemali.
Isigaba 3 yisigaba esiyinjini lapho umasipala kufanele aqiniseke ngokwenza iziphakamiso zemisebenzi eziqinile futhi ezifanele nezingasebenza ngempela. Yisigaba sochwepheshe bomsebenzi nezimali, isigaba lapho abasebenzi bomasipala kufanele benze khona umsebenzi wasehovisi kodwa futhi yisigaba lapho amathimba ezakhamuzi athintekayo edinga ukubamba iqhaza nokubuyekeza izidingo zawo bazilumbanise nesimo sendawo.
Yimiphi imininingwane edingwa ngabaphathi ohlelweni oluhle lweziphakamiso zemisebenzi ukuhlola ukuthi ihambisana nemigomo, izinhloso namaqhinga; ukuqiniseka ukuthi umsebenzi uqhubeka ngemfanelo; ukwazisa umphakathi lokho okungalindelwa ngesikhathi umkhandlu usabambe izintambo?
Kufanele wazi ngokungazuzwa, izinga lempumelelo ekufezeni izinhloso.
Umuntu udinga ukwazi okuyokwenziwa nokuthi kuyokwenziwa ngasiphi isikhathi ohlelweni lomsebenzi. Ngamanye amazwi, imiphumela yomsebenzi ebekelwe izinkomba nendawo oyoqhutshwa kuyo.
Umuntu udinga ukwazi ukuthi ngubani oyekwenza okuthile nokuthi kuyokwenziwa nini. Inhloso yalokhu wukuqinisekisa ukuthi imiphumela yethulwa ngesikhathi. Lolulwazi aludingi ukwethulwa nsuku zonke noma ngazo zonke izinyanga epulanini lentuthuko yeminyaka emihlanu kodwa njalo ngonyaka.
Umuntu udinga ukwazi noma umsebenzi uyokwenzeka yini akucatshangelwe isabelo sezimali sesikhashana nokuthi imali iyovela kuphi. Ngakho, isiphakamiso somsebenzi kufanele sixube isilinganiso sezindleko nesabelo sezimali kanjalo nomthombo wemali Umsebenzi wokuHlela 3 /10.
Umsebenzi wokuHlela 3 /3 unika incazelojikelele nohlaka lohlu lokwethula iziphakamiso zemisebenzi. Ukuqoqa ulwazi ngomsebenzi ohlongozwayo ohlakeni ngalunye kusiza ekuhloleni umfaniswano nokugculisa kwesiphakamiso somsebenzi. Ungakwazi ukulandela umkhondo phakathi kwezinsiza zemali, imisebenzi eyenziwe ngezinsiza, imiphumela elindelwe nomthelela ovele. Lolu hlaka lwencazelojikelele yisikhali esibalulekile sokufinyelela ohlelweni lokuphatha olugxile emiphumeleni nasezinhlosweni. Ukufinyelela kulesi sinqumo akusona nje isenzo sobungoti kodwa sidinga inkulumo-mpikiswano nezinqumo eziningi okumele zixazululwe.
Ukudweba iziphakamiso zemisebenzi efezekayo, ngokubeka ngokucacile. Ngaleyondlela kube nomthelela ogxile kakhulu ezinhlelweni zokuphatha umasipala eziphokophelele umphumela. Ukwedlulisa imisebenzi emathimbeni amancane ochwepheshe nokunika ithuba lokuhola umsebenzi labo abajutshelwe wona.
amaThimba omSebenzi abunjwayo kumele axube abakhethwe yizikhungo ezingathinteka neziyobandanyeka emisebenzini esiqaliwe.
Umsebenzi ngamunye oqokiwe kumele uthole isabelo sezimali sokuqala ngaphambi kokuba Ithimba lomSebenzi liqale ukuhlelela umsebenzi.
Ngesikhathi sokuhlela umsebenzi, amaThimba omSebenzi kumele abonisane nezakhamizi, imiphakathi nababambe iqhaza noma abathintekayo ngomsebenzi. (Umsebenzi wokuHlela 3 /4) kanjalo nabamele izinhlangano eziwumbimbi (izikhungo zikazwelonke/izifundazwe, abethula imisebenzi ezimbonini ezizimele, imboni ezimele) abangesiyona ingxenye yeThimba lomSebenzi (Umsebenzi wokuHlela 3 /5).
Ekugcineni kohlelo, amaThimba omSebenzi kudingeka ethule iziphakamiso ezimfushane zohlaka lwemisebenzi nezihlanganisa ulwazi oluqoqwe ngenhla ngaphansi kwesihloko imiphumela yeSigaba 3.
Ukuveza imininingwane yobuchwepheshe nethuba lempumelelo yohlelo lwe-IDP, ngaleyondlela kube nesiqiniseko sokuhambisana kweziphakamiso zemisebenzi nenqubo-mgomo nezidingo zohlelo lwemboni.
Isiqiniseko sokuthi amapulani emboni noma izinhlelo (eziqondene nezidingo-nqangi ze-IDP nezixubene nenqubo ye-IDP) zihambisana nezidingo zendawo, izinhloso namaqhinga.
b Iminyango yemboni ithatha izintambo zokuhola umsebenzi wokudweba amapulani emboni afundwa wumthetho yilawo kuphela afanele izimboni ezintathu, eyamanzi, izithuthi nokulawulwa kwenkunkuma. Lomsebenzi wenziwa kube kubhekwe izidingo-nqangi zomasipala, izinhloso namaqhinga nokwethula iziphakamiso ezifingqiwe zemisebenzi eKomidini eleNgamele I-IDP. Lendlela eqokiwe isebenza kuphela emisebenzini yemboni.
b Ukuhlela imboni sekuphothuliwe ngaphambi kokuba inqubo yeIDP ingene esigabeni sokuhlela: kulomgudu, amapulani emboni kungadingeka acatshangwe mayelana nezinto ezikleliswe phambili, izinhloso namaqhinga bese zibuyekezwa ukuze zihambisane nemigomo, amaqhinga nemibandela yemboni.
c Ukuhlela imboni ngeke kwaqedwa ngesikhathi se-IDP esibekiwe: Uma kwenzeka kanjena, amathimba okuhlela imboni kumele aveze iziphakamiso zemisebenzi yesikhashana nezihambisana namaqhinga e-IDP nokuqhuba umsebenzi wokuhlela okugcwele esigabeni esilandelayo. Ukuhlela esigabeni esilandelayo kuyosekelwa ngamaqhinga nezinhloso ze-IDP.
Izinhlelo ezikhona njengamanje, imisebenzi eqhubekayo noma ecatshangwayo nezinhlelo ezaqalwa ngaphambi kwenqubo ye-IDP zingafakwa ngaphansi koHlelo lweNtuthuko Edidiyele.
Ukubandakanya bonke ababoshezelwe ukuqhuba umsebenzi nochwepheshe ngesikhathi sokudweba imisebenzi ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi ama-IDP iyoba yimpumelelo nokuzilungiselela kwenhlangano.
Amathimba emiSebenzi anikwa Imigomo yomsebenzi okumele wenziwe nehlanganisa izinkombandlela zeqhinga lendawo nezinhloso zakhona.
Amathimba emiSebenzi kumele aphasiswe yiSigungu sabaMmeli boMphakathi ukuqinisekisa ukuthi zonke izingxenye zabantu ziyabandanyeka.
Isigungu sabaMmeli boMphakathi sixoxa, semukele ingxube ephakanyiswayo yethimba nemigomo yokwenza lomsebenzi nokunika Ithimba lomsebenzi imilayelo eqondile necacile.
Imigomo Yokwenza umsebenzi yethimba ngalinye kumele iveze isithombe somphumela wenqubo yokudweba iqhinga.
Ingxube yeThimba lomSebenzi lincike ohlotsheni lomsebenzi. Imisebenzi egxamalaze ezimbonini idinga amathimba agxamalazile. Esiwombeni semisebenzi egxamalaze nezimboni, kwenele ukuba namathimba axube izimboni.
Eziwombeni zomasipala abancane nabentula amandla abasebenzi, amathimba angaxuba amalunga asebenza ngokugcwele nasebenza ngezikhathi ezithile kuphela. Ochwepheshe ngodaba olugxamalazile njengemvelo noma Ingculazi/Isandulela-ngculazi kufanele bafakwe njengamalunga esikhashana.
Abasebenzi abangochwepheshe abasingethe umsebenzi osuqaliwe kumele badlale indima ephezulu emathimbeni omsebenzi.
Amasonto amabili amalungiselelo ngesikhathi esifanayo no 3 /2 kuhlangene nosuku olulodwa lombuthano wokufundisana kuhlangene no 3 /2.
Ukubumba amathimba omsebenzi wukhiye wokusungula amaxhama okuhlela nokuxhumanisa aholela empumelelweni.
Ukuqinisekisa ukuthi izinsiza ezikhona zisatshalaliswa ngendlela esobala nenomqondo phakathi kwemisebenzi eyizidingonqangi nenkokhelo ejwayelekile.
Ukwaba isabelo sezimali semisebenzi yonyaka nezinhlelo ezingabalulekile kakhulu.
Isabelo sezimali sokuqala kumele semukelwe yiSigungu sabaMmeli boMphakathi.
Isigungu sabaMmeli boMphakathi sixoxa, semukele isabelo semali eyokwabiwa.
Ukwaba isabelo sezinhlelo ezilindelwe yiminyango yezifundazwe nozwelonke ezingaphathelene nezidingonqangi kumele zifakwe.
Amalungiselelo okwaba isabelo sezimali sokuqala enziwa ngokubonisana neminyanga yezifundazwe/uzwelonke nezinye izikhungo zemali.
Umphathi-zimali kamasipala kufanele adlale indima yokuhola inqubo.
Amasonto amabili amalungiselelo (isikhathi esifanayo njengo 3 /1) kuhlangene nosuku olulodwa lombuthano wokufundisana (kuhlangene no 3 /1).
Nakuba kusobala ukuthi izindleko zomphakathi kamasipala angeke zabelwe kuphela izidingonqangi, ukuhlela okubhekele ikusasa kuchaza ukwenyusa inani elihlinzekelwa izidingo ezikleliswe phambili.
Isincomo sokusebenzisa Uhlaka olufanayo olwenziwa ekhasini elilodwa nelisetshenziswa kuzo zonke iziphakamiso.
Ikhasi lohlaka oluhlongozwayo lumboza yonke imibandela eqondene nemboni maqondana nokuhlela umsebenzi.
ISIGABA 3: IMISEBENZI Umbuzo Kanjani?
Ukuqinisekisa ukuthi imisebenzi esiqaliwe ihambisana nezidingo eziqondile namandla alabo abayisebenzisayo nokuba ithole ukwesekwa nokuthandwa yibo.
Iziphakamiso ziveza isithombe sezidingo zoqobo nezidingo zemiphakathi/ababambe iqhaza abaqhakambisa isidingo okwavunyelwana ngaso.
Ukwazisa imiphakathi ethintekayo, ababambe iqhaza nezakhamizi ngomsebenzi ohlelwayo, ukubamemela emihlanganweni nokulalela imibono nezinkinga zabo.
Imibandela yokubamba iqhaza yehluka ngezinhlobo zemisebenzi. Ukudweba inqalasizinda eyenzelwe umphakathi noma imisebenzi kudinga izingxoxo eziningi nemiphakathi ethintekayo, ikakhulu uma kudingeka umbimbi nomphakathi. Isimo esifanayo sikhona emisebenzini efuna ukwesekelwa noma leyo ebandakanya ukubambisana nabantu abathile.
Izingxoxo eSigungwini sabaMmeli boMphakathi nokubamba imihlangano nomphakathi kungaba yindlela enhle yokudingida imisebenzi esabalele nomasipala.
Amathimba omsebenzi ahlola ngokucophelela uhlobo lwegalelo elingafakwa ngabantu abathile emphakathini ngenhloso yokugwema ukuhlupha abantu abangathintekile yisimo noma udaba oluthile.
Indlela Amathimba omsebenzi abamba ngayo iqhaza kumele ihlinzekele izinguquko. Ayidingi uhlaka lwenhlangano olunqunywa phambilini.
Isikhathi sehluka ngemisebenzi. Uhlaka lwesikhathi lungeqi enyangeni eyodwa. Uma kunokushayisana okungaxazululeki ngamaThimba omSebenzi, Umxhumanisi we-IDP kumele angenele ukuze kutholakale isisombululo.
Lonke uhlobo lokufaka noma lweqhaza lomphakathi noma abanentshisekelo kumele lumele bonke abantu.
Emisebenzini ephathelene nokusetshenziswa komhlaba noma ukusebenzisa izinsiza zemvelo, kusemqoka ukubandakanya abaholi bendabuko (kuncike eqhazeni labaholi bendabuko kuleyondawo).
INHLOSO: Ukuqinisekisa ukuthi iziphakamiso zomsebenzi zilumbene namaqhinga nemigomo yezinhlaka zesifundazwe kuhulumeni.
Iziphakamiso zemiphumela kumele ziveze isithombe futhi zilawulwe yimibandela yomthetho, imihlahlandlela, amaqhinga, izidingonqangi, imigomo nolwazi lobungoti lweminyango yesifundazwe nekazwelonke nobuchwepheshe bemboni ezimele nengaxhumene nohulumeni.
Ngenqubo: Ukubandakanya abasebenzi bomnyango wemboni, izinhlangano ezingaxhumene nohulumeni nababambe iqhaza abavela ezimbonini ezizimele okufanele badlale indima enkulu ekudwebeni iziphakamiso zemisebenzi ehambisana nezidingo zomsebenzi.
Ngaphambi kokubonisana ngawo, bazise ngemvelaphi yamaQhinga eNtuthuko neZinhloso okwakhethwa kwadwetshwa ngawo uhlaka lwezinsiza zezimali nohlelo okuyosetshenzwa ngalo.
Iqhaza elididiyele kumele lihlelwe ngaphandle kwemibandela eminingi kuye ngaleso sidingo. Ezikhathini eziningi, ukuxhumana okubhalwe phansi noma ukushaya ucingo kuvame ukuba nomthelela omuhle kunemihlangano.
Abasebenzi bemboni abavela kwezinye izinhlaka zikahulumeni kanye nombimbi nezinhlangano ezingaxhumene nohulumeni bangaba ngumgogodla ekudwebeni iziphakamiso zemisebenzi kuphela uma beyingxenye yeThimba lomSebenzi.
Ukubandakanya abasebenzi bemboni abaphuma kwezinye izinhlaka zikahulumeni nophathini abavela ezinhlanganweni ezingahlobene nohulumeni kanye nasembonini ezimele. Lokhu kuyokwenzeka izikhathi ezithile ezinyangeni zokuqala ezimbili kulesi sigaba.
Khumbula ukuthi imisebenzi emikhulu nejulile iyochazwa kabanzi ohlaziyweni lokuhlola ithuba lempumelelo womsebenzi ongakaqalwa. Ngakho, iqophelo lolwazi oludingwa kubasebenzi bemboni kwezinye izinhlaka zikahulumeni, ombimbini lwezinhlangano ezingaxhumene nohulumeni nasembonini ezimele liyogxila emibandeleni yemiphumela yokuDweba Iziphakamiso zomSebenzi (3 /3) kuleso sigaba.
INHLOSO: Ukuveza isithombe esicacile emkhandlwini, kubaphathi nasemphakathini ngomthelela olindelwe nemihlomulo yomsebenzi ngenhloso yokweseka ukuthi kungani umsebenzi ubalulekile nesisekelo sokusungula uhlelo lokuqapha nokuvivinya.
Izinkomba zenhloso kumele zinqunywe njengengxenye yenqubo ephindaphindekayo yokuhlela umsebenzi neyophenduka iqiniso. Igalelo lomthelela linganqunywa kuphela uma Ithimba lomSebenzi lazi ukuthi umphumela obekiwe ungazuzwa ngezinsiza ezikhona.
Izinhloso ezingaphatheki (njengokwenza ngcono impatho ngaphakathi emahovisi kamasipala) zingachazwa ngezinkomba ezingaqondile ngqo (njengokwenyuka ngephesenti elithile lokweneliseka kwabathengi noma ukuncipha kwesikhathi sokuma emgqeni).
ngo 2005, izinga lokwentuleka kwemisebenzi elokishini X liyokwehla ngamaphesenti angu 40 (kwabesifazane, liyokwehla lisukela emaphesentini angu 50 lifinyelele ku 35). Bonke abasebenzi abasanda kuqashwa bahlala emsebenzini izinyanga ezingaphezulu kwezingu 12.
Eziwombeni lapho kunzima khona ukukala umthelela obonakalayo, kungasetshenziswa indlela yokuhlola imiphumela ngokuhlanganyela namathimba aqokiwe nabantu abanezinsiza.
INHLOSO: Ukunika abaphathi bomsebenzi nokuqondwe ukuba bahlomule umbono ocacile ngalokho okumele kwethulwe, kulowo ofanele, isikhathi nendawo.
Incazelo yesabelo, inani lakho, lowo oyothola, unyaka nendawo.
Imiphumela iyiqhaza elenezela ezinhlosweni ezibekiwe. Kumele ichazwe njengengxenye yenqubo yohlelo eqhubekayo nalapho imiphumela nezinkomba ezincikile zilumbaniswa khona nezinkomba zenhloso.
Isinqumo ngamathimba aqokiwe, imiphumela yonyaka elindelwe nendawo ichaza isinqumo ngezidingonqangi ngubani ohamba phambili nezidingo eziyoncika ezidingweni eziphambili zomphakathi njengoba ziqagulwe ezingeni lokuhlaziya umphakathi/ababambe iqhaza?
Izindawo kumele zichazwe kuphela emisebenzini yemiphumela yomsebenzi nengahlinzekelwe kwenye indawo ngesikhathi esisodwa.
Ngesikhathi sokunquma nokuchaza imiphumela, imikhawulo nendawo enqunyiwe, uhide lwezinqumo zamaqhinga enhlangano nobuchwepheshe okumele zithathwe (isibonelo, impahla yokwakha, ubukhulu nalapho kubekwe khona impahla yokusebenza) ngamaThimba omSebenzi. Lezi zinqumo zidinga ukubandakanya abayohlomula nezinhlangano eziyodlala indima enkulu ekutshaleni izimali nokuqhuba umsebenzi osuqaliwe.
Indlela okuchazwe ngayo imiphumela yomsebenzi incike odabeni lweqophelo lwezinga lomsebenzi, ngakho ezindlekweni zokutshala imali nezinhlelo zokuqhuba umsebenzi. Nakuba kwenzeka ezinye izinqumo zinqunywe ngaphambili njengengxenye yenqubo lweqhinga lokuthatha izinqumo, ezinye izici zinganqunywa ngokwesimo ngasinye ezingeni lendawo. Lezi zinqumo kufanele zithathwe ngokucophelela nangemuva kokubhekela umthelela esikhathini eside esizayo.
INHLOSO: Ukuqinisekisa ukuthi amaxhama okuhlela nokuqhuba umsebenzi asebenza ngendlela efanele ngokulungisa uhlaka lwepulani lwebhizinisi olunemininingwane egcwele.
Incazelo emfushane yalokho okumele kwenziwe, isikhathi sokwenza nabayokwenza.
Iqhaza eliphelele lokusebenzisa izikhungo eziqhuba umsebenzi kuloMsebenzi wokuHlela.
Ukuhlela umsebenzi kuchaza ukuqondanisa imiphumela elindelwe nezinsiza ezikhona. Ngakho-ke, kumele ihlelwe incike emiphumeleni elindelwe, ngesikhathi esifanayo kucatshangwe umthamo wezinsiza. Ngesizathu sokuhlela umsebenzi, imiphumela elindelwe kungadingeka ibuyekezwe uma zingenele izinsiza zokuqhuba imisebenzi efanele.
Imisebenzi yokuhlela ephelele ayenzeki ngempela kulesigaba kanti ayidingekile kulesi sigaba sokuhlela. Kufanele kunqunywe imisebenzi edingekile ukwenza izibalo zezindleko nombandela wesabelo sezimali.
Lapho kuqhutshwa umsebenzi wokuhlela, bonke abalindelwe ukwemukela izibophezelo zokuqhuba imisebenzi esiqaliwe kumele bafakwe/ qhathanisa Umsebenzi wokuHlela 3 /5.
INHLOSO: Ukuqinisekisa amaxhama asondelene okuhlela nokudweba isabelo sezimali ngokuqagela okuhluzile izidingo zemali nokubuyekeza imiphumela nezinhloso esondelene nezinsiza zemali ezikhona.
Kungani Ukufaka isandla ekwethuleni imisebenzi eshibhile neyohlala isikhathi eside ngokufinyelela esilinganisweni esinobuqiniso sezindleko zokusebenza okuwumphumela womsebenzi?
Isilinganiso sezindleko ezabelwe imisebenzi yonyaka nevamile, nomthombo wemali.
Ngenqubo: Ukubonisana nomphathi-zimali nezikhungo ezibolekisa ngemali.
Lumbanisa izidingo zesabelo-zimali nokwabiwa kwesabelo sezimali ngokubuyekeza umgomo nemisebenzi. Funa eminye imithombo yezimali.
abasebenza ngokubala izilinganiso ezifanele zezindleko zesikhathi esedlule abalindelwe ukufaka isandla ekufakeni imali emsebenzini.
Kulesi sigaba, zonke izindleko nezibalo zesabelo-zimali yizilinganiso.
Esigabeni 4, umasipala kumele aqiniseke ukuthi iziphakamiso ezikhona zihambisana nezinhloso namaqhinga okuvunyelwane ngawo ukusebenzisa uhlaka olukhona lwezinsiza (izimali nesikhungo) nokuhlonipha imibandela yomthetho. Ngaphezu kwalokhu, iziphakamiso zemisebenzi ngaminye kungadingeka zilumbaniswe ngokwengqikithi, indawo nesikhathi ngenhloso yokufinyelela ezinhlelweni ezibumbene nezididiyele. Ukuhlela ngalendlela kwenzeka komasipala nasezikhungweni noma labo ababambe iqhaza ekwethuleni imisebenzi ngaphakathi kumasipala. Lesi sigaba sibalulekile ekufinyeleleni oHlelweni oluDidiyele lweNtuthuko.
b Izinhlelo eziDidiyele zeMboni noma izinhlelo zemboni yesikhungo ngasinye eziyohlanganiswa zithathelwa emisebenzini ethile ye-IDP, kwezinye izinhlaka zemisebenzi egamanxile kwi- IDP nakweminye imisebenzi esondelene ne-IDP.
c Uhlelo lweziMali lemiNyaka engu-5 elisebenza njengohlaka lwesikhashana ekuphatheni izimali eziqoqwayo nokuhlela izindleko. Lihlanganisa izindleko zemisebenzi yenqalasizinda kanye neyonyaka. Lombhalo usemqoka ekuqiniseni amaxhama okuxhumana phakathi kwesigaba sokuhlela nokudweba isabelo sezimali Umsebenzi wokuHlela 4 /4.
d Uhlelo lweminyaka engu-5 lweNqalasizinda luhlanganisa izimali ezitshalwa wumphakathi ezivela kuyo yonke imithombo.
f Uhlelo Oludidiyele Lokwengamela ukuQapha nokuPhatha umsebenzi osuqaliwe luhlanganisa izinkomba zentuthuko kanjalo nokwenziwa komsebenzi. Uhlelo luthathelwe ezinkombeni ezincike emsebenzini, emiphumeleni ebekiwe nakulokho osekuzuziwe.
g Uhlaka lweNtuthuko yokuHlela iNdawo olukhombisa ukuhambisana kwe-IDP nomgomo wokuhlelwa kwendawo namaqhinga kanye nesisekelo sokuxhumanisa imisebenzi yokuhlela indawo nezinqumo zabaphathi ngokusetshenziswa komhlaba.
h Uhlelo Oludidiyele lokuNciphisa ubuPhofu/ukuLingana ngobuLili olukhombisa ukuhambisana kwe-IDP nenkombandlela yenqubo-mgomo ephathelene nezindaba zobuphofu nobulili.
k Uhlelo oluDidiyele lweSandulela-ngculazi/nengculazi olukhombisa yonke imizamo yokudingida ubhubhane lwesifo.
l Uhlelo lokweNgamela Inhlekele engeyona inhlanganisela yezinto nezici ezithathwe kwezinye izinhlelo kodwa eziwuhlelo oluzimele lodwa, olukhombisa ukuzilungiselela komasipala ekubhekaneni nezimo ezehlukene Umsebenzi wokuHlela 4 /11.
Ukuzimisela ngokwenele ukubhekana nenhlekelele: Imiphumela eminingi yalokhu ifingqiwe. Ayidingi ukuhlela okwengeziwe nezinyathelo zokuthatha isinqumo. Imiphumela idinga ukuhlolisiswa, ukubuyekezwa nokuhlanganiswa.
Isinyathelo sokuqala: Ukuhlunga zonke izinhlaka zemisebenzi ehlongozwayo ukuze zihambisane nenqubo-mgomo, umthetho, izidingonqangi, izinhloso, uhlaka lwesabelo-sezimali, amaqhinga nesivivinyo sokubheka ithuba lempumelelo yomsebenzi ohlongozwayo ungakaqali.
iKomidi eleNgamele I-IDP liyohlola ukuthi inkambiso efanele ilandelwe izikhungo zemboni zihlole ukulandela imibandela yemboni. Ngesikhathi kuhlolwa inqubo, izikhungo zemboni zingahlanganisa uhlaka lwazo lwezinhlelo.
Isinyathelo sesibili: Iziphakamiso zomsebenzi nemiphumela yokuhlunga kwethulwa eSigungwini sabaMmeli boMphakathi nokuyisona esixoxa sifinyelele esinqumweni ngesiphakamiso esethuliwe. Izincomo ziqonde ukudwetshwa komsebenzi, isabelo sezimali nezidingonqangi ngokwesikhathi (lezo ezikleliswe phambili- ngonyaka wokuqala, ezingabalulekile kakhulu -ngonyaka wesihlanu).
Ukwaba izimali nezidingonqangi ngesikhathi kuncike kakhulu ekubalulekeni naseqophelweni lemisebenzi ehlongozwayo. Lesimo sidala ugqozi emaThimbeni omSebenzi ukuba adwebe imisebenzi ehambisana nomgomo, imihlahlandlela, nemibandela enhlobonhlobo (Izinyathelo 1 no 2 ziyahlanganiswa eMsebenzini wokuHlela 4 /1).
Isinyathelo 3: Iziphakamiso zemisebenzi ziguqulwa ngamaThimba omSebenzi ngokuhambisana nezincomo, kanti ngesikhathi esifanayo izinhlelo namaqhinga adidiyelwe (ingxenye yeqhinga lemisebenzi ebekelwe unyaka) ahlanganiswa ngabasebenzi/ochwepheshe abaqokelwe izinto ezigamanxile. Njengoba izinhlelo ezididiyele kufanele zibe yisithombe seziphakamiso ezibuyekeziwe, yombili inqubo kumele yenziwe ngokuhlanganyela.
Isinyathelo 4: Izinhlelo namaqhinga adidiyele ethulwa, adingidwe embuthanweni wezifundo zeSigungu sabaMmeli boMphakathi (Izinyathelo 3 no 4 ziyahlanganiswa eMsebenzini wokuHlela 4 /2).
Uma sekuphothulwe iziphakamiso namaqhinga abuyekeziwe futhi sekuvunyelwene nenqubo yokudweba I-IDP isiphethiwe. I-IDP isingahlanganiswa ngemiphumela eqoqwe ezigabeni ezine zohlaka lwe-IDP.
Uhlaka lwezinhlelo zemboni oluthathelwe eziphakamisweni zomsebenzi.
Ukwethula nezingxoxo ngohlaka lweziphakamiso zomsebenzi eSigungwini sabaMmeli boMphakathi ukuqinisekisa ukubambisana phakathi kwezimboni nemikhakha ehlukene.
Ukwedlulisela izincomo zokubuyekeza uhlaka lweziphakamiso zomsebenzi emaThimbeni omSebenzi.
Ukulumbanisa nokuxhumana neminye imisebenzi.
Isigungu sabaMmeli boMphakathi yinkundla okuhlaziywa kuyo imibandela yokuhambisana nokulumbana kwinqubo. Ngakho, inqubo yezingxoxo phakathi kwemboni ngokwentuleka kwezimali iyoncika kakhulu emfanelweni nasekuhambisaneni kwemisebenzi nemigomo, izidingonqangi namaqhinga amisiwe.
Ukuhlunga kungathatha isonto elilodwa.
Umbuthano wokufunda: izinsuku ezimbili kuya kwezintathu.
Ukuhlunga nokuphawula ngeziphakamiso kumele kwenziwe ngendlela ehlelekile, enesikali esibonakalayo nesobala. Inqubo ethathwa njengachemile ngokubona kwamaqembu abambe iqhaza. Lokhu kuyoba wumbandela wokwamukeleka kwemiphumela yenqubo.
INHLOSO: Ukusiza iziphathimandla zomasipala, izinhlangano ezifaka imali, osombusazwe, ababambe iqhaza namalunga omphakathi anentshisekelo ukuhlola umfaniswano ngezinto ezigamanxile, njengesivivinyo sethuba lempumelelo yomsebenzi ongakaqalwa, umthelela wokuhlela indawo, umnotho, inhlalonhle nezemvelo.
Ukwethula izinhlelo ezididiyelwe/izinhlelo zeSigungu sabaMmeli boMphakathi.
Imiphumela yokubuyekeziwe iyofakwa ohlakeni lwe-IDP.
Amalunga eKomidi lokweNgamela I-IDP, iSigungu sabaMmeli boMphakathi noma abanye ochwepheshe kufanele baqokelwe ukuhlanganisa izinhlelo ezigxile eziphanyisweni zemisebenzi nasemihlahlandleleni yeqhinga lendawo. Labantu kumele babe wongoti (isibonelo, Uhlelo lweziMali libunjwa wumgcini-zimali, uhlaka lwentuthuko yokuhlela izindawo-umdwebi-dolobha noma umdwebi-sifunda).
Ukubuyekeza nokuhlanganisa kuyothatha: Amasonto amabili.
Umbuthano wezifundo zabaMmeli boMphakathi: Izinsuku ezimbili kuya kwezintathu.
Ukusungula izinhlelo namaqhinga axubile akusho ukwengezela ngokuqukethwe kulowo msebenzi osuwenziwe kuze kube manje kodwa wukuhlanganisa izifingqo ezivela emiqondweni ehlukene. Ngenxa yokuthi lemibiko efingqiwe iwumsuka wokuhlola izinga lomfaniswano, ingaholela ekubuyekezweni kweziphakamiso zemisebenzi nokuchibiyela izinhlelo namaqhinga adidiyele.
INHLOSO: Ukuqinisekisa ukulandelwa kwemibandela yokuhlela imboni nemigomo yemboni, amaqhinga nezinhlelo ezimisiwe ngenhloso yokwakha isisekelo sokuhlelela imisebenzi yeminyango nokudweba isabelo sezimali.
Umbiko obhaliwe ofingqiwe onamakhasi amabili kuya kwamathathu, embonini ngayinye edwetshelwe imisebenzi yenqubo ye-IDP.
Ukuhlanganisa imiphumela ebumbene/izinkomba/isheduli yesikhathi semisebenzi eqondene nemboni noma izingxenye zemisebenzi.
Inqubo: Bona Umsebenzi wokuHlaziya 4 /2.
Uma ikhona imibandela yomthetho ezingeni likazwelonke/esifundeni, kumele zingeniswe kulezo zimboni ezithintekayo njengengxenye ye-IDP.
ngabe izindaba zemboni zihlaziywe ngokuphelele?
ngabe zilandelwe ngempumelelo imihlahlandlela yemboni?
zikhona yini izihibe ezingahlinzekeli ngokwenele igalelo elifanele lemboni?
Qiniseka ukuthi izincomo zabaMmeli boMphakathi ziyafakwa eziphakanyisweni zokugcina naseziNhlelweni Ezididiyele iziMboni ngazinye.
Uma amapulani emboni edingeka, bona 4 /3a, 4 /3b, 4 /3c.
Izinhlelo Ezididiyele iziMboni kumele zehlukanise ngokucacile phakathi kwemisebenzi/izenzo nezindleko ze-IDP nalezo eziseceleni.
Nakuba izinhlelo zalezi zimboni zingeyona ingxenye ye-IDP (isifingqo sawo), imibandela yengqikithi yazo ifingqiwe lapha ngenhloso yokwethula imibandela ebonisa umongo we-IDP.
izimali namandla okuzenzela.
Umbhalo ongaphansi kwamakhasi angu 30 nge WSDP.
Uma yenabela ngaphezu komasipala oyedwa, umasipala ngamunye kufanele umelwe yisisebenzi esisodwa semboni ethimbeni lokuhlela iWSA ukuqinisekisa ukulumbana kweWSDP nemisebenzi ethintene namanzi kwi-IDP.
Ezinye izingxenye zeWSDP ziyobe sezikhiqiziwe ezigabeni zokuqala zenqubo yokuhlela intuthuko. Umsebenzi njengamanje wukuhlanganisa ulwazi lube wuhlelo lwemboni ukuze lethulwe.
Uhlelo oluDidiyele lweziThuthi (ITP) kumele lusungule umbono, inqubomgomo, izinhloso zikamasipala ezihambisanayo nemigomo kazwelonke nesifundazwe.
d Ukuxuba isabelo sezimali esigcwele somaziphathe wokuhlela kuhlangene nezinsiza zemali mayelana nezithuthi zasemhlabeni enyakeni ofanele wezimali.
h Ukweneka iqhinga elivamile noma uhlelo lokuthutha izinto eziyingozi.
I-ITP wumsebenzi kaMaziphathe weziThuthi ohambisana nomkhandlu wesifunda.
INI -ukuxhumana nohlelo lokubambisa umphakathi iqhaza?
Umasipala kumele aqoke isisebenzi semboni esisodwa esiyosingatha I-IWMPekupheleni kweSigaba 1.
Bheka Imihlahlandlela yokuHlanganisa Izinhlelo zokuPhatha umSebenzi weNkunkuma ngendlele edidiyele. Thola imininingwane egcwele yokuphatha umsebenzi wenkunkuma ezindaweni eziminyene kodwa ezingathuthukisiwe.
Imibandela ishicilelwe kuMthetho-Sivivinywa wokuNukubeza uMoya nokuPhatha umsebenzi weNkunkuma eNingizimu Afrika nokufanele kuthathelwe kuwo eminye imininingwane. Imibandela kufanele imiswe ezinguqukweni zomthetho ezenziwe yi-DEAT.
Ezinye izingxenye ze-IWMP ziyobe sezikhiqiziwe ezigabeni zokuqala zenqubo yokuhlela intuthuko edidiyele. Isibonelo, ulwazi lomlando, isimo sabantu, inani lenkunkuma nezinye izici eziyovela esigabeni sokuhlaziya - njengengxenye yenqubo ye-IDP noma ngokulumbana kushiyane ngobudlelwane bemboni nezidingonqangi ze-IDP kanye nezinqumo ngendlela yokulumbanisa izidingo ku 1 /9c. Umsebenzi njengamanje wukuhlanganisa lolu lwazi lube wuhlelo lwemboni bese liyethulwa.
INHLOSO: Ukwakha uhlaka lweqhinga lesikhathi esiphakathi nendawo sokwaba izinsiza zomasipala ngokulandela inqubo yesabelo sezimali ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi imali etshalwa kwinqalasizinda nakweminye imisebenzi eqhutshwa ngonyaka inethuba elihle lempumelelo namuhla naseminyakeni ezayo.
Ukuqikelela amaxhama okuxhumana phakathi kwesabelo sezimali nokuhlela jikelele.
imihlahlandlela yesisekelo sokuphatha imali nenqubo ehlanganisa inqubomgomo yenkokhelo yemisebenzi kamasipala, ukulawula izikweletu nenqubomgomo yokuziqoqa.
amaqhinga okusebenzisa imali ngendlela eyongayo.
isibikezelo samanani enkokhelo yemisebenzi kamasipala.
Ngamaqhinga amafa enani elikhulu kuphela noma ambandakanya iqhinga elinqala okumele afakwe eqhingeni lokuphatha amafa.
Uhlelo lweminyaka engu-3 lweMTEF kufanele luhlangabezane nemibandela yoMthetho wokuPhatha iziMali zoMphakathi kanye noMthetho wokuPhatha iziMali zoMasipala.
Umnyango wezimali kumele wengamele ukuhlanganisa uhlelo lwezimali ngokubonisana nomphathi kamasipala, izinhloko zeminyango, ikomidi lokwengamela noma usodolobha.
Ukuhlanganisa umbhalo: Amasonto amabili.
Iqhinga lezimali kufanele livezwe ngokucacile yizibalo zesibikezelo semali eyoqoqwa nezindleko.
ukunika incazelojikelele ecacile ngemisebenzi elindelwe nokuthi iyoqashelwa kanjani lapho isisebenza.
Izindleko zokuphatha umasipala ngonyaka kuhlangene nokulungisa izinsiza ezikhona.
Uhlelo lonke lweminyaka emihlanu akufanele lube wumbiko omkhulu kodwa malwenziwe lube saluhlaka noma umdwebo onezinkomba zomsebenzi, isikhathi oyoqedwa ngaso kuze kuphela leminyaka emihlanu.
Umnyango wezimali kumele usingathe umsebenzi wokuhlanganisa uhlelo lwezimali ngokubonisana nomphathi-masipala, izinhloko zeminyango ezengamele imisebenzi nabatshali-zimali kanjalo nabayoqhuba umsebenzi.
Ukuhlanganisa umbiko: Amasonto amabili.
Ukuhlanganisa Uhlelo lwemisebenzi yeNqalasizinda yisikhali esibalulekile ekuhloleni isabelo semali yemisebenzi ehlongozwayo (isilinganiso sezindleko), ikakhulu kulabo abengamele izimali.
Ukusungula Izinhlelo zemisebenzi yeNqalasizinda kubandakanya ukuklelisa izidingo. Ukuklelisa izidingo kuthathelwa ezinqumeni zeSigungu sabaMmeli boMphakathi.
INHLOSO: Ukuqinisa amaxhama okuxhumana phakathi kohlelo lwentuthuko edidiyele nokuphatha umasipala ngokuveza isithombe esibanzi semisebenzi enqala yomasipala ewumphumela we-IDP.
Ukusungula isisekelo sokuqapha inqubekela-phambili.
Uqwembe lwesithombe sayo yonke imisebenzi nemiphumela elindelwe kanjalo nezinkomba zemiphumela yonyaka.
Umhlahlandlela weminyaka emihlanu akufanele ube wumbiko womlomo kodwa kumele wethulwe ngohlaka noma ngeshadi elinezinkomba zemisebenzi efingqiwe noluveza ngokucacile ulwazi olufinyelela eminyakeni emihlanu.
Umphathi-Masipala yisisebenzi esengamele inqubo yemisebenzi esiqaliwe nesiboshezelwe lomsebenzi wokuhlela. Lokhu kuyomsiza ekuhloleni ukuthi I-IDP luwuhlelo olunethuba lempumelelo yini.
Umbuthano wezifundo (izingxoxo): Usuku kuya kwezimbili.
Izichibiyelo (ngemuva kombuthano wezifundo zesibili): Usuku kuya kwezimbili.
Ukuhlanganisa Umhlahlandlela Weminyaka engu-5 yisikhali esibalulekile ekuhloleni I-IDP nemisebenzi ehlongozwayo, ikakhulu kubaphathi. Kufanele kuboniswane neThimba Lomsebenzi ukuze kufinyelelwe eziphakamisweni ezilungile zemisebenzi.
INHLOSO: Ukuqinisekisa umgomo wokubophezeleka ngokusebenzisa uhlelo olulula nolunomthelela omkhulu ekuqapheni nokuhlola igxathu lomsebenzi njengesikhali sokuphatha sikaMphathi-masipala.
Umhlahlandlela ohlangene nemibandela yokusingatha uhlelo lokuqapha nokuhlola ukwenziwa komsebenzi, ukugeleza kolwazi, ukunquma isikhathi nababambe iqhaza.
Uhlelo Oludidiyele Lokuqapha Nokuhlola ukuQhutshwa koMsebenzi luxuba isakhiwo nohlaka lokuqoqa imininingwane, ukuhlaziya indlela yokuxhumana nezenzo.
Ukuhlanganisa amaphepha okuqaphela nomhlahlandlela wokushayela uhlelo.
Umasipala ngamunye kufanele uqoke isisebenzi esiyosingatha umsebenzi wokuqapha nokuhlola ukwenziwa komsebenzi. Lowo oqokiwe uyosebenza, ethula imibiko kuMphathi-Masipala ngqo. Owenza lomsebenzi unomthwalo wokwenaba ngoHlelo Lokuqapha Nokuhlola ukuQhutshwa koMsebenzi.
Umsebenzi udinga ukubonisana eduze namaThimba Omsebenzi ukuqiniseka ukuthi imisebenzi idwetshwa ngokucophelela, iqondile futhi kulula ukuqapha nokulandela umthelela.
Ukuhlanganisa Umbiko: Amasonto amabili.
Izingxoxo embuthanweni wokufunda wesibili: Usuku kuya kwezimbili.
Izichibiyelo (ngemuva kombuthano wokufunda wesibili) Usuku kuya kwezimbili.
Inobuqiniso, uma kukhulunywa ngempumelelo.
Uma ufuna iseluleko ngeqhinga lokusungula izinhlelo zokuqapha, ukuhlola nokwenza umsebenzi, ungabheka Umhlahlandlela VI.
INHLOSO: Ukwethula umgudu wokuthatha izinqumo nomhlahlandlela wesikhathi esizayo okuhloswe ngawo ukubumba amadolobha abumbene, anenhlaliswano enhle, amadolobha amancane nezindawo zokuhlala.
Ukwakha uhlaka lweqhinga ngenhloso yokusungula uhlelo olufanele lokusebenzisa umhlaba, nakhu okuyofezeka.
ukwakha isimo sethemba kubatshali-zimali esiholela ekutshalweni kwezimali wumphakathi nezinye izimboni.
Isifingqo sezindaba zokuhlelwa kabusha komhlaba nemisebenzi esondelene noma izingxenye zomsebenzi.
Yini Ibalazwe elikhombisa izinhloso namaqhinga okuhlelwa kwendawo nabhalwe ngokwenele ukunika ulwazi abaphathi bemihlaba nokuthatha izinqumo zokutshala imali?
Uhlaka lwentuthuko yokuhlela indawo kumele lube nebalazwe elikhombisa lokhu okulandelayo ngenhloso yokwazisa abaphathi bemihlaba.
Izindawo okwenzeka kuzo imisebenzi ye-IDP, ukuveza ubufakazi bokuhambisana kwe-IDP nezinhloso zokuhlela indawo namaqhinga aboniswe ebalazweni.
Yethula umbiko eThimbeni lomSebenzi uma kunokushayisana noma ukungahambisi ngendlela efanele.
Uma umasipala engenawo amandla noma ikhono elenele emkhakheni wokuhlela idolobha noma isifunda, kungaqokwa usizo lochwepheshe (isibonelo, isikhungo sePIMSS).
Ayikho inqubo ehlukile kodwa umnyango ohlelayo kumele uzihlinzeke ngamasonto okungenani amahlanu.
Ukuhlanganisa kuhlangene nesivivinyo semisebenzi: Amasonto amabili.
Ukwethula umbiko ethimbeni lokusungula umsebenzi nokwemukela izichibiyelo: Amasonto amabili.
Umbuthano wezifundo zeSigungu sabaMmeli boMphakathi.
Ukubuyekeza umbhalo: Isonto elilodwa.
Uhlaka lweNtuthuko yokuHlela indawo lumiselwe ukuba yingxenye esemthethweni kwi-IDP. Lokhu kuchaza ukuthi kufanele lucace ngezinto olufuna zenzeke noma ukwenqabela ukusetshenziswa komhlaba ezintweni ezithile kodwa akusho ukuthi seluyoshaya umthetho kuyo yonke indlela okumele kusetshenziswe ngayo isiqephu nesiqephu somhlaba.
ISIGABA 4: UKUDIDIYELA Ukubandakanya wonke umuntu akuzuzwa ngemisebenzi eyisipesheli kuphela kodwa ngokuhlela yonke imisebenzi ngendlela ehlinzekela uwonkewonke.
INHLOSO: Ukuqinisekisa amalinge aqinile okunciphisa ubuphofu nokubamba iqhaza ekulinganeni kwabantu ngobulili kumasipala.
Isifingqo esididiyele semisebenzi encikene nobuphofu nokulingana ngobulili okuyingxenye yemisebenzi edwetshiwe.
Inqubo Bona Umsebenzi wokuHlela 4 /2.
Izinkinga eziqondene nobuphofu nokulingana ngobulili ziyalungiswa?
Zikhona izindlela ezenyusa ubuphofu nokungalingani ngobulili?
Qiniseka ukuthi izincomo zeSigungu sabaMmeli boMphakathi ziyafakwa eziphakamisweni zomsebenzi ophethiwe nasoHlelweni Oludidiyele lokuNciphisa ubuPhofu nokuLingana ngobuLili.
Makuqinisekiswe ukuthi abamele umphakathi bahambela umbuthano wezifundo ezihlelwe yiSigungu sabaMmeli boMphakathi.
Bona Umsebenzi wokuHlela 4 /2.
Uhlelo Oludidiyele lokuNciphisa ubuPhofu nokuLingana ngobuLili akusilo uhlelo lokwengezela nolwehlukile emisebenzini ephawulwe yizidingonqangi kodwa lenzelwe ukukhombisa ingqikithi yobubha nemizamo ye-IDP ukubhekana nesimo. Ngakho yisikhali sokulumbanisa kunokushaya indiva izidingonqangi zobulili nobuphofu.
isiqiniseko sokuthi imisebenzi ayinamthelela omubi emvelweni.
Ukuqoka leyo misebenzi edinga I-EIA.
a. Izinkinga nezindaba zezemvelo ezihlaziyiwe zilungisiwe?
b. Kuyahanjiswana nemihlahlandlela yeqhinga?
c. Zikhona izindlela eziphawula, ezibikezela nezihlola umthelela ngempela kwimvelo ngenhloso yokunciphisa umthelela omubi.
d. Kungabe uhlelo Oludidiyele lwezeMvelo lubhekele ngokwenele izinhlelo zokusebenzisa imvelo.
Yethula uhlelo luhlangene nemibono kanye nezincomo eSigungwini sabaMmeli boMphakathi.
KANJANI Qiniseka ukuthi izincomo seSigungu sabaMmeli boMphakathi ziyafakwa eziphakamisweni zokugcina zomsebenzi nasoHlelweni ngalunye Oludidiyele lweMboni?
Makuqinisekiswe ukuthi umphakathi nezakhamizi zimelwe futhi zihambela umbuthano wezifundo ezihlelwe yiSigungu sabaMmeli boMphakathi (Isigaba 4).
Uhlelo Oludidiyele lwezeMvelo akusilo uhlelo lokwengezela nolwehlukile emisebenzini ephawulwe yizidingonqangi kodwa lenzelwe ukukhombisa ingqikithi yezemvelo nemizamo ye-IDP yokubhekana nesimo. Ngakho yisikhali sokulumbanisa kunokushaya indiva izidingonqangi zezemvelo.
INHLOSO: Ukuqinisekisa amalinge aqondile okukhuthaza imisebenzi enekusasa lomnotho eliqhakazile nokudaleka kwamathuba omsebenzi.
Ukuhlanganisa umbiko ofingqiwe wemisebenzi yokuthuthukisa umnotho wendawo (LED) neminye imisebenzi eyingxenye yaleyo edwetshiwe.
zilungisiwe yini izihibe ezinqala zentuthuko yomnotho nokudala amathuba emisebenzi?
ahloliwe yini amathuba okuthuthukisa umnotho endaweni?
kuyahanjiswana yini nemihlahlandlela yeqhinga lomnotho?
akhona yini amalinge nezindlela ezidikibalisa noma ezibambezela ukutshalwa kwezimali nokudalwa kwamathuba omsebenzi?
Yethula umbiko eThimbeni lomSebenzi uma kukhona ukungahambisani noma ukubhekelwa okungenele.
Kanjani Bona amacebo enzelwe Umsebenzi ngamunye wokuHlela (4 /4 kuya ku 4 /12)?
Makuqinisekiswe ngokuthi imboni yamabhizinisi, abasebenzi, abakhulumeli bamathimba entula umsebenzi iyamelwa embuthanweni wezifunda ezihlelwa yiSigungu sabaMmeli boMphakathi eSigabeni 4.
Bona Umsebenzi wokuHlela 4 /2.
Inqubo yokuphatha ihovisi namaqhinga okuxhumana angaba nomthelela omkhulu ekutshaleni izimali nokudala amathuba omsebenzi kunomkhankaso ohlosiwe wokukhuthaza ukutshalwa kwezimali noma imisebenzi edala amathuba. Ngakho ukuqinisekisa ukuthi inqubo ihambisana nezinhloso zeLED kuyigxathu elibalulekile ekusunguleni Uhlelo lweLED olubumbene nolunegalelo elizwakalayo.
INHLOSO: Ukuqiniseka ukuthi umasipala unamalinge abumbene okwenza izinguquko ngaphakathi enhlanganweni, ngaleyondlela kwakheke amaxhama okuxhumana phakathi kwesigaba sokuhlela nokuqhubeka kwemisebenzi esiqaliwe.
isifingqo esibumbene semisebenzi yenhlangano neyingxenye yemisebenzi edwetshiwe.
Yini Bona Umsebenzi wokuHlela 4 /2?
Uhlelo Oludidiyele lweNhlangano kumele ludwetshwe njengesifingqo semibandela yenhlangano.
kungabe izindaba nezidingo ezivezwe wuhlaziyo zibhekelwe?
zicatshangwe ngokwenele yini izihibe nezinkinga eziqondene nabasebenzi nenhlangano?
Qiniseka ukuthi izincomo zeSigungu sabaMmeli boMphakathi ziyafakwa eziphakamisweni zokugcina zomsebenzi nasehlelweni oludidiyele lwenhlangano.
Ukuhlanganisa Uhlelo Oludidiyele lweNhlangano kumele lwenziwe yisisebenzi esiphezulu somasipala esisebenza ngaphansi koMphathi-masipala.
Uma kunezinguquko ezinkulu enhlanganweni, kungatholwa uchwepheshe wentuthuko yezinhlangano ukuze akhuthaze izingxoxo nohlelo lokuthatha izinqumo.
Uhlelo Oludidiyele lweNhlangano akusilona uhlelo olwengeziwe nolumiselwe ukudingida izidingonqangi kodwa luhlose ukumumatha izidingo zohlelo lwenhlangano ezisuka kuyo yonke imisebenzi ye-IDP. Ngakho luyisikhali sokucabanga ngamalungiselelo enhlangano ayokwenziwa ekuphumeleliseni imisebenzi uma isiqalile nokucacisa ngenqubo.
INHLOSO: Ukuqinisekisa amalinge nezinhlelo ezihlelekile kulabo ababambe iqhaza ngenhloso yokunqanda ukubhebhetheka kwegciwane lesandulela-ngculazi/ingculazi nokubhekana nomthelela walo.
umbiko ofingqiwe wezenzo nezinto eziphathelene neSandulela-ngculazi/ingculazi nezindlela eziyingxenye yemisebenzi edwetshiwe.
Ngenqubo Bona Umsebenzi wokuHlela 4 /2.
Hlola zonke iziphakamiso zemisebenzi ngokubheka indlela ehlangabezana nezinkinga zesandulela-ngculazi/ingculazi.
Ngabe kwenziwa yonke imizamo ukunqanda ukusabalala kwesifo?
Ngabe imisebenzi ehlukene inomthelela ongakanani ebantwini, kwinhlalonhle, kwezomnotho nasemphakathini?
Yethula umbiko eThimbeni lomSebenzi uma kukhona ukungahambisani noma ukuhlinzekela okungenele.
Umasipala ngamunye kumele uqoke isikhulu esijutshelwe ukuhlanganisa imisebeni eqondene nesandulela-ngculazi/ingculazi.
Uma omasipala abakhele isifunda bebona ukuthi ukudweba amaqhinga nokuqhuba umsebenzi ophathelene nesandulela-ngculazi/ingculazi ungaphezulu kwamandla abo, bangavumelana ukuhlanganisa izandla.
Isandulela-ngculazi/ingculazi ayisiyo nje kuphela inkinga yezempilo.
Umasipala ngokwawo ungadinga ukuchushiswa ngezinhlelo zikazwelonke zokulwa nobhubhane, ngokunjalo abaphathi bomasipala kufanele baqiniseke ngokwenziwa kwamalinge afanele emazingeni aphansi.
INHLOSO: Ukunothisa amandla kamasipala okunqanda nokubhekana nenhlekelele ngenjongo yokugwema izinguquko ezinobungozi nezingaholela enhlekeleleni.
amaqhinga okunqanda nokudambisa isimo ngasinye sohlobo lwenhlekelele uhlelo lwesimo esiphuthumayo nenqubo elandelwayo yokuqiniseka; ukuzilungiselela nokuhlola amandla omasipala iqhaza nokuzibophezela emsebenzini.
Bandakanya abantu abaziyo ngezingozi ezingahle zivele eSigabeni sokuHlaziya Umsebenzi wokuHlela 1 4.
Yethula Iqhinga LokweNgamela isimo Senhlekelele embuthanweni wezifundo zeSigungu sabaMmeli boMphakathi uxube nezinguquko ezifanele.
Lesi sisebenzi kumele sixhumane neSikhungo sikaZwelonke sokuPhatha isimo seNhlekelele kanjalo nababambe iqhaza ezifundazweni ngesikhathi kubunjwa uHlelo lokweNgamela isimo seNhlekelele.
Uhlelo lokweNgamela Inhlekelele kumele luhambe ngokulumbana nenqubo ye-IDP. Uhlaka kufanele lukulungele ukwethulwa emibuthanweni yezifundo eSigabeni 4 ukuze kube nethuba elenele lokuhlola ukuhambisana kwemisebenzi ye-IDP nemihlahlandlela yokusingatha inhlekelele.
Ukusingatha isimo senhlekelele wumsebenzi ogamanxe kweminye imikhakha njengokugwema ukukhokha umonakalo noma ukutshala izimali endaweni enobungozi kakhulu, ubuchwepheshe bokwakha, ukusingathwa kwamanzi, imisebeni yezempilo, njalonjalo.
Kubalulekile ukucabanga ngezingozi ezinethuba elikhulu lokwenzeka nezifuna uhlale uzilungiselele ngoba zingahle zenzeke ngempela.
Isigaba 5 siphawula ngohlelo lokwethula umbiko ngohlaka lwe-IDP okufanele lube nomphumela wokwamukelwa kohlelo lokugcina wumkhandlu kamasipala. Kulesi sigaba, umasipala kumele azame ngakho konke okusemandleni ukuthola ukwesekwa yiwo wonke amaqembu abandanyekayo kule-IDP. Lokhu kuchaza ukunika wonke umuntu ithuba lokufinyelela ohlakeni lwe-IDP nokuveza uvo. Ukugwema inqubo engapheli, kumele isikhathi sinqunywe.
Okokuqala, ngezinye izinhlaka zikahulumeni. Zivame ukudlala indima ebalulekile ekwesekeni ukuqalisa komsebenzi ngokufaka izimali noma usizo lokuphatha umsebenzi. Banezinsiza zobuchwepheshe zokuvivinya amathuba omsebenzi ohlongozwayo kodwa ongakaqalwa. Iminyango yezifundazwe yohulumeni bendawo yiyona eqondene nokuhlola ukuthi yonke imibandela yomthetho ilandelwe yi-IDP.
ukuvivinya imisebenzi ngamathuba empumelelo yaleyo misebenzi ehlongozwayo ngaphambi kokuba iqalwe.
Ngokunikwa ithuba lokuveza uvo ngaphambi kokwemukelwa ngokuphelele kwe- IDP, kwenyuka ithuba lokuphasisa I-IDP ehambisana nemigomo ebekiwe ngaphandle kwezihibe (Umsebenzi wokuHlaziya 5 /1).
Okwesibili, omasipala abangomakhelwane nabesifunda badinga ukwaziswa. Imikhandlu yeziFunda kumele iqiniseke ukuthi ama-IDP awahlongozi izinto zentuthuko ezishayisanayo ezindaweni ezincikene. Lokhu kungagwemeka ngokuhlela ngokuhlanganyela inqubo phakathi komasipala bendawo. Ngaphezu kwalokhu, kumele baqiniseke ukuthi ama-IDP esifunda nawendawo alumbene ngokwenele.
Okwesithathu, izakhamizi, imiphakathi nababambe iqhaza abathinteke ngqo yi-IDP kumele banikwe ithuba lokubeka imibono. Laba ngabasebenzisi bezinsiza noma abalindelwe ukufaka igalelo. Abanye bangathintwa yimithelela yesimo sentuthuko elindelwe. Ngokunjalo, kufanele kube nesikhathi esinqunyiwe nesiyosetshenziswa wumphakathi ekufinyeleleni ohlakeni lwe-IDP nalapho beyochazelwa khona ngemigudu okufanele bayilandele. Lokhu kusebenza kwabammele imiphakathi nezinhlangano ezibambe iqhaza (Umsebenzi wokuHlela 5 /3).
Ngenhloso yokonga isikhathi, imibono evela kwezinye izinhlaka zikahulumeni, omasipala bezifunda nendawo nasemphakathini kufanele yenziwe ngesikhathi esisodwa. Umasipala kuyomele adingide lemibono nokungaholela ezinguqukweni ohlakeni lwe-IDP noma ayiphendule, uma lingekho ithuba lokuyihlinzekela noma ingemukeleki (Umsebenzi wokuHlela 5 /4).
Ngemuva kokwemukela imibono noma ukuveza izizathu zokuyichitha, sekuqala izingxoxo zesikhathi sokwamukela uhlaka lokugcina oselunezinguquko, isinqumo sezichibiyelo ezifanele nokuzemukela. Ngenhloso yokunciphisa ingozi yokulibaziseka okudalwa wukuchithwa kwe-IDP wumkhandlu, kuneseluleko sokubamba umhlangano owodwa noma emibili yomkhandlu ngohlaka lwe-IDP ngaphambi kokulwedlulisela emphakathi ukuze kuphawulwe ngalo. (Umsebenzi wokuHlela 5 /5).
Ama-IDP anethuba elihle lokwemukelwa yizo zonke izinhlaka zikahulumeni, yizikhungo zemboni nezinhlangano ezitshala izimali uma izingxenye ezibaluleke kakhulu zihlanganiswe, zafingqwa kahle. Ukuze kugwenywe ukulibaziseka kohlelo, uhlaka lwe-IDP oselubuyekeziwe kufanele lwethulwe esifundeni ngenhloso yokuhlanganisa umbiko ofingqiwe nangaphambi kokwemukelwa kwe-IDP yokugcina wumkhandlu.
Osekumele kwenziwe ngemuva kokwemukelwa wumkhandlu wukwethula I-IDP kuNgqongqoshe kaHulumeni weNdawo esiFundazweni njengoba kulandisa uMthetho weziNhlelo zoMasipala, Isahluko 5, Isigaba 22.
neqhinga lokuhlola nokuvivinya ithuba lempumelelo yomsebenzi ongakaqalwa nemibandela yombhalo ohlelwe kahle.
Ukwethula imibono ngokuhambisana nomthetho nenqubomgomo neqophelo lombhalo wokuhlela.
Ukugwema ukulibaziseka okungadingekile nokukhuthaza imibiko yakamuva, omasipala neminyango yemboni kumele bakhululeke ukusebenzisa noma yiziphi izindlela zokuxhumana lapho becela noma bethula imibono kungasetshenziswa ucingo, isikhahlamezi, imibhalo ethubeleziswa ngekhompuyutha.
Izikhungo zamaPIMS zingasingatha umsebenzi wosizo lwezincomo zongoti ngokujutshwa wuMnyango kaHulumeni weNdawo esiFundazweni.
Isikhathi esibekiwe: amasonto amathathu.
Lenqubo yokwethula imibono ihlose ukuba yigalelo lokusabalalisa ulwazi lobungoti kanti akufanele ludidaniswe nokwethula I-IDP ephasiswe wuNgqongqoshe woHulumeni beNdawo esiFundazweni. Lenqubo iyosiza ekugwemeni isimo lapho umkhandlu wemukela khona I-IDP engahloliwe futhi engalumbeni ngokwenele.
INHLOSO: Ukugwema izinhlobo ezishayisanayo zentuthuko komasipala abangomakhelwane kanjalo nokuphindaphinda amalinge kanjalo nokuncintisana phakathi komasipala esifundeni naphakathi komasipala bendawo nabesifunda.
Ukwethula imibono ngezinto ezibathinta bonke.
izindaba eziphathelene nokwaba izibophezelo phakathi komasipala besifunda nabendawo.
KANJANI Lombuthano wezifundo uhlose ukuvumelana ngezindaba nezinto ezithinta labo masipala abahlanganyele?
Umasipala wesifunda (uma kunokwenzeka, ngosizo lwesikhungo samaPIMSS) kumele uhambe phambili kulenqubo nokuqiniseka ukuthi kuba khona ukuxhumana okufanele.
Isikhathi esibekiwe: amasonto amathathu.
Ukugwema isikhathi nemizamo eminingi echithekayo, kubalulekile ukugxila emibonweni nasenkulumweni-mpikiswano yezindaba ezigamanxe imingcele. Umkhandlu wesifunda kufanele unike imihlahlandlela yokusiza umasipala wendawo lapho uhlola izici nemibandela efanele embhalweni we-IDP.
Zonke izinhlangano zababambe iqhaza nabamele umphakathi ngaphakathi kumasipala (amakhansela nawo wonke amalunga eSigungu sabaMmeli boMphakathi kwi-IDP) bathola ithuba elenele lokufunda nokubeka uvo ngohlaka lwe-IDP.
Yonke imibono ibhalwa phansi bese ilondolozwa ngendlela ehlelekile.
Uhlala lokwethula imibono kumele ludwetshwe ngendlela ekhuthaza imibono eqondile neyakhaya ebhekiswe esigabeni noma ebhalweni ethile edokodweni. Kufanele kudikibaliswe izincomo nemibono egigiyelayo nengaqondile.
isimemezelo senqubo, uhlaka nemigudu yokwenza izincomo nemibono.
Imibhalo efanayo yohlaka lwe-IDP noma isifingqo kufanele isatshalaliswe emakhanseleni onke, emalungeni eSigungu sabaMmeli boMphakathi nabanye ababambe iqhaza kanjalo nabezindaba. Eminya imibhalo efanayo kumele ibekwe ezindaweni okufinyelela kuzo umphakathi.
Kumele kube nesisebenzi somkhandlu esijutshelwe ukuqoqa, ukuhlela, ukulondoloza nokubhala imibono ngendlela ecacile.
Umasipala kumele uqoke isisebenzi esijutshelwe umsebenzi wokuhlela inqubo yokwazisa umphakathi nge-IDP nokuveza amathuba okubeka umbono.
Isikhathi esibekiwe: amasonto amathathu.
Ukunika ithuba elenele lokubeka imibono akusho ukukhuthaza iningi labantu ukuba libeke imibono. Akufanele kuthathwe njengethuba lokuxoxisana kabusha ngazo zonke izinto osekwavunyelwana ngazo ngemuva kwenkulumo-mpikiswano kodwa yithuba lokuhlola ukuthi yonke into ihambisana nalokho okwavunyelwana ngakho phambilini.
I-IDP ebuyekeziwe yisibuko semiqondo nalokho okuthinta wonke amaqembu abandanyekayo noma athintekayo ngokusebenza kohlelo.
KUNGANI Bonke ababambe iqhaza bacabanga ukuthi izinkinga zabo zidingidwe ngendlela efanele. Ngaleyondlela, kwanda ukwesekwa kwe-IDP nokuncipha kwesimo sokungalwemukeli uhlelo lwe-IDP?
Izincwadi zombiko wakamuva kulabo abethula imibono.
Izinto ezihlukile ezivela emibonweni kumele zidingidwe yiSigungu sabaMmeli boMphakathi.
Izinto ezinempikiswano noma ezinokuhilizisana ezithinta izinqumo ezedlule zeSigungu sabaMmeli boMphakathi kufanele zethulwe eSigungwini esithatha izinqumo.
imibuzo yezinqumo ezedlule zeSigungu sabaMmeli boMphakathi ngamaqhinga nezidingonqangi.
Amasonto amabili abekelwe lenqubo.
Isonto elilodwa kulezozimo ezejwayelekile, kwengezwe ngelilodwa odabeni olubucayi nolunempikiswano okufanele lwethulwe eSigungwini sabaMmeli boMphakathi.
Uma kunemibono eminingi, kufanele idingidwe yikomidi elehlukile. Isinqumo sendlela yokudingida umbono ngamunye siyothathwa ezingeni eliphakeme, (yiKomidi eleNgamele I-IDP).
Ukunika I-IDP isithunzi esisemthethweni nesifanele njengoba kulawula Umthetho weziNhlelo zoMasipala.
Ngesikhathi ababambe iqhaza besathole ithuba lokubeka imibono, amakhansela neKomidi eliPhakeme elithatha izinqumo kufanele lisebenzise leli thuba ukuxoxa ngalombhalo nokuveza uvo lwabo, ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi uhlaka olubuyekeziwe nolwethulwe emhlanganweni womkhandlu luhlinzekele ngokwenele izidingo zamakhansela.
Ngokulawula komthetho nenqubo ebhalwe wumhlangano womkhandlu.
Lulodwa usuku oluhlinzekelwe lenqubo.
Uma kwenzeka isinqumo somkhandlu sihlehla, kumele kube nesiqiniseko sokuthi uhlaka lwe-IDP lusengasetshenziswa njengesisekelo sokudweba isabelo sezimali, inqobo uma zingekho izinto okuphikiswana ngazo neziholela ekuhlehleni.
Umbiko obhalwe ngokufingqiwe wama-IDP endawo ungethulwa njengengxenye B ebhukwini le-IDP yesifunda eziphathimandleni zikazwelonke nezisifundazwe.
Isithombe esiwuhlaka lwezinhlelo ezehlukene ezididiyele kumele sethule ulwazi oluqoqene oluvela kubo bonke omasipala.
Izifunda zihlanganisa ulwazi zilwethule ohlakeni lwencazelojikelele.
Uma ekhona amaPIMSS, kufanele kube yiwona anesibophezelo soMsebenzi wokuHlela.
Isikhathi esibekiwe: amasonto amabili (sihambisana nomsebenzi 5/4 no 5/5).
Njengoba izikhungo zamaPIMSS zingabasebenzisi abaqavile bemibiko efingqiwe, umnyango wesifundazwe kuhulumeni wendawo kumele ube mdibi munye nezinqumo zokuqukethwe nasohlakeni lombiko ofingqiwe.
Umbiko ofingqiwe uhlose ukuhlangabeza izidingo zokusebenzisana nombimbi lwabavela ngaphandle kwesifunda nabasebenzisana nomasipala bendawo abaningi. Isimo sokusebenzisana kuhlangene nabasizayo, izinhlangano zezimboni ezizimele zidinga ibhuku eligcwele le-IDP.
<fn>zul_Article_National Language Services_IREPHABHLIKI YASENINGIZIMU AFRIKA (2002).txt</fn>
Lapha kuchitshiyelwa uMthetho ka-1998 wokweNgamela ukuThathwa kweziNqumo ngamaCala ezeNdlela ngenhloso yokulawula ukwakheka kweBhodi; ukuhlinzekela ukuqokwa nguNgqongqoshe kwabasebenzi abazobhekela ukugcinwa komthetho (sheriffs); ukunquma nokwelula isikhathi sokukhokhwa kwenhlawulo yokwephula umthetho nokubhekela amanye amaphuzu aphathelene nakho, ukulungisa lokho okubhaliwe; kanye nokuhlinzekela amanye amaphuzu aphethelene nakho.
a ukukhuthaza ukuhlonishwa kwemithetho kazwelonke [kanye] neyesifundazwe kanye nekamasipala ephathelene nezendlela kanye nokukhuthaza ukuphepha emigqwaqeni; kanye b nokwesulwa kukapharagrafu f.
Inqubo ebekiwe kumele ilandelwe lapho kwenziwa isivumelwano noma inkontileka okukhulunywa ngayo esigatshaneni
Ungqongqoshe kumele kuthi ngaphambi kokuqoka amalungu okukhulunywa ngawo esigatshaneni 1a, ashicilele amagama abantu abahlongozwayo ukuba baqokwe njengamalungu kusoMqulu kaHulumeni futhi acele ukuthola uvo mayelana nokuqokwa kwalabo bantu.
a ashicilele isaziso kusoMqulu kaHulumeni lapho eveza khona ukuthi uhlongoza ukuqoka lowo muntu, acele umphakathi ukuba wethule uvo lwawo kumbe iziphakamiso eziphikisa ukuqokwa, singapheli isikhathi esinqunywe esazisweni esikhishiwe; futhi b akubheke ukuphawula okwenziwe neziphakamiso eziphikisayo azithole ngokwaleso saziso.
UNgqongqoshe kungathi ngemuva kokubonisana nonobhala, enze isiphakamiso kuNgqongqoshe wezobuLungiswa sokuba kuthi ngokulandela uMthetho ka-1986 weziThunywa ezibhekele ukugcinwa komthetho kuqokwe iziThunywa ezizobhekela ukugcinwa komthetho (sheriff), namaphini azo eziyodingakalela ukusebenza ngendlela komkhandlu
d Iminikelo etholakele, okumele yaziswe embikweni wonyaka okukhulunywa ngawo esigabeni 7 3 7 2; kanye
c ukwazisa umephuli mthetho ngencwadi erejistiwe nebhalwe ngendlela enqunyiwe ukuthi igama lakhe selifakwe kurejista kazwelonke yabantu abangaziphethe kahle ngenxa yokwephula kwakhe umthetho akwenzile; futhi
i uyokhokha eMkhandlwini inhlawulo, izimali zokumelwa ezinqunyiwe kanye nemali yencwadi abhalelwe yona noma enze amalungiselelo noMkhandlu ngendlela ebekiwe yokukhokha kancane kancane, zingakapheli izinsuku ezingama [28] 32 ngemuva kokuphuma kwesaziso esimbikela ngokwephula umthetho; kanye ii nokuthi ukwehluleka ukukhokha inhlawulo kanye nezimali ezifunekayo noma ukwehluleka ukwenza amalungiselelo okukhokha kancane kancane kuzoholela ekutheni kukhishwe incwadi yomyalo wokuphoqa umephuli mthetho, nezokwenza ukuthi umephuli mthetho abhekane nokukhokha inhlawulo, ezinye izimali ezifunekayo kanyenemali ezonqunywa yencwadi yokumphoqa.
c uma umephuli mthetho ekhetha ukuvela enkantolo, nokuyinto engenzeka kuphela ngokweseleluleko salowo omumele, kuyosebenza izimiso sezigaba sama-22.
Uma umephuli mthetho ekhokha inhlawulo nezimali okukhulunywa ngazo esigatshaneni 7bi noma enza amalungiselelo okukhokha kancane kancane, umkhandlu kumele -
b ukukhipha isaziso sokuthi umephuli mthetho kumele kuthi kungakapheli izinsuku ezingama [28] 32 ngemuva kosuku athole ngalo incwadi yesibonelelo embikela ngokwephula umthetho --.
a ithuba lokukhokha inhlawulo nezimali ezifunekayo uma zikhona, noma ukwenza amalungiselelo okukhokha kancane kancane, udaba kumele luphethwe ngaphandle kokuthi kucatshangwe ngezinye izinyathelo; futhi b kuthi kwezinye izimo ezibandakanya isinyathelo sokuthi udaba luye enkantolo, lesi sinyathelo kumele singasetshenziswa ukuze udaba luxoxwe luqedwe kungayiwanga enkantolo kulandelwa uhlelo lokwengamela oluhlongozwa kulo Mthetho.
a ukuthi isamba sisonke esikweletwayo kuhlanganisa nemali enqunyiwe yesaziso kumele kukhokhwe zingakapheli izinsuku ezingama-32 ngemuva kokuthola isaziso, futhi b ukuthi ukwehluleka ukuhlonipha isaziso okukhulunywa ngaso kupharagrafu a kungaholela ekutheni akhishelwe incwadi yokumphoqa ngokwezimiso zesigaba sama-21.
a ukuthi yonke imali esalile yesitolimenti kanye nemali yesaziso kumele ikhokhwe zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa siphumile isaziso kumbe kumele ahlele singakapheli leso sikhathi indaba yokukhokha kwaleyo mali; kanye b nanoma yiyiphi imali okumele ikhokhwe okukhulunywa ngayo kupharagrafu a kumele ikhokhwe njengoba kuhleliwe nanokuthi zonke ezinye izitolimenti okumele zilandele kumele zikhokhwe njengoba kwakuhleliwe phambilini; futhi c ukwehluleka ukuhlonipha isaziso kuzoholela ekutheni kukhishwe incwadi ezoyalela ukuba umephuli mthetho akhokhe sonke isamba esikweletwayo ngokwezimiso zesigaba sama-21
a emkhandlwini obhekele ukubhalisa; noma b esikhungweni esihlolela amalayisensi okushayela.
emkhandlwini wendawo obhekele ukubhalisa noma esikhungweni sendawo esihlolela amalayisensi okushayela.
Umkhandlu wendawo obhekele ukubhalisa noma isikhungo sendawo esihlolela amalayisensi okushayela kumele sihlale njalo sifaka imininingwane emisha kurejista kazwelonke yabephula umthetho, futhi sazise umkhandlu ngendlela ebekiwe uma kunemali ekhokhiwe nokukhulunywa ngayo esigatshaneni sesi- futhi sedlulisele leyo mali kungakapheli isikhathi esinqunyiwe nokungathi uma kungenzeki lokho uMkhandlu ufune inzalo eyobalwa ngokwamanani anqunyiwe.
Uma umyalo ophoqayo uchithwa kumele imiphumela ehambisana nawo ihoxiswe kanti uma ibandakanya ukwesulwa kokumiswa komuntu ekushayenileni noma ekusebenziseni imoto a irejista kazwelonke lezaphulamthethi kumele lifakwe leyo mininingwane b umephuli mthetho kumele aziswe ngendlela enqunyiwe kuthi ilayisensi noma iphemithi yakhe noma ikhadi lokushayela kuphindiselwe kuye noma ukumiswa kwelayisensi kokusebenza kwelayisensi okwenziwe kumazisi kwesulwe ngaphandle uma ukumiswa kwenziwe ngaphansi kwezinye izimo.
a ukuthatha nokuthengisa impahla ethathekayo ukubhekana nenhlawulo nezindleko ezifunekayo;
b uguquko esigatshaneni I sikapharagrafu b wepharagrafu elandelayo.
b ukukhishwa kwencwadi yomyalo ngokwezimiso zesigaba 211 akuvezi mpahla engathathwa kumbe ithengiswe noma umephuli mthetho uyehluleka ukuhlonipha incwadi emphoqayo ngemuva kokuphuma komyalo, umkhandlu wazise iziphathimandla ezikhiphe isaziso, okumele zihoxise isaziso sokwephulwa komthetho kanti iziphathimandla ebezikhiphe isaziso kumele [zikhiphe] zilungise amasamanisi ngokulandela izimiso zoMthetho ka-1977 weNqubo yamacala uMthetho ongunombolo 51 ka-1977.
b umabhalane wenkantolo kumele azise iziphathimandla ezikhiphe isaziso noma umkhandlu ngomphumela wecala ukuze leyo mininingwane emisha izofakwa kurejista likazwelonke lezaphulamthetho; kanti c [inhlawulo] yokungavumi icala ingabhalwa kumasamanisi futhi inakho ukuthi ingemukelwa,
a ngokwezimiso zesigatshana 1 a bese ehluleka wukuvela noma ukufika, inkantolo akumele ikhiphe incwadi yokumbopha yize izimiso zesigaba 55 soMthetho weNqubo yamaCala zikuhlinzekela lokho kodwa umabhalane wenkantolo kumele azise iziphathimandla ezikhiphe isaziso, okumele zazise umkhandlu kanti unobhala kumele aqhubeke nokukhipha umyalo wokuphoqa umephuli mthetho okukhulunywa ngawo esigabeni 201; futhi b ngokwesigatshana 1 b icala kumele lisingathwe ngokulandela izimiso zoMthetho ka-1977 weNqubo yamaCala.
Nakuba kungakhobakhona omunye umthetho, umephuli mthetho [okusingathwe] okwenganyelwe udaba lwakhe ngokwalesi Sahluko akeyuvuselwa amacala amadala kanti futhi akukho ukuthi angaphande aboshwe ngamaphuzu afanayo.
A Ukwenzela ukurekhodwa kwamaphuzu okungaziphathi kahle okukhulunywa ngawo esigatshaneni 3 kanye no4, umabhalane wenkantolo kumele azise umkhandlu ngomphumela waleso naleso sigcawu secala noma sokwedluliswa kwalo.
Uma umuntu umuntu ethola amaphuzu okungaziphathi kahle, okuthi lapho ehlanganiswe nalawo umuntu lowo anawo kurejista kazwelonke yabantu abephula umthetho futhi kwasuswa lelo nani elivezwe esigabeni sama-28 inani [leqe] leqe esibalweni okukhulunywa ngaso esigabeni sama-29d, lowo muntu uyoyekiswa ukushayela noma ukusebenzisa imoto [kulandelwa inqubo ebekiwe] lokhu kuqale ukusebenza ezinsukwini ezingama-32 ngemuva kokuba enikwe amaphuzu lawo enze kweqe esibalweni.
Nanoma yimuphi umuntu owehluleka ukuhlonipha izimiso zesigatshana 3 a noma oshayela kumbe asebenzise imoto ngesikhathi sokumiswa kwakhe unecala kanti lokho kungenza ahlawuliswe noma avalelwe ejele isikhathi esingekho ngaphezulu konyaka noma agwetshwe kokubili ukuba ahlawule aphinde avalelwe.
Lapho sekuphele isikhathi sokumiswa, umuntu okukhulunywa ngaye esigatshaneni 3 angafaka isicelo ngendlela ebekiwe eziphathimandleni ezikhipha isaziso ukuba zibuyise ilayisensi yakhe yokushayela eyikhadi, iphemithi yokushayela noma ziphinde zimenzele ikhadi lokusebenzisa.
Isaziso okukhulunywe ngaso esigatshaneni 1 kumele sithunyelwe eMkhandlwini, okumele wazise iziphathimandla ezikhiphe isaziso, nezengamele indawo okuhlala kuyo lowo muntu okukhulunywa ngaye.
a Umuntu onikwe amaphuzu okungaziphathi kahle nokwenza ukuthi amiswe ngokwesigaba 25 ekushayeleni nasekusebenziseni imoto ihlandla lesithathu, kumele kuthi ngokulandela indlela enqunyiwe alethe ngokushesha ilayisensi yakhe yokushayela eyikhadi, iphemithi yokushayela noma ikhadi lokusebenzisa elikhishelwe leyo moto eziphathimandleni ezikhipha isaziso okukhulunywa ngazo esigabeni 262 noma alethe noma yiyiphi ilayisensi yokushayela ekumazisi kulezo phathimandla.
bUmuntu owehluleka ukuhlonipha izimiso zikapharagrafu a unecala kanti lokho kungenza ahlawuliswe noma avalelwe ejele isikhathi esingekho ngaphezulu konyaka noma agwetshwe kokubili ukuba ahlawule aphinde avalelwe.
Iziphathimandla ezikhipha isaziso kumele kuthi lapho sezithole kumephuli mthetho ilayisensi yokushayela eyikhadi, iphemithi yokushayela noma ikhadi lokusebenzisa zithathe izinyathelo ezifanele ukucekela phansi ilayisensi yokushayela eyikhadi, iphemithi yokushayela noma ikhadi lokusebenzisa kanti kumele zilethe noma yiyiphi ilayisensi yokushayela ekumazisi ukuba izobhalwa ukuthi ihoxisiwe.
Uma umuntu ethole amaphuzu okungaziphathi kahle iziphathimandla ezikhipha isaziso okukhulunywa ngazo esigabeni 262 umkhandlu kumele unciphise inani lamaphuzu alowo muntu kurejista kazwelonke yabantu abephula umthetho, wehlise iphuzu elilodwa njalo ezinyangeni ezintathu noma ngelinye inani esikhathini obude baso obuyonqunywa kulesi sikhathi akukho maphuzu okungaziphathi kahle atholwe yilowo muntu, ngaphandle kwesimo lapho inkantolo ithole ukuthi lowo muntu ubambezele uhlelo ngabomu ngoba efuna ukuthola ukuncishiselwa amaphuzu.
Imithetho elawulayo ayisebenzi ezinhlawulweni nasezimalini okumele zikhokhwe ngokwalo Mthetho, kanti zingaqoqwa nanoma yinini.
Ngokubhekiswe esigabeni 6 soMthetho ka-1977 weziNguquko kwezeziMali, uMthetho wokuQoqelwa ndawonke, uMthetho ongunombolo 11 ka-1977, nanoma yiyiphi inhlawulo enhlawulo etholakale ngokwelwa komthetho kazwelonke knaye nowesifunda noma kamasipala ngokuphathelene nezendlela, kumele yedluliselwe njalo ngenyanga eziphathimandleni ezikhiphe isaziso, kanti uma ingedluliselwa kuleszo ziphathimandla, kumele yedluliselwe eziphathimandlini ezengamele indawo okwephulwa kuyo umthetho.
Nanoma yimuphi umuntu anganako ukuthi ngokulandela indlela ebekiwe, kuthi lapho ekhokha imali enqunyiwe aqinisekise ulwazi olugcinwe kurejista kazwelonke yabantu abephula umthetho mayelana nesimo samaphuzu akhe okungaziphathi kahle, ngokuya kunoma yisiphi isikhungo [seziphathimandla ezikhipha isaziso], isikhungo sendawo sokubhalisa noma isikhungo esihlolela amalayisensi okushayela.
Lo mthetho uzobizwa ngokuthi umthethosivivinywa oyisiChibiyelo ka-2002 wokweNgamela ukuThathwa kweziNqumo ngamaCala ezeNdlela.
Lo Mthethosivivinywa uChibiyela uMthetho ka-1998 wokweNgamela ukuThathwa kweziNqumo ngamaCala ezeNdlela (UMthetho onguNombolo 46 ka-1998) ("UMthetho"), ukuze kulawulwe ukwakhekha kweBhodi; ukuhlinzekela ukuqokwa nguNgqongqoshe kwabasebenzi abazobhekela ukugcinwa komthetho (sheriffs); ukunquma isikhathi eseluliwe sokukhokhwa kwenhlawulo yokwephula umthetho, ukwenza izethulo kanye nemiyalo yokuphoqa. Lo Mthethosivivinywa uhlongoza ukuthi iBhodi yakhiwe ngamalungu ayisikhombisa kube nombandela wokuthi amalungu amahlanu akumele abe ngabantu abasebenzela uHulumeni. Lo Mthethosivivinywa uphinde welule isikhathi sokuhlonipha isaziso sokwephulwa komthetho, sisuka ezinsukwini ezingama-28 saya kwezingama-32. Umephuli mthetho kumele aziswe ngendlela ebekiwe uma igama lakhe linikizwe amaphuzu okungaziphathi kahle. Umshushisi kumele azise iziphathimandla ezikhiphe isaziso ngezizathu zokwala kwakhe ukubopha umephuli mthetho. UMthethosivivinywa uphinde uhlinzekele ukukhokhwa kwenhlawulo kancane kancane noma ngezitolimenti.
Abeluleki bakaHulumeni bezoMthetho kanye noMnyango wezokuThutha babona ukuthi lo Mthethosivivinywa kumele usingathwe ngokulandela inqubo emiswe yisigaba sama-75 soMthethosisekelo ka-1996 wezwe laseNingizimu Afrika (UMthetho onguNombolo 108 ka-1996), ngenxa yokuthi ungena ngaphansi kwesigaba semisebenzi ekuSheduli 4 woMthethosisekelo, nebizwa "Ngeziqondiso zezendlela".
<fn>zul_Article_National Language Services_IRIPHABHLIKHI YASENINGIZIMU AFRIKA (2004).txt</fn>
Ukumisa inkambiso eyodwa yokuhambisa ngokoMthetho ugesi, igesi ekumapayipi kanye nezimboni zamapayipilayini kaphalafini wamalambu; kanye nokunikeza izindaba eziphathelene kanye nakho.
Inkambiso Yamandla kaZwelonke imiswe ngalokho njengomuntu osemthethweni.
Inkambiso Yamandla iqukethe amalungu amathathu aqashwe ngokugcwele kanye namahlanu esikhashana amiswe nguNgqongqoshe.
UNgqongqoshe kumele akhethe oyedwa wamalungu omiswe ngaphansi kwesigaba esingaphansi kwe-1 njengomgcinisihlalo Wenkambiso Yamandla.
Ungqongqoshe kufanele abeke elinye kumalungu aqashwe ngokuphelele ukuthi abhekane ngokubalulekile nokulawulwa kogesi , elinye ukulawulwa kwegesi nelinye ukulawulwa kwamapayipi kaphalafini.
Uma umgcinisihlalo ngesizathu esithile engakwazi ukwenza imisebenzi yakhe, lawa amanye amalungu kumele akhethe omunye umuntu ngaphakathi kwabo ukuthi aphathe njengomgcinisihlalo kuze kube yisikhathi lapho umgcinisihlalo akwazi ukuqalisa ukwenza imisebenzi yakhe noma omunye umgcinisihlalo amiswe nguNgqongqoshe.
b UNgqongqoshe angaphinde aliqashe ilungu; kanye c Nokuthi uma ilungu lesikhashana noma eliqashwe ngokugcwele leNkambiso Yamandla liyeka ukubamba isikhundla nganoma yisiphi isizathu, uNgqongqoshe angaqasha omunye umuntu endaweni yakhe isikhathi esifinyelela ezinyangeni eziyishumi nambili ngale kokuhambisana nesigaba 67.
Amalungu Enkambiso Yamandla kumele akhokhelelwe ukusebenza kwawo amaholo anje kanye nezibonelelo ngendlela ezobekwa nguNgqongqoshe ngokuvumelana noNgqongqoshe Wezimali.
d enomqondo onokungqubuzana ngokuphathelene nalolu daba.
ngendlela ezokwenza ukuthi kube khona ukufinyeleleka kokulingana okufanele phakathi kokuqhubeka kanye nokwakha ukwazi.
Ilungu akumele nangasiphi isikhathi libe khona ezingxoxweni, zokuthatha isinqumo, noma abambe iqhaza kunoma yiyiphi indaba ngaphambi kweNkambiso Yamandla lapho ilungu noma ashade naye, athandana naye impilo yakhe yonke, ingane noma asebenzisana naye enothando oluqondile noma olungaqondile.
Uma ilungu lithola noma licabanga ukuthola uthando kwezezimali esigatshaneni 3 b, leli lungu kumele ngokubhala lisheshe lazise lolu lwazi kuNgqongqoshe kanye Nenkambiso Yamandla.
Uma ashade naye , noma ahlala naye impilo yonke lithola noma licabanga ukuthola uthando esigatshaneni 3 b, leli lungu kumele ngokubhala lisheshe lazise lolu lwazi kuNgqongqoshe kanye Nenkambiso Yamandla.
Ngaphambi kokuqasha ilungu leNkambiso Yamandla, uNgqongqoshe kumele ngesaziso kuGazethi, acele ukuba kukhethwe emalungwini omphakathi.
Isaziso esishicilelwe ngaphambi kokuqala kwalo Mthetho, esicela ukuthi kukhethwe abantu bokuqala bokuqashelwa kuNkambiso Yamandla kufanele sithathwe njengesishicilelwe ngokuyiqiniso ngokwesigatshana 7.
d Lephula isivumelwano sokwenza umsebenzi ngokulandela lo Mthetho noma uMthetho weGesi noma uMthetho wamaPayipilayini Kaphalafini Wamalambu; noma e Likhishwa ekubeni yilungu nganoma yisiphi sezizathu ezinikezwe esigabeni-6 1.
UNgqongqoshe angaqeda ukuqashwa kwelungu Kunkambiso Yamandla uma lelo lungu liziphatha ngendlela ephikisana nokulungisela kwesigaba se- 9.
Imihlangano Yenkambiso Yamandla a Inkambiso Yamandla kumele ihlangane ngezikhathi kanye nasendaweni ezowubekwa ngumgcinisihlalo.
b Umgcinisihlalo uzawubiza imihlangano enjena yeNkambiso Yamandla uma edingeka ukuze kwenzeke imisebenzi yayo ngemfanelo.
Umgcinisihlalo uzothi, lapho ethola isicelo esibhalwe yisikhulu esiphethe noma amalungu amabili, abize umhlangano ongajwayelekile ozobanjwa emavikini amabili emva kosuku lokuthola isicelo esinje.
Ngaphandle kokuthi ezinye izinqubo zibekiwe, umgcinisihlalo wanoma yimuphi umhlangano Wenkambiso Yamandla kumele aphakamise izinqubo okumele zilandelwe emihlanganweni enjena.
Ikhoramu yanoma yimuphi umhlangano weNkambiso Yamandla inani elikhulu lamalungu akhona noma amalungu amane, noma yikuphi okukhulu.
a Isinqumo samalungu amaningi akhona emhlanganweni siqukethe isinqumo seNkambiso Yamandla.
b Uma amavoti angalingani nganoma yiluphi udaba umuntu ohola umhlangano unevoti lokwengeza ngaphezu kwevoti eliyilungelo lakhe.
Asikho isinqumo esithethwe Yinkambiso Yamandla esingekho emthethweni ngoba yokuba khona kwesikhala Enkambisweni Yamandla noma ngoba omunye umuntu onelungelo lokuhlala njengelungu wahlala njengelungu ngesikhathi isinqumo sithathwa uma ngabe wonke amanye amalungu ayekhona emhlanganweni futhi anelungelo lokuhlala njengamalungu emhlanganweni ayenza ikhoramu futhi nesinqumo sithethwe wubuningi bamalungu akhona futhi anelungelo lokuvota.
IIsikhulu esiphethe noma uma engekho umqashwa weNkambiso Yamandla okhethwe yisikhulu esiphethe , uzongenela yonke imihlangano Yenkambiso Yamandla futhi uzoba nelungelo lokukhuluma kodwa angavoti emihlanganweni enje.
a Noma yimuphi umhlangano Wenkambiso Yamandla kumele uvumele umphakathi ukuba ube khona ngaphandle kokuthi uma umhlangano wenza isinqumo ngokuthi udaba okuzobhungwa ngalo luyimfihlo, noma ulwazi olubucayi lokusebenzisana ngokuhwebelana, ngaloko umuntu othintekayo kumele abonise Inkambiso Yamandla ukuthi ingaluvezi ulwazi olunje emphakathini.
b Uma Inkambiso Yamandla ithatha isinqumo nganoma yiyiphi indlela ngaphandle kwasemhlanganweni osemthethweni, lesi sinqumo sisebenza ngaleso sikhathi kodwa kumelwe sibhalwe, sisayinwe ngamalungu amaningi bese sethulwa ukuze sinotwe emhlanganweni wokuqala osemthethweni Wenkambiso Yamandla ukulandela isinqumo.
c Inkambiso Yamandla kumele ibe nesizathu sokugcina amarekhodi ako konke okwenziwayo kwayo.
UMthetho wegesi; kanye iii NoMthetho Wamapayipilayini Kaphalafini Wamalambu.
e bangazisondezi noma bahoxe ekuvoteni noma ekuxoxeni noma yiyiphi indaba emile ngaphambi Kwenkambiso Yamandla abanozwela oluqondile nolungaqondile kuyo; kanye f nokwenza ngendlela edingekayo nokulindelwe kubaphathi bezikhundla zehhovisi lomphakathi.
t ngokubhala; kanye g nangokuchaza kucace ngokweseka ngezoMthetho kanye namaphuzu kanye nezizathu zaloko.
Noma Yisiphi isinqumo seNkambiso Yamandla kanye nezizathu zaso kumele zivezelwe umphakathi ngaphandle kolwazi iNkambiso Yamandla enquma ukuthi luyimfihlo, lubucayi, ngobunikazi nangokuhweba.
Noma yimuphi umuntu othelelwa kabuhlungwana yizinqumo zenkambiso Yamandla angaletha lezi zinqumo ukuba zibukezwe eNkantolo ePhakeme.
Inkambiso Yamandla kumele iqashe i-ofisa lesigungu elikhulu lenkambiso Yamandla.
b Sokuqasha abasebenzi noma angene kukontileka nanoma yimuphi umuntu ukusiza Inkambiso Yamandla ekwenzeni imisebenzi yayo; kanye b ukuphatha kokuhola ngaphezu kwabasebenzi abaqashwe ngaphansi kwesigaba esingaphansi kwe-2 b.
Isikhulu esiphethe kanye nabanye abasebenzi kumele bakhokhelwe iholo, nesibonelelo, ukuxhaswa kanye nezinye izinzuzo ezizobekwa Yinkambiso Yamandla ngokuvunywa nguNgqongqoshe kanye noNgqongqoshe Wezimali.
Ngokungaphikisani nesigaba esingaphansi kwe-1 kanye ne-2 b, uNgqongqoshe angathola ukuthi Inkambiso Yamandla imise noma isebenzise abantu abaqashiwe noma abakukontileka kwezinye iziphathimandla ezinelayisense noma ezihambisa ngoMthetho eziwela ngaphansi kwamandla esikhundla kaNgqongqoshe.
Isigaba-9 sisho noma yiliphi ilungu labasebenzi leNkambiso Yamandla, elinezinguquko ezidingwa yingqikithi.
c inkokhelo yokuqeda izingxabano kanye nezinsizakalo ezinikezwayo; kanye d nezinkokhelo zamalayisense.
b izimali eziqokelelwe ngaphansi kwesigaba 5B soMthetho Kagesi; kanye c namalevi afakelwa wuMthetho noma ngaphansi koMthetho owehlukile.
Inkambiso Yamandla kumele yenze imisebenzi yayo ngokulandela uMthetho Wokuphatha Izimali Zomphakathi, ka-1999 UMthetho No. 1 ka-1999.
Inkambiso Yamandla kumele ivule i-akhawunti noma amaningi ngegama layo esikhungwini sezimali esaziwayo bese sifaka kuyo yonke imali etholakele kumithombo ecatshwangwe kusigaba-12.
Amarekhodi ezezimali eNkambiso Yamandla kumele ahlolwe abalwe nguMbali Zimali Jikelele.
Unyaka wezimali Wenkambiso Yamandla uqala ngomhlaka-1 Apreli womunye unyaka uphelele ngomhla ka-31 Mashi wonyaka olandelayo.
Umbiko wonyaka wobunye bomphakathi odingekayo ngokulandela uMthetho Wokuphatha Izimali Zomphakathi, ka-1999 UMthetho No.
e isimo ngokuphathelene nempilo nokuphepha ezimbonini; kanye f nezinye izindaba ezinje Inkambiso Yamandla ezibona zidingeka.
Imithetho eshiwo kuSheduli iyachithwa noma ichitshiyelwe ngendlela okuboniswe ngayo kukhalomu yesithathu yeSheduli.
a ngokushesha umuntu uzoba sehhovisi lezikhulu esiphethe seNkambiso Kagesi Kazwelonke ngaphambi kokuqala kwalo Mthetho kufanele abe yisikhulu esiphethe seNkambiso Yamandla b abantu ababengabasebenzi benkambiso kagesi kazwelonke ngokushesha ngaphambi kokuqala kwalo Mthetho kufanele babe abasebenzi beNkambiso Yamandla c izimpahla zeNkambiso Kagesi Kazwelonke kufanele ziye eNkambisweni yamndla bese iNkambiso Yamandla ithwala izikweletu zeNkambiso Kagesi Kazwelonke.
Lo Mthetho ubizwa uMthetho Wenkambiso Yamandla, ka-2003, futhi uqala ukusebenza ngosuku oluzobekwa nguMongameli ngokuthi awazise ngaphakathi kwe-Gazethi.
Ukuchithwa kwezigaba 2, 2A, 5, 5A, 5C, kanye 5D.
Inkambiso Yegesi" isho Inkambiso Yamandla Kazwelonke njengoba imiswe yisigaba sesi-3 soMthetho Wenkambiso Yamandla 2004".
Inkambiso Yegesi" isho Inkambiso Yamandla Kazwelonke njengoba imiswe yisigaba 3 soMthetho Wenkambiso Yamandla 2004".
Wamalambu" isho ukuthi Inkambiso Yamandla Kazwelonke njengoba emiswe yisigaba 3 soMthetho Wenkambiso Yamandla 2004".
<fn>zul_Article_National Language Services_IRIPHABHLIKI YASENINGIZIMU AFRIKA 2 (2001).txt</fn>
Ukwenza ukuba livikeleke elaseRiphabhlikhi nezindaba eziphathelene nalo.
Izincazelo 8 Imigomo...
Indlela owakhiwe ngayo uMbutho kaZwelonke wezokuVikela waseNingizimu Afrika..
Okufanele kubonelelwe 23 Ukweba olwandle...
Inqubo yokubhekana nezikhalo 49 Ukuhlonishwa kweziNkolo ezehlukene eMbuthweni wezokuVikela...
Ukuqondiswa kwezigwegwe 50 Ukukhethwa kwezindawo zokuqeqeshwa...
Ababizwe yiBhodi 55 Ukufaka isicelo sokubuyekezwa kodaba nguNgqongqoshe...
x "UMkhakha" usho noma imuphi umkhakha woPhiko lokwezokuVikela noma uMbutho wezokuVikela owasungulwa uNgqongqoshe ngaphansi koMthetho 103 ka 1994 wabasebenzi bakaHulumeni, Proclamation No.
a Ukwakhiwa nokusetshenziswa kwemigomo yezokuVikela kungaphansi koMthetho kaHulumeni kanye nesiGungu sikaZwelonke Esiphethe.
b Inhloso esemqoka yoMbutho wezokuVikele wokuVikela iRiphabhlikhi, ukuhlonishwa kwendawo engaphansi kwayo kanye nabantu bayo.
c UMbutho wezokuVikela kufanele wenze uMsebenzi wawo ngokuhambisana noMthethosisekelo kanye neMithetho yamazwe ohlaba esingethe.ukusebenziswa kodlame.
d UMbutho wezokuVikela kufanele ukwazi ukuzivikela futhi ube sesimeni esifanele.
e Akukho lungu loMbutho wezokuVikela okufanele lenze elikutshelwayo kepha okungekho eMthethweni.
f UMbutho wezokuVikela namalungu awo awuvumelekile ukuthi uma wenza imisebenzi yawo uthikameze ilungelo leqembu lezepolitiki eliseMthethweni ngokoMthethosisekelo, noma ngandlela thize uthuthukise izinhloso zeqembu lombangazwe ngandlela thize.
g UMbutho wezokuVikela kufuneka uwahloniphe amalungelo asemqoka nesithunzi samalungu awo nesabo bonke abantu.
a Kuwonke amalungu oMbutho wezokuVikela nemisebenzi eyimixhantela yawo, nakubo bonke abasebenzi noma ngabe basebenza ngaphakathi noma ngaphandle kweRiphabhlikhi; kanye b Nanoma yibaphi abantu okuthi ngemvume yeziphathi mandla eziphethe nezithintekayo kulolondaba kube baseMbuthweni wezokuVikela ngesikhathi bengaphandle kwemingcele yase Riphabhikhi.
Uma kwenzeka kuba khona ukungahambisani phakathi kwaloMthetho neminye imiThetho ngaphandle koMthethosisekelo ebisisebenza ngesikhathi kuqalwa loMthetho, loMthetho uyosebenza.
Ngokwesigaba 202 no 204 soMthethosisekelo, amandla anikwa uNobhala wezokuVikela noMkhuzi woMbutho wezokuVikela ngokwaloMthetho kufanele asetshenziswe ngokuhambisana nezinqumo zikaNgqongqoshe.
UNgqongqoshe kungathi ngokwemithetho esingethe abasebenzi bakahulumeni , aqashe inani labantu abadingekayo elizogcwalisa izikhundla ezikhona oPhikweni lwezokuVikela njengoba kudingeka.
Yize kunesigaba 2 uma amalungu oMbutho wezokuVikela efuna, angabekwa ezandleni zikaNobhala wezokuVikela ukuze angene ezikhundleni zoPhiko lwezokuVikela.
Amalungu oMbutho wezokuVikela asezikhundleni zoPhiko lwezokuVikela kufuneka ayilalele yonke imiThetho yabawaphethe oPhikweni lwezokuVikela kanye neziphathimandla eziphakeme.
UMongameli kufanele kuthi ngokulandela imiThetho esingethe imisebenzi kaHulumeni aqoke umuntu othatha isikhundla sokuba uNobhala.
UNobhala wezokuVikela uhlala kuleso sikhundla isikhathi esilingana nesazo zonke izinhloko zeminyango kanti nemiThetho asebenza ngaphansi kwayo, iholo namalungelo anawo afana nawezinhloko zeminyango.
UNobhala wezokuVikela kufuneka abe isakhamuzi kanti akavumelekile ukuba ilungu loMbutho wezokuVikela.
a Kufanele athathwe njengowaqashwa ngokwesigaba 1; futhi b Aqhubeke nokusebenza kuleso sikhundla ngaphansi kwayo yonke imiThetho ehambisana naso, kuze kuphele isikhathi okumele asisebenze ekuleso sikhundla.
Amakomidi asePhalamende abheke uminyango iyakulandela yini okubekiwe.
e Kufanele anike uMkhuzi woMbutho wezokuVikela imiyalelo enemininingwane edingekayo ukuze akwazi ukunika amalungu imisebenzi namagunya afanele okwenza imisebenzi ethize ayinikwa nguNobhala wezokuVikela njengenhloko nomphathi wezemali zoMnyango wezokuVikela.
f Kufuneka aqaphele ukulandelwa kwemithetho ekhishwe nguNgqongqoshe eyedlulisela kuMkhuzi woMbutho wezokuVikela ethule nombiko ngaloko kuNgqongqoshe ; futhi g Ubhekene nokuqondiswa kwezigwegwe nokuphathwa kwabasebenzi, kuhlangene nokusetshenziswa kwabo ngendlela efanele nokuqeqeshwa kwabo.
Lelilungelo lokwaba amandla noma ukuwedlulisela kwabanye elikusigaba 1 alimvimbi uNobhala wezokuVikela ukuba aziphathele qobo lomsebenzi.
Noma abhekane nalo noma enze ukuba kubhekwane nalo ngokoMthetho; noma d Enze uphenyo olwamukelekile nokunemithetho olungenziwa ngokulandela yona.
ekupheleni kwezivumelwano zawo zomsebenzi; noma iii akhishwe ngezinye izindlela eMbuthweni wezokuVikela ezihambisana noMthetho; kanye b NoMbutho wamaRizevu amalungu awo asebenza okwesikhashana ngezikhathi anezivumelwano ngazo ngaphandle-ke uma umsebenzi wawo umiswa ngokoMthetho.
i akunoma yimuphi umsebenzi ; kanye ii noMbutho Osebenza Ngokuphele noma uMbutho wamaRizevu noma yomibili; kanti b UMkhuzi woMbutho wezokuVikela angawusungula umkhakha wokwesikhashana , iqembu, ingxenye noma iyunithi kuye ngokuthi yini edingwa ngaboMbutho wezamasotsha, kanti kungasungulwa nezizinda zokwesikhashana ezidingekayo ukuze kuhlangatshezwane nezidingo ezikhona.
UMkhuzi woMbutho wezokuVikela kufanele abe yisakhamuzi futhi abe yilungu loMbutho Osebenza Ngokujwayelekile.
a kufuneka athathwe njengowayeseqashiwe ngokwesigaba 1; futhi b aqhubeke nokusebenza kuleso sikhundla ngaphansi kwemiThetho yomsebenzi asevele ewenza kuze kuphele isikhathi sesivumelwano sokuqashwa kwakhe.
b Kunoma ubani oqashwe ngokoMthetho ka1994 wemisebenzi kaHulumeni Proclamation No 103 of 1994, osebenza ngaphansi koMbutho wezokuVikela; futhi c Nakunoma yimuphi umsebenzi uma kutholakele imvume kaNobhala wezokuVikela.
Ukwabiwa kwamandla okuchazwe kusigaba 1 akumvimbi uMkhuzi wezokuVikela ukuba aziphathele yena uqobo.
UNgqongqoshe angawusungula umsebenzi owumxhantela ewusungulela ukweseka uMbutho wezokuVikela uma kunesidingo.
Amalungu omsebenzi owumxhantela asiza ngaleso sikhathi esinqunywe uNgqongqoshe kuphela.
c Ukweseka noma yimuphi uMnyango kaHulumeni ngisho nokweseka okwenzelwa ukuthuthukisa ezenhlalakahle nezoMnotho; kanye d NokuVikela yonke imingcele ekhona kuleliZwe.
Uma iPhalamende lingahlangani ezinsukwini zokuqala ezingu 7 emva kokuqashwa koMbutho wezokuVikela njengoba kuchazwe kwisigaba 2, uMongameli noma uNgqongqoshe uyokhipha lonke ulwazi oludingekayo kuleso sigaba alunike ikomidi eliphathelene nezokuVikela ePhalamende.
Uma uMbutho wezokuVikela uqashwe uMongameli nganoma isiphi isizathu esibhalwe kwisigaba 2012 soMthethosisekelo, uNgqongqoshe kuyofuneka ahlangabezane nanezidingo zesigaba 2e.
c Liqhamuke nokusha esikhundleni saloko kugunyaza; noma d Lifune kuchithwe ukuqashwa komButho wezokuVikela;.
b ubuqiniso banoma yini eyenziwa ngenxa yokugunyaza kuze kube isikhathi lapho kwenziwa khona ukuchibiyela, ukuqhamuka nokusha esikhundleni sokudala noma ukunqanyulwa kokugunyazwa; noma c yiliphi ilungelo, ithuba, umsebenzi noma okufanele kwenziwe okutholakele, okwandile noma okube yizindleko ngenxa yokugunyazwa noma ukuqashwa koMbutho wezokuVikela kuze kube yisikhathi okukhulunywa ngaso kwisigaba b a Uma ukugunyaza kukaNgqongqoshe ngokwesigaba 1a kungeke kwatholaka kusenesikhathi sokuvimba ingozi engase idaleke empilweni, noma empahleni, uNobhala wezokuVikela esekwa nguMkhuzi woMbutho wezokuVikela angakwazi ukuba kuthi ngesi vumelwano esikhishwe uNgqongqoshe maqondana naloku, agunyaze ukuqashwa koMbutho kaZwelonke wezokuVikela maqondana naleso sigaba.
b UNobhala wezokuVikela kufanele azise uNgqongqoshe ngokushesha ngaloko kugunyaza bese enika yena uNgqongqoshe futhi ulwazi okukhulunywa ngalo kwisigaba 2.
UNgqongqoshe angakucima loko kugunyaza uma engavumelani nako, okungathi uma kwenzeka bese kusebenza isigaba nalo lonke uguquko oludingekayo.
d Uma uNgqongqoshe evumelana nokugunyaza, 2, 3, 5 no 6 kuyosebenza noguquko oludingekayo.
UMbutho wezokuVikela ungaqashwa ngokubambisana noMbutho wezamaPhoyisa eNingizimu Afrika ngokwesigaba 201 (a) soMthethosisekelo ekuvinjweni kobugebengu nokugcinwa komthetho nokuthula.
Uma ukuqashwa koMbutho wezokuVikela ngokubambisana noMbutho wezamaPhoyisa aseNingizimu Afrika kugunyazwa njengoba kuchazwe kwisigaba 1, kufanele uNgqongqoshe akhiphe isaziso salokho kuqashwa ngokukushicilela kwiGazethi, engakapheli amahora awu 24 kwenzekile loko kuqashwa, ngokunjalo uma loko kuqashwa kuqedwa, kufuneka kukhishwe isaziso sishicilelwe kwiGazethi engakapheli amahora angu 24 emva kokunqanyulwa kwako.
aa Nokubambisana phakathi koMbutho wezokuVikela noMbutho wezamaPhoyisa aseNingizimu Afrika; kanye bb Nokuxhumana kwendlela yokuphatha amalungu oMbutho wezokuVikela nawoMbutho wezamaPhoyisa aseNingizimu Afrika, ngendlela uMkhuzi wezoMbutho wezokuVikela noKhomishina kaZwelonke woMbutho wezamaPhoyisa aseNingizimu Afrika abayobona ngayo.
c ukugcinwa komthetho nokuthula; noma d ukugcinwa kwezokuphepha ngaphakathi eRiphabhlikhi.
Ilungu loMbutho wezokuVikela elibopha noma eligquma esitokisini noma ubani noma elithatha noma yini ekulowomuntu kufanele liyedlulisele kwiziphathimandla zamaphoyisa noma yisiphi esinye isiphathimandla esibekwe kulesosikhundla ngokomthetho.
Ilungu loMbutho wezokuVikela kuyothi maqondana nemisebenzi eyenziwe noma engenziwanga yilo ngokwalesigaba litholakele linecala njengoba belingatholakala linecala ezimweni ezifanayo uma liyilungu lombutho wamaPhoyisa aseNingizimu Afrika, kanti liyoba nawo wonke amalungelo okukhululwa ezimweni ezithize amalungu alowombutho akhululwa kuzo.
a elinesikhundla esithize kufanele sithathwe njengesikhundla sezamasotsha noma esinye esilingana naso; kanye b nonguKhomishina kaZwelonke woMbutho wezamaPhoyisa aseNingizimu Afrika, kanti uma kunguKhomishina wesiFunda, kuze kuyofika kuKhomishina ogunyazwe ngalawomandla nguMkhuzi woMbutho wezokuVikela ukuze abhekane naleyomisebenzi.
Akukho lutho kulesigaba olungathathwa njengokunika ilungu loMbutho wezamaPhoyisa aseNingizimu Afrika noma yimaphi amandla okuphatha nokukhipha imiyalelo kunoma yiliphi ilungu loMbutho wezokuVikela ngokunjalo nokunika ilungu loMbutho wezokuVikela noma yimaphi amandla okuphatha noma ukukhipha imiyalelo kunoma yiliphi ilungu loMbutho wezamaPhoyisa aseNingizimu Afrika.
b ukubopha, ukubuza noma ukwenza ukuba umuntu abhekane nesigaba 4, ukubopha noma ukugquma ejele ngaphandle kwesidingo semvume yokubopha okuleli ngokungemthetho ngokwalowomthetho; futhi c kuthi ngokwesigaba 4 abone noma athathe ayogcina ngaphandle kwemvume noma yisiphi isibhamu noma isikhali esiyingozi esitholakala noma esiphethwe ngohlala kuleli ngokungemthetho.
Akukho kulomthetho okuphathelene namandla nemisebenzi yelungu loMbutho wezokuVikela okungathathwa njengokususa, ukwehlisa noma yimaphi amandla noma imisebenzi egunyazwe, eyenziwa noma ephoqelelwa yinoma wumuphi omunye umthetho noma umthetho wezwe kunoma yiliphi ilungu loMbutho wezokuVikela.
Amalungu oMbutho wezokuVikela aqashwe ngokwesigaba 1 kufanele athole ukuqeqeshwa okufanele ngaphambi kokuqashwa ngalendlela futhi kufanele ahlonyiswe ngokufanele.
Uma ecelwe uNgqongqoshe ofanele, uMkhuzi woMbutho wezokuVikela ebambisene noNgqongqoshe wezokuVikela bangagunyaza ukusetshenziswa kwanoma iyiphi indiza yezemPi yoMbutho wezokuVikela noma imuphi uMkhumbi weMpi woMbutho wezokuVikela noma yiliphi ilungu loMbutho wezokuVikela ukuze kuphoqelelwe ukulandelwa kwanoma isiphi isigaba soMthetho waseNingizimu Afrika oLwandle.
b Emanzini angaphakathi kwemingcele yase Riphabhlikhi, kepha konke okwenziwayo kufanele kuhambisane nendima 3, 4 no 5 zoMthetho 27, nendima 2 no 3 zoMthetho 28, we UNCLOS; futhi c Uma kuya ngesigaba 3, emanzini angaphandle kwemingcele yase Riphabhlikhi.
b Futhi emikhunjini yamanye amazwe noma kulabo abagibele ngaphandle kwezimo ezivunyelwa nguMthetho wamaZwe omhlaba.
Lesigaba asiwathikamezi amandla achazwe kwizigaba 25, 26, 27 no 28, noma iziphi ezinye izindaba ezingaphansi kwesandla soMbutho wezokuVikela kuphela.
Uma uMkhuzi woMkhumbi welinye ilizwe okunokuboshwa okwenziwa kuwona noma maqondana nawo ngokwesigaba 22 (b) ecela yena uqobo noma ecela ngendiza yezempi noma umkhumbi wezempi ogunyazwe ngokwesigaba 22 , umnyango wezangaphandle kufuneka wazise abamele leloZwe ngokoMthetho ngesimo salowo Mkhumbi ngaphambi kokuba kubekhona uMthetho ophoqelelwayo.
Uma kunengozi noma isimo esiphuthumayo esingadala lowoMkhumbi ubaleke, isaziso esichazwe kwisigaba (a) singedluliswa ngesikhathi izinyathelo zokuphoqelela uMthetho zithathwa.
Uma kusacatshangwa ukuthi kufanele yini kube nokubopha okwenziwayo nokuthi kuyoboshwa kanjani, kufanele kucatshangelwe nokuhamba koMkhumbi nokuphepha olwandle..
b Noma isiphi isenzo sokungena ngokuzithandela kuloko okwenziwa emkhunjini noma kwindiza wazikahle kamhlophe ngokwenzekayo njengoba kuchazwe kwindima 1; futhi c noma isiphi isenzo sokukhuthaza sokwenza ukuba kube lula ukwenza okubhalwe kwisigaba a noma b.
Noma isiphi isenzo sokweba esenziwe ngabasebenzi bomkhumbi weMpi noma indiza yezeMpi, umkhumbi kaHulumeni noma indiza kaHulumeni esithumbe lowo mkhumbi noma leyo ndiza kufanele ngokwalesigaba kuthathwe njengokwenziwe ngabasebenzi balowomkhumbi wangasese noma leyo ndiza.
Noma ubani owenza izenzo zokweba emkhunjini noma endizeni unecala elingathethwa kunoma iyiphi inkantolo eRiphabhlikhi ekhethwe uMqondisi wezabashushisi, okungathi uma kutholakala enecala, akhokhiswe inhlawulo noma aboshwe isikhathi esingaba side noma kangakanani, okungaba nawukudilikelwa ijele.
Isiphathimandla soMbutho wezokuVikela singawuthumba umkhumbi noma indiza nokuthwelwe kuko sibophe nanoma wubani ogibele, ngokulandela umthetho 105 no 107 we UNCLOS.
Noma yimuphi umkhumbi, indiza noma impahla ethunjwe inoma yimuphi umuntu oboshwe ngokwalesigaba, kufuneka ayiswe eRiphabhulikhi ngokushesha noma yikuyiphi indawo enoMthetho ekhonjwe uNgqongqoshe wezangaPhandle ngokuvumelana noNgqongqoshe woMbutho wezokuVikela nowezoBulungiswa ukuze kubhekwane nalolodaba ngokoMthetho osebenza kuleyo ndawo.
Noma imuphi umkhumbi wezeMpi wase Ningizimu Afrika unelungelo lokubheka ukuthi iFulegi elixhonywe emkhunjini liyilo yini njengoba kubekwe kwisigaba 2 soMthetho 110 we UNCLOS ezimweni ezichazwe kwindima 1 yalowoMthetho.
Uma izinsolo ezichazwe kwisigaba 110 se UNCLOS zitholakala ziyiqiniso, umkhumbi ungathunjwa kuthi noma yimuphi umuntu osolwa sengathi kunecala alenzile elithathwa njengecala ezinkantolo zegazi zaseRiphabhlikhi, angaboshwa bese kuthi lowo mkhumbi othunjiwe nanoma ibaphi abantu ababoshiwe kubhekwane nabo ngokwesigaba 25 3.
Noma yimuphi umkhumbi wemPi noma indiza yezemPi yoMbutho wezokuVikela ingalisebenzisa ilungelo enalo lokujaha noma umuphi umkhumbi njengoba kubekwe kuMthetho111 we UNCLOS, loko ikwenzela iRibhabhlikhi noma iliphi elinye iliZwe.
Ukuthunjwa koMkhumbi nokuboshwa kwanoma imuphi umuntu okulowo mkhumbi kungenziwa yinoma isiphi isiphathimandla somkhumbi noma indiza esenza loko njengoba kubekwe kulesigaba.
a Loko kungenziwe ngaphandle kokudala umonakalo omkhulu emkhunjini noma endizeni yezemPi, abasebenza kuyo kanye nabagibeli; futhi b Uma nesimo sokungezwani okusetshenziswa izikhali kuzo, usizo lungakhishwa ngendlela engeke ikhubaze umsebenzi umkhumbi noma indiza yezeMpi ephezu kwawo ngaleso sikhathi.
f Iyise lowokhumbi abantu nempahla abakuwona kuziphathimandla zeZwe zangaphandle elichazwe kwindima e; bese g Kukhishwa usizo kunoma iziphi izinyathelo ezichazwe endimeni a kuya e.
Isiphathimandla okukhulunywa ngaso kwisigaba 3b kufuneka sithathwe njengomsebenzi wezoxolo njengoba kuchazwe kwisigaba 1 soMthetho ka 1977 wenqubo yokubhekana nobugebengu Act No.
UMkhuzi woMbutho wezokuVikela noma yimuphi umuntu okhethwe uye, naye angaqasha noma iliphi elinye ilungu loMbutho wezokuVikela njengesikhulu samasotsha bese enika onke lawomalungu ikhadi elivumelekile elisaPasi.
Ukuze loMthetho noma yimuphi omunye uMthetho ukwazi ukusebenza, kuhlangene noMthetho weZwe loMthetho usebenza emNyangweni nakunoma iliphi ilungu, umsebenzi noma impahla yomNyango, noma yikumuphi umuntu, indawo, uMhlaba, ijalidi noma impahla engaphansi kwesandla somNyango, isiphathimandla samasotsha singenza umsebenzi wamaPhoyisa noma yinini noma kuphi.
b Uyena oyobhekana nomphumela wokwenziwa noma wokungenziwa kwezinto ezithize ngendlela efanayo njengoba kulindeleke kwilungu loMbutho wamaPhoyisa ase Ningizimi Afrika c Unelungelo nokuxolelwa kuzo zonke izinto ilungu loMbutho waseNingizimu Afrika elingaxolelwa kuzo uma lisesimeni esifanayo.
Akukho kulesigaba okungathathwa njengokunika ilungu loMbutho wezamaPhoyisa aseNingizimu Afrika amandla okuphatha noma isiphi isiphathimandla sezamasotsha, ngokunjalo okunganika isiphathimandla sezamasotsha amandla okuphatha noma iliphi ilungu loMbutho wamaPhoyisa aseNingizimu Afrika.
a Noma yimuphi umuntu oboshwe yisostha kufanele edluliselwe eMbuthweni wamaPhoyisa aseNingizimu Afrika ngaphandle kokuchitha isikhathi b Noma yimuphi umuntu ongaphansi koMthetho kanye noMthetho wokuQondiswa kweziGwegwe eMasotsheni Act No.
IBhodi lokuBuyekeza lisho iBhodi lokuBuyekezwa Kwesimo sokuPhepha kwabasebenzi elasungulwa ngokwesigaba 40.
UMkhakha wezobuNhloli kufanele ubambisane nezinye izikhungo zobunhloli noma izinhlangano ezakhiwe ngeminye imithetho noma ngaphansi kweminye imithetho.
b Izidingo okufanele kuhlangatshezwane nazo ngaphambi kokuphasiswa kuloluhlobo lwezophepha; kanye c Nanoma yisiphi isimo, ukwenza nokuziphatha okwenza ukuba ilungu noma umsebenzi angaphumeleli ekunikweni izinga elithize lokutholakala emsulwa ngezokuphepha.
Ilungu noma umsebenzi ochazwe kwisigaba 1 a ngeke abhaliswa, aqashwa noma akhushulelwa esikhundleni esiphakeme, athole ikhomishini noma agcinwe njengelungu noma umsebenzi ngaphandle uma lelolungu noma umsebenzi enikwe wuMkhakha wezokuVikela izinga elithize elifanele lokutholakala kwakhe emsulwa kwezokuphepha..
Akukho lungu noma umsebenzi ochazwe kwisigaba 1 a elingafuna ilungelo elitholakala ngoba umuntu esebhalisiwe, eqashiwe, ukukhushulelwa esikhundleni esiphakeme, ukuthola ikhomishini, ukugcina nokuthola noma ukunikwa okukhombisa ukuthi umsulwa kwezokuphepha noma iliphi izinga lokutholakala emsulwa kwezokuphepha.
UMkhakha wezobuNhloli kufanele uthi uma unikwa umyalelo nguNobhala wezokuVikela ubheke ukuthi kufanele yini kubekhona ilungu noma umsebenzi ochazwe kwisigaba 1 a onikwa okokukhombisa ukuba msulwa kwakhe kwezokuphepha noma izinga elithize lokuba msulwa kwezokuphepha.
b Kufanele sihlale sisebenza kuze kube yisikhathi esilandelayo okuyobhekwa ngaso futhi ngokwesigaba 4 noma size siphelelwe yisikhathi isitifiketi sokutholakala umsulwa kwezokuphepha noma kwehliswe izinga laso noma sihoxiswe ngokwalomthetho;futhi c Sihlale sibuyekezwa nguMkhakha wezobuNhloli ngesikhathi esibekwa nguNobhala wezokuVikela.
Noma yiliphi ilungu noma umsebenzi otholakala engekho esimweni sokuqhubeka nokuba yilungu noma umsebenzi eMyangweni ngenxa yokungatholakali emsulwa ngokwezokuphepha ngokwesigaba , angase ayekiswe nguNgqongqoshe ukusebenza eMnyangweni.
a maqondana nendima b, uNobhala wezokuVikela kufanele anike izizathu kubo bonke abatholakale bengemsulwa ngokwezokuphepha ngamazinga athize, nalabo abehliselwe ezingeni eliphansi, nokuhoxiswe ubumsulwa babo.
b Akukho muntu ovunyelwe ukuveza izindlela eziphikisana nobunhloli ezithathiwe, umthombo wolwazi noma umuntu obeyingxenye yokuqoqwa noma ukukhishwa kolwazi maqondana nokuphenya abantu ngobumsulwa babo kwezokuphepha noma ukuveza ulwazana olungenza ukuba baziwe abaqoqi bolwazi.
Akukho bumsulwa kwezokuphepha noma ngabe obezinga elithize obungenikwe muntu , buhoxiswe noma buyiswe ezingeni eliphansi ngaphandle kokunikwa ithuba kothintekile ukuba naye abeke uvo lwakhe ngalolodaba.
a Ezinsukwini ezingu 14 emva kokuthola izizathu ezichazwe kwisigaba 2 a, ilungu noma umsebenzi othintekile angasifaka isikhalo sakhe ngokunganikwa ubumsulwa ngokwezokuphepha, ukwehliselwa ezingeni eliphansi noma ukuhoxiswa kobumsulwa bakhe, loku angakuqondisa kuNobhala wezokuVikela nayo yonke imibhalo abona iyodingeka uma udaba seluphambi kweBhodi yokuBuyekeza.
b UNobhala wezokuVikela kungathi uma ethola isicelo esibhaliwe esiphuma kwilungu noma umsebenzi bese esandisa isikhathi esichazwe kwindima a ngesikhathi esiyizinsuku ezingu 14.
izizathu ezichazwe kwisigaba 2 a; kanye iii nanoma imiphi eminye imibhalo, ulwazi noma imininingwane eyasetshenziswa ekuthatheni isinqumo.
Nezinye izizathu azibona zidingekile ukuba izedlulisele kwiBhodi yokuBuyekeza.
Namanye amalungu uNgqongqoshe angawabona efanele.
b kungathi ngokwesigaba 1, aqoke nelinye ilungu elizoshintshana nelungu leBhodi lokuBuyekeza.
c kungathi uma kuphela isikhathi sakhe sokwenza lomsebenzi, aphinde aqashwe.
Ibhodi lokuBuyekeza kufanele libuyekeze noma yiziphi izikhalo ezilethwe phambi kwalo ngokwesigaba kanti lingathuma uNobhala wezokuVikela ukuba aphenye ngaloko okubuyekezwayo bese eletha okutholwa nguNobhala nezincomo zakhe kwiBhodi lokuBuyekeza.
a khipha isiqiniseko ngokushiwo; noma b lisihoxise isinqumo bese lethula noma yisiphi isinqumo ebesingathathwa nguNobhala wezokuVikela.
UNobhala wezokuVikela kufanele achibiyele noma akhansele isitifiketi okukhulunywa ngaso kwisigaba 37 5 a ukuze kubonakale ukuzimisela ebelinako iBhodi lokuBuyekeza ngokwesigaba 2.
UMhloli Jikelele woMnyango kufanele ahlole ukuthi amazinga ehlukene abasebenzi awulandela kangakanani umthetho ngokwenza okwenziwa kuMkhakha wezobuNhloli.
UMkhandlu wezokuVikela wenza imisebenzi yawo ngokulandela iMithetho nenqubo ebekwa uNgqongqoshe.
UMkhandlu wezokuVikela ungathintwa maqondana nanoma iluphi udaba olungase luthinte imisebenzi eyenziwe nguNgqongqoshe maqondana noMyango nezindaba eziphathelene nawo.
Noma yisiphi isincomo esamukelwa ngumkhandlu wabasebenzi wezokuVikela ukuba sedluliselwe kuNgqongqoshe, kufanele sedluliselwe kuMkhandlu wezokuVikela kuqala ukuze usibhekisise ngaphambi kokuba siye kuNgqongqoshe athathe isinqume ngaso.
Inqubo nezinqumo ezithathwe emhlanganweni womkhandlu wezokuVikela kufuneka ziqoshwe phansi futhi zigcinwe ngendlela efanale.
Indlela osungulwe nowakhiwe ngayo uMkhandlu waBasebenzi bezokuVikela.
c Bonke abaPhathi bemiKhakha njengoba kubeka uNobhala wezokuVikela ethatha isinqumo ngokuvumelana noMkhuzi woMbutho wezokuVikela; kanye d Nanoma yimuphi omunye umuntu ongase afakwe ngesinqumo sikaNobhala wezokuVikela benoMphathi woMbutho wezokuVikela.
UMkhandlu waBasebenzi bezokuVikela kufanele uziphathele izindaba zawo ngokwemiMthetho nenqubo ebekwe uNgqongqoshe.
UMkhandlu waBasebenzi bezokuVikela kufanele weluleke uNobhala wezokuVikela noMphathi woMbutho wezokuVikela nganoma uluphi udaba onamakhono okuluphatha.
UNobhala wezokuVikela, uMphathi woMbutho wezokuVikela nanoma yimuphi uMphathi woMkhakha lomNyango bangayisungula eminye imikhandlu uma kunesidingo.
Yonke imikhandlu eyayivele ikhona ngaphambi kokuqala kwaloMthetho kufuneka ithathwe njengesungulwe ngaphansi kwalesigaba.
Kufuneka uNgqongqoshe asungule uMkhandlu woMbutho wamaRizevu.
Kufuneka uNgqongqoshe aqoke abantu abayinani elingengaphansi kuka 9 futhi elingekho ngaphezu kuka 18 ukuba bangene eMkhandlwini woMbutho wamaRizevu bese ekhetha oyedwa kubona ukuba abe ngusihlalo.
Umkhandlu wenze imisebenzi yawo njengoba kubekwe kuMthethosisekelo ohlanganiswe yiwo wemukelwa uNgqongqoshe.
Umkhandlu uyinhlangano yokweluleka nokubonisana emele uMbutho wamaRizevu ukuze iwusize uhlale usesimeni esifanele futhi uyingxenye yoMbutho wezokuVikela, futhi kufuneka uthintwe nnganoma yimuphi uMthetho nokuphatha okuthinta uMbutho wamaRizevu.
Umkhandlu awunawo amandla okushaya imiMthetho.
UNgqongqoshe angayakha imiThetho ephathelene nomkhandlu woMbutho wamaRizevu uma kunesidingo.
Loku kuyokwenziwa ngendlela okunesidingo ngayo maqondana nokuphepha nokuvikelwa kolwazi. Amalungu oMbutho wezokuVikela nabasebenzi bakhona kungenzeka afinyezwe amalungelo abo okukhipha ulwazi oluthile, kanti uma kunezimo ezithize bangavinjwa nokuvinjwa bangakhiphi lwazi nhlobo.
Uma kunesidingo sokuqondiswa kwezigwegwe kwezamasotsha, amalungelo okubhikisha oMbutho Osebenza Ngokuphelele, amalungu asebenzela uMbutho wezokuVikela namalungu anoma yimiphi eminye imisebenzi eyimixhantela, angafinyezwa uma kudingekile.
a Ukungena, ukuhlala nokuhamba ngokukhululeka endaweni eyaziwa njengeyamasotsha kungenziwa ngabathize abanamagunya okwenzenjalo, kuye ngokuthi ihamba ifikephi imvume yabo.
b Amalungu oMbutho wezokuVikela angalindeleka ukuba kuthi esasebenzela lombutho ayosebenza noma ayohlala kwenye indawo ekhona kuleli noma ekwamanye amazwe omhlaba.
Uma kunesidingo maqondana nokuphepha kwezwe kanye nokugcina uMbutho wezokuVikela uhlale uwumbutho wezamasotsha asemgqeni, angafinyezwa amalungelo okujoyina izinyunyana nezinye izinhlangano ezifana nazo uma kunesidingo kumalungu oMbutho oJwayelelekile nalawo asebenza ngaphansi koMbutho wamaRizevu nawanoma yimiphi eminye imisebenzi eyimixhantela..
Uma kunesidingo maqondana nokuphepha kwezwe, kungenziwa ukuba ulwazi oluphathelene noMnyango lungatholakali kalula.
b ukuba ngamalungu oMbutho wamaRizevu ; noma c ukuba ngamalungu oMbutho wamaPhoyisa aseNingizimu Afrika noma isimo siphendukezelwe.
Ngaphandle uma okuqukethwe kwehlukile, okuqukethwe kulesahluko yikona okuyosebenza kumalungu oMbutho Osebenza Ngokuphelele nakumalungu oMbutho wamaRizevu.
UMbutho Osebenza ngokuPhelele uqukethe abantu abangengaphansi kweminyaka eyi-18 nabangengabadala kuneminyaka engama-65, abangabe basebenza unomphelo noma ngokwesikhashana, futhi kuhlelwe ngendlela ebekiwe.
Imiyalelo kanye nezimiselo zensebenzo yoMbutho oseMbuthweni ngokuPhelele kanye nezimiselo nezinqubo zokwenza ezithinta ukubuthwa, ukubekwa, ukukhushulelwa esikhundleni esiphezulu nokwedluliselwa kepha hhayi inkokhelo kunjengoba kubekiwe.
a Izimisomigomo ezifanele kanye neminye imithetho ephathelene nokunikezwa kwezimpesheni kanye nezinsizakalo ezihlobene, kanye nanoma iyiphi imithetho nezimiselo eyenziwe ngaphansi noma ngokwaleyomithetho iyasebenza emalungwini oMbutho oseMbuthweni ngokuPhelele.
b Izimiso ezicetshwa esigabeni esingaphansi 2 zingalungiselelwa ukukhokhelwa kwezimali ezinikezwa ngokwensebenzo eyenziwe, iyasebenza ngenkathi kudedelwa imikhakha ethile yamalungu.
c Izimiso ezahlukene zensebenzo zingabekwa ngaphansi kwesigaba esingaphansi 2 nemikhakha eyehlukene yamalungu oMbutho oseMbuthweni ngokuPhelele.
d Noma yiliphi ilungu elibuthwe eMbuthweni oseMbuthweni oPhelele kufanele lisebenze lapho lize lidedelwe ngokomthetho lapho.
a Akukho muntu ongabuthwa eMbuthweni Osebenza Ngokuphelele ngaphandle kokuthi abe yisakhamuzi.
b Uma isidingo sensebenzo ethile noma sokwazi okuthile esingakwazi ukugcwaliswa nganoma iyiphi enye indlela emukelekile, uNgqongqoshe angagunyaza ukuthathwa ngenkontileka songesona isakhamuzi sesikhashana isikhathi esingedluli iminyaka emithathu, esingavuselelwa kanye esikhathini esingengaphezu kweminyaka emithathu.
a Ilungu loMbutho Osebenza Ngokuphelele kufanele libeke sonke isikhathi salo ekusebenzeleni uMbuso, futhi alivunyelwe ukwenza umsebenzi okhokhelwayo noma ukuthi lizibandakanye ekwenzeni umsebenzi onje ngaphandle kwalapho liqashwe khona, ngaphandle kwalapho igunya litholwe ngaphambili kuMbutho wezokuVikela, inqobo nje ukuthi b uNobhala wezokuVikela anganikeza igunya elinje uma ngabe enelisiwe ukuthi akuzukuba nokuphatheka kabi eMnyangweni.
Uma kungathi ilungu loMbutho oseMbuthweni Osebenza Ngokuphelele linikezwe imvume yokuqala umsebenzi oweHlukile ngenkathi liqashwe eMbuthweni wezokuVikela, izintshisekelo zoMbuso ziza ngaphambili uma kuvela ukungqubuzana phakathi koMbuso wezokuVikela ngakolunye uhlangothi kanye nomunye umsebenzi owenziwa ngakolunye yhlangothi, futhi ilungu elithintekayo kufanele lesule emsebenzini noma lisuke esikhundleni salo okwesikhashana emsebenzini walo omunye uma liyalelwa ukuba lenze kanjalo nguMbutho wezokuVikela.
b elingabaseqenjini elithatha uhlangothi ngokwezombusazwe, noma liveze ukuthobela kwanoma yikuphi kwezamaqembu ezombusazwe, ekwenzeni kwalo imisebenzi yalo; noma c elingaba kunoma yisiphi isikhundla ngaphandle kwaleso selungu elejwayelekile kunoma yiliphi iqembu lezombusazwe.
Amalungu oMbutho wezokuVikela ngaphambi kokuqala kwaloMthetho ayesebenza ngokuzithandela emkhakheni owaziwa ngokuthi nguMbutho weZakhamuzi noma amaKhomando kufanele athathwe njengamalungu abuthwe ngokwalesigaba, futhi wonke amalungelo, okuvunyelwe, imisebenzi, izikhundla kanye nezikhundla zomthetho okungakhishelwanga ngaphandle yiloMthetho masishane ngaphambi kokuqala kwaloMthetho , ebekusebenza kuwo masishane ngaphambi kokuqala kwaloMthetho, kuyosebenza kuwo kunsalela yesikhathi esinqunywe ngaphambili sokusebenza ngokuzithandela okushiwoyo.
Imiyalelo kanye nezimiselo zomsebenzi, kanye nezimiselo nezinqubo zokwenza mayelana nokubuthwa, ukuqashwa, ukukhushulwa esikhundleni nokuyosebenza kwenye indawo nokuqedwa kwensebenzo, kepha kubeka ngaphandle inkokhelo njengoba kubekiwe, kunjengoba kubekiwe.
Konke ukusizakala nezimali ezivunyelwe okuqongelekela ilungu loMbutho wamaRizevu, kuhlanganisa nohlelo lwezimali ezivunyelwe zokuhamba, kunjengoba kubekiwe.
Noma yiliphi ilungu loMbutho wezokuVikela, ngokokuzithandela linganikeza usizo olunenkokhelo noma olungenankokhelo ngaphezu kwensebenzo echazwe enkontilekeni yalo yomsebenzi engahle ibekwe.
a alinakuqhubekisa noma lilimaze noma yiziphi izintshisekelo zanoma yiliphi iqembu lezombusazwe ekwenzeni kwalo umsebenzi walo.
b alinakukhetha ngokweqembu lezombusazwe, noma liveze noma yikuphi ukuthobela iqembu lezombusazwe, ekwenzeni kwalo imisebenzi yalo; noma c elingenza noma yimuphi umsebenzi ophathelene nanoma yisiphi isikhundla kwezombusazwe elingahle libenazo.
UMbutho samaRizevu uhleliwe, futhi amalungu awo aqeqeshiwe futhi asebenza ezindaweni zakomkhulu, ezinsebenzweni, ezinhlelweni ezithile zamasosha, ezikhungweni, ekuqoqweni kwabasebenzi ukuba bahlolwe noma ezindaweni zasemasosheni zokuqeqeshwa njengoba kudingekile.
Noma yiliphi ilungu loMbutho wamaRizevu elifisa ukungenela ukuqeqeshwa okukhethekile okungenakufakwa emingceleni eyejwayelekile yensebenzo yoMbutho wamaRizevu, uma ngabe lihlangabeza izidingo zokuqeqeshwa okunje, lingangena enkontilekeni ekhethekile yoMbutho wezokuVikela ngenxa yokungenela ukuqeqeshwa okunje.
Wonke amalungu oMbutho wamaRizevu kufanele anikezwe ngezindleko zoMbuso umfaniswano oyisisekelo obekiwe, izimpawu ezigqamisayo, amabheji kanye nokunye okusetshenziswa ngamasosha okungezona izimpahla futhi kufanele likugcine lokhu ngesikhathi salo sokusebenza..
Ngaphansi kwesigaba esingaphansi kuka , uMongameli angagunyaza ukubekwa esikhundleni ukuze kwenziwe umsebenzi othile okungenakupheliswa kunoma yiliphi ilungu loMbutho wezokuVikela.
b Ilungu elinikezwe isikhundla sokwenza umsebenzi othile esingenakupheliswa kufanele linikezwe iNcwadi yokuNikezwa isikhundla enesiginesha kaMongameli noma umfanekiso wayo ofana nse nayo.
g abe ngumuntu ongumqemane nofanele ukusebenza futhi abe ngumuntu owethembekayo noyisibonelo; futhi h alandele izidingo ezibekiwe zokutholakala emsulwa enganamarekhodi mayelana nezokuphepha.
a NguMongameli kuphela ongesula ukubekwa esikhundleni ukuze kwenziwe umsebenzi othile njengoba kufisa uMongameli. Ukubekwa esikhundleni okunje akunakwesulwa ngaphandle kokuthi onikezwe sona abhalelwe aziswe nganoma isiphi isikhalo noma icaIa elibekiwe ngaye kanye nanganoma yisiphi isinyathelo esihlongozwa ukuba sithathwe mayelana nalokho, nangaphandle kokuthi abizwe ukuba akhonjiswe izizathu mayelana nalokho.
b Uma umuntu onikezwe isikhundla zokwenza umsebenzi othile esingenakupheliswa kungenakutholwa umkhondo wakhe ngemuva kokucingwa okwenzisisiwe okungokufanele kuleso simo, ukunikezwa kwesikhundla, leso kungesulwa ngaphandle kwesaziso esinje.
UNgqongqoshe anganikeza isikhundla sesikhashanasokwenza umsebenzi othile eMbuthweni wezokuVikela kunoma yimuphi umuntu olilungu noma olungele ukuba yilungu loMbutho wezokuVikela, uma umuntu onjalo egcwalisa izidingo zokubekwa okunje futhi uma kunesikhundla esifanele umuntu onje angasebenza kuso.
Bonke abantu abanikezwe izikhundla zesikhashana zokwenza umsebenzi othile bahlala ezikhundleni isikhathi esinqunywe nguNgqongqoshe.
a Umphathisikhundla angathi ngokwesaziso esibhaliwe acele ukuba ethulwe ukuba sesikhundleni futhi noma yisiphi isicelo esinje sisebenza kuphela ezinyangeni ezintathu ngemuva kosuku esivunywe ngalo noma ngosuku olungaphambili olungahle luvunyelwe nguNgqongqoshe.
b UmphathisikhundIa owayesesikhundleni ngaphambili akuthi ngenxa yokuhoxiswa kwesikhundla sokwenza umsebenzi othile akhululwe kunoma yikuphi ukusebenza noma ukuqeqeshwa afanele ukukwenza ngokwaloMthetho ngaphandle kokuthi likhululwe yiBhodi lokuKhulula, futhi lingahle liqhubeke lizithole lifanele libuyisele noma yiziphi izimali ezichazwe enkontilekeni ephathelene nanoma yikuphi ukufunda noma ukuqeqeshwa angahle abe ukwenzile noma asesimweni sokukwenza ngezindleko zoMbuso.
a ngosuku okuqinisekiswa ngalo isigwebo esibekwe kuye sokuxoshwa embuthweni ngenxa yehlazo.
b uma noma yisiphi isigwebo sokugqunywa ejele ngaphandle kokukwazi ukukhetha ukukhokha inhlawulo sibekwe kuye yinkantolo yabangekho emasotsheni efanele, futhi uma ngabe kunesicelo sokubonelelwa, ngesikhathi sokuqiniswa kwesigwebo esinje.
a Ukubekwa eMbuthweni wezokuVikela kwanoma yimuphi umuntu okunikezwa kwakhe isikhundla sokwenza umsebenzi othile kwesuliwe ngokwesigaba esingaphansi 7 kufanele kuthathwe njengokuqedwe ngasikhathi sinye nokwesulwa okunje.
b Ukubekwa eMbuthweni wezokuVikela kwanoma yimuphi umuntu okubekwa kwakhe esikhundleni sokwenza umsebenzi othile kwesuliwe ngokwesigaba esingaphansi kuka , kuyaphela ngokwesulwa okunje uma ngabe ukubekwa okunje kwakwenziwe ngenxa yokunikezwa kwesikhundla, futhi kungaqedwa ngaphansi kwanoma yiyiphi imiyalelo nezimiselo eziphethe ukubekwa okunje, kepha akukho lutho oluqukethwe kulesi sigaba okumele kuthathwe njengokusiza noma okukhulula umuntu onje ekulindelekeni kokuthi anikeze insebenzo ngokwaloMthetho.
Abaphathisikhundla abanikezwe izikhundla zokwenza umsebenzi othile abaqhamuka kwamanye amazwe abafakwe eMbuthweni wezokuVikela ngokwesikhashana ngokwaloMthetho banegunya elinikezwa abaphathisikhundla abaseMbuthweni wezokuVikela ngokwesikhundla sabo.
Amalungu oMbutho oseMbuthweni ngokuPhelele kanye nawoMbutho kufanele athole inkokhelo, amaholo kanye nokuyizimfanelo okufaka phakathi izimali ezivunyelwe, izinkokhelo kanye nezinye izinsizakalo mayelana nensebenzo, ukuqeqeshwa noma umsebenzi wawo ngokwaloMthetho njengoba kungahle kuvunyelwane ngakho eMkhandlwini wokufinyelela kwiziVumelwano waseMasotsheni.
Uma kungekho zivumelano ezichazwe kwisigaba 1 okungafinyelelwa kuzo kuMkhandlu wokufinyelela kwiziVumelwano eMasotsheni, uNgqongqoshe kungathi uma esebhekisise umbiko wokwelulekwa ophuma kwiBhodi yokuXazulula iziNkinga eMasotsheni , kuthi uma evumelana noNgqongqoshe wezeZimali, akwazi ukunquma amaholo, inkokhelo nezikhundla ezibekwe kulesosigaba.
Ngokuqondene nalesigaba "ilungu" lisho nomsebenzi oqashwe nguMbutho wezokuVikela.
a Lapho ilungu loMbutho wezokuVikela ngokombono womphathisikhundla olengamele lithunjiwe noma liduke ngenkathi lenza umsebenzi eliqashelwe wona ngokwaloMthetho, ilungu elinje kufanele lithathwe mayelana nazo zonke izinhloso, njengelisasebenza eMbuthweni wezokuVikela kuze kube usuku eliyophinde lifike ngalo emsebenzini noma usuku ukufa kwalo okuyoqiniswa ngalo noma usuku inkantolo efanele ekhipha ngalo umyalo okuyothi ngawo ukufa komuntu onje kucatshangelwe.
b Inkokhelo, iholo kanye nokuyizimfanelo okuqongelelekela ilungu ngesikhathi sokuthunjwa kwalo noma okunye ukungabikho okucetshwa esigabeni kufanele kukhokhelwe okhonjwe yilungu elithintekayo.
c UMkhuzi woMbutho wezokuVikela kufanele athathe izinyathelo ezifanele ukuqinisekisa ukuthi ngalelo nalelo lungu loMbutho wezokuVikela kukhona ngaso sonke isikhathi irekhodi lemininingwane yokhonjwe yilungu elinje ngezinhloso zendima (b).
d Ilungu loMbutho wezokuVikela lingakhomba nganoma yisiphi isikhathi omunye umuntu esikhundleni somuntu okhonjelwe izinhloso zendima (b) kodwa kufanele liqinisekise ukuthi noma iyiphi inguquko ekukhonjweni yaziswa uMkhuzi woMbutho wezokuVikela ngokubhaliwe.
e Noma iyiphi inguquko ekukhonjweni iyasebenza ngokwezinhloso zendima b lapho yemukelwa nguMkhuzi woMbutho wezokuVikela noma yemukelwa egameni lakhe.
Ngaphansi koMthetho weMoratorium ka-1963 UMthetho onguNombolo 25 ka-1963, kanye nanoma yimuphi omunye uMthetho ophathelene nokuvikelwa kwezakhamuzi noma abangezona izakhamuzi abasebenza egameni leRiphabhulikhi, akunakudliwa, kufaka phakathi ukwephucwa noma ukubanjwa okungenziwa ngaphansi noma ngenxa yencwadi yesinqumo sasenkantolo yokwenza okuthile, yokwamuka ekhishelwe ilungu loMbutho wezokuVikela eliqashelwe ngesikhathi sempi noma ngesikhathi sokuvikelwa kwezwe noma ekugcwalisweni kwezibopho zamazwe ngamazwe zeRiphabhulikhi, ngaphandle k okudliwa okungaphansi noma okungenxa komyalo wokondla okhishelwe ilungu elinje.
a Ilungu loMbutho wezokuVikela , okuthi ngenxa yokuziphatha kabi okungadaliwe yilo, lithole inxeba noma ukulimala noma licoshe ukugula ngenkathi lisemsebenzini wezamasotsha noma ngenkathi liqeqeshwa , ngaphansi kwezimo ezinje futhi nangesikhathi esingahle sibekwe, lilungele ukuba linikezwe ukwelashwa okudingekayo kwezemithi, kwezamazinyo kanye nokwezengqondo noma okunye ngenxa yenxeba, ukulimala noma ukugula ngaphandlle kokuvinjelwa kokuthi ukwelashwa okunje kungedlulela ngale kwenkontileka yomsebenzi yelungu lelo.
b Ilungu elemukela ukwelashwa okubhekiswe kukho endimeni a kufanele lithole iholo lalo kanye nokuyizimfanelo ngesikhathi lokhu okufanele kutholwe ngakho futhi isikhathi sokwelashwa okunje kufanele ngezinhloso zonke sithathwe njengomsebenzi.
Uhlelo lomshuwalense obhekela ukufa kanye nosizo ekukhubazekeni kufanele luboniswane futhi lunikezwe nguNobhala wezokuVikela egameni lamalungu okufanele abe ngaphansi kwalo.
Izimali ezikhokhwayo mayelana nohlelo olunje kufanele zithathwe ngqo enkokhelweni noma kokuyizimfanelo okukhokhelwa amalungu anje.
Maqondana nalesigaba, "ilungu" lisho nomsebenzi oqashwe ngaphansi koMbutho wezokuVikela.
Noma yiliphi ilungu noma owayeyilungu ngaphambili loMbutho wezokuVikela elithole umonakalo noma ukulahlekelwa noma izindleko ngenxa yesenzo noma ukungenziwa okuvela kunoma yikuphi ukuqeqeshwa noma ukusebenza ngaphansi kwalo Mthetho, noma ngabe izinyathelo zomthetho zithathiwe noma zizothathwa, ngokuthi libhale lingafaka isicelo eBhodini leziNxephezelo elisungulwe ngesigaba esingaphansi ukunxephezela, libeke ngokugcwele izizathu isicelo esesekelwe kuzo, ubungako kanye nohlobo lomonakalo, noma ukulahlekelwa noma izindleko kanye nesinxephezelo esifiswayo.
Ibhodi leziNxephezelo kulesahluko elibizwa iBhodi liyasungulwa ngalokhu, elimalungu alo okumele abekwe nguNgqongqoshe, ngemuva kokubonisana noNgqongqoshe wezeziMali kanye noNgqongqoshe wezeMisebenzi, futhi lithole inkokhelo ebekiwe.
b nenani lesinxephezelo okumele sikhokhwe uma isicelo sivunyiwe; kanye c nezimiselo uma zikhona, okunikezwa isinxephezelo ngaphansi kwazo.
i umgcinisihlalo; kanye iinenani lamalungu amanye, angedluli amane, elinganqunywa nguNgqongqoshe.
b Amalungu eBhodi abasesikhundleni iminyaka emithathu ngesikhathi noma ngokuthanda kukaNgqongqoshe.
c UNgqongqoshe angabeka amalungu amanye ukugcwalisa amalungu angekho kunoma yimuphi umhlangano weBhodi.
d Kunoma yimuphi umhlangano ilunga elisesikhundleni selinye linawo wonke amalungelo kanye nezibopho zelungu elithathe indawo yalo.
e Isibalo senani elilingene ukuxoxa indaba emhlanganweni siqukethe umgcinisihlalo, noma ibamba likamgcinisihlalo, kanye namalungu amanye amabili futhi noma yisiphi isinqumo seningi elikhona emhlanganweni.
f Lapho iBhodi liqukethe ngaphezu lwamalungu amabili, umgcinisihlalo, noma obambele umgcinisihlalo unevoti elinqumayo ngaphezu kwevoti eletshisiwe uma kwenzeka kuba nokulingana kwamavoti nganoma yiluphi udaba.
IBhodi kufanele linamathele kunoma iyiphi indlela yokwenza ebekiwe.
Noma yisiphi isicelo esiya eBhodini kufanele sihambisane naleyo mibhalo engahle idingeke ukwesekela isicelo leso.
IBhodi lingadala ukuthi uphenyo olunje lwenziwe mayelana nesicelo futhi nangendlela elingayibona idingeka ukulisiza ukuba lilethe izincomo zalo.
Mayelana nezinhloso eziphawulwe esigabeni esingaphansi 8, iBhodi lingabiza ofakazi, lidale ukuba kuthathwe isifungo noma kuvunywe futhi licele ukuthi kukhishwe izincwadi, imibhalo nezinto.
Isamanisi lokubakhona kukafakazi noma lokukhishwa kwanoma iyiphi incwadi, umbhalo noma into ngaphambi kweBhodi kufanele lisayinwe futhi likhishwe ngumgcinisihlalo weBhodi efomini elibekiwe futhi kufanele lihanjiswe ngendlela efanayo njengesamanisi lokubakhona kukafakazi ecaleni labengewona amasosha enkantolo kamantshi.
Noma yimuphi umuntu obizwe njengofakazi noma onikeze ubufakazi ngaphambi kweBhodi unelungelo lokubiza zindleko ezivelile uma kube sengathi amasamanisi bekuyilawo adinga ukubakhona kukafakazi onje ecaleni lasenkantolo kaMantshi endaweni lapho lethanyelwe khona.
Mayelana nokunikezwa kwanoma yibuphi ubufakazi noma ukukhishwa kwanoma yimuphi umbhalo ngaphambi kweBhodi, uMthetho omayelana nelungelo njengoba usebenza kufakazi onika ubufakazi noma obizelwa ukukhipha incwadi noma umbhalo ecaleni lezakhamuzi enkantolo kamantshi uyasetshenziswa.
b owehluleka ukukhipha imibhalo, izincwadi noma izinto ezidingwa yisamanisi; noma c owenza isitatimende esingelona iqiniso, ebe esazi ukuthi asilona iqiniso, kunoma yisiphi isicelo sokunxephezelwa ngaphansi kwalesi sigaba noma eBhodini mayelana nanoma yisiphi isicelo esinje, unecala futhi kungenzeka kuthi ekutholweni enecala mayelana necala eliphawulwe ezindimeni a noma b akhokhiswe inhlawulo noma agqunywe ejele isikhathi esingedluli izinyanga eziyisithupha, futhi mayelana necala okubhekiswe kulo endimeni c, abhekane nanoma yisiphi isijeziso sokuhlawulisa esingahle sibekwe ngokusemthethweni ngokwephulwa kwesifungo sokukhuluma iqiniso.
a Izincomo zeBhodi ngokwesigaba esingaphansi 4 kufanele zibhekiswe kuNgqongqoshe noma umphathisikhunla ocetshwa kulezo zigaba esingaphansi, njengoba kungahle kube njalo ukuze kutholakale isinqumo ngesicelo.
b UNgqongqoshe noma umphathisikhundla othintekayo kufanele azise ofake isicelo ngokumbhalela ngesinqumo ngesicelo, futhi enze ukuba umphumela waleso sinqumo esishiwo wenziwe.
IBhodi ngemuva kokuthi kwedlule isikhathi esemukelekayo noma ngenxa yezizathu zanoma yimaphi amaphuzu amasha ethulwe kulo, lingabukeza noma yiziphi izincomo zangaphambili zemali encane noma enkulu okumele ikhokhelwe ilungu elanxephezelwa ngokufanele.
UMnyango kufanele ube nehhovisi lokuxhasa iBhodi, lokugcina amarekhodi afanele kanye nokubhekana nemibuzo ethunyelwe kulo mayelana nanoma yiluphi udaba olufanele oluphathelene nokulimala noma umonakalo ngokwengqondo kumalungu noma kwababengamalungu oMbutho wezokuVikela.
Izindleko zeBhodi kanye nezinkokhelo zesinxephezelo ezenziwe ngokungumphumela wezincomo zeBhodi kufanele zikhokhelwe ngemali ebekwe yiPhalamende ngalezi zinhloso.
Noma iyiphi inkokhelo yesinxephezelo ngokwalesi isgaba ikhululekile ekuthelisweni ngenkathi ikhokhelwa ilungu noma owayeyilungu elithintekayo.
Ilungu leBhodi elingaqashiwe ngokugcwele nguMbuso kufanele likhokhelwe inkokhelo kanye nezimali ezivunyiwe ezingahle zinqunywe nguNgqongqoshe ngokubonisana noNgqongqoshe wezeziMali mayelana nemisebenzi yalo.
a lenze isincomo esishiwo kwisigaba 4 zingakapheli izinyanga ezingu 12 emva kokuthola isicelo okukhulunywa ngaso kwisigaba 2; futhi b lethule umbiko kuNgqongqoshe njalo ngonyaka ngelikwenzayo lowombiko wethulwe kanye nombiko wonyaka nezitatimende zezimali ezichazwe kwisigaba 65 soMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni Act No. 1 of 1999.
Ngaphansi kwalo Mthetho, wonke umuntu onenkontileka ukuba asebenze eMbuthweni wezokuVikela unesibopho sokusebenza nokuthi ahlale emsebenzini ngesikhathi sempi, isimo sokuvikelwa kwezwe noma isimo esiphuthumayo.
Lapho inkontileka yelungu loMbutho wezokuVikela, iphelisiwe noma isiphelelwe yisikhathi ngaphambi kokuqubuka kwempi noma ekuqubukeni noma ekumemezelweni kwesimo sokuvikelwa kwezwe noma ekumenyezelweni kwesimo esiphuthumayo, inkontileka enje ingavuselelwa nguNgqongqoshe ukuzze ilungu linikeze insebenzo ngesikhathi sempi, ngesikhathi sesimo sokuvikelwa kwezwenoma ngesikhathi sesimo esiphuthumayo, kepha akunankontileka enje engelulwa nganoma yisiphi isikhathi esithile isikhathi esiqhubekayo esedlula izinyanga ezintathu.
Lapho inkontileka yelungu iphelanoma iphelelwa yisikhathi ngesikhathi sensebenzo ngesikhathi sempi, ngesikhathi sesimo sokuvikelwa kwezwe noma ngesikhathi sesimo esiphuthumayo, inkontileka enje ingelulwa nguNgqongqoshe ukuvumela ilungu elishiwoyo ukuba lihlale ensebenzweni isikhathi esiyizinyanga ezintathu.
Akukho lutho kule ngxenye okumele kuthathwe njengokuthibela isicelo sokukhululwa noma sokwedluliselwa kwensebenzo yilungu loMbutho wezokuVikela ngokwaloMthetho.
a ekupheleni kwezinyanga ezintathu ngemuva kosuku ilungu elinje elafaka ngalo ukwesula kwalo noma ekupheleni kwesikhathi esifushane kunaleso esingahle sivunyelwa nguMkhuzi woMbutho wezokuVikela.
b Ekupheleni kwanoma iyiphi inkontileka yesikhathi esibekiwe ehlanganiswe phakathi kwelungu kanye noMnyango noma ekupheleni kwanoma yisiphi isikhathi eseluliwe senkontileka enje.
c uma selifike ebudaleni obubekiwe bokuthatha umhlalaphansi noma, lapho kusebenza khona, uma esebenzisa ilungelo lakhe lokuthatha umhlalaphansi wempesheni ngokwezimisonqubo zempesheni esebenzayo.
d uma ligwetshwe isikhathi ejele yinkantolo yezakhamuzi efanele ngaphandle kokuvunyelwa ukukhetha ukukhokha inhlawulo noma uma isigwebo esibandakanya ukudedelwa noma ukuxoshwa sibekwa kulo ngaphansi koMthethonqubo.
e uma uDokotela onguMhlinzi-Jikelele noma yinoma yimuphi umuntu onikezwe igunya ukuba enze njalo ekhipha isitifiketi esithi ngenxa yezizathu zezemithi noma zezengqondo, ilungu elinje alikulungele ukusebenza eMbuthweni wezokuVikela.
a ngenxa yomphumela wokuqedwa kwesikhundla selungu elinje noma ngenxa yokwehliswa noma ukwehliswa noma ukuguqulwa ekwakhekeni kwesikhundla soMnyango wezokuVikela.
b uma ngokwezizathu ezingezona ukungakulungeni kwelungu noma ukwehluleka kwelungu ukudedelwa okunje kungahle kugqugquzele ukusebenza kangcono noma ukonga eMnyangweni wezokuVikela.
c ngenxa yokungakulungeli ukusebenza kwalo noma ukwehluleka ukukwenza kahle, kunganakiwe noma ukungakulungeli noma ukwehluleka okunje kudalwa yimpilo engeyinhle yelungu engafikeli esimweni okubhekiswe kuso esigabeni esingaphansi 1e.
e noma uma ukuqashwa kwalo okuqhubekayo kuyingozi yezokuphepha eMbusweni noma uma ukuvunyelwa kwezokuphepha okudingekayo ukusebenza ngokuthile, ngokuqashwa kwalo esikhundleni kwenqatshwa noma kuhoxiswa.
Ilungu loMbutho oseMbuthweni ngokuPhelele elingabikho ngokwalo emsebenzini osemthethweni ngaphandle kwemvume yomphathisikhundla owengamele isikhathi esedlula izinsuku ezi-30, kufanele lithathwe njengelixoshiwe uma ngabe lingumphathisikhundla noma lidedelwe uma lingelesinye isikhundla, ngenxa yokuziphatha kabi ukusuka osukwini olulandela masishane osukwini lalo lokugcina lokuba khona endaweni yalo yokusebenza, kepha uMphathi oMkhulu wezokuVikela, ekukhonjisweni kwezizathu ezizwakalayo, angagunyaza ukubuyiselwa kwelungu elinje ngokwezimiselo angahle azinqume.
Igama lelungu elinsebenzo yalo iqediwe ngokwesigaba esingaphansi kuka ab noma isigaba esingaphansi 2anoma b nelingahle libe alingenanga ngokuzithandela eMbuthweni oBekwe eCeleni, kufanele ligcinwe ohlwini lwabasebenzi.
a ngenkathi liqashwe ekuvikeleni iRiphabhuliki; noma b ngenkathi kusalindelwe izinyathelo eziyizenzo zokujezisa ngalo.
Ilungu, okubhekiswe kulo esigabeni esingaphansi 1a no- d, elingahle libe lathola noma labe lithola ukufundiswa noma ukuqeqeshwa ngezindleko zoMbuso liyohlala lilindeleke ukuba likhokhe izindleko zezimalinjengoba kumele zikhokhwe ngokwesivumelwano senkontileka ephathelene nokufundiswa nokuqeqeshwa okunje.
Maqondana nalesigaba "ilungu" lisho nomsebenzi oqashwe nguMbutho wezokuVikela.
a belingasebenzi ukwenza imisebenzi yalo esemthethweni noma belingakholelwa ngokuyiqiniso ukuthi belenza kanjalo.
d liziphathe budedengu ngoba lithanda; noma e lehlulekile ukulandela noma lashaya indiva imiyalo okungeyona emincane ekhona emile ebeliyazi noma ebekulindelwe ukuba liyazi.
Nanxa ukungalungi kwelungu ukuthola ukumelwa kwezomthetho ngenxa yanoma yiziphi izizathu ezibalwe esigabeni esingaphansi 2a ukuya ku-e uMmeli woMbuso angathi ngokwesicelo soMnyango, enze ukuba lelolungu lithole ukumelwa ngokomthethoanikeze ukumelwa ngokomthetho uma uMbuso unokuwuthintayo kumphumela wecala.
Ukumelwa ngokomthetho okucetshwa esigabeni esingaphansi 2 kunganikezwa uma ilungu livuma ukuthi noma yiziphi ezinye izindleko ezi tholwa nguMmeli woMbuso zingathathwa kulelo lungu elishiwoyo.
Noma yimuphi umuntu okusebenza lo Mthetho kuye noma olinyazwe noma yisiphi isenzo noma noma ukweqiwa okwenziwe yinoma yimuphi omunye umuntu okusebenza kuye lo Mthetho, angafaka isikhalo sakhe ngokuthi asibhale.
UNgqongqoshe kufanele abeke izindlela zenqubo, okuthi ngaphakathi kwezinye zibuye zibeke ukusetshenzwa okusheshisayo kanye nemigudu okufanele ilandelwe amalungu namaqembu oMnyango maqondana nokubhekwa kwezikhalo zabantu ngabodwana noma ngamaqembu.
UNgqongqoshe angenza noma yisiphi isenzo mayelana nanoma yisiphi isikhalo esiphathelene noma esivela ekuqashweni noma ezimiselweni zensebenzo zowabe elilungu ngenkathi elilungu, uma uNgqongqoshe, esikhathini esifanele, wayezobe elungele ngokwalo Mthetho noma ngokwanoma yimuphi omunye uMthetho ukwenza isenzo esinje mayelana nelungu elalisebenza.
Akunasenzo esicetshwa esigabeni esingaphansi 3 esingenziwa ngemuvakokuphela kwesikhathi seminyaka emibili ngemuva kosuku okwathi ngalo owabe eyilungu wagcina ukuba yilungu.
UNgqongqoshe ngokulandela isigaba 31 soMthethosisekelo anganquma imithetho kanye nezinqubomigomo zokugcinwa kwezenkolo eMbuthweniwezokuVikela ngokubonisana noMkhuzi woMbutho wezokuVikela.
UNgqongqoshe angasungula izikhungo zokuqeqesha zezokuvikela ngezinhloso zokunikeza ukunikezwa imiyalo nokuqeqeshwa kwamalungu kanye nabasebenzi boMnyango.
Noma yisiphi isikhungo esimiwe ngaphambi kokuqala kwalo Mthetho ngezinhloso zokunikeza imiyalo yasemasosheni noma kanye nokunye ukuqeqeshwa, okungaba ngaphansi komthetho ochithwa ngalokhu noma ngenye indlela, kufanele ithathwe njengesikhungo sokuqeqesha sezokuvikela esisungulwe ngaphansi kwalesi sigaba.
UNgqongqoshe kufanele aqinisekise ukuthi ukuqeqeshwa kwamalungu kanye nabasebenzi boMnyango kuvikela izinto, futhi kulandela uMthethosisekelo kanye nomthetho kufaka phakathi imithetho yamazwe ngamazwe eyisiko kanye nezivumelwano zamazwe ngamazwe eziyizibopho kuRiphabhulikhi.
Ukuqeqeshwa kwamalungu kuyingxenye edingekayo yokulungiswa kwebutho futhi kungabandakanya ukunikwa imiyalo kunoma iyiphi indawo yamasosha noma yemfundo ephakeme emhlabeni, kanye nokuqeqeshwa okwenziwa ngokuthi kwenziwe lowo msebenzi ofundiswayo okufanele kufake phakathi ukuqeqeshwa komzimba, ezemidlalo, imisebenzi yezokungcebeleka ehleliwe kanye nezivivinyo zamasosha.
Abasebenzela noma iyiphi inhlangano yokuqeqesha yezokuvikela kufanele babe ngamalungu oMnyango okhonjwe nguMkhuzi woMbutho wezokuVikela.
Isikhathi esithathwayo kanye nencazelo yezifundo zemiyalo kanye nokuqeqeshwa kuzo, izimiselo zokwemukelwa kuzo, izimiselo zokusebenza kwesikhathi esizayo okudingekayo kubantu abaqeqeshiwe kanye nazo zonke izindaba eziphathelene nokuphathwa okuhle, ukuphathwa nokuqondiswa kwanoma yisiphi isikhungo esinje kunjengoba kubekiwe.
Wonke amalungu angaphansi kwemiyalo nokuqeqeshwa kunoma yisiphi sikhungo sokuqeqesha sezokuvikela eRiphabhulikhi angaphansi koMthethonqubo.
Ngokwezinhloso zesigaba esingaphansi 1 kanye nangokwezinhloso zamandla esikhundla, ezokushushisa kanye nezokujezisa, ilungu lelinye ibutho kufanele lithathwe njengelibambe okulingana nesikhundla eMbuthweni wezokuVikela njengoba kunqunywe nguMkhuzi woMbutho wezokuVikela.
Ngokwesigaba no kanye noMthetho kaZwelonke wokuGcinwa kwezeMvelo ka 1998, (Act No. 107 ka 1998), uNgqongqoshe angathi, ngokucelwa nguMkhuzi woMbutho wezokuVikela, njengoba nalapho izidingo eziphuthumayo zokuqeqeshwa zikudinga, angakhetha noma iyiphi indawo, engaba sendaweni kawonkewonke noma yangasese lapho uMbutho wezokuVikela ungenza ukuvivinywa okuhambisana nokwezamasotsha khona.
a Ngaphambi kokuthatha izinyathelo ngokwesigaba esingaphansi kuka 1 uNgqongqoshe kufanele akhiphe isaziso kuGazette kanye nesaziso okungenani ngezilimi ezimbili ezisemthethweni emaphephandabeni atholakala kuleyondawo ekhethwe njengendawo yokuviva ngaphansi komthetho 1 futhi ameme bonke abanomdlandla ngaloludaba ukuba amnike izikhalo zawo mayelana nalokho kungekedluli usuku oluphawulwe kulesaziso.
b Ukumelwa okuwuloluhlobo kufanele akubhekisise uNgqongqoshe ngaphambi kokuba athathe isinyatheklo ngokwesigaba 1.
a Ngaphambi kokuba uNgqongqoshe abe umhlaba wangasese ngaphansi kwesigaba 1, kufuneka athole imvume yohlala kulowomhlaba ngokomthetho.
b Uma leyomvume igodlwa ngendlela engafanele noma kulukhuni ukuyithola emva kwemizamo eminingi, uNgqongqoshe angawaba lowomhlaba.
a akhiphe isitifiketi uma usuphelile umsebenzi obuwenziwa ngamasotsha esichaza ukuthi indawo obekwenzelwa umsebenzi othize kuyo ayisenazikhali nokunye okungadala ukulimala; futhi b abeke nezimiselo ohlala kuleyondwo angacela ngazo ukunxephezelwa nganoma yimuphi umonakalo noma ukulahlekelwa okwenzekile okungumphumela oqondene ngqo nokuvivinywa okuhambisana nokwezamasosha.
UNgqongqoshe kufanele asungule isibalo samabhodi esidingekayo.
Imisebenzi yebhodi ukulalela izicelo zamalungu oMbutho oseMbuthweni ngokuPhelele noma awoMbutho wamaRizevu, zokukhululwa noma ukuhlehliswa kokuphelele noma kwengxenye yokuqeqeshwa nokusebenza kwawo kuye ngesimo.
i abe ngumuntu oqhamuka ngaphandle koMnyango wezokuVikela ongumuntu ophilile nofanele ukubekwa njengoMgcinisihlalo; futhi abe ii abe yilungu loMbutho oseMbuthweni ngokuPhelele elisezingeni lomphathisikhundlla ongaphansi noma ngaphezulu onolwazi olwanele ezindabeni zokusebenza nezabasebenzi boMbutho wezokuVikela.
ilungu loMbutho wamaRizevu elisesikhundoeni sika-warrant officer noma ngaphezulu elinolwazi olunzulu ngokuphatha nabasebenzi boMbutho wezokuVikela.
b UNgqonqgoshe angabeka amalungu a ukuba athathe indawo yamalungu angekho kunoma yimuphi umhlangano webhodi, futhi kunoma yimuphi umhlangano onje ilungu elingelinye linamalungelo kanye nezibopho ezifanayo nezelungu elithathe indawo yalo.
Uma uSihlalo noma ashintshana naye engekho emhlanganweni webhodi, amalungu akhona kufanele omunye wawo ukuba abe ngusihlalo walowomhlangano okungathi kulowomhlangano enze yonke imisebenzi kasihlalo.
d Isibalo esilingene ukuxoxa indaba emhlanganweni webhodi sihlanganiswa nguMgcinisihlalo, nelungu okukhulunywe ngalo esigabeni aii nelungu elilodwa elichazwe kwindima a iii.
e Isinqumo seningi lamalungu ebhodi akhona emhlanganweni webhodi yisona esiba yisinqumo sebhodi, uma amavoti elingana maqondana nodaba oluthize , ilungu elingusihlalo liba nelinye ivoti elingaphezulu lokuthatha isinqumo nelokuvala impikiswano.
UNgqongqoshe angenza imithetho engahle idingeke ukuqondisa indlela okwenziwa ngayo kanye nokukuqhutshwa komsebenzi wamabhodi.
Ilungu lebhodi elingaqashiwe ngokugcwele nguMbutho wezokuVikela noma yiNsebenzo yezoMphakathi kufanele likhokhelwe inkokhelo nezimali ezivunyiwe ekungahle kunqunywe nguNgqongqoshe, ngokubonisana noNgqongqoshe wezeziMali.
a Ngokulandela isigaba b, isinqumo sebhodi ekwenzeni noma yiliphi igunya noma umsebenzi obekwe noma ongaphezu kwalo ngaphansi kwalo Mthetho sinumnqamula juqu, kepha akunalutho kulo Mthetho okungathathwa njengokuvalela umfakisicelo ekuthini afake izikhalo ezifanele eNkantolo ePhakeme yeRiphabhulikhi ukuba ibukeze isinqumo seBhodi nokuthi afune ukulungiselwa nokududuzwa okufanele.
b IBhodi elinikeze ilivu noma elenqabele isicelo, uma lenelisiwe ukuthi amaphuzu okwesekelwe kuwo isinqumo esinje aguqukile, futhi nangemuva kokunikeza wonke amaqembu athintekayo ithuba lokulalelwa, lingahoxisa noma liguqule isinqumo salo ukusuka osukwini olunqunywe yiBhodi.
NgokoMthetho wokuKhuthaza ukuTholakala koLwazi ka 2000 Act No. 2 of 2000, akunamuntu ongaveza noma yiluphi ulwazi olutholakale ekusetshenzisweni kwamagunya akhe noma ekwenzeni imisebenzi yakhe ephathelene nokwenziwa kwemisebenzi noma ubufakazi obulethwe ngaphambi kweBhodi ngokwalo Mthetho ngaphandle kwemvume etholakele kuNgongqoshe.
noma yimuphi umuntu onentshisekelo, kufaka phakathi umqashi welungu loMbutho oBekwe eCeleni esebenza egameni lomuntu ocetshea endimeni (a) noma(b) ngemvume ebhaliwe yomuntu onjena.
Noma yisiphi isicelo esenziwe noma esimayelana nomuntu ocetshwa esigabeni esingaphansi 1a kufanele siqondiswe futhi sifakwe kuMgcinisihlalo weBhodi futhi noma yisiphi isicelo esenziwe ngumuntu noma mayelana nomuntu ocetshwa esigabeni esingaphansi 1b kufanele siqondiswe kuMgcinisihlalo weBhodi futhi sifakwe nakumphathisikhundla owengamele iviyo umuntu othintekayo asebenza kulo.
a Wonke umuntu owenze isicelo ngokwalesi sigaba noma owenzelwa isicelo esinje, kufanele ngezindleko zakhe abe khona ngesikhathi nasesendaweni enqunywe yiBhodi futhi azilethe kunoma yikuphi ukuhlolwa okuphathelene nanoma yiluphi udaba oluxhumene nesicelo.
b Umuntu oze njengoba kubekwe kwindima a, kufanele akhokhelwe ngezindleko angene kuzo ngendlela ebekiwe.
IBhodi kufanele lenze uphenyo olungahle ludingeke mayelana nanoma yisiphi isicelo noma ukukhalaza.
IBhodi lingahlala kunoma iyiphi indawo engaphansi kwempatho yoMbutho wezokuVikela, ngezinhloso zokulalela ubufakazi noma ukudingida udaba.
a Ngokwezinhloso zokuqinisekisa noma yiluphi udaba olumayelana nophenyo, iBhodi linegunya lokubiza ofakazi, lokwenza ukuba bathathiswe isifungo noma bavunyiswe, lokubahlola, kanye nokucela ukuthi kukhishwe izincwadi, imibhalo nezinto.
b Isamanisi lokuba khona kukafakazi noma lokukhishwa kwanoma iyiphi incwadi, umbhalo noma into ngaphambi kweBhodi kufanele lisayinwe futhi likhishwe nguMgcinisihlalo weBhodi efomini elibekiwe futhi kufanele lisayinwe ngendlela efanayo njengeyesamanisi lokuba khona kukafakazi ecaleni lombango enkantolo kamantshi lapho kuzoyiwa noma kuzosetshenzwa khona.
c Uma ecelwa ukuba enze njalo nguMgcinisihlalo weBhodi, ufakazi kufanele, ngaphambi kokunika ubufakazi, athathe isifungo noma ukuvunyiswe okwethulwa nguMgcinisihlalo weBhodi noma umphathisikhundla weBhodi oyokhonjwa nguMgcinisihlalo.
d Noma yimuphi umuntu obizzwe ukuba abe khona ekuhlaleni kweBhodi njengofakazi noma onikeze ubufakazi ngaphambi kweBhodi unelungelo lokucela izindleko ezivelile emalini yomphakathi ngokwesilinganiso esisebenza kufakazi ecaleni lezakhamuzi enkantolo kamantshi.
e Mayelana nokunikezwa kwanoma yikuphi ubufakazi noma ukukhishwa kwanoma iyiphi incwadi noma umbhalo ngaphambi kweBhodi, umthetho obhekene nelungelo njengoba usebenza kufakazi onika ubufakazi noma obizwe ukuba akhiphe incwadi noma umbhalo enkantolo yezakhamuzi uyasebenza.
b linganikeza isicelo ngaphansi kwezimo elizibona zifanele.
c linganikeza sonke isicelo noma ingxenye yaso kwencike eziguqulweni elingahle lizibone zidingeka; noma d lingasenqaba isicelo.
IBhodi kufanele linikeze izizathu zesinqumo salo.
Akunakuhlehliswa okunganikezwa okunomphumela wokuphoqa umfakisicelo ukuba aqale iNsebenzo noma ukuqeqeshwa ngemuva kokufinyelela iminyaka engamashumi amahlanu.
b uukuba ahlale ekhona kuze kube sesiphethweni sokuhlolwa noma aze akhululwe nguMgcinisihlalo weBhodi ekuqhubekeni abe khona; noma ukukhipha noma iyiphi incwadi, umbhalo noma into ekuye noma engaphansi kwempatho yakhe, acelwe ukuba ayikhiphe.
a enqabe ukufungiswa noma ukuvunyiswa njengofakazi ngemuva kokuthi ecelwe nguMgcinisihlalo ukuba enze njalo; noma b ngemuva kokufungiswa noma kokuvunyiswa, ehluleka ukuphendula ngokugcwele nangokwenelisayo noma yimiphi imibuzo ebekwa kuye.
Umuntu otholwa enecala ngokwendima 1 no 2, angahlawuliswa noma athole ukugqunywa ejele isikhathi esingedluli izinyanga ezintathu.
Noma yimuphi umuntu othi ngemuva kokuba afungiswe noma avunyiswe anikeze ubufakazi obungelona iqiniso ngaphambi kweBhodi nganoma yiluphi udaba, ebe azi ukuthi ubufakazi obunje ukuthi akulona iqiniso noma engakholelwa ukuthi buyiqiniso, unecala futhi angagwetshwa ngesijeziso esibekwa kumuntu otholwe enecala lokuqamba amanga efungile.
Noma yimuphi umuntu ochazwe kwisigaba 67 (a), (b) noma (c) onesikhalo ngesinqumo sebhodi angafaka isicelo kuNgqongqoshe sokubuyekezwa kwesinqumo.
Ukwamukelwa kwesikhalo ngokwesigaba 1 akusimisi isibopho somuntu sokuyoqeqeshwa okulindeleke ukuba akwenze noma ukwenza umsebenzi othize.
b kufanele siyiswe noma sithunyelwe kuNgqongqoshe ekhelini lalapho ekhona, sithunyelwe kwinombolo yakhe yefeksi noma sithunyelwe nge e-mail bese ikhophi yaso ithunyelwa noma iyiswe kuSihlalo webhodi ekhelini lakhe, kwinombolo yakhe yefeksi noma ngeposi le e-mail.
c Kufuneka sichazwe isihloko sesikhalo kubekwe nezizathu zokufaka isikhalo kanti lungafakwa nolunye ulwazi oluwusizo noluphathelene naloludaba; bese d Kubhalwa nekheli leposi noma inombolo yefeksi yofaka isikhalo.
a Uma isicelo sesikhalo sifakwa sesidlulile isikhathi esibekwe kwisigaba 1 a, uNgqongqoshe angaluvumela udaba ukuba lwemukelwe yize sesedlulile isikhathi uma kunezizathu ezibambekayo zokudlulelwa yisikhathi kodaba.
bUma uNgqongqoshe enqaba ukuba udaba oseludlulelwe yisikhathi lwamukelwe, kufanele amazise ofaka isicelo sesikhalo ngaloko.
Ngokushesha okungase kwenziwe kungakapheli izinsuku ezintathu emva kokuthola ikhophi yesicelo sokubuyekezwa kodaba ngokwesigaba 1, uSihlalo webhodi kufanele anike uNgqongoqshe izizathu zesinqumo okuzoboniswana ngaso.
b izizathu ezethulwe ngusihlalo webhodi ngokwesigaba 71 3.
UNgqongqoshe angakhippha isiqiniseko sesinqumo okukhalwa ngaso, angalwedlulisela ebhodini udaba noma asesule isinqumo ebesithathiwe bese ekhipha isinqumo ngombono wakhe.
UNgqongqoshe kufanele asibhekisise isicelo sesikhalo ngokushesha okusemandleni akhe, zingakapheli izinsuku ezingu 30 emva kokuba esamukele.
Kufanele kuthi emva kokuthatha isinqumo ngodaba lwesicelo sesikhalo uNgqongqoshe akhiphe isinqumo esibhaliwe asedlulisele kofake isikhalo.
a sikhiphe izizathu zesinqumo futhi sifake nokusemthethwei osetshenzisiwe; futhi b sazise ofake isicelo ngamalungelo akhe okulwedlulisela enkantolo ymajaji udaba lwakhe.
Uma uNgqongqoshe ehluleka ukukhipha isaziso njengoba kubekwe kwisigaba 4, kufanele athathwe njengosemukele isicelo sesikhalo.
UMongameli angangenisa izincwadi zomthetho zemihlobiso nezimendlela okumele zethweswe mayelana nokuziphatha ngesikhathi soxolo noma ngesikhathi sesimo sokuvikelwa kukazwelonke, kufaka phakathi nempi.
Abantu banganikezwa imihlobiso nezimendlela kwencike kokuqukethwe yincwadi yomthetho emayelana nomhlobiso noma imendlela enje.
c abangewona amasosha abayizihlobo zamalungu ayengawoMbutho wezokuVikela, ezimpahleni ezifanele ezingezona ezamasosha njengoba kubekiwe; kanye d nabemukeli abangewona amasosha.
Imihlobiso nezimendlela zaseNingizimu Afrika zendulela eminye imihlobiso nezimendlela ezinikezwe amalungu oMbutho wezokuVikela.
Umongameli kufanele akhiphe umyalo osemthethweni wokuhleleka ngokubaluleka kokugqokwa kwemihlobiso nezimendlela.
Izimendlela ezinikezwe yinhlangano engewona uMbuso noma iNhloko yoMbuso ayinakugqokwa ngamalungu oMbutho wezokuVikela ndawo yinye nezinye izimendlela zawo.
Amaviyo oMbutho wezokuVikela angakhombisa lapho eviliyela, amafulegi, ukuhlonishwa, imiklomelo nezinye izimpawu kuphela, ezibekiwe.
Noma yimuphi umhlobiso noma imendlela engeniswe noma eyemukelwe ngaphambi kokuqala kwalo Mthetho, ngokulandela noma yikuphi okuqophisanayo okuqukethwe ekuhlonishweni nasemithethweni yokuphathwa kwalokho, kunganikezwa, kanye nanoma yikuphi ukugunyazwa, ukuvunyelwa, incwadi yomthetho noma isitifiketi okuphathelene nomhlobiso noma imendlela enje kungaqhutshwa, kuguqulwe noma kwesulwe nguMongameli.
UNgqongqoshe angenza noma adale ukuthi kwenziwe zonke izinto ezidingekayo ekuvikelweni kweRiphabhulikhi, indawo yayo kanye nabahlali bayo.
i Ukuthwalwa kwanoma yimuphi umuntu ongeyena umphathisikhundla nomaisisebenzi soMbuso osebenza ekwenziweni kwemisebenzi yakhe , noma yiziphi izimpahla ezingezomuntu onje, ngokusebenzisa isithuthi, indiza noma umkhumbi ongowoMnyango; noma ii ukusetshenziswa kwanoma yisiphi isithuthi, indiza, umkhumbi, izinto ezisetshenziswayo, noma yinoma iyiphi enye impahla okungeyoMnyango, yinoma yimuphi umuntu ongeyena umphathisikhu ndla noma isisebenzi soMbuso osebenzaukwenza imisebenzi okungeyakhe.
b Noma yiliphi igunya elicetshwa esigabeni a lingenziwa ngokulandela izimiselo uNgqongqoshe angahle azinqume.
UNgqongqoshe, kungathi ngokubhala agunyaze uNobhala wezoMbutho wokuVikela noma uMkhuzi woMbutho wezokuVikela ngamandla noma ngemisebenzi ebisemahlombe akhe ngaphandle kwamandla okushaya imithetho kanti uma kunguMkhuzi woMbutho wezokuVikela, amandla okuthumela uMbutho wezokuVukela endaweni ethize ukuba uyosebenza khona njengoba kuchazwe kwisigaba 18.
ukubekwa kokuhlelwa ngokwezokuphepha kwezindawo nezibonelelo zoMnyango.
n nobudlelwane kwezemisebenzi phakathi kwamalungu oMbutho wezokuVikela noma kanye noMbuso njengomqashi wabo, kufaka phakathi ukuxazululwa kwezingxabano kanye nokusungulwa kwezindlela zokwenza ezidingekayo zezemisebenzi ezishiwoyo kanye nokuphathwa kwezindaba ezinje.
zC Ukwesekwa uMnyango ongase ukunike izinhlangano zemiphakathi ezaziwayo nezemukelekile nezinye izinhlangano maqondana nezinhlelo zentuthuko.
zD noma yiluphi udaba loMthetho odinga ukuba lwamukelwe kukhishwe isincomo ngalo noma okufanele kukhishwe isincomo ngalo ukuze kuqinisekiswe indlela yoMnyango yokuphatha ngokufanele.
a esingaba nomphumela ekusetshenzisweni kwezimali zombuso, zingenziwa kuphela ngokuhambisana nesigaba 63 no 64 simthetho wokuPhathwa kweZimai zikaHulumeni ka 1999 Act No.
i noma yikuphi ukwehliswa kumalungelo amalungu; noma ii ukubekwa kwezijeziso.
UNgqonqgoshe, ngesaziso kuGazette, angakhetha uphawu oluzosetshenziswa ezilwaneni, ezintweni ezisetshenziswayo noma Izinto ukukhomba ubunini boMnyango noma banoma yiliphi umbutho ohambele.
okungephucwa noma kubanjwe noma ngaphansi kwencwadi yomthetho engahle ikhishelwe umqashwa woMnyango noma yinoma ikhishelwe noma yiliphi ibutho elihambele.
iiukufinyelela kumarekhodi asenesikhathi ekhona esingaphansi kweminyaka engamashumi amabili kungatholakala kuphela ngokulandela izimiselo ezingahle zinqunywe nguMabhalane oMkhulu wezokuVikela.
i lishayela isithuthi sasemasosheni noma lisebenzisa noma iyiphi enye indlela yokuthutha yasemasosheni; noma ii liveza ubulungu balo boMbutho wezokuVikela ngokukhombisa umazisi wasemasosheni walo kanye nemibhalo efanele yokugunyazisa.
UMkhuzi woMbutho wezokuVikela anganquma ukuthi isigaba esingaphansi f asisebenzi kunoma yiliphi ilungu elithile noma iqembu lamalungu oMnyango, kuthathwe njengezindleko ezigunyaziwe.
Akukho Mbuso noma ilungu noma isisebenzi esinesibopho (ngaphandle kwalapho kunesenzo sangamabomu noma ukungenziwa ohlangothini lwalelo lungu) kunoma yimuphi umuntu osebenzisa ngaphandle kokugunyazwa noma yisiphi isithuthi, indiza noma umkhumbi ongaphansi kwezandla zoMnyango, noma kunoma yimuphi umuntu owondliwa yilowo muntu onje, ngokulahleka noma umonakalo empahleni okubangwe ukulimala komzimba, ukulahleka kwempilo noma ukulahleka noma umonakalo ezimpahleni okubangwe noma okuvela noma okuxhumene ngandlela thize nokusetshenziswa kwesithuthi, indiza yezinto ezisetshenziswayo noma umkhumbi.
b osebenzisa noma iyiphi enye impahla yoMnyango; noma c onikezwa izinsebenzo nguMnyango, noma kunoma yimuphi umuntu owondliwa ngumuntu onje, mayelana nanoma umonakalo ongumphumela wanoma yikuphi ukulimala ngokomzimba, ukulahleka kwempilo noma ukulahleka kwempahla noma ukonakala kwempahla okudalwe noma okuvela noma ngandlela thize okuxhumene nokusetshenziswa kwesithuthi, indiza noma umkhumbi onje, noma enye impahla noma insebenzo enje.
Uma uMbuso ukhokhe noma yisiphi isinxephezelo mayelana nesikhalo yinoma yimuphi umuntu ocetshwa esigabeni esingaphansi 2, umBuso, ngaphandle kokuthi uthole noma yikuphi ukuyekelwa kwelungelo lokuthatha isinyathelo okusemthethweni, ungalanda kumuntu othintekayo ngokulahlekelwa noma umonakalo, inani elikhokhwe njengesinxephezelo noma yinoma yiliphi inani elingaphansi elinqunywe nguNgqongqoshe ngokubonisana oNgqongqoshe wezeziMali.
a ube nezindleko noma ukhokhe noma iyiphi imali nokwelashwa ngemithi kwezamazinyo noma esibhedlela noma ukwelashwa esibhedlela kokulimala okusemzimbeni kwelungu loMbutho wezokuVikela noma ukunikezwa kwezinto ezixhumene nalokho kwelashwa; noma b wenze noma iyiphi inkokhelo neholo, inkokhelo, izimaIi ezivunyiwe noma yinoma yisiphi isinxephezelo elungwini ngesikhathi sokukhinyabezeka kwalo, futhi nezindleko zivelile noma kukhokhiwe ngaphansi kwezimo lapho ilungu noma ifa lalo ngokunye belingathola imali komunye ngenxa yokulimala komzimba noma ukukhinyabezeka kwelungu, uMnyango, ngaphandle kokuthola ukuyekelwa kwelungelo elisemthethweni lokwenza, uzoba namalungelo afanayo elungelo lokuthola usizo kulowo muntu mayelana nokubuyiselwa kwezinkokhelo ezenziwe njengoba lelo lungu noma ifa lalo lalinazo kulowo muntu.
a nokweqa umthetho nokucasula, ngesizathu kuphela okundiza kwendiza noma umkhumbi womoya osetshenziswa egameni loMnyango, kunoma iyiphi impahla ekuphakameni okunake isimo sezulu nazo zonke izimo zesehlakalo leso kwemukeleka; noma b yinoma yisiphi isenzo esemukelekile esibangwa okwenziwa ma kwakhiwa imikhumbi noma ukulungiswa okwenziwa emikhunjini nguMbutho wezasoLwandle waseNingizimu Afrika kunoma yisiphi isikhumulo semikhumbi..
Noma yiliphi ilungu loMbutho wezokuVikela lingangena emhlabeni wangasese ngokusebenzisa indawo engengaphezu kwamakhilomitha angu 10 ububanzi ngasemngceleni waseRiphabhlikhi uma liyogada umngcele kazwelonke linemvume yomhlali noma umnikazi walowomhlaba ngokomthetho.
Uma imvume igodlwa ngokungafanele noma ingatholakali emva kokuzama, uNgqongqoshe angayikhipha imvume ebhaliwe yokuba kungenwe ngezizathu esezichaziwe.
a Akukho lungu elingangena kunoma yimuphi umhlaba ngaphandle kokuba umhlali walowomhlaba ekhiphe imvume noma enikwe ikhophi yencwadi yemvume kaNgqongqoshe yokuba kungenwe kulowomhlaba.
c Uma umhlali womhlaba okukhulunywa ngawo engatholakali, ikhophi yemvume kaNgqongqoshe kufanele ichonywe endaweni egqamile kulowomhlaba ngaphambi kokuba kugadwe lowomngcele.
Kufanele uNgqongqoshe abeke izimo isinxephezelo esingakhishwa ngaso sinikwe umhlali wendawo okufohlwe kuyo uma kunomonakalo noma ukulahekelwa okudaleke ngenxa yokungena kuwo ngokwalesigaba.
a kuzulelwa yimpi, okuhlanganisa ukungenelwa yimpi, ukuhlaselwa kuhlonyiwe noma ngamagciwane ukungqubuzana kuhlonyiwe; noma b kungenelwa noma kungenelwe yimpi noma ngama-cyber noma kungaphansi kokuhlaselwa kuhlonyiwe noma kungaphansi kwesimo sokungqubuzana kuhlonyiwe.
Ngemuva kokumenyezelwa kwesimo sokuvikelwa kwezwe uMongameli anganika ngesimemezelo ephephandabeni likahulumeni (iGazette) ukugunyaziswa kokuviviswa kwabantu ukuba bazosebenza eMbuthweni wezokuVikela uma kudingeka ukuba kugcwaliselwe inani lamalungu asebenzayo.
UMongameli, kungathi uma efuna ukuqoqa umbutho maqondana nesinyathelo okufuneka sithathwe ngesikhathi sesimo sokuvikelwa kwezwe, futhi uma kusasesthenziswa isimemezelo ezimemezela isimo sokuvikelwa kwezwe, ngesimemezelo ephephandabeni liahulumeni (iGazette) , angenza izimiso ezidingekayo noma ezifanele ukubhekana nanoma yisiphi isimo esivelile noma esingahle sivele ngenxa yesimo sokuvikelwa kwezwe kanye nokwenza amalungiselelo enele okuqeda isimo sokuvikela. kwezwe.
d nemiyalelo nezimiselo zokudedelwa nokukhipha ensebenzweni.
l izindawo zokugcina noma zokuvalela; kanye m nokuyekiswa kwabantu ekuqedeni kwabo insebenzo kanye nalapho ukumenyezelwa kwesimo esiphuthumayo susiwe.
a samalungu oMbutho wezokuVikela abekwe ukuba asebenze ngaphansi kweziphathimandla zoMbuso, isikhungo noma inhlangano inhlangano; noma b sabasebenzi bamasosha bangaphandle kanye nabakuhlosile ngenkathi abasebenzi bethunyelwe kuRiphabhuliki.
c kufanele yenziwe ngokulandela uMthetho olisiko wamazwe ngamazwe kanye nezinye izivumelwano zamazwe ngamazwe eziyizibopho kuRiphabhuliki; futhi ayinakuba nomphumela wokuhoxisa emagunya nemisebenzi kaMongameli, kaNgqongqoshe, koMkhuzi womButho wezokuVikela noma uNobhala wezokuVikela mayelana nelungu elinje.
a angafaka okwesikhashana eMbuthweni wezokuVikela noma yiliphi ilungu lombutho wanoma yiliphi izwe noma inhlangano yamazwe ngamazwe ebekwe ezandleni zikaNgqongqoshe ngaleyo nhloso yiziphathimandla zezamasosha zalelo zwe noma inhlangano yamazwe ngamazwe; kanye b ngaphansi kwezimiselo ezisebenza kulelo lungu, angabeka noma yiliphi ilungu lenhlangano yamazwe ngamazwe ezandleni zeziphathimandla zezamasosha zanoma yiliphi izwe noma inhlangano yamazwe ngamazwe ngezinhloso zokuba lifakwe okwesikhashana yilezo ziphathimandla emibuthweni yalelo zwe ngokulandela izigaba 88 no-94, inhlangano yamazwe ngamazwe, njengoba kungahle kudingeke.
a Ngaphansi kwesigaba b, ilungu lombutho wanoma yiliphi elinye izwe noma inhlangano yamazwe ngamazwe elifakwe okwesikhashana eMbuthweni wezokuVikela lingaphansi komthetho osebenza kuleyo ngxenye yoMbutho wezokuVikela elifakwe kuwe futhi kufanele liphathwe futhi linegunya elifanayo lokwengamela nokujezisa kumalungu oMbutho wezokuVikela sengathi belilungu lalowo Mbutho wesikhundla esilingana naleso esiphethwe yilo njengelungue lezwe noma inhlangano yamazwe ngamazwe eliqhamuka kuyo.
b UMongameli, ngesimemezelo ephephandabeni likahulumeni iGazette, angayalela ukuthi mayelana namalungu ombutho wanoma yiliphi izwe noma inhlangano yamazwe ngamazwe echazwe esimemezelweni, imithetho ephathelene noMbutho wezokuVikela isebenza nokukhishwayo futhi nangaphansi kokuphendukisela nezinguqulo ezingahle zichazwe kanjalo.
b kanye nangokulandela isivumelwano samazwe ngamazwe, kunganakiwe ukuthi ngabe ilungu elinje, ngokomphumela wesinqumo sikaNgqongqoshe, lifakwa okwesikhashana eMbuthweni wezokuVikela noma kusiphi esinye isitho soMbuso salelo zwe elinye.
a esebenza ndawonye, lelo nalelo lungu lalowo mbutho wamasosha kufanele lithathwe njengelinegunya futhi linegunya lokwengamela kulawo malungu oMbutho wezokuVikela, anjengoba uma beliyilungu loMbutho wezokuVikela wesikhundla esihambelana naleso; futhi b esebenza ngokuhlangana, lowo nalowo mphathisikhundla walowo mbutho wamasosha obekwe ukuba engamele imibutho ehlanganisiwe noma yinoma iyiphi ingxenye yayo kufanele athathwe njengonegunya futhi unamagunya okwengamela nokujezisa ngaphezu kwalawo malungu oMbutho wezokuVikela anjengoba belingumphathisikhundla woMbutho wezokuVikela wesikhundla esihambelana naleso.
futhi b asebenza ngokuhlangana, lowo nalowo mphathisikhundla walowo mbutho wamasosha obekwe ukuba engamele imibutho ehlanganisiwe noma yinoma iyiphi ingxenye yawo, kufanele aphathwe futhi unamagunya okwengamela nokujezisa ngaphezu kwalawo malungu sengathi ubengumphathisikhundla woMbutho wezokuVikela wesikhundla esihambisana naleso.
Mayelana nezinhloso zalesi sigaba, uMbutho wezokuVikela kanye nanoma yimuphi uMbutho kufanele ithathwe njengesebenza ndawonye njalo uma uMongameli, ememezele ngezimemezelo ephephandabeni likahulumeni iGazette ukuthi isebenza kanjalo, futhi isikhundla esihambisanayo samalungu oMbutho wezokuVikela kanye nesombutho omunye onjalo sinjengoba kubekwe yisimemezelo esinje.
Izigaba 93 no-95 zisebenza nezinguquko ezidingekayo kunoma yiliphi ilungu loMbutho wezokuVikela elisebenza noma elenza njengoba kucetshwa esigabeni esingaphansi 1.
(a) Ngokwendima (b), inkantolo yamasosha noma okunye ukuphathwa kwamandla kombutho ohambele ezindabeni ezithinta ukuphatha kwangaphakathi kwalowombutho, okungafaka phakathi ukuphathwa kwempahla noma kwefa lelungu elishonile lalowo mbutho, ingasebenzisa wonke amagunya anjengoba ebekwe enkantolo noma kokunye ukuphathwa kwamandla nguMthetho walelozwe.
Imithetho esebenza mayelana namagunya, ukuvikeleka kanye namalungelo, kanye nokuqhubeka ngaphambi kwenkantolo yamasosha yeRiphabhuliki, kuyasebenza lapho kungasetshenziswa khona, namayelana nenkantolo yamasosha yezwe elisebenzisa amandla esikhundla ngokwaloMthetho.
e noma yiliphi ilungu elivalelwe ngokulandela isigwebo esinje noma kusalindelwe ukunqunywa kwecala eliboshelwe lona, kufanele lithathwe njengelisekugcinweni okusemthethweni.
a ilungu lalelo butho livalelwe ngenxa yembangela ebekwe kusitifiketi, singubufakazi bembangela yokuvalelwa kwalo, kepha hhayi obokuthi uyilungu elinje; futhi b nabantu abaphawulwe kusitifiketi bahlale njengenkantolo yamasosha yezwe lowo mbutho ongowalo, singubufakazi balelo qiniso.
Akukho okuzoqhubeka okumayelana nenkokhelo izimiselo zensebenzo noma ukudedelwa kwelungu lombutho ohambele ezizokwethanyelwa yinoma iyiphi inkantolo yeRiphabhuliki.
Ngokwezinhloso zokusiza izinkantolo zamasosha kanye neziphathimandla zamasosha zombutho ohambele ukuba zisebenzise amagunya eziwanikwe yilesi sigaba ngokusebenza kangcono, uNgqongqoshe, uma ecelwe ngalokho ngumphathisikhundla owengamele wombuso ohambele noma uhulumeni othintekayo, yimiyalo eyejwayelekile noma ekhethekile eqondiswe eMbuthweni wezokuVikela, angalayela ukuboshwa kwanoma yiliphi ilungu elisolwa ngokuba necala eliqophisana nomthetho walelo zwe futhi nokwedluliselwa komuntu oboshwe kanjalo kuziphathimandla ezifanele zombutho ohambele.
d ubeka kunoma yimuphi umuntu izibopho mayelana noMbutho wezokuVikela;noma e kujezisa noma yisiphi isenzo noma ukushiywa yinoma yimuphi umuntu mayelana noMbutho wezokuVikela kusebenza ngezinguquko ezifanele kwimibutho evakashile.
a kunoma yimuphi umhlubuki noma ongekho ngaphandle kwelivu yombutho ovakashile ; kanye b nakunoma yiluphi ilungu lombutho obekwe eceleni noma lombutho ovakashile elithi ngokwehluleka ukulandela isaziso esasilibiza ukubalizosebenza kunoma iyiphi indawo ngomthetho walelo zwe kungenzeka abhekane nesijeziso esifanayo nesomhlubuki, noma esomuntu ongekho ngaphandle kwelivu.
i kuhulumeni othintekayo, uma ilungu elinje lisolwa ngokuba ngumhlubuki; noma ii umphathisikhundla owengamele lowo mbutho, uma ilungu lelo lisolwa ngokungabikho ngaphandle kwelivu.
c Ilungu okukhulunywa ngalo esigabeni a kufanele ledluliselwe kuziphathimandla zalelo zwe endaweni ekuRiphabhulikhi okuvunyelenwe ngayo nguhulumeni nomaumphathisikhundla; njengoba kungahle kudingeke.
b umphathisikhundla owengamele umbutho ohambele othi umuntu ogaguliwe nochaziwe wayengekho ngaphandle kwelivu ngosuku lwesitifiketi kulowo mbutho uyemukeleka njengobufakazi bamaphuzu aqinisekiswe kanjalo.
Ngaphandle kokuthi uNgqongqoshe ayalele ngenye indlela, akunakuhlolwa kwendaba yokufa okungabanjwa ngembangela yokufa kwanoma yimuphi umuntu oshonile okuthe ngesikhathi sokufa kwakhe abe wayeyilungu lombutho ohambele noma ingxenye yabangewona amasosha ombutho onje.
Uma umantshi ohlola ngodaba lokufa enelisiwe ukuthi umuntu ongaphansi kwamandla ezinkantolo zombutho ohambele ubanjwe ngezinhloso zokubekwa icala, noma ubekwe icala ngaphambi kwenkantolo yalelo zwe, ngecala elisuselwa ekufeni okudingidwa ekuhlolweni; ngaphandle kokuthi uNgqongqoshe ayalele ngenye indlela uMqondisi-Jikelele:wezaseKhaya ngemininingwane edingekayo yokubhaliswa kokufa.
a Akunakuhlolwa kwendaba yokufa okumisiwe ngokwesigaba esingaphansi 2, okungaqalwa futhi ngaphandle kokuthi uNgqongqoshe ayalele kanjalo.
bLapho ukuhlolwa kwendaba yokufa kuphinde kwaqala ngokwemiyalo kaNgqonqgoshe, umantshi onamandla kufanele aqala okwenziwayo kabusha kepha akanakunikeza uMqondisi-Jikelele:wezaseKhaya noma iyiphi imininingwane noma eminye imininingwane yokubhaliswa kokufa.
Isigaba 203 soMthetho wokuBhaliswa kokuZalwa noKufa Act No. 51 of-1992, asisebenzi mayelana nalapho umzimba womuntu oshonile okuthe ngesikhathi sokushona kwakhe abe eyilungu lombutho ohambele noma lengxenye yabangewona amasosha yombutho onje, kumele ungcwatshwe noma ushiswe kunoma iyiphi indawo ngaphandle kweRiphabhulikhi ngaphandle kokuthi kungokungcwatshwa noma ukushiswa komzimba womuntu oshonile okumayelana n okufa kwakhe kwenziwe ukuhlolwa ngokufa lokho noma ukuhlolwa kuphindwe kwaqalwa ngokulandela imiyalo enikezwe nguNgqongqoshe ngaphansi kwesigaba esingaphansi 1 noma3.
UNgqongqoshe , uNobhala wezokuVikela noma uMkhuzi woMbutho wezokuVikela, kunoma yisiphi isikhathi noma indawo, angahlanganisa ibhodi ukuba lihlole noma yiluphi udaba oluthinta uMnyango, noma yiliphi ilungu noma isisebenzi, noma iyiphi impahla yomphakathi noma impahla noma izindaba zanoma iyiphi inhlangano noma izimali zamabutho noma zezemidlalo zombutho oshiwoyo , kanye nokunika umbiko ngalokho noma ukwenza isincomo.
Yize kunesigaba 1u Mkhuzi wesikhungo esithize noma umkhakha othize angayibiza noma nini noma kuphi ibhodi ukuba ihlangane iphenye ngomsebenzi walesosikhungo noma umkhakha noma yimuphi umsebenzi noma ilungu noma indawo kahulumeni noma izindaba zanoma iyiphi inhlangano noma isikhwama sebutho noma sezemidlalo salesosikhungo noma umkhakha bese lethula umbiko noma likhiphe isincomo.
auMkhuzi wesikhungo noma umkhakha kungathi ngemithetho ayibekayo adlulisele ngencwadi amandla akhe awanikwe ngokwesigaba 2 kunoma yimuphi umsebeni noma ilungu elingaphansi kwakhe.
b ukwedluliswa kwamandla ngokwesigaba a akumvimbi Mucus okukhulunywa ngaye ekusebenziseni lawomandla yena ngokwakhe.
Ibhodi lokuphenya kufanele lihlanganiswe ngomyalo wokuhlanganisa obhaliwe futhi kufanele liqukathe abantu abasebenza eMnyangweni wezokuVikela njengoba umuntu ohlanganisa ibhodi enganquma, kodwa lapho ibhodi lihlanganiswa ngumphathisikhundla wamasosha kufanele liqukathe okungenani umphathisikhundla oyedwa kanye nabaphathisikhundla abamaphakathi nabaphathisikhundla abanikezwe izikhundla ukwenza imisebenzi ethile nabangekho ezikhundleni ngoba bekhethiwe, abaphathizikhundla abangekho ezikhundleni ngoba bekhethelwe ukwenza umsebenzi othile noma izakhamuzi eziqashwe nguMnyango wezokuVikela abaningi kangangokungahle kunqunywe ngumphathisikhundla ohlanganisa ibhodi.
Noma yikuphi ukubhekisa kumongameli webhodi lokuhlola kufanele, lapho ibhodi liqukethe umuntu oyedwa, kuthathwe njengokubhekisa kulowo muntu.
c ubeke ngokucacile nangochazayo izimiso kuzosetshenzelwa kuzo yibhodi lokuhlola; futhi d ukhombise ukuthi ibhodi kudingeka libike nini ngelikutholile kanye nezincomo mayelana nodaba olubhekiswe kulo ukuba luhlolwe.
Lapho noma yiluphi udaba okumele luhlolwe yibhodi lokuhlola lungolohlobo oluyimfihlo noma oluyisifuba, umyalo ohlanganisa ungalisho lelo phuzu nokuthi izimiso okuzosetshenzelwa kuzo zizokwaziswa umongameli uqobo ngokuthi kubhalwe lokho.
Umuntu ohlanganisa ibhodi lokuhlola angabeka umuntu njengomabhalane webhodi futhi umabhalane onje kufanele enze imisebenzi, kufaka phakathi ukwethulwa kobufakazi obethanyelwe yibhodi, umongameli webhodi angadinga ukuthi akwenze.
b ofakazi okumele babizwe yibhodi; kanye c nomyalo ofakazi abazobizwa kuwo.
a Umbiko webhodi lokuphenya kufanele ubekwe usuku futhi usayinwe yilelo nalelo lungu lebhodi futhi wethulwe ngaphandle kokubambezeleka, kanye nerekhodi lokuqhubekile, kumphathisikhundla ohlanganise ibhodi.
b Lapho noma yiliphi ilungu lingavumelani khona nombiko, noma yikuphi okutholiwe, isiphetho noma umbono ovezwe yinoma yiliphi elinye ilungu noma amalungu nganoma yiluphi udaba, ilungu lingethula njengengxenye yombiko, owalo umbiko noma liveze okwalo elikuthoile, isiphetho salo noma umbono walo mayelana nalolodaba.
1 UMongameli wanoma yiliphi ibhodi lokuhlola angabiza noma yimuphi umuntu eRiphabhuliki ukuba abe khona kubhodi lokuhlola nokuthi anike ubufakazi lapho.
UMongameli wanoma yiliphi ibhodi lokuphenya anganikeza isifungo esibekiwe noma ukuvunywa kofakazi , abahumushi kanye nabaqophi ohlolweni olunje.
a Noma yimuphi umuntu onika ubufakazi ngaphambi kwebhodi lokuphenya angaphoqwa ukuba aphendule noma yimuphi umbuzo noma akhiphe noma yimuphi umbhalo uma umongameli webhodi lokuhlola eyala kanjalo.
b Akunampendulo ethela ngecala noma ulwazi olutholiwe noma ubufakazi obuthela ngecala obutholwe ngokuqondile noma okungaqondile embuzweni ngokwendima a okwemukeleka njengobufakazi obubhekene nomuntu othintekayo ekuqhubekeni kwecala enkantolo yomthetho noma ngaphambi lapho umuntu ebizelwe icala lokukhuluma amanga efungile noma elicetshwa esigabeni 10421.
Ngaphansi kwesigaba esingaphansi 5, ubufakazi balowo nalowo fakazi obiziwe yibhodi lokuphenya kufanele bunikezwe ngomlomo futhi ngokufungelwe noma futhi kufanele buqoshwe ngumongameli noma ngaphansi kweso lakhe.
b izindleko ezingafanele zingahle zivezwe ukuba khona kukafakazi; noma c ubufakazi bukafakazi bungobohlobo olungolomthetho.
b umuntu ongahle athinteke angaba khona kuyo yonke imihlangano yebhodi lapho ubufakazi obunje bethulwa khona, ukuze abuzisise noma yimuphi ufakazi onika ubufakazi obunje, ukuze anike ubufakazi yena luqobo lwakhe, yize kungabe ebizwe njengofakazi yibhodi, kanye nokuthi abize ofakazi.
UMongameli webhodi kufanele kusenesikhathi azise umuntu ocetshwa esigabeni esingaphansi ngesikhathi nendawo yalowo nalowo mhlangano onje futhi ameluleke ngamalungelo akhe anikezwe wona yileso sigaba esingaphansi.
a ekusebenziseni amalungelo akhe ngaphansi kwaleso sigaba esingaphansi angamelwa ngomele ezomthetho azikhethele yena ngezindleko zakhe; noma b uma umuntu ecela kanjalo, anikezwe umeluleki wezokuvikela emasosheni ngezindleko zoMbuso.
Ngaphambi kokuba kwethulwe irekhodi lokuqhubekile ngaphambi komuntu ohlanganise ibhodi, nezincomo ezifanele zebhodi lokuphenya kufanele zaziswe lowo nalowo muntu othinteka ngokungekuhle okutholiwe okunje kanye nezincomo futhi lowo muntu unelungelo lokubeka izikhalo zakhe zibhaliwe kumuntu ohlanganise ibhodi esikhathini esiyizinsuku ezi-14 zokwemukela okufinyelelwe nezincomo ezifanele.
Izigaba ezingaphansi 6 no-7 azisebenzi mayelana naliphi ibhodi lokuphenya elihlanganiswe ngaphansi kwesigaba 103.
Lapho noma yiliphi ilungu belingekho ngaphandle kwelivu isikhathi esingaphezu kwezinsuku ezi-30 futhi alikabikho, ibhodi lokuhlola kufanele lihlanganiswe ngumphathisikhundla owengamele ilungu elingekho ukuba liphenye ngokungabikho okunje.
Uma uphenyo olujwayelekile luveza noma yikuphi ukungapheleli kokugqokwayo, ezikhalini kanye nezinto ezisetshenziswayo noma noma iyiphi impahla kahulumeni enikezwe umuntu ocetshwa esigabeni esingaphansi 1, ibhodi lokuphenya lingahle libuye liphenye ngoku okunje.
Uma ibhodi lokuphenya lithola ukuthi ilungu elinje belingekho kanjalo izinsuku ezingaphezu kwa-30 futhi alikho ngaleyo ndlela, kufanele liqophe okutholiwe okunje, kufaka phakathi usuku lokuqala kokungabikho ngaphandle kwelivu, kanye nelikutholile nganoma yikuphi ukungabikho kokuthile kokugqokwayo izikhali nezinto ezisetshenziswayo kanye nanoma iyiphi enye impahla kahulumeni ayinikeziwe kanye nobungako bayo obulinganisiwe.
Noma yimuphi umqashi obandlulula ngokufanele basebenzi bakhe ngezizathu zokuthi isisebenzi leso sifisa ukuba yilungu loMbutho wamaRizevu ngokuzithandela, uba necala futhi kungenzeka ekulahlweni enecala akhokhiswe inhlawulo noma agqunywe ejele isikhathi esingedluli kunyaka owodwa.
Noma yimuphi umuntu obeka uphawu, owonakalisa noma ofihla noma yiluphi uphawu olukunoma iyiphi into esetshenziswayo, okuthiIe noma isilwane lapho uphawu olunje lukhombisa ubunini beRiphabhuliki noma banoma yimuphi uMbutho ohambele, unecala futhi ungenzeka ekulahlweni yicala akhokhiswe inhlawulo noma agqunywe ejele isikhathi esingedluli iminyaka emihlanu.
Noma yimuphi umuntu, othi ngaphandle kwegunya elidingekayo, alahle oma yikuphi okithile noma isilwane esisezandleni zoMnyango, noma othi ngenxa yokunganaki, alahle okuthiIe noma isilwane okunje, unecala futhi ekulahlweni yicala angakhokhiswa inhlawulo noma angagqunywa ejele isikhathi esingedluli iminyaka eyishumi nanhlanu.
Noma yimuphi umuntu ovimbela, owona, osusa, oshabalalisa noma owenza noma yisiphi isenzo kunoma iyiphi impahla esetshenziselwa ukuvikela noma ukuphephisa iRiphabhuliki, unecala futhi ekulahlweni yicala kungenzeka akhokhiswe inhlawulo noma agqunywe ejele isikhathi esingedluli iminyaka engama-25.
Noma yimuphi umuntu othi , ngaphandle kwemvume, abe nomfaniswano noma ogqoka imifaniswano ebekiwe, izimpawu ezigqamisayo noma izinto ezihambisana nezikhali noma izimpahla, noma owenza noma yisiphi isenzo esingavunyelwe ngenkathi egqoke umfaniswano onje, noma ngomfaniswano onje, izimpawu ezigqamisayo nezinto ezihambisana nezikhali noma izimpahla ezinje unecala futhi ekulahlweni yicala kungenzeka akhokhiswe inhlawulo noma agqunywe ejele isikhathi esingedluli iminyaka emihlanu.
Noma yimuphi umuntu, othi ngaphandle kwemvume, asebenzise noma obhekene nokusetshenziswa kwanoma yiliphi igama, isihloko noma uphawu loMnyango, lapho ukusetshenziswa okunje kuhleliwe noma kungahle kuholele abantu ukuba bacabange ukuthi kugunyazwe ngaphansi kwalo Mthetho, unecala futhi ekulahweni yicala kungenzeka akhokhiswe inhlawulo noma agqunywe ejele isikhathi esingedluli iminyaka emihlanu.
Ngokukhuthazwa koMthetho wokutholakala koLwazi ka 2000 Act No.
Noma yimuphi umuntu oziveza ngokungelona iqiniso azenze ilungu loMbuthowezokuVikela noma loMnyango, unecala futhi ekulahlweni yicala angakhokhiswa inhlawulo noma agqunywe ejele isikhathi esingedluli iminyaka emihlanu.
Noma yimuphi umuntu ovimbela noma ophazamisa uMbutho wezokuVikela ekwenzeni umsebenzi wawo ngokwalomthetho woMthethosisekelo, unecala futhi ekulahlweni yicala angakhokhiswa inhlawulo noma agqunywe ejele isikhathi esingedluli iminyaka engamashumi amabili nanhlanu.
Noma yimuphi umuntu ovumisa noma ozama ukuvumisa noma yiliphi ilungu loMbutho wezokuVikela ukuba linganaki, noma lenze okuqophisana nomsebenzi walo eMbuthweni wezokuVikela, unecala futhi kulahlweni yicala angakhokhiswa inhlawulo noma agqunywe ejele isikhathi esingedluli iminyaka emihlanu.
Noma yimuphi umuntu okufanele asebenze Mbuthweni wezokuVikela ngenxa yenkontileka yensebenzo kwezamasosha anayo noMbutho ezokuVikela, futhi owenqaba ukwenza umsebenzi onje, unecala futhi ekulahlweni yicala angakhokhiswa inhlawulo noma agqunywe ejele isikhathi esingedluli unyaka owodwa.
Noma yimuphi umuntu obutha noma ozama ukubutha noma yiliphi ilungu loMbutho oseMbuthweni ngokuPhelele ukuba lithathe ubulungu banoma iyiphi inyunyana yezemisebenzi ngaphandle kwenyunyana yezemisebenzi yasemasosheni evunyelwe ngokufanele ukuba isebenze kanjalo, noma obhebhezela noma ozama ukubhebhezela ilungu loMbutho wezokuVikela ukuba lihlanganyele ezitelekeni, ekukhombiseni ukukhononda ezitaladini noma ekukhonondeni, okwenqatshelwe ngokwemithetho unecala futhi ekulahlweni yicala angakhokhiswa inhlawulo noma agqunywe ejele isikhathi esingedluli iminyaka emihlanu.
Noma yiliphi ilungu loMbutho wezokuVikela noma lanoma iyiphi insebenzo engeyokusiza elihlanganyela kunoma yisiphi isiteleka noma isenzo sokuteleka esivela kamuva, linecala futhi ekulahlweni yicala angakhokhiswa inhlawulo noma agqunywe ejele isikhathi esingedluli iminyaka emihlanu.
Noma yiliphi ilungu noma isisebenzi zoMnyango esithi, ngendlela yenhloso nokunganaki sephule noma sehluleke ukulandela izimiso ezenziwe ngaphansi kwalo Mthetho, unecala futhi ekulahlweni yicala angakhokhiswa inhlawulo noma agqunywe ejele isikhathi esingedluli unyaka owodwa.
Noma yimuphi umuntu othi, ngaphandle kwemvume, aveze ukwaziwa komthombo ocashile woMnyango, unecala futhi ekulahlweni yicala Angakhokhiswa inhlawulo noma agqunywe ejele isikhathi esingedluli iminyaka engamashumi amabili nanhlanu.
Noma yimuphi umuntu obukela phansi noma ovalela, noma ofuna ukubukela phansi noma avalele noma iyiphi inqubo yokwenza yokulungiswa kwezikhalo, unecala futhi ekulahlweni yicala angakhokhiswa inhlawulo noma agqunywe ejele isikhathi esingedluli iminyaka emihlanu.
Noma yiliphi ilungu loMbutho wezokuVikela elingazihluphi ukwazisa umphathisikhundla obekiwe ngekheli lalo kanye nokunye ukuguquka kwemininingwane njengoba kungahle kubekwe , linecala futhi ekulahlweni yicala angakhokhiswa inhlawulo noma agqunywe ejele isikhathi esingedluli izinyanga eziyisithupha.
h engena, endiza ngaphezulu noma ngandlela thize eqoqa noma ethola indlela yokungena olwazini olubekwe ngokohlobo lokuthi lungafinyelelwa yinoma ngubani ezikhungweni ezithile ezingavulelwe noma ngubani, izinto ezifakiwe noma ezikhalini zoMnyango.
iiephethe, noma enza imifanekiso yemidwebo, izithombe, enza izinyatheliso, ngokwe-elekhtronikhi noma nganoma iyiphi enye indlela eqopha noma ethola imininingane yezemishini ezikhungweni ezingavulelwe noma ngubani, izinto ezifakiwe noma ezikhalini zoMnyango.
enikezela noma eveza komunye umuntu noma elahlekelwa noma ethola kunoma yiliphi ilungu noma isisebenzi soMnyango, amakhophi, imidwebo, izithombe, izinyatheliso, okuqoshiwe kweze-elekhtronikhi nokungekhona okwe-elekhtronikhi kolwazi lwezemishini okubhekiswe kulo endimeni engaphansi kweyesibili.
b Noma yimuphi umuntu olahlwe yicala elishiwo endimeni a kungenzeka ahlawuliswe noma agqunywe ejele isikhathi esingedluli iminyaka engama-25.
ix okuthi ngenhloso noma ngokunganaki ehluleke ukuthatha izinyathelo ezifanele ukuvimba ukusetshenziswa ngokungemthetho, ngendlela engafanele, ngendlela yokumosha njengoba kubekwe kuMthetho wokuBhekwa kweziMali zikaHulumeni ka 1999 Act No. 1 of 1999 ; noma x kuthi ngenhloso noma ukunganaki ngaphandle kwesizathu esizwakalayo aqoqe izimali ezingaphansi kwalezo okudingeka aziqoqele uMnyango.
b Noma yimuphi umuntu olahlwe yicala elishiwo endimeni a uyolindeleka ukuba akhokhe inhlawulo noma agqunywe ejele isikhathi esiyiminyaka engengaphezu kwengu 10.
kuthi ekhona ebhodini yophenyo emva kokufakelwa amsamanisi noma ukutshelwa ukuba eze njengofakazi, ale noma ehluleke ukuthatha izifungo noa ukusho ukuthi okushiwoyo kuyiqiniso yini oma cha; noma iii asebenzise ulimi oluqojeme nolunenhlamba ebhodini yophenyo noma adala isimo sokuphazamisa okwenziwa, ukwesabisa noma enze noma yisiphi esinye isenzo esingahudulela igama leBodi yoPhenyo phansi ngezindlela ezehlukene.
b noma yimuphi umuntu oyotholwa enecala eliphathelene nokubekwe kwindima b uyohlawuliswa noma agqunywe ejele isikhathi esingengaphezu kwezinyanga ezintathu.
Noma ubani okuyothi ebhodini yophenyo atshele ibhodi okungelona iqiniso ngamabomu unecala angahlawuliswa noma agqunywe ejele isikhathi esingengaphe konyaka.
Noma ililphi ilungu loMbutho wezokuVikela noma umsebenzi woMnyango ukuziphatha kwalo noma elikushoyo okuthunaza kwehlise isithunzi noma kukhombise inzondo kwabanye ngenxa yobuhlanga balowo muntu, ubulili, ukukhulelwa, isimo sokushada, imvelaphi yobuzwe noma yezokuhlalisana, ibala, ubunjalo ngokwezocansi, ubudala, ukukhubazeka, inkolo, unembeza, inkolelo, isiko, ulimi noma ukuzalwa, liyotholakala linecala elingagqunywa ejele ngalo iminyaka engengaphezu kwemihlanu.
Lapho ilungu noma isisebenzi soMnyango silahlwe yinoma yiliphi icala futhi nokwenziwa kwecala okucetshwa kuhambisana nokuziphatha okucunulayo okucetshwa esigabeni , ukuziphatha okunje kufanele kuthathwe njengephuzu elenza kube kubi kakhulu ekubekeni isigwebo kobekwe icala.
Ngokwezigaba , no imithetho ephawulwe ohlwini iyachithwa ngalokhu ukufika ebangeni elibekwe emhlandleni wesithathu walolo luHla.
Noma yimuphi umthetho noma isaziso esikhishiwe noma ukuqashwa osekwenziwe noma yini eyenziwe ngaphansi komthetho osulwe ngokwesigaba 1 kuyothathwa sengathi kukhishwe, kwenziwa ngokuhambisana nemithetho engaphansi kwaloMthetho kanti kufuneka kuthi maqondana nanoma yimuphi uMbutho, nemisebenzi ukuqeqeshwa nemisebenzi eyayenziwa ngaphansi kwawo ithathwe sengathi ihambisana nemibutho nemisebenzinokuqeqeshwa okungaphansi kwalomthatho.
Noma wubani ekuqaleni kwalomthetho owayeyilungu lanoma yimuphi umbutho noma umsebenzi owasungulwa ngaphansi komthetho osuwasulwa kufanela athathwe njengobhalisiwe njengelungu lombutho ofana nalowo, imisebenzi esungulwe ngaphansi kwalomthetho enikwe iyunithi nabanye abasebenza kuyo kusukela ekuqalweni komthetho, nokuqeqeshwa okwenziwe noma umsebenzi owenziwe ngumuntu onjalo noma kuwuphi umbutho noma umsebenzi ngaphambi kokuba uqale ukusebenza kufuneka athathwe njengowakwenza konke loko noma owasebenza emibuthweni noma emisebenzini efana naleyo esungulwe ngaphansi kwalomthetho.
Maqondana nalesigaba, noma yimuphi umbutho , irizevu noma umsebenzi owasungulwa noma ukuqeqeshwa noma umsebenzi owenziwa ngaphansi kwanoma yimuphi umthetho osewasulwa uyohambisana nombutho, irizevu noma umsebenzi owasungulwa noma ukuqeqeshwa noma umsebenzi obekelwe ukwenziwa ngaphansi kwalomthetho igama, incazelo nesikhundla sawo esicishe sifane.
LoMthetho ubizwa ngokuthi nguMthetho wezokuVikela ka 2001. Uyoqala ukusebenza ngosuku oluyonqunywa nguMongameli ngokuwushicilela kwiGazethi.
Eminye yemigomo esingethe ezokuphepha njengoba ibekwe kwisigaba 198 (b) soMthethosisekelo wukuthi "(uku) khetha ukuphila ngokuthula noxolo, loko kusiza noma yisiphi isakhamuzi saseNingizimu Afrika ukuba singangeni kwezempi kuzwelonke nasemazweni omhlaba ngaphandle uma kubekwe ngokoMthethosisekelo noma uMthetho kaZwelonke". Ngokwesigaba 199 soMthethosisekelo imibutho yezokuphepha kufanele imiswe ngumthetho kazwelonke nangokwesigaba 204 soMthethosisekelo, abantu abangena oPhikweni lwezokuVikela kufanele bemukelwe ngokomthetho kazwelonke.
Izinhloso zoMthethosivivinywa wukwesula uMthetho wezokuVikela, 1957 (ngaphandle kokubekwe maqondana nokuqondiswa kwezigwegwe kwamasotsha, okuyokwenziwa ngomthetho ohlukile), nokwenza ukuba elaseRiphabhliki livikeleke ngendlela eyocabangela konke esikuthathela phezulu okuqukethwe kuMthethosisekelo maqondana nemisebenzi yezokuphepha. Kunesincomo sokuthi uMnyango wezokuVikela kufuneka wakhiwe wuPhiko lwezokuVikela noMbutho kaZwelonke wezokuVikela eNingizimu Afrika nemisebenzi eyimixhantela. UMbutho wezokuVikela kufanele wakhiwe nguMbutho Osebenza ngokuPhelele nowamaRizevu. Kuhlongozwa nokuthi uNobhala wezokuVikela abe yiNhloko yoMnyango futhi abe ngumgcini wamabhuku ezimali zoMnyango njengoba kulindeleke ngokoMthetho wezeZimali.
UMthetho wenza ukuba konke okuqukethwe kwi"White Paper" yezokuVikela kwenzeke, kuthi nobulungu boMbutho bube yinto umuntu ayenza ngoba ethanda. Kodwa-ke uMthethosivivinywa ubeka ukuthi abantu abaqashelwe imisebenzi yezokuvikela bayophoqeka ukuhlala kuleyomisebenzi ngesikhathi sempi, ngesikhathi sokuvikela izwe nanoma kunesimo esiphuthumayo. Ngezikhathi ezinje kungase kuviviswe ngempoqo ngokomthetho okhishwa nguMongameli. Kunamalungiselelo enele enzelwe ukuba abantu bakwazi ukuthola ukukhululeka nokuhlehlisa ukuya kwabo embuthweni wezempi.
d Umkhandlu wezokuVikela neminye imikhandlu; kanye e Nokubambisana neminye imibutho kuhlangene nemibutho evakashele eRiphabhlikhi.
Ngaphambi kokuba uMthethosivivinywa wethulwe ePhalamende ukuze wemukelwe, wasakazwa kuyo yonke iminyango kaHulumeni ukuze ibeke imibandela ngawo. Kwaba nezingxoxo zokubonisana nabamele uMnyango wezokuPhepha nezikhungo zobuNhloli.
Akukho kuthinteka kungakanani embusweni maqondana noMthethosivivinywa okungeke kubhekelwe ngaphansi kwesabelo sezimali zoMnyango wezokuVikela.
<fn>zul_Article_National Language Services_IRIPHABHULIKHI YASE NINGIZIMU AFRIKA (2002).txt</fn>
d ongumthombo wokuphilayo okuncanyana, umsoco wezitshalo futhi kwesinye isikhathiand wembewuin; futhi e ongashoni phansi ngokwedlule kumamitha angu 0,5 noma lokho kushona phansi okubekwe ngu Ngqongqoshe ekubekela indawo ethile yokuhlola ubukhona bokunga mayinwa noma yokusabalala noma yokumayina.
h kubonakalisa umphumela kwisigaba 24 so mthethosisekelo ngokuqinisekisa ukuthi imithombo yama maminerali ne petroliyamu kwesizwe kuthuthukiswa ngendlela eqondile futhi egcinekayo ngokwemvelo kube futhi kuphakamiswa ukuthuthuka kwezo kuphilisana kanye nezomnotho; kanye i nokuqinisekisa ukuthi labo abanamalungelo okumayina nawoku khiqiza bayaphonsa esivivaneni sokuthuthukiswa kwe zophiliswano-mnotho kwezindawo abasebenza kuzo.
a vuma, ukhiphe, wenqabe, ulawule, wenze ubuphathiswa futhi umenenje noma iyiphi imvume yokumba ngokumayina, ilungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, ilungelo lokumayina, imvume yokususa, imvume yokumayina, imvume yokugcina, imvume yokuxhumana ngobuchwepheshe, ilungelo lokusabalala kanye nelungelo lokukhiqiza; futhi b ngokuxhumana no Ngqongqoshe wezezimali, ungabeka inhlawulo noma okumele kukhokhwe, futhi uhlawulise noma yimalini ekhokhwa ngokwanoma yimuphi u Mthetho ofanelekile we Phalamende.
Yama minerali nepetroliyamu kwase Ningizimu Afrika ngaphakathi kohlaka lo mthethomgomo wendawo yokuphila ka zwelonke, izindlela namazinga abe ephakamisa ukuthuthukisa ezomnotho nezokuphilisana.
Uma kuhunyushwa izimiso zalo Mthetho, noma yikuphi ukuhumusha okunomqondo okuhambelana nezinhloso zalo Mthetho kumele kuphakanyiswe ngaphezu kwanoma yikuphi okungahambelani nalezi zinhloso.
Ngokungangokuthi umthetho ojwayelekile uhambelana nalo Mthetho, lo Mthetho uphethe.
Ilungelo lokuhlola ubukhona bokunga mauinwa, ilungelo lokumayina, ilungelo lokusabalala noma ukukhiqiza elikhishwe ngokwalo Mthetho liyilungelo leqiniso kodwa elinomkhawulo ngokwama minerali ne petroliyamu kanye nomhlaba leli lungelo elikhishelwe wona.
Ngaphansi kwalo Mthetho noma yimuphi omunye umthetho.
ka 1998, Asebenzise amanzi aphuma kunoma yisiphi isiphethu, idamu, ixhaphozi noma umfula, okulowomhlaba noma onqamula kuwona noma amanzi aphuma kunoma yiliphi idamu Elambiwa futhi lasetshenziselwa ukuhlola ubukhona bokunga mayinwa, ukumayina, Ukusabalala noma ukukhiqiza okwedlule, noma akhe umthombo noma umgodi odingekela ukuhlola ubukhona bokunga mayinwa, ukumayina, ukusabalala noma ukukhiqiza kulowo mhlaba; futhi e angenza noma yikuphi okudingekayo ukuze ahlole ubukhona bokunga mayinwa, amayine, asabalale noma akhiqize, kodwa lezo zenzo zingaphikisani nezimiso zalo mthetho.
b kwemvume yokumba ngoku mayina, ilungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, ilungelo lokumayina, imvume lokugcina, imvume yokuxhumana ngobu chwepheshe, ilungelo lokusabalala noma ilungelo lokukhiqiza, njengoba kungenzeka; kanye c kokukwazisa noku xhumana nomnikazi wendawo noma lowo ohlala kuyo ngokomthetho.
u Mthetho 3 ka 2000, noma iyiphi inqubo yobuphathiswa eyenziwa noma isinqumo esithathwa ngokwalo Mthetho kumele kwenziwe noma sithathwe, njengoba kungenzeka, esikhathini esinomqondo futhi nangendlela ehambelana nomthetho futhi ehambisa ngeqiniso.
Noma yisiphi isinqumo esikhonjwe kwisi gatshana 1 kumele sibe ngesibhalwe phansi futhi Siphelezelwe yizizathu zalesi sinqumo.
Akhethe umphathi we hhovisi ozosebenzela u Mnyango njenge menenja yendawo ngayinye ekhonjwe kwisigaba 7 okumele enze imisebenzi adluliselwe noma abekelwe yona ngokwalo Mthetho nanoma yimuphi omunye umthetho.
b izinsuku ezingefani kumele zibhekwe ngokuhleleka kokutholwa kwazo.
Izicelo eziphuma kubantu abanomlando wokucindezeleka kuqala.
a amemezele ukuthi isicelo selungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, ilungelo lokumayina noma imvume yokumayina sesitholiwe mayelana nomhlaba okukhulunyelwa phezu kwawo; futhi b imeme abanentshiseko noma abathintekayo ukuthi balethe imibono yabo mayelana nesicelo ezinsukwini ezingama 30 kusukela ngosuku lwesaziso.
Yokuphila ukuze libhekisise leso sihlabo bese leluleka u Ngqongqoshe mayelana nalokhu.
Ilungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa noma ilungelo lokumayina noma intshisekelo yanoma yiliphi lalamangungelo, noma intshisekelo yenkampani noma ukopeletsheni, angekwazi ukubambisa ngalo , ukuledluliselwa, ukuqashisa, ukuphanisa, ukulilahla noma ukulichitha ngaphandle kwemvume ya Ngqongqoshe ebhalwe phansi, ngaphandle kokuthi kushintshiswana ngentshiseko elawulayo yezinkampani ezisohleni.
a ekwazi ukuphatha futhi agcine izi nqubomigomo nezindlela nemigomo yelungelo ekukhulunyelwa phezu kwalo; futhi b enelisa izi dingongqangi ezikhonjwe kwizigaba 17 noma 23, njengoba kungenzeka.
u Mthetho 94 ka 1990; noma b ikusiphi isizinda sezezimali esamukelelwe lenhloso ngu Mbhalisi wezama Bhange esikhonjwe ngu Mthetho wezama Bhange, ka 1990 (u Mthetho 94 ka 1990), ngokucelwa ngu ngqongqoshe, uma ibhange noma isizinda sezezimali ekukhulunyelwa phezu kwako sikhomba ngokubhala phansi ukuthi noma yikuphi ukudayisa okwenzekayo noma yikuphi okunye ukuchitha okuholela ekuvalweni kwe sibambiso kuyoba ngokwemvume yangokwe sigatshana.
Noma yikuphi ukwedlulisela , ukwedlulisela njengesiqiniseko, ukuqashisa, ukumisa, ukuvimba ngesibambisa noma ukwehlukahlukana kwelungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa noma ilungelo loku mayina, njengoba kungenzeka, okukhonjwe kulesi sigaba kumele kubekelwe ukubhaliswa e hhovisi lama Tayiteli oku Mayina ezinsukwini ezingama 30 zesenzo esifanele.
U Ngqongqoshe anga gqugquzelela ukusizwa kwanoma ngubani onomlando woku cindezeleka ngokwenza umsebenzi wokuhlola ubukhona bokunga mayinwa noma wokumayina.
Lousizo okukhulunywa ngalo kwisigatshana 1 kungahlinzekwa ngokuhambelana nezindlela kanye nemigomo njengoba ingabekwa ngu Ngqongqoshe.
Yiluphi uphiko lo Mbuso ukuthi lusize umfaki sicelo ofanele ukuthuthukisa umkhankaso wakhe wokuhlola ubukhona bokunga mayinwa noma wokumayina.
b ngendlela ebekiwe; kanye c nenkokhelo ebekiwe engabuyi.
zokuthola isicelo bese ibuyisela isicelo kumfaki waso.
futhi c umfaki sicelo engaphulanga noma yimuphi umthetho ofanele walo Mthetho.
U Ngqongqoshe kumele anqabe ukukhipha imvume yokumba ngoku mayina uma umfaki sicelo engahlangabezani nazo zonke izi dingongqangi ezikhonjwe kwisigatshana.
Uma u Ngqongqoshe enqaba ukukhipha imvume yokumba ngoku mayina, u Ngqongqoshe kumele, kuthi ezinsukwini ezingama 30 ekhiphe isinqumo, azise umfaki sicelo ngombhalo ngalesi sinqumo.
Imvume yokumba ngoku mayina isebenza iminyaka emibili kanti ayivuseleleki.
Imvume yokumba ngoku mayina ayedluliselwa, ayidluliswa njengesiqiniseko, ayiqashisi, ayilahlwa, noma ibambisele isikweletu.
Imvume yokumba ngoku mayina igunyaza umnikazi ukuthi angene kulowo mhlaba ofanele, ekukhipha imvume kanye nangemuva kokuxhumana nomnikazi mhlaba noma lowo ohlala kuwo ngokomthetho, ngenhloso yokuqhuba umsebenzi wokumba ngoku mayina.
a aqhube umsebenzi wokuhlola ubukhona bokunga mayinwa noma wokumayina noma yimaphi amaminerali kulowo mhlaba okukhulunyelwa phezu kwawo; noma b abe namalungelo akhethekile okufaka isicelo noma akhishelwe ilungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa noma loku mayina.
b ngendlela ebekiwe; futhi c nenkokhelo ebekiwe engabuyiselwa.
a izi dingongqangi ezikhonjwe kwisigatshana 1 zigciniwe; futhi b kungekho muntu omunye onelungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, ilungelo lokumayina, imvume yokumayina noma imvume yokugcina amaminerali afanayo endaweni efanayo.
Uma isicelo singathobeli izidingongqangi zalesi sigaba, i Menenja ye Ndawo kumele yazise umfaki sicelo ngombhalo ezinsukwini ezingama 14 zokuthola isicelo bese esibuyisela kumfaki sicelo isicelo.
a ukuthi alethe uhlelo lokulawula indawo yokuphila; nokuthi b azise futhi axhumane ngombhalo umnikazi womhlaba noma lowo ohlala kuwo ngoko mthetho nanoma ngubani othintekayo bese eletha imiphumela yoxhumano ezinsukwini ezingama 30 kusukela ngosuku lokwaziswa.
Ekutholeni imininingwane ekhonjwe kwizigatshana 4a no b, I Menenja ye Ndawo kumele yedlulisele isicelo ku Ngqongqoshe ukuthi asibheke.
U Ngqongqoshe angase kuthi ngokwazisa kwi Phephandaba lika Hulumeni ameme izicelo zamalungelo okuhlola ubukhona bokunga mayinwa ngokwanoma imuphi umhlaba, futhi angakhomba ngqo kwi saziso isikhathi okungafakwa ngaso noma yisiphi isicelo kanye nezimiso nemigomo okungakhishelwa kuyo lamalungelo.
Phepha ezi Mayini, ka 1996 (u Mthetho 29 ka 1996); futhi e umfaki sicelo engaphulanga noma yiziphi izimiso ezifanele zalo Mthetho.
kuvimba uqhudelwano oluneqiniso; noma iii kuphetha ngokuthi yonke imithombo yama minerali ibe ngaphansi kolawulo lomfaki sicelo.
Sicelo ngombhalo ngalesi sinqumo kanye nezizathu zaso.
Ocatshangiwe, ukuthi anike umphumela kwizinto ezikhonjwe kwisigaba 2(d).
kuqala ukusebenza ngosuku okwamukelwa ngalo uhlelo lokulawula indawo yokuphila ngokwesigaba 39.
Ilungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa lithobela lo Mthetho, noma yimuphi omunye umthetho kanye nezimiso nemigomo ebalulwe kwi lungelo futhi esebenza ngesikhathi esibalulwe kwi lungelo, lesosikhathi esingafanele ukweqela ngale kweminyaka emihlanu.
b ngendlela ebekiwe; futhi c sihambisane nenkokhelo ebekiwe engabuyi.
c siphelezelwe umbiko okhomba izinga lokuthobela izi dingongqangi zohlelo lokulawula indawo yokuphila, ukubuyisela esimweni okumele kuphethwe kanye nezindleko okucatshangelwa kona; futhi d ifake nohlelo olwenabile lomsebenzi wokuhlola ubukhona bokunga mayinwa lwesikhathi esivuselelwe.
b uhlelo lomsebenzi wokuhlola ubukhona bokunga mayinwa; kanye c nezi dingongqangi eziphakamisiwe zohlelo lokuumthethoula indawo yokuphila.
Livuselelelwe isikhathi esngeqile iminyaka emithathu.
Ilungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa elicelelwe ukuvuselelwa, liyohlala lisebenza, noma ngabe seliphelelwe yisikhathi, kuze kufike isikhathi lapho isicelo sichithwa noma samukelwa.
b Ngokuhambisana nesigatshana 2, unelungelo elikhethekile lokufaka isicelo noku khishelwa ilungelo loku mayina ngokwe minerali kanye nomhlaba okukhulunyelwa phezu kwawo; futhi c Ngokuhambelana nemvume ekhonjwe kwisigaba 20, unelungelo elikhethekile lokususa futhi alahle noma iyiphi iminerali ekhonjwa yileli lungelo futhi etholwe ngesikhathi kuhlolwa ubukhona bokunga mayinwa.
f akhokhe imali ebekiwe ku Mbuso; futhi g ngokuhambelana nesigaba 20, akhokhe inkokhelo yo Mbuso ngokwanoma yimaphi amaminerali asuswe noma alahlwe ngesikhathi sokuhlola ubukhona bokunga mayinwa.
Ngokuhambelana nesigatshana , onelungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa anga susa futhi alahle ngokwakhe kuphela noma yimaphi ama minerali atholwe nguyena ngesikhathi somsebenzi wokuhlola ubukhona bokunga mayinwa obewenziwa ngaleli lungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa njengoba kudingeka ukuze kuqhutshwe ukuhlola kuwona noma ukuwakhomba noma ukuwacwaninga.
Ngqongqoshe ebhalwe phansi, yokususa noma ukulahla, ukuze akwazi ukuzimela, nganoma yimiphi imithwalo yamasampula amaminerali atholwe ngonaleli lungelo ngesikhathi somsebenzi wokuhlola ubukhona bokunga mayinwa ngokulandela leli lungelo.
a agcine izishicilelo ezifanele, ehhovisi lakhe elibhalisiwe noma endaweni yakhe yebhizinisi, zemisebenzi yokuhlola ubukhona bokunga mayinwa kanye nemiphumela nochitho mali oluhlobene nako, kanye nengqikithi yolwazi lomgodi ombiwe nengqikithi yolwazi olungu mgogodla, lapho kufanele; futhi b ahambise kwi Menenja ye Ndawo, umbiko wenqubekela phambili kanye nemininingwane okumayelana nemisebenzi yokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, ngendlela ebekiwe nangezikhathi ezibekiwe.
Akukho muntu ongalahla noma acekele phansi noma yisiphi isishicilelo, ingqikithi yolwazi lomgodi ombiwe noma iphakathi lolwazi olungu mgogodla olkukhoniwe kwisigatshana a ngaphandle uma kuhambelana nezilayelo ze Menenja ye Ndawo efanele ezibhalwe phansi.
b ngendlela ebekiwe; futhi c nenkokhelo ebekiwe engabuyiselwa.
a izi dingongqangi ezikhonjwe kwisigatshana 1 zigciniwe; futhi b kungekho muntu omunye onelungelo loku mayina, ilungelo lokuhlola ubukhona bokungamayinwa, ilungelo lokumayina, imvume yokumayina noma imvume yokugcina amaminerali afanayo endaweni efanayo.
Uma isicelo singathobeli izidingongqangi zalesi sigaba, i Menenja ye Ndawo kumele yazise umfaki sicelo ngombhalo ezinsukwini ezingama 14 zokuthola isicelo bese esibuyisela kumfaki sicelo isicelo.
a ukuthi aqhube ukuhlola umfutho wokuthinteka kwendawo yokuphila futhi ahambise uhlelo lokulawula indawo yokuhlala ukuthi yamukelwe ngokwesigaba 39, bese b azise futhi axhumane nalabo abathintekayo nalabo abanentshiseko ezinsukwini ezingama lwesaziso.
U Ngqongqoshe angase kuthi ngokwazisa kwi Phephandaba lika Hulumeni ameme izicelo zamalungelo okumayina ngokwanoma imuphi umhlaba, futhi angakhomba ngqo kwi saziso isikhathi okungafakwa ngaso noma yisiphi isicelo kanye nezimiso nemigomo okungakhishelwa kuyo lamalungelo.
g umfaki sicelo engephulanga noma yiziphi izimiso za lo Mthetho; futhi h ukukhishwa kwaleli lungelo kuzofeza izinjongo ezikhonjwe kwisigaba 2d no f i ngokuhambelana nencwajana yamalungelo ekhonjwe kwisigaba 100 kanye nohlelo olubekiwei lwezokuphilisana nokusebenza.
U Ngqongqoshe, ngokubhekelela uhlobo lwe minerali okukhulunyelwa phezu kwayo, angabheka izimiso zesigaba 26.
U Ngqongqoshe kumele anqabe ukukhipha ilungelo lokumayina uma isicelo singa hlangabezani nazo zonke izidingongqangi ezikhonjwe kwi sigatshana.
Uma U Ngqongqoshe enqaba ukukhipha ilungelo lokumayina, U Ngqongqoshe kumele, kuthi ezinsukwini ezingu 30 ethathe isinqumo, azise ngombhalo umfaki sicelo ngalesi sinqumo nezizathu zaso.
Ilungelo lokumayina elikhishwe ngokwe sigatshana 1 siqala ukusebenza ngosuku okwamukelwe ngalo uhla lokulawulwa kwendawo yokuphila ngokwe sigaba 39.
Ilungelo lokumayina kumele lihambisane na lo Mthetho, kanye nonoma yimuphi umthetho ofanele, izindlela nemigomo ebalwe kwilungelo kanye nezindlela nemigomo ebekiwei futhi lisebenza isikhathi esibalulwe kwilungelo, ekungamele seqe iminyaka engu 30.
b ngendlela ebekiwei ; futhi c sihambisane nenkokhelo yesicelo ebekiwe engabuyi.
b siphelezelwe ngumbiko okhomba izinga lokuthobela izi dingongqangi zohla lokulawulwa kwendawo yokuphila, ukuvuselelwa kwendawo okumele kwenziwe kanye nezindleko ezako ezicatshangwayo; futhi c sikfake uhlelo lomsebenzi wokumayina olwenabile lwesikhathi semvuselelo.
c izidingongqangi zohlelo lokuphilisana nokusebenza olubekiwe; kanye d nezi dingongqangi zohlelo lokulawulwa kwendawo yokuphila olwamukeliwe.
Ilungelo lokumayina elifakelwe isicelo sokulivuselela liyoqhubeka nokusebenza noma seliphelelwe yisikhathi kuze kube ngabe leso sicelo siyakhishwa noma siyenqatshwa.
g akhokhe inkokhelo yo Mbuso; futhi h ahambise umbiko wonyaka obekiwe, owenaba ngokuthobela izimiso zeziigaba 2d and f, uhla lwamalungelo olukhonjwe kwisigaba 100 kanye nohlelo lokuphilisana nokusebenza kwalowo onelungelo.
U Ngqongqoshe angakhuthaza noma abeke izindlela zokukhuthaza ukuthuthukisa ukuzuza ngama minerali e Ningizimu Afrika.
Uma u Ngqongqoshe, esebenza njengomaluleki we Bhodi nangemuva kokuthintana no Ngqongqoshe wezo Whebo nezezi Mboni, ethola ukuthi I minerali ethile ingazuzisa I Riphabhuliki ngoko mnotho, U Ngqongqoshe angaphakamisa lokhu kuzuza ngokuhambisa ngezindlela nemigomo njengoba u Ngqongqoshe engacabanga.
Noma ngubani onenhloso yokuzuza nganoma iyiphi iminerali emayinwe e Riphabhuliki ngaphandle kwe Riphabhuliki kumele akwenze loko kuphela ngemuva kombiko obhaliwe kanye nokuthintana no Ngqongqoshe.
a imineral ekukhulunyelwa phezu kwayo ingamayinwa ngokugculisayo esikhathini esiyiminyaka emibili; futhi b indawo yokumayina ekukhulunyelwa phezu kwayo ingenga phezulu kwama hekitharihectares angu 1.5 ubukhulu.
b ngendlela ebekiwei; futhi d kanye nenkokhelo yesicelo ebekiwe engabuyi.
b kungekho muntu omunye onelungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, ilungelo lokumayina, imvume yokumayina noma imvume yokugcina yeminerali kanye nendawo eyodwa.
uma isicelo singathobeli izidingongqangi zalesi sigaba, i Menenja ye Ndawo kumele yazise umfaki sicelo ngombhalo ngalokhu ezinsukwini ezingu 14 ithole isicelo bese ibuyisela isicelo ku mfaki sicelo.
a ukuthi alethe uhlelo lokulawulwa kwendawo yokuphila; futhi b azise ngombhalo futhi athintane nomnikazi wendawo noma ohlala kuyo ngokomthetho kanye nanoma ngubani omunye othintekayo bese ehambisa imiphumela yalokhu kuthintana ezinsukwini ezingu 30 kusukela ngosuku lwesaziso.
a izidingongqangi ezikhonjwe kwi sigatshana 1 zanelisiwe; futhi b umfaki sicelo eselethe uhlelo lokulawulwa kwendawo yokuphila.
d anga mayina, ngokwakhe kuyona noma ngaphansi kwendawo yokumayina emayina ama minerali abalulwa yimvume.
b ayidluliselwa, ayibambisi, ayiqashisi, ayibandlululwa noma ilahlwe, nanganoma iyiphi indlela, kodwa ingavinjwa noma ibambisele isikwletu ngenhloso yokukhokhela umkhankaso wokumayina okukhulunyelwa phezu kwako kuphela ngemvume ya Ngqongqoshe.
Lowo onelungelo lokumayina noma imvume yokumayina kumele, ehhovisi lakhe elibhalisiwe noma endaweni yebhizinisi, agcine izishicilelo eziphelele zezenzo zokumayina kanye nezishicilelo eziphelele zezezimali ezihlangene nezenzo zokumayina.
c umbiko wonyaka okhomba ngokuphelele indlela yokuthobela konelungelo izimiso zesigaba 2d nof, uhla lwamalungelo olukhonjwe kwisigaba 100 kanye nohlelo lokuphilisana nokusebenza.
b noma ngubani onelungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, ilungelo lokumayina, imvume yokugcina noma imvume yokumayina; noma c noma yimuphi umnikazi womhlaba noma ohlala kuwona ngokomthetho ozosetshenziselwa ilungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, ilungelo lokumayina, imvume yokugcina noma imvume yokumayina, noma ongaba ngongafakelwe isicelo salelungelo noma imvume noma umsebenzi wokuhlola ubukhona bokunga mayinwa noma ukumayina.
c uma lemi mininingwane noma ulwazi sekutholakala kumphakathi; noma d uma lungelo elifanele, imvume noma ukuvunyelwa sekuphelelwe yisikhathi noma kwesuliwe, noma indawo ehlobene naleli lungelo noma imvume seyilahliwe noma inganakwe muntu.
Akhukho imininingwane noma ulwazi olungakhishelwa noma ngubani uma luqukethe imininingwane noma ulwazi olukhishwe ngemihlo yilowo oyikhiphile.
Noma ngubani oletha imininingwane noma ulwazi ngokwe sigaba 21, 28 noma 29 kumele azise i Menenja ye Ndawo efanele futhi akhombe ukuthi iyiphi imininingwane no ulwazi okumele kuphathwe njengemfihlo futhi kungakhishwa.
a abanelungelo lokukhipha ngengozi noma ngokunganaki imininingwane noma ulwazi olulethwe ngokwezimiso zalo Mthetho; kanye b abangaqinisekisa ubuchule noma ukuphelela kwale mininingwane noma ulwazi noma ukuhunyushwa kwayo.
d kwiisicelo akhombe izizathu nesikhathi akufunela imvume yokugcina, futhi e ahambise umbiko okhomba izinga lokuthobela isigaba 321.
a izidingongqangi ezikhonjwe kwi sigatshana 1 zihlangabeziwe; futhi b umfaki sicelo engone lungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa okukhulunyelwa phezu kwalo.
d esedadishe imakethe futhi wathola ukuthi ukumayina iminerali ekukhulunyelwa phezu kwayo ngeke kube nomvuzo wezomnothi ngenxa yezimo ezikhona zemakethe; futhi e esethobele izimiso ezifanele zalo Mthetho, noma yimuphi umthetho ofanele kanye nezindlela nemigomo ebalulwe kwilungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa.
Imvume yokugcina ekhishwe ngaphansi kwe sigatshana 1 imisa okwesikhashana izindlela nemigomo kwelungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa ephethwe ngokomhlaba ohlobene nemvume yokugcina futhi uma isiklhathi sokuhlola ubukhona bokunga mayinwa singakapheli, ukuba khona kwelungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa okukhulunyelwa phezu kwalo kusebenza ngesikhathi esisodwa nemvume yokugcina.
Nakuba kune sigatshana 2, uhlelo lokulawula umthetho wendawo yokuphila olwamukeliwe ngokwe lungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa luhlala lusebenza sengathi ilungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa alikaze liphelelwe yisikhathi.
Imvume yokugcina isebenza isikhathi esibaluliwe kuyona, isikhathi okungamele sibe ngale kweminyaka emithathu.
kuyovimba uqhudelwano oluneqiniso; noma iii kuyophetha ngokuthi amaminerali agxile ezandleni zomfaki sicelo.
a umbiko osesikhathini wezimo ezibe khona ngesikhathi sokukhishwa kwemvume yokugcina; kanye b nesikhathi nezizathu zokufuna ukuvuselela.
a onemvume yokugcina ethobele izimiso zalo Mthetho ezifanele, kanye nanoma yimuphi omunye umthetho ofanele kanye nezindlela nemigomo yemvume yokugcina; futhi b izimo zemakethe ezikhonjwe kwisigaba 321d zisenjalo.
Ngokuhambelana nesigatshana , onemvume yokugcina unelungelo elikhethekile lokuthi akhishelwe ilungelo lokumayina ngokwendawo yokugcina kanye nama minerali okukhulunyelwa phezu kwawo.
i izimo ezikhona zezimakethe, umfutho wazo kanye nesidingo sokuba nale mvume yokugcina amaminerali kanye nomhlaba okukhulunyelwa phezu kwako; futhi ii imizamo eyenziwe yilow onemvume yokugcina ukuqinisekisa ukuthi umsebenzi wokumayina uqalisa ngaphambi kokuphelelwa yisikhathi njengoba kukhonjwe kwisigaba 32 noma 34 , njengoba kungenzeka.
Imvume yokugcina ayedluliselwa, ibambise, iqashise, imiswe yodwa, ilahlwe, ibambisele isikweletu noma imiswe noma kanjani.
a usebenza kuko konke ukuhlola ubukhona bokunga mayinwa kanye nemisebenzi yokumayina, njengoba kungenzeka, kanye nonoma yiluphi olunye udaba oluhlobene nalomsebenzi; futhi b usebenza njengesibonisi sokuhumusha, ubuphathiswa kanye nokulandela kwe zidingongqangi zendawo yokuphila zalo Mthetho.
Noma yikuphi ukuhlola ubukhona bokunga mayinwa noma umsebenzi wokumayina kumele kuhanjiswe ngemimisomigomo eyamukeleka ngenjwayelo yokugcinwa kwendawo yokuphila ngokuhlanganisa uphiliswano, ezomnotho kanye nezinto zendawo yokuphila nomkhankaso wokuhlela kanye nokulandela ukuhlola ubukhona bokunga mayinwa kanye nokumayina ukuze kuqinisekiswe ukuthi ukusebenziswa kwemithombo yama minerali kusebenzela izizukulwane zangomuso.
d kumele kuthi nganganokuthi kungenzeka, avuselele indawo yokuphila ethintwe ukuhlola ubukhona bokunga mayinwa noma umsebenzi wokumayina esimweni sayo semvelo noma leso esiyokhonjwa noma ekusetshenzisweni komhlaba okuhambelana nemimisomigomo eyamukeleka ngokwejwayelekile yokuthuthukisa okugcinekayo; futhi e nguye omelene nokulimala kwendawo yokuphila, ukungcolisa noma ukucekela phansi imvelo ngenxa yokumayina kwakhe ngokukuhlola ubukhona bokunga mayinwa noma umsebenzi wokumayina futhi okungenzeka ngaphakathi noma ngaphandle kwemingcele yendawo analeli, imvume noma ukukunyelwa kuyo.
Wonke umuntu ofake isicelo selungelo lokumayina ngokwe sigaba 22 kumele ahlole umfutho wokuthinteka kwendawo yokuphila bese ehambisa uhla lokuhambisa ukulawulwa kwendawo ndawo yokuphilaal ezinsukwini ezingu 180 zokuthi aziswe yi Menenja yendawo ukuthi enze njalo.
Noma ngubani ofake isicelo sokuvunyelwa ukumba ngokumayina, ilungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa noma imvume yokumayina kumele ahambile uhlelo lokulawula indawo yokuphila olubekiwei.
ukuphatha noma uklungisa ukungcola noma ukucekela phani kanye nokuhambela kokungcola; kanye iii nokuthobela yimaphi amazinga okulahla ukungcola abekiwe noma amazinga okulawula noma izenzo.
umfaki sicelo ethobele isigaba 411; futhi iii umfaki sicelo enamandla, noma esehlinzekele ukuba namandla, okuvuselela kanye okumeneja umfutho ongemuhle kwindawo yokuphila.
i noma yiziphi izincomo ze Komidi ye Sifunda yoku Thuthukisa ezoku Mayina kanye nendawo yokuphila; kanye ii nokuphawula kwanoma yimuphi uMnyango wo Mbuso onobuphathiswa banoma yimuphi umthetho ohlobene nezindaba zendawo yokuphila.
U Ngqongqoshe angafuna eminye imininingwane kumuntu okhonjwe kwi sigatshana 1 noma 2 futhi angalayela ukuthi uhla lokulawulwa kwendawo yokuphila noma uhlelo lokulawula indawo yokuphilaa ekukhulunyelwa phezu kwalo lushintswe ngendlela u Ngqongqoshe angafuna ngayo.
a U Ngqongqoshe kungathi noma nini ngemuva kokwamukela uhla lokulawulwa kwendawo yokuphila noma uhlelo lokulawula indawo yokuphila futhi ngemuva kokuthintana nalowo onokuvunyelwa ukumba ngokumayina, ilungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, ilungelo lokumayina noma imvume yokumayina ofanele, amukele uhlelo lokulawula indawo yokuphila olulushintshiwe noma uhla lokulawulwa kwendawo yokuphila.
b ngenxa yezinhloso zesigaba a, isigatshana 4 siyasebenza ngoshintsho olufanele.
izimiso zesigatshana 3bii kanye nesigatshana 3c azisebenzi kwizicelo zokuvunyelwa ukumba ngokumayina, amalungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinw noma izimvume yokumay.
Lapho ebheka uhlelo lokulawula indawo yokuphila noma uhla lokulawulwa kwendawo yokuphila ngokwe sigaba 39, u Ngqongqoshe kumele athintane naoma yimuphi umnyango wo Mbuso olawula noma yimuphi umthetho ophathelene nezinto ezithinta indawo yokuphila.
U Ngqongqoshe kumele acele inhloko yomnyango othintawayo, ngomhalo, ukuthi ilethe ukuphawula kwalowo mnyango ezinsukwini ezingu 60 kusukela ngosuku lokucelwa.
Umfaki sicelo se ilungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, ilungelo lokumayina noma imvume yokumayina kumele, ngaphambi kokuthi u Ngqongqoshe amukele uhlelo lokulawula indawo yokuphila noma uhla lokulawulwa kwendawo yokuphila ngokwesigaba 39 , ahlinzeke ngezimiso zezimali zokulungiswa noma ukumeneja umonakalo owenzeke kwindawo yokuphilaa.
Uma onelungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, ilungelo lokumayina noma imvume yokumayina ehluleka ukubuyisela esimweni noma ukumeneja, noma engakwazi ukwenza lokhu kulungisa noma ukumeneja umonakalo owenzeke kwindawo yokuphila, u Ngqongqoshe, ekwaziseni ngombhalo kulowo onelungelo, angasebenzisa konke noma ingxenye yezimali ezihlinzekiwe ezikhonjwe kwisigatshana 1 ukulungisa noma ukumeneja umonakalo owenzeke kwindawo yokuphila okukhulunyelwa phezu kwayo.
onelungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, ilungelo lokumayina noma imvume yokumayina kumele kuthi njalo ngonyaka ahlole izikweletu zendawo yokuphila bese enezelela imali ehlinzekiwe nganganokwaneliseka kwa Ngqongqoshe.
uma u Ngqongqoshe enganelisekile ukuhlola kanye nezimali ezihlinzekiwe ezikhonjwe kwisigaba, u Ngqongqoshe angaqoka umhloli ozimele ukuthi aqhube ukuhlola bese ekhomba ukuthi kungahlinzekwa malini.
Isidingongqangi sokugcina kahle kanye nokugcina ukuhlinzeka ngezimali kuhlala kukhona aze u Ngqongqoshe akhiphele lona onelungelo isitifiketi ngokwesigaba 43, kodwa u Ngqongqoshe angagcina lwyongxenye yokuhlinzeka ngemali njengoba kungadingeka ukuze kubuyiselwe esimeni umsebenzi ovaliwe wokumayina noma ukuhlola ubukhona bokunga mayinwa ngokokuthinteka kwendawo yokuphila engakathintwa noma esele.
Imfucuza embondelene kanye nemfucuza elahliwe kumele kulawulwe ngendlela ebekiwe kunoma iyiphi indawo ebekelwe lokhu ohlelweni lokulawulwa kwendawo yokuphila noma uhlelo lokulawulwa kwendawo yokuphila ekukhulunyelwa phezu kwayo.
Akukho muntu ongalahla okwesikhashana noma ngokwafuthi imfucuza embondelene noma imfucuza elahliwe kunoma iyiphi indawo ngaphandle kwaleyo ekhonjwe kwi sigatshana 1.
Onelungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, ilungelo lokumayina, imvume yokugcina noma imvume yokumayi kuhlala kungumsebenzi wakhe ukubhekela isikweletu sendawo yokuphilaal, ukungcolisa noma ukucekela phansi isakhiwo semvelo, kanye nkulawulwa kwaloku, kuze kube ngabe u Ngqongqoshe usekhiphe isitifiketi skuphetha esikhiphela lowo onelungelo.
Ngokufaka isicelo ngokubhala lowo onelungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, ilungelo lokumayina noma imvume yokumayinangendlela ebekiwe, u Ngqongqoshe angedlulisela izikweletu kanye nomsebenzi wokubhekelela indawo yokuphila njengoba kungakhonjwa ohelweni lokulawulwa kwendawo yokuphilaa noma uhla lokulawula indawo yokuphila kanye nanoma yiluphi uhlelo olubekiwe lokuphetha kumutu onalezo zimfuneko ezibekiwe.
c ukulahlwa kwanoma iyiphi ingxenye yokuhlola ubukhona bokunga mayinwa kwindawo ilungelo, imvume noma ukukuvunyelwa kuphathelene nayo; noma d ukuqedwa kohlelo olubekiwe lokuphetha ilungelo, imvume noma ukuvunyelwa okuhlobene nakho.
Isicelo sesitifiketi sokuphetha kumele kumele sifakwe kwi Menenja ye Ndawo ondawo okukhulunyelwa phezu kwayo isesifundeni sayo ezinsukwini ezingu 180 kwenzeke ukuphelelwa yisikhathi, ukulahlwa, ukwesulwa, ukunganakwa noma ukuphetwa okukhonjwe kwi sigatshana 3 futhi kumele siphelezelwe ngumbiko obekiwe ngezingozi kwindawo yokuphila.
Akukho sitifiketi sokuphetha esingakhishwa ngaphandle kokuthi Umhloli Omkhulu kany no Mnyango weza Manzi neza Mahlathi beqinisekisile ngombhalo ukuthi izimiso eziphathelene nokuphepha nezempilo kanye nokulawulwa kokungcoliswa kwemithombo yamazi okungase kube khona kubhekeliwe.
Uma u Ngqongqoshe ekhipha isitifiketi kumele abuyisele leyongxenye yemali ehlinzekiwe ekhonjwe kwisigaba 41 njengoba u U Ngqongqoshe engabona kufanele kulowo onelungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, ilungelo lokumayina, imvume yokugcina noma imvume yokumayina ekukhulunyelwa phezu kwayo, kodwa angayigcina noma iyiphi ingxenye yalezi zihlinzeko zemali yokulimala kwendawo yokuphila okungase kwazeke ngomuso.
b okukhonjwe ngu Ngqongqoshe ngombhalo ngenhloso yalesi sigaba; noma c okufanele kugcinwe ngokwesivumelwano phakathi konelungelo nomnikazi womhlaba noma lowo ohlala kuwo ngokomthetho, leso sivumelwano esamukelwe ngu Ngqongqoshe ngombhalo.
izimiso zesigatshana 1 azisebenzi kwizinto zokusebenza ukumayina, ezingagudlulwa.
b athathe izinyathelo ezingabekwa kulezi zilayelo; futhi c aqedele lezo zenzo ngaphambi kosuku olubekwe kwisilayelo.
a Uma onelungelo ehluleka ukuthobela izilayelo, u Ngqongqoshe angathatha lezo zinyathelo ezingadingeka ukuvikela izimpilo nokuphila kwanoma ngubani othintekayo noma ukulungisa ukucekeleka phansi kwesakhiwo semvelo kanye nokunqanda ukungcoliseka kwendawo yokuphila.
b Ngaphambi kokuthi u Ngqongqoshe alandele noma yiziphi izinyathelo, kumele anike onelungelo ithuba lokwenza umbiko kuyena.
c Ukuze alandele izinyathelo ezikhonjwe kwindima a, u Ngqongqoshe angafaka isicelo yena ngokwakhe eNkantolo e Nkulu sokuthi adle futhi adayise izimpahla zonelungelo njengoba kungadingeka ukuze avale izindleko zokulandela lezi zinyathelo.
d ngaphezu kwesicelo ngokwe ndinyana c, u Ngqongqoshe angasebenzisa izimali ezabelwe lenhloso yi Phalamende ukulandela ngokugcwele lezi zinyathelo.
e U Ngqongqoshe angalanda imali elinganayo naleyo edingeka ukulandela izinyathelo kulowo onelungelo.
Uma u Ngqongqoshe ekhomba ukuthi izinyathelo ezikhokhonjwe kwisigaba 45 kumele zithathwe ukuvimba ukungcola noma ukucekela phansi isakhiwo semvelo sendawo yokuphila noma ukuvuselela izenzakalo eziyingozi kodwa ethola ukuthi lowo onemvume yokumba ngokumayina, ilungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, ilungelo lokumayina, imvume yokugcina noma imvume yokumayina, njengoba kungenzeka, noma lowo omlandelayo kwi tayiteli, usashona noma akatholakali, noma lapho kungo kunesimo somuntu ngokomthetho, akusekho, kwawa noma akutholakali, u Ngqongqoshe akalayela i Menenja ye Ndawo efanele ukuthi ithathe izinyathelo ezifanele ukuvimba ukuqhubeka kokungcolisa noma ukucekela phansi, noma ukwenza indawo ibe ngephephile.
Izinyathelo ezikhonjwe kwi sigatshana 1 kumele sikhokhelwe yisehlinzeko esenziwe ngonemvume yokumba ngokumayina, ukuhlola ubukhona bokunga mayinwa, ilungelo lokumayina, imvume yokugcina noma imvume yokumayina ngokwe sigaba 41, lapho kufane, noma uma kungekho sihlinzeko noma singanele, yimali eyabiwe yi Phalamende liyabela yona lenhloso.
a Ekuphethweni kwezinyathelo ezikhonjwe kwi sigatshana 1, I Menenja yendawo kumele ifake isicelo kumbhalisi ofanele ukuthi itayiteli lendawo ekukhulunyelwa phezu kwayo ishicilelwe ukuthi seyivuselelwe noma seyilungisiwe.
b U mbhalisi ofanele kumele, kuthi ekutholeni lesi sicelo esikhonjwe kwi ndima a, enze leso sishicilelo angasibona sifanele ukunika umfutho izimiso zalendima, kanti akukho nkokhelo enikwa umbhalisi ngokwenza lesi sishicilelo.
c ephula uhlelo olwamukeliwe lokuthuthukiswa kwendawo yokuphila; noma d ehambise imininingwane engamanga, engaphelele noma ebonisa okungekona mayelana nanoma yiluphi udaba okumele ihanjiselwe lona ngaphansi kwalo Mthetho.
c anike onelungelo ithuba elanele lokubonisa ukuthi kungani ilungelo noma imvume kungafanele kumiswe noma kwesulwe; bese d azise onesibambiso sesikweletu , uma ekhona , selungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, ilungelo lokumayina noma imvume yokumayina ngenhloso yakhe yokumisa noma ukwesula ilungelo noma imvume.
U Ngqongqoshe kumele alayele onelungelo ukuthi athathe izinyathelo ezibaluliwe ukulungisa noma yikuphi ukwephulwa komthetho, ukungathobeli noma ukwehluleka.
a emnike ithula elanele ukuzimela, futhi b esebhekele loko kuzimela.
a ethobela izilayelo ezikhonjwe kwisigatshana 3; noma b eletha izizathu ezizwakalayo zokuhoxiswa kokumiswa.
c noma yimuphi umhlaba osetshenziselwa izidingo zomphakathi noma zahulumeni noma obekiwe ngokwezimiso zanoma yimuphi; noma d izindawo ezibalulwe ngu Ngqongqoshe ngokwazisa kwi Phephandaba lika Hulumeni ngokwesigaba 49.
b ukumba ngokumayina, ukuhlola ubukhona bokunga mayinwa noma ukumayina kuzokwenzeka ngaphakathi kohlaka lwemimisomigomo kawezelonke yokulawulwa kwendawo yokuphila, izindlela namazinga; futhi e ukukhishwa kwalamalungelo noma izimvume angeke kuhlukumeze izintshiseko zonelungelo lokuhlola f ubukhona bokunga mayinwa noma ilungelo lokumayina.
Ngokuhambelana isigatshana , u Ngqongqoshe, ngemuva kokumema ubumelwane kulabo ababambe iqhaza, kungathi izikhathi ngezikhathi afake isaziso kwi Phephandaba lika hulumeni, ngokubonelela intshiseko ka zwelonke kanye nokuphakamisa ukuthuthuka okugcinekayo kwemithombo yama minerali, aanqabele noma abeke imigomo nganoma ikuphi ukukhipha, ilungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, ilungelo lokumayina noma imvume yokumayina ngokomhlaba okhonjwe ngu Ngqongqoshe ngesikhathi kanye nangendlela nemigomo eyomiswa ngu Ngqongqoshe.
Umbiko okhonjwe kwisigatshana 1 awukuthinti ukuhlola ubukhona bokunga mayinwa noma ukumayina, ngaphansi, ngaphezulu komhlaba, okuthi ngosuku lombiko, ungokwemvume yokumba ngokumayina, ilungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, ilungelo lokumayina, imvume yokugcina noma imvume yokumayina.
a ukuhoxisa noma imigomo eyenziwe ngokwe sigatshana 1 uma izimo ezazibange ukuthi uNgqongqoshe abeke lokho kuhoxisa noma imigomo kungasekho; noma b ashintshe isikhathi, indlela noma umgomo osebenza kunoma yikuphi ukwenqabela noma ukubeka umgomo okwenziwe ngokwesigatshana 1 uma izimo ezazenze ukuthi u Ngqongqoshe anqabe noma abeke umgomo sezishintshile.
U Ngqongqoshe angenza ukuthi uphenyo lweziwe kunoma yimuphi umhlaba ukuthola ukuthi akhona noma yimaphi amaminerali noma isimo sesakhiwo semvelo, ngaphezu noma ngaphansi komhlaba, uma kunjalo, ukuthola uhlobo nobunzulu bawo.
a U Ngqongqoshe kumele anxephezele umnikazi womhlaba okukhulunyelwa phezu kwawo uma kukhona noma yikuphi ukulahlekelwa umonakalo odaleke ngesikhathi sophenyo okukhonjwe kwisigatshana 1.
b U Ngqongqoshe kanye nomnikazi womhlaba bangavumelana ngesinxephezelo esimele sikhokhwe.
c Uma kungekho kuvumelana okufinyelelwa kuko, inani lemali kumele libekwe ngu mlamuli ngoko Mthetho wo Kulamula, ka 1965 u mthetho 42 ka 1965, noma yinkantolo enobuqhudelwano.
b U Ngqongqoshe esebhekelele yonke imibono elethiwe; futhi c isikhathi esiyizinsuku ezingu 30 ngemuva kokuthi u Ngqongqoshe azise umbiko sesidlulile.
a Akukho muntu ongangena kulomhlaba ngenhloso yokwenza uphenyo olukhonjwe kwisi gatshana 1 ngaphandle kokuthi umnikazi, ohlala kuwo noma owuphethe aziswe ngombhalo ngenhloso yokungena nokwenza uphenyo.
b Uma umnikazi, ohlalayo noma umuntu ophethe umhlaba ekukhulunyelwa phezu kwawo engatholakali, isishicilelo sombiko esikhonjwe kwindima (a) kumele sifakwe endaweni ebonakala kalula kulowo mhlaba ngaphambi kowenziwa kophenyo.
Noma yiluphi uphenyo ngokwalesi sigaba kumele lwenziwe ngendlela enciphisa noma egwema noma yimuphi umonakalo kumhlaba noma indawo yokuphila.
Ngokuhambelana nesigatshana , iBhodi lingabonisa u Ngqongqoshe ukuthi alayele onelungelo lokumayina ukuthi athathe izinyathelo zokulungisa uma iBhodi lithola ukuthi amaminerali awamayinwa ngobungcweti nokucophelela ngokohlelo lomsebenzi woku mayina noma ukuqhubeka nalokhu kwenza kuzodala umonakalo kwizinjongo ezikhonjwe kwi sigaba 2(f).
Ngaphambi kokubonisa, iBhodi kumele libheke noma ubuchwepheshe kanye nemithombo yezimali konelungelo lokumayina okukhulunyelwa phezu kwakhe kanye nezimo zezimakethe ezikhona ziyakukhuthaza yini lombono.
a Uma u Ngqongqoshe evumelana nemibono, kumele, kuthi ezinsukwini ezingu 30 kusukela ngosuku lokuthona umbono we Bhodi, azise onelungelo ngombhalo ukuthi athathe lezi zinyathelo zokulungisa njengoba kungabekwa kwi saziso futhi kumele alungise isimo esikhathini esibekwe kwisaziso.
b U Ngqongqoshe kumele anike onelungelo ithuba lokuzimela kulokho okutholwe yi Bhodi ezinsukwini ezingu 60 kusukela ngosuku lwesaziso kanti kumele asho ukuthi ukungathobeli isaziso kungase kuphethe ngokumiswa noma ukwesulwa kwelungelo lokumayina.
a olungelo lokumayina ehluleka ukuthobela umbiko okhonjwe kwi sigatshana 3; noma b ekubhekeleni ukuzimela konelungelo, u Ngqongqoshe ekholwa ukuthi isenzo noma ukungenzi ko nelungelo kuyakuvumela ukumiswa noma ukuhoxuswa kwelungelo.
a ethobela isaziso esikhonjwe kwisigatshana 3; noma b eletha izizathu eziqavile zokuthi kuhoxiswe ukumiswa.
a Lapho izimo zomnotho ezikhona zibanga ukuthi inzuzo yemali yemayini efanele ibe ngaphansi kwamaphesenti angama 6 ngesilinganiso isikhathi esiyizinyanga ezingu 12; noma b uma noma yimuphi umsebenzi wokumayina kufanele uncishiswe noma upheliswe ngokungenzeka ukuthi amaphesenti angu 10 noma ngaphezulu abasebenzi noma abasebenzi abangu 500, noma yikuphi okuncane kunokunye, kungenzeka badilizwe noma nini ezinyangeni ezingu 12.
a ngezimo ezikhonjwe kwisigatshana 1; kanye b nokuthi kusho ukuthini lokhu kuphiliswano-mnotho kanye nakubasebenzi kanye nezincomo ku Ngqongqoshe.
aU Ngqongqoshe, ngokuboniswa yi Bhodi nangemuva kothintana no Ngqongqoshe weza Basebenzi kanye nanoma iyiphi inyunyana ebhalisile noma abantu abathintekayo noma labo ababakhethe ukuthi babamele lapho kungekho inynyana, angalayela onelungelo lokumayina okukhulunywa ngaye ngombhalo ukuthi athathe izinyathelo zokulungisa ngokuhambelana nalezi zindlela nemigomo engabekwa ngu Ngqongqoshe.
b Onelungelo lokumayina kumele athobele izilayelo futhi aqinisekise ngombhalo ukuthi izinyathelo zokulungisa sezithathiwe.
c Uma izilayelo ezikhonjwe kwi ndima a zingathotshelwanga, u Ngqongqoshe anga hlinzeka ngosizo noma afake isicelo enkantolo noma kulawulo lwezomthetho womsebenzi wokumayina.
Ngokuhambelana isigatshana , noma ngubani ofuna ukusebenzisa ingaphezulu lanoma yimuphi umhlaba nganoma iyiphi indlela engase ingahambelani nanoma iyiphi inhloso ya lo Mthetho noma engase ivimbe noma iyiphi kulenhloso kumele afake isicelo ku Ngqongqoshe ukuthi samukelwe ngendlela ebekiwe.
a kwezokulima noma ikuphi okunye okuhambelana nako; noma b ukusetshenziswa komhlaba osendaweni ebekelwe ukuhlela idolobha eseyifakelwe isicela futhi yamukelwa ngokwe sigatshana 1; noma c yikuphi okunye ukusetshenziswa u Ngqongqoshe angakuvuma ngokwazisa kwi Phephandaba lika Hulumeni.
Nakuba kunesi sigatshana 1, u Ngqongqoshe ngokwakhe angathatha isinqumo sokwenza ukuthi kwenziwe uphenyo uma kusolakala ukuthi umuntu ufuna ukusebenzisa ingaphezulu lanoma yimuphi umhlaba nganoma iyiphi indlela engaphetha ngokumayinwa kwemithombo yama minerali acekeleka phansi.
b abeke izinyatheli ekumele zithathwe ukulungisa udaba; futhi c anike lowo muntu ithuba lokuziphendulela ezinsukwini ezingu 30.
Ngemuva kokubheka imiphumela yophenyo olukhonjwe kwisigatshana 3, kanye nanoma yikuphi ukuziphendulela okukhonjwe kwisigatshana 4c, u Ngqongqoshe angalayela lowo muntu ofanele ukuthi athathe izinyathelo ezifanele ukulungisa isimo esikhathini esibekwe kwisi layelo.
b ebeka izimfuno ezingena mqondo ukushintshanisa nokungena kulowo mhlaba; noma c engatholakali ukuze kufakwe isicelo sokungena.
c abeke obala izimiso zalo Mthetho ezephulwa yilomnikazi womhlaba noma ohlala kuwo ngokomthetho; futhi d azise lowo mnikazi womhlaba noma ohlala kuwo ngokomthetho ngezinyathelo ezingathathwa, uma eqhubeka nokwephula izimiso.
I Menenja ye Ndawo, ngemuva kokubheka okuvezwe ngonelungelo ngaphansi kwesigatshana 1 kanye nanoma yikuphi ukuzimela komnikazi womhlaba noma ohlala kuwo ngokomthetho, efinyelela esiphethweni sokuthi umnikazi womhlaba noma lowo ohlala kuwo ngokomthetho angase alahlekelwe noma ukulimalelwa ngenxa yomsebenzi wokumba ngokumayina, ukuhlola ubukhona bokunga mayinwa noma ukumayina operations, kumele acele abathintekayo ukuthi bazame ukufinyelela kwisivumelwano nomam senkokhelo eyisinxephezelo salokhu kulahlekelwa noma ukulinyalelwa.
Uma i Menenja ye Ndawo, ngemuva kokubheka udaba oluvezwe ngonelungelo ngokwe sigatshana 1 kanye nanoma yikuphi ukuzimela komnikazi womhlaba noma lowo ohlala kuwo ngokomthetho kanye nanoma yiziphi izincomo ezibekwe yi Komidi loku Thuthukisa ezoku Mayina kwisi Funda nasendaweni yokuphila, ibona ukuthi ukuqhubeka nengxoxo kungase kuphazamise izinhloso zalo Mthetho okhonjwe kwisigaba 2c, d, f noma g, i Menenja ye Ndawo angabonisa u Ngqongqoshe ngokuthi lowo mhlaba wabiwe ngokwesigaba 55.
Uma i Menenja ye Ndawo iithola ukuthi okubanga ukwehluleka ukufinyelela kwisivumelwano kubangwa yiphutha lonemvume yokumba ngokumayina, ilungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, ilungelo lokumayina noma imvume yokumayina, i Menenja ye Ndawo Ingabhalela lowo onelungelo imenqabele ukuqalisa noma ukuqhubeka nomsebenzi wokuhlola ubukhona bokunga mayinwa noma ukumayina kulowo mhlaba ekukhulunyelwa phezu kwawo kuze kube ukungezwani kusombululwa ngumlamuli noma inkantolo enobu qhudelwano.
Umnikazi noma ohlala kuwo ngokomthetho umhlaba okuzokwenziwa kuwo umsebenzi wokumba ngokumayina, ukuhlola ubukhona bokunga mayinwa noma ukumayina kumele azise i Menenja ye Ndawo uma lowomnikazi noma ohlala ngokomthetho engase alahlekelwe noma alinyalelwe ngenxa yomsebenzi wokuhlola ubukhona bokunga mayinwa noma ukumayina, laphoke lesi sigaba sisebenza khona noshitsho oludingwa yingqikithi.
uma kudingeka ukuze kuphumelele izinhloso ezikhonjwe kwisigaba 2(d), e, f, g no h u Ngqongqoshe, ngokuhambelana nesigaba 252 no 3 so mthethosisekelo, angaba noma yimuphi umhlaba noma ilungelo lakhona bese ekhokha isinxephezelo ngokwawo.
b Noma iyiphi inkomba yalezi zizigabas ezikhonjwe kwindima a ku ''u Ngqongqoshe'' kumele kuthathwe njengenkomba ka Ngqongqoshe ngokuchazwe kulo Mthetho.
e lesuliwe ngokwesigaba 47; noma f lilahliwe.
I Bhodi loku Thuthukisa ama Minerali noku Mayina liyamiswa.
i bika ku Ngqongqoshe nganoma yiluphi udaba oluphathelene nesicelo salo Mthetho; futhi ii buza futhi libikele u Ngqongqoshe nganoma yiluphi udaba oluphathelene nnezinhloso zalo Mthetho.
g abantu ababili abamele izinhlangano ezifanele zomphakathi; kanye h nabanye abantu okungenanit ababili abanowazi, ubungoti nobuchwepheshe ukuthi bakhuthaleze I Bhodi ukwenza umsebenzi walo ngomphumela.
Amalungu e Bhodi kumele akhethe isekela-sihlalo kumalungu alo emhlanganweni wokuqala.
ememezelwe njengongaphili kahle ngengqondo yinkantolo yase Riphabhuliki; noma iii etholwe enecala alenze ngemuva kosuku lokuqala komthethosisekelo, futhi ethweswe isigwebo sejele ngaphandle kwelungelo lokukhetha inhlawulo yemali, ngaphandle kokuthi umuntu ethole ukuxolelwa kwa hulumeni noma ukuxolelwa kwamahhala ngaphambi kosuku lokukhethwa kwakhe.
c lishiya ngokubhalela u Ngqongqoshe futhi Ngqongqoshe amukela ukushiya kwalo; noma d lisuswa ngu Ngqongqoshe e hhovisingaphansi kwe sigatshana 2.
Ilungu le Bhodi liba sehhovisi isikhathi esingeqile kwiminyaka emithathu.
U Ngqongqoshe angaphinda akhethe noma yiliphi ilunga le Bhodi ekupheleni kwesikhathi salo ehhovisi ukuthi liqhubeke eminye iminyaka engeqile kwemithathu.
Uma ilungu le Bhodi lishiya ihhovisi noma lishona, u Ngqongqoshe angagcwalisa isikhala ngokukhetha umuntu ngokwesigaba 592 emkhethela ingxenye yesikhathi sehhovisi salowo amelamayo.
U Sihlalo noma, uma engekho, u Ngqongqoshe kumele aqhube umhlangano we Bhodi.
U Ngqongqoshe, uma ebona kufanele, angabiza umhlangano ophuthumayo we Bhodi.
u Sihlalo noma, uma usihlalo engekho, isekela - sihlalo angaqhuba umhlangano we Bhodi.
Uma bobabili usihlano nesekela sihlalo bengekho emhlanganweni, amalungu akhona kumele akhethe oyedwa wawo ukuthi ame njengo sihlalo kulowo mhlangano.
Ikhoramu quorum yanoma yimuphi umhlangano we Bhodi ingamaphesenti angama 50 amalungu akhethiwe.
Isinqumo seningi lamalungu eBhodi akhona emhlanganweni siba yisinqumo se Bhodi, kanti lapho amavoti elingana kunoma yiluphi udaba lowo oqhuba umhlangano ufaka ivoti elingunqamula juqu.
U Sihlalo kumele ahambise noma iziphi izincomo ze Bhodi ku Ngqongqoshe ezinsukwini ezingama 7 ngemuva kokuthi kwenziwe lesosiphetho yi Bhodi.
I lungu le Bhodi kumele lizivikele ekubandakanyakeni kunoma yiluphi uphenyo, ukuqulwa noma isinqumo mayelana nodaba lelo lungu elinentsheko yemali noma yangokwalo.
I Bhodi kumele limise ikomidi ye Ndawo yoku Thuthukisa uku Mayina ne Ndawo yokuphila ngendlela yokuthi engabekelwa isifunda ngasinye esikhonjwe kwisigaba 7.
I Bhodi lingamisa amanye amakomidi afuthi noma angaleso sikhathi njengoba libona ukusiza ekwenzeni imisebenzi yalo, kanti noma yimaphi kulama komidi lingafaka amalungu angewona amalungu e Bhodi.
I komidi elimiswe ngaphansi kwesigatshana 2, ngokuhambelana nokwamukelwa yi Bhodi, ingamisa amaququ abasebenzayo esikhashana ukusiza ekwenzeni imisebenzi yalo, kanti noma yimaphi lamaququ angafaka abantu abangewona amalungu alama komidi noma I Bhodi.
Uma ikomidi noma iququ labasebenzayoa linamalungu angaphezu kwelilodwa, I Bhodi kumele libeke ilungu lalekomidi noma iququ labasebenzayo njengosihlalo.
I komidi noma iququ labasebenzayo le Bhodi liphendula kwi Bhodi.
Ilungu le Bhodi, ikomidi noma iququ labasebenzayo, ngaphandle kwelungu eliqashwe ngokugcwele ngu Mbuso, kumele likhethwe ngemigomo, ekufaka nemigomo ephathelene nezamaholo neziyekelelo, njengoba u Ngqongqoshe engabeka ngokubonisana no Ngqongqoshe wezezi Mli.
Ngaphezu kwanoma yiluphi uhla u Ngqongqoshe angalucela kwi Bhodi izikhathi ngezikhathi, iBhodi kumele kuthi ngaphambi komhlaka 31 March wonyaka ngamunye ahambise umbiko ku Ngqongqoshe obeka izenzo ze Bhodi zonyaka owandulela lolosuku futhi kumele ufake uhlelo lwebhizinisi lonyaka oluphuma onyakeni odlule.
Imisebenzi yobuphathiswa ye Bhodi kumeleyenziwe ngoso hhovisi bo Mnyango ababekwe ngu Mqondisi-Jikelele ebabekela lenhloso.
Lesi Sahluko si hlinzekela ukukhishwa kwelungelo lokusabalala nelungelo lokukhiqiza kanye nokukhishwa kwezimvume zokuxhumana ngobuchwepheshe kanye nemvume yokumba ngoku mayina.
ilungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, kumele libonwe njwngwnkomba yelungelo lokumba ngokumayina; kanti viii imvume yokumba ngokumayina , kumele ibonwe njengenkomba yemvume yokumba ngokumayina.
U Ngqongqoshe angabeka noma yiluphi uphiko lo Mbuso noma isithunywa esiphethwe nesilawulwa ngokuphelele noma inkampani yo Mbuso ukuthi yenze umsebenzi okhonjwe kulesi Sahluko.
i sibheke kafuthi bese senza izincomo ku Ngqongqoshe mayelana nokwamukelwa kohlelo llokulawula indawo yokuphila, uhla lokulawulwa kwendawo yokuphila , uhla lokuthuthikisa kanye nezichibiyelo zako; bese j senza noma yimiphi eminye imisebenzi, emayelana ne petroliyamu, u Ngqongqoshe angayilayela izikhathi ngezikhathi.
Isithunywa esibekiwe, ngokwamukelwa ngu Ngqongqoshe singahlinzeka ngezinsizakalo zobuchwepheshe kanye nezoxhumano kanye nosizo lwezithunywa ezifanayo zakwamanye amazwe.
U Ngqongqoshe ngokwazisa kwi Phephandaba likahulumeniangamema izicelo zokusabalala nezamalungelo okukhiqiza ngokwe bhulokhi noma ambhulokhi, futhi angabalula kulesi saziso isikhathi ekungafakwa ngaso izicelo kwisithunywa esibekiwe kanye nezindlela nemigomo ekumele lamalungelo akhishwe ngazo.
isithunywa esibekiwe singakwazi ukuzitholela sona izicelo zokusabalala noma nezamalungelo okukhiqiza ngokwama bhulokhi, angahambelani nezimemo ezikhonjwe kwi sigatshana 1.
Isithunywa esibekiwe kumele sazise u Ngqongqoshe ngezicelo ezinsukwini ezingu 7 sizitholile.
b ngendlela ebekiwe; futhi c siphelezelwe inkokhelo ebekiwei engabuyi.
a izidingongqangi ezikhonjwe kwi sigatshana 1 zihlangabeziwe; futhi b kungekho muntu omunye onemvume yokuxhumana ngobuchwepheshe, ilungelo lokusabalala noma ilungelo lokukhiqiza ipetroliyamu kunoma iyiphi ingxenye yendawo.
Uma isicelo singathobeli izidingongqangi zalesi sigaba, isithunywa esibekiwe kumele sazise umfaki sicelo ngombhalo ezinsukwini ezingu 14 sithole isicelo, sibeke nezizathu futhi sibuyise isicelo.
a ukuthi alethe uhlelo lokulawula indawo yokuphila ngokuhambelana nesigaba 39 esikhathini esiyizinsuku ezingu 30 kusukela ngosuku lwesaziso; futhiand b azise futhi athintane nanoma ngubani othintekayo.
d umfaki sicelo enokukwazi ukuthobela izimiso ezifanela zo Mthetho weze Mpilo noku Phepha ezi Mayini, ka 1996 u Mthetho ka 1996; futhi e umfaki sicelo engephulanga noma yimuphi kwzimiso za lo Mthetho.
U Ngqongqoshe kumele enqabe ukukhipha imvume yokumba ngoku mayina uma isicelo singahlangabezani nezi dingongqangi ezikhonjwe kwi sigatshana 1.
Uma u Ngqongqoshe enqaba ukukhipha imvume yokumba ngoku mayina, u Ngqongqoshe kumele, ezinsukwini ezingu 30 ethathe isinqumo, azise umfaki sicelo ngombhalo ngalesi sinqumo kanye nezizathu zaso.
d ayedluliselwa; futhi e ayivuselelwa.
b athobele izindlela nemigomo yemvume yokumba ngoku mayina, kanye nezimiso ezifanele zalo Mthetho kanye nanoma yimuphi umthetho; futhi c akhokhe imali yokumba ngokumayina ebekiwe kwisithunywa esibekiwe.
b ngendlela ebekiwei; futhi c siphelezelwe yinkokhelo yesicelo ebekiwe engabuyi.
a izidingongqangi ezikhonjwe kwi sigatshana 1 zihlangabeziwe; futhi b kungekho mntu omunye onemvume yokuxhumana kwezobu chwepheshe, ilungelo lokumba ngokuayina noma ilungelo lokukhiqiza kunoma iyiphi ingxenye yendawo.
Uma isicelo singazithobeli izidingongqangi zalesi isigaba, isithunywa esibekiwe kumele sazise umfaki sicelo ngombhalo ngaloku ezinsukwini ezingu 14 sithole isicelo bese sibuyisela isicelo.
a umfaki sicelo enokufinyelela kwimithombo yezimali futhi engakwazi ukuqhuba ukufunda ngezo kuxhumana kwezobu chwepheshe kanye nobude bohla lwezokuxhumana kwezobu chwepheshe; futhi c umfaki sicelo engephulanga nanoma yiziphi izimiso zalo Mthetho.
U Ngqongqoshe kumele anqabe ukukhipha imvume yokuxhumana kwezobu chwepheshe uma isicelo singa hlangabezani nezi dingongqangi ezikhonjwe kwi sigatshana.
Uma u Ngqongqoshe enqaba ukukhipha imvume yokuxhumana kwezobu chwepheshe, u Ngqongqoshe kumele, kuthi ezinsukwini ezingu 30 ethathe isinqumo, azise umfaki sicelo ngombhalo ngalesi sinqumo kanye nezizathu saso.
c ayedluliselwa; futhi d ayivuselelwa.
Onemvume yokuxhumana kwezobu chwepheshe, ngokuhambelana nesigaba 79, unelungelo elikhethekile lokufaka isicelo selungelo lokumba nokumayina futhi akhishelwe lona mayelana nendawo anemvume kuyo.
a aqhube ngokukhuthala umsebenzi wokufunda ngoku xhumana kwezobu chwepheshe ngokuhambelana nohla lwezokuxhumana kwezobu chwepheshe; futhi b athobele izindlela nemigomo yemvume yokuxhumana kwezobu chwepheshe, izimiso zalo Mthethoezifanale kanye nanoma yimuphi omunye umthetho.
b ngendlela ebekiwei; futhi c asihambise nenkokhelo yesicelo ebekiwe engabuyi.
a izidingongqangi ezikhonjwe kwis igatshana 1 zihlangabeziwe; futhi b kungekho muntu omunye onmvume yokuxhumana kwezobu chwepheshe, ilungelo lokusabalala noma ilungelo lokukhiqiza kunoma iyiphi ingxenye yendawo.
Uma isicelo singazithobeli izidingongqangi zalesi sigaba, isithunywa esibekiwe kumele sazise umfaki sicelo ngombhalo ezinsukwini ezingu 14 sithole isicelo kanye nezizathu zaloko bese sibuyisela kuyena.
a ukuthi athintane nanoma ngubani othintekayo amazise; futhi b alethe uhla lokuthuthukiswa kwendawo yokuphila ngokwesigaba 39 esikhathini esiyi zinsuku ezingu 120 ethole isaziso.
Noma iyiphi imvume yokuxhumana kwezobu chwepheshe ephathelene nokufakwa kwesicelo selungelo lokusabalala ngokwe sigatshana 1, ngaphandle kokululaza usuku lokuphelelwa yisikathi, iyoqhubeka nokusebenza kuze kube ngabe lesi sicelo siyamukelwa noma siyenqatshwa.
f umfaki sicelo ethobele izindlela nemigomo yemvume yokuxhumana kwezo buchwepheshe, uma kufanele; futhi g ukukhishwa kwaleli lungelo kuzoqhuba izinhloso ezikhonjwe kwisigaba 2d nof.
U Ngqongqoshe ngemuva koku bhekelela isidingo kanye nobunzulu bomkhankaso, angacela ukuthi umfaki sicelo anike isigaba 2d umphumela.
U Ngqongqoshe kumele anqabe ukukhipha ilungelo lokusabalala uma isicelo singahlangabezani nezi dingongqangi ezikhonjwe kwisigatshana 1.
Uma u Ngqongqoshe enqaba ukukhipha ilungelo lokusabalala, u Ngqongqoshe kumele, kuthi ezinsukwini ezingu 30 ethathe isinqumo, azise umfaki sicelo ngombhalo ngesinqumo nezizathu sazo.
ilungelo lokusabalala limele ukuhambelana nezindlela nemigomo ebekiwe futhi lisebenza isikhathi esibalulwe kwilungelo, ekungamele seqe iminyaka emithathu.
b ngendlela ebekiwe; futhi c siphelezelwe yinkokhelo yesicelo ebekiwe engabuyi.
c siphelezelwe umbiko okhomba indlela yokuthobela izidingongqangi zohla lokulawulwa kwendawo yokuphila, ukuvuselelwa okumele kuphethwe kanye nochithomalo lwako; kanye d nohla olwenabile lomsebenzi wokusabalala lwesikhathi esivuselelwe.
b uhla lokusebenza ngokusabalala; futhi c izidingongqangi zohla olwamukeliwe lokulawulwa kwendawo yokuphila.
Ilungelo lokusabalala lingavuselelwa ubuningi bezihlandla ezintathu ezingubude obungeqile kwiminyaka emibili isihlandla ngasinye.
ukusabalala okufakelwe isicelo sokuvuselelwa, ngaphandle kokululaza usuku lokuphelelwa yisikhathi, kuyoqhubeka nokusebenza kuze kube ngabe leso sicelo siyamukelwa noma siyachithwa.
e akhokhe imali yokusabalala ebekiwe kwisithunywa esibekiwe; futhi f aqalise umsebenzi wokusabalala ezinsukwini ezingu 90 kusukela liqalile ukusebenza ilungelo lokusabalala noma kuleso sikhathi esengezwe ngokugunyazwa ngu Ngqongqoshe.
b ngendlela ebekiwei; futhi c asihambise nenkokhelo yesicelo ebekiwe engabuyi.
a izidingongqangi ezikhonjwe kwi sigatshana 1 zihlangabeziwe; futhi b kungekho muntu omunye onemvume yokuxhumana kwezobu chwepheshe, ilungelo lokusabalala noma ilungelo lokukhiqiza ipetroliyamu kunoma iyiphi ingxenye yendawo efakelwe isicelo.
Uma isicelo singazithobeli izidingongqangi zalesi sigaba, isithunywa esibekiwe kumele sazise umfaki ngombhalo ngaloku ezinsukwini ezingu kutholwe isicelo, bese sibuyisele isicelo,.
b ahlole umfutho kwindawo yokuphila bese ehambisa uhla lokulawulwa kwendawo yokuphila ukuthi lwamukelwe ezinsukwini ezingu 180 kusukela ngosuku lwesaziso ngokwesigaba 39.
i ukukhishwa kwaleli lungelo kuzofeza izinhloso ezikhonjwe kwi sigaba 2d no f futhi kuhambisana nohla lwamalungelo olukhonjwe kwisigaba 100 kanye nohlelo olubekiwe lomhlaba nokusebenza.
U Ngqongqoshe kumele anqabe ukukhipha ilungelo lokukhiqiza uma isicelo singa hlangabezami nezi dingongqangi ezikhonjwe kwi sigatshana 1.
Uma u Ngqongqoshe enqaba ukukhipha ilungelo lokukhiqiza, uNgqongqoshe kumele, kuthi ezinsukwini ezingu 30, azise umfaki sicelo ngombhalo ngalesi sinqumo nezizathu zaso.
Iungelo lokukhiqiza lifanele ukuhambelana nezindlela nemigomo ebekiwe futhi lisebenza isikhathi esibalulwe kwi lungelo, ekumele singeqi iminyaka engu 30 lilinye.
ilungelo lokukhiqiza elikhishwe ngokwe sigatshana 1 liqala ukusebenza ngosuku okwamukelwa ngalo uhla lokulawulwa kwendawo yokuphila ngokwe sigaba 394.
c siphelezelwe umbiko obonisa ukuthobelwa kwe zidingongqangi zohla lokulawulwa kwendawo yokuphila, ukuvuselela okusamele kuqedelwe kanye nezindleko zako; kanye d nohla olwenabile lomsebenzi wokukhiqiza lwesikhathi esengeziwe.
c izidingongqangi zohlelo lokuphilisana nokusebenza olubekiwe; kanye d nezidingongqangi zohla lokulawulwa kwendawo yokuphila olwamukeliwe.
Ilungelo lokukhiqiza lingavuselelelwa ezinye izihlandla okungamele seqe iminyaka engu 30 sisinye.
ilungelo lokukhiqiza elifakelwe isicelo sokuvuselela , liyochitha usuku lwalo lokuphelelwa yisikhathi, lihale lisebenza kuze kube ngabe lesi sicelo siyamukelwa noma siyachithwa.
b ulungelo elikhethekile lokugudlula futhi alahle noma iyiphi ipetroliyamu etholakale ngesikhathi ekhiqiza; futhi c angadlulisela futhi avimbe ilungelo lokukhiqiza, ngokuhambelana nesigaba 11.
f aqalise umsebenzi wokukhiqiza kunyaka owodwa kusukela ilungelo lokukhiqiza liqale ukusebenza ngokwesigaba 845 noma lesosikhathi esengezwe ngokukugunyazwa ngu Ngqongqoshe; futhi g athobele uhla lokulawulwa kwendawo yokuphila kanye nohlelo lophiliswano nokusebenza.
Uma ilungelo lokusabalala noma ilungelo lokukhiqiza likhishelwe indawo ngokwesakhiwo semvelo eyingxenye yomthombo we petroliyamu eseyinanoma imaphi amalungelo okusabalala noma ukukhiqiza, abanalama lungelo kumele balungise uhlelo lokusungula umthombo we petroliyamu ozimele futhi kumele bahambise loluhlelo kwisithunywa esibekiwe ukuthi u Ngqongqoshe asamukele ngokuhambelana nezindlela nemigomo yamalungelo abo okusabalala noma okukhiqiza ngokuya ngabanako.
Onanoma iyiphi imvume noma ilungelo owenza umsebenzi wokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, izifundo zukuxhumana kwezobu chwepheshe, umsebenzi wokusabalala noma imisebenzi yokukhiqiza kumele ahaambise lemininingwane, ulwazi, imibiko kanye nezihumusho kwisithunywa esibekiwe njengoba kubekiwei.
a esingeqile kwiminyaka emine kusukela ngosuku lokucelwa; noma b esiphela ngosuku imvume noma amalungelo aphathelene nalemininingwane, ulwazi, imibiko kanye nezihumusho kuphelelwe yisikhathi noma kwesuliwe noma kunqanyuliwe, noma indawo ephathelene nalezi zimvume noma amalungelo isilahliwe noma iqediwe.
a ophendula ngokukhishwa ngokwethembeka noma ngephutha imininingwane noma ulwazi olulethwe ngokwa lo Mthetho; futhi b abaqinisekisa ububona noma ukuphelela kwale mininingwane noma ulwazi noma izihumusho zako.
Isiqiniseko sezimali ngaphezu kwesigaba 5 , akukho msebenzi wokusabalalano noma umsebenzi wokukhiqiza ongaqala ngaphandle kokuthi onamalungelo ofanele ehlinzeke ngezimali ezamukelekile kwi sithunywa esibekiwe okuqinisekisa ukuba khona kwemali eyanele ukufeza lonke uhla lwemisebenzi yokusabalala nokukhiqiza ngonelungelo noma imvume.
U Ngqongqoshe angesula noma amise noma iyiphi imvume yokumba ngoku mayina, imvume yokuxhumana kwezobu chwepheshe, ilungelo lokusabalala noma ilungelo lokukhiqiza ngokuhambelana nezindlela ezikhonjwe kwisigaba 47.
U Ngqongqoshe angabeka noma iliphi ilugnu le Bhodi, iMenenja ye Ndawo noma ummeli we hhovisi, ukuthi abe yisi phathimandla, esenza imisebenzi ekhonjwe kwisigatshana nakwiisigaba 92.
Umuntu othweswe amandla kumele anikwe isitifiketi esisayinwe ngu Ngqongqoshe esisho ukuthi uthweswe amandla ngaphansi kwe sigatshana 1.
Owethweswe amandla kumele, ngokucelwa yinoba ngubani, abonise lowo muntu isitifiketi esikhonjwe kwisigatshana 2.
umuntu okuthathwe kuye ukuphatha noma iliphi ibhuku, isishicilelo noma ibhukwana sekuhlangene nezishicilelo zomshini noma ulwazi, angenza izimpinda kabili zako noma zezitomulo ngezindleko zakhe nangaphansi kweso lomuntu othweswe amandla.
Iwaranti ekhonjwe kwi sigatshana 4 kumele ikhishwe yimantshi eyisishayamthetho, kuloludaba futhi ingakhishwa kuphela uma yanelisekile ukuthi kunezizathu eziqavile zokukholwa ukuthi noma imaphi amathuluzi, okuthile, izinto zokusebenza , ibhuku, isishicilelo, isitatimende noma ibhukwana imininingwane egcinwa emshinini, amabhukwana noma ulwazi olungathintana nokwephulwa kwalo Mthetho, kukuleyo ndawo, noma kukumuntu okuleyondawo efunelwa.
a Uma kungekho zinyathelo zokwephula umthetho ezithathwayo mayelana nanoma yikuphi okuthathwe ngokwe sigatshana 4, noma uma kubonakala ukthi leyonto ethile ayidingekeli ubufakazi noma inqubo yenkantolo leyoyinto kumele ibuyiselwe kumuntu ethathwe kuye ngokushesha.
b Ngemuva kokuphetha inqubo yophenyo ngobugebengu noma yini ethathwe ngokwe sigatshana 4 futhi esebenze njengobufakazi lapho umuntu etholwe enecala kumele inikwe owethweswe amandla ukuthi ayibulale noma enze njengoba kulayele inkantolo.
b angacela onelungelo, imvume noma umuntu ophethe kuleyo ndawo noma ngubani owenza noma ophethe okwenzekayo, okuqhubekayo noma umsebenzi ukuthi akhiphe noma iyiphi incwadi, isishicilelo noma elinye ibhukwana sekuhlangene nebhukwana lomshini, , imininingwane noma ulwazi oluthintene nodaba okuphezu kwalo kulo Mthetho ukuze kwenziwe uphenyo, noma ngenhloso yokuthola izimpinda kabili zako noma izitomulo zako.
i angalayela lowo onelungelo noma imvume efanele, noma umuntu ophethe kuleyo ndawo, noma ngubani owenza noma ophethe okwenzeka noma umsebenzi noma imenenja, osemthethweni, oqashiwe noma isithunywa salowo onelungelo noma imvume, ukuthi athathe izinyathelo zokulungisa ngokushesha; noma ii alayele ukuthi ingxenye yomsebenzi noma umsebenzi wokumba ngokumayina, wokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, wokusabalala, wokumayina, wokukhiqiza noma wokuhlaziya umiswe noma upheliswe, futhi aphane ngalezo zilayelo eziphathelene naloku njengoba kunga dingeka.
U Mqondisi-Jikelele kumele aqinise noma abeke eceleni noma isiphi sezilayelo ezikhonjwe kwi sigatshana (a) noma (b).
U Mqondisi - Jikelele kumele azise lowo onelayisense noma imvume ofanele nanoma ngubani okhonjwe kwi sigatshana 1 ngombhalo ezinsukwini ezingu 60 ngemuva kokuthi isilayelo esikhonjwe kwi sigatshana 1a noma b sesibekwe eceleni noma sesiqinisekisiwe, ngemuva kwaloko isilayelo siphelelwa yisikhathi.
Akukho muntu ongaphazamisa, avimbe noma aphikisane nomuntu owethweswe amandla nanoma ngubani omunye umuntu owenza imisebenzi yakhe noma ukusebenzisa amandla akhe ngokwalo Mthetho.
b ngokuthi lowo onelungelo noma imvume wenza umsebenzi wakhe wokuhlola ubukhona bokunga mayinwa noma ukumayina, njengoba kungenzeka, ngendlela ephambene nezinhloso ezikhonjwe kwisigaba 2e no f futhi nangoku phambana nohlelo lokuphilisana nokusebenza; noma c loko kwenza noma umsebenzi owenziwa yilona onelungelo noma imvume awuthobeli noma isiphi kwizimiso za lo Mthetho, nanoma iyiphi indlela noma umgomo waleli lungelo noma omunye umthetho.
Ngenxa yezinhloso zalesi sigaba, ukulimala ngokomsebenzi kusho ''ukulimala ngokomsebenzi'' njengoba kuchazwe kwisigaba 1 so Mthetho woku Khuluma oku Vikeliwe, ka 2000 u Mthetho 26 ka 2000.
Isikhalo ngokwe sigatshana 1 asisichithi isinqumo sobuphathiswa, ngaphandle kokuthi simiswe ngu Mqondisi-Jikelele noma the ngu Ngqongqoshe, njengoba kungenzeka.
Akukho muntu ongafaka isicelo sokubuyekezwa kwesinqumo sobuphathiswa esikhonjwe kwi sigatshana 1 kuze kube ngabe lowo muntu usewasebenzise wonke amakhambi ngokwalesi sigatshana.
a lihanjiswe ngesandla kulowo muntu; noma b lithunyelwe ngeposi eliyi rejista ebhizinisini alagcina laziwa lalowo muntu, ikheli lebhokisi leposi noma ikheli lasekhaya.
Noma yisiphi isaziso, isilayelo, ukutshelwa noma iliphi elinye ibhukwana elikhishwe ngokwalo Mthetho liyasebenza ngokwawo, nakuba kunokushoda kwi fomu noma kumandla a sohhovisi okhiphe noma oyigunyazile inqobo nje uma lawo mandla egcina enikwe lowo sohhovisi.
f ngokwesephulo mthetho esikhonjwe kwisigaba 98c, inhlawulo yemali engeqile ku R500 000 usuku ngalunye lowomuntu eqhubeka nokwephula lezo zimiso ezibaliwe.
Nakuba kunanoma yini ephambana nanoma yimuphi omunye umthetho, inkantolo yemantshi ingakhipha noma iyiphi inhlawulo ehlinzekelwe kulo Mthetho.
a ngemuva kokuthintana no Ngqongqoshe weze Zindlu, asungule izimo zezindlu nezokuphila ezisezingeni zemboni yama minerali; futhi b asungule ukwenza okuhle kweMboni yama minerali kwi Riphabhulikhi.
a aqinisekise ukufinyelela kwizinhloso zika Hulumeni zokuqeda umlando wokungalingani kwezophiliswano nezomnotho njengoba kubalulwe ku mthethosisekelo, u Ngqongqoshe kumele kuthi ezinyangeni eziyisithupha kusukela uqale ukusebenza lo Mthetho asungule uhla lwamalungelo olusabalele lokwethwesa amandla ophiliswano-mnotho oluzokwendlala uhlaka, izinhloso kanye nethebula yesikhathi yokuphumelelisa ukungena kwalabo abanomlando wokucindezeleka kwimboni yokumayina, nokuvumela laba base Ningizimu Afrika ukuthi bazuze ekusebenziseni ukumayina kanye nemithombo yama minerali.
b Uhla lwamalungelo kumele lubeke, phakathi kokunye ukuthi zingaphumeleliswa kanjani izinhloso ezikhonjwe kwizigaba 2c, d, e, f no i.
Uma onelungelo noma imvume yokuqasha noma ngubani noma eqasha inkontilaka ukuthi yenze noma yimuphi umsebenzi ngaphakathi kwemingcele yendawo yokumba ngokumayina, ukumayina, ukuhlola ubukhona bokunga mayinwa, ukusabalala, ukukhiqiza noma yokugcina, njengoba kungenzeka, lowo onelayisensi kuhlala kungu msebenzi wakhe ukuthobelwa kwa lo Mthetho.
Imvume yokumba ngokumayina, ilungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, ilungelo lokumayina, imvume yokumayina, imvume yokugcina, imvume yokuxhumana kwezobu chwepheshe, imvume yokumba ngokumayina, ilungelo lokusabalala kanye nohla lokusebenza ngelungelo lokukhiqiza; uhlelo lomsebenzi woku mayina, uhla lokulawulwa kwendawo yokuphila, uhlelo lokulawula indawo yokuphila aluchibiyelwa noma lushintshashintshwe (sekuhlangene nokwengeza indawo embozwe yiyo noma ngokwengeza ama minerali noma isheya noma amasheya noma ugqinsi lwamalahle, imikhakha enama minerali, noma isendlalo, okungeyona inhloso yakho ngaleso sikhathi) ngaphandle kwemvume ya Ngqongqoshe ebhaliwe.
U Ngqongqoshe, ekwedluliseleni noma yimaphi amandla noma ukwedlulisela noma yimuphi umsebenzi ngaphansi kwe sigatshana 1, anga gunyaza ukuphinda kwedluliselwe lawo mandla kanye nokuphina kwedluliselwe lowo msebenzi yolowo obe dluliselelwe.
U Mqondisi-Jikelele, i Menenja ye Ndawo nanoma imuphi u sohhovisi owedluliselelwe amandla noma umsebenzi yilo Mthetho noma ngaphansi kwa lo Mthetho, angedlulisela kunoma yimuphi uso hhovisi ngombhalo lawo mandla noma umsebenzi.
a ahoxise ukwedlulisela amandla noma ukwenza umsebeni obe kwenziwe ngokwe sigatshana 1, 2 noma 3, njengoba kungenzeka; futhi b anga hoxisa noma achibiyele noma yisiphi isinqumo esithathwe yilowo muntu osebenzisa amandla noma ubenza umsebenzi abe dluliselelwe kona ngokwesigatshana 1, 2 noma 3, njengoba kungenzeka.
U Ngqongqoshe, uMqondisi-Jikelele, i Menenja ye Ndawo noma noma u sohhovisi akephucwa noma yimaphi amandla noma akhishwe kunoma yimuphi u msebenzi adluliselwe wona.
a lisebenza isikhathi esi ngeqi kwi minyaka emi hlanu kanti singa vuselelelwa izikhathi ezingeqi kwimi nyaka emihlanu; kanti b ngoku hambelana nezindlela nemigomo ebekiwe.
a aka tholakali; noma b usa shona futhi akukho muntu olindeleke ukuthi amelame otholakalayo.
a angamkhiphela imvume lowo muntu ukuthi afake isaziso endaweni esolubala kulowo mhlaba bese engena kulowo mhlaba ophathelene nesi celo; futhi b anga bekela lowo muntu ezinye izindlela nemigomo njengoba I Menenja ye Ndawo inga bona.
U Ngqongqoshe ngokufaka isaziso kwi Phepha ndaba lika Hulimeni, angaxolela noma yiluphi uphiko lo Mbuso kwi zimiso ze zigaba 16, 20, 22 no 27 ngokwa noma yiziphi izenzo zokugudlula ama minerali ukuze kwakhiwe umgwaqo, kwakhiwe idamu noma ezinye izinjongo ezinga balulwa kwi saziso.
Nakuba kune sigatshana 1, uphiko lo Mbuso olu xolelwe ngale ndlela kumele lulethe uhla loku lawulwa kwendawo yokuphila ukuthi lwa mukelwe ngokwe sigaba 394.
Noma yimuphi umnikazi wendawo noma ohlala kuyona ngoko mthetho othatha inhlabathi, amatshe, umgubu noma isidaka ngoku ngemthetho ekuthathela ukulima noma ukukhuthaza inqubekela phambili emayelana nalo mhlaba noma uku thuthukisa mphakathi, uya xolelwa kwi zimiso zesi gatshana 1 inqobo nje uma leyo nhlabathi, amatshe, umgubu noma isihlabathi kunga dayiswa noma kulahlwe.
k nanoma yiluphi udaba olungase noma okumele lubekelwe ngokwa lo Mthetho; kanye l nanoma yiluphi olunye udaba inqubomgomo yalo engase idingeke noma ifaneleke ukufeza izinhloso za lo Mthetho.
Noma iyiphi inqubomgomo eyenziwe ngaphansi kwalesi sigaba ingahlinzekela ukuthi noma ngubani ophambana nale nqubomgomo noma owehluleka ukuyi thobela, uyothweswa icala lokwe phula umthetho kanti ufanele inhlawulo yemali noma ukuvalelwa ejele isikhathi esingeqile izinyanga eziyi sithupha lapho etholwa enecala.
Kunoma iyiphi inqubo yomthetho ngokwa lo Mthetho noma isiphi isi tatimende, ukufaka noma imininingwane kunoma yiliphi ibhuku, uhlelo, isishicilelo noma elinye ibhuku elamukeleke njengobufakazi bama qiniso kulona ngumuntu oyenze, oyifake, oyishicilele noma oyigcine njengoba ibonakala ngo kokuqala.
Lo Mthetho ubophezela u Mbuso ngangokuba icala lobugebengu lifanele.
Izinsuku ezahlukene zingabekwa nazo ngokwe zimiso ezahlukene za lo Mthetho.
Uku chibiyelwa kwe sigaba ngo kudluliselwa kwa magama ''noma kwesenzo sokubambisa nga malungelo ama minerali''.
kanye b nokwesulwa kwe ncazelo ye nkontilaka yokuhlola ubukhona bokunga mayinwa''.
'isheya', ngoko mhlaba kanye nama lungelo ama minerali kusho amasheya angehlukanisiwe;''.
ngokwaleyo ngxenyana yomhlaba, nanoma yimuphi omunye umhlaba oncikene nawo, noma yiliphi ilungelo lama minerali kuleyo ngxenyana yomhlaba noma yimaphi amanye ama lungelo okungawa banikazi ababili noma ngaphezulu kuma sheya, kuyo kwanela uma isi vumelwano sisayinwe ngaba nikazi noma abana malungelo anbangenga phansi kokuthathu kokune kwama sheya kuleyo ngxenye yomhlanba noma ama lungelo, njengoba kungenzeka;'' futhi c ngokukhipha isigatshana 2sendima iii yesimo sendima (d).
amasheya kuleyo ngxenyana yo mhlaba noma lawo malungelo, njengoba kungenzeka; kanye''.
viii ''ilungelo lenqubo endala elinga setshenzisiwe'' lisho noma yiliphi ilungelo, ukugunyazeka, imvume noma ilayisensi ebalwe kwi Thebula Table 3 yale Sheduli okwaku qhutshwa ngayo ukuhlola ubukhona bokunga mayinwa noma ukumayina ngaphambi kokuthi lo Mthetho uqale ukusebenza.
Noma yisiphi isicelo semvume yokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, isigunyazo sokumayina, imvume yokumba ngoku mayina, imvume yoku mayina noma imvume yokususa nokulahla noma yimaphi ama minerali efakiwe, kodwa engaka phethwa, ngokwe sigaba 6, 8 noma 9 so Mthetho wama Mineralingaphembi kokuthi lo Mthetho uqale ukusebenza kumele uthathwe njengo sowubekiwe ngokwe sigaba 13, 22, 27, 79 noma 83 salo Mthetho, njengoba kungenzeka.
Uma noma yisiphi isicelo esikhonjwe kudatshana 1 singa hlangabezani nezi dingongqangi za lo Mthetho, i Menenja ye Ndawo ekukhona kuyo lomhlaba ophathelene nesicelo kumele ilayele direct umfaki sicelo ukuthi alethe imininingwane esasele ezinsukwini ezingu 120 kuphume lesi silayelo.
Noma yiluphi uhla loku lawulwa kwendawo yokuphila olulethelwe ukuthi lwamukelwe ngokwe sigaba 391 so Mthetho wama Minerali ebesingaka mukelwa lapho lo Mthetho uqalisa kumele luthathwe njengobese lumisiwe ngokwesigaba 39 salo Mthetho.
Uma uhla lokulawulwa kwendawo yokuphila lunga hlangabezani nezi dingongqangi zalo Mthetho, i Menenja ye Ndawo ephathelene nohlela lokulawulwa kwendawo yokuphila kumele ilayele umbambi ofanele ukuthi alethe imininingwane eesasele.
Noma yikuphi ukuqashisa safuthi kwe OP26 oku sebenzayo ngaphambi kokuqala kokusebenza kwa lo Mthetho kuyaqhubeka ngokuhambelana nezindlela nemigomo ekwakhishwa ngaphansi kwayo kuze kube ngabe kuyaqedwa noma kuphelelwa yisikhathi noma kuze kufike umhlaka 30 June 2007, noma yikuphi okufika kuqala.
g nendlela ebonisa, nesitatimende esikhomba indlela , lowo onesiqashisi sakabusha azofeza ngayo izinhloso ezikhonjwe kwisigaba 2d no 2f; kanye h nencwajana yesifungo sobufakazi affidavit efakaza ukuthi umbambi uqhuba noma ubeqhuba umsebenzi woku sabalala endaweni yo mhlaba ukuguqula okuphathelene nako kanye nokubonisa izikhathi ekwaguqulwa ngazo imisebenzi yoku sabalala kanye nemi phumela yako.
c ebonisa ukuthi uzoqhubeka nokwenza umsebenzi woku sabalala ekugiqulweni kwaleli lungelo; futhi d useyikhokhile imali yokuguqula ebekiwe.
Akukho zindlela nemigomo esebenza ekuqashiseni kabusha eqhubeka noku sebenza uma inga hambelani nanoma yiziphi izimiso zo mthethosisekelo noma lo Mthetho.
Umbambi kumele afake ilungelo eliguqulwe ngaphansi ko datshana 3 ezinsukwini ezingu 90 kusukela ngosuku athole ngalo inguquko e Hhovisi lama Tayiteli oku Mayina ukuthi libhaliswe ngesikhathi esifanayo nase hhovisi leZenzo zo Mthetho noma e Hhovisi lama Tayiteli oku Mayina ukuthi kwesulwe uqashiso lwakafuthi lwe OP26 njengoba kungenzeka.
Noma yiluphi uqashiso lwakafuthi lwe OP26 obelusebenza ngesikhathi kuqale lo Mthetho ukusebenza luyaqhubeka noku sebenza iminyaka emihlanu kusukela ngosuku lo Mthetho oqale ngalo ukusebenza, ngokuhambelana nezindlela nemigomo olwakhishwa ngaphansi kwayo.
i ukuqashisa okungu msuka kanye nohla oluwamukeliwe loku lawulwa kwendawo yokuphila, noma izimpinda kabili eziqinisekisiwe zako; kanye j noku zinikela, kanye nesi tatimende esikhomba indlela, umbambi wesiqashisi azonika ngayo umfutho inhloso ekhonjwe kwisigaba 2d and 2f.
c ebonisa ukuthi uzoqhubeka noku khiqiza uma seku guqulwe ukuqasha; futhi d eseyikhokhile imali yokuguqula ebekiwe.
Akukho izindlela nemigomo ephathelene nokuqasha eqhubeka nokusebenza uma iphambene nanoma yiziphi izimiso zo mthethosisekelo noma lo Mthetho.
Umbambi kumele ahambise ilungelo eliguqulwe ngaphansi kodatshana 3 ezinsukwini ezingu 90 kusukela ngosuku athole ngalo isaziso ngo guquko e Hhovisi lama Tayiteli oku Mayina ukuthi libhaliswe futhi ngesikhathi esisodwa e Hhovisi loku Bhalisa imi Hlaba noma e Hhovisi lama Tayiteli oku Mayina ukuthi libhaliswe ku qashiso lweOP26e, njengoba kungenzeka.
Uma umbambi ehluleka ukufaka isiqashiso ukuthi siguqulwe ngaphambi kokuphela kwesikhathi esikhonjwe ku datshana 1 ukuqashisa kafuthi kuya phela.
Ngoku hambelana no datshana no , noma ngubani onelungelo lwenqubo endala lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa elisebenza ngaphambi kokuqala kwa lo Mthetho liya qhubeka ukusebenza isikhathi esiyi minyaka emibili kusukela ngosuku okuqale ngalo lo Mthetho ukusebenza ngoku hambelana nezindlela nemigomo elakhishwa ngalo noma ekwathathwa ngokuthi lakhishwa ngalo.
j yonke imi niningwane youkuhlola ubukhona bokunga mayinwa kanye nemiphumela yako ehlobene namalungelo.
d enohla olwamukeliwe loku lawulwa kwendawo yokuphila; and e esekhokhe imalo yokuguqula ebekiwe.
Akukho zindlela nemigomo esebenza kwi lungelo lenqubo yakudala lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa eqhubeka noku sebenza uma iphambana nanoma yiziphi zo mthethosisekelo noma lo Mthetho.
kusukela ngosuku athole ngalo isaziso soguqulo e Hhovisi lama Tayiteli oku Mayina ukuthi libhaliswe ngesikhathi esifanayo nase Hhovisi le Zenzo zomthetho noma e Hhovisi lama Tayiteli oku Mayinaukuthi le sulweleli lungelo lenqubo yakudala lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, njengoba kungenzeka.
UMthetho 47 ka 1937, noma UMthetho wama Tayiteli oku Mayina, ka 1967 UMthetho 16 ka 1967, phezu kwelungelo lenqubo yakudala lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, ilungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa eliguqulelwe kulona kumele libhaliswe ngokwe zimiso za lo Mthetho ngokuhambelana nalesi sibambiso, kanti umbhalisi ofanele kumele enze isigxivizo kuwona wonke ama bhukwana afanele kanye nokufaka kwizi bhalisi njengoba kunga dingeka ukunika lolu datshana umfutho, ngaphandle kwenkokhelo yokwedlulisa, inkokhelo yesitembu, imali yokubhalisa noma izinkokhelo.
Eku guqulweni kwelungelo lenqubo yaku dala lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa kanye nokubhaliswa kwelungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa eli guqulelwe kulona, ilungelo lenqubo yakudala lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa liyaphela.
Uma umbambi ehluleka ukuhambisa ilungelo lenqubo yaku dala lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa ukuthi li guqulwe ngaphambi kosuku lokuphelelwa yisikhathi olukhonjwe ku datshana 1, ilungelo lenqubo endala lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa liyaphela.
j nomsuka welungelo lenqubo yakudala kanye nohla olwa mukeliwe loku lawulwa kwendawo yokuphila noma izi shicilelo ezi qinisekisiwe zako; kanye k noku zinikela ukuthi, nange ndlela, umbambi azonika ngayo umfutho izinhloso ezikhonjwe kwi sigaba 2d no 2f.
d enohla olwa mukeliwe loku lawulwa kwendawo yokuphila; futhi e esekhokhe nemali ebekiwe yoku guqula.
Akukho zindlela namigomo ephathelene nelungelo lenqubo yakudala eliqhubeka noku sebenza uma liphambene nezimiso zo mthethosisekelo noma lo Mthetho.
Noma yiliphi ilungelo lenqubo yakudala elinga setshenziswa elikhona ngaphambi kokuqala kwa lo Mthetho ukusebenza liyaqhubeka nokusebenza ngoku hambelana nezindlela nemigomo elakhishwa noma ekwathathwa ngokuthi likhishwe ngaphansi kwayo, isikhathi esingeqi kunyaka owodwa kusukela ngosuku lo Mthetho uqale ukusebenza.
Lowo onelungelo lenqubo yakuqala elingaka sebenzi umelungelo elikhethekile lokufaka isicelo selungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa noma a ilungelo lokumayina, njengoba kungenzeka, ngokwa lo Mthetho esikhathini esikhonjwe ku datshana 1.
Ilungelo lenqubo yakudala elingaka setshenziswa eselifakelwe isicelo esikhathini esikhonjwe ku datshana 1 lihlala lisebenza kuze kufike leso sikhathi isicelo selungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa noma ilungelo lokumayina, njengoba kungenzeka, siyamukelwa noma siya chithwa futhi kubhekwane naso ngokwa lo Mthetho noma siye nqatshwa.
d ngokwe sigaba 127, 128 noma 129 sifundwa nesigaba 130 so Mthetho wama Lungelo oku Mayina, ka 1967 UThetho 20 ka 1967; noma g ngokugunyazwa yisibambiso ngaphansi kwe sigaba 158 so Mthetho wama Lungelo oku Myinas, ka 1967 UMthetho 20 ka 1967, njengoba kungenzeka, futhi usebenza ngokwe sigaba 48 so Mthetho wama Minerali ngaphambi kokuthi lo Mthetho uqale ukusebenza, uhlala usebenza ngoku hambelana nezindlela nemigomo owakhishwa noma owafunwa ngaphansi kwayo futhi okhona kwi bhukwana noma ama bhukwana afanele oqhubeka ukuba khona ngaphansi kwawo noma oqhubeka noku sebenza nakulezo zimo lapho uxhumene khona nama lungelo enqubo yakudala uyohlala usebenza ngaphandle koku lulaza ukuphela noma ukuba khona kwe lungelo lenqubo yakudala aye xhumene nalo uma lelo lungelo lenqubo yakudala lithathelwa indawo yilungelo lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa noma ilungelo lokumayina ngokodaba 6 noma futhi ngokunjalo liyo xhumana naleyo mvume noma ilungelo, njengoba kungenzeka.
Umbambi, umsebenzisi noma umfumani wanoma ikuphi uku bekisa, imvume noma ilungelo loku sebenzisa ingaphezulu lomhlaba okukhonjwe ku datshana 1 kumele abhalise lokho kubekisa, imvume noma ilungelo e Hhovisi lama Tayiteli oku Mayina onyakeni owodwa kusukela ngosuku okwaqalisa ngalo lo Mthetho.
Umnikazi wo mhlaba nanoma yimuphi omunye umuntu okhonjwe kwi sigaba 482a so Mthetho wama Minerali owaye thola isi nxephezelo ngokwaleso sigaba ngaphambi nje kokusebenza kwa lo Mthetho, noma lowo olandela umnikazi noma omunye umuntu kwi tayiteli, banegunya loku qhubeka noku thola lesi sinxephezelo.
a Lowo obekisile, onemvume noma ilungelo elikhonjwe ku datshana 1 angakulahla lokhu kubekisa, imvume noma ilungelo, konke noma ingxenye yako, ngombiko obhalelwe i Menenja ye Ndawo efanele.
b Ukubekisa, imvume noma ilungelo okukhonjwe kwindima a, noma leyo ngxenye engabe ilahliwe, kumele ibonwe njenge phelelwe yisikhathi kusukela ngosuku lwalesi saziso.
so Mthetho wama Minerali futhi obusebemza ngaphambi nje kokuqala kwa lo Mthetho uku sebenza kanye nanoma yiziphi izinyathelo ezithathwe mayelana nokwenza ukuhlola uku sebenza kanye nomsebenzi woku landela oku hlangene nohla lokulawulwa kwendawo yokuphila kuya qhubeka noku sebenza lapho lo Mthetho uqala uku sebenza.
Udatshana 1 alumu vimbeli u Ngqongqoshe ukuthi aqondise izichibiyelo zohla loku lawulwa kwendawo yokuphila ukuze aluhlanganise nezi dingongqangi zalo Mthetho.
Noma ngubani oyekelelwe ngokwe sigaba 392a so Mthetho wama Minerali ngaphambi kokuthi loMthetho uqale ukusebenza futhi ukuyekelelwa kwakhe okungahlali kusebenza ngokwa lo Mthetho kumele afake isicelo soku yekelelwa ngokwa lo Mthetho onyakeni owodwa kusukela ngo suku okwaqala ngalo ukusebenza lo Mthetho, ngaphandle kwaloko isiyekelelo siphelelwa yisi khathi.
Uma onelungelo lenqubo yakudala lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa noma ilungelo lenqubo yakudala lokumayina eyeka lowo msebenzi ofanele wokuhlola ubukhona bokunga mayinwa noma ukumayina, umbambi kumele afake isicelo sesi tifiketi ngokwe sigaba 43.
Isigaba 38 sisebenza kone lungelo lenqubo yaku dala lokuhlola ubukhona bokunga mayinwa noma ilungelo lenqubo yaku dala loku mayina.
Ngaphandle koku lulaza izimiso zodaba 7 no 7 , noma yikuphi ukubonelelwa oku khona, inkokhelo ye nkontilaka noma ukubonelelwa kwango muso, seku hlangene nanoma yisiphi isinxephezelo esikhonjwe kwi sigaba 46 so Mthetho wama Minerali, okuqongelelekela noma yimuphi umphakathi ngaphambi nje kokuqala ukusebenza kwa lo Mthetho, kuyaqhubeka noku qongelelekela lowo mphakathi.
a ukunga qhubeki nalokhu kubonelelwa noma inkokhelo kuzobanga ubunzima obungadingeki kulowo muntu; noma b umuntu lokhu kubonelelwa ne nkokhelo ukusebenzisela ukuphakamisa uphiliswano.
Umamukeli okhonjwe ku datshana 1 no 3 kumele kuthi eminyakeni emihlanu kusukela ngosuku okuqale ngalo ukusebenza lo Mthetho azise u Ngqongqoshe ngezidingo zakhe zoku qhubeka nokuthola lokhu ukubonelelwa noma izinkokhelo nezizathu zako, bese ehambisela u Ngqongqoshe imi niningwane ebekiwe.
a agcine izishicilelo ezibekiwe kwi kheli elikwi Riphabhuliki laphe zinga hlolwa khona ngu Mqondisi-Jikelel; futhi b ahambise izitatimende zezimali ezihloliwe.
Noma ngubani ongabonisa ukuthi impahla yakhe seya biwe ngokwe zimiso za lo Mthetho angafuna isi nxephezelo ku Mbuso.
f akhombise inani layo lase makethe kanye nendlela elitholakale ngayo leli nani; futhi g abonise ukujula kwanoma yiluphi usizo lo Mbuso kanye nezi nzuzo ezitholwe ngale mpahla.
a athathwe njengo bekwe yi Menenja ye Ndawo; futhi b kumele enze noma yimuphi umsebenzi kwi sifunda abekelwe sona okumele wenziwe yi Menenja ye Ndawo ngaphansi noma ngo kwalo Mthetho.
Izifunda ezikhonjwe kwi sigaba 3 so Mthetho wezama Minerali uyaqhubeka noku sebenza kuze kube u Ngqongqoshe wehlukanisa ngezifunda i Riphabhuliki, ulwandle kanye ne shalofu le khontinenti ngokwe sigaba 7.
Umthetho owe jwayelekile welungelo lama minerali, kanye nemvume yokuhlola ubukhona bokunga mayinwa oku tholwa ngokuhlangana nako ngokwe sigaba 6 so Mthetho wezama Minerali.
Oku khonjwe kwi sigaba 44 so Mthetho weza Maminerali, umthetho ojwayelekile welungelo lama minerali ohangene nako kanye nemvume yokuhlola ubukhona bokunga mayinwa etholakala ngokwe sigaba 6 so Mthetho wezama Minerali.
Imvume yesi klhashana egunyaza uku qhubeka nomsebenzi wokuhlola ubukhona bokunga mayinwa ku mhlaba onokuhambelana nemvume yokuhlola ubukhona bokunga mayinwa ebe yigunyazwe ngaphansi kwale imvume yokuhlola ubukhona bokunga mayinwa, njengoba ihlinzekelwe kwi sigaba 10 so Mthetho wezama Minerali, ka 1991 (UMthetho 50 ka 1991).
Ilungelo lama minerali ngaphansi komthetho ojwayelekile okhishelwe imvume yokuhlola ubukhona bokunga mayinwa noma ugunyazo lokumayinawakhishwa ngoko Mthetho wezama Minerali.
Imvume yokuhlola ubukhona boku nga mayinwa ngokwe sigaba 6 (b) noma 6 so Mthetho wezama Minerali kanye no mthetho ojwayelekile welungelo lama minerali ohlangene kako owakhishelwa imvume yokuhlola ubukhona bokunga mayinwa wakhishwa ngokwe sigaba 6 salo Mthetho oshiwo.
Imvume yokuhlola ubukhona bokunga mayinwa ngokwe sigaba 6 (b) noma 6 so Mthetho wezama Minerali kanye nomthetho ojwayelekile welungelo lama minerali ohlangene nako ongakaze ukhishelwe imvume yokuhlola ubukhona bokunga mayinwa wakhishwa ngokwe sigaba 6 salo Mthetho oshiwo.
Imvume yokumayina ekhishwe ngokwe sigaba 9 (b) noma 9 so mthetho wezama Minerali kanye no mthetho ojwayelekile welungelo lama minerali ohlangene nako eyakhishelwa ugunyazo loku mayina ngokwe sigaba 9 so Mthetho wezama Minerali.
Imvume yoku mayina ekhishwe ngokwe sigaba 9 (a) noma 9 so Mthetho wezama Minerali kanye nomthetho ojwayelekile welungelo lama minerali ohlangene nayo ngaphandle ko gunyazo loku mayina olukhishwe ngokwe sigaba 9 so Mthetho wezoku Mayina.
h kunika umfutho isigaba 24 so mthethosisekelo ngoku qinisekisa ukuthi imithombo yesizwe yama minerali ne petroliyamu kuthuthukiswa ngendlela ekahle futhi engesakhiwo semvelo esigcinekayo; kanye i noku qinisekisa ukuthi abana malungelo lokumayina kanye namalungelo okusabalal bayaphonsa esivivaneni soku thuthukisa uphiliswano-mnotho lwezindawo abasebenza kuzo.
Umnyango wama Minerali na Mandla usulungiselele iningi lezi dingongqangi zezimali zokulandela umthethosivivinywa. Udaba 11 lwe Sheduli II lo Mthethosivivinywa luyakuhlinzekela ukufuna isinxephezelouma umuntu ezwa ukuthi impahla yakhe seyabiwe. Ukwaba kolungiselelo lwemali luyokwenziwa ngalendlela.
<fn>zul_Article_National Language Services_IRIPHABHULIKI YASENINGIZIMU AFRIKA (2004).txt</fn>
Ukuhlanganisa nokuchibiyela imithetho eqondene nokulawula nokwengamela izikhungo zokuhweba emakethe yezimali, ukulawula nokwengamela izikhungo zokulondoloza amathuluzi okuhweba emakethe yezimali, ukugcina nokuphatha amathuluzi okuhweba emakethe yezimali nokuvimbela umkhuba wokuhweba ngolwazi lwangaphakathi enkampanini; ukuhlinzeka ngemvume yendlu ebhalisa ukudayiselana ngamasheya nokwemukela abaqokiwe; ukuhlinzeka ngenqubo yokuziphatha kwabantu abagunyaziwe nokuhlinzekela izindaba ezihlobene nale misebenzi.
Umcwaningi-mabhuku uchaza umcwaningi-mabhuku ngokulandisa koMthetho wabaCubunguli nabaCwaningi-mabhuku bamaBhuku ezimali zoMphakathi ka--1991uMthetho uNo.
ibhange lichaza ingodla njengoba ichazwe eMthethweni wamaBhange, we-1990 (Umthetho uNo. 94 we-1990), nebhange elingasabalalisi ngenzuzo emalungeni alo njengoba lichazwe eMthethweni wamaBhange angayabi inzuzo ekupheleni konyaka ka 1993 (Umthetho uNo.
Isigungu sichaza Isigungu Semisebenzi Yezimali esisungulwe yisigaba 2 soMthetho Wemisebenzi Yezimali we-1990 Umthetho uNo.
imithetho yokulondoloza ichaza imithetho eyenziwe yingodla yokugcina amathuluzi okuhweba emakethe yezimali ngokulandela loMthetho.
Umbiko ngombani uhlanganisa uhlobo olusungulwe, lwaqoshwa, lwathunyelwa noma lwagcinwa ngokubhaliwe noma ngokungathinteki kodwa okubonakalayo.
a noma iyiphi inhlangano yesikhwama sempesheni esibhaliswe ngaphansi koMthetho Wezikhwama zeMpesheni ka 1956 Umthetho uNo.
b noma iyiphi inhlangano yobungani ebhaliswe ngaphansi koMthetho Wezinhlangano Zobungani we-1956 Umthetho uNo.
c noma iluphi uhlobo lweqhinga lomfelandawonye wokutshala imali oluchazwe esigabeni- 1 soMthetho Wokulawula Umfelandawonye Wokutshala Izimali we- 2000 Umthetho uNo.
d noma ngubani obhaliswe njengomdayisi mshuwalense wesikhathi eside noma esifushane obhalise ngaphansi koMthetho Womshuwalense Wesikhathi eside we-1998 Umthetho uNo. 52 we- 1998, noma Umthetho Womshuwalense Wesikhathi esifushane we-1998 Umthetho uNo.
e noma ngubani ophakathi nendawo othula imisebenzi eqagulwe esigabeni-721d soMthetho Womshuwalense Wesikhathi eside we-1998, noma isigaba 70e soMthetho Womshuwalense Wesikhathi esifushane, we-1998; kanye f nebhange.
i amasheya, ubufakazi bokulondoloza imali enkampanini ebhaliswe emakethe yezimali nezinye izinhlobo zemali ezidayisa emakethe yezimali ngaphandle kohlobo olutshalwa enkampanini edayisa amasheya ngezixha njengoba ichaziwe eMthethweni Olawula Ukuthengisa Amasheya Ngezixha we-1980 Umthetho uNo.
umgidi wokudayiselana uchaza isivumelwane noma isigameko ngasinye sokuthenga nokudayisa amathuluzi okuhweba emakethe yezimali.
d ukukhuthaza intuthuko nokudlondlobala komsebenzi wokuhweba ngamathuluzi emali emakethe yaseNingizimu Afrika.
a ohlelweni lomfelandawonye wokutshala imali olawulwa noma ongaphansi koMthetho Olawula Umfelandawonye Wokutshala Imali we-2002; Umthetho No.
b ezigamekweni ezilawula noma ngaphansi koMthetho Wemisebenzi Encikile Neluleka Ngezimali ka 2002 Umthetho uNo.
Noma yimuphi umthetho ophathelene nokugembula noma nokubheja awusebenzi esigamekweni esilawulwa noma esingaphansi kwalo Mthetho.
h uma umuntu enegunya lokusebenza, engamele amathuluzi okuhweba emakethe yezimali ngaphandle kokuba lowo muntu ehambisana nemithetho yesikhungo elawula ukuphathwa kwamathuluzi okuhweba emakethe yezimali.
Akanalo ilungelo lokuba yisikhungo, yingodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba, yindlu ebhalisa ukudayiselana ngamasheya, ukubamba iqhaza noma ukugunyazelwa ukuqhuba lo msebenzi kuye ngesimo esivelile, noma aziphathe ngendlela, asebenzise igama noma incazelo ekhombisa ukuxhumana phakathi kwakhe nesikhungo, ingodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba emakethe, indlu ebhalisa ukudayiselana ngamasheya, obambe iqhaza noma ogunyazelwe umsebenzi, kuye ngesimo njengoba sivelile.
Isikhulu esiphezulu nephini laso eliphawulwe esigabeni-1 soMthetho Wokweluleka Ngezimali we-1990 nguMlawuli-sikhungo nePhini lakhe Lemisebenzi Yamathuluzi Okuhweba Emakethe yezimali ngokulandelana kwabo.
Umlawuli-sikhungo kufanele enze imisebenzi ejutshelwe umlawuli-sikhungo noma abhekele ukuthi wonke umuntu ongaphansi kwalo Mthetho uyawulandela.
d Angabeka imibandela ehambisana nalo Mthetho mayelana nemvume, igunya, ukwemukela noma ilungelo elikhishwa ngumlawuli-sikhungo kanti lowo mbandela ungahoxiswa noma uchitshiyelwe.
Olawula Izimakethe Zokuhweba ngemali we-1989 (Umthetho uNo. 55 ka 1989) usasebenza nakuba loMthetho uchithwe yisigaba 117.
b namanye amalunga, ahlanganisa abantu abammele abasebenza kulemboni namakhasimende abaqokwe nguNgqongqoshe ngemuva kokubonisana neSigungu.
Umlawuli-sikhungo yilunga lesigungu sokweluleka ngesikhundla sakhe sokuba sehhovisi kodwa akakwazi ukuvota odabeni lapho edinga khona iseluleko sesigungu sokweluleka.
Ilunga lesigungu sokweluleka lihlala esikhundleni isikhathi esinqunywa nguNgqongqoshe ngesikhathi liqokwa.
b izindleko zemali esetshenzisiwe yilunga ekuqhubeni imisebenzi ejutshelwe lona.
a i uSihlalo wesigungu sokweluleka kufanele abize umhlangano wokuqala wesigungu sokweluleka ngemuva kokuqala kwalo Mthetho, ngemuva kwalokhu, isigungu sokweluleka siyohlangana ngesikhathi nasendaweni eyonqunywa yisigungu sokweluleka.
Usihlalo ubiza umhlangano olandelayo ngemuva kowedlule lapho isibalo esidingekayo samalunga omhlangano sahluleka ukuhlangana.
b Isibalo esidingekayo samalunga ukuze umhlangano uqhubeke siyoba yiningi lamalunga esigungu sokweluleka.
Isigungu sokweluleka singazithathela ngokwaso noma sicelwe nguNgqongqoshe noma ngumlawuli-sikhungo ukuphenya nokwethula umbiko noma iseluleko ngodaba lokuphatha noma lobungoti ngabantu abasebenza kule mboni noma ngokwethulwa kwemisebenzi yamathuluzi okuhweba emakethe ezimali.
a Singacela kunoma ngubani usizo noma aphenye udaba oluthinta abantu abasebenza kule mboni noma ngemisebenzi yokuhweba ezimakethe zemali.
Umlawuli-sikhungo angethula esigungwini noma yiluphi ulwazi olufanele ngodaba oluphenywa yisigungu sokweluleka.
Umlawuli-sikhungo unesibophezelo sokuphatha umsebenzi osondelene nemisebenzi yesigungu sokweluleka nekomidi elincane lesigungu sokweluleka.
a Isigungu kufanele sikhokhe izindleko eziqondene nemisebenzi yesigungu sokweluleka.
b Isigungu sokweluleka kufanele sithole imvume yesigungu ngaphambi kokuthwala izindleko.
Imibandela yoMthetho yeKhomishani we-1947 Umthetho uNo. 8 we- 1947 oqondene nokuvela kwikhomishani, ukuhlola abantu nokusingatha imisebenzi yokwenza izifungo, ikhwelo lokukhipha izincwadi, imibhalo nezinto ezithile nokwephula umthetho okwenziwa ngofakazi isebenzisana nezinguquko ezidingwa yindikimba yophenyo olwenziwa yisigungu sokweluleka noma yikomidi elincane eliqokiwe.
izidingo zokubhalisa zisho okufunekayo, okunqunywe yisikhungo sokuhweba emakethe yezimali okufanele kulandelwe ngaphambi kokuba ithuluzi lokuhweba emakethe lidayiswe noma liqhubeke nokuhweba kuleso sikhungo semakethe yezimali.
Umuntu angafaka isicelo semvume kumlawuli-sikhungo maqondana nohlobo olulodwa noma eziningi zokuhweba emakethe yezimali eziphawulwe kwincazelo esigabeni-1.
Ngaphandle kwesigaba 30 soMthetho Wezinkampani we-1973 Umthetho uNo.
d siphelezelwe yinoma yiluphi ulwazi nemininingwane ebalulekile engafunwa ngumlawuli-sikhungo.
Umlawuli-sikhungo kufanele akhiphe isaziso sesicelo semvume yesikhungo sokuhweba emakethe yezimali emaphephandabeni amabili kazwelonke. Izindleko zokukhangisa zithwalwa ngofake isicelo.
c Isikhathi esibekelwe ukufaka isicelo sokuphikisa kumlawuli-sikhungo.
d agcine inkambiso yokuphepha nokulondoloza ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi imibhalo yemigidi yomsebenzi oqhutshwe yisikhungo ihlala iphephile.
f ukuhlinzekela inkokhelo nokukhokhela yonke imigidi yokudayiselana ngamasheya eyenziwa esikhungweni sokuhweba emakethe yezimali nokuphatha umcimbi wokuhweba nokubhekela ubungozi bokukhokhela amathuluzi okuhweba athengwe esikhungweni sezimakethe zokuhweba.
Ngokubheka uhlobo lwesikhungo sokuhweba emakethe yezimali, umlawuli-sikhungo angaquma umgamu wokuhambisana nemibandela obekelwe lowo ofaka isicelo nephawulwe esigatshaneni -1.
Umlawuli-sikhungo angafuna eminye yemininingwane ephawulwe esigatshaneni 1 ngokugcwele.
Imvume yokuhweba emakethe yezimali kufanele ichaze imisebenzi eyokwethulwa yisikhungo, ihhovisi elikhulu lapho siyokanisa khona eNingizimu Afrika nezindawo okungasebenzela kuzo isikhungo nokuchaza ukuthi isikhungo ngeke sisebenzele kwenye indawo ngaphandle kwemvume ebhalwe phansi wumlawuli-sikhungo.
Isikhungo singafaka isicelo noma yinini kumlawuli-sikhungo sokuchibiyela imigomo nemibandela yemvume okwakhishwa ngayo imvume.
f singenza zonke ezinye izinto ezifanele, ezixhumene noma ezifanele zokuqhuba umsebenzi wesikhungo nezingashayisani nalo Mthetho.
a Umlawuli-sikhungo angathatha isibophezelo somsebenzi owodwa noma ngaphezulu walena ephawulwe esigatshaneni uma umlawuli-sikhungo ebona kufanele ngenhloso yokufeza izinhloso zalo Mthetho okuqondiswe kuwo esigabeni- 2.
kufanele anike isikhungo ithuba lokuziphendulela ukuthi kungani umlawuli-sikhungo engafanele ukuthatha leso sibophezelo, lokhu kufanele kwenziwe singakapheli isikhathi esithile esibekiwe.
Ukukhipha isinqumo sokunxephezelo umuntu ohlukumezekile ngenxa yokwephulwa komthetho noma ukwehluleka.
c ngesikhathi sokulalelwa kodaba, isikhungo singahlola silalela imininingwane eqoqwe ngumlawuli-sikhungo ngesikhathi enza uphenyo ngaphansi kwesigaba -93 noma etholwe yingosi lapho iphenya ngokwesigaba- 82.
Uma umuntu ehluleka ukukhokha inhlawulo noma isinxephezelo okuqondiswe kuso esigatshaneni -1g, isikhungo singenza umbiko ofungelwe kumabhalane noma kumlawuli-sikhungo wenkantolo evumelekile, lowo mbiko uyochaza isamba senhlawulo enqunyiwe kanti umbiko uyoba nomthelela onamandla esinqumo saleyo nkantolo esiqondiswe kothathelwe sona, umphumela waso uvuna isikhungo ukuba sithole ngokushesha imali ekweletwayo ebhalwe embikweni.
Imibandela yokubhalisa kufanele ichaze inhloso yokwaba inhlawulo ephawulwe esigatshaneni- 1g.
Imibandela yokubhalisa neminye imigomo yokubhalisa iyabophezela kodayisa ngethuluzi lokuhweba kanjalo nalowo ogunyazwe ukulisebenzisa, abaqondisi, abasebenzi nabadayisa ngalo.
d singakhokhisa imali ehlelwe emibandeleni yokubhalisa noma esemthethweni wesikhungo, ngale kwamalungiselelo okufinyelelwe kuwo ngaphambi noma ngemuva kwalo Mthetho olawula ukuthenga nokudayisa amathuluzi abhalisiwe okuhweba emakethe yezimali.
c Siyonika odayise ithuluzi ithuba lokwethula ubufakazi bokuthi kungani isicelo kufanele singenqatshwa, singakapheli isikhathi esinqunywe yisikhungo.
Isikhungo singesula amathuluzi okuhweba emakethe yezimali noma simise uhwebo ngalawo mathuluzi abhalisiwe uma lokho kuyoqhuba izinhloso zalo Mthetho ophawulwe esigabeni -2, inqobo uma kuhambisana nalesi sigaba, imithetho yesikhungo nemibandela yokubhalisa.
c Siyonika odayisa ithuluzi ithuba lokwethula ubufakazi bokuthi kungani isikhungo kungafanele simesule noma simmise, singakapheli isikhathi esinqunywe yisikhungo.
Uma imibandela yokubhalisa, izimo ezinqunywe yisikhungo maqondana nokwehluleka ukubhalisa amathuluzi okuhweba emakethe noma ukungahambisani nemithetho yesikhungo, ngaphansi komgomo wesigatshana- 1, isikhungo singathatha isinqumo sokummisa esiphawulwe kuleso sigatshana, leso sijeziso siyodonsa izinsuku ezingevile emashumini amathathu kanti singanezelwe ngezinye izinsuku ezingamashumi amathathu.
uma ukuhweba ngamathuluzi abhaliswe emakethe yokuhweba kumisiwe ngokulandisa kwalesi sigaba, isikhungo singavumela abagunyazwe ukuwasebenzisa ukuba bawathenge noma bawadayise ngenhloso yokuhlangabezana nezibophezelo zabo ezenziwe maqondana nawo ngaphambi kokukhishwa kwesinqumo sokumisa, inqobo uma bekwenza ngokulandela izigatshana -1 ne- 3.
a uma odayisa ithuluzi lokuhweba ecela isikhungo ukuba sisuse amathuluzi aso okuhweba ohlwini kodwa isikhungo sibona lawo mathuluzi efanele ukuqhubeka nokuba yingxenye yohlu, ukususa lawo mathuluzi kufanele kugunyazwe ngabanini bawo ngendlela ebekwe yisikhungo, isikhungo kummele seneliseke ukuthi leso senzo ngeke sihlukumeze amagunya edlanzana elinentshisekelo ngalawo mathuluzi okuhweba.
b odayisa ngethuluzi lokuhweba kufanele aveze izizathu zesicelo esiphawulwe endimeni (a).
a Uma isikhungo sichitha isicelo sokufaka amathuluzi okuhweba njengengxenye yohlu olungaphansi kwesigaba- 12 (b) noma esigatshaneni - , sesula ohlwini amathuluzi noma simisa ukuthengisa kwamathuluzi okuhweba emakethe yezimali, umdayisi ozizwa ehlukumezekile kufanele azise ngokushesha zonke ezinye izikhungo lapho kubhaliswe khona lama thuluzi ngosuku lwesinqumo sokwenqaba, ukwesula noma ukumiswa kwawo.
b Uma ukwenqatshwa kokubhaliswa ohlwini kwamathuluzi okuhweba noma ukwesulwa kwawo okuqondwe endimeni a kungenxa yokwehluleka ukuhambisana nemibandela yokubhalisa emiswe yisikhungo , kusukela osukwini oluphawulwe endimeni a kuya ezinyangeni eziyisithupha, asikho isikhungo sokubhalisa esiyomukela isicelo sokuthatha amathuluzi okuhweba athinteka ohlwini olugcinwe yiso ukuba adayise ngaphandle kokuba isinqumo sokwenqatshwa, sokwesulwa noma ukumiswa sekuhoxiswe yisikhungo esasithathe isinqumo noma ngemuva kwesinqumo sesigungu sokucubungula izicelo ezedlulisiwe esihoxisa isinqumo ngolandisa kwesigaba 111.
c Uma isikhungo sihoxisa isinqumo sokwenqaba, sokwesula noma sokumisa zingakapheli izinyanga eziyisithupha, umdayisi ohlukumezekile angazisa ezinye izikhungo ezibhalise lelo thuluzi lokuhweba.
Imibandela yokubhalisa noma izimo ezinqunywa yisikhungo maqondana nokubhalisa amathuluzi okuhweba emakethe yezimali ingasetshenziswa yisikhungo emathuluzini abhaliswe ngaphambi kwesinqumo semibandela nezimo zokubhalisa, lokhu kuyokwenziwa ngokushicilela isaziso esibhaliwe saqondiswa kodayisa amathuluzi okuhweba abhalisiwe.
Ngaphandle kwesimo esehlukile esiphoqa usuku oluseduzane, imibandela nezimo zokubhalisa ezisetshenziswe ngale ndlela ziyoqala ukusebenza ngosuku olunqunywe yisikhungo. Lolo suku akufanele lube ngaphambili kwenyanga eyodwa ngemuva kosuku isikhungo esazise ngalo odayise ithuluzi lokuhweba kodwa isikhungo singaluhlehlisa usuku olunqunywe kuqala ngemuva kokuthola isicelo esifakwe ngodayise ithuluzi.
Uma isikhungo sichitha isicelo sokuhlehlisa ngokulandisa kwesigatshana-2, umnini-thuluzi lokuhweba othintekayo engathula ubufakazi obubhaliwe kumlawuli-sikhungo, uma isicelo sokuhlehlisa sizwakala , umlawuli-sikhungo angahlehlisa usuku okuqala ngalo ukusebenza imibandela nezimo zokubhalisa isikhathi ezingedluli izinyanga ezintathu kanti kufanele azise isikhungo ngalokhu ngokubhalwe phansi, lokhu kuyokwenziwa ngemuva kokubonisana nesikhungo.
Isikhungo singafuna lowo odayisa ngamathuluzi okuhweba abhaliswe emakethe yezimali ukuba asidalulele noma yiluphi ulwazi analo ngamathuluzi noma ngezindaba zomdayisi-thuluzi uma lolo lwazi lufanele ukufeza izinhloso zalo Mthetho okuqondiswe kuwo esigabeni -2.
b Isikhungo singacela odayisa amathuluzi okuhweba adalule lolo lwazi kwababhaliswe njengabanini mathuluzi okuhweba singakapheli isikhathi esinqunywe yisikhungo.
c Uma odayisa amathuluzi okuhweba enqaba ukudalulela isikhungo ulwazi noma ongumnini wamathuluzi okuhweba esikhungweni, isikhungo singamisa ukuthengiswa kwalelo thuluzi lokuhweba kuze kufike isikhathi sokudalulwa kolwazi olufanele nolugculisa isikhungo, ngaphandle uma okhiphe lelo thuluzi lokuhweba ethole imvume yenkantolo emgunyaza ukuba angalwethuli ulwazi.
Uma odayisa amathuluzi okuhweba edalula ulwazi ngokulandisa komthetho kubanikazi ababhalisiwe bethuluzi lokuhweba abangaba negalelo lokuphazamisa intengo yethuluzi lokuhweba, ngesikhathi esifanayo lowo olidayisile kufanele enekele umphakathi lolu lwazi..
Isikhungo esisingethe isikhwama sokunxephezela abagunyazelwe ukusebenza esikhungweni namakhasimende abo ngokulandisa kwemithetho yesikhungo bangahlawulisa imali ethile ngenhloso yokuhlomulisa isikhwama. Lokhu kungenziwa kunoma ngubani obandanyekayo emgidini wokuhwebisana ngamathuluzi okuhweba emakethe yezimali ngokusebenzisa isikhungo.
Isikhungo singadinga abasebenzi abagunyaziwe namakhasimende ukuba baphonse esivivaneni sesikhwama sesikhungo ngenhloso yokuqhuba umsebenzi wesikhungo.
c Uma umlawuli-sikhungo ekhiphe imvume ebhaliwe.
Uma isikhungo kuwuhlobo olungaphethwe ngayedwa, isenzo sokwaba esiphawulwe esigatshaneni-2, singenziwa nakuba kukhona imibandela yemithetho ethile ephikisayo kodwa ngaphandle kokuphazamisa isimiso sobunini bomsebenzi wesikhungo sokuhweba emakethe yezimali.
Imithetho yesikhungo kufanele ihambisane nalo Mthetho.
f izinhlelo zokusingatha isikhungo lapho kukhokhwa noma kuphethwa umcimbi wokudayiselana, uma isikhungo singaqokanga indlu ebhalisa ukudayiselana amasheya.
v izinyathelo eziyothathwa yisikhungo noma ngumuntu ogidlabezwe amandla okuphenya noma okwenza umsebenzi wokuqondisa izigwegwe elungeni eligunyaziwe noma isisebenzi sakhe esitholakale siphambene noma sehluleke ukuhlangabezana nalo Mthetho, imithetho yesikhungo, imithetho yesikhashana noma imilayelo.
sinombhalo noma umqulu othile ogodliwe onomthelela ngodaba oluphenywayo, angabizelwa phambi komphenyi ngenhloso yokufakwa imibuzo noma alethe lowo mbhalo.
bb ngomsebenzi wokuqapha ukuthi isikhungo nabasegunyeni lokusebenza kuso balandela imithetho ebekiwe yoMthetho Wesikhungo Sobunhloli Bezimali we- 2001 Umthetho uNo. 38 we- 2001.
Ngemvume yomlawuli-sikhungo, isikhungo singashaya imithetho yaso ngezinto ezengeziwe kulezo ezibhalwe esigatshaneni -2.
Umthetho wesikhungo oshaywe ngaphansi kwalesi sigaba ubophezela isikhungo, odayisa amathuluzi okuhweba, abasebenzi namakhasimende.
yokuguqula amandla okuphatha enkampanini noma umsebenzi webhizinisi.
c angabeke imibandela yokuhweba ngamathuluzi angabhaliswe emakethe yezimali.
Umuntu othenga noma odayisa amathuluzi okuhweba emakethe angabhalisiwe otholwa ephambana nesenzo esingavunyelwe noma umbandela ophawulwe esigatshaneni 1, angahoxisa umcimbi wokudayiselana.
Isikhungo sokwebolekisa ngemali, akukhathalekile ukuthi siqhuba ibhizinisi lokuthenga noma lokudayisa amathuluzi okuhweba emakethe yezimali abhalisiwe kufanele sibikele umlawuli-sikhungo nganoma yiluphi uhlobo lomgidi wokudayiselana ngamathuluzi abhaliswe emakethe okungaba nomphumela wokuguquka komhlomulo wobunini ngalawo mathuluzi okuhweba nokwenziwe ngaphandle kwesikhungo.
b ngendlela kanye nesikhathi okufanele kwethulwe ngaso imibiko.
b emphakathini, ngaphandle uma isikhungo senelisekile ngobuqotho bezizathu ezichaza ukuthi ukudalula ulwazi kuyophambana nezinhloso zalo Mthetho ophawulwe esigabeni-2.
Isikhungo esiphawulwe esigatshaneni- 3 singashicilela noma yiluphi ulwazi esinikwe lona ngaphansi kwaleso sigatshana..
Ngokwalo Mthetho, kwabagunyaziwe noma kubasebenzi abavunyelwe ngaphansi kwemithetho yesikhungo, akekho onemvume yokukhangisa noma yokunxenxa nganoma iyiphi indlela, kungaba yindlela eqonde ngqo noma ejikelezayoengakhangisa khona noma yiluphi uhlobo lwebhizinisi lokuthenga nokudayisa ngamathuluzi okuhweba emakethe yezimali.
Noma ingaba khona eminye imithetho, uma umlawuli-sikhungo ebona isikhangiso, ipheshana lokukhangisa noma umbhalo mumbe oncike emathuluzini okuhweba okhombisa ukwedukisa abantu noma ovusa impikiswano, angalayela ukuba leso sikhangiso, ipheshana lokukhangisa noma umbhalo ungashicilelwa, ummiswe noma uguqulwe ngendlela ayibona ifanele.
a Igama lomuntu noma abantu abaqoqe umbiko noma abantu abasethimbeni labaqoqi bezindaba ephephandabeni noma embikweni lapho kunombono oqinile womhleli wephephandaba wokuthi uyabazi ngempela abaqoqi bombiko.
b Ukudalula umthombo walolu daba.
b Ongabambisa ngethuluzi elilodwa izikhawu eziningi ngaphandle kwemvume yomnini.
Ngendlela eyenza kube lula ngaso sonke isikhathi ukuthola ubunini balawo mathuluzi okuhweba.
Ngokuhambisana nemithetho yesikhungo, umuntu onegunya lokuhweba angadayisa amathuluzi okuhweba abhalisile nalondolozwe kuye uma lowo owalondolozile emnikeze imvume ebhaliwe yokuwadayisa.
Wonke onegunya lokuhweba kufanele avule futhi agcine isikhwama ebhange elibekelwe amakhasimende noma asebenzise isikhwama esivulwe salawulwa yisikhungo lapho kuyofakwa khona zonke izimali zekhasimende ezitholwe ngosuku: lokhu makwenziwe ngokuqonda ukuthi yonke imali efakwa yikhasimende esikhwameni somuntu ogunyaziwe noma imali etholwe sekuvaliwe emabhange kummele igcinwe kuleso sikhwama kuze kube wusuku olulandelayo lomsebenzi.
b Isikhwama sokugcina imali esiphawulwe kulesi sigatshana singaqukatha kuphela imali yamakhasimende hhayi imali yesikhungo noma yomuntu onegunya lokuhweba emakethe.
c yenzelwa ukukhokha imali ekweletwa kumuntu onegunya lokusebenza, inqobo uma isikweletu esidaleke ngokuthenga lawo mathuluzi okuhweba angakabhalwa njengefa lomthengi wawo singathathwa njengesikweletu esidalwe ukufeza lokhu; noma d yenziwa ngaphansi kwanoma yimuphi umthetho noma owesikhungo ohlinzeka ngokucacile ukuthi leyo nkokhelo kufanele ilondolozwe esikhwameni esithile.
Izimali ezigcinwe esikhwameni nezinye ezingalondwanga esikhwameni njengoba isigatshana -1 sifanekisa, kodwa eziqagulwa njengezomuntu othile zithathwa "njengefa lesikhwama": ngencazelo yoMthetho Wezikhungo Zezimali Ukuvikelwa Kwezimali we-2001 Umthetho uNo. -28 we-2001, loMthetho usebenza kulezo zikhwama kodwa uncike kulesi sigaba.
Onegunya lokusebenza kufanele akhokhe ngokushesha umehluko ongadaleka phakathi kwemali efakwe esikhwameni naleyo ekhishiwe, inqobo uma lingekho isheke eliphindiselwe emuva ngenxa yokwentuleka kwezimali.
Zonke izindleko zebhangi eziqongeleke esikhwameni ziyothwalwa ngonegunya lomsebenzi ngaphandle kwezindleko eziqondene ngqo nokukhipha noma ukufaka imali ebhange neyizindleko zekhasimende uqobo.
Yonke inzalo yezimali zesikhwama ziyokhokhelwa umnini-sikhwama ngemuva kokudonsa yonke imali yonegunya lokusebenza noma yesikhungo.
Yonke imali esala esikhwameni ngemuva kwenkokhelo yezindleko ezihlinzekelwe abantu abanelungelo lazo noma imali elondolozwe esikhwameni, ayithathwa njengefa lesikhwama njengoba isigatshana -3 siphawula.
Iziko leNkantolo Ephakeme yaseNingizimu Afrika elinamandla kumuntu onegunya lingenqabela umuntu onegunya ukuba asebenzise isikhwama semali, lingaqasha umqoqi-mafa ukulawula nokuphatha imali yesikhwama linike lowo mqoqi-mafa amalungelo, amandla nemisebenzi elibona ifanele. Lesi sinqumo senkantolo singenzeka lapho isikhungo, umlawuli-sikhungo noma omunye umuntu okweletwa yisikhwama selunga eligunyaziwe seliveze ubufakazi obenelisayo.
Umhwebi-masheya angasebenzisa isikhundla "umhwebi-masheya", umhwebi-masheya Ningizimu Afrika" noma "umhwebi-masheyaSA".
a azishaye umhwebi-masheya, oqashwe njengaye noma isisebenzi somuntu ohweba ngamasheya; noma b asebenzise isikhundla esiphawulwe esigatshaneni- 1 noma elinye igama, isikhundla, incazelo noma uphawu lomthetho, ukunika umqondo noma isenzo sokuyenga esikhombisa ukuthi lowo muntu uhweba ngamasheya, uqashiwe noma usebenzela umhwebi-masheya.
Umuntu obuswa yimithetho yesikhungo onebhizinisi elifana kakhulu nelomhwebi-masheya angasebenzisa isikhundla "umhwebi-masheya" uma izwe lapho esebenzisa khona isikhundla livuma futhi libhalwe ngemuva kwesikhundla sakhe.
amathuluzi okuhweba angenasiqiniseko achaza amathuluzi okuhweba angenabo ubufakazi besitifiketi noma angenambhalo, lana ngamathuluzi edluliswa ngaphandle kwethuluzi elibhaliwe.
Umuntu angafaka isicelo kumlawuli-sikhungo ukuze athole imvume yengodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba emakethe.
d sengezelwe ngolunye ulwazi olungadingwa ngumlawuli-sikhungo.
Umlawuli-sikhungo kufanele akhiphe isaziso sesicelo semvume yengodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba emaphephandabeni amabili kazwelonke ngezindleko eziyokhokhwa ngumuntu ofake isicelo.
c Ubude besikhathi sokuphikisa isicelo esiyoqondiswa kumlawuli-sikhungo.
c agcine inqubo yokuphepha nokulondoloza ukuze kube nesiqiniseko sobuqiniso nokwethembeka kwemibhalo.
Umlawuli-sikhungo angafuna ngokugcwele noma yimiphi imibandela ephawulwe esigatshaneni-1.
b izinhloso zalo Mthetho eziphawulwe esigabeni-2 ziyodlondlobaliswa wukukhishwa kwaleyo mvume.
Imvume kufanele ichaze imisebenzi yamathuluzi okuhweba engethulwa yingodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba, inhloko-hhovisi yengodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba eliseNingizimu Afrika nezindawo lapho kuyosebenza khona ingodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba nencazelo yokuthi ingodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba ngeke isetshenziswe kwenye indawo ngaphandle kwemvume yomlawuli-sikhungo.
Noma ngasikhathi sini, Ingodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba ingafaka isicelo sokuguqula nokuchibiyela izimo nemibandela okwakhishwa ngayo imvume yengodla.
o kufanele aqhube ibhizinisi ngendlela efanele nokwazisa amalungelo alabo ababambe iqhaza, amakhasimende nabadayisa ngamathuluzi okuhweba.
Ngokulandisa kwemithetho yokulondoloza, Ingodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba emakethe ingemukela umuntu onamathuluzi okuhweba noma onefa ethuluzini lokuhweba njengomuntu obambe iqhaza kuleyo ngondla yokulondoloza.
k kufanele aqhathanise isamba esiqukethwe yizikhwama zamathuluzi okuhweba nesikhwama esigcinwe yingodla yemakethe yezimali, lokhu kufanele kwenziwe nsuku zonke.
b ngobambe iqhaza, noma ngomunye oqokiwe onesikhwama somuntu obambe iqhaza kufanele emukelwe yingodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba ngokulandisa kwemithetho yengodla yokugcina amathuluzi okuhweba.
Oqokiwe kodwa ongemukelwe njengomuntu oqokiwe ngaphansi kwesigatshana - kufanele emukelwe ngumlawuli-sikhungo futhi ahambisane nemibandela engase inqunyelwe abaqokiwe ngaphambi kokuqala ukusebenza, ngokulandela lo Mthetho.
Umlawuli-sikhungo kufanele agcine uhlu lwabo bonke abaqokiwe abemukelwe ngaphansi kwemithetho yesikhungo noma yengodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba.
e kumbiko wokukhangisa ngamasheya; noma g kwezinye izimo ezisebenza ekuhwebeni ngamathuluzi, Amathuluzi okuhweba emakethe yezimali anesiqiniseko angaphendulwa amathuluzi okuhweba angenasiqiniseko lapho umnikazi eyokhipha khona amathuluzi anesiqiniseko.
Odayisa ithuluzi lokuhweba, ingodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba nalabo ababambe iqhaza kufanele benze amalungiselelo ahambisana nemithetho yengodla ukuze umgidi wokubhala amathuluzi angenasiqiniseko ube nobufakazi obuphathekayo.
Odayisa ithuluzi lokuhweba unesibophezelo esifanayo ngamathuluzi okuhweba angenasiqiniseko nalawo anesiqiniseko ngaphandle kokuthi asiphumi isitifiketi noma iphepha kulawo angenasiqiniseko.
e uma kudingeka, kuhanjiswane nesigaba- 91A soMthetho Wezinkampani we-1973.
Imithetho yokulondoloza imali yamathuluzi okuhweba kufanele ihambisane nalo Mthetho.
c kufanele ihlinzekele ukuthathwa kwezinyathelo ezifanele yingodla yokulondoloza amathuluzi emakethe noma ngumuntu onikwe yingodla amandla okuphenya nokuqondisa izigwegwe ilunga elibambe iqhaza noma esisebenzini noma koqashwe yilowo obambe iqhaza otholwe noma osolakala ukuthi uphambeni noma wephule lo Mthetho, imithetho yokulondoloza kungodla, imithetho yesikhashana noma imilayelo.
q kufanele ihlinzekele ukuvunywa kokukhethwa kobambe iqhaza yingodla yokulondoloza, noma nanoma yimuphi okhethiwe one-akhawunti nobambe iqhaza, lowo okhethiwe ogcine amathuluzi okuhweba endaweni yesikhungo sokuhweba ngamasheya.
Ngemvume yomlawuli-sikhungo, ingodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba ingashaya imithetho yokulondoloza ngezinto ezingaphezulu kwalezo ezisohlwini esigatshaneni -2.
Umthetho wokulondoloza owenziwe ngaphansi kwalesi sigaba uyabophezela kwingodla yokulondoloza, kobambe iqhaza noma kohweba ngamathuluzi agcinwe kwingodla yokulondoloza, izikhulu, abasebenzi kanjalo namakhasimende.
Wonke amathuluzi okuhweba agcinwe yingodla yokulondoloza kufanele abhaliswe egameni lengodla yokulondoloza eyodwa noma engosini esingethwe yileyo ngodla njengoba ichazwe esigabeni- 1 soMthetho Wezinkampani we- 1973 ngaphandle uma kungamathuluzi ohlobo olungabhalwe mnini oqondile noma ebhaliswe ebhukwaneni ngokulandisa kwesigaba 91A soMthetho Wezinkampani we- 1973 futhi evunywe ngumlawuli-sikhungo.
dd imihlomulo eqondene namathuluzi okuhweba noma ee imihlomulo eqongeleke emathuluzini okuhweba.
b Indima a isebenza nasebhizinisini eliphethwe ngelinye njengencazelo yesigaba 1 yoMthetho Wezinkampani we- 1973 esibusa ingodla yokulondoloza noma obambe iqhaza.
Lapho kulondolozwa noma yiluphi uhlobo lwamathuluzi okuhweba kumuntu obambe iqhaza, kwingodla yokulondoloza noma inzalo yamathuluzi agcinwe ngobambe iqhaza, umuntu owayengumnini ngesikhathi elondolozwa noma ezala nguyena othola umhlomulo njengomunye wabanini bawo wonke amathuluzi ohlobo olufanayo alondolozwe kungodla yokulondoloza.
Maqondana namalungelo athile athinta amathuluzi okuhweba ngesikhathi elondolozwa kwingodla, lawo malungelo edlulela enzuzweni yalowo mnini oyingxenye nakunoma yimaphi amathuluzi adayiselwe lowo ongomunye wabanini.
Umhlomulo wabanini ababambisene, ikhasimende noma obambe iqhaza emathuluzini onke agcinwe kwingodla yokulondoloza, kuye ngesimo ngasinye, kufanele ubalwe ngokuqhathanisa nengxenye yesibalo noma yenani elibumbe inani eliphelele lamathuluzi alondolozwe egameni lomunye wabanini, lekhasimende noma lobambe iqhaza, lesi sibalo noma inani ligcine seliqhathaniswe nesibalo kanjalo nenani jikelele lohlobo olufanayo lwamathuluzi agcinwe yingodla yokulondoloza.
Umbiko obhaliwe okhishwe ngobambe iqhaza noma ibamba lakhe maqondana nomnini wamathuluzi okuhweba, ikhasimende noma ingodla yokulondoloza noma oyibambele ochaza umhlomulo walowo mnini, wekhasimende noma obambe iqhaza uwubufakazi obusobala bobunini noma bomhlomulo walowo muntu ophethe lawo mathuluzi okuhweba.
Ukwedlulisa umhlomulo osemathuluzini okuhweba agcinwe Yingodla yokulondoloza noma ngobambe iqhaza kufanele kwenziwe ngokubhala phansi esikhwameni samathuluzi okuhweba noma esikhwameni salowo owedlulisayo nothengayo esigcinwa yingodla yokulondoloza noma ngobambe iqhaza, kuye ngesimo ngasinye.
a somuntu owenza isethembiso lapho eyobhala khona igama lomuntu onikwa isibambiso, uhlobo lomhlomulo anawo ethuluzini lesibambiso kanye nosuku lwesivumelwane; noma b salowo odluliselwa ithuluzi nencazelo yegama lonikwa ithuluzi, umhlomulo ethuluzini eledluliswayo kanye nosuku, kwehluke ngesimo ngasinye.
Lowo mhlomulo osethuluzini awedluliseki ngaphandle kwemvume ebhalwe ngumuntu onikwe wona noma onikwe ilungelo lawo.
Onikwe isibambiso noma odluliselwa ithuluzi lokuhweba unegunya lamalungelo onke empahla enyakazayo njengomuntu noma ilungelo lempahla enyakazayo ukuthola isikweletu.
Izigatshana -1, 2 no- 3 zisebenza nezinguquko ezifunywa yindikimba esibambisweni nasekwedluliseni ithuluzi ngenhloso yokuthola isikweletu, lapho obambe iqhaza edlulisela komunye umhlomulo osethuluzini lokuhweba eligcinwe yingodla yokulondoloza imali yemakethe esikhwameni esimiselwe lokhu.
Ngokulandela izigaba - 41 na- 43, umnini womhlomulo emathuluzini okuhweba agcinwe ngumuntu obambe iqhaza nabekwe kwingodla yokulondoloza uhlala ngaso sonke isikhathi enelungelo lokunikwa isitifiketi, noma ithuluzi elibhaliwe elikhomba isibalo samathuluzi okuhweba awalondolozile noma amathuluzi okuhweba kanye nenzalo esikhona kuwo esingethwe yilowo mnini noma ibamba lakhe, lokhu okushiwoyo kungenziwe ngemuva kwesicelo esibhaliwe, inqobo uma onikwa umlayelo ephiwa isikhathi esenele futhi uma esikhwameni salowo mnini ofake isicelo noma obambe iqhaza kungasali isikweletu ngenxa yezitifiketi ezidonsiwe, kuye ngokwehluka kwesimo.
Ishayisana naleyo yobambe iqhaza mayelana namathuluzi alondolozwe kwingodla ngobambe iqhaza, imibhalo yengodla yokulondoloza ithathwa njengenobuqiniso kuze kuvele ubufakazi obuphikisa lobo.
Wonke umuntu, akukhathalekile ukuthi yikhasimende noma ngobambe iqhaza, ofaka amathuluzi endaweni yokulondoloza, kuye ngesimo ngasinye uthathwa njengowenza isiqiniseko sokuthi lowo muntu unelungelo lokulondoloza amathuluzi okuhweba nokuthi yonke imibhalo noma imilayelo ephathelene nalawo mathuluzi, afakwe noma ethulwe yilowo muntu ayiqiniso futhi alunge ngayo yonke indlela nokuthi lowo muntu uthathwa njengovumile ukukhokha noma yiziphi izindleko zomuntu obambe iqhaza noma ingodla yokulondoloza amathuluzi eziwumphumela wokulondoloza noma wokwephula isivumelwane.
Ingodla yokulondoloza ayithathwa ngokuthi seyikhiphe isiqiniseko noma isinxephezelo esiphawulwe esigatshaneni -1.
Ingodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba ayiphoqiwe ukwazisa ubudlelwane bokwethembana noma ukuzenza igatsha lalabo ababambe iqhaza ngamathuluzi okuhweba.
b isithunywa senkantolo sesithathe isikhwama samathuluzi okuhweba ngesaziso esibhalwe ngumuntu obambe iqhaza noma ubufakazi obufungelwe obubhalwe nguye bokuthi nakuba ezame ngakho konke okusemandleni, isithunywa sehlulekile ukuthola lobo bufakazi, c isithunywa senkantolo sesibhalise esikhwameni sokuhweba yonke impahla edliwayo noma iphoqe obambe iqhaza ukuba enze kanjalo.
Ngemuva kokuveza isamanisi lokuqala eligunyaza ukudla impahla, isithunywa senkantolo singangena emagcekeni lapho kugcinwe khona isikhwama bese sibala inani nesibalo sempahla ezodliwa.
1 Imvume yenhlangano ezilawulayo kulesi Sahluko, ebizwa nge mvume iyophelelwa yisikhathi mhla ka -31 Disemba enyakeni ekhishelwe wona kodwa ingavuselelwa ngesicelo esifakwa kumlawuli-sikhungo.
c iphelezelwe yimininingwane engeziwe engase ifunwe ngumlawuli-sikhungo.
c ukulandela isinqumo esenziwa yisigungu sokwedlulisa amacala ngokulandisa kwesigaba -111, nalapho ukwehluleka okuchaziwe kululaza izinhloso zalo Mthetho ophawulwe esigabeni-2 noma kungase kuzivimbe.
a ukwedlulisa ibhizinisi lenhlangano ezilawulayo liye kwenye inhlangano efanayo; noma b ukusonga umsebenzi wenhlangano ezilawulayo ngokulandisa kwesigaba-107.
c inhlangano ezilawulayo ayisasebenzi noma yehlulekile ukuqala umsebenzi ngesikhathi esilindelwe ngemuva kokunikwa imvume yokusebenza; noma d umlawuli-sikhungo enelisiwe ukuthi isimo okwatholwa ngaso imvume samiselwe emangeni noma kwinkohliso.
a ukwedlulisa ibhizinisi lenhlangano ezilawulayo lidluliselwe enhlanganweni efanayo; noma b ukusonga umsebenzi wenhlangano ezilawulayo ngokulandisa koMthetho-107.
Inhlangano ezilawulayo engenawo amandla afana nomuntu ophilayo iyophenduka efana nomuntu kusukela osukwini enikwe ngalo imvume ngumlawuli-sikhungo, inhlangano enamandla afana nomuntu ikwazi ukuthola amalungelo nemisebenzi yokuthola, ubunini, ukufuna, ukuqasha, ukuqashisa nokwehlukanisa amafa nokwenza zonke izinto ezibalulekile ekuqhubeni imisebenzi yayo, inqobo uma ilandela imithetho yenhlangano.
Uma inhlangano ezilawulayo iqhuba elinye ibhizinisi elengeziwe kulelo elilawulwa noma elingaphansi kwalo Mthetho, ngenhloso yokunciphisa ubungozi, umlawuli-sikhungo angabeka imibandela okufanele ilandelwe mayelana nalelo bhizinisi.
Inhlangano ezilawulayo kodwa engabhalisiwe njengenkampani enamasheya ngaphansi koMthetho Wezinkampani we-1973 ingaguqulelwa enkampanini yamasheya ngemvume yomlawuli-sikhungo nokulandela imibandela enqunywe nguye..
Izikhungo ezimbili noma ngaphezulu , izingodla zokulondoloza amathuluzi ezimbili noma ngaphezulu zingadibana noma kwedluliswe amafa noma izikweletu zesikhungo noma ingodla yokulondoloza zifakwe ngaphansi kwenye noma igwinywe ngesinye sezikhungo zokuhweba noma izingodla zokulondoloza, kuye ngesimo ngasinye, inqobo uma umlawuli-sikhungo evumile futhi kulandelwe imibandela ayinqumile.
e Noma isiphi isikweletu, ilungelo, isibophezelo, umsebenzi osalele ngemuva womuntu oyingxenye esebenzela inhlangano noma okweletwa yisisebenzi senhlangano kuphoqelekile ukuba uqedelwe yinhlangano esibumbene egwinye amafa nezikweletu zenhlangano endala, kuye ngesimo ngasinye.
Ilunga ngalinye lesigungu esilawula inhlangano ezilawulayo linesibophezelo sokwethembeka nomsebenzi wokusebenza ngokucophelela kanjalo nokukhombisa ikhono enhlanganweni ezilawulayo.
Umuntu omukela isikhundla kodwa ephule isigatshana-1 wephula umthetho futhi engahlawuliswa noma aboshwe isikhathi esingevile eminyakeni emibili noma athole inhlawulo nokuboshwa.
a ngaphandle kokwenza uphenyo olwenele ukuthola ukuthi lelo lunga liwufanele yini umsebenzi ngokulandisa kwesigatshana 1 noma b liqashe ilunga liqonda kahle ukuthi aliwufanele umsebenzi umlawuli-sikhungo angahlawulisa inhlangano ezilawulayo imali engevile e-R50 000.
Zingakapheli izinsuku eziyi-14 liqashiwe ilunga elisha lesigungu sokulawula, inhlangano ezilawulayo kufanele yazise umlawuli-sikhungo ngalesi senzo, imnike nemininingwane ayidingayo ngalolu daba.
Imibandela yesigatshana-4 akufanele ithathwe sengathi ilunga lesigungu sokulawula enhlanganweni ezilawulayo liyoqashwa ngemvume yomlawuli-sikhungo.
uma kuhlaluka kumlawuli-sikhungo ukuthi ilunga ladingiswa noma aliwufanele lo msebenzi ngokwesigaba-1, ngokulandisa kwesigatshana 7, umlawuli-sikhungo angalayela inhlangano ezilawulayo ukuba isuse lelo lunga esigungwini sokulawula inhlangano.
c uyofuna enhlanganweni ezilawulayo naselungeni elithintekayo ukuba liveze ukuthi kungani ungafanele ukukhishwa umlayelo, lokhu kufanele kwenziwe zingakapheli izinsuku eziyi-14.
Uma umlawuli-sikhungo etshele inhlangano ezilawulayo ukuba isuse ilunga esigungwini sokulawula, inhlangano kufanele ilisuse lelo lunga zingakapheli izinsuku eziyi-14 futhi kufanele iqiniseke ukuthi lowo muntu okukhulunywa ngaye akahlangani nhlobo, ngendlela eqondile noma ethile nokuphatha noma ukubamba iqhaza ekuphatheni inhlangano ezilawulayo.
Uma inhlangano ezilawulayo yehluleka ukuhambisana nesigatshana 8, ngalokho kwehluleka, umlawuli-sikhungo angahlawulisa inhlangano imali engevile ku R5 000 usuku ngalunye eqhubeka ngalo nokwehluleka.
Isigaba 952, 3 no 4 nezinguquko ezidingwa yingqikithi zihambisana nenhlawulo enqunywe yizigatshana -3 no 9.
esiyibhizinisi elibhaliswe ngaphansi koMthetho Wamabhizinisi Azishaya sankampani ka 1984 Umthetho uNo.
sichaza isikhwama esilawulwa noma esiphethwe yiso.
okunqanda umuntu ekuqashweni njengomqondisi ngaphandle kwemvume yomunye umuntu..
Ngokulandela lesigaba, akekho umuntu ongathola noma agcine amasheya noma umhlomulo othile enhlanganweni ezilawulayo, eyinkampani noma ibhizinisi elizishaya sankampani, uma lokho kuthenga noma ukugcina kunomphumela wokuba lowo muntu ngayedwa noma nomngane wakhe bagcine ngokulawula inhlangano ezibusayo, isimo esinjena ngeke sivunywe ngaphandle kwemvume yomlawuli-sikhungo.
Ngaphandle kwemvume yomlawuli-sikhungo, akekho umuntu oyolawula noma athenge amasheya enhlanganweni ezilawulayo neyinkampani noma ibhizinisi elizishaya sankampani uma inani eliphelele lalawo masheya elithengwe yilowo muntu noma yena nomngane wakhe lingaphezulu kwamaphesenti ayi-15 enani jikelele lenhlangano ezilawulayo okukhulunywa ngayo.
i ayinani elithile; noma ii isikhathi esithile esilindelwe, esingedlule ezinyangeni eziyi-12 ezinqunywe ngumlawuli-sikhungo.
b sokunciphisa ngokushesha amalungelo okuvota ahambisana nenani noma nesibalo samasheya asithengile ngenxa yokuthi ingxenye yamasheya akhe imnika ilungelo lokuvota eledlule emaphesentini ayi-15.
Inhlangano ezilawulayo ingabela abanye amandla noma inike imisebenzi ejutshelwe yona yilo Mthetho noma eminye, kumuntu noma ethimbeni labantu noma ekomidini elemukelwe yisigungu esilawula inhlangano ezilawulayo, noma eziko lenhlangano ezilawulayo, inqobo uma ilandela imigomo enqunywe yinhlangano ezilawulayo.
Umlawuli-sikhungo angehlisela amandla noma enze eminye imisebenzi enikwe yena yilo Mthetho, inqobo uma elandela imigomo ebekwe ngumlawuli-sikhungo.
Inhlangano ezilawulayo noma umlawuli-sikhungo akaphunyikile ekwenzeni umsebenzi wakhe awedlulisele komunye umuntu esigatshaneni- 1 ne- 2, kanti uma sikhona isidingo angafaka isaziso sokuhoxisa lawo mandla noma umsebenzi odluliselwe amandla noma ngasiphi isikhathi uma ebona kufanele, kuye ngesimo ngasinye.
Zingakapheli izinyanga ezine ngemuva kokuphela konyaka wezimali wenhlangano ezilawulayo, kufanele yethule kumlawuli-sikhungo umbiko wonyaka onemininingwane ebekwe nguye nezincwadi zomsebenzi ezicutshungulwe ngumcwaningi-mabhuku ezibonisa ukuthi izindaba nesimo senhlangano siphethwe ngendlela efanele futhi siveza ubuqiniso bayo ngempela.
Umlawuli-sikhungo noma umuntu oqokwe esikhundleni sakhe angahambela noma yimiphi imihlangano yesigungu esilawula inhlangano ezilawulayo noma ikomidi lokulawula futhi angabamba iqhaza kuyo yonke into eqhubekayo kulowo mhlangano ngaphandle kwelungelo lokuvota.
Inhlangano ezilawulayo kufanele inike umlawuli-sikhungo zonke izaziso, amaminithi nemibhalo enikwa amalunga esigungu sokulawula enhlanganweni ezilawulayo noma ikomidi lesigungu sokulawula, ngendlela efana nokuthi umlawuli-sikhungo uyilunga laleso sigungu noma ikomidi.
Kulesi sigaba "imithetho" ichaza imithetho yesikhungo sokuhweba ngamasheya nengodla yokulondoloza izimali zemakethe.
Ngemuva kokukhipha imvume yenhlangano ezilawulayo, umlawuli-sikhungo kufanele adalule ngokushesha imithetho eyenziwe yileyo nhlangano ngokuyishicilela kuGazethe ngezindleko eziyokhokhwa yinhlangano ethintekayo.
a Ngaphansi kwalesi sigaba, inhlangano ezilawulayo ingachibiyela noma immise imithetho yayo.
b Ngaphansi kwalesi sigaba, umlawuli-sikhungo angachibiyela noma ashaye umthetho wesikhashana.
Isichibiyelo esihlongozwayo ngaphandle kokummisa semithetho kufanele sethulwe kumlawuli-sikhungo ngenhloso yokwemukelwa futhi kummele siphelezelwe yincazelo yezizathu zesichibiyelo esiphakanyiswayo.
Ngokushesha ngemuva kokuthola isichibiyelo esihlongozwayo, umlawuli-sikhungo kufanele adalule ushintsho ngokushicilela kuGazethe lolo guquko ngezindleko eziyokhokhwa yinhlangano ezilawulayo, isaziso siyohlaba ikhwelo kubantu abanogqozi abafuna ukuphikisa ushintsho, abaphikisayo bayofaka izikhalo zabo kumlawuli-sikhungo zingakapheli izinsuku eziyi-14 kusukela osukwini okuphuma ngalo isaziso.
Uma zingekho izicelo zokuphikisa noma umlawuli-sikhungo esezicubungulile lezo zicelo ngemuva kokubonisana nenhlangano ezilawulayo futhi esenqume ukulwemukela uguquko oluphakanyiswayo nolushicilelwe kuGazethe ngokwesigatshana 5, isichibiyelo siqala ukusebenza ngosuku oluyonqunywa ngumlawuli-sikhungo ngesaziso esiyokhishwa kuGazethe.
Uma umlawuli-sikhungo enquma ukuchibiyela imithetho ehlongozwayo njengoba ishicilelwe kuGazethe ngokulandisa kwesigatshana -5, leyo mithetho ephakanyisiwe nesichitshiyelwe kufanele ishicilelwe ngumlawuli-sikhungo kuGazethe bese iqala ukusebenza ngosuku olunqunywe ngumlawuli-sikhungo ngesaziso seGazethe, lokhu uyokwenza esebonisene nenhlangano ezilawulayo kulandela isicelo sokuphikisa isichibiyelo.
c ngemuva kokuthola imvume kaNgqongqoshe.
a Ngokuthola imvume yomlawuli-sikhungo, inhlangano ezilawulayo ingammisa noma yimuphi umthetho waleyo nhlangano isikhathi esingevile ezinsukuni ezingu 30 ngemuva kokukhipha kuGazethe isaziso esihlongozwayo sokumisa.
b Ngesikhathi imisiwe, umlawuli-sikhungo engashaya umthetho wesikhashana ngesaziso kuGazethe ngenhloso yokulawula udaba olusematheni.
c Noma yikuphi ukuphambana nomthetho wesikhashana noma ukwehluleka ukuhambisana nawo kufana nokwephula umthetho noma ukwehluleka ukuhambisana nomthetho.
inhlangano ezilawulayo noma umuntu odluliselwe amandla okuthatha izinqumo zokuqondisa izigwegwe angaguqula noma abuyekeze isinqumo senhlawulo esikhishwe phambilini kodwa ngeke ayenyuse inhlawulo idlule enqunye phambilini, lokhu uyokwenza uma kunesizathu esiqinile futhi elandela imigudu ebekiwe yokuguqula isinqumo.
Uma umuntu ehluleka ukukhokha inhlawulo noma isinxephezelo esiphawulwe esigatshaneni -10a, inhlangano ezilawulayo ingenza umbiko ofungelwe kumabhalane wenkantolo enamandla alokhu noma kumlawuli-sikhungo oyochaza inani lenhlawulo noma isinxephezelo, lowo mbiko unamandla afanayo nesinqumo senkantolo sokukhokhisa lowo muntu okweleta inhlangano ezilawulayo leyo mali ebhalwe kuwo.
Lesi sigaba asidungi amalungelo omthetho ojwayelekile omuntu ohlukunyezwe wukwephulwa komthetho noma wokwehluleka ukuhambisana nawo lapho efuna khona imali yesinxephezelo, ngaphandle kwesimo lapho leyo mali seyaqoqwa ngaphansi kwesigatshana 1.
Imithetho kufanele ichaze inhloso yokwaba inhlawulo njengoba iphawulwe esigatshaneni 1.
b ogunyazelwe ukusebenza noma obambe iqhaza, lapho eqhube khona noma yimuphi omunye wemisebenzi ngokwethembeka noma ngobudedengu ngaphansi noma kulo Mthetho, imibandela yokubhalisa emakethe yezimali noma imithetho noma imilayelo yenhlangano ezilawulayo.
Ngale kwemibandela ephikisayo kunoma yimuphi umthetho, inhlangano ezilawulayo ingadalula imininingwane ephathelene noma esukela emisebenzini yayo maqondana nenye inhlangano ezilawulayo noma umkhandlu owengamele, akukhathalekile ukuthi ingaphakathi ezweni noma emazweni angaphandle, inqobo nje uma lokho okudaluliwe kuyothuthukisa izinhloso zalo Mthetho eziphawulwe esigabeni -2.
Umuntu angafaka isicelo semvume yendlu ebhalisa ukudayiselana ngamasheya kumlawuli-sikhungo.
ngolunye ulwazi olungacatshangwa ngumlawuli-sikhungo njengolubalulekile.
Umlawuli-sikhungo kufanele akhiphe emaphephandabeni amabili kazwelonke isaziso sesicelo maqondana nomnyango wokwesula nokukhokhela amathuluzi adayisiwe, izindleko ziyokhokhwa yilowo ofake isicelo.
b Ubude besikhathi okungafakwa ngaso isikhalo sokuphikisa isicelo kumlawuli-sikhungo.
d ukugcina inqubo yokuphepha nokulondoloza imibhalo ngenhloso yokugcina isimo semibhalo nemigidi yokudayiselana iphephile.
Umlawuli-sikhungo anganquma ngokugcwele noma iyiphi imibandela ephawulwe isigatshaneni -1 a, c no d.
b ukukhipha imvume yendlu ebhalisa ukudayiselana amasheya nokukhokhela imigidi yokudayiselana kudlondlobalisa izinhloso zalo Mthetho eziphawulwe esigabeni -2.
Indlu ebhalisa ukudayiselana amasheya nokukhokhela imigidi yokudayiselana kufanele ichaze ukuthi lendlu ingasebenza yini ukwesula nokubhala emabhukwini nokukhokhela imigidi yokudayiselana, noma okukodwa kwalokhu, inhloko-hhovisi ezinze eNingizimu Afrika nezindawo lapho iyosebenza khona nombandela wokuthi lendlu ngeke isebetshenziswe kwenye indawo ngaphandle kwemvume yomlawuli-sikhungo.
Noma nini, indlu ebhalisa ukudayiselana amasheya nokukhokhela imigidi yokudayiselana ingafaka isicelo sokuchibiyela imigomo nemibandela okwakhishwa ngayo imvume yokusebenza kumlawuli-sikhungo.
Izigaba -49, 50 no- 51 zisebenza nezinguquko ezifunywa yindikimba ephawula ngokuphela kwesikhathi semvume, ukuvuselela, ukwenqaba ukuvuselela, ukuhoxisa noma ukumisa imvume yendlu ebhalisa ukudayiselana amasheya.
Isigaba- 62 sisebenza nezinguquko ezidingwa yindikimba yendlu ebhalisa ukudayiselana amasheya.
Izindlu ezimbili noma ngaphezulu zingahlangana, zibumbane noma zedlulisele kwenye indlu amafa noma izikweletu noma zidliwe ngenye indlu ngemvume yomlawuli-sikhungo ngaphansi kwemibandela enqunywe nguye.
Isigaba -54 sisebenza nezinguquko ezidingwa yindikimba yokuhlangana noma yokwedlulisa ephawulwe esigatshaneni 1.
Umlawuli-sikhungo kufanele anqume inqubo yokuziphatha yalabo abanegunya lokusebenza.
Inqubo yokuziphatha iyisibophezelo kulabo abanegunya lokusebenza, izikhulu nabasebenzi kanye namakhasimende.
e ukusebenza ngobuqotho kwisimo sezifiso ezishayisanayo.
f noma yiluphi udaba olubalulekile noma oluphuthumayo okufanele lusingathwe ngaphansi kwenqubo yokuziphatha ngenhloso yokufeza izinhloso zalo Mthetho.
c Ibhange-Ngodla lanoma yiliphi izwe noma umbuso ongaphandle kweNingizimu Afrika, kodwa elingahlanganene neKhomishani Yokutshala Izimali eMphakathini esungulwe yisigaba -2 soMthetho Wokutshala Izimali eMphakathini we-1984 Umthetho uNo.
inkantolo yesifunda ichaza inkantolo esungulelwe iziko lesifunda ngaphansi koMthetho Wezinkantolo zeziMantshi ka 1944 Umthetho uNo.
imakethe elawulwayo ichaza imakethe, kungaba ngeyasekhaya noma yakwamanye amazwe elawulwa ngaphansi kwemithetho yezwe lapho imakethe iqhuba khona ibhizinisi njengomhwebi wasemakethe odayisa amathuluzi abhalisiwe okuhweba emakethe yezimali.
Umuntu wangaphakathi owaziyo ukuthi unolwazi lwangaphakathi nohweba ngqo noma ngandlela thize ngamathuluzi okuhweba noma othuma omunye umuntu ngalawo mathuluzi abhaliswe emakethe elawulwayo nopotshoza ulwazi ngawo noma okungenzeka athinteke ngalolo lwazi, wephula umthetho.
uphenduke umuntu wangaphakathi ngemuva kokuba enike umlayelo wokuhweba umuntu onegunya lokusebenza nalapho umlayelo ungazange uguqulwe nhlobo ngemuva kokusebenza ngaphakathi.
a Umuntu wangaphakathi owaziyo ukuthi unolwazi futhi osebenzela ngqo noma ngandlela thize omunye umuntu onamathuluzi okuhweba abhaliswe emakethe elawulwayo nopotshoza ulwazi lwangaphakathi noma okungaphazamisa imakethe, wephula umthetho.
uphenduke umuntu wangaphakathi ngemuva kokukhipha umyalelo wokuhweba kogunyaziwe nokuthi lowo myalelo awuzange uguquke ngemuva kokusebenza ngaphakathi.
a Umuntu wangaphakathi owaziyo ukuthi unolwazi lwangaphakathi noludalulela omunye umuntu, uyobe wephula umthetho.
b Ngaphandle kwendima a, umuntu wangaphakathi akanalo icala njengoba isho lendima uma lowo muntu wangaphakathi eveza ubufakazi obunezinkomba eziqinile zokuthi wadalula ulwazi lwangaphakathi ngesikhathi eqhuba umsebenzi wakhe ojwajelekile ngesikhathi eqashiwe, esehhovisi noma ngokwesikhundla sakhe futhi evuma ukuthi lolo lwazi lwaluyimfihlo yangaphakathi.
Umuntu wangaphakathi owaziyo ukuthi unolwazi lwangaphakathi nokhuthaza noma ofaka umoya komunye noma odikibalisa noma omisa omunye umuntu ekuhwebeni ngamathuluzi athile abhaliswe emakethe yezimali noma lawo mathuluzi angase athinteke, wephula umthetho.
luhlanganisa odayisa ithuluzi nolwazi; noma d Uma ulwazi lutholwe emininingwaneni evezwe emphakathini.
b lwedluliswa kuphela ngemuva kokukhokha imali; noma c lushicilelwe kuphela ngaphandle kwemingcele yaseNingizimu Afrika.
b ofaka isicelo sokuthenga noma sokudayisa amathuluzi okuhweba emakethe yezimali abhalisiwe awaziyo ukuthi uma kungenzeka siphumelela siyoba nomthelela ophawulwe endimeni a.
Umuntu ophambana nesigatshana -1 wephula umthetho.
Inqobo uma ukusebenzisa amalinge okusimamisa intengo elawulwa ngokwemibandela yemithetho noma yokubhalisa esikhungweni semakethe yamasheya engaholeli kwinqubo eyengayo, engalungile, engamanga noma eyinkohliso ngokwenhloso yalesi sigaba noma ngolwazi lwangaphakathi okuchazwe yisigaba 73 no 77.
Ngokwenhloso yesigatshana -3a, ukuthenga noma ukudayisa amathuluzi okuhweba abhaliswe emakethe yamathuluzi ezimali akubandakanyi uguquko ebuninini uma umuntu obenomhlomulo kulawo mathuluzi ngaphambi kokuthenga noma kokudayisa engumuntu onobuhlobo nomnikazi wamathuluzi ngendlela eqondile noma enye futhi eba nomhlomulo othile ngemuva komcimbi wokuthenga noma wokudayiswa kwethuluzi.
a noma yimuphi umbiko, isethembiso noma isibikezelo esinezinkomba zokuthi ngesikhathi wenziwa nangaphansi kwezimo ezikhona ongamanga, odukisayo noma oyinkokhiso noma ophendukezela amaqiniso nowaziwa kahle ngumuntu owukhiphayo ukuthi awunabo ubuqiniso, uyedukisa noma uyinkohliso; noma b yimuphi umbiko, isethembiso noma isibikezelo esishiya ngaphandle iqiniso elibalulekile ngamabomu kube kunomuntu owaziwa ngokushiywa ngaphandle kweqiniso, okunomthelela wokuthi umbiko, isethembiso noma isibikezelo sibe ngamanga, sidukise noma sibe nenkohliso ngesizathu sokushiywa ngaphandle kwalelo qiniso.
Umuntu ophambana nesigatshana- 1, wephula umthetho.
v izindleko zecala eziwumthamo onganqunywa yinkantolo.
izindleko zecala eziwumthamo onqunywe yinkantolo.
v izindleko zecala eziwumthamo onganqunywa yinkantolo.
e izindleko zecala eziwumthamo onganqunywa yinkantolo.
Uma lowo muntu ophawulwe esigatshaneni -2, 3 no 4 ebekwa icala njengomuntu wangaphakathi oqagulwe esigatshaneni 1, ohweba ngolwazi lwangaphakathi ochazwe kwizigatshana -2, 3 no -4, uyobekwa icala kanye nalowo muntu lapho eyokhokhiswa khona isamba esibekwe esigatshaneni- 2i, iii no v, 3i, iii no v noma -4a, c no d, kuye ngesimo ngasinye.
Inzuzo eyenziwe noma inzuzo ebingenziwa ngamathuluzi okuhweba abhalisiwe nganoma yisiphi isikhathi noma ukulahlekelwa obekungagwenywa iyonqunywa yinkantolo ngokubona kwayo ngemuva kokubhekela izimo okuqhutshwe ngazo uhwebo njengoba ziphawulwe esigatshaneni -2, 3 no 4, ubude besikhathi phakathi komgidi wokuhweba nokushicilela ulwazi lwangaphakathi nemanye amaphuzu athintekayo.
c Yonke imali engakhokhwanga ngokuchaza kwendima b, ingena esikhwameni sesigungu.
esigamekweni lapho ulwazi lwangaphakathi ludalulwe emphakathini zingakapheli izinsuku ezinhlanu zokuhweba kusukela ngesikhathi umuntu wangaphakathi ophawulwe ezigatshaneni- 1 no 2 noma omunye umuntu oqagulwe ezigatshaneni -3 no- 4 behwebe ngamathuluzi afanayo noma ngesikhathi esisodwa noma ngasiphi ngemuva kokuba umuntu wangaphakathi noma omunye ehwebile, ngaphambi kokuba lolo lwazi ludalulelwe emphakathini; noma iii kuzo zonke izigameko bahweba ngethuluzi elifanayo ngesikhathi esisodwa noma ngasiphi isikhathi emuva kwalolo suku olufanayo njengomuntu wangaphakathi noma omunye oqondwe endinyaneni ii.
a esilingana naleso esiwumehluko phakathi kwentengo okwahweba ngayo ofake isicelo nentengo enqunywe yinkantolo noma okuvunyelwene ngayo nokuyintengo efana naleyo eyayingatholakala uma ulwazi lwangaphakathi lwalushicilelwe ngesikhathi sokudayiselana;.
b esilingana nengxenyana ethile yensalela eqondiswe esigatshaneni -7b, esibalwa ngokobudlelwane obuncike kwisamba esihlonzwe endimeni a, lesi yisamba esihambisana naleso esinobufakazi ngokulandisa kwesigatshana -8 yilowo ofake isicelo sesinxephezelo, kuyoba yisamba esincane kunesinye lapho kuqhathaniswa, ngaphandle uma isikhulu sezinxephezelo sinquma ngokwaso ukuthi ofake isicelo kufanele athole imali encane noma angatholi lutho.
Isamba esikhishwe ngale nqubo ehlonzwe esigabeni- 85 kufanele sidonswe kunoma iyiphi imali efunwe ngokwalesi sigaba.
Inkambiso yomthetho ovamile yesibophezelo sesikweletu iyasebenza emthethweni wokunxeshezelwa osungulwe yilesi sigaba.
Ingosi ingahoxisa, ilaxaze noma ibekezele inqubo yokuthatha izinyathelo zomthetho eziqalwa ngokulandisa kwesigaba- 77 kodwa isivumelwane sokubekezela kufanele senziwe ngaphansi kwesinqumo senkantolo kanjalo nanoma iyiphi inkokhelo eyenziwe ngaleyo ndlela kufanele idalulwe emphakathini.
Ngesicelo sasenkantolo esenziwa yisigungu ngemuva kokwaziswa okufanele kwamathimba athintekayo, lapho kungafakwananga khona enkantolo, noma yisiphi isivumelwane sokubekezela singathathwa njengesinqumo senkantolo kanti amathimba athintekayo kwisivumelwano nasemalini yanoma iyiphi inkokhelo ehlangene nesivumelwane kufanele kwaziswe umphakathi.
Inkantolo Ephakeme noma yeSifunda kuphela enamandla okuqula icala noma yisiphi isenzo sokwephula umthetho esiphawulwe esigabeni -73 no- 76 nokukhokhisa inhlawulo ephezulu kakhulu enqunywe esigabeni -115(a).
Ngokwenhloso yesigatshana- 1 nezigaba -77 no -81, inkantolo enamandla okulawula nefanele ihlanganisa leyo nkantolo enamandla okuzinze kuyo imakethe elawulwayo noma lapho kukanise khona inhloko-hhovisi noma lapho kwaqhubeka khona umsebenzi othile noma ukwephulwa komthetho.
Ekuhlaziyeni noma iyiphi inhlawulo echazwe esigabeni -115(a), inkantolo kufanele ibhekele zonke izinqumo ezike zakhishwa esikhathini esedlule ngaphansi kwesigaba -77 ezivela ngaphansi kwesimo esifanayo.
Ekuhlaziyeni noma yisiphi isinqumo esikhishwe ngaphansi kwesigaba -77, inkantolo kufanele ibhekele noma iyiphi inhlawulo evela ngaphansi kwesimo esifanayo eyakhishwa esikhathini esedlule ngaphansi kwesigaba -115a.
Ngemuva kwesicelo esifakwa yisigungu, inkantolo inganquma ukudla amafa noma ivimbele ukufihlwa, ukususwa, ukulinyazwa nokushabalaliswa kwempahla.
Isigungu singafaka isicelo sokuvimbela noma sokwenqabela umuntu othile owenze inzuzo noma ogweme ukulahlekelwa noma lowo obonwa yisigungu njengomuntu ohlomulile noma ogweme ukulahlekelwa ngendlela ephawulwe esigabeni -77.
Lezi zinyathelo zingahlanganisa ukuthola isinqumo sokuvimbela ukudayiswa kwamafa nokulahlwa kobufakazi.
a singaphenya noma yiluphi udaba oluphathelene nokwephula umthetho okuphawulwe esigabeni -73, 75 no 76 kuhlangene nokuhweba ngolwazi lwangaphakathi ngokulandisa kwesigaba- 440F soMthetho weziNkampani we- 1973 kanjalo noMthetho wokuHweba ngoLwazi Lwangaphakathi ka 1998 Umthetho uNo.
h ngemuva kokubonisana nezimakethe ezilawulwayo ezifanele zaseNingizimu Afrika kufanele lezo zimakethe zisebenzise izinhlelo njengoba isidingo silawula ukuze kube lula ukuqapha nokuqagula izimo zokuphazanyiswa kwalesi Sahluko.
a Incwadi yemvume ehlonzwe esigatshaneni -2f ingakhishwa ngesicelo sesigungu, sejaji noma semantshi enamandla endaweni okukanise kuyo amagceke athintekayo..
b Leyo ncwadi yemvume ingakhishwa kuphela uma kucaca elwazini olufungelwe ukuthi asikho isizathu sokukholwa ukuthi umbhalo ophathelene nodaba oluphenywayo ngaphansi kwesigatshana- 2a ugcinwe kulawo magceke athintekayo.
c Noma yimuphi umuntu obanjelwe umbhalo ngaphansi kwesigatshana -2f noma isithunywa sakhe esigunyiwe, unelungelo lokuhlola lowo mbhalo futhi akhiphe izingxenyana ezithile zawo ngaphansi kweso lesigungu ngezikhathi zomsebenzi zehhovisi lesigungu.
ukuphendula ngokugcwele nangokwenelisayo noma yimuphi umbuzo abuzwa wona ngokusemthethweni ngaphansi kwesigatshana (e); noma v ukwethula ulwazi noma ukukhipha umbhalo ngokwesigatshana 2d wenza icala futhi ufanele ukuboshwa akhokhiswe inhlawulo noma avalelwe ejele isikhathi esingevile iminyaka emibili noma kokubili inhlawulo nokuboshwa.
Ngokulandela imibandela engase inqunywe, isigungu singedlulisela kwabanye amandla okuphenya izinsolo ezithile zokwephula umthetho walesi Sahluko kunoma ngubani onamandla, bese lowo muntu egidlabezwa amandla abekwe esigatshaneni -2d, e no (f).
Isigungu kufanele siqikelele ukuthi isaziso sesiphakamiso noma isichibiyelo somthetho wokuxhaphaza imakethe sishicilelwa kwiGazethe esibiza bonke abathintekayo abanesifiso sokuphikisa ukuba benze njalo zingakapheli izinsuku eziyi-14 kusukela osukwini lokushicilelwa kwesaziso.
Uma zingekho izicelo zokuphikisa noma uma isigungu sesicubungule zonke izicelo zokuphikisa sase sinquma ukuqalisa noma ukuchibiyela umthetho ophakanyiswayo ngohlobo olushiciyelwe kwiGazethe ngokwesigatshana -6, umthetho noma isichibiyelo siyokhangiswa yisigungu ngesaziso seGazethe, usuku lokuqala komthetho luyonqunywa yisigungu.
Ngemuva kokucubungula izicelo zokuphikisa, sekuboniswene neziko, isigungu sesinqume ukuchibiyela noma ukuguqula umthetho ophakanyiswayo njengoba ushicilelwe kwiGazethe, ngencazelo yesigatshana -6, umthetho ophakanyiswayo noma oguquliwe kufanele ushicilelwe yisigungu kwiGazethe bese uqala ukusebenza ngosuku olunqunywe yisigungu, lolu suku kufanele lwaziswe ngesaziso seGazethe.
Umthetho oshaywe ngaphansi kwesigatshana -2 uyabophezela ebantwini abalawulwayo nasemalungeni omphakathi.
Uma Umqondisi wokuShushisa Imisebenzi yoMphakathi ehluleka ukushushisa isenzo esisolwayo ngaphansi kwalesi Sahluko, isigungu singashushisa lesi senzo kunoma iyiphi inkantolo efanele ngenhloso yokushushisa lelo cala, isigaba -8 no- 3 soMthetho weNqubo Elawula Ubugebengu we-1977 Umthetho uNo. 51 ka 1977 asisebenzi kulokhu kushushisa.
Uma sithola isicelo seziko, isigungu singaphenya noma yiluphi udaba futhi sibizele phambi kwaso noma yimuphi umuntu ngenhloso yokumphenya kabanzi ngodaba oluqondwe esigatshaneni - 2a, d no e.
Lwangaphakathi we- 1998 lisaqhubeka nakuba lowo Mthetho uchithwe yisigaba- 117.
b Kusuka ngosuku okuqala ngalo loMthetho , Iziko lokuHweba Ngolwazi Lwangaphakathi okuqondiswe kulo endimeni a lwaziwa ngokuthi yiZiko lokuLawula Ukuxhashazwa kweMakethe, konke okuphawulwe emithethweni kufanele kuthathwe ngokuthi kuqondwe iZiko lokuLawula Ukuxhashazwa kweMakethe, ngaphandle uma kucaca ukuthi akufanele.
ahlonzwe esigabeni 822d, e no f egameni lesigungu.
d Iziko aliqondile ukusebenza njengesigungu sokuphatha lapho lisebenzisa amandla aqondwe endimeni-c.
linike isigungu noNgqongqoshe imibhalo efanayo nemiqulu yokuqhubeka nophenyo lweziko efunwa yisigungu noma nguNgqongqoshe.
a Iziko libunjwe ngusihlalo namanye amalunga kanjalo nalawo abambile aqokwe nguNgqongqoshe.
b Ilunga noma ibamba lihlala esikhundleni isikhathi ezingedluli eminyakeni emithathu, kuye ngokunquma koNgqongqoshe ngesikhathi liqokwa futhi linelungelo lokuqokwa kabusha ekupheleni kwesikhathi esibekiwe; uma ovele esesikhundleni engaqokwa kabusha noma lingaqashwa ilunga elisha, lowo omdala angahlala ehhovisi isikhathi esengeziwe kodwa esingedluli ezinyangeni eziyisithupha.
c Ungqongqoshe angasusa usihlalo ehhovisi lokuphatha noma aqede ubulunga banoma yiliphi ilunga uma kunesizathu esihle salokho, lesi sinyathelo siyothathwa ngemuva kokunika usihlalo noma elinye ilunga ithuba elenele lokuveza ubufakazi noma ukuzivikela ukuthi kungani singafanele isinyathelo sokususa noma sokumisa ubulunga.
j abantu ababili abanolwazi olunzulu olufanele namabamba abo.
Abantu okuqondiswe kubo esigatshaneni-3 baqokwa ngesizathu sokutholakala kwabo nolwazi lwemakethe yezimali, akudingekile ukuba baze bagunyazelwe ukusebenza kule mboni.
Iziko kufanele liqoke emalungeni alo oyedwa noma ababili njengamalunga okwengezela eziko.
Amalunga eziko anganxenxa umuntu oyedwa noma ngaphezulu njengamalunga okwengezela eziko.
Onke amalunga eziko, ngaphandle kwalawo okwengezela anevoti elilodwa odabeni oludingidwa yiziko kodwa ilunga eliyibamba linezwi lokuvota kuphela uma ilunga eligcwele nelimmelwe lingekho emhlanganweni.
Imihlangano yeziko ibanjwa ngezikhathi nendawo enqunywe ngusihlalo kodwa amalunga amane eziko analo igunya lokuphoqa usihlalo ukuba abize umhlangano weziko zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa zamalanga okusebenza. Lokhu kungenzeka ngokukhipha isaziso esibhaliwe esiqondiswe kusihlalo.
Usihlalo kufanele anqume inqubo yomhlangano weziko.
Isinqumo seningi lamalunga eziko siyothathwa njengesinqumo seziko.
Azikho izinyathelo zeziko eziyothathwa njengamampunge ngesizathu sokuthi kwakukhona isikhala somuntu eziko noma elinye lamalunga lalingekho ngesikhathi kuqhubeka umhlangano noma kuthathwa isinqumo.
Ekwenzeni imisebenzi yayo, iziko lisizwa ngumqondisi ophakeme oqokwe yisigungu ngemuva kokubonisana neziko, lomqondisi angahambela imihlangano yeziko kodwa akanagunya lokuvota kulowo mhlangano.
Izindleko zokuqhuba umsebenzi wesigungu naleyo yeziko elawulwa yilesi Sahluko ithathwa emalini ephoqwe yisigungu ezikhungweni ngaphansi kwesigaba -15A soMthetho Wemisebenzi Yezimali we-1990.
Akukho lutho kulesi Sahluko okubeka engcupheni amalungelo amile anoma ngubani ohlukumezekile ngesenzo sohwebo noma sokwephula umthetho okuhlonzwe kulesi Sahluko sokufuna isinxephezelo semali engafinyeleli kuleyo eqoqwe yilowo muntu ohlukumezile noma ophule umthetho njengoba isigaba -77 silandisa.
Ngaphansi kwesigatshana - no - , akekho umuntu ongadalulela omunye ulwazi aluthole ngomsebenzi awenzayo, ngencazelo yalesi Sahluko.
Noma ngubani ophambana nesigatshana- 1 wephula umthetho futhi angalahlwa yicala bese ehlawuliswa noma adonse isigwebo esingevile eminyakeni emibili noma athole isigwebo senhlawulo nokudonsa iminyaka ejele.
e yingosi uma lokho kuhlomulisa umphakathi; noma f yingosi, ngokushicilela isimo nomphumela wophenyo ngaphansi kwalesi Sahluko.
Ingosi ingashiyelana ulwazi lwanoma yiluphi udaba olungaphansi kwalesi Sahluko nezinye izikhungo eziqokele engosini abantu, Umkhandlu Olawula Amathuluzi Okuhweba Emakethe yezimali ebunjwe yisigaba - 440B soMthetho Wezinkampani we- 1973, Ibhange-ngodla laseNingizimu Afrika, Isigungu Sabacwaningi-mabhuku Nababunguli bawo saseNingizimu Afrika esibunjwe ngaphansi koMthetho Wabacwaningi-mabhuku Nabacubunguli bawo we-1991, zonke izinhlangano ezizilawulayo, Isikhungo Sobunhloli Bezimali esisungulwe wuMthetho Wesikhungo Sobunhloli Bezimali we-2001 Umthetho uNo. 38 we- 2001, Umnyango kaZwelonke Olawula Izimali, uNgqongqoshe weziMali nabanye abantu abanesibophezelo sokulawula, ukuphenya noma ukushushisa uhwebo ngolwazi lwangaphakathi, imikhuba engavumelekile nokunye ukuthunaza imakethe, akukhathalekile ukuthi baseNingizimu Afrika noma kwamanye amazwe.
noMthetho wokuHweba Ngolwazi Lwangaphakathi sesichithiwe, isigungu sinesibophezelo sokuphenya zonke izenzo zokwephula umthetho ngokwalesi sigaba kanjalo nomthetho wakamuva, lezo yizenzo zangaphambi kokuchithwa komthetho, ngakho sinamandla nemisebenzi ephawulwe yisigaba -82.
Umkhandlu Olawula Amathuluzi Okuhweba Emakethe yezimali obunjwe ngaphansi kwesigaba -440B soMthetho Wezinkampani we- 1973 kufanele udalulele isigungu lonke ulwazi onalo mayelana nesenzo esiphambene esiphawulwe kulesi Sahluko.
Isigungu singadalula ulwazi olutholwe ngaphansi kwesigatshana- 2 kunoma yisiphi isikhungo noma abantu abachazwe esigatshaneni- 863.
Umuntu olawulwayo kufanele aqoke futhi ngaso sonke isikhathi abe nomcwaningi-mabhuku osasebenza kulo mkhakha kodwa ongenaqhaza eliqondile noma ngandlela thize lezimali ebhizinisini aqashwe kulo njengomcwaningi-mabhuku.
Ayikho inkampani noma ibhizinisi labacwaningi-mabhuku noma ilunga laleyo bhizinisi lapho umuntu olawulwayo noma ongumqondisi, isisebenzi noma oqashwe yilowo muntu olawulwayo oneqhaza elithile lobunini oyoqokwa njengomcwaningi-mabhuku womuntu olawulwayo.
Umlawuli-sikhungo kufanele emukele umcwaningi-mabhuku oqashiwe kuzo zonke izinhlangano ezizilawulayo nendlu ebhalisa ukudayiselana amasheya futhi engahoxisa imvume uma sikhona isidingo.
b Afune ukuba amabhuku ezimali nombiko wezimali ucwaningwe zingakapheli izinyanga ezintathu ngemuva kokuphela konyaka wezimali womuntu olawulwayo, noma ngosuku oluvunywe ngumlawuli-sikhungo , ucwaningo lwenziwe wumcwaningi-mabhuku oqokwe ngokulandisa kwesigaba 88; futhi c Alondoloze leyo mibhalo, ingaba ngohlobo olwenziwa yikhompuyutha noma ngenye indlela isikhathi esiyiminyaka emihlanu noma ngaphezulu kusukela osukwini lokugcina okusetshenziswe noma okubhalwe ngalo okuthile kulawo mabhuku.
Ngokulandela amaqophelo avumelekile okucwaninga amabhuku, umcwaningi-mabhuku uyohlola izincwadi zomsebenzi nombiko wezimali wokuphela konyaka azenelise ukuthi amabhuku ezimali ahambisane nemibandela yalo Mthetho nokuthi imibiko yezimali yokuphela konyaka idwetshwe ngendlela efanele ukuze iveze isithombe okuyiso samafa nezimali zebhizinisi nesimo somsebenzi womuntu olawulwayo.
b ngodaba olunqunywe ngumlawuli-sikhungo.
Uma umcwaningi-mabhuku engakwazi ukwethula lowo mbiko ngaphandle kokuphawula okuthile okungahambi kahle noma okwenza angakwazi ukuchaza kahle isimo sebhizinisi, umcwaningi-mabhuku kufanele afake embikweni isitatimende esichaza amaqiniso noma izimo ezinqande umcwaningi ukwenza umbiko noma ukuwukhipha ngaphandle kokuqhakambisa amaphutha atholiwe.
Uma umcwaningi-mabhuku womuntu olawulwayo ekhipha imibhalo engamakhophi ombiko noma eminye imibhalo noma imininingwane ehlonzwe esigabeni- 205b ngaphansi koMthetho wabaCwaningi nabaCubunguli-mabhuku boMphakathi we- 1991, umcwaningi-mabhuku kufanele ethule omunye umbhalo kumlawuli-sikhungo, noma kungaba khona omunye umthetho ophikisayo uma umcwaningi-mabhuku esebenzela inhlangano ezilawulayo noma indlu ebhalisa ukudayiselana amasheya noma enzela leyo nhlangano ezilawulayo, uma umcwaningi-mabhuku ecwaningela umuntu ogunyazelwe ukusebenza noma obambe iqhaza.
b ethule lowo mbiko kumlawuli-sikhungo noma enhlanganweni ezilawulayo, kuye ngesimo ngasinye uma umcwaningi-mabhuku ebenesizathu okwethula umbiko kumuntu ohlonzwe esigabeni -205a woMthetho wabaCwaningi nabaCubunguli-mabhuku oMphakathi we-1991 ukuba ubengesulanga emsebenzini.
Umcwaningi-mabhuku kufanele azise ngokubhalwe phansi umlawuli-sikhungo noma inhlangano ezilawulayo nganoma yiluphi udaba oluphathelene nomuntu olawulwayo nolwaziwe ngumcwaningi-mabhuku ngesikhathi ecwaninga amabhuku olubonakala luphambene nesimo esifanele ngombono womcwaningi noma olungabeka engcupheni igalelo lomuntu olawulwayo ukuhlangabezana nezikweletu zakhe ngaso sonke isikhathi, lokhu kuyohamba ngesimo ngasinye.
Ukukhipha umbiko noma ulwazi ngokwethembeka okwenziwa ngumcwaningi-mabhuku akusho ukuphambana nombandela womthetho noma ukwephula umgomo wokuziphatha ngendlela efanele komuntu onguchwepheshe, nokuyinto eyisibophezelo somcwaningi-mabhuku.
Ukwehluleka, ngaphandle kokuzenzisa komcwaningi-mabhuku ukwethula umbiko noma ulwazi ngaphansi kwalo Mthetho akuniki omunye umuntu ilungelo lokuthathela umcwaningi-mabhuku izinyathelo ebezingeke zitholakala ukuba lokho kwehluleka akwenzekanga.
Noma ngasiphi isikhathi, umlawuli-sikhungo angakhipha umlayelo wesaziso esibhaliwe oqondiswe kumuntu olawulwayo nokwethula imiphumela yalolo cwaningo kumlawuli-sikhungo singakapheli isikhathi esibekwe kwisaziso.
Ngokulandela isigatshana 1, umuntu onika ulwazi, incazelo noma ofinyelela emibhalweni ethile, azi ukuthi lolo lwazi, incazelo noma imibhalo ingamanga noma iholela ophathe, wephula umthetho.
ukuvela phambi komlawuli-sikhungo ngesikhathi nendawo ethile ebekiwe; noma b ukulayela abaphenyi ngaphansi kwesigaba- 3 soMthetho weziKhungo zokuPhenya Izimali we-1998 Umthetho uNo. 80 we- 1998 ukuphenya izindaba zomuntu osolwayo.
Uma umsolwa efakwa imibuzo ngaphansi kwesigatshana -1aii, futhi enesibopho sokuphendula imibuzo okungenzeka imbophe noma imbeke engcupheni yokulahlwa ngecala uma eshushiswa ngecala lobugebengu, ubufakazi obutholakala ngale mibuzo nezimpendulo ngeke bathathwa njengobufakazi obemukelekile enkantolo, uma kuqhubeka icala, ngaphandle kwesimo secala lokuqamba amanga kade enze isifungo sokukhuluma iqiniso.
f ukwedlulisela udaba kuMqondisi kaZwelonke Wokushushisa Izindaba Zomphakathi, inqobo uma lokho kuphambana nomthetho noma ukwehluleka kulawulwa yilo Mthetho.
Umlawuli-sikhungo angakhipha isinqumo senhlawulo esiwombeni sokwehluleka komuntu olawulwayo ukwethula kumlawuli-sikhungo noma yimuphi umbiko, isitatimende, omunye umbhalo noma ulwazi oludingwa noma olungaphansi kwalo Mthetho, le nhlawulo ngeke yedlule ku- R1 000 noma imali ethile enqunywe ngumlawuli-sikhungo usuku ngalunye lokuqhubeka kokwehluleka, lo mlayelo kufanele ulandelwe singakapheli isikhathi esithile.
e esilayeza umuntu olawulwayo ukuveza ubufakazi noma izizathu zokuthi kungani kungafanele ahlawuliswe.
a ukukhokha inhlawulo; noma b ukufaka isikhalo sokwedlulisa udaba esigungwini esifanele, ngaphansi kwesigaba -111 esikhononda ngenhlawulo.
Uma umuntu olawulwayo ehluleka ukukhokha inhlawulo noma efaka isikhalo sokwedlulisa udaba ngokulandisa kwesigatshana 3, umlawuli-sikhungo angenza umbiko ofungelwe awunike umabhalane wenkantolo enamandla noma umlawuli-sikhungo, lapho ebeka khona isamba senhlawulo ekhokhiswe umuntu olawulwayo, lombiko unomthelela ofanayo nogunyazwe yinkantolo ovuna isigungu ngemali okufanele ikhokhwe echazwe embikweni.
a ilahla ngecala umuntu onegunya lokusebenza noma obambe iqhaza, isikhulu noma oqashwe kulelo bhizinisi, lapho etholwe ephule omunye wale Mithetho noma icala elibandakanya isenzo sokungethembeki noma sokwehluleka ukwenza okufanele; noma b ekuqhubekeni kophenyo oluqondene nomuntu ngaphansi kwendima-a, kutholakala ukuthi uyingxenye noma kunezinsolo zokuthi uyathinteka ezenzweni zobudedengu noma zokungethembeki, ngaphezulu kwesimo esiphawulwe endimeni -a, esigwebeni esingakhishwa, inkantolo inganquma ukwephuca umuntu amagunya okwemukelwa isikhathi esinganqunywa yinkantolo lapho engeke akwazi ukuqhubeka nebhizinisi noma ukuqashelwa umsebenzi wokwethembeka.
Ngokuveza isizathu esiqinile, inkantolo ingaguqula noma ibuyisele eceleni isinqumo sokwephuca amandla esenziwe ngaphansi kwesigatshana-1.
Unobhala wenkantolo owenze isinqumo sokwephuca amandla ngokulandisa kwesigatshana-1, sokuguqula noma sokubuyisela eceleni ngaphansi kwesigatshana-2 kufanele azise ngokushesha umlawuli-sikhungo nenhlangano ezilawulayo efanele ngalesi simo.
Asikho isinqumo sokwephuca amandla esenziwe ngaphansi kwesigatshana-1 esingaphazamisa amandla enhlangano ezilawulayo okuqondisa izigwegwe kumuntu othintekayo, ngokulandisa kwemithetho eyibusayo.
b elenza imisebenzi ngokuhambisana nalo Mthetho.
Ngosuku okuqala ngalo ukusebenzi kwalo Mthetho, isigungu kufanele siqoke amalunga ekomidi lokuphoqelela ayisibalo esifanele nesingakhethwa yisigungu: Okubalulelikile wukuthi okungenani amalunga amabili kube ngabantu abagogodele ezomthetho.
Kuye ngokuvela kwesidingo nezimo ezithile, ikomidi lokuphoqelela linganxenxa umuntu noma ngaphezulu abanolwazi olunzulu olufanele ukuba ngamalunga okwengezela ekomidini.
Alikho ilunga lekomidi lokuphoqelela ebelibambe iqhaza ophenyweni lodaba noma elineqhaza odabeni elingaba yingxenye yokuthatha isinqumo esenziwa yikomidi lokuphoqelela.
Isigungu kufanele siqoke kumalunga ekomidi lokuphoqelela usihlalo nephini lakhe eliyoqhuba imisebenzi kasihlalo uma engekho ehhovisi noma usihlalo engakwazi ukwenza imisebenzi yakhe.
Nganoma yisiphi isikhathi, isigungu singabumba kabusha ikomidi lokuphoqelela kodwa lesi senzo ngeke siphazamise ubulungu bekomidi okuqondiswe kulo esigabeni-100 ngesikhathi kuqhutshekwa nophenyo oludingidwa yilelo komidi.
Uma umlawuli-sikhungo noma ingosi okuqondiswe kuyo yedlulisela ekomidini lokuphoqelela ngaphansi kwesigaba -94, ikomidi lokuphoqelela kufanele lidingide udaba ngokulandela izigaba -102 kuya ku -105, kuye ngokuthi yiziphi izigaba ezithintekayo kuleso simo.
c imininingwane enqunywe yisigungu.
Usihlalo wekomidi lokuphoqelela ngokusizwa ngabasebenzi besigungu abagunyazwe ngumlawuli-sikhungo unesibophezelo sokuphatha wonke umsebenzi wekomidi lokuphoqelela, kufanele asabalalise udaba ngalunye olwedluliselwe ekomidini ethimbeni elibunjwe ngusihlalo noma yiphini likasihlalo elibandakanya okungenani amalunga amabili ekomidi anolwazi olufanele lokuthatha isinqumo ngodaba.
Ithimba lizinqumela inqubo yokuqhuba imisebenzi yalo.
inqubo yethimba ivulelekile emphakathini.
Isinqumo sethimba ngodaba olunikwe lona kufanele sibhalwe phansi bese sixuba izizathu zesinqumo.
Isinqumo seningi lamalunga ethimba sithathwa njengesinqumo sekomidi lokuphoqelela.
Ukwedluliswa kodaba luye ekomidini lokuphoqelela, ngokulandisa kwesigaba -94(e) kungahoxiswa noma yinini ngumlawuli-sikhungo noma yiziko , kuye ngesimo.
Amandla esigungu okuqalisa izinyathelo zenkantolo ngaphansi kwesigaba -77 eziqondiswe kumuntu ophambene nesigaba- 73, uma singaphikisani nesigaba-1055 awaphazanyiswa wukwedluliselwa ekomidini lokuphoqelela ngokulawula kwesigaba 94e.
Ukwedluliswa kodaba ekomidini lokuphoqelela kufanele kuphelezelwe ngumbiko wophenyo noma ukuhlola okuphawulwe esigabeni -93 noma ophenyweni olwenziwe ngaphansi kweSahluko VIII, kuye ngesimo ngasinye, kuhambisane nobufakazi obufanele bezinsolo zokweqa umthetho noma zokwehluleka eziphambi komlawuli-sikhungo noma iziko.
Ikomidi lokuphoqelela kufanele lethule ikhophi yombiko nobufakazi obuphawulwe esigatshaneni-1 kanye nemininingwane yezinsolo zokweqa umthetho noma zokwehluleka ukuhambisana nalo Mthetho koziphendulelayo umsolwa engaxuba lesigungu esilawula noma esiphethe umuntu olawulwayo, lo mbiko uyophoqa umsola ukuba aphendule ngombiko ofungelwe singakapheli isikhathi esinqunywe yikomidi lokuphoqelela.
Ithimba elabelwe udaba kufanele lucubungule bonke ubufakazi elibunikiwe ngaphambi kokulalela obunye, kuye ngokulandisa kwesigatshana-4.
Kwizimo ezehlukile nalapho kufanele kufinyelelwe kusinqumo esingachemile, singabizela phambi kwethimba umuntu ukuba azophonswa imibuzo noma alethe umbhalo othile ochazwe kusamanisi.
Isazi-mthetho singasiza umuntu obizwe ngaphansi kwesigatshana-4, kodwa izindleko zommeli ziyokhokhwa ngumsolwa.
futhi enesibopho sokuphendula imibuzo engamholela ekuboshweni, noma kwenzeka eshushiswa ngecala lobugebengu, ubufakazi obuqondene nemibuzo nezimpendulo ezitholwe ngalesi sikhathi abemukeleki njengobufakazi basenkantolo, ngaphandle uma umuntu ebekwe icala lokuqamba amanga kade efungele ukukhuluma iqiniso.
b uma kunesidingo, umsolwa anganikwa ithuba lokuthatha izinyathelo zokulungisa isimo njengoba kuchazwe esigabeni- 94c, bese ekhokhela isigungu inhlawulo nokuthatha izinyathelo ezifanele zokulungisa isimo singakapheli isikhathi esinqunywe yithimba.
Uma umsolwa ehluleka ukukhokha inhlawulo okuvunyelwene ngayo noma izinyathelo zokulungisa isimo ezimiselwe isikhathi esithile, umlawuli-sikhungo noma iziko lingenza umbiko ofungelwe kumabhalane noma kunobhala wenkantolo enamandla afanele umbiko oqagula isamba senhlawulo ethweswe umsolwa nengqikithi yomlayelo, lowo mbiko unamandla afanayo esinqumo senkantolo esikhishwe yileyo nkantolo esivuna isigungu, ukwenzeka kwalokhu kuyoba ngesimo ngasinye.
kodwa wehluleka ukuthatha izinyathelo ezifanele zokulungisa isimo ngomlayelo wesigaba-103 (b), ikomidi lokuphoqelela lingakhipha umlayelo wesaziso esibhaliwe ohanjiswa ngesandla kumsolwa okufanele uqukathe imininingwane ehlonzwe esigatshaneni-.
f achaze ukuthi ukwehluleka ukuhambisana nemibandela yesaziso ngesikhathi esivunyelwe kuyoholela ezinyathelweni ezihlonzwe ngaphansi kwesigatshana-3.
Uma umsolwa ehluleka ukuhambisana nemibandela yesaziso esiqondwe esigatshaneni-2, umlawuli-sikhungo uyofaka umbiko ofungelwe kumabhalane wenkantolo enamandla nefanele, umbiko oqagula isamba senhlawulo yokwenza umsebenzi efunwe kumsolwa nengqikithi yomlayelo, lo mlayelo unamandla afanayo nesinqumo senkantolo esikhishwe savuna isigungu.
Uma umsolwa eyilunga lesigungu sokulawula umuntu olawulwayo, ithimba linganquma ukuba inhlawulo yokwenza umsebenzi emiswe ngaphansi kwesigaba-1031a nesigatshana-2 ikhokhwe ngumsolwa ngokwakhe.
Ithimba lingathatha isinqumo sokukhokhwa kwezindleko zophenyo olwenziwe yikomidi lokuphoqelela elicabanga ukuthi zifanele, kuye ngesimo ngasinye.
Ikomidi lokuphoqelela ngeke likhokhise inhlawulo ehlonzwe kulesi sigaba uma umsolwa esethweswe icala lobugebengu eliqondene nalesi senzo noma amaqiniso.
Uma inkantolo ihlaziya inhlawulo okumele inqunyelwe umuntu olahlwe ngecala ngokwalo Mthetho, inkantolo ingabhekela inhlawulo ebekwe kulesi sigaba noma esigabeni 1031a mayelana namaqiniso akhona.
Inhlawulo yokwenza umsebenzi enqunywe futhi yakhokhwa ngaphansi kwalesi sigaba ayisho ukutholwa unecala okwedlule njengoba kuhlonza iSahluko-27 soMthetho weNqubo Yamacala Obugebengu we-1977 Umthetho uNo. 51 we-1977.
f amanye amaphuzu abalulekile emehlweni ethimba.
Uma ithimba leneliseka ukuthi umsolwa wephule umthetho noma wehlulekile ukuhambisana nesigaba-73, linganquma ukuba umsolwa akhokhe isamba sokunxephezela.
Inqubo enqunywe ezigabeni -103 no -104 eqondene nenhlawulo yokwenza umsebenzi ihambisana nezinguquko ezidingwa yindikimba nesigatshana 3 esiwombeni esivumayo, uma kwenzeka ithimba lifuna umsolwa akhokhe isamba sokunxephezela.
Isigaba 77 ngokuhambisana nezinguquko ifunwa yindikimba esebenza ekutholeni nasekusabaliseni imali yesinxephezelo.
Leso samba sesinxephezelo sibunjwe ingxenye elinganayo yenzuzo noma yokulahlekelwa, inhlawulo yenhloso yesinxephezelo nokuhlawulisa, inzalo, uma kwenzeka ikhomishini noma umhlomulo kube sengathi inqunywe ngaphansi kweSigaba 77.
Azikho izinyathelo zokufuna isinxephezelo eziyothathelwa umsolwa ngaphansi kwesigaba-77 uma esesikhokhile isamba sesinxephezelo ngokulandisa kwalesi sigaba.
Ngokuhambisana nesigatshana- , alikho ilunga lekomidi lokuphoqelela noma isisebenzi sesigungu esingadalulela noma ngubani ulwazi olutholwe emsebenzini noluphathelene nophenyo noma isinqumo sekomidi lokuphoqelela, ngaphandle kwesimo lapho lenza khona imisebenzi ehlonzwe kulo Mthetho noma ebizwe phambi kwenkantolo.
Noma ngubani ophula umthetho wesigatshana-1, wenza icala futhi uma elahlwa yicala angahlawuliswa noma aboshwe isikhathi esingevile eminyakeni emibili noma athole kokubili, isigwebo nenhlawulo.
Uma umsolwa engafaki isicelo sokwedlulisa udaba ngesinqumo esithathwe yikomidi lokuphoqelela singakapheli isikhathi esibekwe ngokwesigaba-1042e, umlawuli-sikhungo kufanele amemezele emphakathini isinqumo esithathwe yikomidi lokuphoqelela, ngaphandle uma isimemezelo siyophambana nezinhloso zalo Mthetho eziphawulwe esigabeni-2 noma kunezimo ezehlukile eziveza isidingo sokugcina isinqumo siyimfihlo.
Umuntu olawulwayo, oyinkampani noma esinye isakhiwo sebhizinisi singasongelwa amafa aso yinkantolo, ngokuhambisana nesigaba-110 soMthetho Wezinkampani we-1973 kanti amafa omuntu ophilayo, obambisene nomunye angasongwa ngokulandela Umthetho Wokudliwa Kwamafa we-1936 Umthetho uNo. 24 we- 1936.
d isigaba-357 soMthetho Wezinkampani we-1973 kufanele sithathwe sengathi umlawuli-sikhungo uyingxenye yabantu okufanele bathole isaziso esifunwa yisigatshana 1b saleso sigaba.
b Uma umuntu olawulwayo engesiyona inkampani futhi kunganambitheki ukufaka lowo muntu olawulwayo ohlwini lokusongelwa amafa akhe ngokulandela uMthetho Wezikhungo Zezimali Ukuvikela Izimali we- 2001.
Inkantolo ingakhipha umyalelo oqondene nomuntu olawulwayo oyinkampani noma uhlobo oluthile lwebhizinisi lapho ithola isicelo esivela ebantwini abafake isicelo somyalelo wokuphatha ngaphansi kwesinqumo senkantolo, ngaphandle kwalapho kuqokwa khona umphathi wesikhashana ogunyazwe yinkantolo, ogunyazwe ngokugcwele noma umsongi-mafa ophawulwe esigabeni -107 nezigaba -107 (a) no (b) okuhambisana nezinguquko ezidingwa yingqikithi.
Ngokuhambisana nesigaba-110, Umthetho Wezinkampani we-1973 usebenza ekuphatheni ngaphansi kwesandla senkantolo umuntu oyinkampani.
oqondene nanoma yimuphi umuntu olawulwayo.
Umthetho Wezikhungo Zezimali Ukuvikela Izimali we-2001 usebenza ukuphatha nokulawula umuntu olawulwayo yilowo oqashwe kulesi sigaba njengomsongi-mafa.
Wenkantolo Ephakeme angaqoka umhlakazi-mafa noma umphathi omiswe yisinqumo senkantolo mayelana nomuntu olawulwayo kuphela ngemuva kokubonisana nomlawuli-sikhungo.
i sesikhulu esicubungula izicelo zesinxephezelo eziphawulwe kwiSahluko- VIII, angafaka isicelo sokwedlulisa udaba ngokulandela imibandela enqunywe noma emiswe esigabeni-26 soMthetho Wesigungu Semisebenzi Yezimali we-1990 nangaphansi kwalesi sigaba.
Isigungu sokwedlulisa isicelo kufanele silalele udaba esidlangaleni.
Uma kwenziwa isicelo sokwedlulisa ngenhloso yokuphikisana nesinqumo sekomidi lokuphoqelela, umlawuli-sikhungo kufanele abe ngoziphendulelayo.
Umlawuli-sikhungo angafaka isicelo sokwedlulisa udaba ngesinqumo senhlangano ezilawulayo uma le nhlangano yehluleka ukuphendula isicelo esibhaliwe somlawuli-sikhungo esicela ukuba isinqumo sibuyekezwe singakapheli isikhathi eside ngokwenele.
c Ubufakazi obubhaliwe noma bomlomo obethuliwe noma obunikwe yinoma ngubani ngesicelo noma ngemvume yesigungu sokwedlulisa udaba; noma d yiluphi olunye ulwazi olusezandleni zesigungu sokwedlulisa udaba.
b isinqumo esiqondene nalowo oyokhokha izindleko zecala, ngendlela ebona ifanele.
a Isinqumo sesigungu sokwedlulisa udaba sibophezela amaqembu omabili ayingxenye yesikhalo esedlulisiwe.
b Lo Mthetho noma eminye yenhlangano ezilawulayo ayikwazi ukunikwa amandla okunciphisa ilungelo lanoma ngubani onentshisekelo ngesinqumo ukuba edlulise udaba luyocutshungulwa yinkantolo enamandla afanele endaweni ngemuva kwesinqumo senhlangano ezilawulayo noma isigungu esilalela udaba olwedlulisiwe, udaba luyocutshungulwa yinkantolo uma lowo muntu eselandele yonke imigudu efanele yokufinyelela kwisixazululo enqunywe yilo Mthetho.
Umbhalo kuhlangene nobhalwe ngekhompuyutha ozishaya sengathi wenziwe ngumuntu olawulwayo lapho eqhuba ibhizinisi lakhe elejwayelekile, ikhophi, ipheshana lombiko noma ingxenye yebhuku efungelwe ekhishwe kulowo mbhalo eyenziwe yisisebenzi esiqashwe ngumuntu olawulwayo, ngokuvezwa kwawo kunoma yisiphi isimo sokuqula icala lesinxephezelo, lobugebengu, lokuphatha noma izinyathelo zokuqondisa izigwegwe ngaphansi kwalo Mthetho, imithetho yenhlangano ezilawulayo noma omunye wemithetho kwisimo lapho lowo mbhalo, ipheshana lombiko noma ingxenyana ethathwe ebhukwini inobufakazi obamukelekile obuqondiswe kothile futhi kunamaqiniso aqukethwe yiwo.
b nazo zonke izindaba ezibalulekile noma eziphuthumayo okufanele zimiswe ukuze kufezeke izinhloso zalo Mthetho.
Ungqongqoshe anganquma inkokhelo ngemuva kokubonisana nomlawuli-sikhungo mayelana nezindaba ezihlonzwe kulo Mthetho kanjalo inkokhelo nemali ekhokhwa ngaphansi kwalo Mthetho, umuntu okufanele akhokhe imali, indlela yokukhokha, uma kwenzeka nenzuzo eqondene nemali ekweletwayo.
Inkokhelo ekhokhwa ngokwalo Mthetho nenzuzo ekhokhelwa isikweletu eseqiwe yisikhathi ingaqoqwa ngumlawuli-sikhungo ngezinyathelo zenkantolo efanele noma ngesinqumo sayo.
b ophula umthetho oqondiswe esigabeni-922 angalahlwa ngecala ahlawuliswe imali noma abhadle ejele isikhathi esingedluli eminyakeni emihlanu noma athole isijezo sokuboshwa nokuhlawuliswa imali.
c ophula noma ohluleka ukuhambisana nesigaba 41 noma 2, 19, 20, 21, 22 noma 29, wenza icala futhi angalahlwa ngecala ahlawuliswe imali noma abhadle ejele isikhathi esingevile eminyakeni emihlanu noma athole kokubili, inhlawulo nokuboshwa.
Ukuchithwa okwenziwa yilo Mthetho Olawula Izimakethe Zezimali we-1989 awuphazamisi ukwaziswa komnyango wokwesula ebhukwini nokukhokhela imigidi yokudayiselana ngaphansi kwalo Mthetho odlule; inqobo uma indlu ebhalisa ukudayiselana amasheya ifake isicelo semvume yalendlu ngokulandisa kwesigaba- 64 zingakapheli izinyanga eziyisithupha kuqale lo Mthetho.
Imithetho yenhlangano ezilawulayo eyenziwe ngaphansi komthetho ochithwe yilona nebisebenza phambi kokuqala kwalo Mthetho iyoqhubeka njalo, inqobo uma ingashayisani nalo Mthetho: Kubalulekile ukuba inhlangano ezilawulayo ichibiyele noma iguqule imithetho yayo ngenhloso yokuhambisana nezidingo zalo Mthetho zingakapheli izinyanga eziyisithupha.
Isigatshana- 3 sihambisana nezinguquko ezidingwa yingqikithi yemibandela yokubhalisa efunwa yisikhungo.
Imithetho ephawulwe kuShedluli iyachitshiyelwa noma ichithwa ngendlela ebekwe kukholomu yesithathu.
Emakethe Yezimali we- 2002, futhi uqala ukusebenza ngosuku olunqunywe nguMongameli ngesaziso seGazethe.
noma yisiphi i- "[isikhungo semakethe]", ["ilungu" noma] "umsebenzisi ogunyaziwe", "umthengisi wamashezi", "umelekeleli olungisayo", "indlu ebhalisa ukudayiselana amasheya", "ingodla yokulondoloza", "obambe iqhaza" noma"oqokiwe" njengoba kuchaziwe esigabeni 1 [soKulawulwa Kwe-Sikhungo semakethe] Umthetho Olawula Imisebenzi yamaThuluzi okuHweba eMakethe yeziMali, ka[1985 (Umthetho No. 1 ka- 1985] 2004 (Umthetho No. ka- 2004);"; kanye b nokucisha encazelweni "yezikhungo zezezimali" zezindinyana vi no-xi zendima a.
Isigungu Semisebenzi Yezimali sichaza isigungu sokulondoloza amathuluzi okuhweba ngendlela echazwe kusigaba 1 soMthetho Wokugcinwa nokuPhathwa kwamaThuluzi okuHweba ka 1992 uMthetho No.
obambe iqhaza usho isikhungo esifaka imali sibe semukelwe yingodla yokulondoloza njengelunga ngaphansi koMthetho Wokugcinwa nokuPhathwa kwamaThuluzi okuHweba ka 1992 Umthetho No.
incazelo "amathuluzi angenasiqiniseko" kulencazelo elandelayo amathuluzi angenasiqinisek" asho amathuluzi angenasiqiniseko ngendlela echazwe esigabeni 1 29 soMthetho Olawula Izikhungo Zokuhweba Ngamasheya ka 1985 Umthetho No.
isikhungo sohwebo emakethe yezimali sichaza [amasheya anemvume] isikhungo esichazwe esigabeni 1 nesinemvume ngaphansi kwesigaba 10 [soMthetho Olawula Izikhungo Zokuhweba Ngamasheya ka 1985 Umthetho No. 1 ka 1985 noma isikhungo sokuhweba ngemali] Umthetho Wemisebenzi Yamathuluzi okuhweba Emakethe yezimali 2004 Umthetho ka 2004, ngokwenhloso yalesi sigaba ihlanganisa ingodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba emakethe yezimali njengoba ichazwe esigabeni 1 salo Mthetho nesinikwe igunya lokusebenzi njengendlu ebhalisa ukudayiselana amasheya ngaphansi kwesigaba 66 salo Mthetho noma indlu ebhalisa ukudayiselana amasheya njengoba ichazwe esigabeni 1 [soMthetho Olawula Izimakethe Zezimali ka 1989 Umthetho No.
Umthethosivivinywa Wemisebenzi Yamathuluzi Okuhweba Emakethe yezimali ("Umthethosivivinywa") uhlose ukudidiyela Umthetho Olawula Izikhungo Zamasheya ka 1985, Umthetho Olawula Izimakethe Zezimali ka 1989, Umthetho Wokugcinwa Nokuphathwa Kwamathuluzi Okuhweba Emakethe yezimali ka 1992 kanye Nomthetho Wokuhweba Ngolwazi Lwangaphakathi ka 1998. Ngakho, Umthethosivivinywa uhlose ukucima ngokuphelele leyo Mithetho ("Imithetho ecinyiwe") . Nakuba kunjalo, Umthethosivivinywa awuthinti nje kuphela ukudidiyela lemithetho. Ngaphandle kokulungisa nokwenza ngcono imithetho ecinyiwe, Umthethosivivinywa uhlose ukwengezela ngemibandela esemqoka emisha kuleyo Mithetho. Eminye yemibandela emisha iphathelene nezindaba ebezingalawulwa esikhathini esiphambili eziphawuwe endimeni 8.
Ukuchibiyela Umthetho Wezinkampani kuyisimo esikhulu.
Isigaba 35A soMthetho Wemabhizinisi Awileyo siqonde ezincazelweni zoMthetho Olawula Izikhungo Ezihweba ngamasheya noMthetho Olawula Izimakethe Zemali okungeminye yemithetho emibili kwecinyiwe. Ngakho, ukuchitshiyelwa kwesigaba 35A yinto enkulu. Mayelana nezigameko zokudayiselana esikhungweni, isigaba 35A sivimbela ukuphazamiseka okungadalwa ukuvumela (okuyinto ejwayelekile ngaphansi kwesimo senkambiso yomthetho webhizinisi eliwile) lowo ogade ifa lebhizinisi eliwile ithuba lokuqinisekisa noma ukuphikisa eyodwa noma eziningi iziwombe zohwebo eziphothulwe ngumuntu owile ngaphambi noma ngesikhathi sokuhlakazwa kwamafa ebhizinisi.
Ukuchibiyela isigaba 1 soMthetho Wemisebenzi yeSigungu Sezimali yinto esemqoka.
Ngonyaka ka 1998, ngesikhathi iSigungu Senqumgomo Yemisebenzi Yezimali Nemigomo ibuyekeza uhlaka lokulawula lwemboni yemisebenzi yezimali, Isigungu saphakamisa ukudwetshwa kwemithethosivivinywa emibili, owodwa odingida udaba lokutshala imali "embonini yokuthengisa" olunye emisebenzini "yamawulisela". Umthethosivivinywa ophathelene nokutshala imali emisebenzini yamawulisela wawuzobandakanya, kokunye Umthetho Olawula Izikhungo Zokuhweba Ngamasheya noMthetho Olawula Izimakethe Zemali. Lemithetho emibili inikwe amagama afanayo kusukela echitshiyelwe ngo1995 futhi ehluke nje kuphela ngokusetshenziswa kwawo ezinhlotsheni ezehlukene zamathuluzi ohwebo. Umthetho Olawula Izikhungo Zokuhweba ngamasheya ulawula futhi usingathe Isikhungo saseGoli Esihwebisa Ngamathuluzi Ezimali JSE Securities Exchange of South Africa, eyaziwa kakhulu ngeJSE kanti Umthetho Olawula Izimakethe Zemali ulawula futhi usingethe Isikhungo Sokuthenga Amabhondi Bond Exchange of South Africa, ngamafushane saziwa nge-BESA, sona sisebenzisa amathuluzi ezimali. Esikhathini esingekudala esedlule, iBESA igwinywe yiJSE. Seyikhishiwe imvume yokuhweba ngamathuluzi ezimali yanikwa iJSE ngokwemibandela yoMthetho Olawula Izimakethe Zemali ukuze ikwazi ukuhweba ngolunye uhlobo lwamathuluzi olwaziwa ngamaderivatives, lolu ngolunye lwezinhlobo zokuhweba emakethe yezimali.
Imithetho ecinyiwe ingathathwa njengephelelwe yisikhathi uma ubheka intuthuko ebonakala embonini yezimakethe zamazwe omhlaba, mhlawumbe ngaphandle koMthetho Wokuhweba Ngolwazi Lwangaphakathi.
Ukubeka imigomo nokuphathwa kwayo yonke imikhakha yezimakethe zaseNingizimu Afrika ezingeni lentuthuko nokulawula elifana namanye amazwe omhlaba, kusukela ngoMfumfu 1998 Isigungu Semisebenzi Yezimali sikhuthaze ukudwetshwa koMthethosivivinywa. Abammele Isigungu Semisebenzi Yezimali, izikhungo, izingodla zokulondoloza izimali zesikhungo ezimbili ezinkulu (STRATE Ltd ne Central Depository Ltd), Umkhandlu Wamabhange (waseNingizimu Afrika) nababambe iqhaza abayingxenye yethimba lokudweba umthethosivivinywa. Ekudwebeni umthethosivivinywa, kwacatshangelwa Izinhloso Nenkambiso yeMigomo Yamathuluzi okuhweba zeNhlangano Yamazwe Omhlaba yeKhomishani Yamathuluzi Okuhweba Emakethe yezimali (IOSCO) eyaziswa umhlaba wonke njengequkethe amazinga alindelwe emthethweni olawula imisebenzi yokuhweba ngamathuluzi emali. Iningizimu Afrika seyibe yilunga le-IOSCO kusukela ngo1992 futhi izibophezele ekufezeni amaqophelo alindelwe emhlabeni ekusingatheni izindaba zokuhweba ngamasheya. Uhlelo olusanda kwethulwa olwaziwa ngo: Hlelo Lokuhlola Ukuzinza Kwesimo Sezimali olwenziwe yiBhange loMhlaba/Isikhwama Semali Yamazwe Omhlaba, phecelezi Internatinal Monetary Fund luvivinya ingqalasizinda yohlelo lwezimali lwaseNingizimu Afrika izikhathi ngezikhathi ngokuphenya ukuthi ayalandelwa amaqophelo omhlaba, kuhlangene nalawo amiswe yi-IOSCO.
I-BESA yisona kuphela e-Afrika isikhungo esibhalisiwe esinemvume yokuhweba ngamathuluzi amabhondi. I-BESA ihlinzeka ngenkundla yokubhalisa amathuluzi amabhondi noma esikweletu amiselwe erandini nakhishwe wuhulumeni omkhulu nowasekhaya, izikhungo zomphakathi namabhizinisi azimmele. Kusukela yanikwa imvume ngo1996 i-BESA, seyidlondlobale kakhulu ngezibalo zamabhondi adayisiwe.
Ngonyaka ophele mhlaka 31 Ndasa 2003, inani elidayisiwe lafinyelela ku R10,82 bhiliyoni ngemigidi yokudayiselana engu 355 192. Ngalolo suku, amabhondi angu 272 ayebhaliswe kwi-BESA ekhishwe ngabantu abangu 43 abatsheleke imali kanti inani linguR442 bhiliyoni. Isibalo esingaphezulu kwamaphesenti angu75 sakhishwa wuhulumeni omkhulu.
Mhlaka 20 kuMandulo, iSigungu Semisebenzi Yezimali sabhalisa inkampani eyaziwa nge-STRATE Ltd, indawo yokulondoloza izimali zohwebo lwamasheya, ngokulandela Umthetho Wokugcinwa Nokuphathwa Kwamathuluzi Okuhweba Emakethe yezimali ka 1992. Umsebenzi we-STRATE wukwedlulisa, ukukhokha nokubhalisa ngaso leso sikhathi ubunini bethuluzi okuhwetshwe ngalo ledlulela kothengayo nenkokhelo yakhe. I-STRATE iphumelele ukwedlulisa yonke imigidi yokudayiselana kwi-JSE, ifake konke lokhu ohlelweni lwayo lwekhompuyutha, igcine imibhalo futhi ikhokhele odinga ukuthola imali yakhe ngokudayiselana okwenzekile.
Njengoba uMthetho-sivivinyo uhlose ukuqinisa iMithetho ecinyiwe, kulindelekile ukuba okuningi okuhlinzekwa nguMthetho-sivivinywa kuhlanganise udaba lweMithetho ecinyiwe. Njengoba iMithetho ecinyiwe yayigunyazwe yiPhalamende, akudingekile ukuba kubhekiselwe kulezo zigatshana zoMthetho-sivivinywa eziphinda lokho okuhlinzekwa yiMithetho echithiwe.
ukunciphisa ubungozi obuphathelene nomsebenzi; kanye nokukhuthaza ukuncintisana kwemisebenzi yamathuluzi okuhweba emakethe yezimali eNingizimu Afrikai.
ukuxhashazwa kwezimakethe okunabahweba ngolwazi lwangaphakathi, ukuxhaphaza izimakethe nezinkulumo eziyinkohliso, izethembiso kanye nezibikezelo; kanye nezindaba ezihlobene nalezo zindaba okuye kwabhekiselwa kuzo ezigabeni 4.3.1 ukuya ku-4.3.4.
ukwesula imigidi yokudayiselana amathuluzi okuhweba; kanye nokukhokhela imigidi yokudayiselana ngamathuluzi abhalisiwe okuhwetshwa ngawo.
g ongasebenza njengobambe iqhaza ngaphandle kokwemukelwa ngokwesigaba 34 njengobambe iqhaza engodleni elondoloza imali yamathuluzi ohwebo; futhi h uma umuntu egunyaziwe, engamela amathuluzi okuhweba abhalisiwe ngaphandle kokuba lowo muntu ehambisana nemithetho yesikhungo elawula ukwenganyelwa kwamathuluzi ohwebo.
UMthetho-sivivinywa unika izikhungo nezingodla zokulondoloza imali yamathuluzi ohwebo igunya lokusebenza.
Iziko Lokuxhashazwa Kwezimakethe, ebelaziwa ngokuthi yiZiko Lokuhweba Ngolwazi Lwangaphakathi olwabunjwa yisigaba 12 soMthetho Wokuhweba Ngolwazi Lwangaphakathi.
Kuchaziwe endimeni 1 ukuthi eminye yemibandela yoMthethosivivinywa iphathelene nezindaba ezindala ebezingalawulwa.
Ibhizinisi lokuthenga nokudayisa amathuluzi ohwebo abhalisiwe. Umlawuli-sikhungo ngokoMthethosivivinywa nangaphansi kwezimo ezithile angenqabela umuntu ekuqhubeni ibhizinisi noma abeke noma anqume imibandela ethinta lelo bhizinisi (bona umshwana 20).
Ukubika izigameko ezingathintene nemakethe emathuluzini ohwebo abhalisiwe. Indlela ehlongozwayo wukuthi ukudayiselana kwangaphandle kwemakethe emathuluzini abhalisiwe kuvunyelwe phakathi kwezikhungo zemali, inqobo uma kulandela imibandela yokubika kumlawuli-sikhungo nasesikhungweni lapho ebhaliswe khona amathuluzi ohwebo. Lendlela ihambisana nenqubo elandelwayo emhlabeni. "Isikhungo sezimali" sichazwe kumshwana 1 woMthethosivivinywa (bona umshwana 21).
Amandla omlawuli-sikhungo okuthatha isibophezelo semisebenzi evame ukwenziwa yisikhungo. (bona umshwana 11).
Ukwemukelwa koqokiwe osebenza njengomnini noma obhaliswe ethuluzini lokuhweba egameni lomunye umuntu. Oqokwe wumuntu onegunya lokusebenza kufanele avunywe yisikhungo ngaphansi kwemithetho yesikhungo sokuhweba ngamasheya kanti oqokwe ngobambe iqhaza noma omunye oqokiwe one-akhawunti nomuntu obambe iqhaza kufanele athole imvume yengodla yokulondoloza izimali zamathuluzi emakethe ngendlela elandiswa yimithetho yengodla. Abaqokiwe nabangemukelwe yisikhungo noma yingodla yokulondoloza kufanele bathole imvume yomlawuli-sikhungo futhi balandele imibandela enganqunywa ngumlawuli-sikhungo (bona umshwana 36).
Ukuguqulwa kwamathuluzi ohwebo (ngaphandle kwamathuluzi amasheya okungenzeka amiswe ngaphansi kwesigaba 91A soMthetho Wezinkampani) aphelezelwa yisitifiketi ebuyiselwa emathuluzini angenasiqiniseko angenabo ubufakazi besitifiketi edluliseka ngaphandle kwephepha. Ngokuvama, Umthethosivivinywa uvumela ukuguqula zonke izinhlobo zamathuluzi anesiqiniseko aphenduke angenaso isiqiniseko noma isitifiketi nokukhishwa kwamathuluzi okuhweba angenasiqiniseko (bona umshwana 37).
Ukuhlonyuliswa kwezinhlangano ezizilawulayo ngamasheya (izikhungo zokuhweba nezingodla zokulondoloza) nokuhlanganisa izikhungo ezimbili noma ngaphezulu zezingodla zokulondoloza imali yamathuluzi emakethe. Ukulawulwa kohlelo lwamasheya amasha nokuhlanganisa izigungu ezimbili kubonakale njengento esemqoka lapho kubhekwa umkhuba ovamile emazweni omhlaba nasembonini yamathuluzi okuhweba. Engqungqutheleni yango 1999 eba minyaka yonke yeZikhungo Zokuhweba Zamazwe Omhlaba, okungenani amalunga angu 46 kwangu 52 amele izikhungo ezinkulu zokuhweba ngamasheya emhlabeni bakhombisa ukuba sohlelweni lokukhipha amasheya ezinkampanini zabo noma babesemkhankasweni wokwenza njalo. (bona umshwana 53 no 54).
Ukunciphisa izinga lokulawula nesibalo samasheya enhlanganweni ezilawulayo eyinkampani. Umthethosivivinywa udinga imvume yomlawuli-sikhungo uma kukhona othenga amasheya enhlangano ezilawulayo, uma isamba esiphelele salawo masheya siyodlula kumaphesenti angu-15 esamba sonke samasheya akhishwe yinhlangano ezilawulayo (bona umshwana 57).
Ukukhishwa kwemvume yendlu ebhalisa ukudayiselana amasheya, lena yindlu esiza isikhungo ngokubhala, ukwesula yonke imigidi yokushintshana izandla kwamathuluzi ohwebo. Njengamanje, Umthetho Olawula Izimakethe Zezimali uhlinzekela ukwemukelwa kwendlu ebhalisa amasheya adayisiwe ngokwenhloso yaloMthetho. Umthethosivivinywa uhlinzekela ukubhaliswa kwendlu yokubhalisa eqokwe yisikhungo sokuhweba ngamasheya eyoqhuba umsebenzi wokubhalisa nokwesula amasheya adayisiwe nathengiwe, lendlu kufanele ithole imvume ngokoMthethosivivinywa (bona umshwana 66).
Inqubo yokuziphatha enqunywe wumlawuli-sikhungo kulabo abagunyazelwe umsebenzi wesikhungo (kuMthetho Olawula Izimakethe Zezimali nakuMthetho Olawula Izikhungo Zokuhweba ngamasheya, baziwa ngamalunga esikhungo sezimali nalunga esikhungo sokuhweba ngamasheya, ngokulandelana). Umthethosivivinywa unquma inkambiso okufanele inqubo yokuziphatha imiselwe kuyo. Ikhodi noma inqubo ibophezela kulabo abanegunya lomsebenzi, abaqashwe yibo namakhasimende (bona umshwana 70 no 71).
Ukusungula ikomidi lokuphoqelela elinamandla okuhlawulisa noma lifune imali yesinxephezelo (kuphela esiwombeni sokuhweba ngolwazi lwangaphakathi) kumuntu ophule noma ohluleka ukulandela Umthethosivivinywa. Inhloso yemishwana efanele kuMthethosivivinywa wukunika Isigungu Semisebeni Yezimali amandla amaningi nomfutho wokuphoqelela. (bona umshwana 97).
Umshwana 55 udingida udaba lokusebenza ngokwethembeka nomsebenzi wokusebenza ngokunakekela namakhono amalunga awathole enhlanganweni ezilawulayo. Umshwana 56 uphathelene nokuqokwa kwamalunga ezigungu eziphethe.
Incazelo "isikhungo" yenziwe kangcono ngokubeka ngokucacile ukuthi yimiphi imisebenzi ebalulekile yesikhungo (bona umshwana 1).
Umuntu, kungapheleli nje eqoqweni labantu, okuyisimo esikhona njengamanje, engazifakela isicelo semvume yesikhungo sokuhweba ngamathuluzi emali. Isimo esifanayo singenzeka kofake isicelo semvume yengodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba emakethe yemali kanjalo nendlu ebhalisa imigidi yokudayiselana amasheya (bona umshwana 8).
Umthethosivivinywa umise imibandela okufanele lowo ofaka isicelo sesikhungo ahambisane nayo kodwa Umlawuli-sikhungo ngokucubungula uhlobo oluthile lwesikhungo, enganquma umgamu okungadingeka umuntu ofaka isicelo ahlangabezane ngaso nezidingo nemibandela. Isizathu esikhulu sokulandela lendlela wukuthi ngemuva kokucubungula kahle sonke isimo, kwahlaluka ukuthi abukho ubuhlakani bokucaza imigomo nokuhlinzekela izinhla ezehlukene zezimakethe, okungaholela emibandeleni ehlukile, uhla ngalunye lwemakethe. Enye indlela ekhona nelandelwayo ngeyokwamukela ukuthi amasheya aseke akhishwa noma athengwa athathwe njengezikhungo, nalapho kufanele alandele imibandela ebekiwe (bona umshwana 9).
Ukuphazamisa intengo noma imakethe, uhlobo oluthile lokuxhaphaza imakethe luchazwe kabanzi kuMthethosivivinywa nokwenza imibiko engamanga, edukisayo noma eyinkohliso, izethembiso nezibikezelo ezithinta amathuluzi abhalisiwe okuhweba nezinkampani ezidayisa amasheya, kuyothathwa ngendlela efanayo nokuhweba ngolwazi lwangaphakathi bese kudidiyelwa ngaphansi kweZiko Lokuxhashazwa Kwemakethe, obekwaziwa phambilini ngokuthi yiZiko Lokuhweba Ngolwazi Lwangaphakathi. Emshwaneni ophathelene nokuphazanyiswa kwemakethe, likhona igunya elithile elithinta amalinge okuzimazisa intengo elawulwa yimithetho noma yimibandela yokubhalisa esikhungweni samasheya. Lenqumo ilandelwa ngamazwe amaningi aphesheya futhi yasetshenziswa ngu-Old Mutual ngesikhathi ekhipha okokuqala amasheya kwiSikhungo Sohwebo eNgilandi (bona umshwana 75 no 76).
Umthethosivivinywa awuxubi imibandela yoMthetho Olawula Izikhungo Zohwebo ngamasheya noMthetho Olawula Izimakethe Zezimali ephathelene nokuphathwa kwezimali ezitshalwa ngabantu abangagunyazelwe ukusebenzisa isikhungo. Lolu hlobo lomsebenzi lulawulwa wuMthetho Wemisebenzi Emile Neyokweluleka Ngezimali ka 2002.
Ngemuva kokubonisana kakhulu nomphakathi (izigungu okwaboniswana nazo zibhalwe kwiSijobelelo saloMbiko) okwaholela kwimibono, izinhlaka eziningi zoMthethosivivinywa zethulwa kwiSigungu Sokweluleka Izimakethe Zezimali emihlanganweni ka 2000 no 2001. Emhlanganweni weSigungu wangomhlaka 9 Ndasa 2001, Umthethosivivinywa wavunywa, nakuba ungaphasiswanga. Ngomhlaka 4 Nhlaba 2001, Isigungu Sengqubomgomo Yemisebenzi Yamathuluzi Ohwebo neMigomo ngokunjalo nayo yemukela kodwa ayakhipha izwi lokuphasisa umthethosivivinywa.
Umthethosivivinywa awunamthelela wezimali okuyinto ebhekene nohulumeni.
Abeluleki Bomthetho bakaHulumeni ne-Ziko Lezimali kuZwelonke banombono wokuthi uMthetho-sivivinywa kufanele usingathwe ngokuvumelana nenqubo ehlelwe esigabeni 75 yoMthetho-sivivinywa njengoba ungaqukethe mibandela yenqubo esebenza ezigabeni 74 noma 76 zoMthetho-sisekelo.
Abekho kubantu noma ezinhlanganweni ezithintiwe eziphikisane noMthetho-sivivinywa. Kutholakale imibono nezincomo eziningi zokwenza ngcono kanti iningi lazo lifakiwe kuMthethosivivinywa. Umthethosivivinywa uphinde wakhangiswa isikhathi eside oqwembeni lwe-website yeSigungu Semisebenzi Yezimali.
<fn>zul_Article_National Language Services_IRIPHABHULIKI YASENINGIZIMU AFRIKA 1 (2001).txt</fn>
umbhalo weSingisi yiwona mbhalo osemthethweni waloMthethosivivinywa...
Ukukhuthaza ukuthuthukiswa okuhlelekile kwenkampani yegesi ehamba ngepayipi; ukusungula isakhiwo sikazwelonke; ukumisa uMlawuli weNqubomgomo yeGesi kuZwelonke njengosingethe inqalasizinda eyinqubomgomo kuzwelonke; nokubhekelela okunye okuhambisana nalokho.
amandla angabekwe ndawo asho lawo mandla ngokubekwe nguMlawuli weNqubomgomo yegesi ekuguquleleni emanzini, ukubuyisela kwigesi, ukuthwala, ukugcina noma ukusabalalisa okungadingi ukuthi kuhambisane nezidingongqangi eziyisibopho sesivumelwano.
j kanye nokukhuthaza ukutholakala kwegesi ngendlela ekhonekayo nephephile.
ukusabalalisa, ukwenza igesi amanzi nokuyibuyisela kwigesi; kanye iv Nokuhweba ngegesi.
UMlwawuli weNqubomgomo yeGesi unabantu abahlanu abasebenza ngokungagcwele abaqokwa nguNgqongqoshe.
akhethiwe abe ngusihlalo womlawuli wegesi ngokwesigatshana.
Uma ngasizathu thize usihlalo engakwazi ukwenza umsebenzi wakhe, amanye amalungu kumele akhethe omunye umuntu phakathi kwawo ahlale endaweni kasihlalo kuze kube usihlalo uyakwazi ukuphinde enze umsebenzi wakhe noma kuze kube uNgqongqoshe ukhetha omunye usihlalo.
a Ilungu loMlawuli weNqubomgomo yeGesi liba sesikhundleni isikhathi esiyiminyaka emine.
b UNgqongqoshe angaphinda alikhethe ilungu.
Amalungu oMlawuli weNqubomgomo yeGesi kumele akhokhelwe ngemisebenzi ayenzayo futhi athole nemali yokuwabonelela njengabaLawuli beGesi ngokuvunyelwa nguNgqongqoshe evumelene noNgqongqoshe wezeziMali.
Ngaphambi kokukhetha amalungu kuloMlawuli weNqubomgomo yeGesi, uNgqongqoshe kumele ngesaziso kwiGazethi iPhephandaba likaHulumeni, acele amagama kumalungu omphakathi.
ukusatshalaliswa, ukugcinwa, ukuthwalwa, ukwenziwa amanzi noma ukubuyiselwa kwigesi noma ukuhweba ngegesi, noma enentshisekelo ethile kunoma iyiphi ifemu noma inkampani; futhi a amazise uNgqongqoshe noMlawuli weNqubomgomo yeGesi uma leyo ntshisekelo ishintsha.
Ilungu akumele noma yinini libe khona lapho kudingidwa , noma kuthathwa izinqumo, noma libandakanyeke, kunoma yiluphi udaba loMlawuli wenqubo mgomo wegesi lapho lelo lungu noma umlingani walo, ingane, umlingani ngokwebhizinisi noma umqashi, ngaphandle koMbuso, enentshisekelo.
e noma liba ongasafanelekile ukuba yilungu nganoma yiziphi izizathu okukhulunywa ngazo kwisigaba 6.
weNqubomgomo yeGesi uma liziphatha ngokuphikisanayo nesigaba 9.
UMlawuli weNqubomgomo yeGesi kumele abe nemihlangano ngezikhathi ezibekwe ngusihlalo.
weNqubomgomo yeGesi ngokudingekayo ukuze imisebenzi efanele yenziwe ngendlela.
kokuthola le sicelo.
Ngaphandle uma kunenqubo enqunyiwe, usihlalo wanoma yimuphi umhlangano woMlawuli weNqubomgomo yeGesi kumele abeke inqubo ezolandelwa kulowo mhlangano.
weNqubomgomo yeGesi yiningi lamalungu.
a isinqumo seningi lamalungu akhona emhlanganweni siyisinqumo soMlawuli weNqubomgomo yeGesi.
ingunqamula juqu ngaphezulu kwaleyo ejwayelekile.
sinqumo uma amanye amalungu ebekhona emhlanganweni futhi enelungelo lokwethamela futhi eyikhworamu kanti nesinqumo futhi sibe esithathwe yiningi lamalungu akhona anelungelo lokuvota.
Omkhulu, kumele ayihambele yonke imihlangano yoMlawuli weNqubomgomo yegesi futhi unelungelo lokuphawula, kodwa hhayi ukuvota, kulemihlangano.
yeGesi uvulelekile emphakathini ngaphandle uma kunemininingwane eyimfihlo, enegunya lobunikazi ngokohwebo, lowo muntu othintekayo kumele amenelise uMlawuli weNqubomgomo yeGesi ukuthi kungani lemininingwane ingedalulwe kumphakathi.
wokuqala oMlawuli weNqubomgomo yeGesi emva kokuba sesithathiwe.
c UMlawuli weNqubomgomo yeGesi kumele abhekelele ukuthi kugcinwa irekhodi yayo yonke inqubo ekhona.
ngokuthe ngqo noma ngandlela thize; futhi f abaphethe izikhundla zomphakathi baziphathe ngendlela efanele nelindelekile.
t sibhalwe phansi; futhi g sichazwe ngokucacile ngokweqiniso, nomthetho nezizathu zaso.
Noma yisiphi isinqumo soMlawuli weNqubomgomo yeGesi nezizathu zakhona kumele umphakathi ukwazi ukuzithola.
UMlawuli weNqubomgomo yeGesi kumele aqashe umphathi omkhulu woMlawuli weNqubomgomo yeGesi.
a wokulawula izindaba zikaMlawuli weNqubomgomo yeGesi; kanye b nokulawula ubuphathiswa babo bonke abaqashwe ngokwesigatshana.
ngubani, ukusiza kwimisebenzi yoMlawuli weNqubomgomo yeGesi.
Nakuba kunezigatshana 1 no 3, uNgqongqoshe angaquma ukuthi uMlawuli weNqubomgomo yeGesi makaqashe noma asebenzise abaqashwa abanesivumelwano nesinye isiphathimandla samalayisense ngaphansi kwamandla kaNgqongqoshe.
Isigaba 9 simaqondana nanoma yiliphi ilungu labasebenzi boMlawuli weNqubomgomo yeGesi, ushintsho lube ngokwesimo esikhona.
Imibhalo yezezimali yoMlawuli weNqubomgomo yeGesi kumele icwaningwe nguMcwaningi-Jikelele.
e isimo maqondana nezempilo nokuphepha kwimboni; kanye f nezinye izinto uMlawuli weNqubomgomo yeGesi azibona zidingeka.
b ongasebenza ukuthwala, ukugcina, ukusabalalisa igesi, ukuyenza amanzi nokuyibuyisela kwigesi; noma c ahwebe ngegesi.
yimuphi umsebenzi okukhulunywa ngawo kwiSheduli 1 akadingi ukufaka isicelo sokungena kulomsebenzi, kepha umuntu obambe iqhaza kumsebenzi okukhulunywa ngawo kwindima 1 no 2 kuleyoSheduli kumele abhalise umsebenzi wakhe ngokubekiwe kwisigaba 28.
b angatshela umuntu obambe iqhaza kwimisebenzi edinga ilayisense ngokwesigatshana ongenayo ilayisense ukuthi ayeke ukwenza lowomsebenzi.
a Akukho kuloMthetho okwenqabela noma ubani ukuxoxisana ngokuhlosiwe, ukwakha, ukuguqula inqalasizinda ibe, umsebenzi wegesi, ukusebenza ngayo noma uhwebo oluhlosiwe ukuxoxisana noMlawuli weNqubomgomo yeGesi ngaphambi kokufaka isicelo selayisense.
b UMlawuli weNqubomgomo yeGesi kufanele ngokuhambisanayo nesigaba 29 , anikeze umuntu okucatshangwa ngaye kwindima (a) iminingwane leyo edingekayo ukufaka isicelo.
Noma ubani ofanele ukufaka isicelo selayisense ngokwesigaba 10 15 kufanele asifake ngefomu nangokwenqubo ebekiwe.
g nemininingwane eyenabayo ngegesi okuzoba ngeyokuhweba ngelayisense; kanye h neminye imininingwane engase ibekwe.
Umfaki sicelo angacela ukuthi iphathwe ngobumfihlo imininingwane 30 enozwelo ngokomnotho okhona esicelweni futhi, ngokuya nokuvumelana noMlawuli weNqubomgomo yeGesi, lemininingwane ingangavezwa kumakhophi esicelo asakazwa emphakathini.
umuntu kumele ashicilele isaziso sesicelo sakhe emaphephandabeni okungenani amabili endaweni afuna ukusebenzela kuyo sibe ngezilimi noma yiziphi ezisemthethweni ezimbili (olunye lwazo lube yisiNgisi).
d Ikheli loMlawuli weNqubomgomo yeGesi lapho kungafakwa 45 khona ukuphikisa isicelo; futhi f nokuthi ukuphikisa isicelo kumele kwesekwe ngobufakazi obufungelwe noma isitatimende esifungelwe.
uma kungabanga khona ukuphikisana nesicelo okutholakele; noma b emva kokuthola impendulo yofake isicelo ekugxekeni okubekiwe kwisigaba 18c.
b ukuphakamisa ukuthuthuka kwesifunda; noma c noma iyiphi inhloso yomphakathi.
b ukusebenza kokuthwala igesi, ukugcina nokusabalalisa; kanye c nokuhweba ngegesi.
Noma yinini uma inkampani elawulwa umbuso eyayithole ilayisense ehambisana nesigaba 19 ithengisa noma imaphi amasheya 50 ayo noma impahla yayo noma ingxenye yayo, okungaphansi kwalelayisense, idayisela noma iyiphi inkampani ezimele, iyokwenza lokho ngendali evulekele wonke umuntu.
t kumele kumiswe isikhathi esifanele kube yilapho izinto zegesi zibe sezisebenza; futhi u abanamalayisense kumele balungise imininingwane edingwa nguMlawuli weNqubomgomo yeGesi ukuze akwazi ukwenza imisebenzi yakhe.
obekwe uMlawuli weNqubomgomo yeGesi ngokwesigatshana angakwazi ukuthi ngendlela ebekiwe afake isicelo sokuthi uMlawuli weNqubomgomo yeGesi abuyekeze umbandela lowo.
c Njalo uma kunesicelo sokubuyekezwa kwesinqumo ngokwesigaba a uMlawuli weNqubomgomo yeGesi kumele enze uphenyo futhi angabiza nofakazi ukuthi nabo bavele phambi kwakhe.
kokufakela noma yini enye eyenza umahluko evunyelwe uMlawuli weNqubomgomo yeGesi ukungavumeleki kobandlululo okukhulunywa ngako kwisigatshana kumaqondana nezenzo zabanamalayisense maqondana nemisebenzi yabo ikakhulukazi.
Noma iyiphi ilayisense ekhishwe ngokwaloMthetho isemthethweni isikhathi esiyiminyaka engu 25 noma leso sikhathi esibekwe uMlawuli weNqubomgomo yeGesi.
isicelo sokuvuselela kumele semukelwe, kodwa uMlawuli weNqubomgomo yeGesi angabeka imibandela emisha noma eyehlukile.
Onelayisense angevunyelwe ukunika omunye umuntu ilayisense yakhe.
d uma kunesidingo ngenhloso yaloMthetho; noma e ngokufakwa kwesicelo yinoma ubani othintekayo.
Inqubo efanele ukulandelwa ukushintsha, ukumisa, ukususa noma ukwengeza noma yimuphi umbandela welayisnse injengokubekiwe.
onelayisense ngokwemibandela nezinhloso zaloMthetho, futhi lowo muntu anikezwe ilayisense entsha.
Onelayisense kumele anikeze uMlawuli weNqubomgomo yeGesi isaziso esibhaliwe okungenani izinyanga ezingu 12 ukuthi usefuna ukuwuyeka umsebenzi.
Ifomu nendlela ekumele ilandelwe uma kuchithwa ilayisense ngokwesigatshana 1 injengoba ibekiwe.
yeGesi angamnikeza isaziso onelayisense atshelwe ukuthi makagcine imbandela yomthetho esikhathini esifanele esibekiwe kwisaziso.
inhlawulo engeqile kwi R2 000 000,00 ngosuku ngalolo nalolo suku okwephulwe ngalo umthetho noma lokuqhubeka nokungagcini imiyalelo yesaziso.
Umlawuli weNqubomgomo yeGesi kumele abhele ubukhulu bobubi bokungawugcini umthetho ekuthatheni isinqumo senani lenhlawulo.
kwisigatshana angasidlulisa isinqumo asiyise eNkantolo ePhakeme.
UNgqongqoshe angachibiyela kwiGazethi inani okukhulunywa ngalo kwisigatshana 2 ukuhlangabezana nokwehla kwamandla emali.
esiyisiphakamiso ngokwakhe eNkantolo ePhakeme afune isinqumo sokumisa noma ukuchitha ilayisense uma kunesizathu esivumela lokho kumisa noma ukuhoxisa, njengokwehluleka konelayisense ukwakha, ukusebenza noma ukuhweba ngokokukhishelwe ilayisense.
ingasivumela noma isenqabe isicelo, noma yenze leso sinqumo maqondana nezindleko nokugcina esimweni insizakalo yonelayisense ngaleyo ndlela eyoyibona ifanele.
a Ukukhiqiza noma ukungeniswa ezweni kwegesi; noma b umsebenzi okukhulunywa ngawo kwindima 1 no 2 kwiSheduli 1.
Noma yisiphi isicelo sokubhalisa ngokwesigatshana 1 kumele sethulwe kwifomu ebekelwe lokho.
umsebenzi onelayisense ukuhlola noma yini yokusebenza, impahla yokusebenza, imishini, incwadi, i-akhawunti noma yimuphi omunye umqulu otholakale lapho; futhi b afune ukuthi noma ngubani lapho anikeze uMlawuli weNqubomgomo yeGesi noma yimiphi imininingwane engadingeka ukulandela loMthetho.
UMlawuli weNqubomgomo yeGesi angadinga ukuthi noma yimiphi imininingwane anikezwe yona ngokwesigaba 1 mayifakazelwe ngokufungelwe noma ngesitatimende esifungelwe.
Umuntu ogunyazwe nguMlawuli weNqubomgomo yeGesi ngokubekiwe kwisigatshana 1 kumele aveze ubufakazi balokho kunoma ubani obucelayo.
UMlawuli weNqubomgomo yeGesi, ngokuvunyelwa amaqembu athintekayo, angaba umlamuli noma umxazululi kunoma yiluphi 45 udaba maqondana nokuhweba kwigesi noma ukunikeza izinsizakalo.
b Ngesikhathi engumlamuli uMlawuli weNqubomgomo yeGesi kumele akhiphe isinqumo odabeni alusingethe.
weNqubomgomo yeGesi kanjalo nakulawo maqembu, ukuthi abe ngumlamuli noma umxazululi egameni loMlawuli weNqubomgomo yeGesi, kunoma yiluphi udaba olucatshangiwe kwisigatshana.
b Noma yisiphi isinqumo somlamuli okhethwe ngalendlela kumele sithathwe njengaleso soMlawuli weNqubomgomo yeGesi.
Noma yisiphi isinqumo esithathwe uMlawuli weNqubomgomo yeGesi ngesikhathi exazulula noma ngumlamuli okucatshangwa ngaye kwisigatshana 2 siyisibopho kumaqembu axabene.
ngaphambi ngokuthintana noMlawuli weNqubomgomo yeGesi.
ngokwalowomhlaba egameni lalowo onelayisense ukuthwala, ukugcina noma ukusabalalisa igesi ngokwesigaba 25 soMthethosisekelo.
Inqubo okumele ilandelwe ukugcina imiyalelo yesigatshana 1 kumele ibekwe.
kugcinwe, kusatshalaliswe, yeziwe ibe amanzi noma kwenziwe izinsiza zokwenza enye igesi ezothuthukisa inqalasizinda yegesi eRiphabhuliki.
angabeka noma akhe amapayipi okusabalalisa igesi ngaphansi noma ngaphezulu kwalowo mgwaqo, futhi kungathi njalonjalo akhande, ashintshe noma asuse ipayipi efakiwe noma elakhiwe endaweni anelayisense yokuphakela kuyo.
Ngaphambi kokusebenzisa amandla ngokucatshangwe kusigatshana a, onelayisense kumele ahlangane futhi abonisane nesiphathimandla, sendawo lapho umgwaqo okukhulunywa ngawo okuyona, ngaphandle uma kunesimo esiphuthumayo.
a ngokuhambisana nemigudu ngokukhonjwe ngqo yisiphathimandla esiqondene.
b Ngaphandle kokuthi kunesimo esiphuthumayo, ngaphansi kwesandla sesiphathimandla esithintekayo.
Noma yiliphi ipayipi, imitha, okokusebenza kwalowo onelayisense futhi okufakwe ngokusemthethweni ngaphezulu noma ngaphansi komhlaba emagcekeni angenamvume yawo kungokwakhe futhi angakususa lowo onelayisense.
c aveze ukugunyazeka kwakhe lapho ecelwa yilowo ohlala lapho noma umnikazi wendawo.
b ameme imibono yomphakathi maqondana naleyonqubomigomo; futhi c ayibhekisisise imibono leyo.
k ukuhlolwa nophenyo ngokwakhiwa nokusebenza kwanoma yisiphi isikhungo segesi noma ukuhweba ngegesi; futhi l nokuxhumana nalabo abanentshisekelo nabathintekayo.
Noma ngubani ongumnikazi noma osebenza ngezinto zegesi noma ohweba ngegesi ngaphambi kokuqala kokusebenza kwaloMthetho kumele, zithi zingakapheli izinyanga eziyisithupha eqalile ukusebenza, afake isicelo selayisense kuMlawuli weNqubomgomo yeGesi ngokwaloMthetho.
ilayisense ngokubekiwe kwisigatshana , ngaphandle uma ethola ukuthi ofake isicelo akakwazi noma akathandi ukusebenza ngegesi noma ahwebe ngokuhambisanayo nenhloso yaloMthetho.
b Noma iyiphi ilayisense ekhishwe ngokwesigaba a kumele ngokwezinhloso zonke kube ekhishwe ngokwesigaba 19.
Nakuba kungaba nokuphikisana kuloMthetho, lesivumelwano siyambophezela uMlawuli weNqubomgomo yeGesi kuze kuphele iminyaka eyi-10 emva kokuthola igesi yemvelo eqhamuka e-Mozambique.
d isibopho sika-Sasol sokufakela amakhasimende, abasabalalisi kanye nabathwali begesi ; kanye e nokusingathwa kwesivumelwano.
UMlawuli weNqubomgomo yeGesi kumele akhiphe ngokusemthethweni amalayisense awanikeze labo okkucatshangwa ngabo kulesivumelwano futhi angabeka imibandela leyo ngaleyo naleyo layisense ngokwaloMthetho ngokungaphikisani nesivumelwano.
LoMthetho ubizwa ngoMthetho weGesi, ka 2001, futhi uqala ukusebenza ngosuku lolo olumiswe uMongameli ngesimemezelo kwiGazethi.
Noma ubani obambe iqhaza ekuthwaleni igesi eyithwalele ukuyisebenzisa yena ngokwakhe.
imikhankaso ekhona yegesi emiphakathini yasemakhaya engaxhumene nesakhiwo sikazwelonke segesi.
Ukuthwalwa kwegesi nokunye ukuhweba ngegesi okungase kuhambisane nako.
Igesi eyenziwe amanzi yepethroliyamu etholakala kwithange noma isilinda eliyigcine ngobuningi, ehanjiswa ngepayipi ngesisindo (bar gauge) esingaphansi kuka 2 futhi enqamula imigqa yeziza engengaphezulu kwemine eminceleni yezakhiwo.
Sekube neminyaka eminingi iNingizimu Afrikha inemboni encane okhiqizwa ngamalahle. Lemboni yegesi manje isizongena esikhathini sokwanda ngokushesha ngenxa yamasimu egesi yemvelo eNingizimu yegesi Afrikha naseAfrika eseNingizimu. Kepha ukungabibikho komthetho kuyisikhinyabezo ekuthuthukeni kwemboni yegesi. UMthethosivivinywa weGesi uzoveza umthetho futhi uzomisa uMawuli weNqubomgomo weGesi ozimele.
a ukukhuthaza umsebenzu wokuthwalwa kwegesi okunekhono, okuyimpumelelo nentuthuko ehlelekile yomsebenzi wokuthwala igesi, ukuyigcina, inqalasizinda yokusabalalisa kanye nokunikezela ngomsebenzi onekhono, onempumelelo nosimeme wokuthuthwa kwegesi, ukuyigcina, ukuyisabalalisa kanye nomsebenzi wokuhweba.
h kanye nokukhuthaza ukutholakala kwegesi ngendlela ekhonekayo nephephile.
Izinqumo sabatshali zimali mayelana nomklamo wokulanda igesi e-Mozambique zenziwa kungekho imithetho ephathelene nakho. Ngokucabangela lesisimo uNgqingqoshe wezamaMinerali naMandla usebonisene ngeSivumelwano nenkampani eqondene nalokhu kanti futhi uMthethosivivinywa weGesi uyasibhekelela lesisivumelwano ukuthi sibophezele uMlawuli weNqubomgomo yeGesi kuze kuphele iminyaka engu 10 ngemuva kokwamukela kokuqala igesi evela e-Mozambique.
IBhajethi yoMnyango wamaMinerali naMandla ayikakuhleleli ukumiswa nokusebenza koMlawuli weNqubomgomo yeGesi. Ngakho-ke, lapho uMthetho weGesi umenyezelwa, uMnyango uyodinga imali eyengeziwe engu R2 100 000 ukuze iqhube uMlawuli weNqubomgomo yeGesi kunyakamali ka 2001/2002, nemali elingana naleyo kwiminyaka elandelayo.
AbeLuleki bezoMthetho boMbuso noMnyango wezaMaminerali naMandla bacabanga ukuthi loMthethosivivinywa kumele kubhekwane nawo ngokwenqubo evezwe kusigaba 75 soMthethosisekelo njengoba bengenamthetho lapho izinqubo ezivezwe kusigaba 74 noma 76 zoMthethosisekelo zisebenza khona.
<fn>zul_Article_National Language Services_IRIPHABHULIKI YASENINGIZIMU AFRIKA 1 (2003).txt</fn>
Amagama abhalwe ngokugqamile phakathi kwabakaki abayizikwele akhombisa lokho okushiywe ngaphandle kulo Mthetho omisiwe.
Amagama adwetshelwe ngomugqa ogcwele akhombisa lokho okwengezelwe kulo mthetho omisiwe.
Ngukuchibiyela uMthetho wokuZikhethela ukuKhishwa kweziSu we-1996, ngokwesula izincazelo nokufaka ezinye ; ukunikeza iLunga loMkhandlu Ophethe (ILungu leBandla lesiGungu) amandla okunikeza imvume izindawo lapho kuzokhishwa khona izisu; ukukhulula izindawo ezinikeza usizo lokukhipha izisu ubusuku nemini ukuba zingaphoqeleki ukuba zithole imvume yokwenza lomsebenzi ezimweni ezithile; ukulungiselela ukuqoshwa kolwazi nokuthunyelwa kwezibalo kuNqgongqoshe; ukuvumela ILungu leBandla lesiGungu ukuba amise imithethonkambiso ; kanye nokulungiselela izimfanelo ezihambisana nalokhu.
d Ngokufaka ngemuva kwegama "ukudlwengulwa" lencazelo elandelayo umhlengikazi obhalisiwe' ngumuntu obhaliswe ngaphansi koMthetho wabaHlengikazi we- 1978 (uMthetho ongunombolo- 50 we- 1978) ngemuva koqeqesho olunqunywe ngaphansi kwalo mThetho ;".
j enezicingo zokuxhumana ; kanye k nevunyelwe yiLungu leBandla lesiGungu ngokukhipha isaziso ePhephabhukwini loMbuso.
Ilungu lebandla lesigungu lingahoxisa noma iyiphi imvume ekukhishwe ngaphansi kwesigatshana -1k.
Noma yisiphi isikhungo sezempilo esinikeza usizo lokubelethisa ubusuku nemini amahora angama- 24, futhi esihlangabezanayo nemibandela okukhulunywa ngayo kusigatshana- 1a kuya ku- j, singanikeza futhi usizo lokukhipha isisu kusukela kuhlala isisu kuze kufike emasontweni ayi-12 ngaphandle kokuthi sithole imvume kuLungu leBandla lesiGungu.
ILungu leBandla lesiGungu liyothumela kanye ngonyaka kuNgqongqoshe kaZwelonke izibalo mayelana nezikhungo/izindawo azinike imvume kulowo nyaka.
Ngale kokuphikisana nalokho okushiwo yiloMthetho , uNgqongqoshe kaZwelonke angenza noma imuphi umsebenzi okufanele wenziwe ngILungu leBandla lesiGungu uma kudingekile ukuze kufezeke izinhlosongqangi zalo mThetho.
a gcina amarekhodi emininingwane enqunyiwe ayithole ngokwesigatshana 3; futhi b athumele kumQondisi-Jikelele imininingwane noma ulwazi okukhulunywa ngalo esigabeni- a njalo ezinyangeni eziyisithupha.
[UNgqongqoshe ] ILunga loMkhandlu Ophethe (ILungu leBandla lesiGungu) , ngokuhambisana nemibandela ethile okungenzeka liyimise, lingadlulisa ngokubhaliwe ku [mQondisi-Jikelele ] Inhloko yoMnyango noma isiphi isikhulu esisebenzela uMbuso amandla anikwe [uNgqonqgoshe ] iILungu leBandla lesiGungu ngokwalo mThetho noma ngaphansi kwalo mThetho, ngaphandle kwamandla okukhulunywa ngawo esigabeni -= 9.
) UmQondisi -Jikelele Inhloko yomNyango ngaphansi kwemibandela okungenzeka ayimise, angadlulisela ngokubhaliwe kusikhulu esisebenzela uMbuso amandla anikwe uMqondisi -Jikelele INhloko yoMnyango ngokwalo mThetho noma ngaphansi kwalo mThetho noma anikwe wona ngaphansi kwesigatshana-.
[UNgqonqgoshe noma umQondisi-Jikelele ] ILungu leBandla lesiGungu noma iNhloko yomNyango angeze aphucwa noma imaphi amandla adluliselwe kuyena, kanti angachibiyela noma aguqule isinqumo esenziwe noma imuphi umuntu esebenzisa lawo mandla adluliselwe [kuyena] "kulowo muntu ".
[UNgqongqoshe] ILungu leBandla lesiGungu , ngokubonisana noNgqongqoshe , angenza imithethonkambiso mayelana nanoma yiluphi udaba [angabona] kufanele noma kudingekile ukuba lunqunywe [ukuze kufezwe izinhlosongqangi] ukuze kusetshenziswe ngokuyikho loMthetho.
c ovimbela ukukhishwa kwezisu okusemthethweni noma othikameza ukutholakala noma ukungena ezikhungweni zokukhishwa kwezisu ; noma d okhipha isisu noma avumele ukukhishwa kwesisu endaweni engatholanga imvume ngokwesigaba- 31, uyakuba esenze icala kanti uma elahlwa yicala uyakukhokha inhlawulo noma afakwe ejele iminyaka engevile kweyishumi.
Kuchitshiyelwa umThetho oyinhloko ngokufaka esikhundleni segama elithi "umbelethisi obhalisiwe ", noma yikuphi lapho livela khona, umusho othi "umhlengikazi obhalisiwe ".
Noma iyiphi indawo noma isikhungo esiqokiwe ngaphansi kwesigaba 3 soMthetho oyinhloko ngaphambi kokuqala ukusebenza kwaloMthetho kufanele sithathwe njengesivunyelwe nguNgqongqoshe wesiFundazwe/ iLunga loMkhandlu Ophethe ngokwesigaba -3 (b) soMthetho oyinhloko njengoba uchitshiyelwe yiloMthetho.
f kudingeka iziNhloko zeMinyango yeziFundazwe eziqondene zithumele imininingwane ethile enqunyiwe kuMqondisi-Jikelele woMnyango wezeMpilo ; futhi f kwenziwe kwaba yicala ukuthi noma imuphi umuntu akhiphe isisu ngokungekho emthethweni noma avumele ukukhishwa kwesisu endaweni engavunyelwe noma engagunyaziwe ngokwaloMthetho.
LoMthethosivivinyo ukhishwe eGazethini kahulumeni ukuze umphakathi uphakamise imibono yabo. Ngenxa yokuthi lokhu kuchitshiyelwa akuguquli kakhulu inqubomgomo, umNyango ubhekisise leyo mibono oyitholile.
Ngaphandle kokwanda kwezicelo zokukhishwa kwezisu okulindelekile, okungabangela ukukhula kwemali eyabelwe leso naleso sibhedlela , ukuthinteka kwezimali zombuso okukhulu akulindelekile. Izindleko ezizokwenzeka kufanele zibhekelwe isabelo esijwayelekile esabelwe izikhungo.
Abaluleki bombuso beZomthetho kanye noMnyango wezeMpilo babona ukuthi loMthethosivivinyo kufanele uqhutshwe ngokwenqubo enqunywe esigabeni -76 noma- soMthethsisekelo, ngoba ungena ngaphansi kwemisebenzi ebalwe kuSheduli -4 yoMthethosisekelo , sisho "Usizo lwezeMpilo".


Ukumisa inkambiso eyodwa yokuhambisa ngokomthetho ugesi, igesi ekumapayipi kanye nezimboni zamapayipilayini kaphalafini wamalambu; kanye nokunikeza izindaba eziphathelene kanye nakho.
Inkambiso Yamandla kaZwelonke imiswe ngaloko njengomuntu osemthethweni.
Inkambiso Yamandla iqukethe amalungu amahlanu amiswe nguNgqongqoshe.
UNgqongqoshe kumele akhethe oyedwa wamalungu omiswe ngaphansi kwesigaba esingaphansi kwe-1 njengomgcinisihlalo Wenkambiso Yamandla.
Uma umgcinisihlalo ngesizathu esithile engakwazi ukwenza imisebenzi yakhe, lawa amanye amalungu kumele akhethe omunye umuntu ngaphakathi kwabo ukuthi aphathe njengomgcinisihlalo kuze kube yisikhathi lapho umgcinisihlalo akwazi ukuqalisa ukwenza imisebenzi yakhe noma omunye umgcinisihlalo amiswe nguNgqongqoshe.
b UNgqongqoshe angaphinde aqashe amalungu; kanye c Nokuthi uma ilungu leNkambiso Yamandla liyeka ukubamba isikhundla nganoma yisiphi isizathu, uNgqongqoshe angaqasha omunye umuntu endaweni yakhe esikhathini esisele sokuphatha isikhundla salelo lungu.
Amalungu Enkambiso Yamandla kumele akhokhelelwe ukusebenza kwawo amaholo anje kanye nezibonelelo ngendlela ezobekwa nguNgqongqoshe ngokuvumelana noNgqongqoshe Wezimali.
d enomqondo onokungqubuzana ngokuphathelene nalolu daba.
ngendlela ezokwenza ukuthi kube khona ukufinyeleleka kokulingana okufanele phakathi kokuqhubeka kanye nokwakha ukwazi.
Ilungu akumele nangasiphi isikhathi libe khona ezingxoxweni, zokuthatha isinqumo, noma abambe iqhaza kunoma yiyiphi indaba ngaphambi kweNkambiso Yamandla lapho ilungu noma ashade naye, athandana naye impilo yakhe yonke noma asebenzisana naye anothando olubheke ngqo noma olungaqondile.
Uma ilungu lithola noma licabanga ukuthola uthando esigabeni esingaphansi kwesesi-3 b, leli lungu kumele ngokubhala lisheshe lazise lolu lwazi kuNgqongqoshe kanye Nenkambiso Yamandla.
Uma ashade naye , noma ahlala naye impilo yonke lithola noma licabanga ukuthola uthando esigabeni esingaphansi kwesesi-3 b, leli lungu kumele ngokubhala lisheshe lazise lolu lwazi kuNgqongqoshe kanye Nenkambiso Yamandla.
Ngaphambi kokuqasha ilungu leNkambiso Yamandla, uNgqongqoshe kumele aqaphele ku-Gazethi, isimemezelo sokubizwa kwamalungu omphakathi. Isaziso sokuqala esinje kumele sishicilelwe ngaphambi kokuqala kwalo mThetho.
d Lephula isivumelwano sokwenza umsebenzi ngokulandela lo Mthetho noma umThetho weGesi noma umThetho wamaPayipilayini Kaphalafini Wamalambu; noma e Likhishwa ekubeni yilungu nganoma yisiphi sezizathu ezinikezwe esigabeni-6 1.
UNgqongqoshe angaqeda ukuqashwa kwelungu Kunkambiso Yamandla uma lelo lungu liziphatha ngendlela ephikisana nokulungisela kwesigaba se- 9.
Imihlangano Yenkambiso Yamandla a Inkambiso Yamandla kumele ihlangane ngezikhathi kanye nasendaweni ezowubekwa ngumgcinisihlalo.
b Umgcinisihlalo uzawubiza imihlangano enjena yenkambiso Yamandla uma edingeka ukuze kwenzeke imisebenzi yayo ngemfanelo.
Umgcinisihlalao uzawuthi, lapho ethola isicelo esibhalwe yi-ofisa yesiNgungu enkulu noma amalungu amabili, abize umhlangano ongajwayelekile ozobanjwa emavikini amabili emva kosuku lokuthola isicelo esinje.
Ngaphandle kokuthi ezinye izinqubo zibekiwe, umgcinisihlalo wanoma yimuphi umhlangano Wenkambiso Yamandla kumele aphakamise izinqubo okumele zilandelwe emihlanganweni enjena.
Ikworamu yanoma yimuphi umhlangano wenkambiso Yamandla inani elikhulu lamalungu elinamalungu amathathu akhona.
a Isinqumo samalungu amaningi akhona emhlanganweni siqukethe isinqumo seNkambiso Yamandla.
b Uma amavoti angalingani nganoma yiluphi udaba umuntu ohola umhlangano unevoti lokwengeza ngaphezu kwevoti eliyilungelo lakhe.
Asikho isinqumo esithethwe Yinkambiso Yamandla esingekho emthethweni ngoba yokuba khona kwesikhala Enkambisweni Yamandla noma ngoba omunye umuntu onelungelo lokuhlala njengelungu wahlala njengelungu ngesikhathi ngesikhathi isinqumo sithathwa uma ngabe wonke amanye amalungu ayekhona emhlanganweni futhi anelungelo lokuhlala njengamalungu emhlanganweni ayenza ikworamu futhi nesinqumo sithethwe wubuningi bamalungu akhona futhi anelungelo lokuvota.
I-Ofisa Lesigungu Elikhulu, noma uma engekho umqashwa weNkambiso Yamandla okhethwe yi-Ofisa Lesigungu Elikhulu, uzawungenela yonke imihlangano Yenkambiso Yamandla futhi uzawuba nelungelo lokukhuluma kodwa angavoti emihlanganweni enje.
a Noma yimuphi umhlangano Wenkambiso Yamandla kumele uvumele umphakathi ukuba ube khona ngaphandle kokuthi uma kuzobhungwa ngezimfihlo, noma ulwazi olubucayi lokusebenzisana ngokuhwebelana, ngaloko umuntu othintekayo kumele abonise Inkambiso Yamandla ukuthi ingaluvezi ulwazi olunje emphakathini.
b Uma Inkambiso Yamandla ithatha isinqumo nganoma yiyiphi indlela ngaphandle kwasemhlanganweni osemthethweni, lesi sinqumo sisebenza ngaleso sikhathi kodwa kumelwe sibhalwe, sisayinwe ngamalungu amaningi bese sethulwa ukuze sinotwe emhlanganweni wokuqala osemthethweni Wenkambiso Yamandla ukulandela isinqumo.
c Inkambiso Yamandla kumele ibe nesizathu sokugcina amarekhodi ako konke okwenziwayo kwayo.
Umthetho wegesi; kanye iii NomThetho Wamapayipilayini Kaphalafini Wamalambu.
e Bangazisondezi noma bahoxe ekuvoteni noma ekuxoxeni noma yiyiphi indaba emile ngaphambi Kwenkambiso Yamandla abanozwela oluqondile nolungaqondile kuyo; kanye f nokwenza ngendlela edingekayo nokulindelwe kubaphathi bezikhundla zehhovisi lomphakathi.
t ngokubhala; kanye g nangokuchaza kucace ngokweseka ngezomthetho kanye namaphuzu kanye nezizathu zaloko.
Noma yimuphi umuntu othelelwa kabuhlungwana yizinqumo zenkambiso Yamandla angaletha lezi zinqumo ukuba zibukezwe eNkantolo ePhakeme.
b Sokuqasha abasebenzi noma angene kukontileka nanoma yimuphi umuntu ukusiza Inkambiso Yamandla ekwenzeni imisebenzi yayo; kanye b ukuphatha kokuhola ngaphezu kwabasebenzi abaqashwe ngaphansi kwesigaba esingaphansi kwe-2 b.
I-Ofisa Lesigungu Elikhulu kanye namanye amalungu kumele bakhokhelwe iholo, nesibonelelo, ukuxhaswa kanye nezinye izinzuzo ezizobekwa Yinkambiso Yamandla ngokuvunywa nguNgqongqoshe kanye noNgqongqoshe Wezimali.
Ngokungaphikisani nesigaba esingaphansi kwe-1 kanye ne-2 b, uNgqongqoshe angathola ukuthi Inkambiso Yamandla imise noma isebenzise abantu abaqashiwe noma abakukontileka kwezinye iziphathimandla ezinelayisense noma ezihambisa ngomthetho eziwela ngaphansi kwamandla esikhundla kaNgqongqoshe.
Isigaba-9 sisho noma yiliphi ilungu labasebenzi leNkambiso Yamandla, elinezinguquko ezidingwa yingqikithi.
c inkokhelo yokuqeda izingxabano kanye nezinsizakalo ezinikezwayo; kanye d nezinkokhelo zamalayisense.
b izimali eziqokelwe ngaphansi kwesigaba 5B somThetho Kagesi; kanye c amalevi afakelwa wumthetho noma ngaphansi komthetho owehlukile.
Inkambiso Yamandla kumele yenze imisebenzi yayo ngokulandela umthetho Wokuphatha Izimali Womphakathi, ka-1999 UmThetho weNo.- 1 ka-1999.
Inkambiso Yamandla kumele ivule I-akhawundi noma amaningi ngegama layo esikhungwini sezimali esaziwayo bese sifaka kuyo yonke imali etholakele kumithombo ecatshwangwe kusigaba-12.
Amarekhodi ezezimali Enkambiso Yamandla kumele ahlolwe abalwe Ngumbali Zimali Jikelele.
Unyaka wezimali Wenkambiso Yamandla uqala ngomhlaka-1 Apreli womunye unyaka uphelele ngomhlaka-31 kuMashi wonyaka olandelayo.
Umbiko wonyaka wobunye bomphakathi odingekayo ngokulandela umthetho Wokuphatha Izimali Zomphakathi, ka-1999 Umthetho weNo.
e isimo ngokuphathelene nempilo nokuphepha ezimbonini; kanye f nezinye izindaba ezinje Inkambiso Yamandla ezibona zidingeka.
Imithetho ephathekayo kuSheduli iyachithwa noma iguqulwe ngendlela okuboniswe ngayo kukholomu yesithathu yeSheduli.
Lo mThetho ubizwa umThetho Wenkambiso Yamandla, ka-2003, futhi uqala ukusebenza ngosuku oluzobekwa nguMongameli ngokuthi awazise ngaphakathi kwe-Gazethi.
Izigaba- 2, 2A, 5, 5A, 5C, kanye 5D zichithiwe.
inkambiso" isho Inkambiso Yamandla emiswe yisigaba sesi-3 somThetho Wenkambiso Yamandla".
Inkambiso Yegesi" isho Inkambiso Yamandla njengoba imiswe yisigaba sesi-3 somThetho Wenkambiso Yamandla".
ukwabela" ukusho ukwabela kokunikezwa kwegesi okuningi kanye nokuthuthwa kwayo ngamapayipilayini ngamandla okuwusebenzisa jikelele angaphezu kwegeji yamabha ama-2 nangaphansi kwamageji amabha ayi-15 noma ngamapayipilayini anokusebenza kwamandla omfutho njengoba kuzawuvunywa yiNkambiso Yamandla ngezici ezibekwe ngumthetho kumaphuzu okusetsheniswa kokugcina noma izinhlelo zokuqoqa noma zombili izimpawu zokusetshenziswa kokugcina kanye futhi nakuzinhlelo zokuqoqa kanye nanoma yimuphi omunye umsebenzi ayisehlakalo sayo, kanye nokuthi izinhlelo zokuqoqa, kanye nanoma yimuphi umsebenzi ohambisana nako, futhi "ukwabela" kanye "nokwabelana" zinezincazelo ezihambisanayo".
Inkambiso Yegesi" isho Inkambiso Yamandla njengoba imiswe yisigaba- 3 somthetho Wenkambiso Yamandla".
Izigaba -3, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, kanye 14 zichithiwe.
Isiphathimandla" sisho Inkambiso Yamandla njengoba imiswe yisigaba- 3 somthetho Wenkambiso Yamandla".
Wamalambu" isho ukuthi Inkambiso Yamandla njengoba imiswe yisigaba -3 somThetho Wenkambiso Yamandla".
Imboni kagesi ihambisa ngomthetho ngumThetho Kagesi. Imboni yogesi wamapayipi ibekwe ukuba ihanjiswe ngomthetho wumThetho Wegesi uma ususetshenziswa. Inkambiso Yegesi njengoba ichazwe ngumThetho Wegesi nayo inikezwe amandla okuphatha Izivumelwano zikaHulumeni/Ne-Sasol ngokuphathelene nokuthola igesi evela e-Mozambique. Imboni yepayipilayini kaphalafini wamalambu ubekelwe ukuhanjiswa ngomthetho wumThetho Wamapayipilayini Kaphalafini Wamalambu emva kokuba usuthulwe ngumongameli futhi ususetshenziswa.
Ngesikhathi sika-Apreli ka-2002, iKhabhinethi yathatha isinqumo sokuthi ngezizathu zokuba mqoka inkambiso kagesi, igesi yamapayipi kanye namapayipilayini kaphalafini wamalambu kumele zifakwe ngaphansi kwenkambiso yamandla eyodwa.
Isikhathi Senkambiso Kagesi ekhona siphela ekupheleni kukaMeyi ka-2004. Ipayipilayini yokuhambisa igesi yase-Mozambique ilungiselwe ukuba iqedwe ngo-Februwari- 2004 futhi Isivumelwano SikaHulumeni/ ne-Sasol (isigaba- 36 somThetho Wegesi) sidingwa ukuphathwa "yinkambiso yegesi". Ngenxa yokungabi khona kwesikhathi, ukuze kufezwe izinqumo zeKhabhinethi ezidinga inkambiso eyodwa, Lo mthethosivivinywa wakha ibandla elilodwa lokuhambisa ngomthetho ugesi, igesi yamapayipi kanye nezimboni zamapayipilayini kaphalafini wamalambu.
Lo mThethosivivinywa umisa inkambiso yamandla eyodwa kagesi, igesi yamapayipi kanye nezimboni zamapayipilayini kaphalafini wamalambu, futhi ichitha zonke izigaba zomThetho kagesi, umThetho Wegesi kanye nomThetho Wamapayipilayini Kaphalafini Wamalambu ezihambisana nokumiswa kwezinkambiso/iziphathimandla ezihambisanayo. Lo mThethosivivinywa uguqula umThetho kagesi umThetho Wegesi kanye nomThetho Wamapayipilayini Kaphalafini Wamalambu ukuphinde uchaze izinkambiso/iziphathimandla ezihambisanayo ukuthi zisho Inkambiso Yamandla emiswe yilo mThetho. Ezinye izigaba zomThetho kagesi, umThetho Wegesi kanye nomThetho Wamapayipilayini Kaphalafini Wamalambu zizohlala zinjalo zingaguquliwe.
Esikhathini esifanele, kulindelele ukuthi Inkambiso Yamandla njengoba ichazwe kulo mthetho izowuthatha imisebenzi yokuhambisa ngomthetho izimboni zemikhiqizo kaphalafini wamalambu. Ngaleso sikhathi kulindeleke ukuthi umthetho omusha uzawubhalwa ukuhlanganisa ugesi, ugesi yamapayipi kanye namapayipilayini kaphalafini wamalambu nezimboni zemikhiqizo kaphalafini wamalambu ngaphansi kwenkambiso yamandla eyodwa, nokuthi umthetho ophathelene nalemisebenzi yokuhambisa ngomthetho izawuchithwa yonke ngokuphelele.
Amabhajethi emisebenzi kagesi, negesi kanye namapayipilayini kaphalafini wamalambu iye yanikezwa emThethweni Kagesi nsemThethweni Wegesi kanye nasemThethweni Wamapayipilayini Kaphalafini Wamalambu futhi ngokufanelekile Emithethweni/ Emthethweni sivivinywa ehamba nayo.
UmThethosivivinywa Wenkambiso Yamandla uwumphumela wesinqumo seKhabhinethi sokuhlanganisa imisebenzi yokuhambisa ngemfanelougesi, igesi kanye namapayipi kaphalafini wamalambu ukuthi ihlale ebandleni elilodwa. ImiThetho eye yaguqulwa iye ngayinye ngayinye yabo nenqubo yokuxhumana ehlangene. UmThethosivivinywa Wenkambiso Yamandla uhlanganisa nje izingxenye zemithetho ephathelene nokumiswa kwebandla lokuhambisa ngomthetho - ezinye izigaba zezingxenye zalo mthetho aziguquki zihlala zinjalo. Ngaloko, ngemfanelo Inkambiso Yamandla isike yangena kunqubo yokuxhumana lapho ingxenye ngayinye ezimele yomthetho iye yakhiqizwa ukuba kubekwe imibono ngayo. Ngalezo zizathu ukukhiqizelwa ukuthi umphakathi ubeke imibono kanye nokuxhumana okwengeziwe kuthathwa njengokungadingeki.
NjengomThetho Kagesi, umThetho Wegesi kanye nomThetho Wamapayipilayini Kaphalafini Wamalambu ngombono womnyango, lo mthethosivivinywa ungumthethosivivinywa wesigaba-75, okusho ukuthi umthethosivivinywa ojwayelekile ongatheleli izifundazwe.
<fn>zul_Article_National Language Services_IRIPHABHULIKI YASENINGIZIMU AFRIKA 3 (2001).txt</fn>
umbhalo weSingisi yiwona mbhalo osemthethweni waloMthethosivivinywa...
Ukukhuthaza ukuthuthukiswa okuhlelekile kwenkampani yegesi ehamba ngepayipi; ukusungula isakhiwo sikazwelonke; ukumisa uMlawuli weNqubomgomo yeGesi kuZwelonke njengosingethe inqalasizinda eyinqubomgomo kuzwelonke; nokubhekelela okunye okuhambisana nalokho.
amandla angabekwe ndawo asho lawo mandla ngokubekwe nguMlawuli weNqubomgomo yegesi ekuguquleleni emanzini, ukubuyisela kwigesi, ukuthwala, ukugcina noma ukusabalalisa okungadingi ukuthi kuhambisane nezidingongqangi eziyisibopho sesivumelwano.
j kanye nokukhuthaza ukutholakala kwegesi ngendlela ekhonekayo nephephile.
ukusabalalisa, ukwenza igesi amanzi nokuyibuyisela kwigesi; kanye iv Nokuhweba ngegesi.
UMlwawuli weNqubomgomo yeGesi unabantu abahlanu abasebenza ngokungagcwele abaqokwa nguNgqongqoshe.
akhethiwe abe ngusihlalo womlawuli wegesi ngokwesigatshana.
Uma ngasizathu thize usihlalo engakwazi ukwenza umsebenzi wakhe, amanye amalungu kumele akhethe omunye umuntu phakathi kwawo ahlale endaweni kasihlalo kuze kube usihlalo uyakwazi ukuphinde enze umsebenzi wakhe noma kuze kube uNgqongqoshe ukhetha omunye usihlalo.
a Ilungu loMlawuli weNqubomgomo yeGesi liba sesikhundleni isikhathi esiyiminyaka emine.
b UNgqongqoshe angaphinda alikhethe ilungu.
Amalungu oMlawuli weNqubomgomo yeGesi kumele akhokhelwe ngemisebenzi ayenzayo futhi athole nemali yokuwabonelela njengabaLawuli beGesi ngokuvunyelwa nguNgqongqoshe evumelene noNgqongqoshe wezeziMali.
Ngaphambi kokukhetha amalungu kuloMlawuli weNqubomgomo yeGesi, uNgqongqoshe kumele ngesaziso kwiGazethi iPhephandaba likaHulumeni, acele amagama kumalungu omphakathi.
ukusatshalaliswa, ukugcinwa, ukuthwalwa, ukwenziwa amanzi noma ukubuyiselwa kwigesi noma ukuhweba ngegesi, noma enentshisekelo ethile kunoma iyiphi ifemu noma inkampani; futhi a amazise uNgqongqoshe noMlawuli weNqubomgomo yeGesi uma leyo ntshisekelo ishintsha.
Ilungu akumele noma yinini libe khona lapho kudingidwa , noma kuthathwa izinqumo, noma libandakanyeke, kunoma yiluphi udaba loMlawuli wenqubo mgomo wegesi lapho lelo lungu noma umlingani walo, ingane, umlingani ngokwebhizinisi noma umqashi, ngaphandle koMbuso, enentshisekelo.
e noma liba ongasafanelekile ukuba yilungu nganoma yiziphi izizathu okukhulunywa ngazo kwisigaba 6.
weNqubomgomo yeGesi uma liziphatha ngokuphikisanayo nesigaba 9.
UMlawuli weNqubomgomo yeGesi kumele abe nemihlangano ngezikhathi ezibekwe ngusihlalo.
weNqubomgomo yeGesi ngokudingekayo ukuze imisebenzi efanele yenziwe ngendlela.
kokuthola le sicelo.
Ngaphandle uma kunenqubo enqunyiwe, usihlalo wanoma yimuphi umhlangano woMlawuli weNqubomgomo yeGesi kumele abeke inqubo ezolandelwa kulowo mhlangano.
weNqubomgomo yeGesi yiningi lamalungu.
a isinqumo seningi lamalungu akhona emhlanganweni siyisinqumo soMlawuli weNqubomgomo yeGesi.
ingunqamula juqu ngaphezulu kwaleyo ejwayelekile.
sinqumo uma amanye amalungu ebekhona emhlanganweni futhi enelungelo lokwethamela futhi eyikhworamu kanti nesinqumo futhi sibe esithathwe yiningi lamalungu akhona anelungelo lokuvota.
Omkhulu, kumele ayihambele yonke imihlangano yoMlawuli weNqubomgomo yegesi futhi unelungelo lokuphawula, kodwa hhayi ukuvota, kulemihlangano.
yeGesi uvulelekile emphakathini ngaphandle uma kunemininingwane eyimfihlo, enegunya lobunikazi ngokohwebo, lowo muntu othintekayo kumele amenelise uMlawuli weNqubomgomo yeGesi ukuthi kungani lemininingwane ingedalulwe kumphakathi.
wokuqala oMlawuli weNqubomgomo yeGesi emva kokuba sesithathiwe.
c UMlawuli weNqubomgomo yeGesi kumele abhekelele ukuthi kugcinwa irekhodi yayo yonke inqubo ekhona.
ngokuthe ngqo noma ngandlela thize; futhi f abaphethe izikhundla zomphakathi baziphathe ngendlela efanele nelindelekile.
t sibhalwe phansi; futhi g sichazwe ngokucacile ngokweqiniso, nomthetho nezizathu zaso.
Noma yisiphi isinqumo soMlawuli weNqubomgomo yeGesi nezizathu zakhona kumele umphakathi ukwazi ukuzithola.
UMlawuli weNqubomgomo yeGesi kumele aqashe umphathi omkhulu woMlawuli weNqubomgomo yeGesi.
a wokulawula izindaba zikaMlawuli weNqubomgomo yeGesi; kanye b nokulawula ubuphathiswa babo bonke abaqashwe ngokwesigatshana.
ngubani, ukusiza kwimisebenzi yoMlawuli weNqubomgomo yeGesi.
Nakuba kunezigatshana 1 no 3, uNgqongqoshe angaquma ukuthi uMlawuli weNqubomgomo yeGesi makaqashe noma asebenzise abaqashwa abanesivumelwano nesinye isiphathimandla samalayisense ngaphansi kwamandla kaNgqongqoshe.
Isigaba 9 simaqondana nanoma yiliphi ilungu labasebenzi boMlawuli weNqubomgomo yeGesi, ushintsho lube ngokwesimo esikhona.
Imibhalo yezezimali yoMlawuli weNqubomgomo yeGesi kumele icwaningwe nguMcwaningi-Jikelele.
e isimo maqondana nezempilo nokuphepha kwimboni; kanye f nezinye izinto uMlawuli weNqubomgomo yeGesi azibona zidingeka.
b ongasebenza ukuthwala, ukugcina, ukusabalalisa igesi, ukuyenza amanzi nokuyibuyisela kwigesi; noma c ahwebe ngegesi.
yimuphi umsebenzi okukhulunywa ngawo kwiSheduli 1 akadingi ukufaka isicelo sokungena kulomsebenzi, kepha umuntu obambe iqhaza kumsebenzi okukhulunywa ngawo kwindima 1 no 2 kuleyoSheduli kumele abhalise umsebenzi wakhe ngokubekiwe kwisigaba 28.
b angatshela umuntu obambe iqhaza kwimisebenzi edinga ilayisense ngokwesigatshana ongenayo ilayisense ukuthi ayeke ukwenza lowomsebenzi.
a Akukho kuloMthetho okwenqabela noma ubani ukuxoxisana ngokuhlosiwe, ukwakha, ukuguqula inqalasizinda ibe, umsebenzi wegesi, ukusebenza ngayo noma uhwebo oluhlosiwe ukuxoxisana noMlawuli weNqubomgomo yeGesi ngaphambi kokufaka isicelo selayisense.
b UMlawuli weNqubomgomo yeGesi kufanele ngokuhambisanayo nesigaba 29 , anikeze umuntu okucatshangwa ngaye kwindima (a) iminingwane leyo edingekayo ukufaka isicelo.
Noma ubani ofanele ukufaka isicelo selayisense ngokwesigaba 10 15 kufanele asifake ngefomu nangokwenqubo ebekiwe.
g nemininingwane eyenabayo ngegesi okuzoba ngeyokuhweba ngelayisense; kanye h neminye imininingwane engase ibekwe.
Umfaki sicelo angacela ukuthi iphathwe ngobumfihlo imininingwane 30 enozwelo ngokomnotho okhona esicelweni futhi, ngokuya nokuvumelana noMlawuli weNqubomgomo yeGesi, lemininingwane ingangavezwa kumakhophi esicelo asakazwa emphakathini.
umuntu kumele ashicilele isaziso sesicelo sakhe emaphephandabeni okungenani amabili endaweni afuna ukusebenzela kuyo sibe ngezilimi noma yiziphi ezisemthethweni ezimbili (olunye lwazo lube yisiNgisi).
d Ikheli loMlawuli weNqubomgomo yeGesi lapho kungafakwa 45 khona ukuphikisa isicelo; futhi f nokuthi ukuphikisa isicelo kumele kwesekwe ngobufakazi obufungelwe noma isitatimende esifungelwe.
uma kungabanga khona ukuphikisana nesicelo okutholakele; noma b emva kokuthola impendulo yofake isicelo ekugxekeni okubekiwe kwisigaba 18c.
b ukuphakamisa ukuthuthuka kwesifunda; noma c noma iyiphi inhloso yomphakathi.
b ukusebenza kokuthwala igesi, ukugcina nokusabalalisa; kanye c nokuhweba ngegesi.
Noma yinini uma inkampani elawulwa umbuso eyayithole ilayisense ehambisana nesigaba 19 ithengisa noma imaphi amasheya 50 ayo noma impahla yayo noma ingxenye yayo, okungaphansi kwalelayisense, idayisela noma iyiphi inkampani ezimele, iyokwenza lokho ngendali evulekele wonke umuntu.
m umsabalalisi uyonikezwa ilayisense yokusebenza nokuhweba endaweni ebekiwe.
t kumele kumiswe isikhathi esifanele kube yilapho izinto zegesi zibe sezisebenza; futhi u abanamalayisense kumele balungise imininingwane edingwa nguMlawuli weNqubomgomo yeGesi ukuze akwazi ukwenza imisebenzi yakhe.
obekwe uMlawuli weNqubomgomo yeGesi ngokwesigatshana angakwazi ukuthi ngendlela ebekiwe afake isicelo sokuthi uMlawuli weNqubomgomo yeGesi abuyekeze umbandela lowo.
c Njalo uma kunesicelo sokubuyekezwa kwesinqumo ngokwesigaba a uMlawuli weNqubomgomo yeGesi kumele enze uphenyo futhi angabiza nofakazi ukuthi nabo bavele phambi kwakhe.
kokufakela noma yini enye eyenza umahluko evunyelwe uMlawuli weNqubomgomo yeGesi ukungavumeleki kobandlululo okukhulunywa ngako kwisigatshana kumaqondana nezenzo zabanamalayisense maqondana nemisebenzi yabo ikakhulukazi.
Noma iyiphi ilayisense ekhishwe ngokwaloMthetho isemthethweni isikhathi esiyiminyaka engu 25 noma leso sikhathi esibekwe uMlawuli weNqubomgomo yeGesi.
isicelo sokuvuselela kumele semukelwe, kodwa uMlawuli weNqubomgomo yeGesi angabeka imibandela emisha noma eyehlukile.
Onelayisense angevunyelwe ukunika omunye umuntu ilayisense yakhe.
d uma kunesidingo ngenhloso yaloMthetho; noma e ngokufakwa kwesicelo yinoma ubani othintekayo.
Inqubo efanele ukulandelwa ukushintsha, ukumisa, ukususa noma ukwengeza noma yimuphi umbandela welayisnse injengokubekiwe.
onelayisense ngokwemibandela nezinhloso zaloMthetho, futhi lowo muntu anikezwe ilayisense entsha.
Onelayisense kumele anikeze uMlawuli weNqubomgomo yeGesi isaziso esibhaliwe okungenani izinyanga ezingu 12 ukuthi usefuna ukuwuyeka umsebenzi.
Ifomu nendlela ekumele ilandelwe uma kuchithwa ilayisense ngokwesigatshana 1 injengoba ibekiwe.
yeGesi angamnikeza isaziso onelayisense atshelwe ukuthi makagcine imbandela yomthetho esikhathini esifanele esibekiwe kwisaziso.
inhlawulo engeqile kwi R2 000 000,00 ngosuku ngalolo nalolo suku okwephulwe ngalo umthetho noma lokuqhubeka nokungagcini imiyalelo yesaziso.
Umlawuli weNqubomgomo yeGesi kumele abhele ubukhulu bobubi bokungawugcini umthetho ekuthatheni isinqumo senani lenhlawulo.
kwisigatshana angasidlulisa isinqumo asiyise eNkantolo ePhakeme.
UNgqongqoshe angachibiyela kwiGazethi inani okukhulunywa ngalo kwisigatshana 2 ukuhlangabezana nokwehla kwamandla emali.
esiyisiphakamiso ngokwakhe eNkantolo ePhakeme afune isinqumo sokumisa noma ukuchitha ilayisense uma kunesizathu esivumela lokho kumisa noma ukuhoxisa, njengokwehluleka konelayisense ukwakha, ukusebenza noma ukuhweba ngokokukhishelwe ilayisense.
ingasivumela noma isenqabe isicelo, noma yenze leso sinqumo maqondana nezindleko nokugcina esimweni insizakalo yonelayisense ngaleyo ndlela eyoyibona ifanele.
a Ukukhiqiza noma ukungeniswa ezweni kwegesi; noma b umsebenzi okukhulunywa ngawo kwindima 1 no 2 kwiSheduli 1.
Noma yisiphi isicelo sokubhalisa ngokwesigatshana 1 kumele sethulwe kwifomu ebekelwe lokho.
umsebenzi onelayisense ukuhlola noma yini yokusebenza, impahla yokusebenza, imishini, incwadi, i-akhawunti noma yimuphi omunye umqulu otholakale lapho; futhi b afune ukuthi noma ngubani lapho anikeze uMlawuli weNqubomgomo yeGesi noma yimiphi imininingwane engadingeka ukulandela loMthetho.
UMlawuli weNqubomgomo yeGesi angadinga ukuthi noma yimiphi imininingwane anikezwe yona ngokwesigaba 1 mayifakazelwe ngokufungelwe noma ngesitatimende esifungelwe.
Umuntu ogunyazwe nguMlawuli weNqubomgomo yeGesi ngokubekiwe kwisigatshana 1 kumele aveze ubufakazi balokho kunoma ubani obucelayo.
UMlawuli weNqubomgomo yeGesi, ngokuvunyelwa amaqembu athintekayo, angaba umlamuli noma umxazululi kunoma yiluphi 15 udaba maqondana nokuhweba kwigesi noma ukunikeza izinsizakalo.
b Ngesikhathi engumlamuli uMlawuli weNqubomgomo yeGesi kumele akhiphe isinqumo odabeni alusingethe.
weNqubomgomo yeGesi kanjalo nakulawo maqembu, ukuthi abe ngumlamuli noma umxazululi egameni loMlawuli weNqubomgomo yeGesi, kunoma yiluphi udaba olucatshangiwe kwisigatshana.
b Noma yisiphi isinqumo somlamuli okhethwe ngalendlela kumele sithathwe njengaleso soMlawuli weNqubomgomo yeGesi.
Noma yisiphi isinqumo esithathwe uMlawuli weNqubomgomo yeGesi ngesikhathi exazulula noma ngumlamuli okucatshangwa ngaye kwisigatshana 2 siyisibopho kumaqembu axabene.
ngaphambi ngokuthintana noMlawuli weNqubomgomo yeGesi.
ngokwalowomhlaba egameni lalowo onelayisense ukuthwala, ukugcina noma ukusabalalisa igesi ngokwesigaba 25 soMthethosisekelo.
Inqubo okumele ilandelwe ukugcina imiyalelo yesigatshana 1 kumele ibekwe.
kugcinwe, kusatshalaliswe, yeziwe ibe amanzi noma kwenziwe izinsiza zokwenza enye igesi ezothuthukisa inqalasizinda yegesi eRiphabhuliki.
angabeka noma akhe amapayipi okusabalalisa igesi ngaphansi noma ngaphezulu kwalowo mgwaqo, futhi kungathi njalonjalo akhande, ashintshe noma asuse ipayipi efakiwe noma elakhiwe endaweni anelayisense yokuphakela kuyo.
Ngaphambi kokusebenzisa amandla ngokucatshangwe kusigatshana a, onelayisense kumele ahlangane futhi abonisane nesiphathimandla, sendawo lapho umgwaqo okukhulunywa ngawo okuyona, ngaphandle uma kunesimo esiphuthumayo.
a ngokuhambisana nemigudu ngokukhonjwe ngqo yisiphathimandla esiqondene.
b Ngaphandle kokuthi kunesimo esiphuthumayo, ngaphansi kwesandla sesiphathimandla esithintekayo.
Noma yiliphi ipayipi, imitha, okokusebenza kwalowo onelayisense futhi okufakwe ngokusemthethweni ngaphezulu noma ngaphansi komhlaba emagcekeni angenamvume yawo kungokwakhe futhi angakususa lowo onelayisense.
c aveze ukugunyazeka kwakhe lapho ecelwa yilowo ohlala lapho noma umnikazi wendawo.
b ameme imibono yomphakathi maqondana naleyonqubomigomo; futhi c ayibhekisisise imibono leyo.
k ukuhlolwa nophenyo ngokwakhiwa nokusebenza kwanoma yisiphi isikhungo segesi noma ukuhweba ngegesi; futhi l nokuxhumana nalabo abanentshisekelo nabathintekayo.
Noma ngubani ongumnikazi noma osebenza ngezinto zegesi noma ohweba ngegesi ngaphambi kokuqala kokusebenza kwaloMthetho kumele, zithi zingakapheli izinyanga eziyisithupha eqalile ukusebenza, afake isicelo selayisense kuMlawuli weNqubomgomo yeGesi ngokwaloMthetho.
ilayisense ngokubekiwe kwisigatshana , ngaphandle uma ethola ukuthi ofake isicelo akakwazi noma akathandi ukusebenza ngegesi noma ahwebe ngokuhambisanayo nenhloso yaloMthetho.
b Noma iyiphi ilayisense ekhishwe ngokwesigaba a kumele ngokwezinhloso zonke kube ekhishwe ngokwesigaba 19.
Nakuba kungaba nokuphikisana kuloMthetho, lesivumelwano siyambophezela uMlawuli weNqubomgomo yeGesi kuze kuphele iminyaka eyi-10 emva kokuthola igesi yemvelo eqhamuka e-Mozambique.
d isibopho sika-Sasol sokufakela amakhasimende, abasabalalisi kanye nabathwali begesi ; kanye e nokusingathwa kwesivumelwano.
UMlawuli weNqubomgomo yeGesi kumele akhiphe ngokusemthethweni amalayisense awanikeze labo okkucatshangwa ngabo kulesivumelwano futhi angabeka imibandela leyo ngaleyo naleyo layisense ngokwaloMthetho ngokungaphikisani nesivumelwano.
LoMthetho ubizwa ngoMthetho weGesi, ka 2001, futhi uqala ukusebenza ngosuku lolo olumiswe uMongameli ngesimemezelo kwiGazethi.
Noma ubani obambe iqhaza ekuthwaleni igesi eyithwalele ukuyisebenzisa yena ngokwakhe.
imikhankaso ekhona yegesi emiphakathini yasemakhaya engaxhumene nesakhiwo sikazwelonke segesi.
Ukuthwalwa kwegesi nokunye ukuhweba ngegesi okungase kuhambisane nako.
Igesi eyenziwe amanzi yepethroliyamu etholakala kwithange noma isilinda eliyigcine ngobuningi, ehanjiswa ngepayipi ngesisindo (bar gauge) esingaphansi kuka 2 futhi enqamula imigqa yeziza engengaphezulu kwemine eminceleni yezakhiwo.
Sekube neminyaka eminingi iNingizimu Afrikha inemboni encane okhiqizwa ngamalahle. Lemboni yegesi manje isizongena esikhathini sokwanda ngokushesha ngenxa yamasimu egesi yemvelo eNingizimu yegesi Afrikha naseAfrika eseNingizimu. Kepha ukungabibikho komthetho kuyisikhinyabezo ekuthuthukeni kwemboni yegesi. UMthethosivivinywa weGesi uzoveza umthetho futhi uzomisa uMawuli weNqubomgomo weGesi ozimele.
a ukukhuthaza umsebenzu wokuthwalwa kwegesi okunekhono, okuyimpumelelo nentuthuko ehlelekile yomsebenzi wokuthwala igesi, ukuyigcina, inqalasizinda yokusabalalisa kanye nokunikezela ngomsebenzi onekhono, onempumelelo nosimeme wokuthuthwa kwegesi, ukuyigcina, ukuyisabalalisa kanye nomsebenzi wokuhweba.
h kanye nokukhuthaza ukutholakala kwegesi ngendlela ekhonekayo nephephile.
Izinqumo sabatshali zimali mayelana nomklamo wokulanda igesi e-Mozambique zenziwa kungekho imithetho ephathelene nakho. Ngokucabangela lesisimo uNgqingqoshe wezamaMinerali naMandla usebonisene ngeSivumelwano nenkampani eqondene nalokhu kanti futhi uMthethosivivinywa weGesi uyasibhekelela lesisivumelwano ukuthi sibophezele uMlawuli weNqubomgomo yeGesi kuze kuphele iminyaka engu 10 ngemuva kokwamukela kokuqala igesi evela e-Mozambique.
IBhajethi yoMnyango wamaMinerali naMandla ayikakuhleleli ukumiswa nokusebenza koMlawuli weNqubomgomo yeGesi. Ngakho-ke, lapho uMthetho weGesi umenyezelwa, uMnyango uyodinga imali eyengeziwe engu R2 100 000 ukuze iqhube uMlawuli weNqubomgomo yeGesi kunyakamali ka 2001/2002, nemali elingana naleyo kwiminyaka elandelayo.
AbeLuleki bezoMthetho boMbuso noMnyango wezaMaminerali naMandla bacabanga ukuthi loMthethosivivinywa kumele kubhekwane nawo ngokwenqubo evezwe kusigaba 75 soMthethosisekelo njengoba bengenamthetho lapho izinqubo ezivezwe kusigaba 74 noma 76 zoMthethosisekelo zisebenza khona.
<fn>zul_Article_National Language Services_IRIPHABLIKHI YASENINGIZIMU AFRIKA 1 (2001).txt</fn>
loMthetho kumbandakanywa nomthethonkambiso.
a khuthaza ulwazi nokuqondwa kwezindaba zobuAfrika ngokusebenzisa ososayensi bezenhlalakahle abadumile ngokuvumelana nabo bonke abalandela lezindaba kanye nangoqeqesho nemfundo ngezindaba zobuAfrika; kanye b nokuqoqa, ukuqhuba kanye nokusabalalisa ulwazi mayelana nezindaba zobuAfrika, ukunikeza izaluleko ezifanele nokuthatha izinyathelo ezifanele mayelana nezidingo zawo wonke umuntu, amathuba kanye nezinselelo ababhekene nazo bonke abantu baseNingizimu Afrika.
kusungulwa uMkhandlu okufanele ulawule, uphathe futhi uqondise izindaba ze Sikhungo.
c Amalunga angeqile kwamabili asekelwe wuMkhandlu ngokubonisana noNgqongqoshe; kanye d Nesikhulu esiphezulu somkhandlu CEO, esiyakuba yilunga lomkhandlu ngokwesikhundla, singeke sibe nawo amandla okuvota.
Ekubunjweni koMkhandlu kufanele kube nokumelwa okufanele kobulili, ulimi, kanye nokwahlukana kwemiphakathi yaseRiphablikhi.
Ilunga lomkhandlu okukhulunywa ngalo kusigatshana 2 kufanele liqokwe ngokuhambisana nemigomo yokungabinamfihlo nokumelelwa.
Okungenani elilodwa lamalunga aqokwe nguMkhandlu kufanele libe nolwazi lomsebenzi wokuphathwa kwezimali.
a Liqokelwe ukuba lisebenze noma libe yilunga iminyaka emithathu, ngaphandle uma kunqunywe isikhathi esifishane kunalokhu; futhi b Ilunga eseliphelelwe isikhathi lingabuye liqokwe futhi.
Uma ngabe ilunga loMkhandlu lifa, noma lishiya isikhundla ngaphambi kokuphela kwesikhathi ebeliqokelwe sona, kungaqokwa elinye ilunga ukuba lithathe leso sikhundla okwaleso sikhathi esisele esishiywe yilelilunga ebeliqokiwe.
Ilunga loMkhandlu elingaqashiwe ngokugcwele nguMbuso lingaholelwa imali nguMkhandlu, mayelana nomsebenzi eliwenzayo njengelunga, lezo mali ziyonqunywa nguNgqongqoshe ngemva kokuvumelana noNgqongqoshe weZimali.
Akukho lunga lomkhandlu elingaba nesikhundla eqenjini lezombusazwe noma inhlangano yezoMbusazwe.
a owawa ngokwezimali ongakasimamiswa ngokomthetho.
b osake walahlwa yicala lapha eRiphablikhi, ngaphandle kwamacala enziwe ngaphambi komhlaka 27 April 1994 ahambisana nezinhloso zepolitiki futhi owagwetshwa ukuhlala ejele ngaphandle kokukhokha inhlawulo, noma uma kwakuyicala lokukhwabanisa, uma wagwetshwa ukuhlawula ngemali noma ukuhlala ejele noma kokubili; noma cngaphandle uma eyisakhamuzi saseNingizimu Afrika noma enemvume yokuhlala okokuphela eRiphublikhi.
c eseliphuthe emhlanganweni yomkhandlu emibili noma ngaphezulu ilandelana, ngale kokuthola imvume yoMkhandlu.
e libhale incwadi yokushiya isikhundla wayibhekisa kuNgqongqoshe.
Ukuze ufeze izidingo zeSikhungo, uMkhandlu unga...
f ube noma uthole noma imaphi amalungelo namagunya owabona efanele noma edingeka.
k uqashe, unqume iholo noma uxoshe abasebenzi beSikhungo; futhi l Wenze noma yini engaholela ekufezekiseni izinjongo, futhi kufanele ngezikhathi ezithile ubukeze isakhiwo, inhlangano kanye nezinhlelo zeSikhungo.
d wenze noma imuphi umsebenzi owuthunywe nguNgqongqoshe ukuba uwenze; futhi e wenze uphenyo noma ucwaningo mayelana nezinnjongo zoMkhandlu uma uthunywa nguNgqongqoshe.
UMkhandlu angeke wona ngokwayo usungule, uthole noma usebenzise inhlangano noma isikhungo esixhumene nezindaba zobuAfrika, kodwa ungaqala noma uqambe izinhlelo ozibona zidingeka ukuze kuqhutshwe izinjongo zeSikhungo: Iqobo nje uma lezo zinhlelo zenziwa ngokubambisana nezinhlangano esezikhona noma izikhungo ezinamandla okuthwala lezo nhlelo.
Ukuze ufeze izinjongo zeSikhungo, uMkhandlu unganikeza usizo olunganqunywa, kunoma isiphi isakhamuzi saseNingizimu Afrika esikwelinye izwe ngaphandle kweRiphablikhi.
Umkhandlu kufanele uhlangane noma ubambe imihlangano okungenani kathathu ngonyaka kanti imihlangano iyobanjelwa endaweni nangesikhathi esiyomiswa ngusihlalo ngokubhalela amanye amalunga izaziso.
uSihlalo angabiza umhlangano woMkhandlu oyisimpesheli noma inini, okufanele ubanjelwe endaweni nangesikhathi esiyonqunywa ngusihlalo.
Isibalo sabakhona emhlanganweni abangaqhubeka nomhlangano bathathe izinqumo kuyakuba ngamalunga amaningi oMkhandlu.
Noma iziphi izinqumo zomkhandlu ziyothathwa ngokwesekelwa iningi lamalunga oMkhandlu akhona emhlanganweni woMkhandlu kanti uma kwenzeka kuba namavoti alinganayo mayelana nondaba oluthile, umuntu okunguyena ophethe umhlangano uyakuba nevoti elingumnqamula juqu ngaphezu kwevoti lakhe njengelunga loMkhandlu.
Ilunga lomkhandlu lingeze lavota noma lizimbandakanye nokuqhutshwa komhlangano womkhandlu noma libe khona endaweni lapho kubanjwe khona umhlangano uma ngabe linokuthinteka ondabeni oluphambi noma oludingidwa nguMkhandlu okulemenza lingakwazi ukwenza umsebenzi walo njengelunga loMkhandlu ngobuqotho, nokungenzeleli nangendlela eyiyo.
b Iphini likaSihlalo; kanye c Namanye amalunga omkhandlu, angevile kwamahlanu, ngokunquma koMkhandlu.
Ikomiti eliphethe elisingulwe ngaphansi kwesigatshana 1 kufanele lenze umsebenzi odluliselwe kulo nguMkhandlu.
USihlalo woMkhandlu kufanele abe ngusihlalo wekomiti eliphethe.
IKomiti eliphethe kufanele lihlangane ngezikhathi nasezindaweni eziyonqunywa ngusihlalo walelo komiti futhi isibalo sabantu abanele abangathatha izinqumo kuyakuba iningi lamalunga ekomiti eliphethe.
uMkhandlu ungasungula ikomiti elilodwa noma amaningi, ongadlulisela kuwo amandla noma umsebenzi othile obunikwe noma uthwese uMkhandlu yiloMthetho.
Ikomiti okukhulunywa ngalo kusigatshana 1 liyokwakhiwa ngamalunga athile oMkhandlu kanye nabasebenzi boMkhandlu, uma bekhona, uMkhandlu oyobona befanele, futhi uMkhandlu ungachitha noma usungule kabusha noma iliphi ikomiti noma ingasiphi isikhathi uma ubona kufanele.
Uma ngabe ikomiti linamalunga oMkhandlu angaphezu kwelunga elilodwa, uMkhandlu kufanele uqoke lelo lunga ukuba libe ngusihlalo walelo komiti.
Umkhandlu awethuliwe isibopho sokwenza noma imuphi umsebenzi onikezelwe kunoma iliphi ikomiti lomkhandlu ngokwalesi sigaba.
Lokho kwedluliswa kwamandla noma ukuthunywa kufanele kuthunyelwe ngokubhaliwe kulowo ongumthuhywa.
uMkhandlu ungasungula ithimba labeluleki kunoma iyiphi indima yesayensi yezenhlalakahle uma ubona lokhu kufanele.
Noma iliphi ithimba lokwaluleka kufanele libe nabantu abangevile kwabahlanu abaphumelele ngamalengiso noma abanolwazi oliyisimpesheli noma ulwazi lomsebenzi endimeni yezindaba zobuAfrika okukhulunywa ngalo, futhi abangesiwo amalunga oMkhandlu.
Noma iliphi ithimba lokwaluleka kufanele laluleke uMkhandlu noma ingaluphi undaba olumayelana nezindaba zobuAfrika elasungulelwa lona.
Ilunga lethimba lokwaluleleka kufanele liqokwe phansi kwemibandela, kubalwa nemibandela yeholo, yokwethamela imihlangano kanye nosizo olunikeziwe, okunganqunywa nguNgqongqoshe ngokuvumelana noNgqongoqshe weziMali.
UMkhandlu ungasula noma uphelise ubulunga belunga lethimba lokwaluleka banoma iliphi ilunga noma inini uma nje kukhona izizathu ezanele zokwenza lokho.
Amalunga ethimba lokwaluleka angeke athola ukuxhaswa ngemali nguMkhandlu ngaleso sikhathi ephethe lezi zikhundla.
Umkhandlu kufanele kuthi emva kokubonisana noNgqongqoshe, uqoke iSiKhulu eSiPhezulu eSiPhethe soMkhandlu.
Lesi Sikhulu eSiphezulu seiphethe kuyakuba umthwalo waso ukulawula noma ukusingatha izindaba zoMkhandlu futhi kufanele sibike kuloMkhandlu ngalezi zindaba ngokuyala koMkhandlu.
ISikhulu eSiphezulu kufanele siqokwe ukuba siphathe lesi sikhundla iminyaka engeqile kwemihlanu nangaphansi kwemibandela, okubalwa kuyo nemibandela ephathelene nokuholelwa kanye nezimali zokubonelelwa, ngokubona koMkhandlu, ngokuhambisana nesigaba 14 1 b, futhi singabuye siqokwe ukuba siphathe esinye isikhathi esilinganayo nesokuqala uma isikhathi saso sokuqala sesiphelile.
Uma ngabe Isikhulu eSiphezulu singekho ngesizathu esithile noma sehluleka ukwenza umsebenzi waso noma uma kukhona isikhala ehhovisini leSikhulu eSiphezulu, uMkhandlu ungaqoka umsebenzi woMkhandlu ukuba abambe isikhundla seSikhulu eSiphezulu ngesikhathi singekho noma singenakwazi ukwenza umsebenzi waso kuze kufike isikhathi lapho iSikhulu eSiphezulu siqokwa ngokuyala kwesigaba 1, ngaphansi kwemibandela kanye neholo nezimali zokubonelela ezinganqunywa uMkhandlu, ngesikhathi ebambile lomsebenzi uyakuba namandla okwenza wonke umsebenzi weSikhulu esiPhezulu.
Ngaphezu kweminye imisebenzi esethweswe yona isiKhulu esiPhezulu yiloMthetho noma ngaphansi kwaloMthetho siyakuba futhi isikhulu esinguMcwaningimabhuku othweswe umthwalo wokuqapha izimali ezitholakele nokusentshenziswa kwazo futhi uyakuba nomthwalo wokuqapha impahla yoMkhandlu.
Ukwedluliswa kwamandla ngaphansi kwesigatshana a akuvimbeli ukusentshenziswa kwalawomandla noma ukwenza lowo msebenzi yisikhulu esingumcwaningimabhuku futhi akuwususi noma kwethule emahlombe umthwalo wokwenza lokho okuwumthwalo noma okusemahlombe esikhulu esingumcwaningimabhuku.
a ungaqasha abasebenzi ngaphansi kwemibandela ethile uma ubona kudingekile ukuze uMkhandlu ukwazi ukwenza umsebenzi wawo, ngokuhambisana nokushiwo isigatshana b, b kufanele ngezimali zawo ukhokhe imiholo, izimfanelo nemixhaso kanye nezinye nje izinsizakalo ezinganqunywa uMkhandlu ngokulandela inqubo evunyelwe nguNgqongqoshe ukuze zisentshenziselwe leyonhloso ngokuvumelana noNgqongqoshe weziMali ;.
c kungathi uma ubona kufanele emva kokuvumelana nomsebenzi udlulise noma wesekele umsebenzi ukuba ayokwenza umsebenzi othile noma isikhathi esithile eMnyangweni kaHulumeni, inhlangano noma isikhungo esiseRiphablikhi ngaphansi kwemibandela efana nokuthi amalungelo kanye nezimfanelo zalowo msebenzi ngeke kuthikamezeke ngokwesekelwa kwakhe.
b boleka umsebenzi imali engasiza lowo msebenzi ukuba akwazi ukuba yilunga noma angenele isikhwama sempesheni esinconywe NguMkhandlu noma ake athi ukuma ukusebenza ngokuvunyelwa athole ilivu engakhokhelwa ethathwa njengosizo lwempesheni.
d inzalo ezimalini ezilondoloziwe; kanye e nezimali ezitholakale ngaphansi kwaloMthetho noma yingamuphi umthombo.
UMkhandlu kufanele usebenzise...
a Noma iyiphi imali okukhulunywa ngayo esigabeni 1 ngenhla ngokuhambisana nesitatimende sezimali ezingenayo neziphumayo okukhulunywa ngaso kusigatshana 3, njengoba kuvunywe uNgqongqoshe: Kuphela nje, ngokuhambisana nesigatshana 1 a, uMkhandlu ungasebenzisa isamba semali noma ingxenye yaleso samba semali usisebenzisela isizathu esithile noma enye inhloso mayelana nondaba oluthile elubaluliwe; Iqobo nje futhi ukuthi uMkhandlu, ngokuvunyelwa uNgqongqoshe, ungasebenzisa noma iyiphi imali esele yoMkhandlu eyinsalela ekupheleni konyaka uyisebenzisela noma iziphi izindleko zoMkhandlu ezimayelana nokwenza umsebenzi woMkhandlu; futhi b Noma iyiphi iminikelo noma imixhaso okhulunywa ngayo kusigatshana 1 c ngaphansi kwemibandela, uma ikhona, enqunywe yilowo onikele ngemali noma lowo ophise ngomxhaso.
a Kulowo nalowo nyaka wezimali, nangesikhathi esinqunywe nguNgqongqoshe, uthumele isitatimende semali engenayo nephumayo esilinganisiwe sonyaka olandelayo, futhi kungathi ekuqhubekeni konyaka wezimali uMkhandlu uthumele esinye isitatimende esicibiyela leso esilinganisiwe esithunyelwe kuNgqongqoshe ukuze sivunyelwe, lokho kuvunyelwa okufanele kuvunyelwane ngakho noNgqongqoshe weziMali; futhi b ungangeni ezindlekweni ezingaphezu kwesamba semali esivunywe ngaphansi kwesigaba a.
b ungalondoloza noma ingxenye yezimali ezingasentshenziswanga no Kopeletsheni wokulondoloza izimali zoMphakathi; futhi c sungula izimali ezingodliwe kanye nezinye izimali ezingavunyelwa nguNgqongqoshe ngokuvumelana noNgqongqoshe wezimali.
a uthumele kuNgqongqoshe ulwazi noma imininingwane angayibiza mayelana nemisebenzi kanye nesimo sezimali soMkhandlu; futhi b uthumele kuNgqongqoshe umbiko wonyaka oqukethe nebhalansi shithi, isitatimende semali engenayo nephumayo esiqinisekiswe nguMcubunguli wamabhuku-jikelele kanye neminye imininingwane engafunwa noma ibizwe nguNgqongqoshe.
uNgqongqoshe kufanele athule lombiko okukhulunywa ngawo kusigatshana 2 b ePhalamede zingakapheli izinsuku eziyi-14 kusukela osukwini athole ngalo lowo mbiko uma lihleli , uma ngabe iPhalamende lingahleli zingakapheli izinsuku eziyi-14 kusukela osukwini elihlale ngalo iPhalamende.
e obangele ukuba uMkhandlu umangalelwe ngenxa yokwehluleka kwakhe ukwenza umsebenzi wakhe ngekhono.
Isikhulu esinguMcwaningimabhuku kufanele sibale inani lalokho kulahlekelwa noma amademeshe, bese sibhalela lowo muntu othintekayo isaziso sokuba akhokhele uMkhandlu yonke noma ingxenye yaleyomali ebaliwe zingakapheli izinsuku ezingama-30 kusukela osukwini lwaleso saziso: Iqobo nje ukuthi isikhulu esinguMcwaningimabhuku singeze sakhipha leso saziso ngaphambi kokuba lowo muntu othintekayo enikwe ithuba lokuthumela uvo lwakhe olubhaliwe mayelana nokulahlekelwa lokho noma amademeshe okuthiwa ukwenzile kuMcaningi mabhuku.
Uma ngabe umuntu okukhulunywa ngaye kusigatshana 1 ngenhla ehluleka ukukhokha imali zingakapheli izinsuku ezinqunyiwe...
a ngokuhambisana nesigaba 3 nesigaba 4 leyomali ingabanjwa njalo ngenyanga eholweni lakhe: Iqobo nje ukuthi leyo mali ebanjwayo akufanele ibe ngaphezulu kwengxenye yokune one quarter yomholo wakhe wenyanga; futhi b isikhulu esingumcwaningi mabhuku ngokuhambisana neziga 3 nesigaba 4 singalandela izindlela zomthetho ukuze sithole leyo mali.
Uma ngabe kuthi singakapheli isikhathi esinqunywe esazisweni lowo muntu efaka isicelo sokukhokha imali ngamancozuncozu, umcwaningimabhuku angakuvumela lokhu uma amancozuncozu lawo amukelekile.
Umuntu obizwe ukuba akhokhe imali ngokwesigatshana 1 ngenhla angadlulisa undaba lwakhe ngokubhalilwe zingakapheli izinsuku ezingama-30 aluqondise kuMkhandlu, abeke izizathu ezenza adlulise lolundaba , kanti uMkhandlu wona emva kokuphenya, uma kudingekile, ungachitha lokho kudluliswa kondaba noma unqume ukuthi lowo ofake isicelo akakhululwe ekukhokheni ingxenye noma yonke leyomali ebiziwe.
a thuma noma unikezele ngamandla kusikhalo, isikhulu esiphezulu CEO noma umsebenzi woMkhandlu, noma imaphi amandla anikezwe wona uMkhandlu ngaphansi noma yiloMthetho, ngaphansi kwemibandela uMkhandlu ongayibona ifanele; noma b ugunyaze usihlalo, isikhulu esiphezulu CEO noma imuphi omunye umsebenzi ukuba enze umsebenzi obunikwe uMkhandlu ngaphansi kwaloMthetho noma yiloMthetho.
a ngadlulisa noma imaphi amandla esinikwe wona ngaphansi kwaloMthetho kunoma yimuphi umsebenzi osebenzela uMkhandlu; noma b gunyaza umsebenzi woMkhandlu ukuba enze noma imuphi umsebenzi onikwe sona yiloMthetho noma ngaphansi kwaloMthetho.
Ukudluliswa kwamandla noma ukugunyazwa okukhulunywa ngakho kuzigatshana 1 no 2 akuvimbeli ukusentshenziswa kwalawo mandla uMkhandlu noma Isikhulu esiphezulu.
a Ibhodi labaQondisi benkampani eyayaziwa ngeSikhungo seAfrika eNingizimu Afrika lithathwa njengoMkhandlu wokuqala futhi lelo bhodi liyothathwa njengelikhethwe futhi laqokwa ngaphansi kwesigaba 4 ngenhloso yokwenza konke okudingekayo.
b Yonke impahla, amalungelo, izikweletu kanye nezibopho zalenkampani zidluliselwe kuMkhandlu; futhi c UNobhala weziNkampani kufanele ayesule leNkampani ngokusho koMthetho weziNkampani ka 1973 uMthetho onguNombolo 61 ka 1973.
Uma ngabe iNkampani ebingumnini wempahla enganyakazi edlulele eMkhandlwini ngokwalesisigaba, uNobhala wamaTayitela othintekayo, ngokucelwa uMkhandlu angafaka isigxivizo kulegista efanele, kutayitela noma yimuphi omunye umbhalo abona kudingekile, esikhombisa ukudluliswa kobunini baleyompahla ngokusho kwelesi sigaba.
UMkhandlu ngeke ukhokhe imali yokwedluliswa kobunini, noma imali yezitembu noma nje intela noma inkokhelo ukuze kufezwe okushiwo yilesi sigaba.
b imigono yokuziphatha kwamalunga oMkhandlu kanye nethimba lobakuleki ukuze kuvikelwe ukuphambana kwemibono futhi kuvinjelwe uMkhandlu ukuba ungalulazeki; kanye c nenqubo yokwelula izigwegwe kanye nenqubo yokwethula izikhalo ngabasebenzi.
b noma yiluphi olunye undaba abona kudingekile noma kufuneka ukuba anqume ukuze kufezwe izinhloso zaloMthetho.
uMkhandlu noma uNgqongqoshe, ngemva kokubonisana noNgqongqoshe wezezemali ungenza imithethonkambiso ephathelene nezimali zombuso kanye nokusentshenziswa kwazo.
Noma yimiphi imithethonkambiso eyenziwe ngaphansi kwesigatshana 2 ingasho nomainqume ukuthi noma imuphi umuntu ophula leyo mithethonkambiso noma ohluleka ukuyigcina, uyakubekwa icala kuthi uma etholakala enecala noma elahlwa yicala akhokhiswe inhlawulo noma afakwe ejele isikhathi esingevile ezinyangeni eziyisithupha.
LoMthetho uzakwaziwa ngoMthetho weSikhungo seAfrika eNingizimu Afrika ka 2001, futhi uyakuqala ukusebenza ngosuku oluyonqunywa nguMongameli ngokukhipha isimemezelo ephephabhukwini lukaHulumeni noma iGazethi.
b ukwabiwa kwezimali ngendlela yesayensi nobuchwepheshe kanye nongqaphambili kuzwelonke kuyothuthukiswa.
d uNgqongqoshe uzakwazi ukuhola nokulinganisa imisebenzi yeSikhungo ngokuhlanganyela noMkhandlu we AISA.
I-AISA isikhulile ngokomnqondo futhi seyizisungule njengesizinda esaziwayo socwaningo nolwazi emhlabeni jikelele. Umsebenzi ophambili weSikhungo ngukuqoqa (ngemitapo yezincwadi yaso nosizo lokuqapha), ukuqhubela phambili, ukuchachisa noma ukuhumusha (ngocwaningo) kanye nokusabalalisa (ngemibhalo ekhishwa ngesikhathi esithile, nezinye nje izincwadi , izingqungquthela zokucobelela ngolwazi, izinkomfa kanye nezivo ezivezwa kwabezindaba) ulwazi, okutholakele kanye nokucubungulwa kobuAfrikha ikakhulukazi izindaba zeAfrika eseNingizimu. Ingxenye enkulu yemali iyithola noma iyiphiwa yiPhalamende, lokhu bese kuthayiselwa ngezimali ezenzela yona uma ithole izikotileka sokucwaninga noma ukunika usizo lokwaluleka, izimali zobulunga, iminikelo evela emkhakheni wezimboni (corporate) kanye nemali engena ngokuthengisa izincwadi. Njengoba isekelwe nguHulumeni ikakhulu kanye nezinhlangano ezizimele kuZwelonke yokufundwa izindaba zemiphakatho yaseNingizimu Afrika. Umkhandlu olawula I-AISA njengamanje unabayimele abayisithupha abakhethwe ngamalunga eSikhungo, abathathu bavela kumanyuvesi aseNingizimu Afrika, kanti oyedwa uqokwe ngumgwamanda wezimali, uMnyango wezoBuciko, Amasiko, Isayenzi nobuChwepheshe ("Umnyango").
a iAISA empeleni iyinhlangano yokucwaninga okuqondiswe kakhulu eAfrika. Kodwa-ke njengoba iyinkampani emiswe ngokwesigaba 21 yehlukile kancane kwezinye izinhlelo sesayensi nobuchwepheshe ezibunjwe ngokomthetho. Ngokuletha emndenini wesayensi nobuchwepheshe izikhungo ezilawulwa izikhungo ezahlukile ngokoMthetho ezenganyelwe uMnyango neminye iMinyango, ukubambisana kukhuthaza ukuziphatha nokuqhubela phambili.
b Ngokuletha I-AISA ohlelweni lwesikhungo zesayensi nobuchwepheshe ezixhaswe ngemali ngendlela "yeVoti leSayensi", ukwabiwa kwalezo mali ngokwesayensi nobuchwepheshe nezidingo eziphambili zikazwelonke, okumbandakanya nokuqhudelana ngokubhida kuyokhuthazeka.
c Ngokulawula I-AISA ngoMthetho ohlukile, uNgqongqoshe uyakuba sesimweni esiqinile ukulawula nokuhlola imisebenzi yeSikhungo ngokubambisana noMkhandlu we-AISA.
d Ngokuqokwa kukasihlalo kanye namalunga amaningi oMkhandlu we-AISA, uNgqongqoshe uzoba sesimweni sokuqiniseka ukuthi kuqokwa kwamalunga awaziyo umsebenzi ukuze kukhuthazwe umsebenzi we-AISA kususelwa esisekelweni sokubambisana weNingizimu Afrika nezinye izingxenye zeAfrika.
Isigungu sikaZwelonke seSayensi nobuChwepheshe.
Abaluleki boMbuso NgezoMthetho noMnyango wezoBuciko, Amasiko, Isayensi nobuChwepheshe babona ukuthi loMthethosivivinywa kufanele udingidwe ngokulandela inqubo emiswe esigabeni 75 soMthethosisekelo weRiphublikhi yaseNingizimu Afrika , ka 1996 (uMthetho ongunombolo 108 ka 1996) ngoba awuqukethe imibandela okungalandelwe ngayo inqubo okukhulunywa ngayo esigabeni 74 noma 76 soMthethosisekelo.
<fn>zul_Article_National Language Services_IRIPHABLIKHI YASENINGIZIMU AFRIKA 1 (2003).txt</fn>
Kusungulwa iSigungu seziPhathimanda zamaChweba kuZwelonke neSigungu esinguMlawuli wamaChweba; kulungiselwa ukuphathwa kwamachweba athile yiSigungu seziPhathimandla zamaChweba kuZwelonke; kanye nokunye okuhambisana nalokhu.
umkhumbi kushiwo noma isiphi isakhiwo esitshza emanzini kumbandakanywa nendiza yamanzi.
Ukulungiselela ukudluliswa kwamakhono nobunciko , ulwazi nokuphatha ngokusebenzisana nokumbandakanya umkhakha ozimele ongekho ngaphansi kukahulumeni.
Ngemuva kokubhaliswa nguNgoqngqoshe onesabelo, kuyakusungulwa inkampani yeSigungu seziPhathimandla zamaChweba kuZwelonke ezoba ngumnini, ingamele, futhi iphathe amachweba esikhundleni sikaHulumeni.
LeSigungu seziPhathimandla siyokuphathwa ngokulandela uMthetho wokuPhathwa kweziMali zoMbuso PFMA.
uNgqongqoshe okunguyena onesabelo kufanele athathe izinyathelo ukuze kwakhiwe futhi kubhaliswe iSigungu seziPhathimandla njengenkampani yomphakathi engathengisa izabelo noma amasheya kanye nokukhishwa kwesitifiketi sokuqala umsebenzi nokulandela okushiwo nguMthetho weziNkampani.
uHulumeni nguyena kuphela oyakuba yilunga nonesabelo kulesi Sigungu seziPhathimandla.
Amalungelo kaHulumeni okuba yilona lunga elinezabelo kuleSigungu seziPhathimandla ayosetshenziswa nguNgqongqoshe okunguyena ophethe isabelo.
Uma kwenzeka kutholakala ukuthi lezi zincwadi zokubhaliswa azihambisani nalokho okushiwo uMthetho a loMthetho yiwona oyakuhamba phambili noma oyakusetshenziswa; futhi b lokhu okushiwo yizincwadi zokubhaliswa kuyakuba namandla kuphela uma loMthetho uchitshiyelwe ukuze kususwe lokho kuphikisana.
UNgqongqoshe onesabelo , ngokwezincomo ezenziwe iSigungu seziPhathimandla, anganxusa uNgqongqoshe wezoHwebo neziMboni ukuba amemezele ukuthi imibandela noma izigaba ezithile zomthetho weziNkampani zingasebenzi kulesi Sigungu seziPhathimandla.
UNobhala weziNkampani kufanele adalule leyo mininingwane mayelana nesicelo nokwesekelwa kwaso ngokwesigatshana , ngokukhipha isaziso ePhephabhukwini lukahulumeni iGazethi.
b Kuleso saziso uNobhala weziNkampani kufanele ameme abantu kuba balethe izimpikiswano neziphakamiso zabo kumuntu oyakushiwo kusaziso leso singakapheli isikhathi esiyakunqunywa kuleso saziso.
a Emuva kokubhekisisa izimpikiswano neziphakamiso lezo uma zikhona ezitholakale ngokwesigatsana 2, uNgqongqoshe wezoHwebo neziMboni , ngokukhipha isaziso ePhephabhukwini likaHulumeni iGazethi angamemezela ukuthi ingxenye yemibandela ethile noma imibandela yonke ngokuphelele noma lezo zigaba ezithintekayo zoMthetho weziNkampani, ayisebenzi kulesi Sigungu seziPhathimandla kusukela ngosuku oluyakumiswa kusaziso leso.
angeke kunciphise noma kwehlise amandla eSigungu seziPhathimandla okubika njengeSigungu somphakathi noma kunciphise ukuvuleleka kwemisebenzi nokusetshenziswa; noma iiiangeke kunukubeze amalungelo, inzuzo noma izicelo zalabo abakweletwa iSigungu seziPhathimandla noma abasebenzi noma ilungelo lenzuzo lanoma imuphi omunye umuntu.
Unyakamali weSigungu seziPhathimandla uyakuba kusukela kumhlaka I kuApreli kuya kumhlaka 31 Mashi onyakeni olandelayo, lezinsuku zombili ziyakubalwa.
Ngale kwalokho okushiwo yinoma imuphi uMthetho, iSigungu seziPhathimandla singeke safakwa ngaphansi kohlelo lokuphathwa ngumuntu oqokwe yinkantolo noma ngaphansi kohlelo lokwabiwa kwemali yenkampani esihluleka ukukhokha izikweletu , ngaphandle uma kugunyazwe uMthetho wesiShayamthetho okhishelwe leyo nhloso ngqo.
Zonke izikhumulo zemikhumbi ezingaphansi kweSigungu seziPhathimandla sikaZwelonke sakwaTransnet ngaphambi kokuqala ukusebenza kwaloMthetho ziyakubuyela ngaphansi kweSingungu seziPhathimandla kusukela ngosuku oluyakumiswa ngokusho kwesigaba 27.
a Ngokukhipha isaziso ePhephabhukwini loMbuso uNgqongqoshe uyakumisa ukuthi imaphi amanye amachweba ayakungena ngaphansi kweSigungu seziPhathimandla ngaphandle kwalawo okukhulunywa ngawo kusigatshana 1.
UNgqongqoshe angabuye abukeze, aguqule noma anwebe imincele yamachweba futhi kufanele abonisane noMasipala abathintekayo uma lokho kubukeza, ukuguqulwa noma ukunwetshwa kuzothinta imincele yoMasipala.
m ukwenza-ngcono ukusebenza ngokunekhono, ukuthembeka nomnotho ngasohlangothini lwalabo abanamalayisensi , okuhambisana namazinga amukelekile emhlabeni nezimfuno zomphakathi.
ISigungu seziPhathimandla zamaChweba kuZwelonke kufanele senze konke okudingekayo ukuze kuphathwe ngempumelelo nangokonga, ukuhlela kanye nokukhalima amachweba.
c ukulungiselela ukwenziwa kwaleyo misebenzi ukunciphisa ukuphindwaphindwa kwaleyo misebenzi nenqubo mayelana nokwenziwa kwaleyo misebenzi.
uNgqongqoshe kufanele azise umphakathi ngaleyo ncwadi yokuZwana okukhulunywa ngayo kusigatshana 2, NgokuKhipha isaziso ePhephabhukwini likaHulumeni.
Ibhodi liyakuba namalunga angekho ngaphansi kweysikhombisa noma angekho ngaphezulu kweshumi nantathu , ayokhethwa uNgqongqoshe onesabelo.
d nezigaba eziphathelene nezokuthengiselana, izimali, ezomthetho nezomnotho.
UNgqongqoshe onesabelo kufanele aqoke ilunga elilodwa ukuba libe nguSihlalo weBhodi.
Ibhodi lona kufanele likhethe Iphini-likaSihlalo kumalunga alo.
Amalunga eBhodi angeze amela izinzuzo zeqembu elithile, kodwa kufanele akhuthaze ukuthuthukiswa nokwenziwa ngcono kwamachweba ukuze kuzuze bonke abasebenzisi bamachweba.
a akhiphe isaziso ngokwenza isimemezelo ePhephabhukwini likahulumeni iGazethi kanye nakwabezindaba ngesifiso sakhe sokuqoka lowo muntu bese enxusa umphakathi ukuba uphakamise izimvo zawo noma uphikise ukuqokwa kwalowo muntu singakapheli isikhathi esiyomiswa kusaziso leso; futhi b abhekisise iziphakamiso noma izimpikiswano ezitholakale ngenxa yesaziso.
a UNgqongqoshe onesabelo angaqoka amalunga okuqala eBhodi ngaphambi kokuba Ibhodi libhaliswe.
b Ukuqokwa okwenziwe kanje kuyoqala ukusebenza ngosuku lokubhaliswa.
Ibhodi liyakumela iSigungu seziPhathimandla yonke imisebenzi eyokwenziwa yibhodi ngaphansi kwaloMthetho neyobe igunyaziwe iyakuthathwa ngokuthi yenziwe yiSigungu seziPhathimandla.
k ukuvumela ukuqashwa kwabanye abasebenzi abayizikhulu zeSigungu seziPhathimandla zamaChweba; kanye l ukulandela inqubogomo kaHulumeni yamaChweba okuhweba kaZwelonke.
Akukho lutho olushiwo isigatshana 1 olungavimbela iBhodi ukwenza umsebenzi ofanele ngendlela efanele ukuze kuphathwe ngempumelelo ezomnotho, ukuhlela , ukwenza nokulawula amachweba futhi okungaphikisani noMthetho.
Ibhodi kufanele liqinisekise ukuthi akwenzeki noma ngaphansi kwezimo ezinjani ukuthi kuthengiswe umhlaba ongowebhodi.
e eke walahlwa yicala...
f engavumelekile ukuba ngumqondisi ngaphansi koMthetho weziNkampani ongunombolo 61 ka 1973.
USihlalo angabamba isikhundla isikhathi esingevile eminyakeni emithathu kusukela ngosuku aqokwa ngalo.
Yilelo nalelo lunga lingabamba isikhundla isikhathi esiyomiswa nguNgqongqoshe onesabelo esingeke saba ngaphezulu kweminyaka emithathu.
Amalunga angabuye aqokwe futhi ngokwesibili ukuze kuqutshekwe kahle nomsebenzi.
UNgqongqoshe onesabelo angasusa esikhundleni ilunga noma usihlalo webhodi uma lelo lunga...
d uma esebenzela uMbuso futhi uNgqongqoshe eqoka omunye esikhundleni sakhe; noma e lingaziphethe kahle.
ilunga lebhodi lingafaka isaziso esibhaliwe sokushiya isikhundla linikeza uNgqongqoshe onesabelo inyanga eyodwa.
Ukudalulwa kwenzuzo ngamalunga eBhodi.
Ilunga lingeze laba khona noma lizibandakanye ezingxoxweni noma ekuthatheni isinqumo kunoma yiluphi undaba lapho lunga noma amalunga omndeni walo, uzakwabo kwezebhizimisi bezozuza ngokwemali ngqo noma ngandlela thile.
Uma ilunga leBhodi lithola noma kungenzeka lithole inzuzo okungenzeka kube inzuzo okukhulunywa ngayo kulesi sigaba, kufanele kuthi ngokushehsa libhalele uNgqongqoshe onesabelo neBhodi lidalule leyo nzuzo.
Uma ngabe inhlangano noma ibhizimisi lapho ilunga lebhodi linenzuzo okukhulunywa ngayo esigabeni 2 icelwa ukuba inikeze iSigungu seziPhathimandla usizo, leyo nhlangano noma ibhizimisi kufanele kuthi ngokushesha ibhale incwadi idalule inzuzo yalelo lunga kuNgqongqoshe onesabelo kanye neBhodi.
b Ibhodi kufanele libambe umhlangano okungenani kanye ezinyangeni ezintathu.
a angabiza umhlangano ophuthumayo weBhodi; futhi b kufanele abize umhlangano ophuthumayo weBhodi zingakapheli izinsuku eziyi-14 kusukela ngosuku athole ngalo isaziso sokubiza umhlangano ophuthumayo esisayidwe ngamalunga eBhodi ayingxenye yokune one quarter.
Uma ngabe uSihlalo engekho iPhini likaSihlalo lingathatha isikhundla ngokuhambisana nemibandela engamiswa nguyena usihlalo.
Zonke izinqumo zamalunga amaningi akhona emhlanganweni ziyakuba yisibopho eBhodini naseSigungwini seziPhathimandla.
Uma ngabe amavoti elingana usihlalo uyakuba nevoti elingungumnqamulajuqu futhi uyakuphoqeleka ukusebenzisa lelo voti ukuze aqede lokho kungavumelani.
Ibhodi ngokuhambisana nesinqumo esithathe yingxenye enga-75 ekhulwini yamalunga alo...
b lichibiyele noma lesule lawo mandla adlulisiwe noma umsebenzi obuthunyelwe.
Nakuba kwedluliswe amandla okwenza umsebenzi njengoba kushiwo esigabeni 1 ibhodi ngeke laphucwa noma likhululwe ekwenzeni lowo msebenzi noma leso sibopho eliyobe lisedlulisile.
kufanele lowo okudluliselwa kuye amandla aziswe ngokubhaliwe.
b Lowo mbhalo kufanele uqukathe yonke imininingwane yamandla edlulisiwe nemibandela enqunywe ngokwesigaba a iii uma ikhona , uma ngabe kudluliswa namandla okudluliswa kwamandla ngokwesibili nakho kufanele kushiwo kanye nemibandela uma ikhona.
Ibhodi kufanele iqoke iSikhulu esiyiNhloko eNgamele, ngokuvunyelwa nguNgqongqoshe onesabelo zingakapheli izinyanga ezintathu libhalisiwe noma ngesinye isikhathi esingamiswa nguNgqongqoshe onesabelo.
Ibhodi kufanele linxuse abantu ukuba bafake izicelo zesikhundla sesikhulu esiyinhloko esengamele ngokusabalalisa isaziso ezweni lonke ngabezindaba.
Umuntu oqokwe kulesi sikhundla sokuba yisikhulu esiyinhloko esengamele kufanele...
b abe nolwanzi olunzulu ngezindaba zamachweba; futhi c kube ngumuntu ongavinjelwe okukhulunywa ngakho esigabeni 17 a kuya ku e.
Ukuqokwa kwesikhulu esengamele kuyoncika ekwenzeni isivumelwano sokusebenza phakathi kwaso nebhodi.
ISikhulu eseNgamele a siyoqokelwa lesi sikhundla isikhathi esiyomiswa encwandini yokuqashwa; futhi b singabuye siqokwe futhi.
Umuntu ozizwa engakwazi ukwenza umsebenzi wesikhulu esiyinhloko sengxenye yakwa Transnet 's National Ports Authority noushesha ngaphambi kokuba kubhaliswe uyakusebenza njengesikhulu esiyinhloko esengamele kuze kube iBhodi liqoka omunye ozothatha lesi sikhundla okukhulunywa ngaso kulesi sigaba.
ISikhulu eseNgamele singadlulisa amandla esinikwe wona ngokubhaliwe siwadlulisele kumsebenzi weSigungu seziPhathimanda osesikhundleni esiphezulu, kodwa kufanele sazise iBhodi ngokwedlulisa kwalawo mandla noma ukuthumela.
ISikhulu eseNgamele singashiya esikhundleni ngokunikeza iBhodi isaziso sezinyanga ezimbili.
Uma ngabe iBhodi lingahleli ngaleso sikhathi sokwesula emsebenzini, isaziso leso singathunyelwa kuSihlalo weBhodi futhi siyothathwa njengesinikwe iBhodi ngalolo suku esinikwe ngalo kuSihlalo.
b Eshiye noma esusiwe esikhundleni kodwa engakaqokwa ozothatha isikhundla.
Isikhulu esiyiNhloko esengamele siyoqoka ngokubhaliwe noma imuphi omunye umuntu okukhulunywa ngaye kusigatshana 1 ukuba abambe leso sikhundla ngesikhathi iSikhululu esiyiNhloko eseNgamele singekho eRiphablikhi.
Isikhulu esiyinhloko esengamele esibambile singasebenzisa amandla futhi senze yonke imisebenzi yeSikhulu esiyiNhloko esengamele.
Isikhulu esiyiNhloko esengamele singaqoka abantu esibona befanele ukuba benze umsebenzi weSigungu seziPhathimandla.
Bonke abantu okuyothi ngokushesha ngaphambi ngosuku olumiswe bangokwesigaba 27 1 babe bengabasebenzi be -Transnet National Ports Authority, bayothathwa njengadluliselwe eSigungwini seziPhathimandla ngalolo suku ngale kokuthikamezeka komsebenzi, nangaphansi kwemibandela nezinzuzo ezingekho ngaphansi kwalezo ebebezithola ngaphambi kokuba badluliswe.
Ngokwenhloso yokusebenza koMthetho weNtela yemali etholwayo k a1966Income Tax Act, 1962 uMthetho ongunombolo 58 ka 1962,ukudluliswa komsebenzi okukhulunywa ngakho esigatshaneni 2, kuyothathwa ngokuthi iSigungu seziPhathimandla ngeTransnet ngumqashi oyedwa.
Ngosuku oluyakuba ngemuva kusuku lokubhaliswa oluyakumiswa nguNgqongqoshe onesabelo ngokukhipha isaziso ePhephabhukwini lakaHulumeni, iSigungu seziPhathimandla siyokwelama IsiPhathimandla zamaChweba kuZwelonke, okuyingxenye yeTransnet.
a wonke umhlaba nempahla engaphatheki ephathelene nabhizimisi yaleyo ngxenye futhi okungeka Transnet, iyakuba ngeyeSigungu seziPhathimandla; futhi b yonke impahla ethathekayo nezikweletu, amalungelo nezibopho ze Transnet ezihambisana naleyo ngxenye, ngokusho kukaNgqongqoshe onesabelo ngesaziso okukhulunywa ngaso kusigatshana 1, ziyakuba sezandleni zeSigungu seziPhathmandla.
Isigungu seziPhathimandla siyakugcina leyo mpahla esikhundleni sikahulumeni.
Uma nje iwela ezandleni zeSigungu njengokusho kwesigatshana 2, Ibhodi kufanele lazise uSikhwama kaZwelonke ngendlela okukhulunywa ngayo esigabeni 542 soMthetho wokuPhathwa kweziMali zoMuso PFMA.
c iyakungena esikhundleni njengomngalelelwa noma ummangali emacaleni e-Transnet angakapheli, okumbandakanya ukuxazululwa kwamacala ngaphandle kwenkantolo, sengathi bekuyisona ebesimangalelwe noma ebesimangele kwasekuqaleni; futhi d siyakungena esikhundleni njengolunye uhlangothi ezivumelwaneni ezingenelwe nguTransnet kuzo zonke izivumelwano ezihambisana namachweba sengathi iSigungu yisona ebesenze isivumelwano kwasekuqaleni.
Izigatshana 2 no 5 ngeke sichazwe njengezinika iSigungu seziPhathimandla ubunini bempahla ephathekayo nengaphatheki obekungeyona eka Transnet ngephambi kwalolo suku okukhulunywa ngalo.
UNobhala kufanele kuthi ngemuva kokuthunyelwa kwesitifiketi nguNgqongqoshe onesabelo sokuthi imvume yokusebenzisa umhlaba ongewakho noma ngamanye amalungelo noma ukukwetshelekwa indawo okuwela ezandleni ngokwaloMthetho ebhalise ngokufanele kunoma iliphi ilegista ukuze lawo malungelo awele ezandleni zeSigungu seziPhathimandla.
Ngokuhambisana nesigaba 66 soMthetho wokuphathwa kwezimali zoMbuso (PFMA) , iSigungu seziPhathimandla singaboleka imali noma sinikeze isibambiso noma singenele noma isiphi esezo okukhulunywa ngaso kuleso sigaba.
Kusungulwa iSigungu esizolawula amachweba esiyokubizwa ngoMlawuli wamaChweba.
h ukwaluleka nokuthola izaluleko kwezinye iZigungu ezilawulayo.
a bhekisise isikhalo noma iluphi undaba olulethiwe kuyena; bese b ethatha izinyathelo ezifanele ngokwaleso simo.
f indlela nefomu lokubamba iqhaza kwenqubo yoMlawuli; kanye g nenqubo emayelana nokuqhuba ibhizimisi lokuba nguMlawuli.
Uma ngabe kudingekile noma kusho uNgqongqushe, uMlawuli kufanele enzele uNgqongqoshe umbiko mayelana nondaba lokusetshenziswa nenhloso yaloMthetho.
UMlawuli kufanele kuthi ngokushesha ngemuva komhlaka- 31 kuMashi walowo nalowo nyaka kungakadluli umhlaka 30 Juni walowo nalowo nyaka, athumele kuNgqongqooshe umbiko enikeza imininingwane emayelana nemisebenzi yoMlawuli ngalowo nyaka ophele ngosuku olushiwo ngenhla.
a zingakapheli izinsuku eziyi-10 zokusebenza kusukela ngosuku awuthole ngalo uMlawuli; noma b uma iSishayamthetho singahleli, zingakapheli izinsuku eziyi-10 kusukela ngesoku iSishayamthetho esiqale ngaso umsebenzi waso.
Isigungu esinguMlawuli sizakuba nosihlalo kanye namanye amalunga angevile kwamane aqokwe nguNgqongqoshe ewaqokela ukuba asebenze iminyaka emihlanu ngesikhathi...
Amalunga eSigungu esinguMlawuli kufanele...
c lebe ngelizinikele ezinhlosweni nemigomo ebekwe yiloMthetho.
b kunesinqumo senkantolo esithi lowo muntu ugula ngengqondo noma unokuthikamezeka kwengqondo; noma c esake walahlwa yicala elenziwe ngemuva kokuqala ukusebenza koMthethosisekelo waseRiphablikhi yaseNingizimu Afrika ka 1993 Umthetho ongunombolo 200 ka 1993 owagwetsha ukubhadla ejele ngale kokukhokha inhlawulo.
Ilunga leSigungu esinguMlawuli elingeyena umsebenzi wombuso kufanele likhokhelwe imali ngosizo lwalo eyomiswa ngoNgqongqoshe ngokuvumelana noNgqongqoshe weziMali.
Imali yeSigungu esinguMlawuli kuyakuba imali esiyabelwe yiSishayamthetho eyingxenye yemali eyabelwe uMnyango wezokuThutha.
Umsebenzi wokuphathwa ophathelene nokwenziwa komsebenzi weSigungu esinguMlawuli kufanele wenziwe ngonobhala abayokuba ngasebenzi bombuso abasekelwe ukuba banike iSigungu esinguMlawuli usizo ngokoMthetho olawula abasebenzi bombuso.
b simise amaholo, okumbandakanye nokubuyiselwa imali yokukhokhela ezokuthuthwa, ukudla noma ngezinye izindleko zalowo muntu.
c lizisebenzisele lona ngokwalo, noma ukuze lizuze, olwazi oluyimfihlo olutholakale ngokwenza noma ukuqhuba umsebenzi weSigungu esinguMlawuli.
Isigungu seziPhathimandla singenza izivumelwano zokwehliselana imali ekhokhwayo noma izivumelwano phakathi koMbuso noMkhakha wangasese noma imuphi omunye umuntu okuyothi ngokwaleso sivumelwano lowo muntu, agunyazwe okwesikhathi esithile nangaphansi kwemibandela ethile ukuba...
Isivumelwano esenziwe ngaphansi kwalesi sigaba kufanele sinike iSigungu esiPhathimandla amandla okukhalipha nokubukeza ukuqutshwa komsebenzi ophathelene nokusebenza kwesikhumulo noma izinto ezisetshenziswa esikhumulweni, nokunikezwa kosizo olufanele ngaphansi kwemigomo ethile okuvunyelwene ngayo.
Usizo olugunyazwe ngokwalesi sigatshana 1 lumbandakanya ukulayishwa nokuthululwa kwempahla emikhumbini.
Ngale kokunganaki okushiwo yiloMthetho, iSigungu seziPhathimandla singenza isivumelwano esinganikeza abanye umsebenzi waso noma olindeleke ukuba siwenze ngokulandisa kwalomthetho.
Isivumelwano okukhulunywa ngaso kusigatshana 1 nesigatshana 4 singenziwa yiSigungu kuphela ngokulandela inqubo efanele, enokulingana, evulelekile, enokuqophisana nenokonga.
Ngokulandela okushiwo yiloMthetho, noma imuphi umuntu angafaka isicelo selayisensi.
Noma isiphi isicelo selayisensi kufanele sifakwe ngendlela enqunyiwe, nokuhambisana nesimemo esikhishwe yiSigungu esiPhathimandla ngokukhipha isaziso ePhephabhukwini likaHulumeni.
d indawo nesikhathi lapho kuzotholakala khona ifomu lokufaka isicelo nezinye izincwadi eziqondene zingatholakala khona eSigungwini seziPhathimandla e isikhathi nendlela okufanele kuthunyelwe ngayo izicelo.
ISigungu seziPhathimandla singanxusa lowo ofake isicelo ukuba athumele eSigungwini seziPhathimandla ngezindleko zakhe eminye imininingwane noma ulwazi oluthile nangesikhathi esithile olungadingeka ukuze kuqhutshwe isicelo.
a khipha ilayisensi ngaphansi kwemibandela ethile; noma b sichithe leso sicelo selayisensi futhi sinikezele ngezizathu zokuchithwa kwesicelo.
d Izibopho nemthwalo yalowo onikezwe ilayisense mayelana nokunikeza usizo noma izinto zokusebenza ; kanye e Neminye imibandela iSigungu esingayibona ifanele.
d ukulungiselela ukumiswa kwamazinga noma amaqophelo okwenza umsebenzi; kanye e nokulungiselela ukukhalinywa, uma kudingekile nokumiswa kwamanani entengo angabizwa ngosebenzayo onelayisense mayelana nokuphatha nokugcina imithwalo.
1Ilayisensi angeze yadluliselwa komunye umuntu ongowesithathu ngaphandle kokuthola imvume ebhaliwe eSigungwini seziPhathimandla.
Noma ikuphi ukwedluliswa kwelayisensi okuphambene nesigatshana 1 ngeke kusebenze kufana nokungekho.
c lowo onikwe ilayisensi engazange enze izivumelwano noma ukuvumelana ekhoneni nabantu akabakwelentayo; noma d uma kudingekile ukuze kuphephiswe imikhumbi nabantu abasechwebeni noma ukuphepha kukazwelonke.
ISigungu seziPhathimandla singanxusa lowo onikwe ilayisensi ukuba athathe izinyathelo ezifanele ukuze alungise lokho angakwenzanga ngendlela efanele okukhulunywa ngakho kusigatshana 1 a.
b sithathe noma imuphi umsebenzi waleyo nkampani enikwe ilayisensi noma ngomunye umuntu eseceleni ukuba enze lowo msebenzi ngokuyala kweSigungu seziPhathimandla; futhi c sibize izindleko zokwenza noma imuphi umsebenzi kulowo obenikwe ilayisensi.
b ukuze kuzuze umphakathi nemvelo.
Ngaphambi kokukhipha isivumelwano okukhulunywa ngaso kusigatshana 1, iSigungu seziPhathimandla kufanele sinike labo abathintekayo isaziso esibhaliwe...
b sibeke izizathu ukuthi yingani sibona kufanele sikhiphe leyo miyalo; futhi c sinike lowo onikwe ilayisensi ithuba lokuba enze iziphakamiso mayelana nokuthi yingani kungafanele yenziwe leyo miyalo.
c Ahlangabezane namazinga omsebenzi abalulwe elayisensini; nokuthi d Anikeze usizo lwasechwebeni nezinto zokusebenza ezisetshenziswa ngabasebenzisi bechweba okuthembekile, ngekhono nangokonga ngokuhambisana nemibandela ebalulwe elayisensini anikwe lona.
Ukuhlaziya kwakhe imithwalo esikhathini nangendlela engamiswa yiziPhathimanda; kanye iii Uhlelo lwentuthuko ngekusasa okumayelana nonama iluphi usizo aphoqelekile ukuba alunikeze ngaphansi kwemibandela yelayisensi.
ISigungu seziPhathimandla singayala umuntu onelayisense ukuba, ngezindleko zakhe, athumele kuso eminye imininingwane eyengeziwe esibona ifanele ukuze achaze noma enabe kunoma imuphi umbiko noma imininingwane ayithumele lowo muntu onelayisensi ngokwesigatshana 2.
Noma imiphi imininingwane efunwa iSigungu seziPhathimandla ngokwesigatshana 3 kufanele ithunyelwe yilowo muntu onelayisensi singakapheli isikhathi nangendlela emiswe yiziPhathimandla.
Ukuze kubonakale ukuthi imibandela yelayisensi iyalandelwa, noma imuphi umuntu ogunyazwe yiSigungu seziPhathimandla ngokubhaliwe angangena emangcekeni lapho kusebenzela khona lowo ogunyazwe ngelayisense, ngezikhathi zomsebenzi, engaphethe ncwadi yokusesha, ukuze ahlole noma imuphi umsebenzi, okwenziwayo, isakhiwo nezinto zokusebenza futhi angacela lowo muntu ogunyazwe yilayisensi ukuba aveze izincwadi, amarekhodi, izitatimende noma amanye amabhuku aphathelene nezindaba okukhulunywa ngazo kuloMthetho ukuze azihlole noma ukuze enze imifanekiso (copies) yalezo zincwadi ayithathe.
Umuntu okukhulunywa ngaye kusigatshana 1 uma eqhuba ukuhlola anganxusa lowo onelayisensi ukuba akhombise amabhuku, amarekhodi, izitatimende nezinye izincwadi eziphathelene nezindaba okukhulunywa ngazo kuloMthetho zokuhlolwa noma ngenhloso yokwenza imifanekiso yazo noma ukuzithatha.
a Simise okwesikhashana ilayisensi lalowo muntu ogunyazwe ngelayisensi , sithathe futhi senze sona ngendlela esibona ifanele lowo msebenzi obewenziwa yilowo muntu omiselwe ilayisensi; noma b Sihoxise ingxenye noma ukusetshenziswa kwalo lonke lolo sizo lwechweba noma izinto ezisentshenziswa echwebeni kunoma imuphi umuntu noma iqembu labantu abathile noma wonke umphakathi.
Uma ngabe iziphathimandla zizibambela zona lowo msebenzi okukhulunywa ngawo kusigatshana 1a kuyokhokhwa isinxephezelo okuyovunyelwana ngaso phakathi kweSigungu seziPhathimandla nalowo muntu ogunyazwe yilayisensi othintekayo, uma ngabe behluleka ukuvumelana isinxephezelo siyonqunywa nguNgqongqoshe kanti isinqumo sakhe siyoba ngumqamulajuqu futhi siyobophezela lezo nhlangothi zombili.
Noma imuphi umuntu onikeza usizo noma esebenza izinto ezisetshenziswa echwebeni ngaphambi kosuku esiyoqala ngalo ukusebenza lesi sahluko, uyothathwa njengogunyazwe ngelayisensi ukuba anikeze lolo sizo noma lezo zinto ezisetshenziswayo , kodwa lowo muntu kufanele afaka isicelo selayisensi ngaphansi kwesigaba 35 zingakapheli izinyanga eziyisithuba kusukela osukwini esiqale ngalo ukusebenza lesi sahluko.
Umuntu okukhulunywa ngaye kusigatsana 1uyothathwa njengongenalayisensi kuze kufike isikhathi lapho iSigungu seziPhathimandla sithatha isinqumo ngesicelo sakhe selayisensi.
Umuntu okukhulunywa ngaye kusigatshana 1 kufanele anikwe ilayisensi ngaphansi kwesigaba 35 iqobo nje uma usizo olunikayo noma lezo zinto zokusetshenziswa echwebeni azisebenzayo kuyilezo okukhulunywa ngazo kuleso sigatshana, uma iSigungu seziPhathimandla sanelisekile ngokwamukelekile ukuthi lowo muntu uyokwazi ukugcina imibandela yelayisensi.
a Isigatshana 1 asisebenzi kumuntu obenikeza usizo lokulayisha nokwehlisa impahla emikhumbini ngaphambi kokuqala ukusebenza kwaloMthetho.
Ukuthathwa kweTransnent njengephethe ilayisensi okukhulunywa ngakho kusigatshana 5 kuyohlala kukhona kuze kufike usuku lapho ISigungu seziPhathimandla sithatha isinqumo mayelana nesicelo noma ngesinye isikhathi lapho omunye umuntu oseceleni enikwa igunya lokunikeza lolo sizo ngokwesivumelwano sokwehliselana, noma kwenziwa isivumelwano phakathi kombuso nomkhakha wangasese, noma kukhishwa ilayisensi ngaphansi kwalesi Sahluko.
Noma iyiphi ilayisensi enikwe uTransnet ngokwesicelo okukhulunywa ngaso kusigatshana 6 iyombandakanya imibandela ethi lelo layisensi liyophela uma omunye umuntu egunyazwa ukunikeza lolo sizo ngokwesivumelwano sokwehliselana noma isivumelwano phakathi koMbuso nomkhakha wangasese, noma lukhishwe ngaphansi kwalesi Sahluko.
Akekho umuntu oyokwenza umsebenzi wokuphatha impahla ngaphandle kolwandle ngaphandle kwelayisensi ekhishwe iSigungu seziPhathimandla ngokulandisa kwalesi sigaba.
Uma siyalwe kanjalo ngokubhaliwe iSigungu seziPhathimandla, lowo onelayisensi ngokwalesi sigaba angaqaqa noma asuse, ngezindleko zakhe izinto zakhe zokugcina impahla esikhishiwe emkhunjini ekuphelene kwelayisensi ekhishwe ngokwalesi sigaba.
a Uma ngabe lowo onelayisensi ehluleka ukwenza lokho noma ukulandela umyalo anikwe wona ngokwesigatshana 2, iSigungu seziPhathimandla zingaqaqa futhi sisuse lezo zinto , uma kwenzeka lokhu.
b lowo onelayisense uyakukhokha izindleko esingene kuzo iSigungu seziPhathimandla ngesikhathi ziqaqa futhi zisusa lezo zinto.
Lokho okushiwo ezigabeni 35 nesigaba 43 kuyakusebenza lapha kulesi sigaba njengoba kushiwo kulezo zigaba kulowo onelayisensi lokuphatha imithwalo ngaphandle kolwandle.
ISigungu seziPhathimandla singanquma ukuba noma imuphi umhlaba noma impahla engathathikeyo esendaweni yaseMaydon Wharf isethsenziswe kanjani.
a ISigungu seziPhathimandla singabhala isaziso esibhekiswe kubo bonka bantu abathintekayo siyala ukuthi kuzoguqulwa ukusetshenziswa komhlaba nempahla engaphakamiyo esendaweni yaseMaydon Wharf.
i isikhathi esanele sesaziso sokuguqulwa kokusesthenziswa komhlaba okuhlongozwayo; futhi ii ithuba elanele ukuba enze iziphakamiso ngoguquko lolo oluhlongozwayo.
Isazizo okukhulunywa ngaso kusigatshana 2 singasho ukuthi ukutshelekiswa kwalowo mhlana ngenhloso ephambene nokusetshenziswa ngeke kusebenze kusukela ngosuku lwalesi sazizo.
ISigungu seziPhathimandla singayala ukuthi ukutshelekwa komhlaba noma impahla engaphamamiseki esendaweni yase Maydon Wharf, okwenziwe ngaphambi kosuku lokuqala ukusebenza kwalesi Sahluko, kufanele kuxoxiswane ngakho futhi, uma imibandela yalokho kutshelekwa ingenabudlelwane nemibandela yemakethe.
Uma kwenziwe umyalo ngokwesigatshana 4 iSigungu seziPhathimandla nalowo otshelekwe umhlaba kufanele bazame ukuxoxisana ngemibandela emisha yomhlaba noma impahla engathatheki.
a Uma iSigungu seziPhathimandla nomtsheleki behluleka ukuvumelana ngokwesigatshana 5, ISigungu seziPhathiamandla kufanele sibhalele uminini welayisensi isaziso, esimemezela ukuthi ukutshelekwa lokho akusebenzi.
i isaziso esamikelekile mayelana nokuhlongozwa kwalesi simemezelo; kanye ii nethuba elamukelekile lokwenza iziphakamiso mayelana naleso simemezelo esihlongozwayo.
a senze lula ukwakhiwa nokusetshenziswa kwezingqalasizinda zamachweba.
b sihambise ngokomthetho futhi sigcine phansi kweso laso intuthuko emachwebeni ngokuhambisana nohlelo lomhlahlandlela wentuthuko yamachweba.
c siqiniseke ukuthi izingqalasizinda zamachweba ziphethwe futhi zigcinwe ngendlela enobukhono, ephephile nokwenziwa kwemisebenzi yasechwebeni ngokuthula.
ISigungu seziPhathimandla singasungula ukuhlanganyela phakathi kombuso nomkhakha wangasese bese wenza izivumelwano zokwakhiwa, ukuthuthukiswa nokugcinwa kwezingqalasizinda zamachweba.
Ekwenzeni umsebenzi waso iSigungu seziPhathimandla kufanele siqiniseke ukuthi kukhona ukulingana phakathi kokuvikelwa kwemvelo ukusungukwa nokugcinwa kwamachweba.
IziNdlu zoMbuso zingakhipha umyalo okukhulunywa ngawo kusigatshana 1 kuphela uma ngemuva kokubhekisisa umbiko owenziwe yiKomiti eliqokwe ngoNgqongqoshe ukuba lenze uphenyo ngemithethela ezokwenziwa yilokho kuvalwa kwechweba.
Ngokulandela lokho okutholwe uphenyo okukhulunywa ngalo kusigatshana 2 , Izindlu zingayala iSigungu seziPhathimandla ukuba...
c sicibiyele leso senzo esihlongozwayo ngendlela ethile eyobalulwa.
Izimali nempahla yeSigungu kungasetshenziswa kuphela uma uma kuqhutshwa umsebenzi ophathelene neSigungu seziPhathimandla, okumbandanya ukugcinwa kwezingqalasizinda zamachweba, ukuphathwa nokuthuthukiswa kwamachweba.
ISigungu seziPhathimandla singakusakaza njalo ngonyaka ibhuku lemali ekhokhelwa ukuthengiselana okufanele likhombise izimali ezikhokhelwa usizo nokusebenzisa izinto okunikezwa iSigungu seziPhathimandla.
Imali ekhokhelwa ukuthengiselana okukhulunywa ngayo kusigatshana 1 ingehlukahluka ngokuhlukana kwamachweba.
ISigungu seziPhathimandla kungathi ngaphambi kokushintsha noma iyiphi imali ebhalwe ebhukwini sibonisane nekomiti lechweba lokubonisana elimiselwe lelo Chweba.
Imali ekhokhelwa iSigungu seziPhathimandla zamaChweba kuZwelonke.
a Usizo lwamachweba, nolunye usizo olumbandakanya...
ukuhudulwa uma kunikezwe usizo lokudonsa; kanye v izindawo zokulala emkhunjini uma kunikezwe lolosizo nezinto zokulala.
imithwalo uma kuhanjiswa imithalo ngaphakathi kwechweba; kanye iv nemali zokulala uma kunikezwe futhi kwagcinwa izingqalasizinda zobonda lokuvikela.
ISigungu seziPhathimandla mayelana nezimpahla ezingaphandle kolwandle singabiza imali okukhulunywa ngayo kusigatshana 1.
ISigungu seziPhathimandla singanxusa noma imuphi umuntu ukuba akhokhe isibambiso, uma sibona kufanele, sokukhokhwa kwanoma iyiphi imali okufanele ikhokhwe ngaphansi kwaloMthetho.
Imali noma inkokhelo okukhulunywa ngazo kuzigatshana 1a no b zikhokhelwa iSigungu seziPhathimandla ngale kokubizwa zikhokhwa ngemuva kokunikwa kosizo noma izinto kokusetshenziswa.
Izimali noma inkokhelo okukhulunywa ngazo kuzigatshana 1a no b zikhokhelwa iSigungu seziPhathimandla ngale kokubizwa, zikhokhwa ngemuva kokunikwa kosizo noma izinto kokusentshenziswa, uma ngabe isicelo sosizo noma ukunikezwa kwezinto zokusebenza kuhoxiswa noma kwesulwa ngaphandle kokunikeza ISigungu seziPhathimandla isaziso sokuhoxiswa noma ukwesula kwesicelo kusenesikhathi esanele.
h suse noma isiphi isithikamezo noma into ethile emanzini angaphakathi echwebeni okungadala ingozi ekuhambiseni impahla ngemikhumbi noma ekuhambeni kwemikhumbi.
d nikeza isaziso kumnini noma omunye umuntu okunguyena onomthwalo wokugcina noma ukulondoloza noma imuphi umkhumbi ongaphakathi kwemincele yechweba , sinxuse lowo muntu ukuba asuse noma alahle lowo mkhumbi noma yini enye into eyingxenye yalowo mkhumbi engakulungele ukuba solwandle ngokubona kweSigungu seziPhathimmandla noma okungenzeka ibe yisivimbelo noma imvithi noma ibe into elahliwe noma ibe yingozi emvelweni noma ekuphepheni komphakathi. Uma kwenzeka umini waleyonto ehluleka ukwenza lokho okushiwo isaziso singakapheli isikhathi esibalulwe esazisweni leso, iSigungu seziPhathimandla singenza konke okusemandleni ukuze sisuse noma silahle lowo mkhumbi noma into nokubuyiselwa zonke izindleko esingene kuzo kumini noma kulowo muntu; nokuthi e uma kwahlulekeka ukukhokhwa kwezindleko okukhulunywa ngazo kulesi sigaba emuva kwencwadi ebiza lezo ndleko, iSigungu seziPhathimandla singathengisa lowo mkhumbi noma leyo mvithi yomkhumbi bese kuthi imali etholakele kulokho kuthengiswa isetshenziswa ukukhokhela izindleko ezingakhokhiwe uma kukhona imali esele iyonikezwa umnini womkhumbi kanti futhi ima ingaphelelanga ukwesula izindleko leyo esele iyobizwa kumnini noma imuphi omunye umuntu okukhulunywa ngaye kuleso sigaba esifanele.
a Induna yeChweba, mayelana nalelo chweba eqashelwe lona, nguyena oyisiphathimandla onezwi lokugcina mayelana nezindaba zokushayela imikhumbi, ukuhamba kwemikhumbi olwandle izinsiza zokuhambisa imikhumbi olwandle, kanye nezinye izindaba eziphathelene nokuhamba kwemikhumbi ngaphakathi kwemikhawulo yechweba.
Induna yeChweba iyothatha izinyathelo ezifanele ngenhloso yokwazisa ngeziyalo ezimiswe yiyo ngokwesigatshana 3 noma imuphi umuntu ongathinteka yizo.
Isigungu seziPhathimandla singahlukanisa ukusentshenzwa kwemithwalo nabantu kuqinisekwe ngokuphepha kwempilo yabantu kanye nokubavikelela ekulimaleni.
Ngokuhambisana nesigatshan , ukukhashwa kwemikhumbi echwebeni kuphoqelekile kulelo nalelo chweba, umkhaphi uyakuhambisa noma ukugudlula imikhumbi echwebeni.
Ukukhashwa kwemikhumbi akubalulekile mayelana nemikhumbi noma iqembu elithile lemikhumbi engaphoqelekile ukuba nabakhaphi ekhishwe yiSigungu seziPhathimanda ngokubhaliwe.
Umsebenzi womkhaphi ngukuhambisa umkhumbi echwebeni , ukukhomba ukunyakaza kwawo nokuqaphela ukunyakaza kwezindophi ezisiza umkhumbi onyakaziswayo.
Umshayeli nguyena okufanele amise inani lezindophi ezidingekayo ukuze kunyakaziswe umkhumbi kulelo chweba.
Uma kukhona ukungavumelani phakathi komkhaphi kanye neNduna yeMkhumbi mayelana nenani lezindophi okufanele zisetshenziswe ngokwesigatshana 4 , isinqumo sokugcina siyothathwa yiNduna yeChweba.
Induna yomkhumbi kufanele kuthi ngazo zonke izikhathi ilawule umkhumbi , ngesikhathi umkhumbi unyakaziswa kanti ngeke induna noma imuphi omunye umuntu ongaphansi kwenduna ongaphazamisa ukuhamba komkhumbi emanzini noma ukunyakaziswa komkhumbi noma avimbela umkhaphi ekwenzeni umsebenzi wakhe ngaphandle uma kunesimo esiphuthumayo noma esibucayi lapho induna ingathikameza ukuze iphephise umkhumbi, imithwalo kanye nabasebenzi bomkhumbi ngendlela engabona ifanele ukuze ivikele ingozi.
Lapho induna yomkhumbi ingenelela kufanele yazise umkhaphi ngokushesha bese kuthi ngemuva kokuba isibuyisele isimo kwesiyiso ivumele umkhaphi ukuba aqhubeke nokwenza umsebenzi wakhe.
Induna yomkhumbi kufanele iqiniseke ukuthi isikhulu nabasebenzi bomkhumbi basezindaweni zabo nokuthi baqaphile nokuthi umkhaphi unikezwa lonke usizo ekwenzeni umsebenzi wakhe.
Akekho umuntu ongenza umsebenzi wokuba ngumkhaphi encwebeni engenalo ilayisensi elikhishwe yiSigungu seziPhathimandla ngokwaloMthetho.
Ungqongqoshe kufanele anqume izimfanelo zokunikezwa kwelayisensi kumkhaphi.
Iziphathimandla zokuPhepha oLwandle zaseNingizimu Afrika zingenza izincomo mayelana nemfundo edingekayo kunoma imuphi umuntu ozoba ngumshayeli womkhumbi, okumbandakanya ingqikithi nohlobo lokuhlolwa, okufanele kwenziwe, uma kukhona.
Iziphathimandla zokuPhepha oLwandle zaseNingizimu Afrika kuyofanele zibonisane neSigungu seziPhathimandla mayelana nomongo wemfundo okukhulunywa ngayo kusigatshana 2, ngaphambi kokwenza izincomo.
ISigungu seziPhathimandla kufanele sisebenze futhi sigcine imibhoshongo yezibani nezinye izinsiza zokuhamba kwemikhumbi olwandle ezingaphansi kwesandla saso, ukuze sisize imikhumbi ehamba ngaphakathi kwemikhawulo yalelo chweba nangasongwini lolwandle lwaseNingizimu Afrika, ngokwamazinga anqunywe yiziPhathimandla zokuPhepha Olwandle zaseNingizimu Afrika.
ISigungu seziPhathimandla ngeze sayeka ukusebenza noma imuphi umbhoshongo wezibani noma izinsiza eziphansi kwaso, nakuba sekufakwe omunye umbhoshongo wezibani omusha esikhundleni salowo kuleyondawo noma kwenye indawo eqondene nalena, sinciphise usizo olunikezwa imibhoshongo yezibani noma olusiza noma ngayiphi indlela, ngaphandle kokwazisa iziPhathimandla zokuPhepha olwandle zaseNingizimu Afrika ngenhloso esifisa ukuyenza, nokubonisana neKomiti lokuBonisana leChweba lalelo chweba eliseduze nalapho kukhona umbhoshongo wezibani noma izinsiza.
Ngokuhambisana nesigatshana 2, akukho lutho kulesi sigaba okungahunyushwa njengokunciphisa amandla eSigungu seziPhathimandla okugcina imibhoshongo yezibani nezinye izinsiza zokuhamba kwemikhumbi olwandle, okumisa umbhoshongo wezibani ngendlela iSigungu seziPhathmandla esingabona ifanele, noma ukwenza ngcono noma ukwandisa usizo olutholakala kulemibhoshongo yezibani noma yiziphi ezinye izinsiza zokuhamba kwemikhumbi olwandle.
Ikomiti lokuBonisana leChweba lalelo chweba eliseduze nalapho kukhona imibhoshongo lingenza izincomo lizibhekise eSigungwini seziPhathimandla mayelana nokwenziwa -ngcono noma ukwandiswa kosizo olutholakala kulowo mbhoshongo wezibani noma izinsiza.
Ekusebenziseni amandla aso ngaphansi kwaloMthetho, iSigungu seziPhathimandla singasusa noma isiphi isibani esingadida noma siphazamise imikhumbi, futhi singene kunoma imuphi umhlaba noma imaphi amangceke ngenhloso yokwenza lokhu, uma ngabe umnini wendawo lapho kukhona isibani leso noma umuntu okunguyena oqaphe leso sibani ehluleka ukusincima noma ukukhinyabeza zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa enikwe isaziso sokuba enze njalo, bese sibiza izindleko zokususa kumini wendawo noma lowo muntu oqaphe indawo.
Ngokubhaliwe, uNgqongqoshe angayala iSigungu seziPhathimandla ukuba senze umsebenzi othile osemandleni aso iSigungu noma singenzi umsebenzi othile, uma lowo myalo ubalulekile...
UNgqongqoshe kufanele abonisane neSigungu seziPhathimandla kanye noNgqongqoshe onesabelo ngaphambi kokukhipha isaziso okukhulunywa ngaso kusigatshana 1.
ISigungu seziPhathimandla kufanele zithatha zonke izinyathelo ezifanele ukulandela umyalo okhishwe ngokwesigathsna 1.
UNgqongqoshe kufanele kuthi ezimalini ezabiwe yiSishayamthetho zabelwa lokhu, anxephezele iSigungu uma sibe nokulahlekela ngenxa yokufeza umyalo okukhulunywa ngawo kusigatshana 1.
Ngaphezu kwalokhu, uma kwenzeka ekwenzeni lomsebenzi kungabi nezunzo eSigungwi, izimali zalowo msebenzi ziyothwalwa nguhulumeni.
e Imithetho yenqubo yeKomiti lokuBonisa leChweba, amandla imisebenzi nezibopho kanye nendlela yokukusebenzisa.
g imikhawulo yechweba; kanye h nokunikeza usizo lokuhamba kwemikhumbi yiSigungu seziPhathimandla okumbandakanya ukusungulwa kwemithethonkambiso yokuhamba kwemikhumbi olwandle ukuze kwenziwe ngcono ukuphepha nokuhamba kwemikhumi ngempumelelo nokuvikela imvelo.
c ukubheka, ukuhambisa ngokomthetho nokukhalima yonke imisebenzi eyenziwayo emanzini asechwebeni d ukulungisela ukugunyazwa ngamalayisensi kwemisebenzi eyenziwayo echwebeni.
j ukuvimbela ukulayishwa, ukuphathwa, nokukhishwa kwempahla emahofini lapho okubonakala khona ukuthi lokho kulayishwa, ukuphathwa noma ukukhishwa kungaba yingozi emphakathini.
p noma iluphi olunye undaba oludingekayo noma oluphuthumayo ukuze iSigungu seziPhathimandla sikwazi ukwenza umsebenzi waso nokufeza noma ukwenza ngcono lokho okuphokophelwe yiloMthetho.
Isigungu seziPhathimandla singakhipha imithethonkambiso yalelo nalelo chweba, imise isikhathi sokusebenza kwechweba kanye nobundlelwano phakathi kwalabo abehliselwe imali noma okunezivumelwano nabo okukhulunywa ngabo esigabeni 34 ngokulunye uhlangothi kanye nalabo abanikwe amalayisensi ngakolunye uhlangothi.
Imithethonkambiso okukhululnywa ngayo kulesi sigaba ingamisa amacala kanye nokuhlawulisa inhlawulo noma ukugcinwa ejele isikhathi esingeke saba ngaphezulu kwezinyanga eziyisithupha noma kokubili inhlawulo nokugcinwa ejele.
g umuntuoyedwa omele uMnyango wezamaBhizimisi kaHulumeni.
Umsebenzi weKomiti lokuBonisana leChweba uphathelene noku...
a ukunikeza inkundla lapho kuzoshintshiswana khona ngemiboni phakathi kweSigungu seziPhathimanda zamaChweba kuZwelonke nabanye abathintekayo.
c noma ilupho olunye undaba iSigungu seziPhathimandla zamachweba kuZwelonke esibona kudingekile ukuba uNgqongqoshe onesabelo abonisane neKomiti.
Ngokuhambisana nokushiwo yiloMthetho , ichweba yindawo ekhululekile ukuba kungangena noma ubani ozokwenza umsebenzi waseChwebeni osemthethweni.
ISigungu seziPhathimandla kufanele sihlanganyele neziphathimandla okudingeka zenze lemisebenzi eChwebeni ukungena kwabantu abangezona izakhamuzi zalelizwe, imali yokuthelela impahla ephumayo noma engenayo ezweni, ukugcinwa komthetho futhi kufanele banike lezikhulu zonke izinto zokusebenza, ngokuhambisana nesinxephezelo okungavunyelwana ngaso phakathi kweSigungu seziPhathmandla naleso siphathimandla soMbuso esithintekayo, uma behluleka ukufinyelela esivumelwaneniT uNgqongqoshe nguyena oyakumisa isinxephezelo.
Noma imuphi umuntu olahlwe yicala ngokwesigatshana 1 uyakuphoqeleka ngokomthetho ukuba akhokhe inhlawulo noma ahlale ejele iminyaka engevile kwemihlanu noma kokubili.
1 Kusukelwa ngosuku oluyakumiswa ngokwesigaba 27 1 soMthetho wokelamana koMthetho woSizo lwezokuThutha eNingizimu Afrika ka 1989, uMthetho ongunombolo 9 ka 1989 uyesulwa lapho unobundlelwane nokuphathwa noma umsebenzi wamachweba okukhulunywa ngakho kulo Mthethosivivinyo.
a Ngale kokunaka lokho okushiwo yisigatshana 1 , imithethonkambiso yamachweba eyenziwe ngokulandisa kwesigaba 21 woMthetho wokweLamana koMthetho woSizo lwezokuThutha eNingizimu Afrika k1 1989 uMthetho ongunombolo 9 ka 1989 ebisivele isebenza ngaphambi kosuku lokuqala ukusebenza kwaloMthetho iyakuqhubeka isebenza iqobo nje uma ingaphikisani naloMthetho, kuze kube iyacitshiyelwa noma isule ngaphansi kwaloMthetho.
b Uma kukhulunywa nge" Sikhumulo semikhumbi " kufanele kuthathwe ngokuthi kusho "ichweba".
LoMthetho uyakwaziwa ngoMthetho weSigungu seziPhathimandla zamaChweba kuZwelonke ka 2003, kanti uyoqala ukusebenza ngokugcwele ngosuku oluyakumiswa nguMongameli ngokwenza isememezelo ephephabhukwini likaHulumeni iGazethi.
<fn>zul_Article_National Language Services_IRIPHABLIKHI YASENINGIZIMU AFRIKA 2 (2001).txt</fn>
Kusungulwa iSikhwama soMshayilense wabaNgasebenzi; ukuze kukhokhelwe abangasebenzi abathile ngemali ethathwa kulesi Sikhwama, nokuthi kukhokhelwe labo basebenzi abagulayo, abazele, abathathabathe abantwana, nabantwana noma labo abebondliwa umsebenzi uma engasasebenzi; Ukulungiselela ukuba kusungulwe iBhodi loMshwayilense wabaNgasebenzi, imisebenzi yaleli Bhodi kanye nokukhethwa kukaKhomishani woMshwayilense wabangasebenzi; nokulungiselela okunye okuhambisana nalokhu.
Umbiko kaKhomishani, ukudluliswa kwamandla ukuthunywa, amandla kanye nemisebenzi.
Ukhomishani angathatha ngokuthi umuntu ubengofakayo esiKhwamani.
ingane kushiwo umuntu okukhulunywa ngaye esigabeni 30 oseneminyaka engaphansi kwama-21 kanti kumbandakanywa nomuntu oneminyaka engaphansi kwama-25 osengumfundi nosancike ngazo zonke izidingo zemali kulowo obengumsebenzi.
b umuntu oqashwe umndeni njengomshayeli wemoto; kanye c nomuntu onakekela noma imuphi umuntu kulowo muzi; kodwa akumbandakanyi umsebenzi wasepulazini.
Inhloso yaloMthetho ngukusungula iSikhwama somshwayilense wabangasebenzi okuzofakwa kuso imali ngabaqashi nabasebenzi okuyothi uma abasebenzi abathile bephelelwa umsebenzi noma labo ababondlayo, bakwazi ukuthola izinzuzo ngaleyondlela kuyoncishiswa imiphumela yokungasebenzi kwezomnotho nezenhlalo yabantu.
d abantu abangene eRiphablikhi ngenhloso yokuqhuba isivumelwano esithile, nabasafundela umsebenzi, abafundayo lapha eRiphabliki uma ngabe ekupheleni kwaleso sivumelwano umqashi ephoqelekile ngokomthetho noma ngokwesivumelwano sokusebenza, sokufundela umsebenzi noma sokufunda, ukuba abuyisele lowo muntu ezweni lakhe, noma lowo muntu kufanele aphume aphele eRiphablikhi, kanye nabaqashi babo.
Ngaphandle kwesigaba 1 loMthetho uyasebenza kubasebenzi basendlini, abasebenza ngezikhathi ezithile zonyaka kanye nabaqashi babo ezinyangeni eziyi-12 kusuka ekuqaleni ukusebenza kwaloMthetho.
UNgqongqoshe kufanele ngokushesha emva kokuqala ukusebenza kwaloMthetho akhethe noma aqoke umgwamanda okufanele uphenye bese wenza izincomo mayelana nokusebenza kwalomthetho kubasebenzi basezindlini nalabo abasebenza ngezikhathi ezithile zonyaka.
c uNgqongqoshe kufanele abonisane neBhodi mayelana nemiphumela yophenyo.
g noma izimali ezishiyelwe lesi Sikhwama ngokwabiwa kwefa noma imali eyisiphiwo ephiwe sona iSikhwama i noma iziphi ezinye izimali ezingatholwa yilesi Sikhwama.
c ukukhokhwa - kwemiholo nezimfanelo zamalunga eBhodi loMshwayilense wabangasebenzi kanye nekomiti lawo; kanye ii nezinye izindleko okungenwe kuzona ngokwamukelekile nezihambisana nokusebenza kwaloMthetho.
Noma imuphi umuntu, umgwamanda, ukopeletsheni noma inhlangano, noma isizinda sezimali nomanje ngezinye izikhungo zingapha lesi Sikhwama imali noma zabele lesi Sikhwama imali ngokwefa.
Umqondisi-Jikelele angamukela imali noma ifa elabelwe iSikhwama esikhundleni seSikhwama.
Zingakapheli izinyanga ezimbili emuva konyakamali, usozibalo kufanele abukeze sonke isimo sezimali seSikhwama salowo nyakamali, bese ekhipha umbiko wesilinganiso sezimali awunikezwe uMqondisi-Jikelele.
noma iluphi ushintsho olukhona ekusentshenzisweni kwesisekelo nezindlela zokulinganisa zombiko wezimali zanyakenye; kanye iii noma izici ezithile noma izithiyo uMqondisi-jikelele aqaphele ngazo usozibalo noma ezisentshenziswa ngusozibalo ekwenzeni umsebenzi ngokwalesi sigaba b umbiko wokuqaphelisa nganoma iluphi undaba olubalulekile ukuze kutholakale isithombe esiyiso ngesimo sezimali seSikhwama d Izincomo mayelana nokulondwa noma ukwenziwa ngcono kwesimo esihle sezimali seSikhwama.
a mkhulu kunemali edingekayo ukukhokha izinzuzo; noma b inganele noma ingandi ngokwanele ukuze kukhokhwe izinzuzo ezilindelekile.
j noma iziphi izimali ezisuliwe ngokusho kwesigaba 588; kanye k noma iziphi izindaba izinqunywe nguNgqongqoshe.
nokuhlinzekela imali engodliwe; kanye b nokulandela inqubo emiswe esigabeni 55 ngokushintsha okuthile uma kudingekile.
uma ngabe umholo wehla ukhuphuka kakhulu ngesikhathi ngezikhathi, ukubalwa kufanelwe kuthathelwe enanini elijwayelekile lelowo msebenzi obefaka imali eSikhwameni.
a usuku aqala ngalo ukusebenza umsebenzi obefaka imali eSikhwameni kuze kufike usuku okwaphela ngalo umsebenzi;kanye b noma isiphi isikhathi- i umsebenzi wakhokhelwa iholo esikhundleni sesaziso ii) umsebenzi waseMkhunjini athola iholo ngokulandisa kwesigaba 140 soMthetho weMikhumbi ka 1951 (uMthetho ongunombolo 57 ka 1951.
Izinsuku okafanele athole izinzuzo ngazo lowo obefaka imali eSikhwameni ngokulandisa kwesigatshana 3 ngeke zancishiswa ukukhokhelwa kwemali yokuyobeletha ngokusho kwengxenye D yalesi Sahluko.
Isinyathelo 3 - susa kulesi samba izinsuku okutholwe ngazo izinzuzo(ungabali izizunzo zokubelethe) eminyakeni emine elandela usuku okufakwe isicelo sezizunzo ngokusho kwalesi Sahluko.
Isinyathelo 4 - Inombolo esalayo yiyona enikeza izinsuku zokuthola izizunzo okufanele azithole lowo obefaka imali eSikhwameni.
b ehluleka ukulandela imibandela yaloMthetho noma ngomunye umthetho ophathelene nokungasebenzi; noma c omisiwe ukuba angatholi izinzuzo ngokusho kwesigaba 361.
Ngokwenhloso yalengxenye, isikhathi sokungasebenzi kufanele sibalwe kusukela osukwini okugcinwe ngalo ukusebenza, noma usuku lokugcina emsebenzini.
Usuku okukhulunywa ngalo kusigatshana 1 lungagudlulwa luyiswe osukwini olungaphambi kosuku lokufakwa kwesicelo uma isikhulu okufakwa kuso izicelo saneliseka ukuthi isizathu esabangela ukuba kuchitheke isikhathi ngaphambi kokufakwa kwesicelo sasengaphezu kwamandla lowo obefaka imali eSikhwameni wayengenakukuvimbela okwenzekayo.
c usebenzi obefaka imali eSikhwameni ebhalise njengomuntu ofuna umsebenzi nesizinda sezemisebenzi esisungulwe ngaphansi koMthetho wokuThuthukiswa kwamaKhono ka 1998 uMthetho onguNombolo 97 ka 1998; futhi d ngokuhambisana nesigatshana 3, lowo obefaka imali eSikhwameni ekulungele futhi engakwazi ukusebenza.
a lowo obefaka imali eSikhwameni ehluleka ukuzobika ngezinsuku nangezikhathi esimiswe yisikhulu sezicelo ngakusho kwesigaba 174d; noma b lowo obefaka imali eSikhwameni enqaba noma ala ukuqeqeshwa noma ukwelashwa ngokwengqondo ngale kwesizathu esizwakalayo ngaphansi kwanoma iluphi uhlelo oluvunyelwe uMqondisi- Jikelele ngokusho kwaloMthetho noma imuphi omunye uMthetho.
Ngale kwesigatshana 1d nangokuhambisana nesigaba 201a, lowo obefaka imali eSikhwameni ohlaselwa isifo esathola inzuzo yokungasebenzi, uyakuqhubeka nokuthola inzuzo yokungasebenzi uma nje isikhulu sezicelo saneliseka ukuthi isifo leso ngeke sathikameza amathuba alowo msebenzi obefaka imali eSikhwameni okuthola umsebenzi.
Isicelo sokuthola imali yokungasebenzi kufanele senziwe ngokugcwalisa ifomu elenzelwe lokhu.
Isicelo kufanele senziwe zingakapheli zinyanga eziyisithupha kusukela ngosuku okuphele ngalo usmsebeni, kodwa uKhomishani angazamukela izicelo ezifakwe sesidlulile lesi sikhathi uma nje kunezi zathu ezizwakalayo.
Isikhulu sezicelo kufanele siphenye isicelo uma kudingeka singacela eminye imininingwane mayelana nokuqhubeka kokungasebenzi kwalowo ofake isicelo.
uMqondisi-Jikelele kufanele akhokhele lowo obefaka imali eSikhwameni inzuzo yokungasebenzi ehhovisini lezemisebenzi lapho kwafakwa khona isicelo noma iliphi elinye ihhovisi eliqokwe yilowo ofake isicelo ngesikhathi efaka isicelo.
Uma ngabe lowo ofake isicelo ethola inzuzo y0kungasebenzi enqabe noma ale ukuthatha umsebenzi ofanele ngaphandle kwesizathu esizwakalayo noma ale ukuyoqeqeshwa noma ukwelashwa, isikhulu sezicelo singakhipha inhlawulo yokuthi lowo obefaka imali eSikhwameni angayitholi inzuzo kuze kuphele isikhathi okungafanele seqe emasontweni ayishumi nantathu.
Ngokwenhloso yale ngxenye isikhathi sokugula kufanele sinqunywe kusukela ngosuku agcine ngalo ukusebenza lowo obefaka imali eSikhwameni ngenxa yokugula.
Isigatshana 1 siyasebenza futhi, nakuba kungaba noshintsho oludingekayo, ekunqumeni isikhathi sokuyobeletha nesikhathi sokuyothabatha umntwana okukhulunywa ngakho esigabeni 24 2 nesigaba 27 3 ngokulandelana.
Ngokuhambisana nesigatshana , lowo obefaka imali esikhwameni kufanele akhokhelwe umehluko phakathi kwanoma iyiphi imali yokugula ayitholayo ngaphansi kwanoma imuphi umthetho, isivumelwano phakathi kwabasebenzi nabaqashi, noma isivumelwano sokusebenza okukhulunywa ngaso esigabeni 19, kanye nemali ekhokhwa ngaphansi kwesigaba 12.
Uma ngabe kubhekwa imali yokugula ekhokhelwa lowo obefaka imali esikhwameni ngaphansi kwanoma imuphi omunye umthetho, noma isivumelwano phakathi kwabaqashi nabasebenzi, inzuzo yokugula ingaba ngaphezulu komholo lowo msebenzi obefaka imali eSikhwameni angabe eyithola ukuba ebengagulanga.
Isicelo semali yokugula kufanele sifakwe nguyena umuntu ngokwakhe ngefomu elinqunyiwe elitholakala emahhovisi ezemisebenzi.
b Uma ngabe lowo obefaka imali eSikhwameni engeke akwazi ukuzifakela yena ngokwakhe isicelo, isikhulu sezicelo singagunyaza noma imuphi omunye umuntu ukuba afake isicelo esikhundlen salowo ogulayo.
Isicelo sokugula kufanele senziwe zingakapheli zinyanga eziyisithupha kusukela kuqalile ukugula, kodwa uKhomishani angamukela isicelo esifakwe seziphelile izinyanga eziyisithupha uma nje kunesizathu esizwakalayo.
Isikhulu sezicelo kufanele siphenye isicelo les, uma kudingeka singacela eminye imininingwane mayelana nesikhathi lowo ofake isicelo ethola umholo oncishisiwe ngenxa yokugula.
c sigunyaze ukukhokhwa kwemali yenzuzo; futhi d sinqume ukuthi izokhokhwa kanjani inzuzo.
Uma ngabe isicelo singahambisani nokushiwo yilesi Sahluko, isikhulu sezicelo kufanele sibhalele lowo ofake isicelo simaluleke noma simazise ukuthi isicelo sakhe sinamaphutha nokuthi yingani sinamaphutha.
Ngokuhambisana nesigaba 14, lowo obefaka imali esikhwameni okhulelwe kufanele akhokhelwe inzuzo yokuyobeletha okukhulunywa ngayo kule ngxenye kunoma isiphi isikhathi sokukhulelwa noma sokubeletha noma emva kokubeletha, uma ngabe isicelo sifakwe ngokulandela izidingo nemiyalo enqunywe kulengxenye.
Ngokuhambisana nesigatshana 3, lowo obefaka imali eSikhwameni kufanele akhokhelwe umehluko phakathi kwenzuzo yokuyobeletha ayithola ngaphansi kwanoma imuphi omunye umthetho noma isivumelwano sabaqashi nabasebenzi noma isivumelwano isikhathi okukhulunywa ngaso esigabeni 19 2, inzuzo engeze yadlula kuleyo okhokhwa ngaphansi kwesigaba 122.
Uma ebhekisisa noma iyiphi enye inzuzo yokuyobeletha ekhokhelwa lowo obefaka imali eSikhwameni ngaphansi kweminye imithetho noma isivumelwano phakathi komqashi nabasebenzi noma isivumelwano sokusebenza, inzuzo yokubeletha ingeze yaba ngaphezu komholo walowo obefaka imali eSikhwameni abezowuthula uma ebengayanga ukuyobeletha.
Ngokwenhloso yalesi sigaba isikhathi esigcwele sokuyobeletha kushiwo amasonto angama-17 no 32.
Lowo obefaka imali eSikhwameni ochithekelwe isisu ngenxenye yesithathu yesisu noma obelethe umntwana ofile kufanele athole imali yokubeletha yamasonto evile kwayisithupha kusukela osukwini lokuchitheka kwesisu noma ukuzalwa komntwana oshonile.
Ukhomishani uma kunezizathu ezizwakalayo...
b angandisa isikhathi sokulethwa noma ukufakwa kwesicelo uma kuze kuphele isikhathi sezinyanga eziyisithupha kusukela kosuku lokuzalwa komntwana osefile.
Isikhulu sezicelo kumele siphenye isicelo uma kudingeka singacela eminye imininingwane.
izunzo yemali okufanele itholwe ngokwesigaba 134; futhi c sibeke ukuthi inzuzo izokhokhwa kanjani.
uma ngabe isicelo asihambisani nokushiwo kulesi Sahluko , isikhulu sezicelo kufanele sibhalele lowo ofake isicelo simazise ukuthi isicelo sakhe sinamaphutha nokuthi yingani sinamaphutha.
Ukukhokhwa kwenzuzo yokuyobelethe uMqondisi -jikelele kufanele akhokhe imali yezunzo yokubeletha kulowo msebenzi obefaka imali eSikhwameni ehhovisini lapho afaka khona isicelo noma iliphi elinye ihhovisi elikhethwe yilowo ofake isicelo ngesikhathi efaka esicelo.
ngokuhambisana nesigaba 14, ngumzali oyedwa kuphela kubazali ababili onelungelo lokuthola inzuzo yokuthabatha umntwana okukhulunywa ngakho kuleNgxenye nayelana nomntwana oyedwa othengiwe, futhi kuphela uma...
Ngokuhambisana nesigaba nesigatshana 4 lowo obefaka imali eSikhwameni kufanele akhokhelwe umehluko, uma ukhona phakathi kwenzuzo yokuthabatha umntwana ayithola ngokusho kweminye imithetho noma isivumelwano phakathi kwabaqashi nabasebenzi noma isivumelwano sokusebenza isikhathi okukhulunywa ngaso esigabeni 19 2 kanye nemali yezunzo ekhokhwa ngaphansi kwesigaba 12 2.
Uma ngabe kubhekisisa imali yamalivu ekhokhelwe lowo obefaka imali eSikhwameni ngaphansi kweminye imithetho, noma isivumelwano phakathi komqashi nabasebenzi noma isivumelwano sokusebenza, inzuzo ekhokhelwa ukunakekela umntwana othatshathiwe ingeze yaba ngaphezu kweholo ebelizokhokhwa umqashi uma ngabe lowo obefaka imali eSikhwameni ubesasebenza.
Isicelo kufanele senziwe zingapheli izinyanga eziyisithupha kusukela ngosuku lwesinqumo senkantolo, kodwa ukhomishani angamukela isicelo esifakwe sezidlulile izinyanga eziyisithupha kuphela nje uma kunesizathu esizwakalayo.
Isikhulu sezicelo kufanele siphenye isicelo, uma kudingeka singacela ukuba kulethwe eminye imininingwane mayelana nesikhathi lowo ofake isicelo ebengasebenzi ngaso ngoba enakekele umntwana othatshathiwe.
Uma ngabe isicelo sihambisana nokushiwo kulesi Sahluko, Isikhulu sezicelo kufanele...
imali okufanele itholwe yilowo ofake isicelo ngokulandisa kwesigaba 13 4.
c siunyaze ukukhokhwa kwenzuzo; futhi d sisho ukuthi inzuzo izikhokhwa kanjani.
Uma ngabe isicelo singahambisani nokushiwo kulesi Sahluko, isikhulu sezicelo kumele sibhalele lowo ofake isicelo simazise ukuthi isicelo sakhe sinamaphutha futhi sinekeze izizathu ukuthi yingani sithi isicelo sinamaphutha.
UMqondisi-Jikelele kufanele akhokhe inzuzo ekhokhelwa lowo obefaka imali eSikhwameni okhulisa umntwana othatshathiwe ehhovisini lezemisebenzi lapho kwafakwa khona isicelo noma ngeliphi elinye ihhovisi elakhethwa ngumfakisicelo ngesikhathi efaka isicelo.
umlingani osele noma umasihlalisane womuntu obefaka imali eSikhwameni oseshonile uvunyelwe ukuthola inzuzo ekhokhela labe abebondliwa ngumufi, uma ngabe isicelo sifakwe...
a ngokulandela okushiwo nezidingo zalengxenye ; futhi b zingakapheli izinyanga eziyisithupha ngaphandle kokuthi uma ngabe kunezizathu ezizwakalayo uKhomishani angasivuma isicelo esifakwe sezidlulile izinyanga esiyisithupha.
Inzuzo ekhokhelwa labo abebondliwa yinzuzo yokungasebenzi okukhulunywa ngayo eNgxenyeni B yalesi Sahluko, ebiyokhokhelwa lowo muntu obefaka imali eSikhwameni kuba ubesaphila.
Isicelo kufanele senziwe singapheli sikhathi okukhulunywa ngaso esigabeni 301b noma izinsuku eziyi4 emva kwesikhathi okukhulunywa ngaso esigabeni 302b, noma ikuphi phakathi kwalokhu.
Isikhulu sezicelo kufanele siphenye isicelo, uma kudingeka singacela eminye imininingwane edingekayo ukuze kuqhuthwe isicelo.
inzuzo ufanele ikhokhelwe ngubani?
c sigunyaze ukukhokhwa kwenzuzo; futhi d sisho ukuthi izokhokhwa kanjani inzuzo.
Uma ngabe isicelo singahambisani nokushiwo kulesi Sahluko, isikhulu sezicelo kufanele sibhalele umfakisicelo simazise ukuthi isicelo sakhe sinamaphutha nezizathu zokuthi yingani sinamaphutha.
Ngokwenhloso yesigaba 1, "isikweletu " asimbandakanyi isikweletu esisuka esivela ezunzweni ekhokhwe ngephutha ngaphansi kwaloMthetho.
Labo abebefaka imali esikhwameni nabondliwayo abakhokhelwe inzuzo obekungafanele bayithole ngokusho kwalomthetho noma abakhokhelwe ngaphezulu kwenzuzo obekufanele bayithole, kufanele bayibuyise eSikhwameni leyo nzuzo.
Incwadi yokubiza imali okukhulunywa ngayo kusigatshana 2 kufanele imbandakanye...
b incazelo echazayo ukuthi yingani lowo muntu bekungafanele athole imali esikhwameni; kanye c nobufakazi bokuthi lowo muntu okuqondiswe luye incwadi wayithola ngempela imali esikhwameni.
umuntu okukhulunywa ngaye kusigatshana 1 kufanele akhokhe leyo mali zingakapheli izinsuku ezingama-90 kusukela ngosuku lwencwadi yokubiza imali.
c ehlulekile ukwazisa isikhulu sezicelo uma eseqalile ukusebenza ngaleso sikhathi ebekhokhelwa inzuzo yokungasebenzi; noma d ehlulekile ukulandela incwadi ebhaliwe ebimphoqa ukuba enze okuthile ngaphansi kwesigaba 35 2.
Lokhu kumiswa kwenzuzo kungenziwa noma ngabe imali ibingakakhokhwa kulowo obefaka imali eSikhwameni noma owondliwayo.
a mephuli umqashi esibophweni sakhe sokukhokha umnikelo esikhwameni ; noma b kunciphise ilungelo lomqashi lokuba abuyiselwe imali ayikhokhe njengomnikelo ekhokhela lowo msebenzi omisiwe.
a kaKhomishani ukuba amise ilungelo lalowo muntu lokuthola inzuzo; noam b sikhulu sezicelo mayelana nokukhokhwa noma ukungakhokhwa kwenzuzo.
Umhloli wezemisebenzi osolayo ukuthi umqashi othile akakulandeli okushiwo yilomthetho noma wenze icala ngokusho kwalomthetho, kufanele azame ukuthi umqashi athembise ngokubhala phansi ukuthi uzokulandela okushiwo yilomthetho.
b isinqumo esinikwe ngokwesigatshana 2; noma c ikuphi okushiwo yiloMthetho.
f Inhlawulo angase athwese yona umqashi uma ehluleka ukulandela lokho okushiwo umthetho.
Umhloli wezemisebenzi kufanele ahambise umfanekiso walesinqumo kulowo nalowo mqashi.
Umqashi kufanele alandele lokho okushiwo yisinqumo singakapheli isikhthi esinqunywe kuleso sinqumo ngaphnadle uma ephikisana nasenqumo ngokwesigaba 40.
Ukuphikisana nesinqumo sokulandela uMthetho uMqashi angaphikisana nokushiwo yisinqumo ngokudlulisela impikiswano ukuze iyoxazulula nguMqondisi-Jikelele ngendlela enqunyiweyo.
UMqondisi-Jikelele angenza isicelo asibhekise enkantolo yamacala ezemisebenzi acele ukuba isinqumo sokulandelwa komthetho senziwe isinqumo senkantlo uma umqashi engakakufezi lokho okushiwo isinqumo.
Umqashi kufanele aqiniseke ukuthi isitatimende neminye imininingwane kufanele kugcinwe futhi kuhanjiswe ngokuyikho ngokulandisa kwaloMthetho.
UKhomishani angeke adlulise amandla noma igunya lokuthuma okunikwe yena ngokwalomthetho , ngaphandle uma uMqondisi jikelele evuma ukuba adluliwe amandla noma athumele.
Noma imaphi amandla noma umsebenzi owenziwe ngokusebenzisa amandla noma ukuthunywa okukhulunywa ngakho esigabeni 1 kuyothathwa ngokuthi kwenziwe noma amandla asetshenziswe uKhomishani ngokwakhe qobo.
Ukudluliswa kwamandla noma ukuthunywa okwenziwa ngaphansi kwalomthethoakuwanciphisi amandla kaKhomisahni okuba azenzele yena lowomsebenzi noma asebenzise lawo mandla abewadlulisile.
UKhomishani angathatha ngokuthi lomuntu ubefaka imali eSikhwameni uma ngabe kuvela obala ukuthi lowo muntu bekufanele athole inzuzo ngaphansi kaloMthetho, kodwa ngenxa yezizathu ezingaphezu kwamandla akhe engavumelekanga ukuthola inzuzo.
Ngokulandela imithetho elawula abasebenzi bakahulumeni , uMqondisi-Jikelele kufanele aqashe isikhulu sezicelo, ukuze sisize uKhomishani ekuqhubeni izicelo ezenziwe ngaphansi kwaloMthetho.
c noma imiphi imihlahlandlela emiswe nguMqondisi-Jikelele.
b amalunga ayishumi nambili ayakuba evumelekile ukuvota ayoqokwa nguNgqongqoshe; kanye c noKhomishani naye ovumelekile ukuvota.
c amanye amalunga amathathu futhi kufanele akhethwe yi- NEDLAC ukuze amele izinhlangano zomphakathi nezidingo zentuthuko; kuthi d amalunga amathathu aqokwa nguNgqongqoshe ukuze amele izidingozikaHulumeni.
Ilunga leBhodi okukhulunywa ngalo...
b nesigatshana 1c yisikhundla selunga leBhodi ngokomsebenzi.
a lisuswa esikhundleni nguNgqongqoshe njengoba kushiwo kusigatshana 5 ; noma b lishiya lona ngokwalo umsebenzi ngokubhalela uNgqongqoshe isaziso.
d uma lehlulekile ukwethamela imihlangano yeBhodi yaze yaba mithathu ngaphandle kokuvunyelwa yiBhodi ngaphandle uma lelo lunga liveza isizathu esizwakalayo; noma e uma lenze noma lizibandakanye nomsebenzi ongehlisa isithunzi nomsebenzi weBhodi.
Uma ngabe ilunga lishiya isikhundla salo singakapheli isikhathi salo, uNgqongqoshe kufanele agcwalise leso sikhundla ngolulandele okushiwo yisigatshana 1 nesigatshana 2 kuleso sikhathi esisasele.
Ibhodi kufanele ngokushesha emuva kokuqokwa kwamalunga alo lilungise futhi lamukele umthethosisekelo walo okuyakudingeka ukuba uvunywe nguNgqongqoshe kuqala.
ngokuhambisana nesigatshana 4, inqubo yokucibiyela umthethosisekelo; kanye b nokuthi uhlinzekele- i Ukudluliswa kwamandla namandla okuthuma kanye nemisebenzi yeBhodi , amalunga alo kanye nabasebenzi balo: Iqobo nje ukuthi iBhodi li...
bb ngeke laphucwa noma imaphi amandla noma umsebenzi ngokudluliswa kwamandla noma ukuthuma ; futhi cc lingaguqula noma lichithe isinqumo esenziwe ngokusebenzisa ukudluliswa kwamandla noma ukuthunywa; kanye nokwenza noma imuphi umunye umsebenzi ofanele ukuzwe kuqhutshwe imisebenzi yeBhodi.
Kufanele kunikezwe isaziso okungenani sezinsuku ezingamashumi amathathu uma kubizwa umhlangano weBhodi uma ngabe kulowoMhlangano kuzohlongozwa ukucitshiyelwa koMthethosisekelo.
Uma kucitshiyelwa umthethosisekelo kufanele uvotelwe yizingxenye ezimbili kwezintathu zamalunga eBhodi futhi kufanele uvunywe nguNgqongqoshe.
Ukhomishani nguyena onomthwalo wokwengamela izindaba zeBhodi.
Ukuze iBhodi likwazi ukusebenza ngokuyikho Umqondisi-Jikelele kufanele alihlinzeke ngezimali nezinye izikhali zokusebenza ezidingekayo, ngokuhambisana nomthetho olawula abasebenzi bakaHulumeni, kanye nabasebenzi abadingekayo.
Ngokushesha, njalo emuva kokuphela kwenyanga, uKhomishani kufanele abonisane neBhodi...
Ilunga leBhodi noma lekomiti elingaqashiwe ngokuphelele nguHulumeni kuyofanele liholelwe umholo futhi linikwe nezimfanelo eziyakunqunywa nguNgqongqoshe ngokulandela imiyalo yeziMali ekhishwe uMgcinimafa kaZwelonke (National Treasury).
Ilunga leBhodi livikelekile emacaleni, izindleko elingene kuzo uma livika noma liphikisa amacala avela ekwenzeni ngokuthembeka umsebenzi walo ngaphansi kwaloMthetho.
a ezivela, noma eziyimiphumela yemibandela yesikhashana okukhulunywa ngayo kuSheduli 1; noma b ezidingekayo noma okufunekayo ukuba zinqunywe ukuze kufezekiswe inhloso yalomthetho noma okushiwo yiloMthetho.
c kufanele kuyekelwe sikhathi esingaka ngenyanga okungenani kusukela osukwni lwesisimemezelo ukuze kunikwe isikhathi abantu abathintekayo ukuba bathumele imibono yabo ngomthethonkambiso; futhi d imibono etholakele kanye nengqikithi yazo zonke isingxoxo nokubonisana kufanele kubhekisiswe ngaphambi kokucibiyela umthethonkambiso.
a kunoma imuphi umthethonkambiso olungisa iphutha lokubhaliwe; noma b uma ngabe uNgqongqoshe ehoxhisa noma imuphi umthethonkambiso noma isaziso esikhishwe ngokulandisa koMthetho woMshwayilense wabaNgaSebenzi ka 1966 uMthetho ongunombolo 30 ka 1966, okukhulunywa ngawo esigabeni 2 sikaSheduli 1.
Noma imuphi uMthethonkambiso othinta izimali zikahulumeni noma ukusentshenziswa kwazo ungakhishwa kuphela ngokuvumelana noNgqongqoshe weziMali.
Wonke umqashi kufanele ngokushesha emuva kokuqala umsebenzi, alethe imininingwanne okukhulunywa ngayo kusigatshana mayelana nabasebenzi kuKhomishani, , ngale kokunaka iholo lalabo basebenzi.
UKhomishani angacela umqashi ukuba alethe eminye imininingwane edingekayo ukuze kufezwe inhloso yaloMthetho zingakapheli izinsuku ezingama-30 kusukela osukwini okwenziwe ngalo isicelo, noma esikhathi esengezwe nguKhomnishani.
Ukhomishani kufanele akhe futhi agcine ulwazi nemininingwane yalabo abafaka imali eSikhwameni, abathola inzuzo kanye nabaqashi.
a Ukuze kukalwe inzuzo okufanele ikhokhwe ngaphansi kwaloMthetho, uKhomishani angabheka imininingwane kaHulumeni enolwazi mayelana nokuphepha kwenhlalo yabantu.
b Ngenhloso yesigaba a uKhomishani kufanele abambisane nezikhungo zikaHulumeni ukuze baxhumane mayelana nokugcinwa kolwazi.
Amandla nomsebenzi okunikwe noma okuthweswe uMqondisi-Jikelele ngokwaloMthetho angeze abengaphezu kwamandla nomsebenze okuthweswe noma okunikwe uMqondisi-jikelele njengenhloko yoMnyango wezeMisebenzi.
Ngokuhambisana nemibandela engabekwa nguMqondisi-Jikelele, uMqondisi-Jikelele angadlulisa amandla anikwe wona noma athumele ukuba kwenziwe umsebenzi athweswe wona kunoma isiphi isikhulu seSikhwama.
Noma imaphi amandla asentshenziswe noma umsebenzi owenziwa ngaphansi kokudluliswa kwamandla noma ukuthumela okwenziwa ngokwalesi sigaba kuyothathwa ngokuthi kwenziwa nguMqondisi-Jikelele.
Ukudluliswa kwamandla noma ukuthumela okwenziwa ngaphansi kwalesi sigaba akulinciphisi igunya likaMqondisi-Jikelele lokwenza lomsebenzi noma ukusebenzisa amandla abedlulisiwe.
a angathenga noma athole noma ngayiphi indlela impahla ephathekayo edingekayo ukuze kufezwe inhloso yaloMthetho.
b angadlulisa noma aqashise ngempahla ephathekayo uma kudingekile; noma c avume ukuba kusentshenziswe impahla ephathekayo etholakele ukuze kuphumeleliswe noma imuphi omunye umthetho ngaphansi kwemibandela angayinquma uMqondisi-Jikelele.
Umqondisi-Jikelele angathenga noma athole noma ngayiphi indlela impahla ephathekayo edingekayo ukuze kuphumeleliswe loMthetho, futhi anga...
a thengisa noma asule ukulahlekelwa yimali noma ukuntuleka okumayelana nempahla; noma b avumele ukusentshenziswa kwanoma yiyiphi impahla ephathekayo etholakele ukuze kuphunyeleliswe yinoma imuphi umthetho ngaphansi kwemibandela engamiswa uMqondisi-Jikelele.
Uma ngabe uMqondisi-Jikelele ebona ukuthi kunemali okufanele ikhokhelwe iSikhwama noma imali ekhokhelwe iSikhwama kumbandakanywa nezimali ezitholakale ngokukhwabanisa akufanele noma ngeke zitholakale, anganquma ukuba lezi mali zisulwe.
a qoka izithunywa noma aqoke izikhulu ukuba zibe yizikhulu zemisebenzi ezingadingeka ukusiza uMqondisi-Jikelele, uKhomishani , iBhodi nona iSikhwama ukuze kuqhutshwe ngendlela eyiyo loMthetho; futhi b anike isithunywa noma izikhulu imisebenzi edingekile ukuze kuphumeleliswe lezimpokophelo.
a azise uNgqongqoshe, usozibalo kanye neBhodi ngalolundaba; futhi b emuva kokubonisana neBhodi enze izincomo kuNgqongqoshe ngalolundaba.
Umqondisi-Jikelele angatsheleka izimali etshelekela iSikhwama ngokusho kwesigaba 663b soMthetho wokuPhathwa kwezimali zoMphakathi ka 1999 uMthetho ongunombolo 1 ka 1999.
d inani labanikeli asebeshonile okukhokhelwe labo abebondliwa yilabo abebefaka imali eSikhwameni, inzuzo kanye nesamba salemali isihlanganiswe yonke.
Noma yimaphi amathuluzi akhishwe phansi kwalomthetho angeke akhokhelwe intela, uma ngabe iSikhwama siphoqelekile ngokomthetho ukuba sikhokhe intela leyo.
d ukulimala kwanoma iyiphi impahla yeSikhwama; kanye e izenzo noma ukungenzi lutho okuholela ekumangalelweni kweSikhwama enkantolo.
Uma umsebenzi weSikhwama ebangele ukulahlekelwa noma ukulimala kweSikhwama, uMqondisi-Jikelele...
c uma ngabe kutholakala ukuthi umsebenzi nguyena ozokhokhela ukulahlekelwa noma ukulimala , anqume - i inani lokulahlekelwa noma ukulinyalelwa; nokuthi ii umsebenzi lowo uzoyikhokha kanjani futhi uzoyikhokha kuphi imali layo; nokuthi d abhalele umsebenzi lowo amazise ngesinqumo esithathiwe ngokulandisa kwalesigatshana.
Uma ngabe kuthi ekuphelelweni umsebenzi kwalowo msebenzi kutholakala ukuthi kusasele imali engakakhokhwa mayelana nesinqumo esenziwe ngokwesigatshana 2 leyo mali esasele ingabanjwa emalini okufanele ikhokhelwe lowo msebenzi.
Noma imuphi umsebenzi onganelisiwe isinqumo sikaMqondisi-Jikelele, kufanele kuthi zingakapheli izinsuku ezingama-30 kusukela ethole isaziso ngokwesigatshana 2 b , adlulisele undaba lwakhe kuNgqongqoshe, ngokuhambisa ngenqubo yezikhalazo esentshenziswayo kubasebenzi bakahulumeni.
Akukho lutho kulesigaba okuvimbelo uMqondisi-Jikelele ukuba...
a afake icala enkantolo yomthetho ukuze kubuyiswe noma yikuphi ukulahlekelwa noma ukulinyalelwa okudalwe ngumsebenzi osebenzela uhulumeni noma owayesebenzela uhulumeni; noma b kulandelwe inqubo yokuqondiswa kwezigwegwe kulowo msebenzi okukhulunywa ngaye esigabeni a; noma c azithathe zombili lezinqubo okukhulunywa ngazo esigabeni a no b.
Ngokwenhloso yalesi sigaba, ukulahlekela noma ukulinyalelwa kweSikhwama kusho...
d ukwahluleka ukuhambisana nesibopho esibekwe yiloMthetho okuholela ekulahlekelweni noma ukulimala kweSikhwama.
Noma imuphi umuntu oyimbangela yokulahlekelwa noma ukulinyalelwa uyakutholakala enecala.
Ekulahleni lowo muntu okukhulunywa ngaye kusigatshan 2 ngecala, inkantolo inganquma isamba semali yokulahlekela nokulinyalelwa kweSikhwama.
Noma imuphi umuntu otholakala enecala njengoba kushiwo kusigatshana 2 kufanele abuyisele noma akhokhele isikhwama ngokulahlekelwa lokho ngaphansi kwemibandela eyomiswa nguMqondisi-Jikelele.
Uma ngabe ukulahlekelwa kweSikhwma kungenxa yesicelo esingukukhwabansa, imali elahlekile ingabanjwa emalini yenzuzo yalowo obefaka imali eSikhwameni noma yalabo abondliwayo esasele, ngaphansi kwemibandela yalomthetho.
Akukho lutho kulesi sigaba okuvimbela uMqondisi -Jikelele ukuba afake izimangalo enkantolo ukuze kubuyiswe ukulahlekelwa noma ukulinyalelwa kweSikhwama okudalwe yinoma imuphi umuntu.
c noma imuphi umbhalo onikwe uMqondisi-Jikelele yibhodi noma iliphi ikomiti.
b ukuthi noma imuphi umuntu bekudingeke ngaphansi kwalomthetho ukuba akhokhele uMqondisi-Jikelele imali; noma c isiphi isamba semali okukhulunywa ngayo esigabeni b noma ingxenye yaleyo mali akukho mali engakakhokhwa ngosuku olubalilwe kumbhalosifungo.
a Isikhulu esengamele icala lapho kuvezwe khona njengobufakazi umbhalosifungo okukhulunywa ngawo kusigatshana 2 kungathi yena ngokwakhe noma ngokucelwa ngomunye wabasecaleni abize umbhali wayo ukuba azokwethula ubufakazi ngomlomo noma aphendule noma imiphi imibuzo ebhaliwe yalethwa yafungelwa yase yethulwa kulesi sikhulu esengamele icala.
b Noma imuphi umbuzo nempendulo okunikezwa umbhali wombhalosifingo kuyokwamukeleka njengobufakazi kulelocala.
Lowo obefaka imali eSikhwameni uthathwa ngokuthi, usasebenzela umqashi wakhe kuze kufike isikhathi lapho umqashi azisa uMqondisi-Jikelele ukuthi lowo obefaka imali eSikhwameni akasasebenzeli yena, ngaphandle uma kuvezwa ubufakazi obukhomba okunye.
d noma imuphi umfanekiso noma isitatimende esikhiqizwe kabusha sase siqinisekiswa uKhomishnni ofungusayo ukuthi singumfanekiso woqobo noma yiwona ngqo umkhiqizo waleso esiyiso ngqo.
Akukho mpendulo noma mbuzo obuzwe ngumuntu ekuqhutshwni kophenyo ngaphansi kwesigaba 60 2 a noma umhloli wezemisebenzi, engasentshenziswa ecaleni lobungebengu ngaphandle kokuqhutshwa kwecala lokuqamba amanga ufungile noma ukwenza isitatimende esingelona iqiniso.
b ngenhloso yokuqhutshwa kobulungiswa; noma c ngokucelwa nguNgqongqoshe , uMqondisi -jikelele noma ngumuphi omunye umuntu ofanele ukuthola lololwazi.
Noma imuphi umuntu owephula lokho okushiwo kusigatshana 1 oyakutholakala enecala.
e abhale umbhalo ongesilona iqiniso ekhadini noma ngomlandu womsebenzi walowo obefaka imali eSikhwameni noma isicelo senzuzo salowo obefaka imali eSikhwameni; noma c phula, ukwala noma ukuhluleka ukugcina okushiwo yiloMthetho noma imithethonkambiso noma isazizo esenziwe ngaphansi kwalo Mthetho.
Noma imuphi umuntu owephula isigatshana 1a, b noma c uyakutholakala enecala.
Noma imuphi umuntu olahlwe yicala ngokwaloMthetho uyakuhlawuliswa imali noma agwetshwe ukuhlala ejele noma kokubili ukuhlala ejele nokuhlawuliswa imali.
Ngaphandle uma loMthetho ungasho okunye, inkantolo yamacala aphathelene nezemisebenzi inamandla okulalela wonke amacala enziwe ngaphansi kwalomthetho, ngaphandle kwamacala obugebengu awenziwe ngaphansi kwaloMthetho.
Uma ngabe kuvela umbuzo ophathelene nomthetho mayelana nokusentshenziswa kwaloMthetho, Umqondisi-Jikelele angethulwa lolo ndaba enkantolo ukuze ithathe isinqumo, ezenzela yena ngokwakhe noma ngokucelwa ngunoma ubani othintekayo kulolo ndaba.
a amaqiniso okwatholakala ukuthi avezwe obala; kanye b nomthetho owasentshenziswayo mayelana nalawo maqiniso.
UNgqongqoshe angadlulisa amandla akhe noma athume umqondisi-Jikelele ngokubhaliwe noma imuphi umsebenzi kahulumeni, noma imaphi amandla noma umthwalo athweswe wona ngokwaloMthetho, ngaphandle kwamandla anikezwe wona ngokwesigaba 43, 47, 48 (b), 50 no , 52, lesisigaba nesigaba 69 kanye namandla kaNgqongqoshe okwenza imithethonkambiso noma ukukhipha isaziso.
Ukwedluliswa kwamandla noma ukuthunywa okwenziwe ngokulandisa kwesigatshana 1 akulinciphisi igunya likaNgqongqoshe lokuwasebenzisa yena lawo mandla abedlulisiwe noma lowo msebenzi abewuthumele.
Noma imuphi umuntu okudluliselwe kuye amandla noma onikwe umthwalo ngokulandisa kwesigatshana 1 kufanele asebenzise lawo mandla noma afeze lowo mthwalo ngokulandela iziyalo zikaNgqongqoshe.
a ahoxise lokho kwedluliswa kwamandla noma ukuthunywa okwenziwe ngokulandisa kwesigaba 1; futhi b angahoxisa noma acibiyele noma isiphi isinqumo esenziwe ngumuntu obesebenzisa amandla noma isibopho sokwedluliselwe kuye ngokulandisa kwesigaba 1.
UNgqongqoshe angathi emuva kokuthola isicelo ngefomu eyenzelwe/ emiselwe lokhu nangokuvumelana neBhodi, ngokukhipha isaziso kuGazethi, amemezele ukuthi kusukela ngosuku olumiswe esazisweni leso, iqembu elithile labantu noma imuphi umuntu oqashwe yibhizimisi ethile noma umkhakha othile webhizimisi noma endaweni ethile kufanele bathathwe njengabafaka imali eSikhwameni ngokwenhloso yaloMthetho.
Inqubo okukhulunywa ngayo esigabeni 551 iyakusebenza esazisweni esikhishwe ngaphansi kwasigatshana 1 kuyokwenziwa ushintsho uma kudingekile.
Lokho okushiwo kuShedili 1 kuyosebenza ngesikhathi kusawelwa kusuka kweminye imithetho kuyiwa kuloMthetho.
LoMthetho uyisibopho nakuhulumeni.
LoMthetho uzakubizwa ngoMthetho woMshwayilense wabangasebenzi ka 2001, kanti uyakuqala ukusebenza ngosuku oluyomiswa nguMongamelo ngokukhipha isimemezelo ephephabhukwini likaHulumeni iGazethi.
Kungamiswa izinsuku ezahlukene ngokwesigatshana 1 mayelana nezigaba ezahlukene zaloMthetho.
Noma imuphi umthethonkambiso owenziwe ngokoMthetho woMshayilense wabangasebenzi ka 1966, obekuyiwona obusebenza ngaphambi kokuqala ukusebenza kwalesisigaba, uzoqhubeka usebenza kuze kufike isikhathi lapho uyohoxiswa nguNgqongqoshe ngokukhipha isaziso kuphephabhuku likaHulumeni iGazethi.
Ibhodi namakomiti alo elasungulwa ngaphansi koMthetho woMshwayilense wabangasebenzi ka 1966, liyakuqhubeka lisebenza kuze kufike isikhathi lapho uNgqongqoshe esungula iBhodi ngokwalesigaba 47 . Amalunga aqokwe ngaphansi koMthetho woMshwayilense wabangasebenzi ka 1966, ayakuqhubeka nezikhundla zawo kuze kufike isikhathi lapho uNgqongqoshe eqoka amalunga eBhodi ngokwesigaba 49.
Noma ikuphi ukudluliswa kondaba/isikhalo mayelana nesinqumo seSikhulu sezicelo kuyakuqhutshwa kuze kuqedwe ngaphansi kwaloMthetho.
NgokweNhloso yesigatshana 1, iKomiti lokuDlulisela izikhalo mayelana nenzuzo yokungasebenzi elasungulwa ngaphansi koMthetho woMshwayilense 1966, liyakuqhubeka likhona kuze kuqedwe zonke izikhalo.
Zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa kusukela ekuqaleni ukusebenza kwalesi sigaba, bonke abaqashi kufanele banikezele ngemininingwane eshiwo esigabeni 56 yabo bonke abasebenzi abaqashiwe bayinikezele kuKhomishani, ngale kokunaka umholo walowo nalowo msebenzi.
Ukhomishani anganxusa uMqashi ukuba anikezele ngeminye imininingwane eyengeziwe zingakapheli izinsuku ezingama-30 noma esinye isikhathi esengezwe ngokuvumelana noKhomishani, engadingeka ukuze kufezwe izinhloso zaloMthetho.
Labo abebefaka imali eSikhwameni abebehola imali engaphansi kwesamba esithile semali (esaziwa ngokuthi izinga leholo) kufanele bathole ingxenye yomholo wabo.
Labo abebefaka imali eSikhwameni abebehola ngaphezulu kezinga leholo lesikhashana kufanele bathole inzuzo, elingana nemali obekufanele itholwe yilowo muntu owayehola ezingeni lomholo wesikhashana.
Isivumelwano SeNhlangano yoMhlaba yezeMisebenzi sika 1953 (Isivunelwano esingonombolo 102) sithi umholo womsebenzi owufundele umsebenzi wezandla kufanele kususelwe kuwona izinga lomholo elifanele okufanelwe kubekwe kulo amalunga esikimu somshwayilense wobudlelwano bokuhlalisana kwabantu. Eminyakeni eminingi edlule, iZikimu zoMshwayilense wabaNgasebezi zaseNingizimu Afrika bezihambisana nalomhlahlandlela. Lelizinga lomholo lesikhashana lisuselwa kuwo lowomhlahlandlela.
Izinga eliphezulu elikhona njengamanje yimali eyizi-R8 099 ngenyanga. Leli zinga lesikhashana lokuqala ngokwenhloso yaloMthetho. Kodwa-ke, ngokwesigaba 12 (a), uNgqongqoshe angalishintsha lelizinga lomholo lesikhashana ukuze kukhonjiswe ushintsho lwemiholo.
Labo abebefaka imali eSikhwameni abebehola ngaphansi kwezinga lomholo lesikhashana, ukuthola inzuzo kunobudlelwane neholo.
Laphi i-IRR imele I- Income Replacement Rate ihambisana nomholo wosuku walowo obefaka imali eSikhwameni. Umholo wosuku.
Uma ngabe lowo obefaka imali eSikhwameni ubeholelwa ngenyanga, umholo wosuku uthathwa njengomholo wenyanga uphindaphindwe ngo12, bese wahlukaniswa ngo-365.
I- Income Replacement Rate (IRR) iyona enkala ingxenye yomholo odlule walowo obefaka imali eSikhwameni okufanele awuthole njengenzuzo. Le- IRR iyaguquguquka ngakho-ke ikhombisa isilinganiso esikhulayo sibuye sehle. Lowo obefaka imali eSikhwameni obehola iholo elincane kufanele athole inzuzo emele ingxenye enkulu yomholo akade ewuhola kunalowo muntu obehola umholo ophezulu.
Lapha u- Yi umele izinga lomholo wenyanga walowo obefaka imali eSikhwameni Ukuvumelana kwama yunithi kubalulekile.
Labo abebefaka imali eSikhwameni abebehola ngaphezulu kwezinga lomholo lesikhashana kufanele bathole inzuzo elingana nezinga lomholo lesikhashana liphindaphindwe ngezinga eliphansi le-IRR.
Njengoba izinga lenzuzo lesikhashana lenyanga kungu R8 099 , uma uyahlukanisa iba R101.
Inzuzo = 266.
Ngokwesigaba 13 , lowo obefaka imali eSikhwameni kufanele athole inzuzo yosuku esikhathini sezinsuku eziyisithupha ezisentshenziwe kuze kufike ezinsukwini ezingama -238 kungeqi (amasonto angama-34). Lowo obefaka imali eSikhwameni angakwazi ukuthola inzuzo isikhathi seminyaka emine esebenza.
Hlukanisa leso samba sezinsuku ngo 6, unganaki izinamba ezisala zingaphelele noma ingxenye emphumeleni owutholile.
Susa isamba sezinsuku asethole ngazo imali yenzuzo umnukeli (ngaphandle kwenzuzo yokuyobeletha) eminyakeni emine edlule ngokwaloMthetho.
Inzuzo okufanele ayithole lowo obefaka imali eSikhwameni noma ingasiphi isikhathi kuyakuba inzuzo okufanele ayithole iphindaphindwe ngenani lezinsuku okufanele athole ngazo inzuzo. Qaphela ukubalwa kwe-IRR ngobuchwepheshe.
Isilinganiso seholo siyaguqulwa ukuze sihambisane nemali ku - x axis (xi).
lapho Yi ekhonjiswa njengesilinganiso senyanga sikhonjiswe njengesilinganiso somholo wenyanga. Kubalulekile ukuqiniseka ukuthi kokubili isilinganiso somholo womnikeli (Yi) kanye nemali yezinga lomholo wesikhashana (YLRR) kukhonjiswa ngamayunithi afanayo-ngenyanga , isonto.
Ithebula lokuqala isikali senzuzo okufanele ayithole lowo obefaka imali eSikhwameni. Isilinganiso semali yomholo wenyanga sibekwe ngokusobala kuluhla loku-1. Iphesenti lomholo wenyanga womnikeli elizokhokhwa. Iphesenti lomholo wenyanga libekwe kuluhla 2. Inzuzo ezokhokhwa ngokwamaRandi kubekwe kuloluhla.
Abasebenzi abebefaka imali eSikhwameni nabaqashi balabo basebenzi abahola ngaphezu kuka R97 188 ngenyanga bayakunikela ngephesenti elilodwa lomholo wabo futhi labo banukeli bayakukhokhelwa inzuzo ekulelozinga.
Ukusebenza isikhathi esifinyeziwe noma ukumiswa okwesikhashana akuthathwa njengokungasebebnzi mayelana nokufaka isicelo senzuzo.
<fn>zul_Article_National Language Services_IRIPHABLIKHI YASENINGIZIMU AFRIKA.txt</fn>
lo Mthetho kumbandakanywa nomthethonkambiso.
Kusungulwa Isikhungo njengomuntu ophilayo ngokomthetho oyakubizwa ngeSikhungo seSayensi eNingizimu Afrika.
b khuthaza ngokuphelele ubuhlakani babo bonke abantu; kanye c nikeza izaluleko eziyizo kanye nokwenza lula izinyathelo mayelana nezidingo zokuhlanganyela, amathuba kanye nezinselelo ababhekene nazo bonke abakhele iNingizimu Afrika.
Lesi Sikhungo yisona kuphela isikhungo seSayensi esamukelwe nguHulumeni.
UNgqongqoshe angayala lesi Sikhungo ukuba senzele uHulumeni imisebenzi ethile ehamisana nezinjongo zaso.
Kunohlobo olulodwa lwamalunga aleSikhungo, kodwa amalunga angaba ngamalunga aphunyuziwe (asethathe umhlalaphansi asahlonishwa) kusukela ekuqaleni konyaka lawo malunga ahlanganisa ngawo iminyaka engama-70.
Ilunga leSikhungo ngumuntu okulindeleke ukuba asize iSikhungo ekutheni sikwazi ukufeza izinjongo zaso.
Inqubo eyolandelwa uma kuqokwa amalunga eSikhungo kuyoba impumelelo evelele ekuthuthukiseni noma ukusentshenziswa kwesayensi.
Abantu abaphakanyiswe ukuba babe ngamalunga amasha eSikhungo bayophakanyiswa futhi baklonyeliswe ngesitifiketi esinqunyiwe sasayindwe ngamalunga angekho ngaphansi kwamalunga amane, okungenani amabili kulamalungu kufanele abe nolwazi ngokwawo qobo mayelana nomsebenzi wesayensi nendima ebonakalayo edlalwe yilowo muntu kwezesayensi.
Lesi sitifiketi kufanele siqukathe umbhalo owuhlaka ochazayo ukuthi ukuqokwa kwalowo muntu ukuba abe yilunga leSikhungo kuzoziqhubela kanjani phambili izinjongo zeSikhungo.
Isitifiketi kufanele siphelekezelwe isitatimende esinqunyiwe esivela kulo muntu esikhombisa ukuzinikela kwakhe ekubeni aqokwe ukuba abe yilunga leSikhungo, futhi kufanele siphelezelwe umbhalo ochaza ngomlando wakhe wezemfundo nokusebenza curriculum vitae.
UMkhandlu weSikhungo kufanele njalo ngonyaka ucubungule zonke izicelo ezintsha ezifakiwe onyakeni owedlule, ngokulandela inqubo emisiwe yobulunga.
Wonke amalunga akhona eSikhungo kuyodingeka ukuba avote, ngokwevoti eliyimfihlo, asho ukuthi ayamamukela noma awamamukeli umuntu othile odluliswe nguMkhandlu noma akhombise uma esesimweni sokungavuni muntu noma ukungakhethi muntu neutral.
Amalunga eSikhungo angavotanga athathwa njengafake ivoti lokungavuni muntu.
Umuntu oyoba namavoti okungenani aphindwaphindwe kathathu uyothathwa njengoseqokiwe njengelunga leSikhungo, inqobo nje uma okungenani ingxenye yamavoti beyamukele yena.
a "Mina amagama ngokuphelele ngiyathembisa ukuthi ngizothuthukisa isimo eNingizimu Afrika ngemicabango yezesayensi kanye nokuthuthukisa izinjongo zalesi Sikhungo seSayensi saseNingizimu Afrika ngokusemandleni ami; futhi b Ngiyohlonipha umthethosisekelo omisiwe kanye neziyalo ezimisiwe zeSikhungo uma nje ngiseyilunga leSikhungo."
Noma iliphi ilunga lalesi Sikhungo liphoqelekile, ngale kokungudluka kulokho okushiwo isigatshana 9 ukuba libambe iqhaza okhethweni lwamalunga amasha alesi Sikhungo kanye namalunga oMkhandlu.
ISikhungo sizophathwa futhi silawule nguMkhandlu ngokulandisa kwalo Mthetho.
UMkhandlu kufanele uqiniseke ukuthi izinjongo zeSikhungo ziqhutshwa ngenkuthalo futhi kufanele usingathe ukuqhutshwa kwawo wonke umsebenzi weSikhungo.
e namanye amalunga ayisikhombisa; kanye f nelunga elilodwa loMkhandlu woKwaluleka kwezokuQamba kuZwelonke eliyokhethwa ngoNgqongqoshe.
Amalunga oMkhandlu, ngaphandle kwalawo malungu okukhulunywa ngawo kusigatshana 3 f ayoqokwa ngamalunga eSikhungo komunye wabo bese ekhethwa nguNgqongqoshe.
UMkhandlu uyakusebenzisa amandla onikwe wona ngaphansi kwalo Mthetho futhi wenze imisebenzi oyithunywe ngokwalomthetho.
a UMkhandlu uyakubamba imihlangano yawo ngesikhathi futhi endaweni eziyoqokwa ngumongameli.
b Amalunga akhona emhlangaweni ayokwazi ukuqhubeka nomhlangano kanye nokuthatha izinqumo uma kuyingxenye enkulu yamalunga akhona emhlanganweni.
b umuntu owawa ngokwezimali ongakasimamiswa ngokomthetho.
duma ngabe eke waxhoshwa kwesinye isikhundla ngesizathu sokungaziphathi kahle.
g elilahlwe icala lokungaziphathi kahle ngemva kokuqulwa kondaba mayelana nesenzo esingahlambalaza iSikhungo, kodwa leli lunga lingeze lashiya isikhundla kuze kufike umhlangano wonyaka olandelayo lapho lokhu kushiywa kwesikhundla kufanele kuvezwe emaphepheni ezinqumo.
h ngokuhambisana nokushiwo yilesi sigaba othumele isaziso esibhaliwe noma incwadi yokushiya kwakhe isikhundla wayithumela kuMongameli futhi noMkhandlu wamukela lokho kushiywa kwesikhundla uma zonke izimali zobulunga zikhokhiwe.
Noma iliphi ilunga loMkhandlu elifisa ukushiya isikhundla sobulunga kufanele lilethe isaziso sokushiywa kwalo sibhaliwe sibhekiswe kuMongameli kanti uMkhandlu kufanele usamukele isaziso uma ngabe zonke izimali zobulunga okufanele lizikhokhe zikhokhiwe.
Uma ngabe isikhundla selunga loMkhandlu sisele singenamuntu ngaphambi kokuphela kwesikhathi sobulunga salelo lunga, uNgqongqoshe ngokuhambisana nokushiwo isigatshana 1 kufanele kuthi zingakapheli izinsuku ezinga-60 aqoke umuntu oyobe ephakanyiswe uMkhandlu ukuba athathe leso sikhundla kuleso sikhathi esisale kuleli lunga elishiye isikhundla.
UMkhandlu ungasungula ikomiti elilodwa noma amaningi, angasebenzisa amandla noma enze noma imuphi umisebenzi weSikhungo eliwuthunywa nguMkhandlu.
Ikomiti okukhulunywa ngalo kusigatshana 1 liyokwakhiwa amalunga athile eSikhungo kanye nabasebenzi beSikhungo uMkhandlu oyobona befanele, uma bekhona, uMkhandlu ungachitha noma usungule kabusha ikomiti noma ingasiphi isikhathi uma ubona kufanele.
Uma ngabe ikomiti linamalunga angaphezu koyedwa, uMkhandlu kufanele uqoke ilunga elilodwa ukuba libe ngusihlalo walelo komiti.
UMkhandlu awethuliwe isibopho sokwenza noma imuphi umsebenzi onikezelwe kunoma iluphi ikomiti loMkhandlu ngokwalesi sigaba.
Ngaphezu kweminye imisebenzi athweswe yona umongameli ngaphansi kwalo Mthetho uyakuba ngumcwaningimabhuku othweswe umthwalo wokuqapha izimali ezitholakele nokusentshenziswa kwazo futhi uyakuba nomthwalo wokuqapha impahla yeSikhungo.
i dlulisela kwelinye ilunga loMkhandlu amandla anikwe umcwaningimabhuku ngaphansi kwalo Mthetho noma yilo Mthetho; noma ii agunyaze lowo muntu ukuba enze imisebenzi ethweswe isikhulu esingumcwaningimabhuku ngaphansi kwalo Mthetho.
b Ukwedluliswa kwamandla ngaphansi kwesigatshana a akuvimbeli ukusentshenziswa kwalawo mandla noma ukwenza lowo msebenzi uMcwaningimabhuku.
ISikhungo singaqasha abasebenzi ngaphansi kwemibandela ethile uma sibona kudingekile ukuze iSikhungo sikwazi ukwenza umsebenzi waso, ngokuhambisana nokushiwo isigatshana (b).
b ISikhungo kufanele ngezimali zaso sikhokhe imiholo , izimfanelo nemixhaso kanye nezinye nje izinsizakalo ezinganqunywa uMkhandlu.
c Isikhungo kungathi uma sibona kufanele emva kokuvumelana nomsebenzi sidlulisele noma sesekele lowo msebenzi ukuba ayokwenza umsebenzi othile noma isikhathi esithile eMnyangweni kaHulumeni, inhlangano noma isikhungo siseRiphablikhi ngaphansi kwemibandela efana nokuthi amalungelo kanye nezimfanelo zalowo msebenzi ngeke kuthikamezeke ngokwesekelwa kwakhe.
b singaboleka umsebenzi imali engasiza lowo msebenzi ukuze akwazi ukuba yilunga noma angenele isikhwama sempesheni esinconywe yiSikhungo noma ake athi ukuma ukusebenza ngokuvunyelwa athole ilivu engakhokhela ethathwa njengosizo lwempesheni.
ISikhungo kufanele sisebenzise iminikelo nemixhaso okukhulunywa ngayo esigatshaneni 1b ngenhla ngokulandela imibandela ebekwe yilabo abanikele ngemali leyo.
ISikhungo singabiza inkokhelo mayelana nanoma imuphi umsebenzi esiwenzayo ngaphansi kwalo Mthetho, noma senze amanye amalungiselelo ngezimali esingabona efanele.
Isitatimende sezimali kufanele sinikezelwe kumalunga zingakapheli izinyanga eziyisithupha uphelile unyaka wezimali.
k qasha, sinqume iholo noma sixoshe abasebenzi besikhungo; futhi l senze noma yini engaholela ekufezekiseni izinhloso, futhi kufanele ngezikhathi ezithile sibukeze isakhiwo, inhlangano kanye nezinhlelo.
c senze imisebenzi ephathelene nokufezekisa izinhloso esizithunywe nguNgqongqoshe.
d sihlole izinhlaka zaso, inhlangano nezinhlelo izikhathi ngezikhathi.
ISikhungo singathi ngokuhambisana neMithetho emayelana nobundlelwane emhlabeni, ukuze kufezeke izinjongo zaso, sinikeze usizo oludingekayo kunoma isiphi isakhamuzi saseNingizimu Afrika esikwelinye izwe ngaphandle kweRiphablikhi.
Lo Mthetho uyakusentshenziswa yiSikhungo uma usebenziseka neziguquko lapho kudingeka khona mayelana nokwenza umsebenzi okukhulunywa ngawo kusigatshana 1 kube sengathi leli zwe okwenziwa kulo lowo msebenzi liyingxenye yeRiphablikhi.
Umhlangano wokuqala weSikhungo uyobanjelwa endaweni nangesikhathi esiyoqokwa nguNgqongqoshe, kanti imihlangano elandelayo isiyobanjelwa endaweni nangesikhathi esiyomiswa ngumongameli.
ISikhungo kufanele sibambe umhlangano okungenani kanye ngonyaka.
Umongameli angabiza umhlangano weSikhungo oyisipesheli noma yingasiphi isikhathi okufanele ubanjelwe endaweni nangesikhathi esiyomiswa ngumongameli.
Wonke amalunga kufanele aziswe ngokubhaliwe ngemihlangano yeSikhungo ngaphandle kwemihlangano yekomiti.
Inani labakhona emhlanganweni abangaqhubeka nomhlangano bathathe izinqumo kuyakuba yingxenye yokune quarter yamalunga eSikhungo.
Noma isiphi isinqumo seSikhungo siyothathwa ngokwesekelwa iningi lamalunga eSikhungo akhona emhlanganweni weSikhungo, uma kwenzeka kuba namavoti alinganayo mayelana nodaba oluthile, umuntu okunguyena ophethe umhlangano uyakuba nevoti elingumnqamula juqu ngaphezu kwevoti lakhe njengelunga leSikhungo.
Ilunga leSikhungo lingeze lavota noma lizimbandakanye nokuqhutshwa komhlangano weSikhungo noma libe khona endaweni lapho kubanjwe khona umhlangano uma ngabe linokuthinteka ondabeni oluphambi kweSikhungo okungalenza lingakwazi ukwenza umsebenzi walo njengelunga leSikhungo ngobuqotho, nokungenzeleli nangendlela eyiyo.
b umgomo wokuziphatha wamalunga eSikhungo; kanye c noma iluphi undaba oludingekile noma olufanele ukunqunywa ukuze kufezwe futhi kuphathwe lo Mthetho.
UMkhandlu kasosiyeshini obizwa ngeSikhungo soCwaningo kwezeSayensi eNingizimu Afrika ngaphambi kokuqala ukusebenza kwalo Mthetho uyakuba nguMkhandlu wokuqala weSikhungo isikhathi esingeke sibe ngaphezulu kweminyakeni emithathu kusukela ngosuku lokuqala ukusebenza kwalo Mthetho.
Bonke abantu abebengamalunga eSikhungo soCwaningo kwezeSayensi eNingizimu Afrika ngaphambi kokuqaliswa kwalo Mthetho okukhulunywa ngawo kulesi sigatshana sesi-6, kuthathwa ngokuthi baqokwe ngokuyikho iSikhungo ngokwesigaba sesi-5.
Lo Mthetho uyakubizwa ngo-uMthetho weSikhungo soCwaningo kwezeSayensi e-Ningizimu Afrika, 2001, kanti uyakuqala ukusebenza ngosuku oluyonqunywa umongameli ngokukhipha isimemelo ku Gazethi.
NgoOkthoba ka-1989, kwabonakala ukuthi kunesidingo sokumiswa kweSikhungo esizomela ngokuyiqiniso yonke imigudu yesayensi isayenzi ngokwemvelo, isayensi yezenhlalakahle, ubuntu, isayensi lezomnotho, isayensi yobunjiniyela, isayensi yezempilo kanye nesayensi yezolimo kuyo yonke imiphakathi. Ngenxa yalokhu-ke kusungulwa Isikhungo sesayensi eNingizimu Afrika ASSAF ngokwesekelwa abamele imigudu eyahlukene yesesayensi nemiphakathi eyahlukene.
Kubonakale kufanele ukuba I-ASSAF isungulwe ngaphansi koMthetho ukuze kuthuthukiswe ukuvuleleka nokungabi namfihlo. Ukwenza lokhu iSikhungo siyokwaziwa ngumphakathi wonkana. Inqubo yokudingidwa koMthetho kuyombandakanya impikiswano yomphakathi mayelana nokudingeka noma ikusasa le-ASSAF okubekwe kulo Mthetho. Njengoba ingumgwamanda onelungelo lobundlalifa futhi yamukelekile njengomuntu ngokomthetho, imiswe nguMthetho wePhalamende, I-ASSAF iyothola ukwamukelwa futhi ithole ukwethenjwa emhlabeni wonke ngoba umthethosisekelo wayo kanye nezinhloso ngeze kwashintshwa ngokuthanda. Izinhloso ze-ASSAF zinjongiswe ekuqinisekeni ukuthi umuntu obambe iqhaza elibonakalayo kwezesayensi, usebenza ngokubambisana nabanye abakulo mkhakha ngukucabela ukukhombisa imiphakathi yezesayensi indlela nokwenza amalungiselelo afanele mayelana nezidingo zokuqoqa, izinjongo, amathuba kanye nezinselelo kubantu baseNingizimu Afrika bonkana.
I-ASSAF iyisikhungo esizimele, kanti amalunga ayo ayokhethwa ngokwezinga eliphezulu ngokwemicabango yesayensi nolwazi kanye nendima ebonakayo ekusizeni isizwe sonkana. I-ASSAF iyosebenza njengethuluzi elizimele elizosiza imiphakathi yesayensi ukuba ibambe iqhaza alibonakalayo ekwalulekeni ngezenqubomgomo, izikhungo ezizokwenza umsebenzi, ngendlela ehlelekile futhi enokumelelwa kwabantu ngokufanele. I-ASSAF iyosungula ezokuxhumana kuleli kanye naphesheya nezinye izikhungo ezenza umsebenzi ofana nowaso ukuze baqiniseke ngokushintshisana ngolwazi, imibono kanye nokungazuzwa izwe noma izakhamuzi zalelo zwe zonkana.
UMnyango kanye nabaluleki boMbuso ngezoMthetho babona ukuthi lo mthethosivivinywa kufanele udingidwe ngendlela emiswe esigabeni 75 soMthethosisekelo weRiphablikhi yaseNingizimu Afrika , ka 1996 (uMthetho ongunombolo 108 ka 1996) ngoba awuqukethe imibandela okufanele kulandelwe kuyo inqubo okukhulunywa ngayo esigabeni 74 noma 76 soMthethosisekelo.
<fn>zul_Article_National Language Services_ISAZISO SIKAHULUMENI (1997).txt</fn>
UNgqongqoshe wezaManzi namaHlathi kuthe ngemuva kokubonisana noNgqongqoshe kaZwelonke wezindaba zoHulumeni baseKhaya lokhu bekwenza ngokulandela isigaba 19 soMthetho wezeMisebenzi yaManzi (uMthetho onguNombolo 108 ka-1997) benza iziqondiso eziqukethwe kule-Sheduli.
a ukunika noma ukwamukela nanoma yikuphi ukukhokhelwa okungafanele, ukugwazelwa, isipho kumbe esinye isibonelelo esingafanele lokho kwenzeka ngoba kumele wenze kumbe ungenzi isenzo esithile esithinta inkontileka; kube b ukunxusa, ukupha, ukubamba iqhaza, ukwakha uzungu nokuzama ukudala izimo ezibalulwe esiqondiswaneni esingu-a.
e Umthetho weZimo zokuQashwa kwabaSebenzi uMthetho onguNombolo 75 ka-1997 kanye f noMthetho wokuThuthukiswa kwamaKhono abaSebenzi uMthetho onguNombolo 97 ka-1998.
a ngokubhekela ulimi abaluthandayo noma abalusebenzisayo endaweni kanye b nangokubhekela izidingo ezehlukile zabantu abangakwazi ukufunda nokubhala kanye nezalabo ababencishwe amathuba esikhathini esedlule.
c inqume izimo nemibandela okungathi ngaphansi kwayo abanye abahlinzeka ngemisebenzi yamanzi ngaphakathi nangaphandle kwendawo ephethwe ngumkhandlu wamanzi lowo, bengakwazi ukuthi bathole ithuba lokusebenzisa ingxenye yohlelo lokuphakelwa kwamanzi.
d inkontileka kumele ichaze izigaba zomsebenzi kanye namazinga omsebenzi ozokwenziwa, nokuzothi uma ezokwehluka aye ngokwehluka kwezindawo zendawo yenkontileka kuye nangokwezidingo ezithile, okubandakanya isikhathi esinqunyiwe kanti kuyobaluleka ukuba iphelezelwe wuhlelo lwentuthuko yezezimali ukuze kuphumeleleke ukuhlangabezana namazinga abekiwe omsebenzi; kanye e nokuhlonza leyo misebenzi yokuphakelwa kwamanzi eyoba yingxenye yenkontileka kanye nohlelo lokuthi lowo ophakela amanzi abe nakho ukuthi afinyelele kuleyo misebenzi yokuphakelwa kwamanzi.
Inkontileka kumele iveze izibopho zalolo nalolo hlangothi ekutholeni nanoma yiyiphi ilayisensi edingekayo, ukuze kusetshenziswe amanzi ngaphansi kwesigaba 22 soMthetho kaZwelonke wezaManzi ka-1998 (uMthetho onguNombolo 36 ka-1998).
b Inkontileka kumele ihlinzekele ukubuyekezwa ngezikhathi ezithile kokwenziwa komsebenzi; iphinde c ivumele ithuba lokuba kuboniswane kabusha ngamazinga okwenziwa komsebenzi kanye nezinkomba ngokubandakanya labo abangabasebenzisi bamanzi.
Inkontileka kumele iveze izibopho zomkhandlu obheke ukuphakelwa kwamanzi neziwumbandela obalulekile ekutheni lowo ohlinzeka ngemisebenzi yamanzi afike ezingeni kumbe eqophelweni abekelwe lona ngokuphathelene nokwenza umsebenzi.
Inkontileka kumele ibandakanye isimiso esizokwenqabela lowo ohlinzeka ngemisebenzi yamanzi ekutheni edlulisele ilungelo lakhe kumbe esinye sezibopho zakhe zenkontileka kunanoma yimuphi umuntu ngaphambi kokuba anikwe igunya ngumkhandlu obhekele ukuphakelwa kwamanzi.
Inkontileka kumele ibhekele ukulungiselelwa kwabasebenzi abavele bekhona emkhandlwini obhekele ukuhlinzekwa kwamanzi ababandakanyeka kwezokuphakelwa kwamanzi nabathintekayo enkontilekeni ekutheni bazokwenganyelwa kanjani ngokulandela umthetho wezemisebenzi.
i noluyoletha uguquko ezimalini ezikhokhwayo, amaholo noma kuletha ushintsho kumazinga noma eqophelweni lokwenziwa komsebenzi ii lokhu kubandakanya ukuvezelwa komphakathi ulwazi ngezichibiyelo nezinguquko okuhlongozwa ku-I ngenhla; kanye h nanoma yiziphi izinhlawulo okungamele zikhokhwe ngomunye kulabo abanesivumelwano ngokwehluleka ukwenza umsebenzi.
Inkontileka kumele iyalele ukuthi noma yiluphi uhlelo olubhaliwe, incwajana-yemiyalo, isizinda semininingwane, uhla olunemininingwane, amarekhodi ezimali namanye, kanjalo nalo lonke olunye ulwazi oluqoqwe ngokuka lenkontileka luyohlala luyimpahla yomkhandlu obhekele ukuphakelwa kwamanzi.
a ikuvimbele ukuthengiswa, ukwedluliswa kwelungelo lobunikazi noma ukuba wumthwalo kwanoma yiyiphi impahla ewumhlaba nezakhiwo ekhona manje noma ezoba khona ngomuso nokungeyomkhandlu obhekele ukuphakelwa kwamanzi kubandakanya nanoma yiyiphi ingxenye yemisebenzi yokuphakelwa kwamanzi, ngaphandle uma lokho kuthengiswa, kumbe ukwedluliswa kwelunglelo noma ukuba wumthwalo kwayo i kuhlinzekelwe ohlelweni lwezentuthuko lomkhandlu obhekele ukuphakelwa kwamanzi noma ii kuvunyiwe yisinqumo sekomidi elikhulu lomkhandlu obhekele ukuphakelwa kwamanzi b inkontileka kumele ihlinzekele ukwenganyelwa kwempahla iveze namasu okungcina impahla isesimeni sokusebenza ukukhombisa ukuthi umsebenzi wokuphakelwa kwamanzi ugcinwa usesimeni esifanele; bese c iveza inqubo yokuthola impahla, ukuthengisa, ukushintsha ilungelo lobunikazi kanye nokuchitha impahla ewumthwalo.
c kumele ihlinzekele ukubuyekezwa kwezezimali ngezikhathi ezinqunyiwe kubhekwe indlela esetshenziswayo; futhi d ihlinzekele ukuba kube nokwabelana ngomhlomulo oyimali oyozuzwa ngokwenza umsebenzi ngendlela efanele nesezingeni yilowo ohlinzeka ngemisebenzi yamanzi.
ube nohlelo lokubhekela izikhalo zabasebenzisi bamanzi iii uveze ilungelo lomsebenzisi wamanzi lokuthi kulungiswe iphutha b ibhekele ukuba khona kwenqubo ezovumelana abasebenzisi bamanzi endaweni okusebenza kuyo inkontileka ukuba babambe iqhaza ekubhalweni komqulu wamalungelo abasebenzisi bamanzi, kanti ukwenzela lokho kumele kuhleleke ukuthi i kube nemihlangano nezigcawu zomphakathi okuzothi lapho zibanjwa kubhekelwe ulimi oluthandwa futhi nolukhulunywa ngabantu endaweni okusebenza kuyo ikontileka; bese ii kuba nendlela yokwamukela, ukuhlaziya kanye nokubhekwa kwemibono kanye neziphakamiso zabasebenzisi bamanzi abazethule mayelana nomqulu ohlongozwayo wamalungelo.
Inkontileka kumele iveze indlela umkhandlu obheke ukuphakelwa kwamanzi ozoqapha ngayo ukusebenza kwalowo ohlinzeka ngemisebenzi yamanzi ukuze kuhanjiswane nezimiso zesigaba 27 soMthetho.
Inkontileka kumele ibhekele ukuthi lowo ohlinzeka ngemisebenzi yamanzi anikezele ngolwazi olungahle ludingeke emkhandlwini obhekele ukuphakelwa kwamanzi ukuze uqaphe ukuhlonishwa kwenkontileka ukwazi futhi ukufeza isibopho sawo sokubikela uNgqongqoshe noHulumeni wesiFundazwe ukuthi lowo ohlinzeka ngemisebenzi yamanzi uyawulandela yini umthetho kanye nelezi ziQondiso.
a alungise futhi agcine amarekhodi nezitatimende zemali ngokulandela ibhuku lemigomo okuthathwa ngokuthi ingefanele kwezezimali nelamukelwa Generally Accepted Accounting Practice eRiphabliki yaseNingizimu Afrika noma uma kusezingeni elithile likahulumeni, kulandelwe umthetho ofanele wokwenganyelwa kwezimali; futhi b kuvunyelwe umkhandlu obhekele ukuphakelwa kwamanzi ukuba ube nako ukuthola wonke amarekhodi nezitatimende zemali okudingeka ukuba kuqashwe futhi kwenganyelwe inkontileka.
a irekhodi labo bonke abantu abasebenzisa amanzi nabake bawasebenzisa okuke kwasetshenziswana nabo ngokwenkontileka b uhla lwempahla nezakhiwo zemisebenzi yezamanzi okubandakanya nezimo zazo nokuthi zikuphi ngokwendawo kanye c nerekhodi lemisebenzi, elokunakekelwa kwemishini nempahla, ukuhlolwa kanye nelokucubungulwa kwezimo zemishini.
Lowo ohlinzeka ngemisebenzi yamanzi kumele ngokwenkontileka aqiniseke ukuthi luyatholakala ulwazi oludingwa yilabo abasebenzisa amanzi kanjalo nalabo abangahle bawasebenzise esikhathini esizayo.
e amanani akhokhwayo kanye nohlaka.
Inkontileka kumele iveze iziqiniseko ngomsebenzi ozokwenziwa yilowo ohlinzeka ngemisebenzi yamanzi ngokuphathelene nekhono lakhe lokukwazi ukuhlangabezana nezibopho zenkontileka.
Inkontileka kumele iveze ukuthi uhlelo lokuxazululwa kwengxabano luyohamba kanjani.
Inkontileka kumele iyalele ukuba lolo nalolo hlangothi luhlonze izenzo zenkohlakalo bese luthatha izinyathelo ezifanele ukunqanda uhlangothi oluthile, abasebenzi balo, abasebenza kulo ngokwetoho, abalumele kanye nanoma wubani ongaphansi kwalo ekutheni azibandakanye ezenzweni zenkohlakalo.
Uma kwenzeka kusetshenziswa ezinye zezimiso zalezi gatshana zoMthetho 19 , 19 , 19, , inkontileka kumele iveze ukuthi yiziphi kulezi gatshana ezisebenzile futhi kushiwo ukuthi kube nokuhambisana okufanele.
<fn>zul_Article_National Language Services_ISAZISO SIKAHULUMENI (2003).txt</fn>
Kuyaziswa ukuze kwazi uwonke wonke ukuthi iKhomishani yezaBasebenzi bakahulumeni ngaphansi kwesigaba 11 soMthetho weKhomishani yezaBasebenzi bakahulumeni ka 1998 (uMthetho ongunombolo 46 ka 1997) ufundwa ngokuhlanganyela nesigaba 196 (f) (ii) soMthethosisekelo weRhiphablikhi yaseNingizimu Afrika ka 1996 (uMthetho onguNombolo 108 ka 1996) yenze lemithethonqubo ebhalwe kuSheduli 1 lapha.
omele kushiwo omunye umsebenzi, umuntu omele noma isikhulu senyunyana eyaziwayo.
i Ukuphatha noma ukubhekana nezikhalo ngokushesha nangokungancemi nangokulinana ii ubudlelwano kwezokusebenza obuqinile iii ukuxazululwa kwezikhalo zomsebenzi oyedwa ezingeni eliphansi kulowo mnyango.
Isikhalo kufanele uma kwenzeka sixazululwe umqashi lapho noma ezingeni eliseduze nalapho siqubuke khona.
Umqashi kufanele aqinisekise ukuthi ubhekana nesikhalo ngendlela elungile, engancemi nengavuni muntu nokuthi imigomo yezobulungiswa iyalandelwa.
Inqubo kufanele ilekelele futhi yenze umsebenzi nomqashi babhekane nokunganeliseki.
Akekho umsebenzi okufanele ahlushwe noma alinyazwe ngqo noma ngendlela engaqondile ngenxa yokuthi ufake isikhalo.
Uma umsebenzi ethathelwa izinyathelo zokuqondiswa izigwegwe, ukusetshenziswa kwalenqubo ngumsebenzi ukuze abhekane nondaba oluphathelene nokuqondisa izigwegwe ngeke kuyimise inqubo yokuqondisa izigwegwe.
Isikhalo kufanele sibhalwe phansi uma sifakwa futhi zonke izinqumo ezithathiwe kuleyo nqubo kufanele zibhalwe.
Uma kubhekwa ukugcina isikhathi esinqunyiwe, lokhu kufanele kubalwe ngokuthi kushiywe ngaphandle usuku lokuqala bese kubalwa usuku lokugcina.
Labo abathintekayo kufanele balandele isikhathi esimiswe kulenqubo, ngaphandle uma bevumelene ukuselula isikhathi.
Isikhalo kufanele sifakwe kumqashi zingakapheli izinsuku ezingama-90 kusukela ngosuku umsebenzi aze ngalo ngaleso senzo esimhluphayo noma ukwehluleka ukwenza.
Umsebenzi angafuna ukuthi isikhalo sakhe sedluliselwe kwiKhomishani ezinsukwini eziyi-10 ngemuva kokuthola isinqumo sesiphathimandla esiphethe.
Umqashi kufanele anikeze umsebenzi ulwazi olufanele oludingekayo ukuze akwazi ukufaka nokuqhuba isikhalo, uma elucela.
Ukunikezwa kwalolo lwazi kuncike kunoma iziphi izithiyo ezingamiswa umthetho.
Umsebenzi kufanele anikwe ulwazi mayelana nesimo sesikhalo sakhe nokuthi sesiqhubeke kangakanani ukuze siphothulwe ngosuku oluhleliwe.
Umqashi kufanele anikeze umsebenzi umfanekiso wefomu lesikhalo ngemuva kwezinga ngalinye lapho isikhalo sibhekwe isiphathimandla.
Umsebenzi angafaka isikhalo sakhe kumsebenzi okhethelwe ukuba enza-lula noma abe ngumxhumanisi kulenqubo yokuxazululwa kwezikhalo kulowo mnyango.
Kufanele kusetshenziswe ifomu elinqunyiwe Isijobelelo A uma kufakwa isikhalo.
Lowo msebenzi okhethewe kufanele axhumane nomkhakha oqondene wesiphathimandla kulowo mnyango ukuze azame ukuxazulula isikhalo.
Isikhalo singaxazululwa yinoma imuphi umuntu kulowo mkhakha oqondene onamandla okwenza lokho.
Umsebenzi ofake isikhalo uyokwaziswa yilowo msebenzi okhethiwe ngesimo nenqubekela-phambili eseyenziwe ekuxazululeni isikhalo.
Uma isikhalo sixazululiwe waneliseka umsebenzi ofake isikhalo isiqinisekiso salokhu siyobhala phansi ngumsebenzi okhethiwe.
Uma isikhalo singaxazululeki, isiphathimandla esiphethe kufanele sazise umsebenzi ofake isikhalo.
Umnyango, (kumbandakanya nesiphathimandla esiphethe) unezinsuku ezingama-30 zokubhekana nesikhalo. Lesi sikhathi singelulwa ngesivumelwano esibhaliwe.
b isiphathimandla kufanele ngokwesigaba 35 1 soMthetho waBasebenzi bakaHulumeni ka 1994, sithumele isikhalo kanye nemibhalo esifanele kwiKhomishani yezaBasebenzi bakaHulumeni ukuze yenze izincomo zingakapheli izinsuku ezinhlanu kusukela yazisiwe ngulowo msebenzi onesikhalo.
Uma isikhalo sisho ukusolwa ngenqubo yokusebenza engalungile njengoba kuncaziwe eMthethweni wezaBasebenzi ka 1995, umsebenzi angazisa isiphathimandla esiphethe ukuthi ufisa ukusebenzisa inqubo yokuxazululwa kwezinkinga emiswe kuMthethosisekelo woMkhandlu oxhumanisa ukukhulumisana ngezaBasebenzi bakaHulumeni, noma omunye umkhandlu oqondene (noma imuphi oqondene) nokuthi iKhomishani yezabasebenzi bakaHulumeni ingasibheki isikhalo leso.
a kuKhomishani ngqo; noma b uma kuyinqubo yezokusebenza engalungile nomkhandlu oxhumanisa ukukhulumisana ngezaBasebenzi bakaHulumeni noma umkhanldu oqondene noma imuphi oqondene ngokwenqubo yokuxazululwa kwezinkinga.
Uma iKhomishani isithole lonke ulwazi kusiphathimandla esiphethe , kufanele kuthi zingakapheli izinsuku ezingama-30 ibheke leso sikhalo bese ibhale yazise isiphathimandla esiphethe ngezincomo zayo nezizathu ngesinqumo sayo.
Ngemuva kokuthola izincomo zekhomishani , isiphathimandla esiphethe kufanele kuthi zingakapheli izinsuku ezinhlanu sibhale sazise umsebenzi neKhomishani ngesinqumo saso.
a thumela isikhalo sayo kuMongameli uma kuyinhloko yomnyango kazwelonke ; noma b thumela isikhalo sayo kuNdunankulu oqondene uma kuyinhloko yomnyango wesifundazwe.
Umongameli noma uNdunankulu unezinsuku ezingama-30 ukuba abhekane nesikhalo. Isikhathi lesi singelulwa ngokuvumelana.
Imithethonqubo F9 no F10 kufundwa ngokushintsha okungadingwa yingqikithi kuyosebenza kuzo zonke izikhalo zezinhloko zeminyango.
Inhloko yomnyango kufanele iqinisekise ukuthi ukuxazululwa kwezikhalo kuyahlolisiswa ngokugcina amarekhodi amanani ezikhalo ezixazululiwe kusukela ekuqaleni konyaka ngamunye bese ibikela iKhomishani ngalokhu njalo ezinyangeni eziyisithupha.
Ikhomishani kufanele ibikele Indlu kaZwelonke okungenani kanye ngonyaka ngokuphathwa kwezikhalo nokusebenza ngempumelelo kwenqubo yezikhalo kanye nemisebenzi yayo, esiFundazweni kuSishayamthetho salelo siFundazwe.
Uma kufakwa isikhalo ngokwalenqubo, umsebenzi ofake isikhalo kufanele adalule uma esebenzisa ezinye izinqubo.
Isikhalo esifakwe ngaphambi kwesimemezelo seMithethonqubo yesikhashana, okungaphambi komhlaka 1 ku-Ntulikazi 1999, iyoqhutshwa futhi iphothulwe ngokweMithethonqubo yeZikhalo yesiKhashana ekhishwe ngaphansi kweSimemezelo ePhephabhukwini loMbuso elinguNombolo 20231 ngo 1999.
Usuku lokuqala ukusebenza kwalemithethonqubo ngumhlaka 19 kuMandulo 2003, kuhanjiswana nalokho okushiwo kuMthethonkambiso K.
Lelifomu kufanele lisetshenziselwe ukufa isikhalo (ngaphandle kwezinsolo zokuxhoshwa okungafanele) uma unganelisiwe yisenzo noma ukwehluleka ukwenza futhi ungakwazanga ukuxazulula leyo nkinga ngokusebenzisa ukuxoxisana okungamisiwe ngokomthetho.
Ungasizwa noma ummelwe ngomunye umsebenzi noma ommele noma isikhulu esivela kwinyunyana eyaziwayo.
Kubalulekile ukugcwalisa kahle ngokuyikho lonke ulwazi. Uma ifomu seligcwalisiwe, kufanele linikwe umsebenzi okhethelwe ukuba enze-lula noma abe ngumxhumanisi kulenqubo yezikhalo kuleso sikhungo. Umnyango uzojobelela lelifomu kweminye imibhalo yesikhalo futhi liyosetshenziswa kuzo zonke izigaba zenqubo yesikhalo.
Esigabeni ngasinye lapho umuntu emkhakheni oqondene wesiphathimandla ezama ukuxazulula isikhalo, lolo nalolo hlangothi luyogcwalisa isigaba esifanele sefomu . Uyonikezwa ithuba lokuphendula lokho nalokho okushiwo.
Ekupheleni kwazo zonke izigaba zenqubo yesikhalo , umnyango uyokunika umfanekiso wefomu eliphelele.
Uma isikhalo sesixazululiwe , akudingekile ukuba ugcwalise ingxenye esele yefomu. Umkhakha obhekele ezabasebenzi emnyangweni wakho uyobe usuyaligcina ifomu. Liyosetshenziswa uma kubikwa ngamanani kwiKhomishani yezaBasebenzi bakaHulumeni njalo ngonyaka.
Uyadingeka ukuba ugcwalise Ingxenye A no B yalelifomu bese ulinika umsebenzi okhethelwe ukuba enze-lula noma abe ngumxhumanisi kulenqubo yokuxazulula izikhalo kuleso sikhungo. Lomsebenzi uyosayida ebhokisini elingaphansi kwengxenye B yefomu ukukhombisa ukuthi usitholile isikhalo. Qiniseka ukuthi uthola umfanekiso walelifomu uma ukufaka kwakho isicelo sekwamukelwe.
Ingxenye C yefomu lesikhalo iyogcwaliswa umqashi nawe ezigabeni ezahlukene zokuzama ukuxazulula isikhalo.
Izinhlamvu zamagama neSibongo :...
Inombolo yomsebenzi :...
Umnyango okuqashile :...
Ukwehluleka ukwenza :...
Izinombolo ongathintwa kuzo : Inombolo Yocingo:...
Igama lokumele (uma ekhona) :...
Izinombolo zenyunyana : Inombolo Yocingo:...
Yini isikhalo sakho?
Lengxenye yefomu iphathelene namazinga ahlukene eziphathimandla ukuzama ukuxazulula ingxabano. Kodwa-ke akunamazinga anqunyiwe okuxazulula isikhalo. Kungagcwaliswa elilodwa noma amaningi kulamakhasi alandelayo, kuyoya ngesimo.
Uma isikhalo singaxazululeki kuze kufike ezingeni lenhloko yoMnyango , kufanele sithunyelwe kusiphathimandla esiphethe (ikhasi elingezansi eliqondene ngqo nokudlulisela kusiphathimandla esiphethe kufanele ligcwaliswe).
Isikhalo kufanele sibhekwe kuwo wonke amazinga afanele (okumbandakanya nesiphathimandla) zingakapheli izinsuku ezingama-30, ngaphandle uma isikhathi seluliwe ngokuvumelana nomsebenzi onesikhalo.
Inombolo yocingo :...
Ngabe isikhalo sixazululiwe?
Ngabe isikhalo sixazululiwe?
Ngabe kukhona ofisa ukukusho?
Ngabe isikhalo sixazululiwe?
<fn>zul_Article_National Language Services_ISAZISO SIKAHULUMENI (2006).txt</fn>
uNgqongqoshe wezaManzi nezamaHlathi, ngaphansi kwegunya alinikezwe yizigaba 26 (a) no (g), nesigaba 116 kufundwa kanye kanye nesigaba 21(k) koMthetho kaZwelonke wezaManzi, 1998 (OkunguMthetho No. 36 ka1998), uhlongoza ukwenza imithetho migomo kwiSheduli.
d uma ukusetshenziswa kwamanzi kuhambisana nesu eligunyaziwelokusetshenziswa kwamanzi kwezikaqedisizungu okuyisu lokuqhuba umsebenzi ngokuhambisana nomthethomgomo 5 la ungena khona; kanye e nangokuhambisana nezimfuno zanoma iliphi isu elamukelekile lokwengamela imithombo yamanzi, lapho kunesidingo.
namasu afanelekile okwengamela imithombo yamanzi; kanye iv nendawo la kukhona khona izindawo ezizwelayo kumbe ezivikelwe uma lingekho isu lokwengamela imithombo yamanzi eligunyaziwe.
Umuntu osbenzisa amanzi ngendlela enomthelela osezingeni eliphezulu noma ngokwezinhloso zenzuzo ngokungcebeleka kufanele afake isicelo sokugunyazelwa isu lokuqhuba umsebenzi maqondana nokusebenzisa amanzi ngokunomthelela osezingeni eliphezulu noma ngokwezinhloso zikaqedisizungu nangokwenzuzo zingakapheli izinsuku ezingama 60 ethole incwadi yesaziso ebuya kuhlaka oluqondene ukuba enze njalo.
ukuhambisana nanoma yimiphi imigomo eyengamele ukumosha nezendawo kumbe izinqubo; futhi iv avikele futhi athuthukise amagugu namasiko maqondaena nomthombo wamanzi.
a Lihambisana nezimfuno zomtheshwana mgomo 2; nanoma b Umfaki sicelo esezibonakalisile ukuthi uyakwazi, kumbe uzokwazi ukubhekana futhi alawule imithelela emibi kumthombo wamanzi njengoba kuhlonziwe kumtheshwana mgomo 2g.
Uhlaka olwengamele lungabuye lucele eminye imininingwane kumuntu owasebenzisela ukungcebeleka amanzi, njengokulandisa komtheshwana mgomo 2 futhi lungasho ukuthi isu lokuqhuba umsebenzi elicuthsungulwayo liguqulwe ngendlela ezofunwa uhlaka olwengamele.
Lapho uhlaka olwengamele seluligunyazile isu lokuqhuba umsebenzi, umuntu owasebenziselaf ukungcebeleka amanzi kufanele ahambisane nezihlinzeko zesu eligunyaziwe lokuqhuba umsebenzi.
Isu lokwengamela imithombo yamanzi kufanele lakhiwe uhlaka olufanelekile futhi lwethulwe yilo uhlaka olwengamele ukuze ligunyazelwe ukusetshenziswa kwamanzi alowo mthombo wamanzi ngokungcebeleka, lokho kumbandakanya ingaphezulu lamanzi emisebenzi kahulumeni, zingakapheli izinsuku ezingama 180 kusuka ngosuku uhlaka olufanelekile lwazisiwe uhlaka olwengamele ukuba lwenze njalo.
Isu lokwengamela imithombo yamanzi, okulandiswa ngalo kumtheshwana mgomo 1 kufanele likhandwe ngokuhambisana nemiHlahlandela yoMnyango malungana neSu eliHlanganyele lemithombo yaManzi, maqondana nokuSetshenziswa kwaManzi kwezokuNgcebeleka, eligxiviswe u-Agasti 2005.
i lweneke uhlaka lwesu lokwengamela imithombo yamanzi; futhi ii lumeme imibono elotshiwe ukuba yethulwe kwisu elihlongozwayo zingakapheli izinsuku ezingama 60 emva koshicilelo lwesaziso; futhi b lucubungule yonke imibono eyamukelwe.
a unokuchibiyela uhlaka lwesu lokwengamela imithombo yamanzi; futhi b ngokuhambisana nomtheshwana mgomo 3, ashicilele isu lokwengamela imithombo yamanzi lokugogoda emaphephandabeni nakweminye imigudu eyakhelene nothombo wamanzi othintekayo.
Noma imuphi umuntu osebenzisa amanzi ngezinhlos zokungcebeleka anagcelwa ukuba agcine amarekhodi ezingxenye eziphathelene nokusetshenziswa kwamanzi bese elunika uhlaka olwengamele lolo lwazi.
Akukho namunye umuntu, okungathi ngaphandle kwegunya elibhalwe uNgqongqoshe, afinyelele kunoma iluphi uhlangothi lwemisebenzi yamanzi kahulumeni, lapho lingekho khona ichopho elisemthethweni lokufinyelela.
d noma ikuphi ukwenza uNgqongqoshe, anesizathu esizwakalayo sokwenza njalo, uma ebona kunesidingo ukuze kuqinisekiswe ngakho ukuhambisana noMthetho kanye nalemiThetho Migomo.
h inkokhelo eyemukelekile maqondana nokufinyelela kumbe ukusetshenziswa kwezinsiza ezihlinzekwe kwimisebenzi yamanzi kahulumeni nomhlaba kahulumeni ozungezile ; kanye i nokwenza okuhambisana nokungcebeleka emanzini.
Ukufinyelela nokusebenzisela ukungcebeleka noma yiziphi izingxenye zemisebenzi yamanzi kahulumeni, ngaphandle kwemigudu yokungena esemthethweni, akuvunyelwe ngaphandle uma kunemvume ebhalwe phambilini uNgqongqoshe.
Ukusetshenziswa kwamanzi kwezikaqedisizungu ngokwenzuzo akuvunyelwe kunoma iluphi uhlangothi lwemisebenzi yamanzi kahulumeni ngaphandle uma uNgqongqoshe esekugunyaze ngencwadi lokho.
d akuzubakhona kungcebeleka esizindeni sezokuphepha sodonga lwedamu kanye nomlomo wemisebenzi kumbe ekuchitheni kwawo ngaphandle kokuba uNgqongqoshe esebhale isigunyazo; futhi e kuzovunyelwa izinqola ezihamba ngesivinini esingavusi kuphela endaweni okuthiwa eyokungavuki.
Noma imuphi umuntu ophambana kumbe owehlulekayo ukugcina izihlinzeko zalemiThetho Migomo unecala kanti lapho eselahlwe yicala ufanelwe ukuba ahlawuliswe noma agwetshwe isikhathi esingevile eminyakeni eyisihlanu.
Le miThetho Migomo ingabizwa ngemiThetho Migomo yokusetshenziswa kwaManzi ngeziNloso zokuNgcebeleka.


Ingxenye yokuqala ibeka izimo nezinqubo okumele kulandelwe ngesikhathi somkhankaso wokuqala wokwenza UMSEBENZI weNdlela yoKuhlola uMsebenzi ngaphakathi kophiko lukaMasipalati.
Ingxenye yesibili ibeka izimo ekumele zimiswe ngasekupheleni kwesigaba sokwenza okumisiwe ukuze kugcinwe inqubo. Ngakwenye ingxenye lokhu kuhlinzekela abasebenzi ukuthi bakwazi ukufaka izicelo zokuthi kuphinde kuhlolwe ukusebenza kwabo kanti kwenye ingxenye kuhlinzeka ngokuthi kuqhutshwe ukulawulwa nokubuyekezwa kwezinqubo esezimisiwe nokwethembeka kwazo.
Umkhankaso woKwenza okumisiwe ungumphumela wesivumelwano soMkhandlu wokuXoxisana woHulumeni baSekhaya eNingizimu Afrika (SALGBC) wokuthi kunesidingo sokuthi kube khona indlela efanayo yokuhlola ukusebenza ngaphakathi kophiko lukahulumeni wasekhaya. Kungumbono wawo wonke amaqembu ukuthi lokhu kufana kubalulekile kwizimpiko zezinqubo ezahlukene ezifana nokuxoxisana ngamaholo, ukuqonda okwanele ngemikhakha yokubekwa kwabasebenzi nezimo zezinhlangano, ukuhlelwa kobungoti bophiko kanye nokuhlelwa kokufunda nokuqeqesha.
Leli bhuku lenqubo kumele lifundwe ngokucabanga ngoMSEBENZI weNdlela yoKuhlola ukuSebenza, aMabhuku okuQeqesha oMSEBENZI weNdlela yoKuhlola uMsebenzi kanye namanothi oPhiko lukaMasipalati oMSEBENZI weNdlela yoKuhlola uMsebenzi.
Kuhloswe ukuqondisa inqubo ukuze kugwemeke ukulibaziseka kokwenziwa kokumisiwe ngenxa yokungezwani nokuxabana okungenasidingo. Kuyinjongo ukuthi kuphethwe umkhakha wokuqala wokwenza okumisiwe esikhathini esingaba yizinyanga ezingama-18.
Kubalulekile ukuthi lenqubo ibe nokuningi kangangoba kungenzeka futhi yamukeleke kubasebenzi. Akukho msebenzi oyogcina enesimo esingesihle sokusebenza kunaleso asijabulelayo njengamanje ngenxa yokuhlolwa komsebenzi. Kanti futhi abasebenzi akumele balindele ukuthi isigaba sokwenza okumisiwe singahlinzeka ngokwaneliseka kuwona wonke umuntu. Kubalulekile futhi ukuqonda ukuthi ukuxoxisana ngokuqondanisa amaholo nokuhlola okusha akusho nje ukukhuphuka kwamaholo kubo bonke abasebenzi kodwa kungukuguqula indlela yokuhlola umsebenzi ekhona ibe indlela eyodwa.
Isinyathelo sokuqala ngukubonelela ukuthi lendlela iyasetshenziswa. Ngemuva kwaloko wonke umuntu uyothola ithuba lokufaka isicelo sokuthi ahlolelwe isikhala sakhe somsebenzi lapho ebona sengathi umkhakha wakhe awubonisi kahle ingqikithi yomsebenzi wakhe noma uma ebona sengathi umsebenzi wakhe ushintshile ngemuva kokuhlolwa kokuqala kwemisebenzi.
Izifunda zokuhlola umsebenzi ziyizindawo ezisemthethweni ezibekelwe ukuthi kumiswe kuzona aMakomidi aMakhulu oKuhlola uKusebenza (ama-PJEC) kuze kuphele isikhathi sokwenziwa kokumisiwe.
Yonke imikhandlu yakaMasipalati iyoba yiZifunda zoKuhlola uMsebenzi.
Ezinye iziFunda zoKuhlola uMsebenzi ziyobekwa yiKomidi ePhakeme ye-SALGBC ngokwezincomo ezenziwa wuPhiko lwaMasipala lwe-SALGBC.
Lezi zincomo kumele zifake okungenani iNdawo eyodwa yeSifunda lapho kunabasebenzi khona abaningi noma ihlongoze ukuhlanganisa izindawo zeziFunda ezinabasebenzi abancane.
e Zokuqalisa inqubo yokubhala ngencazelo yomsebenzi njengoba kubekwe ku-2 wesigaba C.
Unobhala Jikelele we-SALGBC uyobhalela uPhiko lweSifundazwe ecela ukuthi benze izincomo ngokumiswa kweZifunda zoKuhlolwa koMsebenzi ngaphansi koPhiko lwazo.
b Abane 4 abamele abasebenzi ababili 2 kubo babe ngabe-SAMWU abanye ababili 2 babe ngabe-IMATU.
Kuyoba khona umxhumanisi esigabeni sokuqala, njengokwenkontilaka ne-HCC, bese kuthi ngemuva kwaloko abe khona kuphela uma ecelwa noma edingeka ukuthi azokweluleka kwezobungoti nokulawula.
Amaqembu angakhetha omunye umuntu esifundeni ngasinye sokuhlolwa komsebenzi kanti kungathi noma nini abeke omunye umuntu esikhundleni sobamele uma nje lowo omunye noma obamele eqeqeshwe ngokwanele.
Uma ummeli ehoxa ngokwanoma yisiphi isizathu, noma esuswa, ekomidini kungumsebenzi weqembu ukukhetha omunye ukuthi agcwalise leso sikhala uma nje eqeqeshwa futhi athole nesitifiketi.
Akuvunyelwe muntu ukuthi athamele imihlangano yekomidi ukuzobheka nje ngaphandle kokuthi kuvunyelwene ngokwenhloso yokuqeqesha.
Amaqembu azama ngako konke ukukhetha abameli abanokuqonda kahle futhi abanesipiliyoni sabasebenzi bakahulumeni.
Ama-PJEC asebenza ngokugcwele ngesikhathi sokwenziwa kokumisiwe kanti ayaqhubeka nokusebenza kwisigaba sesibili ngemuva kwaloko lapho noma uma kunesidingo.
I-PJEC iyona okungumsebenzi wayo ukulungiselela, ukuphatha, ukuhlela, nokwenza inqubo yokuhlola yonke imikhakha yezikhala zomsebenzi nemisebenzi endaweni yayo yomthetho, ngokuhambelana nokuxazulula ukungavumelani ekutheni izimenenja zoMthetho weZimo zaMasipala, isigaba- 57 ziyafakwa noma ziyakhishwa ekuhloleni umsebenzi, ngokuhambelana nohlahlondlela olubekwe ngezansi.
Noma yiluphi ushintsho oluhlongozwayo ezinhlelweni zokutshala noma amalungiselelo kumele kuhanjiswe kwiKomidi ukuze ikwamukele.
Kumele kube khona indlela elawulwayo yokuxhumana ukuze kwaziswe abasebenzi ngeNqubo yoMsebenzi wokuHlolwa kokusebenza nokwenziwa kwako.
Imisebenzi ngokwenqubo nendlela nokuqhuba umsebenzi njengoba kubekwe ngaphansi kuka-3 kwesigaba- C.
Ama-PJEC athatha zonke izinqumo ngokuvumelana.
Ubuningi obuvumeleke ukuthatha izinqumo kunoma yimuphi umhlangano kuba ngubuncane boyedwa omele iqembu ngalinye.
Ukuze igwcalise imisebenzi yayo i-PJEC iyohlinzekwa ngokukwazi ukuthola lonke ulwazi olubalulekile namarekhodi angase adingeke lapho kuhlelwa ukutshalwa kokuhlolwa koMsebenzi nokuthi ahlinzeke ngokuqonda ngokuhlola njengoba kubekwe kwisiXhumo A.
I-PJEC ingenza noma yikuphi ukuhlola umsebenzi, indawo yokusebenza noma ukubonisa okungase kudingeke ukuze ihlinzeke ngokuqonda ukusiza ngokuhlolwa komsebenzi.
I-PJEC ingakwazi, njengoba kubekwe ku-2.1.7 wesigaba- C ukuthi ichibiyele futhi yamukele ukuchazwa komsebenzi ngenhloso yokuwuhlola.
I-PJEC idingeka ukuthi ivume, noma ichibiyele iphinde ivume, imiphumela yokuhlola ekhishwe yiwo wonke ama-SJEC.
Kuyohlala kungumsebenzi we-PJEC ukuthi ibheke ukusebenza kwenqubo yokuhlolwa komsebenzi ngaphandle kokubhekelela ukumiswa kwama- SJEC.
Kungumsebenzi we-PJEC ukuthi kwenziwe yonke imisebenzi emayelana nokuqinisekisa ukuthi kunokufanana ekusebenziseni inqubo kuzo zonke izindawo zayo ezisemthethweni kanti lomsebenzi awukwazi ukwedluliselwa kwi- SJEC.
Umbiko woMphumela weSifundazwe wama-PJEC ufanele ukuhlolisiswa yiKhomishana yokuZimazisa njengombiko wokugcina woMphumela ngaphambi kokuthi kwaziswe noma yimuphi umsebenzi.
Umsebenzi wama-PJEC ngaphansi koPhiko olufanele lwe- SALGBC mayelana nanoma yikuphi ukungezwani okungase kuqhamuke njengoba kucaciswe ngezansi.
I-PJEC isebenzisa lamandla angenhla ngokuvumelana nangesikhathi kubakhona ukuphikisana ngokusetshenziswa kwalamandla iyodlulisela udaba kwiqembu ngalinye, kwiKhomishani yokuZimazisa lapho kubakhona ukungavumelani, noma kwi-SALGBC mayelana nanoma yikuphi ukuphikisana, njengoba kubekwe ngaphansi kwesigaba-B.
Ama-PJEC angenza izincomo kwiKhomishana yokuZimazisa nganoma yikuphi akubona kungasiza ekwenziweni ngendlela efanayo ukuhlolwa komsebenzi noma ukwenza kube nomqondo ukubekwa kwezihloko zomsebenzi.
Bonke abakhethelwe ubulungu bayovuma ngencwadi ukuthi bayoqeqeshwa njengabahloli boMsebenzi.
Amalungu ayozibika kwimenenja yokuhlolwa koMuebenzi ukuthi bazosebenza ngokwamahora ajwayelekile okusebenza ayongabi ngaphansi kwamahora angama-8 ngosuku.
Wonke amalungu ayobonisa ngombhalo ukuthi ayawazi amahora ajwayelekile okuqala nokuphuma emsebenzini njengoba kuvunyelwene.
Amalungu ayoyigcina eyimfihlo imiphumela yokuhlola ngaphambi kokwazisa ngokomthetho kanti futhi ayokugwema ukukhipha ulwazi aluthole ngesikhathi ehlola ukusebenza ngendlela engase ibandlulule ukwenziwa kokumisiwe okunomfutho.
Amalungu ekomidi ayalingana ekuhloleni umsebenzi, njengamalungu ekomidi ehlangene, ngokunganaki ubulungu benyunyana noma ukungabi yilungu labasebenzi noma imikhakha yabasebenzi.
Abamele abasebenzi bayokhululwa ngokuphelele emisebenzini yabo ukuze bakwazi ukubamba iqhaza ngokuphelele ekuHlolweni koMsebenzi.
Lokhu kukhululwa kuyovunyelwa nakuba kunamalungelo aphelele akhishiwe ngokwesivumelwano samalungelo ezinhlangano kodwa kuyophela uma noma lapho sekuphele isikhathi sokwenziwa kokumisiwe.
Abaqashi kumele benzelwe amalungiselelo anele ukuze kuqinisekiswe ukuthi bayakwazi ukuHola uKusebenza ngendlela egcwele.
Amalungu ayohlinzekwa ngezobuphathiswa obunomqondo kanye nezithuthi ukuze akwazi ukwenza imisebenzi eqondene nezinhlelo ze- PJEC.
d Ukugcina imfihlo mayelana nemininingwane ehlinzekwe ngaphansi kwesimo sokugcinwa kwemfihlo.
c Lokucela ukuthi kuhlolwe indawo nokuthi kwenziwe izibonelo zomsebenzi.
d Okunikezwa incwadi enezincazelo zokwenqatshwa ukuthi kukhishwe imininingwane noma kuhlolwe indawo noma kwenziwe iziboniso zomsebenzi.
Amaqembu angedlulisela kwiqembu lawo konke ukungavumelani okungavela ngokungakhishwa kwemininingwane, ukucelwa ukuthi kuhlolwe indawo, noma yikuphi okunye ukusetshenziswa kwamandla nemisebenzi yama-PJEC kodwa ayothobela izimiso ezingaphansi kwesigaba- B.
Uphiko olufanele lwe-SALGBC luyokwaziswa amagama alaba bantu, nanoma yiluphi ushintsho olungase lube khona.
Umqashi unomsebenzi wokwabela abasebenzi bokuhlola umsebenzi kanye nabaxhasa ngezobuphathiswa okudingekayo lapho kwenziwa okumisiwe, labo basebenzi bayokwaziwa njengophiko loKuhlolwa koMsebenzi futhi basebenze ngaphansi kolawulo lwemenenja yoKuhlolwa koMsebenzi.
Izimenenja zoKuhlolwa koMsebenzi zinomsebenzi wokuletha izinsizakalo nokwenza amalungiselelo esikhundleni se-PJEC kanye nezakhiwo ezingabalulekile njengoba kuboniswa ngezansi noma njengoba kungavunywa yi-PJEC.
j Nanoma yiliphi olunye udaba sekuhlangene naloko okubekwe ngaphansi kwesigaba- C.
Imenenja yoKuhlolwa koMsebenzi ingadlulisela noma yimuphi umsebenzi wayo kwabanye abasebenzi ngaphakathi koPhiko loKuhlola.
Angabekwa i-PJEC lapho ubuningi bomsebenzi obudingekayo ukuphetha ukuhlola umsebenzi ngaphambi kwezinyanga ezingama-18 ukudinga lokhu.
Ayosebenza ngokwezimiso zenqubo efanayo neze-PJEC ngokuhambelana nokwedlulisela noma yikuphi ukungavumelani noma ukuphikisana kwi-PJEC ukuthi ithathe isinqumo sayo.
Iyomiswa ekuqaleni kwenqubo yokwenziwa kokuHlolwa koMsebenzi.
Laba bameli kuyoba kuhle uma bengamalungu asebenzayo e-PJEC kodwa ayobe ethole ukuqeqeshwa ohlelweni loMSEBENZI njengokufanele babe nako ngaphambi kokwamukelwa njengamalungu.
Ikhomishana ithatha izinqumo ngokufinyelela esivumelwanweni.
g Ukufuna ukuxazulula noma yikuphi ukuphikisana okungase kuqhamuke ngokuvumelana.
Iyoba nomsebenzi wokuqhamuka nemibono efanele ukuthi ivezwe kwi-SALGBC ukuze kuvunyelwane ngesimo esifanayo sezikhala nemisebenzi eyosebenza kulo lonke uphiko.
Ingasungula lawo makomidi ezinto ezithile njengoba ingabona kunesidingo ekwenzeni umsebenzi wayo.
Lama komidi angaba nanoma yibaphi abantu inqobo nje kube ngukuthi bangamalungu e-PJEC noma eKhomishani yokuZimazisa.
IKhomishani yokuZimazisa ingadlulisela noma yimiphi misebenzi yayo kunoma yiliphi ikomidi elikhonjwe ku- 5.2.4 uma nje kungukuthi lokho kwedlulisela kugcina ekwenzeni imisebenzi engaphansi kwemigomo emisiwe ehambisana nezindlela zokuzimazisa ekwakuvunyelwene ngazo ngaphambilini.
IKhomishani yokuZimazisa inomsebenzi wonke wokulawula kwesigaba sokwenziwa okumisiwe kodwa iphendula kwiKomidi eliPhakeme le-SALGBC ngokwezimiso zaleyo mithetho engase ibekwe yiKomidi ePhakeme.
Ngaphandle kokukhinyabeza u 5.2.
c Ingahlinzeka ngemibiko yezikhathi ezithile ngenqubo yokwenziwa kokumisiwe kanye nokunye okuhlobene nako.
d Ilungise umbiko wemiphumela yokugcina ye-PJEC ukuze kukhishwe isaziso.
Ukwehluleka ukuvumelana ngomphumela wokuhlolwa komsebenzi okukala ukubaluleka komsebenzi.
Nokuhlinzeka ngabameli abakuhlomele ngokwanele ukwenza umsebenzi wabo njengamalungu ekomidi.
Ukuthi kukhishwe ulwazi noma ibhukwana noma ukuhlinzeka ngokuthi kwenziwe uphenyo nokuthola yonke imininingwane ukuze kufinyelelwe esivumelwaneni ngencazelo yomsebenzi.
Ukuvumelana ngohlelo lokwenza okumisiwe kanye/noma ukulandela uhlahlondlela nenqubo ebekwe kulesisivumelwano kuze kukhinyabezeke ukuqalisa noma kuqhubeka nohlelo lokwenza okumisiwe.
Ukuvumelana ngokuthi kugwenywe noma kulungiswe ukuziphatha kwanoma yimuphi ummeli okuwubungane noma okuphazamisayo.
Nanoma yiluphi udaba iKhomishani yokuZimazisa eyehluleka ukuvumelana ngesinqumo kulo.
Ukuphikisana ngokwesimiso sika- 2.1.5. kuyokwedluliselwa kwabezokulamula.
Kunoma Yikuphi ukulamula ngokwa- 2.3 waKopeletsheni waBantu boKuqalisa umsebenzi kuyofanela kuphane ngobufakazi ngendlela yako kanti akuyobizwa ukuthi kuphane ngobufakazi bokumela umqashi noma amaqembu ezinyunyana.
d Izimiso jikelele nokuphikisana mayelana nenhloso nenjongo yokuhlolwa kokusebenza.
Inqubo yokuHlolwa koMsebenzi kwenzeka ngaphakathi kokuhlobana nendlela yokumenejwa kwabasebenzi nokumiswa kwezinhlelo zezindaba zabasebenzi.
Ngaphandle kokuthi kubaluliwe iSivumelwano saMalungelo eNhlangano kanye nomthethosisekelo we-SALGBC kulawula izindaba ezenziwa ngaphansi kwezinhlelo ezejwayelekile zezezindaba zabasebenzi.
Izindaba ezifanele ziphathwe ngenqubo yezezindaba zabasebenzi kumele ziqhubeke kuphela uma sekukhethwe amalungu e-PJEC.
Okudingeka ngaphambi kokuthi asebenze ngomfutho ama-PJEC ukuhlanganisa nokuvumelana ngeziNcazelo zoMsebenzi ngokokwesimo sezinga okuhambelana nezidingongqangi zoHlelo loMSEBENZI wokuHlola umsebenzi.
Lokhu kwenza kuwela ngaphansi kwezezindaba zabasebenzi okwejwayelekile futhi kudinga ukubandakanyeka kwezimenenja namashobhustuwadi ngemigudu ejwayelekile yezezindaba zabasebenzi.
e Izinyunyana zikhomba abantu kubameli bazo bama-LLF ukuthi bahlinzekwe ngokuqeqeshelwa ukuhlanganisa iziNcazelo zoMsebenzi.
c Aqinisekise ukuthi laba balawuli namashobhustuwadi babamba iqhaza kwiseshoni yosuku olulodwa lokuqeqeshwa ngokubalulekile okweseke indlela yoMSEBENZI wokuHlolwa komsebenzi yizimenenja zokuhlolwa komsebenzi ngokubandakanyeka kwamalungu e-PJEC.
d Enze nanoma yikuphi okunye ukuqeqeshwa kwamashobhustuwadi noma amalungu ekuphawuleni nokubhalwa ngokuchazwa kwemisebenzi kanjengoba bengabona kufanele ngokuhambelana nesivumelwano samalungelo enhlangano.
b Ukuhlinzeka labo ababambe iqhaza emsebenzini wokuchazwa komsebenzi ngamakhophi anele amafomu abekiwe encazelo yomsebenzi ukuthi bawasebenzise ngokwahlukahlukana kwawo ekutholeni ukuphawula ngokuchazwa komsebenzi. Abameli ababalulwe ku - 2.1.
d Izimenenja ziyothintana nabaphathi abaseduze kwazo, kuthi lapho kunesidingo, labo abangaphansi kwazo, ukuze zithole ukuphawula ngeNcazelo yoMsebenzi.
e Inyunyana nezimenenja ziyothintwa lapho kuzanywa ukuthi kufinyelelwe esivumelwaneni ngeNdlela yokuGcina yeNcazelo yoMsebenzi.
f Lapho kunezindawo ezisasele zokuphikisana i-HOD, noma abameli abedluliselwe umsebenzi bayoqhuba umhlangano wamashobhustuwadi, abaphathi babagcwalise izikhala kanye/noma nabangaphansi kwabo bazame ukufinyelela kwisivumelwano.
g Uma sekufinyelelwe esivumelwaneni ngeNcazelo yoMsebenzi iyosayinwa ngabagcwalise isikhala / izikhala, abameli bezinyunyana, abaphathi abaseduze baleso sikhala kanye ne-HOD bese sedluliselwa kwiMenenja yokuChazwa koMsebenzi.
h Izinombolo eziyizinkomba zesikhala kumele zibe kuzona zonke izincazelo zokugcina zomsebenzi.
Lapho kungafinyelelwa kwisivumelwano kuyobe sekurekhodwa njengokungavumelani bese kweduliselwa kuPhiko lwe-SALGBC njengoKuphikisana zingakapheli izinsuku ezingama-14.
Ikomidi yoPhiko lokuxazululwa kokuphikisana iyozama ukubuyisana kuloko kuphikisana ngokuthola amaphuzu ayiqiniso, sekuhlangene nokungenelela khona lapho, kanye/noma ngokukhomba izibonelo zezinye izincazelo zomsebenzi endaweni yayo yomthetho bese ivumelana ngeNcazelo eyodwa yoMsebenzi.
Lapho kwenzeka ukuthi iKomidi yoKuphikisana yehluleka ukuthola ukuvumelwana phakathi kwenyunyana kanye namaqembu abaphathi udaba luyodluliselwa kwabezokulamula.
Izimiso eziyinkomba yalokhu kulamula ukwenza isinqumo ngencazelo yomsebenzi.
Incazelo yomsebenzi ekuvunyelwene ngayo noma enqunywe abokulamula iyisiphetho futhi ibophezela wonke amaqembu nabagcwalise izikhala zomsebenzi, futhi iyokwedluliselwa kwi-PJEC ukuthi iyihlole.
Amaqembu athatha isikhathi sokujwayeza abalandeli bawo ngokuqukethwe kwibhukwana.
Umsebenzi wama-PJEC ukulawula uKuhlolwa koMsebenzi kanti lapho kunesidingo ayokwedlulisela lolo daba oludinga ushintsho kwabangaluxazulula nanoma yiluphi olunye udaba olungale kokuChazwa koMsebenzi kumaqembu alo ukuze kube nokuthintana okwejwayelekile kwezezindaba zabasebenzi kanye nokuxazululwa kokuphikisana.
Ama-PJEC nama-SJEC ayokhetha usihlalo nesekela lakhe ukuthi benze imisebenzi eyejwayelekile emayelana naleli hhovisi.
Uma umphathisihlalo ephume kwiqembu labaqashi isekela lakhe kufanele liphume eqembini labasebenzi nangokwenye indlela.
Ikomidi lisebenza ngokwemithetho yenqubo yomhlangano eqondwa ngokwejwayelekile.
Kumele kulungiswe uhlelo lwayoyonke imihlangano noma iseshoni yemihlangano yesonto echaziwe.
Izinqubo zayo yonke imihlangano kumele zenzelwe amaminithi ngokwenza inkomba kwizidingo zobuphathiswa ukurekhoda.
Inqubo yokwenza okumisiwe iqala ngokuqokwa kweMenenja ebekiwe yoKuhlolwa koMsebenzi, ukubona abantu abasophikweni loKuhlolwa koKusebenza kanye nokuqokwa kwe-PJEC, bese kuthi lapho kunesidingo amalungu e-SJEC.
Imenenja ebekiwe yoKuhlolwa koMsebenzi iyobe seyithatha izinyathelo ezifanele zokuthola ulwazi nemininingwane nokumisa uhlelo lokuphathiswa bese iqala inqubo yokubhalwa kwencazelo yomsebenzi njengoba kuchazwe ngenhla.
Ukwaziswa nokuqeqeshwa ngokubhalwa kweNcazelo yokuHlolwa koMsebenzi njengoba kubekwe ngenhla kuyohlelwa ngoPhiko lokuHlolwa koMsebenzi nangokuzibandakanya kwamalungu e-PJEC noma e-SJEC futhi kuncike ezintweni zokuqeqesha ezakhiwe yi-SALGBC.
Ikhosi yokuQeqesha [eyizinsuku ezimbili ] iyoba nezinto zokuqeqesha eziphathelene nalesi sivumelwano kanti yilabo ababamba iqhaza ngokuphelele abayothola izitifiketi.
Isigaba sokulungiselela nokuhlela esilandelayo kumele sithathwe njengeselulo sokuqeqesha ezingeni lokwenza loko okufundwayo futhi amaqembu kumele aqinisekise ukuthi abameli bawo babamba iqhaza ngokugcwele.
Ikomidi iyoxoxisana ngale mininingwane bese yenza uhlelo lokuthola indlela yokuqalisa eyovikela ukuhlolwa komsebenzi ukuthi kungatholi umthelela wezindaba ezingahlangene noHlelo loKUSEBENZA.
Ikomidi iyobheka imibono yezimenenja zokuhlolwa komsebenzi lapho kukhethwa uhla "lwezindlela zokukala" izikhala zomsebenzi kuyo yonke imikhakha nakwimikhakha yomsebenzi kubasebenzi ekufanele ihlolwe ukuze amalungu e-PJEC akwazi ukuzejwayeza ngenqubo.
Kumele kuqashelisisiwe ukukhethwa kwemisebenzi noma imikhakha yemisebenzi eyayibekelwa ukwabiwa ngokobulili, ubuhlanga noma ukukhubazeka ukuze kubhekwe imibuzo elinganayo ngomfutho kwimisebenzi elinganayo.
Uhlelo lwale nqubo ngesigaba sokuqala luyozama ukungabi nahlelo elulandelayo ngokwenqubo yokulandelana kwemisebenzi ngokubaluleka kwayo.
Izikhala zomsebenzi ezihlolwe kulesi sigaba kumele zibuyekezwe ngokucophelela ukuze kube nokufanana nemiphumela yokuhlola eyolandela ngasekupheleni kwesigaba sokwenziwa kokumisiwe ngaphambi kokuphetha umbiko ngeMiphumela Yesikhashana ekhonjwe ku-1.3 wesigaba -D.
Akukho ukuhlola okuyoqhubekela esigabeni esilandelayo ngaphambi kokuhlolwa kwako kokuqala nokuLungiswa kwemisebenzi yako.
IMenenja eBekiwe yoKuhlolwa koMsebenzi iyoveza uhlelo lokusebenza oluhambisana nalesi sinyathelo olukhomba omasipalati noma izigaba nezigaba ezingaphansi kwezigaba zikamasipalati okuyobe kuzokwenziwa kubo ukuHlolwa koMsebenzi okugcwele.
Indlela ezihlolwa ngayo izikhala zomsebenzi ngaphansi kwezigaba noma izigatshana kufanele izimazise isidingo sokulandela indlela yokuqala phezulu-wehle noma yokuqala phansi - ukhuphuke ngemikhakha yomsebenzi ngokwezizathu zokwenzisisa ngokwethemba ukuthi iyoba nomfutho wokuphumelelisa indlela eyodwa elula.
I-PJEC iyobonisana ngalo luhlelo futhi izame ukuthola ukuvumelana kanti imenenja ebekiwe yokuHlolwa koMsebenzi iyobe seyithatha lezo zinyathelo ezifanele ngokusizwa amalungu e-PJEC zokuqinisekisa ukuthi ayenziwa malungiselelo okuqalisa uMSENBENZI wokuhlola umsebenzi.
Uma kwenzeka kuba khona noma yikuphi ukungavumelani noma ukuphikisana okuvela ngale nqubo kuyobhekwana nako ngokwesigaba- B ngenhla.
Uma sekuvunyelwene ngohlelo lokusebenza kuyobe sekuqaliswa ngoMSEBENZI wokuHlolwa koMsebenzi.
c Ngokuxoxisana ngomsebenzi, lapho kunesidingo, nalowo osebenza kuleyo ndawo noma "omele"osebenzayo, ababaphethe kanye neNhloko yoMnyango futhi, njengoba kungaba nesidingo sokuthola amaqiniso, lihlole indawo, futhi licele eminye imininingwane noma izincazelo ngamalungiselelo omsebenzi nobuchwepheshe obusetshenzisiwe.
Abaxoxiswe ngomsebenzi bangazikhulumela ngomlomo noma babhale phansi konke abafisa ukukusho.
Kufanele kuqale kwenziwe konke okungakazeka ukuthi kufinyelelwe esivumelwalneni ngokuba nomqondo kwencazelo yomsebenzi elethiwe ngokukuqhathanisa nemininingwane etholakele nokuthi noma kurekhodwe ngokungenaphutha lokho okungavunyelwana ngawo.
Uma kwenzeka kuba khona umuntu owenqaba ukuvuma lencazelo, noma ukuthi azibandakanye ekuxoxiswaneni, ikomidi linganika incazelo yomsebenzi ukuze kube nenqubekelaphambili.
Noma yimuphi okuxoxiswene naye ukuze kutholwe ulwazi owenqabayo ukusayina, noma ukuzibandakanya, angaya kunoma yiliphi iqembu ayobika ngodaba lokuphikisana oludinga isixazululo zingakapheli izinsuku ezingama-10 zokusebenza okuzothi uma ehluleka kube yincazelo ye-PJEC eyosebenzayo.
c ngamaphuzu amaqiniso ahlobene aphathelene nobunzima, ulwazi, umthelela nomfutho.
Lapho kwenzeka kungabikhona ukuvumelana ngo- 3.4.7 (a) noma (b) futhi ngaphandle kokuthi kuvunyelwane, ukuhlolwa kuyoke kungasetshenziswa futhi/noma kwedluliselwe kwabokuhlolwa kwamabhuku nabokuzimazisa njengokungavumelani.
Ekungavumelanini ngokukhetha ku- 3.4.7 (c) ekuhlanganiseni amaphuzu amancane ikomidi lingaqhubeka nokukhipha eminye imiphumela eminingi kangangoba ingabonakala inesidingo kuleso simo ukuze kutholakale ukuthi kujule kangakanani loko kungavumelani.
Uhlobo nezesekelo eziholela kunoma yikuphi ukungavumelani kuwo wonke amaqiniso okuthola amaphuzu kumela kurekhodwe.
Uma kutholakala iMiphumela engaphezulu kowodwa yilabo abahlezi kwikomidi okuyofanela ukuthi benze amanye amacebo okuthi bahlanganise ukungaboni kwabo ngasolinye bazame ukuvumelana ngoMphumela owodwa kweTholakele.
Lowo mbiko ufanele ufake umbiko obalulekile nganoma yikuphi ukungavumelani okusaqhubeka.
UMbiko uyohlolwa bese wedluliselwa kwiKhomishani yokuZimazisa ukuthi wamukelwe futhi kuthathwe isinqumo nganoma yikuphi ukungavumelani.
Ngesikhathi sokwenziwa kokumisiwe yinqubo yokuhlola nokuzimazisa iyobe seyuvumelene nemiphumela eminingi, kodwa akungakhohlakali ukuthi leMiphumela iyohlala ingeyesikhashana kuze kuvunywe uMbiko ogcwele weMiphumela yeSikhashana yiKhomishana yokuZimazisa.
UMbiko Wesikhashana weMiphumela ophatha sonke iSifunda soKuholwa koMsebenzi uyovunywa yi- PJEC bese unikezwa IKhomishana yokuZimazisa uma sekuhlolwe zonke izikhala zomsebenzi esiFundeni soKuhlolwa koMsebenzi.
IKhomishana yokuZimazisa iyovuma, noma ichibiyele futhi ivume lowo mbiko, njengoMphumela woKugcina woMbiko kwisiFunda ngasinye sokuHlolwa koMsebenzi okuyothi ngemuva kwaloko uMasipala ofanele azise abasebenzi ngamazinga abo okugcina emsebenzini.
Akukho msebenzi oyokwaziswa ngezinga lakhe lesikhashana ngaphambi kokuthi kuvunywe uMbiko woKugcina weMiphumela nokushintsha kwamaholo.
Abasebenzi banelungelo lokufaka izikhalo kwiKhomishana yeZikhalo kwiSifundazwe ngamazinga abaziswe ngawo engakapheli amasonto angu-6 bazisiwe njengoba kubekwe ngaphansi kweNgxenye 2 ngezansi.
Kusukela ekuqaleni kokwenziwa koKuhlolwa koMsebenzi okumisiwe kuyoba ngomuye womsebenzi weMenenja ebekiwe yoKuhlolwa koMsebenzi ukuqoqa ulwazi ngamaholo akhona nokushintsha kwamaholo nokwenza umbiko owenabile ngawo wonke amaholo kuleso sifunda sokuhlolwa komsebenzi.
Lolu lwazi noma umbiko kumele kuhanjiswe kwi-SALGBC eyobe seyenza isiqiniseko sokuthi lufakwa eBhange yoLwazi kaZwelonke.
IMenenja eBekiwe yokuHlolwa koMsebenzi kumele iphinde yenze isiqiniseko sokuthi le mininingwane ibuyekezwa njalo uma kunoshintsho olukhulu futhi kuyofanela ukuthi ihlinzeke ngombiko wolwazi lokugcina lokubuyekezwa kwamaholo ngaphambi kokuqalisa kokuxoxisana ngokushintsha kwamaholo.
I-SALGBC iyoba nomsebenzi wokuhlanganisa umbiko ofanele kazwelonke kanye nohlaziyo oludingekayo lokuxhasa izingxoxo zokuzimaziswa kokushintsha kwamaholo njengoba kungamiswa yiKomidi layo eliPhakeme.
IKomidi ePhakeme ye-SALGBC iyobe seyibamba umhlangano weKomidi likaZwelonke lokuXoxisana ukuze kube nexingxoxo ngohlaka nezinkomba ngokusetshenziswa koshintsho olusha lwamaholo.
Kuyozanywa ngayo yonke indlela ukuthi kuphethwe izingxoxo ngaloluhlaka zingakabi ngama-15 kuDisemba we-2002 okuyothi uma kwehlulekeka kuqalise ukuxazulula ukungaboni ngaso linye kungakabi usuku lomhlaka- 1 ke Februwari we-2003.
a Inhloso yalezi zingxoxo ukuhlinzeka ngokukhushulwa kwamaholo kuyo yonke imikhakha kodwa futhi kulungiswe amaholo njengento ebalulekile ekusebenziseni izikhala zomsebenzi eziqeda kuhlolwa ngokubonelela uLwazi lweMakethe yaBasebenzi.
b Ukulungiswa kwamaholo ukuze kuphumeleliswe ukwenziwa kokumisiwe akusho ukuthi bonke abasebenzi bazothola amaholo aphakeme.
Ukuqala kokusetshenziswa koshintsho olusha lwamaholo kumasipalati ngamunye, kangangoba kungenzeka lokhu, kuyokwenziwa ngesikhathi esifanayo kwisiFunda ngasinye sokuHlolwa koMsebenzi ngokuhambelana nesigaba- 2.17.
Ukuhlaziywa kokushintsha kwamaholo kumasipala ngamunye ngaphakathi kweSifunda sokuHlolwa koMsebenzi okuncike kwimibiko elungisiwe yokugcina yolwazi ngamaholo kanye nohlaka olumiswe ngokwesimiso sika- 2.
a Ukuhlobana kokuhlolwa koshintsho ezikalweni ezikhona zamaholo komasipalati abafanele.
b Ukuhlobana kwako noLwazi lukaZwelonke nolwesiFundazwe ngezimakethe zaBasebenzi.
Lombiko noma imibiko iyokwenekwa oPhikweni olufanele lwe-SALGBC kanti lolo Phiko luyokwaziswa kafushane ngokutholakele.
Amaqembu ayoxoxisana ngale mibiko bese eluleka nganoma yiluphi olunye uhlaziyo noma imibono yangomuso ngolwazi angase aludinge amaqembu.
Noma yikuphi ukuphikisana ngezidingongqangi zanoma yiliphi iqembu mayelana nohlaziyo noma imibono yangomuso eyengeziwe kuyothathwa njengokuphikisana ngokuveza imininingwane eyisidingo ekubambeni izingxoxo.
UPhiko luyoxoxisana ngalo mbiko woshintsho kumaholo kanye emibono bese luhambisa umbiko kwiKomidi ePhakeme ye-SALGBC ngemibono yawowonke amaqembu mayelana nemibono.
Ngokubangelwa yile mibiko iKomidi kaZwelonke yokuXoxisana iyobe seyingena emzuliswaneni wokugcina wezingxoxo ukuze izame ukuthola ukuvumelana ngoshintsho olusha kumaholo kamasipalati oluyobe lufanele ukuthi lwaziswe [kunoma yisiphi isiFundazwe sokuHlolwa koMsebenzi].
Uma sekuvunyelwene ngesikalo sokuholela kuyobe sekwaziswa abasebenzi ngezikalo zabo ezintsha nendlela yokuhola.
Izikalo ezintsha zamaholo ziyoqala ukusetshenziswa kusukela ngesikhathi esilandelayo sokukhokha amaholo ngemuva kosuku lokwazisa noma ngomhlaka-1 ku Januwari we-2004, noma yikuphi okuyofika kuqala, uma kungukuthi akukho masipalati ekuyodingeka ukuthi aqalise ngaphambi komhlaka- 1 ku Julayi we- 2003.
c Abasebenzi abanesamba esingaphezulu kobukhulu kwesikalo esisha soMSEBENZI bayogcina lezo zamba zabo ezinkulu zamaholo.
e Umsebenzi ogcine isikalo sakhe seholo esiphezulu, futhi ophumelele esicelweni sakhe sokukhushulelwa isikhundla ngobukhulu besikalo seholo loMSEBENZI kodwa esingaphansi kwesikalo sakhe somsebenzi omdala, uyoqhubeka nokuthola leloholo kantu ukulungiswa kokubiza kokuphila kwakhe kuyoncika eholweni lakhe.
Iyoba nezimiso ezifanayo neKomidi eNkulu yokuHlolwa koMsebenzi njengokwesigaba- 3.1.1.
c Iqalise izibuyekezo ezithile kunoma yimuphi umasipala uma ibona sengathi ubuningi bezikhalo eziphuma kulowo masipala zikhomba isidingo saloku kubuyekeza.
IKhomishana kumele izame ngako konke ukuthi ithathe izinqumo ngokuvumelana ngaphandle kwaloko ithathe njengekutholile ngamaphesenti angama-50 nangaphezulu ngokuvota okuhambisanayo komqashi nabameli benyunyana bevota ngokwehlukana.
Yonke imibono engubuncane iyorekhodwa.
Lesi sinqumo singumnqamula juqu kanti sibophezela abasebenzi abafanele kanye nomqashi kanti akuyophinda kukhulunywe ngalokhu kunoma iyiphi enye inkomfa.
UKhomishani kaZwelonke wokuZimazisa uzophiwa igama elisha lokuthi yiKhomishana kaZwelonke yokuHlolwa koMsebenzi ngesikhathi esifanele ngokuhambelana kokushintsha kusukwa ekwenziweni kokumisiwe kuyiwa ekugcinweni kwaloko okumisiwe.
Iyohlanganiswa ngezimiso ezifanayo nezeKhomishana kaZwelonke yokuZimazisa njengokwesigaba- 5.1.2 kwisiGaba- A.
IKhomishana kaZwelonke yokuHlolwa koMsebenzi igcina amandla nemisebenzi yeKhomishana kaZwelonke yokuZimazisa ekhonjwe ngaphansi kuka- 5.2 wesigaba- A njengoba ichibiyelwe ngemfanelo futhi ifundwa ngokwengqikithi entsha.
Ithatha izinqumo zayo noma izame ukuxazulula noma yikuphi ukungezwani okungase kuqhamuke phakathi kwamaqembu ngezimiso ezifanayo nalezo ezisebenza kwiKhomishana kaZwelonke yokuZimazisa.
Ayiyukuzinaka noma yiziphi izicelo eziqondiswe kuyona nanoma yiziphi izikhalo ngokutholwe yiKhomishana yesiFundazwe yeZikhalo.
Iyohlala ibuyekeza ngezikhathi ezithile okutholwe yiKhomishana yesiFundazwe yeZikhalo kanti ingadinga ukuthi iKhomishana yeSifundazwe yeZikhalo iphionde ilalele noma yisiphi isikhalo ngokubonelela lezondlela noma izindaba eziykhonjwa.
Ilawule ukugcinwa kahle kohlelo loMSEBENZI ngaphakathi ophikweni, iphenye nganoma yiluphi udaba olumayelana nokuHlolwa koMsebenzi okungujikelele, bese yenza izincomo ngalezozinto kwi-SALGBC.
c Umsebenzi ngamunye noma iqembu labasebenzi.
Umkhakha nenqubo yokufaka isicelo.
Indlela yokuhlanganisa incazelo yoMsebenzi nokuhlola isikhala esisha somsebenzi kuyovumelana naleyo ndlela ebekwe ezingeni lokwenziwa kokumisiwe.
Ukufakwa kwesicelo sokuhlolwa kabusha, noma ngabe kuqaliswe yizimenenja noma umsebenzi noma umkhakha wabasebenzi, kungenziwa nganoma yisiphi isikhathi uma leso sicelo sigxile ebufakazini obubonakalayo futhi obungobafuthi boshintsho lwezinto zokusebenza kokuqukethwe kwisikhala somsebenzi, noma ebufakazini obusha bekungeke kulindeleke ngokunomqondo ukuthi umfakisicelo abe nabo ngesikhathi sokufaka isicelo ngokokuqala.
e Nemininingwane echaza ukuthi lolu shintsho luqhamuke kanjani ngokoshintsho olungujikelele engqikithini yomsebenzi, noma ukuhleleka kabusha kokuhlobana emsebenzini.
a Abonise ngendlela eqondile ukuthi kwenziwa yini ukuthi imiphumela yokukala ingazange ihambelane nendlela ekuyiyona yendlela yoMSEBENZI.
c Esekwe yinoma isiphi isitatimende esiwexhasayo esikhishwe ngoyedwa noma ngaphezulu kumalungu e-PJEC.
b Ifomu echaza umsebenzi ekhomba ushintsho emsebenzini ogunyaze isicelo kanye nalawo mapheshana umfakisicelo angawabona ebalulekile futhi ehambelana nezidingongqangi ngaphansi kuka- 3.2.3 kanye/noma u- 3.2.
c Zirekhode imvume yezikhala zomsebenzi kumphathi oseduze nakwinhloko yoMnyango ngencazelo entsha noma ingxenye yencazelo yomfaki sicelo.
Isicelo siyobe sesihanjiswa kwimenenja ephethe ukuze kuHlolwe uMsebenzi kulowo Masipalati oyobe esethintana nomfakisicelo, noma yimuphi ushobhustuwadi lapho kuyilungu lenyunyana, nezimenenja ezifanele, ukuqinisekisa ukuthi yonke imininingwane efanele kany/noma ukungavumelani kurekhodwa ngokuphelele ngaphambi kokuthi kuhanjiswe kwi-PJEC.
I-PJEC uma ibona sengathi isicelo siyaxega nganoma iyiphi indlela ingacela ukuthi siphinde silethwe ukuze sithobeleu-3.2.3 kanye/noma no- 3.2.4 noma sihoxiswe kanti ukwehluleka ukuthobela izimiso kungasichitha ngokomthetho isicelo.
Ekutholeni lesisicelo i-PJEC iyobe seyiqhubeka nokuphenya izicelo njengoba ingabona kufanelengokwamandla nemisebenzi yayo bese ihlaziya izicelonjengoba kubekwe ngaphansi kwesigaba- C 3.4. bese izama ukuthola isiphetho.
Uma kwenzeka ibeka ukuthi akuzange kubekhona shintsho ekuhleleni, noma uma i-PJEC yehluleka ukuvumelana ngomphumela, umfakisicelo/abafakizicelo kumele baziswe ukuthi isicelo noma/izicelo aziphumelelanga nokuthi bangazifaka izikhalo.
Uma kukhishwa umphumela omusha uyobe sewedluliselwa kuKhomishana kaZwelonke wokuHlolwa koMsebenzi ukuthi uhlolwe, ulungiswe futhi uzimaziswe ngaphambi kokuthi waziswe noma kukhangiswe ngawo.
Kumele kuzanywe ngayo yonke indlela ukuqinisekisa ukuthi zonke izinyathelo eziku- 3.2.8 no- 3.2.9 ziphethwa nganeno kwamasonto angu-6 ngemuva kwaloko kwaziswe umfakisicelo ngomphumela wokugcina.
Izikhalo kuKhomishana weziKhalo kwisiFundazwe kumele zithobele izinyathelo ezibekwe ku- 3.2.3. futhi zibe namapheshana njengoba kubekwe ku -3.2.4.
Ekutholeni isaziso sokuchithwa ngokuka-3.2.7, 3.2.9 noma u -3.2.11. umfakisicelo kumele abe namasonto angu-6 okuyamukela noma ayichithe lemiphumela bese ethatha isinqumo sokuthi aqhubeke yini nokufaka isikhalo.
IKhomishana yeziKhalo kwisiFundazwe iyothi lapho ithola isicelo iqale ngokuzanelisa ngokuthi kunezizathu ezanele zaleso sikhalo kanti futhi ingasichitha kalula uma inokuvumelana ngokuthi akukho zizathu ezitheni zaleso sicelo.
Lapho seyenelisekile iKhomishana yeZikhalo kwisiFundazwe ngokuthi kunezizathu ezanele zesikhalo iyobe seyilalela isikhalo ngendlela efanelekile yokubhekana nezikhalo futhi ingasihlaziya isikhalo njengoba kubekwe kwisigaba- C-3.4, ingaphinda isilalele isikhalo ngakunoma yisiphi isiteji senqubo njengoba kubekwe ngaphansi kwesigaba- C-3.4 noma ingasilalela ngokulandela inqubo engasetshenziswa kwezokuzama ukuthola isixazululo, noma iyiphi indlela efanelekile yokuqinisekisa ukulalelwa ngendlela enomfutho nesheshayo futhi ekahle yokulalela isikhalo. UKhomishana weziKhalo wesiFundazwe uyobe esebhalela umfakisicelo emazisa ngenqubo ezolandelwa ekubhekaneni nesikhalo sakhe.
Lapho kuzwiwa isikhalo iKhomishana yeZikhalo kwisiFundazwe iyokwedlulisela ekutholile kwiKhomishana kaZwelonke yokuHlolwa koMsebenzi ukuthi kuhlolwe futhi kulungiswe ngaphambi kokuthi kukhishwe isaziso.
Lapho singalalelwa isikhalo iKhomishana yeZikhalo kwisiFundazwe iyokwazisa umfakisicelo.
Uma kube khona lokhu kuchithwa kwesikhalo akuyovunyelwa sikhalo esinye kuze kuphele unyaka kusukela ngosuku lokuchithwa kwesikhalo.
Izinqumo zeKomidi yeZikhalo kwiSifundazwe ziyisiphetho futhi zibophezela abaqashi nabasebenzi ngokufana kanti alikho ilungelo lokufaka isikhalo kwiKhomishana kaZwelonke yokuHlolwa koMsebenzi futhi akuyobakhona elinye ilungelo lokuhlaziya ukuphikisana ngezinqubo zokuphikisana zoMkhandlu wokuXoxisana waHulumeni waSekhaya eNingizimu Afrika nanoma yiliphi elinye ithimba langaphandle lokuxazulula ukungezwani elifana ne-CCMA.
Kulesi sixhumo esiyisigaba- A no- B sibeka ukuthi ubuncane bemininingwane ekuvunyelwana ngayo ukuthi ingakhishelwa ukukuthi ukuhlolwa komsebenzi kwenziwe ngendlela enomfutho.
Isigaba- C sikhomba ezinye izinhloba zemininingwane izinyunyana noma abanye abaqashi abangacabanga ukuthi ikhishwe kodwa umqashi, noma omunye umsebenzi ngokwakhe angayibona kungeyangasese futhi kungafanelwe ikhishwe.
Ngokwesigaba -A no- B amalungu ekomidi lemininingwane ayohambelana kuphela nezimiso eziqukethwe ku -3.3.4. Lokhu kusho ukuthi amalungu kumele elulekwe ukuthi asebenzise ukubona kwawo ekuphatheni lemininingwane ngokucophelela okuthile ngokwemfihlo ukuze kugwemeke ukungezwani noma ukungavumelani okungenasidingo kodwa ngokubonelela ubumfihlo obungukhukhulelangoqo okuyisidingo futhi abe nelungelo, njengabamele amaqembu abo, okuthi babike ngeqiniso nangokugcwele njengoba bebona kufanele.
Ukuze kuhlelwe lesi sigaba nokuthi kwenziwe uhlelo lokuqhubeka nokuhlolwa komsebenzi kumele kulungiswe lolwazi olulandelayo bese lwenziwe lukwazi ukutholwa yiKomidi.
Isheduli yendlela eseyikhona yokala amazinga, isigaba sayo sokusebenza kanye nesihloko somsebenzi esizinze ekumisweni okwamukeliwe.
Uhla olunomqondo lwezincazelo zemisebenzi ekhona noma isheduli yokusebenza esebenza kulezo zikhala zemisebenzi.
c Ziyinto kuphela egunyazwe ngokezimiso ezibekiwe.
Imininingwane ebeka uhlelo lobuphathiswa ngokukhomba uhlelo olungajwayelekile lokubona izikhala ezimisiwe.
Ikhophi yanoma yikuphi ukuhleleka ngokusebenza osekukhona, noma yikuphi ukuhleleka ngokusebenza okucatshangwayo, kanye nencazelo yazo zonke izigaba, iminyango noma izimpiko zezinsizakalo kanye nezigatshana sekuhlangene nokuhlongozwayo mayelana nokuhlelwa ngokwezimiso zeqembu okusetshenziswa oHlelweni loMSEBENZI.
Uhlelo oluhlongoziwe lwesenzo okumele silandelwe ekuhloleni izikhala zomsebenzi ezibeka izinga kuyo yonke imikhakha yoHlelo loMSEBENZI, lolu hlelo okufanele luphokophelele ukubhekana nalenqubo ngendlela engeke ibandlulule inhloso yalo ngokubheka phezulu noma ngokubheka phansi.
Umbono wendlela yokukhetha labo ekuzoxoxiswana nabo ngokuhlolwa kokuqala.
Ngesikhathi sokubhala incazelo yomsebenzi kanye nokuhlola uhlaziyo lomnyango ngamunye noma uphiko lwezinsizakalo ngokwenaba kakhulu , noma isigatshana esikhonjiwe kumele sihanjiswe.
Kumele kuqaphelisisiswe ukuthi ziyatholakala izincazelo ezikhona zayo yonke imisebenzi kanye nesheduli yokusebenza yaleyo misebenzi ehlolwayo kanye, kangangoba imisebenzi engamaqembu ifanele ukubonisa ubufakazi bokwenaba kwamarosta omsebenzi kanye/noma imisebenzi eyabiwe ngaphezu kwalabo ababoniwe ukuthi kuxoxiswane nabo.
Noma yiliphi elinye ipheshana noma imininingwane emayelana nokuhlolwa komsebenzi njengoba ingahlinzekwa yizimenenja kanye/noma abagcwalise izikhala zomsebenzi.
Ulwazi ngobuchwepheshe nendlela esebenzayo ngokwemishini noma ngolwazi lwezobuchwepheshe kanye lapho kufanele imininingwane eyenabile ngenqubo yokusebenza kanye/noma uhlelo oluthile lwekhompyutha olusetshenziswayo.
Kumele kulungiselelwe ukuhlolwa kwangempela kwezindawo kanye/noma nokuboniswa kokusebenza komshini othile, ubuchwepheshe noma imishini yokusebenza.
Ngesikhathi kuhlelwa kuzolethwa lemininingwane engenhla ukuthi kuxoxiswane ngayo. Kodwa kuyilungelo lanoma yiliphi ilungu ukuthi lifune olunye uhlaziyo kanye/noma ukubekwa kwale mininingwane ngenye indlela. Lezi zicelo kufanele zibe nomqondo ngendlela yokuthi zihlose ukuthole ukuqonda kangcono ngenhloso yokuHlolwa koMsebenzi. Uma zingenamqondo iMenenja ebekiwe yokuHlola uMsebenzi ingenqaba ukwenza lowo msebenzi ongaphezulu.
Ngesikhathi sokubhalwa kwencazelo yomsebenzi noma ukuhlola uqobo lwako kungabonwa njengokunokusiza ukuthola amaqiniso abhalwe phansi noma obunye ubufakazi ngendlela "yeziboniso zokuke kwenzeka" komsebenzi owenziwe yilowo ekuzoxoxiswana naye noma abafana naye. Ngokunjalo ukuphikisana ngencazelo yomsebenzi wesikhala phakathi kozogcwalisa isikhala somsebenzi ekuxoxiswana naye nobaphethe kungase kubange ukubanga ukuthi ngubani ngempela owenza umsebenzi othile. Uma kunjalo iKomidi lokuHlola lingakwazi ukuxazulula loko ngobona wona qobo umsebenzi.
a Yokuthi amaqiniso abhalwe phansi angubufakazi aqukethe ulwazi, olukhethekile, noma ulwazi oluyimfihlo lomkhandlu wangaphakathi.
b Yokuthi uhlobo lombhalo ofuniwe lungendlela yokuthi lukhipha imininingwane yangasese eqondene nomuntu oluphethwe umkhandlu ngokuqonda ukuthi luyimfihlo, noma lungendlela yokuthi uma lungakhishwa kungaba ukungaboneleli ukuphepha komuntu.
Ziningi izimo lapho lokhu kuba yiqiniso, noma ngokuphambene ezingelona iqiniso kanti aqhamuka, ngokwesibonelo, ngoba umphathi ufuna ukubukela phansi okuqukethwe kumsebenzi walowo amphethe ukuze aphakamise okuqukethwe kowakhe umsebenzi.
Ukugwema noma ukunciphisa ukungezwani okungase kuqhamuke kulesi sigaba kubalulekile ukuthi iziMenenja zichaze imisebenzi eyidlulisele yomsebenzi weMenenja yokuHlolwa koMsebenzi. Empeleni kufanele bazame ukungaphumeli obala ngokukhipha imininingwane futhi babe esimeni sokunganaki okunye ukwenqaba okucacile ukuthi akunalo iqiniso okungase kuqhamuke. Kufanele futhi ukuthi kucace lapho iMenenja yokuHlolwa koMsebenzi ikwazi ukuthola okubhalwe phansi noma uma kufanele iqale ithole imvume. Ukubeka izaba abangakwazi ukukhipha ulwazi ngaphakathi kuzo ngokugcwele noma, ngaphansi kwezimiso ezithile zokugcina imfihlo futhi kubalulekile. Isibonelo ukuthi imvume inganikwa amalungu eKomidi ukuthi abheke futhi afunde umbhalo "ngaphakathi ehhovisi" kodwa angawenzi amanothi noma akopishe lowo mbhalo. Kuko konke loku kuphinda kube ngumthetho jikelele ukuthi izicelo zokukhipha ulwazi kumele kube ngenhloso yokuqondisisa ngomsebenzi wesikhala ngenhloso yokuhlola.
Kufanele siqonde ukuthi lokhu kwenqaba nokutholakala kolwazi kungavelela noma yiliphi ilungu lekomidi ngisho namakhansela nezimenenja. Ngokwenjwayelo kodwa kuyoqhamuka ngezicelo zabameli bezinyunyana noma abagcwalise isikhala somsebenzi.
Amalungu nabangabasebenzi banelungelo lokwenza izicelo. Umkhandlu nezimenenja ezibekiwe unelungelo lokwenqaba nokukhipha imininingwane eyimfihlo noma ehlobene ngokunomqondo nokuqondisisa kahle ngomsebenzi wesikhala somsebenzi ngenhloso yokuhlola.
Ngokwezimiso zezinyunyana ze-LRA, noma izinyunyana ezimele amalungu azo, zinelungelo lokungakuthobeli ukwenqaba nokukhishwa kolwazi.
LRA icela ukuthi umqashi abhale phansi izizathu zokwenqaba kwakhe.
Ukubheka ukusebenza ngokungashintshi kwimiphumela yokuhlolwa komsebenzi njengoba kunqume ama-PJEC.
Ukungaphindi ukuhlola okuqukethwe umsebenzi kodwa ukubheka leyo miphumela ebonakala sengathi ayihambisani nenjwayelo mayelana nemikhakha eyahlukene yemisebenzi.
Ukuthola izizathu zokuphambuka nokuthi ivume noma ilungise imiphumela.
Ukwamukela umbiko wokuhlolwa kwamabhuku iwavume noma ithathe isenzo sokulungisa.
Ukwenza isisekelo sokuqhathanisa imikhakha eyahlukene yomasipalati mayelana nemiphumela yokuhlola.
Libheke ukukwazeka kokusetshenziswa kwamatemu amadala nezincazelo kanye nezichibiyelo noma ukulungisa indlela yokuphimisa ukuqinisekisa ukungashintshi nokusetshenziswa kohlelo ngendlela.
Ukumisa uhlahlondlela lwezigaba zezikhala zomsebenzi kuyo yonke imikhakha yezigaba zezikhala zomsebenzi kanye nezigaba embonini.
Ukuhlola umfutho ongase ubangwe yizingqinamba zolwimi kanye / noma amaqiniso okufunda lapho kusetshenziswa uhlelo bese yenza izincomo zokulungisa noma zokubhekana lokho okungekuhle okubangwa yikona.
Ingamisa amakomidi aqondene nokwenza noma okusiza ekwenziweni kwanoma yimuphi umsebenzi weKhomishana.
Ukwenza noma yimiphi imisebenzi ebalwe kwisigaba- 5.2.2. kuya ku- 5.2.8 engabhekelelwanga ngaphansi kwanoma yimaphi kulawa maphuzu angenhla.
Itemu "iNdawo yeSifunda" lisetshenziswa kuMthetho weZakhiwo kanti lichaza uMkhandlu weZifunda nayo yonke iMikhandlu yaSekhaya endaweni yawo ebekiwe.
Kufaneke kubekhona imenenja eyodwa eqashelwa ukubhekana nako konke. Lomuntu ubizwa ngokuthi yimenenja ye-JE ebekiwe. Ezinye izimenenja ezingaba yingxenye yenqubo zingaba nezikhundla zasemsebenzini zokuba yizimenenja zokuhlola, kodwa ngenxa yalesisivumelwano azibi yizimenenja ze-JE ezibekiwe. Zingaba yingxenye yoPhiko loKuhlolwa koMsebenzi futhi zibizwe ngokuthi abasebenzi bokuHolwa koMsebenzi.
Qaphela ukuthi umqashi nezinyunyana ngamaqembu athile. Nakuba abanye noma abathathela abanye izikhala bevunyelwe kodwa akukhuthazwa. Kumele kuthathwe abameli kweminye imisebenzi ukuthi basebenze ngokugcwele eKuhlolweni koMsebenzi kangangoba kungenzeka.
IsiXhumo- A kuhloswe ngaso ukuthi kukhiphe ulwazi okungafanele lube nokuphikisana mayelana nokuphumela obala nezinye izindaba lapho kungase kuphikiswe ukuphumela obala.
Ukufihla imiphumela kubalulekile ukuze kugwenywe ulwazi olungeyilo noma izikhalo ezingakafaneleki. Inqubo akuyona "yokuxoxisana ngobuphathi". Kanti futhi ukungaphumeli obala nako kuphikisana nokhiqizo. Amaqembu anomsebenzi wokuphana ngolwazi kubalandeli bawo.
Imizwa engujikelele neyejwayelekile ngemfihlo idingidwa ku -3.3.4. Lokhu okwangesikhathi kwenziwa lokho okuthile.
Kubalulekile ukwehlukanisa phakathi "kokuphikisana" okuqhamuka lapho kunokwehluleka ukuvumelana ngodaba oluphakathi komqashi nenyunyana okungahlangene kangako nenqubo yokuhlolwa komsebenzi kanye "nokungavumelani" okuqhamuka ekusetshenzisweni kohlelo. Okuningi kwalokhu kokugcina kunokwenzeka kuphikisane ngokusobala nesendlalelo sohlelo kanti kuyolungiswa. Ukuhlinzekela ukuthi kwedluliselwe kwezokulamula uma iKhomishana yokuZimazisa ingakwazi ukuxazulula udaba kumele lubonwe njengolwehlukile. Ukungavumelani okuningi kuyoba mayelana nokungasebenzisi imithetho kahle. Yingakho-ke kunokwenaba ngezinkomba ezingase zibe khona ezikhomba ngokusobala "uhlelo olukhulu" lwezindaba zokuziphatha.
"Ukubaluleka okulinganayo komsebenzi olinganayo" akufani "nesikalo somsebenzi". Kungukuqiniseka ukuthi akukho lutho olufihlakele njengosiko olunganikezi umsebenzi othile ukubaluleka okuwufanele ngoba unabantu abaningi besifazane noma iqembu elithile.
Amazinga ahlukene "omphumela" ayachazwa ngezansi.
Qaphela ukuthi kusetshenziswa "ukwazisa" esikhundleni "sokusakaza".
Uhlaka luyobheka umbiko okuyiwona oyobonisa lapho kunezikhala khona kumaholo, izinto ezifana nokungefani kwezimo zesamba samaholo, ukuhlobana nolwazi lwemakethe. Uhlaka luyobe seluqondisa ngokuphelele umthethosimiso okumele kwakhiwe ngawo ushintsho olusha lwamaholo endaweni ngayinye emisiwe.
Ukukhangisa kusho ukukhangisa kukaMasipalati ngesikhala somsebenzi ngaphambi kokuthi azi izinga laleso sikhala, ngakho ke nezindleko zaso.
<fn>zul_Article_National Language Services_ISETHULO ESENZIWE UNGQONGQOSHE WENTUTHUKO (2004).txt</fn>
Ngokuhambisana noHlelo lokwaKha kabuSha neNtuthuko, eminyakeni yokuqala engu 12 yombuso wentando yeningi, siye sagxilisa amandla ethu ekwenzeni uguquko emphakathini. Sesihlanyele intuthuko yomphakathi njengesiyaleli senqubo mgomo kanye nohlaka lokwehliswa kwezinga lobubha, kanye nokuphuculwa kokwethulwa kwezinsizakalo zenhlala kahle yomphakathi kubantu abahlwempu nabahlukumezekile emphakathini wakithi.
Ngenxa yoMlandu wethu woBandlululo uMnyango, kuleminyaka eyishumi eyedlule, kuye kwafanela ugxile kakhulu kwinhlala kahle yomphakathi, phezu kwemizamo eqhubekayo yokuba kulinganiswe ukuhlomula nokufinyelela kwabantu kuzinsizakalo zezenhlalakahle yomphakathi. Izimfuno kulwabiwo mali lwezenhlala kahle, ziye zasho ukuthi ibingenele imithombo yemali yokweseka izimfuno ezinqala, ezifana nokuvikeleka kwezinsizakalo zezenhlala kahle, ukugcinwa kwamakhono ayingqayizivele ezisebenzi zomphakathi, kanye nokusebenza emphakathini kwezinhlangano zomphakathi zezenhlala kahle. Njengalo kwasungulwa IHhovisi likaZwelonke lezeNhlalakahle, uMnyango kaZwelonke weNtuthuko eMphakathini kamuvana nje, ubusugxile kakhulu kulezi zimfuno ezisemoqka kangaka.
Isibonelo, eminyakeni eyidlanzana eyedlule, uMnyango kaZwelonke weNtuthuko eMphakathini waqala uhlelo lokwakha INqubo mgomo Maqondana nokuKhokhelwa koSonkontileka (PFA). Ubunjalo ezweni babiza ukuthi uhulumeni abuyekeze indlela ayesebenzisa ngayo imithombo yakhe ukuze kuqinisekiswe ukuthi isatshalaliswa ngobulungiswa kwababebhekwe yisambane phambilini kumphakathi wakithi. I- PFA iyisu elisemqoka kakhulu lokwelekelela uguquko emphakathini kanye nokuphucula ukwethulwa kwezinsizakalo ngokweseka ngezimali osonkontileka. Njengoba kwakuvunyelenwe yibo bonke ababambi qhaza kwezomphakathi kwiNgqungquthela yokuDlondlobala neNtuthuko, kanjalo bonke ababambi qhaza bamelwe ukubambisana ekubhekaneni nezinselelo zomphakathi kwezomnotho ezweni lakithi. UHulumeni, eyedwa, ngeke azinqoba lezi zingqinamba. Ngakho-ke, uMnyango uyaqhubeka nomzabalazo wokuqinisekisa ukuthi kuya ngokukhila ukubambisana nokusebenzisana phakathi kweziNhlangano ezingekho ngaPhansi kukaHulumeni (ama-NGO), iziNhlangano zeze-Nkolo (ama-FBO), kanye neziNhlangano zoMphakathi (ama-CBO), nomphakathi jikelele.
Ukuze iphumelele le nqubo mgomo, kuye kwakhiwa amaqhinga okubala izindleko ukuze kubhekanwe nakho konke okuhambisana nokuphunyeleliswa kwale nqubo mgomo. Ukuze oSonkontileka basebenze, kufanele babhekelwe ngokwenele ngezimali, kanti kufanele kubekwe amazinga enkokhelo yawosonkontilaki kuzona zonke izifundazwe. Kanjalo-ke, amaQhinga okubala iziNdleko zoHlelo lwezeNhlalakahle, azoqinisekisa ukuthi kunamazinga abekiwe futhi imithombo isatshalaliswa ngendlela enobulungiswa. Iziphakamiso maqondana nokwesekwa ngezimali kwezinhlelo ezilotshwe kwi- PFA zizoqinisekisa ukuthi imithombo ifinyelela kuleyo miphakathi nezinhlangano eziyidinga kakhulu, nanokuthi uhulumeni uhlinzeka izinsizakalo ezingambi eqolo. UMnyango ubye wathuthukisa imiHlahlandlela yeNqubo kanye neziKhali zobuPhathiswa okugunyaziwe, okufanele kufundwe kanye kanye neNqubo mgomo yokuKhokhelwa kwawoSonkontileka.
uHulumeni uyakuthokozela ukuzikhandla namagalelo ababazekayo emiphakathi ekwethulweni kwensizakalo yezenhlalakahle. amaProjeki afana nohlelo olweluliwe lwemisebenzi yomphakathi (EPWP) ayizibonelo zobamniswano phakathi kwabantu bakithie nohulumeni. Ngenxa yalo moya wokubambisana-ke, simema boke abantu bakithi ukuba baqhubeke nokubamba iqhaza ekwakheni impilo engcono kuwona wonke uwonke. Siyazincoma futhi siyithulela isigqoko imisebenzi negalelo lamavolontiya, osonkontileka bangasese nezinye izinhlaka zomphakathi. Kanye kanye, sakha umphakathi nesizwe esifanele izingane zethu nabo bonke abaHlali baseNingizimu Afrika.
Uhlelo lokuthuthukisa inqubo mgomo yokweseka ngezimali lwaqala ngo 1996, kodwa lwamiswa ngo 2000. UNgqongqoshe wezeNhlalakahle wasungula iKomidi lasebuNgqongqosheni ukuba lenze uphenyo mayelana nokukhathazeka okwabe kukhona maqondana nenqubo mgomo, bese lenza izincomo kuMkhandlu kaNgqongqoshe weNtuthuko yoMphakathi (i-MINMEC). I-MINMEC yathatha isinqumo sokuthi kufanele inqubo mgomo yokweseka ngezimali ibuyekezwe. Lokhu-ke, kwenziwa yithimba lokusebenza, kanti umphumela walo msebenzi, iNqubo Mgomo yokuKhokhela awoSonkontileka, wemukelwa wagunyazwa ngo 2004 emveni kokuba yethulwe kuziNhloko zeziNsizakalo zezeNhlalakahle (ama-HSWS), iKomidi eliKhulu (i-EXCO) kanye ne-MINMEC.
UMnyango uyafisa futhi ukuncoma labo bantu nezinhlaka ezibe negalelo ekuthuthukiseni le nqubo mgomo, iminyango yasezifundazweni, izinhlaka zomphakathi, nomphakathi uqobo ngemibono yawo nokweleklela kwabo. Ubambiswano phakathi koMnyango nezinhlaka zomphakathi kuzohlala kuyingxenye esemqoka kumizamo yokufinyelela empumelelweni nokufeza izibopho.
<fn>zul_Article_National Language Services_ISICHIBIYELO SAMASHUMI AMABILI NANTATHU SEMIGOMO (2005).txt</fn>
Isichibiyelo somgomo 1.00.
ab initio, uma kuqondwe ekuqeqesheni ngokundiza, ichaza ukuqeqeshwa ngempela okufunwa okokuqala ngesikhathi sokufuna imvume yokuqala yangasese yomuntu ofuna ukushayela indiza noma ofuna ukuzithokozisa ekhishwe ngaphansi kweNgxenye 61 noma 62 walemigomo noma ngenhloso yokwengeza ngesigaba esithile kuleyo ndizamshini, kanti ngenhloso yomgomo 91.02.
i 'isheduli yokunakekela emukelwe' ichaza idokodo elihlanganiswe wumnikazi noma ngosebenzayo ngokulandela imibandela yaleMigomo futhi emukelwe wuKhomishani ngokulandisa komgomo 43.02.
"' umuntu ovunyelwe' uchaza umuntu ophilayo ogunyazwe ngaphansi kweNgxenye 66 wuKhomishani noma inhlangano egunyazwe ngaphansi kweNgxenye 149, kuye ngesimo sokuba akhande indiza engenaso isitifiketi sokundiza ngendlela ehambisana naleyo ndiza futhi uchaza umnikazi wendiza yokuzakhela noma ekhiqizwe yilowo muntu ngokulandela izimiso zeNgxenye 24 ";.
umgibeli wesindizi sesondo' sichaza into endizayo engenanjini engaphansi kwendizamshini, esizwa wumoya nezinsiza zesondo eliphendukayo elixhunywe emilenzeni yalo;.
ibhukwana lokulawula iziwombe zokulungisa lichaza ibhuku elihlanganiswe ngumnikazi noma ngosebenzisa isindizi ngendlela ehambisana nemibandela yaleMigomo zemukelwe wuKhomishani ngaphansi komgomo 43.02.
ukuhlola ngempoqo ngezikhathi ezithile' kuchaza ukuhlola okuphoqwe ngaphansi komgomo 43.02.
indiza elula kalula' ichaza indiza encishiselwe isivinini sokundiza nesisindo ngesikhathi isuka emhlabathini.
isindiza sokungcebeleka' sichaza ibhanoyi elinesisindo esingekho ngaphezulu kwamakhilogilemu angu 850, esihamba ngenjini futhi esinezinkomba zesindizi esihamba ngaphandle kwenjini uma icinyiwe ;.
b Shicilela umgomo ohlongozwayo noma iqophelo lomsebenzi, isichibiyelo noma isihoxiso ngendlela evunywe yikomidi kulandela imizamo yalo echazwe emgonyaneni 3 njengoba ihlongoze ukushaya umthetho ngesaziso seGazethe uma uphathelene nemigomo noma ngesaziso sewebusayithi-CAA, uma uphathelene namaqophelo omsebenzi.
Ukugaxa umgomo 11.03.
Ngakho umgomo olandelayo ugaxwa ngemuva komgomo 11.03.
Ukugqugquzela inqubo yokubonisana, uKhomishani uyothula ingosi yokubhalisela ulwazi lwemithetho eshayiwe kuwebsayithi ye-CAA lapho umuntu eyokwazi khona ukubhalisa nokuzikhipha ngaphandle kwezindleko nalapho eyokwaziswa khona nge-email ngomthetho, ngesichibiyelo noma ngesihoxiso somthetho ohlongozwayo noma ngodaba oluthintene, kuhlangene neziphakamiso eziqondwe emgomeni 11.03.2 (b) ngenhla.
Noma yiliphi iqophelo lomsebenzi elikhishwayo liyoshicilelwa kwiwebsayithi yeCAA ngenhloso yokutholakala futhi ingacelwa kwiCAA lapho iyotholakala khona ngomqulu noma ngendlela elondolozwe ngobuchwepheshe bekhompuyutha, iyotholakala ngentengo enqunyiwe.
Isichibiyelo soMgomo 21.01.
a abatshuza emoyeni, izindizi ezisebenzisa injini nezindizi zokungcebeleka;". and b ukugaxa esikhundleni sendima j yomgonyana 1 indima elandelayo j iziphuphutheki ezingashayelwa muntu;".
Isichibiyelo somgomo 21.06.
b Ngaphandle uma egunyazwe wuKhomishani, uyosungula futhi agcine uhlelo lokuhlolwa komkhiqizo isikhathi esiyizinyanga ezingu-6 ngemuva kosuku okwakhishwa ngalo isitifiketi ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi leyo mikhiqizo ihambisana nohlobo oluqoshiwe kanye nezimo eziphephile zokusebenza, umbiko mawethulwe kuKhomishani; futhi c Ngemuva kokuphothulwa kohlelo lokuhlola umkhiqizo oluchazwe endimeni b ethulwe kuKhomishani ibhukwana elichaza uhlelo kanjalo nenqubo okwakhelwe kuyo izinqumo eziqondwe kumgomo 21.06.22.
Isichibiyelo soMgomo 21.08.
b Ngemuva kokusetshenziswa ngaphansi kweNgxenye 137, lihlolelwa ukwedluliselwa komunye umsebenzi ngokulandisa kwemibandela yeNgxenye 43, noma ngasiphi isikhathi uma indiza iguqulelwa ohlotsheni oluvumela ukuthwala abantu ngokulandisa kweNgxenye 121, Ingxenye 127, Ingxenye 135 noma Ingxenye 138, ngaphandle uma Ukhomishani engasitholi isizathu sezokuphepha, kwisimo esithile.
Isichibiyelo soMgomo 21.08.
Isichibiyelo soMgomo 21.08.
ukundiza okweseka izinguquko ezinqala ezinhlotsheni; kanye iv nokundiza ngenhloso yokukhombisa ukuhambisana nemisebenzi nezidingo zokwethembeka ezifunwa yiMigomo; noma b ucwaningo nentuthuko ephathelene nokuhlola izinhlobo ezintsha zamabhanoyi, imishini emisha yamabhanoyi, izinsiza nobuchwepheshe obusha, amaqhinga amasha okusebenzisa izindiza noma izindlela ezintsha zokusebenzisa izindiza.
isitifiketi sokuhlola sohlobo lwendiza esikhishwa njengomkhandlu ofakazela igunya lokundiza ngendlela enqunywe kwiNgxenye 24 yeMigomo.
h olunye ulwazi olungafunwa wuKhomishani ngenhloso yokuphephisa umphakathi.
Isicelo sokukhipha igunya lokuzibonakalisa amandla okundiza ohlotsheni lwendiza ekleliswe esigabeni esithile noma soguquko kufanele senziwe ngendlela ehambisana nemibandela yeNgxenye 24.
Isitifiketi sokuhlola esikhishwe ngaphansi kweNgxenye siyoba semthethweni kuphela ngaphakathi kwemingcele yaseNingizimu Afrika nasemanzini ezwe. Ukunqamula kwelinye izwe noma emngceleni welinye izwe kuyodinga imvume yomkhandlu wezindiza olawulayo kulelo lizwe.
Isichibiyelo soMgomo 21.08.
d ukundizisa ibhanoyi noma iziwombe ezimbalwa zokusebenzisa ibhanoyi ngesikhathi lingasahambisani namaqophelo afanele omsebenzi ahlonzwe kumgomo 21.02.3; noma e ukusebenzisa indiza enesisindo esingaphezulu kwesilinganiso esivunyelwe ibhanoyi elisukayo lidlule ibanga elivamile noma umhlaba ongenazo izidingo ezifanele noma indawo yokwetha amafutha endiza. Isisindo eseqile esingase sigunyazwe ngaphansi kwalo mgonyana limiselwe kuphela enanini elingeziwe lamafutha, indawo yamafutha okwengezela nemishini yesimo esiphuthumayo nokuhlola okufanele isimo sokundiza.
Imvume yokundiza okwehlukile yohlobo olungaklelisiwe ingakhishwa njengegunya lokundiza ngendlela enqunywe yiNgxenye 24 yeMigomo.
c imininingwane yokungahambisani nesimo sokulungela ukundiza namaqophelo amiselwe indiza echazwe kumgomo 21.02.
d noma yisiphi isimo sombandela obonwa njengesenzo sokuphepha esifanele sokusebenzisa indiza; kanye e nolunye ulwazi olungadingwa wuKhomishani ngenhloso yokunquma imibandela yokusebenza kwendiza.
Ukhomishani unegunya lokwenza noma lokufuna kulowo ofake isicelo isiqiniseko sokuhlola noma izivivinyo zokuhlola isimo sokuphepha.
Isicelo esichazwe wumgonyana 3 kufanele siphelezelwe yintengo efanele enqunywe yiNgxenye 187.
Isicelo sokukhishwa kwegunya lokundiza ebhanoyini noma isichibiyelo kufanele sihambisane nemibandela yeNgxenye 24.
Imvume yokundiza okwehlukile ekhishwe ngaphansi kwale Ngxenye iyohlala isebenza kuphela ngaphakathi kwemingcele yaseNingizimu Afrika nasemanzini akhele lelizwe. Uma indiza yeqela kwelinye izwe noma umngcele welinye izwe iyofuna imvume emkhandlwini ongamele ukundiza kulelo lizwe.
Isichibiyelo soMgomo 21.08.
i yokuhlola indiza entsha ekhiqizwe yilowo mnikazi wemvume; noma ii yokuviliyela ngenjongo yokukhangisa ekhasimendeni uhlobo oluthile olusha lwendiza eqede ngempumelelo izivivinyo zokulungela isimo sokundiza.
Imvume ekhishwe ngaphansi kwalomgomo iyigunya kanjalo nezimo nemigomo yokundiza ebhalwe kahle ebhukwaneni noma emqulwini wenqubo yokusebenza kwendiza yalowo onemvume yesitifiketi segunya, kuye ngesimo ngasinye.
Imvume ekhishwe ngaphansi kwalo Mgomo iyosebenza kuphela ngaphakathi kwemingcele yaseNingizimu Afrika nasemanzini alelizwe. Uma indiza iwelela ngaphakathi komngcele welinye izwe iyodinga imvume yomkhandlu oqondene walelo lizwe.
b kwalezo zingxenye okufanele zifakwe kuleyo ndiza.
a ushintsho olungamanga noma oluyinkohliso embhalweni okufanele wenziwe, ugcinwe noma usetshenziswe sengathi uhambisana nezidingo ezinqunywe ngaphansi kwale Ngxenye; noma b oyokhiqiza kabusha noma ashintshe ngenhloso yenkohliso noma yimuphi umbhalo noma umbiko ngaphansi kwemibandela yale Ngxenye.
c uphephela ngamunye uyoba nencwadi yawo egunyaziwe.
Izincwadi zokusebenza kufanele zigcinwe endaweni ephephile ngaphakathi endizeni. Imininingwane yokulungiswa kwayo ngesikhathi iphumile esikhungweni kufanele idluliselwe encwadini yendiza, engakapheli amahora angu 48 libuyile esikhumulweni salo noma ifakwe ebhukwini engakapheli amahora angu 48 liqediwe ukulungiswa noma eminye imishini ibuyiselwe esikhumulweni salo.
Zonke izincwadi zendiza ezigcinwe futhi zalondolozwa ngokulandisa komgonyana odlule kufanele ngaso sonke isikhathi zinikwe isiphathimandla esigunyaziwe, umhloli noma umuntu ogunyazelwe ukuzihlola.
Indiza ekhandwe ngendlela evumela izihlalo ezingaphezulu kwesishagalombili, ibhanoyi eligunyazelwe isisindo esingaphezulu ko 5 700kg noma ujikamanzi onesisindo esingaphezulu ko 3 175kg lingaqondana nohlelo oluseceleni mayelana nesheduli evunyiwe yokulungisa izindiza, izinsimbi zayo nokulandelela iziwombe zokukhandwa kwendiza. Noma yimuphi umbhalo ofakwe ebhukwini lendiza kufanele uhambisane nezidingo ezimiselwe incwadi yendiza.
Indlela yokudweba izincwadi zendiza kufanele luyonqunywa wuMqulu we SA- CATS-GMR.
Izincwadi zendiza okufanele zigcinwe ngendlela elandela umgomo 43.1.3 ziyolondolozwa isikhathi esingekho ngaphansi kwezinyanga eziyisithupha kusuka osukwini okuhlakazwe ngalo uhlaka lwendiza, injini noma uphephela: Kungenzeka uKhomishani anqume isikhathi esingaphezulu sokugcina incwadi yendiza, injini noma uphephela wendiza elimale engozini.
Kunezincomo zokungashiyi izincwadi zendiza kuyona uqobo. Uma kwenzeka imibandela yomgonyana 3 isebenza noma izincwadi zifunelwa inhloso yokulungisa indiza futhi ingekho enye indlela yokwedlulisa lezo zincwadi zendiza, izincwadi ziyobe sezifakwa kuyo uqobo leyo ndiza.
Uma indiza ithengiswa kwelinye izwe futhi ithunyelwa nezincwadi zayo, umbhalo ofanayo wezincwadi ezikhombisa indlela enzulu elungiswe ngayo nokunye ukukhanda kanye namaphutha alungiswe esinyangeni eziyisithupha ezidlule, kufanele igcinwe yilowo oyidayisayo noma obhekele inhlangano elungise leyondiza, kuye ngokuthi ngubani oqondene.
Imibhalo efakwa encwadini yendiza okufanele igcinwe ngokulandisa komgomo 43.01.3 iyophothulwa futhi isayinwe ngumnikazi wemvume, ngumuntu onegunya eliphelele ngokweNgxenye 145 noma yilowo ovunyiwe ngokwenhloso kaKhomishani. Izindaba okungenzeka zingafinyeleli noma zaziswe lowo ongumnikazi wemvune noma ogunyaziwe ziyofakwa futhi zisayinelwe wumshayeli ophethe indiza.
Noma yimuphi umbhalo ogcinwe ngenhloso yokuqoqa umbiko ofakwa ezincwadini zendiza noma umbiko othinta uhlelo lokubhala ngaphandle nje kwencwadi yendiza uqobo uyovezwa uma kwenzeka ufunelwa ukuhlolwa noma uphenyo yisiphathimandla esigunyaziwe, ngumhloli noma ngumuntu onegunya.
Imibhalo efakwe encwadini yendiza uyoqukatha lonke ulwazi neminingwane ehlinzekelwe encwadini yendiza.
Noma yinini, uma kunemibhalo ethile efakwa encwadini yendiza, lokho okulungiswayo kuyokwenziwa ngendlela eshiya umbhalo omdala ubonakala. Akuvunyiwe ukusebenzisa into efana nesisusi-mbhalo noma indlela efanayo ehliphizayo negqiba umbhalo omdala.
Uma ukukhandwa kwendiza, injini noma insimbi ethile noma umshini kwenziwe ngemuva kokulimala okudalwe wukuhlala ngamawala kwendiza emhlabathini noma ngempoqo noma umonakalo oyiphutha lasemkhiqizweni, umbhalo ofakwa encwadini yendiza mayelana nalokho kukhanda kufanele kuchaze ukuthi sasikhona isidingo sokuba indiza ihlale ngamawala noma ngempoqo.
Izincwadi zendiza ezichazwe wumgomo 43.01.3 kufanele zigcinwe zibuyekeziwe futhi ziphathwe kahle, zifundeke bese zihlala isikhathi eside ngendlela okusetshenziswa ngayo imiqulu yezindiza.
Uma umnikazi wendiza ebika ukulahlekelwa yizincwadi zendiza yakhe evele isebenza, isicelo sentsha siyokwenziwa ngokubhaliwe siqonde kuKhomishani siphelezelwa wumbiko ofungelwe nemininingwane efanele ngenhloso yokuvuselela kabusha izincwadi zendiza.
Uma uKhomishani emukela isicelo sezincwadi zokubambela endala, leyo mvume yezintsha iyokwenziwa ingxenye yaphakade yaleyo ncwadi yendiza.
Uma ilahlekile incwadi yendiza, Isitifiketi seGunya lokuNdiza noma Igunya lokuNdiza liyothathwa njengento engasasebenzi kuze kufike isikhathi lapho zonke izidingo zokuvula incwadi yesibili engumfakela sezifeziwe.
Indiza ngayinye kwiLejista yeziNdiza zaseNingizimu Afrika iyolungiswa ngokulandela uhlelo lokulungisa izindiza olunqunywe ngaphansi komgomo 43.02.8.
Umnini wendiza uyodweba noma aqinisekise ngokudweba uhlelo lokulungiswa kwendiza yakhe ngendlela ehambisana nemibandela yeQophelo Elifanele Lomsebenzi 43.02.8 eMqulwini SA-CATS-GMR.
Umnini noma inhlangano ebhekele ukulungiswa kwendiza uyothula uhlelo lokulungisa indiza kuKhomishani ukuze alwemukele.
Uma uhlelo oluhlongozwayo lokulungisa indiza luhlangabezana nezidingo zeQophelo Elifanele elingu 43.02.8, uKhomishani uyovuma lolo hlelo oluphakanyiswayo ngendlela olwethulwe ngayo noma ngemuva kwezinguquko ezithile ezenziwe nguye noma ngabathize abanentshisekelo ekuphepheni kwemboni yokundiza.
Umnini wendiza engacela uKhomishani aguqule okwesikhashana noma ngokugcwele uhlelo oluvele selwemukelwe.
Ngale kwemibandela yomgonyana 1 kuya ku 5, umnikazi wesindizi esingadingi sitifiketi esiqhutshwa ngokulandisa kweNgxenye 94 yaleMigomo enganikwa ushwele esidingweni sokwethula uhlelo lokulungisa isindizi sakhe esiyophasiswa wuKhomishani, inqobo uma egcina isindizi sakhe ngendlela ehambisana nemibandela yeNgxenye 24 neNgxenye 94.
b elungisa indiza ngaphansi kweso likanjiniyela onemvume yokuyikhanda okleliswe ezingeni elifanele ngaphansi kweNgxenye 66; noma c ogunyazwe yilowo onemvume yenhlangano elungisa izinsiza okleliswe ezingeni elifanele ngokulandisa kweNgxenye 145 ukuba angalungisa indiza nokuyilungelo alithole ngemvume anayo.
a lowo engumnini noma esebenzisa indiza; futhi b indiza isetshenziselwa imisebenzi engaqondene nohwebo.
a egunyazwe wuKhomishani noma yinhlangano eqokwe wuKhomishani ngenhloso yokufeza Ingxenye 149, kuye ngesimo ngasinye ukuba engalungisa indiza; noma b elungise indiza ngaphansi kweso lomqaphi ogunyazwe wuKhomishani noma yinhlangano eqondwe wumgonyana a.
Ukulungiswa kwendiza okwenziwa ngezikhathi ezithile, ukuhlolwa kwendiza ngabahloli, ukushintsha isakhiwo sayo, ukulungisa umonakalo omkhulu, izinguquko nokuguqula kakhulu isimo sendiza engaphezulu ko 5 700kg noma ujikamanzi onesisindo esingaphezulu ko 3 175kg kuyokwenziwa kuphela futhi kuqinisekiswe yiNhlangano Yokulungiswa kweziNdiza egunyaziwe AMO.
f uma kulungiswa indiza okusetshenziswa kuphela isitifiketi sayo, kufanele ilungiswe ngokulandela ibhukwana lokuyilungisa eligunyazwe ngumnikazi MCM. Uhlaka nezidingo zeMCM zinqunywe wuMqulu SA-CATS- GMR.
Uma kutholakala ngesikhathi sokukhanda ukuthi kukhona izingxenye ezithile, umkhiqizo, umshini noma into engalungiseki noma okunamathuba amancane okuba igcineke esimeni esijwayelekile kuze kufike isikhathi esilandelayo sokuhlola, kufanele kuthathwe izinyathelo ezifanele zokulungisa iphutha layo ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi leyo ngxenye, insimbi noma into ilungiswa ngaphambi kokuba indiza idedelwe ukuyoqala emsebenzini.
Izinto ezonakele kufanele zibhalwe zikhishwa ohlwini lwempahla yendiza zifakwe eshadini lokusebenza. Noma yisiphi isenzo sokulungisa ingxenye, insimbi, umshini noma into elungiswayo siyobhalwa ngokucacile encwadini yendiza noma kolunye uhlelo lokubhala oluvunyelwe bese iqinisekiswa ngemvume emukelwe noma ngumnikazi wegunya ngaphambi kokuba ifakwe noma kudedelwe indiza ekaze ikhandwa.
Umuntu ogunyaza umbhalo ochazwe wumgonyana 2 uyophinde aqinisekise ebhukwaneni lokundiza ukuthi insimbi noma into etholwe ingalungile ilungisiwe ngempela futhi uyosayina abhale nosuku okwenziwe ngakho lokho.
Ngaphandle uma Ukhomishani emukele ngokubhaliwe, indiza noma izitho zayo nemishini exhunywe kulo iyolungiswa noma ishintshwe ngezikhathi ezithile ezimiswe wumkhiqizi wendiza noma ngezikhathi ezinconywe nguye.
Ukulungisa kakhulu umkhiqizo weSigaba 1 noma Isigaba II kanye nokukhanda isakhiwo uqobo, injini noma uphephela kufanele kwenziwe kuphela yinhlangano egunyazwe yimvume yokukhanda izindiza.
Inqubo yokuvuselelwa kwesitifiketi sokundiza ebhanoyini elimiswe ngenxa yokulimala engozini noma esigamekweni esibeka umkhiqizo wesigaba I ungakulungeli ukusebenza inqunywe wuMqulu SA-CATS-GMR.
Izidingo zokulungisa kabusha izingxenye nezitho kanye nemishini exhunywe endizeni, izinjini nophephela zinqunywe kahle wuMqulu SA-CATS-GMR.
Uma Ukhomishani evumela isikhathi sokukhanda indiza TBO esihlukile kuleso esinconyiwe noma esichazwe wumkhiqizi wendiza, leso sikhathi siyochazwa ohlelweni olwemukelwe lokulungiswa kwendiza. Ngaphezulu kwalokhu, uma umkhiqizi wendiza engenzanga sincomo noma echaze ukukhandwa kwesitho esichaziwe ngezikhathi ezithile kodwa Ukhomishani ebona kufanele lezo zitho zilungiswe ngezikhawu ezithile ngenhloso yokufeza isimo sokuphepha, Ukhomishani enganquma isikhathi esisondele phakathi kokulungiswa kwalezo zitho zendiza ngendlela efakwa ohlelweni olwemukelwe lokulungisa indiza.
Izidingo zokushintsha imikhiqizo, izingxenye nezinto bese kufakwa ezintsha noma zilungiswe kabusha yilezo eziqukethwe wuMqulu SA-CATS-GMR.
Noma ngubani ohlola noma olungisa imishini esetshenziswa ekuxhumaneni, ekuhloleni indlela yendiza noma ukuhlola isimo ngaphakathi endizeni eyosebenza ngaphansi kohlelo lwe IFR kufanele ayihlole ngendlela enqunywe wuMqulu SA-CATS-GMR.
Ngaphandle kwemvume ebhaliwe kaKhomishani, akekho umuntu ongaqhuba indiza ebhaliswe eNingizimu Afrika ngaphandle kokuba isisindo sayo esingalayishe lutho siqoshwe ngesikali sokuhlola isisindo esikhathini esingedlulile eminyakeni emihlanu edlule.
Uma kwenziwa izinguquko ezingaba nomthelela esisindweni sendiza engalayishile noma ekumeni kwayo, kufanele imininingwane yesisindo nokuma kwayo kuchitshiyelwe.
Isisindo sendiza engalayishile kufanele sinqunywe ngokusebenzisa ubuchwepheshe bokukala noma isikali sesisindo yinhlangano elungisayo enolwazi olufanele lokulungisa izindiza noma ngumuntu omukelwe nguKhomishani. Iphakathi lendawo elisha endizeni liyokalwa kahle ngobuchwepheshe ngemuva kwalokhu.
a siyoqinisekiswa wuchwepheshe wesiphathimandla sikaHulumeni; noma b uma kusetshenziswa isikali sikagesi, siyohlolwa yiNhlangano yaMaqophelo yaseNingizimu Afrika noma umkhandlu ofanayo omukelwe wuKhomishani.
Imininingwane yesisindo nendawo ephakathi nendiza njengoba yethulwe wumkhiqizi wendiza entsha iyomukeleka ekufezeni inhloso yalo mgomo esikhathini seminyaka emihlanu yokuqala, inqobo uma isisindo ngaphandle kokulayisha sitholwe ngesikali sesisindo.
Ngenhloso yalo mgomo, isisindo sendiza engalayishile ngendlela eqokwe ngosuku lokugcina lokukala isisindo siyoba yisisindo sendiza kanye nezinjini zayo kuhlangene neziqandisi zenjini, amafutha enjini nezinye izitho zayo, izitho ezixhunywe endizeni neminye imishini enamathele kuyo.
Ngaphandle kwemibandela yemigonyana edlule, noma ngasiphi isikhathi, Uma uKhomishani ebona isidingo sokuphepha komphakathi uyofuna indiza ihlolwe isisindo noma imaphakathi layo.
Inqubo yokuthola isisindo nalapho uyobhalwa khona umphumela wezibalo zokuthi ibhalanse kangakanani indiza kufanele inqunywe wuMqulu SA- CATS-GMR.
Izivivinyo zempoqo nokuhlola kuyokwenziwa ngokulandisa kohlelo olwemukelwe lokulungisa leyo ndiza ngezikhathi ezithile noma ngezikhawu ezinqunyiwe.
b noma iyiphi indiza ngaphandle kwaleyo eqondwe endimeni a kufanele kube nohlelo lokulungisa olwemukelwe isigaba esithile sezindiza okufanele zihlolwe ngezikhawu ezithile ezinqunyelwe kanjalo wuhlelo.
Indiza eqondwe wumgonyana 2ai engakaqedi amahora angu 100 esikhathini esilingana nezinyanga eziyishumi nambili kusukela ekuhlolweni kokugcina iphoqelwe ukuhlolwa ngaphambi kokuba idedelwe iphindele emsebenzini.
Indiza eqondwe wumgonyana 2aii engaqedile uhlelo lokuhlolwa singakapheli isikhathi esinqunywe ngumkhiqizi wayo noma yiKhomishani iyophoqelwa ukulandela uhlelo lokuhlolwa ngaphambi kokuba idedelwe iphindele emsebenzini.
b uma ehlola ibanga lokusuka kwendiza emhlabathini abhale oqwembeni lwesikali sesivinini usuku nezinga lokugcina umshini okwazi ukufinyelela kulo ngesikhathi uhlolwa.
Noma ngubani ovivinya noma ohlola ibhokisi lesimo esibucayi uyolivivinya noma alihlole ngendlela enqunywe wuMqulu SA-CATS-GMR.
b uma eqhuba uhlelo oluyimpoqo olwenziwa ngezikhathi ezithile, ukuhlola okuqhubekayo noma ukuhlola okuhleliwe kufanele asebenzise uhlu lokuqaphela oluxube umthamo nemininingwane yezivivinyo nokuhlola okuqondwe wumgomo 43.02.8.
b aqhube isivivinyo ngokusebenzisa amaqhinga, amasu nemikhuba ejwayelekile ngendlela echazwe wuMqulu SA-CATS- GMR; kanye c asebenzise imishini efanele yokuhlola ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi isivivinyo esingalimazi siqhutshwa ngendlela ehambisana nezidingo ezifanele zomkhiqizi.
Noma ngubani olungisa indiza ngendlela echazwe esigabeni semigomo yezimfanelo zebhukwana lomkhiqizi lokulungisa indiza noma eminye imiyalelo yokulisebenzisa ngokuphephile uyoqhuba umsebenzi wokulungisa ngendlela ehambisana naleso sigaba.
Ngaphandle kwemvume ebhalwe wuKhomishani, akekho umuntu oyokwenza noma yiziphi izinguquko ezihlanganisa imishini noma impahla exhunywe endizeni ephazamisa noma engaba nomthelela wokuphazamisa indlela indiza elungiswa ngayo noma ukuphephe kwabagibeli noma abanye abantu nempahla.
a anike uKhomishani lolo lwazi, imininingwane, izibalo, imibiko yokuhlola, imidwebo noma imidwebo yezintambo zikagesi eziphathelene nesakhiwo sendiza nobufakazi bamandla noma sokulungela kwebhanoyi ukundiza ngemuva koshintsho, kuye ngokuthi uKhomishani yini enye ayifunayo, kanjalo b afake nenkokhelo efanele enqunywe yiNgxenye 187.
Ngaphandle kwemibandela yomgonyana 1 no 2, lezo zinguquko okungenzeka zihlale zinconywa izikhathi ngezikhathi wumkhiqizi wohlobo lwendiza noma yomshini oqondene zingenziwa uma izinguquko ziqhutshwa ngokulandela lezo zincomo zomkhiqizi.
Ngemuva kokulungisa kakhulu indiza noma ukuyiguqula, uma efuna kanjalo uKhomishani indiza iyohlolwa ngokuyindizisa ngaphansi kwalezo zimo nendlela enqunywe yi SA-CATS-GMR.
Yithimba elibalulekile kuphela eliyongena ngaphakathi kwaleyo ndiza ehlolwa ngokundiziswa.
Noma yikuphi ukukhanda indiza noma ingxenye ethile yayo okwenziwa ngemuva kokulimala engozini noma esigamekweni esithile kuyoqhutshwa ngokulandela izidingo ezinqunywe wuMqulu SA-CATS-GMR.
Kulandela ukukhanda ngokugcwele indiza ngemuva kokuba sengozini ngendlela echazwe yindima b, encazelweni yengozi kwiNgxenye 1 yale Migomo, indiza iyohlolwa ngumhloli woMkhandlu weziNdiza mayelana nesimo sokuthi ikulungele yini ukundiza noma ngomunye umuntu oqokelwe lomsebenzi wuKhomishani ngaphambi kokudedelwa kwendiza ukuba iyosetshenziswa.
Inhlangano elungisayo noma isikhungo sokukhanda esiphothule umsebenzi wokulungisa siyokhokha inkokhelo efanele yokuhlola njengoba inquma Ingxenye 187.
Noma yiliphi iwashi elikhomba indlela elifakwe endizeni kufanele ligcinwe ngendlela ehambisana nezidingo ezinqunywe wuMqulu SA-CATS-GMR.
Izidingo ezingeziwe zezinjini ezisebenza lapho selindiza ibhanoyi ezigunyazelwe ibanga elide lokuhamba zinqunywe wuMqulu SA-CATS-GMR.
Indiza ehoxiselwe ukubekwa iyohlangabezana nemiyalelo yokulondolozwa ephuma kumkhiqizi wendiza ngendlela efanele ehambisana nebhukwane lokulungisa, izincwajana zokulungisa indiza noma imiyalelo yokulungisa ngesikhathi lisamile. Ngaphambi kokuba indiza ibuyiselwe endleleni kade likhandwa, kuyolandelwa umgudu ofanele wokulikhanda ngaphambi kokuba liqale emsebenzini.
Noma yimuphi umkhiqizo weSigaba 1, II noma III noma ingxenye ethile, akukhathalekile ukuthi intsha noma seyike yasebenza phambilini engenawo umlando noma elandelekayo noma enomlando ongavezi ukuthi igunyazwe ngumkhandlu obhekele izindiza iyothathwa ngokuthi ayilungiseki futhi akufanele ifakwe ohlotsheni lwendiza ekhishele imvume yokundiza esetshenziswa noma ehlose ukusetshenziswa ngaphansi kweNgxenye 96.
i indawo, uma kwenzeka igama lesikhungo lapho ikhandwe khona indiza; kanjalo j indawo lapho indiza ilungiswe kuyo ngenxa yokwehluleka kwanoma yimuphi umshini noma umonakalo odalwe wukuhlaliswa phansi ngempoqo noma ngengozi, izizathu zokulungiswa kwendiza.
b uma kunamaphepha okuqopha umsebenzi owenziwe noma eminye imibhalo yomlando wokulungisa asetshenziswe ekubhaleni imininingwane yokukhanda, kufanele achazwe ebhukwini lendiza, ephepheni lendiza noma emlandweni wokulundiza ovunywe wuKhomishani.
Indlela yokugcwalisa ibhuku lendiza, amaphepha okundiza nomlando wokulungisa indiza okuqondwe wumgonyana 2 nesikhathi esiyohlalwa yile miqulu iyonqunywa wuMqulu SA-CATS-GMR.
i neqophelo elivunywe manje neminingwane yokusebenza kwayo eqoshwe yabhalwa ngumnikazi wemvume yalolo hlobo lwendiza noma isitifiketi sohlobo lokwengezela ngaleyo mpahla esikhishiwe ngaphansi kweNgxenye 21 yebhukwana lemiyalelo yezokundiza, incwadi yokulungisa indiza noma omunye umqulu ochazwe njengophoqelelwe nguKhomishani; noma ii amanye amaqophelo noma imininingwane yokusebenza evunywe wuKhomishani.
Noma ngubani olungisa noma oguqula kakhulu isimo sendiza, ngaphezulu kokubhala isenzo ngendlela eqondwe wuMgomo 43.03.01 uyophinde abhale lokho okulungisiwe noma ushintsho bese ekhipha isitifiketi esiphathelene okulungiswa kwendiza njengobu kunqunywe wuMqulu SA-CATS-GMR.
Noma yikuphi ukuhlola okunqunywe emgomeni 43.02.
a Ukuhlola okuphoqiwe noma okunye ukulungiswa kwendiza enikwe imvume evamile yokundiza noma efanele ukundiza: kuyokwenziwa ngumnikazi wemvume yenhlangano elungisa izindiza AMO okleliswe ezingeni elifanele.
b Ukuhlola okuphoqiwe noma okunye ukulungiswa kwendiza eGunyazwe ukundiza ngaphansi kweNgxenye 24: kuyokwenziwa ngunjiniyela onemvume yokulungisa indiza AME noma ngumuntu onemvume nesitifiketi esikhishwe ngaphansi kweNgxenye 66 okleliswe ezingeni elifanele.
Noma iyiphi indiza egcine ukuhlolwa ngokuphoqiwe yase inikwa imvume wunjiniyela onemvume yokulungisa indiza nokufanele ithole isitifiketi sokuba sesimweni sokundiza ngokombandela weNgxenye 21 kudingeka ihlolwe futhi iqinisekiswe yinhlangano elungisa izindiza ekleliswe ezingeni elifanele.
Noma yikuphi ukulungiswa kakhulu kwendiza okuthathwa njengokuphoqiwe mayelana nendiza enikwe isitifiketi sesigaba esivamile sokuthi ingandiza kufanele kwenziwe ngezikhathi ezibekiwe futhi ngendlela enqunywe kuphela yinhlangano yokulungisa izindiza.
Noma yimuphi umsebenzi wokwengeza, owenziwa ngesikhathi sokuhlola uyobhalwa ohlwini lokuhlolisisa futhi uqinisekiswe ebhukwini lendiza ngunjiniyela olungisa indiza noma ngumuntu ogunyazwe yinhlangano ethintekayo elungisa indiza.
Imibhalo eqondene nezingxenye noma izinsimbi ezinempilo elingene noma ezike zasetshenziswa phambilini kufanele ilandeleke. Izingxenye ezingenawo umlando ziyothathwa njengezingxenye ezingalungiseki futhi lezo zingxenye ngeke zifakwe endizeni.
d mayelana nokulungiswa kwendiza ngaphandle kwezwe, onemvume noma igunya elilinganayo elikhishwe wumkhandlu ofanele nomukelwe wuKhomishani maqondana nohlobo noma ingxenye yendiza.
Umnikazi wemvume yokushayela indiza ekleliswe ngendlela ehambisana neNgxenye 61 noma 62 engakhipha isiqiniseko sokuthi indiza ilungiswe ngokuhambisana nezimo eziqondwe wuMgomo 43.02.22.
Akekho umuntu oyokhipha isiqiniseko sokukhulula indiza noma ingxenye yayo iphindele emsebenzini ngemuva kokulungiswa ngaphandle kokuba ukukhanda kwenziwe ngendlela ehambisana nemibandela yale Ngxenye futhi indiza noma insimbi efakiwe ivumela ukuba indiza isebenze ngokufanele.
A Isitifiketi sokukhulula indiza ibuyela emsebenzini siyohlala isikhathi esingevile ezinyangeni ezingu 12 noma amahora angu 100 okundiza, kuye ngokuthi yikuphi okufika kuqala noma leso sikhathi esivunywe wuhlelo oluqhubekayo lokuhlola izindiza oluchazwe wumgonyana 43.02.8 (a)(ii).
Uma isitifiketi segunya lokundiza siphelelwa yisikhathi ngenxa yamaphutha akhona endizeni kodwa angaxhumene nesakhiwo uqobo, isitifiketi siyovuselelwa uma iphutha selilungisiwe kanjalo kwakhishwa isiqiniseko esifanele.
Uma isitifiketi siphelelwa yisikhathi ngenxa yebhanoyi elitholwa nephutha elikhulu ngemuva kwengozi noma isigameko esiphazamisa ukulungiseka koMkhiqizo okleliswe eSigabeni 1, isitifiketi sokukhululwa kwendiza siyomiswa.
a umbiko onqunywe wuMqulu SA-CATS-GMR; kanjalo b asayine igama lakhe, imvume noma inombolo yegunya nosuku kulelo bhuku.
a umbiko onqunywe wuMqulu SA-CATS-GMR; kanjalo b asayine igama lakhe, imvume noma inombolo yegunya nosuku kulelo bhuku.
Uma zingekho izinsimbi ezifakiwe noma ezabelwe indiza, umuntu okhipha isiqiniseko sokukhulula indiza kufanele akhiphe isiqiniseko ngokugcwalisa ifomu enqunywe wuMqulu SA-CATS-GMR.
c uyobhala usuku lomsebenzi, asayine igama lakhe, inombolo yemvume noma igunya lakhe nombiko ofanele ngendlela enqunywe wuMqulu SA-CATS-GMR, ebhukwini elifanele lendiza.
Uma imininingwane emukelwe ukulungisa noma ukuguqula isimo sendiza noma sengxenye ethile emsebenzini ochazwe ebhukwini lokundiza noma emsebenzini ovamile, umuntu okhipha imvume yokukhulula indiza ukuba iyosebenza ngeke ayikhiphe leyo mvume yokudedela ibhanoyi ngaphandle kokugcwalisa imininingwane yoshintsho ebhukwaneni lendiza.
a kokuhlola ngokuphindelela isimo sokuphepha kwezinsiza zokulawula indiza; kanjalo b kukubhala isenzo sokuhlola isimo sokuphepha nesiqiniseko ebhukwini lendiza noma kwelinye ibhuku lomlando wokulungisa indiza ovunywe nguKhomishani.
a ukuhlolwa ngumuntu ochazwe wuMgomo 43.04.1 ngenhloso yokukhipha isiqiniseko sokukhululwa kwendiza iphindela emsebenzini okuhambisana nokulungiswa kwezinsiza zokulawula ibhanoyi; kanjalo b ukuhlola kwesibili okuqhutshwe ngomunye umuntu oqondwe 43.04.1.
i ebhukwini elifanele lenjini noma lendiza; kanjalo ii emlandweni wokulungisa ibhanoyi.
i enjinini efanele noma ebhukwini lendiza; noma ii emlandweni wokulungisa indiza.
Akekho umuntu oyokhipha isiqiniseko sokukhulula indiza noma ingxenye yayo ukuba iphindele emsebenzini ngaphandle kokugcwalisa ikhasi lemininingwane yohambo lwendiza. Lokhu kuhlanganisa isigaba sokubhala yonke into elungisiwe noma eyonakele.
Isichibiyelo soMgomo 47.00.
Isitifiketi sokubhalisa ngeke sisaqala ukusebenza ngomhlaka 15 ngemuva kosuku umnikazi waso adlulise ngalo ngokugcwele imvume yakhe iqondiswe komunye mayelana nelungelo lobunini bendiza elingenawo umkhawulo.
c ukugaxa esikhundleni sesisho "kusuka ekuqaleni kosuku lweshumi nanhlanu ngemuva kokuphela kwesikhathi sesitifiketi" somgonyana 6 isisho esilandelayo "kusuka ngosuku lokuphela kwesitifiketi sokubhaliswa ngokulandisa komgonyana 4;".
Isichibiyelo soMgomo 47.00.
Isichibiyelo soMgomo 47.00.
b ukuthi isitifiketi sokubhaliswa siphelelwe yisikhathi ngokulandisa komgomo 47.00.104 futhi asikatholwa isicelo esiqondwe wumgomo 47.00.112;
Isichibiyelo soMgomo 47.00.
a yisikhathi esiqedwa ngaso ngokulandisa komgomo 47.00.104; noma b yisikhathi lapho ukubhaliswa kwendiza kunqanyulwa nguKhomishani.
Umnikazi wesitifiketi sokubhalisa esiphelelwe yisikhathi ngokulandisa kwale Ngxenye uyosiphindisela kuKhomishani zingakapheli izinsuku ezingu-14 kusuka osukwini lokunqamula noma lokumisa isitifiketi.
Ingxenyana 44 yeNgxenye 61 yeMigomo iyacinywa lapha.
Isichibiyelo soMgomo 65.02.
Uma kwenzeka umuntu olawula izindiza emoyeni nongumuntu onegunya elifanele lalo msebenzi futhi esewenze okungenani izinyanga ezingu-12 ecelwa ukuvuselela imvume yakhe kwesinye isikhungo esikhipha igunya lokulawula izindiza emkhathini, lowo muntu uyoba nomthwalo wokuveza ubufakazi bokuthi usebenzile ngaphansi kweso lomqeqeshi olawula izindiza emkhathini oqashwe yisikhungo esivuselela imvume nokumklelisa ezingeni elifanele, lowo olawula izindiza novuselela imvume kufanele okungenani achithe amahora angu 50 efeza izidingo zokuthola lemvume.
Isichibiyelo soMgomo 65.02.
Umnikazi wenhlangano enemvume yokulawula izindiza emkhathini nokleliswe ngezinga elithile uyoletha amakhophi ayo yonke imibhalo ekhombisa ikhono eliqhubekayo kuKhomishani zingakapheli izinsuku ezingu-21 ngemuva kokuhambisana nezidingo ezifanele ezinqunywe yile Ngxenye.
Isichibiyelo soMgomo 65.08.
Ofaka isicelo sokuvuselelwa izinga lokuklela, uyothola imvume ngemuva kokuveza ukuthi usebenze ngaphansi komqeqeshi olawula izindiza emkhathini esikhungweni esigunyaziwe sokulawula izindiza nalapho echithe khona isikhathi okungenani esingamahora angu 100, uhafu waso ongachithwa emshinini wokulungisela isimo sangempela sokulawula indiza, isimo sokulingisa kufanele sifane ngempela nesimo esilindelwe futhi sibe ezingeni elifunwayo lokuvusela imvume.
Isichibiyelo soMgomo 65.10.
Ofaka isicelo sokuthola imvume yokukleliselwa indawo yokulawula izindiza uyosebenza ngaphansi kweso lomqeqeshi wesikhungo sokulawula izindiza, uqeqesho luyokwenziwa kuleso sikhungo okungenani amahora angu 200, kuyothi uhafu wesikhathi uchithwe ngokusebenza ngaphansi kwesimo sokulingisa esangempela esiveza zonke izinkomba nesimo esiphathelene nokulawula izindiza ngaphansi kwemvume efunwayo.
Isichibiyelo somgomo 66.01.
Isichibiyelo somgomo 66.08.
Isichibiyelo somgomo 66.09.
Isichibiyelo soMgomo 67.00.
Umgomo 67.00.5 weMigomo uchitshiyelwa ngokugaxa esikhundleni somgonyana emagameni athi "Umthetho ka 1974 weMisebenzi yoChwepheshe yeZempilo noDokotela baMazinyo," bese kungena amagama "Umthetho ka 1974 woChwepheshe beZempilo."
Isichibiyelo soMgomo 67.00.
Isichibiyelo somgomo 91.02.
Amahora angu-1000 ezinsukwini ezingu-365 ezidlule; noma v Ngendlela echazwe esikhathini somshayeli esivunyiwe nohlelo lwezikhathi zokusebenza kwakhe.
Isichibiyelo somgomo 91.02.
k Uma indiza ifakwe umshini we-ELT, ngaphambi kokucisha injini ekugcineni kwesikhathi sokundiza njengengxenye yokuhlola okwenziwa kamuva, uyovula isiteshi somsakazo- 121, 5MHZ, lapho eyolalela khona ukuthi i-ELT iyasebenza yini.
i ngokushesha ngokuthumela umyalezo esikhungweni esiseduze se-ATS sithunyelwa kwi-ARCC; kanjalo ii sibhalwe ebhukwini elifanele lokulungiswa kwendiza ukuze libonwe ngesikhathi sokulungiswa kwalo.
breathing umoya ofanele wokuphefumula uyafinyelela emalungeni ashayela indiza nakubagibeli uma kucatshangwa uhambo ngendiza engasebenzisi umoya angaphezulu kwamafithi angu 10 000 kuze kube ngamafithi angu 12 000 edlule ngemizuzu engu-120 esikhatii esihloswe ekundizeni; noma ngaphezulu kwamafithi angu 12 000 usuka emhlabathini.
Isichibiyelo soMgomo 91.04.
Umgomo 91.04.5 weMigomo uchitshiyelwa ngokucima indima (i).
Isichibiyelo soMgomo 91.04.
a lowo mshayeli ozihambela yedwa esebenzisa izinsiza zokulalela ezifakwa endlebeni noma into efanayo futhi ethintwa endaweni ethile ukwedlulisa umbiko ngendlela engafuni ukuba umshayeli wendiza asuse izandla zakhe esitelingini sendiza, ezintweni alawula ngazo indiza noma okunye okuhlobene nokwenza njalo; kanjalo b uma indiza ishayelwa ngosizo lwensiza yokuzwa ngesimo sezulu, leyo ndiza iyonikwa isiqiniseko sokushayelwa ngumshayeli oyedwa futhi ixhunywe ngensiza yokuba ikwazi ukuzishayela yona, okungenani ukuhamba emzileni oqondile ngaphandle kokuguqula ukuphakama noma ukwehla kwayo emhlabathini; noma c ujikamanzi, uma eshayelwa ebusuku ngaphansi kwesimo sezulu esilawulwa ngokulandela umbiko odluliswa ngezinsiza zokulalela, lowo jikamanzi uyofakelwa imishini ekhandekayo ekwazi ukuthi indiza izihambele ngokwayo, okungenani ebangeni elithile lokuphakama nokuhlala emzileni eliqondiswe kuwo noma lifakwe umshini ofanayo, inqobo uma lesi sidingo singeke sisetshenziswe wujikamanzi ozula eduze nesikhumulo sezindiza ezisukayo noma eminyene kakhulu, ekhanya kakhulu ngendlela ehambisana nemibandela yomgomo 91.06.322 kodwa engaphakeme ngaphezulu kwamafithi angu 3 500 ukwedlula esilinganisweni esinqunyiwe.
Isichibiyelo soMgomo 91.04.
Umgomo 91.04.10 weMigomo uchitshiyelwa ngokugaxa esikhundleni sesisho "njalo ngemuva kwezinyanga eziyisithupha" endimeni (a) yomgonyana lesi esilandelayo " ngonyaka".
Isichibiyelo soMgomo 91.05.
a emkhathini; noma b ngaphansi kwemithetho yokundiza, ngokulawula komgomo 172.02.2 izigaba zomkhathi wezindiza, noma c emkhathini ofuna imithetho ehlukile eqondene nohlelo lokuxhumana nesikhungo esilawula izindiza emoyeni, ngaphandle kokuba leyo ndiza ifakwe lowo mshini wokuxhumanisa, ngendlela echaziwe.
Isichibiyelo somgomo 91.07.
Ukugaxa umgomo 91.07.
Lomgomo olandelayo ugaxwa kwiMigomo ngemuva komgomo 91.07.
i Umshayeli enquma ukuthi uhambo lungaqhubeka ngendlela ephephile; kanjalo ii umuntu obhekele ukulawula indiza, okungenani onemvume ezimele yesigaba, uhlobo neqoqo elifanele.
Uma umshayeli ezivivinya ngohlelo lapho indiza izihambela khona ngokwayo, okungenani omunye wabashayeli uyoba nemvume efanele noma esezingeni elivunyiwe maqondana nebhanoyi elindizayo nalapho eyoba ngumshayeli oqavile.
Uma indiza esebenzisa izinsiza ihamba ebusuku endaweni ye-VMC, umshayeli oqaphile uyoba nemvume efanele yokusebenzisa izinsiza zendiza.
Uma uhambo ngendiza elawulwa yizinsiza lwenziwa ngenhloso yokuhlola kahle izinsiza nokuthola izinga lazo elifanele, umshayeli oqaphile uyoba ngumqeqeshi osezingeni elifanele lezokundiza.
Isichibiyelo soMgomo 91.09.
Isichibiyelo somgomo 121.02.
i ibhanoyi linikwe isiqiniseko futhi likhandwe ngendlela egunyazelwe imisebenzi yokushayelwa ngumuntu oyedwa, ngendlela enqunywe nguMgomo 121.05.
umshayeli esefake ebhukwaneni lokusebenza kwendiza, nokuchazwe wuMgomo 121.04.2, uhlelo oluvunyiwe noluqhubekayo lokuqeqesha abashayeli bezindiza oluxube izidingo ezingeziwe zomsebenzi odinga umshayeli oyedwa njengoba unqumile Umgomo 121.03.
dd amahora angu-100 ayochithwa ekundizeni ebusuku njengephini lomshayeli noma njengomshayeli ophethe; kanjalo ee amahora angevile ku-100 angachithwa ngokufunda ngesimo sangempela kodwa angu-25 noma ngaphansi asetshenziswe kwinqubo yoqeqesho lokundiza noma ezifundweni zokuqala zokusebenzisa izinsiza zangaphakathi endizeni
A Ngale kwemibandela yomgonyana 6, akekho umuntu ongasusa noma ahlalise phansi ibhanoyi leSigaba II noma Isigaba III ngaphandle kwethimba lokundiza elixube iphini lomshayeli oqeqeshwe ngokwenele.
Kulomgomo, akukho okuyothathwa ngokuba yincazelo yokuthi uhambo lwendiza ngaphansi kwe-IFR noma ebusuku, ngenhloso yemiyalelo yokundiza ekhishwe ngumqeqeshi ofanele wezokundiza kuyoba yisenzo sokwenziwa ngumshayeli oyedwa noma okuchaza ukuthi lolo hambo loqeqesho, uma lwenziwa ngaphansi kweNgxenye 121 luyodinga ukwenziwa ngabashayeli ababili abaqeqeshiwe.
Isichibiyelo somgomo 121.05.
aa uhlelo lokuzidumela noma ukusebenzisa indlela yokuzidumela kwezinjini ngesikhathi indiza isuka noma ihlala ngaphansi kwesimo esiphuthumayo nesinzima; kanjalo bb ibhukwana lomminzo kaphetholo osebenza ukulawula uphetholo uphambuke noma ungasebenzisi indlela evamile yokusebenza kwenjini, uma kwenzeka sihluleka isigujana esilawula uphetholo.
Qaphela: Ngenhloso yendinyana (m)(i), ukugcina ukuhamba namandla omlilo ngaphakathi endizeni kuhlanganisa izinto ezidonsa njalo amandla ogesi ngesikhathi lindiza ibhanoyi, lezi yizinto ezifana nomsakazo, imishini esebenza ngogesi namalambu kodwa akuxubi izinto ezisebenzisa ugesi okwesikhashana.
kanjalo b ukugaxa umgonyana olandelayo ngemuva komgonyana 5.
Uma indiza okufanele isetshenziswe kwi-IMC noma ebusuku iwuhlobo lweSigaba D, ibhanoyi liyophinda lixhunywe umshini ogunyazwe ukuhlola indawo olinika amandla okubona masinyane nokuqonda esikhumulweni sezindiza esiphephile esiseduze"."
Isichibiyelo somgomo 121.05.
Ngokuhambisana nemibandela yomgonyana 2, umshayeli wendiza enkulu yohwebo ngeke ayishayele uma ihanjiswa ebusuku noma endaweni ye-IMC ngaphansi kwesimo esilindelwe umdumo noma isimo sezulu esiyingozi esibonwa njengento engaqagulwa yizinsiza zokuhlola izulu endleleni yendiza, ngaphandle kokuba leyo ndiza ifakwe imishini efanele yokuhlola isimo sezulu emkhathini.
endizeni engasebenzisi umoya, imishini yokuhlola isimo sezulu emkhathini ingathathelwa indawo ngolunye uhlobo lwemishini ekwazi ukuqagula umdumo nezinye izimo eziyingozi zesimo sezulu nokuhlinzeka ithimba labashayeli bendiza ngebanga lalezo zimo ezihlalukayo.
Isichibiyelo somgomo 121.08.
a kumshayeli webhanoyi leSigaba B elingahambisani nemiyalelo yokusebenza enqunywe yiNgosi yeSibili; kanjalo b nomshayeli webhanoyi leSigaba D.
Ngale kwemibandela yomgonyana 1, umshayeli webhanoyi okuthi ngokuqala kwalo mgomo wayesebenza ngaphansi kwemibandela egunyazwe wuKhomishani esikhathini esidlule engaqhubeka nokwenza njalo. Imibandela yokusebenza akufanele ibe nzima kunaleyo enqunywe yileNgosi.
Umshayeli webhanoyi oqondwe wumgonyana 1 uyoqikelela ukuthi ngenhloso yokuhambisana kahle nezidingo ezinqunywe yileNgosi, imininingwane yokusebenza efakwe ebhukwaneni lokuhambisa indiza neqondwe wumgomo 121.04.4 yengezwa ngolwazi olufanele, uma imininingwane emukelwe kulelo bhukwana ingenele.
Umshayeli webhanoyi oqondwe wumgonyana 1 ngeke alisebenzise lelo bhanoyi ekufezeni imisebenzi yokuthwala umphakathi ngaphandle uma ikhona indiza yeSigaba B noma C egade uma kwenzeka zingafezeki izidingo zomgonyana 5.
Umshayeli webhanoyi elithwala abantu eliqondwe wumgonyana 1 ngeke alisebenzise ngaphansi kwe-IMC noma alindizise lishiye amafu ngebanga lengxenye yokuthathu kokuyisishagalolunye ngaphandle, uma isibikezelo sezulu noma sakamuva siveza ukuthi kufanele ahambe ngendlela ethile ehlukile kuleyo ehleliwe ngesikhathi lisuka noma liyohlala ibhanoyi kodwa abhekele imibandela yomgomo 121.08.31, agcine ibanga nokuphakama okufanele nokunqunywe ngaphansi komgomo 121.07.6 nokubikezelwa kwesimo sezulu esingeke siguquke, okungenani isikhathi esiyihora ngaphambi kokufinyelela lapho liya khona ibhanoyi.
Isichibiyelo somgomo 121.09.
a kungaba wuhlelo lokulandelela isimo sokusebenza kwenjini oluhlanganisa uhlaziyo lwamafutha; noma b uhlelo lokulandelela isimo sokusebenza kwenjini oluvunywe nguKhomishani oluhlanganisa ukuhlola amafutha njalo ngemuva kwamahora ayikhulu noma izikhawu ezinconywe ngumkhiqizi wayo, kuye ngokuthi yikuphi okufika kuqala.
umphumela wesivivinyo ngasinye, ukubuka nokuhlola okufunwa wuhlelo lokulandelela isimo senjini esinqunywe wumgonyana 5 uyobhalwa futhi ugcinwe emlandweni wokulungisa indiza.
mayelana nebhanoyi eliqondwe wumgonyana 5, uhlu luyoqukatha imiyalelo ebhaliwe yokulungisa equkethe amaqhinga, izindlela nemikhuba efanele yokulungisa imishini echazwe wumgonyana 121.05.3.
Isichibiyelo somgomo 127.02.
b Umshayeli uyofaka ebhukwini lokusebenza eliqondwe wumgomo 127.04.
imibhalo elula yangaphakathi endizeni; kanjalo v uma kwenzeka, uhlelo olulawula indiza ukuba izihambela ngokwayo.
i uyoshayela ebusuku okungenani ujikelezo oluthathu luhlanganisa ukususa nokuhlalisa indiza; noma ii uyophumelela izivivinyo ezifanele zekhono noma zolwazi ezinqunywe yiNgxenye 61 zokuklelisa izinga lokundizisa ujikamanzi ebusuku kulo hlobo lohambo okufanele luthathwe.
g Uma ujikamanzi engafakiwe uhlelo lokusiza indiza ukuba izihambele, isikhathi sokundiza ebusuku siyoncishiselwa ezikhathini ezingamahora amabili nesikhathi sokuphumula esiyingxenye yehora phakathi nezikhathi.
ujikamanzi uyonikwa isiqiniseko futhi ufakwe imishini yokushayelwa ngumuntu oyedwa ngendlela enqunywe wumgomo 127.05.
b lapho umshayeli efake khona ebhukwaneni lokusebenza lendiza elichazwe wuMgomo 127.04.2, uhlelo oluqhubekayo nolwemukelwe ekuqeqesheni abashayeli bezindiza oluhlanganisa izidingo ezingeziwe zomshayeli osebenza ngayedwa njengoba ulawula umgomo 127.03.
izinsiza zokuhambisa indiza ngokwayo nokuyilawula; kanjalo v imibhalo efundeka kalula yangaphakathi endizeni.
g uma ujikamanzi exhunywe noma efakwe izinsiza zokuba indiza izilawule lapho indiza, isikhathi sokundiza siyoncishiselwa emahoreni amabili ngaphandle kokuma bese kuba nesikhathi esiyingxenye yehora sokuphumula phakathi kwalezo zikhathi.
B Ngale kwemibandela yomgonyana 8A, akekho umuntu ongashayela ujikamanzi weSigaba II noma weSigaba III ngaphandle kokuba ithimba labasizi bakhe libe nomshayeli okleliswe ngokufanele njengephini lakhe.
C Kulemigomo, akukho okuyothathwa njengencazelo yokuthi ukundiza ngaphansi kwe- IFR noma ebusuku ngenhloso yokubeka umyalelo ovezwe wumqeqeshi ofanele wezindiza ukuthi uyoba wumsebenzi womshayeli oyedwa noma uqeqesho lokundiza uma luqhutshwa ngeNgxenye 127 luyofuna ukwenziwa ngabashayeli ababili abafundele lomsebenzi.
Isichibiyelo soMgomo 127.03.
Umshayeli kajikamanzi ohwebayo okufanele ushayelwe ngumshayeli ngayedwa ngokomgomo 127.02.18 noma 127.02.18A, uyoqikilela ukuthi ithimba labasizi bakhe lihlinzekwa ngendlela enqunywe nguMqulu SA-CATS-OPS 127.
Isichibiyelo soMgomo 127.05.
b imithombo emibili ezimele yamandla nethuba lokuqoka eyodwa ngokuzimela nalapho okungenani eyodwa kufanele isebenzise isiphehli senjini noma ijeneletha, yomibili imithombo kufanele ikwazi ukuhambisa izinkomba zendiza ngaphakathi futhi lemithombo ixhunywe ngendlela yokuthi ukwehluleka kweyodwa kungaphazamisi enye nokuphakelwa kwamandla ezinsizeni ezisele. Ngaphandle uma inkomba yesivinini sokuphenduka kwenjini kajikamanzi othintekayo ekuthwaleni kuphela impahla ixhunywe noma izihambela ngokwehlukana.
Qaphela: Ngokwenhloso yendinyana (d)(i), isiphehli samandla ogesi esinganqamuki sihlanganisa uhlobo olusabalalisa umlilo ngaphandle kokunqamuka ngesikhathi lindiza ibhanoyi, lokhu kubandakanya imishini yokusakaza, imishini ehanjiswa wugesi namalambu kodwa akufaki izinsiza ezixhunywa ngezikhathi ezimbalwa.
e kungaba yimishini ehlola isimo sezulu emkhathini noma ngeminye imishini evunywe nguKhomishani futhi enekhono lokuhlola isimo sokuduma kwezulu nesiphepho kanye nezimo zezulu eziyingozi.
Uma ujikamanzi wohwebo eshayelwa ngumshayeli oyedwa ngokulandisa komgomo 127.02.
i ifakwe uhlelo lokudumisa ngokwayo indiza noma lokusetshenziswa ngesikhathi lisuka emhlabathini, lihlala noma lindiza ngaphansi kwesimo esiphuthumayo; kanjalo ii ibhukwana lomminzo ohambisa uphetholo elikhomba indlela enqamulelayo yokuphakela uphetholo futhi evumela isimo esingaphazamisi ukusebenza kwenjini uma kwenzeka umminzo wophetholo wehluleka ukusebenza.
Isichibiyelo soMgomo 127.08.
Umshayeli kajikamanzi weSigaba 3 othwala abagibeli ngeke ushayelwe ngaphansi kwe-IMC noma ngaphezu kwamafa ezingeni eliyingxenye yokuthathu kokuyisishagalombili ngaphandle kokuba umbiko nesibikezelo sezulu noma ingxube yalokhu ikhomba ukuthi isimo sezulu maphakathi nohambo oluhleliwe ukusuka phansi nokuhlala esichazwe wumbandela womgomo 127.08.15 zivumela ukundiza ngaphansi kwalomngcele emazingeni anqunywe ngaphansi komgomo 127.07.6, ngokunjalo nesimo sezulu sibikezelwe ukuhlala kanjalo kuze kuphela okungenani ihora ngemuva kwesikhathi esinqunywe ukufika lapho liyohlala khona.
Isichibiyelo soMgomo 127.09.
a kungaba wuhlelo lokuqapha ukusebenza kwenjini olunconywe ngumkhiqizi oluhlanganisa uhlaziyo lwamafutha, uma lufanele noma b uhlelo lokuqapha isimo senjini oluvunywe nguKhomishani oluxube uhlaziyo lwamafutha okungenani njalo ngemuva kwamahora ayikhulu noma ngezikhawu ezinconywe ngumkhiqizi, kuye ngokuthi yikuphi okufika kuqala.
Imiphumela yesivivinyo ngasinye, ukubheka noma ukuhlola okufunwa wuhlelo lokuqapha ukusebenza kwendiza okunqunywe wumgonyana 5 kuyobhalwa futhi kugcinwe emlandweni wokulungisa injini.
Maqondana nojikamanzi oqondwe wumgonyana 5, uhlu luyoqukatha imiyalelo ebhaliwe yokulungisa indiza equkethe amaqhinga, amasu nemikhuba efanele yokugcina kahle imishini echaze wumgomo 127.05.3.
Isichibiyelo somgomo 135.02.
i ibhanoyi liqinisekiwe futhi lixhunywe izimfanelo zomshayeli wendiza yemisebenzi ye-IFR ngendlela enqunywe wuMgomo 135.05.
umshayeli wendiza efake ibhukwana lokuqhuba ibhanoyi eliqondwe wuMgomo 135.04.2, uhlelo oluqhubekayo lokuqeqeshwa oluhlangene nezidingo ezingeziwe zemisebenzi edinga abashayeli ababodwa ngendlela enqunywe wuMgomo 135.03.
dd amahora angu-100 ayochithwa ebusuku njengephini lomshayeli noma abashayeli ababili abasebenza ngokulingana; kanjalo ee amahora angevile ku-100 ayofunwa ngesikhathi sokufunda ngokulingisa isimo sempela nalapho angedluli ku-25 eyotholwa ngenqubo yoqeqesho lokundiza noma ngumqeqeshi wemishini yokundizisa ibhanoyi.
A Ngale kwemibandela yomgonyana 6, akekho umuntu ongasusa noma ahlalise phansi ibhanoyi leSigaba II noma Isigaba III ngaphandle kokuba ithimba labashayeli linomshayeli osezingeni lephini.
Akukho kulo mgomo okuyothathwa njengencazelo yokuthi ukundiza ngaphezulu kwe- IFR noma ebusuku ngokwenhloso yemiyalelo yokundiza okwenziwa wumqeqeshi ofanele wezokundiza kuyoba yisenzo esidinga umshayeli oyedwa noma okusho ukuthi lolo qeqesho lokundiza uma lwenziwa ngokweNgxenye 135 luyodinga ukuqhutshwa ngabashayeli ababili.
Isichibiyelo somgomo 135.03.
Umshayeli wendiza encane yokuhweba okufanele ishayelwe ngumshayeli oyedwa ngokulandisa koMgomo 135.02.6 uyoqikelela ukuthi uba nethimba lokwengezela ngendlela enqunywe wuMqulu SA-CATS-OPS 135.
Isichibiyelo soMgomo 135.03.
Umgomo 135.03.5 weMigomo uyachitshiyelwa ngokucima umgonyana.
Isichibiyelo somgomo 135.05.
b libe nemithombo emibili ezimele elondoloze amandla namathuba okukhetha enye yemithombo okungenani eyodwa esebenzisa isifutho esiqhutshwa yinjini noma ijeneleyitha okuyizinto zombili ezinamandla adingekayo ekuhambisa yonke imishini engaphakathi yokuhambisa indiza noma isifutho ngolunye uhlobo lwamandla, isifutho siyofakwa ngendlela yokuthi ukwehluleka komshini owodwa kungaphazamisi amandla aphakelwayo, kanjalo nokufinyelela kweminye imishini edinga amandla ngaphandle kwesimo sikajikamanzi othwala kuphela impahla ongase uvunyelwe umthombo wamandla oxhunywe kuphela ukubhekana nenkomba yokujika amandikhetha.
Qaphela: Ngenhloso yendinyana (i), amandla kagesi angaphazamiseki ahlanganisa amandla ogesi adingwa ngesikhathi sokundiza kwebhanoyi, singabala umshini womsakazo, imishini esebenza ngogesi kuphela nezibani kodwa ayixubi lezo zinto ezisetshenzisa ugesi ngezikhawu.
e umshini wokuhlola emkhathini isimo sezulu esimukelwe wuKhomishani onamandla okuqwashisa ngokuduma kwezulu nesimo esiyingozi.
Esiwombeni sebhanoyi elikleliswe eSigabeni D, liqhutshwa ngaphansi komgonyana 135.02.
i iyoba nohlelo lokuzidumela ngesikhathi lisuka noma lihlala ngaphansi kwesimo esiphuthumayo; kanjalo ii iyoba nebhukwana lomshini olawula uphetholo oya ezinjinini elikhomba indlela evumela indiza ukuba isebenza futhi iqhubeke nokuduma nanxa isigujana esilawula uphetholo sesifile.
Isichibiyelo soMgomo 135.08.
b kumshayeli wendiza yeSigaba D.
Ngaphandle kwemibandela yomgonyana 1, umshayeli waleyo ndiza ngesikhathi sokuguqulwa komgomo, imibandela yokungasebenzi kahle emukelwe wuKhomishani esikhathini esidlule ingavunyelwa ukuba iqhubeke. Leyo mibandela yokusebenza ayidingi ukuncishiselwa amandla kunaleyo enqunywe kuleli Ziko.
Umshayeli webhanoyi oqondwe wumgonyana 1 ngeke alisebenzise emisebenzini ehlelelwe umphakathi ngaphandle uma likhona ibhanoyi leSigaba B noma leSigaba C eligadile, uma kwenzeka imibandela yomgonyana 4 zingafezeki.
Umshayeli webhanoyi oqondwe wumgonyana 1 othwele abagibeli ngeke asebenzise leyo ndiza ngaphansi kwe-IMC noma ngaphezulu kwengxenye yokuthathu kokuyisishagalombili ngaphezulu kwamafu ngaphandle kokuba umbiko wakamuva wesimo sezulu noma isibikezelo sakho noma ingxube yakho ukhomba ukuthi isimo somzila ozohamba indiza kuhlanganisa umgudu wokusuka nokuhlala ibhanoyi mayelana nemibandela yomgomo 135.08.20 esivumela ukundiza ngaphansi kweVFR emukelwe nenqunyelwe ukuphakama kwezindiza uma usuka emhlabathini, esungulwe ngaphansi komgomo 135.07.6 nokubikezelwe kwesimo esingashintshi, okungenani kuze kuphele ihora ngemuva kwesikhathi esimiselwe ukuhlala phansi kwebhanoyi;.
Isichibiyelo somgomo 135.09.
Lowo oshayela ibhanoyi eliqondwe wumgomo 135.08.171 okufanele liqhutshwe ngumshayeli oyedwa ngokoMgonyana 135.02.
a kungaba wuhlelo olunconywe ngumkhiqizi oluhlola lulandelele isimo senjini nokuhlanganisa inkomba ehlaziya isimo samafutha enjini; noma b uhlelo lokuhlola isimo senjini evunywe nguKhomishani, lolu hlelo luhlanganisa ukuhlolwa kwamafutha njalo ngemuva kwamahora ayikhulu noma ngezikhawu ezinconywe wumkhiqizi wenjini, kuye ngokuthi yikuphi okufika kuqala.
Mayelana namabhanoyi aqondwe wumgonyana 5, uhlelo luyoqukatha imiyalelo yokulungisa equkethe amaqhinga, amasu nemikhuba efanele yokugcina imishini echazwe wumgomo 135.03.3.
Isichibiyelo soMgomo 138.01.
Esiwombeni sendiza ebhaliswe kwelinye izwe, imvume yomuntu wakwelinye izwe ekhishwe ngaphansi koMthetho Wemisebenzi yeZomoya yaMazwe oMhlaba, 1993 (Umthetho No. 60 ka 1993).
Isichibiyelo soMgomo 139.02.
Umgomo 139.02.16 weMigomo uchitshiyelwa ngokwesula umgonyana.
Isichibiyelo somgomo 139.02.
Isichibiyelo soMgomo 139.02.
ei Uma sikhona isikhungo sokulawula izindiza esikhumulweni noma kunohlelo lwezindiza zohwebo noma lezo ezingenalo uhlelo lokuhweba kodwa ezihamba ngaphezulu kwamahlandla ayisithupha ngesonto ezinesisindo esingaphezulu ko 5 700kg, kufanele lezo zindiza zifakwe imishini yemizwa ehambisana nemibandela yokulungiswa kwayo ebhalwe eMqulwini SA-CATS AH. Imininingwane kufanele yethulwe esikhungweni sokulawula izindiza kanti yonke imibandela ichazwe emqulwini i-SA-CATS AH.
uma likhona ithimba elilawula izindiza noma izinhlelo zokusebenza, leyo mininingwane iyodluliswa ngokushesha iqondiswe endizeni.
Uma isikhumulo sezindiza sisetshenziselwa amabhanoyi avela kwamanye amazwe noma izindiza eziphuma eNingizimu Afrika, kufanele kube nesiqiniseko sesikhungo sehovisi esigculisayo esihlinzeka ngesiteshi sokulawula izindiza nosizo lwesimo sezulu
e zingakapheli izinsuku ezingamashumi amathathu kusuka ekuqasheni noma ekunikeni umsebenzi, kufanele uKhomishani anikwe ngokubhaliwe igama nemininingwane yonke yomphathi noma isiphathimandla esibhekele ukulandelwa kwemigomo esiqondwe wumgomo 139.02.51a.
Isichibiyelo somgomo 139.02.
Uma ngemuva kokuphela kwesikhathi sesaziso esiqondwe wumgonyana 1, isikhumulo sezindiza silaxaziwe noma singagciniwe kwisimo esikhishwelwe imvume, umnikazi wemvume uyosusa, abhidlize noma aguqule imidwebo yesikhumulo ngendela efiswa yiKhomishani.
Ngemuva kokuphothula umsebenzi oqondwe wumgonyana 2, umnikazi wemvume uyodlulisa imvume kuKhomishani.
Isichibiyelo somgomo 139.03.
Isichibiyelo somgomo 139.03.
Uma ngemuva kokuphela kwesikhathi sesaziso esiqondwe wumgonyana 1, isikhungo sokuhlala nokusuka ojikamanzi singasasetshenziswa noma singanakiwe ngendlela ehambisana nemvume, umnikazi wemvume uyosibhidliza noma ashintshe imidwebo yesikhungo ngendlela engafiswa wuKhomishani.
Ngemuva kokuqeda wonke umsebenzi oqondwe wumgonyana 2, umnikazi wemvume uyodlulisa imvume yakhe kuKhomishani.
Isichibiyelo somgomo 145.02.
a bonke abantu abaqondene ngqo nomsebenzi wokulungisa noma wokuhlola egameni lenhlangano elungisa izindiza; kanjalo b nabo bonke abasebenzi abagunyazelwe ukukhipha egameni lenhlangano elungisa izindiza izitifiketi zokukhulula indiza ekade ilungiswa nezitifiketi eziphathelene nokulungisa indiza banemvume yezinga elifanele ngokulandisa kweNgxenye 66 noma ikhishwe yibo ngegunya eliqinisekiwe ngendlela ehlinzekwe yibhukwana lenqubo, ngokuvumelana nomgomo 43.03.11 b.
Isichibiyelo somgomo 145.03.
a bonke abantu abaqondene ngqo nokulungiswa noma nokuhlola okwenziwa egameni lenhlangano elungisa indiza; kanjalo b nabantu abagunyazwe ukukhipha izitifiketi zokudedela indiza ekade ilungiswa kanye nezitifiketi eziphathelene nokulungiswa kwendiza zinemvume efanele futhi zisezingeni elaziswa yiNgxenye 66 noma zikhishwe yibo ngaphansi kwezinga elifanele ngendlela ehlinzekwa yibhukwana lenqubo elandela umgomo 43.03. 1 1 b.
Isichibiyelo soMgomo 145.04.
a bonke abantu abaqondene ngqo nokulungisa noma nokuhlola egameni lenhlangano elungisa indiza; kanjalo b nabo bonke abasebenzi abagunyazwe ukukhipha egameni lenhlangano elungisa indiza izitifiketi zokukhulula indiza ekade ilungiswa nezitifiketi eziphathelene nokulungisa indiza zinemvume efanele futhi zigunyazwe ezingeni elivunywe yiNgxenye 66 noma zikhishwe nesiqiniseko esihambisana nezinga elifanele nangendlela ehlinzekwe yibhukwana lenqubo, ngokulandela umgomo 43.03.11b.
Isichibiyelo somgomo 145.05.
a bonke abantu abaqondene ngqo nokulungisa noma nokuhlola egameni lenhlangano elungisa izindiza; kanjalo b bonke abasebenzi abagunyazwe ukukhipha egameni lenhlangano elungisa indiza izitifiketi zokukhulula indiza ekade ilungiswa nezitifiketi eziphathelene nokulungiswa kwendiza zinemvume efanele futhi zikleliswe ngokulandisa kweNgxenye 66 noma zikhishwe nguye nesiqiniseko sokukleliswa ezingeni elifanele ngendlela ehlinzekwa yibhukwana lenqubo ngokulandela umgomo 43.03.11 b.
Isichibiyelo soMgomo 145.06.
a bonke abantu abaqondene ngqo nomsebenzi wokulungisa noma wokuhlola egameni lenhlangano elungisa izindiza; kanjalo b nabasebenzi abagunyazwe ukukhipha isitifiketi sokukhulula indiza egameni lenhlangano ezilungisayo, nokuqinisekisa ukuthi abasebenzi banezitifiketi ezifanele zokukhulula indiza ezihambisana neNgxenye 66 noma isitifiketi esikhishwayo sihambisana negunya elifanele elihlinzekwe ebhukwaneni lenqubo, ngendlela emiswe wumgomo 43.03.11b.
Isichibiyelo somgomo 145.07.
a bonke abantu abanezibophezelo eziqondene ngqo nokulungiswa noma nokuhlola egameni lenhlangano elungisa izindiza; kanjalo b bonke abasebenzi abagunyazwe ukukhipha isitifiketi sokudedela indiza ukuba iyosetshenziswa nezitifiketi eziphathelene nokulungiswa kwendiza zinemvume efanele ngokulandisa kweNgxenye 66 noma ikhishwe yibo nesiqiniseko sesigaba esifanele sezinga ngendlela ehlinzekwe yibhukwana lenqubo yenhlangano ngokulandela umgomo 43.03.11b.
Isichibiyelo somgomo 145.08.
a bonke abantu abaqondene ngqo nokulungisa noma nokuhlola egameni lenhlangano elungisa izindiza; kanjalo b nabasebenzi abagunyazwe ukukhipha izitifiketi zokudedela indiza ekade ikhandwa nezitifiketi eziphathelene nokulungiswa kwendiza banemvume efanele nekleliswe ngokweNgxenye 66 noma ekhishwe yibo nesiqiniseko sokuthi ikleliswe ezingeni elifanele ngendlela ehlinzekwe ebhukwaneni lenqubo ngokulanla umgomo 43.03.11b.
b Ngokusebenzisa inqubo ethile emkhiqizweni, ezingxenyeni noma empahleni yogesi; noma c Ezivivinyweni ezithile zemikhiqizo, ezingxenyeni noma empahleni yogesi.
LeNgxenye iphinde inqume imithetho ebusa abanikazi balezo zimvume ukuba bakhombise ukuthi imikhiqizo, izingxenye noma impahla yogesi iyahambisana nemininingwane yemvume eqondene.
i enomdwebo noma esifakile isicelo semvume yalowo mkhiqizo; noma ii enesivumelwane nomnikazi noma nalowo ofake isicelo semvume yalowo mkhiqizo okuqinisekisa ukuxhumana okufanele phakathi komkhiqizo nomdwebo wempahla.
Umnikazi wemvume yenhlangano yomkhiqizo kufanele akhangise ngemvume esikhaleni esisobala endaweni yakhe yebhizinisi, ikakhulu efinyelelwa kalula ngumphakathi, uma kuyikhophi ekhangisiwe aveze umbhalo wangempela esiphathimandleni esigunyaziwe, kumhloli noma kumuntu onegunya uma ecelwa.
Noma yisiphi isikhangiso senhlangano esiveza ukuthi iyakhiqiza kufanele sibonise inombolo yemvume yenhlangano ekhiqizayo ekhishwe wuKhomishani.
Lowo ofaka isicelo sokunikwa imvume yenhlangano ekhiqizayo kufanele afake isicelo esiphathimandleni esinegunya, kumhloli noma kumuntu ogunyaziwe sokuhlolelwa ezokuphepha nokuxilongwa kwamabhuku ngendlela edingekayo ngenhloso yokuqinisekisa iqiniso lanoma yisiphi isicelo esenziwa ngokulandisa komgomo 148.02.2.
Umnikazi wemvume yenhlangano ekhiqizayo uyovumela isiphathimandla, umhloli noma umuntu onegunya aqhube umsebenzi wokuhlola noma wokuxilonga ohlanganisa ukuhlola ezokuphepha nokuxilonga izincwadi zalabo abambisene nabo ebhizinisini noma izinkontileka ezinikwe umsebenzi, lezi zinyathelo zibalulekile ukuthola isiqiniseko sokuthi inhlangano iyahambisana nezidingo ezinqunywe yileNgxenye.
Inkokhelo yokuhlola nokuxilonga amabhuku iyohlawulwa ngendlela enqunywe yiNgxenye 187 kumgonyana 1 kanye nezindleko zokuhlola ezibonwa zisemqoka nguKhomishani ngenhloso yokwahlulela ngesinqumo esithathiwe sokumisa imvume, esiqondwe wumgomo 148.01.6.
a Ngemuva kophenyo noma kokuxilongwa kwamabhuku okwenziwe ngaphansi kwemigomo 148.01.5, kucaca ukuthi umnikazi wemvume yenhlangano ekhiqizayo akahambisani nezidingo ezinqunywe yile Ngxenye futhi lowo muntu ehluleka ukulungisa iphutha lokuphambana nomgomo ngaphambi kwezinsuku ezingamashumi amathathu ngemuva kokuthola isaziso esibhaliwe sesiphathimandla esinegunya, somhloli noma somuntu ogunyaziwe; noma b Isiphathimandla esinegunya, umhloli noma umuntu ogunyaziwe enqatshelwe wumnikazi wemvume noma abambisene nabo noma abanikwe ingxenye yomsebenzi ekuhloleni ukuphepha nokuxilonga ngendlela elandiswe yimigomo 148.01.5; noma c Isihoxiso sifanele futhi sifeza izinhloso zokuphepha kwesimo sokundiza.
Isaziso sokumisa siyokhishwa ngokubhaliwe sichaze izizathu zokumisa imvume.
Umuntu okade emisiwe ekuqhubekeni nemvume noma nengxenyana ethile yamagunya anikwe wona ngencazelo yomgonyana 1 uyonikwa ithuba lokuziphendulela mayelana nokumiswa kwakhe, zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa ngemuva kokumiswa kwakhe, ukuphawula kuyocutshungulwa yisiphathimandla esinegunya, umhloli noma umuntu ogunyaziwe nothathe isinyathelo sokumisa lapho leso siphathimandla, umhloli noma umuntu ogunyaziwe engaqinisekisa , abuyekeze noma aguqule isinqumo sakhe sokuqala.
Uma zingatholwanga izikhalo ngokomgonyana 3, noma isiphathimandla esinegunya, umhloli noma umuntu ogunyaziwe othathe isinqumo sokumisa ephinda leso sinqumo noma esiguqula ngemuva kokuthola isikhalo, leso siphathimandla, umhloli noma umuntu ogunyaziwe kufanele zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa ezichazwe wumgonyana 3 ethule umbiko obhaliwe kuKhomishani lapho eyochaza khona izizathu zokuthi ngokombono wakhe kungani isigwebo sokumisa kufanele sihoxiswe noma yesulwe imvume.
Isiphathimandla esinegunya, umhloli noma umuntu ogunyaziwe othintekayo kufanele zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa ethule umbhalo ofanayo wombiko ochazwe wumgonyana 4 kumnikazi wemvume yenhlangano ekhiqizayo wesihoxiso sonke noma sengxenye ethile yamagunya amisiwe futhi aveze ubufakazi bokwenza njalo kuKhomishani.
Umnikazi wemvume yenhlangano ekhiqizayo ozwa ehlukumezekile ngesinqumo sokumiswa ngokulandisa komgonyana 1 unegunya lokwedlulisela phambili isikhalo mayelana nalokho kumiswa kuKhomishani zingakapheli izinsuku ezingamashumi amathathu ngemuva kokuba lowo mnini azisiwe ngokumiswa kwemvume, kulandelwa umgonyana 2.
Isicelo sokwedlulisela phambili isikhalo esiqondwe wumgonyana 6 siyobhalwa kanjalo nezizathu lowo ofake isicelo abona ngazo kufanele isinqumo sibuyiselwe eceleni noma siguqulwe.
Lowo ofaka isicelo uyothula umbhalo ofanayo wesikhalo neminye imibhalo noma imiqulu yokweseka isicelo sokwedlulisa isikhalo, isikhalo siyodluliselwa esiphathimandleni esinegunya, kumhloli noma kumuntu ogunyaziwe othintekayo kanjalo nobufakazi bokwedlulisa isicelo sinikezwe Ukhomishani.
Isiphathimandla esinegunya, umhloli noma umuntu ogunyaziwe uyohambisa impendulo ebhaliwe mayelana nesicelo sokwedlulisa isikhalo kuKhomishani zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa ethole umbiko wesicelo sokwedlulisa isikhalo esiqondwe wumgonyana 8.
b angehlulela isikhalo esidlulisiwe ngokugxila emiqulwini ethulwe phambi kwakhe; noma c anganquma ukuba lowo ofake isicelo nesiphathimandla esigunyaziwe, umhloli umuntu onegunya othintekayo bavele phambi kwakhe ngenhloso yokwethula ubufakazi, kungaba nguye uqobo noma ngokumelwa ngomunye, ngesikhathi nasendaweni eyonqunywa nguye.
Ngaphambi kokuba Ukhomishani ehoxise noma yiliphi igunya noma anqamule imvume ngokulandisa komgonyana 1, kufanele avumele umnikazi wemvume, uma efisa ukuba ahlangabezane nezidingo ezifanele zokukhishwa, zokuvuselela noma zokukhipha kabusha leyo mvume yenhlangano yokulungiswa izindiza ukuze abuyelwe ngamagunya akudala.
a evumelana nokumiswa ngaphansi komgonyana 10aii; noma b umnikazi wemvume engasifaki isicelo sokwedlulisa isikhalo sokumiswa ngokulandisa komgonyana 6.
b Uhlu - P, lusebenza kwinqubo ethile yemikhiqizo, ezingxenyeni noma ezintweni ezisebenza ngogesi; kanye c Nohlu luka- T, lokuqhuba izivivinyo ezithile emikhiqizweni, ezingxenyeni ezithile noma ezintweni ezisebenza ngogesi.
Ukhomishani uyogcina umqulu wazo zonke izimvume ezikhishelwe izinhlangano ezikhiqizayo ezikhishwe ngaphansi kwale Ngxenye.
e Ubuzwe balowo onikwe imvume.
Imininingwane echazwe wumgonyana 2 iyobhalwa emqulwini zingakapheli izinsuku ezingu-7 kusukela osukwini lwemvume ekhishwe wuKhomishani.
Umqulu uyogcinwa endaweni ephephile ehhovisi likaKhomishani.
Ikhophi yomqulu kufanele ikhishwe wuKhomishani ngemuva kwenkokhelo efanele enqunywe yiNgxenye 187 kunoma ngubani ocela umbhalo ofanayo.
Lowo ofaka isicelo senhlangano ekhiqizayo kufanele aveze ubufakazi bokuthi uyahambisana nezidingo ezilandelayo, uma kubhekwa ulwazi alwethule embhalweni wenqubo olufunwa wumgomo 148.02.5.
Izikhungo, izimo zokusebenza, imishini nezikhali zokusebenza, inqubo nempahla efanele, isibalo sabasebenzi namakhono abo, nenhlangano ngokwayo kufanele kube yisimo esiqinisekisa ukuthi inhlangano ekhiqizayo ikwazi ukubhekana nenselelo nezibophezelo ezifunwa wumgomo 148.02.13.
ukubuyekeza njalo ulwazi olungenhla futhi abasebenzi bafinyelele kulo uma befuna ukuqhuba imisebenzi yabo.
i Umphathi obika kuKhomishani kufanele aqokwe abe nesibophezelo sangaphakathi enhlanganweni sokuqinisekisa ukuthi wonke umkhiqizo wenziwa ngendlela ehambisana namaqophelo afanele nokuthi inhlangano ekhiqizayo ihlala njalo ihambisana nemininingwane nenqubo eqagulwe emqulwini wenqubo.
Umphathi noma iqoqo labaphathi seliqokelwe ukuqinisekisa ukuthi inhlangano iyahambisana nezidingo zale Ngxenye kanjalo abaqokiwe bachazelwa ngomthamo wamagunya abo. Ngale ndlela, lowo muntu noma abantu kufanele babike ngqo kumphathi oqagulwe yindinyana i yalendima.
Abasebenzi emazingeni onke sebenikiwe amagunya afanele okwenza baqhube zonke izibophezelo abanikwe zona ngendlela egculisayo nokuxhumana ngendlela efanele nezinye izinhlaka ngaphakathi enhlanganweni ekhiqizayo mayelana nezindaba ezithinta izimfanelo zokundiza.
i Abasebenzi abakhipha isiqiniseko bachazwa njengalabo abagunyazwe yinhlangano ekhiqizayo ukuba basayine imiqulu ekhishwe ngaphansi kwegunya nemibandela ekhishwa ngaphansi kwayo. Ulwazi, imvelaphi ehlanganisa eminye imisebenzi enhlanganweni kanye nomlando wolwazi lwabasebenzi abakhipha isiqiniseko kufanele luhambisane nezibophezelo abethweswe zona zokufeza umsebenzi.
Inhlangano ekhiqizayo kufanele igcine umlando wabo bonke abasebenzi abakhipha isiqiniseko, lokhu kuhlanganisa imininingwane yomthamo wamagunya abo.
Abasebenzi abakhipha isiqiniseko banikwa ubufakazi bomthamo wamagunya abo.
i incazelo yolwazi olufunwa wumgomo 148.02.
imigomo yemvume okufanele ikhishwe ngaphansi komgomo 148.02.
b iphelezelwe yinkokhelo efanele enqunywe yiNgxenye 187.
Ukhomishani uyokhipha imvume yenhlangano ekhiqizayo uma lowo ofake isicelo ehambisene nezidingo zomgomo 148.02.1.
Inhlangano ekhiqizayo kufanele ibonise ukuthi isungule futhi inohlelo olubhalwe phansi lokuhlola izinga lomkhiqizo.
c uma kunemvume yokuklelisa ezingeni lika T, imikhiqizo, izingxenye noma izinto ezisebenza ngogesi kufanele zilawulwe futhi ziqashwe ngendlela eqinisekisa ukuthi ihambisana nezimo zemvume; ngakho kungasetshenziswa ilungelo elimiswe kumgomo 148.02.12.
b eliqukethe ulwazi olunqunywe wuMqulu SA-CATS-MORG; kanye c nezinguquko ezifanele ezichaza inhlangano njengamanje. Imibhalo emibili efanayo kufanele inikwe uKhomishani.
Uma umnikazi wemvume yenhlangano ekhiqizayo efisa ukwenza izinguquko enhlanganweni, okushintsha kakhulu inkomba yokuhambisana nezidingo ezifanele ezifunwa yileNgxenye, lowo mnini kufanele afake isicelo semvume yoguquko kuKhomishani.
Imibandela yomgomo 148.02.2 iyosebenza ngendlela efanayo nesicelo semvume yoguquko lwenhlangano.
Imvume yoguquko lwenhlangano iyokhishwa wuKhomishani uma lowo ofake isicelo egculisayo uKhomishani ngesikhathi ethula isiphakamiso sezinguquko ezifanele ebhukwaneni layo lenqubo lapho echaza khona ukuthi uyoqhubeka nokuhambisana nemibandela yomgomo 148.02.1 ngemuva kokuqala izinguquko ezihlongozwayo.
Izinguquko zendawo yokukhiqizela, yenqubo noma isikhungo sokuhlola senhlangano enemvume yokukhiqiza kufanele kuthathwe njengoshintsho olunzulu enhlanganweni futhi okufanele luhambisane nemibandela yomgomo 148.02.6.
Ngokulandela imibandela yomgonyana , inhlangano ekhiqizayo ayikwazi ukwedluliswa.
Uguquko lobunini balowo onemvume luyothathwa njengoshintsho olunzulu enhlanganweni ngendlela echazwe wumgomo 148.02.6.
b iyochaza izinga lokukleliswa kwenhlangano efanele imisebenzi yenhlangano; kanye c nencazelo yomkhiqizo noma izigaba zezingxenye nezinto zikagesi ezikhiqizwayo, ezakhiwayo noma ezihlolwayo.
a siyokwenziwa ngendlela emukelekile kuKhomishani kanti siyonqunywa emqulwini u SA-CATS-MORG; futhi b siphelezelwe yinkokhelo efanele enqunywe yiNgxenye 187.
Ofake isicelo uyohambisana nemibandela yemigomo 148.02.5 no 148.02.6.
Imvume yenhlangano ekhiqizayo iyohlala isikhathi esingenawo umkhawulo.
a inhlangano ekhiqizayo yehluleka ukukhombisa ukuhambisana nezidingo ezimiswe yile Ngxenye; noma b imiswa yisiphathimandla esigunyaziwe, umhloli noma ngumuntu onegunya noma ihoxiswa nguKhomishani ngokulandisa komgomo 148.01.6; noma c kunobufakazi bokuthi inhlangano ekhiqizayo iyehluleka ukugcina nokulawula ngendlela efanele umkhiqizo, ukwakha noma ukuhlola imikhiqizo, izingxenye noma izinto ezisebenza ngogesi ezivunyelwe; noma d Inhlangano ekhiqizayo ingasahambisani nezidingo zomgomo 148.02.1 noma isitifiketi semvume sichithiwe noma simiswe ngaphansi komgomo 148.01.6 12.
Uminikazi wemvume ehoxisiwe uyoveza leyo mvume ngemuva kokumiswa kwayo esiphathimandleni esigunyaziwe, kumhloli noma kulowo onegunya ngenhloso yokusishaya uphawu lokuyimisa.
Umnikazi wemvume emisiwe uyonika uKhomishani leyo mvume emisiwe zingakapheli izinsuku ezingu-30 ngemuva kokumiswa kwaleyo mvume.
Ngamandla emibandela yemvume ehambisana nomgomo 148.02.
ukulungisa indiza entsha ekhiqizwe yinhlangano ngendlela efanele yokuyigcina esimweni esifanele sokundiza futhi engadingi imvume ngokulandisa kweNgxenye 145, engakhipha isitifiketi sokuyikhulula ngenhloso yokuba ilungiswa ngendlela elandiswa yiNgxenye 43.
i engasebenzisa inqubo ehambisana nenhlangano ngendlela ehambisana nomgomo 148.02.
engakhipha isitifiketi sokukhulula indiza ngaphandle kokuveza obunye ubufakazi.
i ukuhlola imikhiqizo, izingxenye zezinto noma izinto ezisebenzisa ugesi ngendlela emiselwe inhlangano yalesi sigaba ngokulandisa komgomo 148.02.9; kanye ii nokukhipha isitifiketi esigunyaza ukukhulula indiza ngaphandle kokuveza obunye ubufakazi.
a uyoqikelela ukuthi ibhukwana lenqubo elithulwe ngokuhambisana nomgomo 148.02.
h uma umbandela wemvume udinga isitifiketi sokukhulula impahla, uyoqinisekisa ukuthi indiza ngayinye eqediwe iyahlolwa futhi isimo sayo sokusebenza siphephile ngaphambi kokukhishwa kwesitifiketi.
a uyoqinisekisa ukuthi ibhukwana lenqubo yenhlangano elikhishwe ngaphansi komgomo 148.02.
c uyobhala yonke imininingwane yomsebenzi oqhutshiwe ngendlela emukelekile kuKhomishani.
a uyoqikelela ukuthi ibhukwana lenqubo enhlanganweni ehlolayo elithulwe ngaphansi komgomo 148.02.
d uyobhala yonke imininingwane yomsebenzi owenziwe ngendlela emukelwe wuKhomishani.
a Umbiko osayiniwe ochaza ukuthi inhlangano isahambisana ngokuphelele nayo yonke imicikilisho yemvume, lokhu kuyothulwa ngendlela enqunywe wuMqulu SA-CATS-MORG; kanye b Nenkokhelo yonyaka enqunywe yiNgxenye 187.
Isichibiyelo somgomo 172.01.
g imisebenzi yasesikhumulweni sezindiza
Isichibiyelo soMgomo 183.00.
ngaphandle kweNgxenyana 44 ecinyiwe neNgxenyana 48 eqalile ukusebenza,98,100,101,102,103, 104 105, 106 kanjalo nomgomo 66.01.9 uyoqala ukusebenza ngosuku oluyonqunywa nguNgqongqoshe.
Ukucinywa koMgomo 187.00.
Umgomo 187.00.30 weMigomo uyachitshiyelwa.
Lesi sichibiyelo sibizwa ngesiChibiyelo samaShumi Amabili naNtathu seMigomo Elawula Izindiza ka1997 futhi ngaphansi kwemibandela yomgonyana siyoqala ukusebenza ngosuku lokushicilewa kwaso.
<fn>zul_Article_National Language Services_ISIFINGQO.txt</fn>
Inhloso yalomgomo ukubeka imihlahlandlela ezokuqinisekisa ukuthi labo basebenzii abafanelwe ukuthola isibonelelo sokuhlala belindile ngomsebenzi bayasithola.
Kuqondiswa ngokomsebenzi othize owenziwayo, hayi ngokwesikhundla kumbe ubukhulu.
Inhloso yalomgomo ukubhekela izindleko abasebenzi ababhekana nazo lapho benegekho seduze nezindawo zabo zokusebenza ezejwayelekile.
Isinxephezelo esenele siyakhishwa umnyango lapho abasebenzi besohambeni oluqondene nomsebenzi futhi okuzozuza umnyango ngazo.
Kuyilokhu kucacile ukuthi lezizibonelelo ziyefana kubasebenzi kuwona onke amazinga eMnyangweni.
Inhloso yalomgomo ke ukweza isiqiniseko sokuthi ikhefu linikezwa labobasenzi kuphela abasezimweni ezibavunayo ukuba balithathe futhi okuvuna ukuthi bangabi khona emsebenzini.
Kwenziwe izihlinzeko zezikhathi zokuhlolwa, zokuya kofunda emakilasini, zokuthutha la umuntu ehlala khona, zocwaningo nezemidlalo, uma umuntu eyisithunya sabasebenzi enyuyaneni, uma umuntu eyo kobamba iqhaza kumikhandlu kamasipala, nokunye.
Inhloso yalomgomo ukubekela uMnyango ngezibopho zawo uma ususa umsebenzi kwenye ndawo umbeka kwenye.
Umnyango uzobhekana nezindleko zokuthutha, noma ngabe ukuliphi izinga nesikhundla.
Inhloso yalomgomo ukuba yakhe umhlahlandlela wokunxephezela umsebenzi othuthiwe ukuze kuzuze uMnyango, nalabo basebenzi asebenqanyuliwe emsebenzini, kumbe labo asebedlulile emhlabeni.
Kuyagcizelelwa ke lapha ukuthi aabsebenza imisebenzi ethile kuphela abazokusebenzisa lezizingubo.
Kubekwa kucace ke ukuthi wonke umsebenzi uzosizakala ngokufanelekile noma engowaluphi uhlanga noma engowabuphi ubulili.
Inhloso yalomgomo ukubeka imihlahlandlela nezihlinzeko ezimalungana nokuyekiswa komuntu umsebenzi eMnyangweni.
Inhloso yalomgomo ukuba kuvuleke uhlelo oluzoba nobulungiswa lungafihli lutho kuwo wonke umsebenzi wasemnyangweni.
Kanjalo nayoyonke inhlobo yezenzo zokubandlulula ezike zenziwa phambilini, kufanele ukuba ziqedwe.
Kugxilwe kakhulukazi emesebnzini othile okufanele ukuba wenziwe ezingeni oluthize lohlelo lwasemsebenzini.
Inkokhelo izohambisana neholo lomsebenzi, imali ayikhokhelwa ngehora.
Inkokhelo ye-ova ke ilawulwa ukuba khona kwemithombo yemali.
Inkokhelo ye-ova akufanele yeve kumapohesenti angu 30% eholo lomuntu.
Lenqubo-mgomo ibukisisa lokho okufanele kwenziwe umuntu ngokomsebenzi, bese kubhekwa nesikhundla sakhe ke.
Bonke abasebenzi balindeleke ukuthi babhale izivumelwano zabo eziphathelene nokulawulwa kokusebenza kwabo kanye namasu azosetshenziswa lapho kuhlolwa ukusebenza kwabo.
Lomgomo uhlinzeka uhlaka olulawula umsebenzi nezinga lawo ngendlela enobambiswano, ubeke futhi nokuthi umuntu nomuntu kulindeleke ukuthi makenzeni ngokomsebenzi.
Ukuphetha ke, umgomo olawula izinga lokusebenza, lizokuqinisekisa ukuthi amakhono abantu asebenziseke ngokugcwele kanye neminye imothombo enomthelela emiphumeleni emihle emsebenzini, lokho kuyimizamo yokugqugquzela uhlelo loguquko kumMnyango wezaManzi nezamaHlathi.
Lomgomo uqonde ukuqinisekisa ukuthi izimenenja ziyahambisana nohlelo lwezinguquko emsebenzini kanti ubhekela nokuthi izigwegwe ziyaqondiswa lapho kukhona ukuphambana nezimiso zomgomo.
Ubuye uhlinzekele nohlelo lokuphenya lapho kube khona ukuphambana nokubekwe umgomo.
Ugqugquzela ukhuthaze ukwenza okusobala nokungenamfihlo, nokuba abasebenzi babambe iqhazaukuze kuqiniswe ubudlelwano bokuthembana, ukubambisana nokubethemba abaphathi, ubudlelwano obuhle phakathi kwabasebenzi nezinhalngano zabasebenzi ezizokube ziyilokhu ziyigxeye yaloluhlelo.
Ukuqedwa kwezenzo ezinobandlululo oluhambisan nokucwasa ngebala, ngobulili, nangokunye...
Abasebenzi abanesicelo sokuhlolelwa umsebenzi wabo kufanele ukuba baziswe ngokuthi kungenzeka ukuba nengoba kuhlolwa umsebenzi wabo nje kuyenzeka ukuba lokho kube nomphumela wokuphuculwa kwesimo, kanti kunokwenzeka ukuba futhi kwehliswe isigaba sabo aabsebenza ngaphansi kwaso.
Lapho kufanele ukuba kwehliswe isikhundla somsebenzi, kuye kufanele ukuba kwenziwe imizamo yokukuvimbela lokho ngkuthi kwnziwe izinguquko ezithile ngalowo msebenzi.
Izinqubo okuqashwa ngazo kufanele ziqinisekise ubulungiswa, ukungabandlululi, kanye nokufinyelela ekokuphokophellwe kukho, kanjalo nasekubeni nomkhakha osebenzela umphakathi owumelele ngokufanelekile.
Zonke izikhala kufanele zivulekele bonke abafaki zicelo, noma bengolwaluphi uhlanga, nobulili, nenkolo, nobuzwe, nenkolelo yezepolitiki, namasiko, nobudala, nolimi, nokukhubazeka, nesimo sokugana, nezinye izimo ezehlukahlukene.
Izikhangiso kufanele zikuveze kucace ukuthi Umkhakha oSebenzela uMphakathi uzinikele kwimigomo yokungakhethi phela emasini, ukulingana kwabasebenzi, nanokuthi ziyakhuthazwa izicelo eziqhamuka kwimikhakha ethize yomphakathi ebigabhekelwe esikhathini esingaphambilini.
Amaphuzu asetshenziswayo lapho kukhethwa abasebenzi kufanele abe nobulungiswa futhi aphathelane nezidingo zalowonsebenzi futhi asetshenziswe ngokufanayo sonke isikhathi.
Ikomodi lokuqoka abasebenzi lizokumbadakanya wonke umuntu kanye nalabo bezinhlanga namaqembu omphakathi abengabhekelekile, kanti ngenkathi sebebizelwe ukuhlungwa abfake izicelo zomsebenzi, abangesatshiswa futhi abaphathwa ngendlela ephucuzekile nesezingeni.
Uma umuntu kukhona akufundele, kumbe iziqu anazo, kumbe ulwazi lwakhe lwezilimi, kumbe efunde kwaze kwangaphezulu kwezidingo zalowomsebenzi, kumbe esesebenze isikhathi eside, konke lokhu okungaxhumi ndawo kulomsebenzi, konke lokhu akungabi izizathu zokukhethwa komuntu wohlanga obeluvele lubhekekile phambilini bese kuthi ngenxa yalokho bese kulimala amathuba omuntu ongowezingxenye zomphakathi ebezikade zikhishwa inyumbazana.
<fn>zul_Article_National Language Services_ISIKHUNGO SEMFUNDO YEZOMTHETHO (2005).txt</fn>
Kusukela emandulo, abaholi bendabuko bebenza imisebenzi ehlukene ebalulekile phakathi kwemiphakathi nezizwe zabo. Ingxoxo elapha igxile kakhulu komunye wale misebenzi: umsebenzi wokugcinwa komthetho wabaholi bendabuko. Namuhla ukusingathwa komthetho ezindaweni zasemakhaya kugcinwa kakhulu yizinkantolo zeNdabuko noma ngabaHoli beNdabuko. Lezi yizinkantolo zaMakhosi neZinduna futhi zigcina umthetho kakhulu ngenkambiso yomthetho wendabuko. Ngaphansi kwesigaba 211 soMthethosisekelo waseNingizimu Afrika, umthetho wendabuko wemukelwe njengolunye lwezinhlelo zomthetho ohambisana nomthetho ovamile (ovela eNtshonalanga). Lokhu kuchaza ukuthi izinkantolo azikwazi nje ukushaya indiva umthetho wendabuko njengoba bekwenzeka ngaphambi kokuphasiswa koMthethosisekelo omusha kodwa lo mthetho kufanele usetshenziswe uma sikhona isidingo futhi uhambisane nemithetho ekhona kanye noMthethosisekelo uqobo1. Izinkantolo ezikhona zaziswa ngaphansi kwesimo 16 sikaSheduli 6 woMthethosisekelo ohlinzeka ngokuthi inkantolo ngayinye ehlangene neNkantolo yeNdabuko eyayikhona ngesikhathi uqala uMthethosisekelo iyoqhubeka nokusebenza nokusebenzisa amandla ayo omthetho oyilawulayo nephiwe wona. Ukusebenza kwalezi zinkantolo kubuswa yimithetho eminingi. Le mithetho ifaka phakathi neminye ehlonyulwe ngaphambi koMthethosisekelo, koZibuse naseziFundeni ebeziziphethe2. Ukuqhubeka kwale mithetho yesikhathi esedlule eNingizimu Afrika kugunyazwe wuSheduli 6 woMthethosisekelo waseNingizimu Afrika, 108 ka 1996.3. Ngesaziso somthetho wesishayamthetho, uMongameli wezwe wedlulise le mithetho ezifundazweni ngokuhambisana nesimo 14 sikaSheduli 6 woMthethosisekelo. Bona: Umbiko othi Report on Traditional Courts & Judicial Functions of Traditional Leaders: womhlaka 21 January 2003: SA Law Commission ekhasini 1.
Umkhawulo wamandla ungachazwa njengamandla nekhono lenkantolo eyolalela udaba futhi ithathe isinqumo phakathi kwamathimba athintekayo. Graafreinet Municipality v Van Ryneveld's Pass Irrigation Board 1950 SA 420 (A). Ngakho, umkhawulo wamandla usazisa ngamandla nemingcele ebekelwe inkantolo. Isahlulelo esikhishwe ecaleni lapho inkantolo ingenawo khona amandla sithathwa njengento eyize. Uma sibheka emthethweni okhona, imiqondo yomkhawulo wamandla ivela enkambisweni nasemithethweni eminingi. Le mithetho ivela emthethweni ojwayelekile kodwa engase iphasiswe njengemithetho. Isibonelo sokuphasisa ngale ndlela wuMthetho weNkantolo yeziMantshi.
Lo mthetho uwumsuka wemithetho eminingi ephathelene nomkhawulo wamandla. Ngokuhambisana nalo mthetho wokuba inkantolo ibe namandla, kufanele inkantolo ikwazi ukukhipha imiyalelo nokuzithathela izinqumo: Eckards 17. Inkantolo kufanele ibe namandla ebuntwini balowo ozivikelayo kanye nempahla yakhe.
Umqondo wemingcele uphathelene nemfundiso yokusebenza ngendlela egculisayo. Umkhawulo wamandla ulingana nomngcele wokusebenza. Bona Polak 2. Umkhawulo wamandla enkantolo ulingana nendawo ethile noma indawo echaziwe.
Lesi sisho sichaza ngqo ukuthi ofake isimangalo ulandela indawo lapho ummangalelwa ekhona.
Uma ummangali efisa ukuvula icala, ummangali kufanele alivule enkantolo enamandla kummangalelwa kanye nempahla yakhe. Kuvame ukuba yinkantolo yendawo lapho ehlala khona ummangalelwa, akubi yilapho kuhlala khona ummangali. Zikhona nokho izimo ezihlukile kulo mthetho: isibonelo; inkantolo enamandla ngenxa yokuthi imbangela yesenzo yaqubuka ngaphakathi kwendawo.
elawulwa yileyo nkantolo. Mayelana nesigaba 28(d) somthetho wezinkantolo zeMantshi No 32 ka 1944, lesi sigaba sihlinzeka ngokuthi ukuze le nkantolo ibe namandla okusebenza, imbangela yesenzo kufanele iqale ngokugcwele endaweni enganyelwe yileyo nkantolo.
Ngenxa yemithetho encintisanayo yamandla okulawula, kuyenzeka izinkantolo ezimbili zibe namandla odabeni olulodwa. Ngesizathu sokuthi ofake isimangalo unelungelo lokulawula icala, uyakwazi ukuziqokela inkantolo eyoqula udaba lwakhe. Ngokuvamile, ofake isimangalo uqoka inkundla ehambisana naye ngale kokubheka ukuthi isimo simlungele kangakanani ummangalelwa.
Amandla okulawula anqunywa ngesikhathi sokunikwa komuntu imiyalelo yenkantolo, hhayi ngesikhathi ekhishwa ngaso imiyalelo yenkantolo. Uma inkantolo igidlabezwa amandla, iwagodla kuze kuphele icala. Standard Credit Corporation Ltd v Bester and Others 1987 SA 812 (W) at 819. Uma inkantolo beyinomkhawulo wamandla ngesikhathi umuntu enikwa imiyalelo yenkantolo noma ngesikhathi inkantolo iqala udaba, ukushintsha kwezimo ngeke kuguqule umkhawulo wamandla enkantolo. Isibonelo: inkantolo enamandla okulawula ngenxa yokuthi ngesikhathi ummangalelwa enikwa imiyalelo yenkantolo wayehlala endaweni yayo iyoqhubeka namandla okulawula udaba noma ngabe ngemuva kokunika imiyalelo, ummangalelwa engasahlali kuleyo ndawo yenkantolo.
Indawo eqondene nomkhawulo wamandla.
Kuwumsebenzi wanoma yisiphi isiphathimandla esingamele ukuqinisekisa ukuthi inkantolo yaso inamandla okulalela udaba olwethulwe ngaphambi kwaso. Lokhu kusebenza ikakhulu maqondana nemibandela ethile yohlobo lwecala nesamba esithintekayo. Kufanele kucace ukuthi ngokwezinkantolo zendabuko, awukabi khona ngempela umgomo okhona olawula isamba semali. Noma ungekho umgomo wesamba semali, Ikhomishani yezoMthetho eQondene neMisebenzi ehlukile ngoMthetho weNdabuko yenza izincomo zokuqala imigomo eziyosiza ekucaciseni nokwenza ngcono isimo soMthetho weNdabuko.5 Uma ummangalelwa evela phambi kwenkantolo engenawo amandla okuthetha icala lakhe futhi engenqabi ukushushiswa ngaphambi kwenkantolo, inkantolo iyoba namandla okulalela udaba. Ngale ndlela, ummangalelwa uvuma ukubuswa yimithetho yenkantolo. Isigaba 28 (f) soMthetho weziNkantolo zeziMantshi No 32 ka 1944, ngendlela oguqulwe ngayo. Uma kwenzeka kodwa ummangalelwa engenaye ummeli, isiphathimandla esengamele sinomsebenzi wokuzibuzela ngokwaso (mero mutu) udaba lwamandla okuthetha udaba kule nkundla. Ngalokho, uma ekhona ummeli wommangalelwa, isiphathimandla senkantolo ngeke sizibuzele ngokwaso udaba lwamandla enkantolo okuthetha icala. Uma luvela udaba lokuthi inkantolo ayinawo amandla okuthetha icala, kuyofanele lowo olifakile ethule ubufakazi bokuthi ngempela ifanele yini le nkantolo ukuthetha icala. (Bheka, Malherbe v Britstown Municipality 1949 SA 281).
Umbiko weKhomishani yoMthetho ngeziNkantolo zeNdabuko, indima 3.
Indlela ummangalelwa azivikela ngayo ngokuthi inkundla ayinalo ilungelo lokuthetha icala ingashintsha ngokuphoqa yena ukuveza ubufakazi bokuthi kungani esho njalo.
Umqondo womkhawulo wamandla uphinde uthintane nokukleliswa kwezinkantolo zakithi eNingizimu Afrika ngokusazisa amandla nemigomo yenkantolo ethile. Kuye ngamandla okulawula kanye nomkhawulo, inkantolo yomthetho ihlala njengenkantolo yokuqala ethetha udaba noma njengenkantolo yokwedlulisa icala.
Inkantolo yoMthethosisekelo yinkantolo ephakeme ezweni emaqondana nezindaba zomthethosisekelo wezwe.
Inkantolo ephakeme yamacala adluliswayo yinkantolo yokugcina lapho izicelo zifakwa khona mayelana nodaba olungaqondene nomthethosisekelo (S166 no S168).
Inkantolo ePhakeme ihlanganisa Inkantolo Ephakeme yaMacala Adlulisiwe engabunjwa nguMthetho weSishayamthetho ngenhloso yokulalela izicelo ezidluliswe ziphuma eziNkantolo eziphakeme. Zinamandla okuthatha izinqumo kunoma yiluphi udaba ngaphandle kwalokhu okushiyelwe inkantolo yoMthethosisekelo ngaphansi kweSigaba 166 no 168. Inkantolo ePhakeme ithathwa njengesikhungo esinamandla esiwathole esakhiweni somthetho ovamile.
Izinkantolo zoMantshi zingathatha isinqumo ezindabeni ezinqunywe wuMthetho weSishayamthetho. Lezi zinkantolo azikwazi ukugxambukela noma ukuthatha isinqumo mayelana nokuhambisana/ukungahambisani kahle nomthethosiseko komthetho othile oshayiwe noma ukuziphatha kukamongameli wezwe - S166 no S170. Izinkantolo zoMantshi: yilezo eziqondwe njengezakhiwo zomthetho (isibonelo; zithola amandla kumthetho ozibumbile, Umthetho weziNkantolo zoMantshi No 32 ka 1944.). Lezi zinkantolo ziphinde zithole amandla komunye umthetho ngaphandle koMthetho weziNkantolo zoMantshi. Ngakho, inkantolo kamantshi ayinawo amandla ngaphandle kwalawo enikwe wona wuMthetho weziNkantolo zoMantshi kanye neminye imithetho.
Izinkantolo zendabuko zingena ngaphansi kwalesi sigaba. Izinkantolo zaMakhosi neZinduna zabunjwa futhi zaziswa ngaphansi kwemithetho ebivele ikhona ngaphambi kokuqoshwa ngokomthetho koMthethosisekelo wezwe. Isibonelo sayo le mithetho; Umthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama 38 ka 1927. Ngokulandisa kohlamvu 2 lwesheduli 6 yoMthethosisekelo wezwe, yonke imithetho eyayikhona ngaphambi kwawo iyoqhubeka nokusebenza, inqobo uma ihambisana nemibandela yoMthethosisekelo wezwe kuze kufike isikhathi sokucinywa noma sokuchitshiyelwa. Ngakho, Umthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama uyaqhubeka uze ucinywe noma uchitshiyelwe. Ngokuhambisana noMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama, ayikho indlela ebekiwe yokuklelisa izinkantolo zendabuko noma zesintu. Ngokunjalo, akukho okuhlinzekelwe ukwedlulisa izikhalo ngezinqumo ezithathwe yinkantolo yeNduna noma yeNkosi. Odabeni lwamacala nemibango, amandla ezikhalo ezidluliswayo aphelela eziNkantolo zoMantshi. Bheka Umbiko womhlaka 21 Masingana 2003; Report on Traditional Courts & Judicial Functions of Traditional Leaders 21 January 2003: SA Law Commission, ikhasi 4, nesigaba 12 no 20 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama. Kweminye imiphakathi, umkhuba osetshenziswayo ngodlulisa izikhalo noma ukuqala izinyathelo zokufuna isinxephezelo emkhandlwini womndeni, uma singekho isixazululo ukwedlulela enduneni bese ugcina eNkosini. Ukusuka eNkosini, isikhalo sidluliswa siye eNkantolo kaMantshi.
Izinkantolo zamakhosi nezinduna, oKhomishani bezinkantolo neziNkantolo zaMacala Adlulisiwe zazisebenza njengezinkantolo ezihlukile ebantwini abamnyama. Ngo-1986, kulandela izincomo zeKhomishani kaHoexter yoPhenyo ngeSakhiwo nokuSebenza kwezinkantolo, izinkantolo zoKhomishani kanye nezinkantolo zaMacala Adlulisiwe zaqedwa.6 Amandla alezi zinkantolo edluliselwa ezinkantolo zomantshi ngaphansi kwamandla ajwayelekile alezi zinkantolo. Izinkantolo zoMantshi zakwazi ukusebenzisa umthetho wendabuko uma kunengxabano phakathi kwabantu abamnyama. Ngokwesigaba 1, Umthetho Ochibiyela Umthetho Wobufakazi ka 1988, izinkantolo zomantshi zazingalucobela ulwazi lomthetho wendabuko. Ngaleso sikhathi sentuthuko, umthetho wendabuko wawunganakiwe njengohlelo okufanele luhambisane neminye imithetho yaseNingizimu Afrika. Umthetho wezwe wawungenandaba nembangela yalokhu okuqubula umbango ngenxa yesenzo esithile esibandakanya umthetho wendabuko. (Seymour 7). Uma kunezenzo ezithinta umuntu omnyama nowelinye ibala, kwakusebenza kuphela umthetho wasentshonalanga. Isibonelo; uSipho ongumuntu omnyama oshade noSibongile ngesiko lesintu ufaka isimangalo ngoKobus ongelinye ibala lapho efuna khona isinxephezelo sokulala nomkakhe. Lapha kwakuyosetshenziswa umthetho wasentshonalanga ngenxa yokuthi uKobus engayena umuntu onsundu ecaleni. Uma umthetho wasentshonalanga usetshenziswa, uSipho uyothathwa njengomuntu ongashadile, ngakho akanalo igunya lokuthatha izinyathelo ngoba umshado wabo ungekho emthethweni. (Bheka Seymour 7).
Ngokwesigaba 12 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama ka 1927, uNgqongqoshe angagunyaza Amakhosi, Izinduna namaPhini Amakhosi ukuba balalele amacala ombango. Isigaba 12 SIFUNDEKA KANJENA "Ungqongqoshe (a) - angagunyaza inkosi noma induna yomuntu omnyama owaziwa noma oqokwe ngaphansi kwesigatshana noma wesigaba 2 ukuba alalele futhi anqume ngecala lombango oqubuke ngenxa yomthetho wabantu abamnyama nendabuko olwethulwe kuye ngabantu abamnyama bebodwa abakhele indawo ayilawulayo. (b) ngesicelo sanoma iyiphi inkosi noma induna enikwe amandla okulawula ngaphansi kwendima (a), uyogunyaza iphini laleyo nkosi ukulalela nokunquma ngodaba lombango oqubuke ngenxa yomthetho wabantu abamnyama wendabuko othulwe ngaphambi kwakhe ngabantu abamnyama abakhele leyo ndawo yenkosi, INQOBO, uma Inkosi emnyama, induna noma iphini layo bengeke banikwe amandla okunquma udaba oluthinta ukubeka eceleni, ukwehlukanisa noma okunye okuqondene nokwehlukanisa umshado, ngokusebenzisa lesi sigaba noma omunye umthetho". Imibandela efanayo itholakala kwiMithetho yaseTranskei (Imithetho 13 ka 1982 kanye no 6 ka 1983), yaseCiskei (Umthetho 37 ka 1984), waseBophuthatshwana (Umthetho 29 ka 1979) naKwaNdebele (Umthetho 3 ka 1984) - Bheka Bennet 76 nezinguquko ezithile ngomkhawulo wamandla nenqubo.
Igunya elikhishwe nguNgqongqoshe, isigaba 12 . Bheka 1.5.2 ngenhla.
Ingxabano kufanele ibe phakathi kwabantu abamnyama.
Inkosi, induna noma iphini bengalalela ingxabano phakathi kwabantu abamnyama. Umuntu omnyama uchazwe esigabeni 35 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama 38 ka 1927 ngendlela elandelayo: "Umuntu omnyama uyoxuba noma ngubani oyilunga lanoma yiluphi uhlanga lwendabuko noma lokudabuka ezwenikazi lase-Afrika". Ubuhlanga yiphuzu elibalulekile ekunqumeni umkhawulo wamandla ezinkantolo zendabuko.
Indlela yokuloba amagama esigabeni 12 (a) no (b) "umbango womuntu omnyama nomnyama ohlala endaweni eyakhele inkosi elawula kuleyo ndawo" uma kuchazwa ngokuqondile kukhombisa ukuthi inkosi enamandla okulawula odabeni lombango yileyo engamele indawo okuhlala kuyo ummangali nommangalelwa. Ngokuka-Seymour ekhasini 15, ukuhlala kommangalelwa endaweni yenkosi kwenele ukuba inkosi ikwazi ukulalela udaba noma icala. Ecaleni: Exparte Minister of Native Affairs, kwaphuma isinqumo sokuthi indawo yokuhlala yilona phuzu elibalulekile futhi kufanele iqondwe ngokulandela umthetho ovamile wasentshonalanga. Ukuhlala endaweni akuchazi ngempela indawo esetshenziswa njengalapho umyalelo wenkantolo kufanele ulethwe khona, futhi la magama; indawo yokuhlala nethathwa ngokomthetho njengalapho ungashiywa khona umyalelo wenkantolo kufanele zithathwe ngokwehlukana. Indawo yokuhlala ichaza lapho umuntu evame ukuhlala khona. Umuntu angahlala ezindaweni ezingaphezulu kweyodwa. Umuntu angaba nezindawo ezingaphezulu kweyodwa. (Seymour 15). Uma kwenzeka zizimbili noma ngaphezulu, uthathwa ngokuthi uhlala lapho enikwa khona imiyalelo yenkantolo (Seymour 15). Yinto engabhaliwe ukuthi yisimo esinjani esifunwayo ukuze umuntu ahlale endaweni ngokugcwele. Nakuba kunjalo, ngeke kuthiwe umuntu uyahlala endaweni uma lowo muntu evakasha nje kuphela lapho, kufanele kube nezinga elithile lokuhlala ngokuphelele. (Seymour 15) Indawo lapho umuntu enikwa khona amaphepha asenkantolo yilapho umuntu acatshangwa ukuthi ukhona noma ngabe engekho ngempela. DSP Cronje and J Heaton 7 bachaza indawo yokushiya amaphepha enkantolo njengalena " indawo lapho umuntu acatshangwa ukuthi ukhona ngenhloso yamalungelo nokufeza izibophezela zakhe noma ngabe akekho". Umuntu uyoba nendawo eyodwa kuphela yokumthumela amaphepha asenkantolo. 8Lowo ongazivikeli anganika amandla okulawula inkantolo ngokwethula isicelo kuleyo nkantolo ephethe.
Isimangalo sombango esiqubuke ngaphansi komthetho wendabuko namasiko kuphela.
Amandla okulawula enkosi noma enduna ancishiselwe esimangalweni esiqubuke ngenxa yomthetho wendabuko namasiko. Inkosi noma induna ayinawo amandla okulalela amacala aqubuke ngaphansi komthetho wasentshonalanga. Umbandela weSigaba 12 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama ubeka eceleni ngokucacile amandla amakhosi, enduna noma ephini ezindabeni ezithinta ukuhlakaza noma ukwehlukanisa umshado. Ngencazelo yoMthetho Olawula Imishado yeNdabuko, umshado wesintu unikwa isikhundla esifanayo nalowo wesilungu futhi unganqanyulwa kuphela ngesehlukaniso, isehlukaniso somshado wesintu asingeni ngaphansi komkhawulo wamandla ezinkantolo zendabuko. 10 Izinkantolo zendabuko ziyakwazi kodwa ukungenelela engxabanweni ngaphambi kwesinyathelo sokwehlukaniswa komshado. 11 Zigcina amandla okulawula isimangalo sombango othintene nomshado, isibonelo yingxabano ephathelene nokubuyiselwa emuva kwelobolo njengesinxephezelo sokuphinga okwenzekile, lapho omunye umthetho ungenawo khona amandla. Zonke izinkantolo zaseNingizimu Afrika, zinegunya nekhono lokusebenzisa umthetho wendabuko. Bheka umbiko weKhomishani yezoMthetho ngokushayisana kwemithetho Law Commission report on conflict of laws September 1999, p 2, Bheka futhi Isigaba 2113 of the Constitution Act and S1 the Law of Evidence Amendment Act 45 of 1998. Isigaba 121 sivimbela izinkantolo zendabuko ekulaleleni amacala ombango aqutshulwe wumthetho wasentshonalanga. Ecaleni, Ngwenya v Mavana12 kwaphuma isinqumo sokuthi ngenxa yokuthi umthetho ovamile uyasebenza esimangalweni sokuphinga, izinkantolo zendabuko azinawo amandla okulalela udaba. Ecaleni lika-Nkosi v Mdhladhla13 elibandakanya isimangalo sesinxephezelo sokudlwengula, inkantolo yezicelo ezidlulisiwe yathatha isinqumo sokuthi ngenxa yokuthi umthetho wendabuko uvuma kuphela icala lobugebengu ngaphansi kwalezi zimo, inkantolo yendabuko ayinawo amandla okulawula. Uma kwenzeka izinhlelo zombili zomthetho zihlinzeka ngekhambi, umkhawulo wamandla enkantolo yendabuko uyemukelwa. Bheka icala lika- Cebekhulu v Shandu.
Isehlukaniso sivela emshadweni.
Ungqongqoshe ugunyaza ukunika amandla okulawula udaba lobugebengu noma lombango afanayo nalawo anikwe inkosi noma induna ngokulandisa kwesigaba 12 no 20 soMthetho No. 38 ka 1927 kumuntu omnyama mayelana nendawo noma ingxenye yendawo yomkhandlu othintekayo, ngendlela ungqongqoshe anganquma ngayo. Kulelo cala, ngokulandisa kwesigaba 2 soMthetho woMkhandlu woMphakathi No 125 ka 1977, imibandela yesigaba 12 no 20 iyosebenza kulowo muntu omnyama ngemuva kwezinguquko noma ukuhlela kabusha okuyonqunywa nguNgqongqoshe kuSomqulu kaHulumeni. Nokho le mibandela ayikaze isetshenziswe - (Bheka izizathu zalokhu ku-Seymour p18).
Ummangali ofisa ukumangalela omunye uya endaweni yommangalelwa, phambi kofakazi, kulabo abamesekayo nanoma kubani abona efanele. Uma efika, okhulumayo ubeka udaba lwecala eliqondene nommangalelwa. Ummangalelwa ongalindele ukuvakashelwa ngale ndlela, akaphoqiwe ukuphendula ngaleso sikhathi ngezinsolo ethweswa zona. Ummangalelwa angazisa ummangali nalabo abamphelezelayo ukuba babuye ngosuku nesikhathi esibekiwe. Okuhle ngesinyathelo sokuqala wukuthi ummangalelwa waziswa ngokugcwele ngohlobo namandla ecala abekwa lona ngummangali.
Ngosuku olunqunyiwe, ummangali uyophinde achaze icala phakathi kommangalelwa kanye nabeluleki bakhe. Ofakazi bamacala omabili bayabizwa. Nakuba engekho unompempe, udaba luthethwa njengecala kanti lubhekwa kuwo wonke amacala.
Le nqubo yaziwa ngokuthi "ukuthatha isinyathelo" kanti lwaziwa njengesinyathelo sokuqala sokuthethwa kwecala.17 Kulesi sigaba, ummangalelwa uyakwazi ukukala amandla ommangali, angakwazi nokuvuma icala nalapho okuthathwa ngokuthi isimangalo sinobufakazi. Yilapho sekungalandela khona umbuzo wenkokhelo. Ngemuva kokubona amandla ommangalelwa, ummangali anganquma ukuthi ngeke kumsize ngalutho ukuqhubeka nodaba. Lesi yisigaba esifana nokuphetha inkulumo-mpikiswano ecaleni "litis contestation".
Uma ummangalelwa enenkani futhi ummangali efuna ukuqhubeka nodaba, anganquma ukuhoxisa ithimba lakhe bese edlulisela phambili udaba enduneni enegunya noma engagunyaziwe, ngaphakathi kwaleyo wadi noma esifundeni.19 Induna engenagunya ayinawo amandla okuphoqa ukuba afike ummangalelwa noma iphoqelele isigwebo. Uma ummangalelwa evuma icala phambi kwenkundla yenduna engenagunya kodwa enqaba ukuhlawula, ummangali angafaka udaba eNkantolo yeNkosi kanti ummangalelwa uyoboshezelwa kulokho akuvumile.20 Uma ithimba lingagculiswa yisinqumo seNduna, lingahambisa udaba eNkantolo yeNkosi. Isinqumo seNkantolo yeNkosi noma Inkantolo yeNduna enegunya siyabophezela futhi singalandelwa yisigwebo. Ngaphandle kokufaka udaba eNkantolo yeNduna, ithimba lingedlulela enkantolo efanele endaweni, okuyinkantolo yeNduna enegunya, eNkantolo yeNkosi noma eNkantolo kaMantshi.21 Inkosi ingasiguqula isigwebo seNduna kanjalo Ingonyama ingaguqula isinqumo seNkosi.
Ufakazi ukhuluma ngolwazi lwakhe ngaphandle kokuphazanyiswa. Ithimba noma ilungu loMkhandlu weNkosi noma elinye lamalunga omphakathi elikhona lingaphonsa imibuzo kufakazi. Le nqubo yenziwa ngendlela ehloniphekile futhi elawulekayo ngaphandle kokubeka imigoqo yokuthi uphawula kanjani.
Ngemuva kokulalela bonke ubufakazi nezinkulumo zawo wonke umuntu okhona,22 Inkosi ngosizo lwamaKhansela iyothola isiphetho ngendlela ehambisana nomthetho wendabuko nomqondo wodaba. Uma lokho okutholiwe kungazange kwenzeke esikhathini esedlule, kuyothathwa njengesiqalo.23 Le nqubo ibandakanya amaqiniso njengoba enjalo kanye nokusebenza komthetho kulawo maqiniso.
Inkosi noma Induna engamele udaba enkantolo yendabuko ibumba Inkantolo yeNdabuko. Isahlulelo salowo mhlangano welunga eliphethe singujuqu, bese kusala ilungelo lokwedlulisa udaba kulabo abathintekayo. Tsautsi v Nene.24 Igama elithi 'isahlulelo' liqonde isinqumo senkantolo kanjalo nezizathu zesinqumo. Nakuba ingekho impoqo yokukhipha izizathu ngesikhathi esifanayo nokukhishwa kwesinqumo, umqondo wenqubo ohambisana nesinqumo kufanele ucace emqondweni wenkantolo ngaphambi kokukhipha leso sinqumo. Uma isahlulelo sesikhishiwe iNkosi noma iNduna noma yiPhini layo lisuke seliwuphethile umsebenzi. Kungenzeka ukuthi Inkosi ingasikhiphi isahlulelo. Umthelela wokuyeka isahlulelo, usho ukuchithwa kwecala - Komani v Qabongwana.25 Inkosi noma Induna inomsebenzi oyimpoqo wokubhalisa umlando wesinqumo sayo eHhovisi likaMantshi26 zingakapheli izinyanga ezimbili ngemuva kwesinqumo - Izigaba 6 no 7 GN R2082 ka 1967. Uma Inkosi yehluleka ukubhalisa isahlulelo sayo futhi kwedlula isikhathi esinqunyiwe, iyoba nesibophezelo sokuhlawula izindleko zomuntu noma zethimba elilahlekelwe ngenxa yokwehluleka kwayo ukuyobhalisa. - Seymour 17 kanye necala lika- Bhengu v Mpungose.27 Isahlulelo senkosi noma senduna esibhalisiwe futhi sachicilelwa phansi sithathwa ngokuthi silungile kuze kufike isikhathi lapho siphonselwa khona inselelo noma silungiswa. Uma kuphonswa inselelo yokulunga kwesahlulelo, kufanele isaziso sinikwe amanye amathimba kanye nenkosi ethintekayo. - Kunene v Mandoda.
Igama elithi "ukufuna isikweletu" lichaza inqubo elandelwa ngumuntu okweletwayo lapho efuna khona inkokhelo noma ukuzenelisa ngalokho akweletwa khona. Umthetho wendabuko ngenqubo yokufuna inkokhelo kufanele ilandelwe - Bheka: S1 of GN R2802 ka 1967. Isahlulelo senkantolo yendabuko siyophoqelelwa ngokudla impahla yomuntu okweletayo yisithunywa senkosi.29 Uma ukudla impahla kuhambisana nesiko, alikho ifa noma impahla eyobuyiselwa eceleni. Uma kwenzeka isithunywa senkosi senqatshelwa, umuntu okweletwayo uyothola usizo lwenkantolo kamantshi lapho iyokhipha khona umyalelo wokudla impahla. - Bheka: S8 of GN 2802 ka 1967. Inkosi evumayo ukuthi ivume ukudliwa kwempahla ngolwazi lokuthi impahla edliwayo ngeyomuntu wesithathu iyoba nesibophezelo sokubuyisela emuva leyo mpahla edliweyo - Khanyile v Khanyile.30 Uma isilwane somuntu wesithathu sidliwa yisithunywa seNkosi, umuntu wesithathu unelungelo lokuveza ubufakazi obehlukile bokuphikisana nesinqumo noma yikuphi lapho ikhona impahla noma ngabe idayiselwe omunye umuntu - Hlatshwayo v Hlongwane.31 Ngaphansi koMthetho 8 of GN R2082 ka 1967, isimangalo somuntu wesithathu kufanele silalelwe yiNkosi ekhiphe isahlulelo noma oyilandelayo ngesikhundla. Ukwehluleka ukulandela inqubo yendabuko kuyoqubula isimangalo sesinxephezelo - Ndlovu v Thabethe & Others.32 Inkosi ayisona isithunywa somuntu, ngakho inkokhelo enikwa Inkosi ngaphandle kwaleyo ekhishwe ngegunya lomuntu okweletwayo ayiqondene nokuqeda isikweletu sengxabano - Majozi v Majozi.
Ukwedlulisa udaba nokulubuyekeza yinqubo engasetshenziswa ekuphonseni inselelo isahlulelo senkantolo engaphansi ngenhloso yokulungisa isahlulelo noma ukusibeka eceleni.34 Noma kunjalo, inqubo ngayinye ifanele isimo esithile kuphela. Isizathu sokukhalaza sinquma leyo nqubo efanele.
Uma isikhalo sigxile emaphutheni okungahambisi ngendlela efanele noma engekho emthethweni ngesikhathi sokuqulwa kwecala, inqubo yokubuyekeza iyalandelwa. Izikhawu zamaphutha okungahambisi ngendlela efanele ahlanganisa ukweya imithetho yobulungiswa.36 Ngokwalo mthetho, inkantolo kufanele ilalele amathimba omabili ngaphambi kokuthatha isinqumo. Ukwehluleka ukwenza njalo kuthathwa njengephutha lokungahambisi ngendlela efanele. Uma kodwa isikhalo sigxile emcabangweni osize inkantolo ekufinyeleleni kwisinqumo, isicelo sokwedlulisa udaba kuyoba ngesifanele ngaphansi kwaleso simo.37 Ukwedlulisa isikhalo kuphelela embhalweni wecala eliquliwe kanti ukubuyekeza kungatholakala ezikhalweni ezingale kwemibhalo.
Zikhona nokho izimo ezithile lapho enye yezinqubo ezimbili ingaba ngefanele isimo. Isibonelo: isiphathimandla esingamele simukela ubufakazi obungamukelekile kanjalo nakubafakazi obungemukelekile buvela embhalweni. Kulesi sigameko, kungenzeka ukubuyekeza noma ukwedlulisa isikhalo kube yinto efanele.
Umbuzo okusafanele uphendulwe ngothi ngabe izinkantolo zemantshi zinawo yini amandla okubuyekeza isinqumo esithathwe yizinkantolo zendabuko. Okhomishani bezinkantolo ezaqedwa zase zithathelwa indawo yizinkantolo zikamantshi zazinamandla kuphela okubuyekeza isinqumo senkantolo yendabuko. - Latha v Latha & Another.39 Ecaleni lika - Bhulose v Bhulose,40 kwathathwa isinqumo sokuthi Inkantolo kaKhomishani yayingenawo amandla okubuyekeza isahlulelo seziNkantolo zeNdabuko. Isigaba 12 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama nesigaba 29A soMthetho weziNkantolo zoMantshi zinika ngqo inkantolo kamantshi ukuba ilalele izikhalo ezidluliswe ezinkantolo zendabuko kodwa izigaba zombili aziqukethe lutho oluthinta ukubuyekeza. Inkantolo kaMantshi njengesidalwa somthetho, ayinawo amandla ngaphezu kwalawo akhishwe ngaphansi koMthetho weNkantolo kaMantshi neminye imithetho.
Kubonakala sengathi awukho umthetho ohlinzeka ukuba izinkantolo zomantshi zibuyekeze izimangalo zombango oqale eziNkantolo zeNdabuko. Nakuba kunjalo, ngokulandisa kwesigaba 35 (o), noma ngubani obekwe icala unelungelo lokuba icala lakhe lithethwe ngendlela enobulungiswa, okuhlanganisa ilungelo lokwedlulisa icala noma libuyekezwe yiNkantolo ePhakeme. Lesi sigaba sibonakala sinika Izinkantolo zoMantshi amandla okubuyekeza isahlulelo senkantolo yendabuko. Ukuphawula okuqondwe kulesi sigaba "noma ngubani othweswe icala" kukhomba ukuthi lesi sigaba sisebenza kuphela ezigamekweni zobugebengu. Kufanele kuqashelwe ukuthi uma inkantolo yemantshi ilalela isikhalo esidluliselwe kuyo luvela enkantolo yendabuko, inamandla abanzi okuhambisana, okuguqula noma okubuyisela eceleni isinqumo seNkantolo yendabuko ngemuva kokulalela ubufakazi obethulwe phambi kwayo ngamathimba noma obunye ubufakazi obufunwa yinkantolo. Inkantolo yemantshi ibuye ibe namandla okwelula isikhathi esinqunywe eMithethweni yeziNkantolo zaMakhosi neziNduna R2082 ka 1967. Kuyacaca ukuthi isikhalo esidluliselwa enkantolo kamantshi asigcini nje embhalweni ogciniwe kodwa sibandakanya nobufakazi obuqondene nokungahambisi ngendlela efanele, akukhathalekile ukuthi buyavela embhalweni noma abuzange bulalelwe nhlobo. Lokhu kukhombisa ukuthi akubalulekile ukwehlukanisa phakathi kwesicelo sokwedlulisa icala nokubuyekeza ngenhloso yokuthola usizo eNkantolo yeMantshi ngemuva kwesahlulelo esikhishwe yiNkantolo yeNdabuko. Ngesizathu sokuthi ukulalela isicelo esidlulisiwe yisenzo sokulalela kabusha udaba, akuvamile ukubaluleka ukucabanga umgudu wokubuyekeza icala njengesinye sezixazululo.
Isahlulelo seNkosi noma seNduna singedluliselwa eNkantolo kaMantshi enamandla afanele kuleyo ndawo - isigaba 12 sifundwa nesigaba 29A soMthetho weziNkantolo zoMantshi No 32 ka 1944. Inkantolo kaMantshi enamandla okulawula iyiNkantolo yeMantshi ebivele ingaba namandla okulalela udaba oluthethwa okokuqala.
Lokhu kuchaza Inkantolo kaMantshi enamandla okulawula alingana neNkantolo yeNdabuko ethintekayo.41 Isahlulelo seNkantolo yeNdabuko singedluliselwa eNkantolo kaMantshi noma kungasho ukuthi isinqumo saleyo nkantolo siyoba ngujuqu. - Ntshabala v Piti.42 Amathimba athintekayo esikhalweni esidluliswayo kufanele abizwe; ummangali ebhekene nommangalelwa, kungabi ngodlulisa isikhalo ebhekene noziphendulelayo. - Dlamini v Sibisi.43 Isikhalo esidluliswayo sibuka kuphela udaba oluqoshwe embhalweni ngamathimba. Ngakho, uma ummangali efuna isinxephezelo sezinkomo eziyi-19 kodwa inkosi ikhipha isahlulelo sezinkomo ezine kuphela, kanjalo ummangali edlulisa udaba oluphikisa isahlulelo, inkantolo elalela isikhalo esidlulisiwe ayinawo amandla okuchitha isimangalo noma izwelane nommangalelwa uma ummangalelwa engafakanga esakhe isicelo sokwedlulisa udaba.44 Uma inkantolo ithola izizathu zokuhambisana nommangalelwa, inkantolo yesikhalo esidlulisiwe kufanele isichithe leso sicelo sokwedlulisa, okusho ukungaguqulwa kwesinqumo senkantolo yendabuko. - Mthethwa v Mthethwa45. Isikhalo esidlulisiwe kufanele sibhalwe zingakapheli izinyanga ezimbili kusuka ngosuku lwesahlulelo - Umthetho 9 Imithetho yeziNkantolo zaMakhosi neziNduna R2082 ka 1967. Lesi sikhathi singelulwa yiMantshi uma iveza izizathu ezifanele. - Umthetho 9 . Ngemuva kokubhala isikhalo esidlulisiwe, isigwebo esihambisana nesahlulelo siyomiswa kuze kuphothulwe isicelo esidlulisiwe noma sihoxiswe. - Umthetho 8 . Ithimba eliyingxenye yecala aliphelelwa ngamalungelo okwedlulisa icala eNkantolo yeMantshi ngesizathu sokuvuma ukuhambisana noma ngokufeza kancane isigwebo esikhishwe yiNkantolo yeNkosi. - Umthetho 9 . Ummangalelwa odlulisa icala uyakwazi ukufaka esakhe isimangalo noma engazange wasifaka ngesikhathi sokuqala icala. - Umthetho 12 weMithetho yeziNkantolo zaMakhosi neziNduna R2082 ka 1967. Kuyavela nokho ukuthi lo mthetho sengathi uyaphaphalaza. Seymour 33 fn 166. Isikhalo esidlulisiwe siyophelelwa yisikhathi uma isahlulelo okukhalwa ngaso siphelelwa yisikhathi, ngaphansi komthetho 7.
Umthetho 7 ulandisa ngokuthi isahlulelo seNkantolo yaMakhosi siphelelwa yisikhathi uma singabhaliswanga kunobhala weNkantolo kaMantshi zingakapheli izinyanga ezimbili ngemuva kosuku lwesahlulelo, njengoba umthetho 7 unqumile. Isahlulelo esiphelelwe yisikhathi sifana nesahlulelo esingekho futhi esingasebenzi. - Sabelo v Njilo46.
Isikhalo esidlulisiwe ngeke sibhalwe mayelana nesahlulelo esikhishelwe umuntu okweletayo yinkantolo yendabuko ngaphambi kokuba isicelo sokwesula isahlulelo sinqatshwe. - Umthetho 9 . Imithetho yeNkantolo yaMakhosi neziNduna R2082 ka 1967. Bheka umthetho 10-13 weMithetho yaMakhosi neZiphakanyiswa (Kwazulu-Natal GN 12 ka 1992) mayelana nenqubo yokwedlulisa isikhalo.
soMthetho No 38 ka 1927, uma isikhalo sesibhaliwe, isiphathimandla esingamele inkantolo yendabuko sinesibopho sokunika ngokubhaliwe inkantolo elalela udaba lwesikhalo esidluliswayo izizathu zesahlulelo zingakapheli izinsuku eziyi-14 ngemuva kokwaziswa ngesicelo. Uma zingabhaliwe izizathu, kufanele zibhalwe wunobhala wenkantolo. Lezo zizathu ziyoba yingxenye yombhalo wesikhalo esidluliswayo. Uma isiphathimandla senkantolo yendabuko sihluleka ukwethula izizathu, inkantolo elalela isikhalo esidluliswayo ingasiphoqa ukwenza lokho ngesikhathi esichaziwe. Inkantolo elalela udaba oludlulisiwe ingahlehlisa udaba ngenhloso yokunika ithuba isiphathimandla seNkantolo yeNdabuko lapho siyothula khona izizathu. Ngokwayo, inkantolo elalela isikhalo esidluliswayo ingachitha izizathu zesahlulelo. - Umthetho 10(d) no 11 weMithetho yeziNkantolo zaMakhosi neziNduna R2082 ka 1967. Uma ubala izinsuku ezinqunywe ngaphansi kwemithetho,47 iSonto neHolidi alibalwa. - Umthetho 15 . Isikhalo esidlulisiwe ngeke sibhalwe uma inani lesinxephezelo esifunwayo lingaphansi kuka-R10.00 ngaphandle uma inkantolo elalela isikhalo iqinisekise ophenyweni olufingqiwe ngokuthi kunenkambiso yomthetho esemqoka ephathekayo esikhalweni sokwedlulisa udaba.
Inkantolo kaMantshi elalela isikhalo sodaba oluvela enkantolo yendabuko iyolalela kabusha udaba kube sengathi iyinkantolo yokuqala ukuluzwa, ngakho ibeke eceleni isahlulelo seNkantolo yeNdabuko. - Umthetho 12.
Uma semukelwa, sibuyiselwa eceleni noma siguqulwa isahlulelo seNkantolo yeNdabuko, isahlulelo siyothathwa njengeseNkantolo kaMantshi, - isigaba 29A soMthetho weziNkantolo zoMantshi. Ngenxa yokuthi umkhawulo wamandla wezinkantolo zaMakhosi, zeziNduna noma Amaphini abo ulingana kuphela nomthetho wendabuko, uma ilalela isikhalo esidlulisiwe, inkantolo inesibophezelo sokusebenzisa umthetho wendabuko - Yeni v Jaca NAC (N-E) 31. Uma kutholakala ukuthi inkantolo yendabuko yanquma udaba olungena ngaphansi kwamandla enkantolo evamile noma yasentshonalanga, udaba oluthethiwe luyobekwa eceleni ngenxa yokuthi leyo nkantolo beyingenalo ilungelo elifanele. Cebekhulu v Shandu NAC (N-E) 196. Esinye isicelo sokwedlulisa isikhalo singedluliselwa eNkantolo ePhakeme.
EQwaqwa, umkhuba nenqubo yokwedlulisa isikhalo seziNkantolo zaMakhosi neziNduna siya eNkantolo kaMantshi yinto engasabuswa yizigaba 12 , 12 , 20 20 no 20 woMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama. Lezi zigaba zacinywa ngaphansi kwesigaba 6 soMthetho woKwedluliswa kweZikhalo waseQwaqwa ziphuma eziNkantolo zaMakhosi neziNduna 7 ka 1988. Le nqubo seyilawulwa wuMthetho waseQwaqwa. Isigaba 3 soMthetho waseQwaqwa sinika Ungqongqoshe wezoBulungiswa amandla okushaya imithetho (ukulawula imikhuba nenqubo yokwedlulisa izikhalo) oyisenzo esithatha indawo yeMithetho yeziNkantolo zaMakhosi neziNduna R2082 ka 1967.
Lezi zifunda zemukela le mithetho ngokulandelana kwayo mayelana nokuSungulwa kweziNkantolo zoMantshi, kanti ngokwesigaba 2 semithetho yomibili; Izinkantolo zoMantshi sezinamandla aleyo mikhawulo ecinyiwe.48 Ngenxa yokuthi iziNkantolo zoKhomishani zazilalela izikhalo ezivela eziNkantolo zeNdabuko, lamandla adluliselwa eziNkantolo zoMantshi.
Imikhuba nenqubo yokwedlulisa izikhalo eziphuma ezinkantolo zaMakhosi ilawulwa ngaphansi kweMithetho yeziNkantolo zaMakhosi neziNduna R2082 ka 1967.
Ngokulandisa kwesigaba 20 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama, ngokubhaliwe, uNgqongqoshe angagunyaza amakhosi nezinduna noma amaphini amakhosi ukushushisa icala lendabuko noma lomthetho ovamile ngaphandle kwalawo achazwe ohlwini lwesithathu loMthetho, eliqubuke phakathi kwabantu abamnyama endaweni ebuswa yinkosi. Izinkantolo zendabuko azikwazi ukukhipha izigwebo ezilandelayo (Isigaba 20 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama): isigwebo sokubulala50, ukulimaza, ukushaya,51 ukubopha, inhlawulo engaphezulu kwama-R100.00 noma ngaphezulu kwezinkomo ezimbili ezinkulu noma ishumi lezincane kanye nokufaka isibhaxu. Umkhawulo omiselwe isibhaxu uhambisana nesigaba 12 (e) soMthethosisekelo wezwe ovimbela unya nesigwebo esingenabo ubuntu. Ngokwesigaba 20 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama, ukwedlulisa isikhalo sobugebengu esivela enkantolo yendabuko siyofakwa eNkantolo kaMantshi enamandla afanele zingakapheli izinsuku ezingama-30 ngemuva kwesigwebo - Umthetho 2, Ukulawula Izicelo zokwedlulisa isikhalo R45 ka 1961.
Kufanele kwaziwe ukuthi umthetho wendabuko awehlukanisi phakathi kodaba lombango nobugebengu ngendlela efanayo nomthetho ovamile wasentshonalanga. Lezi ziwombe azilalelwa ngokwehlukana. Kufanele futhi kwaziwe ukuthi isenzo somuntu owonile singaholela ecaleni lobugebengu noma esidingweni sesinxephezelo.52 Uma kunjalo, isiphathimandla esingamele kufanele siyazi imingcele yamandla aso maqondana nodaba lobugebengu noma lombango.
Amakhosi nezinduna ezingenalo igunya yilezo ezinganikiwe igunya lamandla okulalela udaba lombango noma lobugebengu nguNgqongqoshe, ngaphansi kwesigaba 12 noma 20 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama. Lokhu akuchazi ngempela ukuthi lawo Makhosi noma Izinduna kazibekiwe ngokomthetho. Lawo Makhosi noma Izinduna azinawo amandla okuthetha amacala ombango noma obugebengu kodwa emukelekile futhi anegalelo emiphakathini yawo. Iqiniso lempela lithi abantu abaxabene nabamangalayo kuleyo miphakathi bethula ingxabano yabo kulawo Makhosi neziNduna. Lawo Makhosi alalela ingxabano bese ekhipha isahlulelo.
Ngokweqiniso, isahlulelo esikhishwe yiNkosi noma yiNduna engagunyaziwe siyize54 futhi asibophezeli emathimbeni ngaphandle uma besivuma.55 Leso sahlulelo asiphoqiwe ukuba silandelwe. Ukudla nokususa impahla edliwe ngaphansi kwalesi sahlulelo sithathwa njengesenzo esonakele.56 Uma leyo mpahla inikwa okweletwayo ngenxa yesahlulelo, oyithathayo uphenduka ingxenye yesenzo senqubo engalungile.57 Leso sahlulelo siyawabophezela amathimba, uma ezivumela ngokwawo. Uma amathimba esivuma isahlulelo kodwa ummangalelwa ehluleka ukukhokha, ofake icala kufanele athathe izinyathelo enkantolo enamandla afanele.58 Ngemuva kokuvuma isahlulelo komuntu ofake icala, lapho ummangalelwa ekhokha khona inhlawulo ehambisana nesigwebo esikhishiwe noma leyo nkokhelo ingaphelele ukufeza ngokugcwele umgomo wesigwebo futhi Inkosi noma Induna noma isithunywa siyemukela leyo nkokhelo, ofake icala uyabophezeleka kanti ummangalelwa uphelelwa yisikweletu.59 Uma imali ekhokhwa ngummangalelwa ingemukeleki, imali ithathwa njengobufakazi bokuvuma isikweletu nesenzo sokuvuma esingasetshenziswa ekushushiseni lelo cala esikhathini esizayo.
Isimo sezinyathelo zobugebengu sihlukile. NgaMakhosi, Izinduna namaPhini agunyaziwe kuphela angaqula udaba lobugebengu. Uma Inkosi noma Induna engagunyaziwe ikhipha isigwebo senhlawulo noma sokujeza, leso sinqumo siyothathwa njengento eyize nengasho lutho.61 Uma inkantolo yeqa amandla noma ikhipha isigwebo endaweni lapho ingenawo khona amandla okulawula, leyo nkantolo yenza icala noma ingahlawuliswa. Bheka Umgomo 17 no 31 wesimemezelo R110 ka 1957.
Izinkantolo zeNdabuko eTranskei, Bophuthatswana, Venda neCiskei (ozimele-geqe) zazibunjwe ngaphansi komthetho ophasiswe kulezo ziFunda. Kufanele kucace ukuthi nakuba umthetho obumbe futhi olawula ukusebenza kwezinkantolo zendabuko kulezi zifunda zinokuthile okufanayo noMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama, zinokuthile okwehlukene. Ngaphansi koMthethosisekelo wezwe walezi ziFunda,63 zonke izinkantolo kulezi zifunda zazinikwe amandla okusebenzisa umthetho wesizwe emacaleni aqondene namasiko esizwe ngasinye alandelwa yileyo miphakathi. (Bheka Seymour 7-8).
Embusweni omdala waseBophuthatswana, izinkantolo zendabuko zazaziwa njengeziNkantolo zesizwe. Ngokulandisa koMthetho weMikhandlu yeNdabuko No 23 ka 1978 (Umthetho), inkantolo yenkosi ibunjelwe indawo ngayinye yenkosi.
Lezi zinkantolo zibunjwe ngaphansi koMthetho owakhiwe yiNkosi, yiziNduna zoSihlalo bemikhandlu yomphakathi. Amalunga omphakathi noma esizwe aqondene angamalunga enkantolo. Izinkantolo zendabuko zivela esigabeni 9 soMthetho wezinkantolo. Izicelo zokwedlulisa amacala nokuwabuyekeza zisingathwa yizinkantolo zomantshi - isigaba 9 soMthetho ezinamandla okubeka eceleni, okuchibiyela nokulungisa isahlulelo senkantolo yenkosi noma ukukhipha leso sinqumo esihambisana nobulungiswa besimo. - Isigaba 9 soMthetho. Uma inquma ngesicelo sokwedlulisa udaba, inkantolo yemantshi ingaqoka ngokwayo ukulalela udaba kabusha noma yethembele emlandweni wecala ophuma eNkantolo yenkosi - Bheka isigaba 9 . Uma ilalela udaba olwedlulisiwe, inkantolo yemantshi kufanele isebenzise umthetho wendabuko - isigaba 10 soMthetho.
Isigaba 3 soMthetho sinika amandla umongameli ukuba anike Umkhandlu weNdabuko igunya lokusingatha udaba lombango, mayelana nezinto eziqutshulwe wumthetho wendabuko. Uma Umkhandlu weNdabuko usebenzisa umthetho wesintu, umongameli anganika isigungu soMkhandlu weNdabuko amandla okulawula udaba lombango alingene leyo ndawo, ukuthatha izinyathelo ezithile nokuqhuba lawo mandla maqondana nabantu abathile. Odabeni olubandakanya isiko, kufanele kusetshenziswe umthetho wendabuko ngaphandle uma ucinyiwe, uguquliwe noma ushayisana nenqubomgomo yomphakathi noma inkambiso yobulungiswa. - Isigaba soMthetho. Lezi zinkantolo zinekhono elifanele lokuqula ngempumelelo amacala ombango nobugebengu, uma kuphatheka amaqiniso namathimba afanayo - isigaba 11 soMthetho.
Wodaba olufaka phakathi inkosi/induna noma umkhandlu wesizwe.
NgokoMthetho No 29 ka 1979 weziNkantolo zeNdabuko eBophuthatswana, izinkantolo zombuso omdala waseBophuthatswana zinamandla amile nahlukile okunquma amacala ombango aqutshulwa yisiko nomthetho wendabuko. Ngalezi zizathu, lezo zinyathelo aziqulwa enkantolo kamantshi.
Umnikazi womhlaba nento enganyakazi engaphakathi kwendawo yenkosi, mayelana nezinyathelo ezihlobene naleyo mpahla.
Ngemuva kokuba iTranskei yathola uzimele-geqe, imibandela yoMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama ephathelene namakhosi nezinduna yangena ngaphansi kweSigaba 60 soMthethosisekelo waseTranskei No 15 ka 1976 owawuhlinzekela ukuqhutshwa kokusebenza kwemithetho ebusayo ize icinywe yiSishayamthetho saseTranskei. Imibandela eyaqhutshelwa phambili yathathelwa indawo yayo wuMthetho weziNkantolo zaMakhosi waseTranskei No 6 ka 1983 (Umthetho) kanye neMithetho - GN 139 ka 1984 - Bheka Seymour 20. Ngaphandle kweziNkantolo zeMikhandlu yeziFunda zaMakhosi, le mithetho yayibunjwe ngaphansi koMthetho weziNkantolo zemiKhandlu yeziFunda No 13 ka 1982. Inkosinkulu namaphini ayo banamandla ngokwezikhundla zabo alingana naMakhosi, ngakho asikho isidingo sokuwanika amandla ngokusemthethweni.
D Izindaba ezithinta ukubeka eceleni umshado, ukwehlukanisa noma ukuhlala ngokwehlukana kwabashadile azingeni emandleni eNkantolo yeNdabuko.
Inqubo kufanele ihambisane nomthetho wamasiko nendabuko kodwa ukuqhutshwa kohlelo lube yisimo esinqunywe wumgomo - isigaba 4 no . Amandla ezicelo zokwedlulisa icala asezithebeni zenkantolo kamantshi noma iNkantolo yoMkhandlu wesiFunda. - Ilungelo lokwedlulisa icala likhona ngaphandle uma inani lingaphezulu kwama- R25.00, ngaphandle uma Inkantolo ePhakeme yenze isiqiniseko embikweni ofingqiwe esithi udaba lubandakanya inkambiso yomthetho osemqoka 4 . Isicelo esidluliswayo sifana nokuqulwa kabusha kwecala, isigaba 4.
D Ummangalelwa kufanele abekwe icala ngaphansi kwesigaba sendabuko noma sesiko ngaphandle kwalawo afakwe ohlwini loMthetho noma amacala aqoshwe emthethweni ngencazelo kaNgqongqoshe wezoBulungiswa.
E Izigwebo ezilandelayo azivunyelwe: Isigaba 3 3: Ukufa, ukulimaza, ukushaya, ukujezisa noma inhlawulo engaphezulu kwezinkomo ezindala ezine noma inhlawulo edlule kuma-R100.00 inhloko yenkomo ngayinye noma izinkomo ezincane ezingamashumi amabili ezihambisana nokuzikhethela inhlawulo yama-R20.00 inkomo ngayinye noma inhlawulo ephelele engadluli kuma-R400.00.
Inqubo yobugebengu kufanele ihambisane nomthetho wendabuko namasiko, inqobo uma ingashayisani nomyalelo kaNgqongqoshe wezoBulungiswa. Akekho umuntu ovunyelwe ukumela omunye - isigaba 10. Uma kwenzeka ummangalelwa ehluleka ukukhokha inhlawulo, inkosi inganquma ukumbopha bese imletha phambi kwemantshi noma enhlokweni yenkantolo yesifunda sendawo lapho kwenzeke khona icala. Uma imantshi igculiswa wukuthi inhlawulo inqunywe ngendlela efanele, ingaphoqa ukukhokhwa kwayo, uma ehluleka agqunywe esitokisini isikhathi esingedluli ezinyangeni ezintathu. Amandla okwemukela isicelo sokwedlulisa isikhalo asezandleni zenkantolo kaMantshi noma eNkantolo yesiFunda - isigaba 5 . Isikhalo sokwedlulisa udaba siyoqulwa sengathi luqalwa phansi udaba, isigaba 5.
Ngokulandisa kwesigaba 73 soMthethosisekelo waseTranskei No 15 ka 1976, ziyisishagalolunye izindawo zezifunda eTranskei nezibunjelwe Izinkantolo zeMikhandlu yeziFunda - isigaba 2 soMthetho weMikhandlu yeziFunda (Umthetho). Ngokombiko ka Olivier 199764, yizinkantolo ezisezifundeni ezinhlanu kuphela ezazisebenza ngo-1997. Izinkantolo zeMikhandlu yeziFunda zinamandla alinganayo nezinkantolo zomantshi lapho ummangalelwa ecaleni lobugebengu noma amathimba athintekayo eyizakhamizi zaseTranskei - isigaba 3 soMthetho weMikhandlu yeziFunda. Umehluko phakathi kwezinkantolo zomantshi ezingasebenzisa kuphela umthetho wendabuko ezindabeni zombango, Izinkantolo zeMikhandlu yeziFunda zinegunya lokusebenzisa umthetho wendabuko nasemacaleni obugebengu. Izinkantolo zeMikhandlu yeziFunda zithathwa njengezidalwa zomthetho ngenxa yokuthi zabunjwa wuMthetho weSishayamthetho futhi zithola amandla azo kulowo mthetho. Akuvunyelwe muntu oyomela omunye kulezi zinkantolo. - isigaba 7.
Amandla okulalela udaba olwedlulisiwe asezithebeni zeNkantolo ePhakeme kanti izigwebo zobugebengu zibuyekezwe ngendlela efanayo nezinkantolo zomantshi. Inqubo ihambisana nesiko, inqobo uma ilawulwa nguNgqongqoshe wezoBulungiswa - Seymour , ikhasi 22.
Umbuzo okufanele siwuphendule lapha yilowo wokuthi: Ingabe inkantolo yeNdabuko ingakwazi yini ukumemezela umthetho wendabuko njengento eyize ngesizathu sokuthi awuhambisani nomthethosisekelo?
Maqondana neSigaba 170 soMthethosisekelo, inkantolo engaphansi kweNkantolo ePhakeme ayinawo amandla okufuna ulwazi noma ithathe isinqumo ngokuhambisana noma nokuphambana kwanoma yimuphi umthetho noma iphenye ukuziphatha kukamongameli wezwe. Isigaba 110 soMthetho, asiniki inkantolo yemantshi ikhono lokuphawula ngokuba semthethweni kwanoma yimuphi umthetho noma indlela yokuziphatha kukamongameli wezwe. Isigaba 110 soMthetho weNkantolo kaMantshi siphikisa inkantolo kamantshi ekunqumeni ukuthi umthetho othile ngabe usemthethweni yini, kungaba isisusa ukungahambisani kwawo nomthethosisekelo noma ngenye indlela. Igama elithi 'umthetho' linikwa incazelo esigabeni 2 soMthetho Wokuhumusha Imithetho No 33 ka 1957: " noma yimuphi umthetho, isimemezelo, umgomo, Umthetho wesiShayamthetho noma okunye okuphasisiwe okunamandla okulawula njengomthetho". Igama elithi "umthetho" lithathwa njengencazelo eqonde imigomo eshaywe yisishayamthetho, hhayi ' umthetho wokwenza into ngendlela ejwayelekile", usho njalo u-Buckle & Jones V 1 Act 403, Millman NO v African Eagle Life Assurance Society Ltd 1981 SA 630 (C).
Nakuba kungashiwongo lutho ngomthetho ovamile Esigabeni 170 soMthethosisekelo neSigaba 110 soMthetho weziNkantolo zoMantshi, izinkantolo zomantshi azinawo amandla okuphawula ngobulungiswa bomthetho okhona ovamile (B&J V Umthetho 403). Ngokusebenzisa impikiswano efanayo, singafinyelela esinqumeni esifanayo sokuthi inkantolo kamantshi ayinawo amandla okuphawula ngobulungiswa bomthetho wendabuko. Inkantolo kamantshi njengesidalwa somthetho, ithola amandla kuMthetho weziNkantolo zoMantshi kanti lawo mandla (okuphenya ngobulungiswa bomthetho ovamile) achaziwe wuMthetho weziNkantolo zoMantshi. Ngakho, Inkantolo kaMantshi njengesidalwa somthetho ayinikiwe amandla ngaphansi koMthetho weziNkantolo zoMantshi ukuphenya ngobulungiswa bomthetho wendabuko.
Maqondana neSigaba 170 soMthethosisekelo wezwe, inkantolo engaphansi kweNkantolo ePhakeme ayikwazi ukuphenya noma ithathe isinqumo ngobulungiswa banoma yimuphi umthetho noma ukuziphatha kukamongameli wezwe. Isikhundla sezinkantolo zendabuko nezinkantolo zoMantshi, uma kukleliswa izinkantolo zingaphansi kweNkantolo ePhakeme, ngakho ngokwesigaba 170 lezi zinkantolo azinawo amandla okuphenya noma ukukhipha isinqumo ngobulungiswa banoma yimuphi umthetho noma ukuziphatha kukamongameli wezwe. Ngokwesigaba 2 soMthetho wokuHumusha Imithetho No 33 ka 1957, incazelo yegama "umthetho" ixube imigomo eshaywa yisishayamthetho. Umbono ka B& J V Umthetho 403 uthi, nakuba kungaphawulwanga lutho oluqondiswe emthethweni ovamile eSigabeni 170 soMthethosisekelo naseSigabeni 110 soMthetho weziNkantolo zoMantshi, Inkantolo yemantshi ayinawo amandla okukhipha isinqumo ngobulungiswa bomthetho ovamile. Ngempikiswano efanayo, singaphetha ngokuthi izinkantolo zikamantshi azinawo amandla okulawula ngobulungiswa bomthetho wendabuko. Ngokulandisa kwesigaba 211, umthetho wendabuko wemukelwe eNingizimu Afrika. Ingqikithi yale mpikiswano iqonde ukuthi ukuphawula okuqonde umthetho wesigaba 170 kuhlanganisa umthetho ovamile nomthetho wendabuko. Ngenxa yokuthi izinkantolo zendabuko zingaphansi kweNkantolo ePhakeme ekuklelisweni kwezinkantolo, nazo ziphucwe amandla okuphenya ngobulungiswa bomthetho wendabuko, ngendlela equkethwe yisigaba 170 soMthethosisekelo wezwe. Ngombono ka TW Bennett 76, izinkantolo zamakhosi azinalo ikhono lokuthatha isinqumo sokuchitha imithetho yendabuko njengaleyo engenabo ubulungiswa. (icashunwe Esigabeni 103 soMthethosisekelo weSikhashana ka 1993).
<fn>zul_Article_National Language Services_ISIKHUNGO SEMFUNDO YEZOMTHETHO 1.txt</fn>
Lombhalo awuqoqwanga ngenhloso yokuba wumqulu obanzi nongathathwa njengasetshenziswa njengomthombo wokuthathela ulwazi kodwa usebenza njengesikhali sokuhola ongoti abasebenza ngemishado nokwabiwa kwamafa ezindlalifeni.
Ngenxa yemithetho yobandlululo, imishado ethile yabantu bomdabu baseNingizimu Afrika yayingemukelwe noma yayishabalala ngaphansi kwezimo ezithile. Umthetho omusha odingidwa kulo mbhalo ulethe izinguquko ezinkulu emasikweni njengoba sizobona embhalweni.
Ngendlela efanayo, indlela okuphathwa ngayo amafa abantu abaMnyama abashone bengaqokanga izindlalifa yayiphambene kakhulu nomthethosisekelo, ngakho izigameko zamacala edlule zaphoqa Umnyango wezoBulungiswa ukuba uguqule imithetho ngenhloso yokuhambisana noMthethosisekelo.
Kungashiwo futhi ukuthi umthetho omusha odingidwa kulo mbhalo awuhambisani namasiko abantu bomdabu baseNingizimu Afrika kodwa asiqondile ukuphawula ngalokhu kule ngxoxo. Nguwena ozoba ngumehluleli.
Ngaphambi kokugxila kakhulu engxoxweni yoMthetho Omukela Imishado yeNdabuko (owaziwa lapha ngoMthetho), kubalulekile ukwethula isithombe esibanzi sesimo somthetho othinta imishado yesilungu "nenhlanganiso yendabuko" esiphothulwe ngaphambi komhlaka 15 Lwezi 2000, (lolu wusuku oqale ngalo ukusebenza loMthetho).
Noma kunjalo, lokho kuhlanganisa amafa kwakuphumelela kuphela lapho indoda ingashadile nomunye ngaphansi kwenhlanganiso yendabuko, ohlukile koqonde ukushadwa.
Ngomhlaka 1 Lwezi 1984, Umthetho Olawula Amafa Emishado 88 ka 1984 washicilelwa, kokunye waqeda amandla omshado anikwe indoda ngaphezulu kwenkosikazi, lapho beshade khona ngesilungu. Isinqumo saholela ekutheni kusukela ngomhlaka 1 Lwezi 1984, amandla omshado ayenikwe indoda mayelana nenkosikazi yayo athathwe esigabeni esicinyiwe 22 aqedwa.
Ngenxa yokuthi abashadiswe ngaphansi kwenhlanganis yomdabu babengathathwa njengabantu abashade ngokusemthethweni, noma yinini omunye wabo ngaphansi kwalowo mshado wayengabopha ifindo lomshado wesilungu nomunye umuntu. Umthelela walowo mshado wesilungu waholela ekupheleni komshado okhona wendabuko. bona Nkambula v Linda 1951 1 SA 377 A kanye no Malaza v Mndaweni 1975 BAC C 45. Inkosikazi engaphansi kwalowo mshado wesintu yayithathwa njengenkosikazi elahliwe. Inkosikazi yaleyo nhlanganiso yendabuko yayikwazi ukushada nomunye umuntu ngaphansi komshado wesilungu, ngakho inhlanganiso ekhona yendabuko ishabalale. Umbuzo ngothi ngabe "lenhlanganiso" iyavuselelwa yini wuMthetho Omukela Imishado yeNdabuko 120 ka 1998 isigaba 2, lombuzo kufanele unqunywe yizinkantolo.
Nokho, isigaba 22 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama 38 ka 1927 sihlinzeke ngamalinge okuvikela umndeni olahliwe lapho ishona indoda. Ngenhloso yokuphawula ngezindlalifa, isithunzi somfelokazi nezingane zomshado wesilungu zithathwa ngendlela elinganayo nalezo zomshado wendabuko. Kuyacaca ukuthi isikhundla esingcono esinikwa inkosikazi eshade ngesilungu nezingane zayo kuphelelwe yisikhathi futhi bakleliswe ngokufanayo nenkosikazi kanye nezingane ezilahliwe.
Ngaphansi koMthetho Ochibiyela Amafa abashadikazi neMishado 3 ka 1988 oqale ukusebenza ngomhlaka 2 Zibandlela 1988, kwachitshiyelwa Umthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama ka 1927.
Umthetho wokuchibiyela walethwa izinguquko ezilandelayo.
Umthelela wokucinywa kwesigaba washo ukuthi yonke imishado yaseNingizimu Afrika yalingana kanti Umthetho weMpahla yabaShadile 88 ka 1984 yenabela ekusebenzeni emishadweni yabantu abamnyama ephothulwe ngemuva komhlaka 2 Zibandlela 1988. Imishado eyenzeke ngemuva komhlaka 2 Zibandlela 1988 yayixuba amafa ngaphandle uma kunesivumelwane sokwehlukanisa amafa nesibhaliswe emqulwini wamafa emishado ezinyangeni ezintathu ngaphambi komshado.
Into entsha nebalulekile ngeyokuthi "inhlanganiso yendabuko" yayingashabalaliswa wumshado wesilungu. Isigaba 221 sinqabela indoda eshade ngomshado wendabuko ukuzibophezela emshadweni wesilungu nomuntu wesimame ngesikhathi ingehlukanisile emshadweni wendabuko. bona Thembisile v Thembisile 2002 2 SA 209 T kanye no Kwitshane v Magalela 1999 4 SA 610 TK.
Ngeshwa, alikho ikhambi elihlinzekelwe isimo lapho umshado wesilungu wenzeka khona ngemuva komshado wendabuko. Yinto ethathwa njengemukelwe ukuthi lowo mshado wesilungu uyize.
Isigaba 3 soMthetho Omukela Imishado yeNdabuko 120 ka 1998 uvimbela omunye wabashadile oyingxenye yomshado osemthethweni wendabuko ukuba ashade ngesilungu ngaphansi koMthetho weMishado 25 ka 1961. Umgomo ofana nalowo odingidwe endimeni 2.3.2, kanjalo nalapha alikho ikhambi elihlinzekelwe ukwephula lomthetho.
Umthetho weMishado ezweni laseTranskei 21 ka 1978 uvumela indoda eshade ngaphansi komshado wesilungu ithathe futhi ngaphansi komshado wendabuko, inqobo uma umshado wendabuko ungahlanganisi amafa. Ngokunjalo, indoda eshade ngokwenhlanganiso yendabuko ingakwazi ukushada futhi ngaphansi komshado wesilungu, ngaphandle kokwehlukanisa inhlanganiso yendabuko, inqobo uma umshado wesilungu ungahlanganisi amafa.
Umthetho uqale ukusebenza ngomhlaka 15 Lwezi 2000 futhi wathatha igxathu elikhulu lokwemukela yonke imishado yendabuko esemthethweni. Umthetho unomthelela wokubuyela emuva futhi uzodingidwa isigaba nesigaba.
Umthetho usebenza kuyo yonke imishado yendabuko ephothulwa ngohlelo lomthetho wesintu, amasiko nezenzo zendabuko ezihlonishwa ngabantu bomdabu baseNingizimu Afrika nokuyinqubo eyingxenye yesiko labo.
Ngakho, kuyacaca ukuthi uMthetho uhambisana nabantu abathile, usebenza kuphela ebantwini bomdabu baseNingizimu Afrika, inqobo uma umshado ugujwe ngendlela emiswe ngamasiko noma izinhlelo zabantu bomdabu baseNingizimu Afrika.
Imishado yabantu ababili noma yesithembu egujwe ngemuva komhlaka 15 Lwezi 2000.
Imishado ephothulwe ngemuva komhlaka 15 Lwezi 2000 kufanele ihambisane nezidingo zoMthetho. Izidingo ezihlinzekwe eMthethweni ziyimpoqo kanti ukwehluleka ukuzilandela kunomthelela womshado oyize.
Bobabili abashadayo kufanele bazimisele ukushada ngaphansi komthetho wendabuko.
Akekho kwabashadayo okufanele abe yingxenye yomunye umshado wendabuko.
Kufanele kuxoxiswane ngomshado futhi ugujwe ngokulandela umthetho wendabuko.
Ukuze umshado wesithumbu ube semthethweni, ngaphezulu kwezidingo ezichazwe ngenhla, kufanele kube nesivumelwane esihlinzekwe yisigaba 7 (uma ufuna ingxoxo egcwele, bona indima 5.2.2.).
Isigaba 4 soMthetho sinika abashadayo isibophezelo sokubhalisa umshado kodwa ukwehluleka akuqedi lowo mshado.
Ukubhalisa kwenziwa yisiphathimandla soMnyango wezaseKhaya, inqobo uma ulwazi olubalulekile nolufunwayo luveziwe futhi kwakhokhwa imali efanele. Noma ngubani, akunqunyelwe kuphela abashadayo bengafaka isicelo sokubhalisa umshado, inqobo uma beveza intshiseko eyenele ngodaba.
Izidingo zokubhaliswa komshado nemibhalo okufanele igcwaliswe kanye nobufakazi obethulwa esiphathimandleni sokubhalisa ziqukethwe wuMthetho kanti ngeke zidingidwe ngokugcwele kulo mqulu.
Isigaba 4 soMthetho sihlinzeka ngokuthi ngemuva kokufakwa kwesicelo, kungayiwa enkantolo ngenhloso yokubhalisa umshado wendabuko. Lesi sigatshana singasetshenziswa kuphela uma kunengxabano ngokuba semthethweni komshado, kungabi yizimo lapho isiphathimandla esibhalisayo singenaso isiqiniseko sokusebenza kwamasiko noma izinhlelo zesintu.
Ngaphambi kokuqala koMthetho, inkosikazi eshade ngaphansi komshado wendabuko yayithathwa njengengane kanti indoda ingumlawuli wamafa omshado. Isigaba 6 sesihlinzeka ngokuthi bobabili abashadene namandla alinganayo, kuye ngokuthi yiluphi uhlelo olulawula umshado wabo.
Imithelela yobunini yaleyo mishado izohlala ilawula ngaphansi komthetho wendabuko, inqobo uma ihambisana nezihlinzeko zesigaba 6, ezixoxiwe. Leyo mithelela ithatha ngokuthi umshado wehlukanisa amafa kanti ubeka eceleni inzuzo nokukhula kwamafa.
Isigaba 7 soMthetho sihlinzeka ngokuthi abashadene ngaphambi kokuqala koMthetho, bengafaka ngokuhlanganyela isicelo enkantolo sokuguqula izinhlelo zamafa omshado wabo inqobo uma kunezizathu ezinqala zoshintsho. Isaziso esenele siyovezelwa abakweletwayo kanti akekho okufanele alimale ngenxa yoshintsho. Inkantolo iyogunyaza amathimba ukuba asayine isivumelwane bese umshado ubuswa yileso sivumelwane.
Uma engekho kwabashadile oyingxenye yomunye umshado wendabuko, umshado uyohlanganisa amafa ngaphandle uma omunye wabashadile engena esivumelwaneni sokwehlukanisa amafa futhi leso sivumelwane sibhaliswe ehhovisi lamafa. Uma kwenzeka okuchazwe kamuva, umthelela wobunini emshadweni kuyobuswa yisivumelwane esisayiniwe.
Ukucaza ifa nokuqiniseka ukuthi labiwa ngendlela elinganayo.
Ngokombomo wabeLuleki boMthetho esikhathini esifushane esidlule esitholwe nguMnyango wezaseKhaya, ukuphothula isivumelwane kuyimpoqo futhi ukusishaya indiva kunomthelela womshado oyize.
Isigaba 8 sesilethe uguquko esimweni esidlule lapho umshado wendabuko wawungahlakazwa ngaphandle kwesinqumo senkantolo.
Yonke imishado esemthethweni yendabuko, akukhathalekile ukuthi ibhalisiwe noma ingabhalisiwe kufanele ihlakazwe yinkantolo, (Inkantolo ePhakeme, Inkantolo yoMndeni noma Inkantolo yokweHlukanisa ngaphansi koMthetho 9 ka 1929). Izihlinzeko zoMthetho wokweHlukanisa 24 ka 1987 usebenza emshadweni wendabuko kanti lowo mshado uyohlakazwa kuphela ngezizathu zokufekela komshado ngaphansi kwezimo ezingalawuleki.
Ukuphindisela emuva inkokhelo ye "lobolo" yiphuzu elingabalulekile okwamanje kanti oligcinile kufanele abe yingxenye yezingxoxo uma kufanele liphindiselwe emuva.
Isigaba 10 sivumela amathimba omshado wendabuko angenele isivumelwane sokushadana ngaphansi koMthetho weMishado. Nokho, umthetho awuvumeli ithimba elishade ngesilungu lingene komunye umshado wendabuko naye lowo muntu ofanayo. bona isigaba 104.
Ukwenza izihlinzeko zokwemukela imishado yendabuko: ukuchaza izidingo kuhlinzekela isikhundla esilinganayo namandla abantu abashade ngokwendabuko;ukulawula umthelela wobunini emshadweni wendabuko namandla abantu abangene kulowo mshado; ukulawula indlela yokuhlakaza umshado wendabuko; ukuhlinzekela indlela yokushaya imigomo; ukucima izihlinzeko zemithetho ethile nokuhlinzekela izindaba eziqondene nazo.
umholi wendabuko' uchaza umuntu onesikhundla ngaphansi kwesakhiwo sobuholi bendabuko nomthetho wamasiko.
Ukwemukelwa kwemishado yamasiko umshado osemthethweni ngokomthetho wesiko nobuvele ukhona ngesikhathi uqala lomthetho, uthathwa njengomshado omukelwe.
Umshado wendabuko oqale ngemuva kwalo mthetho kodwa ohambisana nezidingo zalo Mthetho, uthathwa njengomukelekile.
Uma oyedwa kwabashadile ethinteka komunye umshado wendabuko, yonke imishado imishado esemthethweni ephothulwe ngaphambi kokuqala kwalo Mthetho, iyokwemukelwa njengemishado.
Uma oyedwa kwabashadile ethinteka komunye umshado wendabuko, yonke imishado ephothulwe ngemuva kwalo Mthetho ehambisana nezihlinzeko zalo Mthetho, iyothathwa njengemishado emukelwe.
b umshado kufanele uxoxwe futhi ugujwe ngendlela yomthetho wesintu.
Ngaphandle kwalokho okuhlinzekwe esigabeni 101, akekho oyedwa kwabashade ngaphansi komshado wendabuko oyoba namandla okungena emshadweni ngaphansi koMthetho weMishado ka 1961 Umthetho 25 ka 1961 ngesikhathi lowo mshado wendabuko usekhona.
a Uma omunye wabashadile engakabi namandla okuzimela, abazali bakhe bobabili noma uma bengekho, kufanele omgadile avumele umshado.
b Uma ingatholakali imvume yomzali noma lowo oyigadile, kuyosebenza isigaba 25 soMthetho weMishado ka 1961.
a Nakuba sikhona isigatshana 1ai, Ungqongqoshe noma esinye isiphathimandla somnyango esigunyazwe ngokubhaliwe ngungqongqoshe singakhipha imvume ebhaliwe kulowo oneminyaka engaphansi kwe-18 ukuba ashade ngohlelo lwendabuko uma Ungqongqoshe noma isiphathimandla sibona ukuthi lowo mshado ufanele futhi uhambisana nezifiso zamathimba athintekayo.
b Leyo mvume ngeke ixolele abathintekayo mayelana nomshado ohlongozwayo ezibophezelweni zokuhambisana nazo zonke ezinye izidingo ezimiswe ngumthetho.
c Uma umuntu oneminyaka engaphansi kwe-18 eshada ngokwendabuko ngaphandle kwemvume ebhaliwe kaNgqongqoshe noma isiphathimandla esifanele, Ungqongqoshe noma isiphathimandla singacubungula udaba, uma sibona ukuthi umshado ufanele futhi uhambisana nezifiso zabantu abathintekayo ngokunjalo umshado uhambisana nazo zonke izidingo ezimiswe wuMthetho, siyodalula ngokubhaliwe lowo mshado wendabuko njengosemthethweni.
Ngokusebenza ngaphansi kwezihlinzeko zesigatshana 4, isigaba 24A soMthetho weMishado ka 1961 sisebenza emishadweni yendabuko yalowo othathwa njengengane oshade ngaphandle kwemvume yabazali, yomgadi, kakhomishani wezenhlalakahle noma yomehluleli, kuye ngesimo ngasinye.
Isinqumo sokwenqatshwa komshado wendabuko phakathi kwabantu abayizihlobo noma ukukhubazeka yinto enqunywe wumthetho wesiko.
Labo ababambisene emshadweni wendabuko banomthwalo wokuqinisekisa ukuthi umshado wabo uyabhaliswa.
Omunye wabashadile engafaka isicelo sokubhalisa umshado wendabuko ngokugcwalisa ifomu elifanele bese elidlulisela esiphathimandleni sokubhalisa, kufanele anike isiphathimandla sokubhalisa ulwazi olunqunyiwe nolunye olungafunwa yisiphathimandla ngenhloso yokuzenelisa ngobukhona bomshado.
a ophethwe ngaphambi kokuqala kwalo Mthetho nongabhalisiwe ngaphansi kweminye yemithetho kufanele ubhaliswe zingakapheli izinyanga eziyishumi nambili ngemuva kokuqala kwawo noma singakapheli isikhathi esinganqunywa nguNgqongqoshe, izikhathi ngezikhathi kwiSaziso seGazethe; noma b ophethwe ngemuva kokuqala kwalo Mthetho kufanele ubhaliswe zingakapheli izinyanga ezintathu ngemuva kosoku lomshado noma ngesikhathi eside esimiswe nguNgqongqoshe ngesaziso seGazethe.
a Uma sineliswa wukuthi abashadile bagubhe umshado wendabuko osemthethweni, isiphathimandla sokubhalisa siyobhalisa umshado ngokuqopha omazisi babantu abashadile, usuku lomshado, isivumelwane selobolo, uma sikhona neminye imininingwane enqunyiwe.
b isiphathimandla sokubhalisa kufanele sikhiphele abashadayo isitifiketi sokubhalisa esibhalwe imininingwane enqunyiwe.
a Uma kwenzeka ngandlela thize umshado wendabuko ungabhalisiwe, noma ngubani onelisa isiphathimandla sokubhalisa ngokuthi unogqozi olwenele lokufaka isicelo esiphathimandleni lapho efuna khona ukwazi ngobukhona bomshado.
b Uma isiphathimandla sokubhalisa sineliswa wukuthi ukhona umshado wendabuko noma wawukhona phakathi kwabashadikazi, kufanele abhalise umshado bese ekhipha isitifiketi sokubhalisa ngendlela ehlonzwe esigatshaneni 4.
Uma isiphathimandla esibhalisayo singeneliswa wukuthi umshado wendabuko awukho kahle emthethweni, engachitha isicelo sokubhalisa umshado.
a sokubhalisa noma yimuphi umshado wendabuko; noma b sokunqumalo noma ukulungisa noma yikuphi ukubhaliswa komshado wendabuko okwenziwe yisiphathimandla sokubhalisa.
Isitifiketi sokubhaliswa komshado wendabuko esikhishwe ngaphansi kwalesi sigaba noma eminye yemithetho ehlinzekela ukubhalisa imishado yendabuko siwubufakazi obusobala bokuba khona komshado wendabuko nemininingwane equkethwe yisitifiketi.
Ukwehluleka ukubhalisa umshado wendabuko akuphazamisi ubukhona bomshado.
Mayelana nomuntu othathwa njengengane, isiphathimandla esibhalisayo siyomukela isitifiketi sokuzalwa, umazisi, umbiko ofungelwe womzali noma isihlobo sengane noma ubufakazi obamukelwe yisiphathimandla njengobufakazi beminyaka yalowo muntu.
Uma singekho isiqiniseko seminyaka yomuntu othathwa njengengane noma kunempikiswano futhi iminyaka yomuntu isemqoka ngokwenhloso yalo Mthetho, isiphathimandla esibhalisayo singedlulisa udaba ngendlela enqunyiwe enkantolo yeMantshi ebunjwe ngaphansi koMthetho weziNkantolo zoMantshi ka 1944 Umthetho 32 ka 1944 okufanele inqume iminyaka yomuntu bese ikhipha isitifiketi esiyokhomba iminyaka yomuntu.
Ngesizathu sokulingana nendoda yakhe nangaphansi kohlelo lwempahla yenhlanganiso ebusa umshado, inkosikazi eshade ngaphansi komshado wendabuko inesikhundla namandla agcwele axube amandla okuthola nokwaba amafa, ukusayina isivumelwane nokuthatha izinyathelo zomthetho, ngaphezulu kwamanye amalungelo namandla anawo ngaphansi komthetho wendabuko.
Umthelela wobunini emshadweni wendabuko oqale ngaphambi kokuqala kwalo Mthetho uyaqhubeka nokubuswa wumthetho wendabuko.
Umshado wendabuko oqalwe ngemuva kokuqala kwalo Mthetho lapho omunye wabashadene engenabo obunye ubuhlobo ukomunye umshado uthathwa njengomshado ohlanganisa amafa nenzuzo/nezindleko phakathi kwalabo abashadene, ngaphandle uma lowo mthelela ukhishelwe ngaphandle ngokucacile ngabashadene esivumelwaneni sokwehlukanisa amafa esilawula uhlelo lwempahla ehlukanisiwe emshadweni.
Isahluko III nezigaba 18,19,20 no 24 zeSahluko IV soMthetho weMpahla yoMshado ka 1984 Umthetho 88 ka1984 usebenza maqondana emishadweni yesintu ehlanganisa amafa ngendlela ehlonzwe yisigatshana 2.
uma engekho umuntu oyobekwa engcupheni yizinguquko ezihlongozwayo.
Isinqumo sohlelo lwempahla yomshado esisebenza kulowo mshado noma imishado ngeke sisasebenza futhi sigunyaze amathimba athintekayo ukusayina isivumelwane esibhaliwe lapho uhlelo oluzayo lwempahla yomshado luyolawulwa khona ngaphansi kwezimo ezinqunywe yinkantolo.
b Esigamekweni sendoda eshade isithembu emshadweni wendabuko, bonke abantu abanogqozi olwenele ngodaba, ikakhulu inkosikazi noma amakhosikazi akhona kufanele babe yingxenye yodaba.
Isigaba 21 soMthetho weMpahla yoMshado ka 1984 Umthetho 88 ka 1984 usebenza emshadweni wendabuko oqale ngemuva kokuqala kwalo Mthetho lapho indoda ingenaso khona isithembu.
Indoda eshade ngenhlanganiso yendabuko efuna ukushada futhi ngokwendabuko nenye inkosikazi ngemuva kokuqala kwalo Mthetho kufanele ifake isicelo enkantolo eyomukela isivumelwane esibhaliwe nesilawula uhlelo lwempahla yomshado wayo.
ingakhipha isinqumo, kuye ngezimo ezibona zilungile; noma iii ingenqaba isicelo uma imibono noma izifiso zabantu abathile abathintekayo zingavikelwe yisivumelwane esiphakanyiswayo.
Bonke abantu abanogqozi olwenele odabeni, ikakhulu oyingxenye yomshado okhona nozoshadwa kufanele bahlanganyele odabeni olubhungwa ngaphansi kwesigatshana 6.
Uma inkantolo yemukela isicelo esihlonzwe esigatshaneni 4 noma 6, unobhala noma umabhalane wenkantolo, kuye ngalowo okhona, kufanele anike umshadikazi ngamunye umbiko wesinqumo senkantolo bese ikhophi efungelwe yombiko inikwe ihhovisi lamafa abashadile endaweni lapho inkantolo ikanise khona.
Umshado wendabuko ungahlakazwa kuphela yinkantolo ngesinqumo sokwehlukanisa ngezizathu zokufekela komshado ongeke usavuka noma uphile.
Inkantolo ingakhipha isinqumo sokwehlukanisa umshado ngezizathu zokufekela komshado ongeke usavuka uma yeneliswa wukuthi ubudlelwane phakathi kwabashadile sebubhidlikile futhi alikho ithemba lokubuvuselela.
e ngesikhathi ikhipha isinqumo senhlawulo yesondlo, ingacubungula izihlinzeko noma amalungiselelo enziwe ngokulandela umthetho wendabuko.
Akukho kulesi sigaba okungathathwa njengokunciphisa igalelo lomunye umuntu noma umholi wendabuko okwemukelwe wumthetho wendabuko ekuxazululeni ingxabano noma udaba oluqubuke ngaphambi kokuhlakazwa komshado wendabuko yinkantolo.
Nakuba ikhona inkambo yemithetho yendabuko, iminyaka yomuntu okwazi ukuzimela inqunywe ngokulandisa koMthetho weMinyaka Yokungena Ebudaleni ka 1972 (Umthetho 57 ka 1972).
Indoda nenkosikazi abanomshado wendabuko oqhubekayo banegunya lokushadana ngaphansi koMthetho weMishado ka 1961 Umshado 25 ka 1961 uma engekho phakathi kwabo oshade nomunye umuntu ngaphansi komshado wendabuko.
Uma umshado uphothulwe ngendlela ehlonzwe esigatshaneni 1, umshado uhlanganisa amafa nenzuzo/nezindleko ngaphandle uma lowo mthelela ubekwe eceleni ngesivumelwane sokwehlukanisa amafa esilawula uhlelo lwempahla yomshado wabo.
Isahluko III nezigaba 18,19,20 no 24 weSahluko IV soMthetho weMpahla yeMishado ka 1984 Umthetho 88 ka 1984 sisebenza kunoma yimuphi umshado ohlanganisa impahla ngendlela ehlonzwe esigatshaneni 2.
Nakuba sikhona isigatshana 2, ongene emshadweni ongaphansi koMthetho weMishado ka 1961 akanalo igunya lokuba yingxenye yanoma yimuphi omunye umshado.
b ukunquma imali ekhokhwa maqondana nokubhaliswa komshado wendabuko nokukhishwa kwesitifiketi esiqondene.
Noma yimuphi umgomo oshaywe ngaphansi kwesigatshana 1 kufanele wethulwe eSishayamthetho ngaphambi kokushicilelwa kwiGazethe.
Noma yimuphi umgomo oshaywe ngaphansi kwesigatshana 1 ongaba nomphumela wezindleko eMbusweni noma imiogomo eshaywe ngaphansi kwesigatshana 1 b kufanele yenziwe ngokubonisana noNgqongqoshe weZimali.
Noma yimuphi umgomo oshaywe ngaphansi kwesigatshana 1 ungahlinzeka ngokuthi noma ngubani ophula izihlinzeko zawo noma ohluleka ukuhambisana nawo abe necala lapho engagwetshwa khona inhlawulo noma aboshwe isikhathi esingedluli enyakeni.
b iba yingxenye yezimpahla zefa elihlanganisa abashadile nalapho inkantol ikhiphe khona isinqumo noma ishaye umgomo yakhipha negunya ngaphansi kwesigaba 20 noma 211 soMthetho Wamafa Emishado ka 1984 Umthetho 88 ka 1984 noma ngaphansi kwesigaba 7 soMthetho Omukela Imishado yeNdabuko ka 1998, kuye ngesimo ngasinye lapho impahla, impahla ethengwe ngesikweletu noma indlu inikwa abashadene bobabile ngendlela engacaziwe.
Lomthetho waziwa ngokuthi nguMthetho Omukela Imishado yeNdabuko ka 1998 kanti uqala ukusebenza ngosuku olunqunywe nguMongameli wezwe ngesaziso seGazethe, okusho uMhlaka 15 Lwezi 2000.
Esikhathini esidlule, Iningizimu Afrika yemukela okungenani izinhlelo ezimbili ezihlukene zokuhlomula efeni loshonile: umthetho ovamile (ohambisana nezichibiyelo zawo) kanye nemithetho yendabuko. Imithetho eminingi yendabuko esetshenziswe esikhathini esidlule yayingashayisani nje kuphela nenkambiso yokuphatha ngokulingana kodwa yayingqubuzana nenkambiso yomthethosisekelo.
Inkulumo-mpikiswano ethinta ukungqubuzana phakathi kwamasiko nokulingana (bona isigaba 9 no 30 soMthethosisekelo) isabalele, ikakhulu eminyakeni embalwa edlule.
Isigaba 23 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama ka 38 ka 1927 sihlinzeka ngokuba uma umuntu omnyama eshone echazile ngokwabiwa kwefa, lelo lifa kufanele lisingathwe wuMphathi weNkantolo ePhakeme isigaba 23 9.
Uma kodwa umuntu omnyama eshone engabhalanga izifiso ngefa lakhe, ifa elingaqokelwanga izindlafa liyosingathwa yiMantshi ebusa endaweni eyakhele lowo muntu omnyama isigaba 237. Umgomo R200 womhlaka 6 Nhlolanja 1987 ogunyazwe ngaphansi kwesigaba 2310 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama wasetshenziswa njengosizo lokusingatha amafa abantu abamnyama abashone bengabhalanga indlela yokucaza amafa.
Umphumela wesinqumo ecaleni likaMoseneke liveza ukuthi ifa lomuntu omnyema oshone engabhalanga izifiso zakhe lingabikwa kuMphathi weNkantolo ngenhloso yokulisingatha ngaphansi komthetho ovamile wezinkantolo noma eHhovisi likaMantshi lapho lingasingathwa khona ngokulandisa komthetho wendabuko. Lokhu kwakulandela indlela umuntu aziqokele ngayo ukubika ngefa. Uma ifa lisingathwa yimantshi, kwakulandelwa inqubo yemigomo R200 ka 1987 ephawulwe ngenhla. Uma ifa libikwa kuMphathi weNkantolo ePhakeme, kwakulandelwa umthetho wezinkantolo osetshenziswa ekusingatheni ifa lomuntu oshonile.
Umkhuba ochazwe ngenhla wavunyelwa kuphela iminyaka emibili ngemuva kwesinqumo secala likaMoseneke. Umnyango wezoBulungiswa wabona isidingo sokwethula umthetho obusa ukusingathwa kwawo wonke amafa eNingizimu Afrika noma lowo mthetho ungazange uvele. Empeleni okwenzekile wukuchitshiyelwa komthetho omdala 'wobandlululo'.
Njengencazelo evela esinqumeni secala likaMoseneke, izihlinzeko zesigaba 232 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama sasivunywe ukuba silandelwe iminyaka emibili eyalandela. Iminyaka emibili iphele ngomhlaka 5 Zibandlela 2002. Kusukela ngomhlaka 6 Zibandlela, Umphathi weNkantolo ePhakeme wanikwa amandla okusingatha wonke amafa omuntu oshonile ngaphansi kwezinkantolo. Uma umuntu eshonile kanti ifa lakhe lingaphansi ko-R125 000,00 lelo lifa lalisingathwa yiZikhungo zokweThula Izidingo emaHovisi eziMantshi zisebenza egameni futhi ngaphansi kweso loMphathi weNkantolo ePhakeme lamafa awanqunyelwe kuphela amafa abantu abamnyama.
Wonke amafa abantu abaziqokele izindlalifa edlule ku-R125 000 ayelindelwe ukubikwa kubaPhathi beziNkantolo eziPhakeme ngenhloso yokuwasingatha.
Kusukela ngomhlaka 6 Zibandlela kufinyelela kumhlaka 15 Mfumfu 2004, isibophezelo sokulandelela indlela asingethwe ngayo amafa alandelayo saphucwa iziMantshi futhi engalawulwa kuphela nguMphathi weNkantolo ePhakeme ngokulandela izimiso zomthetho wezinkantolo.
Ifa lomuntu omnyama oshonile okuthe esaphila wafaka isicelo sokungaboshwa wuMgomo weMithetho yesiZulu.
Ifa lomuntu omnyama okuthe ngesikhathi eshona wayeshade ngohlelo lwesilungu.
Umufi okuthe ngesikhathi eshona wayengumfelwa, umfelokazi noma ehlukanisile emshadweni wesilungu futhi engasekho ashade naye ngokohlelo lwendabuko owagujwa ngemuva kwesahlukaniso somshado.
Uma uNgqongqoshe wezoBulungiswa enquma ukuthi ifa lomufi kufanele lisingathwe ngendlela yomthetho ovamile.
Noma yimuphi umuntu ongashadile.
Amafa abantu abashonile abachazwe ngenhla ayecazwa ngokulandela umthetho wendabuko ngendlela ohlinzekwe wuMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama nemigomo ephasiswe kuwo.
Icala elichaziwe yisicelo sokuqinisekisa isinqumo sokuphambana nomthethosisekelo esakhishwa yiNkantolo ePhakeme yaseKapa. Inkantolo yathola ukuthi isigaba 23 (a), (c) no (e) soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama nomgomo (e) weMigomo yokuSingatha nokuCaza Amafa Abantu abaMnyama yayiphambene nenkambiso yomthethosisekelo. Isigaba 1 (b) soMthetho woKwaba Amafa abantu abangaziqokanga Izindlalifa wathathwa njengento ephambene nomthethosisekelo, maqondana nalapho ibuyisela khona eceleni ukusebenza kwesigaba 1 salowo Mthetho efeni noma engxenye yefa eboshezelwa yisigaba 23 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama.
Ngesikhathi Iphini loMehluleli oMkhulu uLanga DCJ ekhipha isinqumo esavunywa yiningi lamajaji eNkantolo, wathola ukuthi; ngokubheka isimo, umlando nengqikithi yonke, isigaba 23 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama wucezu lomthetho wengcindezelo owenze imithetho yendabuko yasatshe futhi odale ukwephulwa kwamalungelo abantu abaMnyama ngendlela engenamkhawulo. Isigaba sidale uhlelo oluhambisanayo lobundlafa ebantwini abaMnyama ngaphandle kozwelo lwezifiso nezimo zabo. Isigaba 23 nemigomo yaso igqame kakhulu ubandlululo kanti siphula amalungelo okulingana esigaba 9 nesithunzi esinikwa yisigaba 10 soMthethosisekelo wethu, ngakho kufanele siqedwe. Umthelela wesinqumo wukuthi akusiyo nje kuphela imithetho yobulungiswa ebusa ifa ehlinzekwe esigabeni ephambene noMthethosisekelo kodwa nenqubo lapho ifa lomufi omnyama lisingathwa khona ngendlela ehlukile emafeni abantu abamhlophe, nakho kuyisenzo esiphambene noMthethosisekelo.
Umehluleli Langa uphinde abhekele umthetho wesiko lesintu obuka umlando womuntu wesilisa okuyinto esivame ukusetshenziswa ekwabeni amafa omufi. Uyaveza ukuthi lenqubo ibandlululo ngendlela engafanele abesifazane nemilanjwana. Uphinde adalule ukuthi lesi senzo siphambene noMthethosisekelo futhi asifanele.
Umehluleli uveza ukuthi kungaba yinto ethandekayo ukuba izinkantolo zisungule imithetho emisha yomthetho wendabuko ukuze uveza umthetho obusayo wendabuko nokusondeza imithetho yendabuko eduze komthethosisekelo wezwe, njengamanje ikhambi alibonakali kulolu daba ngenxa yokuthi umthetho wokwaba ifa ngokomthetho wendabuko weseka kakhulu uzalo lowesilisa kanti yisimo esihlaziywa ngasinye. Noma zikhona izingqinamba, ubona ukuthi ibalulekile inkundla yokulawula uhlelo lokwabiwa kwamafa asuke engachazwanga ngumufi kubantu abamnyama kuze kufike isikhathi lapho isishayamthetho siyohlinzeka ngesixazululo esiphakade. Ngakho, Inkantolo inquma ukuba amafa abashonile ayelawulwa wuMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama neyendabuko imiselwe ozalweni lesilisa kufanele iguqulwe bese ihlinzekelwa wuMthetho Wamafa abantu abashone bengaziqokanga Izindlalifa. Kunolunye uhlelo olumiselwe izinhlanganiso zesithembu.
Isinqumo sale Nkantolo maqondana nemithetho yokuthola ifa sinomthelela wokuphindela emuva kufinyelela ngomhlaka 27 Ndasa 1994 kodwa ngeke sisetshenziswe emafeni asedluliswe ngokuphelele, ngaphandle uma indlalifa ifake isaziso sokuphikisa igunya lezihlinzeko zomthetho nemithetho yendabuko emiselwe ozalweni.
Maqondana nokusingathwa kwefa lomuntu oshonile, inkantolo ikhipha isinqumo sokuthi ngomuso amafa abantu abashonile ayenokusingathwa yizimantshi ngokulandisa koMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama kufanele manje asingathwe nguMphathi weNkantolo ePhakeme ngaphansi koMthetho wokuSingathwa kwaMafa abashonile 66 ka 1965. Noma kunjalo, isinqumo senkantolo esithintene nokusingatha amafa asinawo umthelela wokubuyela emuva, ngakho njengamanje amafa abashonile asaphethwe yizimantshi ngokulandisa kwesigaba 23 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama ayoqhubeka nokusingathwa yilezo zimantshi. Kusuka ngosuku lwesahlulelo, amafa amasha ayosingathwa nguMphathi weNkantolo ePhakeme ngokulandisa koMthetho wokuSingathwa kwaMafa abashonile.
Isigaba 23 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama 38 ka 1927 ucishwa kusukela ngomhlaka 27 April 1994.
Izimantshi ngeke zisaba namandla okusingatha amafa abantu abamnyama abashone bengaziqokanga izindlafa.
Wonke amafa abashonile, akukhathalekile ibala, uhlanga noma inkolo ayosingathwa nguMphathi weNkantolo ePhakeme ngokulandisa koMthetho wokuSingathwa kwaMafa abashonile 66 ka 1965.
Isinqumo senkantolo esiqondene nokusingatha amafa abashonile asibuyeli emuva, ngakho amafa asingethwe njengamanje yimantshi ngokulandisa kwesigaba 23 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama ayoqhubeka nokusingathwa yilezo zimantshi. Noma kunjalo, imithetho yomdabu elawula ukuthathwa kwefa ngeke ilandelwe kanti izimantshi ziyosebenzisa izihlinzeko zoMthetho Olawula Amafa omuntu oshone engaqokanga Izindlalifa 81 ka 1987.
Noma izihlinzeko zesigaba 23 zicinywe ngokuphindela emuva, ngeke zisebenze emafeni asedluliswe ngokugcwele ngaphandle kwalapho indlalifa ifake khona isaziso sokuphonsa inselelo ubulungiswa bezihlinzeko zomthetho nomthetho wendabuko oqondene nokuqokwa kwendlalifa. Inqubo yokubhekana nenselelo iyodingidwa yizinkantolo eziyonquma ngakho, kanti ikusasa kalaziwa ngalokhu.
Emishadweni yesithembu, omunye wabashadile uyoba nelungelo lokuthola R125 000 noma ingxenye etholwa yingane.
Wonke amafa omuntu oshonile asingathwe futhi asongwa ngaphambi komhlaka 15 Mfumfu asengadingidwa ngokulandela umgomo 4 wegunya leMantshi ngaphandle uma kuphonswa inselelo ubulungiswa bomthetho, inqobo uma leyo mishado yayisingethwe yiMantshi ngokulandisa kweSaziso R200 sika 1987.
Wonke amafa abantu abashonile lapho umufi eshone ngemuva komhlaka 15 Mfumfu 2004 noma uma ifa belisohlelweni lokusingathwa kodwa lingaphothuliwe ngalolo suku kufanele asingathwe ngaphansi koMthetho Olawula Amafa abantu abangaziqokanga Izindlalifa 81 ka 1987. Kubalulekile ukuba lowo odlulisa ifa ahlole isigaba esifanele 1 (a) kuya ku 1 (e) salowo Mthetho.
Ukuthi onobhala abengamele izikhungo zokubhalisa ubunini bezindlu bayothola kanjani ukuthi ifa lase lisongiwe noma lisohlelweni wumbuzo ongaphenduleki. Noma kunjalo, kwemukelwe ukuthi Unobhala kufanele ethembele ekwethembekeni kwemantshi ngalolu daba futhi alandele umgomo wegunya 4.
Njengamanje, Ikhomishani yezoMthetho yaseNingizimu Afrika iyaphenya futhi idweba umthetho omusha oyosingatha wonke amafa abashonile ngaphandle kokubandlulula ngobuhlanga, ngobulili noma ngesiko.
Uyacelwa ukuba wazi ukuthi imithetho ehlongozwa ngenhla yisiphakamiso kanti iSishayamthetho asikayiphasisi.
Kulo Mthetho, ngaphandle uma ingqikithi ibalula ngenye indlela.
umholi wendabuko uchaza noma ngubani ophethe isikhundla sokulawula ngaphansi komthetho wendabuko noma efuze lena.
Ngaphandle komunye umthetho ophikisayo, ngemuva kokufa komuntu ifa lakhe kufanele labiwe ngokulandela izifiso zomufi noma uma eshona ngaphandle kwencazelo esemthethweni labiwe ngokugcwele noma ingxenye yalo ngokulandela umthetho wabantu abashone bengaziqokanga izindlalifa ngendlela ehambisana noMthetho Olawula Amafa abantu abashone bengaziqokanga Izindlalifa ka 1987 (Umthetho 81 ka 1987).
Umthetho Olawula Amafa abashone bengaziqokanga Izindlalifa ka 1987 Umthetho 81 ka 1987 usebenza nezinguquko ezifunwa yingqikithi yefa elingachaziwe indlela yokwabiwa kwalo okuthe ngaphambi kokuqala kwalo mthetho umuntu wayeshade ngohlelo lwendabuko obelusaqhubeka ngesikhathi eshona.
Ngaphandle komunye umthetho ophikisayo nombandela wendima (b) engezansi, osele kwabashadile uyothola ifa lendlu nempahla yalowo muntu oshonile.
b Uma umufi eshiye izindlu, umfelwa uyothola eyodwa yezindlu, inqobo uma lowo osele enelungelo lokuqoka leyondlu.
Lomthetho awusebenzi ezintweni ezithinta ukungena esikhundleni sehhovisi eliphethwe wumholi wendabuko.
Uma okufanele adle ifa eshonile, ngaphandle kwengane engakakwazi ukuzimela noma ekhubazeke engqondweni enelungelo elifanayo nomshadikazi osaphila kwifa lomufi iyophelelwa yigunya lomhlomulo, kanti lowo mhlomulo uyodluliselwa kumfelokazi ogade leyo ngane noma indlafa obekufanele ithole umhlomulo.
c noma yimiphi imithetho yendabuko ephoqa ukuba indlalifa yondle abantu ababondliwa ngumufi nokukhokha izindleko ezazikweletwa uyacinywa.
Lo mthetho waziwa ngeSichibiyelo soMthetho Olawula Amafa abantu abashone bengaziqokanga Izindlalifa ka 2000 kanti uyoqala ukusebenza ngosuku oluyonqunywa nguMongameli ngesaziso seGazethe.
Kusukela emandulo, umthetho wasentshona wawungayemukeli imishado egujwe ngaphansi komthetho wamasulumani. Abashade ngaphansi kwaleyo nhlanganiso, umthetho wawubathatha njengabantu abangashadile. (bona Ismail v Ismail 1983 SA 1006 AD).
Ngokuba khona koMthethosisekelo waseNingizimu Afrika owazisa amasiko nezinkolo zabo bonke abantu baseNingizimu Afrika, kwafanela isishayamthetho sihlinzeke ngomthetho wokwazisa imishado esemthethweni yamaSulumani nokuhlinzeka ngomthelela waleyo mishado.
Sewuphasisiwe Umthethosivivinywa ngenhloso yokwemukela Imishado yamaSulumani.
Ngalo mbhalo, akuqondiwe ukuxoxwa ngoMthethosivivinywa ngokugcwele kodwa ukugxila kulezo zigaba zoMthethosivivinywa ezithintekayo kummeli nomuntu osebenza ngomthetho.
Yizincazelo eziqondena nalo mbhalo kuphela eziyothintwa.
Lencazelo ibalulekile ezinhlelweni zesahlukaniso, ezinguqukweni zempahla yomshado nesinqumo senkantolo esithinta imishado yesithembu.
Lona wumshado wobuSulumani obhalisiwe futhi ogujwe ngosiko loMthetho weMishado ka 1961 ngaphambi kokuqala koMthetho. Ngamanye amazwi, umshado ophothulwe ngaphansi koMthetho wobuSulumani noMthetho waseNtshona.
Noma ngubani oqokwe nguNgqongqoshe.
Abashadene ngaphansi komshado wobuSulumani ngemuva kokuqala koMthetho kufanele aqoke ukuboshwa yizihlinzeko zoMthetho isigaba 2 1.
Ngokulandisa kwesigaba 6 (b) soMthetho lapho amathimba eziqokele khona ukuboshwa yizihlinzeko zoMthetho, leyo mishado yobuSulumani kufanele ibhaliswe ngesikhathi sokuphothulwa komshado noma isikhathi eside esihlinzekiwe.
Noma kunjalo, ukwehluleka ukubhalisa umshado akuphazamisi ukuthi lowo mshado usemthethweni bona isigaba 610.
Uma abashadene beqoka ukungaboshwa yimibandela yalo Mthetho, umthetho ngendlela owawuyiyona ngaphambi kokuqala kwalo mthetho, uhlala unjalo. Lokhu kunomthelela wokuthi leyo mishado ingamukelwa futhi umthetho ovamile usebenze ngendlela okwethulwe ngayo isingeniso.
Izihlinzeko zomthetho ziyosebenza kunoma yimuphi umshado wobuSulumani ophothulwe ngaphansi koMthetho woBusulumani futhi ogcotshwe, wabhaliswa ngokoMthetho weMishado ka 1961 isigaba 24, inqobo uma abashadene beqoka ukusetshenziswa kwezihlinzeko zoMthetho emshadweni wabo. Noma kunjalo, umthetho kungenzeka ungaphazamisi umthelela womshado okhona, ngokunjalo ngezizathu ezisobala isigaba 5,6,7 no 10 zomthetho ngeke zisebenze emshadweni.
Umthetho awusebenzi emishadweni ephothulwe ngokosiko lwasentshona noma emishadweni yendabuko elawulwa ngaphansi koMthetho Omukela Imishado yeNdabuko 120 ka 1998.
Bona Isijobelelo B somdwebo wenkomba yokwenzeka kwezigameko.
Yimishado yoBusulumani kuphela ehlonzwe kulo Mthetho nehambisana nezidingo zoMthetho eyothathwa njengemishado esemthethweni isigaba 25.
Abashadene ngaphansi kwenhlanganiso yoBusulumani banamandla agcwele okusayina isivumelwane, ukuthatha izinyathelo zomthetho, njalo njalo.
Kufanele kulandelwe Izigaba 6 no 7 zoMthetho isigaba 51.
Akekho oseshade nomunye ngaphansi komshado woBusulumani ongaphinde ashade futhi ngaphansi koMthetho weMishado noma eminye ngesikhathi usaphila lowo mshado wokuqala isigaba 52. Noma yimuphi omunye umshado oqalwa kanjalo uyize futhi awukho emthethweni isigaba 53. Ngokunjalo abashadene ngaphansi koMthetho woBusulumani lapho zisebenza khona izihlinzeko zalo Mthetho azinalo igunya lokungena emshadweni omiselwe emalungelweni abantu noma wasentshona.
Lowo mshado kufanele ubhaliswe ingakapheli iminyaka emibili ngemuva kokuqala koMthetho noma isikhathi eside esingagunyazwa isigaba 61a. Noma isigaba siphoqa kokwa ukubhalisa umshado akuphazamisi ukuba semthethweni kwawo.
Uma abashadene beqoka ukuboshwa wuMthetho, umshado kufanele ubhaliswe ngemuva kokuphothulwa komshado noma isikhathi eside ngokugunyaziwe isigaba 61b. Bona ingxoxo engenhla ethinta ukwehluleka ukubhalisa umshado.
Ngokulandisa kwesigaba 63d, isiphathimandla somshado kufanele sinike abashadene isitifiketi somshado esiwubufakazi obusobala bokuthi umshado woBusulumani ukhona.
Isiphathimandla somshado singenqaba ukubhalisa umshado kanti ngokunjalo nenkantolo ingabhalisa lowo mshado uma seyithole isicelo sokubhalisa isigaba 65 no 66.
Ukwehluleka ukubhalisa umshado woBusulumani akuphazamisi ukuthi lowo mshado ukhona futhi usemthethweni isigaba 610.
Lowo mshado awuhlanganisi impahla yomshado futhi ubeka eceleni inzuzo nokukhula kwamafa omshado ngaphandle uma abashadene bebhalise isivumelwane sokushiyelana amafa eziko lokubhalisa impahla nezindlu, zingakapheli izinyanga ezingu-12 kusuka ngosuku oqale ngalo loMthetho isigaba 81a.
Lowo mshado uyohlukanisa impahla yomshado futhi ubeke eceleni inzuzo nokukhula kwamafa omshado ngaphandle uma abashadene bebhalise isivumelwane sokushiyelana amafa, zingakapheli izinyanga ezintathu ngemuva kokubopha ifindo lomshado isigaba 81b.
Abashadene ngaphansi komshado woBusulumani nalapho usebenza khona loMthetho, bengafaka isicelo ngokuhlanganyela enkantolo ngenhloso yokuguqula uhlelo lwempahla namafa omshado wabo. isigaba 83. Asikho isikhathi esinqunyelwe lokhu.
Semvume yesivumelwane esilawula uhlelo lwempahla namafa emishado isigaba 86.
Uma inkantolo yemukela isicelo, kufanele ikhophi efanayo yesivumelwane ibhalwe emqulwini wokubhaliswa kwezindlu isigaba 89.
Asikho isiphathimandla sokubhalisa imishado esiyobhalisa isithembu ngaphandle kokuba sinikwe ikhophi yesinqumo senkantolo isigaba 810.
Isigaba 9 sihlinzeka ngokuqedwa kwemishado yoBusulumani yinkantolo yomthetho ngezizathu ezimiswe wumthetho woBusulumani (Bona Isijobelelo C, ngenqubo elandelwa ngokwehlukanisa).
Uma kwenzeka oyedwa wabashade ngenqubo yomshado wasentshona efaka isicelo sokwehlukanisa ngokulandela umgudu woMthetho woKwehlukanisa Umshado, Inkantolo ngeke iwuhlakaze lowo mshado ize yeneliseke wukuthi umshado woBusulumani sewubhidliziwe (isigaba 10).
Yinkantolo yomthetho kuphela engamukela lowo mshado uma kunengxabano phakathi kwabantu abathintekayo noma kube yisiphathimandla sokushadisa.
Isigaba 13,14 no 15 soMthetho sihlinzeka ngenqubo okufanele ilandelwe uma kunengxabano ethinta ukubhidlizwa komshado (bona Isijobelelo D, esakha isithombe senqubo okufanele ilandelwe).
x "ukuzila" kuchaza isikhathi esiphoqiwe sokulinda esivezwa yisinqumo sokwehlukanisa umshado wohlelo lweTalaq, Faskh noma ukufa lapho owesifazane engafanele ukuba ashade.
c uma ekhulelwe, siyodlula sifinyelele esikhathini sokubeletha kwakhe.
b uma ekhulelwe, kuyoze kufike isikhathi sokubeletha.
xiv "isiphathimandla sokushadisa" sichaza umuntu oyiSulumani onolwazi lomthetho wabaSulumani oqokwe njengesisebenzi sokushadisa ngokwenhloso yalo mthetho nguNgqongqoshe noma yisiphathimandla esigunyazwe ngokubhaliwe ukubambela uNgqongqoshe.
xxiii "lo Mthetho" uhlanganisa nemigomo.
Izihlinzeko zalo Mthetho ziyosebenza emshadweni woBusulumani ophethwe ngemuva kokuqala kwalo Mthetho lapho amathimba athintekayo eqoke khona ngendlela efanele ukuboshezelwa yimibandela yalo Mthetho.
Izihlinzeko zalo Mthetho ziyosebenza emshadweni woBusulumani ophethwe ngaphambi kokuqala kwalo Mthetho: Inqobo uma ngaphambi kokuphela kwezinyanga ezingu-12 noma isikhathi eside esivunyiwe kusuka ngosuku lwalokhu kuqala, amathimba eyoba nelungelo lokuqoka ngokuhlanganyela nangendlela efanele ukungaboshwa yimibandela yalo Mthetho nokuyisenzo esiyosho ukuthi izihlinzeko zalo Mthetho ngeke zisebenze kulowo mshado.
Umthetho osebenza emshadweni woBusulumani lapho amathimba athintekayo eqoke khona ukungaboshwa yimibandela yalo Mthetho, uyoba ngumthetho okade ubusa ngaphambi kokuba loMthetho uqale ukusebenza.
c azisebenzi emshadweni wendabuko obhaliswe ngaphansi koMthetho Omukela Imishado yeNdabuko ka 1998 Umthetho 120 ka 1998.
Umshado woBusulumani onganyelwe yilo Mthetho nalapho kuhlangatshezwe khona zonke izidingo zalo Mthetho uyothathwa njengomshado osemthethweni ngesimo sayo yonke inhloso.
Inkosikazi nendoda eshade ngosiko loBusulumani banesithunzi esilinganayo sobuntu kanti bobabili banamandla, amagunya nezikhundla ezifanayo zokwenza nokuzimela ezimalini kanjalo namandla obunini, okuthenga nokudayisa impahla kanye nokusayina izivumelwane ezithile, ngisho ukuthatha izinyathelo zomthetho.
Noma iyiphi ingxabano equbuke emshadweni woBusulumani oqale kodwa waphela ngaphambi kokuqala kwalo Mthetho iyodingidwa ngokulandela izimiso zalo Mthetho: Ngaphandle uma amathimba athintekayo enza isivumelwane ngokulandela indlela enqunyiwe lapho eziqokela khona umguqu ohlukile kulowo omiswe yizihlinzeko zalo Mthetho.
a Uma ingxabano iqubuke phakathi kwendoda eshade isithembu nenkosikazi eyodwa noma ngaphezulu lapho ingxabano isaqhubeka enkantolo enamandla afanele, akukhathalekile ukuthi ingxabano iphathelene nomshado obuswa yizihlinzeko zalo Mthetho noma chabo, wonke amakhosikazi ashade naleyo ndoda kufanele banikwe isaziso ngaleso ngxabano.
b uma ikhipha isinqumo esihambisana nezihlinzeko zendima a, inkantolo kufanele icabangele amalungelo abo bonke abantu abathintekayo.
d umkhwenyana nomakoti kufanele babe neminyaka enga-18 noma ngaphezulu; ngokunjalo e kufanele kulandelwe imibandela yalesi sigaba nezigaba 6 no 7.
Akekho obophe ifindo lomshado ngaphansi kwenqubo yoBusulumani nonganyelwe yilo Mthetho ongaphinde ashade ngokwenqubo yoMthetho weMishado noma ngomunye umthetho ngesikhathi esaboshwe yilowo mshado woBusulumani.
Uma kwenzeka kunomshado ophothulwe ngokwephula izihlinzeko zesigatshana 2, lowo mshado uyothathwa njengento engekho futhi eyize.
Uma omunye wabashadene engakafinyeleli eminyakeni yobudala, kufanele abazali bakhe bobabili , uma bengekho athole imvume yalowo omgadile ukuze ashade.
Uma ingatholakali imvume yomzali noma ogadile ehlonzwe esigatshaneni 4, kuyosebenza imibandela yesigaba 25 soMthetho weMishado.
Ngaphandle kwezidingo zesigatshana 1d, Ungqongqoshe noma omunye wamaSulumani noma isigungu samaSulumani esigunyazwe ngokubhaliwe singanika imvume ebhaliwe umuntu ongakafiki eminyakeni elindelwe ukushada ngohlelo lobuSulumani, uma Ungqongqoshe noma umuntu ochaziwe noma isigungu sibona umshado njengesenzo esifanelekile futhi sifeza izifiso zamathimba athintekayo.
Imvume ekhishwe ngaphansi kwemibandela yesigatshana 6 ayikhululi amathimba omshado ohlongozwayo ezibophezelweni zawo zokuhambisana nezinye zezidingo ezinqunywe wumthetho.
Uma umuntu oneminyaka engaphansi kwefanele eshada ngohlelo lobuSulumani ngaphandle kwemvume ebhaliwe kaNgqongqoshe noma umuntu noma isigungu esigunyazwe nguNgqongqoshe, Ungqongqoshe noma lowo muntu noma isigungu singacubungula lowo mshado ngenhloso yokubheka ukuthi ufanele yini futhi uyazifeza izifiso zamathimba athintekayo kanti uma umshado uhambisana nayo yonke imibandela yalo Mthetho, bayodalula ngokubhaliwe ukuthi umshado uphelele, ngokwezinhloso zemishado yobuSulumani.
Ngokuhlonipha izihlinzeko zesigatshana 6 no 7, isigaba 24A soMthetho weMishado sisebenza emshadweni wobuSulumani womuntu osemncane oshade ngaphandle kwemvume yomzali, yomgadile, kakhomishani wezenhlalakahle noma yomehluleli, kuye ngesimo ngasinye.
Ukwenqatshwa komshado wobuSulumani phakathi kwabantu abayizihlobo zegazi, ngokuzalana noma ngobuhlobo bokukhulisa ingane noma ngesinye isizathu yinto enqunywa wumthetho wobuSulumani.
a ophethwe ngaphambi kokuqala kwalo Mthetho, ngaphandle uma amathimba athinteka kuwo eqoke ukungaboshwa yizihlinzeko zalo Mthetho ngendlela ehlonzwe yisigaba 22, kufanele ubhaliswe ngendlela enqunyiwe ingakapheli iminyaka emibili ngemuva kokugujwa noma esikhathini esidlule esingamiswa nguNgqongqoshe, ezikhathini ngezikhathi ngesaziso seGazethe; noma b ophethwe ngemuva kokuqala kwalo Mthetho lapho amathimba athintekayo eqoke khona ukuboshwa yizihlinzeko zalo Mthetho ngendlela ehlozwe yisigaba 21 kufanele ubhaliswe ngendlela enqunywe ngaleso sikhathi ogujwe ngaso umshado noma esikhathini eside esiyonqunywa nguNgqongqoshe, ezikhathini ngezikhathi ngesasizo seGazethe.
c omunye wabashadene enika isiphathimandla sokushadisa umazisi wakhe oqondwe yindima a bese omunye ethula umbiko ofungelwe oqondwe yindima b.
a sazise amathimba athintekayo ngelungelo lokuzisayinela isivumelwane ngokwabo esiyobusa isakhiwo somshado wabo noma ngegunya lokusayina isivumelwane esijwayelekile futhi kufanele abanike izibonele zohlobo lwaleso sivumelwane ngendlela enqunyiwe ngenhloso yokusiza abashadikazi ekuthatheni isinqumo esiphusile nesinolwazi.
e edlulise ngokushesha imibhalo efanele esiphathimandleni sesifunda noma esimele umaziphathe oqokwe ngokulandisa kwesigaba 211 soMthetho woMazisi ka 1986.
Uma isiphathimandla singeneliswa wukuthi abashadikazi baphothule umshado ngokusemthethweni, uyokwenqaba ukubhalisa umshado.
a sokubhalisa noma yimuphi umshado wobuSulumani; noma b yesule noma ilungise noma yikuphi ukubhaliswa komshado wobuSulumani omukelwe yisiphathimandla sokushadisa.
Isitifiketi sokubhalisa umshado wobuSulumani esikhishwe ngaphansi kwalesi sigaba noma ngomunye umthetho ohlinzekela ukubhalisa imishado yobuSulumani siwubufakazi obusobala bokuba khona komshado wobuSulumani kanjalo nemininingwane equkethwe yisitifiketi.
Noma yisiphi isiphathimandla sokushadisa esibhalisa umshado sinolwazi lokwephulwa kwezihlinzeko zalo Mthetho siyobekwa icala futhi sijeziswe ngenhlawulo engadluli ku-R5 000.
a Noma ngubani oqhuba uhlelo lokugujwa komshado wobuSulumani, akukhathalekile ukuthi lowo muntu yisiphathimandla sokushadisa kufanele azise abazoshada ngamalungelo okuziqokela ukuthi bayafuna noma abafuni ukuboshwa yizihlinzeko zalo Mthetho.
b uma labo abazoshada beqoka ukuboshwa yizihlinzeko zalo Mthetho ngendlela ehlonzwe yisigaba 21, umuntu oqhuba uhlelo lomshado oqondwe yindima a, kufanele edlulisele esiphathimandleni sokushadisa labo abazoshada ngenhloso yobhalisa umshado wobuSulumani awugqugquzelayo.
c Umuntu oqhuba uhlelo lokushadisa oqondwe yindima a, ohluleka ukuhambisana nezihlinzeko zendima b uyobekwa icala bese ejeziswa ngenhlawulo engadluli ku-R5 000.
Uma abafuna ukushadana bevela phambi kwesiphathimandla sokushadisa ngaphambi komshado ngenhloso yokubopha ifindo lomshado wobuSulumani bese nesiphathimandla siba nezinsolo zokuthi omunye wabo uneminyaka emvimbayo ekungeneni emshadweni wobuSulumani ngaphandle kwemvume yomunye umuntu, isiphathimandla sokushadisa singenqaba ukubhalisa lowo mshado ngaphandle uma sinikwa leyo mvume noma igunya elibhaliwe noma ubufakazi obenelisayo bokuthi lowo othintekayo unelungelo lokushada ngaphandle kwemvume noma kwegunya lothile.
a uma umshado uqale ngaphambi kokuqala kwalo Mthetho, futhi ngesikhathi sokuphothulwa kwawo kwakunesivumelwane esibhaliwe esilawula imithelela yobunini bomshado obuvele ukhona phakathi kwabashadene, zingakapheli izinyanga eziyishumi nambili kusukela ekuqaleni kwalo Mthetho; kanjalo c Uma umshado uqale ngemuva kwalo Mthetho, zingakapheli izinyanga ezintathu siphothuliwe isivumelwane noma ngesikhathi esinqunywe yinkantolo, okuyisinqumo esiyothathwa yinkantolo uma sifakiwe isicelo.
Ngaphandle kwezihlinzeko eziphikisayo eziqukethwe kweminye imithetho, isivumelwane sokungahlanganisi amafa nempahla emshadweni okuphawule yisigatshana 1 asidingi ukufakazelwa yilowo owaba amafa.
c akekho omunye umuntu oyobekwa engcupheni noma ahlukunyezwe wushintsho oluhlongozwayo.
Iyonquma ukuba uhlelo lwempahla yomshado othintekayo lungabe lusasebenza bese ijuba amathimba aphathekayo ukuba azibophezele esivumelwaneni esibhaliwe lapho uhlelo lwesikhathi esizayo oluqondene namafa omshado luyobuswa ngemigomo enqunywe yinkantolo.
Uma indoda inamakhosikazi amaningi emshadweni wobuSulumani, bonke abantu abanesifiso esifanele odabeni, ikakhulu inkosikazi esaphila noma amakhosikazi kufanele bahlanganyele odabeni oluqhubekayo.
Uma indodo ibuswa yimigomo yomshado wasentshona kanjalo nowobuSulumani, bonke abathintekayo noma amakhosikazi kufanele abe yingxenye yodaba olukhulunywayo.
Indoda eshade ngohlelo lobuSulumani nalapho usebenza khona lo Mthetho, efuna ukungena komunye umshado wobuSulumani ngenjongo yokubopha ifindo nomunye wesifazane ngemuva kokuqala kwalo-Mthetho kufanele afake enkantolo isicelo semvume, ngokulandela isigatshana 7 nokwemukela isivumelwane esibhaliwe esiyolawula ikusasa lokuhlelwa kwamafa omshado wabo.
engakhipha isinqumo sokwehlukanisa ngokushesha nangendlela ephuthumayo ifa elihlanganisa ongaphezulu koyedwa noma axazulule leyo nkinga ekhona, kuye ngokuthi inkantolo ibona kanjani.
engakhipha isinqumo sokwehlukanisa inzuzo ekhandwe ngamafa ngendlela ehambisana neSahluko 1 soMthetho weziMpahla naMafa eMishado ka 1984 Umthetho 88 ka 1994 noma ngenye indlela okuvunyelwene ngayo noma uma sehluleka isivumelwane, umshado uthathwe njengesakhiwo esingahlanganisile amafa ngaphandle uma inkantolo inquma ngenye indlela ngenxa yezizathu eziqavile.
Bonke abantu abanesifiso esanele odabeni, ikakhulu amakhosikazi asaphila naleyo eshadwayo, kufanele bahlanganyele odabeni oluqubuke ngaphansi kwesigatshana 6.
Uma inkantolo ivuna isicelo esihlonzwe ezigatshaneni 3 noma 6, unobhala wenkantolo noma omunye ogunyaziwe kufanele anike inkosikazi ngayinye isinqumo senkantolo esixube ikhophi yesitifiketi yaleso sivumelwane futhi aqinisekise ukuthi umbhalo ofanayo unikwa unobhala ongamele Izakhiwo/Izindlu lapho ikhona inkantolo ngenhloso yokubhaliswa kwesinqumo.
Asikho isiphathimandla sokushadisa esiyobhalisa umshado wobuSulumani wesibili noma olandelayo ngaphandle kokuba indoda isihlinzeke ngesinqumo senkantolo ekhiphe imvume ngokulandisa kwesigatshana 7.
Indoda engena komunye futhi umshado wobuSulumani ngesikhathi isashadile nangaphandle kwemvume yenkantolo lapho iphambene khona nesigatshana 6 iyoba necala futhi uma ilahlwa yicala, iyohlawuliswa imali engadluli ku-R20 000.
Noma ngubani ovimba ngabomu omunye ekufezeni ilungelo lakhe elabiwe ngaphansi kwalo Mthetho, uyobekwa icala futhi uma limlahla ahlawuliswe noma aboshwe isikhathi esingedluli enyakeni.
Ziyosebenza izihlinzeko zesigaba 2 soMthetho woKwehlukanisa Imishado ngokuhambisana nezinguquko ezifunwa yingqikithi mayelana nemingcele yenkantolo, ngokwenhloso yalo Mthetho.
Ngaphandle kwezihlinzeko zesigaba 3a soMthetho woKwehlukanisa Imishado noma okunye okuphikisayo okuqukethwe ngeminye yemithetho noma ojwayelekile, umshado wobuSulumani ungaqedwa yinkantolo ngaphansi kwanoma yisiphi isizathu esivunywe nguMthetho wobuSulumani. Izihlinzeko zalesi sigaba ziyophinde zisebenze nezinguquko ezifunwa yingqikithi mayelana nomshado okhona wasentshona lapho amathimba athintekayo enqume khona ngendlela emisiwe ukuba izihlinzeko zalo Mthetho zisetshenziswe emitheleleni yomshado wabo.
a Indoda iyoba nesibophezelo sokubhalisa ngokushesha imibandela engaphikiseki yesi-Talaq kodwa ngezimo ezithile, akufanele kwedlule izinsuku ezingu-30 ngemuva kokuvezwa kwalo mbandela. Umbandela weTalaq uyothulwa esiphathimandleni sokushadisa kumaziphathe wemantshi osondelene nendawo ehlala inkosikazi phambi kwenkosikazi noma umgadi wayo kanye nofakazi ababili.
b Uma ngesizathu esithile inkosikazi noma lowo ogunyazwe nguye ehluleka ukuba khona, isiphathimandla sokushadisa siyobhalisa umbandela weTalaq engashintsheki kuphela uma indoda yenelisa isiphathimandla ngokuthi yakhipha isaziso esibhalwe efomini ngenhloso eqonde ukubhalisa futhi leso saziso sedluliselwa enkosikazini yisithunywa senkantolo noma ngenye indlela efanayo.
d Noma iyiphi indoda ehluleka ngabomu futhi ngenhloso ukubhalisa isinqumo seTalaq esingaguquki ngendlela ehambisana nalesi sigatshana iyobekwa icala kanti uma liyilahla ingahlawuliswa imali engadluli ku-R5 000.
e Uma omunye wabashadene ephikisa ubuqiniso beTalaq engaguquki, ngokwenqubo yomthetho wobuSulumani, isiphathimandla somshado ngeke siwubhalise lowo mshado ize ingxabano ixazululwe ngomngenela ongujuqu olawulwa yisigaba 14 noma yinkantolo noma ngemuva kwesisombululo esibhaliwe phakathi kwabashadene.
f Zingakapheli izinsuku ezingu-14 kusuka ngosuku lokubhalisa kwesinyathelo seTalaq engaguquki, omunye wabashadene engathatha isinyathelo somthetho enkantolo efanele lapho efuna khona ukuhlakazwa komshado ngenqubo yeTalaq. Isinyathelo esiqalwa ngale ndlela siyoncika kwinqubo eshintsha nezikhathi ngokulandela imithetho esebenzayo yenkantolo. Ikhophi yesitifiketi somshado oxhumene nesinqumo seTalaq iyonanyathiselwa kumasamanisi okuqalisa leso sinyathelo.
isicelo segalelo eliqondene nezindleko zaleso sinyathelo noma ukuqala leso sinyathelo noma ukufaka leso sicelo njengoba sinjalo noma umsebenzi ofana naso noma okucashunywa ethimbeni, leso sinyathelo noma leso sicelo; noma iii isicelo sesondlo ngesikhathi sokuzila.
g Isinyathelo seTalaq esiqale ukusebenza ngaphambi kokuqala kwalo Mthetho, asidingi ukubhaliswa ngendlela yezihlinzeko zalo Mthetho.
Inkantolo ingakhipha isinqumo sokwehlukanisa umshado ngohlelo lweFaskh, nganoma yisiphi isizathu esimukelwe ekwehlukaniseni imishado yobuSulumani, lokhu kubandakanya izizathu ezichazwe encazelweni yeFaskh esigabeni 1. Inkosikazi iyoqala isinyathelo sokuhlakaza umshado ngohlobo lweFaskh enkantolo enamandla afanele kanti inqubo eyosetshenziswa kuyoba ngemiswe izikhathi yimithetho yenkantolo, lokhu kuxuba usizo olufanele oluhlonzwe yisigatshana (f). Isinqumo seFaskh esikhishwe yinkantolo, sihlangene neFaskh ekhishwe ngemuva kwesicelo sendoda siyoba nomthelela wokuqeda umshado.
Abashadene abaphothule inqubo ye-Khula bayovela ngabanye noma ngokuhlanganyela phambi kwesiphathimandla sokushadisa bese beqala umcimbi wokubhalisa ngale ndlela phambi kofakazi ababili abanamandla okufakaza. Isiphathimandla sokushadisa siyobhalisa i-Khula njengesinyathelo seTalaq esingaguquki nalapho izihlinzeko zesigatshana 3f siyosebenza khona nalezo zinguquko ngendlela engafunwa yingqikithi.
Umthetho Wokungenela Izindaba Ezithile zoMshado ka1987 Umthetho 24 ka 1987 nezigaba 61 no 2 zoMthetho woKwehlukanisa Imishado omayelana nokuphephisa inhlalonhle yengane engakazimeli noma ingane egadwe ngaphansi komshado othintekayo zisebenza ekwahlukaniseni umshado wobuSulumani ngaphansi kwalo Mthetho.
i omunye wabathintekayo kade esiza noma ethula usizo ngendlela ethize emisebenzini noma ekuqhubeni imisebenzi yomndeni noma amabhizinisi ngesikhathi usephila umshado; noma ii amathimba exhase khona ngokuthile ngesikhathi somshado okuholele ekwenzeni ngcono noma ekwenyuseni inani lomnotho wabashadene noma oyedwa wabo, lapho kunzima khona ukuqagula ngendlela eqondile inani elitshalwe yithimba ngalinye.
c uma kuyindoda eshade isithembu ngaphansi komshado wobuSulumani, kufanele ubhekele wonke amaphuzu athintekayo, kuhlangene nokulandelana kwemishado, izivumelwane ezikhona, isivumelwane noma isinqumo esikhishwe ngaphansi kwesigaba 83 no 7.
Ngemuva kokubhidizwa komshado ngenxa yesifo, osele unoba nelungelo lokufaka isicelo sokudla empahleni yomufi ingxenye yelobolo elingakhokhwanga noma ingxenye ethile ephathekayo ayofake emshadweni emukelwe wumthetho wobuSulumani.
Ngezinhloso zalo Mthetho, umnyaka wokungena ebudaleni banoma ngubani inqunywe ngendlela ehambisana noMthetho Olawula Iminyaka yokungena ezingeni lokuZimela ka 1972 (Umthetho 57 ka 1972).
Ekukhipheni isinqumo esithinta ukugcinwa nokufinyelela enganeni engakakwazi ukuzimela noma esinqumeni sokugada ingane, mayelana nomthetho wobuSulumani kanye nombiko nezincomo zoMmeli wasemaJajini woMndeni, inkantolo iyobhekela inhlalonhle nezifiso eziphambili zengane.
Ngokubambisana nesigatshana 1, umzali ongayigadile ingane uyonikwa ithuba elanele lokubona ingane.
Noma bengekho abazali bobabili noma lapho behluleka ukuvela ngezizathu ezithile kodwa ngokuhambisana nesigatshana 1, inkantolo ngokulandela inqubo yomthetho wobuSulumani lapho ikhipha isinqumo sokugunyaza noma sokunika igunya lokugada ingane al-hadanah noma ubuzali bengane al-walayah engakakwazi ukuzimela noma inika igunya lobuzali lowo muntu inkantolo embona efanele, ngaphansi kwazo zonke izimo.
Isinqumo esiphathelene nokugcina, ubuzali noma ukufinyelela enganeni esithathwe ngaphansi kwalo Mthetho singaguqulwa noma sibuyiselwe eceleni noma yinini kanti esiwombeni sokubona ingane, singamiswa yinkantolo uma ithola izizathu ezifanelekile zalokhu: Inqobo uma kuqalwe ngophenyo loMmeli wasemaJajini woMndeni mayelana nenhlalonhle yezingane ezisencane ngaphambi kokukhipha isinqumo esihlobene sokuguqula, sokubeka eceleni noma sokumisa, kuye ngesimo ngasinye.
Izihlinzeko zoMthetho weSondlo ka 1988 (Umthetho 99 ka 1988) ziyosetshenziswa kanye nezinguquko ezifunwa yingqikithi mayelana nezibopho zomuntu othinteka ekondleni omunye. Ngaphandle kokuchezuka ezihlinzekweni zalo Mthetho, imibandela yezigatshana kuya ku iyosebenza.
isibopho sendoda ekwesekeni ingane ezalwa kulowo mshado sibandakanya ukuyihlinzeka ngokudla, ngezingubo zokugqoka, indawo yokuhlala, ukuyinakekela ngokwempilo nemfundo.
Noma yisiphi isamba senhlawulo esinqunywe ngale ndlela, siyoba yisamba inkantolo yesondlo esibona sifanele futhi sinobulungiswa ngaphansi kwezimo zodaba.
Isinqumo sesondlo esikhishwe ngaphansi kwalo Mthetho asingaguqulwa noma sichitshiyelwe noma yinini yinkantolo, uma ithola izizathu ezinqala zokwenza njalo.
Isondlo esisalele ngemuva okufanele sitholwe yinkosikazi asikwazi ukwesulwa ngelungelo elivunyiwe ngaphandle kwezihlinzeko zoMthetho waMaguna Avunyiwe ka 1969 Umthetho 68 ka 1969 noma omunye umthetho.
Uma kuqubuka ingxabano ngesikhathi somshado wobuSulumani noma ngenxa yawo uqobo, noma ngubani othintekayo kulowo mshado engadlulisa leyo ngxabano noma yinini, akukhathalekile ukuthi ngaphambili noma ngemuva kokuqala izinyathelo zomthetho ezihlonzwe yisigaba 9 (f) kodwa ngaphambi kwesinyathelo sesahlulelo senkantolo eMkhandlwini wabaXazululi omiswe ngendlela enqunyiwe.
Umkhandlu wabaXazululi uyozama ukusombulula ingxabano ngokungenela isimo zingakedluli izinsuku ezingu-30 lwedluliselwe kuwo udaba. Amathimba ehlukene engamelwa kulowo mcimbi ngabantu abaqokwe yiwo.
Ngemuva kokusombulula ingxabano, Umkhandlu wabaXazululi uyothula isivumelwane okufinyelelwe kuso enkantolo zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa ngemuva kwesivumelwane, ngokunjalo uma leyo nkantolo yeneliswa wukuthi izidingo zengane zivikelwe ngokwenele iyoqinisekisa isivumelwane sabaxazululi.
Uma Umkhandlu wabaXazululi usuqinisekisile ukuthi ayisombululeki ingxabano noma ingxabano ingalungi ngemuva kokuphela kwezinsuku ezingu-30 ngemuva kosuku lokwedluliswa kodaba, leyo ngxabano inganqunywa yinkantolo ngokulandela isigaba 15.
Ezingujuqu ka 1965 (Umthetho 42 ka 1965) noma omunye umthetho, amathimba athinteka emshadweni wobuSulumani engavumelane ngokwedlulisa udaba oluqutshulwe ngumshado noma emshadweni kuMehluleli oyothatha isinqumo esingujuqu.
Ngokuhambisana nesigatshana 4, izihlinzeko zoMthetho weZinqumo Ezingujuqu ka 1965 uyosebenza kwinqubo yokwehlulela eqhutshwa ngokulandisa kwalesi sigaba.
b ukwazisa elinye ithimba elingaba nogqozi ngalowo mphumela wesinqumo esingujuqu.
Asikho isinqumo esingujuqu esithinta inhlalonhle yezingane ezingakakwazi ukuzimela noma isiqu sanoma ngubani esiyoqala ukusebenza ngaphandle kokuba Inkantolo ePhakeme ethole leso sicelo ikhipha isiqinisekisa nokwazisa wonke amathimba athintekayo nanogqozi ngomphumela wesahlulelo.
e ukuphindisela emuva udaba kumehluleli luhambisana nemiyalelo efanele.
Akukho esigatshaneni 5 okuyothathwa njengesimo esinciphisa amandla ezinkantolo ngaphansi komunye umthetho ekubuyekezeni isinqumo sokwehlulela, inqobo uma siphathelene nengxabano yempahla engaphazamisi amalungelo noma izifiso zezingane ezingakakwazi ukuzimela.
d noma ngubani oqokwe ngale ndlela, uyokwazi ukuphinda aqokelwe isikhathi esingeziwe ngendlela eyobonwa ifanele nguNgqongqoshe.
Abahlaziyi abaqokwe ngokulandisa kwalesi sigaba, bayobamba iqhaza lokweluleka. Uma kwenzeka umehluleli omkhulu engalandeli izeluleko zomhlaziyi, lowo mhlaziyi uyoveza imibono yakhe ngokubhaliwe okuyothi uma kunesicelo sokwedlulisa udaba sethulwe kuNobhala weNkantolo ePhakeme yokweDlulisa Amacala njengengxenye yombiko okufanele ucutshungulwe yileyo nkantolo.
Noma yisiphi isinqumo senkantolo singadluliselwa eNkantolo ePhakeme yokweDlulisa Amacala ngendlela ehambisana nemithetho efanele yenkantolo ngaphandle kokuthi odlulisa icala ngeke aboshezelwe ekufakeni isibambiso sezindleko zokwedlulisa isicelo.
Uma kwenzeka kuba nesicelo esidluliselwa eNkantolo ePhakeme yokweDlulisa Amacala, leso sinqumo siyothulwa ezikhungweni ezimbili zamaSulumani, nezimukelwe ngendlela ebhaliwe okulindelwe kuzo imibono ebhaliwe maqondana nephuzu lomthetho okufanele liqondiswe kuNobhala weNkantolo ePhakeme yokweDlulisa Amacala. Isicelo kufanele sifike zingakapheli izinsuku eziyisithupha kuqala ngosuku okulethwe ngalo isaziso sokwedlulisa udaba.
Ekuthatheni isinqumo sodaba olwedlulisiwe noluhlonzwe yisigatshana 4, Inkantolo ePhakeme yokweDlulisa Amacala iyobhekela imibono ebhaliwe ehlonzwe kuleso sigatshana.
Ngokubonisana neSigungu Sosizo kweZomthetho, Ungqongqoshe wezoBulungiswa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo ngokulandisa kwesigaba 2 soMthetho weSigungu Sosizo lweZomthetho ka 1969 Umthetho 22 ka 1969 uyohlinzekela ngendlela efanele ngosizo lwezomthetho ebantwini abantulayo.
Uma kwenzeka omunye wabashade ngenqubo yesilungu ethatha isinyathelo sokwehlukanisa umshado ngaphansi koMthetho woKwehlukanisa Umshado ngemuva kokuqala kwalo Mthetho, ngeke inkantolo ihlakaze umshado wesilungu ngokukhipha isinqumo sesahlukaniso ize inkantolo izenelise ngokuthi umshado wobuSulumani usuphelile.
Uma kwenzeka indoda yenqaba ngezizathu ezithile ukwemukela iTalaq engaguquki, inkosikazi eyingxenye yomshado wobuSulumani iyoba nelungelo lokufaka isicelo sokumemezela i-Faskh ngaphansi kwalo Mthetho, okuyinto eqondene kuphela nalokhu lapho kuyosebenza khona imibandela yalo Mthetho ihambisana nezinguquko ezifunwa yingqikithi.
Kwezinye izimo ezihlonzwe esigatshaneni 2, udaba lungabuyiselwa enkantolo ngenhloso yokunquma ubunini noma eminye imithelela yomshado ngokulandisa koMthetho woKwehlukanisa neminye ephathelene nemishado.
Uma ngaphezulu komshado ovele ukhona wesilungu, indoda ishade omunye umshado ngesiko lobuSulumani ovumeleke ukubhaliswa ngaphansi kwalo Mthetho, inkosikazi noma amakhosikazi asekhona kufanele enziwe ingxenye yesinyathelo sokwehlukanisa umshado ngendlela ehlonzwe yisigatshana 1.
Imibandela yesigatshana 1 iyosebenza nalezo zinguquko ezingafunwa yingqikithi kulabo abathintekayo emshadweni okhona wesilungu abaqoke ukwemukela izihlinzeko zalo Mthetho ngendlela ehlonzwe esigabeni 2.
Uma izinyathelo zomthetho ziqalwa ngaphansi kwalo Mthetho ngenhloso yokuqinisekisa noma yokukhipha isinqumo sokuqeda umshado wobuSulumani noma olunye usizo futhi izinyathelo zingaphikiswa muntu noma lapho amathimba efinyelele khona esivumelwaneni, udaba luyolalelwa nguMehluleli weSulumani lihlezi ngaphandle kwabahlaziyi.
Isinqumo sokubhidliza umshado wobuSulumani ngeke sikhishwe noma siqinisekiswe ngaphansi kwalo Mthetho ngaphandle kokuba umehluleli ongamele udaba eneliswa ngokubhekelwa kwezidingo zezingane ezingakakwazi ukuzimela ezizalwe kulowo mshado.
b ukunquma imali ekhokhwa mayelana nokubhalisa umshado wobuSulumani nokukhishwa kwesitifiketi maqondana nalokhu.
Noma yimuphi umgomo oshaywe ngaphansi kwesigatshana 1 esingaholela ezindlekweni zoMbuso kufanele wenziwe ngokubonisana noNgqongqoshe wezeZimali.
Noma yimuphi umgomo oshaywe ngaphansi kwesigatshana 1 ungahlinzekela noma ngubani ophula umbandela wawo noma ohluleka ukuhambisana nawo uyobekwa icala kanti uma limlahla engahlawuliswa noma aboshwe isikhathi esingedluli enyakeni.
Inkantolo ngeke yaboshezelwa ukuba ikhiphe isinqumo sokuhlawulwa kwezindleko zecala esivuna lowo ophumelele esinyathelweni sokwehlukaniswa komshado kodwa ngokubheka amandla nokuziphatha kwawo, inkantolo ingakhipha isinqumo esibona sifanele futhi sinobulungiswa kanjalo inkantolo inganquma ukuba izindleko zecala zicazwe phakathi kwamathimba.
Uma kwenzeka kunengxabano yombango wokuthi umshado wobuSulumani ophothulwe kwelinye izwe wemukelekile yini njengomshado osemthethweni ngaphansi kwalo Mthetho, leyo mpikiswano iyonqunywa yinkantolo eyobhekela wonke amaphuzu aqondene, kuhlangene nezinkambiso zokungqubuzana kwemithetho.
<fn>zul_Article_National Language Services_ISIKHUNGO SEMFUNDO YEZOMTHETHO 2.txt</fn>
Lokhu kuwucwaningo oluvamile lwendlela isiko lemfundiso yamalungelo esintu esabalale ngayo eNingizimu Afrika. Ngokuthathelwa emibhalweni yamazwe omhlaba nasemiqulwini yezifunda, umlando wamalungelo esintu uvela ezindaweni ezikuze naseduzane. Ngaphandle nje kwezinkinga ngemfundiso egxishwe yisimo sokuthi umqondo wamalungelo esintu yinto esanda kuhlonishwa lapha eNingizimu Afrika, lesi Sahluko sihlose ukuhlaziya imiqulu yamazwe omhlaba, yezifunda nozwelonke.
Isihluku abantu abahlangabezane naso ngeMpi yoMhlaba yeSibili saholela esinqumeni seNhlangano yeZizwe sokuthatha isinqumo sokuphumela obala ngezibophezelo zokuhlonipha nokuvikela amalungelo esintu. Lesi sinyathelo siqale ngo 1946 lapho Umkhandlu weNhlangano yeZizwe usungule khona Isivumelwane seNhlangano yeZizwe.
INingizimu Afrika njengombuso oyilungu, wadlala indima ephambili kulesi-Sivumelwane ngenxa yokuthi Umongameli wezwe, uJenene Smuts wadweba Isivumelwane. Ezinye zezihloko zeSivumelwane ziphoqelela Inhlangano yeZizwe "ukukhuthaza inhlonipho eqondiswe kuwo wonke umuntu ngenhloso yokwazisa amalungelo esintu nenkululeko yoluntu ngaphandle kokubandlulula ngobulili, ngobuhlanga, ngolimi noma ngenkolo".
Isihloko 56 silinde yonke imibuso engamalunga ukuba ihambisane nomqulu. Nakuba kunjalo, kwahlaluka ukuthi Iningizimu Afrika yayiqhubeka nokwephula amalungelo esintu. Noma Inhlangano yeZizwe yayilokhu igcizelela isinqumo sokuthi intshisekelo yesintu iqonde ukuqeda ubandlululo olugxile ebuhlangeni, Umbuso waseNingizimu Afrika waqhubeka nezinhlelo zokwephula amalungelo esintu. Lomqondo wamiselwa esihlokweni 2.7 seSivumelwane esivimbela ukugxambukela koMkhandlu Omkhulu "ezindabeni zangaphakathi" owasetshenziswa kabi ekufezeni izinhloso zokuhlukumeza amalungelo esintu. Ukwehlukanisa ngobuhlanga lapha eNingizimu Afrika kubonakala kushayisana nezibophezelo zeSivumelwane, ngakho ngo1982, Inhlangano yeZizwe yathatha isinqumo sokunswinya iNingizimu Afrika.
Isihloko 2.7 sadala ukungqubuzana phakathi kwamalungelo esintu nezibophezelo ezilindelwe emibusweni engamalunga ngesizathu sokuthi lesi sahluko sasiqhuba sithi; akukho okuqukethwe yilesi Sivumelwane okuyogunyaza Inhlangano yeZizwe ukugxambukela ezindabeni ezibalulekile zangaphakathi ezweni elinamandla okuzilawula noma okuyofuna ukuba amalunga alethe izindaba ngenhloso yokudingidwa ngaphansi kweSivumelwane kanti lenkambiso ngeke ibeke engcupheni ukusebenza kwezinhlelo zokulungisa nokuphoqelela isimo ngaphakathi, ngokulandisa kweSahluko VII.
Ngaphandle kwezinkinga, Isivumelwane sidlale indima esemqoka yokuthuthukisa nokwakha kabusha amaqophelo nezimiso zamalungelo esintu emhlabeni jikelele. Isibonelo salokhu; ziningi izinhlaka ezisungulwe ngaphansi kophiko lweNhlangano yeZizwe ngenhloso yokufeza izibophezelo zeSivumelwane. Lemizamo yayivela ngohlobo lwezimemezelo noma ngemibuthano. Izingqalabutho zemibuthano zaziqukethe inkambiso ebanzi yokuqinisekisa ukuba semthethweni kwezivumelwane. Isivumelwane sokuqala semukelwa ngo 1948, esaziwa ngeSimemezelo soMhlaba saMalungelo Esintu. Lomqulu waqala ukusetshenziswa ngamazwe angu 48 emalungeni angu 56 ngenxa yokuthi angu 8 kuhlangene neNingizimu Afrika enqaba. Noma kunjalo, lomqulu wemukelwa yizinhlaka eziningi ngaphakathi emazweni nasemhlabeni. Udumo lwesivumelwane luveza ukusebenza okunzulu kombono wesimemezelo seNhlangano yeZizwe. Lombono wethulwa embikweni wezindaba owaduma kakhulu otholakala ehhovisi leZindaba zoMthetho lapho uchaza khona kanjena "ngokubuka isizotha nokubaluleka kwesimemezelo, singathathwa njengesenzo esinomthelela ezinhlakeni ezisemukelayo, ngakho kunezinkomba eziqinile zokuthi amalunga omphakathi wezizwe uyosihlonipha. Ngakho, uma lokho okulindelwe kuholela ngempela emikhubeni eyenziwa yiMibuso, isimemezelo singaqhakambisa isimo sokwakha nokumisa imithetho ebophezela imibuso. Ukukhuthaza ukuba semthethweni kwaMalungelo Esintu Emhlabeni wonke, kwemukelwa yiSivumelwane saMazwe Omhlaba saMalungelo Ezombusazwe Nokuvikelwa koMphakathi kanjalo neSivumelwane saMalungelo Ezomnotho, Inhlalo naMasiko ngenhloso esobala yokuguqula isimemezelo esingabophezeli sibe nezimiso zomthetho ezibophezelayo, lezi zivumelwane zethiwa negama "Amalungelo Esintu Emhlabeni". Amalungelo Esintu Emhlabeni aqala ukusebenza eNingizimu Afrika ngo 1962. Okunye ukuvikelwa kwamalungelo esintu kwaqhutshwa wukwethulwa kwemiqulu yezifunda efana neSivumelwane saMazwe aseYurophu ngo 1950 ngenhloso yokuvikela amalungelo esintu nenkululeko yomuntu. Isivumelwane saMazwe aseYurophu saqala ukusebenza eNingizimu Afrika ngaphansi kwaMalungelo Esintu eBophuthatswana kodwa lomqondo wachithwa nguHulumeni wakudala waseNingizimu Afrika owawunamandla okulawula ohulumeni bezabelo.
Ngengxoxo edlule, kuyacaca ukuthi isiko lamalungelo esintu kwakufanele lisabalale ngokulandela izihlinzeko zeSivumelwane seNhlangano yeZizwe. Isibonelo; Umbhalo 56 uchaza ukuthi amalunga azibophezela ekuthatheni izinyathelo zokubambisana ngokuhlanganyela nangokwehlukana nenhlangano mayelana nokufeza izinhloso ezimiswe wumbhalo 55. eNingizimu Afrika, intuthuko yaMalungelo Esintu yaphazanyiswa yinqubo yombuso wengcindezelo, ngakho Inhlangano yeZizwe yaqala yehluleka emizameni yokunxenxa izinguquko zengqubomgomo yobuhlanga yaze yafaka unswinyo ngo 1982. Ngokuqhubeka kwesikhathi, isiko lamalungelo esintu langena e-Afrika ngesikhathi Inhlangano yoBumbano lwase-Afrika isungula iSivumelwane sase-Afrika ngo 1961.
Nakuba inqubo yabambezeleka ngeminyaka engu 20, phakathi kohlaka lokuqala lokwemukela umqulu ngo 1981 njengeSivumelwane saseBanjul, lokhu kwaba yigxathu eliyimpumelelo enkulu ekwemukeleni umnyakazo wamalungelo esintu e-Afrika. Into egqame kakhulu ngomqulu kwaba wukwamukela "amalungelo abantu" okuyinkomba yokuzibophezela ekukhuliseni umqondo wamalungelo esintu. Lesi sibophezelo siqhakanjiswe yisandulelo esiphawula ngesibophezelo esenziwa ngamalunga "impokophelo yokwenza ngcono izimpilo zabantu base-Afrika". Lesi sibophezelo saphonsa enkulu inselelo eNingizimu Afrika ngenxa yokuthi yayingakazimiseli ukwemukela nokuvikela amalungelo esintu. Udaba lwaluthinta ukubuyisana namalungelo abantu okuhlinzekwe yiSivumelwane sase-Afrika kanye nelungelo lomuntu ngamunye okufiswa yimiqulu yezizwe. Ngakho, kwacaca ukuthi Iningizimu Afrika kufanele ibambisane ngokwazisa amalungelo esintu ngaphambi kokuqala kweSivumelwane sase-Afrika lapha eNingizimu Afrika.
Inselelo yabekwa kwelinye izinga ngabaMeli boMbutho Wamalungelo Esintu owasungulwa eNingizimu Afrika ngo 1979. Inhlosonqangi yombutho wukugcina nokuqinisa amandla amalungelo esintu ngokuhambisana nokubusa ngenkambiso enobulungiswa bomthetho nokuvikela inkululeko yomuntu ngendlela ehlonipha Isimemezelo saMazwe Omhlaba saMalungelo Esintu. Ngo 1987, iziko elisebenza ngokugcwele labunjwa ngenhloso yokukhankasela ukuvikela nokuphoqelwa kwamalungelo esintu asemqoka. Leli thimba laba nomthelela omkhulu eNingizimu Afrika, ngokushesha kwavela isidingo esiphuthumayo sokubuyekeza kabusha isimo somthethosisekelo ngenhloso yokuvikela amalungelo esintu.
Ngaphambi koMthethosisekelo weSikhashana wezwe ka 1983, ingcindezi yokwazisa nokuvikela amalungelo esintu eNingizimu Afrika yayivela emiqulwini yamazwe omhlaba, yezifunda nakuzwelonke. Lemiqulu yiSivumelwane seNhlangano yeZizwe, Isimemezelo saMazwe Omhlaba saMalungelo Esintu, Isivumelwane sase-Afrika, Isivumelwane sikaKhongolose nemikhankaso yemfundo eqhutshwa wumbutho wabaMeli baMalungelo Esintu. Ingcindezi yamazwe omhlaba yokuqeda ubandlululo yaholela kwinqubo yokuhlela kabusha isimo somthethosisekelo okwaholela ephalamende engunxantathu ngo 1983. Lokhu kuveza izimpawu zokuqala zokufadalala kombuso wengcindezelo yamalungelo esintu, ngakho ngo 1987 iBophuthatswana yazama ukuqopha umlando ngoMqulu Wamalungelo Esintu eMazantsi neZwekazi lase-Afrika. Iningizimu Afrika yaqala ukubona ukuthi ingcindezelo ayisibuyisa isithunzi namandla ayo, ngakho yahlonza izindlela zezinhlelo ezintsha ezinobulungiswa bomthethosisekelo ezihlinzekela ukwemukela nokuvikela amalungelo esintu. Ngo 1986, Ungqongqoshe wezoBulungissa (Cootze JH), waqoka iKhomishani yoMthetho yaseNingizimu Afrika ukuphenya ngokuvikelwa kwamalungelo esintu. Ngaleso sikhathi, umbutho olwa nengcindezelo yobandlululo (Inhlangano kaZwelonke yabaMeli beNtando yeNingi) base bebonile ukuthi uhulumeni uphakamisa izinguquko zomthethosisekelo kodwa Inqubomgomo kaZwelonke yayingahlinzekeli izifiso zabantu, ngakho yagqugquzela Ikhomishani yoMthetho yaseNingizimu Afrika ukuba ifake ezinye izihlinzeko zeSivumelwane seNkululeko kanye neSivumelwane saseBanjul.
Umqondo wokwazisa nokuvikela amalungelo esintu waphumelela ngemuva kwenkulumo edumile kaMongameli De Klerk (Umongameli wokugcina woMbuso woBandlululo). Wachaza ukuthi 'uhulumeni wemukela inkambiso yokwazisa nokuvikela amalungelo abantu ayisisekelo samazwe amaningi asebenzisa intando yeningi. Siyavuma futhi iningi nendlela esobala yokuvikela lamalungelo, isemahlombe okudalulwa kanjalo ihlolwe yiziko elizimele lobulungiswa'. Waqhubeka nokunxenxa iKhomishani yoMthetho yaseNingizimu Afrika ukuba yethule umbiko wokugcina waMalungelo Esintu.
Namalungelo asemqoka esintu avikelwe wumthetho.
Ngakho, ekugcineni amalungelo esintu emukelwa, avikelwa futhi aqala ukusebenza eNingizimu Afrika ashicilelwa kuMthethosisekelo kusukela ngo 1993. Kulo Mthethosisekelo okhona, bheka isigaba 7 esihlinzeka ngalokhu Lamalungelo Esintu ayisihluthulelo sentando yeningi eNingizimu Afrika. Amumethe amalungelo omuntu wonke ezweni lethu futhi aqinisa inkambo yentando yokuhlonipha isithunzi somuntu, ukulingana nenkululeko. Ukuvikela okuphelele kuhlinzekwa yisigaba 8 esichaza ukuthi Amalungelo esintu asebenza kuyo yonke imithetho futhi abophezela isishayamthetho, iminyango kahulumeni neziko lezobulungiswa ngendlela ephikisana nomthethosisekelo odlule owawugidlabeze isishayamthetho amandla okungaphikiswa. Ekugcineni, umthethosisekelo uyakwazi ukubhekana nezinto ezingaphelele zokwazisa nokuvikela amalungelo esintu. Ngenhloso yokuphoqelela, umthethosisekelo uhlinzeke ngeziko elizimele lezobulungiswa kanjalo neNkantolo yoMthethosisekelo kanye namanye amalinge okuvikela efana nezinye izinkantolo namakhomishani.
Uma siphetha, ucwaningo olungenhla luveza ngokusobala umthelela omkhulu wemiqulu yamazwe omhlaba, yezifunda nozwelonke okuholele ekuqaleni kwesiko lamalungelo esintu eNingizimu Afrika. Nakuba Umthethosisekelo wezwe ungaba namaphutha noma izinkinga zobusha kodwa ukwazile ukubhekana nesihluku esithwalwe ngabantu embusweni odlule. Ngaphezulu kwalokhu, izihlinzeko zokukhuluma ngenkululeko ziqwashisa kangcono ngamalungelo esintu, ngakho lokhu kuqiniswa wuhlelo lwamanje lokufundisa ngamalungelo esintu ngenhloso yokuqinisa amandla Amalungelo Esintu.
Eningizimu Afrika ziningi izimo zokwephula amalungelo esintu nezenzo zokuhlukumeza ezazenziwa nguhulumeni wobandlululo nezivumelwane zakhe. Sizwile ngokuningi okwenzeka ngesikhathi seKhomishani yaMaqiniso nokuBuyisana (TRC) noma izindlela thina, imindeni yethu, abangani noma omakhelwane abahlukunyezwa ngayo nokwephulwa kwamalungelo abo. Isishayamthetho sasinemithetho engujuqu, singaphezu kwakho konke futhi siphasisa imithetho yengcindezelo eyayimiswa ngokusemthethweni yizinkantolo ezichemile. Ngesizathu salokhu, imibutho eminingi elwa nobandlululo eNingizimu Afrika yadweba iSivumelwane seNkululeko, lokhu kwaba wumqulu wokuqala obalulekile waMalungelo Esintu nowathola ukwesekwa ngabantu abaningi baseNingizimu Afrika. Ngesizathu salokhu, ngesikhathi Iningizimu Afrika ishicilela Imihlahlandlela yoMthethosisekelo yeNingizimu Afrika yentando yeningi, iSivumelwane saba yingxenye yayo. Ngemuva kokuvulwa umlomo kwamathimba amaningi ezombusazwe nokukhululwa koMongameli odlule uNelson Mandela, Umthethosisekelo weSikhashana waqala ukusebenza. Lomthetho-sisekelo uyingqalabutho eyandulela lona okhona kanti ungeminye ehamba phambili emhlabeni. Umthethosisekelo wethu wasayinwa nguMongameli Nelson Mandela ngoSuku Lwamalungelo Esintu lwaMazwe Omhlaba zingu 10 Zibandlela 1996.
Umthethosisekelo wethu unamandla ngaphezu kwayo yonke imithetho yezwe futhi ubandakanya Amalungelo Esintu ayisihluthulelo sentando yeningi eNingizimu Afrika. Amalungelo Esintu ashicilela amalungelo abo bonke abantu baseNingizimu Afrika futhi aqinisekisa inkambo yokuhlonipha isithunzi somuntu, ukulingana nenkululeko yokukhuluma. Ngokushicilela lamalungelo, uhulumeni unika isiqiniseko sokuthi zonke izakhamizi zakhe ziyovikelwa futhi zibe nenkululeko yokuphila ngendlela efanele.
Amalungelo esintu yilawo malungelo abantu abathathwa ngokuthi banawo ngokwendalo nokuba ngabantu. Umbhishobhi Desmond Tutu uchaze amalungelo esintu "Amalungelo ayinto yabo bonke abantu, noma ngubani, akukhathalekile ukuthi bangobani, abampofu nabacebile, yinto esiyisipho sikaNkulunkulu esabelwe yona ngenxa yokuba ngabantu, abafundile noma abangazi lutho, abahle noma ababi, omnyama noma omhlophe, indoda noma owesifazane, inqobo nje uma bengabantu Njengomuntu oyikrestu, ngingafaka nokuthi umuntu ngamunye unenkambo engenawo umkhawulo ngenxa yokuthi wonke umuntu uyisidalwa sikaNkulunkulu. Wonke umuntu uhamba noNkulunkulu futhi ukuphatha omunye umuntu ngendlela engahloniphi ubuntu bakhe kuyisiqalekiso, kufana nokuthimisela ubuso bukaNkulunkulu".
Isingathekiso esinqala yileso esithatha wonke umuntu njengesidalwa esinomqondo futhi esiphilayo, ngakho asifani nezinye izidalwa lapha emhlabeni. Ngalendlela, abantu banegunya lamalungelo nenkululeko ethile ezinye izidalwa ezingenawo. Isibonelo; imbongolo ayikwazi ukwenqaba ukugitshelwa ngumuntu ngenxa yokufuna isinxephezelo senkokhelo futhi ayikwazi ukuteleka noma ukushaya inhlabaluhide yokukhalaza. Noma kunjalo, umuntu uyakwazi ukukhuthaza isimo sokuvikela ezinye izidalwa njengokunqanda unya ezilwaneni.
Ngakho, amalungelo esintu awadingi ukunikwa, ukuba yifa, ukuthengwa noma ukuzuzwa. Abantu bazalwa nawo amalungelo esintu futhi achazwa njengesiphiwo sokuzalwa, esiyigunya emhlabeni wonke, esingahlephuki futhi esingeke sidluliselwe komunye.
Yiqoqo lemithetho noma imigomo esungulwe ngenhloso yokulawula inqubo yanoma yisiphi isikhungo, izwe, inhlangano, isikole noma isonto. Umthethosisekelo uhlahla indlela yamalunga esikhungweni maqondana nokubumba, inqubo nezibophezelo. Umthethosisekelo uqukethe izahluko noma izigaba, isibonelo; Umthethosisekelo waseNingizimu Afrika unezahluko eziyishumi nane, izigaba eziyikhulu namashumi amane nantathu, amasheduli ayishumi nesikhombisa nezijobelelo. Esigabeni ngasinye uchaza ngokucacile izihlinzeko zoMthetho ngendlela ehlelwe ngezigatshana. Uhlaka olwenziwe lula oluchaza indlela imithetho eshaywa ngayo nezahluko ezahlukene zoMthethosisekelo waseNingizimu Afrika 108 ka 1996.
Ukuthakasela ukubaluleka koMthethosisekelo wamanje, kwethulwa kafushane imvelaphi yoMthethosisekelo waseNingizimu Afrika ngenjongo yokuqhakambisa izimo ezingejwayelekile zoMthethosisekelo ngamunye. Isibonelo.
Umthetho woMthethosisekelo wezwe Elizimele laseNingizimu Afrika ukhomba ukuhlangana kwezifundazwe ezine ezakha iNingizimu Afrika ebumbene kodwa zazikhona izinkomba zokungamelwa kwezinye izinhlanga eSishayamthetho.
Umthetho woMthethosisekelo waseNingizimu Afrika ukhomba isikhathi esiqonde ekumeleni abantu abaningi, lesi sikhathi saziwa ngeSishayamthetho esinguNxantathu, lapho abamhlophe, amakhaladi namaNdiya banikwa khona ithuba lokubamba iqhaza eSishayamthetho kanti abaMnyama banikwa ozimele geqe abaziwa ngeTBVC (Transkei, Bophuthatswana, Venda neCiskei).
Umthetho woMthethosisekelo weSikhashana 200 ohlinzeka ngaMalungelo Esintu okuqala eNingizimu Afrika owaqhamuka nokwazisa nokuvikela zonke izakhamizi zaseNingizimu Afrika.
Umthetho woMthethosisekelo waseNingizimu Afrika. Lena yintuthuko yoMthethosisekelo weSikhashana ongenhla owaletha izinguquko ezikhona namuhla emlandweni waseNingizimu Afrika noma ukwaziswa nokuvikelwa kwamalungelo abantu ngenkambo yentando yeningi nokulingana, isithunzi nenkululeko ehlinzekwe ngaMalungelo Esintu aqukethwe yiSahluko 2 soMthetho woMthethosisekelo.
Wuhulumeni wabantu okhethwe ngabantu ukuze ubabuse.
Ngakho, intando yeningi isho uhulumeni omiswe ngegunya labantu. Eningizimu Afrika, inkambo entathu yentando yeningi, ukulingana, isithunzi somuntu nenkululeko yizisekelo zentando yeningi, ngakho Umthethosisekelo waseNingizimu Afrika ukleliswe njengehluke kakhulu emhlabeni. Inkambiso yentando yeningi eyaqalwa kuMthethosisekelo weSikhashana inomthelela womehluko phakathi kwemithethosisekelo edlule nalona okhona namuhla.
Iqhaza elibanjwa yizakhamizi.
Lenkambiso noma inkambo yimibono ethathwa ngabantu abaningi njengebalulekile entandweni yeningi. Lemibono yaziwa 'ngezinkomba' zentando yeningi ngoba lapho siyibuka, iba yizimpawu zokuthi izwe lisendleleni yentando yeningi. Lenkambiso noma izimpawu zivame ukuba yingxenye yoMthethosisekelo noma Amalungelo Esintu ezweni elibuswa ngentando yeningi. Imibuso eminingi ebuswa ngentando yeningi yeseka inkambiso efanayo.
Yini izinkomba okufanele sizibone ezweni laseNingizimu Afrika elihamba endleleni yentando yeningi?
Zonke izakhamizi ziyakwazi futhi zinamalungelo nomsebenzi wokubamba iqhaza kuhulumeni nasemphakathini. Lenkomba ngebaluleke kakhulu entandweni yeningi. Iqhaza lezakhamizi lixuba ukumela ukhetho, ukuvota, ukwaziswa, ukubamba iqhaza ezindabeni zempikiswano, ukuhambela imihlangano yomphakathi, ukuhlanganyela nezinhlangano ezingaxhumene nohulumeni noma ezinye izinhlangano emiphakathini, ukukhokha intela, ukukhala, inhlabaluhide yokukhononda njalo njalo. Ukubamba iqhaza kusho ukuthi abantu bayingxenye yomphakathi futhi babusa imiphakathi.
Uhulumeni uthatha izinqumo ezincike ezidingweni zomphakathi.
Intando yeningi ichaza ukuthi abantu bayalingana. Ukulingana kusho ukuthi bonke abantu baphathwa ngendlela efanayo futhi banikwa amathuba alinganayo. Ngeke lube khona ubandlululo oluqondiswe ebantwini ngenxa yobuhlanga, inkolo, ubulili, imvelaphi ngobulili njalo njalo. Embusweni wentando yeningi, abantu banelungelo lokugcina nokusebenzisa amasiko, ulimi nenkolelo yabo.
Imiphakathi yentando yeningi iyakwazi ukubekezelana kwezombusazwe. Lokhu kuchaza ukuthi nakuba kuyiningi elibusayo entandweni yeningi, amalungelo alabo abayingcosana kufanele avikelwe. Wonke umuntu kufanele avunyelwe ukusho imibono noma ukubumba amaqembu ezombusazwe. Umphakathi waseNingizimu Afrika uxube abantu bamasiko, bezinhlanga, bezinkolo nezizwe eziningi ezinemibono ehlukile. Umphakathi wentando yeningi uvumela abantu bekwazi ukuphawula ngemibono yabo ehlukile. Abantu kufanele bahloniphe ilungelo labanye, lapho bekwazi khona ukukhuluma ngemibono ehlukile. Inkulumo-mpikiswano nengxoxo yingxenye ebalulekile yombuso wentando yeningi.
Embusweni wentando yeningi, iziphathimandla ezikhethwe ngabantu kufanele zizibophezele ebantwini. Lokhu kuchaza ukuthi zinesibophezelo sokuchaza ngezinyathelo ezithathayo. Iziphathimandla kufanele zithathe izinyathelo futhi ziqhube imisebenzi ngendlela ehambisana nezimfuno nezifiso zabantu, kungabi ngezabo.
Uhulumeni neziphathimandla zakhe kufanele aqhube imisebenzi yomphakathi ngendlela esobala. Uhulumeni osebenza ngenqubo esobala ubamba imihlangano yomphakathi futhi avumele ukuba ihanjelwe yizakhamizi. Uvumela abezindaba nabantu ukuthola kalula ulwazi ngezinqumo futhi awufihli abantu abathathe isinqumo nezizathu zazo.
Enye yezinkomba ezisemqoka zentando yeningi wukhetho olubanjwa njalo, olukhululekile nolungachemile. Ukhetho yindlela izakhamizi eziqoka ngokwazo abantu ezifuna bazimele kuhulumeni. Ukhetho kufanele lwenziwe ngendlela ekhululekile nengachemile engenazo izihibe zokwesabisa nenkohlakalo ngesikhathi sokhetho noma ngaphambi kwalo.
Amazwe amaningi anaMalungelo Esintu ahlose ukuvikela abantu ekusetshenzisweni budedengu kwamandla yilabo abaphethe. Amalungelo esintu wuhlu lwamalungelo nenkululeko eyisiqiniseko sabo bonke abantu abakhele izwe. Uma Amalungelo Esintu eba yingxenye yoMthethosisekelo wezwe, izinkantolo zinikwa amandla okuqikelela ukuthi ayavikelwa amalungelo. Amalungelo Esintu anciphisa amandla kahulumeni futhi amise izibophezelo ezithile kubantu nasezinhlanganweni.
Embusweni wentando yeningi, kufanele kube nezindlela zokunqanda isiphathimandla esiqokiwe noma ithimba labantu ukuba bengasebenzisi budedengu amandla nezimali zikahulumeni. Indlela evame kakhulu yokusebenzisa budedengu amandla yinkohlakalo. Inkohlakalo yenzeka lapho iziphathimandla zikahulumeni zisebenzisa ngendlela engafanele izimali zombuso ngokuzihlomulisa noma zisebenzise amandla ngendlela ephambene nomthetho.
Ziningi izindlela zokuvikela abantu ekuhlukunyezweni. eNingizimu Afrika, uhulumeni unezakhiwo ezingamagatsha amathathu: Isishayamthetho, igatsha elibhekele ukuqhutshwa kwemisebenzi kahulumeni negatsha lezinkantolo nomthetho. Lesakhiwo sinciphisa amandla eziphathimandla emagatsheni ehlukene. Izinkantolo zisebenza ngokuzimela.
Embusweni wentando yeningi, kufanele abe ngaphezulu kwelilodwa amaqembu ezombusazwe abamba iqhaza okhethweni. Uhlelo oluvumela amaqembu amaningi luvumela iqembu noma amaqembu ehlulekile okhethweni ukuba yiqembu eliphikisa lelo eliphumelele. Lokhu kusiza uhulumeni ukubuka nokuzwa imibono ehlukile ezindabeni ezikhona. Uhlelo lwamaqembu amaningi lunika abavoti ithuba lokuzikhethela umuntu walo, amaqembu nenqubomgomo abangayivotela. Ngokuvamile, uma izwe lineqembu elilodwa liholelwa ekubusweni ngondlovu-kayiphikiswa.
Embusweni wentando yeningi, akekho umuntu ongaphezu komthetho, ngisho ingonyama noma Umongameli okhethiwe. Lokhu kwaziwa ngamandla omthetho. Umthelela walokhu usho ukuthi wonke umuntu kufanele ahloniphe umthetho futhi aboshezelwe esenzweni sakhe uma ewephula. Intando yeningi ichaza ukuthi umthetho kufanele usebenza ngokulingana, ngendlela ekhululekile futhi engaguquki.
Nakuba wonke amalungelo aqukethwe emqulwini wamalungelo ebalulekile, kunemizamo eyenziwe yokugcizelela amalungelo athinta kakhulu izimpilo zabantu noma ayemiselwe ukulonda inkambo entathu yoMthethosisekelo, lapha siphawula: ukulingana, inkululeko nesithunzi somuntu.
Njengoba sekuchaziwe phambilini, ukulingana wumqondo oveza ukuthi abantu abangaphansi kwesimo esifanayo kufanele baphathwe ngendlela eyodwa.
Bonke abantu bayalingana ngaphambi komthetho futhi banelungelo lokuvikelwa nokuhlomula ngendlela efanayo phambi komthetho.
Ukulingana kuxuba igunya lokuhlomula amalungelo nenkululeko ngokugcwele. Ukukhuthaza izinyathelo zesishayamthetho, ukulingana nezinye izindlela ezibunjelwe ukuvikela noma ukubeka phambili abantu noma izigaba zabantu abancishwa amathuba ngenxa yobandlululo.
Umbuso awuvunyelwe ukubandlulula ngendlela eqondile noma enye noma ngubani ngesizathu sobuhlanga, sobulili, sokukhulelwa, isimo somshado, ngobuzwe, ngebala, ngemvelaphi yobulili, sokukhubazeka, inkolelo, isiko, ulimi njalo njalo.
Akekho umuntu oyobandlulula ngendlela eqondile noma ngenye indlela noma ngubani ngesinye sezizathu ezibalwe esigatshaneni . Kufanele kuphasiswe umthetho kaZwelonke onqanda noma ovimbela ubandlululo oluchemile.
Ubandlululo olumiselwe kwesinye sezizathu ezisohlwini lwesigatshana alunabo ubulungiswa ngaphandle uma kuvela ukuthi lolo bandlululo lufanele
Ngenxa yezihlinzeko ezingenhla noma Amalungelo Esintu ngokuphelele, kuvela ikhambi lokwelapha isimo sokungalingani phakathi kwabantu baseNingizimu Afrika okwadalwa wumbuso wobandlululo. Abantu bancishwa amalungelo obuntu, ikakhulu abamnyama. Isibonelo; abantu bahlukunyezwa emisebenzini, emakhaya nasemphakathini ngenxa yebala labo, ngobulili, ngokukhubazeka nezindawo abahlala kuzo. Nakuba isigaba 9 sihlinzekela ukungabandlululi, isigaba esikhulu sesizwe esihlukile sisahlupheka ngenxa yokungalingani, isibonelo abesifazane, abantu abakhubazekile, abantu abaphila neSandulela-Ngculazi/Ingculazi futhi kunomehluko phakathi kwamazinga empilo yabantu abaphila emaphandleni nalabo abaphila emadolobheni. Izibonelo ezimbalwa zethulwe ngenhloso yokuveza ukungalingani nokuthi Inkantolo yoMthethosisekelo yenzeni ngalezi ziwombe.
Ngo 1945, Isahluko seNhlangano yeZizwe semukela amalungelo ezomnotho nenhlalo kanjalo namasiko njengamalungelo ohlu lwesibili.
Amalungelo okuba iziboshwa zithole indawo yokuhlala, ukudla okunempilo, izinto zokufunda nokuhlengwa.
Ngokweqiniso, amalungelo esintu ahlobene ngoba kwashesha kwavela ukuthi akusho lutho ukunika umuntu ilungelo lokuvota ngaphandle kokumnika indawo yokuhlala. Ngakho, uhlelo lokuKhuluma Ngobumpofu luka 1999 lwanika abantu ithuba lokushiyelana ngolwazi lobumpofu. Lokhu kwaphonsa inselelo kuhulumeni ukuze athuthukise amalungelo ezomnotho nenhlalo. Ngakho, amalungelo ezomnotho nenhlalo aqondene nokuhlinzeka abantu ngezidingo ezisemqoka, ngakho inhloso yokuqala yalolu hlelo lwango 1998 kwaba wukwehlukanisa phakathi kwezidingo nezimfuno.
Inhloso yesihloko kwaba wukunika abantu amandla okuklelisa phambili izidingo zabo uma kufanele benze njalo ngesikhathi sokwethula izidingo zezomnotho nenhlalo. Ngokuhlinzeka lamalungelo kuMthethosisekelo, uhulumeni ukhombise isibophezelo sokuqeda ubuphofu nokungalingani kwamaqophelo enhlalo lapha eNingizimu Afrika. Okunye ukuzibophezela kuvezwa yisinqumo sokwemukela Umbuthano waMalungelo weZomnotho, Inhlalo naMasiko ngo 1998.
Lapho eyozithokozisa khona ngesiko labo, baqhube inkolo yabo noma basebenzise ulimi, bahlanganyele noma bagcine izinhlangano zesiko, zenkolo noma zolimi ngokusebenzisana nezinye izinhlaka zomphakathi. Amalungelo ethulwa yisigatshana akufanele asetshenziswe ngendlela ephambene nemibandela ehlinzekwe Ngamalungelo Esintu
Zombili izigaba ziphawula ngokucacile kodwa kufanele zihambisane nemibandela ehlinzekwa Ngamalungelo Esintu. Ngamanye amazwi, ziyosetshenziswa ngaphansi kwemikhawulo ethile. Okwesibili, zibunjwe ngendlela yokuvikela abantu besiko noma bolimi oluthile noma abantu.
Umbuso nabantu kufanele baqaphele ukugxambukela noma ukwephula ilungelo lokuba imiphakathi ikwazi ukufeza imikhuba yayo yamasiko. Ngaphandle kokwazisa amasiko njengoba sihlinzeka iSihloko 27 sesiMemezelo Somhlaba Samalungelo Esintu esashicilelwa ngo 1948, kukhona isivumelwane samazwe omhlaba saMalungelo Ezomnotho, Inhlalo Namasiko sika 1996. Zombili izivumelwane zamazwe omhlaba sezimukelwe yiNingizimu Afrika, ziyasebenza futhi ziphoqelekile. Iningizimu Afrika nesimo sayo sokwehlukana ngamasiko kufanele ibe nomthetho olandelela lamasiko ehlukene, yingakho nje sibona izigaba ezimbili ngenhla. Ngenxa yokuthi imikhuba yamasiko akufanele ingqubuzane namanye amalungelo esintu, uma kwenzeka kuba nokushayisana, kufanele acolwe ngenhloso yokuhambisana Namalungelo Esintu. Isibonelo: isiko elidlule eliqondene nefa ngaphansi komthetho wendabuko laveza isidingo sokuguqulwa ngaphansi koMthetho Omukela Imishado yeNdabuko 120 ka 1998. Esinye isimo, umthetho wendabuko olawula izindlafa wawuhlinzeka ngokuthi ngabantu besilisa kuphela abanelungelo lokuthola ifa lomhlaba (indlalifa-ngumfana omdala). Umfelokazi nezingane zazondliwa yindoda ethole ifa lempahla noma bangashiyelwa lutho. Leli siko liphikisa ngokucacile amalungelo esintu, ngakho nomthetho wamanje oweseka umthetho ovikela ngokulingana wonke umuntu.
Ngokulandela inqubo yokubamba iqhaza, kubalulekile ukuba abantu bahloniphe amalungelo abanye. Lokhu kuchaza ukuhlonipha amalungelo okuveza imibono ngesikhathi bekhankasela amaqembu ezombusazwe, ukunxenxa imibono nokwesekwa kwemibono yabo (noma ishayisane nowakho), ukuvotela umuntu oqokiwe njalo njalo.
Inhloso yohlelo wukuqhakambisa izibophezelo/nemisebenzi ehambisana nelungelo ngalinye elishicilelwe kuMthethosisekelo. Ngakho, kusemqoka ukuba zonke izakhamizi zaseNingizimu Afrika zizibophezele kabanzi ngokuqikelela ukuthi zonke izakhamizi zithola amagunya enkambo entathu efana: nenkululeko, ukulingana nesithunzi.
Usubunjiwe umhlahlandlela ohlinzekela umbuso nezakhamizi zezwe ngenxa yokuthi amalungelo asebenza ngezinxa ezimbili; ngendlela evundlayo neqonde phezulu.
Umsebenzi wami : ukuhlonipha abanye noma benombono ohlukile kowethu futhi ukubemukela njengabantu abalingana nathi.
Umsebenzi wombuso : ukushaya umthetho osebenza ngendlela efanayo ebantwini bonke ngaphandle kokubandlululo ngobulili, ngebala, ngohlanga njalo njalo.
Umsebenzi wami : ukungakhulumi ngendlela ebandlulula abanye abantu ngesizathu sokubabukela phansi ngenxa yobuhlanga, yebala, yobulili njalo njalo.
Umsebenzi wombuso : ukushaya imithetho engabandlululi abantu ngobuhlanga, ngebala, ngobulili njalo njalo.
Umsebenzi wami : ukungalimazi omunye umuntu ngendlela ebeka impilo yakhe engcupheni.
Umsebenzi wombuso : ukushaya imithetho evikela izimpilo zabantu.
Umsebenzi wami : ukungahlukumezi umasihlalisane noma izingane zami ngesikhathi ngihlezi kwami.
Umsebenzi wombuso : ukuqeda indlela yokufuna iqiniso ngokushaya nokuzwisa ubuhlungu.
Umsebenzi wami : ukungavumeli izingane ziyosebenza uma zisencane.
Umsebenzi wombuso : ukushaya imithetho enquma amahholo neminyaka ephansi egunyazelwe ukuqala ukusebenza.
Umsebenzi wombuso : ukugcina ulwazi lomuntu luyimfihlo, isibonelo; umuntu wesifazane ofuna ukuhushula isisu kufanele azi ukuthi lolo lwazi luyogcinwa luyimfihlo.
Umsebenzi wami : ukungagxambukeli nokunqanda umuntu ukuba akhonze ngendlela afisa ngayo, ukulalela abanye abantu nokwemukela amalungelo abo okuveza uvo olwehlukile kolwami.
Umsebenzi wombuso : ukuvumela abantu bathathe izinsuku zekhefu ngezinsuku eziqondene nenkolo yabo.
Umsebenzi wami : ukungaqhubi inzondo phakathi kwabantu bezinhlanga, benkolo, amaqembu ezombusazwe njalo njalo.
Umsebenzi wombuso : ungafaki ingcindezi kwabezindaba ngoba ungafuni ukuba abezindaba bagxeke umbuso.
Umsebenzi wami : ukungaphathi isibhamu noma isikhali esiyingozi ngesikhathi sokuhlaba uhide nokubhikisha.
Umsebenzi wombuso : ukudala isimo esiphephile kubantu abafuna ukubhikisha, isibonelo, ukuhlinzeka izimoto enye indlela nokubamba izibhamu nezikhali eziyingozi.
Umsebenzi wami : ukungakhipheli eceleni abantu enhlanganweni yami ngesizathu sokubandlulula, isibonelo; ukwenqaba amalunga angamaShayina enhlanganweni yami.
Umsebenzi wombuso : ukungagxambukeli kwinqubomgomo yamaqembu ezombusazwe, izinhlangano zabasebenzi njalo njalo.
Umsebenzi wami : ukungesabisi abantu belinye iqembu lezombusazwe uma lihlukile kwelakho.
Umsebenzi wombuso : ukuvumela wonke amaqembu ezombusazwe asebenze ngenkululeko, ukuvumela wonke amaqembu ezombusazwe isikhathi esilinganayo sokuvela kumabonakude.
Umsebenzi wami : ukungafuni noma ukungesabisi abantu bavotele iqembu lami lezombusazwe.
Umbuso wami : ukuvikela abantu eziteshini zokuvotela ngokuhlinzeka ngezokuphepha. Ukunika amathuba alinganayo okukhankasela ukhetho wonke amaqembu ezombusazwe ngesikhathi sokhetho nokuhlinzeka ngezokuthutha ezindaweni zasemakhaya ukuze bafinyelele ezikhungweni zokuvota.
Umsebenzi wami : ukuvumela abantu bafake imibhalo nezingqwembe zeqembu edolobheni noma endaweni yami nokungayisusi imibhalo noma izingqwembe.
Umsebenzi wombuso : ukunika noma ngubani ithuba leqembu labo lapho wonke amaqembu ezombusazwe ethola khona isikhathi esilinganayo sokuvela kumabonakude.
Umsebenzi wombuso : ukushaya imithetho eqinile yokungenisa izifiki ezivela kwamanye amazwe zingena eNingizimu Afrika.
Umsebenzi wami : ukwemukela noma ngubani ofikayo nongumakhelwane wami.
Umbuso wami : ukukhipha izincwadi zokuhambela kwamanye amazwe nomazisi kuzo zonke izakhamizi ezifaka izicelo.
Umbuso wami : ukuvumela abahwebi nalabo abadayisa emigwaqeni kodwa kube nomthetho olawula indlela yokuhweba.
Umsebenzi wami : ukuphatha abantu abangisebenzelayo ngendlela efanayo, ukulalela izinkinga zabo, ukubanika isexwayiso ngaphambi kokuxosha njalo njalo.
Umsebenzi wombuso : ukwenza lula nentengo encane yokusiza abasebenzi ekuvuleleni umqashi icala uma bekholwa wukuthi baxoshwe noma baphathwe ngendlela engafanele.
Umsebenzi wami : ukuvumela abanye abantu engisebenza nabo bahlanganyele nenhlangano yabasebenzi abayithandayo ngaphandle kokwesabisa.
Umsebenzi wombuso : ukuvumela zonke izinhlangano zabasebenzi zibhalise.
Umsebenzi wami : uma ngitelekile, ngivumele abanye engisebenza nabo baqhubeke uma beziqokela kanjalo.
Umsebenzi wombuso : ukuvikela abasebenzi abatelekile noma ngabe isimo sidinga ukuvikelwa ngamaphoyisa.
Umsebenzi wami : ukungahlali ngenkani endaweni yomunye umuntu.
Umsebenzi wombuso : ukwazisa amalungelo abanye abantu okuphindisela emuva umhlaba wabo uma besuswa ngenkani, ukunxephezela abantu uma bathathelwa umhlaba wabo.
Umsebenzi wami : Uma ngifaka isicelo sokuthenga indlu ngesikweletu, kufanele ngenze amalungiselelo okukhokha njalo ngenyanga.
Umsebenzi wombuso: ukuhlinzeka ngoxhaso oluncane nomhlaba lapho abantu bengakha khona izindlu; ukusebenza nemboni ezimele njengamabhange, ukudala amathuba okuba abantu abaningi bathole izindlu, ukususa izihibe ezenza kube nzima ukuthola imali yokuthenga nokwakha izindlu.
Umsebenzi wombuso : ukwakha izikole ezenele nokuhlinzeka ngamathishela enele ukuze wonke umuntu akwazi ukuya esikoleni.
Umsebenzi wami : ukondla izingane zami, ukungahlukumezi izingane ngesikhathi zisekhaya noma emphakathini. Ukuhlinzeka izingane zami ngendawo yokufihla ikhanda.
Umsebenzi wombuso : ukuhlinzeka ngezinhlelo zokuphakela ukudla nezindawo zezingane ezintulayo, ukuphenya iziwombe zokuhlukunyezwa kwezingane.
Umsebenzi wami : ukunakekela nokubheka izifutho zamanzi esiphakelwa wona nokugcina lengqalasizinda isebenza, ukunganukubezi amanzi aphuzwa ngabantu, ukungaphuzi, ukungabhemi noma ukusebenzisa izidakamizwa ngenhloso yokuvikela impilo yami, ukulahla udoti endaweni efanele ekude nabantu, ukukhokha intela nezindleko zezinsiza ezilethwa nguMkhandlu kaMasipala.
Umsebenzi wombuso : ukuletha izidingo zokuthutha udoti obanga izifo, ukuhlinzeka ngamanzi agijimayo ahlanzekile emiphakathini yonke, ukungaxoshi iziguli ezibhedlela uma zidinga ukunakekelwa.
Umsebenzi wami : ukuhlonipha amasiko nolimi lwabanye abantu nokungagxambukeli endleleni abanye abantu abenza ngayo izinto.
Umsebenzi wombuso : ukwazisa ukubaluleka kwezilimi ezihlukene, ukubumba izinhlelo zikamabonakude zezilimi ezihlukene zaseNingizimu Afrika.
Umsebenzi wami : ukuphonsa imibuzo eziphathimandleni zikahulumeni uma zithatha izinqumo ongaziqondi.
Umsebenzi wombuso : ukuhlinzeka ngezizathu zezinqumo, ukwenza kube lula ukuba abantu bathole ulwazi eziphathimandleni.
Umsebenzi wami : ukubika izisebenzi zikahulumeni ocabanga ukuthi zisebenzisa budedengu amandla azo kuMvikeli woMphakathi.
Umsebenzi wombuso : ukuthathela abasebenzi abakhohlakele izinyathelo nokungavikeli labo abasebenzisa budedengu amandla abo.
Umsebenzi wami : ukusebenzisa izinkantolo ngenhloso yokuxazulula ingxabano, ukugwema ukuzibambela umthetho.
Umsebenzi wombuso : ukuhlinzeka ngabameli bombuso abangasetshenziswa ngabantu ekuzivikeleni ezinkantolo.
Umsebenzi wami : ukwemukela isimo sokuthi wonke umuntu unelungelo lokuthethwa kwecala lakhe ngobulungiswa, ilungelo lokuthola ummeli wombuso, ilungelo lebheyili, njalo njalo.
Umsebenzi wombuso : ukutshela abantu ngelungelo lokuthola ummeli kahulumeni, ithuba lokuthethwa kwecala ngendlela enobulungiswa, njalo njalo.
Ukunciphisa yisisho esifana nokwephula amagunya. Umthetho onciphisa ilungelo wephula igunya elihambisana nelungelo. Noma kunjalo, isenzo sokunciphisa ilungelo asithathwa njengesinyathelo esiphambene nomthethosisekelo uma kunesizathu esemukelekile sokwephula ilungelo, emphakathini ovulelekile wentando yeningi omiselwe kwinkambo entathu yentando yeningi (isithunzi somuntu, ukulingana nenkululeko). Ngamanye amazwi, akusikho konke ukwephula amalungelo anqala esintu okuthathwa njengesenzo esiphambene nomthethosisekelo. Uma ukuphazamisa ilungelo kunesizathu esiqinile esihambisana nomgudu omiswe esigabeni 36, leso senzo sokunciphisa ilungelo siyothathwa njengesinyathelo esivumelana nomthethosisekelo.
d ubuhlobo phakathi kwesinciphiso nenhloso yakho; kanjalo e ukusebenzisa izintuba ezihlukumeza kancane ngenhloso yokufeza lenhloso.
Ngaphandle kwendlela ehlinzekwe esigatshaneni 1 noma kwezinye izindawo zoMthethosisekelo, awukho umthetho onganciphisa noma yiliphi ilungelo elimiswe ngaphansi koMqulu waMalungelo Esintu.
Ngaphambi kokuphawula kabanzi ngombandela wokunciphisa ilungelo (isigaba 36), kubalulekile ukusho ukuthi izinciphiso ezifanayo ziyatholakala emingceleni ethile nasemishwaneni eyisipesheli. Isibonelo salokhu; amanye amalungelo akhomba izinciphiso eziphoqwe esigabeni esithile saMalungelo Esintu.
Nokho isinciphiso selungelo kufanele singafaniswa nomshwana oqondene nokujivaza noma nokumisa, njengesigaba 37 esisebenza kuphela ngaphansi kwesimo esiphuthumayo nesivumela ukumisa lungelo leSahluko 2, ngaphansi kwezimo ezithile.
Nakuba amalungelo engelona igunya elingethintwe, ngokulandisa kwesigaba 36, isinciphiso selungelo sibeka embusweni nasemphakathini isibophezelo sokuhlonipha amalungelo abantu ngabanye. Ngamanye amazwi, umshwana awubukeli phansi ukubaluleka kwamalungelo abantu. Omunye umbhali, uRonald D'workin wakhipha isihloko "Taking Rights Seriously" ngo 1970 lapho esho khona ukuthi amalungelo omuntu ngamunye angaphezulu kwezinhloso zeningi ezididiyelwe. Noma ngabe inhloso yeningi ibaluleke kangakanani, ayikwazi ukulandelwa ngendlela ehlukumeza ilungelo lomuntu oyedwa. Noma kunjalo, umshwana onciphisa amalungelo usitshela ukuthi eMqulwini waMalungelo Esintu waseNingizimu Afrika, noma amalungelo omuntu ngamunye eyohlala engaphezulu kwezinhloso ezididiyele, zikhona izimo lapho amalungelo kufanele adedele izidingo ezisemqoka zomphakathi.
Sizolandelisa ngencazelo emfushane yalokho okumiswe yisigaba 36 mayelana nokuncishiswa kwamalungelo abantu.
Umthetho obusa kuzo zonke izimo usho umthetho osetshenziswa ngazo zonke izikhathi. Isibonelo, kufanele kube wumthetho lapho uhulumeni enegunya khona lokuthatha izinyathelo, singalinganisa ngokuthi akekho umuntu oyoba ngaphezulu komthetho. Okwesibili, kufanele kube wumthetho ohlanzekile, okufinyelekayo kuwo noqondakala kahle ukuze labo abathintekayo bakwazi ukukala ubungako bamalungelo nezibophezelo zabo, isibonelo; Umthetho Olawula Inqubo yoBugebengu ka 1977, njengoba uchitshiyelwe.
Umbandela ufuna ukuncishiswa kwelungelo kuqondane kuphela nalezo zizathu ezimukelwe nezinozwela ngenkambo yentando yeningi ethinta inhlonipho yesithunzi somuntu, ukulingana nenkululeko. Ngokunjalo, isinciphiso selungelo masikwazi ukufinyelela enjongweni esakhelwe yona. Isibonelo; inhloso yokubopha umuntu wukuba akwazi ukuvela enkantolo. Uma kunobufakazi bokuthi oboshiwe uyokwazi ukuvela enkantolo ngosuku lwecala nokuthi izifiso nokuphepha komphakathi sekucatshangelwe, siyashabalala isidingo sokunciphisa ilungelo lenkululeko nesimo sokuphepha.
Ukunciphisa amalungelo abiwe wumthethosisekelo ngenhloso efanele nedingekayo emphakathini wentando yeningi kubandakanya ukuqhathanisa inkambo encintisanayo nokuhlaziya ekugcineni izimo lapho kwenziwa izingathekiso. Umbandela wesigaba 33 uveza lokhu ngaphandle kombhalo ocacile. Iqiniso lithi amalungelo ehlukene ahunyushwa ngezindlela eziningi ngenhloso yentando yeningi kanti ngokoMthethosisekelo womphakathi ovulelekile nentando yeningi omiselwe enkululekweni nasekulinganeni, lokhu kuchaza ukuthi alikho ngempela iqophelo elilodwa elingakhonjwa elinquma ngesimo esifanele nesibalulekile. Ingabunjwa inkambiso kodwa ukusebenzisa leyo nkambiso ngaphansi kwezimo ezihlukene kuyohambisana nesimo ngasinye. Lokhu kuhlaluka kahle esidingweni sokulumbanisa izintshisekelo ezahlukene zesimo. Inqubo yokulumbanisa ichaza ukubhekela amaphuzu athintekayo ayohlanganisa uhlobo lwelungelo elincishiswayo nokubaluleka kwalo emphakathini wentando yeningi egxile enkambisweni yenkululeko nokulingana, isizathu sokunciphisa ilungelo nokubaluleka kwaleso sizathu kulowo mphakathi, umgamu wokunciphisa ilungelo, izithelo zokuncishiswa kwelungelo, ikakhulu uma isinciphiso sibalulekile, ukuhlaziya ukuthi umphumela ofunwayo ungetholwe yini ngenye indlela enganciphisi amalungelo okuphawulwa ngawo. Ngesikhathi sokucubungula lezinto, kufanele kuqashwe imibandela yesigaba 33 nenkambo yoMthethosisekelo, kuyokhunjulwa into eyashiwo nguMehluleli waseCanada owathi "indima yeNkantolo akusikho ukuqagela ubuhlakani bokuqokwa kwenqubomgomo okwenziwe yizakhi-mthetho esishayamthetho".
Lezi ngezinye zezibonelo zesimo lapho amalungelo engqubuzana khona futhi elinye (noma amabili) kufanele ancishiswe khona. Uma amathimba angqubuzanayo ehluleka ukuxazulula inkinga, udaba angalwedlulisela ezinkantolo. Inkantolo iyonquma ukuthi yiliphi ilungelo elibaluleke kakhulu ngaphansi kwesimo ngasinye nokuthi kufanele futhi kubalulekile ukulinciphisa.
Ukunciphisa ilungelo lokuphila komuntu nelungelo lesithunzi somuntu.
Kuyilungelo lengane ukuvikelwa ekulinyazweni kabi nasekuhlukunyezweni uma uqhathanisa nelungelo lomzali eqondisa isigwegwe emzini wakhe, ngaphandle kokuphazanyiswa.
Yilungelo lowesifazane ukuphathwa ngendlela elinganayo nenhlonipho kanye nelungelo lenkululeko nokuphepha komuntu (inkululeko odlameni).
Yilungelo lomuntu ukuqoka indlela yokuziphilisa uma uqhathanisa nelungelo lomphakathi lokuphila kwimvelo evikelekile ukuze bonke abantu bakwazi ukuphila njalo kuleyo ndawo.
Ilungelo lokubhikisha uma uqhathanisa nelungelo lomphakathi lokuphila endaweni ephephile.
Ilungelo labantu besifazane ukunakekela imizimba yabo nokuthatha izinyathelo ngokuzala uma uqhathanisa nelungelo lokuphila kwengane engakazalwa.
Umuntu kufanele aqonde ukuthi "ilungelo lokuphonsa isibhakela ligcina lapho kuqala khona ikhala lomunye umuntu". Ngakho, kufanele umuntu azame futhi abone ukuthi azikho yini ezinye izindlela ngaphandle kokunciphisa ilungelo lokufeza inhloso efanayo.
Umbuso kufanele usungule umthetho wokuvikela abantu ekwephuleni noma ekunciphiseni amalungelo abo noma ukuhumusha kahle isigaba 36 seziNkantolo zeKhomishani. Isibonelo; isigaba 39 sihlinzeka ngalokhu; 'Uma ihumusha umqulu waMalungelo Esintu, inkantolo kufanele ikhuthaze inkambo eyisisekelo somphakathi wentando yeningi egxile esithunzini somuntu, ukulingana nenkululeko'. Isimo asiguquko noma sikhona isigaba 36.
Umlando waseNingizimu Afrika ukhombisa ukuthi kwakunezingxenye zomphakathi ezazincishwe amathuba wumbuso omdala wobandlululo. Isibonelo; Abantu abamnyama babebukelwa phansi kunezinye izizwe zaseNingizimu Afrika. Noma kunjalo, kunamaqembu athile ezizweni ezikhona zaseNingizimu Afrika ezihlale njalo zihlupheka ngenxa yobuncane bazo. Lamaqembu athola ingcindezelo ngisho namuhla esikhathini sentando yeningi. Yiqiniso elaziwayo ukuthi iningi labantu ezweni baMnyama.
abasebenzi kanye nabavoti.
Lama thimba angenhla afakiwe kanti ahlinzekelwe kakhulu yisigaba soMthethosisekelo esingenhla ngokunjalo miningi imithetho eshayelwe ukuwavikela ngendlela enqunywe kuMthethosisekelo wamanje ophoqa ukuqoshwa koMthetho weMvelo owakhelwe ukuqinisekisa ilungelo. Nakuba lemithetho ishayiwe, eqinisweni kuningi okungahambi kahle ngokulandelwa noma ukwephulwa kwayo kuphelezelwa yinhlawulo. Lomqondo wehlise kakhulu ithemba lomphakathi maqondana negalelo lohlelo lobulungiswa, yingakho abaningi bezibambela umthetho ngokwabo.
Likhona iqhaza elibanjiwe lokugcizelela nokuvikela lamalungelo ngokusebenzisa uMthethosisekelo, Isivumelwane esithinta Amalungelo Ezingane sika 1990 esasayinwa yiNingizimu Afrika ngoLwezi 1993 futhi salungiswa ngoNhlangulana 1995 kanjalo nemithetho eminingi ehlobene namalungelo ezingane. Ngaphezulu kwalokhu, ibunjiwe imisebenzi nezinhlelo zokuqhakambisa ubucayi bodaba lokuhlukunyezwa kwezingane kodwa isimo siya ngokuba sibi zonke izinsuku, ikakhulu izigameko zokuhlukumeza ngocansi nokunganakwa kwazo. Zikhona izinhlangano ezilwa nalo mkhuba kodwa ngokwezibalo abaphehli balezi zenzo bayakhululwa ngenxa yokwentuleka kobufakazi. Izimo ezinjena zibhebhezelwa phambili yizimo zenhlalo nomnotho lapho izingane ziluthwa khona ngokuvala umlomo. Noma kunjalo, umbuso uhlinzeke ngamalinge ahlonzwe yisigaba 70a soMthetho Wenqubo yoBugebengu 51 ka 1951 ngendlela ochitshiyelwe ngayo ukusiza ofakazi bezingane.
Kusukela ohlwini olungenhla, kuyacaca ukuthi ukuzwela kwethimba kuncike ekungasetshenzisweni kwezinsiza ezihlinzekelwe ukuvikela amalungelo ezingane. Ngakho, umphakathi uyanxuswa ukuqapha izigameko zokwephulwa kwamalungelo ezingane noma ngabe ingane ihlukunyezwa ngumzali noma ngamalunga omndeni. Ukuqagula amalungelo asemthethweni ezingane ungabukela elwazini olufakiwe lwezinkinga izingane ezihlangabezana nazo enkantolo nokufunda ibhuku laMalungelo Esintu, iSahluko esiqondene namalungelo ezingane.
Okokugcina umbuso uhlinzeke kuMthethosisekelo isimo sokuvikela amalungelo ezingane ngokusebenzisa izikhali ezibunjwe wumthethosisekelo noxube Ikhomishani yeNtsha esungulwe ngaphansi koMthetho weKhomishani kaZwelonke yeNtsha 19 ka 1996 ngendlela ochitshiyelwe ngayo ngo 2000. Umbiko ogcwele ngale khomishani utholakala esigabeni sokuVikelwa kwaMalungelo ethu.
Isigaba 9 soMthethosisekelo sihlinzeka ngalokhu: Umlando uveza ukuthi abesifazane bazithole besezikhundleni zokuba yizingane unomphela kanti eNingizimu Afrika yisimo esaqala kudala. Lesi simo asikhethi minyaka, hlanga noma inhlalo. Nakuba isigaba 9 soMthethosisekelo sikubeke kwacaca ukuthi wonke umuntu uyalingana ngaphambi komthetho futhi unelungelo lokuvikelwa nokuhlomula emthethweni, esigatshaneni , kuchaziwe ukuthi ukubandlulula abantu ngesimo sabo sobulili kufanele lunqandwe kodwa abantu besifazane bayaqhubeka nokuhlushwa. Ngaphezulu kwalokho, njengasezinganeni, zikhona izikhali ezingeni lomhlaba, ezifundeni nakuzwelonke ezikhombisayo ukuthi amalungelo abesifazane ayahlonishwa futhi kufanele avikelwe.
Ngesizathu sokuthi abesifazane babencishwe amathuba esikhathini esidlule ngezici eziningi ngezimpilo zabo, umuntu engathatha ngokuthi banamalungelo amaningi kanjalo nezibophezelo eziningi. Umbuso ulindeleke nokwenza izinguquko emthethweni wezwe noma ushaye imithetho emisha yokwelapha lenkinga.
Igama lokukhubazeka noma abaqhinekile lisho ukulahlekelwa noma amathuba alingene okubamba iqhaza ngomfutho nokuphila impilo ejwayelekile namanye amalunga omphakathi. Noma ingekho incazelo esemthethweni yegama lokukhubazeka kodwa lixuba izinhlobo ezahlukene zokuqhineka kokusebenza kwezitho zomzimba. Emqulwini wenqubomgomo yaseNingizimu Afrika, leli gama liqonde ukuqhineka emzimbeni, engqondweni nokuphazamiseka kwemizwa. Ukuphazamiseka kwezitho zomzimba kungaba ngokwesikhashana noma unomphela. Ngakho abantu bengakhubazeka emzimbeni njengezingalo nezinyawo, imizwa njengokungezwa, ubumpumputhe nokukhubazeka engqondweni okuyizimo ezithinta ikhono lomqondo nokulawula imizwa.
Isigaba 19 soMthethosisekelo sihlinzeka ngokuthi 'zonke izakhamizi zikhululekile ukungenela ezombusazwe okubandakanya ukuziqalela iqembu lezombusazwe, ukubamba iqhaza ezenzweni zeqembu nokukhankasela iqembu.
Sonke isakhamuzi sinelungelo lokuvota ngokukhululeka noma yinini sivotela isigungu esisemthethweni esibunjwe ngaphansi koMthethosisekelo. Sonke isakhamuzi esikhulile sinelungelo lokuvotela inhlangano esemthethweni esungulwe ngaphansi koMthethosisekelo nokwenza njalo ngendlela eyimfihlo nokungenela ukhetho lwesikhundla.
Ngenxa yokuthi lesi sigaba sinika zonke izakhamizi ezikhulile ilungelo lokuvota ngesikhathi sokhetho, lokhu kuyigxathu elikhulu kwezombusazwe eNingizimu Afrika. Amalungelo okuvota ayevunyelwe idlanzana elincane labamhlophe kwaze kwaba ngu 1983 lapho kwaqala khona Isishayamthetho esinguNxantathu. Abantu ababenethuba lokuvota babeMhlophe, Amakhaladi namaNdiya kuphela kwaze kwafika isikhathi sentando yeningi yokuqala ngo 1993 lapho bonke abantu baseNingizimu Afrika bathola khona ithuba lokungenela ukhetho nokusungula amaqembu abo ezombusazwe. Nokho ngaphambi kokhetho luka 1999, amalungelo okuvota ngenkululeko ayesephulwa. Isibonelo salokhu, Umbiko woNyaka ka 1999 okhishwe yiSAHRC waphenya ngezigameko lapho amalungelo abantu ezombusazwe ayephikiswa khona ngabaholi bendabuko noma ngabalimi.
Esigabeni saMalungelo neZibophezelo kukhona izinto okufanele abantu nombuso uzenze noma ungazenzi maqondana nelungelo ngalinye.
ukuqinisekisa ukuba yisakhamuzi ngaphambi kokubhalisela ukuvota ngokuthola umazisi osemthethweni nokuhamba nawo uye esikhungweni sokuvota.
Uhulumeni kufanele avumele wonke amaqembu ezombusazwe asebenza ngenkululeko.
Ukuphoqelela Umthetho wezoKhetho ngaso sonke isikhathi, ikakhulu ngesikhathi sokhetho.
Isigaba 23 soMthethosisekelo esihlinzeka ngokuthi "Wonke umuntu unelungelo lokuphathwa ngendlela efanayo emsebenzini" sinabela elungelweni labaqashi nabasebenzi nasekubunjweni kwezinhlangano zabasebenzi. Lesi sigaba sihambisana nesigaba 13-esiqondene nobugqila, ukusetshenziswa ngempoqo, 16-ukukhuluma ngenkululeko, 17-ukuhlanganyela ngenhloso yokubhikisha, ukunxenxa nokubhala uhlu lwezikhalo kanye nesigaba 18-inkululeko yokuhlanganyela nabanye noma nenhlangano.
Lendawo kanye nomthetho wawubuswa ngobandlululo olugxile ebuhlangeni, ebulilini, isikhundla nobudala. Abantu abaMnyama yisona sizwe esasihlukunyezwe kakhulu kunezinye eNingizimu Afrika. Ngaphandle kokubheka izinga lemfundo, abaMnyama babesezikhundleni eziphansi, ikakhulu abesifazane nezingane ezazisetshenziswa njengezigqila futhi ziphoqiwe ukusebenza. Abantu abakhubazekile babengagqizwa qakala embonini yokusebenza. Manje umthetho wabasebenzi usuthuthukiswe kakhulu ngenhloso yokwelapha ukwehlukana kwesikhathi esidlule nokubhekana nenselelo yobandlululo nokungaqashwa. Okunye okuvelayo wukuthi abasebenzi basemapulazini bashiywa ngaphandle wuMthetho Olawula Ubudlelwane nabasebenzi waseNingizimu Afrika ka 1995 ngaleso sizathu abasebenzi bahlukumezeke kakhulu futhi abalimi bayaqhubeka nokubenza isilo sengubo. Nakuba lesi simo sidale ukungezwani kodwa siba ngcono ngemuva kokushaywa komthetho wabasebenzi basemapulazini nasezindlini. Umthetho Olawula Ubudlelwane nabasebenzi ka 1995 uchitshiyelwe kanjalo noMthetho Olawula Izimo Zokusebenza ka 1997 nomusha ongenile, isibonelo; Umthetho wokuPhatha Abasebenzi ngokulingana 55 ka 1998, Umthetho wezokuPhepha neMpilo yaBasebenzi 78 ka 1995 noMthetho wokuThuthukisa Amakhono 85 ka 1996. Inhlosongqangi yokuthuthukisa imithetho wukwenza ngcono izimo zokusebenza lapho imakethe yabasebenzi iyothuthuka khona ilethe izimo zokusebenza eziseqophelweni eliphezulu kuwo wonke umuntu ngendlela efunwa wumthethosisekelo, njengoba siqhakambisa isandulelo sawo "ukwenza ngcono izimpilo zezakhamuzi nokunika umuntu ngamunye ithuba lokuveza igalelo lakhe".
Ukugwema ukubandlulula abanye noma ngayiphi indlela.
Umbuso kufanele udale futhi uphoqelele umthetho ovikela abasebenzi ekubandlululweni nokusetshenziswa ngenkani.
Abantu baphokophele ukugcina noma ukuzwana namanye amathimba anomqondo ofanayo ngoba lokhu kuhambisana nendlela abazibuka ngayo.
angiqondile ukuthi unembeza womuntu wenza athathe isinqumo sokulandela injwayezo nemizwa engafanele.. eqinisweni, injwayezo ephathelene nobuhlanga nobulili ihlale ikhona ezingqondweni zethu okuyinto eyizithelo zendlela esiphila ngayo futhi ekhuthazwe ngamasiko namaphephandaba. Ngesinye isikhathi, zitshalwe ezikhungweni zethu. Sinomkhuba wokuzemukela njengamaqiniso. Uma sibhekene nenkinga, sizilandela ngaphandle kokucabanga ngoba kujwayelekile futhi kulula - kulula kakhulu kunokucubungula inkinga nokufinyelela esiphethweni esiphusile ngokusebenzisa inqubo yokulalela, ukucabanga nokuhlaziya
INDLELA YOKUCABANGA: ukuklelisa izinto ngezigaba kwenza umhlaba ukwazi ukuhlela ngendlela efanele izimo nokudala inhlalo eqondakalayo emhlabeni wezinto ezicacile, emhlophe nemnyama icace, impilo esobala nengadidani. Lomqondo uveza isakhiwo somhlaba nethuba lokuqongelela ifa lolwazi. Indlela yokucabanga isivumela sicubungule ulwazi oluningi ngesikhathi esisodwa.
INKAMBO : Injwayezo ineqhaza elikhulu ezinhlelweni zokubumba isiqu somuntu. Uma indlela esiklelisa ngayo izinto emhlabeni yakhelwe ekwakheni inkambo futhi ihambisana ngqo nohlelo oluphathelene nesiqu somuntu, siyahlaluka isidingo sokutshala lelo gugu nokuligcizelela ebantwini.
Ukulalela ngesineke kungena kugxile emqondweni womuntu lapho ebuka izinto. Ukulalelisisa kunika ithuba lokubuka izinto ngeso lomunye, ukuqonda indlela ababuka ngayo umhlaba nokuqonda imizwa yabo.
Ukulalelisisa yitulo elinamandla ngenxa yokuthi likunika ulwazi oluqondile lokusebenza. Ngaphandle kokuveza owakho umbono nokufaka okwakho umqondo, imizwa, izifiso nokubuka izinto, kufanele wazi ukuthi usebenza ngemizwa nesimo sengqondo nenhliziyo yomunye umuntu. Inhloso wukulalela ukuze uqonde. Ugxile ekutholeni nokwemukela ingxoxo evela komunye umphefumulo.
Nakuba kunzima, qaka ngokufuna ukwazi noma uhlole ngaphambi kokuthatha isinqumo nokunquma.
Isixazululo sokwehlulela kahle silele ekuqondeni. Ukuqala ngokwehlulela kwenza umuntu ehluleke ukuqonda ngokugcwele.
Ngenxa yokuthi sijwayele ukuzicabangela, sinenjwayelo yokubheka izinto ngezindlela ezilandelayo. Sihlaziya izinto ngokuvumelana noma siphikisane; siyacubungula - siphonse imibuzo ethathelwe emqondweni wethu; siyeluleka - sikhipha izeluleko ezisukela elwazini oludlule; noma sihumushe izinto - sizama ukwazi ngomuntu, ukuchaza izinhloso zabantu, indlela abaziphatha ngayo ngokuthathela ezintweni ezisikhuthazayo nesenza ngayo izinto. Izenzo ezichazwe ngenhla ziyazifikela. Lomqondo ugxile kithini futhi sibuswa yiwo ezimpilweni zethu.
Yini ngempela umehluko ongenziwa wukuqonda kahle isimo! Noma yimiphi imizamo emihle yokweluleka lapha emhlabeni iyoba yize uma singabhekani nenkinga edluliselwa kithi. Futhi ngeke sifinyelele enkingeni uma sinomqondo wokucabanga okwethu, imibono yethu nokwehluleka wukususa ugongolo emehlweni lapho siyobuka khona umhlaba ngelinye ihlo.
Uma ufuna ngempela ukwazi ngaphandle kokuholwa nenkohliso, kunezikhathi lapho uyomangala khona ngolwazi nokuqonda okucolekile oyokuthola kwabanye abantu.
Ngesikhathi ufunda ukulalelisisa abanye abantu, uzothola umehluko omkhulu ekubukeni izinto. Ungabona umhlaba ngelinye ihlo.
Ukuthinta umphefumulo womunye umuntu kufana nokunyathela emhlabeni ongcwele.
Kunesivivinyo esenziwa ekilasini. Izithombe zesivivinyo zisatshalaliswe ekilasini.
Uma ilungelo lomuntu lephulwa, uyakwazi ukusebenzisa enye indlela yokulivikela. Ungazama ukuxazulula udaba ngokukhuluma nomuntu othintekayo.
Umholi wendawo, njalo njalo.
Uma lamakhambi angenhla ehluleka, ungafaka udaba esikhungweni.
Isikhungo esikleliswe eSahlukweni 9 yileso sakhiwo okungayiwa kuso ngenhloso yokuvikela ilungelo lomuntu.
Unamandla okuphenya, okwenza izincomo zokulungisa isimo nokukhipha imibiko.
Noma ngubani engafaka isikhalo kuMvikeli woMphakathi oyoqala uphenyo ngesikhalo. Thatha Umvikeli woMphakathi njengonompempe obuka zonke izinhlangothi zenkinga. Uma Umvikeli woMphakathi ethola ukuthi isikhalo siliqiniso, uyokwenza okusemandleni akhe ukuthola isisombululo senkinga esingaxuba izincomo zokushintsha uhlelo.
Umvikeli woMphakathi engabhala nombiko uqonde eSishayamthetho esiyohlalela inkulumo-mpikiswano ngodaba bese siqikelela ngokulandelwa kwezincomo.
Uphenyo luvamise ukwenziwa ngendlela engenamigomo yomthetho kodwa Umvikeli woMphakathi engakhipha amaphepha asenkantolo abiza abathile ukwethula ubufakazi obufungelwe, uma sikhona isidingo.
Noma yiliphi izinga likahulumeni. Lokhu kuxuba uhulumeni omkhulu, uzwelonke, izifundazwe nemikhandlu yomasipala.
Noma ngubani owenza umsebenzi wombuso. Lokhu kubandakanya noma ngubani oqhuba umsebenzi othinta wonke umuntu noma ingxenye yabantu baseNingizimu Afrika, isibonelo; osebenzela umbuso njengephoyisa noma isiphathimandla esiqokiwe.
Imikhandlu yombuso, isibonelo Umkhandlu woCwaningo loBuchwepheshe beSintu (HSRC) noMkhandlu woCwaningo lweZimboni noBuchwepheshe (CSIR).
Ubunzima bokubekwa engcupheni bomuntu ofake isicelo, isibonelo ngenxa yokuxhaphaza amandla, ukwenza ngendlela engenabo ubulungiswa, isenzo sokuthathela phezulu, isenzo esingenayo inhlonipho noma inqubo engalungile, ukuthatha isikhathi eside ngendlela engafanele, ukwephula ilungelo lesintu noma esinye isizathu esithuliwe noma isinqumo esithathwe yiziphathimandla.
Ukuthola into ngokusebenzisa izintuba ezingaqondile.
Uma isikhalo sakho sithinta ukubekwa engcupheni ngendlela engafanele, kufanele uzame ukuzixazululela inkinga ngokwakho ngaphambi kokufaka isikhalo kuMvikeli woMphakathi, isibonelo; ungakhuluma nesiphathimandla esithintekayo noma uma ungalutholi usizo ubhalele umuntu osiphethe, isibonelo Inhloko yoMnyango.
Okunye ongakwenza wukubonana neLunga lakho leSishayamthetho sikaZwelonke noma Esifundazweni.
Uma wehluleka ngempela ukuxazulula inkinga yilapho ungabhalela khona Umvikeli woMphakathi - uthumele ngesikhahlamezi noma ngencwadi ehamba ngeposi.
Kwesinye isikhathi, Umvikeli woMphakathi engafuna umbiko ofungelwe ngaphambi kokuqala uphenyo.
Uma ungenaso isiqiniseko sokuthi Umvikeli woMphakathi engakwazi ukuphenya udaba lwakho noma ungakwazi ukubhala, ungashayela ucingo ihhovisi loMvikeli woMphakathi. Ihhovisi linabasebenzi abaqeqeshiwe abayolalela isikhalo sakho, akukhathalekile ukuthi sikhulu noma sincane, bese beyaphenya.
Kwesinye isikhathi, abasebenzi bengasiza abantu ekutholeni izixazululo eziphuthumayo ngezinkinga zabo. Abasebenzi bengakutshela nokuthi ungasifaka kuphi isikhalo uma ungeke uthole usizo loMvikeli woMphakathi.
Ungavakashela ihhovisi ukuze uzikhulumela ngqo, uma uqoka kanjalo. Kungcono uqale ngokubhala incwadi lapho ucela khona isikhathi sokubonana nabasizi.
Uma kufanele, Umvikeli woMphakathi nabasebenzi bayogcina igama lomuntu ofake isikhalo liyimfihlo, uma ikhona indlela yokwenza njalo.
Alubizi mali. Usizo lutholakala mahhala futhi luyotholwa yiwo wonke umuntu onenkinga echazwe ngenhla.
Izinqumo zabeHluleli neziMantshi kuhlangene nezigwebo ezikhishwe yibo. Izenzo zabantu ngabanye, izinkampani ezizimele, odokotela noma abammeli abangasebenzeli umbuso.
Noma engaziphenyi izigameko ezinhla, abasebenzi boMvikeli woMphakathi bangasiza ekuchazeni lapho ungafaka khona isikhalo noma izinyathelo ongazithatha ngaphansi kwezigameko ezichazwe ngenhla. Kwezinye iziwombe, Umvikeli woMphakathi engakwedlulisela enkantolo yomthetho ngoba ukuya enkantolo kuyindlela engcono yokudingida inkinga. Ngenxa yokuthi uMvikeli woMphakathi akasiye ummeli womuntu, uyodluliselwa kummeli uma udaba ludinga ukuya enkantolo.
Ihhovisi loMvikeli woMphakathi kuZwelonke litholakala ePitoli.
Zonke izifundazwe zinabo Abavikeli boMphakathi.
Ikhomishani Yamalungelo Esintu ikhuthaza inhlonipho nokuvikelwa kwamalungelo esintu. Iqhaza layo wukufundisa abantu ngamalungelo esintu nokuphenya ngezikhalo zokuhlukunyezwa kwamalungelo esintu. Ikhomishani ingahlelela umuntu ummeli oyosiza ekuvikeleni amalungelo abo futhi ingadlulisela udaba enkantolo, uma kufanele. I-HRC wuphiko oluzimele futhi iboshwe kuphela nguMthethosisekelo. Kufanele yethule umbiko wonyaka kwiSishayamthetho.
Lekhomishani isungulelwe ukukhuthaza nokuvikela amalungelo ezenkolo, amasiko nolimi emiphakathini ehlukene. Ikhomishani kufanele ikhuthaze futhi ithuthukise uxolo, ukubekezelelana nobunye besizwe phakathi kwemiphakathi nokutshala umoya wokulingana, ukungabandlululani nenkululeko yokuhlanganyela.
Kubaluleke kakhulu ukuba zonke izakhiwo zombuso, ngisho noMongameli kufanele aqonde ngokugcwele ukuthi ayikho inkululeko ngaphandle kwenkululeko yabantu besifazane lapho bekhululwe khona kuyo yonke ingcindezelo
Inkulumo engenhla icashunwe kuMongameli Nelson Mandela ngosuku evula okokuqala Isishayamthetho sentando yeningi, ngomhlaka 24 Nhlaba 1994.
Ikhomishani Ebhekele Ukulingana kobulili ngenye yezikhungo eziyisithupha eziseka intando yeningi ezaqokwa wuMthethosisekelo ngo 1996. Inhloso yeKhomishani njengoba inqunywe esigabeni 187 soMthethosisekelo wukukhuthaza ukulingana ngobulili, ukweluleka nokwenzela Isishayamthetho izincomo noma ezinye izakhiwo zomthetho mayelana neminye imithetho ekhona noma ehlongozwayo ethinta ukulingana ngobulili nesikhundla sabantu besifazane.
Umcwaningi-Mabhuku kaHulumeni uhlola izincwadi zeminyango kahulumeni ezingeni likazwelonke nezifundazwe nayo yonke iminyango yohulumeni basekhaya ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi zonke izimali zisebenza ngendlela efanele.
Izinhloso zeKhomishani "wukuqinisa intando yeningi emiselwe kumthethosisekelo nokukhuthaza inqubo yokhetho olusebenzisa intando yeningi". Ikhomishani inomthwalo wokwengamela ukhetho ezingeni likazwelonke, ezifundazweni nakomasipala kanjalo nenhlolovo.
Amandla, imisebenzi nezibophezelo zeKhomishani zihlinzekwe eSigabeni 5 soMthetho.
Isigaba 19 soMthethosisekelo siphinde siphakamise ukuvikelwa kwamalungelo ezombusazwe okuyingxenye enkulu yomthwalo wekhomishani.
Zikhona ezinye izigungu ngaphandle kwezikhungo ezikleliswe ngaphansi kwesahluko-9 ezisungulelwe ukuqinisa intando yeningi yakithi.
leKhomishani isungulelwe ukuqapha zonke izimo zokusakaza izindaba ezweni, isibonelo: ukuqinisekisa ukuthi umsakazo nomabonwakude bakhipha izindaba ngendlela enobulungiswa nokuthi izindaba ziyisithombe somphakathi waseNingizimu Afrika.
Umongameli Nelson Mandela wagcoba iKhomishani kaZwelonke yeNtsha ngomhlaka 16 Nhlangulana 1996 ngaphansi koMthetho weKhomishani kaZwelonke yeNtsha 19 ka 1996. Lekhomishani yabunjwa ngenjongo yokuthuthukisa iqhinga elibanzi lokubhekana nezinselelo eziqondene nentsha eNingizimu Afrika.
Umbono we-ICD wuMbutho wamaPhoyisa waseNingizimu Afrika (SAPS) oguqukile ohambisana nomoya nezinhloso zoMthethosisekelo. Impokophelo yayo wukukhuthaza inqubo efanele yokuziphatha kwamaphoyisa. Izinjongo zayo wukuthuthukisa izinga lokwethenjwa emphakathini nemizamo yeSAPS ne-ICD yokunqanda inqubo engafanele yokuziphatha kwamaphoyisa kanjalo nokugqugquzela iqophelo eliphezulu lokuboshwa kwamalunga atholakala enecala noma azibandakanya ebugebengwini.
Lenkantolo yabunjwa ngaphansi koMthethosisekelo ka 1996. Umsebenzi wenkantolo wukugcina umthetho noMthethosisekelo wezwe okufanele usebenza ngendlela efanayo, engakhethi noma engabeki omunye engcupheni.
Isigaba 25 no soMthetho sichaza ukuthi noma ngubani noma umphakathi olahlekelwe wumhlaba ngemuva kuka-1913 ngenxa yomthetho wobandlululo unelungelo lokufaka isicelo sokubuyiselwa umhlaba noma anxeshezelwe ngalowo mhlaba. Isigaba 25 sigunyaza uhulumeni ukuba ashaye umthetho wokudingida lezi zikhalo. Umbuso washaya Umthetho Wokubuyiselwa Kwamalungelo Omhlaba lapho kwabunjwa khona Ikhomishani yeZikhalo Zomhlaba neNkantolo ngenhloso yokucubungula izikhalo zabantu ezithinta umhlaba.
Umsebenzi weKhomishani yeZikhalo Zomhlaba wukuphenya izikhalo zomhlaba, ukuxazulula nokukhokha izinxephezelo nokwedlulisela izikhalo eNkantolo yeZikhalo Zomhlaba uma yehluleka ukuziphothula. Ikhomishani yeZikhalo Zomhlaba inamakhulu ezikhalo ezilindele noma ezisohlelweni lokuphenywa.
Inkantolo yeZikhalo Zomhlaba iyonquma ngezikhalo ezingeke zixazululwe yiKhomishani. Inkantolo ingakhipha isinqumo sokubuyisela umhlaba ebantwini noma inike lowo muntu omunye umhlaba noma ikhokhele lowo ofuna umhlaba isinxephezelo ngalowo mhlaba olahlekile.
Umuntu ozalelwe eNingizimu Afrika uyisakhamuzi saseNingizimu Afrika futhi ngeke ephucwe khona. Ngokulandisa kwesigaba 21 soMthethosisekelo, "Wonke umuntu unelungelo lenkululeko yokuhamba, ilungelo lokuphuma eNingizimu Afrika, ilungelo lokungena, lokuhlala nokwakha noma yikuphi eNingizimu Afrika nelungelo lokuthola incwadi yokuhambela kwamanye amazwe".
Izinyathelo eziyishumi ezilandelayo ziyokusiza ekudwebeni uhlelo lomkhankaso oqondene namalungelo emphakathini wangakini. Sebenzisa izinyathelo ukuze usizakale emkhankasweni wakho.
Yini uhlobo lwenkinga?
Ithinta bani inkinga?
Yiziphi izinkinga nezikhubekiso ezikhona?
Yiziphi izinsiza ezikhona (imali nabantu)?
QOKA INHLOSO YAKHO EQONDILE yomkhankaso (ungaqoki izinhloso ezingaphezulu kwezine). Ngamanye amazwi, yini ozoyenza njengengxenye yomkhankaso wakho. Thatha isinqumo ngesikhathi osibekele wonke umkhankaso.
THATHA ENYE YEZINHLOSO BESE UFUNA NGAYO IMIBONO ngezinyathelo ezidingekayo zokufinyelela enhlosweni. Bhala ephepheni izinyathelo ozitholile. (ngenxa yesinyathelo sokufuna imibono ehlukene, lesenzo asinayo indlela eyodwa yokuklelisa imibono, ubhala lowo mbono ofika engqondweni).
HLOLA IMIBONO UQALE NGESINYATHELO SESITHATHU bese uqoka leyo mibono enethuba lokuphumelela. Bhala isinyathelo ngasinye esiqokwe ekhadini noma esibhalwe ephepheni elibanzi ngo 5 x 8 cm. (lamaphepha aziwa ngamakhadi ezinyathelo).
THATHA IPHEPHA LOKUBHALELA bese ubhala isihloko somkhankaso wakho nesikhathi osinqumele wona enhla nephepha. Dweba umugqa ngaphansi kwesihloko. Bhala inhloso yokuqala yomkhankaso ngaphansi kwalo mugqa. Dweba omunye umugqa ngaphansi kwalokhu bese ubhala inhloso elandelayo. Qhubeka njalo uze uqede zonke izinhloso zakho.
HLELA NGONONINA AMAKHADI EZINYATHELO, UQALE NGESINYATHELO SESINE uwaklelise ngokuhambisana nezinhloso ezifanele. Qala ngesinyathelo esilula noma esiphuthumayo. Xoxa ngamakhadi ezinyathelo bese uwahlela kabusha uma kufanele. Hlanganisa nezinye izinyathelo eziveziwe.
XOXA NGEKHADI LEZINYATHELO NGALINYE - liyothatha isikhathi esingakanani, ngubani oyothwala isibophezelo sesinyathelo nokunquma izindleko uma zibandanyeka. Bhala isikhathi, umuntu oboshezelwe isinyathelo nezindleko zesinyathelo ngasinye nokubhala izindleko kulelo nalelo khadi lezinyathelo.
QAPHELA ISIKHATH ESIBEKELWE WONKE UMKHANKASO - Bhala izinyanga echosheni eliphezulu lekhasi.
Gcina amakhadi ezinyathelo zakho elandelana ngendlela engaguquliwe bese uhlela amakhadi ngaphansi kwezinyanga eziqondene.
Inqubo yokuziPhatha nokuPhatha iBhizinisi yoMnyango wezoBulungiswa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo.
Ukulingana: Ngeke ubandlululwe. Nokho izinyathelo zokuhlomulisa abantu abamnyama nababencishwe ithuba nokubandlulula okufanele kwemukelwe.
Isithunzi somuntu: isithunzi sakho kufanele sihlonishwe futhi sivikelwe.
Impilo: Unelungelo lokuphila.
Inkululeko nokuphepha komuntu: Ngeke uboshwe ngaphandle kokushushiswa, noma uzwiswe ubuhlungu noma ujeziswe ngendlela enonya. Aluvunyiwe udlame lwasekhaya.
Igunya langasese: Ngeke ukhuthuzwe noma, ikhaya noma impahla yakho ipeqwe.
Inkululeko yenkolo, yokucabanga nombono: Ungakholwa futhi ucabange noma yini oyifunayo futhi ulandele inkolo oyithandayo.
Inkululeko yokukhuluma: Bonke abantu (kuhlangene namaphephandaba) bengasho noma yini abayithandayo.
Ukuhlangana, ukubhikisha, ukutoyiza nokunxenxa uzwelo: Ungabamba umbhikisho, utoyize futhi wethule izikhalo kodwa lokhu kwenziwe ngokuthula.
Inkululeko yokuzibandakanya: Ungaba yingxenye yanoma ngubani omthandayo.
Ilungelo lezombusazwe: Ungeseka noma yiliphi iqembu lezombusazwe olithandayo. Uma uyisakhamuzi futhi uneminyaka okungenani engu-18, ungavota.
Ukuba yisakhamuzi: Ngeke wephucwa igunya lokuba yisakhamuzi.
Inkululeko yokuhamba nokuhlala: Ungahamba futhi uhlale noma yikuphi eNingizimu Afrika.
Inkululeko yokuhweba, yokusebenza nokuqoka uhlobo lomsebenzi: ungenza noma yimuphi umsebenzi owuthandayo.
Isimo sokusebenza: Ungahlanganyela nanoma iyiphi inhlangano yabasebenzi futhi ungenele umbhikisho.
Indawo esiphila kuyo: unelungelo lokuhlala endaweni enempilo.
Impahla: Ungathathelwa impahla yakho kuphela ngemuva kokulandelwa kahle kwemithetho.
Indawo yokufihla ikhanda: uhulumeni kufanele aqinisekise ukuthi abantu bafinyelela ezindaweni zokuhlala.
Ukunakekela impilo, ukudla, amanzi nokuphepha: Uhulumeni kufanele aqinisekise ukuthi unawo amanzi, ukudla, imitholampilo nonhlalo ephephile.
Imfundo: unelungelo lokuthola imfundo yezinga lokuqala elihlanganisa imfundo yabadala nokufundiswa ngolimi lwakho (uma lokhu kungenzeka).
Ulimi nesiko: Ungasebenzisa ulimi oluthandayo futhi uziqokele isiko.
Isiko, inkolo nezilimi zemiphakathi: imiphakathi ingasebenzisa amasiko ayo, iqhube inkolo futhi isebenzise izilimi ezithandwayo.
Ukufinyelela elwazini: unelungelo lokufinyelela kunoma yiluphi ulwazi analo uhulumeni.
Izinyathelo zokuphatha ngobulungiswa: izenzo zikahulumeni kufanele zibe nobulungiswa.
Ukufinyelela ezinkantolo: Unelungelo lokuxazululelwa inkinga yomthetho yinkantolo noma yisakhiwo esifanayo.
Abantu ababoshiwe, abagqunywe ejele nabasolwayo: Leli lungelo livikela abantu ababoshiwe, abagqunywe ejele noma abasolwa.
Wonke lamalungelo engancishiswa uma umbandela omiswe emshwaneni wokunciphisa ilungelo (s36) ufanelekile.
<fn>zul_Article_National Language Services_ISIKHUNGO SEMFUNDO YEZOMTHETHO 3.txt</fn>
Kusukela emandulo, abaholi bendabuko bebenza imisebenzi ehlukene ebalulekile phakathi kwemiphakathi nezizwe zabo. Ingxoxo elapha igxile kakhulu komunye walemisebenzi: umsebenzi wokugcinwa komthetho wabaholi bendabuko. Namuhla ukusingathwa komthetho ezindaweni zasemakhaya kugcinwa kakhulu yizinkantolo zeNdabuko noma ngabaHoli beNdabuko. Lezi yizinkantolo zaMakhosi neZinduna futhi zigcina umthetho kakhulu ngenkambiso yomthetho wendabuko. Ngaphansi kwesigaba 211 soMthethosisekelo waseNingizimu Afrika, umthetho wendabuko wemukelwe njengolunye lwezinhlelo zomthetho ohambisana nomthetho ovamile (ovela eNtshonalanga). Lokhu kuchaza ukuthi izinkantolo azikwazi nje ukushaya indiva umthetho wendabuko njengoba bekwenzeka ngaphambi kokuphasiswa koMthethosisekelo omusha kodwa lomthetho kufanele usetshenziswe uma sikhona isidingo futhi uhambisane nemithetho ekhona kanye noMthethosisekelo uqobo1. Izinkantolo ezikhona zaziswa ngaphansi kwesimo 16 sikaSheduli 6 woMthethosisekelo ohlinzeka ngokuthi inkantolo ngayinye ehlangene neNkantolo yeNdabuko eyayikhona ngesikhathi uqala uMthethosisekelo iyoqhubeka nokusebenza nokusebenzisa amandla ayo omthetho oyilawulayo nephiwe wona. Ukusebenza kwalezi zinkantolo kubuswa yimithetho eminingi. Lemithetho ihlangene neminye ehlonyulwe ngaphambi koMthethosisekelo, koZibuse naseziFundeni ebeziziphethe2. Ukuqhubeka kwale mithetho yesikhathi esidlule eNingizimu Afrika kugunyazwe wuSheduli 6 woMthethosisekelo waseNingizimu Afrika, 108 ka 1996.3. Ngesaziso somthetho wesishayamthetho, uMongameli wezwe wedlulise lemithetho ezifundazweni ngokuhambisana nesimo 14 sikaSheduli 6 woMthethosisekelo. Bona: Umbiko othi Report on Traditional Courts & Judicial Functions of Traditional Leaders: wosuku 21 January 2003: SA Law Commission ekhasini Lokuqala.
Umkhawulo wamandla ungachazwa njengamandla nekhono lenkantolo eyolalela udaba futhi ithathe isinqumo phakathi kwamathimba athintekayo. Graafreinet Municipality v Van Ryneveld's Pass Irrigation Board 1950 SA 420 (A). Ngakho, umkhawulo wamandla usazisa ngamandla nemingcele ebekelwe inkantolo. Isahlulelo esikhishwe ecaleni lapho inkantolo ingenawo khona amandla sithathwa njengento eyize. Uma sibheka emthethweni okhona, imiqondo yomkhawulo wamandla ivela enkambisweni nasemithethweni eminingi. Lemithetho ivela emthethweni ojwayelekile kodwa engase iphasiswe njengemithetho. Isibonelo sokuphasisa ngale ndlela wuMthetho weNkantolo yeziMantshi.
Lomthetho uwumsuka wemithetho eminingi ephathelene nomkhawulo wamandla. Ngokuhambisana nalo mthetho wokuba inkantolo ibe namandla, kufanele inkantolo ikwazi ukukhipha imiyalelo nokuzithathela izinqumo: Eckards 17. Inkantolo kufanele ibe namandla ebuntwini balowo ozivikelayo kanye nempahla yakhe.
Umqondo wemingcele uphathelene nemfundiso yokusebenza ngendlela egculisayo. Umkhawulo wamandla ulingana nomngcele wokusebenza. Bona Polak 2. Umkhawulo wamandla enkantolo ulingana nendawo ethile noma indawo echaziwe.
Lesi sisho sichaza ngqo ukuthi ofake isimangalo ulandela indawo lapho ummangalelwa ekhona.
Uma ummangali efisa ukuvula icala, ummangali kufanele alivule enkantolo enamandla kummangalelwa kanye nempahla yakhe. Kuvame ukuba yinkantolo yendawo lapho ehlala khona ummangalelwa, akubi yilapho kuhlala khona ummangali. Zikhona nokho izimo ezihlukile kulo mthetho: isibonelo; inkantolo enamandla ngenxa yokuthi imbangela yesenzo yaqubuka ngaphakathi kwendawo.
elawulwa yileyo nkantolo. Mayelana nesigaba 28(d) somthetho wezinkantolo zeMantshi No 32 ka 1944, lesi sigaba sihlinzeka ngokuthi ukuze lenkantolo ibe namandla okusebenza, imbangela yesenzo kufanele iqale ngokugcwele endaweni enganyelwe yileyo nkantolo.
Ngenxa yemithetho encintisanayo yamandla okulawula, kuyenzeka izinkantolo ezimbili zibe namandla odabeni olulodwa. Ngesizathu sokuthi ofake isimangalo unelungelo lokulawula icala, uyakwazi ukuziqokela inkantolo eyoqula udaba lwakhe. Ngokuvamile, ofake isimangalo uqoka inkundla ehambisana naye ngale kokubheka ukuthi isimo simlungele kangakanani ummangalelwa.
Amandla okulawula anqunywa ngesikhathi sokunikwa komuntu imiyalelo yenkantolo, hhayi ngesikhathi ekhishwa ngaso imiyalelo yenkantolo. Uma inkantolo igidlabezwa amandla, iwagodla kuze kuphele icala. Standard Credit Corporation Ltd v Bester and Others 1987 SA 812 (W) at 819. Uma inkantolo beyinomkhawulo wamandla ngesikhathi umuntu enikwa imiyalelo yenkantolo noma ngesikhathi inkantolo iqala udaba, ukushintsha kwezimo ngeke kuguqule umkhawulo wamandla enkantolo. Isibonelo: inkantolo enamandla okulawula ngenxa yokuthi ngesikhathi ummangalelwa enikwa imiyalelo yenkantolo wayehlala endaweni yayo iyoqhubeka namandla okulawula udaba noma ngabe ngemuva kokunika imiyalelo, ummangalelwa engasahlali kuleyo ndawo yenkantolo.
Indawo eqondene nomkhawulo wamandla.
Inkantolo yaso inamandla okulalela udaba olwethulwe ngaphambi kwaso. Lokhu kusebenza ikakhulu maqondana nemibandela ethile yohlobo lwecala nesamba esithintekayo. Kufanele kucace ukuthi ngokwezinkantolo zendabuko, awukabi khona ngempela umgomo okhona olawula isamba semali. Noma ungekho umgomo wesamba semali, Ikhomishani yezoMthetho eQondene neMisebenzi ehlukile ngoMthetho weNdabuko yenza izincomo zokuqala imigomo eziyosiza ekucaciseni nokwenza ngcono isimo soMthetho weNdabuko.5 Uma ummangalelwa evela phambi kwenkantolo engenawo amandla okuthetha icala lakhe futhi engenqabi ukushushiswa ngaphambi kwenkantolo, inkantolo iyoba namandla okulalela udaba. Ngalendlela, ummangalelwa uvuma ukubuswa yimithetho yenkantolo. Isigaba 28 (f) soMthetho weziNkantolo zeziMantshi No 32 ka 1944, ngendlela oguqulwe ngayo. Uma kwenzeka kodwa ummangalelwa engenaye ummeli, isiphathimandla esengamele sinomsebenzi wokuzibuzela ngokwaso (mero mutu) udaba lwamandla okuthetha udaba kule nkundla. Ngakho, uma ekhona ummeli wommangalelwa, isiphathimandla senkantolo ngeke sizibuzele ngokwaso udaba lwamandla enkantolo okuthetha icala. Uma luvela udaba lokuthi inkantolo ayinawo amandla okuthetha icala, kuyofanele lowo olifakile ethule ubufakazi bokuthi ngempela ifanele yini lenkantolo ukuthetha icala. (Bona, Malherbe v Britstown Municipality 1949 SA 281).
Umbiko weKhomishani yoMthetho ngeziNkantolo zeNdabuko, indima 3.
Indlela ummangalelwa azivikela ngayo ngokuthi inkundla ayinalo ilungelo lokuthetha icala ingashintsha ngokuphoqa yena ukuveza ubufakazi bokuthi kungani esho njalo.
Umqondo womkhawulo wamandla uphinde uthintane nokuhlelwa kwezinkantolo zakithi eNingizimu Afrika ngokusazisa amandla nemigomo yenkantolo ethile. Kuye ngamandla okulawula kanye nomkhawulo, inkantolo yomthetho ihlala njengenkantolo yokuqala ethetha udaba noma njengenkantolo yokwedlulisa icala.
Inkantolo yoMthethosisekelo yinkantolo ephakeme ezweni maqondana nezindaba zomthethosisekelo wezwe.
Inkantolo ephakeme yamacala edluliswayo yinkantolo yokugcina lapho izicelo zifakwa khona mayelana nodaba olungaqondene nomthethosisekelo (S166 no S168).
Inkantolo ePhakeme ihlanganisa Inkantolo Ephakeme yaMacala Edlulisiwe engabunjwa nguMthetho weSishayamthetho ngenhloso yokulalela izicelo ezidluliswe ziphuma eziNkantolo eziphakeme. Zinamandla okuthatha izinqumo kunoma yiluphi udaba ngaphandle kwalokhu okushiyelwe inkantolo yoMthethosisekelo ngaphansi kweSigaba 166 no 168. Inkantolo ePhakeme ithathwa njengesikhungo esinamandla esiwathole esakhiweni somthetho ovamile.
Izinkantolo zoMantshi zingathatha isinqumo ezindabeni ezinqunywe wuMthetho weSishayamthetho. Lezi zinkantolo azikwazi ukugxambukela noma ukuthatha isinqumo mayelana nokuhambisana/ukungahambisani kahle nomthethosiseko komthetho othile oshayiwe noma ukuziphatha komongameli wezwe - S166 no S170. Izinkantolo zoMantshi: yilezo eziqondwe njengezakhiwo zomthetho (isibonelo; zithola amandla kumthetho ozibumbile, Umthetho weziNkantolo zoMantshi No 32 ka 1944.). Lezi zinkantolo ziphinde zithole amandla komunye umthetho ngaphandle koMthetho weziNkantolo zoMantshi. Ngakho, inkantolo yemantshi ayinawo amandla ngaphandle kwalawo enikwe wona wuMthetho weziNkantolo zoMantshi neminye imithetho.
Izinkantolo zendabuko zingena ngaphansi kwalesi sigaba. Izinkantolo zaMakhosi neZinduna zabunjwa futhi zaziswa ngaphansi kwemithetho ebivele ikhona ngaphambi kokuqoshwa ngokomthetho koMthethosisekelo wezwe. Isibonelo sayo lemithetho; Umthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama 38 ka 1927. Ngokulandisa kohlamvu 2 losheduli 6 woMthethosisekelo wezwe, yonke imithetho eyayikhona ngaphambi kwawo iyoqhubeka nokusebenza, inqobo uma ihambisana nemibandela yoMthethosisekelo wezwe kuze kufike isikhathi sokucinywa noma sokuchitshiyelwa. Ngakho, Umthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama uyaqhubeka uze ucinywe noma uchitshiyelwe. Ngokuhambisana noMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama, ayikho indlela ebekiwe yokuklelisa izinkantolo zendabuko noma zesintu. Ngokunjalo, akukho okuhlinzekelwe ukwedlulisa izikhalo ngezinqumo ezithathwe yinkantolo yeNduna noma yeNkosi. Odabeni lwamacala nemibango, amandla ezikhalo ezidluliswayo aphelela eziNkantolo zoMantshi. Bona Umbiko womhlaka 21 Masingana 2003; Report on Traditional Courts & Judicial Functions of Traditional Leaders 21 January 2003: SA Law Commission, ikhasi 4, nesigaba 12 no 20 woMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama. Kweminye imiphakathi, umkhuba osetshenziswayo ngodlulisa izikhalo noma ukuqala izinyathelo zokufuna isinxephezelo emkhandlwini womndeni, uma singekho isixazululo ukwedlulela enduneni bese ugcina eNkosini. Ukusuka eNkosini, isikhalo sidluliswa siye eNkantolo yeMantshi.
Izinkantolo zamakhosi nezinduna, oKhomishani bezinkantolo neziNkantolo zaMacala Adlulisiwe zazisebenza njengezinkantolo ezihlukile ebantwini abamnyama. Ngo-1986, kulandela izincomo zeKhomishani kaHoexter yoPhenyo ngeSakhiwo nokuSebenza kwezinkantolo, izinkantolo zoKhomishani kanye nezinkantolo zaMacala Adlulisiwe zaqedwa.6 Amandla alezi zinkantolo edluliselwa ezinkantolo zomantshi ngaphansi kwamandla ajwayelekile alezi zinkantolo. Izinkantolo zoMantshi zakwazi ukusebenzisa umthetho wendabuko uma kunengxabano phakathi kwabantu abamnyama. Ngokwesigaba 1, Umthetho Ochibiyela Umthetho Wobufakazi ka 1988, izinkantolo zomantshi zazingalucobela ulwazi lomthetho wendabuko. Ngaleso sikhathi sentuthuko, umthetho wendabuko wawunganakiwe njengohlelo okufanele luhambisane neminye imithetho yaseNingizimu Afrika. Umthetho wezwe wawungenandaba nembangela yalokhu okuqubula umbango ngenxa yesenzo esithile esibandakanya umthetho wendabuko. (Seymour 7). Uma kunezenzo ezithinta umuntu omnyama nowelinye ibala, kwakusebenza kuphela umthetho wasentshonalanga. Isibonelo; uSipho ongumuntu omnyama oshade noSibongile ngesiko lesintu ufaka isimangalo ngoKobus ongelinye ibala lapho efuna khona isinxephezelo sokulala nomkakhe. Lapha kwakuyosetshenziswa umthetho wasentshonalanga ngenxa yokuthi uKobus engumuntu onsundu ecaleni. Uma umthetho wasentshonalanga usetshenziswa, uSipho uyothathwa njengomuntu ongashadile, ngakho akanalo igunya lokuthatha izinyathelo ngoba umshado wabo ungekho emthethweni. (Bona Seymour 7).
Ngokwesigaba 12 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama ka 1927, uNgqongqoshe engagunyaza Amakhosi, Izinduna namaPhini Amakhosi ukuba alalele amacala ombango. Isigaba 12 SIFUNDEKA KANJENA "Ungqongqoshe (a) - engagunyaza inkosi noma induna yomuntu omnyama owaziwa noma oqokwe ngaphansi kwesigatshana noma wesigaba 2 ukuba alalele futhi anqume ngecala lombango oqubuke ngenxa yomthetho wabantu abamnyama nendabuko olwethulwe kuye ngabantu abamnyama bebodwa abakhele indawo ayilawulayo. (b) ngesicelo sanoma iyiphi inkosi noma induna enikwe amandla okulawula ngaphansi kwendima (a), uyogunyaza iphini laleyo nkosi ukulalela nokunquma ngodaba lombango oqubuke ngenxa yomthetho wabantu abamnyama wendabuko othulwe ngaphambi kwakhe ngabantu abamnyama abakhele leyo ndawo yenkosi, INQOBO, uma Inkosi emnyama, induna noma iphini layo bengeke banikwe amandla okunquma udaba oluthinta ukubeka eceleni, ukwehlukanisa noma okunye okuqondene nokwehlukanisa umshado, ngokusebenzisa lesi sigaba noma omunye umthetho". Imibandela efanayo itholakala kwiMithetho yaseTranskei (Imithetho 13 ka 1982 kanye no 6 ka 1983), yaseCiskei (Umthetho 37 ka 1984), waseBophuthatshwana (Umthetho 29 ka 1979) naKwaNdebele (Umthetho 3 ka 1984) - Bona Bennet 76 nezinguquko ezithile ngomkhawulo wamandla nenqubo.
Igunya elikhishwe nguNgqongqoshe, isigaba 12 . Bona 1.5.2 ngenhla.
Ingxabano kufanele ibe phakathi kwabantu abamnyama.
Inkosi, induna noma iphini bengalalela ingxabano phakathi kwabantu abamnyama. Umuntu omnyama uchazwe esigabeni 35 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama 38 ka 1927 ngendlela elandelayo: "Umuntu omnyama uyoxuba noma ngubani oyilunga lwanoma yiluphi uhlanga lwendabuko noma lokudabuka ezwenikazi lase-Afrika". Ubuhlanga yiphuzu elibalulekile ekunqumeni umkhawulo wamandla ezinkantolo zendabuko.
Indlela yokuloba amagama esigabeni 12 (a) no (b) "umbango womuntu omnyama nomnyama ohlala endaweni eyakhele inkosi elawula kuleyo ndawo" uma kuchazwa ngokuqondile kukhombisa ukuthi inkosi enamandla okulawula odabeni lombango yileyo engamele indawo okuhlala kuyo ummangali nommangalelwa. Ngokuka-Seymour ekhasini 15, ukuhlala kommangalelwa endaweni yenkosi kwenele ukuba inkosi ikwazi ukulalela udaba noma icala. Ecaleni: Exparte Minister of Native Affairs, kwaphuma isinqumo sokuthi indawo yokuhlala yilona phuzu elibalulekile futhi kufanele iqondwe ngokulandela umthetho ovamile wasentshonalanga. Ukuhlala endaweni akuchazi ngempela indawo esetshenziswa njengalapho umyalelo wenkantolo kufanele ulethwe khona, futhi lamagama; indawo yokuhlala nethathwa ngokomthetho njengalapho ungashiywa khona umyalelo wenkantolo kufanele zithathwe ngokwehlukana. Indawo yokuhlala ichaza lapho umuntu evame ukuhlala khona. Umuntu engahlala ezindaweni ezingaphezulu kweyodwa. Umuntu engaba nezindawo ezingaphezulu kweyodwa. (Seymour 15). Uma kwenzeka zimbili noma ngaphezulu, uthathwa ngokuthi uhlala lapho enikwa khona imiyalelo yenkantolo (Seymour 15). Yinto engabhaliwe ukuthi yisimo esinjani esifunwayo ukuze umuntu ahlale endaweni ngokugcwele. Nakuba kunjalo, ngeke kuthiwe umuntu uyahlala endaweni uma lowo muntu evakasha nje kuphela lapho, kufanele kube nezinga elithile lokuhlala ngokuphelele. (Seymour 15) Indawo lapho umuntu enikwa khona amaphepha asenkantolo yilapho umuntu ecatshangwa ukuthi ukhona noma ngabe engekho ngempela. DSP Cronje and J Heaton 7uchaza indawo yokushiya amaphepha enkantolo njengalena " indawo lapho umuntu ecatshangwa ukuthi ukhona ngenhloso yamalungelo nokufeza izibophezela zakhe noma ngabe akekho". Umuntu uyoba nendawo eyodwa kuphela yokumthumela amaphepha asenkantolo.8Lowo ongazivikeli enganika amandla okulawula inkantolo ngokwethula isicelo kuleyo nkantolo ephethe.
Isimangalo sombango esiqubuke ngaphansi komthetho wendabuko namasiko kuphela.
Amandla okulawula enkosi noma enduna ancishiselwe esimangalweni esiqubuke ngenxa yomthetho wendabuko namasiko.
Inkosi noma induna ayinawo amandla okulalela amacala aqutshulwe ngaphansi komthetho wasentshonalanga. Umbandela weSigaba 12 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama ubeka eceleni ngokucacile amandla amakhosi, enduna noma ephini ezindabeni ezithinta ukuhlakaza noma ukwehlukanisa umshado. Ngencazelo yoMthetho Olawula Imishado yeNdabuko, umshado wesintu unikwa isikhundla esifanayo nalowo wesilungu futhi unganqanyulwa kuphela ngesahlukaniso, isahlukaniso somshado wesintu asingeni ngaphansi komkhawulo wamandla ezinkantolo zendabuko.10 Izinkantolo zendabuko ziyakwazi kodwa ukungenelela ingxabano ngaphambi kwesinyathelo sokwehlukaniswa komshado.11 Zigcina amandla okulawula isimangalo sombango othintene nomshado, isibonelo yingxabano ephathelene nokubuyiselwa emuva kwelobolo njengesinxephezelo sokuphinga okwenzekile, lapho omunye umthetho ungenawo khona amandla. Zonke izinkantolo zaseNingizimu Afrika, zinegunya nekhono lokusebenzisa umthetho wendabuko. Bona umbiko weKhomishani yezoMthetho ngokushayisana kwemithetho Law Commission report on conflict of laws September 1999, p 2, Bona futhi Isigaba 2113 of the Constitution Act and S1 the Law of Evidence Amendment Act 45 of 1998. Isigaba 121 sivimbela izinkantolo zendabuko ekulaleleni amacala ombango aqutshulwe wumthetho wasentshona. Ecaleni, Ngwenya v Mavana12 kwaphuma isinqumo sokuthi ngenxa yokuthi umthetho ovamile uyasebenza esimangalweni sokuphinga, izinkantolo zendabuko azinawo amandla okulalela udaba. Ecaleni lika-Nkosi v Mdhladhla13 elibandakanya isimangalo sesinxephezelo sokudlwengula, inkantolo yezicelo ezidlulisiwe yathatha isicelo sokuthi ngenxa yokuthi umthetho wendabuko uvuma kuphela icala lobugebengu ngaphansi kwalezi zimo, inkantolo yendabuko ayinawo amandla okulawula. Uma kwenzeka izinhlelo zombili zomthetho zihlinzeka ngekhambi, umkhawulo wamandla enkantolo yendabuko uyemukelwa. Bona icala lika- Cebekhulu v Shandu.
Kufanele kucace ukuthi ngaphansi kweSigaba 20 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama, abaHholi bendabuko banekhono elifanele lokushushisa amacala athile ngaphansi komthetho ovamile noma wendabuko, inqobo uma ummangalelwa nommangali bengabantu abamnyama. Uma beqhuba ngamandla okulawula amacala obugebengu, ISigaba 20 (a) sinika izinkantolo zendabuko amandla okusebenzisa umthetho wendabuko nomthetho ovamile. Bona umbiko weKhomishani: SA Law Commission report on conflict of laws September 1999 on page 44 & 48. Emacaleni okuhenga, isinxephezelo kufanele sikhishwe ngokulandela amasiko aleso sizwe. Bona icala lika: Mkombo v Mathungu.15 Kuleli cala, kwakhishwa isinqumo sokuthi ilobolo elikhokhelwe umshado wesintu owenzeka ngemuva kwesahlukaniso yisimangalo esiqubuka ngaphansi komthetho wendabuko namasiko.
Isehlukaniso sivela emshadweni.
Ungqongqoshe ugunyaza ukunika amandla okulawula udaba lobugebengu noma lombango afanayo nalawo anikwe inkosi noma induna ngokulandisa kwesigaba 12 no 20 soMthetho No. 38 ka 1927 kumuntu omnyama mayelana nendawo noma ingxenye yendawo yomkhandlu othintekayo, ngendlela ungqongqoshe anganquma ngayo. Kulelo cala, ngokulandisa kwesigaba 2 soMthetho woMkhandlu woMphakathi No 125 ka 1977, imibandela yesigaba 12 no 20 iyosebenza kulowo muntu omnyama ngemuva kwezinguquko noma ukuhlela kabusha okuyonqunywa nguNgqongqoshe kuGazethe kaHulumeni. Nokho lemibandela ayikaze isetshenziswe - (Bona izizathu zalokhu ku-Seymour p18).
Ummangali ofisa ukumangalela omunye uya endaweni yommangalelwa, phambi kofakazi, kulabo abamesekayo nanoma kubani abone efanele. Uma efika, okhulumayo ubeka udaba lwecala eliqondene nommangalelwa. Ummangalelwa ongalindele ukuvakashelwa ngale ndlela, akaphoqiwe ukuphendula ngaleso sikhathi ngezinsolo ethweswa zona. Ummangalelwa angazisa ummangali nalabo abamphelezelayo ukuba babuye ngosuku nesikhathi esibekiwe. Okuhle ngesinyathelo sokuqala wukuthi ummangalelwa waziswa ngokugcwele ngohlobo namandla ecala abekwa lona ngummangali.
Ngosuku olunqunyiwe, ummangali uyophinde achaze icala phakathi kommangalelwa kanye nabeluleki bakhe. Ofakazi bamacala omabili bayabizwa. Nakuba engekho unompempe, udaba luthethwa njengecala kanti lubhekwa kuwo wonke amacala.
Lenqubo yaziwa ngokuthi "yizinyathelo" kanti lwaziwa njengesinyathelo sokuqala sokuthethwa kwecala.17 Kulesi sigaba, ummangalelwa uyakwazi ukukala amandla ommangali, engakwazi nokuvuma icala nalapho okuthathwa ngokuthi isimangalo sinobufakazi. Yilapho sekungalandela khona umbuzo wenkokhelo. Ngemuva kokubona amandla ommangalelwa, ummangali enganquma ukuthi ngeke kumsize ngalutho ukuqhubeka nodaba. Lesi yisigaba esifana nokuphetha inkulumo-mpikiswano ecaleni "litis contestation".
Uma ummangalelwa enenkani futhi ummangali efuna ukuqhubeka nodaba, enganquma ukuhoxisa ithimba lakhe bese edlulisela phambili udaba enduneni enegunya noma engagunyaziwe, ngaphakathi kwaleyo wadi noma esifundeni.19 Induna engenagunya ayinawo amandla okuphoqa ukuba afike ummangalelwa noma iphoqele isigwebo. Uma ummangalelwa evuma icala phambi kwenkundla yenduna engenagunya kodwa enqaba ukuhlawula, ummangali engafaka udaba eNkantolo yeNkosi kanti ummangalelwa uyoboshezela kulokho akuvumile.20 Uma ithimba lingagculiswa yisinqumo seNduna, lingahambisa udaba eNkantolo yeNkosi. Isinqumo seNkantolo yeNkosi noma Inkantolo yeNduna enegunya siyabophezela futhi singalandelwa yisigwebo. Ngaphandle kokufaka udaba eNkantolo yeNduna, ithimba lingedlulela enkantolo efanele endaweni, okuyinkantolo yeNduna enegunya, eNkantolo yeNkosi noma eNkantolo yeMantshi.21 Inkosi ingasiguqula isigwebo seNduna kanjalo Ingonyama ingaguqula isinqumo seNkosi.
Ufakazi ukhuluma ngolwazi lwakhe ngaphandle kokuphazanyiswa. Ithimba noma ilungu loMkhandlu weNkosi noma elinye lamalunga omphakathi elikhona lingaphonsa imibuzo kufakazi. Lenqubo yenziwa ngendlela ehloniphekile futhi elawulekayo ngaphandle kokubeka imigoqo yokuthi uphawula kanjani.
Ngemuva kokulalela bonke ubufakazi nezinkulumo zawo wonke umuntu okhona,22 Inkosi ngosizo lwamaKhansela iyothola isiphetho ngendlela ehambisana nomthetho wendabuko nomqondo wodaba. Uma lokho okutholiwe kungazange kwenzeke esikhathini esidlule, kuyothathwa njengesiqalo.23 Lenqubo ibandakanya amaqiniso njengoba enjalo kanye nokusebenza komthetho kulawo maqiniso.
Inkosi noma Induna engamele udaba enkantolo yendabuko ibumba Inkantolo yeNdabuko. Isahlulelo salowo mhlangano welunga eliphethe singujuqu, bese kusala ilungelo lokwedlulisa udaba kulabo abathintekayo. Tsautsi v Nene.24 Igama elithi 'isahlulelo' liqonde isinqumo senkantolo kanjalo nezizathu sesinqumo. Nakuba ingekho impoqo yokukhipha izizathu ngesikhathi esifanayo nokukhishwa kwesinqumo, umqondo wenqubo ohambisana nesinqumo kufanele ucace emqondweni wenkantolo ngaphambi kokukhipha leso sinqumo. Uma isahlulelo sesikhishiwe iNkosi noma iNduna noma yiPhini layo lisuke seliwuphethile umsebenzi. Kungenzeka ukuthi Inkosi ingasikhiphi isahlulelo. Umthelela wokuyeka isahlulelo, usho ukuchithwa kwecala - Komani v Qabongwana.25 Inkosi noma Induna inomsebenzi oyimpoqo wokubhalisa umlando wesinqumo sayo eHhovisi likaMantshi26 zingakapheli izinyanga ezimbili ngemuva kwesinqumo - Izigaba 6 no 7 GN R2082 ka 1967. Uma Inkosi yehluleka ukubhalisa isahlulelo sayo futhi kwedlula isikhathi esinqunyiwe, iyoba nesibophezelo sokuhlawula izindleko zomuntu noma zethimba elilahlekelwe ngenxa yokwehluleka kwayo ukuyobhalisa. - Seymour 17 kanye necala lika- Bhengu v Mpungose.27 Isahlulelo senkosi noma senduna esibhalisiwe futhi sachicilelwe phansi sithathwa ngokuthi silungile kuze kufike isikhathi lapho siphonselwa khona inselelo noma silungiswa. Uma kuphonswa inselelo yokulunga kwesahlulelo, kufanele isaziso sinikwe amanye amathimba kanye nenkosi ethintekayo. - Kunene v Mandoda.
Igama elithi "ukufuna isikweletu" lichaza inqubo elandelwa ngumuntu okweletwayo lapho efuna khona inkokhelo noma ukuzenelisa ngalokho akweletwa khona. Umthetho wendabuko ngenqubo yokufuna inkokhelo kufanele ilandelwe - Bona: S1 of GN R2802 ka 1967. Isahlulelo senkantolo yendabuko siyophoqelwa ngokudla impahla yomuntu okweletayo yisithunywa senkosi.29 Uma ukudla impahla kuhambisana nesiko, alikho ifa noma impahla eyobuyiselwa eceleni. Uma kwenzeka isithunywa senkosi senqatshelwa, umuntu okweletwayo uyothola usizo lwenkantolo yemantshi lapho iyokhipha khona umyalelo wokudla impahla. - Bona: S8 of GN 2802 ka 1967. Inkosi evumayo ukuthi ivume ukudliwa kwempahla ngolwazi lokuthi impahla edliwayo ngeyomuntu wesithathu iyoba nesibophezelo sokubuyisela emuva leyo mpahla edliweyo - Khanyile v Khanyile.30 Uma isilwane somuntu wesithathu sidliwa yisithunywa seNkosi, umuntu wesithathu unelungelo lokuveza ubufakazi obehlukile bokuphikisana nesinqumo noma yikuphi lapho ikhona impahla noma ngabe idayiselwe omunye umuntu - Hlatshwayo v Hlongwane.31 Ngaphansi koMthetho 8 of GN R2082 ka 1967, isimangalo somuntu wesithathu kufanele silalelwe yiNkosi ekhiphe isahlulelo noma oyilandelayo ngesikhundla. Ukwehluleka ukulandela inqubo yendabuko kuyoqubula isimangalo sesinxephezelo - Ndlovu v Thabethe & Others.32 Inkosi ayisona isithunywa somuntu, ngakho inkokhelo enikwa Inkosi ngaphandle kwaleyo ekhishwe ngegunya lomuntu okweletwayo ayiqondene nokuqeda isikweletu sengxabano - Majozi v Majozi.
Ukwedlulisa udaba nokulubuyekeza yinqubo engasetshenziswa ekuphonseni inselelo isahlulelo senkantolo engaphansi ngenhloso yokulungisa isahlulelo noma ukusibeka eceleni.34 Noma kunjalo, inqubo ngayinye ifanele isimo esithile kuphela. Isizathu sokukhalaza sinquma leyo nqubo efanele.
Uma isikhalo sigxile emaphutheni okungahambisi ngendlela efanele noma engekho emthethweni ngesikhathi sokuqulwa kwecala, inqubo yokubuyekeza iyalandelwa. Izikhawu zamaphutha okungahambisi ngendlela efanele ahlanganisa ukweya imithetho yobulungiswa.36 Ngokwalo mthetho, inkantolo kufanele ilalele amathimba omabili ngaphambi kokuthatha isinqumo. Ukwehluleka ukwenza njalo kuthathwa njengephutha lokungahambisi ngendlela efanele. Uma kodwa isikhalo sigxile emcabangweni osize inkantolo ekufinyeleleni kwisinqumo, isicelo sokwedlulisa udaba kuyoba ngesifanele ngaphansi kwaleso simo.37 Ukwedlulisa isikhalo kuphelela embhalweni wecala eliquliwe kanti ukubuyekeza kungatholakala ezikhalweni ezingale kwemibhalo.
Zikhona nokho izimo ezithile lapho enye yenqubo embili ingafanele isimo. Isibonelo: isiphathimandla esingamele simukela ubufakazi obungamukelekile kanjalo nokubafakazi obungemukelekile buvela embhalweni. Kulezi sigameko, kungenzeka ukubuyekeza noma ukwedlulisa isikhalo kube yinto efanele.
Umbuzo okusafanele uphendulwe ngothi ngabe izinkantolo zemantshi zinawo yini amandla okubuyekeza isinqumo esithathwe yizinkantolo zendabuko. Okhomishani bezinkantolo ezaqedwa zase zithathelwa indawo yizinkantolo zemantshi zazinamandla kuphela okubuyekeza isinqumo senkantolo yendabuko. - Latha v Latha & Another.39 Ecaleni lika - Bhulose v Bhulose,40 kwathathwa isinqumo sokuthi Inkantolo kaKhomishani yayingenawo amandla okubuyekeza isahlulelo seziNkantolo zeNdabuko. Isigaba 12 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama nesigaba 29A soMthetho weziNkantolo zoMantshi zinika ngqo inkantolo yemantshi ukuba ilalele izikhalo ezidluliswe ezinkantolo zendabuko kodwa izigaba zombili aziqukethe lutho oluthinta ukubuyekeza. Inkantolo yeMantshi njengesidalwa somthetho, ayanawo amandla ngaphezu kwalawo akhishwe ngaphansi koMthetho weNkantolo yoMantshi neminye imithetho.
Kubonakala sengathi awukho umthetho ohlinzeka ukuba izinkantolo zomantshi zibuyekeze izimangalo zombango oqale eziNkantolo zeNdabuko. Noma kunjalo, ngokulandisa kwesigaba 35 (o), noma ngubani obekwe icala unelungelo lokuba icala lakhe lithethwe ngendlela enobulungiswa, okuhlanganisa ilungelo lokwedlulisa icala noma libuyekezwe yiNkantolo ePhakeme. Lesi sigaba sibonakala sinika Izinkantolo zoMantshi amandla okubuyekeza isahlulelo senkantolo yendabuko. Ukuphawula okuqondwe kulesi sigaba "noma ngubani othweswe icala" kukhomba ukuthi lesi sigaba sisebenza kuphela ezigamekweni zobugebengu. Kufanele kuqashelwe ukuthi uma inkantolo yemantshi ilalela isikhalo esidluliselwe kuyo luvela enkantolo yendabuko, inamandla abanzi okuhambisana, okuguqula noma okubuyisela eceleni isinqumo seNkantolo yendabuko ngemuva kokulalela ubufakazi obethulwe phambi kwayo ngamathimba noma obunye ubufakazi obufunwa yinkantolo. Inkantolo yemantshi ibuye ibe namandla okwelula isikhathi esinqunywe eMithethweni yeziNkantolo zaMakhosi neziNduna R2082 ka 1967. Kuyacaca ukuthi isikhalo esidluliselwa enkantolo yemantshi asigcini nje embhalweni ogciniwe kodwa sibandakanya nobufakazi obuqondene nokungahambisi ngendlela efanele, akukhathalekile ukuthi buyavela embhalweni okanye abuzange bulalelwe nhlobo. Lokhu kukhombisa ukuth akubalulekile ukwehlukanisa phakathi kwesicelo sokwedlulisa icala nokubuyekeza ngenhloso yokuthola usizo eNkantolo yeMantshi ngemuva kwesahlulelo esikhishwe yiNkantolo yeNdabuko. Ngesizathu sokuthi ukulalela isicelo esidlulisiwe yisenzo sokulalela kabusha udaba, akuvamile ukubaluleka ukucabanga umgudu wokubuyekeza icala njengesinye sezixazululo.
Isahlulelo seNkosi noma seInduna singedluliselwa eNkantolo yeMantshi enamandla afanele kuleyo ndawo - isigaba 12 sifundwa nesigaba 29A soMthetho weziNkantolo zoMantshi No 32 ka 1944. Inkantolo yeMantshi enamandla okulawula iyiNkantolo yeMantshi ebivele ingaba namandla okulalela udaba oluthethwa okokuqala.
Lokhu kuchaza Inkantolo yeMantshi enamandla okulawula alingana neNkantolo yeNdabuko ethintekayo.41 Isahlulelo seNkantolo yeNdabuko singedluliselwa eNkantolo yeMantshi noma kungasho ukuthi isinqumo saleyo nkantolo siyoba ngujuqu. - Ntshabala v Piti.42 Amathimba athintekayo esikhalweni esidluliswayo kufanele babizwe; ummangali ebhekene nozivikelayo, kungabi ngodlulisa isikhalo ebhekene noziphendulelayo. - Dlamini v Sibisi.43 Isikhalo esidluliswayo sibuka kuphela udaba oluqoshwe embhalweni ngamathimba. Ngakho, uma ummangali efuna isinxephezelo sezinkomo ezingu-19 kodwa inkosi ikhipha isahlulelo sezinkomo ezine kuphela, kanjalo ummangali edlulisa udaba oluphikisa isahlulelo, inkantolo elalela isikhalo esidlulisiwe ayinawo amandla okuchitha isimangalo noma izwelane nommangalelwa uma ummangalelwa engafakanga esakhe isicelo sokwedlulisa udaba.44 Uma inkantolo ithola izizathu zokuhambisana nommangalelwa, inkantolo yesikhalo esidlulisiwe kufanele isichithe leso sicelo sokwedlulisa, okusho ukungaguqulwa kwesinqumo senkantolo yendabuko. - Mthethwa v Mthethwa45. Isikhalo esidlulisiwe kufanele sibhalwe zingakapheli izinyanga ezimbili kusuka ngosuku lwesahlulelo - Umthetho 9 Imithetho yeziNkantolo zaMakhosi neziNduna R2082 ka 1967. Lesi sikhathi singelulwa yiMantshi uma iveza izizathu ezifanele. - Umthetho 9 . Ngemuva kokubhala isikhalo esidlulisiwe, isigwebo esihambisana nesahlulelo siyomiswa kuze kuphothulwe isicelo esidlulisiwe noma sihoxiswe. - Umthetho 8 . Ithimba eliyingxenye yecala aliphelelwa ngamalungelo okwedlulisa icala eNkantolo yeMantshi ngesizathu sokuvuma ukuhambisana noma ngokufeza kancane isigwebo esikhishwe yiNkantolo yeNkosi. - Umthetho 9 . Ummangalelwa odlulisa icala uyakwazi ukufaka esakhe isimangalo noma engazange wasifaka ngesikhathi sokuqala icala. - Umthetho 12 weMithetho yeziNkantolo zaMakhosi neziNduna R2082 ka 1967. Kuyavela nokho ukuthi lomthetho sengathi ayaphaphalaza. Seymour 33 fn 166. Isikhalo esidlulisiwe siyophelelwa yisikhathi uma isahlulelo okukhalwa ngaso siphelelwa yisikhathi, ngaphansi komthetho 7.
Umthetho 7 ulandisa ngokuthi isahlulelo seNkantolo yaMakhosi siphelelwa yisikhathi uma singabhaliswanga kunobhalo weNkantolo yeMantshi zingakapheli izinyanga ezimbili ngemuva kosuku lwesahlulelo, njengoba umthetho 7 unqumile. Isahlulelo esiphelelwe yisikhathi sifana nesahlulelo esingekho futhi esingasebenzi. - Sabelo v Njilo46.
Isikhalo esidlulisiwe ngeke sibhalwe mayelana nesahlulelo esikhishelwe umuntu okweletayo yinkantolo yendabuko ngaphambi kokuba isicelo sokwesula isahlulelo sinqatshwe. - Umthetho 9 . Imithetho yeNkantolo yaMakhosi neziNduna R2082 ka 1967. Bona umthetho 10-13 weMithetho yaMakhosi neZiphakanyiswa (Kwazulu-Natal GN 12 ka 1992) mayelana nenqubo yokwedlulisa isikhalo.
soMthetho No 38 ka 1927, uma isikhalo sesibhaliwe, isiphathimandla esingamele inkantolo yendabuko sinesibopho sokunika ngokubhaliwe inkantolo elalela udaba lwesikhalo esidluliswayo izizathu zesahlulelo zingakapheli izinsuku ezingu-14 ngemuva kokwaziswa ngesicelo. Uma zingabhaliwe izizathu, kufanele zibhalwe wunobhala wenkantolo. Lezo zizathu ziyoba yingxenye yombhalo wesikhalo esidluliswayo. Uma isiphathimandla senkantolo yendabuko sihluleka ukwethula izizathu, inkantolo elalela isikhalo esidluliswayo ingasiphoqa ukwenza lokho ngesikhathi esichaziwe. Inkantolo elalela udaba oludlulisiwe ingahlehlisa udaba ngenhloso yokunika ithuba isiphathimandla seNkantolo yeNdabuko lapho siyothula khona izizathu. Ngokwayo, inkantolo elalela isikhalo esidluliswayo ingachitha izizathu zesahlulelo. - Umthetho 10(d) no 11 weMithetho yeziNkantolo zaMakhosi neziNduna R2082 ka 1967. Uma ubala izinsuku ezinqunywe ngaphansi kwemithetho,47 iSonto neHolidi alibalwa. - Umthetho 15 . Isikhalo esidlulisiwe ngeke sibhalwe uma inani lesinxephezelo esifunwayo singaphansi ko-R10.00 ngaphandle uma inkantolo elalela isikhalo iqinisekise ophenyweni olufingqiwe ngokuthi kunenkambiso yomthetho esemqoka ephathekayo esikhalweni sokwedlulisa udaba.
Inkantolo yeMantshi elalela isikhalo sodaba oluvela enkantolo yendabuko iyolalela kabusha udaba kube sengathi iyinkantolo yokuqala ukuluzwa, ngakho ibeke eceleni isahlulelo seNkantolo yeNdabuko. - Umthetho 12.
Uma semukelwa, sibuyiselwa eceleni noma siguqulwa isahlulelo seNkantolo yeNdabuko, isahlulelo siyothathwa njengeseNkantolo yeMantshi, - isigaba 29A soMthetho weziNkantolo zoMantshi. Ngenxa yokuthi umkhawulo wamandla wezinkantolo zaMakhosi, zeziNduna noma Amaphini abo ulingana kuphela nomthetho wendabuko, uma ilalela isikhalo esidlulisiwe, inkantolo inesibophezelo sokusebenzisa umthetho wendabuko - Yeni v Jaca NAC (N-E) 31. Uma kutholakala ukuthi inkantolo yendabuko yanquma udaba olungena ngaphansi kwamandla enkantolo evamile noma yasentshona, udaba oluthethiwe luyobekwa ecelene ngenxa yokuthi leyo nkantolo beyingenalo ilungelo elifanele. Cebekhulu v Shandu NAC (N-E) 196. Esinye isicelo sokwedlulisa isikhalo singedluliselwa eNkantolo ePhakeme.
eQwaqwa, umkhuba nenqubo yokwedlulisa isikhalo seziNkantolo zaMakhosi neziNduna siya eNkantolo yeMantshi yinto engasabuswa yizigaba 12 , 12 , 20 20 no 20 woMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama. Lezi zigaba zacinywa ngaphansi kwesigaba 6 soMthetho woKwedluliswa kweZikhalo waseQwaqwa ziphuma eziNkantolo zaMakhosi neziNduna 7 ka 1988. Le nqubo seyilawulwa wuMthetho waseQwaqwa. Isigaba 3 soMthetho waseQwaqwa sinika Ungqongqoshe wezoBulungiswa amandla okushaya imithetho (ukulawula imikhuba nenqubo yokwedlulisa izikhalo) oyisenzo esithatha indawo yeMithetho yeziNkantolo zaMakhosi neziNduna R2082 ka 1967.
Lezi zifunda zemukela lemithetho ngokulandelana kwayo mayelana nokuSungulwa kweziNkantolo zoMantshi, kanti ngokwesigaba 2 wemithetho yomibili; Izinkantolo zoMantshi sezinamandla aleyo mikhawulo ecinyiwe.48 Ngenxa yokuthi iziNkantolo zoKhomishani zazilalela izikhalo ezivela eziNkantolo zeNdabuko, lamandla edluliselwa eziNkantolo zoMantshi.
Imikhuba nenqubo yokwedlulisa izikhalo eziphuma ezinkantolo zaMakhosi ilawulwa ngaphansi kweMithetho yeziNkantolo zaMakhosi neziNduna R2082 ka 1967.
Ngokulandisa kwesigaba 20 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama, ngokubhaliwe, uNgqongqoshe engagunyaza amakhosi nezinduna noma amaphini amakhosi ukushushisa icala lendabuko noma lomthetho ovamile ngaphandle kwalawo achazwe ohlwini lwesithathu loMthetho, eliqubuke phakathi kwabantu abamnyama endaweni ebuswa yinkosi. Izinkantolo zendabuko azikwazi ukukhipha izigwebo ezilandelayo (Isigaba 20 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama): isigwebo sokubulala50, ukulimaza, ukushaya,51 ukubopha, inhlawulo engaphezulu ko-R100.00 noma ngaphezulu kwezinkomo ezimbili ezinkulu noma ishumi lezincane kanye nokufaka isibhaxu. Umkhawulo omiselwe isibhaxu uhambisana nesigaba 12 (e) soMthethosisekelo wezwe ovimbela unya nesigwebo esingenabo ubuntu. Ngokwesigaba 20 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama, ukwedlulisa isikhalo sobugebengu esivela enkantolo yendabuko siyofakwa eNkantolo yeMantshi enamandla afanele zingakapheli izinsuku ezingu-30 ngemuva kwesigwebo - Umthetho 2, Ukulawula Izicelo zokwedlulisa isikhalo R45 ka 1961.
Kufanele kwaziwe ukuthi umthetho wendabuko awehlukanisi phakathi kodaba lombango nobugebengu ngendlela efanayo nomthetho ovamile wasentshona. Lezi ziwombe azilalelwa ngokwehlukana. Kufanele futhi kwaziwe ukuthi isenzo somuntu owonile singaholela ecaleni lobugebengu noma esidingweni sesinxephezelo.52 Uma kunjalo, isiphathimandla esingamele kufanele siyazi imingcele yamandla aso maqondana nodaba lobugebengu noma lombango.
Amakhosi nezinduna ezingenalo igunya yilezo ezinganikiwe igunya lamandla okulalela udaba lombango noma lobugebengu nguNgqongqoshe, ngaphansi kwesigaba 12 noma 20 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama. Lokhu akuchazi ngempela ukuthi lawo Makhosi noma Izinduna kazibekiwe ngokomthetho. Lawo Makhosi noma Izinduna azinawo amandla okuthetha amacala ombango noma obugebengu kodwa emukelekile futhi anegalelo emiphakathini yawo. Iqiniso lempela lithi abantu abaxabene nabamangalayo kuleyo miphakathi bethula ingxabano yabo kulawo Makhosi neziNduna. Lawo Makhosi alalela ingxabano bese ekhipha isahlulelo.
Ngokweqiniso, isahlulelo esikhishwe yiNkosi noma yiNduna engagunyaziwe siyize54 futhi asibophezeli emathimbeni ngaphandle uma besivuma.55 Leso sahlulelo asiphoqiwe ukuba silandelwe. Ukudla nokususa impahla edliwe ngaphansi kwalesi sahlulelo sithathwa njengesenzo esonakele.56 Uma leyo mpahla inikwa okweletwayo ngenxa yesahlulelo, oyithathayo uphenduka ingxenye yesenzo senqubo engalungile.57 Leso sahlulelo siyawabophezela amathimba, uma ezivumela ngokwawo. Uma amathimba esivuma isahlulelo kodwa ummangalelwa ehluleka ukukhokha, ofake icala kufanele athathe izinyathelo enkantolo enamandla afanele.58 Ngemuva kokuvuma isahlulelo komuntu ofake icala, lapho ummangalelwa ekhokha khona inhlawulo ehambisana nesigwebo esikhishiwe noma leyo nkokhelo ingaphelele ukufeza ngokugcwele umgomo wesigwebo futhi Inkosi noma Induna noma isithunywa siyemukela leyo nkokhelo, ofake icala uyabophezeleka kanti ummangalelwa uphelelwa yisikweletu.59 Uma imali ekhokhwa ngummangalelwa ingemukeleki, imali ithathwa njengobufakazi bokuvuma isikweletu nesenzo sokuvuma esingasetshenziswa ekushushiseni lelo cala esikhathini esizayo.
Isimo sezinyathelo zobugebengu sihlukile. NgaMakhosi, Izinduna namaPhini agunyaziwe kuphela angaqula udaba lobugebengu. Uma Inkosi noma Induna engagunyaziwe ikhipha isigwebo senhlawulo noma sokujeza, leso sinqumo siyothathwa njengento eyize nengasho lutho.61 Uma inkantolo yeqa amandla noma ikhipha isigwebo endaweni lapho ingenawo khona amandla okulawula, leyo nkantolo yenza icala noma ingahlawuliswa. Bona Umgomo 17 no 31 wesimemezelo R110 ka 1957.
Izinkantolo zeNdabuko eTranskei, Bophuthatswana, Venda neCiskei (ozimele-geqe) zazibunjwe ngaphansi komthetho ophasiswe kulezo ziFunda. Kufanele kucace ukuthi nakuba umthetho obumbe futhi olawula ukusebenza kwezinkantolo zendabuko kulezi zifunda zinokuthile okufanayo noMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama, zinokuthile okwehlukene. Ngaphansi koMthethosisekelo wezwe walezi ziFunda,63 zonke izinkantolo kulezi zifunda zazinikwe amandla okusebenzisa umthetho wesizwe emacaleni aqondene namasiko esizwe ngasinye alandelwa yileyo miphakathi. (Bona Seymour 7-8).
Embusweni omdala waseBophuthatswana, izinkantolo zendabuko zazaziwa njengeziNkantolo zesizwe. Ngokulandisa koMthetho weMikhandlu yeNdabuko No 23 ka 1978 (Umthetho), inkantolo yenkosi ibunjelwe indawo ngayinye yenkosi.
Lezi zinkantolo zibunjwe ngaphansi koMthetho owakhiwe yiNkosi, yiziNduna zoSihlalo bemikhandlu yomphakathi. Amalunga omphakathi noma esizwe aqondene angamalunga enkantolo. Izinkantolo zendabuko zivela esigabeni 9 soMthetho wezinkantolo. Izicelo zokwedlulisa amacala nokuwabuyekeza zisingathwa yizinkantolo zomantshi - isigaba 9 soMthetho ezinamandla okubeka eceleni, okuchibiyela nokulungisa isahlulelo senkantolo yenkosi noma ukukhipha leso sinqumo esihambisana nobulungiswa besimo. - Isigaba 9 soMthetho. Uma inquma ngesicelo sokwedlulisa udaba, inkantolo yemantshi ingaqoka ngokwayo ukulalela udaba kabusha noma yethembele emlandweni wecala ophuma eNkantolo yenkosi - Bona isigaba 9 . Uma ilalela udaba olwedlulisiwe, inkantolo yemantshi kufanele isebenzise umthetho wendabuko - isigaba 10 soMthetho.
Isigaba 3 soMthetho sinaka amandla umongameli ukuba anike Umkhandlu weNdabuko igunya lokusingatha udaba lombango, mayelana nezinto eziqutshulwe wumthetho wendabuko. Uma Umkhandlu weNdabuko usebenzisa umthetho wasintu, umongameli enganika isigungu soMkhandlu weNdabuko amandla okulawula udaba lombango alingene leyondawo, ukuthatha izinyathelo ezithile nokuqhuba lawo mandla maqondana nabantu abathile. Odabeni olubandakanya isiko, kufanele kusetshenziswe umthetho wendabuko ngaphandle uma ucinyiwe, uguquliwe noma ushayisana nenqubomgomo yomphakathi noma inkambiso yobulungiswa. - Bona isigaba soMthetho. Lezi zinkantolo zinekhono elifanele lokuqula ngempumelelo amacala ombango nobugebengu, uma kuphatheka amaqiniso namathimba afanayo - isigaba 11 soMthetho.
Wodaba olufaka phakathi inkosi/induna noma umkhandlu wesizwe.
NgokoMthetho No 29 ka 1979 weziNkantolo zeNdabuko eBophuthatswana, izinkantolo zombuso omdala waseBophuthatswana zinamandla amile nahlukile okunquma amacala ombango aqutshulwa yisiko nomthetho wendabuko. Ngalezi zizathu, lezo zinyathelo aziqulwa enkantolo yemantshi.
Umnikazi womhlaba nento enganyakazi engaphakathi kwendawo yenkosi, mayelana nezinyathelo ezihlobene naleyo mpahla.
Ngemuva kokuba iTranskei yathola uzimele-geqe, imibandela yoMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama ephathelene namakhosi nezinduna yangena ngaphansi kweSigaba 60 soMthethosisekelo waseTranskei No 15 ka 1976 owawuhlinzekela ukuqhutshwa kokusebenza kwemithetho ebusayo ize icinywe yiSishayamthetho saseTranskei. Imibandela eyaqhutshelwa phambili yathathelwa indawo yayo wuMthetho weziNkantolo zaMakhosi waseTranskei No 6 ka 1983 (Umthetho) kanye neMithetho - GN 139 ka 1984 - Bona Seymour 20. Ngaphandle kweziNkantolo zeMikhandlu yeziFunda zaMakhosi, lemithetho yayibunjwe ngaphansi koMthetho weziNkantolo zemiKhandlu yeziFunda No 13 ka 1982. Inkosinkulu namaphini ayo banamandla ngokwezikhundla zabo alingana naMakhosi, ngakho asikho isidingo sokuwanika amandla ngokusemthethweni.
D Izindaba ezithinta ukubeka eceleni umshado, ukwehlukanisa noma ukuhlala ngokwehlukana kwabashadile azingeni emandleni eNkantolo yeNdabuko.
Inqubo kufanele ihambisane nomthetho wamasiko nendabuko kodwa ukuqhutshwa kohlelo lube yisimo esinqunywe wumgomo - isigaba 4 no . Amandla ezicelo zokwedlulisa icala asezithebeni zenkantolo yemantshi noma iNkantolo yoMkhandlu wesiFunda. - Ilungelo lokwedlulisa icala likhona ngaphandle uma inani lingaphezulu ko- R25.00, ngaphandle uma Inkantolo ePhakeme yenze isiqiniseko embikweni ofingqiwe esithi udaba lubandakanya inkambiso yomthetho esemqoka 4 . Isicelo esidluliswayo sifana nokuqulwa kabusha kwecala, isigaba 4.
D Ummangalelwa kufanele abekwe icala ngaphansi kwesigaba sendabuko noma sesiko ngaphandle kwalawo afakwe ohlwini loMthetho noma amacala aqoshwe emthethweni ngencazelo kaNgqongqoshe wezoBulungiswa.
E Izigwebo ezilandelayo azivunyelwe: Isigaba 3 3: Ukufa, ukulimaza, ukushaya, ukujezisa nma inhlawulo engaphezulu kwezinkomo ezindala ezine noma inhlawulo edlule ku R100.00 inhloko yenkomo ngayinye noma izinkomo ezincane ezingamashumi amabili ezihambisana nokuzikhethela inhlawulo ka-R20.00 inkomo ngayinye noma inhlawulo ephelele engadluli ku-R400.00.
Inqubo yobugebengu kufanele ihambisane nomthetho wendabuko namasiko, inqobo uma ingashayisani nomyalelo kaNgqongqoshe wezoBulungiswa. Akekho umuntu ovunyelwe ukumela omunye - isigaba 10. Uma kwenzeka ummangalelwa ehluleka ukukhokha inhlawulo, inkosi inganquma ukumbopha bese imletha phambi kwemantshi noma enhlokweni yenkantolo yesifunda sendawo lapho kwenzeke khona icala. Uma imantshi igculiswa wukuthi inhlawulo inqunywe ngendlela efanele, ingaphoqa ukukhokhwa kwayo, uma ehluleka agqunywe esitokisini isikhathi esingedluli ezinyangeni ezintathu. Amandla okwemukela isicelo sokwedlulisa isikhalo ahleli enkantolo yeMantshi noma eNkantolo yesiFunda - isigaba 5 . Isikhalo sokwedlulisa udaba siyoqulwa sengathi luqalwa phansi udaba, isigaba 5.
Ngokulandisa kwesigaba 73 soMthethosisekelo waseTranskei No 15 ka 1976, ziyisishagalolunye izindawo zezifunda eTranskei nezibunjelwe Izinkantolo zeMikhandlu yeziFunda - isigaba 2 soMthetho weMikhandlu yeziFunda (Umthetho). Ngokombiko ka Olivier 199764, yizinkantolo ezisezifundeni ezinhlanu kuphela ezazisebenza ngo-1997. Izinkantolo zeMikhandlu yeziFunda zinamandla alinganayo nezinkantolo zomantshi lapho ummangalelwa ecaleni lobugebengu noma amathimba athintekayo eyizakhamizi zaseTranskei - isigaba 3 soMthetho weMikhandlu yeziFunda. Umehluko phakathi kwezinkantolo zomantshi ezingasebenzisa kuphela umthetho wendabuko ezindabeni zombango, Izinkantolo zeMikhandlu yeziFunda zinegunya lokusebenzisa umthetho wendabuko nasemacaleni obugebengu. Izinkantolo zeMikhandlu yeziFunda zithathwa njengezidalwa zomthetho ngenxa yokuthi zabunjwa wuMthetho weSishayamthetho futhi zithola amandla azo kulowo mthetho. Akuvunyelwe muntu oyomela omunye kulezi zinkantolo. -isigaba 7.
Amandla okulalela udaba olwedlulisiwe asezithebeni zeNkantolo ePhakeme kanti izigwebo zobugebengu zibuyekezwe ngendlela efanayo nezinkantolo zomantshi. Inqubo ihambisana nesiko, inqobo uma ilawulwa nguNgqongqoshe wezoBulungiswa - Seymour , ikhasi 22.
Umbuzo okufanele siwuphendule lapha yilowo wokuthi : Ngabe inkantolo yeNdabuko ingakwazi yini ukumemezela umthetho wendabuko njengento eyize ngesizathu sokuthi awuhambisani nomthethosisekelo?
Maqondana neSigaba 170 soMthethosisekelo, inkantolo engaphansi kweNkantolo ePhakeme ayinawo amandla okufuna ulwazi noma ithathe isinqumo ngokuhambisana noma nokuphambana kwanoma yimuphi umthetho noma iphenye ukuziphatha komongameli wezwe. Isigaba 110 soMthetho, asiniki inkantolo yemantshi ikhono lokuphawula ngokuba semthethweni kwanoma yimuphi umthetho noma indlela yokuziphatha komongameli wezwe. Isigaba 110 soMthetho weNkantolo yoMantshi siphikisa inkantolo yemantshi ekunqumeni ukuthi umthetho othile ngabe usemthethweni yini, kungaba isisusa ukungahambisani kwawo nomthethosisekelo noma ngenye indlela. Igama elithi 'umthetho' linikwa incazelo esigabeni 2 soMthetho Wokuhumusha Imithetho No 33 ka 1957: " noma yimuphi umthetho, isimemezelo, umgomo, Umthetho wesiShayamthetho noma okunye okuphasisiwe okunamandla okulawula njengomthetho". Igama elithi "umthetho" lithathwa njengencazelo eqonde imigomo eshaywe yisishayamthetho, hhayi ' umthetho wokwenza into ngendlela ejwayelekile", usho njalo u-Buckle & Jones V 1 Act 403, Millman NO v African Eagle Life Assurance Society Ltd 1981 SA 630 (C).
Nakuba kungashiwongo lutho ngomthetho ovamile Esigabeni 170 soMthethosisekelo neSigaba 110 soMthetho weziNkantolo zoMantshi, izinkantolo zomantshi azinawo amandla okuphawula ngobulungiswa bomthetho okhona ovamile (B&J V Umthetho 403). Ngokusebenzisa impikiswano efanayo, singafinyelela esinqumeni esifanayo sokuthi inkantolo yemantshi ayinawo amandla okuphawula ngobulungiswa bomthetho wendabuko. Inkantolo yemantshi njengesidalwa somthetho, ithola amandla kuMthetho weziNkantolo zoMantshi kanti lawo mandla (okuphenya ngobulungiswa bomthetho ovamile) achaziwe wuMthetho weziNkantolo zoMantshi. Ngakho, Inkantolo yeMantshi njengesidalwa somthetho ayinikiwe amandla ngaphansi koMthetho weziNkantolo zoMantshi ukuphenya ngobulungiswa bomthetho wendabuko.
Maqondana neSigaba 170 soMthethosisekelo wezwe, inkantolo engaphansi kweNkantolo ePhakeme ayikwazi ukuphenya noma ithathe isinqumo ngobulungiswa banoma yimuphi umthetho noma ukuziphatha komongameli wezwe. Isikhundla sezinkantolo zendabuko nezinkantolo zoMantshi, uma kukleliswa izinkantolo zingaphansi kweNkantolo ePhakeme, ngakho ngokwesigaba 170 lezi zinkantolo azinawo amandla okuphenya noma ukukhipha isinqumo ngobulungiswa banoma yimuphi umthetho noma ukuziphatha komongameli wezwe. Ngokwesigaba 2 soMthetho wokuHumusha Imithetho No 33 ka 1957, incazelo yegama "umthetho" lixube imigomo eshaywa yisishayamthetho. Umbono ka B& J V Umthetho 403 uthi, nakuba kungaphawulwanga lutho oluqondiswe emthethweni ovamile eSigabeni 170 soMthethosisekelo naseSigabeni 110 soMthetho weziNkantolo zoMantshi, Inkantolo yemantshi ayinawo amandla okukhipha isinqumo ngobulungiswa bomthetho ovamile. Ngempikiswano efanayo, singaphetha ngokuthi izinkantolo zemantshi azinawo amandla okulawula ngobulungiswa bomthetho wendabuko. Ngokulandisa kwesigaba 211, umthetho wendabuko wemukelwe eNingizimu Afrika. Ingxikithi yale mpikiswano iqonde ukuthi ukuphawula okuqonde umthetho wesigaba 170 kuhlanganisa umthetho ovamile nomthetho wendabuko. Ngenxa yokuthi izinkantolo zendabuko zingaphansi kweNkantolo ePhakeme ekuklelisweni kwezinkantolo, nazo ziphucwe amandla okuphenya ngobulungiswa bomthetho wendabuko, ngendlela equkethwe yisigaba 170 soMthethosisekelo wezwe. Ngombono ka TW Bennett 76, izinkantolo zamakhosi azinalo ikhono lokuthatha isinqumo sokuchitha imithetho yendabuko njengaleyo engenabo ubulungiswa. (icashunwe Esigabeni 103 soMthethosisekelo weSikhashana ka 1993).
<fn>zul_Article_National Language Services_ISIKHWAMA SEMALI YABANTU ABAGADELWE.txt</fn>
Isikhwama sengane egadiwe singena ngaphansi kohlelo oluphethwe wuMphathi weNkantolo ePhakeme. Lesi yisikhwama esidalelwe ukugcina nokusingatha izimali ezikhokhelwa uMphathi weNkantolo zinikwa abantu abehlukene abaziwayo noma abangaziwa, isibonelo; izingane nabantu abangakwazi ukuziphathela izindaba zabo, izindlalifa ezingakazalwa, abantu abadukile noma abangekho abathintekayo ezimalini zefa, zomhlomulo noma ezihlobene nalokhu.
Uma ethola noma emukela noma iyiphi imali, Umphathi weNkantolo uvula isikhwama ebhukwini leziMali zabantu abagadelwe egameni lomnikazi wefa nongumnini waleyo mali. Uma ingaziwa ukuthi leyo mali ngekabani, isikhwama sivulwa ngegama lomuntu oyilethile noma egameni lefa ecazwe kulo, kuye ngesimo ngasinye. Imali egcinwe eSikhwameni sabagadelwe itshalwa esikhwameni seKhomishani yeMali yoMphakathi Etshaliwe esihlolwa wumcwaningi-mabhuku njalo ngonyaka.
Inzalo ikhokhwa emalini efakwe eSikhwameni sabagadelwe, okuyizingane ezingakwazi ukuzimela, abangakwazi ukuziphathela izindaba zabo, izindlalifa ezingakazalwa nabantu abathintekayo emalini, ekusebenziseni amafa, izimali abazishiyelwe nemihlomulo ehlobene. Inzalo ibalwa ngenyanga isuselwa eqophelweni elimiselwa unyaka, ngezilinganiso ezibuyekezwa ngezikhathi ezithile nguNgqongqoshe weZimali. Inzalo itholakala kanye ngonyaka ekupheleni komhla ka -31 ku-Mashi wokuphela konyaka.
Inzalo ifakwa zonke izinyanga ngemuva kokuthola imali kuze kuphele iminyaka emihlanu, ngaphandle uma leyo mali ithathwa ngumnikazi ngaphambi kokuphela kwaleso sikhathi.
Umuntu obhaliswe esikhwameni uyakwazi ukufuna imali yesondlo esikhwameni sabantu abagadelwe. Umphathi weNkantolo unelungelo lokukhokha yonke inzalo nemali efinyelela ku-R100 000 emalini eqongelekile ukufeza izinhloso zesondlo ezifana nesikole nemali yesikole semfundo ephakeme, izimpahla zokugqoka, imali yemithi, imali yokuhlala esikoleni nezinye izidingo ezifakelwe isicelo.
Isondlo singacelwa ngumuntu ogade ingane/umeluleki/ogcine ifa noma umuntu obheke isikhwama somuntu obhalisiwe, lokhu kwenziwa ngokufaka isicelo ngefomu le-J341 sihambisana namakhotheshini kanye nobufakazi besikweletu. NgoMandulo, njalo ngonyaka Umphathi weNkantolo ukhangisa kwiGazethe kaHulumeni izimali ezingalandiwe ngabanikazi bawo. Imali ingakhokhelwa ngqo lowo osebenzile, njengesikole, isikole semfundo ephakeme, isitolo sezincwadi, njalonjalo.
Ingane engakakwazi ukuzimela ingafaka isicelo semali etshaliwe kanjalo nenzalo eqongelekile uma seyifinyelele eminyakeni eyigunyaza ukuzimela, lena yiminyaka engama-21, umshado noma yisinyathelo senkantolo ePhakeme sokuyenza umuntu osengazimela.
Noma kunjalo, umuntu obhala iwili, engachaza eminye iminyaka yobudala lapho indlalifa inelungelo khona lokuthola imali yefa.
Imali ingafunwa yilowo obhaliswe ku-akhawunti uma egunyazwa ngesicelo esibhalwe kufomu le-J251, siphelezelwa yikhophi yomazisi/incwadi yokuhambela kwamanye amazwe/isitifiketi somshado noma umyalelo wenkantolo oqinisekisiwe.
Labo abanelungelo lenzalo bakwazi ukuthola inzalo eqongelekile ekupheleni konyaka, ngemuva komhla ka -31 kuMashi. Isicelo senzuzo siyabhalwa bese ocelayo echaza umthelela oholela enzalweni noma umsuka wezithelo ezidliwayo, (inzalo).
Umnini we-akhawunti engafaka isicelo semali etshaliwe uma esenelungelo lokwenza njalo (imvama ngemuva kokufa kwalowo omshiyela ukudla izithelo zefa) ngokufaka isicelo esibhalwe kufomu le-J251 sihambisana nekhophi eqinisekisiwe yomazisi noma incwadi yokuhambela kwamanye amazwe.
Ikhokhwa kanjani imali?
Imali/inzalo noma isondlo sikhokhwa ngesheke elibhalwe egameni lomuntu oqondene. Leli sheke lidwetshwa umugqa ukuze lingakwazi ukwedluliselwa komunye umuntu. Ngesinye isikhathi imali ifakwa kwi-akhawunti yasebhange yalowo muntu oqondene.
Kwenzekani ngemali uma ingalandiwe ngesikhathi?
Ngemuva kweminyaka emihlanu imali igciniwe, Umphathi weNkantolo wedlulisa leyo mali engalandiwe eSikhwameni seMali yabaQoqi-ntela. Lokhu akuchazi ukuthi umnikazi wayo uphelelwa yilungelo lokuyifuna imali eSikhwameni Sabagadelwe izimali.
Noma kunjalo, ekupheleni kweminyaka engamashumi amathathu ingalandiwe imali, leyo mali idliwa wumbuso.
NgoMandulo njalo ngonyaka, Umphathi weNkantolo ukhangisa kwiGazethe kaHulumeni izimali ezingalandiwe.
<fn>zul_Article_National Language Services_ISIKHWAMA SEZOMQHUDELWANO.txt</fn>
Isikhwama sezomqhudelwano i-Competitiveness Fund (CF) yisabelo sokusizana ngezindleko enikeza usizo lwezimali ukusekela osomabhizinisi abaqala amabhizinisi ukufinyelela ezingeni lamaphesenti angu-50 ezindleko zabo. Osomabhizinisi abakufanele ukusizwa kumele babe benza imikhiqizo yokwenza izinto ukukhiqiza kanye nokunikeza ngezinsizakalo kumabhizinisi anezimfanelo noma afanele.
Ukukhuthaza ngezimali amabhizinisi ukuze athuthukise izinga lokusebenza kwawo, kanye nokuthola izinsizakalo namakhono olwazi angaphandle.
Ukuthuthukisa izinkampani (ukuthuthukiswa kweqophelo labaphethe noma ezokuphatha, ukutholakala kwamazinga eqophelo), uqeqesho lokwakha iqophelo lezokuqhudelana.
Ukuthuthukisa izinsizakalo ama-NGO, izinhlangano zamabhizinini nezimboni ezifuna ukuthuthukisa imikhiqizo kanye nezinsizakalo ukuze kuthengiselwe amaqembu athize/izimboni.
Ukunikeza izabelo ukufinyelela ezingeni eliphezulu lenani elingama- 600 000 kumkhakha nomkhakha okufanele.
Ukusizana nezimboni ukufinyelela kumazinga aphezulu ezokuqhudelana kumazwe angaphandle kumkhakha wezimakethe zangaphakathi kanye nezimakethe ezithumela izinto kumazwe angaphandle.
<fn>zul_Article_National Language Services_ISIKHWAMA SOMSHUWALENSE WOKUNGAQASHWA.txt</fn>
Ngicela/ngijuba/ngigunyaza ukuba ukhokhe umhlomulo wami, uma siphumelela isicelo kule-akhawunti elandelayo yebhange.
Ngiyaqonda ukuthi ukwedlulisa imali okugunyazwe lapha kwenziwa ngohlelo lwekhompuyutha olwaziwa nge-ACB, futhi ngiyaqonda ukuthi ayikho imininingwane yenkokhelo eyonikwa ibhange lami kodwa imininingwane yenkokhelo ngayinye iyobhalwa ephepheni lesitatimende sami sasebhange. (lokhu akusebenzi lapho ibhange ingavamile ukukhipha imibiko noma izitatimende zasebhange, isibonelo i-akhawunti yokonga noma uhlobo olufuzile).
Leli gunya lingamiswa yimina ngokufaka isaziso esibhaliwe sezinsuku ezingamashumi amathathu.
Qaphela: Ubufakazi obubhaliwe be-akhawunti yebhange (isibonelo, isitatimende sasebhange, iphepha eliphuma emshinini wemali, isheke elidwetshiwe) kufanele bufakwe.
Igama lomnikazi we-akhawunti...
Ngiyaqinisa ukuthi ulwazi oludalulwe ngenhla luyilo njengamanje futhi luphelele ngayo yonke indlela nokuthi uKhomishani woMshuwalense wokungaSebenzi awuzibophezeli ekukhokheni okungesikho okungaqubuka ngenxa yemininingwane engaphelele noma engaqondile ethulwe yimina.
Ulwazi lwethulwe : (Igama lesisebenzi saseBhange)...
<fn>zul_Article_National Language Services_ISINGENISO 1.txt</fn>
Lo nyakamali odlule bekuwunyaka omatasatsa impela kwiBhodi ekhona ngenxa yokuthi bekufanele baqedele izakhiwo nemithethomigomo futhi bendlalele iBHodi entsha ukuthi ikwazi ukuthatha izintambo ngaphandle kwezihibe. Le liqembu lamsebenzela iminyaka emihlanu u-PANSALB kusukela mhla zingama-24 ku-Epreli 1996 kwaze kwaba zingama-25 kuMashi 2001. Lo mbiko uchaza izinto ezenzeke kunyakamali odlule maqondana nokuthuthukiswa nokukhuthazwa kwezilimi zaseNingizimu Afrika kanjalo nommisomgomo wezilimilimi kulelizwe.
Lona bekungunyaka oyinselele enkulu kumalungu eBhodi njengoba besekuwunyaka wawo wokugcina esezikhundleni zeBhodi. IBhodi ibisigxile kakhulu ekuqinisekiseni ukuthi yonke inqubo, imithethomigomo nezakhiwo zayo zizomelekelela u-PANSALB ukuthi akwazi ukugcina izinjongo zakhe.
Uphothuliwe nomsebenzi wokusungula amaKomidi eziLimi eziFundazwe zozishiyagalolunye, imiGwamanda yeziLimi kuZwelonke kanye neziMpiko zeziChazamazwi kuZwelonke. Esikulindeleke kuleBhodi entsha ukuthi igcine izinhlelo zoqeqesho eziqondene nabasebenzi kanye neBhodi yabaQondisi abazobe beseziMpikweni zeziChazamazwi kuZwelonke. AmaKomidi eziLimi kuZwelonke kanye namaLungu eziMpiko zeziChazamazwi kuZwelonke kufanele banikezwe izinqubongqangi ngokuphelele maqondaa nokusebenza kwalemigwamanda futhi nemisebenzi yawo iyiqhube bgokubekiwe kwinqubo migomo ewasingethe. Imigwamanda yokwaluleka yomibili izokwelekelela kokubili iBhodi kanye nezishaymathetho zezifundazwe ukuthola ulwazi maqondana nezihloko ezithinta izilimi emiphakathini emelwe yile migwamanda.
Le Bhodi ekhona njengamanje yiqinisekisa futhi ukuthi izinqubonggangi kulowo nalowo mkhakha okugxilwe kuwo ziyahlanganiswa uumelekelela u-PANSLB emsebenzini wakhe awunikeziwe. Imisebenzi eyenziwa kunyakamali odlule, okubala ucwaningo nemikhankaso yokuthuthukisa kuzomelekelela u-PANSALB ukuthi aqhubeke nokuhlola amasu akhe maqondana nokuthuthukisa nokukhuthaza izilimi zaseNingizimu Afrika.
Ngaphansi kokuhlelwa kwezilimi ucwaningo maqondana "nokusetshenziswa nobudlelwano bezilimi eNingizimu Afrika" lwayelekelela iBhodi ukuthi isiqonde kangcono isimo sezilimi yakwazi nokuhlanganisa ngokucacile izinqubongqangi nenqubo migomo yolimi, ukusetshenziswa nokulandelwa. Kwashicilelwa incwadi emayelana nenqubongqangi engujikelele ukwelekelela izikhungo eziphezu komsebenzi wokwakha imithethomigomo yezilimi. Ucwaningo olwaxhaswa ngezimali kulokhu kanjalo nalolo olusaqhubekayo luzoba wusizo kwiqembu elisha lapho selihlaziya amasu eBhodi ukwenza iincomo ezibhekiswe kuhulumeni nezikhungo zakhe maqondana nomthethomgomo wezilimi.
Nakuba kungenzekanga ukuthi kuphembeke ubudlelwano bokusebenzisana phakathi kweBhodi neHhovisi likaNgqongqoshe wezeMfundo ngesikhathi thina sisasesikhundleni, siyethemba ukuthi le Bhodi entsha izokwazi ukwenza lobo buhlobo. Lokho kuyoqinisekisa ukuthi imiphumela yocwaningo nemikhankaso ebeyixhaswe ngaphansi kwezilimi maqondana nezemfundo kule minyaka emihlanu edlule kuyabelwana ngayo nalabo abasezikhundleni kwezemfundo kuzwelonke nasezifundazwe. Kungakwazi ukuthi kusetshenzwe ngemikhankaso enokuba yimpumelelo ukuthi umthethomgomo wolimi kwezemfundo ukwazi ukusebenza kugwemeke nokuphindaphinda into eyodwa okudla umnotho, kanjalo nobudlelwano obuhle phakathi kwemigwamanda.
Maqondana nokugqugquzelela ubungcweti kwezokuhumusha nokutolika, u-PANSALB uphumelele ukukhipha usomqulu ozosetshenziswa ukubhala umthethosivivinywa ozoba yinqobomgomo yobungcweti. Lokhu kwethuliwe ehhovisi likaNgqongqoshe wobuCiko, amaSiko, iSayensi nobuChwepheshe ukuze kuqhutshekwe nohlangothi lwezomthetho kulokhu. Ibhodi entsha kuzofanele ikwazi ukusebenzisana nomgwamanda ozobe usungulelwe ukukhuphula izinga lokuhlonipheka kwalobo bungcweti.
Inselele enkulu u-PANSALB abhekene nayo ukuqinisekisa ukuthi izilimi ebezinokubuyiseleka emuva esikhathini esidlule, ikakhulukazi izilimi ezisemthethweni zendabuko zosishiyagalolunye, ziyathuthukisa. Lokhu kuyozelekelela le zilimi ukuthi nazo zikwazi ukusebenza njengezisemthethweni. Ukusungulwa kweziMpiko zeziChazamazwi kungenye yalezo zinyathelo. Eminye futhi imizamo eqalwe yiBhodi ibala ukuqeqeshwa kwababhali bemidlalo kamabonakede, umsakazo nevidiyo kule zilimi, kanjalo nokusombulula amasu azosheshisa ukushicilelwa kwezincwadi zendabuko. Lona ngomunye wemikhakha ofanele ukuthi kugxilwe kuwo ukuze kusetshenziswe amasu azokwelekelela ukuthuthukisa nokukhuthaza le zilimi, kanjalo nabanye abalingani ababambe iqhaza kwizimpokophelo ezifana nalezi.
IBhodi yabuye futhi yenza uphenyo lwezikhalazo ezimbalwa ezethulwa phambi kwalo. Ngeshwa-ke, lo msebenzi usadinga ukulolongisiswa ukuze usetshenziswe ngempumelelo ukwelekelela ukulandelwa kwezilimilimi futhi kukhuthazwe izikhungo ukuthi nazo zakhe imithetho migomo yezilimi ezokwazi ukulungisa ukungalingani kwesikhathi esidlllule. Kuyisifiso sika-PANSALB ukubona abakhulumi bezilimi zendabuko besebenzisa amalungelo abo ezilimi. Isu lokubonelela ukuthi amaKomidi eziLimi eziFundazwe akhuthaza ulwazi ngezilimi kulao abakhuluma izilimi ezinomlando wokucindezelwa liyasetshenziswa. Impumelelo yalo izobonakala kule minyaka embadlwana ezayo bese kusetshenzelwa phezu kwayo, uma kunesidingo, ukwenza ngcono isimo.
U-PANSALB uphinde wabambisana nemigwamanda eminingi eyahlukene ukuze akwazi ukuphumelela. Ubudlelwano abakhile nemigwamanda efana ne-National Arts Council (umKhandlu wobuCiko kuZwelonke), ne-National Film and Video Foundation (Isikhungo seNgqayi namaVidiyo kuZwelonke) kanye nama-NGO (iziNhlangano ezingekho ngaphansi kukaHulumeni) kufanele buqiniswe. Umsebenzi onikezwe iBhodi ungefezwe yiBhodi kuphela;kufanele isebenzisane neminye imigwamanda esebenzela izimpokophelo ezifanayo nezeBhodi. Le bhodi ekhona njengamanje ibangukuthakasela ukuba nobudlelwano obungcono nemigwamanda efana no SABC, abaShicileli neminye imigwamanda ezimele. Nakuba kunjalo, siyalikhuthaza le qembu elisha ukuthi liqhubeke nokwakha ubudlelwano bokusebenzisana nemigwamanda yalo luhlobo. Ukuba nabasebenzi abenele, isipiliyoni sokusebenzisana nokuxhumana, kuyokwelekelela ukuzuza le njongo.
Ukuphetha, ngibonga iphini likasiHlali uNks. Zubeida Desai, onke amalungu eBhodi, uMphathi Omkhulu, uSolwazi u-Cynthia Marivate, nabasebenzi bakhe baseHhovisi ngomsebenzi oseqophelweni abawenzayo kanye nokuzinikela kwabo ekuthuthukiseni izilimilimi kanye nezilimi zendabuko eNingizimu Afrika.
<fn>zul_Article_National Language Services_ISINGENISO 3.txt</fn>
uSARS uqukethe iminingwane eminingi kakhulu ayiqokelela ngenkathi enza umsebenzi wakhe wansuku zonke wokuqoqa izimali zentela zikahulumeni kuzwelonke kanye nezamabhizinisi alekelela ekuqhubekeni kwalemikhankaso. Lolu lwazi lubalulekile kubantu abathintekayo ngqo, okungaba abakhokhi bentela, abadayisi, abahlanganyeli kumabhizinisi noma abaqashwa. Lubalulekile futhi kwabolwazi lwemfundo ephakeme, abaqhudelani kwezamabhizinisi, abezomthetho nabezokukhangisa ngamagugu ngenhloso yokudayisa.
Ukuqinisekisa ukuthi inzuzo yonke iyavezwa ku-SARS ngabakhokhi bentela nabadayisi, umthetho kaSARS ophathelene nobumfihlo beminingwane eyengamelwe nguSARS uqinisekisa ukuthi lonke ulwazi ngabakhokhi bentela nabadayisi luyimfihlo futhi alunakuvezwa ngaphandle kwezimo ezithize eziphoqayo. UMthetho ogqugquzela ukufinyelela kumininingwane nolwazi ka 2000 ("umthetho") uqinisekisa imfihlo ngalolulwazi, ngokuhlinzekela ukugcinwa kwayo iyimfihlo ngegunya lomthetho, ngaphandle kumuntu onelungelo layo noma kulowomuntu ogunyaziwe ukuluthola lolo lwazi. Ukwengeza kulokhu, umthetho ubhekela ubumfihlo obuhambisana nokuhanjiswa kwamabhizinisi ka-SARS lapho lokhu kungadingeka.
Izigaba ezilandelayo zichaza uSARS, izinkambiso zokufaka izicelo ngolwazi oluqukethwe kwimiqulu yolwazi kaSARS, kanti uma kunesidingo salokho, izindlela zangaphakathi zokuzwakalisa izikhalazo ngokoMthetho. I-SARS isiyazenza zaqondana nomnyango owodwa izicelo nezimangalo emahhovisi ayo amakhulu ukuze kubelula ukuzilandela, nokuziphendula ngesikhathi esinqunywe uMthetho, kanjalo nokumelana nokwenzekayo nezinguquko ezingaba khona ngendlela esheshayo. Lokhu kuhambisana nesiko eligcizelelwa I-SARS lokwenza izinto ngendlela esobala, njengokoMthetho, kanjalo nokuhambisana kukaSARS nezimiso-migomo zokumela okwenzekile, ubuqotho kanye nokwethembeka kulabo uSARS abambisene nabo.
OyisiPhathi-Mandla sezoKwazisa ungukhomishani woMnyango wezeNtela waseNingizimu Africa, uMnu. Pravin Gordhan. Kanti ngaphansi kwakhe kukhona abane abangamaPhini esiPhathi-mandla sezoKwazisa, ababhekana nezicelo zokufinyelela kokugciniwe kwa-SARS njengokomthetho usuku ngo-suku. IPhini ngalinye labelwa indawo ethize yomsebenzi lokho kuya ngokuthi ubungoti balo nolwazi lomsebenzi luqine kuphi bese enikezwa leyo ndawo azosebenza kuyona ngolwazi lwakhe nangokugogoda kwakhe.
Uma unesifiso sokufaka isicelo sokuthola okulemibhalo egciniwe ku-SARS ngokusemthethweni kufanele ugcwalise I-fomu elikusijobelelo 1 bese ulibhekisa kulelo Phini lezoKwazisa eliqondene naso.
AmaPhini ezoKwazisa asebenzisa ikheli elifanayo lase-Hhovisi nele-Posi.
IPhini lezoKwazisa eliqondene liyophendula izinsuku ezingu 30 zingakapheli (izinsuku ezingu 60 kwezinye izimo) ukukwazisa ukuthi isicelo sakho siphumelele noma senqatshiwe.
Kwezinye izimo kuyofuneka ukhokhe imali kuSARS ngaphambi kokuba isicelo sakho samukelwe noma ufinyelele kumarekhodi ocele ukufinyelela kuwona. Lapho ukusebenza isicelo sakho kungenzeka kweqe amahora angu-6, i-SARS iyokuqhubeka nokukulungisela okucelile emveni kokuba usukhiphe imali eyisibambiso.
Isicelo sakho siyokuthunyelwa kuwe ngendlela oyicelile noma ngendlela okugcinwe ngayo ulwazi emiqulwini, uma ingekho indlela oyicelile.
Lolu ushicilelo lokuqala lomqulu wokusebenzisa umthetho we-SARS ngokomthetho. Uzoguquka ukhule njangalo uSARS nabaceli bolwazi olugciniwe becubungula ukusebenziseka ngempumelelo kwaloMthetho, kanjalo nendinganiso phakathi kwelungelo lokuthola ulwazi namanye amalungelo ezanywa nguMthetho, njengalelo lobungasese, kanye nesidingo sokugcina uMbuso usebenza ngempumelelo.
Imithetho engaphansi kowokuqala, amanothi ahunyushiwe, nokunye.
Imininingwane yokuxhumana nabasebenzi bomnyango wezoKwazisa.
Imininingwane etholakala ngaphandle kokuyicela.
Ukugcwalisa I-fomu yokufaka isicelo.
Ukuthatha isinqumo maqondana nesicelo sakho.
UMhlahlandlela weKhomishani yamaLungelo esiNtu.
ukuqoqa intela; noku lawula okungena ezweni, okukhishelwa ngaphandle kwezwe, okukhiqizwayo, ukuthuthwa, ukugcina nokusetshenziswa kwezimpahla ezithile ngokufanele nangempumelelo.
UMthetho owengamele ukuqoqwa kweNtela lapho kuDluliswa ubumnini beZakhiwo ka1949.
o noma imuphi umthetho-mgomo, umthetho-saziso, isaziso sika-hulumeni kumbe isiyalelo esikhishwe ngokuhambisana nalemithetho engenhla noma esinye isivumelwano esenziwe kulandelwa lemithetho kumbe uMthetho-sisekelo o noma imuphi umthetho ophathelene nokuqoqwa kwentela noma olawula wengamele ukukhishwa nokungeniswa kwempahla ezweni, ukukhiqizwa kwempahla, ukuthuthwa, ukugcinwa noma ukusetshenziswa kwezimpahla ezithile okungahle zidluliselwe ku-SARS ngokomthetho noma isivumelwano phakathi kuka SARS ne-ngxenye kahulumeni noma isikhungo esithintekayo (njengentela eqoqwa ngokungathuthukisi amakhono, kanye nenkokhelo yomshwalense wokungasebenzi).
nakho konke okuphathelene nentela; kanye namandla uNgqongqoshe awanikeziwe ngokuhambisana nalemithetho engenhla; futhi eluleke uNgqongqoshe woHwebo neziMboni malungana nakho konke okuphathelene nokulawulwa kokukhishwa nokungeniswa kwempahla ezweni, ukukhiqizwa kwempahla, ukuthuthwa, ukugcinwa noma ukusetshenziswa kwezimpahla ezithile.
Inhloso yakhe ukuba intela eqoqwayo ibe nezithelo ezibonakalayo, elekelele uhwebo bese engeza kubakhokhi-ntela ngokufaka abakhokhi abasha bentela emabhukwini ngokugqugquzela ukwaziseka ngentela ukuze abantu basazi futhi babhekane naso isibopho sabo sokusekela lomnyango nemithetho yentela neyohwebo yaseNingizimu Afrika, kanye nokuhlinzeka usizo olusezingeni eliphezulu olukwazi ukuhlangabezana nezidingo zomphakathi.
Nakuba i-SARS kuwumsebenzi wayo ukubhala imithetho yezentela, lokhu ikwenze ngaphansi kweso nomgomo kaNgqongqoshe wezeziMali, kanti kwesinye isikhathi noNgqongqoshe wezoHwebo neziMboni. Njengokwemfanelo ke, imiqulu ekhishwe uMnyango wezeZimali kahulumeni nomnyango wezoHwebo neziMboni ngokuhambisana nalomMthetho kufanele ukuba ibhekwe malungana neqhaza lomphakathi ekwakhiweni kwemigomo.
Kuya ngohlobo nobulukhuni bomthetho ohlongozwayo, kuyenzeka ukuthi kuqale kukhishwe umbhalo wezingxoxo ocaba indlela okufuneka mayilandelwe bese kumenywa umphakathi ukuthi nawo uphose itshe esivivaneni ngokuphawula.
Njengoba i-Phalamende lingenawo amandla okwamanje okuchibiyela uMthetho-sivivinywa weziMali uma usuwethuliwe, sekukhandwe uhlelo lokukhuthaza umphakathi ukuthi uphawule futhi ube yingxenye yenkulumo-mpikiswano ngaphambi kokuba wethulwe. Loluhlelo ke luqala ngokuthi uSARS akhiphe uhlaka lomthetho izinsuku ezingu-10 zokusebenza ngaphambi kokuhlangana kwebhunga lamaKomidi asePhalamende. Bobabili u-SARS namakomidi e-Phalamende babe sebemema imibono yomphakathi ngohlaka lomthetho, lokhu okungaba ngendlela yokuthumela okubhaliwe noma ngezingxoxo ngqo. Uma sekwaziswe umphakathi ke ngalokhu, kuye kube sekubanjwa izingxoxo namaKomidi aseSishayamthetho lapho kubekwa imibono ngemibono. Emaphethelweni alezi zingxoxo ke u-SARS noMnyango kaZwelonke wamaGugu eziMali balungisa umbhalo oyimpendulo yezingxoxo oshoyo ukuthi yikuphi okwemukelekile, kanjalo nalokho okungamukelekanga bese iyachaza ukuthi kungani.
Umthetho ohlongozwayo, ube ke usuwethulwa uNgqongqoshe wezeziMali bese i-Phalamende iyaqalake nenqubo esemthethweni.
Imithetho eyimixhantela, kanye namaNothi achazayo, etc.
Kuya ngobunjalo nobulukhuni bomthetho ohlongozwayo, ukukhishwa kwezincazelo nokunye, kungandulelwa ukifakana amakhanda namaqembu aqhamuka ezimbobini ezithize, izinhlangano nososeshana bawochwepheshe, nabanye abanentshisekelo ngaloludaba nabathanda ukuzimbandakanya, kumbe kushicilelwe uhlaka ukuze kuphawulwe ngalo.
Okuyinhlanganisela ySARS uyayemukela imibono emalungana nemigomo nezinqubo zakhe. Lemibono ifanele ithunyelwe uMenenja oweNgamele osohlwini lweminyango engxenyeni 5.
Imisebenzi ka-SARS ngokujwayelekile ibheke ukukhuthaza ukugcinwa komthetho wentela ngaphandle kwempoqo kanye nolwazi lwawo.
Ukuvezela umphakathi izikhangiso zolwazi, iziyalelo, imihlahlandlela, amanothi achaza umthetho, kanye namanothi ezinqubo ngomthetho owengamelwe ngu-SARS.
Ukusiza abakhokhi bentela nabahwebi ekugcwaliseni amaphepha okwazisa, amaphepha entela namanye ke njena amafomu.
U-SARS futhi unikeza ngosizo kubakhokhi bentela nabahwebi ekusebenzisaneni kwabo namanye amahhovisi aphathelene nentela kanye nalawo aphathelene nokungeniswa nokukhishwa kwempahla ezweni.
Ukuxhumana kwansuku zonke kuka SARS nabakhokhi-ntela, abahwebi, kanye nababamele kuzothinteka lapho uSARS enza izinguquko kuzinhelo zakhe zokusebenza. Ekuphuculeni izinsizakalo azihlinzekela labo asebenzisana nabo, wenza izinguquko kumahhovisi angamaziko akhe abegxile enteni eyodwa, ukuthi abe yizikhungo zokuhlaziya, zokusebenza, abuye abe amaziko futhi. Lezi zinhlaka ezintsha zamahhovisi seziqalile ukusebenza KwaZulu-Natal naseNtshonalanga Kapa kanti loluhlelo luzokuqhubekela eGauteng ngo 2003.
OyisiPhathi-Mandla sezoKwazisa ungukhomishani woMnyango wezeNtela waseNingizimu Africa, uMnu. Pravin Gordhan. Kanti ngaphansi kwakhe kukhona abane abangamaPhini esiPhathi-mandla sezoKwazisa, ababhekana nezicelo zokufinyelela kokugciniwe kwa-SARS njengokomthetho usuku ngo-suku. IPhini ngalinye labelwa indawo ethize yomsebenzi lokho kuya ngokuthi ubungoti balo nolwazi lomsebenzi luqine kuphi bese enikezwa leyo ndawo azosebenza kuyona ngolwazi lwakhe nangokugogoda kwakhe.
Uma unesifiso sokufaka isicelo sokuthola okuqukethwe yimibhalo egcinwe kwa-SARS, kufanele leso sicelo usibhekise kulelo Phini lezoKwazisa eliqondene. Lokhu kuzokuqinisekisa ukuthi isicelo sakho silandeleka ngokufanelekile futhi nempendulo yaso uyithola ngesikhathi esinqunywe savunyelwa.
AmaPhini ezoKwazisa asebenzisa ikheli elifanayo lase-Hhovisi nele-Posi.
Njengehhovisi elengamele ukuqoqwa kwentela kazwelonke, amarekhodi kaSARS ahlukaniseke izinhla nemikhakha emintathu ebanzi.
Lemibhalo egciniwe ihlanganise iminingwane yemali engenile kubantu, izibhilivane ezifakazisa ukungena kwempahla ngokusemthethweni, ukubikwa kokuqhamuka kwamanye amazwe, ukuhlunga, izitatimende zezimali, imidanti yezimali kumbe olunye ulwazi ngabakhokhi bentela eqoqwe kumithombo eyehluka-hlukene, nembibhalo egciniwe yeziqhathaniso.
Lemininingwane ibandakanya amarekhodi ezimali eziqondene nokusebenza kukaSARS qobo lwakhe eziku-akhawunti eqondene nalokho, kanye nezimali ezihambisana nentela eqoqiwe ku-akahwunti yalokho, izinkontileka, amaminithi amakomidi ehluka-hlukene, amarekhodi okusebenza, imiyalelo yokusebenza kanye nama-manuwali, izibalo ngentela, amathenda, nezibalo zohwebo.
Umbhalo ochaza ngokucuthsungulwa kwamanani ezindlu ezingezona ezokuqala ngenhloso yokuqoqa iNtela enzuzweni lapho sezidayisa.
Umbhalo ngawufaka ekhikhini ochaza ngokubanjwa kwentela.
Ibhukwana elichazwa ngokubanjwa kweNtela e-Ningizimu Afrika..
u-SARS uzohlinzeka umkhokhi-ntela nge-khophi yakhe yefomu yokukhokha intela, ucwaningo, isitatimende se-akhawunti, kanye namanye amarekhodi athi awafane nalawo uma ecelwa ehhovisi elinawo lawo marekhodi. Lapho kucelwa makhophi amarekhodi, kungahle kube hona iimali ekhokhwayo kuya ngomthamo wamakhophi aceliwe.
Izinyathelo ezichazwe ngezansi zakhelwe ukuqinisekisa ukuthi isicelo sakho sokufinyelela emibhalweni egcinwe kwa-SARS sisetshenzwa ngokuphazima kweso nangendlela efanelekile ngangokungenzeka. Lezi zinyathelo zisebenza ngisho ungangumceli wangaphakathi kumbe wangaphandle.
Cabangisisa ngokuthi kungabe irekhodi ofisa ukulicela lihambelana nemininingwane yolwazi ephathelene no-SARS noma ulwazi olungaqukathwa u-SARS kumbe lube ngaphansi kolawulo lwakhe. Uma kubonakala songathi irekhodi olifunayo likolunye uhlaka kumbe umnyango, kufanele izicelo ziqondiswe kulowomnyango. Izicelo zamarekhodi aku-SARS kumbe angaphansi kolaulo lwakhe nagkubambezela ukuphendulwa kwezicelo zamanye amarekhodi futhi ngokuvamile kuye kufanele zidluliselwe kolunye uhlangothi, lokho ke kuzoyibambezela impendulo yesicelo sakho.
Ukhumbule ukuthi I-SARS uzokusenqaba isicelo sakho serekhodi uma liphethe imininingwane u-SARS ayitholele kumbe ayigcine ngezinhloso zokufezekisa imithetho yezentela, ngaphandle uma leyomininingwane ingawe noma umuntu ommele.
Bhekisisa ukuthi isicelo esifakwe ngezizathu zomsebenzi akufanele yini simane sifakwe ngaphansi kwemigomo yoMthetho oGqugquzela ubuLungiswa bokuPhatha, ka 2000, njangalokhu izizathu zakho kungase kube azikasithathi isimo serekhodi lolwazi njengalo kuchaziwe.
Uma usuwenelisekile ngokuthi usafuna ukufaka isicelo semibhalo egciniwe, kufanele ugcwalise ifomu A, ozolithola kusiJobelelo 1 salomqulu. Isicelo kufanele senziwe ubuso nobuso noma nge e-mail, i-iFeksi , kumbe iposi elizokuqondiswa kuPhini lezoKwazisa elifanelekile elitholakala kuluhlu 6 lwale-manuwali. Uma ungakayitholi incwadi eshoyo ukuthi isicelo sakho sifikile zingakapheli izinsuku ezingu 14, siza uxhumane noyiPhini lezoKwazisa ukuze uqinisekise ukuthi isicelo sakho sifikile.
Ingxenye ngayinye yefomu inemiyalelo okufanele ilandelwe ukwenza ngcono amathuba okuba isicelo sakho siphumelele.
Lapho kwenziwe isicelo samarekhodi ngenhlangano ethize, kuyancoywa kakhulu ukuthi leso sicelo sifakwe kumbe sigunyazwe oyisiphathimandla kwezomphakathi saleyonhlangano.
Uma wenza isicelo wenzela omunye umuntu, kufanele ulethe ikhophi yencwadi ayibhalile ekugunyazayo ukuba wenze isicelo esikhundleni sakhe.
Kufanele uhlinzeke incazelo eneminingwane eyenele ngalelo-rekhodi olifunayo ukuze kusizakale lo oyiPhini lesiPhathi-mandla kwezoKwazisa ukuba alitomule.
Uma uhlangabezana nezinkinga ekugcwaliseni ifomu lesicelo noma unokukhubazeka okukuvimbelayo ukuba ungazigcwalisela, ungangabazi ukuthintana noyiPhini lesiPhathi-mandla kwezoKwazisa ukuba akusize. Yena uyokuthokozela ukukusiza ukugcwalisa i-fomu, kanjalo nokukuthumelela ikhophi yefomu egcwalisiwe kube nguyena okugcwalisele.
Kungenzeka kudingeke ukhokhe imali ukufinyelela embhalweni egciniwe njengoba kubekiwe kumthetho. Lezi zimali ezokucela nokufinyelela.
Imali yokucela: Uma ucela ukufinyelela emibhalweni egciniwe enemininingwane yakho ngeke ukhokhise imali yesicelo. Noma isiphi ke esinye isicelo kufanele siphekezelwe imali ebekiwe.
Imali yokufinyelela kumarekhodi: Uma isicelo sivunyiwe imali yokukhiqiza lawo marekhodi iyadingeka, nanoma isikhathi sokukulungiela irekhodi lakho sevile ehoreni elilodwa. Uma isikhathi sokusebenza isicelo sakho ulungiselwa irekhodi olifunile kubonakala songathi sizokweva kumahora asithupha imali eyisibambiso engangengxenye eyodwa kokuthathu (1/3) izokufuneka.
Ungayikhokha imali ibe ngu-kheshi ehhovisi kwa-SARS noma ubhale -isheke (libhekiswe kuKhomishane ywaseHHovisi lezeNtela lase-Ningizimu Afrika). Usuyokube usunikezwa isipheshana esiyisifakaziso sokuthi ukhokhile kanti ikhophi yaso kufanele inikwe oyiPhini lezoKwazisa njengobufakazi benkokhelo. Yonke inkokhelo kufanele ibe imali yase-Ningizimu Afrika.
Ukuma kwemali ekhokhwayo ke kubekwe ngokomthetho futhi kubuye kwaphindwa kusiJobelelo 2 salemanuwali.
Ukuthatha isinqumo ngesicelo sakho oyiPhini lezoKwazisa kudingeka athathe isinqumo malungana nesicelo sakho zingakapheli izinsuku ezingamashumi amathathu (ngezinye izkhathi kuba yizinsuku ezingu 60 ingenxa yesimo esithize) amukele isicelo sakho, ngale kwalokho isicelo sakho kuthathwa ngokuthi senqatshiwe. Uyokwaziswa ke ngesinqumo soyiPhini lezoKwazisa ngendlela eyicelile kwifomu lakho lokufaka isicelo.
Irekhodi olicelile ulichaze kabanzi nangokwenele ukwelekelela iPhini lesiPhathi-mandla kwezoKwazisa ukukwazi ukulithola.
Ukufinyelela kwirekhodi akwenqatshwa ngesinye sezizathu ezibekiwe ngokoMthetho. Izizathu zokwenqaba ngokomthetho zingena ngaphansi kwalezizigaba ezilandelayo...
Ukuvikeleka ngokomthetho kwemininingwane ethile eyimfihlo yomunye umuntu, kanye nokuvikeleka kolunye ulwazi oluthizeni oluyimfihlo lomunye umuntu.
Imibhalo ephatjhelene nezokuvikela, ukuphepha, kanye nobudlelwano obuphakathi kweRiphabhuliki namazwe angaphandle.
Ukuvikeleka ngokomthetho kolwazi locwaningo lomunye umuntu, kanye nokuvikeleka kolwazi locwaningo lohlaka lukahulumeni.
Uma unganelisiwe ngesinqumo salowo oyiPhini kwezoKwazisa kumbe ukwenqatshwa kwesicelo sakho, unelungelo lokudlusisela phambili ngemigudu yangaphakathi isikhalo sakho ngaleso sinqumo nangokwenqatshelwa.
Isikhalo sangaphakathi kufanele sibhalwe kusetshenziswe I-fomu B etholakala kusiJobelelo 3 salomqulu. Kufanele uzendlale kahle izizathu zezikhalo ngesinqumo nangerekhodi ngalinye. Ukudluliswa kwangaphakathi kufanele kwenziwe zingakapheli izinsuku ezingu 60 ngemuva kokuthola impendulo elandulayo evela ehhovisi laloyo oyiPhini lezoKwazisa noma usuku okwanqatshwa ngalo. Kufanele kufakwe ngwe gaqa lakho, noma nge-email, ifeksi, noma ngeposi, kubhekiswe kulowo oyiPhini lezoKwazisa owawuthumele kuyena isicelo kwasakuqaleni. oyiPhini lezoKwazisa uyothumela isicelo sokwedlulisa kanye nezizathu zakhe zesinqumo kulowo Mnyango ofanelekile ka-SARS. Uma ungakayitholi incwadi eyisiqiniseko sokuthi basitholile isikhalo sakho zingakapheli izinsuku ezingu 14, siza uthintane noyiPhini lezoKwazisa ukuqinisekisa ukuthi isicelo sakho sokudlulisa udaba sifikile.
Uma ungeneliswa isinqumo somnyango oqondene usungaludlulisela enkantolo udba lwakho ukuze uthola ukusizakala.
B. Imininingwane yomuntu ofaka isicelo sokufinyelela kwi-rekhodi a Imininingwane yothumela isicelo kufanele ibhalwe ngezansi.
b Nikeza ikheli / i-nombolo ye-Feksi kwaseRiphabhuliki yaseNingizimu Africa lapho impendulo kufanele ukuba ithunyelwe khona.
Lendawo igcwaliswe kuphela uma isicelo senziwe ngokumela omunye.
b Nika yonke imininingwane yokucelayo, lokho kumbandakanya inombolo yefayela uma uyazi, ukuze kube lula ukulithola.
c Uma isikhala osinikiwe singenile faka iphepha lokwengeza bese uyalihlanganisa nefomu oyigcwalisile. Kufanele uwasayine wonke amaphepha.
E. Inkokhelo a Isicelo semibhalo egciniwe, ngaphandle kwalelo eliminingwane yakho, sizokusethsenzwa kuphela emveni kokuba usukhokhe imali yesicelo b Uyokwaziswa ngemali odinga ukuyikhokhela isicelo c Inkokhelo- mali yokufinyelela ilawulwa yisimoolifuna ngasoirekhodi kanye nesikhathi esizokuthathwa lifunwa lilugiswa ligaywa.
Yenza u"x" esikhaleni esifanele a Uyokusithola lesosimo osicelile uma sikhona b Isicelo sesimo serekhodi singenqatshwa ngenye inkathi. Uma kunjalo ke uyokwaziswa uma uzokulithola ngenye indlela.
Uma kungenzeka ukuthi ngenxa yokukhubazeka awukwazi ukufunda, ukuzwa, njgendlela irekhodi elikhishwe ngayo ku 1-4 ngezansi, shono ukukhubazeka kwakho bese uyisho indlela olifuna ngayo irekhodi.
Uma ucele ikhophi kumbe ukukhishelwa kwe-rekhodi ngenhla, ufisa ukuba sikuposele yini?
Qaphela uma okugciniwe kungekho ngolimi olucelile, ungahle ukuthole ngolimi okubhalwe ngalo irekhodi.
Uthanda ukuthi irekhodi sikunikeze ngaluphi ulimi?
Uzokwaziswa ngokubhalelwa incwadi noma isicelo sakho siphumelele noma senqatshiwe.
Ungathanda ukutshelwa kanjani ngesinqumo sesicelo sakho?
Isicelo semukelwe ngu:...
Isicelo semukelwe ngo:...
Imali yenkokhelo (uma ikhona):...
Isayini yePhini lezoKwazisa:...
Inkokhelo yekhophi yemanuwali njekusho komthetho-mgomo 5(c) kuzoba u R0,60 ngekhasi eliyisilinganiso se- A4 kumbe ingxenye yalokho.
b Lonke i-khophi engu- A4 isilinganiso ophuma kwi-khompyutha nanoma imuphi umshini wokubhala.
c Ikhophi esesimweni sokufundwa yi-khompuyutha.
Imali ekhokhwa yiwowonke umceli, ngaphandle kocela okuqondne naye njengoba kubekiwe kumthetho-mgomo 7 R35,00.
f Ukutatulula nokulungisa irekhodi ukuze likhiswe, uR15,00 nge-hora kumbe ingxenye yehora lingabalwa ihora lokuqala, njengalokhu kuvame ukudingeka kulowomsebenzi.
a ukuba kweviwe kuma-hora angu-6 ngaphambi kokuba kukhokhwe imali eyisibambiso; futhi b Iqhezu elilodwa kokuthathu lingakhokhwa njenge-diphozi yilowo ofaka isicelo.
Igama, ikheli leposi, noma lesakhiwo, Inombolo ye-(Feksi) noma ikheli le(e-mail) LesiPhathiMandla sesoKwazisa kumbe oyiPhini laso kufanele kubhalwe ngezansi.
B. Imininingwane yalowo ocela ukufinyelela emibhalweni egciniwe a Imininingwane yocela ukufinyelela emibhalweni egciniwe kufanele ibhalwe ngezansi.
b Sinikeze ikheli ne-nombolo ye-Feksi kwase-Ningizimu lapho siyokuthumela khona ulwazi.
c Faka ubufakazi bokuthi umfakela ngasiphi isikhundla lo omfakela isicelo.
Amagama agcwele nesibongo:...
Isikhundla omfakela ngaso omunye isicelo, uma isicelo sifakwa esikhundleni somunye.
Lendawo engezansi igcwaliswe kuphela uma isicelo senzelwa omunye.
Amagama agcwele nesibongo:...
Inombolo kamazisi / yenkampani...
Ukwenqabela isicelo sokufinyelela.
Isinqumo semali ekhokhwayo njengokusho kwesigaba 22 soMthetho.
Isinqumo ngokwesigaba 29 soMthetho sokunqaba ukunika imvume yokufinyelela ngendlela umfaki sicelo acelo ngayo.
Isinqumo sokunika isicelo sokufinyelela emibhalweni egciniwe.
Uma isikhala osinikiwe singenele uvumelekile ukubhala ephepheni eliseceleni bese uyalinamathelisa kuleli fomu.
Uyokwaziswa ngencwadi isinqumo ngesicelo sakho sokudlisa udaba ngaphakathi.
Ubungathanda ukutshelwa kanjani ngesinqumo mayelana nesicelo sakho?
Inkokhelo yokudlulisa udaba:...
Ifakwe ehhovisi eliyilo ngo:...
Isinqumo esisha, uma sikhona:...
Isayini yesiPhathimandla esifanelekile:...
<fn>zul_Article_National Language Services_ISINGENISO 4.txt</fn>
Umthethosisekelo waseRiphablikhi yaseNingizimu Afrika (uMthetho ongunombolo 8 ka 1996) uthi wonke umuntu unelungelo lokuthola ulwazi olugcinwe nguHulumeni kanye nanoma yiluphi ulwazi olugcinwe ngomunye umuntu oludingekayo ukuze asebenzise noma avikele nanoma yiliphi ilungelo lakhe nokuthi kufanele kushaywe umthetho kazwelonke ozofezekisa lelilungelo.
Kusungulwe Ikomiti lokwaLuleka ngoMthetho woLwazi (IAAC) ukuze laluleke Isikhulu soLwazi ngezincomo ezenziwe amaPhini eSikhulu soLwazi mayelana nesicelo solwazi nokuthi lisize iSikhulu soLwazi nesiPhathimandla esiQondene mayelana nekwedluliswa kwezikhalo (appeals). Kubuye kwasungulwa futhi namaKomiti amancane okwaluleka ngoMthetho woLwazi (IAASC's) ukuze aluleke amaPhini eSikhulu Solwazi mayelana nezicelo zoLwazi.
Kusungulwe iSizinda soLwazi soMnyango wezokuVikela njengesizinda esizobhekana nezicelo zolwazi nokunye okuhambisana nakho. ISizinda soLwazi siyosiza labo abafake izicelo mayelana nokunqunyiwe ngezicelo zolwazi.
Inhloso yalelibhukwana ukwenza amalunga omphakathi akwazi ukubona umfanekiso noma uhlobo lwamarekhodi oMnyango wezokuVikela futhi liqukethe nezinqubo zokuthi lutholaka kanjani ulwazi namarekhodi nokuthi lukhona noma ngqa.
Ngokuhambisana noMthethosisekelo, uMnyango wezokuVikela uqinisekisa ukuvikela ngempumelelo iNingizimu Afrika yentandoyeningi, ukwenza-ngcono ukuphepha kuzwelonke, izifundazwe nomahlaba wonke jikelele ngokulandela amakhono ezokuvikela olunzulu, esimanje nafinyelelekayo nobuchwepheshe obuphambili.
UMnyango wezokuVikela unomthwalo wokuvikela ukuzibusa, izwe nabantu baseNingizimu Africa ukuze uqiniseke ngesimo esinokuthula nenqubekelaphambili yawo wonke umuntu.
Nokwelekela noma imuphi uMnyango kahulumeni ngenhloso yokwenza ngcono ezenhlalo nomnotho.
UMnyango wezokuVikela wakhiwe uNgqongqoshe wezokuVikela, uNobhala wezokuVikela kanye noMbutho wezokuVikela kaZwelonke waseNingizimu Afrika (SANDF). UNgqongqoshe wezokuVikela nguyena isiphathimandla esinamandla, uNobhala wezokuVikela yena uyiSikhulu esibhekele ukusebenza kwezimali soMnyango wezokuVikela kanti iNhloko yoMbutho wezokuVikela yona inomthwalo wokukhuza nokulawula uMbutho wezokuVikela.
Ukuba yiSizinda soMnyango wezokuVikela esizobhekana nezicelo zolwazi nokunye okuhambisana nakho.
Umgcini wamarekhodi nomlando woMnyango wezokuvikela futhi yisona esinomthwalo wokugcina amarekhodi nomlando.
Ukunikeza usizo lwezimali zombuso olunokonga kuMnyango wezokuVikela ngokuhambisana noMthetho wokuPhathwa kweziMali zoMbuso (PFMA), nemithethonkambiso kaSikhwana , nezincwanjana ezithunyelwa kubo bonke.
Ukwaluleka ngezindaba zenqubomgomo yokuphepha kuzwelonke nokuqondisa inkambo yohlelomgomo loMnyango wezokuVikela ngokumisa, ukwakha nokubhekela kanye nokwamukela inqubomgomo yokuvikela, uhlelomgomo nohlaka ngokuhambisana nenqubomgomo kazwelonke ukuzwe kuqhutshwe umsebenzi wokuvikela ngempumelelo, ngenkuthalo nokwenza okuyikho.
Ukuqiniseka ngokulunga nobuqiniso bokuphathwa kolwazi eMnyangweni wezokuVikela.
UMqondisi oyiNhloko yamaThuba alinganayo nokuBonelelwa ababebandliluliwe.
Ukuphaka kanye nokulawula uMbutho wezokuVikela kaZwelonke waseNingizimu Afrika.
Ukunikeza ngolwazi namakhono alungisiwe nawesekela ukuvikelwa komhlaba ukuze kuvikelwe iRiphablikhi yaseNingizimu Afrika (RSA) ngokunikeza iziyalo ngohlelomgomo lokuvikelwa komhlaba futhi kusungulwe, uqeqesho nokugcinwa kwempi okulungiselwe nosizo oluhambisana nalokhu.
Ukunikeza usizo namakhono alungisiwe nawesekela nokwelapha. Lokhu, kuyokwenziwa ngokumisa uhlelomgomo oluyinkomba yosizo lwezeMpilo kwezeMpi nokusungulwa, ukuqeqeshwa nokugcinwa kosizo lwezokwelapha olusemqoka kumalunga oMbutho wezokuVikela kaZwelonke waseNingizimu Afrika (SANDF) kanye nezingane zawo noma labo abacike kuwo ngokwemali kanye nokusungula nokugcina izinsiza zokwelekelela nezinto ezihambisana nalolusizo.
Ukunikeza usizo lobuhlakani kwezokuVikela nolwazi lobuhlakani kokuphambaniselana ngokusungula, ukuqeqesha nokugcina usizo lwezibuhlakani lombuto wezokuVikela olkuulolongiwe, usizo lokwelekelela nokunye okuhambisana nezinto zokusentshenziswa.
Ukuqondisa umsebenzi wabasebenzi bophiko loMnyango wezokuVikela.
Ukunikeza usizo lobufundisi wamabutho onakekela wonke amalunga oMnyango wezokuVikela kanye nezingane zawo nokukhuthaza ukukhula ngokomoya, ukwelekelelana ngokwenhlalo nokwenza ngokulungileyo.
Ukunikeza uMnyango wezokuvikela iziyalo ngombutho ongodliwe.
Ukumisa inqubomgomo yezokuxhumana kwezokuvikela, uhlelomgomo nezinhlelo ngokuhambisana nenqubomgomo yoMnyango wezokuVikela nenqubomgomo yokuxhumana kuZwelonke (GCIS) kanye nokuba yisizinda sezokuxhumana nokuxhumanisa ukuze ukuxhumana okumbaxambili phakathi koMnyango wezokuVikela nomaphakathi wawo kwenziwe ngempumelelo, nangenkuthalo nokwenzisana.
Ukunikeza umbutho usizo lwezomthetho olunobungwenti, oluvunyelwe ngokomthetho nokukhankaseka nokwelekelela okuhambisana nezidingo zoMnyango wezokuVikela.
Ukusiza uMnyango wezokuVikela ngolwazi namakhono obudlelwane bezangaphandle.
Ukunikezwa ngamakhono nolwazi lobuphoyisa uMbutho eMnyangweni wezokuVikela.
Ukunikeza uMnyango wezokuVikela ukuthuthuka kwezobungcweti ukuvimbela namathuba okufunda ngomsebenzi.
Ukunikeza usizo oluphelele kubasebenzi noMnyango wezokuVikela.
Ukunikeza usizo olungaphathelene nokulwa kumalunga (ngalinye) oMnyango wezokuVikela.
Ukunikeza usizo lokuphathwa nokwenganyelwa kolwazi nosizo oluhambisana nalokho kuMnyango wezokuVikela nokwesekela lokho okuphokophelwe nguMnyango wezokuVikela.
Uhla lwemibhalo (theses) egcinwe yiSizinda seMibhalo soMnyango wezokuVikela (Uhla luyatholaka eSizindeni seMbhalo soMnyango wezokuVikela).
Amarekhodi akhona enqolobaneni yoMnyango wezokuVikela asukela onyankeni ka-1912 ngesikhathi kusungulwa uMbutho wezokuVikela weUniyoni (Union Defence Force -UDF). AmaRekhodi akhona enqolobaneni atholakala ngokuzithathela esikhathi sonyaka ka 1912 kuya ku 1969 akhombisa imisebenzi ephambili yazo zonke izingxenye ze-UDF noMbutho wezokuVikela waseNingizimu Afrika (SADF). Imisebenzi ephambili ihambisana nokwakwenziwa, ukuphathwa kanye nezobuchwepheshe bombutho wezempi kanti abuye athinte nokwakwenzeka ngezikhathi zempi nezikhathi zokuthula. Amarekhodi alokho okwakwenziwa ambandakanya imininingwane yokuzimbandakanya kweNingizimu Afrika empini yomhlaba yokuqala (1914 - 1918) kanye nempi yomhlaba yesibili (1939 - 1945), impi yaseBerlin (1948 -1949) kanye nempi yamaKhoriya (1950 - 1953) kanye nokwakwenziwa umbutho nokuviviswa ngesikhathi seziphithiphithi zangaphakathi kulelizwe njengesiteleka sezimboni sika-1914 kuya ku- 1922, nemibhikisho ka-1914 kuya ku-1915 kanye nezibhelu zeminyaka yawo 1950 kuya ku -1960. Amarekhodi ngokuphatha aqukethe imininingwane yokusungulwa, ukuhlelwa nokusebenza kwazo zonke izingxenye ze-UDF ne-SADF, kanye nosizo lwabasebenzi, ukuhlelwa komsebenzi nezindaba eziphathelene nezimali. Loluhlobo lwamarekhodi lumbandakanya futhi nemininingwane ngokuqeqeshwa, nemigubho kanye nezivumelwano zamazwe ngamazwe njengeSivumelwano sase-Simonstown. Amarekhodi obuchwepheshe akhona eSizindeni seMibhalo wona aphathelene nezikhali zempi, izinto sokusentshenziswa, ukugcinwa kwazo nosizo lokwelekelela.
Kufanele kubekwe obala ukuthi ngesikhathi seminyaka yo-1912 kuya ku-1976 imibutho (Umbutho wezempi, Umbutho wezoMoya kanye NoMbutho wezamanzi) kanye nezinye izingxenye zombutho njengoMlawuli-Jikelele, no-Quartermaster-jikelelele noMfundisi woMbutho-Jikelele kanye noNobhala wezokuVikela yilowo nayilowo wawunendlela yawo eyahlukile yokwahlukaniswa kwamarekhodi. Nakuba iSizinda seMibhalo singenazo zonke lezindlela ezahlukene , amarekhodi athile angatholakala ngokusebenzisa izinsiza osekukhulunywe ngazo vele.
ISizinda seMibhalo singumgcini wamarekhodi oMnyango wezokuVikela ngakho-ke yisona esinomthwalo wokugcina inqolobane yoMnyango wezokuVikela. Inqolobane yeMnyango wezokuVikela igcine amarekhodi okungesiwona awoMnyango wezokuVikela esikhathi samanje kubalwa noMbutho wezokuVikela kaZwelonke waseNingizimu Afrika wamanje (SANDF). Sigcine futhi namarekhodi yeminye imibutho yezempi eyahlanganiswa noMbutho wezokuVikela kaZwelonke waseNingizimu Afrika (SANDF) ngo 1994, njengembutho wezempi waseTranskei, Bophuthatshwana; Venda nowaseCiskei.
UMnyango wezokuVikela ugcine futhi amarekhodi abantu awo wonke amalunga eMibutho okuyi-SANDF, SADF, neUDF angasekho embuthweni. Amarekhodi abantu angaphezulu kwezingidi ezimbili kanti asukela enyakeni ka-1912. Amarekhodi ngabantu ababesembuthweni aqukethe imininingwane yomuntu ngamunye ngomsebenzi wakhe kwezempi.
Onke amarekhodi angafundelwa ezindlini zokufundela zeSizinda seMibhalo ngaphansi kwemibandela yokuqinisekisa ukuthi ayohlala ekhona. Amarekhodi enqolobane yoMnyango wezokuVikela atholakala ngokulandela imiyalo yomthetho, okumbandakanya noMthetho wokuKhuthaza ukuTholakala koLwazi (uMthetho ongunombolo 2 ka 2000), noMthetho WokuVikelwa koLwazi (uMthetho ongunombolo 84 ka 1982) kanye noMthetho weNqolobane kaZwelonke noSizo ngamaRekhodi waseNingizimu Afrika (uMthetho ongunoMbolo 43 ka 1996 nezichibiyelo).
Izisinza ezikhona ezisiza ekutholeni imininingwane noma amarekhodi enqolobaneni yoMnyango wezokuVikela wuhla lwemikhakha olutholakala ngephepha. Ukuchazwa kwalolo nalolo luhla kuhambisana nomkhakha oqondene wokusenqolobaneni, isibonelo Umkhuzi -Jikelele umkhakha 5. Izinhla zingaphezulu kwezi-2000, futhi ziqukethe inombolo yefayela, incazelo kanye nosuku lokuvalwa kwalelo fayela emkhakheni othile. Loluhla ungalubheka ukuze ukwazi ukuthola umkhakha othile wamarekhodi.
Lamrekhodi enqolobane ayatholakala ukuze ahlolwe eSizindeni seMibhalo futhi kungenziwa nemifanekiso (uma imibandela yalowombhalo ikuvumela lokhu) engathenga ngemali enqunyiwe engu -60c ikhasi ngalinye elungu A4 usayizi noma ingxenye yalo.
Kuyindlela yokuhlela umsebenzi ehlanganisiwe yathuthukiswa ukuze yelekelele uMbutho.
Izibalo - eziyisekelo sokunikezela ngolwazi lokuphatha.
Ilekelela uMnyango wezokuvikela kusuka ekuqaleni kuya ekugcineni ngosizo lobuciko bendlela yokuphatha imali.
Ezobuhlakani kwezokuVikela zilekelela inqubo yomsebenzi woMnyango wezokuvikela futhi ihlose ukwelekelela yonke impilo yenqubo yezobuhlakani.
SINET - okusaluhla lwezincwadi zesifundo esithile.
Lolu wuhlelo oluhlanganyelwe oluthathelwe emigomeni ejwayelekile neyamukelekile yabasebenzi nohla lokuholela.
Lesi yiSizinda soMnyango wezokuVikela esiqukethe ezinye izindledlana esimiselwe ukuba ziphathe lonke uhlobo lwemininingwane yezempilo eMnyangweni wezokuVikela.
Lowo ofake isicelo kufanele akhombise ukuthi ucela umfanekiso noma ikhophi yalelo rekhodi noma ufuna ukuza azozibonela lelo rekhodi emahovisini omphakathi. Ngale kwalokhu, uma ngabe lelo rekhodi lingesiwo umbhalo lingabonwa ngaleyo ndlela elicelwe ngayo, uma kwenzeka ngokwesigaba 29 2.
Uma ngabe umuntu efuna ukubona amarekhodi ngendlela ethile kufanele akwazi ukuwathola ngaleyo ndlela acele ukuwabona ngayo. Kodwa lokhu kungenzeka kuphela uma lokho kungeke kuphazamisa ngokungadingekile ukusebenza kwalawo mahovisi noma ukonakala kwalawo marekhodi, noma ukwephula imigomo yamalungelo ombhali uma lowo malungelo kungesiwo akahulumeni. Uma ngabe ngezizathu ezithile amarekhodi angeze atshengiswa ngendlela acelwe ngayo kodwa ngenye indlela, imali ekhokhelwa ukutholakala kwamarekhodi kufanele ibalwe ngendlela lowo ofake isicelo acele ngayo ngokwesigaba 29 3 no 4.
Uma ngabe, ngaphezu kwempendule ebhaliwe, lowo ofake isicelo efuna ukuthi aziswe ngesinqumo esithathiwe ngenye indlela, njengokuthi aziswe ngocingo, lokhu kufanele kukhonjiswe ngokwesigaba 18 20 e.
Uma ngabe lowo ofaka isicelo engakwazi ukufunda nokubhala, noma ekhubazekile, angazifaka izicelo ngomlomo.
Lowo ofake isicelo ocela amarekhodi anemininingwane yakhe uqobo akudingekile ukuba akhokhe imali yesicelo.
Isikhulu soLwazi kufanele sazise lowo ofake isicelo (ongaceli imininingwane yakhe qobo) ngesaziso ukuthi kudingeka akhokhe imali yokufaka isicelo enqunyiwe (uma ikhona) ngaphami kokuba kuqhutshwe isicelo sakhe.
Imali yokufaka isicelo uma ucela amarekhodi emahovisini omphakathi ngu R35. Lowo ofake isicelo angadlulisa isikhalo sakhe, uma kungenzeka, noma afake isicelo ephikisa ukukhokhwa kwemali yokufaka isicelo.
Ipheshana lokufakwa kwemali kufanele lithunyelwe eSizindeni seMibhalo soMnyango wezokuVikela ngaphambi kokuba kuqhutshwe isicelo.
Ngemuva kokuba iSikhulu soLwazi sesithathe isinqumo ngaleso sicelo kufanele kwaziswe lowo ofake isicelo ngaleso sinqumo ngendlela acele ukuba aziswe ngayo.
Uma ngabe isicelo sivunyiwe kufanele kukhokhwe imali yokubheka ekhokhelwa, ukufuna, ukulungiswa nokukhiqizwa nesikhathi esengezelelwe esisentsheziswe kufunwa lawo marekhodi nokuwalungisa ukuze adalulwe.
Ukuhlanganisa nokunikezela ngamarekhodi okusebenza nesitifiketi sokusulwa embuthweni ukuze asentshenziswe yilowo muntu noma izinhlobo zakhe.
Ukunikezela ngemifanekiso (amakhophi) emibhalo yamarekhodi alowo muntu qobo njengemibiko yemfundo, amalayisensi okushayela izimoto zempi, izincwadi zefa nokunye kwalowo muntu qobo lwakhe.
Isizinda semiBhalo soMnyango wezokuVikela sivumela nomphakathi wonkana ukuba uzobona amarekhodi ngenhloso yokufuna okuphathelene noMnyango wezokuVikela.
Yena uyisizinda solwazi oluphathelene noMnyango wezokuVikela, usizo nemikhiqizo ukuze ukuxhumana okumbaxa-mbili phakathi komphakathi noMnyango wezokuVikela kwenzeke ngempumelelo nangenkuthalo.
Inqubo yokubhalwa koMthetho njenge Phepha eliluHlaza nePhepha eliMhlophe, kwenziwa nezingxoxo nomphakathi lapho umphakathi uvumelekile ukwethamela nokuthi wenze iziphakamiso.
Umphakathi wonkana ungathamela izingxoxo zekomiti lePhalamende uma futhi unikezwa ithuba yiphalamenza uvumelekile ukuphakamisa imibono.
UMnyango wezokuVikela njengeminye imingango yoMphakathi unayo inqubo yangaphakathi njengoba imisiwe esigabeni 74 nesigaba 75 soMthetho. Lokhu kuyosebenza kunoma isiphi isimo lapho lowo ofake isicelo noma ngomunye nje umuntu efisa ukwadlulisa isikhalo ngesinqumo esithathwe yiSikhulu soLwazi. Kufanele kugcwaliswe ifomu lokwedluliswa kwesikhalo bese lihanjiswa eSizindeni soLwazi soMnyango wezokuVikela. ISizinda soLwazi eMnyangweni wezokuVikela sona siyodlulisa isikhalo leso kanye neminye imibhalo ehambisana naso eSikhulwini soLwazi sona esiyobe sesidlulisela kuziPhathimandla eziQondene ukuba zithathe isinqumo.
Njengamanje akukho lwazi olukhona kuNgqongqoshe ngokwesigaba 92 olungabekwa lapha.
Uma kudingekile, iziko lomphakathi kufanele lilungise lelibhukwana bese lisabalalisa izincwanjana okukhulunywa ngazo kusigatshana sesigaba 14, ngesikhathi esingekho ngaphezulu konyaka.
Kufanele lishicilelwe kuGazethi ngezilimi ezithathu ezamukelekile ngokoMthetho.
Ibhukwana kufanele litholakale futhi ku-website, uma ikhona, yalelo ziko.
Kungumsebenzi wamaziko amabili noma angaphezulu anobudlelwane obuhle, uma eceliwe uNgqongqoshe noma ngokuzikhethela angamisa ukuthi amaziko amabili noma angaphezulu abhale ibhukwana elilodwa.
Lawa maziko kufanele ahlukaniselane izindleko zokubhalwa kwaleli bhukwana nokutholakala kwalo.
<fn>zul_Article_National Language Services_ISINGENISO 6.txt</fn>
Umthethosisekelo waseRiphablikhi yaseNingizimu Afrika ka 1996 (uMthetho ongunombolo 8 ka 1996) uthi wonke umuntu unelungelo lokuthola ulwazi olugcinwe nguHulumeni kanye nanoma yiluphi ulwazi olugcinwe ngomunye umuntu oludingekayo ukuze asebenzise noma avikele nanoma yiliphi ilungelo lakhe nokuthi kufanele kushaywe umthetho kazwelonke ozofezekisa lelilungelo.
NgokweNqubomgomo yaloMthetho noMnyango wezokuVikela uNobhala wezokuVikela nguyena oqokwe njengeSikhulu soLwazi (IO) kanti uNgqongqoshe wezokuVikela yena uyiSiphathimandla esiQondene (RA) soMnyango wezokuVikela. Izinhloko zoSizo nabaSebenzi zona ziqokwe njengamaPhini eSikhulu Solwazi (DIO). Lawa maPhini ayonikeza usizo olwamukelekile kumalunga omphakathi ngokutholakala kolwazi, uma kufakwe izicelo zamarekhodi oMnyango wezokuVikela.
Kusungulwe Ikomiti lokwaLuleka ngoMthetho woLwazi (IAAC) ukuze laluleke ISikhulu soLwazi ngezincomo ezenziwe amaPhini eSikhulu soLwazi mayelana nesicelo solwazi nokuthi lisize iSikhulu soLwazi nesiPhathimandla esiQondene mayelana nokwedluliswa kwezikhalo (appeals). Kubuye kwasungulwa futhi namaKomiti amancane okwaluleka ngoMthetho woLwazi (IAASC's) ukuze aluleke amaPhini eSikhulu Solwazi mayelana nezicelo zoLwazi.
Kusungulwe iSizinda soLwazi soMnyango wezokuVikela njengesizinda esizobhekana nezicelo zolwazi nokunye okuhambisana nakho. ISizinda soLwazi siyosiza labo abafake izicelo mayelana nokunqunyiwe ngezicelo zolwazi.
Inhloso yalelibhukwana ukwenza amalunga omphakathi akwazi ukubona umfanekiso noma uhlobo lwamarekhodi oMnyango wezokuVikela futhi liqukethe nezinqubo zokuthi lutholaka kanjani ulwazi namarekhodi nokuthi luyatholakala ngokuzithathela noma ngqa.
Imininingwane ngokweSigaba 14 "soMthetho wokuKhuthaza ukuTholakala koLwazi ka 2000 (uMthetho ongunombolo 2 ka 2000)".
Ngokuhambisana noMthethosisekelo, uMnyango wezokuVikela uqinisekisa ukuvikela ngempumelelo iNingizimu Afrika yentandoyeningi, ukwenza-ngcono ukuphepha kuzwelonke, izifundazwe nomhlaba wonke jikelele ngokulandela amakhono ezokuvikela anzulu, esimanje nafinyelelekayo nobuchwepheshe obuphambili.
UMnyango wezokuVikela unomthwalo wokuvikela ukuzibusa, izwe nabantu baseNingizimu Africa ukuze uqiniseke ngesimo esinokuthula nenqubekelaphambili yawo wonke umuntu.
Nokwelekela noma imuphi uMnyango kahulumeni ngenhloso yokwenza ngcono ezenhlalo nomnotho.
UMnyango wezokuVikela wakhiwe uNgqongqoshe wezokuVikela, uNobhala wezokuVikela kanye noMbutho wezokuVikela kaZwelonke waseNingizimu Afrika (SANDF). UNgqongqoshe wezokuVikela nguyena isiphathimandla esinamandla, uNobhala wezokuVikela yena uyiSikhulu esibhekele ukusebenza kwezimali nenhloko yoMnyango wezokuVikela kanti iNhloko yoMbutho wezokuVikela yona inomthwalo wokukhuza nokulawula uMbutho wezokuVikela.
Ukuba yiSizinda soMnyango wezokuVikela esizobhekana nezicelo zolwazi nokunye okuhambisana nakho.
Ukunikeza usizo lwezimali zombuso olunokonga kuMnyango wezokuVikela ngokuhambisana noMthetho wokuPhathwa kweziMali zoMbuso (PFMA), nemithethonkambiso kaSikhwana , nezincwanjana ezithunyelwa kubo bonke.
Ukwaluleka ngezindaba zenqubomgomo yokuphepha kuzwelonke nokuqondisa inkambo yohlelomgomo loMnyango wezokuVikela ngokumisa, ukwakha nokubhekela kanye nokwamukela inqubomgomo yokuvikela, uhlelomgomo nohlaka ngokuhambisana nenqubomgomo kazwelonke ukuzwe kuqhutshwe umsebenzi wokuvikela ngempumelelo, ngenkuthalo nokwenza okuyikho.
Ukuqiniseka ngokulunga nobuqiniso bokuphathwa kolwazi eMnyangweni wezokuVikela.
UMqondisi oyiNhloko yamaThuba alinganayo nokuBonelelwa ababeBandlululiwe.
Ukuphaka kanye nokulawula uMbutho wezokuVikela kaZwelonke waseNingizimu Afrika.
Ukunikezala ngolwazi namakhono alungisiwe nawesekela ukuvikelwa komhlaba ukuze kuvikelwe iRiphablikhi yaseNingizimu Afrika (RSA) ngokunikeza iziyalo ngohlelomgomo lokuvikelwa komhlaba futhi kusungulwe, uqeqesho nokugcinwa kwempi okulungiselwe nosizo oluhambisana nalokhu.
Ukunikeza usizo namakhono alungisiwe nawesekela nokwelapha. Lokhu, kuyokwenziwa ngokumisa uhlelomgomo oluyinkomba yosizo lwezeMpilo kwezeMpi nokusungulwa, ukuqeqeshwa nokugcinwa kosizo lwezokwelapha olusemqoka kumalunga oMbutho wezokuVikela kaZwelonke waseNingizimu Afrika (SANDF) kanye nezingane zawo noma labo abacike kuwo ngokwemali kanye nokusungula nokugcina izinsiza zokwelekelela nezinto ezihambisana nalolusizo.
Ukunikeza usizo lobuhlakani kwezokuVikela nolwazi lobuhlakani kokuphambaniselana ngokusungula, ukuqeqesha nokugcina usizo lwezibuhlakani lombutho wezokuVikela , usizo lokwelekelela nokunye okuhambisana nakho nezinto zokusentshenziswa.
Ukuqondisa umsebenzi wabasebenzi bophiko loMbutho kaZwelonke wezokuVikela waseNingizimu Afrika esikhundleni soMbutho.
Ukunikeza usizo lobufundisi wamabutho onakekela wonke amalunga oMnyango wezokuVikela kanye nezingane zawo nokukhuthaza ukukhula ngokomoya, ukwelekelelana ngokwenhlalo nokwenza ngokulungileyo.
Ukunikeza uMnyango wezokuVikela iziyalo ngombutho ongodliwe.
Ukumisa inqubomgomo yezokuxhumana kwezokuvikela, uhlelomgomo nezinhlelo ngokuhambisana nenqubomgomo yoMnyango wezokuVikela nenqubomgomo yokuxhumana kuZwelonke (GCIS) kanye nokuba yisizinda sezokuxhumana nokuxhumanisa ukuze ukuxhumana okumbaxambili phakathi koMnyango wezokuVikela nomaphakathi wawo kwenziwe ngempumelelo, nangenkuthalo nokwenzisana.
Ukunikeza umbutho usizo lwezomthetho olunobugcweti, oluvunyelwe ngokomthetho nokwelekelela okuhambisana nezidingo zoMnyango wezokuVikela.
Ukusiza uMnyango wezokuVikela ngolwazi namakhono obudlelwane bezokuvikela zangaphandle nosizo oluhambisana nalokhu.
Ukunikezwa ngosizo lwamaphoyisa ezempi eMnyangweni wezokuVikela.
Ukunikeza uMnyango wezokuVikela ukuthuthuka kwezobugcweti ukuvimbela namathuba okufunda ngomsebenzi.
Ukunikeza usizo oluphelele kubasebenzi noMnyango wezokuVikela.
Ukunikeza usizo olungaphathelene nokulwa kumalunga (ngalinye) oMnyango wezokuVikela.
Ukunikeza usizo lokuphathwa nokwenganyelwa kolwazi nosizo oluhambisana nalokho kuMnyango wezokuVikela nokwesekela lokho okuphokophelwe nguMnyango wezokuVikela.
Inhloso yaloMthetho ngukufezekisa ilungelo lomthethosisekelo lokutholakala kwanoma iluphi ulwazi olugcinwe nguMbuso noma iluphi olunye ulwazi olugcinwe inoma imuphi umuntu oludingekayo ukuze lusetshenziswe noma kuvikelwe noma iliphi ilungelo. Okuphokophelwe ngukwakha isiko lokungafihli nokubika kwezikhungo zomphakathi nezangasese kanye nokukhuthaza umphakathi lapho abantu baseNingizimu Afrika bethola ulwazi ngempumelelo ukuze bakwazi ukusebenzisa noma ukuvikela onke amalungelo abo ngokugcwele.
Lowo ofaka isicelo kufanele asebenzise ifomu elitholakala ePhephabhukwini Govt.
Lowo ofake isicelo kufanele akhombise ukuthi isicelo leso ngesomfanekiso noma ikhophi yalelo rekhodi noma ufuna ukuza azohlola lelo rekhodi eSizindeni seMibhalo soMnyango wezokuvikela. Ngale kwalokhu, uma ngabe lelo rekhodi lingabhaliwe ephepheni lingabonwa ngaleyo ndlela elicelwe ngayo, uma kwenzeka.
Uma ngabe umuntu efuna ukubona amarekhodi ngendlela ethile kufanele akwazi ukuwathola ngaleyo ndlela acele ukuwabona ngayo. Kodwa lokhu kungenzeka kuphela uma lokho kungeke kuphazamise ngokungadingekile ukusebenza koMnyango wezokuVikela noma ukonakala kwalawo marekhodi, noma ukwephula imigomo yamalungelo ombhali uma lowo malungelo kungesiwo akahulumeni. Uma ngabe ngezizathu ezithile amarekhodi angeze atshengiswa ngendlela acelwe ngayo kodwa ngenye indlela, imali ekhokhelwa ukutholakala kwamarekhodi kufanele ibalwe ngendlela lowo ofake isicelo acele ngayo.
Uma ngabe, ngaphezu kwempendulo ebhaliwe, lowo ofake isicelo efuna ukuthi aziswe ngesinqumo esithathiwe ngenye indlela, njengokuthi aziswe ngocingo, lokhu kufanele kukhonjiswe.
Uma ngabe lowo ofake isicelo ecelela omunye umuntu ulwazi lolo, kufanele akhombise ukuthi lokhu ukwenza ngasiphi isikhundla.
Uma ngabe lowo ofaka isicelo engakwazi ukufunda nokubhala, noma ekhubazekile, angasifaka isicelo ngomlomo.
UMnyango wezokuVikela njengazo zonke izizinda zomphakathi nawo unenqubo yokudluliswa kwezikhalo yangaphakathi njengoba kushiwo esigabeni 74 nesigaba 75 soMthetho.
Uma ngabe lowo ofake isicelo noma ngomunye nje umuntu efaka isikhalo, kufanele kugcwaliswe ifomu elifanele bese lithunyelwa eSizindeni seMibhalo soMnyango wezokuVikela. (Isaziso esingunombolo R187 - somhlaka 15 Febhuwari 2002 - Ifomu B) (bheka Isixhumelo B ukuze ubone umfanekiso walelifomu). ISizinda seMibhalo soMnyango wezokuVikela siyodlulisela eSikhulwini soLwazi wonke amaphepha aphathelene nokudluliswa kwesikhalo kanye nemibhalo ehambisana naso, sona (ISikhulu soLwazi) kuyofanele siwadlulisele kusiPhathimandla esiQondene (uNgqongqoshe wezokuVikela) yena okuyofanele athathe isinqumo.
ISizinda seMibhalo yisona esiyokwazisa lowo ofake isicelo noma nje imuphi omunye umuntu ngemiphumela yokwadluliswa kwesikhalo yangaphakathi. Uma lowo ofake isicelo noma omunye umuntu enganelisiwe imiphumela yesikhalo kufanele kuthi zingakapheli izinsuku ezingama-37 afake undaba lwakhe enkantolo yona eyobe isithatha isinqumo esingumnqamulajuqu. Uma lolundaba lungadluliselwanga enkantolo singakapheli isikhathi esinqunyiwe isinqumo sokaNgqongqoshe yisona okuyofanele silandelwe, kanti uma undaba seludluliselwe enkantolo kuyofanele kulindwe isinqumo senkantolo.
Kunezinhlobo ezimbili zemali ekhokhwayo ngokulandisa koMthetho, okuyimali yesicelo nemali yokubheka/ukufunda.
Lowo ofake isicelo ocela amarekhodi anemininingwane yakhe uqobo akudingekile ukuba akhokhe imali yesicelo. Noma imuphi omunye umuntu ofaka isicelo semininingwane okungesiyona eyakhe qobo kufanele akhokhe imali yesicelo. ISizinda seMibhalo siyomazisa lowo ofake isicelo (ngaphandle kwalowo ofuna imininingwane yakhe) uma kungafanele akhokhe imali enqunyiwe (uma ikhona) ngaphambi kokuba kuqhutshwe isicelo sakhe.
Imali ekhokhelwa isicelo eMnyangweni wezokuVikela ngu-R35. Lowo ofake isicelo angafaka isikhalo ngaphakathi, uma kufanele, noma athumele undaba lwakhe enkantolo ephikisa ukukhokhwa kwemali yesicelo.
Lowo ofake isicelo kufanele afake imali ekhokhelwa isicelo ebhange loMnyango wezokuVikela (bheka imininingwane yebhange ngezansi). Ipheshana lokufaka imali ebhange kufanele lithunyelwe eSizindeni seMibhalo soMnyango wezokuVikela ngaphambi kokuba kuqhutshwe isicelo.
Ngemuva kokuba ISikhulu soLwazi sesenze isinqumo mayelana nesicelo kufanele kwaziswe lowo ofake isicelo ngaleso sinqumo ngendlela acele ukuba aziswe ngayo.
Uma ngabe isicelo sivunyiwe kufanele kukhokhwe enye imali yokubheka nokulungisa, nokukhiqiza kanye nesikhathi esisentshenzisiwe esengeziwe esikhathini esinqunyiwe kubhekwa noma kulungiswa lawo marekhodi ukuze adalulwe (bheka isixhumelo C ukuze ubone uhlu lwezimali ezikhokhwayo).
Isaziso esenziwe ngokulandisa kwesigaba 15 soMthetho sichaza ngezinhlobo zamarekhodi atholakalayo ngaphandle kokuba umuntu afake isicelo ngaphansi koMthetho. Lamarekhodi angatholakala eSizindeni seMibhalo soMnyango wezokuVikela.
Uhla lwemibhalo yocwaningo egcinwe yiSizinda seMibhalo soMnyango wezokuVikela Uhla luyatholaka eSizindeni seMbhalo soMnyango wezokuVikela.
Amarekhodi akhona enqolobaneni yoMnyango wezokuVikela asukela onyankeni ka-1912 ngesikhathi kusungulwa uMbutho wezokuVikela weNhlangano (UDF). AmaRekhodi akhona enqolobaneni atholakala ngokuzithathela esikhathi sonyaka ka 1912 kuya ku 1969 akhombisa imisebenzi ephambili yazo zonke izingxenye ze-UDF noMbutho wezokuVikela waseNingizimu Afrika (SADF). Imisebenzi ephambili ihambisana nokwakwenziwa, ukuphathwa kanye nezobuchwepheshe bombutho wezempi kanti abuye athinte nokwakwenzeka ngezikhathi zempi nezikhathi zokuthula. Amarekhodi alokho okwakwenziwa ambandakanya imininingwane yokuzimbandakanya kweNingizimu Afrika empini yomhlaba yokuqala (1914 - 1918) kanye nempi yomhlaba yesibili (1939 - 1945), impi yaseBerlin (1948 -1949) kanye nempi yamaKhoriya (1950 - 1953) kanye nokwakwenziwa umbutho nokuviviswa ngesikhathi seziphithiphithi zangaphakathi kulelizwe njengesiteleka sezimboni sika-1914 kuya ku- 1922, nemibhikisho ka-1914 kuya ku-1915 kanye nezibhelu zeminyaka yawo 1950 kuya ku -1960. Amarekhodi ngokuphatha aqukethe imininingwane yokusungulwa, ukuhlelwa nokusebenza kwazo zonke izingxenye ze-UDF ne-SADF, kanye nosizo lwabasebenzi, ukuhlelwa komsebenzi nezindaba eziphathelene nezimali. Loluhlobo lwamarekhodi lumbandakanya futhi nemininingwane ngokuqeqeshwa, nemigubho kanye nezivumelwano zamazwe ngamazwe njengeSivumelwano sase-Simon's Town. Amarekhodi obuchwepheshe akhona eSizindeni seMibhalo wona aphathelene nezikhali zempi, izinto sokusentshenziswa, ukugcinwa kwazo nosizo lokwelekelela.
Kufanele kubekwe obala ukuthi ngesikhathi seminyaka yo-1912 kuya ku-1976 imibutho (Umbutho wezempi, Umbutho wezoMoya kanye NoMbutho wezamanzi) kanye nezinye izingxenye zombutho njengoMlawuli-Jikelele, no-Mphathi oyiNgxenye-jikelelele noMfundisi woMbutho-Jikelele kanye noNobhala wezokuVikela yilowo nayilowo wawunendlela yawo eyahlukile yokwahlukaniswa kwamarekhodi. Nakuba iSizinda seMibhalo singenazo zonke lezindlela ezahlukene, amarekhodi athile angatholakala ngokusebenzisa izinsiza osekukhulunywe ngazo vele.
ISizinda seMibhalo singumgcini wamarekhodi oMnyango wezokuVikela ngakho-ke yisona esinomthwalo wokugcina inqolobane yoMnyango wezokuVikela. Inqolobane yeMnyango wezokuVikela igcine amarekhodi okungesiwona awoMnyango wezokuVikela esikhathi samanje kubalwa noMbutho wezokuVikela kaZwelonke waseNingizimu Afrika wamanje (SANDF). Sigcine futhi namarekhodi eminye imibutho yezempi eyahlanganiswa noMbutho wezokuVikela kaZwelonke waseNingizimu Afrika (SANDF) ngo 1994, njengembutho wezempi waseTranskei, Bophuthatshwana, Venda nowaseCiskei.
UMnyango wezokuVikela ugcine futhi amarekhodi abantu awo wonke amalunga eMibutho okuyi-SANDF, SADF, neUDF angasekho embuthweni. Amarekhodi abantu angaphezulu kwezingidi ezimbili kanti asukela enyakeni ka-1912. Amarekhodi ngabantu ababesembuthweni aqukethe imininingwane yomuntu ngamunye ngomsebenzi wakhe kwezempi.
Onke amarekhodi angafundelwa ezindlini zokufundela zeSizinda seMibhalo ngaphansi kwemibandela yokuqinisekisa ukuthi ayohlala ekhona. Amarekhodi enqolobane yoMnyango wezokuVikela atholakala ngokulandela imiyalo yomthetho, okumbandakanya "noMthetho wokuKhuthaza ukuTholakala koLwazi ka 2000 (uMthetho ongunombolo 2 ka 2000), noMthetho WokuVikelwa koLwazi ka 1982 (uMthetho ongunombolo 84 ka 1982) kanye noMthetho weNqolobane kaZwelonke noSizo ngamaRekhodi waseNingizimu Afrika (uMthetho ongunoMbolo 43 ka 1996 nezichibiyelo)".
Izinsiza ezikhona ezisiza ekutholeni imininingwane noma amarekhodi enqolobaneni yoMnyango wezokuVikela wuhla lwemikhakha olutholakala ngephepha. Ukuchazwa kwalolo nalolo luhla kuhambisana nomkhakha oqondene wokusenqolobaneni, isibonelo Umkhuzi -Jikelele umkhakha- 5. Izinhla zingaphezulu kwezi-2000, futhi ziqukethe inombolo yefayela, incazelo kanye nosuku lokuvalwa kwalelo fayela emkhakheni othile. Loluhla ungalubheka ukuze ukwazi ukuthola umkhakha othile wamarekhodi.
Lamarekhodi enqolobane ayatholakala ukuze ahlolwe eSizindeni seMibhalo futhi kungenziwa nemifanekiso (uma imibandela yalowo mbhalo ikuvumela lokhu) angathenga ngemali enqunyiwe engu -60c ikhasi ngalinye elingu- A4 ubukhulu noma ingxenye yalo.
OKUPHATHELELE NABASEBENZI (loluhla lwamarekhodi luqukethe yonke imininingwane yabasebenzi eMnyangweni wezokuVikela. Lokhu kumbandakanya, ukukhipha izaziso ngezimisebenzi ukuqashwa nokusebenza, ukufunda , ukuqeqeshwa, nokuthuthukiswa: ukuhlelela ikusasa lomsebenzi, amaholo, ukuhlolwa kwendlela yokusebenza: izikhundla embuthweni wezokuVikela kanye nohlaka lwezikhundla, eziphathelene nokubhekelwa kwalalo ababebandlululiwe nokunikezwa amathuba alinganayo, ukuziphatha, ezobulungiswa embuthweni nobudlelwane nabasebenzi, ukuxhoshwa emsebenzini, ukukhishwa neziphathelene nezimpesheni).
UBUHLAKANI (loluhla lwamarekhodi luphathelene nezobuhlakani kwezempi. Lokhu kumbandakanya izinqubomgomo ngezobuhlakani kwezempi, ukuphepha kwabantu, ulwazi nozinto ezisetshenziswayo, ukuqoqwa kolwazi ngendlela ezahlukene;izincomo zobuhlakani;ukubhekela ukwesatshiswa, imibiko ngezobuhlakani nezindaba eziphathelene nezobuhlakani kwezeminyango).
OKWENZIWAYO (Loluhla luphathelene namarekhodi okusebenza kwezempi. luphethe izihloko eziningi ezahlukene okumbandakanya, ukuhlelwa kohlelomgomo; Ukuthunywa empini, ukuviva nokuyekiswa ukuviva, izimpi ezihleliwe nezingahleliwe kanye nemikhankaso ethile, ezokuvikela zezomoya nezasolwandle, imikhankaso yokufuna nokuhlenga nokuqeqeshwa; ukusiza nokubambisana nezinye izikhungo namanye amazwe).
UKUHLELWA KWEZINTO uhlu lwemininingwane lumbandakanya zonke izinto eziphathelene nokwenziwa kwezinto eMnyangweni wezokuVikela.
UKUPHATHWA KOMNYANGO Lolu uhla oluqukethe yonke imikhakha yokuphathwa koMnyango.
Kuyindlela yokuhlela umsebenzi ehlanganisiwe yathuthukiswa ukuze yelekelele uMbutho.
Izibalo - eziyisekelo sokunikezela ngolwazi lokuphatha.
Ilekelela uMnyango wezokuvikela kusuka ekuqaleni kuya ekugcineni ngosizo lobuciko bendlela yokuphatha imali.
Ezobuhlakani kwezokuVikela zilekelela inqubo yomsebenzi woMnyango wezokuvikela futhi ihlose ukwelekelela yonke impilo yenqubo yezobuhlakani.
ISINETI - okusaluhla lwezincwadi zesifundo esithile.
AMAPHUZU ASEMQOKA KAZWELONKE - Indlela yokuphatha.
Lolu wuhlelo oluhlanganyelwe oluthathelwe emigomeni ejwayelekile neyamukelekile yabasebenzi nohla lokuholela.
Lesi yiSizinda soMnyango wezokuVikela esiqukethe ezinye izindledlana esimiselwe ukuba ziphathe lonke uhlobo lwemininingwane yezempilo eMnyangweni wezokuVikela.
Ukuhlanganisa nokunikezela ngamarekhodi okusebenza nesitifiketi sokusulwa embuthweni ukuze asetshenziswe yilowo muntu noma izihlobo zakhe.
Ukunikezela ngemifanekiso (amakhophi) emibhalo yamarekhodi alowo muntu qobo njengemibiko yemfundo, amalayisensi okushayela izimoto zempi, izincwadi zokwaba ifa nokunye kwalowo muntu qobo lwakhe.
Isizinda semiBhalo soMnyango wezokuVikela sivumela nomphakathi wonkana ukuba uzobona amarekhodi ngenhloso yokucwaninga izindaba eziphathelene noMnyango wezokuVikela.
Nakuba lolusizo lunikezwa mahala kodwa uma sekukhishwa noma kukhiqizwa imifanekiso kukhokhwa imali engu-60c ikhasi ngalinye elingu -A4 usayizi noma ingxenye yalo.
Yena uyisizinda solwazi oluphathelene noMnyango wezokuVikela, usizo nemikhiqizo ukuze ukuxhumana okumbaxa-mbili phakathi komphakathi noMnyango wezokuVikela kwenzeke ngempumelelo nangenkuthalo.
Imithethosivivinywa emisha (uMthetho osewuhlaka) ithunyelwa kulelikomiti loBumbano lezokuVikela. Leli komiti lisakaza emaphepheni ahlukene (njenge- Sunday Times namanye) ukuthi noma imuphi umuntu angenza iziphakamiso noma imibono mayelana nomthethosivivinywa oshiwo singakapheli isikhathi esithile. Kwezinye izimo kumenywa futhi kubanje izingxoxo nomphakathi lapho umphakathi uletha iziphakamiso noma izimvo zawo. Leli komiti libe selithatha zonke iziphakamiso nezimvo lizibhekisise uma selilungisa umthethosivivinywa ohlongozwa nguNgqongqoshe wezikuVikela noma yindlu yeziNgele.
Uma Umnyango wezokuVikela unomthwalo wokushaya umthetho othile, uMthethosivivinywa ukhishwa eMculwini kahulumeni ukuze abantu benze iziphakamiso ezizobhekisiswa. Lemithetho ithwesa uMnyango wezokuVikela izibopho ezithile mayelana nokusetshenziswa kwamandla nokwenza umsebenzi wawo okubekwe kabanzi ngakho embhalweni weNqubomgomo. Ngakho-ke umphakathi ungenza iziphakamiso ezingaba nomthelela ekusentshenzisweni kwamandla nokwenziwa komsebenzi nguMnyango wezokuVikela.
Izithunywa zamaPhoyisa ezempi (MPA) zinomthwalo wokubhekana nazo zonke izikhalo ezivela emphakathini ezingaphansi kwegunya lawo: Leligunya lisho ukuthi laMaphoyisa aqaphe ukusebenza koMnyango wezokuVikela, avikele amacala obelelesi futhi aphenye uma kunobelelesi.
Umhloli-jikelele woMnyango wezokuVikela ngokusebenzisana noPhiko olulwa nenkohliso (DAF) unomthalo wokubhekana nalo lonke ulwazi nesikhalo eziphathelene nezenzo zenkohliso nokwenza izincomo ngezinyathelo okufanele zithathwe. Izikhalo zibhekwa ngobunjalo bazo kuthi lapho kudingeka kube khona ukungenelela kwabangaphandle koMnyanngo , kubhekwa ukuba zedluliswe.
UMvikeli woMphakathi uyatholakala kubo bonke abantu nayo yonke imiphakathi.
ukwenza umbiko ngalezo zenzo; kanye nokuthatha izinyathelo ezifanele ukulungisa lawo maphutha.
Njengamanje akukho lwazi olukhona kuNgqongqoshe ngokwesigaba- 92 soMthetho olungabekwa lapha.
Uma kudingekile, isizinda somphakathi kufanele silungise lelibhukwana bese sisabalalisa izincwanjana okukhulunywa ngazo esigabeni-14 soMthetho, ngesikhathi esingekho ngaphezulu konyaka.
Kufanele kubekwe kuzo zonke izindawo ezaziwa njengezindawo zokubeka njengoba kulandisa isigaba se- 6 "soMthetho weziNdawo sokuBeka eziseMthethweni ka- 1997 (UMthetho ongunombolo yama-54 ka -1997)" kanye nasemahhovisi eKhomishani yamalungelo eSintu; nawo wonke amahhovisi omphakathi imifanekiso yaleli bhuku ngezilimi ezintathu ezamukelekile ngokoMthetho.
Leli bhukwana kufanele lishicilelwe ePhephabhukwini likaHulumeni (iGazethi) ngezilimi ezintathu ezamukelekile ngokomthetho.
Uma umsebenzi wezikhungo zomphakathi ezimbili noma ngaphezulu unobudlelwane noma uhambisana, uNgqongqoshe ngokucela noma ngokuzikhethela angamisa ukuthi lezo zikhungo zombili noma ngaphezulu zibhale ibhukwana elilodwa.
Lezi zikhungo kufanele zihlukaniselane izindleko zokubhalwa kwalelo bhukwana nokutholakala kwalo.
Ngezizathu zokuphepha, zokuphatha nezemali, uma eceliwe noma ngokuzikhethela uNgqongqoshe angakhipha isaziso eMculwini kaHulumeni esishiya ngaphandle noma esingaphoqelekile okwesikhashana ukulandela lesi sigaba soMthetho noma iluphi uphiko lukaHulumeni esiyomiswa nguyena uNgqongqoshe uma ebona kufanele.
<fn>zul_Article_National Language Services_ISINGENISO 7.txt</fn>
I-SARS uqukethe iminingwane eminingi kakhulu ayiqokelela ngenkathi enza umsebenzi wakhe wansuku zonke wokuqoqa izimali zentela zikahulumeni kuzwelonke kanye nezamabhizinisi alekelela ekuqhubekeni kwalemi khankaso. Lolu lwazi lubalulekile kubantu abathintekayo ngqo, okungaba abakhokhi bentela, abadayisi, abahlanganyeli kumabhizinisi noma abaqashwa. Lubalulekile futhi kwabolwazi lwemfundo ephakeme, abaqhudelani kwezamabhizinisi, abezomthetho nabezokukhangisa ngamagugu ngenhloso yokudayisa.
Ukuqinisekisa ukuthi inzuzo yonke iyavezwa ku-SARS ngabakhokhi bentela nabadayisi, umthetho we-SARS ophathelene nobumfihlo beminingwane eyengamelwe yi-SARS uqinisekisa ukuthi lonke ulwazi ngabakhokhi bentela nabadayisi luyimfihlo futhi alunakuvezwa ngaphandle kwezimo ezithize eziphoqayo. UMthetho ogqugquzela ukufinyelela kumininingwane nolwazi we- 2000 ("umthetho") uqinisekisa imfihlo ngalolulwazi, ngokuhlinzekela ukugcinwa kwayo iyimfihlo ngegunya lomthetho, ngaphandle kumuntu onelungelo layo noma kulowomuntu ogunyaziwe ukuluthola lolo lwazi. Ukwengeza kulokhu, umthetho ubhekela ubumfihlo obuhambisana nokuhanjiswa kwamabhizinisi ka-SARS lapho lokhu kungadingeka.
Izigaba ezilandelayo zichaza i-SARS, izinkambiso zokufaka izicelo ngolwazi oluqukethwe kwimiqulu yolwazi ye-SARS, kanti uma kunesidingo salokho, izindlela zangaphakathi zokuzwakalisa izikhalazo ngokoMthetho. I-SARS isiyazenza zaqondana nomnyango owodwa izicelo nezimangalo emahhovisi ayo amakhulu ukuze kubelula ukuzilandela, nokuziphendula ngesikhathi esinqunywe uMthetho, kanjalo nokumelana nokwenzekayo nezinguquko ezingaba khona ngendlela esheshayo. Lokhu kuhambisana nesiko eligcizelelwa I-SARS lokwenza izinto ngendlela esobala, njengokoMthetho, kanjalo nokuhambisana we-SARS nezimiso-migomo zokumela okwenzekile, ubuqotho kanye nokwethembeka kulabo i-SARS abambisene nabo.
OyisiPhathimandla sezoKwazisa ungukhomishani woMnyango wezeNtela waseNingizimu Africa, uMnu. Pravin Gordhan. Kanti ngaphansi kwakhe kukhona abane abangamaPhini esiPhathimandla sezoKwazisa, ababhekana nezicelo zokufinyelela kokugciniwe kwa-SARS njengokomthetho usuku ngo-suku. IPhini ngalinye labelwa indawo ethize yomsebenzi lokho kuya ngokuthi ubungoti balo nolwazi lomsebenzi luqine kuphi bese linikezwa leyo ndawo elizosebenza kuyona ngolwazi lwalo nangokugogoda kwalo.
Uma unesifiso sokufaka isicelo sokuthola okukule mibhalo egcinwe yi-SARS ngokusemthethweni kufanele ugcwalise i-fomu elikusengezo- 1 bese ulibhekisa kulelo Phini lezoKwazisa eliqondene naso.
AmaPhini ezoKwazisa asebenzisa ikheli elifanayo lase-Hhovisi nele-Posi.
IPhini lezoKwazisa eliqondene liyophendula izinsuku ezingu 30 zingakapheli (izinsuku ezingu 60 kwezinye izimo) ukukwazisa ukuthi isicelo sakho siphumelele noma senqatshiwe.
Kwezinye izimo kuyofuneka ukhokhe imali kwa-SARS ngaphambi kokuba isicelo sakho samukelwe noma ufinyelele kumarekhodi ocele ukufinyelela kuwona. Lapho ukusebenza isicelo sakho kungenzeka kweqe amahora angu-6, i-SARS iyokuqhubeka nokukulungisela okucelile emveni kokuba usukhiphe imali eyisibambiso.
Isicelo sakho siyokuthunyelwa kuwe ngendlela oyicelile noma ngendlela okugcinwe ngayo ulwazi emiqulwini, uma ingekho indlela oyicelile.
Lolu ushicilelo lokuqala lomqulu wokusebenzisa umthetho we-SARS ngokomthetho. Luzoguquka lukhule njengalo, I-SARS nabaceli bolwazi olugciniwe becubungula ukusebenziseka ngempumelelo kwalo Mthetho, kanjalo nokulinganisa phakathi kwelungelo lokuthola ulwazi namanye amalungelo ezanywa nguMthetho, njengalelo langasese, kanye nesidingo sokugcina uMbuso usebenza ngempumelelo.
Imithetho engaphansi kowokuqala, amanothi ahunyushiwe, nokunye.
Imininingwane yokuxhumana nabasebenzi bomnyango wezoKwazisa.
Imininingwane etholakala ngaphandle kokuyicela.
Ukugcwalisa i-fomu lokufaka isicelo.
Ukuthatha isinqumo maqondana nesicelo sakho.
UMhlahlandlela weKhomishani yamaLungelo esiNtu.
ukuqoqa intela; noku lawula okungena ezweni, okukhishelwa ngaphandle kwezwe, okukhiqizwayo, ukuthuthwa, ukugcina nokusetshenziswa kwezimpahla ezithile ngokufanele nangempumelelo.
UMthetho owengamele iNtela etholakala ngokudayiswa kwamasheya (izabelo), we -1948.
UMthetho owengamele ukuqoqwa kweNtela lapho kuDluliswa ubumnini beZakhiwo we-1949.
UMthetho wokuqoqwa kweNtela emalini yamafa, we-1955.
UMthetho wokuqoqwa kweNtela emalini yamaholo nesetshenzwayo, we--1962.
UMthetho wokuqoqwa kweNtela ezimpahleni ezingenayo neziphumayo ezweni, we-1964.
UMthetho wokuqoqwa kweNtela yeNtengo, we- 1991.
Imithetho eyahlukene ebhalwe kuSheduli -1 yoMthetho owengamele uMnyango wezeNtela wase-Ningizimu Afrika, we-1997.
o noma imuphi umthethomgomo, umthetho-saziso, isaziso sikahulumeni kumbe isiyalelo esikhishwe ngokuhambisana nale mithetho engenhla noma esinye isivumelwano esenziwe kulandelwa lemithetho kumbe uMthethosisekelo o noma yimuphi umthetho ophathelene nokuqoqwa kwentela noma olawula wengamele ukukhishwa nokungeniswa kwempahla ezweni, ukukhiqizwa kwempahla, ukuthuthwa, ukugcinwa noma ukusetshenziswa kwezimpahla ezithile okungahle zidluliselwe ku-SARS ngokomthetho noma isivumelwano phakathi we- SARS nengxenye kahulumeni noma isikhungo esithintekayo (njengentela eqoqwa ngokungathuthukisi amakhono, kanye nenkokhelo yomshwalense wokungasebenzi).
nakho konke okuphathelene nentela; kanye namandla uNgqongqoshe awanikeziwe ngokuhambisana nale mithetho engenhla; futhi eluleke uNgqongqoshe woHwebo neziMboni malungana nakho konke okuphathelene nokulawulwa kokukhishwa nokungeniswa kwempahla ezweni, ukukhiqizwa kwempahla, ukuthuthwa, ukugcinwa noma ukusetshenziswa kwezimpahla ezithile.
Inhloso yakhe ukuba intela eqoqwayo ibe nezithelo ezibonakalayo, elekelele uhwebo bese engeza kubakhokhi-ntela ngokufaka abakhokhi abasha bentela emabhukwini ngokugqugquzela ukwaziseka ngentela ukuze abantu basazi futhi babhekane naso isibopho sabo sokusekela lomnyango nemithetho yentela neyohwebo yaseNingizimu Afrika, kanye nokuhlinzeka usizo olusezingeni eliphezulu olukwazi ukuhlangabezana nezidingo zomphakathi.
Nakuba i-SARS kuwumsebenzi wayo ukubhala imithetho yezentela, lokhu ikwenze ngaphansi kweso nomgomo kaNgqongqoshe wezeziMali, kanti kwesinye isikhathi noNgqongqoshe wezoHwebo neziMboni. Njengokwemfanelo-ke, imiqulu ekhishwe uMnyango wezeZimali kahulumeni nomnyango wezoHwebo neziMboni ngokuhambisana nalo mMthetho kufanele ukuba ibhekwe malungana neqhaza lomphakathi ekwakhiweni kwemigomo.
Kuya ngohlobo nobulukhuni bomthetho ohlongozwayo, kuyenzeka ukuthi kuqale kukhishwe umbhalo wezingxoxo ocaba indlela okufuneka ilandelwe bese kumenywa umphakathi ukuthi nawo uphose itshe esivivaneni ngokuphawula.
Njengoba i-Phalamende lingenawo amandla okwamanje okuchibiyela uMthethosivivinywa weziMali uma usuwethuliwe, sekukhandwe uhlelo lokukhuthaza umphakathi ukuthi uphawule futhi ube yingxenye yenkulumo-mpikiswano ngaphambi kokuba wethulwe. Lolu hlelo -ke luqala ngokuthi i -SARS akhiphe uhlaka lomthetho izinsuku ezingu-10 zokusebenza ngaphambi kokuhlangana kwebhunga lamaKomidi asePhalamende. Bobabili i-SARS namakomidi e-Phalamende babe sebemema imibono yomphakathi ngohlaka lomthetho, lokhu okungaba ngendlela yokuthumela okubhaliwe noma ngezingxoxo ngqo. Uma sekwaziswe umphakathi -ke ngalokhu, kuye kube sekubanjwa izingxoxo namaKomidi eSishayamthetho lapho kubekwa imibono ngemibono. Emaphethelweni alezi zingxoxo- ke i-SARS noMnyango kaZwelonke wamaGugu eziMali balungisa umbhalo oyimpendulo yezingxoxo oshoyo ukuthi yikuphi okwemukelekile, kanjalo nalokho okungamukelekanga bese iyachaza ukuthi kungani.
Umthetho ohlongozwayo, ube- ke usuwethulwa kuNgqongqoshe wezeziMali bese i-Phalamende iyaqalake nenqubo esemthethweni.
Imithetho eyimixhantela, kanye namaNothi achazayo, njll.
Kuya ngobunjalo nobulukhuni bomthetho ohlongozwayo, ukukhishwa kwezincazelo nokunye, kungandulelwa ukufakana amakhanda namaqembu aqhamuka ezimbobini ezithize, izinhlangano nososeshana bawochwepheshe, nabanye abanentshisekelo ngaloludaba nabathanda ukuzimbandakanya, kumbe kushicilelwe uhlaka ukuze kuphawulwe ngalo.
I-SARS iyayemukela imibono emalungana nemigomo nezinqubo zakhe. Le mibono ifanele ithunyelwe umPhathi oweNgamele osohlwini lweminyango engxenyeni -5.
Imisebenzi ye-SARS ngokujwayelekile ibheke ukukhuthaza ukugcinwa komthetho wentela ngaphandle kwempoqo kanye nolwazi lwawo.
Ukusiza abakhokhi bentela nabahwebi ekugcwaliseni amaphepha okwazisa, amaphepha entela namanye ke njena amafomu.
I--SARS futhi unikeza ngosizo kubakhokhi bentela nabahwebi ekusebenzisaneni kwabo namanye amahhovisi aphathelene nentela kanye nalawo aphathelene nokungeniswa nokukhishwa kwempahla ezweni.
Ukuxhumana kwansuku zonke kwe-SARS nabakhokhintela, abahwebi, kanye nababamele kuzothinteka lapho i-SARS enza izinguquko kuzinhelo zakhe zokusebenza. Ekuphuculeni izinsizakalo azihlinzekela labo asebenzisana nabo, wenza izinguquko kumahhovisi angamaziko akhe abegxile entweni eyodwa, ukuthi abe yizikhungo zokuhlaziya, zokusebenza, abuye abe amaziko futhi. Lezi zinhlaka ezintsha zamahhovisi seziqalile ukusebenza KwaZulu-Natali naseNtshonalanga Kapa kanti loluhlelo luzokuqhubekela e-Gauteng ngo - 2003.
OyisiPhathimandla sezoKwazisa ungukhomishani woMnyango wezeNtela waseNingizimu Africa, uMnu. Pravin Gordhan. Kanti ngaphansi kwakhe kukhona abane abangamaPhini esiPhathimandla sezoKwazisa, ababhekana nezicelo zokufinyelela kokugciniwe kwa-SARS njengokomthetho usuku ngo-suku. IPhini ngalinye labelwa indawo ethize yomsebenzi lokho kuya ngokuthi ubungoti balo nolwazi lomsebenzi luqine kuphi bese enikezwa leyo ndawo azosebenza kuyona ngolwazi lwakhe nangokugogoda kwakhe.
Uma unesifiso sokufaka isicelo sokuthola okuqukethwe yimibhalo egcinwe kwa-SARS, kufanele leso sicelo usibhekise kulelo Phini lezoKwazisa eliqondene. Lokhu kuzokuqinisekisa ukuthi isicelo sakho silandeleka ngokufanelekile futhi nempendulo yaso uyithola ngesikhathi esinqunywe savunyelwa.
AmaPhini ezoKwazisa asebenzisa ikheli elifanayo lase-Hhovisi nele-Posi.
Le mibhalo egciniwe ihlanganise imininingwane yemali engenile kubantu, amathikithana afakazisa ukungena kwempahla ngokusemthethweni, ukubikwa kokuqhamuka kwamanye amazwe, ukuhlunga, izitatimende zezimali, imidanti yezimali kumbe olunye ulwazi ngabakhokhi bentela eqoqwe kumithombo eyehlukahlukene, nembibhalo egciniwe yeziqhathaniso.
Le mininingwane egciniwe ihlanganisa ulwazi ngemigomo yokuqashwa, izivumelwano zokuqashwa zabo bonke abasebenzi bakwa-SARS, amarekhodi eziqhathaniso zezinga lokusebenza nokubuyekezwa kwamakhono okusebenza, kanye nemininingwane ngamaholo.
Le mininingwane ibandakanya amarekhodi ezimali eziqondene nokusebenza kwe-SARS qobo lwakhe eziku-akhawundi eqondene nalokho, kanye nezimali ezihambisana nentela eqoqiwe ku-akahwunti yalokho, izinkontileka, amaminithi amakomidi ehlukahlukene, amarekhodi okusebenza, imiyalelo yokusebenza kanye nama-manuwali, izibalo ngentela, amathenda, nezibalo zohwebo.
mbhalo ochaza ngohlelo lokucutshungulwa kwamanani empahla esikhumulweni esibheka impahla engenayo nephumayo mbhalo ochaza kabanzi ngeNtela eqoqwa kwinzuzo etholakala lapho umuntu esedayisa umuzi wesibili mbhalo ochaza ngokucuthsungulwa kwamanani ezindlu ezingezona ezokuqala ngenhloso yokuqoqa iNtela enzuzweni lapho sezidayisa.
mqulu wokusebenza wokwazisa ngokugcwaliswa nokwethulwa kwezibhilivana zemvume yokwemukela impahla eqhamuka emazweni angaphandle mbhalo ochaza ngokungabanjwa kwentela obhalelwe lezo ziNhlangano eziSebenzela ukuSizakala koMphakathi mbhalo ochaza ngokubanjwa kwentela kumabhzinisi amancane mbhalo ngawufaka ekhikhini ochaza ngokubanjwa kwentela.
nebhukwana elichazwa ngokubanjwa kweNtela e-Ningizimu Afrika..
I-SARS uzohlinzeka umkhokhintela ngekhophi yakhe yefomu yokukhokha intela, ucwaningo, isitatimende se-akhawundi, kanye namanye amarekhodi athi awafane nalawo uma ecelwa ehhovisi elinawo lawo marekhodi. Lapho kucelwa makhophi amarekhodi, kungahle kube hona imali ekhokhwayo kuya ngomthamo wamakhophi aceliwe.
Izinyathelo ezichazwe ngezansi zakhelwe ukuqinisekisa ukuthi isicelo sakho sokufinyelela emibhalweni egcinwe kwa-SARS sisetshenzwa ngokuphazima kweso nangendlela efanelekile ngangokungenzeka. Lezi zinyathelo zisebenza ngisho ungangumceli wangaphakathi kumbe wangaphandle.
Cabangisisa ngokuthi kungabe irekhodi ofisa ukulicela lihambelana nemininingwane yolwazi ephathelene no-SARS noma ulwazi olungaqukethwe i-SARS kumbe lube ngaphansi kolawulo lwakhe. Uma kubonakala songathi irekhodi olifunayo likolunye uhlaka kumbe umnyango, kufanele izicelo ziqondiswe kulowo mnyango. Izicelo zamarekhodi akwa-SARS kumbe angaphansi kolawulo lwayo nangokubambezela ukuphendulwa kwezicelo zamanye amarekhodi futhi ngokuvamile kuye kufanele zidluliselwe kolunye uhlangothi, lokho ke kuzoyibambezela impendulo yesicelo sakho.
Ukhumbule ukuthi I-SARS uzokusenqaba isicelo sakho serekhodi uma liphethe imininingwane u-SARS ayitholele kumbe ayigcine ngezinhloso zokufezekisa imithetho yezentela, ngaphandle uma leyomininingwane ingawe noma umuntu ommele.
Bhekisisa ukuthi isicelo esifakwe ngezizathu zomsebenzi akufanele yini simane sifakwe ngaphansi kwemigomo yoMthetho oGqugquzela ubuLungiswa bokuPhatha, ka 2000, njangalokhu izizathu zakho kungase kube azikasithathi isimo serekhodi lolwazi njengalo kuchaziwe.
Uma usuwenelisekile ngokuthi usafuna ukufaka isicelo semibhalo egciniwe, kufanele ugcwalise ifomu -A, ozolithola kusiJobelelo -1 salo mqulu. Isicelo kufanele senziwe ubuso nobuso noma nge e-mail, i-iFeksi , kumbe iposi elizokuqondiswa kuPhini lezoKwazisa elifanelekile elitholakala kuluhlu- 6 lwalemanyuwali. Uma ungakayitholi incwadi eshoyo ukuthi isicelo sakho sifikile zingakapheli izinsuku ezingu- 14, siza uxhumane noyiPhini lezoKwazisa ukuze uqinisekise ukuthi isicelo sakho sifikile.
Ingxenye ngayinye yefomu inemiyalelo okufanele ilandelwe ukwenza ngcono amathuba okuba isicelo sakho siphumelele.
Lapho kwenziwe isicelo samarekhodi ngenhlangano ethize, kuyancoywa kakhulu ukuthi leso sicelo sifakwe kumbe sigunyazwe oyisiphathimandla kwezomphakathi saleyo nhlangano.
Uma wenza isicelo wenzela omunye umuntu, kufanele ulethe ikhophi yencwadi ayibhalile ekugunyazayo ukuba wenze isicelo esikhundleni sakhe.
Kufanele uhlinzeke incazelo eneminingwane eyenele ngalelorekhodi olifunayo ukuze kusizakale lo oyiPhini lesiPhathimandla kwezoKwazisa ukuba alitomule.
Uma uhlangabezana nezinkinga ekugcwaliseni ifomu lesicelo noma unokukhubazeka okukuvimbelayo ukuba ungazigcwalisela, ungangabazi ukuthintana noyiPhini lesiPhathi-mandla kwezoKwazisa ukuba akusize. Yena uyokuthokozela ukukusiza ukugcwalisa i-fomu, kanjalo nokukuthumelela ikhophi yefomu egcwalisiwe kube nguyena okugcwalisele.
Kungenzeka kudingeke ukhokhe imali ukufinyelela embhalweni egciniwe njengoba kubekiwe kumthetho. Lezi zimali ezokucela nokufinyelela.
Imali yokucela: Uma ucela ukufinyelela emibhalweni egciniwe enemininingwane yakho ngeke ukhokhise imali yesicelo. Noma yisiphi- ke esinye isicelo kufanele siphekezelwe imali ebekiwe.
Imali yokufinyelela kumarekhodi: Uma isicelo sivunyiwe imali yokukhiqiza lawo marekhodi iyadingeka, nanoma isikhathi sokukulungisela irekhodi lakho sevile ehoreni elilodwa. Uma isikhathi sokusebenza isicelo sakho ulungiselwa irekhodi olifunile kubonakala sengathi sizokweva kumahora asithupha imali eyisibambiso engangengxenye eyodwa kokuthathu (1/3) izokufuneka.
Ungayikhokha imali ibe ngukheshi ehhovisi lakwa-SARS noma ubhale isheke (libhekiswe kuKhomishane weHHovisi lezeNtela lase-Ningizimu Afrika). Usuyokube usunikezwa ipheshana eliyisifakaziso sokuthi ukhokhile kanti ikhophi yaso kufanele inikwe oyiPhini lezoKwazisa njengobufakazi benkokhelo. Yonke inkokhelo kufanele ibe yimali yase-Ningizimu Afrika.
Ukuma kwemali ekhokhwayo- ke kubekwe ngokomthetho futhi kubuye kwaphindwa kusiJobelelo- 2 salemanyuwali.
OyiPhini lezoKwazisa kudingeka athathe isinqumo malungana nesicelo sakho zingakapheli izinsuku ezingamashumi amathathu (ngezinye izikhathi kuba yizinsuku ezingama- 60 ingenxa yesimo esithize) amukele isicelo sakho, ngale kwalokho isicelo sakho kuthathwa ngokuthi senqatshiwe. Uyokwaziswa ke ngesinqumo soyiPhini lezoKwazisa ngendlela eyicelile kwifomu lakho lokufaka isicelo.
Irekhodi olicelile ulichaze kabanzi nangokwenele ukwelekelela iPhini lesiPhathimandla kwezoKwazisa ukukwazi ukulithola.
Ukufinyelela kwirekhodi akwenqatshwa ngesinye sezizathu ezibekiwe ngokoMthetho. Izizathu zokwenqaba ngokomthetho zingena ngaphansi kwalezi zigaba ezilandelayo...
Ukuvikeleka ngokomthetho kwemininingwane ethile eyimfihlo yomunye umuntu, kanye nokuvikeleka kolunye ulwazi oluthizeni oluyimfihlo lomunye umuntu.
Imibhalo ephathelene nezokuvikela, ukuphepha, kanye nobudlelwano obuphakathi kwe-Riphabhuliki namazwe angaphandle.
Ukuvikeleka ngokomthetho kolwazi locwaningo lomunye umuntu, kanye nokuvikeleka kolwazi locwaningo lohlaka lukahulumeni.
Nezicelo ezingenasigqi nasisekelo, ukusaphazwa kwemali namagugu ayimithombo ngokungenasidingo.
Uma unganelisiwe ngesinqumo salowo oyiPhini kwezoKwazisa kumbe ukwenqatshwa kwesicelo sakho, unelungelo lokudlusisela phambili ngemigudu yangaphakathi isikhalo sakho ngaleso sinqumo nangokwenqatshelwa.
Isikhalo sangaphakathi kufanele sibhalwe kusetshenziswe i-fomu -B etholakala esengezelweni - 3 salo mqulu. Kufanele uzendlale kahle izizathu zezikhalo ngesinqumo nangerekhodi ngalinye. Ukudluliswa kwangaphakathi kufanele kwenziwe zingakapheli izinsuku ezingu- 60 ngemuva kokuthola impendulo elandulayo evela ehhovisi laloyo oyiPhini lezoKwazisa noma usuku okwanqatshwa ngalo. Kufanele kufakwe ngwe gaqa lakho, noma nge-email, ifeksi, noma ngeposi, kubhekiswe kulowo oyiPhini lezoKwazisa owawuthumele kuyena isicelo kwasakuqaleni. oyiPhini lezoKwazisa uyothumela isicelo sokwedlulisa kanye nezizathu zakhe zesinqumo kulowo Mnyango ofanelekile kwa-SARS. Uma ungakayitholi incwadi eyisiqiniseko sokuthi basitholile isikhalo sakho zingakapheli izinsuku ezingu 14, siza uthintane noyiPhini lezoKwazisa ukuqinisekisa ukuthi isicelo sakho sokudlulisa udaba sifikile.
Uma ungeneliswa isinqumo somnyango oqondene usungaludlulisela enkantolo udaba lwakho ukuze uthola ukusizakala.
Isigaba 18 soMthetho oGqugquzela ukufinyelela oLwazini, we- -2000 OkunguMthetho No.
B. Imininingwane yomuntu ofaka isicelo sokufinyelela kwirekhodi a Imininingwane yothumela isicelo kufanele ibhalwe ngezansi.
b Nikeza ikheli / i-nombolo ye-Feksi kwaseRiphabhuliki yaseNingizimu Africa lapho impendulo kufanele ukuba ithunyelwe khona.
Le ndawo igcwaliswa kuphela uma isicelo senziwe ngokumela omunye.
b Nika yonke imininingwane yokucelayo, lokho kumbandakanya inombolo yefayela uma uyazi, ukuze kube lula ukulithola.
c Uma isikhala osinikiwe singenile faka iphepha lokwengeza bese uyalihlanganisa nefomu oyigcwalisile. Kufanele uwasayine wonke amaphepha.
E. Inkokhelo a Isicelo semibhalo egciniwe, ngaphandle kwalelo eliminingwane yakho, sizokusethsenzwa kuphela emveni kokuba usukhokhe imali yesicelo b Uyokwaziswa ngemali odinga ukuyikhokhela isicelo c Inkokhelo- mali yokufinyelela ilawulwa yisimoolifuna ngasoirekhodi kanye nesikhathi esizokuthathwa lifunwa lilugiswa ligaywa.
Yenza u"x" esikhaleni esifanele a Uyokusithola lesosimo osicelile uma sikhona b Isicelo sesimo serekhodi singenqatshwa ngenye inkathi. Uma kunjalo ke uyokwaziswa uma uzokulithola ngenye indlela.
Uma kungenzeka ukuthi ngenxa yokukhubazeka awukwazi ukufunda, ukuzwa, njgendlela irekhodi elikhishwe ngayo ku 1-4 ngezansi, shono ukukhubazeka kwakho bese uyisho indlela olifuna ngayo irekhodi.
Uma ucele ikhophi kumbe ukukhishelwa kwe-rekhodi ngenhla, ufisa ukuba sikuposele yini?
Qaphela uma okugciniwe kungekho ngolimi olucelile, ungahle ukuthole ngolimi okubhalwe ngalo irekhodi.
Uthanda ukuthi irekhodi sikunikeze ngaluphi ulimi?
Uzokwaziswa ngokubhalelwa incwadi noma isicelo sakho siphumelele noma senqatshiwe.
Ungathanda ukutshelwa kanjani ngesinqumo sesicelo sakho?
Isicelo semukelwe ngu:...
Isicelo semukelwe ngo:...
Imali yenkokhelo (uma ikhona):...
Ukusayina kwePhini lezoKwazisa:...
Inkokhelo yekhophi yemanuwali njengoba kusho komthethomgomo 5(c) kuzoba u R0,60 ngekhasi eliyisilinganiso se- A4 kumbe ingxenye yalokho.
b Lonke i-khophi engu- A4 isilinganiso ophuma kwi-khompyutha nanoma imuphi umshini wokubhala.
c Ikhophi esesimweni sokufundwa yi-khompuyutha.
f Ukutatulula nokulungisa irekhodi ukuze likhiswe, uR15,00 ngehora kumbe ingxenye yehora lingabalwa ihora lokuqala, njengalokhu kuvame ukudingeka kulowo msebenzi.
a ukuba kweviwe kuma-hora angu-6 ngaphambi kokuba kukhokhwe imali eyisibambiso; futhi b Iqhezu elilodwa kokuthathu lingakhokhwa njengediphozi yilowo ofaka isicelo.
Isigaba- 75 soMthetho oGqugqquzela ukuFinyelela oLwazini, we- 2000 uMthetho No.
Igama, ikheli leposi, noma lesakhiwo, Inombolo ye-(Feksi) noma ikheli le-e-meyili LesiPhathiMandla sesoKwazisa kumbe oyiPhini laso kufanele kubhalwe ngezansi.
B. Imininingwane yalowo ocela ukufinyelela emibhalweni egciniwe a Imininingwane yocela ukufinyelela emibhalweni egciniwe kufanele ibhalwe ngezansi.
b Sinikeze ikheli ne-nombolo ye-Feksi kwase-Ningizimu lapho siyokuthumela khona ulwazi.
c Faka ubufakazi bokuthi umfakela ngasiphi isikhundla lo omfakela isicelo.
Amagama agcwele nesibongo:...
Isikhundla omfakela ngaso omunye isicelo, uma isicelo sifakwa esikhundleni somunye.
Lendawo engezansi igcwaliswe kuphela uma isicelo senzelwa omunye.
Amagama agcwele nesibongo:...
Inombolo kamazisi / yenkampani...
Ukwenqabela isicelo sokufinyelela.
Isinqumo semali ekhokhwayo njengokusho kwesigaba- 22 soMthetho.
Isinqumo ngokwesigaba 29 soMthetho sokunqaba ukunika imvume yokufinyelela ngendlela umfaki sicelo acelo ngayo.
Isinqumo sokunika isicelo sokufinyelela emibhalweni egciniwe.
Uma isikhala osinikiwe singenela uvumelekile ukubhala ephepheni eliseceleni bese uyalinamathelisa kuleli fomu.
Uyokwaziswa ngencwadi isinqumo ngesicelo sakho sokudlisa udaba ngaphakathi.
Ubungathanda ukutshelwa kanjani ngesinqumo mayelana nesicelo sakho?
Inkokhelo yokudlulisa udaba:...
Ifakwe ehhovisi eliyilo ngo:...
Isinqumo esisha, uma sikhona:...
<fn>zul_Article_National Language Services_ISINGENISO NOKUBONGA (2001).txt</fn>
Le libhuku liqukethe imininingwane evamile mayelana nohlolo lwezokwelashwa. Imininingwane ethize maqondana nohlolo lwezokwelashwa oqonde ukubamba iqhaza kulo noma okhankaselelwa ukuthi abambe iqhaza kulo kumele uyinikezwe yilabo abasingethe uphenyo lohlolo.
Uhlolo lokwelapha ucwaningo lokufunda noma uphenyo okuqondwe ukuthi kuhlolwe ngalo ukuphepha, impumelelo nokusebenza kwemithi emisha /noma evele ikhona, emisha noma emidala, izinto zokwelapha kanye / noma izindlela zokwelapha noma imithi okungakhethwa kuyo, kusetshenziswa abantu ababambe iqhaza.
Ukuphepha kusho ukuthi okokwelapha noma umuthi ungaba yini yingozi noma ungayilimaza yini impilo yomuntu.
Ukuphumelela kusho ukuthi kunomphumela yini ukuxilonga, ukwelapha, ukugwema noma ukwelapha isifo. Lokhu kungase kudinge nanoukuqhathanisa umphumela phakathi kwezinhlobo ezimbili zemithi/ zokwelapa.
Ikhwalithi isho ukwethembeka kukonke nohlobo lomuthi, noma okokwelapha okuvumela ukuthi usebenze ngendlela ehleliwe kunoma yisiphi isikhathi kwizimo lezo ezilindelekile ngesikhathi kwelashwa umuntu ogulayo, ngaphandle kobungozi kulowo osebenzisa umuthi.
Igama elithi "umuthi" libala imithi esetshenziselwa ukwelapha izifo (imithi yokwelulamisa), ukugwema izifo (prophylacticicines, njengemijovo) nemithi esetshenziswa ngesikhathi sophenyo oluthize (imithi yokuxilonga, njengemithi esetshenziswa lapho kuhlolwa ngama X-reyi ukuthola izinso).
Ngaphambi kokuthi umuthi noma into yokwelapha ihlolwe kubantu, iqale ifundisiswe, esikhathini eside, elabhorethri nasezilwaneni ezahlukahlukene ukuze kuqale kutholakale ukuphepha nokuphumelela kwawo. Ukuhlola izidakamizwa (ezintsha) ezicwaningwayo, imijovo nezinto zokwelapha kubantu kuvamise ukudlula emabangeni amaningi njengoba kubekiwe lapha ngezansi.
Ibanga 1: Leli yibanga lokuqala ngqa lapho kuhlolwa khona isidakamizwa, umjovo noma into yokwelapha ngokuqala kwidlanzana labantu abaphile saka. Ibanga 1 lohlolo lokwelapha lujonge ukuthola ukuphepha kukonke, ukusebenzisa umuthi okuphephile kanye nemiphumela engathandeki yesidakamizwa esisha, umjovo noma okokwelapha.
Ibanga II: Ebangeni II kuhlolwa isidakamizwa esisha, umjovo omusha noma okokwelapha kuhlolwe kwidlanzi elikhudlwana labantu isikhathi esiningi amakhulu ngamakhulu abantu abaphile kahle kanjalo nalabo abanesifo okuqondwe ukuthi selashwe ngesidakamizwa umjovo noma into yokwelapha entsha. Inhloso yokuhlola kwebanga II ukuthi kuphinde kuhlolwe ukuphepha nokwelapha kwesidakamizwa, umjovo noma into yokwelapha ukuthi iyasebenza ngempela na.
Ibanga III: Kule libanga kuhlolwa isidakamizwa esisha, umjovo omusha noma okokwelapha kuhlolwe kwidlanzi labantu abangamakhulukhulu kuya ezinkulungwaneni ezimbadlwana zabantu abanesifo okuqondwe ukuthi selashwe ngesidakamizwa umjovo noma into yokwelapha entsha. Inhloso yokuhlola kwebanga III ukuthi kuphinde kuhlolwe ukwelapha ngempumelelo nemiphumela engafuneki yesidakamizwa, umjovo noma enye indlela yokwelapha entsha kubuye futhi kuqhathaniswe nesidakamizwa, umjovo noma enye indlela yokwelapha endala (enelayisense).
Ibanga IV: Kule libanga ukuhlola kwenziwa emva kokuthi isidakamizwa esisha, umjovo noma into yokwelapha entsha u-MCC eseyirejistile, ngamanye amazwi, emveni kokuthi isidakamizwa, umjovo, noma okokwelapha sekurejistiwe kwathola nelayisense yokuthi kungathengiswa.
kutholakale ukuphepha, impumelelo ykusebenza kwako, nemiphumela engathandeki egcina ibe khona ekuhambeni kwesikhathi, kuhlolwe isidakamizwa esisha umjovo noma okokwelapha kulabo bantu emphakathini abanobungcuphe abafana nabantwana, abadala, abantu abanezinkinga zesibindi kanjalo nezifo zezinso, kanye nokuthola izindlela ezintsha zokusebenzisa (izinkomba) isidakamizwa esisha, umjovo noma okokwelapha.
Lelo nalelo banga linenhloso yalo ngqo kanye nokungase kuzuzeke, ubungozi nokulimaza okungaba khona kulo.
Kuwo wonke amabanga ohlolo, ababambe iqhaza kucwaningo bahlalae beqashisisiwe ukuthi akukho yini okubi okwenzekayo kubona noma babe nemphumela engalindelekile. Okubi okungenzeka yinoma hlobo luni lwezinkomba ezimbi nezingalindelekile, izimpawu noma izifo ezimayelana nomuthi / ukwelashwa okufundwa ngako.
Isidakamizwa esizanywayo isidakamizwa esisha noma esisanda kutholakala (umuthi) esisafufusa.
Isidakamizwa esisemakethe umuthi osuvele usurejistiwe kusiphathimandla sekomidi elawulayo endaweni (MCC) ukuthi ungasetshenziswa njengomuthi wezifo ezithize. Lo muthi usudlulile esigabeni sokufufusa futhi ikhwalithi, ukuphepha nokusebenza kwawo sekuyaziwa. Izidakamizwa ezisemakethe zibuye zibizwe ngezidakamizwa ezinamalayisense noma izidakamizwa ezirejistiwe.
Umkhiqizo wocwaningwayo umuthi (imithi) /umjovo (imijovo) /noma into yokwelapha (izinto zokwelapha) ezihlolwa ubukhwalithi, ukuphepha kanye noma/ukusebenza ngempumelelo lapho kwenziwa uhlolo oluthize lokwelapha. Kungenzeka kube nomkhiqizo ongaphezulu kowodwa kuhlolo oluthize. Imikhiqizo ecwaningwayo kungenzeka kube yimithi, imijovo noma izinto zokwelapha okurejistiwe noma okungarejistiwe noma imikhiqizo ehlolwayo.
Umxhasi umuntu othize, inkampani, isikhungo noma inhlangano ebhekene nokuqaliswa, ukulawulwa, nokukhokhwa kwezimali zohlolo lokwelapha. Abaxhasi kuvame ukuthi kube abakhiqizi bemithi yabathaki, uhulumeni, izikhungo zocwaningo, iNhlangano yoCwaningo loMhlaba (World Health Organisation), ohulumeni bakwamanye amazwe, njalo njalo.
Umphenyi umuntu oqeqeshwe ngokufanele onomsebenzi wokuhlela, aqhube, ahlaziye futhi/ noma enze umbiko ngohlolo oluthize. Abaphenyi bavame ukusebenzisana babe yidlanzana. Umholi wabaphenyi ubizwa ngeNhloko yabaPhenyi Principal Investigator PI. U-PI uyna obalayo ngezenzo ebalela umxhasi kanye nesiphathimandla esilawulayo. Abaphenyi kungaba odokotela abelaphayo, usosayensi wezokwelapha, umthaki wemithi, onongoti babagula ngengqondo, noma ilungu labelekekeli kwezokwelashwa paramedicals, njalo njalo.
Noma ubani othatha isinqumo sokubamba iqhaza noma osevele esebambe iqhaza kucwaningo (olusetshenziswa kuye) kuhlolo lokwelapha unelungelo lokunikeza imvume enolwazi. Umthetho waseNingizimu Afrika onguNombolo 108 ka 1996: Isigaba 12 sithi "wonke umuntu unelungelo lokuhlonishwa komzimba nomqondo okubala nelungelo - (c) lokuthi angasetshenziselwa ucwaningo lokwelapha noma lwesayensi ngaphandle kokuthi aqale anikeze imvume enolwazi".
Iyini imvume enolwazi?
Imvume enolwazi yinqubo esuke ikhona maqondana (nosuke) ezobamba iqhaza esuke efunda ngamaqiniso abalulekile maqondana nohlolo oluthize lokwelapha oluzokwenziwa ukuze akwazi ukuthatha isinqubo sokuthi aqhubeke yini noma cha nokubamba iqhaza kohlolo lolo lokwelapha.
Imvume enolwazi ayisikhona nje ukusayinda ifomu yemvume futhi ayisona isivumelwano, kepha iyisendlalelo semvume kumuntu lowo onokubambe iqhaza kucwaningo.
ulwazi lwako olunemvume luyisidingongqangi esidingekayo kucwaningo oluhlambisana nomthetho wokuziphatha kanye nocwaningo lweayensi.
ulwazi kumele ulunikezwe ngendlela elula necacile ngokuthi kusetshenziswe ulimi lwakho.
isinqumo sakho sokubamba iqhaza kumele singaphoqwa, singahambisani nokunyanzeliswa noma ukwethenjswa okuthize.
uma kwenzeka uhoxa kuhlolo lokwelapha, izinga lonakekelo olutholayo aliyukuthinteka.
ukutomula okunikezwayo ngokubamba iqhaza.
ubufakazi bemvume yekomidi lokuziphatha.
Kulokhu okungenhla kuyabonakala ukuthi bonke anbantu, abakwaziyo ukunikeza imvume enolwazi noma okunokutholakala kubo imvume yabanye enolwazi beyinikezela abanye, bangakwazi ukubamba iqhaza kuhlolo lokwelashwa. Ababambe iqhaza basukela kubantwana abangakazalwa kuye kushaye kubantu abadala, abesilisa noma abesifazane, abaphile saka nabagulayo, abaphilayo nasebeshonile (ummbungu, abantwana, nabadala).
Kubalulekile ukukhumbula ukuthi ungalibamba ngokungathe ngqo iqhaza kuhlolo lokwelashwa ngokuthi uvumele ukuthi kusetshenziswe imimniningwane yemithi yakho ekumarekhodi akho adlule noma angaleso sikhathi asezandleni zalowo okunakekelayo kwezempilo.
Imihlahlandlela ekuyiyona elawulayo ukuthi umuntu angakwazi yini ukubamba iqhaza ocwaningweni ibizwa ngohlelo lokubandakanya, kanti leyo enqabela ukubamba iqhaza kubantu abathize kucwaningo oluthize ibizwa uhlelo lokuhlunga.
Uhlelo lokubandakanya nolokukhiphela ngaphandle lubaluleke kakhulu, ludalelwe ukuvikela ababambe iqhaza kuhlolo nokuqinisekisa ukuthi izinjongo zohlolo ziyaphumelela ngaphandle kobunzima obungadingekile.
Imihlahlandlela YoCwaningo Lwezokwelashwa eNingizimu Afrika idinga ukuthi inqubo ebekiwe namanye amaphepha adingekayo maqondana nocwaningo oluhlongozwayo aqale adluliswe ekuhlolweni okuzimele maqondana nokuziphatha lokho kwenziwe yikomidi lokuziphatha elihlonishwayo elihambisanayo namazinga abekwe umKhandlu kaZwelonke wokuziPhatha kucwaningo lwezeMpilo. Ukubuyekeza ukuziphatha kuqondwe ngako ukuthi kuqinisekiswe ukuvikeleka kwalabo abanokubamba iqhaza ocwaningweni. Ucwaningo olungenziwa eNingizimu Afrika yilolo kuphela oluvunyelwe yikomidi ehlonishwayo yokuziphatha.
Uhlolo lokwelapha lwenziwa ngenhloso eyodwa vo, ukuhlolo ukusebenza kwemithi, izinto zokwelapha nokokwelapha okuzogcina sekusetshenziselwa impilo yabantu.
Kungenzeka kube nokubi kakhulu okungenzeka maqondana nemithi noma izinqubo ezenziwa ngesikhathi sohlolo, kepha-ke ababambe iqhaza bona bahlale baqashisisiwe ukuze okubi okunokwenzeka kubonakale zisuka nje bese kulungiswa ngendlela efanele. Kukhona nomshuwalense omaqondana nokubi okungenzeka, ukuze ababambe iqhaza bakwazi nokunxeshezelwa ngendlela eyiyo lapho kufanele. Imithi, imijovo, izinto zokwelapha noma ezinye izindlela zokwelapha ezisetshenziswe kuhlolo kungenzeka zingasebenzi esifweni sakho, kepha, zikhona izndlela eziphephile ezenzelwe ukuthi kuthi labo ababambe iqhaza kepha bangahlomuli kuhlolo lokwelapha bakwazi ukuthi bashintshelwe kokunye ukwelashwa okusebenzayo lokhu kungenziwa emva nje kohlolo noma ekupheleni kwalo uhlolo. Imihlahlandlela yohlolo ingase idinge ukuthi wena kube nezinto ezithize ozenzayo empilweni yakho, isib.
Ngakho-ke kubalulekile futhi ukuthi ubonisane nomndeni wakho kanjalo nalabo abangathinteka ngokubamba kwakho iqhaza kuhlolo lokhu ukwenze ngaphambi kokuthi ulibambe iqhaza.
<fn>zul_Article_National Language Services_ISISHAYAMTHJETHO SESIFUNDAZWE SASEGAUTENG (2005).txt</fn>
Uku sebenza komthetho wokuphathwa kwezimali Zomphakathi..
B. Uhulumeni wesifunda sase Gauteng usedalule ukuthi kunesidingo sokuba kubenecebo elilekelela amabhizinisi amancane elihamba ngaphezu kwezinhlelo ezikhona zika hulumeni nezikhungo zezimali lize lixhase amabhizinisi amancane ngezezimali nokunye nje.
Ibhodi'' lisho ibhodi leGEP esungulwe ngokomthetho wesiqephu sesikhombisa.
Umnyango'' usho uMnyango oqondene nezindaba zohwebo esifundazweni.
Umphathi woMnyango'' usho umphathi woMnyango oqondene nezindaba zohwebo kule Phrovinsi.
Isishayamthetho'' kusho isishayamthetho sePhrovinsi.
MEC'' kusho ilunga lesigungu sekhansela elibhekene nezindaba zohwebo kule Phrovinsi.
Okunqunyiwe'' kusho okunqunywe ngokomthetho.
Isifunda'' kusho isifunda sase-Gauteng.
Umthetho wokuphathwa kwezimali zomphakathi''kusho umthetho wokuphathwa kwezimali zomphakathi, 1 ka 1999.
Lo mthetho ufaka ishedulu kanye neminye imithetho emisiwe ehambelana nalo mthetho.
Ukusebenza komthetho wokuphathwa kwezimali zomphakathi.
Ezimali njengoba ibekwe esiqeshini 492 a womthetho wokuphathwa kwezimali, b U-MEC yisigungu somkhandlu njengoba Kubekiwe esiqeshini samashumi amahlanu nambili somthetho wokuphathwa kwezimali c Noma ngabe yini okwenziwa yiBhodi mayelana nomthetho wokuphathwa kwezimali zomthetho kumele kuhambisana nalokho okukusiqephu samashumi amahlanu nesithupha salowo mthetho.
Akukho okukulo mthetho okunamandla okususa imithetho emiselwe i-GEP imiswe umthetho wokuphathwa kwezimali zomphakathi.
d Ukuqalwa nokuqhubekiswa kochungechunge lokulekelela ukuze kukhule iqhaza elibanjwa amabhizinisi amancane emnothweni wase-Gauteng.
e Ukuqhubekisana ukukhula komnotho, ukuvulwa kwamathuba emisebenzi kanye nokulingana.
f Ukuhlanganisa bonke abasebenzi abalekelela amabhizinisi amancane asizwa nguHulumeni ngezezimali e-Gauteng.
g Ukuqinisa umthamo walabo abanikeza amabhizinisi amancane usizo.
a Ukunika izindlela zokulekelela osomabhizinisi kungengemali kanye, kodwa kungagcini kulokhu kuphela.
Usizo lokubhalwa kwamabhizinisi ezimali nezomthetho.
Ukuqeqeshwa kumakhono ekhompuyutha kanye namanye nje amakhono.
v Ukukwazi ukuthola ulwazi kuHulumeni nezinkuthazo.
Iseluleko ngezohwebo ezingenayo neziphumayo.
Iseluleko ngobudlelwano babamelweyo, ezokuthengisa nokucwaninga.
b Ukunika izindlela zokulekelela osomabhizinisi ngezimali kanye, kodwa kungangcini kulokhu kuphela.
i Ngokwesiqephu sesine , banikeza iziqiniseko.
Ukunikezwa futhi kwezimali zezikweletu.
c Ukuhlanganisa izindlela zokulekelela abanikeza ngosizo nabanye abathintekayo kulokhu.
d Ukunikeza ngendawo eyodwa yokulekelela osomabhizinisi.
Izolekelela ukukhulisa ukumisa kwayo, ukuqhubekisa nokuthuthukisa izikhungo zokweluleka omabhizinisi amancane.
Ukuqala izindlela ezizolandelwa ukuthuthukisa amabhizinisi amancane.
Ukwenza izinhlelo kwiPhrovinsi, ezweni lethu nasemazweni angaphandle ukuze kuheheke abafuna ukulekelela ukuthuthukisa amabhizinisi amancane kule Phrovinsi.
Ukuthuthukisa izindlela zokubambisana kwamabhizinisi kanye nezinye izindlela zokusebenzisana nezinhlangano zomphakathi kanye nezinye izinhlangano kule Phrovinsi, kwiRiphabliliki nakwamanye amazwe.
Ukuhlanganisa, ukwelekelela nokuthintana nezinhlanga nezikhungo ezifuna ukugqugquzela nokuthuthukisa amabhizinisi amancane kule Phrovinsi nasezweni leli lonkana.
Ukubamba iqhaza ezinhlanganweni ezithuthukisa futhi zibhebhethekisa amabhizinisi amancane.
Ukunikezela ngezimali kumaphrojekithi athuthukisa amabhizinisi amancane kule Phrovinsi.
a Ukwakhiwa kwamabhizinisi azoma futhi aqhudelanayo, b Ukukhushulwa kosomabhizinisi.
c Ukwenziwa kwendawo elungele ukusebenzela amabhizinisi amancane.
d Ukufinyelela kalula kwamabhizinisi amancane osizweni lwezimali nolunye nje, izinto zokuzithuthukisa, nakulokho abakusebenzisayo nabasenza ngakho.
e Ukufinyelela kalula kwamabhizinisi amancane kuleli nakwamanye amazwe.
Ukuthuthukisa, ukuhlanganisa nokugqugquzela ukuthi Uhulumeni wasekhaya, izinhlangano zangasese nabanye abathintekayo baphathisane ukuze i-GEP izuze izinjongo zayo.
Ukuhola nokuhlanganisa ucwaningo oluphathelene nezinhlelo zokulekelela amabhizinisi amancane.
Ukuthuthukisa ulwazi lomphakathi mayelana nesandla esifakwa amabhizinisi amancane ekukhuliseni umnotho wasekhaya ekusungulweni kwemisebenzi kanye nasenhlalakahleni nje yonkana.
Ukuqala izakhiwo zasekhaya nezesifunda ukuze izinjongo zayo zigcwaliseke ngokuyikho.
Ukwenza neminye imithetho ehambisana nalo mthetho.
Umthetho sisekelo we Bhodi kanye nokuqashwa kwamalungu.
Ngaphambi kokuqasha amalungu eBhodi, U-MEC kumele ameme ngezokuxhumana nangezaziso kwiGazethi yePhrovinsi, iziphakamiso zabafanele ukuqashwa.
a Imele ingxenye enkulu yenani labantu base-Gauteng ibheke kakhulu uhlanga, ubulili, ukukhubazeka, ukusabalala kwezomumo wezwe nezinhlangano ezindaweni zasemabhizinisi.
Uphahla lwezomthetho olukhona kumabhizinisi amancane.
U-MEC angabeka noma ngabe yiziphi izindlela ezingalandelwa ukuqasha amalungu.
U-CEO uyilingu leBhodi ngenxa yesikhundla asiphethe.
Wonke amalungu eBhodi, ngaphandle kwe-CEO baqashwe ngesikhathi esiyingxenye.
a Ilungu leBhodi njengomphathisihlalo.
b Nelinye ilungu njengesekela likamphathisihlalo ukuze abe umphathisihlalo weBhodi uma ngabe umphathisihlalo engakwazi ukwenza lowo msebenzi.
b Eyilungu lephalamende, isishayamthetho sePhrovinsi, ikhansela likaMasipala noma umphathi wabaholi bendabuko esungulwe ngokomthetho wezwe.
c Eshonile engeke ahlengeke.
d Enengqondo engasebenzi kahle noma kunencwadi yomthetho eshoyo ukuthi lo muntu ugula ngengqondo noma uhlangahlangene.
f Eke wasuswa esikhundleni ngenxa yokungaziphathi kahle.
g Eke wakhishwa eBhodini ngenxa yokweqa izimiso zalo mthetho.
Ilungu leBhodi kumele lehle esikhundleni uma lelo lungu lenze okunye kwalokhu okushiwo kwisiqeshana sokuqala.
a Ngenxa yokungaziphathi kahle, ukungabi nolwazi nokungasebenzi kahle.
b Ngenxa yokuhluleka ukulandela isiqephu 8 2 noma 151.
c Uma ilungu lihluleka akubakhona emhlanganweni weBhodi izikhathi ezilandelanayo ngaphandle kwesizathu esinqala, d Nangesinye nje isizathu esizwakalayo.
angayichitha iBhodi emva kokuba eseyinike ithuba lokuthi ichaze izingqinamba zayo.
Isikhathi okumelwe sihlalwe amalungu eBhodi esikhundleni.
a Lingaba sesikhundleni iminyaka emithathu, b Lingabasebenza ngaphansi kwemilawu ebekwe ngu-MEC nale ebhalwe encwadini ilungu eliqashwe ngayo.
Uma ilungu lixoshwa noma lishiya esikhundleni, u-MEC angaqasha omunye umuntu esikhundleni salowo kuze kuphele isikhathi esibekiwe noma kuze kube yisikhathi esibekwe u-MEC ngokwesiqeshana.
Ngokuya kwesiqephu 8, umuntu angaqashwa futhi noma isikhathi sakhe sokuba sesikhundleni sesiphephile uma ngabe engeke aqashwe izigamu ezimbili zilandelana.
U- MEC kumele anqume ukuthi amalungu eBhodi azohola malini.
Ukusebenzela iBhodi kodwa bangakhaliswa nje ngezindleko abangene kuzo ngenkathi besebenza ngokuya kwalo mthetho.
c Isebenza ngendlela engafihli lutho - ebonakalisa ngale.
U - MEC angatshela iBhodi ukuthi kumele yenzeni noma kungahambisani ncamashi nalo mthetho.
a Ingenza futhi ivikele izinto ezenzayo ezihambelana nomsebenzi wayo, b Ukuthola ilungelo lokuba nempahla ku - MEC uma ngabe leyo mpahla kungeyona enganyakaziseka c Ukwenza imithetho esemthethweni ehambelana nabantu nje noma labo abangaphansi kombuso.
d Ukuvuma ukwenza izivumelwano, zokwelekelela ngezimali, nezikhungo zezimali kanye nezinye nje izikhungo ezinezinjongo ezifana nalezo ze - GEP.
a esinamalungu amabili noma ngaphezulu b ophethe isigungu sePhrovinsi oyilungu elingenamalungelo okuvota lesigungu.
a sinamandla okwenza yonke imisebenzi yeBhodi emhlanganweni yayo iBhodi.
Isinqumo esenziwa yisigungu singanenezelwa yibhodi emhlanganweni olandelayo.
IBhodi ingakhetha ikomidi elilodwa noma abe maningana azohlolisisa izindaba ezilethwe kuyo bese libika futhi kuyo iBhodi.
Uma ngabe ikomiti linamalungu angaphezu kwelilodwa, iBhodi kumele iqoke elinye ilungu leBhodi njengosihlalo waleli komiti.
Ilungu lekomiti elingelona ilungu leBhodi kumele liholelwe ngemali ye Bhodi. Lokhu kungenzeka emva kokubonisana ne - MEC.
Uma ngabe umsebenzi wenziwe umuntu othunywe yiBhodi, lowo msebenzi kufana nokuthi wenziwe yiyo qobo iBhodi.
Ibhodi ingasebenzisa abantu abonolwazi olunjulu ukuba babasize ukwenza imisebenzi yabo.
a Ibeke imigomo mayelana nesimo sokusebenza kanye nemiholo yabantu abaqashwe ngokwesiqephu 1, babeke futhi nemisebenzi ezokwenziwa yilaba bantu.
ingayibuyisela kulo muntu oyibhalile ukuze abheke ukuthi iBhodi ithini.
a kumele aveze obala zonke izingxabano ezikhona nezingabakhona.
b Awavunyelwe ukuvota nokubamdibi munye nalokho okwenziwa eBhodini uma ngabe ethinteka ezingxabanweni c Kumele alandele izinqumo zeBhodi zokuthi kumele na badlale indawo kulokho okwenziwa eBhodini.
b Ilungu lenza ezinye izinto ezenza ukuthi ilungu lingasebenzi kahle nangendlela eqotho.
Yisiphi isinqumo seBhodi esithathwe ngokwesiqeshana 1(c) kumele sibekhona kumaminithi eBhodi abhalwe phansi.
Ibhodi kumele okungenani ibambe imihlangano emine ngonyaka.
a Angamema umhlangano oyisipesheli weBhodi, b Angamema umhlangano oyisipesheli kungakapheli izinsuku eziyishumi nane emva kokwamukela isicelo esibhalwe phansi sokuwumema, sisayinwe u - one third wamalungu eBhodi.
U - MEC angacela ukubamba umhlangano ne Bhodi nanoma ngasiphi isikhathi uma kunesidingo.
Uma ngabe usihlalo nesekela likasihlalo bengekho, amalungu akhona angaqoka elinye ilungu ukuba ahole umhlangano.
Uma ngabe iningi lamalungu ekhona emhlanganweni lenza kube nekhoramu.
Isinqumo esithathwe iningi lamalungu abekhona emhlanganweni siyingxenye yesinqumo seBhodi, ukuze amavoti alingane, usihlalo uyovota futhi emva kokuba esevotile.
a Ukuqashwa kwelungu ngokungemthetho, b Isikhala esikhona eBhodini, c Ngesizathu sokuthi bekukhona umuntu obekungafanelanga abekhona emhlanganweni ngenkathi kuthathwa isinqumo.
Ibhodi iyona ezobeka imithetho ezolandelwa emihlanganweni.
a kubhalwe phansi futhi kubekwe kahle, b kulethwe emhlanganweni olandelayo we Bhodi lapho kuzobhekwa khona, uma kuvunyelwana ngakho bese kusayinwa usihlalo.
a Ingavumela amalungu angafaka isandla emhlanganweni ngocingo, ithelevishini evalekile nangezinye izindlela zokuxhumana. Leli lungu lithathwa njengelikhona emhlanganweni, b Lingamema umuntu ukuba abekhona emhlanganweni ukuze azocebisa noma azotshela iBhodi okuthile.
Ibhodi ingathatha isinqumo kungekho emhlanganweni uma iningi lamalungu ekhombisa ukuthi ayahambisana nalesi sinqumo ngokuya kwemithetho eyenziwe yiBhodi.
U - MEC emva kokubonisana ne Bhodi kumele aqashe Isikhulu Esiyinhloko (Ophethe isigungu)(CEO).
a iminyaka engadluli kwemithathu futhi ongaqasheka futhi, b ngokuya kwemithetho nesikhathi esibekwe U MEC emva kokubonisana neBhodi.
Isikhulu EsiyinhlokoOphethe isigungu akumelanga athathe umsebenzi omholelayo ongahambelani nowesikhundla sakhe engakatholi imvume kwiBhodi.
Isikhulu Esiyinhloko angashiya esikhundleni ngokubhalela u-MEC.
Uma Isikhulu Esiyinhloko Ophethe isigungu eshiya isikhundla sakhe kusho ukuthi akaselona ilungu leBhodi noma ilungu lesinye nje isigungu lapho ebemele khona i-GEP.
U-MEC noIsikhulu Esiyinhloko nophethe isigungu kumele bavumelana ngesivumelwano sokuqashwa kophethe isigungu okumele sididiyele izimo zesiqephu 57 womthetho wokuphatha kwezimali zomphakathi.
a Singakapheli isikhathi eside emva kokuqashwa kuka CEO, b Emva kwalokho kumele kwenzeke njalo ngonyaka ingakapheli inyanga unyaka wezimali uqalile.
a Izinjongo zokukala imiphumela nesikhathi okumele zifezeke ngaso.
b Izinga nezindlela zokuhlola imiphumela yokusebenza nokuhlukana kwesikhathi sokuhlolwa, c Imiphumela yezinga lomphumela wokusebenza.
Okuvimbela ukuthi Ophethe isigungu (CEO) ahlale esikhundleni nokuxoshwa kwakhe.
uma lowo muntu engavunyelwe ukuba ilungu leBhodi ngokuya kwesiqephu 8.
U-CEO kumele ehle esikhundleni uma engahambiseni nesiqephu 8 1.
U-MEC angasusa Isikhulu Esiyinhloko u-CEO esikhundleni emva kokuzwa uvo lwakhe futhi esebonisene neBhodi nezizathu zokumxosha zizwakala.
a Ukwenza izivumelwano, b Ukubamba imihlangano yokubonisana nabathintekayo kanye nabamele isifunda ukuze kuxoxiswane ngokwenziwa yi-GEP, kanye ngonyaka.
Abantu abayiswe kwi-GEP benza imisebenzi yabo belandela lokho abakutshelwe ophethe isigungu.
IBhodi emva kokubonisana no-MEC kumele inqume ukuhti amalungu abasebenzi bazohola malini, bazotholani nokuthi bazosebenza ngaphansi kwaziphi izimo.
I-GEP ingenza isivumelwano nabanye abantu ukuthi bazokwenza umsebenzi othile kuphela.
a Noma yimuphi umuntu onolwazi nesipiliyoni esifanele ongaphansi kophethe isigungu, bNoma yimuphi umuntu emva kokubonisana neBhodi.
a Kungaba memigomo nemisalela ethile ebekwe ophethe isigungu.
b Akuvimbeli ukuba imisebenzi leyo yenziwe ophethe isigungu.
c Ingasuswa noma yanenezelwa ophethe isigungu.
Ukwambulwa kwalokho okuthandwa ophethe isigungu nalokho angakuthandi.
Isikhulu Esiyinhloko Ophethe isigungu kumele ambulele ibhodi lokho akuthandayo nalokho angakuthanda, lokho yena noma owelungu lomndeni wakhe, abambisene naye kumabhizinisi, obemqashile anakho kwibhisinisi okungasiza ekusebenzeni kwe-GEP.
Ophethe isigungu Isikhulu Esiyonhloko kumele adlulisele kwiBhodi izindaba zonke okumele athathe isinqumo noma lezo okukhona ukungezawni ngazo njengokukwesiqeshana.
Ibhodi kumele ithathe isinqumo ngendaba ebekwe ngokukwesiqeshana 2 futhi kumele yazise ophethe isigungu ngencwadi ngekunqumile.
Ophethe isigungu kumele ahambisane nalokho okunqunywe yiBhodi ngokukwesiqeshana.
Ukuhluleka kophethe isigungu ukwambulwa lokho akuthandayo ngokwesiqeshana 2 noma 4 kunikeza isizathu esinzulu sokuthi ophethe isigungu axoshwe esikhundleni ngokuya kwesiqephu 213.
I-GEP kumele yenze futhi iyise ibhajethi ku-MEC ekhombisa ukuthi imali engenayo bazoyitholaphi nokuthi izosebenza kanjani kulowo nyaka wokusebenza kwezimali.
Yonke imali engenayo kumelwe ifakwe kule- akhawunti eshiwo esiqeshini.
a Ngokuya komthetho wokulondoloza imali obekwe kwisiqephu 74 womthetho wokuphathwa kwezimali zomphakathi, b Ngokuya ngendlela engavunyelwa ngu-MEC.
I-GEP angeke ikwazi ukubhajethela imali engaphezu kwalena engenayo noma engaphezu kwale ezosebenza.
Ekupheleni konyaka wokusebenza kwezimali, noma iyiphi imali engasebenziswanga ngokwesiqeshana 3 noma elondoloziwe ngokwesiqeshana 4 kumelwe ifakwe esikhwameni sePhrovinsi.
I-GEP ingaboleka imali encane ngokukhipha ngokweqile ebhange ngokuya kwesiqeshana 3 ukuze bahlangabezane nezinkinga zemali ezingaqhamuka.
Unyaka nonyaka i-GEP kumele inikeze u-MEC icebo layo eyizolisebenzisa ukuphatha kulowo nyaka wokusebenza kwezimali kanye neminyaka emibili elandelayo nanoma yisiphi esinye isikhathi ngokuya komthetho wokuphatha kwezimali zomphakathi.
a Izinto ezibaluleke kakhulu kwi-GEP kuleyo minyaka yokusebenza kwezimali okukhulunywa ngayo, b Izinjongo kanye nemiphumela ebekwe ngu-MEC, c Inhloso eyingxubevane yonyaka yemali engenayo nephumayo.
d Izikomba - mpumelelo ezibalulekile ezihlola impumelelo ye-GEP ekufezeni lezo zinjongo nasekutholeni impumelelo efanele.
e Icelo lokusebenza, icebo lezezimali necebo lokuphatha ezempumelelo, f Isiseko sombiko wonyaka olungiswe ngokwesiqephu 302.
U-MEC angacela eminye imibiko ukuba ifakwe kuleli cebo.
Ngaphandle kokwehlisa izibopho zayo ngokomthetho wokuphathwa kwezimali zomphakathi , i-GEP kumele.
a Igcine amarekhodi aphelele futhi anqala ezezimali, b Ilungise isitatimende sezimali salowo nalowo nyaka ngokuya kwezindlela ezivumelekile zokubhalansisa izimali, c Iyise lezo zitatimende zezezimali kumcwaningi wezimali jikelele ukuze azicwaninge, iziyise nakumphathisikhwama wePhrovinsi ngokomthetho wokuphathwa kwezimali zomphakathi, d Iyise kumphathisikhwama wePhrovinsi naku-MEC izitatimende zezimali ezihloliwe zalowo nyaka kanye kanye nazo zonke izinto ezenziwa yi-GEP ngalowo nyaka wezimali okukhulunywa ngawo kusiqephu 30 2. Lokhu kumele kwenzeke zingakapheli izinyanga ezinhlanu emva kokuphela konyaka wokusebenza kwezimali.
Umphathisikhwama wesifunda angathi isitatimende sezimali esihloliwe sifakwe esitatimendeni sezimali womnyango.
Kungakapheli izinsuku ezingashumi amathathu ikota yonyaka iphelile noma kuphele isikhathi esibalulwe gu-MEC ngeBhodi ngokuthi iphumelele kangakanani ukufeza icebo layo kuleyo kota.
Zingakapheli izinyanga ezintathu emva kokuphela konyaka wokusebenza kwezimali, i-GEP kumele yenze umbiko wonyaka ngezinto zonke ebezenzeka kulowo nyaka.
a Imininingwane yomsebenzi owenziwe yi-GEP nalokho akuzuzile ekugcineni izidingo zecebo zokulekelela amabhizinisi amancane esifunda, b Isamari yalokho okutholakele noma okuphakanyiswayo ngokuya komthetho okhona noma ohlongozwayo nezindlela zokuphatha ezincikisela amabhizinisi amancane, c Indlela okuklanywe ngayo intuthuko yamabhizinisi amancane kulePhrovinsi.
d Imibiko ngokukhula nokuwa kwamabhizinisi amancane ngoku bheka imigudu, ubukhulu nesifunda.
e Istathistikhisi esibonisa ukuthi amabhizinisi amancane afake kangakanani isandla emnothweni, ekuthuthukiseni izimpahla eziphumayo, ekuthuthukiseni abasemaphandleni nasezingeni lokufaka amaqembu amancane emnothweni.
U-MEC angafaka isaziso sokumelwe kulandelwe kwiGazethi yePhrovinsi efakela amalungu kaHulumeni wePhrovinsi nowasekhaya ukuze kugqugquzeleke ukuthuthuka kwamabhizinisi amancane.
a Izindlela zokubonisana nomnyango ngemithetho ehlongozwayo futhi ebalulwe ngu-MEC ngaphansi kwesiqeshana 3, b Ukubhekisisa ukuthi lo mthetho omisiwe ungawaphatha kanjani amabhizinisi amncane.
Ukuvumelana kwamalungu ombuso ukuze kugqugquzelwe ukuthi amabhizinisi amancane ahlale ethuthuka.
d Izindlela zokubonisana nezinhlangano zamabhizinisi amancane, izinyunyana zabasebenzi, nezinye nje izinhlangano ezikhona.
e Ukubhekisisa umthetho okhona omisiwe wokuthuthukisa nokugcina amabhizinisi amancane kulesi sifunda.
a izindlela ezisetshenziswayo ukuqasha amalungu eBhodi kanye nalezo zokusebenza kweBhodi jikelele.
Izimali ii Kubelula ukuba labo abalekelela amabhizinisi amancane bafinyelele ezimalini c Indlela yokungenisa izinhlangano kwi - GEP noma ezinye nje izindaba ezihambelana nalokhu.
d inqubo okumele uyilandele ukufaka isicelo sokuthola usizo lwezimali noma olunye nje usizo kanye nezinye nje izindaba ezihambelana nokufaka lesi sicelo e ezinye izindlela ezibalulekile ukuze kwenziwe lo mthetho usebenze kahle.
U - MEC ukuze azuze izinjongo zalo mthetho angafaka isaziso kwiGazethi yePhrovinsi ukuze ashicilele kwishedulu i-infleyisheni, ukushintshashintsha komnotho kanye nezinye izinto ezithinta amabhizinisi amancane.
U-MEC, emva kokubonisana neBhodi angafaka isaziso kwiGazethi yePhrovinsi sezinhlangano ezinezinjongo nemisebenzi efana neye GEP ukuba zingenisiwe nazo kwi- GEP kusukela ngosuku olubekwe kwisaziso.
Uma ngabe inhlangano okukhulunywa ngayo ku-subsection i uphethwe umkhandlu wesinye isigugu, u-MEC kumele abonisane naleso sigungu somkhandlu.
U-MEC kumele ashicilele izinjongo zakhe ngalezi zinhlangano okukhulunywe ngazo kwisiqeshana i seGazethi sePhrovisini noma asebenzise ezinye izindlela zokuxhumana bese elindela lokho okuzoshiwo umphakathi.
a Yonke into eyenziwe yinhlangano ithathwa njengokuthi yenziwe i-GEP.
b Ingcebo, okuyizikwelethu, amalungelo nezibopho zalezi zinhlangano kanye nokugunyaziwe nendlela izimali ezifakwe ngayo neziphuma ngayo, indlela okusetshenzwa ngayo ukuze izinjongo zale nhlangano zifezeke idluliselwa kwi-GEP.
Ngokwentela yemali engenayo, 58 of 1962, uma ngabe umuntu eqale ukusebenzela i-GEP kuyothathwa njengokuthi akakaze ashintshe umqashi.
a U-MEC noma isigungu somkhandlu senhlangano kumele sithathe zonke izinyathelo ezifanele ukuhlakaza leyo nhlangano.
b Ophethe inkampani, ophethe inkantolo enkulu kumele aqikelele ukuthi inhlangano iyesulwa.
b Ukuqamba amanga athi usebenzela i-GEP.
Noma ngubani oweqa isiqeshana i unecala futhi kumele agwetshwe imali noma aboshwe iminyaka engadluli kwemihlanu noma angaboshwa akhokhe nemali futhi.
Uma ngabe umuntu edalula izindaba ezihambelana nalo mthetho wenza icala.
a uma ngabe izindaba bekuvele sezisemphakathini b uma ngabe izindaba zidalulwe ukuze zisebenze ngaphansi kwalo mthetho.
c uma ngabe lezi zindaba zidalulwe ngokwalo mthetho noma ngomthetho wenkantolo.
Uma weqa u-sebsection i kusho ukuthi unecala, uma umuntu eweqile.
gwe okungaholela ekutheni umuntu axoshwe ngokuya kwendlela i-GEP eqondisa ngayo izigwegwe.
Ngenxa yalesi siqephu, ngaphansi kwalo mthetho, i-"Gauteng Enterprise Propeller", inkampani efakwe ngaphansi kwesiqephu 21 womthetho wezinkampani, 61 of 1973, enale namba yerejista 2004/031868/08 ithathwa njenge-GEP njengoba kuchaziwe kwisiqephu 2 walo mthetho.
Ibhodi ye-"Gauteng Enterprise Propeller" efakwe ngaphansi kwesiqephu 21 womthetho wezinkampani, 1973 ithathwa njengeBhodi njengokuchazwe kwisiqephu 7 walo mthetho futhi isebenza ngesikhathi esibekwe ngu-MEC ngaphambi kokuqala kokusebenza kwalo mthetho.
U-MEC kumele aqikelele ukuthi i-GEP ayibi inkampani efakwe ngaphansi kwesiqephu 21 womthetho wezinkampani, 61 ka 1973 futhi kumelwe ibhaliswe njengenkampani yomphakathi yesifunda njengoba kuchazwe kwisiqephu 3 1 walo mthetho.
<fn>zul_Article_National Language Services_ISIVUMELWANO SENHLANGANO YEZIZWE ESIPHATHELENE NAMALUNGELO ENGANE.txt</fn>
Sithokoza kakhulu ngokunethulela le ncwadi.
Ngonyaka ka-1995, uhulumeni wethu wasayina Isivumelwano Senhlangano Yezizwe Esiphathelene Namalungelo Ezingane. Lokhu kusho ukuthi sivumile ukuhlonipha imithetho ekhethekile ephathelene nokuthi kufanele izingane ziphathwe kanjani emhlabeni jikelele. Uma singayihloniphi le mithetho, sizoba sengxakini enkulu eNhlanganweni Yezizwe!
Kodwa into esiyiqaphelile lapha eNingizimu Afrika ukuthi, nakuba Isivumelwano sikhuluma ngezingane, asibhaliwe ngendlela izingane ezingayizwa kalula. Sazibuza ukuthi, yini usizo lwalokhu Ngokweqiniso, izingane kufanele zikwazi ukuqonda amalungelo azo?
Yingakho sinqume ukukubhalela le ncwadi.
Amalungelo akule ncwadi ngawakho. Ngawazo zonke izingane eziseNingizimu Afrika nayo yonke ingane esemhlabeni wonkana. Akekho umuntu ongakwephuca la malungelo.
Ngakho-ke qiniseka ukuthi uyawazi!
Sisize ekwakheni ikusasa lezwe lethu!
Futhi uqiniseke ukuthi uyazithokozisa kakhulu!
Nginezingane okungezami. Ngakho-ke ngiyazi ukuthi into ebaluleke kakhulu enganeni ukuthi izizwe iphephile futhi ivikelekile. Le ncwadi ikhuluma ngamalungelo ezingane ukuthi zizizwe ziphephile futhi zivikelekile ezweni lethu. Ngizinikele ukuthi ngiqinisekise ukuthi niyawazi amalungelo enu nokuthi wonke umuntu emnyangweni wami usebenza kanzima ukuvikela nina, imindeni yenu nabangane.
Nami futhi ngiyabona ukuthi njengezingane eniyizo manje, nidinga kakhulu ukuthi nizizwe niphephile, nivikelekile, naziswa futhi ninakekelwa. Ngiyazi ngoba nami ngake ngaba ingane. Ngakho-ke kuwumsebenzi wami ukuthi ngiqinisekise ukuthi laba abenza ubugebengu ezinganeni bayaboshwa bajeziswe ngendlela efanele. Umsebenzi wami ngiwuthathela phezulu futhi ngizinikele ekunigcineleni impilo ephephile nevikelekile. Le ncwadi ngeyenu futhi izonisiza ukuthi nazi ukuthi iyiphi indlela yokuziphatha engavumelekile nokubabika labo bantu abadala nezingane abagxambukela emalungelweni enu. Izingane zonke zomhlaba kufanele ziwathokozele la malungelo.
Sonke singabomndeni wabantu omkhulu kabi. Sinabafowethu nodadewethu kuwo wonke umhlaba. Eminyakeni eminingi eyadlula, kudalo ungakazalwa, ohulumeni emhlabeni bahlangana benza uhulumeni womhlaba obizwa ngokuthi Inhlangano Yezizwe. Labo hulumeni bavumelana ngokuthi lonke ilungu lomndeni wabantu bethu linelungelo lenkululeko, ubulungiswa kanye noxolo emhlabeni.
Umuntu wonke usho umuntu wonke ngempela. Noma ngabe sivela kuphi noma ngabe singobani. Noma ngabe sicebile noma simpofu noma siphakathi nendawo. Noma ngabe ibala lethu, ubuhlanga noma inkolo injani. Noma ngabe singamadoda, singabantu besifazane noma singamantombazane noma singabafana.
Kodwa kucace kakhulu ukuthi izingane zidinga ukunakekelwa nosizo kakhulu kunabantu abadala. Yingakho nje Isivumelwano esiphathelene namaLungelo Ezingane savunywa Inhlangano Yezizwe ngomhla ka-20 Novemba 1989.
Kunezizathu eziningi ezenza ukuthi Inhlangano Yezizwe ikhathazeke ikakhulukazi ngezingane futhi icabange ukuthi kwabe kudingeka amalungelo akhethekile.
Okokuqala nje, Inhlangano Yezizwe ikholelwa kakhulu ekutheni izingane zikhula kahle kakhulu emndenini noma ekhaya lapho ezingajabula khona, zithandwe futhi zizwiwe. Lokhu kusho ukuthi imindeni nalabo ababheka izingane kufanele bavikeleke ukuze bakwazi ukubheka izingane zabo futhi bazisize ukuthi zikhule.
Okwesibili, izingane kudingeka ukuthi zikhule ngendlela ezozenza abantu abadala abakwazi ukubhekana nezinto okufanele bazenze futhi zibe ngamalungu omphakathi wazo. Kufanele zifundiswe ukuhlala emhlabeni ngokuthula, ngesithunzi, ngokubekezela, ngenkululeko, ngokulingana nangobunye.
Okwesithathu, imibhalo eminingi ehlukene yamazwe omhlaba kanye nezimemezelo zicela ukuthi kube nokunakekela, ezenhlalakahle, ukuphathwa nokuvikelwa kwezingane okuyisipesheli. Kwenza umqondo ukuthi kubhalwe konke phansi embhalweni owodwa - umbhalo wezingane kuphela.
Okwesine, nakuba wonke umuntu efuna ukuthi zonke izingane zikhule zijabule futhi ziqoqekile, Inhlangano Yezizwe iyazi ukuthi, emazweni omhlaba jikelele, izingane eziningi ziphila ezimeni ezinzima kakhulu.
Ngenxa yalezi kanye nezinye izizathu, kwenza umqondo omuhle ukuthi kube neSivumelwano esikhethekile ngamaLungelo Engane. Lesi Sivumelwano sikhuluma ngabo bonke ubunzima kanye nezinkinga izingane zomhlaba ezingabhekana nazo kanye nawo wonke amalungelo akhethekile izingane okufanele zibe nawo.
Lesi isivumelwano sakho futhi kubaluleke kabi ukuthi wazi ngaso nokuthi sikhuluma ngani. Sakhiwe izingxenye ezahlukene (Inhlangano Yezizwe ezibiza ngokuthi ama-"athikili").
Sibhalwe ngolimi lomthetho ukuze sikwazi ukuthi sisetshenziswe ezinkantolo ukukuvikela. Kodwa lokhu kwenza ukuthi kube nzima kabi ukusiqonda. Yingakho nje sikubhalele sona ngolimi olulula kule ncwadi.
Kodwa-ke okokuqala nje, sifuna ukukuchazela ngokuthi yini Isivumelwano, njengoba sisetshenziswe lapha, nokuthi sivele kanjani.
Njengoba sichazile, Inhlangano Yezizwe uhlobo lukahulumeni womhlaba. Lo hulumeni uhlangana endlini enkulu esakhiweni seNhlangano Yezizwe eNew York. Kulapha lapho bexoxa khona ngezindaba zomhlaba ezibalulekile njengeSivumelwano Samalungelo Engane. Khumbula ukuthi lesi Sivumelwano isivumelwano esenziwa phakathi kwamazwe omhlaba.
Uma sekuvunyelwene ngeSivumelwano, izwe nezwe kufanele liye ePhalamende lalo bese kuvunyelwana ngeSivumelwano lapho. Lokhu kubizwa ngokuqinisa Isivumelwano. IPhalamende kufanele livotele ukuthi lizoyihlonipha imithetho yeSivumelwano. Uma ngabe iPhalamende lezwe selivumile ukusiqinisa Isivumelwano, uhulumeni walelo zwe kufanele ahloniphe imithetho yaso.
Kufanele sikhumbule ukuthi akusiwo wonke amazwe avumelana nazo zonke Izivumelwano.
Ngonyaka ka-1995, uhulumeni waseNingizimu Afrika wavuma (waqinisa) Isivumelwano Samalungelo Engane. Lokhu kusho ukuthi uhulumeni kufanele ahloniphe imithetho yeSivumelwano.
Inhlangano Yezizwe inekomiti elikhethekile labantu okufanele bacele ukuthi amazwe abatshele ukuthi enzani ukuhlonipha le mithetho. Ngesikhathi iNingizimu Afrika isayina Isivumelwano, benza isithembiso esiyisipesheli ezinganeni zaseNingizimu Afrika sokuthi izingane zizohamba phambili kukho konke abakwenzayo.
Isivumelwano sithi ingane umuntu ongaphansi kweminyaka eyi-18. Kodwa ngezinye izikhathi izwe lingaba nomthetho ovumela ukuthi ingane ibe ngumuntu omdala ngaphambi kwesikhathi.
Ungacabanga ngesizathu esenza ukuthi izwe livumele ukuthi ingane ibe ngumuntu omdala ingaphansi kweminyaka eyi-18 Isibonelo, kwamanye amazwe abantu abangaphansi kweminyaka eyi-18 bavunyelwe ukuthi bashade. Ingabe ucabanga ukuthi umuntu oneminyaka engaphansi kweyi-18 ubudala kufanele aphathwe njengengane?
Izwe ngalinye kufanele liqiniseke ukuthi onke amalungelo akulesi Sivumelwano asebenza enganeni ngayinye kulelo zwe.
Ayikho ingane okufanele isale ngaphandle ngenxa yobuzwe bayo, ibala, ubulili, ulimi noma inkolo.
Akukho ngane engashiywa ngaphandle ngenxa yalokho ekucabangayo noma ekushoyo noma ngenxa yalapho evela khona.
Akukho ngane engashiywa ngaphandle ngoba impofu noma icebile noma ikhubazekile nganoma ngayiphi indlela.
Akukho ngane engashiywa ngaphandle ngoba yehlukile noma ngoba abazali noma umndeni wayo noma labo abayibhekayo babukeka behlukile noma bebabi noma bengajwayelekile.
Ohulumeni kufanele bathathe izinyathelo eziqinile ukuqinisekisa ukuthi izingane azibandlululwa noma zijeziswe ngenxa yezinto ezenziwa abazali bazo, amalungu omndeni noma labo abababhekayo, abazenzile, abazishilo noma abakholelwa kuzo.
Ngamanye amazwi, ingane akufanele ijeziselwe into eyenziwe ilungu lomndeni elidala futhi ingane engeke ikwazi ukusiza ngakho.
Ingabe zikhona izingane okungenzeka amalungelo azo abe sengozini ngoba ehlukile kwawezinye izingane Cabanga ngalokhu okwesikhashana. Kungani kunjalo Ungenzani ukuvimbela lokhu Yini ongayisho ukuvimbela abanye abantu ekutheni balimaze izingane?
Zonke izikhungo zezenhlalakahle, izinkantolo kanye nezinhlangano nabantu abasebenza ngezingane nabasebenzela izingane kufanele babeke lokho okulungele izingane kakhulu phambili.
Ohulumeni kumele baqinisekise ukuthi izingane zinokuvikeleka kanye nokunakekelwa ezikudingayo. Kodwa akusho ukuthi kufanele bangabanaki abazali kanye nabanye abantu ababhekele izingane.
Ohulumeni kufanele baqinisekise ukuthi izindawo kanye nezinsiza abazinikezelayo ukuthi zibheke noma zivikele izingane ziphephile futhi zinempilo. Kufanele njalo baqinisekise ukuthi njalo kunabantu abaqeqeshwe kahle nabafanele ababheka izingane kanye nabantu abalungile abaphethe ukuqinisekisa ukuthi ayikho into engahamba kabi.
Ohulumeni banomsebenzi wokuhlinzeka izingane ngosizo eziludingayo. Hlobo luni lwabantu okufanele baqashwe ukuze banikezele ngalolu sizo Uma kufanele izingane zihlale ezindaweni ezikude nasekhaya, kufanele zibe njani lezi zindawo Khumbula ukuthi lezi zingane kungenzeka zibe ngazodwa futhi zesabe. Kungenzeka futhi uma bethukuthele ngoba bazizwa belimele noma beshiywe bodwa?
Bobabili ohulumeni, ompofu nocebile, kufanele benze konke okusemandleni ukuthi bathole izindlela zokuqinisekisa ukuthi amalungelo akulesi Sivumelwano asebenza kuzo zonke izingane. Uma ngabe izwe lingenayo imali eyanele yokukhokhela zonke izinto ezidingwa yizingane zalo, nangale kwemizamo yalo yonke, kufanele licele amanye amazwe ukuthi alisize.
Kubaluleke ngani ukuthi amazwe enze konke okusemandleni awo ukuthi abeke lokho okulungele izingane phambili?
Ohulumeni kufanele bakuhloniphe ukuthi abazali kanye nabanye ababheka izingane babhekene nomsebenzi, ilungelo kanye nomsebenzi wokuhola izingane ekutheni kufanele ziwasebenzise kanjani amalungelo azo. Kwesinye isikhathi ukuhola kunikezwa umkhuba wasekhaya noma isiko.
Uma ingane isikhulakhulile noma ithe ukuvuthwa ngokomqondo, kulapho izobandanyeka khona ezinqumeni zalolu hlobo.
Cabanga ngalokhu. Ucabanga ukuthi kufanele ibe ngakanani ingane ngaphambi kokuba wazi futhi usebenzise amalungelo akho Uma ukhuluma ngamanye amalungelo ekuhambeni kwale ncwadi, kungaba mnandi kuwe ukuthi ukhulume ngamanye nabazali bakho noma nabantu abakubhekayo. Kanti-ke izingane kufanele ziholwe kahle ngabantu abadala. Izingane esezithe ukuba ndala ziyaqala ukuqonda ukubaluleka kwamalungelo kanye nemisebenzi ezibhekene nayo?
Lokhu kusho ukuthi ohulumeni kufanele benze konke ukuqinisekisa ukuthi yonke ingane iyaphila futhi iyakhula (ikhula iphilile futhi inamandla).
Izingane ezizalelwa ezindaweni lapho kunezifo eziningi khona, okungenamanzi ahlanzekile kanye nosizo oluncane lwezokwelashwa zifa ziseyizingane kakhulu. Lokhu kwenza kubaluleke kakhulu ukuthi omama kanye nezingane zabo banikwe usizo kulesi sigaba zempilo yazo. Zikhona yini izinto ongazicabanga ezingenza ukuthi impilo yomama nabantwana ibe ngcono ffuthi inikeze abantwana kanye nezingane ezisencane isiqalo sempilo esiphilile.
Ukuzalwa kwazo zonke izingane kufanele kubikwe masinyane emva kokuba zizelwe. Izingane zinelungelo lokuba negama kanye nelungelo lokuba ngezezwe elithize (njengeNingizimu Afrika). Uhulumeni ngaamunye kufanele aqinisekise ukuthi kuyenzeka lokhu.
Ngayo yonke indlela, izingane zinelungeelo lokunakekelwa abazali bazo nokwazi ukuthi abazali bazo bangobani.
Ohulumeni bayavuma ukuhlonipha ilungelo lokuthi izingane zigcine ububona bazo.
Ukuba negama kanye nobuzwe (ukuba isakhamuzi sezwe) kubizwa ngokuba nokwehluka kobuwena. Enye into elandelayo oyifundayo ukuthi ungowamuphi umndeni nokuthi uneminyaka emingaki yobudala. Uma ngabe ukuzalwa kwakho kurejistiwe, unikezwa igama obizwa ngalo kanye nesibongo nosuku lwakho lokuzalwa. Ubuzwe bakho nabo bubhalwe phansi. Lokhu kusho ukuthi ungubani.
Izingane zinelungelo lokungahlukaniswa nabazali bazo noma umndeni wazo uma zingafuni. Kodwa-ke kwesinye isikhathi izinkantolo zinganquma ukuthi ukuhlukaniswa yiyona nto enhle kakhulu elungele ingane. Mhlawumbe abazali basuke beyilimaza ingane noma bengayinakekeli ngendlela efanele. Noma mhlawumbe abazali abahlali ndawonye manje inkantolo kufanele inqume ukuthi ingane izohlala namuphi.
Ngaphambi kokuba inkantolo yenze isinqumo, wonke umuntu kufanele akwazi ukusho ukuthi kumphatha kanjani lokhu.
Ohulumeni kufanele bahloniphe ilungelo lengane ehlukaniswe noyedwa kubazali noma nabo bobabili abazali ukuthi iqhubeke nokubabona bobabili abazali njalo (ngaphandle-ke uma lokhu kungekuhle kakhulu kulokho okulungele ingane).
Ezimeni ezidumaza kakhulu, isizathu sokwahlukanisa kungaba ukuthi uhulumeni uvalele ngaphandle kwesigwebo, ubophe, udingise, noma ubuyisele ezweni lakubo noma mhlawumbe ubulele umzali oyedwa noma abazali bengane bobabili. Ezimeni ezinjalo uhulumeni kufanele anikeze abazali kanye nengane ulwazi ngomunye nomunye ngaphandle uma ngabe lokho kuzoyilimaza ingane. Ukucela ulwazi akufanele kubange ingozi kunoma yiliphi ilungu lomndeni.
Ake uzame ukucabanga ukuthi kufanele kube njani lokhu. Mhlawumbe kufanele ubhale indaba ngengane abazali bayo abafakwa ejele ngesikhathi sempi nokuthi ingane yaya kanjani ukuyobuza kuhulumeni ukuthi ngabe babe bekuphi. Le ngane yayazi ukuthi Isivumelwano sasithi inelungelo kulolu lwazi. Ingabe yaluthola ulwazi Ingabe yabathola abazli bayo?
Uma ingane kanye nabazali bayo besemazweni ahlukene kodwa befuna ukuhlangana njengomndeni, ohulumeni bobabili kufanele benze konke okusemandleni ukuqinisekisa ukuthi kuyenzeka lokhu masinyane nangendlela elunge kakhulu enokwenzeka.
Ingane abazali bayo abahlala emazweni ahlukene kufanele ibe nelungelo lokubona abazali bayo bobabili njalo. Lokhu kusho ukuthi ohulumeni bala mazwe kufanele bahloniphe ilungelo lengane nelabazali lokuvakashelana.
Ohulumeni kufanele benze konke okusemandleni abangakwenza ukuvimbela ukuthathwa kwezingane zikhishwe ezweni ezihlala kulo ngokungemthetho futhi zingabe zisabuyiswa.
Lokhu kusho ukuthi ohulumeni kumele bavumelane ngokuqinisekisa ukuthi, uma izingane zithathwe ngale ndlela, zizobuyiswa ngokushesha.
Uhlobo lwale nto lungenzeka uma ngabe omunye umzali efuna ukuthatha ingane komunye umzali noma ngabe inkantolo ithe angamthathi. Lokhu kufana nokweba ingane.
Izingane zinelungelo lokusho lokho ezikucabangayo ngezindaba ezinemicabango ngazo. Kufanele imibono yazo ilalelwe.
Leli ithuba lakho lokusho lokho okucabangayo. Ucabanga ukuthi uyakwazi ukwenza umbono ngezindaba ezikuthintayo Kwesinye isikhathi yizinto ezincane kabi lezi. Kodwa kwesinye isikhathi zibaluleke kakhulu. Isibonelo, bewuzophatheka kanjani uma ngabe bewuzohlala nomzali oyedwa noma omunye Noma bewuzophatheka kanjani ukuba bewesaba umuntu okulimazayo ngandlela thize?
Kubalulekile ukwazi ukuthi abantu abadala ngesinye isikhathi bazi ukuthi izingane zinento ebalulekile eziyishoyo. Uma bengalaleli, kuyohlala njalo kunomuntu ozozilalela.
Imicabango nemizwa yakho kubalulekile. Kufanele ukhulume ngakho. Uma kukwazeka, xoxa ngalokhu ekilasini noma nabangane bakho.
Kubaluleke kabi ukuthi izingane zinikwe ithuba lokulalelwa enkantolo noma nanoma iyiphi enye indawo lapho kuxoxwa khona ngekusasa lazo. Kuya ngomthetho wezwe ezikulo, izingane kufanele zivunyelwe ukuthi zikhulume noma ingane ikhulunyelwe ngomunye umuntu.
Izingane zinelungelo lokukhuluma ngokukhululeka. Lokhu kusho ukuthi izingane zinelungelo lokusho lokho ezikucabangayo kanye nokuzwa noma nokufunda lokho okucatshangwa ngabanye abantu. Lokhu kungenziwa ngezindlela eziningi ezahlukene: ngokulalela nokukhuluma; ngokubhala noma nokufunda; ngokudweba noma ngokupenda; noma nganoma iyiphi enye indlela ingane eyikhethayo.
Kungaba nemithetho ethize ebeka umkhawulo kuleli lungelo. Amanye ala malungelo angavikela amalungelo abanye abantu noma agcine kunoxolo.
Uyakholwa ukuthi izinto ozishoyo zingalimaza abanye abantu Uma kunjalo, kanjani Ungacabanga nganoma yiziphi izinto okungafanele ukuthi izingane zizifunde noma zizibone Ungasicabanga isibonelo?
Izingane zinelungelo lokucabanga noma lokukholelwa yilokho ezikufunayo. Zinelungelo futhi lokukhetha inkolo yazo.
Kodwa futhi abazali banelungelo nomsebenzi wokuhola izingane ngesikhathi zikhula.
Ngoba unelungelo lokukholwa yilokhu okufunayo, kanjalo nabanye abantu banalo. Lokhu kusho ukuthi kudingeka ukuthi ukuhloniphe ukuthi sonke sinezinkolo kanye nezinkolelo ezahlukene.
Abanye abantu bangakhetha ukuthi bangakholelwa kunoma iyiphi inkolo nhlobo. Sonke kudingeka sifunde ukuhloniphana futhi sihloniphe nalokho esikholelwa kukho.
Uma ucabanga ukuhloniphana kwethu nokuthi siphathana kanjani okubalulekile.
Zingaki izinkolo ongacabanga ngazo Ingabe bakhona abantu obaziyo abangakholelwa nhlobo kunoma yimuphi unkulunkulu. Ingabe ukukholelwa enkolweni ehlukile kwenza ukuthi abantu babe babi noma bahlukile nje Izinto eziningi ezimbi emhlabeni zenzeka ngoba abantu bayakhohlwa ukuthi singodade nabafowethu emndenini omkhulu wabantu. Njengezingane, singakhula futhi siwuguqule lo mhlaba?
Izingane zinelungelo lokuhlanganyela ngokukhululeka kanye nokubuthana okunokuthula ngenkululeko. Lokhu kusho ukuthi izingane zinelungelo lokukhetha abangane bazo nokuya kunoma yimuphi umhlangano, imashi noma isiteleka, uma nje kunokuthula.
Ukubusa ngentando yeningi kusho ukuthi abantu banelungelo lokukhalaza ngezinto esidlangalaleni (ukuteleka), uma nje bekwenza lokho ngokuthula. Uhulumeni kufanele akuvumele lokhu ukuthi kwenzeke.
Kodwa ngezinye izikhathi ohulumeni abangabusi ngentando yeningi bayazimisa iziteleka ezinokuthula. Labo benu abayibukayo i-TV kungenzeka ukuba sebeke bakubona lokhu kwenzeka. Uma ubuza abazali bakho bazokutshela ukuthi lokhu kwakwenzeka eNingizimu Afrika. Kodwa-ke uma ngabe unquma ukuhamba uyobulala ifasitela lesitolo noma ujikijele amaphoyisa ngamatshe noma ubulale omunye umuntu, awuteleki ngokuthula kodwa ugxambukela emalungelweni omunye umuntu. Uma nenza lokhu, ohulumeni banelungelo nomsebenzi wokusimisa isiteleka esiyilolu hlobo.
Njengawo wonke omunye umuntu, izingane zinelungelo lokuba nengasese. Akekho umuntu ongasesha ikhaya, izimpahla noma afunde izincwadi zanoma iyiphi ingane ngaphandle kwesizathu esiqotho. Njengawo wonke omunye umuntu, ingane inelungelo lokuhlonishwa.
Ohulumeni bayavuma ukuthi umabonakude, umsakazo, abashicileli bezincwadi kanye nabanye kufanele bakhiqize izinhlelo ezizosiza futhi zifundise izingane emhlabeni wonke jikelele.
Ohulumeni kufanele benze konke okusemandleni abangakwenza ukwenza ukuthi abantu baqonde ukuthi bobabili abazali banomsebenzi olinganayo wokukhulisa nokuthuthukisa izingane.
Abantu abanomsebenzi omkhulu kakhulu wokuthuthukisa nokukhulisa izingane abazali bazo kanye nalabo abazibhekile.
Uyavuma ukuthi bobabili abazali banomsebenzi wokukhulisa izingane zabo ngokulingana Kwenzeka kangaki lokhu Ingabe kufanele ukuthi umzali oyedwa ashiywe nawo wonke umsebenzi ngesikhathi lona omunye engenzi lutho Ingabe kuliqiniso lokho Ingabe uyavuma ukuthi uma abazali beletha izingane emhlabeni kufanele kube yibona ababhekana nomsebenzi walezo zingane?
Ohulumeni kufanele basize abazali nabanakekeli bezingane ukuthi babheke izingane ngokusemandleni kwabo wonke.
Ohulumeni kufanele futhi baqinisekise ukuthi kunezikhungo ezinhle, izindawo kanye nezinsizakalo zokunakekela izingane ezidinga usizo olwengeziwe.
Ohulumeni kufanele benze konke abangakwenza ukuqinisekisa ukuthi izingane zabazali abasebenzayo ziyasizakala ezinsizakalweni zokunakekela izingane kanye nezindawo ezinelungelo lazo.
Ucabanga ukuthi ohulumeni kufanele benzeni ukusiza izingane?
Isivumelwano siphakamisa ukuthi abanye abazali kanye abantu ababheka izingane badinga usizo nokuthi izingane zabazali abasebenzayo kufanele zibe nezinzuzo.
Ngokucacile, kunezingane futhi ezidinga ezinye izinhlobo zosizo. Ohulumeni kufanele baqinisekise ukuthi kunabantu abalungile kanye nezindawo zezingane ezingenawo amakhaya kanye nabantu abazinakekelayo. Ucabanga ukuthi kufanele kube zinhlobo zini lezi zezindawo kanye nabantu?
Uhulumeni kufanele enze konke angakwenza ukuvikela izingane kubazali kanye nabanye abantu abazilimazayo. Uhulumeni kufanele azame ukuvikela izingane kuzo zonke izinhlobo zodlame lomzimba noma lwengqondo, ukulimala noma ukuhlukumeza (kubandakanya nokuhlukumeza ngokocansi), ukuphathwa kabi noma ukuxhaphaza.
Lokhu kusho ukuthi kufanele kuphasiswe imithetho futhi kwenziwe izinhlelo zokuthi lezi zinto zingabe zisenzeka.
Ngezinye izikhathi kunezizathu zokuthi kungani izingane zingasahlali nemindeni yazo. Lokhu kungaba ngokwesikhashana noma kube ngokonomphelo. Kwesinye isikhathi lokhu kuba yinto enhle kakhulu enganeni.
Uma lokhu kwenzeka uhulumeni kufanele enze izinhlelo eziyisipesheli zokunakekela ingane.
Kungenziwa izinto eziningi ezahlukene. Izingane zingafunelwa abazozinakekela, zinikezwe abantu abafuna izingane noma zibekwe ezindaweni ezihlala izingane.
Noma yini eyenziwayo, kubalulekile ukuthi kucatshangwe ngezidingo zengane, umlando wayo kanye nenjabulo yayo.
Ohulumeni kufanele baqinisekise ukuthi ukutholwa kwezingane ngokusemthethweni kwenzeka ngendlela ebhekela ingane. Kufanele baqinisekise ukuthi abantu ababhekana nalo msebenzi ngabantu abaphethe. Kufanele baqinisekise ukuthi kukhethwa abantu abalungile ukuthi bamukele izingane ukuthi bazikhulise. Kufanele baqinisekise ukuthi umzali noma abazali abanikela ngengane ukuthi ikhuliswe ngabanye abantu bayathanda ukukwenza lokho.
Ohulumeni kufanele nabo bakuqonde lokhu ukuthi, uma ingane ingeke ikhuliswe abanye abantu noma ifunelwe elinye ikhaya ezweni layo, ingane ingathathwa ikhuliswe abanye abantu kwelinye izwe.
Ohulumeni kufanele baqinisekise ukuthi abantu abatholi imali ngokuthathwa kwezingane zikhuliswe ngomunye umuntu. Ukuqeda lokhu ohulumeni kufanele benze isivumelwano nabanye ohulumeni ukuthi ukuthathwa kwabantwana bakhuliswe kwenziwa ngokuqaphela okukhulu.
Kubaluleke kakhulu ukuthi izingane ziya emizini enothando nenakekelwe kahle.
Abantu abaningi bayavuma ukuthi izingane akufanele zithengwe noma zithengiswe. Zingabantu, hhayi amabhayisikili nonodoli. Kuyenzeka kodwa ukuthi abantu bakhokhele izingane imali.
Ucabanga ukuthi kufanele kwenziweni ngalokhu?
Ohulumeni kumele baqinisekise ukuthi izingane ezicashile ezivela kwamanye amazwe zivikelekile futhi ziyasizwa.
Lokhu kusebenza ezinganeni ezicashile ezihamba zodwa kanye nalezo ezinabazali bazo noma abantu abazinakekelayo.
Isifiki esicashile umuntu oshiye izwe lakhe kaningi ngoba ephoqekile ukuthi ashiye ngenxa yempi, futhi uzama ukuthola imvume yokuhlala kwelinye izwe.
Abantu abacashe kwelinye izwe kaningi basuke belahlekelwe yiyo yonke into yabo futhi behlukaniswe namanye amalungu emindeni yabo. Abaningi babo izingane.
Inhlangano Yezizwe inohlelo olusebenza nezifiki emhlabeni jikelele. Hulumeni kufanele babambisane neNhlangano Yezizwe noma izinhlangano ezinye ezisebenza neNhlangano Yezizwe ukuvikela nokusiza izingane eziyizifiki ezikhosele. Kufanele bazame ukuthola abazali noma imindeni yezingane ezihamba ngazodwa ezicashile.
Uma ngabe abazali noma amanye amalungu omndeni engatholakali kufanele ingane iphathwe ngendlela efanayo nenye ingane engahlali nomzali wayo (Bheka i-Athikili 20 futhi ubone ukuthi kusho ukuthini lokhu).
Zama ukucabanga ukuthi ingabe kunjani ukuba ingane ecashile, uwedwa ezweni ongalijwayele. Mhlawumbe awukhulumi nolimi olufanayo. Mhlawumbe kunempi enkulu eqhubeka ezweni lakho, awukwazi ukuphindela khona okwamanje. Udinga lonke usizo ongaluthola. Ziningi izingane ezinale nkinga. Ngisho ngabe awukwazi ukuzisiza, kuyinto enhle ukucabanga ngazo ngesinye isikhathi futhi ubone ukuthi impilo inzima kanjni kwamanye amalungu omndeni wabantu.
Izingane ezikhubazeke ngokomzimba nangengqondo zinelungelo lokuphila impilo ephelele nehloniphekile. Lezo zingane kufanele zivunyelwe ukuthi ziphile ngesithunzi nokuziqhenya. Kufanele zinikwe konke ezikudingayo ukuze zikwazi ukuzisiza bese zijoyina ngokukhuthala empilweni yomphakathi.
Ake ucabange ngalokho okwesikhashana. Ungaphila kanjani ngesithunzi uma ungakwazi ukuya ndawo ngoba awukwazi ukuhamba futhi akukho muntu okunika isihlalo sokuhamba Ungazisiza kanjani uma kufanele uye esikoleni kodwa ungakwazi ukubona ukuthi kubhalweni encwadini Ungaba kanjani ingxenye yempilo emphakathini uma ngabe wonke umuntu ehamba wena bakushiye ngoba awukwazi ukujoyina kulokhu abakwenzayo?
Izingane ezikhubazekile zinelungelo lokunakekelwa ngokuyisipesheli. Lokhu kusho ukuthi ohulumeni kufanele banikeze nanoma yiluphi usizo enganeni ekhubazekile. Ukuthi kunikezwa usizo olungakanani kuncike ekutheni ingane idinga usizo olungakanani kanye nabazali noma nanoma ngubani obheke ingane.
Ngamanye amazwi izingane ezingakwazi ukuhamba zingadinga usizo ngesihlalo sokuhamba noma olunye uhlobo losizo. Izingane ezingakwazi ukubona kungenzeka zidinge izincwadi zeBraille eziyisipesheli nokunye. Isibonelo, le ncwadi sizoyiprinta ngeBraille ukuze izingane ezingaboni zizokwazi ukuyifunda nayo.
Noma nini lapho kwenzeka, lolu sizo kufanele lunikezwe mahhala, kuya ngokuthi abantu abanakekela ingane, yini abakwazi ukuyikhokhela.
Uhulumeni kufanele azame ukuqinisekisa ukuthi izingane ezikhubazekile zithola ukufunda, ukuqeqeshwa, ukunakekelwa kwezempilo, ukubuyiselwa esimeni (ukwakha amandla azo nokuthi zisinde kangangoba kungenzeka), amalungiselelo omsebenzi kanye namathuba okudlala. Izingane ezikhubazekile kufanele zinikwe wonke amathuba okukhula njengabantu ngabodwana nanjengamalungu omphakathi.
Mhlawumbe uyingane ekhubazekile. Mhlawumbe wazi ingane ekhubazekile. Noma mhlawumbe akunjalo. Noma ngabe ungubani, zama ukucabanga futhi ukhulume ngalezi zinto.
Ukukhubazeka akusiyo inkinga nje abantu okufanele babhekane nayo. Inselele okufanele sihlangabezane nayo sonke. Sonke singamalungu omndeni wabantu.
Kanti-ke unolwazi oluningi kabi emhlabeni jikelele. Amazwe kudingeka abelane ngalolu lwazi. Ngale ndlela singafunda ukunakekelana futhi sakhe umhlaba ongcono womndeni womuntu.
Izingane zinelungelo lempilo enhle kakhulu enokutholakala.
Zinelungelo futhi lokuphathwa kahle futhi ziphiliswe lapho zigula.
Ohulumeni kufanele baqinisekise ukuthi akukho ngane encishwa ilungelo layo lokuthola impilo enhle. Kufanele basebenzele ekuphokopheleni ukuthi zonke izingane zibe nalo leli lungelo.
Ohulumeni kufanele baqede ukushona kwabantwana abancane nokwezingane.
Ohulumeni kufanele bagcine izingane ziphilile futhi zikahle ngokuhlinzeka ngokunakekela impilo, ukulwa nesifo kanye nesifo sendlala (ukungadli kahle) nangokuhlinzeka ngokudla ounempilo kanye namanzi ahlanzekile okuphuza.
Ohulumeni kufanele baqinisekise ukuthi omama bayanakekelwa uma bekhululwe nangemuva kokuba bethole abantwana babo. Lokhu kusiza ukugcina abantwana babo bephilile.
Ohulumeni kufanele bafundise wonke umuntu ngempilo yengane nangokudla okunempilo, ukuhlanzeka, ezempilo nokuvimbela izingozi. Kubalulekile ukuthi abazali nezingane zazi ngalezi zinto.
Ohulumeni kufanele bafundise abantu ngokuthi kufanele bakumise kanjani ukugula futhi bakhombise abantu ukuthi bayeke kanjani ukuba nezingane eziningi kunalezo abangakwazi ukuzinakekela.
Ohulumeni futhi kufanele baqede izindlela zendabuko ezilimaza impilo yezingane.
Ohulumeni kufanele basebenze nabanye ohulumeni emhlabeni ukuthi balethe la malungelo abalulekile. Kufanele kunakekelwe ngendlela ekhethekile izidingo zamazwe athuthukayo.
Ungacabanga ngezindlela iNingizimu Afrika ezama ngayo ukwenza lezi zinto?
Ohulumeni kufanele bahlole isimo sezingane ezingaphansi kwekhaya efunelwe lona noma okunye ukunakekelwa ngazo zonke izikhathi.
Izingane zinelungelo lokuthola izinzuzo zosizo lwezimali zezenhlalakahle. Ohulumeni kufanele benze konke okusemandleni ukuqinisekisa ukuthi bathola lezi zinzuzo ngokushesha okukhulu.
Okufanele babe ngabokuqala ukuthola lezi zinzuzo kufanele kube izingane ezeswele kanye nalabo abazinakekelayo.
Izingane zinelungelo lokuphila okusezingeni okwenza ukuthi zikwazi ukukhula ngokwemiqondo nemizimba yazo.
Abantu ababaluleke kakhulu ekuhlinzekeni lokhu kuphila okusezingeni abazali kanye nalabo abanakekela izingane.
Ukuthi umsebenzi abazowenza muhle kangakanani kuncike ekutheni banamalini nokuthi bakwazi kangakanani ukunakekela izingane.
Ohulumeni kufanele basize abazali kanye nabanye abanakekeli bezingane kangangoba bengakwazi ukuhlinzeka ngentuthuko yengane. Lapho kudingeka khona, ohulumeni kumele banikeze abazali usizo nokubeseka, ikakhulukazi lapho okudingeka khona ukudla, izimpahla zokugqoka kanye nezindlu.
Ngokucacile, abanye abazali banemali eningi kunabanye. Kodwa izingane akufanele zihlupheke ngenxa yalokhu. Izingane aziceli ukuzalwa emindenini ehluphekile. Zinelungelo lokuthola ithuba elifanayo njengawo wonke umuntu.
Yingakho nje Isivumelwano sithi ohulumeni kufanele basize imindeni, ikakhulukazi imindeni ehlupheke kakhulu ukuthi ithenge ukudla, izimpahla kanye namakhaya ezingane zabo.
Ohulumeni kufanele benze yonke into ukuqinisekisa ukuthi abazali okufanele bakhokhe imali yesondlo sezingane bayakwenza lokho. Lapho umzali ongakhokhi ngengane ehlala kwelinye izwe, ohulumeni kufanele bavumelane ukuze imali izocelwa egameni lengane.
Kuyadumaza kabi ukuthi abanye abazali abafuni ukukhokha imali yokondla abantwana babo. Lokhu kushiya umzali oyedwa nomthwalo wokunakekela umntwana futhi esebenza ukuze azonakekela umntwana futhi. Ohulumeni kufanele baqiniseke ukuthi bobabili abazali babhekene nomsebenzi wezingane zabo. Lokhu into izingane okufanele zicabange futhi zikhulume ngakho. Ngelinye ilanga nizoba ngabantu abadala futhi nizikhethele ngezimpilo zenu. Uma unquma ukuba nomntwana, lowo mntwana uyoba ngumsebenzi wakho iminyaka eyi-18. Kungenzeka kube ukhetho olubaluleke kabi oke walwenza.
Yonke ingane inelungelo lemfundo. Ohulumeni kufanele basebenzele ekutheni baqinisekise ukuthi zonke izingane zinalo leli lungelo.
Ohulumeni kufanele baqinisekise ukuthi imfundo yamabanga aphansi imahhala nokuthi zonke izingane ziyaya esikoleni.
Ohulumeni kufanele banikeze izingane ukhetho nokuthola izinhlobo ezahlukene zemfundo yamabanga aphezulu futhi bayenze ibe mahhala noma banikezele ngosizo lwezimali (imali).
Ohulumeni kufanele benze lokho abangakwenza ukuthi benze ukuthi imfundo ephezulu (inyuvesi noma ithekhinikhoni) itholakale.
Ohulumeni kufanele banikeze zonke izingane ulwazi futhi baziqondise (iseluleko) ngemfundo nemisebenzi.
Ohulumeni kufanele bakhuthaze izingane ukuthi ziye esikoleni njalo futhi bazincenge ukuthi zingasheshe ziphume esikoleni.
Ohulumeni kufanele benze yonke into ukuqinisekisa ukuthi izingane azijeziswa ngendlela elimaza isithunzi sazo sobuntu (okubenza bazenyeze ngobubona).
Umthetho Wezikole WaseNingizimu Afrika umthetho oshoyo ukuthi kufanele kwenzekeni ezikoleni zethu. Lo mthetho awukuvumeli ukuthi izingane zishaywe ezikoleni. Lokhu kungenxa yokuthi kubonakala njengesijeziso esinonya nesingenabuntu esilimaza isithunzi sobuntu ezinganeni. Uyavumelana nalokhu Ucabanga ukuthi kufanele zijeziswe kanjani izingane uma ziziphatha kabi?
Ohulumeni kufanele bakhuthaze ukuhlanganyela kwamazwe omhlaba emfundweni. Kubaluleke kakhulu ukuthi umhlaba usebenze ndawonye ukusiza wonke umuntu ukuthi afunde futhi afunde ngezinto ezibalulekile njengesayensi nobuchwepheshe kanye nezindlela zesimanje zokufundisa.
Ohulumeni bayavuma ukuthi ingane kumele ifunde ngalezi zinto ezilandelayo.
Imfundo kufanele yenze okuhle kakhulu ngobuntu bezingane, amathalente kanye namandla omqondo nomzimba.
Lokhu kusho ukuthi ngemfundo elungile ungakwazi ukuzenza umuntu ongcono kakhulu futhi usebenzise onke amathalente akho namandla akho ngokuphelele. Njengedayimane elimbiwe enhlabathini, ungapholishwa bese uyacwebezela ube itshe eliyigugu. Cabanga ngokuthi ungubani nokuthi yini okwazi ukuyenza kahle nokuthi imfundo ingakusiza kanjani ukuthi usebenzise la mathalente ngokugcwele.
Imfundo kufanele ithuthukise inhlonipho yezingane yamalungelo omuntu kanye nenkululeko nalokho inhlangano yezizwe ekukholwayo.
Imfundo ikusiza ukuthi ufunde ukuhlonipha umndeni wabantu sonke esingena ngaphansi kwawo. Imithetho yalowo mndeni ukuthi onke amazwe nabantu kufanele bahlale ngobungane, uxolo kanye nokuqonda.
Imfundo kufanele ithuthukise inhlonipho yezingane kubazali bazo, ukwazi amasiko, ulimi namagugu, amagugu esizwe ezwe lapho ingane ihlala khona kanye nezwe evela kulo. Kufanele ithuthukise nenhlonipho yengane yabantu abahlukile nabavela emasikweni nasezizweni ezahlukile.
Nakuba imfundo ikusiza ukuthi uhloniphe umndeni wakho, isiko kanye nezwe, iyakusiza futhi ukuthi uhloniphe amanye amasiko kanye nezizwe. Lokhu kubaluleke kakhulu uma kufanele sibe ngamalungu omndeni wabantu.
Imfundo kufanele izingane izilungiselele ukuphila ngendlela efanele emphakathini okhululekile. Lokhu kusho ukuthi kufanele sizwisise, kufanele sibe nokuthula futhi kufanele sibekezele. Lokhu kusho ukuthi kufanele sisebenzele ukuthi kube nokulingana phakathi kwamadoda nomama kanye nabafana namantombazane. Lokhu futhi kusho ukuthi kufanele sisebenzele ubungane phakathi kwabo bonke abantu.
Imfundo kufanele ithuthukise inhlonipho yezingane yezwe eziphila kulo - yendawo yemvelo.
Njengoba ubona nje imfundo iyinto enkulu kunokuhlala nje ekilasini noma ukwenza umsebenzi wesikole owenziwa ekhaya noma ukubhala ukuhlolwa. Kusho ukuzilungiselela impilo. Imfundo isho ukuba ngumuntu ophelele. Xoxa ngalokhu ekilasini noma nabangane bakho.
Emazweni amaningi, kunamaqembu abantu abangakhulumi ulimi olufanayo noma abangaveli eqenjini lohlanga olufanayo noma abangakhulumi ulimi olulodwa kube iqembu elikhulu.
Izingane ezivela kula maqembu amancane (angemaningi) kufanele zivunyelwe ukuthi zithokozele isiko, ukwenza inkolo yazo nokukhuluma ulimi lwazo.
Izingane zinelungelo lokuphumula nelokukhululeka futhi zidlale ngezindlela ezifanele iminyaka yazo. Izingane futhi zinelungelo lokubamba iqhaza ngokukhululeka empilweni yamasiko nasebucikweni.
Ohulumeni kufanele bahloniphe futhi bakhuthaze ilungelo lengane lokubamba iqhaza empilweni yesiko neyobuciko futhi kufanele baqiniseke ukuthi kunamathuba afanele nalinganayo esiko, obuciko, okudlala nawokuphumula.
Yimaphi amathuba okudlala nokuphumula akhona endaweni yakini noma emphakathini noma esikoleni?
Yini ongathanda ukuyenza ongeke ukwazi ukuyenza okwamanje Ezemidlalo Ubuciko Idrama Izinkondlo Umculo Mhlawumbe abanye kubazali noma kothisha esikoleni sakho bangakusiza ukuthi kube khona okuqalayo okusha?
Sebenzisa amandla emiqondo yakho!
Izingane zinelungelo lokuvikelwa ekuphoqelweni ukuthi zisebenzele abanye abantu ukuze zithole imali. Izingane zinelungelo lokuvikelwa ekwenzeni umsebenzi oyingozi noma ozozenza ukuthi zingayi esikoleni noma okuzolimaza izimpilo zazo noma ukukhula.
Ohulumeni kufanele benze konke abangakwenza ukuqinisekisa ukuthi leli lungelo livikelwe. Lokhu kusho ukuthi kufanele babeke iminyaka ingane engaphansi kwayo okungavunyelwe ukuthi isebenze. Kufanele babeke imithetho yokuthi ingane kufanele isebenze amahora amangaki nokuthi kufanele isebenze ngaphansi kwaziphi izimo. Kufanele babajezise labo abephula le mithetho.
Kuyinto embi kabi ukuthi izingane ezincane emhlabeni wonke jikelele ziyaphoqeka ukuthi zisebenze ukuze ziphile. Ezinye izinkampani ezinkulu zenza imali enkulu ngokuthengisa imikhiqizo eyenziwa izingane. Abanye abazali bampofu kangangokuthi bacabanga ukuthi ayikho into abangayenza. Yini okufanele ohulumeni bayenze ukuzama ukuqeda lokhu?
Ohulumeni kufanele benze konke okusemandleni abo ukuthi bavikele izingane ekusebenziseni izidakamizwa eziyingozi. Kufanele bavimbele futhi nokuthi izingane zingasetshenziswa ekukhiqizeni nasekuthwaleni lezi zidakamizwa.
Sonke siyazi ukuthi izidakamizwa ziyingozi. Kwezinye izingxenye zomhlaba izingane ziyasetshenziswa ngisho ukwenza noma ukushushumbisa izidakamizwa. Lokhu kubeka izingane engozini futhi kuzenze zibe izigebengu zisencane. Ucabanga ukuthi izidakamizwa ziyinkinga ezweni lethu?
Ohulumeni kufanele bavikele izingane kuzo zonke izinhlobo zokuxhashazwa ngokocansi kanye nasekuhlukunyezweni ngokocansi. Kubaluleke kakhulu ukuthi ohulumeni basebenze ndawonye ukuqeda ukukhokhelwa kwezingane noma ekuphoqweni ukuthi zibambe iqhaza ezenzweni zocansi olungekho emthethweni noma ekuxhashazweni njengabathengisi bemizimba noma ezinye izenzo zocansi ezingekho emthethweni, noma ukwenza amafilimi ezithombe zocansi kanye nezinye izenzo.
Ukuhlukunyezwa ngokocansi into embi kakhulu. Into yokuqala izingane okufanele ziyazi ngokuhlukunyezwa ngokocansi ukuthi akusilo iphutha lazo uma kwenzeka.
Nakhu okungenzeka. Umuntu angakuthinta endaweni ongafuni ukuthintwa kuyo. Omunye umuntu angakucela ukuthi umthinte. Omunye umuntu angakukhombisa izithombe zabantu abathintana ngale ndlela.
Umuntu owenza lokhu kungaba umuntu omazi kahle kakhulu. Kungaba umama wakho, ubaba wakho, umalume wakho noma umakhelwane wakho. Kungenzeka abe mdala kunawe futhi abe nomusa kuwe.
Noma ngabe ngubani, lokho abakwenzayo akulungile. Ngoba akulungile, bazokucela ukuthi ukugcine kuyimfihlo. Bayozama ukukwethusa noma bakwesabise. Thola umuntu ozomtshela. Ungayigcini imfihlo. Uma wenza njalo, angeke bayeke.
Njalo khumbula! Akusilo iphutha lakho.
Kwesinye isikhathi izingane ziba mpofu kakhulu futhi zilambe futhi zingancengwa ukuthi zenze izinto ezingaziqondi ukuze zizothola ukudla noma imali. Kwesinye isikhathi ziyavalelwa noma zishaywe futhi ziphoqwe ukuthi zenze into ezingathandi ukuyenza.
Ezinye zalezi zinto zibandakanya ukuya ocansini nabantu abadala noma ukwenza amafilimu noma imidlalo noma ukuthatha izithombe ezikhombisa izinto ezinjalo.
Zonke lezi zingane zilinyaziwe futhi ziyesaba zidinga usizo.
Zonke izingane kudingeka zazi ngalezi zinto ukuze zizoqaphela ukuthi zingakhulumi nabantu ezingabazi futhi zazi ukuthi KULUNGILE ukuthi HHAYI uma umuntu efuna ukuzithinta.
Ohulumeni kufanele basebenzisane ngayo yonke indlela ukuthi bavimbele ukuthi izingane zingantshontshwa, zingathengwa futhi zingathengiswa nganoma ngasiphi isizathu noma ngananoma iyiphi indlela.
Sibonile ukuthi kwesinye isikhathi izingane zisetshenziswa abantu ababi kakhulu. Ngenxa yalokhu, kwesinye isikhathi izingane ziyantshontshwa noma zithengwe futhi zithengiswe njengezigqila. Ohulumeni kufanele basebenze ndawonye ukuqinisekisa ukuthi lokhu kuyaphela. Cabanga ngezindlela ezahlukene abantu abangathatha ngazo izingane ezweni nokuthi kungaqedwa kanjani lokhu. Lesi isihloko esimnandi somdlalo ekilasini. Cabanga sengathi uyisisebenzi sasemngceleni bese kuza iloli elikhulu. Uzwa ingane iyakhala ngaphakathi elolini...
Ohulumeni kufanele bavikele izingane kuzo zonke izinhlobo zokuxhashazwa okungazilimaza noma kuzimoshe.
Ukuxhaphaza kusho lapho abantu besebenzisela izingane izinzuzo zabo. Isibonelo, bayazisebenzisa bese bezinika imali encane. Cabanga ngezindlela ezahlukene abantu abaxhashazwa ngazo empilweni. Kwesinye isikhathi izingane zixhashazwa ngoba zincane kakhulu ukuthi zikwazi ukuzivikela zona ngokwazo.
Izingane ezinenkinga nomthetho zinelungelo lokuvikeleka okuyisipesheli.
Kunezizathu eziningi zokuthi kungani kwenziwa kanjalo. Izingane ezincane kakhulu kufanele ziphathwe ngendlela ehlukile ezinganeni ezindala futhi izingane ezephula umthetho okokuqala kufanele zinikwe ithuba lokubuyisela izimpilo zazo esimeni esilungile.
Kwesinye isikhathi izingane ezishiywe zodwa noma ezihlukunyeziwe zinezinkinga eziyisipesheli okufanele kubhekwane nazo.
Ijele akusiyo indawo elungile ezinganeni. Lizifundisa ukuba izigebengu nokujoyina imigulukudu.
Kunzima kakhulu futhi ukwehlukaniswa kwezingane nemindeni yazo.
Izingane ezinenkinga nomthetho zinamalungelo ayisipesheli.
Akukho ngane okufanele ihlushwe noma iphathwe noma ijeziswe ngendlela enonya, engenabuntu noma eyehlisa isithunzi.
Akukho muntu oneminyaka yobudala engaphansi kweyi-18 owenze ubugebengu okufanele agwetshwe ukufa noma ukudilikelwa yijele ngaphandle kokuthi mhlawumbe kunokwenzeka ukuthi akhululwe.
Isigwebo sokufa sisho ukuthi uyabulawa ngenxa yobugebengu obunamandla njengokubulala. Asisekho isigwebo sokufa eNingizimu Afrika.
Ayikho ingane okufanele iboshwe ingagwetshiwe noma ibekwe ejele ngokungemthetho noma ngaphandle kwesizathu.
Ingane kufanele iboshwe, ihlale ejele ngaphandle kwesigwebo noma ibekwe ejele uma kungekho okunye okungenziwa futhi kufanele ibekwe isikhathi esifushane esinokwenzeka. Nanoma iyiphi ingane ebekwe ejele kufanele iphathwe ngobuntu noma ngenhlonipho nesithunzi.
Ingane kufanele iphathwe ngendlela ecabangela izidingo zeminyaka yayo yobudala.
Kubaluleke kakhulu ukuthi ingane ihlukaniswe kubantu abadala (ngaphandle uma lokhu kungesilo usizo enganeni ngenxa yezizathu ezithile).
Ingane inelungelo lokuvakashelwa nokuthola izincwadi ezivela emndenini wayo, ngaphandle uma kunesizathu sokuthi kungani kungeke kube yinto enhle lokhu.
Yonke ingane eboshiwe noma ebekwe ejele kufanele inikezwe usizo lomthetho olusheshayo kanye nolunye usizo. Kufanele ibe nelungelo lokuya enkantolo ukuyobuza ukuthi ingabe ukuboshwa noma ukugwetshwa kuyiqiniso yini futhi inelungelo lokuthola impendulo esheshayo kulo mbuzo.
Ucabanga ukuthi yini engaholela ekutheni ingane yenze ubugebengu Uke wabenza ubugebengu Ucabanga ukuthi impilo yasejele ingamenzani umuntu osemncane. Yini engenziwa ukusiza abantu abancane ukuthi baphenduke ebugebengwini baphile impilo elungile?
Kunemithetho eminingi yamazwe omhlaba ephathelene nezingane eziphila ezindaweni lapho kunezimpi khona futhi kuliwa ngezikhali. Ohulumeni bayavuma ukuyihlonipha le mithetho kanye nokuzama ukuqiniseksia ukuthi nabanye bayayihlonipha.
Enye yezinto uhulumeni okufanele ayenze ukuqinisekisa ukuthi izingane ezineminyaka engaphansi kweyi-15 azizilwi izimpi. Lokhu kusho ukuthi akufanele ukuthi bavumele izingane ezingaphansi kweminyaka eyi-15 ukuthi zijoyine umbutho wabo wezempi.
Uma ubheka umabonakude uzobona amasotsha ayizingane kwezinye izingxenye zamazwe omhlaba. Lezi zingane sezilahlekelwe ubungane bazo. Azifundi. Azidlali. Zahlukaniswe nemindeni yazo. Imibutho yezempi ezifunile abasinakanga Isivumelwano kanye nemithetho yamazwe omhlaba.
Uma kufunwa izingane eziphakathi kweminyaka eyishumi nanhkanu kanye neyishumi nesishiyagalombili, ohulumeni kufanele bazame ukufuna izingane ezindadlana (lezo ezicishe zibe neminyaka eyi-18) ngaphambi kokuba bafune ezincane (lezo ezicishe zibe neminyaka eyi-15).
Ohulumeni kufanele benze konke abangakwenza ukuvikela nokunakekela izingane lapho okunezimpi khona nalapho kuliwa khona ngezikhali.
Ungakwazi ukucabanga uhlala endaweni okuliwa kuyo Kungenzeka ukuthi abanye babazali benu bake bahlala kulezo zindawo esikhathini esedlule. Abanye benu bangakhumbula ngesikhathi besebancane kakhulu. Ake ubone ukuthi ungamthola yini umuntu ongakhumbula lesi simo eNingizimu Afrika ngezikhathi zeminyaka yo-1980 noma ekuqaleni kweminyaka yo-1990 bese uyabacela ukuthi bakutshele ukuthi kwakunjani. Lezi zinhlobo zezimo ziyethusa kakhulu ezinganeni ngoba azazi ukuthi kwenzekani?
Ohulumeni kufanele benze konke okusemandleni ukusiza izingane ezihlushiwe ukuthi zilulame ekulinyazweni. Kwesinye isikhathi kuba imizimba yazo elinyaziwe kwesinye isikhathi kube imiqondo. Kufanele zisizwe futhi ukuthi zibuye zijoyine umphakathi.
Ziningi izindlela izingane ezilinyazwa ngazo. Kwesinye isikhathi azinakwa noma zixhashazwe noma zihlukunyezwe. Kwesinye isikhathi ziyahlushwa noma zijeziswe ngezindlela ezinonya noma ezingenabo ubuntu (njengezilwane). Kwesinye isikhathi zilinyazwa ezimpini noma lapho okuliwa khona ngezikhali.
Izingane kufanele zivunyelwe ukuthi zibe ngcon endaweni nangendlela ebuyisela impilo yazo esimeni, ukuzihlonipha kanye nesithunzi.
Ake ucabange nje okomzuzwana ukuthi uphatheka kanjani uma ulimele. Kwesinye isikhathi umzimba wakho uba buhlungu ngempela. Kwesinye isikhathi imizwa yakho ilimala kabi kakhulu. Kwesinye isikhathi usuke uphatheke kabi ngempela. Ezinye izingane ziphatheka kabi noma zibone izinto ezimbi kangangokuthi zingabe zisafuna ukukhuluma. Ezinye ziba namaphupho asabisayo. Ezinye ziyazilimaza zona qobo noma zilimaze ezinye. Lezi zingane zidinga usizo oluningi. Zidinga indawo ethule kanye nabantu abanomusa kanye nesikhathi esiningi sokuthi zibe ngcono.
Izingane ezibekwe amacala okwephula umthetho noma okwenza ubugebengu zinelungelo lokuphathwa ngendlela ezinikeza umuzwa wokuba nesithunzi nokubaluleka.
Indlela eziphathwa ngayo kufanele nazo izisize ukuthi zihloniphe amalungelo abantu kanye nenkululeko yabanye abantu.
Futhi zinelungelo lokuphathwa ngendlela efanelene neminyaka yazo futhi zisizakale ukucabanga ukuthi zizokwazi ukujoyina umphakathi futhi zibuye zibambe iqhaza emphakathini esikhathini esizayo.
Kubalulekile ukuthi sicabange ngalokhu. Zicabange ubekwe icala lokwephula umthetho. Ingabe kungcono kakhulu ukuthi uphathwe njengengane ekhohlakele kakhulu engeke ize ibe yinto yalutho Noma abantu kufanele bakukhombise ukuthi ungazilungisa kanjani izinto bese wenza kangcono esikhathini esizayo Uma izingane ziphathwa ngenhlonipho futhi zinikwe usizo, eziningi zazo ziyokwazi ukuthi zithole indlela yokubuyela emiphakathini. Ngaleyo ndlela singakha imiphakathi engcono nezingane ezijabulile. Ngesinye isihloko esimnandi lesi somdlalo wekilasi. Cabanga sengathi izingane ezimbili ekilasini lakho zephule umthetho. Enye iphethwe kahle, enye iphethwe kabi. Kwenzekani kuzo?
Zithathwe njengezingenacala kuze kufakaziswe ukuthi zinecala.
Zitshelwe ngokushesha ukuthi bekufanele zenzeni.
Icala lithethwe ngobuqotho enkantolo. Abazali noma ababheki abasemthethweni kufanele babekhona.
Zingaphoqwa ukuthi zikhulume noma zithi zinecala.
Zivunyelwe ukuthi zibuze abantu abanikeza ubufakazi ngazo imibuzo.
Zivunyelwe ukuthi zidlulise amacala nganoma yisiphi isinqumo senkantolo.
Zivunyelwe ukuthi lokho okuchazwa enkantolo kube ngolimi eziluzwayo.
Ingasese lazo lihlonishwe ngazo zonke izikhathi.
Uhulumeni kufanele abeke iminyaka emincane lapho ingane engeze yabekwa khona icala lobugebengu.
Ucabanga ukuthi kufanele kube yimiphi iminyaka yobudala leyo Ingabe ingane iyaqonda ukuthi yenze ubugebengu eminyakeni eyi-7, 10, noma 14 yobudala Ucabangani wena?
Uhulumeni kufanele abheke izindlela zokubhekana nezingane ngaphandle kwenkantolo.
Ungacabanga ngezindlela lapho izingane ezingalungisa khona izinto ngaphandle kokuthi ziye enkantolo noma ejele?
Ingabe lesi isiphetho noma isiqalo?
Umbuzo omuhle lowo.
Ngokucacile yonke incwadi inesiphetho.
Kodwa manje ngoba sewuyawazi amalungelo akho, sewungakulungela ukuthi uqale into entsha empilweni yakho.
Ngaphambi kokuba ufunde le ncwadi, bewazi yini ukuthi ungaphansi komndeni wabantu owelulekela emhlabeni wonke?
Ngaphambi kokuba ufunde le ncwadi, bewazi ukuthi amalungelo ezingane aya ngokuthi umndeni wabantu ubanakekela kahle kangakanani abafowabo nodadewabo, noma ngabe bangobani futhi noma ngabe bahlalaphi?
Okufanele ukuthi ukunqume manje ukuthi ingabe le ncwadi inesiphetho esibuhlungu yini noma esijabulisayo.
Uma omunye nomunye kithi ezama okuncane ngosuku ngalunye lwezimpilo zethu...
Kungenzeka kube nesiphetho esijabulisayo khona lapho.
Kodwa lena incwadi yakho...
Inhlangano Yezizwe United Nations UN yenziwa emva kweMpi Yesibili Yomhlaba. Ngomhla ka-24 Okthoba, amazwe angama-51 ahlangana ngomzamo wokwenza uxolo ngokuhlanganyela kwamazwe omhlaba kanye nokuvikeleka ngokuqoqana. Namhlanje, cishe isizwe ngasinye singaphansi kweNhlangano Yezizwe.
Lapho Amazwe eba amalungu eNhlangano Yezizwe, ayavuma ukwamukela izibophezelo zoMqulu we-UN, isivumelwano samazwe omhlaba esibeka imigomo eyisisekelo yobudlelwano bamazwe omhlaba. NgokoMqulu, i-UN inezinhloso ezine: ukugcina ukuthula nokuvikeleka kwamazwe omhlaba, ukwenza ubudlelwano obunobungane ezizweni, ukuhlanganyela ekwenzeni izinkinga zamazwe omhlaba nokukhuthaza inhlonipho yamalungelo abantu, nokuba umongo wokuxolelanisa izenza zezizwe.
Amalungu e-UN amazwe azibusayo. Inhlangano Yezizwe ayisiyena uhulumeni womhlaba, futhi ayishayi imithetho. Kodwa-ke iyasiza ngezindlela zokuxazulula izingxabano zamazwe omhlaba nokwenza izinqubomgomo ngezindaba ezisithinta sonke. Ku-UN, onke Amazwe AngamaLungu -amakhulu namancane, acebile nampofu, anemiqondo yezepolitiki eyahlukene kanye nezindlela zenhlalo yomphakathi - anezwi futhi ayavota kulolu hlelo.
Inhlangano Yezizwe inezingxenye ezibalulekile eziyisithupha. Ezinhlanu zazo - Umbuthano Ojwayelekile, Umkhandlu Wezokuvikeleka, Umkhandlu Wezomnotho Nenhlalakahle Yomphakathi, Umkhandlu Wokubhekela kanye noMnyango Wobubhalane - baseHhovisi Elikhulu le-UN eNew York. Eyesithupha, Inkantolo Yamazwe Omhlaba Yezobulungiswa, ise-The Hague, eNetherlands.
Isivumelwano sisho isivumelwano phakathi kohulumeni esivunywe Umbuthano Jikelele weNhlangano Yezizwe.
Ngonyaka ka-1948, Inhlangano Yezizwe yamemezela Isimemezelo Somhlaba Samalungelo Abantu (Universal Declaration of Human Rights). Isimemezelo Somhlaba sisho amalungelo ayisisekelo kanye nenkululeko abesifazane namadoda kanye nezingane okufanele bawathole - phakathi kwawo ilungelo lempilo, inkululeko nobuzwe, inkululeko yokucabanga, umuzwangedwa nenkolo, ukusebenza, ukufundiswa, ukubamba iqhaza kuhulumeni.
La malungelo ayabophana ngokomthetho ngokweZivumelwano Zamazwe Omhlaba ezimbili, Amazwe amaningi ayingxenye yazo. Isivumelwano esisodwa sibhekene nezomnotho, ezenhlalo yomphakathi kanye namalungelo amasiko kanye namanye amalungelo abantu nawezepolitiki. Sekuhlangene kokubili neSimemezelo, kwenza Umthetho Wamalungelo Abantu Wamazwe Omhlaba (International Bill of Human Rights).
Isimemezelo senza isendlalelo sezivumelwano ezingaphezu kwezingama-80 kanye nezimemezelo ngamalungelo abantu, kubandakanya nezivumelwano zokuqeda ukubandlulula ngokobuhlanga nokubandlulula abantu besifazane; izivumelwano ngamalungelo engane, isimo sabantu abacashele izimpi abavela kwamanye amazwe kanye nokuvimbela ukubulala kokucekela phansi imiphakathi; isimemezelo sokuzimisela, ukunyamalala okuqinisiwe kanye nelungelo lokuthuthuka.
Isivumelwano okuvunyelwene ngaso eNhlanganweni Yezizwe kufanele sivunywe yiPhalamende/uHulumeni weLungu leNhlangano Yezizwe ngalinye. Uma lokhu sekwenziwe, lowo Hulumeni kufanele ahloniphe imithetho yeSivumelwano.
KuSivumelwano qobo lwaso, igama elisetshenziselwa uhulumeni owenza imisebenzi abhekene nayo 'Ingxenye Kahulumeni'. Lokhu kusho ukuthi izwe eliyingxenye yesivumelwano. Ukwenza lokhu kube lula ezinganeni, sisebenzise igama elithi 'uhulumeni'.
Ngokusebenzisa leli gama, sifuna kucace kodwa ukuthi uhulumeni ubandakanya yonke ingxenye kahulumeni. Ngamanye amazwi, uhulumeni usho wonke umuntu obhekene nokuphathwa kwezwe: othisha bethu, abahlengikazi bethu, abaphathi basemahhovisi bethu, osonhlalakahle bethu kanye nawo wonke umuntu obambe iqhaza ekuqinisekeni ukuthi izinto ziyasebenza. Ngokucacile, abaholi kufanele bavele phezulu. Izinsizasidingo kufanele zibe khona futhi kwenziwe nesibonelo esihle. Kodwa thina njengesizwe sizibophezele ekubekeni izingane zethu phambili. Futhi yikho lokhu okufanele sikwenze.
Nganoma ngayiphi indlela encane esingenza ngayo.
Ukuze uthole olunye ulwazi, sicela ubheke kuwebhusayithi noma umtapo wezincwadi wasekhaya.
<fn>zul_Article_National Language Services_ISIVUMELWANO SOKUQASHISA (2003).txt</fn>
I-R50.00 kuze kube sekupheleni konyaka ka-2003 bese kuba u-R70.
Abanini bezingosi zokuthengisela kufanele bazithengele ugesi.
Irenti ikhokhwa ngenyanga kukhokhelwa inyanga elandelayo ngosuku lweshumi lwaleyo naleyo nyanga.
Ingosi yokuthengisela esinikezwe umuntu izosetshenziselwa ukuthengisa nokukhangisa ngezinhlobo zempahla njengoba kungavuma iBhodi laBaphathi njalo njalo.
Isiqashi kufanele sinike Umqashisi ikheli lalapho sihlala khona, ikheli leposi kanye nenombolo yocingo.
Isiqashi kufanele sibe ngumuntu ongasebenzi kanti kuyobhekelwa labo abondla imindeni yabo ngabodwa kuqala.
Zonke izimpahla kufanele zibe sesimeni sokuthengiselwa abavakashi futhi zibe seqophelweni eliphezulu nezinhlobo ezahlukene.
Ingosi yokuthengisela kufanele ibe ngephephile futhi isiqashi kufanele sihambisane nemithethonkambiso njengoba ibekiwe kuMthetho WezeMpilo nokuPhepha eMsebenzini onguNombolo 85 ka-1993.
Ingosi yokuthengisela ingeze yaqashiselwa omunye umuntu yisiqashi.
Kuyovunyelwa iziqashi ezintathu kuleso naleso sivumelwano.
Iziqashi ziyokhuthazwa ukuba zithengise impahla yabanye abantu abasebenzela emakhaya.
Ngeke kuvunyelwe ukulahlwa kwemfucuza/kwezibi futhi akufanele kuyekwe imfucuza ukuba ize ibe ningi emagcekeni emakethe.
Ngeke kuvunyelwe ukuphuza utshwala emagcekeni emakethe kanti neSiqashi angeke sifike emsebenzini sidakwe utshwala noma ngezinye izidakamizwa.
Ngeke kuvunyelwe ukulwa noma ukuthuka inhlamba emagcekeni emakethe.
Ngeke kuvunyelwe umsindo noma umculo ophezulu emagcekeni emakethe.
Isiqashi yisona esinesibopho sokugcina indawo yaso yokuthengisela kanye nezindawo eziyizungezile zihlanzekile. Iziqashi ziyoshitshana ngokuhlanza indawo yokugezela nezinye nje izindawo ezijwayelekile.
Impahla ingakhiqizelwa ngaphakathi emagcekeni emakethe kuphela uma kuqalwe kwatholwa imvume kuMqashisi.
Isiqashi sinomthwalo wokunika abathengi ushintshi.
Kungasetshenziswa izimpahla zikagesi ezivunywe nguMqashisi kuphela.
Azikho izinguquko ezingenziwa emakethe ezinhlelweni nesezintweni ezifakiwe zikagesi, zamapayipi noma kwezinye.
IZiqashi kufanele zithathe izinyathelo ezilindelekile ukuvimbela ukuvaleka noma ukuthikamezeka kwemigodi yamanzi, amapayipi endle namapayipi amanzi asetshenziswayo lapha emagcekeni.
Iziqashi kuyodingeka zikhokhele amandla kagesi kuya ngokuthi basebenzisa amandla kagesi angakanani.
Izingosi zokuthengisela kufanele zivulwe ngehora lesi-9:00 ekuseni kuya ku-17:00 ngoMsombuluko kuya kuMgqibelo. Imakethe izovalwa ngamaSonto. Izindawo zokuthengisela zingavulwa amahora amade kuya ngokubona komqashiselwa.
Uma ngabe Isiqashi, nalabo noma abalingani noma abasebenzi baso noma yingasiphi isizathu bephula noma imuphi kule mibandela engenhla futhi beqhubeka ukwenza lokhu ngemuva kwezinsuku eziyishumi bebhalelwe isaziso sokuba balungise, lesi sivumelwano sokuqashisa siyobe sesiyasulwa khona njalo kanti isiqashi kuyofanele siphume kuleyo ngosi yokuthengisela ngokushesha.
Kuyonikezwa isaziso esisheshayo uma kwenziwe isenzo sobugebengu noma ukuphulwa kwemigomo yokuziphatha.
Uma kutholakala ukuthi isiqashi sinikeze imininingwane engesilona iqiniso ukuze sithole lengosi yokuthengisela, iBhodi iyosebenzisa amandla ayo uma ikhetha ukuba isisule ngokushesha lesi sivumelwano.
Uma kwenzeka isiqashi sithola umsebenzi ngokugcwele lesi sivumelwano siyophela kanti isiqashi kuyodingeka siphume engosini yokuthengisela zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa.
Uma isiqashi sifa isivumelwano siyophela njengokusho koMthetho Wawo Wonke Umuntu.
Umqashisi ugodle amandla okubiza eSiqashini izikweletu kanye nenhlawulo.
<fn>zul_Article_National Language Services_ISU LIKAZWELONKE LOKUTHUTHUKISA AMAKHONO (2001).txt</fn>
Nginentokozo enkulu ukuthi ngethule phambi kwabantu baseNingizimu Afrika Isu likaZwelonke lokuThuthukiswa kwamaKhono. Lokhu kungumphumela wocwaningo olunzulu kanye nezingxoxo phakathi koMnyango wezokuSebenza kanye noHlaka lukaZwelonke lwamaKhono. Ngenyanga ka November 2000 kwakudingidwa kabanzi isu elisavivinywa. UMkhandlu kaZwelonke wamaKhono ke usubuyekeze iziphawulo nemibono eminingi ngesikhathi saloludingido. Ngo January 2001 loMkhandlu wethula kimina iziphakamiso malungana namalungiselelo okuqala ezwe lakithi okukhanda isu elibanzi lokuthuthukisa amakhono.
Leziziphakamiso nezincomo zangithokozisa kakhulu emoyeni wami ngezizathu eziningi.
Okokuqala, kulelicebo sesiye satomula okuyizona zinto zihamba phambili ekuthuthukisweni kwamakhono futhi sase sizibekela izinkomba esiyokubona ngazo impumelelo nentuthuko esesiyenzile. Ngalokho ke icebo lihlahlela uMnyango wami, umnyango wezemfundo, kanye neminye imikhakha yokuqeqesha indlela.
Okwesibili, iCebo liveza ngokusobala ukuthi ukuthuthukiswa kwamakhono kuzoba nomthelela ongakanani emkhankasweni kazwelonke wokuthuthukisa abasebenzi. UHulumeni uzinikele entuthukweni yabantu baseNingizimu Afrika. Yonke iminyango kaHulumeni ibambisene ekuqinisekiseni ukuthi abantu bakithi bathola imfundo nokuqeqeshwa okusezingeni kanye namakhono aseqophelweni. Uma singenza isibonelo ngoMnyango wezeMfundo, lomnyango uzinikele ekuthenini kube nezinguquko emfundweni jikelele, nasemfundweni ephakeme. Kanjalo noMnyango wezokuHweba neziMboni ugqugquzela ukusungulwa kwezinto ezintsha kanye nokuthuthukiswa kwamakhono abazisebenzayo. ISu lokuThuthukiswa kwamaKhono liqhakambisa iqhaza elibanjwe nguMnyango wami ohlelweni lwentuthuko yabasebenzi - futhi ikakhulukazi nezindlela okuzohlolwa ngazo impulelelo yaleloqhaza. Libuye linikeze eminye imiNyango kaHulumeni uhlaka engasebenzela phezu kwalo lapho ithuthukisa amakhono emikhakheni yayo.
Okwesithathu, ngiye nganikezwa umdllandla ukusekelwa esiye sakuthola ngenkathi sisalibhala silihlela isu. Yize kwaba khona ukuqophisana malungana nezindlela zokuvivinya kimpumelelo yesu nokugagulwa kwezinhloso, ingqikithi yodaba yasekelwa ngokungangabazeki. Mayelana nodaba lokubeka izimpawu ezizokukhombisa impumelelo nokuhlolwa kwendima esihanjiwe ukuya ekugcwalisekeni kwesu, kwavunyelwana ngo elethu, kanti lomgomo ungolunye uphawu olukhombisa indlela uMnyango wami ozinikele ngawo ekubeni usebenzele umphakathi futhi wazise umphakathi ngakho konke osekwenziwe.
Inselelo enkulu ke eyokulenza lisebenze lelisu kanye nokwenza isiqiniseko sokuthi lizoqhubeka ngokuwusiza umphakathi ngendlela edingakalayo. Loku ke kumbandakanya ukugqugquzela abaqashi, izinyonyana, abasebenzi, iminyango kaHulumeni, kanye nomphakathi ukuthi babambe iqhaza kuloluhlelo.
Umnyango wami ke uzijube ngesibopho sokuqapha ukuthi isu liyasebenza futhi liqhubekela phambili. Yonke imizamo efanelekile yokuthi lokhu kwenzeke ngempumelelo nanokuthi kuhlale kunemibiko eyenziwayo malungana nenqubekela yecebo, isimi ngomumo. Ngethembele kakhulu ke kuMkhandlu kaZwelonke wamaKhono ukuba ubuyekeze imibiko ebhalwe ngumnyango wami, futhi uma kunesidingo uziqalele olwawo uphenyo, unginike futhi nezeluleko kunoma iluphi udaba olungase ludinge ukubuyekezwa kwemigomo nangezinguquko ekwenzeni izinto. Ukuphumelela nokungaphumeleli kufanele kubhalwe phansi ukuze sonke sifunde kukho silungise namaphutha ethu futhi. Isu kufanele kube ngeliseqophelweni impela. Sengiyokuhlala ngilindele imibiko yenqubekela phambili ke kumnyango wami, nakuwo uMkhandlu obhekele ukuthuthukiswa kwamakhono. Ngibuye ngimeme uMkhandlu ukuba uhlale ubuyekeza izinjongo ukuze siqiniseke ukuthi ziyaqhubeka nokubhekela izidingo ezimqoka kakhulu zezwe lethu.
Ngithanda ukubonga ngokungenamkhawulo kulezo zinkulungwane zabesimame nabesilisa asebefake isandla ekuthuthukisweni kwalelisu elihlaba umxhwele. Izinhloso engizibekile zisezingeni eliphezulu kakhulu, kodwa akukho okungenzeke uma sizimisele. Kanjalo nogqozi esinalo ngokuthuthukiswa kwamakhono lungagcwaliseka. Osekuyinselelo kuthina manje ukuba iphupho lethu silenze libe yinto ekhona.
Asibhukule ke siyosebenza!.
Kuyinto eyaziwayo nxazonke ukuthi izwe laseningizimu Afrika alikabi nawo amakhono adingakalayo ukuthuthukisa ezomnotho, ezokusebenza, nezomphakathi. Ukuze nathi sifinyelele kulelo zinga, sesinoMthetho wokuThuthukiswa kwamakhono, kanye noMthetho weNtela yamaKhono, eyaphasa ngo 1998 no 1999 ngokulandelana. Lemithetho-ke inikeza uNgqongqoshe wezemiSebenzi isibopho sokuba enze amalungiselelo eSu likaZwelonke lokuThuthukiswa kwamaKhono, ebambisene noMkhandlu wokuThuthukiswa kwamaKhono.
UMkhandlu wokuThuthukiswa kwamaKhono wasungulwa ngokoMthetho wokuThuthukiswa kwamaKhono ka 1998. Amalungu ayo abamele amabhizinisi, abasebenzi, uHulumeni, nezinhlangano zomphakathi.
Emveni kocwaningo olubanzi nezingxoxo phakathi koMnyango wezabaSebenzi kanye noMkhandlu obhekele amaKhono, kwabe sekwenziwa amalungiselelo esivivinyo seSu. NgoNovember amakhophi alesosivivinyo sesu anikezwa bonke abathintekayo. Imihlangano yokudingida isivivinyo yabanjwa kuzo zonke izifundazwe. UMkhandlu wemukela imibono eminingi malungana nesivivinyo. Kwase kwenziwa ubuyekezo kwaguqulwa nezinkomba zempumelelo.
Izinkomba zempumelelo ezibekelwe lelisu zizode zibuyekezwa njalo ngonyaka, ziguqulwe uma kunesidingo. Ziyindlela ephathekayo yokuhlola izinto ezisemqoka nempumelelo, kodwa izindlela zokuqoqa ulwazi zinakho ukwenziwa ngcono, kanjalo nezindlela zokuhlola umthelela weSu. Kwenye inkathi lezonkomba ziye zibonise izenzo ezithize kunokuba zikhombise imiphumela yalezo zenzo. Ngokuhamba kwesikhathi ke nokho kungade kulungiswa izinkomba zize zibonise imiphumela kangcono.
Ngezikhathi ezinqunyiwe, UMnyango wezabaSebenzi uzokulungisa ubhale imibiko ngaleyo naleyo nkomba. UMkhandlu wamaKhono uzokube usuyayicubungula lemibiko. Ngalokhu kwenza uNgqongqoshe uzobe eseyaziswa ngokuqhubekayo nangezinkinga eziye zaqhamuka. Uma kunesidingo, Ungqongqoshe unokwenza izinguquko ezidingakalayo ukuze kuhlangabezwanwe nezidingo zamakhono zangalesosikhathi ezweni.
UMthetho wokuThuthukiswa kwamakhono ka 1998, noMthetho weNtela yokuThuthukiswa kwamaKhono ukhombisa ukuzinikela kukaHulumeni ekuthuthukiseni imigomo ebhekele abasebenzi nentuthuko yabo. Lemithetho emibili iveza imiqondo emisha malungana nezinhlelo nezinqubo zokuxhaswa ngezimali ezakhelwe ukusimamisa nokugqugquzela uhlelo lokuthuthukiswa kwamakhono. Zimbili izinto ezimqoka ezibhekelwe yilemithetho. Okokuqala ukuthuthuka kwezommnotho okusezingeni lomhlaba wonke nokuqhudelana kwezimboni zethu nezakwamanye amazwe. Okwesibili ukubhekana nezinselelo zentuthuko yomphakathi kanye nokuqeda ububha.
Imithetho yokuthuthukiswa kwamakhono isiqalile ukusebenza. Ngo April 1999 kwasungulwa uMkhandlu obhekele ukThuthukiswa kwamaKhono. Ngo 20 March 2000, kwasungulwa izinhlaka ezingu 25 eziqondene nokufundisa nokuqeqesha. Ukusukela ngo 1 April 2000 kwasungulwa inkokhelo esanhlawulo ephuma kubaqashi okuyinkokhelo okufanele bayikhiphele ukuthuthukiswa kwamakhono ezindaweni zabo nanokubhekana nezindleko zokuqeqesha abasebenzi kumakhono athize.
Ziningi ke nokho izingqinamba ezisasilele okusafanele ukuthi kubhekanwe nazo ukuqinisekisa ukuthi lemithetho isethenziswa ngendlela nangokugcwele. Izinhlaka ezibhekene nokuthuthukiswa kwamakhono zisanda kusungulwa. Kusekhona nomsebenzi wokubonisa abaqashi ukuthi kumqoka kangakanani ukuthi bathuthukise amakhono abasebenzi ezimbonini zabo ukuze kukhuphuke izinga lomnotho wezwe nokuthi kuzuze wonke umuntu ngokwenze njalo. Uhlaka olwakhelwe ukuqeqesheka nobungcweti luselusha kakhulu, kanti izwe lakithi lidinga ongoti nochwepheshe abazokwenza lomsebenzi wokuthuthukisa amakhono.
Usuqaliwe ke nokho lomkhankaso. Ngokwesu kufanele kucaciswe izinto ezihamba phambili nezimqoka kanye nezinkomba ezizobonisa ukuthi sekukhathulwe indima engakanani. Izinkomba zempumelelo zincike kakhulu ekusebenzeni kwemikhakha ebhekene nemfundo nokuqeqesha, kanye nasekuzinikeleni kuzo kwabaqashi, kwabasebenzi, nabanye abathintekayo. UMnyango wezabaSebenzi, nemaziko awo asezifundazweni, uzodlala indima esemqoka kakhulu ekusebenzeni ngewmpumelelo kwalelisu.
Uma lelisu kungelikazwelonke, kufanele ke ukuthi wonke umuntu abambe iqhaza, uhulumeni, abasebenzi, umphakathi, izinhlangano, nazo zonke ezinye izinhlaka ezimelekile kulelisu. Kanjalo nezinhloso kufanele ukuba zamukeleke nxazonke. Akwanele ukuthi abantu bazi ngazo nje kuphela. Kufanele bambandakanyeke futhi bazinikele ngokuhlanganyela ekuboneni ukuthi lezonhloso ziyagcwaliseka.
Lokhu kuzophumelela uma laba abaqondene nokufundisa nokuqeqesha bebambisana noMnyango wonkana wezabaSebenzi, kuzwelonke nakuzifundazwe futhi basebenzele izinhloso ezifanayo. Impumelelo yabo izikubonakala ngokufezeka kwezinjongo.
Intuthuko nenqubekela phambili ekufinyeleleni la ekuphokophelelwe khona izokuqashwa uMnyango wezabaSebenzi ubambisene noMkhandlu wokuThuthukiswa kwamaKhono. Engqungqutheleni elandelayo ebanjwa minyaka yonke yamaKhono, kuzokwethulwa umbiko ngebanga eselihanjiwe ekufinyeleleni kwizinjongo ukuze wonke umuntu azi ukuthi izwe selithuthuke kangakanani.
Isihloko somqulu weSu esithi - AmaKhono anembuyiselo kuzo zonke izakhamuzi - sichaza iphupho esinalo ngekusasa.
amakhono: kufanele ukuba kwesekelwe kuxhaswe ngezimali nangezinye izindlela ukutholakala kwamakhono adingwa abasebenzi nomphakathi, okuzoyo ngokuya lawo makhono aveze izinga okufanele kufinyelelwe kulo oHlakeni lukaZwelonke lwamaKhono. Ukuthuthukiswa kwamakhono kumayelana nokukhuphula amandla nolwazi lomuntu ngamunye ngokumnikeza aamkhono athize nobungcweti obuthize obuyisidingo. Akusikhona ukunikeza abhluphekele imisebenzi into abazoyenza okwesikhashana kumbe ukunika laba abangabaqeqeshi imisebenzi ngoba benalezo zinhlelo. Amakhono kufanele ukuba ayamaniswe nokwenza okuseqophelweni eliphezulu nokuqeqeshwa okusezingeni (ngokuyingxenye kumbe ngokuphelele) okunomthelela kumnotho wezwe ubuzwe obunembuyiselo: udaba lobuphakathi nobuzwe eNingizimu Afrika buqondakala njengento yombusazwe esho - "ilungelo lokuvota" nokumbandakanywa lapho kuthathwa izinqumo. Kodw ainingi labantu, ikakhulu labo abadla imbuya ngothi, sebebonile ukuthi ilungelo lokuvota ligenqeza lodwa nje, kalanele. Ubuzwe lobu kufanele bumbandakanye ilungelo lokubeka induku ebandla lapho kuthathwa izinqumo ezithinta ukongela nokubekela ikusasa kanye nemisebenzi. Ukuthuthukiswa kwamakhono kumalungana nokunikeza abantu ulwazi oluhambisana nokuthathwa kwezinqumo lezi kanye nokwenza leyo misebenzi edinga amakhono azothuthukiswa emveni kokuba kuthathwe lezo zinqumo. Emisebenzini izinqumo zimalungana nomkhiqizo, ukuhleleka komsebenzi, nobuchwepheshe; ezimbonini ezintsha nezisafufusayo zimalungana nolwazi lomsebenzi, ukusimama nokukhula, kanti emphakathini kumalungana nokudlondlobala komnotho.
Kubo bonke: iphupho lingelimbandakanya konke. Inhloso eyokuba kuvezelwe labo asebemsebenzini amathuba okuthuthuka kanye nalabo abangenamisebenzi; kulabo abaqalayo ukusebenza kanye nalabo asebezingqwathule emsebenzini; abesimame nabesilisa, kanye nabantu abakhubazekile ababekade bemakhono abo engashaywa ndiva esikhathini esiphambili.
Ukufunda kwanjalo-njalo: imiphakathi nezindawo zasemsebenzini kuyaguqu-guquka. Ukuze yilowo nayilowo muntu abhekane nalezo zinguquko kufanele acije ngamakhono athize ukuze kukhuphuke izinga lempilo yakhe.
Ukuthuthukiswa kokulinganiswa kwesibalo: ngale kokusiphulwa kwezimpande zomlandu omubi kufanele kube khona okwenziwayo ukuqinisekisa ukuthi awuphindeki lowomlandu bese wonke umuntu eba namathuba entuthuko. Eminyakeni engemingaki eyedlule baye ngokuncipha kakhulu abampisholo emisebenzini. Kubantu abangu 40 million abakhona ezweni lakithi bangamaphesenti angu 20 kuphela abanemisebenzi. Kubantu abangu 4,6 million abaswele imisebenzi, abangu 4,2 million bansundu, kanti u 58 phesenti wabo abesifazane. Ngokuthuthukikswa kwamakhono sidinga ukuba sikhandele ababebandlululekile amathuba, bese kuthi phezu kwalokho sigqugquzele ubambiswano oluphilayo phakathi kwezinhlobo ezahlukene zabantu.
Ukuqhutshwa yizidingo: sesiside manje isikhathi ukuthuthukiswa kwamakhono kuyinto eyenziwa ngaphandle kokuqashwa ukuthi kuhamba kanjani nanokuthi lawomakhono azokusetshenziswa ngayiphi indlela ezokuba nenzuzo. Kuzogcizelelwa ekuthuthukiswenio kwamakhono nobungoti obudingekayo ukuze kusebenzeke ngendlela ezoletha inzuzo, ukuze sibe sezingeni lomhlaba ngemikhiqizo, ukuze abasebenzi bakheke, abantu bakwazi ukuzisebenza bona, kubuye kuhlangabezwanwe nezidingo ezithile zomphakathi.
Ukuthobela nokuhambisana nesimo nokubambisana: uHulumeni ebambisene noMkhandlu wokuthuthukiswa kwamakhono unesibopho sokwakha uhlaka, nenkombandlela yesu lokuthuthukiswa kwamakhono nokulididiyela, nokuqapha ukuthi umsebenzi wokulifezekisa wenziwa kanjani.
Ubungcweti nokuzwela: izinhlelo zokuthuthukiswa kwamakhono kufanele zibe nezimpawu zokonga imali kanti futhi zibe nenzuzo ekugcineni kubo bonke abaye baphosa itshe esivivaneni bazinikela ngandlela zonke ekuthuthukisweni kwesu.
Ukuhlomisa iNingizimu Afrika ngamakhono ukuze ibhekane nemikhiqizo yomhlaba futhi lokho kunike abantu nemiphakathi amathuba ukuba bazithuthukise futhi babe neqhaza elibonakalayo nelinenzuzo ekukhuphuleni izinga lomnotho wezwe.
Lezizinhloso ziyakuba uhlaka oluzosetshenziswa uMnyango wezabaSebenzi kanye nemiKhakha yokuFundisa neyokuQeqesha. Lezizinhloso zizobuye zisize ekusethsenzisweni kwesikhwama esibhekene nokuThuthukiswa kwamaKhono kanye nokusetshenziswa kwentela yokuthuthukiswa kwamakhono. Zizokwazi futhi ukuthi zikhombise uHulumeni, abaqashi, izinyonyana, kanye nomphakathi ukuthi yikuphi okusemqoka kunokunye okufanele ukuba kuhlanganyelwe ukuze kusheshe kubonakale imiphumela ngokuthuthukiswa kwamakhono.
iCebo lokuThuthukiswa kwamaKhono lakhiwe ngendlela yokuthi lisekele ukukhula komnotho, ukwanda kwemisebenzi, nokuthuthuka komphakathi.
Emhlabeni wonke jikelele kuye kube namaphuzu athize anomthelela ekuhlelekeni kwezimboni, intengiso, nezinsiza, kanti izindawo zomsebenzi nomsebenzi qobo lwawo uyaguqu-guquka.
Ukuqhathaniswa nomhlaba wonke: ukwemukela ukuthi wonke amazwe azophila ngaphansi kwengcindezi yokuqhudelana ngemikhiqizo nangamazinga omnotho.
Isidingo samakhono asezingeni: intuthuko kwezobuchwepheshe isidale ukuba kube nesidingo samakhono nolwazi okuthe xaxa. Lokhu siyakubona nasezweni laseNingizimu Afrika. Phakathi kweminyaka ka 1970 no 1998 iye ngokwanda imisebenzi yamakhono aphakeme ngamaphesenti angu 20 kanti nemisebenzi engadingi makhono atheni inciphe ngalo lelozinga yize amanani aye athi ukuba makhulu ke ngalapho.
Izinguquko ekuhlelekeni: uhlelo lomnotho luyaguquka, futhi siya ngokuncipha isidingo semikhiqizo edinga amakhono okutshala nokusebenza emigodini, kanti siya ngokukhula isidingo samakhono obuchwepheshe.
Ukuhleleka kwezimboni namabhizinisi: isidingo solwazi olunzulu nokusebenza okusezingeni sidale ukuba kube nezinguquko endleleni okuhlelwe ngayo emabhizinisini, kwagcizelelwa ekuthenini abantu abasebenze ngokubambisana ngenhloso eyodwa kunokuba kugcizelelwe izikhundla kodwa imiphumela ibe ingabonakali. Lezizinguquko ke zihambisana nokwanda kwezindlela nezikhathi zokusebenza ezingajwayelekile isib.
Ukwanda kwamabhizinisi amancane: kuyo yonke imonotho esisimeme isamba sabaqashi ngamabhizinisi amancane kuye kwaphakathi nendawo, yilenhlobo yabaqashi ke evule amathuba omsebenzi kubantu abaningi kuleminyaka. Ngo 1997 uhlangothi lwamabhizinisi amancane kuye kwaphakathi nendawo, luye lwaba 57% wabantu abaqashiwe kubaqashi bangasese ezweni kanti afake u 42% emnothweni welizwe.
Izinguquko emphakathini: umnotho nezindawo zomsebenzi kufanele kuguquke kanye nezinguquko ezikhon emphakathini. Isibonelo, emazweni amaningi kunezinguquko ngezindawo zokuhlala, abantu bade bethutheleka kwezinye izindawo ngesikhulu isivinini lesi. Kukhona amanye ke amaphuzu anomthelela kubasebenzi ezweni laseNingizimu Afrika ikakhulukazi. Izinga lokungasebenzi liphezulu kakhulu lilinganiselwa kumaphesenti angu 25 kumbe angu 37 kuye ngezincazelo ezisethsenzisiwe. Kodwa ke noma ngabe iyiphi incazelo esetshenzisiwe iqiniso elisobala elokuthi inani labantu abaMpisholo baseNingizimu Afrika labaswele imisebenzi liphezulu kakhulu. Kunjalo nje abesimame abangasebenzi yibona abaningi kunabesilisa. Abaphezulu eqhulwini kwabaswele imisebenzi yilabo abangazange bake basebenze noma labo abangasho ukuthi sebeke basebenza phambilini. Baningi futhi abangasebenzi abangaphansi kweminyaka yobudala engu 34. Izwe lethu libulawa ububha kanti negebe likhulu phakathi kwabadla izambane likampondo nalabo abadla imbuya ngothi. Enye into eyinselelo kakhulu yilena yezifo ezithathelwanayo ikakhulukazi igciwane lesandulela ngculazi nesifo sengculazi uqobo okuyinto eyande kakhulu kithi ngenxa yesimo sobuphofu nokungabi nezindawo zokuhlala ezamukelelkile. Kukhona futhi ubudlelwano phakathi kokweswela nezinga lobugcwelegcwele. Ukuthuthukisa izinhlelo zomphakathi, nokubaqeqesha ngamakhono kuzokunciphisa ukusweleka kwemisebenzi nezilingo ezihambisana nakho, futhi lokho kuzobeka abantu esimweni sokuba bakwazi ukuziqalela eyabo imisebenzi.
Lamaphuzu ehlukahlukene athinta umnotho ngezindlela ezehlukahlukene futhi uzwelo lwawo kumuntu ngomuntu alufani.
Njengoba izinguquko zizoya ngokwanda nje, ukuthuthukiswa kwamakhono kuzokuba yinto ekufanele sizinikele kuyo safuthi.
Lezizinto ezintathu ke ziyabonakala nasezinguqukweni ezenzekayo ngasohlangothini lwezemfundo kuzona zonke izigaba. Imithetho elawula ukuthuthukiswa kwamakhono kanye nokusungulwa kwezinhlaka ezifana neSAQA okungumnyango ophethe izinga lokuqeqeshwa namakhono kuyakhombisa ukuthi kunesidingo esingakanani sokuqinisekisa ukuthi ukuqeqeshwa kwethu namakhono kube sezingeni eliphezulu. Kufanele futhi sikwemukele ukuthi imfundo nokuqeqeshwa akupheleli esikoleni kimbe esikhungweni semfundo ephakeme kodwa yinto ekufanele iqhuneke ngenxa yezinguquko kubuchwepheshe nasesimweni somnotho.
Izwe lakithi linabantu abayizigidi ezintathu kuphela abanamakhono aphezulu , kanti ziyisikhombisa ezabantu abasebenza imisebenzi engadingi makhono lokho okubabeka engozini yokuphelelwa umsebenzi.
Kubantu abevile kwizigidi ezine abaswele imisebenzi, isigamu sabo abantu abasebancane futhi asebefunde iminyaka engaphezulu kuka 9 esikoleni. Ukuswela kwentsha imisebenzi kusukela ikakhulukazi uhlobo lwemfundo abayitholayo obelunganakho ukuqeqeshwa ngokwamakhono umuntu angawasebenzisa ukuziphilisa nokungamakhono adingakalayo ezindaweni eziningi zokusebenza, kanye nokwesela izeluleko besesikoleni ngemikhakha aabngase bayilandele ukuze baqasheke. Iphesenti elilodwa kuphela labafundi basezikoleni zemfundo ephakeme abanenhlanhla yokufunda ubuchwepheshe kumbe lezokole zabo ziyizikhungo zobuchwepheshe.
Amabhizinisi amaningi amancane ezweni lakithi awayikhokhi intela kanti futhi afaka okuncane kakhulu emnothweni wezwe.
Iminyango kahulumeni ezingeni likazwelonke, lezifundazwe, kanye nakohulumeni basekhaya idinga amakhono nezindlela zokusebenzisa imigomo okufanele ukuba ilandelwe nezinhlelo ezisungulelwe ukuba kuncishishwe izinga lobubha nokwenza ngcono izimpilo zabantu. Kufanele kubhekisiswe umgomo wokunakekelwa kwalowo okuthiwa yikhasimende.
Bakhona abaqashi asebenikeze abasebenzi ithuba lokuqeqeshwa ngamakhono, abasebenzi ngokwabo abakangeni emgqeni ngokuthi bazibonele bona isidingo sokuba kuthuthuke amakhono abo. Ngokombiko we ILO ngezwe laseNingizimu Afrika amaphesenti angu 87 ezimboni ezaphenywayo, zathi ziqeqesha abasebenzi ngamakhono kanti okwangempela iningi lazo, okungu 70% zikha phezulu nje futhi lokho kuqeqesha ezikhuluma ngakho kumbandakanya ukufundisa abantu umsebenzi uma befika kuphela. Wona lowombiko futhi unobufakazi bokuthi emafemini lapha lincane kakhulu inani labantu abqeqeshwayo ngonyaka ababhekenne nomkhiqizo, abevi kumaphesenti angu 10 walabo ababeqeqeshwe ngonyaka odlule.
Yileyo naleyo nhloso ephakamisiwe, kubekwe iznkomba ezithile zenqubekela phambili.
Zinikeza into ejongiwe okufanele kufinyelelwe kuyo.
Zenza ukuthi kubonakale indima esikhathuliwe nokuba kuhlolwe inqubekela phambili.
Izinkomba zempumelelo zichazwe zahambisana nezinjongo zikazwelonke. Kuyaziwa ukuthi azifani zonke izinhlangothi zomnotho futhi namathuba ezinawo kawefani. Yize yilolo nalolo hlangothi luzobe luphokophelele ekufezeni izinjongo, akuzikwenzeka ngokulinganayo lokhu.
Ebangeni esikulo manje ezinye zalezizinkomba zibheka okwenzekayo okuholela kwimiphumela kunokuba zibheke imiphumela ngokwayo. Isibonelo, enye inkomba ibhekisisa ukuthi izinkampani ezinkulu ziyithatha kangakanani imali ebhekele ukuthi zithuthukise ngayo amakhono. Ngaleyondlela singathi siyabona ukuthi abaqashi bazinikele kangakanani ekuthuthukisweni kwamakhono nasekuqeqeshweni kwabasebenzi. Kulula ke ukwenza lokhu ngoba kumbandakanya amanani. Ngokuhamba kwesikhathi nokho kufanele izinkomba zibhekisise ukuthi leyo mali kwenziweni ngayo, bazuzeni abasebenzi ngokuthathwa kwayo, sebenamaphi amakhono, sebethuthuke kangakanani ngolwazi lomsebenzi emva kokuqeqeshwa. Kuyisiqalo esihle ke nokho ukuhlola lokho okwenzekayo.
Okusemqoka ke kulomkhankaso wokuphokophelela ekufinyeleleni ezinjongweni iphuzu lendinganiso yabasebenzi. Ukusimama komphakathi nokuncipha kobubha okubabelwe umphakathi wakithi ngeke sifinyelele kukho ngaphandle kokuba kuxazululwe izinkinga eziphathelene nobandlululo lwayo yonke inhlobo. Kufanele ukuba luphele ubandlululo kuzona zonke izinhlangothi.
amaphesenti angu 84 kube abampisholo amaphesenti angu 54kube abesimame amaphesenti angu 4 kube abakhubazekile.
Akuthi kufika u March 2005, okungenani amabhizinisi angu 20 kumbandakanya amabhizinisi amancane, aphakathi nendawo, namakhulu ngaphansi kwalolo nalolo hlangothi, neminyango emihlanu kahulumeni ezingeni likazwelonke ababe sebezinikele ngokubonakalayo ekuthuthukiseni abantu.
umqondo wokufunda okuqhubekayo yiwona mgomo okusetshenzwa ngawo kwaSAQA. Kungukwemukela ukuthi kunesidingo sokuba abantu banikezwe amathuba okuzithuthukisa noma kukusiphi isigaba sempilo yabo, noma ngabe baqashiwe noma ngabe basafesele umsebenzi okuqala. Ngokukhula nokuthuthuka komnotho, kanjalo nesidingo sabantu abanamakhono siya ngokukhula futhi kuzofanele ukuba baqeqeshwe ukubhekana nalesosimo. Ukunikezwa kwabantu amathuba okuqhubeka nemfundo noma kunini kubanikeza ithuba lesibili lokuzithuthukisa abangazange balithola esikhathini esiphambili ngezizathu ezithile.
Ukugqugquzela isiko kusho ukujika indlela embi abantu ababuka ngayo impilo nomsebenzi nokukhuthaza abaqashi nabantu ukuba bemukele ukuthuthukiswa kwamakhono njengento engukubekela nokubhekela ikusasa kunokuba yinto echitha imali. Intela-sabelo esanda kusungulwa yamakhono yenzelwe ukuba ihehe ikhuthaze abaqashi ukuba bathuthukise amakhono ezindaweni zabo. Kanti amasu Amakhono aseMsebenzini asungulelwe ukuthi abaqashi kanye nabasebenzi balubuke njengolumqoka udaba lokuthuthukiswa kwabasebenzi. Yize imithetho yentuthuko ibekelwe ukuba isize ukujika imiqondo yabantu, okumqoka nakakhulu kunokuphoqwa umthetho ukuzinikela okujulile emzabalazweni wokuthuthukisa amakhono abantu futhi lokho kube yinhloso kazwelonke. Amanye amazwe omhlaba, izinkampani, abantu nemiphakathi aseyazibona ayazivuna izithelo zokuthuthukisa abantu ngamakhono. Lelisiko nokuzinikela kufanele ukuba kukhuthazwe nasezweni lakithi iNingizimu Afrika.
Kufanele futhi ukuba sizinikele ukuba sizokuzikhandla ukwenyusa izinga lethu lolwazi ngendlela eqhubekayo ukuze siqhathaniseke ngendlela ephezulu ezweni lethu nakwamanye amazwe nokunikeza bantu isiqiniseko sokuthi ukuzithuthukisa ngamakhono akusiyona into yokuchitha isikhathi kokdwa kunembuyiselo. Izinhlaka ezintsha nezeMfundo nokuQeqesha, kanye nezinye izinhlangano zongoti ezinhlakeni ezithize zinesibopho ngokusemthethweni ukuba zikhuthaze iqophelo eliphezulu nokuqapha amazinga.
Inqubo yokugcina amazinga aphakeme kufanele ilandelwe nasekwakhiweni kwamathuba omsebenzi nawokuqashwa. Ukuthuthukisa amakhono kungukuhlomisa abantu ukuba baqasheke emisebenzini abanokuziqhenya ngayo.
Imithetho eshayelwe ukuthuthukiswa kwamakhono kanye nezinhlelo zoMnyango wezaBasebenzi zakhelwe ukuba ziguqule imiqondo yabantu malungana nodaba lokuthuthukiswa kwamakhono. UNgqongqoshe uzinikele ekukhuthazeni izinga okuzokuvunyelwana ngalo ukuba lisetshenziswe ekuhloleni ukuzinikela nokuzimisela kwezinkampani neminyango kahulumeni ekuthuthukiseni abantu ababasebenzelayo.
Baningi kakhulu abantu abancishwa amathuba okufunda besebancane ngalokho akuzuba lula kubona ukuthi nalamamathuba okuzithuthukisa bawasebenzise. Ngakhoke kusemqoka ukuba aabntu asebekhula-khulile badluliswe ekufundisweni kwezinga lokuqala (NQF1) kungakenziwa lutho olunye olusohlelweni lwentuthuko ukuze kuvaleke lelogebe lokuphuthelwa imfundo besebancane.
Ukuphumelela ukufinyelela kulenhloso kusho ukuthi kusenomsebenzi okufanele wenziwwe wokuhlola ulwazi lwabantu ngaphambi kokuba bafakwe ohlelweni lokuthuthukiswa, lowomsebenzi wokuhlola kufanele wenziwe abantu abangongoti nochwepheshe abanolwazi olunzulu.
Sinethemba elikhulu futhi lokuthi abaqashi bazokuhlwitha lelithuba elihle kangaka balisebenzise lapho sebezithola sebephoqekile ukuba bacabange ukudenda abasebenzi.
Ukuthuthukiswa kwamakhono kufanele kuhambisane nezinye izinto ezingaqondene nomsebenzi. Ngaphezu kokucijwa ngamakhono okusebenza baningi abasebenzi abadinga ukufundiswa ukubhala nokubala, kanti fufanele babuye bafundiswe ngezempilo nangokuphepha emsebenzini.
Phakathi kuka 1970 no 1995 ukuqashwa kwabantu kwanda ngamaphesenti angu 17. Esikhathini esifanayo abasebenzi banda ngamaphesenti angu 35. Okuqaphelekayo ukuthi imisebenzi yabantu abansundu yancipha ngalesisikhathi. Kwathi abantu abangafundile nabanemfundo ephansi balahlekelwa imisebenzi, izikhala ezavuleka lapho zathathwa yilabo abafunde ezikhungweni zemfundo ephakeme abaneziqu namadiploma. Umnotho ongeniswa yizinhlangothi zemisebenzi ezihlelekile unakho ukukhula usimame uma kwandiswa imikhiqizo nokulinyua izinga lomkhiqizo, uma kwenzeke lokho namathuba omsebenzi ayanda kanti nezikhala zomsebenzi ziba nesiqiseko.
Isizinda samakhono esibhekile sinokuheha ukutshalwa kwezimali okusha okuqhamuka ngaphakathi ezweni nangaphandle. Lokho kuzokuvula namathuba okuthola izindawo ezintsha zokusabalalisa umkhiqizo nokuthola ubuchwepheshe obusha, ucwaningo nentuthuko nokudala imisebenzi. Yize eminye imikhiqizo incike kakhulu ebukhoneni bezimali, zikhona izimboni ezizokuphumelela ngokwanda kwabasebenzi. Kukhona amathuba entuthuko ezinhlakeni zabazisebenzayo, kwezokuvakasha, nakwezamasiko.
Isu lokuthuthukiswa kwamakhono liqonde ukukhuthaza abaqashi ukuthi babone ukuthi abasebenzi yibona abayisisekelo sokudlondlobala nokukhula kwemisebenzi yabo. Ukusungulwa kwaMasu amaKhono aseMisebenzini kuzodala ubudlelwano obuhle phakathi kokuthuthukiswa kwamakhono namacebo ezinkampani okukhula kanye nawomgomo wendinganiso yabasebenzi. Labo baqashi asebethole isabelo sokuthuthukisa amakhono kuyofanela bakhombise ukuthi imithetho yokuthuthukiswa sebeyilandele kangakanani. Kanjalo nasemisebenzini yomphakathi amasu okusetshenziswa kwamakhono angahambisana kahle kakhulu nokuthuthukiswa kwamakhono abasebenzi ukuze nomsebenzi womnyango lowo ube ngcono.
Kuqala ke kwakuye kugxilwe efemini ethize ngokuthuthukisa amakhono. Sekujikile ke lokho kwenza manje, kuthi kubhekwe umkhiqizo walelofemu kodwa kube kubhekwe nanokuthi kungahlanganyelwa kanjani namanye amafemu ukuze kwenziwe ngcono isimo somnotho nanokuthi umkhiqizo ukhuphuke nakhu izandla seziningi. Sekusetshenzwa ngokuxhumana manje emafemini, kanti namaxhama aya ngokuqina uma kubanjisenwe. Izingqungquthela zezimboni ezahlukene ziye zidingide ukwenza ngcono amasu okusebenza. Lawo masu ke angasithola isisekelo futhi enziwe ngcono ngokusungula izindlela zokuthuthukiswa kwamakhono ezizokwandisa umkhiqizo bese kuthuthuka nabasebenzi nezizokwazi ukuba amakhono athutheke.
Lezizinhlelo ezintsha zokufundiswa nokuqeqeshwa ezawo wonke umuntu, omdala nomncane. Izinhlelo zokufunda zizokunikezwa izigaba ezehlukene ohlakeni lokuqeqeshwa likazwelonke. Amakhono alabo asebevele besebenza ayadinga ukuthuthukiswa nawol. Inhloso yesihlanu igcizelela kakhulu isidingo sokuqeqesha nokufundisa labo basebenzi abafikayo emsebenzini, kodwa ke kungabe sekuyekelelwa labo asebesebenza ngoba nabo bayadinga ukunikezwa amakhono nokuwenza ngcono lawo asebenawo.
ukuthuthukiswa kwamakhono ezindaweni zokusebenza ezihlelekile kuyinto elula ngoba leyomikhakha isinokuqonda okuthe xaxa ngezidingo zamakhono angcono nokwenza okufanele ukugcwalisela lapho kudungeka khona amakhono emnothweni. Ukusungulwa kwamasu okusethsenziswa kwamakhono emisebenzini nokucwaningisisa ngamakhono adingakalayo kuzosiza ukuba kusheshe kubonakale izidingo. Ngo 2001, uNgqongqoshe uzokwethula uhlelo lwemifundaze ezokusiza abaqashi ukuba baqeqeshe abasebenzi ngalawo makhono anesidingo kakhulu.
ukuhlangabezana nezidingo zenkomba-mpumelelo yenhloso 2 kuzobe kukhomba ukuthi imibandela yemithetho yokuthuthukiswa kwamakhono ilandelwe ngokugculisayo. Ukukala ukuthi lenhloso sekusele kangakanani ukuba ifezeke kuzombandakanya ukucubungula okuzuzwe abaqashi kanye nalawo maphuzu afana nokukhula komkhiqizo, ukugcina abasebenzi bangabalekeli kwezinye izimboni kanti nezinga lomsebenzi lizokubuyekezwa. Kusemqoka ke futhi nokuthi kukalwe ukuthi ukuthuthukiswa kwamakhono kubasize ngani abasebenzi, isibonelo, ukuba ngcono kwesimo sempilo yabo nokusebenza ngokuphepha izinkambiso zasemsebenzini, nobudlelwano phakathi kokuthuthukiswa kwamakhono nokukhushulelwa izikhundla ngoba umuntu esethuthukile phela.
Kulesisikhathi samanje, u 72 phesenti wamabhizinisi angasese aseNingizimu Afrika aqashe abantu abane nangaphansi. Osekubonakale emazweni amanye omhlaba ukuthi iningi lemisebenzi emisha livezwa yizimboni zangasese futhi ezincane. Isibonelo, eminyakeni emihlanu eyedlule ezweni laseMelika imisebenzi eminingi iqhamuke kumabhizinisi amancane asanda kuqala. Sekwande umkhuba wokuthi izinkampani ezinkulu zisebenzise amakhono ezinkampani ezincane ukufeza izinhloso ezithile zabo, ngaleyo ndlela ke kudaleka amthuba omsebenzi kubantu abangaphandle kuleyonkampani.ENingizimu Afrika osomabhizinisi abancane baye balinganiswa nezikhungo ezinkulu zokusebenza, kanti lokho kuyiphutha. Buka ngoba izinkampani eziningi zamacomputer nobuchwepheshe esezizakhele udumo ngempumelelo emazweni angaphandle yizinkampanii ezincane impela. Izinkampani ezintsha ezincane futhi zisemweni esikahle impela ukuba zithuthukise ulwazi oluisha lobuchwepheshe nokuhlola imbuyiselo nomthelela emnothweni imiphumela yokwenza okuphathelene nentuthuko.
Lenhloso yakhelwe ukuba amehlo abheke iqhaza elimqoka elingabanjwa ngamafemu amancane emnothweni wezwe. Lenhloso ikhombisa ngokusobala izinjongo zoMnyango wezaBasebenzi zokuqinisekisa ukuthi amabhizinisi amancane awashiywa ngaphandle ezinhlelweni zentuthuko. Akwaziwe kusemanjena ke ukuthi kuzokuba umsebenzi omningi nokho ukuqondisisa ukusebenza kwamabhizinisi amancane kwizinhlangothi ezehlukahlukene zomnotho, kanye nohlobo losizo oluzokudingwa yilamabhizinisi ukuze akhule futhi afake nokubonakalayo emnothweni.
Ukuthuthukiswa kwamakhono kuyingxenyana nje yesu lokugqugquzela ukuqalwa kwamabhizinisi nokusizwa kwezinkampani ezincane ukuba zidlondlobale. Amabhizinisi amancane kufanele akwazi ukuboleka imali, athole ukusekelwa nokwelulekwa nosizo oluphathelene nokuthuthukiswa komkhiqizo, ukukhangisa lowomkhiqizo nokuwudayisa emazweni angaphandle. UMnyango wezaBasebenzi uzosebenza ngokubambisana nohlangothi lwezemfundo nokuqeqesha, uMnyango weoHwebo neziMboni neminye imiNyango namaziko ayo ukugquqguzela ukuthuthukiswa kwamakhono emabhizinizini amancane ukuze akhule.
Akuthi kufika uMarch 2005, kube sekukaliwe kwabonakala ukuthi iSikhwama samaKhono sibe namuphi umphumela nomthelela, ngokubheka uhlobo lweprojekthi, nanokuthi ithathe isikhathi esingakanani, lokho okufanele kuveze nezinga lokutholelwa kwabantu benkosi imisebenzi emveni kokuba beqeqeshiwe phela, okulindeleke ukuba u 70% wabaqeqeshwa ube usuwasebenzisa mandawana thize amakhono lawo.
Enkulumeni yakhe ekuvulweni kwephalamende ngo 2000, uMongameliIn uMbeki wakhuluma ngesidingo sokuba imisebenzi yentuthuko ihlanganiswe ukuze imiphumela ibonakalet. Leyomisebenzi yentuthuko yileyo eyenza ngcono izinga lempilo yabantu abaswele, yileyo enikeza izinsiza ezinqala kanye nengqala-sizinda, futhi eba yisisekelo sokukhushulwa kwezinga-mpilo ngokuqala izindlela ezintsha zokungenisa imali.
Imisebenzi yokuThuthukisa uMphakathi imbandakanya ukuqalwa kwemisebenzi yokuzisebenza emikhakheni yamabhizinisi amancane.
Ezinhlelweni eziningi esezisunguliwe nezisahlelwayo, njengesu lokuhlanganiswa kwezinhlelo zentuthuko ezindaweni zasemaphandleni, nokuvuselelwa kwasemadolobheni, nezinhlelo zangaphakathi zokukhula ngokomnotho, kunokwenzeka ukuba kwakheke ingxenye esimeme yokuthuthukiswa kwamakhono. Asingeke sakugwema ukuthi ezinye izinhlelo zentuthuko zithatha isikharthi esincane kakhulu kodwa kungenziwa aamlungiselelo okuthi kube khona abazuzayo amakhono azokubasiza esikhathini esizayo ekutholeni imisebenzi, nokuthi bakwazi ukuqala awabo amabhizinisi, nanokuthi baqhubeke nokusiza umphakathi wakubo noma lezonhlelo seziphelelwe yisikhathi.
Ngakho ke ekwakhiweni kwezinhlelo zokusiza umphakathi, ukwakhiwa kwezindlu, imigwaqo nokulungiswa kwezikole, amakhono asemqoka kakhulu. Ukuthuthukiswa kwebantu kusemqoka njengoba kumqoka njengokuthuthukisa izingqala-sizinda zemiphakathi futhi okumqoka kuzo zombili izinhlobo zentuthuko ukusimama.
Enye ingxenye yeSikhwama samaKhono sikaZwelonke izobhekela izinhlelo zokuthuthukiswa komphakathi kanye nokusiza abaswele imisebenzi nalabo abasebenza inciki-nciki. UMkhandlu obhekela amaKhono usuveze isidingo sokuba kubhekisiswe kukhethwe izinhlelo zomphakathi ezidinga ukuxhaswa ukuze ukuthuthukiswa kwamakhono kube yiyona nto ehamba phambili kulezo nhlelo.
Ukufeza lenhloso kuzodinga ubambiswano phakathi kwemiNyango kaHulumeni, iziNhlangano zeNtuthuko, kanye nezinNhlangano ezingaphandle kukahulumeni ezingeni likazwelonke, lezifundazwe, nelohulumeni basekhaya. Kuzodingeka futhi ubungoti bokuhlela izinhlelo zentuthuko yomphakathi ngendlela yokuthi zigxile ekuthuthukiseni amakhono kukho konke ukwenza kwazo nanokuthi abantu babe nethuba lokuthola izitifiketi uma sebeqeqeshekile kulezonhlelo okuwuhlobo lokuqeqeshwa oluzoba sezingeni lokuhlonishwa nokwemukeleka uHlaka lukaZwelonke olusingethe ukuQeqeshwa (NQF) bese lokho kuba isisekelo semfundo nokuqeqeshwa okuqhubekayo.
Akhona namathuba okusebenzisana nezinhlelo ezisungulelwe ukuthuthukisa umphakathi, njengezinhlelo ezizinze emphakathini zokwakha izidingo zomphakathi, uhlelo lwamanzi okuthiwa yiWorking for Water, kanye nezinhlelo zokuthuthukisa intsha ukuze kukhuthazwe ukuzisebenza nokuziqasha. Noma lemizamo ingeke ibonakale njengeyokuthuthukisa osomabhizinisi abancane, iyisisekelo sokunombola labo bantu abanamathalente athize abangahle benze ngawo amabhizinisi baziphilise bafake nesandla emnothweni wezwe.
Maningi amaqembu eNingizimu Afrika afuna ukuthi kucatshangwe ukuthi yiwona adinga lolusizo kunamanye.
Iningi labaswele imisebenzi intsha kanti cisho isigamu salabo abaswele imisebenzi sebefunde iminyaka engu 9 yonke nangaphezulu esikoleni.
Ngo 2000 amaphesenti angu 57,8 alabo ababhala uMatikuletsheni baphasa kodwa bangamaphesenti angu 14 kuphela abaphasela ukuthi baqhubekele emfundweni ephakeme. Intsha engu 206,000 ayifundile okutheni, ayinasicucu. Kunesidingo ke esiphuthumayo ukuthi leyo ntsha esanda kuphuma esikoleni naleyo engaphasanga kahle ithole ithuba lokuqeqeshwa nelokuba ithuthuke ngemfundo.
Uhlelo olusha lokuthuthukisa imfundo, yize kungeyilo olwabantu abasha nje kuphela, luzokunikeza ithuba lokuba bafunde amakhono adingakalayo futhi kufanele lukwazi ukwandisa izifundo kabanzi ngesikhashana esifushane. Ukuqalwa kwezinhlelo zokusekela abasha kuzombandakanya ukwenza ngcono isimo solwazi nokuthola izeluleko ngemisebenzi kanye nezinsiza zokufunelwa imisebenzi. UMnyango wezeMisebenzi ubambisene noMkhandlu wamaKhono futhi uphokophelele ukuzenza lezi zinhloso zibe impumelelo.
Leli liSu licaba izindlela iNingizimu Afrika engahlumelisa ngazo amakhono ukuze ibe sesimweni sokuqhudelana ngempumelelo namanye amazwe omhlaba ngomnotho osezingeni; lokhu kubuye kuhehe ukutshakwa kwezimali ezweni lethu; kuthuthuke kudlondlobale abantu nemiphakathi kuze kuphele ububha nokwakha imiphakathi ebumbeneyo nesezingeni lentuthuko elilinganayo. Kusekuzimiseleni nasekuzinikeleni kwethu sonke ke ukuthi lelisu libe impumelelo sibe nenqubekela phambili, bese wonke umuntu eba nempilo engcono.
Akuthi kufika u March 2005, okungenani amabhizinisi angu 20 kumbandakanya amabhizinisi amancane, aphakathi nendawo, namakhulu ngaphansi kwalolo nalolo hlangothi, neminyango emihlanu kahulumeni ezingeni likazwelonke ababe sebezinikele ngokubonakalayo ekuthuthukiseni abantu.
A kuthi kufika uMarch 2005, kube sekukaliwe kwabonakala ukuthi iSikhwama samaKhono sibe namuphi umphumela nomthelela, ngokubheka uhlobo lweprojekthi, nanokuthi ithathe isikhathi esingakanani, lokho okufanele kuveze nezinga lokutholelwa kwabantu benkosi imisebenzi emveni kokuba beqeqeshiwe phela, okulindeleke ukuba u 70% wabaqeqeshwa ube usuwasebenzisa mandawana thize amakhono lawo.
<fn>zul_Article_National Language Services_ITHIMBA ELALULEKAYO KWEZO BUCHWEPHESHA BE ZILIMI ZA BANTU.txt</fn>
i Kuhlangatshezwane nezidingo zabantu ezigabeni ezahlukene e Mphakathini othuthukayo kwezombiko ezibonakalisa ezindaweni ezifana nobu hulumeni, ukufunda, ne zomnotho, njl., kunye ii Nokweqa lokhu kwehlukaniswa nokugcina izwekazi lingaphambili kokuthuthuka kwezwe emkhakheni wezombiko nobuchwepheshe boxhumano.
I thimba lifisa ukwakha uhlelo oluzodlala indima ebalulekile ekuhlahleni okubalulekile ku Zwelonke futhi liqhube izenzakalo ekuphokopheleleni lezi zinto ezibalulekile.
Ezemfundo nabaxhasi abenze ukuthi kube khona uphenyo, ukuthuthukiswa, nokwakha ukuphatheka nokusebenza kwabantu ebu chwephesheni bezilimi zabantu.
I Thimba linephupho lokuthi kuzogcina kuthuthuke imboni ye HLT industry e Ningizimu Afrika efanayo naleyo ekhona Europe enezilimi ezahlukene, kodwa ebekwe futhi ehambisana nezidingo zakuleli. Ithimba lifanele ukwenza isethulo ngo 2002.
I Thimba lihlangana kaningi futhi lizothinta abazibandakanya kakhulu ngesikhathi esifanele. Noma ngubani onentshiseko uyamenywa ukuthi athintane no mxhumanisi noma nini ukuthola eminye imininingwane.
Uxhaso lokuphonsa esivivaneni lwamukelekile noma ngabe luvela kubani.
<fn>zul_Article_National Language Services_IYINI I REJISTA YOKUVIKELEKA KWEZINGANE.txt</fn>
IRejista yokuVikelwa kweziNgane inohlu lwezingane ezisebucayini, ezingaphansi kweminyaka yobudala eyi-18, ezidinga ukuvikeleka. IRejista ihlala igcinwe isisebenzi sezenhlalakhale esisebenza phakathi koMnyango osendaweni wezeNhlalakahle nokuThuthukiswa koMphakathi. Imininingwane equkethwe kuleli Rejista iyimfihlo kanti ingabelwa labo kuphela abayingxenye yethimba lokuVikelwa kweziNgane (isibonelo, uthisha, umhlengikazi, udokotela, umnakekeli/ isiphathimandla sasemaphoyiseni/ imantshi, nabanye).
Kugcinwe uhla lwezingane ezisebucayini ezidinga usizo lwezenhlalakahle.
Kuxhumaniswe ingane nomndeni wayo nabezenhlalakahle ngokushesha (ohlinzeka lolo lusizo).
Kuqashwe leso naleso sigigaba ukuqinisekisa ukuthi kuhlinzekwa izinsizakalo zeqophelo emndenini nasenganeni.
NgokoMthetho owengamele ukunakekelwa kwezingane, (uNo. 74 ka-1983) laba bantu abalandelayo abangongoti banesibopho sokubika noma ikuphi okusolisa sengathi kunezinkomba zokuxhashazwa kwezingane kumbe ukuhlukumezwa..
uDokotela wamazinyo, udokotela owejwayelekile, umhlengikazi, usonhlalakahle, uthisha, nanoma imuphi umuntu oqashwe kumbe owengamele iKhaya leziNgane kumbe indawo yokuKhoselisa kumbe ukuNakekela izingane.
Uma ngesikhathi eyihlola, ebhekene nayo, kumbe eyihlenga ingane, kube nezinsolo zokuthi kungase kube iyaxhashazwa, kufanele lokho kubikwe kusonhlalakahle oseduzane nalapho ihlala khona ingane.
Noma iliphi ilungu lomphakathi/ kumbe izakhimizi ezikhathazekile yilesi simo banokuhlonza ukuxhashazwa kwengane kumbe ukuhlukunyezwa kway kanti bangabikela usonhlalakahkle ngalokhu.. Amagama abathintekayo azogcinwa eyimfihlo.
Imininingwane yokwazisa yengane.
Imininingwane yokwazisa yabazali begazi/abazali abangabanakekeli bengane.
Ikheli lalapho kuhlala khona ingane, uma ingahlali nabazali, ikheli labo abazali.
izinsuku okwenzeka ngazo izigigaba okubikwa ngazo kanye nohlobo lwesigigaba.
Imininingwane yezimo ezaholela ekuthenini kube nezinsolo.
Noma yimuphi umlando wezehlo zaphambilini.
Noma yimiphi imininingwane yokuthinta abanye abantu abanokufakazisa ngalezi zinsolo.
Imininingwane yokukuthinta efayelini isemqoka, kwenzela uma kunesidingo sokuthi usonhlalkahle akuthinte malungana neminye imidanti yalolu daba.
Indlakadla: Kungaba imihuzuko, izibazi, izenyelo, ukusha, ukulunywa ngamazinyo, nokunye.
ukuhlukunyezwa emoyeni: Kungaba ukwehluleka ukufeza izidingo zengane zokuyikhombisa uthando, ukuyinaka, ukuyakha nokukhuluma nayo ngendlela enesihluku, ukuyishaya indiva, ukuyesabisa ngesihluku, kumbe imizamo yokuyethusa.
Ukungayibhekeli: Ukuba yilokhu wehluleka ukuvikela ingane ezingozini noma iziphi, emakhazeni, ekulambeni, nokungenzi okufanele okuhambisana nokuyinakekela, nokunye.
USonhlalakahle uzokuyivakashela ingane nomndeni wayo ukuze ayobhekisisa isimo anqume noma ingane iyadinga yini ukunakekelwa nokuvikelwa.
Lapho osolwa ngokuhlukumeza ehlala ndlini yinye nengane, kungenzeka acelwe ukuba asuke ayohlala engxenye. Uma lokhu kungenzeke, ingane ingahlala kwamakhelwane, umngane, isihlobo kumbe endaweni yokukhoselisa izingane okwesikhashana.
Chabo, kuphela nje lapho impilo yengane isengozini. Isimiso mgomo sokugcina ingane nomndeni wayo siyigugu kakhulu. Lapho kuthathwa isinqumo, kuye kubhekelwe njenegnto esemqoka ukuba ingane izuze ngaso sonke isikhathi. Imindeni nezingane ziyingxenye yokuthathwa kwanoma yisiphi isinqumo ngesimo ababhekene naso.
Chabo, kuphela nje ukufakwa kodaba ohlwini ngokwakho akuwathinti amalungelo esibopho enganeni omzali kumbe umnakekeli wayo. Ilungelo lithinteka kuphela uma sekuzofanela ukuba kuthatshathwe izinyathelo zomthetho (isibonelo: ukususwa kwengane).
<fn>zul_Article_National Language Services_IZINDLELA ZOKUTHATHELA IZINYATHELO.txt</fn>
ukusekela imizamo yobudlelwane obakhayo ezisebenzini zikahulumeni.
Ukukhuphula inhlonipho elinganayo phakathi kwabaqashwa naphakathi kwabaqashi nabaqashwa.
Ukuqikelela ukuthi abaqashi nabaqashi banokuqonda okufanayo mayelana nempatho embi kanye nempatho eqinileyo.
Ukukhuphula indlela eyamukelekile yokuphatha.
Ukunikeza abaqshi nabaqashwa izwi lempatho elisheshayo nelilula lesicelo sempatho eqinileyo.
Nokugwema ukunganaki umthetho noma ubandlululo lwabaqashwa kubaphathi.
impatho eqinileyo iyisinyathelo esilungisayo hayi esijezisayo.
Impatho eqinileyo kumele yenziwe ngendlela esheshayo, eyamukelekile, elandelekayo nenenqubekela phambili.
Impatho eqotho iwumsebenzi wokuphatha.
Inhlanganisela yemithetho idingeka ekuthumeleni okusheshayo kwemisebenzi kanye nempatho elinganayo kubantu, kanye nokuqiniseka ukuthi abaqashwa.
a. banethuba elilinganayo lokukhuluma ngezinhlelo ezihlelekile nakulezo ezingahlelekile.
b. Bahlale baziswa ngezingomela zempatho embi eyenzeka kubo.
c. Bathola izizathu ezibhaliwe zesinqumo esibhaliwe, kanye d. Nokuba nelungelo lokuphikisa nanoma isiphi isinqumo.
Kuzokwenziwa konke okusemandleni ukuthi ukuqondiswa kezigwegwe kwenzeke endaweni yomsebenzi futhi kucaciselwe zonke izisebenzi.
Uma umqashwa eziphathe kabi. Lokho kungubugebengu, icalaobugebengu. Kenye nezinyathelo zokuqondisa izigwegwe zizokwenzeka ngezindlela ezahlukene.
Ukujeziswa ngokwenqubo yasemsebenzini akuyiphazamisi indlela yasenkantolo.
Lemigomo nemigudu ziyinkomba nje zingashintshwa kubhekwa izimo ezifanele.
qubo efanayo kuyo yonke imikhandlu ephathelene nokusebenzela umphakathi, noma equkethwe umthethosisekelo noma imigomo.
Imithetho , imigomo kanye nezilinganiso zamazinga.
Ukuziphatha komsebenzi okungadinga ukuba umsebenzi athathelwe izinyathelo zokuqondisa izigwegwe, zilotshwe ku-Annecture A. Loluhla aluphelele. Abaphathi bangamqondisa isigwegwe umsebenzi ngokuziphatha kwakhe, inqobo nje uma ebazi, noma kufanele ukuba ubazi ukuthi lokho kuziphatha kunesisekelo sokuba angathathelwa lezizinyathelo.
a. izinsolo zokungaziphathi kahle zinegalelo elingakanani emsebenzini kahulumeni, ophikweni labasebenzi, kanye nasemphakathini.
Imigudu yokuqondisa izigwegwe.
Isaluleko sokulungisa okonakeleyo. Ezikhathini lapho ukubaluleka kokungaziphathi ngendela kudinga ukwakulekwa, komsebenzi, Umphathi womsebenzi kumele enze lokhu.
a. azise unsebenzi ngokungaziphathi kahle kwakhe.
b. Acacisele umsebenzi ngecala athweswa lona, bese emnikeza nethuba lokuba azikhulumele ngecala abekwa lona.
d. Athathe izinyathelo zonkwenza okuvunyelwene ngakho.
Isexwayiso somlomo. Umangabe owonile edinga isexhwayiso, isexwayiso singenziwa ngokukhuluma, Uphathi kumele amshele umsebenzi ukuthi uma ephinda engaziphathi kahle angase athole isijeziso, futhi isexwayiso siyoshicilelwa phansi.
Isexwayiso esibhaliwe. Umangabe isisebenzi esonile sidinga isexwayiso esibhalwe phansi, umphathi angasinikeza isexwayiso esibhalwe phansi. Lena imigomo okumelwe ilandelwe uma kwenziwa isexwayiso esibhaliwe.
b. umphathi kumele anike umqashwa /umsebenzi ikhophi yesexwayiso, nakumele asisayine. Uma enqaba ukusisayina, umphathi kumele amnikeze kukhona omunye umsebenzi ozosayina efakaze ukuba isexwayiso usitholile lona owonile.
c. Isexwayiso esibhaliwe kumele sigcinwe ebhukwini lemininingwane yomsebenzi.
d. Isexwayiso esibhiliwe singaphansi komthetho izinyanga eziyisithupha. Ekupheleni kwezinyanga eziyisithupha kumele sisuswe ebhukwini lemininingwane yomsebenzi bese licekelwa phansi.
e. Uma umsebenzi etholakala esonile futhi kungakapheli izinyanga eziyisitupha, isexwayiso singasetshenziswa ekuthatheni isinqumo mayelana nesijeziso okumele asithole.
Isexwayiso sokugcina esibhaliwe. Umangabe isisebenzi esonile sidinga isexwayiso sokugcina esibhalwe phansi, umphathi angasinikeza isexwayiso esibhalwe phansi. Lena imigomo okumelwe ilandelwe uma kwenziwa isexwayiso esibhaliwe.
b. umphathi kumele anike umqashwa /umsebenzi ikhophi yesexwayiso, nakumele asisayine. Uma enqaba ukusisayina, umphathi kumele amnikeze kukhona omunye umsebenzi ozosayina efakaze ukuba isexwayiso usitholile lona owonile.
c. Isexwayiso esibhaliwe kumele sigcinwe ebhukwini lemininingwane yomsebenzi.
d. Isexwayiso esibhiliwe singaphansi komthetho izinyanga eziyisithupha. Ekupheleni kwezinyanga eziyisithupha kumele sisuswe ebhukwini lemininingwane yomsebenzi bese licekelwa phansi.
e. Uma umsebenzi etholakala esonile futhi kungakapheli izinyanga eziyisitupha, isexwayiso singasetshenziswa ekuthatheni isinqumo mayelana nesijeziso okumele asithole.
Amacala afanayo enziwa ngabasebenzi kumele athole izexwayiso ezifanayo ukuze kutholakale indlela eyodwa yokubejezisa noma yokuqondisa izigwegwe.
Uma lilibi kakhulu icala asolwa ngalo umsebenzi, indinga isijeziso esinzima kunalezo ezinikezwe esigabeni seshumi nanhlanu , umqashi angasungula uphenyo mayelana nesijeziso. Umqashi kufanele aqoke umkhulumeli/ ozommela aqalise uphenyo, kufanele noma kanjani abe umphathi womsebenzi.
Isaziso ngophenyo a. umqashwa / umsebenzi makanikezwe isaziso okungenani kkusasele izinsuku eziyisihlanu ngaphambi kosuku lokulalelwa kwecala.
b. Umsebenzi kumele asisayine isaziso esimazisa ngosuku lwecala. Uma enqaba ukusisayina kumele anikezwe phambi komonye umsebenzi nozosayina kube nokufakazi bokuthi owonile usutholile isaziso.
incazelo ephelele yokungaziphathi kahle, ubufakazi umqashi azothembela kukho.
Ulwazi lwamalungelo omsebenzi, ozomela abasebenzi noma omele inhlangano yabasebenzi esemthethweni, kanye nozokwethula ubufakazi.
a. umqashi angamumisa okwesikhashana umqashwa noma amkhokhele ngokugcwele, noma amuse kolunye uphiko lwalenkaphane. Ngaphansi kwalemibandela; uma umqashwa ebekwe nomaenze icala elinzima, futhi umqashi ekholwa ukuthi ukubakhona komqashwa emsebenzini kungaphazamisa uphenyo ecaleni abekwe lona, noma kubeke engozini isimo sokuphepha , somuntu othile noma impahla kahulumeni.
c. Uma umqashwa obemisiwe emsebenzini noma ethunyelwe kwenye indawo umqashi kumele enze ukulalelwa kwecala ingakapheli inyanga. Umphathi wokulalelwa kwecala onquma ukuba lizodluliselwa yini phambili.
a. Ukuqulwa kwecala kumele kubanjwe aingakapheli izinsuku eziyishumi ngemuva kwesaziso esisesiqeshini. u-7.1 (a) esitholile umqashwa.
b. Umphathi sihlalo ecaleni kumele abe sezingeni elingaphezulu kunelalowo omele umaqashwa . Uma umqashwa obekwe icala eyinhloko yophiko owengamele kumele abe I-executing authority noma akube umuntu onolwazi olwanele futhi othunyelwe yikhabhinathi noma isingungu esiphezulu sesifundazwe.
c. Uma umqashwa ethanda angamelwa ecaleni omunye umsebenzi noma omele inhlangano esemthethweni.
d. Uma kunesidingo utolika engabakhona ecaleni.
e. Ekulalelweni kwecala akumele umqashi noma umqashwa amelwe onolwazi kwezemithetho, ngaphandle umqashwa engummeli. Ngokwesivumelwano ummeli uchazwa njengomuntu owamukelekile ukuba asebenze njenge mansti noma njengo mshushisi eningizimu africa.
f. Uma umqashwa ehluleka ukuza ecaleni futhi umphathi sihlalo egcizela ukuba besingekho esibalukile ukuqukulwa kwecala kungaqhubeka umqashwa engekho.
h. Umphathi sihlalo uzofunda isaziso ukuze siqoshwe bese kuqala icala.
Omele umqashi uzothula ubufakazi bokungaziphathi kahle ngaphambi kokuqulwa kwecala. Umqashi angafaka imibuzo kulowo omele umqashwa noma ufakazi othulwe ngomele umqashi.
j. Umqashwa uzonikezwa ithuba lokucacisa ngobufakazi.
k. Owengamele angabuza noma imuphi ufakazi ukuze acacelwe.
l. Uma owengamele enquma ukuthi umqashwa wonile, kumele emazise isizathu zokuthi wone ngani m. Ngaphambi kokunqunywa kwesijeziso, owengamele engamunika umqashi ithuba lokuzikhalela, noma lowo omele umqashwa.
n. Owengamele kumele makazise ngemiphumela yecala kumqashwa ngaphambi kokuba kuphele izinsuku ezinhlanu emva kwesiphetho sophenyo, umphumela kufanele uqoshwe encwadini yemininingwane enzulu zomqashwa.
a Uma owengamele ethola umqashwa enecala kumele akhiphe isijeziso.
Isijeziso siyoncika ekutheni umqashwa wone kakhulu kangakanani.
i iziyalo, ii isixwayiso esibhaliwe, iii isixwayiso sokugcina esibhaliwe, iv ukumiswa emsebenzini okungevile ezinyangeni ezintathu ngaphandle kwenkhokhelo, v inhlanganisela yakho konke okungenhla, noma vi ukuxhoshwa.
b. Ngokuvumelana nomqashi, owengamele angakhipha isigwebo sokuba owonile amiswe emsebenzini ngaphandle kwenkokhelo, noma ehliswe esikhundleni kunokuba axoshwe. Uma ethole isjeziso sokwehliswa esikhundleni angakwazi ukubuye afake isicelo sokukhushulelwa esikhudleni ngaphandle kuucwaseka.
c. Umqashi akanayo imvume yokukhipha isijeziso uma ummangalelwa efake isicelo sokuba icala lidluliselwe phambili.
Umqashwa kumele, afake isicelo sokudluliswa kwecala zingakapheli izinsuku ezinhlanu emva kokuba ethole umphumela, ifomu lesikhalo kumele alilethe kwisiphathimandla esikhiphe isinqumo, noma kumphathi wakhe, yenake ozosedlulisela wkisiphathi-mandla esibhekelene nezikhalazo.
a iziphathi-mandla zabaqashwa zabasebenzi noma b isisebenzi esiqokwe iziphathi-mandla, esingakazange sithathe nxexheba ekuthathweni kwesinqumo.
Uma ngabe umqashwa engumphathi womnyango othile, noma eyenhloko yomyango isinqumo mayelana nesicelo siyothathwa unDunankulo ofanele noma uMongameli.
Uma umuntu ochazwe esigatsheni 8.3 ukuzizwela icala umqashwa kumele asiswe ngosuku kanjalo nangesikhathi.
sisekela isikhalo.noma sinciphisa isijeziso, noma gcizelala nge sinqumo/ isiphetho secala.
Qaphela: umqashwa unelungelo lokusebenzisa izindlela zokuxazulula ukungaboni, ngasolinye elandela imigudu etholakala ngaphansi komthetho wokuphathwa nokuvikelwa kwamalungelo abasebenzi.
Uma ehluleka ukuvumelana noma ukuhambisana nezibopho zomthetho.
Uma ephatha izimali zikahulumeni budedengu, ngokungacopheleli ebe enza ngamabomu.
Etholakala nepmahla kahulumeni, noma etholakala esebenzisa impahla kahulumeni, abasebenzi noma izivakashi ngaphandle kwenvume.
Ngokulahla, ukubulala impahla kahulumeni ngamabomu, ngenhloso noma ngokuthanda.
Ukululaza ezokuphatha, izindlela zoziphatha, ukusebenza ngokuncomekayo kwonoma yimuphi umyango noma indawo kahulumeni.
Ukusebenzisa isikhundla sakhe ukufeza izinhloso zeqembu lezombusazwe.
Ngokweba, ukugwazelwa, noma ukukhohlisa.
Ngokwamukela imali eqhamuka kumuntu noma kwelinye ilunga lomphakathi noma umqashwa ngoba efuna/ lifuna ukwenza umsebenzi ngaphandle kwesivumelwano esibhalwe ilowo mnyango.
Ngokwehluleka ukulandela umyalelo noma imigomo ngaphandle kwesizathu esizwakalayo.
Ngokungezi emsebenzini izikhathi ezilandelanayo ngaphandle kwesizathu noma imvume.
Ngokubandlulula abanye kubhekwa ibala, ubulili, ukukhubazeka noma ezinye izisusa ezingavunyelwa umthetho sisekelo.
Ngokusebenza okungagculisi ngezizathu ezingasho ukuthi amandla ubengenawo..
Ngokusebenzela imbuyiselo esikhundleni sangasese esebenzela omunye umuntu noma inhlangano ngesikhathi somsebenzi noma ngaphandle kwaso ibe ingekho incwadi evela emnyangweni evuma lokho.
Ngaphandle kwegunya alale esemsebenzini.
Ngesikhathi esemsebenzini, ungaphansi kwamandla ophuzo oludakayo, okungekho emthethweni, okungumkhuba omubi, izidakamizwa ezibandakanya utshwala.
Ngesikhathi esemsebenzini uziphatha ngendlela engamukelekile, edumazayo, nengafanele.
Aphule noma imuphi umthetho obekwelwe izisebenzi zikahulumeni.
Ngokubhudukeza omunye umqashwa noma ukuthukuthelisa umuntu emsebenzini.
Ukusabisa noma ukulimaza abanye abasebenzi.
Ukunqabela abanye abaqashwa ukuthi babe amalunga eqembu elithile.
Ukuzenzela ibhizinisi lakho lokubolekisa ngezimali ngesikhathi somsebenzi.
Ukuphatha izikhali eziyingozi endaweni kaHulumeni ngaphandle kwemvume yomqashi.
Ukungahloniphi imithetho yokuphepha.
Ukuletha uvbufakazi obungamanga esenzweni asenzile.
Amarekhodi angamanga noma imininingwane engamanga.
Ukufaka isandla emisebenzini engekho emthethweni.
Ukwenza umthetho wamasiko ube sendaweni yezomthetho kahulumeni.
Isijeziso esibhalliwe sizobekwa encwadini yakho yemininingwane , sizohlalakhona izinyanga eziyisithupha kusukela osukwini esibhalwe ngalo. Emva kwezinyanga eziyisithupha sizosuswa ezincwadini zemininingwane yakho bese sicekelwa phansi.
Uma ungahambelani nalesisexwayiso ungadlulisela isikhalazo sakho ku [igama] ngaphaphi kokuba kuphele izinsuku ezinhlanu zomsebenzi.
Lesi isxwayiso sokugcina esibhaliwe esimayelana nomthetho wokuziphatha. Uma uqhubeka nezenzo zakho ezimbi ungagcina usuthathelwe izinyathelo ezinzulu.
Lesi sixwayiso sokugcina esibhaliwe sizohlala izinyanga eziyisithupha encwadini zakho zemininingwane. Emva kwezinyanga eziyisithupha sizosuswa ezincwadini zemininingwane yakho bese sicekelwa phansi.
Uma ungahambelani nalesisexwayiso ungadlulisela isikhalazo sakho ku [igama] ngaphaphi kokuba kuphele izinsuku ezinhlanu zomsebenzi.
Lapho unikezwe isaziso sokuba uze ecaleni lokuqondisa izigwegwe ngokwemisho 6 no 7 ngaphansi komthetho wokuziphatha emsebenzini.
Umhlangano uzobe use [indawo] ngo ... [usuku] ngo-------- [iskhathi]. Uma ungezanga futhi wanganikeza sizathu sokungabibikho kwakho, umhlangano uzoqhubeka ngaphandle kwakho.
Ungabuveza ubufakazi bakho okubhaliwe noma ngokuba ulethe ubufakazi.
Uyonikezwa ithuba lokuba ufake imibuzo noma yimuphi ufakazi olethwe umnyango.
Mina, [ igama lomqashwa ] ngalamazwi ngiletha isikhalazo ngiphikisana necala engabekwa lona ngo ... ngomhlaka...
E [ indawo].
Nginikeza incwajana enesaziso mayelana nophenyo isesixwayiso esibhaliwe.
Ngifisa / angifisi (khetha okukodwa) ukunikeza obunye ubufakazi obungakabibikho kulesisikhathi secala.
<fn>zul_Article_National Language Services_IZIQONDISO ZOKUPHATHA UKUSEBENZA KWEZISEBENZI ZIKAHULUMENI.txt</fn>
A.1 Lezi ziqondiso zizobizwa ngokuthi yiziQondiso zeziSebenzi zikaHulumeni zika- 2001 futhi zizoqala ukusebenza kusukela ngomhla ka-1 Januwari 2001, ngaphandle kweziqondiso III B.2 (b) no III F(b) zeSahluko-1, zona eziyoqala ukusebenza ngosuku oluyomiswa nguNgqongqoshe ngokwesaziso kuMqulu.
B.1 Lezi ziQondiso ziyofundwa ngokuhlanganyela noMthetho.
c I-"Core" yisifinyezo seKhodi Yemiholo, njengoba ichaziwe esiqondisweni III 1.3 kuya ku-1.
r I-"SMS" isho izisebenzi abakhonjwe esiqondisweni- l B.
v "Iziqondiso zeziMali" kusho iziQondiso zeziMali ezashicilelwa eSazisweni sikaHulumeni uNombolo R.556 ka- 31 Meyi 2000 njengokuchibiyelwa ngazikhathi nezenziwa ngaphansi kwesigaba -76 soMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni; kanye nanoma yiliphi elinye igama liyobe liqonde lokho okushiwo eMthethweni.
ISigaba -41 soMthetho siyazigunyanzisa lezi ziQondiso.
a kubobonke abantu abaqashiwe kanye nakuzozonke izikhungo eziphethwe ngokulandela uMthetho; futhi b ngokuhambisana nemiyalelo yoMthetho, kubantu abaqashwe eziNkonzweni, kwi-ejensi noma ezikhungweni zemfundo zombuso, kodwa kuphela lapho zingashayisani nemithetho elawula ukuqashwa kwabo.
E.1 Iziqondiso zeNkonzo yeziSebenzi zikaHulumeni zika-1999 (ezashicilelwa eSazisweni sikaHulumeni uNombolo R.679 ka -1 Julayi- 1999), kuhlanganisa nazozonke izichibiyelo ezenziwa kanye nazo zonke iziqondiso ezenziwa futhi ezisebenza ngokoMthetho, ziyesulwa.
E.2 Noma ngabe yini eyenziwa ngaphansi kweziQondiso zeNkonzo yeziSebenzi zikaHulumeni zika-1999 nengenziwa ngokwesimiselo salezi ziQondiso, kuyothathwa ngokuthi kwenziwe ngokwaleso simiselo.
E.3 Nakuba kwesulwa iziQondiso zeNkonzo yeziSebenzi zikaHulumeni zika-1999 ngokwesiqondiso- l E.1, izinhlelo zesikhashana zizomiselwa esiJobelelweni- 1.
UMthetho wezobuDlelwano neziSebenzi kanye nezivumelwano ezihlanganyelwe yiko okuzolawula izindaba ezithinta izinhlangothi zombili phakathi kweziSebenzi kanye noMbuso njengomqashi.
Uma kwenzeka kuba nezimo ezivumela ukuphuma ezimiselweni nemigomo yesiqondiso esithile kulezi ziQondiso mayelana neziga zokusebenza ezisebenzini zikaHulumeni, uNgqongqoshe angazenza izinqumo, akhiphe imiyalelo noma avume izimiso ezinye ngaphansi kwezimo ezibekiwe futhi kusetshenziswe lokho.
a xhumana naye ngokwedlula kuMqondisi-Jikelele: iNkonzo yeziSebenzi zikaHulumeni nezokuPhatha; futhi b abhale nganoma yiluphi ulimi olusemthethweni lezi ziQondiso olushicilelwe ngalo.
H.2 Isisebenzi siyoqondisa yinoma yimuphi umbuzo odabeni olungaphansi kwamandla nezibopho zikaNgqongqoshe enhlokweni yomnyango waso.
H.3 Inhloko yomnyango iyokwethula kuMqondisi Jikelele: iNkonzo yeziSebenzi zikaHulumeni nezokuPhatha, ukwandulela ngokubonisana, nganoma yiluphi uhlaka lomthetho noma uhlaka lomthetho ongaphansi noma umqulu wenqubomgomo okuthinta amandla noma izibopho zikaNgqongqoshe.
H.4 Inhloko yomnyango iyomisela inqubomgomo ngokuthi izisebenzi zomnyango wayo zingaxhumana kanjani nabamaphephandaba kanye nabanye bezindaba.
H.5 Isisebenzi, ngokwesikhundla esisiphethe, asinakugxeka ngokunganakekeli, inqubomgomo kaHulumeni esigcawini somphakathi noma ephephabhukwini noma ephephandabeni noma yimuphi umthombo womphakathi wezindaba.
Ukugunyaza inhloko yomnyango ukuba iphathe umnyango wayo ngokugculisayo nangokuqeqeshekile, isikhulu esiphethe siyohlinzeka inhloko yomnyango ngamandla negunya okufanele. Ngokwenjongo efanayo, inhloko yomnyango iyogunyaza izisebenzi emnyangweni ngokuzinikezela amandla afanele kanye nezigunyaziso lapho kufanele khona.
a banganikezela amandla kubasebenzi noma bagunyaze abasebenzi ukuba benze lowo msebenzi; futhi b babeke neminqumo ngokusetshenziswa kwalawo mandla noma ukwenziwa kwalowo msebenzi.
B.2 Isikhulu esiphethe siyoqopha ukunikwa amandla noma igunya ngokubhala phansi futhi lokho kungafakwa nasenkontilekeni yokuqashwa yenhloko yomnyango, njengoba kumiselwe esiqondisweni -VII B.2.1.
B.3 Ukunikezelwa kwamandla yisikhulu esiphethe noma inhloko yomnyango akubavimbeli ukuba bona ngokwabo bawasebenzise bona siqu lawo mandla.
C.2 Isikhulu esiphethe asinakuphoqa noma sivumele inhloko yomnyango noma yisiphi esinye isisebenzi ukuba sibambe iqhaza entweni noma sithathe isinqumo esephula lezi ziQondiso.
a iyoqinisekisa ukuthi izisebenzi zomnyango wayo ziyahambisana nalezi ziQondiso, izivumelwano ezihlanganyelwe kanye nanoma yisiphi isibopho esisemthethweni; futhi b siyobhekana ngokusheshayo nangokugculisayo nanoma yikuphi ukwephulwa okungenzeka.
C.4 Isikhulu esiphethe noma inhloko yomnyango bayosebenzisa amandla abo, benze imisebenzi yabo futhi basebenzise izibopho zabo ngaphansi kwalezi ziQondiso ngokuhambisana noMthetho wezobuDlelwano weziSebenzi kanye nezivumelwano ezihlanganyelwe ezithintekayo.
C.5 Isikhulu esiphethe kanye nenhloko yomnyango bayoqinisekisa ukuthi uMnyango wezeziMali uyavuma ngaphambi kokuba bathathe isinqumo esihlanganisa ukusetshenziswa kwemali kwezingenayo.
D.1 Lapho kungenzeka kube nokushayisana kweminako uma kwenziwa noma yisiphi isinqumo esimayelana nokuqasha, isikhulu esiphethe noma isisebenzi esinikwe amandla noma isibopho, siyokwenza lowo msebenzi noma senze isinqumo kuphela emva kokubhekelela isiphakamiso sethimba elizimele okungenani elibunjwe ngabantu ababili.
D.3 Isikhulu esiphethe noma isisebenzi abanakwamukela noma bafune isinxephezelo esiphathekayo sanoma yiluphi uhlobo esisebenzini noma lowo okungenzeka abe yisisebenzi ngokwenza okuthile noma ukuthatha isinqumo mayelana nokuqashwa.
Isisebenzi asinakuvezela umphakathi ulwazi olusemthethweni ngaphandle kokuba negunya elidingekayo.
Isikhulu esiphethe siyomisela izinjongo ezibambekayo zomnyango waso ukuze kuhlinzekelwe imisebenzi ngokunembuyiselo ngemali esetshenzisiwe, kusetshenziswe ngokuphelele imithombo yomnyango kuhlanganisa nezisebenzi, futhi kusetshenziswe nezokuphatha izisebenzi okungenzeleli. Ngokusebenzisa izimali ezikhona nangokumiselwe ezinjongweni nasemagunyeni omnyango nakaHulumeni zokuhlinzeka, isikhulu esiphethe siyohlela ukwenza imisebenzi ngokuhleleka okugculisayo nokuqeqeshekile kwangaphakathi enhlanganweni kanye nezindlela zokuphatha izisebenzi ezihlelembeke kahle. Ukuvumela ukubhekelela komphakathi nezishayamthetho, isikhulu esiphethe siyoshicilela umbiko waminyaka yonke nonikezela ngolwazi olubalulekile ngomnyango waso.
ezesekela ukuhambisana nezidingo zokubika ezisesiQondisweni III J kanye neziDingo zikaZwelonke eziseZingeni eliPhansi eliVunyelwe ngezoLwazi, nezikhonjwe esiQondisweni- VII H; kanye g nelihambisana nezidingo eziseziqephini- 5.1 no- 5.2 zeziQondiso zeziMali.
c sichaze izikhundla ezidingekile ukuze kwenziwe imisebenzi ehlonziwe sibe singaphakathi kwesabelo sezimali esikhona kanye noHlaka lwesikhathi esifushane lokuSetshenziswa kweziMali zikaHulumeni waso kanti lezo zikhundla ezihlonzwe kanjalo ziyoba yisimo esivunyiwe somnyango; futhi d sibe yingxenye yokuhlelwa kwezokuphathwa kwezisebenzi ngokuhambisana nesiqondiso- III D ngokubhekelela ukuhlangabezana nezidingo zezisebenzi.
a iyogqugquzela ukusetshenziswa kwemithombo okugculisayo, okunokonga nokuqeqeshekile ukuze kwenziwe ngcono ukusebenza komnyango; kanye b nokusebenzisa amaqhinga okusebenza afana nokunikelelwa kabusha, ukuhlaziywa kanye nokuphathwa okubambisene komsebenzi kanye nokwesulwa kwemisebenzi engenasidingo.
e oluqukethe izindlela ezikhomba ukuthi ulwazi ngemisebenzi yomnyango luzohlinzekwa kanjani; futhi f oluchaza uhlelo noma izindlela zezikhalazo.
C.2 Isikhulu esiphethe siyoshicilela isitatimende ngonyaka sokuzinikela kwizisebenzi zikaHulumeni nesiyosho amazinga emisebenzi yomnyango izakhamuzi namakhasimende abangawalindela nesiyochaza ukuthi umnyango uyohlangabezana kanjani nalawo mazinga.
c sihlele ngokwesabelo sezimali ezikhona, kuhlanganisa nezimali zesikhathi esisele salo lo luhlaka lwesikhashana lokusetshenziswa kwezimali, ukuqasha, ukugcina, ukuphaka kanye nokuthuthukisa izisebenzi kuya ngezidingo zomnyango nezihlonzwe ngokwesiqondiso-III D.
i izinjongo ezibambekayo kanye nokufanele kufinyelwe kukho okungakalwa ukuze kutholakale ukumeleleka, kubhekelelwa isiqondiso- III D.2; kanye ii nokufanele kufinyelelwe kukho ngokuqeqeshwa kwezisebenzi ngohla lomsebenzi kanye nezisebenzi ezithizeni, namasu acacile ukuhlangabezana nezidingo zokuqeqeshwa zabantu ababencishwe amathuba phambilini; kanye d siyobhekelela isimo sezisebenzi ezithintwe ngukuchithwa kwezikhundla ezingenasidingo futhi siyodiliza izisebenzi kuphela njengento yokugcina ngokuhambisana noMthetho wezobuDlelwano neziSebenzi kanye nezivumelwano ezihlanganyelwe.
a Isitatimende senqubomgomo esibeka ngokusobala ukuzinikela komnyango ohlelweni lokuthuthukisa ababencishwe amathuba phambilini nanokuthi lenqubomgomo izosetshenzwa kanjani.
b Lokho okufanele kufinyelelwe kukho ngokwezibalo kanye nesikhathi okufanele kufinyelelwe ngaso ekumelelekeni.
c Izibalo zaminyaka yonke ngokuqokwa, ukuqeqeshwa nokukhushulwa ngaphakathi kwezinga ngalinye lokusebenza labantu ababencishwe amathuba phambilini.
D.3 Isikhulu esiphethe siyomemezela umphumela wokuhlelela okubekwe esiqondisweni- III D.1 kanye nohlelo lokuthuthukisa labo ababencishwe amathuba phambilini okubekwe esiqondisweni- III D.2 ukuze kwazeke ngaphakathi emnyangweni waso.
b isu lengqalasizinda yolwazi nelesekela isu lolwazi; kanye c nesu lokusebenza elenza kube lula ukumisela isu lengqalasizinda yolwazi kanye nokuphathwa kolwazi.
a ngazozonke izinhlelo zobuchwepheshe bolwazi zomnyango ukuze lezo zinhlelo zihleleke ngokuhlanganyela emsebenzini kahulumeni; kanye b nokuhambisana neNgxenye -1 yeSahluko- 5.
d uma kuyisikhundla esisezingeni-9 noma ngaphezulu, siyohlola umsebenzi ngaphandle uma leso sikhundla sesivele sesike sahlolwa phambilini; futhi e siqinisekise ukuthi zikhona izimali zesabelo, kuhlanganisa nezimali ezisele ohlakeni lokusetshenziswa kwezimali, ukuze kuvalwa leso sikhala.
Isikhulu esiphethe singabaqasha abantu abangaphezulu kwesimo esivunyiwe, ngaphakathi kwesabelo esivunyiwe, lapho a lowo ophethe leso sikhundla elindeleke ukuba angabibikho emsebenzini isikhathi nokungabangela ukuba umsebenzi wakhe ungeke wakwazi ukuba wenziwe ngabanye; noma b kuba nokwanda kwesikhashana komsebenzi; noma c kuba nesidingo nganoma sizathu sini ekubeni kwandiswe isibalo sezisebenzi emnyangweni.
e ukwedluliswa kwezisebenzi kuyokwenziwa ngokubhekelela izidingo zoMthetho wezobuDlelwano neziSebenzi; futhi f ukwedluliswa kwezimali kuyokwenzeka ngokuhambisana nezidingo zesigatshana 6,5 zeziQondiso zeziMali.
c izidingo zokukhushulwa noma ukwenyuselwa ezingeni elilandelayo lamaholo, ngokuhambisana nenyathuko ebekiwe yokuqhubekela phambili ngokomsebenzi.
I.2 Okungenani kanye eminyakeni emithathu, isikhulu esiphethe siyobuyekeza izichasiso ngemisebenzi kanye namabizo kanye lapho kunesidingo khona, siyichaze kabusha ukuqinisekisa ukuthi ihlale ifanelekile futhi iqondile.
a ikhodi yokukhokhelwa I-CORE ngohla lomsebenzi; kanye b nohlelo lokuhlela amazinga emisebenzi.
c izinkomba zalawo makhono; kanye d nemicikilisho ethandekayo ekuqashweni nasekukhushulweni ngaphakathi kwalolo luhla lomsebenzi.
I.5 Ukusiza ukucwaninga ukuqashwa ezisebenzini zikahulumeni, isikhulu esiphethe siyohlanganisa zonke izikhundla emnyangweni waso kwi-CORE eyiyo kanye nomsebenzi obalwe ohlelweni lokumisela izikhundla.
a ngokwezimiso zesigaba- 923b zoMthethosisekelo, siyofakela ulwazi olubekwe esiqondisweni- III J.2 noma- J.3 embikweni wonyaka, njengokuhlonzwa ezigabeni- 40 1di kanye no-3 kanye no-651a kanye no-2 woMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni kanye nesigaba -18.5.1 seziQondiso zeziMali; kanye b ngokuhambisana nesigaba- 651a soMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni, esikhathini esiyinyanga isikhulu esiphendulayo somnyango sithole umbiko wezimali, siyokwethula kuleso sishayamthetho esifanelekile, lowo mbiko wonyaka, siphinde sethule ngasikhathi sinye lowo mbiko emnyangweni wezimali ofanele, kwabezindaba kanye nasemphakathini.
J.2 Umbiko wokuqala wonyaka, nohlonzwe esiqondisweni- III J.1, uyokwethulwa kwisishayamthetho esifanele ngokonyaka wezimali ophela ngomhla ka-31 Mashi 2001 kanti uyohlanganisa ulwazi olubekwe esigabeni -1 sesiJobelelo -1.
J.3 Kusukela ngomhla ka-1 Ephreli 2001, umbiko wonyaka uyohlanganisa ulwazi mayela nokuhlelelwa kokuhlinzekwa kwezinsizakalo, inhlangano, ukuhlolwa kwemisebenzi, imiholo, izinzuzo, izimali ezisetshenziswa ezisebenzini, ukusetshenziswa kongoti, uhlelo lokuthuthukisa ababencishwe amathuba phambilini, ukuqasha, ukwenyuswa, ukuqedwa kwenkonzo yokusebenza, ukuphathwa kokusebenza, ukuthuthukiswa kwamakhono, ukulimala emsebenzini, ubudlelwano nezisebenzi, isikhathi sekhefu kanye nokukhishwa emsebenzini ngenxa yempilo ebuthakathaka njengokunquma kukaNgqongqoshe.
b ukuhlela iziphakamiso ngokwenziwa kwemisebenzi ethile; kanye c nokwenziwa komsebenzi othize nohlobo lobuchwepheshe noma lungokomqondo wokufundiswa, nokho luzikhipha ngaphandle izisebenzi zomnyango.
J.4 UNgqongqoshe uyonquma ngazikhathi indlela umbiko okhonjwe esiqondisweni III J.3 oyofakwa ngayo embikweni wonyaka.
b izisindo ezahlukene nezitholakale ohlelweni noma ezinhlelweni kulobo nalobo bubanzi bomholo esikalini semiholo;kanye c nomsebenzi noma uhla lwemisebenzi okufanele isikhulu esiphethe siyihlole.
c angahlola noma yimuphi umsebenzi; futhi/noma d ayalele umnyango ukuba uthathe izinyathelo ezithile ukuthuthukisa izinga lohlelo, kuhlanganisa nokuhlolwa kabusha kwemisebenzi, ukwakhiwa kabusha kwengxenye ebhekene nomsebenzi wokuhlolwa kwemisebenzi futhi/noma okunye ukuqeqeshwa kwezisebenzi ezibhekene nokuhlolwa kwemisebenzi emnyangweni.
B.3 Isikhulu esiphethe singahlola noma siphinde sihlole noma yimuphi umsebenzi emnyangweni waso.
a ukuhlinzekwa kwezinsizakalo okugculisayo nokuqeqeshekile kanye nokuhlinzeka ngemihahiso efanelekile ezisebenzini; kanye b nokukhokhelwa okufanayo ngomsebenzi wezinga elifanayo kanye namazinga alinganayo ezisebenzi.
d ukusebenza kwaleso sisebenzi; kanye e nesidingo sokuqasha nokugcina izisebenzi ezinamakhono afanelekile.
a ezisebenzini ezingaphansi koMthetho wobuDlelwano neziSebenzi, ezinhlelweni ezejwayelekile zokubonisana; kanye b nezinye izisebenzi, ngokwesinqumo sakhe.
C.1 Isikhulu esiphethe siyonquma ngezinga lesikhundla ukuze sihambisane nesisindo somsebenzi futhi simisele nomholo wokuqalisa wesisebenzi eqophelweni eliphansi ezingeni lomholo elihlangene nalelozinga, ngaphandle uma umholo lowo ubonisa ukungenelisi ngaphansi kwamaphuzu okunquma asesiqondisweni- V C.3.
C.2 Uma umsebenzi unesisindo esisebenza ngaphezu kwezinga lomholo elilodwa, isikhulu esiphethe siyonquma ukuthi yiliphi izinga lomholo elizosetshenziswa.
a uma sesiwuhlolile umsebenzi kodwa singakwazi ukuqasha noma ukugcina isisebenzi esinamakhono adingekile emholweni oboniswa yisisindo somsebenzi; kanti b siyoqopha izizathu ezikhomba ukuthi yingani umholo okhonjwe yisisindo somholo ungenelanga.
C.4 Uma isisindo somsebenzi sikhomba ukuthi isikhundla esigcwalisiwe singaphezulu noma ngaphansi kwezinga, isikhulu esiphethe siyokwenza izinguquko ekuhlelweni komsebenzi noma sihlele kabusha isikhundla ngokuhambisana nesisindo somsebenzi kanye nezivumelwano ezihlanganyelwe ezithintekayo njengoba kumiselwe esiqondisweni- V C.5 kuya ku- C.7.
a isisindo somsebenzi njengokukalwa ngokohlelo lokuhlola umsebenzi sikhomba ukuthi isikhundla sahlelwa ngokungeyikho; futhi b isabelo somnyango kanye nohlaka lwesikhashana lokusetshenziswa kwezimali unazo izimali ezanele.
C.6 Uma isikhulu esiphethe sandisa umholo wesikhundla njengoba kumiselwe esiqondisweni- V C.
c esevele ethole ukulinganiswa okwenelisayo ekuhlolweni kwakhe kwakamuva; futhi d eqala ukusebenza eqophelweni eliphansi lezinga eliphezulu lemiholo.
C.7 Ukungeniswa kwesisebenzi esivele sesikhona esikhundleni sezinga eliphezulu njengoba kuhlonzwe ngaphansi kwesiqondiso-V C.6, kuyoqala ukusebenza osukwini lokuqala lenyanga kulandela inyanga isikhulu esiphethe esikuvumele ngakho ukungeniswa lokho.
i singakha kabusha leso sikhundla ukulinganisa nezinga lomsebenzi; noma ii sedlulisele leso sisebenzi esiphethe isikhundla komunye umsebenzi ezingeni elifanayo lomholo; futhi b sihambisane nomthetho ofanele kanye nezivumelwano ezihlanganyelwe.
C.9 Isikhulu esiphethe siyokwenza yonke imizamo yokuthi umholo wesisebenzi esisebenza amalanga athile, izinkathi ezithile zonyaka noma zesikhashana, uyefana nalowo wesisebenzi esiqashwe ngokugcwele esisezingeni elifanayo.
D.1 UNgqongqoshe uyonquma amazinga okunxephezelwa ngesikhathi esengeziwe esisetshenziwe ngohlelo lokubonisana.
a isisebenzi singelona ilungu le-SMS, ngaphandle kwalokho okushiwo esiqondisweni -V D.
c isikhulu esiphethe sinikezele ngesivumelo esibhalwe phansi ngaphambi kokuba wenziwe lowo msebenzi; futhi d ngaphandle kwezimo ezingavamile, isinxephezelo sesikhathi esengeziwe singaphansi kwamaphesenti angamashumi amathathu omholo wenyanga wesisebenzi.
a isinxephezelo ngesikhathi esengeziwe siyiphesenti elilodwa noma ngaphansi kwesamba somholo kulelo zinga lomholo; futhi b umnyango sewumisele izindlela nezimiselo ezisobala futhi ezingananazi ngesikhathi esengeziwe nokuboniswene ngazo nezisebenzi ezithintekayo.
e ukuthi umhloli angakuqopha kanjani ukuvumela isikhathi esengeziwe; kanye f nezinye izindlela zokuqondisa, uma zidingeka.
E.1 UNgqongqoshe uyonquma ngqo ngezinzuzo zokusebenza, izindlela zokunxephezela, ukwenza okumayelana nezikhungo zokusebenza kanye nezibonelelo ezisebenzini ngokohlelo lokubonisana okuhlanganyelwe noma kulezo zisebenzi ezingekho ngaphansi koMthetho wezobuDlelwano neziSebenzi.
a nezibonelelo eziyisipesheli zansuku zonke ngokuvakashela phesheya kwezisebenzi; kanye b nesicelo sebhonasi sokusebenza, ukwenza kokunxephezela, ukwenza okumayelana nesikhungo sokusebenza noma isibonelelo.
E.3 Ngokubhekelela izimiso zesivumelwano esihlanganyelwe esifanele, isikhulu esiphethe singanikezela ngemali elingana nezinzuzo ezitholwa yizisebenzi eziqashwe ngokuphelele kulezo zisebenzi eziqashwe ngokwenkontileka ephelayo, ngaphandle kwezinhloko zeminyango.
b iyoqopha zonke izikhathi zekhefu ezithathwe yisisebenzi ngokuyikho nangokuphelele; futhi c iqinisekise ukuthi isisebenzi asisixhaphazi isikhathi sekhefu sokugula.
G.2 Ekubhekaneni nezindaba zezisebenzi kanye nomholo wesisebenzi ngasinye, inhloko yomnyango iyolihlonipha ilungelo langasese lesisebenzi.
a Igama lomnyango nekheli.
b Igama lesisebenzi.
c Igama lesikhundla kanye nohla lomsebenzi ngokuhambisana neCORE.
d Iqophelo lomholo lesisebenzi.
e Noma yiluphi olunye uhlobo lwesinxephezelo umnyango olukhokhela ngqo isisebenzi ngenyanga.
f Isikhathi inkokhelo leyo eyenziwe ngaso.
h Isamba sangempela esikhokhelwe isisebenzi.
Isimo sendawo yokusebenzela kufanele sesekele ukuphakelwa kwemisebenzi okugculisayo nokuqeqeshekile kube ngaso leso sikhathi kuzanywa ngayoyonke indlela ukubhekelela isimo sezisebenzi ngasinye, kuhlanganisa nokukhubazeka, iHIV (igciwane eliyisandulela ngculazi) i-AIDS (ingculazi) kanye neminye imibandela yezempilo kufanele kubhekelelwe.
Inhloko yomnyango ingasidinga ukuba isisebenzi sisebenze ngesikhathi samahora angabekelwe ukusebenza uma umsebenzi kudingeka wenziwa ngaphandle kokubambezeleka ngenxa yezimo ezingaphezu kwenhloko yomnyango namsebenzi lowo abengeke alindeleke ukuba awuhlelele.
Inhloko yomnyango iyomisela futhi inakekele isimo sokusebenza esiphephile futhi esinempilo ezisebenzini zomnyango.
b iyothatha zonke izinyathelo ezingalindeleka ukuphumelelisa ngokushesha ukutholakala kokwalulekwa nokuhlolwa kanye nokunikezelwa imishanguzo ngokuhambisana neziqondiso ezikhona nemitheshwana yezisebenzi ezihlangabezane ne-HIV ngenxa yesehlo sokusebenza; kanye c uma ukuhlolwa okushiwo esigatshaneni b kukhombisa ukuthi isisebenzi sesinegciwane leHIV ngenxa yesehlo sokusebenza, iyoqinisekisa ukuthi isisebenzi siyasizakala esicelweni sokunxeshezelwa ngokoMthetho weziNxephezelo zokuLimala neZifo ka- 1993 uMthetho uNombolo -130 ka- 1993.
a iyomisela uhlelo olufanele lokufundisa, ukuqwashisa kanye nokuvimbela nge-HIV/AIDS kanye nezinye izifo ezithathelwanayo ezisebenzini zomnyango, lapho kungenzeka khona, nemindeni yazo, uma kwenzeka, kuhlanganiswe lezo zinhlelo nezinhlelo ezigqugquzela impilo kanye nenhlalakahle yezisebenzi.
b iyomisela izindlela zokugqugquzela ukuvuleleka, ukwamukeleka, ukunakekela kanye nokwesekelwa ngaphakathi endaweni yokusebenza kwalezo zisebenzi ezihaqwe yigciwane le-HIV. Lezo zindlela kungakuhle uma ziyingxenye yohlelo olunzulu lokusiza izisebenzi noma uhlelo lokugqugquzela ezempilo.
e iyomisela ikomidi le-HIV/AIDS lomnyango elinokumelelwa nokwesekwa okwenele kubobonke abaneqhaza, kuhlanganisa abamelele izinyunyana zezisebenzi, ukuqinisekisa ukusebenza ngokuyikho kwezimiselo zesiqondiso- VI E; futhi f iyoqinisekisa ukuthi uhlelo lokugqugquzela ezempilo luhlanganisa isu lokuxhumana elisebenza ngokuyikho ngaphakathi.
Inhloko yomnyango iyomisela izinyathelo eziyizo zokuhlola nokubuyekeza imiphumela yohlelo lokugqugquzela ezempilo ezisebenzini zomnyango.
Izenzo zokuqashwa ziyoqinisekisa ukulingana kokuqashwa, ukungenzeleli, ukusebenza ngokugculisayo kanye nokuzuza ukumeleleka ezisebenzini zikahulumeni. Ukuthuthukiswa kwalabo ababencishwe amathuba phambilini kuyosetshenziswa ukusheshisa ekwakhiweni kokumeleleka kanye nenkonzo yezisebenzi zikaahulumeni kanye nokunikezela ukwesekela okubambekayo kulabo ababencishwe amathuba phambilini ngokubandlululwa ukubasiza ekutheni bafinyelele ezingeni labo. Izenzo zokuqasha kufanele zithambekele zonke izimo, zehlise umthwalo wezokuphatha kubo bobabili umqashi nomqashwa kanye nokuvimbela nje ngokwejwayelekile ukumosa nokusebenza ngokungagculisi.
f siyodinga ukuba isisebenzi siphasiswe njengesiphephile kuphela lapho izibopho zaleso sikhundla zikudinga ukuba umphathi waso aphasiswe njengophephile; futhi g siyoqinisekisa ukuthi leso naleso sisebenzi, uma siqashwa, sinikezelwa inkontileka yomsebenzi ebhaliwe, kuhlanganisa izibopho nezimiselo zokusebenza.
B.2.1 Inkontileka okufanele isayindwe phakathi kwesikhulu esiphethe kanye nenhloko yomnyango ngokwezimiselo zesigaba -12 soMthetho ziyoshiwo kwiNgxenye- 1 yeSijobelelo- 2 salezi ziQondiso. Ngokwengezelela emaphuzwini abhekelelwe esigabeni -12 (a) kuya ku (c) zoMthetho, inkontileka ingacacisa ngqo amandla anikezelwe noma amagunya enhloko yomnyango ngokwezimiselo zesiqondiso II B.1 nokudingekile ukuze iphathe umnyango ngokwezimiselo zesigaba- 7 (b) soMthetho, kanye nesimiselo esibeka ngokuthi ukunikezelwa amandla noma igunya kunezezelwe noma kususwe kanjani enkontilekeni.
B.2.2 Isikhulu esiyinhloko siyonikezela uNgqongqoshe ikhophi yaleyo nkontileka ngokushesha emva kokuba isayindiwe.
b izizathu zokunqanyulwa kwenkonzo yaso ziyala ukuba singaphinde siqashwe; noma c leso sisebenzi sashiya inkonzo yezisebenzi zikahulumeni ngenxa yokugula kanti asinabo ubufakazi bakamuva nje obukhomba ukululama.
B.4.1 Isikhulu esiphethe, ngokuvumelana nesisebenzi esithintekaya, singathumela isisebenzi komunye umnyango enkonzweni yezisebenzi zikahulumeni ukuyokwenza umsebenzi othizeni noma isikhathi esinqunyiwe.
B.4.2 Umnyango owamukelayo yiwo oyobhekana nezindleko zonke zokuthunyelelwa, ngaphandle uma iminyango yomibili ivumelana ngokunye, noma oweZimali uvumela okunye ukuhlelelwa.
B.4.3 Isimiselo sesiqondiso- VII B.4.2 siyasebenza futhi ekuthunyelelweni okwenziwe ngokwesigaba- 15 soMthetho kwabanye ohulumeni kanye nezinhlangano zamazwe ngamazwe.
B.5.1 Inhloko yomnyango inganxephezela kuphela isisebenzi ngokubamba isikhundla sezinga elingaphezulu esingenamuntu ngokwemiyalelo yesinqumo sikaNgqongqoshe esenziwe ngokohlelo lokubonisana okuhlanganyelwe.
B.5.2 Inhloko yomnyango ingaphinde inxephezele isisebenzi esibambe isikhundla uma lowo okuyisikhundla sakhe leso naye ebambe isikhundla sezinga elingaphezulu esingenamuntu, kubhekelwe ukuthi akunanxeshezelwa izisebenzi ezimbili ngasikhathi sinye ngenxa yokuvuleka kwesikhala esisodwa.
B.5.3 Isisebenzi asinakubamba ngokungaphazanyiswa isikhundla esingaphezulu esingenamuntu isikhathi esedlula izinyanga eziyishumi nambili.
B.5.4 Ngokubhekelela isiqondiso-VII B.5.3, noma yisiphi isikhathi esingaphazanyiswanga sokubamba isikhundla esingaphezulu esikhundleni esingenamuntu ngaphambi nje komhla ka-1 Julayi- 1999, kuyobhekelelwa uma isisebenzi siqhubeka nokubamba leso sikhundla ngalolo lusuku.
C.1.1 Isikhulu esiphethe siyonquma ngezidingo ezihlanganisiwe zokuqashwa kunoma yisiphi isikhundla ngokubhekelela izidingo ngqangi zomsebenzi.
b siyoqinisekisa ukuthi izidingo zokuqashwa azibandlululi kubantu ababencishwe amathuba phambilini; futhi c sihambisane nanoma yiziphi izidingo zomthetho ngokuqashwa kwizisebenzi.
C.2.1 Isikhulu esiphethe siyoqinisekisa ukuthi izikhundla ezivulekile emnyangweni zimenyezelwa ngokugculisayo nokuchwepheshekile, ngangokuthi ziyazeka kubobonke labo abangafaka izicelo, ikakhulukazi labo ababencishwe amathuba phambilini.
C.2.2 Isimemezelo sesikhundla siyosho ngokusobala izidingo ngqangi zomsebenzi, igama lesikhundla kanye nezibopho ngqangi.
C.2.3 Noma yisiphi isikhundla esivulekile esisezingeni le-SMS siyomenyezelwa ezweni lonke.
a noma yikuphi enkonzweni yezisebenzi zikahulumeni; noma b ngaphandle kwenkonzo yezisebenzi zikakahulumeni ezweni lonke noma endaweni.
C.2.5 Isikhulu esiphethe singasigcwalisa isikhala sesikhundla esivulekile ngaphandle kokuhambisana neziqondiso- VII C.2.3 no -C.2.
c umnyango uhlela ukugcwalisa isikhundla njengengxenye yohlelo lokujikelezisa noma ukwedlulisa izisebenzi ukukhuphula ukusebenza ngokuqeqeshekile kwenhlangano kanye namakhono; noma d isikhundla sigcwaliswa ngokwesimiselo sesigaba -3B soMthetho.
C.2.6 Isikhulu esiphethe singasebenzisa i-ejensi eyamukelekayo ukuhlonza labo abancintisana ngesikhundla, kuphela nje uma ukumenyezelwa kanye nezindlela zokuqoka zihambisana neziqondiso -VII C no- D.
C.2.7 UNgqongqoshe angakhipha imiyalelo mayelana nendlela izikhala ezivulekile okufanele zimenyezelwe ngayo ezisebenzini zikahulumeni.
D.1 Isikhulu esiphethe siyoqoka ikomidi lokuhlunga ukuze lenze iziphakamiso ngokuqokela izikhundla. Ikomidi lokuhlunga liyokwakhiwa ngamalunga okungenani amathathu nokuyizisebenzi ezisezingeni elilinganayo noma eliphakeme kunezinga lesikhundla esizogcwaliswa noma kube ngabantu abakulungele abavela ngaphandle kwenkonzo yezisebenzi zikahulumeni noma lapho bemelelwe khona bobabili isisebenzi noma izisebenzi kanye nalowo muntu noma abantu.
a usihlalo wekomidi lokuhlunga, oyobe eyisisebenzi, uyoba sezingeni eliphakeme kunesikhundla esigcwaliswayo; futhi b esimweni lapho imenenja yalolo luphiko olunesikhundla esivulekile isezingeni elingaphansi kwesikhundla esivulekile, leyo menenja ingaba yilungu lekomidi lokuhlunga.
a kuyinhloko yomnyango kazwelonke, okungenani oNgqongqoshe abathathu; kuthi b lapho kuyinhloko yezokuphatha esifundeni noma inhloko yomnyango wesifundazwe, kube ngamalungu esiGungu esiKhulu saleso sifundazwe.
D.3 Ikomidi lokuhlunga, lapho kungenzeka, liyoba nokumelelwa okwenele kwabantu ababencishwe amathuba phambilini.
D.4 Izisebenzi zamazinga angaphansi kwezinga lesikhundla esizogcwaliswa zinganikezela ngosizo lokuba ngomabhalane noma zinike izeluleko ngesikhathi sokuhlunga, nokho angeke zibe yingxenye yekomidi lokuhlunga.
d ukumeleleka kophiko lapho isikhundla sikhona; kanye e nohlelo lomnyango lokuthuthukisa labo ababencishwe amathuba phambilini.
D.6 Ikomidi lokuhlunga liyoqopha izizathu zesinqumo salo ngokuphathelene nezimo zokunquma ezishiwo esiqondisweni -VII D.5.
D.7 Lapho isikhulu esiphethe singavumelani nesiphakamiso sekomidi lokuhlunga, siyoqopha ngokubhaliwe izizathu zesinqumo saso.
a siyozanelisa ngokuthi lowo ofake isicelo uyafaneleka ngayoyonke indlela esikhundleni kanye nokuthi lokho akusho esicelweni sakhe somsebenzi kuye kwaqinisekiswa; kanye b kuqoshwe ngokubhaliwe lokho kuqinisekiswa.
E.1 Izisebenzi eziqashelwe isikhathi esingadluli onyakeni, azisisebenzi isikhathi sokuvivinywa.
e lowo osebenza sakuvivinywa uthola isiqinisekiso sokuqashwa esibhaliwe ekupheleni kwesikhathi uma etholakale esilungele isikhundla leso; futhi f uma kucatshangelwa ukuba axoshwe ngenxa yokusebenza ngokungagculisi, lowo osebenza sakuvivinywa uyonikwa ithuba lokuchaza uhlangothi lwakhe kanti ngaleso sikhathi lowo ovivinywayo uyobe esizwa ngummeleli wakhe, kuhlanganisa uzakwabo noma omele inyunyana yezisebenzi.
a kunezimali ezenele esabelweni, kuhlanganisa nezimali zesikhathi esisele sohlaka lokusetshenziswa kwezimali lwesikhashana, ukuba kungagcwaliswa leso sikhala, kanye b isikhala leso simenyezelwe kanti lowo ofake isicelo uqokwe ngokuhambisana neziqondiso -VII C no -D.
F.2 Ukukhushulwa akunakuqala ukusebenza ngaphambi kosuku lokuqala lwenyanga kulandela inyanga isikhulu esiphethe esikuvumele ngayo.
F.3 Akukho sisebenzi esinelungelo lokukhushulelwa esikhundleni esivulekile ngaphambi kokuba lokho kukhushulwa kuvunywe yisikhulu esiphethe ngokubhaliwe.
Isisebenzi siyothatha umhlalaphansi esikhathini kanye nasesimweni esimiselwe esigabeni -16 soMthetho.
G.2.1 Isikhulu esiphethe siyonquma indlela isisebenzi esiyokwethula ngayo ukushiya kwaso.
b lapho isisebenzi singesesikhashana esesisebenze isikhathi esingaphansi kwamasonto amane, siyonikezela ngesaziso sokushiya sesonto elilodwa; noma c lapho isisebenzi kungesesikhashana esesisebenze ngaphezu kwamasonto amane, siyonikezela okungenani isaziso samasonto amabili.
G.2.4 Isisebenzi esiba ngokhankasele ukhetho lwamalungu esiShayamthetho sikaZwelonke noma yiliphi elinye ishayamthetho lesifundazwe, noma oqokwa njengesithunywa saphakade soMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe, kufanele sishiye enkonzweni yezisebenzi zikahulumeni ngaphambi kokhetho.
G.3.1 Isikhulu esiphethe, ngokukhomba kobufakazi bezempilo, singakubhekelela ukudedela umsebenzi ngokwezimiselo zesigaba- 17 (a) soMthetho ngenxa yempilo ebuthakathaka. Ukufinyelela lapho, isikhulu esiphethe kungenzeka sidinge ukuba isisebenzi sihlolwe ngokwezempilo ngudokotela obhalisiwe..
G.3.2 Ukukhululwa ngenxa yempilo ebuthakathaka kuyokwenzeka ngokubhekelela iphuzwana -10 yeSheduli -8 yoMthetho wobuDlelwano neziSebenzi.
G.4.2 Uma isikhulu esiphethe sedlulisela izisebenzi enhlanganweni engaphandle kwenkonzo yezisebenzi zikahulumeni, siyohambisana nesigaba -197 soMthetho wezobuDlelwano neziSebenzi.
Uma inkonzo yesisebenzi esisebenza sakuvivinywa iqedwa ngokwezimiselo zesigaba -13 soMthetho kufanele kubhekelelwa ngephuzwana- 8 leSheduli- 8 yoMthetho wezobuDlelwano neziSebenzi.
Iminyango iyophatha ukusebenza ngendlela yokubonisana, enokwesekela nengabandlululi ukuze kukhushulwe ukusebenza okunobuchwepheshe nokugculisayo kwenhlangano, ukuphendula ngokusetshenziswa kwemithombo kanye nokufezeka kwemiphumela. Izinhlelo zokuphatha ezokusebenza ziyoxhumana namasu abanzi futhi amileyo ngokuthuthukiswa kwizisebenzi kanye nokuhambisana nezinjongo eziphusile zomnyango. Umumo ngqangi wokuphathwa kokuphathwa kokusebenza kuyoba ngukuthuthukisa kodwa uyokuvumela ukusukunyelwa kokusebenza okuqhubekayo okungenelisi kanye nokuhlomulisa ukusebenza okuhle kakhulu. Izindlela zokuphathwa kokusebenza kufanele zehlise umthwalo wokuphatha kubaqapheli kube futhi kuqhubezela ukuvuleleka kanye nobulungiswa kwezokuphatha.
B.1 Isikhulu esiphethe siyonquma ngohlelo lokuphathwa kokusebenza kanye nokuthuthukiswa kwezisebenzi emnyangweni waso ngaphandle kwezisebenzi ezingamalungu e-SMS, ngokuhambisana nemigomo esesiqondisweni- VIII A. Loluhlelo luyomiselwa kuyoyonke iminyango kusukela ngomhla ka-1 Apreli- 2001 ngokubhekelela izimiselo zesigatshana-4 zeSijobelelo- 1.
b usuku lwaminyaka yonke lokuhlolwa kokusebenza; kanye c nomhloli osibopho sakhe ngukuhlonza, ukuqapha kanye nokuhlola ukusebenza kwesisebenzi.
b ngaphambi kokuqala kwesiyengelezi sokuhlolwa noma esikhathini esiyinyanga emva kokuqashwa noma ukukhushulelwa esikhundleni; uyochaza indlela yokuhlolwa kokusebenza; futhi c uyokwazisa isisebenzi ngezimiso zezinqumo ezisetshenziswa ekuhlolweni kokusebenza.
b okungenani kabili ezinyangeni eziyisithupha ezandulela usuku lokuhlolwa okumisiweyo kokusebenza kwesisebenzi; futhi c ngokubhaliwe, ngosuku lokuhlolwa kokusebenza okumisiweyo okwenziwa njalo ngonyaka.
C.1 Isikhulu esiphethe singamisela okunye kokuhlola ukusebenza ngokwehluka kwezinhla zemisebenzi noma amazinga okusebenza; kodwa uma kuhlolwa isisebenzi esisodwa, kuyosetshenziswa okukodwa kokuhlola ukuze kusize ekunqumeni ngodaba lokusebenza sakuvivinywa, imivuzo, ukukhushulwa kanye nokuthuthukiswa kwamakhono esisebenzi.
C.2 Ukuhlolwa kuyomiselwa kuphela olwazini oluqukethwe kulokho okumiselwe ukuhlola ukusebenza. Nokho-ke uma kukhona isikhalazo mayelana nokuhlolwa lokho, ulwazi oluvezwe mayelana naleso sikhalazo, kuyofanele lubhekelelwe.
C.3 Ngaphambi kokusebenzisa uhlelo lokuphatha ukusebenza nokuthuthukisa olushiwo esiqondisweni- VIII B.
a siyoqale siluhlole emaqenjini ezisebenzi kuzozoke izinhla zemisebenzi ukuze kuqinisekiswe ngokungananazi ukusebenza ngokusemthethweni; futhi b sibonisane nezinhlangano zezisebenzi emnyangweni waso.
D.1 Umhloli wesisebenzi uyosazisa isisebenzi ngokubhaliwe ngomphumela wokuhlolwa kanti uma ukusebenza kwesisebenzi kungagculisi, uyosho izizathu zalokho kuhlolwa.
D.2. Isisebenzi esingenelisekile ngomphumela wokuhlolwa kwaso, singenqaba ukukusayina.
D.3 Umhloli wesisebenzi kufanele azisho ngokucacile izindlela zokwedlulisa isikhalazo esisebenzini esingenelisekile ngomphumela wokuhlolwa kwaso.
D.4 Kunoma yikuphi ukwedlulisela isikhalazo mayelana nomphumela wokuhlolwa, isisebenzi singasizwa ngesinye isisebenzi noma ummeleli waso noma wenyunyana yaso.
D.5 Isikhulu esiphethe asinakwazisa ngomphumela wokuhlolwa kwesisebenzi kumuntu ongaqashiwe ngumnyango waso ngaphandle kokuba isisebenzi sikuvumele lokho ngokubhaliwe.
b uma ukusebenza kungenelisi ngendlela yokuthi kuyize kanti nentuthuko edingakalayo ingeke yenzeka, siyobhekelela izinyathelo zokukhulula lowo othintekayo ngokungalungeleki noma ngokwehluleka ukwenza imisebenzi emisiwe.
F.1 Uma isabelo sezimali kanye nohlaka lokusetshenziswa kwezimali lwesikhashana unezimali ezenele, inhloko yomnyango ingamisela uhlelo lwemihahiso yezimali yezisebenzi noma kukuliphi olunye uhla lwezisebenzi.
b iyokwazisa uhlobo kanye nemithetho yohlelo ngokulinganayo kuzozonke izisebenzi; futhi c iyoqinisekisa ukuthi izisebenzi ezimisela imiqobo yekhwalithi nenani lohlelo azinikeziwe amandla okulumisela lolo luhlelo ngokumayelana nazo.
ngomhlomulo oyisamba semali esingenantela esingawadluli amaphesenti angamashumi amabili omholo waminyaka yonke onentela wesisebenzi noma ngemvume kaNgqongqoshe, umhlomulo oyisamba semali esingenantela esedlulayo emaphesentini angamashumi amabili omholo wonyaka wesisebenzi; noma iii umhlomulo ongewona imali kanye nomhlomulo oyimali.
Izisebenzi kufanele zihlale zikuthola ukuqeqeshwa okuqhubekayo nokulinganayo nokubhekiswe ekumelelekeni okugculisayo nokungachemile enkonzweni yezisebenzi zikahulumeni. Ukuqeqeshwa kufanele kwesekele ukusebenza kanye nentuthuko yokusebenza. Kufanele kuqhubeke kuqhutshwe yizidingo kanti kuhlangane ngokuphusile nezinsebenzo ezibanzi zokuthuthukiswa kwezisebenzi kanye nezinhlelo eziqonde ekuphuculeni ukulingana kokuqashwa kanye nasekumeleleni.
B.2 Ngokuqondiswa yizimiselo zoMthetho kanye nalezi ziQondiso kanye nemitheshwana yeBhodi yamaThenda yoMbuso noma yesiFundazwe, ukuqeqeshwa kungenziwa ngaphakathi noma ngaphandle.
B.3 Umhloli uyovulela izisebenzi eziqashelwe zaphathwa nguye, amathuba okuqeqeshwa ngokuhambisana nohlelo lokuqeqesha lomnyango.
B.4 Inhloko yomnyango iyoqinisekisa ukuthi kukhona izimali ezenele zokuqeqesha izisebenzi kuwowonke amazinga.
B.5 Ilungu le-SMS liyoziletha ngokwalo ukuze liqeqeshwe enkonzweni yezisebenzi zikahulumeni noma ukuze lona liqeqeshe abanye.
C.1 UNgqongqoshe angakhipha imiyalelo mayelana nokuqeqeshwa kwezisebenzi noma izinhla ezithile ezisebenzini zikahulumeni.
C.2 UNgqongqoshe, lapho kufaneleke khona, uyoqinisekisa ukuthi leso naleso sikhungo esisibopho saso ngukuqeqesha enkonzweni yezisebenzi zikahulumeni nokuthi ukuqeqeshwa enkonzweni yezisebenzi zikahulumeni kuthola ukuvunyelwa yiZiphathimandla ZeZiqu zaseNingizimu Afrika.
C.3 Umnyango noma isikhungo sokuqeqesha esinikezela ngokuqeqesha okuyalelwe nguNgqongqoshe siyonikezela ngezitifiketi ngalokho kuqeqesha uma sekuphothuliwe. Yonke iminyango iyozamukela lezo zitifiketi.
Isikhulu esiphethe siyonquma ngamakhono adingekile bese siyalela ngokuqeqeshwa kwezinhla ezahlukene noma kwezisebenzi ezithile emnyangweni waso.
a icele isisebenzi ukuba sifunde, siqeqeshwe noma sicwaninge; noma b uma isisebenzi sicele lolo lusizo.
E.2 Inhloko yomnyango inganikezela ngosizo lwanoma yizimali noma olunye ngezinsebenzo zesikhashana noma zesikhathi esigcwele esikhungweni sendawo noma samazwe angaphandle. Ingaphinde inikezele ngosizo lokufunda nokuqeqesha ngezibonelelo ezifana nezinhlelo zokufunda ezimfushane, izinkongolo, imihlangano yokucobelelana ngolwazi, izinkomfa, imihlangano yokucobelelana ngamakhono, izimfundiso kanye nokuvakasha kokufunda.
a inganikezele ngemifundaze yemfundo ephakeme kubo bobabili abantu abayizisebenzi noma labo abangaba yizisebenzi nokho singanikezela imifundaze ngemfundo eyejwayelekile noma eyokuzithuthukisa nokuqeqeshwa kuphela kulabo abayizisebenzi; futhi b kungenzeka ingadingi ukuba kube nenkontileka ukunxeshezelwa ngosizo olutholakele mayela nemfundo eyejwayelekile noma imfundo yokuzithuthukisa noma ukuqeqeshwa.
E.4 Inhloko yomnyango ingazisula izindleko zangempela ezihlangene nokufunda, ukucwaninga noma ukuqeqeshwa, nokho ayidingi ukuba ibhekane nazo zonke izindleko.
E.5 Isisebenzi esivele sesisebenza siyoqhubeka nokuthola umholo waso, noyobalwa njengengxenye yosizo lwezimali lomnyango waso ngesikhathi sifunda, sicwaninga noma siqeqeshwa.
E.6 Ngokuya ngeziQondiso zeziMali, inhloko yomnyango ingesula zonke noma ingxenye yanoma yiziphi izikweletu zokufunda.
i lowo onikezwe umfundaze nofunda ngokugcwele, uyokhokha lowo mfundaze ngokusebenzela umnyango ngokuthi unyaka owodwa ngonyaka owodwa wokufunda noma ingxenye yalokho; noma iii lapho lowo onikwe umfundaze efunda ngokwezikhawu, uyokhokha lowo mfundaze ngokusebenzela umnyango okungenani unyaka owodwa emva kokuthola leyo khwalifikheshini; futhi b lowo onikezwe umfundaze nofunda ngokugcwele uyoqalisa ngokusebenzela umnyango emva kokuhlangabezana nazo zonke izidingo zokuthola iziqu efanelekile.
E.8 Isisebenzi esehluleka ukuphothula iziqu efanelekile siyokhokhela isibopho saso ngokwenkontileka ngokusebenza noma ngokukhokha isamba somfundaze kanye nenzalo ezingeni elinqunywe nguNgqongqoshe wezeziMali ngokwemigomo yesigaba -80 (b) yoMthetho wokuPhathwa kweziMali zikaHulumeni.
E.9 Lapho isisebenzi esifundayo noma esiqeqeshwa izikhathi ezimfushane, inhloko yomnyango, njengombandela wokunikezela ngosizo, ingabophezela isisebenzi ukuba singene enkontilekeni nomnyango emigomo yaso ithi kumele sisebenzele umnyango isikhathi esilinganayo nesokufunda.
b "imfundo eyejwayelekile" isho isigaba esiphoqelelwe sokuhamba isikole njengokhonjwa yisigaba- 3 soMthetho weziKole zaseNingizimu Afrika ka 1996 uMthetho uNombolo -84 ka -1996; futhi c "imfundo ephakeme" isho imfundo ephakeme njengokuchazwa yisigaba -1 soMthetho weMfundo ePhakeme ka -1997 uMthetho -101 ka- 1997.
Uma isikhulu esiphethe sinelungelo lokubambela uMbuso njengomqashi, siyolawula izingxoxo, sisayinde izivumelwano ezihlanganyelwe futhi silamule imibango yezisebenzi ngokwezimiselo zoMthetho wezobuDlelwano neziSebenzi. Asiyukusayinda isivumelwano esinemixhantela yezimali ngaphandle uma sinegunya elingangatshazwa.
Uma isivumelwano esihlanganyelwe esisayindwe ngummeleli ogunyazwe nguMbuso njengomqashi sisebenza emnyangweni, isikhulu esiphethe somnyango siyosimisela futhi sisicindezele.
b sinelungelo lokubhekana nodaba oludingidwayo; futhi c sihlangabezana nezimiselo zezimali ezisesiqondisweni- X D.
C.2 Izingxoxo zokubonisana ezihlanganyelwe ziyoqondiswa nguMthetho wezobuDlelwano neziSebenzi.
a uma isikhulu esiphethe silawula umkhakha, sinesibopho sokulawula izingxoxo ezihlanganyelwe; noma b uma kunesikhulu esiphethe esingaphezu kwesisodwa esilawula umkhakha, iKhabhinethi iyoqoka esisodwa ezikhulwini eziphethe ukuba silawule izingxoxo zokubonisana.
C.5 Isikhulu esiphethe siyonikezela uNgqongqoshe ngekhophi yanoma yisiphi isivumelwano esihlanganyelwe okuvunyelwene ngaso emkhandlwini wokubonisana emnyangweni noma emkhakheni waso.
i ngesabelo somnyango waso, ii ngokwesethembiso esibhaliwe somnyango weziMali ukunikezela izimali zokwengezelela; noma iii gezimali zezabelo zeminye iminyango nama izikhungo ngesivumelwano esibhaliwe futhi savunyelwa nguMnyango weziMali.
Ukuguqulwa nokuhlelwa kabusha kwenkonzo yezisebenzi zikahulumeni kuyokwenzeka ngesikhathi esibekwe esiqondisweni- XI B ngokuhambisana naleNgxenye kanye nezinqumo neziyalelo eziyokhishwa nguNgqongqoshe ngokwezimiselo zesigaba -3 (c) no (e) zoMthetho.
Uma kukhona ukushayisana phakathi kwesimiselo saleNgxenye kanye nesimiselo senye iNgxenye yalezi ziQondiso, isimiselo saleNgxenye yiso esiyoba namandla.
A.1 Ukuze kunikezelwe amandla asebenzayo ezimiselweni eziyizo zoMthethosisekelo ngokuphathelene nezisebenzi zikahulumeni, zonke izisebenzi zilindeleke ukuba zithobele uMgomo weNqubo yokuziPhatha njengoba kumiselwe kulesiSahluko.
A.2 Umgomo uyoba ngumkhombandlela ezisebenzini ngokuthi yini elindeleke kuzo ngokokuziphatha ngendlela, kukho kokubili ekuziphatheni ngokwabo kanye nobudlelwano nabanye. Ukuthobela uMgomo kungalindeleka ukuba kwenze ngcono ubuchwepheshe bokusebenza kanye nokusiza ukuqinisekisa ukwethenjwa kwezisebenzi zikahulumeni.
B.1 Kunesidingo sokuba kunikwe izisebenzi isiqondiso ngokuphathelene nobudlelwano bazo nesishayamthetho, izikhulu zepolitiki nezombuso, ezinye izisebenzi kanye nomphakathi kanye nokukhomba umongo izisebenzi okufanele zenze ngawo imisebenzi yazo, okufanele kwenziwe ukuze kuvikwe ukushayisana kweminako kanye nokuthi yini elindeleke kubo mayelana nokuziphatha kwazo emphakathini nasezimpilweni zazo zangasese.
B.2 Nakuba uMgomo weNqubo yokuziPhatha wahlelwa ukuba uhlanganise konke ngokuphelele, awusiyo inhlanganisela ephelele yemithetho elawula amazinga okuziphatha. Nokho-ke izinhloko zeminyango, ngenxa yesibopho sazo ngokwemigomo yesigaba-7 (b) soMthetho ngokuphathwa nokulawulwa kweminyango yazo kanye nokugcinwa kokuziphatha okugculisayo, phakathi kokunye, zinesibopho sokuqinisekisa ukuthi ukuziphatha kwezisebenzi zazo kuhambisana nokungamagugu kanye nezimiso ezibusa ezokuphatha ezisebenzini zikahulumeni kanye nezinkambiso kanye namazinga alayelwe nguMthetho. Izinhloko zeminyango kufanele futhi ziqinisekise ukuthi izisebenzi zazo zazi ngokugcwele ngalemithetho nanokuthi ziyayemukela ziyilandelele.
B.3 Injongo ngqangi yaloMgomo yinto enobuhle, okungukuthi, ukugqugquzela ukuziphatha okuyisibonelo. Kungakhathaleki-ke ngalokhu, isisebenzi siyotholakala sinecala lokungaziphathi ngendlela kanti singashushiswa ngokuhambisana nesivumelwano esihlanganyelwe esibhekene nalokho uma sephula umyalelo woMgomo wokuziPhatha noma sehluleka wukuhambisana nanoma yimuphi umyalelo wawo.
C.1.5 siyasebenzisana nezinhlaka zomphakathi ezimiswe ngaphansi komthetho noMthethosisekelo ekugqugquzeleni iminako yomphakathi.
C.2.9 siyalivuma ilungelo lomphakathi lokuthola ulwazi, kungahlanganiswa lolo lwazi oluvikelwe ngokubekiwe ngumthetho.
C.3.7 Asibambi qhaza lwemisebenzi yamaqembu ezepolitiki endaweni yokusebenzela.
C.4.12 siyakuhlonipha ukufihleka kwezindaba, imibhalo kanye nezingxoxo, ezifihlwe ngokusemthethweni noma ezithathwa njengeziyisifuba noma eziyimfihlo.
C.5.5 asenzi msebenzi okhokhelayo ngaphandle kokuthola imvume ngaphandle komsebenzi osemthethweni noma sisebenzise impahla yehhovisi ngalowo msebenzi.
irejista isho iRejista yeminako yeziSebenzi eziQokiwe negcinwa ngokwesimiselo sesiqondiso B.
ifomu elilethiwe kusho ifomu elilethwa yisisebenzi esiqokiwe esikhulwini esiphethe esifanele ngokwesimiselo sesiqondiso- C salesi Sahluko, noma nanoma yiyiphi ikhophi yalokho.
a uyogcina irejista ngokwezinjongo zalesi Sahluko, neyobizwa ngeRejista yeMinako yeziSebenzi eziQokiwe, ngendlela eyovunywa yiKhomishani; futhi b uyokwenza leyo misebenzi emayelana nokumiselwa kwalesi Sahluko nanjengoba iKhomishani idinga.
C.3 Noma ngubani oqala ukusebenza njengesisebenzi esiqokiwe ngemuva komhla ka-1 Apreli onyakeni uyawukuveza ezinsukwini ezingamashumi amathathu emva kokuqala ukusebenza ngesikhathi esiyizinyanga eziyishumi nambili ezandulela ukuqalisa ngomsebenzi.
a zesiqondiso -C.
b zesiqondiso -C.2 salesi Sahluko ungakashayi umhla ka-30 Juni 2001; noma c zesiqondiso -C.3 salesi Sahluko zingakapheli izinsuku ezingamashumi amathathu emva kokuba inikezelwe.
f izipho kanye nokutetemukiswa okwenziwa ngothizeni ebe engelona ilungu lomndeni; kanye g nobunini kanye neminye iminako ezindabeni zomhlaba nezakhiwo, ngaphakathi noma ngaphandle kweRiphabhuliki.
i Isibalo, uhlobo kanye nokungaba yinani lalezo zabelo zanoma yiyiphi inhlobo kunoma yiyiphi inkampani yomphakathi noma yangasese kanye negama layo; futhi ii uhlobo kanye nenani lanoma yimiphi eminye iminako yezezimali esenkampanini yangasese noma yomphakathi noma nanoma yiyiphi inhlangano eyinkampani kanye negama layo.
b Izikhundla zokuba ngumqondisi kanye nezinhlanganyelo i igama kanye nohlobo lomsebenzi webhizinisi owenziwayo, owenhlangano noma inhlanganyelo; futhi ii uma kwenzeka, isamba somvuzo owatholakala ngaleso sikhundla sokuba ngumqondisi noma ukuba kuleyo nhlanganyelo.
igama kanye nohlobo lomsebenzi webhizinisi yomqashi; kanye iii nesamba somvuzo owatholakala ngalowo msebenzi.
igama, kanye nohlobo lwebhizinisi lwalowo osetshenzelwayo; kanye iii kanye nenani lezinzuzo ezitholakele ngaleyo khonsalthensi noma ukusebenzela othile ngazikhathi.
e Ukuxhaswa i Imvelaphi kanye nesichasiso sokuxhaswa ngqo ngezimali noma usizo; kanye ii nenani lalokho kuxhaswa noma usizo.
isichasiso kanye nenani lezipho ezimvelaphi yazo iyodwa nezedlulayo enanini elingu -R350 ngokuthasiseleka esikhathini esiyizinyanga eziyishumi nambili njengokubhekelelwa esiqondisweni- C salesi Sahluko; kanye nokutetemukiswa okwenziwa njengesipho.
indawo lapho kumi khona; kanye nenani lenzalo.
F.1 Ngokubhekelela isiqondiso- F.
c UMqondisi-Jikelele: weHhovisi leKhomishani yeziSebenzi zikaHulumeni; kanye d nalowo muntu oqokwe yisikhulu esiphethe noma ngusihlalo weKhomishani ngokwezidingo zokumisela ngokugculisayo lesiSahluko.
a kwesisebenzi esiqokiwe ngokumayelana nefomu laso noma umbhalo werejista waleso sisebenzi; noma b komunye umuntu ovunyelwe ukuthola ngokwesiqondiso-F.1 salesi Sahluko noma onikezelwe ilungelo lokuthola ngokwesiqondiso -F.3 salesi Sahluko.
F.3 Noma ngubani, ngaphandle komuntu obhekelelwe esiqondisweni- F.1 salesi Sahluko, anganikezelwa kuphela ukuthola ifomu enikezelwe noma irejista ngokwezimiselo zesigaba -11 soMthetho wokuGqugquzela ukuTholakala koLwazi ka- 2000 (uMthetho uNombolo -2 ka -2000).
F.4 Isisebenzi esaphula isiqondiso -F.2 salesi Sahluko siyoba necala lokungaziphathi ngendlela.
G.1 Uma iKhomishani inombono wokuthi umnako ovezwayo wesisebenzi esiqokiwe novezwe ngokwesimiselo sesiqondiso-C salesi Sahluko, uyashayisana noma kungenzeka ushayisane nokwenziwa kwanoma yimuphi umsebenzi osemthethweni waleso sisebenzi, iyoqinisekisa ulwazi olumayelana nalowo mnako futhi ibonisane naleso sisebenzi.
G.2 Uma emva kwalokho kuqinisekisa kanye nokubonisana, iKhomishani inombono wokuthi kukhona ukushayisana noma lokho kushayisana kungenzeka, iyodlulisela udaba esikhulwini esiphethe esifanele.
a ukuthathwa kwesinyathelo sokuqondisa izigwegwe; noma b ukunikezelwa kwesiyekelelo esisebenzini kubhekelelwe ukushayisana kweminako okuzayo.
a ngokusho ukuthi zikhona yini izinyathelo ezithathiwe; futhi b uma kukhona izinyathelo ezathathwa, sinike isichasiso salezo zinyathelo noma uma kungekho zinyathelo ezathathwa, sinikezele izizathu zalokho.
siyoba necala lokungaziphathi ngendlela.
Ukuqinisekisa ukuphathwa ngokugculisayo komnyango ngamunye ongaphansi kwaso noma owenza imisebenzi eyisipesheli, isikhulu esiphethe siyokwakha isibalo esifanelekile sezikhundla zabaphathi ezisezingeni eliphakeme. Abantu abaphethe lezo zikhundla bayophathwa njengenhlanganisela yezinsizo ezintulekile zenkonzo yonke yezisebenzi zikahulumeni nokufanele zisetshenziselwe iminako emihle yezisebenzi zikahulumeni. Izimiselo zokusebenza zabantu abaphethe lezo zikhundla ziyohambisana nezikhundla zabo njengezimenenja eziphakeme noma osochwepheshe, kanti izenzo zokuqasha ziyoba qotho futhi zibhekelele isidingo sokulungisa ukungalingani kwaphambilini. Yilabo abaphambili kakhulu abayoqokelwa kulezo zikhundla kanti kuyothathwa izinyathelo zokubagcina nokubathuthukisa laba bantu abaqokiwe njengensizo yenkampani.
a ezaziholelwa ezingeni -13 nangaphezulu ngaphambi nje komhla ka-1 Januwari -2001; futhi b abaqokelwa kwi-SMS ngomhla ka-1 Januwari- 2001 noma emva kwalolo lusuku ezikhundleni ezishowo esiqondisweni- II B salesi Sahluko.
B.3 Ukuhlelwa kwamazinga ezikhundla ze-SMS kuyonqunywa ngokohlelo lokuhlolwa komsebenzi olunqunywe nguNgqongqoshe.
C.1 Izikhulu eziphethe ziyoqasha futhi zisebenzise amalungu e-SMS ngaphansi kohlaka olufanayo lwezinkambiso namazinga.
C.2 UMthetho, lezi ziqondiso kanye nemiyalelo ekhishiwe kanye nezinqumo ezenziwe nguNgqongqoshe ngaphansi koMthetho kanye naleziziqondiso kwakha uhlaka olufanayo lwezinkambiso namazinga asebenza emalungeni eSMS.
C.3 Lezi ziQondiso zisebenza kumalungu e-SMS, ngaphandle kwalapho kukhonjwe khona okunye. Uma kuba khona ukushayisana phakathi kwesimiso salesiSahluko kanye nesimiso sanoma yisiphi iSahluko salezi ziQondiso, izimiso zalesi Sahluko yizo eziyoba ngaphezulu.
UNgqongqoshe angafaka noma yikuphi noma konke kwalokhu izinqumo, imiyalelo, imikhombandlela kanye nezimiselo ezisebenza kwi-SMS eNcwajaneni ye-SMS.
Ukugcwaliswa kwezikhala, ukuhlungwa nokuqashelwa kwabantu kwiSMS kuyokwenziwa ngokuhambisana nesigaba-11 soMthetho. Izikhundla kuyozanywa ngakho konke ukuba zigcwaliswe ngokuncintisana okuvulelekile. Ukuhlunga kuyokwandiswa ekubeni kwenziwe ngokwamakhono ukuze kuphuculwe izinga lezinqumo zokuqasha.
B.1 Abantu abasanda kuqashelwa i-SMS bayakuqashwa ngokugcwele noma ngokwesikhashana ezikhundleni zesimo esivunyiwe.
B.2 Lapho abantu beqashelwa kwi-SMS ngokwesikhashana, kuyokuba ngokwesikhathi esimiselwe noma ngokohlelo oluthize.
UNgqongqoshe angakhipha imiyalelo ekutheni izikhundla ze-SMS zingamenyezelwa kanjani kanye nokuthi yimaphi amafomu okufaka izicelo angasetshenziswa; kanye nokufanele kufinyelelwe kukho ukuthola i-SMS emelele ngokubanzi abantu baseNingizimu Afrika, kuhlanganisa nokumelelwa ngokobuhlanga, ubulili kanye nokukhubazeka.
UNgqongqoshe angakhipha imiyalelo ngamakhono ezokuphatha kanye nobuholi kumalungu e-SMS kanye nezinhlelo okufanele zilandelwe ekugcwaliseni lezo zikhundla ze-SMS.
UNgqongqoshe angaletha izinhlelo zokuhlonza nokunakekela abantu abanamathalente ukuze baqokelwe ezikhundleni ze-SMS.
F.1 Umuntu osanda kuqashelwa kwi-SMS ngaphandle kwenhloko yomnyango, uyosayinda inkontileka yomsebenzi neyobe imiselwe ezimisweni zenkontileka ezishiwo eNgxenyeni-2 noma -3 yesiJobelelo-2, kuye ngesimo.
F.2 Inkontileka yomsebenzi yenhloko yomnyango iyohambisana nezidingo ezimiselwe esiqondisweni- VII B.2 yeSahluko -1.
Ukusebenza komuntu oqashelwe isikhundla kwi-SMS kuyophathwa ngokuhambisana nesivumelwano sokusebenza. Leso sivumelwano siyohlanganiswa nezinjongo eziphusile zomnyango futhi iyohambisana nemimo yezinqumo ebalulwe kuleNgxenye.
b siyogqugquzela ukuxhumana okuphucukile phakathi kwalelo lungu kanye nomuntu elibika kuye; futhi c lenze nokuba lowo muntu ilungu elibika kuye akwazi ukuhlola umsebenzi walo anikezele nangokwesekela okufanelekile.
B.3 UNgqongqoshe angakhipha imiyalelo ngokuphathwa kokusebenza kanye nentuthuko yamalungu e-SMS.
B.4 UNgqongqoshe angakhipha imiyalelo eyehlukile yokuphatha ukusebenza kanye nentuthuko yezinhloko zeminyango.
c ukuqinisekisa umholo olinganayo ngomsebenzi olinganayo nohambisana nokuhlolwa kwemisebenzi nokuhlelwa kwayo.
c isidingo sokugcwaliswa kwesikhala kanye nokugcina izisebenzi ezinamakhono adingekayo; kanye d nezinqumo kanye nemiyalelo kaNgqongqoshe okusebenza kwi-SMS.
B.1 UNgqongqoshe uyonquma minyaka yonke mayelana nezimiselo zenkonzo yokusebenza ye-SMS. Lezo zinqumo ziyomiselwa kusukela ngomhla ka-1 Januwari wonyaka nonyaka.
B.2 Noma yisiphi isinqumo noma umyalelo okhishwe nguNgqongqoshe mayelana nezimiselo zenkonzo yokusebenza yamalungu e-SMS, kuyobhekelela iseluleko sethimba elesekwe ngokwezimiselo zesiqondiso -IV C.1.1 salesi Sahluko.
B.3 UNgqongqoshe uyokwazisa ngesinqumo afuna ukusenza ngokwesimiselo sesiqondiso- IV B.1 salesi Sahluko, ukuze kuphawulwe ngaso ezisebenzini zikahulumeni ngaphambi kokuba siqale ukusebenza.
C.1.2 UNgqongqoshe uyomemezela amagama amalungu ethimba, izimiselo zokuhlonza kwalo kanye nesikhathi sabo sokubamba izikhundla ngokwesaziso kuSomqulu.
C.2.1 Ithimba liyokwakhiwa yisibalo sabantu esiyonqunywa nguNgqongqoshe.
C.2.3 Ilungu lethimba liyosebenza ngokwezikhawu.
C.2.4 UNgqongqoshe uyoqoka ilungu elilodwa njengosihlalo kanye nelinye njengephini likasihlalo wethimba.
C.2.5 Uma usihlalo engekho noma ngasiphi isizathu engakwazi ukusebenza njengosihlalo, iphini likasihlalo liyobamba njengosihlalo wethimba.
C.3.1 Amalungu ethimba aqokwe ngenxa yolwazi lwawo ngezindaba ezimayelana nomsebenzi wethimba kufanele akhokhelwe ngokwezilinganiso ezivunyelwe nguMnyango wezeziMali.
C.4.1 Ithimba liyohlangana ngesikhathi nendawo enqunywe ngusihlalo wethimba.
C.4.2 Isinqumo seningi lamalungu ethimba akhona emhlanganweni wethimba siyokwakha isinqumo sethimba kanti uma kuba khona ukulingana emavotini anoma yiluphi udaba, umuntu ongusihlalo walowo mhlangano okukhulunywa ngawo uyoba nevoti elingujuqu ngaphezu kwevoti lokubonisana lalowo muntu.
C.5.1 Umqondisi Jikelele woMnyango weziSebenzi zikaHulumeni nezokuPhatha uyoqoka labo basebenzi boMnyango abangadingeka ukwenza umsebenzi ophathelene nemisebenzi yethimba.
C.5.2 Izindleko ezisebenzile ngokuphathelene nokuhlaziywa noma ukwenziwa kwemisebenzi yethimba ziyokwesulwa ngezimali ezikhishwe yiPhalamende ngalowo msebenzi.
I-SMS iyophathwa ngomdlandla kuyoyonke inkonzo yezisebenzi zikahulumeni ukuqinisekisa ukuthi izidingo zokusebenza kuyahlangatshezwana nazo kanye nokusebenzisa ngokugcwele amakhono amalungu e-SMS. Izikhulu eziphethe ziyohlale zinesibopho ngokusetshenziswa nokuthuthukiswa kwamalungu e-SMS angaphansi kwazo kanye nokulawula ukusebenza kwawo kodwa uNgqongqoshe uyosiza izikhulu eziphethe kuleso sibopho.
a asize ekuthuthelweni kwelungu le-SMS lisuka kwesinye isikhundla noma umsebenzi liya kwesinye isikhundla noma umsebenzi noma lisuka komunye umnyango liya komunye ngokuhambisana nesigaba -14 soMthetho; noma b asize ekuthuthweni kanye nokuthunyelwa kwelungu le-SMS ukuyosebenza isikhashana komunye umnyango ngokuhambisana nesigaba 15 soMthetho.
B.2 Isikhala esivulekile kwi-SMS nesizovalwa ngokuthuthwa ngokwezimiselo zesigaba 14 soMthetho, akudingekile ukuba simenyezelwe ngokwesiqondiso- VII C.2.3 seSahluko- 1.
B.3 Izimo zomuntu oyilungu le-SMS ziyobhekelelwa ngaphambi kokuba athuthwe noma athunyelwe komunye umnyango ngokwezimiselo zesiqondiso- V.B.1 salesi Sahluko.
UNgqongqoshe uyokwengamela izinhlelo zokuthuthukisa futhi asize nezikhulu eziphethe ekuhlomiseni amalungu e-SMS ukubhekana nezibopho zawo. Izinhlelo eziyokwenziwa ziyobe zimiselwe emakhonweni adingwa ngamalungu e-SMS ngokubhekelela izibopho zawo zamanje kanye nezesikhathi esizayo.
b uyohlelela izifundo ezejwayelekile kanye nezinhlelo ukuba zimiselwe ngokubhekelwa kwalezo zidingo zokuqeqeshwa; futhi c ahlale ehlola lezo zifundo nalezo zinhlelo ukubheka ukuthi zisafanelekile yini futhi zisenembuyiselo yini ngokwezimali.
UNgqongqoshe anganikezela ngalolo lusizo nomkhombandlela awubona udingekile ezikhulwini eziphethe ukuze kugqugquzelwe ukusetshenziswa nokuthuthukiswa ngokuphelele kwamalungu e-SMS.
a ayokhombisa amazinga aphakeme okuziphatha ngenkambo elungileyo b ayoba yisibonelo kulabo abangaphansi kwawo futhi ayohlale esezingeni eliphakeme lokusebenza ngobunyoninco nobuqotho ekuhlanganeni nezikhulu zepolitiki kanye nomphakathi; futhi c ayoqinisekisa ukwehliswa kokushayisana kweminako nanokuthi abeka inhlalakahle yomphakathi kuqala ekwenzeni imisebenzi yawo.
B.1 UNgqongqoshe, ngokwalulekwa yiKhomishani, angakhipha imiyalelo ukugqugquzela ukuziphatha ngenkambo elungileyo kumalungu e-SMS kanye nokwengezelela uMgomo weNkambo yokuziPhatha obhekelelwe e-Sahlukweni- 2 kanye noHlaka lokuVeza ezeziMali olubhekelelwe eSahlukweni -3.
B.2 UNgqongqoshe anganikezela ngaleyo mikhombandlela nosizo kumalungu e-SMS njengalokhu ebona kufanele ukwehlisa ukushayisana kweminako kanye ngokugqugquzela ukuziphatha ngobunyoninco.
Ubudlelwano phakathi komqashi nesisebenzi kwi-SMS kuyohlosa ukuvikela amalungelo kanye nenhlalakahle yamalungu ngendlela efanele izikhundla zabo njengezisebenzi zezinga eliphakeme.
Ilungu le-SMS liyokwexwaya noma yikuphi ukushayisana kweminako okungenzeka ekumeleleni inhlalakahle yomnyango walo kanye nasekubeni yilungu lenyunyana yezisebenzi njengoba kuchazwe esigabeni -213 soMthetho wezobuDlelwano neziSebenzi. UNgqongqoshe angathatha lezo zinyathelo azibona zifanelekile ukusiza amalungu e-SMS ukuba agweme lokho kushayisana.
UNgqongqoshe angayimisela inhlangano yamalungu e-SMS ukugqugquzela inhlalakahle yawo njengamaphrofeshinali.
UNgqongqoshe, ngokubhekelela uMthetho wobuDlelwano neziSebenzi, angakhipha imiyalelo yokumisela izindlela zokulawula ukungaziphathi ngendlela kanye nokugogeka kumalungu e-SMS.
Izikhulu eziphethe ziyobhekelela ukunqamula ukusebenza kwamalungu e-SMS ngendlela enokulunga kulabo bantu abathintekile futhi ibhekelela nenhlalakahle yomphakathi. UNgqongqoshe angasiza izikhulu eziphethe ukuba zenze ngokufanelekile.
UNgqongqoshe angakhipha imiyalelo aphinde anike imikhombandlela ezikhulwini eziphethe ngezindlela okufanele zilandelwe kanye nezinzuzo okumele zikhokhwe uma kunqanyulwa ukusebenza kwamalungu e-SMS.
Iminyango iyolawula ubuchwepheshe bezolwazi ngokuphelele nangokugculisayo. Inqubomgomo yeBatho Pele yokunikezela ngokulinganayo imisebenzi, ukwandiswa kwensebenzo kanye nokwehliswa kwezindleko yikho okuyoba nezwi ekutholakaleni, ekulawulweni kanye nasekusetshenzisweni kobuchwepheshe bezolwazi. Ubuchwepheshe bezolwazi buyosetshenziswa njengethuluzi lokutholakala kokuhlinzekwa kwemisebenzi yinkonzo yezisebenzi zikahulumeni ngakho-ke akuyukutholelwa nje ukuba kube khona kuphela.
b insebenzo yomnyango; kanye c nokwehliswa kwezindleko zomnyango.
Njengoba inkonzo yezisebenzi zikahulumeni izilungiselela inkambiso yokuhlinzeka izinsizakalo ngendlela yama-elekhthronikhi, isidingo sohlobo olwahlukile lokuvikeleka kolwazi enkonzweni yezisebenzi zikahulumeni siba yimpoqo. Lokhu kungumphumela wokungenzeka ekuhlanganiseni imisebenzi kahulumeni nokuzokwencika kakhulu ekuvikelekeni kolwazi kuleyo naleyo nxenye yoxhaxha lokuphatha lomsebenzi kahulumeni. Ukwephulwa kokuvikeleka emisebenzini ehlanganisiwe kaHulumeni kungaba nemiphumela ekhubazayo ekuhlinzekeni kwemisebenzi yinkonzo yezisebenzi zikahulumeni, lokho okungabangela ukukhathazeka okukhulu kubasebenzisi baleyo misebenzi. Ukuphusa nokubaluleka kakhulu kolwazi ngemisebenzi yomphakathi kanye nokuvikeleka kwalo kudinga ukunakwa okufanelekile ngokomthetho.
B.1 UNgqongqoshe, ngokubonisana noNgqongqoshe wezobuNhloli, uyomisela amaZinga aPhansi aVunyelwe okuVikeleka koLwazi (okubizwa nge-MISS lapha) ezisebenzini zikahulumeni lokho ayokwenza ngencwajana eyobizwa ngokuthi uMbhalo Amazinga Amancane Olwazi Lokuphepha.
B.2 Noma ngubani osebenza ngemithombo yezolwazi ezisebenzini zikahulumeni uyohambisana ne-MISS.
B.3 Inhloko yomnyango ingacela ukukhululwa esimiselweni se-MISS. Leso sicelo siyokwethulwa kuNgqongqoshe. UNgqongqoshe, ngokubonisana noNgqongqoshe wezobuNhloli, uyovumela lesi sicelo sokukhululwa uma ukukhululwa lokho kuthathwa njengokunesidingo ekusebenzeni ngokugculisayo kwalowo mnyango noma ingxenye yawo.
Uhlaka olumiselwe nguNgqongqoshe, ngokubonisana noNgqongqoshe wezobuNhloli, luyohlala ngazikhathi luqinisekisa ukuthi umnyango ngamunye uyahambisana ne-MISS.
D.1 Inhloko yomnyango iyoqinisekisa ukugcinwa ukuqashelwa kokuvikeleka kolwazi ngazo zonke izikhathi emnyangweni.
D.2 Uma ukungahambisani ne-MISS kuthola ukwaziwa esisebenzini somnyango, siyobika ngokushesha enhlokweni yomnyango noma esisebenzini esiqokelwe lowo msebenzi yileyo nhloko.
D.3 Ngazo zonke izikhathi uma kuba khona ushintsho kanye/noma uguquko ohlelweni lolwazi lwenkonzo yezisebenzi zikahulumeni, lolo luhlelo luyoqinisekiswa njengoluhambisanayo ne-MISS.
b isu elikhomba ukuthi zizolungiswa kanjani izehlakalo zokungahambisani nokuthi zingavikelwa kanjani izehlakalo ezifuze lezo ngokuzayo; kanye c nombiko wokukhululwa kukho konke ukukhululwa okwanikezelwa ngaphansi kwesiqondiso -B.3 yaleNgxenye kanye nakho konke ukuphuma ezimiselweni zeMISS ngenxa yalokho kukhululwa.
Ukwakha nokuhlale kuvuselelwa ngokuqhubekayo amazinga aphansi emukelekile ngokusebenzelana kubangelwa ngukuphelelwa yisikhathi okushesha kakhulu kobuchwepheshe bolwazi lokuxhumana, ukubiza kakhulu kwemikhiqizo nemisebenzi yobuchwepheshe bolwazi lokuxhumana, kanye nenqwaba yemikhiqizo yobuchwepheshe bolwazi lokuxhumana engahambelani esezimakethe. Uma ukusebenzelana kungalawulwa ngokucophelela lamaphuzu angaholela ekutheni inkonzo yezisebenzi zikahulumeni itshale emikhiqizweni nasemisebenzini yobuchwepheshe bolwazi lokuxhumana evimbela ukuhlinzekwa kwezinsizakalo okugculisayo. Kubalulekile ukuhambisana okuphoqelelwe kuyoyonke iminyango namazinga aphansi avunyelwe okusebenzelana ezisebenzini zikahulumeni ukuze kube nokuhlinzekwa kwemisebenzi okungenamphetho nokuhlangene.
b ukuhlangana kwemininingwane; kanye c nokufinyeleleka kolwazi mayelana namabhrawuza neziboniso.
a leyo naleyo ngxenye yohlelo lolwazi eyenziwe kabusha noma etholelwe inkonzo yezisebenzi noma ukukhushulwa kwezinga lanoma yiluphi uhlelo lolwazi lwenkonzo yezisebenzi zikahulumeni; kanye b noma yiluphi uhlelo lwaphambilini oluyingxenye yokuhlinzekwa kwemisebenzi yama-elekhthronikhi enkonzweni yezisebenzi zikahulumeni.
C.2 Inhloko yomnyango iyohlanganisa ukuhambisana ne-MIOS endleleni yokuvunywa kwezinhlelo zemisebenzi yomnyango. i-MIOS iyosetshenziswa ekucwaningweni nasekubuyekezweni kohlelo lomsebenzi.
Ngokwenjongo yokuncoma kuNgqongqoshe amazinga amasha noma izichibiyelo noma ukwesulwa kwamazinga akhona, iBandla le-GITO liyohlale libuyekeza i-MIOS.
Umbiko wonyaka wezimali ophela ngomhla ka-31 Mashi- 2001, nobalulwe esiqondisweni- III J.
a Ukuhlela nokuhlinzekwa kwezinsizakalo i Amagunya ngqangi, imisebenzi kanye nezinjongo zomnyango.
Amazinga emisebenzi ngezinjongo ngqangi kanye nemiphumela etholakele ngokuhlangabezana nalawo mazinga.
b Inhlangano i Uhlaka lokwakheka komnyango kanye nesimo esivunyiwe.
Isibalo sezisebenzi kanye nezikhala ezikhona, ngokwengxenye ngayinye, izinga kanye nohlobo lokuqashwa.
Isibalo sabantu abaqashiwe abangaphezulu kwesimo esivunyelwe.
c Ukuhlolwa komsebenzi i Ngokwe-CORE, isikhundla nezinga, isibalo sezikhundla ezihloliwe, ezikhushuliwe kanye nezehlisiwe.
Isibalo sezisebenzi abamiholo yabo iyaledlula izinga elinqunywe ngokuhlolwa komsebenzi kanye nezizathu zalokhu kuphuma endleleni ngokwe-CORE kanye nesikhundla.
d Umholo i Iphesenti lesabelo zimali, kungabalwa izinkokhelo zokwedluliswa, imali ekhokhelwe indawo kanye nezakhiwo, kanjalo nezinhlobonhlobo zezinkokhelo, elisetshenziswe ngazozonke izindleko zezisebenzi, imali ekhokhelwe ezokuphatha kanye nemisebenzi yobunyoninco naleyo eyisipesheli.
Izindleko zezisebenzi ngemigamu ka R20 000 ngokobuhlanga, ubulili, ukukhubazeka, i-CORE kanye nezikhundla.
Iphesenti lezindleko zonke zezisebenzi elisetshenziswe kwi-SMS.
Izindleko zesikhathi esengezelelwe, izibonelelo kanye nezinzuzo ngokwephesenti lazozonke izindleko zezisebenzi.
Inqubekelaphambili esiyenziwe ukumisela uhlelo lokufukula labo ababencishwe amathuba phambilini njengokubhekelwa esiqondisweni-III D.2 seSahluko-1.
Isibalo sezisebenzi eziqashwe ngokwezinga kanye nesikhundla, esikhonjiswe ngokobuhlanga, ubulili kanye nokukhubazeka.
Isibalo sezisebenzi ezikhushulwe ngokwezinga kanye nesikhundla, esikhonjiswe ngokobuhlanga, ubulili kanye nokukhubazeka.
v. Isibalo, izikhundla kanye namazinga abaqashwa abavele kwamanye amazwe.
Izisebenzi ezathola imiklomelo ngokusebenza, ezikhonjiswe ngokwezinga, I-CORE, isikhundla, uhlanga, ubulili kanye nokukhubazeka.
Lokho okufanele kufinyelelwe kukho ngokwesu lokuqeqesha kanye nenqubekelaphambili esiyenziwe ukufinyelela kulokho okubekiwe.
Isabelo sokuqeqesha esabelweni zimali somnyango kanye nezamba zangokoqobo ezisetshenzisiwe kulokho okufanele kufinyelelwe kukho kwezokuqeqesha, okukhonjiswe ngokobuhlanga, ubulili, ukukhubazeka kanye nesikhundla ezingeni ngalinye kwi-CORE ngayinye.
iv. Isibalo, (i) ngaphandle kanye- (ii) nangaphakathi, kanye nezinhlobo zokuoqeqesha ezimiselwe.
v. Isibalo kanye nohlobo lwezehlakalo zokulimala, ukugula kanye nokufa okwenzeke ngesikhathi somsebenzi osemthethweni noma endaweni yokusebenza.
g Isibalo kanye nesihloko sodaba lwezivumelwano ezihlanganyelwe okungenwe kuzo.
h Ikhefu lokugula i Indinganiso yezinsuku zekhefu lokugula elithathwe ngizisebenzi bomnyango, ekhonjiswe ngokwamazinga kanye nezikhundla.
Isibalo esiphelele sezinsuku zekhefu lokugula ezithathwe yizisebenzi zomnyango.
Izindleko ezilinganisiwe emnyangweni ngenxa yekhefu elithathwe kanjalo.
Isibalo sezisebenzi ezathatha ngaphezu kwezinsuku eziyishumi nanhlanu ezilandelanayo zokugula onyakeni obuyekezwayo.
i Isibalo sezisebenzi ezakhululwa ngenxa yempilo ebuthakathaka.
Phezu kwesiqondiso -VII.
a Zonke izikhala ezivulekile ezimenyezelwe ngaphambi komhla ka-1 Julayi -1999 mayelana nazo zonke izikhundla okufanele zigcwaliswe ngalelolanga noma ngaphambi kwalo, ziyogcwaliswa ngokuhambisana nezimiselo, imitheshwana kanye nezidingo ezisebenzayo futhi ezisemthethweni ngaphambi nje kwalolo lusuku; futhi b Izikhala ezivulekile ziyomenyezelwa ngokuhambisana neSekhula uNombolo- 2/3/1/3/P eyakhishwa kuMqondisi-Jikelele: Inkonzo yeziSebenzi zikaHulumeni nezokuPhatha ngomhla ka-24 Mashi- 1999, kuze kube uNgqongqoshe usekhiphe imiyalelo ngaphansi kwesiqondiso- VII C.2.7.
Ngaphezu kwesiqondiso -VII.E seSahluko- 1, iminyango iyoqhubeka kuze kube ngumhla ka-31 Mashi 2001 ukusebenzisa ifomu- uZ187 ukunikezela umbiko obhaliwe kulabo abasebenza sakuvivinywa njalo ngamakwata.
Ngaphezu kwesiqondiso -VIII seSahluko- 1 nokubhekelelwa kwanoma yiziphi Izivumelwano ezihlanganyelwe, uhlelo lokuhlowa kwezisebenzi, ukuhlolwa kwemibongo kanye nezinkomba ngabantu, kuhlanganisa nanoma yimiphi imiklomelo yokubongwa kanye noklonyeliswa ngokukhushulelwa eqophelweni eliphezulu lomholo, kuyoqhubeka nokusebenza kuze kube kumhla ka-31 Disemba- 2000, ngaphandle uma umnyango usukulungele ukumisela uhlelo ngosuku olunganeno, nokuyosho ukuthi uhlelo lokuphathwa kokusebenza lungamiselwa nanganoma yiluphi usuku phakathi komhla ka-1 Julayi -1999 kanye no 1 Apreli- 2001.
leso sinqumo singenziwa ngazikhathi kunoma ngabe yiliphi kulawo mafomu.
Noma yiliphi ifomu elibhekelelwe esigatshaneni- 5 lingachibiyelwa nguNgqongqoshe ngesaziso kusoMqulu.
igama eliphelele lomphathi sikhundla wezepolitiki ngokwesikhundla sokuba yisiKhulu esiPhethe so...
Umqashi lapha uqasha iSisebenzi, esivumayo futhi samukele ukuqashwa njengeNhloko yoMnyango we (igama leHhovisi, uMnyango, iNgxenye yeNhlangano noma uMnyango wesiFundazwe) ngokwezimiselo zesiGaba- 12 soMthetho weNkonzo yeziSebenzi zikaHulumeni ka -1994 (lapha obizwa ngoMthetho) isikhathi seminyaka engu ...(... izinyanga zekhalenda) kusukela ngomhla ka ... kuye kunqamuke ngomhla ka...
Isisebenzi sizobophezeleka ukulawulwa nokuphathwa okuqeqeshekile ko (igama leHhovisi, uMnyango, iNgxenye yeNhlangano noma uMnyango wesiFundazwe) njengokucetshwa yisigaba- 7 (b) ngokufundwa nesigaba- 7 soMthetho nanjengoba sikhonjwe esiVumelwaneni sokuSebenza esishiwo emshwaneni -7.
Isisebenzi siphinde sibophezeleke ukusebenzisa amagunya kanye nokwenziwa kwemisebenzi ephathiswe inhloko yomnyango ngokuvamile noma kulowo ophethe njengamanje njengeNhloko yoMnyango we (igama leHhovisi, uMnyango, iNgxenye yeNhlangano noma uMnyango wesiFundazwe) ikakhulukazi ngokwezimiselo zoMthethosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika ka- 1996 (uMthetho uNombolo -108 ka -1996), uMthetho noma yimuphi omunye umthetho.
isikhathi sokusebenza ngokuvivinywa esiyizinyanga eziyishumi nambili, ngaphansi kwesigaba -13 soMthetho; kanye nokuletha kwesiSisebenzi izitifiketi zangokoqobo zamakhwalifikheshini aso emfundo kanye nawezobunyoninco, izitifiketi zokusebenza kanye nesiqinisekiso sokuba yisakhamuzi saseNingizimu Afrika.
Noma yiziphi izindaba eziqubuka kulenkontileka, nezingamiselwe ngqo khona lapha, kuyobhekanwa nazo ngokuhambisana nemibandela yoMthetho, iziQondiso zeNkonzo yeziSebenzi zikaHulumeni zika- 2001, (nezibizwa ngeziQondiso lapha) kanye nanoma yimiphi eminye imibandela yomthetho ephathelene nesiSebenzi.
Inkokhelo eyotholwa yisiSebenzi kusukela ngelanga lokuqala umsebenzi njengoba kushiwo kumshwana- 1 ngaphezulu, yileyo echazwe kwiSengezo A.
Umholo kanye nezinzuzo kuyokhokhwa ngeziqephu ezilinganayo njalo ngenyanga, izinyanga eziyishumi nambili.
Izimiselo ezejwayelekile zokusebenza kanye nezinzuzo ezichazwe kwiSengezo- A, ziyolayezelwa futhi zihlinzekelwe ngokuhambisana noMthetho kanye neziQondiso. Labo abathintekayo kuleNkontileka bayakwemukela ukuthi izimiselo ezejwayelekile nokusebenza kanye nezinzuzo ezikwiSengezo- A kungenzeka zishintshwe ngazikhathi ngezinqumo kanye nemiyalelo kaNgqongqoshe weNkonzo yeziSebenzi zikaHulumeni kanye nezokuPhatha.
Ngaphansi kwesigaba -7 soMthetho, isiSebenzi siyofanelwa ngukubamba iqhaza kwezinye izinzuzo kanye namalungelo ayisipesheli avame ukunikezelwa kwiNhloko yoMnyango uma nje lokho kuhlelwe ngokuhambisana naleNkontileka noma eminye imitheshwana eqondene nalokho.
Uma kudingeka ukuba senze imisebenzi esemthethweni kude nekomkhulu laso, iSisebenzi siyohamba ngezindleko zoMqashi futhi siyokhokhelwa inkokhelo yokuziphilisa ngokuhambisana nezimiselo ezibekiwe.
Isisebenzi siyakuvuma ukuthi sizejwayezile nemibandela yesigaba- 3B no- 12 soMthetho.
Ekufinyeleleni esikhathini sobudala sokuthatha umhlalaphansi (noma okokuzikhethela kwaphambilini).
Ekuphothuleni isikhathi noma isikhathi sokuphatha eseluliwe.
Ekuthatheni umhlalaphansi ngaphambi kwesikhathi okucelwe yiso isiSebenzi.
Ukukhululwa ngokwezimiselo zanoma yiziphi izigatshana zesigaba -17 soMthetho.
Ukunqunywa kabusha kwesikhathi esasibekiwe noma isikhathi eseluliwe sokuphatha nguMqashi.
Impesheni kanye nezinye izinzuzo ezikhokhwayo kuhlangene ngqo nesigaba esithile soMthetho esisetshenziswayo, njengokulawulwa uMthetho wesiKhwama seziMpesheni seziSebenzi zikaHulumen ka- 1996, iziqondiso ezimenyezelwe lapho njengoqondene neNhloko yoMnyango kanye neziQondiso.
siyonikezelwa ngokubhaliwe; futhi siyonikezelwa osukwini noma ngaphambi kosuku logcina enyangeni siqale ukusebenza osukwini lokuqala lwenyanga elandelayo.
Uma isaziso sokunqamula sinikezelwe njengoba kucetshwe esigatshaneni 4.3, uMqashi unelungelo lokucela isiSebenzi ukuba siphume ehhovisi esihleli kulo futhi siphume nasemagcekeni oMnyango ngaphambi kokuphela kwesikhathi sesaziso sezinyanga ezintathu ngosuku olubekwe nguMqashi futhi singabe siseza emsebenzini noma yinini emva kwalokho.
Uma uMqashi esebenzisa izimiselo zesigatshana- 4.4, isiSebenzi siyobe sisenalo ilungelo kuzozonke izinzuzo njengoba ziqukethwe emitheshwaneni emiselwe.
Esimweni sokusebenza ngokungagculisi noma ukungaziphathi ngendlela, uMqashi angathatha izinyathelo ukubhekana nodaba ngokuhambisana nomthetho ofanele wezisebenzi kanye nanoma yimuphi umyalelo okhishwe nguNgqongqoshe.
Umqashi uyobonisana ngokubhaliwe nesiSebenzi okungenani ezinyangeni ezimbili zekhalenda ngaphambi kokuphela kwesikhathi sokuphatha esicetshwe esigatshaneni- 1 (ngaphezulu) ngokuthi uphakamisa ukusigcina isiSebenzi emsebenzini isikhathi esaluliwe esingedluli eminyakeni emihlanu (izinyanga ezingu- 60 zekhalenda), noma cha. Uma isiSebenzi saziswa ngaleyo nhloso yokuthi sigcinwe emsebenzini isikhathi esaluliwe, siyokwazisa uMqashi ngokubhaliwe, esikhathini esiyinyanga eyodwa yekhalenda kusukela osukwini lwalokho kukhulumisana, ngokuthi siyasamukela yini noma cha isikhathi eseluliwe sokuqashwa.
Lapho kuba khona ukuvumelana ukuthi isiSebenzi sizophinde sisayinde enye iNkontileka ekunqamulweni noma ekuphothulweni kweNkontileka yaso, ukuqhubeka kokusebenza kwesiSebenzi kuyokwamukelwa ngaphansi kweNkontileka entsha ukuze kugwenywe ukunqamuka kokusebenza futhi nanoma yiziphi izinzuzo ezilinganiselwe ziyoqhutshezelwa kwiNkontileka entsha.
Uma uMqashi engasivuseleli isikhathi senkontileka ngaphezu kwesikhathi esasimiselwe ekuqaleni njengoba kushiwo emshwaneni- 1 ngaphezulu, isisebenzi siyoba nelungelo lempesheni kanye nezinye izinzuzo eziqondene ngqo naleso sigaba somthetho esisetshenziswayo.
asinakusebenzisa, ngesikhathi sisaqashiwe noma ngasiphi-ke esinye isikhathi emva kwalokho, nanoma yimaphi amarekhodi achazwe kanjalo futhi atholakale ngenxa yokuqashwa kwaso, ukulimaza uMbuso, ngaphandle kwalapho esetshenziswa ekutholeni noma ekuvikeleni yinoma yiliphi ilungelo, noma ukulindela okusemthethweni, nokunikezelwe ngumthetho.
a letha kuMqashi, uma sicelwa nguMqashi ngesikhathi sokuqashwa kwaso noma ekunqanyulweni kokuqashwa kwaso, nanoma yiliphi irekhodi elichaziwe futhi elisezandleni zesisebenzi ngenxa yokuqashwa kwaso; futhi b asiyukugcina nanoma yimaphi amakhophi noma okucashunwe kulawo marekhodi, ngaphandle-ke uma kuvume uMqashi; futhi siyohambisana noMgomo wokuziPhatha omiselwe.
siyavumelana nokuthi lesi sigatshana, uma kubhekwa zonke izimo ezifanelekile, siphusile futhi sidingekile ukuze kuvikelwe ngokuyikho inhlalakahle yoMqashi kanye noHulumeni weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika nokuthi uma singake siphikisane nokuphusa kwalesi sigatshana noma ngasiphi isikhathi, isibopho sokufakazela ukungaphusi kwalesi sigatshana kuyoba ngumthwalo waso; futhi siyakuvuma ukuthi singene kule Nkontileka ngokukhululeka kanye nokuzikhethela nokuthi akukho zimo ezikhona noma ezike zaba khona ezenza ukuba sigomele manje noma ngasiphi isikhathi esikhathini esizayo ukuthi sabe sisesimweni esisicindezelayo ukuba sivumele izithiyo ezibekwe kulesisigatshana noma sabe singekho esimweni esilinganayo sokubonisana noMqashi ekuvumeleni lezo zithiyo.
Ukukhushulwa komholo kuyomiselwa ensebenzweni yesiSebenzi. Insebenzo iyohlolwa ngokuhambisana nezibopho kanye nezindawo zensebenzo ezisemqoka eziqukethwe esivumelwaneni sensebenzo kanye nasekutheni isiSebenzi sihambisane kangakanani nazo, kanjalo nanoma yiyiphi imiyalelo uNgqongqoshe weNkonzo yeziSebenzi zikaHulumeni nezokuPhatha angayikhipha. Ukukhushulwa kwamaholo esiSebenzi kuyomiselwa ekubonisaneni nomuntu. IsiSebenzi kanye noMqashi banesibopho sokubonisana mayelana nokukhushulwa komholo kanye nebhonasi yemali ngaphakathi kwezithiyo zesabelo zimali esimiselwe ensebenzweni yesiSebenzi. Ukukhushulwa komholo nebhonasi yemali yesiSebenzi kuyomiselwa ezinqumeni, imiyalelo kanye nemikhombandlela ekhishwe nguNgqongqoshe weNkonzo yeziSebenzi zikaHulumeni nezokuPhatha.
Isivumelwano saminyaka yonke sensebenzo esicetshwe ngokwezimiselo zesigatshana-7.1 ngenhla nesihlanganiswe nonyaka wezimali othizeni, nesichaza ngokusobala izindawo zensebenzo, imimo yezinqumo, okufanele kwenzeke eMnyangweni kanye nesiSebenzi kufanele kungenwe kuso ngesikhathi sokusebenza kwaleNkontileka. Njengoba izivumelwano zensebenzo zihlanganiswe nonyaka wezimali, kufanele kungenwe kuso ungakashayi umhla ka-30 Ephreli minyaka yonke yaleNkontileka. IsiSebenzi kufanele singene esivumelwaneni sensebenzo saso sokuqala zingakapheli izinyanga ezintathu ngemva kokuqala umsebenzi. Ngokwezimiselo zeziQondiso zeNkonzo yeziSebenzi zikaHulumeni- VII B.2, uMqashi uyoqopha ukunikezelwa kwamandla kanye/noma amagunya esivumelwaneni sensebenzo.
Isivumelwano sensebenzo siyobuyekezwa uma, noma ngasiphi isikhathi ngesikhathi sokuphatha, umsebenzi noma isimo soMnyango sishintshwa ngangokuthi (noma ngesizathu sesinqumo sikaHulumeni noma abaphathi noma ngokunye) okuqukethwe yiso akusafanelekile.
Le nkontileka ihlangene ncimishi nesivumelwano sensebenzo esicetshwe ku-7.1 ngenhla. Uma isiSebenzi singasebenzi ngokugculisayo mayelana nezidingo zesivumelwano saso sensebenzo, isiSebenzi siyakuvumela ukuthi uMqashi angasithathela izinyathelo ngokuhambisana nendlela equkethwe ngumthetho ofanele wezizisebenzi kanye nanoma yimuphi umyalelo okhishwe nguNgqongqoshe.
Ekumiselweni kwaleNkontileka, izinhlangothi zombili ziyazibophezela ekuziphatheni kahle futhi zethembisa ukuthi ekusebenzisaneni kwazo, aziyukwenza futhi angeke zingenzi okuthile okungalimaza noma kwephule amalungelo, impahla noma iminako yomunye phakathi kwabo.
Noma yiziphi izindaba eziqubuka kulenkontileka, nezingamiselwe ngqo khona lapha, kuyobhekanwa nazo ngokuhambisana nemibandela yoMthetho, njengoba uchitshiyelwe, iziQondiso esezishiwo kanye neminye imithetho yezisebenzi.
Ukuhumushwa kwaleNkontileka kuyolawulwa yimithetho kanye nemigomo esebenza eRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika.
Isisebenzi siyazinikela emandleni eziNkantolo zeRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika uma kuba khona ukuyisana emthethweni okuqutshulwa yizimiselo zale Nkontileka.
Akuyukuba ngukwaphula iNkontileka uma olunye uhlangothi kuleNkontileka livinjelwa noma linqindwa ekusebenzeni noma ekubhekeleleni izibopho zalo ezilapha ngokoMthetho wePhalamende noma okunye ukwenza koMbuso noma ngasiphi isizathu noma isigameko esingekho emandleni alolo hlangothi.
INkontileka iyikho konke okuyisivumelwano phakathi kwezinhlangothi ezisayinda leNkontileka, mayelana nodaba lwaleNkontileka, ngaphandle kwalokho okubekiwe, akukho sichibiyelo, luguquko, sengezo noma kwehluka kwanoma yiliphi ilungelo, isivumelwano noma isimiselo kuleNkontileka esiyoba namandla noma nagunya ngaphandle kokuba kubhalwe phansi futhi kwasayindwa yizinhlangothi zombili zaNkontileka.
Izinhlangothi zombili ziyavuma ukuthi akukho zimiselo, zethembiso noma zikhalazo, noma kwenziwe ngomlomo noma okubhaliwe futhi okushiwo noma okugudliselwe noma okunye, ngaphandle kwalokho okuqukethwe kuleNkontileka, eMthethweni, eziQondisweni kanye neminye imithetho efaneleyo (ngokwesibonelo uMthetho wesiKhwama seziMpesheni zeziSebenzi zikaHulumeni).
Akukho kudedelwa kwanoma yiziphi izivumelwano nezimiselo zaleNkontileka okuyobophezela nganoma yisiphi isizathu ngaphandle kokuba kwenziwe ngokubhalwa futhi kwasayinwa nguhlangothi olunikezela lokho kudedela kanti noma ngabe yikuphi ukudedela kuyosebenza kuphela ezimweni ezithizeni nangezizathu ezinikiwe. Akukho kwehluleka noma ukubambezela kwanoma yiluphi uhlangothi ekusebenziseni ilungelo, amandla noma igunya okuyovimbela noma yikuphi okunye noma ukuqhubeka nokusebenzisa lokho noma ukusebenzisa noma yiliphi ilungelo, amandla noma igunya.
Inombolo yefeksi kuya ngokuthi uhlangothi lubika noma yiluphi uguquko ekhelini lalo kwelinye ikheli lokuhlala, eleposi noma inombolo yefeksi ngesaziso esibhaliwe kwelinye uhlangothi. Lolu luguko kwekheli luyoqala ukusebenza emva kwezinsuku eziyisikhombisa leso saziso soguquko lwekheli.
ziyokwenziwa ngokubhalwa; futhi ziyokwethulwa siqu noma zithunyelwe ngeposi elikhokhelwe labhaliswa; futhi uma zethulwe siqu, zithathwe ngokuthi zitholakale ngelanga lokwethulwa kwazo; noma uma zithunyelwe ngeposi elikhokhelwe labhaliswa, zithathwe ngokuthi zitholakale ezinsukwini ezintathu zokusebenz emva kokuposwa ngaphandle uma kungenjalo futhi kunesiqinisekiso; noma uma zithunyelwe ngefeksi, zithathwe ngokuthi zitholakele osukwini lokuqala lokusebenza osukwini olulandela ukuthunyelwa kwefeksi ngaphandle uma kungenjalo futhi kunesiqinisekiso.
ISAYINWE nguMqashi e osukwini luka ...lwenyanga u...
ISAYINWE yisiSebenzi e osukwini luka ... lwenyanga u...
UHulumeni weRiphabhuliki yaseNingimu Afrika, lapha omelelwe ngu- (igama eliphelele le si Khulu esiPhethe noma ummeleli waso) ngokwesikhundla sokuba ngu-...
no igama eliphelele njengelungu leSMS ngokwesikhundla sokuba (yisho isikhundla) (lapha esibizwa ngesiSebenzi).
UMqashi lapha uqasha isiSebenzi, esivumayo futhi samukele ukuqashwa njengelungu leSMS ngokwezimiselo zesigaba- 9 soMthetho weNkonzo yeziSebenzi zikaHulumeni ka 1994 (lapha obizwa ngoMthetho) kusukela ngosuku lomhlaka Ukuqashwa kwesiSebenzi kanye nezimiselo zenkonzo yokusebenza ziyolawulwa nguMthetho, iziQondiso zeNkonzo yeziSebenzi zikaHulumeni zika 2001 (lapha ezibizwa ngeziQondiso) kanye nanoma yiziphi izimiselo zomthetho ezifanelekile esiSebenzini.
isiSebenzi kungenzeka ukuba kudingeke senze eminye imisebenzi noma sisebenze kwezinye izindawo ezingalayelwa ngokunesizathu nguMqashi; futhi noma yiziphi izindaba eziqubuka kulenkontileka, nezingamiselwe ngqo khona lapha, kuyobhekanwa nazo ngokuhambisana nemibandela yoMthetho, iziQondiso kanye nanoma yimiphi eminye imibandela yomthetho ephathelene nesiSebenzi.
Inkokhelo eyotholwa yisiSebenzi kusukela ngelanga lokuqala lomsebenzi njengoba kushiwo kumshwana -1 ngaphezulu, yileyo echazwe kwiSengezo- A.
Umholo kanye nezinzuzo kuyokhokhwa ngeziqephu ezilinganayo njalo ngenyanga, izinyanga eziyishumi nambili.
Izimiselo ezejwayelekile zokusebenza kanye nezinzuzo ezichazwe kwiSengezo A, ziyolayezelwa futhi zihlinzekelwe ngokuhambisana noMthetho kanye neziQondiso. Izinhlangothi ezithintekayo kuleNkontileka ziyakwemukela ukuthi izimiselo ezejwayelekile nokusebenza kanye nezinzuzo ezikwiSengezo- A kungenzeka zishintshwe ngazikhathi ngezinqumo kanye nemiyalelo kaNgqongqoshe weNkonzo yeziSebenzi zikaHulumeni kanye nezokuPhatha.
Uma kudingeka ukuba senze imisebenzi esemthethweni kude nekomkhulu laso, iSisebenzi siyohamba ngezindleko zoMqashi futhi siyokhokhelwa inkokhelo yokuziphilisa ngokuhambisana nezimiselo ezibekiwe.
Ekufinyeleleni esikhathini sobudala sokuthatha umhlalaphansi (noma okokuzikhethela kwaphambilini).
Ekuthatheni umhlalaphansi ngaphambi kwesikhathi okucelwe yiso iSisebenzi.
Ukukhululwa ngokwezimiselo zanoma yiziphi izigatshana zesigaba- 17 soMthetho.
Uma isaziso sokunqamula sinikezelwe njengoba kucetshwe esigatshaneni -3.1.3, uMqashi unelungelo lokucela isiSebenzi ukuba siphume ehhovisi esihleli kulo futhi siphume nasemagcekeni oMnyango ngaphambi kokuphela kwesikhathi sesaziso ngosuku olubekwe nguMqashi futhi singabe siseza emsebenzini noma yinini emva kwalokho.
Uma uMqashi esebenzisa izimiselo zesigatshana -3.3 isiSebenzi siyobe sisenalo ilungelo kuzozonke izinzuzo njengoba ziqukethwe emitheshwaneni emiselwe.
Esimweni sokusebenza ngokungagculisi noma ukungaziphathi ngendlela, uMqashi angathatha izinyathelo zokuluphatha udaba ngokuhambisana nomthetho ofanele wezisebenzi kanye nanoma yimuphi umyalelo okhishwe nguNgqongqoshe.
asinakusebenzisa, ngesikhathi sisaqashiwe noma ngasiphi-ke esinye isikhathi emva kwalokho, nanoma yimaphi amarekhodi achazwe kanjalo futhi atholakale ngenxa yokuqashwa kwaso, ukulimaza uMbuso, ngaphandle kwalapho esetshenziswa ekutholeni noma ekuvikeleni yinoma yiliphi ilungelo, noma ukulindela okusemthethweni, nokunikezelwe ngumthetho.
siyo a letha kuMqashi, uma sicelwa nguMqashi ngesikhathi sokuqashwa kwaso noma ekunqanyulweni kokuqashwa kwaso, nanoma yiliphi irekhodi elichaziwe futhi elisezandleni zesisebenzi ngenxa yokuqashwa kwaso; futhi b asiyukugcina nanoma yimaphi amakhophi noma okucashunwe kulawo marekhodi, ngaphandle-ke uma kuvume uMqashi; futhi siyohambisana noMgomo wokuziPhatha omiselwe.
siyavumelana nokuthi lesisigatshana, uma kubhekwa zonke izimo ezifanelekile, siphusile futhi sidingekile ukuze kuvikelwe ngokuyikho inhlalakahle yoMqashi kanye noHulumeni weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika nokuthi uma singake siphikisane nokuphusa kwalesisigatshana noma ngasiphi isikhathi, isibopho sokufakazela ukungaphusi kwalesisigatshana kuyoba ngumthwalo waso; futhi siyakuvuma ukuthi singene kule Nkontileka ngokukhululeka kanye nokuzikhethela nokuthi akukho zimo ezikhona noma ezike zaba khona ezenza ukuba agomele manje noma ngasiphi isikhathi esikhathini esizayo ukuthi sabe sisesimweni esisicindezelayo ukuba sivumele izithiyo ezibekwe kulesisigatshana noma sabe singekho esimweni esilinganayo sokubonisana noMqashi ekuvumeleni lezo zithiyo.
Ukukhushulwa komholo kuyomiselwa ensebenzweni yesiSebenzi. Insebenzo iyohlolwa ngokuhambisana nezibopho kanye nezindawo zensebenzo ezisemqoka eziqukethwe esivumelwaneni sensebenzo kanye nasekutheni isiSebenzi sihambisane kangakanani nazo, kanjalo nanoma yiyiphi imiyalelo uNgqongqoshe weNkonzo yeziSebenzi zikaHulumeni nezokuPhatha angayikhipha. Ukukhushulwa kwamaholo esiSebenzi kuyomiselwa ekubonisaneni nomuntu. Isisebenzi kanye noMqashi banesibopho sokubonisana mayelana nokukhushulwa komholo kanye nebhonasi yemali ngaphakathi kwezithiyo zesabelo zimali esimiselwe ensebenzweni yesiSebenzi. Ukukhushulwa komholo nebhonasi yemali yesiSebenzi kuyomiselwa ezinqumeni, imiyalelo kanye nemikhombandlela ekhishwe nguNgqongqoshe weNkonzo yeziSebenzi zikaHulumeni nezokuPhatha.
Isivumelwano saminyaka yonke sensebenzo esicetshwe ngokwezimiselo zesigatshana-5.1 ngenhla nesihlanganiswe nonyaka wezimali othizeni, nesichaza ngokusobala izindawo zensebenzo, imimo yezinqumo, okufanele kwenzeke eMnyangweni kanye nesiSebenzi kufanele kungenwe kuso ngesikhathi sokusebenza kwaleNkontileka. Njengoba izivumelwano zensebenzo zihlanganiswe nonyaka wezimali, kufanele kungenwe kuso ungakashayi umhla ka- 30 Apreli minyaka yonke yaleNkontileka. IsiSebenzi kufanele singene esivumelwaneni sensebenzo saso sokuqala zingakapheli izinyanga ezintathu ngemva kokuqala umsebenzi. Ngokwezimiselo zeziQondiso zeNkonzo yezisebenzi zikaHulumeni -VII B.2, uMqashi uyoqopha ukunikezelwa kwamandla kanye/noma amagunya esivumelwaneni sensebenzo.
Isivumelwano sensebenzo siyobuyekezwa uma, noma ngasiphi isikhathi ngesikhathi sokuphatha, umsebenzi noma isimo soMnyango (uphiko, ihhovisi lomqondisi, igatsha, ingxenye) sishintshwa ngangokuthi (noma ngesizathu sesinqumo sikaHulumeni noma abaphathi noma ngokunye) okuqukethwe yiso akusafanelekile.
Le nkontileka ihlangene ncimishi nesivumelwano sensebenzo esicetshwe ku-5.1 ngenhla. Uma isiSebenzi singasebenzi ngokugculisayo mayelana nezidingo zesivumelwano saso sensebenzo, isiSebenzi siyakuvumela ukuthi uMqashi angathatha izinyathelo ngokuhambisana nendlela equkethwe ngumthetho ofanele wezizisebenzi kanye nanoma yimuphi umyalelo okhishwe nguNgqongqoshe.
Nanoma yimiphi eminye imisebenzi.
Ekumiselweni kwale Nkontileka, izinhlangothi ziyazibophezela ekuziphatheni kahle futhi zethembisa ukuthi ekusebenzisaneni kwazo, aziyukwenza futhi angeke zingenzi okuthile okungalimaza noma kwephule amalungelo, impahla noma iminako yomunye phakathi kwabo.
Noma yiziphi izindaba eziqubuka kulenkontileka, nezingamiselwe ngqo khona lapha, kuyobhekanwa nazo ngokuhambisana nemibandela yoMthetho, njengoba uchitshiyelwe, iziQondiso esezishiwo kanye neminye imithetho yezisebenzi.
Ukuhumushwa kwale Nkontileka kuyolawulwa yimithetho kanye nemigomo esebenza eRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika.
Isisebenzi siyazinikela emandleni eziNkantolo zeRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika uma kuba khona ukuyisana emthethweni okuqutshulwa yizimiselo zale Nkontileka.
Akuyukuba ngukwaphula iNkontileka uma olunye uhlangothi kuleNkontileka luvinjelwa noma linqindwa ekusebenzeni noma ekubhekeleleni izibopho zalo ezilapha ngokoMthetho wePhalamende noma okunye ukwenza koMbuso noma ngasiphi isizathu noma isigameko esingekho emandleni alelo thimba.
INkontileka iyikho konke okuyisivumelwano phakathi kwezinhlangothi ezisayinda leNkontileka, mayelana nodaba lwaleNkontileka, ngaphandle kwalokho okubekiwe, akukho sichibiyelo, luguquko, sengezo noma kwehluka kwanoma yiliphi ilungelo, isivumelwano noma isimiselo kule Nkontileka esiyoba namandla noma nagunya ngaphandle kokuba kubhalwe phansi futhi kwasayindwa yizinhlangothi zombili zaNkontileka.
Izinhlangothi zombili ziyavuma ukuthi akukho zimiselo, zethembiso noma zikhalazo, noma kwenziwe ngomlomo noma okubhaliwe futhi okushiwo noma okugudliselwe noma okunye, ngaphandle kwalokho okuqukethwe kule Nkontileka, eMthethweni, eziQondisweni kanye neminye imithetho efaneleyo (ngokwesibonelo uMthetho wesiKhwama seziMpesheni zeziSebenzi zikaHulumeni).
Akukho kudedelwa kwanoma yiziphi izivumelwano nezimiselo zaleNkontileka okuyobophezela nganoma yisiphi isizathu ngaphandle kokuba kwenziwe ngokubhalwa futhi kwasayindwa nguhlangothi olunikezela lokho kudedela kanti noma ngabe yikuphi ukudedela kuyosebenza kuphela ezimweni ezithizeni nangezizathu ezinikiwe. Akukho kwehluleka noma ukubambezela kwanoma yiluphi uhlangothi ekusebenziseni ilungelo, amandla noma igunya okuyovimbela noma yikuphi okunye noma ukuqhubeka nokusebenzisa lokho noma ukusebenzisa noma yiliphi ilungelo, amandla noma igunya.
Inombolo yefeksi kuya ngokuthi uhlangothi lubika noma yiluphi uguquko ekhelini lalo kwelinye ikheli lokuhlala, eleposi noma Inombolo yefeksi ngesaziso esibhaliwe kwelinye uhlangothi.
ziyokwenziwa ngokubhalwa; futhi ziyokwethulwa siqu noma zithunyelwe ngeposi elikhokhelwe labhaliswa; futhi uma zethulwe siqu, zithathwe ngokuthi zitholakale ngelanga lokwethulwa kwazo; noma uma zithunyelwe ngeposi elikhokhelwe larejistwa, zithathwe ngokuthi zitholakale ezinsukwini ezintathu zokusebenza emva kokuposwa ngaphandle uma kungenjalo futhi kunesiqinisekiso; noma uma zithunyelwe ngefeksi, zithathwe ngokuthi zitholakele osukwini lokuqala lokusebenza osukwini olulandela ukuthunyelwa kwefeksi ngaphandle uma kungenjalo futhi kunesiqinisekiso.
ISAYINWE nguMqashi e osukwini luka... lwenyanga u...
ISAYINWE yisiSebenzi e osukwini luka ...lwenyanga u...
UHulumeni weRiphabhuliki yaseNingimu Afrika, lapha omelelwe ngu (igama eliphelele lesikhulu esiphethe noma ummeleli waso) ngokwesikhundla sokuba ngu...
no igama eliphelele njengelungu le-SMS ngokwesikhundla sokuba yisho isikhundla lapha osubizwa ngesiSebenzi.
UMqashi lapha uqasha isiSebenzi, esivumayo futhi samukele ukuqashwa njengelungu le-SMS ngokwezimiselo zesigaba- 9 soMthetho weNkonzo yeziSebenzi zikaHulumeni ka 1994 (lapha obizwa ngoMthetho) kusukela ngosuku lomhla ka Ukuqashwa kwesiSebenzi kanye nezimiselo zenkonzo yokusebenza ziyolawulwa nguMthetho, iziQondiso zeNkonzo yeziSebenzi zikaHulumeni zika-2001 (lapha ezibizwa ngeziQondiso) kanye nanoma yiziphi izimiselo zomthetho ezifanelekile esiSebenzini.
isikhathi sokusebenza ngokuvivinywa esiyizinyanga eziyishumi nambili ngaphandle uma isiSebenzi siqashwe isikhathi esingedluli ezinyangeni eziyishumi nambili ngaphansi kwesigaba -13 soMthetho; kanye nokuletha kwesiSisebenzi izitifiketi zangokoqobo zamakhwalifikheshini aso emfundo kanye nawezobunyoninco, izitifiketi zokusebenza kanye nesiqinisekiso sokuba yisakhamuzi saseNingizimu Afrika.
isiSebenzi kungenzeka ukuba kudingeke senze eminye imisebenzi noma sisebenze kwezinye izindawo ezingalayelwa ngokunesizathu nguMqashi; futhi noma yiziphi izindaba eziqubuka kulenkontileka, nezingamiselwe ngqo khona lapha, kuyobhekanwa nazo ngokuhambisana nemibandela yoMthetho, iziQondiso kanye nanoma yimiphi eminye imibandela yomthetho ephathelene nesiSebenzi.
Inkokhelo eyotholwa yisiSebenzi kusukela ngelanga lokuqala umsebenzi njengoba kushiwo kumshwana -1 ngaphezulu, yileyo echazwe kwiSengezo A.
Umholo kanye nezinzuzo kuyokhokhwa ngeziqephu ezilinganayo njalo ngenyanga, izinyanga eziyishumi nambili.
Izimiselo ezejwayelekile zokusebenza kanye nezinzuzo ezichazwe kwiSengezo- A, ziyolayezelwa futhi zihlinzekelwe ngokuhambisana noMthetho kanye neziQondiso. Izinhlangothi zombili ezithintekayo kuleNkontileka ziyakwemukela ukuthi izimiselo ezejwayelekile nokusebenza kanye nezinzuzo ezikwi Sengezo A kungenzeka zishintshwe ngazikhathi ngezinqumo kanye nemiyalelo kaNgqongqoshe weNkonzo yizisebenzi bakaHulumeni kanye nezokuPhatha.
Uma kudingeka ukuba senze imisebenzi esemthethweni kude nekomkhulu laso, iSisebenzi siyohamba ngezindleko zoMqashi futhi siyokhokhelwa inkokhelo yokuziphilisa ngokuhambisana nezimiselo ezimisiwe.
Ekuphothuleni isikhathi sokusebenza esibekiwe noma isikhathi eseluliwe sokuphatha.
siyonikezelwa ngokubhaliwe; futhi siyonikezelwa osukwini noma ngaphambi kosuku logcina enyangeni siqale ukusebenza osukwini lokuqala lwenyanga elandelayo.
Uma isaziso sokunqamula sinikezelwe njengoba kucetshwe esigatshaneni 3.3, uMqashi unelungelo lokucela isiSebenzi ukuba siphume ehhovisi esihleli kulo futhi siphume nasemagcekeni oMnyango ngaphambi kokuphela kwesikhathi sesaziso ngosuku olubekwe nguMqashi futhi singabe siseza emsebenzini noma yinini emva kwalokho.
Uma uMqashi esebenzisa izimiselo zesigatshana -3.4 isiSebenzi siyobe sisenalo ilungelo kuzozonke izinzuzo njengoba ziqukethwe emitheshwaneni emiselwe.
Esimweni sokusebenza ngokungagculisi noma ukungaziphathi ngendlela, uMqashi angathatha izinyathelo ngokuhambisana nomthetho ofanele wezisebenzi kanyed nanoma yimuphi umyalelo okhishwe nguNgqongqoshe.
a letha kuMqashi, uma sicelwa nguMqashi ngesikhathi sokuqashwa kwaso noma ekunqanyulweni kokuqashwa kwaso, nanoma yiliphi irekhodi elichaziwe futhi elisezandleni zesisebenzi ngenxa yokuqashwa kwaso; futhi b asiyukugcina nanoma yimaphi amakhophi noma okucashunwe kulawo marekhodi, ngaphandle-ke uma kuvume uMqashi; futhi siyohambisana noMgomo wokuziPhatha omiselwe.
siyavumelana nokuthi lesisigatshana, uma kubhekwa zonke izimo ezifanelekile, siphusile futhi sidingekile ukuze kuvikelwe ngokuyikho inhlalakahle yoMqashi kanye noHulumeni weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika nokuthi uma singake siphikisane nokuphusa kwalesisigatshana noma ngasiphi isikhathi, isibopho sokufakazela ukungaphusi kwalesisigatshana kuyoba ngumthwalo waso; futhi siyakuvuma ukuthi singene kule Nkontileka ngokukhululeka kanye nokuzikhethela nokuthi akukho zimo ezikhona noma ezike zaba khona ezenza ukuba agomele manje noma ngasiphi isikhathi esikhathini esizayo ukuthi sabe sisesimweni esisicindezelayo ukuba sivumele izithiyo ezibekwe kulesi sigatshana noma sabe singekho esimweni esilinganayo sokubonisana noMqashi ekuvumeleni lezo zithiyo.
Ukukhushulwa komholo kuyomiselwa ensebenzweni yesiSebenzi. Insebenzo iyohlolwa ngokuhambisana nezibopho kanye nezindawo zensebenzo ezisemqoka eziqukethwe esivumelwaneni sensebenzo kanye nasekutheni isiSebenzi sihambisane kangakanani nazo, kanjalo nanoma yiyiphi imiyalelo uNgqongqoshe weNkonzo yeziSebenzi zikaHulumeni nezokuPhatha angayikhipha. Ukukhushulwa kwamaholo esiSebenzi kuyomiselwa ekubonisaneni nomuntu. Isisebenzi kanye noMqashi banesibopho sokubonisana mayelana nokukhushulwa komholo kanye nebhonasi yemali ngaphakathi kwezithiyo zesabelo zimali esimiselwe ensebenzweni yesiSebenzi. Ukukhushulwa komholo nebhonasi yemali yesiSebenzi kuyomiselwa ezinqumeni, imiyalelo kanye nemikhombandlela ekhishwe nguNgqongqoshe weNkonzo yeziSebenzi zikaHulumeni nezokuPhatha.
Isivumelwano saminyaka yonke sensebenzo esicetshwe ngokwezimiselo zesigatshana- 5.1 ngenhla nesihlanganiswe nonyaka wezimali othizeni, nesichaza ngokusobala izindawo zensebenzo, imimo yezinqumo, okufanele kwenzeke eMnyangweni kanye nesiSebenzi kufanele kungenwe kuso ngesikhathi sokusebenza kwaleNkontileka. Njengoba izivumelwano zensebenzo zihlanganiswe nonyaka wezimali, kufanele kungenwe kuso ungakashayi umhla ka-30 Ephreli minyaka yonke yaleNkontileka. Isisebenzi kufanele singene esivumelwaneni sensebenzo saso sokuqala zingakapheli izinyanga ezintathu ngemva kokuqala umsebenzi.
Isivumelwano sensebenzo siyobuyekezwa uma, noma ngasiphi isikhathi ngesikhathi sokuphatha, umsebenzi noma isimo soMnyango (uphiko, ihhovisi lomqondisi, igatsha, ingxenye) sishintshwa ngangokuthi (noma ngesizathu sesinqumo sikaHulumeni noma abaphathi noma ngokunye) okuqukethwe yiso akusafanelekile.
Le nkontileka ihlangene ncimishi nesivumelwano sensebenzo esicetshwe ku-5.1 ngenhla. Uma isiSebenzi singasebenzi ngokugculisayo mayelana nezidingo zesivumelwano saso sensebenzo, isiSebenzi siyakuvumela ukuthi uMqashi angamthathela izinyathelo ngokuhambisana nendlela equkethwe ngumthetho ofanele wezizisebenzi kanye nanoma yimuphi umyalelo okhishwe nguNgqongqoshe.
Nanoma yimiphi eminye imisebenzi.
Ekumiselweni kwale Nkontileka, izinhlangothi zombi ziyazibophezela ekuziphatheni kahle futhi zethembisa ukuthi ekusebenzisaneni kwazo, aziyukwenza futhi angeke zingenzi okuthile okungalimaza noma kwephule amalungelo, impahla noma iminako yomunye phakathi kwabo.
Noma yiziphi izindaba eziqubuka kule Nkontileka, nezingamiselwe ngqo khona lapha, kuyobhekanwa nazo ngokuhambisana nemibandela yoMthetho, njengoba uchitshiyelwe, iziQondiso iziQondiso esezishiwo kanye neminye imithetho yezisebenzi.
Ukuhumushwa kwale Nkontileka kuyolawulwa yimithetho kanye nemigomo esebenza eRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika.
Isisebenzi siyazinikela emandleni eziNkantolo zeRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika uma kuba khona ukuyisana emthethweni okuqutshulwa yizimiselo zale Nkontileka.
Akuyukuba ngukwaphula iNkontileka uma olunye uhlangothi olusayinda le Nkontileka livinjelwa noma linqindwa ekusebenzeni noma ekubhekeleleni izibopho zalo ezilapha ngokoMthetho wePhalamende noma okunye ukwenza koMbuso noma ngasiphi isizathu noma isigameko esingekho emandleni alelo thimba.
INkontileka iyikho konke okuyisivumelwano phakathi kwezinhlangothi ezisayinda leNkontileka, mayelana nodaba lwaleNkontileka, ngaphandle kwalokho okubekiwe, akukho sichibiyelo, luguquko, sengezo noma kwehluka kwanoma yiliphi ilungelo, isivumelwano noma isimiselo kule Nkontileka esiyoba namandla noma nagunya ngaphandle kokuba kubhalwe phansi futhi kwasayindwa yizinhlangothi zombili zaNkontileka.
Izinhlangothi zombili ziyavuma ukuthi akukho zimiselo, zethembiso noma zikhalazo, noma kwenziwe ngomlomo noma okubhaliwe futhi okushiwo noma okugudliselwe noma okunye, ngaphandle kwalokho okuqukethwe kuleNkontileka, eMthethweni, eziQondisweni kanye neminye imithetho efaneleyo (ngokwesibonelo uMthetho wesiKhwama seziMpesheni zeziSebenzi zikaHulumeni).
Akukho kudedelwa kwanoma yiziphi izivumelwano nezimiselo zale Nkontileka okuyobophezela nganoma yisiphi isizathu ngaphandle kokuba kwenziwe ngokubhalwa futhi kwasayindwa nguhlangothi olunikezela lokho kudedela kanti noma ngabe yikuphi ukudedela kuyosebenza kuphela ezimweni ezithizeni nangezizathu ezinikiwe. Akukho kwehluleka noma ukubambezela kwanoma yiluphi uhlangothi ekusebenziseni ilungelo, amandla noma igunya okuyovimbela noma yikuphi okunye noma ukuqhubeka nokusebenzisa lokho noma ukusebenzisa noma yiliphi ilungelo, amandla noma igunya.
Inombolo yefeksi kuya ngokuthi uhlangothi lubika noma yiluphi uguquko ekhelini lalo kwelinye ikheli lokuhlala, eleposi noma Inombolo yefeksi ngesaziso esibhaliwe kwelinye uhlangothi.
Zonke izaziso eziyonikezelwa ngokwezimiselo zale Nkontileka ziyokwenziwa ngokubhalwa; futhi ziyokwethulwa siqu noma zithunyelwe ngeposi elikhokhelwe labhaliswa; futhi uma zethulwe siqu, zithathwe ngokuthi zitholakale ngelanga lokwethulwa kwazo; noma uma zithunyelwe ngeposi elikhokhelwe labhaliswa, lithathwe ngokuthi zitholakale ezinsukwini ezintathu zokusebenz emva kokuposwa ngaphandle uma kungenjalo futhi kunesiqinisekiso; noma uma zithunyelwe ngefeksi, zithathwe ngokuthi zitholakele osukwini lokuqala lokusebenza osukwini olulandela ukuthunyelwa kwefeksi ngaphandle uma kungenjalo futhi kunesiqinisekiso.
ISAYINWE nguMqashi e sukwini luka... lwenyanga u...
ISAYINWE yisiSebenzi e osukwini luka ... lwenyanga u...
a umholo ongumongo ongamarandi angu-Rnobalwa njengephesenti elingu...
Ubulungu besiKhwama seMpesheni seziSebenzi zikaHulumeni kuphoqelekile. Izinga lokunikelela kwesiSebenzi kanye noMqashi kuyomiselelwa.
Isisebenzi siyosebenza ngokwethembeka nangokuzimisela amahora angengaphansi kwesishiyagalombili ngosuku futhi siyolandela amahora okusebenza omnyango.
Ezinye izimiselo zokusebenza zinjengoba zichazwe encwadini yokusebenza kwiSMS.
<fn>zul_Article_National Language Services_IZIZINDA EZISEMTHETHWENI EZIGCINA IMIQULU NEMIBHALO.txt</fn>
Ukugcina imibhalo ngokomthetho kuyisibopho sokomthetho esidinga ukuba bonke abashicileli (nabakhiqizi) baseNingizimu Afrika bayo yonke inhlobo yombhalo, lokho kubandakanya okushicilelwe ngobuchwepheshe kwafakwa kumavidiyo kwaqoshwa ukuze kulalelwe, bayise inani elithize lamakhophi alokho abasuke bekushicilele kulezo zizinda ezibaluliwe ngokusemthethweni ukuba ziwagcine. Kungumkhuba owenziwa ohulumeni emhlabeni wonke jikelele ukuthi bafune ukuba abakhiqizi bayo yonke inhlobo yombhalo, lokho kubandakanya amavidiyo namatheyiphu aqoshiwe, balethe inani elithize lemikhiqizo yabo kulezi zizinda ezibaluliwe ezisemthethweni. Kumanjena nje amazwe umhlaba wonke abuyekeza futhi achibiyela imithetho yawo eyengamele lokhu kwethulwa kwemibhalo kuzizinda eziyizigcina-lwazi ukuze kubhekelwe ukwanda kwemibhalo elotshwe yashicilelwa ngobuchwepheshe njengamavidiyo nama-CD nama-DVD.
Inhloso yokugcina ulwazi esizindeni esisemthethweni ukuqoqa, ukulondoloza, kanye nokuhlinzeka kubasebenzisi baleso sizinda bangaleso sikhathi nabangesikhathi esizayo ulwazi nemibhalo equkethe imisebenzi namasiko okuyigugu lezwe.
Ukugcinwa kolwazi ngokomthetho eNingizimu Afrika, kuqale ngo-1842 ngesikhathi sokuqala sokusebenza koMthetho Welungelo Lokushicilela waseBrithani ovikela ilungelo lombhali lokuba ngumsunguli wombhalo kuwona wonke uMbuso waseBrithani.
Kwabuye kwaba nezinguqunguquko kumthetho ngesikhathi soMthetho Welungelo Lokushicilela lombhali lokuba ngumsunguli wombhalo ka-1965 nesoMthetho Wokugcinwa Ngokusemthethweni Kwemibhalo Eshicilelwe ka-1982. UMthetho okhona manje Wokugcinwa Ngokusemthethweni Kwemibhalo (okunguMthetho 54 ka-1997), wamenyezelwa ngomhla ka-1 Julayi 1998. Lo Mthetho uhlinzekela ukulethwa kwemibhalo, amaphephabhuku kanye nokunye okuqukethe ulwazi njengamafilimu amavidiyo, ama-CD omculo, kanye nama-DVD, konke okushicilelwe noma okukhiqizwe eNingizimu Afrika. UMthetho uhlinzekela uhlaka olubanzi kwezomthetho malungana nenani lamakhophi okufanele ukuba agcinwe, isimo okufanele afike ngaso kanjalo neqophelo, ulwazi oludingeka kubashicileli nabakhiqizi, isikhathi okufanele amakhophi alethwe ngaso kanye namanyathelo okufanele athathwe lapho abashicileli nabakhiqizi behluleka ukuhambisana nomthetho.
Umbhalo yinoma yini okuhloswe ngayo ukuba kugcineke kumbe kudluliswe ulwazi olubhaliwe, oluyimifanekiso, oluyizithombe kumbe oluqoshiwe ukuthi lulalelwe nangezinye izimo eziqondakalayo futhi nanganoma imiphi eminye imigudu.
Leyo yimibhalo ekhiqizelwe ukuba isetshenziswe umphakathi jikelele.
okuhloswe ukuba ukhiqizwe futhi usatshalaliswe kumphakathi waseNingizimu Afrika ogcina kumbe udlulise ulwazi olubhaliwe, oluyizithombe, oluqoshelwe ukulalelwa, olufundeka ngemishini noma olungasiphi esinye isimo osubukeziwe kumbe osushicielwe kabusha osuhluke kakhulu kulo waphambilini ngenxa yolwazi oseluhlukile kumbe indlela nesimo owethulwe ngaso kulokhu oshicilelwe eNingizimu Afrika kumbe olungiselwe ukuba usetshenziswe umphakathi waseNingizimu Afrika.
Ukulondolozwa kwamagugu alotshiwe naqoshiwe kusiza ukufinyelela kwezakhamuzi kukhona konke okushicilelwe kwakhiqizwa ezweni lazo. Ngakho-ke, ukulondolozwa kolwazi ngokusemthethweni kungenye yezinsika zenkululeko yolwazi.
Kusiza izwe lethu ukuba likwazi ukugcina izibopho zalo zobuqotho ezimbili kusintu sonkana.
ukuqinisekisa ukuthi umsebenzi wombhali kawulahleki nanini, futhi uyatholakala uma kwenziwa ucwaningo ezikhathini ezizayo siyakwazi isizinda ukuqwashisa bonke abasebenzisi balezi zizinda ngokukhiqiziwe nokushicilelwe kuba yisisekelo sokwakhiwa kwemiqulu yezinhla zemibhalo kazwelonke neminye amaqoqo olwazi aqwashisa abasebenzisi-sizinda kanye nabasazozisebenzisa kuzwelonke nasemhlabeni wonke ngezincwadi ezikhona neminye imibhalo, kanjalo lokho kukhuthaze ukusatshalaliswa nokuthengwa kwayo iba yisisekelo sokuqoqwa kwezibalo ezikhiqizwe i-UNESCO emhlabeni wonke okungumthombo oyigugu wolwazi lwezamabhizinisi embonini nohwebo lwezincwadi. Ingabuye isebenze ngayo leyo nhloso kweminye imigudu.
<fn>zul_Article_National Language Services_IZWE LASENINGIZIMU AFRIKA (2003).txt</fn>
Amagama adwetshelwe ngomugqa ogqamile achaza izichibiyelo ezenziwe emithethweni esebenzayo.
Ukusingatha ukuphathwa komasipalati ngokuphoqelela ukukhokhwa kwentela yendawo; ukuchibiyela Uhulumeni Wasekhaya: Umthetho we- 2000 wemigudu yomasipalati, ukuze kuqhutshekwe nokuthi kwenziwe Izigaba- zokuba omasipalati bakwazi ukuthumela izincwadi; ukuchibiyela noma ukuhoxisa imithetho ethile; kanye nokubhekela izindaba ezithile eziphalene naloku.
Isihloko esifingqiwe kanye nokuqala ukusebena komthetho.
umasipalati omkhulu noma umasipalati wendawo ungaklama intela yendawo ezindaweni ezenganyelwe yiwo.
umasipalati wesifunda ngeke akwazi ukuklama intela yendawo ngaphandle uma indawo isesifundeni esisingethwe yiwo umasipalati lowo.
b ezinye Izigaba- zalomthetho; kanye c inqubomgomo yokukhokhela indawo okufanele umasipalati ayamukele ngokulandisa kwesigaba- 3.
umkhandlu kamasipalati kufanele wamukele inqubomgomo ehambisana nalomthetho mayelana nokukhokhiswa kwentela yendawo empahleni noma endaweni efanele ukukhokhelwa intela yendawo kumasipalati.
f ivumele umasipalati ukuba akhuthaze intuthuko yendawo; kanye g Ihlonze, kulandela ukuhlaziya okunzulu mayelana nohlelo lwezindleko kanye nenzuzo, zonke izindawo noma izimpahla ezingase zingafakwa ngaphansi kohlelo lokuhlola ngenhloso yokuba kuklanywe intela yendawo.
Noma yimuphi ushwele, ukubuyiselwa imali noma ukuncishiselwa okukhulunywe ngakho esigatshaneni- 2 nokubhekelwe enqubeni mgomo eyemukelwe ngumasipalati kufanele ke kuhambisane nohlaka lukazwelonke olungase lulawulwe ukuba lusetshenziswe.
Umkhandlu kamasipalati kufanele ucubungule konke okwemukele nokuphawuliwe kwathunyelwa kuwo ngenkathi ucubungula uhlaka lwenqubomgomo yokukhokhela intela yendawo.
Umkhandlu kamasipalati kufanele ubuyekeze njalo ngonyaka, kuthi uma kudingekile, ulungise inqubomgomo yokukhokhelwa kwentela yendawo.
Isigaba-- 3 nesigaba- 4, sifundwa kanye nezinguquko ezidingekile kuye ngaloko okukhulunywa ngako, sisetshenziswa kunoma yikuphi ukulungiswa kwenqubomgomo yokukhokhelwa kwentela yendawo.
umasipalati wendawo kufanele wemukele ukuba imithetho kamasipalati ibenegalelo ekusetshenzisweni kanye nasekuphoqelelweni komgomo wawo wokukhokhelwa kwentela yendawo.
a kwemikhakha ehlukene yempahla nezindawo; kanye b kwemikhakha eyehlukene yabanikazi abanomthwalo wokuba bakhokhe intela yendawo.
uma umasipalati enquma ukuklama imali yentela yendawo kufanele, ngokulandisa kwesigatshana- , aklame intela yendawo kuyo yonke impahla noma izindawo okumele zikhokhelwe intela yendawo endaweni kamasipalati noma, endaweni engaphansi kukamasipalati wendawo efanele ukukhokhelwa intela yendawo.
i lapho umasipalati yena noma omunye umasipalati engumnikazi; noma ii okukhulunywa ngakho endimeni -b encazelweni yemihlaba noma yempahla esesigabeni -1; noma iii lapho ilungelo lobunikazi bendawo lingavikelekile ngokusemthethweni ngenxa yemithetho yobandlululo yaphambilini noma okuthile okwenza kube lukhuni noma kungenzeki sanhlobonhlobo ukuthola inani; noma b ukuvimba umasipalati ekutheni anike ilungelo ngokulandisa kwesigaba- 14 sikashwele, noma sokubuyiselwa kwemali ekhokhwe ngokweqile noma izaphulelo ekukhokhweni kwentela yendawo ngokulandisa kwesigatshana-1.
b ukusetshenziswa okugunyaziwe kwempahla noma kwendawo; noma c indawo lapho kukhona khona impahla.
Inani lentela yendawo ohlelweni lwendawo lapho kwakhiwe khona ngokuhlanganyela egcekeni elolodwa kufanele liklanywe ngokwehluka kuye ngobungako baleyo naleyo ndawo okufanele ikhokhelwe kulolu hlelo hhayi ukuthi kuklanywe inani elilodwa elihlanganisa indawo yonkana.
a kubeyinani elisuselwe ekwenziweni ngcono kwenani lentela laleyompahla noma umhlaba ekhonjiswe ephepheni lokuhlola likamasipalati langaleso sikhathi; noma b Intela elinganayo empahleni noma endaweni emkhakheni othile obaluliwe, kuye ngokuthi lowomkhakha ungaphansi kwesilinganiso sokuhlola esisemthethweni.
inani lentela efanayo yendawo ngokulandisa kwesigatshana- 1 b akufanele leve enanini obekufanele likhokhwe empahleni noma emhlabeni osezingeni lomkhakha ophansi ngokuhlolwa ukuba inani beliklanywe ngokulandisa kwesigatshana- 1 a.
Intela yendawo ingaklanywa ngumasipalati esikhathini esingaphezu konyaka wezimali owodwa ngaphandle uma kugunyazwe ngungqongqoshe kahulumeni wasemakhaya.
a liqala ukusebenza ekuqaleni konyaka wezimali noma osukwini olumakhathaleni njengaloku kungase kubalule isinqumo okukhulunywa ngaso esigabeni -13 mayelana nokuklanywa kwenani lentela yendawo; nokuthi b lingeke liklanywe ngokuthi kuhlehlelwe emuva.
inani lentela yendawo liklanywa ngumasipalati ngokulandela isinqumo esithathwe ngumkhandlu kamasipalati ngokwesekelwa yisibalo esikhulu samavoti amalungu alowo mkhandlu.
i ukuthi umkhandlu ususamukele isinqumo sokuklama inani lentela yendawo; nokuthi ii liyatholakala ikhophi lesinqumo ukuze licutshungulwe wumphakathi ngezikhathi zomsebenzi ehhovisi elikhulu lezokuphatha lalowo masipalati nakwezinye izindawo ezibalulwe kulesi saziso.
a uhla lwabo bonke abanikezwe ushwele, ngababuyiselwe inkokhelo kanye nalabo abancishiselwe inkokhelo ngonyaka ofileyo ngokulandisa kwesigatshana- 1; kanye b nesitatimende esikhombisa imali engenile kumasipalati waphambilini emveni koshwele, imbuyiselo kanye nokwehliselwa.
b ezomnotho ezingekho emingceleni yakhe umasipalati lowo; noma c ukuthuthwa kwezimpahla ezweni, ukuthunyelwa kwezidingo, imali noma abasebenzi.
h Okungenani isamba sokuqala semali engu- R15000 senani lazo zonke izindawo lapho kwakhiwe futhi kuhlalwa khona, ngaphandle nje uma kwazeka ukuthi uNgqongqoshe, ngokuxoxisana nongqongqoshe wezezimali, ngezikhathi ezithile, inganyuswa lemali kwedlulwe emkhawulweni ukuze ihambisane nezinga lomnotho ngaleso sikhathi; futhi i Impahla/umhlaba noma umkhakha wezimpahla/wemihlaba ebaluliwe ngokwesigatshana- 3, noma inani lentela yendawo elevile enanini elibekwe njengomkhawulo empahleni/endaweni noma emkhakheni wempahla noma wendawo.
i izindawo zezomnotho ii izindawo zezimboni; noma iii izindawo zezolimo isilinganiso okukhulunywa ngaso esigatshaneni- 1 b ingashicilelwa ngokusemthethweni kuphela ngokubambisana nongqongqoshe wezezimali.
ungqongqoshe angase, ngokubambisana nongqongqoshe wezezimali kanye nesaziso, ahlele umkhawulo ngokwamaphesenti okufanele ukuba kwenyuswe ngalo inani lentela yendawo.
a nezinhlobo zomasipalatiezingase, ngokulandela lesi sigaba, zichazwe esazisweni njengezihlobene nemikhakha noma izinhlobo zomasipalati ezingaphansi kwencazelo yomthetho wezinhlaka zomasipalati nangezinye izindlela; noma b izinhlobo zemikhakha yendawo/yempahla uma kunesizathu esihle, ungqongqoshe anganikeza ushwele kumasipalati emkhawulweni ohlelwe ngokulandela isigatshana-1.
inani lentela yendawo eliklanywe endaweni entsha efanele ukukhokhelwa intela yendawo noma indawo umnini wayo enobunikazi ngokohlelo lwezinguquko zemihlaba, kufanele ngokulandisa kwesigatshana- , lifakwe ngezikhawu esikhathini esiyiminyaka yezimali emithathu, kuqalwe ekupheleni kwesikhathi sokungabandakanywa kwamanani entela yendawo okubalulwe endimeni- 15 (g).
inani lentela yendawo eliklanywe empahleni/endaweni entsha efanele ukukhokhelwa intela yendawo noma indawo lapho umnikazi enobunikazi ngokohlelo lwezinguquko zobunikazi ngokondlalifa lingebe ngaphezulu kwenani eliklanywe endaweni efanayo noma umkhakha wempahla/wendawo kumasipalati.
ungqongqoshe wesifundazwe ilungu lesigungu esikhulu angelula isikhathi sokufakwa kwamanani entela yendawo okukhulunywa ngako esigatshaneni 1 esikhathini esithi uma sihlanganiswe nesasekuqaleni singevi eminyakeni yezimali eyisithupha.
uma kwelulwa isikhathi sokufakwa kwentela yendawo, ungqongqoshe wesifundazwe wohulumeni basekhaya kufanele asho izinga lobuningi bokugcina ngokwamamaphesenti benani lentela yendawo obukhokhwa unyaka nonyaka wezimali esikhathini esengeziwe.
a ungahlonza indawo ethile phansi kwawo njengendawo enentela eyehlukile; bese b eklama intela yendawo eyengeziwe empahleni ekuleyo ndawo mayelana nezinhloso zokukhokhelwa ukwenziwa ngcono kwaleyo ndawo.
b kufanele athole imvume yeningi lamalungu omphakathi waleyo ndawo ephakanyiswe njengenentela yendawo eyehlukile engase idingeke emnikelweni wokwengezwa kwentela yendawo; bese c esungula ikomiti elakhiwe ngabantu abamele umphakathi waleyo ndawo ukuze babe yisigcawu sokweluleka salowo masipalati mayelana nokwenziwa ngcono okufanele kwenziwe emphakathini, futhi kubhekelwe ukumeleka ngokobulili ngesikhathi kusungulwa ikomiti laloluhlobo.
b acacise loko okufanele kwenziwe ngcono kuleyo ndawo; bese c esungula izinhlelo ezehlukile ezimayelana nokubala kanye nokugcinwa kwamabhuku amayelana nemali engeniswe yimali eyengeziwe yentela yokukhokhela indawo kanye nokwenziwa ngcono kuleyo ndawo.
isigatshana 1 kasiwenqabeli umasipalati ekusebenziseni izinsiza zawo ezithathwe kweminye imithombo yawo engabandakanyi ukwengezwa kwentela yendawo yokukhokhela ukwenziwa ngcono kwanoma iyiphi indawo engaphansi kwalowo masipalati, kubandakanya nendawo enentele yendawo eyahlukile.
umasipalati kufanele enze uhla lwezindawo ezisemhlabeni wakhe oluqukethe ingxenye -A nengxenye-B.
b zibuyiselwe noma zehliselwe inani lemali ekhokhwayo ngokulandisa kwesigaba- 14; bese c kufakwe inani lentela yendawo ngokulandisa kwesigaba- 18.
uhla kufanele luvuleleke ekuhlolweni ngumphakathi ngezikhathi zomsebenzi.
umasipalati kufanele abuyekeze uhla okungenani minyaka yonke.
inani lentela yendawo eliklanywe ngumasipalati empahleni/endaweni kufanele likhokhwe ngumnikazi waleyondawo ngokulandela isahluko - 9 somthetho wezinhla zomasipalati.
izindawo ezinobunikazi obuhlanganyelwe ngaphandle kwalezo ezisohlelweni lapho abanikazi bakhe khona ngokuhlanganyela egcekeni elilodwa lapho behlanganyela khona bonke ekukhokheni inani elilodwa lentela yendawo elidingekayo.
intela yendawo eklanywe ngumasipalati endaweni ngayinye lapho abanikazi bakhe khona ngokuhlanganyela egcekeni elilodwa, ikhokhwa ngumnikazi ngamunye.
umasipalati angeze abuyisa izindleko zentela yendawo, nanoma iyiphi ingxenye yayo, esigungwini esisingethe indawo lapho kwakhiwe khona ngokuhlanganyela.
isigungu esisingethe indawo lapho abanikazi bakhe khona ngokuhlanganyela singeze sacaza futhi siqoqe intela yendawo kubanikazi bezindawo.
a ngesamba esisodwa unyaka nonyaka noma ngezikhawu ezilinganayo noma ngamanani ahlukene; noma b ngaphansi kwezimo ezithile okungavunyelwana ngazo phakathi komnikazi wendawo nomasipalati.
a uma inani lentela yendawo likhokhelwa ngesamba esisodwa unyaka nonyaka, kufanele likhokhwe ngaphambi kosuku oluqokwe yilowo masipalati b uma likhokheka ngezikhawu kufanele likhokhwe ngaphambi kosuku lwaleso naleso sikhathi esiqokwe yilowo masipalati.
f lapho kufanele kwengezwe khona inani lentela yendawo okukhulunywe ngalo esigabeni -19, kufanele kuvezwe isamba kanye nenhloso yentela yendawo umuntu ongasitholile isaziso esibhalwe phansi sokuba akhokhe imali ngokulandisa kwesigatshana- 1 kufanele abuze ehhovisi lakwamasipalati ukuthi kufanele akhokhe malini yentela yendawo, uma eselutholile lolulwazi, kufanele ayikhokhe leyomali.
uma imali okufanele ikhokhelwe intela yendawo ingakhokhiwe kuze kwedlule usuku oluqokwe ngokulandisa kwesigaba -23 , umasipalati angayibuyisa leyomali iyisamba esiphelele noma ngengxenye kulowo ohlezi endlini.
isamba umasipalati angase asibuyise kulowo oqashile akufanele sibe ngaphezulu kwemali yokuqasha noma enye imali okufanele ikhokhwe yilowo oqashile noma ohleli endlini eyikhokhela umnikazi wendlu.
noma yisiphi isamba umasipalati asibuyisayo kulowo oqashile noma ohleli endlini singasetshenziswa ekukhokheleni isikweletu somnikazi.
uma umnikazi wendlu engekho umasipalati angasibuyisa ngokuphelele isamba semali yentela yendawo okufanele sikhokhelwe indlu noma asibuyise ngezikhawu kulowo muntu owamukela imali yenkokhelo yendlu egameni lomnikazi.
umasipalati angasibuyisa isamba semali yokukhokhela intela yendawo kulowo muntu owamukela imali yokuqasha indlu egameni lomnikazi, emva kokuba esethumele isaziso esibhalwe phansi kulowo owemukela imali egameni lomnikazi.
isamba esingabuyiswa ngumasipalati kulowo muntu omukela imali yokuqasha indlu egameni lomnikazi ngeke sedlule esambeni saleyomali yokuqasha indlu esemukelwa yilowo owemukela imali egameni lomnikazi noma lowomuntu esethunyelelwe isaziso ngumasipalati noma lowo muntu okukhulunywa ngaye esigatshaneni- 2, sekukhishwe imali yeholo lalowo muntu ngokulandisa komthetho olawula Izindaba Zabasingathi Bamafa ongunombolo- -112 we-1976.
lowo osingethe noma lowo muntu, onxuswe ngumasipalati ukuba anikeze umasipalati yonke imininingwane ebhaliwe emayelana nenkokhelo yokuqasha indlu ayemukele ngesikhathi esiqokwe yilowo masipalati.
a enze ukuhlola okudididyele kwayoyonke impahla/indawo okufanele ikhokhelwe intela yendawo kumasipalati ngokulandela isigatshana isigatshana -2; bese b kulungiswa onke amaphepha okuhlola ayoyonke impahla/indawo impahla/indawo efanele ukukhokhelwa intela yendawo echazwe esigabeni - 7 2 a kufanele kubandakanywe ekuhlolweni okudidideyelwe kuphela ngendlela umasipalati afuna ukuklama ngayo intela yendawo kulezo zimpahla/zindawo.
mayelana nezinhloso zokuhlola okudidiyele umasipalati kufanele ahlele isikhathi esingeke sibe ngaphezulu kwezinyanga eziyisishiyagalolunye ngaphambi kokuqala konyaka wezimali lapho kuzoqala khona ukusetshenziswa kwamaphepha okuhlola.
ukuhlola okudidiyele kufanele kukhombise inani lezimpahla/lezindawo ngokulawula kwalomthetho, kusukela ngosuku ukuhlolwa okwenziwe ngalo.
a liqala ukusebenza ekuqaleni konyaka wezimali kulandela ukuphela kwesikhathi sokuhlolwa gumphakathi esidingwa yIsigaba-- 42; bese b lisebenza kulowonyaka wezimali noma owodwa noma eminye eminingi elandelayo ngokwesinqumo salowo masipalati kodwa isamba sayo singabi ngaphezu kweminyaka yezimali emine.
ngokwesicelo sikamasipalati, ungqongqoshe wesifundazwe wohulumeni basemakhaya engaselula isikhathi sokusebenza kwamaphepha okuhlola sibe yiminyaka yezimali emihlanu.
umasipalati kufanele aqoke umhloli kamasipalati ngaphambi kosuku lokuhlola.
a kufanele aqaphele ukuqokwa kwabahloli bakamasipalati; bese b ethatha izinyathelo ezifanele, kubandakanya nokugxambukela ngokulandisa kwesigaba -139 somthethosisekelo wezwe, uma umasipalati ehluleka ukuhambisana nesigatshana- 1.
f alungise isichibiyelo sephepha lokuhlola njalo uma kudingekile; bese g elekelele umasipalati ngokuweseka okudidiyelwe kwezokuphatha uma loko kudingekile emaphepheni okuhlola umphakathi kamasipalati angajuba omunye wezikhulu zikamasipalati ukuba elekelele abahloli bakamasipalati ngokwenza noma yimuphi umsebenzi obalulwe esigatshaneni 1.
ngesikhathi kuqokwa abelekeleli babahloli bakamasipalati, umhloli kamasipalati akudingekile ukuba abuyise izindleko kumasipalati mayelana nokuqokwa kwaloluhlobo ngaphandle kokusebenzisa isivumelwano esenziwa phakathi komhloli nomasipalati kulandela uhlela oluvulekile kanye nokuncintisana okukhulunywa ngalo esigabeni -30 2.
umasipalati angangena esivumelwaneni nomasipalati noma omasipalati ekuqokeni umhloli kamasipalati oyedwa bese bebambisana ezindlekweni zokulungisa amaphepha okuhlola.
Isigaba- -30 2 asisebenzi uma omasipalati abathintekile ekuqokeni isikhulu somunye wabo njengomhloli kamasipalati.
b makangabi yilungu lomkhandlu walowo masipalati.
b makangabi yilungu lomkhandlu walowo masipalati.
a enze isifungo ngokusemthethweni phambi kwalowo ogunyazwe ukufungisa amalungu omphakathi mayelana nomsebenzi wakhe; bese b edlulisela ikhophi eligunyaziwe lesifungo salolo hlobo kumphathi kamasipalati.
ngokulandela Isigaba--14 somthethosisekelo wezwe esibeka imibandela noma esivimbela ukungena, komhloli kamasipalati noma umelekeleli womhloli kamasipalati noma umuntu ogunyazwe ngumhloli kamasipalati angase phakathi kwa- 7h30 ekuseni no 05:00 ntambama angene ahlole noma iyiphi impahla okufanele ihlolwe ngokwezinhloso zalomthetho.
a acaphune kunoma yimuphi usomqulu noma kunoma yiluphi ulwazi akholelwa wukuthi ludingekile kulokho kuhlola; bese b ebhalela umnikazi noma lowo ohleli endlini noma lowo okhuluma egameni lomnikazi noma lalowo ohleli ukuba amnikeze imininingwane ebhalwe phansi emayelana nendlu umhloli akholelwa wukuthi idingekile kulokho kuhlola.
b ngasebenzisi isikhundla sokuba wumhloli kamasipalati noma umelekeleli womhloli kamasipalati ngenhloso yokuba yena azinothise noma anothise omunye umuntu ngokungekho emthethweni; bese c ahambisane nendlela yokuziphatha ebalulwe ohlelweni- 2 Lomthetho Wezinhla Zomasipalati.
umhloli kamasipalati noma umelekeleli womhloli kamasipalati owephula noma owehluleka ukuhambisana nesigatshana -1 unecala lokungaziphathi kahle futhi angase abhekane nokuxoshwa njengomhloli kamasipalati noma umelekeleli womhloli kamasipalati.
isinqumo sokuxosha umhloli kamasipalati noma umelekeleli womhloli kamasipalati ngokulandisa kwesigatshana- 3 kufanele kususelwe kulokho okutholwe wuphenyo olwenziwe ngokulandisa komthetho wabasebenzi ongunombolo-- 66 we- 1995.
umhloli kamasipalati noma umelekeleli womhloli kamasipalati ongesona isikhulu sakwamasipalati owephula noma owehluleka ukuhambisana nesigatshana- 1 unecala futhi isivumelwano sokusebenza kwakhe singase sihoxiswe.
b kusezinhlosweni zokuqhuba Izigaba- zalomthethio c kusezinhlosweni zokuthethwa kwecala; noma d kulandelwa umyalelo wenkantolo.
impahla kufanele ihlolwe ngokulandela izindlela ezemukeleke ngokudidiyele, kanye nezigaba zalomthetho.
b ukuqhathanisa, ukuhlaziya nokusetshenziswa kwezinye izindlela zobuchwepheshe kubandakanya ukushaywa kwezithombe ngabasemabhanoyini kanye nokusetshenziswa kwemishini yamakhompiyutha.
uma lungenele ulwazi olusezingeni lokudayiswa kwanoma yimuphi umkhakha wempahla efanele ukukhokhelwa intela yendawo, ukuze kusetshenziswe izigatshana- 1 ne -2, impahla yalolo hlobo ingahlolwa ngokulandela indlela yokuhlola edidiyele noma ngokusebenzisa isu elemukelwe wumasipalati waleyondawo nanjengokuba kufanelekile, kubandakanya uhlobo lokuhlola olugxile enanini lwemikhakha eyase ivele ihlelwe phambilini kanye nokuqokwa kwezimpahla zaleyo mikhakha ngaphansi kwesisekelo solwazi olumayelana namanani aphansi kwezokudayisa.
ngokulandela kwezigaba zalomthetho, inani lokudayisa impahla elenziwe ngcono kufanele kube yinani lempahla ebizodayiswa ngalo ngosuku lokuhlola kunanoma ngubani ofuna ukuyithenga.
b inani lanoma yikuphi ukwenziwa ngcono kwenani lempahla eyakhiwa noma esisetshenziselwa izinhloso okungezona eyayakhelwe zona, kufanele ibandakanywe njengenani layo selenziwe ngcono futhi kubesengazuthi isetshenziswa ngokusemthethweni.
b Lanoma yisiphi isakhiwo esixhunywe kulendlu esisetshenziswa ngokwehlukile; kanye c nokunye okungase kuhambisane nalezi zakhiwo d Kulesi sigaba, igama noma isisho esinikezwe incazelo Emthethweni Wamatayitele anobunikazi obusegcekeni elilodwa, linencazelo efanayo.
iphepha lokuhlola kufanele liveze uhlu olu qukethe yonke impahla okufanele ikhokhelwe intela yendawo kumasipalati, ngokulandisa kwesigaba- 27.
g Ikheli lemposi lomnikazi; kanye h Nayo yonke imininingwane esemthethweni.
nesimema wonke umuntu ofisa ukuphikisana nanoma yiluphi udaba olukuso noma iphutha elikuso ukuba akuchaze loko ngendlela esemthethweni esikhathini esinqunyiwe; bese b ethumelela bonke abanikazi bempahla abavela emaphepheni okuhlola, ikhophi yesaziso okukhulunywa ngaso endimeni akanye nokucashunwe emaphepheni okuhlola nokumayelana nempahla yalowo mnikazi.
a ahlole futhi acaphune kulokho okubhaliwe emaphepheni okuhlola ngezikhathi zomsebenzi; bese b afake isaziso sokuphikisana nomphathi kamasipalati mayelana nanoma yiluphi udaba oluvela noma olungafakiwe kulawa maphepha.
ukuphikisa ngokulandisa kwesigatshana- 1 b kufanele kuhambisane naleyo naleyo mpahla hhayi iphepha ngqo lokuhlola.
umphathi kamasipalati kufanele elekelele lowo ophikisayo ukubhala isaziso salolu hlobo uma lowo ophikisayo engakwazi ukufunda kanye nokubhala.
umkhandlu kamasipalati ungase ufake isaziso sokuphikisa umphathi kamasipalati mayelana nanoma yiluphi udaba oluvela noma olweqiwe ephepheni lokuhlola.
umphathi kamasipalati kufanele athumele zonke izaziso zokuphikisa kumhloli kamasipalati ngaphandle kokuthandabuza, yena oyobe esethatha isinqumo sokudalula lezo zaziso ngokulandisa kwesigaba.
ukufakwa kwesicelo sokuphikisa akusho ukwelulelwa isikhathi sokhokha intela yendawo sedlule leso ebesinqunyiwe.
b athathe izinqumo mayelana nezimpikiswano ngokulandela amaphuzu, kubandakanya amaphuzu ethulwe yilowo ophikisayo, nokuthi uma umuntu ophikisayo engeyena umnikazi; aphinde c ahlele amaphepha okuhlola ngokulandela izinqumo ezithathiwe.
b abuyise isikweletu noma akhokhele umuntu ofanele ukukhokhela intela yemali yendawo, imali engumehluko ngokulandisa kwesigaba- a.
a umhloli kamasipalati kufanele anikeze umphathi kamasipalati izizathu ezibhalwe phansi; nokuthi b umphathi kamasipalati kufanele athumele isinqumo salowo mhloli kamasipalati emkhandlwini oqondile wokudlulisela izimpikiswano izizathu zesinqumo kanye nazozonke izincwadi eziphathelene nalokhu ukuba kubuyekuzwe.
a wesinqumo somhloli; futhi b nanoma yikuphi ukulungisa okwenziwe emaphepheni okuhlola kulandela isinqumo.
esikhathini esiyizinsuku ezingamashumi amathathu sesaziso saloluhlobo, lowo ophikisayo noma umnikazi angase afake isicelo kumhloli kamasipalati acele izizathu zalesi sinqumo.
umhloli kamasipalati kufanele esikhathini esiyizinsuku ezingamashumi amathathu emva kokuthola isicelo saloluhlobo, anikeze izizathu ngokuzibhala phansi emva kokukhokhwa kwemali enqunyiwe.
b kuthinteke umnikazi wempahla ngaleso sinqumo; noma c kuthinteke umkhandlu kamasipalati mayelana nesinqumo salolu hlobo.
b umnikazi wempahla yaloluhlobo kufanele atshelwe esikhathini esiyizinsuku ezingamashumi amathathu emva kosuku lapho isaziso esibhaliwe nokukhuljunywa ngaso esigabeni- 47 1 saposelwa kumnikazi noma uma umnikazi ecele izizathu ngokulandisa kwesigaba- 47 2 esikhathini esiyizinsuku eziyishumi nane emva kosuku okwaposelwa ngalo izizathu kumnikazi; noma c umkhandlu kamasipalati oqondene naloku kufanele waziswe esikhathini esiyizinsuku ezingamashumi amathathu emva kosuku okwathathwa ngalo isinqumo.
ukudluliselwa kodaba ngokulandisa kwalesi sigaba akumeluleli isikhathi lowo okufanele akhokhe intela yendawo size sedlule usuku olunqunyiwe.
ungqongqoshe wesifunda wohulumeni basekhaya kufanele, ashicilele isaziso kusomqulu kahulumeni wesifunda, asungule imikhandlu eminingi yokwedluliselwa kodaba esifundazweni njengaloku kudingekile, kodwa hhayi engaphansi kowodwa kulowo nalowo masipalati wesifunda kanye nakulowo nalowo masipalati wedolobha elikhulu.
a usihlalo, okufanele kube wumuntu onolwazi lwezomthetho futhi abenolwazi olunzulu kwezobulungiswa; futhi b amalungu angengaphansi kwamabili kodwa angabi ngapheziu kwamane anolwazi olwanele lokuhlola impahla kanye nezindlela zaloku.
usihlalo kanye namalungu okwedlulisela udaba baqokwa wungqongqoshe wesifunda wohulumeni basekhaya, ecubungula ukulingana kobulili emkhandlwini wokudlulisela udaba.
umuntu angaba yilungu lemikhanndlu yokwedlulisela izindaba engaphezulu kowodwa.
c umuntu ohlonzwe yinkantolo njengongaphilile ekhanda; noma d ngumuntu okwathi emva kwa -24 Apreli- 1994 walahlwa ngamacala wagwetshwa ukugqunywa ejele izinyanga eziyishumi nambili ngaphandle kokuthi makakhokhe inhlawulo.
ukuchithwa ngokulandisa kwesigatshana- 1 d kuphela eminyakeni emihlanu emva kokuba loko kuvalelwa ejele sekuphelile.
ilungu lomkhandlu eliyilungu lomkhandlu noma umsebenzi wakwamasipalati kufanele lihoxe emsebenzini womkhandlu uma udaba olumayelana nephepha lokuhlolwa kwalowo masipalati licusthungulwa yilowo mkhandlu.
isikhathi sokusebenza kwamalungu omkhandlu wokwedlulisela udaba siphela emva kweminyaka emine, kodwa amalungu avumelekile uba aqokwe futhi.
ungqongqoshe kufanele, emva kokubonisana nongqongqoshe bezifundazwe bohulumeni basekhaya, ahlonze imigomo ykuqashwa kwamalungu alemikhandlu.
imigomo yokuqashwa ingehluka kuleyo kasihlalo kanye nakwamanye amalungu omkhandlu wokwedlulisela udaba.
umasipalati noma omasipalati abasungulelwe imikhandlu yokwedlulisa izindaba ngokulandisa kwesigaba -49 kufanele baholele amalungu omkhandlu wokwedlilisela izindaba ngokulandela izimo abaqashwe ngaphansi kwazo kanye nokulawulwa ngungqongqoshe wesifundazwe wohulumeni basekhaya.
c Ngeke lisebenzise isikhundla salo noma amalungelo alo ukuze lizicebise noma licebise omunye umuntu; noma d Lingeze laziphatha nganoma yiyiphi enye indlela engalimaza ukwethembeka noma isithunzi somkhandlu wokwedluliselwa kwezindaba.
Ilungu lomkhandlu wokwedluliselwa kwezindaba elehluleka noma elephula isigatshana 1 linecala lokungaziphathi kahle.
b engasafanele ukuba yilungu lalomkhandlu; noma c ekhishwa ehhovisi ngokulandela isigatshana- 2.
Ungqongqoshe wesifundazwe woHulumeni basemakhaya engalikhipha ehhovisi ilungu lomkhandlu wokwedluliselwa kwezindaba kodwa ngaphansi kwemibandela yokungaziphathi kahle noma yokwehluleka ukwenza umsebenzi ngendlela efanele.
Isinqumo sokususa sokususa ilungu emkhandlwini wokwedluliselwa kwezindaba ngaphansi kombandela wokungaziphathi kahle noma wokwehluleka ukwenza umsebenzi kufanele kweyame ekutholakaleni kokbufakazi obumayelana nalokhu, yilowo oqokwe nguNgqongqoshe wesifundazwe ukuba aphenye lolo daba..
Ungqongqoshe wohulumeni basemakhaya engamisa ilungu lomkhandlu wokwedluliselwa kwezindaba uma lingaphansi kophenyo ngokulandisa kwesigatshana-3.
Usihlalo womkhandlu wokwedluliselwa kwezindaba nguyena othatha isinqumo ekuthini umkhandlu uhlanganela kuphi nokuthi uhlangana nini, kodwa kufanele abize umhlangano uma iningi lamalungu omkhandlu limnxusa ngokubhala phansi ukuba abize umhlangano ngesikhathi esithile nokuba uhlanganele ndawana thize njengalokhu kucela isicelo.
Ngenkathi kulalelwa udaba olwedlulisiwe, umkhandlu wokwedluliselwa kwezindaba kufanele uhlanganele endaweni kaMasipalati ophepha lawo lokuhlola lingundaba mlonyeni wokwedluliselwa kodaba noma lokubuyekezwa kodaba.
Uma usihlalo engekho, noma engatholakali, noma uma kunesikhala ehhovisi likasihlalo, amanye amalungu omkhandlu wokwedluliselwa kwezindaba engaqoka omunye wawo ukuba asingathe umhlangano nma asebenze njengosihlalo.
Umkhandlu wokwedluliselwa kwezindaba ungadinga ukuba umkhandlu ophepha lawo lokuhlola liyacutshungulwa, uwubhekele indawo noma ihhovisi okungahlanganelwa kulo nolunye usizo lwezokuphatha kubandakanya abasebenzi balo mkhandlu.
Umasipalati ophepha lawo lokuhlola liyacutshungulwa, yiwona obhekana nezindleko zomkhandlu wokwdluliselwa kwezindaba.
Umkhandlu wokwedluliselwa kwezindaba ungahlonza inqubo yawo yangaphakathi ngokulandela noma yiyiphi inqubo engase ibekwe ngokusemthethweni mayelana nokuqhuba kwawo ukuchitha izindaba ezedluliswayo.
Umbuzo ngaphambi komkhandlu wokwedlulisela izindaba, uhlelwa yivoti elesekayo okungenani leningi lamalungu omkhandlu wokwedluliselwa kwezindaba.
Umhloli kaMasipalati kufanele alungise amaphepha okuhlola ngokulandela izinqumo ezithathwe emkhandlwini wokwedluliselwa kwezindaba.
Noma yikuphi ukulungisa okwenziwe emaphepheni okuhlola ngokulandisa kwesigatshana 1 kuqala ukusebenza ngesikhathi leso esinqunyiwe.
a Ungakhipha umyalelo omayelana nezindleko ezingevi esambeni esilingana nezindleko phakathi kukamasipalati nomnikazi mphla, esibalwe ngokulandela isilinganiso esiphezulu kakhulu esinikusetshenziswa emacaleni ombango, enkantolo esungulelwe isifunda ngokulandisa komthetho wezinkantolo zezimantshi, ongunombolo-- 32 we- 1944; futhi b Ungayalela noma yimuphi umuntu owedlulise udaba noma ophikisa udaba alwedlulisiwe, nobona ukuthi akahambisi kahle ekuxoxweni kwaloludaba, noma luchitha isikhathi ngokungadingekile ekunxephezeleni ngezimalingokugcwele noma ngengxenye amalungu omkhandlu wokwedluliselwa kwezindaba kanye nezinye izindleko zikamasipalati othintekile mayelana nokudluliselwa kodaba.
Ungqongqoshe wesifundazwe woHulumeni basemakhaya, angagunyaza umkhandlu wokwedlulisela izindaba ukuba usungule ikomidi noma amakomidi ukuba elekelele ekwenzeni umsebenzi walo.
dUngasusa ilungu lekomidi ehhovisi nganoma yisiphi isikhathi; futhi eUngahlonza inqubo yekomidi.
Umkhandlu wokwedluliselwa kwezindaba oqoke ikomidi, ungalichitha lelokomidi nganoma yisiphi isikhathi.
Isigaba- -54, uma sifundwa ngokuhlanganyela nezinguquko ezidingekile njengalokhu kungalawula incazelo, sisebenza emibandeleni yokuqashwa kwamalungu ekomidi angewona amalungu ekomidi lokudluliselwa kwezindaba.
Ngokulandisa komthethosisekelo wezwe kanye nanoma yimuphi omunye umthetho onqumela noma ovimbela ukungena, ilungu noma yimuphi omunye umuntu ogunyazwe ngumkhandlu wokwedlulisela izindaba, engangena futhi ahlole impahla engundabamlonyeni ekwedlulisweni kodaba kanye nokubuyekezwa.
aAngacaphuna kunoma yimuphi usomqulu noma ulwazi lelo lungu noma umuntu akholelwa wukuthi ludingekile ekuhloleni; nokuthi bAangabhala phansi, acele umuntu ohleli endlini noma umnikazi waleyondlu, noma lowo onikezwe ilungelo ngumnikazi ukuba anikeze lowo muntu noma ilungu imininingwane ebhalwe phansi emayelana nempahla lelo lungu noma umuntu akholwa wukuthi idingekile ekuhloleni.
i azokwethula ubufakazi; noma ii abeke phambi komkhandlu okubhaliwe njengaloku kuchaziwe esazisweni athunyelelwe sona.
d ungaphosa imibuzo kulowo muntu noma wenze isiqiniseko sokuthi umuntu uyaphoswa imibuzo; futhi e ungalondoloza iminyaka emithathu ulwazi olubhaliwe olwaluveziwe ngokwendima a ii noma b ii.
umuntu ovele phambi komkhandlu wokwedluliselwa kwezindaba, ephoqiwe noma engaphoqiwe ukuba avele, angathola usizo kummeli wakhe azomkhekhela yena.
a umuntu ophoqelelwe ukuba avele phambi komkhandlu wokwedluliselwa kwezindaba, unelungelo lokuthola ulwazi olumayelana nemali ekhokhelwe ofakazi bombuso mayelana necala.
ukuqulwa kwecala wumkhandlu wokwedlulisela udaba noma mayelana nawo umkhandlu kungenziwa egameni lawo umkhandlu.
noma yiziphi izindleko ezethweswe umkhandlu wokwedlulisela udaba, ngenkathi kuqulwa icala kufanele zithwalwe ngumasipalati oqondene nalolu daba.
d enani layo selikhushuliwe noma selehlisiwe ngenxa yanoma yisiphi isizathu emva kokuhlola kwakamuva; noma e enani layo lilinganiswe ngokungeyikho ngenkathi kwenziwa ukuhlolwa kwakamuva.
a umhloli kamasipalati olungise iphepha lokuhlola angaqokwa ukuba ahlele futhi aphothule isichibiyelo sephepha lokuhlola; futhi b isichibiyelo sephepha lokuhlola siqala ukusebenza osukwini lokuqala lwenyanga elandela ukuphela kwesikhathi ebesibekelwe ukuhlola komphakathi ngokulandisa kwesigaba- 42.
izichibiyelo zokuhlola kufanele zenziwe ngosuku lokuhlola olwasetshenziswa ekuhloleni kwakamuva.
inani okufanele likhokhwe empahleni efanele ukukhokhelwa intela yendawo nelungiselelwe isichibiyelo sephepha lokuhlola, liqala ukusebenza ngosuku lwesichibiyelo sephepha lokuhlola.
ungqongqoshe angaqapha futhi enze uphenyo ngezikhathi ezithile bese eshicilela umbiko womphakathi mayelana negalelo, ukwefana kanye nokusetshenziswa kokuhlola kukamasipalati ezintweni ezimayelana nentela yendawo.
a ukucutshungulwa kwesilinganiso sokuhlola amanani entela; kanye b nezinye izinyathelo ezifanele ngokwezibalo ukuzama ukuthola ukuthi kuhambe kahle yini ukuhlola, kubandakanya ukusingathwa kwenani eliphezulu kanye neliphansi empahleni.
b isifundazwe ngasinye; noma c izwe lonkana.
L izimali ezikhokhelwa ukutholakala kolwazi noma ukukhishwa kwemiqulu ngokulandisa kwalomthetho; kanye m nanoma yiluphi udaba ngokubona kukangqongqoshe ukuthi lubalulekile ukuze kufezeke izinhloso zalonthetho.
ungqongqoshe ngokulawulwa yisigatshana- 1 angaveza obala ukuthi kuyicala konke ukwephula noma ukwehluleka ukuhambisana nomthetho othile.
imithetho ngokwesigatshana- 1 ingalawula ngowehlukile imikhakha eyehlukene yempahla, noma isingathe ngowehlukile imikhakha eyehlukene yabanikazi bempahla.
ukuphendula noma yimiphi imibuzo ngaphandle lapho impendulo ingahle imbeke engcupheni yokuba atholakale enecala; noma iii ukuveza incwadi egcinwe wuye lowo muntu; noma f ehluleka ukuhambisana nesicelo ngokwesigaba -264 ukunikeza ulwazi noma eqamba amanga ngenhloso noma enikeza ulwazi olungamanga nganoma yiyiphi indlela.
3 Umntu olahlwe yicala ngokwesigatshana - 2 noma 1 ufanele ukugwetshwa isikhathi esingeqile eminyakeni emibili noma inhlawulo njengalokhu kungalawulwa ngokusemthethweni kazwelonke.
Umuntu othweswe icala ngokwesigaba- 71 , kufanele ahlawule noma agqunywe ejele isikhathi esingqile ezinyangeni eziyisithupha.
Lomthetho yiwo osebenzayo lapho kukhona ukungqubuzana phakathi kwalomthetho kanye nanoma yimuphi omunye umthetho olawula ukuklanywa kwentela yendawo kamasipalati.
Noma yikuphi ukucaphuna okwenziwe emthethweni wesifundazwe waphambilini olawula ukukhokhelwa kwentela yendawo noma ukuhlola "eziphathimandleni zendawo" noma imikhandlu yendawo yamadolobha amakhulu noma imikhandlu yasemakhaya noma eminye imibutho kaHulumeni wasemakhaya, kuthathwa njengokuqondene nomasipalati wasemadolobheni amakhulu noma umasipalati wendawo lapho kukhona khona impahla.
Ezindaweni ezisingethwe ngokwezifunda, noma yikuphi ukucaphuna okwenziwe emthethweni wesifundazwe olawula intela yendawo noma ukuhlola eziphathimandleni zendawo noma eminye imibutho kahulumeni wasemakhaya, kuthathwa njengekhuluma ngmasipalati ophethe ngalesosikhathi lapho impahla itholakala khona.
b Futhi aklame intela yendawo ngokusebenzisa izamba zempahla ezikhonjiswe ephepheni lokuhlola.
uma umasipalati esebenzisa amaphepha okuhlola ngokwesigatshana- 1, awayehlelwe ngomasipalati baphambilini abehlukene, umasipalati angabeka amanani ehlukile asuselwe emaphepheni okuhlola ehlukene ukuze intela yezimpahla ezisendaweni efanayo ibe yinye.
Lesi sigaba siphela eminyakeni emine kusukela osukwini lomthetho wamenyezelwa ngokusemthethweni, futhi kusukela ngalolosuku nanoma yiliphi iphepha lokuhlola elalisetshenziswa ngaphambi kokuba lomthetho uale ukusebenza ngeke lisasetshenziswa.
Isigaba-- 9 asisebenzi mayelana nentela yendawo eklanywe ngokwephepha lokuhlola elenziwe ngaphambi kokuba lomthetho uqale ukusebenza.
Isigaba-- 22 asisithinti isibopho senhlangano eyengamele indawo lapho kwakhiwe khona ngokuhlanganyela egcekei elilodwa endaweni kamasipalati, ngokunjalo nomnikazi wempahla ngayinye enhlanganweni ephethe, mayelana nentela yendawo eklanywe ngokwephepha lokuhlola elenziwe ngaphambi kokuba lomthetho uqle ukusebenza.
a Uchitshiyelwe ngendlela ekhonjiswe ohleni lwesithathu lohlelo;futhi b Uyahoxiswa ngendlela okukhonjiswe ngayo ohleni lwesithathu.
Lomthetho. Ubizwa NGOKAHULUMENI WASEMAKHAYA: Umthetho wentela yendawo, we- 2003 futhi uqala ukusebenza ngosuku oluyonqunywa ngumongameli wezwe ngokumemezela kusomqulu kaHulumeni.
Lomthetho. Ubizwa NGOH ULUMENI WASEMAKHAYA: Umthetho wentela yendawo, we- 2003 futhi uqala ukusebenza ngosuku oluyonqunywa ngumongameli wezwe ngokumemezela kusomqulu kaHulumeni.
Intela yendawo ingumthombo omkhulu wokungenisa imali kuhulumeeni wasemakhaya, iphinde ibe wumthombo omkhulu wentela yomasipala . intela yendawo ibaluleke kakhulu ezindaweni ezisemadolobheni kanti-ke nangokomlando intela yendawo yayivele iklanywa emadolobheni. Ukwehlukanisa intela ngokwamazinga kwakuvele kwenziwa ngezindlela ezehlukene ezifundazweni ezehlukene. Yileso naleso sifundazwe phambilini sasinomthetho waso kanye nendlela yokuhlola kanye nokuklma intela yendawo. Njengaloku kucaciswe emthethweni kahulumeni wasemakhaya, kudingeka indlela elula nefanayo njengengxenye yezinguquko kuhulumeni wasemakhaya.
Omasipala bathola amandla abo okuklama intela yendawo kumthethethosisekelo wezwe (bheka Isigaba- 229 somthethosisekelo mayelana naloku)igama elthi impahla alichaziwe kumthethosisekelo kanti lithatheka njengokuthi lisho umhlaba kubandakanya nanoma iyiphi impahla noma idawo phezu noma phakathi ezweni noma ngaphansi komhlaba. Kubandakanya lonke izwe ezweni laseNingizimu Afrika njengaloku lonke linomasipala. Amandla omthethosisekelo anikezwe omasipala ukuba baklame intela yendawo nakuba umthethosisekelo ungabavumeli omasipala ukuba basebenzise lawa mandla bebodwana.
b imizamo yezomnotho eyenzeka emingceleni kamasipala; noma c ukugudlluzwa noma ukuthuthwa kwezimpahla noma ukwenziwa kwemisebenzi. Okwesibili, Isigaba- 229 2 b sivumela umthetho kazwelonke ukuba usingathe loluhlobo lwamandla omasipala.
uhulumeni wasekhaya: umthethosivivinyo wokuklanywa kwentela yendawo awuwona umthombo wamandla olandisa ukuba omasipala baklame intela yendawo, kodwa uyithuluzi lokusebenzisa Isigaba- 229 (a) no (b) somthethosisekelo wezwe. Lesi sigaba sichaza indlela efanayo yokusetshenziswa siphinde sisho imikhawulo edingekile emayelana nokudicilela phansi kwemigomo kazwelonke yezomnotho, imizamo yezomnotho emingceleni yomasipala noma ukugudluzwa kwezimpahla nokwenziwa kwemisebenzi.
yokweseka uhulumeni wasekhaya osimeme ngokubhekela umthombo wezomnotho osimeme eyindaweni ezisingethwe yimikhandlu yomasipalati ukwelekelela omasipala ekwenabiseni isizinda sabo sentela ngaphandle kwemingcele yomasipala baphambilini kanye nokubhekela imithetho yesikhashana yokufaka intela yendawo kulezi zindawo; kanye nokubhekela imithetho kazwelonke efanayo mayelana nokuhlola nokudluliswa kwezindaba, inqubomgomo yokuklanywa kwentela yendawo kanye nokuhlelwa kwentela yendawo.
Isahluko 2 somthethosivivinywa sikhuluma ngokuklanywa kwamazinga entela yendawo. Sigcizelela amandla omasipalati ngokomthethosisekelo okuklama intela yendawo ezindaweni zabo, kodwa ukuvimbela ukuklanywa kabili kwentela yendawo ezindaweni zomasipala ezingeni lesifunda, sinikeza amandla komasipala bendawo. Nokhoke umthethosivivinywa uyabavumela omasipala ezingeni lesifunda ukuba baklame intela yendawo ezifundeni zabo.
Akuvumelekile ukuklanywa kwentela yendawo okungenasisekelo. Intela yendawo iklanywa incike ekwenziweni ngcono kwenani lempahla noma enteleni yempahla esezingeni elifanayo ngaphansi komkhakha othile wokuhlola uma lowomkhakha ungaphansi komkhawulo wokuhlola osemthethweni. Intela efanayo kuwo wonke umuntu ingasebenza kuphela lapho ukuhlola kusezingeni eliphansi kakhulu lesilinganiso.
Ukwenanela nomsebenzi onikezwe omasipala ngumthetho wohulumeni basekhaya kanye nezinhla zomasipala ukwemukela inqubomgomo yentela ebusa izinqumo mayelana nentela, lesi sahluko silawula imimkhandlu ukuba iklame intela yendawo ngokulandela inqubomgomo yokuklanywa kwentela yendawo okufanele bayemukele futhi bayibuyekeze njalo. Uhlelo lokwamukelwa kwenqubomgomo yokuklanywa kwentela yendawo kufanele kufane naloko okuhlonzwe ngumthetho kahulumeni wezindawo mayelana nezinhla zomasipala, luphinde lubandakanye ukubamba iqhaza komphakathi ekuthethweni kwezinqumo.
Ngokulandisa kwesahluko- 2 ukuklanywa kwentela yendawo okunomehluko kufanele kusetshenziswe kuyoyonke impahla edinga ukukhokhelwa intela yendawo kulowo masipala. Inhloso yaloku ukuba omasipala bangakhethi iphela emasini uma behlonza intela yendawo empahleni. Lokhu kubhekela kwalolu hlobo kukhombisa ukungafihli lutho, kodwa futhi kudingekile ekuthini kubenendlela ecacile yokuqoqwa kwentela ngumasipala ngokulandisa kwentela yendawo. Lapho kunesidingo khona sokususa umthwalo wentela, isibonelo nje kwabampofu, lomthethosivivinywa ubalula ukuba kube noshwele wentela, imali eyimbuyiselo kanye nezaphulelo. Bonke oshwele, imbuyiselo kanye nokwehliselwa kufanele kughambisane nohlelo oluvulekile nokufinyeleleka kulo noluchazwe ohlahlweni mali lonyaka.
Isahluko- 2 sivumela omasipala emikhawulweni ethile ukuba behluke ngokwemikhakha yendawo ngenkathi beklama intela yendawo.
Ngokuhambisana nendlela esetshenziswayo njengamanje, umthethiosivivinywa ubhekela ukuthi intela yendawo yemukelwe ngumasipala ngokulandela isinqumo somkhandlu nokuba imenyezelwe ngokusemthethweni ngesaziso esiyochonywa emahhovisi kamasipala emva kokumenyezelwa emithonjeni yezindaba.
isahluko 2 sizama ngawo wonke amandla ukufaka igalelo elibonakalayo kulezo zinto ezingabandakanyiwe esigabeni- 229 (a) somthethosisekelo wezwe ngokulandisa kwazo umasipala angeze asebenzisa amandla akhe ngendlela ezodicilela phansi ngokungenasidingo inqubomgomo kazwelonke yezomnotho, imizamo yezomnotho emingceleni kamasipala noma ukuthuthwa kwezimpahla, ukwenziwa kwemisebenzi nokuphathelene nabasebenzi.
Ukunqinda amandla okukhushulwa kwentela yendawo ngokungenasidingo, isahluko- 2 sinika ungqongqoshe amandla, ngokubambisana nongqongqoshe wezezimali ekubekeni umkhawulo ngokwenza isaziso kusomqulu kahulumeni mayelana nephesenti okungakhushulwa ngalo intela yendawo minyaka yonke. Siphinde sibhekele ukufakwa kwentela yendawo empahleni entsha efanele ukuthi ikhokhelwe intela yendawo noma empahleni umnikazi wayo engumnikazi ngokohlelo lwezinguquko kwezobundlalifa kwezomhlaba. Isahluko- 2 siphetha ngokubhekela ukwengezwa kwentela yendawo okufanele iklanywe ngokwehlukile ezifundeni okufanele ikhokhelwe ukwenziwa ngcono kwempahla kuleso sifunda.
Isahluko -3 somthethosivivinywa silawula ukuba kukhokhelwe intela yendawo siphinde sicacise ngenqubomgomo edidiyele okufanele ilandelwe ngumnikazi mayelana nokukhokhwa kwentela yendawo. Abanikazi ababambisene banomthwalo wokukhokha intela yendawo ngokuhlanganyela bonke, kodwa esimweni lapho abanikazi bakhe khona ngokuhlanganyela egcekeni elilodwa umnikazi wendawo ngayinye kufanele akhokhele leyondawo yakhe. Izinhlangano ezisingethe izindawo lapho kwakhiwe ngokuhlanganyela egcekeni elilodwa ngeke zisabanoomthwalo wokuqoqa kanye nokukhokha intela yendawo.
Umthetho wezinhla zomasipala, olawula uhlelo lukamasipala lwezikweletu kanye nohlelo lokuqoqwa kwazo, uyasebenza ekuqoqweni kwentela yendawo, umthethosivivinywa uqukethe inqwaba yezigaba ezengeziwe mayelana naloku. Lezi zigaba zikhuluma ngendlela kanye nesikhathi sokukhokhwa kwentela yendawo, isibopho sikamasipala sokukhipha izaziso kanye nokuqoqwa kwezikweletu kubahlali nakubaqashi kanye nakubanikazi abangatholakali.
Isahluko- 4 somthethosivivinywa sibhekela ukuhlelwa kanye nokusetshenziswa kwephepha lokuhlola lempahla efanele ukukhokhelwa intela yendawo kumasipala. Inhloso yalesi sahluko kanye nezinye izahluko ezilandelayo ukwenza lula uhlelo olukhona njengamanje noluxake kakhulu olumayelana nokusungula amaphepha okuhlola.
Ngokulandisa kohlelo olusha umasipala ngamunye kufanele aqoke umhloli kamasipala ukuba ahlonze amanani entela yendawo kuyo yonke impahla efanele ukukhokhelwa intela yendawo kumasipala, ukuhlela iphepha lokuhlola nokulithumela emkhandlwini. Omasipala ababili nabangaphezulu kwaloko bangakwenza ngesivumelwano ukuqoka umuntu oyedwa noma ofanayo njengomhloli kamasipala. Umuntu ongesona isikhulu sakwamasipala engaqokwa njengomhloli kamasipala kuphela ngendlela yohlelo oluvulekile olungafihli lutho nolunokuncintisana.
Umhloli kamasipala kufanele kube wumuntu obhalise njengomhloli ngokulandisa komthetho wezinhlangano zabahloli bemihlaba ongunombolo- 47 we- 2000, kodwa ilungu lomkhandlu ngeke liqokwe. Abahloli bomasipala bazongena esikhundleni semikhandlu ekhona njengamanje.
Isahluko -4 siphinde sibhekele ukwengezwa kokuqashwa komelekeleli womhloli kamasipala, indlela yokuziphatha kwabahloli bakamasipala amandla abo kanye nokuvikelwa kolwazi oluyimfihlo.
iphepha lokuhlola liqala ukusebenza ngokuqala konyaka wezimali beselihlala lisebenza njalo kuze kuphele iminyaka emine.
Isahluko- 5 sibhekela indlela okufanele kuklanywe ngayo inani lempahla. Umgomo odidiyele uthi impahla kufanele iklanyelwe inani ngobunjalo bayo kwezezimakethe, lokhu kusho inani lemali impahla engathengiswa ngalo uma ithengiswa ngumnikazi eyithengisela lowo ofuna ukuyithenga. Izindlela ezisetshenziswayo kufanele zivumelane nezindlela ezemukeleke ngokusemthethweni mayelana nokuhlola, kanye nezigaba zomthethosivivinywa. Loku kubandakanya izithombe ezishaywe ngumuntu esebhanoyini kanye nezindlela zokwelekelelwa yikhompiyutha.
Esimweni lapho abantu bakhe ngokuhlanganyela egcekeni elilodwa kufanele leyo naleyondlu ihlolwe inani layo ngokwayo yodwa.
Isahluko- 6 silawula okuqukethwe kanye nokuhlelwa kwamaphepha okuhlola. Silawula ukuba yonke impahla efanele ukukhokhelwa intela yendawo ifakwe ohleni lwephepha lokuhlola kanye nemininingwane ephathelene nayo impahla kanye nomnikazi.
Uma seliphothuliwe iphepha lokuhlola, lathunyelwa kumasipala ngumphathi kamasipala, umphathi kamasipala kufanele ngaphandle kokuthandabuza afake isaziso emithonjeni yezindaba ukuthi iphepha lokuhlola livulelekile ukuba licutshungulwe wumphakathi nokuba wonke umuntu ofisa ukuphikisana nalo angakwenza loko ngesikhathi esinqunyiwe. Konk ukuphikisa okutholiwe kufanele kucutshungulwe bese kuthathelwa izinqumo ngumhloli kamasipala. Uma umhloli kamasipala evumelana nlokho kuphikisa, iphepha lokuhlola kufanele lilungiswe ngendlela eyiyo. Uma ukulungisa ekuhlolweni kwempahla kungaphezulu kwamaphesenti ayishumi udaba kufanele lwedluliselwe emkhandlwini wokwedluliselwa kwezindaba ukuze lubuyekezwe.
Ukufakwa kokuphikisa kwephepha lokuhlola akusho ukuthi umnikazi angabe esayikhokha intela yendawo kodwa ukulungisa iphepha lokuhlola kulandela ukuphikisa ngempumelelo kuyalithinta inani lentela yendawo okufanele ikhokhwe ngumnikazi, umphathi kamasipala kufanele abale umehluko bese ebuyisa imali noma aqoqe imali engumehluko kumnikazi wempahla.
Isinqumo somhloli kamasipala asiwona ujuqu kunoma yikuphi ukuphikisa, futhi umuntu ophikisayo ongenelisekile ngesinqumo noma umnikazi mpahla othintekile ngalesi sinqumo nomkhandlu kamasipala imbala ungasidlulisa isinqumo siye emkhandlwini wokwedlulisela ukuhlola.
Isahluko -7 sibhekela ukusungulwa kwemikhandlu yokwedlulisela ukuhlola. Kuphakanyiswa ukuba umsebenzi wokusungulwa kwemikhandlu yokwedlulisela ukuhlola wethweswe ungqongqoshe wesifundazwe wohulumeni basekhaya. Ungqongqoshe engasungula imikhandlu eminingi ngendlela edingekayo kodwa kufanele asungule okungenani owodwa komasipala basemadolobheni amakhulu kanye nowodwa komasipala basezingeni lesifunda.
Imikhandlu yokwedlulisela ukuhlola isungulwa, okokuqala, ukuba ithathe izinqumo mayelana nezinqumo zabahloli bakamasipala uma seziphikisiwe, okwesibili, ukubuyekeza izinqumo zabahloli bakamasipala lapho kulungiswe khona ukuhlola ngamaphesenti angaphezulu kwayishumi.
Umkhandlu wokwedlulisela ukuhlola kufanele ube nosihlalo ongumuntu okufanele abe namaphepha ezomthetho kanye namanye amalungu angengaphansi kwamabili noma angengaphezulu kwamane anolwazi lokuhlolwa kwempahla kanye nezindlela zakhona. Omasipala yibona abayothwala izindleko zemikhandlu yokwedlulisela ukuhlola.
Njengasesimweni sokuphikisa, ukudluliswa kokuhlola akusho ukuthi ingabe isakhokhwa intela yendawo ngokulandisa kokuhlola njengaloku kuchazwe ephepheni lokuhlola, kodwa uma ukudluliselwa kokuhlola kube yimpumelelo futhi kuthinta inani lentela yendawo, umphathi kamasipala kufanele abale imali eyevile noma eyisibalo esingaphansi kakhulu bese ekhokhela umnikazi ngendlela efanele.
Isahluko- 8 sibhekela futhi khonamanjalo sibe nesandla esiqinile ekuchitshiyelweni kokuhlola.
Isahluko- 8 sibandakanya izindaba ezixubile ezimayelan nomthethosivivinywa, ezifana nokuqashelwa kokuhlola kukamasipala, ukumenyezelwa kwemithetho ukuze kutholakale igalelo lomthethosivivinywa kanye nokubhekelwa kwezenzo ezithile ezijeziselwayo mayelana nobelelesi.
Siphinde siqukathe izinhlelo zezinguquko njengesibonelo ezingenza omasipala basebenzise amaphepha okuhlola isikhathi esiyiminyaka emine kusukela ekumenyezelweni ngokusemthethweni kwalomthethosivivinywa.
Lomthethosivivinywa washicilelelwa ukuba kunikezwe umphakathi ithuba ukuba uphawule waphinde wahlelwa ngokulandela ukuphawula okwatholakala mayelana nawo.
Ukususwa kwemali eyimbuyiselo empahleni kahulumeni kuyobanomthelela kuhulumeni kazwelonke. Umnyango wesifundazwe nohulumeni basekhaya wenza ucwaningo amahlandla amabili, olunye nge- 1999 olunye lwenziwa ngonyaka we- 2001, mayelana negalelo lokuklanywa kwentela yendawo emhlabeni kahulumeni (kubandakanya negalelo lomthethosivivinywa ekususeni imbuyiselo yemali engamaphesenti angamashumi amabili, kanye nokudatshulwa kwemingcele yomasipala). Lolu cwaningo lukhombisa ukuthi uma bonke omasipala beklama intela yendawo kuyo yonke impahla kahulumeni ngamaphesenti ayikhulu enani lokudayiswa kwempahla emakethe, isamba semali okufanele ikhokhwe wuhulumeni omkhulu siyoba phakathi kwesigidigidi esisodwa samaRandi nezigidigidi ezintathu zamaRandi. Lokhu kumele isikweletu esengeziwe esiphakathi kuka- R0,4 wezigidigidi zamaRandi ne- R2,4 wezigidigidi zamaRandi nangaphezu kwezigidi ezingamakhulu ayisithupha zamaRandi ezisakhokhwa wuhulumeni kazwelonke nabezifundazwe.
Inani lentela yentawo eklanywa ngomasipala empahleni kahulumeni.
Igalelo liyoya ngezigaba ngoba umthethosivivinywa uqukethe imvume yokufakwa kwezigaba. Umthelela wezimali kuhulumeni wasemakhaya awuyukuba mubi. Ngenxa yohlelo olubanzi lokuqoqwa kwentela, amandla email kumasipala ayoba makhulu.
Abeluleki bakahulumeni kwezomthetho kanye nomnyango wezifundazwe nohulumeni basekhaya banombono wokuthi lomthethosivivinywa kufanele usingathwe ngendlela yenqubomgomo eyasungulwa yIsigaba- 75 somthethosisekelo wezwe njengaloku- ingaqukethe sigaba lapho kusebenza khona inqubomgomo ebalulwe esigabeni- 74 noma- 76 somthethosisekelo wezwe.
<fn>zul_Article_National Language Services_Ikhophi YeBhrosha.txt</fn>
Khuluma ulimi lwakho. Kuyilungelo lakho.
Nhlobo yini yokusizakala enikezwayo?
I-TISSA inikeza ukusizakala kokutolika ngocingo ukuze kube lula ukuxhumana phakathi komphakathi kanye noHulumeni kusetshenziswa izilimi zomdabu ezisemthethweni ukufinyelela kukusizakala kukahulumeni.
Kungani kunikezwa loku kusizakala?
Ngokusebenzisa i-TISSA, uhulumeni ufeza igunya lomthethosisekelo ngokuthatha izinyathelo ezisebenzayo zokuthuthukisa nokuqhubekisa izilimi zomdabu ezisemthethweni.
Umphakathi ungakwazi yini ukucela ukusizakala kuhulumeni ngolimi lwawo lwebele?
Yebo, inqobo nje uma ulimi lolu lungolulodwa lwezilimi ezisemthethweni.
Kungabe ulimi lokukhuluma ngezandla lwabantu abangezwa lufakiwe?
Uma ilungu lomphakathi kanye nesisebenzi sikaHulumeni bengakwazi ukuqonda ulimi lomuntu ngamunye, isisebenzi sikaHulumeni singakwazi ukushayela isikhungo socingo se-TISSA.
Esikhungwini socingo, umsebenzisi uzawuxhuma isisebenzi sikaHulumeni kanye nelungu lomphakathi kutoliki ozikhuluma zombili izilimi.
Umsebenzi kahulumeni uzakuba nocingo olunokokulalela okubili ukuze yena kanye nelungu lomphakathi bakwazi ukulalela utoliki.
Utoliki uzawubeke esetolikela bobabili laba Bantu. Loku kungathatha amasekhondi ayingcosana.
Ngizokwazi kanjani ukuthi umnyango kahulumeni uyakunikeza ukusizakala kokutolikelwa?
Uma ihhovisi likahulumeni lingalukhombisi uphawu lwe-TISSA, ngisangakwazi ukucela loku kusizakala kokutolika?
Cha, loku kusizakala kuphela ezindaweni lapho uphawu lwe-TISSA lukhombiswa khona. Kodwa, izindawo ezehlukene zizawufakwa esikhathini esizayo.
Uzokwazi ukufinyelela ukusizakala kukahulumeni ngolimi lwakho.
<fn>zul_Article_National Language Services_Imininingwane yokuxhumana.txt</fn>
Into ebaluleke kakhulu nganoma iyiphi IPHOLISI YOSIZO LOKUNGCWABA/IPHOLISI ENKULU (MASTER POLICY) ukuthi leyo pholisi kufanele ibe ngaphansi kwenkampani yomshuwalense erejistwe isikhathi eside. Lokhu okokuqinisekisa ukuthi ilungu liqinisekisiwe ukuthi liyothola imali yosizo lapho liyicela uma kwenzeka lesi sehlakalo esidinga umshwalense (ukufa).
UMNIKAZI WEPHOLISI/ILUNGU kufanele lihlinzekwe NGESITIFIKETI SOBULUNGU. Lesi sitifiketi kufanele silisho silicacise igama lenkampani enikezela ngepholisi; imali ekhokhwayo; izinzuzo ezikhokhwayo; izinqubo zokucela imali nolunye ulwazi olubalulekile ngePHOLISI ENKULU. IPHOLISI ENKULU kufanele ikusho kucace ukuthi abangcwabi noma ababasebenzelayo abaqashiwe yinkampani yepholisi, ngakho-ke akusibo abakhokhela le pholisi.
Kubalulekile kubanikazi bepholisi ukuthi bazi ukuthi bangakhetha ukuthatha izinzuzo zepholisi njengenzuzo yomsebenzi wokungcwaba noma ukuthi bathole imali ewukheshe.
Isitifiketi kufanele sichaze yonke imininingwane edingekayo kuMnikazi wepholisi/Elungwini njengokuthi nje kuqala nini ukukhokha nokukhokhelwa; yini ekhokhelwayo yini ENGAKHOKHELWA; izikhathi zokulinda njll.
Kushiwo umqulu osemthethweni okhishwa yinkampani onemininingwane yezinzuzo, amanani, imithetho nezimo futhi unenombolo yomshuwalense, okufanele ibonakale esitifiketini sobulungu.
Umbuthano Wobungane isikhungo sezezimali esakhiwa yiqembu labantu abanezidingo ezithile, abakhipha imali bese beyilondoloza ndawonye ukuze basizane ngezimali ezidingweni ezithile, njengomngcwabo. Inzuzo enkulu i-R5000.
Umbuthano Wobungane akusilo ibhizinisi lokwenza inzuzo, kodwa inzuzo eyenziwe kuleyo mali elondolozwa ngamalungu bahlukaniselana yona.
Kufanele uphikelele ukuthola lesi sitifiketi ukuze uqinisekise ukuthi uyilungu. Lesi sitifiketi kufanele sikukhombise yonke imininingwane yepholisi yakho.
Lokhu kusho inkampani egunyazwe yinkampani yomshuwalense ukuthi iyithengisele umshwalense egameni layo.
Inkampani yomshuwalense yesikhathi eside ebhalise neBhodi Yezinsiza Zezezimali emukela imali oyikhokha ngenyanga futhi ebhekana nomsebenzi wokukhokha izinzuzo uma kwenzeka kuba nokufa.
Lokhu kusho wena njengelungu elikhipha imali ekhokhelwa abantu obakhethile kupholisi.
Imali oyikhokha lapho othathe khona umshwalense njalo ngenyanga..
Lona ngumuntu ozimele wena njengelungu ongamthinta uma ungajabule ngempendulo lapho othathe khona umshwalense. Imininingwane yokumthinta ikhonjiswe esazisweni esisemthethweni nangemuva kwaleli khasi lale ncwajana.
Inkampani yomshuwalense izobala izimo noma izifo kupholisi okungenzeka ukuthi uma ziholela ekufeni komuntu ofakwe kupholisi, kungabi bikho nzuzo ekhishwayo.
Imp: Ubufakazi kufanele abunikeze umuntu othengisa umshuwalense futhi zifanele zibe sefomini.lokufaka isicelo kanye nasesitifiketini sobulungu esikhishiwe.
Imp: Lena imali ozoyikhokha futhi ifaka zonke izimali izindleko ezizobizwa kuwe nezimali. Lezi zimali obizwa zona kufanele zivezwe zicace.
Umb: Ngabe ngikhokha ngenyanga, ngekwata noma ngonyaka?
Imp: Kumele uthole ukuthi uzokhokha nini uma sekufanele ukhokhe..
Umb: Ngabe ngikhokhela phambili noma ngisalela emuva?
Imp: Kufanele uthole ukuthi ingabe kufanele ukhokhe ekuqaleni kwenyanga yini noma ekupheleni kwenyanga.
Umb: Uma ngikhokha ngokheshe ngabe ngiyayithola irisidi?
Imp: Yebo, kumele kube irisidi elisemthethweni.
Umb: Ngabe le mali ekhokhwayo ngenyanga izokhuphuka esikhathini esizayo?
Imp: Imali ekhokhwayo ingakhuphuka uma ngabe kufakwe izicelo eziningi kule pholisi.
Umb: Le mali ekhokhwako iqinisekiswe isikhathi esingakanani?
Umb: Ngabe uqala nini umshuwalense wami?
Umb: Kwenzekani uma ukufa kubangwe yingozi?
Imp: Esikhathini esiningi isikhathi sokulinda asisebenzi uma umuntu eshone ngengozi.
Umb: Ingabe zikhona izinto ezikhishelwe ngaphandle?
Umb: Kwenzekani uma ngeqa isikhathi sokukhokha noma ngiyeka ukukhokha?
Imp: Angeke usaba ngaphansi komshuwalense futhi uma uqala ukukhokha futhi, kungenzeka isikhathi sokulinda siphinde sisebenze futhi.
Umb: Ngabe ukuba ngaphansi komshuwalense kuphela nini emuntwini ngamunye?
Umb: Ngabe ngiyabuthola ubufakazi bobulungu?
Imp: Kumele uthole Isitifiketi Sobulungu, isifingqo sokuthi obani abakuloyo mshwalense, imali ekhokhwayo, zonke izikhathi zokulinda kanye nalokho okukhishiwe kupholisi.
Imp: Yebo, ungayikhuphula inzuzo kupholisi yakho uma i-Master Policy ivuma, noma nini, lokhu kuyokhuphula nemali oyikhokha njalo ngenyanga. Okukhishiwe nezikhathi zokulinda kungasebenza enzuzweni ekhushuliwe.
Umb: Ngabe ngisifaka kanjani isicelo semali uma kushoniwe?
Imp: Inqubo yokucela imali kufanele uyinikezwe ngokugcwele emithethweni nasezimeni zepholisi.
Imp: Ungayicisha ipholisi yakho kungakedluli izinsuku ezingama-30 zokukhokha imali yakho yokuqala futhi uthole yonke imali yakho uma kungukuthi ubungakafaki isicelo semali yomngcwabo. Emva kwalokho ipholisi ingacishwa noma kunini, kodwa imali obuyikhokha ngenyanga angeke ibuyiswe.
Imp: Lokhu kungenziwa, kodwa kufanele waziswe futhi waziswe ukuthi kubathinta kanjani abantu ebebekuleyo pholisi esikhathini esedlule, ngakho konke lokhu okungenhla. Kufanele inkampani entsha ikunike isitifiketi sobulungu. Uma ucabanga ukuthi awukho esimeni esilinganayo noma esingcono, kufanele uthinte inkampani ekhona njengamanje ngokushesha.
Umb: Kwenzekani uma unesikhalo noma umbuzo?
QAPHELA: Imininingwane ye-Ombudsman kanye neye-FSB kumele ibe seSitifiketini seLungu futhi ibe semuva encwajaneni yolwazi.
<fn>zul_Article_National Language Services_Incazelojikelele Nesizinda.txt</fn>
Ethemini Kahulumeni yokuqala (1994-1999), Umnyango Wezezifundazwe kanye Nohulumeni Wendawo (i-dplg) yayisemqoka ekusetshenzisweni kwesivumelwano somthethosisekelo omusha wentando yeningi.
Ukuthuthukiswa kwenqubomgomo entsha kanye nohlaka lomthetho lukahulumeni wendawo eNingizimu Afrika.
Umsebenzi ongenhla waveza Imithetho sivivinywa Kahulumeni Wendawo, Umthetho Womasipalati, Umthetho Wokukhawuliswa, Umthetho Wezakhiwo Zomasipalati kanye Nomthetho Wezinhlelo Zomasipalati ngalesi sikhathi. Ukubheka ngqo ngethemu yokuqala yomsebenzi wayo kwakuwukumisa ibutho lezepolitiki elisha elisemqoka lombuso wentando yeningi kuzimo zikazwelonke kanye nezesifundazwe.
Ukuqalisa kwethemu yesibili kaHulumeni ngo-1999 kwangenisa inguquko egameni Lo mnyango, okwaholela emisebenzini yawo emisha. Umsebenzi wokuthuthukisa umthethosisekelo wadluliselwa Emnyangweni Wezobulungisa Umnyango wona wase ubizwa Umnyango Wezezifundazwe kanye Nohulumeni Wendawo (i-dplg). Igunya elisha le-dplg laba ngeliwumnyombo ekwenzeni ngcono izinga lokubusa, ukukhulisa ukunikezwa kwezinsizakalo kanye nokuvumela ukuthuthukiswa.
Njengomphumela igunya le-dplg lasuka kulelo lokuba ngumgcini womthethosisekelo laba ngelokuqinisa izikhungo zokubusa nezokuqinisa ubuhlobo ngokuphambanisa iminyango kanye nokumisa uhlelo olusha lukahulumeni wendawo. Ngokuba khona kohlaka lwenqubomgomo kahulumeni wendawo, ukubheka ngqo kwayo kwaba ukumisa omasipalati kanye nezinhlelo zabo eziwumnyombo kanye nokweseka isimo sokwenza igunya lawo lomthethosisekelo.
Izinhlelo Ezibanzi Zombuso: Lezi zibopho zifaka ukulinganisa ukusetshenziswa Uhlelo Oluxhasiwe Lokuhlanganisa Ukuthuthukiswa Kwesazemakhaya (i-isrdp), Uhlelo Lokwenza Kabusha Ezasemadolobheni (i-urp), Izinsizakalo Eziyisisekelo Ezitholakala Mahhala (ama-fbs), ukuphatha izimo eziyingozi kanye nokwakha inqubomgomo yokuphatha izimo eziyingozi kanye nohlaka olusemthethweni kanye futhi nokulungisa umthetho ngegunya lezikhungo zobuholi Besiko ekubuseni kanye nasekuhlobaneni okuhlanganisa ezinye izikhungo zombuso.
Uhulumeni Wesifunda: Ukubheka ngqo kusikhathi esiningi sethemu ukweseka izifundazwe ukuze zikwazi ukusebenzisa ukweseka kwazo kanye nemisebenzi eyeqiswe amehlo ngokuphathelene nomasipalati.
Uhulumeni wendawo: Ingxenye eyodwa yokubhekwa ngqo ngumnyango ngokuphathelene nohulumeni wendawo kwakuwukusebenzisa inqubomgomo entsha nomthetho kahulumeni wendawo, yeseka ukumiswa kokubusa kukamasipalati kuzo zonke izingxenye zayo futhi iqedele yonke imithetho yayo kamasipalati efana nomthetho wemali yezinsizakalo ekhokhwayo (Umthetho Wentela Kamasipalati).
NgoDisemba ka-2000, amabandla okuqala kamasipalati akhethiwe aqala ukusebenza ngaphansi kohlaka olusha lomthetho. Okwafakwa ngaphakathi kwale ndawo yesibopho kwakuwukuphathwa kwezimo eziyingozi, ukumiswa kohlaka lomthetho ekuphatheni izimo esiyingozi sezwe, kanye nokungenisa izindlela zokuvikela zokubizwa isenzeko se-Y2K.
Ingxenye yesibili yalo msebenzi wawubhekiswe ngqo ekuhanjisweni kwezabelo zengqalasizinda kanye namashezi kamasipalati alinganiselwe omasipalati. Lezi zimali ezingenayo zakhula unyaka ngonyaka ngaloko zathelela futhi imali yokuqalisa ezaliswayo kamasipalati kanye nokwandiswa kwemibandela yezinsizakalo ukususa okwakusilele emuva ngesikhathi sobandlululo.
Ukusukela ngo-1994, umbuso osebenza njengemishini wobandlululo waguqulwa ukusuka kuziphathimandla zendawo eziyi-1200 ezazesekwe phezu kobuzwe, izifunda zokuphatha ezine kanye Nezindawo Zabantu Kuphela eziyi- ukuya komasipalati abangama-284 abakhethwe ngentando yeningi, izifunda eziyisishiyagalolunye kanye nohulumeni kazwelonke onamandla.
Ukhetho olalunokuthula kanye nentando yeningi ephelele lwenziwa ngo-1994, 1999 kanye nango-2004 lwenzelwa uzwelonke, izifunda kanye nohulumeni wendawo.
Uhulumeni kuyo yomithathu imikhakha wafaka izinhlelo ezahlukile zokususa ubuphofu kanye nokungathuthukiswa ngokuphelele. Amasu kanye nezinhlelo zasetshenziswa ezigabeni ezifana nezokudla kanye nokondliwa okuyisisekelo, amanzi kanye nokuphilisayo, ugesi kanye nokunikezwa kwamandla kagesi, izindlu kanye nokokufihla ikhanda, ukwenza ngcono okwemihlaba, izithuthi , imfundo, ukunakekelwa kwezempilo, ama-SMME kanye nokubumbana kwezenhlalonhle. Ubukhulu bezifunda ukuthi zikwazi ukuqhubeka zamukela imali ekhishwayo evela ku-fiscus ukuze isetshenziselwe ezenhlalonhle nayo ibe ngukufinyelelwa okuyiqiniso. Ukuhlolwa jikelele kwezifunda ukuthi bakwazile ukusebenzisa amabhajethi aguquliwe afinyelela kude futhi aveze imiphumela ebonakalayo ekuphatheni ukusetshenziswa kwezimali.
Izinhlelo zikamasipalati eziwumnyombo ziye zamiswa zaqiniswa ukubhekana ngqo nokubamba iqhaza kwemiphakathi, ukuhlela kokuhlanganisa okuthuthukayo, ukwethulwa kwezinsizakalo kanye nokuphatha ukwenza ngemfanelo.
Nokuxhasa ngezimali ukufakwa kukagesi okweseka ukusalela emuva kokufakwa kukagesi kwezindawo okuhlalwa kuzo ngokuphelele asendaweni yomlando esezindaweni ezinganikeziwe ugesi ngokuphelele.
I-mig yingqalasizinda entsha yendlela yokudlulisa futhi ibhekiswe ekwenzeni izinhlelo zokudlulisela ngendlela elula komasipalati, ngendlela ecacile kanye neqondile. Izimo zayo ziyaguquguquka kakhulu, zakhelwe ukweseka amabhajethi email eqongelelweyo yomasipalati, kanye nokulungiselela uhlelo lokuthuthukisa oluhlanganisiwe. I-mig ayisoze yaxhasa amanye amaphrojekthi ngezimali, kodwa yakhiwe ukuthi ihambisane namabhajethi emali eqongelelweyo yomasipalati (afana nesamukeliso sengqalasizinda yesifunda). Ukubika ngokusetshenziswa kwemali kuzakuba kuyo yonke ibhajethi yemali eqongelelweyo yomasipalati, enayo kumele iqinisekise ukuthi kunamabhajethi okusebenza esikhathini esizayo ukuxhasa ngezimali ukusetshenziswa kwemali eqongelelwayo. Umnyango ngamunye womugqa kazwelonke uzawuqhubeka uhole ukuhola kanye nokweseka ukusetshenziswa emisebenzini kanye nokwandulela okucacile.
I-isrdp ukuqalisa kukahulumeni, okuhanjiswa nguMnyango Wezifunda Nohulumeni Wendawo. Yaqala ukusebenza ngo-Okthoba ka-2000, emva kokuvunywa yiKhabhinethi. Uhlelo luhlose ukulwa nobuphofu, ukwakha amathuba emisebenzi kanye nokwenza ngcono impilo yezakhamuzi zaseNingizimu Afrika, ikakhulukazi abesifazane, intsha kanye nabantu abakhubazekile.
Inhloso esemqoka yohlelo ukuqinisekisa ukuthi uhulumeni usebenza ngokuhlanganyela nemiphakathi kanye nabanye ababambi qhaza ukuqeda ubuphofu bese wenza kangcono izinga lempilo ezindaweni ezisemaphandleni.
I-isrdp ilungiselwe ukuthola ukubumbana komphakathi kanye nomphakathi wasemaphandleni ongaguquki onezomnotho osebenzayo noqinisiwe ongakwazi ukugcina ukuziqhenya kwemiphakathi yasemaphandleni.
Ukuthuthukiswa kwezasemaphandleni ihlose okungenani ukususa ukubhekelwa phansi kweminyaka eminingi kwabantu basemaphandleni ngokwenza ngcono ukunikezwa kokwethulwa kwezinsizakalo kanye nokufinyelela ngokugcwele kuzinsizakalo zenhlalonhle ezifana nemidlalo kanye nemisebenzi yokungcebeleka, izikole, imitholampilo, njll.
Ukunikezwa ukuxhaswa kwamaphrojekthi kanye nemisebenzi esemaphandleni kuyinselele enkulu kuhulumeni ngakhoke indinga ukusebenza ngempumelelo kwabo bonke ababambi qhaza ekuqinekiseni ukuthi amaphrojekthi kanye nemisebenzi ifinyelela izidingo zabantu abasezingeni eliphansi.
Isu eliqinisiwe ngakho-ke liyadingeka ukuqinisekisa ukuthi isisekelo semali engenayo kahulumeni wendawo ikhuliswa ngokusebenzisa izinhlelo ezifana Nesamukelo Sengqalasizinda Kamasipalati (i-mig). Kuze kube manje uhlelo lusetshenziswe ezindaweni eziyi-13 eziye zakhethwa njengezamalunga asemaphandleni.
Uhlelo lwe-urp uhlelo lukahulumeni, olwenziwa Ngumnyango Wesifunda kanye Nohulumeni Wendawo. Lwaziswa NguMongameli u-Thabo Mbeki Enkulumweni Yakhe Yesizwe ka-2001 ngenhloso jikelele yokuhlanganisa abantu ukuthi baqondise amandla abo kanye nemithombo ngokubhekana nokusiza imiphakathi yezwe yasemadolobheni ehluphekayo. I-urp yaziswa ngesikhathi esifanayo Sohlelo Lokuthuthukisa Ezasemaphandleni Ezixhaswe Ngokuhlanganisa (i-isrdp), ukuze basebenzisane ekulweni ubuphofu nokungathuthuki kwasemaphandleni kanye nasemadolobheni.
I-urp isetshenziswa ezindaweni eziyisishiyagalombili ezazisiwe njengamalunga okwenza kabusha okwasemadolobheni okumela ngokuhlanganyelwayo indawo enkulu yobuphofu eNingizimu Afrika.
Ukusebenziseni i-urp, kulindeleke ukuba i-dplg iqinisekise ukulungisana okunempumelelo kanye nokusetshenziswa kwe-urp kuwo wonke amalunga enziwe kabusha abonisiwe. Izifunda eziphatha lawa malunga anezingcweti zobuchwepheshe abakhethwa nguThulasizwe ukwenza umsebenzi ocacile kanye nezingcweti zezepolotiki ezikhethwa ngama-MEC esifunda, ukunikeza ukweseka kwezobuchwepheshe kanye nezepolotiki kanye nokuhlahlwa kumalunga. Amamenenja edolobha kanye namaMeya anikezwa ukuba enze njengabaholi bezobuchwepheshe nezepolitiki bezinhlelo zamalunga. Kweyodwa yamalunga ayisishiyagalombili, umasipalati ngamunye ophathekayo uqashe iqembu labasebenzi abanokuzimisela ukuze babe nesibopho sohlelo.
Uhlelo Lokwenza Kabusha lubhekana nemiphakathi yasemadolobheni, ikakhulukazi emaqenjini anokulimazeka afana nabesifazane, intsha, abadala kanye nokukhubazeka.
Uhlelo lwe-led lwe-dplg, oluchaza inqubo esetshenziswa ngabantu bendawo bebonke nabahlanganyeli abanye ukufinyelela ukuthuthukiswa nokukhula komnotho okuqinisiwe. Uhlelo luhlose ukubonisa kanye nokusebenzisa imithombo yendawo, abantu abanamakhono kanye nemiqondo yebhizinisi, ukuze bakwazi ukufaka ekukhuleni komnotho wendawo.
Inhloso esemqoka yohlelo ukunikeza futhi imithombo kanye namathuba ebhizinisi ukunikeza abahlali bendawo amandla ezomnotho ukuze bakwazi ukujabulela izinzuzo zamathuba emisebenzi aqinisiwe kanye namazinga empilo enziwe ngcono.
Ne-LED engakwazi ukusetshenziswa njengesikhali sokuheha imali eqongelelweyo kakhulu ukusuka esigabeni sangasese bese iyibeka elevelini lokwakha amathuba emisebenzi kanye nesizinda ezidingekayo kakhulu sendawo.
Umthethosivivinywa kaHulumeni Wendawo ulisho ngokucacile igunya " lokuthuthukisa uhulumeni wendawo". Ithi: uhulumeni wendawo kumele athembise ukusebenza nezakhamuzi, izinhlangano ezesekwe ngumphakathi kanye namanye amaqembu anokunaka ukuthola izindlela eziqinisiwe zokufinyelela izidingo zomphakathi zenhlalonhle, ezomnotho, kanye nezezokwenza bese enza ngcono amazinga ezimpilo zabo.
Ngokungafani nesikhathi esedlule, isifanekiso esisha sikahulumeni wendawo wayenikezwe wuhulumeni kazwelonke ukuthi ube ngaphambili lapho kwethulwa khona izinsizakalo. Omasipalati manje banezibopho eziningana. Noma ngabe kungebona abantu abakha imisebenzi, uhulumeni wendawo kumele akwazi ukwenza amasu okuthi uzihambisa kanjani izindaba zakhe. Kufanele akhe indawo enesimo sokusebenza esihle ukuze abathengisi bavume.
Uhlelo olufana ne-LED yimibhobho yokukhiqiza ibhizinisi labantu abakwazi ukwakha izimboni ezikhiqiza izimpahla zesikhumba, ubugugu, izingxenye zemoto kanye nezinye izimpahla ezingakwazi ukuyiswa kwamanye amazwe. Laba bathengisi kumele banikezele kumikhiqizo yasekhaya okuyingqikithi (i-GDP) yezwe kanye nenqubo yokwehlisa ukungaqashwa. Kanye nokuthi uphawu olusemqoka ukuthi bangaba ngabanikazi abakhiqiza okokuziphilisa okufana nemishini ephambili kanye nobuchwepheshe obusezingeni eliphezulu.
Ukusukela ekubeni khona kwentando yeningi eNingizimu Afrika eminyakeni eyishumi edlule, ukwethulwa kwezinsizakalo umshwana osetshenziswa njalo ngaphakathi kwabantu abaningi. Ukufunwa kwezinsizakalo ngumphakathi kuya ngokwanda ngokushesha uma beba nokunaka izimo zabo bese befuna izimo zokuphila ezingcono emakhaya abo.
Lesi simo ngakho-ke sidinga uhulumeni wendawo ngokuhlanganyela nesigaba esizimele, Izinhlangano Ezesekwa Ngumphakathi, kanye nomasipalati ukuthi benze ngokusheshisa izibopho zabo zokunikeza izinsizakalo eziyisisekelo zokuba yisakhamuzi saseNingizimu Afrika kuzo zombili izindawo zasemaphandleni nezasemadolobheni ezisezweni.
I-msp uhlelo lwe-dplg oluhlose ukwakha ukuhlanganyela ngaphakathi kukamasipalati, Kuzinhlangano Zesekwe Kumphakathi kanye neminye imikhandlu ngenhloso yokuhlanganisa kokubili imihla yonke kanye nezindaba zabasebenzi ukuze omasipalati bakwazi ukuphumelela ekunikezeni izinsizakalo ezifanele kuzakhamuzi.
Ukubheka ngqo kubhekene nokwaziswa kwabantu ngabanye, izinhlangano okungezona zikahulumeni, izinhlangano ezesekwa ngumphakathi kanye nezinkampani ezizimele ezikwazi ukunikeza amakhono antulekayo futhi nangethula izinsizakalo ezingasiza omasipalati ukuthi benze ngcono okuguqukayo. Ukusetshenziswa kwazo zonke izakhiwo, ezisebenza ngokuhlanganyela ukwenza ngcono izimpilo zemiphakathi yaseNingizimu Afrika, yikona okufunzelela Ukuhlanganyelwa Kwezinsizakalo kukaMasipalati.
Ichazwa njengesivumelwano phakathi kukamasipalati nomunye umasipalati noma yiyiphi enye yesitho sombuso noma umakhandlu wangasese ngaphakathi kukamasipalati.
I-City Power, enesibopho sokuthengisela uhulumeni wendawo ugesi omningi. Ugesi loyo uthengiselwa imiphakathi ekumayunithi.
Ezinye izibonelo zama-msp aphathelene nokuhlanganyela nesigaba sangasese Kwezinhlangano Ezesekwe Emphakathini. Ukuhlanganyela kumele kube ngokufanele, okunikezwe imvume futhi kumele kufinyelele izidingo ezibekiwe zomthetho ngoba ezinye zazo kumele zisise omasipalati ngezinhlelo zabo zokunikeza amabhili okwenzekayo ukuthi kwesinye isikhathi abe nzima kakhulu.
Imiphakathi ibonise ukungalujabuleli uhlelo okunikezwa ngalo amabhili, isibonelo kulapho becabangela ukuthi ibhili kagesi noma yamanzi ibonisa izinombolo okungezona ngaloko ikhuphula amanani okumele bawakhokhelele izinsizakalo. Ngokuphathelene naloku kungajabuli, uhulumeni wendawo ufuna ukungena alamule bese abhekana nalezi zinhlobo zezinkinga ngokuqasha izinsizakalo zamakontileka ezinkampani ezimiswe kahle ezinobuciko ohlelweni lwamabhili kanye namanye amakhono antulekayo ukuze kwenziwe kangcono ukwethulwa kwezinsizakalo.
Uhulumeni wendawo kanye nabanikezeli bezinsizakalo esikhathini esiningi bangena kusivumelwano esiphakathi konyaka o-1 kuya kwe-3, efakela ukusizwa ngohlelo lwamabhili, imisebenzi yokugcina ingqalasizinda, kanye nokuqoqwa kwamabhili emiphakathini. Isivumelwano sifaka futhi ukuhlolwa kwezinga lomsebenzi owenziwa yilaba banikezeli bezinsizakalo kanye nezikhathi ezibekiwe okulindeleke ukuthi baqede ngazo umsebenzi wabo.
Ukuhlanganyela Kwezinsizakalo Zomasipalati okumele kubhekwe njengesikhali sokunikeza omasipalati ukuba lunama okukhulu ukubhekana nezidingo zokwethula izinsizakalo emiphakathini yabo.
Iyinqubo omasipalati abalungiselela ngayo amasu ezinhlelo zeminyaka emihlanu abukezwa njalo ngonyaka ngokusebenzisana nemiphakathi kanye nababambi qhaza. Lezi zinhlelo zifuna ukuqhubekisa ukuhlanganisa ngokulinganisa izinsika zenhlalonhle, zomnotho kanye neze-ikholoji zokuxhaswa ngaphandle kokunikezela ngesikhundla somthethosisekelo esidingekayo ekusetshenzisweni, kanye nangokuqondanisa izenzo ngokuphambana kwezigaba kanye nezimo zikahulumeni.
Yilo lolu lwazi olwenza omasipalati baphakamise uhlelo lokuthuthukisa oluhlanganisayo ukufinyelela ekwethulweni kwezinsizakalo kanye nezinhloso zokuthuthukisa zendawo yabo kamasipalati ngendlela exhasiwe nenempumelelo. Iminyango kazwelonke kanye neyesifunda, izikhungo zokuthuthukisa, imikhandlu yezigaba ezizimele, ama-NGO kanye nemiphakathi wonke kumele adlale igunya elisemqoka ekulungiseleleni kanye nasekusetshenzisweni Kwezinhlelo Zikamasipalati Zokuthuthukisa Ezihlanganisiwe. I-dplg inikeza ukweseka komunye nomunye walaba babambi magunya ikakhulukazi omasipalati abangohlobo lwemihlahlandlela, izinhlelo zokuqeqesha, izinqubo zokweseka esizebenzayo, izinhlelo zokusiza ngemali kanye nokunikeza amandla okwenza. I-dplg iphinda futhi yeluleke ababambi magunya ukuthi bangaqondanisa baphinde benze ngcono kanjani uhlelo lokuthuthukiswa, bese banikeza indawo okuzokwabelana ulwazi kuyo.
Uhlelo Lokuphatha ukweseka ukuhlela kanye nokusebenzisa lohulumeni wendawo liqukethe umphambo Wezikhungo ze-PIMS ezisendaweni eyisifunda esiselevelini yomasipalati. Isikhungo se-PIMS sinezisebenzi eziyizingcweti zokuthuthukisa ezinikeza ukweseka kobabili omasipalati besifunda nebendawo usuku ngosuku ikakhulukazi Ohlelweni Lokuthuthukisa Oluhlanganisayo (i-idp) kanye nokusetshenziswa. Ukweseka ngaloko kuhambisana nezinhlobe ezahlukene zomsebenzi nokwenziwayo.
Izikhungo ze-PIMS zingamayunithi okweseka amasu anecala komasipalati abasizayo, futhi angeyodwa yezinqubo i-dplg kanye neminyango yohulumeni besifunda nendawo benikeza ukweseka komasipalati okusebenzayo. Izikhungo ze-PIMS zinikezwe imithombo yolwazi lwengqalasizinda kanye nobuchwepheshe obunikeza omasipalati ukufinyelela olwazini lwe-GIS, izindaba nemisebenzi ephathelene ne-idp, inqubomgomo yesigaba efanele, imihlahlandlela kanye nomthetho, kanye namasu esigaba nezinhloko nezinhlobo ezahlukene zezifundo/zezingcwaningo.
Yini i-Projekthi Yokuqinisa?
Iwuhlelo lokwenza lokusebenzisa izandla olubonise omasipalati ezinokusilela kwezinsizakalo ezinkulu okudinga ukubhekwa ngokushesha.
Ngaphandle komasipalati abaye bashiwo ukuze kutholakale usizo, inhloso ye-phrojekthi ukubona ukuthi zonke izinselele zabo bonke omasipalati abangama-284 ziyabhekwa ngendlela enomqondo nenemiphumela.
I-Projekthi Yokuqinisa inenqubomgomo ewumgomo obhekela ubuphofu - yinto uhulumeni odlule ahluleka ukuyenza - inqubomgomo yobuphofu ibhekela izimo zabaphofu, abathola impesheni, abangasebenzi kanye nabakhubazekile. Izidingo zalaba bantu ziye zaboniswa futhi baye bacelwa ukuba bazibhalise komasipalati abahlukene ukuze bavunyelwe ukuba bangakhokhi izinsizakalo eziyisisekelo. Loku kusho ukuthi bayakwazi ukufinyelela kuzinsizakalo ezinikezwa ngomasipalati babo emiphakathini yabo ehlukene.
I-Projekthi Yokuqinisa kulindeleke ukuba ihlale iminyaka emi-2 futhi izimisele ukuthi ibe ngumakhi ukubonisa inguquko eshintshwayo kanye nokwethulwa kwezinsizakalo okusheshayo kumiphakathi esilele emuva ekwethulweni kwezinsizakalo okuningi.


Kukuthelela kangakanani ukulwa noma udlame?
Ukuqhubekisa intando yeningi Yezomthetho, efaka umncintiswano wezepolitiki wezikhathi ezithile kanye namathuba okhetho, umyalo womthetho, amalungelo ezakhamuzi kanye nokuba phezulu Komthethosisekelo.
Yini okulungile nokungalungile ngezinhlelo zethu zepolotiki?
Kungabe izakhiwo namaforamu akhiwe nguHulumeni ayasiza ekubambeni iqhaza kwentando yeningi?
Ikuthuthukisa kanganani okulandelayo I-Ningizimu Afrika?
Izakhamuzi zase-Ningizimu Afrika ziwahlonipha kangakanani lawa malungelo?
Siyaqinisekisa yini ukuthi bukhona ubulungisa bukawonke wonke?
Ukuqinisekisa ukuba necala, ukusebenza ngemfanelo kanye nokubamba izikhundla zehhovisi lo mphakathi ngempumelelo kwabasebenzi bomphakathi.
Usebenza kahle kangakanani umbuso?
Abantu abawusebenzelayo bona -ke?
Yini okunye okumele kwenziwe ngako?
Kungabe abesifazane banikezwa ukwesekwa okwanele abakudingayo ukuthi bakhululeke?
Zivikeleke kahle kangakanani izingane?
Ukuqhubekisa nokuvikela ilungelo lamaqembu alimalayo kufakwa nabantu abasusiwe babaleka emazweni akubo.
Baphathwe kahle kangakanani abantu ababaleka emazweni akubo kanye nalabo abangenawo amakhaya?
Abantu abakhubazekile bona?
Ziphathwa kahle kanganani ezomnotho jikelele?
Uhulumeni uyihlanganisa kanjani imisebenzi yakhe?
Uyiphatha kahle kangakanani imali yakhe uHulumeni?
Kukuthelela kangakanani ukukhwabanisa kuHulumeni?
Yenza kusheshe ukuhlanganisa ngokubamba iqhaza ngokuhlanganisa izinqubomgomo zemali, ezemisebenzi kanye nezokulondoloza.
Senza okufanele yini kwezemisebenzi nokusebenza ngokwengezwe emazweni ase-Afrika?
Kulula kanganani ukwenza ibhizinisi eNingizimu Afrika?
Ziyabahlonipha yini izinkampani ezinkulu abantu nomphakathi?
Babahlonipha kangakanani abaqashi abasebenzi babo?
Ukuqhubekisa ukuvunywa kwamakhodi ebhizinisi ezimilo ekufinyeleleni izinhloso zenhlangano.
Kungabe izinkampani ezinkulu zenza ngobuqotho nangokufanele ngaphakathi (ezweni)?
Ukunikeza ukuba nomnako kwezinhlangano, abaqondisi kanye nama-ofisa.
Isebenza kanjani imiyalo nemithetho ephatha ukusebenza kwenkampani?
Ukuqhubekisa ukuzethemba ekuthuthukiseni nasekwakheni amandla ekuthuthukiseni ukuzethemba okugcinekayo.
Siyithola kuphi imiqondo yethu ephathelene nesikhathi esizayo?
Ngubani okhokhela ukuthuthuka kwethu?
Ukusheshisa ukuthuthukisa Ezomnotho Nezenhlalonhle kanye nokuqeda ubuphofu.
Senza izinto ezifanele ukuqeda ubuphofu?
Ukuqinisa izindlela nemiphumela yokwethula inqubomgomo emikhakheni yenhlalonhle enqala efaka imfundo nokulwisa I-HIV / Aids kanye nezinye izifo ezithelelanayo. Ukuqinisekisa ukufinyelela ukwazi ukuba nawo amanzi, indle, ugesi, ezezimali, izimakethe, I-ICT, indawo yokukhusela kanye nomhlaba kuzo zonke izakhamuzi ikakhulukazi abahluphekayo basemaphandleni.
Uzethula kahle kangakanani uHulumeni izinsiza, ikakhulukazi izinsiza eziyisisekelo njengamanzi kanye nendawo yokukhusela?
Ukugqugquzela ukubamba iqhaza okubanzi ekuthuthukiseni yibo bonke ababambi qhaza kuwo wonke amazinga.
Iqinisekiswe kangakanani imibono yezakhamuzi ezifana nawe ezithathwe ngabantu abayiziphathimandla?
<fn>zul_Article_National Language Services_Isimo samakhemikhali ezingeni lemithombo yamanzi.txt</fn>
Ukuqapha nokuhlola izinga lemithombo yamanzi kubaluleke kakhulu ukuze kunqunywe ukufaneleka kwawo ezingxenyeni ezahlukene ezisebenzisa amanzi. Uhlelo lukazwelonke olubanzi lokuqapha izinga lamakhemikhali emanzini national chemical water quality monitoring programme NCMP, olulawulwa uMnyango Wezamanzi Namahlathi waseNingizimu Afrika, belukhona kusukela ngeminyaka yo-1970. Amasampula alolu hlelo aqoqwa ngezikhawu ezivamile eziteshini zokuqapha ezweni lonke bese ecutshungulwa kumalabhorethri omnyango ukuze kubonakale iziniki mandla emzimbeni kanye nezingxenye ezahlukene ezingaphili neziphilayo nezemvelo.
Ulwazi olwaqoqwa uhlelo lukazwelonke lokuqapha izinga lamakhemikhali emanzini lwasetshenziselwa ukunikeza ulwazi ngesimo sezinga lamanzi anamakhemikhali emanzini esiwasebenzisayo esizwe kuya kubaphathi bemithombo yamanzi, ososayensi, abenzi bezinqumo, kanye nomphakathi ngendlela elula ukuyiqonda. Izinga lamanzi anamakhemikhali lahlolwa ngokufaneleka kwawo ukusetshenziswa emakhaya kanye nokunisela kwezolimo kanti izingxenye zezinga lamanzi eliphezulu ezafakwa kulolu cwaningo zazinomkhawulo kulezo okwakucatshangwa ukuthi zifanelekile kulezi zingxenye zokusetshenziswa kwamanzi.
Izinkinga ezinkulu zezinga lamanzi kubantu abasebenzisa amanzi emakhaya inani eliphezulu leSwayi Elikula manzi kanye, ezindaweni, nobuningi beFloraydi. Ubukhulu bokulinganiselwa kokumuncwa kwesodiyamu, Ukuhanjiswa koGesi, i-pH kanye neKlorayidi kuyizinkinga ezinokwenzeka zokulima okuniselwayo.
INingizimu Afrika iyizwe elintula amanzi ngenxa yokuthi libekeke kakhulu ezindaweni ezicishe zomise kanye nezomisile engxenyeni yomhlaba, kubandakanya nezimo ezahlukene zezulu kusukela ogwadule kuya endaweni ecishe ibe ngugwadule entshonalanga ukuya ezindaweni ezicishe zibe nomhwamuko ngasendaweni esogwini olusempumalanga. Izinga lemvula elisezingeni eliphakathi nendawo ngonyaka ezweni licishe libe ngama-500 mm (Joubert, 2003), okungaphansi kakhulu kunezinga lonyaka lomhlaba elicishe libe ngama-860 mm (DWF, 2002). Yize amanzi aphansi enhlabathini ebalulekile ekuphakeleni izindawo zasemakhaya ezingxenyeni zezwe, ngenxa yesimo sedwala eliqine kakhulu ngokwejiyoloji yaseNingizimu Afrika, kunezingqimba zamadwala amakhulu angasetshenziswa ahambisa inani elikhulu lamanzi ezindaweni ezinkulu (DWAF, 2002).
Imvula namanzi agijimayo ahanjiswa ngokulingana kanye nokwesikhashana, kanye nemvula yangaleso sikhathi enamandla engxenyeni enkulu yezwe. Ngakho-ke ukugeleza kwamanzi okunokugobhoza okukhulu okuvame ukwenzeka okungahle kubange inhlekelele emihosheni kusemazingeni aphansi, ukuthuthukiswa kwezindawo zasemadolobheni kanye nezimboni kwenzeka ezindaweni ezikude kakhulu nemigudu emikhulu yamanzi - ngenxa yamaminerali akulezi zindawo kanye nezinye izizathu - okuholela ekutheni kudingeke ukuthi kwandiswe izinhlelo zokuhambisa amanzi ezinkulu esikhathini esiningi (DWAF, 2002).
Imifula emikhulu emine yaseNingizimu Afrika kwatshelwana ngayo namanye amazwe, okwenza ukuthi ukuphathwa kwemithombo yamanzi kube umsebenzi ophathwa ngobunono nobalulekile. Ukuze kubhekelwe imithombo yamanzi eNingizimu Afrika, izwe lihlukaniswe laba Izindawo Zokulawula Amanzi eziyi-19 (WMA) (DWAF, 2002). Inhloso yalokhu, kwezinye izinto, ukwenza ukuthi abantu abasebenzisa amanzi kanye nabanye ababambe iqhaza bakwazi ukuzibandakanya ngempumelelo ekuphatheni imithombo yamanzi. Ezinye zalezi zikhungo kuzofanele zakhiwe kanti ezinye zalezi ezikhona (kubandakanya noMnyango Wezamanzi Namahlathi) kuzofanele ziguqulwe ukukhombisa imisebenzi emisha noma eguquliwe ngokwendlela entsha efakwe eMthethweni Wamanzi (Umthetho 36 ka-1998) (DWAF, 2002).
Ngenxa yezimfuno ezibekelwe imithombo yezamanzi yaseNingizimu Afrika, imithombo yemvelo ezigijimelayo seyithinteke kakhulu ngenxa yalezi zakhiwo zokulawula ezifana namadamu kanye nezindonga zokuvimbela amanzi ezakhiwa emfuleni, kanye nemisebenzi yabantu efana nokukhishwa kwamanzi, amanzi ageleza aphindele emfuleni kanye nomthelela wokusetshenziswa komhlaba (DWAF, 2002). Ezikhathini eziningi lokhu kuholele ekucekeleni phansi izinga eliphezulu lamanzi futhi sekube nemithelela emibi esithunzini sezinhlelo zezilwane nezitshalo eziphila emanzini. Izinga lamanzi lingaba libi futhi ezindaweni ezithile ngenxa yezizathu zemvelo.
a Izinto ezivela uma kwakheka izingqingqimba zamadwala, izinto ezisala uma kusetshenziswa inhlabathi kanye nezinye izinto eziphilayo ezigeleza zisuka esizalweni, ezinjengezitshalo kanye nendle yezilwane. Izinto eziphilayo ezincane kakhulu njengamabhakthiriya, amagciwane kanye nezilwane ezidla igazi lezinye izilwane, ezivela enhlabathini nasemvelweni kanti kungabandakanyeka nendle yezilwane neyabantu.
c Izinto ezikhipha imisebe enamandla okuvamise ukwenzeka kuphela ngezinto ezincane ngaphansi kwezimo zemvelo.
Ukutholakala ngokulingana kwamanzi, okungukuthi ukulingana ekutholeni imisebenzi yamanzi, ekusetshenzisweni kwezinsizasidingo zamanzi kanye nokusizakala kuzinsizasidingo zokusebenzisa amanzi.
Ukusetshenziswa kwamanzi okuqhubekayo, ngokwenza izinguqukwana kancane kancane ekusetshenzisweni kwamanzi ukuze kuzuzwe ukulingana phakathi kokuba khona kwamanzi kanye nezidingo zamanzi ezisemthethweni, kanye nokuqala ukusebenzisa izindlela zokuvikela amanzi.
Ukusebenzisa amanzi kahle nangempumelelo ukuze kube nenzuzo yenhlalo yomphakathi kanye nezomnotho enhle kakhulu.
Ukuze lezi zinhloso zibe khona, kwaba khona Umthetho Wamanzi kaZwelonke (Umthetho No. 36 ka-1998). Uyithuluzi elikhulu elisemthethweni eliphathelene nokuphathwa kwezinsizasidingo zamanzi eNingizimu Afrika. Umthetho uyakwazi ukuthi "amanzi ayinsizasidingo yemvelo okungeyabo bonke abantu". Umehluko omkhulu kakhulu olethwa yilo Mthetho uma uqhathaniswa nomthetho owedlule wamanzi ukuthi ilungelo lokuthola amanzi alisancikile emanzini abanikazi bomhlaba, ukuthi bonke abantu banelungelo elilinganayo lokuthola amanzi akulungele ukusetshenziselwa izidingo zabantu eziyisisekelo. Okunye, okukuqala ngqa, imvelo ibonakala inelungelo elisemthethweni lamanzi.
Ukuqashwa nokuhlolwa kwezinga lemithombo yamanzi kubalulekile ukuze kuzuzwe izinhloso ze-NWA kanye nezinye izidingo zokuhlola izinga lamanzi. Uhlelo olubanzi lukazwelonke lokuqapha izinga lamanzi, oluphethwe nguMnyango Wezamanzi Namahlathi eNingizimu Afrika, selokhu lwaba khona kusukela ngeminyaka yo-1970. Amasampula alolu hlelo aqoqwa ngezikhashana ezimfishane ezivamile eziteshini zokuqapha ezweni lonke bese ecwaningwa emalabhorethri oMnyango ukuze kubonakale ukudla okukuwo kanye nezingxenye ezingaphili nezinemizimba.
Inhloso yocwaningo okuncike kulo le-athikili kwakungukunikeza ulwazi ngezingxenye ezinkulu ezingaphili zamazinga amakhemikhali emanzini asetshenziswa eNingizimu Afrika. Kuhloswe ukunikezela incazelo kafushane yesimo sezinga lamanzi anamakhemikhali asetshenziswa ngokwezidingo zezinga lamanzi ezingxenye ezinkulu ezingabasebenzisi bamanzi, okungukusetshenziswa kwamanzi emakhaya kanye nokusetshenziswa kwamanzi okunisela kwezolimo. Ulwazi futhi lwethulwa ezingeni elinikeza imininingwane egcwele lapho kwakukhona khona ulwazi oluqoqiwe olwanele ezindaweni ezifanele. Lolu lwazi luqondene kakhulu nomuntu obhekene kakhulu nezinga lesifunda kunelikazwelonke.
Incazelo yamagama iyavela ekugcineni kwalo mbhalo. Inhloso yalokhu ukuchaza amagama akhethiwe esayensi kanye nawemvelo okungenzeka ukuthi angajwayeleki kumuntu ongasiqeqeshelwe lesi sifundo.
Ekwengezeni kunhlaliswano yezilwane nezitshalo zasemanzini (lokhu akufakwanga kulolu cwaningo), izingxenye ezisebenzisa amanzi ekhaya kanye nokunisela kwezolimo yiwona maqembu amabili ngokujwayelekile anezidingo ezinkulu ezinqala zezinga lamanzi. Ngokunisela kwezolimo, kaningi asikho kahle isikhathi sokwelapha amanzi ngokwezidingo ezishiwoyo ngaphambi kokuwasebenzisa kanti nabantu abaningi eNingizimu Afrika basasebenzisa amanzi angelashiwe emakhaya. Enye ingxenye yabasebenzisi bamanzi kungenzeka ukuba inezidingo ezifanayo nalezo zezingxenye ezimbili ezingenhla noma iyakwazi ukuzelaphela amanzi okudingekayo emanzini angelashiwe ukuze afanele izinhloso zabo.
Isikhathi socwaningo esiyiminyaka emi-5 saqala ngonyaka ka-1996 saphela ngonyaka ka-2000. Okuphakathi nendawo okwakuqashiwe kulawo makhemikhali amaningi esampuleni elahlukile ngalinye kwakusetshenziswa ukuqhathanisa izinga lamanzi asekhaya nawokunisela ngoba kunomthelela omncane wezigameko ezinkulu noma amaphutha enzeka kumasampula ukunomphumela ophakathi nendawo.
Indawo yamasampula kazwelonke eyasetshenziswa yayikhethwe kusethi yolwazi oluningi olwaluqoqiwe olunamasampula ayeqoqwe cishe eziteshini zokuqapha ezingu-1600 eNingizimu Afrika. Izindawo ezikhethiwe kwakufanele ukuthi ngokufanele zibe seduze kwesizalo sendawo yamapayipi okuhambisa amanzi lapho umfula ugelezela khona kanye namarekhodi olwazi oluqoqwe eziteshini zokuqapha ezikhethiwe kwakufanele kube ngezesikhathi eside ngokwanele futhi kwakufanele ziqashwe ngezikhathi eziningi ezilandelana kahle (kabili ngesonto noma njalo ngenyanga). Izindawo zamasampula eziyikhulu namashumi amahlanu nesithupha ekugcineni zafakwa kusethi yezindawo zamasampula ezasetshenziswa.
Izingxenye ezimbili zamazinga amanzi zasetshenziselwa izingxenye ezifanele ezisebenzisa amanzi njengezinkomba. Izinkomba zingaxhunyaniswa nezinkinga eziqondene nazo ngqo ezingahlanganiswa nokusetshenziswa okuthile kanye nemisebenzi yomhlaba. Lezi zinkinga zamazinga amanzi zibandakanya iswayi elikalwa ngezinga lenani leswayi elincibikele, i-asidi evela ezimayini kanye nezinto ezingena emanzini zivela emoyeni wasemkhathini kanye noshevu ongaba khona okalwa ngezinga le-pH, umthelela wokuguguleka okalwa ngokudungeka, iziniki mandla kanye nezinye izinkinga eziphathelene nemisebenzi yokwelashwa kwamapayipi amanzi angcolile kanye nokusetshenziswa ngokweqile komanyolo kwezolimo okukalwa ngezingxenye ezifana nezingxenye eziningi zezinhlayiyana ze-amoniyamu NH4 kanye nenayitreyithi-nayitrayithi NO3+NO2. Izingxenye ezisetshenziswe ukuhlola ukulungela ukusetshenziswa kwamanzi asetshenziswa emakhaya kuhlukaniswe amaqembu amabili Ukusetshenziswa Ekhaya - Ukusetshenziselwa Ezempilo kanye nasekhaya - Ukubaba kukasawoti ngezizathu zokumela uhlelo kuphela.
Indlela yokuhlola ngokuhlukanisa esetshenziselwa ukuhlola ukufaneleka kwamanzi ezinhlosweni zasekhaya incike kulokho okuchazwe Encwajaneni Yokuhlolwa kwezinga lamanzi Athunyelwa Emakhaya (WRC, 1998) kanye neZiqondiso Zamazinga Zamanzi zaseNingizimu Afrika: Asetshenziselwa Emakhaya (DWAF, 1996 A) kanye nokunisela kwezolimo Iziqondiso Zamazinga Amanzi eNingizimu Afrika - Asetshenziselwa Ezolimo: Ukunisela (DWAF, 1996 B).
Imiphumela efingqiwe yalesi sifundo ikhonjiswe kuMfanekiso 1. Izindawo Ezilawula Amanzi Eziyishumi nesishiyagalombili (WMA) zikhonjiswe emfanekisweni 1 kuThebula 1 noThebula 2.
Ithebula 1 likhombisa lezo zifunda eziseNingizimu Afrika lapho izindawo ezithile okuthathwe kuzo amasampula zedlulele ezinhlotsheni ezahlukene zokusetshenziselwa amakhaya Eziyisibonelo esihle neziNhle, kanti Ithebula 2 likhombisa lezo zindawo lapho izindawo okuthathwe kuzo amasampula zedlulele Ezinhlotsheni Zamazinga Amanzi Ezihlosiwe (TWQR) zokusetshenziselwa ukunisela kwezolimo.
Umfanekiso 1: Imiphumela efingqiwe yokuhlolwa kwamazinga amanzi endaweni eqashiwe ngayinye.
Ithebula 1: Izinga lamanzi elifingqiwe leziNdawo Ezilawula Amanzi zaseNingizimu Afrika (WMA) lapho izinkomba zezinga lamanzi lalingaphandle kwezinhlobo eziyisibonelo esihle sokusetshenziswa emakhaya (X).
Izinkinga ezinkulu zamazinga amanzi asetshenziswa emakhaya ezweni lonke ziphathelene nokwanda kwamazinga eswayi aphezulu kanye namazinga eflorayidi aphezulu ezindaweni ezithile.
Amanzi anamazinga aphezulu eSamba seSwayi Elincibikele (TDS) anambitheka eneswayi futhi awakuqedi ukoma. Amazinga eswayi aphezulu futhi ayalehlisa izinga elihle lamanzi. Ukusetshenziswa kwamanzi kungeze kwaba nemiphumela emibi esikhathi esifushane, kodwa kunokwenzeka kancane ukuthi kube nokunqwabelana kweswayi kubantu abanemizimba ezwelayo emva kwesikhathi eside. Amazinga Eswayi Elincibikele ayephakeme ikakhulukazi e-Orange Emaphansi, eFishi ukuya eTsitsikamma kanye naseziNdaweni Ezilawula Amanzi eGouritz. Bekungabukeka sengathi la mazinga enziwa imvelo lapho umumo wamatshe kungowokudabuka olwandle, kodwa-ke amanzi abuya uma kuniselwa angaba nakho ukuthinteka ekukhuphuleni amazinga eswayi. Izindawo Ezilawula Amanzi eBreede kanye naseBerg zinamazinga eswayi aphakeme uma kucatshangwa ngezindawo zamasampula Ezindawo Ezilawula Amanzi ngazinye.
Amazinga aphezulu eFlorayidi (F) ayebonakala ku-WMA ese-Olifanti emaphansi. Imiphumela kwezempilo kanye nokuba namabala emazinyweni kungalindeleka ebuningini beswayi ezindaweni ezikhethiwe okuthathwe kuzo amasampula.
Esikalini se-WMA, amazinga e-pH nawo ayebonakala ephuma endleleni ezingxenyeni ezahlukene zezwe. I-pH yayiphansi eKlip Spruit (ye-Olifants WMA) futhi okunamathuba amakhulu okuthi kuholele ekuphazamiseni ulwebu olusamafinyila olusemzimbeni wabantu abasebenzisa amanzi kule ndawo. Kungenzeka ukuthi isisusa se-pH ephansi ukuhanjiswa kwamanzi ane-asidi asuka ezimayini zamalahle nalapho kulahla khona izimayini kule ndawo. Umphumela we-pH ephansi obonakalayo kuyoba "amehlo ashoshozelayo" uma amanzi esetshenziselwa ukuzithokozisa. IMagneziyamu (Mg), iSalfeyithi (SO4), iKlorayidi (CI), isodiyamu (Na) kanye nephotheziyamu (K) nakho kwakuphezulu ezingxenyeni eziningi ezahlukene zezwe.
Ngokwezolimo eziniselwayo, ukumuncwa kwezinga lesodiyamu, ukuhanjiswa kogesi, i-pH kanye neklorayidi (CI) kwakuphezulu ezifundeni eziningi zezwe.
Ezindaweni Ezilawula Amanzi ukusuka eFishi ukuya eTsitsikamma naseGouritz kwakunamazinga e-pH aphansi kanye nokumuncwa kwesodiyamu okuphezulu, ukuhanjiswa kogesi kanye namazinga eklorayidi; ukulima okuniselwayo kulezi zindawo kuyinselele kakhulu, futhi kubeka imingcele ekukhethweni kwezitshalo ezikwazi ukumelana neswayi.
Izindawo zokulawula amanzi oThukela zinamazinga aphezulu e-pH, kanti nezindawo Eziphezulu naPhakathi neVaal zinamazinga aphezulu okuhambisa ugesi.
INingizimu yeNtshonalanga Kapa (izindawo ezilawula amanzi eyaseBreede neyaseBerg) yayinamazinga aphansi e-pH abonakala kwezinye izimo kanye nezinga lokumuncwa kwesodiyamu eliphakeme, ukuhanjiswa kogesi kanye namazinga eklorayini, iphinde futhi ibeke imikhawulo ekukwazini ukukhulisa izitshalo ezizwelayo eswayini.
Isithasiselo A: Incazelo Yamagama ukukhipha (amanzi): ukukhishwa kwamanzi emthonjeni wamanzi (emfuleni, esihlanjeni, amanzi ambiwe, njll.
izinga lobuhle: ukwahlulela okusezingeni eliphezulu okuncike ekutheni umthombo wamanzi ubukeka kahle kanjani emehlweni kanye nakwezinye izinzwa zomuntu, hhayi ezokunuka okungesikho, ukunambitheka okungemnandi, noma okuphazamisayo ukukubuka.
okuphathelene nokwenza komuntu: kungenxa yezenzo zomuntu.
izinto eziphila emanzini kanye nendawo yazo: amayunithi asebenzayo angumphumela wokuhlangana kwezinto ezingaphili kanye neziphilayo endaweni yasemanzini. Ziyingxenye yezinto ezisebenzisanayo, ezihlobene ezenza into ephelele. Zonke izindlela zokuphilisana nendawo eziphila kuyo ziyizinhlelo "ezivulekile" ngenxa yokuthi amandla ayafakwa aphinde akhishwe kuzo.
isithunzi sesilwane nezitshalo eziphila emanzini: ukukwazi kwezilwane kanye nendawo eziphila kuyo ukuthi zeseke futhi zigcine umphakathi wezinto eziphila emanzini usimeme, uhlangene, uguquguquka unezinhlobo ezahlukene, kanye nezinhlangano ezisebenzayo uma kuqhathaniswa nalezo zokuhlala zemvelo esifundeni.
idwala ngaphansi komhlabathi: idwala elakheka ngaphansi komhlabathi elikwazi ukugcina amanzi noma livumele ukuthi amanzi ahambe ngaphansi kwalo.
izinto ezisala emkhathini: izinto eziya emkhathini (isib. Intuthu kanye nemimoya enamaphunga anamandla avela emafemini) angaguqulwa uhlelo lwamakhemikhali emkhathini, okuyaye kaningi kungasondelani nemisuka yasekuqaleni, bese futhi kubuyiselwa emhlabeni sekusesimeni esimanzi noma esomile.
amabhakthiriya: Izinto ezincane kakhulu eziphilayo ezibonakala ngemayikhroskophu ezingasiza ekulawulweni ukungcolisa ngokuthi zigaye indle, uwoyela ochithekile noma ezinye izinto ezingcolisayo. Kodwa-ke amabhakthiriya asemhlabathini, emanzini noma emoyeni angabanga izinkinga zempilo kubantu, ezilwaneni nasezitshalweni.
izidingo zabantu eziyisisekelo: izinga lamanzi eliyisisekelo elidingwa umuntu ngamunye.
izakhiwo zokulawula: izakhiwo kwezamanzi ezilawula noma ezithinta ukuhamba kwemvelo kwamanzi, njengezindonga zamadamu noma izakhiwo eziyizingodo zokuvimbela amanzi emfuleni.
ukuguguleka: ukuhamba komhlabathi upheshulwa umoya noma ugugulwa amanzi, okwandiswa imisebenzi yokulungiswa komhlaba okuphathelene nokulima, ukwakhiwa kwezindawo zokuhlala, ukwakhiwa komgwaqo noma nokuhlelwa komhlabathi.
izigameko ezadlulele: izimo lapho mhlawumbe izingxenye zokumunciwe ziphezulu kakhulu noma ziphansi kakhulu zingakalwa khona ezingaba nomthelela esibalweni esingaba phakathi nendawo ukuze kukhushulwe noma kwehliswe ngokungesikho okwemvelo umqondo walokho isimo esiphakathi nendawo esiyikho.
ukulungela ukusetshenziswa: izinga lamanzi lidinga ukuhlolwa ngokufaneleka kwalo ukusetshenziselwa into ethile njegoba izingxenye ezahlukene ezisebenzisa amanzi zingaba nezidingo zamazinga amanzi ahlukene.
iflorayidi: ingxenye yekhemikhali edingekayo lapho kunamazinga amancane ekuphileni kahle kwamazinyo, kodwa-ke, lapho amazinga ephakeme khona yenza ukuthi amazinyo abe namabala futhi kungaba nezinkinga zokuthi angaqini.
amanzi asemhlabathini: amanzi atholakala ngaphansi komhlaba, ngokuvamile emadwaleni angaphansi komhlaba, adlulisela amanzi emithonjeni naseziphethwini.
izingxenye zamakhemikhali ezingaphili: izinto ezingamakhemikhali ezivela kumaminerali, ezingeyiso isakhiwo sekhabhoni kahle hle.
iphakathi nendawo: igama lokubala elichaza ukuqoqana okuphakathi nendawo olwazini obeluhlolwe ngokusuka phansi kuya phezulu (okwekhulu kwama-50 - phakathi nendawo olwazini oluhlelwe ngamazinga).
inhlabathi etholakala kumaminerali: inhlabathi evela ezintweni ezingaphili njengamadwala.
izikhungo zokuqapha: izindawo eziqonde ngqo lapho kuthathwa khona amasampula amazinga amanzi kanye nezinhlobo zamasampula.
izinsalela eziphilayo: okusala uma kuphuhluzeka into ephilayo imbungulu: into ephila ngenye into idla lapho kudla khona leyo nto kodwa yona kube kungekho lutho elunika lento edla kuyo.
izingxenye zemvelo: yilezi zingxenye eziphathelene nemvelo yendawo njengezinga lokushisa nokubanda kanye ne-oksijini ephelile (uma kuqhathaniswa nezingxenye eziphilayo nezingaphili).
izinto ezinemisebe enamandla kakhulu: izinto ezingazinzile ezinama-athomu ahlakazeka ngokwawo bese ekhipha imisebe ekwazi ukungena emizimbeni eqinile futhi ikhiphe imiphumela yamakhemikhali noma ye-elekhtrikhi.
amanzi abuyayo: amanzi aseqile abangwa ukunisela kakhulu, noma eminye imisebenzi, abuyela futhi emgudwini wamanzi. Angathwala ezinye izinto ezingcolisayo ezivela kumanyolo noma amanye amakhemikhali ahlangane nawo.
ukuba namanzi ngokuba umnikazi womhlaba: ngaphambi kokushaywa komthetho Wamanzi kaZwelonke (Umthetho 36 ka-1998) abanikazi bomhlaba ababenemihlaba engasemifuleni babenamalungelo akhethekile okuthola amanzi kunalabo banikazi bempahla eyayingeyiyo ingxenye yomfula. Selokhu kwaba ne-NWA akusenzeki lokhu, wonke umuntu usenelungelo elifanayo lokuthola amanzi.
amanzi agijimayo: ingxenye yemvula, yeqhwa elincibilikayo, noma amanzi okunisela ageleza esuka emhlabeni eyongena emifuleni noma kwamanye amanzi aphezu komhlaba. Angaba nezinto ezingcolisayo ezivela emoyeni nasemhlabeni ziyongena emanzini.
ukuba neswayi: uhlelo lapho amanzi eba neswayi eliningi khona.
amaphutha enzeka kumasampula: amaphutha enzeka ngenxa yokuthi amasampula awathathwanga ngendlela elungile ngokwemigomo ezama ukuqinisekisa ukuthi isampula limelele isimo okuyiso ngempela somthombo wamanzi ngesikhathi sokuthathwa kwesampula.
imisebenzi yokwelashwa kwendle: ukufakwa kokwelapha indle kanye namanzi angcolile avela ezindaweni zokuhlala nezohwebo akhishelwa emapayipini okuhambisa amanzi angcolile.
izinhlobo Zamazinga Amanzi Ezihlosiwe: izinhlobo lapho izinga lengxenye (iqoqo) litholakala khona lingcono kakhulu ukuthi lingasetshenziswa umsebenzisi wamanzi oqondene ngqo.
izindawo zokungena amanzi eziphezulu: indawo yokwehlela amanzi, umhlaba wonke kanye nendawo yamanzi eyehla amanzi angene emfuleni othile. Kungaba nezindawo ezincane kulezo zindawo ezihambisa amanzi. Indawo esezingeni eliphezulu yokuhambisa amanzi iyingxenye yesibili encane (encane kuya kwenkudlwana, enkundlwana kuya kwephezulu) endaweni yokwehlisa amanzi ebalulekile.
ubuthi: izinga lapho into noma inhlanganisela yezinto ingalimaza khona abantu, izilwane noma izitshalo.
amanzi angelashiwe: amanzi asuke engakafakwa lutho, asetshenziswa enjalo esuka emthonjeni ngaphandle kokuthola ukwelashwa nanoma yikuphi.
igciwane: izinto eziphilayo (ezincane kunamabhakthiriya) ezikwazi ukubanga izifo.
indawo Elawula Amanzi (WMA): indawo eyenziwe njengeyunithi yokulawula eswini lemithombo yamanzi kazwelonke lapho inhlangano esizayo elawula ukuhanjiswa kwamanzi izoqhuba umsebenzi wokuvikela, wokusebenzisa, wokwenza, wokonga, wokuphatha kanye nowokulawula imithombo yamanzi.
ukuhlolwa kwezinga lamanzi: ukuhunyushwa kwezinga lamanzi eliqashiwe ngemigomo yeziqondiso eziqonde ngqo zokusetshenziswa kwamanzi okuhlosiwe.
izinkomba zamazinga amanzi: izingxenye eziphathelene nomzimba, namakhemikhali noma nempilo eziqonde ngqo ezisetshenziswa njengezinkomba zamazinga amanzi.
umthombo wamanzi: kubandakanya imigudu yamanzi, amanzi angaphezu komhlaba, isizalo somfula kanye namanzi angaphansi kwamadwala.
<fn>zul_Article_National Language Services_Isingeniso 2.txt</fn>
Ingcebo/ifa yezwe yileyongxenye eyisisekelo noma imvelo eyakha ubulona. Imbandakanya lowo mlando wezwe nendlela oxoxwa noma olandwa ngayo ngabanini bawo, amasiko, ubuciko, [ubunyonico] kanye nolimi, uhlobo lokudla abathanda ukukudla, umculo abawuthandayo kanye nendlela abakha ngayo nabaklama ngayo izakhiwo zabo.
eNingizimu Afrika ingxube ecebile yezingcebo ezahlukene yenza abantu baseNingizimu Afrika bahluke kwabanye abantu emhlabeni. Ingcebo yethu isenza sahluke kwezinye izizwe futhi isenza sizimele sodwa njengesizwe esahlukile esifana nothingo lwenkosazana.
Ayikho enye indawo lapho ubusona balesizwe budidiyelwe khona futhi babekwa ngokucacileyo njengasezimpawini sesizwe lelibhukwana elimayelana nazo - Ifulege lesizwe, ihubo lesizwe kanye nophawu lwesizwe.
Wonke umuntu ongowaseNingizimu Afrika, ingane, omdala, izikole, abasebenzi, abaqashi, izinhlangano ezingekho ngaphansi kukahulumeni (NGO), izinhlangano zemiphakathi (CBO), iminyango kahulumeni bangayazi, bayiqonde futhi ngokuziqayisa bayithathe njengeyabo lencwanjana nalokho ekuqukethe.
UNgqongqoshe wezobuCiko, Amasiko, iSayensi kanye nobuChwepheshe.
Izimpawu zesizwe sethu yilezompawu ezibonakalayo nezingamazwi ezichaza ubusona besizwe. Izimpawu zesizwe zichazwe ngokoMthethosisekelo futhi kuqondwe ngazo ukuba kuthuthukiswe ukuxolelana nokwakha izwe.
Ukuvumeleka ukuvota kwawo wonke umuntu osemdala, umqulu wabavoti owodwa kazwelonke, ukuvama ukubamba ukhetho kanye nohulumeni owakhiwe izinhlangano ezahlukene ukuze kuqinisekwe ngokubika, ukusabela kanye nokuvuleleka.
Ihubo lesizwe esililalela lidlalwa noma lihlatshelelwa/lihutshwa emicimbini ebalulekile yesizwe futhi elihutshwa ezikoleni noma emicimbini yemidlalo.
Uphawu lweSizwe esilubona ezakhiweni zikahulumeni, imibhalo kanye nezigqola /izimoto zikahulumeni nokunye.
Ifulege lesizwe elisha laseNingizimu Afrika laqala ukusentshenziswa ngomhlaka 27 Apreli 1994. Laphanyekwa ngemva nje kokunqamuka kobusuku/kwaphakathi kwamabili njengoba kwase kuzalwa isizwe esisha. Ukwakhiwa kanye nemibala yefulege kuyisibonelo semibala ebalulekile yomlandu wefulege laseNingizimu Afrika, kusukela kudala kuze kube manje.
Imibala obomvu, omhlophe kanye nosasibhakabhaka yaqala kudala emlandweni wefulege laseNingizimu Afrika; kanti umbala oluhlaza omnyama kanye nosagolide yona yaqala ukuvela efulegeni lesizwe sethu ngonyakakhulu we-19th. Yonke imibala eyisithupha isanda kuqhama kakhulu kumafulege aseNingizimu Afrika.
Mayelana nokuthi lemibala ichazani, kufanele kukhunjulwe ukuthi umbala ngamunye ungasho noma ungachaza okwahlukile kubantu abahlukene. Ngenxa yalesi sizathu ngeke sanika noma imuphi umbala incazelo. Noma ngubani angakhululeka ukuba nencazelo yakhe yokuthi umbala othile uchazani noma umele ukuthini. Lokhu kwavunyelwana ngakho ngesikhathi kuxoxiswana ngentandoyeningi ngonyaka ka -1994.
Ukwakhiwa kwenkaba lefulege okuqala ngomfanekiso ongu- "V" kuza ndawonye enkabeni yefulege, kuqhubeka njalo njengomugqa oqondile kuya emphethweni ongaphandle, kubonakala njengokumele ukuqoqekela ndawonye kwemiphakathi eyahlukene yaseNingizimu Afrika, obambe indlela eyaphambili ndawonye njengeqembi elibumbene. Lombono uyaxhumana nomongo wophawu lwesizwe , obizwa nge !ke e:/xarra//ke, okuwulwimi lwabathwa (/Xam San people), okusho ukuthi "abantu abahlukene bayabumbana". Lokhu kwakhiwa kwefulege kwahlukile kuyikho kodwa uma kuqathaniswa namanye amafulege.
Ifulege lesizwe liyakuba ngunxade ngokulingana izingxenye ezimbili zobubanzi nezintathu ubude;umgudu wokuphakanyiswa, umugqa obomvu ongaphezulu kanye nomugqa osasibhakabhaka ongaphansi, kanye nonxantathu omnyama lapho lizophanyekwa khona, kulemigqa ezohlukanisa umugqa oluhlaza ozoba yingxenye yokuhlanu ububanzi, nomhlophe oqikene nobomvu nosanibhakabhaka; kanye nosagolide weqike kulonxantathu omnyama lapho lizophanyekwa khona; kanti ububanzi kanye nokuqikana kuyoba yingxenye yokuthathu yobubanzi befulege.
Ifulege kufanele liphathwe ngenhlonipho. Akufanele lidonswe phansi enhlabathini noma kubekwe izinto phezu kwalo.
Ifulege empeleni lifana nebhuku - kusukela phezulu kuya phansi kanye nakwesokunxele kuya kwesokudla.
Uma libekwe/liphanyekwe ngecele, ukuphakanyiswa kufanele kube ngakwesobunxele sezibukeli kuthi umugqa obomvu ube ngaphezulu. Uma ngabe ifulege liphanyekwe ngokuhlanekezelwa, lokhu kuwuphawu lokuthi izwe lisosizini noma enhluphekweni.
Uma ngabe liphanyekwe ngobude liqikene noboda umugqa obomvu kufanele ube ngakwesobunxele sezibukeli kuthi ukuphakanyiswa kwalo kube ngaphezulu.
Uma ngabe liphanyekwe eduze noma ngemva kwesandisamazwi (speaker) kufanele libekwe ngakwesokudla saleso sandisamazwi.
Ngakwesokunxele sezibukeli, uma liphanyekwe ezinsikeni ezigamegxe futhi eyalo insika kufanele ibe ngaphambi kwezinye izinsika zalawa amanye amafulegi.
Uma kushaywa inhlabaluhide namanye amafulegi noma nelinye ifulegi kufanele libe ngakwesokudla.
Futhi kufanele libe ngakwesokudla uma liphanyekwe namanye amafulegi ezinye izizwe noma amanye amazwe (kufanele wonke alingane ngokosayizi futhi ukuphakama kwayo wonke kulingane).
UPhawu lweZwe noma uphawu loMbuso yilona phawu olubonakayo oluphezulu. Zinike imizuzwana uzindle ngezehlakalo ezibalulekile empilweni yakho - ukuzalwa, ukushada, ukufa nezitifiketi zezikole, iphasiphothi yakho konke lokhu kwenziwa kwamukeleke ngokomthethu wuphawu lweZwe. Uhlavana lwemali olincane lunalo loluphawu kwelinye lezinhlangothi zalo. Uma ngabe ukude kwelinye izwe ukubona loluphawu ezakhiweni zamanxusa kuwuphawu lwekhaya ube ungekho ekhaya. Uphawu lweZwe luyingxenye enkulu yesitembu esigxivizwe ngophawu lweZwe (Great Seal), ngokwedabuko sithathwa njengophawu oluphambili loMbuso. Noma imuphi umbhalo onophawu lwesitembu esigxivizwe ngophawu lweZwe lunikezwa wonke amandla, ngoba lokhu kusho ukuthi kwesekelwe nguMongameli waseNingizimu Afrika.
Umongo - oyingxenye yesiyingi oluhlaza oyi: !ke e:/xarra //ke. ubhalwe ngolwimi lwabathwa kanti ichazelo eqondile isho: "abantu abahlukene bayabumbana". Iphonsa inselelo esizweni ukuba sibumbane ngokuzimbandakanya nangokuziqayisa - Ukubumbana kwabahlukeneyo. Izinyo lendlovu - liwuphawu lobuhlakani, umdlandla, nobuphakade.
Amadlebe kakolo - awuphawu oluyisiyingi olwakhiwe ngamazinyo endlovu - awuphawu lokuvunda, ukukhula kanye nokuthuthukiswa kwamakhono, kunonophalisa abantu kanye nezingxenye zezolimo emhlabeni.
Isimo/umfanekiso sabantu - esathathwa kumakhono abathwa - kwasuselwa ezithombeni ezidumile selitshe i-linton stone - lokhu kuyisibonelo esiphambili samakhono amadwala aseNingizimu Afrika, manje sekubekwe eMnyuziyamu yaseNingizimu Afrika - kuyinkomba yenjwayelo yokubingelela nokubumbana, okukhombisa: ukubumbana kwabahlukeneyo. Umkhonto nesagila - uphawu olubhaxambili olukhombisa ukuvikela namagunya - futhi kukhombisa imilenze eqinileyo yendwe. Umkhonto nesagila kulaliswe phansi okukhombisa uxolo.
Isiqalaba - isibonakaliso sobuhle bezwe lethu kanye nokuqhakaza kwezimbali zamakhono esizwe okuqhubela phambili Ukubuyiswa kobuAfrika (African Renaissance) - siyinkomba yokuhlanganisa noma ukubumbana ngokupheleleyo kwezinto ezimila emhlabathini zibe zondleka ngaphezulu.
Indwe - ebonakala indiza - imiphumela yemvelo yokukhula nejubane - Indwe enamandla emilenze yayo- ekhonjiswe lapha njengomkhonto nesagila iyayisiza kakhulu uma kuzigelwa ukuze izivikele. Iyisithunywa esivela ezulwini ikhombisa umusa wayo emhlabeni, ngenye indlela iwuphawu lobukhosi bukaNkulunkulu. Amaphiko ayo aphakanyisiwe ayisibonakaliso sokukhula kesizwe sethu, abe futhi esikhosele ngokusivikela.
Ilanga eliphumayo - uphawu lokukhanya nenkazimulo. Liwuphawu lwesithembiso sokuzalwa kabusha, ukuzindla, ukwahlulela okuhle kanye namandla okuzenzela. Liwuphawu lwesisusa sempilo, ukukhanya kanye nokuphelela okungcwele koluntu.
Isakhiwo sesiphelele soPhawu lweSizwe sihlanganisa ingezansi nengenhla lesiyingi ngophawu olukhombisa okungapheliyo. Lendlela ehlanganisa ingezansi nomqulu wamazwi, ngalayini bamazinyo endlovu, nelanga eliphumayo ngaphezulu, lokhu kwakha umfanekiso weqanda lomhlaba nezulu nakho konke okusemhlabeni okuphuma kulona indwe. Lokhu kuyisibonakaliso sokuzalwa kabusha komoya (spirit) wesizwe sethu esinobuqhawe.
Izimpawu lezi sisentshenziswe njengendlela elula yokulola ikakhulu abantu baseNingizimu Afrika osekunesikhathi eside beshiywe ngaphandle kuzo zonke izinqubo zokuthathwa kwezinqumo ngalelizwe. Lolu nguphawu lwamaqembu ezombusazwe alusebenzisa ngonyaka ka 1994 ngokhetho ukuze kubonakale kalula iphepha lokuvota.
Lezimpawu zesizwe ezintathu eziphambili okukhulunywa ngazo kuleli bhukwana zimele lentandoyeningi entsha futhi zithathe isikhundla salezo mpawu zangenkathi edlule. Ubugugu obuyisisekelo salezimpawu ezintsha ukubuyisana, ukubumbana kwabahlukene kanye nokwakha isizwe. Ngalezimpawu wonke umuntu oyisakhamuzi saseNingizimu Afrika uyakhuthazwa, uyalolwa, unikwa amandla nokuthi ashisekele ukwenza lenqubo yokuthatha isizwe ekwahlukahlukeni kwenkathi edlule asise ekusaseni elibumbene ibe ngeyabo.
<fn>zul_Article_National Language Services_Isingeniso 5.txt</fn>
Umnyango Wemisebenzi Yokuhlumisa Izimilo (Amajele) wethula umthetho ozovumela okokuqala ukuba umphakathi nabanye ababambe iqhaza abafana noMnyango Wezobulungiswa noMbutho wamaPhoyisa aseNingizimu Afrika babe nezwi kwizinqumo zokudedelwa kweziboshwa ngaphambi kokuqeda isigwebo. Esikhathini esifushane esizayo, nabahlukunyezwe ngamacala bayovunyelwa ukwenza iziphakamiso Ezigungwini Ezengamele Ukuhlunyiswa Kwezimilo Nokudedelwa ngoshwele kanjalo nokuhambela imihlangano yeSigungu eziwombeni zamacala abucayi.
Kungani kunesidingo soguquko?
Lolu hlelo lokudedelwa kweziboshwa ngaphambi kwesikhathi esinqunyiwe luvame ukugxekwa kakhulu ngenxa yombono wokuthi abasebenzi bomnyango wokuhlunyiswa kwezimilo bagxambukela ezigwebeni ezikhishwa yizinkantolo zomthetho. Noma uhlelo lokudedelwa kweziboshwa lwenzeka emhlabeni jikelele nokuyinto ehlose ukulawula indlela yokuziphatha kwezaphulamthetho ngokukhuthaza ukuziphatha kahle nokubambisana kanjalo nokunciphisa igebe phakathi empilweni yokuboshwa nejwayelekile emphakathini. ENingizimu Afrika, lolu hlelo lwagxekwa ngokwehluleka ukuba sobala nokuzimela ngesikhathi sokuthathwa kwezinqumo.
Yizimo ezichazwe ngenhla nethuba lokubunjwa kwentando yeningi lapha eNingizimu Afrika okuholele ekuchitshiyelweni komthetho nokwethulwa komthetho ngo-1998 okwavumela ukusungulwa kohlelo olucacile nolungakhethi lokudedelwa kweziboshwa oluxube nabantu abavela ngaphandle komnyango ababambe iqhaza ekuthatheni izinqumo. Zikhona izingqinamba eziphathekayo ezavimbela ukwemukelwa kwalesi sigaba (isigaba-74) soMthetho Womsebenzi Wokuhlunyeliswa Kwezimilo, kuMthetho -11 ka -1998. Umthetho wachitshiyelwa ngo-2001 ngenhloso yokuhlinzeka izinkinga. Lokhu kwaphenya indlela yokusebenza kohlelo oluzophothulwa maduzane engxenyeni yesibili yonyaka ka- 2004.
Yiliphi iqhaza Lesigungu Esengamele Ukuhlunyiswa Kwezimilo Nokudedelwa kweziboshwa ngaphambi kwesikhathi?
Izigungu Zokwengamela Ukuhlunyiswa Kwezimilo Nokudedelwa ngoshwele zibhekene nokucubungula izindaba zokudedelwa kweziboshwa nokwenganyelwa kwazo. Kuze kufike esikhathini samanje, lezi zigungu kade zingenawo amandla okuthatha izinqumo ngokudedelwa kweziboshwa ngaphambi kwesikhathi.
Okwamanje, Izigungu zenza kuphela izincomo ezihambisana nenqubomgomo ebusayo yokudedelwa kweziboshwa bese izinqumo zithathwa ngabaphathi abaqondene ngqo, isibonelo; yizinhloko zesikhungo sokuhlumisa izimilo, ukhomishani wendawo, Ukhomishani Wesifunda, uNgqongqoshe Wemisebenzi Yokuhlumisa Izimilo kuye ngobucayi becala nobukhulu besigwebo. Umthetho omusha unika Isigungu amandla okuthatha izinqumo ngaphandle kweziwombe zeziboshwa ezidonsa ukudilikelwa yijele nalezo ezithathwa njengeziyingozi lapho Izigungu zenza khona izincomo eziqondiswa enkantolo eyathetha icala, yalahla futhi yakhipha isigwebo.
Okokuqala ukuba umthetho omusha wabele Izigungu Ezengamele Ukuhlumisa Izimilo Nokudedelwa iziboshwa ngoshwele amandla okuthatha izinqumo ngaphandle kwezinqumo ezithinta ukudedelwa kweziboshwa kubantu abathathwa njengeziboshwa eziyingozi ngokulandisa kwesigaba-286A soMthetho Wenqubo Yobugebengu nokuguqula izigwebo zokuboshwa ezimiswe yisigaba-276(A) soMthetho Wenqubo Yobugebengu ngokwenganyelwa kweziboshwa ezidedelwe ngoshwele. Eziwombeni ezichazwe ngenhla, izincomo ziqondiswa ezinkantolo ezakhipha isigwebo ekuqaleni bese zithatha isinqumo. Omunye umehluko yisinqumo sokukhipha ushwele wokudedela isiboshwa usuku noma eziboshweni ezidonsa ukudilikelwa yijele. Kulezi ziwombe, izincomo zedluliselwa ezinkantolo ezakhipha isigwebo bese zithatha isinqumo.
Izigungu ezingama-52 ezisabalele nezwe lonke ziyoba nozihlalo abaphuma emiphakathini. Ozihlalo kuyoba ngamalunga anekhono nafanele ukuqhuba izibophezelo zalo msebenzi nakuba beyoqeqeshwa kanzima ngenqubo nenqubo-mgomo.
Ngaphezulu kosihlalo, kuyoqokwa amalunga amabili okwengezela eSigungwini. Izikhundla zePhini likaSihlalo noNobhala zibekelwe amalunga abasebenzi abaqeqeshiwe boMnyango Womsebenzi Wokuhlumisa Izimilo. Isigungu siyophinde sixube omele Umbutho wamaPhoyisa aseNingizimu Afrika nomele Umnyango Wezobulungiswa. Lengxube nokummelwa akuphoqiwe ngoba leminyango inganquma izikhathi lapho iyomelwa noma ingamelwa khona. Esiwombeni esithinta icala elibucayi, omele Umnyango Wezobulungiswa uphoqiwe ukwethula umbiko Esigungwini. Isigungu ngasinye siyosizwa ngabasebenzi ababili bomnyango wokuhlumisa izimilo ngosizo lokuphatha nokweseka.
Kwesinye isigameko sokuphambuka kwinqubo yakudala nomzamo wokuhlomulisa abahlukunyezwe wubugebengu, abahlukunyezwe ngamacala athile sebenelungelo lokwenza iziphakamiso eSigungwini nokuhambela izigcawu zeSigungu kuphela uma belalela udaba lwabantu abaphehla abacala aqondiswe kubo. Lokhu kuthathwa njengegxathu elikhulu ekubumbeni nokukhuthaza ubulungiswa bokubuyisana njengenqubo emukelekile, ukwakha nokulamula.
Kubalulekile ukuqaphela ukuthi nakuba izigungu ezintsha zokukhipha iziboshwa ngoshwele ziyocubungula izicelo zemikhakha yeziboshwa ethulwa kuzo, imibandela emisha ethinta isikhathi okufanele sidonswe yisiboshwa ngaphambi kokucabanga ushwele iyosebenza kuphela kulabo abagwetshwe ngemuva kokuphasiswa kweZigaba ezifanele zoMthetho. Lokhu kunomthelela wokuthi zonke iziboshwa ezigwetshwe ngaphambi kokuphasiswa kwezigaba ziyobhekelwa ngokulandela umthetho obusayo (Umthetho- 8 ka-1959). Ngamanye amagama, iziboshwa ezigwetshwe esikhathini esidlule ngaphambi kokuphasiswa komthetho omusha akufanele zesabele ukuthi umthetho omusha uyoba nomthelela omubi ngesikhathi okufanele sidonswe ngaphambi kokucatshangelwa ushwele.
Abantu abadalulwa Njengezigebengu Ezijwayele: Ngemuva kokudonsa okungenani iminyaka eyisikhombisa.
Umthetho omusha uvumela ukusungulwa kweSigungu Sokwengamela Ukuhlumisa Izimilo Nokubuyekeza Ushwele esibhekele izigameko ezedluliselwe kuzo ngenhloso yokubuyekezwa wuKhomishani noma nguNgqongqoshe Wemisebenzi Yokuhlumisa Izimilo uma benombono wokuthi isinqumo sokuqala seSigungu Sokwengamela Ukuhlumisa Izimilo siphambene noma seqe inqubomgomo kashwele.
Isigungu Sokubuyekeza siyozimela futhi sibunjwe ngamalunga oMkhandlu kaZwelonke Wemisebenzi Yokuhlumisa Izimilo, Umqondisi noma Iphini loMqondisi Wokushushiswa koMphakathi nababili abamele umphakathi. Usihlalo weSigungu Sokubuyekeza kuyoba yiJaji laseNkantolo Ephakeme kanti isinqumo sesigungu siyothathwa njengenqubomgomo ebophezelayo eZigungwini Ezengamele Ukuhlumisa Izimilo Noshwele.
Kubaluleke kakhulu ukuba wonke umuntu aqonde izinguquko ezilethwa wumthetho omusha. Ukuqinisekisa lokhu, Umnyango uqale umkhankaso wokuqwashisa ohlose ukunikeza ulwazi iziboshwa, abasebenzi bomnyango wokuhlumisa izimilo nomphakathi ngomthelela womthetho omusha.
Izikhangiso eziqondiswe ekubutheni amalunga omphakathi ekusebenzeni njengozihlalo beZigungu noma amalunga okwengezela ziyokhishwa emaphephandabeni. Umnyango ufuna ikhono elithile lomuntu oyosebenza esigungwini. Okokuqala nokusemqoka, kufanele kube ngamalunga ahloniphekile futhi ethembekile emphakathini azethembayo nayoqinisa Izigungu. Kufanele kube ngabantu abakhulile abayaziyo impilo abalungele ukumela izifiso zomphakathi ngesithunzi nokungakhethi.
Osihlalo kufanele kube ngabantu abanekhono elifanele elihlangene nolwazi lokuphatha. Emalungeni okwengezela, asikho isidingo sokugogoda ngemfundo njengoba kudingekile kosihlalo ngoba okubalulekile kubo yisithunzi nokuba ngabantu abahloniphekile emiphakathini abavela kuyo. Umbandela ongaguquki wokuqokwa uyochazwa esikhangisini esivele ephephandabeni.
Wonke amalunga Esigungu ayoqeqeshwa kanzulu ngomthetho nenqubomgomo ebusa izigungu ezengamele ukuhlunyiswa kwezimilo nokukhululwa ngoshwele. Iphini likaSihlalo kuyoba yilunga labasebenzi elivuthiwe, umsebenzi walo obalulekile wukuqinisekisa ukuthi ulwazi oluncane lwamalunga amasha aluholeli kwizinqumo nezincomo ezingafanele zeSigungu.
Isiqalile inqubo yokuqinisekisa ukuthi Isigungu ngasinye siyoba nengqalasizinda efanele yokuqhuba izibophezelo zayo. Amanye amalunga Esigungu ayogxila ezindaweni ezithile kuthi amanye azungeze ezikhungweni ezehlukene zemiphakathi endaweni ethile yokuphatha.
Uyoqala nini umthetho omusha?
Inhloso wukuqalisa umthetho ngomhlaka-1 ku-Mfumfu ka-2004 kodwa isinqumo esingujuqu siyothathwa ngemuva kokuba Umnyango wenelisiwe wukuthi usukulungele ukuphoqelela izimiso zomthetho. Okwaziwa kahle wukuthi noma kanjani kuyoba sengxenyeni yesibili yalo nyaka.
<fn>zul_Article_National Language Services_Isungulwe yashicilelwa ngabezokuFundisa boMnyango wezokuThutha (2002).txt</fn>
A. Heyi, Mshayeli weTekisi!
B. Bheka amasondo akho!
b. Bangani, amatekisi anikeza usizo olubaluleke kakhulu kubo bonke abantu baseNingizimu Afrika. Sethembele kini ukuthi nisifikise siphephile lapho siya khona. Kodwa-ke eqinisweni aphephe kangakanani amatekisi enu?
Bheka amasondo akho! Amasondo akho abaluleke kakhulu. Khumbula ukuthi yiwona kuphela axhumanisa umgwaqo, netekisi kanye nabagibeli. Amasondo akho angenza umehluko phakathi kokuphila nokufa.
Uqinisile. Siyabonga ukusikhumbuza.
Esikhathini esedlule sike sangazinaka ezokuphepha. Kodwa sizinikele ekukhuphuleni izinga kule mboni yethu!
Ukuphepha kwabagibeli bethu kuphezulu ohlwini lwezinhlelo zethu.
Ngemva kokuba sesikhulume nawe, sazi kahle ukuthi kumele siqale kuphi - ukulondoloza amasondo!
Yebo! njengabagibeli, impilo yethu isezandleni zenu! Nikhumbule ukuthi - imindeni yethu iyasidinga!
Imindeni yenu iyanidinga nathi siyanidinga nezwe lenu liyanidinga. Angeke sakumela ukulahlekelwa umphefumulo owodwa nje ngenxa yokunganaki nobudedengu. Abagibeli kufanele bathuthwe ngokuphepha!
Amasondo alungile + nabashayeli abalungile = ukuphepha emigwaqeni.
Ngiyanibonga ukuthi lolundaba niluthathe njengolusemqoka!
a. Nguwena lona?
b. Ngena, ngena!
Sisenebanga elide esisazolihamba.
Hayi, Mama, unganela!
Ngethemba ukuthi uwabhekile amasondo akho.
Amasondo Akhona onke - elokuqala, elesibili, elesithathuelesine. Yebo ! Amasondo alungile?
Awunaso yini isipele?
Kuyini ukushayela! Ukhuluma ngokudlala ngokufa!
Lomshayela kubonakala sengathi akazi lutho ngamasondo aphephile!
Uqinisile! Noma ubani ongawanakekeli amasondo akhe udlala ngokufa.
Ngisho ukuthi amasondo angalungile abanga izingozi!
Izikhathi eziningi amasondo afakwa ngendlela engalungile, noma abe sezingeni eliphansi!
Kufana namasondo asebushelelezi!
Amasondo angalungile asilahlekisela ngezimpilo zethu!
Uma nje bonke abashayeli bengafunda ngokufaka nokunakekelwa kwamasondo.
Uqinisile. Ngesonto eledlule ngiqhunyelwe yisondo, ngenhlanhla akulimalanga muntu, kodwa amasondo amasha adla imali eningi.
Nakho- ke! Unenhlanhla. Abantu bafa masonto onke ngenxa yokuthi abashayeli nabanini bamatekisi abafaki amasondo ngendlela efanele nokuthi bawanakekele kahle.
Uyafuna ukuqiniseka ukuthi akuwena oyimbangela yezingozi - ngisho nokufa imbala?
Uyafuna ukonga imali Uma ufuna hlola amasondo akho! Funda ukunakekela amasondo akho?
Kufanele siwazi amasondo ethu, sijwayele ukuwabheka, silungise okungalungile ngokushesha siwagcine esesimweni esihle esigculisayo - amasondo achitshiyelwe, agugile, nangazinzile abanga izingozi!
Amasondo akho afana nezithende zezicathulo zakho. Uma izithende zakho zibushelelezi, zonakele, ungashelela uzilimaze.
Amasondo awakwazi ukukhuluma.
Ngakho-ke kusemahlombe ethu, nabanini bamatekisi, nabashayeli ukuhlola okonakele nokukulungisa ngaphambi kokudala izinkinga!
Amasondo ezimoto okusetshenzwa ngazo ahlukile kulamasondo ajwayelekile. Amasondo ajwayelekile awaqinile ngokwanele ukuba angathwala abagibeli betekisi.
Isondo lemoto okusetshenzwa ngayo linohlamvu u-C ngemuva kwenombolo yesisindo.
Uma ngabe isondo lilincane kakhulu noma lilikhulu kakhulu, linganyomuka ensimbini yesondo. Kufanele kube ubukhulu obufanele.
Buza uMthengisi wamasondo ngobukhulu obungele imoto yakho, noma ufunde ibhuku lakho.
Uma ngabe isondo lilincane linganyomuka ensimbini yesondo.
Ungazibeki ebucayini bokuqhunyelwa okungabanga ingozi enkulu. Ngaso sonke isikhathi uma ufaka isondo elisha, faka nepayipana lomoya elisha, futhi.
Amapayipana omoya awabizi imali eningi, ashibhile.
Qiniseka ukuthi insimbi yesondo isesimweni esihle.
Uma ngabe insimbi yesondo yonakele, ingenza isondo liphume umoya ngokushesha noma linyomuke ensimbini.
Hlola izinsimbi zamasondo emoto yakho njalo. Uma kukhona eyonakele, faka enye noma ucele umuntu owaziyo okufundele ayilungise.
Umoya ongalungile wenza isondo lakho liguge ngokungalingani futhi lisheshe liphele imizila.
Ukuhlola umoya njalo uma uthela uphethroli nokufaka umoya ofanele kukunikeza isiqiniseko sokuthi isondo lakho likuqhube isikhathi esifanele - okukusiza ngokonga imali!
Isondo lakho lingathamba ngokushesha esontweni lokuqala ulifakile uma lingafakwanga kahle noma ipayipi elivuza umoya. Bheka umoya emasondo akho nsuku zonke ngesonto lokuqala ufake amasondo amasha. Ngemva kwalokho, ubheke umoya emasondweni akho ngokuvamile.
Noma imuphi umshayeli kufanele abe nesakhe isikali sokukala umoya. Izikali zomoya ezitholakala emagalaji kuyenzeka zingasebenzi.
Umoya wamasondo ongalungile yiwona oyimbangela yezingozi zamatekisi eziningi. Zijwayeze ukuhlola umoya emasondweni akho.
Qinisa amabhawodi emasondweni.
Izingozi eziningi zenzeka ngenxa yokuthi umshayeli acabange ukuthi uzohamba noma amabhawodi engaphelele.
Ungalingi ushayele imoto enamanati axegayo noma angaphelele.
Ngeke kumbe eqolo nje lokhu kulondolozwa kwamasondo?
Ungafaka amasondo ashibhile futhi ungawanakekeli - kodwa lokhu kungakulahlekisela ngempilo yakho.
Lokho kubiza kakhulu kunamasondo esesimweni esihle nanakekelwe ngokufanele.
Ungacabangi ukuthi okushibhile yikhona okungcono! Amasondo ashibhile - kufana namasondo angamasekeni, noma alungiswe kabusha noma achitshiyelwe - angakulahlekisela ngempilo yakho nabagibeli bakho. Ungalingi ufake amasondo achitshiyelwe noma alungiswe kabusha.
Amasondo ashibhile adla imali eningi ekugcineni- ngoba adinga ukunakekelwa kakhulu futhi awaqhubi isikhathi eside njengamasondo amasha. Amasondo aseqophelweni aliphezulu angabiza imali eningi kodwa yiwona ashibhile ekugcineni ngoba kulula ukuwanakekela futhi aqhuba isikhathi eside.
Ukuthwalisa imoto ngokweqile kubangela ukuguga kwamasondo futhi angaqhuma, okubangela izingozi nokufa.
Ungacabangi ngokushibha kwamasondo.
Cabanga ngokonga ngamasondo nokuphepha kwabagibeli bakho.
Cabanga ngokonga ngamasondo?
Ubude bomzila wesondo kufanele bube ngu-1,6 mm yonke indawo.
u -1.6mm ulingana nobubanzi bothi lukamentshisi.
Uma isondo lakho linomzila ongaphansi kuka 1,6mm noma kuyiphi indawo.
Ukuthwalisa imoto ngokweqile kuyingozi!
Leyo naleyo tekisi ivunyelwe ukuthwala inani elithile labagibeli. Uma uthwala abagibeli abeqile enanini elifanele ulimaza umgwaqo nemoto. Wephula umthetho futhi ubeka ebucayini impilo yakho!
Ngikujezisela ukuthwalisa imoto ngokweqile! Ungangikhombisa incwadi yakho yokushayela Ngabe kade uphuza Ungaphuma emotweni yakho ukuze ngihlole ukuthi ikulungele yini ukuba semgwaqeni?
Cishe yonke into idinga ukunakekelwa uma ufuna ihlale noma iqhube isikhathi eside.
Akusizi ukuba nemoto enhle namasondo amahle uma ungawanakekeli. Kanti futhi nawe ufuna ukuthutha abagibeli bakho ngokuphephile.
Ukulondoloza konga imali. Ukunganakekelwa kwezimoto yikhona okuyimbangela enkulu yezingozi emgwaqeni. Ungavumi kube nguwena engozini elandelayo!
Ukunakekela kusho ukujwayela ukuhlola nokulungisa okungalungile.
Kungabe wena noma abashayeli bakho bayazinika izikhathi ukwenza lokhu?
Zinzisa amasondo akho.
Amasondo angazinzile enza imoto idonsekele nganxanye.
Wake wayibona itekisi ihamba ikekela njengenkalankala Lokhu kwenziwa ukungazinzi kwamasondo. Ngeke ukwazi ukulawula imoto yakho ngokufanele. Lokhu kungadala ingozi?
Lokhu kudla imali ngoba amasondo angazinzile agugisa irabha yamasondo akho.
Amasondo angazinzile kahle enza amasondo aguge ngokungalingani futhi alimaza amabheringi . Ukuhambisa imoto yakho ukuba iyolungisa kudla imali.
Shintshela ngemuva isondo langaphambili ngasonhlangothini olufanayo njalo uma usuhambe amakholomitha ayi-10 000. Lokhu kusiza ukuba amasondo akho ahlale isikhathi eside.
Amashokhi abhzobha asegugile abanga ukuguga kwamasondo ngokushesha. Ekugcineni lokhu kufuna imali kuwe.
Amashokhi abhzobha agugile athikameza isitelingi bese umshayeli angakwazi ukulawula kahle itekisi - okuyimbangela yezingozi.
Ukufaka umoya omningi kugugisa imizila yamasondo phakathi naphakathi nesondo. Bese isondo liyaqhuma njengebhaluni.
Ukufaka umoya omncane kwenza amasondo ashise kakhulu. Isondo elishisa kakhulu liqhuma kalula.
Ngakho-ke kokubili ukufaka umoya omncane noma ukufaka umoya oningi ngokweqile kudala ukuqhuma kwamasondo. Zijwayeze ukubheka umoya wamasondo akho zonke izinsuku uma uzohamba ibanga elide.
Ngishintshanise amasondo njalo ngemuva kokuhamba amakhilomitha ayi-10 000.
Ngiqiniseke ngomoya ofanele kulelo nalelo sondo!
Izenzo ezimbi zidla imali yakho!
Kubukeka sengathi umngani wethu unenkinga yamasondo. Ukuba ubesilalele!
Bahamba abagibeli bami!
Kodwa bengingalungisi ngani lelisondo ngokushesha?
Hlola amasondo akho NGOKUNAKEKELA. Zijwayeze ukwenza lokhu! Amasondo alungile onga imali ekugcineni.
Ngenze ubuwula ngokunganakekeli amasondo ami!
Ukuba bengijwayele ukuwahlola ngabe ngikugwemile lokhu - futhi ngabe angilahlekelwanga ngabagibeli bami.
Lungisa izinkinga ngaphambi kokuthi zithathe isikhathi imali kanye nezimpilo!
Uma ngabe isondo lakho liqhuma, unganyatheli amabhuleki ngokungazelele. Nciphisa ijubane kancane kancane, ngokusebenzisa amagiya. Bese uyama endaweni ephephile, ngaphandle komgwaqo, ukuze ushintshe isondo lakho. Hlala unesondo eliyisipele nelinomoya owanele!
Zilawule wena kanye nemoto yakho ngaso sonke isikhathi.
Yenza ukuba amasondo akho ahlolwe njalo ngemuva kokuhamba amakhilomitha ayizi-10 000 ngumuntu owaziyo umsebenzi futhi gcina amarekhodi amakhilomitha owahambile nokulungiswa kwamasondo.
Ngaphambi kokuba ususe imoto, bheka loluhla!
Ngabe ama-idikhetha nezibani kuyasebenza?
Ngabe amabhuleki ezinyawo namabhuleki esandla ayasebenza?
Ngabe isitelingi sisebenza ngokufanele?
Ngabe amanzi nowoyela kuyavuza?
Ngabe amasondo akho angamasondo ezimoto okusetshenzwa ngazo?
Ngabe isondo lakhe liyisilinganiso esifanele sensimbi yesondo lakho?
Ngabe kunezimpawu zokuguga nokudabuka, njengemifantu noma ukuhlubuka?
Ngabe wonke amasondo anomoya owanele?
Ngabe ukuhlolile ukuqonda kwamasondo nokuzinza?
Ngabe uwashintshanisile amasondo akho ngemuva kokuhamba amakhilomitha ayi-10 000?
Ngabe imizila yamathaya ingu-1.6mm yonke indawo ezungeze isondo?
Ngabe uyafuna ukuqiniseka ukuthi wena nabagibeli bakho niphephile, ibhizinisi lakho liyaphumelela nokuthi awuphuli umthetho?
Nakekela amasondo akho!
Ukwanda kwezingozi nokufa kwabantu emigwaqeni - kanti bekungavimbeleka!
Ngokuhlola, ukunakekela nokulondoloza amasondo akho.
Amasondo - izinto ezilula kanje kodwa ziyimbangela yokufa kwabantu abaningi.
Abashayeli bamatekisi nabanini bamatekisi abanakekela amasondo abo bangavimbela izingozi nokufa kwabantu. Abanini bamatekisi abaqinisekayo ukuthi abashayeli babo banakekela amasondo abo bavimbela izingozi, futhi bayazuza nangokwezimali, futhi bashintsha nendlela okubhekwa ngayo ibhizimisi yamatekisi.
Asiqede ukufa kwabantu emigwaqeni manje!
Kuleli bhukwana ungafunda ngokufaka amasondo ngendlela eyiyo, ukugcina umoya ofanele emasondweni , ukuvimbela amaphutha ajwayelekile nokukhuphula amazinga okulondolozwa kwamatekisi.
<fn>zul_Article_National Language Services_Izimpawu ezinhlanu eziphathelene nokudla okulondekile.txt</fn>
Kungenzeka ukuthi okuningi okuncane okuphilayo kungabangi izifo, okuncane okuphilayo okuyingozi kuyatholakala kabanzi emhlabathini emanzini, ezilwaneni nasebantwini. Loku okuncane okuphilayo kuthwalwa ngezandla, ngezindwangu zokusula kanye namathuluzi okudla, ikakhulukazi kumabhodi okusikela kanti ukuxhumana okuncane kungakudlulisela ekudleni bese kubanga izifo eziqukethwe wukudla.
Ukudla okuluhlaza, ikakhulukazi inyama, inkukhu kanye nokudla kwasolwandle, kanye noju lwazo, kungaqukatha okuncane okuphilayo okuyingozi okungangena kokunye ukudla ngenkathi ukulungisa futhi ukugcina.
Yenza ukudla okufana namasobho nezitshulu ukuthi zibile uqinisekise ukuthi zifike ku-700C. Qinisekisa ukuthi enyameni nasenyameni yenkukhu awasekho amajusi, akumele kube nombala wesiphofu. Empelni sebenzisa ithemomitha.
Ukupheka ngemfanelo kubulala cishe konke okuncane okuyingozi. Izifundo zocwaningo ziye zabonisa ukuthi ukupheka ukudla ukufika ku-700C kungasiza ukuqinisekisa ukuthi kuphephile ukukudla. Ukudla okudinga ukuqashelwa okukhethekile kufaka izinyama ezigayiweyo, iyama ethosiwe yenziwa yagingqika, Izinyama ezingamalunga amakhulu kanye nenkukhu ephelele.
Okuncane okuphilayo kungaziphindaphinda ngokushesha okukhulu uma ukudla kugcinwe ezingeni lokushisa lendlu. Ngokugcina amazinga okushisa angaphansi kuka-50C noma angaphezu kuka-600C, ukukhula kokuncane okuphilayo kuyehla noma kumiswe. Okunye okuncane okuphilayo kuyaqhubeka kukhule ngaphansi kuka-50C.
Okokwenza okuluhlaza, okufakela amanzi kanye ne-ayisi, kungenzeka kube nokutheleleka kokuncane okuphilayo okuyingozi kanye namakhemikhali. Amakhemikhali awubuthi angakheka ekudleni okumosakele nokukhuntile. Ukunakekela ekukhetheni okokwenza okuluhlaza kanye nokuqapha okulula okufana nokuzigeza nokuzihluba amakhasi kungehlisa izinga lobungozi.
<fn>zul_Article_National Language Services_Kungabe isicelo sokubhalisa.txt</fn>
Inhlangano engasebenzeli nzuzo senqatshiwe?
YeziNhlangano ezingasebenzeli nzuzo?
Nansi indlela yokwenza lokhu!!!.
Ungqongqoshe wokuThuthukisa iNhlalakahle useqoke iThimba lokweHlulela eliyonika izinhlangano ithuba lokufaka izicelo zokwedlulisa udaba mayelana nezinqumo ezibukeka zingenabulungiswa noma ezingenabuqiniso ezenzwe wuMnyango noma yileNgosi.
Yini okumele uyenze...
Uma isicelo sakho sokubhalisa senqatshwa noma kwesulwe ukubhaliswa kwenhlangano.
Inhlangano iyokwaziswa ngosuku, isikhathi nendawo okuyokwethanyelwa kuyo ukulalela.
Uyokwaziswa ngokubhaliwe mayelana nomphumela wophenyo nesahlulelo ngesicelo.
Inhlangano engasebenzeli nzuzo senqatshiwe?
YeziNhlangano ezingasebenzeli nzuzo?
Nansi indlela yokwenza lokhu!!!.
Ungqongqoshe wokuThuthukisa iNhlalakahle useqoke iThimba lokweHlulela eliyonika izinhlangano ithuba lokufaka izicelo zokwedlulisa udaba mayelana nezinqumo ezibukeka zingenabulungiswa noma ezibuqiniso ezenzwe wuMnyango noma yileNgosi.
Yini okumele uyenze...
Uma isicelo sakho sokubhalisa senqatshwa noma kwesulwa ukubhaliswa kwenhlangano.
Inhlangano iyokwaziswa ngosuku, isikhathi nendawo okuyokwethanyelwa kuyo ukulalela.
Uyokwaziswa ngokubhaliwe mayelana nomphumela wophenyo nesahlulelo ngesicelo.
<fn>zul_Article_National Language Services_Kuyini ukuqapha ngokwesigceme.txt</fn>
Kuyini ukuqapha ngokwesigceme?
Lokhu kuyindlela elula, lapho leyo ndawo eqashiwe ihlukaniswa izigatshana ezincanyana nokulula ukuziqapha ezaziwa NGEZIGCEME. Kube sekuqokwa umphathi wesigceme ukuba engamele isigceme esithile nokuba nguyena osebenza ngokubambisana nezakhamuzi kanye nabo bonke abathintekayo ekunqandeni ubulelesi obuvamile kuleso sigceme. Bonke ababambe iqhaza babe sebezibandakanya ekuhlonzeni izidingo zokuphepha nokuvikeleka eziqondene nesigceme sabo bese futhi bezama ukuthola umnyombo wobelelesi ngalokho baqiniseke ukuthi buyanqandeka ubulelesi kuleso sigceme esithile.
Nobabili ninomsebenzi wokuhlonza izidingo zokuphepha nokuvikeleka kanjalo nokuthi nibheke umnyombo wobulelesi, ngalokho niqinisekise ukuthi ubulelesi buyanqandeka esigcemeni senu.
Ukuzibandakanya kwakho kuzoletha umphumela ningabi novalo lobulelesi esigcemeni senu nithole izixazululo ngobulelesi obukhungethe indawop yenu lapho nenimihlangano yezigcawu ezilwa nobulelesi.
ukunikeza amaphoyisa ulwazi ngezenzo zobulelesi ezenzeka esigcemeni senu ukusebenzisa izindlela ezobuntu nezesekelwe ekhaya ekutholeni izixazululo zobulelesi esigcemeni sakho kanye nokuthi kusetshenzwe ngokubambisana phakathi kwakho, umphathi wakho wesigceme weSouth African Police Service.
Kuyini ukuqapha ngokwesigceme?
Lokhu kuyindlela elula, lapho leyo ndawo eqashiwe ihlukaniswa izigatshana ezincanyana nokulula ukuziqapha ezaziwa NGEZIGCEME. Kube sekuqokwa umphathi wesigceme ukuba engamele isigceme esithile nokuba nguyena osebenza ngokubambisana nezakhamuzi kanye nabo bonke abathintekayo ekunqandeni ubulelesi obuvamile kuleso sigceme. Bonke ababambe iqhaza babe sebezibandakanya ekuhlonzeni izidingo zokuphepha nokuvikeleka eziqondene nesigceme sabo bese futhi bezama ukuthola umnyombo wobelelesi ngalokho baqiniseke ukuthi buyanqandeka ubulelesi kuleso sigceme esithile.
Ukuzibandakanya kwakho kuzoletha umphumela ningabi novalo lobulelesi esigcemeni senu nithole izixazululo ngobulelesi obukhungethe indawo yenu lapho ninemihlangano yezigcawu ezilwa nobulelesi ukunikeza amaphoyisa ulwazi ngezenzo zobulelesi ezenzeka esigcemeni senu ukusebenzisa izindlela zobuntu nezesekelwe ekhaya ekutholeni izixazululo zobulelesi esigcemeni sakho; kanye nokuthi kusetshenzwe ngokubambisana phakathi kwakho, umphathi wakho wesigceme weSouth African Police Service.
Nobabili ninomsebenzi wokuhlonza izidingo zokuphepha nokuvikeleka kanjalo nokuthi nibheke umnyombo wobulelesi, ngalokho niqinisekise ukuthi ubulelesi buyanqandeka esigcemeni senu.
<fn>zul_Article_National Language Services_MTHETHO WEZITHUTHI ZOMOYA (2006).txt</fn>
Isichibiyelo somgomo 1.
ukuqonda kahle mayelana neGNSS kusho izinga lokuhambisana phakathi kwesilinganiso esiqaguliwe, isilinganiso esitholakele noma isimo esifunekayo noma amandla ohlelo ngesikhathi esithile nesimo sempela noma samandla, livame ukwethulwa ngezibalo zokulinganisa iphutha ohlelweni kanti lichazwa njengento engaqagulwa, ephindekayo ngokusebenzisa isiqhathaniso.
d Umzila weqophelo C4 namandla okulawula indiza kuphela lapho umshini odinga uhlelo oludidiyele lokulawula indiza ukuba uhlinzeke ngezinga lobuchwepheshe beGPS obulingana nalobo obutholakala kwiRAIM.
Qaphela: Umshini weGNSS weqophelo C uyofakwa kuphela ezindizeni ezinkulu ezigunyazelwe ukusebenza ngaphakathi ezweni nezihambela kwamanye amazwe.
inqubo yokuhamba emafini ichaza amasu ehlukene athinta ukusetshenziswa kwezinsiza zokundiza ezihambisana nezivikeli ezihlonziwe ukuba zingaphazanyiswa ngesikhathi sokushayela kuze kufinyelele lapho indiza ithintana khona ngempela nomhlabathi lapho sekuphela lonke uhlelo lokuhlala emhlabathini noma ukuqala kabusha uzungezo lokundiza ngenxa yokwehluleka ukuhlala ngendlela ejwayelekile , uma indiza yehluleka ukuhlala ngokwejwayelekile, ibuyele esimweni lapho ingakhokha khona umoya noma ilinde kulunge isimo sokuhlala.
GNSS ichaza Uhlelo Olusetshenziswa Emhlabeni lokuQagula Indiza Emkhathini (GNSS). Uhlelo nesikhathi esikanise emkhathini esihlanganisa ubuchwepheshe noma iqeqeba labo elihogela ngomkhathi, izinzisa zendiza kanye namandla okulandelela olusiza ngokweseka umsebenzi wokuhlola nokubuka izithuthi ezihamba emkhathini.
Isigameko seGNSS sichaza isigameko kanjalo nezimo ezifuze ukungasebenzi kahle komshini, izinkomba noma iphutha lomuntu ngaphansi kohlelo lweGNSS.
uhlelo olusezingeni lokuqala lokuhola indiza luchaza uhlelo lokuhola indiza emoyeni olwemukelwe nguKhomishani ngomsebenzi othile noma isikhawu sokundiza esithembekile futhi esiqondile kodwa okungasho ukuthi sihlangabezana ngokugcwele nezidingo zokutholakala nokusebenza ngendlela engaphazamiseki.
Ukwemukela, Ukuqapha Nokwethembeka koLwazi Olutholwa ngoBuchwepheshe boMkhathi (RAIM) buchaza iqhinga lapho uhlelo lweGNSS lunquma khona ukwethembeka kwezimpawu zokulawula indiza ngeGNSS ngokusebenzisa kuphela izimpawu zeGNSS zisizwa yibanga lokuya emkhathini.
i "RVSM" ichaza umehluko okhona phakathi kwebanga lokundiza ngaphezulu kwa-290 kuya kumafithi ayi-1000 uma ubheke ecaleni ophuma ngakulo kanjalo namafithi ayi-1000 ubheka lapho liqonde ngakhona ibhanoyi".
"umkhathi weRVSM" ichaza umkhathi phakathi kwebanga lendiza elingu- 290 nebanga 410".
"Isitifiketi semvume yeRVSM sichaza isitifiketi sokukhombisa ukuhambisana kwendiza nethimba labashayeli ukusebenzisa umkhathi weRVSM".
ukuhola indiza iqonde phezulu kuchaza iqhinga lokulawula indiza ngendlela evumela ukuba ibhanoyi liqonde phezulu ngokusebenzisa izinsiza zesilinganiso sokusuka phansi emhlabathini, ukubuka imigudu engaphandle kwendiza noma ingxube yalokhu.
ukusebenzisa amehlo kuchaza iqhinga lokundiza le-IFR lapho ingxenye ethile noma yonke yenqubo yethuluzi ingaqedwa kanjalo futhi ukuhlala kwenziwa ngokubuka umzila wendiza.
Isichibiyelo somgomo 1.00.
Isichibiyelo somgomo 12.02.
b Ithimba labasebenzi bezithuthi zomoya; noma c Isiteshi samaPhoyisa esiseduze, ngengozi ethintekayo.
Isichibiyelo somgomo 12.02.
b eThimbeni leZithuthi Zomoya; noma c esiteshini samaPhoyisa esiseduze, mayelana naleso sigameko.
Ukugaxa umgomo 21.08.
Umgomo olandelayo ugaxwa ngemuva komgomo 21.08.
A Endizeni okufanele iqhutshwe emkhathini okulindelwe kuwo imvume yeRVSM, kudingeka isitifiketi semvume.
Indima 8 yeSigaba 6 esichaziwe ihlinzekela noma yiluphi ushintsho noma uguquko olulandela isimo sakuqala okukhishwe ngaso Imvume yeRVSM.
Noma yisiphi isicelo sokunikwa imvume yesitifiketi seRVSM siyoqondiswa kuKhomishani ngendlela echazwe wumgomo 91.07.313
Ukugaxa Umgomo 43.02.
Umgomo olandelayo uzogaxwa ngemuva komgomo 43.02.
Isichibiyelo soMgomo 91.02.
sokuthi umshini olindelwe mayelana nokugcina ibanga lokuphakama nohlelo nokuthi lufakiwe futhi lusebenza ngendlela eqondile uhlelo lokuqwashisa; kanjalo iii awukho umgomo noma izihibe zokunqanda umsebenzi emkhathini weRVSM.
i ukuthi uhlelo lweGNSS lumiswe lwaqondana nenkomba yokuqagula isimo uma sicezuka emzileni CD: kanjalo ii umzila wokuhamba indiza emkhathini uqukathwe wusomqulu wendiza.
Ukugaxa Umgomo 121.03.
Umgomo olandelayo uzogaxwa ngemuva komgomo 121.03.
A Umnikazi webhanoyi elikhulu lohwebo ohlose ukusebenzisa leyo ndiza emkhathini weRVSM uyoqikelela ukuthi ithimba labashayeli bendiza baphothule uqeqesho ngendlela efunwa wuMqulu SA-CATS-OPS 121.
Isichibiyelo soMgomo 121.04.
a ukubhala kabusha izinombolo zomgomo ochaziwe njengomgomo 121.04.
Ibhukwana lokundiza ibhanoyi eliqinisekiswe ukuba lindize emkhathini liyoqukatha ulwazi olunqunywe wuMqulu SA-CATS-OPS 121.
Isichibiyelo soMgomo 121.06.7 weNgxenye 121.06.
a ukubhalwa kabusha kwezinombolo zomgomo oshiwo ube ngumgomo 121.06.
a uyobikela uKhomishani isigameko esibandakanya isimo sokuphakama esingaphephile endaweni yeRVSM ngaphambi kokuphela kwamahora angama-24 ngendlela ehlonzwe wuMqulu SA-CATS-OPS 121; kanjalo b uyohlonipha ngokushesha, ngendlela elindelwe iphutha ngalinye lokuphakama okuqaguliwe
Qaphela: Izinga lokubekezela ubungozi bokushayisana emkhathini liyodlulwa uma isisebenzi sihlangabezana njalo namaphutha .
Isichibiyelo soMgomo 121.07.
a ukubhala kabusha izinombolo zomgomo 121.07.2 ube ngumgomo 121.07.21.
Ukugaxa Umgomo 135.03.
Umgomo olandelayo uzogaxwa ngemuva komgomo 135.03.
A Umshayeli wendiza encane yokuhweba ohlose ukushayela leyo ndiza ngaphakathi kwemingcele yeRVSM uyoqikelela ukuthi ithimba elishayela indiza liphothule uqeqesho ngendlela echazwe wuMqulu SA-CATS-OPS 135.
Isichibiyelo soMgomo 135.04.
a ukubhala kabusha izinombolo zomgomo 135.04.4 zibe wumgomo 35.04.
ibhukwana lokundiza lebhanoyi elinikwe isiqiniseko sokusebenza emkhathini weRVSM liyoqukatha ulwazi olunqunywe wuMqulu OPS 135.
Isichibiyelo soMgomo 135.06.
a ukubhala kabusha izinombolo zomgomo 135.06.7 zibe wumgomo 135.06.
a abikele Ukhomishani isigameko sokwehluleka ukugcina ukuphakama okufanele endaweni yeRVSM ngendlela echazwe wuMqulu SA-CATS-OPS 135; and b alungise ngokuphelele, ngesikhathi iphutha eliqondene nokuphakama okungalungile endaweni yezindiza.
Qaphela: Izinga lokubekezela ubungozi bokushayisa emkhathini lingedlulwa uma isisebenzi siqhubeka nokuhlangabezana namaphutha.
Isichibiyelo soMgomo 135.07.
a ukubhala kabusha izinombolo zomgomo 135.07.2 njengomgomo 135.07.
Ukugaxa Umgomo 145.01.
Umgomo olandelayo uzogaxwa ngemuva komgomo 145.01.
Umnikazi wemvume yokulungisa indiza ekhishwe ngaphansi kwale Ngxenye, uyosungula futhi agcine uhlelo lokuqeqesha oluqondene nabasebenzi bokukhanda izindiza abaqashiwe.
b bathola uqeqesho njalo ngemuva kwesikhathi esithile oluqondene nobuchwepheshe obusha namaqhinga okukhanda indiza; ngendlela echazwe wuMqulu SA-CATS-AMO.
Uhlelo lokuqeqesha oluhlonzwe wumgonyana 1 luyoba yingxenye yebhukwana lenqubo yenhlangano.
Uqeqesho lokuqala nolulandelayo lungethulwa yilowo onekhono noma neNhlangano lokuqeqesho ngezokundiza ngemvume ekhishwe ngokulandisa kweNgxenye 141 noma ngomunye egameni labakhiqizi bomshini olungiswayo
Le ngxenye iyosebenza ekwethuleni inqubo yezinsiza zokundiza kanye namashadi eziphuphutheki zeICAO.
Izimo, imibandela, imithetho, inqubo namaqophelo okudweba, emvume nemigomo yenqubo yezinsiza zokundiza kanye namashadi eziphuphutheki (ICAO) ziyomiswa wuMqulu SA-CATS-PANS.
Isichibiyelo soMgomo 187.00.
<fn>zul_Article_National Language Services_NgokoMthethosisekelo weRiphablikhi yaseNingizimu Afrika (1996).txt</fn>
Imali yosizo imali edluliselwa isuka kuHulumeni iya kubantu abangakwazi ukuzisiza ngokwabo. Ikhokhelwa abantu abampofu ukuze babhekele izidingo ezibalulekile nokubhekela izinto ezincane ezibalulekile empilweni. Imali yosizo inikezelwa ukusiza okuyinhlosongqangi yoMnyango okungunikeza amandla abampofu nokubhekela impilo engcono kulaba abeswele.
Lapho kufakwa isicelo sosizo lomphakathi, impahla yezezimali yofake isicelo kanye nalezo zaganene naye noma abathintekile ziyahlolwa ukuze kuqinisekiswe ukuthi ingabe lowo muntu ufanelekile yini ukuthola imali yosizo lukahulumeni. Lokhu kubizwa ngokuthi "ukuhlolwa kwezimali". Uhlelo lokwamukela usizo akufanele luthathe ngaphezu kwezinsuku ezimbili kusukela isicelo sifakiwe.
Qaphela: Izimali zosizo zikhokhelwa labo abazitholayo njalo ngenyanga.
Imali yokusiza izingane ezikhuliswa abazali okungesibo abazo ikhokhelwa labo bazali maqondana nengane ebekwe ngaphansi kwesandla sabo ngokoMthetho Wokunakekela Ingane, 1983 (Umthetho No. 74 ka-1983).
Ofake isicelo/ingane kufanele ahlale eNingizimu Afrika ngesikhathi sokufaka isicelo.
Kufanele kulethwe incwadi yokuyalela kwenkantolo ekhombisa isimo sokunakekelwa abazali okubekwe ngaphansi kwabo ingane.
Ingane engaphansi kwesandla sabazali okungesibo abayo kufanele ihlangabezane nezidingo zokuhlolwa kwezimali, okuyi-R 12 720 ngonyaka.
Sifake eHhovisi lezeNhlalakahle eliseduze nalapho lowo ofake isicelo ehlala khona.
Uma abafaka izicelo bebadala kakhulu noma begula kakhulu ukuthi bangazihambela ukuyofaka isicelo semali yokusizwa ehhovisi, ilungu lomndeni kufanele libafakele isicelo.
Ifomu yesicelo iyogcwaliselwa phambi komsebenzi womnyango.
Lapho ifomu yokufaka isicelo seyigcwalisiwe, ofake isicelo uyonikwa irisidi.
Leli risidi kufanele ligcinwe - lisebenza njengobufakazi bokufakwa kwesicelo.
Akukho mali okufanele ikhokhwe ekufakweni kwesicelo.
Uma isicelo esifakiwe singavunywanga yiHhovisi lezeNhlalakahle, ofake isicelo kufanele aziswe ngokubhalelwa nokuthi kungani isicelo saliwe.
Ofake isicelo unelungelo lokudlulisa isikhalo ngokubhalela uNgqongqoshe Wezenhlalakahle esifundazweni sakhe, echaza ukuthi kungani engavumelani nesinqumo sakhe. Lesi sikhalazo kufanele sifakwe ezinsukwini ezingama-90 zokwaziswa ngomphumela wesicelo esifakiwe.
Uma imali yosizo ivunyiwe, ofake isicelo uyokhokhelwa kusukela ngosuku okwalethwa ngalo isicelo.
Ofake isicelo kufanele aziswe ngokubhalelwa izizathu zokwala nemali yokusiza, kanye nelungelo lakhe lokukhalaza ezinsukwini ezingama-90 azisiwe.
Qaphela: Uma ofake isicelo engakwazi ukulanda imali, kungaqokwa umuntu ngokomthetho ozolandela umuntu ofake isicelo njalo imali.
Isicelo sokubuyisela imali yokusiza esimeni kufanele silethwe ezinsukwini ezingama-90 zokumiswa.
Ofake isicelo akekho kuRiphablikhi isikhathi esiyizinyanga eziyisithupha noma ngaphezulu.
Ofake isicelo kufanele asho nanoma iyiphi imali engenayo ngesikhathi sokufaka isicelo. Lokhu kuzoba yisisekelo esizosetshenziswa Umnyango ukunquma ukuthi kufanele ibukezwe yini imali yokusiza. Ofake isicelo uyokwaziswa kusasele izinyanga ezintathu ngosuku lokubukeza noma ngosuku isitifiketi sempilo esifuneka ngalo.
Imali yokusiza ekondleni izingane ikhokhelwa umnakekeli wengane obalulekile maqondana nengane eneminyaka engaphansi kwe-11 ubudala. Umuntu onakelelayo yinoma yimuphi umuntu obhekene nomsebenzi omkhulu wezidingo zengane zansuku zonke, okungenzeka ukuba uhlobene noma akahlobene nayo.
Ofake isicelo kanye naganene naye kufanele bahlangabezane nezidingo zokuhlolwa kwezezimali, okuyi-R9 600 ngonyaka ezindaweni ezisemadolobheni kanye ne-R13 200 ezindaweni zasemakhaya.
Ingane kanye nomnakekeli wayo kufanele babe izakhamizi zaseNingizimu Afrika futhi bahlale khona.
Ofake isicelo kufanele kube umnakekeli obalulekile wengane leyo.
Ingane kufanele ibe ngaphansi kweminyaka eyi-11 yobudala.
Umuntu onakelelayo angeze afaka isicelo sezingane ezingaphezu kweziyisithupha ezingazalwa nguye.
ofake isicelo engesiye umnakekeli wengane obalulekile; noma isikhungo sikhokhelwa ngokunakekela ingane.
Le mali yokusiza ikhokhelwa abazali, abazali abanengane engaphansi kwesandla sabo engazalwa yibo, kubabheki bezingane eziphakathi kweminyaka yobudala ephakathi kowo-1 neyi-18, ngenxa yokukhubazeka okunamandla ngengqondo kanye/noma ngomzimba, edinga ukunakekelwa ngokugcwele.
Ofake isicelo kufanele kube isakhamuzi saseNingizimu Afrika, ngaphandle kwesimo sabazali abahlala nengane okungesiyo eyabo.
Ofake isicelo kanye nengane kufanele bahlale eNingizimu Afrika.
Kufanele kulethwe ukuhlolwa kokwelashwa okuqinisekisa ukukhubazeka.
Ofake isicelo, aganene naye kanye nengane kufanele bahlangabezane nezidingo zokuhlolwa kwezimali, okuyi-R48 000 ngonyaka kumzali kanye ne-R17 760 enganeni.
Ingane ephila ngokuncika ekunakekelweni ingeze yanakekelwa unomphela yisikhungo sikahulumeni.
<fn>zul_Article_National Language Services_OKUMELE KWAZIWE NGABASEBENZI.txt</fn>
Lomhlahlandlela wabhalwa ngentshisekelo yempilo nokuphepha kwabasebenzi eNingizimu Afrika. Awubhalelwe ukuthatha indawo yoMthetho wezeMpilo nokuPhepha eMsebenzini ka1993. Inhloso-nqangi yalomhlahlandlela wukuchaza ngendlela elula loMthetho, ngamagama alula nokuchazela bonke abantu abaneqhaza endimeni yempilo nokuphepha endaweni yokusebenzela lapha eNingizimu Afrika.
Indima yabahloli bezempilo nokuphepha emsebenzini (OHS) eMnyangweni Wabasebenzi iyachazwa. Imisebenzi namalungelo abasebenzi , njengoba echazwe eMthethweni ayenekwa. Indima nezibophezelelo zabaqashi, abakhiqizi, abaqophi, abahweba ngokuthenga emazweni angaphandle, okuthengwa kubo kanye nabadayisi ngenjongo yokuqinisekisa ngempilo nangokuphepha kwabasebenzi nakho kuyaphawulwa. Okokugcina, kucaciswa ngemisebenzi yabamele ezempilo nokuphepha emsebenzini kanjalo namakomidi athintekayo.
Umthetho Wempilo Nokuphepha emsebenzini ka1993 ufuna umqashi aqinisekisa ngokugcina indawo yokusebenzela iphephile, ingabi nobungozi ezimpilweni zabasenzi kanti ugcizelela ukuthi umqashi enze lokhu ngakho konke okusemandleni akhe. Umthelela walokhu usho ukuthi umqashi makaqinisekise ukuba indawo yokusebenzela ayinazo izinto ezinobungozi, njengebhenzini, ubuthi nezinto eziyingozi, imishini nendlela yokusebenza eyingozi. Uma kungeke kwenzeke, umqashi makaqwashise abasebenzi ngalezingozi, indlela yokuyigwema, ukusebenza ngokuvikeleka kanye nokwenza amalinge ezindlela zokuphepha emsebenzini.
Kumele kuphawulwe ukuthi akusiwona kuphela umsebenzi kamqashi ukwenza lesibophezelo sempilo nokuphepha. Umthetho uncike emgomweni wokuthi izingozi zasemsebenzini kumele zixazululwe ngokwenza amaxhama okuxhumana phakathi kwabasebenzi kanye nomqashi. Abasebenzi nomqashi mabehlukaniselane ngesibophezelo sempilo nokuphepha endaweni yokusebenzela. Izinhlangothi zombili kumele zihlaziye izinto ezingaba nobungozi bese ziveza amaqhinga okuvikela nokwenza indawo yokusebenzela iphephe. Ngalendlela, umqashi nabasebenzi bamdibi munye ezinhlelweni lapho abahloli bezempilo nokuphepha bengakwazi khona ukuhlola indawo njalonjalo bese bethula umbiko ekomidini lezempilo nokuphepha. Lelikomidi selingenza izincomo kumqashi.
Ukuqinisekisa ukuthi loluhlelo lusebenza kahle, bonke abasebenzi kumele bawazi amalungelo nemisebenzi yabo njengoba ibhaliwe eMthethweni.
Miningi imitheshwana, edingida izihloko ezithile ede ifakwa nguNgqongqoshe wabaSebenzi njalo ngaphansi kwaloMthetho. Umthetho noma imitheshwana iyatholakala eSigayweni semibhalo kaHulumeni (Government Printer), kungaba ngamaGazethe noma itholakale ikhiqizwe ngabanye abashicileli.
Umthetho Wezempilo Nokuphepha kwabasebenzi usingethwe yiNgosi Enkulu yeZempilo Nokuphepha ngaphakathi eMnyangweni Wabasebenzi.
Ukuze kuqhutshwe isiqiniseko sokuphepha nempilo yabasebenzi, sekusungulwe amahovisi alengosi kuzo zonke izifundazwe. Kuyimanje, abahloli bezempilo nokuphepha kwabasebenzi endaweni yokusebenza nabakanise ezifundazweni baqhuba lomsebenzi wokuhlola nokwenza uphenyo lapho kufanele ezindaweni zokusebenza.
Izinhlelo zokuhlola ziqhutshwa ngokulandela izinkomba ezithile esingaphawula kuzo; ubukhona bezinto eziyingozi, ukusetshenziswa kuka-benzini lapho kuwashwa khona impahla noma izindawo okunemishini eyingozi khona. Kukhona futhi izinhlelo zokuhlola indawo ezingahlelwa kusenesikhathi, njengezicelo ezenziwayo, izikhalazo zabasebenzi, abaqashi noma amalunga omphakathi. Lezikhalazo noma izicelo zigcinwa ziyimfihlo.
Uma umhloli ethola into eyingozi noma engaholela engozini emsebenzini, angabeka imibandela ethile kumqashi.
Esimweni esibonisa ingozi engavela, umhloli anganqanda lesosenzo, inqubo noma ukusetshenziswa komshini ngokukhipha isaziso esifanele sokuvimbela. Akekho umuntu ovunyelwe ukushaya indiva ingqikithi yaleso sexwayiso, kumele umlayezo okhishiwe ulandelwe ngokushesha.
Uma kukhona umthetho othile ophuliwe, umhloli angafaka isaziso sokwephulwa komthetho kubasebenzi noma kumqashi. Ukwephulwa koMthetho kungaholela ekushushisweni ngokuphuthuma. Uma kwephulwe inqubo ebekiwe, umqashi anganikwa ithuba lokulungisa lelophutha ngesikhathi esinqunywe esazisweni, kuvame ukuthi kube yizinsuku ezingu 60.
Lapho umhloli ethola isimo sempilo nokuphepha kwabasebenzi singagculisi, umhloli angalayela umqashi ukuba enze ngcono lesosimo. Isaziso sokwenza ngcono sibe sesinikwa umqashi kanti sichaza indlela elindelwe ukwenza ngcono lokho okungemukeleki kumhloli.
Ukubanika amandla engeziwe abahloli, bavunyelwe ukungena kunoma iyiphi indawo noma igceke lapho kugcinwe khona imishini, izinto eziyingozi noma lapho zisetshenziswa khona kanti banelungelo lokufaka imibuzo nokufaka abathile amasamanisi ukuzovela ngaphambi kwabo. Umhloli angacela noma yiziphi izincwadi ukuba zethulwe kuye, ukuphenya nokwenza amakhophi alezoncwadi, afune nencazelo kokuqukethwe kuzo. Umhloli angakwazi ukuhlola isimo noma impahla, angathatha amasampula aleyonto noma abambe impahla engaba nobufakazi.
Yini okumele umqashi aqiniseke ngayo ekuqikeleleni ngokuphepha nesimo esingenabungozi emsebenzini kanjalo nasezimpilweni zabasebenzi?
Umqashi kumele agcine imishini nezinsiza ezifanele zokusebenza, nazo zonke ezinye izinhlelo okufanele kuqhutshwe ngazo umsebenzi zisesimweni esingeke siphazamise impilo nokuphepha kwabasebenzi. Ngaphambi kokusebenzisa imishini nezinto zokuphepha, umqashi makaqale ngokugudlula noma asuse ingozi engaba nomthelela omubi empilweni nasekuphepheni kwabasebenzi. Uma lokhu kungenzeki, umqashi usengasebenzisa impahla nezinsiza zokuvikela ezisetshenziswa ngabasebenzi. Umqashi unesibopho sokuthatha izinyathelo ezifanele zokuvikela impilo nokuphepha ezingozini ezingadalwa wukukhiqiza, ukuqhuba umsebenzi, ukusebenzisa, ukuphatha, ukulondoloza noma ukuthwala impahla noma izinto. Ngamanye amazwi, noma yini isisebenzi esingahlangabezana nayo.
Ukunikela ngolwazi olubalulekile, izifundo, uqeqesho nokusingatha abasebenzi kube kuqashelwe izinga labo lobungoti emsebenzini. Ngamanye amagama, lokho okufanele bakwenza nokungafanele.
Akungavunyelwa muntu ukuqhubeke nomsebenzi ngaphambi kokuthatha zonke izinyathelo zokuphepha ezifanele akuthathwe izinyathelo zokuqinisekisa ukuthi wonke umuntu ongaphansi komqashi ulandela uMthetho akuphoqelelwe indlela efanele yokugwema izingozi ngentshisekelo yokulandela umgomo wokuphepha nempilo enhle.
Ukuqaphela ukuthi umsebenzi nomshini usetshenziswa ngumuntu ngaphansi kweso lalowo oqeqeshelwe lomsebenzi noma umshini ukuze aqonde kahle ngobungozi obuphathelene nomsebenzi noma lowomshini.
Isisebenzi leso kumele siqikelele ukuthi imizamo yokunqanda iyalandelwa futhi iyagcinwa.
Bonke abasebenzi banelungelo lokwaziswa.
Abaqashi mabaqikelele ukuthi bonke abasebenzi bayaziswa futhi baziqonda kahle izingozi ezimayelana nempilo kanye nokuphepha kulowo nalowo msebenzi abawenzayo, lokho okukhiqizwayo, okuphehlwayo, okulondoloziwe, okuphethwe noma okuthuthwayo kanye nemishini noma amathuluzi asetshenziswayo. Umqashi makanikeze ulwazi ngezinzame zokunqanda izingozi.
Umqashi kumele azise labo abamele ingosi yempilo nokuphepha emsebenzini ngesaziso somhloli nabaphenyi ngokuvakasha abayokwenza emagcekeni omsebenzi. Umqashi kufanele abazise futhi labo abamele ingosi nokuphepha emsebenzini nganoma yisiphi isicelo esifakiwe sokuxolelwa noma ngokuxolelwa okunikwe umqashi ngaphansi koMthetho. Loluxolelo luchaza ukuxolelwa ngaphansi kwemibandela ethile yoMthetho, imigomo, isaziso noma imilayelo engaphansi koMthetho.
Umqashi kumele azise abamele ingosi yempilo nokuphepha emsebenzini ngokushesha lapho kunengozi eyenzekile emsebenzini. Ingozi yisehlakalo esivela emsebenzini lapho kufa khona, kulimale noma kugule umuntu. Isibonelo, kungaba wukuchitheka koketshezi oluwubuthi, lapho ithangwe livuza nokungadalwa yisivalo esingavaleki kahle noma lapho umshini uphunyuka ngaphandle kokubulala umuntu noma alimale.
Imisebenzi evamile yabakhiqizi, abasunguli bezinto, abathenga emazweni angaphandle, okuthengwa kubo noma abathengisi maqondana nokusetshenziswa kwezinto kanye noketshezi emsebenzini.
Uma othengiselwe leyompahla, isithako noma uketshezi ekhetha ukubhala abalule izinyathelo ayozithatha ukuqinisekisa ukuthi leyompahla, isithako noma uketshezi luyohlangabezana nezidingo ezibekiwe, nokuthi siphephile futhi asinabungozi, umsebenzi walowo othenga kwelinye izwe, osungulayo noma oqophayo, odayisayo, umthengisi noma umkhiqizi uyobe sewedlulela kumuntu owenze isibophezelo sezinyathelo ayozithatha.
ukunakekela impilo nokuphepha kwaso kanjalo nokwabanye abantu abangathola amachaphazela ezenzo zakhe noma ngobudedengu baleso senzo. Lokhu kubandakanya ukudlala emsebenzini. Abantu abaningi bayalimala abanye bafe ngenxa yokudlala amahashi emsebenzini, lento ithathwa njengokwephula umthetho okukhulu.
Ukubikela umqashi, ogunyaziwe noma ilunga elimele ezokuphepha emsebenzini ngokuphuthuma isimo sokulimala okungaba nomthelela empilweni noma isimo esingadala ukulimala lingakapheli lelo shifuthi lokusebenza.
Amaqophelo amisiwe empilo nokuphepha okumele ongumqashi ahlangabezane nawo.
Inqubo okumele ilandelwe uma isisebenzi sihlangabezana nobuthi, noma izici ezithile eziyingozi empilweni yaso.
Isisebenzi singacela udokotela waso wangasese ukuba ahlole isimo saso, ilekhodi lempilo, ukubekeka engcupheni yempilo noma yokulimala.
Uma isisebenzi kuyilunga elimele impilo nokuphepha kwabasebenzi, lingenza uphenyo libhale nemibiko ngokubekeka engcupheni kwabantu nemibiko yokulandelela izimo ezikhona.
Uma isisebenzi siyilunga lezempilo nokuphepha kwabasebenzi endaweni yokusebenza, singaphelezela umhloli wezempilo nokuphepha obuya eMnyangweni Wabasebenzi ngesikhathi ezohlola isikhungo sokusebenza. Lelilunga linegunya lokuphendula nanoma yimiphi imibuzo efakwa ngumhloli.
Isisebenzi singaphawula noma simelwe kunoma yimuphi umthetho noma iqophelo elihlongozwayo lokuphepha elishicilelwe ngaphansi koMthetho Wempilo Nokuphepha kwabasebenzi endaweni yokusebenza.
Isisebenzi silandele isaziso esisemthethweni , isibonelo, isenqabelo, isaziso sokwephula umthetho, njalonjalo.
Isisebenzi sethule ubufakazi eNkantolo Yokwedlulisa izicelo noma enkantolo yomthetho ngodaba oluphathelene nempilo kanye nokuphepha.
Akekho ovunyelwe ukuphazamisa noma ukusebenzisa budedengu impahla ebekelwe impokophelelo yezempilo nokuphepha. Isibonelo, akekho ovunyelwe ukususa insiza yokuphepha emshinini bese esebenzisa lowomshini noma avumele noma ngubani ukusebenzisa umshini ngaphandle kwensiza.
Ngobani futhi yini abammeli bezempilo nokuphepha endaweni yokusebenza?
Laba ngabantu abasebenza ngokugcwele, bakhethiwe noma baqokiwe base begunyazwa ngokubhaliwe wumqashi ngemuva kokuba umqashi nabasebenzi behlale phansi babonisana baze bafike esivumelwaneni sokuqoka labo abayobamela ezinhlakeni zempilo nokuphepha emsebenzini. Okunye futhi, abakhethiwe kufanele baqonde izimo nezihibe ezikhona endaweni yokusebenza nomsebenzi abaqokelwa wona. Kumele kufinyelelwe ezivumelwaneni mayelana nezikhathi zokuqhuba lomsebenzi kanye nawo qobo lomsebenzi wabameli bezempilo nokuphepha. Konke lokhu kufanele kuvunyelwane ngakho phakathi komqashi nabasebenzi.
Bangaki abammeli bezempilo nokuphepha emsebenzini okumele baqokwe?
Makuqokwe umuntu oyedwa noma ummeli oyedwa njalo ebantwini abangu 20 noma ngaphezulu. Ngakho, uma bengu 19 kuphela abasebenzi, asikho isidingo sokuqoka ummeli.
Ezindaweni ezifana nasezitolo nasemahovisi, ilunga elilodwa lokumela lingaqokwa ebasebenzini abangu 100 noma engxenyeni yalokhu. Isibonelo, linye ilunga okumele liqokwe kubasebenzi abasukela ku 21 kuya ku 100 kodwa kumele ebe mabili amalunga eqoqweni labasebenzi abaphakathi kuka 101 kuya ku 200, njalonjalo.
Kwezinye izindawo zokusebenza, ilunga elilodwa lingaqokwa njalo eqoqweni labasebenzi abasukela ku 21 kuya ku50.
Ngaphansi kwezimo ezehlukehlukene, umhloli angacela izikhundla eziningi zamalunga angabammeli, ngisho kulezo ziwombe okunabasebenzi abangaphansi kuka20. Isibonelo, ukuvuleka nesakhiwo semboni kungenzeka sakheke ngendlela yokuthi umuntu oyedwa akenele ukumele abasebenzi abangu 50. Umhloli usengacela ukuthi kube nesinye isikhundla esidalwayo somunye ummeli. Kodwa uma umqashi nabasebenzi abathintekayo bevumelana, abammeli bangedlula esibalweni esiphawulwe ngenhla.
Bangaqokwa nini abammeli bezempilo nokuphepha?
Kufanele baqokwe zingakapheli izinyanga ezine liqalile ibhizinisi. Abaqashi abanabasebenzi abevile emashumini amabili, asebesebhizinisini isikhathi esingaphansi kwezinyanga ezine abaphoqelekile ukusungula abammeli. Esikhathini lapho kuqashwa khona abasebenzi abedlula ku20 ngezikhathi ezithile zonyaka, njengabasebenzi basemapulazini futhi lokho kuqashwa okungedluli ezinyangeni ezine, asikho isidingo sokusungula abammeli.
Bangayenza nini imisebenzi yabo abaqokelwe ezempilo nokuphepha endaweni yomsebenzi?
Zonke izenzo nemisebenzi ephathelene nalezikhundla, uqeqesho lwabammeli kumele yenziwe ngesikhathi esijwayelekile somsebenzi.
Yini engenziwa ngabammeli bezempilo nokuphepha endaweni yomsebenzi?
Abamele ezempilo nokuphepha bangacubungula ukusebenza ngemfanelo kwezinzame zokuphepha ngokuhlola uhlelo lokucwaninga isimo sempilo nokuphepha.
Abamele ezempilo nokuphepha bangacubungula izinkomba zezingozi endaweni okusetshenzwa kuyo bese bethula imibiko ekomidini lezempilo nokuphepha noma kumqashi.
Abammeli abakhethwe ngokuhlanganyela nabaqashi bangenza uphenyo ngezehlakalo, baphenye izikhalo zabasebenzi mayelana nempilo nezindaba zokuphepha bese bethula imibiko ngokubhalwe phansi.
Abammeli bangenza iziphakamiso ngezindaba zokuphepha emsebenzini kubaqashi noma ekomidini lempilo nokuphepha kuthi uma behluleka bedlulisele udaba kumhloli.
Abammeli bangethamela imihlangano yamakomidi ezempilo nokuphepha emsebenzini.
Yini inhloso yamakomidi ezempilo nokuphepha emsebenzini?
Amalunga ayahlangana ukuzosungula, akhuthaze, agcine futhi abuyekeze izinzame zokuqinisekisa ngokuphepha nangempilonhle ebasebenzini endaweni yokusebenza.
Amakomidi ezempilo nokuphepha kwabasebenzi anamalunga amangaki?
Ngakho ke, bonke abammeli kufanele babe ngamaluna ekomidi. Umqashi angaqoka abanye abantu ukuba bamele yena ekomidini, kodwa labo abaqokiwe ngeke bedlule isibalo sabammeli abajutshelwe lelokomidi. Uma kwenzeka umhloli enombono wokuthi isibalo samalunga ekomidi elisemsebenzini alenele, anganquma ukuba kusungulwe ikomidi lokwengezela.
Bahlangana kangaki abammeli bezempilo nokuphepha?
Bahlangana ngokulawula kwezidingo kodwa okungenani kanye ngemuva kwezinyanga ezintathu. Ikomidi linquma isikhathi nendawo yokuhlangana. Uma kwenzeka isibalo esingamaphesenti angu 10 noma ngaphezulu sabasebenzi sifaka isicelo somhlangano kumhloli, umhloli anganquma ukuba kubanjwe umhlangano endaweni nangesikhathi esiyokhethwa nguye.
Ngubani onquma inqubo elandelwayo emhlanganweni?
Amalunga ekomidi aqoka usihlalo bese enquma isikhathi ayosihlala esihlalweni leso, abuye anqume inqubo yemihlangano njalonjalo.
Angakwazi yini amakomidi ezempilo nokuphepha emsebenzini ukucela usizo kubeluleki?
Yebo, amakomidi anganxenxa abathize njengamalunga angabeluleki ukuze bathuthukise ulwazi nobungoti ezindabeni ezithinta ezempilo nokuphepha emsebenzini. Kubalulekile ukuphawula ukuthi amalunga angabeluleki awanalo ilungelo lokuvota.
Enzani amakomidi ezempilo nokuphepha?
Amakomidi adingida lezondaba eziphathelene nezempilo nokuphepha emsebenzini noma ezikhungweni lezo ikomidi elisungulelwe wona.
Ikomidi kumele lenze izincomo kubaqashi ngesimo sempilo nokuphepha kwabasebenzi. Uma izincomo zingaholeli ekuxazululekeni kwenkinga, ikomidi ingenza izincomo eziqondiswe kumhloli.
Ikomidi kumele ixoxisane nomhloli ngazo zonke izehlakalo ezibandakanya ukulimala, ukugula noma ukufa kwesisebenzi kanti lokhu kumele kubhalwe phansi.
Ikomidi kufanele ligcine ilekhodi lazo zonke izincomo eziqondiswe kubaqashi nayo yonke imibiko eqondiswe kumhloli.
Amalunga ekomidi kumele enze neminye imisebenzi edingekayo ngaphansi komthetho.
Akavunyelwe umqashi ukudonsa imali eholweni lesisebenzi ngesizathu esihlangene nokuqhuba impokophelelo yokuhlangabezana nalomthetho.
Uma udokotela ehlola noma elapha umuntu osolwa sengathi uthole isifo ngenxa yomsebenzi, udokotela noma lowo owelaphayo kumele abike udaba kumqashi nakuMhloli omkhulu.
Ukuhambisana nemilayelo, umlayelo wokuvela phambi kwenkantolo nezicelo.
Abaqashi nabasebenzi kumele bahloniphe imilayelo, imilayelo yenkantolo, izicelo noma impoqo yabahloli. Ngaphezu kwalokho, akekho ovunyelwe ukuvimbela noma wubani ukuhambisana nalokhu.
Imibuzo kamhloli kumele iphendulwe kodwa akekho ophoqwe ukuthi angaphendula ngendlela eyombophisa. Ukuphendula ngendlela yokuzibophisa ngechaza ukwemukela ukwephula umthetho noma ukuqondana ngqo nesimo sokwephula umthetho.
Uma ebona kudingekile, umhloli angafuna usizo nokwesekwa okufanele ukuze aqalise uphenyo. Umhloli angabuye acele ukuthi kwethanyelwe lolophenyo. Akekho ovunyelwe ukwethuka umhloli noma amphazamise emsebenzini wakhe wokuphenya.
Isisebenzi senze okungaphandle kwenqubo ejwayelekile nevumelekile emsebenzini waso, ngamanye amagama isisebenzi senze okuthile sazi ukuthi akufanele.
Okuchazwe ngenhla akwehlukile kulowo muntu oqashwe noma ogunyazwe ngumqashi, isibonelo yilowo oqashwe okwesikhashana njengesonkontileka. Ngaphandle kokuba izinhlangothi zombili zivumelane ngokubhalwe phansi ukuthi oqashiwe uyohambisana kanjani naloMthetho.
Abahloli bangatholakala kulamakheli alandelayo, ngokwehlukana kwezifundazwe eMnyangweni weZemisebenzi.
<fn>zul_Article_National Language Services_OKUQUKETHWE 1.txt</fn>
UMthetho okhuthaza ukuFinyelela kuLwazi, ka 2000 ("uMthetho") washaywa ngomhlaka 9 March ku 2001, ufezekisa ilungelo ngokomthetho-sisekelo lokuthola inoma iluphi ulwazi olusezinhlakeni zikahulumeni kumbe ezangasese uma ludingakala ngokwelungelo kumbe ukuvikelwa kwamalungelo athize. Lapho kufakwe isicelo sokutholakala kwalolu lwazi, njengokulandela uMthetho, uhlaka okubhekiswe kulona leso sicelo, lunesibopho sokudedela lolo lwazi, ngaphandle uma uMthetho ukubeka kucace ukuthi kufanele yini noma cha ukuthi leyo mininingwane idedelwe.
UMthetho uyayalela nangezinkambiso okufanele mazilandelwe uma kufakwa isicelo sokuthola ulwazi. Lomqulu kuhloswe ngawo ukuthi kuthuthukiswe isiko lokubeka obala okwenziwayo kanye nobuqotho phakathi koMnyango wezoHwebo neziMboni ("u-DTI") ngokufezekisa ilungelo lokuthola ulwazi ukuze abantu kumbe izinhlaka ezithile ziwasebenzise futhi kuvikelwe amalungelo azo. Ukuze kukhuthazwe ukwengayelwa okuyikho kwezinhlaka zikahulumeni, kusemqoka ukuba kuqinisekiswe ukuthi wonke umuntu ucijiwe futhi ufundisekile ukuze aqonde ngamalungelo akhe ngaphansi kwaloMthetho.
Nangendlela ebeka lelo lungelo esilinganisweni namanye amalungelo, kumbandakanya amalungelo anjengalawo atholakala kuMqulu wamaLungelo kuMthetho-Sisekelo.
IsiGaba 14 soMthetho sinikeza izinhlaka zikahulumeni ukuba zibhale umqulu wokusebenza, ozokusiza umuntu ofuna ukuthola ulwazi oluthile olukulowomnyango, kanti sibeka izimfuno okufanele zeneliswe yilemiqulu.
U-DTI uthe uzohlala ebhidlangele ukusebenzela obala futhi ahlale ekhipha ngokukhululekile ulwazi kumphakathi nakuzinhlangothi zamabhizinisi, abathengi ngemibhalo kaDTI, izaziso, I-website kanjalo nangesikhungo esishayelwa ucingo.
Lomqulu uhlose ukunikeza lowo ofaka isicelo sokuthola ulwazi, njengokulandela uMthetho, ngemininingwane yokuthintana, kanye nezinkambiso zokuthola ulwazi oluthize kwa-DTI.
LeManuwali ibuye izmisele ukunikeza umfaki-sicelo ngencazelo ecacile yokwakheka, imisebenzi, izinsizakalo kanye nenkomba yolwazi olukwa-DTI ukuze umfaki-sicelo akwazi ukuthola kalula indawo lapho ulwazi lukhona.
Lomqulu ubuye ube namafomu adingakalayo kanye nenkokhelo ehambisana nezicelo zolwazi.
Inhloso ka-DTI ukuhola nokusiza uhlelo lokufiinyelela esimweni sokusimama kwezomnotho kanye nokuvula mathuba omsebenzi kubona bonke abakhele leli lengabadi, ngokukhuphula amazinga otshalo-mali, ngokuthuthukisa nokwandisa ukudayiswa kwemikhiqizo yaseNingizimu Afrika emazweni angaphandle, kanye nokwakha imakethe enobulungiswa futhi esezingeni elihle lokuqhudelana ngemikhiqizo kumabhizinisi aphakathi nangaphandle kanjalo nabathengi. Ngaleyo ndlela-ke, u-DTI usebenzela ukubeka UMnotho waseNingizimu Afrika emzileni osheshayo wokuthuthuka nokudlondlobala.
Ukuthuthukisa umkhakha wokukhiqiza ohlanganyele futhi osezingeni eliphezulu okhuthaza ukwandiswa kwamathuba okukhula okusimeme ngokomnotho kubona bonke abaseNingizimu Afrika.
Ukwandisa nokukhulisa ubungako bemakethe yokukhiqizwe kanye nezinsizakalo zaseNingizimu Afrika.
Ukugqugquzela amazinga aphezulu otshalo-mali lwangaphakathi nolwangaphandle.
Ukwakha imakethe enonulungiswa ngamathuba, enezinga lokuqhudelana ngemikhiqizo elifanelekile eNingizimu Afrika kumabhizinisi angaphakathi nawangaphandle, kanjalo nabathengi.
Imikhakha yokucathulisa, enikeza usizo kumabhizinisi asebenza ukusiza izigaba ezehluka-hlukene zomnyango.
Izinhlaka zokwakhiwa kwemigomo, ezigxila ekwakheni izimo ezikhuthazayo ngaphansi komnotho.
Izigaba zokwethulwa kwezinsizakalo ezixhumana ngqo namabhizinisi nabathengi ngemikhiqizo kanye nezinsizakalo.
Umkhakha wezokukhangisa, obhekele ukukhangiswa kwemikhiqizo ka-DTI (izinhlelo kanye nezibonelelo) kanye nokuqinisekisa ukuthi amabhizinisi asekhaya kanye nabathengi bayawaqonda amalungelo abo ngakwezomnotho.
Ukwandisa ukwaziseka nokufinyelela kumikhiqizo nezinsizakalo zika-DTI.
Imininingwane yeziNkampani e.g. umqondisi, abanezabelo, ikheli lenkampani, etc.
Ukuphathwa kweMithombo yeziMali neyaBantu e.g.
Umthetho owengamele ezamaBhizinisi I-Businesses Act 71 ka 1991: Inhloso yaloMthetho ukuchitha nokuchibiyela imithetho ethize ephathelene nokukhishwa kwezimvume zokuhambisa amabhizinisi , izikhathi zokuvulwa nokuvalwa kwezitolo, kanye nokuqinisekisa ukuthi ukukhishwa kwezimvume zamabhizinisi nokusebenza kwayo, kanye nokubhekela konke okunye okuhambisana nalokhu.
UMthetho wokuncintisana Act 89 ka 1998: inhloso yalomthetho ukwenza kubekhona ukusungulwa kweKhomishani lezokuNcintisana elimele ukuphenya, ukulawula nokulinganisa inqubo yemigomo, ukungasetshenziswa ngendlela eyiyo , nokuhlinganisa izinkampani. Kanti, nokusungulwa kwesiGungu sokuNcintisana esimele ukuthatha izinqumo ngalezi zindaba, kanye nokusungulwa kweNkantolo yokuDlulisa amacala.
UMthetho wesibili wesichibiyelo Act 39 ka 2000: inhloso yalomthetho ukuchibiyela uMthetho wokuNcintisana, ka 1998, ukuze kuchazwe amanye amazwi, kuchitshiyelwe izincazelo kuphindwe kususwe ezinye izincazelo.
UMthetho wezivumelwano zokuthenga ngesikweletu uAct 75 ka 1980: inhloso yalomthetho ukuvikela abathengi abathenga impahla ngokuyilisa, ngokuyiqasha noma ngesikweletu kanye nabathola ezinye izinsiza ngesikweletu.
UMthetho wokutholakala kwemikhiqizo kaZwelonke uAct 89 ka 1970: Inhloso yalomthetho ukunikezela uNgqongqoshe wezoMnotho amandla okukhiqiza, awokuthola imikhiqizo, ukuqasha noma ukuthola impahla emazweni angaphandle.
UMthetho wezindaba zokuthengisa nezinsiza uAct 25 ka1964: Inhloso yalomthetho ukwenza kubekhona ukulawulwa kokuthengiswa kwemikhiqizo nokwethulwa kwezinsiza nezinye izinto ezingaqhamuka.
UMthetho wizikimu zokuthuthukisa izindawo, izindlu zabantu asebethathe impesheni uAct 65 ka 1988: Inhloso yalomthetho ukulawula ukudluliselwa kezindlu nokuhambelana nazo okukhona kwizikimu zokuthuthukiswa kwezindlu kwenzelwa abathathe impesheni, kanye nokwenza kubekhona nezinye izinto ezihambelana nalokhu.
UMthetho wokulawulwa kwamabhilidi kazwelonke nowamazinga amabhilidi uAct 103 ka 1977: Inhloso yalomthetho ukuqhubekisela phambili ukufana nobunye bomthetho ophathelene nokwakhiwa kwamabhilidi ezindaweni zomasipala bendawo leyo, kanye nokusho ukuthi kufanele amazinga amabhilidi abenjani, nokunye okuphathelene nalokhu.
UMthetho wokuGembula kaZwelonke uAct 33 ka 1996: Inhloso yalomthetho ukwenza kubekhona ukulawulwa nokuqoqelwa ndawonye kwezindaba eziphathelene namakhasino, nokugembula kanti ngaleyo ndlela kubekhona ukuqhubekisela phambili izinkambiso namazinga afanayo alandelwa kuyo yonke iRepublic: kanye, nokusungula iBhodi likaZwelonke lokuGembula, nokukhathalelwa kwakho konke okuphathelene nokugembula.
UMthetho wokungakhiwa futhi kweZikhali zenunzi ezingomashay'abhuqe uAct 87 ka 1993: Inhloso yalomthetho ukwenza kubekhona ukulawulwa kwezikhali ezibhuqa konke, kanye nokusungulwa kweKhansela elizolawula liphathe izindaba zokwakhiwa kwezikhali lezo kuRepublic; kanye nokusho izinjongo nomsebenziwalezo zikhali, nokusho izindlela ezizophathwa zilawulwe ngayo, nokuphathelene nazo.
UMthetho kaShukela uAct 9 ka 1978: Inhloso yalomthetho ukuqoqela ndawonye nokuchibiyela imithetho ephathelene nemboni kashukela, nezinto ezingahle ziqhamuke eziphathelene nayo.
UMthetho wokushintshwa kwemali ekuthengisweni kwempahla yamazwe omhlaba uAct 4 ka 1986: Inhloso yalomthetho ukwenza kusetshenziswe ukushithwa kwemali ekuthengisweni kwempahla yamazwe omhlaba, nokukhathalela okungahle kuqhamuke okuphathelene nakho.
UMthetho wokunikezela izikweletu kwimikhiqizo yangaphandle nemishwalense yabatshali zimali bamazwe angaphandle uAct 78 ka 1957: Inhloso yalomthetho ukuthuthukisa ukuhwebelana namazwe angaphandle kweRepublic ngokuwanikezela umshwalense noHulumeni waseRepublic, umshwalense wamakhontraki ophathelene nemikhiqizo yangaphandle, ukutshalwa kwezimali, imali yokwetshelekwa noma ngezinye izinto ezihambelana nakho.
UMthetho wesivumelwano namazwe omhlaba ngamakhonteyina aphephile uAct 11 ka 1985: Inhloso yalomthetho ukwenza kusetshenzise isivumelwano samazwe omhlaba ngamakhonteyina aphephile, nokubhekela okungahle kuqhamuke kulokhu.
UMthetho wezindlela zokulinganisa namazinga okulinganisa kaZwelonke uAct 76 ka 1973: Lo Mthetho wenza kubekhona isistimu yokuqaliswa nokusetshenziswa kwezindlela zokulinganisa eRepublic, kweSistimu yoMhlaba wonke yokulinganisa nezinye izindlela zokulinganisa eziphathelene nakho.
UMthetho wamazinga Act 29 ka 1993: Lo Mthetho wenza kuthuthukiswe futhi kugcinwe amazinga nekhwalithi ezintweni nasekwethulweni kwezinsiza.
UMthetho wokuthuthukiswa kwezimboni uAct 22 ka 1940: Inhloso yalomthetho ukumisa inhlangano, onjongo yayo kungukuqhubekisela phambili ukusungulwa kwezimboni ezintsha, izivumelwano zezimboni, nokuthuthukiswa kwezimboni esezivele zikhona kanye nezivumelwano esezivele zikhona, nokubhekela okungahle kuvele.
UMthetho wokuthuthukisa okusungulwe uAct 31 ka 1962: Inhloso yalomthetho ukuqhubekisela phambili ukuthuthukiswa nokuvimbela ukusetshenziswa ngokuxhashazwa kwezinto ezitholakele, ezisungulwe nezithuthukisiwe zomphakathi ngenjongo yokusungula Inhlangano yokuthuthukiswa kwezinto ezisungulwe eNingizimu Afrika nokubeka amandla nokusebenza kwayo ngendlela yokuthi ingaphatheka ilawuleke futhi, nokubhekela nokunye okungaqhamuka.
UMthetho wesiKhwama sokunikezelwa kwamandla kubantu abebenzelelwe kaZwelonke uAct 105 ka 1998: Inhloso yalomthetho ngukusungula abagcinisikhwama abazothuthukisa benze kubelula ukuthi abantu abebenzelelwe ngaphambilini bathole ubumnini bempahla engenisa imali.
UMthetho weKhansela lezoCwaningo lezeSayensi nezeMisebenzi yokwenza impahla uAct 46 ka 1988: Inhloso yalomthetho ukwenza buqhubeke ubukhona beKhansela loCwaningo lezeSayensi neMisebenzi yokwenza impahla nokuphathwa kwalelo Bhodi, nezinye izinto ezithintana nakho.
UMthetho wamagama amabhizinisi uAct 27 ka 1960: Inhloso yalomthetho ngukwenza kubekhona ukulawulwa kwamagama amabhizinisi nezinto ezihambelana nakho.
UMthetho wempahla mbumbulu uAct 37 ka 1997: Inhloso yalomthetho ngukwethula izindlela zokuvimbela ukuhweba ngempahla mbumbulu ukuze kuvikelwe abanikazi bamamaki okuhweba, amalungelo empahla namanye amamaki ngaphansi koMthetho wamamaki empahla ethengiswayo ka 1941, kanye nokuvimbela imigudu yokuthengiswa kwale mpahla mbumbulu.
UMthetho wamamaki okuhweba uAct 194 ka 1993: Inhloso yalomthetho ngukubhaliswa kwamamaki okuhweba, ukunikezelwa kwezitifiketi zamamaki okuhweba nalawo eqembu, kanye nokubhekela okungahle kuvele.
UMthetho wokusetshenziswa kwezithombe okungemthetho uAct 37 ka 1961: Lo mthetho uvikela abathengi ngokuvimbela ukusetshenziswa ngokungemthetho kwezithombe zikaHulumeni nokumele ukubonisa ukusekelwa kwalowo mkhiqizo nguHulumeni noma izinsizakalo lapho lokho kusekelwa bekungagunyaziwe.
AmaDuty Credit Certificates ezimboni zezindwangu- Izikimu zalezi zitifiketi (DCCS) zaqalisa ngomhla ka 1 April 1993 ukuze kukhuthazwe abakhiqizi bezindwangu nezingubo zokugqoka ukuba baqophisane namazwe omhlaba, ngaphandle kokusizwa nguhulumeni. Lolu nguhlelo lokuthola amakhredithi ngokwemikhiqizo yakho yezindwangu nezingubo zokugqoka othe wazithengisa kwamanye amazwe kulowo nyaka.
Isizinda sokusiza amakhasimende sakwa-DTI singakusiza uma unemibuzo ngalokhu nezinye izindlela zokuhweba.
Izitifiketi ezisemthethweni zokungenisa impahla ngokohlelo lokuthuthukisa lemboni yezimoto - Inhloso yalokhu ngukuthuthukisa ukuqhudelana nomhlaba wonke wezimoto nasezimbonini zamaphathi ezimoto. Izicelo zamaphathi ezimoto kudinga zigunyazwe njengezisemthethweni ukuze ukwazi ukuthola izibonelelo ngokuka-MIDP.
Ukukhushulwa kwemali ekhokhwa empahleni engenayo nephumayo ezweni - Inhloso yalokhu ngukukhuthaza Ukuthuthuka koMnotho ozinzileyo ngokugqugquzela ukuqhudelana namazwe omhlaba nokusetshenziswa kwale mithombo kakhulu.
Ukubuyiselwa imali ekhokhwayo empahleni engenayo nephumayo ezweni kumikhiqizo etholakalayo eSACU ngezinjongo zokuyithengisa - U-DTI ubuyisela imali ekhokhwayo empahleni engatholakali eSACU. Inhloso yokwenza lokhu ngukwehlisa intengo yaleyo mpahla, nokwandisa ukuqhudelana, nokuthuthukisa ukukhiqizwa kwempahla ngaphakathi eSACU.
Ukwehliswa kwemali ekhokhwayo empahleni engenayo nephumayo ezweni - Inhloso yalokhu ngukwehlisa intengo nokwandisa ukuqhudelana namazwe omhlaba.
Ukwamukela ukuphikisana nokufuhlelwa noma intela ekhokhwayo - U-DTI uvikela izimboni eSACU ekwandeni kwamazinga okuphikisana nokufuhlelwa kwempahla noma nokukhokha intela lapho okhipha noma ongenisa impahla ezweni evumela ukuphikisana nokufuhlelwa nokukhokhwa kwentela, okusho ukuthi uma kunokungahambi kwentengo ngemuva kokuphoqwa ukukhokha.
Isinyathelo esithathelwa abeqa umthetho wokukhokhela impahla - U-DTI uvikela izimboni eSACU ngokukhuphula noma ngokwandisa ukusetshenziswa kokukhokhela impahla lapho ukuphikisana nokufuhlelwa kwempahla noma ukukhokha intela kungalandelwe ngokukhokha imali engeyiyo, ukweqisa impahla kwamanye amazwe noma ngokusebenzisa eminye imigudu engemthetho.
Isinyathelo esithathelwa ukufuhlelwa kwempahla - U-DTI wenza kube khona ukuphenywa kokuphikiswa kokufuhlelwa kwempahla, ukuvikela izimboni zase-SACU kwinqubo yohwebo olungenabulungisa lapho impahla evela kwamanye amazwe ingeniswa eSACU ukuzothengiswa ngenani elingaphansi kwalawo akuleli lizwe, okuyinto ekhinyabeza izimboni zase-SACU.
Isinyathelo esithathelwa impahla evela ngaphandle ngokusizwa - U-DTI wenza kube khona uphenyo olunzulu, ukuthuthukisa ukuvikelwa kwezimboni zase-SACU kwimikhiqizo engeniswe ngamanani aphansi ngokusizwa nguhulumeni ukuze kunqandwe ubungozi obungakhona ezimbonini zalapha.
UMthetho wokuphenya ukwephulwa komthetho wokulawulwa kokungeniswa nokukhishwa kwempahla ngokuhwebelana namazwe angaphandle - Inhloso yalomthetho ukwenza kubekhona ukuphenywa kokwephulwa kwalo mthetho, ukuthatha impahla engene ngokungemthetho, impahla ezokhishwa ngokungemthetho, kanye nokubeka icala labo abawephulayo.
Ukubhaliswa kweZinkampani - U-DTI wenza izinkampani zibesemthethweni ngokubhaliswa kwazo ngaphansi koMthetho weZinkampani. Lokhu kubandakanya ukubhalisa noma ukuhlinganisa izinkampani zomphakathi nezizimele, ukufaka ulwazi olusha nokuchibiyela ulwazi oluphathelene nezinkampani ezibhalisiwe, nokuvikela abatshalizimali ngokuqinisekisa ukuthi ukusetshenziswa kwazo kuhamba ngendlela..
Ukuveza ulwazi ngenkampani - U-DTI unikezela ngolwazi ngokusebenzisa amakhophi, amakhophi agunyazwe ngokomthetho, ukwazi ukuthola ulwazi kuCIPRO mayelana neminyango kaHulumeni nolwazi lokuthengisiwe ngokusebenzisa amaCD namahard drives. Lokhu kunikezela kuqinisekisa ulwazi olusemthethweni, ikakhulu ngobunjalo bezinkampani ezizimele.
Ukugodlwa kwegama - U-DTI uvikela izizinda noma izinkamapani ngokuzigodlela amagama. Lolu sizo lubandakanya ukugodlwa kwegama ukuze kubhaliswe inkampani.
Ukubhaliswa kwelungelo lokuvikeleka kokusungulwe ngumuntu ngomqondo wakhe, ngamagama namadizayini - U-DTI unikezela ngosizo lokubhaliswa kwelungelo lokuvikeleka kokusungulwe ngumuntu ngomqondo wakhe, sibala amagama namadizayini. Lokhu kuvikela abanini belungelo lokuvikeleka kokusungulwe ngumuntu ngomqondo wakhe kungathathwa abanye abantu, kuphinde kunikezele ngolwazi lokusungulwe kulabo abandakanyekayo.
Ukubhaliswa kwamamaki ohwebo nelungelo lokukopishwa-U-DTI wenza kubhaliswe amamaki ohwebo namalungelo okukopishwa kumasinema iCinematographic. Lokhu kunikeza izeluleko ezahlukahlukene kumakhasimende mayelana nokubhaliswa kwamamaki ohwebo nokuthinta umthetho ngawo. Ukubhaliswa kwamalungelo namamaki kuvikela nokusungulwe ngomqondo.
Ukuphenywa kwezinkampani - Inhloso yalokhu ngukuvumela ukuqalisa uphenyo enkampanini uma kubonakala sengathi leyo nkampani isetshenziselwa ukukhwabanisa, abantu abangabasunguli noma abaphethe inkampani batholwe benecala lokukhwabanisa, ukungaphumeleli ukufeza izimiselo zomsebenzi noma yikuphi ukingaziphathi kahle enkampanini noma kumalunga; noma amalunga awanikezwanga lonke ulwazi njengoba bekulindelwe.
Ukuhlolwa kwamakhredithi amakhasimende- U-DTI nguyena onegunya lokuphathwa koMthetho wokweTshelekisa, uMthetho weZivumelwano zokweTshelekisa kanye noMthetho wezokuThengisa noweZinsiza. UMthetho wezokweTshelekisa ulawula ukuziphatha kwabatshelekisi zimali, nenzalo emalini ukuthi ingafakwa kanjani nakangakanani , iphinde isho nemali efakwayo yamareyithi ukuthi ifanele ibe ngakanani.
Ukuphenwa kwamakhasimende- Inhloso yalokhu ngukwenza kubekhona uphenyo lwamakhasimende olubhekiswe ekuvimbeleni noma ukulawula ukuqhuba ibhizinisi ngendlela engenabulungisa.
Ukuphenywa kwempahlambumbulu - Inhloso yalokhu ngukwenza uphenyo lweMpahlambumbulu uma ebona ukuthi ilungelo lokuvikela kokusungulwe ngumuntu ngomqondo wakhe likhinyabeziwe.
USABS: Ukulawulwa kokulandelwa koMthetho wamaZinga oHwebo amaKhasimende, Impilo nokuPhepha - USABS uphethe cishe izincaciselo ezingu-70 ezisemthethweni kwimikhakha eminingi. Lezi zincaciselo eziphoqelelayo ziyizindlela zomthetho zokulinganisa nezidingo zokuqinisekisa ukuthi imikhiqizo yalapha noma engeniswa eNingizimu Afrika noma ekhishwayo iyahambisana nezidingo zempilo nokuphepha njengoba kubekiwe kumazinga kazwelonke laseNingizimu Afrika.
Ulwazi lwezomnotho / lwamabhizinisi - Lokhu kubandakanya ukunikezelwa kolwazi lwamabhizinisi noma komnotho waseNingizimu Afrika kubatshalizimali abangahle beze noma kulabo asebekhona. Injongo yakho ngukwenza kutholakale kalula ulwazi lokutshalwa kwezimali eNingizimu Afrika kulabo abangahle baludinge.
Ukwenza kubelula utshalo-mali lwenkampani yakho- U-DTI unikezela izinsiza zokuxhumana nezizinda zomthetho neminye iminyango kahulumeni ukuze kusonjululwe izinqinamba ezingakhona, njengephemithi lokuhlala nezinye izindaba zomthetho ezihambelana nalokho.
Ukwenza kubelula ukufinyelela kutshalo-mali lukahulumeni nezindlela zokuheha - Lolu sizo lunikezelwa abatshalizimali asebekhona nalabo abasazobakhona abafisa ukwandisa noma ukusungula amabhizinisi eNingizimu Afrika. Abatshalizimali kufanele bagculise imikhakha efanele ukuze babesethubeni lokuthola usizo ngezindlela zokuheha.
Ukufinyelela kwizinhlelo zobuChwepheshe - Inhloso yalokhu ngukwenza amaSMME akwazi ukufinyelela kalula kubuchwepheshe nokuthola ukudluliselwa kwamakhono afanele nokusekelwa ngezinsizakalo ezidingekayo.
Ukweluleka amabizinisi ngezimfuno zokuhambisana nomthetho - Inhloso ngukusiza amabhizinisi ekuqondeni kangcono ukuthi yimiphi imithetho ekufanele ilandelwe nokuthi ingalandelwa kanjani.
Uhlelo lokufukamela (Mentorship Programme) - Inhloso yalolu ukusebenzisa osomabhizinisi abanekhono ukuba banikezele ngeziyalo ngezinsizakalo kosomabhizinisi abancane abangaphansi kumaSMMEs.
SABS: Ukuqeqeshwa ekugcinweni kwamazinga aphezulu - Abasebenzi ngaphansi kophiko lwezeMfundo, loQeqesho neNtuthuko, bazinikele ekwethuleni izinsiza eziseqophelweni, ezihambelana nezidingo zamakhasimende abo kanti zibagculise njengabakulindele.
Usizo olubhekiswe kwabathile- Lwenza kubelula ukubakhona kwesimondawo ukuqhubezela phambili ukudlondlobala nentuthuko yamabhizinisi abantu abakhubazekile nalawulwa yibo, yintsha, nabesifazane nokuthuthukisa amabhizinisi asemaphandleni.
CSIR: Ucwaningo - lokuvimbela ubugebengu- uCSIR idlala indima enkulu njenge-Agency esekelayo endimeni yokuvinjelwa kobugebengu nakubuchwepheshe bokulwa nabo. Ithimu loncwethi bemikhakha eyehlukene ikakhulu kwezesayensi nobuchwepheshe, yilona elibhekene namaprojekthi okuvimbela ubugebengu.
CSIR: Ucwaningo - kwezokuvikelwa kwezwe nomkhakah weziNdiza zeMpi - Ukumisa izimo ezifana nezempi ukuze kuqeqeshwe; ukudizayina; ukuhlolwa nokuhlolwa kwezindiza nezikhali zempi zasemoyeni; ukuhlanganisela ukubekwa kwezikhali; ukwaluleka nokusekela ngobuchwepheshe kumarada; imikhiqizo eyimifuziselo yezongqondongqondo, ulwazi lwezezimpi; ukukhokhela nokulawula; ukubunjwa nokumisa izimo ezingumfuziselo; isistimu yobunjiniyela ye-electronics; nesistimu yobuchwepheshe bokufuna izindawo.
CSIR: Ucwaningo - Ukudla, Iziphuzo nokuDoba - Ukwenza kubekhona izinsizakalo zobuchwepheshe kwizimboni ezithengisayo nezilima ukudla, iziphuzo, ukulungiselela ukudla, iziqholo nezimonyo, namakhemikhali acolisakele.
CSIR: Ucwaningo - Ukukhiqiza namamethiriyeli - Ucwaningo nezisombululo okubhekiswe ekuthuthukisweni kohwebo, umthethomgomo, ukuhambisa phambili amabhizinisi okukhiqiza, nohlelo lwentuthuko, ukudizayinwa kwemikhiqizo, ukuthuthukiswa nokunjiniyelwa kwamamethiriyeli. Ukunika izisombululo kwizinselelo ezinqala ngokuhlinganisa ubuchwepheshe nokuhambisa phambili ibhizinisi nokuqeqesha nemfundo edingekayo.
CSIR: Ucwaningo - Okumbiwa phansi, Izinsimbi namaminerali - Ubungoti bobunjiniyela bamatshe ukuthuthukiswa kwamathulusi ukuze kugcinwe ukuphepha ngesikhathi kumbiwa kube kuqhubekiselwa phambili ukukhishwa kokumbiwayo: ukuthuthukiswa kwezindlela ezintsha namathulusi ukuvimbela ukuqhuma ngaphansi komhlaba nokwehlisa ukungcoliswa komoya ngokushisa, izintuli nokushisa okungaphezu kwamazinga amukelekile, nokuthuthukisa amazinga okusebenza nawokuphepha ngokusebenzisa imishini lapho kumbiwa kanye nokusungula amathulusi namanye amasu ukusimamisa ukuhlela kwesikhathi esifushane neside kwemayini.
CSIR: Ucwaningo - Amanzi, Imvelo naMahlathi - Ubuchwepheshe bokuhlaziya nokuphatha imvelo, okuphathelene nokusuka emhlabeni, amahlathi nemikhiqizo yawo, ukuphathwa kwezidingonqangi zamanzi, ukuthuthukisa amachweba olwandle nokutholakala kulo.
SABS: Amazinga oLwazi Omhlaba wonke - Isizinda solwazi seSABS saseNingizimu Afrka yisona siqalo sakho ekutholeni ulwazi ngamazinga. Sisinikeza amazinga angu-500 000, okucacisiweyo, uhla lwenqubo nezindlela zokuhlola ongabhekisa kuzo.
SABS: Ukuphathwa okuyikhwalithi kokuqeqesha- Isitafu sophiko lweMfundo, Ukuqeqesha neNtuthuko sizinikele ekwethuleni usizo oluyikhwalithi oluhambisana nezidingo zamakhasimende noluwagculisayo.
Ukuzakhela ukwazi ukukhipha impahla - U-DTI usiza abakhiphizimpahla ukuba bakhulise amandla abo okukhipha impahla ngokusebenzisa uhlelo lweNtsika oluphethwe nguTIDP. Lolu hlelo lwenza abakhiphizimpahla bakwazi ukuthuthukisa amadizayini emikhiqizo yabo, uhlelo lokukhiqiza, amazinga olwazi lwemisebenzi, ukupakishwa nokusongwa nolwazi lokuthengisa.
Usizo lokweluka ngokukhipha impahla - U-DTI unika izeluleko ngokuthi ungakhipha kanjani impahla ngokunikezela cishe izinto ezingu-31 ezibizwa FAQ nezimpendulo mayelana nokudayisela amazwe angaphandle, izizathu zokuthi kungani umkhiphimpahla kufanele ayikhiphe eNingizimu Afrika, izinhlelo ezicacile zokukhipha impahla, kanye nolwazi oluthe xaxa ngamakhodi emali ekhokhwayo, amafomu, namadokhyumenti okufanele agcwaliswe.
Ulwazi ngemakethe yokukhipha impahla - u-DTI unikeza amakhasimende ulwazi ngezimakethe zokukhipha impahla namathuba, nezimpendulo zemibuzo ebuzwa njalo, imibiko yamazwe, ucwaningo lwemibiko yezimakethe nezincwajana ngezivumelwano zasimahla eziphathelene nohwebo. Amakhasimende ayaziswa ngokudingekayo ukuze ungene ezimakethe zangaphandle nokuthola izimakethe zemikhiqizo yawo. Lokhu kubhekiswe kumaSMMEs, BEEs, WEEs, nabakhiphizimpahla abakhulu, abazozuza ngokwazi izimakethe iNingizimu Afrika enezivumelwano nazo ngoHwebo nokudayiselana nazo imikhiqizo.
Ikhithi yokuhlola ukulungela ukukhipha impahla - U-DTI unikezela ngemibuzo yokuzihlola ukuze usizakale ekutholeni ukuthi ulungele yini ukukhipha impahla uyise kwamanye amazwe.
Zonke izinkampani esezilungele lokhu, kanye nama- SMMEs nama-BEEs, angaluthola lolu sizo. Bobabili abangenisimpahla nabakhiphizimpahla bayahlolwa kusetshenziswa izinto ezehlukene ukubheka ukwazi kwabo ukugculisa izidingo zabo. Izinkampani ezingcono kunezinye zibe sezihlinganiswa kube sekugqugquzelwa ukuba ziqalise ukusebenzisana. U-DTI yena uzolokhu esekele lobubudlelwano buze buqine nezivumelwano zenziwe.
Uhlelo lukaZwelonke lokuzimbandakanya kwezezimboni - Lolu nguhlelo oluzama ukumisa ukulinganiswa kwenzuzo nokusekelwa kwentuthuko yezimboni zaseNingizimu Afrika kodwa lube lusebenzisa ukusizwa nguhulumeni. I-NIP nguhlelo oluphoqelelwe kuhulumeni nezinkampani zikahulumeni lapho bethenga noma bethatha amakhontraki okuqasha sakuthenga (impahla nezinsizakalo) ezinezinto ezivela kwamanye amazwe ezingu US$10 million nangaphezulu.
Ukwelulekwa nokuthunyelwa kwabathengi - U-DTI uqaphe imithetho ebhekela ukuvikelwa kwabathengi ezintweni eziningi. Le mithetho ivikela abathengi enkohlakalweni yamabhizinisi iphinde ilawule nokuziphatha kwabatshelekisi zimali, amabhange, abathengisa izimpahla ngesikweletu kanye nabathengisa izindlu namabhilidi. Noma yimuphi umthengi obanezinkinga nabaphawulwe ngenhla angafaka isikhalazo noma acele usizo noma iseluleko.
Isikhwama sengqala-sizinda esemqoka - Lolu hlelo lwezidingo-ngqangi lusiza ngezimali eziqondiswe ekusungulweni kwezingqala-sizinda kanye nokuthuthukisa lezo esezikhona ezimiselwe ukusekela noma zisize amaprojekthi otshalo-mali olusha, ukwandiswa kwalawo asevele ekhona noma, lapho kunesidingo esikhulu.
Uxhaso lwabatshali-mnotho bamazwe angaphandle - Lomxhaso kuhloswe ngawo ukuba kukhuthazwe osomabhizinisi bamazwe angaphandle ukuba balethe amabhizinisi amasha okukhiqiza eNingizimu Afrika ngokuthi baphulelwe izindleko zokuthutha imishini emisha nezinto abazidingayo ukusuka phesheya ziza eNingizimu Afrika.
Isibonelelo esibhekela abakhiqizi bezimoto - Inhloso yalesi sibonelelo ukwehlisa inani lezikhungo ezikhiqiza izimoto nezinhlobo zezimoto ezihlanganiswe lapha kuhambisana nokwanda kotshalo-mali nokudayiswa kwempahla ekhiqizwe lapha ezweni ngaphandle. Lesi sibonelelo sizokongela amakhasimende imali ngokusebenzisa izitifiketi zokubuyiselwa imali kumali abayikhokha lapho bengenisa izimoto ezivela kwamanye amazwe.
Uhlelo olusekela amakhono - Lolu hlelo lweSkills Support Programme (SSP) ngumxhaso wemali wokuthuthukisa amakhono ngenhloso yokuthi kukhuthazwe ukuqeqeshelwa amakhono kanye nokudala amathuba okungenisa amakhono amasha asezingeni elithe xaxa.
Amaprojekthi Asezimbonini (Strategic Industrial Projects)- Lolu hlelo luveza isinyathelo esisha sesu likahulumeni lokukhushulwa kwamazinga okutshala izimali yizinkampani ezizimele kumabhizinisi amasha anenzuzo naletha umnotho eNingizimu Afrika, futhi ebe edala amathuba emisebenzi emkhakheni wezimboni.
Uhlelo olubheka osomabhizinisi abasafufusayo ngokubakwenetela (iEmerging Entrepreneur Scheme, Credit Guarantee Scheme) - Leli lisu lihlinzeka imali eze ifike ku R100 000 ngentela engu-4% ngonyaka ekhokhwa phambili. Isikhathi sayo kuqala kube izinyanga ezingu-24, kodwa sisenakho ukwandiswa kuze kube izikhathi ezintathu eziyizinyanga ezingu-12 ihlandla. Imibandela ehambisana nalokhu ke ukuziphatha kahle gnokukhokha isikwenetu sakho njengokulindelekile.
Uhlelo olunikeza isiqiniseko kumali ebolekwe umuntu (Individual Guarantee, Credit Guarantee Scheme) - Inhloso yalesi sikimu ngukwenza usomabhizinisi akwazi ukuthola imali ebhange elibandakanyekayo kulolu hlelo noma esinye isizinda semali. Lesi sikimu senza usomabhizinisi akwazi ukuthola imali ukuze asungule, anwebe kumbe athenge ibhizinisi. Izinsizakalo ezitholakala ngohlelo lwesiqinisekiso lwakwaKhula ngokuvamile zibandakanya ukubolekwa imali ekhokhwa esikhathini esinqunyiwe, imvume yokusebenzisa imali engaphezu kwekuakhawunti yakho yasebhange (bank overdraft), isikwenetu esijikelezayo (i-revolving credit), ukuthenga ngokukhokha kancane kancane uze uqede, iziqinisekiso emabhange kanye neziqinisekiso zokwakha.
Uhlelo lokuhlenga amabhizinisi akwaZulu KwaZulu Rehabilitation Trust Fund, Credit Guarantee Scheme - Lesi sikhwama sibhekele osomabhizinisi baKwaZulu ngemali engu-R10m, amabhizinisi abo akhinyabezwa yizehlakalo zodlame kuze kube u-1994. Lemali ibekelwe ukuba isebenze njengezibambiso kulabo abasafisa ukuvusa amabhizinisi abo. Osomabhizinisi bangaba semabhizinisini amanye manje kodwa kuyofanela ukuba beveze ubufakazi bokuthi ibhizinisi labo lokuqala lakhinyabezwa udlame.
Izikhungo zokwebolekisa ngemali ezincane (Micro-credit outlets) - UKhulaStart uhlelo olusiza imifela-ndawonye (ubolekisa ngemali kumathimab hhayi abantu ngabodwana). Abantu bayahlangna babe ba-3 ukuya ku-10 kanti kufanele benelise balandele imibandela emiselwe amaqembu azimbandakanye kulolu hlelo. Okubaluleke nakakhulu, iqembu kufanele libe yimbumba. Imali ibolekiswa ngokwandiswa kusukela ku-R300 ukuya ku-R3 500 umuntu ngamunye kulelo qembu. Iqembu ke libe selinquma ukuthi yilelo nalelo lungu lizothola malini, emveni kokubuka ibhizinisi ngebhizinisi ukuthi lisebenza kanjani, ebese lizijuba ngokuqinisekisela imali yonke ekwenetwayo.
Izikhwama zezifunda (Regional equity funds) - Isidingo sokudingeka kwesamba sokubheka ingcuphe (isamba sokuqala ibhizinisi/sokulinganisa abathize) ukuze kusekelwe amabhizinisi amancane naphakathi (SMEs) ikakhulu lawo osomabhizinisi ababekhishwe inyumbazana phambilini asingabazeki neze. Amabhange amaningi nezinhlaka zezimali sezisungule usizo lwezimali lokukhuphula izinga lawosomabhizinisi abathize ukuze balinganiseke nabanye zalubhanqa nezinye izinsizakalo ezihlinzekwayo.
Uhlelo olwesekela ngakwezamakhono (Skills Support Programme) - Lena imali yokuxhasa ukuthuthukiswa kwamakhono ngenjongo yokukhuthaza ukutshalwa kwezimali ekuqeqesheni nasekudaleni amathuba okuqalisa amakhono amasha.
i Land Reform Credit Facility - Lolu nguhlelo lokusiza ngemali lwamaholisela olukhona kwaKhula Enterprise Finance Ltd, ngenjongo yokukhuthaza izinkampani ezizimele ukuba zizibandakanye ohlelweni lokuvuselelwa kwemihlaba. ILRCF isizwa ngezimali nguMnyango wezoMhlaba ne-Europian Union. Lesi sizinda sifinyelela enhlosweni yaso ngokunika imiklomelo nezinsizakalo ezithile kumabhange nezinye izizinda zemali ezinkulu ukuba nazo zitshale izimali kuhlelo lokuhlanganyela lwezolimo nokugcinwa kwendawo nokuvakasha, ngokwenze njalo uvulela amabhizinisi azimele ukuba atshale izimali kwezolimo, nokuhambelana nakho.
Isikhwama sokuncintisana - Inhloso ngukuvumela izinkampani ukuba zithole ulwazi ngobuchwepheshe obusha, izinhlelo zokukhiqiza nezimakethe ukuze ziththukise ukuncintisana. Siqinisekisa ukuthi izinkampani ziyazi ngobuchwepheshe obusha, ziyafinyelela futhi ziyabamukela ukuze zithuthukise ukukhiqiza zibengcono noma zithuthukise ukufinyelela kwezinye izimakethe.
Uhlelo olusekela amakhono (Skills Support Programme) - Lona ngomxhaso wokuthuthukisa amakhono ngenjongo yokugqugquzela ukutshalwa kwezimali okukhulu ekuqeqesheni nasekudaleni amathuba ukuze kuqaliswe amakhono amasha.
Isibonelelo somkhiqizo (Productive Asset Allowance) - Inhloso yalokhu ngukwehlisa inani lezinhlobo zezimoto ezihlinganiswe kuleli zibe zihambisana nokwandisa utshalo-mali nokukhishwa kwempahla enezinto ezitholakala kulo leli. Lokhu kuzokongela amakhasimende imali ngokusebenzisa izitifiketi zokubuyiselwa imali ukuze kususwe imali ekhokhwa ekungenisweni kwempahla yokwakha izimoto ezivela kwamanye amazwe.
Izizinda zokuthuthukisa izimboni (ama IDZ) - Lezi zinda yizimboni ezingakhokhi zokukhishwa kwemikhiqizo, znikezela izindlela zokuhamba, izinto zokusebenza, nezinsizakalo ezibhekiswe kwizimboni ezikhipha impahla. Ukuma kwazo kufanele zibe sochwebeni lolwandle noma eduze nesikhumulo sezindiza ukuze zenze ukufinyelela ezimakethe zaphesheya kusheshe futhi kubelula.
Ungalikhulisa kanjani iBhizinisi lakho na?
Ayini amalungelo abathengi na?
Usizo ungaluthola kubani?
Ngobani ababambi-qhaza bakwa DTI?
Njengokuyalela komthetho ke kufanele isiceleo leso solwazi siphekezelwe imali engango R35.
Isiphathimandla sezokwazisa sakwa-DTI semukela futhiu sicubungule isicelo ukubona ukuthi sigcwaliswe ngendlela yakhona yini nokuthi ingabe imininingwane efunakalayo ikhona yini kwa-DTI. Isicelo sibe sesivunywa ke, noma senqatshwe kumbe sidluliselwe kumnyango ofanelekile ogcina lolo lwazi oluceliwe. Kube skubhalwa incwadi ibhekiswa kumfaki sicelo aziswa ngokuthi isicelo sakhe semukelwe futhi simiphi.
Uma iscelo sivunyiwe, u-DTI uzokube eseqoqa futhi elungisa lolo lwazi bese ebala nezindleko ezihambisana nalesi sicelo. Izindleko zona ke zibalwa njengokusho kuka par 7.6.
Umfaki sicelo uzokwaziswa ngesiphetho solwazi olufakelwe isicelo kanjalo nenkokhelo ka-DTI.
Uma imali eshiwo kusinyathelo 4 isitholakele (ngokulandela lona uhlelo lwenkokhelo olubalulwe kusinyathelo 1), isicelo sokuthola ulwazi luyadedelwa lunikezwe umfaki sicelo.
lithini ikheli leposi kumbe inombolo yefeksi yomfaki sicelo.
Umfaki sicelo kufanele asho ukuthi ufuna ulwazi alucelayo ulufunela izizathu zokusebenzisa kumbe ukuvikela amalungelo, asho kucace futhi ukuthi yilona liphi lelo lungelo leisetshenziswayo kumbe elivikelwayo.
Umnyango ke usuyolungisa isicelo sokuthola ulwazi zingakapheli izinsuku ezingu 30, ngaphandle kokuba umfaki sicelo ebeke izizathu ezithize, ezizokwenelisa Isiphathimandla sezokwazisa, ukuthi kunesimo esibiza ukuthi lezi zikhathi ezibekiwe zingalandelwa. Isikhathi sezinsuku ezingu 30 okufanele isikhungo sinqume ngaso ukuthi siyasivuma yini isicelo noma cha singelulelwa esinye isikhathi esingeyukweva ezinsukwini ezingu 30 uma ulwazi olufakelwe isicelo luluningi kakhulu, kumbe isicelo sokuthola ulwazi sidinga ukuba ulwazi oludingakalayo lufunwe kwamanye amahhovisi angekho esakhiweni sakwaDTI lokho okungadala ukuba kungenzeki ukuba ulwazi luhlangane ezinsukwini ezingu 30. Umfaki sicelo uyokube esaziswa ngencwadi uma kunesidingo sokwelula isikhathi.
Uma isicelo sifakelwa omunye umuntu, lowo ofaka isicelo sekufanele ethule ubufakazi bokuthi ulwazi lolu ulucela ngaliphi no, ngendlela ezokwenelisa isiphathimandla sezokwazisa.
Uma umuntu engakwazi ukufunda nokubhala, angasifaka isiclo sakhe ngomlomo. Umfaki sicelo ke kufanele akhokhe leyo mali enqunyiwe ngaphami kokuba sibukwe nokubukwa isicelo sakhe.
Inkokhelo yokufaka isicelo, ekohokhwa yiow wonke umuntu ngokujwayelekile; kanye nemali yokuthola ulwazi, ebalwa ke ngokubheka izindleko zokukhiqiza lolo lwazi, ukucwaninga nokulufuna, isikhathi esithathiwe lulungiswa, nezindleko zeposi.
Uma isicelo sokuthola ulwazi semukelwa isiphathimandla sezokwazisa, leso siphathi mandla sizokukhipha isaziso esidinga ukuthi umfaki sicelo, ngaphandle uma kungulwazi oluqondene naye ngqo, akhokhe imali yokufaka isicelo ebekiwe (uma ikhona) ngaphambi kokuba sicuthsungulwe isicelo sakhe.
Uma umsebenzi wokucingwa kwerekhodi futhi lilungiselwe ukudedelwa, lokho kumbandakanya ukulikhipha ngendlela ebalulwe ngumfaki sicelo uzothatha isikhathi esingaphezulu kwaleso esinqunyiwe ngumthetho mgomo, isiphathimandla sezokwazisa kufanele azise umfaki sicelo ukuthi kufanele akhokhe imali eyisibambiso elinganiswa kumali enqunyelwe lomsebenzi uma isicelo solwazi sivunyiwe.
Umfaki sicelo osicelo sakhe sivunyiwe, kufanele akhokhele amakhophi ukufunwa kwerekhodi lakhe kanjalo nokulungiswa kolwazi alufunile ukuba ludedelwe, nesikhathi esidingakalayo ukwenza lomsebenzi uma sizokweva kuleso esibekiwe, lokho kumbandakanya nokulungisa ulwazi luze ngesimo esiceliwe.
Uma kukhona idiphozi ekhishiwe malungana nesicelo solwazi, bese isicelo siyenqatshwa, isiphathimandla sezokwazisa sekufanele simbuyisele imali yakhe umfaki sicelo.
Imali yokuposa ikhokhwa uma ikhophi yerekhodi kufanele ukuba iposelwe umfaki-sicelo. Izindleko zeposi zihambisana nendawo okusuke kuzoposelwa khona ulwazi oluceliwe.
Imininingwane eyimfihlo enikezwe isikhungo yilowo muntu wesithathu, uma ukukhishwa kwaleyo mininingwane kungabeka izingxoxo zohwebo nezezimali phakathi kwalo wesithathu nezinye izingxenye nangezizathu zokuncintisana.
Ulwazi lwezocwaningo lwesikhungo kumbe omunye umuntu, uma ukukhishwa kwalo kungabeka obala igama lesikhungo kumbe elomunye umuntu, umcwaningi, kumbe lokho abecwaninga ngako kube sengcupheni futhi kubeke nomwaningi engcupheni.
Izicelo zolwazi ezingasile futhi eziyicefe ngokufanele, kumbe ezizodinga ukuba kusetshenziswe imali nesikhathi nemthombo eminingi ngokungenzi mqondo, zingase zenqatshwe.
Esithathwe ngokuhambisana nezigaba 22, 26 noma 29 , malungana nomfaki sicelo nalolo luhlaka oluthintekayo.
Umuntu angaludlulisela phambili udaba uma isinqumo sesiphathimandla sezokwazisa kumnyango kahulumeni esishiwo ku- paragraph (a) sencazelo "yohlaka lukahulumeni" kusiGaba 1 sokuvunywa kwesicelo.
Uma kufanelekile, isicelo sokudlulisa singaphekezelwa inkokhelo enqunyiwe yokudluliswa kodaba, futhi kufanele kubalulwe ikheli leposi or inombolo yefeksi.
Uma udaba seludluliswe emevni kwesikhathi esivumelekile, ophethe othintekayo kufanele uma eseneliswe yizizathu zalokhu ezemukelekayo, akuvumele ukufakwa kwesicelo sokudluliswa kodaba osekudlulelwe sikhathi.
Uma oyisiphathimandla esithintekayo engakuvumeli ukudluliswa kodaba emevni kwesikhathi esinqunyiwe, kufanele akhiphe isaziso ngalesi sinqumo esibhekiswe kulowo obethi udlulisa udaba.
Ofaka isicelo sokudluliselwa phambili kodaba ngokungavunywa kwesicelo sakho sokuthola ulwazi, kufanele akhokhe imali enqunyiwe ehambisana nokudluliselwa phambili kodaba (uma kufanele).
Uma imali enqunyelwe ukudluliselwa phambili kodaba kufanele ikhokhwe, isinqumo malungana nodaba oludlulisiwe singagodlwa kuze kube iyakhokhwa imali enqunyiwe.
o kanti uma ukudluliselwa phambili kodaba kuphathelene nokunqatshwa kmbe ukuvunywa kwesicelo sokufinyelela kulwazi, igama, ikheli leposi, inomblo yocingo kanye nenombolo yefeksi kanye nekheli le e-mail, noma ikuphi okukhona kwanoma imuphi omunye umuntu okufanele makaziswe ngesicelo sokuthola ulwazi.
Ngesikhathi sokuphethwa kwalomqulu wokusebenza, Ikhomishani yaseNingizimu Afrika yamaLungelo esiNtu ibingakawubhali umhlahlandlela oshiwo kusiGaba 10 soMthetho. UMhlahla-ndlela uzokuqukatha ulwazi olungahle ludingwe umuntu ofisa uksebenzisa ilungelo lakhe njengoba kushiwo uMthetho.
iSigaba 10 saqala ukiusebenza ngomhlaka 15 February 2002 njengokoMthetho-mgomo 187. NgokwesiGaba 10 sika PAIA, i SAHRC inikezwe izinyanga ezingu ukukhipha lombhalo onguMhlahla-ndlela kusukela ngosuku esiqale ukusebenza ngalo lesi sigaba. UMhlahla-ndlela uzotholakala engakashayi u August 2003.
Ababambi-qhaza abaye basoshelwe ukwethamela lemihlangano babandakanya imikhakha eyehluka-hlukene yomphakathi enjengamabhizinisi, abasebenzi, izinhlaka zikahulumeni, imnyango kanye nezinhlangano zomphakathi.
Impumelelo yokumbandakanyeka kwababambi-qhaza ihlolwa kanye ngonyaka ngenhlolo-vo yabo, kanjalo nangobungcono nokuzwela kwezibonelelo zika -DTI's, okungumphumela wokusebenzisana nababambi-qhaza.
Isicelo semukelwe ngu (shono isikhundla sakho, igama nesibongo isiPhathimandla sezoKwazisa/iSekela lesiPhathimandla sezoKwazisa) ngosuku lomhlaka endaweni yase...
Imali eyisibambiso (uma ikhona): R...
Imali yokufinyelela kwirekhodi: R...
B. Iminingwane yomuntu ofaka isicelo sokuthola ulwazi a Iminingwane yomuntu ofaka isicelo sokufinyelela kumarekhodi kufanele inikezwe ngezansi.
b Ikheli kanye/noma inombolo yefeksi eRiphabhuliki okungathunyelwa kuyo ulwazi kufanele ihlinzekwe.
c Ubufakazi bokuthi isicelo usifakela omunye ngasiphi isizathu, uma bukhona bungafakwa nabo.
Amagama Agcwele nesiBongo:...
Lesi siGaba singagcwaliswa KUPHELA UMA isicelo sifakelwa omunye umuntu.
Amagama Agcwele nesiBongo:...
D. Imininingwane yerekhodi a Hlinzeka Imininingwane egcwele yerekhodi okudingeka ukuthi kufinyelelwe kulo, lokho kubandakanya I- reference number uma uyazi, ukuze litholakale kalula..
b Uma isikhala esihlinzekiwe singenele, qhubekela kwelinye ikhasi bese ulihlanagnisa naleli fomu. Umfaki sicelo sekufanele awasayinde onke lawa makhasi engeziwe.
Incazelo yerekhodi, kumbe leyo ngxenye ethintekayo yerekhodi:...
Eminye imininingwane yerekhodi:...
E. Inkokhelo a Isicelo sokufinyelela kwirekhodi, ngaphandle kwe rekhodi elinemininingwane yakho, sizokubhekwa kuphela emveni kokuba sekukhokhwe imali edingakalayo yokufaka isicelo.
b Uzokwaziswa ngemali okufanele uyikhokhele ukufinyelela kwirekhodi.
c Imali ekhokhelwa ukufinyelela kwirekhodi iya ngokuthi irekhodi lifuneka ngasiphi isimo kanye nesikhathi esichithwa lifunwa futhi lilungiselwa ukukhishwa.
Uma ngenxa yokukhubazeka awukwazi ukfunda, ukulibuka kumbe ukulilalela i-rekhodi likwisimo esishiwo ku1 kuya ku 4 ngezansi, chaza isimo sokukhubazeka kwakho kanye nohlobo lwesimo ofuna ngaso i-rekhodi.
Beka uphawu X ebhokisini elifanele.
a Isicelo sakho sokuthola irekhodi ngesimo osicelile sizokunqunywa ukuthi likhona yini ngaleso simo.
b Kunganqathswa kwenye inkathi ukukhishwa kwerekhodi ngaleso simo. Uma kwenzeka lokho, uyokwaziswa uma uzokulinikezwa ngenye indlela.
c Inkokhelo yokufinyelela kwi rekhodi, uma ikhona, izokunqunywa ngakolunye uhlangothi isimo eliza ngaso irekhodi.
Qaphela, uma i-rekhodi lingekho ngolimi olukhethiler, ungalithola ngolimi olunye olukhona ngalo i-rekhodi.
Ufisa ukuthi i-rekhodi lakho libe ngaluphi ulimi?
Uzokubhalelwa waziswe ukuthi isicelo sakho sivunyiwe kumbe sinqatshiwe. Uma ufisa ukwaziswa ngenye indlela, uyacelwa ukuthi usho indlela ofuna ukwaziswa ngayo bese unikeza yonke imininingwane ehambisana nalokho ukuze kuhlangatshezanwe nesicelo sakho.
Uthanda ukwaziswa kanjani ngesinqumo esiphathelene nesicelo sakho sokufinyelela kwirekhodi?
Lisayindwe ngalolu suku luka ... 20...
B. Imininingwane eceliwe/owesithathu ofaka ukudluliselwa phambili kodaba a Imininingwane yomuntu odlulisela phambili udaba kufanele inikezwe ngezansi.
b Ubufakazi bokuthi isicelo usifakela omunye ngasiphi isizathu, uma bukhona bungafakwa nabo.
c Uma umkhalazi kungomunye umuntu kungesiyena lo obefake isicelo phambiloni, imininingwane yomfaki sicelo kufanele inikezwe ku-C ngezansi.
Amagama Agcwele nesiBongo:...
Lesi siGaba singagcwaliswa kuphela uma umuntu engowesithathu (engesiyena umfaki sicelo) edlulisela phambili udaba.
Amagama Agcwele nesiBongo:...
Uma isikhala esihlinzekiwe singeneli, qhubekela kwamanye amakhasi bese uwahlanganisa naleli fomu. Kufanele uwasayinde onke amakhasi angeziwe obhale kuwo.
Uzokubhalelwa incwadi mayelana nesinqumo esiqondene nokudluliselwa phambili kodaba. Uma ufisa ukwaziswa genye indlela, siza uisho bese uhlinzeka nemininingwane efanelekile ehambisana nalokho ukuze iscelo sakho sifezeke.
<fn>zul_Article_National Language Services_OKUQUKETHWE 2.txt</fn>
Imininingwane Yama-ofisa Olwazi.
Imininingwane Yama-ofisa Olwazi.
Imininingwane Yama-ofisa Olwazi.
Imininingwane Yama-ofisa Olwazi.
Imininingwane Yama-ofisa Olwazi.
Isigaba 32 soMthethosisekelo weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika (Umthetho No. 108 ka-1996) ("Umthethosisekelo") sihlinzeka ngelungelo lomphakathi lokuthola ulwazi oluphethwe yinoma iyiphi inhlangano ezimele noma kaHulumeni.
ukushaywa komthetho ukuze kukhuthazwe ukutholakala kolwazi.
Leli bhukwana lihlose ukuphoqelela isiko lokwenzela izinto obala kanye nokuziphendulela eMnyangweni Wezasekhaya ("DHA" - Department of Home Affairs) ngokusebenzisa ilungelo lolwazi lomnyango lokuthi umuntu ngamunye noma inhlangano ingadinga ukusebenzisa futhi ivikele nanoma yiliphi lamalungelo ayo.
Ilungelo lokuthola ulwazi elihlinzekelwe eMthethweni kufanele lisetshenziswe ngokwemikhawulo evunyelwe ngumthetho ehlinzekelwe kusigaba- 9 soMthetho (kubandakanya, kodwa kungenamikhawulo, emingceleni ehlose ekuvikeleni ukuba nemfihlo okuzwakalayo, ukuba nemfihlo kwezohwebo kanye nokubusa okusebenza ngempumelelo, okusebenza kahle nokuhle) futhi ngendlela elinganisa lelo lungelo kanye namanye amalungelo, kubandakanya lawo akuMthetho Wamalungelo kuMthethosisekelo.
Ngokwesigaba -14 soMthetho, izinhlangano zomphakathi ezinjenge-DHA kufanele zihlanganise ibhukwana elizosiza ukuthi abantu bathole ulwazi olukulenhlangano. Isigaba- 14 izibeka zicace izidingo eziphansi zalelo bhukwana.
Ngokuvumelana nomthethosisekelo kanye nomthetho, i-DHA yethula leli bhukwana ngomzamo wokuphoqelela isiko lokwenzela izinto obala kanye nokubusa okuhle.
Inhloso yaleli bhukwana ukunikeza ocela ulwazi oluserekhodini izinqubo kanye nemininingwane yokuxhumana edingekayo ukuthola ulwazi oluqonde ngqo ku-DHA.
Ibhukwana linikeza futhi umuntu ocela ulwazi incazelo ecacile yesakhiwo, amagunya kanye nemisebenzi ye-DHA, kanye nokuhlelwa kolwazi lwabo ngezigaba zabo, ukuze ocela ulwazi ezokwazi ukubona kalula ukuthi ulwazi olufunekayo lunotholakala kuphi.
Isigaba- 10 soMthetho sidinga ukuthi iKhomishini yaamalungelo Abantu yaseNingizimu Afrika (South African Human Rights Commission) ("SAHRC") ihlanganise ibhukwana eliyisiqondiso lokuthi usetshenziswa kanjani uMthetho, ngazo zonke izilimi ezisemthethweni kanye nesakhiwo okulula ukusifunda, ngoJulayi ngo-2003. Ngesikhathi okwabhalwa ngaso leli bhukwana, ibhukwana eliyisiqondiso le-SAHRC lalingekho.
Imininingwane yokuthinta wonke umsebenzi wolwazi kanye nephini lomsebenzi wolwazi wayo yonke inhlangano yomphakathi.
Ulwazi lokuthi usifaka kanjani isicelo sokuthola amarekhodi ezinhlangano zomphakathi nezizimele.
Usizo olutholakalayo kumsebenzi wolwazi lwenhlangano yomphakathi ngokomthetho.
Okokulungisa okusemthethweni okutholakalayo uma inhlangano yomphakathi noma ezimele yehluleka ukuhambisa ngokwalo Mthetho, kubandakanya ukuthi usifaka kanjani isikhalo sangaphakathi nokufaka isicelo enkantolo (okuyinto yokugcina uma uzama ukusebenzisa noma yimaphi amalungelo ashiwo eMthethweni).
Ulwazi lokuthi izikhungo zomphakathi nezizimele ziwahlanganisa kanjani amabhukwana, nokuthi abacela ulwazi bawathola kanjani amarekhodi, kanjalo nasekudaluleni izinhlobo ezithile zamarekhodi ngokuzithandela.
Incazelo yezimiso ezenziwe ngokomthetho.
Leli bhukwana lokuqondisa lizofakwa ulwazi olusha futhi liphinde lishicilelwe njalo eminyakeni emibili.
Imitapo yezincwadi ekhethiwe kusifundazwe ngasinye, ezibekwe "njengezindawo zokufaka ezisemthethweni", ngokoMthetho Wokufaka Osemthethweni (Umthetho Weno. 54 ka-1997).
Zonke izikhungo zezemfundo ephakeme ezenziwe ngokusemthethweni.
Wonke amahhovisi enhlangano yomphakathi, kubandakanya onke amahhovisi omantshi kanye nawo wonke amaHhovisi oMnyango Wezobulungiswa Nokwenziwa komthethosisekelo.
Kufanele futhi litholakale emahhovisi e-SAHRC kanye nakuwebhsayithi ye-SAHRC ku- http://www.sahrc.org.za. Ukwengeza, iyoshicilelwa futhi kuGazethi kaHulumeni. Lingabhekwa mahhala kulezi zikhungo ezingenhla, yize-ke izindleko zokwenza amakhophi zingakhokhwa.
Isicelo sokuthola amarekhodi e-DHA kufanele senziwe kufomu eshiwo ngokusemthethweni eshicilelwe kuSaziso sikahulumeni No. R. 187 kamhla ka-15 Februwari 2002. Umthetho ukhomba kabanzi kumsebenzi wolwazi njengomuntu okufanele amukele futhi ahleli zicele, kodwa kufanele kwaziwe ukuthi isigaba 17 sivumela ukuthi kukhethwe abantu abengeziwe ukuthi basize umsebenzi wolwazi. Laba bantu abafanele abakhethiwe babizwa ngokuthi amasekela omsebenzi wolwazi.
Le fomu kulula ukuyigcwalisa, kodwa uma kunesidingo kungabizwa isekela lomsebenzi wolwazi ukuthi azosiza lowo ocelayo. Uma kungenzeka ocelayo angakwazi ukwenza isicelo esibhaliwe, isekela lomsebenzi wolwazi uzogcwalisa ifomu bese enika ocelayo ikhophi.
Abacelayo kufanele bazi ukuthi yimaphi amarekhodi abawafunayo. Uma ocelayo engakwazi ukunikeza imininingwane ngamarekhodi adingekayo ukuthi asheshe akwazi ukuthi abonakale kalula, i-DHA izokwazi ukusiza ocvelayo ngokushesha.
Abacelayo kufanele bathole ukuthi ubani onamarekhodi. Kufanele basebenzise uhlu lwezihloko kanye nezigaba zolwqazi oluphethwe isekela lomsebenzi wolwazi ngalinye ukuze bakwazi ukunquma ukuthi yiliphi isekela lomsebenzi wolwazi ongahle kube unerekhodi, bese bebhala izicelo zabo baziyise kulelo sekela lomsebenzi wolwazi. Isekela lomsebenzi wolwazi ngalinye libhekene nomsebenzi wokunquma ukuthi linikezele yini ngemvume yokuthola amarekhodi angaphansi kolawulo lwalo.
Amafomu okufaka isicelo atholakala kunoma yiliphi ihhovisi lesekela lomsebenzi wolwazi. Ingasetshenziswa nekhophi yefomu. Ifomu eligcwalisiwe lokufaka isicelo lingaba nemininingwane eminingi kangangokuba ocelayo engakwazi ukuyiletha.
Kwemukelwa kuphela imali, amaposi oda kanye namasheke agunyazwe yibhange. Ukukhokha kungenziwa ehhovisi le-DHA eliseduze (uma lelo hhovisi lingenaye umuntu oshaya isisefo, liyothumela ocelayo ehhovisi le-DHA elinaye) futhi ikhophi efakazisiwe yerisidi kufanele enanyatheliswe kufomu yokufaka isicelo. Okukanye, inkokhelo yakho ingaphelezela ifomu yokufaka isicelo kanye nerisidi onikwe lona.
Emva kokuba ifomu seligcwalisiwe, kufanele lilethwe kusekela lomsebenzi wolwazi ofanele. Asikho isidingo sokuthi lilethwe ngesandla; empeleni, kungeze kwenzeka lokhu ngaphandle uma kunamalungiselelo enziwe ngaphambi kokuliletha. Umbhalo ogcwalisiwe ungafekswa, uthunyelwe nge-e-mail, uposwe noma uthunyelwe ngekhoriya kusekela lomsebenzi wolwazi ofanele.
Uma ukungakwazi ukubhala nokufunda noma ukukhubazeka kuvimbela ocelayo ukuthi enze isicelo, ocelayo angacela isekela lomsebenzi wolwazi ukuthi limsize.
Kuyaye kube ngcono ukulungiselela kusenesikhathi ukwenza isicelo somlomo nokuchaza ukuthi kudingeke ngani ukukwenza lokho.
Ngesikhathi sezingxoxo zokubuzana imibuzo, isekela lomsebenzi wolwazi lizogcwalisela ifomu lokufaka isicelo ocelayo bese limnika ikhophi yefomu egcwalisiwe.
Amasekela omsebenzi wolwazi akwa-DHA azobasiza ngentokozo abacela amarekhodi akwa-DHA. Ngaphezu kwalokho, amasekela omsebenzi wolwazi alo mnyango azosiza abacelayo abafuna ukufaka izicelo komunye umnyango noma enhlanganweni ezimele. Kodwa-ke, izicelo kunokwenzeka ukuthi kubhekwane nazo ngokushesha uma zilethwe ngqo enhlanganweni yomphakathi efanele. Ngakho-ke abacelayo bayelulekwa ukuthi benze njalo.
Ekutholakaleni kwesicelo, isekela lomsebenzi wolwazi lizosho ukuthi amarekhodi akuphi.
Uma lukwa-DHA, isekela lomsebenzi wolwazi elifanele okuyilona elilawula irekhodi liyosebenza isicelo esifakiwe ngokushesha.
Uma nanoma yiyiphi inhlangano kaHulumeni noma yomphakathi inolwazi, isicelo siyodluliselwa kumsebenzi wolwazi noma kusekela lomsebenzi wolwazi waleyo nhlangano. Lokho kwedlulisa kuyokwenziwa ezinsukwini eziyi-14 i-DHA ithole isicelo salowo osifakile. Lapho kudliswa, isekela lomsebenzi wolwazi olamukela isicelo, linganikezela futhi nganoma yiluphi ulwazi olwengeziwe olukhona olungasiza ekusetshenzweni kwesicelo.
Lesi sinqumo kuyoxhunyanwa ngaso nofake isicelo ngendlela ekhonjiswe nguye kufomu yokufaka isicelo.
Uma esenikiwe ulwazi, isaziso, phakathi kwezinye izinto, sizosho imali okufanele ikhokhwe (bheka izimiso zomthetho) kanye nefomu lapho kutholakala khona ulwazi.
Uma kwaliwe nokutholakala kolwazi, kuzonikezwa izizathu zokwala ngokoMthetho. Ocelayo uzokwaziswa futhi ngamanye amalungelo akhe ukuthi afake isikhalazo sangaphakathi noma afake isicelo enkantolo ukuthi asizwe kanye nenqubo okufanele ilandelwe. Lokhu kuchazwe kwenatshwa ngezansi.
Uma isinqumo singakatholakali kusekela lomsebenzi wolwazi ngesikhathi esibekwe ngokusemthethweni, kungathathwa ngokuthi isicelo asivunywanga.
Uma ocelayo enokukhubazeka okumvimbela ukuthi afunde, abheke, noma alalelele irekhodi lelo elifanele elikufomu elisenhlanganweni yomphakathi, isekelo lomsebenzi wolwazi lizokwenza wonke umzamo wokuthi libe khona kufomu engafundwa, engabhekwa noma izwiwe. Ayikho enye imali engaphezulu eyobizwa.
kuzoba yingozi ekugcinweni kwemibhalo; noma angeke kukwazeke ukwenza amakhophi ombhalo njengoba ilungelo lokushicilelwa kungesilo elikahulumeni.
Izizathu ezibalwe ngenhla zizincazelo okuhloswe ngazo ukuthi kwenziwe lula ukuqonda. Ekucabangeni ukufaka isicelo sangaphakathi noma ukuthatha isinyathelo somthetho, kufanele kucatshangwe ngesigaba lapho lezi zimpendulo zivela khona. Esimeni lapho kufakwa khona isikhalo sangaphakathi noma kufakwa isicelo enkantolo, ukutholakala kombhalo kungenzeka kuphela lapho sekuqinisekiswe isinqumo sokugcina.
Izikhalo zasekhaya angeke zifakwe abantu abacelayo nje kuphela abangavunyelwanga ukuthola ulwazi, kodwa nezinhlangano zesithathu uma abafaka isicelo benikezwa ulwazi.
Izikhalo zangaphakathi kufanele zilungiswe ngokwesimo esishiwo ngokomthetho ngokwezimiso zomthetho. Le fomu iyatholakala kusekela lomsebenzi wolwazi owemukela isicelo, noma nanoma yiliphi elinye isekela lomsebenzi wolwazi, noma ocelayo angasebenzisa ifothokhophi yeFomu B, okufanele itholakale ezimisweni zomthetho ezishicilelwe ngokweSaziso sikahulumeni No. R 187 sangomhla ka-15 Februwari 2002.
Umuntu ofake isicelo unezinsuku ezingu-60 zokufaka isikhalo sangaphakathi kusukela ngosuku lokwenqatshwa kwesicelo, ngaphandle uma kusazokwazisa izinhlangano zesithathu, okwenza ukuthi abe-ke nezinsuku ezingu-30 zokufaka isikhalo sangaphakathi kusukela ngosuku lokwenqatshwa kwesicelo. Abantu abangaqondene nalolu daba kuzoba abantu abafanayo laba isekela lomsebenzi wolwazi elalibazisile ngesicelo ekuqaleni uma kungukuthi isimo siyakuphoqa lokho ngaleso sikhathi.
Wonke umbuzo olungile efomini kufanele uphendulwe bese ifomu ihanjiswa kusekela lomsebenzi wolwazi ngumuntu uqobo, ngekhoriya, ngefeksi, ngeposi noma nge-e-meyili.
Uma umuntu ofake isicelo engeke akwazi ukufaka isikhalo ngesikhathi esibekiwe, kufanele kunikezwe izizathu ezanele zokufaka isikhalo emva kwesikhathi ukuze sikwazi ukubhekwa isiphathimandla esifanele.
Isinqumo sizoba khona ngokushesha okungenzeka, kodwa-ke ngezinye izimo ezinsukwini ezingama-30 zokuthola isikhalo sangaphakathi, kuncike kwezinye izinto ezithile ezishiwo esigabeni 77 soMthetho.
Uma kungakaze kutholakale mpendulo ekupheleni kweikhathi, kufanele kwamukeleke ukuthi isikhalo sangaphakathi sichithiwe ngokomthetho.
Uma isicelo sivunyiwe kodwa abantu abangaqondene ngqo nesicelo base befaka isikhalo, umuntu ocelayo uyonikezwa isaziso ngesinqumo.
izizathu ezanele zesinqumo, zizocaphuna izinto ezihlinzekwa ngumthetho, kanye nesitatimende sokuthi izingxenye ezibandakanyekile zingafaka isicelo enkantolo sokuphikisana nesinqumo.
Umuntu ocelayo noma abantu abangaqondene nalokhu abaphikisanayo bangafaka isicelo sosizo enkantolo esifanele ngemuva kokuba sebenze konke ngenqubo yesikhalo sangaphakathi.
Izicelo kufanele zifakwe ezinsukwini ezingama-30 enkantolo enamandla omthetho okwenza lokho.
Isicelo kufanele silandele inqubo eshiwo esigabeni 79 soMthetho.
Lokhu kuzobandakanya, kokunye, incwadi yokufungela okulotshiwe, amakhophi ayiqiniso afakazisiwe ayo yonke imibhalo eyesekwayo kanye nesifungo sokuthi zonke izinqubo zesikhalo sangaphakathi ezishiwo esigabeni 74 sezisetshenziswe zonke.
c enikeza ukwenqatshelwa ngokomthetho, usizo lwesikhashana noma olushiwo ngqo, umyalelo ofungayo nomaisinxephezelo; kanye d ekushoyo ukukhokhwa kwezindleko.
Ngokwesigaba 15 soMthetho (uma ukhona) kudingeka ukuthi isaziso sishicilelwe kuleli bhukwana. Ngesikhathi sokushicilelwa kwaleli bhukwana, besingakabi bikho isaziso esinjalo esase sishicilelwe.
nasenhlanganweni ngaphandle kwemali.
Ezigabeni ezingezansi ezibhekene namarekhodi aphethwe isekela lomsebenzi wolwazi ngalinye, kwenziwe wonke umzamo wokunikezela ngalolu lwazi kunanoma yisiphi isimo.
Njengenhlangano enamagunya nemisebenzi ehlukene, inhlosongqangi yoMnyango yenziwa amayunithi amaningi enhlangano, amahhovisi esifunda kanye nezimishini zamazwe angaphandle. Imisebenzi ilethwa kumaklayenti ngamahhovisi esifunda/esigodi kanye nezindawo zemisebenzi, amayunithi ahambayo kanye namahhovisi aphesheya. Uhlelo lwesu loMnyango lukhombisa ukuthi le misebenzi ehlukene, neshintshwaniswayo ibhekelwa ukuthi yeseka izinhloso zoMnyango.
Ukuthuthukiswa kwezinqubomgomo okubalulekile okuqhubekayo eMnyangweni, ikakhulukazi ukubekwa koMthethosivivinywa ozayo, ikakhulukazi ukudluliselwa kwezinye izindawo kwemisebenzi yezindaba zomphakathi ezinhlanganweni zamazinga amathathu kaHulumeni kanye nokuqalwa ukusetshenziswa kwendlela entsha yomazisi yoMnyango Wezasekhaya i-Home Affairs National Identification System, kuyodinga ukuthi kuphinde kwenziwe ngokungenakuvinjelwa isakhiwo senhlangano yomnyango kanye nohlelo lwebhizinisi. Imisebenzi ihlala njalo ibalulekile kunesakhiwo kanti i-DHA iyaqinisekisa ukuthi uhlelo luhlala lulungiswe ngokwezidingo zomsebenzi.
Ngakho-ke uhlelo olufakwe Ohlelweni Oluyisu lwe-DHA, yize lukhombisa kakhulu isakhiwo samanje, lungolwesimo sezinguquko futhi kufanele lubhekwe ngesimo soguquko esiphilayo esesiqalile eMnyangweni. Ngaphezu kwalokho, ukucaciswa kokugcina kwesakhiwo senhlangano esisha sizoqondisa ukuzimisela konke koMnyango okwenziwe okuzofuneka kwenziwe ngenxa yokwenziwa kwenqubomgomo.
NgokoMthetho, uMqondisi Jikelele ungumsebenzi wolwazi we-DHA. Usizwa amasekela abasebenzi bolwazi ekwenzeni imisebenzi yakhe.
Amagunya oMnyango agxile emthethweni kanjalo nasemibhalweni yenqubomgomo.
Nokuhambisana negunya lawo, uMnyango Wezasekhaya usebenzisa umsebenzi obalulekile Wemisebenzi Yomphakathi kanye Nokuhambela Kwamanye Amazwe.
Lesi sigaba sinikezwe umsebenzi wokwenza ngcono izinhlelo eziqhubekayo zokwenza umsebenzi ngokubonisana noMnyango Wezinkonzo Zikahulumeni kanye Nokuphatha.
Unikeza uMqondisi Jikelele ngokuhlaziya kobungcweti, ngokuhlola, ngokuhlela kanye nosizo lokuxhumanisa, futhi kubalulekile ekuphatheni ngempumelelo kanye nakahle kwemisebenzi ehlukene yekhethelo yoMnyango.
Lo Mnyango Wokuqondisa Omkhulu uncike ehhovisi likaMqondisi Jikelele.
Ukwenziwa kangcono kwemisebenzi kuyinto yokuqala ephambili kuzwelonke, futhi kunezinto ezilindelekile kakhulu ngokwezepolitiki kulokhu. Ukuhlanganiswa komzamo we-DHA wokwenza umsebenzi omunye wemisebenzi yalo Mnyango Womqondisi Omkhulu. Ngenxa yokubaluleka kobudlelwane phakathi kohulumeni ekubhekeleni inqubomgomo ebalulekile nehlelwe kahle kanye nangemisebenzi eyenziwayo, amahhovisi Ezifunda okwamanje abika eHhovisi Elikhulu ngokusebenzisa lomnyango Womqondisi Omkhulu.
Ibandla Labaqondisi Abakhulu: Abantu okwamanje linezingxenye zabaqondisi abathathu: Ukuthuthukiswa Kwabantu, Ukuphathwa Kwabantu kanye Nobudlelwane Emsebenzini.
Ibandla Labaqondisi Eliphezulu libheka abantu emnyangweni, emizameni yezinguquko njengokuqasha labo ababencishwe amathuba ukuphathwa koMthetho wezoBudlelwane Emsebenzini, 1995, Umthetho Wokulingana Emsebenzini, 1998, Umthetho Wokuthuthukisa Amakhono, 1998 kanye nomunye umthetho ophathelene nabantu. Libhekela nomthetho Wemisebenzi Yomphakathi, 1994, kanye neZimiso Zemisebenzi Yomphakathi, 2001.
Ukuhlela ngendlela ekahle kwezindaba zabantu, isibonelo ukuhlela kabusha kanye nokwakhiwa kabusha kwenhlangano. Ukuqashela Umnyango abasebenzi abadingekayo, ukufuna abasebenzi nokubakhetha.
Ukusebenzisa kanye nokunakekela abantu, ukuhlola kanye nokubhekela ukwenziwa komsebenzi wabasebenzi, ukuhola kanye nokuqondisa bonke abasebenzi ekwenzeni imisebenzi yabo.
Ukuqinisekisa impilo nokuphepha emsebenzini kwabasebenzi eMnyangweni.
Ukugcina amarekhodi emininingwane yabasebenzi, isib. Isimo sezimali zabo, isimo somshado, imfundo kanye nokuqeqeshwa.
Ukuthola umbhalo wenkantolo, okungamasamanisi, isaziso ngokuzokwenzeka noma isicelo, okuqondene nakho noma ngenye indlela.
ukubhekelwa kobuchwepheshe obusezingeni eliphezulu obuhambisana nabo obunjengeNdlela Yokukhomba Imibhalo Yeminwe Okuzenzekelayo kanye nobuchwepheshe baMakhadi Ahlakaniphile (Smart Card).
ukufakwa kanye nokunakekelwa kwendlela egcwele ye-elekhtronikhi yokulawula ukuhamba yaseHhovisi Eliyinhloko, Amanxusa aseNingizimu Afrika asemazweni aphesheya kanye nasemachwebeni okungena eNingizimu Afrika.
wokuthuthwa kwezimpahla kanye nemisebenzi yokwelekelela kumaklayenti angaphakathi.
wemibhalo yobuzwe, imibhalo yokuhamba kanye namaphasiphothi, ukuze kuqhutshwe ukuhamba ngaphandle kwemingcele yeRiphabhulikhi kwezakhamuzi zaseNingizimu Afrika kanye nabanye abahleli unomphelo.
wokuhlinzeka ngomsebenzi wolwazi kulezo zingxenye ezithandayo.
Lolu hlobo lubhekene namarekhodi aphathelene nemisebenzi ngqangi yamayunithi athize. Imininingwane yala marekhodi yenziwa ngezansi ezigabeni zamayunithi athize.
Uhlu olunikezwe ngenhla lujwayelekile futhi akusho ukuthi izihloko ezikhonjiswe zihlala njalo zinamafayela asebenziayo. Lokhu kungenxa yokuthi i-DHA ibhekene nomsebenzi wokugcina amarekhodi okuzazisa abo bonke abantu baseNingizimu Afrika abayizigidi ezingama-45.
Uma kwenziwa isicelo sokuthola ulwazi, kufanele kunikezwe ulwazi oluningi kangangoba kungenzeka ukwenza ukuthi ucwaningo lube lula. Kuyasiza futhi ukusho ukuthi yiliphi ihhovisi elinaluphi ulwazi.
Ukukhonjwa kwamlungu abantu abakhona ezweni, ukunikeza amalungelo kanye namandla athize, ukuqinisekisa ukuphathwa kwezezimali okukahle kanye nokunikeza imisebenzi yokusiza ekuphatheni.
Ukulawula ukwamukelwa kwabantu bangaphandle eNingizimu Afrika, ukufika kwabo kanye nokuhamba kwabo.
Ukulawula ukukhishwa kwezinto ezithile ezishicilelwe, izinto, amafilimi kanye nokokuthokozisa umphakathi.
Ukurejistwa kokuzalwa, kokufa kanye nemishado.
Ukukhishwa kwezitifiketi zokuzalwa, zokufa kanye nemishado.
Ukukhishwa komazisi kanye nomazisi besikhashana.
Ukukhishwa kwezitifiketi zobuzwe kanye nezokwamukela njengento eyimvelo.
Ukuchibiyela imininingwane yomuntu uqobo kurejista yabantu abakhona ezweni.
Ukukhipha izitifiketi zokuhambela amanye amazwe eziphuthumayo, amaphasiphothi esikhashana kanye namaphasiphothi.
Ukukhishwa kwamaviza, izimvume zokuhlala isikhashana kanye nesikhundla sokuhlala unomphelo.
Ukukhipha izimvume zokufuna abantu abacashile kanye nezababaleke emazweni abo ukuthi bezocasha kwamanye amazwe.
Ukubhekelwa kwendlela yokulawula ukuhamba kanye nokuhambela kwamanye amazwe okusemthethweni kanye nokungekho emthethweni.
Amahhovisi ezifunda anikezela ngenhlanganisela yemisebenzi yayo yonke iminyango, kusukela emisebenzini yomphakathi ukuya ekuphathweni kokuhambela kwamanye amazwe, neminye imisebenzi okujwayeleke ukuthi ibe ngaphakathi kwemisebenzi abagunyazwe ukuyenza.
La mahhovisi ezifunda aphinde ahlukaniswa futhi aba amahhovisi angaphansi kwezifunda kanye namahhovisi ezigodi lapho umphakathi ungathola khona izindaba zokuhambela kwamanye amazwe kanye nezemisebenzi kaHulumeni ye-DHA.
Amachweba okungena abhekene nomsebenzi wokuphatha ukungena kanye nokuphuma kwabantu, ikakhulukazi abantu basemazweni angaphandle, emingceleni yaseNingizimu Afrika.
Baqinisekisa ukuthi abantu basemazweni angaphandle abangafanelekile ukungena noma ukuphuma ezweni kubhekwana nabo njengoba kushiwo.
Kuyinto ebaluleke kakhulu kumnyango ukuthi imisebenzi yawo utholakale kubantu jikelele, kungenxa yalokho kunamahhovisi ezifunda, amahhovisi ezigodi kanye nezindawo zokusiza abantu ezweni lonke. Imisebenzi eminingi ye-DHA yenziwa kuwo wonke la mahhovisi.
Amafomu okufaka izicelo atholakala kukhompyutha kanye nolunye ulwazi kungatholakala kuwebhusayithi yomnyango. Ulwazi lokubhaliswa maqondana nemisebenzi yokuhambela kwamanye amazwe kanye nemisebenzi yomphakathi nalo lukhona kuwebhusayithi kulabo abasebenzisa i-inthanethi.
a Uma ngabe Umnyango ufuna ukungenisa izinqubomgomo ezinkulu ezintsha, ujwayele ukukhipha uhlaka lwenqubomgomo njengesiphakamiso esisafuna ukuthi kuxoxwe ngaso kuGazethi kaHulumeni kanti kwesinye isikhathi nakwezinye izindawo zokushicilela, bese kuthi noma yiliphi ilungu lomphakathi lamukelwe ukuthi lilethe imibono yalo ngalesi siphakamiso eMnyangweni. , b Imithetho sivivinywa esiwuhlaka noma ukufingqwa kwayo iyashicilelwa ukuze umphakathi ubeke imibono kuGazethi KaHulumeni ngaphambi kokuba kwaziswe ngawo iPhalamende.
c Uma kwenziwa uhlaka lwenqubomgomo entsha noma lomthethosivivinywa, uMnyango futhi ukhomba bese ubonisana namaqembu athize athandayo, njengezinhlangano ezingekho ngaphansi kukahulumeni; izinhlangano ezisemphakathini kanye noMkhandlu Wamasonto WaseNingizimu Afrika.
d Noma yimuphi umuntu wamukelekile, noma ngasiphi isikhathi, ukuthi abhalele i-DHA ngeziphakamiso maqondana nezinqubomgomo ezintsha kanye nezinguquko kuzinqubomgomo ezikhona uMnyango osicabangayo. Zonke iziphakamiso ezizwakalayo ziyobhekwa.
a IBhodi Yezamafilimu kanye Nokushicilela ibandakanya abameleli bemboni yezamafilimu kanye nezokuthokozisa.
b IBhodi Yokudlulisa Izikhalo Zababaleke Emazweni Abo ibhekela izikhalo zabafuna labo abacashe ezweni abenqatshelwa Ikomiti Elimele Izindaba Zokucasha Kwelinye Izwe.
Ngakho-ke abaqeqeshiwe kanye nezinye izingxenye zomphakathi ezithile bangaba nomthelela kunqubomgomo nasekusebenziseni amandla noma ekwenziweni komsebenzi kule mikhakha ethize ngokusebenzisa la mabhodi angenhla.
ukufaka isicelo eNkantolo Ephakeme sokubukeza izinqubo somsebenzi wokwazisa womnyango; kanye iv nokucela usizo kuKhomishini yaMalungelo Abantu ekusebenziseni ilungelo elingaphansi komthetho.
i Okokuqala, thinta umphathi womsebenzi lowo othintekayo, uzozama ukuluxazulula udaba.
Isinyathelo esilandelayo ukukhalaza kuMqondisi Jikelele, ozokwenza ukuthi isikhalazo lezo siphenywe bese kuthathwa izinyathelo zokulungisa ezidingekayo uma isikhalazo sizwakala.
Isinyathelo esilandelayo ukuthumela isikhalo kuMvikeli Womphakathi.
Lapho kufanele khona, njengesinyathelo sokugcina, kungayiwa enkantolo yomthetho ukuze inikeze usizo olufanele, njengokubukeza noma yisiphi isenzo sokuphatha soMnyango noma umyalelo ophoqelela ukuthi uMnyango wenze esinye isenzo lapho kuke kwaba khona ukwehluleka ukwenza okuthile.
njengokumemezela ukuphikisa ngaphansi komthetho Wobudlelwane Emsebenzini; kanye iii nanjengelungelo lokudlulisela isikhalo kuNgqongqoshe, lapho exoshwa ngenxa yokungaziphathi kahle.
Ukuqondanisa ukuthuthukiswa kwezinqubomgomo ngaphakathi komNyango.
Ukuphatha nokulungisa amahhovisi ayi-10 esifunda.
Ukunikeza inqubo yokuhlela kanye nenqubo yokuphatha kumNyango.
Ukuhlola nokulinganisa izinhlelo zomnyango.
Imibiko Yezibalo Zezimali.
Ibandla Lesiphathimandla: Ukuphatha Ezezimali yisibopho sokuhgambisa nokuphatha izindaba zezimali zomNyango.
Ukuphatha Izimali, okusho ukuthi Ukunikeza izinsizakalo zokukhokha nokwezibalo zama-akhawunti zomNyango wonke, okufaka ukugcina izincwadi nokuphatha ama-akhawunti, ukukhokhwa kwamaholo kubasebenzi kanye nkwenza ukudonsa okufanele kuzikhungo ezifanele.
Ukuphatha ukunikezela, okusho ukuthi ukutholwa kwempahla, izinsizakalo, ukwesekwa ngamalojistiki kanye nokuphathwa kokukhona.
Ukuphatha Impahla Yonke, okusho ukuthi ukugcinwa ngokuphephile kwempahla yonke okufaka ukwakhiwa kwezinqubomgomo kanye nenqubo.
Ukuphatha Ibhajethi, okusho ukuthi ukuhambisa nokuhlola kanye nokugcina ibhajethi elinikezwe i-DHA.
Ukuphatha izinhloso, okusho ukuthi ukweseka umNyango ekuhlaziyeni ukusebenza kwezinqubomgomo eziphakanyisiwe zomnotho nezezimali.
Ukwakha ukwazi ngezezimali ngokunikeza ukweseka kwezezimali nezinhlelo kanye nokuqeqeshwa kwawo wonke amalungu abasebenzi abadinga lolu hlobo lolwazi.
Ibandla Labaqondisi Eliphezulu: Ukuphatha Ezezimali ngokujwayelekile kufaka imibhalo elandelayo, ngaphakathi kweminye. Imibhalo ihlelwe ngokulandela izindaba ephathelene nazo kanye nezihlobo ewela kuzo.
Amarekhodi okubala impahla, amakontikleka abantu ngabanye, Amakontileka Ebhodi Lamathenda Lombuso, amathenda asemthethweni ngekho mthethweni, ukubala impahla yonke ekhona, imibiko yebhodi lokubuza, izitatimende zonyaka ngonyaka kanye nokubuyayo, ukubhalwa phansi kwamanani ezintengo, amarekhodi ekomiti lamathenda, kamye nokuhlolwa kwempahla yonke.
Leli bandla Labaqondisi Eliphezulu alinikezi izinsizakalo ngqo emphakathini, kodwa leseka yonke i-DHA emisebenzini yayo engumnyombo. Isicelo sokufinyelela kumarekhodi aphethwe iBandla LABAQONDISI Eliphezulu zingaqondiswa kwi-ofisa yolwazi, loyo mininingwane yakhe yokuxhumana etholakala esigabeni se-8.2.
Ibandla LABAQONDISI Eliphezulu: Lezindaba zabasebenzi linikeza izinsizakalo zokweseka kuMnyango.
nokunikeza izinsizakalo zokuphatha nokulondeka.
Ulwazi oluphethwe kulezi zinhlobo okufaka izingqubomgomo kanye namarekhodi abasebenzi.
Leli bandla Labaqondisi alinikezi izinsizakalo eziqondile emphakathini. Izinsizakalo zawo zilinganiselwe ikakhulukazi ukweseka ukwenziwa kwemisebenzi esemqoka e-DHA. Isicelo sokufinyelela kumarekhodi aphethwe yileli Bandla Labaqondisi Eliphezulu lingaqondiswa kuselela le-ofisa yolwazi, omininingwane yalo yokuxhumana ibekwe esigabeni - 8.3.2.
Nokugcinwa nokuphathwa Kwezinhlelo Zomphambo Ophakathi.
ISIKHUNDLA Umqondisi Omkhulu: Izinsizakalo Zezakhamuzi.
Leli bandla LABAQONDISI Eliphezulu linesibopho sokugcina irejista yezakhamuzi, ukugcinwa ngokuphepha kwamarekhodi okuzazisa, izindaba eziphathelene nezakhamuzi, izincwadi zokuvakasha kanye namaphasiphothi, omazisi kanye nokuzazisa.
Ukunikezwa kwama-visa, izimvume zokuhlalela safuthi endaweni, izimvume zokuhlala okwesikhashana, izindaba eziphathelene nababaleka emazweni akubo kanye nabafuna indawo yokukhusela, ukuphathwa nokugcina izinhlelo zokuphatha ukuphuma nokungena ezweni, ukuphatha ukungena ezweni ngokungemthetho kanye nezindaba zamazwe ngamazwe.
Umthethosivivinywa Ngokuhambela Kumazwe Ngamazwe.
Ibandla Labaqondisi lokuxhumana lishicilela amaphepha okundiziswa, amabhrosha, amamanyule, amaphaphabhuku, kanye namaphosta njengoba kudingwa yi-DHA. Imibhalo elandelayo itholakala mahhala, uma ngabe ikhona. Ingakwazi futhi ukufundisiswa emahhovisi akhethiwe nakhona futhi uma ngabe ikhona. Uma kudingeka, amakhophi angenziwa okuyilapho izindleko zekhophi zingabizwa njengelevi.
Isicelo sitholwe ngu (yisho isikhundla, igama nesibongo se-ofisa yolwazi/usekela we-ofisa yolwazi) ngomhlaka ...(usuku) e...
Izindleko Zokucela (uma zikhona): R...
Izindleko Zokufinyelela: R...
B. Imininingwane yomuntu ocela ukufinyelela kurekhodi a Imininingwane yomuntu ocela ukufinyelela kurekhodi kumele inikezwe ngezansi.
b Ikheli kanye noma inombolo yefeksi eNingizimu Afrika lapho ulwazi kumele luthunyelwe khona kumele linikezwe.
c isiqinisekiso sesikhundla ofaka isicelo ukuso, kumele sixhunywe uma ngabe kufanelekile.
Amagama aphelele kanye Nesibongo:...
Lesi sigaba kumele sigcwaliswe KUPHELA uma isicelo solwazi senzelwa omunye umuntu.
Amagama aphelele nesibongo:...
D. Imininingwane yamarekhodi a Nikeza imininingwane ephelele yerokhodi ocela ukufinyelela kulo, ufake nenombolo yereferensi uma uyazi, ukuze irekhodi likwazi ukutholakala.
b Uma isikhala esinikeziwe singalingani, uyacelwa ukuba uqhubeke ekhasini elehlukile lephepha bese ulixhuma kuleli fomu. Ocelayo kumele asayine wonke amaphepha ongeziwe.
Incazelo yamarekhodi noma izingxenye ezifanele zerekhodi:...
Eminye imininingwane yamarekhodi:...
E. Izindleko a Isicelo sokufinyelela kumarekhodi, ngaphandle kwerekhodi eliqukethe ulwazi ngomuntu, lizokwenziwa kuphela emva kokuba inkokhelo isikhokhiwe.
b Ocelayo uzokwaziswa ngenai lemali okumele ikhokhwe.
c Izindleko ezikhokhelelwa ukufinyelela kurekhodi yeyeme ekutheni lifuneka ngasiphi isimo kanye nesikhathi esifanelekile esidingekayo ukufuna kanye nokulungisa irekhodi.
d Uma ocelayo evunyelwa ukungakhokhi noma yiziphi izindleko, uyacelwa ukuba unikeze izizathu zokungakhokhiswa.
Uma ocelayo evinjelwa ukukhubazeka okuthile ukufunda , ukubukela noma ukulalela irekhodi efomini elinikeziwe ku-1 kuya ku-4 ngezansi, yisho ukukhubazeka bese ubonisa ukuthi irekhodi lidingeka kuluphi uhlobo.
a Ukuhlonipha isicelo sakho sokufinyelela ngesimo esithile kungeyama ekutheni isimo esinjani irekhodi elitholakala ngaso.
b Ukufinyeleleka ngesimo okucelwe ngaso kungenqatshelwa ngezimo ezithile. Ngaloko ocelayo uzokwaziswa uma ukufinyelela kuzokunikezwa ngesinye isimo.
c Inkokhelo ekhokhwayo ukufinyelela amarekhodi, uma ngabe ikhona izowutholakala ngokuyingxenye ngesimo ukufinyelelka okufuneka ngaso.
Uma ocelayo ecele ikhophi noma okulotshiwe kwerekhodi (ngenhla), kungabe ufisa ukukopisha noma ukulotshwa ukuba kuposelwe kuye?
Izinkokhelo zokuposa ziyakhokhwa.
Qaphela ukuthi, uma ngabe irekhodi alikho ngolimi olukhethwe ngocelayo, ukufinyelela kunganikezwa ngolimi irekhodi elitholakala lingalo.
Yiluphi ulimi ocelayo akhetha ukuba irekhodi libe ngalo?
Ocelayo uzokwaziswa ngokubhalelwa ukuthi isicelo sakkhe sivunyiwe/senqatshiwe. Uma ocelwayo efisa ukwaziswa ngenye indlela, kumele bayicacise leyo ndlela bese nbenikeza nemininingwane efanele ukuze kul;endelwe leso sicelo.
Ocelayo angathanda ukwaziswa kanjani ngesinqumo esiphathelene nesicelo sakho sokufinyelela kumarekhodi?
Isayinwe e ngalolu suku ... luka ... 20...
b Ubufakazi besikhundla ofaka ukuso isikhalazo, uma kufanelekile, kumele kuxhunywe.
Igama eliphelele nesibongo:...
Lesi sigaba kumele sigcwaliswe KUPHELA uma umuntu othile(ongeyena ocelayo)efaka isikhalazo sangaphhakathi.
Igama eliphelele nesibongo:...
Uma ngabe isikhala esinikeziwe singeneli, uyacelwa ukuba uqhubeke ekhasini elinye lephepha bese ulixhuma kuleli fomu. Ocelayo kumele awasayine wonke amakhasi amaphepha angeziwe.
<fn>zul_Article_National Language Services_OKUQUKETHWE 3.txt</fn>
Kunesisho esivela kwezinye zezilimi zesintu esithi: "Induku ayiwakhi umuzi". Ulwazi lwethu embonini yamatekisi selukhombise iqiniso lwalesi sisho izikhathi eziningi. Ngaphambi kohulumeni wentando yeningi, abantu abaningi embonini yamatekisi bahlangabezane nezinxushunxushu eziningi; ezibandakanya ukufa nokulimala kwabashayeli kanjalo nabagibeli. Lezi zinxushunxushu nokulwa kwakubangwa kakhulu ukungavumelani phakathi kwabo bonke embonini yamatekisi mayelana nemizila, imali ekhokhwa ngabagibeli njalonjalo.
Ukuqeda ukungqubuzana okungafuneki embonini ephethwe kakhulu ngabantu abansundu futhi esiza kakhulu iningi labampisholo, uhulumeni uhlangene noMkhandlu weziNhlangano Zamatekisi aseNingizimu Afrika (Santaco) washicilela isivumelwane sokusebenzisana (MOU) esasihlose ukudala uxolo kule mboni. I-MOU yalandelwa yimithetho eminingi eyaphasiswa yiphalamende ngenhloso yokuletha ukunethezeka embonini yamaTekisi. Umthetho Wesikhashana kaZwelonke Wezithuthi Zasemhlabathini (NLTTA) ngomunye wale ithetho.
Uzokhombisa ulwazi lwakho nge-NLTTA.
Uzoqonda ngohlelo lokubuyekezwa kwengqalasizinda yezamatekisi nomhlomulo wayo.
Uzokwazi ukuthi ichaza ukuthini inqubo yokubuyekezwa kwengqalasizinda yezamatekisi.
Uzokwazi ngezimiso ezilindelwe esithuthini esisha esiyitekisi.
Uzokwazi ngenqubo elandelwayo yokuguqulwa kwemboni yamanje yamatekisi ibe yimboni yomphakathi yezithuthi.
Uzoqonda izibophezelo zabanikazi bamatekisi maqondana nokukhokhwa kwentela nomhlomulo wakho.
Iqhaza elikhulu lempilo wukuxhumana. Awucabange ukuthi umhlaba ungaba njani ngaphandle kokukhuluma?
Kunamagama nezimpawu ezivame ukusetshenziswa ngamaqoqo athile abantu nokuvame ukuba yibona kuphela abaqonda incazelo yawo. Ukukhuluma ngale ndlela kufana nokusebenzisa abantu embonini yamatekisi ngoba nabo banendlela ethile yokukhuluma. Singabala "ulimi" (izimpawu) olusetshenziswa ngabashayeli nabagibeli abalusebenzisa lapho bechaza izindawo abaqonde kuzo ezaziwa yileli qoqo kuphela nokufanele zichazelwe abanye abangalwejwayele lolu limi noma izimpawu.
Lezi zimpawu zisetshenziswa ekwedluliseni kalula imiyalezo.
Abantu bejwayele ukufingqa amagama ngenhloso yokwedlulisa kalula umyalezo. Empeleni abanye bathi abantu baseNingizimu Afrika bathanda ukuzenza ngcono, yingakho bethanda ukusebenzisa amagama anqamulelayo (amagama afingqiwe) aphinyiswayo nabhalwayo. Ngesinye isikhathi uhlobo olufingqiwe lwegama abalusebenzisayo luduma ukwedlula igama uqobo. Isibonelo yigama elithi "Ingculazi noma Anti Immune Deficiency Syndrome" linegama elifushane elaziwa kakhulu ngabantu neliqondwa kalula uma libhalwa noma liphinyiswa ngendlela elifushane ngayo. Uyazi ukuthi lisho ukuthini?
Njengakweminye imikhakha yokusebenza, labo ababambe iqhaza embonini yamatekisi basebenzisa amagama afingqiwe ngenhloso yokuxhumana. Amanye made kanti amanye anzima ukuwakhumbula. Noma kunjalo, la magama kufanele wonke umuntu osembonini awazi futhi aqonde incazelo yawo ngoba athinta ibhizinisi labo ngandlela thize. Lawo magama amafishane atholakala emibikweni, kuma-MOU nasemithethweni ephasiswe yiphalamende. Ku-NLTTA (qaphela leli gama elifingqiwe) kunamagama afingqiwe okufanele sazi incazelo yawo. La magama achazwe ebhukwini le-NLTTA.
Empeleni kungani nje sidinga i-NLTTA?
Uma sibheka emlandweni wethu sithola ukuthi kwakuhlale kunemithetho eyasungulwa neyasebenza ezindaweni ezithile zamakhosi nezinduna. Nasemikhandlwini yawo, le mithetho yayihlose ukugcina umthetho nobulungiswa kulezi zindawo. Namuhla, zisekhona izindawo lapho amadoda (mhlawumbe nabesifazane, ukwenzela ushintsho) ehlangana khona esigcawini sasebukhosini njalo ngesonto ukushaya imithetho. Baphinde basebenzise le nkundla ukuqinisekisa ukuthi izindawo zilandela umthetho njengoba washaywa. Le ndlela enhle "yokubusa" endaweni isisetshenziswa ezinhlakeni zohulumeni basekhaya naseminyangweni kahulumeni kazwelonke nasezindaweni zasemadolobheni. Abadala bakithi babeqonda ukuthi indawo engabuseki iyoletha indida futhi ibhubhise imiphakathi yethu, le nto bayibona kudala.
Lonke izwe eliphila ngentando yeningi njengeNingizimu Afrika linemithetho ephasiswe yiphalamende eyazisa amalungelo esintu namalungelo abo atholakala kuMthethosiseklo wezwe lakithi. Le miyalelo ibizwa ngemithetho. Umnyango ngamunye unemithetho esiza ekuxazululeni izinkinga ezahlukene umphakathi obhekana nazo ezindabeni ezithinta lowomnyango.
ochaza indlela okufanele siphathwe ngayo isikole.
Wezempilo unemithetho echaza indlela abasebenzi bezempilo okufanele bahlenge ngayo iziguli zabo.
Ngendlela efanayo, Umnyango Wezokuthutha unemithetho ehola ababambe iqhaza ebhizinisini lezokuthutha ngalokho okufanele bakwenze ukuletha ukuthula embonini. Omunye wayo yi-NLTTA.
Ukuguqula isimo njengamanje embonini yezokuthutha iphenduke uhlelo oluphapheme olunegalelo elikhulu kuzithuthi zomphakathi.
Ukuhlangabeza izidingo zabagibeli.
Abantu abaningi abazalwe ngaphambi kuka-1994 bayazi ngezinhlupheko ezathwalwa yibo bonke abantu abamnyama ngenxa yokucindezelwa wuhulumeni owayengafanele. Babengenalo izwi endleleni izwe elalibuswa ngayo ngoba bengavunyelwe ukuvotela ohulumeni abantu abafunwa yibo. Yayingekho intando yeningi. Ngomphumela wentando yeningi eNingizimu Afrika, sekunokhetho emazingeni asekhaya nakuzwelonke. Ngokusebenzisa ukhetho, izakhamizi seziyakwazi ukuqoka abantu ezibafuna ephalamende!
Ngoba siyazi ukuthi kunjani ukuphila ezweni lentando yeningi, kubalulekile ukuba zonke izindawo ezithinta impilo yethu zisebenze ngokwentando yeningi. Cabanga ngohlelo lwasezikoleni (kusebenza imikhandlu eqokwe ngabafundi) isibonelo, uhulumeni wasekhaya (omiswe ngamakhansela) njalonjalo. Lokhu kusebenza ngokufanayo embonini yamatekisi - sidinga ukusebenza ngentando yeningi kohulumeni basekhaya, emazingeni ezifundazweni nakuzwelonke kuzo zonke izinhlaka zethu.
Kubi Mzala, ayisekho inzuzo! Singenzani?
Komunye wemihlangano yeKomidi Elikhethekile leMisebenzi Yomphakathi ngoJuni 2002, Umongameli weSANTACO, uMnumzane Moufhe wathi: " Ngaphambi kuka-1994, imboni yamatekisi yayilibhizinisi elinothile. Kodwa uhulumeni wobandlululo wenza ngamabonu ukucekela phansi imboni ngokukhipha izimvume eziningi ngokweqile."
Uthi bewazi ukuthi amatekisi athwala abagibeli abangaphezulu kwezigidi ezingu 3.7 njalo ekuseni Laba ngabantu ikakhulu abasebenzayo - lokhu kuchaza ukuthi imboni yamatekisi inegalelo entuthukweni yomnotho wezwe nakuba ingakathathwa njengemboni yezithuthi zomphakathi?
ukushintsha uhlobo olugugile lwamatekisi, kungene amasha, ahlanganiswe lapha nathwala abantu abantu abayi-18 kuya ema-35.
ukuhlangabezana namaqophelo aphezulu okuphepha adingelwa izithuthi zokugibela umphakathi (izithuthi ziyoqukatha izici ezehlukile ezifana nomshini wokucima imoto onqanda ukulayisha ngokweqile).
Ukuhlomulisa ngokomnotho abanikazi bamatekisi nababambe iqhaza ngoxhaso nemali yokwesula imoto.
Ukusungula imifela ndawonye yamatekisi yokuxhumana nabaxhasa ngemali ngenhloso yokusabalalisa izimoto ezintsha.
Ukuthuthukisa umnotho wezwe isibonelo.
Ukufaka igalelo empilweni yemvelo (izimoto ze-NTV ziyosebenzisa udizili oshibhile kunophetroli okhiqiza isisi).
Ukubumba umqulu wolwazi kazwelonke wezimvume zokusebenza ngokubhalisa ama-NTV.
Uhlelo olunobuchule olusungulwe yithimba elijutshiwe elimele Iminyango Yezokuthutha, Ezohwebo Nezimboni, Owamandla Nokumbiwa Phansi Nokusetshenziwa Kwezimali kuZwelonke ngokuhlanganyela nemboni yamatekisi luyokhuthazwa ngaphansi kohlelo lokushintshisana ngemvume endala kutholwe entsha noxhaso lokwesula imoto okuyotholwa abanini bamatekisi abasemthethweni ngenhloso yokuxhasa intengo yezimoto ezintsha.
Uhlelo olusha lwamatekisi luyoholela ekuhleleni kabusha imizila yamatekisi.
Imizila ekhona njengamanje iyobuyekezelwa ukwethula usizo olunqala kubagibeli.
Kuyoba khona izinhlobo ezinye zezimoto eziyothinteka ohlelweni lwezithuthi zomphakathi ezihamba emhlabathini.
i ngaphansi kwabantu abangu 18 isibonelo. Amatekisi anewashi lokukala ubude bendawo ehanjiwe ii Abantu abangu 18 amakhumbi iii Abantu abangu 35 amabhasi amancane kanye iv Nabantu abantu 46 noma ngaphezulu isibonelo.
Izimvume ezikhona namuhla ziyoguqulelwa ezimvumeni zokusebenza eziyohlala iminyaka emi-5 ngaphandle kwezimvume eziyohlala unomphela.
Izimvume zokusebenza ziyogxila emzileni wemoto Hhayi ebukhulwini bendawo ethile njengezimvume ezikhona njengamanje.
Ama-NTV ayohlelwa ngemizila nezikhathi ikakhulu lawo axhasiwe.
Eminye imisebenzi yezokuthutha iyoxhaswa. Imisebenzi yezokuthutha exhasiwe iyohlelwa ngendlela ethile isibonelo, ukulandela uhlaka lokusebenza ngezikhathi.
Ubukhulu benjini: ehlala abantu abayi-18 ikhumbi iyoba ngu 2,5 - 4,0 wamalitha kadizili kanti ibhasi elincane elihlala 35 kube u-4,6 - 6, 0 wamalitha kadizili.
Umnyango wabagibeli: Umnyango ozivulekelayo olawulwa ngumshayeli obanzi ngo-850 mm emotweni ehlala abantu abayi-18 nabangama- 35.
Izihlalo zabagibeli: Izihlalo ezine ebubanzini be-NTV noma ngabe bangaki olayini.
Izifundazwe kufanele zethule amaqhinga azo okuqhuba i-NLTTA. Isifundazwe ngasinye ngokuholwa nguNgqongqoshe (isibonelo) singaziqokela abantu abayosimela ezikhungweni ezahlukene. Kulesi sifundo, sizobheka izibophezelo zalezi zakhiwo kanjalo namaqhinga okufanele bazigcinele wona.
Uzokhombisa ulwazi lwezikhungo/izakhiwo ezahlukene ezibandakanyeka embonini yezokuthutha.
Uzokhombisa ukuqonda imisebenzi yezikhungo/izakhiwo zemboni yokuthutha esifundazweni sakho.
Uzoxoxa ngezibophezelo zikaNgqongqoshe owengamele ezokuthutha esifundazweni mayelana nokuqhutshwa kwe-NLTTLA.
Uzokhombisa ulwazi nezinhloso "zoMkhankaso Wokuhambisana Nomthetho" esifundazweni sakho.
Ngokulandisa koMthetho Wezokuthutha Wesifundazwe, isifundazwe siqoke imikhandlu ethile ngenhloso yokwenza isiqiniseko sokuthi izindaba ezithinta ezokuthutha esifundazweni zidingidwa ngendlela efanele neyanele. Laba Yibhodi Yezimvume Zokusebenza, ngonobhala, ngabasebenzi abagunyaziwe noma abagcinisa umthetho (isibonelo, abahloli bezimvume, abahloli bezimoto, amalungu oMbutho Wamaphoyisa WaseNingizimu Afrika, njalonjalo).
Lokhu okulandelayo yimisebenzi yezakhiwo/yemikhandlu ephawulwe ngenhla.
Ukwemukela, ukucubungula nokuthatha isinqumo ngezicelo zokunikwa, zokuvuselela nokwedlulisa izimvume zokusebenza.
Ukudingida izicelo zokuguqula izimvume zibe ngezokusebenza.
Ukuthola igunya lokusebenzisa imvume kwesinye Isigungu Sesifundazwe (uma kunendlela engena kwesinye isifundazwe).
Ukwemukela, ukucubungula nokuthatha izinqumo ngezicelo ezibhaliselwa ososeshini nabanikazi bezimoto embonini yamatekisi.
Ukumisa nokwesula ebhukwini akade bebhalisiwe.
Ukugcina imibhalo yolwazi oludingwa wuSomqulu Wezokuthutha kaZwelonke, olufana nabanikazi bamatekisi, umsebenzi wabo nezimoto.
Ukugqugquzela nokusiza ososeshini ekubhaliseni.
Ukubhala nokwethula umbiko wonyaka kuNgqongqoshe owengamele ezokuthutha esifundazweni ngenhloso yokwedlulisa umbiko esishayamthetho sesifundazwe.
Isibophezelo esikhulu salaba basebenzi wukuphoqelela ukulandelwa kwe-NLTTA.
Ukummisa nokuhlola izimoto kanjalo namaphepha emgwaqeni.
Ukuthola imininingwane yabagibeli ebalula ukuthi bakhokhele ukugibela nokuthuthwa yimoto.
Ukubuza umshayeli umazisi nemininingwane yomnikazi wemoto nokuveza izincwadi eziwubufakazi.
Ingxenye 3 ye-NLTTA ichaza izibophezelo zesifundazwe ekuqhubeni i-NLTTA. Isifundazwe kufanele siveze amaqhinga ehlukene ezokuthutha ahlinzekela lokho okubalulekile okuthinta leso sifundazwe. Elinye lamaqhinga wuHlelo Lwezokuthutha Oludidiyele (ITP).
Ngesikhathi sokudweba Iqhinga Lezokuthutha Elididiyele (ITP), kubaluleke kakhulu ukugxila "entuthukweni yezindawo zasemaphandleni nesigaba esikhethekile sohlobo lwezithuthi ezidingekayo".
Izehlo ezikhethekile nezindawo ezihlaba umxhwele (ikakhulu kubavakashi).
Sekubonakele ukuthi wumsebenzi wezifundazwe ukusungula nokuqhuba amaqhinga ehlukene ezokuthutha kulezo zifundazwe. Ukuze lokhu kube yimpumelelo, imikhandlu yezifundazwe ifisa ukwazi izinto ezifana nokuthi mangaki amatekisi asebenzayo, asebenza kuphi, njalonjalo. Umkhankaso osanda kuqala ugxile ekubhaliseni wonke amatekisi ngenjongo yokubumba umqulu wolwazi oyosiza abahleli bezokuthutha esifundazweni.
Wezomgwaqo nemithelela embonini. Ukusebenza kahle ngendlela ehambisana nemingcele yomthetho, umuntu udinga ukuqonda kahle imithetho elawula imigwaqo yethu.
Umthetho uqukethe izigaba eziningi nezigatshana ezithinta ngandlela thize abanikazi bamatekisi embonini yamatekisi. Izibonelo zalokhu, wukubhaliswa kwabakhiqizi, abakhi nabathenga izimoto emazweni angaphandle; ukubhaliswa kwezikhungo zokuhlola izimoto; amandla nemisebenzi kaMqondisi-Jikelele njalonjalo.
Sizogxila kulezo zinto ezithinta ngqo imboni yamatekisi.
Umthetho usabalele neZahluko ezingu-15, sizobheka izahluko ezithile ngenhloso yokuthola isithombe somthamo wengqikithi.
Ingqikithi yezahluko ezahlukene ngomthetho.
Isahluko 1 sinika izincazelo namagama asetshenziswayo kulo Mthetho.
Iphoyisa lomgwaqo lichaza isisebenzi sezomgwaqo esiqokwe ngaphansi kwemithetho yanoma yisiphi isifundazwe.
isithuthi esixhunyiwe sichaza ingxube yezimoto ezihlanganisa iloli-gandaganda nenqodlana.
Lokhu kuchaza ukuthi uMthetho uyosebenza kuyo yonke iNingizimu Afrika. Ezinye izahluko ziqondene nabahloli, abahloli bezimoto nabahloli bezimvume zokushayela.
Ukubhaliswa nemvume yezimoto.
Abakhiqizi nabakhi bezimoto.
Akekho umuntu oyoshayela imoto emgwaqeni womphakathi ngaphandle kokuba nezincwadi noma negunya elibhaliwe.
iyoba ngeyesikhashana noma imvume ephelele.
Imvume yokushayela ingakhishwa kuphela ngemuva kokuba umuntu esethole isandulela-mvume esimgunyazayo njengomfundi.
Ukuchithwa ekutholeni noma egunyeni lesandulela-mvume noma emvumeni ephelele.
Bheka umsebenzi wencwadi yeSifundo 3 umsebenzi 1.
Ngubani ovame ukuboshezelwa ekukhangiseni ngezimpawu zomgwaqo?
a Umkhandlu wasekhaya noma ngumuntu oqashwe yiwo ogunyazwe emigwaqeni yomphakathi ngaphakathi kulowo mngcele womkhandlu, lowo muntu engakhangisa noma agqugquzele ukukhangisa ngezimpawu ezithile ngendlela enqunywe nguye. Umkhandlu wasekhaya ungagunyaza ngokubhaliwe noma ngubani noma inhlangano noma wemukele ukukhangisa endaweni eyakhele umngcele womkhandlu nangendlela enqunywa yiwo noma yiluphi uphawu lomgwaqo ngaphambi kokuba lolo phawu lumiswe njengesikhangiso endaweni.
c Umkhandlu wasekhaya oqondwe endimeni b unganquma izimo zokukhangisa, futhi unganquma ngokususwa kophawu.
Ungqongqoshe wezokuthutha esifundazweni engagunyaza usoseshini noma iqembu likhangise ngophawu lomgwaqo ngendlela ebonwa nguye, ngokunjalo lowo soseshini noma iqembu ngendlela enqunyiwe likhangise ngesigqebhezi noma ngolunye uphawu lososeshini noma lweqembu ngendlela ehambisana nophawu lomgwaqo.
Ngamafushane: Akekho umuntu ongakhangisa ngophawu lomgwaqo kunoma yimuphi umgwaqo ngaphandle kwegunya lomkhandlu wasekhaya noma ngemvume kaNgqongqoshe owengamele ezokuthutha esifundazweni.
Kusemthethweni yini kubafundi abawelisa abanye ukumisa izingqwembe zomgwaqo ngaphambi kokubonisana nomkhandlu ofanele?
Esimeni sabafundi abawelisa abanye emgwaqeni, bangaqhubeka nokubeka izimpawu zomgwaqo ngendlela ebekiwe ngaphandle kokubonisana nemikhandlu yasekhaya ngoba lokhu kwenziwa ngenhloso yokuphephisa abafundi ekuweleni umgwaqo womphakathi.
Yini eyenzekayo uma kunento noma uphawu olusitha uphawu lomgwaqo?
Ungqongqoshe owengamele ezokuthutha esifundazweni noma umkhandlu wasekhaya ungakhipha isaziso esibhaliwe usiqondise kumnini noma kothile ohlala endaweni okubekwe kuyo uphawu noma isici esisithe uphawu lomgwaqo ukuba asuse lolo phawu noma into ephazamisayo singakapheli isikhathi esinqunywe esazisweni.
Uma umnini noma umhlali othintekayo ehluleka ukuhambisana nesaziso, lowo Ngqongqoshe wezokuthutha esifundazweni noma umkhandlu wasekhaya ungathatha izinyathelo zokususa lolo phawu, kuye ngesimo ngasinye.
Akekho umuntu oyoshayela imoto emgwaqeni womphakathi ngesivinini esidlula ijubane elivunyiwe nelinqunyelwe ingxenye ethile yomgwaqo.
b esiwombeni sesicishamlilo, imoto yokuhlenga impilo, imoto yogulayo ishayelwa ngumuntu osemsebenzini wokuvikela umphakathi, leyo moto kufanele ifakwe isibani noma insiza ebanga umsindo othile ohambisana nelambu lokuzazisa, leso sibani noma insiza iyosetshenziswa ngesikhathi ishayelwa imoto ehamba ngesivinini esedlula ijubane elinqunyiwe endaweni.
Lesi sahluko sidingida imisebenzi yabashayeli esigcawini sengozi lapho kufe khona umuntu noma elimele noma elinyalelwe yimpahla noma yisilwane.
Bheka umsebenzi wencwadi yeSifundo 3, umsebenzi 4: Isikhwama Sezingozi Zomgwaqo.
Izenzo ezingekho emthethweni eziqondene nezinombolo zemoto, izimpawu zokubhalisa noma izincwadi ezithile.
Akekho umuntu oyoshayela ngobudedengu imoto emgwaqeni womphakathi.
Lokhu kuqondiswe kunoma ngubani oshayela imoto ngamabomu noma ngokunganaki ukuphepha kwabanye abantu noma impahla.
Uhlobo, isimo nokusetshenziswa komgwaqo womphakathi lapho kwephulwe khona umthetho, isibalo sezimoto ngesikhathi sesehlo noma ebesilindelwe emgwaqeni, isivinini nendlela nje imoto eyayiqhutshwa ngayo.
Akekho umuntu oyoshayela imoto emgwaqeni womphakathi ngaphandle kokucabangela abanye abasebenzisa umgwaqo.
Oyonqaba nengxenye yakhe yegazi noma nomoya awuphefumulayo lapho ecelwa yiziphathimandla zomgwaqo.
a oyoshayela imoto; noma b ahlale esihlalweni somshayeli wemoto ngesikhathi iduma imoto ngemuva kokuphuza utshwala obudakayo noma esebenzise izidakamizwa.
a oyoshayela imoto; noma b ahlale esihlalweni somshayeli ngesikhathi iduma imoto, inani lotshwala elithathwe engxenyeni yomzimba wakhe lingekho ngaphansi kuka-0.05gram/100mm noma kumshayeli okhokhelwayo ophawulwe esigabeni 32 lingekho ngaphansi kuka-0.02gram kuma-100mm.
Maqondana nokwethulwa kwanoma yiluphi ulwazi ngaphansi kwalo Mthetho noma olufunelwa lo Mthetho, oyodlulisa umbiko noma aveze ulwazi alwaziyo ukuthi lungamanga noma luyadukisa.
Izenzo ezingekho emthethweni ezithinta amapuleti nezinombolo zokubhalisa, izimpawu zokubhalisa noma izincwadi ezithile.
Akekho umuntu oyosebenzisa noma oyokhiqiza ipuleti lenombolo yemoto elingahambisani nezimiso ezibekiwe.
b oyogcina leyo nombolo noma uphawu olushintshwe ngobugebengu, oluyinkohliso, oluguquliwe, oluhleshuliwe noma olufakwe ngale ndlela.
a oyoguqula noma enze amanga, ngenhloso yokukhohlisa, yokuphendula, ashintshe, ahlephule noma angcolise noma engeze okuthile esitifiketini, emvumeni noma enye incwadi ekhishwe noma emukelwe kulo mthetho; noma b oyogcina leso sitifiketi, imvume noma enye incwadi eguquliwe noma engamanga noma ephendulwe, eshintshwe, ehleshulwe noma engcoliswe ngale ndlela noma okwengezwe okuthile kuso.
b oyovumela ukuba leso sitifiketi, imvume noma enye incwadi angumnini wayo isetshenziswe ngomunye umuntu.
b oyogcina ngaphandle kwemvume esemthethweni imoto eguqulwe, eshintshwe, enezinombolo ezingamanga, ezikhohlisayo, ezihleshuliwe noma ezifakelwe noma nje ezike zathintwa ngendlela engafanele.
Shaya uphawu esikhaleni ocabanga ukuthi lulungile. Ungabuka iSahluko III soMthetho Womgwaqo kaZwelonke uma unawo umbhalo ofanayo.
Umshayeli wemoto onemvume emiswe yinkantolo enamandla noma wumkhandlu ngesikhathi esamisiwe.
Ungafinyelela esiphethweni esithini ekugcineni kwalesi sivivinyo?
B: Yisiphi isizathu sokuvimbela umuntu ekutholeni imvume ngenxa yezizathu ezibalwe ngenhla?
Funda amakhasi 18-19 alo Mthetho.
Xoxa ngalokhu ethimbeni lakho bese nichazela abanye abafundi ekilasini.
Ukwehluleka ukuhlonipha izimpawu zomgwaqo!
Kulesi sigcawu, uzobona ngokucacile ukuthi umshayeli wemoto wephula izimpawu zomgwaqo. Yisimo esiphuthumayo kanti nomgwaqo mfishane/ufinyelela kalula esigcemeni somlilo. Ngabe umshayeli wephule umthetho?
Yiziphi izinyathelo okufanele zithathwe wumshayeli ukuqaphelisa abanye abashayeli ngesimo esiphuthumayo?
Shaya uphawu ebhokisini ocabanga ukuthi lifanele.
Noma wubani ophethe igalaji noma enye indawo lapho kulungiswa khona izimoto nalapho kulethwa khona noma iyiphi imoto enezimpawu zokubandakanyeka engozini kufanele aqikelele ukugcina imibhalo ekhomba uhlobo nezici zezimpawu, inombolo yenjini, inombolo kashezi, inombolo yemoto noma uphawu olufanayo nenombolo, uma elazi igama, ikheli lomnikazi kanye nomshayeli waleyo moto, konke lokhu uyokwenza ngaphambi kokuqala umsebenzi wokulungisa imoto ebisengozini.
Umuntu ofuna ukugcina ulwazi uyolugcina isikhathi esiyiminyaka emithathu kusuka ngosuku olwabhalwa ngalo, lolo lwazi luyonikwa iphoyisa lomgwaqo uma ludingeka.
Esigcemeni esivezwe ngenhla, kwafa abantu abathathu. Kwathi abanye balimala kakhulu baphuthunyiswa esibhedlela.
Yini umhlomulo ongatholwa yilabo abasindayo?
Yini umhlomulo ongatholwa ngabashonelwa yizihlobo zabo?
Iyiphi inqubo okufanele bayilandele ukuthola izinxephezelo zemali?
Umsebenzi 5: Izenzo ezingekho emthethweni ezithinta amapuleti ezinombolo zemoto, izimpawu zokubhalisa ezincwadini ezithile.
Umshayeli wamiswa emgwaqeni lapho amaphoyisa ayehlola khona izimoto. Injini yemoto yayinezimpawu zokuphazanyiswa kodwa umshayeli wayengakwazi lokhu. Ngabe unecala umshayeli Xoxa?
Kule ngxenye, sizobheka uhlobo lweSikhwama Sezingozi Zomgwaqo bese sihumusha izibalo ezizosinika isithombe salokho okwenzeka njalo ngonyaka emigwaqeni yakithi nomthelela owenzeka kunhlalonhle nasemnothweni. Ukuphepha emgwaqeni wudaba olusematheni kulezi zinsuku ngenxa yokuthi imigwaqo yakithi isiphenduke izife zokufa ngesimo sezingozi esenzeka minyaka yonke. Kuwumsebenzi kahulumeni ukuqagula nokuqeda izici ezingamaphuzu aholela ekwenyukeni kwabantu abashona ezingozini zomgwaqo. UMnyango Wezokuthutha usethathe izinyathelo zokwenyusa izinga lokuphepha lapho kunophenyo khona lokuqagula izindawo ezibaluleke kakhulu ezidinga ukuqashelwa kakhulu.
Isikhwama Sezingozi Zomgwaqo yisikhungo somphakathi esibunjelwe ukunxephezela abantu abalimele ezingozini zomgwaqo noma izihlobo ezishonelwe ngenxa yemoto ebishayelwa ngobudedengu eNingizimu Afrika.
Isicelo sesinxephezelo sifakwa ngefomu enqunyiwe yasemthethweni (Fomu 1) eveza ulwazi oluthile ngomuntu ofaka isicelo, izimoto namathimba athintekayo engozini, usuku, indawo yengozi nesamba semali efunywayo.
Zonke izifundazwe ngaphandle kweMpumalanga zakhombisa ukwehla kwezibalo zezingozi ezimbi kanti iNtshonalanga Kapa yaveza izibalo ezehle kakhulu.
Isibalo esikhulu sasithinta abahamba ngezinyawo; isibalo esiphelele yizingozi ezingu-199, zihunyushwa zibe ngamaphesenti angu-32,3 ezingozi ngoDisemba ka-2001 nokwaholela ekufeni kwabantu abangu- 274 bezinyawo. Ngithanda ukuphinda ngizwakalise ukuphatheka kabi ngesibalo esiphezulu sabantu abahamba ngezinyawo abashonela emigwaqeni yakithi zonke izinsuku. Ngokubambisana, uHulumeni nemiphakathi yakithi kufanele siqinise imikhankaso yokuphepha kwabantu abahamba ngezinyawo ukulwa nale nkinga. Ngizoke nginixoxele ngeminye yemingenela esobala esizoyethula kamuva lapho sengethula umbiko.
Nakuba ngizwakalisa ukukhathazeka ngesibalo sabantu abahamba ngezinyawo abashonela emigwaqeni, isibalo sokushayiswa kwabo sehle ngo-77 noma ngamaphesenti angu-27,9 uma kuqhathaniswa noDisemba ka-2000. NgoDisemba ka-2000, izingozi zokushayisa abantu ezingu-276 zaholela ekufeni kwabantu bezinyawo abangu-336.
Ukufa kwabantu abahamba ngezinyawo kwehle ngo-62 noma ngamaphesenti angu-18,5. Njengoba ubona, ikhona inqubekela phambili kodwa kusafanele senze kangcono kunalokhu.
Uhlobo lwesibili lwezingozi yizimoto ezavela zagingqika kanti zehle ngo-1 okusho u-0.68 wamaphesenti kusukela ku-146 kaDisemba 2000 zafinyelela ku-145 ngoDisemba 2001. Isibalo sabashona kulolu hlobo lwezingozi senyuka ngo-23 okusho 11.0 wamaphesenti kusuka ku-209 ngoDisemba 2000 kuya ku-232 kuDisemba 2001. Ngifuna ukugcizelela ukuthi ingozi yomndeni wakwaChego yaba negalelo elibi kakhulu kulesi sigaba sezingozi. Uma leyo ngozi ingenzekanga ngabe sibika isithombe esehluke kakhulu namuhla.
Isibalo esiphezulu sokufa: 2,2 (sichaza isibalo sabantu abashonayo engozini ngayinye) ngesokushayisana kwezimoto ohlangothini. Lesi sibalo senyuke ngamaphesenti angu-10. Isibalo sezingozi zokungqubuzana sehla ngo-23,2 wamaphesenti.
Izingozi eziningi zenzeke phakathi kuka-18:00 no-23:00 ebusuku. Izingozi ezidaleka emuva kwamabili (00:00 - 01:00), zenyuka ngaphezulu kwamaphesenti angu-100. Njengaseminyakeni edlule, izingozi eziningi ezibucayi zenzeka ngoLwesihlanu, ngoMgqibelo nangeSonto. Inyanga yonke kaDisemba ngo 2001, Intshonalanga Kapa ayibanga nazingozi ngoLwesine. Izingozi ezenzeka ngosuku lwesonto nesikhathi sosuku zaba nokhondolo olufanayo nesikhathi esidlule, kodwa iphesenti lezingozi ezidaleka ngezimpelasonto zehla ngamaphesenti angu- 66,37 kuDisemba 2000 zafinyelela ku- 61,85 ngoDisemba 2001. Izingozi zaphakathi nesonto zenyuka zisuka emaphesentini angu- 33,63 zifinyelela ku- 38,15.
Izindleko zokushayisa okubucayi kwezimoto zehla ngezigidi ezingu- R56 noma ngamaphesenti angu- 13,2 zisuka ezindlekweni zezigidi ezingu R431,46 ngoDisemba 2000 ziya ku- R374,74 wezigidi ngo-Disemba 2001.
Yimuphi unyaka lapho saba nesibalo esikhulu sezingozi?
Bangaki abantu abafa nabalimala ngalowo nyaka..?
Nika isibalo esiphakathi nendawo sabantu abafa esikhathini esichazwe ethebulini...
Bagibeli = Iqoqo lesibili ngobukhulu elithinteka ezingozini zomgwaqo.
Iningi labagibeli bamatekisi ngabantu abamnyama kanti izicelo zabo zesinxephezelo zazingeqile ku R25 000.
Ngokulandisa kwesimo sezomnotho nenhlalo, abagibeli babekwisimo esibi kakhulu esedlula esabashayeli. Abaningi babeqashwe ngokungagcwele kanti nemali abayiholayo ingaphansi kweyabashayeli. Abagibeli bamatekisi babengelinye lamaqoqo ahlupheka kakhulu kubantu abahlukunyezwe yizingozi zomgwaqo.
Ngubani onelungelo lokufaka isicelo sesinxephezelo?
Umuntu owondliwa yilowo ohlukumezekile.
Isihlobo esiseduze somuntu oshonile maqondana nezindleko zomngcwabo.
Umzali noma lowo obheke umuntu ngokusemthethweni kufanele asize ofaka isicelo oneminyaka engaphansi kuka-21.
Bona isigaba senqubo yokufaka isicelo sesinxephezelo ukuze uthole ulwazi olugcwele ngokufaka isicelo sesinxephezelo.
Kuthatha isikhathi esingakanani ukucubungula isicelo sesinxephezelo?
Ummeli engakhipha incwadi ebizela enkantolo (amasamanisi) ngemuva kwezinsuku ezingu-120 emuva kokuba sifakiwe isicelo sesinxephezelo. Lokhu kunika abacubungula izicelo izinsuku ezingu-120 ukuphothula lonke uphenyo ngesicelo.
Uma kufakwa amasamanisi esikhwameni se-RAF, abazicubungulayo bavame ukucela isikhathi esengeziwe ngenhloso yokuzicelela ukuphikisa kahle isicelo. Lesi sikhathi siyosetshenziselwa ukubona ukuthi isicelo singaphothulwa yini ngaphandle kokuya enkantolo. Kodwa kusemahlombe ommeli ukwemukela isikhathi eseluliwe.
Ithini inqubo yokufaka isicelo sesinxephezelo?
Isicelo sesinxephezelo sifakwa ngefomu yakhona (Fomu 1) ehlinzekela ulwazi olufanele lomuntu ofaka isicelo, izimoto namaqembu athintekayo engozini kanye nemali efunwayo. Siqukethe umbiko wezempilo obhalwe ngudokotela obehlenga. Leli fomu lokufaka isicelo liphelezelwa yincwadi efungelwe ecacisa ngemininingwane ephelele yengozi, imibiko yofakazi, imibiko yasemaphoyiseni, yasesibhedlela neyempilo kanjalo namaphepha nezincwadi ezisekela imali efunwayo.
Abashayeli bezimoto abathintekayo engozini kufanele baveze imininingwane yengozi kwa-RAF ngokusebenzisa ifomu ebekiwe (Fomu 3) ihlangene nolwazi lofakazi olungafunwa yi-RAF.
Uma sesithuliwe isicelo sesinxephezelo, i-RAF isibhalisa kusomqulu wayo wezicelo bese iqala uphenyo. I-RAF iyanquma ukuthi isicelo siyiqiniso yini (ukuhlola ukuthi yenzekile ingozi, isicelo siyahambisana nemibandela yomthetho, sethulwe ngesikhathi njalonjalo) nokubheka isimo ngasinye ukuthi sifanele (ukucubungula izinga lephutha, icala noma ubudedengu obuqondiswe kubashayeli bezimoto nofake isicelo). Izindleko ziyaqagulwa (okufana nomonakalo noma ukulahlekelwa).
Uma singagcwalisiwe ngokuphelele isicelo, i-RAF icela olunye ulwazi nezincwadi zokwesekela isicelo ukuze ikwazi ukucubungula kahle udaba.
Akufanele ifomu ithunyelwe nge-e-meyili.
Kufanele ukugcine emqondweni ukuthi isicelo sesinxephezelo kufanele sifakwe kwa-RAF singakapheli isikhathi esinqunyiwe (bona isigaba "Isikhathi esimisiwe sokufaka isicelo" eShadini lamaqiniso kule nkundla yekhompuyutha-website).
i Kufanele kugcwaliswe ifomu eyehlukile yokufaka isicelo somuntu ngamunye olimele noma oshonile nofunelwa isinxephezelo.
b Ukukhombisa ephepheni eliseceleni iholo eliyolahleka esikhathini esizayo ngenxa yengozi nokuveza ukuthi ufinyelele kanjani ezibalweni zezindleko.
Igunya elibhaliwe lesikhwama noma oqokwe yiso lokuhlola zonke izincwadi eziphathelene nomuntu olimele noma ofile ezingaba sesibhedlela noma kudokotela kufanele ziphelezele le fomu.
Unombolo 1 kuya ku-5 wale fomu kufanele ugcwaliswe ngaphambi kokuba le fomu yethulwe kudokotela ukuze agcwalise umbiko kadokotela.
v Uma kunezikhala ezihlinzekelwe ukuphendula umbuzo, shaya uphawu esikhaleni esifanele.
a i Igama eliphelele nekheli ahlala kulo ofaka isicelo .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Ubuzwe .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
Umazisi/Inombolo yomazisi wokuvakasha kwamanye amazwe .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Inombolo yocingo : Eyasekhaya.. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. . Eyasemsebenzini.. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
i ukuthi usebenzisa liphi igunya .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Igama eliphelele nekheli lomuntu ofunelwa isinxephezelo .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
Inombolo kamazisi/Umazisi wokuvakashela kwamanye amazwe walowo muntu .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
a Izinombolo zemoto .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ... i uhlobo .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Uhlobo lomzimba.. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
b Igama nekheli lomnikazi wemoto ngesikhathi sengozi .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
c Igama nekheli lomshayeli ngesikhathi sengozi.. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
i olunye ulwazi ngemoto .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
izinyathelo ezathathwa ukuthola umnikazi wemoto .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Namathisela umbiko ohamba wodwa uma sikhona isidingo.
a Usuku .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. . b Isikhathi .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. c Indawo .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
d Isiteshi samaphoyisa lapho kwabikwa khona nenombolo engacashunywa yengozi .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
e Namathisela umbiko ofungelwe wesekwe wumdwebo wesigceme sengozi oveza imininingwane egcwele yengozi.
f Namathisela wonke amakhophi emibiko kuhlangene nemibiko yofakazi nezincwadi ezixube umbiko wengozi ohlanganiswe ngamaphoyisa.
a Izinombolo zemoto .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
b i Igama nesikhathi sengozi.. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Ikheli.. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
Umsebenzi womuntu .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
c i Igama lomshayeli ngesikhathi sengozi .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Ikheli.. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
Uma zingaphezulu kweyodwa izimoto ezithinteka engozini, kufanele imininingwane ibekwe ngombiko oseceleni oyonanyathiselwa kule fomu..
a Igama nekheli eliphelele .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
b Inombolo kamazisi/yezincwadi zokuvakashela kwamanye amazwe .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. c Ubulili .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. d Usuku lokuzalwa.. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
e Isimo somshado ngesikhathi sengozi: akaze ashade ushadile wehlukanisile washonelwa f uma eshadile: ngokuhlanganyela efeni ngaphandle kokuhlanganyela efeni umshado wesintu g Ibhizinisi noma umsebenzi womuntu .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
h ngesikhathi sengozi, ngabe umuntu wayehamba ngenye yezimoto ezichazwe kwenye yezinombolo 1 noma 4?
i Uma kungu Yebo, chaza: i izinombolo zemoto .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. . ; nokuthi ii wayeshayela noma engumshayeli .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
j Uma umuntu wayengashayeli noma engesiye umshayeli wenye yezimoto ezichazwe ezinombolweni 2 noma 4, i wayehamba ngani kanti yena .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...?
noma (ii) wayehamba ngezinyawo yini?
k Igama nekheli likadokotela .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
l Igama nekheli likadokotela ohlole noma ohlenge umuntu ngemuva kwengozi .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
m i Yisiphi isibhedlela noma ikhaya lokuhlenga lapho umuntu olimele elashwa khona ngemuva kwengozi .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ..?
Isikhathi esingakanani eyisiguli esingeniswe kule ndawokusukela .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ..kuya .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
njengesiguli esifika sihamba ngalolo suku (kusukela .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ... kuya .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .)?
isigaba ngokohlelo lwesibhedlela: isiguli sasesibhedlela isiguli esizifikelayo n Isifo nokuphazamiseka emzimbeni okwakukhona ngaphambi kwengozi?
o Uma kunjalo, nika imininingwane .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
p i Igama nekheli lomqashi ngesikhathi sengozi uma kungabaqashi abangaphezulu koyedwa, chaza amagama namakheli abo bonke .. .. .. .. .. ....
Uhlobo lomsebenzi .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Usuku lokuqala emsebenzini.. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
q Washona noma walimala ngesikhathi eqhuba umsebenzi aqashelwe wona?
j iholo lokuqashwa .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
imali ephuma komunye umthombo veza imininingwane .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
Isibalo esiphelele .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. . R.. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
a Indawo ashonele kuyo .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. b Usuku lokushona kwakhe .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
c Kuyaziwa yini ukuthi uphenyo lwenziwa?
d Uma kwaziwa, chaza inkantolo .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
nenombolo ekhombayo.. .. .. .. .. .. .. .. .. .. (namathisela ikhophi yombiko wophenyo, uma ikhona).
e Igama nekheli lomabi wefa lomuntu oshonile .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
UMA UMUNTU OCHAZWE KUNOMBOLO 5 ESHONILE WAFUNELWA NGOMUNYE UMUNTU ISINXEPHEZELO SOKULIMALA, IMINININGWANE ELANDELAYO IYAFUNEKA. Uma isinxephezelo sifunelwa abantu abangaphezulu komuntu oyedwa, ulwazi lomuntu ngamunye oshonile noma olimele oludingwa yile ndima kufanele lwethulwe ngombiko ohamba ngawodwa bese lunanyathiselwa kule fomu.
a Igama nekheli eliphelele .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
b Inombolo yomazisi/yencwadi yokuvakashela kwamanye amazwe.. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
c Ubulili .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. . d Usuku lokuzalwa .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
e Ubudlelwane nomuntu oshonile .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
f Isimo somshado ngesikhathi sengozi : akaze ashade ushadile wehlukanisile washonelwa g Uma eshadile: ngokuhlanganisa amafa ngaphandle kwefa ngosiko lwesintu h Ibhizinisi noma umsebenzi.. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
i Unaso isifo noma ukukhubazeka emzimbeni?
j Uma impendulo ingu Yebo, veza imininingwane egcwele.. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Igama nekheli lomqashi ngesikhathi sengozi nokuthi unesikhathi esingakanani eqashiwe (uma enomqashi ongaphezulu koyedwa, yisho amagama namakheli abo bonke) .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
j iholo lomsebenzi .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
imali ephuma komunye umthombo nika imininingwane .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
Isamba esiphelele .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. . R.. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
m Imininingwane nesamba semali yefa noma umhlomulo otholwe efeni noma ovela komunye umthombo ngenxa yokufa komuntu ophawulwe ku 5, ngaphandle kwemali yempesheni nomshuwalense .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Imininingwane eqondile kufanele ikhishelwe lezi zinto ezilandelayo futhi ihambisane namaphepha okwesekela kwizimo ezifanele. (uma kubalulekile, ulwazi olufunwa yilezi zinto lungethulwa komunye umbiko osayiniwe wase unanyathiselwa kulefomu..) Bona nesaziso (ii) echosheni eliphezulu lefomu.
Udaba Isamba a Izindleko zesibhedlela izibhedlela zikahulumeni .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
b Izindleko zesibhedlela olunye uhlobo lwezibhedlela .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
c Izindleko zokwelashwa .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
d Isilinganiso sezindleko zemithi esikhathini esizayo.. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
e Ukulahlekelwa yinzuzo/usizo kusuka osukwini lwengozi kufinyelela namuhla .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
f Isilinganiso sokulahlekelwa yinzuzo/nokwesekwa esikhathini esizayo .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
g Izindleko zomngcwabo.. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
h Umonakalo ovamile ubuhlungu, ukukhubazeka njalonjalo .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
Isamba esiphelele .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. . R.. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
b Uma ofake isicelo esenxeshezelwe ngaphansi koMthetho Wezinxephezelo Zokulimala Nokuthola Izifo emsebenzini ka-1993, asho isamba asitholile .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Mina ngiyadalula ukuthi ngokwazi nenkolelo yami, lonke ulwazi engilwethule kule fomu luyiqiniso futhi luqonde ngayo yonke indlela.
.. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. . Lapho kusayina khona ofake isicelo (ophawulwe ku-1) noma ommele ngokusemthethweni . (Esigamekweni somele omunye, ubufakazi obubhaliwe bokuthi unegunya lokummela omunye kufanele buphelezele le fomu.
i Isigaba 242a sihlinzekela ukuba lo mbiko ugcwaliswe wudokotela olaphe umuntu olimele noma oshonile mayelana namanxeba asemzimbeni atholwe engozini eyisisusa sesicelo sesinxephezelo noma ligcwaliswe ngunsumpa wesibhedlela lapho elashwe noma eshonele khona umuntu.
Uma kunezikhala ezihlinzekelwe inhloso yokuphendula imibuzo, shaya uphawu esikhaleni esifanele.
Igama lomuntu othinteka kulo mbiko .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
b Wenelisiwe ukuthi nguye ngempela lomuntu ochazwe ku-5 wefomu yesicelo sesinxephezelo?
Usuku abonwa ngalo okokuqala ngemuva kwengozi .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
Wake wamelapha yini esikhathini esiphambili ingakenzeki ingozi?
Uma kunjalo, yisho usuku lokugcina elashwa ngalo nokuthi wayephethwe yini .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Kancane .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Phakathi nendawo .. .. .. .. ....
Kakhulu .. .. .. .. .. .. .. .. ...
b Chaza uhlobo lokwelashwa okwenziwe kuze kube yinamuhla.. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Kukhona ukukhubazeka unomphela okulindelwe?
Uma kunjalo, nika imininingwane egcwele .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
Uma kungekho, sesingcono yini isimo .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...?
Lukhona usizo olutholayo lukachwepheshe?
Uma kunjalo, veza igama nekheli likachwepheshe .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Sikhona isidingo sokuhlengwa esikhathini esizayo?
i Angase afune ukunikwa hlobo luni lokuhlengwa futhi uyolashelwa ini.. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
Usuku olindelwe ukwelashwa ngalo .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
Ubude besikhathi esilindelwe sokwelashwa .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
c Kulindelwe yini ukuba umuntu angeniswe esibhedlela ngesikhathi ethola ukwelashwa okuphawulwe ngenhla ku- a?
i Usuku okulindelwe angeniswe ngalo esibhedlela .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
Ubude besikhathi obulindelwe asihlala esibhedlela .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Ngabe ukulimala sekukubi ukwedlula isikhathi esiphambili?
Ngabe leso simo sempilo siqhubele phambili ukwethuka nokuhlukumezeka komuntu?
Uma impendulo ka-9 noma 10 ngenhla ithi YEBO, veza imininingwane egcwele.. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Ngabe umuntu usehlaliswa esibhedlela noma ekhaya lokuhlengwa?
a Igama nekheli lesibhedlela/ikhaya lokuhlenga .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
b Inombolo yokugula eyinkomba esetshenziswa yisibhedlela .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
c Usuku akhishwa noma okulindelwe akhishwe ngalo.. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
Uma elimale emsebenzini, chaza usuku alindelwe ukubuyela ngalo emsebenzini .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
a Usuku lokushona .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
b Ngabe isimo sempilo saphambilini sinomthelela ngokufa?
c Uma impendulo inguYEBO, veza imininingwane egcwele .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
Igama likadokotela .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. . Iziqu .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ....
Ikheli .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
Indawo esayinwa wudokotela .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. Usuku .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ...
Imizamo yokushaya noma ukudweba phansi emgwaqeni indlela izimoto ebezimi ngayo ngoshoki, ngopende, njalonjalo.
U-AA uthi ngenxa yokwehla kwesibalo sezimoto emgwaqeni ebusuku, zimbalwa izingozi ezenzeka ebusuku kunasemini kodwa izinga lezinhlekelele likhulu ebusuku. Amaphuzu anomthelela kakhulu ezingozini zasebusuku wukukhathala, ukusebenzisa uphuzo oludakayo, ubudedengu nokungaboni kahle. Ukwehluleka ukukala kahle imoto nebanga kanye nokungasebenzi ngokushesha kwezitho zomzimba.
Ngemuva kokusuka endaweni ekhanya kakhulu, kuthatha cishe imizuzu engama-30 ngaphambi kokuba ihlo lomuntu likwazi ukubona izinga elingamaphesenti angama-80 ekhulwini kanti liqala ukubona ngokuphelele esikhathini esiyihora elilodwa. Cishe amaphesenti angama-20 abantu abadala ababoni kahle, abanye babo babona into eseduze kanti abanye ababoni nhlobo ebusuku. Abashayeli abaphathwa ngamehlo uma beshayela ebusuku kufanele babone udokotela wamehlo ongenza izincomo zokugwema ukushayela ebusuku.
Gwema ukugqolozela indawo eyodwa ngoba lokhu kungenyusa ukukhathala kwamehlo. Bheka ezindaweni ezehlukene, ujeqeze izindawana ezingaxhoshiwe yizibani zemoto. Into ekhanya kabi ibonakala kahle ngokuyibheka eceleni.
Ijubane kufanele lincishiswe ebusuku ukuze ubone yonke into lapho uhamba khona, siqonde ukuthi kufanele uhambe ngejubane okwazi ukubamba amabhuleki ngesikhathi esifanele sokugwema ukushayisa into ekhanyiswe ngamalambu emoto. Ukushayela ngezibani ezihlaba kancane kusho ijubane eliphansi. Ibanga phakathi kwemoto yakho naleyo oyilandelayo kufanele ulandise ebusuku ngaphandle uma uzoyedlula imoto. Gcina imoto engaphambili ebangeni elifanele elibuqama ngobude bezibani ezihlaba kancane.
Amalambu emoto kufanele akhanyiswe kancane isekude imoto okuhlanganwa nayo. Uma omunye umshayeli engaphenduli ngokwehlisa awakhe, wabhanyazise kakhulu bese uwanciphisa. Gwema isilingo sokuphindisela ngokumhlaba ngamalambu - abashayeli ababili abaxhoshwa ngamalambu esikhundleni soyedwa kuphinda ingozi.
Uma uzohlangana nenye imoto ngesikhathi ushayela endaweni eyijika ngasohlangothini lwesokunxele, nciphisa izibani zakho zemoto kusenesikhathi kungenjalo izoshelela nejika bese ixhopha omunye umshayeli. Ejikeni eliqonde kwesokudla, izibani zakho zikhanyela ngaphandle komgwaqo zingaqondi ezimotweni ezizayo kodwa uma umshayeli ozohlangana naye enciphisa izibani zakhe, kuyinhlonipho ukunciphisa ezakho.
Izibani zemoto zidinga ukulungiswa njalo ikakhulu uma uhlela ukuhamba ebusuku ngemoto elayishe kakhulu kunokwejwayelekile. Ukugibelisa abantu ezihlalweni zasemuva nokulayisha ebhuthini kuholela ezibanini ezihlaba kude, ngakho ziyamxhopha umshayeli ohlangana naye. Uyelulekwa ukulungisa izibani zakho egalaji bese uhlela kabusha izibani uma sewushayela nomthwalo ovamile. Kufanele umoya wamathayi uhlolwe ngaphambi kokulayisha imoto ngaphambi kohambo lokuvakasha.
Phumula njalo ngemuva kwamahora amabili noma amakhilomitha angama- 200.
Bopha ibhande lezihlalo zaphambili nasemuva.
Ungashayeli uphuze uphuzo oludakayo.
Sebenzisa izibani zokukhanyisa uma ungaboni kahle, ungasebenzisi izibani zokuma/paka.
Gcina ibanga lokulandela enye imoto lilingane nesikhashana esiyimizuzwana emibili.
Qiniseka ukuthi imoto yakho isesimweni esihle somgwaqo ngaphambi kohambo.
Hlela kahle indlela ozohamba ngayo sewuya emaholidini akho.
Sekuhlangene, ubumnyama nesimo semvula, abanye abantu abasebenzisa umgwaqo bengathathwa njengabayingozi ejwayelekile. Funda ukuphawula abashayeli abayingozi bese uyabagwema. Akukhathalekile ukuthi ucasulwe kanjani, zama ukuzehlisa ugweme isilingo sokuphindisela - ngoba ukucasuka kungaholela kunoma yini, ekushayiseni noma ekudubulaneni.
Imoto lapho umshayeli engaboni kahle noma ephazamiseka - isibonelo, iveni elayishe kakhulu engenazo izibuko zaseceleni.
Imoto engcolile, edliwe wulwandle, enezitho ezingekho noma eshunqayo - lezi yizimpawu zemoto engekho kakhe esimweni sokushayelwa.
Iloli elayishwe kabi noma enomthwalo ongaboshiwe kahle noma imoto enomthwalo odlule uphahla - umthwalo noma ingxenye yawo ingadonsekela eceleni noma ulenge.
Imoto ethwele izingane nezilwane ezifuywayo - kunethuba lokuhlangabezana nengozi noma ubudedengu.
Imoto enanyathiselwa amapheshana emafasiteleni, izinqwatshana zempahla, isibalo esiningi sabagibeli noma izimpahla ezilengayo - umshayeli kungenzeka angaboni kahle.
Imoto enomshayeli ongaqapheli umgwaqo ngokugcwele.
Umshayeli ovimbela omunye ekwedluleni - hamba kancane umdedele ahambe.
Imoto ehamba igcwale umgwaqo - ingaba nesitelingi noma usaspentshini ongalungile noma umshayeli ophuzile noma olele.
Phakathi kokushona kwelanga nokuphuma kwalo.
Ngezikhathi zokuvalwa kwezindawo zokujabula ezithengisa uphuzo oludakayo, emahotela nasemakilabhini.
Ntambama ngemuva kokuphuma kwezingane ezikoleni.
Ngemuva kwemihlangano emikhulu yomphakathi, efana nemidlalo yombhoxo noma imihlangano yokugijima.
Sekuyophela isonto nezimpelasonto ngesikhathi sokudlanga kokusetshenziswa kophuzo oludakayo.
Ngamaholidi nezimpelasonto lapho abashayeli benganakile belibele ukuzipholela behamba bebuka indawo.
Akukuhle ukuba umshayeli ashayele esandleni sokudla ngendlela eholela abanye abashayeli bedlule esandleni sokunxele ngenxa yokuthi yena ubambelele ekutheni uhamba ngejubane elisemthethweni. Omunye umshayeli engaba nesizathu sokweqa isivinini esivunyiwe, ngakho angavinjwa ngendlela engafanele ngoba lokhu kudala izingozi nalapho intukuthelo ingaba nomphumela ongemuhle.
Uma kunesimo esiphuthumayo, khanyisa izibani zesimo esiphuthumayo kanjalo nezibani ezinkulu bese ushayela ngokuphepha. Hlonipha imithetho yomgwaqo, ungashayeli ngobudedengu.
Lesi seluleko sakwa-AA sivela kulandela imibiko etholwe kubashayeli abazishaya amaphoyisa bevimba izimoto ezibedlula ngakwesokunxele emizileni emibili noma ngaphezulu.
Nakuba ukushayela emzileni wokuphuthuma ngezikhathi zasemini kuvunyelwe izimo ezithile, imoto elandela enye ayinalo igunya lokuphoqa imoto engaphambili ukuba ishayele emgqeni ophuzi ukuze ikwazi ukwedlula. Kungaba yinhlonipho nje ukuqhela uhambe emgqeni ophuzi kodwa kufanele uqikelele ukuthi kuphephile futhi yisibophezelo sakho ukuqikelela ukuthi isenzo sakho siphephile.
U-AA unxusa abashayeli babekezele emigwaqeni, bashayele ngokuvikela izingozi ngaphandle kokulwa.
Ukushayela ngenhlonipho - kwenza ukushayela kube yinto emnandi kithi sonke.
Yonke iminyaka lapha eNingizimu Afrika cishe bayizi-10 000 abantu abafayo kuthi abantu abayi-150 000 balimale ezingozini zomgwaqo. Izibalo ezethusayo zenzeka emaholidini ethu kaDisemba. Ukulahleka kwemiphefumulo kuyahlukumeza kodwa nezindleko zomnotho ziphezulu. Izindleko zamaphoyisa nemisebenzi yesimo esiphuthumayo, umonakalo ezimotweni nasempahleni, ukulahleka komkhiqizo ezweni kubalelwa ezigidigidini ezingu-R12 ngonyaka.
Kufanele kube nendlela yokunciphisa izinhlekelele nokuphupha, sikhona ngempela isidingo. Yimizuzwana eyishumi nje kuphela yokucabanga nokwenza. "Imizuzwana eyishumi ingaphephisa impilo yakho" lona wumbiko olula noqondile. Lo mbiko uthi izinyathelo ezine, ezilula, ezishibhile ezithatha imizuzwana eyishumi zingaphephisa impilo. Nazi lezi zinyathelo.
Hlalisa njalo izingane ezihlalweni ezifanele: engozini yokushayela ngesivinini sika 50km/ngehora, ingane enesisindo sika 20 kilogilamu ingashayisa into eqinile ngamandla angu 400 kilogilamu. Uma usebenzisa isihlalo esifanele sokuhlala ingane, ubungako bengozi bungancipha ngamaphesenti angama-75. Ngakho hlola isihlalo sengane emotweni yakho. Ngabe sifakwe kahle Ngabe wusayizi ofanele Ngabe uyasisebenzisa Siyazi ukuthi izingane zingakhononda okwesikhashana. Kodwa kungcono lokhu kunenhlekele engavela?
Gcina yonke impahla ehamba ngayodwa ebhuthini yemoto. Uma imiswa ngokushesha imoto ngesikhathi sengozi, ibhuku lebalazwe lingashaya abagibeli ngomfutho olinganiswa nomuntu okhahlela umkhalambazo. Isithwebuli-zithombe siphenduka isiqhumane sesandla kanti isivikeli-mvula siguquka umcibisholo obulalayo. Impahla ethengiwe ingabulala. Gcina impahla ebhuthini yemoto.
Hlela isitulo nendawo onqikisa kuyo ikhanda. Indawo yekhanda yinto yokweyama hhayi ukuphumula, ngakho yenzelwe ukuvikela noma ukunciphisa izinga lokushayeka okuvame kakhulu engozini yemoto. Noma ngabe uhamba ngesivinini esincane, njengama-10 kilomitha/ngehora ingozi enzima ingenzeka.
Bopha njalo ibhande ubone ukuthi wonke umuntu ulifakile. Siyaphinda, bopha njalo ibhande.
U-AA ugcizelela ukuthi akusikho nje ukubopha ibhande ezihlalweni eziphambili kodwa nezasemuva okusindisa impilo - noma kunjalo, isilinganiso sithi ngamaphesenti angama-65 asebenzisa amabhande.
Ibhande lemoto libaluleke kulo lonke uhambo, akukhathalekile ukuthi lufishane noma uhamba kancane - libaluleke kumuntu wonke osemotweni. Liyosindisa abagibeli kanjalo nabashayeli. Umuntu ongabophile ibhande ebandanyeka engozini engalimaza abanye abagibeli ngomfutho olingana nendlovu encane.
Izinyathelo ezine ezilula. Izinyathelo ezithatha imizuzwana nezingasindisa impilo.
Zicabange bese uyazenza.
U-AA usenxuse ukuqiniswa kokulawulwa kwamathayi angamasekeni angena ezweni nasetshenziswa ezimotweni ezithwala izinkulungwane zomphakathi.
Ngenxa yokwentuleka kwezakhiwo eziqinile zamathayi, imboni yamathayi iyaphoqeleka ukuthenga amathayi angamasekeni emazweni angaphandle ukuze aphekwe kabusha. Nakuba ifuneka imvume yokuthenga la mathayi kodwa kutholakala amathayi amaningi engena emingceleni yezwe bese ethengiselwa abashayeli bezimoto nabanikazi bamatekisi. La mathayi avela emazweni angaphandle awathengwa ngempela ngosomabhizinisi abagunyazwe ukudayisa amathayi kanti futhi ngesikhathi engena ayihlolwa yonke impahla esezinqoleni eziwathwalayo.
Emazweni aseYurophu, umqolo olindelwe ethayini ngu-1,5mm uma kuqhathaniswa no-1mm eNingizimu Afrika futhi sinenkolelo yokuthi la mathayi ayachithwa nje lapha ezimakethe zaseNingizimu Afrika. Iphesenti elithile lingemukelwa kodwa iningi lingaphansi kwezinga elifanele.
Ngaphezulu kwezinga eliphezulu lokulawula impahla ethengwe kwamanye amazwe, kufanele kube nohlelo lokufundisa oluqwashisa umphakathi ngezidingo zokuqaphela lapho bethenga amathayi angamasekeni kanjalo usayizi ofanele nomoya ngokwehlukana kwezinhlobo zezimoto. Abanikazi bamatekisi/abashayeli bakhuthazwa ukuthola ibhukwana elithi "amathayi etekisi elayisha abagibeli abayi-10 kuya ku-16" eshicilelwe Yingosi Yamaqophelo Empahla eNingizimu Afrika.
Khumbula - amathayi yizindawo ezincane ezixhumanisa imoto nomgwaqo, esimweni esomile nesimanzi sezulu.
Into ebaluleke kakhulu ngaphambi kokuthatha uhambo wukuhlola ukuphepha kwemoto. Zonke izibani namalambu okujika, izinsiza zokwesula ifasitela, amabhuleki, isitelingi, ipayipi lokukhipha intuthu namathayi kufanele kuhlolwe ngokucophelela ukuthola amaphutha akhona. Abagibeli abangenaso isiqiniseko noma abaqikelelayo ngokuba sesimweni esihle kwezimoto zabo bangahlola imoto kunoma yisiphi isikhungo sakwa-AA ezisabalele neNingizimu Afrika ngaphambi kokuthatha uhambo lwamaholide - ukuhlola kwenziwa ngemali encane.
Abashayeli bezimoto belulekwa ukuhlala njalo benebhande lesibili lokupholisa amanzi kalediyetha kanye nepayipi lawo - noma ngabe imoto iphumelele kahle ekuhlolweni. Lokhu kungalonda isikhathi nemali uma ufelwa yimoto futhi yiseluleko esihle ukuba nokhiye wesibili wemoto.
Uyelulekwa ukuba ngaphambi kokuthatha uhambo olude uhlole umshuwalense wemoto. Imishuwalense yezimoto, yendlu, yomnikazi wendlu nowempilo kufanele ube sesimweni esifanele.
Abadiliva iphepha nobisi kufanele bamiswe bese kuhlinzekelwa izilwane nemfuyo eshiywa ekhaya. Enye indlela yokuzihlinzeka wukubika esiteshini samaphoyisa esiseduze ngohambo lwasekhaya.
Imindeni ehamba indlela engayazi kufanele iluhlele uhambo. Abakwa-AA banika amalunga abo amabalazwe ehlukene, amapulani amadolobha, izincwajwana nemibiko yomgwaqo. Uhambo oluhlelwe ngumuntu ngamunye lutholakala ngokucela. Wumqondo omuhle ukusebenzisa imizila emkhulu hhayi emincane - noma ngabe iyanqamulela.
U-AA wengamele uhlelo lwe-SOS olumiswe emizileni emikhulu wuMnyango Wezokuthutha. Izingcingo ze-SOS zikanise ngokwehlukana amabanga angamakhilomitha amabili kanti usizo uluthola kalula ngokushaya ucingo.
Ngesikhathi besemgwaqeni, abashayeli kufanele banake ukuphepha kwabo, okwemindeni yabo nabanye abasebenzisa umgwaqo ngokubopha amabhande nokugcina ibanga lokulandela imoto ngemizuzwana emibili. Ibanga lokulandela enye imoto kufanele lenyuswe ebusuku, enkungwini, uma lina noma kumanzi emgwaqeni.
Ungagwema ukukhathala nokuhlukumezeka kwamehlo ngokuhlaba ikhefu iziwombe eziningana. Ukushintshana kwabashayeli ezindaweni zokuphumula yinto encomekayo. Uyelulekwa ukuzinqumela izikhawu zokuphepha njalo ngemuva kwamahora amabili noma amakhilomitha angama-200 ngoba lokhu kwehlisa izinga lokukhathala.
Izimoto kufanele zikhiywe uma zingenamuntu kanti akufanele ushiye emotweni impahla yentengo enkulu endaweni ebonwa ngabantu abedlulayo. Ungashiyi izingane noma izilwane ezifuyiwe emotweni ekhiyiwe - ukushisa okuphakathi kungadala ukujuluka noma isifo sokuwa nobungozi obukhulu.
Kubalulekile ukuba abashayeli baphathe izincwadi zokushayela ngazo zonke izikhathi. Lokhu kumiswe wumthetho.
Thola uhlobo nobungako bokulimala usize olimele ngendlela elingene amandla akho.
Biza amaphoyisa ne-ambulense uma kukhona umuntu ofile noma olimele.
Thola uhlobo nobungako bomonakalo.
Uma imoto ivimbe wonke umgwaqo, ungayisusa ngemuva kokushaya uphawu lapho kade imi khona kodwa uma kukhona olimele noma ofile, kufanele wenze njalo kuphela ngemuva kokuthola imvume yephoyisa lomgwaqo.
Khipha izincwadi zakho zokushayela, ubike ingozi emaphoyiseni ngaphambi kwamahora angama-24 bese uthola inombolo ecashunywayo eyodluliselwa kumshuwalense.
Bhala isigceme sengozi ngokwenza imidwebo esobala, uma kwenzeka uthathe izithombe.
Gwema ukwenza imibiko engakufaka ecaleni, ungavumi into ekubophezelayo.
Bhala amagama abanye abantu nofakazi nezimo eziholele ekushayiseni.
Ungabasusi abantu abalimele kakhulu kodwa ungabasiza ngendlela efanele noma oqeqeshwe ngayo.
Qiniseka ngokusebenzisa isithuthi sokudonsa esithembekile uma udonsa imoto yakho futhi kufanele babhale phansi izindleko ngaphambi kokuyisusa esigcemeni sengozi.
Qaphela: izinga elivunyelwe lokuphuza utshwala selingu 0.05 grams/100ml egazini kubashayeli abazishayelayo kanti lingu 0.02 kwabaqashelwe ukushayeli. Leli zinga alihlangene nesibalo seziphuzo ozisebenzisile ngoba lilawulwa yisisindo somuntu ngamunye, isilinganiso; umuntu omkhulu ngo- 85 kg izinga elichazwe ngenhla lingaba yizingilazi ezimbili zewayini.
Izimoto zakhiwe ngendlela yokuhamba endaweni eqondile noma emgwaqeni otshekile. Lokhu kuchaza ukuthi uma uyekela isitelingi endaweni eqondile ingazihambela ibanga elithile ngaphambi kokujikela kwesokunxele ngenxa yokuthi yesimo esihle somgwaqo. Uma imoto ishona emaceleni lapho uyihlola kungenziwa yisondo elingafanele, elingalingani noma eligobile, igiya elixegayo noma umgwaqo ongalingani.
Uma imoto iqala ukujikela eceleni uma uyeka isitelingi, kungadalwa wukungalingani komoya emasondweni phakathi kwesokudla nesokunxele, imilobo engalungile yangemuva, amathayi angalingani noma izipilingi ezephukile noma ezigobile. Kungaba wumphumela welinye lamaphutha abalwe endimeni engenhla.
Uma ushayela ejikeni elicijile nesitelingi singavumi ukuma endaweni yaso eqondile noma sifuna ukubanjwa kakhulu, imbangela ingaba wumoya ongenele kahle, amalinkeji abophayo, iziphanga ezilimele, igiya elingasethiwanga kahle noma izipilingi ezigobile. Uma kuwuhlobo lwesitelingi esijika kalula, kungenzeka sincishelwa ngamafutha aso, isifutho esingasebenzi ngokufanele noma ipayipi lamafutha elivalekile.
Uma isitelingi sidlala kakhulu, singadalwa wukugadlazeka kakhulu. Lokhu kuhambisana namalinkeji alimele noma axegayo, ibhokisi lesitelingi elilimele noma elingasethwanga ngendlela efanele noma amabheringi alimele. Umoya otholakala esitelingini esijika kalula singaba nomthelela wesitelingi esixegayo.
Ukukhala kwamathayi uma ujika kuvame ukubangelwa wumoya omncane ethayini kodwa kungadalwa nawumgwaqo ongaqondile kahle.
Ungalinge wethembe ujeke wemoto. Esikhundleni salokho, thenga izinsimbi eziqinile zokumisa imoto uzisebenzise ngaso sonke isikhathi lapho udinga ukungena ngaphansi kwemoto.
Khipha intambo yebhethiri ethintiswa emzimbeni wemoto (ngaso sonke isikhathi yintambo ebhalwe -) ebhethilini, lokhu ukwenzela ukugwema ingozi yokudumisa imoto ngephutha, yokuqala umlilo noma ukushisa ubucwebe obufakile noma iwashi okungenzeka buthintane nezintambo ezingaboshiwe.
Qiniseka ukuthi izintambo zogesi zicinyiwe uma ukhipha intambo yebhethri, kungenjalo koqhasha umlilo ongadala ukuqhuma kwebhethri.
Ungawashiyi amathuluzi kubhethiri ngoba ukushayisana kwawo nezingono zalo kungasusa izinhlansi.
Qhelisa izingubo nezinwele ezinde ezithweni ezinyakazayo.
Gqoka isivikeli samehlo uma esengozini amehlo, njengalapho ushisela noma ubhoboza okuthile ubheke phezulu.
Ungawugcwalisi ngokweqile usampu noma enye into egcwaliswayo ngoba kungaba nokuvuza noma ingasebenzi kahle insimbi.
Ungasusi isivalo solediyetha ngesikhathi iduma noma usashisa. Uma kufanele uwuvule, sebenzisa indwangu ewuvalayo, ume eceleni bese uvula kancane kancane.
Ungawatheli amanzi abandayo enjinini eshisayo ngoba umehluko ungadala umonakalo. Uma ukwazi ukuziqokela, thela kancane amanzi ngesikhathi isaduma imoto.
Ungavumeli izingane noma izilwane zime eduze kwemoto ngesikhathi usebenza kuyo.
Gcina isicishamlilo eduze nendawo osebenza kuyo.
Ungazami ukucisha amafutha noma umlilo kagesi ngamanzi, okungenani sebenzisa isihlabathi.
Qaphela uma uthwele ibhethri noma ulisebenzisa ngoba linamanzi e-esidi, angadlavuza izingubo zakho alimaze nesikhumba.
Ungayidumisi imoto isikhathi eside endaweni evalekile.
Uphethroli awuqageleki, ikakhulu umhwamuko ukuthi uphethroli uchitheke epayipini wase uhwamuka kwangenzeka lutho akusho isiqiniseko sokuphepha esikhathini esizayo.
Wenzani uma imoto izimela ngaphandle kwenhloso yakho Uthatha iselula yakho, kunjalo. Okwesikhashana kuyinto enhle ukuzama ukuthola iphutha noma umonakalo. Uma imoto efile inomsindo okhalayo noma amasondo engasahambi, kungenzeka ukuthi unenkinga enkulu. Uma ungekho umsindo, kunethuba elihle lokuthi yinto encane eyenzekile?
Isinyathelo sokuqala wukubheka kahle ngaphansi kwebhonethi ukuthi azikho izintambo ezinqamukile noma okuvuzayo.
Lukhombisani uthi lukaphethroli Ukuphelelwa wuphethroli kwenzeka kunoma ngubani?
Hlola izintambo zamapulagi, lisondeze ngalinye endaweni esansimbi ekhanda lesilinda ngesikhathi omunye ezama ukudumisa. Qikelela ukuthi awuthinti ingxenye esansimbi yepulagi kungenjalo uyohlangana nomuzwa wokubanjwa wugesi. Lapho usondeza ipulagi ekhanda lesilinda, uyobona izinhlansi eziluhlaza, uma zikhanya kancane zimpofana noma kunophawu lwezinhlansi, hlola isibambo seroto esingaphansi kukadisibhutha, uhlole ukuthi awuhlephukile noma awulimale yini. Ungahlola nokuthi ibhulashi likadisibhutha liyathintana nengalo yeroto. Uma lezi zinto zisesimeni esifanele, ungabheka izintambo.
Izintambo zokuxhuma zikadisibhutha zihamba phakathi kukakhoyela ziye kudisibhutha. Le ntambo encane ivame ukunqamuka lapho ixhuma khona kudisibhutha. Uma inganqamukile futhi nemoto isebenzisa uhlobo oludala lwamaphoyinti, kufanele ukhiphe isivalo sikadisibhutha, uvule amaphoyinti kancane ngesikuludilayiva ngesikhathi iduma imoto. Uyobona ngenhlansi encane ekunika ithemba lokuthi umlilo uhamba ngendlela efanele kodwa uma ingekho kusho ukuthi ikhona into engasebenzi kahle ezintanjeni. Uma evulekile amaphoyinti, kufanele ukhiphe isivalo bese ugudlula kancane injini ngokuyidumisa kancane aze avale amaphoyinti ngaphambi kokuzama ukuwavula.
Okokugcina, qiniseka ukuthi uphethroli uyafika kukhabhaletha. Khipha ingxenye ephezulu yesiqebetho sokuhlanza umoya (ehlanza) ubheke ukuthi uphethroli utshazela emlonyeni kakhabhaletha uma ususa ingalo enamathele olimini lukakhabhaletha.
La maphuzu avame ukusiza ngokuthola izinto ezihlupha kakhulu lapho imoto ifele emgwaqeni.
Amathayi kufanele ahlolwe njalo kanti lokhu okulandelayo kuqhakambisa amaphutha ongawalindela. Uma sikhona esinye salezi zimo, xhumana nochwepheshe wamathayi.
Ukudleka ecaleni elilodwa. Lokhu kwenzeka ngezindlela eziningi. Ukudleka kwesondo libe yimpandla ngaphakathi noma ngaphandle wuphawu lwamasondo angaqondile kahle.
Amathayi adleka phakathi nendawo. Uhlobo lokudleka ngale ndlela wuphawu lwamathayi afuthwe kakhulu. Ukushayela ngejubane ibanga elide kungadala lokhu emathayini anohlonze oluncane ngoba ukushayela ngesivinini sika-120km/ngehora kuqeda ithayi ngokuphindwe kabili kunokuhamba ngesivinini sika-70km/ngehora.
Ukudleka kwamathayi ngaphakathi nangaphandle. Uma edleka ngaphakathi nangaphandle amathayi, imvama amathayi asuke ehanjiswe enomoya omncane ngesivinini esivamile.
Ukubaluleka kwenani elifanele lomoya ngeke kwathola amazwi enele. Uma umncane kakhulu, ulimaza amathayi ngezindlela eziningi.
Uma sikhuphuka isivinini, ukushaya kwesondo emgwaqeni ngokweqile kudala izilonda nemigqa edaleka esikhumbeni sethayi okuholela ekushiseni okweqile nomonakalo esakhiweni sethayi noma ekulimaleni. Ukuthamba kwethayi kuphazamisa isitelingi, ukubambelela emgwaqeni, isikhathi esihlalwa yithayi nendlela elihamba ngayo. Nokushayela imoto inamathayi afuthwe kancane noma ukuyithwalisa kakhulu kungaveza izimpawu ezimbi ngokuhamba kwesikhathi.
Umoya wamathayi uhlangene nesipele kufanele uhlolwe njalo ngesonto ngaphambi kokuba ishise imoto, isibonelo, ngaphambi kwamakhilomitha ayishumi, sebenzisa isikali esilungile somoya.
Izivalo ezilahlekile zamathayi kufanele zibuyiselwe ngoba inhloso yazo wukuvikela ukungcola epayipini lesondo okungaholela ekuphumeni komoya.
Ukushintsha amasondo aye kwezinye izindawo wudaba olusematheni, isibonelo awasemuva aye phambili, njalonjalo. Ezinye izinkampani ziyakuncoma lokhu kanti ezinye ziyakuchitha, kanti ezinye aziphawuli. Inkampani engasincomi lesi senzo yi-BMW. Ukushintsha amasondo kwenza aphele ngokulingana kodwa ekugcineni wonke kufanele akhishwe kufakwe amanye okuyinto ebizayo.
Umthethosisekelo kaZwelonke wale mboni nokuthi izikhungo zasekhaya zihlangana kanjani nokweseka izinkolelo zoMkhandlu kaZwelonke..
Uzokwazi ngezinhloso nesakhiwo soMthethosisekelo omile weziNhlangano/wososeshini zamaTekisi.
Lokhu kuxuba izimo ezaholela ekukhuleni ngamandla kweMboni yaMatekisi ngeminyaka yo-1980 nokwaba yinkundla Yokuthuthukisa Abamnyama Kwezomnotho ngaleso sikhathi. Umqondo wokungagqizi qakala ngokwethula imisebenzi kubantu abamnyama kwaholela embonini engalawuleki, enabantu abaningi, efakwe imali encane negcwele udlame, ukwesabisa nokuxhashazwa.
Injongo enkulu yoMkhandlu kaZwelonke Wamatekisi eNingizimu Afrika (SANTACO) wukusungula imboni yamatekisi engenadlame, yentando yeningi, ethembekile nesebenza kahle esiza umphakathi ngohlelo lwezithuthi oluphephile nolungabizi kakhulu olubhekela zonke izinhlaka zemboni yamatekisi. engasabisi nengaxhaphazi muntu.
Ukubonisana nokunxenxa imboni kahulumeni emazingeni onke.
Ukuxhumanisa imibono yamalunga ezindabeni zemboni nokummela izinto ezifunwa ngamalunga ezigungwini zasekhaya, zesifundazwe, kuzwelonke, ebalazweni nasemazweni omhlaba.
Ukwethula emalungeni umsebenzi wokuphatha ngendlela enhle, enokuzibophezela, esobala nekhombisa ubungoti.
Ukubhalisa amalunga amatekisi, abanikazi bamatekisi nezinhlangano zamatekisi.
Ukumela imboni yamatekisi ngezikhathi ezifanele noma yikuphi.
Ukukhuthaza ukuhlomulisa abantu abamnyama kwezomnotho embonini yamatekisi.
Ukuguqula umbono nomqondo wabanikazi bamatekisi baqonde ukuthi maningi amanye amathuba embonini yamatekisi.
Ukukhuthaza ubambiswano nezindlela eziningi phakathi kwezinhlobo ezehlukene zemboni yokuthutha.
Ukuguqula imboni yezokuthutha idlale indima esemqoka njengohlelo lokuthutha ngokuhambisana nezidingo eziguqukayo zokusebenza emkhakheni onqala Wezokuthutha Ezansi neZwekazi lase-Afrika nezimboni ezidlelanayo.
Ukuqikelela ukuthi imboni yamatekisi idlala indima ebalulekile ekuphepheni emgwaqeni nasekuthuthweni kwabantu ngokuphepha.
Ukukhuthaza umkhiqizo wemishini ezwelana nemvelo lapho kwenziwa umsebenzi wokuthutha oholela emsindweni omncane, ekusetshenzisweni kangcono kwemvelo nokunukutshezwa kancane kwamanzi nomoya.
Ukuqikelela ukuthi amalunga aqonda futhi ayazi ngokubandakanyeka kwawo ekusebenzeleni umphakathi neqhaza elibalulekile lokufeza izifiso zomphakathi nokuziphatha ngendlela ehloniphekayo.
Ukufundisa umphakathi ngokuphepha emgwaqeni nezinye izinhlelo zokuphepha.
Ukumisa umvikeli obhekana nezikhalo zokwethulwa komsebenzi embonini.
Sungula imithetho nemigomo yokubusa nokugcina imboni yokuthutha iphephile, isebenza ngendlela efanele neqondile.
Qala, khuthaza futhi gxeka ngokwakha uphikisane nemithetho noma nezichibiyelo noma nezinguquko zomthetho, zemikhuba noma zenqubo eziphazamisa imboni yezokuthutha.
Vimba umkhuba nezenzo ezibonakala zinciphisa noma ziphazamisa amalungelo emboni yezokuthutha namalunga ayo.
Thatha ubulungu noma ubambisane nemikhandlu ezibophezele, yangaphakathi noma yakwamanye amazwe ezintweni ezithinta imboni yezokuthutha ematekisini.
Inhlangano eyisakhiwo esinamandla efana nomuntu ophilayo njengenkampani ebhaliswe eSigabeni 21.
Ukuzibophezela entandweni yeningi nokuqhubela phambili imiphakathi eyayincishwe amathuba esikhathini esiphambili ngaphakathi embonini yomphakathi yezokuthutha.
Lesi sigaba somthethosisekelo sidingida izinkambiso eziningi ezinquma isakhiwo, ubulungu, imithetho nemigomo, ezamabhizinisi, ukuqondiswa kwezigwegwe nezibophezelo ezincike ezivumelwaneni zeSANTACO.
Amalungelo nezibophezelo kanye nezinyathelo zokuqondisa izigwegwe ngokunye kwezinto ezidingidwa yilesi sigaba.
Lesi sigaba siphawula ngesakhiwo senhlangano. Umdwebo olandelayo uchaza amaxhama namazinga okuxhumana. Imisebenzi nezibophezelo eziveziwe zezakhiwo ezincane kanye nabantu icaciswe ezigabeni ezehlukene.
Lesi sigaba siphawula ngezenzo eziningi zokuphambana nokumisiwe nezenzo zokuqondisa izigwegwe eziyothathelwa abathile.
Lo msebenzi uphawula ngezinye Izahluko eziphansi kwezinkambiso nokubaluleka kophawu loMkhandlu.
Lesi sigaba soMthethosisekelo siphawula ngenqubomgomo nezakhiwo ezisebenza ukufeza umbono nenhloso yeSANTACO.
Uzokwazi ngezinhloso nesakhiwo soMthethosisekelo Omile Wezinhlangano Zamatekisi.
Lonke ilungu leSANTACO liyoba yilunga leNhlangano Yamatekisi Endawo.
Inhlangano Yamatekisi Endawo iyoba namalunga angama-30 ukuze ikwazi ukuthola ubulungu ngencazelo yoMthethosisekelo waleyo Nhlangano Yendawo. Inhlangano Yendawo ingaba namalunga angaphansi kwama-30 kuphela ngemuva kokuthola imvume ebhaliwe yekomiti loMkhandlu Wamatekisi Esifundazweni.
Iyodwa kuphela Inhlangano Yendawo eyovunyelwa indawo ethile eklanyiwe. Okwehlukile kulo mthetho kungenziwa kuphela ngemvume ebhaliwe yeKomiti loMkhandlu Wamatekisi Esifundazweni ngokubambisana neSigungu Esiphezulu sikaZwelonke seSANTACO.
Igama nenombolo yokubhalisa yeNhlangano eveza imininingwane yendawo.
Indlela ebumbeke ngayo inhlangano.
Imizila ehanjwayo (imizila ebhalisiwe esetshenziswa ngamalunga enhlangano kufanele abhalwe yinhlangano).
Nencazelo yemibandela yokwemukela, yokuqoka nokumisa amalunga ezikhundleni.
Isikhathi sokuhlala esikhundleni.
Ukufaka elinye ilunga lekomiti eliphakeme.
Imihlangano yekomiti eliphakeme.
Imisebenzi yokuqondisa izigwegwe.
Inkombandlela yokunika ubulungu.
Inqubo yokufaka isicelo.
Imisebenzi namalungelo amalunga.
Imali ekhokhelwa ubulungu.
Isibalo esifanele sokuqhuba umhlangano.
Izindaba ezixoxwayo namaminithi omhlangano.
Ukuqokelwa ezikhundleni kwamalunga.
Umhlangano ovamile wamalunga.
Bheka Umsebenzi 2 Isifundo 5 Encwadini Yomsebenzi.
Funda bese ufingqa okuqukethwe yizinkambiso ezilandelayo ezichazwe kuMthethosisekelo weSANTACO. Yazisa lonke iqoqo ngomphumela.
Umbuzo 1. Ngabe lo msebenzi olandelayo ungenye yezinhloso zenhlangano?
Ukuqinisekisa ukuthi amalunga asebenza ngaphakathi komzila wemvume yawo nokulandela imithetho ebekiwe?
Umbuzo 2. Ilunga LekomiTi Eliphakeme lingahlala esikhundleni isikhathi esingakanani futhi lingalumela yini ukhetho olulandelayo?
Umbuzo 3. Yisho imisebenzi emithathu yeKomiti Eliphakeme.
Umbuzo 4. Qhaza lini elibanjwa yiKomiti Eliphakeme ekuqeqesheni nokuthuthukisa kanti mangaki amalunga okufanele abe kule komiti?
Umbuzo 5. Xoxa ngesimo sokuqeda ubulungu.
Umbuzo 6. Mangaki amalunga abumba isibalo esilindelwe sokuqhuba umhlangano wonyaka i-AGM?
Umbuzo 7. Chaza inqubo yokuvota emhlanganweni ophuthumayo.
Umbuzo 8. Mangaki amalunga okufanele abe mdibi ne-akhawunti kasoseshini?
Umbuzo 9. Mangaki amaphesenti amalunga okufanele abe khona ekuthatheni isinqumo sokuhlakaza inhlangano?
Uzoxoxa ngezingathekiso eziyosiza ekuphenduleni imibuzo ephathelene nezifundo ezedlule zomuntu (RPL) nokuhlola.
Uzoqagula amathuba okuqeqeshwa embonini yamatekisi.
Inhloso yesingeniso wukuveza imvelaphi eyokusiza ekulandeleni ingxoxo nezakhiwo ezithintekayo emfundweni nasekuqeqeshweni. Lapha sizokwethula kancane izakhiwo ezehlukene namalinge amiselwe isiqiniseko sezinga eliphakeme lemfundo nokuqeqesha.
Ngakho okulandelayo yisenanelo esizosetshenziswa njengesibuko ngesikhathi siqhubeka namaMojuli 6,7 no-8.
Bhala uhlu lwemisebenzi yamaSETA neTETA kunqubo yokuthuthukisa nokulawula.
Lokhu kuchaza ukuthi amazinga nebanga lemfundo elimiswe yi-NQF liyokwaziswa futhi lemukelwe ezweni lonke nasemhlabeni.
Ihlanganisa imfundo noqeqesho. Ngale ndlela ungakwazi ukusuka emkhakheni othile wemfundo uye komunye.
Nge-NQF, ungahlonishwa ngezifundo zakho ozithole esikhungweni esibhalisiwe noma esingabhalisiwe. Uyohlolwa ngalokho okufundile bese ubekwa ezingeni elifanele lemfundo nokuqeqeshwa.
UTshepo usesebenze efemini yopende iminyaka eminingi njengenduna. Uhambele izifundo ezimbalwa ezimfushane zokuphatha abasebenzi waze wathola nezitifiketi. Ufake izicelo zemisebenzi embalwa kodwa watshelwa ukuthi izitifiketi zakhe azemukelekile.
Nge-NQF, ulwazi lukaTshepho ngabasebenzi nezifundo ezimfushane azenzile lungahlolwa, lwemukelwe futhi athole umhlomula ngazo. UTshepho engasebenza emnyangweni wezabasebenzi enkampanini lapho ikhono lomsebenzi elihlangene nolwazi lwakhe lokweseka abantu liyomenza emukeleke ekusebenzeni ngabantu.
USipho useshayele njengosomatekisi iminyaka emine eGoli. Ngohambo lwakhe lokugcina, wavelelwa yingozi eyaholela ekulahlekelweni wumlenze, ngakho akasakwazi ukushayela. Ngesikhathi esashayela, waba nothando lokusebenza ngezinto zogesi. Isikhathi esiningi wayelungisa izinto zogesi futhi ezifaka ezindlini zabantu. Wafunda izinto eziningi namakhono awusizo.
Esikhundleni sokuhlala ekhaya ecabanga ukuthi uphelelwe wumhlaba, enganquma ukuqeqeshwa njengosogesi. Amakhono awathola ayezomsiza ekuqedeleni izifundo ezimfushane zogesi bese ehlonishwa ngalokho akuzuzile.
Enye inkambiso ebalulekile yethulwe ngezansi nakuba ingekho incazelo.
Thola olunye ulwazi ngalokhu, uyobe sewuqala ukuqonda ngokubaluleka kwe-NQF!
Imfanelo, ubumqoka, ukuhambisana nesimo, inqubekela-phambili, ubulula bokuthola ulwazi nekhono lokwenza okwaziyo.
NginguThabo ngineminyaka engama-25 ubudala. Ngaphuma esikoleni ngemuva kwebanga le-6. Ngishayela itekisi kodwa ngifuna ukuba ngumgcini-mabhuku.
UThabo ufuna indlela yokufunda ukuze athole iziqu ezisohlwini lokuzithuthukisa lwe-FET. Ulwazi lwaphambili nezifundo ziyohlolwa ngokuqhathanisa nemiphumela yokufunda namaqophelo ohlelo. Angazikhethela umkhakha ofanele ku-FET, uma ephumelela izinga le-4, aqhubeke nomkhakha aziqokele wona.
NginguVusi sengisebenze ngomshini wokwakha amabhuleki efemini yonjiniyela iminyaka eminingi. Abaqashi bami bangiyise ezifundweni ezimfishane esikhungweni sokuqeqesha abasebenzi benkampani ngenhloso yokuthuthukisa ikhono lami, ekupheleni kwezifundo ngathola izitifiketi. Inkampani yami ihlelwa kabusha kanti ngesabela ukudilizwa emsebenzini. Ngifisa ukufaka isicelo sokusebenza kwenye imboni kodwa ngitshelwa ukuthi izitifiketi zami ngeke zemukelwe. Ngifisa ukufundela umsebenzi, ngicabanga ukuba wufitha enkampanini yonjiniyela. Ikhono nolwazi lwami lungabalwa yini noma kufanele ngiqale kabusha yonke into?
Nge-NQF, lokho aphumelele kukho uVusi kuyobhaliswa emlandweni wakhe wemfundo. Uyokwazi ukwedlulisa lezo zifundo ezihambelana nomsebenzi omusha noma esikhungweni afunda kuso. Ngezifundo zakhe ezemukelwe, engakwazi ukuqhubeka nomsebenzi kwenye imboni eqhubeka nomsebenzi wamanje noma aqoke umgudu wokufunda agogodele umsebenzi awukhethile.
Abantu bakhuphuka kanjani emazingeni ehlukene?
Uyithola kanjani impumelelo noma iziqu zemfundo?
Qhathanisa amagama kuKhalamu A nomqondo/umusho ngaphansi kweKhalamu B. Bhala inombolo kuKhalamu A nohlamvu oluhambisanayo kuKhalamu B.
a Isisebenzi sasendlini esiphumelele Ibanga 3 Grade 5?
c Usomatekisi oqede Ibanga 8 Grade 10 ofuna ukuqhubeka nezifundo, d Usomatekisi oqede umatikuletsheni ofuna ukuqhubeka Esikhungweni semfundo ephakeme.
Ungakwazi yini ukuthuthukisa izinga lakho lemfundo ngesikhathi ungumshayeli wetekisi?
Kufanele kuqalwe ngokuhlola ulwazi lwaphambili lukaSipho ukuthola ukuthi yini ayaziyo nokuthi angenzani.
Uma enezimpawu zekhono, engaqala umkhakha omholela ngqo kulowo aziqokele wona.
Akudingekile abuyele esikoleni kanti engathola amaphuzu athile ayomhlomulisa njengezifundo ezemukelwe ngesikhathi eqhubeka nezifundo zokugcina amabhuku.
Yini incazelo yolwazi olutholwe esikhathini esedlule?
Lisho ukuthini igama elithi inkambiso?
Le mojuli ikhuluma ngokwazi ukuthi Umkhandlu Obhekele Amazinga Emfundo eNingizimu Afrika (SAQA) yaqala kanjani, izakhiwo zayo, labo ebasebenzelayo nemisebenzi yayo.
Ngemisebenzi enikiwe, isifundo sibuye sikwazi ukukhombisa indlela nemfundo esungulwe ngayo nemizamo eyenziwe yokuqikelela ngezinga elihle lokwethula umsebenzi.
Uzokhombisa ulwazi lwezakhiwo namaqhinga akhona amiselwe ukwethula izinga elihle lezinhlelo zamakhono, amazinga ezingxenye zezifundo neziqu.
Ukuhlaziya uhlelo olusanda kudwetshwa olwethulelwe ukuqeqesha abashayeli ngenhloso yokuvivinya izici nenqubo yeqophelo elifanele elilandelwe ngesikhathi sokucabanga nokwethula uhlelo.
Ukukhombisa ulwazi lwenqubo okusungulwe ngalo izinga lemfundo noma amaqophelo ezingxenye zezifundo ngenhloso yokuqinisekisa izinga elemukelekayo.
Esifundweni 5, sibonile ukuthi i-NQF yaqala nokuthi yabunjelwani. Asiphawulanga ngokuphathwa nokulawulwa kwayo.
Lokhu kuphathelene nabantu abangochwepheshe emikhakheni yabo abaqokwe yizinhlangano ezithile kuzwelonke noma nguMqondisi-Jikelele, yiBhodi kaZwelonke Yokuqeqesha, izinhlangano ezihleliwe zothishela, Izikhungo zeMfundo Ephakeme namaNyuvesi, izinyunyana kanjalo namalunga aqokwe nguNgqongqoshe.
Asikho isidingo sokuxoxa ngemininingwane yezinto ezilandelayo echazwe eMthethweni.
Imibandela yesikhashana ethinta izigungu ezikhona.
Sebenzisa uhlu olungezansi ukubona ukuthi uyakwazi ukuqagula inhloso yokwethulwa kwalo Mthetho.
Shaya uphawu ebhokisini elifanele. Ungabukela kUmOJULI 7 noma eMthethweni we-SAQA.
Isifundo esilandelayo siqonde ukuthuthukisa ngokuqonda izakhiwo neqhaza elifanele elibanjwa uma izinhlelo zokufunda zisungulwa ezingxenyeni zamaqophelo noma emazingeni ezifundo.
Uzosebenzisa amagama ahlinzekiwe ukuqedela umdwebo okhombisa izinyathelo zokubumba Izinhlelo Zokufunda ezemukelekile.
Ufuna ukwenza isifundo sokuba wumshayeli okhokhelwayo. Klelisa izinyathelo ezilandelayo ngokulandelana okufanele.
Kule mojuli, sizohlola indlela le mithetho ekwazi ngayo ukuhlomulisa ngemali ukuqeqesha nentuthuko emsebenzini.
Isibalo esiningi sabantu ababambe iqhaza embonini yezokuthutha balandela umthetho wokuthuthukisa amakhono futhi intuthuko yamakhono bayithatha njengento ebalulekile neyingxenye yamaqhinga okuqhuba ibhizinisi.
Sizosebenza ngezimo ezifanele zale mithetho ngenhloso yokuzama nokukunika umqondo wenqubo ethintekayo ekuthuthukiseni amaqhinga okwakha izinhlelo emsebenzini nokuthi umqashi engahlomula kanjani ngokubamba iqhaza.
Uzoxoxa ngeQhinga Lamakhono Emsebenzini ngenjongo yokukhombisa isidingo sokuhlela ngokuhlanganyela phakathi komqashi nomqashwa.
Uzoxoxa ngezinhloso zoMthetho bese uthungatha izindlela ezingafezwa ngazo lezi zinhloso.
Ziyofezeka kanjani izinhloso?
Ngokwabiwa kwezimali zeSikhwama Semali Yamakhono kuZwelonke v Ngemigomo okufanele imiswe.
i ngenqubomgomo yentuthuko yamakhono kuzwelonke ii ngeqhinga lentuthuko yamakhono kuzwelonke c Ukubikela uNgqongqoshe ngenqubekela phambili eyenziwe ngokusebenza kweqhinga lentuthuko yamakhono kuzwelonke d Ukuphenya ngezindaba eziqubuka ngokusebenza koMthetho e Ukusebenzisa amandla noma imisebenzi echazwe eMthethweni.
a ehlawuliswa imboni ngokuqoqa imali yokuthuthukisa amakhono bona umdwebo ekhasini elilandelayo b yoxhaso, yomnikelo nedluliselwe esikhungweni c ngenzuzo yemisebenzi eyenziwe yisikhungo d ngenzuzo etholwe emalini eyeqile ekade ilondoloziwe, njalo njalo.
Imali etholwa yi-SETA ingasetshenziswa kuphela ngendlela enqunyiwe futhi isetshenziswe ekuqhubeni imisebenzi yayo nokukhokhela izindleko zokuphatha ezingeqile emikhawulweni enqunyiwe.
Imizamo yokuqhuba intuthuko yamakhono emsebenzini nokunciphisa izindleko zokuqeqesha seyiholele ohlelweni olusha lokuqoqa imali okuhlose ukukhuthaza izinhlangano ekubambeni iqhaza.
Izinhlangano kufanele zihlangabezane nemibandela ethile ukuze zithole uxhaso. Abasebenzi be-SETA bayosebenzisa le mibandela lapho becubungula Amaqhinga Amakhono Ezindaweni zokusebenza.
I-TETA-SETA ingakhipha uxhaso lokuhlela amakhono emsebenzini kulowo mqashi obhaliswe njengoMgqugquzeli Wokuthuthukisa Amakhono noqokwe ngokubonisana nabasebenzi noma abamele abasebenzi.
Inqobo uma enike i-SETA lonke ulwazi olufanele oluphathelene noMgqugquzeli Wokuthuthukisa Amakhono, ngefomu enqunyiwe.
Ukuhlolwa kwegebe lamakhono nezidingo zokuqeqesha ngaphakathi enhlanganweni.
Uxhaso lungalingana namaphesenti anguenhlawulo ekhokhwe ngumqashi ngalowo nyaka wezimali.
Ubufakazi bamagunya okusayina.
Uxhaso lungalingana namaphesenti anguenhlawulo ekhokhwe ngumqashi ngalowo nyaka wezimali.
Uxhaso Lwezinhlelo Zamakhono.
Izinhlelo zeSandulela Ngculazi/zeNgculazi - i-TETA-SETA ingabeka eceleni amaphesenti ayi-10 alolu xhaso ezinhlelweni zesandulela-ngculazi/kungculazi kule mboni.
Uzobheka ifomu yesivumelwano sokunikwa ithuba lokusebenza ube ufunda futhi uqonde inhloso yokwethulwa kohlelo.
Umthetho uchaza ukuthi kungani futhi luqalwa, lubhaliswa futhi lusingathwa kanjani udaba lokunikwa ithuba lokusebenza ube ufunda.
Ukusebenza ube ufunda kunezingxenye ezimbili, eyokuqala wukufunda okuhlelekile kanti kuxubene nokunikwa ithuba lokwenza uhlobo oluthile lomsebenzi isikhathi esibekiwe. Ukufunda ngokwenza kuholela ezingeni elithile lemfundo elibhaliswe ne-SAQA nelihlobene nomsebenzi.
Nomqashi kanye nomqeqeshi.
Xoxa ngemibuzo elandelayo ethathelwe odabeni olufingqiwe nolwazi olutholwe ezahlukweni zalo Mthetho, lokhu akwenziwe ngamaqoqo bese nizama ukuphendula imibuzo elandelayo.
Sebenzisa ulwazi loMthetho ngaphansi kwezahluko otshelwe ngazo.
Bhala uhlu lwezizathu zokwethulwa kwalo Mthetho.
Gcwalisa izikhala ezingezansi ukhombise ubudlelwane phakathi koMkhandlu Wamakhono kuZwelonke ne-SETA.
Fingqa imisebenzi yalezi zikhungo ezimbili.
Yethula umbiko ofingqiwe ethimbeni noma eqoqweni lakho.
Yini ukuthola ithuba lokusebenza ube ufunda..?
Unalo ithuba lokusebenza ube ufunda embonini yamatekisi..?
Uma kunjalo, yimaphi..?
Uma kunjalo, ungafinyelela kanjani kuwo..?
Yimaphi amathimba okufanele asayine isivumelwano sokusebenza ube ufunda?
Yini Izinhlelo Zamakhono?
Uhlelo lokuqeqeshelwa amakhono luxhaswa kanjani ngemali?
I-SETA iyithola kuphi imali yokuxhasa lezi zinhlelo?
Ngubani obhekele ukudweba iqhinga lamakhono emsebenzini Bheka 3?
Qoka ohlwini olungezansi imisebenzi/izinyathelo okufanele zithathwe yi-SETA ukuqinisekisa ukuthi iqhinga lamakhono emboni ohlaka lweqhinga lentuthuko yamakhono kuzwelonke iqhubeka ngendlela elindelwe.
Ukudweba Iqhinga Lamakhono Emsebenzini.
<fn>zul_Article_National Language Services_QEDA IMFIHLO NGODLAME OLWENZEKA EKHAYA.txt</fn>
Udlame lwasekhaya noma ukuhlukumeza kusingethwe wuMthetho Wodlame lwaseKhaya kanti futhi usebenza odlameni lwasekhaya kulabo abanobudlelwane ekhaya.
Othile onengane naye.
Yisiphi esinye isenzo sokuphoqa noma ukuhlukumeza okungadala umonakalo ekuphepheni kwakho, empilweni noma enhlalonhleni yakho.
Vula icala lobugebengu esiteshini samaPhoyisa ubuye ufake isicelo somlayelo wokuvikelwa.
Wumlayelo okhishwa yinkantolo ngenxa yesicelo sakho sokuphoqa umuntu othile onobudlelwane basekhaya naye, uphoqe ukuba apheze ukuhlukumeza futhi uvimbe ukuthi lowomuntu angatholi usizo komunye ukuqhuba isenzo sokuhlukumeza.
Umlayelo wesikhashana wokuvikela ungakhishwa emini noma ebusuku ukukuvikela engozini.
Uyokwaziswa ngamalungelo akho nangezinyathelo ongazithatha.
Siyogcina ikhophi yencwadi yokuVikela bese sigcina namalekhodi azo zonke izigameko zokubopha okwenzeka kamuva.
Siyobhala isikhalo sakho kuLejista yeZigameko esiteshini njengenye ingxenye yobufakazi bokuthi walubika udaba - lokhu kuyoba ngobunye ubufakazi bokusisiza lapho senza umbiko ngenqubeko yecala.
Siyopetulula ekhaya, sidle noma yiluphi uhlobo lwesibhamu olungatholakala kumuntu okwesabise ngokukubulala noma ukukulimaza. Siyokwenza futhi lokhu uma senelisiwe wukuthi umqondo noma umcabango womhlukumezi, ukuziphatha nokuthanda izimo zodlame, utshwala noma izidakamizwa kungaholela ekulimaleni komunye umuntu.
Nokweluleka umuntu ohlukunyeziwe.
Nezikhathi okutholakala ngazo lolusizo oluchaziwe.
Siyoqikelela ukuthi isisebenzi sokuhlenga siqoqa futhi sibhala bonke ubufakazi bempilo obuyoba yingxenye futhi beseke icala lobugebengu elingabakhona.
Siyokuphelezela lapho sewuya ekhaya ngesikhathi sewuyolanda izimpahla zakho, uma isinqumo sokukuvikela esikhishiwe sikuhlinzekela lokhu.
Uma iphoyisa lingalandeli lezi zibophezelo, bika udaba kuKhomishana wesiteshi samaPhoyisa.
Siyothumela nyanga zonke imibiko yezikhalo ethweswe amalunga ombutho wamaphoyisa iqondiswe eKomkhulu lombutho wamaPhoyisa.
Uma ulengela engozini maduze, umhlukumezi uyoboshwa. Uma kungenangozi, lowo ohlukumezayo uyonikwa isaziso sokuvela phambi kwenkantolo ngosuku olulandelayo.
Uma kwenzeka, yiba nezinye izimpahla zakho (nezingane) ezihlala zipakiwe bese uzigcina endaweni ephephile (isibonelo, kwamakhelwane).
Qikelela ukuthi uziphethe zonke izincwadi ezibalulekile njengomazisi, ikhadi lakho lasemtholampilo, ikhadi lemali njalonjalo.
<fn>zul_Article_National Language Services_RIPHABHULIKI YASENINGIZIMU AFRIKA (2003).txt</fn>
Ukuhlela kabusha umthetho olawula iqophelo lomoya ngenhloso yokuvikela nokwenza ngcono izinga lomoya eRiphabhuliki, ukubhekela isidingo sentuthuko emmile; ukuhlinzekela inkambo namaqophelo kazwelonke alawula ukuqashelwa kweqophelo lomoya; ukugcina nokulawula okwenziwa yizo zonke izinhlaka zikahulumeni; ezinhlelweni ezithile zeqophelo lomoya; nezindaba ezithinta lokhu okubaluliwe.
c nomunye umthetho omncane okhishwe ngaphansi kwalo Mthetho.
Kulo Mthetho, igama noma isisho esivela egameni noma esigatshaneni -1 linencazelo efanayo ngaphandle uma ingqikithi ikhomba ukuthi kuqondwe enye incazelo.
a wukuvikela nokwenza ngcono iqophelo lomoya eNingizimu Afrika, b ukwehlisa ubungozi ezimpilweni zabantu nakwimvelo nokubhekela isidingo sentuthuko emileyo.
a ngokusebenzisa izinhlaka zikahulumeni eziqhuba lo Mthetho, kuyofanele azimisele ngokuvikela nokwenza ngcono iqophelo lomoya eNingizimu Afrika; futhi b asebenzise loMthetho ngendlela eyohlomulisa inqubekelaphambili nempumelelo yalawo malungelo.
a emazingeni kahulumeni kazwelonke nasezinhlakeni zohulumeni basekhaya; kanjalo b ezinhlakeni zohulumeni bezifundazwe, ngokuhambisana nesigaba- 146 soMthethosisekelo.
Ukuhunyushwa nokusebenza kwalo Mthetho kufanele kuholwe yinkambiso kazwelonke yokugcinwa kwemvelo enqunywe esigabeni- 2 soMthetho kaZwelonke Wokugcinwa Kwemvelo.
c nomthetho kamasipala, kuyomukelwa umthetho omncane oshaywe ngaphansi kwalo Mthetho.
Ngenhloso yokusebenzisa ngendlela efanele isigatshana- 2b, ngokulandisa kwesigaba- 146 soMthethosisekelo, Ungqongqoshe kufanele ethule eMkhandlwini kaZwelonke weziFundazwe yonke imithetho emincane engaphansi kwalona emiswe ngaphansi kwawo nethinta izifundazwe ukuze yemukelwe.
g olunye udaba olucatshangwa nguNgqongqoshe njengento efanele ekufezeni inhloso yalo Mthetho.
d ekwehliseleni ezingeni elingalimazi imikhiqizo engaba yingozi eqophelweni lomoya, kuhlangene nokunciphisa umkhiqizo wesisi ezikhungweni eziyikhiqizayo.
Uhlaka lukahulumeni kufanele lulandele uhlaka lukazwelonke ekusebenziseni amandla noma ekuqhubeni umsebenzi, ngokulandisa kwalo Mthetho noma eminye elawula ukugcinwa kweqophelo lomoya.
d kufanele lubuyekezwe nguNgqongqoshe ngezikhathi ezithile ingakapheli iminyaka emihlanu.
a Ngaphambi kokushicilela uhlaka lukazwelonke, noma kwenziwe uguquko ohlakeni, Ungqongqoshe kufanele alandele inqubo yokubonisana ngendlela ehambisana nezigaba- 53 no- 54.
b Indima a, ayidingi ukulandelwa uma uhlaka luchitshiyelwe kancane.
imikhiqizo esuka endaweni eyaziwayo, engaqondakali kanjalo nekhiqizwa yimisuka eyizithuthi.
umsebenzi owenziwa ngomasipala ekuqhubeni loMthetho.
ukusebenza kwezinhlaka zikahulumeni mayelana namaqhinga okugcina iqophelo lomoya kanjalo namaqhinga okugcina amaqophelo omoya ezindaweni ezikleliswe phambili.
ukufinyelela komphakathi elwazini.
i ezinga lomoya kuhlangene nesilinganiso senani elivumelekile noma ingxube yaleso sici esikhiqizeka emoyeni; noma ii emikhiqizo esuka endaweni eqondakalayo, engaqondakali nasezithuthini.
Izigaba-73a, 4, 5 no- 6 ngokuhambisana nezinguquko ezidingwa yingqikithi zisebenza esazisweni esishicilelwe kwiGazethe ngokulandisa kwalesi sigaba.
mayelana nomkhiqizo osuka endaweni eqondakalayo, engaqondakali noma ezithuthini kuleso sifundazwe noma kwenye indawo eyakhele isifundazwe.
Uma esebunjiwe amaqophelo kazwelonke ngokulandisa kwesigaba 9 ngesici noma ngengxube ngayinye eqaguliwe, uNgqongqoshe wesiFundazwe engaguqula noma yiliphi iqophelo likazwelonke ngaphandle kokuqinisa iqophelo lesifundazwe noma lendawo eyakhele isifundazwe ledlule elikazwelonke.
a Ngaphambi kokushicilela isaziso ngokulandisa kwalesi sigaba, noma isichibiyelo esazisweni, uNgqongqoshe wesiFundazwe kufanele alandela inqubo yokubonisana ehambisana nezigaba- 53 no- 54.
b Asikho isidingo sokulandela indima- a uma isaziso siguqulwa kancane.
b mayelana nesici noma ngengxube , engasungula amaqophelo endawo ngemikhiqizo esuka endaweni eqondakalayo, engaqondakali noma edalwa yizithuthi endaweni kamasipala.
noma- 10 ngesici noma ngengxube ethile yazo, umasipalati akakwazi ukuwaguqula ngaphandle kokuzibumbela awakhe aqine ngokwedlulele ayobusa umasipalati wonke noma ingxenye ethile yakhe.
Ngaphambi kokuba umasipalati emukele umthetho wangaphakathi ophawulwe esigatshaneni- , kufanele alandele inqubo yokubonisana ngendlela ehambisana neSahluko 4 soMthetho Wezinhlelo zoMasipalati.
a Isilinganiso seqophelo lomoya okufanele silandelwe, b Indlela okufanele kubikwe ngayo isilinganiso nezinhlaka zikahulumeni okuyobikwa kuzo lezo zilinganiso.
Kwemvelo lapho liyoluleka khona uNgqongqoshe ngokusebenza kwalo Mthetho.
nokusingatha iqophelo lomoya kuhulumeni kazwelonke.
kufanele akhethe isiphathimandla emkhandlwini wesifundazwe esiyoqhuba umsebenzi weqophelo lomoya nesiyoxhumanisa izindaba eziqondene neqophelo lomoya esifundazweni.
Umasipalati ngamunye kufanele ukhethe ngaphakathi isisebenzi seqophelo lomoya esiyoqhuba umsebenzi wokuxhumanisa izindaba eziqondene nokusingatha iqophelo lomoya kumasipalati.
amandla esigixabezwe wona ngokwalo Mthetho.
b Isisebenzi seqophelo lomoya singedlulisela kwelinye ilunga elisebenza kuleyo ndawo amandla aso, inqobo lapho silandela imigomo nemibandela emiswe nguNgqongqoshe.
Isisebenzi seqophelo lomoya singedlulisa amandla noma umsebenzi ngendlela engachazwa ohlakeni lukazwelonke noma inqunywe nguNgqongqoshe.
Wokugciwa Kwemvelo kufanele uxube kulelo cebo, iqhinga lokugcina iqophelo lomoya.
Eqhingeni lentuthuko edidiyele, Umasipalati ngamunye kufanele uhlinzekele iqhinga lokugcinwa kweqophelo lomoya ngendlela ehlonzwe eSahlukweni- 5 soMthetho Wezinhlelo zoMasipalati.
c lihambisane nanoma yimuphi omunye umbandela nesidingo esinqunywa nguNgqongqoshe.
d Imisebenzi yokuqapha iqophelo lomoya.
b indawo idinga isenzo esithile sokugcina iqophelo lomoya ngenhloso yokulungisa isimo esikhona.
b indawo yenabela ngale komngcele wesinye isifundazwe; noma c indawo iwela ngaphansi kwesifundazwe lapho leso sifundazwe sicele khona uNgqongqoshe adalule leyo ndawo njengekleliswe phambili.
egamanxile njengekleliswe phambili.
Ngaphambi kokushicilela isaziso ngaphansi kwesigatshana- 1, uNgqongqoshe kaZwelonke noma wesiFundazwe kufanele alandela inqubo yokubonisana ehambisana nezigaba -53 no- 54.
Ukudalulwa kwendawo ngokuhlanganyela njengekleliswe phambili kungahoxiswa uma indawo isihambisane namaqophelo omoya okungenani isikhathi esiwunyaka.
b zingakapheli izinyanga eziyisithupha idaluliwe indawo noma singakapheli isikhathi esivunywe nguNgqongqoshe, sethule iqhinga kuNgqongqoshe ngenhloso yokugunyazwa.
b zingakapheli izinyanga eziyisithupha leyo ndawo idaluliwe noma singakapheli isikhathi esingamiswa nguNgqongqoshe wesiFundazwe, lethule iqhinga kuNgqongqoshe ukuze ligunyazwe.
b zingakapheli izinyanga eziyisithupha indawo idaluliwe noma isikhathi eside ngegunya likaNgqongqoshe wesiFundazwe, ekwethuleni iqhinga kuNgqongqoshe wesiFundazwe ukuze lemukelwe.
Ungqongqoshe wesiFundazwe noma Ongqongqoshe.
a Ungqongqoshe kazwelonke, Ungqongqoshe noma Ongqongqoshe besiFundazwe abathintekayo kufanele bashicilele iqhinga elemukelwe ngesaziso seGazethe zingakapheli izinsuku ezingu- 90 lemukelwe iqhinga.
b Iqhinga elemukelwe liyoqala ukusebenza ngosuku elishicilelwe ngalo.
c ngokwenhloso yokuqhuba iqhinga lokugcina iqophelo lomoya, lingahlinzeka ngokubunjwa kwekomidi elimmele abantu ababambe iqhaza nabathintekayo.
Iqhinga lokugcina iqophelo lomoya endaweni ekleliswe phambili liphelelwa yisikhathi uma indawo edalulwe njengekleliswe phambili ihoxiswa ngendlela elawulwe esigabeni- 18.
d ukubuyekeza ngezikhawu ezithile lawo maqhinga.
enze izinguquko ezithile emininingwaneni yohlu.
Uhlu olushicilelwe nguNgqongqoshe kaZwelonke lusebenza ezweni lonke kanti uhlu olushicilelwe nguNgqongqoshe wesiFundazwe lusebenza kuphela kuleso sifundazwe.
c kufanele sinqume usuku esiyoqala ngalo ukusebenzi isaziso.
a Ngaphambi kokushicilela isaziso ngokulandisa kwesigatshana- 1 noma olunye uguquko, Ungqongqoshe kazwelonke noma wesiFundazwe kufanele alandele inqubo yokubonisana ngendlela ehambisana nesigaba -53 no- 54.
b Asikho isidingo sokulandela indima- a uma isaziso siguqulwa kancane.
zingaholela ebungozini empilweni noma emvelweni.
Asidingi ukulandelwa isigatshana-2 ezinguqukweni ezincane zesaziso.
noma ingxube yesici esithile noma inhlanganisela yazo engakhiqizwa yisikhali esilawulwayo.
Ungqongqoshe kaZwelonke kufanele ammise indlela okuyolinganiswa ngayo umkhiqizo wesisi ovela ezintweni ezilawulwayo.
Akekho umuntu ongakhiqiza, adayise noma asebenzise isikhali noma aqhube umsebenzi odalulwe njengesikhiqizi-sisi esilawulwayo ngaphandle kokuba leso sikhali noma umsebenzi uhambisane namaqophelo asungulwe ngaphansi kwesigaba- 24.
noma esifundazweni esithintekayo kuphela mayelana nesikhali noma nesenzo esidalulwe nguNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele iqophelo lomoya kuleso sifundazwe.
b angafuna labo bantu abawela esigabeni esichazwe esazisweni balungise bese bethula kuNgqongqoshe kazwelonke noma wesifundazwe amaqhinga okunqanda ukunukutshezwa komoya ngesici noma isisi esidalulwe endimeni -(a) njengembangela enkulu yokunukutshezwa komoya ngenhloso yokwemukelwa.
Ngesaziso esibhaliwe saqondiswa kumuntu oqhuba isenzo esisohlwini nesibandakanya umkhiqizo wesisi esidalulwe njengesiphambili ekunukubezeni umoya, Ungqongqoshe kazwelonke noma wesifundazwe angajuba lowo muntu alungise, ethule ngenhloso yokwemukelwa kuNgqongqoshe kazwelonke noma wesifundazwe iqhinga lokunqanda ukunukutshezwa komoya, akukhathalekile ukuthi lowo muntu ukhona emkhakheni ochazwe esigatshaneni- (b).
Amaqhinga okunqanda ukunukutshezwa kwemvelo kufanele ahambisane nezidingo ezingachazwa nguNgqongqoshe kazwelonke noma wezifundazwe.
noma b kubuyekezwe imvume yesisi emkhathini ngaphansi kwesigaba- 42.
Isisebenzi seqophelo lomoya singasungula uhlelo lokuhlonipha umphakathi ngegalelo elibonakalayo endaweni mayelana nokunqanda ukunukutshezwa kwemvelo.
b izinyathelo okufanele zithathwe ekunqandeni isinengiso sothuli; noma c eminye imizamo eqondiswe ekulawuleni uthuli.
ngokunqandwa kokunukutshezwa komkhathi yizintuli ngemuva kokuvalwa kwemboni yemayini.
izinga eliphezulu lomsindo okungafanele leqiwe.
Ungqongqoshe kaZwelonke noma wesiFundazwe engammisa imizamo yokulawula amaphunga anengisayo aqutshulwa yizenzo ezichaziwe.
Umhlali endaweni kufanele athathe izinyathelo ezifanele zokunqanda umkhiqizo onephunga elibi odaleka kulawo magceke.
esigabeni -22 ngale nhloso, kufanele baqhube imisebenzi yomkhandlu wezimvume njengoba wethulwe kulesi Sahluko nakweminye imibandela yalo Mthetho, kuhambisana nezigatshana - , , no.
Uma umasipalati wedolobha noma wesifunda edlulise amandla awo njengomkhandlu wezimvume kolunye lwezinhlaka zikahulumeni esifundazweni ngokulandisa kwesigaba -238 soMthethosisekelo, lolo hlaka esifundazweni kufanele luthathwe njengomkhandlu wezimvume kulowo masipala ekufezeni inhloso yalo Mthetho.
Ngokulandisa kwesigaba -139 soMthethosisekelo, uma Ungqongqoshe wesiFundazwe engenele udaba lomasipala wedobobha noma wesifunda ngesizathu sokuthi lowo masipala awukwazi noma wehlulekile ukuhambisana ngokugcwele nemigomo njengomkhandlu wezimvume, uhlaka lukahulumeni esifundazweni oluqokwe nguNgqongqoshe wesiFundazwe kufanele lwemukelwe njengomkhandlu ogunyazelwe lo msebenzi kuze kuphele isikhathi esinqunyiwe ngaleyo ndawo kamasipala.
b yokuqhuba lo Mthetho ngemvume engakhishwa ngumasipalati.
Umuntu engafaka isicelo semvume yokukhiqiza isisi ngokwethula isicelo emkhandlwini wemvume endaweni lapho isenzo esisohlwini sikhona noma siyoqhutshwa khona., isicelo siyobhalwa kwifomu enqunywe ngumkhandlu wokukhipha imvume.
b yizincwadi nolwazi olunganqunywa ngumkhandlu wezimvume.
d kufanele unike ofake isicelo ithuba lokwethula umbiko ngezinsolo nemibiko engemihle noma ngokuphikiswa kwesicelo.
soMthetho Wokongiwa Kwemvelo sisebenza kuzo zonke izicelo zezimvume zokukhiqizwa kwesisi futhi ofake isicelo kanjalo nomkhandlu wemvume kufanele balandele lezo zigaba, izaziso neminye imigomo ekhishwe ngaphansi kwalezo zigaba.
a Ofake isicelo kufanele athathe izinyathelo ezifanele zokwazisa izinhlaka nabantu abathintekayo kanye nomphakathi ngesicelo.
incazelo ngesikhathi esenele sokwethula umbiko wokuziphendulela oqondene nabaphikisa isicelo kanjalo nekheli lomuntu ofake isicelo okuyilona liyosetshenziswa ekwethuleni incazelo neziphakamiso zokuchitha isicelo.
Siqukathe imininingwane efanele engafunwa wumkhandlu wemvume.
h eminye imihlahlandlela ekhishwe nguNgqongqoshe kazwelonke noma wesiFundazwe ngegalelo lemikhandlu yezimvume ekwenzeni imisebenzi yayo.
a ungemukela isicelo; noma b uchithe isicelo.
i namanye amaqophelo omoya noma emkhiqizo yasemkhathini enqunywe ngaphansi kwalo Mthetho.
c wazise ngokubhaliwe izizathu zesinqumo sawo noma wazise umphakathi izizathu uma kukhona othile ocela kanjalo ngendlela emiswe endimeni- (b).
Lapho isicelo semvume yokukhiqiza isisi emoyeni sesikhishiwe ngokwesigaba- 37 (a), umkhandlu wemvume kufanele uqale ngokukhipha imvume yesikhashana yokukhiqiza isisi ngenhloso yokuvumela ukuqalwa kwenqalasizinda ngaphambi kokuqalisa ngesenzo esisohlwini.
b enganqunywa nguNgqongqoshe kaZwelonke noma wesiFundazwe ongamele iqophelo lomoya esifundazweni eqondene nohlobo lwesenzo esisohlwini.
Umninimvume yesikhashana yokukhiqiza isisi unelungelo lemvume yokukhiqiza isisi uma isikhungo esigunyaziwe sesihambisane ngokugcwele okungenani izinyanga eziyisithupha nezimo nemibandela yemvume yesikhashana yokukhiqiza isisi.
c enganqunywa nguNgqongqoshe kaZwelonke noma wesiFundazwe ongamele iqophelo lomoya esifundazweni eqondene nohlobo lwesenzo esisohlwini.
m okunye okubalulekile ekuvikeleni noma ekuphoqeleni iqophelo lomoya.
noma yiziphi izinyathelo ezithathiwe noma ezizothathwa ukunqanda isimo sempinda yokwehluleka noma amalinge okunciphisa umthelela wokwehluleka.
Uma ubunini besenzo esikhishelwe imvume yokukhiqiza isisi bedluliswa, leyo mvume ingedluliselwa komunye wumuntu onegunya lesenzo uma esethole imvume emkhandlwini okhipha izimvume.
a Umuntu ofisa ukufaka isicelo segunya lokwedlulisa imvume yokukhiqizia isisi emkhathini kummele afake isicelo emkhandlwini wemvume osendaweni eyakhelwe wumsebenzi osohlwini nalapho uqhutshwa khona.
b isicelo kufanele sibe ngohlobo olufunwa wumkhandlu wezimvume.
b imininingwane yemibhalo nolwazi olufunwa wumkhandlu wezimvume.
Ekucubunguleni isicelo sokwedlulisa imvume yokukhiqiza isisi emkhathini, umkhandlu wemvume kufanele ubhekele zonke izinto ezifanele nokuxuba ulwazi lokuthi umuntu odluliselwayo unamandla futhi ufanele ngendlela elindelwe esigabeni-46.
Umkhandlu wezimvume kufanele ubuyekeze imvume yesikhashana yokukhiqiza isisi emkhathini noma lemvume ibuyekezwe ngezikhathi ezithile ezimiswe kuyo noma lapho izimo zikhomba isidingo sokubuyekezwa.
umkhandlu wezimvume kufanele wazise ngokubhaliwe umninimvume nesisebenzi seqophelo lomoya ngokubuyekeza okuhlosiwe.
Ngenhloso yokubuyekeza, isisebenzi seqophelo lomoya singafuna umninimvume ahambisane futhi ethule umbiko womthelela emkhathini ohlonzwe esigabeni- 27.
c uma ebona isidingo noma kufanele ngenhloso yokuzwelana nezidingo zomthelela kwisimo senhlalakahle nezomnotho futhi leso sinqumo sifeza intando yomphakathi ekuhlangabezeni izidingo zawo.
f Ibuyekezwa ngokwesigaba -42.
c ngasizathi simbe, uguquko belungakagunyazwa ngokulandisa kweminye yemithetho noma kuboniswane nomphakathi.
d siqukathe eminye imininingwane engafunwa ngumkhandlu wemvume.
Zingafuna futhi zisebenze ezinguqukweni zemvume yokukhiqiza isisi emkhathini.
Ngesicelo esifakwe ngumninimvume, imvume yokukhiqiza isisi ingavuselelwa ngumkhandlu wemvume.
Ngaphambi kokuphela kwesikhathi semvume yokukhiqiza isisi, umninimvume engafaka isicelo sokuyivuselela emkhandlwini wezimvume endaweni lapho kuqhutshwa khona isenzo esisohlwini, uyogcwalisa isicelo ngefomu ethile yezicelo enqunywe wumkhandlu.
c imibhalo nolwazi olunganqunywa wumkhandlu wemvume.
Umninimvume yesikhashana yokukhiqiza isisi akufanele avuselele imvume yesikhashana iziwombe ezevile kwesisodwa.
Izigaba- 35, 37 no- 40, zifundwa nezinguquko ezifunwa yindikimba, zisebenza esicelweni sokuvuselela imvume yokukhiqiza isisi emkhathini.
Isisebenzi seqophelo lomoya singadinga umninimvume yokukhiqiza isisi aqoke isisebenzi esilawula ukukhiqizwa kwesisi, kuye ngobukhulu nohlobo lwesenzo esisohlwini esikhishelwe imvume.
b senze ngakho konke okusemandleni aso ukuqikelela ukuthi umninimvume ulandela imibandela nezimiso zemvumue.
Ngaphansi kwalesi sigaba, akukho okuphazamisa izibophezelo nokulindelwe kumninimvume ngokulandela izimiso nemibandela yemvume.
d ukuhlola ukuthi ukusingathwa kwesenzo esisohlwini esifakelwe isicelo siyoba sezandleni zomuntu onobuchwepheshe obufanele noma ngeke kube njalo.
a wokunukubeza umoya okugamanxela kwelinye izwe; noma b wokunukubeza umoya okwephula noma okungephula isivumelwane esisezingeni lomhlaba esibophezela iRiphabhuliki ngokunqanda, ukulawula noma ngokulungisa isimo sokunukutshezwa komoya.
Uma uphenyo oluhlonzwe esigatshaneni -1 luveza ukuthi umkhiqizo wesici emoyeni okuvela endaweni yeRiphabhuliki kungaba nomthelela omkhulu oyingozi eqophelweni lomoya, kwimvelo noma empilweni yelinye izwe, uNgqongqoshe enganquma izindlela ezithile zokunqanda, zokulawala noma zokulungisa leso simo sokukhiqiza ngaphakathi ezweni.
b noNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele iqophelo lomoya esifundazweni esithintekayo.
e nezimo, inqubo yesivivinyo nemikhuba yaselabholethi okummele ilandelwe ekuthatheni isampula, ekuhlaziyeni, ekuhloleni, ekulinganiseni noma ekulandeleleni ingxube yezici zomkhiqizo.
Ngegama lelunga elimmele izindaba zangaphandle, uNgqongqoshe angeluleka uhulumeni welinye izwe elithintekayo noma elihlomulayo ngomgomo ngaphambi kokushicilela lowomgomo.
h ephula noma ehluleka ukuhambisana nombandela anikwe ngawo igunya lokuxolelwa emigomweni ethile yalo Mthetho ngaphansi kwesigaba- 56.
Umuntu osebenza ngesikhiqizi-sisi esilawulwayo uyoba necala lokwephula umthetho uma imikhiqizo yesisi echaziwe ingahambisani nezinga elibunjwe ngaphansi kwesigaba- 24 ethile elimisiwe lengxube yaleyo mikhiqizo yesisi evela esikhungweni sabo esilawulwayo.
Umuntu osebenza ngesenzo esisohlwini uyoba necala lokwephula umthetho uma isisi esichaziwe seqe izinga elithile elimiswe kwimvume yomkhiqizo wesisi futhi sidalwa yisenzo esibhaliwe.
engahlawuliswa noma abhadle ejele isikhathi esingevile eminyakeni eyishumi noma athole isijeziso sakho kokubili.
ubukhulu begalelo lokunukubeza kulowo olahlwe yicala lapho kuyobhekwa khona umehluko awenzile lapho kuqhathaniswa nesimo esijwayelekile kuleyo ndawo.
q olunye udaba olubalulekile ekuqhubeni noma ekusebenzeni kwalo Mthetho.
Ungqongqoshe wesiFundazwe engashaya imigomo engehlukile kulo Mthetho mayelana nanoma yini uNgqongqoshe wesiFundazwe anamandla noma okufanele ayishayele umgomo ngaphansi kwalo Mthetho, ngisho nodaba oluphawulwe esigabeni -50(c) kuya ku- (q).
d ididiyele ngokuhlela ngenqubo yokuziphatha noma ngamazinga kazwelonke noma ngeqophelo lomhlaba mayelana nezinga lomoya.
c ngakho kokubili, inhlawulo nokuboshwa.
Mthetho, noma esinye isichibiyelo emigomweni, uNgqongqoshe kaZwelonke noma wesiFundazwe kufanele alandele inqubo yokubonisana ehambisana nezigaba- 53 no- 54.
b Indima a ayidingi ukulandelwa uma imigomo ichitshiyelwe kancane.
Ngaphambi kokusebenzisa amandla aloMthetho okufanele asetshenziswe ngokuhambisana nalesi sigaba nesigaba -54, Ungqongqoshe kaZwelonke nowesiFundazwe kufanele balandele inqubo efanele yokubonisana nelungele isimo ngasinye.
g avumele umphakathi ukuba ubambe iqhaza kulenqubo njengencazelo yesigaba- 54.
b nasephephandabeni okungenani elilodwa elidayiswa ezweni lonke, uma amandla ahlongozwayo ethinta indawo ethile, okungenani sikhishwe ephephandabeni elilodwa elidayisa kuleyo ndawo.
b siqukathe ulwazi olwenele lokunika amalunga omphakathi ithuba elenele lokwethula iziphakamiso nokuphikisa isinqumo.
Uma isimo sifanele, uNgqongqoshe kaZwelonke noma Ungqongqoshe wesiFundazwe engavumela umuntu noma umphakathi wethule iziphakamiso noma impikiswano ngomlomo kuNgqongqoshe kaZwelonke noma kuNgqongqoshe wesiFundazwe, noma kulowo ojutshwe nguNgqongqoshe kaZwelonke noma kuNgqongqoshe wesiFundazwe.
Ungqongqoshe kaZwelonke noma wesiFundazwe kufanele acubungule kahle zonke iziphakamiso nokuphikisa okutholiwe noma okwethuliwe ngaphambi kokusebenzisa lamandla.
b amandla noma umsebenzi obonwa nguNgqongqoshe kaZwelonke noma wesiFundazwe ufanele ekumsizeni nokuqhubeka namandla kanye nomsebenzi wakhe.
Ungqongqoshe kaZwelonke noma wesiFundazwe kufanele abuyekeze izikhathi ngezikhathi amandla okusebenza edlulisiwe noma umsebenzi uqobo, uma sikhona isidingo, awachibiyele noma awahoxise lawomandla ngendlela ephawulwe esigatshaneni-.
d akwephuci uNgqongqoshe kaZwelonke noma wesiFundazwe isibophezelo sakhe ngesizathu nje sokuthi wedlulisele kwesinye isisebenzi amandla okusebenza noma ukuqhuba lowo msebenzi.
Ungqongqoshe kaZwelonke noma wesiFundazwe engaqinisa, aguqule noma achithe isinqumo esithathwe yisisebenzi ngenxa yamandla esidluliselwe wona ngokulawula kwalesi sigaba, ngaphandle kwamalungelo isisebenzi esizitholele wona ngenxa yesinqumo sokunikwa amandla aphawuliwe.
Noma yimuphi umuntu noma uhlaka lukahulumeni lungafaka isicelo esibhaliwe sokuxolelwa esibophezelweni salo mthetho kuNgqongqoshe kaZwelonke.
Isicelo esifakwe ngokulandela isigatshana- 1 kufanele siphelezelwe yizizathu.
a Ungqongqoshe kaZwelonke engafuna kofake isicelo sokuxolelwa ezibophezelweni zalomthetho ukuba athathe izinyathelo ezifanele zokwazisa izinhlaka ezifanele zikahulumeni, abantu abanentshisekelo nomphakathi ngesicelo sakhe.
siqukathe leyo mininingwane eqondene nesicelo efunwa nguNgqongqoshe kaZwelonke.
b engahoxisa imvume yokuxolelwa uma ethola izizathu ezinqala zokwenza njalo.
Umthetho Onqanda Ukunukutshezwa Komoya uyesulwa ngendlela ehambisana nezigatshana - no- nesigaba- 58.
Noma yini eyenziwe noma ethathwa njengaleyo eyenziwe ngaphansi kombandela osulwe yisigatshana- nongenziwa ngaphansi kombandela walo Mthetho, kufanele ithathwe njengenziwe ngaphansi kwalowo mgomo waloMthetho.
Noma yini eyenziwe noma ethathwa njengenziwe ngaphansi kombandela osulwe yisigatshana- nongenziwa ngokulandisa komthethosisekelo noma ngamandla omthetho kamasipala iyohlala ibusa endaweni kamasipalati ize yesulwe ngumasipalati waleyondawo.
esikhishwe ngokulandisa koMthetho Onqanda Ukunukutshezwa Komoya sithathwa njengemvume yesikhashana yokukhiqiza isisi emkhathini ekhishwe ngokwalo Mthetho, futhi kulesi sigaba siyokwaziwa kanje; "imvume yesikhashana yokukhiqiza isisi emkhathini".
Isisebenzi sikazwelonke seqophelo lomoya kufanele sikhiphe isiqiniseko esibhaliwe kubanini-zitifiketi zokubhalisa ezigcwele noma zesikhashana ngezinguquko zesimo segunya labo ngokukhiqiza isisi, lokhu kummele kwenziwe zingakapheli izinsuku ezingu- 90 ngemuva kokuqala kwalo Mthetho.
kufanele bafake isicelo semvume yokukhiqizi isisi ungakapheli unyaka ngemuva kokuqala kwalo Mthetho.
Ukwehluleka ukufaka isicelo esifanele singakapheli isikhathi esihlinzekwe esigatshaneni- kuyoholela ekuhoxisweni kwemvume yesikhashana yokukhiqiza isisi okuqondiswe esigatshaneni- , bese leyo mvume ithathwe njengento eyize nengasebenzi.
Umnini-mvume yesikhashana yokukhiqiza isisi emoyeni unelungelo lemvume yokukhiqiza isisi uma isikhungo esikhishelwe imvume sihambisana ngokugcwele nemibandela yemvume yesikhashana yomkhiqizo wesisi emoyeni ekhishwe ngalo Mthetho.
Ngaphandle kwesigatshana- 5, umkhandlu wezimvume ungafuna ukubuyekeza imvume yesikhashana yokukhiqiza isisi ngokulandisa kwesigaba noma uguquko oluhlinzekwe esigabeni 43 ngaphambi kokukhipha imvume yokukhiqiza isisi ehlonzwe esigatshaneni -.
Kusalindwe ukuba kuqagulwe izenzo ezisohlwini ezihlonzwe esigabeni- 21, inqubo etholwe kwiSheduli- 2 yoMthetho Onqanda Ukunukutshezwa Komoya kufanele ithathwe njengezenzo ezisohlwini ngohlelo lwalo Mthetho.
Kuze kufike isikhathi lapho iqophelo lomoya selibunjiwe ngaphansi kwesigaba- 9, noma-11, iyoqhubeka nokusebenza imihlahlandlela yeqophelo lomoya equkethwe kuSheduli -1.
a umthamo ophakeme wesilinganiso sengxenye engu -1.
b Isilinganiso sengxenye engu- 0.
a Umthamo ophakeme wesilinganiso sengxenye engu -1.
c isilinganiso sengxenye engu-0.
d isilinganiso sengxenye engu -0.3 enkulungwaneni enyangeni ephelele ikalwa ngezinga-kushisa lika- 25 esimweni esijwayelekile somkhathi; noma e isilinganiso sengxenye engu -0.2 enkulungwaneni enyakeni ophelele ikalwa ngezinga-kushisa lika- 25 esimweni esijwayelekile somkhathi.
a umthamo ophakame wesilinganiso sengxenye engu- 0.
b isilinganiso sengxenye engu -0.
c isilinganiso sengxenye engu- 0.
d isilinganiso sengxenye engu- 0.
e isilinganiso sengxenye engu- 0.05 enkulungwaneni, esikhathini esiwunyaka ikalwa ngezinga-kushisa lika- 25, esimweni esijwayelekile somkhathi.
a isilinganiso sengxenye engu -0.
c isilinganiso sengxenye engu -0.
d isilinganiso sengxenye engu- 0.019 enkulungwaneni noma-50 microgramu ngekhubikmita eyodwa enyakeni ophelele, ikalwa ngezinga-kushisa lika -25, esimweni esijwayelekile somkhathi.
Ingxube yezithatho zesisi somthofu akufanele zeqe umkhawulo ka 2.5 microgramu ngekhubimita eyodwa enyangeni.
a isilinganiso sika- 180 micrograms kwikhubimita enyangeni futhi amahora angu -24 akufanele edlulwe izikhathi ezevile emahlandleni amathathu ngonyaka; noma b isilinganiso sama-microgramu angu -60 ngekhubhimita enyakeni ophelele.
futhi amahora angu -24 akufanele edlulwe izikhathi ezevile emahlandleni amathathu ngonyaka.
Ukunukutshezwa Komkhathi ka-1965 (Umthetho No. 45 ka -1965) (APPA). Lo Mthetho sewedlulelwe yisikhathi ngenxa yezizathu eziningi, isibonelo, awuhlinzekeli ukwabiwa kwemisebenzi yohulumeni bezifundazwe nabasekhaya njengoba uhlonza uMthethosisekelo.
Ngokunjalo unezinhlelo ezingenele zokuqhuba nokuphoqelela kahle lo Mthetho futhi awuvumeli isimo sokuthathwa kwezinqumo ngendlela esobala.
Imibandela yokulandela nokuphoqelela.
yokusiza iNingizimu Afrika ekuhlangabezaneni nezibophezelo zamazwe omhlaba.
Ngesikhathi sokudweba Umhlahlandlela Wokunukutshezwa kwemvelo Okudidiyele Nokugcinwa Kwenhlanzeko eNingizimu Afrika, kunohlelo olubanzi lokubonisana olwalandelwa okuyinto eyisisekelo saloMthethosivivinywa.
Umthethosivivinywa wengeza izibophezelo kuhulumeni kazwelonke, wezifundazwe nasezinhlakeni zohulumeni bakamasipala. Nakuba ukugcinwa kweqophelo lomoya kungesiyona into entsha ngempela, Umthethosivivinywa uguqula kakhulu indlela okusatshalaliswa ngayo amandla nezibophezelo phakathi kwezinhlaka, ngakho, udale izibophezelo ezinkulu emazingeni esifundazwe nakohulumeni basekhaya ukwedlula esikhathini se-APPA.
Izindleko sezizonke zokuqalisa lo Mthetho ohlongozwayo ezingeni likazwelonke, ezifundazweni nasezinhlakeni zonke zohulumeni bomasipala zibalelwa ku-R85,019 wezigidi uma zonke izinhlelo zaloMthetho ohlongozwayo zingaqala ngesikhathi esisodwa. Okugqamayo kodwa wukuthi uma zingeniswa ngezikhawu isikhathi esiyiminyaka emihlanu, izindleko eziphelele (kuzo zontathu izinhlaka zikahulumeni) zingakhula zisuka ku-R15,308 wezigidi enyakeni wokuqala zifinyelele ku- R57,619 wezigidi ngonyaka wesihlanu. Ngemuva kwalokho, izindleko ziyoba sesimweni esingaguquki kakhulu.
Abeluleki Bomthetho bakaHulumeni noMnyango Wezindaba Zemvelo Nokuvakasha banombono wokuthi lo Mthethosivivinywa kufanele udingidwe ngokuhambisana nenqubo emiswe esigabeni- 76 noma - soMthethosisekelo ngenxa yokuthi ungena ngaphansi komkhakha wemisebenzi esohlwini lweNgxenye A no B kaSheduli-4 woMthethosisekelo efundeka, kanje "imvelo" no "ukunukubeza umoya" ngokulandelana kwakho.
<fn>zul_Article_National Language Services_SIDE A.txt</fn>
Bra Solly: Sikhona kunjani Bhuti, hayi bengilele la ngaphandle bengithi ngimele ifowuni yakho.
Caller1: Angimazi kahle. Then uma ngihamba ngaso straight ngenze njani?
Caller 3: Bhuti kunjani?
Caller3: Sikhona, ukufakile lokhuya?
Caller4: Ngiphinde ngakufowunela. Ifowuni beyiringa nje.
Caller: Ukhulumela phansi.
Caller4: Cha, seyi-right manje. Izolo uhambe nini, ulele nini?
Caller4: O! bowungekho. Uhambe sikhathi bani.
Caller4: Yena uletha amakhambi ulethela umsholozi. Bamdonse kanjalo bethi uletha amakhambi for umsholozi kanti bazombamba.
Caller4: Yiphi leyo?
Caller4: Hawu londaba Uma-totcher?
Receiver: Kusho ukuthi ikhona into ebeyibahlupha.
Caller4: Nami angisithenganga ngibona I-TV kuphela.
Receiver: Cha eKapa abamfuni. Futhi akanamali uyophila ngani Into yakhe lo iphelile. Uyogcina ngabo laba. Uyompimpa bani?
Caller4: Mhlawumbe uzama ukumpimpa u-Irvin.
Receiver: Usebenza Kusho ukuthi uyakuholela loyo muntu?
Caller4: Ya uyakuholela?
Receiver: So uma ngabe uyasebenza?
Caller4: Ikhampani leyo angithi kukhona umuntu okusayinele?
SPCA mangabe uyayibona ke le.
Caller4: Manje iphelelephi lento beniyenza izolo?
Receiver: Ya ngiyitshelile kodwa bengithi ngizoyi-bhelela namhlanje. Ekuseni ngadisayida ukuthi cha mangingayifoneli le-ou.
Caller4: Aphela ama-Zimbabwean. Nami ngiyahleka ngiyi-one. Ngithi le ndoda beyifuna ukukhomba laba bantu. Ikhohliwe, maar yashesha yakhumbula ukuthi eyi konje...
Caller4: Bathi ukhuluma I-apartheid. Yathula futhi yathi hayi khona angiyiva kahle le ndaba.
Receiver: Ukhuluma nomuntu okade ebona.
Caller4: Yonke into esiyitholayo la siyayithola. Laba bantu babesibandlulula.
Caller4: Umtshele ukuthi maar into e so.
Caller4: Uthi ubabonile?
Caller4: Ungayenza lento. Le e-America angeke uyenze lento.
Caller4: Ngeke noma ungathi uyashada uthi uyenzani ngeke.
Receiver: Uthi ngeke ukubone lokho.
Caller4: Hawu ndoda ngishadise nabo dade.
Caller: Naye u-George ukhohliwe ukuthi wuye obaphazamisayo.
Caller: Hhayi uyangihlekisa umntwana, wayibamba masinyane uyayazi. Hhayi mors labo abafuni muntu udla yedwa mors yiko bazompipa nje.
Caller: Muphi loyo?
Receiver: Manje uma sibhayiza ngubani ozomsebenza?
Caller: Ubalekile lowo.
Caller: Wahlangana nobani?
Caller: Kusho kubani?
Caller: Kuthi kuzosibheyila?
Caller: Uthi uzosibheyila?
Caller: O, njengoba sebeqeda ukudla?
Caller5: Yebo. Ngiyathola ukuthi ubecabanga ukuthi ukubo ukhuluma nePrincipal ngendlela ekhuluma ngayo.
Caller: Eh outie phela nayi i-boot ithi lentwana yomlungu uthi usifuna six o'clock. Ngithi kuye uyazi angilifaka igama elinjalo ukuthi lomfana ukutshele nini wena. (Athi) Ungitshele, ungitshele ebusuku ngithi kuye uyazi umtshele lomfana lowo mina ngithi uma angafuni izindaba akayeke izindaba. Uma efuna sihlanganise something makayi khulume in advance ungangitsheli ukuthi uthi ufuna ukusibona ngo-6.
Caller: Athini manje?
Caller: Ngithi ngamtshela the first day ukuthi naye-self angeke anitshele ukuthi yena ufuna nani manimthinta niyaphi. Ngamtshela ukuthi heyi ndoda ningamabhoza nina hhayi ukusebenza umuntu. Ngithi ukutshele nini lomfana Manje uthi ukutshela namhlanje ukuthi sihlangane Manje mina senginama appointment mors and ngeke ngiwaphule?
Caller: Ngithi umtshele lomfana lo ukuthi angisebenzi kanjalo and mawuhluleka ukumtshela umnike amanamba wami angifowunele. Ngithi manjena enye into uthi kumele kuyo-pitrosa emakhayeni le emapulazini.
Receiver: Hawu ndoda kubanda kanje?
Receiver: Noma iphazamisa lena yena akanandaba.
Caller: Manje ngithi kuye mina hhayi ayihambi kanjalo.
Caller: Yazi kunenye intwana yase Diepkloof so, lentwana lena iyatshela ukuthi hheyi manje ndoda babambe amambutshane e-Stanera ngoba lela-Jozi uyalazi uyabona. Manje kunenye indoda esafuna ukuhlanganisa manje uza nenye intwana ehamba ngala-BM lawa wokufogola I-MIG. Uthike manje siyohamba nini ubuza lentwana. Manje lentwana ithi ke manje i-problem uyaza yimali, manje anginamali after four . Manje ke mina mangifika sekugujiwe. Uyabona ukuthi lona walala nemedi yakhe ngathi hhayi yazini asispani nabantu aba-operate kanjalo asiyiyekeni. Uyabona wabheka eceleni and lentombazane imlumile.
Caller: Kuhle komuntu onenkinga. Athi hheyi ndoda ngilele ngihleka ye and lentwana beyifutheke blind uma sifika daar kuwe. Ithi ekanti le-Grootman injani kanti inama-fear akudalanyana anomthetho. Ngithi hhayi iyahlanya.
Receiver: Ayikhulume kodwa inhliziyo iyasho umfundise enye into.
Caller: Ngithi maar into emnandi kubantu onjalo ibhari iyafa omunye agubude zilele uzoyisebenza kanjani le-meddie.
Receiver: Kanti makuyi-fake lempela bayayi khanda.
Caller: Ke manje uzosebenza ngani?
Caller: Uyazi ukhuluma nabani?
Caller2: Unayo inumber yala ekhona?
Response: Yithi ngiyoyibheka bamba kancane.
Caller: Ukuthi bengingakhoni ukungena lapha bangifaka lapho.
Caller: Kunjani sisi?
Caller: Ithulile nje.
Caller4: Isaspendiwe Iyakoloda?
Caller4: Ikoloda malini sisi?
Response: Usaphumile okwamanje. Ngikhuluma nabani?
Caller: Ngithi sewulapho?
Caller: Yizwa uthini, athi sewulapho.
Receiver: Ngikhona unjani sithandwa sami?
Caller: Kahle kabi.
Caller: Sengathi ungashaya i-krebh yazi.
Caller: Kungcono ke uma kunjalo.
Sisi: Kunjani mama?
Sisi: Ukuphi uZanele?
Caller: Hayi uyaphila nje konke, otherwise nje yena ayikho inkinga.
Sisi: Kodwa ke lento yamqala nini?
Caller: Uthi yinto yanini?
Sisi: Ngunyaka wonke manje. Nangela la langa ekhaya ubekhompleyina ethi leli khanda.
Sisi: Shame maar ngezwa yazi. Ngiyizwe nini. Angithi manje inkinga yami nawe sidrophe ifowuni.
Caller: Uyazi mina bengingamazi umntwana kaSibongile.
Caller: Uyazi ukuthi uSibongile since nje ngeza lapho uyabona, ngathi akazange athande uma ngilala le kwa-Julias. Mina phela angithi angazi ukuthi akazwani nomakoti wakubo.
Sisi: Abantu bayashintsha phela uyazi wena.
Caller: So nje, cabanga ukuthi mina ngimbonise umntwana wami uThengwa the time size esifeni sika gogo. Ndimbonise yena akangibonisi umntwanakhe mina angazi niks bengingamazi umntwanakhe.
Sisi: Awu bantu.
Caller: Ngimangele umhlolo mina uSibongile umntwanakhe, uyazi ngithuke kanjani.
Sisi: Hayi, ngidutshelwe nguHlengiwe efowunini.
Sisi: Awubantu ebesekhulile mhlawumbe ulingana noThabile wami, uma ngingaphosisi una 22/23 lapho nje. Hawu maan ezibuhlungu azipheli ngempela uyazi.
Caller: Akusiwuye angeke, athi asilethe emhlabeni azosiqeda ngokufa aphinde asibulale. Its just like nalabantu abafa kabuhlungu ababulawa kabuhlungu bese kuthiwa kwenzeke intando kaNkulunkulu.
Caller: Ubulawe wubani lomuntu, ngoba umnquqe wanqunqwa ngemimese Uyayibona into enjalo?
Sisi: Hheyi, uyabona wavele wayibeka yacaca akusiwuye impela.
Caller: Manje ngizokubona nini Ukuphi uHlengiwe?
Caller: Umama uphi yena?
Sisi: Hhayi azenge bathi bayongcwaba this week le isiqeda ukudlula kuyo?
Caller: Kusho ukuthi ungcwatshwe ngayo-ke njengokuba kuyi-Monday njena.
Receiver: Ngikhona unjani. Ubani okhulumayo?
Receiver: Angikhulumanga nawe, awungitshelanga ukuthi awuzi.
Caller: Sure angeke. Kukhona bani?
Caller: Hheyi angizange ngikhone uyazi.
Sisi: Lo wakho uvele abenesithukuthezi ungazi nokuthi uxoxeni naye. Umuntu oxoxa naye wuyena.
Sisi: Hayi uyonegoshiyetha lapha kuNhlanhla.
Sisi: Kumele aye vele ngoba...
Caller: No, ngifuna ukumtshela kona lokho.
Caller: Ya bashilo bengilapha emashophu.
Sisi: Uyazi lomfazi wakho ubefunani Ngikhohliwe kodwa ikhona into ebengiyifuna serious. Sengiyofuna kahle sengiyikhohliwe?
Caller: Gogo nguThando.
Caller: Uyazi bengifuna ukukhuluma noBaba kuphela.
Caller: Yebo Mama nguPenny la ninjani?
Caller: Sikhona. Ukhona lobaba?
Caller: Hallow Ma. Ngicela uBaba.
Caller: Ngicela ukukhuluma nobaba.
Caller: Ubaba ukhona?
Caller: Kodwa ke uselikhohliwe namhlanje sizolithola kusasa.
Caller: Ya kusho ukuthi usawafuna noma engashongo but sure vele uyawafuna.
Caller: Kusasa ngizoya.
Caller: Ngizokwenza kanjalo.
Receiver: Angazi but sizokubona kusasa ngoba izolo ngihambe ngabuya ebusuku uyazi?
Caller: Hhayi bo, manje walahleka kanjani?
Receiver: Uthathe u-Mandla phela wamtshotsha wamfaka emotweni yakhe wabaleka naye.
Receiver: Ngathi he umhlola wami lo.
Caller: So bebethi uma bangezi bese mina ngiyamkhohlwa. The minute ngingababoni ngiyabakhohlwa. So manje ubengekho emqondweni wami isikhathi eside.
Caller: Nawe futhi uyaqala ukukhulama ngaye manje bengingazi ukuthi wumuntu wakho omaziyo kudala.
Caller: Ukubeke endlini?
Receiver: Ya futhi ebangafuni uku-driver ebusuku.
Caller: UCelisa unginika inkinga.
Caller: Ithi ngifake ikhadi.
Caller: Mbuze ukuthi uthini ke. Ukhona ubabomkhulu?
Receiver: Akekho yazi ubabomkhulu yena. Uthi akayi.
Caller: Mina angekhe ngiye.
Caller: Ngizokufowunela uyezwa?
Caller: Angizange ngimbuze.
Caller: Ngingabuza ukuthi uyephi?
Caller: Cha ngifowunile bathi sowuphumile.
Caller: Yebo. Bathe sowuphumile.
Caller: Laba abaphuma eMalawi laba.
Caller: Le-section ziyaduma lapha uyabona ukuthi sasiyibalekela kanjani thina?
Receiver: Kuqale nini ngoba manje onke lama-family anabo labantu.
Caller: Babaleka angithi bazifihla?
Caller: Hhayi mani ngathi sonke lesikhathi uyazi?
Caller: Kuyafiwa lapha.
Caller: Enye ke izolo besiyohlangana nayo.
Caller: Enye besiyohlangana nayo.
Caller: Awungitshele. Yinto enjani?
Caller: Noma ubani uyaya laphayana.
Caller: Basile laba bantu.
Caller: Angazi emadrobheni.
Caller: Yindawo ekumele ivalwe leya, irawundwe.
Receiver: Babangenelele edrobheni ke manje.
Caller: Angazi bawayekelani.
Receiver: Angithi bathi umthetho uyeza manje.
Receiver: Bayokhwela phezu kwawo. Bathathe nabafazi bakhona laba ababa-impotha lena for ukupheka, babathathe besapheka.
Caller: Ema-shop angithi baqashiwe.
Caller: Asebenza ashaya amathili. Ziyabuya lapha.
Receiver: Bayabalaya mani. Yabona labo Abantwana bethu abasebenzi?
Caller: Manje kufuneka babambe amaNdiya.
Caller: Hayi bayekele ziyabuya.
Receiver: Babase vele. Kumele bagibele.
Caller: Ngibuza elinye iKula lenye i-bakery laphana ngithi emzini bafunani.
Caller: Ngithi ye! Uthi heyi wena awazi. Uthi lo mfana Yeses sebezi ukuthi amakuka aphuma eNdiya. Uthi sebephelile abafazi.
Caller: Zilanda abafazi eNdiya abaphekayo.
Caller: Angazi ama-owner bawayekelani.
Caller: Baphi ke laba abadiphotha?
Caller: Bathi bayoyenza lento leyo?
Caller: Yilezi mfene lezi.
Caller: Bafike bathathe bahambe.
Caller: Wakhona la kithi.
Caller: Usuka nawo le eMalawi.
Caller: Babheke khona la.
Receiver: Naye uthi anga-ofa lapha, acabange ukuthi azokhrawuda la.
Caller: Hawu. U-ofa nini?
Caller: Uya rhola akezi la.
Receiver: Angithi yimi engimthumele ukuthi ayofuna iphepha leli?
Receiver: Hayi no kuqhubeka yena. Ningahlala naye. Ngikhe ngamtshela ngaye uBenny. Uthe uBenny waye libel' ekhala ngaze ngathi heyi uyazi noNkulunkulu uma ulibele ukukhala ufunani Ngoba uzokubuza ukuthi ufuna malini uzothi ufuna malini Ngoba naye uma ehamba nami ungibhora ngokulibala ekhala ngokuthi imali ayikho. Ngiyaqala ukuba nje, lento iyangibhora mina. Ngithi mina ke ukukhala akusizi, angekhe kukulethele imali. Ingani nakhu mina bengisejele angeke ungibone ngilibele ngikhala. Uthe esalibele ekhala njalo uBenny ngasho ukuthi uma uNkulunkulu angabuza ukuthi ufuna malini Benny, imalini ongathi uyiyifuna njengoba kuso Njengoba ukhala so Wathula wangasho, ngathi - uyabona ke Manje uNkulunkulu uma angafika kuwe athi ufuna malini uzohluleka ukusho ukuthi ufuna malini. Wahleka bese athi ukhuluma enye into manje. Bathi uNkulunkulu wabiza amaNdiya nabelungu. UDaki wafika late. Bathi kudaki ufunani Udaki stil wangazi ukuthi ufunani. Wathi sibiziwe. Bathi hayi ke wena ngoba u-late thatha nangu umona. Uyakhumbula ngikutshela?
Caller: So kade efuna ukuthi ngimbize azokhuluma naye.
Caller: Yebo. Ngikhuluma nabani mina?
Caller: Ngicela ukukhuluma nobaba wakho.
Caller: Bhuti sikhona kunjani.
Caller: Ngoba bhuti ziningi izinto ezingenayo manje. Kungena le namhlangje kusasa kungene leya.
Caller: Bhuti ziyabheda. Akukho nto i-right.
Receiver2: Uyabona ke I-mistake yakho ukuthi, uthi umuntu ekutshela ungafuni ukulalela.
Receiver2: Wena uvele nje ube-board. Uzitshele ukuthi lento ilungile. Bhuti aba bantu ngehle kubo ngaba udilishene nabo.
Receiver2: Bhuti ngikutshelile ngathi lento irongo lena. Wena walwa nami ngathi ngikuyeke kancane.
Receiver2: Indlela owangihlasela ngayo wena ngase ngithi lomuntu angeke ngikwazi ukumkhonvinsa ithi ngimyeke.
Receiver2: Bhuti ngithe ke uma ngithi ngizoza, hayi ngabuyela ebantwini bami ngabancenga baze bathi mfowethu uyazi yini, siyazi uvamile ukusiphathela izinto ezi-right.
Receiver2: Angikhalazanga ngalokho. Mina ngikhalazele ukuthi abantu bami bayayihlaba lento uyabona. Ukuqina nokungaqini nje ibisilungile. Nalapho ngebengitshelile uyabona. Wena akhe uzame ke sibone.
Caller: Ithi ngizokwenza njalo. Manje ngizoyifuna Thursday ke bhuti.
Caller: No bhuti angiboni. Akunamuntu unokumfaka lapha Kunabantu abafakwayo bhuti ababhatalwa i-thousand randi uyakwazi lokho Bayasebenza. Nalana ngingakufunela?
Caller: Yiba sure kuqala ukuthi lento i-right. Uma seku-right uthi ke, bhuti yenza njalo. Ukhona umntwana engizamthumela lapho. Ngizamgibelisa today kusasa angahlali abe sebuya straight.
Caller: Wena faka nje noma yirandi uthi Sonwabo ngifowunele. Angithi uphethe inamba yami. Mina ngizokufowuna back.
Caller: Mina ngizobe sengisazi ukuthi nguwe. Ngizokufowunela ke bese sesikhuluma.
Caller: Hayi ke bhuthi kulungile.
Caller: Uye kuphi?
Caller: Wathi ngiyeza. Uye esikoleni somntwana.
Caller: Uya esikoleni somntwana.
Caller: Anytime xa uSibongile uvela esikoleni. Uzobona wena ukuthi ufowuna nini okay?
Caller: Uhambile ubaba?
Caller: Akakafiki uThandeka?
Caller: Ukhona umama?
Caller: Ngicela ukukhuluma naye.
Caller: Sebebuyile labo?
Caller: Bengithi ngiyafowuna nje.
Caller: Okay. Angazi mhlawumbe emotweni yakho angazi.
Caller: Ngiyabonga sisi ungifonele. Kukhona umma la sadlula pha kwakhe ngelinye ilanga, wathi ubulise umolokazana.
Caller: uMama wami.
Caller: Umama wami, siyeke u-Anti Roda.
Caller: Uthi ngikubulise.
Caller: Akekho ngifike engekho. Uye wahamba wayolanda i-wasihng yami le kuThoko, la phezulu. Angithi ngiye ngiwashe khona.
Caller: Ungibhekele ke sana uyezwa. Ngoba nesikhwama sawo nje impela angisiboni.
Caller: Cha. Iyavaleka.
Caller: Mhlawumbe ke. Yiko lokhu ngicabanga ukuthi heyi nkosi yami.
Receiver: Kungcono ukube uzishiye emotweni.
Caller: Ukuba bengizishiye emotweni kube kungcono.
Caller: Thanks ma uyezwa Yiyona nto ibingiwarisha. Sengisaba nokufona ubhuti Solly ekhona uzothi usowulahla amapasi nezibuko. Awazi ushisa kanjani?
Caller: Hayi ke akunandaba ke ma sesizobona.
Caller: Ngizikutshela esikoleni ukuthi ngifuna ukuthini.
Caller: ubaba ukhona?
Caller: Ithi ngikhulume nobaba.
Caller: Yithi ngikhulume nomama ke.
Caller: Usakhathele, bathi ukhona.
Caller: Ngisekhaya. Ukhona?
Caller: Lo athi ukhona ngathi ulele?
Caller: Uma angafika please eze ngapha.
Caller: Hayi bo uyeza ke. Buya uyeza. Uzofika ke uze naye ke.
Caller: Ngizoza kusasa ke.
Caller: Uma ubuya khona etorhweni?
Caller: Awu wazibumba wemabhushana yini?
Caller: Ungitshelile, beniyile?
Receiver: Yebo bengiye khona. Uthini?
Caller: Bengicela ungiyele kuBhobho tu.
Caller: Boze barhole nini ke?
Receiver: Angazi bathi ikhompyutha yenzani. UZiki kukhona afika namhlanje. Kukhona afayila amaphepha namhlanje.
Caller: Ubuya kuphi?
Receiver: Cha akekho usaphumile. Ngikhuluma nabani?
Receiver: Ngikhulume nawe kuthane hayi izolo.
Caller: Bengikhe ngafowuna futhi izolo late.
Receiver: Hayi ke izolo late bengingekho, kusho ukuthi ibanjwe yilo mntwana omncane omunye wala ekhaya.
Caller: Kune-message e-serious, laba bantu baqeda ukuphuma la kimi.
Caller: Ngicela ukuthi uPertu angabambi ifowuni. Uyazi njengoba ngifowuna nje, ngifowunile ngayidrobha ngithi ngifuna ukukufowunela...
Caller: Ngiyidrobhile. Uyazi ngubani ophuma, futhi nangu ephuma nje manje?
Caller: Uphuma la kimi. Ufuna wena.
Caller: Ya drobha nangu ebuya futhi uSipho ngicabanga ukuthi ukhohlwe something.
Caller: Ya nangu ebuya.
Caller: Yes. Nakhu usephumile ke. Uthi ujike endleleni ucabanga ukuthenga amaphilisi.
Caller: Lonto leyo isuka ngasemsebenzini uyabona Yonke lonto leyo. Manje yena ubefuna ukwazi ukuthi nihlangane nizoxoxa nje niyi-two. So, ningahlangana la kimi na Then nizodiskhasa lonto leyo?
Solly: Hayi angifuni nokumbona lowo muntu.
Caller: Cha. Kusho ukuthi ubuzile nje ukuthi ukuphi uyabona So ngase ngithi angazi. Bengingafuni nokuthi ngize ngifowune. Ngivele nje ngathi angazi ngizoke ngiyobuza le kusisi wakhe eProtea. Ngimgcine ele kudade wabo. Angikhoni ukuthi ngingahamba manje?
Solly: No ungavumi. Ngoba phela ngisebenzela ngakhona ngale. Uthi wena ngizomfonela unginikile izinamba. Uthi akafuni wazi lapho ekhona uzakufowunela yena.
Caller: Ngimtshele ukuthi usho njalo?
Caller: Uzosho kanjalo vele. Mina ngizomtshela nje ukuthi mina ngishiye izinamba kusisi wakhe.
Solly: No. Uyabona uma ungasho njalo Uzofuna niye kusisi wami. Wena nje yithi uthumele and ngakufowunela ngathi ngizamfowunela mina. Angazihluphi afunana nami. And then ngimshiya njalo?
Caller: Ngithi angazihluphi?
Solly: Uthi wazi kanjani ukuthi mina ngimpintshiwe ke?
Solly: Ngabe awumtshelanga ukuthi abatholanga niks. Ngoba uzokwenza ke ukuthi bathole manje angithi. Phela angeke ayeke ukungibophisa uyabona.
Caller: Hayi mina ngiphikile ukuthi wena uyazi. Ngithi hayi mina angifuni nokuqamba amanga. Angiyazi ke leyo yokuthi useboshiswe nguwe angikhumbuli mina ngabe ngiyakutshela or mhlawumbe ngabe ngi-funny kuwe.
Caller: Angizange ngisho.
Caller: Ngithi mina kusho abo bani. Akasayikhulumi ke leyo. Sekadlula akasangiphenduli.
Solly: Nguye. Utshelwe ngubani ukuthi mina ngiboshiwe Ngoba akekho umuntu engikhe ngamtshela ukuthi ngiboshiswe nguye. Umuntu engike ngamtshela onamanga engike ngamtshela ingaba ngu-Andrew. Uyithola lento leyo Abantu bazifundele ngokwabo. Nephepha self, iphepha lisho njalo. Hayi ukuthini. But hayi angifuni nje ukuthi ngisondele kulowo muntu lowo total. Mina azange ngithi ungikweleta imali. Uyazi nawe akangikweleti mali. Sahamba sayothenga umsebenzi ikula zange lingibhatale. Wangibophisa yena. I-straigt forward into yakhona?
Caller: Akekho loyo.
Solly: Uphumile wahamba lenja lena.
Caller: Uthi kimi, khona manje uNono akekho ungazofuna uNono lapha ekuseni nakanje. Hawu. Ngithi mina ngicela ukukhuluma no uNoln uye emsebenzini. Ngithi ngibizele uSolly.
Caller: uNono uye emsebenzini yekela ukufunana noNono, njengoba ngisisho.
Caller: uBhuti Solly, ungabe ufunana nobhuti Solly uyagula, yekela ukumbiza uyagula.
Solly: Unamanga. Utshelwa ngubani ukuthi ngiyagula ngoba angiguli mina?
Caller: Kusho yena.
Caller: Uthi uyagula, yini le ingaka?
Caller: Uthi ngithini kuye bhuti Solly?
Caller: Bengicinga ukuthi ngisho kanjalo. Ngithi hayi ufikile lana ngase ngiyamnika lama-numbers lana. Waye esithi yena ungamthinti uzakuthinta yena.
Caller: Yes. Uma engifuna inamba yakho ngizokuthi angiyazi ifowuni namba yakho vele angiyazi.
Caller: Nokuthi ukuphi.
Caller: Ngimtshele ukuthi esikhathini esiningi kuza yena.
Solly: Ithini ifowuni yakho lapho Phela ngibuya ngiyikhohlwe uma uNono engekho?
Caller: Kushone bani?
Solly: Bathi kushone umama wakhona.
Solly: Into ayikhala la ebanga umsindo. Angidinekanga Zozo. Angidine. Into agida la agide la. Awazi ngadineka kanjani. Uyokutshela uNono.
Caller: Manje bamsiza ngani nje?
Caller: Umngane wakhe ongubani?
Caller: Ngiyakwazi nje vele wena uvele usuke nje kumuntu.
Solly: Uthi nje uzokufowunela. Uyiyeke kanjalo.
Caller: Ngibuza uPhuthi nhe. Athi phela umuntu uma ngabe engekho right uthandwa yikhanda. Uyabona sekukubi ke manje.
Caller: Ngiyabona umjikele.
Caller: So, usho kanjalo ke.
Solly: No nguyena ongimpimpile. Akekho omunye umuntu ongangisukela nje angimpimpe. Amaphoyisa asho. Kube umtshelile ukuthi kwasho amaphoyisa.
Caller: Angithi mina angazanga bhuti Solly ukuthi amaphoyisa asho.
Caller: Mina bengingazi.
Caller: Ungifikele nje, bengingale ngezwa enye intombazana. Ngenza amagwinya ngale. Ngezwa enye intombazana isisho ukuthi nangu omunye ubhuti okufunayo la. Uma ngithi, yho.
Solly: Manje uthi usowuphumile ejele?
Caller: Nalapho kuthiwa wena unefemu eWalkerville.
Solly: Bazi kahle clean ukuthi bona bampintshwe nguye. Baboshwe kuqala angithi?
Caller: Wena uboshwe nge 18 March.
Caller: Abakaphumi namanje laba bantu?
Solly: Uyalayeka. Njalo wayengi-thretnisha ngamaphoyisa. Mina wayesho vele ukuthi uzongibophisa. Ngizomtshela mors ukuthi wena kwakusho wena. IKula lamrobha imali yakhe lena. Akusiyoyakhe futhi lomali leyo. Sasiyiboleke komunye umlungu. Lamudla. Manje angifuni nje aze azi niks wena Zozo. Angifuni niks.
Caller: Hayi angeke. Ngizovele ngisho nje ukuthi ngikubone nje sewungena emini ngingekayo lapho ngoba mina bengithe ngizoya ngabo-two-three uma kubuya abantwana esikoleni.
Caller: Ngizovele ngithi hayi ngimthole angena ngase ke ngimnika zonke lezo zinto.
Caller: Kusuke ke futhi angezi nokuza la ngingamfonela mors ngimtshele ukuthi hayi ufikile lomuntu ngamnikeza or ngimyekele aze afike?
Caller: Aze afike?
Solly: Myekele aze afike ungamvimbi. Uyabona lapho ungamvimbi ayikho niks into azayithola. Phela noma angathi niphume naye ungalinge ugibele kuye ngoba laba bantu bafuna ukumbulala bona laba abampimpile.
Caller: Ngingaze ngife naye.
Solly: Bangathi nawe uyimpimpi naye.
Solly: Keep away nje kuye. Noma angathi asiye endaweni wale uthi hayi-hayi ngisaba nje into enamaphoyisa phakathi, angeke ngazi niks. Wohlukane nje naye. Ungasondeli. Uyezwa Akeze lapha agcine nje ngale ekhawunteni. 8329 neh 936?
Caller: Ziyalunga kodwa izinto?
Receiver: Nawe sewudrayiva njengami Uthi nawe sewuyadrayiva njengami Uzenza mina?
Receiver: Hayi bengingekho ke mina.
Caller: Thina sase sikhuphuka so.
Caller: Akakho kude naye.
Caller: Kukho into ebengiyikhuluma nale-ou. Lokho kunguMfundisi. Kufuneka iveni. Ngathi kuye iveni ikhona, nansi i-awuthi eneveni. Ngisho uGeorge, umntwana kaGeorge uneveni. Anytime ungayithola. Manje bengithi ngikuxoxele.
Caller: Uyangibhelela manje. Le-awuthi lena yeveni angeke isiphoxe Bengicabanga ukuthi. Ngithi heyi ndoda, uyabona la awuthi yeveni bengikutshela ngayo akusimuntu osebenza somewhere ozoba ne-excuse yokuthi ebesemsebenzini?
Receiver: Hayi ke uZozo ekuseni uyangifowunela. Uthi uZeku kade elapha, uyangifuna.
Caller: Okay uthi manje utshelwe, bathi wena uthi nguye owakumpimpa?
Receiver: Ya uthi mina ngisho. Manje mina ngithi kuZozo, yini ungambuzi ukuthi uzwe ngobani Uzwe ngobani Uthi hayi yena bambophile and into yakhona isuka lapha e-Swiss Port ekhampanini yakhe. Bamba kancane ngisuse amanzi ayabila baba?
Receiver: Mina amaphoyisa ngawatshela straight ukuthi sahamba naye lo muntu loyo saya elokhoza sayokuthenga amapilisi, azange siwathole. Obviously kusho ukuthi sengibangisa leyo nto, kusho mina. Angithi ngangiyenzelani, bathatha ipaspoti yami angithi Kufanele ngibatshele iqiniso. And yena njengomuntu ompimpanayo vele, angayisho naye lonto ngoba asho amaphepha ukuthi yes, iyahlangana ke lento, phambi kwami, abhekana. Exactly wangimpimpa ngoba wayesho njalo vele. Wayengi-tretnisha kanjalo angithi uyakhumbula ngikutshela everyday ukuthi yena uzohamba etshela amaphoyisa straight?
Caller: Ubefaka abantwana bakhe.
Caller: uPilane uyazi ukuthi ukuphi?
Caller: Hayi ukuthi bangakuthola, bangadila bangasho ukuthi ukuphi?
Receiver: Manje Ngithi uzifunde wena ngokwakho. Mina anginawo amagama amaningi okusalayo mina ngisebheyilini and angiboni ukuthi sikhona isizathu sokuthi thina sihlangane ngoba I would not really know ngoba mhlawumbe usaplantwe yiwo amaphoyisa kimi. Ngibe nice nje uyabona. And ngimtshele ukuthi wena wawuhlala usho ukuthi umuntu wena uyambophisa, ukhuluma iqiniso. Uyabona uma uhlala ukhuluma namaphoyisa nasekwenzeka so umuntu uzosho mors vele. Wawuhlale usho wena, ungablemi abantu ukuthi bathini abantu. Ungabhlemi abantu uthi abantu bathi mina ungibophisile. Nguwe ohlala usho njalo nakimi ungitshele. Ngimtshele nje kanjalo. And okusalayo uthi bamgadile akakwazi ukuya ndawo. And ulayekile. Ngoba phela kusho ukuthi usabhothayijwe lapha eSwiss Port uyabona?
Caller: Sekufanele siye le e-Yeoville.
Caller: Bamsebenzisile. Manje abasamfuni.
Caller: Bathengile kwezinye lezi ze-ANC. Ukuthi nangu umuntu mhlawube uTshwete or ini. Zinjalo ke lezi.
Solly: Akunandaba ma phela ngoba..
Caller: uNono akekho?
Solly: Uphumile, ngathi kukhona leli torho analo. Uye khona namhlanje.
Caller: Siyaphila. Hayi ke bengithi ngifuna yena umtshele ukuthi ipasi lakhe ngilitholile emotweni.
Caller: Hayi siyaphila.
Caller: Hayi siyabonga.
Caller: Hayi ngiyaphila.
Caller: Angithi ngiza nazo. Yima kancane.
Caller: So izolo bayafika ke. Hayi Zozo besithi sizokulanda. Kulontshwa iCD kaMandoza. Futhi bengingafuni nokuhamba, ngibatshele laba bantwana ngithi angifuni nokuhamba. Abantwana bangangi-fosti hayi Mamncane Zozo yizinto zethu lezi uzothola iCD yonke lonto leyo. Bakhiphe nezimpahla benze yonke into ngize ngihambe. Bese ngiyahamba ke. Uma sesisendleleni uthi ubaba uSithole ngimthanda kahle lomntwana, uyi-lady kabi. The way amthanda ngakhona. Wake washo ubhuti Sam. Cha Zozo hayi uyi-lady.
Caller: Angijoli lapha.
Caller: Nonke nakhuluma ngoMusa namhlanje. I think usendleleni uyeza.
Receiver: Nobani omunye obekhuluma ngaye?
Caller: Engibuza ukuthi ngamupha na uMusa na Nakho uMusa ehlanya ngami ethi mina nginomntwana naye. So ufuna ukuthi uThixo amuphe imali azokupha uZozo imali yomntwana?
Caller: Akasho phela.
Caller: Hayi ke bese siyahlala ke kuba alright. Asho kanjalo. Kunabanye obhuti ke lapho bengasahlanyi bebuza ubhuti Solly. Bekuyinto yabantwana abancane uyabona. Maar bekukhona nalabo bantu labo, abadala uyabona.
Caller: Yebo wakubona ubhuti Sam.
Receiver: Wangibona mors laphaya. Kusho ukuthi ubese vele eyazi kodwa ngoba noSifiso, lodoti lo, lomfana lo uyazi naye.
Receiver: Yebo. Ukhe weza la.
Caller: Ngoba noSifiso ubengibuza ukuthi uphume ngamalini.
Caller: Cha akazi. Usho nokuthi uSolly engenayo nemali kanje. Uyabona kushoda ukuthi angibuze ukuthi ukhishwe ngubani. Wathola ukuthi hayi angikho lapho. Ngazithulela nje ngilinde nje yena ukuthi yena uzothini.
Caller: Kusho ukuthi wafowuna uSithole. Esho ukuthi amatikiti eshow uyawaletha efowuna futhi ngiyabona ebelele ngoba uthe kimi Zozo ngisehotele maar ngithe uma ngiphaphama ngacabanga wena yazi. Yonke lonto leyo. Kwakufanele ukuthi awalethe uSithole. Zange awalethe. Nayizolo uzele lokho uthi Zozo ngisakukolota ukuthi ngikukhiphe out. Niyodla out ngicele uxolo nokuthi ngingawalethi amatikiti. I am very sorry ngoba kusukela futhi ngikufowunele ngikutshela ukuthi amatikiti ngiyawaletha.
Caller: Bekumnandi nami ngiyabona. Kodwa bayakhompleyina bathi the way bekubanda ngakhona.
Receiver: Kodwa bekumnandi Manje benze malini?
Caller: Angithi ubhuti Sam uyayazi imoto awayehamba ngayo ngesikhathi sasihlangana naye.
Caller: Akangidli bhuti Solly. Akakaze angidle ngifunga ubaba.
Caller: Lokho ngiyakwazi bhuti Solly.
Caller: Angazi, angiwazi mina.
Receiver: Cha uyawazi. And heyi bathi ungakanani. Ake umnike ngibone ukuthi uhlaba kanjani. Phela umnandi uma umkhulu.
Receiver: Kudala nafakana. Manje uthi uzokunika nini imali?
Caller: Angizange ngimcele nokumcela yazi. Akanayo ubhuti Sam imali umuntu onayo nguSithole.
Caller: Sikhona. Bengike ngafowuna earlier bekungena muntu.
Caller: Okay. uNono usemsebenzini bhuti?
Caller: Okay. Ngiyilandile lanto leya.
Receiver: Alright. Ithi ngimbhaze ke. Ungeke ukhone ukumfonela umtshele ukuthi eze nje?
Receiver: Mtshele ukuthi makeze phela uma ilungile sihleleleni phela.
Caller: Kunjani baba?
Caller: Mani awunayo i-twenty lapho?
Caller: Hayi i-ten ilungile ke. Kodwa ngizohamba. Uyaphuma?
Caller: Nami ngizohamba kodwa ke ngizolinda mani. Uma ngabe mhlawumbe awukaphumi kodwa ngizokufowunela sidlule lapho.
Caller: Heyi kodwa awuhlali mani.
Caller: Bengithi mhlawumbe ngizomthola sekavukile.
Caller: Maar mina kusho ukuthi nginebhadi.
Receiver: Mhlawumbe nguwe. Ngabe uye wambhaza umtshele ukuthi ngicela ungaphumi ngiyeza.
Caller: Ngimbhaze nini?
Caller: Bese ngimtshela ukuthi angaphumi ngifuna ukumbona?
Receiver: Umtshele ukuthi ubuzile awumtholanga.
Receiver: Angithi uhlala la eDube?
Caller: Yena ubona mina maar?
Caller: Ngikhona. Bhuti yimi uMosele inesi eJohannesburg Hospital, ngicela ukukhuluma noNono.
Caller: Okay, lalela ke bhuti, uyamazi usisi Buyisile Ngubane?
Caller: Lapho eMofolo. Uthi uNono athumele umntwana kwaNgubane.
Receiver: Ifowuni namba abakunike yona ithini?
Receiver: O, ukuthi uNono athumele umntwana khona?
Caller: Yebo, ukuthi ayobatshela ukuthi bamlethele ingubo.
Caller: WakwaNgubane, igama lakhe uBuyisile.
Caller: Ngikhuluma nobani?
Caller: Bekukhona bani?
Caller: Iya, but ubaba wakhona akahambi.
Receiver: Hayi Ntando, hayi mani.
Caller: Ngikhuluma nabani?
Receiver: Siyaphila. Ijuba lakho belidlule la labuza ukuthi angikakufowuneli na.
Caller: Hheyi wena.
Receiver: Hhayi phela. Ngizwa basho ukuthi hhayi - bo.
Caller: Usho ukuthi nje sewusekhaya?
Caller: Manje why ungadlulanga lana?
Caller: Sharp. Ukhona na umuntu wami?
Caller: Kukho bani lapho?
Caller: Yini, ujaheni ekhaya?
Caller: Ukuphi uGogo?
Caller: Hayi nje sibuza impilo.
Receiver: Hayi bengizakutshela. Umbuze ukuthi bengithini kuye. Bamba kanjalo ke.
Caller: Sikhona, kunjani?
Caller: Heyi, manje ngizoza nini ngizokubona Kufanele ngifostele kusasa ke?
Caller: Yebo. Manje uzobuya nini?
Caller: Or wena uyoze uze kimi.
Receiver2: Yebo ngingamane ngize. Futhi kukhona umngane wami ohlala lapho, angazi kuphi kodwa uhlala ePimville.
Caller: Ngicela ukukhuluma naye.
Caller: Unjani umkhuhlane?
Caller: Yini, uyafa?
Caller: Awu, kanti sekubheda kanje?
Caller: Ithi ngikhulume naye nge-speed.
Caller: Ngilapha e-5.
Receiver: Mina Ukuthi ngenze njani?
Receiver: Yebo seku-late. Kungcono ke mina ngiyithenge uma ngihamba.
Caller: Muphi loyo?
Caller: Angifuni ukukukhohlisa, futhi ke bayithestile bayikhipha ebhokisini.
Receiver: Khona le Ibidlala kahle?
Caller: Yebo. Ngishiye bayidlala kodwa ke ngithe bayivale njengoba ngilana.
Caller: Ngafowunela umama wakhe ukuthi imoto yakhe iphukile, abantwana esikoleni wangitshela izinto. So manje bengicela ungisize uzoyithola month end seyine interest.
Caller: Wu, uzoza nini ngapha?
Caller: Okay. Nami bangibonisile ukuthi ikhonekthwa kanjani.
Receiver: So, kusasa ngize ekuseni naleyo mali?
Caller: Okay ngizokubona kusasa ke.
Caller: No, umtshele ukuthi uMncedi ubefowunile.
Receiver: Ya, ngiyakuzwa baba. Ngiyangena nje, ubuke wafowuna?
Caller: Angithi ubuthe ngikufowunele ukuthi ngizwe ukuthi mhlawumbe ungaqeda nini?
Caller: So ngikuthinte nini ngoLwesithathu?
Caller: Athi uyayazi yena?
Caller: So, Wednesday ngikuthinte nakhona?
Receiver: Iya, ukwenzela ukuthi ngikutshele ukuthi woza ntambama or uze ebusuku.
Receiver: Cha konke kuhamba kahle. Ungangena anytime futhi ubokhe ufowune nje uzwe ukuthi kuhamba kanjani.
Caller: Yebo bhuti.
Caller: Hayi ngamthola ke.
Caller: Leyanto leyana ebekutshela ngayo uthi ngathi kudingeka yona.
Receiver: Cha bhuti angeke ilunge leya. Iyamosha kakhulu.
Receiver: Hayi kimi mina ngingayenza njengoba ubonile njengoba uphethe lapho kuwe, ngingaqhubeka mina. Kodwa angiboni ukuthi uma ningayi-thesta, angiboni ukuthi izoba positive.
Receiver: Hayi ngingaqhubeka ayingihluphi kakhulu.
Receiver: Hayi ungayenza ngoba kuyafana ngoba ngizoyi-washa out mina.
Caller: No, kungathi lento bayithele kakhulu.
Receiver: Mina ngiyazisola ukuthi uma uzishisa ziba mnyama uyabona.
Receiver: Yebo ukhona kodwa usalele?
Caller: Ngingamthola sikhathi bani?
Receiver: Ithi ngimtshele eze ke.
Caller: Okay, ngoba manje angasuke ahlanganise izinto lapha.
Caller: Manje iwari yami bengifuna ukuthi size sixhumane mina nawe, ngalefowuni namba lena njengoba ubusubuyile.
Solly: Thanks bhuti. Ufowune ke ntambama, ngisayogeza manje bese ngiyahamba manje.
Caller: Yebo kunjani?
Receiver: Yebo malume. Wena why uthathe isikhathi mina futhi nginamathumba ngijime. Malume kunomntana kababa omncane ofuna uku-drayiva. So, ngithe angekhe sisapothe omune umuntu.
Receiver: Nangu lana endlini khona manje.
Caller: Awuthi ngikhuluma naye.
Caller: Yebo kunjani sisi?
Sisi: Ngikhona kunjani?
Caller: Ngikhona. Ufuna ukudrayiva?
Sisi: Mhlawumbe wena ungangifuna when?
Sisi: Okay ngizobe ngikhona ngaleso sikhathi. Ngicela ubambe kancane.
Caller: Konje basamvalele?
Caller: Bengisacela ukukhuluma nomalume uSolly.
Receiver: Kunjani papa Usalele kodwa akaphilanga kahle. Bamba kanjali ngimtshele?
Caller: Kunjani malume?
Caller: Cha, uyazi kwenzekeni malume, bala ukuthi lingene. Kodwa ke ngithi ngibonge ngoba umamncane uZozo wangipha imali ngalithenga.
Caller: Ah! Malume into engingakutshela yona ukuthi ngiyabuya.
Caller: Malume kungasikudala nje ngizobe ngikhona and namanje ngiziphethe kahle futhi anginandaba nomunye umuntu ukuthi wenzani.
Solly: Wenza kahle mfana wami.
Caller: Yebo malume.
Caller: Sharp, thula uthi du wena malume.
Caller: Kukhona izinto engizenzayo futhi nalana. Ezinye zazo sengizikhiphile ngithe bahambe nazo abo Mamncane uZozo. Ngabacela ukuthi bazibeke kahle bangazilahli.
Caller: Uzobona into engizoyenza lapho malume.
Caller: Ngiyabuya uncle, ngiyakuthembisa. Angenzi lutho anginandaba namuntu.
Solly: Wenza kahle. Ubayeke nje.
Caller: Uyazi bangiboniseni ngoLwesithathu. I-date yami, ithi 2003.
Caller: Hayi ngitshela wena wedwa.
Caller: Malume uma beza ngizobatshela nami ukuthi bayodlula kuwe.
Solly: Yini enye into oyifunayo Amakhadi?
Caller: Uma nje ungangitholela amakhadi ngizokufowunela na during the week.
Solly: Yini enye efunekayo lapho?
Caller: Hayi malume ngitholele nje amakhadi enye nenye okuningi sewuzongilethela uma sengiseduze nawe.
Caller: Malume nje amakhadi ngoba lonyaka sekungowokugcina ngilana.
Caller: Angeke ngikuphoxe malume.
Solly: So wena ziphathe kahle wenze exactly lento abakutshela yona.
Caller: Iya ayikho edlula leyo malume.
Solly: Uzokwazi ukuthi uphume masinya nje.
Solly: Dankie uyezwa. Usafuna ukukhuluma nawe uPat. Ungakhulumi into ende ikhadi lakho lizokuphela. Ngizomthumela ke uZozo.
Pat: Ngingabenza kanjani kodwa mfana wami bantu.
Caller: Ungakhali uma uhamba.
Caller: Iya nimfowunele ngiyazi uzofuna ukuza.
Caller: Mfowunele ke.
<fn>zul_Article_National Language Services_SOUTH AFRICAN POLICE SERVICE 2.txt</fn>
Yini ekhuthaza abaxhasi ukuba banikele?
ukugqugquzela izinhlangano ezingasebenzeli nzuzo ukuba zamukele izibophezelo zokuqinisekisa ngokunakwa nokugcinwa kwamaqophelo aphakeme enqubo: ukusingatha umsebenzi ngokuyiqiniso; ukusebenzisa izinsiza ngokufanele; ukuqoqa izimali ngempumelelo; ukugcina ubudlelwane obakhayo nohulumeni, yimiphakathi ethintekayo, abanikelayo, abaxhasi kanye nomphakathi; ukuphatha ihovisi lenhlangano ngokucophelela; nokuziphatha ngenhlonipho.
Umnyango wezeNhlalakahle usungule umgomo ohambisana nezidingo zoMthetho ka1997 weziNhlangano ezingasebenzeli nzuzo, ngokubonisana nezinhlangano ezimbalwa nezingamalunga zalapha eNingizimu Afrika. Lemigomo yimiphumela yombono owodwa walokho okubonakala njengenqubo enhle ekuholeni nasekuphatheni izinhlangano ezingasebenzeli nzuzo, akukhathalekile ubukhulu benhlangano. Okugxiliswe kakhulu yizinto ezifana nokusebenza ngobulungiswa, ukugcinwa kwezindaba zokuphatha, ukuqoqwa kwezimali kanye nokubhekelwa komphakathi othintekayo. Kunethemba lokuthi ngalemihlahlandlela zonke izinhlangano ezibhalise ngaphansi koMthetho wezinhlangano ezingasebenzeli nzuzo ziyowemukela lomhlahlandlela, ziwusebenzise ngenjongo yokuzithuthukisa kanjalo nokuqhakambisa lemboni lapha eNingizimu Afrika.
Zintathu izindawo ezisobala nokuqondiswe kakhulu kuzo ngalomgomo wokuziphatha, lezizigaba zihlanganiswe zafakwa ngaphansi komqulu owodwa. Kuyinto eqondakalayo ukuthi umphakathi ophumeleleyo wenhlangano engasebenzeli nzuzo uyazuza ngemisebenzi egamanxayo yalabo abanikelayo, abaqoqa izimali nabengamele izinsiza nemisebenzi yenhlangano.
Umgomo wokuziphatha kahle mkhulu, kodwa awuvezi ngokujulile amaqophelo okuziphatha amile. Abagcini-zikhundla enhlanganweni engasebenzeli nzuzo banezibophelelo zokwengamela nokuphatha inhlangano ngendlela enqala neyimpumelelo nokugcina umthetho olawulwe wumthetho-sisekelo wenhlangano. Ngokucabanga ukuthi lomgomo uyosetshenziswa yizinhlangano ezehlukeni, ngaphansi kwezimo ezingefani, lomqulu uvulekile kanti ulotshwe ngendlela ewenze ube lula ukuwuqonda nokuwusebenzisa.
Isisebenzi sokugcinwa kwamabhuku - umuntu ogidlabezwe umsebenzi wokubheka isimo sezimali enhlanganweni zonke izinsuku. Lona kungaba ngumsebenzi owenziwa ngokugcwele noma ngezikhathi ezithile, unganikwa umuntu wangaphandle noma ibhizinisi eliwenzayo noma kube yivolontiya, kuya ngobukhulu nokujula kwemisebenzi yenhlangano, umthamo wemali ezuzwayo noma leyo ekhokhwayo..
umphathi-hovisi - umuntu onikwe umsebenzi wokubheka ihovisi zonke izinsuku enhlanganweni. Lomsebenzi ungenziwa ngokugcwele noma ngezikhathi ezithile, noma wenziwe yivolontiya, kuye ngobukhulu nangokujula kwemisebenzi yenhlangano.
inhloko yokuphatha- umuntu ogidlabezwe ngesibophezelelo sokuba yikhanda lenhlangano ngokugcwele, ngezikhathi ezithile noma njengevolontiya. Lona uqashwa yisigungu sokwengamela seNPO kanti wethula imibiko kusona lesi sigungu ngakho konke okwenzeka enhlanganweni zonke izinsuku.
umeluleki - Izinhlangano eziningi ezingasebenzeli inzuzo azinazo izinsiza nemali yokuqasha bonke abantu nobuchwepheshe obudingekayo ekuqhubeni izinhlelo, ukwenza umsebenzi nokuqoqa izimali. Kungenzeka eminye yalemisebenzi bayinikele ezandleni zabeluleki bangaphandle abaqashelwa ukunikela ngalobuchwepheshe. Lezi zinqumo kungaba ngeziqondene ngqo nalemisebenzi, kube okwesikhathi esifushane noma esiphakathi.
abanikelayo - Umuntu ngamunye noma isikhungo noma isikhungo esivuma ngokwaso ukunikela ngezinsiza izikhathi eziningi nokungaba yimali, ngemuva kwezicelo ezimbalwa ezethulwe yinhlangano, ukuze kwesekwe izinhlelo, nezindleko zansuku zonke.
Umqoqi-zimali- Umuntu osebenza ngokugcwele, ngezikhathi ezithile noma njengevolontiya, inhlangano engasebenzeli nzuzo ukuthola izinsiza noma imali ekuhlangabezeni izinhlelo, imisebenzi ehlosiwe nezindleko zomsebenzi. Lomsebenzi ungabelwa nabantu noma umuntu wangaphandle noma ibhizinisi eliyobhekana nokuqoqa izimali.
Isigungu sokwengamela - iqoqo lamalunga enhlangano engasebenzeli inzuzo abaqokwe noma abamenyelwe ukusebenza njengabaholi enhlanganweni. Isigungu sokwengamela singanikwa isihloko, kwezinye sokuba: Ibhodi, ibhodi yabaqondisi, Umkhandlu noma Ikomidi yokulawula.
impokophelelo - isitatimende esifushane nesicacisa ngenhloso nezinjongo zenhlangano engasebenzeli nzuzo, nesicacisa ngesizathu sokubakhona kwenhlangano.
Impokophelelo kufanele ibuyekezwe njalonjalo.
Umgcini-sikhundla- umuntu ogunyazwe ukuba nesikhundla nokuba namandla okuphatha nesibophezelelo enhlanganweni noma ku-NPO.
Lokhu kungenzeka ngokusingatha ngenhloso yokuqondisa izigwegwe nokuhola ngobulungiswa noma ukuphatha nje; njengesisebenzi esisebenza ngokugcwele, izikhathi ezithile noma njengevolontiya. I-NPO yamukela imigomo yokuzihlahlela indlela ezimweni ezibucayi nezifuna ukuqondisiswa. Umgomo ngamunye uchaza amagugu abalulekile enhlangano kanti uyisitatimende esinqala sempokophelelo yenhlangano. Imigomo iphendula imibuzo ngendlela inhlangano esebenza ngayo emazingeni ehlukene kanjalo ikhomba indlela okuyosetshenzwa ngayo esikhathini esizayo.
Osingethe uhlelo- umuntu osebenza ngokugcwele, izikhathi ezithile noma njengevolontiya, I-NPO njengeso lomnini noma uhlelo olusungulelwe ukufeza izinhloso. Akuvamile ukuthi lesi sibophezelelo sinikwe umuntu wangaphandle noma emabhizinisini ahweba ngalomsebenzi.
umxhasi - umuntu noma isikhungo eseseka I-NPO ngokusobala, noma imisebenzi yayo noma imigubho, imvama ukukhangisa ngabaxhasi noma izimpahla okanye imisebenzi yabaxhasi. Izimali noma ezinye izinsiza zinikelwa kwi-NPO ngethemba lokuthola okuthile. Lesi sivumelwano saziwa ngokukhangisa okunenhloso phakathi.
ivolontiya - umuntu osiza I-NPO emisebenzini yayo, ezinhlelweni zasehovisi noma ekuqoqweni kwezimali, ngaphandle kokufuna inhlawulo noma inkokhelo. Izindleko eziphuma ephaketheni levolontiya zivame ukukhokhwa yi-NPO, kanti kuyenzeka kube khona imadlana ayitholayo njengokubonga nje.
Amaqembu amathathu ahluke ngokucacile anomthelela omkhulu empilweni yomphakathi wezwe laseNingizimu Afrika lentando yeningi. Elokuqala lalamaqembu uHulumeni, lapho wonke umuntu ekwazi khona ukuzwakalisa uvo lwakhe ngempilo yezombangazwe kanye nokusingathwa kwempilo emphakathini. Uhulumeni uvotelwa ngokubanjwa kokhetho, uletha izidingo zomphakathi kanti lemisebenzi nezidingo zikhokhwa ngemali yentela yabantu ngabanye kanye nezikhungo ezehlukene. Lemali yenezelwa wusizo oluvela emazweni angaphandle, emkhakheni wokweboleka noma imali ewuxhaso.
Iqembu lesibili yimboni ezimele noma amabhizinisi. Umthelela emphakathini uzwakala lapho kufezeka izidingo nenkanuko yabantu ngabanye ekuhlangabezaneni nokuphakelwa kwempahla noma imisebenzi ngentengo ethile. Impendulo yalesisimo inkokhelo yempahla neyemisebenzi okwenzeka ngokuziqokela, loluxhaso oluvela emphakathini lwenza amabhizinisi aqhubeke nokuhlangabezana nezidingo zomphakathi, ngaleyondlela akwazi ukuzenzela inzuzo.
Iqembu lesithathu yimboni yeziNhlangano ezingasebenzeli ukwenza inzuzo (NPO). Lesisigaba senziwa yizinhlangano eziqala ngokuthi abantu abathile emphakathini bevumelana ngokuhlangana basebenzele inhloso eyodwa. Uxhaso olukhulu ngasekuqaleni luvela kubasunguli nabakhipha kwawabo amaphakethe ukuhlangabezana nezindleko, kamuva kuba nezicelo zoxhaso kulabo abangafaka isandla ukuthuthukisa nokwenza iphupho lenhlangano libe yimpumelelo. Usizo luyavela nasezikhwameni zikahulumeni, oxhasweni noma kusetshenziswe izimali eziqongelelwe yinhlangano ngokwayo.
Uma othile noma iqoqo labathile abanomqondo ofanayo bebona isidingo noma inkinga emphakathini, bese benza imizamo yokuxazulula lesosidingo noma inkinga, basuke sebesemgudweini wokusungula inhlangano. Uma leso senzo sichuma ngenxa yaleyo mizamo yabo ngokubumbana baqhube uhlelo, kusuke sekuzalwa yonake inhlangano. Izinhlangano eziningi zomphakathi zigcina kulesi sigaba sokuzenzela, zinikwa umfutho ngabasunguli kanye namalunga azo. Lapho inhlangano seyifuna ukwaziwa noma isifuna usizo ngaphezu kwalokho enakho, kumele ibumbe umthetho-sisekelo olotshiwe. Lokhu kubandakanya okulandelayo: ukuqokwa kwesigungu sokwengamela (Ikomidi noma Ibhodi); ukubhalwa komthetho-sisekelo; ukuvula I-akhawunti ebhange; ukubhalisa inhlangano ngaphandle kwempoqo ngaphansi koMthetho weziNhlangano ezingasebenzeli inzuzo; ukubhalisa ngaphandle kwempoqo njengenkampani ewuSection 21 nengahlose kwenza nzuzo, noma njengeTrust ngaphansi koMthetho wamaDeed (Trust Deed Act).
Imboni engasebenzeli ukwenza inzuzo, njengazo zonke ezinye izimboni yahlukumezeka ngenxa yonswinyo, imithetho evimbayo, usizo oluncane kanye nokwentuleka kobudlelwane obanele nezinye izimboni.
Ukugwema lenkinga, kusemqoka kakhulu ukulungisa ubudlelwane, ukwethulwa kwezidingo zomphakathi, ukusebenza ngokusobala, ukuzibophezelela emsebenzini, ukusebenza okunobulungiswa kanye nokwengamela okuqinisekisa ngentuthuko ezweni lakithi. Lemigomo yokuziphatha isungulwe ngokwesekwa ngamakhulu ama-NGO kanye namaCBO. Lemigomo isuselwe emthethosisekelweni waseNingizimu Afrika, kuyoba nemizamo yokugqugquzela ushintsho nokuvundisa imboni yamaNPO. Imigomo yencike endimeni enqala eyobanjwa yiwo qobo amaNPO.
Elinye igxathu elibalulekile ngasekuqaleni kokusungulwa kweNPO, ukubunjwa kwesitatimende seMpokophelelo. Uma umuntu noma idlanzana labo lithatha isinyathelo sokuhlangabezana nesidingo somphakathi noma inkinga, basuke bephokophelele okuthize, benombono. Lowombono ngowokwenza ngcono impilo yabantu emphakathini, noma ngalelolanga lapho isidingo siyofezeka khona ngempumelelo noma kuxazululeke leyonkinga. Ezinhlanganweni ezifuna inzuzo esingathi amabhizinisi, umfutho ziwuthola enhlosweni yokuthola inzuzo. Ama-NPO asebenza ngentshisekelo yokufeza iphupho lawo eliwumbono.
I-NPO, ukuqhubeka kwemisebenzi yayo, isidingo sayo sezinsiza nosizo nendlela esebenza ngayo ukugcina ubumbano, konke lokhu kuhlose ukufinyelela ephupheni eliyi-Mpokophelelo. Konke ukuhlela, kungaba wuhlelo oluqondile noma ukufuna izimali, kugxile esidingweni sokuzuza impokophelelo.
Abaholi bamaNPO basheshe bakuqonde ukuthi banezibophezelelo ezintathu emisebenzini yabo, nokuhambisana nokufeza impokophelelo nokuqiniseka ngokuphumelela kanjalo nokukhula kwenhlangano. Okokuqala maziqinisekise ukuthi uhlelo lokwethula izidingo luhambisana nezidingo zomphakathi noma izinkinga ezikhona ngendlela egculisayo nefanelekile. Okwesibili ukwakha isisekelo esiqinile (ngasemalini nezinye izidingo)ukuze inhlangano ikwazi ukubhekana nenselelo ebekiwe. Okwesithathu, ukubeka imigudu ehlelekile yokuphatha ngobulungiswa yonke impahla nezinhlelo zenhlangano.
Uma imisebenzi yenhlangano ikhula ngesivinini lapho kungaselula ukusingatha ngesikhathi sokuvolontiya, ikomidi noma ibhodi kumele ithathe isinqumo sokuqasha umuntu oyosebenza ngokugcwele noma oyosebenza izikhathi ezithile. Umuntu wokuqala ukuqashwa ubizwa ngoMdidiyeli (co-ordinator), imenenja, noma Inhloko yokuphatha (CE), kanti ubika esigungwini sokuphatha senhlangano.
Ukukhula komsebenzi, isidingo sokuqoqa imali, umsebenzi wokusingatha izimali nowasehovisi uyokhula kuze kufanele kuqashwe nabanye futhi abasebenzi, lokhu kungenziwa yiNhloko yokuphatha. Omunye umsebenzi uyoqhubeka nokwenziwa ngamavolontiya, noma labo abasebenza ngezikhathi ezithile. Manje sewunesakhiwo esinamavolontiya ezingeni eliphezulu - abasezikhundleni ebhodini, abasebenzi abakhokhelwayo ezingeni eliphansi, amavolontiya ngaphansi kwabaqashiwe - bonke basiza ekwethuleni izidingo noma ekuqoqeni izimali.
Ngaphandle kokwehlukana kwezimiso nemisebenzi yamaNPO, kulindeleke ukuba kube nokuvumelana nenkambiso evamile okuyophawuleka ngayo lemboni. Lenkambiso ithelelwa yisidingo seNPO sokusiza ukulwa nobumpofu kanye nokungalingani, nentshisekelo yokwenza ngcono impilo nesimo sika wonke wonke lapha eNingizimu Afrika.
ukuqinisekisa ukuthi inhlangano iba mdibi munye nezinhlangano ezishiyelana umqondo nemigomo efanayo.
Ukuze iNPO ikwazi ukubhekana nenselelo yayo yokufeza izinhloso, abagcini-zikhundla kumele bame ngomumo futhi babe nezinsiza ezanele ukubhekana nezimo zansukuzonke. Ukuze iNPO ikwazi ukukhiqiza ngemfanelo, isigungu sokwengamela kanye nabasebenzi abaholayo kumele bazinikele emsebenzini, babe nogqozi, futhi bazikhandle. Isigungu sokwengamela kanye nabasebenzi abaholayo banezibophezelelo ezixhantile nezicacile okumele bazilandele ukuya empumelelweni.
Isigungu sokwengamela seNPO sivela ngesimo okudaleka ngaso leyonhlangano. Ngokuqhubeka kwesikhathi uma sekuba nezinguquko nokukhula kwenhlangano, isigungu sokwengamela sibhekana nenselelo yoguquko nokushintsha kokulindelwe kuso.
Empilweni noma ezigabeni zokukhula kwenhlangano, kubalulekile ukuthi isigungu sokwengamela sicacise ngemisebenzi yaso. Isigungu sokwengamela esihambisana neqophelo lomthetho oqoshwe kumthetho-sisekelo ngesikhathi ibhaliswe inhlangano, inqubo emsebenzini waso kusibeka endimeni yempumelelo ephelezelwa wukwengamela okuhle nenqubo enobulungiswa yokuziphatha. Iqhaza elibanjwe yisigungu sokwengamela sibaluleke kakhulu enhlanganweni, kanti imisebenzi eyenziwa lapha kumele ithathelwe phezulu. Wonke amalunga asesigungwini sokwengamela kanye nesigungu ngokwaso kuthathwa njengombimbi olufanele luchaze ngazo zonke izehlo ezenzakalayo enhlanganweni. Omunye umsebenzi ungabelwa abantu bangaphandle, kodwa ekugcineni isibophezelelo sokuchaza ngokwenzekile nemiphumela angeke kwedluliswa.
AmaNPO amaningi aye aveze ukuthi aqalwa ngumphakathi othile okungenzeka ukuthi wawunezidingo ezithize, ufuna ukuhlangabezana nezidingo ezibekiwe, noma ufuna ukusebenzisa izinsiza ezibaluliwe ukufeza leyonhloso. Amalunga esigungu sokwengamela avame ukuzithola emaphakathi kulezizimo eziphawuliwe. Izimo eziphawuliwe yilezo zokufuna izidingo zokuhlangabezana nesidingo esithile noma ukusebenzisa izinsiza ekubhekaneni nesidingo. Iqophelo lokusebenza kwesigungu sokwengamela sikalwa ngokubheka izinga okunakekelwa ngalo, ukwethembeka nokuthobela izinjongo ezinqala zenhlangano.
Umsebenzi nezinga lokunakekela: ukusebenza njengomuntu ovamile, kufaniswa nalokho okungalindelwa kumuntu onobuhlakani, uma enikwa umsebenzi ofanayo; ukusebenza ngokucophelela, nokuba mdibi. Kunzima ukulinganisa isikhathi, ikhono kanye nokuqaphelisisa noma izenzo ezingalindelwa kumuntu oyilunga lesigungu.
Leliqophelo lokusebenza lifuna kuthathwe izinqumo ngokuqongelela ulwazi olwanele. Akudingekile ukuthi amalunga esigungu aze abe ngochwepheshe ezintweni zonke ezethulwa phambi kwawo, kodwa kulindelwe ukuba lelo lunga elinobuchwepheshe emkhakheni othile libe nesandla odabeni oludinga lobo buchwepheshe njengelunga. Akudingekile ukuba ilunga lizimbandakanye ngokugcwele nazo zonke izenzo nezinqumo nesigungu sokwengamela. Isidingo sokusebenza ngokunakekela siyakwamukela ukwedluliselwa kwamandla kwamanye amalunga, ekomidini noma abantu bangaphandle, uma kunesizathu esifanelekile.
isibophezelo sokwethembeka: ukusebenza ngokwethembeka nokuqhakambisa izifiso zenhlangano kuqala ezenzweni. Ukusebenza ngokwethembeka kuchaza umgomo lapho umuntu eyokhiphela khona inhlangano isifuba mayelana nesimo sokushayisana kwezifiso zakhe nezenhlangano (conflict of interest).
Masichazwe ngokugcwele lesisimo; masivunywe yiningi lamalunga esigungu sokwengamela; makuhlomule kakhulu inhlangano ngezinqumo ezithathwayo.
Olunye uhlobo lokwethembeka luvezwa uma ilunga elithile nenhlangano besesimweni sokuncintisana ngokuhlomula ngomsebenzi obekiwe. Ilunga lingaqhubeka nethuba lelo kuphela uma inhlangano ivuma ngokwayo ukuhoxa kulelo thuba.
isibophezelo sokuzithoba: ukusebenza ngendlela ehlose ukuthi inhlangano isebenze ngokulandela imithetho ebekiwe, imithetho eqondene ngqo nokubunjwa kwenhlangano ngokunjalo nokuhambisana nomthetho-sisekelo kanye nempokophelelo yayo. Izinyathelo ezithathwa ngokuphikisana nemilayelo yenhlangano ayamukelekile.
b. ukuthi isigungu sokwengamela namalunga asiqhuba kanjani lesi sibophezelelo kuyehlukana ngenxa yezimo eziningi, singaphawula izinto ezifana nesibalo sabasebenzi nenani lesabelo sezimali; ukuthi inhlangana intsha yini, noma yabunjwa eminyakeni eminingi edlule.
c. abukho ubukhulu besigungu sokwengamela esingathathwa njengesiyiso nesifanele nesiwujikelele, isibalo sakhono siya ngokwehlukana kwezimo.
d. zonke izinhlangano ziyaguquka ngokuhamba kwesikhathi futhi lokhu kuletha isidingo sokubuyekeza isimo, ukuhlela kabusha ngesinye isikhathi kudingekekile. Uma kwenzeka, uhlaka lokwengamela lungabuyekezwa kabusha lonke.
e. isigungu sokwengamela namalunga afika esicongweni sokusebenza ngokuzibuza imibuzo ethile emayelana nokuzibophezela kwawo, hhayi nje ukuqhuba uhlelo noma ukuqhuba imigomo yabo ngaphandle kokuzibheka ukuthi basesendleleni efanele yini.
isigungu kufanele sikhiqize imiqulu eveza ngokusobala izizathu zobukhona benhlangano - impokophelelo yayo, izinhloso nezinjongo kanye nemigomo. Lokhu kumbandakanya umgomo wokuxazulula ukushayisana kwezifiso okuhloswe ngakho ukugwema isimo lapho ilunga noma esinye sezisebenzi esingatholakala sesizuza okuthile ngenxa yesikhundla noma ukusebenzela inhlangano.
Kumele kuchazwe isidingo noma inkinga ehloswe ukuxazululwa, umphakathi osetshenzelwayo kanye nomphakathi oweseka lomsebenzi. Ngaphezu kwakho konke kumele isigungu sikwazi ukunika incazelo ngokwehluka kwenhlangano kwezinye, nekhono lokuheha abaxhasi ukuze isimame. Isigungu sokwengamela kumele sibe yisibonelo ekulandeleni umthetho-sisekelo waso, imigomo namaqhinga anqala esizibekele wona.
ukufeza impokophelelo nenhloso yenhlangano, isigungu sokwengamela kufanele sikhethe uhlobo lwabantu abayohola inhlangano, Inhloko yokuphatha (chief executive officer), esikhathini esiningi abasebenzi abaphezulu, kungaba ngabasebenza ngokugcwele, ngezikhathi ezithile noma amavolontiya. Lokhu kumele kuhlanganise nokudwetshwa kwengqikithi yemisebenzi elindelwe kumuntu oqokelwe lezi zikhundla nokuthi iyolawulwa kanjani inhloko yokuphatha. Inhloko yokuphatha namalunga aphezulu abasebenzi ayoba yingxenye yabahlala emihlanganweni yebhodi noma bona bengeyikuvota.
Iqhaza lesigungu sokwengamela ezindabeni zabasebenzi benhlangano lingabandakanya: imigomo yabasebenzi, imithetho yokuqasha ehlinzekela labo ababencishwe amathuba esikhathini saphambili, ukugcinwa kwamalekhodi, ukuhambisana nemilayelo ebekiwe, ukuqashwa kwabasebenzi, uhlaka lwenhlangano, ukuhlelwa kwemisebenzi, amaholo, eminye imihlomulo enikwa abasebenzi, ukukhuthazwa kwabasebenzi, ukuphathwa kwabasebenzi, ukubuyekezwa kweqophelo lokusebenza kwezisebenzi/amalunga, ukuthuthukiswa kwamathuba okukhula kwabasebenzi enhlanganweni nezindaba eziphatheleni nabasebenzi.
Inhloko noma inhloko yokuphatha yenhlangano engasebenzeli inzuzo, akukhathalekile noma isebenza njengevolontiya noma ngokugcwele, kumele ibike esigungwini sokwengamela. Kulindeleke ukuba inhloko yokuphatha yethule imibiko ngezikhathi ezithile mayelana nenqubekela phambili enhlanganweni, imizamo yokuqoqa izimali, impatho ehovisi, ukusingathwa kwezimali nokusebenza kweqhinga lenhlangano.
Amalunga esigungu sokwengamela kumele abe neqhaza ezigabeni zokuhlela inhlangano ekunqumeni ikusasa layo nokuveza izindlela okuyofinyelelwa ngazo ekutholeni izinjongo ezinqunyiwe. Kuwumsebenzi wawo futhi amalunga ukuthatha izinqumo nokubuyekeza impokokophelelo yenhlangano, imiphumela ehlose ukuzuzwa ngokuthola impokophelelo; ukukhetha imisebenzi nezinhlelo ezithile, eziyobhekana nempokophelelo nalezo zokweseka izinqumo; inhlangano kuyomele isebenze ngokuzikhandla ukuzuza izinhloso ezibekiwe. Ukuzikhandla kungasho ukubumba izinyathelo (minyaka yonke) nohlaka olusemqoka ukuze iqhube lomsebenzi ngempumelelo.
Ukubhekana nalenselelo, isigungu sokwengamela asiqinisekisa lokhu: imigudu yokulawula nokuhlahla indlela enhlanganweni; umbono wenhlangano; yincazelo ecacile ngomsebenzi ngamunye okumele wenziwe yinhlangano; incazelo ecacile ngemiphumela elindelwe enhlanganweni ngokuphela kwesikhathi esithile; kunesabelo sezimali kanye neqhinga laminyaka yonke; ukuqaphela nokuvivinywa ngazikhathi zonke kwenqubekela-phambili encike ekusebenzeni kohlelo.
Inhlangano engasebenzeli nzuzo inamandla okusebenza alingena nobungako bezinsiza ezikhono. Ukuletha izinsiza ezenele kuwumsebenzi wesigungu sokwengamela.
Ezinhlanganweni ezinkulu, lowo oqoqa izimali kungenzeka kube ngumuntu ongekho esigungwini sokwengamela, kodwa osekelwe ngokugcwele ekuqoqeni izimali. Izimali eziningi eziqoqwayo nezivela kubaxhaxi zitholwa ngegunya lesigungu. Amalunga kumele abe yimithombo yokuxhumanisa nalabo abangaba wusizo ekuqoqeni izimali. Indlela yokufeza lesi sifiso wukuthi amalunga ngokwawo abe ngabantu abazibophezelele enhlanganweni ngasezimalini. Kufanele basungule iqhinga lokuqoqa izimali lonyaka wonke; baqaphele ukusebenza kwezimali.
Isigungu sokwengamela wumbheki wezinsiza nakho konke kwenhlangano engasebenzeli nzuzo. Esimweni sezinkampani ezibhaliswe ngaphansi kuka Section 21, umsebenzi wezimali ubhekwe ngabaqondisi abasesigungwini sokwengamela. Isigungu sokwengamela silindelwe ukuthi siqaphe amafa nezinsiza zenhlangano nokuqikelela ngokuphepha kwazo ngokwenele, nokubona ukuthi kunemigomo nemizamo eyanele yokugcina isimo sokuphepha kwempahla. Isigungu sokwengamela kufanele siqikelele ukuthi inhlangano ithatha izinyathelo ezifanele ngesimo sokuhlela izimali, ukugcinwa kwamabhuku, isabelo sezimali, amalekhodi abasebenzi nenkokhelo yabo, umbiko waminyaka yonke oya eMnyangweni wezeNhlalakahle, ukwenelisa kwesimo sokwengamela izimali, ukuhlaziya isimo sezimali, ukusingathwa kwemali, imali eyongiwe kanye nokwenganyelwa kobungozi emsebenzini.
Isigungu sokwengamela kumele siqaphele isabelo sezimali ngokukhipha njalo imibiko yezimali nokuthatha izinyathelo ezifanele zokuvikela ukuntengantenga kwesabelo sezimali enyakeni.
Isigungu sokwengamela sithola nemibiko yaminyaka yonke yama-akhawunti ezimali, sigade amafa nezimali ezitshaliwe, baqaphela nokuthi yonke imininingwane yomthetho iyalandelwa. Ezinye izigungu ziqasha ikomidi lemali elibhekana nalomsebenzi osemqoka.
Isigungu sokwengamela kumele siqonde zonke izinhlelo zenhlangano, imisebenzi nemizamo esungulwa yiyo nokwazi ngemithelela yaleso naleso simo. Iqhaza laso wukufaka imibuzo ngalezo zinhlelo nemisebenzi eqhubekayo nokuthi iyahambisani yini nempokophelelo nenhloso ebekiwe. Ukwenza lokhu, kumele: siphasise iqhinga lohlelo lonyaka; ukuvumelana namasu asetshenziswe ukulandela nokuvivinya izinhlelo noma imisebenzi nemiphumela ezuziwe; ukubuyekeza ngeso elikhali isiko lenhlangano nokwenza kwayo, ukwenza izinguquko ezifanele neziletha ushintsho emiphumeleni, ukwenza ngendlela engcono, ukwaba izibophezelelo, ukugcina inhlonipho, ukwazisa ukuthi abantu abafani kodwa njengabantu bayalingana ekuthuthukiseni inhlangano.
Isigungu sokwengamela siwumxhumanisi phakathi kwabasebenzi/abangamavolontiya, amakhasimende enhlangano, amalunga, umphakathi kanye nabaxhasi. Ngokuvamile inhloko yenhlangano noma usihlalo yibona abangabakhulumeli benhlangano; kungaba ngomunye kubona oqokwe wagunyazwe yisigungu. Amalunga angaba nokuxhumana nemikhakha eminingi enomthelela; kungaba yimbonini yokuhweba, abezindaba noma kuhulumeni.
Ukuze bakwazi ukufeza lezi zibophezelelo, amalunga esigungu kumele abe nolwazi ngokwenzeka ezimakethe zenhlangano yabo - abayozuza, amakhasimende, abalandeli njalo njalo. Ezinhlanganweni ezinkulu, lokhu kungasho ukuba nentshisekelo ekwenzeni ucwaningo, ekuhleleleni ezezimakethe, ukuthuthukisa imikhiqizo, ukupaka nokusabalalisa impahla, ukunquma intengo, ukuchumisa, ukudayisa, ezokuxhumana nomphakathi. Okungenani, isigungu kumele sibe nolwazi ngokusebenza kwezimakethe noma iqophelo lokusebenza kwenhlangano emehlweni ezimakethe. Kumele siqinisekise ngokuthi umbiko wonyaka uyenziwa.
Uphawu lwenhlangano yeNPO esebenza ngempumelelo nesivuthiwe, yileyo amalunga esigungu sayo angazibandakanyi emsebenzini wansuku zonke, nangagxambukeli ezindabeni zabasebenzi noma emsebenzini wenhloko. Kusukela odabeni lapho isinqumo senhloko yokuphatha siba nokungatshazwa ngomunye wabasebenzi, ibhodi kuyomele yaziswe yinhloko ngalokhu kwehluka kwemibono. Ezinhlanganweni ezincane noma kwezisafufusa, nalapho amalunga athile esebenza khona njengamavolontiya, ukushayisana kanye nokungaqondisisi kuvamile. Ukwehluka kungenzeka ngenxa yokungaqondisisi kwamalunga ngezibophezelelo zawo nokwesabela isimo lapho esenza khona imisebenzi emibili.
Ukungqubuzana kwenqubo kungagwemeka ngokuba inhlangano isungule futhi igcine imigomo yokuqondisa izigwegwe nokulalela izikhalo ngokucacisa imigudu yokuphatha nencazelo elandisa ngezibophezelo zomuntu ngamunye.
Njalo ekupheleni kweminyaka emibili noma emithathu, isigungu sokwengamela kumele sizinike ithuba lokuhlola inqubeko nokuzuziwe ngalesikhathi. Lokhu kusemqoka kakhulu uma ilunga ngalinye lesigungu lingene enhlanganweni ngokwamukela iqophelo elithile lokusebenza elilindwe kulona. Inqubekela-phambili ingakalwa kwi-workshop/enkundleni yokubonisana yokuvivinya, noma ngokuphonsa imibuzo ehleliwe emalungeni ngamanye, lokhu kungenziwa wusihlalo kanye/noma nenhloko yokuphatha. Izinga kumele okungenani lixube lokhu: Ulwazi ngokushisekelwe yinhlangano; ukuzinikela enhlanganweni; iqhaza ekuletheni ugqozi emakhasimendeni noma kubaxhasi; ikhono lokunikela; ukuzinikela emsebenzini.
Ukuzuza ngokuyikho esigungwini sokwengamela nakubasebenzi, amalunga esigungu, ikomidi nabasebenzi kuyofanele basebenze ngokubambisana, baqonde ukusabalala kwezibophezelelo nemisebenzi yabo kwabanye. Konke lokhu kwenzeka ngenhloso yokufeza impokophelelo yenhlangano.
Isibophezelelo esikhulu sabasebenzi, abaqashwe ngokugcwele, izikhathi ezithile noma amavolontiya wukugxilisa izinhlelo zenhlangano ngokulandisa komthetho-sisekelo, impokophelelo kanye namasu anqala enhlangano. Lemisebenzi ihlanganisa intuthuko kubasebenzi, ukwengamela izinsiza nempahla ngokwethembeka, kanye nokusebenzisa ngendlela efanele yonke impahla nezinsiza kuxubene nesikhathi. Lenqubo eyinkuthazo iqondiswe ekuthuthukiseni amakhono abantu. Inhloko yokuphatha inesibopho sokuhola lezi zinhlelo nemisebenzi. Inhloko kumele izibandakanye emkhankasweni wokwazisa nokugqugquzela abasebenzi ukuthi babambe iqhaza ekudaluleni izidingo namathuba, ngokwenza lokhu basethubeni lokuba ngabanini zinhlelo nenqubo.
ukunika umhlahlandlela wenqubo-mgomo nobuholi esigungwini sokwengamela.
ukuqasha, ukwengamela, ukuvivinya nokuxosha abasebenzi. Ukusungula izinhlelo ezilungile zokuhlola amakhono, ulwazi neqophelo lokufunda, iqophelo lokuzibophezela nokusebenza bese bekhokhelwa ngokufanele.
ukugcina ulwazi oluyimfihlo luyisifuba.
Inhlangano engasebenzeli nzuzo kayifani nebhizinisi elizuza ngokuthengisa impahla noma lenze imisebenzi ethile, kanjalo ayifani nohulumeni onemithombo evela kubakhokhi-ntela. Inhlangano ingaba nezidingo nezinsiza kodwa ayisiye umnini walempahla eqoqiwe. AmaNPO alindelwe ukuba anakekele ngokucophelela yonke impahla noma izidingo ezethulwe kuwo ngabaxhasi, abanikelayo noma wuhulumeni. Uhlelo lokuphathwa kwezimali, akukhathalekile ukuthi lungakanani, kumele luthuthukiswe futhi lugcinwe yihovisi lenhlangano ukuze kuqikelelwe ngokusetshenziswa kwempahla.
ukuthuthukisa inqubo-mgomo nenqubo kanye nomhlahlandlela wokusebenza (kulawo maNPO asevuthiwe) kungambandakanya lokhu: ukwethulwa kwemibiko yezimali, ukusabalalisa imibiko yezimali, uhlelo lokugcina amabhuku, ukucutshungulwa kwemibiko yanyanga-zonke evela ebhange, inqubo-mgomo yokonga imali, inqubo yokusayinwa kwamasheke, inqubo elawula ngezindleko, uhlelo lokubhala imali etholakele, umgomo wokuholela abasebenzi, umgomo womshuwalense, ukusingathwa kwamafa enhlangano, ukusingathwa kwempahla edayisayo (uma ikhona), inqubo yesabelo sezimali, inqubo yokukhokhwa kwentela (uma ikhona) kanye nenqubo yokuxazulula izinkinga nokushayisana kwenkambiso yabantu ngabanye neyenhlangano.
ukuqapha imali lapho isetshenziswa nokuqhathanisa ngezikhathi zonke izimali ezitholakele nalezo ezibekwe kwisabelo-zimali, kuzanywe ukuhambisana nalokhu.
ukusungula uhlelo olunqala lokuthenga; ukufunwa kwamakhotheshini ambalwa ngaphambi kokuthenga, uma kwenzeka; ukuthola isiqiniseko sokugunyazwa kwama-oda; ukuqaphela impahla lapho ifika enhlanganweni, ukuyihlola nokuyiqhathanisa nama-oda ayo; ukulandelwa kwenqubo yokukhokha; nokugcinwa kwamalekhodi ngemfanelo.
ukusungula uhlelo oluqavile lokukhipha amathenda nokufunwa kwezinkontileka; ukulandela izidingo ngokulawula komthetho wokuthenga; uhlelo lokuthenga olusobala nolungachemile; ukuhlangabezana nezidingo zaleyo naleyo nkontileka noma ithenda.
Enye yezinhloso zoMthetho weziNhlangano ezingasebenzeli nzuzo wukugqugquzela nokweseka amaNPO emizamweni yawo yokuhlangabezana nezidingo ezahlukene zabantu baseNingizimu Afrika, ukubanika umfutho wokugcina amazinga okusebenza ngokusobala ephezulu nokusebenza ngokuzibophezelela. I-NPO ayisiye umnini wezinsiza noma impahla eyidingele ukufeza impokophelelo yayo, kodwa ivunyelwe ukusebenzisa imali kanye nezipho ukuzuza izinhloso zayo. Labo abakhipha lezizimali badinga isiqiniseko sokuthi ngempela umsebenzi uyoqhutshwa ngokweqhinga elidwetshiwe, nangeqiniso.
Impokophelelo ecacile yokuqondisa inhlangano nezinhlelo zayo.
Inqubo yokuphatha ehlelekile, abaholi bakhona kanye nabasebenzi noma amavolontiya anekhono.
Iqhinga elinqala elihluziwe, nemizamo ebekiwe yokuqaphela nokuvivinya inqubeko.
Inhlangano enothando nevulele umphakathi ukuthi uzobuza uthole nezincazelo ngalokho ongakuqondisisi. Ukusebenza ngokusobala kwenzeka lapho inhlangano ikwazi ukukhipha imibiko nolwazi oluqondile, ngesikhathi, ngemisebenzi eyenzayo nengaphathelena nabaxhasi/abanikelayo nabanye. Umhlangano wonyaka akube ngovulelekile, nalapho kuvezwa ngokugcwele yonke imininingwane encike ezinhlosweni, izinhlelo, izimali kanye nobulungiswa ngokuphathwa kwenhlangano.
AmaNPO aphila ngenxa yokwesekwa akuthola kwabanye, ngobuqotho nethemba lokuthi izinkinga nezindaba zangaphakathi kuwo ziyoxazululwa noma zilawulwe yimpokophelelo nezinhloso zawo. Umphakathi ulindele amaNPO ukuba asebenze kahle ngalezinsiza nemithombo anikwe yona, ngakho kubalulekile ukuba angasoleki ngokwehluleka. Noma yini engaqondile noma esolekayo evezwa imibuzo ethile noma abezindaba kuba nomthelela omkhulu kubo bonke abathintekayo esigungwini nasemphakathini weNPO. Ngakho-ke wonke amaNPO alindelwe ukuphatha imisebenzi yawo ngesizotha nokusebenza ngobuqotho nabanye abantu.
Abantu abethembekile baneqiniso, uzwelo, bakhuluma into eqondene. Abantshontshi, baqambe amanga, bakhohlise noma benze into enobulwane. Abasebenzi bakaNPO namavolontiya kumele basebenze ngokwethembeka nabaxhasi, nalabo abahlomulayo, abanye abasebenzi, amavolontiya, amalunga esigungu sokwengamela, umphakathi neziphathimandla.
Abantu nezinhlangano eziqotho banomthetho, bahloniphekile futhi bakhuluma into abayimelayo. Banogqozi futhi basebenza ngokuzimisela. Bayakulwela lokho abakholelwa kukho kanti abazami ukwenza izinto eziyoba nomthelela omubi ekugcineni ngoba behlose ukuzuza okuthile manje noma kuyingozi futhi kushayisana nenkambiso. Abasebenzi bamaNPO namalunga bayayihlonipha impokophelelo esungulwe yisigungu sokwengamela.
Ukugcina isethembiso: abantu abethembekile bayazigcina izethembiso zabo, bafeza lokho abazibophezele kukho, bahambisana nomdlandla kanye nesivumelwano abasenzile. Abaguquli noma babuyekeze izivumelwano ngezindlela ezingenabulungiswa noma bazame ukuphunyuka ngokucwaningisisa izinto ezincanyana ezivumelwaneni ngenhloso yokugoba umthetho ukuze uzwane nabo lapho bephula izibophezelo zabo.
Ukuzibophezela: Abantu ongabethemba baveza ukuzibophezela nokwethembeka kwabanye nasenhlanganweni, ngokukhombisa ubungani esimweni esinzima, ukwesekana nokuzinikela emsebenzini. Abasebenzisi noma badalule ulwazi oluyimfihlo abaluthole enhlanganweni bese belusebenzisa ukuzizuzela. Abasebenzi namalunga esigungu kumele aqikelele ukuthi asebenzisa umqondo ngokwenele ukugwema isimo sengcindezi yabathile nokuzithola izenzo zawo sezishayisana nempokophelelo yenhlangano.
Ukungachemi: Abantu abenza izinto ngokungachemile babonakala ngokuzinikela ebulungisweni, ukuthatha bonke abantu ngokulingana, ukwemukela iqiniso lokwehlukana kwabantu nokubekezelelana. Banomqondo ovulelekile, bazimisele ukwemukela ukuthi banephutha, kanti uma kufanele, bayakwazi ukuguqula umqondo nenkolelo yabo. Abazitiki ngamaphutha abanye noma izinkinga zabo ukuze bazuze.
Ukunakekela abanye: Ukunakekela abanye abantu kuhlaluka ezintweni ezifana nalezi; uzwelo, ukupha, ukulunga, nokusebenza. Kudinga ukuthi umuntu azame ukusiza labo abadingayo nokugwema ukuzwisa abanye ubuhlungu.
Ukuhlonipha abanye abantu: Abantu abanemfundiso bakhombisa inhlonipho kwabanye, ukwazisa izifuba zabo, nokwazisa amalungelo abantu abadala. Baziphatha ngokuzithola nokuphila impilo ehlanzekile. Banika abanye ulwazi abaludingayo ukuze benze izinqumo eziphusile ngempilo yabo.
Ukusebenza okusobala: Abasebenzi kumele banike umphakathi ulwazi olwanele nabangaba nalo ngenhlangano ukuze umphakathi ukwazi ukuvivinya iqophelo lokufezeka kwezinhloso, inqubo nemiphumela.
Ukuba yisakhamuzi esiqotho: Isakhamuzi esiqotho yileso esihlonipha umthetho, sibamba iqhaza, sinolwazi nogqozi ngezinto zomphakathi kanye nokuba wusizo emphakathini. AmaNPO kumele aqaphele kakhulu indlela alandela ngayo imithetho nemilayelo ebekiwe.
Inqubo yokusebenza ngokuvelele: Abantu abanemfundiso bayaziqhayisa ngeqophelo eliphezulu lomsebenzi wabo. Bayawulandelela umsebenzi wabo, bawenza ngokukhuthala, ngokwethembeka nokuzimisela.
Ukusebenza ngokuzibophezelela: Abantu abanemfundiso bemukela inselelo yokuzibophezelela ngezinqumo abazenzayo, umphumela esikhathini esizayo walezo zinqumo, kuxuba nokwehluleka imbala, ukuba yisibonelo kwabanye nokuthekelisa ngolwazi kubaxhasi nakwabanikelayo ngendlela okusetshenziswe ngayo izimali.
Ukuqaphela nokugcina isithunzi somphakathi: Impatho enobulungiswa yeNPO, abaholi, abasebenzi namavolontiya anomsebenzi oyisipesheli wokuba yisibonelo lapho enza izinto, ukugcina nokuqhubela phambili isithunzi esihle sokwethembeka negama lazo zonke izinhlangano ezithembele osizweni lomphakathi, ukugwema ukuvela kwamahlazo okuhambisa ngokungeyikho, nokuthatha nanoma yiziphi izinyathelo zokuvimba nokulungisa inqubo engafanele ngaphakathi noma kwabanye abantu.
Isigaba B: Ukuqoqwa kwezimali, izinsiza nemithombo yokusebenza Enhlanganweni engasebenzeli nzuzo.
Igama elithi "ukuqoqa izimali" selisetshenziswe ngamaNPO iminyaka eyevile ekhulwini, kanti lichaza ukwandisa imithombo yezinsiza-kusebenza eyahlukene yokusebenza. Insiza ebaluleke kakhulu kulezi yimali. Esikhathini samanje cishe yinto engenakwenzeka ukweseka umsebenzi walezi zinhlangano ngemali evela kubaxhasi kuphela. Izinsiza kumele zifunwe emikhakheni nasezindaweni ezehlukene nokusebenzisa amaqhinga amaningi ukuzuza lokhu. Namuhla amaNPO amaningi aseyahlawulisa ngemisebenzi ayenzela abantu noma umphakathi. Singalinganisa ngezikole nje, abazali sebecelwa ukuba bakhokhe imali ethile ngezingane zabo ezikoleni, indawo ehlanganela umphakathi idinga imali uma izosetshenziswa, isizathu salokhu wukwentuleka koxhaso olwanele lokweseka zonke lezizinhlelo.
Kwezinye izikhathi, abaxhasi banikela ngezinto ezifana nemishini yasemahovisi noma impahla yokwakha, hhayi ukheshe. Abantu abakhele imiphakathi bayagqugquzelwa ukweseka inhlangano ngokunikela ngesikhathi, amakhono, impahla ebambekayo njengamakhethini noma izitulo zasehovisi. AmaNPO amaningi enza amakhandlela, impahla yokubiya noma babhale izikibha ukuze bahlangabezane nezindleko zasehovisi nomsebenzi wonkana. Lezi zinhlobonhlobo zokweseka umsebenzi angeke zabizwa ngokuqoqa imali ngempela, ngakho kunegama elithile ezibizwa ngalo, kuthiwa "wukwandisa imithombo yezinsiza-kusebenza" -Resource Mobilisation.
Zintathu izinhlaka zabantu abaneqhaza nentshisekelo ekuqoqweni kwezimali. Olokuqala, yilolo lwabantu abaqondene ngqo, lapha sichaza umuntu noma umphakathi onesidingo. Olwesibili, ngabaxhasi, umuntu noma isikhungo esinemali noma esinegalelo lokwandisa izinsiza-kusebenza. Olwesithathu, yi-NPO esebenza njengomxhumanisi phakathi kwabaqondene ngqo nohlelo kanye nabaxhasi. Noma iyiphi incazelo yokuqoqa izimali kumele ibalule lezizinhlaka ezinthathu. Nasi isibonelo. " ukusungula nokuvivinya isidingo esikhona emphakathini, ukuhlanganiswa kwezinsiza zokusebenza, izinhlelo zezimali nokuqoqwa kwayo ukuze kufezeke lezo zidingo ezibaluliwe ngezindleko eziphansi, ngendlela eyokwenelisa abaxhasi".
Isidingo sokuqoqela izidingo ezibekiwe imali yikhona kanye okufaka umfutho wokusebenza ngendlela ehluzile nokwenza imisebenzi efanele, lenkambiso yaziwa ngokuqoqa imali okuqeqeshiwe. Ukuqoqwa kwezimali ngomunye wemikhakha ekhula ngokudlondlobala emphakathini. Esikhathini samanje, uya ngokuncipha umbono wokubuka lesisenzo njengobunxibi namaqhinga angapheli lapho amaNPO ecela khona kwabanye abantu ngethemba lokuthi inhlangano iyophumelela. Nakuba umsebenzi wokuqoqa izimali uqhutshwa kakhulu ngamavolontiya, noma labo abasebenza ngokungagcwele kumaNPO, ngumsebenzi onzima kakhulu. Ngenxa yenselelo etholakala kulomsebenzi, akuthusi ukubona bebaningi abantu abazimbandakanya nalomsebenzi wokuqoqa izimali, nabenza lomsebenzi ngokuthola inkokhelo.
Ukuqoqa imali esikhathini samanje esiguqukayo kunzima. Awukho umlingo ongenziwa wokuguqula nokuletha imiphumela esheshayo noma usuthanda kangakanani. Kunesikhathi lapho labo ababekhalela usizo kakhulu babezwelwa khona. Kodwa njengamanje siphila esikhathini lapho sekusetshenzwa ngemibiko yombani eyenza ukuba umhlaba usondele kithi ngokunjalo nezinkinga eziningi, umphakathi sewukhathazeke ngokwanda kwezidingo lapha emhlabeni; yinselelo yomphakathi yokuxazulula izinkinga eziya zikhula zonke izinsuku kunokuncipha. Kunenqubo ehlelekile yokuthuthukiswa kwezikhwama, eqala ngokudwetshwa kweqhinga, ukusebenza nokwenganyelwa kohlelo. Ukuqoqa izimali kuyoya ngokukhula nokusebenza ngemfanelo uma kuqhutshwa ngokulandela imigudu yebhizinisi nokuhlelwa kahle. Njengoba ungekho nje umlingo osobala wokuqoqa izimali, kunenqubo eyaziwayo nesebenza kahle emiphakathini yonke. Lenqubo evelele iselwazini lokuthi ukuqoqa izimali akusiyo kuphela into ongayifundela kodwa iyikhono lomuntu ngamunye. AmaNPO yizinhlangano ezifuqwa yizidingo nezinkinga zomphakathi, ngakho zivame ukugxila kakhulu ekucabangeni nasekusebenziseni izinhlelo eziletha izidingo zomphakathi. Esikhathini samanje lokho okugcizelelwa enkambisweni yokuphatha ngendlala esobala kudinga iNPO iqikelele ukuthi izinhlelo zokuphatha ihovisi zikhona ukuze kongiwe izinsiza zenhlangano. AmaNPO amaningi abhalisiwe athole uxhaso nokuhlomula ezimbonini ezinkulu zakwamanye amazwe, nokwenzekayo ukuthi kube nenkontileka yeminyaka ethile. Zonke lezinhlelo zisho ukuthi isidingo sokuhlelela izimali zesikhathi esizayo asinikwa umfutho ofana nokwethulwa kwezidingo zomphakathi noma ukuphathwa kwehovisi.
Uma inhloko yehovisi noma umxhumanisi eqokelwe kuNPO, isigungu sokwengamela sivame ukunika lowomuntu isibophezelelo sokuqoqa izimali. Ukuqoqa izimali akusiwona umsebenzi oheha kunoma yiliphi ilunga lesigungu. Akukhathalekile ukuthi isigungu sizibambela sona lomsebenzi noma siwedlulisela komunye wabasebenzi, ukuqoqa izimali akusiwo umsebenzi othathwa njengohlelwayo, odla isikhathi esiningi, ofuna ikhono ngokwawo kuphela.
Isithombe esibi kakhulu kungaba yisimo lapho abemithombo yosizo beyogqugquzela inqubo yokulawula ngakho konke okufanele kwenziwe yinhlangano. Ukuqhubeka kwesimo sokwentula nokwethembela kakhulu emithonjeni eseceleni kungaholela ekwehlukeni ezinjongweni eziphokophelelwe.
Ngaphandle kwezinsiza ezenele, iNPO angeke yakwazi ukufeza impokophelelo yayo, kusemahlombe abaholi benhlangano ukuqiniseka ngokutholakala kosizo. Lokhu kuchaza ukuthi kumele kusungulwe isisekelo esiqinile nesiyohlala isikhathi eside kusukela ekubunjweni kuze kufike ekwethulweni kwezidingo. Uma ifezeka lento, ukuqoqwa kwezimali noma ukudidiyelwa kwezinsiza kuyokhanya esabelweni sezimali saminyaka yonke seNPO.
Impokophelelo: uma inhlangano ingazi ukuthi iphilelani, ayikudingi ukwesekwa. Isitatimende sempokophelelo yeNPO kufanele simumathe lokhu "isizathu sobukhona bayo". Abanikelayo angeke baxhase inhlangano engazi ukuthi iqondephi.
Ipulani ngekusasa lenhlangano: amaNPO amaningi awanawo amapulani noma amaqhinga abhaliwe. Bayantunta nje bengazi lapho bebheke khona. Okubi kakhulu wukusebenza noma ukushayela izinhlelo kuphela uma zinemali. Akekho umuntu ongathanda ukweseka inhlangano engazi lapho iya khona noma engaqondi imiphumela ehloswe yipulani.
Amasu afanele okuxhumana ngaphakathi nangaphandle: iNPO iphila esimweni soguquko, ngaphakathi enhlanganweni nangaphandle. Uma loluguquko lungahlolwa ngezikhathi zonke, akekho oyokwazi izinyathelo okumele zithathwe. Uma amavolontiya nabasebenzi bengabambisani ekudwebeni amaqhinga okubhekana nezinkinga, ukusebenzisa amathuba avelayo, inqubekela-phamibili ngeke yabonakala. Uma inhlangano yehluleka ukuthola imigudu efanele yokwedlulisa izidingo emphakathini nezidingo zemali kubalandeli, leyonhlangano iyowa ivalwe.
Ukulondoloza entuthukweni: inhlangano idinga amakhono amathathu: ikhono lokuxazulula izinkinga noma izinqinamba esungulelwe zona; ikhono lokuthola izinsiza nezimali ezidingekayo ukuze isimame kanye nekhono lokusingatha konke lokho osekutholakele. Impumelelo yalokhu okushiwo isekutshaleni kakhulu entuthukweni yalamakhono ngokusebenzisa isigungu sokwengamela, abasebenzi kanye namavolontiya. Kumele kuqondakale futhi ukuthi ukuqoqa izimali nezinye izinsiza kufuna imali, ngakho lezizindleko zidinga ukuhlelelwa.
Ukhiye wokwakha ikusasa eliqhakazile kusekwakheni ubudlelwane obuhle nalabo abathintekayo. Laba ngabantu abadinga usizo, nalabo abafaka izimali njengabaxhasi noma abanikelayo. Umthetho obalulekile ekuqoqeni izimali ngothi; uma iNPO idinga imali kumele iqale kubangane kuqala. Ukwakha isisekelo "sobungane baphakade" sidinga wonke umuntu, abasebenzi kanjalo namavolontiya ukuba atshale isikhathi sawo.
Usizo olunikwa abatshala izimali nokugcina ubudlelwane obuhle: ukuqoqa izimali ngeke kuhlale isikhathi uma iNPO inomqondo "wokuthatha imali bese ibaleka". Ukubambelela kubangane nabalandeli kusho ukubagcina benolwazi, nokubaguqula babe yingxenye eyethembekile nebalulekile ohlelweni. Kuthatha isikhathi ukubumba nokugcina ubudlelwane, kanti kuchuma ngempatho evelele yehovisi nokuxhumana nalabo abangabalandeli abakhulu beNPO.
Umnyango weNtuthuko yezeNhlalakahle udwebe lemigomo yokuqoqa izimali ngenjongo yokulandela imilayelo yoMthetho ka1997, weziNhlangano ezingasebenzeli nzuzo, ngokubambisana nabanye abathintekayo embonini yokuqoqa izimali. Lemigomo imele umbono owodwa wezinhlangano obalula lokho okuyinqubo efanele ekuqoqweni kwezimali nezivela emikhakheni ehlukene. Ngokwamukela lomhlahlandlela, labo abathintekayo ekuqoqeleni amaNPO aseNingizimu Afrika izimali bayosebenza ngokuzimisela ukugcina isithunzi salemboni.
AmaNPO adlula ezikhathini ezinzima, ikakhulu ekutholeni usizo lwezimali. Amaningi aphuma esikhathini lapho amaqophelo nendlela yokuziphatha beyicindezelwa yimikhakha emibili: izidingo zomphakathi eziqondene neNPO ngayinye; kanye nenduku efihlwe emqubeni noma izinhloso ezicashile zabaxhasi noma abanikelayo. Lencindezi ayizange igqugquzele ukusebenza ngokwethembeka nesiko lobuntu. AmaNPO abeshayelwa kakhulu wukubhekana nezidingo ezinqala.
Kunezinkomba ezibonakalayo manje eziveza ihlumela elisha lezinhlangano ezishayelwa wumoya wentando yeningi, ukusukumela phezulu izinto zomphakathi ezinhlanganweni zaseNingizimu Afrika. Uma kulindeleke ukuba amaNPO abe ngabagcini bentuthuko yomphakathi; kulindelwe ukuba abe yisizinda esihamba phambili ezintweni; aholwe yimpokophelelo hhayi ukuholwa ngekhala yizizinda ezisizayo; amaNPO kumele azazi kahle ukuthi angobani, aqondephi nokuthi kumele aziphathe kanjani.
Kunenkolelo nokulindelwe wumphakathi ukuthi bonke labo abayingxenye yamaNPO kufanele babe yisibonelo emphakathini abawusebenzelayo. Kulindelwe ukuthi imboni yamaNPO ingasoleki nhlobo. Abaqoqa izimali kumele bazibuze lemibuzo: kungani umsebenzi wethu ukhona Noma yini abaqoqi-zimali abasiza ngayo ekwenzeni ngcono isimo Noma yimiphi imigomo ebekelwe abaqoqi-zimali nokubhekwe ukuthi bayihloniphe noma ukuqhakambisa izinto zangasese kunamthelela muni kulowo oqoqa izimali Noma yini enika umdlandla wkuqoqa izimali?
Ukuthathela phezulu umsebenzi wokuqoqa izimali kwenza imboni yeNPO icabange noma lomsebenzi kumele kube ngokhokhelwayo yini. Nakuba ngokomthetho ungemukelwa njengokhokhelwayo, sekunenqubekela-phambili eyenziwe ebheke lapha. Emnyakeni embalwa edlule, umphakathi ubusuvame ukubiza wonke umuntu oqoqa izimali njengofundele lomsebenzi. Ukuthola amaqhuzu noma ukuhlonishwa ngalendlela kudinga iqophelo nesiko elithile lokuziphatha eledlule ukwenza umsebenzi ngendlela eyamukelekayo. Imigomo yezinga nesiko lokuziphatha esebenza ekuqoqeni izimali iyinkomba futhi igcizelela inhloso nesimo seNPO. Ngamanye amagama, indlela iNPO eqoqa ngayo izimali isho lukhulu, futhi ikhomba isimilo senhlangano.
AmaNPO azifunela wona izimali kanti umsebenzi usemahlombe enhloko yehovisi. Kwesinye isikhathi, inhloko isizwa yikomidi lokuqoqa izimali eliqokwe yisigungu. AmaNPO amakhulu nalawo adlondlobalayo aqasha umuntu ngokugcwele , osebenza ngezikhathi ezithile noma umnyango wabantu abaqhuba lomsebenzi wokufuna izimali zonke izinsuku. Kunabathile nezinhlangano ezenzela amaNPO lomsebenzi njengabaqoqi-zimali abakhokhelwayo. Umsebenzi wabo wukuqoqa izimali egameni lamaNPO ngaphansi kwenkontileka. Bathola ikhomishani noma bagcine iphesenti elithile okanye kokubili. Abeluleki bokuqoqa izimali sebeyatholakala nalapha eNingizimu Afrika.
Emiphakathini enamasiko ehlukene, izinkolelo namasiko eqembu ngalinye kuyenzeka engemukeleki kwabanye, bese kuba nomthelela lapho kuqoqwa izimali kwabesiko elithile kuxhaseke elinye.
Ulwazi ngendawo nomphakathi okufunwa kuwo usizo kubaluleke kakhulu ngoba abaxhasi bafuna ukwazi ngenhloso yomkhankaso, kanjalo nalabo abaxhumana nabaxhasi mabaqonde kahle umsebenzi wabo. Inqubo yokuqoqa izimali, njengoba seyingena kakhulu kwekhokhelwayo isivulelekile, isobala futhi idinga ukuthi labo abathintekayo babe nezibophezelelo ngemali yomnikelo nezinye izinsiza ezitholakalayo.
INPO ngayinye uma iphumelela kufanele iqophe amazinga ayolandelwa okuqhuba ibhizinisi. Kakade uma imisebenzi yayo ingemukeleki emphakathini ofaka usizo, ngeke kuyithathe isikhathi eside ukuthi ingawi iphelelwe yizinsiza. Lokhu kuvame ukulandela isifiso senhlangano nabaholi bayo kuhlangene nabaqoqi-zimali, sokuqala bahloniphe impatho nenqubo yangaphakathi enhlanganweni ehlaziyayo, ihlele, isebenze, yengamele, iqaphe iphinde icubungule. Ukwemukelwa komsebenzi wokuqoqa izimali njengengxenye yomsebenzi wabaphathi iveza intshisekelo yokuzenzela nokuzethemba enhlanganweni.
Ocwaningweni olwenziwa ngonyaka ka1989, angu 37 amaphesenti aveza ukuthi abaqoqi-zimali bethembekile. Umbono waseNingizimu Afrika awukaziwa, kanti bancane abaphikisayo ukuthi sikhona isidingo sokudweba imigomo yenhlangano namaqophelo okuziphatha alindelwe kulabo abenza lomsebenzi, isiko lobuntu lenanelwe eSigabeni A emakhasini 16 no 17. Amaqophelo okuziphatha nesiko lobuntu elibusa abaqoqa izimali lidlala indima ehlulelayo ngeqhaza elifanele lamaNPO.
Njengengxenye yencazelo yangaphezulu, ndlela yini yokuziphatha elindelwe kulowo oqoqa izimali, akukhathelekile ukuthi usebenzela iNPO noma ubuya ngaphandle kwenhlangano Khumbula ukuthi lomuntu angaba yilunga lesigungu, inhloko yenhlangano, isisebenzi, ivolontiya noma ozivelela ngaphandle?
Ngokwesiqu makube ngonombono nomuntu oxhumana kalula nabanye abantu.
Ngothola ukwesekwa kwenhlangano ngendlela esobala, eyiqiniso nokwethembeka.
Kunesidingo sokusungula umgomo.
Uma bebizwa noma becelwa ngamaNPO, baqonde futhi baqhube umsebenzi wokweluleka nokuwasiza ukuze afinyelela ezinhlosweni zawo kanjalo nokusiza ezindabeni eziphathelene nokwengamela umsebenzi.
Ukugqugquzela nokweseka okugcwele izinhlelo zokuqeqesha nokufundisa okusezingeni eliphakeme labobantu abenza imisebenzi yokuqoqa izimali, baqikelele ukuthi intuthuko iyabonakala kanye nokwenyuka kwezinga lomsebenzi.
Ukushiyelana ulwazi, isipiliyoni kanye nenqubo ngenjongo yokwandisa umthamo wolwazi, impumelelo yezinhlangano nezinye izizinda ezisetshenzelwa yilabobantu abaqoqa izimali.
Ukusebenzisa ukuqagela imiphumela yokuqoqa izimali ngokuthathela elwazini lwakudala lwesimo esifanayo nesisondelene naleso samanje.
Abanye abaholi bamaNPO nezigungu zakhona bayalingeka ukubeka umsebenzi wokuqoqa izimali ezandleni zikachwepheshe ozimele. Lokhu kusho umuntu ofuna iphesenti elithile ngaleyomali eqoqiwe (isibonelo, amaphesenti angu15 kanye nengxenye ethile emile). Umqondo wokuthi inhlangano ikhokhe kuphela uma kutholwe imali izwakala njengesu elihle. Ngesinye isikhathi umqoqi-zimali angafuna imali eqondile njalo ngenyanga.
Esikhathini sanamuhla, abaxhasi bafuna imali yabo isetshenziswe ukuhlangabezana nezidingo abatshelwe ngazo.
Ukuzakhela igama lokuthola iminikelo kubaxhasi wukuzibekela okuhle nokucabangela ikusasa. Lokhu akwehli kahle kumqoqi-mali okhokhelwayo ngoba yena ufuna kwenziwe izinqumo ezisheshayo nokuthola inkokhelo njalo ngenyanga.
INPO kumele ngabe seyiyakuqonda manje ukuthi umsebenzi oyimpumelelo wokuqoqa izimali akusiyo into elula, akusikho nje ukukhokha ikhomishini yomqoqi-mali.
Ukucwaningwa kwemali etholiwe enengxenye yekhomishani ifuna imininingwane ephelele ukuze yenganyelwe. Ubuningi nokuxhumana phakathi kwemisebenzi yokuxhumana nomphakathi naleyo yokuqoqa izimali kwenzeka ngasikhathi sinye, manje iNPO ngabe yehlukanisa kanjani phakathi kweminikelo etholwe ngenxa yomxhumanisi wenhlangano nomphakathi naleyo etholakale ngenye indlela Wehlukanisa kanjani phakathi kwegalelo elenziwe ngumqoqi-zimali okhokhelwayo nalelo elenziwa yinhlangano ngokwayo esimweni ngasinye?
Izinhlangano ezinkulu zabaxhasi azinayo imali ehlala ilindile kodwa zingakwazi ukuzibophezelela ekunikeleni ngezikhathi ezithile njalo noma imali eyisamba ngesikhathi esithile esizayo. Kwenzekani uma isibophezelelo singaphumeleli - kungabe iNPO isadingekile ukuba ikhokhe ikhomishani, noma ifune ibuyiswe?
Amabhodi amavolontiya nabasebenzi ngeke bakuthande ukwenza wonke umsebenzi, bethuthukisa intshisekelo yabaxhasi bese umqoqi-zimali efika ngokuzoqedelela umsebenzi sengathi nguye ovukuze abaxhasi.
Bazizwa kanjani abasebenzi beNPO uma kufika umuntu othile esekhokhelwa ngamandla nangokuzikhandla kwabo Kungani lomqoqi-zimali ekhishwe iqhubu ephathwa ngokutotoswa?
Asikho isiqiniseko sokuthi labo abangase banikele bayokwenza ngempela lokhu, ngakho umphumela nempinda ihlale ingabazeka. Uma kuhlangatshezwana nobunzima, umqoqi-mali okhokhelwayo kungenzeka adinge indlela yokuphunyuka.
Ukuze kungene imali, oqoqa izimali angalingeka aze emukele isiphakamiso somnikelo omncane kunaleso ebesingatholakala kulomxhasi.
Abaqoqi-zimali abakhokhelwa ikhomishani bangalingeka ukusho izinto ezithile ngeNPO ukuze bathole ukwesekwa ngabaxhasi. Lena yingozi ngempela lapho inhlangano iqashe abantu bangaphandle. Yini abayikhulumayo ngeNPO Mthelela muni owenzeka esithunzini esakhiwe kanzima seNPO Ngabe lokhu kuqinisekisa ubudlelwane obuhle phakathi kweNPO kanye nabaxhasi - sikhuluma ngokuxhaswa okwethembekile nokuyohlala isikhathi eside?
Abaxhasi babheke ubudlelwane nalabo ababapha izimali. Abaxhasi abaningi abazimisele ukuxoxisana nabaqoqi-zimali bangaphandle kwenhlangano. Kamuva nje, abaxhasi bayakusho lokhu kumhlahlandlela wabo.
Inkontileka enemininingwane egcwele kumele isayinwe yiNPO kanye nalowo oqoqe izimali noma inhlangano eqashelwe lomsebenzi. Lenkontileka kufanele icace. Chaza izibophezelelo zamaqembu omabili; beka inkololo noma okuqondwe ukuzuzwa; chaza izindleko zehovisi nezokuhamba ezithintekayo nokuthi ziyolawulwa kanjani; yakha amathuba okubuyekeza inqubekela-phambili; chaza ukuthi ngubani oxhumanisa ubudlelwane nabaxhasi ngesikhathi senkontileka nalapho seyiphelile; akuqukathwe ithuba leNPO nomqoqi-mali lokuqeda inkontileka ngokufaka isaziso sezinsuku ezingu30.
Ukuqoqwa kwezimali okunenkokhelo yekhomishini kusebenza kahle ekuqoqeni imali efuneka maduze njengalapho kufunwa imali yomcimbi noma umncintiswano. Oqoqa imali uthola iphesenti lenzuzo esalayo ngemuva kokukhokhwa kwazo zonke izindleko zomsebenzi. Uma iNPO ihlela ukungena enkontilekeni nomqoqi-mali wangaphandle, kuwumqondo omuhle ukuthola kabanzi ngesipiliyoni sakhe ngamakhasimende akhe adlule.
Isichazamazwi sichaza umeluleki ; "ngengomuntu onika ulwazi olukhokhelwayo noma ubuchwepheshe, njengodokotela, ummeli, unjiniyela, umhleli njalonjalo." Umeluleki wokuqoqa imali usebenza nabasebenzi abaphambili benhlangano namalunga ayo ukuxazulula izinkinga zokuqoqa izimali nezindaba zenhlangano. Indlela okuyiyona ngempela yokusebenza yehluka kumeluleki ngamunye, nasesimweni ngasinye.
Umeluleki angathathwa njengomngani omkhulu weNPO noma isitha esikhulu abuye abe wusizo ekuzuziseni inhlangano leyomiphumela ehlosiwe. I-NPO kungenzeka imbone kancane lomuntu, kokunye umeluleki angahlale esemehlweni enhlangano. Iyodwa into eyiqiniso, ubudlelwane nokuhambisana kwemiqondo kufanele kubenamandla futhi kube nokwesekana. Umeluleki makakwazi ukuguquguquka ekuhlangabezeni izidingo zenhlangano, abe nesipiliyoni esenele sokusiza inhlangano ukuba ixazulule izinkinga zayo.
Isigungu seNPO nabasebenzi kumele bamethembe umeluleki hhayi ukulwisana naye ngamaqhinga okuvunyelwene ngawo.
Umkhankaso wokufuna imali neminye eyisipesheli: lona ngumkhankaso wokuqoqa imali eningi kubaxhasi abayingcosana ngesikhathi esifushane. Oqoqa imali angabandanyeka ekushayeleni loluhlelo. Imvama angancoma ukwenza isivivinyo sokuhlola isidingo somkhankaso kuqala, ukuvivinya umxhasi kungakavunyelwana, ngaphambi kokuzibophezelela ngokugcwele emkhankasweni. Umeluleki uhlela uhide lwezingxoxo nabaholi bomphakathi kanye nalabo abangaba ngabaxhasi bese ekhipha umbiko nezincomo. Umeluleki uyobuye aqeqeshe ithimba elinxenxa ukwesekwa.
Imikhankaso yakanye ngonyaka neyenziwa njalo: izinhlangano zidinga ukuthola imali engena njalo ukuze zihlangabezane nezindleko zenyanga. Icebo elibaluleke kakhulu nelisetshenziswayo ngelokuthumela izinwadi eziqonde ngqo, kungaba yincwadi yesicelo noma yokwazisa, ukuthuthukisa noma ukukhumbuza abalandeli. Abeluleki bangasiza amaNPO ukuba akhe izinhlelo zokwengamela uxhaso kanye nengxube efaka imali ngezikhathi zonke. Lengxube ingahlanganisa izinhlelo zobulungu, izibophezelo zabaxhasi, imicimbi eyisipesheli, ukudayiswa kwemisebeni kanye nokuthatha amashansi nje.
Ukuqeqesha abasebenzi namavolontiya nokubabonisa umsebenzi: kubalulekile ukuthi abeluleki bethekelise ulwazi namakhono leyonhlangano abayisebenzelayo ukuze lawomakhono nolwazi lusetshenziswe ukuzisiza. Abeluleki bangaqeqesha abasebenzi namavolontiya ngama-workshop noma imibuthano yokucobelela ulwazi nokushiyelana ulwazi ngesikhathi bebasiza ezinhlelweni zamaqhinga okuqoqa izimali.
Eminye imisebenzi yokweseka: izinhlangano ezingasebenzeli nzuzo zinelungelo lokwazi ngokusebenza ngokuphelele kwezinhlelo zazo zokuqoqa imali. Amabhodi angakhathazeka ngobuholi bawo, amandla abasebenzi, ukuxhumana nomphakathi kanye nemikhakha eminingi yezinhlelo zokuqoqa izimali. Umeluleki angabizwa ukuzokwenza ucwaningo ngesimo sokuqoqa izimali nokuncoma izinyathelo okudingeka zithathwe ekuqhubeni umkhankaso wokuqoqa izimali oyimpumelelo. Ngakho, abeluleki bangabizwa ukuzokwethula amaqhinga amasha okuqoqa imali enhlanganweni.
Umnikelo wemali etshaliwe nemishuwalense: lena yindawo enganakiwe uma kukhulunywa ngokuqoqa izimali, kanti inomthelela omuhle kakhulu. Imali evela kubaxhasi abanikela ngemali abayitshalile, imishuwalense, nezincwadi zamafa nezinye izindlela zokutshalwa kwemali zingaletha imali eyongena njalo eminyakeni ezayo. Abeluleki bangasiza ekusunguleni uhlelo lwemali etshaliwe neyemishuwalense, baqeqeshe nabasebenzi kanye namavolontiya ngendlela okusebenza ngayo loluhlelo.
Ukusungula izidingo zenhlangano yakho: yini edingwa yinhlangano futhi malini engakwazi ukuyikhipha noma iyisebenzise Isinyathelo sokuqala sokubiza umeluleki yingaphakathi. Abeluleki benza imisebenzi eyahlukene, kodwa inhlangano kumele ikugcine emqondweni ukuthi noma yimuphi umzamo wokuqoqa imali yisinyathelo sesikhathi eside. Ukutshala imali ngokuqasha umeluleki kuyoba nomthelela oyosalela ezinhlelweni zokuqoqa izimali isikhathi eside esahamba umeluleki noma yaphela inkontileka yakhe. INPO kumele yazi kahle ngokufanele kwenziwe ngumeluleki nangesamba ayosihlomula ngalomsebenzi?
Klelisa izidingo zenhlangano ngokubhalwe phansi: cela impendulo ebhaliwe kubeluleki abambalwa abasohleni oseluncishisiwe. Kungatholakala izimpendulo ezehlukene, ngezisobala kuze kufike naseziphakamisweni ezinqala, zonke mazicacise ngesamba esiyokhokhwa. Lololwazi luyosiza iNPO ekuthatheni isinqumo ngoyokhethwa nohambisana kangcono nezidingo ezibekiwe. Olunye ulwazi lungaqokelelwa ngokuxhumana ngocingo ize yeneliseke inhlangano ukuthi seyikulungele ukuthatha isinqumo.
Ukubamba imihlangano nalabo abathandekayo: qiniseka ukuthi usihlalo wesigungu noma inhloko yenhlangano, usihlalo wekomidi lokuqoqa izimali - noma bobathathu bayingxenye yemihlangano. Zinike isikhathi esenele ngomeluleki ngamunye ukuze ethule inkulumo yakhe nokumnika ithuba lokuphendula imibuzo. Kuyinto enhle ukuhlela imibuzo kusenesikhathi ukuze ithimba elifaka imibuza lizuze elikufunayo kulemihlangano.
Hlola imvelaphi yomeluleki: ikomidi kumele lithathe isinqumo ngemuva kokufakwa imibuzo kwabeluleki. Kubalulekile ukuxhumana nabantu ababalwe ngabeluleki njengabancomi babo, phela kwenzelwa ukuthola isiqiniseko ngabo nangomsebenzi wabo esikhathini esedlule. Khetha idlanzana lamanje nelakudala elingamakhasimende abo. Kungenzeka ube nesidingo sokuqoka ilunga ngalinye oyosebenza nalo noma eliyokwabelwa inhlangano, kuyisu elihle ukuthi uhlangane nalomuntu. Kusemqoka ukuthi umeluleki abe ngumuntu oseke wavelela ekuqoqeni imali kanjalo nonguchwepheshe kulendima.
Qoka umeluleki: ungasihlehlisi isinqumo. Thatha isinqumo ngesikhathi usakhumbula imininingwane nolwazi lomhlangano obubanjiwe. Uma isinqumo kungesokulinda kancane, kulungile lokho inqobo nje uma sithathiwe isinqumo. Ukwehluleka ukwenza yizinkomba zokungazibophezeleli kwamalunga esigungu nabasebenzi kobesekuhleliwe. Awukho umsebenzi ongenziwa ngumeluleki ukusiza isimo sokwentuleka kokuzibophezelela kwabaholi. Uma kwenziwa isinqumo sokuqasha, thintana nalowo meluleki ngokushesha.
Xoxisanani ngokwenza isivumelwane esimile: ubudlelwane obunesisekelo phakathi kweNPO nomeluleki yilobo obakhiwe ngaphansi kwesivumelwane esimile nesibophezelayo. Sebenzisana nomeluleki ukubumba umqulu oyisibuko esiyiso sobudlelwane obuhlongozwayo. Ayikabikhona indlela eqondile neqoshiwe ewumhlahlandlela wezivumelwane nabeluleki lapha eNingizimu Afrika - abeluleki ngabanye bazenzela ngokubona.
Kuyacaca ukuthi umsebenzi wokweluleka kuseyinto eseyintsha emkhakheni wamaNPO.
Kuwumkhuba ovamile ukuba abeluleki banikele ngehora lokuqala noma amabili lapho beqala umsebenzi. Emhlanganweni wokuqala, iNPO kumele ichaze izidingo zayo. Ngokufanayo kulomhlangano umeluleki kumele atshengise izinyathelo ezingathathwa ukuhlangabeza lezodingo. AmaNPO anokusebenzisa lelithuba lokuqala ukusenga izeluleko mahhala.
AmaNPO anokwenza iphutha lokucabanga ukuthi abeluleki bayowaqoqela izimali, bese ekhokha ikhomishani. Lenkolelo engelona iqiniso yenziwa wukungazi, nokudukiswa yidlanzana labenza umsebenzi ofuze lona abahamba bezibiza ngabaqoqi-zimali abakhokhelwayo nabawufundele lomsebenzi.
Yinkambiso evamile kubeluleki ukwethula isiphakamiso noma ikhotheshini kwiNPO. Lomqulu ovame ukuba mkhulu uchaza ingqikithi yesivumelwane, izinyathelo ngazinye zosizo lokweluleka kanye nemininingwane yezindleko ephelele. Umeluleki ulindela impendulo yesiphakamiso noma ngabe asemukeleki. Isipiliyoni kubeluleki sikhomba ukuthi angu 9 eshumini amaNPO awazihluphi ngokuphendula nokusho ukuthi asitholile yini isiphakamiso, ayisaphathwa eyokuthatha isinqumo.
Enye yezinkinga ebaliwe wukuthi esikhathini esiningi isigungu sasingabandakanywa ezingxoxweni eziholela esinqumweni sokuqoka umeluleki. Lesinqumo sithathwa ngomqondo wenhloko yenhlangano. Umphumela walokhu wukungemukeleki kahle kwesiphakamiso emalungeni. Lesisimo sikhomba ukuthi ukuqoqwa kwezimali akuthathwa njengensika ebalulekile nokweseka isigungu. Ngakho, umthelela wokuqashwa komeluleki wukukhula kwendikibalo nomzwangedwa ebasebenzini. Izincomo ezintsha azifiki nokufika esigungwini, ingasashiwo eyokuziphasisa.
Kunezinkomba zokuthi amaNPO awazihleleli izindleko zokuqoqa imali uma edweba isabelo-zimali. Lenkinga iholela ekudikibaleni kwabasebenzi nomeluleki olindwe ukuba enze imilingo ngaphandle kwezinsiza.
Bavamile ukubizwa abeluleki nxa kunezinkinga zokuqoqa izimali kodwa esikhathini esiningi izinkinga zisuke zingaphakathi, okokuqala kungaba yinqubo yokwengamela engenabulungiswa noma indlela yokuphatha. Inkinga akusiyo eyokuthi ayikho imali ewumnikelo kodwa wukungahleleki ngokwenele ukufaka izicelo noma impatho efanele.
kunomkhuba wokwethembela kakhulu esisekelweni esincane soxhaso - izinkampani, imifelandawonye noma abaxhasi bakwamanye amazwe.
AmaNPO enza kube nzima ukusebenza kwezincomo zabeluleki ngoba abawuboni umsebenzi wokuqoqa imali njengowenziwa ngokugcwele.
Siphila ngalokho esikutholayo, kodwa siphiliswa yilokho esiphana ngakho (amazwi ashiwo nguWinston Churchill).
Lamazwi ayezwakala ezinhliziyweni zemboni yamaNPO kanye nempokophelelo ebonakala ngokucacile ezigidini ezintathu zabantu baseNingizimu Afrika abasebenza kuzo njengabasebenzi namavolontiya. Umsebenzi wabo wenzeka lula ngenxa yesihe nothando lwabantu abanikelayo kanye nezikhungo ezingabaxhasi. Umdlandla wokunakekela nozwelo ngabanye abantu ukuqethwe egameni "isihawu", kanti leligama selidume kakhulu ngokunikelela umkhakha oyigugu ebantwini.
Igama lesihawu elangena olimini lwesiNgisi ngeminyaka nyaka yawo 1700 luvela esiGrikini (isihawu - uthando ngabantu) lwasetshenziswa ukuchaza izinhlelo eziningi zamasiko nezenkolo, imicabango nezimo zempilo. Lincikiswa kakhulu nokunikela, ubuntu, ukulawula inhlalonhle, intshisekelo ngabantu nemisebenzi yomphakathi. Kuncane okubhaliwe noma ucwaningo oselwenziwe ngesihawu esikhathini esedlule, manje nangekusasa lokunikela "isihawu". Alukho ucwaningo olwenziwe noma okubhaliwe ngesihawu lapha eAfrika. Kokwa okuphawulekayo wukuthi yithuluzi elinamandla nelithinta amasiko nobuntu bethu njengabantu. Sekungaphezu kweminyaka engu 6000 isiko lesihawu lisebenza, bekwesekwa izimpi, kwakhiwa amathempeli, kwakhiwa amanyuvesi, kusungulwa imibutho, kuvikelwa amasiko nokushintsha indlela yempilo lapha emhlabeni.
AmaShayina ayefundiswa ukuthi ukunakekela abanye abantu yisiko-nqandi lakho njengobuntu, ubuntu boqobo. Uma sibheka emuva emlandweni wamaJuda, sithola ukuthi isenzo sokupha (incwadi kaIsaiah 58;7 kanye nekaDothoronomi 14;22) njengengxenye yobudlelwane nenhlalonhle. Imfundiso yobuJuda yaba nomthelela omkhulu kwinqubo nenkambiso yesihawu nokunikela. Umphostoli uPaul wathuthukisa isu lamaHebheru lokuba ngumqaphi, nethi lowo ocebile akasiyena umnini wefa kodwa uphiwe igunya lokunakekela leyompahla ayabelwe (Genesis 1.26), ngakho kumele ayisebenzise ngokulandela umthetho kaNkulunkulu (2 Corinthians 8,9). Ukuzibophezelela nokunakekela labo abentulayo, ukushiyelana umnotho nokwakha isiko lobunye emphakathini wamakholwa kwakuyinto ekhombisa uthando lukaKrestu.
Isihawu yisiko elibuya emandulo nasemibhalweni yabaseGibhithe ababekhuluma ngokunikela ukuze kube nokujabula nempilo engcono kwabanye abantu. Umbono wesihawu kumaGriki namaRoma wehlukile kwabaseGibhithe ngokuthi kubona kwakuqondiswe ezenzweni zomusa "zibhekiswe kubantu", hhayi nje kwabampofu nabadingayo. Inqubo yabo engumhlahlandlela yayikhetha umbono wokuthi abantu kumele bazibophezelele ekubambeni iqhaza emisebenzini yomphakathi nokuholisa labo abangasebenzi. ENtshonalanga Yurophu isonto lathola ithuba lokuqhakambisa isiko lokuthanda umakhelwane ngokugqugquzela futhi likhiphe izipho ezibhedlela, ezikoleni nasezimishini zamasonto nokuchaza imisebenzi engenziwa ukunakekela abampofu. Emazweni angamaKhatholika, isonto laqhubeka nokwenza imisebenzi yokufundisa nokunikela ngaphansi kweso lokuqaphela likahulumeni.
Umbono wezinhlangano ezinikelayo wathuthuka kakhulu lapho amandla ezomnotho nenhlalo ihlangana nokusabalala kwezohwebo ziya emazweni ehlukene, kuhlangene nokudayiswa kwabantu njengezigqila, isikhathi sokuphenduka ngamandla kwezimboni zokukhiqiza nokukhula kwesidingo sabasebenzi abashibhile, kodwa okungethenjelwa kubo.
Umbono wesimanje wesihawu wasabalala umhlaba wonke ngesikhathi ufuduko lwezenkolo luthatha igxathu lokwandisa ubuKrestu nokubhebhezela "impucuko" ezizweni zakwamanye amazwe, nokweseka imibuso eyayikhula yenabela nasemazweni aseMazansi neAfrika. Engxenyeni yokugcina yeminyaka yo 1800 nangasekuqaleni kweyo1900, kwabonakala sekuvela isahluko esisha emlandweni wesihe. Umnikelo omkhulu, kungaba ngesikhathi sabaxhasi noma kukhishwa emafeni abo, wadlondlobala uqondiswe ezinhlanganweni zabantulayo, izikhungo zenkolo nezinjongo ezifuze lezi. Kwagcizelelwa kakhulu ekusetshenzisweni kwesihawu ukuhlangabezana nobubha nezimo ezingathandeki enhlalweni, nokwenza ngcono izinga lempilo ebantwini.
Izinhlangano nemibutho eminingi yenkolo ifundisa abalandeli bayo ngokunakekela nokunikela. Ngaphandle kobuJuda nobuKrestu, sithola ukuthi uBuddha ufundisa ukuthi zine izinto eziletha ukuthokoza kumuntu lapha emhlabeni. Okunye kwalokhu: "kumele akwazi ukupha nokunikela, ubumnene ngaphandle kwemibandela nenkanuko yengcebo". Imfundiso yobuIslam igcizelela lokhu okulandelayo: "ukungaziqhayisi, ukuzidela njengesibonakaliso sokubonga kuNkulunkulu. Yipha ukudla abantulayo, izintandane nabasemajele, ngothando lukaAllah kuphela. Asilindele nkokhelo noma ukubongwa ngalokhu." Ngesiko lesiHindu, amahubo eVedic agcizelela ngokunikela izipho ezithixweni njengesiko elibalulekile lokuqonda kabanzi ngenkolo..
Inhloso yokugqugquzela isiko lokupha akusiso isicelo esisuselwe embonweni wokuzwelana nokuhlupheka kwabantu noma ukuqhuba inkambiso yobuhlobo, kodwa ukwazisa ilungelo labanikwa izipho nokushiyelana inhlanhla yalowo onotho (umxhasi). Umbutho wesihawu sewuhambe kangakanani lapha eAfrika Izinhlangano ezingaphezulu kwamaphesenti angu90 aseNingizimu, Maphakathi, eMpumalanga naseNtshonalanga Afrika ngezamasonto noma ezincike ezimishini. Kuze kufike esikhathini samanje, bezethembela kakhulu ezimalini ezivela kwamanye amazwe ekwesekeni cishe zonke izinhlelo zazo. Umuntu waseKenya wake waphawula kanje: Izimishini sezigxekwe kakhulu ngokwehluleka ukufundisa ngesiko lokunikela. Kuyiqiniso ukuthi ezinye izimishini beziqonde ukuthi sinye isipho uNkulunkulu asemukelayo, yimali, isibonelo sokungadingeki emehlweni azo wumkhiqizo wokusanhlamvu, izithelo kanye nezilwane. Ngaleyondlela abantu baseAfrika abangenayo imali babengakwazi ukuzibandakanya nokupha. Ngokuhamba kwesikhathi amakholwa angaMaAfrika ahlehlele emuva aphenduka izibukeli. Ngokungabi nalwazi, noma ngokuzinciphisela izinsiza ezitholakala emasontweni lapha eAfrika, siziba futhi sithena amandla amathuba okuthuthuka nokuzimela.?
Isihawu" yigama elingundabamlonyeni esikweni laseAfrika. Kungafani nasemazweni athuthukile njengeMelika, iNgilandi namanye aseYurophu, iAfrika noma kungesilo izwekazi elithuthuke kangako, kodwa isiko lesihawu yinto ekhona. Ukupha yingxenye yesiko lamaAfrika. Esikweni laseAfrika, abantu bathola ukweneliseka uma benikwa ithuba lokupha nokushiyelana lokho okuncane abanakho nabanye. Igama elithi "ubuntu; Botho" nalelo elithi "wolanani" lichaze lokho okusegazini kumAfrika nokuyingxenye ezimpilweni kubo.
Emphakathini waseAfrika abantu abaphili eziqhingini noma ngabodwa. Abantu bayahlalisana, bayasizana ezikhathini ezinzima. Umuntu uhlala ndawonye nesizwe sakubo, lokho esikubiza nge "kgoro". Kwakhiwa izindlu ezisondelene, nezehlukaniswe kuphela wumngcele omncane, kungaba ngowodaka, umhlanga noma ngokubizwa "lefuo". Ngalendlela kuba nokuxhumana okulula phakathi kwemindeni, kukhathazeke nesiko lokushiyelana. Amadoda abuyela ezindlini zawo kuphela uma eseyolala. Amadoda esizwe esifanayo ahlala e 'kgoro' emukele izivakashi nokuqapha imfuyo nempahla yawo. Badla ndawonye babuye basizane ngokufundisa abafana imikhutshana yempilo.
Umndeni ngamunye unesibaya, kodwa uma sekuyisikhathi sokusenga noma ukuqapha imfuyo emasimini, abafana balesosizwe bahamba ndawonye - ngisho nalabo abangenayo imfuyo emakubo. Bashiyelana izinto, ngisho nobisi, ukudla nakho konke okutholakala ekhaya. Abafana abavela emakhaya ampofu babelwa imfuyo lapho sebekhulile ukuze baqale izibaya zabo.
Abesifazane abangenawo amasimu basiza labo abalimile. Ngesikhathi sekuvunywa, baphiwa ingxenye yesivuno sonyaka ukuze bondle imindeni yabo. Izihlobo zihlala ndawonye. Abantu asebekhulile banakekelwa yizingane zabo. Igama elithi "ubuntu" lihamba ibanga elide kangangoba intombazane yabelwa umzala wayo emshadweni, inhloso yalokhu ukuthi ikwazi ukunakekela u-anti wayo okungenzeka ukuthi akaphilile kahle, noma okungenzeka ukuba akabanga namantombazane. Uma owesifazane engatholi zingane, kuthathwa udadewabo omncane abiwe ukuyomzalela izingane. Ekhaya ngalinye kuyenzeka kube "nezindlu" ezehlukene, ngamanye amagama uma usokhaya enamakhosikazi amabili noma ngaphezulu, unkosikazi ngamunye uba "nendlu". Kwesinye isikhathi, abesifazane bashadiselwa endlini ethile. Lokhu kusho leyondlu engenabafana ingashada ukuze ingafi; amadoda alesosizwe ayonakekela laba besifazane. Ngalendlela indoda ivunyelwe ukushada abesifazane abaningi nengase ibakhone ukuqikelela ukuthi akekho owesifazane ohlala engenayo indoda ezomnakekela. Ngenye yezindlela zokuqikelela ukuthi zonke izingane ezingenabo obaba ziyanakekelwa.
AmaAfrika athola injabulo ngokuphana nokushiyelana. Inkosi iyaqikelela ukuthi labo abentulayo bayanakekelwa. Okusanhlamvu nenyama "lehlakore" nezinye izipho njengotshwala okusetshenziswa ngemicimbi ethile kuthathwa yinkosi ukuze iphe abantu abampofu nabantulayo. Lezizipho zengezela lapho uhulumeni neziphathimandla zingafinyeleli khona. Zigcwalisa leligebe. Ngalendlela nezinye eziningi, umbutho wesihawu wamaAfrika uthuthukile kuleminyaka edlule ukuqhuba isifiso sokupha njengabantu, njengamaqembu (amakilabhu nemiphakathi yizinto ezidumile esikweni lamaAfrika); ukunikela ngezindlela eziningi, ngisho nokusebenza mahhala.
Abaxhasi nabantu besihawu abavela emazweni asentshonalanga kabaligqizi qakala igalelo elenziwa ngabantu abasemazingeni aphansi abakwaziyo ukunakekela izidingo zabo - izindlela abaphumelele ngazo ukuziphilisa nokukhula eminyakeni edlule. Impilo yasemakhaya isifundise ukunakekela omakhelwane. Akukhathalekile ukuthi isidingo somndeni wukudla, ukusiza ingane egulayo, noma ukuthola imali yokuyisa ingane esikoleni noma ekolishi, izihlobo nomphakathi uneqhinga lokwenza lokhu kube yimpumelelo. Ngokwenkambiso yobuntu, labo abanotho banika abentulayo. Lombutho usukhule waze waba nomthelela wohlelo olubizwa nge- stokifela, nokuwuhlelo lokonga ndawonye nokushiyelana.
Izinhlangano ezingasebenzeli nzuzo (NPO's) zisebenzela abantu. Iningi lazo lihlangabezana nezidingo zemiphakathi. Zonke ziphethwe ngabasebenzi namavolontiya. Zethembele ozweleni, ekunakekelweni nasentshisekelweni yabaxhasi neminikelo ukuze zikwazi ukuqhuba umsebenzi. Uma sibheka izinhlobo ezehlukene zabantu, inhlalo nezidingo zendalo lapha eNingizimu Afrika, sithola ukuthi abantu bahlelekile ngezindlela ezintathu ukubhekana nalezidingo. Lezindlela zibuye zigamanxelane.
Izidingo ezifana nemfundo, indawo yokuhlala nezempilo zivame ukulungiswa wuhulumeni ngokusebenzisa imali eqoqwa kubatheli-ntela noma osizweni oluvela kwamanye amazwe. Izidingo ezinjengokudla, uphahla lokukhosela, imisebenzi yezempilo, ezokungcebeleka, ukugqoka nemisebenzi sekuyizinto ezinamandla ukushayela amabhizinisi nazidayisa ukuthola inzuzo ukuze aphumelele. Ngenxa yokuthi uhulumeni namabhizinisi awakwazi ukuhlangabezana nazo zonke izidingo zomphakathi, umphakathi ngokwawo kumele usukume uxazulule izinkinga ezikhona ezweni nasezindaweni ozakhele, ikakhulu emazingeni aphansi.
Uma amaNPO eqala izinhlelo zokuqoqa izimali, mawaqale ngokuhlwaya abantu ngabanye, amaqembu nezikhungo ezingaba nogqozi lokunikela. Nakuba izinhlangano eziningi lapha eNingizimu Afrika zichitha isikhathi namandla amaningi ekufuneni usizo kubaxhasi basemazweni angaphandle, kwimifelandawonye, amatrust nasemabhizinisini, bazithola bexoxisana nabantu kuzo lezozikhungo. Ekugcineni isinqumo sokuxhasa uhlelo sithathwa ngumuntu noma ikomidi elibunjwe ngabantu.
Lonke uhlobo lwabaxhasi lujoyina amaNPO ngenhloso yokuhlomulisa umphakathi nokwenza ngcono inhlalonhle endaweni okuphilwa kuyo. Lokhu kuphonsa esivivaneni kuhlanganisa ubudlelwane kulabo abanotho nemiphakathi eyenza abaxhasi basimame; ukubamba iqhaza ezinkingeni zesifunda, ezweni nenselelo ebhekene nalowo mphakathi. Inhloso yezinhlangothi zombili, abaxhasi namaNPO ukusebenzisana nokuncika komunye.
Isifiso esikhulu ngalemigomo ukubeka into engumhlahlandlela kubo bonke abanikelayo noma abangena ezivumelwaneni zokuxhasa nezinhlobo ezehlukene zamaNPO alapha eNingizimu Afrika nakuzo zonke ezinye izimboni; kungaba ngabavela kwamanye amazwe, izimboni ezizimele, amatrust, imifelandawonye nabaxhasi abahamba ngabodwa. Kuyaziwa futhi kuyiqiniso ukuthi labo abaphayo banamalungelo abo athile kodwa kumele nabo benze izinto ezisezingeni nasenkambisweni eyamukelekile, imibono nezifiso eziyoholela emiphumeleni emihle lapho kwesekwa izinhlelo zentuthuko nenhlalonhle emphakathini waseNingizimu Afrika. Konke lokhu bayobe bekwenza ngokusebenzelana nezinkulungwane zamaNPO amele izinkumbi zabantu.
Buza izinhlangano zeNPO ezisezingeni eliphakathi ukuthi ziyozithola kuphi izimali esikhathini esizayo, ngeke zikunike impendulo eqondile. Kubukeka sengathi zisenkingeni yokungabi nalwazi lokuthi ngobani abazesekayo nokugxila kakhulu emithonjeni edlule kunokubhekela ikusasa. Ezinye izinhlangano zibe nenhlanhla yokwesekwa ngohulumeni bangaphandle kanye nabaxhasi. Ezinye zethembele oxhasweni lukahulumeni noma ezinkontilekeni ezikhokha izindleko zemiholo yabasebenzi nezinye izindleko zanyangazonke. Zikhona nezinhlangano eziningi ezihlale zizama ukungqongqoza eminyangweni yezimboni zakuleli ngaphandle kwempumelelo.
Zincane izibalo ezibambekayo nezikhomba imithombo yezimali noma usizo lwamaNPO alapha eNingizimu Afrika. Emazweni asethuthukile njengeCanada, iMelika kanye neNgilandi, lolulwazi lutholakala kalula ngokuqonda amahovisi nasezikhungweni zezibalo, engosini yokucwaninga, noma kumasoseshini ezinhlangano ezingasebenzeli nzuzo. Ngonyaka ka1994, iNyuvesi I-John Hopkins, eBaltimore eMelika yaqalisa uhlelo lwasemhlabeni jikelele. Phakathi kwezibalo eyabika ngazo yindlela amaNPO athola izimali nosizo ngayo. Ucwaningo lokuqala ezinhlanganweni ezisemazweni angu12 (angu6 athuthukile nangu6 asathuthuka) kwahlaluka ukuthi amaphesenti angu 43 oxhaso lwamaNPO luvela emnikelweni kahulumeni, amaphesenti angu47 avela ezinhlanganweni ngokwazo, amaphesenti angu10 anikelwa ngabaxhasi.
Noma imininingwane ngamazwe aseAfrika ingafakwanga kuloluhlelo lokuqala locwaningo, izilinganiso zikhomba ukuthi amaphesenti angu90 avela kubaxhasi kanti amaphesenti angu10 ayinzuzo etholwa yizinhlangano ngokwazo. Isithombe ngeNingizimu Afrika asicacile, kodwa kunezinkomba zokuthi cishe amaphesenti angu70 emali yamaNPO ivela kubaxhasi, amaphesenti angu25 enziwa yizinhlangano kuthi amahlanu atholakale ngeminikelo kahulumeni.
Ukuqoqa izimali yiqhinga lokukhangisa nokuzuza okuthile ekugcineni, lidinga wazi ngemakethe ofuna ikweseke; ngalokho okwenza bajabule, kuvuse ugqozi kanjalo nokungabathokozisi.
a. Iminikelo yemali b.
Izindlela zosizo ziyatholakala ngemithombo eminingi neyehlukene.
Abaxhasi bakwamanye amazwe: amabhiliyoni amarandi anikelwa ngohulumeni bakwamanye amazwe kanye nezikhungo zokunikela kumaNPO nakuhulumeni eminyakeni embalwa edlule. Ezinhlanganweni eziningi ezazikhungethwe yisimo sokucindezeleka ngaphansi kobandlululo, lena kwakuyiyona kuphela indlela yokusimama nokuthola izimali. Kusukela ngonyaka ka1994, uhlelo loxhaso oluvela kwamanye amazwe seludlula ezandleni zikahulumeni wentando yeningi, nokho izimali ezivela ezimbonini ezizimele zisaqonda kuzo izinhlangano. Alinganiselwa ku11 amaphesenti emali etholwa ngamaNPO nevela emithonjeni yangaphandle kwezwe.
Izinkampani zaseNingizimu Afrika: ukutshala izimali nosizo ngasohlangothini lwezimboni zaseNingizimu Afrika kuya ngokwanda. Angaphezulu kuka 200 000 amabhizinisi abhalisiwe lapha eNingizimu Afrika kanti angaphezu kwezigidi ezimbili amancane naphakathi nendawo angabhalisiwe. Alinganiselwa ku 11 amaphesenti ezimboni ezizimele ezinikela kumaNPO lapha eNingizimu Afrika. Ucwaningo (Bureau of Marketing Intelligence Annual Survey) oluvela kulengosi lusitshela ukuthi amaphesenti angu 60 omnikelo wezimboni uya emisebenzini yazo - lokhu kunomthelela kubasebenzi nasezimakethe zazo. Ukunikela kwazo akukhulanga kakhulu eminyakeni embalwa edlule ngenxa yokuthi leminikelo ihambisana nenzuzo etholiwe. Uma inzuzo iphansi, nemali enikelwayo iba ncane.
Lesisimo sikhomba amathuba akhona okuthuthukisa izinga lokunikela, ikakhulu emabhizinisini amancane nathuthukayo. Izinkampani eziningi zibheka ukuhlomula okuthile ngemali eziyitshala emiphakathini. Eminye yemithelela yokulindelwe yinkampani ukuvuleka kwamathuba okuhlanganyela emikhankasweni yokukhangisa nalezi zinkampani. Izimboni ezizimele zingehlukaniswa ngamabhizinisi kazwelonke nawezindawo. Ukuxoxisana nezimboni zikazwelonke kuvame ukwenziwa ekomkhulu lebhizinisi lelo, kodwa kuyenzeka namahovisi asezifundeni abe nemadlana akwazi ukuzisebenzisela yona ukweseka amaNPO endawo.
izikhungo: incazelo ihlanganisa zonke izinhlangano namaqembu abantu abenezifiso ezifanayo. Isibonelo kungaba yizigungu zemfundo kusukela ezinkulisa kuze kushaye emanyuvesi; ezigungwini zenkolo; amakilabhu emidlalo; amakilabhu okungcebeleka njengomaRound Table/Rotary kanye nawamasiko. Esikhathi esiningi lamaqembu noma izikhungo ziba nendikimba noma intshisekelo ethile bese kuqoqwa izimali, kwenziwe imisebenzi noma kuvolontiywe ukuze kwesekwe lenhloso eqokiwe.
Abantu ngabanye: kunabantu abalinganiselwa ezigidini ezingu40 lapha eNingizimu Afrika, kanti kubona angu15 amaphesenti asebenzayo nangathathwa njengengxenye yabanganikela.
Kulesisibalo baningi abangabamba iqhaza njengabantu bokunikela kumaNPO. Izilinganiso zithi abantu abayizigidi ezingu 9 banikela imali engamabhiliyoni angu 8 njalo ngonyaka kumaNPO. Isiko lokunikela nokweseka elivela kubantu ngabanye yinselelo enkulu esibhekene nayo ekuqoqweni kwezimali. Abantu bangehlukaniswa izigaba ezehlukene.
abanikelayo - abangase banikele - ubulili - amalunga noma abalandeli - iminyaka - amalunga amabhodi -isimo somshado ushadile/awushadanga/wehlukanisile njalonjalo.
abasebenzi - izifiso/intshisekelo (izingane/izilwane/iminyaka njalonjalo.) -amavolontiya - injwayelo yokunikela(ukheshe/ isheke/njalonjalo) -abazali -imfundo - abafundi asebaqeda - ekhaya (indlu/ ifulethi njalonjalo.) - izingane zesikole - imali yasendlini - amakhasimende - bagcina nini ukunikela - abathola ukuxhaswa - bagcina nini ukunikela - umphakathi - umsebenzi owenziwa ngumuntu.
Inkokhelo yemisebenzi: amaNPO amaningi asebenza ukusiza abantu nezidingo zabo ezehlukene. Ekuqaleni, izidingo eziningi zazimahhala, ikakhulu kulabo abentulayo nabangenabani. Izinto sezishintshile manje, isikhungo semfundo njengesikole esizimele noma inyuvesi seyifuna inkokhelo. Amanye amaNPO asefuna izindlela zokwenza imali ngokuthengisa ngemisebenzi nolwazi lwawo. Isilinganiso, wumtholampilo okukhokhisayo lapho uyosizwa noma uhlengwa; uhlelo lokuqwashisa ngesifo sesandulela-ngculazi nayo uqobo sikhokhelwa nguhulumeni. Amavolontiya asebenzela amaNPO ayabandanyeka emisebenzini yokuqoqa imali ukuze kusizakale inhlangano.
Ukuthengiswa kwempahla nemikhiqizo: amaNPO amaningi asebenza ukwedlulisa amakhono nokwenza imikhiqizo ethile. Amaqembu okulima ayatshala abuye afuye, kuthi athungayo akhiqize izingubo; enza izitini, abiye ucingo, akhe amafulemu eminyango, izinkwa nezinhlobo ezinye eziningi. Inhloso enkulu ukusiza labo abangenawo amakhono noma abangasebenzi ukuze bazisize. Inhlangano ingakwazi nokuthengisa umkhiqizo ngenzuzo noma ngekhomishini, noma ikhokhise labo abasebenzisa imishini yayo noma izindawo. Ingathenga impahla engakahluzwa noma engakakhiwa ngobuningi bese ithengisela abakhiqizi ngemuva kokufaka inzuzo.
Zikhona nezinye izindlela zokuhlomula ngokuthengisa impahla. Ezinye izinhlangano zisebenzisa amakhathalogi ngesikhathi sikaKhisimuzi, lapho zikhangisa khona ngamakhadi nezipho. Zithola iphesenti elithile lalokho okuthengisiwe. Ezinye zenza amadayali, amakhalenda kanye nezikibha, noma zidayise izikhwama zokufaka okhiye, izithelo, amasethi amapeni nemisizi nokunye okubalulekile ukuthola inzuzo. Ukhiye oya empumelelweni ukuba nendawana yokudayisela, ithimba lokudayisa noma ithimba elikhulu lamavolontiya. Lemizamo yenziwa ngenqubo yebhizinisi okunenhloso yokuthola inzuzo, edluliselwa kwiNPO.
Yini ekhuthaza abaxhasi ukuba banikele?
Uma kuhlelwa amasu okukhangisa ngomkhiqizo noma okwenziwayo, ibhizinisi kumele lithole kuqala lokho okudingwa ngabantu nokuvusa ugqozi ngokusebenzisa leyomikhiqizo ehlangabezana nezidingo zabo noma umsebenzi. Ngokunjalo nalapho kuqoqwa izimali, kufanele uqonde ukuthi yimiphi imikhiqizo eheha abantu nebenza bathinteke. Bakhetha kanjani phakathi kwezinto ezifana nezempilo, amalungelo esintu, imfundo, ezokungcebeleka, inhlalo, ezendalo nokunye abangakudinga?
Okokuqala okumele kwaziwe, ukuqonda indlela okukhula ngayo uthando lomkhiqizo noma umsebenzi ezinhliziyweni zabantu, nokuthi yiziphi izidingo nezimfuno ezibafikelayo ngesikhathi besafuna ukuqoka.
a. Yini eholela ekudalekeni kogqozi?
b. Yiziphi izidingo ezingaphakathi nesiko elidlala indima lapho abaxhasi becubungula imizwa yabo?
c. Zimfuno zini ezithintwa yilezi zidingo?
Ugqozi lwabaxhasi yinto engakhuthazwa okuvela ngaphakathi nemithelela eyenzeka ngaphandle. Kokuvela ngaphakathi singaphawula imizwa yokuqala yomuntu ngesimo, noma ukuzimisela ukuyenza leyonto. Lento ingaba yisimo esifana nokulamba noma ukoma, okwenzeka engqondweni njengokulangazelela noma ukudinwa.
Kwesingakuphawula nokuyimithelela yangaphandle, yizinto ezifana nalokhu umuntu akubonayo nokuvusa ugqozi kuye. Lemithelela kungaba yimfihlo yomuntu, umngane noma isihlobo, asebenza naye emsebenzini noma yinto engahlangene nomuntu njengesihloko esithile ephephandabeni, incwadi, isiphakamiso sokunikela noma uhlelo lwasemsakazweni.
Konke lokhu kungaba nomthelela wokuvuseka kogqozi kumuntu. Akusidali isidingo kodwa kuvuselela leso esivele sikhona. Ngakho lowo oqoqa izimali makaqonde izidingo zomuntu ngamunye nohlobo lomkhiqizo oluhambisana nalezo zidingo. Enye yezinkomba ezisemqoka ekukaleni lokhu yileyo eyabhalwa ngu-Maslow, yaziwa "ngokukleliswa kokubaluleka kwezidingo empilweni".
UMaslow uthi abantu benza izinto ukwenelisa izidingo zabo ezibalulekile kuqala ngaphambi kokwenyukela kwezisemazingeni aphezulu. Isibonele salapha; ngumuntu olambile, uqala ngokusebenzela ukuthola ukudla. Uma esezenelisile ngalokhu usengakwazi ukuchitha isikhathi sakhe esiningi ebhekela ukuphepha, njengokuthi adle ukudla okunempilo nokuphefumula umoya ohlanzekile. Kuyothi uma esezwa ephephile, afune isikhathi sokunethezeka ngenhlalo-nhle nokuzifunela abangani. Ngemuva kwesikhathi usengacabanga ngobuyena, ukuhlonipha abanye abantu. Uma esenelisekile ngalokhu, usekhululekile ukwenza nokunye okumkhulisayo njengomuntu. Njalo lapho umuntu esehlangabezane nesidingo sezinga ngalinye, lesidingo siyama ukuba yisikhuthazi, ubheka esilandelayo nesiphenduka isikhuthazi esisha.
Ukwazi ngezinga umxhasi akulo kuyayisiza iNPO ekubumbeni ugqozi oluphakeme kuye. Isilinganiso, uvalo , luyasetshenziswa ukugqugquzela ukwesekwa kwezinhlelo ezilwa nezifo ezesatshwayo.
Abantu abanentshisekelo entweni ethile noma emkhiqizweni bavame ukuba nesidingo esithile abafisa ukuba seneliswe. Lezidingo zingatholakala ngokubabuza abantu ngalokho abakufunayo. Ayikho inhlangano noma inhloso engenelisa zonke izidingo zalabo abafuna ukunikela. Ukuhlala unolwazi ngezimakethe ezinikelayo kusiza iNPO ekwethuleni izinhlelo nezisombululo ezenelisa lokhu okulindelwe ngabaxhasi. Nakuba izinhlangano zomphakathi zisigwema isimo sokutshelwa ngabaxhasi, zingalindela kuphela uxhaso nokwesekwa ngokwenelisa abaxhasi nokuqinisekisa ukuthi izimali zabo zisetshenziswa ezinhlelweni ezifanele nezivelele kubo.
Ngalolu lwazi ngezidingo nezimfuno zabaxhasi, iNPO ingakwazi ukubumba iqhinga lokuheha ukuze ithole usizo. Noma iNPO ingaba nomcabango ngalokho okufunwa ngabantu ezigabeni ezehlukene zempilo, akufanele ikhohlwe wukuthi konke lokhu kuwumthelela wezinto ezenzeka kulomhlaba esiphila kuwo. Ngenxa yezindleko eziphezulu zezinhlelo zokuqoqa izimali, kusobala ukuthi amaNPO kumele azinike isikhathi nokusebenza kanzima efuna abantu abathinteka ngezicelo ezenziwayo. Njengoba ingeminingi imithombo yabaxhasi eNingizimu Afrika, amaNPO akumele abambelele kuphela kubaxhasi anabo, kodwa mawasabalalise ugqozi ngendlela eyoheha imithombo eminingi neyoholela osizweni oluza izikhathi eziningi.
Ukuqoqa izimali akusibo ubunxibi, ukusiza abantu okunomthelela wokusiza nabanye futhi. Akukhathalekile ukuthi umuntu ubukeka noma uziphethe kanjani, bonke banogqozi ngaphakathi nolugqugquzela ukuba ngcono kunalokho ababukeka beyikho. Ukupha ngesinye sezenzo esiveza ubuntu obukhulu kithini njengabantu. Inkuthazo enkulu ngeyabantu abaphanayo - abaphi izinhlangano ezidingayo. Abesekeli izikweletu. Inhliziyo yokuqoqa izimali evelele wukuhunga amehlo abantu nokubahehela ekunikeleni - njalo njalo.
Abantu ngabanye: konke ukunikela kwenziwa ngabantu. Abanye banikela egameni lezimboni, noma njengemifelandawonye noma njengezwe abalimele.
Kuke kwenzeka nakimi - ngifuna ukusiza omunye onesidingo esifana nesami;.
Ngoba ukucelile - bengingazi ukuthi unesidingo ngaphambi kokungicela.
Izimboni: amabhizinisi anikela kuphela uma enza inzuzo, kanti izinkampani eziningi zencikisa isithunzi noma inzuzo yazo yangomuso lapho zinikela.
Ukwenza ngcono isithunzi senkampani - umphakathi uyozwa ukuthi siyawunakekela.
Ukukhuthaza izidingo zami - seseka umkhankaso wokudala amathuba emisebenzi ngoba abantu abasebenzayo bangamakhasimende ethu.
Ukuvela emphakathini - sifuna ukutshela amakhasimende ethu ukuthi seseka umphakathi.
Ukukhuthaza izinga lokuthengisa umkhiqizo - amakhasimende amaningi athokozile achaza abantu abaningi abathenga kithi.
Ngiyasithanda isiphakamiso sakho - isiphakamiso somsebenzi esethuliwe sihlangabezana nezintshisekelo zethu.
Umfelandawonye noma I-trust: isikhwama lapho umfelandawonye unikela khona ivame ukuchazwa njenge-Trust Deed. Lokhu yizinkomba zezifiso nentshisekelo yabaxhasi yokunikelela esikhwameni sabentulayo. Isikhungo kuye kudingeke sehlukane nephesenti elithile lemali yaminyaka yonke etshaliwe.
Yinkambiso esikholelwa kuyo - kusiyifiso sesizwe sonke (ukudala amathuba emisebenzi).
Uhulumeni wakwelinye izwe noma isikhungo: ohulumeni basemazweni asethuthukile bayanxuswa ukweseka amazwe asathuthuka. Esikhathini esiningi izinqumo zincika ezintweni zezombangazwe, lokhu kwenziwa njengenqubo-mgomo yasemazweni angaphandle. Ohulumeni abaningi basebenzisa izikhungo ezizimele (njengeUSAID - eMelika noma CORDAID - Inhlangano ebumbene yaseYurophu) ukwengamela uxhaso oluqondiswe ezinhlanganweni.
Kuyinqubo yethu ukusebenzisana namanye amazwe - inqubo yethu yezombusazwe isikhipha ngaphandle kwemingcele yezwe lakithi.
Ukwenza ngcono umnotho - ukutshala izimali ekusimamiseni imiphakathi kunomthelela empilweni yesizwe sakusasa.
Ukusungula nokwenza isiqiniseko sokuthi imisebenzi yesihawu ithola ukuhlonipheka nokwethembeka emphakathini, nokwazi ukuthi abaxhasi nalabo abasafisa bathola isiqiniseko esiphelele kumaNPO ngezinhloso ezicelelwa ukwesekwa.
Ukuthola incazelo ngacela izimali, kungabe ngamavolontiya, abasebenzi benhlangano noma abaqoqi-mali abaqashelwe lomsebenzi?
Ilungelo lokubuza imibuzo ngokukhululeka lapho kunikelwa, ukuthola izimpendulo eziphuthumayo, eziqondile neziyiqiniso.
Njengoba emaningi kangaka nje amaNPO lapha eNingizimu, ukuqoka lawo angesekwa kungaba yindida. Abaxhasi baqala ucwaningo ngokuzibuza imibuzo eyisisekelo njengalena: Zindaba zini ezinihluphayo Yini esondelene kakhulu nani neniyikhonzile Yini enifuna ukuyibona iguquka emphakathini noma endaweni enizungezile Ukuthola iNPO eyenza umsebenzi omuhle endaweni esemqoka kubaxhasi yisinyathelo sokuqala sokuthathwa. Ngemuva kwaso, usungafuna ulwazi ngezinto ezikuthintayo nokuzibophezelela isikhathi eside. Ukuzibophezelela kwaloluhlobo kusiza iNPO ukuthuthukisa amaqhinga esikhathi esizayo nokuhlangabezana nezinkinga okusetshenzwa ngaphansi kwazo?
Yiba wumxhasi nomnikeli onolwazi. Yenza imizamo yokufunda ngalokho ocabanga ukukweseka. Uma iNPO iza kuwe, ungangabazi ukufaka imibuzo ngalokhu. AmaNPO ayazi ukuthi abaxhasi bafuna ulwazi ngohlobo lwezinhlelo abazenzayo, imigudu yokwabiwa kwezimali njalonjalo. Kumele bakwazi ukukunika izimpendulo ozifunayo.
Isabelo sezimali sokunikela. Guqula izinjongo zakho zokunikela zibe yiqhinga lokuhlela ezezimali. Ukubeka imali ethile eceleni wenzela ukunikelela imisebenzi ekhethiwe kusemqoka futhi kwenza ube namandla okunikela ngezikhathi zonke.
Gcina amalisidi akhombisa umnikelo wakho. AmaNPO kumele akhiphe amalisidi alolo nalolo xhaso. Qikelela ukuthi uyawagcina lamalisidi ukuze uhlomule ekukhokheni intela. AmaNPO amaningi eNingizimu Afrika ayakwazi ukunxephezela ngesaphulela enteleni ngaphansi koMthetho owengeziwe iSigaba 18(a) soMthetho Wentela kahulumeni (Section 18(a) of the Income Tax Act). Kumele uwuveze lomnikelo lapho ugcwalisa amafomu entela nokwenziwa minyaka yonke.
Buza ngokulinganiswa kwezipho. Abaxhasi abaningi esikhathini sanamuhla bagqugquzela amaNPO ukuba enabise isidleke noma imithombo yosizo ngokuphonsa inselelo yokuqoqa imali elingana nefakwe wumxhasi, lokhu ingakwenza ngokufuna ukwesekwa kweminye imithombo nokukhulisa umthamo woxhaso.
Unganikela ngaphandle kokudalula igama, uma uthanda. Wonke amaNPO kumele agcine isethembiso sokugodla igama labaxhasi abangafuni ukwaziwa. Akubona bonke abaxhasi abafuna ukwaziwa emphakathini ngeminikelo abayenzayo, amaNPO kumele azihloniphe lezizicelo.
Zingaphezulu kweyodwa izindlela zokunikela/zokupha: amaNPO ahlomula ngazo zonke izinhlobo zokunikela. Amafa noma imali etshaliwe, izipho zempahla, ukunikela ngesikhathi namakhono yimithombo yokweseka eyemukelekile kumaNPO ngaphandle kokukhipha imali.
Unelungelo lokwenqaba: uma umxhasi engenaso isiqiniseko noma engakhululekile ngendlela okucelwa ngayo ukweseka, unokungabaza ngobuqotho benhlangano noma ikhono lokufeza izethembiso, ungangabazi ukwenqaba. Zinike isikhathi ukuthola izimpendulo ngemibuzo onayo ukuze unethezeke ngezinqumo ozithathayo.
Unganikeli ngemali kubantu ongakaze uzwe ngabo, noma ongabethembi: zingaphezu kwezinkulungwane ezingu 90 izinhlangano zamaNPO ezifuna ukwesekwa lapha eNingizimu Afrika. Yinto evamile ukuthi kuze kuwe inhlangano ongakaze uzwe ngayo. Ngaphambi kokunikeza inhlangano ongayazi, thola ulwazi olubhaliwe ngayo, kuhlangene nomthethosisekelo wayo, amagama amalunga esigungu; imininingwane yokubhalisa nangebhange ne-akhawunti.
Thola iNPO ekulungele: izinhlangano eziningi ezincane azinazo izimali zokukhankasela uxhaso. Yiba nomdlandla wokufuna iNPO noma ambalwa asemkhakheni wakho nongaba nogqozi kuwo. Ngokwenza lolucwaningo, ungathola izinhlangano ezihambisana nezinhloso zakho.
Umsebenzi wokunikela ngezimali ezinhlanganweni zamaNPO wencikiswe kakhulu kuleyo eyenziwa ngabaxhasi basemazweni angaphandle, amatrust, imifelandawonye kanye namabhizinisi aseNingizimu Afrika. Kusukela ekuqaleni kuka 1980, iNingizimu Afrika seyithole ukunakwa ngabaxhasi bakwamanye amazwe kanjalo nabangaphakathi, ngemuva kokuthola inkululeko nokusondela kuhulumeni wentando yeningi. Ngesikhathi esifanayo izinkampani ezinikela ngemali azisavele zenze izipho nje, kodwa sezihamba ngohlelo lokutshala imali ngenhloso yokwakha nokubandakanya umphakathi kulemisebenzi. Seziqale umkhankaso wokudala ubudlelwane nemiphakathi yaseNingizimu Afrika ngaphansi kwegama elithi "ukuzimbandakanya kwezinkampani njengesakhamuzi". Zonke izinkampani nezimboni ezinkulu ezinikelayo sezikhombise intshisekelo ekugqugquzeleni ubudlelwane phakathi kukahulumeni nomphakathi okuyoba nomthelela wesimo lapho kuyothuthuka kusimame khona umnotho nezimpilo zabantu.
Isitatimende esicacile: amalungelo nezifiso zezinhlangothi ezinikela ngemali, indlela yokutshala imali nemiphumela elindelwe.
Ukubuyekeza kabusha: Noma kufanelekile ukubuyekeza umbono nezinhlelo ngemuva kwezikhathi ezithile, ukwenza lokhu ngokweqile nokungahlelekile kumele kugwemeke.
Iqhaza labathintekayo: ngokufanele, uvo lwabahlomulayo ohlelweni kanye nababambe iqhaza bangaba yingxenye yokubunjwa kombono nezinhlelo zenhlangano.
Umgudu wokuthola imali: umgudu wokuthola imali kumele ube nalokhu: - umgudu ovamile, oqondene nezinto noma izindaba zokugcina inhlangano ikhona sonke isikhathi, isigqi sokuphatha, ubuqiniso benhlangano, ukuzibophezelela, iqhaza lomphakathi, ukusingathwa kwezimali kanye nokwethulwa kwemibiko. Umgudu oqondile - uqondene nemiphumela ehloswe ngohlelo ngalunye noma umsebenzi osunguliwe.
Ukusebenza ngokusobala kumele kugqugquzelwe kubo bonke ababambe iqhaza ngesikhathi intuthuko yenzeka. Abatshali-zimali nabanikelayo kumele baziphathe ngendlela eqinisa ukuzibophezelela kwabo emehlweni alabo abasebenzisana nabo.
Ukuveza yonke into: kumele kuvezwe yonke imininingwane yoxhaso noma okunikeliwe, lokhu kuhlanganisa amagama, nobukhulu bomnikelo ngoba kuyisifiso nentshisekelo yentuthuko ukwazi ngalemininingwane. Abanikela ngosizo kufanele bakweseke ukukhishwa kolwazi olufuze lolu.
c. ukugcina izidingo zomuntu ngokwakhe zisemgqeni nezimfuno zentuthuko okwesizwe okumele kukleliswe phambili: indlela elindelwe yokunikela nokupha ngosizo, imiphumela elindelwe nezinkomba zenqubekela-phambili mazibe semgqeni owodwa nokusemqoka entuthukweni yesizwe nemikhakha esondelene.
Izimfuno zomuntu ngokwakhe: uhlelo lokunikela aluhlelwe ngendlela yokuthi izidingo nezimfuno zalowo oletha usizo zingashayisani nokuphokophelelwe yinhlangano yeNPO nokuyiyo esizwayo. Inkambiso yokunikela okufanele ibonakala ezingeni lokuhlangabezana kwezidingo zomxhasi nalowo onikwa usizo.
Ulwazi olukhishwa ekuqaleni: abaxhasi nabanikela ngosizo kumele baveze kusenesikhathi ulwazi olucacile ngalenqubo elandelayo: senziwa kanjani isicelo; sifakwa nini isicelo; ithuba elivulelekile lokufaka isicelo, lapha kungacaciswe ngokusebenzisa izimpendulo zika "yebo noma chabo"; ukufinyelela esivumelwaneni ngemiphumela; okudingekayo lapho kwethulwa imibiko; nokuthi imali iyotholakala nini.
Ukufinyelela elwazini: ulwazi olunikwa labo abangathola usizo kumele lugqugquzele isimo lapho wonke umuntu, ikakhulu labo ababencishwe amathuba esikhathini esiphambili bengafinyelela kulo, singaphawula imiphakathi yasemaphandleni nezinhlangano, labo abangalukhulumi ulimi lwesiNgisi, amaqembu antula inqalasizinda kanye nabantu abangayejwayele inqubo yokulandela imithetho yezinkampani.
Ukuxhumana okusheshayo: isikhathi esiphakathi kokufaka isicelo nokuthola impendulo masibe sifushane ngokwanele. Uma isicelo singaphumeleli, isaziso masikhishwe ngokuphuthuma.
Isabelo-sezimali: isabelo sezimali sezinhlelo zokunika usizo noma uxhaso kumele sinqunywe kusenesikhathi. Lonke uxhaso malwenziwe luqondane naleyo mali ekhona.
Ukuthathwa kwezinqumo ngemuva kokuthola ulwazi olwenele: izinqumo kumele zisuselwe elwazini nasekuqondeni okwenele ngezindaba zentuthuko nemizekeliso eqondene. Uma kufanele, oyonikela ngosizo makathole abanolwazi oluqondene.
Ukushayisana kwezimfuno: abanikela ngosizo kumele bathathe ngokucophelela izinyathelo eziyogwema ukushayisana kwezimfuno, ikakhulu kubantu kanye nezinhlangano ezisondelene nebhodi noma ingxenye yabasebenzi benhlangano enikelayo.
Ubudlelwane kumelwe bucaciswe: isivumelwane sokuxhasa kufanele sicacise ubudlelwane phakathi komxhasi nalawo ohlomulayo kuphinde kukhulunywe nangemiphumela elindelwe.
Ukuxoxisana ngemiphumela: abanikela ngoxhaso kumele baxoxisane nenhlangano esizwayo ngemiphumela yentuthuko elindelwe ngenhloso yokwakha ubudlelwane obakhayo.
Abasesigabeni sokugcina sokuhlomula: isivumelwane kumele sicabangele izidingo zabantu okuyibona ngempela befanele ukuzuza nokucubungula umgudu ongalandelwa ukuze kufezeke lenjongo.
Izinhlelo zomnikelo noma uxhaso: izinhlelo zomnikelo kumele zibeke ngokucacile inani lemali, inhloso, ubude besikhathi somnikelo, inqubo yokukhokha, indlela yokwethula imibiko, ukuvivinywa kwenqubeko engase ibe khona kanye nemibandela okunganqanyulwa noma kumiswe ngayo uxhaso.
Inkokhelo ngesikhathi: abaxhasi kumele baqinisekise ngokulandelwa kwesheduli noma isikhathi esimisiwe sokukhokha.
Abasiza ngoxhaso kumele basebenzise izinhlelo zokunakekela ukuthi ukwengamela izinto kwenele futhi uxhaso lusetshenziswa ngenkambiso yesivumelwano.
Ukuqonda imboni yonikwe usizo.
Ukubuyekeza nokuvivinya imiphumela: nakuba zonke izinhlelo zidinga ukuvivinywa ukuze kuhlolwe izinga lenqubekela-phambili, ukuvivinywa okwenziwa ngovela ngaphandle kubalulekile. Isivivinyo esiwusizo yileso esibuyekeza amaphutha bese seneka izifundo ngawo lapho sekuhlelelwe ikusasa.
Ukweseka intuthuko enhlanganweni namalinge amahle: ukweseka intuthuko enhlanganweni kulowo onikwa usizo kungabaluleka uma isivivinyo sikhomba ukuthi ushintsho luyadingeka. Isiqalo namalinge amahle nokuqonda ulwazi nentuthuko edingekayo kumele kube yizinkomba zesivivinyo soxhaso nokwenza izincomo.
Ukuvivinya uxhaso: amaqhinga angaphakathi okuvivinya nokuhloswe ngawo ukuhlola izinhlelo kumele aba yingxenye yombandela wokunikela ngosizo. Iqhinga lemibuzo ehleliwe lingaba wusizo nesisekelo sokubuyekeza imiphumela yezinhlelo ekuhlahleni indlela yokwenza ngcono izinqumo zokuqoqa izimali.
Abaxhasi kumele batholakale ukuze babe wusizo uma bedingeka. Mabenze konke okusemandleni ukuphendula izincingo, imibuzo nezinkinga ezethulwe ngokubhalwa nokuthi uma kunemibuthano babe khona ukuzokhombisa ngemisebenzi eyenziwayo, bazame nokuxazulula izinkinga.
Ukuphila kwenhlangano nangemuva kwesikhathi soxhaso: abaxhasi kumele bagqugquzele futhi beseke labo abasizwayo ekuthuthukiseni amandla namaqhinga okusebenza afanele ukuze inhlangano isimame ngisho abaxhasi bengasekho.
Ukunqoba ukwethembela kwabanye: imigomo nenqubo yabaxhasi mayidwetshwe ngendlela ehlomulisa abantu nemiphakathi. Lokhu kungazuzwa ngokugwema indlela yokusebenza lapho abantu bephiwa khona, kodwa indlela engcono yileyo enokuhlanganyela nemigomo yokuxhaso ehlelwe kahle ngenjongo yemiphumela eyobonakala nasesikhathini eside esizayo.
Isikhathi soxhaso nokuphela kwalo. Kumele kucatshangisiswe kahle ngokuqhuba uxhaso lwedlule esikhathini okuvunyelwene ngaso. Kumele kukhishwe isaziso sokuphela koxhaso. Abaxhasi banesibophezelo sokugqugquzela impilo ende nokusimama kwenhlangano, ngakho mabenze ngokusemandleni ukusiza ngezinhlelo zokwakha amaqhinga empumelelo.
Izindleko eziqondene: abaxhasi akumelanga bayekelele ukuhlangabezana nezindleko eziqondene ngqo nomsebenzi uma isivumelwane kuwukuxhasa izindleko zohlelo futhi lezizindleko zixhumene nemiphumela elindelwe.
Ubuntu nobuso balabo abathola usizo: abaxhasi kumele bafune ukusebenza ngendlela eyohlonipha ubuntu nesizotha noma isithunzi sezinhlangano ezinikwa usizo. Ubudlelwane nezinhlangano ezisizwayo makube ngobokuhloniphana lapho uhlangothi ngalunye luveza khona ngokusobala iqhaza eliyobanjwa yilo ekufezeni inhloso yentuthuko ebekiwe.
Iqhaza lomphakathi: abanikela ngoxhaso mabagqugquzele umphakathi ophiwayo ukuthi ube yingxenye yokubumba izinhlelo zaleyondawo.
Ubudlelwane bokusizana: abanikela ngoxhaso mabazame ukudala ubudlelwane bokusizana nalabo abasizwayo. Lobudlelwane abungagcini nje ekukhipheni imali, abedlulele ezintweni ezifana nesibophezelo sokwenza inhlangano ibe nobuchwepheshe, ukushiyelana isikhathi, amakhono nezinye izinsiza ezingadingeka.
Izinhlelo kumele zibuyekezwe njalo ngenxa yokuguquka kwesimo senhlalo nesomnotho. Inqubo nezinhlelo mazihlale njalo zicutshungulwa ngenhloso yokuthi zisebenze kangcono. Abanikelayo mabazame ngezikhathi zonke ukwenyusa izinga lenqubo-mgomo yabo yokweseka ngosizo. Ukwenza ngcono kungafezeka ngokuhlala bexhumana nezinye izinhlaka ezixhasayo, ukuqinisekisa ngabasebenzi abaqeqeshwe ngokwenele nokuhamba phambili ezintweni ezenzeka kulomkhakha ngaphakathi ezweni nokubonela kwamanye amazwe.
Kuleminyaka sekubonakala ziningi izimboni ezifana nezikhiqizayo, izitolo eziyinxanxathela nezikhungo zokwebolekisa ngemali esezinegalelo ekuxhaseni izinhlangano, kungabalwa njengalezo zezingane nokongiwa kwemvelo. Ngesikhathi esifanayo, zithola ukwaziwa emphakathini nethuba lokukhangisa kangcono ngempahla nemisebenzi yazo. Ukuxhasa ngombandela wokukhangisa noma okwaziwa kakhulu ngoxhaso lapha eNingizimu Afrika kuletha izinhlobo eziningi zamathuba ezinhlanganweni, kungaba ngezinkulu noma ezincane lapho kudaleka khona ukusebenzisana phakathi kwazo nabezimboni. Lokhu kusebenzisana kwenza wonke omdibi naloluhlelo ukuba azuze. Ibhizinisi linenhloso yokwenyusa izinga lokuthengisa umkhiqizo noma umsebenzi walo, nokwakha isithunzi esihle kumakhasimende. INPO yandisa ukwaziwa kwayo nokuqoqa imali edlulele ngokusebenzisa lomthombo omusha. Umphakathi wona uzuza ngokuzibandakanya nomkhankaso owenziwayo. Amabhizinisi asebenzisa ukuxhumana njengethuba elihle lokwandisa udumo lomkhiqizo wenkampani nendlela yokukhangisa, kanti lomkhankaso ukhokhelwa yisikhwama sesabelo sokukhangisa. Ngalendlela amaNPO anethuba lokuhlomula esikhwamaneni sabezimboni ezizimele ngaphezulu kosizo aluthola esabelweni seminikelo.
Inqubo yokukhangisa okunombandela noma uxhaso luchazwa kanje: ubudlelwane obuzuzisa bonke labo abayingxenye yohlelo, okusho inkampani kanye nenhlangano engasebenzeli nzuzo, lapho inkampani iqhuba izinhloso zayo zokukhangisa nokubukisa ngomkhiqizo noma umsebenzi wayo kuthi inhlangano izuze ngokuqoqa imali kanye nokwakha isithombe esihle emphakathini ngemisebenzi yayo.
Umphumela walokhu ubonakala kakhulu emkhakheni wezemidlalo, lapho sibona abezimboni ezizimele betshala isamba esikhulu semali ekuxhaseni imidlalo efana nebhola lezinyawo bese bethola ithuba lokukhangisa komabonwakude. Inzuzo yokuvela kumabonwakude yedlula ngokuphindiwe izindleko zoxhaso, yikho kanye futhi lokhu okwenza lezizimboni ziheheke.
ukukhangisa, imikhankaso yokukhangisa naleyo yokuxhumana nomphakathi: amabhizinisi anikwa imvume yokusebenzisa amagama amaNPO (logo) emaphepheni nalapho ekhangisa emaphepheni.
Iphesenti lokuthengisiwe: indlela elula nevamile ngeyokunikela kumaNPO ngephesenti elithile lomkhiqizo wempahla ethengisiwe. Kwesinye isikhathi kungaba yiphesenti elithile lomthamo wokuthengisa, kungasetshenziswa ingxenyana yentengiso kumakhadi emali okukweletisa noma eshekeni ngalinye bese yedluliselwa kwiNPO.
uxhaso: abezimboni ezizimele bathola ukwaziwa ngokuxhasa izindleko ezithwalwa yinhlangano lapho inkankasela ukuqoqa izimali.
Ubudlelwane nenhlangano: inkampani kuyenzeka idayise amakhadi ayo okukweletisa, umshuwalense neminye imikhiqizo noma imisebenzi kubalandeli beNPO bese bedlulisela enhlanganweni iphesenti elithile noma imali eyinani eliqondile enhlanganweni sebebonga lelilungelo.
Ukukhangisa okunombandela noma uxhaso yisivumelwane sokuhweba, akusiso nje isigameko sokuqoqa imali. Kumele iNPO iqaphelisise lapho ikhetha lowo eyosebenzisana naye kanti kusemqoka ukucwaninga ngokuzwana kwesiko noma inkambiso yomkhiqizo waleyo nkampani nenhlangano uqobo. Ngakolunye uhlangothi, inkampani nayo ifuna ukuxhasa iNPO noma injongo ehambisana nesithunzi kanye nezinhloso zayo.
Ubude besikhathi sezinhlelo nezinhloso, ukucaciswa komgamu wemakethe yemboni nesizinda seNPO.
Kafushane nje, inhloso enkulu yenkampani ngokukhangisa okunombandela noma uxhaso, wukudayisa umkhiqizo omningi wenkampani. AmaNPO asuke engena kulobudlelwane ngolwazi lokuthi nawo ayingxenye efanayo nenkampani nokuthi aletha umthelela omuhle enkampanini lapho nayo iyohlomula ngokuba ngabaxhasi. Inhloso-nqangi yeNPO ukuqoqa imali eningi ukuze ifeze impokophelelo yayo. Lezinhloso ezehlukile zalamaqembu zingaphilisana ngaphandle kokudala ingxabano.
Ukugqugquzela abamabhizinisi ayinxanxathela, abasebenzi nabathengisayo.
Izivumelwane zokuxhasa ezenzwe ngomlomo azizinhle. Isivumelwane esibophezelayo nesisemthethweni kumele sibhalwe, nesichaza imibandela nokulindelwe ezinhlangothini zombili. Isivumelwane siphawula ukuthi uhlangothi ngalunye kufanele lwenzeni nokuthi yini okungafanele yenziwe, ngakho kumele sisuse konke okungaba yindida nokungaqondi. Asenziwe ngendlela evikela iNPO nenkampani.
Abaxhasi abayitholanga imali yokubamba iqhaza noma yabathile ohlelweni lokuxhasa.
Esinye isivumelwane mayelana nokuphatha noma umsebenzi wasehovisi oncikene nohlelo noma umcimbi; ukusebenzisana nezinye izinkontileka zangaphandle njengezingosi zokukhangisa; ukuhlelwa kwemihlangano; ukugcinwa kwamalekhodi; ukukhishwa kwemibiko yenqubeko.
Izinhlangano ezingasebenzeli nzuzo noma labo abaqoqa izimali/abanikela ngazo nabasebenzelana nabo bayohlonipha imigomo yokuziphatha kahle.
Inhlangano, ukubuswa kwayo nabangaphansi kwayo bayavuma ukuthi uma betholwe bephambene nalemigomo, bayocubungula isimo ngasinye ngokulandela umthethosiseklo wenhlangano nemibandela yokubhalisa kwayo.
Uyokwamukela ukuphenywa okulandela inqubo-mgomo yangaphakathi enhlanganweni noma imibandela yesivumelwane lapho etholwa enza okuphambene nemithetho yalomgomo.
Uyovuma ukuthi uma itholwa iphambene nemigomo ebekiwe, inhlangano iyophenywa ngokulandela inqubo-mgomo yangaphakathi enhlanganweni nemigomo ephathelene.
<fn>zul_Article_National Language Services_Sakhela Isizwe.txt</fn>
Abakhubazekile abafanelekile ukuthola uxhaso olungu R25580 nangaphezulu ngenxa yezidingo ezengeziwe njengokwendlala izitini egcekeni nezindledlana ezinye emnyango wendlu, izibambelelo nezindawo zokweneka endlini yokugezela; izinkombandlela eziya emnyango kanye nensimbi sasemnyango zezithulu.
Lolu xhaso luyatholakala kumuntu ngamunye ofisa ukuthenga umuzi noma isiza ehlanganise noxhaso okukhona emakethe . Lolu hlobo loxhaso lutholakala ngohlelo lokuthi loyo ofika kuqala uzoluthola kuqala.
Lo xhaso olunikezwa lezo zakhiwo ezihlanganisile ezivumelekile ezingaba ngezomuntu ngamunye noma ngamaqoso akhiwe ngokusemthethweni ukuthi zingakha ziphathe isakhiwo sokuhlala esihlanganisile.
Lolu hlobo loxhaso luvumula ama-R23100,00 kumuntu ngamunye woqobo noma umndeni ohola ngaphansi kwama- R3500,00 ngenyanga.
Lolu hlelo lwemalimboleko lusebenza ngendlela yokuphula. Le ndlela yokuphula iphethwe ngumphakathi ngqo, bese kuthi uhlelo lwemalimboleko luxhase leyo mindeni enongeniso mali oluncane ukwelekelela uhlelo lokuzenzela, ukonga kanye nokukhuthaza ukuzakhela nokulungisa lezo zindawo zokuhlala ezikhathini ezithize.
Kwabahlala endaweni eneziza ezihloliwe ezidayisiwe nguhulumeni, ufanele ukuthola lolu xhaso oluhlaganisile olutholakalayo.
Lena imizi eyakhiwe ngabakhi abaqashwe nguhulumeni wesifunda noma kohulumeni basemakhaya kulawo maqoqo abefanelwe ukuxhaswa.
Esifundweni sase-Limpopo yakhiwe ngemixhaso emi- 5 ilandelana ivela ohlelweni lomxhasa lwezindawo zasezabelweni luhlukanyiswe ababolekisa izimali bakwa - Angishana lwahlaganiswa ngemali eyongiwe yilowo mndeni obolekwayo.
Lolu xhaso lunikwa labo bantu abafuna ukuzakhela izindlu ngokwabo. Lolu hlelo lwahlukile kulolu oluhlanganisiwe nezinye izinhlelo lapho usonkontilaka akha khona izindlu ezakhela abantu abaningi , kanti lolu hlelo lwabantu lokwakha izindlu luvumela abantu ukwakha noma ukuzilungisela nokuzakhela izindlu zabo. Abantu bazibambele mathuba ekwakheni izindlu zabo, bese belekelelwa inhlangano engumelekeleli, imali yokukhokhela lenhlangano engumelekeleli ngokwelekelela ikhono.
Uhulumeni uveze umthetho wokuthi umxhaswa kudingeka akhokhe ukuze afinyelele ohlelweni lokuxhaswa. Inhloso yaloku ukuthi umxhaswa naye abambe iqhaza ekuxazulelweni inkinga yezidingo zezindlu , ukuze umoya wesiko lokonga, umxhaswa abenako ukwazisa loku okwamukelekayo ngoxhaso ngendlela kusukela ngomhlaka -01 Apreli we-2002, abemukela uxhaso balindeleke ukuba nabo bafake isandla.
Abagugile, abakhubazekile, nalabo abanempilo esikhahlamezekile kodwa uma benemali - ngeniso engaphansi kwezi-R3500 ngenyanga.
Lolu xhaso lenzelwe labo abanamalungelo endawo abayisebenzisayo kodwa benganabunikazi bayo. Le ndawo isuke ingekahulumeni ngaphansi kweso lomthetho labaholi bendabuko. Lolu xhasolenziwa kuphela ngendlela yezinye yezinhlelo lapho kukhona abasekeki noma abelekeleli abayizinhlangano. Umxhaswa unayo imvumo yokukhetha ukuthi uxhaso luzofaka isandla. Ekuhlanganyeleni kwemboleko, noma ekwakheni indlu noma inhlanganisela yako kokubili.
Phambilini, ikakhulukazi emalokishini abansundu anjengo-Soweto , e-Mamelodi namanye, uhulumeni owedlule wakha izindlu zokuqasha. Abahlala kuzona abaqashi abangena kulezi zindlu ngaphambi komhlaka- 15 Mashi 1991, sebengafaka izicelo zesaphulelo ekuthengeni lezo zindlu esingafinyelela kuzi- R7500,00.
Isikhathi esiningi lezi zindlu zinikezwa mahala ngenxa yenani lwesaphulo esiyizi- R7500,00 esingaphezulu lwenani lendlu qobo.
Iqophelo elidlulile kuzi- R579,00 loxhaso lungasetshenziswa ezingeni eliphansi lobungcweti bobunjiniyela.
Ingxenye esele yi-R12521,00 ingasetshenziselwa isakhiwo sangaphezulu, bese okungena ngaphansi kwama mitha ayisikwele angu 30 (30m) yephansi lendlu eliphelele.
Abadinga uxhaso lokwakhelwa ngabakhi izindlu, kufanele bakhokhe kuqala isamba esiyizi-R2479,00.
Uhlelo lwezindlu zangasese, uhlelo loku donsa amanzi ngaphandle neloku tholakaka kwamanzi luyisidingoqangi.
Abafuna ukuxhaswa ngohlelo lokwakhelwa izindlu zabantu, bona abadingekile ukuba bafake isandla ngeyabo imali.
Abalingani bethu ohlelweni lokwakhiwa kwezindlu nokuthi msebenzi muni?
Uhlelo lokususwa ezindlini uye kwenye ukuba lube yisu lokulungisa isimo esifanele lezi zindlu loluhlelo lwenziwa ngokuhlanganyyela ezinkampanini zamabhange kanye nohulumeni ukuba axhumanise ekusebenziseni uhlelo lokubekwa kabusha ukuze kulungiswe isimo esifanele sezindlu.
Ukufuna ulwazi nemininingwane yezindlu ezidingekayo phezu kwenani elifanelekile.
i-Servcon izoloku iqhubekile nokunikezela i-Thubelisha Homes ngolwazi olunzulu mayelana nezindlu esezingene esivumelwaneni sesilinganiso esifanele. Lolu lwazi luzobe selisetshenziswa i-Thubalisha Homes ukuqhathanisa nokuhlaziya isimo sendawo nokuba ukuthi amandla akhona yini uma kubhekwa inani, nemvelo kanye nebalazwe lezindlu ezidinge kayo.
I-NURHA ugunyazwa ukuhlahla indlela yokutholakala kwezimali kulezo zindawo ezimbi ukuze uthuthukise ukwakhiwa kwezindlu zabahola kancane . Futhi engamela uhlelo lokonga imali yokwakhiwa kwezindlu.
Ukwakha nokuhlumelelisa amandla ezakhiwo zezindlu.
Ukukhuthaza nokusabalalisa ngaphakathi nangaphandle kwezwe, ubudlelwano ngokuthi ahlanganise noma axhumamise bonke ababambi qhaza ndawonye ngezindlela ezihlukene zezinhlangano, ukuze kuthelelwane ngolwazi namakhono kanye nokuhlanganyela ngokubambisana.
I-NHBRF igunyazwe ukumelela amalunga abasebenzisi bohlelo lokwakhiwa kwezindlu ngokubanikeza isiqiniseko esiyisivikeli ezakhiweni ezinamaphutha ezindlini ezintsha, nokuvikela abanikazi bezindlu, abakhizindlu, abafanelekile ngezidingo, isibophezelo lapho kungabanga khona kahle, ukuthi balungise ngaphansi kwalo mthetho.
Isizwe esakhelwe phezu kwesisekelo esihle sezindawo zokuhlala ezinobuntu.
<fn>zul_Article_National Language Services_Sawubona.txt</fn>
Bheka amakhasi ahlukene (emakhasini 5 ukuya ku-10)!
Khetha UMBALA owuthanda kakhulu bese ubhala igama lakho kuwo uma uthanda!
Zungeza kulo mbukiso bese UTHOLA isithombe esipendiwe osibona ekhasini 12! Usitholile Mingaki IMIBALA oyibonayo Sinjani ISIMO SOKWAKHEKA salesi sithombe?
Lo msebenzi wenziwe izingxenye ezahlukene. Zingaki IZINGCEZU ozibalayo Thatha izitikha bese UZIHLELA ekhasini 22 ngendlela othanda ngayo! Zisungulele owakho umsebenzi wobuciko?
Kukhona izimo zokwakheka ozaziyo oke uzibone empilweni yansuku zonke osuke wazibona kulo mbukiso Ungazidweba?
Uke wazibona izikwele zakhiwe NGEZIMPAPHE Wazithola izingcezu Ingabe inyoni Cha Ifu Iphupho Kungaba izinto eziningi UCABANGANI?
Uma lo msebenzi wobuciko ungenza UMSINDO, kungaba uhlobo luni lomsindo Ungaba phezulu noma ungaba phansi Noma angeke kuze kube namsindo qobo Ungazama ukwenza lowo msindo?
Lesi sithombe-ke Ungakwazi ukucabanga ukuthi uhlobo luni lomculo esingawenza UNGAWUDANSELA lo mculo khona manje lapha?
Lo nguMbongeni. Akasebenzisi upende, amapensela, indwangu noma izimpaphe. Uqoqa izikhwama zamapulastiki bese eziletha esitudiyo. Lapho wenza isithombe esiyinhlanganisela yezinto, ikholaji, ngemidweshu yezikhwama zamapulastiki. UNGAWUCHAZA lo msebenzi wobuciko Ubonani?
Ungakwazi ukucabanga NGEZINTO ongazithola ekhaya, ezitaladini noma esikoleni Kukhona OKUTHOLAYO kulezi ZINTO kulo mbukiso Bhala phansi konke okutholile?
Zula zula ubheke yonke imisebenzi yobuciko. Khetha ingxenye oyithanndile kulo mbukiso!
Yenza UMDWEBO ukuze ukwazi ukukhombisa umndeni wakho kanye nabangane ekhaya!
Umsebenzi wobuciko osandakuwudweba unombala nesimo sokwakheka, futhi wenziwe ngezinto eziqondene nawo ngqo. Ungakwazi ukubhala phansi ukuthi lo msebenzi unahlobo luni loMBALA, lweSIMO SOKWAKHEKA kanye nolweZINTO?
Hamba uyofuna isithombe esipendiwe embukisweni!
Ubonani Ukhona umehluko uma isithombe esidwetshiwe usibukela ekudeni noma usibukela eduzane?
Bheka lo msebenzi kodwa ungasifundi isihloko! Ungakwazi ukucabanga ngeSIHLOKO obungasinikeza lo msebenzi wobuciko?
Manje bheka isihloko. Ingabe lesi sihloko kukhona esikuguqulayo Ingabe kukhona okubonayo noma okucabangayo okuhlukile kunokwakuqala?
Ungakwazi ukuthola umsebenzi wobuciko emnyuziyamu ofana nalezi zithombe ezimbili osandakuzibuka?
Uyitholile le nto EMINXA MITHATHU?
Yini umehluko phakathi kweSITHOMBE esisemakhasini (amakhasi amabili aphuzi aneziphambano) kanye noMSEBENZI WASEKUQALENI wobuciko ophambi kwakho?
Ake ubheke yomibili imisebenzi yobuciko bese ukhuluma ngeSIKHALA.
Bheka amaMercedes amnyama namhlophe emnyuziyamu!
Ungcweti wemisebenzi yobuciko ubezibuka ekuphi izimoto?
Uyayibona into eminxa mithathu EYINDIDA eduze kwezimoto?
Ake uzame ukudweba le nto NGOKUBONA KWEHLO LESIBUNGU.
Bheka lo msebenzi wobuciko.
Lo mfanekiso ubonisa indawo yokuhlala ngoKUBONA KWEHLO LENYONI. Ake udwebe UHLELO LWEPHANSI lwekilasi lakho elinayo yonke ifenisha bese usebenzisa ukubona kwehlo lenyoni.
Lesi yisithombe esenziwe nguZwelethu Mthethwa ohlala eKapa. Ukwenza iphrojekthi yakhe yobuciko uvakashela abantu abathathe izithombe emakhaya abo. Chaza indlu oyibonayo.
Ake udwebe ikhaya lakho ngemibono emithathu eyahlukene: lapho ulele phansi endlini, lapho ume esitulweni, kusukela ngaphakathi kuya ngaphandle.
<fn>zul_Article_National Language Services_U-Robertson Colleens unikeza incazelo ebanzi.txt</fn>
U-Robertson Colleens unikeza incazelo ebanzi futhi enobuciko yohlu lwemisebenzi efanele ewela ngaphansi kwerubhriki yamagugu esizwe osikompilo.
Amagugu esizwe osikompilo ayindidiyela yemininingwane yansukuzonke kanye namasiko amakhulu, ezenhlalonhle, ezombala kanye nezenkolo. Ezakhiwe ukusukela esikhathini nasemcabangweni, okungabandakanya isikhathi esisodwa, uhlobo okuyilona lodwa, olungasoze lwaphindwa futhi, okunzima ukuliphinda, amabhilidi, indawo yenkolo, izindawo zokwakha, izisetshenziswa zomlando. Kodwa ngokungaphezu kwezakhiwo, ngaphezu kwezinto, sithola ulwazi ngempilo oluhlelekile noma olungahlelekile, lwemizwa, ukuma kwenhliziyo, imibala, amaphunga kanye nemisindo yasendleleni. Kuyindidiyela yezimilo, ukudla, amakhambi kanye nokuziphatha; indlela abantu ababingelelana ngayo , abathandana ngayo, abazondana ngayo abashada ngayo nabaphinde bangcwabane ngayo. Yizimakethe kanye nempahla yezimakethe zabo. Yimali nokuthi bayisebenzela kanjani, bayibala kanjani futhi bayisebenzise kanjani. Indlela abantu abagqoka ngayo, bashayele ngayo, baphuze ngayo, basine ngayo, bafe ngayo, baluke ngayo, bakhale ngayo, badumise ngayo baphinde baye empini ngayo. Yizinhlamba zabo emgwaqweni, imithandazo yabo emathempeleni kanye namaculo abo ezinkundleni. Yimidlalo, abadlali kanye nezinkundla zemidlalo. Indlela abantweza ngayo bafunde babhale. Yizikhali, amathuluzi, izindwangu, onodoli, izikhala zokungena, umculo, izinsimbi, ama-maski, amabhokisi, ubuhlalu, amabhokisi abafileyo, amabhodlela, izikhali, okokuletha inhlanhla, okokudla, amaphosta, amaveyili, izikhethi, izigqoko kanye nendlela yokuxhawula. Yizihlahla, amadwala, imigede, iziqongo zezintaba, ubungcweti bezezindlu, izindlu zemilando kanye nokuphenya ngezinto zamandulo. Wumhlaba kanye nomqondo wabahlali wesikhathi, umqondo wabo wesikhala kanye nendaba yabo yendalo.
<fn>zul_Article_National Language Services_UBUWAZI.txt</fn>
Sicela ubike konke ukushona kwabantu abakhulelwe okwenzekayo endaweni yangakini.
Thintana nomtholampilo oseduze nawe, isibedlela noma inhlangano esifundazweni sakho ebhekele nezempilo zabakhulelwe.
Emhalbeni wonke jikelele kushona abesifazane abalinganiselwa ku 600 000 abangaphansi kwezimo zokukhulelwa.
Amaphesenti angu 99(%) alokufa enzeka emazweni asakhulayo noma asathuthuka.
Lokufa kubanga inhliziyo ebuhlungu kakhulu ngoba okuningi kungavinjelwa.
Izifo umuntu okhulelwe akade enazo ngaphambi kokuba akhulelwe kakhulukazi isifo senhliziyo.
Wonke umuntu wesifazane okhulelwe angangcina enazo izinkinga uma ekhulelwe noma uma esebeletha. Kodwake, izimo namathuba awafani.
Abesifazane abangaphezu kuka 34 ngeminyaka kufanele baqale baxoxisane noNesi noma noDokotela ngaphambi kokukhulelwa. Labo asebeqedile ukuzala kufanele bacabange ukuvala inzalo noma kuvale abalingani babo (obaba).
Abesifazane asebeke bakhulelwa kwaze kwakahlanu noma ngaphezulu kufanele njalo bathintane noNesi noma noDokotela ukuze bathole ukuhlolwa okugcwele ngaphambi kokuba bakhulelwe.
Abesifazane abanesifo senhliziyo kufanele bathintane noDokotela wenhliziyo omsizayo ngalesifo ngaphambi kokuthi akhulelwe. Omama labo abahlushwa kakhulu yisifo senhliziyo bona bakhuthazwa ukuthi bayivale inzalo.
Omama abakhulelwe, ababehlinziwe phambilini bona kufanele njalo babelethele esibhedlela esihlinza ngazo zonke izikhathi sosuku ekuseni noma ebusuku.
Abesifazane abakhulelwe abasukwa yikhanda elibuhlungu, ukopha, isisu esibuhlungu njalo, ukuphelelwa umoya noma abaphuma uketshezi olunukayo ngaphansi kufanele babike ngokushesha emtholampilo yabo eseduze noma esibhedlela.
Hlela ukukhulelwa kwakho uma kungenzeka, futhi kumele ubelethiswe umuntu noma unesi okwaziyo futhi okufundele ukubelethisa.
Vakashela umtholampilo wangakini noma udokotela uma seweqeke kabili ukuya esikhathini ukuze uyobhekwa.
Iya emtholampilo noma kudokotela uma ungasafuni ukuqhubeka nokukhulelwa kwakho uyofuna usizo.
Njalo sebenzisa ijazi lomkhwenyana (ikhondomu) uma uya ocansini ungakayifuni nengane noma usukhulelwe.
Uxhase umuntu okhulelwe ekhaya uma esakhulelwe, ebeletha futhi noma esebelethile.
Ukhuthaze ukuvakashela umtholampilo wabakhulelwe (ukuxukuza) futhi kuhlele imisebenzi ukuze umunthu okhulelwe akwazi ukuhamba.
Uxhase umtholampilo wendawo ukuze ukwazi ukunika usizo oluseqophekweni eliphezulu.
<fn>zul_Article_National Language Services_UCWANINGO LOMHLABA NGOKUGUGA NEMPILO YABADALA (2006).txt</fn>
Le mvume eyalawo malungu asendlini acabanga ukuthi azi kakhulu ngokwasendlini namalungu akhona. Kufanele ube owesilisa kumbe wesifazane ominyaka yobudala ingu- 18 noma ngaphezulu, kanti ke uzomenywa ukuba ubambe iqhaza kule ngxenye yocwaningo. Uzonikezwa ikhophi yeFomu eligcwele lemvume eyazisekile.
Uhlonzwe njengomazisi onolwazi kakhulu kunabanye basekhaya lakho ngakho ke umkhandlu i Human Sciences Research Council ingathanda ukuxoxisana nawe njengengxenye yalolu cwaningo ngezempilo nokuguga. Lokho kuzokwenziwa ababuzi mibuzo abangongoti [njengami] ababuya kumkhandlu wocwaningo i- Human Sciences Research Council. Lolu cwaningo kumanjena nje luqhubeka ezweni lonke nakwamanye amazwe ayidlanzana. Wamukelekile ukuba ukhulume nombuzi mibuzo [mina], owengamele ucwaningo, uMcwaningi omKhulu nanoma ubani omunye ofisa ukukhuluma naye ngalolu cwaningo lapho usufuna ukuthabatha isinqumo mayelana nokuthi uzolibamba iqhaza noma cha.
Umbuzi mibuzo [mina] uzokuhlinzeka ngemininingwane ethize ephathelene nalolu cwaningo - kanti ingambandakanya amanye amagama, imishwana kumbe imiqondo ongayiqondisisi. Uma kwenzeka lokhu, khululeka ubuze imibuzo noma inini, sizokube sesizinika ithuba lokukuphendula.
Izinhlamvu zokuqala zamagama oPhendulayo:...
Imininingwane oyihlinzekayo kulolu cwaningo izosetshenziselwa ukuba kuqondwe kangcono okusemoqka okuthinta impilo yabantu -ikakhulukazi impilo kanye nehlalakahle yabadala asebekhulile. Imininingwane oyihlinzekayo iyimfihlo kanti ngeke yembulelwa noma ubani. Izosetshenziselwa kuphela izinhloso zocwaningo nokuhlela. Igama lakho, ikheli, neminye imininingwane yakho kuzosuswa kwiphepha mibuzo, bese kusetshenziselwa ikhodi kuphela ukuxhumanisa igama lakho nezimpendulo ngaphandle kokukhipha ukuthi ungubani.
Ukubamba kwakho iqhaza kule ngxenye yocwaningo kuzombandakanya ukuphendula imibuzo ephathelene nekhaya lakho kanye namalungu ekhaya lakho. Ukubuzwa mayelana nekhaya kuzothatha cisho imizuzu engu 30.
Nemininingwane ephathelene nokufa kwamalungu omndeni wakho ezinyangeni ezingu 24 ezedlule. Mayelana nalawo malungu omndeni wakho asedlulile emhlabeni eminyakeni emibili eyedlule, ithimba locwaningo licela imvume yakho ukuba liye koqoqa imininingwane kumarekhodi akhe okwelashwa ukze kuhtolakale ubudala nesizathu eziyimbangela yokufa kwakhe.
Kungenzeka kungabi nanzuzo eza kuwena ngqo, kepha ukubamba kwakho iqhaza kuzocishe kusisize ekuthenini siqonde kangcono ngokuguquka kwempilo yabantu uma beya ngokuba badala - kanjalo nonakekelo mpilo nosekelo lwasemphakathini oluye ludingwe abantu ukuze banakekele isimo sempilo yabo emphakathini wangakini. Sizokuba nemihlangano nabaholi bomphakathi lapho esizokethula khona imiphumela yocwaningo isifingqiwe. Emveni kwale mihlangano, imiphumela izoshicilelwa ukuze nabanye abantu abafisa ukwazi bakwazi ukufunda kulolu cwaningo.
IThimba loCwaningo lingahle lithintane nawe futhi uma kunesidingo ukuze kuphothulwe imininingwane ephathelene nocwaningo kumbe ukuqoqa imininingwane eyengeziwe ngesikhathi esizayo. Uma sikhona isidingo salokhu, kokwenzeka ezinsukwini ezingu 14 ezizayo.
Lolu cwaningo luzoqhubeka isithuba esiyiminyakana impela kanti sizobuya kule ndawo cisho esikhathini esingangeminyaka emibili. Sizozama ukuthintana nalo muzi futhi, sibuye sifise ukukhuluma nawe futhi. Lokhu okokukwazisa nje kasiceli sivumelwano sakho kulokhu.
Ukusayinda Le mvume kukhombisa ukuthi uyaqonda ukuthi yini ezolindeleka kuwe futhi uzimisele ukubamba iqhaza kulolu cwaningo. Kawuphoqekile ukuzimbandakanya kulolu cwaningo uma ungafisi ukwenze njalo. Unakho futhi ukuhoxa kucwaningo nganoma yisiphi isikhathi oyosikhetha. Zizwe ukhululekile ukubuza imibuzo noma inini. Uma ufisa ukubuza imibuzo kamuva, ungathintana nanoma yimuphi kulaba abalandelayo: USolwazi Nancy Phaswana-Mafuya (Ucingo: 021- 4667914), USolwazi Karl Peltzer (Ucingo: 012-3022000) noma u- Margie Schneider (Ucingo: 012-3022000) wakwa- Human Sciences Research Council.
Izinhlamvu zokuqala zamagama oPhendulayo:...
Ngimenyelwe ukubamba iqhaza kucwaningo olumayelana nezempilo nokukhula. Ngiyaqonda ukuthi lokhu kuzombandakanya ukuphendula imibuzo eyidlanzana mayelana nekhaya lami kanye namalungu ekhaya lami. Ngiyazi ukuthi ngingahle ngingabi nazinzuzo ngqo nanokuthi angizukhokhelwa. Nginikezwe igama lelungu lakwa - Human Sciences Research Council nelethimba locwaningi enginokuthintana nalo kalula ngisebenzisa inombolo nekheli lakhe enganikezwa kona.
Ngiyifundile imininingwane ekuleli fomu lemvume, kumbe ngiyifundelwe. Ngilitholile ithuba lokubuza imibuzo mayelana nalo kanti noma imiphi imibuzo engiyibuzile iphendulwe ngenela. Ngivuma ngokokuzikhethela ukubamba iqhaza njengomhlinzeki lwazi kulolu cwaningo futhi ngiyaqonda ukuthi nginelungelo lokuhoxa noma inini ocwaningweni.
Kubahlinzeki lwazi abangafundile: Kufanele basayindelwe ufakazi okwaziyo ukufunda nokubhala (uma kwenzeka, lo muntu kufanele aqokwe uye umhlinzeki lwazi futhi kufanele kungabikho okumxhumanisa nethimba locwaningo). Thani umhlinzeki lwazi afake u"X" ebhokisini elingezansi.
Ngizibonele ngokwami efundelwa ngokucophelela ifomu lemvume ongase azimbandakanye, kanti yena uye waba nalo ithuba lokubuza imibuzo. Ngiyaqinisekisa ukuthi lo muntu uyinikeze ngokuzikhethela imvume.
Ngilifundisisile kumbe ngazibonela ngokwami efundelwa ngokucophelela ifomu lemvume lo ongase abe umhlizeki lwazi, kanti yena uye waba nalo ithuba lokubuza imibuzo. Ngiyaqinisekisa ukuthi lo muntu uyinikeze ngokuzikhethela imvume.
Umbuzi mibuzo: Usuku: ... / ... /...
Q0453. Kungabe ifomu lemvume elimayelana nokwasekhaya Lamukelwe futhi lasayindwa / Lamukelwe kodwa lasayindwa ufakazi kumbe liNqatshiwe?
Le mvume eyomphenduli mibuzo oyedwa ekhaya eliqokiwe. Uma uminyaka yobudala ingu 18 kuya ku 49 sikukhethe ngaphandle kwemibandela kumalungu omndeni nawo abaenthuba elilinganayo lokukhethwa, kanti siyakumema ukuba ubambe iqhaza kulolu cwaningo. Uma uminyaka yobudala ingu 50 nangaphezulu, sifisa ukumema wena nabanye abantu abakule ndlu enintanganye nabo ukuba nibambe iqhaza kulolu cwaningo.
Uqokelwe ukuba yingxenye yalolu cwaningo ngezempilo nokuguga, kungakho nje singathanda ukuxoxisana nawe. Imininingwane elandelayo izochaza inhloso yocwaningo, ukuthi yini ozocelwa ukuba uyenze, kanjalo nobucayi nenzinzuzo ongazilindela. Izobuye ikuchazele ukuthi kawuphoqekile ukuba kulolu cwaningo. Kufanele ubuze imibuzo ngaphambi kokunquma noma uyafisa ukubamba iqhaza, kumbe noma ngasiphi isikhathi kuqhubeka uhlelo mibuzo.
I- Human Sciences Research Council ingathanda ukuxoxisana nawe njengengxenye yalolu cwaningo ngezempilo nokuguga. Lokho kuzokwenziwa ababuzi mibuzo abangongoti [njengami] ababuya kumkhandlu wocwaningo i- Human Sciences Research Council. Lolu cwaningo kumanjena nje luqhubeka ezweni lonke nakwamanye amazwe ayidlanzana. Wamukelekile ukuba ukhulume nombuzi mibuzo [oyimina], owengamele ucwaningo, onguMcwaningi omKhulu nanoma ubani omunye ofisa ukukhuluma naye ngalolu cwaningo lapho usufuna ukuthabatha isinqumo mayelana nokuthi uzolibamba iqhaza noma cha.
Izinhlamvu zokuqala zamagama oPhendulayo...
Umbuzi mibuzo [oyimina] uzokuhlinzeka ngemininingwane ethize ephathelene nalolu cwaningo - kanti ingambandakanya amanye amagama, imishwana kumbe imiqondo ongayiqondisisi. Uma kwenzeka lokhu, khululeka ubuze imibuzo noma inini, sizokube sesizinika ithuba lokukuphendula.
Uma uvuma ukuba kulolu cwaningo, imininingwane oyihlinzekayo izosetshenziselwa ukuba kuqondakale kangcono okusemqoka okuphathelene nezempilo emphakathini nasezweni lakini - ikakhulukazi impilo kanye nenhlalakahle yabadala asebekhulile. Izohlinzeka uhulumeni ngolwazi oludingakalayo ukuze kwenziwe ngcono izinzuzo nezinhlelo zezempilo nezomphakathi. Lolu cwaningo aluzuba yinzuzo ngqo kuwena.
Ukubamba kwakho iqhaza kulolu cwaningo kuzombandakanya ukuphendula imibuzo mayelana nawe, kumbandakanya impilo nenhlalakahle yakho, isimo sakho senhlalo, isimo sakho kwezomnotho nakwezomphakathi, kanjalo nokusebenzisa kwakho izinsiza zonakekelo mpilo. Sizoqoqa kuphela iminingwane edingekela ucwaningo.
Le ngxenye yohlelo mibuzo izothatha cisho imizuzu engu 90.
nemidanti eqondene nekhaya nawe, nomlandu wakho wokusebenza kanye nesimo sakho sezomnotho, nezempilo zakho kanye nomshikashika wakho maqondana nokuthola unakekelo mpilo kungekudala nje, nemibono yakho mayelana nenhlalakahle yakho kanjalo nezinga lempilo.
Siyakumema futhi ukubamba iqhaza ekuhlolweni kokucwaningisisa ukuphefumula kwakho, ukubona, amandla, ukunyakaza nokukhumbula. Sizobheka umgudu wegazi, ubude, isisindo kanye nebanga eliphakathi nengxenye emaphakathi yomzimba wakho nedanda. Kuzosetshenziswa elinye ifomu lemvume ukumema ukuba uhlinzeke isampula elincane nje legazi, uma sesifinyelela kuleyo ngxenye yocwaningo.
Eminye yemibuzo ozokuyibuzwa iphathelene nawe ngqo kanti ingakubangela amahloni kumbe ukuxineka. Ungacela ukuyibona imibuzo ngaphambi kokuthatha isinqumo sokuthi uzokulibamba iqhaza kulolu cwaningo noma cha.
Imininingwane oyihlinzekayo iyimfihlo futhi ingasese kanti ngeke yembulelwa noma ubani. Izosetshenziselwa kuphela izinhloso zocwaningo nokuhlela. Igama lakho, ikheli, neminye imininingwane yakho kuzosuswa kwiphepha mibuzo, kanti kuzosetshenziswa amakhodi kuphela ukuxhumanisa igama lakho nezimpendulo zakho ngaphandle kokukuveza ukuthi ungubani.
IThimba loCwaningo lingahle lithintane nawe futhi uma kunesidingo ukuze kuphothulwe Imininingwane bocwaningo kumbe ukuqoqa imininingwane eyengeziwe ngesikhathi esizayo. Uma sikhona isidingo salokhu, kokwenzeka ezinsukwini ezingu 14 ezizayo.
Lolu cwaningo luzoqhubeka isithuba esiyiminyakana impela kanti sizobuya kule ndawo cisho esikhathini esingangeminyaka emibili. Sizozama ukuthintana naleli khaya futhi, sibuye sifise nokukhuluma nawe futhi. Lokhu okokukwazisa nje kasiceli sivumelwano sakho kulokhu kulokhu.
Izinhlamvu zokuqala zamagama oPhendulayo...
Ukusayinda le mvume kukhombisa ukuthi uyaqonda ukuthi yini ezolindeleka kuwe futhi uzimisele ukubamba iqhaza kulolu cwaningo. Kawuphoqekile ukuzimbandakanya kulolu cwaningo uma ungafisi ukwenze njalo. Unakho futhi ukuhoxa kucwaningo nganoma yisiphi isikhathi oyosikhetha. Zizwe ukhululekile ukubuza imibuzo noma inini. Uma ufisa ukubuza imibuzo kamuva, ungathintana nanoma yimuphi kulaba abalandelayo: uSolwazi Nancy Phaswana-Mafuya (Ucingo: 021- 4667914), uSolwazi Karl Peltzer (Ucingo: 012-3022000) noma uMargie Schneider (Ucingo: 012-3022000) wakwa- Human Sciences Research Council.
Izinhlamvu zokuqala zamagama oPhendulayo...
Ngiyifundile imininingwane ekuleli fomu lemvume, kumbe ngiyifundelwe. Ngilitholile ithuba lokubuza imibuzo, kanti noma imiphi imibuzo engiyibuzile iphendulwe ngenela. Ngivuma ngokokuzikhethela ukubamba iqhaza as a ophendulayo kulolu cwaningo futhi ngiyaqonda ukuthi nginelungelo lokuhoxa noma inini ocwaningweni.
Ngizibonele ngokwami efundelwa ngokucophelela ifomu lemvume to the potential ophendulayo, kanti yena uye waba nalo ithuba lokubuza imibuzo. Ngiyaqinisekisa ukuthi lo muntu uyinikeze ngokuzikhethela imvume.
Ngilifundisisile kumbe ngazibonela ngokwami efundelwa ngokucophelela ifomu lemvume to the potential ophendulayo, kanti yena uye waba nalo ithuba lokubuza imibuzo. Ngiyaqinisekisa ukuthi lo muntu uyinikeze ngokuzikhethela imvume.
Umbuzi mibuzo: Usuku: ... / ... /...
Sicela enye imvume yakho nokugunyazwa ukuthi sithathe isampula legazi kuwe. Sizothatha igazi elincane nje emnweni. Isampula lakho legazi lizogcinwa elabhorathri kanti eminye imininingwane ngalokhu ifakwe ngezansi.
Njengengxenye yalolu cwaningo, sifuna ukukuhlolela izimpawu ongase ube nazo zokuphelelwa yigazi, isifo sikashukela, isifo senhliziyo nezinye izifo ezibucayi. Lokhu konke kuyizimo ezibucayi zempilo ezingaguqulwa kumbe zilawulwe ngosekelo lohlelo lwakho lonakekelo mpilo. Lokhu kuhlolwa akuzuthatha indawo yonakekelo mpilo lwakho olujwayelekile kumbe lubhekane nezidingo zakho zezempilo. Okunalokho, imininingwane esizoyithola egazini lakho nezimpendulo zakho kumibuzo yocwaningo kuzosiza uhulumeni ukuba athuthukise izinhlelo zokulawula elaphe lezi zimo emphakathini wakho nasezweni lakini.
Siyakumema ukuba ubambe iqhaza kule ngxenye yocwaningo. Lokhu kungambandakanya ukuthi unikele ngamaconsi egazi amahlanu kuya kwasithupha emnweni. Lokhu kuhlola kusebenzisa izinsimbi ezintsha, ezilahlwayo uma usuqedile ukuzisebenzisa, futhi ezibilisiwe zaqedwa amagciwane, futhi ziphephe ngokuphelele. Ababuzi mibuzo bocwaningo baqeqeshiwe ngendlela efanele yokuthatha igaza. Iconsi neconsi legazi lizingena ocezwini lwephepha lokuhluza. Lezi zingcezu zephepha zizokomiswa bese zisetshenziselwa ukuhlolela lezi zifo ezibalwe ngenhla. Igazi lizohlaziywa ngemishini eseqophelweni elabhorathri kuleli lengabadi.
Obunye bobucayi bokudonswa kwegazi ubuhlungu obudalwa ukungena kwenayithi esikhunjeni somunwe wakho, isiyezi, ungahle uquleke, nokungenwa amagciwane-ke, okuyinto engavamile nokho. Kufanele wenze isiqiniseko sokuthi uyigcina ihlanzekile indawo esemnweni la uhlatshwe khona okwezinsukwana ezimbalwa.
Imiphumela yokuhlolwa eyangasese futhi izogcinwa iyimfihlo. YiThimba loCwaningo kuphela elizofinyelela kwisampula lakho legazi. Isampula lakho legazi lizokuba nekhodi kuphela okuzoba iyona ezoxhumana nemininingwane yakho , hhayi igama lakho. Futhi umholi wacwaningo kuphela ozofinyelela kulekhodi exhumanisa isampula lakho legazi nawe. Akukho mininingwane yakho ezohambisana nemiphumela yokuhlolwa njengengxenye yokuhlaziywa kocwaningo. Unganquma ke noma uyafuna ukuthi zonke izixhumanisi eziphakathi mazisuswe kugunyazo oluhlinzekayo ngezansi, uma kukukhathaza ukuthi ubuwena bungase bembuleke noma ngayiphi indlela. Isampula lakho angeke lidayiswe kanti ucwaningo olungaphandle kwalolu luzodinga isigunyaziso sakho.
Izinhlamvu zokuqala zamagama oPhendulayo...
Uma unquma ukuzimbandakanya, kuzodingeka unikeze imvume yokuba kusetshenziswe leli sampula legazi ocwaningweni oluqhubekayo njengamanje. Lolu cwaningo luzoqhubeka isithuba esiyiminyakana impela kanti sizobuya kule ndawo cisho esikhathini esingangeminyaka emibili ezayo. Singahle sizame ukuthintana naleli khaya futhi, kanti singathanda ukuxoxa nawe nangaleso sikhathi. Esinye sezizathu lesi sokuthi sicele ukuligcina isampula lakho legazi kuze kuphele iminyaka emithathu. Ezinye izizathu zokuthi kugcinwe isampula lakho legazi zimbandakanya: 1 ukuqhathanisa amanye amasampula egazi esikhathi esizayo esingawathatha kuwe kuhlelo mibuzo oluzayo njengengxenye yalolu cwaningo; kanye, 2 nokusizakala ngokuphuculwa okungasae kwenziwe kuzindlela zokuhlola igazi. Sibona ukuthi onke lawa maphuzu ayizinzuzo.
Asizukulihlola zisuka amagqozo nje igazi lakho - sizokuqale siwagcine amagazi - ngenkathi sisazama indlela yokuwahlazya kahle onke amasampula ahlinzekwe abaphenduli mibuzo bocwaningo. Lizothi lingahlaziywa ke isampula lakho, futhi besingakalubeki usuku lokuwahlola, uma imiphumela yokuhlolwa kwegazi lakho kungengajwayelekile, ungoti kwezempilo okwiThimba loCwaningo uzobe eselinga ukuthinta-ke. Lowo ngoti kwezempilo-ke uzophakamisa ukuba ufune unakekelo lokulandelisa kudokotela wakho kanti uzokusiza ekubeni ufinyelele kungoti wakho wonakekelo mpilo olujwayelekile ngokukhulu ukushesha.
Ukusayinda le mvume kukhombisa ukuthi uyaqonda ukuthi yini ezolindeleka kuwe futhi uzimisele ukubamba iqhaza kule ngxenye yocwaningo.
Izinhlamvu zokuqala zamagama oPhendulayo...
Ngiyifundile imininingwane ekuleli fomu lemvume, kumbe ngiyifundelwe. Ngilitholile nethuba lokubuza imibuzo, kanti noma imiphi imibuzo engiyibuzile iphendulwe ngenela. Ngivuma ngokokuzikhethela ukubamba iqhaza njengomhlinzeki lwazi kulolu cwaningo futhi ngiyaqonda ukuthi nginelungelo lokuhoxa noma inini ocwaningweni.
Kubahlinzeki lwazi abangafundile: Kufanele basayindelwe ufakazi okwaziyo ukufunda nokubhala (uma kwenzeka, lo muntu kufanele aqokwe uye umhlinzeki lwazi futhi kufanele kungabikho okumxhumanisa nethimba locwaningo). Thani umhlinzeki lwazi afake u"X" ebhokisini elingezansi.
Ngizibonele ngokwami efundelwa ngokucophelela ifomu lemvume ongase azimbandakanye, kanti yena uye waba nalo ithuba lokubuza imibuzo. Ngiyaqinisekisa ukuthi lo muntu uyinikeze ngokuzikhethela imvume.
Ngilifundisisile kumbe ngazibonela ngokwami efundelwa ngokucophelela ifomu lemvume lo ongase abe ngomhlizeki lwazi, kanti yena uye waba nalo ithuba lokubuza imibuzo. Ngiyaqinisekisa ukuthi lo muntu uyinikeze ngokuzikhethela imvume.
Umbuzi mibuzo: Usuku: ... / ... /...
Ophendulayo wakhethwa ukuba abe yingxenye yalolu cwaningo, kepha unenkinga yokukhohlwa okungenza kube likhuni ukuba kuphothulwe uhlelo mibuzo. Impilo kanye nhlalakahle yabantu abfana no Ophendulayo isemqoka kabi kulolu cwaningo, yingakho nje sifisa ukukumema ukuba ubambe iqhaza kulolu cwaningo.
Uzonikezwa ikhophi eligcwele lemvume eyazisekile..
Ngiyaqonda ukuthi ngicelwa ukuthi nginikezele u- [faka igama lomuntu okunikezwa imvume egameni lakhe] imvume yokubabamba iqhaza kuCwaningo lomhlaba ngokuguga nempilo yabadala. Isinqumo sami sesekelwe engikholelwa ukuthi umphenduli mibuzo ubezokukhetha ngokwakhe.
Ophendulayo wakhethwa ukuba abe yingxenye yalolu cwaningo ngezempilo nokuguga kungakho nje singathanda ukumbuza imibuzo. I- Human Sciences Research Council ingathanda ukuxoxisana nawe njengebamba loMphenduli mibuzo emayelana no Ophendulayo njengengxenye yalolu cwaningo ngezempilo nokuguga. Lokho kuzokwenziwa ababuzi mibuzo abangongoti njengami ababuya kumkhandlu wocwaningo i- Human Sciences Research Council.
Imininingwane elandelayo izochaza inhloso yocwaningo, lokho wena, njengebamba loMphenduli mibuzo, ozocelwa ukuba ukwenze, kanjalo nobucayi nenzinzuzo ongazilindela. Izobuye ikuchazele ukuthi kawuphoqekile ukuba kulolu cwaningo. Siyakumema ukuba ubuze imibuzo ngaphambi kokuthatha isinqumo noma uyafisa ukuphonswa imibuzo emayelana no [Ophendulayo] noma cha, noma ubuze imibuzo noma ngasiphi isikhathi kusaqhutshwa uhlelo mibuzo.
Izinhlamvu zokuqala zamagama eBamba...
Lolu cwaningo kumanjena nje luqhubeka ezweni lonke nakwamanye amazwe ayidlanzana. Wamukelekile ukuba ukhulume nombuzi mibuzo [mina], owengamele ucwaningo, Umcwaningi omKhulu nanoma ubani omunye ofisa ukukhuluma naye ngalolu cwaningo lapho usufuna ukuthabatha isinqumo mayelana nokuthi uzolibamba iqhaza noma cha.
Uma uvuma ukubamba iqhaza kulolu cwaningo, sizokucela ukuba uphendule imibuzo mayelana nempilo ka [Ophendulayo]. Kuzothatha cisho imizuzu engu 20 ukuze kuphothulwe lokhu. Sizokubuza mayelana nesimo sokukhumbula sika [Ophendulayo], impilo kanye nezinye izimo angahke abe nazo, kanjalo namaqondana nokusebenzisa kwakhe izinsizakalo zonakekelo mpilo kungekudala nje. Imininingwane oyihlinzekayo izosetshenziselwa ukuba kuqondakale kangcono impilo kanye nenhlalakahle yabadala kusamba somphakathi kanye nokuhlinzeka uhulumeni ngolwazi oludingakalayo ukuze kwenziwe ngcono izinzuzo nezinhlelo zezempilo nezomphakathi. Lolu cwaningo aluzuba nanzuzo kumbe u-[Ophendulayo] ngqo.
Yonke imininingwane izothathwa njengengasese futhi izogcinwa iyimfihlo. Kuzofinyelela kuyona kuphela abasebenzi bocwaningo kanjalo nomuntu owengamele iThimba loCwaningo. Wena kanye no- [Ophendulayo] angeke bavezwa ubunina noma nini.
Lolu cwaningo luzoqhubeka isithuba esiyiminyakana impela kanti sizobuya kule ndawo cisho esikhathini esingangeminyaka emibili esizayo. Sizozama ukuthintana naleli khaya futhi, sibuye sifise ukukhuluma nawe futhi. Lokhu okokukwazisa nje kasiceli sivumelwano sakho kulokhu kulokhu.
Ukusayinda Le mvume kukhombisa ukuthi uyaqonda ukuthi yini ezolindeleka kuwe futhi uzimisele ukubamba iqhaza kulolu cwaningo. Kawuphoqekile ukuzimbandakanya kulolu cwaningo uma ungafisi ukwenze njalo. Unakho futhi ukuhoxa kucwaningo nganoma yisiphi isikhathi oyosikhetha. Zizwe ukhululekile ukubuza imibuzo noma inini. Uma ufisa ukubuza imibuzo kamuva, ungathintana nanoma yimuphi kulaba abalandelayo: USolwazi Nancy Phaswana-Mafuya (Ucingo: 021- 4667914), USolwazi Karl Peltzer (Ucingo: 012-3022000) noma uMargie Schneider (Ucingo: 012-3022000) wakwa- Human Sciences Research Council.
Izinhlamvu zokuqala zamagama oPhendulayo...
Ngiyifundile imininingwane ekuleli fomu lemvume, kumbe ngiyifundelwe. Ngilitholile ithuba lokubuza imibuzo, kanti noma imiphi imibuzo engiyibuzile iphendulwe ngenela. Ngivuma ngokokuzikhethela ukubamba iqhaza njengomhlinzeki lwazi kulolu cwaningo futhi ngiyaqonda ukuthi nginelungelo lokuhoxa noma inini ocwaningweni.
Ubudlelwano bebamba loMphenduli mibuzo naye ophendulayo...
Igama lebamba lophendulayo ISignesha yebamba lophendulayo:...
Ngilifundisisile kumbe ngazibonela ngokwami efundelwa ngokucophelela ifomu lemvume ongase abe yibamba loMphenduli mibuzo, kanti yena uye waba nalo ithuba lokubuza imibuzo. Ngiyaqinisekisa ukuthi lo muntu uyinikeze ngokuzikhethela imvume.
Umbuzi mibuzo: Usuku: ... / ... /...
<fn>zul_Article_National Language Services_UCWANINGO LOMHLABA NGOKUGUGA NEMPILO YASEBEKHULILE (2006).txt</fn>
Wancela luphi ulimi umphenduli mibuzo?
Ngolwimi aluncelile ke- sichaza lolo lwimi umphenduli mibuzo alufunda kuqala, ulimi aye akhuluma ngalo umphenduli mibuzo, kumbe aziyamanisa nalo kalula nangokokuzikhethela.
INOTHI - HHAYI ubulili bebamba.
Wazalwa nini ophendulayo, usuku, inyanga nonyaka?
Kungabe ukusiphi isimo sokushada ophendulayo?
Kungabe ophendulayo useke walunguza nje esikoleni?
Wafinyelela kuliphi izinga lemfundo?
Iyini imvelaphi yakhe noma ubuzwe bakhe?
Manjena ke sifuna ukuthi ukhumbule umngane wakho kumbe isihlobo sakho sasinjani eminyakeni eyi 10 eyedlule bese lokho ukuqhathanisa nesimo sakhe samanje. Iminyaka eyishumi eyedlule kwabe kungu 1996. Ngezansi kukhona izimo lapho lo muntu kufanele asebenzise khona ukukhumbula kwakhe kumbe ubuhlakani kanti sifuna ukuba wena usho noma lokhu sekungcono yini, kusefana noma sekube kubi ngaphansi kwaleso simo esikhathini esiyiminyaka eyi- 10 esedlule. Uqaphelisise ubumqoka bokuqhathanisa ukwenza kwakhe kwamanje nalokho kwaseminyakeni eyi 10 eyedlule.
Isibonelo, uma eminyakeni eyi 10 eyedlule lo muntu wayekhohlwa njalo lapho eshiye khona izinto, futhi namanje usakhohlwa, lokho singakuchaza sithi nje "akukho luguquko lutheni".
OBUZAYO: angakhombisa ophendulayo isikalo bese efunda izinhlobo.
Uma kuqhathaniswa nalokho kwaseminyakeni eyi 10 eyedlule unjani lo muntu kulokhu...
Uma kuqhathaniswa nalokho kwaseminyakeni eyi 10 eyedlule unjani lo muntu kulokhu...
Manje sengishintshela kumibuzo ephathelene ngqo nempilo yomphenduli mibuzo. Imibuzo yokuqala iphathelene nempilo yakhe jikelele, ngizobe sengibuza nangempilo yakhe emzimbeni nasengqondweni-ke.
Ngokujwayelekile, ungasibeka kuliphi izinga isimo sempilo ka [IGAMA] namuhla?
Jikelele, ezinsukwini ezingama 30 ezedlule, bube ngakanani ubunzima ahlangabezane nabo maqondana nomsebenzi kanye nokwenziwa ekhaya?
Manje ngithanda ukubuyekeza ukusebenza ngezindlela ezehluka hlukene komzimba wakhe. Lapho uphendula le mibuzo, ngingathanda ucabange ngezinsuku ezingama 30 ezedlule, ucabange kokubili izinsuku ezibe zinhle nezingabanga zinhle. Uma ngibuza ngobunzima umphenduli mibuzo angaba nako, Ngithanda ucabange ngokuthi buye baba ngakanani ubunzima abe nabi, esithubeni esisendimeni, ezinsukwini ezingama 30 ezedlule, ngenkathi enza umsebenzi ngendlela avame ukuwenza ngayo. Ngobunzima-ke, Ngichaza ukudinga ukuba azame kakhudlwana, ingcindezi noma ubuhlungu, ukunensa kumbe ukwenza ngokuhlukile kokujwayelekile.
OBUZAYO: Lifundele bese ulikhombisa isikalo ibamba.
Jikelele, ezinsukwini ezingama 30 ezedlule, uye wahlangabezana nobunzima obungakanani u [IGAMA]...
ekwenzeni okuxukuzanayo ('ukwenza okuxukuzanayo' kudinga izikhwepha bese kwenza uphefumulele phezulu nenhliziyo ishaye ngamandla)?
Jikelele, ezinsukwini ezingama 30 ezedlule, uye wahlangabezana nobunzima obungakanani u [IGAMA]...
ngokuzinakekela, njengokuzigeza/ukuwasha nokuzigqokisa?
ekunakekeleni ukubukeka kwakhe nokuzicwala (isibonelo, ukuzilungisa, nokubukeka uyinono)?
ekuhlaleni yedwa izinsukwana (3kuya ku 7 wezinsuku)?
Jikelele, ezinsukwini ezingama 30 ezedlule,...
kube ngakanani ukukqaqanjelwa nobuhlungu emzimbeni abe nakho?
ibe ngakanani ingcindezi emzimbeni abe nayo?
uye wahlangabezana nobunzima obungakanani empilweni yakhe yansuku zonke ngenxa yobuhlungu bakhe?
Jikelele, ezinsukwini ezingama 30 ezedlule, uye wahlangabezana nobunzima obungakanani...
ekugxiliseni umqondo noma ekukhumbuleni izinto?
ekufundeni umsebenzi omusha (isibonelo, ukufunda ukuthola indawo entsha, ukufunda umdlalo omusha, ukufunda indlela entsha yokupheka)?
Jikelele, ezinsukwini ezingama 30 ezedlule, uye wahlangabezana nobunzima obungakanani u [IGAMA]...
nobudlelwane nabanye nokubamba iqhaza emphakathini?
ekubhekaneni nezingxabano nokungaboni ngaso linye nabanye?
ekwakheni ubungane obusha noma ekuginenei ubungane obuvele bukhona?
ekubhekaneni nabantu angabazi?
Jikelele, ezinsukwini ezingama 30 ezedlule, uye wahlangabezana nenkinga engakanani...
yokulala, njengokuphuza ukuzumeka, ukuvuka njalo njalo ebusuku noma ukusheshe avuke ekuseni?
ngenxat yokungaphumuli nokuzizwa engaswangulukile emini (isibonelo, ukuzizwa ukhathele, ukungabi namdlandla)?
Jikelele, ezinsukwini ezingama 30 ezedlule, ibe ngakanani inkinga abe nayo u [IGAMA]...
ngokuzizwa edangele umzimba nomoya uphansi?
Wagcina nini ukuhlolwa amehlo awochwepheshe?
Obuzayo: faka iminyaka noma izinyanga ezedlule.
Kungabe usebenzisa izibuko noma ezinanyekwayo ukubona kude (isibonelo, phesheya komgwaqo)?
Kungabe usebenzisa izibuko noma ezinanyekwayo ukubona eduze (isibonelo lapha nje, njengoba mayesuke efunda)?
Ezinsukwini ezingama 30 ezedlule, uye wahlangabezana nobunzima obungakanani ekuboneni nasekukhumbuleni ubuso bomuntu kumbe into ayaziyo ngaphesheya komgwaqo (ebangeni elingamamitha angu 20)?
Ezinsukwini ezingama 30 ezedlule, uye wahlangabezana nobunzima obungakanani ekuboneni nasekukhumbuleni into eseduze (isibonelo, efunda)?
Jikelele, ezinsukwini ezingama 30 ezedlule, ibe ngakanani inkinga abe nayo u [IGAMA]...
ngokuphefumula, njengokuphelelwa umoya esephumule?
Manje ngithanda ukukufundela imibuzo mayelana nezinye iznkina zempilo kumbe izidingo zonakekelo mpilo u [IGAMA] okungahle kube useke wahkangabezana nazo, kanjalo nokwelashwa nokunakekelwa akuthola ngako.
Kungabe kukhona amakhambi awathathayo kumbe okunye ukwelashwa akwethamelayo maqondana nalesi simo...
P4002a emasontweni ama 2 edlule?
Kungabe u- [IGAMA] usake watshelwa ungoti wezempilo ukuthi une- stroke?
Kungabe kukhona amakhambi awathathayo kumbe okunye ukwelashwa akwethamelayo maqondana nalesi simo...
P4011a emasontweni ama 2 edlule?
Kungabe kukhona amakhambi awathathayo kumbe okunye ukwelashwa akwethamelayo maqondana nalesi simo...
P4015a emasontweni ama 2 edlule?
Kungabe u- [IGAMA] usake watshelwa ungoti wezempilo ukuthi une- diabetes (ukukhushukelwa usukelwa egazini)?
Kungabe ubesebenzisa i- insulin noma amanye amakhambi ehlisa izinga likashukela egazini...
P4023a emasontweni ama 2 edlule?
Kungabe kukhona umgomo othize wokudla awulandelayo, uhlelo lokuzivoca voca kumbe uhlelo lokulawula isisindo maqondana ne-dayabhethi emasontweni ama 2 edlule?
Kungabe kukhona amakhambi awathathayo kumbe okunye ukwelashwa akwethamelayo maqondana nalesi simo (njenge- oxygen)...
P4026a emasontweni ama 2 edlule?
Ezinyangeni eziyi 12 ezedlule, kungabe useke wahlolelwa i (TB) Ngisho ukuthi, useke wakhona yini udokotela othatha isikhwehlela sakhe ukuba siyohlolwa (ngokuthi akhwehlele kakhulu bese isampula azolikhipha liyiswe elabhorathri ukuyohlaziywa) kumbe athathwe izithombe ze x-ray yesifuba?
Kungabe u- [IGAMA] sewake wacatshangelwa ukuthi unesifuba somoya (i-asthma) (isifo esidala izinkinga ekuphufumuleni kulandela izimo ezithize)?
Kukhona mhlasimpe ake wakuphuza kumbe wakusebenzisa ukwelashelwa lesi simo...
P4034a emasontweni ama 2 edlule?
Kungabe u- [IGAMA] sewake wacatshangelwa ukuthi unesifo sokudangala?
Kungabe kukhona amakhambi awathathayo kumbe okunye ukwelashwa akwethamelayo maqondana nalesi simo...
P4041a emasontweni ama 2 edlule?
Okunye ukwelashwa kungambandakanya ukwethamela izigcawu kochwepheshe abangabeluleki.
Kungabe u- [IGAMA] sewake watshelwa udokotela noma omunye ungoti ukuthi unesifo sokuminyanelwa yimithambo yegazi (hypertension)?
Kungabe kukhona amakhambi awathathayo kumbe okunye ukwelashwa akwethamelayo maqondana nalesi simo...
P4061a emasontweni ama 2 edlule?
Kuminyaka emi 5 eyedlule, kungabe u- [IGAMA] sewake watshelwa ukuthi iso lakhe elilodwa noma omabili ayagula (ukuba bufipha kwesiboni selihlo)?
Kuminyaka emi 5 eyedlule, useke wahlinzwa ukuyongula amehlo?
Manjena-ke, sengicela ungitshele ngesimo somlomo namazinyo akho - nanoma kuyinkinga na ukugwinya.
Kungabe u- [IGAMA] asemlahlekele onke amazinyo akhe okuzalwa?
Ezinyangeni eziyi 12 ezedlule, ingabe ube nazo izinkinga emlonyeni nasemazinyweni Lokhu kumbandakanya izinkinga zokugwinya?
Kungabe kukhona amakhambi awathathayo kumbe okunye ukwelashwa akwethamelayo (kudokotela wamazinyo noma omunye uchwepheshe wezifo zomlomo) maqondana nalesi simo...
P4068a emasontweni ama 2 edlule?
Ezinyangeni eziyi 12 ezedlule, kungabe u- [IGAMA] useke wathola ukulimala engozini yemoto?
FUNZELELA: Lena kungaba yingozi eyamthola engumgibeli, ehamba phansi, kumbe kunguye owabe eshayela.
Walimala kanjani Kwaba yingozi, kwaba omunye umuntu owenza lokhu kuye noma wazenza yena?
Kungabe wakuthola ukunakekelwa noma ukwelashwa maqondana nokulimala kwakhe?
Kungabe wakhubazeka ngenxa yakulimala?
OBUZAYO: ukukhubazeka kuyinoma iwuphi umkhawulo noma ukungakwazi ukwenza izinto owawukwazi ukuzenza phambi kokulimala.
OBUZAYO: Kekelezela konke okukhethwe yiBAMBA likamphenduli mibuzo.
Ezinyangeni eziyi 12 ezedlule, kungabe u- [IGAMA] uke wahlangabezana nesigameko lapho alimala khona emzimbeni?
Q4073a. Wayekuphi ngenkathi elimala?
Kwaba yini imbangela yokulimala kwakhe?
Walimala kanjani Kwaba yingozi, kwaba omunye umuntu owenza lokhu kuye noma wazenza yena?
Kungabe wakuthola ukunakekelwa noma ukwelashwa maqondana nokulimala kwakhe?
Kungabe wakhubazeka ngenxa yakulimala?
OBUZAYO: ukukhubazeka kuyinoma iwuphi umkhawulo noma ukungakwazi ukwenza izinto owawukwazi ukuzenza phambi kokulimala.
OBUZAYO: Kekelezela konke okukhethwe yibamba likamphenduli mibuzo.
Manje ngithanda ukukubuza mayelana nezinye zezinhlobo zonakekelo mpilo kumbe ukuhlolwa osuke wakuthola.
Wagcina nini ukuhlolwa isibeletho Ngokuhlolwa isibeletho, ngisho uma udokotela noma unesi emhlola isitho sakhe sangasese kanye nesibeletho?
OBUZAYO: faka u- "00" uma ungakapheli unyaka.
Mhla egcina ukuhlolwa isibeletho, kungabe wahlolwa ngendlela ka PAP ngendlela kaPAP ke ngichaza ukuthi, kungabe udokotela kumbe umhlengikazi wathatha isampula ngokusavolo kumbe okuwuthi phakathi esithweni sangasese wase elithumela elabhorathri?
Wagcina nini ukwenza i- mammography, uma kwake kwenzeka Kusho ukuthi, i- x-ray yamabele ukubambla umdlavuza webele usasuka phansi?
OBUZAYO: faka u- "00" uma ungakapheli unyaka.
Ngifisa ukwazi ukuthi kumhambele kanjani u [IGAMA] kumizamo yakhe yakamuva yokuthola insizakalo yezokwelashwa kubasebenzi bonakekelo mpilo, ezibhedlela, emitholampilo nakumgudu wezempilo. Ngifisa ukwazi u- [IGAMA] usanda kuludinga yini usizo lonakekelo mpilo, futhi uma kunjalo, kwakungasizathu sini futhi waluthola kuluphi uhlobo lomhlinzeki nsizakalo yonakekelo mpilo.
Wagcina nini u- [IGAMA] ukudinga unakekelo mpilo?
OBUZAYO: lolu sizo kungaba olokulaliswa kumbe olokwelashelwa ngaphandle.
Mhlazane egcina ukudinga unakekelo mpilo, kungabe waluthola?
P5002a. Yisiphi isizathu esinqala ayesidingela unakekelo mpilo, noma ngabe engazange wasizakala?
Yiziphi izizathu ezichaza kangcono ukuthi kunvani engalutholanga usizo lwezempilo?
Ubeye aye kuphi isikakhulukazi uma ezizwa engaphilile kumbe edinga ukubona ongase amsize mayelana nempilo yakhe?
Imibuzo emibili elandelayo iphathelene nanoma ikuphi ukulaliswa kuka- [IGAMA] esibhedlela noma esinye isizinda sonakekelo mpilo eminyakeni emi 3 eyedlule.
Wake walaliswa yini esibhedlela kumbe esizindeni okuhlalwa kade kuso?
Wagcina nini ukulaliswa esibhedlela kumbe esizindeni okuhlalwa kade kuso?
Manje ngithanda manje ngifuna ukwazi ngezikhathi zakamuva nje - ukuthi u- [IGAMA] useke waba neziqubu zokulaliswa esibhedlela kumbe olunye uhlobo lwesizinda sonakekelo mpilo ezinyangeni eziyi 12 ezedlule.
Ezinyangeni eziyi 12 ezedlule, walaliswa kangaki esibhedlela/kusizinda okuhlalwa kade kuso okungenani ubusuku obubodwa?
Ngifisa ukwazi kabanzi ngokuthi kungani u- [IGAMA] ayedinga ukulaliswa esizindeni sonakekelo mpilo. Ngifisa ukwazi kabanzi malungana nokulaliswa kwakhe kwakamuva, kumbandakanya nokuthi kwakungani ayedinga ukulaliswa. Manjena-ke, sengifuna ukuthi ubuyele emuva ucabange ngokulaliswa kokugcina esibhedlela kuka [IGAMA] kuphela.
Kwabe kunhloboni yesibhedlela kumbe isizinda sokwelapha Ukhumbule-ke belu ukuthi kulokhu ngibuza ngokulaliswa kwakhe kokugcina (kwakamuva)?
Ngineminye imibuzo eyidlanzana mayelana nonakekelo mpilo olwatholwa u- [IGAMA], kepha kungabi unakekelo mpilo olumbandakanya ukulaliswa. Lokhu kumbandakanya unakekelo aluthola esibhedlela, esezindeni sezempilo, emtholapmpilo, ehhovisi langasese, kumbe ekhaya eluthola kumsebenzi ohlinzeka unakekelo mpilo, kodwa okungazange kwambandakanya ukulaliswa.
Ezinyangeni eziyi 12 ezedlule, kungabe u- [IGAMA] kukhona unakekelo mpilo aluthola NGAPHANDLE kokulaliswa esibhedlela kumbe esizindeni okuhlalwa kade kuso?
Kungabe zingaki sezizonke izikhathi u- [IGAMA] athola ngazo uankekelo mpilo kumbe ukwelulekwa ezinyangeni eziyi 12 ezedlule?
Ngingathanda ucabange ukuvakashela kwakamuva kuka [IGAMA] - nokukuphonsa imibuzo ephathelene ngqo nokuvakashela kokugcina kumbe kwakamuva kuka- [IGAMA].
Imuphi umhlinzeki nakekelo mpilo agcine emvakashele?
b. Kungabe lokhu kuvakashela [umhlinzeki nakekelo lwezempilo] kumayelana nesifo esidonsayo (esiqhubekayo), isifo esisha noma kokubili?
<fn>zul_Article_National Language Services_UCWANINGO OLUDIDIYELE 1 (2003).txt</fn>
Inhloso yalolu cwaningo wukuthola imicabango nemibono yamalunga nabasebenzi boMnyango Wezokuvikela DOD mayelana nezinguquko, ukweseka uxolo, ubuhlanga, amandla nekhono lokuzenzela loMbutho Wezokuvikela I-SANDF/I-DOD nezidingo zokuqeqeshwa ngesiNgisi.
Imiphumela yalolu cwaningo iyosisiza ekuhlaziyeni ukusebenza ngendlela efanele kwezinguquko ezenzeke kwiDOD nokulandelela umthelela wamacebo abekiwe okusebenza ngemuva kocwaningo. Ngakho, kubalulekile ukuba uphendule ngokwethembeka emibuzweni nasezintweni zohlu lwemibuzo.
Lesi akuyiso isivivinyo, ngakho ayikho impendulo eyiqiniso noma engamanga. Umbono wakho yiyona mpendulo efanele.
Isikhungo Sokuhlaziya Umthelela siyogcina ulwazi olwethulile njengemfihlo. Uyohlala ungaziwa ngoba Isikhungo Sokuhlaziya Umthelela siyohlaziya ulwazi oluqoqiwe ngokuhlanganyela luqondane neqembu ngalinye, isibonelo abasifazane nesilisa ngokwehlukana.
Kulula ukugcwalisa loluhlu ngoba imibuzo eminingi iphendulwa ngokuvele wenze isiyingi enombolweni efanele yempendulo ehambisana nawe noma eveza kahle umbono wakho.
Uma uhlangabezana nezinkinga ekugcwaliseni loluhlu lwemibuzo, ungangabazi ukucela usizo kubasebenzi abaqokiwe/kumcwaningi noma ushayele inombolo yosizo eSikhungweni Sokuhlaziya Umthelela 312 4788/8164788.
Siyakubonga ukusebenzisana nathi ekwethuleni ulwazi oluceliwe.
Usebenza kusiphi isikhungo?
Ungena ngaphansi kwaluphi uhlanga?
Yini ubulili bakho?
Ucabanga ukuthi kubalulekile ukuthi I-DOD ishintshe ngenxa yalezi zizathu ezilandelayo?
Kufanele iqhutshwe kanjani inqubo yezinguquko?
Kufanele lube njani uhlobo lwezinguquko?
Uyibona kanjani inqubekelaphambili eyenziwe ngenqubo yezinguquko?
Ucabanga ukuthi iziphathimandla ze-SANDF zibhekele izifiso zawo wonke yini amalunga namaqembu kwinqubo yezinguquko?
Lezi zinhloso ezilandelayo zingazuzwa yini nge- 2004/05 ngaphandle kokudambisa umfutho/igalelo elifanele le-SANDF?
Angihambisani nhlobo nakho a.
Ukusungula umbutho we-DOD/yeSANDF oveza isithombe somphakathi owakhele iNingizimu Afrika b.
Ukulandela ngokuphelele umgomo wokulingana ngobulili e.
Ukubumba umbutho wezokuvikela osebenza ngokusobala f.
Ungayichaza kanjani imizwa yozakwenu mayelana nalokhu okulandelayo?
Angihambisani nakho nhlobo a.
Indlela okuqhutshwa ngayo indlela yokudidiyela b.
Isivinini okuqhutshwa ngaso uhlelo lokudidiyela c.
Ubuqiniso bokuqhuba inqubo yokuhlela kabusha d.
Isivinini okuqhutshwa ngaso inqubo yokuhlela kabusha e.
Igalelo lenqubo yokuhlela kabusha f.
Iqiniso lokuqhuba umsebenzi wokunika amathuba labo ababecindezelwe esikhathini esedlule g.
Ukunqamula isabelo sezimali embuthweni wezokuvikela h.
Indlela okuqhutshwa ngayo uhlelo lokulingana ngobulili j.
Ukuqalwa kweHhovisi Lobubhalane eMbuthweni wezokuvikela k.
Angivumi nhlobo a.
Ngenxa yezinguquko, amalunga amaningi aselahlekelwe wugqozi lokwenza umsebenzi wawo b.
Ngenelisiwe yisiqiniseko sokugcina isikhundla sami emsebenzini c.
Ngenelisiwe ngamathuba okukhushulelwa esikhundleni esiphezulu emsebenzini d.
Ngiyemukele indlela entsha yokuphathwa f.
Ngiwemukele amaqhinga amasha okusebenza g.
Umbono oqondakalayo nokhuthazayo weDOD ubalulekile ekuqinisekiseni ukuthi izinguquko ziba yimpumelelo j.
Ngihlose ukushiya I-SANDF ingakapheli iminyaka emibili k.
Kulokhu okulandelayo, yiziphi izindawo ozibona ziyinkinga kwi-DOD/ne-SANDF oguqukile?
Angivumi nhlobo a.
Imigomo namaqophelo oMbutho Wezokuvikela ehlile ngenxa yokudidiyelwa b.
Imishini emidala/engasasebenzi c.
Ukwehlukana kwamasiko embuthweni wezokuvikela d.
Ukwehlukana ngemibono e.
Ukwehlukana ngezilimi f.
Ukulahlekelwa ngabantu abanekhono g.
Ukusebenza nokulandelwa kohlelo lokuqondisa izigwegwe h.
Ukusebenza/ukuqhutshwa kohlelo lokuphathwa kwe-SANDF wumphakathi ngesandla sikaNobhala Wombutho Wezokuvikela j.
Angivumi nhlobo a.
Ulwazi ngezinguquko lutholakala kanzima b.
Ulwazi ngezinquguko alwethembekile futhi alusilona iqiniso ngokuphelele c.
Ulwazi engiluthola ngezinquguko aluxazululi izinkinga zami d.
Kule mithombo elandelayo, yimuphi owuqokayo ukuthola ulwazi olubucayi ngezinququko?
Angivumi nhlobo a.
Umkhuzeli wombutho ugodla ulwazi olusemqoka ngenqubo yezinguquko b.
Sincane kakhulu isikhathi esinikwa ithimba lami sokuxhumana phakathi kweqembu eliphethe nalabo abangaphansi kwalo c.
Ngiyazethemba ukuzwakalisa imibono yami ethimbeni lami d.
Umkhuzeli wombutho awuhloniphi isiko lami e.
Ethimbeni lami, ubudlelwane phakathi kwamalunga ezinhlanga ezehlukene buhlala bunesimo esishubile f.
Umkhuzeli wami wombutho uxoxa ngokukhululeka nalabo abaphethe g.
Ucabanga ukuthi kubalulekile yini ukuba I-DOD/I-SANDF utshale umbutho wokweseka uxolo kwamanye amazwe ngenxa yalezi zizathu ezilandelayo?
Angivumi nhlobo a.
Ukugwema ukuthutheleka kwababaleki abangena eNingizimu Afrika c.
Ukweseka umsebenzi wokweseka uxolo okhuthazwa wuMphakathi weNtuthuko yamazwe aseMazansi neZwekazi lase-Afrika e.
Ukweseka imisebenzi yoxolo ekhuthazwa yinhlangano yoBumbano Lwamazwe ase-Afrika f.
Ukweseka imisebenzi yoxolo ekhuthazwa yiNhlangano Yezizwe eziBumbene g.
Angivumi nhlobo a.
i-DOD/I-SANDF ayinayo imali noma imishini efanele engatshalwa lapho kuqhutshwa imisebenzi yokweseka uxolo b.
i-DOD/I-SANDF akufanele njengamanje ubambe iqhaza emisebenzini yokweseka uxolo ngoba amalunga awo awakulungele ukulwa c.
Kule mibiko elandelayo, yimuphi oveza kangcono umbono wakho ngeqhaza elibanjwe yiDOD emisebenzini yokweseka uxolo?
Uma iNingizimu Africa ifisa ukuthumela njengamanje amabutho okweseka uxolo kwelinye izwe , Ngiyo...
Ucabanga/unolwazi lokuthi le migomo, ukusetshenziswa kwemigomo nezimo kuhambisana nobuhlanga?
Angivumi nhlobo a.
Ukutshelwa iphutha ngumkhuzeli wakho wombutho/okuphethe/ongaphezu kwakho ngesikhundla emsebenzini d.
Umkhuzeli wakho wombutho/okuphethe/ongaphezulu kwakho ngesikhundla uyilunga lolunye uhlanga e.
Angivumi nhlobo a.
Amalunga amhlophe azibona engcono kunezinye izinhlanga uma kufika elwazini/ekuqeqeshweni akuthola esikhathini esedlule b.
Amalunga ahlangabezana nokucwaswa ngobuhlanga yizinhlanga ezingaphezulu kolulodwa kulawa akhona e.
Ngokwami, ubudlelwane phakathi kwamalunga ezinhlanga ezehlukene ethimbeni lami bakhekile noma sebububi kakhulu kule minyaka emibili edlule?
Ucabanga ukuthi ubuhlanga noma ukucwasana ngobuhlanga benzeka kangakanani kwi-DOD?
Ngokwakho, ucabangani ngamandla okuzenzela e-SANDF ekuvikeleni izwe?
Angivumi nhlobo a.
Ngiyethemba ukuthi umkhuzi nabaphathi bombutho kwi-DOD bayozibhekela izinkinga eziningi ezethulwa kubo yilolu cwaningo b.
Yiluphi ulimi olusebenzisayo ekhaya?
Yiliphi izinga eliphakeme lemfundo ofinyelele kulo?
Ulusebenzisa kanjani lolu limi...
Ngokulingene kahle ukukhuluma isiNgisi?
Chabo ukuzithuthukisa ekusebenziseni ulimi lwesiNgisi?
ukuthola uqeqesho lweMfundo Esezingeni Eliphakeme?
ukuthola uqeqesho lweSikhungo Samakhono?
ukwenza izifundo ezingahlelwanga wumbutho?
ukubamba iqhaza ohlelweni lokufunda ngaphandle kokuya esikhungweni semfundo, olubandakanya izikhawu zokuxhumana ezihlelwa yiDOD?
ukuthola uqeqesho ngeposi?
ukuhambela izifundo zolimi ezihlelwe yiDOD ezidonsa amasonto amathathu?
ukufunda noma yiluphi olunye ulimi ngaphandle kwesiNgisi?
Chabo zokungezwakali kahle uma ubhala isiNgisi?
zokungezwakali kahle uma ukhuluma isiNgisi?
zokungezwakali kwabanye uma ukhuluma isiNgisi?
zokugcwalisa amafomu ngesiNgisi?
zokubhala incwadi nemibhalo ngesiNgisi?
zokusebenzisa I-CSW emsebenzini?
Ngabe isiNgisi sakho sihle ngokwenele ukwenza umsebenzi ngendlela egculisayo?
Ngabe ikhona yini indlela inqubomgomo yolimi yeDOD ephazamisa ngayo umsebenzi wakho?
Unawo amalunga asebenza ngaphansi kwakho noma ungumqeqeshi wabafundi?
Abangaphansi kwakho/abafundi banezinkinga yini ngalokhu okulandelayo?
Ukuzwakala kahle uma bebhala isiNgisi?
Ukuzwakala kahle uma bekhuluma isiNgisi?
Ukuqonda kahle imibhalo/imilayelo ebhalwe ngesiNgisi?
Ukuzwa abanye uma bekhuluma isiNgisi?
Ukugcwalisa amafomu esiNgisi?
Ukuxhumana ngendlela efanele ebhalwe ngesiNgisi?
Ukwenza imisebenzi edinga amakhono aphezulu olimi lwesiNgisi?
Ukuxhumana ngolimi lwesiNgisi ezingeni eliphakeme?
Ukukhuluma emphakathini ngesiNgisi?
Ukwethula inkulumo ngesiNgisi?
Ukusebenzisa I-CSW ekubhaleni emsebenzini?
Uthini umbono wakho ngokuxazulula lezi zinkinga?
Ungalujabulela usizo longoti wolimi lapho eyosungula khona inqubo yokuthuthukisa labo obaphethe/abafundi?
<fn>zul_Article_National Language Services_UCWANINGO OLUDIDIYELE 2 (2003).txt</fn>
Kwamakhasimende nababambe iqhaza, iqophelo lomsebenzi, ukweneliseka kwabantu, umphumela womsebenzi walabo abethula izinsiza nokusetshenziswana nabo kanye nomphumela wenhlangano.
Imiphumela yalolu cwaningo kuyoshiyelwana ngayo nabaphathi abaphakeme beDOD/neSANDF. Ngakho, kubalulekile ukuba uphendule umbuzo ngamunye ngokwethembeka. Lokhu akusiso isivivinyo futhi ayikho impendulo eyiqiniso nengamanga.
Umbono wakho yiwona obaluleke njengempendulo efanele.
Isikhungo siyothatha ulwazi olwethulile njengemfihlo ngenhloso yoHlaziyo loMthelela. Ngeke waziwe ngoba Isikhungo sokuHlaziya Umthelela siyohlaziya ulwazi oluphelele ngokwamaqoqo, isibonelo, ngamaqoqo abesifazane nabesilisa ngokwehlukana.
Kulula ukuqedela lemibuzwana efakwe lapha ngoba imibuzo eminingi iphendulwa ngokumane wenze isiyingi enombolweni efanele yempendulo obona ihambisana nawe noma eveza kangcono umbono wakho.
Siyabonga ukusebenzisana nathi ekwethuleni ulwazi oluceliwe.
Usebenza kusiphi isikhungo?
Ithini ikhodi yethimba lakho emsebenzini (PERSOL)?
Ungena ngaphansi kwaluphi uhlanga?
Yini ubulili bakho?
Abaholi/abaphathi ethimbeni lakho/enkanjini/emkhumbini bawuqeda ngesikhathi nangobunono yini umsebenzi wabo?
Abaholi/abaphathi ethimbeni lakho/enkanjini/emkhumbini bayazilalela yini izinkinga zalabo abangaphansi kwabo?
Kulula yini ukuxoxisana nabahholi/abaphathi ethimbeni lakho/enkanjini nasemkhumbini?
Abaholi/abaphathi ethimbeni lakho/enkanjini/emkhumbini babachazela ngokucacile yini labo abangaphansi kwabo mayelana nokufanele kwenziwe?
Abaholi/abaphathi ethimbeni lakho/enkanjini/emkhumbini bayaqinisekisa yini ukuthi labo abangaphansi kwabo baqonda kahle futhi bayakwazi okulindelwe kubo?
Abaholi/abaphathi ethimbeni lakho/enkanjini/emkhumbini bayaqinisekisa yini ukuthi labo abangaphansi kwabo baqeqeshwe ngokwenele ukuqhuba umsebenzi?
Umphathi wakho uxoxa nawe ngokwenele mayelana nekusasa lakho ngomsebenzi owenzayo?
Umphathi wakho uyakucebisa yini ngendlela engcono kakhulu yokwenza umsebenzi wakho?
Uyaluthola yini uqeqesho ngesikhathi usebenza (ukuthola isipiliyoni ngokwenza umsebenzi) ngenhloso yokuzisiza ukuze wenze ngcono umkhiqizo?
Ngabe umsebenzi omuhle owenzile ethimbeni/enkanjini noma emkhumbini uyanconywa?
Unalo yini ithuba elihle lokukhushulwa esikhundleni, uma wenze kahle umsebenzi wakho?
Unalo yini ithuba elihle lokuthola umvuzo wokusebenza kahle, uma wenze kahle umsebenzi wakho?
Uyazi ukuthi yini umsebenzi wakho?
Abaholi/abaphathi bethimba lakho/inkambu/umkhumbi bayayinakekela imiphakathi yendawo?
Umqondo nezenzo zabaholi/abaphathi baleli thimba/benkambu/bomkhumbi bakhombisa ukuba nentshisekelo ngezwe laseNingizimu Afrika?
Bonke abantu kanye namaqembu, ngaphakathi nangaphandle we-DOD abanothando lwethimba, inkambu kanye nomkhumbi isib. Abasebenzi, amakhasimende, abanikezeli kanye nohulumeni.
Ngabe amalunga/abasebenzi bethimba lakho lomsebenzi...
Bayazemukela izinhloso zethimba?
Babambisana ngokuzithandela namanye amalunga?
Basiza ngaphandle kokunxenxwa, uma kunesidingo?
Umkhuzi wombutho/umphathi wethimba lami/wenkambu/womkhumbi uyaqinisekisa ukuthi ilunga ngalinye liyaqonda ukuthi umsebenzi walo uxhuma kanjani kwinqubo ephelele.
Uvamile yini ukunquma izinga lokweneliseka kwamakhasimende ngala maqhinga alandelayo?
Ukhona yini umhlomulo otholwe yithimba lakho/yinkambu/umkhumbi esikhathini esiyizinyanga eziyi-12 ezedlule ohambisana neqophelo lomsebenzi wakho/nomkhiqizo?
Imibiko elandelayo izwakalisa imizwa yakho ngethimba lakho/ngenkambu/ngomkhumbi. Embikweni ngamunye, bonisa izinga olicabangayo ngesici ngasinye kwithimba lakho/inkambu/umkhumbi esichazwe embikweni ngamunye.
<fn>zul_Article_National Language Services_UCWANINGOLOMHLABA NGOKUGUGA NEMPILO YASEBEKHULILE (2006).txt</fn>
Lithini igama eligcwele lomhlinzeki mininingwane?
Lithini ikheli lomphenduli mibuzo?
Kungabe lomhlinzeki mininingwane/indlu unawo utelefoni?
Ithini inombolo yocingo?
Uma singakwazi ukuthintana nawe nganoma isiphi isizathu, ukhon ayini omunye umuntu esingamthinta owaziyo ukuthi singakuthola kanjani kumbe omunye enihlala naye ekhaya?
Q0306a. Ubani igama lalo muntu, ubudlelwano nawe kanye nekheli lakhe?
Umbhekeli cwaningo angahle akushayele ucingo kumbe akuvakashele futhi ukuzohlola le ngxoxo mibuzo kanye nokuzoqoqa imininingwane eyengeziwe esikhathini esizayo.
UMBUZI MIBUZO: FAKA ikhodi yemiphumela yokugcina kusigaba 0000: Ikhasi elingaphandle, Q0007.
Ukuze sinqume ukuthi ubani esizokumfaka imibuzo, Ngidinga ukwazi ukuthi ubani ohlala kuleli kheli. Angikunikeze isiqiniseko sokuthi noma imiphi imininingwane oyihlinzekayo igcinwa iyimfihlo. Uma ngibuza ukuthi "ubani ohlala la ekhaya", Ngichaza labo abadla ndawonye ('amadlelandawonye') futhi bahlala la okungenani izinyanga ezine ngonyaka?
Ngifisa ukwazi ubudala, ubulili, ukushada, izinga lemfundo kanye nobudlelwano belungu nelungu lalo muzi elihlala kuwo.
Siza ubale nabantu okungase kube abkho manje ngoba ngoba yempilo besendaweni enjengesibhedlela kumbe baboshiwe noma ekhaya labadala okwesikhashana.
Bangaki sebebonke abantu bahlala kulo muzi?
Sifuna ukuqala ngomuntu oyinhloko yekhaya. Ngoyinhloko yekhaya-ke sichaza umthathi zinqumo ongungqa phambili ekhaya. INhloko kungaba owesilisa noma owesifazane. Uma abantu ababili belingana ngokuthathwa kwezinqumo, kuthathwa omdala kubo.
Ngubani igama loyinhloko yekhaya?
UMBUZI MIBUZO: Ngelungu "elisha" lomuzi, sichaza umuntu owayengaselona ilungu lomuzi mhla sivakashele lomuzi ukuzowubuza ngo 2002/2003 njengengxenye yocwaningo i- WHS ye- WHO.
Gcwalisa ikholamu eyodwa ngalelo nalelo lungu lomndeni.
UMBUZI MIBUZO: khumbula ukufaka abantu abangekho okwesikhashana besesikhungweni ngenxa yesimo sempilo.
U [IGAMA] uhlobene kanjani nenhloko yomuzi?
Kungabe u- [IGAMA] ungowesilisa noma wesifazane?
Kungabe u- [IGAMA] ushadile noma cha?
Kungabe u- [IGAMA] wafinyelela kuliphi izinga lemfundo?
Kungabe u[IGAMA] unawo umshuwalense?
= Cha, akanawo.
Kungabe u- [IGAMA] udunga unakekelo ngenxa yesimo sakhe sempilo njnegokugula kweminyaka kumbe ukugula ngengqondo noma ukukhubazeka, noma kungoba eguga futhi eba buthaka?
Kungabe u- [IGAMA] usesikhungweni thizeni njengamanje (isibhedlela, ikhaya lokunakekela, ikhaya labadala, esibhedlela sabagulela ukufa) ngenxa yesimo sempilo yakhe?
Uma umuntu wayeyilunga lomuzi kwenziwa WHS 2003, kepha manje ENGASELONA ilungu lomuzi, qhubeka no Q0415. Uma umuntu eyilungu ELISHA lomuzi kumbe wabe elilungu lomuzi ngo 2003 futhi eseyilungu lomuzi nanamuhla, MUSA ukuphendula u Q0415 noma u- Q0416 YANA KU Lungu elilandelayo lomuzi, noma uma kuyilungu lokugcina lomuzi YANA KU Q0417.
Uyephi u- [IGAMA]?
Uma umuntu wayeyilunga lomuzi kwenziwa WHS 2003, kepha manje ENGASELONA ilungu lomuzi, qhubeka no Q0415. Uma umuntu eyilungu ELISHA lomuzi kumbe wabe elilungu lomuzi ngo 2003 futhi eseyilungu lomuzi nanamuhla, MUSA ukuphendula u Q0415 noma u- Q0416 YANA KU Lungu elilandelayo lomuzi, noma uma kuyilungu lokugcina lomuzi YANA KU Q0417.
BUKA KU-Q0401 abantu abahlala kulo muzi.
UMBUZI MIBUZO: Hlola u- Q0401 - yenza isiqiniseko ngokuthi inani eliphelele labantu abasohlwini kuthebhula lokujikeleza ngenhla liyalingana nenani labantu abahlala ekhaya.
Kungabe bakhona yini abanye abantu njengezingane ezincane kumbe izinsana esingazange sazifaka ohlwini?
Kungabe bakhona yini abanye abantu abangekho la okwamanje kepha abavame ukuba khona la endlini?
Ngubani ongumondli omkhulu waleli khaya (umuntu okunguyena ungenisa imali eningi)?
UMBUZI MIBUZO: faka inombolo yekholamu yomuntu kuthebhula le-rosta ngenhla.
UMBUZI MIBUZO: faka inombolo yekholamu yomuntu kuthebhula le-rosta ngenhla.
Sifuna ukwazi noma sekuke kwashonwa yini kulelikhaya/muzi ezinyangeni ezingu 24 ezedlule.
Kungabe likhona yini ilungu lallendlu elashona ezinyangeni ezingu 24 ezedlule?
UMBUZI MIBUZO: (hlonza isikhathi okuyisona sona - isibonelo, "kusukela ngo- September 2003")?
Kwashonwa kangaki la ekhaya ezinyangeni ezingu 24 ezedlule?
Walugubha eneminyaka emingaki usuku lwakhe lokuzalwa lokugcina.
Maqondana nezingane ezingaphansi konyaka owodwa , faka "00".
Umbuzi mibuzo: kuleli zinga ke- uzoqoka umhlinzeki mininingwane ukugcwalisa izigaba ezisasele zephepha-mibuzo ngokwasekhaya kanye nomphenduli mibuzo wephephap mibuzo lomuntu ngayedwana. Umhlinzeki mininingwane nomphenduli mibuzo ngayedwana kungenzeka kungabi umuntu oyedwa. Sifuna ukufaka imibuzo bonke abantu abaneminyaka yobudala engu 50 nangaphezulu abasekhaya ngosuku lwemibuzo, kepha umuntu ominyaka yakhe yobudala ingaphansi kwengu 50 angaligcwalisa iphepha-mibuzo ngokwasekhaya. Maqondana nesampula labaphenduli mibuzo abaminyaka yabo ingu 18-49 kuphepha mibuzo lomuntu ngayedwana, sebenzisa imigomo yethebula likaKish ukuqoka lowo muntu oyedwa kubantu basekhaya abafanelekile.
UMBUZI MIBUZO: Maqondana nomhlinzeki mininingwane, khetha umuntu ekhaya owazi kangcono kunabanye ngekhaya nesimo sempilo sabahlala kulo, isimo sabo somsebenzi, sezimali, izindleko nemishuwalense yezempilo. Kungenzeka kudingeke kukhulunywe nedlanzana labantu ekhaya ukuze kutholakale lokhu. Umuntu odunjiwe lapha kungenzeka kungabi siyena umuntu okhethelwe ukugcwalisa iphephamibuzo lomuntu ngayedwana. Uma imininingwane ihlinzekwa abantu abaningi kuphepha-mibuzo ngokwasekhaya, umuntu ohlinzeka imininingwane eminingi kuneyabanye uzofakelwa ikhodi lapha.
b Nikeza lowo nalowo muntu ofanelekile inombolo zilandelane, kusukela komdala wesilisa kuya komncane, bese kuba omdala owesifazane kuze kube omncane owesifazane ku Q0410.
c Sebenzisa ithebula elifanele lokukhetha bukela kusibonelo esingezansi ukuqoka umphenduli mibuzo. Inombolo eqondene ekwikholamu lesibili kwithebula lokukhetha ikhomba umuntu okhethelwe ukufakwa imibuzo.
Thola imvume usebenzisa ifomu lemvume loMhlinzeki mininingwane - ngaphambi kokuqhubekela kusiGaba 0500.
Ngifisa ukukubuza imibuzo eyidlanzana mayelana nendlu kumbe ikhaya lakho.
Kungabe lo muzi yila uhlala khona?
UMBUZI MIBUZO: mfundele konke okukhona umphenduli mibuzo.
Kuhlalwa mahhala kuwo...
Uma umnini [wena] ungawudayisa namuhla lo muzi, ungacishe ube yiliphi inani (ungabiza malini)?
Sebenzisa imali yalapha.
Lendlu inamakamelo amangaki esewonke, ungabali izindlu zokugezela namaphasiji?
Kungabe linjani iphansi lomuzi wakho?
Kungabe lunjani udonga lomuzi wakho?
Kungabe yini umthombo omkhulu wamanzi okuphuza amalungu aleli khaya?
Q0506a. Niwathathaphi amanzi okwenza ezinye izinto njengokuwasha ngezandla?
Kuthatha isikhathi esingakanani ukufinyelela lapho, kutholwe amanzi bese kubuywa?
Amanzi akhona esakhiweni...
Q0507a. Ubani ovame kuya konilandela amanzi kulo mthombo ningabahlali baleli khaya?
Kusetshenziswa luhlobo luni lwendlu yangasese la ekhaya?
Kungabe lendawo niyihlanganyela neminye imizi?
Kungabe nisebenzisa maphi amandla ekhaya lakho uma nipheka?
Nisebenzkisa luhlobo luni lwesitofu emzini wakho?
UMBUZI MIBUZO: bonisa okusebenza kakhulu.
UMBUZI MIBUZO: Ingxenye yokuqala yalesi sigaba kuhloswe ngawo ukuba kuqoqwe imininingwane ephathelene nemithombo yokudlulisela phakathi endlini okuqhamuka kulabo abangahlali khona.
Imibuzo elandelayo iphathelene nomndeni wakho nabangane, ikakhulukazi labo abangahlali nawe kulo muzi. Imindeni nabangane kwenye inkathi iyelekelelana ngezindlela ezinhlobo nhlobo, kanti lolo nalolo lusizo lungaba mqoka. Ingxenye yalolu cwaningo lwethu imbandakanya ukuthola ukuthi ikwenza kanjani lokhu. Manjena-ke singathanda ukubuza imibuzo eyidlanzana mayelana nomndeni wakho nabangane abangahlali nawe, nezindlela ezehluka hlukene enisizana ngazo. Imibuzo elandelayo iphathelene nosizo olutholwe umuzi wakho ezinyangeni ezingu 12 ezedlule.
Ezinyangeni ezingu 12 ezedlule, kungabe kukhona ekhaya owemukele usizo lwezimali noma olunye kumndeni wakho (izingane, izelamani kumbe abazali) nezihlobo (abanye bozalo) abangahlali nawe?
Lusizo luni lwemali kumbe olunye uhlobo oluye lwemukelwa umuzi wakho?
Uma kungu YEBO, yisho inani.
a. Imali, imali ebolekisayo, uxhaso ngemfundo, ukukhokhelwa izikwenetu, inkokhelo noma intela (lokhu kusho ukheshe)?
b. Inani lokudla nezinye izimpahla (lokhu kusho okungesiyona imali)?
c. Ukusiza ekhaya nemisebenzi (ukulungiselwa ukudla, ukuyelwa esitolo, ukuhlanza, ukuwashelwa), ukuhlinzekelwa unakekelo kumbe ukuhanjiswa (ukusizwa ngokuya ezindaweni ezingaphandle komuzi)?
UMBUZI MIBUZO: Lokhu AKUMBANDAKANYI usizo olukhokhele kumbe oluqashile.
Maqondana nosizo osanda kulubala, kungabe lokhu ukubona kuwungeniso mali/lusizo umuzi ongathembela kulo esikhathini esizayo?
Ezinyangeni ezingu 12 ezedlule, kungabe umuzi wakho wemukele usizo lwezimali noma olunye olubuya emakilabhini, kumbe izinhlangano emphakathini wakini?
Lusizo luni lwemali kumbe olungenye inhlobo olwemukelwe umuzi wakho?
Uma kungu YEBO, yisho inani.
a. Imali, imali ebolekisayo, uxhaso ngemfundo, ukukhokhelwa izikwenetu, inkokhelo noma intela (lokhu kusho ukheshe)?
b. Inani lokudla nezinye izimpahla (lokhu kusho okungesiyona imali)?
c. Ukusiza ekhaya nemisebenzi (ukulungiselwa ukudla, ukuyelwa esitolo, ukuhlanza, ukuwashelwa), ukuhlinzekelwa unakekelo kumbe ukuhanjiswa (ukusizwa ngokuya ezindaweni ezingaphandle komuzi)?
UMBUZI MIBUZO: Lokhu AKUMBANDAKANYI usizo olukhokhele kumbe oluqashile.
Mayelana nalokhu osanda kukuchaza ngomphakathi wakini, kungabe lolu lusizo uluthatha njengongeniso mali umuzi ongathembela kulo esikhathini esizayo?
Ezinyangeni ezingu 12 ezedlule, kungabe umuzi wakho wemukele usizo lwezimali noma olunye okuvela kuhulumeni?
Yiluphi uxhaso oluye lwemukelwa umuzi wakho?
Uma kungu- yebo, yisho inani.
a. Imali, imali ebolekisayo, uxhaso ngemfundo, ukukhokhelwa izikwenetu, inkokhelo noma intela (lokhu kusho ukheshe)?
b. Inani lokudla nezinye izimpahla (lokhu kusho okungesiyona imali)?
Mayelana nalokhu osanda kukuchaza okuvela kuhulumeni, kungabe lolu lusizo uluthatha njengongeniso mali umuzi ongathembela kulo esikhathini esizayo?
UMBUZI MIBUZO: kugcizelele ukugudluka kusuka kusizo olwemukelwe kuyia kusizo olunikezwayo esigabeni esilandelayo.
Manje, siqhele kusizo olwemukelwe umuzi wakini, sithanda ukuthola ukuthi luhlobo luni loxhaso mali nolwenye inhlobo oluhlinzekwe uwena namalungu omuzi wakho ezinyangeni ezingu 12 ezedlule kwabanye abangahlali nawe.
Ezinyangeni ezingu 12 ezedlule, kungabe umuzi wakho uye wahlinzeka usekelo lwemali kumbe lolunye uhlobo kwenye yezingane zakho, abazukulu kanye/kumbe ezinye izihlobo (nalezo zasemzini) abangahlali nani kulo muzi?
Lusizo luni lwemali kumbe ololunye uhlobo olunikezwe abomuzi wakho?
Uma kungu- yebo, yisho inani.
Ungalinganisa ukuthi bekungakanani lokhu sekukonke ezinyangeni ezingu 12 ezedlule?
a. Imali, imali ebolekisayo, uxhaso ngemfundo, ukukhokhelwa izikwenetu, inkokhelo noma intela (ukheshi)?
b. Inani lokudla nezinye izimpahla (lokhu kusho okungesiyona imali)?
c. Ukusiza ekhaya nemisebenzi (ukulungiselwa ukudla, ukuyelwa esitolo, ukuhlanza, ukuwashelwa), ukuhlinzekelwa unakekelo kumbe ukuhanjiswa (ukusizwa ngokuya ezindaweni ezingaphandle komuzi)?
UMBUZI MIBUZO: Lokhu AKUMBANDAKANYI usizo olukhokelwayo.
Ezinyangeni ezingu 12 ezedlule, kungabe umuzi wakho uye wahlinzeka usizo lwemali noma lolunye uhlobo kwabanye bozalo, abakhelwane, kumbe amalungu/qembu omphakathi?
Yiluphi uxhaso olunikezwe abomuzi wakho?
Ungalinganisa ukuthi bekungakanani lokhu sekukonke ezinyangeni ezingu 12 ezedlule?
a. Imali, imali ebolekisayo, uxhaso ngemfundo, ukukhokhelwa izikwenetu, inkokhelo noma intela?
b. Inani lokudla nezinye izimpahla (lokhu kusho okungesiyona imali)?
c. Ukusiza ekhaya nemisebenzi (ukulungiselwa ukudla, ukuyelwa esitolo, ukuhlanza, ukuwashelwa), ukuhlinzekelwa unakekelo kumbe ukuhanjiswa (ukusizwa ngokuya ezindaweni ezingaphandle komuzi)?
UMBUZI MIBUZO: Lokhu AKUMBANDAKANYI usizo olukhokelwayo.
Ngaphezu kokuhlinzeka usizo olubalile ngenhla, sifisa ukwazi noma wena kumbe omunye umuntu ekhaya lakho uye wahlinzeka noma iluphi uhlobo losizo kumbe unakekelo lwezempilo kwabanye abantu. Khumbula ukuthi lokhu kumaqondana nabantu abangaphandle kwekhaya lakho.
Ezinyangeni ezingu 12 ezedlule, kungabe wena noma umuntu wasekhaya lakho nihlinzeka usizo kusihlobo kumbe umngane (esidala noma sengane), ngoba lo muntu unesigulo esinzima emzimbeni noma engqondweni kumbe ukukhubazeka, noma ugugile futhi ubuthaka?
Ungalinganisa isikhathi esimaphakathi ngesonto ezinyangeni ezingu 12 ezedlule?
a. Kusizwe umuntu uqobo lwakhe, njengokumyisa endlini yangasese, ukumgeza, ukumgqokisa, nokumdlisa?
b. Kusizwe ngonakekelo lwezempilo, njengokushintsha amabhandishi nokuphuzisa imithi?
c. Baqashelwe njengalo ukwenza kwabo kungathikameza noma kube yingozi kubo nakwabanye?
Ngifisa ukukubuza eminye imibuzo embalwa mayelana nekhaya lakho nezimpahla eningaba nazo ekhaya lakho. Khumbula ukuthi noma imiphi imininingwane oyihlinzekayo izogcinwa iyimfihlo.
Zingaki izimoti ezikhona ekhaya lakho?
Kungabe ikhaya lakho linawo uGesi?
Kungabe ikhaya lakho kumbe omunye wasekhaya lakho unalokhu?
Umshini wokugeza izitsha?
Ngifisa ukwazi noma unomhlaba kumbe ubucwebe okungokwakho - nesihlawumbiselo senani (inani). Ngiyazi ukuthi imininingwane ebucayi lena futhi ngeke ngayinikeza abanye abantu abangekho sethimbeni locwaningo.
Siza usitshele noma unomhlaba kumbe ubucwebe okungokwakho nenye impahla eyigugu.
Uma kungu- yebo, yisho inani.
Umhlaba noma impahla?
Enye impahla eyigugu, njengobucwebe, amabhuku, ubuciko noma enye impahla eyigugu?
Engxenyeni yokugcina yalesi sigaba, Ngizobuza ngemali isiyonke engenile ekhaya ezinyangeni ezingu 12 ezedlule (esikhathini esedlule kuze kube namuhla) yomsebenzi okhokhelayo kumbe eminye imithombo. Ngifisa ukwazi mayelana neminye imithombo yemali. Ngiyazi ukuthi kungalikhuni ukubala lelo nani, kepha siza uzame konke okusemandleni ukunikeza inani eliyilo. Khumbula ukuthi yonke imininingwane izokugcinwa iyimfihlo. Le mininingwane isemqoka ukuhlola isimo sempilo nesempilonhle jikelele sabantu ekhaya lakho uma kuqhathaniswa neminye imizi.
Kungabe ekhaya kini nithola imali njalo kumthombo ojwayelekile?
Umbuzi mibuzo: Imali engenayo ezinyangeni ezingu 12 ezedlule, kuchaza ukuthi ikhaya lingethembela kumthombo ukuba uhlinzeke imali ngezithuba engasetshenziselwa ukwesekela izinqumo zokuhlelela okusetshenziselwa imali ekhaya.
Manjena ke sengizokufundela uhla lwemiithombo yemali ongase kuba uyayisebenzisa. Uma ubuka ezinyangeni ezingu 12 ezedlule, ungangitshela nje ukuthi imali eyenziwe ngokusendimeni ekhaya ibe ngakanani ngeviki noma ngenyanga noma ngonyaka Siza ungitshele noma isiphi isithuba esilula kuwe?
Uma kungu- yebo, yisho inani.
Ungahlawumbisela selilonke lemali engenile ekhaya esikhathini esingaba [faka inkathi uyithathela kwikholamu eyedlule]?
a. Inkokhelo ngokusebenza, iholo lasemsebenzini?
b. Imali oyithola ngokudayisa, ngokuhweba noma ngokudayisa kukamahambanendlwana?
c. Imali oyithola ngokuqashisa indawo yokuhlala?
Uma kungu- yebo, yisho inani.
Ungahlawumbisela inani selilonke lemali engenile ekhaya esikhathini esiyi- [faka inkathi] esedlule?
d. Shono imali yomhlalaphansiy (yasemsebenzini) impeshini, isikhwama sempesheni osifakela imali, imali ozihlinzeke ngayo ngomshuwalense noma eyesondlo sikahulumeni senhlalakahle?
e. Inzalo, isabelo samasheya (isibonelo, ku-akhawunti yokonga kumbe imali elondolozwe isikhathi esinqunyiwe)?
Ngakho-ke, ukuhlola le mininingwane, ungayilinganisela kumalini isiyonke imali eniyithole kuyo YONKE imithombo ezinyangeni ezingu 12 ezedlule?
Bangaki abantu abethembele kule mali?
UMBUZI MIBUZO: Leli nani kufanele ibale nomphenduli mibuzo - ngalokho ke faka "01" uma kungumphenduli mibuzo kuphela owethembele/owesekwa yile mali.
Kungabe amalungu omuzi kumbe ekhaya lakho kukhona izikwenetu anazo njengamanje noma ezemali ebolekisayo?
Q0726a. Singakanani lesikwenetu sesisonke nesemali ebolekiwe?
Mayelana nemali engena kuleli khaya, ucabanga ukuthi yenele ukubhekana nezidingo zansuku zonke nezibopho?
Ungasho ukuthi isimo sezimali emzini wakho?
Ngifisa ukukubuza imibuzo eyidlanzana mayelana nezindleko zomuzi wakho namalungu awo eziqondene nensizakalo yezempilo nokunye. Izindleko zingaba yimali kumbe okunye. Inani lezindleko ezingesiyona imali kanye nelokukhiqiziwe, nokusetshenzisiwe ekhaya, kufanele kulinganiswe nako kufakwe. Sibuza ngezithuba ezehluka hlukene, ngakho-ke, siza ulalelilisise ukuthi iyiphi inkathi okukhulunywa ngayo.
Mayelana nayo yonke imibuzo ekulesi sigaba bhala onke amani ngemali yala ezweni, noma ngabe ikhokhwe ngokheshi nangezinye izindlela.
Ngizothanda ukuqala ngokubuza mayelana nezindleko zasendlini ezinsukwini ezingu 7 ezedlule. Imibuzo elandelayo imayelana nokudla okuthengwe ikhaya. Ngifuna ukuqale ngibuze imininingwane ngezinhlobo zokudla ezithengwe umuzi wakho ngokheshi noma ngenye inhlobo yenkokhelo kanye/noma enizikhiqizele kona ezinsukwini ezingu 7 ezedlule.
b. Inyama (inkomo, ingulube, izinyane lemvu, imvu, inkuku, ikakalikuni, idada, inyama yenyamazane, noma enye inyama - inhlanzi noma okunye kwaselwandle)?
c. Izithelo nemifino?
d. Ubisi namaqanda?
e. Izinongo nowoyela usawoti, ushukela, ukhari, u-garlic, i-ginger, u-pepper, upelepele, noma okunye - ibhotela, amafutha, utelu amafutha kakhokhonathi, amafutha esundu, amafutha emifino, uwoyela kakolweni?
f. Iziphuzo nokunue okungetshwala njengekhofi, itiye, ujusi, amanzi nonemenayidi.
g. Ugwayi notshwala (kumbandakanya ubhiya, iwayini, nogologo)?
h. Ukudla okudliwe ngaphandle komuzi (isibonelo, kwabadayisayo, emakhosombeni kumbe emathilomu)?
Konke okunye ukudla.
Singabonga uma ungasinikeza inani selilonke lamali eniyichitha ngokudla ekhaya lakho.
Ezinsukwini ezingu 7 ezedlule, umuzi wakini usebenzise malini ngalokhu nokudla jikelele?
Manje sengifisa ukudlulela kuzindleko zomuzi wakho kuzinsuku ezingama- 30 ezedlule. Esikubabele kakhulu ke yizindleko ezivamile ezingesizona zokudla zekhaya.
a. Izindlu nezinsiza (i-renti, ibhondi, uGesi, okubaswa ngakho, amanzi, uthelefoni)?
b. Okokugqoka (izicathulo, izigqoko, amayembe, amabhlukwe, amalokwe, izikhethi, amabhantshi, amajazi) nokunye ke nje komuntu (insipho, ishampu, izimonyo, ukhilimu wokushefa...)?
c. Izinto zokuhamba (imali yebhasi, imali yamathekisi, izindleko zokukhanda imoti, uphethroli)?
UMBUZI MIBUZO: Buka ku-qxQ maqondana nezinto ezemukelekile - ungafaki izinto ezingahle zibe sohlwini lwezinyanga ezingu 12 ngezansi.
Ngifisa ukukubuza imibuzo ephathelene ngqo mayelana nemali esetshenziswe abomuzi wakho ngokheshi noma ngenye inkokhelo ngosizakalo lonakekelo lwezempilo olungazange lwadinga ukuthi umuntu alaliswe. Futhi sifuna izindleko ezenzeke ezinsukwini ezingama- 30 ezedlule. Uma inkokhelo ibingesiyona imali, siza ulinganise ngokwemali. Usize ungafaki izindleko ezizokhokhelwa umshuwalense.
Ukubhalisa nokubonana nawodokotela, amanesi, kumbe ababelethisi abaqeqeshiwe okungazange lwadinga ukuthi ulaliswe?
Ukwelashwa izinyanga nabanye abelaphi (sebenzisa amanye amagama abaziwa ngawo)?
Amakhambi noma imithi (eyalelwe udokotela, eyozikhethela, yesintu, yemvelo)?
Kungabe kukhona eminye imikhiqizo nezinsizakalo zonakekelo mpilo ezingabalwanga ngenhla?
Ngiyazi ukuthi le mibuzo kungaba likhuni ukuyiphendula - zama ukulinganisela ngasemananini ayiwo ezindleko. Manjena-ke ngifuna ugxile kuzindleko zasendlini ezinyangeni ezingu 12 ezedlule. Lezi yizindleko eziza ngankathi kumbe ukuthengwa kwezinto 'ezinkulu'. Ngithanda ukubuza ukuthi ibe ngakanani imali echithwe abahlali basekhaya maqondana nokulandelayo ezinyangeni ezingu 12 ezedlule.
Imfundo nokuhambisana nayo (uxhaso ngemfundo, ukukhokhela izifundo, amabhuku)?
Impahla ehlala isikhathi eside (omabonakude, amafoni, amashidi okulala, amathawula, amathuluzi), ifenisha (amatafula, izihlalo, imibhede) nezinsiza zasendlini (iziqandisi, imishini yokuwasha)?
Izinto zokuhamba (amaloli, izimoti, izithuthuthu, izikutha, amabhayisikili) nokukugcina kusesimweni?
Amasiko, izipho kumbe imicimbi (imithuno, izinsuku zokuzalwa, imigcagco)?
Imali ophoqelelwe ukuyikhokhelwa umshuwalense njalo kumbe izinhlelo zonakekelo mpilo ezikhokhelwa phambilini?
Inkokhelo yomshuwalense wempilo yokuzikhethela (kumbandakanya, izikimu zomphakathi zomshuwalense wempilo)?
Impahla ehambisana nezempilo (eyalelwe udokotela, izibuko, izinsiza kuzwa, izindondolo, amalunga okufakelwa)?
Siza ukungayifaki imali ozoyibuyiselwa umshuwalense nezindleko zokuhamba.
Izindleko zonakekelo mpilo lwesikhathi eside?
Siza ukungayifaki imali ozoyibuyiselwa umshuwalense nezindleko zokuhamba.
Konke okunye okuyimpahla nezinsizakalo (impahla, umhlaba, imfuyo, insizakalo yokuhlanzelwa, insizakalo yokukhandelwa)?
Ekugcineni-ke, sifuna uke ucabnge ngokuthi wazikhokhela kanjani izindleko zakho zonakekelo mpilo ezinyangeni ezingu 12 ezedlule. Lokhu kumbandakanya izindleko zayo yonke inkokhelo, yezinsizakalo nempahla, kumbandakanya ukulaliswa.
Ezinyangeni ezingu 12 ezedlule, yimiphi kumithombo elandelayo yemali esetshenziswe abomuzi wakho ukukhokhela noma yiziphi nazo zonke izindleko zezempilo?
Imali etholwa abomuzi wakho njengamanje (amaholo, umhlalaphansi, izimfanelo ezikhokhelayo)?
Ukukhokhelwa kumbe ukubuyiselwa imali yezindleko umshwalense (kumbandakanya izikimu zomphakathi zonakekelo mpilo)?
Izinto ezidayisiwe (umhlaba, impahla, ifenisha, imfuyo, ubucwebe)?
Izihlobo nabangane abangaphandle kwekhaya lakho?
Ngokweboleka ezinhlakeni ezibolekisa ngemali (omashonisa, amabhange)?
Ekugcineni-ke, sifuna ucabange ngokuvamile enyangeni kanye nezindleko zomuzi wakho. Sifuna ukwazi inani elisendimeni selilonke elichithwa umuzi wakho ngako konke. Lokhu kumbandakanya inani seliphelele elichithwe abendlu yakho bebonke ngakho konke, isibonelo, okokugqoka, izinto zokuhamba, irenti nentela, imali yesikole, ukudla, okokuphuza, ezikaqedisizungu, unakekelo mpilo nazo zonke ezinye izindleko.
Ngokuvamile, imali esetshenziswa abomndeni wakho ngokusendimeni njalo ngenyanga ingakanani?
UMBUZI MIBUZO: Uma umpheduli mibuzo wocwaningo lwasezindlini eminyaka yobudala ingu 50 nangaphezulu - qhubeka nemibuzo yomuntu ngayedwana. Uma umpheduli mibuzo eminyaka yobudala ingu- 18-49, kanti le mibuzo iqondiswe kumuntu omncane osevuthiwe - sebenzisa imiphumela ethebula likaKISH (buka kusigaba 0450) ukuze uhlonze kahle umphenduli mibuzo kuphepha mibuzo lomuntu ngayedwana.
MBUZI MIBUZO: Uma kukhona abashonile ekhaya onyakeni ophelile, GCWALISA imoduli YOBUYEKEZO LWEMBANGELA KUFA I- AUTOPSY LOMLOMO ngabo bonke abashonile. Gcwalisa okubonwe umbuzi mibuzo kuqala- bese ugcwalisa i- Autopsy yomlomo.
Lokhu kuphothula isigaba socwaningo lwasendlini. Sibonga ngesikhathi sakho nezimpendulo zakho.
Sineqoqo lesibili lemibuzo esizokubuza yona maduzane nje, yona ke egxile kakhulu empilweni yakho.
Ingabe bekukhona omunye umuntu ngesikhathi sengxoxo mibuzo?
Ukubone kunjani ukucophelela komhlinzeki mininingwane ekuphenduleni?
Yimiphi imibuzo umhlinzeki mininingwane ayithole ilukhuni, imbangela amahloni kumbe imdida?
Yimiphi imibuzo wena mbuzi mibuzo oyithole ilukhuni, kubangela amahloni kumbe ikudida?
<fn>zul_Article_National Language Services_UHLAKA (2002).txt</fn>
Iqiniso elikhona njengamanje 28.
Kulandela uMhlangano ka Masingana 2002, iKhabhinethe yayalela Ungqongqoshe wezobuCiko, Amasiko, Isayense nobuChwepheshe ukuba ethule Iqhinga likaZwelonke loCwaningo neNtuthuko. Leli Qhinga liyoba wukhiye wokundlondlobala kwezomnotho futhi leseka amanye amaqhinga afana neQhinga Lokuthuthukisa Abantu, Iqhinga Lemikhiqizo Ezididiyele kanye noHlelo Lweqhinga leZolimo eNingizimu Afrika.
Ukuqeda impokophelo eqavile yobuchwepheshe (isibonelo; ukugxila kakhulu embuthweni wokuvikela nokuzimela kwizidingo zamandla) ebezivame kuhulumeni wesikhathi esedlule phakathi kuka 1990 no 1994. Lokhu kwaba nomphumela wokwehla kwemali echithwa ohlelweni lukazwelonke loCwaningo neNtuthuko ngamaphesenti angu 1.1 ngo 1990 yafinyelela ku 0.7 ngo 1994. Lokhu kuncipha kwenzeka ngesikhathi lapho Uhlelo lukaZwelonke Lwamacebo Amasha lwaludinga ukukhula ukuze luhambisane nezidingo zabantu abayizigidi ezingu-40 uma kuqhathaniswa nezingu-6.5.
Ukubhekela izinto zesikhathi eside, intuthuko yabantu, ezomnotho nezokuphepha. Izimpendulo ezifanele eziqondene nezifo ezintsha nezinhlobo ezindala zezifo ezintsha, akukhathalekile ukuthi lezo zifo zithinta abantu noma izilwane kufanele zilawulwe yizinhlelo zocwaningo lwendawo. Uma kubhekwa ezokuphepha, ngisho umthengi ohlakaniphile wobuchwepheshe obukhona ongesiye obuqophayo ubuchwepheshe udinga inqwaba yososayense abenza ucwaningo ezindaweni ezifanele.
Izindaba zabasebenzi nabantu. Umkhakha wethu wabantu besayense nobuchwepheshe awuvuselelwe kahle nangendlela eyanele. Iningi labamhlophe, abesilisa nabantu asebekhulile abangososayense abashintshani nabantu abasebancane ngendlela eveza isithombe esifanele sengxube yabantu balelizwe.
Amaphuzu angelula abuswa kakhulu yizinguquko zokusebenzisana namanye amazwe anomphumela wokwehla kwamazinga okutshala izimali nokusebenza kwemboni yangasese yoCwaningo Nentuthuko eNingizimu Afrika. Lokhu kungaba nomphumela wokulahleka kokulawuleka ngaphakathi kwesizinda solwazi esiyisisekelo sempumelelo yezinkampani zakithi ezincintisanayo.
Imithetho engenele yempahla engamafa omqondo kanye nengqalasizinda. Intuthuko entsha kwezobuchwepheshe bemithi inyuse isimo sengcuphe yokuxhashazwa kocwaningo emkhakheni wemithi, kanti amacebo amasha ocwaningo oluxhaswe wuhulumeni awavikelekile futhi awaphethwe ngendlela efanele.
Izakhiwo zobulungiswa ezihlakazekile. Nakuba izikhungo zocwaningo zibuyekeziwe futhi kubunjwe izinkomba ezinqala, ayikacaci kahle indima yeMinyango kwezobulungiswa nokumisa amazinga alindelwe ezikhungo zikahulumeni zocwaningo. Uma ubheka isabelo sezimali, akukho ukubuka ngeso elibanzi izindleko zikahulumeni zesayense nobuchwepheshe.
Ukudala uhlelo olunamandla loCwaningo nobuChwepheshe bukaHulumeni.
Insika engamacebo amasha ibandakanya ukusungulwa nokutshalwa kwemali izimpokophelo ezehlukene zobuchwepheshe ezibaluleke kakhulu ekukhuthazeni intuthuko yezomnotho nenhlalakahle. Lokhu kubandakanya izigcawu ezimbili eziwukhiye wobuchwepheshe esikhathini samanje, lokhu kuxuba ubuchwepheshe obuthinta imithi nolwazi. Enye impokophelo yokwengezela, wubuchwepheshe bokukhiqiza nobuchwepheshe obenza izinguquko kwizinto ezigxile noma ezisuselwe kwimvelo. Okokugcina, sizobumba impokophelo, ubuchwepheshe bokunciphisa ubumpofu obuyobhekana nezinhlupheko esibhekene nazo esikhathini samanje. Lengxube yempokophelo iyolawulwa yisikhungo esisha esaziwa ngeSikhungo Samacebo Amasha Obuchwepheshe (FTI) esiyosebenza njengengosi yokutshala imali egxile elwazini, lengosi iyogxila kakhulu kumacebo amasha ngaphakathi kwempokophelo ngayinye yobuchwepheshe. I-FTI iyofaka imali kumacebo amasha kuzo zonke izinhlaka zomphakathi nasembonini ezimmele kanjalo ezigabeni ezehlukene okungasukela ekucatshangweni kwecebo kuze kufike ekwethulweni komkhiqizo emphakathini nakuba uyobheka kakhulu isigaba sokusungulwa kwecebo okunezindleko ezinkulu nokwemukelwa komkhiqizo wumphakathi lapho usudayisa, ungeniswa noma usatshalaliswa.
Indlela esihamba ngayo ekuthuthukiseni abantu imiselwe ngakolunye uhlangothi kwisidingo sokwenyuka ngokushesha kwesibalo sabantu ababencishwe amathuba esikhathini esidlule, abesifazane abangena emkhakheni wesayense ukuba bahlale kuwo, kanti kolunye uhlangothi sihlose ukwakha iqhinga lokuhlangabezana nezinselelo zokuhweba nokusebenzisana namazwe omhlaba. Ukuqonda kabanzi koMphakathi ngeziNhlelo zeSayense kungaba yimpumelelo ekwenyuseni lezi zibalo kuphela uma intsha ingabona amathuba ahehayo najabulisayo emisebenzi ebalindele. Ngezikhathi zo1970 no 1980, lawo mathuba emisebenzi ayemaningi ngenxa yezinselelo zempokophelo yangaleso sikhathi - nakuba ayebhekiswe kakhulu ohlangothini oluthile lomphakathi. Ngakho, insika engabantu isemqoka kakhulu ukuba ixhunyaniswe nensika yobuchwepheshe. Emhlabeni wonke, indlela yokukhiqiza kahle ososayense abasezingeni eliphezulu abakwazi ukwedlulisela kweminye imikhakha ibandakanya ukugxila kakhulu kwikhono lokwenza kahle umsebenzi. Enye indlela yeqophelo eliphezulu ezingeni likazwelonke wukugxila kakhulu ezidingweni zezinga eliphansi lesayense ezindaweni lapho sinamathuba amahle khona empumelelo ngenxa yokuba nezinto zemvelo nolwazi olutholakala kalula. Eningizimu Afrika, lezo zindawo zifana nolwazi lwezomkhathi nolwazi lwezemvelo. Isikhungo esiphezulu uma kukhulunywa ngaleli qhinga, esikhuthaza isayense yiSikhungo soCwaningo kuZwelonke sihlangene nemboni yemfundo ephakeme ngokusebenzisana noHlelo lukaZwelonke lweMfundo Ephakeme.
Nakuba imisebenzi yangaphakathi kuhulumeni yahlelwa kabusha ngo 1994, izibophezelo eziningi ezinqala zoHlelo lukaZwelonke Lwamacebo Amasha zamiswa.
Ukucacisa phakathi kweqhaza leminyango ejutshelwe imisebenzi efana noMnyango weZolimo noweZempilo othula izinhlelo ezimbonini ezithile kanye noMnyango wobuCiko, Amasiko, Isayense nobuChwepheshe (DACST) okufanele udlale indima edidiyele.
Ukuqinisekisa ukuthi imikhuba elindelwe emhlabeni jikelele mayelana nokutshala izimali kwisayense nobuchwepheshe iyalandelwa, ikakhulu imisebenzi ekleliswe phambili yocwaningo (ukukhiqiza ulwazi), amacebo amasha (amabhizinisi amasha, imikhiqizo nemisebenzi) kanjalo nokusungulwa kwamabhizinisi.
Iqhaza leDACST kuyoba ukuxhumanisa uhlelo olubumbene lokwengamela igalelo lokusebenza lawo wonke amalabholethi aphethwe wuhulumeni nokuba nesibophezelo esiqondile ezikhungweni ezinhlanu ezigamanxile, njengeSikhungo sikaZwelonke soCwaningo, Isikhungo sokuKhuthaza iSayense (kade saziwa ngeFEST), Isikhungo Samacebo Amasha obuChwepheshe, Umkhandlu wezoCwaningo lweSayense neziMboni kanye noMkhandlu Wezesayense Yabantu. Iminyango eqondene iyoba nezibophezelo zokunquma izikali nesabelo-mali sezikhungo ezingaphansi kwayo. Ucwaningo olusezingeni lokuqala yiwona msebenzi okuhleshulelwana ngawo phakathi kweDACTS noMnyango wezeMfundo. Iminyango esezingeni lokuqala iyobandanyeka ekusunguleni amacebo amasha ngokubambisana neDACST.
Umlenze otshala izimali emabhizinisini amasha nokuheha ngentela ngenhloso yokukhuthaza iqhaza elibanjwa yimboni ezimmele uyoba yisibophezelo soMnyango wezoHwebo neziMboni kanye nesikhungo seNhlangano neNtuthuko yeziMboni (IDC).
Umhlaba wonke, ngokuzwela emkhubeni okhona wezinga elenyukile lomkhiqizo wolwazi, ukusakazwa nokusetshenziswa kwalo, ukuncipha kwegebe lesikhathi sokwakhiwa komkhiqizo nokwenyuka kwezinga lokuncintisana ngezinsiza ezingabantu, amazwe amaningi akhuphula imali ayitshala ocwaningeni lukazwelonke nasentuthukweni.
Uma ubheka izilinganiso ze-OECD, uthola ukuthi phakathi kwezimboni ezizimmele nezikahulumeni, imali etshalwe wuzwelonke ocwaningeni nentuthuko ingamaphesenti angu-2.15 okukhula konke komnotho. Amazwe afana neFinland neKorea akhokha izimali ezinkulu kakhulu. Izinga lamanje laseNingizimu Afrika elingamaphesenti angu 0.7 nalapho ingxenye enguhhafu ivela eMelika ingaphansi kakhulu kunaleyo okufanele ngabe ikhona ukuze iqinisekise ngokuncintisana eminyakeni eminingi ezayo. Leli qiniso lifakazelwa njalo ngonyaka wuMbiko Wokuncintisana Kwamazwe.
Ngalendlela, iQhinga loCwaningo neNtuthuko lincike ekuphindeni kabili imali etshalwa nguHulumeni kwiSayense nobuChwepheshe kuleminyaka emithathu ezayo bese inyuswa njalo emuva kwalokho. Lokhu kungenyusa imali etshalwa nguhulumeni idlule kancane iphesenti elilodwa okuyinto engenkulu ukulingana namanye amazwe kodwa yenele ukukhomba iqhinga elifanele, elinamandla, elibanzi neliyohlala isikhathi eside emnothweni womqondo, emphakathini wamanje wabacwaningi baseNingizimu Afrika nesizukulwane esisha okuyofanele sifeze lezi zinhloso.
Phakathi konyaka ka1990 no 1994, impokophelo eqinile zobuchwepheshe ezasungulwa wuhulumeni wamaBhunu (isibonelo, ukutshala imali eningi embuthweni wokuvikela, ukulondwa kwezamandla, njalonjalo) zancishiswa ngamabomu kwathi imali echithwa ngobuchwepheshe nentuthuko yehla isuka ku 1.1 wamaphesenti iya ku 0.7. Isigcawu sekhono lokukhiqiza, ezolimo, ucwaningo lwezimayini nokumbiwa phansi kanjalo nezesayense ezibalulekile emanyuvesi azichithwanga kodwa izindawo okwakutshalwe kakhulu kuzo izimali zazingasekho ngo 1994. Ngaphezulu kwalokhu, ukudlondlobala kwezinhlelo zokuhlelwa kabusha kwamabhizinisi ngenxa yesimo sokuhwebelana namazwe omhlaba kwehlise izinga lokuheheka kwezimboni zaseNingizimu Afrika ekubumbeni izimpokophelo ezintsha kulemboni. Kunobufakazi bokuthi imboni ezimmele ngaphandle kweSASOL namanye amabhizinisi amancane asenyule izimali zawo kuR&D ngendlela ethusayo. Inqubo yokuguqula izikhungo zikahulumeni zibe ngamabhizinisi ngenye yezingozi eziqondene nokuncipha kwabantu abanekhono kwiR&D uma izidingo zocwaningo lukazwelonke zingacatshangwa (isibonelo esihle ngalokhu, wucwaningo lwezamandla).
Uhulumeni omusha ubhekene nenselelo yentuthuko esemazingeni aphansi. Sesibheke ikusasa isikhathi eside kangaka ngesikhathi somzabalazo, kufanele manje sidingide izidingo ezintsha zokwethula imisebenzi ephuthumayo yesikhathi samanje. Akwethusi ukuthi isithombe esikhona soxhaso sadinga kuhlelwe kabusha amakhono asele ezobuchwepheshe aqonde kwimpokophelo egcizelela izinga-mpilo nekhono lezomnotho. Kuyaphawuleka ukuthi kwagcizelelwa kakhulu ekuhleleni kabusha izidingo-nqangi ngaphandle kokutshala imali kwimpokophelo entsha. Ngaphakathi kwayo lenqubomgomo, Umthethosivivinywa weSayense nobuChwepheshe owemukelwa yiKhabhinethe ngo 1996 wasungula uhlaka lwenqubomgomo yesayense nobuchwepheshe eNingizimu Afrika oluthathelwe embonweni yoHlelo lukaZwelonke Lwamacebo Amasha (NSI).
Ohlakeni lweNSI, "amacebo amasha" achazwa njengesingeniso emakethe (ezomnotho noma ezenhlalo) yemikhiqizo emisha noma eyenziwe ngcono. I-NSI ngokwayo ingathathwa njengeqoqo lezikhungo ezisebenzayo, izinhlangano nenqubomgomo esebenza ngokuhlangana ngenhloso yokufeza isifiso esisodwa senhlalo nomnotho ngokusebenzisa ukwethulwa kwamacebo amasha njengento ewukhiye wokuthuthukisa uguquko. Umbono wamacebo agxile ocwaningeni uma uwaqhathanisa nesayense yokwenza ngcono okuvele kukhona uvele sewukhona ezigcawini zenqubomgomo ye-OECD kanti ingqwele yoMbutho Wamazwe Abumbene aseYurophu (EU) yilowo owayengumholi eFulansi, uNgqongqoshe Edith Cresson. Nakuba iNingizimu Afrika yaba yizwe lokuqala ukwemukela lolu hlaka njengenqubomgomo kazwelonke, asemaningi amanye amazwe alandele ezinyathelweni zakuleli.
Noma izwe laseNingizimu Afrika selizakhele udumo ngenqubomgomo, inqubomgomo kazwelonke yesayense nobuchwepheshe isathole ubunzima ekufakeni igalelo elinomthelela kwizinkulumo-mpikiswano ebanzi nenqubo yomnotho nasemphakathini.
Izakhiwo zobulungiswa ohlelweni lwesayense nobuchwepheshe yizinto ezixake kakhulu, ngakho kudingeka umngenela wabantu abaningi eqhingeni lekusasa inkulumo yentuthuko inomkhuba wokugxila kakhulu ekuqedeni izinkinga eziseduze esikhundleni sokwakha isigcawu esibhekene nentuthuko yesikhathi eside esizayo inkulumo-mpikiswano yezomnotho isanda kwedlula esigabeni sezingxoxo zokulawula izinkomba zomnotho kanti seyiqonde ekwaziseni ukubaluleka kwamaphuzu afana nocwaningo, uqeqesho nobuhwebi.
Noma zikhona izinguquko ezinkulu eNingizimu Afrika nasemhlabeni wonke, uhlaka loHlelo lukaZwelonke Lwamacebo Amasha lubonakala lunensa njengoba lwalwenza eminyakeni eyisithupha edlule. Kusobala ukuthi ukukhula kwezomnotho kuncike kakhulu ekusebenzeni ngamandla kwamaqhinga emboni (ezolimo, ukukhiqiza, ezokuxhumana njalonjalo) ingqalasizinda (ugesi, ezokuthutha) nezinhlelo zokwenza umsebenzi (abantu, ucwaningo nentuthuko).
Isamba semali echithwe kwiR&D sibalelwa emaphesentini angu-0.7 uhulumeni ngamaphesenti angu 0.29 omthamo wamandla omkhiqizo wangaphakathi ezweni GDP kanti isibalo esivame emazweni e-OECD kuba ngamaphesenti angu 2.15 omthamo wamandla omkhiqizo wezwe, isibonelo izwe laseFinland elinomnotho olingana nezwe laseNingizimu Afrika lichithe imali engamaphesenti angu 3.5 uhulumeni ukhipha iphesenti elilodwa.
Uma ubheka isivinini esiphezulu sentuthuko ezindaweni ezibalulekile zobuchwepheshe namuhla, sizobhekana nobungozi obukhulu bezokuphepha okungathi uma sehluleka ukugcina nokuthuthukisa amakhono afanele ezinhlelweni ezehlukene kuholele kwingcuphe emikhakheni yokubhekela nokuhlomela ikusasa (izindawo ezifana namanyuvesi, imikhandlu yocwaningo, imboni ezimmele, njalonjalo).
Abantu bakithi besayense nobuchwepheshe abathuthukisiwe ngokwenele ngokunjalo awavuselelwa amakhono abo; sinenkinga yesizwe sabantu abadala nabanciphiya abanolwazi nobuchule besayense. Izinkomba ezinkulu zikhomba ukuthi ososayense besifazane kanye nonjiniyela abangeni emkhakheni wokufundisa kanti nengqalasizinda esemqoka ibunjwe ngabantu abazothatha umhlalaphansi esikhathini esifushane kusukela manje. Ngonyaka ka1990, iphesenti lemibhalo yesayense ekhiqizwa ngabacwaningi abaneminyaka engu 50 naphezulu yayingamaphesenti angu-18 kodwa ngo1998 lesi sibalo senyuka safinyelela emaphesentini angu-45. Ngesikhathi esifanayo, iphesenti lemibhalo eshicilelwe ngososayense abamnyama senyuka kancane sisuka kumaphesenti angu-3.5 siya ku-8. Njengamanje kunomcwaningi oyedwa emalungeni ayinkulungwane abasebenzi uma uqhathanisa naseAustralia kanti eJaphani bayishumi. Umzekelo othi "ubuchwepheshe bunezinyawo ezimbili", "ukuma kwezibalo zabantu" okuvamile Ohlelweni lwakithi Lwamacebo Amasha ukhombisa isimo esibucayi.
Ucwaningo nentuthuko eyenziwe ngamabhizinisi amakhulu aseNingizimu Afrika lukhomba ukwehla okukhulu eminyakeni emine edlule. Izibalo zomhlaba zikhomba ukuthi izinto ezinquma ngempela intuthuko yezomnotho eshayelwa wubuchwepheshe imiselwe ezingeni eliphezulu locwaningo nokusungulwa kwamacebo amasha okwenza izinto, oluqhutshwa ngamabhizinisi amakhulu embonini ezimmele. Igxathu elikhona njengamanje lokubuyekezwa kwamabhizinisi amakhulu esikhathini sokuncintisana kwezomnotho emhlabeni jikelele kunemithelela enzima kuzwelonke emkhakheni wezobuchwepheshe. Isimo esiqhubekayo sokwehluleka ukukhuthaza amacebo amasha kuyodicilela phansi umnotho sigcine silandela amanye amazwe kwinqubo yobuchwepheshe nenkolelo yokuthekela ubuchwepheshe kwamanye amazwe (esikhundleni sokwakha amacebo amasha obuchwepheshe obuphambili). Lokhu ngeke kweseke iqhinga elisha lokukhiqiza noma ukusivumela ekufezeni amazinga afanele okudlondlobalisa umnotho.
Ubuchwepheshe obusha budale izinselelo ezintsha mayelana nempahla eyifa lomqondo. Lokhu kuyiqiniso, ikakhulu emkhakheni wobuchwepheshe obuthinta izinto eziphilayo nobudlelwane bawo nemisebenzi yolwazi lwendabuko. Umcabango okhona emhlabeni ngemithetho uyashesha futhi uguquka njengamanzi ufuze ubuchwepheshe. Sidinga ukusungula ngokushesha amakhono noma sibhekane nengwadla yokuxhashazwa nokushiywa ngaphandle okuhambisana noxhaso locwaningo olwenziwa nguhulumeni.
Ukuhlakazeka kwempatho, ukumiswa kwamalungiselelo ezikhungo nezakhiwo zokuxhasa ngemali ezinhlelweni zesayense nobuchwepheshe eziholwa wuhulumeni akusiyo indawo efanele yobuhholi nokuqondana nenselelo yekusasa. Izinhlelo ezehlukene eziqhakambisa kakhulu ubuchwepheshe nezinhlelo ziqhutshwa kakhulu njengamanje yiminyango ehlukene kahulumeni lapho kunokuxhumana okuncane kakhulu kweqhinga noma ukushiyelana ulwazi.
Inhloso yaleli qhinga wukubhekana nobuthakathaka ngendlela enamandla kodwa futhi enokwenzeka ngempela. Ikakhulu, ukusebenzisa impokophelo ehlolwe emhlabeni jikelele nezinhlelo ezibuyekezelwe indawo nezidingo zakithi. Iqhinga kufanele likwazi ukuzwelana nezinjongo zikazwelonke zentuthuko yomnotho neqophelo elifanele lempilo yazo zonke izakhamizi.
Lokhu kubandakanya ukusungulwa kwempokophelo entsha yobuchwepheshe elumbaniswe nezinjongo nezinga-mpilo namaqhinga ezomnotho nezimboni. Ngaphezulu kwalokhu, kuhlongozwa isikhungo esizinikele ngokugqugquzela amacebo amasha. Lesi sikhungo siyotshala imali kulempokophelo bese sixhumana nezinye izikhali ezikhipha imali yamacebo amasha, ubuchwepheshe nokufukamela amabhizinisi amasha, ukwedlulisa nokusabalalisa imisebenzi yobuchwepheshe. Zonke izikhungo ezifanele, imboni ezimmele, izinhlangano zocwaningo, imali yokuqala ibhizinisi namanyuvesi ayonxenxwa ngokwethula amacebo amasha ngokulandela lempokophelo yobuchwepheshe. Ukufeza indima yokubumbana emkhakheni wokusungula amacebo amasha wumgogodla wempumelelo yokuhlelela ikusasa.
Njengoba kuphawuliwe esigabeni 2.3, Iningizimu Afrika inesifo "sokuncipha kwabantu" emkhakheni wesayense, ubunjiniyela nobuchwepheshe. Lokhu kwenzeka ebuhlangeni nasebulilini. Iqhinga eliphumelelayo lidinga izindlela ezintsha zokusebenza nokunaka kakhulu amacala womabili, isibalo sabantu abafunywayo nabakhona. Ngakwelinye icala, kunendlela esemqoka efunekayo yokwenyusa izinga emkhakheni weZibalo neSayense ngokunxenxa abafundi abamnyama bakamatikuletsheni kanye nabesifazane. Ngakolunye uhlangothi, kufanele kwakhiwe izikhungo ezintsha zempumelelo ngenhloso yokuheha abantu abasebancane balandele umgudu wokucwaninga ngobuchwepheshe nokuqikelela ukuthi leyo mikhakha ihlala isikhathi eside.
Iqhinga elisha liveza ngokucacile umehluko phakathi komnyango ohlanganisayo obhekele ukuphathwa kwesayense nobuchwepheshe "emhlabeni" nobuchwepheshe kuhulumeni eminyangweni eqondene nemisebenzi namaqhinga emboni ebandakanya ucwaningo nentuthuko. Umnyango odidiyelayo (njengamanje yiDACST) uyoba nesibophezelo sohlaka lokulawula oluthinta zonke izikhungo ezithatha ucwaningo nentuthuko njengomsebenzi wokuqala kanti iminyango eqondene iyomisa izinhloso nesabelo-mali salezi zikhungo ngokuhambisana nalolu hlaka. Ngaphezulu kwalokhu, izikhungo ezitshala imali esabalele yocwaningo nentuthuko kanjalo nokusungulwa kwamacebo amasha iyogcinwa ngaphansi kweDACST kanye namalabholethi kahulumeni nezinhlangano zocwaningo ezijutshwe ngemisebenzi egamanxe kweminye iminyango.
Iqhinga elisha leR&D ligxile kuHlelo lukaZwelonke Lwamacebo Amasha (NSI) olwemukelwa kuMthethosivivinywa weSayense nobuChwepheshe. Lapho kwabuye kwengezwa ngohlaka lwenkomba yokukala umsebenzi wohlelo lweS&T esikhathini esifushana neside esizayo.
Umehluko phakathi kwezinhlelo zamacebo amasha emazweni ehlukene mkhulu kakhulu. Isibonelo; izwe lase-Astralia linohlelo oluthuthuke kakhulu lwamalabholethi axhaswe kakhulu nguhulumeni olugxile kakhulu ekwenzeni ngcono imikhiqizo ephambili embonini yezimayini nezolimo. Ngakolunye uhlangothi i-Finland igcizelela kakhulu ngokutshala imali kumathuluzi akhuthaza ukubambisana phakathi kocwaningo, ezemfundo nezimboni zamabhizinisi kanti imandla kakhulu ekuthuthukiseni abantu namacebo amasha embonini ekhiqizayo. Izwe lase-Chile libonakala liqhela ohlelweni oluxubile lwamalabholethi kahulumeni namanyuvesi lisondele kakhulu ohlelweni lwezwe lase-Finland. Iningizimu Afrika inohlelo oluxubile lwe NSI oluthi aluthathe ucwaningo nentuthuko eqhutshwa yimboni ezimele, imfundo ephakeme nohulumeni ngendlela efanayo. Imboni ezimmele nohulumeni bafaka imali engamaphesenti angu-50 ngamunye.
Ngaphandle komehluko okhona phakathi kwezinhlelo zamacebo amasha, imisebenzi ebalulekile iyabonakala ezinhlelweni ezinamandla zikazwelonke zamacebo amasha ezijwayelekile kuwo wonke lawo mazwe zisukela ocwaningeni zifinyelela emkhiqizweni nasezikhungweni zonke zemfundo kuze kushaye emabhizinisini amasha namakhulu obuchwepheshe.
Umdwebo 1. Kusukela emandleni okuzenzela kufinyelela kwimiphumela - umthelela weR&D emnothweni okhulayo nakwizinga-mpilo.
Izinkomba Zempumelelo yobuchwepheshe.
Umdwebo 2: Izinkomba ezinqala ezibonisa ukusebenza kohlelo lweS&T ezingeni eliphezulu neziyisisekelo sokuhlelela isikhathi esizayo oHlelweni lukaZwelonke Lwamacebo Amasha nemisebenzi yalo esemqoka.
Umdwebo okhomba lolu hlaka nobudlelwane obusemqoka kakhulu phakathi nezinhlaka zalo zivezwe kumdwebo 1. Izimo zomnotho esikhathini samanje zifuna zonke izinhlaka zibe khona futhi zikhule. Lolu hlaka lummele Izinhlelo zikaZwelonke Zamacebo Amasha (NSI). Imiphumela emibili ebalulekile efunwa kuR&D namacebo amasha yizinga eliphezulu lezempilo neqophelo eliphakeme lempilo. Kunobufakazi obungephikiswe obukhomba ukuthi lenqubo idinga ukuba imboni ezimmele ihlale njalo itshala izimali. Okungenani amaphesenti angu-30 emali yeR&D emazweni anomnotho othuthukile nodidiyele (anomphakathi onabantu abangaphezulu kwezigidi ezingu-60) atshalwa wuhulumeni - lena yimali elinganiselwa ku 0.4 kuya ku 0.5 phesenti wokukhula kwamandla omnotho wezwe. Ezizweni ezincane, iqhaza likahulumeni ezinhlelweni ezingaxhumene nezokuvikela lilinganiselwa phakathi kwamaphesenti angu-0.6 kuya ku-0.75. Ezomnotho ezigxile kabanzi elwazini zichitha imali kahulumeni ecishe ibe yiphesenti elilodwa lokukhula komnotho wezwe.
Lemali etshalwayo idala amandla eR&D okuzenzela futhi inonophalisa izinga lamakhono abantu, amandla esikhathi samanje eR&D nomnotho jikelele. Umsebenzi omkhulu weSET neR&D wukwenza ngcono nokuveza amacebo amasha emnothweni (kanjalo ukuzibandakanya ekwemukeleni izindlela ezingcono zokuthola ulwazi oluncelwa kwamanye amazwe).
Ukwenza ngcono namacebo amasha athinta ngqo izinga lempilo isibonelo, umkhakha wezempilo nokusebenza kwebhizinisi, isibonelo, imikhiqizo emisha nenqubo yokwenza izinto. Emazweni athuthukile ukukhula komnotho okungaphezulu kwamaphesenti angu-50 kudalwa yinqubekela-phambili yobuchwepheshe bokwenza umsebenzi.
Ukukhuthaza nokwenza ngcono amakhono okuhweba nokusungula amabhizinisi kanjalo nokuthuthukisa amabhizinisi ngokusungula amabhizinisi athile nokuheha imboni ezimmele yeR&D ngokuyikhokhisa intela encane.
Kunezinkomba ezibalulekile ezibonisa impilo yezinhlelo zikazwelonke zamacebo amasha. Lokhu kubonakala ngoMdwebo 2. Lezo zinkomba ziyindlela ethembekile yokukala inqubekela-phambili yesikhathi esifushane, esiphakathi neside eqhingeni elimisiwe.
Ezinye zezinkomba zaziwa noma zisetshenziswa njengezihamba phambili - zinika isithombe sempilo yakusasa yohlelo - okufana nesibalo noma ingxenye yabafundi be-SET bemfundo engaphezulu kweqhuzu elilodwa laseNyuvesi ezikhungweni zeMfundo yaseNyuvesi. Ezinye ngezilandela ngemuva, phakathi kwazo singaphawula lezo "ezinegalelo lolwazi" ekuthuthukisweni komnotho.
Ukusetshenziswa kwalezi zinkomba kuvumela ukuhlelela isikhathi eside esizayo nokulandelela inqubeko yohlelo kanjalo nokuqhathanisa nalokho okwenzeka kwamanye amazwe. Ukuqhathanisa phakathi kwamazwe amane kwenziwe ngokusebenzisa Inkomba Yomphumela wobuChwepheshe yeUNDP, Umbiko weNtuthuko Yabantu 2001 lapho iqhathaniswa nedlanzana lezinye izinkomba (Imidwebo 3 no 4).
Amazwe amathathu, Australia, South Korea neMalaysia banamaqhinga ahlukile kodwa acacile obuchwepheshe. I-Australia isebenzisa indlela yocwaningo, ulwazi nolwazi lobuchwepheshe bokunonophalisa umnotho walo osekelwe yizizinda. I-South Korea igxile ekukhiqizeni okusezingeni eliphezulu nokudala isizinda solwazi esidala amacebo amasha okukhiqiza. Amazinga aphezulu emfundo nocwaningo ezingeni eliphakeme lemfundo nokuchitha imali ekuzakheleni igama kwizimo ezintsha yikho okwehlukanisa leliqhinga kwamanye. I-Malaysia iqoke ukulandela ezithendeni kanti igxile ekunceleni kwamanye amazwe ulwazi ngokuTshala Izimali kwamanye amazwe. Ngakho, iMalaysia ayinakile kakhulu ucwaningo nokuzidalela amagama ngamacebo amasha kodwa igxile ekunceleni ubuchwepheshe nokwandisa ulwazi ngobuchwepheshe esizweni sonkana. Nakuba leliqhinga lilisebenzele lelizwe, kunezinkomba zokuthi esikhathini esifushane esidlule lehlulekile ukugcina isivinini sokudlondlobala komnotho esibonakale esikhathini esiphambili.
Ngaphandle kokuveza isithombe samaqhinga ehlukene asetshenziswa ngamazwe I-Australia, Korea neMalaysia, izinkomba zokuqhathanisa izwe laseNingizimu Afrika zokuthuthukisa amakhono abantu nokukhuthaza amazinga aphezulu eR&D, ukutshala imali ngenhloso yokuqhubela phambili ezomnotho yizinto ezingabonelwa ezweni laseKorea ngoba zenzeka njengamanje. Ukuqhathanisa lamaqhinga kuphinde kuveze ukuthi iqhinga elasetshenziswa yiKorea lokulandela ezithendeni zabanye alivulelekile eNingizimu Afrika. Imalaysia neNingizimu Afrika banamazinga afanayo okukhula komnotho kodwa iMalaysia ayikafinyeleli ezingeni elifanayo lokuthuthukisa amakhono abantu. Ngakho, iNingizimu Afrika ayikwazi ukulandela iqhinga elifana nelaseMalaysia kodwa kufanele liphokophele kakhulu iqhinga lokuqinisa ulwazi (yicebo elihambisana neQhinga Lomkhiqizo Odididele neQhinga lokuThuthukisa Amakhono abantu kuZwelonke).
Umdwebo 3; Inkomba Yokuzuzwe Ngubuchwepheshe. Isithombe sibonisa izinkomba ngokuqhathanisa nezinye izizwe, lezi yizibalo ezithathelwe kuMbiko weUNDP ka 2001. Ubuchwepheshe neNtuthuko.
Umdwebo 4; Ukubukela kwezinye izinkomba kunika isithombe esibanzi samaqhinga amanye amazwe mayelana neR&D.
Iningizimu Afrika inomlando oqinile nophakathi nendawo ngobuchwepheshe obuncelwa kwamanye amazwe ukwedlula izwe lase-Australia kanjalo namandla amakhulu esizinda semvelo. Ngaleyo ndlela, iNingizimu Afrika ingaqoka iqhinga lokusebenza eligxile kakhulu ekusebenziseni izinsiza zemvelo kuthi ngaso leso sikhathi ilandele amaqhinga aqinisa kakhulu ekukhiqizeni, ubuchwepheshe bolwazi namaqhinga obuchwepheshe bezitshalo. Lokhu kungahambisana nendlela elandelwa yizwe laseKorea.
Nakuba lamathuba eheha, Iningizimu Afrika inenselelo enkulu emkhakheni wokunika amakhona abantu. Njengoba sizoke sikhombise kabanzi kuSahluko 6, Iningizimu Afrika inesizwe sabantu besayense nonjiniyela abagugayo, iningi okungabesilisa abamhlophe. Ubufakazi bukhomba ukuthi njengamanje bancane abangena emkhakheni wokwenza izifundo zeSET. Lezi zibalo "ezinciphayo" ziphonsa inselelo enkulu kakhulu eminyangweni yonke kahulumeni ebhekene nesayense nobuchwepheshe, ikakhulu Umnyango wezoBuciko, Amasiko, Isayense nobuChwepheshe, Umnyango WezeMfundo noMnyango Wabasebenzi.
Ukuze kuthuthukiswe ngokushesha iqhinga elinamandla afanele, kubalulekile ukulandelela izinkomba "zempilo yezinhlelo yesayense, yobuchwepheshe namacebo amasha ngokuhamba kwesikhathi nokumisa izinhloso zekusasa". Uma kumiswa izinhloso, kufanele kuqashelwe amaphuzu achazwe ngenhla. Kusemqoka kakhulu ukuphawula ukuthi inqubekela-phambili idinga Iqhinga leR&D likaZwelonke eligamanxe futhi ladidiyelwa neminye imisebenzi. Izinkomba zethulwe ukuveza isithombe esikhona, ukutshala izimali nemiphumela yeqhinga kufinyelela ku 2012, kanti u1990 usetshenziswa njengonyaka oyisiqalo nokwaziwa imininingwane yawo evezwe kumaThebula 1 no 2.
Amaphesenti angu 0.
Amaphesenti angu 0.
Amaphesenti angu 0.
Ithebula 1 no 2 likhombisa izibalo zeNingizimu Afrika eminyakeni eyishumi edlule, njengamanje nesilindelwe eminyakeni eyishumi ezayo. Njengoba kubonisiwe, izinkomba azichazi izibalo eziyiqiniso kodwa zisiza njengesibikezelo. Kufanele ziholele ochungechungeni lwezenzo zokubhekana nenselelo. Zidinga ukuxhumana nokuhlela ngendlela edidiyele neminye iminyango kahulumeni lapho kukhona umthelela oqondile othinta Uhlelo lukaZwelonke Lwamacebo Amasha.
Umdwebo 5: Umdwebo okhombisa isimo nokusebenza kwecebo elisha.
Kufanele kudwetshwe umehluko ogqamile phakathi kwemisebenzi yokubumba amakhono abantu kanye nezinguquko ezihambisana nobuchwepheshe. Ngenxa yokuthi lemisebenzi eqavile ayikachazwa ngokwenele, igebe phakathi kwalabo abakhiqiza ulwazi nezimakethe alikabhekelwa kahle ezingeni eliphezulu. Lokhu kuboniswa ngomfanekiso woMdwebo 5.
Imizamo yokunciphisa igebe lojikelezo lwamacebo amasha igxile kakhulu ekuxhumaniseni umkhakha wolwazi lwabantu (amanyuvesi nezikhungo zemfundo ephakeme) lusondele eduze kwezimakethe. Nakuba lokhu kubonakala njengento enomqondo, kulawula kakhulu uhlelo lwemfundo esikhathini esifushane esizayo, kwenyuse izinga lezinkinga ezifuna ukuxazululwa nokweluleka. Umphumela wokwehliswa kocwaningo lwezemfundo (uma uqhathanisa neminye imikhakha engamadlelo aluhlaza) wenyusa umthwalo wokufundisa kwabavele besemkhakheni wokufundisa, ulwazi oluncane locwaningo kubantu abenza izifundo zeqhuzu lesibili noma ngaphezulu, ukuzigodlela ulwazi noma isimo lapho lusingethwe khona yizimboni ezizimele. Konke lokhu kwandisa isikhathi sokucinga izindlela ezifanele, ngaphansi kohlelo oluxhaswe ngemali encane.
Isidingo esikhulu sokusebenza ngaphansi kwengcindezi yezinsiza zeSET, ngesikhathi esifanayo sokuthuthukisa imizamo efanele yokuvala igebe lojikelezo lwamacebo amasha yizinto eziyinselelo enkulu kwinqubomgomo yeS&T eNingizimu Afrika. Okuchazwe ngenhla kubhebhethekiswa yisimo somlando wempokophelo engafanele yobuchwepheshe bukahulumeni (ukwethembela kakhulu kwimpahla yamandla, ezokuvikela nokuphepha kokudla kuzwelonke). Lempokophelo ephawulwe ngenhla ngeyesikhathi sakudala kanti esikhathini sanamuhla sentando yeningi, impokophelo yobuchwepheshe ezimbonini ezizimele (isibonelo, izimayini nokumbiwa phansi) inciphe kakhulu ebusweni bohwebo oluxube amazwe omhlaba.
Nakuba izinkomba ziveza, njengamanje azikho izinhlelo zokwethula impokophelo entsha.
Akumangalisi ukubona amazwe anamandla kwisayense (isibonelo, Brithani, Melika, Jalimane) iheha ososayense abaphambili ngenxa yokuthi ohulumeni balamazwe bazimisele ukuthwala ingxenye enkulu yezindleko zocwaningo ezigxile emanyuvesi. Izinhlelo ezixhaswe kancane azikwazi ukuncintisana nlezi zinga lezindleko. Kunobufakazi obuhle bokuthi ucwaningo oluxhaswe kahle Emanyuvesi nasezinhlanganweni zocwaningo emazweni amancane lungathuthuka futhi lugcine luyisiziba sokuthola amakhono amahle.
Iningizimu Afrika ibe negalelo locwaningo eliyingxenyeni yephesenti (0.5%) uma uqhathanisa namazwe omhlaba. Ngakho, kusemqoka kakhulu ukuxhumana ngamandla nohlelo lwezolwazi lwamazwe omhlaba. Iningizimu Afrika isayine izivumelwane ezimbalwa zeS&T namanye amazwe kanti kunesinye neNhlangano Yobumbana Yamazwe aseYurophu esikhuthaza iqhaza lethu ezinhlelweni zohlaka lwenhlangano. Yiqhaza namathuba afana neqhaza ocwaningeni lomhlaba okuyokwakha isimo esihle sokuba ososayense baseNingizimu Afrika bahlale ezweni, uma bethola ithuba lokuxhumana nozakwabo futhi behlanganyela ocwaningeni oluphambili lwamazwe omhlaba.
Lesi Sahluko siphawula Ngamacebo Amasha, Isahluko 6 sidingida amandla abasebenzi (SET) nezinguquko kanti Isahluko 7 sigxile ekwakhiweni nasekuqinisweni kohlelo lweS&T nengqalasizinda kahulumeni. KwiSahluko 8, amehlo abhekiswe ekutshaleni imali kwiQhinga leR&D kuZwelonke ngenhloso yokufeza izinhloso.
Amacebo amasha (inqubo okungena ngayo imikhiqizo nemisebenzi emisha emakethe nokubunjwa kwamabhizinisi amasha) ayinjini yokukhula komnotho nokudala umnotho. Uhulumeni udlala indima enkulu ngamacebo amasha ngokuthola inqubo yokuthuthukisa ubuchwepheshe ezigabeni zokuqala lapho izimboni ezizimmele zingazimisele khona ngobungozi. Uhulumeni ukwenza lokhu ngokutshala izinsiza emikhakheni enqala enamathuba nokuqinisekisa ngemali eyenele, ukuxhumana namalungiselelo afanele ezikhungo zokwenza impumelelo ngemali nezinsiza ezitshalwayo.
Njengamanje, iNingizimu Afrika inenkinga "yoJikelezo Lwamacebo Amasha" exoxwe kuSahluko esedlule. Ngaphandle kwengxenye enkulu yeqhaza lemboni ezimele ezikhungweni ezithile zemfundo nasemikhandlwini yocwaningo, ukukhula komnotho okuzinze kumacebo amasha asendaweni kuncane kakhulu. Imisebenzi eminingi igxile ekuthuthukiseni amakhono abantu nocwaningo nokwenyusa ucwaningo kulokho osekuvele kukhona.
Lezi zimpokophelo ngamathuba anqala okutshala izimali ukufinyelela ekulinganeni noma ukukhonya emkhakheni othile wobuchwepheshe noma emkhakheni womkhiqizo. Impokophelo yobuchwepheshe namacebo amasha anomthelela wobumbano embonini nasemphakathini ocwaningayo ngoba anika isizathu sokufaka igalelo, sokuheha abantu abasha nokutshala imali nokusungula ubuchwepheshe obusha.
Iningizimu Afrika inamandla okuzenzela alingene esikhathi samanje okwenza kungabi lula ukuhlangabezana nenselelo entsha yobuchwepheshe obuthathwa njengobucayi emnothweni womhlaba, isibonelo I-ICT nobuchwepheshe kwizilimo.
Ezingeni lesikhungo, asinawo amandla okuzenzela adidiyele akwazi lokubhekana namacebo amasha ngendlela ehlelekile. Ohulumeni abaningi abanezinhlelo zeS&T ezilingana nathi basungule izikhungo eziqondene nokubhekana nempokophelo yamacebo amasha nokuhlinzeka ngezikhali ezifanele zokweseka. Lezo zikhungo zinomlando omuhle ekukhuthazweni kwezimboni ezintsha nokuhlinzeka ngesizinda sokuqinisa izimboni ezindala - ukwethula ubuchwepheshe obusha nolwazi.
Ukugcina isimo somsebenzi wamacebo amasha usebenza ngokubumbene, kunemizamo embalwa okufanele yenziwe. Umngenela onqala kwisakhiwo kuyoba ukusungulwa kweziko likahulumeni, Inhlangano Yamacebo Amasha Obuchwepheshe (FTI) enikwe isibophezelo sokukhuthaza nokuqinisa amacebo amasha obuchwepheshe.
i-FTI iyodala isimo sezimali nempokophelo yobuchwepheshe eyoqondana nezidingo-nqangi, izimboni nezindawo ezintsha okufanele kutshalwe kuzo izimali ezithinta kakhulu izinga-mpilo nokukhula komnotho. Leyo mpokophelo isebenze kakhulu empumelelweni endulela impi yomhlaba ezizweni eziningi ezatshala izinsiza kuR&D zedlulela nasekuvaleni igebe lokudalwa kwamacebo amasha.
Maningi amathuluzi okuqoqa imali (Izibonelo; Isikhwama Samacebo Amasha, SPII no PII) nokusabalalisa ubuchwepheshe nezinhlelo zokubedlulisa (Tsumisano, GODISA neNAMAC, kwezinye) ezingahlomula ngokubumba nokusebenzisa umgudu owodwa ohlelekile wokubhekela ikusasa. Kuyoba nesidingo sokubuyekeza okunye kwalokhu nobudlelwane bokunye nokunye ukuqinisa iqhaza elenziwa kumacebo amasha.
Ukufinyelela ebuChwephesheni kosomabhizinisi abancane nabaphakathi nendawo nezinkampani zabamnyama kungaba yinkinga uma zingekho izinsiza zobuchwepheshe bendawo. Amazwe amaningi anezinhlelo ezincane zamacebo amasha zihlinzeka izinsiza zobuchwepheshe kulawo mabhizinisi afuna ubuchwepheshe. Kunesiphakamiso sokusungula uhlelo lokuthungatha lezi zinhlobo zokufuna ubuchwepheshe.
Amanye amazwe anezinhlelo ezithile zokwethula uxhaso emishinini ethile yeR&D emabhizinisini noma ukuhlinzeka ngosizo olwehlukile lwemali yokwenza ngcono imigudu yokuthenga. Kuyobaluleka ukuphenya ukuthi lendlela ingaba yimpumelelo eNingizimu Afrika.
Ukusungula amandla okuzenzela, ukuxhumanisa nokutshala imali kwimpokophelo yobuchwepheshe namacebo amasha eNingizimu Afrika. Njengoba kuchaziwe esingenisweni (isigaba 1.1) impokophelo yobuchwepheshe ephambili yaseNingizimu Afrika yasuswa wuhulumeni omdala phakathi kuka1990 no 1994.
Ukuhlanganisa nokudidiyela indlela okuphethwe ngayo amacebo amasha, imizamo yokufukamela amabhizinisi amasha nokusatshalaliswa kwayo okwehlukene lapha eNingizimu Afrika.
Ukusungula izinhlelo zosomabhizinisi abancane nabamnyama ukuthungatha ubuchwepheshe emhlabeni uma lungatholakali ekhaya.
I-FTI ayikwazi ukuzenzela yona imisebenzi yamacebo amasha - efana nocwaningo olwandulela ukukhishwa komkhiqizo, ukuthuthukisa umkhiqizo, ukufukamela ibhizinisi njalo njalo kodwa ifaka imali futhi isize ngolwazi namanye amaqhinga alemisebenzi.
Emhlabeni jikelele, izinhlangano eziqhuba imisebenzi ye-FTI zakha amandla okuzenzela ukuze imboni ezimele ikwazi ukuqhubeka nokubamba iqhaza ekuqhubeleni phambili impokophelo yobuchwepheshe obusemqoka obemukelwe. Ngalendlela, kubumbeka ubudlelwane obuhle nobunempumelelo obunezithelo zokuzimisela okuqinile ezinhlosweni zamacebo amasha.
Umsebenzi weziko uyoshayelwa kakhulu yinqubomgomo nemizamo kahulumeni. I-FTI iyodinga amandla amakhulu okuzenzela ekuphathweni kweS&T nokuphatha ubuchwepheshe bamacebo amasha. Leli ziko liyodinga isiqu esicacile.
Leli ziko kufanele libunjelwe emisebenzini ekhona engaphakathi kwalomkhakha. Ngokuphathekayo, lingaqalwa ngokubuyekezwa kabusha kweSikhwama Somfelandawonye Samacebo Amasha esiyosheshisa ukusungulwa kwalo nokuqalwa kwemisebenzi eqavile elimiselwe yona.
Isikhathi soguquko lwesayense nobuchwepheshe eNingizimu Afrika sibandakanya ukunciphisa izimpokophelo zesikhathi sobandlululo (esasigxile kakhulu ezintweni ezifana nezamandla, ukungethembeli kwabanye, amandla ezempi ekuhlaseleni nasekuvikeleni izwe nohlelo lwenuzi, ukubala nje okumbalwa). Ngaphezu kwalokhu okubaliwe, izimo zokwemukelwa ngamazwe omhlaba zinciphise amathuba amabhizinisi aseNingizimu Afrika ukubamba iqhaza elikhulu ekuvezeni amacebo amasha ayebonakala esikhathini esidlule.
Okunye futhi, njengoba kuphawulwe ngenhla amandla onke okuzenzela ohlelo ayingxenye yokukodwa kokuthathu kanti kufanele afinyelele kuhhafu wobukhulu ukuze abe yisisekelo somnotho wolwazi waseNingizimu Afrika esikhathini esiphakathi nendawo neside esizayo. Kunezinto eziphathana kabi ezihlobene nokwehlisa ucwaningo embonini ezimmele, izinga lokusingatha ubungozi ezingeni likazwelonke, ukusebenzisa ithuba nokufaka igalelo ebudlelwaneni bamazwe omhlaba emkhakheni wesayense nobuchwepheshe kwiNhlangano yeNEPAD namazwe athuthukile. Inqubo embalwa yenqubomgomo namaqhinga, kokunye, iphendla indlela yokuqoka impokophelo entsha.
Imizamo yamanje "yokudweba umhlahlandlela" ohlose ukuchaza kangcono izinsiza zobuchwepheshe okufanele zitshalwe ukuze ukwazi ukuncintisana nezimakethe zemikhiqizo ephambili (ukuqhubeka).
Inhloso enkulu yempokophelo yobuchwepheshe namacebo amasha ukwenyusa isivinini sokukhula komnotho nokudala umnotho ngendlela eqhubeka njalo nokwenza ngcono izinga-mpilo labantu baseNingizimu Afrika. Leyo mpokophelo idala isimo sokwenyuka kwesivinini samasu amasha akhelwe ebuchwephesheni. Akusiyo yonke impokophelo yobuchwepheshe namacebo amasha eyenza izinto ngale ndlela. Kwezinye iziwombe, sebukhona ubuchwepheshe kanti sekubhekwe ukwehlisa izindleko, ukukhombisa nokuqinisa ukwemukelwa nokusetshenziswa kwabo. Kwezinye izigameko, ubuchwepheshe busebusha noma busephansi kwezinguquko ezishubile kanti ubungoti bezimboni nosolwazi kwezemfundo buyabaluleka ekusungulweni kwamacebo amasha. Ngakho, impokophelo ehlukene ixube imisebenzi yokufeza izinhloso zayo. Ngemuva kwempi yomhlaba, amaqhinga ezomnotho ayimpumelelo alunjaniswa maduze nezinsiza zikahulumeni ezitshalwe ekusunguleni amacebo amasha.
Ukusungula amacebo amasha kudinga ukhethe lokho okufunayo nezinsiza. Izigaba zakamuva zamacebo amasha (ukukhuphula, isingeniso somkhiqizo, inqubo yobunjiniyela, ukusebenza kokuqala kwesikhungo somkhiqizo) zibiza imali enkulu futhi zihlala zinobungozi bobuchwepheshe. Mikhulu imivuzo etholwa yizizwe eziphumelelayo.
Impokophelo yamacebo amasha inomthelela ekuthuthukiseni abasebenzi kodwa sekuvamile ukuthi impokophelo yamacebo amasha ithathe ngokuthi amakhono afanele kubantu yinto okufanele ikhiqizwe wuhlelo olubanzi lwezemfundo (bona isimo samakhono abasebenzi noguquko ngezansi). Indawo okugxilwe kuyo ngamacebo amasha, ukukhombisa ubuchwepheshe, ukufukamela amabhizinisi amasha nezinga eliphezulu lokuxhumanisa abasebenzi abanolwazi nababhizinisi abandanyeka kumacebo amasha obuchepheshe.
Njengamanje, izinhlangano zaseNingizimu Afrika zinethuba elincane noma izinsiza zobuchwepheshe kodwa kunobufakazi bokuthi kunobuchwepheshe obuhle obulahlekayo noma okungahwetshwa ngabo ngenxa yokwentuleka kwezinsiza zamacebo amasha.
Ukuze ibe nempumelelo impokophelo yobuchwepheshe namacebo amasha kufanele ihlangabezane nemigamu emiselwe izinhloso nephathelene nemiphumela elindelwe.
Izimvume zamafa omqondo osebenza kwamanye amazwe eziyifa leNingizimu Afrika.
Ukuqagula impokophelo yobuchwepheshe namacebo amasha akusiyo inqubo yezemfundo futhi ayibanzi ukwenabela kuyo yonke imisebenzi yezomnotho noma kwinselelo yenhlalo. Leyo mpokophelo iqagulelwa kakhulu umthelela ezintweni zezinga-mpilo nasemathubeni okudala umnotho. Kunemikhakha emine eqokelwe ukuqhuba intuthuko ethathelwe emaqhingeni achazwe ngenhla nokubuyekeza amandla okuzenzela oHlelo Lwamacebo Amasha kaZwelonke.
Ukusebenzisa ngempumelelo izimboni ezigxile kwizizinda nokuthuthukisa izimboni ezisebenzisa ulwazi olusha olukhiqizwa yizo (ukuhlanganisa amandla ezimboni ezikhona).
Iningizimu Afrika nesifunda babhekene nenselelo enkulu yokulwa nobuphofu.
Iningizimu Afrika ibhekene nenselelo enkulu yobuphofu. Ngaphezulu kwalokhu, ngabantu besifazane ezindaweni zasemaphandleni abathwala umthwalo onzima wengxenye yosizi. Njengoba lukhula uhlelo lweNEPAD futhi nezingxoxo zeWSSD zikhombisile, ubuchwepheshe kufanele budlale indima enkulu. Ukuze intuthuko ikwazi ukuhlala isikhathi eside, imiphakathi yasemakhaya nasemadolobheni kufanele ikwazi ukufinyelela kumacebo amasha adlondlobalisa intuthuko naletha izixazululo ezintsha nezinamandla ukwedlula ezibonakale esikhathini esidlule. Amacebo amasha awamane alungele ukusetshenziswe nje ukulwa nobuphofu. Inqubo yokuthenga impahla isadonsela emuva, abantu kufanele baqiniswe idolo ngezindlela ezintsha zokusebenza eziyobahlomulisa kanti ochwepheshe abaningi bathatha kancane inqubo yenhlalo edingelwa ukwemukela izinhlelo nezindlela ezintsha zobuchwepheshe.
Kunentuthuko entsha eyenzeka ekuhlinzekeni ezempilo nemfundo ziphendulwe amacebo amasha enhlalo, inqobo uma ehlolwa ngendlela esabalele futhi emukelwa yimiphakathi futhi nabantu bezibambela iqhaza kwinqubo yokusebenzisa amacebo amasha. Isibonelo, izinhlobo zokusebenzisa imithi ngokusebenzisa ucingo okuyinto engasiza ekuguquleni ukwethulwa kosizo lwempilo emakhaya. Kunemihlomulo eminingi ngokwethula izifundo lapho kusetshenziswa uhlelo lwe-internet. Uma seyikhona inqalasizinda efanele, ubuchwepheshe obufana ne-email bubonakala bushibhile ukwedlula ukuthumela nokubhala izincwadi ngeposi. Amazwe amaningi aphezu kwezinhlelo zokuhlola imikhiqizo nokuyethula emphakathini. Lezi zinhlelo zinomthelela omkhulu futhi zisebenzisa izinsiza zocingo ezishibhile ngoba izingcingo sezandile, ngakho zifinyelela kalula kubantu zandise ulwazi nokuxhumana.
Ngaphezulu kwalokhu, kunamasu amasha okwethula imisebenzi kubalimi nolwazi lwentengo kanye nezimakethe okuyinto enciphisa ukwethembela kwimigudu yokudayisa umkhiqizo.
Izindawo eziningi ezihlala abantu eNingizimu Afrika zakhiwe ngokugqagqelana okwenza kube lukhuni ukuletha izinsiza ezifana nogesi. Leli yiqiniso elihlaluke ngesikhathi kwethulwa izinhlelo zikagesi ezweni lonke. Kunesidingo sokuthuthukisa amandla namakhono ezindaweni nokuletha izinhlelo zezamandla ezishibhile nezaziwa kahle.
Izidingo-nqangi zeNingizimu Afrika kwiWSSD zilandela kakhulu isidingo sokunciphisa ubuphofu nokuhlinzeka izinhlelo zokubuka ngelinye iso intuthuko.
Kunokuhambisana okukhulu kwezidingo-nqangi zeWSSD neNEPAD. Ukwenyuka kwezinga lokwemukelwa kweqhaza elisemqoka lobuchwepheshe ekunciphiseni ubuphofu nokuqinisa intuthuko emile kufanele kuqondwe ngamehlo okwakha nokuqinisa amakhono abantu (bona izikhungo zamakhono ngezansi) nokudala izixazululo eziningi ezinamandla ngempokophelo yalobu buchwepheshe.
Iqhinga kufanele liqondane nezizathu zobuphofu nomthelela wokuphofu kubantu besifazane nomphakathi ngoba abesifazane bathwele kanzima.
g Ukwenza ngcono izinga lomsoco emikhiqizweni yolimo okuholela kwimpilo engcono.
Iningizimu Afrika ayikwazi ukuziba intuthuko embili eqavile yobuchwepheshe eyenzeka emhlabeni wonke. Lobu wubuchwepheshe be-ICT Nezinto eziphilayo. Ukubaluleka kobuchwepheshe bezinto eziphilayo nomthelela wabo kuchaziwe kwiQhinga likaZwelonke Lobuchwepheshe Bezinto eziphilayo. Sesiqalile nezinhlelo zokuqala umsebenzi. Ukushicilelwa kweQhinga kwahlanganisa isibalo esiningi semizamo yezifundazwe kanti sekudingeka isethembiso sokutshala izimali. Ukuphathwa kwalezi zigcawu ezintsha kuyodluliselwa kwiNhlangano Yamacebo Amasha Obuchwepheshe lapho seyibunjiwe.
I-ICT ibonakala isemqoka ezweni kodwa kuyacaca ukuthi iningi lemali etshalwe ku-ICT isebuchwepwesheni obuncelwe kwamanye amazwe (bufinyelela kumaphesenti angu-98). Iningizimu Afrika kayinawo amandla amakhulu okuzenzela iR&D futhi uma ezikhathini lapho ingenza kahle kakhulu, imiphumela yakhona ayicaci kahle. Ngakho, kusemqoka ukutshala imali emikhakheni ehlukene ye-ICT enezimpawu ezehlukile engahambisana kahle nentuthuko yasekhaya ihlonyulelwe umhlaba.
Ukubamba iqhaza ekuthuthukiseni imizamo yezwe yokunciphisa izindleko zentengo yamakhompuyutha (isibonelo, uhlobo olwaziwa ngeSimputer eNdiya).
Isinyathelo sesibili sesigcawu se-ICT kungaba wukuqinisa ukusetshenziswa kwe-ICT ezimbonini ezimandla ngezinsiza ezitholakala ezweni kanjalo nokukhiqiza. Kulo mkhakha, kungenzeka kusetshenziswe kakhulu ulwazi oluncelwe kwamanye amazwe kodwa inselelo enkulu isekuthuthukiseni nokwenza ngcono ikhono lokudidiyela nokwenza ngcono indlela yokusebenzisa I-ICT kulezi zimboni.
Ukusetshenziswa kobuchwepheshe bokuxhumana emkhathini sekube nomthelela wokusitha ubuchwepheshe obuningi obukhiqiza ulwazi ngesimo somhlaba, yizinto eziwakhele kanjalo nemvelo yaselwandle. Ngaphezulu kwalokhu, ubuchwepheshe bokuqopha izinto ezisemhlabathini ube usemkhathini kwenyuka ngesivinini esikhulu, singaphawula ukuhlelela ukhetho, ukusatshalaliswa kwamandla kagesi, intuthuko yamadolobha nokuhlela izindawo zokuhlala, amabalazwe njalo njalo. Izinga lokusetshenziswa kwalobu buchwepheshe lisephansi ukwedlula izindleko eziphezulu zokuthola lobu buchwepheshe ngenxa yokuthi izithombe ezithwetshuliwe azisetshenziswa ngokwenele noma azenganyelwe ngemfanelo. Imisebenzi kahulumeni ingaqina kakhulu uma bekukhona amacebo amasha akwazi ukuhlanganisa amaqhinga okusebenzisa ubuchwepheshe be-internet anamandla okubambisana nalezi zinsiza nobuchwepheshe osebukhona bokuqopha emkhathini.
Ukuqina kolwazi kunomthelela oqonde ngqo ezimbonini ezidlondlobalayo emkhakheni wokukhiqiza kanti iningi lalezi zimboni, ezifana nemboni yezimoto zisungule uhlelo oludidiyele lokwakhiwa kwezimoto. Lokhu kuchazwe emqulwini woMnyango Wezohwebo Nezimboni osanda kukhishwa. Lezi zimboni zisebenza ngokubheka zonke izigaba zomkhiqizo bese zilumbanisa kahle izigaba zobuchwepheshe (okufana nokudweba, ukulawula iqophelo nokugcinwa kwempahla) okuyinto engakavami kakhulu eNingimu Afrika. Amazwe atshala imali ngokufanele ayohlomula esikhathini esizayo ngoba ukuqina kolwazi embonini yokukhiqiza izimoto yinto ekhulayo.
Ezimbonini zemikhiqizo yamakhemikhali nemithi, kunemikhakha enqala engakagqami kakhulu efana: nokuhlaziya izici zengxube, incazelo yobuchwepheshe bezinto eziphilayo, izilwane nezinto eziphilayo nokuphatha izinhlelo ezingeni elikhulu, njalo njalo. Ukuqoka lezi zindawo nokuveza izixazululo kwenza izwe laseNingizimu Afrika libe yindawo eheha abatshali bezimali, kwenyuse namathuba okuhweba ngamafa omqondo emhlabeni futhi kwenyuse amandla namathuba okugxila kulezi zindawo esikhathini esizayo (imishini yokumba ezimayini, umkhiqizo wezimoto ezishayelwa kwesokudla, umkhiqizo omusha wemithi njalonjalo).
Lezi zimboni ezilandelayo: ezolimo, ukudweba olwandle namahlathi, imikhiqizo yasemayini nokumbiwa phansi nezamandla, yizinto eziyohlala njalo zibalulekile eNingizimu Afrika. Imboni yezolimo nezinye izimboni zemikhiqizo yemvelo , izimayini namandla zinamathuba namandla avele ekhona angazenza zisetshenziswe njengomjikelo wokuqhubela phambili intuthuko. Njengoba kuchaziwe kwiQhinga Lokukhiqiza Ngokudidiyela loMnyango Wohwebo Nezimboni, izindlela zokucabanga ezidlule (ukwethembela kakhulu empahleni engaguquliwe, abasebenzi abashibhile, ubuchwepheshe obuvikelwe abathile namalungelo ayingcosana okufinyelela emakethe) azisafukameleki isikhathi eside. Ngokuhamba kwesikhathi, sekugqame kakhulu abantu abaqeqeshwe kakhulu, izinga elikhulayo lokuthuthukisa indlela yokwenza izinto, ukusungulwa kwamacebo amasha obuchwepheshe nokuthola ngendlela ehlakaniphile ulwazi yizinto esezihamba phambili nezehlukanisa phakathi kwabathuthukayo nabamile. Lokhu kudinga ukuqinisa igalelo lolwazi ezimbonini ezigxile kakhulu emikhiqizweni yemvelo. Iqhinga elifana naleli lihambisana kakhulu nengxenye yomkhuba waseFinland weminyaka yo1990 lokuvuselelwa kabusha kwesizinda sokuqasha esasebenza ngokuzwana nezimakethe ezintsha ze-IT ezaqoqa amakhono amasha abasebenzi.
Iningizimu Afrika iyaqhubeka nokukhombisa igxathu elihle lokusungula amacebo amasha embonini yempahla yemvelo. Eziwombeni eziningi izinguquko ezinhlakeni zamabhizinisi amakhulu akithi nezinga elehlile le R&D kanye nesabelo sezimali samacebo amasha sishiye lobu buchwepheshe ezandleni zokuthuthukiswa kwezinye izindawo. Ngesinye isikhathi ubuchwepheshe buthola indawana ethile enothile ngaphakathi ezweni bese behluleka ukufinyelela kwamanye amazwe lapho bungadlondlobala ngempela khona.
Lezi zimboni zinomfutho wokuncintisana ngentengo ngokwenza izinto ngendlela ehlukile nehlomulisayo lapho zingahlangana khona nezimakethe ezintsha nokuguqula noma zenze ngcono indlela yokudidiyela umgudu wonke wokukhiqiza bese udayiswa kwamanye amazwe. Zonke lezi zindawo ziwalungele amacebo amasha obuchwepheshe nokusungulwa kwezindlela ezintsha zohwebo.
Isikhwama Samacebo amasha asikafinyeleli esivininini sokukhula esilindelwe. Izimali ezintsha ziyodingelwa ukubuyisela lesi simo emgqeni. Uma impokophelo yobuchwepheshe seyisunguliwe emikhakheni eqokiwe, Isikhwama Samacebo amasha siyodlala indima enkulu esondele ezimakethe (ukuthuthukisa umkhiqizo othile noma ukweseka umqondo). Ngaphezulu kwalokhu, Isikhwama Samacebo amasha siyobumba amandla okuzenzela ngokutshala imali kubafundi besayense nobunjiniyela ngesikhathi befunda eNyuvesi lapho beyocobelela khona ulwazi lokucwaninga nokuqala imikhiqizo yokulingisa. Lendlela yokufunda isetshenziswa yizikhungo ezifana neMIT yaseMelika neFinland ekwenzeni imiphumela yocwaningo ihehe abafuna ukuqala amabhizinisi. Izindleko zokwenza ngalendlela zincane kodwa izinga lokubunjwa kwamabhizinisi amasha likhula masinyane.
Kusemqoka kakhulu ukusungula uhlelo lokuthola amafa omqondo (IP) ocwaningeni olufakelwe kahle imali wuhulumeni oluhlangabezana nesikalo esithile. Amandla okuthola amafa omqondo avame ukuncintisana (ngokwesabelo-mali) nezinye izindleko ezifana namahholo. Lokhu kudinga ukwaziswa bese kuhlinzekwa ngemali yokuthola amacebo amasha nemidwebo eqondene.
Izinhlelo zokuhlola zamanje nokusabalalisa ubuchwepheshe nokufukamela amabhizinisi amasha kufanele ziqiniswe. Izinhlelo ze-GODISA neTSUMISANO ziletha ithemba kodwa zixhaswe kakhulu yi-ODA. Kufanele kuthathwe izinyathelo zokuxhumanisa lezi zinhlelo, I-SPII, PII neSikhungo Sokweluleka Ukukhiqiza zibe wuhlelo olubuka ngeso elilodwa neliseka amacebo amasha. Ngaphandle kwalezi zinyathelo, labo abanekhono lokusungula amacebo amasha nosomabhizinisi abasha akufanele balahlekelwe yisikhathi sabo ukulalela nokuqonda izinhlelo ezahlukene. Ngaphandle kokudidiyela ngendlela elungile, uhlelo ngalunye lusungula isikali salo nesu ngaphandle kokuveza ithuba lokushiyelana ulwazi nokusebenzisa izinsiza kulezo zindawo ezinamathuba angcono.
Isibalo esiningi salezi zinhlelo sizakhele umlando, ngakho zingaqiniswa ukwenyusa ubukhulu nomthelela. Kunemizamo yeziFundazwe engahlomula ngamandla okushiyelana ulwazi ngenhloso yokwenza ngcono ukusebenza kwezinhlelo (Isibonelo, CITI ne-Innovation Hub).
Ukufinyelela ebuchwephesheni koSozimboni Abancane Nabaphakathi nendawo kanye Namabhizinisi Abantu Abamnyama kungaba yinkinga uma bungekho ubuchwepheshe bezinsiza zendawo. Amazwe amaningi anezinhlelo ezincane zokusungula amacebo amasha ahlinzekela lawo mabhizinisi ngosizo lokufuna ubuchwepheshe.
Amanye amazwe anezinhlelo ezithile zokwethula uxhaso lwemishini ethile yeR&D emabhizinisini noma ethule usizo lwezimali oluqondene namakhono okuthenga. Kungaba semqoka ukuphenya ukuthi lendlela ingaba yini yimpumelelo eNingizimu Afrika.
Ukukhulisa masinyane Umnotho Nentuthuko": Igalelo leQhinga Lokukhiqiza Ngendlela Edidiyele" kwethulwe esikhathini esifushane esidlule wuMnyango Wezohwebo Nezimboni. Lokhu kuveza ngokusobala isidingo "sokwakhela phezu kwengqalasizinda nohlelo lomkhiqizo, intengo yempahla enokuncintisana, amakhono, ubuchwepheshe namacebo amasha, ukusebenza ngokubambisana, ukulawula ngendlela efanele nosizo lukahulumeni". Iqhinga likhomba ukuthi "umnyombo wentuthuko ugxile ekuqineni kolwazi okuchaza ukusebenzisa nokuthuthukisa ulwazi namakhono abantu bakithi ngenhloso yokudidiyela ubuchwepheshe, amacebo amasha nezidingo zolwazi olunzulu lwe-ICT nomgudu wonke wokusebenza kwesimo sezomnotho."
Ngakho, kunesidingo esikhulu sobumbano phakathi kweQhinga likaZwelonke leR&D neQhinga Lokukhiqiza Ngendlela Edidiyelwe. Njengoba kuchaziwe "Kubalulekile ukuthuthukisa amandla angaphakathi okuzenzela kwisayense, ukuthuthukisa ubuchwepheshe namakhono ezingeni eliphezulu (ikhasi 16)". Kuye kwaphawulwa kakhulu ngokucaphuna leliqhinga: "Iqhinga lobuchwepheshe obusha, amacebo, ucwaningo nentuthuko (R&D) liphakamisa amalinge ambalwa okufanele uhulumeni awalandele ahlangene nokwethula isimo esihle esivumela ukuba iR&D ikwazi ukusebenza kanjalo nokubumba amandla afanele okuzenzela emkhakheni wobuchwepheshe bezinto eziphilayo eNingizimu Afrika.
Izindawo noma imikhakha eqagulwe yiQhinga Lokukhiqiza Ngendlela Edidiyele zifuna amalinge ahlose amacebo athile amasha okwenza izinto. Ngaphandle nje kwamalinge aphawuliwe obuchwepheshe kwizinto eziphilayo ne-ICT, zinomthelela embonini ehlonziwe nesidingo sokudala amaxhama okuxhumana emikhakheni engagxilile ebuchwephesheni bolwazi olunzulu, izimboni ezihamba phambili ezikhiqizayo zidinga njalo izimali ukuze zinciphise ukwethembela ebuchwephesheni obuncelwa kwamanye amazwe. Lokhu kuyoxuba imikhakha efana nezimboni zezimoto nezokuthutha, imboni yamakhemikhali nemishini eseka imboni yasemayini. Insika yesibili yokuhlangabezana nenselelo wukweseka izinhlelo ezithile zamacebo amasha ezimbonini ezisebenzisa izinsiza zemvelo ezihlanganisa imikhiqizo yezolimo, insimbi nezamandla.
Iqhinga lesikhathi eside lezolimo eNingizimu Afrika libheke kakhulu ulwazi namacebo amasha okusebenza. Njengamanje, ucwaningo lwezolimo lwenziwa ezingeni lesiFundazwe noZwelonke. Kunesidingo esemukelwe sokucacisa phakathi kwale mikhakha emibili. Lona wumkhakha onesidingo esicacile somnyango oqondene nemisebenzi. Isidingo sokwenyusa izimali ezitshalwe ocwaningeni lwezolimo njengeqhinga locwaningo embonini seseka isiphetho sokuhlaziywa kweqhinga lesikhathi esizayo elethulwe lapha.
Ngakho, Uhlelo Lokucwaninga Ezolimo kuZwelonke lulindele (futhi lwethula) amalinge obuholi ahambisana ngokugcwele neQhinga likaZwelonke leR&D.
Namuhla isayense wumsebenzi oqhubeka emhlabeni wonke. Nasemazweni athuthuke kakhulu (njengeJalimane neCanada) abahlaziya inqubomgomo bazwakalisa ukukhala ngokuthi ososayense abaphambili bahuhwa kakhulu wuhlelo lwaseMelika. Ukuphikisa nokulwisana nalomkhuba, amazwe athintekayo ethula imizamo ehlukene yokungenelela isimo. Isibonelo, iCanada isibeke eceleni isamba sokuphendla izikhundla ezingu-2000 zobunjiniyela nesayense emanyuvesi akhona nezihlelelwe iminyaka emihlanu ezayo. IFulansi neJalimani isohlelweni lokuguqula kakhulu imithetho nemikhuba yokukhuthaza amaxhama okuxhumana esayense nezimboni ukuze ahambisane noMthetho iBayh-Dole waseMelika okhombisa ukuba yimpumelelo kakhulu. ENingizimu Afrika, imibiko esanda kuphuma ikhomba amaphesenti angu-11 ngonyaka abantu abashiya phansi umsebenzi waselabholethi kahulumeni kanti ngamaphesenti angu-15 abacwaningi abashiya amanyuvesi ngesizathu esifanayo. Kulesi sibalo esichaziwe, amaphesenti angu-5 ngososayense abashiya amalabholethi kahulumeni namaphesenti angu-22 abafundisa amanyuvesi abathathwa ngamanye amazwe.
Uhlu lwakamuva lokufuduka kochwepheshe bezimboni ezisebenzisa kakhulu ulwazi eNingizimu Afrika lushiya imibuzo ngekhono lakithi lokugcina amakhono abalulekile. Sekunomkhuba ovamile wamabhizinisi wokuthungatha amakhono ocwaningo kwamanye amazwe. Kusobala ukuthi lokhu kwenziwa yisidingo sokuzuza ngokomnotho kodwa Iningizimu Afrika kufanele isungule iqhinga lokulwa nalokhu. Esikhathini esiningi umphumela walokhu wukulahlekelwa ngamabhizinisi asungulwe kuleli nabunjwe ngomqondo waseNingizimu Afrika. Isiphetho salomdlalo wukwehla kwegalelo lamabhizinisi asekhaya agcine eyizikhungo zokudayisa nje okuyinto ephikisana nentuthuko njengenhliziyo yokusungulwa kwamacebo amasha nokukhiqiza.
Uhlelo olunethuba lokuba sezingeni lomhlaba nolungabamba iqhaza elwazini oluhamba phambili emhlabeni.
Ikakhulu emazweni athuthukile, kuya ngokwanda ukubona ukudibana kwalezi zinkambiso. Isimo esinzulu sokuncintisana ngenxa yohwebo lomhlaba nokukhula ngesivinini kobuchwepheshe bolwazi lwezinto eziphilayo siholele ekuphuthumeni kwezinhlelo zokusungula amacebo amasha. Umnotho ohlangene wamazwe omhlaba uncike kakhulu elwazini ukwedlula esikhathini esiphambili, futhi kuyacaca ukuthi wulwazi olusha oluhambisana nekhono lokuncintisana nokwenza umehluko. Amazwe asathuthuka kufanele azicije kanjani ngesimo somnotho ogxile elwazini nesincike emkhakheni wocwaningo lukazwelonke nasemaxhameni okuxhumana kulomkhakha noHlelo lukaZwelonke Lwamacebo Amasha?
Kuyacaca ukuthi impokophelo echazwe kuSahluko 5 inikwa umdlandla yizifiso zokuhlangabezana nezinhloso ezinkulu zomnotho nenhlalo. Lena "yinkambiso yemakethe" eshayela izinhlelo zamacebo amasha. Ukwengezela lokhu, umkhuba obonakala emhlabeni uncoma ukuthi indlela enhle yokwakha amakhono abasebenzi wukugxila ekusebenzeni ngokuzikhandla nokungabekezelwa kwamaphutha ezingeni lomhlaba. Ezweni elifana neNingizimu Afrika, yimaphi amaqhinga akhona okuthuthukisa amathuba ososayense nokwenza baphumelele Kusobala ukuthi njengoba sinezinsiza ezilingene, amathuba amakhulu empumelelo ancike kumakhono ethu okugxila ezintweni esingazenza sibe singakhohliwe wukuxhumana nabacwaningi bomhlaba?
Imikhakha yesayense enamathuba acacile ngenhla yalapho ikhona ngokwendawo.
Imikhakha yesayense enamathuba asobala olwazi.
Ubuchwepheshe be-fluorine (imigoqo yokungenisa umkhiqizo ezweni ichaza ukuthi ubungoti obusungulwe ohlelweni lwensimbi eyigugu i-uranium lungaphendulwa amathuba amahle eNingizimu Afrika).
Izibonelo ezinikiwe zihlose ukwenza umzekelo kodwa azigeqi amagula. Zikhombisa indlela yokubuka isayense ezama ukuklelisa phambili lokho okungaba nemiphumela nokungasetshenziswa ekudaleni amathuba nomqondo wokuncintisana kuzwelonke.
Nakuba kuyiqiniso ukuthi umdlandla omkhulu wososayense ngabanye udalwa wugqozi lomqondo ngaphandle nje kokuqhathanisa nemiphumela elindelwe, kufanele ukuthi izinqumo zithathwe ngendlela engalandeli kuphela imizwa nogqozi lomuntu ngokwakhe. Ukwehluleka ukuklelisa izidingo-nqangi ngendlela ezama ukukhuphula izinga lomthelela yisenzo sokungazibophezeli futhi esichitha amathuba. Umphakathi nalabo abathatha izinqumo nabakhethwe wumphakathi bathatha izinyathelo zokulungisa isimo ngenhloso yokuphumelela. Yiqhinga elinzulu kososayense, kubaphathi besayense nochwepheshe benqubomgomo ukusungula indlela elula yokwenza ngcono amathuba empumelelelo.
Awavuselelwe ngokwenele amakhono abasebenzi bakithi besayense nobuchwepheshe. Yikho nje umphakathi unesibalo sososayense abagugayo - njengamanje umkhiqizo negalelo lamaphesenti lingamaphesenti angu-50 livela kososayense abaneminyaka edlule ku-50 uma uqhathanisa namapheshenti angu-18 ngo 1990- bona umdwebo x. Embonini ezimmele, isibalo sabacwaningi sehle ngamaphesenti angu-16 eminyakeni emine edlule. Njengamanje, kunomcwaningi oyedwa enkulungwaneni ngayinye yesibalo sabantu abaqashiwe uma kuqhathaniswa nabacwaningi abayisithupha e-Australia neshumi eJaphani. Noma ikhona inqubekela-phambili ekuthuthukiseni abaphathi abamnyama ohlelweni lwesayense nobuchwepheshe (sisuka emaphesentini angu-4 ngo 1994 siya ku-30 namuhla) kodwa basebancane kakhulu abacwaningi abamnyama. Iphesenti lemibhalo eshicilelwa ngososayense abamnyama linyuke lisuka emaphesentini angu-3.5 ngo 1990 lafinyelela nje ku-8 ngo1998.
Seyiqalile imizamo eminingi eMnyangweni Wezemfundo ukukhuthaza Izibalo Nesayense (isibonelo, Umsebenzi Wokuqoka izikole ezingu-100). Noma kunjalo, kudingeka izinhlelo zamacebo amasha uma siyokwazi ukuqhubeka sedlule isibalo esikhona njengamanje sabafundi abangu-3 000 abaphumelela izifundo zabo zeZibalo kwizinga eliphezulu. Okwedlula lokhu, kufanele kwandiswe kakhulu isibalo samantombazane athatha izifundo zezibalo, zesayense nobunjiniyela ngesikhathi zisafunda isikole nokuyosiza abesifazane bangene emkhakheni wesayense, yobuchwepheshe nobunjiniyela.
Loludaba seluyingcindezi enkulu ngangoba sekusemqoka ukwenyusa izinhlelo "zangaphandle kwesikole" zokweseka izifundo zezibalo, zesayense, ubunjiniyela nezifundo zekhompuyutha. Izinhlelo zokuhlola eziqhutshwa ngamavolontiya azinikelayo zikhombisa imiphumela emihle. Kufanele kubhekelwe futhi nalezo zikole ezikhuthaza umkhiqizo wabafundi bakamatikuletsheni abamnyama nabesifazane beZibalo neSayense kwizinga eliphakeme. Isibonelo; izikole ezizimele ezikhiqiza abafundi bezinga eliphakeme leZibalo neSayense benganxeshezelwa ngokunikwa imali efana noxhaso lwemfundo eqondaniswe nemali echithwe kubafundi.
Imisebenzi Yengqalasizinda, isibonelo iSouthern African Large Telescope nePebble Bed Modula Reactor ingasebenza kakhulu ekuvuseleni umdlandla wesayense entsheni. Inhlangano kaZwelonke Yocwaningo isungula amacebo amasha okufundisa noxhaso lwezimali esibalweni sabafundi abamnyama abenza izifundo zemfundo ephakeme. Nakuba kwenzeka lokhu, amathuba adinga ukusatshalaliswa nawo wonke umkhakha. Akusizi kakhulu uma izingxenye ezinkulu zososayense abancane zidlulela emikhakheni engeyona eyesayense ngemuva kokuphothula izifundo zabo. Lomkhuba udalwa kakhulu yizinga eliphezulu lokugcogcoma kwentsha efundile emikhakheni okwenzeka eNingizimu Afrika. Kungakhathalekile ukuthi yini imbangela, lomkhuba ungancipha kuphela ngokuzibophezela ezingeni likazwelonke ezinhlelweni zentuthuko nocwaningo.
Ngamanye amazwi, ukuheha intsha emkhakheni wesayense nobunjiniyela kudinga incazelo eqondile yokuthi lemikhakha inekusasa nokuthi labo abalandela lomkhakha bayothola ukugculiseka nekusasa eliqhakazile. Eminyakeni yo 1970 no 1980 eNingizimu Afrika izinga lokuzigqaja ngekusasa lwesayense lalikhona (noma kwakuyiqembu elincane), futhi lomkhakha wawusondezwe eduze nempokophelo yobuchwepheshe obuningi obabenziwa wuhulumeni wangaleso sikhathi. Lobuchwepheshe buhlanganisa ukweseka ezokuvikela, amandla okuzenzela, ezamandla neminye imikhakha esemqoka. Sithemba ukuthi amandla okuheha intsha emikhakheni yesayense nobuchwepheshe ayoncika ekwemukeleni kwethu impokophelo entsha yobuchwepheshe eqoshelwe iNingizimu Afrika yentando yeningi nebuka izinto nokuzibophezela ngaphansi kwezinhlangano ze-SADC, NEPAD ne-EU.
Kubalulekile ukucabangela izinhlelo eziqondene nokugcina othishela abanohlonze besayense nobunjiniyela ezikhungweni zemfundo ephakeme, inqobo uma beyoheha futhi bathuthukise intsha emnyama neyesifazane eyophelela ekwenzeni ucwaningo emazingeni emfundo ephakeme.
Ukubunjwa kweQoqo Elibhekele Abesifazane kwiSayense nobuChwepheshe kuyoqinisa amalinge aholwa ngabesifazane ezinhlakeni zonke zokubamba iqhaza emkhakheni wesayense nobuchwepheshe, kusukela ezikoleni kufinyelela emisebenzini imbala. Leliqoqo labesifazane eliyothula imibiko kwiPhini likaNgqongqoshe weSayense nobuChwepheshe liyosiza futhi liqinise imisebenzi yoMkhandlu kaZwelonke Wokweluleka kuMacebo Amasha maqondana nodaba lobulili ezinhlelweni zikazwelonke zesayense namacebo amasha.
Kungenzeka ubungoti nempumelelo encike kumuntu ngamunye, kowaziwayo kanye nethimba lakhe babe nempumelelo yesikhathi esithile kodwa iqhinga elifunekayo nelihlalayo yilelo elidala (elifukamela, uma sebekhona) "Isikhungo Sempumelelo" emkhakheni wesayense.
Zinethuba elihle lempumelelo uma zisungula noma zikhuthaza ukuxhumanisa igalelo lempumelelo kuyo yonke i-Afrika.
Uhlelo lwe-Autek oludidiyelwa yiMintek luyisikhungo sokuxhumana ngobuchwepheshe sokusetshenziswa kwemikhiqizo yegolide.
Uhlelo lwemayini I-Deepmine olwathuthukisa abantu nobuchwepheshe ezimayini ezishone phansi kakhulu.
Yonke lemizamo kufanele iqiniswe kakhulu ukusimamisa izwe nokuthuthukisa amakhono abasebenzi emikhakheni efana nobuchwepheshe bolwazi lwezinto eziphilayo, izifo ezibangwa ngamanzi, ubuchwepheshe obutholakala ezinsimbini ezincane, ukubala nje okumbalwa.
Ukusungulwa kwamaxhama Esikhungo Sempumelelo kuyingxenye yesiqubulo sesayense nobuchwepheshe seNEPAD kanye neSADC futhi sisekela impokophelo yobuchwepheshe eyoqinisa inqubo yokusungula amacebo amasha.
Isayense yinto yomhlaba, ngobubanzi nokufinyelela. Uma sifuna ukugcina ososayense abaphambili lapha eNingizimu Afrika, kusemqoka ukuba baxhumane nocwaningo lomhlaba. Ngakolunye uhlangothi, kubalulekile ukufinyelela ezinsizeni zabantu abanolwazi nemali ukubhekana nenselelo yocwaningo eNingizimu Afrika. Kudingekile ukutshala imali yokuthuthukisa amaxhama ocwaningo ezwenikazi lase-Afrika ukuze siqinisekise ukuthi ososayense base-Afrika bathola ukwesekana okufanele ezwenikazi lonke.
Inqubomgomo yokuthuthukisa abesifazane kwisayense engahlukumezi intuthuko yemisebenzi yabo.
Ukukhuthaza ngamandla nokufaka abesifazane emikhakheni yobuchwepheshe bezinto eziphilayo kungaba nomthelela omkhulu.
Ukwenyuka kwezinga lesayense kugxile ohlelweni lokubuyekeza nokuhlola izinto ngokusebenzisa izingqungquthela, ukufunda ngokuhlanganyela nokushiyelana ulwazi kososayense okuyinto etholwa ngocwaningo olwenziwa sekuphothulwe izifundo zobudokotela, imifundaze nokuvakashela kwelinye izwe ube ufunda futhi ucobelela ulwazi nesinye isikhungo semfundo. Kuya ngokwanda ukubona amazwe egcizelela ukuthi zonke izinhlelo zesayense kufanele zibuyekezwe wumhlaba, isibonelo ngamazwe aseNtshonalanga. Ngaphezulu kwalokhu, amazwe anezinhlelo ezincane zesayense asebenzisa imibhalo yesayense ebuyekeziwe njengesisekelo sokuhlola izinhlelo zawo zemfundo ephakeme (efana neZifundo zeqhuzu leMasters noma Ubudokotela) ukwedlula izifundo zokubhala umbiko okuyinto esavamile eNingizimu Afrika.
Ngakho, kubalulekile ukuba imiphakathi yocwaningo yaseNingizimu Afrika ixhumane neyamazwe omhlaba.
Ezingeni likazwelonke, Iningizimu Afrika icishe ibe nezivumelwane ezingu-30 zokusebenzisana namazwe omhlaba kwiSayense nobuChwepheshe (uma uqhathanisa nezimbalwa ngo 1994). Uma Iningizimu Afrika ifuna ukugcina lezi zivumelwane ngendlela egculisayo, kufanele kube namasu ahlelekile nemisebenzi echazwe kahle ehlanganisa lezi zivumelwane. Kuze kube manje, ukugcinwa kwezivumelwane yinto engahlelekile kahle futhi eqhubeka ngezikhawu ezithile. Ngakho kubalulekile ukusungula amandla okuzenzela aqondene nalomkhakha. Ezingeni eliphezulu, iNingizimu Afrika inesivumelwane socwaningo neNhlangano Yamazwe Abumbene aseYuruphu (EU) negunya lokuba yisibukeli emihlanganweni yeKomidi leNqubomgomo yeSayense nobuChwepheshe kwi-OECD. Isivumelwane se-EU sisivumela ukubamba iqhaza ohlakeni locwaningo nentuthuko yamazwe aseNtshonalanga. Lokhu kudala amathuba angandile okuxhumanisa iNingizimu Afrika (namazwe asathuthuka) nezinye izizwe zaseNtshonalanga. Ngesikhathi siseka igalelo lokubamba iqhaza eliqinile kulezi zinhlaka, siphinde siqinise amathuba okuba abacwaningi baseNingizimu Afrika bahlale ezweni ngenxa yokuthi bayozizwa bengabandlululeki ezindabeni zokucwaninga nokuxhumana nomhlaba. Ngakho, kubucayi ukuba sihlale siseka kakhulu imizamo yokuxhumana ngobusayense emhlabeni wonke ukwedlula igalelo elidlule. Ubudlelwane bethu ne-OECD bube nomthelela omuhle uma ubheka uhlangothi lwenqubomgomo neqhinga kanti isibalo esikhulu sohlaziyo olweseka intuthuko ekhona yeQhinga likaZwelonke leR&D sivela emqondweni otholakale kulobu budlelwane.
Iningizimu Afrika ngelinye lamazwe abalulekile kwiBalazwe uma sikhuluma ngesayense nobuchwepheshe. Ngakho, kusemqoka ukuba sikwazi ukubamba iqhaza kwiSADC, NEPAD naseNhlanganweni yoBumbano, ikakhulu ezintweni ezithinta ubuchwepheshe nesayense. Kubalulekile ukuzihlupha ngamasu nokudala izimo eziheha ososayense, onjiniyela nosochwepheshe ukuba baxhumane nozakwabo bakwamanye amanzwe lapha e-Afrika.
Amaxhama okuxhumana alolu hlobo e-Afrika yinto esanda kuqala futhi adinga ukwesekwa kakhulu. Amaqhinga obuchwepheshe eWSSD neNEPAD afuna kusungulwe Izikhungo Zempumelelo yobuChwepheshe neSayense ezifundeni nakuzwelonke (noma ukuqinisa lezo ezikhona). Ngeke sikwazi ukuqhuba lemisebenzi ngaphandle kokuhambisa ososayense, ukukhuthaza izingqungquthela, ukufundisana, ubudlelwane obuxube ukubambisana kwezikhungo zemfundo, ukwedlulisa ubuchwepheshe namandla ezwekazi lase-Afrika okuziqalela izinto ezintsha okugxile emanzini, inhlanzeko, ezolimo nokudla, ezamandla kanye nemfundo.
Uhlelo lukaZwelonke Lwamacebo Amasha okwenza, luchaza iqhaza locwaningo kwimboni yezemfundo olusebenzisana nezidingo zokusungula amacebo amasha emnothweni nasemphakathini.
Iqhinga lokuthuthukisa amakhono abasebenzi nabantu (HRD) ligxile ezinkombeni kanti izinkomba zocwaningo nentuthuko zihambisana nalezo ezikleliswe kuleli qhinga. Okunye okuphawulekayo wukuthi indlela entsha eqonde ekuxhaseni ucwaningo emfundweni ephakeme ihlose ukuhlomulisa iqhinga leR&D okuyinto efuna ukukhuthaza imifundaze nemfundo ngendlela ehlelekile.
Ngo1994, uhulumeni omusha wahlomula ngefa lohlelo olungahlelekile lwesayense nobuchwepheshe. Nakuba I-DACST yeneke uhlaka olunzulu ngokomqondo Wohlelo lukaZwelonke Lamacebo Amasha, umphumela ngempela wezinguquko awukabonakali kahle. Ukubuyekeza kusagxile kakhulu emandleni, ekuzibophezeleni nokuhambisana nenqubomgomo ezikhungweni ngazinye. Isizathu esikhulu salokhu wukungathandi ukuqondana nokushayisana kwemigomo yeminyango esungulwe ngezikhathi ezehlukene zombusazwe.
Izinhlangano zocwaningo ezigxile emikhakheni ethile.
Lokhu kwehlukana kwezikhungo zikahulumeni kuhlaluka kahle ohlelweni lwesabelo-mali nemibiko enhlakanhlaka. Isibonelo, njengamanje isabelo sesayense esidwetshwe wuMnyango Wezobuciko, Isayense Nobuchwepheshe sihlanganisa Umkhandlu Wocwaningo Lwezemithi okuyinhlangano engaphansi koMnyango wezeMpilo kodwa akwenzeki kanjalo kwiNational Insititute of Virology eyingxenye yoMnyango wezeMpilo. Ngokunjalo, isabelo sesayense sihlinzekela iMintek noMkhandlu weGeosiences (ezingaphansi kweDME) kodwa iKomidi Lezokuphepha Lokweluleka Ucwaningo Wezimayini, ukucwaninga ngezamandla nobuchwepheshe benuzi (NECSA) nakho okuyisibophezelo seDME akuvezelwe uDACST ngendlela ecacile. Ezinye izibonelo ezifuze lezi zisabalele nezinhlelo eziningi. Zonke izikhungo zesabelo-mali yesayense zibika ngeziNkomba Zokusebenza ezifanayo ezasungulwa ngokubonisana nezijutshwe wuMkhandlu kaZwelonke Wokweluleka Ngamacebo amasha kanye neDACST.
Izikhungo zesayense nobuchwepheshe ezingeyona ingxenye yesabelo sesayense zinobudlelwane obehlukene bokusebenza neminyango eqondene.
Ubukhulu, ukuma nokuqukethwe yizinhlelo zikahulumeni nezikhungo zesayense nobuchwepheshe ezixhashwe wuhulumeni kufanele zilumbaniswe namaqhinga kahulumeni entuthuko, omnotho nenhlalo. Izinhlelo kufanele zihambisane kakhulu nempokophelo yobuchwepheshe echazwe kwiSahluko 5. Nakuba imininingwane yezinhlelo zocwaningo lobuchwepheshe ingasingathwa kangcono ngososayense ngokwabo, uhulumeni udinga ukubuyekeza njalo indlela okuqhutshwa ngayo ucwaningo nezikhungo ngokubhekela imiphumela elindelwe, okuhlosiwe nomthelela. Isibonelo, kungenzeka ukuba ucwaningo lobuchwepheshe obusha (njengobuchwepheshe bezinto eziphilayo, ubuchwepheshe bolwazi) ludinge izinhlelo ezintsha zesikhungo noma izinhlelo ezindala zibuyiselwe ezandleni zemboni ezimmele. Amaqhinga amasha afana neQhinga Lokukhiqiza Elididiyele loMnyango Wezohwebo Nezimboni kuyofanele anikwe usizo locwaningo nentuthuko. Ukuhlela kabusha imfundo ephakeme kunemithelela yemiphumela yocwaningo lwamanyuvesi nezikhungo zemfundo ephakeme. Amalinge adidiyele okuthuthukisa amaqhinga obuchwepheshe nokutshala izimali kufanele asungulwe ngaphakathi ezinhlakeni zethuba elizayo nokucabangela izindleko.
Kuvamile ukuzwakala ukuthi uhulumeni uyehluleka ukuqoka izidingo-nqangi zocwaningo. Lokhu wukugxeka okuthile ubuhlakani babasebenzi bakahulumeni okungabeki ngempela ukuthi inkinga enkulu yileyo yokutho uhlelo oluneminingwane egcwele alukwazi ukumumatha nokufica isivinini soguquko ngamacebo amasha. Isibikezelo nokubona ikusasa lobuchwepheshe yinto esiyande kakhulu ukwedlula isimo seminyaka eyishumi edlule emazweni athuthukile. IJaphani inohlelo lweminyaka emihlanu kanti I-United Kingdom imatasatasa nesivivinyo sesibili. Ukwenyuka kogqozi lukhonjiswa ngamazwe okungesiwona awe-OECD kanti Iningizimu Afrika neThailand bazihola phambili. Isu okumiselwe kulo lezi zifundo libandakanya ukudala umbono oshiyelwana ngabahholi nayimboni mayelana nobungozi namathuba okungabhekwana nawo esikhathini esizayo nokusungula amaqhinga okuhlela ngendlela ebanzi. Ukucabangela ikusasa akufanele kuthathwe njengesibikezelo semininingwane yangempela yobuchwepheshe bakusasa.
Inhloso yoxhaso lwezimali ezikhungweni ezigxile kakhulu ebuchwephesheni kufanele nayo ibhekelwe. Izikhungo eziningi zizuza embonini ezimmle amaphesenti afinyelela ku-50 kwizinkontileka nemisebenzi yocwaningo, eminyangweni kahulumeni nezikhungo zomhlaba.
Ukulumbanisa ucwaningo nezinye izidingo zemakethe.
Kuyabonakala ukuthi kunengozi yokugcizelelwa kwemisebenzi yezocwaningo yokuxhunyaniswa kahle kobuchwepheshe, ukubukhulisa nemisebenzi yokweluleka uma uqhathanisa nocwaningo lwesikhathi eside esizayo okuyinto ewugqozi nentshisekelo yesizwe esikhathini eside esizayo. Izikhungo eziningi sezihambe ibanga elide ngalendlela. Noma kunjalo, ukuzifuna zigxile ocwaningeni olunzulu kufuna imali eningi kuhulumeni (isinxephezelo somsebenzi wenkontileka oyekiwe) noma ukunciphisa kakhulu isibalo sabasebenzi nomthamo wemisebenzi. Imizamo engenziwa yethulwe kwiSahluko 8 lapho kuxoxwa khona ngemali kodwa lemizamo idinga ukuchazwa ngesikhungo ngasinye esinikwa imali ngaphansi kohlelo lweMTEF ngesikhathi sokubunjwa Kwesu likaZwelonke leR&D.
Kufanele kube nesidingo esisobala sezibophezelo phakathi kweminyango ehlukene kahulumeni nezikhungo mayelana nokutshalwa kwezimali nokusebenza ngempela koHlelo lukaZwelonke Lwamacebo Amasha. Emhlabeni wonke, kunezinhlobo ezehlukene zamalungiselelo ezikhungo nobulungiswa ngezinhlelo zesayense nobuchwepheshe ezithola imali kuhulumeni. Lomehluko ukhona ezingeni likahulumeni nasezikhungweni. Kwamanye amazwe (isibonelo, I-China) kunoMnyango ozimmele Wesayense Nobuchwepheshe. E-Finland, umsebenzi uphakathi koMnyango weMfundo Ephakeme nowoHwebo Nezimboni kanti uxhunyaniswe wuMkhandlu osezingeni leKhabhinethe, usihlalo wawo yiNhloko kaHulumeni. Emazweni amaningi ayephethwe yiBrithani (isibonelo, Iningizimu Afrika, India, Australia neCanada) uthola uhlelo oluthuthukiswe kahle lwamalabholethi kahulumeni agajwe kakhulu wuhlelo lwesikhungo esifana neCSIR. Emazweni amaningi aseNtshonalanga (isibonelo, Finland) neMaphakathi neMelika (isibonelo, Chile) amalabholethi adlala indima encane kanti agcizelela kakhulu ucwaningo olugxile kumanyuvesi, amacebo amasha avezwa yimboni ezimmele namaxhama okuxhumana phakathi kwezinhlelo zazo zombili lezi zimboni.
Uhlelo (olubandakanya imali yamabhizinisi amasha) olukhuthaza ukuhweba ngemiphumela yocwaningo (luncike ezingeni lokukhula ngamandla kwezomnotho).
Kuwumbono wethu ukuthi kubalulekile ukusungula amagunya nezibophezelo ngaphakathi kohulumeni eziqondene nalemisebenzi nokuqikelela ukuthi kunemali eyanele futhi iqhutshwa ngempumelelo lemisebenzi. Imininingwane nengxube yezinhlelo zezikhungo eziqondene nokuqhutshwa kocwaningo nentuthuko ayibalulekile kakhulu, nakuba phela idinga ukubuyekezwa ngezikhathi ezithile. Ngaleyondlela, ezigabeni 6.3 no 6.4, senza izincomo eziphathelene nokusingatha izimo ezixhaswe wuhulumeni ngaphansi koHlelo lukaZwelonke Lwamacebo Amasha.
Uhulumeni udinga iqhinga leR&D elididiyele nokukala ngendlela eyodwa ukuze ahlangabezane nezidingo ezithinta ukwenza ngcono ukusebenza kwemali efakwe ocwaningeni nakwintuthuko.
Uhulumeni uyoshicilela futhi abuyekeze njalo emuva kweminyaka emithathu Iqhinga leR&D neMTEF (uhlaka lwezindleko zesikhathi esiphakathi nendawo) lapho eyoveza khona umbono weR&D kanjalo nokuhlose ukuzuzwa nemali eyotshalwa. Iqhinga leR&D liyomumatha izinhlelo zomnyango ngamunye zihlangene nokuhloswe yizikhungo zikahulumeni kanye "nomhlomulo wokutshala imali" olindelwe emalini edlulisiwe. Ukudweba isu kuyoba yisibophezelo seDACST futhi kuyothulwa ePhalamende njalo ngonyaka.
Uhlaka olumile lokubika/lokusingatha lwezikhungo zonke olunegunya eliqinile leR&D kufanele lubunjwe yiDACST bese lucutshungulwa yiKhabhinethe. Lolu hlaka luyophathwa yiDACST, luyosebenza ngaphandle kokunaka ukuthi lezo zikhungo zisembonini yemfundo ephakeme, embonini yezikhungo zikahulumeni (umkhandlu wesayense nezinye izigungu) noma ingaphansi kweminyango kahulumeni.
Iminyango ethintekayo iyonquma izinhloso nezabelo-mali zeR&D kulezo zikhungo ezingaphansi kweminyango, lokhu kuyokwenziwa kulezo zinhlaka ezichazwe ngenhla. Izabelo-mali ziyochaza imali eqondene nocwaningo lwamaqhinga olungaphakathi kwesibophezelo segunya lesikhungo nengxenye ebekwe eceleni yokuqhuba umsebenzi womnyango oqondene. Ngalendlela, umnyango ngamunye uyoba nohlelo lweR&D oluyingxenye yeQhinga likaZwelonke leR&D.
Ukuhlangabezana nezidingo eziphathelene nokwehlukaniswa kwezibophezelo zokuphathwa kwezimali ezitshalwe wuhulumeni ocwaningeni nasentuthukweni, kufanele kugxilwe ebudlelwaneni obuphakathi kwezikhungo neminyango ngaphakathi ohlelweni.
Ucwaningo lwezinga eliphansi oluthola imali kuDACST ephuma eNhlanganweni Yocwaningo noMnyango Wemfundo kuZwelonke eqondene nocwaningo oluhlelekile olunikwa izikhungo zemfundo ephakeme. Eminye iminyango efana noMnyango Wezempilo unendima enkulu oyidlalayo ngokusebenzisa izinhlaka zeMRC neENHR.
Amaqhinga emboni ekhiqizayo nezinhlelo zemali yamabhizinisi amasha awumthwalo weDTI nakuba eminye iminyango ineqhaza lokweseka.
Ngokweqiniso nakabanzi, lomehluko okhona wezibophezelo awulungile. Ucwaningo oluphansi, kungaba semkhakheni wezibalo noma uhlaziyo lwezinto eziphilayo lunezinkomba ezifanayo zokusebenza nesidingo sezinsiza. Noma kunjalo, intuthuko yobuchwepheshe idinga imboni ezibophezele. Lokhu kubonakala kalula ngokwehlukana "kobunini" eminyangweni esebenzayo. Kukhona kodwa ukuhlangana emkhakheni ofana neqhinga lemboni lapho inkambiso efanayo ewumsuka wobambiswano phakathi kwemboni ezimmele nohulumeni, umhlomulo wokutshala imali kuveza isithombe esinomqondo sokunqwabelana kwamandla ezimali zamabhizinisi amasha emnyangweni I-DTI nokusingathwa kwesimo sentela embonini ezimele yeR&D.
Nakuba uhlelo lwethu olubanzi oluqondene nemisebenzi eqavile luphusile, sikholwa wukuthi kusadingeka silumbanise futhi ezinye izingxenye zalo. Uma sikhuluma ngokuvamile, amalabholethi amaningi kahulumeni namaziko okutshala imali angehlukaniswa izinhlobo ezimbili, singabala awohlobo oluncike kakhulu embonini ethile nalawo axube izimboni. Izibonelo zamalabholethi aqondene nemboni ethile yiMintek neNational Insitute of Virology. Amaziko aqondene nezimboni ezithile axube iKhomishani Yocwaningo Lwamanzi noMkhandlu Wokuphepha Oluleka Ucwaningo Lwezimayini. Njengamanje, iziko elikhulu elitshala izimali nelixube izimboni yiNhlangano kaZwelonke Yocwaningo neNhlangano Yamacebo Amasha Obuchwepheshe ehlongozwayo eyongena ngaphansi kwalesi sigaba lapho isibunjiwe. Amalabholethi aphezulu ocwaningo axube izimboni wuMkhandlu Wocwaningo Lwezimboni Nesayense (CSIR) noMkhandlu Wocwaningo Lwesayense Yesintu (HSRC).
Lapha kunezincomo zokuba zonke izikhungo eziqondene nemboni ethile zisondezwe eduze kweminyango eqhuba izibophezelo zayo ngaleyo mboni. Kungenzeka ukuxetshulwa kwezinye zezikhungo zifakwe kweminye iminyango kube nomthelela wegalelo elingcono (isibonelo, Africa Institute of South Africa ingazinza kangcono eMnyangweni iDFA kunalapho ikhona njengamanje kwi-DACST). Inkambiso yokulumbanisa ngaphakathi ohlakeni lweR&D inezinhloso ezinhle.
Leli qhinga lingabhekana kanjani nezikhungo ezixube izimboni Enye indlela engacatshangwa ukuba ziconzulwe, isibonelo; izigaba ezehlukene zeCSIR, HSRC neNRF zabelwe iminyango eqondene (Defencetek iye eMnyangweni Wezokuvikela, Environmentek iye kwaDEAT, njalo njalo). Ngombono wethu, lokhu ngeke kube yisisombululo ngenxa yokuthi abaphathi bazo zonke lezi zinhlangano babambe iqhaza elikhulu njengamanje. Ngaphezulu kwalokhu, imizamo yamazwe omhlaba "okuhlakaza" izinhlangano ezididiyele ucwaningo ayikatholi imiphumela efunekayo futhi ibonakala izobhekana ngqo nomkhuba omusha obandakanya ucwaningo olukhulu oluxube imikhakha ngaphakathi ezweni nakwamanye amazwe. Inhlangano yeCSIR okuyilabholethi enkulu kahulumeni neDTI, ngaphandle kweminyango ebhekele isayense nobuchwepheshe ibonakala izenzela ngoba yabunjwe ngaphambi kweDACST futhi kufanele iqashelwe. Lokhu kuphawuleka kahle uma ubheka ukuthi yiziko elilodwa kuphela leCSIR, M&Mtek (ubuchwepheshe bempahla nokukhiqiza) elilumbene ngendlela ehlukile nomsebenzi ngqo weDTI. Ngakho, kunesiphakamiso sokuba zonke izikhungo ezixube izimboni zibe ngaphansi kweDACST nokuthi zonke izikhungo eziqondene nemboni njengamanje ezibika kwiDACST zidluliselwe eminyangweni ethintekayo?
Abasunguli-macebo amasha baseNingizimu Afrika ababhalise izidingo-nqangi eHhovisi Elibhalisa Amafa Omqondo eNingizimu Afrika (TRIPS) baqoqa amalungelo amafa omqondo aseMelika ayikhulu ngonyaka. Lesi yisibalo sabantu abangu-2,5 wezigidi okuyisibalo esincane uma siqhathaniswa nezwe elithuthukile. Amazwe afana neJaphani abhalisa amalungelo amafa omqondo angu-776 esigidini ngasinye. Umehluko esivininini sokubhalisa amalungelo amafa omqondo phakathi komhlaba othuthukile nosathuthuka ukhomba umehluko omkhulu wegebe lolwazi. Ngenxa yokuthi amafa omqondo ammele uhlobo oluqinile lwefa elingabonakali ngamehlo, lobufakazi yinkomba yobuthakathaka beNingizimu Afrika bokuba yizwe elinothe ngolwazi.
Inkulumo-mpikiswano ekhona emhlabeni yamafa omqondo iguquke kakhulu kusukela ekusungulweni kwezivumelwane zaMafa Omqondo Eziphathelene noHwebo (TRIPS). Ngaphezulu kwalokhu, Imbizo yoBuchwepheshe bokwehlukana kobuchwepheshe obugxile ezimileni ixhumanise ulwazi lwendabuko nokwabelana ngomhlomulo wombono wamalungelo amafa omqondo. Ukuvikelwa kwezihlahla ezehlukene ngokusebenzisa amagunya amafa omqondo noma umthetho oqondene (izinhlaka zomthetho emazweni ehlukene) luyabuyekezwa njengamanje yiNhlangano yoMhlaba Yamafa Omqondo (WIPO). Ngaphezulu kwalokhu, I-WIPO isidale isigcawu sokubonisana esiphathelene nolwazi lomdabu nendabuko.
Lenkulumo-mpikiswano yenqubomgomo nezinhlaka ayimele lenguquko kuphela emkhakheni. Selokhu kwaqala uMthetho iBayh-Dole eMelika eminyakeni yo1980, azikho izinguquko ezinkulu endleleni okusetshenziswa ngayo ucwaningo oluxhaswe wuhulumeni lusetshenziswa yizikhungo ukwenza umehluko emnothweni nokukhuthaza intuthuko yamabhizinisi anobuchwepheshe obuphambili.
Njengamanje, iNingizimu Afrika ayinalo uhlaka olumile lwenqubomgomo yokuvikela amafa omqondo ocwaningo oluxhaswe ngemali kahulumeni. Omunye umthelela walokhu wukungabi nesiqiniseko (ezikhungweni nakubantu ngabanye) ngamagunya amafa omqondo nokuphathwa kwawo, ikakhulu uma ucwaningo lusingethwe futhi lwaxhaswe wuhulumeni. Ukushiyelana ngomhlomulo, izindleko zegunya lefa lomqondo, ukudayiswa kwamagunya amafa omqondo ngaphandle kwezwe laseNingizimu Afrika, iqophelo lezivumelwane zemvume nokuphathwa ngendlela ephusile kokuvikelwa kwamafa omqondo emanyuvesi nemikhandlu yocwaningo yizinto ezibalulekile.
ithimba lokusebenza leminyango kahulumeni echaphazelwa, eqondene nolwazi lwendabuko nezindaba zamafa omqondo lihlangana njalo libhunge futhi licubungule izinguquko zalomkhakha oguquka masinyane.
Njengamanje, kuncane okunconyelwa igalelo lamafa omqondo elisetshenziswa njengesikhali sokubumba umnotho waseNingizimu Afrika. Amabhizinisi amaningi anamahhovisi efa lomqondo amahle kanti amanyuvesi neMikhandlu yeSayense awanazo izinhlaka eziqinile zamafa omqondo.
Awachaziwe amalungelo kahulumeni, izikhungo ezitshala imali, izikhungo eziqhuba umsebenzi kanye nabasebenzi. Kunesidingo esiphuthumayo sokubumba uhlaka oluqondile nemithetho yokusiza ukuphathwa kwamafa omqondo evela ocwaningeni oluxhaswe ngezimali zikahulumeni. Lokhu kuyocacisa inkundla okudlalwa kuyo maqondana nocwaningo oluxhaswe wuhulumeni nocwaningo olwenziwa yizikhungo ezingaphansi kukahulumeni.
Kufanele kwenziwe umfaniswano phakathi kwenqubo yamazwe omhlaba ethinta ukushiyelana ngomhlomulo, ukudalula amacebo amasha asunguliwe nokumisa amaqophelo alindelwe ekuphatheni amafa omqondo emhlabeni jikelele.
Emhlabeni luningi ulwazi oseluthuthukisiwe ezikhungweni ezifana namanyuvesi nezinhlangano zocwaningo. Ngesikhathi sokubumba imithetho, kusemqoka ukuqongelela ulwazi lokuhola izikhungo zaseNingizimu Afrika ngenqubo enhle engalandelwa.
Kufanele kubunjwe Isikhwama esimiselwe uxhaso lokuthola amalungelo amafa omqondo awumphumela wocwaningo nentuthuko exhaswe yimali yomphakathi, uma lokhu kuyohlomulisa umphakathi. Ukuphathwa kwesikhwama kufanele kube ngenye yemisebenzi yeNhlangano Yamacebo Amasha Obuchwepheshe.
Umqondo okhona wenqubomgomo yanamuhla eNhlanganweni Yamazwe Omhlaba Yamafa Omqondo (WIPO) ikhomba intengo enkulu yokubhalisa ubunini bamafa omqondo. Lokhu akusilo iqiniso ezinhlanganweni eziningi emazweni asathuthuka. Izindleko zokubhalisa ubunini befa lomqondo ziphezulu kanti izindleko zabasebenzi bamahhovisi amafa omqondo emanyuvesi nasezinhlanganweni zocwaningo ziya ngokukhula. Isibonelo, ihhovisi eliphakathi nendawo ngobukhulu lamafa omqondo eNyuvesi yaseMelika lingaba nabantu abangu-15 abanolwazi lokuhlaziya ubuchwepheshe, ukubhalisa ubunini bamafa omqondo nokubudayisa.
Izindleko zokubhalisa amafa omqondo zincintisana ngqo nesabelo-mali sokukhokhela abasebenzi. Ngaphansi kwalezi zimo, zincane izikhungo ezizibophezele isikhathi eside ekutholeni amafa omqondo (IP). Ngakolunye uhlangothi, uma ukubhaliswa kwamafa omqondo kuthathwa njengenqubo nje engasetshenziswa njengeqhinga eliholela ekuhlumiseni umnotho, lokho kuyokwandisa kakhulu ubunini bamafa omqondo kodwa iqophelo licwile futhi lowo mqondo ungabi namthelela kwezomnotho.
Uma ubheka isimo esingesihle sokuvikelwa kwamafa omqondo, kunesidingo sokunciphisa imigoqo evimba ukufinyelela ezimalini. Lokhu kuyinkinga ezikhungweni uma zithola amafa omqondo ngocwaningo oluxhaswe wuhulumeni. Indlela yenqubomgomo kuyofanele iqine ukuqikelela ukuthi izikhungo zihlala zibophezekile emafeni omqondo kuthi ngaso leso sikhathi zifune ukuwadayisa.
Inhloso encikile yenqubomgomo wukukhombisa iWIPO izinga elikhulayo lokungaphatheki kahle kwethu ngezindleko nobunzima bokufinyelela ezikhungweni zomhlaba zamafa omqondo ezikhungethe izikhungo zemfundo nocwaningo ezixhaswe wumphakathi emazweni asathuthuka.
Ingodla yolwazi yamafa omqondo kuzwelonke evela ocwaningeni oluxhaswe yimali kahulumeni yisikhali esibaluleke kakhulu sokukala umsebenzi wohlelo esikhathini samanje nangomuso. Kunesiphakamiso sokuba iDACST ithathe isibophezelo sokwakha lengodla yolwazi.
Umnyango Wezohwebo Nezimboni (DTI) uphenya amathuba okweseka ngentela izinhlelo ezikhona njengamanje (isibonelo THRIP) okuyisenzo esiyofaka phakathi umhlomulo wokuncishiselwa isibophezelo sentela. Uhlaziyo lweziNhlelo zikaZwelonke Zamacebo Amasha lukhomba ukuthi lokhu kusemqoka kakhulu ekukhuthazeni ucwaningo lwemboni ezimmele ukwedlula eminyakeni emihlanu edlule lapho kwashicilelwa khona Umqulu Wesayense noBuchwepheshe. Ukuheha ngentela kwehlukene kabili: uxhaso oluqonde ngqo kanye nokuheha ngokunciphisa intela ekhokhwayo.
Uma uhulumeni enezinhloso ezicacile ezingase zilawulwe yizimakethe noma ngeminye imithelela, uxhaso oluqonde ngqo lungaba yisu elingcono. Ngaphezulu kwalokhu, uma inqubomgomo iqonde ukwenza ngcono isimo sokuncintisana embonini yebhizinisi, ngokudayisa umkhiqizo omusha nezindlela ezintsha zokukhiqiza, ukuheha ngokwehlisa intela kubonakala njengeqhinga elincomekayo. Ukungena ohwebeni lomhlaba kwenyusa ingcindezi yenqubomgomo ekhuphula isimo sokuncintisana emabhizinisini asekhaya. Leli yiphuzu eligqamile nelisetshenziswa ngamazwe amaningi ukukhulisa imboni yebhizinisi leR&D ngokunxenxa ngokwehlisa intela. Iningizimu Afrika ibhekene nesimo esifanayo uma kukhulunywa ngesimo sokuhwebelana namazwe omhlaba.
Isibalo esiningi nesinye esikhula ngamandla samazwe athuthukayo silandela inqubo efanayo. Isibonelo, izwe lase Mexico livumela ukususwa kwamaphesenti angu-100 ezindleko zamanje zeR&D ukuba zisuswe ngonyaka ezithwalwe ngawo. Emishinini, kungacinywa amaphesenti angu-35 ngonyaka kanti izakhiwo kube ngamaphesenti angu-5. I-Singapore ivumela ukuhleshulwa kwentela kabili ezindlekweni ezimbalwa ezichazwayo. I-Korea ivumela ukususwa kwazo zonke izindleko zeR&D ezithwalwe ngalowo nyaka.
USA 0.521 0.879 Yebo 40.
Ungabheka eThebulini No. 8 indlela amazwe ahlela ngayo intela. Kuqhathaniswa Izindleko Ezisala emuva kwentela (ATC) Nezinkomba zokukala amandla okuheha - izibalo ezincane zisho izinga eliphezulu lokuheha (B-index). I-CIT ichaza Izinga Lentela Ekhokhwa Ngamabhizinisi.
Kuphakanyiswa ukuba I-DTI inikwe igunya lokubonisana neNgosi yakwaSARS (Abaqoqi-ntela) neZiko Lezimali ukulandela intuthuko yokuheha ngentela ngenhloso yokuqinisa amandla okuheha nobulula beR&D eNingizimu Afrika, uma uqhathanisa namanye amazwe esihwebelana noma esincintisana nawo.
Intuthuko enomthelela omuhle eminyakeni embalwa edlule ibonakale ngokwenyuka kwezinga lokuzibandakanya kohulumeni bezifundazwe ekusunguleni ingqalasizinda yamacebo amasha. Isibalo esiningi salemizamo sihlomula ezinhlelweni zeDACST ne-DTI (isilinganiso, uhlelo lokufukamela lweGODISA). Kunesidingo sokuqinisekisa ukusebenza ngendlela ebumbene kwamalinge ezingeni likazwelonke. Leli qhaza lingabanjwa yiNhlangano Yamacelo Amasha Obuchwepheshe ehlongozwayo njengengxenye yomsebenzi wokweseka nokukhuthaza ukusungulwa kwamacebo amasha. Ngaphezulu kwalokhu, isadingeka imizamo eyakhayo yezifundazwe engakabi nayo ingqalasizinda yamacebo amasha namalinge.
Miningi iminotho yamazwe athuthukayo enezinhlelo ezisebenzayo zokwesekela ukuthungatha ubuchwepheshe. Ngokwazi ukuthi uhlelo lwamacebo amasha eNingizimu Afrika lungaphansi kwephesenti elilodwa lwemisebenzi yamacebo amasha emhlabeni, kuyohlala njalo kunesizinda esinothile sobuchwepheshe obusha okufanele amabhizinisi akithi akwazi ukufinyelela kubo. Imvama yamabhizinisi amakhulu anamandla okuthungatha ubuchwepheshe emhlabeni kodwa amancane ahlangabezana nobunzima futhi kungenzeka amabhizinisi abantu abamnyama abe namathuba amancane okuzakhela amaxhama okuxhumana maqondana nokuthungatha ubuchwepheshe. Ngaphezulu kwalokhu, kuneminotho esafufusa enamandla obuchwepheshe kodwa esahwebe kancane neNingizimu Afrika. Lokhu kufanele kutholakale emabhizinisini amancane naphakathi nendawo, futhi kufanele kudale amandla okuhlela imibukiso eqondene nobuchwepheshe obuqokiwe eNingizimu Afrika lapho amabhizinisi aseNingizimu Afrika eyothola khona ithuba lokubona ubuchwepheshe obusha.
Ziningi izinto ezenzekile kulendawo eminyakeni embalwa edlule. U-DTI udlale indima ehamba phambili ekubumbeni isimo esifanele. Kusekhona isidingo sabantu abazotshala izimali futhi kulindelwe ukuba imakethe ithuthuke ngokuhamba kwesikhathi. Kunesidingo esithile sokutshala imali yokuqala ibhizinisi emkhakheni wobuchwepheshe obuphezulu kanti iDACST iyoxhumana noDTI ukuthuthukisa lomkhakha.
Isiphetho esikhulu sokuhlaziya iqhinga lesikhathi eside esizayo sesimo seR&D eNingizimu Afrika sithi, uhlelo lwabunjelwa abantu abayizigidi ezingu-5 kuya ku 8 kanti manje kufanele lukhule futhi luthuthuke ukwenelisa bonke abantu baseNingizimu Afrika.
Leli qhinga liphakamisa indlela ehlelekile yokutshala imali emaqhingeni ethulwe ngenhla.
Indlela egcwele yokutshala imali imumethwe wuhlaka lokuhlela. Umbiko obhaliwe wolunye uhlobo lweqhinga wethulwe kwiSijobelelo B. Umfanekiso awuxubile izindleko zikahulumeni eziqondene neS&T ezingesiyona ingxenye yesabelo sesayense njengamanje. Lokhu kuyodinga isigaba sesibili sokuhlela nokuqagula izindleko eminyangweni yonke kahulumeni. Ukwenyuka kwezindleko kufuna ukwenyuka ngempela okuthathelwe ohlaziyweni lweqhinga lekusasa, kungabi nje wukwenyuka okungenasisekelo nokubandakanya ukuhlanganisa izindleko zakudala zikahulumeni.
Uhlaka lwezimali kufanele luzibophezelele eminyangweni esebenzayo yezinhlelo zeR&D nokunika izikhungo imali, ngesikhathi esifanayo lube wuhlaka oluhlanganisayo lweSabelo-mali yeSayense.
Ukuzuza indlela efanele yomnyakazo wezinkomba (ukusebenza kweqhinga), izinhlelo nemizamo kuyoba wumphumela waleli qhinga. Izidingo ezintsha zemali ngonyaka (ngemuva kokwakha kabusha izinhlelo) ziyakhonjiswa.
Loluxhaso lwemali ngolwezinhlelo ezinezici ezisondele esikhathini esilandela ucwaningo nezigaba zentuthuko emalabholethi esiwombeni sokusungulwa kwamacebo amasha. Amazinga okutshala imali ohlelweni noma emsebenzini ngamunye aphezulu uma uwaqhathanisa nocwaningo nentuthuko eqhutshwa emazingeni emfundo. Izinhloso zalezi zinhlelo zichazwe ngokugcwele kwiSahluko 5.
Izigcawu ezintsha zobuchwepheshe eNingizimu Afrika (R300 wezigidi).
Isikhwama Samacebo Amasha asikafinyeleli ezingeni lokukhula elihloswe yinqubomgomo eyamiswa ekuqaleni. Imali entsha iyofuneka ukubuyisela emgqeni nokuhlumisa amandla okuzenzela ayosiza ekusunguleni uhlelo lokuthola Amafa omqondo ocwaningeni oluxhaswe wuhulumeni oluhambisana nemibandela ebekiwe. Imali yoxhaso efuneka enyakeni wesithathu ingu-R50 wezigidi.
Lezi zinhlelo seziqalile ukuba nomlando omuhle, ngakho zingaqiniswa ukwenyusa umthamo nomthelela wazo.
Ukutshala imali ekuqeqesheni abantu yinto ebaluleke kakhulu ekuzuzeni iqophelo elifanele lempilo nokubumba umnotho. Ubuchwepheshe obuningi esibugogodele budinga amakhono aphezulu esayense nobuchwepheshe bokusungula amacebo amasha, ucwaningo nentuthuko ezimbonini. Ngaphezulu kwalokhu, sidinga ukuqinisekisa ukuthi abantu abaqonda kahle lobuchwepheshe bayokwazi ukufundisa isizukulwane esizayo sabacwaningi nabasunguli bamacebo amasha.
Izinhlelo ezichazwe ngezansi ziyizidingo ezintsha noma izinhlelo zokwengezela ezigxile ekubuyekezeni iqhinga noma ekuthuthukisweni kweqhinga eliyohlahla indlela yokunyakazisa izibalo ezithule nabantu abakhulile abagcwele umkhakha wocwaningo esikhathini samanje lapha eNingizimu Afrika.
Uxhaso ngalunye locwaningo, akukhathalekile ukuthi luvulelekile noma luqonde isiqubulo esithile selubonakele emhlabeni ukuthi lunamandla amancane okudala amandla okuzenzela esikhathini eside esizayo kanti amazwe amaningi athuthukile asenezinhlelo eziqinile zokusungula Izikhungo Zempumelelo. Lokhu kuvame ukwenziwa ngezimali ezintsha, ngakho sikhona isidingo sokwenza okufanayo eNingimu Afrika. I-NRF iphenya ngenqubo enhle yasemhlabeni kanti ihlose ukwakha ingqalasizinda efanele. Ngemuva kweminyaka emibili, imali eyofuneka ngalolu hlelo iyoba yizigidi ezingu-R5 iqale ngezinhlanu enyakeni wokuqala.
Sikhona isidingo sokubumba amandla aqondene nokuhlangabezana nezibophezelo zethu zeSADC neNEPAD. Njengamanje ukuxhumana akwenzeki njalo futhi lincane ithuba lokuqhubeka ezikhungweni eziningi ngenxa yokwentuleka kwezinsiza ezifanele. Zintathu izinhlobo zoxhaso olufunekayo: ukuxhumana/ukuthuthukisa uhlelo, uhlelo lokutshala imali ezinhlelweni kanye nokweseka izikhungo eziqalisa imisebenzi kwamanye amazwe.
Iningizimu Afrika inegalelo elingamaphesenti angu-0.5 ocwaningo lonke lwamazwe omhlaba. Yisimo esiqavile ukuhlala njalo uxhumene nengxenye esele engamaphesenti angu-99,5 yesayense, yocwaningi nentuthuko emazweni omhlaba. Ngaphezulu, lamaxhama okuxhumana anika uqeqesho namathuba okushintshisana asemqoka kubacwaningi abamnyama nabesifazane abangena ohlelweni lwesayense nobuchwepheshe. Lemali yoxhaso iyophinde isetshenziswe ukweseka iqhaza lezikhungo zaseNingizimu Afrika ezinhlelweni zeNhlangano Yobumbano Lwamazwe aseYurophu nezokusebenzisana. Ngemuva konyaka wesithathu, kuyodingeka imali eyizigidi ezingu-R42.
Eminyakeni embalwa edlule, kwacelwa uxhaso olusha lokutshala imali emishinini yeR&D. Kwaphuma isabelo-mali esincane sezigidi ezingu-R14. Nakuba iDACST imise imibandela eqinile yoxhaso lwemishini (imishini emikhulu, ukweseka okuxube izikhungo, amathuba aphezulu okuqeqesha nokwenza ucwaningo kanye nokusetshenziswa emikhakheni ekhethekile) uhlelo lukhombisa ukuthi luxhaswe ngokweqile. Kubalulekile ukwenyusa lezi zinhlelo ngoba imishini eminingi ilandwa kwamanye amazwe (ivame ukuthengwa ngamadola noma ngamayuro-dola), imishini iyiphuzu elisemqoka ebuchwephesheni bezinto eziphilayo nezinto eziphilayo nocwaningo lwe-ICT kanjalo nesayense yamakhemikhali. Impumelelo yososayense bakithi incike ekuxhumaneni namazwe omhlaba neqophelo lemishini esetshenziswayo. Ngemuva konyaka wesithathu, kuyosetshenziswa izigidi zamarandi ezingu-90 kodwa lolu hlelo lungasheshiswa ngokwakhela elwazini olukhona njengamanje, ngakho enyakeni wokuqala kudingeka izigidi ezingu-60.
Njengamanje, eNingizimu Afrika wumkhakha obanzi wesayense ugxile ezizindeni futhi ukanise kwiNhlangano kaZwelonke Yocwaningo. Kunesidingo sokukhuthaza ngamandla isayense ngenhloso yokuheha abafundi emkhakheni wesayense nobuchwepheshe ngokusebenzisa izinhlelo ezinkulu zesayense eziphethwe wuhulumeni. Lokhu kudinga indlela enesiqubulo nokunciphisa izinhlaka ezimiswe yizikhungo. Mihlanu imikhakha eqagulelwe isikhathi eside esizayo.
Lezi ziqubulo azihlosile ukushiya ngaphandle eminye imikhakha nezizinda ezikhona kodwa ukusebenzisa amathuba akhona olwazi nempilo yaseNingizimu Afrika ngendlela eyohlala njalo nokunconywa wumhlaba emkhakheni wesayense (uma sibheka ukuthi igalelo lethu liyingxenye nje kuphela yephesenti, 0,5% ocwaningeni nentuthuko yonke yamazwe omhlaba).
Njengamanje Imikhandlu eminingi ifuna imali engcono yokusiza uguquko, ukuvuselela ingqalasizinda yocwaningo nezinto ezithintekayo. Ngenxa yokukhula kwalezi zikhungo nezinga elenyukile lokuxhumana, ukutshala imali kulendima kufuna kwenyuswe ngengxenyana encane nje engaphezulu kwamaphesenti amathathu edlula imali yokuxhasa iMTEF. Lokhu kuyodinga imali engu-R32 wezigidi zemali entsha ngonyaka wesithathu weqhinga (kumiselwe esabelweni samanje sezikhungo - enye iyofakwa kwinqubo yohlelo). Ngaphezulu kwalokhu, ukukhushulwa esikhathini esizayo kuhloselwe ukwenza lula indlela yokuhlela kabusha inani eliphelele lesabelo ngokubonisana neminyango eqondene.
Zonke izizwe zibhekene nobungozi obunomthelela omkhulu emnothweni (obuqondene nekusasa lesayense nobuchwepheshe) nezinga-mpilo (eziqondene nokwehluleka ukubikezela ngenhlekelele). I-DACST inamandla alingene okweseka uhulumeni nabanye ababambe iqhaza kulendima. Lokhu kungenxa yokuthi izigaba zokuhlola imisebenzi eyokwenziwa ngomuso yaxhaswa futhi ayifakwanga emisebenzini yoMnyango - lokhu kufanele kulungiswe ngempela. Emkhakheni wokwengamela inhlekelele, kunesidingo sokuba nezinsiza zokuthenga izidingo ezikhungweni zemfundo nasemikhandlwini yocwaningo uma kunesimo esiphuthumayo ngenhloso yokweseka uhulumeni esikhathini esifushane nesizayo (lesi yisikhathi esifushane kunesimiselwe isabelo-mali). Ezikhathini lapho ingekho khona imizamo eqondile efunekayo, kuyokwenziwa uphenyo lwenhlekelele olumiselwe kwisayense, imifanekiso nezinkomba ngokubambisana neminyango eqondene nabanye ababambe iqhaza. Lomsebenzi kufanele usebenze ngokuxhumana kanti imali edingekayo ngeke isetshenziselwe ukwenyusa abantu abaqashiwe bakaDACST ngaphandle kwalapho kusingethwe imisebenzi. Onyakeni wesithathu, izidingo zemali yalemisebenzi emisha ziyoba yizigidi ezingu -R60 (izigidi ezingu-R20 ngonyaka wokuqala) nesilinganiso samaphesenti angu-50 aqondene nobuchwepheshe bangomuso noma ukuhlahla indlela nokuhlaziya ubuchwepheshe bese amaphesenti angu-50 eqondana nokuqagula kanye nokunqanda inhlekelele encike kwisayense.
Umdwebo 1 no 2 ikhombisa ukuthi Iqhinga elisha leR&D likanise ngaphakathi kohlelo olugcwele lwemisebenzi yoHlelo lukaZwelonke Lwamacebo Amasha (NSI) futhi lugxile kakhulu ohlakeni lwezinkomba ezikhona ezihlonishwa emhlabeni wonke. Amandla ahlelekile endlela yeNSI adinga ukuxhunyaniswa nomnotho wolwazi ekuqokeni impokophelo ecacile nengqikithi eqondile yobuchwepheshe.
Izinga elingcono lezinga-mpilo, ikakhulu ukunciphisa ubumpofu kubantu baseNingizimu Afrika.
Izinsika ezintathu zamacebo amasha, izinguquko kubantu nabasebenzi nobuholi ezingeni likahulumeni yizinto ezihlanganiswa ziveze isisekelo esiqinile sokukhula nentuthuko yekusasa.
Amazwe afana neKorea asanda kuthuthuka, izinsiza zemvelo eziphuma kwelaseChile ne-Australia, ubuchwepheshe bezinga eliphezulu baseMalaysia nocwaningo nentuthuko eqinile yaseFinland aziqokela ngokucacile intuthuko yobuchwepheshe emiselwe ohlakeni lukazwelonke lwentuthuko. Lokhu kuziqokela kube nomthelela omkhulu ekukhuthazeni inqubekela-phambili nempumelelo. Leli qhinga laseNingizimu Afrika Lentuthuko Nocwaningo elincike kakhulu ekutshaleni imali endaweni efanele ukufeza izinhloso ezimisiwe liyoba nomphumela ofanayo ezweni lakithi.
Kunezincomo zokusungula nokuxhasa idlanzana lempokophelo yobuchwepheshe ehlanganisa izigcawu ezimbili zobuchwepheshe bezinto eziphilayo nezinto eziphefumulayo nobuchwepheshe bolwazi. Enye impokophelo kuyoba wubuchwepheshe bokukhiqiza nobuchwepheshe bokukhulisa izizinda zemvelo. Kunezinye izincomo zokusungula impokophelo yokubhekana nobuchwepheshe bokunciphisa ubumpofu obuyonganyelwa yisikhungo esisha esaziwa ngeFTI esiyotshala imali embonini yomphakathi nezimmele emikhakheni yonke kusukela ekusunguleni icebo lomkhiqizo, ukudayisa ngomkhiqizo, ukufukamela nokusabalalisa umkhiqizo. Ikhasi 7.
Kunezincomo zokuthi ngenhloso yokuthola impumelelo kuzwelonke, isayense yamazinga aphansi kufanele igxile ezindaweni lapho sinamathuba amahle khona empumelelo ngenxa yezizinda zemvelo ezibalulekile noma ngolwazi lwazo. ENingizimu Afrika izindawo ezifana nocwaningo lwasemkhathini, ulwazi lwabantu nolwazi lwendabuko. Izikhungo eziphambili ezaziwa ngokukhuthaza isayense yiNhlangano kaZwelonke Yocwaningo exhumene nemboni yezikhungo zemfundo ephakeme, Ikhasi 7.
Inhlangano entsha Yamacebo Amasha Obuchwepheshe, Umkhandlu Wocwaningo Lwesayense Nezimboni kanye Nomkhandlu Wocwaningo Ngabantu Nabasebenzi. Kunezincomo zokuba iminyango eqondene ithwale izibophezelo zokumisa izinhloso nesabelo-mali sezikhungo ezingaphansi kwayo kodwa lolo cwaningo wumsebenzi okwabelwana ngawo phakathi kukaDACST noMnyango Wezemfundo. Iminyango eqondene iyobandanyeka ekusungulweni kwamacebo amasha ngokuhlanganyela noDACST. Ikhasi 8.
Ukukhulisa ngendlela enamandla umnotho waseNingizimu Africa, kunconywa ukuba kusungulwe amaqhinga anamandla ezimbonini ezifana nezolimo, ukukhiqiza, ukuxhumana ngezingcingo njalonjalo nenqalasizinda (ugesi, ezokuthutha) nezinto eziphambili ezifana (nabantu nabasebenzi , ucwaningo nentuthuko).
Uma ubuka isivinini sentuthuko yobuchwepheshe obuhamba phambili namuhla, kunezincomo zokuba sizibophezele ekugcineni nasekuthuthukiseni izinto esimandla kuzo emikhakheni yonke (emanyuvesi, emikhandlwini yocwaningo, embonini ezimmele, njalonjalo). Kungenjalo, ezindaweni ezibucayi kungenjalo, iNingizimu Afrika iyozithola isengcupheni yokuhlangabezana nobungozi obunzima kwezokuphepha.
Kunezincomo zokuthuthukisa indlela esobala yomqondo wamafa etholwe ngocwaningo oluxhaswe ngemali yomphakathi.
Kunezincomo zokwakha ubudlelwane obunqala phakathi kweqhinga nokucobelelana ngolwazi phakathi kwezikhungo ezisebenzisa kakhulu ubuchwepheshe nezinhlelo eziqhutshwa yiminyango kahulumeni njengamanje.
Kunezincomo zokusungula impokophelo entsha yobuchwepheshe elumbene nezinga-mpilo namaqhinga ezomnotho nezimboni. Ngaphezulu kwalokhu, kunesiphakamiso sokusungula iziko eliqondene nomsebenzi wokukhuthaza amacebo amasha. Leli ziko, liyotshala imali kulempokophelo bese lixhumana nezinye izikhali ezifaka imali kumacebo amasha, ebuchwephesheni nasekufukameleni amabhizinisi amancane, ukwedlulisa ubuchwepheshe nokusabalalisa imisebenzi yobuchwepheshe. Umphumela wobunye endaweni yamacebo amasha yisimo esibucayi esiqonde kwimpumelelo yeqhinga.
Kunezincomo zokuthi kufanele kulandelwe izindlela ezintsha nokutshala imali okubhekela amacala omabili, ikhono lokwethula izidingo nezidingo ezifunekayo. Kufanele kubunjwe umgudu wekhethelo onombandela omqoka ohlose ukwenyusa izinga lempumelelo emkhakheni wezibalo nesayense kubafundi abamnyama kanjalo nokusungulwa kwezikhungo ezintsha zempumelelo okufanele zihehe intsha emnyama ingene emikhakheni yocwaningo lwesayense nokuqinisekisa ukuthi leyo misebenzi ihlala njalo ikhona.
Kunezincomo zokuba umnyango owodwa (njengamanje iDACST) iboshezelwe ohlakeni lokulawula oluthinta zonke izikhungo lapho umgomo oqavile wocwaningo nentuthuko uyokleliswa phambili kanti iminyango eqondene iyomisa izinhloso nesabelo-mali salezo zikhungo ezingaphansi kohlaka. Ngaphezulu kwalokhu, amaziko amakhulu ezimali ocwaningo nentuthuko kanye namacebo amasha ayozinza kwiDACST kanjalo namalabholethi kahulumeni nezinhlangano zocwaningo ezinikwe umgomo oxube iminyango.
Kunezincomo zokwakha amaxhama nezinhlelo ezinamandla zokuxhumanisa ososayense bakuleli namazwe omhlaba kanjalo nabomkhakha ofanayo kwamanye amazwe nokufinyelela kalula emazingeni aphezulu okucwaninga emhlabeni. Lokhu kuyokwenzelwa ukugcina amakhono ososayense eNingizimu Afrika.
Kunezinye futhi izincomo zokusetshenziswa kakhulu kwabahlaziyi bamazwe omhlaba ukubuyekeza izinhlelo zakithi zesayense okuyoba nomthelela omuhle ekwenzeni iNingizimu Afrika igqame futhi kufinyelele kalula abacwaningi nososayense.
Kunezincomo zemizamo embalwa ehlose ukwenza imisebenzi yamacebo amasha ibumbane futhi isebenzisane. Umngenelo omkhulu wesakhiwo kungaba wukusungulwa kweziko likahulumeni, Inhlangano Yamacebo Amasha Obuchwepheshe (FTI) ejutshelwe ukukhuthaza nokuqinisa amacebo amasha obuchwepheshe.
Kunamaziko amaningi okusebenzisa imali (isibonelo; Isikhwama Samacebo Amasha, SPII ne PII) ukusabalalisa ubuchwepheshe nezinhlelo zokubedlulisa (Tsumisano, GODISA neNAMAC, ukubalwa nje ezimbalwa) angahlomula ngenhloso nomqondo owodwa weqhinga lekusasa. Kunezincomo zokubuyekeza okunye kwalokhu nobudlelwane bakho ngenhloso yokuqinisa igalelo lamacebo amasha.
Ukufinyelela ebuchwephesheni emabhizinisini amancane nakubantu abamnyama kungaba yinkinga uma bungekho ubuchwepheshe bendawo. Amazwe amaningi anezinhlelo ezincane zamacebo amasha ahlinzeka ngezinsiza zokuthungatha ubuchwepheshe obuqhutshwa yilawo mabhizinisi. Kuhlongozwa lezi zinhlobo zezinhlelo zokuthungatha ubuchwepheshe.
Amanye amazwe anezinhlelo ezithile zokuhlinzeka ngoxhaso lwemishini yeR&D emabhizinisini noma zisize ngokweseka izindlela ezehlukile zokuthengwa kwempahla. Kunezincomo zokwenza uphenyo lokuthola ukuthi lendlela ingayihlomulisa kanjani iNingizimu Afrika.
Iningizimu Afrika nesifunda babhekene nenselelo enkulu yobumpofu kanti ubuchwepheshe bunendima enkulu okufanele buyidlale. Ukuze kwakheke intuthuko emile emiphakathini yasemakhaya, kunezincomo zokuba imiphakathi yasemakhaya nasemadolobheni ikwazi ukufinyelela kumacebo amasha agqugquzela intuthuko nokuhlinzeka izixazululo ezintsha nezinamandla kunalezo zakudala.
Kwenziwa izincomo zokwenza intuthuko yokwethula ezempilo nemfundo iphenduke amacebo amasha enhlalo aqavile ngokuwahlola endaweni enkulu bese emukelwa wumphakathi nawo obambe iqhaza kwinqubo yamacebo amasha.
Kwenziwa izincomo zokuthuthukisa nokukhangisa ngamakhono ahlukene asendaweni nezinhlelo zezinga lamandla ekhaya ngalinye okuwumgamu olingene.
Ngakho, kubalulekile ukutshala imali emikhakheni embalwa ye-ICT enezici ezingafani ezikhuthaza intuthuko yasekhaya nokuhwebelana namanye amazwe. Nakuba uphenyo lwazo zonke izindawo lungaphothulwanga, lezi ezilandelayo yizibonelo ezingaba wusizo eNingizimu Afrika nakwezinye izingxenye zomhlaba othuthukayo.
Isinyathelo sesibili senkundla ye-ICT kungaba wukuqinisa ukusetshenziswa kwe-ICT ezimbonini ezinamandla kakhulu ngemikhiqizo yemvelo nokukhiqiza. Kulendima, maningi amathuba okusetshenziswa kakhulu kolwazi olucotshelelwe kwamanye amazwe kodwa inselelo enkulu yentuthuko incike ekhonweni lokudidiyela nokwenza ngcono ukusetshenziswa kwe-ICT ezimbonini ezivele sezikhona.
Ezimbonini zamakhemikhali nemithi yokwelapha, kunezinkomba eziqinile zokutshala imali ezingabonakali masinyane; ucwaningo lwengxube yezicubu ezincane, incazelo yezihlahla, izilwane nezinye izilwane eziphilayo, ukusingathwa kwezinhlelo ezingathuthuki njalonjalo. Ukuqoka lezi zindawo nokuveza izixazululo kwenyusa izinga lokuhehwa yiNingizimu Afrika njengendawo yokuvakasha, ukwenyusa amandla okuhweba ngamafa omqondo namanye amazwe nokuqinisa ikhono lokuqonela izimakethe esikhathini esizayo imishini yasezimayini ezijulile, umkhiqizo wezimoto ezishayelwa kwesokudla, imikhiqizo emisha yemithi njalonjalo Ikhasi 35.
Izimboni ezibucayi ezifana Nezolimo, ukudweba namahlathi, imikhiqizo yezimayini nokumbiwa phansi nezamandla yizinto ezibucayi eNingizimu Afrika kodwa azisancikile kakhulu empahleni engahluziwe, ekuholeleni abasebenzi imali encane, ubuchwepheshe bemikhiqizo enobunini nasethubeni eligodlelwe abathile kuphela lokufinyelela ezimakethe, lezi yizindlela eseziphelelwe yisikhathi. Ngokuhamba kwesikhathi, abasebenzi abaqeqeshwe kakhulu, ukwenza kangcono, amacebo amasha obuchwepheshe nokuthungatha ngobuchule ulwazi yizinto ezenza umehluko omkhulu neziyodinga ukwenyusa igalelo lolwazi ezimbonini ezimandla ngezinsiza.
Ukwenyusa izinga lokukhula kweSikhwama Samacebo Amasha ngendlela ebihlosiwe, kunezincomo zokwengezela ngemali okufanele inikwe Isikhwama Samacebo Amasha ukuze athuthukise amandla okuzenzela aqondene nokuxhasa abafundi bonjiniyela nesayense ngesikhathi befunda emanyuvesi nokuthuthukisa imiqondo emisha yocwaningo eholela ekwenzeni imikhiqizo yokuhlola.
Kubalulekile ukwazi ukuthi amandla okuthola amafa omqondo avame ukuncintisana (ngokwesabelo-mali) nezinye izindleko ezifana namahholo, ngakho kunezincomo zokubumba uhlelo lokuthola amafa omqondo ocwaningeni oluxhaswe yimali kahulumeni oluhlangabezana nemigomo ethile. Lokhu kufanele kwemukelwe bese kubekwa imali eqondene emiselwe ukuthola amacebo amasha nemidwebo ebalulekile.
Kunezincomo zokuba kuqiniswe izinhlelo zokuhlola ezikhona njengamanje nokwethula eziphelile eziqondene nokusatshalaliswa kobuchwepheshe nokufukamela amabhizinisi amancane.
Ukufinyelela ebuchwephesheni kumabhizinisi amancane nawabamnyama kungaba yinkinga uma bungekho ubuchwepheshe bendawo. Amazwe amaningi anezinhlelo ezincane zamacebo amasha ahlinzeka ngezinsiza zokuthungatha ubuchwepheshe obenziwa yilawo mabhizinisi. Kunezincomo zesiphakamiso sokusungulwa kohlelo oluqondene nokuthungatha lezi zinhlobo zobuchwepheshe.
Amanye amazwe anezinhlelo eziqondene nokuxhasa imishini ethile yeR&D emabhizinisini noma ukuhlinzeka ngosizo olwehlukile lokuthenga impahla. Kunezinye izincomo zokwenza uphenyo lokuhlola ukuthi lendlela ingaphumelela yini eNingizimu Afrika.
Kuyiqhinga eliphusile kososayense, kubaphathi besayense nochwepheshe benqubomgomo ukusungula indlela eyodwa eqonde ukwenyusa amathuba empumelelo ezintweni namacebo amasha.
Abantu namakhono abo ebuchwephesheni nakwisayense awavuselelwe ngokwenele.
Ukwenyusa iqhaza elibanjwa ngabafundi abenza iziqu zemfundo ephakeme kwiSET.
Kunezinye izincomo zokwandisa izinhlelo zabaqede isikole eziseka imfundo yezibalo, isayense nekhompuyutha. Nakuba I-NRF isungula izinhlelo zokufundisa noxhaso lokwenysa isibalo sabafundi abamnyama abaneziqu zemfundo ephakeme, kunezincomo zokuthi lawo mathuba agcinwe kahle kuwo wonke lomkhakha.
Kunezincomo eziphawula ukuthi ukuze intsha ihehwe emkhakheni wobunjiniyela kufanele lemikhakha ikhangiswe ngokucacile kuvezwe nokuthi inekusasa eliqhakazile nesiqiniseko sokuthi abalandela lemikhakha bayogculiseka futhi baphumelele emisebenzini. Ikhono lethu lokuheha intsha kule mikhakha yesayense nobuchwepheshe lincike ekwemukeleni kwethu impokophelo yobuchwepheshe obusha obuqoshwe eNingizimu Afrika yentando yeningi ngaphansi kwemigomo kahulumeni ngokusebenzisana neSADC, NEPAD neNhlangano Yobumbano LwaseYurophu.
Kunezincomo zokugxila kakhulu ezinhlweni ezithile ngenhloso yokugcina othisha besayense nobunjiniyela nabeluleki bezinga lemfundo ephakeme, inqobo uma beheha futhi bethuthukisa abafundi abamnyama nabesifazane abenza ucwaningo ezingeni lemfundo ephakeme.
Amaqhinga anethuba elihle lempumelelo uma esungula noma ekhuthaza ukuxhunyaniswa kwempumelelo yeZwekazi lase-Afrika.
Ukuba ososayense baxhumane nocwaningo lomhlaba.
Ezingeni likaZwelonke, Iningizimu Afrika inezivumelwane zesayense nobuchwepheshe namanye amazwe ezilinganiselwa emashumini amathathu kanti kunezincomo zokuthi uma Iningizimu Afrika ifuna ukuphumelela, kufanele ixhumanise izinhlelo zokuqhuba umsebenzi ezihlelekile nemisebenzi echazwe kahle elumbene nalezi zivumelwane, futhi kusemqoka ukubumba amandla okuzenzela eqhinga lesikhathi eside eliyobamba iqhaza kulendawo.
Njengoba iNingizimu Afrika iyizwe elikhulu ezwenikazi uma ubheka isimo sesayense nobuchwepheshe, ibalulekile futhi emkhakheni wesayense, ikakhulu ngobuchwepheshe nakumacebo amasha ukuba negalelo kwiSADC, NEPAD naseNhlanganweni Yobumbano Lwamazwe ase-Afrika. Yinto ebalulekile ukuthungatha kahle izinsiza nokwakha izimo eziheha ososayense, onjiniyela nochwepheshe ukuze kwakheke amaxhama afanele nezinye izingxenye ze-Afrika. Amaqhinga obuchwepheshe beWSSD neNEPAD adinga kusungulwe Izikhungo Zempumelelo zezifunda nozwelonke eziqondene nesayense nobuchwepheshe kanti akulula ukuqhuba lemisebenzi ngaphandle kokwenza lula indlela yokuhamba nokushintshisana ngososayense. Ukuxhumana kochwepheshe kunikwa umfutho yizingqungquthela, imibuthano yokucobelelana ngolwazi, ubudlelwane obuqinile phakathi kwezikhungo nokwaba izinsiza ezinhlelweni ezinonophalisa futhi zihlomulise ubambiswano lokwenza ngcono ubuchwepheshe, ukwedlulisa nokusabalalisa ubuchwepheshe kanjalo namandla e-Afrika okuveza amacebo amasha ezindaweni ezifana nezempilo, amanzi nenhlanzeko, ezolimo nesiqiniseko sokudla, ezamandla nemfundo.
Izikhungo zesayense nobuchwepheshe ezingeyona ingxenye yesabelo sesayense zinohide lobudlelwane obehlukile bokukala izinga lomsebenzi neminyango yalo eqondene. Ngakho, kubalulekile ukwakha uhlaka losizo oluvumela ukuhlela ucwaningo nentuthuko ezingeni likaZwelonke oluyisibuko sezinto ezigamanxile nezithinta uhulumeni ngokuphelele, imboni eqondene nokuhlelwa kweR&D eminyangweni eqondene nokuzibophezela kwezikhungo, akukhathalekile ukuthi lezi zikhungo zingaphakathi kohulumeni, yimikhandlu yesayense noma zimele ucwaningo olukhulu noma amandla okuzenzela kwezobuchwepheshe ezikhungweni ezifana neNECSA noma ESKOM.
Ubukhulu, ukuma nokuqukethwe wuhlelo lukahulumeni nezikhungo zesayense nobuchwepheshe nezinhlelo ezixhaswe wuhulumeni kufanele zilumbaniswe namaqhinga ezomnotho nentuthuko yenhlalo kahulumeni. Ikakhulu, izinhlelo kufanele ziqhakambise impokophelo ephambili yobuchwepheshe echazwe kwiSahluko 5.
Nakuba imininingwane yezinhlelo zocwaningo lobuchwepheshe zihleli ezandleni ezingcono kososayense ngokwabo, uhulumeni uhlale ebuyekeza isakhiwo socwaningo nezikhungo ngokubheka imiphumela, imithelela nokuhlosiwe.
Amaqhinga afana neQhinga Lokukhiqiza Elididiyele loMnyango Wezohwebo Nezimboni liyodinga imingenela yocwaningo nentuthuko. Amalinge adidiyele amaqhinga okuthuthukisa ubuchwepheshe nokutshala izimali kufanele abunjwe ngokohlelo olubanzi lwesikhathi eside esizayo nokuhlelwa kwezindleko.
Kufanele kube nokwabiwa okucacile kwezibophezelo phakathi kweminyango nezikhungo mayelana nokutshala izimali nokusebenza koHlelo lukaZwelonke Lwamacebo Amasha.
Kuwumbono wethu ukuthi kusemqoka ukusungula amagunya nezibophezelo ezisobala ngaphakathi kohulumeni eziqondene nalemisebenzi nokuqinisekisa ukuthi zinikwa imali eyenele futhi ziqhutshwa ngendlela efanele. Imininingwane egcwele yokumiswa kohlelo lwezikhungo eziqondene nocwaningo nentuthuko kubaluleke kancane, nokho kufanele ihlale ibuyekezwe. Ngokunjalo ezigabeni 6.3 no 6.4 senze izincomo eziphathelene nobulungiswa bezingxenye ezixhaswe wuhulumeni zoHlelo lukaZwelonke Lwamacebo Amasha.
Ukuhlangabezana nezidingo eziqondene nezibophezelo zokuphatha imali etshalwe wuhulumeni ocwaningeni nentuthuko, kunezincomo zokugxila ebudlelwaneni phakathi kwezikhungo neminyango ebhekene nohlelo.
Izincomo: Ukuqinisa amaxhama okuxhumana eS&T nokwazana.
Kunezincomo zokulumbanisa izibophezelo zoxhaso lukahulumeni. Ezinye izincomo ngezithi izikhungo zemboni ethile zihlezi kahle uma zisondele eminyangweni eqondene nazo nejutshwe ngezibophezelo zaleyo mboni. Kungenzeka ukuthi ukubuyekeza kabusha ezinye izikhungo zisuswe emnyangweni othile ziya komunye kwandise igalelo (isibonelo, Africa Institute of South Africa, ingaba sendaweni engcono uma isemnyangweni -DFA kune-DACST). Inkambiso yokulumbanisa imboni nohlaka oluqondene lweR&D yisento esihle.
Kuneziphakamiso zokuthi zonke izikhungo ezixubile zibe ngaphansi kweDACST nokuthi lezo eziqondene nemboni ezingaphansi kweDACST njengamanje zedluliselwe eminyangweni efanele neqondene.
Kunesidingo esiphuthumayo sokwakha uhlaka oluqondile nomthetho osekelayo wokuphathwa kwamafa omqondo avezwe wucwaningo oluxhaswe wuhulumeni oluyocaba "inkundla" yocwaningo oluxhaswe wuhulumeni nocwaningo oluqhutshwa yizikhungo ezingaphansi kohulumeni.
Luningi ulwazi olusungulwe emhlabeni wonke ezikhungweni ezifana namanyuvesi nezinhlangano zocwaningo. Ngesikhathi kusungulwa imithetho, kuyoba semqoka kakhulu ukuncela elwazini oluqongelelwe ngenhloso yokuhola iNingizimu Afrika ngomgudu nenqubo efanele.
Kunesiphakamiso sokubumba isikhwama sokuxhasa umsebenzi wokuthola amalungelo amafa omqondo achanyuselwe wucwaningo nentuthuko exhaswe ngemali kahulumeni uma lokhu kufeza izinhloso nentando kahulumeni. Ukuphathwa kwesikhwama kufanele kube ngomunye wemisebenzi yeNhlangano Yamacebo Amasha Obuchwepheshe.
Ngokubheka isimo esingesihle sokuvikelwa kwamafa omqondo, kunesidingo sokunciphisa imigoqo yezimali izikhungo ezihlangabezana nayo ngesikhathi zithola amafa omqondo ngocwaningo oluxhaswe wuhulumeni. Indlela elandelwa yinqubomgomo iyoba namandla okuqinisekisa ukuthi izikhungo zihlala ziboshezelwe kumafa omqondo, ngesikhathi esifanayo zithungatha indlela yokudayisa ngolwazi lwamafa omqondo.
Injongo encikile yenqubomgomo kuyoba wukuhlaba ikhwelo kwiWIPO ngokukhula kokungaphatheki kahle ngezindleko nobunzima obuthwele yizikhungo zocwaningo nemfundo ezixhaswe wuhulumeni emazweni asathuthuka, lapho zizwakalisa khona ukwehluleka ukufinyelela eziko lamafa omqondo ezingeni lomhlaba.
Ingodla kazwelonke yamafa omqondo avela ocwaningeni oluxhaswe wuhulumeni yisikhali esisemqoka sokukala igalelo lokusebenza kohlelo njengamanje nasesikhathini esizayo. Kunesiphakamiso sokuba iDASCT ithathe isibophezelo sokubumba nokuthuthukisa lengodla.
Kunesiphakamiso sokuba I-DTI inikwe igunya lokubonisana neSARS kanye Neziko Lezimali zikaZwelonke ukuqhuba intuthuko yokunxenxa ngentela ukuze kuqine amandla okuheha nobulula beR&D eNingizimu Afrika uma kuqhathaniswa namanye amazwe esihwebelana futhi sincintisana nawo.
Kunesidingo sokuqinisekisa ukwazana okufanele kwemizamo yamacebo amasha ezifundazweni ezingeni likazwelonke. Lendima ingadlalwa yiNhlangano Yamacebo Amasha ehlongozwayo njengengxenye yemisebenzi yokweseka nokukhuthaza amacebo amasha. Ngaphezulu kwalokhu, kudingeka imizamo yokuzenzela eqalwa yizifundazwe ezingenayo ingqalasizinda yamacebo amasha namalinge okweseka.
Kunesidingo sokuqinisekisa ukwazana okufanele kwemizamo eqalwe ezingeni likazwelonke. Lendima ingadlalwa yiNhlangano Yamacebo Amasha ehlongozwayo njengengxenye yokweseka nokukhuthaza amacebo amasha. Ngaphezulu kwalokhu, kudingeka imizamo yokuzenzela eqalwa yizifundazwe ezingenayo ingqalasizinda yamacebo amasha namalinge okweseka.
Ngakho, kunesidingo sokubunjwa kwesikhwama esiqondene nokuthungatha ubuchwepheshe emazweni omhlaba. Lokhu kufanele kutholwe ngamabhizinisi amancane naphakathi nendawo futhi kudale amandla okuzenzela okuqonde kakhulu imibukiso nezimbizo zobuchwepheshe eNingizimu Afrika ezindaweni ezinamathuba ukuze amabhizinisi aseNingizimu Afrika akwazi ukufinyelela ezizindeni ezintsha zobuchwepheshe.
Kunesidingo esiqondene kakhulu nokuhlwanyela imali ezigabeni zokuqala emabhizinisini obuchwepheshe obuphambili kanti iDACST iyobambisana neDTI ekuthuthukiseni lomkhakha.
Imininingwane egcwele yendlela yezimali ayixubi izindleko zikahulumeni zeS&T ezingesiyona ingxenye yesabelo-mali sesayense njengamanje. Lokhu kudinga isigaba sesibili sokuhlela esiyoqagula izindleko kuyo yonke iminyango kahulumeni. Ukukhuphuka kwezinga lezindleko yimali enyuka ngempela emiselwe ohlaziyweni lwesikhathi eside esizayo, akusizo nje izibalo zengxube yemali echithwa wuhulumeni.
Izinhloso-nqangi ezintathu kufanele zibe nezinhloso zemali ezicacile ezimiselwe kwisabelo-mali sesayense samanje (ngokwenhloso yokuqhathanisa).
Isakhiwo sokutshala imali kufanele sizibophezele eminyangweni eqondene mayelana nezinhlelo zeR&D nokunika izikhungo imali. Ngesikhathi esifanayo, kufanele sigcine isabelo-mali seSayense siyinto ebumbene.
<fn>zul_Article_National Language Services_UHLAKA 13.txt</fn>
Ukuhlanganisa nokuchibiyela imithetho eqondene nokulawula nokwengamela izikhungo zokuhweba emakethe yezimali, ukulawula nokwengamela izikhungo zokulondoloza amathuluzi okuhweba emakethe yezimali, ukugcina nokuphatha izinsiza zokuhweba ezimakethe zemali nokuvimbela umkhuba wokuhweba ngolwazi lwangaphakathi enkampanini; ukuhlinzeka ngemvume yomnyango wokwesula ebhukwini nokukhokhela imigidi yokudayiselana nokwemukela abaqokiwe; ukuhlinzeka ngenqubo yokuziphatha kwabantu abagunyaziwe nokuhlinzekela izindaba ezihlobene nale misebenzi.
Umcwaningi-mabhuku uchaza umcwaningi-mabhuku ngokulandisa koMthetho wabaCubunguli nabaCwaningi-mabhuku bamaBhuku ezimali zoMphakathi we--1991uMthetho uNo.
ibhange lichaza ingodla njengoba ichazwe eMthethweni wamaBhange, ka-1990 (Umthetho uNo. 94 we-1990), nebhange elingasabalalise ngenzuzo emalungeni alo njengoba lichazwe eMthethweni wamaBhange angasabalalisi nzuzo ekupheleni konyaka ka 1993 (Umthetho uNo.
Isigungu sichaza Isigungu Semisebenzi Yezimali esisungulwe yisigaba 2 soMthetho Wemisebenzi Yezimali we-1990 Umthetho uNo.
imithetho yokulondoloza ichaza imithetho eyenziwe yingodla yokugcina amathuluzi okuhweba emakethe yezimali ngokulandela loMthetho.
Umbiko ngombani uhlanganisa uhlobo olusungulwe, lwaqoshwa, lwathunyelwa noma lwagcinwa ngokubhaliwe noma ngokungathinteki kodwa okubonakalayo.
a noma iyiphi inhlangano yesikhwama sempesheni esibhaliswe ngaphansi koMthetho Wezikhwama zeMpesheni ka 1956 Umthetho uNo.
b noma iyiphi inhlangano yobungani ebhaliswe ngaphansi koMthetho Wezinhlangano Zobungani we-1956 Umthetho uNo.
c noma iluphi uhlobo lweqhinga lomfelandawonye wokutshala imali oluchazwe esigabeni- 1 soMthetho Wokulawula Umfelandawonye Wokutshala Izimali we- 2000 Umthetho uNo.
d noma ngubani obhaliswe njengomdayisi mshuwalense wesikhathi eside noma esifushane obhalise ngaphansi koMthetho Womshuwalense Wesikhathi eside we-1998 Umthetho uNo. 52 we- 1998, noma Umthetho Womshuwalense Wesikhathi esifushane we-1998 Umthetho uNo.
e noma ngubani ophakathi nendawo othula imisebenzi eqagulwe esigabeni-721d soMthetho Womshuwalense Wesikhathi eside we-1998, noma isigaba 70e soMthetho Womshuwalense Wesikhathi esifushane, we-1998; kanye f nebhange.
i amasheya, ubufakazi bokulondoloza imali enkampanini ebhaliswe emakethe yezimali nezinye izinhlobo zemali ezidayisa emakethe yezimali ngaphandle kohlobo olutshalwa enkampanini edayisa amasheya ngezixha njengoba ichaziwe eMthethweni Olawula Ukuthengisa Amasheya Ngezixha we-1980 Umthetho uNo.
umgidi wokudayiselana uchaza isivumelwane noma isigameko ngasinye sokuthenga nokudayisa amathuluzi okuhweba emakethe yezimali.
d ukukhuthaza intuthuko nokudlondlobala komsebenzi wokuhweba ngamathuluzi emali emakethe yaseNingizimu Afrika.
b ezigamekweni ezilawula noma ngaphansi koMthetho Wemisebenzi Encikile Neluleka Ngezimali ka 2002 Umthetho uNo.
Noma yimuphi umthetho ophathelene nokugembula noma nokubheja awusebenzi esigamekweni esilawulwa noma esingaphansi kwalo Mthetho.
h uma umuntu enegunya lokusebenza, engamele amathuluzi okuhweba emakethe yezimali ngaphandle kokuba lowo muntu ehambisana nemithetho yesikhungo elawula ukuphathwa kwamathuluzi okuhweba emakethe yezimali.
Akanalo ilungelo lokuba yisikhungo, yingodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba, wumnyango wokukhokha izikweletu zokudayiselana, ukubamba iqhaza noma ukugunyazelwa ukuqhuba lo msebenzi kuye ngesimo esivelile, noma aziphathe ngendlela, asebenzise igama noma incazelo ekhombisa ukuxhumana phakathi kwakhe nesikhungo, ingodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba emakethe, umnyango wokukhokhela ukudayiselana, obambe iqhaza noma ogunyazelwe umsebenzi, kuye ngesimo njengoba sivelile.
Wokweluleka Ngezimali we-1990 ngabaBhali nePhini lakhe Lemisebenzi Yamathuluzi Okuhweba Emakethe yezimali ngokulandelana kwabo.
Umlawuli-sikhungo kufanele enze imisebenzi ejutshelwe umlawuli-sikhungo noma abhekele ukuthi wonke umuntu ongaphansi kwalo Mthetho uyawulandela.
d Angabeka imibandela ehambisana nalo Mthetho mayelana nemvume, igunya, ukwemukela noma ilungelo elikhishwa ngumlawuli-sikhungo kanti lowo mbandela ungahoxiswa noma uchitshiyelwe.
Isigungu Sokweluleka Izimakethe Zezimali esisungulwe yisigaba- 3 soMthetho Olawula Izimakethe Zokuhweba ngemali we-1989 (Umthetho uNo. 55 ka 1989) usasebenza nakuba loMthetho uchithwe yisigaba 117.
b namanye amalunga, ahlanganisa abantu abammele abasebenza kulemboni, amakhasimende aqokwe nguNgqongqoshe ngemuva kokubonisana neSigungu.
Umlawuli-sikhungo yilunga lesigungu sokweluleka ngesikhundla sakhe sokuba sehhovisi kodwa akakwazi ukuvota odabeni lapho edinga khona iseluleko sesigungu sokweluleka.
Ilunga lesigungu sokweluleka lihlala esikhundleni isikhathi esinqunywa nguNgqongqoshe ngesikhathi liqokwa.
b izindleko zemali esetshenzisiwe yilunga ekuqhubeni imisebenzi ejutshelwe lona.
a i uSihlalo wesigungu sokweluleka kufanele abize umhlangano wokuqala wesigungu sokweluleka ngemuva kokuqala kwalo Mthetho, ngemuva kwalokhu, isigungu sokweluleka siyohlangana ngesikhathi nasendaweni eyonqunywa yisigungu sokweluleka.
Usihlalo ubiza umhlangano olandelayo ngemuva kowedlule lapho isibalo esidingekayo samalunga omhlangano sahluleka ukuhlangana.
b Isibalo esidingekayo samalunga ukuze umhlangano uqhubeke kuyoba yiningi lamalunga esigungu sokweluleka.
Isigungu sokweluleka singazithathela ngokwaso noma sicelwe nguNgqongqoshe noma ngumlawuli-sikhungo ukuphenya nokwethula umbiko noma iseluleko ngodaba lokuphatha noma lobungoti ngabantu abasebenza kule mboni noma ngokwethulwa kwemisebenzi yamathuluzi okuhweba emakethe ezimali.
a Singacela kunoma ngubani usizo noma aphenye udaba oluthinta abantu abasebenza kule mboni noma ngemisebenzi yokuhweba ezimakethe zemali.
Umlawuli-sikhungo angethula esigungwini noma yiluphi ulwazi olufanele ngodaba oluphenywa yisigungu sokweluleka.
Umlawuli-sikhungo unesibophezelo sokuphatha umsebenzi osondelene nemisebenzi yesigungu sokweluleka nekomidi elincane lesigungu sokweluleka.
a Isigungu kufanele sikhokhe izindleko eziqondene nemisebenzi yesigungu sokweluleka.
b Isigungu sokweluleka kufanele sithole imvume yesigungu ngaphambi kokuthwala lezo zindleko.
Imibandela yoMthetho wokubizelwa kwiKhomishani we-1947 Umthetho uNo. 8 we- 1947 oqondene nokuvela kwikhomishani, ukuhlola abantu nokusingatha imisebenzi yokwenza izifungo, ikhwelo lokukhipha izincwadi, imibhalo nezinto ezithile nokwephula umthetho okwenziwa ngofakazi isebenzisana nezinguquko ezidingwa yindikimba yophenyo olwenziwa yisigungu sokweluleka noma yikomidi elincane eliqokiwe.
izimfanelo zokubhalisa zisho okudingekayo, okunqunywe yisikhungo sokuhweba emakethe yezimali okufanele zilandelwe ngaphambi kokuba ithuluzi lokuhweba emakethe lidayiswe noma liqhubeke nokuhweba kuleso sikhungo semakethe yezimali.
Umuntu angafaka isicelo semvume kumgcini-mibhalo wesikhungo maqondana nohlobo olulodwa noma eziningi zokuhweba emakethe yezimali eziphawulwe kwincazelo esigabeni-1.
Ngaphandle kwesigaba 30 soMthetho Wezinkampani we-1973 Umthetho uNo.
d siphelezelwe yinoma yiluphi ulwazi nemininingwane ebalulekile engafunwa ngumlawuli-sikhungo.
Umlawuli-sikhungo kufanele akhiphe isaziso sesicelo semvume yesikhungo sokuhweba emakethe yezimali emaphephandabeni amabili kazwelonke. Izindleko zokukhangisa zithwalwa ngofake isicelo.
c Isikhathi esibekelwe ukufaka isicelo sokuphikisa kumlawuli-sikhungo.
d agcine inkambiso yokuphepha nokulondoloza ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi imibhalo yemigidi yomsebenzi oqhutshwe yisikhungo ihlala iphephile.
f ukuhlinzekela inkokhelo nokukhokhela yonke imigidi yokudayiselana eyenziwa esikhungweni sokuhweba emakethe yezimali nokuphatha umcimbi wokuhweba nokubhekela ubungozi bokukhokhela amathuluzi okuhweba athengwe esikhungweni sezimakethe zokuhweba.
Ngokubheka uhlobo lwesikhungo sokuhweba emakethe yezimali, umlawuli-sikhungo angaquma umgamu wokuhambisana nemibandela obekelwe lowo ofaka isicelo nephawulwe esigatshaneni -1.
Umlawuli-sikhungo angafuna imininingwane eyengeziwe noma yimiphi yemibandela okuqondiswe kuyo esigatshaneni -1.
Imvume yokuhweba emakethe yezimali kufanele ichaze imisebenzi eyokwethulwa yisikhungo, ihhovisi lapho siyokanisa khona eNingizimu Afrika nezindawo okungasebenzela kuzo isikhungo nokuchaza ukuthi isikhungo ngeke sisebenzele kwenye indawo ngaphandle kwemvume ebhalwe phansi yombhali.
Isikhungo singafaka isicelo noma yinini kumlawuli-sikhungo sokuchibiyela imigomo nemibandela yemvume okwakhishwa ngayo imvume.
g singenza zonke ezinye izinto ezifanele, ezixhumene noma ezifanele zokuqhuba umsebenzi wesikhungo nezingashayisani nalo Mthetho.
a Umlawuli-sikhungo angathatha isibophezelo somsebenzi owodwa noma ngaphezulu walena ephawulwe esigatshaneni uma umlawuli-sikhungo ebona kufanele ngenhloso yokufeza izinhloso zalo Mthetho okuqondiswe kuwo esigabeni- 2.
kufanele anike isikhungo ithuba lokuziphendulela ukuthi kungani umlawuli-sikhungo engafanele ukuthatha leso sibophezelo, lokhu kufanele kwenziwe singakapheli isikhathi esithile esibekiwe.
Ukukhipha isinqumo sokunxephezelo umuntu ohlukumezekile ngenxa yokwephulwa komthetho noma.
c ngesikhathi sokulalelwa kodaba, isikhungo singahlola silalela imininingwane eqoqwe ngumlawuli-sikhungo ngesikhathi enza uphenyo ngaphansi kwesigaba -93 noma etholwe yingosi lapho iphenyo ngokwesigaba- 82.
Uma umuntu ehluleka ukukhokha inhlawulo noma isinxephezelo okuqondiswe kuso esigatshaneni -1g, isikhungo singenza umbiko ofungelwe kumabhalane noma kumlawuli-sikhungo wenkantolo evumelekile, lowo mbiko uyochaza isamba senhlawulo enqunyiwe kanye umbiko uyoba nomthelela onamandla esinqumo saleyo nkantolo esiqondiswe kothathelwe sona, umphumela waso uvuna isikhungo ukuba sithole ngokushesha imali ekweletwayo ebhalwe embikweni.
Imibandela yokubhalisa kufanele ichaze inhloso yokwaba inhlawulo ephawulwe esigatshaneni- 1g.
Imibandela yokubhalisa neminye imigomo yokubhalisa iyabophezela kodayisayo ngethuluzi lokuhweba kanjalo nalowo ogunyazwe ukulisebenzisa, abaqondisi, abasebenzi nabadayisa ngalo.
d singakhokhisa imali ehlelwe emibandeleni yokubhalisa noma esemthethweni wesikhungo, ngale kwamalungiselelo okufinyelelwe kuwo ngaphambi noma ngemuva kwalo Mthetho olawula ukuthenga nokudayisa amathuluzi abhalisiwe okuhweba emakethe yezimali.
c Siyonika odayise ithuluzi ithuba lokwethula ubufakazi bokuthi kungani isicelo kufanele singenqatshwa, singakapheli isikhathi esinqunywe yisikhungo.
Isikhungo singesula amathuluzi okuhweba emakethe yezimali noma amise uhwebo ngalawo mathuluzi abhalisiwe uma lokho kuyoqhuba izinhloso zalo Mthetho ophawulwe esigabeni -2, inqobo uma kuhambisana nalesi sigaba, imithetho yesikhungo nemibandela yokubhalisa.
c Siyonika odayisa ithuluzi ithuba lokwethula ubufakazi bokuthi kungani isikhungo kungafanele simesule noma simmise, singakapheli isikhathi esinqunywe yisikhungo.
Uma imibandela yokubhalisa, izimo ezinqunywe yisikhungo maqondana nokwehluleka ukubhalisa amathuluzi okuhweba emakethe noma ukungahambisani nemithetho yesikhungo, ngaphansi komgomo wesigatshana- 1, isikhungo singathatha isinqumo sokummisa esiphawulwe esigatshaneni, leso sijeziso siyodonsa izinsuku ezingeqile emashumini amathathu kanti singanwetshwa ngezinye izinsuku ezingamashumi amathathu.
uma ukuhweba ngamathuluzi abhaliswe emakethe yokuhweba kumisiwe ngokulandisa kwalesi sigaba, isikhungo singavumela abagunyazwe ukuwasebenzisa ukuba bawathenge noma bawadayise ngenhloso yokuhlangabezana nezibophezelo zabo ezenziwe maqondana nawo ngaphambi kokukhishwa kwesinqumo sokumisa, inqobo uma bekwenza ngokulandela izigatshana -1 ne- 3.
a uma odayisa ithuluzi lokuhweba ecela isikhungo ukuba sisuse amathuluzi aso okuhweba ohlwini kodwa isikhungo sibona lawo mathuluzi efanele ukuqhubeka nokuba yingxenye yohlu, ukususa lawo mathuluzi kufanele kugunyazwe ngabanini bawo ngendlela ebekwe yisikhungo, isikhungo kummele seneliseke ukuthi leso senzo ngeke sihlukumeze amagunya edlanzana elinentshisekelo ngalawo mathuluzi okuhweba.
b odayisa ngethuluzi lokuhweba kufanele aveze izizathu zesicelo esiphawulwe endimeni a.
a Uma isikhungo sichitha isicelo sokufaka amathuluzi okuhweba njengengxenye yohlu olungaphansi kwesigaba- 126b noma esigatshaneni -1, sesula ohlwini amathuluzi noma simisa ukuthengisa kwamathuluzi okuhweba emakethe yezimali, umdayisi ozizwa ehlukumezekile kufanele azise ngokushesha zonke ezinye izikhungo lapho kubhaliswe khona lama thuluzi ngosuku lwesinqumo sokwenqaba, ukwesula noma ukumiswa kwawo.
b Zingakapheli izinyanga eziyisithupha, asikho isikhungo eNingizimu Afrika esingakhipha imvume yokwenza amathuluzi okuhweba amisiwe, esuliwe noma enqatshiwe ukuba yingxenye yohlu olugcinwe yiso noma sivumele uhwebo ngalawo mathuluzi asemakethe ngaphambi kokuba leso sinqumo sokumisa, sokwesula noma sokwenqaba sihoxisiwe noma sibuyiselwe ecelene yisigungu esicubungula udaba olwedluliselwe phambili ngokulandisa kwesigaba -111.
c Uma isikhungo sihoxisa isinqumo sokwenqaba, sokwesula noma sokumisa zingakapheli izinyanga eziyisithupha, umdayisi ohlukumezekile angazisa ezinye izikhungo ezibhalise lelo thuluzi lokuhweba.
d Uma isikhungo sazi ngokubhaliswa kwamathuluzi afanayo okuhweba kwezinye izikhungo, Isikhungo okuqondiswe kuso endimeni a no b kufanele sazise lezo zikhungo ngesinqumo sokwenqaba, sokwesula nokumisa noma ukuhoxisa okwenzakele, kuye ngesimo ngasinye.
Imibandela yokubhalisa noma izimo ezinqunywa yisikhungo maqondana nokubhalisa amathuluzi okuhweba emakethe yezimali ingasetshenziswa yisikhungo emathuluzini abhaliswe ngaphambi kwesinqumo semibandela nezimo zokubhalisa, lokhu kuyokwenziwa ngokushicilela isaziso esibhaliwe saqondiswa kodayisa amathuluzi okuhweba abhalisiwe.
Ngaphandle kwesimo esehlukile esiphoqa usuku oluseduzane, imibandela nezimo zokubhalisa ezisetshenziswe ngale ndlela ziyoqala ukusebenza ngosuku olunqunywe yisikhungo. Lolo suku akufanele lube ngaphambili kwenyanga eyodwa ngemuva kosuku isikhungo esazise ngalo odayise ithuluzi lokuhweba kodwa isikhungo singaluhlehlisa usuku olunqunywe kuqala ngemuva kokuthola isicelo esifakwe ngodayise ithuluzi.
Uma isikhungo sichitha isicelo sokuhlehlisa ngokulandisa kwesigatshana-2, umnini-thuluzi lokuhweba othintekayo engathula ubufakazi obubhaliwe kumlawuli-sikhungo, uma isicelo sokuhlehlisa sinomqondo , umlawuli-sikhungo angahlehlisa usuku okuqala ngalo ukusebenza imibandela nezimo zokubhalisa zingakapheli izinyanga ezintathu kanti kufanele azise isikhungo ngalokhu ngokubhalwe phansi, lokhu kuyokwenziwa ngemuva kokubonisana nesikhungo.
Isikhungo singafuna lowo odayisa ngamathuluzi okuhweba abhaliswe emakethe yezimali ukuba asidalulele noma yiluphi ulwazi analo ngamathuluzi noma ngezindaba zomdayisi-thuluzi uma lolo lwazi lufanele ukufeza izinhloso zalo Mthetho okuqondiswe kuwo esigabeni -2.
b Isikhungo singacela odayisa amathuluzi okuhweba adalule lolo lwazi kobhaliswe njengomnini wethuluzi lokuhweba singakapheli isikhathi esinqunywe yisikhungo.
c Uma odayisa amathuluzi okuhweba enqaba ukudalulela isikhungo ulwazi noma ongumnini wamathuluzi okuhweba esikhungweni, isikhungo singamisa ukuthengiswa kwalelo thuluzi lokuhweba kuze kufike isikhathi sokudalulwa kolwazi olufanele nolugculisa isikhungo, ngaphandle uma okhiphe lelo thuluzi lokuhweba ethole imvume yenkantolo emgunyaza ukuba angalwethuli ulwazi.
Uma odayisa amathuluzi okuhweba edalula ulwazi ngokulandisa komthetho kubanikazi ababhalisiwe bethuluzi lokuhweba abangaba negalelo lokuphazamisa intengo yethuluzi lokuhweba, ngesikhathi esifanayo lowo olidayisile kufanele enekele umphakathi lolu lwazi..
Isikhungo esisingethe isikhwama sokunxephezela abagunyazelwe ukusebenza esikhungweni namakhasimende abo ngokulandisa kwemithetho yesikhungo bangahlawulisa imali ethile ngenhloso yokuhlomulisa isikhwama. Lokhu kungenziwa kunoma ngubani obandanyekayo emgidini wokuhwebisana ngamathuluzi okuhweba emakethe yezimali ngokusebenzisa isikhungo.
Isikhungo singadinga abasebenzi abagunyaziwe namakhasimende ukuba baphonse esivivaneni sesikhwama sesikhungo ngenhloso yokuqhuba umsebenzi wesikhungo.
c Uma umlawuli-sikhungo ekhiphe imvume ebhaliwe.
Uma isikhungo kuwuhlobo olungasebenzeli inzuzo, isenzo sokwaba esiphawulwe esigatshaneni-2, singenziwa nakuba kukhona imibandela yemithetho ethile ephikisayo kodwa ngaphandle kokuphazamisa isimiso sobunini bomsebenzi wesikhungo sokuhweba emakethe yezimali.
Imithetho yesikhungo kufanele ihambisane nalo Mthetho.
f izinhlelo zokusingatha isikhungo lapho kukhokhwa noma kuphethwa umcimbi wokudayiselana, uma isikhungo singaqokanga umnyango wokuqondisa nokukhokhela imigidi yohwebo.
v izinyathelo eziyothathwa yisikhungo noma ngumuntu ogidlabezwe amandla okuphenya noma okwenza umsebenzi wokuqondisa izigwegwe ilunga eligunyaziwe noma isisebenzi sakhe esitholakale siphambene noma sehluleke ukuhlangabezana nalo Mthetho, imithetho yesikhungo, imithetho yesikhashana noma imilayelo.
sinombhalo noma umqulu othile ogodliwe onomthelela ngodaba oluphenywayo, angabizwa alethe lowo mbhalo.
bb umsebenzi wokuqapha ukuthi isikhungo nabasegunyeni lokusebenza kuso balandela imithetho ebekiwe iyolawulwa nguMthetho Wesikhungo Sobunhloli Bezimali we- 2001 Umthetho uNo. 38 we- 2001.
Ngemvume yombhali, isikhungo singenza imithetho yaso ngezinto ezengeziwe kunalezo ezisohlwini esigatshaneni -.
Umthetho wesikhungo oshaywe ngaphansi kwalesi sigaba ubophezela isikhungo, odayisa amathuluzi okuhweba, abasebenzi namakhasimende.
aa yokuguqula amandla okuphatha enkampanini noma umsebenzi webhizinisi.
c angabeke imibandela yokuhweba ngamathuluzi abhaliswe emakethe yezimali.
Umuntu othenga noma odayisa amathuluzi okuhweba emakethe angabhalisiwe otholwa ephambana nesenzo esingavunyelwe noma umbandela ophawulwe esigatshaneni , angahoxisa umcimbi wokudayiselana.
Isikhungo sokwebolekisa ngemali, akukhathalekile ukuthi iqhuba ibhizinisi lokuthenga noma lokudayisa amathuluzi okuhweba emakethe yezimali abhalisiwe kufanele sibikele umlawuli-sikhungo nganoma yiluphi uhlobo lomgidi wokudayiselana ngamathuluzi abhaliswe emakethe okungaba nomphumela wokuguquka komhlomulo wobunini ngalawo mathuluzi okuhweba nokwenziwe ngaphandle kwesikhungo.
b ngendlela kanye nesikhathi okufanele kwethulwe ngaso imibiko.
b emphakathini, ngaphandle uma isikhungo senelisekile ngobuqotho bezizathu ezichaza ukuthi ukudalula ulwazi kuyophambana nezinhloso zalo Mthetho ophawulwe esigabeni-2.
Isikhungo okuqondiswe kuso esigatshaneni- 3 singashicilela noma yiluphi ulwazi elunikwe lona ngaphansi kwaleso sigatshana..
Ngokwalo Mthetho, kwabagunyaziwe noma kubasebenzi abavunyelwe ngaphansi kwemithetho yesikhungo, aketho onemvume yokukhangisa noma yokunxenxa nganoma iyiphi indlela, kungaba yindlela eqonde ngqo noma ejikelezayo engakhangisa khona noma yiluphi uhlobo lwebhizinisi lokuthenga nokudayisa ngamathuluzi okuhweba emakethe yezimali.
Noma ingaba khona eminye imithetho, uma umlawuli-sikhungo ebona isikhangiso, ipheshana lokukhangisa noma mbhalo mumbe oncike emathuluzini okuhweba okhombisa ukwedukisa abantu noma ovusa impikiswano, angalayela ukuba leso sikhangiso, ipheshana lokukhangisa noma umbhalo ungashicilelwa, ummiswe noma uguqulwe ngendlela ayibona ifanele.
a Igama lomuntu noma abantu abaqoqe umbiko noma abantu abasethimbeni labaqoqi bezindaba ephephandabeni noma embikweni lapho kunombono oqinile womhleli wephephandaba wokuthi uyabazi ngempela abaqoqi bombiko.
b Ukudalula umthombo walolu daba.
b Ongabambisa ngethuluzi elilodwa izikhawu eziningi ngaphandle kwemvume yomnini.
Ngendlela eyenza kube lula ngaso sonke isikhathi ukuthola ubunini balawo mathuluzi okuhweba.
Ngokuhambisana nemithetho yesikhungo, umuntu onegunya lokuhweba angehlukanisa amathuluzi okuhweba abhalisile alondolozwe kumuntu onegunya uma lowo owalondolozile enike imvume yokuwehlukanisa ebhalwe phansi.
Wonke onegunya lokuhweba kufanele avule futhi agcine isikhwama ebhange elibekelwe amakhasimende noma asebenzise isikhwama esivulwe salawulwa yisikhungo lapho kuyofakwa khona zonke izimali zekhasimende ezitholwe ngosuku: lokhu makwenziwe ngokuqonda ukuthi yonke imali efakwa yikhasimende esikhwameni somuntu ogunyaziwe noma imali etholwe sekuvaliwe emabhange kummele igcinwe kuleso sikhwama kuze kube wusuku olulandelayo lomsebenzi.
b Isikhwama sokugcina imali esiphawulwe kulesi sigatshana singaqukatha kuphela imali yamakhasimende hhayi imali yesikhungo noma yomuntu onegunya lokuhweba emakethe.
Yenzelwa amathuluzi aseshaywe uphawu noma abhalwe njengefa lomthengi.
c Yenzelwa ukukhokha imali ekweletwa kumuntu onegunya lokusebenza, inqobo uma isikweletu esidaleke ngokuthenga lawo mathuluzi okuhweba angakabhalwa njengefa lomthengi wawo singathathwa njengesikweletu esidalwe ukufeza lokhu; noma d Yenziwa ngaphansi kwanoma yimuphi umthetho noma owesikhungo ohlinzeka ngokucacile ukuthi leyo nkokhelo kufanele ilondolozwe esikhwameni esithile.
Izimali ezigcinwe esikhwameni nezinye ezingalondwanga esikhwameni njengoba isigatshana -1 sifanekisa, kodwa eziqagulwa njengezomuntu othile zithathwa "njengefa lesikhwama": ngencazelo yoMthetho Wezikhungo Zezimali Ukuvikelwa Kwezimali we-2001 Umthetho uNo. -28 we-2001, loMthetho usebenza kulezo zikhwama kodwa uncike kulesi sigaba.
Onegunya lokusebenza kufanele akhokhe ngokushesha umehluko ongadaleka phakathi kwemali efakwe esikhwameni naleyo ekhishiwe, inqobo uma lingekho isheke eliphindiselwe emuva ngenxa yokwentuleka kwezimali.
Zonke izindleko zebhangi eziqongeleke esikhwameni ziyothwalwa ngonegunya lomsebenzi ngaphandle kwezindleko eziqondene ngqo nokukhipha noma ukufaka imali ebhange neyizindleko zekhasimende uqobo.
Yonke inzalo yezimali zesikhwama ziyokhokhelwa umnini-sikhwama ngemuva kokudonsa yonke imali yonegunya lokusebenza noma yesikhungo.
Yonke imali esala esikhwameni ngemuva kwenkokhelo yezindleko ezihlinzekelwe abantu abanelungelo lazo noma imali elondolozwe esikhwameni, ayithathwa njengefa lesikhwama njengoba isigatshana -3 siphawula.
Umnyango waseNkantolo Ephakeme yaseNingizimu Afrika onamandla kumuntu onegunya ungenqabela umuntu onegunya ukuba asebenzise isikhwama semali, ungaqasha ibamba lokulawula nokuphatha imali yesikhwama unike lelo bamba amalungelo, amandla nemisebenzi elibona ifanele. Lesi sinqumo senkantolo singenzeka lapho isikhungo, umlawuli-sikhungo noma omunye umuntu okweletwa yisikhwama selunga eligunyaziwe seliveze ubufakazi obenelisayo.
Umhwebi-masheya angasebenzisa isikhundla "umhwebi-masheya", umhwebi-masheya Ningizimu Afrika" noma "umhwebi-masheyaSA".
a Azenze umhwebi-masheya, oqashwe njengaye noma isisebenzi somuntu ohweba ngamasheya; noma b Asebenzise isikhundla esiphawulwe esigatshaneni- 1 noma elinye igama, isikhundla, incazelo noma uphawu lomthetho, ukunika umqondo noma isenzo sokuyenga esikhombisa ukuthi lowo muntu uhweba ngamasheya, uqashiwe noma usebenzela umhwebi-masheya.
masheya uma izwe lapho esebenzisa khona isikhundla livuma futhi libhalwe ngemuva kwesikhundla sakhe.
amathuluzi okuhweba angenabufakazi bezitifiketi achaza amathuluzi okuhweba angenabo ubufakazi besitifiketi noma angenambhalo, lana ngamathuluzi edluliswa ngaphandle kwethuluzi elibhaliwe.
Umuntu angafaka isicelo kumlawuli-sikhungo ukuze athole imvume yengodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba emakethe.
d sengezelwe ngolunye ulwazi olungadingwa ngumlawuli-sikhungo.
Umlawuli-sikhungo kufanele akhiphe isaziso sesicelo semvume yengodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba emaphephandabeni amabili kazwelonke ngezindleko eziyokhokhwa ngumuntu ofake isicelo.
c Ubude besikhathi sokuphikisa isicelo esiyoqondiswa kumlawuli-sikhungo.
c agcina inqubo yokuphepha nokulondoloza ukuze kube nesiqiniseko sobuqiniso nokwethembeka kwemibhalo.
Umlawuli-sikhungo angafuna ngokugcwele noma yimiphi imibandela ephawulwe esigatshaneni-1.
b izinhloso zalo Mthetho eziphawulwe esigabeni-2 ziyodlondlobaliswa ukukhishwa kwemvume.
Imvume kufanele ichaze imisebenzi yamathuluzi okuhweba engethulwa yingodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba, inhloko-hhovisi yengodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba eliseNingizimu Afrika nezindawo lapho kuyosebenza khona ingodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba nencazelo yokuthi ingodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba ngeke isetshenziswe kwenye indawo ngaphandle kwemvume yombhali.
Noma ngasikhathi sini, Ingodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba ingafaka isicelo sokuguqula nokuchibiyela izimo nemibandela okwakhishwa ngayo imvume yengodla.
o kufanele aqhube ibhizinisi ngendlela efanele nokwazisa amalungelo alabo ababambe iqhaza, amakhasimende nabadayisa ngamathuluzi okuhweba.
Ngokulandisa kwemithetho yokulondoloza, Ingodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba emakethe ingemukela umuntu onamathuluzi okuhweba noma onefa ethuluzini lokuhweba njengomuntu obambe iqhaza kuleyo ngondla yokulondoloza.
k kufanele aqhathanise isamba esiqukethwe yizikhwama zamathuluzi okuhweba naleso esibhalwe ngempela emabhukwini, lokhu kufanele kwenziwe nsuku zonke.
g ngobambe iqhaza, noma ngomunye oqokiwe onesikhwama somuntu obambe iqhaza kufanele emukelwe yingodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba ngokulandisa kwemithetho yengodla yokugcina amathuluzi okuhweba.
Oqokiwe kodwa ongemukelwe njengomuntu oqokiwe ngaphansi kwesigatshana - kufanele emukelwe ngumlawuli-sikhungo futhi ahambisane nemibandela engase inqunyelwe abaqokiwe ngaphambi kokuqala ukusebenza, ngokulandela lo Mthetho.
Umlawuli-sikhungo kufanele agcine uhlu lwabo bonke abaqokiwe abemukelwe ngaphansi kwemithetho yesikhungo noma yengodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba.
e ngombiko wokukhangisa ngamasheya; noma g ezinye izimo ezisebenza ekuhwebeni ngamathuluzi asemakethe yezimali, amathuluzi okuhweba angenabo ubufakazi angaphendulwa anobufakazi.
Odayisa ithuluzi lokuhweba nengodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba kanye nalabo ababambe iqhaza kufanele benze amalungiselelo ahambisana nemithetho yengodla ukuze umgidi wokubhala uhwebo ngamathuluzi angenasiqiniseko ube nobufakazi.
Odayisa ithuluzi lokuhweba unesibophezelo esifanayo ngamathuluzi okuhweba angenabo ubufakazi nalawo anobufakazi ngaphandle kokuthi asiphumi isitifiketi noma iphepha kulawo angenabufakazi.
e uma kudingeka, kuhanjiswane nesigaba- 91A soMthetho Wezinkampani we-1973.
Imithetho yokulondoloza imali yamathuluzi okuhweba kufanele ihambisane nalo Mthetho.
c kufanele ihlinzekele ukuthathwa kwezinyathelo ezifanele yingodla yokulondoloza amathuluzi emakethe noma ngumuntu onikwe yingodla amandla okuphenya nokuqondisa izigwegwe ilunga elibambe iqhaza noma esisebenzini noma koqashwe yilowo obambe iqhaza otholwe noma osolakala ukuthi uphambeni noma wephule lo Mthetho, imithetho yokulondoloza kwingodla, imithetho yesikhashana noma imilayelo.
Ngemvume yombhali, ingodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba ingashaya imithetho yokulondoloza ngezinto ezengeziwe ohlwini olusesigatshaneni -2.
Umthetho wokulondoloza owenzwe ngaphansi kwalesi sigaba uyabophezela kwingodla yokulondoloza, kobambe iqhaza noma kohweba ngamathuluzi agcinwe kwingodla yokulondoloza kanjalo kubasebenzi namakhasimende.
Onke amathuluzi okuhweba agcinwe yingodla yokulondoloza kufanele abhaliswe egameni lengodla yokulondoloza eyodwa noma engosini esingethwe yileyo ngodla njengoba ichazwe esigabeni- 1 soMthetho Wezinkampani we- 1973 ngaphandle uma kungamathuluzi ohlobo olungabhalwe mnini oqondile noma ebhaliswe ebhukwaneni ngokulandisa kwesigaba 91A soMthetho Wezinkampani we- 1973 futhi evunywe ngumlawuli-sikhungo.
dd imihlomulo eqondene namathuluzi okuhweba noma ee imihlomulo eqongeleke emathuluzini okuhweba.
b Indima a isebenza nakwelinye ibhizinisi elingaphansi kwalelo elibhaliwe noma elisebenzayo njengencazelo yesigaba 1 yoMthetho Wezinkampani we- 1973 esibusa ingodla yokulondoloza noma obambe iqhaza.
Lapho kulondolozwa noma nhloboni yamathuluzi okuhweba kumuntu obambe iqhaza, kwingodla yokulondoloza noma inzalo yamathuluzi agcinwe ngobambe iqhaza, umuntu owayengumnini ngesikhathi elondolozwa noma ezala nguyena othola umhlomulo njengomunye wabanini bawo wonke amathuluzi ohlobo olufanayo alondolozwe kwingodla yokulondoloza.
Maqondana namalungelo athile athinta amathuluzi okuhweba ngesikhathi elondolozwa kwingodla, lawo malungelo edlulela enzuzweni yalowo mnini oyingxenye nakunoma yimaphi amathuluzi adayiselwe lowo ongomunye wabanini.
Umhlomulo womunye wabanini, ikhasimende noma obambe iqhaza emathuluzini onke agcinwe kwingodla yokulondoloza, kuye ngesimo ngasinye, kufanele ubalwe ngokuqhathanisa nengxenye yesibalo noma yenani elibumbe inani eliphelele lamathuluzi alondolozwe egameni lomunye wabanini, lekhasimende noma lobambe iqhaza, lesi sibalo noma inani ligcine seliqhathaniswe nesibalo kanjalo nenani jikelele lohlobo olufanayo lwamathuluzi agcinwe yingodla yokulondoloza.
Umbiko obhaliwe okhishwe ngobambe iqhaza noma ibamba lakhe maqondana nomnini wamathuluzi okuhweba, ikhasimende noma ingodla yokulondoloza noma oyibambele ochaza umhlomulo walowo mnini, wekhasimende noma obambe iqhaza uwubufakazi obusobala bobunini noma bomhlomulo walowo muntu ophethe lawo mathuluzi okuhweba.
Yokulondoloza noma ngobambe iqhaza kufanele kwenziwe ngokubhala phansi esikhwameni samathuluzi okuhweba noma esikhwameni salowo owedlulisayo nothengayo esigcinwa yingodla yokulondoloza noma ngobambe iqhaza, kuye ngesimo ngasinye.
a somuntu owenza isethembiso lapho eyobhala khona igama lomuntu onikwa isibambiso, uhlobo lomhlomulo anawo ethuluzini lesibambiso kanye nosuku lwesivumelwane; noma b salowo onikwa isibambiso, kuchazwe lwethuluzi elisetshenziswayo, umhlomulo kulelo thuluzi nosuku lwesivumelwane, kwehluke ngesimo ngasinye.
Lowo mhlomulo osethuluzini awedluliseki ngaphandle kwemvume ebhalwe ngumuntu onikwe wona noma onikwe ilungelo lawo.
Onikwe isibambiso noma ilungelo lamathuluzi okuhweba unegunya lamalungelo onke empahla ehambayo njengomuntu onikwe isibambiso noma ilungelo lempahla ehambayo.
Nezigaba -1, 2 ne- 3 ziyasebenza, izinguquko kufanele zihambisane nengqikithi yesibambiso nokwedlulisa ngenhloso yokuthola isikweletu lapho obambe iqhaza edlulisa khona umhlomulo osethuluzini lokuhweba neligcinwe yingodla yokulondoloza esikhwameni samathuluzi okuhweba.
Ngokulandela izigaba - 41 na- 43, umnini womhlomulo emathuluzini okuhweba agcinwe ngumuntu obambe iqhaza nabekwe kwingodla yokulondoloza uhlala ngaso sonke isikhathi enelungelo lokunikwa isitifiketi, noma ithuluzi elibhaliwe elikhomba isibalo samathuluzi okuhweba awalondolozile noma amathuluzi okuhweba kanye nenzalo esikhona kuwo esingethwe yilowo mnini noma ibamba lakhe, lokhu okushiwoyo kungenziwe ngemuva kwesicelo esibhaliwe, inqobo uma onikwa umlayelo ephiwa isikhathi esenele futhi uma esikhwameni salowo mnini ofake isicelo noma obambe iqhaza kungasali isikweletu ngenxa yezitifiketi ezidonsiwe, kuye ngokwehluka kwesimo.
Uma imibhalo yengodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba ishayisana naleyo yobambe iqhaza mayelana namathuluzi alondolozwe kwingodla ngumuntu obambe iqhaza, imibhalo yengodla yokulondoloza ithathwa njengenobuqiniso kuze kuvele ubufakazi obuphikisa lobo.
Wonke umuntu, akukhathalekile ukuthi yikhasimende noma ngobambe iqhaza, ofaka amathuluzi endaweni yokulondoloza, kuye ngesimo ngasinye uthathwa njengowenza isiqiniseko sokuthi lowo muntu unelungelo lokulondoloza amathuluzi okuhweba nokuthi yonke imibhalo noma imilayelo ephathelene nalawo mathuluzi, afakwe noma ethulwe yilowo muntu ayiqiniso futhi alunge ngayo yonke indlela nokuthi lowo muntu uthathwa njengovumile ukukhokha noma yiziphi izindleko kumuntu obambe iqhaza noma ingodla yokulondoloza amathuluzi eziwumphumela wokulondoloza noma ukwephula isivumelwane.
Ingodla yokulondoloza ayithathwa ngokuthi ikhiphe isiqiniseko esiphawulwe esigatshaneni -1.
Ingodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba ayiphoqiwe ukwakha ubudlelwane bokwethembana noma izikhungo zabantu ababambe iqhaza ngamathuluzi okuhweba.
b isithunywa senkantolo sesithathe isikhwama samathuluzi okuhweba ngesaziso esibhalwe ngumuntu obambe iqhaza noma ubufakazi obufungelwe obubhalwe nguye bokuthi nakuba ezame ngakho konke okusemandleni, isithunywa sehlulekile ukuthola lobo bufakazi, c isithunywa senkantolo sesibhalise esikhwameni sokuhweba yonke impahla edliwayo noma iphoqe obambe iqhaza ukuba enze kanjalo.
Ngemuva kokuveza incwadi egunyaza ukudla impahla, isithunywa senkantolo singangena emagcekeni lapho kugcinwe khona isikhwama bese sibala inani nesibalo sempahla ezodliwa.
iyophelelwa yisikhathi mhla ka -31 Disemba enyakeni ekhishelwe wona kodwa ingavuselelwa ngesicelo esifakwa kumlawuli-sikhungo.
c Iphelezelwe yimininingwane engeziwe engase ifunwe ngumlawuli-sikhungo.
c ukulandela isinqumo esenziwa yisigungu sokwedlulisa amacala ngokulandisa kwesigaba -11, nalapho ukwehluleka okuchaziwe kululaza izinhloso zalo Mthetho ophawulwe esigabeni-2 noma kungase kuzivimbe.
a ukwedlulisa ibhizinisi lenhlangano ezilawulayo idluliselwa kwenye inhlangano efanayo; noma b ukusonga umsebenzi wenhlangano ezilawulayo ngokulandisa kwesigaba-107.
c inhlangano ezilawulayo ayisasebenzi noma yehlulekile ukuqala umsebenzi ngesikhathi esilindelwe ngemuva kokunikwa imvume yokusebenza; noma d umlawuli-sikhungo enelisiwe ukuthi isimo okwatholwa ngaso imvume samiselwe emangeni noma kwinkohliso.
a ukwedlulisa ibhizinisi lenhlangano ezilawulayo lidluliselwe enhlanganweni efanayo; noma b ukuqeda umsebenzi wenhlangano ezilawulayo ngokulandisa koMthetho-107.
Inhlangano ezilawulayo engenawo amandla afana nomuntu ophilayo iyophenduka efana nomuntu kusukela osukwini enikwe ngayo imvume ngumlawuli-sikhungo, inhlangano enamandla afana nomuntu ikwazi ukuthola amalungelo nemisebenzi yokuthola, ubunini, ukufuna, ukuqasha, ukuqashisa nokwehlukanisa amafa nokwenza zonke izinto ezibalulekile ekuqhubeni imisebenzi yayo, inqobo uma ilandela le mithetho nebekwe yiyo.
Uma inhlangano ezilawulayo iqhuba elinye ibhizinisi elengeziwe kulelo elilawulwa noma elingaphansi kwalo Mthetho, ngenhloso yokunciphisa ubungozi, umlawuli-sikhungo angabeka imibandela okufanele ilandelwe mayelana nalelo bhizinisi.
Inhlangano ezilawulayo kodwa engabhalisiwe njengenkampani enamasheya ngaphansi koMthetho Wezinkampani we-1973 ingaguqukela kuleyo nkampani ngemvume yombhali nokulandela imibandela enqunywe nguye..
a Ngemuva kokubonisana noKhomishani wabaQoqi-Ntela, uNgqongqoshe unquma umthelela wenqubo yokuhlawulisa intela emaholweni abasebenzi kuhlangene nentela yokuhweba ngomhlaba, izakhiwo nangezitembu, okuyinqubo ephawulwe kulesi sigaba.
Izikhungo ezimbili noma ngaphezulu , izingodla zokulondoloza amathuluzi ezimbili noma ngaphezulu zingadibana noma kwedluliswe amafa noma izikweletu zesikhungo noma ingodla yokulondoloza ifakwe ngaphansi kwenye noma ithathwe ngesinye sezikhungo zokuhweba noma izingodla zokulondoloza, kuye ngesimo ngasinye, inqobo uma umlawuli-sikhungo evumile futhi kulandelwe imibandela ayinqumile.
e Noma isiphi isikweletu, ilungelo, isibophezelo, umsebenzi osalele ngemuva womuntu oyingxenye esebenzela inhlangano noma okweletwa yisisebenzi senhlangano kuphoqelekile ukuba uqedelwe yinhlangano esibumbene egwinye amafa nezikweletu zenhlangano endala, kuye ngesimo ngasinye.
Ilunga ngalinye lesigungu esilawula inhlangano ezilawulayo linesibophezelo sokwethembeka nomsebenzi wokusebenza ngokucophelela kanjalo nokukhombisa ikhono enhlanganweni ezilawulayo.
Umuntu omukela isikhundla kodwa ephule isigatshana-1 wenza icala futhi engahlawuliswa noma aboshwe isikhathi esingevile eminyakeni emibili noma athole inhlawulo nokuboshwa.
a ngaphandle kokwenza uphenyo olwenele ukuthola ukuthi lelo lunga liwufanele yini umsebenzi ngokulandisa kwesigatshana 1 noma b liqashe ilunga liqonda kahle ukuthi aliwufanele umsebenzi umlawuli-sikhungo angahlawulisa inhlangano ezilawulayo imali engevile e-R50 000.
Zingakapheli izinsuku eziyi-14 liqashiwe ilunga elisha lesigungu sokulawula, inhlangano ezilawulayo kufanele yazise umlawuli-sikhungo ngalesi senzo, imnike nemininingwane ayidingayo ngalolu daba.
Imibandela yesigatshana-4 akufanele ithathwe sengathi ilunga lesigungu sokulawula enhlanganweni ezilawulayo liyoqashwa ngemvume yombhali.
uma kuhlaluka kumlawuli-sikhungo ukuthi ilunga ladingiswa noma aliwufanele lo msebenzi ngokwesigaba-1, ngokulandisa kwesigatshana 7, umlawuli-sikhungo angalayela inhlangano ezilawulayo ukuba isuse lelo lunga esigungwini sokulawula inhlangano.
c Uyofuna enhlanganweni ezilawulayo naselungeni elithintekayo ukuba liveze ukuthi kungani kungafanele umlawuli-sikhungo ahoxise umlayelo, lokhu kufanele kwenziwe zingakapheli izinsuku eziyi-14.
Uma umlawuli-sikhungo etshele inhlangano ezilawulayo ukuba isuse ilunga esigungwini sokulawula, inhlangano kufanele ilisuse lelo lunga zingakapheli izinsuku eziyi-14 futhi kufanele siqiniseke ukuthi lowo muntu okukhulunywa ngaye akahlangani nhlobo, ngendlela eqondile noma ethile nokuphatha noma ukubamba iqhaza ekuphatheni inhlangano ezilawulayo.
Uma inhlangano ezilawulayo yehluleka ukuhambisana nesigatshana 8, ngalokho kwehluleka, umlawuli-sikhungo angahlawulisa inhlangano imali engevile ku R5000 usuku ngalunye eqhubeka ngalo nokwehluleka.
Isigaba -952, 3 ne 4 nezinguquko ezidingwa yingqikithi zihambisana nenhlawulo enqunywe yizigatshana -3 no 9.
esiyibhizinisi elibhaliswe ngaphansi koMthetho Wamabhizinisi Azishaya sankampani ka 1984 Umthetho uNo.
v sichaza isikhwama esilawulwa noma esiphethwe yiso..
Okunqanda umuntu ekuqashweni njengomqondisi ngaphandle kwemvume yomunye umuntu..
Ngokulandela lo Mthetho, akekho umuntu ongathola noma agcine amasheya noma umhlomulo othile enhlanganweni ezilawulayo, eyinkampani noma ibhizinisi elizishaya sankampani, uma lokho kuthenga noma ukugcina kunomphumela wokuba lowo muntu ngayedwa noma nomngane wakhe bagcine ngokulawula inhlangano ezibusayo, isimo esinjena ngeke sivunywe ngaphandle kwemvume yombhali.
Ngaphandle kwemvume yombhali, akekho umuntu oyolawula noma athenge amasheya enhlanganweni ezilawulayo neyinkampani noma ibhizinisi elizishaya sankampani uma inani eliphelele lalawo masheya elithengwe yilowo muntu noma yena nomngane wakhe lingaphezulu kwamaphesenti ayi-15 enani jikelele lenhlangano ezilawulayo okukhulunywa ngayo.
i afinyelela enanini elithile; noma ii isikhathi esithile esilindelwe, esingedlule ezinyangeni eziyi-12 ezinqunywe ngumlawuli-sikhungo.
b sokunciphisa ngokushesha amalungelo okuvota ahambisana nenani noma nesibalo samasheya asithengile ngenxa yokuthi ingxenye yamasheya akhe imnika ilungelo lokuvota eledlule emaphesentini ayi-15.
Inhlangano ezilawulayo ingabela abanye amandla noma inike imisebenzi ejutshelwe yona yilo Mthetho noma eminye, kumuntu noma ethimbeni labantu noma ekomidini elemukelwe yisigungu esilawula inhlangano ezilawulayo, noma emnyangweni wenhlangano ezilawulayo, inqobo uma ilandela imigomo enqunywe yinhlangano ezilawulayo.
Umlawuli-sikhungo angehlisela amandla noma enze eminye imisebenzi enikwe yena yilo Mthetho, inqobo uma elandela imigomo ebekwe ngumlawuli-sikhungo.
Inhlangano ezilawulayo noma umlawuli-sikhungo akaphunyikile ekwenzeni umsebenzi wakhe awedlulisele komunye umuntu esigatshaneni- 1 ne- 2, kanti uma sikhona isidingo angafaka isaziso sokuhoxisa lawo mandla noma umsebenzi odluliselwe amandla noma ngasiphi isikhathi uma ebona kufanele, kuye ngesimo ngasinye.
Zingakapheli izinyanga ezine ngemuva kokuphela konyaka wezimali wenhlangano ezilawulayo, kufanele yethule kumlawuli-sikhungo umbiko wonyaka onemininingwane ebekwe nguye nezincwadi zomsebenzi ezicutshungulwe ngumcwaningi-mabhuku ezibonisa ukuthi izindaba nesimo senhlangano siphethwe ngendlela efanele futhi siveza ubuqiniso bayo ngempela.
Umlawuli-sikhungo noma umuntu oqokwe esikhundleni sakhe angahambela noma yimiphi imihlangano yesigungu esilawula inhlangano ezilawulayo noma ikomidi lokulawula futhi angabamba iqhaza kuyo yonke into eqhubekayo kulowo mhlangano ngaphandle kwelungelo lokuvota.
Inhlangano ezilawulayo kufanele inike umlawuli-sikhungo zonke izaziso, amaminithi nemibhalo enikwa amalunga esigungu sokulawala enhlanganweni ezilawulayo noma ikomidi lesigungu sokulawula, ngendlela efana nokuthi umlawuli-sikhungo uyilunga laleso sigungu noma ikomidi.
Kulesi sigaba "imithetho" ichaza imithetho yesikhungo nengodla yokulondoloza.
Ngemuva kokukhipha imvume yenhlangano ezilawulayo, umlawuli-sikhungo kufanele adalule ngokushesha imithetho eyenziwe yileyo nhlangano ngokuyishicilela kwiGazethe ngezindleko eziyokhokhwa yinhlangano ethintekayo.
a Ngaphansi kwalesi sigaba, inhlangano ezilawulayo ingachibiyela noma immise imithetho yayo.
b Ngaphansi kwalesi sigaba, umlawuli-sikhungo angachibiyela noma akhiphe umthetho wesikhashana.
Isichibiyelo esihlongozwayo ngaphandle kokummisa semithetho kufanele sethulwe kumlawuli-sikhungo ngenhloso yokwemukelwa futhi kummele siphelezelwe yincazelo yezizathu zesichibiyelo esiphakanyiswayo.
Ngokushesha ngemuva kokuthola isichibiyelo esihlongozwayo, umlawuli-sikhungo kufanele adalule ushintsho ngokushicilela kwiGazethe lolo guquko ngezindleko eziyokhokhwa yinhlangano ezilawulayo, isaziso siyohlaba ikhwelo kubantu abanogqozi abafuna ukuphikisa ushintsho, abaphikisayo bayofaka izikhalo zabo kumlawuli-sikhungo zingakapheli izinsuku eziyi-14 kusukela osukwini okuphuma ngalo isaziso.
Uma zingekho izicelo zokuphikisa noma umlawuli-sikhungo esezicubungulile lezo zicelo ngemuva kokubonisana nenhlangano ezilawulayo futhi esenqume ukulwemukela uguquko oluphakanyiswayo nolushicilelwe kwiGazethe ngokwesigatshana 5, isichibiyelo siqala ukusebenza ngosuku oluyonqunywa ngumlawuli-sikhungo ngesaziso esiyokhishwa kwiGazethe.
Uma umlawuli-sikhungo enquma ukuchibiyela imithetho ehlongozwayo njengoba ishicilelwe kwiGazethe ngokulandisa kwesigatshana -5, leyo mithetho ephakanyisiwe nesichitshiyelwe kufanele ishicilelwe ngumlawuli-sikhungo kwiGazethe bese iqala ukusebenza ngosuku olunqunywe ngumlawuli-sikhungo ngesaziso seGazethe, lokhu uyokwenza esebonisene nenhlangano ezilawulayo ngemuva komphumela wesicelo sokuphikisa isichibiyelo.
ngemuva kokuthola imvume kaNgqongqoshe.
a Ngokuthola imvume yombhali, inhlangano ezilawulayo ingammisa noma yimuphi umthetho waleyo nhlangano isikhathi esingevile ezinsukwini ezingu 30 ngemuva kokukhipha kwiGazethe isaziso esihlongozwayo sokumisa.
b Ngesikhathi imisiwe, umlawuli-sikhungo engashaya umthetho wesikhashana ngesaziso kwiGazethe ngenhloso yokulawula udaba olusematheni.
c Noma yikuphi ukuphambana nomthetho wesikhashana noma ukwehluleka ukuhambisana nawo kufana nokwephula umthetho noma ukwehluleka ukuhambisana nomthetho.
inhlangano ezilawulayo noma umuntu odluliselwe amandla okuthatha izinqumo zokuqondisa izigwegwe angaguqula noma abuyekeze isinqumo senhlawulo esikhishwe phambilini, noma engeke ayenyusa inhlawulo ebinqunyiwe, lokhu uyokwenza uma kunesizathu esiqinile futhi elandela imigudu ebekiwe yokuguqula isinqumo.
uma umuntu ehluleka ukukhokha inhlawulo noma isinxephezelo esiphawulwe esigatshaneni -10, inhlangano ezilawulayo ingenza umbiko ofungelwe kumabhalane wenkantolo enamandla alokhu noma kumlawuli-sikhungo ochaza inani lenhlawulo noma isinxephezelo, lowo mbiko unamandla afanayo nesinqumo senkantolo sokukhokhisa lowo muntu okweleta inhlangano ezilawulayo leyo mali ebhalwe kuwo.
Lesi sigaba asidungi amalungelo omthetho ojwayelekile omuntu ohlukunyezwe wukwephulwa komthetho noma ukwehluleka ukuhambisana nawo lapho efuna khona imali yesinxephezelo, ngaphandle kwesimo lapho leyo mali seyaqoqwa khona ngaphansi kwesigatshana 1.
Imithetho kufanele ichaze inhloso yokwaba inhlawulo njengoba iphawulwe esigatshaneni 1.
b ogunyazelwe ukusebenza noma obambe iqhaza, lapho eqhube khona noma yimuphi omunye wemisebenzi ngokwethembeka noma ngobudedengu ngaphansi noma kulo Mthetho, imibandela yokubhalisa emakethe yezimali noma imithetho noma imilayelo yenhlangano ezilawulayo.
Ngale kwemibandela ephikisayo kunoma yimuphi umthetho, inhlangano ezilawulayo ingadalula imininingwane ephathelene noma esukela emisebenzini yayo maqondana nenye inhlangano ezilawulayo noma umkhandlu owengamele, akukhathalekile ukuthi ingaphakathi ezweni noma emazweni angaphandle, inqobo nje uma lokho okudaluliwe kuyothuthukisa izinhloso zalo Mthetho eziphawulwe esigabeni -2.
Umuntu angafaka isicelo semvume yokwesula nokukhokhela imigidi yokudayiselana esikhungweni kumlawuli-sikhungo.
ngolunye ulwazi olungacatshangwa ngumlawuli-sikhungo njengolubalulekile.
Umlawuli-sikhungo kufanele akhiphe emaphephandabeni amabili kazwelonke isaziso sesicelo maqondana nomnyango wokwesula nokukhokhela amathuluzi adayisiwe, izindleko ziyokhokhwa yilowo ofake isicelo.
b Ubude besikhathi okungafakwa kuso isikhalo sokuphikisa isicelo kumlawuli-sikhungo.
d ukugcina inqubo yokuphepha nokulondoloza imibhalo ngenhloso yokugcina isimo semibhalo nemigidi yokudayiselana iphephile.
Umlawuli-sikhungo anganquma ngokugcwele noma iyiphi imibandela ephawulwe isigatshaneni -1 a, c no d.
b ukukhipha imvume yomnyango wokwesula ebhukwini nokukhokhela imigidi yokudayiselana kudlondlobalisa izinhloso zalo Mthetho eziphawulwe esigabeni -2.
Umnyango wokwesula ebhukwini nokukhokhela imigidi yokudayiselana kufanele ichaze ukuthi lomnyango ungasebenza ukwesula ebhukwini nokukhokhela imigidi yokudayiselana, noma okukodwa kwakho, inhloko-hhovisi ezinze eNingizimu Afrika nezindawo lapho uyosebenza khona nombandela wokuthi umnyango ngeke usebetshenziswe kwenye indawo ngaphandle kwemvume yombhali.
Noma nini, umnyango wokwesula ebhukwini nokukhokhela imigidi yokudayiselana ungafaka isicelo sokuchibiyela imigomo nemibandela okwakhishwa ngayo imvume yokusebenza kumlawuli-sikhungo.
Izigaba -49, 50 ne- 51 ziyasebenza kanti izinguquko ziyohambisana nengqikithi eqondene nokuphela kwesikhathi, ukuvuselela, ukwenqaba isicelo sokuvuselela, ukuhoxisa noma ukumisa imvume yokwesula ebhukwini nokukhokhela imigidi yokudayiselana.
Isigaba- 62 sisebenza nezinguquko ezidingwa yingqikithi yomnyango wokwesula ebhukwini nokukhokhela imigidi yokudayiselana.
Iminyango emibili noma ngaphezulu ingahlangana, ibumbane noma kwedluliselwe komunye umnyango amafa noma izikweletu noma zidliwe ngomunye umnyango ngemvume yombhali ngaphansi kwemibandela enqunywe nguye.
Isigaba -54 sisebenza nezinguquko ezidingwa yingqikithi yokuhlangana noma yokwedlulisa eziphawulwe esigatshaneni 1.
Umlawuli-sikhungo kufanele anqume inqubo yokuziphatha yalabo abanegunya lokusebenza.
Inqubo yokuziphatha iyisibophezelo ebantwini abanegunya lokusebenza, abasebenzi babo kanye namakhasimende.
ukusebenza ngobuqotho esimweni sezifiso ezishayisanayo.
f noma yiluphi udaba olubalulekile noma oluphuthumayo okufanele lusingathwe ngaphansi kwenqubo yokuziphatha ngenhloso yokufeza izinhloso zalo Mthetho.
Kodwa elingahlanganisi iKhomishani Yokutshala Izimali Emphakathini esungulwe yisigaba -2 soMthetho Wokutshala Izimali Emphakathini we-1984 Umthetho uNo.
inkantolo yesifunda sichaza inkantolo esungulelwe umnyango wesifunda ngaphansi koMthetho Wezinkantolo Zemantshi ka 1944 Umthetho uNo.
imakethe elawulwayo ichaza imakethe, kungaba ngeyasekhaya noma yakwamanye amazwe elawulwa ngaphansi kwemithetho yezwe lapho imakethe iqhuba khona ibhizinisi njengomhwebi wasemakethe odayisa amathuluzi okuhweba emakethe yezimali abhalisiwe.
Umuntu wangakaphathi owaziyo ukuthi unolwazi lwangaphakathi nosebenza ngqo noma ngandlela thize ngamathuluzi okuhweba noma othuma omunye umuntu ngalawo mathuluzi abhaliswe emakethe elawulwayo nokupotshoza ulwazi ngawo noma okungenzeka athinteke ngalolo lwazi, wephula umthetho.
uphenduke umuntu wangaphakathi ngemuva kokuba enike umlayelo wokuhweba umuntu onegunya lokusebenza nalapho umlayelo ungazange uguqulwe nhlobo ngemuva kokuphenduka umuntu wangaphakathi.
a Umuntu wangaphakathi owaziyo ukuthi unolwazi futhi osebenzela ngqo noma ngandlela thize omunye umuntu ngamathuluzi okuhweba abhaliswe emakethe elawulwayo athintekayo elwazini lwangaphakathi olupotshokile noma okunethuba lokuba aphazamiseke, wephula umthetho.
Ubengumuntu wangaphakathi ngemuva kokukhipha umlayelo kumuntu onegunya nokuthi lowo mlayelo awuzange uguquke ngemuva kokuba esebenze ngaphakathi.
a Umuntu wangaphakathi owaziyo ukuthi unolwazi lwangaphakathi noludalulela omunye umuntu, uyobe wephula umthetho.
b Umuntu wangaphakathi nakuba engenalo icala ngokuhlonza kwendima a uma lowo muntu wangaphakathi eveza ubufakazi obunezinkomba eziqinile zokuthi wadalula ulwazi lwangaphakathi ngesikhathi eqhuba umsebenzi wakhe ojwajelekile ngesikhathi eqashiwe, esehhovisi noma ngokwesikhundla sakhe futhi evuma ukuthi lolo lwazi lwaluyimfihlo yangaphakathi.
Umuntu wangaphakathi owaziyo ukuthi unolwazi lwangaphakathi nokhuthaza noma ofaka umoya komunye noma odikibalisa noma omisa omunye umuntu ekuhwebeni ngamathuluzi athile abhaliswe emakethe yezimali noma lawo mathuluzi angase athinteke, wephula umthetho.
maqondana nomuntu odayisa ngamathuluzi okuhweba; noma d Uma ulwazi lutholwe emininingwaneni esitholakala emphakathini.
b lwedluliswa kuphela ngemuva kokukhokha imali; noma c lushicilelwe kuphela ngaphandle kwemingcele yaseNingizimu Afrika.
b ofaka isicelo sokuthenga noma sokudayisa amathuluzi okuhweba emakethe yezimali abhalisiwe awaziyo ukuthi uma kungenzeka kuyoba nomthelela ophawulwe endimeni a.
Umuntu ophambana nesigatshana -1 wephula umthetho.
i Ukubandanyeka esenzweni, emkhubeni noma ohlelweni sebhizinisi maqondana nokuhweba ngamathuluzi okuhweba abhalisiwe emakethe elawulwayo, leso senzo esiyinkohliso noma esinomthelela wokukhohlisa.
Inqobo uma ukusebenzisa amalinge okusimamisa intengo ngendlela engaphambene nemithetho noma imibandela yokubhalisa emakethe yezimali futhi engeke ithathwe njengenenkohliso, engalungile, engamanga noma enenkohliso ngemibandela ehlinzekwe yilesi sigaba noma uhwebo ngolwazi lwangaphakathi ngencazelo yesigaba- 73 na -77.
Ngokwenhloso yesigatshana -3a, ukuthenga noma ukudayisa amathuluzi okuhweba abhaliswe emakethe yamathuluzi ezimali ayibandakanyi uguquko ebuninini uma umuntu obenomhlomulo kulawo mathuluzi ngaphambi kokuthenga noma ukudayisa engumuntu oxhumene nomuntu okade evele enobunini bawo ngemuva kwesigameko sokuthenga noma sokudayisa lawo mathuluzi, akukhathalekile ukuthi ngendlela eqondile noma ngenye indlela.
b noma yimuphi umbiko, isethembiso noma umbiko wokungathekisa ngekusasa oshiya ngaphandle ubuqiniso obuthile, umbiko ongamanga, odukisayo noma okhohlisayo owaziwayo ngumuntu owenzile noma okufanele ngabe uyazi ukuthi ungamanga, uyadukisa noma unenkohliso ngenxa yokushiya ngaphandle ubuqiniso obuthile embikweni.
Umuntu ophambana nesigatshana- 1, wephula umthetho.
izindleko zecala eziwumthamo onganqunywa yinkantolo.
v izindleko zecala eziwumthamo onqunywe yinkantolo.
v izindleko zecala eziwumthamo onganqunywa yinkantolo.
e izindleko zecala eziwumthamo onganqunywa yinkantolo.
Uma lowo muntu ophawulwe esigatshaneni -2, 3 no 4 ebekwa icala njengomuntu wangaphakathi oqagulwe esigatshaneni -2, 3 no -4, uyobekwa icala kanye nalowo muntu lapho eyokhokha khona isamba esibekwe esigatshaneni- 2i, iii no v, 3i, iii no v noma -4a, c no d, kuye ngesimo ngasinye.
Inzuzo eyenziwe noma inzuzo ebingenziwa ngamathuluzi okuhweba abhalisiwe nganoma yisiphi isikhathi noma ukulahlekelwa obekungagwenywa iyonqunywa yinkantolo ngokubona kwayo ngemuva kokubhekela izimo okuqhutshwe ngazo uhwebo njengoba ziphawulwe esigatshaneni -2, 3 no 4, ubude besikhathi phakathi komgidi wokuhweba nokushicilela ulwazi lwangaphakathi nezinye izimo ezithintekayo.
c Yonke imali engakhokhwanga ngokuchaza kwendima b, ingena esikhwameni sesigungu.
kuzo zonke izigameko behweba ngethuluzi elifanayo ngesikhathi esisodwa noma ngasiphi isikhathi emuva kwalokho ngosuku olufanayo, ngumuntu wangaphakathi noma omunye oqondwe endinyaneni ii.
a Esilingana naleso esiwumehluko phakathi kwentengo okwahweba ngayo ofake isicelo nentengo enqunywe yinkantolo noma okufikwe esivumelwaneni ngayo nokuyintengo efana naleyo eyayingatholakala uma ulwazi lwangaphakathi lwalushicilelwe ngesikhathi sokudayiselana;.
Kube yisamba esincane kunesinye, ngaphandle uma isisebenzi sezinxephezelo sinquma ngokwaso ukuthi ofake isicelo kufanele athole imali encane.
Isamba esikhishwe ngalo mgidi ohlonzwe esigabeni- 85 kufanele sidonswe kunoma iyiphi imali elondolozwe ngaphansi kwalesi sigaba.
Inkambiso yomthetho ovamile wesibophezelo sokukweleta uyasebenza emthethweni wokunxeshezelwa osungulwe yilesi sigaba.
Ingosi ingahoxisa, ilaxaze noma ibekezele inqubo yokuthatha izinyathelo zomthetho eziqalwa ngokulandisa kwesigaba- 77 kodwa isivumelwane sokubekezela kufanele senziwe ngaphansi kwesinqumo senkantolo kanjalo nanoma iyiphi inkokhelo eyenziwe ngaleyo ndlela kufanele idalulwe emphakathani.
Uma izinyathelo zomthetho zingakaqalwa, noma yisiphi isivumelwane sokubekezela singenziwa isinqumo senkantolo, amathimba abandanyekayo kuso nenkokhelo ehlawulwe mayelana naleso sivumelwane yenekelwe umphakathi, lokhu kuyokwenziwa ngemuva kokuba isigungu sifake isicelo enkantolo nalapho amathimba athintekayo enikwe isaziso.
Inkantolo Ephakeme noma eyesifunda kuphela enamandla okuqulisa icala noma yisiphi isenzo sokwephula umthetho esiphawulwe esigabeni -73 no- 76 nokukhokhisa inhlawulo ephezulu kakhulu enqunywe esigabeni -15(a).
Ngokwenhloso yesigatshana- 1 nezigaba -77 no -81, inkantolo enamandla okulawula nefanele ihlanganisa leyo nkantolo enamandla okuzinze kuyo imakethe elawulwayo noma lapho kukanise khona inhloko-hhovisi noma lapho kwaqhubeka khona umsebenzi othile noma ukwephulwa komthetho.
Ekuhlaziyeni noma iyiphi inhlawulo echazwe esigabeni -115(a), inkantolo kufanele ibhekele zonke izinqumo ezike zakhishwa esikhathini esedlule ngaphansi kwesigaba -77 ezivela ngaphansi kwesimo esifanayo.
Ekuhlaziyeni noma yisiphi isinqumo esikhishwe ngaphansi kwesigaba -77, inkantolo kufanele ibhekele noma iyiphi inhlawulo evela ngaphansi kwesimo esifanayo esakhishwa esikhathini esedlule ngaphansi kwesigaba -15a.
Ngemuva kwesicelo esifakwa yisigungu, inkantolo inganquma ukudla amafa noma ivimbele ukuba izimpahla zingafihlwa, zingasuswa, zingalinyazwa noma zishabalale.
Isigungu singafaka isicelo sokuvimbela noma sokwenqabela umuntu othile owenze inzuzo noma ogweme ukulahlekelwa noma lowo obonwa yisigungu njengomuntu ohlomulile noma ogweme ukulahlekelwa ngendlela ephawulwe esigabeni -77.
Lezi zinyathelo zingahlanganisa ukuthola isinqumo sokuvimbela ukuba amafa angadayiswa noma kulahlwe ubufakazi.
a singaphenya noma yiluphi udaba oluphathelene nokwephula umthetho okuphawulwe esigabeni -73, 75 no 76 kuhlangene nokuhweba ngolwazi lwangaphakathi ngokulandisa kwesigaba- 440F soMthetho Wezinkampani we- 1973 kanjalo noMthetho Wokuhweba Ngolwazi Lwangaphakathi ka 1998 Umthetho uNo.
h ngemuva kokubonisana nezimakethe ezilawulwayo ezifanele zaseNingizimu Afrika kufanele lezo zimakethe zisebenzise izinhlelo njengoba isidingo silawula ukuze kube lula ukuqapha nokuqagula izimo zokuphazanyiswa kwalesi Sahluko.
a Incwadi yemvume ehlonzwe esigatshaneni -2f ingakhishwa ngesicelo sesigungu, sejaji noma semantshi enamandla endaweni okukanise kuyo amagceke athintekayo..
b Leyo ncwadi yemvume ingakhishwa kuphela uma kucaca elwazini olufungelwe ukuthi asikho isizathu sokukholwa ukuthi umbhalo ophathelene nodaba oluphenywayo ngaphansi kwesigatshana- 2a lugcinwe kulawo magceke athintekayo.
c Noma yimuphi umuntu obanjelwe umbhalo ngaphansi kwesigatshana -2f noma isithunywa esigunyazwe ngonegunya lokusebenza, unelungelo lokuhlola lowo mbhalo futhi akhiphe izingxenyana ezithile zawo ngaphansi kweso lesigungu ngezikhathi zomsebenzi zehhovisi lesigungu.
Ngokulandela imibandela engase inqunywe, isigungu singedlulisela kwabanye amandla okuphenya izinsolo ezithile zokwephula umthetho walesi Sahluko kunoma ngubani onamandla, bese lowo muntu egidlabezwa amandla abekwe esigatshaneni -2d, e no f.
Isigungu kufanele siqikelele ukuthi isaziso sesiphakamiso noma isichibiyelo somthetho wokuthunaza imakethe sishicilelwa kwiGazethe, ukubiza bonke abathintekayo abanesifiso sokuphikisa ukuba benze njalo zingakapheli izinsuku eziyishumi nane kusukela osukwini lokushicilelwa kwesaziso.
Uma zingekho izicelo zokuphikisa noma uma isigungu sesicubungule zonke izicelo zokuphikisa sase sinquma ukuqalisa noma ukuchibiyela umthetho ophakanyiswayo ngohlobo olushitshiyelwe kwiGazethe ngokulandisa kwesigatshana -6, umthetho noma isichibiyelo siyokhangiswa yisigungu ngesaziso kwiGazethe, usuku lokuqala komthetho luyonqunywa yisigungu.
Ngemuva kokucubungula izicelo zokuphikisa, sekuboniswene nengosi, isigungu sesinqume ukuchibiyela noma ukuguqula umthetho ophakanyiswayo njengoba ushicilelwe kwiGazethe, ngencazelo yesigatshana -6, umthetho ophakanyiswayo noma oguquliwe kufanele ushicilelwe yisigungu kwiGazethe bese uqala ukusebenza ngosuku olunqunywe yisigungu, lolu suku kufanele lwaziswe ngesaziso kwiGazethe.
Umthetho oshaywe ngaphansi kwesigatshana -2 uyabophezela ebantwini abalawulwayo nasemalungeni omphakathi.
Uma Umqondisi Wokushushisa Imisebenzi Yomphakathi ehluleka ukushushisa isenzo esisolwayo ngaphansi kwalesi Sahluko, isigungu singashushisa lesi senzo kunoma iyiphi inkantolo efanele ngenhloso yokushushisa lelo cala, isigaba -8 no- 3 soMthetho Wenqubo Elawula Ubugebengu we-1977 Umthetho uNo. 51 ka 1977 asisebenzi kulokhu kushushisa.
Uma sithola isicelo sengosi, isigungu singaphenya noma yiluphi udaba futhi sibizele phambi kwaso noma yimuphi umuntu ngenhloso yokumphenya kabanzi ngodaba oluqondwe esigatshaneni - 2a, d no e.
Ingosi Yokuhweba Ngolwazi lwangaphakathi esungulwe yisigaba soMthetho Wokuhweba Ngolwazi Lwangaphakathi we- 1998 isaqhubeka nakuba lowo Mthetho uchithwe yisigaba- 117.
b Kusuka ngosuku okuqala ngalo loMthetho , Ingosi Yokuhweba Ngolwazi Lwangaphakathi okuqondiswe kuyo endimeni a yaziwa ngokuthi Yingosi Elawula Ukuthunazwa Kwemakethe, konke okuphawulwe emithethweni kufanele kuthathwe ngokuthi kuqondwe eNgosini Elawula Ukuthunazwe Kwemakethe, ngaphandle uma kucaca ukuthi akufanele.
Ukuphenya noma yiluphi udaba lokwephula umthetho okuphawulwe esigabeni-822a.
d Ingosi ayiqondile ukusebenza njengesigungu sokuphatha lapho isebenzisa amandla aqondwe endimeni-c.
inike isigungu noNgqongqoshe imibhalo efanayo nemiqulu yokuqhubeka nophenyo lwengosi olufunwa yisigungu noma nguNgqongqoshe.
a Ingosi ibunjwe ngusihlalo namanye amalunga kanjalo nalawo angamabamba aqokwe nguNgqongqoshe.
b Ilunga noma ibamba lihlala esikhundleni isikhathi ezingedluli eminyakeni emithathu, kuye ngokunquma koNgqongqoshe ngesikhathi liqokwa futhi unelungelo lokuqokwa kabusha ekupheleni kwesikhathi esibekiwe; uma ovele esesikhundleni engaqokwa kabusha noma lingaqashwa ilunga elisha, lowo omdala angahlala ehhovisi isikhathi esengeziwe kodwa esingedluli ezinyangeni eziyisithupha.
c Ungqongqoshe angasusa usihlalo ehhovisi lokuphatha noma aqede ubulunga banoma yiliphi ilunga uma kunesizathu esihle salokho, lesi sinyathelo siyothathwa ngemuva kokunika usihlalo noma elinye ilunga ithuba elenele lokuveza ubufakazi noma ukuzivikela ukuthi kungani singafanele isinyathelo sokususa noma sokumisa ubulunga.
j Abantu ababili abanolwazi olunzulu olufanele namabamba abo.
Abantu okuqondiswe kubo esigatshaneni-3 baqokwa ngesizathu sokutholakala kwabo nolwazi lwemakethe yezimali, akudingekile ukuba baze bagunyazelwe ukusebenza kule mboni.
Ingosi kufanele iqoke emalungeni ayo oyokwenza umsebenzi wephini likasihlalo ngesikhathi engekho ehhovisi noma engakwazi ukwenza imisebenzi efanele kasihlalo.
Amalunga engosi angafaka omunye umuntu noma abantu njengamalunga okwengezela engosi.
Onke amalunga engosi, ngaphandle kwalawo okwengezela anevoti elilodwa odabeni oludingidwa yingosi kodwa ilunga eliyibamba linezwi lokuvota kuphela uma ilunga eligcwele nelimmelwe lingekho emhlanganweni.
Imihlangano yengosi ibanjwa ngezikhathi nendawo enqunywe ngusihlalo kodwa amalunga amane analo igunya lokuphoqa usihlalo ukuba abize umhlangano wengosi zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa zamalanga okusebenza. Lokhu kungenzeka ngokukhipha isaziso esibhaliwe saqondiswa kusihlalo.
Usihlalo kufanele anqume inqubo yomhlangano wengosi.
Uma kukhona amalunga angaphansi kwesithupha emhlanganweni wengosi, isinqumo seningi lamalunga akhona kulowo mhlangano siyothathwa njengesinqumo sengosi.
Azikho izenzo zengosi eziyothathwa njengamampunge ngesizathu sokuthi kwakukhona isikhala somuntu engosini noma elinye lamalunga lalingekho ngesikhathi kuqhubeka umhlangano noma kuthathwa isinqumo.
Ekwenzeni imisebenzi yayo, ingosi isizwa ngumqondisi ophakeme oqokwe yisigungu ngemuva kokubonisana nengosi, lomqondisi angahambela imihlangano yengosi kodwa akanagunya lokuvota kulowo mhlangano.
Izindleko zokuqhuba umsebenzi wesigungu naleyo yengosi elawulwa yilesi Sahluko ithathwa emalini ephoqwe yisigungu ezikhungweni ngaphansi kwesigaba -15A soMthetho Wemisebenzi Yezimali we-1990.
Akukho lutho kulesi Sahluko okubeka engcupheni amalungelo amile anoma ngubani ohlukemezekile ngesenzo sohwebo noma sokwephula umthetho okuhlonzwe kulesi Sahluko sokufuna isinxephezelo semali engafinyelele kuleyo eqoqwe yilowo muntu ohlukumezile noma ophule umthetho njengoba isigaba -77 silandisa.
Ngaphansi kwesigatshana - no - , akekho umuntu ongadalulela omunye ulwazi aluthole ngomsebenzi awenzayo, ngencazelo yalesi Sahluko.
Noma ngubani ophambana nesigatshana- 1 wephula umthetho futhi angalahla yicala bese ehlawuliswa noma adonse isigwebo esingedluli eminyakeni emibili noma athole isigwebo senhlawulo nokudonsa iminyaka ejele.
e yingosi uma lokho kuhlomulisa umphakathi; noma f yingosi, ngokushicilela isimo nomphumela wophenyo ngaphansi kwalesi Sahluko.
Ingosi ingashiyelana ulwazi lwanoma yiluphi udaba olungaphansi kwalesi Sahluko nezinye izikhungo eziqokele engosini abantu, Umkhandlu Olawula Amathuluzi Okuhweba Emakethe yezimali ebunjwe yisigaba - 440B soMthetho Wezinkampani we- 1973, Ibhange-ngodla laseNingizimu Afrika, Isigungu Sabacwaningi-mabhuku Nababunguli bawo saseNingizimu Afrika esibunjwe ngaphansi koMthetho Wabacwaningi-mabhuku Nabacubunguli bawo we-1991, zonke izinhlangano ezizilawulayo, Isikhungo Sobunhloli Bezimali esisungulwe wuMthetho Wesikhungo Sobunhloli Bezimali we-2001 Umthetho uNo. 38 we- 2001, Umnyango kaZwelonke Olawula Izimali, uNgqongqoshe weziMali nabanye abantu abanesibophezelo sokulawula, ukuphenya noma ukushushisa uhwebo ngolwazi lwangaphakathi, imikhuba engavumelekile nokunye ukuthunaza imakethe, akukhathalekile ukuthi baseNingizimu Afrika noma kwamanye amazwe.
Wokuhweba Ngolwazi Lwangaphakathi sesichithiwe, isigungu sinesibophezelo sokuphenya zonke izenzo zokwephula umthetho ngokwalesi sigaba kanjalo nomthetho wakamuva, lezo yizenzo zangaphambi kokuchithwa komthetho, ngakho sinamandla nemisebenzi ephawulwe yisigaba -82.
Umkhandlu Olawula Amathuluzi Okuhweba Emakethe yezimali obunjwe ngaphansi kwesigaba -440B soMthetho Wezinkampani we- 1973 kufanele udalulele isigungu lonke ulwazi onalo mayelana nesenzo esiphambene esiphawulwe kulesi Sahluko.
Isigungu singadalula ulwazi olutholwe ngaphansi kwesigatshana- 2 kunoma yisiphi isikhungo noma abantu abachazwe esigabeni- 863.
Umuntu olawulwayo kufanele aqoke futhi ngaso sonke isikhathi abe nomcwaningi-mabhuku osasebenza kulo mkhakha kodwa ongenaqhaza eliqondile noma ngandlela thize lezimali ebhizinisini aqashwe kulo njengomcwaningi-mabhuku.
Ayikho inkampani noma ibhizinisi labacwaningi-mabhuku noma ilunga laleyo bhizinisi lapho umuntu olawulwayo noma ongumqondisi, isisebenzi noma oqashwe yilowo muntu olawulwayo oyoba neqhaza elithile lobunini aphinde aqashwe njengomcwaningi-mabhuku walowo muntu noma ibhizinisi lapho enomhlomulo khona.
Umlawuli-sikhungo kufanele emukele umcwaningi-mabhuku oqashiwe kuzo zonke izinhlangano ezizilawulayo, ngesinye isikhathi angahoxisa imvume yokuqashwa komcwaningi-mabhuku.
c Alondoloze imibhalo efanele endaweni ephephile, ingaba ngohlobo olwenziwa yikhompuyutha noma ngenye indlela isikhathi esiyiminyaka emihlanu noma ngaphezulu kusukela osukwini lokugcina okusetshenziswe noma okubhalwe ngalo okuthile kulawo mabhuku.
Ngokulandela amaqophelo avumelekile okucwaninga amabhuku, umcwaningi-mabhuku uyohlola izincwadi zomsebenzi nombiko wezimali wokuphela konyaka azenelise ukuthi amabhuku ezimali ahambisane nemibandela yalo Mthetho nokuthi imibiko yezimali yokuphela konyaka idwetshwe ngendlela efanele ukuze iveze isithombe okuyiso samafa nezimali zebhizinisi nesimo somsebenzi womuntu olawulwayo.
b ngodaba olunqunywe ngumlawuli-sikhungo.
Uma umcwaningi-mabhuku engakwazi ukwethula lowo mbiko ngaphandle kokuphawula okuthile okungahambi kahle noma okwenza angakwazi ukuchaza kahle isimo sebhizinisi, uyokwenza umbiko uchaza lesi simo namaphuzu amvimbela ukuba ehluleke ukwenza umbiko noma ukuveza umbono wakhe ophelele ngesimo sebhizinisi.
Uma umcwaningi-mabhuku womuntu olawulwayo ekhipha imibhalo efanayo yombiko noma eminye imibhalo ehlonzwe esigabeni- 205b ngaphansi koMthetho Wabacwaningi Nabacubunguli-mabhuku boMphakathi we- 1991, umcwaningi-mabhuku kufanele ethule omunye umbhalo kumlawuli-sikhungo, noma kungaba khona omunye umthetho ophikisayo uma umcwaningi-mabhuku esebenzela inhlangano ezilawulayo noma umnyango wokwesula ebhukwini nokukhokha imigidi yokudayiselana noma enzela leyo nhlangano ezilawulayo, kwisimo lapho umcwaningi-mabhuku eqashwe ngumuntu ogunyazelwe umsebenzi noma obambe iqhaza.
b Ethule lowo mbiko kumlawuli-sikhungo noma enhlanganweni ezilawulayo, kuye ngesimo ngasinye uma umcwaningi-mabhuku ebenesizathu sokwethula umbiko kumuntu ohlonzwe esigabeni -2095a woMthetho Wabacwaningi Nabacubunguli-mabhuku oMphakathi we-1991 ukuba ubengesulanga emsebenzini.
Umcwaningi-mabhuku kufanele azise ngokubhalwe phansi umlawuli-sikhungo noma inhlangano ezilawulayo nganoma yiluphi udaba oluphathelene nomuntu olawulwayo nolwaziwe ngumcwaningi-mabhuku ngesikhathi ecwaninga amabhuku olubonakala luphambene nesimo esifanele ngombono womcwaningi noma olungabeka engcupheni igalelo lomuntu olawulwayo ukuhlangabezana nezikweletu zakhe ngaso sonke isikhathi, lokhu kuyohamba ngesimo ngasinye.
Ukukhipha umbiko noma ulwazi okwenziwa ngumcwaningi-mabhuku akusho ukuphambana nombandela womthetho noma ukwephula umgomo wokuziphatha ngendlela efanele komuntu onguchwepheshe, nokuyinto eyisibophezelo somcwaningi-mabhuku.
Ukwehluleka, ngaphandle kokuzenzisa komcwaningi-mabhuku ukwethula umbiko noma ulwazi ngaphansi kwalo Mthetho akuniki omunye umuntu ilungelo lokuthathela umcwaningi-mabhuku izinyathelo ebezingeke zitholakala ukuba lokho kwehluleka akwenzekanga.
Noma ngasiphi isikhathi, umlawuli-sikhungo angakhipha umlayelo wesaziso esibhaliwe oqondiswe kumuntu olawulwayo ukuba ethule umbiko wocwaningo-mabhuku, imibhalo nombiko wezimali wokuphela konyaka singakapheli isikhathi esithile esinqunywe esazisweni.
Umuntu onika ulwazi, incazelo noma ofinyelela emibhalweni ethile, azi ukuthi lolo lwazi, incazelo noma imibhalo ingamanga noma iholela ophathe, wephula umthetho ngaphansi kwesigatshana 1.
avela phambi kombhali ngesikhathi nendawo ethile ebekiwe; noma b ukulayela izinhloli ngaphansi kwesigaba- 3 soMthetho Wezikhungo Zokuhlola Izimali we-1998 Umthetho uNo. 80 we- 1998 ukuhlola izindaba zomuntu osolwayo.
Uma umsolwa efakwa imibuzo ngaphansi kwesigatshana -1aii, futhi enesibopho sokuphendula imibuzo okungenzeka imbophe noma imbeke engcupheni yokulahlwa ngecala uma eshushiswa ngecala lobugebengu, ubufakazi okutholakala ngale mibuzo nezimpendulo ngeke bathathwa njengobufakazi obemukelekile enkantolo, uma kuqhubeka icala, ngaphandle kwesimo secala lokuvukela umbuso.
f ukwedlulisela udaba kuMqondisi kaZwelonke Wokushushisa Izindaba Zomphakathi, inqobo uma lokho kuphambana nomthetho noma ukwehluleka kulawulwa yilo Mthetho.
Umlawuli-sikhungo angakhipha isinqumo senhlawulo esiwombeni sokwehluleka komuntu olawulwayo ukuba ethule kumlawuli-sikhungo noma yimuphi umbiko, isitatimende, omunye umbhalo noma ulwazi oludingwa kungenjalo olungaphansi kwalo Mthetho, le nhlawulo ngeke idlule ku R1 000 noma imali ethile enqunywe ngumlawuli-sikhungo usuku ngalunye lokuqhubeka kokwehluleka, lo mlayelo kufanele ulandelwe singakapheli isikhathi esithile.
e esilayeza umuntu olawulwayo ukuveza ubufakazi noma izizathu zokuthi kungani kungafanele ahlawuliswe.
a ukukhokha inhlawulo; noma b ukufaka isikhalo sokwedlulisa udaba esigungwini esifanele, ngaphansi kwesigaba -111 esikhononda ngenhlawulo.
Uma umuntu olawulwayo ehluleka ukukhokha inhlawulo noma efaka isikhalo sokwedlulisa udaba ngokulandisa kwesigatshana 3, umlawuli-sikhungo angenza umbiko ofungelwe awunike umabhalane wenkantolo enamandla noma umlawuli-sikhungo, lapho ebeka khona isamba senhlawulo ekhokhiswe umuntu olawulwayo, lombiko unomthelela ofanayo nogunyazwe yinkantolo ovuna isigungu lapho ikweletwa khona imali ebekwe kulowo mbiko.
a ilahla ngecala umuntu onegunya lokusebenza noma obambe iqhaza, isisebenzi noma oqashwe kulelo bhizinisi, lapho etholwe ephule omunye wale Mithetho noma icala elibandakanya isenzo sokungethembeki noma sokwehluleka ukwenza okufanele; noma b ekuqhubekeni kophenyo oluqondene nomuntu ngaphansi kwendima-a, kutholakala ukuthi uyingxenye noma kunezinsolo zokuthi uyathinteka ezenzweni zobudedengu noma zokungethembeki, ngaphezulu kwesimo esiphawulwe endimeni -a, esigwebeni esingakhishwa, inkantolo inganquma ukwephuca umuntu amagunya okwemukelwa isikhathi esinganqunywa yinkantolo lapho engeke akwazi ukuqhubeka nebhizinisi noma ukuqashelwa umsebenzi wokwethembeka.
Ngokuveza isizathu esiqinile, inkantolo ingaguqula noma ibuyisele eceleni isinqumo sokwephuca amandla esenziwe ngaphansi kwesigatshana-1.
Umlawuli-sikhungo wenkantolo owenze isinqumo sokwephuca amandla ngokulandisa kwesigatshana-1, sokuguqula noma sokubuyisela eceleni ngaphansi kwesigatshana-2 kufanele azise ngokushesha umlawuli-sikhungo nenhlangano ezilawulayo efanele ngalesi simo.
Asikho isinqumo sokwephuca amandla esenziwe ngaphansi kwesigatshana-1 esingaphazamisa amandla enhlangano ezilawulayo okuqondisa izigwegwe kumuntu othintekayo, ngokulandisa kwemithetho eyibusayo.
b elenza imisebenzi ngokuhambisana nalo Mthetho.
Ngosuku okuqala ngalo ukusebenzi kwalo Mthetho, isigungu kufanele siqashe amalunga ekomidi lokuphoqelela ayisibalo esifanele nesingakhethwa yisigungu: Okubalulelikile wukuthi okungenani ababili babo kufanele kube ngabantu abaqeqeshelwe ezomthetho.
Kuye ngokwehlukana kwezidingo, nangaphansi kwezimo ezithile, ikomidi lokuqondisa linganxenxa umuntu noma ngaphezulu abanolwazi olunzulu olufanele ukuba ngamalunga okwengezela ekomidini.
Alikho ilunga lekomidi lokuqondisa ebelibambe iqhaza ophenyweni lodaba noma elineqhaza odabeni elingaba yingxenye yokuthatha isinqumo esenziwa yikomidi lokuqondisa.
Isigungu kufanele siqoke kumalunga ekomidi lokuqondisa usihlalo nephini lakhe eliyoqhuba imisebenzi kasihlalo uma engekho ehhovisi noma usihlalo engakwazi ukwenza imisebenzi yakhe.
Nganoma yisiphi isikhathi, isigungu singabumba kabusha ikomidi lokuqondisa kodwa lesi senzo ngeke siphazamise ubulungu bekomidi okuqondiswe kulo esigabeni-100 ngesikhathi kuqhutshekwa nophenyo oludingidwa yilelo komidi.
Uma umlawuli-sikhungo noma ingosi okuqondiswe kuyo yedlulisela ekomidini lokuqondisa ngaphansi kwesigaba -94, ikomidi lokuqondisa kufanele lidingide udaba ngokulandela izigaba -102 kuya ku -105, kuye ngokuthi yiziphi izigaba ezithintekayo kuleso simo.
c imininingwane enqunywe yisigungu.
Usihlalo wekomidi lokuqondisa ngokusizwa ngabasebenzi besigungu abagunyazwe ngumlawuli-sikhungo unesibophezelo sokuphatha wonke umsebenzi wekomidi lokuqondisa, kufanele abe udaba ngalunye olwedluliselwe ekomidini kwithimba elibunjwe ngusihlalo noma yiphini likasihlalo elibandakanya okungenani amalunga amabili ekomidi anolwazi olufanele lokuthatha isinqumo ngodaba.
Ithimba lizinqumela inqubo yokwenza umsebenzi.
inqubo yethimba ivulelekile emphakathini.
Isinqumo sethimba elinikwe umsebenzi kufanele sibhalwe phansi futhi sibeke izizathu zesinqumo.
Isinqumo seningi lamalunga ethimba sithathwa njengesinqumo sekomidi lokuqondisa.
Ukwedluliswa kodaba luye ekomidini lokuqondisa, ngokulandisa kwesigaba -94(e) kungahoxiswa noma yinini ngumlawuli-sikhungo noma ingosi, kuye ngesimo.
Amandla esigungu okuqalisa izinyathelo zenkantolo ngaphansi kwesigaba -77 eziqondiswe kumuntu ophambene nesigaba- 73, uma singaphikisani nesigaba-1055 awaphazanyiswa wukwedluliselwa ekomidini lokuqondisa ngokulawula kwesigaba 94e.
Ukwedluliswa kodaba ekomidini lokuqondisa kufanele kuphelezelwe ngumbiko wophenyo noma ukuhlola okuphawulwe esigabeni -93 noma ophenyweni olwenziwe ngaphansi kweSahluko VIII, kuye ngesimo ngasinye, kuhambisane nobufakazi obufanele bezinsolo zokweqa umthetho noma zokwehluleka eziphambi komlawuli-sikhungo noma ingosi.
Ikomidi lokuqondisa kufanele lethule umbiko ofanayo nobufakazi obuphawulwe esigatshaneni-1 kanye nemininingwane yezinsolo zokweqa umthetho noma zokwehluleka ukuhambisana nalo Mthetho koziphendulelayo umsolwa engaxuba lesigungu esilawula noma esiphethe umuntu olawulwayo, lo mbiko uyophoqa umsola ukuba aphendule ngombiko ofungelwe singakapheli isikhathi esinqunywe yikomidi lokuqondisa.
Ithimba elabelwe udaba kufanele lucubungule bonke ubufakazi elibunikiwe ngaphambi kokulalela obunye, kuye ngokulandisa kwesigatshana-94.
Ezimweni ezehlukile nalapho kufanele ukufinyelela esinqumweni esingachemile, singabizela phambi kwethimba umuntu ukuba azophonswa imibuzo noma alethe umbhalo othile ochazwe kwisamanisi.
Umuntu angasizwa yisazi-mthetho lapho ebizwe khona ngaphansi kwesigatshana-4, kodwa izindleko zommele ziyokhokhwa ngumsolwa.
Uma umuntu ephonswa imibuzo ngaphansi kwesigatshana- 4 futhi enesibopho sokuphendula imibuzo engamholela ekuboshweni, noma kwenzeka eshushiswa ngecala lobugebengu, ubufakazi obuqondene nemibuzo nezimpendulo ezitholwe ngalesi sikhathi abemukeleki njengobufakazi basenkantolo, ngaphandle uma umuntu ebekwe icala lokuvukela umbuso.
Bese ekhokhela isigungu inhlawulo nokuthatha izinyathelo ezifanele zokulungisa isimo singakapheli isikhathi esinqunywe yithimba.
Uma umsolwa ehluleka ukukhokha inhlawulo okuvunyelwene ngayo noma izinyathelo zokulungisa isimo ezimiselwe isikhathi esithile, umlawuli-sikhungo noma ingosi ingenza umbiko ofungelwe kumabhalane wenkantolo enamandla afanele noma kumlawuli-sikhungo, lowo mbiko uyoqaqula isamba senhlawulo ebekiwe nengqikithi yomlayelo, lowo mbiko unamandla afanayo esinqumo senkantolo esikhishwe yileyo nkantolo esivuna isigungu, ukwenzeka kwalokhu kuyoba ngesimo ngasinye.
a akazange azivumele njengoba kuhlonzwe esigabeni-103; noma b uma ithimba nomsolwa bengavumelani ngesamba esifanele senhlawulo ngokulandisa kwaleso sigaba; noma c uma umsolwa eseyikhokhile inhlawulo enqunywe esigabeni -1031a kodwa wehluleka ukuthatha izinyathelo ezifanele zokulungisa isimo ngomlayelo wesigaba-1031b, ikomidi lokuqondisa lingakhipha umlayelo wesaziso esibhaliwe esiqonde kumsolwa esiqukethe imininingwane ehlonzwe esigatshaneni-92.
f achaze ukuthi ukwehluleka ukuhambisana nemibandela yesaziso ngesikhathi esivunyelwe kuyoholela ezinyathelweni ezihlonzwe ngaphansi kwesigatshana-3.
Uma umsolwa ehluleka ukuhambisana nemibandela yesaziso esiqondwe esigatshaneni-2, umlawuli-sikhungo uyofaka umbiko ofungelwe kumabhalane wenkantolo enamandla nefanele, umbiko oqagula isamba senhlawulo yokwenza umsebenzi efunwe kumsolwa nengqikithi yomlayelo, lo mlayelo unamandla afanayo nesinqumo senkantolo esikhishwe savuna isigungu.
Uma umsolwa eyilunga lesigungu sokulawula umuntu olawulwayo, ithimba linganquma ukuba inhlawulo yokwenza umsebenzi elawulwa ngaphansi kwesigaba-1031 nesigatshana-2 ikhokhwe ngumsolwa ngokwakhe.
Ithimba lingathatha isinqumo sokukhokhelwa zonke izindleko zophenyo olwenziwe yikomidi lokuqondisa elicabanga ukuthi zifanele, kuye ngesimo ngasinye.
Ikomidi lokuqondisa ngeke liyikhokhise inhlawulo ehlonzwe kulesi sigaba uma umsolwa esethweswe icala lobugebengu eliqondene nalesi senzo noma amaqiniso.
Uma inkantolo ihlaziya inhlawulo okummele inqunyelwe umuntu otholwe enecala ngaphansi kwalo Mthetho, inkantolo ingabhekela inhlawulo ebekwe kulesi sigaba noma esigabeni 1031a mayelana namaqiniso akhona.
Inhlawulo yokwenza umsebenzi enqunywe futhi yakhokhwa ngaphansi kwalesi sigaba ayisho ukutholwa unecala okwedlule njengoba kuhlonza iSahluko-27 soMthetho Wenqubo Yamacala Obugebengu we-1977 Umthetho uNo. 51 we-1977.
f ezinye izici ezibalulekile emehlweni ethimba.
Uma ithimba leneliseka ukuthi umsolwa wephule umthetho noma wehlulekile ukuhambisana nesigaba-73, linganquma ukuba umsolwa akhokhe isamba sokunxephezela.
Inqubo enqunywe ezigabeni -103 no -104 eqondene nenhlawulo yokwenza umsebenzi ihambisana nezinguquko ezidingwa yingqikithi nesigatshana 3 esiwombeni esivumayo, uma kwenzeka ithimba lifuna umsolwa akhokhe isamba sokunxephezela.
Leyo mali yesinxephezelo ibunjwe yisamba esilingana nenzuzo noma isamba esilahlekile, inhlawulo yenhloso yesinxephezelo nesijeziso, inzuzo uma ikhona, umhlomulo noma uzwelo, kube sengathi inqunywe ngokulandisa kwesigaba-77.
Azikho izinyathelo zokufuna isinxephezelo eziyothathelwa umsolwa ngaphansi kwesigaba-77 uma esesikhokhile isamba sesinxephezelo ngokulandisa kwalesi sigaba.
Ngaphansi kwemibandela yesigatshana- , alikho ilunga lekomidi lokuqondisa noma isisebenzi sesigungu esingadalulela noma ngubani ulwazi olutholwe emsebenzini noluphathelene nophenyo noma isinqumo sekomidi lokuqondisa, ngaphandle kwesimo lapho lenza khona imisebenzi ehlonzwe kulo Mthetho noma ebizwe phambi kwenkantolo.
Noma ngubani ophula umthetho wesigatshana-1, wenza icala futhi uma elahlwa yicala angahlawuliswa noma aboshwe isikhathi esingedluli eminyakeni emibili noma athole kokubili, isigwebo nenhlawulo.
Uma umsolwa engafaki isicelo sokwedlulisa udaba ngesinqumo esithathwe yikomidi lokuqondisa singakapheli isikhathi esibekwe ngokwesigaba-1042e, umlawuli-sikhungo angamemezela emphakathini isinqumo esithathwe yikomidi lokuqondisa, ngaphandle uma isimemezelo siyophambana nezinhloso zalo Mthetho eziphawulwe esigabeni-2 noma kunezimo ezehlukile eziveza isidingo sokugcina isinqumo siyimfihlo.
Umuntu olawulwayo, oyinkampani noma esinye isakhiwo sebhizinisi angasongelwa amafa akhe yinkantolo, ngokuhambisana nesigaba-110 soMthetho Wezinkampani we-1973 kanti amafa omuntu ophilayo angasongwa ngokulandela Umthetho Wokudliwa Kwamafa we-1936 Umthetho uNo. 24 we- 1936.
d isigaba-357 soMthetho Wezinkampani we-1973 kufanele sithathwe sengathi umlawuli-sikhungo uyingxenye yabantu okufanele bathole isaziso esifunwa esigatshaneni 1b saleso sigaba.
b Uma umuntu olawulwayo engesiyona inkampani futhi kucaca ukuthi impatho yamafa akhe elawulwa nguMthetho Wezikhungo Zezimali Ukuvikela Izimali we- 2001 ngeke yanambitheka.
Inkantolo ingakhipha umlayelo oqondene nomuntu olawulwayo oyinkampani noma uhlobo oluthile lwebhizinisi lapho ithola isicelo esivela ebantwini abafake isicelo somlayelo wokuphatha ngaphansi kwesinqumo senkantolo, ngaphandle kwalapho kuqokwa khona umphathi wesikhashana ogunyazwe yinkantolo, ogunyazwe ngokugcwele noma umphathi-mafa ophawulwe esigabeni -107 nezigaba -107 (a) no (b) okuhambisana nezinguquko ezidingwa yingqikithi.
Ngokuhambisana nesigaba-110, Umthetho Wezinkampani we-1973 usebenza ekuphatheni ngaphansi kwesandla senkantolo umuntu oyinkampani.
Wezikhungo Zezimali (Ukuvikela Izimali) we-2001 oqondene nanoma yimuphi umuntu olawulwayo.
Umthetho Wezikhungo Zezimali Ukuvikela Izimali we-2001 usebenza ukuphatha nokulawula umuntu olawulwayo yilowo oqashwe kulesi sigaba njengomphathi-mafa.
Wenkantolo Ephakeme angaqoka umhlakazi-mafa noma umphathi omiswe yisinqumo senkantolo mayelana nomuntu olawulwayo kuphela ngemuva kokubonisana nomlawuli-sikhungo.
i sesisebenzi esicubungula izicelo zesinxephezelo eziphawulwe kwiSahluko- VIII, angafaka isicelo sokwedlulisa udaba ngokulandela imibandela enqunywe noma emiswe esigabeni-26 soMthetho Wesigungu Semisebenzi Yezimali we-1990 nangaphansi kwalesi sigaba.
Isigungu sokwedlulisa isicelo kufanele silalele udaba esidlangaleni.
Uma kwenziwa isicelo sokwedlulisa ngenhloso yokuphikisana nesinqumo sekomidi lokuqondisa, umlawuli-sikhungo kufanele abe ngoziphendulelayo.
Umlawuli-sikhungo angafaka isicelo sokwedlulisa udaba ngesinqumo senhlangano ezilawulayo uma le nhlangano yehluleka ukuphendula isicelo esibhaliwe somlawuli-sikhungo esicela ukuba isinqumo sibuyekezwe singakapheli isikhathi eside ngokwenele.
c Ubufakazi obubhaliwe noma bomlomo obethuliwe noma obunikwe yinoma ngubani ngesicelo noma ngemvume yesigungu sokwedlulisa udaba; noma d yiluphi olunye ulwazi olusezandleni zesigungu sokwedlulisa udaba.
b isinqumo esiqondene nalowo oyokhokha izindleko zecala, ngendlela ebona ifanele.
a Isinqumo sesigungu sokwedlulisa udaba sibophezela amaqembu omabili ayingxenye yesikhalo esedlulisiwe.
b Lo Mthetho noma eminye yenhlangano ezilawulayo ayikwazi ukunikwa amandla okunciphisa ilungelo lanoma ngubani onentshisekelo ngesinqumo ukuba edlulise udaba luyocutshungulwa yinkantolo enamandla afanele endaweni ngemuva kwesinqumo senhlangano ezilawulayo noma isigungu esilalela udaba olwedlulisiwe, udaba luyocutshungulwa yinkantolo uma lowo muntu eselandele yonke imigudu efanele enqunywe yilo Mthetho.
Umbhalo kuhlangene nobhalwe ngekhompuyutha ozishaya sengathi wenziwe ngumuntu olawulwayo lapho eqhuba ibhizinisi lakhe elejwayelekile, umbhalo ofanayo, ipheshana lombiko noma ingxenye yebhuku efungelwe ekhishwe kulowo mbhalo eyenziwe yisisebenzi esiqashwe ngumuntu olawulwayo, ngokuvezwa kwawo kunoma yisiphi isimo sokuqula icala lesinxephezelo, lubugebengu, lokuphatha noma izinyathelo zokuqondisa izigwegwe ngaphansi kwalo Mthetho, imithetho yenhlangano ezilawulayo noma omunye wemithetho kwisimo lapho lowo mbhalo, ipheshana lombiko noma ingxenyana ethathwe ebhukwini inobufakazi obamukelekile obuqondiswe kothile futhi kunamaqiniso aqukethwe yiwo.
b nazo zonke izindaba ezibalulekile noma eziphuthumayo okufanele zimiswe ukuze kufezeke izinhloso zalo Mthetho.
Ungqongqoshe anganquma inkokhelo ngemuva kokubonisana nomlawuli-sikhungo mayelana nezindaba ezihlonzwe kulo Mthetho kanjalo inkokhelo nemali ekhokhwa ngaphansi kwalo Mthetho, umuntu okufanele akhokhe imali, indlela yokukhokha, uma kwenzeka inzuzo eqondene nemali ekweletwayo.
Inkokhelo ekhokhwa ngokwalo Mthetho nenzuzo ekhokhelwa isikweletu eseqiwe yisikhathi ingaqoqwa ngumlawuli-sikhungo ngezinyathelo zenkantolo efanele noma ngesinqumo sayo.
b ophula umthetho oqondiswe esigabeni-922 angalahlwa ngecala ahlawuliswe imali noma abhadle ejele isikhathi esingedluli eminyakeni emihlanu noma athole isijezo sokuboshwa nokuhlawuliswa imali.
Ukuchithwa okwenziwa yilo Mthetho Olawula Izimakethe Zezimali we-1989 awuphazamisi ukwaziswa komnyango wokwesula ebhukwini nokukhokhela imigidi yokudayiselana ngaphansi kwalo Mthetho odlule; inqobo uma umnyango wokwesula ebhukwini nokukhokha imigidi yokudayiselana ufake isicelo semvume salo mnyango ngokulandisa kwesigaba- 64 zingakapheli izinyanga eziyisithupha kuqale lo Mthetho.
Imithetho yenhlangano ezilawulayo eyenziwe ngaphansi komthetho ochithwe yilona nebisebenza phambi kokuqala kwalo Mthetho iyoqhubeka njalo, inqobo uma ingashayisani nalo Mthetho: Kubalulekile ukuba inhlangano ezilawulayo ichibiyele noma iguqule imithetho yayo ngenhloso yokuhambisana nezidingo zalo Mthetho zingapheli izinyanga eziyisithupha.
Isigatshana- 3 sihambisana nezinguquko ezidingwa yingqikithi yemibandela yokubhalisa efunwa yisikhungo.
Imithetho ephawulwe kuShedluli iyachitshiyelwa noma ichithwa ngendlela ebekwe kwikholomu yesithathu.
Yezimali we- 2002, futhi uqala ukusebenza ngosuku olunqunywe nguMongameli ngesaziso seGazethe.
b lonke udaba olungaphansi kwezigaba -141 kuya ku- 179 nezigaba- 253 kuya ku -256 oluhlangene nokuziphatha mayelana namathuluzi okuhweba enkampanini ebhalise ezimakethe zokuhweba ngemali, ngemuva kokuba uNgqongqoshe Wezohwebo Nezimboni ebonisene noNgqongqoshe Wezimali; futhi c [maqondana] nanoma yiluphi olunye udaba noNgqongqoshe [weziMboni, uHwebo nokuVakasha] Wezohwebo Nezimboni;
Awukho nhlobo umthetho noma iphutha elenziwa ngumlawuli-sikhungo noma ihhovisi noma ngomunye umuntu oqashwe nguHulumeni owenza imisebenzi ngaphansi kwalo Mthetho oyobeka uHulumeni noma Umlawuli-sikhungo, Isigungu Semisebenzi Yezimali noma ngubani omunye umuntu noma isisebenzi icala lokulahlekelwa, umonakalo, ukuhlukumezeka okutholwe ngumuntu ngesizathu somonakalo ngenxa yaleso senzo noma iphutha ngaphandle uma isenzo noma iphutha liwumphumela wobudedengu.
Ngesaziso seGazethe, uNgqongqoshe engachibiyela noma engeze imibandela ethile yamaSheduli alo Mthetho izikhathi ngezikhathi, inqobo uma enza uguquko kuSheduli -3 ngemuva kokubonisana noNgqongqoshe weziMali.
ingodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba' ichaza ibhange lokugcina imali etholakele njengoba ichazwe esigabeni-1 Umthetho Wokulondoloza Nokuphatha Amathuluzi Okuhweba we- 1992 Umthetho uNo.
obambe iqhaza' uchaza [isikhungo esamukelekile sokugcina amathuluzi okuhweba, njengobambe iqhaza ngokulandisa koMthetho Wokulondoloza Nokuphatha Amathuluzi okuhweba we-1992 Umthetho uNo.85 we-1992] obambe iqhaza njengoba echaziwe esigabeni 1 soMthetho Wemisebenzi Yamathuluzi okuhweba we-2003 Umthetho uNo.
amathuluzi okuhweba angenabufakazi' achaza amathuluzi okuhweba angenambhalo njengoba echaziwe esigabeni- [1] 30 soMthetho Olawula Izikhungo Zokuhweba Emakethe yezimali we- 1985 Umthetho uNo.1 we- 1985] Umthetho Wemisebenzi Yamathuluzi Okuhweba Emakethe Yezimali we- 2003Umthetho uNo.
amathuluzi okuhweba emakethe yezimali anobufakazi' achaza amathuluzi okuhweba emakethe yezimali njengoba echaziwe esigabeni- 30 soMthetho Wemisebenzi Yamathuluzi Okuhweba emakethe yezimali we- 2003 Umthetho uNo.
b Lapho kukhona noma yimuphi umbandela walo Mthetho ochitshiyelwe ngendlela eqondile noma egudliselayo yilesi sigaba, loMthetho uyosebenza emathuluzini okuhweba angenabufakazi ngendlela efanayo naleyo esebenza emathuluzini okuhweba anobufakazi [ngohlobo olunobufakazi].
a ngokuhambisana nendinyana b, uma inkampani idayisa amathuluzi amasha okuhweba [onxenxwayo angaziqokela ingxenye ethile noma onke] amathuluzi anikwa wona [kungaba ngowesifazane, owesilisa noma into ethile] kufanele adayiswe[ngohlobo olunobufakazi noma] olungenabufakazi.
b wemukelwe Yisigungu Semisebenzi Yezimali; futhi c esibhaliswe eHhovisi LokuBhalisa Izinkampani, kanti akekho umuntu [oyokhipha] oyoshicilela lowo mbiko wokukhangisa ngamasheya ongemukelwanga futhi obhalisiwe.
Akekho umuntul [oyodayisa, asabalalise noma ehambise] oyoshicilela noma adale ukuthi [edayisile, esatshalalisiwe noma ehanjisiwe] kushicilelwe incwadi yokwaba ngaphandle kokuba iphelezelwe yileyo mibhalo efunekayo nemukelwe yisikhungo sokuhweba emakethe yezimali.
Inkampani efisa ukukhipha incwadi yokwaba kufanele iqondise [Kumlawuli-sikhungo ukuze ibhaliswe] incwadi esayiniwe esiSigungwini Semisebenzi Yezimali [incwadi efanayo] kanjalo [enqunyiwe] inkokhelo enqunywe ngemuva kokubonisana noNgqongqoshe Wezimali kanye nombhalo ofanayo wayo yonke imibhalo ephawulwe esigabeni-145A nokuthi yonke imibhalo efanayo kube ngenobufakazi babaphathi benkampani ababili noma ngaphezulu, njengombhalo oyiqiniso novunywe yisikhungo esiqondene.
A Masinyane ngemuva kokuba Isigungu Semisebenzi Yezimali seyivumile, nalapho incwadi isayinwe khona nguMphathi Ophakeme noma yiPhini lakhe Esigungwini Semisebenzi Yezimali, imibhalo ephawulwe esigatshaneni-1 no-2, inkampani ethintekayo iyoletha imibhalo , kuhlangene nemali ebekiwe kumlawuli-sikhungo ngenhloso yokubhalisa." .".
i Mayelana nesicelo sokumema ngeqiniso ukusayina isivumelwane sokunika isiqiniseko sokuthenga isibalo esithile samasheya uma umphakathi ungawathenganga; noma ii Maqondana namasheya angathengiselwanga umphakathi.
Yonke imibhalo yokukhangisa ngamasheya [ekhishwe] eshicilelwe iyochaza ebusweni bawo ukuthi umbhalo ofanayo ubhalisiwe njengoba umthetho ulawula kanti uyosho noma ubhekise embikweni efakwe lapha nephawula noma iyiphi imibhalo efanele inanyathiselwe, ifakwe noma iphelezele umbiko wokukhangisa ngamasheya amasha ngesikhathi eyobhaliswa, lokhu kudingwa yizigaba 151 no 152 zalo Mthetho.
c leyo mvune ebhaliwe inanyathiselwe embhalweni ofanayo wombiko wokukhangisa ngamasheya odluliswe ukuba wemukelwe bese uyabhaliswa [eHhovisi Lokubhalisa Izinkampani].
Isigungu Semisebenz Yezimali ngeke samukele ngokunjalo Umlawuli-sikhungo ngeke abhalise umbiko wami wokukhangisa ngamasheya amasha ogagula amagama anoma ngubani njengomcwaningi-mabhuku, ummeli, usobhange noma umdayisi-masheya wenkampani ngaphandle uma ephelezelwa yimvume ebhaliwe yalowo muntu obalulwe kuleso sikhundla nemvume yokuba igama lakhe livele embhalweni wokukhangisa ngamasheya amasha.
Awukho umbiko wokukhangisa ngamasheya oyomukelwa ubhaliswe ngaphandle kombhalo ofanayo wesivumelwane okufanele ube yingxenye yawo ngokulandisa koSheduli 3 noma uma leso sivumelwane singadingi ukubhalwa, kufanele kufakwe imemolandamu enika imininingwane egcwele yaso.
Awukho umbiko wokukhangisa ngamasheya oqukethe umbiko othi wonke noma ingxenye yamasheya adayiselwa umphakathi esekiwe noma angase asekwe oyomukelwa noma ubhaliswe ngaphambi kokuba umbiko ofanayo wesivumelwane sokweseka nesifungo somuntu ovele njengomesekeli noma uma kuyinkampani umbiko ovela kubaqondisi ababili baleyo nkampani, uma leyo nkampani inomqondisi oyedwa , yilowo mqondisi, echaza ukuthi ngolwazi analo nenkolelo, oseka ukudayiswa kwamasheya emphakathini unamandla okufeza izibophezelo azethembisile uma kwenzeka amasheya engathengwa muntu noma singathengwa isibalo esidingekayo, umbiko uyoqhubeka nokushicilelwa kwiSigungu Semisebenzi Yezimali nakumlawuli-sikhungo.
c oyisihlobo nenkampani edayisa lawo masheya nothathwa njengalowo ophawulwe esigatshaneni 1a, b,c, d noma e, uyobophezeleka ekukhokheni inhlawulo kubo bonke abantu abathenge amasheya ethembeni lesaziso sombiko wokukhangisa ngawo, inkokhelo kungaba ngeyokulahlekelwa noma umonakalo abangahlangabezana nawo ngesizathu sombiko ongelona iqiniso noma ngombiko noma imemolandamu evele ebusweni bombiko noma [okhishwe] oshicilelwe kuwo, noma ngenkulumo equkethwe yiwo.
b maqondana nayo yonke imibiko engelona iqiniso noma leyo elinga ukuba wumbiko noma equkethwe yilokho okulinga ukuba wumfanekiso noma ingxenye ethathwe embikweni noma esivivinyweni esenziwe nguchwepheshe lapho esho khona ukuthi umbiko noma okuthathwe kuwo kunobuqiniso kanjalo nalapho kuvela ukuthi ozivikelayo wayenezizathu ezinzulu zenkolelo yokuthi kuze kufike isikhathi soku [khipha] shicilela umbiko wokukhangisa, wayekholwa wukuthi umuntu owenza umbiko wayenekhono elenele, futhi lowo muntu wakhipha imvume edingwa yilo Mthetho ukuba [akhiphe] ashicilele umbiko wokukhangisa noma ethule uhlelo lokudayisa nokuthi akazange ayihoxise leyo mvume ngaphambi kokwethula umbhalo ofanayo wombiko wokukhangisa ngamasheya amasha ukuze emukelwe futhe abhaliswe noma ngolwazi lofakazayo ngaphambi kokwaba noma ukwemukela lesi siphakamiso sokuthenga
a Amasheya ngeke abiwe noma kwemukelwe isiphakamiso esiqondene namasheya enkampani kulandela umbiko wokukhangisa ngamasheya amasha, futhi ngeke kuqhutshekwe nezicelo ezenziwe maqondana nombiko wokukhangisa ngamasheya kuze kuqale usuku lwesithathu ukhishiwe ushicilelwe umbiko wokukhangisa ngamasheya noma ngesikhathi esithile esibekwe embikweni wokukhangisa ngamasheya.
Ngenhloso yesigatshana 1, ukuqondisa okukhulunywa ngakho osukwini lokuqala okukhishwe ngalo umbiko wokukhangisa ngamasheya okushicilelwe ngalo luyothathwa njengoluqonde usuku lokuqala [okukhishwe] olushicilelwe esikhangisweni ephepheni noma, uma [lingakhishwanga] lingashicilelwanga njengesikhangiso ephepheni ngaphambi kokuphela kosuku lwesithathu ngemuva kwalolo lokuqala [elakhishwa] elashicilelwa ngalo ngenye indlela, njengosuku okuqondiswe kulo [nolwakhishwa ] nolwashicilelwa okokuqala ngaleyo ndlela.
isikhungo' sichaza amasheya anemvume isikhungo njengoba sichazwe esigabeni 1 nokunikwa imvume ngaphansi kwesigaba 10 soMthetho Olawula Izikhungo Zokuhweba Emakethe Yezimali ka 1985 Umthetho uNo. 1 ka 1985, noma isikhungo sokuhweba ngezimali Umthetho Wamathuluzi Okuhweba Emakethe Yezimali ka 2003 Umthetho uNoka 2003, ngokwenhloso yalesi sigaba, sihlanganisa ingodla yokulondoloza amathuluzi okuhweba njengoba ichazwe esigabeni 1 salo Mthetho, nesinemvume yokusebenza njengomnyango wokwesula ebhukwini nokukhokhela imigidi yokudayiselana ngaphansi kwesigaba 67 salowo Mthetho, noma umnyango wokwesula ebhukwini nokukhokhela imigidi yokudayiselana emakethe njengoba ichazwe esigabeni 1 soMthetho Olawula Izimakethe Zokuhweba ka 1989 Umthetho uNo.
Obambe iqhaza emakethe yezimali' uchaza [ohweba ngamasheya noma ilunga elichazwe esigabeni 1 soMthetho Olawula Izikhungo Zemakethe Yokuhweba Ngemali ka 1985 noma umnikazi wamathuluzi okuhweba emakethe yezimali noma lowo ohweba ngawo njengoba echazwe esigabeni 1 soMthetho Olawula Isikhungo Sokuhweba Emakethe Yezimali ka 1989 noma ikhasimende lalowo mhwebi, ilunga elisebenza ngethuluzi noma umhwebi uqobo ] umuntu onegunya lokusebenza, obambe iqhaza, ikhasimende noma oyithimba lokukhokha noma lokwedlulisa ithuluzi lokuhweba nengoba kuchazwe esigabeni 1 soMthetho Wamathuluzi Okuhweba Emakethe Yezimali ka 2003 Umthetho uNo.
b noma yisiphi isivumelwane esihlonzwe nguNgqongqoshe ngemuva kokubonisana noNgqongqoshe Wezimali siyothathwa njengesivumelwane enhlosweni yalesi sigaba, siyoshicilelwa ngesaziso seGazethe.
Kulesi sigaba "isivumelwane" asihlanganisi a umgidi ohlonzwe esigabeni 35A; noma b amalungiselelo okukhokha kuqala izindleko njengoba ehlonzwe eMthethweni kaZwelonke Wezinhlelo Zokukhokha ka 1998 Umthetho uNo. 78 ka 1998; noma c yisiphi isivumelwane esihlonzwe nguNgqongqoshe ngemuva kokubonisana noNgqongqoshe Wezimali, lesi sivumelwane siyothathwa njengesivumelwane ngokwenhloso yalesi sigaba, siyoshicilelwa ngesaziso seGazethe.
"Lapho kuhlakazwa amafa ethimba eliyingxenye yesivumelwane, zonke izibophezelo ezingafezwanga eziqubuka kulezo zivumelwane noma zonke izivumelwane eziphakathi kwamathimba afanayo ziyovele ziphele kusukela osukwini lokuhlakazwa amafa, kubalwe isamba sokungafezi isibophezelo esithathelwe enanini laleso sikhathi nemali yonke eyohlawulwa."
<fn>zul_Article_National Language Services_UHLAKA LOKUQALA.txt</fn>
uyazithiba ezenzweni ezingangcolisa isithombe noma igama lemakethe.
usebenzisa ulimi olufanele futhi uyazithiba ekusebenziseni inhlamba.
uyazithiba ekusebenziseni amagama abanye abantu ngaphandle kwemvume yabo.
ugwema lonke uhlobo lobandlululo.
ugwema lonke uhlobo lokuhlambalaza futhi uyazithiba ekuhlukumezeni ngokocansi, ukulwa nokuhlukumeza ngokwengqondo.
ukhuthaza ubumbano kanti uyazithiba ekutshaleni ukungezwani.
uyaqiniseka ukuthi kuthathwa izinyathelo ezilindelekile ukuqinisekisa ukuphepha kwabanye.
uyazithiba ekuzitikeni, ukuphatha noma ukudakwa izidakamizwa ezidakayo.
ukhuthaza indawo ehlanzekile okusetshenzelwa kuyo.
ugxila endimeni yakhe.
uyakuhlonipha ukugcina isikhathi uma enza/enquba umsebenzi wakhe.
ulandela imigudu efanele uma ephakamisa isikhalo/izikhalo.
uziphatha ngendlela eyengezelela noma eqhubela phambili isithombe/igama elihle ngemakethe.
ukhuthaza ubudlelwane obuhle nabathengi/nezivakashi ngokuba nobungane, ukuzithoba nokuba nosizo.
uqinisekisa ukuthi impahla ethengiselwa abathengi iseqophelweni eliphezulu.
uqinisekisa ukuthi izimpahla ezithengiwe zithunyelwa ngesikhathi.
ubhekana nezikhalo zabathengi ngenkuthalo futhi uyakwamukela ukwalulekwa.
uyakwamukela ukubaluleka komthengi ngokukhululeka nangokuthembeka.
uqinisekisa ukuthi intengo yempahla yakhe ngefanele neyamukelekile.
ukhuthaza ukuphathwa ngokulinganayo kwabo bonke osomabhizinisi.
ukwenzela izinto obala uyabambisana nebhodi ngokusemandleni akhe.
uhlonipha izibopho zesivumelwano sakhe.
uhlonipha izinqumo zebhodi.
ulandela imithetho yokuziphatha nenqubo yokuqondisa izigwegwe emiswe yibhodi.
Kuzoba nezinhlobo ezimbili zenqubo yokuqondisa izigwegwe okungesemthethweni nengalandeli/enganqunyelwe-mthetho.
Iqhutshwa ngamalunga ama-4 osomabhizinisi.
Ibhekana nokuphulwa kwemigomo yokuziphatha okungenzima kakhulu.
Iqhutshwa ngamalunga amahlanu, amathathu kuwona ngawebhodi kanti amabili aphakanyiswa ngosomabhizinisi.
Ibhekana nokwephulwa kwemigomo yokuziphatha okunzima kakhulu.
Liqinisekisa ukuthi kuba nophenyo uma kunezitsolo zokwaphulwa kwemigomo yokuziphatha.
Liqoka amalungu amabili ukuba aphenye izinsolo.
Liqhuba ukulalelwa kwecala lokuqondisa izigwegwe.
Yilona elinqumayo ukuthi izitsolo zokwephulwa kwemigomo yokuziphatha kufanele zilandele inqubo esemthethweni noma leyo enganqunyiwe ngumthetho.
Noma imuphi umuntu onesikhalo angafaka isikhalo ngokwephulwa komgomo, kunconywa ukuba sibhalwe.
Kuyoqokwa abantu ababili ukuba baphenye ngalokho kwephulwa komgomo.
Iqembu labaphenyi liyoqoqa ubufakazi obufanele ngalezo zinsolo.
Usomabhizinisi okusolwa ukuthi wephule umgomo kufanele anikwe ithuba lokuziphendulela ngalezo zinsolo.
Uma ngabe ikomiti lokuqondiswa kwezigwegwe libona ukuthi kunobufakazi obucacile, liyobe selikhipha amasamaniso liwabhekise kulowo somabhizimisi okusolwa ukuthi uphule umgomo.
<fn>zul_Article_National Language Services_UHLAKA LOMTHETHOSIVIVINYO (2002).txt</fn>
imigudu engalandela uma kwenzeka iziphathimandla zencweba zibandakanyeka ezenzweni eziphikisana nokuqhudelana.
Ukulandelwa nokugcinwa koMthetho wesiPhathimandla zamachweba kaZwelonke yiziphathimandla zamachweba kaZwelonke.
ibhodi kushiwo ibhodi labaqondisi leSigungu esiziMele esizoKweNgamela amaChweba elisungulwe ngaphansi kwesigaba 6.
Iziphathimandla zamaChweba kaZwelonke kushiwo umnini wamachweba eseNingizimu Afrika.
abasebenzisi bencweba" kushiwo labo abasebenzisa ngqo ichweba (abanini bemikhumbi) , nabngalisebenzisi ngqo ichweba (abathengi bezimpahla zakwemanye amazwe nabathumela impahla kwamanye amazwe) labo abangabaxhumanisi ekusentshenzisweni kwencweba (izithunywa) kanye nabasebenzisi bokugcina bencweba(abakhiqizi nabathengi). Abasebenzisi bokugcina bencweba yilabo abalukhokhelayo usizo lwechweba. Abakhiqizi kanye nabathengi bezwe yibona-ke abangabasebenzisi bokugcina bechweba amaChweba" kushiwo amachweba ezokuhweba amenyezelwe ngaphansi koMthetho wamaChweba waseNingizimu Afrika.
Kusungulwa umuntu ngokomthetho ozokwanziwa ngeSigungu esiziMele esizokweNgamela amaChweba, ozakuba nebhodi, ukhomishani kanye nabasebenzi.
Ukuvikela ukungasentshenziswa ngokuyikho kwamandla okuba ngongqoshishilizi nokuqinisekisa ukuthi amachweba asentshenziswa ngokulingana ngokulandela imibandela yokusebenzisa amaChweba.
i Ukuqapha nokuthatha izinyathelo ezifanele, uma kudingekile, ukuqinisekisa ukuthi inkampani yakwaTransnet ebudlelwaneni bezebhizinisi phakathi kwenkampani yakwaTransnet nengxenye yeziPhathimandla zamaChweba zikaZwelonke akuholeli ekwenzeleleni okungathunaza ezinye izinkampani zezokuthutha nokuthi imali eziqoqwe iziPhathimandla zamaChweba isentshenziselwe ukuthi kuzuze iziPhathimandla , abathengi nokuthi banikele ezikwelendini zenkampani nakunhlalo nobudlelwano nomphakathi.
Ukulawula iziPhathimandla zamaChweba zikaZwelonke ekwenzeni imisebenzi ezithunywe yona ngokulandisa kwaloMthetho.
e ukulayela imigudu efanele okufanele ilandelwe uma kunezinsolo zokuziphatha ngendlela ephikisana nokuqhudelana kwezohwebo.
a silawula futhi siqaphe iSigungu seziPhathimandla zamaChweba kuZwelonke ngokulandela okushiwo uMthetho weZiphathimandla zamaChweba zikaZwelonke.
b sikuvikela nokusebenza njengenkundla yokudlulisela izikhalo nokunganeliseki okuqondiswe kuziPhathimandla zamaChweba zikaZwelonke.
ISigungu esiziMele esizoKweNgamela amaChweba , siyakuqapha, sihlahle futhi sithathe izinyathelo ezifanele ukusiza ukusebenza kwaloMthetho neminye imithetho ehambisana nawo.
sivikele ukungasentshenziswa ngokuyikho kwamandla nokuqinisekisa ngokukhululeka ukusebenzisa amachweba ngokulinganayo nokutholakala kosizo lwamaChweba ukuqaphela nokuthatha izinyathelo ezifanele uma kudingekile ukuze kuqinisekiswe ukuthi iSigungu seziPphathimandla zamaChweba kuZwelonke azitholi ukwenzelelwa okungafanele ngaphezu kwezinye izinkampani zezokuthutha nokuthi izimali eziqoqwe iziphathimandla zamaChweba zisentshenziselwa ukuze kuzuze futhi kwenziwengcono izingqalasizinda zamaChweba nokusebenza ukuze kuzuze abasebenzisi bamaChweba.
Siqaphele ukulandelwa nokugcinwa koMthetho weSigungu seziPhathimandla zamaChweba kuZwelonke yiziPhathimandla zamaChweba kuZwelonke.
siqaphele nokuthatha izinyathelo ezifanele uma kudingekile ukuze kuqinisekwe ukuthi amaChweba ayasebenziseka, nokuthi izinto zokusebenza zamaChweba ziyatholakala ngaphandle kokubandlulula, ngemfanelo nangendlela evulekile.
Ukwenza-ngcono ezokuphepha; ezomnotho, nokusebenza ngokunenzuzo kwamaChweba.
Ukukhuthaza ukutholakala ngesikhathi nokwenziwa-ngcono kwezinto ezisentshenziswa emancwebeni ukuze kwaneliswe izimfuno nokulindelwe ngabasebenzisi bamaChweba qinisekise ngokuqophisana ngokwebhizinisi okufanele phakathi kwalabo abasebenza emancwebeni nalabo abaletha usizo emancwebeni siqinisekise ukuthi iSigungu seziPhathimandla zamaChweba kuZwelonke zinikeza usizo olusezingeni elifanele nokuthi ziyahambisana namazinga amukelekile emhlabeni-jikelele sixhumane neminyango kahulumeni neminye imigwamanda nezikhungo mayelana nezindaba ezibalulekile emkhakheni wezamaChweba, nokuthi siqoqe futhi sigcine ulwazi mayelana nemisebenzi yeSigungu seziPhathimandla zamaChweba kuZwelonke.
sisebenzise noma imaphi amandla, sifeze noma imuphi umthwalo esithweswe wona noma umsebenzi esithunywe wona ngokwaloMthetho, noma esithweswe wona ngokwesivumelwano somhlaba.
ISigungu esizoKweNgamela amaChweba siyakuba namalunga engeke abe ngaphansi kwama-5 futhi angeke abe ngaphezulu kwayi-13 ayakuqokwa nguNgqongqoshe ukuba asebenze isikhathi esiyiminyaka emihlanu , kanti futhi lawa malunga angabuye aqokwe futhi ngokwesibili.
a kufanele abe nolwazi olwanele lwezomthetho, lobuchwepheshe, lwezamabhizimisi, lwezomnotho, lwezentuthuko kanye nolunye nje ulwazi olungasentshenziswa embonini yezokuthutha ngolwandle.
d kufanele bakhethwe noma futhi bathathe izindawo zabanye ngendlela ezokwenza kube nenqubekelaphambili nokwakhiwa kwamakhono.
UNgqongqoshe angakhetha isikhundla eMnyangweni wezokuThutha ukuba abe nguSihlalo weSigungu esizimele sokuLawula amaChweba.
Uma ngabe ilunga leBhodi yeSigungu esiziMele esizoKweNgamela amaChweba ngaphandle kwelunga elikhethwe ngokwesigatshana 3 ngezizathu ezithile liyeka ukuba yilunga uNgqongqoshe angaqoka noma imuphi omunye umutu ukuba angene esikhundleni salelo lunga kuleso sikhathi esisele.
Ilunga leBhodi yeSigungu esiziMele esizoKweNgamela amaChweba lingakhokhelwa ngokusebenza kwal, o imali eyomiswa nguNgqongqoshe ngezikhathi ngezikhathi.
d enokungqubuzana kwezinzuzo noma engase abe nokungqubuzana kwezinzuzo okungakhinyabeza isikhundla sakhe njengelunga.
Wonke amalunga kufanele adalulele iSigungu esiziMele esizoKweNgamela amaChweba izinzuzo zawo ngokwawo, ngokomsebenzi noma ngokwebhizimisi futhi azise usihlalo uma kunoshintsho.
c lephula noma isiphi isibopho elithweswe sona ngaphansi kwaloMthetho c lingasakwazi ukufeza iaidingo ezimiswe esigabeni 6.
d angakhokhelwa iholo futhi akhokhele abasebenzi amaholo, izimfanelo nemixhaso nezinye izinzuzo ezivunyelwe nguNgqongqoshe.
e Ukhomishani kufanele engamele konke ukulalelwa kwezikhalo namahala alethwe eSigungwini esizoKweNgamelayo f Abhale futhi athumele umbiko wonyaka mayelana nokusebenza kweSigungu esiziMele esizoKweNgamela amaChweba.
ISigungu esiziMele esizoKweNgamela amaChweba singabamba imihlangano ngokuvamile uma kudingekile ukuze senze ngokuyikho imisebenzi yaso.
Uma ethola isicelo esibhaliwe samalunga amane , uSihlalo engabiza umhlangano ozobanjwe ngokushesha lingakapheli isonto kusukela ngosuku athole ngalo isicelo.
Inqubo eyolandelwa emihlanganweni kufanele imiswe.
Inani lamalunga okufanele abe khona emhlanganweni weSigungu esiziMele esizoKweNgamela amaChweba kufanele kube ngamalunga amaningi.
Isinqumo samalunga amaningi akhona emhlanganweni siyothathwa njengesinqumo seSigungu esiziMele esizoKweNgamela amaChweba.
Uma ngabe amavoti elingana ondabeni oluthile, usihlalo uyakuba nevoti elingumnqamulajuqu ngaphezu kwesonto lakhe lokuba yilunga.
Imihlangano yeSigungu esiziMele esizoKweNgamela amaChweba iyakuba imihlangano evulelekile engethanyelwa umphakathi.
ISigungu esiziMele esizoKweNgamela amaChweba kufanele senze okufanele ukuze kugcinwe amarekhodi emihlangano yaso.
Ibhodi kufanele lenze okufanele ukuba kugcinwe amaminithi emihlangano yalo nokuba kunikezwe wonke amalunga kanye noNgqongqoshe imifanekiso yamaminithi.
b Njengoba enjalo ayothathwa njengobufakazi bokwenzeke kulowo mhlangano uma ethulwa enkantolo , noma ngaphambi kweNkundla noma iKhomishani yophenyo.
f asebenze noma aziphathe ngendlea edingekayo nelindelekile kumuntu ophethe isikhundla soMphakathi.
Noma imuphi umuntu omalungelo akhe athinteke ngokungeyikho yisinqumo seSigungu seziPhathimandla kuZwelonke angadlulisa isikhalo sakhe mayelana naleso sinqumo asedlulisele eSigungwini esiziMele esizoKweNgamela amaChweba ngokoMthetho weSigungu seziPhathimandla zamaChweba kuZwelonke.
a siqinisekise leso sinqumo, sichithe noma sishintshe isinqumo leso b sikhiphe esinye isinqumo esikhundleni saleso ebesikhishwe yiSigungu seziPhathimandla zamaChweba kuZwelonke.
a sithathwe ngokulandela inqubo efanele lapho bonke abathintekayo benikwa ithuba lokuletha noma ukuphakamisa izimvo zabo.
d esimbandakanya noma esikhombisa izizathu zokukhishwa kwesinqumo leso.
Noma imuphi umuntu othintwa yisinqumo seSigungu esiziMele eseNgamele amaChweba uyakuthola umfanekiso wesinqumo kanye nezizathu.
Noma imuphi muntu othintekayo yisinqumo seSigungu esiziMele esizoKweNgamela amaChweba angadlulisa ssikhalo noma ukuphikisana kwakhe kwaleso sinqumo ukuba kubukezwe yinkantolo enamandla okulalela lolo undaba.
Ukubukezwa lokho kufanele kuqhutshwe sengathi kubukezwa isinqumo seNkantolo kamantsi yiNkantolo ePhakeme.
b izinhlawulo nezimali ezikhokhelwe usizo lokulamula noma ukuxhazulula c iminikelo noma imixhaso etholwa yiSigungu, ngokuvunyelwa nguNgqongqoshe, kunoma imiphi imithombo.
ISigungu kufanele sisebenzise izimali zaso ngokunakekela ukukhokhela izindleko ezingene kuzona sinquba umsebenzi waso ngokwaloMthetho.
b Sifake zonke izimali ezitholakale ngokwesigatshana soku 1.
b Nezinye izikhungo ezingamiswa ngokuvumelana kweBhodi noNgqongqoshe kanye noNgqongqoshe weziMali.
ISigungu esizokweNgamela singasebenzisa enzuzo etholakale ekulondolozweni kwemali okukhulunywa ngakho esigatshaneni 3 ukukhokha izindleko esingene kuzo siqhuba umsebenzi waso ngokwaloMthetho.
ISigungu esiziMele esizokweNgamela amaChweba kufanele njalo ngonyakamali , ngesikhathi esiyonqunywa nguNgqongqoshe sithumele, isitatimende esiyisilinganiso sezimali ezingengena nezingasentshenzisiwe onyakeni olandelayo kuNgqongqoshe ukuze asivume, lokho kuvunywa kufanele akunike ngemuva kokuvumelana noNgqongqoshe weziMali.
Isigungu esiziMele esizokweNgamela amaChweba kufanele sisebenzise isibopho saso sokuphatha izimali zombuso/zomphakathi, ukubika ngezimali nokubika ngokuhambisana nokushiwo uMthetho wokuPhathwa kweziMali zoMphakathi ka 1999 Umthetho ongunombolo 1 ka 1999.
Amamrekhodi ezimali eSigungu esiziMele esizokweNgamela amaChweba kufanele acutshungulwe nguMcubunguli wamabhuku-Jikelele.
Unyakamali weSigungu esiziMele esizokweNgamela amaChweba kuyakuba isikhathi esiphela ngomhlaka 31 Mashi ngalowo nalowo nyaka.
b Nezinye izindaba ISigungu esiziMele esizokweNgamela amaChweba esingabona zifanele.
UNgqongqoshe kufanele anekele iPhalamende lowo mbiko wonyaka othunyelwe kuye ngokwesigatshana 1 zingakapheli izinsuku eziyi- 14 ngemva kokuba uthunyelwe kuye uma ngabe iPhalamende lihleli noma lisebenza, uma ngabe iPhalamende lingasebenzi kufanele awenekele iPhalamende zingakapheli izinsuku eziyi-14 kusukela iPhalamende liqalile ukusebenza.
Igama ngokufingqiwe nosuku lokuqala ukusebenza.
LoMthetho uzakwaziwa ngoMthetho weSigungu esiziMele esizokweNgamela amaChweba, kanti uyoqala ukusebenza ngosuku oluyakumiswa nguMongameli ngokukhipha isimemezelo ephaphabhukwini likaHulumeni iGazethi.
Kungamiswa izinsuku ezahlukene ngokwesigatshana 1 zokuqala ukusebenza kwezigaba ezahlukene zaloMthetho.
<fn>zul_Article_National Language Services_UHLAKA LOMTHETHOSIVIVINYO WESIGUNGU SEZIPHATHIMANDLA ZAMACHWEBA KUZWELONKE.txt</fn>
Kulungiselwa ukusungulwa kweSigungu seziPhathimandla zamaChweba kuZwelonke; nokulungisela izindaba eziphathelene nalokho.
Ukwenza- ngcono ukwandiswa kobudlelwane emhlabeni, kanye nokuqinisekisa ukonga nokuphathwa nokusebenza kwamancweba ngokuyikho.
izikhonkwane kushiwo izinsiza ezisebenza ukusiza uma umkhumbi uhamba emanzini ukuxwayisa umkhumbi ngezingozi emanzini noma isikhonkwane somkhumbi somsakazo ezisiza umkhumbi uma uhamba olwandle.
untantayo" kushiwo umshuqulwana omncane oboshelwe osebeni lolwandle, ekhombe noma eqaphelisa imikhumbi ezingozini, imikhumbi efile noma ezinye izithikamezo isilinganiso somthwalo," kushiwo isilinganiso somthwalo esilindelekile esingathwalwa amachweba aseNingizimu Afrika.
Abasebenzisi bechweba abasebenzisi bechweba okuyobona ngqo (abanini bemikhumbi), abasebenzisi bechweba abangaqondile ngqo (abathengi bempahla yakwamanye amazwe nabathengisi bempahla yakuleli kwamanye amazwe), abasebenzisi bechweba abangabanxumamisi (izithunywa) kanye nabasebenzi bechweba bokugcina (abakhiqizi nabathengi).
Usizo lokuhamba kwemikhumbi kushiwo noma ilyiphi indlela esentshenziswa ukulawula noma ukukhalima ukuhamba kwemikhumbi ukuze kuvikelwe imvelo.
a Ukuhlukanisa umsebenzi kusuka ekusebenzeni njengomnini wendawo b Ukukhuthaza abasebenzi ukuba babambe iqhaza, ukuze kukhuthazeke abaphathi nabasebenzi c Ukulungiselela ukudluliswa kwamakhono nobunciko , ulwazi nokuphatha ngokusebenzisana nokumbandakanya umkhakha ozimele ongekho ngaphansi kukahulumeni.
a ISigungu seziPhathimandla uyakuphathwa ngokulandela uMthetho wokuphathwa kwezimali zombuso i-PFMA.
Ngokuhambisana nokushiwo yiloMthetho, uNgqongqoshe okunguyena onesabelo kufanele athathe izinyathelo ukuze kwakhiwe futhi kubhaliswe iSigungu seziPhathimandla njengenkampani yomphakathi engathengisa izabelo noma amasheya kanye nokukhishwa kwesitifiketi sokuqala umsebenzi, ngokusho koMthetho weziNkampani ne -PFMA.
Ngokuhambisana nalokho okushiwo kusigatshana 2 lokho okushiwo uMthetho weziNkampani okungaphambani naloMthetho , kuyakusebenza kulesi Sigungu seziPhathimandla.
Ungqongqoshe onesabelo , ngokwezincomo ezenziwe iSigungu seziPhathimanlda kungathi ngezikhathi ezithile anxuse uNgqongqoshe wezoHwebo neziMboni ukuba amemezele ukuthi imibandela noma izigaba ezithile zomthetho weziNkampani azisebenzi kuleSigungu seziPhathimandla.
Isicelo okukhulunywa ngaso kusigatshana1 kufanele sisekelwe ngokugcwele kanti nemininingwane efanele ephathelene nesicelo leso kufanele idalulwe nguNobhala wezinkampani, kanye nesisekelo leso, ngokukhipha isaziso ephephabhukwini lukahulumeni iGazethi . Kuleso saziso uNobhala weziNkampani kufanele ameme abantu kuba balethe izimpikiswano neziphakamiso zabo kumuntu oyakushiwo kusaziso leso singakapheli isikhathi esiyakunqunywa kuleso saziso.
Unyakamali weSigungu seziPhathimandla uyakuba kusukela kumhla I kuApreli kuya kumhaka 31 Mashi onyakeni olandelayo , lezinsuku zombili ziyakubalwa.
Ngale kwalokho okushiwo yinoma imuphi umthetho, iSigungu seziPhathimandla singeke safakwa ngaphansi kohlelo lokuphathwa ngumuntu oqokwe yinkantolo noma ngaphansi kohlelo lokwabiwa kwemali yenkampani esihluleka ukukhokha izikweletu , ngaphandle uma kugunyazwe uMthetho wePhalamende okhishelwe leyo nhloso ngqo.
m ukwenza-ngcono ukusebenza ngokunekhono, ukuthembeka nomnotho ngasohlangothini lwalabo abanamalayinsense , okuhambisana namazinga amukelekile emhlabeni nezimfuno zomphakathi.
ISigungu seziPhathimandla zamaChweba kuZwelonke kufanele zenze konke okudingekayo ukuze kuphathwe ngempumelelo nangokonga, ukuhlela kanye nokukhalima amachweba.
a kuqinisekwe ngokuphatha ngokunempumelelo kwawo wonke amachweba ohwebo b ukuqiniseka ngokubheka amachweba ngokunempumelelo c ukulungiselela ukwenziwa kwaleyo misebenzi d ukunciphisa ukuphindwaphindwa kwaleyo misebenzi nenqubo mayelana nokusenkwenziwa kwaleyo misebenzi.
e ukwenza-ngcono ukwenza umsebenzi ngokufanayo.
a nesikhathi nenqubo, kumbandakanywa nenqubo yokubamba iqhaza komphakathi nezindlela zokuxazulula izinkinga , mayelana nokusayidwa kwezivumelwano zokubambisana okukhulunywa ngazo kusigatshana 2.
k ukukhuthaza izinldlea zokuphepha kwezimpilo echwebeni.
Akukho lutho esigabeni 1 olungavimbela iSigungu seziPhathimandla zamaChweba ekwenzeni noma yini edingekile ukuze kuphathwe ichweba ngokuyikho nangokonga, ukuhlela nokukhalima amachweba.
ISigungu seziPhathimandla zamaChweba kuZwelonke esikhundleni seRiphablikhi yaseNingizimu Afrika sinamandla anjengawenkampani okukhulunywa ngawo esigabeni 34 soMthetho weziNkampani, ngaphandle uma zishiywe ngaphandle noma encishisiwe ngokubhaliwe kuloMthetho.
e Ukukhokhela ukukhishelwa ilayisense nokuhliselana imali yenkokhelo zosiso nezinto ezisentshenziswa kumaChweba okunikezwa yiSigungu seziPhathimandla zamaChweba ngokubona kwazo ngokuhambisana nokuvunyelwa nguNgqonqgoshe emuva kokubonisana noNgqongqoshe weziMali f senze izivumelwano zokwehliselana imali nokuhlanganyela phakathi kukahulmeni nomkhakha wangasese nabasebenzi basemachwebeni abawuqeqeshelwe umsebenzi nabanamalayisense ukuba balethe usizo emachwebeni kanye nosizo lokuphatha imithwalo ukumisa amazinga okwenza umsebenzi , ubuhle bomsebenzi nokugcizelela ukwenziwe kwezino ngokulandela umthetho.
Ngale kokununciphisa amandla okukhulunywa ngawo kusigatshana 1 , inkampani iyakuba namandla okuba ikhokhelwe imali kweminye imithombo ngale kwezintela, inkokhelo okumbandakanya noma kungesilokhu kuphela amandla okuphoqa ukuba kulandelwe isivumelwano esimayelana nalokho kwenza izindlela zokuthola imali ukuboleka imali kuyokwenziwa ngokulandela isigaba 66 zoMthetho wokuphathwa kwezimali zoMbuso PFMA.
ISigungu seziPhathimandla kuZwelonke ziyakuphatha futhi zikhalime ngokulandela loMthetho ngabaqondisi bebhodi.
Abaqondisi kufanele ekusebenziseni amandla abo, basebenze ngokulandela okuhloswe yinkampani ngokulandela uhlelo lwebhizimisi lwesikhathi esifushane nohlelo lwesikhathi eside oluhanjiswe futhi lwavunywa nguNgqonqgoshe onesabelo oluthunyelwe futhi ngokwesigaba 52 soMthetho wokuPhathwa kwezimali zoMphakathi njengba ucitshiyelwe umthetho ongunombolo 29 ka 1999.
j ukuvuma ukuqashwa kwabanye abasebenzi abayizikhulu zeSigungu seziPhathimandla zamaChweba; kanye k ukusebenzisa inqubogomo kaHulumeni yamaChweba okuhweba kaZwelonke.
Ibhodi lebaqondisi liyakuqokwa nguNgqongqoshe onesabelo.
UNgqongqoshe onesabelo angaqoka amalunga engekho ngaphansi kwayisikhombisa ngokunxusa abantu ngabezindaba ukuba benze iziphakamiso.
ezokuthengiselana, izimali, izindaba zomthetho nezomnotho; noma v ulwazi olukhethekile olungasiza inkampani ekwenzeni umsebenzi wayo 4 Amalunga ebhodi akufanele amele iqembu elithile kodwa kufanele akhuthaze intuthuko nokwenza-ngcono amachweba ukuze kuzuze bonke abasebenzisi bamachweba.
b ukubhekisisa izimvo nokuphikisana akutholile ngenxa yesaziso.
h eba yilunga lePhalamende laseNingizimu, noma eba yilunga lesiShayamthetho sesiFundazwe noma eba yilunga lomkhandlu weziPhathimandla zohulumeni basekhaya, oma i engavumelekile ukuba ngumqondisi ngaphansi koMthetho weziNkampani ongunombolo 61 ka 1973.
Usihlalo angabamba isikhundla isikhathi esiyiminyaka emihlanu kusukela ngosuku aqokwa ngalo.
Yilelo nalelo lunga lingabamba isikhundla isikhathi esiyomiswa nguNgqongqoshe onesabelo esingeke saba ngaphezulu kweminyaka emithathu.
Amalunga angabuye aqokwe futhi ngokwesibili kodwa ngeke aqokwa kuze kube ngaphezulu kwezigaba ezimbili zeminyaka emithathu.
UNgqongqoshe onesabelo angasusa esikhundleni ilunga noma usihlalo webhodi uma lelo lunga...
d uma esebenzela uMbuso futhi uNgqongqoshe eqoka omunye esokhundleni sakhe e lingaziphethe kahle.
ilunga lebhodi lingafaka isaziso esibhaliwe sokushiya isikhundla linikeza uNgqongqoshe onesabelo inyanga eyodwa.
uNgqongqoshe onesabelo angagcwalisa izikhundla leso ngokushesha uma kwenzeka.
Ukudalulwa kwenzuzo ngamalunga ebhodi.
ukudalulwa okukhulunywa ngakho esigatshaneni 1 kufanele kubhalwe emaminithini alowo mhlangano.
ilunga lelo akufanele libambe iqhaza ezingxoxweni zebhodi ezimayelana nalowo msebenzi elinenzuzo kuwo.
Uma ngabe amavoti elingana usihlalo uyakuba nevoti elingungumnqamulajuqu futhi uyakuphoqeleka ukusebenzisa lelo voti ukuze aqede lokho kungavumelani.
Ukudluliswa kwamandla okwenza umsebenzi nokwabiwa komsebenzi yibhodi a ngokuhambisana nesigatshana 2, iBhodi lingathatha isinqumo sokudlulisa noma imaphi amandla alo okwenza umsebenzi othile, umsebenzi elinikwe wona noma umthwalo elithweswe wona ngaphansi kwaloMthetho nangezincwadi zokubhaliswa memoranduma of associationa and articles of association kunoma iliphi ilunga lebhodi noma isikhulu esiphethe noma umsebenzi weSigungu seziPhathimandla b Nakuba kwedluliswe amandla okwenza umsebenzi njengoba kushiwo esigabeni a ibhodi ngeke laphucwa noma likhululwe ekwenzeni lowo mesebenzi noma leso sibopho eliyobe lisedlulisile.
b kunganikwa kanyekanye namandla okudlulisa futhi ngokwesibili lawo mandla ngaphansi nangokuhambisana nemibandela eyomiswa ngokwesigaba a c kufanele lowo okudluliselwa kuye amandla aziswe ngokubhaliwe. Lowo mbhalo kufanele uqukathe yonke imininingwane yamandla edlulisiwe nemibandela enqunywe ngokwesigaba a uma ikhona , uma ngabe kudluliswa namandla okudluliswa kwamandla ngokwesibili nakho kufanele kushiwo kanye nemibandela enqunywe ngakwesigaba b uma ikhona.
ibhodi kufanele iqoke isikhulu esizokwengamela zingakapheli izinyanga ezintathu lisunguliwe.
Ibhodi kufanele linxuse abantu ukuba bafake izicelo zesikhundla sesikhulu esengamele ngokusabalalisa isaziso ezweni lonke ngabezindaba.
Umuntu oqokwe kulesi sikhundla sokuba yisikhulu esengamele kufanele...
a nemfundo ehambisanayo nalesi sikhundla b abe nolwanzi olunzulu ngezamachweba.
Ukuqokwa kwesikhulu esengamele kuyoncika ekwenzeni isivumelwano sokusebenza phakathi kwakhe nebhodi.
Isikhulu eseNgamele singabuye siqokwe futhi ngokwesibili emva kokuphela kwesikhathi sokuqala.
UNgqongqoshe onesabelo engaqasha okwesikhashana noma imuphi umuntu oseke wenza umsebenzi wesikhulu esengamele eNkampanini yeziPhathimanda zamaChweba yakwa Transnet Port Authority Division of Transnet Limited, ukuba asebenze njengesikhulu esengamele seSigungu seziPhathimandla isikhathi esisukela osukwini esisungulwe ngalo iSigungu seziPhathimandla zamaChweba kuZwelonke kuze kufike isikhathi lapho ibhodi iqoka iSikhulu eseNgamele esiyiNhloko ngokuvumelana noNgqongqoshe onesabelo.
ISikhulu eseNgamele singadlulisa amandla esinikwe wona ngokubhaliwe siwadlulisele kumsebenzi weSigungu seziPhathimanda osesikhundleni esiphezulu, iqobo nje uma ezokwazisa ibhodi ngokwedlulisa kwalawo mandla izikhathi ngezikhathi.
Isikhulu eseNgamele singashiya isikhundla ngokubhalela ibhodi linike isaziso senyanga eyodwa, nakuba kunjalo uma ibhodi lingasebenzi ngaleso sikhathi sokufakwa kwesaziso, isaziso seSikhulu esengamele sokushiya umsebenzi singanikwa usihlalo webhodi . Isazizo esinikwe uSihlalo siyothathwa njengesinikwe ibhodi ngalolo suku esinikwe ngalo usihlalo webhodi.
c uma ngabe kwenzeka noma ikuphi okukhulunywa ngakho esigabeni 18; noma d uma sisuswa esikhundleni ngokwesigatshana 2.
a uma singaziphethe kahle b sehluleka ukugcina izibopho ezihambisana naleso sikhundla noma ukwenza umsebenzi ngenkuthalo.
Umuntu oqokwe ukuba abambele isikhulu esengamele ngokwesigatshana 1 uyakubamba leso sikhundla abe namalungelo, ahambisane nezibopho futhi akwazi ukusebenzisa wonke amandla anikwe, imisebenzi nezibopho ezitheswe iSikhulu eseNgamele ngokwaloMthetho ngaleso sikhathi eqokiwe, kanti noma isiphi isenzo noma into eyenziwe noma angayenzanga lowo muntu ngaleso sikhathi kuyothathwa ngokuthi kwenziwe noma akwenziwanga yiSikhulu esiNgamele ngokwenhloso yalomthetho.
Isikhulu esengamele singaqoka noma imuphi umuntu esibona ekufanele ukwenza ngokuyikho umsebenzi weziPhathimandla zamaChweba.
Bonke abantu abafanele abebesebenzela iNkampani yeziPhathimandla zamaChweba yakwaTransnet ngaphambi kokusungulwa kweSigungu seziPhathimandla zamaChweba kuZwelonke bangadluliselwa ukuba basebenzele iSigungu seziPhathimandla ngaphansi kwemibandela ebebesebenza ngaphansi kwayo ngaphambi kokuba badluliswe.
Isikhulu esengamele kufanele kuthi zingakapheli izinyanga ezinhlanu emuva kokuphela konyaka wezimali sithumele kuNgqongqoshe onesabelo umbiko wonyaka omayelana nebhizimisi, ukusebenza, amalayisense neminye imisebenzi eyenziwe yeSigungu seziPhathimandla kulowo nyakamali.
a Isikhulu esengamele kufanele sithumele kubacubungulu-mabhuku beSigungu seziPhathimandla nakuSikhwama kaZwelonke izitatimende zemali zingakapheli izinyanga ezimbili njalo emuva kokuphela konyaka wezimali ukuze ziyocutshungulwa.
b Umbhalo ofinyeziwe webhodi ochaza kafushane ngebhizimisi yeSigungu seziPhathimandla, ukusebenza nemisebenzi ngalowo nyakamali , okufanele unikeze imininingwane efanele eyisisekelo, incazelo nezizathu zakho konke okukhulunywa ngakho esitatimendeni sezimali.
Ungqongqoshe onesabelo kufanele ethule lowo mbiko phambi kweNdlu yeziNgele ePhalamende zingakapheli izinsuku ezingamashumi amathathu ewutholile umbiko lowo.
Ngeke Kubanjiswe ngoHulumeni.
Izibopho zeSigungu seziPhathimandla zokukhokha imali ngeke zibanjiswe ngemali kaHulumeni ngaphandle uma kukhishwe isazizo esibhaliwe.
c Lokho kudluliswa kuyokwenziwe ngokulandele okushiwo isigaba 54 soMthetho wokuPhathwa kweziMali zoMbuso i -PFMA.
a Ubunini bomhlaba nempahla engaphathekiyo okungaphakathi kwemincele yechweba okumbandakanya amanzi angaphakathi kwenincele yencweba akalwe aze afinyelela lapho kogcina khoma amanzi kuyakudluliselwa futhi kuyakuba ngokweSigungu seziPhathimandla zamaChweba kuZwelonke.
d ISigungu seziPhathimandla zamaChweba kuZwelonke siyongena esikhundleni njengelunga lesivumelwano, ezindabeni zezivumelwano zenkampani yakwaTransnet Limited, njengezivumelwano zokuqashisa, ngosuku okukhulnywa ngalo kusigatshana 1 kuzo zonke izivumelwano sengathi iSigungu seziPhathiandla zamachweba kuZwelonke yisona esasenze isivumelwano kusukela ekuqaleni.
Isigatshana 1 nesi 2 akufanele zihunyushwe ngendlela yokuthi zinikeza iSigungu seziPhathimandla zamaNcweba kuZwelonke amalungelo obunini bempahla engaphathekiyo, okwathi ngosuku okukhulunywa ngalo kusigatshana 1 yabe ingeyomunye umuntu kodwa ingesiyona eyenkampani yakwa Transnet.
a ISigungu seziPhathimandla nenkampani yakwa-Trasnet Limited bangumqashi oyedwa ; futhi b Ngeke kube khona ukushintshwa komqashi okuyokwenzeka ngosuku lokudluliswa.
a Umsebenzi weSigungu seziPhathimandla wawenziwe uMnyango kahulumeni b Impahla yayisezandleni noma yayisentshenziswa uMnyango kaHulumeni; uNgqongqoshe onesabelo angenza ukuba leyo mpahla nalowo msebenzi wedluliselwe kulesi Sigungu seziPhathimandla.
Isigatshana 1 akufanele sihunyushwe ngokuthi sivimbela uHulumeni ukuba adlulisele eSigungwini seziPhathimandla noma iyiphi enye impahla ngenye indlela ngaphandle kwalesi sigatshana, iqobo nje uma ngabe lokho kudluliswa kwempahla kwenziwela ukuba kuqhutshelwe phambili lokho okuphokophelwe yiSigungu seziPhathimadla.
Ilungelo, isikweletu, isibopho sokukhokha, isibopho nje noma ikuphi nakho kuyodluliselwa eSigungwini seziPhathimandla.
Iziphathimandla kufanele kuthi ngaphezu kwamandla ezinikwe wona kanye nezibopho ezithweswe zona yinoma imuphi umthetho zenze umsebenzi wokulawula nokukhalima, mayelana nokunikeza usizo nokuphathwa kwemithwalo nolunye usizo oluhambisana nalokhu, kubalwa kulo ukulayishwa kwemithwalo, ukwethulwa, ukugconwa, ukwamukelwa nokudilivwa ukuthuthwa nokukwabiwa kwmithwalo.
Iziphathimandla zingenza izivumelwano zokuhlanganyela phakathi kukaHulumeni namkhakha wangasese Public/Private Partnership nezivumelwano zokwehliselana inkokhelo nabasebenzi bamachweba abaqeqeshiwe nabanamalayisense ukuze banikeze usizo lwamancweba nokuphathwa kwempahla ngokulandela inqubo engafihlekile zokumema abantu/izinkampani ukuba bazokwenza umsebenzi othile tender nokuxoxisana phansi kwemibandela enamiswa iziPhathimandla okubalwa kuyo ukumisa amazinga okwenza umsebenzi, ikhwaliyhi noma isimo sosizo olunikezwayo nokuphoqelelwa ukugcinwa kwalawo mazinga nesimo.
Ngenye indlela ngaphandle kokugunyazwa yilayisense ekhishwe iSigungu seziPhathimandla ngokwalesi sigaba.
Noma imuphi umuntu , ngokuhambisana nokushiwo kuloMthetho angafaka isicelo selayisense ngendlela enqunyiwe.
Akukho sicelo esingafakwa noma esingabhekwa , ngaphandle uma lesi sicelo sifakwe ngokuhambisana nesimemo esikhishwe ephephabhukwini likahulumeni iGazethi yiSigungu seziPhathimandla.
b Ifomu okufanele izicelo zenziwe ngalo kumbandakanywa nemali okufanele ikhokhwe ekulethweni kwesicelo, indlela okufanele usizo lwenziwe ngayo nendawo nesikhathi lapho kuyotholakala khona izincwadi eziphathelene nalolundaba; kanye c Nesikhathi nendlela okufanele kufakwe ngayo izicelo lezo.
a Khipha ilayisensi ngaphansi kwemibandela; noma b Sinqabe ukukhipha ilayisensi bese sinika izizathu ezibhaliwe zokuthi yingani salile.
Nakuba kushiwo lokhu kulesi sigaba, lowo onesivumelwano anganikeza noma iluphi usizo echwebeni ngaphandle kokba nelayinse yokunikeza lolo sizo.
d Izibopho nemthwalo yalowo onikezwe ilayisense mayelana nokunikeza usizo noma izinto zokusebenza ; kanye e Neminye imibandela iSigungu esingayibona ifanele.
d lungisela ukumiswa kwamazinga noma amaqophelo okwenza umsebenzi; kanye e nokulungisela ukukhalinywa, uma kudingekile nokumiswa kwamanani entengo ngabamabhizimisi abanegunya lokuthengisa impahla ethile abangenalo abanye angabizwa ngosebenzayo onelayisense mayelana nokuphatha nokugcina imithwalo.
Ilayisensi angeze yadluliselwa komunye umuntu ongowesithathu ngaphandle kokuthola imvume ebhaliwe eSigungwini seziPhathimandla.
Noma ikuphi ukwedluliswa kwelayisensi okuphambene nesigatshana 1 ngeke kusebenze kufana nokungekho.
Isigungu seziPhathimandla zingaguqula imibandela yelayisense elikhishwe ngokwesigaba 36..
d Sibeke isinxephezelo esiphakanyiswe yiSigungu seziPhathimandla , uma sikhona, sanoma yimaphi amademeshe angadalwa ukuguqulwa kombandela/imibandela efanele; futhi e Sisho isikhathi esingeke sibe ngaphansi kwenzinsuku ezingama- 28 kusukela osukwini anikwe ngalo isaziso lowo osebenzayo onelayisensi okufanele kwenziwe ngaso iziphakamiso ezibhaliwe mayelana neziguquko ezihlongozwayo.
b Singenza iziguquko ezihlongozwayo kumibandela yelayisensi; noma c Cibiyele iziguquko ezihlongozwayo noma izincephezelo, uma sikhona , bese senza lokho kucibiyela okuguquliwe.
Uma ngabe kwenziwa iziguquko ngokwesigatshana 3, iSigungu seziPhathimandla siyokhipha umyalo obhaliwe siwubhekise kulowo onelayisensi ukuba enze iziguquko ezihlongozwayo singakapheli esikhathi esamukelekile esiyomiswa yiSigungu seziPhathimandla.
Lowo onelayisensi ongaphathekile kahle umyalo okukhulungwa ngawo kusigatshana 4 kungathi zingakapheli izinsuku ezingama -60 emuva kokuthola umyalo lowo adlulisele undaba eSigungwini esiZimele eseLawula Amachweba ngokulandela inqubo emiswe esigabeni 62 saloMthetho kuNgqongqoshe ngokubhaliwe osinqumo sakhe siyakuba ngesokugcina futhi siyobophezela umdlulisi wondaba neSigungu seziPhathimandla.
ISigungu seziPhathimandla ngeke saphoqelela ukusentshenziswa kwemiyalo okukhulunywa ngayo kusigatshana4, kuze kufike usuku lokuthathwa kwesinqumo ekudlulisweni kondaba ngokwesigatshana 5.
c Lowo onelayisensi enze umsebenzi othile noma ukuhlanganyela nalabo akabakweletayo; noma d Ukuphepha kwemikhumbi noma kwabantu abasechwebeni noma ukuphepha kuZwelonke laseRiphablikhi kudinga ukuba kwenziwe njalo.
Isigungu seziPhathimandla singayala lowo osebenzayo onelayisensi ukuba athathe izinyathelo ezithize ukuze alungise lokho kuphulwa kwemibandela okukhulunywa ngakho kusigatshana 1a.
b esibeka izizathu ukuthi yingani sicabanga ukwesula noma ukumisa ilayisensi noma ukukhipha umyalo; kanye c nokunika lowo onelayisensi ithuba elamukelekile lokuba enze iziphakamiso zokuthi yingani kungafanele yesulwe noma imiswe ilayisensi noma kukhishwe umyalo.
b Nikeza sona ngokwaso usizo lwasechwebeni noma senze sona umsebenzi wasechwebeni obuwenziwa yilowo ogunyazwe yilayisensi; nokuthi c qasha noma imuphi umsebenzi walowo muntu noma inkampani egunyazwe yilayisensi ukuba aqhube umsebenzi ngokuyala kweSigungu seziPhathimandla.
Ngale kokuphambuka kunoma ikuphi okushiwo yiloMthetho, uma umuntu ogunyaziwe ngelayisensi ehluleka ukufeza isibopho sakho esimiswe elayisensini , iSigungu seziPhathimandla singamnika isaziso esibhaliwe esimkhumbuza ukuba afeze izibopho sakhe singakapheli isikhathi isinqunywe kuleso saziso.
Uma, ngemuva kokuphela kwesikhathi leso esinqunye esazisweni lowo muntu ogunyazwe ilayisensi esahluleka ukufeza iisibopho noma ukwenza umsebenzi okukhulunywa ngawo kusigatshana 1, iSigungu seziPhathimandla singathola usizo komunye umuntu lokuba anikeze lolo sizo. Lomuntu ogunyazwe yilayisense kufanele kuthi ngokushesha emuva kokuzibiza akhokhe izindleko esingene kuso iSigungu seziPhathimandla ekutholeni omunye umuntu ozoqhuba umsebenzi obuwenziwa yilowo onelayisensi.
b Thatha okwesikhasha izinto zokusebenza nemishini okungeyalowo ogunyazwe ngelayisense; nokuthi c Aqashe noma imuphi umsebenzi walowo obegunyazwe ngelayisense ngalenhloso.
Uma ngabe izinto zokusebenza nemishini yalowo onelayisensi ithathwe futhi isentshenziswa ngokwesigatshana 3, lowo onelayisense uyokhokhelwa isinxephezelo esifanele ekhokhelwa yilowo okunguyena owenza umsebenzi nosebenzisa lezo zinto zokusebenza nemishini. Lesi sinxephezelo kufanele kuvunyelwane ngase phakathi kwalo onelayisense nalowo ongowesithathu uma ngabe behluleka ukuvumelana isinxephezelo siyonqunywa iSigungu seziPhathimanda.
Umuntu oqashwe yiziPhathimandla ukuba aqhube umsebenzi ngokwesigatshana 2 uyoqhubeka efezekisa leso sibopho aqashelwe sona noma ngabe kunengxabano noma ukungavumelani mayelana nesinxephezelo okukhulunywa ngaso kusigatshana 4.
ISigungu seziPhathimandla angeke saphoqwa ngokomthetho ukuba sikhokhe amademeshe noma ukulimala okungadalwa yinoma isiphi isenzo, ukungezi lutho noma ukwehluleka ukwenza okuthile yilowo muntu oqashwe yiSigungu seziPhathimandla ngokwesigatshana 2, futhi angeke siphoqeleke ukukhokhela isimmangalo sanoma iluphi uhlobo esingafakwa yilowo obenelayisensi.
b Ukuze kuqinisekwe ngokuphepha komphakathi nemvelo.
b Sibeke nezizathu zokuthi yingani sifuna ukukhipha umyalo/ imiyalo; nokuthi c Sinike labo bantu abathintekayo ithuba lakuba benze iziphakamiso zokuthi yingani kungafanele yenziwe imiyalo.
c Ahlangabezane namazinga omsebenzi abalulwe elayisensini; nokuthi d Anikeza usizo lwasechwebeni nezinto zokusebenza ezisetshenziswa ngabasebenzisi bechweba okuthembekile, ngekhono nangokonga ngokuhambisana nemibandela ebalulwe elayisensini anikwe lona.
Ukuhlaziya kwakhe imithwalo esikhathini nangendlela engamiswa yiziPhathimanda; kanye iii Uhlelo lwentuthuko ngekusasa okumayelana nonama iluphi usizo aphoqelekile ukuba alinikeze ngaphansi kwemibandela yelayisensi.
Isigungu seziPhathimandla singayala umuntu onelayisense ukuba, ngezindleko zakhe, athumele kuso eminye imininingwane eyengeziwe esibona ifanele ukuze achaze noma enabe kunoma imuphi umbiko noma imininingwane ayithumele lowo muntu onelayisensi ngokwesigatshana 2.
Noma imiphi imininingwane efunwa iSigungu seziPhathimandla ngokwesigatshana 3 kufanele ithunyelwe yilowo muntu onelayisensi singakapheli isikhathi nangendlela emiswe yiziPhathimandla.
Noma imuphi umuntu ogunyazwe yiSigungu seziPhathimandla ngokubhaliwe angangena emangcekeni lapho kusebenzela khona lowo ogunyazwe ngelayisense, ngezikhathi zomsebenzi, engaphethe ncwadi yokusesha, ukuze ahlole noma imuphi umsebenzi, okwenziwayo, isakhiwo nezinto zokusebenza futhi angacela lowo muntu ogunyazwe yilayisensi ukuba aveze izincwadi, amarekhodi izitatimende noma amanye amabhuku aphathelene nezindaba okukhulunywa ngazo kuloMthetho ukuze azihlole noma ukuze enze imifanekiso (copies) yalezo zoncwadi ayithathe.
a Simise okwesikhashana ilayisensi lalowomuntu ogunyazwe ngelayisensi , zithathe futhi senze sona ngendlela esibona ifanele lowo msebenzi obewenziwa yilowo muntu omiselwe ilayisensi; noma b Sihoxise ingxenye noma ukusentshenziswa kwalo lonke lolo sizo lwencweba noma izinto ezisentshenziswa echwebeni kunoma imuphi umuntu noma iqembu labantu abathile noma wonke umphakathi.
Uma ngabe iziphathimandla zizibambela zona lowo msebenzi okukhulunywa ngawo kusigatshana 1a kuyokhokhwa isinxephezelo okuyovunyelwana ngaso phakathi kweSigungu seziPhathimandla nalowo muntu ogunyazwe yilayisensi othintekayo, uma ngabe behluleka ukuvumelana isinxephezelo siyonqunywa ngungqongqoshe kanti isinqumo sakhe siyoba ngumqamulajuqu futhi siyobophezela lezo nhlangothi zombili.
Nakub lomthetho ungathini , umuntu onikeza usizo echwebeni noma izinto ezisentshenziswa echwebeni ngaphambi kosuku esiyoqala ngalo ukusebenza lesi sahluko, uyothathwa njengogunyazwe ngelayisensi ukuba anikeze lolo sizo noma lezo zinto ezisentshenziswayo , iqobo nje uma lowo muntu efaka isicelo selayinsensi ngaphansi kwesigaba 36 zingakapheli izinyanga eziyisithuba kusukela osukwini esiqale ngalo ukusebenza lesi sahluko.
Umuntu okukhulunywa ngaye kusigatsana 1uyonikezwa ilayisensi ngokulandisa kwesigaba 36 ukuze anikeze lolo sizo noma lezi zinto ezisentshenziswa echwebeni, uma ngabe iSigungu seziPhathimandla saneliseka ukuthi lowo muntu uzokwazi ukuhambisana nemibandela yalelo layisensi.
Akukho lutho kulesi sigaba okunganika ilayisensi kumuntu ovele onelayisensi yokulayisha imikhumbi ngosuku esiqala ngalo ukusebenza lesi sahluko, okwedlula isikhathi asinikwe lowo muntu ngokwelayisensi ukuba anikeze lolo sizo lokulayisha imikhumbi.
Akekho umuntu oyokwenza umsebenzi wokuphatha impahla ngaphandle kolwandle ngaphandle kwelayisensi ekhishwe iSigungu seziPhathimandla ngokulandisa kwalesi sigaba.
Lokho okushiwo esigabeni 36 kuyosebenza lapha njengoba kusebenza kuleso sigaba uma kufakwa isicelo noma kukhishwa ilayisensi ngokwalesi sigaba.
Uma ngabe eyalwe ukuba enze njalo yiSigungu seziPhathimandla, lowo onelayisensi uyakuqaqa futhi asuse izinto zakhe zokuphatha imithwalo ngaphandle kolwandle ekupheleni kwesikhathi selayisensi noma ukuchithwa kwelayisensi ngokulandisa kwalesi sigaba.
Uma ngabe lowo onelayisensi ehluleka ukwenza lokho noma ukulandela umyalo anikwe wona ngokwesigatshana 3, iSigungu seziPhathimandla zingaqaqa futhi zisuse lezo zinto , uma kwenzeka lokhu lowo onelayisense uyakukhokha izindleko ezingene kuzo iSigungu seziPhathimandla ngesikhathi ziqaqa futhi zisusa lezo zinto.
Lokho okushiwo ezigabeni 37 no 46 kuyakusebenza lapha lulesi sigaba njengoba kushiwo kulezo zigaba kulowo onelayisensi lokuphatha imithwalo ngaphandle kolwandle.
a senze lula ukwakhiwa nokusentshenziswa kwezingqalasizinda zamancweba.
b sihambise ngokomthetho futhi sigcine phansi kweso laso intuthuko emancwebeni ngokuhambisana nohlelo lomhlahlandlela wentuthuko yamancweba c siqiniseke ukuthi izingqalasizinda zamachweba ziphethwe futhi zigcinwe ngendlela enobukhono, ephephile nokwenziwa kwemisebenzi yasechwebeni ngokuthula.
d siqiniseke ukuthi izingqalasizinga zasemaphethweleni echweba kanye nezinto zokuphatha imithwalo ziphethwe futhi zigcinwe ngendlela enobukhono, ephephile nokwenziwa kwemisebenzi yasencwebeni ngokuthula.
b Sizame ukunakekela ngokufanayo kokuvikelwa kwemvelo noma ikuphi okunye okufanele sikunakelele.
Isigungu seziPhathimandla zamaNcweba kuZwelonke sinamandla okuthatha noma isiphi isinyathelo esisibona sifanele ukuze kwenziwe noma imuphi umsebenzi phathelene nokuvikelwa kwemvelo esingathweswa wona ngaphansi kwaloMthetho noma imuphi omunye umthetho.
Ikomiti lechweba lokuBonisana, ngokusizwa iSigungu esiziMele eseNgamele amaChweba singacela uNgqongqoshe ukuba eze uphenyo mayelana nalokho okuhlongoza iSigungu seziPhathimandla zamaChweba nokuthi anxuse iKhabhinethi ukuba ikhiphe umyalo ozovimbela noma ozocibiyela leso senzo esihlongozwayo.
c sicibiyele leso senzo esihlongozwayo ngendlela ethile eyobalulwa.
Isigungu seziphathimandla zamaChweba kufanele ziqiniseke ukuthi kunikezwa usizo nezinto ezisentshenziswayo echwebeni okunobukhono nokungambi eqolo kubo bonke abasebenzisi bamachweba.
ISigungu seziPhathimandla kuZwelonke kufanele sithathe isinyathelo ezizokhuthaza intuthuko kwezokuthengiselana nenzuzo kwezohwebo ukuze kuzuze umnotho wezwe.
Imali ekhokhelwa ukuthengiselana okukhulunywa ngayo kusigatshana 1 ingehlukahluka ngokwamachweba.
Nakuba lesigaba nesigaba 53 singathini, iSigungu seziPhathimandla zingenza isivumelwano nalowo ogunywazwe ilayisensi noma umsebenzisi wencweba okungavunyelwana kuso ukuthi noma iluphi undaba okukhulunywa ngalo kusigatshana 1 kanye nemali ekhokhelwa ukuthengiselana kungasakazwa noma kungabhalwa ebhukwini.
ISigungu seziPhathimandla kungathi ngaphambi kokushintsha noma iyiphi imali ebhalwe ebhukwini sibonisane nekomiti lechweba lokubonisana elimiselwe lelo Chweba.
Imali ekhokhelwa iSigungu seziPhathimandla zamaNcweba kuZwelonke.
a Usizo olunikezwa iSigungu seziPhathimandla lwezingqalasizinda zechweba, amaphethelo echweba nezinto ezisentshenziswa echwebeni, okubalwa kuzo ngokungenamkhawulo ukukhokhela umhlaba oqashisiwe, ukukhokhela incweba, ukukhokhela imithwalo nokukhokhela izindawo zokubophela imikhumbi b Usizo lwasechwebeni olunikezwa iSigungu seziPhathimandla okubalwa kulo ngokungenamkhawulo imali ekhokhelwa ukusizwa kokuhamba kwemikhumbi, ukukhokhelwa kwabashayeli, ukukhokhelwa kwezibani , ukukhokhelwa ukudonswa kwemikhumbi nokubophela imikhumbi emahofini; kanye and c Nokuvumelana ngokwehliselana inkokhelo nokukhishwa kwamalayisensi okubalwa kukho ukusentshenzwa kwezinto zokuphatha imithwalo ngaphandle kolwandle.
ISigungu seziPhathimandla ngokusebenzisa amandla aso uma ngabe kunesizathu esizwakalayo sehlise noma siyekise ukukhokhwa kwayo yonke noma kwengxenye yemali okufanele ikhokhwe ngokwaloMthetho.
Isigungu seziPhathimandla singafuna noma imuphi umuntu ukuba akhokhe isibambiso, uma sibona kufanele, sokukhokhwa kwanoma iyiphi imali okufanele ikhokhwe ngaphansi kwaloMthetho.
Izimali noma inkokhelo okukhulunywa ngazo kuzigatshana 1a no b zikhokhelwa iSigungu seziPhathimandla ngale kokubizwa zikhokhwa ngemuva kokunikwa kosizo noma izinto kokusentzhenziswa.
Izimali noma inkokhelo okukhulunywa ngazo kuzigatshana 1a no b zikhokhelwa iSigungu seziPhathimandla ngale kokubizwa, zikhokhwa ngemuva kokunikwa kosizo noma izinto kokusentshenziswa, uma ngabe isicelo sosizo noma ukunikezwa kwezinto zokusebenza kuhoxiswa noma kwesulwa ngaphandle kokunikeza ISigungu seziPhathimandla isaziso sokuhoxiswa noma ukwesula kwesicelo kusenesikhathi esanele.
Izimali nezinkokhelo okukhulunywa ngazo ezigabeni 1a and b zingamiswa futhi zibizwe yiSigungu seziPhathimandla mayelana nokusentshenziswa kwezinto zokuphathwa kwemithwalo ngaphandle kolwandle.
h suse noma isiphi isithikamezo noma into ethile emanzini angaphakathi echwebeni okungadala ingozi ekuhambiseni impahla ngemikhumbi noma ekuhambeni kwemikhumbi.
d nikeza isaziso kumnini noma omunye umuntu okunguyena onomthwalo wokugcina noma ukulondoloza noma imuphi umkhumbi ongaphakathi kwemingcele yechweba , sinxuse lowo muntu ukuba asuse noma alahle lowo mkhumbi noma yini enye into eyingxenye yalowo mkhumbi engakulungele ukuba solwandle ngokubona kweSigungu seziPhathimmandla noma okungenzeka ibe yisivimbelo noma imvithi noma ibe into elahliwe noma ibe yingozi emvelweni noma ekuphepheni komphakathi. Uma kwenzeka umini waleyonto ehluleka ukwenza lokho okushiwo isaziso singakapheli isikhathi esibalulwe esazisweni leso, iSigungu seziPhathimandla singenza konke okusemandleni ukuze sisuse noma silahle lowo mkhumbi noma into nokubuyiselwa zonke izindleko esingene kuzo kumini noma kulowo muntu; nokuthi e uma kwahlulekeka ukukhokhwa kwezindleko okukhulunywa ngazo kulesi sigaba emuva kwencwadi ebiza lezo ndleko, iSigungu seziPhathimandla singathengisa lowo mkhumbi noma leyo mvithi yomkhumbi bese kuthi imali etholakele kulokho kuthengiswa isentshenziswa ukukhokhela izindleko ezingakhokhiwe uma kukhona imali esele iyonikezwa umnini womkhumbi kanti futhi ima ingaphelelanga ukwesula izindleko leyo esele iyobizwa kuminini noma imuphi omunye umuntu okukhulunywa ngaye kuleso sigaba esifanele.
Induna yeChweba, mayelana nalelo chweba eqashelwe lona, nguyena oyisiphathimandla onezwi lokugcina mayelana nezindaba zokushayela imikhumbi, ukuhamba kwemikhumbi olwandle izinsiza zokuhambisa imikhumbi olwandle, kanye nezinye izindaba eziphathelene nokuhamba kwemikhumbi ngaphakathi kwemikhawulo yechweba.
e Ukushaya imithetho ezophatha ukususwa noma ukulahlwa kwezinto ezisele, izinto ezixuntshiwe ezimbandakanya uwoyela izinto ezisaluketshenzi ezibulalayo, indle, ukungcola okusuka emikhunjini esechwebeni okudingeka ukuba kubekwe endaweni yasechwebeni emukela lokhu; noma f Ukuqiniseka ukuthi kuyenzeka okushiwo yiloMthetho.
Induna yeChweba iyothatha izinyathelo ezifanele ngenhloso yokwazisa ngeziyalo ezimiswe yiyo ngokwesigatshana 3 noma imuphi umuntu ongathinteka yizo.
Isigungu seziPhathimandla kufanele ziqiniseke ngokuphepha kwabantu kanye nempahla esemhlabeni ngokuhambisana nemithetho yezokuphepha ezimbonini nasezindaweni zokusebenza.
ISigungu seziPhathimandla kufanele sehlukanise imithwalo nabagibeli ukuze kuphephiswe izimpilo nokuvikelela ekulimaleni.
Ngokuhambisana nesigatshan 2, ukukhashwa kwemikhmi encebeni kuphoqelekile kulelo nalelo ncweba, umkhaphi uyakuhambisa noma ukugudlula imikhumbi encwebeni.
Ukukhashwa kwemikhumbi akubalulekile mayelana nemikhumbi noma iqembu elithile lemikhumbi engaphoqelekile ukuba nabakhaphi ekhishwe yiSigungu seziPhathimanda ngokubhaliwe.
Umsebenzi womkhaphi ngukuhambisa umkhumbi echwebeni , ukukhomba ukunyakaza kwawo nokuqaphela ukunyakaza kwezindophi ezisiza umkhumbi onyakaziswayo.
Umkhaphi nguyena okufanele amise inani lezindophi ezidingekayo ukuze kunyakaziswe umkhumbi kulelo chweba.
Uma kukhona ukungavumelani phakathi komkhaphi kanye neNduna yeMkhumbi mayelana nenani lezindophi okufanele zisentshenziswe ngokwesigatshana 4 , isinqumo sokugcina siyothathwa yiNduna yeChweba.
Induna yomkhumbi kufanele kuthi ngazo zonke izikhathi ilawule umkhumbi , ngesikhathi umkhumbi unyakaziswa kanti ngeke induna noma imuphi omunye umuntu ongaphansi kwenduna ongaphazamisa ukuhamba komkhumbi emanzini noma ukunyakaziswa komkhumbi noma avimbela umkhaphi ekwenzeni umsebenzi wakhe ngaphandle uma kunesimo esiphuthumayo noma ebucayi lapho induna ingathikameza ukuze iphephise umkhumbi, imithwalo kanye nabasebenzi bomkhumbi ngendlela angabona ifanele ukuze avikele ingozi.
Lapho induna yomkhumbi ingenelela kufanele yazise umkhaphi ngokushesha bese kuthi ngemuva kokuba isibuyisele isimo kwesiyiso ivumele umkhaphi ukuba aqhubeke nokwenza umsebenzi wakhe.
Induna yomkhumbi kufanele iqiniseke ukuthi isikhulu nabasebzni bomkhumbi basezindaweni zabo nokuthi baqaphile nokuthi umkhaphi unikezwa lokhe usizo ekwenzeni umsebenzi wakhe.
Isigungu seziPhathiamandla kanye nomkhaphi ngeke baphoqelelwe ngokomthetho ukuba bakhokhe uma kukhoma ukulahlekelwa noma amademeshe abangelwe noma adalwe ngumkhaphi ngokunganaki noma ukungezi okuthile.
Akekho umuntu ongenza umsebenzi wokuba ngumkhaphi encwebeni engenalo ilayisensi elikhishwe yiSigungu seziPhathimandla ngokwaloMthetho.
Isigungu seziPhathimandla zokuphepha oLwandle zaseNingizimu Afrika zingenza izincomo kuNgqongqoshe mayelana nemfundo okungadingeka abe nayo umuntu onikwe ilayisensi lokuba ngumkhaphi, okuyombandakanya, umongo kanye nohlobo lokuhlolwa okufanele lwenziwe, uma kuyoba khona,.
Iziphathimandla zokuPhepha oLwandle zaseNingizimu Afrika kuyofanele zibonisane neSigungu seziPhathimandla mayelana nomongo wemfundo okukhulunywa ngayo kusigatshana 2, ngaphambi kokwenza izincomo.
Isigungu seziPhathimandla kufanele sisebenze futhi sigcine imibhoshongo yezibani nezinye izinsiza zokuhamba kwemikhumbi olwandle ezingaphansi kwesandla saso, ukuze sisize imikhumbi ehamba ngaphakathi kwemikhawulo yalelo chweba nangasongwini lolwandle lwaseNingizimu Afrika, ngokwamazinga anqunywe yiziPhathimandla zokuPhepha Olwandle zaseNingizimu Afrika.
ISigungu seziPhathimandla ngeze sayeka ukusebenza noma imuphi umbhoshongo wezibani noma izinsiza eziphansi kwaso, nakuba sekufakwe omunye umbhoshongo wezibani omusha esikhundleni salowo kuleyondawo noma kwenye indawo eqondene nalena, sinciphise usizo olunikezwa imibhoshongo yezibani noma olusiza noma ngayiphi indlela, ngaphandle kokwazisa iziPhathimandla zokuPhepha olwandle zaseNingizimu Afrika ngenhloso esifisa ukuyenza, nokubonisana neKomiti lokuBonisana leChweba lalelo chweba eliseduze nalapho kukhona umbhoshongo wezibani noma izinsiza.
Ngokuhambisana nesigatshana 2, akukho lutho kulesi sigaba okungahunyushwa njengokunciphisa amandla eSigungu seziPhathimandla okugcina imibhoshongo yezibani nezinye izinsiza zokuhamba kwemikhumbi olwandle, okumisa umbhoshongo wezibani ngendlela iSigungu seziPhathmandla esingabona ifanele, noma ukwenza ngcono noma ukwandisa usizo olutholakala kulemibhoshongo yezibani noma yiziphi ezinye izinsiza zokuhamba kwemikhumbi olwandle.
Ikomiti lokuBonisana leChweba lalelo chweba eliseduze nalapho kukhona imibhoshongo lingenza izincomo lizibhekise eSigungwini seziPhathimandla mayelana nokwenziwa -ngcono noma ukwandiswa kosizo olutholakala kulowo mbhoshongo wezibani noma izinsiza.
Ekusebenziseni amandla aso ngaphansi kwaloMthetho, iSigungu seziPhathimandla singasusa noma isiphi isibani esingadida noma siphazamise imikhumbi, futhi singene kunoma imuphi umhlaba noma imaphi amangceke ngenhloso yokwenza lokhu, uma ngabe umnini wendawo lapho kukhona isibani leso noma umuntu okunguyena oqaphe leso sibani ehluleka ukusincima noma ukukhinyabeza zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa enikwe isaziso sokuba enze njalo, bese sibiza izindleko zokususa kumini wendawo noma lowo muntu oqaphe indawo.
UNgqongqoshe kufanele ajwayele ukubuyekeza inqubomgomo yamachweba ukuze aqiniseke ukuthi lokho okuphokophelwe yiloMthetho kuyafezeka.
UNgqongqoshe kufanele aqiniseke ukuthi inqubomgomo yencweba iyalandelwa ngokusebenzisa amandla okwenza athweswe wona ngokwesikhundla sakhe ngokwaloMthetho.
) Ukuze aqiniseke ukuthi inqubo yokubuyekeza kwenqubomgomo ayifihlekile uNgqongqoshe kufanele abonisane nabo bonke abathintekayo kulemboni yamaChweba, iSigungu seziPhathimanda, neminye iMinyango (okubalwa kuyo noMnyango wezamaBhizimisi kaHulumeni noMnyango wezoHwebo neziMboni , imigwamanda emele abasebenzisi bamachweba, ohulumeni basekhaya, amadolobha asechwebeni nemigwamanda emele abasebenzi noma izinyunyana.
a Ukuze kuvikelwe noma kulondwe ukuPhepha kwezwe laseRiphablikhi.
b Ukuze kwenziwe ngcono inzuzo yezwe nezomnotho eRiphablikhi; noma c Ukugcina isibopho somhlaba esithweswe iRiphablikhi.
Ungqongqoshe kufanele athathe zonke izinyathelo ezidingekayo ukuze kusentshenziswe imiyalo ngokwesigatshana 1.
UNgqongqoshe anganxephezela iSigungu seziPhathimandla uma ngabe ssilahlekewe ngenxa yokwenza umsebenzi noma ukufeza isibopho esibalulwe yimiyalo okukhulunywa ngayo kusigatshana 1, ngokusebenzisa izimali ezikhishwe yiphalamende ngenhloso yalokhu. Ngaphezu kwalokhu, uma kwenzeka kuthi ekwenzeni lokho okushiwo yiziyalo kungabi nenzuzo eSigungwini seziPhathimandla, izimali zokwenza lowo msebenzi ziyoba ngumthwalo kaHulumeni.
d Imithetho yenqubo yeKomiti lokuBonisa leChweba, amandla imisebenzi nezibopho kanye nendlela yokukusebenzisa.
e Ukugcinwa kweZiphathimandla zokuphepha echwebeni okumbandakanya namandla eziPhathimandla okusesha, ukuthatha impahla nokubopha; kanye f Ukunikeza usizo lokuhamba kwemikhumbi yiSigungu seziPhathimandla okumbandakanya ukusungulwa kwemithethonkambiso yokuhamba kwemikhumbi olwandle ukuze kwenziwe ngcono ukuphepha nokuhamba kwemikhumi ngempumelelo nokuvikela imvelo.
c ukubheka, ukuhambisa ngokomthetho nokukhalima yonke imisebenzi eyenziwayo emanzini asechwebeni d ukulungisela ukugunyazwa ngamalayisensi kwemisebenzi eyenziwayo echwebeni.
j ukuvimbela ukulayishwa, ukuphathwa, nokukhishwa kwempahla emahofini lapho okubonakala khona ukuthi lokho kulayishwa, ukuphathwa noma ukukhishwa kungaba yingozi emphakathini.
Umsebenzi weKomiti lokuBonisana leChweba ngukulungisa inkundla lapho kuzoshintshiswana khona ngemiboni phakathi kweSigungu seziPhathimanda zamaChweba kuZwelonke nabanye abathintekayo.
c noma ilupho olunye undaba iSigungu seziPhathimandla zamachweba kuZwelonke esibona kudingekile ukuba uNgqongqoshe onesabelo abonisane neKomiti.
Isikhulu esiphezulu kufanele sisungule ikomiti elizocubungula amabhuku leSigungu seziPhathimandla ngokuhambisana nemthethonkambiso kaSikhwama ongunombolo 27.
Ngokuhambisana nokushiwo yiloMthetho nemithethonkambiso, ichweba yindawo ekhululekile ukuba kungangena noma ubani ozokwenza umsebenzi waseChwebeni osemthethweni.
i Ngaphandle uma sifakwe zingakapheli izinyanga eziyi- 15 kusukela ngosuku azi ngalo noma okwakulindele-ke ukuba azi ngale ngaleso senzo noma okungezi lutho ummnangali noma ukuphi okungenzeka kuqala; nokuthi ii kungakapheli okungenani izinyanga ezintathu ngemuva kokubhala incwadi eyazisa ngenhloso kammangali yokufaka icala okufanele iqukathe yonke imininingwane yaleso senze noma ukungenzi lutho, inikezwe ummngalelwa ngaphandle uma ummngalelwa ephika ngokubhaliwe ukuthi uphoqelekile ngokomthetho ukukhokha.
Noma imuphi umsebenzi weSigungu seziPhathimandla obenza umsebenzi weSigungu iv noma imuphi omunye umuntu obenza umsebenzi weSigungu.
Inkantolo ePhakeme inamandla okumisa icala elihlongozwa okungathi uma ummangalelwa efaka isicelo enkantolo ikhiphe isinqumo esithi izidingo zesigatshana 1 mazibekwe eceleni noma zixengiswe noma ukungalandelwa kwazo kuxolelwe uma ngabe umthetho uvuma ukuba kwenziwe njalo.
Noma imuphi umuntu...
Noma imuphi umuntu olahlwe yicala ngokwesigatshanaa 1 uyakuphoqeleka ngokomthetho ukuba akhokhe inhlawulo noma ahlale ejele iminyaka engevile kwemihlanu noma kokubili.
ISigungu seziPhathimandla kufanele sihlanganyele neziphathimandla okudingeka zenze lemisebenzi eChwebeni ukungena kwabantu abangezona izakhamuzi zalelizwe, imali yokuthelela impahla ephumayo noma engenayo ezweni, ukugcinwa komthetho futhi kufanele banike lezikhulu zonke izinto zokusebenza, ngokuhambisana nesinxephezelo okungavunyelwana ngaso phakathi kweSigungu seziPhathmandla naleso siphathimandla soMbuso esithintekayo, uma behluleka ukufinyelela esivumelwaneniT uNgqongqoshe nguyena oyakumisa isinxephezelo.
LoMthetho uyakwaziwa ngoMthetho weSigungu seziPhathimandla zamaNcweba kuZwelonke ka 2002, kanti uyoqala ukusebenza ngokugcwele ngosuku oluyakumiswa nguMongameli ngokwenza isememezelo ephephabhukwini likaHulumeni iGazethi.
Ngokwesigatshana 1 kungamiswa izinsuku ezahlukene zokuqala ukusebenza kwezigaba ezahlukene zaloMthetho.
b Zonke izindawo zolwandle encwebeni lase Richards Bay kuze kufike ogwini oluphezulu lwamanzi.
Indawo yamanzi olwandle ezungezwe ngumugqa osuka ngasemnceleni ongsentshonalanga yezinto zokukhiqizwa isiHlabathi sikaMasipala eyingxenye yesiza esingu-Erf 10052, Ethekwini , linqamula/liphambana netheku eliphezulu lolwandle I-Indian Ocean, luhambe njalo lubheke ngaseNyakatho ligudla ungaseMhlanga Rocks amadigrizi angama 31 imizuzu emi-5 nemizuzwana eyi-18 ngaseMpumalanga amadigzrizi angama-29 amaminithi angama-43 nemizuzwana engama 40 ngaseNingizimu , bese ibheka ngaseMpumalanga, amadigrizi angama-31 imizuzu eyi-9 nemizuzwana eyi-6 nasempumalanga amadigrizi angama-29 imizuzu angama-43 nemizuzwana enga-40 lubheke ngaseNingizumu bese ngaseNingizimu naseNtshonalanga amadigrizi angama-31 imizuzu eyi-7 nemizuzwana engama-28 ngaseMpumalanga namadigrizi angam-29 imizuzu angama-48 nemizuzwana engama40 ngaseNingizimu, bese ibheka ngasezansi eNingizizmu amadigrizi angama31 imizuzu eyi-7 nemizizana angam28 ngaseMpumalanga amadigrizi angama-29 imizuzu engama54 nemizuzwana eyi-6 ukuya ngezansi ngaseNingizimu, bese iya ngaseNingizimu Ntshonalanga amadigrizi angama-31nemizuzu eyi 0 nemizuzwana engama-36 ngaseMpumalanga namadigrizi anga-30 umzuzu o-1 nemizuzwanaa engama-36 ngaseNngizimu, bese ibheka ngaseNtshonalanga igudla ugu ngaseningizimu eBhulafu emanzini aphezulu oLwandle amadigrizi angama-30 nemizuzu engama-55, ngaseMpumalanga namadigrizi engama-30 umzuzu o-1nemizuzwana enag-36 ngezansi ngaseNingizimu , bese ibheka ngaseNyakatho ilandela amanzi ibheke ngasesizalweni somfula Isipingo, lishiye eceleni indobela yomfula Isipingo, bese libheka ngaseNyakatho lugudla usebe lwamanzi liya echibini lomfula uMlazi, kodwa lushiye ngaphandle leyondawo yechibi lapho kufika khona amagagasi bese luya ngaseNyakatho ligudla usebe luya ngakhonini elingaseNingizimu leSiza esingu-Erf 685 e-Bluff, bese lugudla futhi lubheke ngasekhonini elingaseMpumalanga yesiza esingu-Erf 685 eBhulafu, luphinda lugudle ngalapho amanzi ephansi ngaseNingizimu yekhona lesiza Erf 686 eBhulafu, ligudla njalo lapho amanzi ehlile khona lapho luhlangana nesizinda se Mpola eseNingizimu, lugudle njalo ngalapho amanzi ehlile ngaseNyakatho yekhona le-Mpola eseNingizimu , igudla umugqa ngaseNyakatho lekhona yempola engaseNyakathobese igudla futhi lapho amanzi ekhuphuke aphezulu khona ngasesizindeni sempola engaseNyakatho igudla futhi ngasemanzini ekhuphuke ngokwenza ngengxenye yesiza Erf 10052 kuze kube sendaweni lapho umncele ongasentshonalanga yengxenye yesiza esingu- Erf 10052 ihlangana khona namaphezi akhuphuke aphezulu olwandle I-Indian Ocean.
Umhlaba odwetshwe ngabadwebi bemincele noma ububanzi bechweba njengoba kukhonjisiwe kuloluhlu oluxhunyelwe lapha.
d Osebeni noma ogwini lomfula uMzinyathi nemingenela yalo nephezulu nephansi lamanzi kusukela esizalweni salomfula.
Kusukela ekupheleni komfula ngasempolweni yase-Orient Pier esizalweni somfula uMmzinyathi ngaseMpumalanga yempola kuya odongeni lokuvikela olungaseNyakatho mpumalanga yesikhumulo semithwalo, ngasodongeni nothango oluhlukanisa ichweba nendawo yase Signal Hill kuze kufike endaweni lapho kuhlangana khona Ganteaume Crescent ne Prior Crescent; lapho-ke kusukela kuleyo mpambano kubheke ngaseNingizimu ntshonalanga kuze kufike endaweni elinganayo nencala langasentshonalanga yezakhiwo zase Prior Crescent; kuleyondawo-ke kugudla umungqa osezingqondweni olandela icala elingaseNtshonalanga yezakhiwo zase Prior Crescent uze lowo mungqa ufike emgwaqeni i-Hely Hutchinson; lapho-ke lomugqa uqonda ngaseNyakatho Mpumalanga uze uhlangane nebhuloho lomgwaqo I- Fleet Street; lapho-ke bese ugudla njalo ngasengxenyeni engaseNingizimu lebhuloho kuze kufike endaweni engaseNtshonalanga yobonda lwebhuluho; lapho-ke bese liqonda ngaseNingizimu Ntshonalanga iqonde ngaseMpumalanga yendawo kaMasipala embandakanya indawo yeziNcimamlilo; lapho-ke liqonde ngaseMpumalanga yoMgwaqo I-Station Street; lapho-ke uqonde ngaseNingizimu Ntshonalanga ngasengxenyeni engaseMpumalanga yezakhiwo ezisemgwaqeni i-Cambridge kuze kufike ngasendaweni engaseMpumalanga yomgwaqo i-Cambridge; lapho-ke liqonde ngqo ngomugqa uze uqondane nomgwaqo I-South Street; lapho-ke ugudle uthango olungaseNtshonlanga kajantshi endaweni engalinganiselwa emamitheni ayi-10 kusuka kujantshi kuya endaweni lapho kuhlangana khona nengxenye engaseMpumalanga yomgwaqo u-Buffalo; lapho-ke uqonde ngaseNyakatho Ntshonalanga kuze kufike endaweni engaseNingizimu Mpumalanga yekhona lezakhiwo zoMnyango wekwakha; lapho-ke uqhubeke uqonde ngasentshonalanga ngasecaleni elingaseNingizimu yomgwaqo u-Church bese ugudla ngaseNingizimu yomncele wesakhiwo esinizwa nge- Old BKB kuze kufike emgwaqeni u-Pontoon; lapho-ke uqonde ngaseNtshonalanga ulandela umgudu ongaseNingizimu yezakhiwo ezisemgwaqeni u -Pontoon kuze kube sendaweni engaseNingizimu yebhuloho I-Pontoon Road empambanamgwaqo ephakathi komgwaqo u-Pontoon no Settlers Way; lapho-ke ulandela umugqa oqonde ngaseNyakatho oqondene nojantshi uze ufike endaweni lapho kuhlangana khona u-Port Rex ibheke ngasephoyinti; lapho-ke uqonde ngaseNtshonalanga kuze kube sendaweni elinganiselwa emamitheni ama-3 ngaseNtshonalanga kajantshi; lapho-ke uqonde ngaseNingizimu endaweni engaseNtshonalanga yebhuloho I-Buffalo ngasenyakatho yomgwaqo ongenayo ongalinganisela kumamitha ama-4 kusuka lapho umgwaqo weqa khona ujantshi ongaphansi kwebhuloho I-Buffalo; lapho-ke uqale ngaseNyakatho Ntshonalanga ugudle ngaseNingizimu yodonga lokuvimbela , bese uqonda ngaseNingizimu Ntshonalanga ugudla loludonga lokuvimbela kuze kufike endaweni engasempumalanga yebhuloho eliqhamula phezu kwe- First Creek; lapho-ke igudla umugqa oseziqondweni ngaseNyakatho yebhuloho eliphezu kwe-First Greek kuze kufike endaweni engaseNyakatho yeshede lezinkembe laseNaval; bese iqonda ngaseNingizimu onqenqemeni noma ogwini lwamanzi.
Kusukela ekupheleni kwempola engaseNingizimu lapho kungenwa khona echwebeni kugudla ngaseNingizimu yobonda lwempola nosebe uqonde naseNingizimu kuze kufike osebeni endaweni engalinganiselwa kumamitha ayi-10 ngaseNtshonalanga lapho kuphela khona ujantshi; lapho-ke uqonde ngaseNyakatho Ntshonalanga kuya ngasemnceleni wothango oluqondene nomgwaqo u-Strand Street; lapho-ke ugudle umncele wothango uqonde ngaseNyakatho Mpumalanga uye ngasengxenyeni elingaseMpumalanga yezimpambanamgwaqo zemigwaqo u-Strand Street no Dale Street; lapho-ke uqale ugudle ngasenyakatho Mpumalanga bese ubheka ngasencaleni engaseNyakatho yomgwaqo u- Dale Street kuze kube sendaweni engaseNingizimu Ntshonalanga yomgwaqo I- Bank Street directly ubhekane nesango lokungena eNcwebeni; lapho-ke uqonde ngase Nyakatho Ntshonalanga igudla umugqa oseziqondweni kuze kufike endaweni engaseNyakatho Mpumalanga yomgwaqo u-Dr Zahn Road; lapho-ke uqonde ngaseNyakatho Ntshonalanga yomugqa oseziqondweni ulandela ingxenye elingaseNingizimu Mpumalanga lomgwaqo u- Dr Zahn Road kuze kufike lapho ingxenye elinaseNingizimu lebhuluho lomfula i-Buffalo maqondana ngqo nezimpambanamgwaqo zemigwaqo u- Horseshoe Road, noDr Zahn Road nomgudu wokuwela abezinyawo ebhulohweni i-Buffalo Bridge; lapho-ke uqale ngaseNtshonalanga ulandela icala elingaseNingizimu yomgwaqo u- Horseshoe Road bese iqonda ngaseNyakatho endaweni eyahlukaniswe uthango ngaseNtshonalanga yomgwaqo IuHorseshoe Road okungumgwaqo ongenela e-Rowing Boat Club House; lapho-ke iqonde ngaseNtshonalanga igudla uthango nomugqa osengqondweni ngaseNyakatho yobonda lokuvimbela; lapho-ke iqonde ngaseNyakatho ngasogwini lwamanzi.
Kusukela esizalweni somfula I-Little Brak River ngokujwayelekile ngaseMpumalanga nangase Ningizimu kugudla usebe lwamanzi olwehlile kuya ngasesikhonkwaneni esingu-J endaweni yethimba lama-Yacht anezinkembe; lugudle ngasenyakatho yojantshi libheke ngasempumalanga liqonde maphakathi necala elingasentshonalanga yebhuloho eliseMgwaqeni u- Church Street; liqonde ngaseningizimu lilandela ingxenye engasentshonalanga yebhuloho kuze kufike lixhumana noma lihlangana khona nebhuloho; liqonde ngasengxenyeni engasempualanga ngasecaleni elingasempumalanga lalapho lihlangana khona nebhuloho; liqonda ngaseNyakatho kuya endaweni eyiphakathi nendawo lebhuloho lomgwaqo u-Church Street okungunncele wesiza esingunombolo Erf 12459; luqhubeke ngendlela ejwayekile lubheke ngaseMpumalanga lulandela umncele wesiza esingu- Erf 12459 kuze kufike endaweni lapho endaweni eqondene ngqo nengxenye engaseMpumalanga le-Civil Depot; lapho-ke liqonde ngaseNyakatho lulandlela engasecaleni elingasempumalanga yesakhiwo luye ngasekhonini elingasenyakatho mpumalanga yesakhiwo; luqonde ngaseNyakatho lugudle unqenqema lwamanzi ngasekhonini elingaseNyakatho Ntshonalanga yesakhiwo esibizwa NSRI complex; lapho-ke luqonde ngaseNyakatho Mpumalanga lugudla unqenqema lwamanzi kuze kufike endaweni esekhoneni elingaseNyakatho yesakhiwo esibizwa nge-NSRI complex; lapho-ke iqhubeke njalo iqonde ngaseNyakatho Ntshonalanga kuze kufike endaweni engamamitha ama-5 ukusuka onqenqemeni olunamanzi aphansi lwehofu; lapho-ke lugudla omugqa ongabonakaliyo kusukela ngaseNyakatho Mpumalanga yonqenqema oluphansi lwamanzi kuze kufike endaweni eqondene ngqo nonqenqema olungaseNingizimu Ntshonalanga; lapho-ke luqonde ngaseningizimu mpumalanga lilandela ubonda olwakhiwe ngokhonkolo olwakhiwe ngaseNingizimu Ntshonalanga ngasengxenyeni engaseNtshonalanga yesakhiwo samafemu ase -West Side; laphoke liqonde ngase-mpumalanga ligudla isakhiwo kuzo kufike endaweni engasonqenqemeni olunaseNtshonalanga yomgwaqo; lapho-ke uqonde ngasenyakatho esikhonkwaneni B sesiza esingunombolo Erf 12457 onqenqemeni lwamamanzi; lapho-ke ngokujwayelike ngasentshonalanga ngaseNyakatho Ntshonalanga yesakhiwo lugudle unqenqema lwamanzi nelingasengxenyeni eseNyakatho Mpumalanga yobonda oluvimbela amanzi kuze kufike lapho luphela khona lolubonda embhoshongweni wesibani wase- Cape St. Blaze.
Indawo ebiyelwe ngasenyakatho ngumugqa odwetshwe ongama- 245I kusukela ephoyintini elisenyakatho kuya ephoyintini elingamamitha ayi- 4 827 kusukela ogwini lolwandle ; ngasentshonalanga ngumugqa ongama 155 kusukela kuleliphoyinti elingenhla kuya lapho leliphoyinti lihlangana nomugqa odwetshwe ngama- 245 kusuka ephoyintini lase-Guap ; ngaseningizimu kuya emugqeni obalwe ngenhla ; ndawonye nongu lolwanlde kanye nezindawo zokukhumula imikhumbi , nezondawo zokusebenzela echwebeni, umhlaba wechweba obungowenkampani yaka -Transnet Limited ngaphambi kosuku lokudluliswa kobunini.
<fn>zul_Article_National Language Services_UHLAKA LWENQUBOMGOMO YOLIMI LIKAHULUMENI WESIFUNDA SASE GAUTENG (2005).txt</fn>
Izinqubomgomo zobandlululo nezamakholoni zakha ngabomu izimo lapho ubuliminingi bezwe babungabhekelwa phansi kuphela kodwa babucindezelwa ngezinga eliphezulu kakhulu. Loku kwaholela kukungalingani lapho IsiNgisi kanye nesiBhunu zazinikezwe isikhundla sokuba semthethweni futhi zaziqhubekiswa zithuthukiswa ngokuhleliwe kube kulinyazwa izilimi zomdabu zezwe.
Uhlaka Lwenqubomgomo Yesifundazwe sase-Gauteng iye yathuthukiswa njengomphumela oqondile yempoqo Yomthethosisekelo waseRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, ka-1996 kanye Nohlaka Lwenqubomgomo Lolimi Lukazwelonke (oluvunywe lwakhishwa ngoMashi ka-2003) olunikeza umphumela kumalungelo omthethosisekelo ngokuphathelene nokusetshenziswa nokuthuthukiswa kolimi. Uhlaka Lwenqubomgomo Lolimi Lukazwelonke ludinga ukuthi zonke izifundazwe ukuthi zakhe olwazi izinqubomgomo ngokuhambisana nalo.
Uhlaka Lwenqubomgomo Lwesifunda sase-Gauteng lungumkhiqizo wokuxhumana nabahlanganyeli abahlukile kumazinga endawo, esifundazwe nakazwelonke. Laba bahlanganyeli bafaka Isikhungo Sezilimi Sikazwelonke soMnyango Wezamaciko Namasiko, Uhulumeni Wesifundazwe sase-Gauteng (i-GPG) iminyango nokugcizelelwa okukhulu Kumnyango Wezemfundo wase-Gauteng, Ibhodi Lezilimi zaseNingingizimu Afrika, Ikomiti Lolimi Lesifunda saseGauteng, omasipalati, Isikhungo Sebandla Elikhipha Umthetho, izingcweti/abasebenza ngezilimi. Le nqubo yokuxhumana yayenziwe nguMnyango Wezemidlalo, Ezokungcebeleka, Ezobuciko Namasiko usizwa ngamaciko ahlukile kumikhakha yezilimi.
Lesi sehlakalo, sihambisana nomnako ohlakaniphile (futhi onozwelo olukhulu kwesinye isikhathi) ngaphakathi kwabasebenza ngolimi kanye nabazabalazi, kunikeza inselele ejabulisayo Kuhlaka Lolimi Lwenqubomgomo lwase-Gauteng, olufuna kuqala ukunikeza imihlahlandlela ebanzi yokusebenzisa uhlelo lobuliminingi obusebenzayo.
Luphinda futhi lunake imiphumela esemqoka/emikhulu yohlolo lukazwelonke lwenhlalonhle nezilimi olwagunyazwa Yibhodi Lezilimi laseNingizimu Afrika ngo-2001 lapho isampula elingenzeka elibekelelwe labaseNingizimu Afrika abaneminyaka eyi-16 ubudala kanye nabangaphezulu ababecashunwe kuzo zonke izingxenye zezenhlalonhle kusendlalelo sezindawo zombili zasemaphandleni nasemadolobheni. Imikhakha eyayigcizelelwa kwakuwulimi lwasekhaya kanye nokusetshenziswa kolimi kumikhakha yangasese nengekho mthethweni, kuzimo zomphakathi nezezikhungo, ulimi lokusebenza kanye nokufundisa, izimo okubhekwa ngazo inqubomgomo yolimi, kanye nokukwazi ukunqamunda ulimi kanye nobuliminingi.
Umthethosisekelo ubona imfundo ngengelilodwa lwamapulatifomu asemqoka okuqhubekisa nokuthuthukisa ukusetshenziswa kolimi. Uhlaka Lwenqubomgomo Yolimi Yesifunda sase-Gauteng nalo lunaka impoqo Yomthetho Wezikole waseNingizimu Afrika ka-1996 ngokuphathelene nokusetshenziswa kolimi ezikoleni nokuthi Inqubomgomo Yolimi Emfundweni ihlobana kanjani nendawo yemfundo.
Inhloso Yohlaka Lwenqubomgomo Yolimi yase-Gauteng ukukhulisa kanye nokuqhubekisa nokuthuthukisa izilimi zomdabu e-Gauteng ezazibandlululiwe esikhathini esedlule.
Isigaba- 29 sithi noma ngubani unelungelo lokuthola imfundo ngo (ezi)limi Olu(ezi)semthethweni abalu(zi)khethayo kuzikhungo zomphakathi lapho imfundo ikwazi ukwenzeka.
Umthetho we-PANSALB, ka-1995 njengoba uguquliwe, kanye nezinto ezinye unikeza ukukhumbula, ukusetshenziswa kanye nokuqhubekisa ubuliminingi, kanye nokuthuthukiswa izilimi zomdabu ezazibandlululiwe esikhathini esedlule. Iphinda futhi iphakamise ukumiswa kwamakomiti olimi esifundazwe okumele aqhubekise ubuliminingi ezweni.
Uhulumeni Wesifundazwe wase-Gauteng ngokusebenzisa Umnyango Wezemidlalo, Ezokungcebeleka. Ezamaciko namasiko usuyimisile Ikomiti Yolimi Yesifunda sase-Gauteng.
Nanoma Umthetho Wezikole waseNingizimu Afrika (i-SASA) ikunqubo yokuba iguqulwe ezindaweni ezithile noma kunjalo kodwa inikeza okwamanje uNgqongqoshe Wezemfundo, ngokuhambisana noMthethosisekelo kanye nangemuva kokubonisana ne Bandla LoNgqongqoshe imthetho namazinga enqubomgomo yolimi ezikoleni zomphakathi. Uphinda futhi ucacise ukuthi ibandla eliphethe isikole lesikole somphakathi lingakwazi ukubonisa inqubiomgomo yolimi ngokulandela Umtyhethosisekelo, lo Mthetho (i-SASA) kanye neminye imithetho yesifundazwe ethintekayo.
Izinjongo Zomthetho Wokuthuthukisa Ukufinyelela Ulwazi kumele unikeze ukusebenza kwelungelo lomthethosisekelo lokufinyelela noma yiluphi ulwazi oluphethwe Ngumbuso, amabandla azimele noma abantu kubhekwe imikhawulo echazekayo. Njengoba ukufinyelela kungasho kuphela ukuthola ulwazi ngokoqobo kodwa kumele, ngokufinyelekayo, kube ngolimi olukhethwe ngofake isicelo.
Njengoba isheduli ye-4 Yomthethosisekelo ithi ulimi umkhakha osebenzayo wokwazi ukwenza kanye nokwenzeka njalo kusifundazwe, Uhlaka Lwenqubomgomo Yolimi Kazwelonke sithi zonke izikhungo zikahulumeni (kuhulumeni wendawo, wesifundazwe nokazwelonke) kanye nezinye izikhungo ezisebenzisa amandla omphakathi noma ezenza umsebenzi womphakathi zibophezelwa Wuhlaka Lwenqubomgomo.
Ukuqhubekisa ubuliminingi izifundazwe kulindeleke ukuba zakhe ezazo izinhlaka zenqubomgomo yolimi ezihambisana Nohlaka Lwenqubomgomo Yolimi uma kubhekwa izimo zesifundazwe, izidingo kanye nokukhethwa yimiphakathi yabo. Le nqubo izokwehliselwa kohulumeni bendawo abazokwakha izinqubomgomo zabo zolimi ngokuhambisana Nohlaka Lwenqubomgomo Yesifundazwe.
Uhulumeni naye uyagqugquzelwa, lapho kunesidingo, ukuthi eseke isigaba esizimele ukuthuthukisa nokusebenzisa izinqubomgomo zabo zolimi ngokulandela lolu Hlaka Lenqubomgomo.
Inqubomgomo Yokusebenza Kolimi Emfundweni yinqubomgomo yolimi kazwelonke esebenza endaweni yemfundo. Inhloso esemqoka ukuhambisa ukuxhumana ngokuphambanisa izivimbo zombala, amasiko, ulimi kanye nenkolo kube kuthi ngaleso sikhathi esifanayo sokwakha indawo lapho ukuhlonipha izilimi ngaphandle kolimi lwaloyo muntu kugqugquzelwa.
Ukuxhumana ngezomlomo ngazo zonke izilimi eziyi-11 ezisemthethweni zikazwelonke kuzohlonishwa kuphinde kugqugquzelwe.
Njengengxenye yezimiso zayo, Inqubomgomo Yokusebenza Kolimi Emfundweni iphakamisa ukuthi bonke abafundi kumele bafundiswe okungenani ulimi lomdabu olulodwa, yonke imikhakha yolimi izakunikezwa isikhathi kanye nemithombo efanayo, futhi neziphathimandla eziwethulayo ezingeni lesifundazwe zizawuthola inqubomgomo ngezidingo zokuqhubekisa ngokuphathelene nezilimi njengezifundo, ngokuhambisana nemithetho kazwelonke.
Ububanzi bokusetshenziswa Kohlaka Lwenqubomgomo buzakwengamela iminyango ye-GPG, Ibandla Lomthetho lase-Gauteng, omasipala abanaka ukusebenzisa kwabo ulimi lwesifundazwe kanye nokhetho, kanye nezikhungo ngaphakathi Kwesifundazwe esisebenzisa amandla okwenza nokusebenza komphakathi. Amabhizinisi angazimele kanye namabandla angewona akahulumeni nawo azokugqugquzelwa ukuthi athuthukise ezawo izinqubomgomo ngokuhambisana nalolu Hlaka Lwenqubomgomo.
Amanani angenhla abonisa ukuthi isiZulu wulimi lwasekhaya olukhulunywa ngabantu abangaphezu kwama-20% ezakhamuzi kumazinga omabili esifunda nakazwelonke. Kusemqoka futhi ukuqaphela ukuthi noma IsiNgisi sisetshenziswa kakhulu njengolimi lwezokuthengisa nesayensi, kodwa sisesikhundleni sesine nesesithupha kusifundazwe nakuzwelonke ngokuhambisana. Loku kuqhubeka kubonise ukuthi akukho limi lwasekhaya olunamandla kakhulu okuthelela esifundazwe kodwa isimo sobuliminingi lapho izilimi ezinhlanu eziphezulu zikhulunywa ngabantu abangaphezu kwamaphesenti ayi-10 ezakhamuzi ulimi ngalunye, okuthi uma kuhlanganiswa, kubalelwe kokungaphezu kwama-70% ezakhamuzi zesifundazwe.
Ukusetshenziswa Kohlaka Lwenqubomgomo Yolimi kumele inikeze okuthile mayelana nomnako kanye nokulumelayo ngokuphathelene nokwehluka okungenhla. Kucatshangwa ukuthi ezinye izilimi ezingajabuleli ukubamqoka kwezibalo ezingeni lesifundazwe, futhi lizothola ukunaka okukhona kuhulumeni wendawo kanye nemisebenzi yesifundazwe esetshenziswa ezingeni lendawo.
Ngo-2003 the Umnyango Wezemidlalo, Ezokungcebeleka, Ezobuciko Namasiko wagunyaza uhlolo locwaningo ngokuphathelene nolimi nokuxhumana weminyango ye-GPG. Inhloso yalolu cwaningo kwakuwukuthola ikakhulukazi izidingo zolimi (kufakwa nemithombo) kanye nokhetho lokuphatha, abasebenzi kanye nezinsiza zamaklayenti esifundazwe.
Ekuxhumaneni nomphakathi ngokuphathelene namaphuzu okwethula izinsiza (izinsiza zomugqa ophambili), ucwaningo lunikeza isithombe okuthi abaseebnzi abaningi baxhumana namaklayenti kakhulu ngolulodwa lwezilimi zomdabu kunesiNgisi nesiBhunu kanti nabasebenzisi abaningi bezinsiza zikahulumeni basebenzisa ikakhulukazi izilimi zomdabu. Esibhedlela sesifundazwe, njengesibonelo, ucwaningo lubonise ukuthi ulimi olusetshenziswa yizisebenzi kwakungama-7,9%, 36,8% kanye-58,5% IsiBhunu, IsiNgisi kanye Nolimi lwase-Afrika ngokuhambisana.
Isithombe siyagyuquka ekuphatheni ngoba ukuphendula kwabasebenzi kwakuwufaka amarekhodi, ukwethulwa kanye nokuxhumana ngezomlomo ngokusemthethweni kuyaqhubeka kwenziwa ngesiNgisi esingasetshenziswa kakhulu ekuxhumaneni okujwayelekile kwabaqashwa.
Ibonisa futhi isidingo esisemqoka sezinsiza zokuhumusha, kanye nobumqoka obusezingeni eliphezulu okumele benziwe ekusetshenzisweni koloimi lwasekhaya. Loku-ke kuzawube kuphathelene nokuxhumana kwezomlomo nangokubhaliwe.
Nanoma kungakaze kwenziwe ucwaningo olusemthethweni, akuyona yonke iminyango ehumushele ezilimini zomdabu ezinye imibhalo yayo yamasu okusebenza ngemfanelo. Nanoma amabhajethi eminyango ehlukile ayimbangela evimbelayo yokwenza ngokusheshayo ukuhunyushwa kwemibhalo yamasu okusebenza, kukhona isenzao esihle sokuhumusha nokutolika le mibhalo ngezilimi zomdabu. Isibonelo esisodwa kuzkuba ukusetshenziswa kwezilimi ezimbili zomdabu ekuhumusheni Ibhajethi Yesifundazwe ka-2005.
Uhulumeni Wesifundazwe sase-Gauteng, njengoba kudingwa nguMthethiosisekelo futhi kuyimbangela yesenzo esiqotho, uzakuhlonipha futhi alandele amalungelo, kufakwa nokusetshenziswa kolimi, lwazo zonke izakhamuzi zalesi sifundazwe sakhe.
Kuze kufinyelele ekukwazini ukwenza wonke umuntu uzakunikezwa ithuba lokusebenzisa ngomlomo nangokubhala ulimi lwakhe noma ulimi alukhethayo ngaphakathi kokuphoqelela koMthethoasisekelo kanye nemithombo ekhona. Njengoba kuchazwe ngumbiko wocwaningo okukhulunywe ngawo ngaphansi kwesihlokwana esiku-8, ukusetshenziswa kwezilimi zomdabu kushayelwa ihlombe futhi kuyagqugquzelwa ukuthi kuqhutshwe kodwa lapho imiphumela ingaphansi kokulindelekile, izindlela zokwenza ngcono isimo kumele zitholwe bese zisetshenziswa ukuze isimo sisheshe.
Ulimi lwerekhodi elibhaliwe langaphakathi ku-GPG kuzakuba yisiNgisi futhi amakhophi ahunyushiwe azawutholakala ngokucelwa ngezinye izilimi ne-Braille lapho kuphumeleleka khona ngokwenzakalalyo. Lapho kubonwa ukuthi kufanelekile futhi kusemqoka, imibhalo ethile izakuhunyushelwa kunoma yiliphi inani lezilimi ezisemthethweni eziyishumi futhi zinikezwe abantu ngaphandle kokumela izicelo. Isishayamthetho sase-Gauteng sizokuqhubeka sikhiphe amarekhodi okuphikisana okungenani ngezilimi ezine ezisemthethweni.
IsiNgisi sizokusetshenziswa naso njengendlela yokuxhumana ngaphakathi komnyano kanye nangaphakathi kohulumeni.
Ulimi lokuxhumana ngaphakathi nangaphandle luzakuhlahlwa wubuliminingi obusebenzayo lapho ukhetho lwezilimi luzokuthelelwa yinhloso, ingqikithi, ukuba khona kwemithombo kanye nezithameli okuqondiswe kuzo. Ukusetshenziswa kolimi kuzinsiza ezingaphambili ezifana nezibhedlela zomphakathi, iziteshi zamaphoyisa, izikhungo zezinsiza zomphakathi, amahhovisi ezindlu kanye Nesishayamthetho sase-Gauteng kumele kuxhaswe ngokunikezwa kwamafomu ezinsiza okungenani ngezilimi zomdabu ezingaphezu kolulodwa noma lapho kudingeka khona ngazo zonke izilimi ezisemthethweni eziyishumi nanye. Kumele kugcizelelwe futhi ukuthi ukuba khona kwemithombo kungeyodwa yokutholakalayo.
Emfundweni, Uhlaka Lwenqubomgomo Yolimi Yesifundazwe sase-Gauteng ibona ulimi lokuxhumana nokufundisa ezikoleni njengolusekelwe yi-SASA kanye Nenqubomgomo Yolimi Olusetshenziswa Emfundweni.
Inqubomgomo Yokusetshenziswa Emfundeni ezingeni lesifundazwe kumele ibhekwe njengengxenye Yohlaka Lwenqubomgomo Yolimi yase-Gauteng ukuze kuthuthukiswe ulimi emfundweni.
Ukuxhumana ezingeni lamazwe ngamazwe Kuhulumeni Wesifundazwe sase-Gauteng kuzokwenziwa ngokujwayelekile ngesiNgisi noma ngokukhethiwe ngolimi lezwe elithintekayo lapho kuphumeleleka khona.
Ngonyaka nonyaka iforamu yokuxhumana ye-GPG izakuthi ngaphakathi kwezinhlolo zayo, ifake ukuhlola nokuhlolwa kwezinhlelo zokuthuthukisa nokuqhubekisa ulimi ezikhethwe yiminyango ye-GPG. Imiphumela yaloko -ke izokuveza ukuthi kumele kwenziweni kanye nezinga laloku kuqalisa komsebenzi kuzokweyama kumithombo ekhona.
Njengengxenye yemisebenzi yayo Ikomiti Yolimi Yesifundazwe sase-Gauteng izakweluleka i-GPG ngezindaba namaphrojekthi azosiza ekuthuthukisweni nasekuqhubeleni phambili izilimi ikakhulukazi izilimi ezazibandlululwa esikhathini esedlule.
Kumele kushiwo ukuthi izinga ukuqhubekiswa nokuthuthukiswa kolimi okwenzeka ngalo kuzokweyama kubhajethi enikeziwe kanye nemithombo ekhona.
Ukumiswa kwezakhiwo ezengeziwe kanye nezimfuno zokufinyelela ulwazi lomphakathi ngolimi olukhethwe ngamalungu omphakathi, kanye nokusetshenziswa kwezilimi zabo kuzokuba nomthelela ekuthuthukiseni abasebenzi ngaphakathi kwezakhiwo zeminyango jikelele ye-GPG.
Esikhathini eside abaqashwa kanye nabameleli bomphakathi kumaqembu e-GPG kumele bakwazi ukukhuluma ezinye noma ezingi zezilimi ezisemthethweni ukuze bakwazi ukwethula izinsiza ngempumelelo nangokufanele.
Ngakho-ke loku kuthuthukiswa kudinga ukuthi iminyango kumele izilungisele ukuqeqesha iphinde ithuthukise abasebenzi baphambili ekuxhumaneni nomphakathi ngokuhambisana nezimiso ze-Batho Pele.
Ngemisamo yokuvumelana ngokuthuthukisa izilimi zomdabu kanye nezimo zabantu ezweni , kuzawuba yimpoqo, eminyakeni emihlanu, ukubuyekeza uhlaka lwenqubomgomo ukubona ukufanela kwalo ngokuyingxenye noma ngokuphelele.
<fn>zul_Article_National Language Services_UHLAKA LWENQUBOMGOMO YOLIMI LUKAHULUMENI WESIFUNDAZWE SASE GAUTENG (2005).txt</fn>
Inqubomgomo yobandlululo nengcindezelo yadala isimo lapho zonke izilimi ngaphandle kwezimbili zingabukelwanga nje phansi kodwa zacindezelwa ngezinga eliphezulu kakhulu. IsiNgisi kanye nesiBhunu zanikezwe isikhundla sokuba semthethweni futhi zakhuthazwa zathuthukiswa ngendlela ehlelekile kodwa elimaza izilimi zomdabu zaseNingizimu Afrika.
Umthethosisekelo waseRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, ka-1996 uhlinzekela ukusebenzisa ngokulinganayo zonke izilimi ezisemthethweni ezweni kanye nokukhuthaza nokuthuthukisa izilimi ezazibandlululiwe esikhathini esedlule. Ngaphandle kwezilimi ezisemthethweni eziyi-11 (ishumi nanye), Umthethosisekelo wazisa nezinye izilimi ezifana ne-Nama, i-Khoi, ne-San kanye Nolimi lweziMpawu okumele nalo lukhuthazwe futhi luthuthukiswe.
I-Gauteng yidolobha elinenhlanganisela yezizwe futhi yisifundazwe lapho kungakhulunywa kuphela izilimi ezisemthethweni zaseNingizimu Afrika eziyi-11 (isiPedi, IsiSuthu, IsiTswana, isiSwazi, isiVenda, IsiTsonga, IsiBhunu, IsiNgisi, isiNdebele, isiXhosa kanye nesiZulu) kuphela kodwa siyikhaya lezilimi eziningi. Izithunywa zamazwe, izifiki, ababaleki nosomabhizinisi abavela emhlabeni wonke nabahlala esiFundazweni saseGauteng sekwenze ukuba lendawo ibe yikhaya lezilimi eziningi zakwamanye amazwe.
Uhlaka Lwenqubomgomo Yesifundazwe sase-Gauteng (GLPF) oluhlose kakhulu ukuhlinzeka ngemihlahlandlela ebanzi yokuqhuba uhlelo lokusetshenziswa kwezilimi eziningi, lusungulwe ngesizathu esiqondene ngqo nezidingo zoMthethosisekelo waseRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika kanye Nohlaka Lwenqubomgomo yoLimi Lukazwelonke (oluvunywe lwethulwa ngoMashi ka-2003) olunomthelela wamalungelo omthethosisekelo ophathelene nokusetshenziswa nokuthuthukiswa kolimi. Uhlaka Lwenqubomgomo yoLimi Lukazwelonke ludinga ukuthi zonke izifundazwe zisungule inqubomgomo yazo okufanele ihambisana nalo.
iGLPF wumkhiqizo wokubonisana nabahlanganyeli abahlukile emazingeni endawo, esifundazwe nakazwelonke. Laba bahlanganyeli bafaka Iziko leZilimi zikaZwelonke loMnyango WezobuCiko Namasiko, Uhulumeni Wesifundazwe sase-Gauteng (i-GPG) iminyango nokugcizelelwa okukhulu kuMnyango wezeMfundo wase-Gauteng, Ibhodi Lezilimi zaseNingizimu Afrika, Ikomiti Lolimi Lesifunda saseGauteng, omasipala, Isishayamthetho saseGauteng nezingcweti ezimbalwa zezilimi. Le nqubo yokubonisana yenziwe nguMnyango wezeMidlalo, ezokuNgcebeleka, ezobuCiko namaSiko usizwa ngongoti bezilimi ezahlukene.
Nemiphumela enqala yocwaningo lwenhlalo nokusetshenziswa kolimi eyajutshwa yiPanSALB ngo2001 yacutshungulwa. Lolu cwaningo lwasebenzisa indlela exube imikhakha nengxube yabantu baseNingizimu Afrika abaneminyaka engu-16 nangaphezulu abacashunywe ezigabeni ezahlukene zempilo, emiphakathini yasemakhaya neyasedolobheni. Izindawo okwagxilwa kuzo kakhulu yizilimi ezisetshenziswa ekhaya nezilimi ezisetshenziswa ngasese, ngokuthanda, emphakathini, ezikhungweni zomphakathi nemfundo, izilimi emisebenzini nasezikhungweni zemfundo, umqondo wokubuka inqubomgomo yolimi, ukukhuluma kakhe ulimi nesibalo sezilimi ezikhulunywa ngumuntu.
Umthethosisekelo uphinde wahlonipha imfundo njengenkundla ebaluleke kakhulu ekukhuthazeni nokuthuthukisa izilimi. I-GLPF ibuye ibhekele izidingo zoMthetho Ongamele Izikole eNingizimu Afrika ka 1996 ngokubuka indlela okusetshenziswa ngayo izilimi ezikoleni nokuthi ulimi kwiNqubomgomo yeMfundo luhlobana kanjani nesimo nje sezemfundo.
k Ukuqhakambisa impatho enhle yolimi enomthelela wokusingatha, ukwethula ngendlela enempumelelo neyongayo izidingo zomphakathi; kanye l Nokugxilisa kanye nokuqhakambisa isizwe esikhulayo, ukuba nothando lobuzwe kanye nobumbano phakathi kwamathimba ahlukene ezolimi namasiko eGauteng.
Isigaba- 29 sithi noma ngubani unelungelo lokuthola imfundo ngo(ezi)limi Olu(ezi)semthethweni abalu(zi)khethayo ezikhungweni zomphakathi, uma likhona ithuba laleyo mfundo.
Umthetho we-PanSALB, ka-1995 kokunye uhlinzeka ngokwemukela, ngokuqhuba nokusabalalisa isiko lezilimi eziningi kanye nokuthuthukisa izilimi zendabuko ezazibandlululiwe esikhathini esedlule. Uphinde futhi uphakamise ukubunjwa kwamakomiti olimi esifundazweni.
Uhulumeni wesiFundazwe wase-Gauteng ngokusebenzisa Umnyango wezeMidlalo, ezokuNgcebeleka, ezobuCiko namaSiko usulibumbile Ikomiti Yolimi Yesifundazwe sase-Gauteng.
Nakuba Umthetho Wezikole waseNingizimu Afrika (i-SASA) usohlelweni lokuchitshiyelwa kodwa okwamanje usahlinzekela uNgqongqoshe wezeMfundo, ngokuhambisana noMthethosisekelo ngemuva kokubonisana noMkhandlu woNgqongqoshe ukunquma amazinga namaqophelo enqubomgomo yolimi ezikoleni zomphakathi. Uphinda futhi ucacise ukuthi isigungu esingamele isikole somphakathi singakwazi ukunquma inqubomgomo yolimi ngokulandela Umthethosisekelo, lo Mthetho (i-SASA) kanye neminye imithetho yesifundazwe ethintekayo.
Izinjongo Zomthetho Othuthukisa Ukufinyelela Elwazini kumele uholele elungelweni lomthethosisekelo elivuma ukufinyelela kunoma yiluphi ulwazi olugcinwe nguMbuso, izigungu ezizimele noma abantu, kuye ngemikhawulo ethile emukelekile. Lokho kufinyelela akuqondile nje kuphela ukuthola ulwazi oluphathekayo kodwa kumele lube ngolimi oluqokwe yilowo ofake isicelo, uma kwenzeka.
Njengoba isheduli ye-4 yoMthethosisekelo ichaza ukuthi ulimi luwumkhakha wokubambisana phakathi kohulumeni kazwelonke nezifundazwe, i-NLPF ibeka ukuthi zonke izikhungo zikahulumeni (zikazwelonke, zezifundazwe nohulumeni bendawo) kanjalo nezikhungo eziqhuba amandla noma imisebenzi yomphakathi ziboshezelwe wuhlaka.
Ukuqhubekisa ubulimi-ningi, kulindeleke ukuba izifundazwe zibumbe izinhlaka zazo zenqubomgomo yolimi ethathelwe kwi-NLPF nalapho ziyobhekela khona izimo zezifunda, izidingo kanye nokuziqokela kwemiphakathi yezifundazwe. Ngemuva kwalokhu, ohulumeni bendawo bayozibumbela inqubomgomo yolimi ehambisana Nohlaka lweNqubomgomo yesiFundazwe.
Lapho kusemqoka khona, nohulumeni uyagqugquzelwa ukweseka imboni ezimele ukuba isungule futhi itshale inqubomgomo yayo ngendlela ehambisana noHlaka olungenhla lweNqubomgomo.
Ulimi kwinqubomgomo yeMfundo yinqubomgomo yolimi kazwelonke esebenza emkhakheni wemfundo. Inhloso esemqoka iqhakambisa ukuxhumana okugamanxe emigoqweni yebala, yamasiko, yolimi kanye nenkolo, ngesikhathi esifanayo ukwakha isimo sokuhlonipha izilimi ezikhulunywa ngabanye abantu.
Kuyohlonishwa futhi kukhuthazwe indlela yokuxhumana ngomlomo ngazo zonke izilimi eziyi-11 ezisemthethweni zikazwelonke.
Inqubomgomo yoLimi eSetshenziswa kwiMfundo iveza ukuthi bonke abafundi kufanele bafundiswe okungenani ulimi lomdabu olulodwa, yonke imikhakha yolimi izakunikezwa isikhathi kanye nemithombo efanayo, futhi neziphathimandla ezingeni lesifundazwe kumele zinqume inqubomgomo mayelana nezidingo zokuqhubekisa izinga eliphathelene nezilimi kanjalo izifundo, kuye ngenkambo evamile kuzwelonke.
Ububanzi bokusetshenziswa koHlaka lweNqubomgomo buhlanganisa iminyango ye-GPG, Isishayamthetho sase-Gauteng, omasipala (ababheka ukusetshenziswa kolimi lwesifunda nokuziqokela) kanye nezikhungo ngaphakathi kwesiFundazwe esisebenzisa amandla okwenza nokuqhuba imisebenzi yomphakathi. Amabhizinisi azimele kanye nezigungu ezingaxhumene nohulumeni ziyokhuthazwa ukubumba inqubomgomo yolimi ehambisana nalolu Hlaka lweNqubomgomo.
Izibalo ezingenhla zibonisa ukuthi isiZulu wulimi lwasekhaya olukhulunywa ngabantu abangaphezu kwama-20% ezakhamuzi kumazinga omabili esifundazwe nakuzwelonke. Kusemqoka futhi ukuqaphela ukuthi noma IsiNgisi sisetshenziswa kakhulu njengolimi lwezokuthengisa nesayensi, kodwa lusesikhundleni sesine nesithupha esifundazweni nakuzwelonke. Ithebhula elingenhla libonisa ukuthi alukho ulimi lwasekhaya olunamandla kakhulu ukwedlula ezinye eGauteng kodwa okucacile yisimo sobulimi-ningi lapho ulimi ngalunye kwezinhlanu ezikleliswe phezulu zikhulunywa ngabantu abangaphezulu kwamaphesenti ayi-10 ezakhamuzi, okuthi uma zihlanganiswa, zimele isibalo esingaphezu kwama-70% ezakhamuzi zesifundazwe.
Ukusetshenziswa koHlaka lweNqubomgomo yoLimi kumele kucabangele umehluko ophawulwe ngenhla. Kucatshangwa ukuthi ezinye izilimi ezingahlomuli ngezibalo ezingeni lesifundazwe ngeke zibe nezibalo ezinkulu nasezingeni lohulumeni bendawo, ngakho kufanele lezilimi zithole ukucatshangelwa ezingeni lendawo kanjalo izinsiza ezihlelwe ezingeni lesifundazwe zenabele emazingeni endawo.
Ngo-2003, Umnyango wezeMidlalo, ezokuNgcebeleka, ezobuCiko namaSiko wagunyaza ucwaningo oluphathelene nolimi nokuxhumana eminyangweni ye-GPG. Inhloso enqala yalolu cwaningo kwakuwukuthola izidingo zolimi (kufakwa nemithombo) kanye nokuziqokela kwabaphathi, abasebenzi kanye namakhasimende athola izinsiza esifundazweni.
Ucwaningo luveza ukuthi abasebenzi abaningi ezikhungweni zosizo (labo abemukela amakhasimende) bayakwazi ukuxhumana namakhasimende ngolimi olulodwa noma ngaphezulu kwezomdabu, ngaphandle kwesiNgisi nesiBhunu kanti nabasebenzisi abaningi bezinsiza zikahulumeni baqoka ukusebenzisa izilimi zomdabu. Esibhedlela sesifundazwe, njengesibonelo, ucwaningo lubonise ukuthi ulimi olusetshenziswa yizisebenzi kwakungama-7,9%, 36,8% kanye-58,5% IsiBhunu, IsiNgisi kanye Nolimi lwase-Afrika ngokulandelana.
Isithombe siyaguquka ekuphatheni ngoba umbono wabasebenzi ngothi imibhalo, izethulo nezinsiza zokuxhumana ziya ngokwanda zethulwa ngesiNgisi okuwulimi olungandile ukusetshenziswa ngabasebenzi lapho bezikhulumela bodwa.
Ucwaningo lugqamisa isidingo esikhulu sezinsiza zokuhumusha, kanye nobumqoka obusezingeni eliphezulu okumele benziwe ekusetshenzisweni kolimi lwasekhaya. Lokhu-ke kuzobe kuphathelene nokuxhumana ngomlomo nangokubhaliwe.
Akuyiyo yonke iminyango ehumushela imibhalo yayo yamasu okusebenza olimini olulodwa noma ngaphezulu lomdabu. Nakuba izindleko zinqanda umnyakazo ophezulu wokuhumusha imibhalo, eminye iminyango isiqalile ukuba yisibonelo. Ukwenza isibonelo: Isabelo-mali sika 2005 sesiFundazwe sitholakala ngezilimi ezimbili zomdabu.
Uhulumeni wesiFundazwe sase-Gauteng, njengoba kudingwa nguMthethosisekelo futhi ngenxa yokucabanga ubulimi-ningi njengesinyathelo esisemqoka, uzohlonipha futhi aphakamise amalungelo olimi azo zonke izakhamizi zesifundazwe sakhe.
Ngamandla alingene, (ngemuva kokubhekela imithombo ekhona nezidingo ezinqala zoMthethosisekelo), wonke umuntu uyonikwa ithuba lokusebenzisa ulimi aziqokele lona lapho ekhuluma neziphathimandla. Njengoba uchazile ngenhla umbiko wocwaningo, ukusetshenziswa kwezilimi zomdabu kushayelwa ihlombe futhi kuyagqugquzelwa kodwa uma imiphumela ingaphansi kwelindelwe, izindlela zokwenza ngcono isimo kumele zemukelwe futhi ziphuthunyiswe.
Ulimi lwemibhalo yangaphakathi ku-GPG luyoba yisiNgisi kanti imibhalo ehunyushelwe kwezinye izilimi ezisemthethweni ne-Braille iyotholakala ngesicelo, uma ikhona indlela. Lapho kubonwa ukuthi kufanelekile futhi kusemqoka, imibhalo ethile iyohunyushelwa ezilimini ezimbalwa kulezi eziyishumi ezisemthethweni bese isatshalaliswa ngaphandle kokulindela izicelo zomphakathi. Isishayamthetho sase-Gauteng siyoqhubeka sikhiqize imibhalo yempikiswano, okungenani ngezilimi ezine ezisemthethweni.
IsiNgisi siyosetshenziswa futhi njengendlela yokuxhumana ngaphakathi komnyango kanye nangaphakathi kohulumeni.
Ulimi lokuxhumana ngaphakathi nangaphandle luyoholwa yisimo esingenzeka ngempela ngokusetshenziswa kwezilimi eziningi, isibonelo; inhloso nengqikithi yenkulumo, ubukhona bemithombo kanye nezithameli eziqondiwe. Ukusetshenziswa kolimi ngabasebenzi abafolose phambili emisebenzini yomphakathi efana nezibhedlela zomphakathi, iziteshi zamaphoyisa, izikhungo zezinsiza zomphakathi, amahhovisi ezindlu kanye neSishayamthetho sase-Gauteng kumele kusimamiswe ngokukhipha amafomu ezinsiza abhalwe okungenani ngezilimi zomdabu ezimbili noma lapho kudingeka khona ngazo zonke izilimi ezisemthethweni eziyishumi nanye. Kumele kugcizelelwe futhi ukuthi ukuba khona kwemithombo yokwenza kuyoba ngamaphuzu asemqoka okunquma isibalo sezilimi ezisetshenziswayo.
Emkhakheni wemfundo, Uhlaka lweNqubomgomo yoLimi lwesiFundazwe sase-Gauteng luhlonipha ulimi lokuxhumana nokufundisa ezikoleni njengoba lucaciswe yi-SASA kanye neNqubomgomo yoLimi Olusetshenziswa Emfundweni.
Inqubomgomo yokuSetshenziswa Emfundeni ezingeni lesifundazwe kumele ibhekwe njengengxenye yoHlaka lweNqubomgomo yoLimi yase-Gauteng ukuze kuthuthukiswe ulimi emfundweni.
Ukuxhumana ezingeni lamazwe ngamazwe Kuhulumeni wesiFundazwe sase-Gauteng kuzokwenziwa ngokujwayelekile ngesiNgisi noma ngokukhethiwe ngolimi lezwe elithintekayo lapho kuphumeleleka khona.
Amaziko okuxhumana eminyango ye-GPG aholwa nguMnyango weziPhathimandla: weziNsiza zoLwazi nokuXhumana kuHulumeni Ehhovisini likaMongameli ayohamba phambili ekuholeni izinhlelo ze-PGP eziyofaka umfutho okhuthaza izilimi ezisemthethweni nezinye ngokuhambisana noMthethosisekelo. Umnyango ngamunye we-GPG uyozibumbela iziko lawo lolimi.
Inkundla yokuXhumana ye-GPG iyobandakanya izinhlelo zokulandelela, ukukhuthaza, ukuthuthukisa nezivivinyo zokuhlola impumelelo yohlelo. Izinhlelo zokuvivinya ziyoqhutshwa wumnyango ngokwenza ucwaningo lwaminyaka yonke. Imiphumela yalokho iyonquma izinyathelo okufanele zithathwe kanti ubukhulu bomngenela buyoncika emithonjeni ekhona.
Umnyango wezeMfundo uyoqondana kakhulu nokuqhubekisa nokuthuthukisa izilimi zomdabu ezazibandlululwa kudala ngendlela enqunywe yi- SASA kanye neNqubomgomo yokuSetshenziswa koLimi Emfundweni.
Njengengxenye yemisebenzi yayo, Ikomiti yoLimi yesiFundazwe sase-Gauteng iyoluleka i-GPG ngezindaba nemisebenzi eyosiza ekuthuthukisweni nasekuqhubeleni phambili izilimi, ikakhulukazi izilimi ezazibandlululiwe esikhathini esedlule.
Kumele kushiwo ukuthi isivinini sokuqhutshwa nokuthuthukiswa kolimi kuyoncika esabelweni semali nemithombo ekhona yezinsiza.
Ukubunjwa kwezakhiwo ezengeziwe kanye nezimfuno zokufinyelela elwazini lomphakathi ngolimi olukhethwe ngamalungu omphakathi, kanye nokusetshenziswa kwalezi zilimi ngesikhathi sokuxhumana nabasebenzi bomphakathi kuyoba nomthelela entuthukweni yabasebenzi ngaphakathi kwalezo zakhiwo neminyango jikelele ye-GPG.
Esikhathini eside esizayo, abaqashwa kanye nabameleli bomphakathi be-GPG kumele bakwazi ukukhuluma ezinye noma eziningi zezilimi zomdabu ezisemthethweni uma behlose ukwethula ngempumelelo izidingo zomphakathi.
Lokhu kusho ukuthi iminyango kufanele iqeqeshe futhi ithuthukise abasebenzi bayo abafolose phambili ekuxhumaneni nomphakathi ukuze bakwazi ukuxhumana nomphakathi ngendlela ehambisana nenkambiso ye-Batho Pele.
Ngemizamo enzulu yokuthuthukisa izilimi zomdabu kanye nezimo zabantu ezweni eziguquka njalo, kuzophoqeleka ukubuyekeza i-GLPF njalo ngemuva kweminyaka emihlanu ngenhloso yokuthola ukuhambisana nesimo nokufaneleka.
<fn>zul_Article_National Language Services_UHLELO LOKUTHUTHUKISA UMTHUMELI MPAHLA AMABHIZINISI ABAMNYAMA.txt</fn>
Uhlelo lokuthuthukisa amabhizinisi okunikeza abamnyama(BBSDP), luyisikimu sokwabelana ngezindleko ngezinga lika-80:20%, kanti lusekela amabhizinisi abanikazi bawo okungabantu abamnyama eNingizimu Afrika. Lesi sikimu sinikeza lawo mafemu indlela yokufinyelela kumasevisi okuthuthukisa amabhizinisi, ukuze athuthukise amakhono awo, athuthukise nekhono lezobu menenja kanye nokuhlela kabusha ukuze bakwazi ukuqhudelana kakhulu.
Izimboni eziningi zabanikazi abangabantu abamnyama (ngezabelo zenani lika-50+1), kanti futhi anomeninjela abaningi babantu abaMnyama.
Amafemu nezinkampani zingathola usizo, lwesabelo ye-BBSDP efinyelela ku-R12 kuzigidi ngonyaka.
Umbandela obaluleke kakhulu welungelo lokuthola usizo, wukuthi imboni eyinkampani kumele kube isisebenze okungenani unyaka yenza uhwebo.
Uhlelo lwe-BBSDP lunenhloso yokukhulisa amabhizinisi abanikazi bawo okungabantu abamnyama ngokuxhumanisa namabhizinisi amancane ama-SMME abamnyama, kanye nokuwahlanganisa nama-corporate kanye nomkhakha wezamabhizinisi kahulumeni.
Uhlelo lwe-BBSDP lusebenzisana nokuxhumanisana nohlelo lokunikezwa kwamathenda kubantu ababencishwe amathuba esikhathini esedlule, kanye nokunikezwa kwamathuba amabhizinisi ngaphandle (outsourcing), okwenziwa zinkampani ezinkulu ezibumbene kanye nomkhakha wamabhizinisi kahulumeni.
Kunenhloso yokuthi izimboni zithola izabelo kumele ahoxise ukuthola amathenda ezinkampanini ezinkulu kanye nakumabhizinisi kahulumeni kanye namathuba okuthumela imisebenzi ukwenziwa ngaphandle.
Izinga eliphezulu legranti elingatholwa yimboni ngayinye, lifinyelela ku-R100 000 (amarandi angamakhulu ayishumi lenkulungwane).
Inkampani eyodwa ingavunyelwa ukwenza izicelo kumaprojekthi ahlukene, kodwa uma inani lesabelo lingeke libe ngaphezulu kwe-R100 000.
Zonke izindleko zokuthuthukisa izinsizakalo zebhizinisi ezibandakanya ukuhamba kanye nezinye izindleko zokuphila ziyobonelelwa ngokwabelana ngezindleko.
Izindleko zokushicilela okokwenza kanye nokulula kwekhomyutha, ezibandakanya ukuqala ukusebenza kweprojekthi, nazo ziyobonelelwa, inqaba nje uma zingeqi kunani lamaphesenti angama-50 ezindleko eziphelele zeprojekthi.
Amafemu azozikhethela indlela azosebenzisa ngayo abanikezi bezinsizakalo, ngokulandela umbandela wokuthi okungenani amathathu akhona atholakale ekukhethweni kwalabo abafakele amathenda.
Ngamaprojekthi anenhloso yokukhuthaza ukuthuthukiswa kwezinqubo zobumininjela ezisebenza ngendlela enomphumela obambekayo, isibonelo, kumkhakha wendawo ebanzi kanye nokuhlelwa komkhiqizo (production planning) ngokuhambisana nenqubo ye-ISO 9000 ne-ISO 14000, kanye nokwenza izinhlelo zebhizinisi esikhathi eside, nokunye. Ukusekelwa ngesabelo sokwabelana ngezindleko kuzothokalala lapho kudingeka khona okulula kwekhompyutha kanye namamanyule noma izincwajana ezisekela inqubo yeqophelo nesebenza kahle kakhulu kwezenqubo yabaphathi.
Amaprojekthi anenhloso yokuthuthukisa ikhono leqembu labaphathi lenkampani ngezinhlelo zoqeqesho kumikhakha ehlukene, isibonelo, uhlelo loqeqesho nentuthuko kumkhakha ophezulu wabaphathi, kuzinhlelo zabaphathi noma ukuphathwa kwezimali, amasemina okulungiselela ukuthola amathenda ezinkampanini zikahulumeni kanye nasezinkampanini ezibumbene, nokunye.
Amaprojekthi anenhloso yokusiza ifemu ukuthi ingene emkhakheni othize wezimakethe, isibonelo, ucwaningo lwezimakethe kanye nokuthuthukiswa kwezinhlelo zokumaketha, izifanekiso, kanye nokuthuthukiswa kokokwenza kokumaketha, isibonelo, amadizayini amawebhusayidi, nokunye. Izabelo zokwabelana ngezindleko zomkhawulo othize ayonikezelwa ukusiza ekushicilelweni kwezincwajana zolwazi lwamabhrosha kanye nezinye izinto zokwenza ukuze kusetshenzwe ngokulandela izinhlelo zokuthengisa.
<fn>zul_Article_National Language Services_UHLELO LOKWETHULA IZIDINGO ZOKUTHUTHUKISA IMISEBENZI YEZENHLALAKAHLE (2005).txt</fn>
Ukwethula imisebenzi emphakathini wasezweni kuyohlala njalo kuwumthwalo onzima. Uhlaka lwentuthuko yezenhlalakahle lufuna uhlelo lokwethula izidingo zomphakathi oluhlobene, oluxube imikhakha noludidiyele iminyango ehlukene kahulumeni kanye nemikhakha yakhe. Lendidiyela nokusebambisana kuyokwenzeka kuphela uma kwakhelwe esisekelweni semikhuba nenkambiso yenqubo yentuthuko. Lokhu kuveza isidingo sobudlelwane obuhle phakathi kohulumeni kazwelonke, bezifundazwe nasezinhlakeni zohulumeni basekhaya.
Eminyakeni edlule engaphezulu kweshumi, umbono wezici ezibumbe imisebenzi yentuthuko yenhlalakahle kade usematheni kwinkulumo-mpikiswano, unendida nokungaqondakali kahle. Kusukela ngo-1994, sibambe inkulumo-mpikiswano emazingeni ehlukene ngenhloso yokuqiniseka ukuthi izidingo zethu zifinyelela ezingeni elifanele ukuhlomulisa imikhakha entulayo nempofu emphakathini.
Indlela entsha emlandweni wezwe iveza ukushenxa kwinqubo yezenhlalakahle kuye emqondweni wokuthuthukiswa kwezenhlalo okuhloswe ngakho ukufinyelela ezigidini zabantu asebehlale ngaphansi kwezimo zobuphofu, zokwentula nokungakwazi ukufinyelela ezinsizeni. Lokhu kushenxa kwakhelwe embonweni wokuthi abantu bazimele ngokuqonda ukuthi yini abayifuna ngezimpilo zabo. Lenguquko emqondweni engafani nesiko lokwelula ngokupha labo abampofu ehlose ukuthuthukisa nokunika amathuba abantu ngabanye, amaqembu nemiphakathi ukuze bakwazi ukuzimela iyosiza umnyango kanye nobambisene nabo ekulweni nezinselelo zenhlalakahle nezomnotho ezibhekene nomnyango nezwe lakithi.
Sizoqhubeka nokwenza lokhu ngenxa yenkolelo yethu yokuthi leyo mizamo iyoqinisa uhlelo nalapho kothulwa khona izidingo futhi kuthuthukiswe inhlalakahle jikelele nokuthuthukisa abantu bakithi. Uhlelo lokweThula Imisebenzi yoMphakathi luveza ngokusobala imizamo yethu engapheli yokwethula kangcono isimo sezidingo zomphakathi ebantwini abampofu kakhulu nemiphakathi entulayo. Ngesikhathi esifanayo, sithola isithombe nezinkomba zezidingo zezinsiza ukuze umsebenzi uqhubeke ngendlela egculisayo.
Sinethemba lokuthi lolu Hlelo luyosiza wonke umuntu ekulweni ngokuhlanganyela nezinselelo esihlangabezane nazo eminyakeni eyi-10 edlule mayelana nokwethulwa kwemisebenzi yomphakathi. Okubaluleke kakhulu, yithemba lokuthi uHlelo kweZidingo zoMphakathi luyoqina futhi luqinisekise ukusebenzisana nabo bonke abathintekayo ekwenzeni ngcono ubulungiswa bezenhlalakahle nokubambisana okuqonde ukufeza injongo eyodwa "yeMpilo Engcono kuwonke wonke".
Umnyango ufisa ukwedlulisa kakhulu ukubonga kwiThimba eliJutshelwe Uguquko elifake igalelo elikhulu kwinqumo yokuthuthukisa Uhlelo lweZidingo zoMphakathi. Leli thimba libunjwe ngamalunga avela kuZwelonke neziFundazwe kanti uSihlalo walo ngu Ms N. Kela onguMqondisi oMkhulu kwa: Welfare Service Transformation (kuZwelonke). Kungenxa yegalelo lethimba okwenza sibe neqholo lokusho ukuthi, sakhiwe ngempela isisekelo ngaphandle nje kwezinselelo ezisekhona zokuqinisekisa ukuthi ngempela iqhaza elibanjiwe lihlomulisa ngendlela egculisayo izigidi zabantu abantulayo baseNingizimu Afrika abalindele kakhulu imisebenzi yethu.
Umnyango uthanda nokwazisa amagalelo afakwe ngabanye abathinteka kuzo zonke izifundazwe eziyisishagalolunye, izikhungo zemfundo ephakeme, Umkhandlu weziFundiswa eMkhakheni wezeNhlalakahle, Izinhlangano zabaSebenzi, ama-NGO, ama-FBO, ama-CBO nezinye izinhlaka ezibambe iqhaza ngesikhathi sokubonisana ezaveza nemibono yazo kulomqulu. Ukubambisana nezinye izinhlaka zomphakathi kuyohlala njalo kuseqhulwini emizamweni kaHulumeni nasemsebenzi wakhe wokwenza ngcono umsebenzi nokuqhuba lokho ojutshelwe khona.
Umqondo woHlelo lweZidingo zoMphakathi...
Inhloso yoHlelo lweZidingo zoMphakathi...
Umbiko wemiphumela elindelwe...
Imikhuba elindelwe nenkambiso yoHlelo loKwethula iZidingo zoMphakathi...
Inqumo-mgomo Nokujutshwe wuMthethosisekelo...
Uhlelo lwezenhlalakahle olwethula izidingo ezigxile entuthukweni...
Uhlobo noMthamo weNtuthuko yoMphakathi...
Abethula imisebenzi/Amasu eziKhungo...
Ukweseka Uhlelo loKwethula Izidingo zoMphakathi...
Iqhinga lokuQhuba umsebenzi oqalile nokuSingatha izinguquko...
Umnyango weNtuthuko yezeNhlalakahle wethula izidingo ngemikhaka emithathu ebanzi; ukulondeka enhlalweni, izidingo zenhlalakahle yomphakathi, nentuthuko yomphakathi. Lezi zinhlelo kufanele zididiyelwe futhi zisize imiphakathi ehlosiwe ekubhekaneni ngendlela egculisayo nazo zonke izinkinga zenhlalo nezimo ezifana nokuhlukumezeka emqondweni, ubuphofu obunamandla, ukuthola ukudla nezimo ezinzima zenhlalo.
Yizo lezi zimo ezidale isidingo sokuqhakambisa indlela yentuthuko egxile emandleni omuntu ngamunye, emaqenjini noma emphakathini nokwazisa amandla abo okukhula nokuthuthuka. Ekwaziseni isidingo sokukhuthaza izinhloso zentuthuko emile nokubhekana nezimo zokungalingani zeminyaka edlule, imboni yezenhlalakahle yemukele umgudu wentuthuko njengeqhinga lokwethula izidingo ohlose ukudidiyela amasu ezenhlalakahle nentuthuko yezomnotho. Phezu kokwemukela indlela yokuthuthukisa ukwethula izidingo, eminyakeni edlule osonhlalakahle baphoqeleka ukusebenzisa izindlela zesikhashana ezaziphoqwa yisimo sengcosana yezinsiza eyayingalawulwa yizidingo-nqangi, yizidingo noma yimibandela yomthetho nezibophezelo ezinqunywe emazingeni omhlaba.
Ngakho, Inhloso-nqangi yoHlelo lweZidingo zoMphakathi eMnyangweni wezeNhlalakahle wukwethula uhlaka lukazwelonke olubanzi olunquma ngokucacile uhlobo, ububanzi, umthamo nezinga lomsebenzi obumbe uhlelo lokwethula izidingo zomphakathi emnyangweni wezenhlalakahle futhi iyoba wumgogodla wokuthuthukisa imikhuba ejwayelekile namazinga afanele okwethula izidingo zomphakathi.
Umphumela olindelwe wohlelo lwezidingo zomphakathi wukwethula nokusebenza kohlelo olubanzi, olusebenza ngempumelelo, ngendlela ehlosiwe nesezingeni eliphezulu futhi ehlomulisa umphakathi ozimele oluhambisana nemikhuba emiswe kuMthetho-sivivinywa woMnyango wezeNhlalakahle nenkambiso ye-Batho Pele. Ngaphezulu kwalokhu, uhlelo lugxile ezimisweni zomthethosisekelo, emthethweni nenkambiso yamazwe omhlaba okuyizinto eziyisisekelo somnyango uma kwethulwa izidingo zomphakathi.
Uhlelo lweZidingo zoMphakathi lweMisebenzi yokuThuthukisa Imisebenzi yezeNhlalakahle lwazisa ubudlelwane phakathi kwemisebenzi emikhulu yomnyango, njengesiqiniseko senhlalo, inhlalakahle emphakathini nentuthuko yomphakathi. Ngakho uhlelo luhlinzeka ngohlaka lokudidiyela imisebenzi phakathi kwezinhlelo ezehlukene zomnyango. Noma kunjalo, izindaba zenhlalo wudaba olujulile noluxhantile olufuna ukudidiyelwa neminye iminyango, ngakho kuqhakanjiswa isidingo sokusebenzisa ngokugcwele ezinye izinhlaka ukuze lemizamo yokudidiyela isebenze futhi ididiyelwe ngokuphelele. Kuyiqiniso futhi ukuthi umnyango usebenzisana neminye iminyango nemikhakha ezintweni ezithile ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi imiphakathi ithola usizo nomthamo omkhulu womhlomulo ngemisebenzi ethulwayo.
Nakuba laziswa iqhaza lesiqiniseko senhlalo emphakathini, imisebenzi yehlukaniswe ngezigaba ezimbili ezibumbe izidingo zentuthuko yomphakathi, yisigaba sezidingo zokuthuthukisa inhlalakahle yomphakathi kanye nokuthuthukisa umphakathi. Lezi zigaba ziphinde zehlukaniswa ngokwemisebenzi yazo.
Imisebenzi yentuthuko yezenhlalakahle ikleliswe ngamazinga okungenela isimo. Lamazinga acacile kodwa axhantele kwamanye futhi ethulwe ngendlela engamile. Imisebenzi ihlukaniswe ngesigaba sokunqanda, ukungenela isimo masinyane, umngenela omiswe wumthetho, ukugcina abantu emakhaya noma enye indlela yokunakekela nemisebenzi yokuhlumisa kabusha impilo nokulandelela. Yonke lemisebenzi ebaliwe ihlose ukukhuthaza igalelo lokusebenza nokuxhunyaniswa kwabantu abahlomulayo nomphakathi ngokuphelele.
Imisebenzi enqala iphindwe yakleliswe ngemikhakha emihlanu ebanzi; ukukhuthaza nokunqanda, ukuhlumisa kabusha izimpilo, ukuvikela, ukunakekela nemisebenzi yempilo yengqondo nemikhuba engayekeki. Lemikhakha icazwa ngamaqembu ahloswe wumnyango abunjwe ngabantu abampofu nabantulayo emphakathini.
Uhlobo nomthamo wentuthuko yomphakathi luchaziwe. Lemikhakha ibekwe ngezigaba zenhloso nobubanzi bemisebenzi ixube intuthuko yentsha nabesifazane, izinhlelo zokunciphisa ubuphofu, ukubhalisa ama-NPO nokuwakhuthaza. Lemisebenzi iphinde yahlelwa ngokwenqubo yokuthuthukisa umphakathi okuhlangene nokuthuthukisa ubudlelwane benhlalonhle, ukwakha isithombe somphakathi, ukuhlela nokuklelisa ngendlela efanele, ukuqhuba umsebenzi oqaliwe, ukuvivinya umsebenzi, ukubhala phansi inqubo nokukhuthaza, ukudidiyela nokuxhumanisa. Ezinye izindlela ezikhethiwe yilezo eziqhakambisa uhlelo lokweseka impilo ende ebantwini nokubamba iqhaza emfundweni nasezintweni zomphakathi.
Uhlelo lwezidingo zomphakathi luyamukela ukuthi imisebenzi yentuthuko yisibophezelo esididiyele abantu abaningi kuhlangene nohulumeni, izinhlangano ezingaxhumene nohulumeni nemboni ezimmele. Uhlobo nobubanzi ngempela beqhaza labantu abethula imisebenzi lunqunywa wumlando, wubuchwepheshe, yizidingo zomthetho kanye nezindleko.
Ngaphansi kwalolu hlaka, ichaziwe imisebenzi nezibophezelo zabasizi bakahulumeni emisebenzini ethulwa ngemikhakha ehlukene kanjalo nabantu ababambisene nohulumeni abafana nezinhlaka zikazwelonke, izinhlangano ezingaxhumene nohulumeni, izinhlangano ezigxile emphakathini nezenkolo kanjalo labo abasebenza emkhakheni. Lokhu kuyoqinisekisa incazelo nokucaciswa kweqhaza nokugwema ukuphinda nokwahlukana okungafanele. Bonke abethula imisebenzi kufanele baqinisekise ukuthi imisebenzi iyadidiyelwa, ibumbene futhi iphethwe ngendlela yokuzuzisa nokuhlomulisa kakhulu umphakathi.
Ukuqhuba uhlelo lwezidingo zomphakathi ngendlela ephumelelayo, kudinga izinsiza ezehlukene ezibandakanya abantu, imali, ulwazi, ukusingathwa kolwazi nenqalasizinda. Ukwaba izinsiza ngalendlela kuyonqunywa wukuthuthukiswa kwemikhuba ejwayelekile namaqophelo okusebenza. Uhlelo lwakha isisekelo sokuthuthukisa imikhuba ejwayelekile namaqophelo asadinga ucwaningo nokwenziwa ngcono.
Ukwethula izidingo zomphakathi ngendlela egculisayo ezigabeni ezichazwe ohlelweni, kunemikhakha engasetshenziswa njengesisekelo sokulumbanisa isakhiwo, ikakhulu ngaphakathi kohulumeni. Lokhu kuyogqugquzela ukuxhumanisa nokudidiyelwa kwemisebenzi bese kwenza ngcono indlela yokuxhumana nokuhlela ngokuhlanganyela.
Impumelelo yohlelo incike kakhulu ohlelweni oluqhubekayo lokubuyekeza nokubumba isakhiwo esihambisana nendlela oyoqhutshwa ngayo umsebenzi ngesikhathi sewuqalile. Selinqunyiwe iqhinga lokuqhuba umsebenzi nokusingatha izinguquko.
Umnyango ugcizelela ukubaluleka kokulandelela nokuvivinya umsebenzi. Amaqhinga okulandelela nokuvivinya asechaziwe kanjalo nokusabalalisa inqubo. Le ndlela ihlose ukuqinisekisa ukubambisana nokunciphisa ukushayisana ngenjongo yokuvuna ubudlelwane obuhle nabethuli bemisebenzi nalabo okuhloswe ukuba bahlomule nokwakha umphakathi ongcono.
Uhulumeni waseNingizimu Afrika obusa ngentando yeningi nomukela izinguquko wemukele uhlaka lwentuthuko futhi uphokophele ukuba wumbuso wentuthuko ohlose ukubhekana nenselelo owayishiyelwa wuhulumeni wobandlululo nomlando wengcindezi. Esinye sezibophezelo/amaqhaza kahulumeni waseNingizimu Afrika wukukhuthaza inqubo yentuthuko ngokusebenzisa izikhungo ezehlukene zikahulumeni, abambisene nazo kanye nomphakathi.
Uma ubheka umlando, uyathola ukuthi inselelo yentuthuko ebhekene neNingizimu Afrika iningi futhi inemikhakha ehlukene. Iphuzu eliqavile elikleliswe phambili wuhulumeni kumaLungelo Esintu aqukethwe wuMthethosisekelo yisiqiniseko sokwethula izidingo ezihlukene zemisebenzi nakuba ziyingcosana izinsiza ezikhona zokubhekana nalenselelo. Isimo esichaziwe nokucabangela isidingo sokukhuthaza izinhloso zentuthuko emile yokulungisa isimo sokungalingani sidale ukuba umnyango wezenhlalakahle ulandele uhlelo lwentuthuko olwethula izidingo zomphakathi ngokusebenzisa indidiyela yemingenela nemizamo yempilo nentuthuko yezomnotho.
Iningizimu Afrika yathola kuhulumeni omdala uhlelo lwezenhlalakahle olwehlukile olunengxube yezici ezihaqwe wumlando ezinothelela omkhulu ezingeni elikhona namuhla lokulwa nobuphofu nezinto ezihlobene ezifana nokuncipha kwamathuba emisebenzi, Ingculazi neSandule-Ngculazi. Umsebenzi wosonhlalakahle yiwona kuphela owawunegunya lokulawula ezenhlalakahle kusukela ngo-1937 okwadalwa wumphumela wezincomo zoPhenyo lweKhomishani yokuqala kaCarnegie eyayiphenya ngobuphofu babamhlophe eNingizimu Africa ngo-1928. Indlela yamanje yokwethula izidingo zomphakathi seyehlukile kuleyo ekade ilandelwa esikhathini esidlule. Inqubo yokuthuthukisa inhlalonhle ihlose intuthuko edidiyele, ukukhuthaza inqubo esiza abantu abampofu nabentula kakhulu kanjalo ukufinyelela kubantu ekade bencishwe amathuba ukuze bathole amandla nokulawula izimpilo zabo.
Ukuthuthukisa isikhungo njengengxenye yenqubo yoguquko nomqondo omusha wentuthuko kudinge ukuba Umnyango wezeNhlalakahle uguqule igama lawo waziwe ngokuthi nguMnyango weNtuthuko yezeNhlalakahle. Intuthuko yezenhlalakahle iphokophele ukuthuthukisa umphakathi ngokuphelele. Iqhaza lihlose ukuthuthukisa ngokuphelele igalelo lomuntu ukuze athuthukise isimo sempilo yakhe, amasiko, ezombusazwe nendlela aphila ngayo.
NgokweKhomishani yeNhlangano yeZizwe eBhekele Ezomnotho e-Afrika (UN), intuthuko yezenhlalakahle ibandakanya ukubambisana kwabantu ekuletheni izinguquko eziphathekayo neziningi ezimpilweni zabantu ngabanye, amaqenjini nasemiphakathini ngokungenelela ngezenzo ezifana nenqubomgomo yezenhlalakahle, ukuphepha komphakathi, imisebenzi yezenhlalakahle, umsebenzi wosompilo, intuthuko yomphakathi nokwakha isikhungo. Uhlaka lwentuthuko yezenhlalakahle lufuna izinhlelo zokwethulwa kwemisebenzi ezididiyele, ezixubile nezigamanxe kuyo yonke iminyango nezimboni zikahulumeni. Ukuxhumana nokubambisana kuyokwenzeka kuphela uma kuqhakanjiswe emiqondweni, ekuziphatheni nasenkambisweni ekhuthaza indlela entsha yokuthuthaza intuthuko.
Inkulumo-mpikiswano, ukudideka nemibono ehlukile, ilokhu iqhubekile eminyakeni eyishumi edlule mayelana nombuzo wokuthi yini ebumba ukwethula izidingo zomphakathi ngentuthuko. Uhlelo lokwethula izidingo zomphakathi luzama ukuchaza uhlobo, ubungako nezinga lemisebenzi eqhubeka embonini yokuthuthukisa ezenhlalakahle ngaphandle kwesiqiniseko senhlalo yomphakathi. Uhlelo luphinde luveze izinkomba zesidingo sezinsiza zokuqhuba umsebenzi ngempumelelo. Ngalendlela, uhlelo luhlinzeka ngesisekelo sokwethula imikhuba evamile namaqophelo okwethula izidingo zomphakathi nakho okunika umqondo ophusile ngezindleko zaleyo misebenzi.
Uhlelo lokwethula izidingo zomphakathi aluhlosile ukucubungula inqubomgomo ebanzi; ngakho uhlelo alubuyekezi Umthetho-sivivinywa. Futhi uhlelo aluzishayi uhlaka oluyize oluzama ukuchaza imigudu yenqubo. Ngakolunye uhlangothi, lusebenza njengomhlahlandlela wemisebenzi yezenhlalakahle ekuqhubeni uguquko emqondweni wentuthuko bese lweneka ukuqongeleka kwamandla emisebenzi yentuthuko.
Lomqulu ungeminye encikene enomthelela ekusebenzeni koMthetho-sivivinywa, ngakho kufanele ufundwe ngokuhlanganyela neminye. Eminye imiqulu ibandakanya Inqubomgomo yoKwabiwa kweZimali kulabo abaBambe Iqhaza neBhukwana leNqubo, uHlaka loMbono ngeNtuthuko yoMphakathi nenye inqubomgomo namaqophelo amiselwe ukuthula imisebenzi yomphakathi.
Nakuba sithathe umgudu wentuthuko ekwethuleni izidingo zomphakathi, eminyakeni eyishumi edlule kuye kwagxilwa kakhulu eMkhakheni wesiqiniseko senhlalo okwenze eminye imisebenzi yezenhlalakahle yasalela ngemuva. Kuyiqiniso ukuthi ukwaba isamba esikhulu sesabelo-mali eMkhakheni wesiqiniseko senhlalo kube nomphumela wokuncishiswa nokusalela emuva kweminye imisebenzi. Ngalendlela, labo abethula imisebenzi yezenhlalakahle baphoqelekile ukulandela izindlela zesikhashana eziphoqwe yizinsiza eziyingcosana kunalokho okuyizidingo, okukleliswe phambili noma wumthetho nezibophezelo ezinqunywe ezingeni lomhlaba.
Intuthuko yakamuva yesiQiniseko seNhlalo, ikakhulu isinqumo sokwethula lesi sidingo njengesikhungo esizimele esinesabelo-mali saso kusukela ngomhla ka-Apreli ka-2005 iguquke yagxila kwezinye izidingo ezisele emxhakeni wemisebenzi yokuthuthukisa izidingo zenhlalakahle. Noma kunjalo, lokhu kufanele kwenziwe ngokuhambisana nengqikithi yazo zonke izidingo ezithulwa wumnyango..
Isiqiniseko senhlalo sisalokhu siyingxenye yomsebenzi womnyango. Nokho uyanda umthwalo wesiqiniseko senhlalo yomphakathi futhi isimo sezimali sesiqale ukusinda kakhulu ngendela engalawuleki. Uhlelo lwezidingo zomphakathi luyazi ngobudlelwane obukhona phakathi kwemisebenzi yomnyango, umsebenzi wokuqinisekisa ngenhlalo, ezenhlalonhle nokuthuthukiswa komphakathi. Ngakho, inhloso enkulu wukwethula izidingo ezibanzi eziyonciphisa umthwalo wesiqiniseko seziding zenhlalo. Isiqiniseko senhlalo yomphakathi kufanele sibe yisikhali esihlinzeka kakhulu ngosizo oluphuthumayo olulindele ukuhleshulwa luqondiswe kweminye imisebenzi echazwe kulolu hlelo, njengokuthuthukiswa kwezenhlalo nemisebenzi yokuthuthukiswa komphakathi ngenhloso yokuqinisa imizamo yokungenelela isimo.
Imboni ibizelwe ukuzochaza ngalokho ekwenzayo kanti iminyango yesifundazwe yokuthuthukiswa kwezenhlalakahle iphonselwa inselelo yokuthatha indawo entsha ngesikhathi umsebenzi wokuQinisekisa ngeNhlalo yoMphakathi sewuzimele.
Ngakho, ukusungulwa kohlelo lwezidingo zomphakathi kuletha ithuba lokudingida kabanzi uhlobo, ububanzi, umthamo nezinga lemisebenzi okufanele osonhlalakahle bomnyango bayethule ngaphansi kohlaka olulodwa olubumbene.
Ukuletha uhlaka loguquko oluqonde endleleni esebenza ngokuthuthukisa abantu njengohlelo lokuletha izidingo emphakathini.
Ukwethula uhlu lwemikhuba efanele yokucabanga kabusha nokuguqula indlela yokwethula izidingo zomphakathi.
Ukwethula isisekelo sokwakha kabusha izikhungo zentuthuko yezenhlalakahle.
Ukuqhuba izifundo eziqhubekayo nokwabelana ngombono wemboni yezenhlalakahle eqhakambisa intuthuko.
Ukwakha isisekelo sokunquma imikhuba namaqophelo ezidingo zomphakathi nokuyoba yisisekelo sokufaka izimali nokusebenza kangcono ekuletheni izidingo.
Umbiko olindelwe wohlelo lwezidingo zomphakathi ngophathelene nokusebenza okubanzi, izinga eliphezulu, ukusebenza ngendlela egculisayo nohlelo lokwethula izidingo zomphakathi olunomthelela omuhle emphakathini ohlose ukuzimela.
Abantu esibasebenzelayo yibo abahamba phambili ekuqhubeni imisebenzi yethu.
Siyoqinisekisa ukuphatha wonke umuntu ngokulingana nokungabandlululi nokungahlukumezi abantu emsebenzini nasemisebenzini ethulwa wumnyango.
Siyosebenza ngokubambisana nabantu esisebenzisana nabo nabanye ababambe iqhaza.
Siyosebenzisa izinsiza esinikwe zona ngenhloso yokwethula izidingo-nqangi zikaHulumeni ngendlela efanele, enobuchule nokusebenzisa amaqhinga amasha.
Siyosebenza ngendlela esobala nokuzibophezela ezinqumeni, ezenzweni nasekusebenzeni kwethu.
Siyokwabelana ngolwazi nekhono neminye iminyango nemboni yezenhlalakahle futhi sifunde kwabanye.
Ekwenzeni imisebenzi yethu, siyohambisana noMthethosisekelo waseNingizimu Afrika, imithetho ebusa umbuso neNqubo yokuziPhatha yoMbuso.
Ngaphezulu kwalokhu, kunezinto ezibaluleke kakhulu kwinqubo yokuthuthukisa okufanele yaziwe futhi ilandelwe.
Ukwazisa nokuhlonipha ithuba eliphezulu elikhonjiswa ngabantu ekuzithuthukiseni nokwamukela izinguquko.
Ukwazisa amalungelo abo bonke abantu ukuba babambe iqhaza ekuzithuthukiseni nokuzithathela izinqumo nokuzibhekela izimpilo zabo.
Ukuzibophezela ekukhuthazeni inhlalonhle eyakha ubudlelwane obuqinile, izinhlangano eziphilile nemiphakathi.
Iqhaza: Abantu kufanele banikwe ithuba lokuzifundela, lokukhula nokuguquka kusukela lapho bekhona njengamanje kuhanjiswane nabo ngesivinini sabo.
Ukuziphilisa: Abantu kufanele baxhunyaniswe kanjalo badibane nendawo abahlala kuyo ngendlela eyenza bakwazi ukuzenzela ngokwabo ngendlela nangokuhlanganyela ngendlela enamandla ephokophele impilo engcono ehlanganisa ukuthuthukisa ubuholi, izinqumo, ukuhlela njalonjalo.
Ukunika amandla labo ababencishwe amathuba: Amandla kufanele edluliselwe ebantwini ukuze bakwazi ukuphatha nokuthatha izinqumo nezinsiza ezinomthelela ezimpilweni zabo ngokukhuphula izinga lobudlelwane.
Ukufinyelela ezinsizeni: Izinsiza zenhlalakahle zitholwa yiwo wonke amathimba azwelayo. Akekho umuntu noma ithimba elivinjelwe ekufinyeleleni ngenxa yokwentula izinsiza noma ulwazi lokungazi ukufinyelela emisebenzini yezenhlalakahle.
Ukulingana: Izinsiza zokusabalalisa ezigxile esidingweni, ezintweni ezikleliswe phambili noma ukungalingani okudalwa wumlando.
Ukusebenza ngendlela esobala: ukufinyelela elwazini, ukusebenzela obala komnyango nenqubo yokuphatha.
Indlela efanele: Ukuhlangabezana nesimo senhlalonhle, amasiko, indabuko nezombusazwe.
Ukusebenza ngokuzibophezela: ukuhambisana nayo yonke imithetho nemigomo yesishayamthetho, yenqubomgomo neyezimali.
Ukufinyelela elwazini: Ukufinyelela endaweni, izimo zendawo, isikhathi, ulimi nesidingo.
Igalelo nokusebenza ngendlela efanele: Ukuzuza izinhloso ngendlela efanele nelungile.
Ukubambisana: Isibophezelo esibumbene sikahulumeni, umphakathi nemboni yamabhizinisi ekwethuleni izidingo zomphakathi.
Ukudidiyela ezenhlalakahle: Inqubomgomo nezinhlelo ezikhuthaza ubulungiswa bokuhlalisana.
Ukuhlala isikhathi: Ukufeza nokugcina izinhloso ezimiselwe isikhathi eside esizayo.
Le nkambiso isekela ukwethula izidingo zomphakathi emnyangweni kanti ifuna ukuqashwa nokulandelwa.
uMthethosisekelo waseNingizimu Afrika ka-1996, (108, 1996) uqukethe Amalungelo Esintu angahlinzekeli nje kuphela amalungelo anqala abantu kodwa namalungelo ezenhlalakahle nezomnotho. Isigaba-27 (c) soMthethosisekelo siphinde sihlinzekele ilungelo lokufinyelela osizweni olufanele lwezenhlalakahle kulabo abangakwazi ukuzisiza kanye nalabo abaphiliswa yibo.
INingizimu Afrika ngelinye lamazwe ambalwa lapho Umthethosisekelo wazisa ngokusemthethweni isibophezelo sokulwa nobuphofu. Ngokomthethosisekelo, uhulumeni unesibophezelo sokuhlangabezana nezidingo zabantu ezisemqoka nokunika lezi zidingo isikhundla samalungelo esintu asemqoka.
Umthetho woNgoti beZidingo zeNhlalakahle-110 ka-1978 uhlinzeka ngohlaka lokusungulwa koMkhandlu obuswa yimithetho yezwe nozimmele ojutshwe ukubumba oNgoti beZidingo zeNhlalakahle, ukuvikela intshisekelo yalabo abayohlomula nokukhuthaza ugqozi longoti ababhaliswe emkhakheni wezenhlalakahle. Lomthetho uphinde uveze umkhuba nendlela yokuziphatha emsebenzini wezenhlalakahle nencikene nokumisa amaqophelo emfundo noqeqesho.
Umthetho woNgoti beMisebenzi yoMphakathi ka-1978 Umthetho No.
Lemithetho iqukethe uhlaka lomthetho wokwethula imisebenzi yezenhlalo eNingizimu Afrika. Ukuze ihlale ihambisana nezidingo zanamuhla, imithetho kufanele ibuyekezwe ngendlela edingekayo.
Ziningi izibophezelo ezisezingeni lomhlaba lapho lelizwe lisayine khona izivumelwane kanti lezi zindawo ziyochazwa esikhathini esizayo kwezinye izingxenye zalomqulu. Noma kunjalo, lokhu okulandelayo kusemqoka futhi kwakha isisekelo somthetho nenqubomgomo ezweni.
Isimemezelo soKwazisa Amalungelo Esintu Emhlabeni siyinsika yazo zonke izibophezelo "zokukhuthaza inqubekela-phambili yezenhlalakahle nempilo engcono ekuzibuseni okubanzi". Lamalungelo aphinde aveze umbono wesakhiwo "esikhuthaza ezomnotho namalungelo enhlalakahle yabantu bonke".
Ukuthuthukisa ubudlelwane phakathi kwamazwe omhlaba obuqonde entuthukweni.
Lengxenye ihlongoza amagama anqala asetshenziswe emqulwini ngenhloso yokuhlinzeka ngemihlahlandlela kazwelonke nokukhuthaza indlela yokusebenza efanayo ngesikhathi esetshenziswa emnyangweni.
Intuthuko yezeNhlalakahle yinqubo yokuhlela izinguquko zenhlalo ezihlose ukukhuthaza isimo sempilo yabantu ngokuphelele mayelana nenqubo eguquka masinyane yokuthuthisa ezomnotho. Inhloso yokuthuthukisa inhlalonhle wukukhuthaza isimo sezenhlalakahle. "Inhlalakahle" isetshenziswa njengencazelo ebanzi ethinta isimo senhlalo edaleka ngesikhathi izinkinga zenhlalo zisalawuleka ngendlela enelisayo, izidingo zenhlalo zifezeka namathuba enhlalo esadaleka (Icashunwe embhalweni ka Midley Jame othi - Intuthuko yezenhlalakahle-1995 -SAGE Publications). Ngakho, intuthuko yezenhlalakahle wudaba zonke izimboni zikahulumeni ezishiyelana ngalo ezweni njengombuso ophokophele intuthuko. Umnyango wezeNhlalakahle yiwona obhekele ukuhola lonke lolu hlelo lwentuthuko yezenhlalakahle.
Inqubo eqonde ukuthuthukisa inhlalo ihlanganisa ngendlela ehlukile izinhloso zezomnotho nenhlalo. Ayibhekeli nje kuphela ukubaluleka okunzulu kwentuthuko yezemnotho nenhlalo ekwenyuseni izinga lezimpilo kodwa ishabashele impumelelo yokukhuphula ezomnotho enomthelela ezinhlosweni zenhlalo.
Ezenhlalakahle eyakhelwe kwiNtuthuko zigxile ekuvikeleni inhlalo, ekuphakamiseni izinga lesintu nokukhuthaza ukuzenzela nokubamba iqhaza ekuthathweni kwezinqumo. Inhlalakahle emiselwe kwintuthuko igxile endaweni ethile ethinta imbangela nomthelela wokwentula nokushiywa ngaphandle kwemiphakathi kanjalo nokwethulwa kwezidingo ezididiyele emiphakathini, emindenini nakubantu abachaphazelwa yilezi zimo. (Umbiko weNhlangano yoBumbano; ka-1987).
Intuthuko yoMphakathi iqonde inqubo namaqhinga aqondiswe ekwenzeni ngcono amandla emiphakathi ngesikhathi ebhekene nezidingo zawo nokuthuthukisa amagalelo entuthuko, lokhu okwenzeka lapho imiphakathi ibambana ngezandla okuyindlela emiselwe ekubambisaneni nokusebenzisa izinhlelo zokufukulana.
Imisebenzi yezeNhlalo iqonde imisebenzi ebanzi nehlukene ephathelene nezidingo ezithinta inhlalakahle nokuthuthukiwa komphakathi okwethulwa ngezikhathi ezehlukene ngenhloso yokuqinisekisa ubumbano nokusimama kwemizamo yokungenelelwa kwezimo.
Indlela yokwethula ezenhlalakahle ngaphambi kuka- 1994 yagxekwa ngokuthi yayingafanele, ingathuthukisi futhi idala ukuba abantu bahlale bencikile. Imisebenzi yayenziwa ngabanye futhi igxile ohlelweni lokuhlenga olubheke kakhulu ekuhloleni nokuhlenga amakhasimende lapho ukuhlenga kuhambisana kuphela nokukhangeza nje usizo.
Savela isidingo sokulandela indlela yentuthuko emiselwe emandleni omuntu ngamunye, emathimbeni noma emphakathini nokukhuthaza amandla okuzenzela nokuzithuthukisa.
Ukugxeka okuchazwe ngenhla kusebenza nasenkambisweni yenqubo yokuthuthukisa umphakathi nokuphawula umehluko emiphakathini ethile ekhombisa intuthuko eyayigxile kakhulu ekuthuthukiseni abantu nokubanika amandla okuzenzela. Umqondo wentuthuko udinga izindlela ezintsha ezakhele ebantwini namathuba enqubekela-phambili ehlala isikhathi eside.
Enye yalezi zindlela ibandakanya ukwandisa amathuba okuphila isikhathi eside okuwumqondo ovulekile nochaza kabusha intuthuko ngokuvukuza amandla nobuthaka babantu abampofu. Le ndlela izama ukugxilisa umqondo wentuthuko ebheke ekwesekeni amakhasimende, ulwazi nobuchwepheshe ebantwini ngabanye emiphakathini lapho becabanga khona ngokuzimela nokusebenzisa izinsiza ngokonga nokubhekana nezidingo zenhlalo nomnotho endaweni abaphila kuyo. Le ndlela ikhuthaza umbono ovulekile ngentuthuko.
Lokhu okwenza lendlela ihehe akuveli nje ngomthelela wokubhekela isimo somuntu ngamunye kodwa ngamandla adalwa wubunye lapho kuhlangana amaphuzu asemqoka aqinisa igalelo lalokho okwenziwa ngabantu ehlangene nezinsiza nengqalasizinda abakwazi ukufinyelela kuyo. Ukusimama kwezimpilo kuvela emandleni abantu okuzenzela lapho bezithathela khona izinqumo, ukufinyelela emathubeni nezinsiza nokuzisebenzisa ezimpilweni zabo ngendlela engacindezeli abanye ekuziphiliseni manje nasesikhathini esizayo.
Ukuqhubekela ohlelweni lwentuthuko, ngo 1997 Iningizimu Afrika yemukela Umthethosivivinywa wezeNhlalakahle. Umthethosivivinywa wabophezela umnyango emqondweni wentuthuko yezenhlalakahle nokweseka inqubo yabantu eqonde entuthukweni yenhlalo nezomnotho. Lendlela igxile ekusebenziseni kakhulu igalelo labantu nokukhuthaza ukuzithemba nokubamba iqhaza ezinqumeni. Le ndlela igcizelela imisebenzi egxile emindenini, emphakathini nexubile.
Ukuqhubeka nokwakha isizinda esisha sabasebenzi bemboni yezenhlalakahle mayelana nomqondo wentuthuko.
Ngokwale ngqikithi, incazelo yezenhlalakahle nentuthuko yomphakathi kufanele ibuyekezwe futhi ichazwe kabusha.
Imisebenzi yezeNhlalakahle ixube uhide lwemisebenzi nezinhlelo eziqondiswe ekubumbeni amandla abantu lapho beyobhekana khona nembangela nemiphumela yobuphofu nokwentula. Ongoti abaningi bethula lemisebenzi kanti iningi labo ngosonhlalakahle.
Ukwazisa ukuthi umsebenzi wezenhlalakahle oxube amakhono ongoti bezenhlalakahle udlala indima enkulu ekubhekaneni nezidingo zentuthuko emphakathini waseNingizimu Afrika.
Umsebenzi wosonhlalakahle ukhuthaza izinguquko zenhlalo, ukuxazulula izinkinga zobudlelwane phakathi kwabantu nokunika amandla nokukhulula abantu ukuze bethuthukise izimpilo zabo. Ngokusebenzisa ulwazi lokuziphatha kwesintu nezinhlelo zenhlalo, umsebenzi wezenhlalo wenze umngenela ngesikhathi abantu bexhumana nesimo semvelo. Inkambiso yamalungelo esintu nobulungiswa yizinto ezisemqoka kakhulu emsebenzini wezenhlalakahle.
Umthetho woNgoti bezeNhlalakahle, No.110 ka-1978 uchaza umsebenzi wongoti njengalowo oqhutshwa ngosonhlalakahle behlose ukwenza ngcono indlela yokusebenza kwenhlalo yabantu. Isimo senhlalo sichaza igalelo eliphelele lomuntu ngamunye empilweni yakhe yonke, ekuxhumaneni nabanye abantu, imindeni, amathimba, imiphakathi ngaphansi kwezimo ezimhaqile.
Imisebenzi yezenhlalakahle yethulwa ngezindlela ezintathu, singabala umsebenzi oqokiwe, ukusebenza ngamathimba nomsebenzi obandakanya umphakathi noma intuthuko.
Iqhinga elibandakanya umsebenzi owabiwe wuhlelo olusebenzisa izinhlobo ezehlukene zamakhono, amaqhinga nolunye usizo lokugqugquzela iqhaza lamakhasimende nokuthatha izinqumo ngenhloso yokwenza ngcono ukusebenza kwawo.
Umsebenzi wamathimba yindlela lapho ithimba lifeza khona izinjongo zethimba ngokulandela ingqikithi emiswe yithimba lapho kusetshenziswa khona inqubo nemingenela yethimba.
Umsebenzi womphakathi yisenzo esixubile, esihlelwe wumphakathi wendawo noma owenza into eyodwa uhambisana nosonhlalakahle ngenhloso yokukhuthaza umsebenzi obumbene womphakathi, ngokubambisana.
Ngaphezulu kwalokhu, osonhlalakahle banamanye amaqhinga amabili, ucwaningo nokusingathwa kwezindaba okuyizinto ezincikene futhi ezisekela ukwethulwa kwezidingo zomphakathi.
Zikhona nezinye izigaba zabasebenzi eziletha usizo lokweseka osonhlalakahle, isibonelo; abasebenzi bezinhlobo ezehlukene, abanakekela izingane nentsha nabasebenza njengabasizi abangesibo ongoti abaphelele. Abanye babantu abachaziwe sebethathwa njengongoti abaphelele, isibonele ukunakekela izingane nentsha. Ukusebenza kwayo kuchazwa ngokwengqikithi yomsebenzi wezenhlalakahle.
Kukhona namanye amathimba ongoti abafana nabahlaziyi-ngqondo abethula izinhlobo ezihlukene zemisebenzi ephelezela imisebenzi ethulwa ngosonhlalakahle, lokhu bakwenza ebantwini abedluliselwa kubo noma ngokusebenzisana namanye amathimba. Ongoti abafana nalaba banika ithuba lokwethulwa kwezidingo ezixubile nezibanzi zokubumba amandla amakhasimende ukuze asebenze ngokugcwele ngaphansi kwezimo abhekene nazo.
Uguquko lwenqubo entsha yentuthuko yomphakathi luholele ekwethulweni kohlobo olusha lwabasebenzi bentuthuko yomphakathi nomphakathi uqobo abagxile ekuthuthukiseni umphakathi.
Ukuthuthukisa umphakathi kuchaza inqubo nendlela eqonde ekuqiniseni amandla emiphakathi ngesikhathi ibhekene nezidingo zayo nokwenza ngcono izinga lokuzithuthukisa. Intuthuko ebandakanya amandla okuzenzela, amandla amiselwe ezindleleni nasezinhlelweni zokunika abantu amandla.
Iqhaza elibanjwe ngabantu emizamweni yokuthuthukisa amazinga ezimpilo zabo, ukuthuthukisa umbono wobunini kwinqubo, ukuzithathela izinqumo nokufaka igalelo elizwakalayo ngokuhlanganyela, izinqumo, ukuqala komsebenzi nokuvivinya lokho okwenziwe.
Ukusabalalisa nokwethula izinsiza nokudala izindlela zokufinyelela emathubeni ezikhuthaza ukuziqalela izinto, ukuzisiza nomdlandla wokwenza izinto ezihlomulisayo.
Uhulumeni uyogqugquzela intuthuko yokweseka izakhiwo ngokugxila ekwakheni nasekuqiniseni izakhiwo ezikhona zikahulumeni nezinhlangano zomphakathi.
Ziningi izinhlelo ezikhona ezisetshenziswa emkhakheni wentuthuko, ikakhulu ezikholelwa kwinqubo yentuthuko emile. Phakathi kwezihamba phambili kukhona imfundo eqhakambisa ukubambisana nokwenza (i-PLA). I-PLA ibukwa njengebizo elichaza imbumba yezindlela namaqhinga asetshenziswa ngabantu bendawo lapho behlola, behlela, beqhuba futhi bevivinya inqubo yentuthuko. Inqubo ye-PLA inika abantu amandla okuzenzela futhi yonke lenqubo ngeyomphakathi. Abantu abavela ngaphandle baqala ngokuba ngabafundi bese bekwazi ukuba ngabeluleki abakhuthazayo.
Umnyango wezeNhlalakahle wethula imisebenzi ngezinhlelo ezintathu ezibanzi, ezokuqinisekisa inhlalo efanele, imisebenzi yezenhlalakahle nentuthuko yomphakathi. Ngokuhlanganyela, lezi zinhlelo kufanele zisize amathimba aqokiwe ekudingideni ngemfanelo zonke izinkinga zenhlalo nezimo ezifana nokukhathazeka kwengqondo, ubuphofu obungapheli nokwentuleka kokudla, ikakhulu uma lezi zinto zididiyelwa.
Ngezansi, uhlelo oludidiyele luhlongoza indlela exhantile yokubhekana nezidingo zenhlalakahle nentuthuko yamathimba athile ahlonziwe, lokhu kwenziwa ngokubuka ngendlela evulekile nedidiyelayo. Lendlela ihlinzeka isisekelo okwakhelwe kuso izinhlelo zokuqinisekisa ukuthi abantu abasengcupheni bahlinzekwa ngezindlela zokufinyelela osizweni oluphuthumayo noludingeka esikhathini eside esizayo, kuhlangene nesiqiniseko senhlalo uma kunesidingo.
Isiqiniseko senhlalo akufanele senziwe ngaphandle kwenhloso kodwa labo abayohlomula benziwe ingxenye yezinhlelo zenhlalakahle nentuthuko ukuqinisekisa ukuthi uma bephuma ohlelweni banoqeqesho olubahlomisela ukusebenza ngokuphelele emiphakathini yabo. Lendlela yokusebenza ikwazi ukucija amakhono okuhlangabezana nezidingo zemindeni entulayo, abantu ngabanye nemiphakathi, ngesikhathi esifanayo ihlaziye imbangela nomthelela wokwentula, ukwazisa amandla abantu abathintekayo nokusungula amaqhinga afanele entuthuko yenhlalo nomnotho omile.
Abantu ngabanye, amathimba/imindeni nemiphakathi ifinyelela emisebenzini yomnyango ngezintuba ezahlukene ezibandakanya Izikhungo zokushiya imibiko, amahhovisi ezidingo zomphakathi, ukuvakashela amakhaya nemiphakathi. Kufanele kube nezinhlelo ezikanise kulezi zintuba ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi amathimba aqokiwe ayaziwa, ahlaziyiwe/avivinyiwe futhi ulwazi oluqondene nawo lugcinwe emabhukwini omnyango. Nakuba izidingo eziphuthumayo zala mathimba aqokiwe zingahlangatshezwa kulezi zindawo, ngokusebenzisa imizamo ekhona, emisha noma esunguliwe ehlanganise izikhwanyana zokudla, kufanele kube nohlelo oluphilayo lokwedlulisa olumiselwe ukuqinisekisa ukuthi amathimba aqokiwe abamba iqhaza kwezinye izinhlelo zomnotho nenhlalo. Iqhaza elinjena libalulekile ekuqiniseni amandla okuzenzela nokusebenza ngempumelelo.
Ukulandelela nesivivinyo semiphumela elindelwe.
Intuba yokungena ikhombisa indawo lapho ikhasimende (umuntu ngamunye, amathimba/imindeni noma umphakathi) uhlangana khona okokuqala nohlelo. Lokhu kwenzeka ngokuxhumana nezintuba noma ngezindawo ezehlukene zomnyango noma ezinye izikhungo. Ngemuva kokuxhumana, ungoti wezenhlalakahle uqhubeka nokuvivinya. Ikhasimende libamba iqhaza ngokugcwele ngomzamo wokungenela ohambisana nesimo nezidingo zalo ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi lithola umhlomulo ofanele ngezinsiza ezitholakalayo. Ukunyakaza kwekhasimende ngaphakathi ohlelweni yinto eguqukayo futhi ayenzeki nje ngendlela ethile eyodwa neqondile. Amakhasimende angaphuma ohlelweni noma kuyiphi intuba. Inhloso yomngenela kuwo wonke amazinga wukufinyelela ezingeni elifunekayo lomsebenzi wenhlalo. Noma kunjalo, kukhona leyo mingenela esebenza ngendlela yokufuna ukulandelelwa okuqhubekayo, isibonelo ngabantu abakhubazeke kakhulu.
Lendlela yokusebenza iyoqinisekisa ngobukhona beqhinga lokuphuma eliholela emzamweni oqinisa imizamo yamandla okusimama nokuhlala isikhathi eside. Indawo okugxilwe kakhulu kuyo, yimingenela ephawula ukuthi imboni inamandla okwethula izidingo emazingeni ehlukene ngale kokushiya ngaphandle izinqumo zokwedlulisela kohulumeni basekhaya, eminye iminyango nezinhlaka zikahulumeni, uma kunesidingo salokho.
Okwenzeka ngempela wukuthi liyakhula izinga lokuqwashisa ngesidingo sokudidiyela inqubomgomo emazingeni ehlukene kahulumeni. Izindaba ezithinta inhlalo zixakile futhi zixhante nemikhakha eminingi, ngokunjalo kufanele ziqondwe ngendlela ebanzi. Ngenxa yobuhlobo obukhona emqondweni wenhlalo nomthelela wemisebenzi yomnyango othile kweminye, kusemqoka ukuqonda imisebenzi nezibophezelo zeminye iminyango yezenhlalo nokwazi ukuthi lemisebenzi ihlobene kanjani naleyo yoMnyango wokuThuthukiswa kwezeNhlalakahle. Inselelo yezwe ilele ekusebenziseni ngendlela efanele lawo maqoqo amiswe wuhulumeni ngenhloso yokukhuthaza ubumbano lwemizamo yentuthuko. Ngakho, umnyango uphinde usebenze ngokuhlanganyela neminye iminyango efana noMnyango wezeMpilo, Ubulungiswa neminye ngemiyalelo ekhishwe yisishayamthetho neminye.
Ziningi izindlela zokuhlela ngezigaba imisebenzi ethulwa wumkhakha wezenhlalakahle. Lengxenye elandelayo izosebenzisa izigaba ezimbili. Nakuba zibukeka zehlukene kodwa ziyadidiyelwa ngesikhathi sekwethulwa imisebenzi.
Imisebenzi yethulwa emazingeni ehlukene ngenhloso yokufinyelela emphumeleni ofunekayo. Impumelelo ibandakanya ubungcono bokusebenza kwezenhlalakahle. La mazinga ayaqhubeka, noma engase abonakale sengathi anokulandelana ngendlela ethile esobala, ikhasimende lingaxhuma ohlelweni noma kuliphi izinga kanti namazinga abuye ahlangane. Lowo othula izidingo nekhasimende kufanele ngokuhlanganyela banqume indlela yamanje esisebenza ngayo isimo senhlalo bese bebumba iqhinga lomngenela oyosiza ikhasimende lifinyelele ezingeni eliphezulu lenhlalo futhi lilungele ukwemukelwa kabusha wumphakathi.
Lena yingxenye ebaluleke kakhulu ekwethuleni izidingo zomphakathi. Imisebenzi ethulwa kuleli zinga ihlose ukuqinisa nokwakha amandla okuzenzela nokuziphatha kwekhasimende. Kuleli zinga, ikhasimende lisebenza ezingeni elifanele kodwa kunengcuphe yobungozi obungavela esigabeni esilandelayo.
Imisebenzi ethulwa kulesi sigaba isebenzisa izinhlelo zentuthuko nezeluleko zokuqinisekisa ukuthi labo abaqokwe njengabantu abasengcupheni basizwa ngaphambi kwesidingo somngenela womthetho, umngenelo oqinile noma wokunakekela.
Kulesi sigaba, umuntu othintekayo kungenzeka aphatheke odabeni oluhlanganisa inkantolo noma engasakwazi ukuzenzela emphakathini. Imisebenzi eqondene nesigaba ihlose ukweseka nokuqinisa kabusa lowo muntu othintekayo. Esigabeni esinjena, kungaba nesidingo sokususa ikhasimende endaweni elihlala kuyo, ngesinqumo senkantolo noma ngezincomo zothula umsebenzi ahanjiswe endaweni yokunakekelwa noma echaziwe (isibonelo, indawo yabanakiwe noma agcinwe ekhaya labagadiwe).
Umngenelo odlule uhlose ukuhlinzeka ngenye indlela yokunakekela ehlose ukuba yisixazululo sesikhashana ilandelwa yimisebenzi yokwakha kabusha noma ukunakekela okulandelayo okuphokophele ukusiza ikhasimende ekubuyeleni emndenini noma emphakathini walo ngokushesha. Imisebenzi ethulwa kulesi sigaba iqondiswe emisebenzini yokuhlanganisa kabusha nokweseka ngesifiso sokwenza amakhasimende akwazi ukuzimela nokuqhubeka nempilo ngendlela ejwayelekile.
Kufanele kwaziwe ukuthi amakhasimende engaxhuman noma aphume ohlelweni kunoma yiliphi izinga (bona izinkomba). Iqhinga lomngenela kufanele livunywe ngamakhasimende ngemuva kwesivivinyo nokusungulwa kohlelo. Lolu hlelo lusebenza njengesivumelwane phakathi kwalabo abethula imisebenzi namakhasimende lapho zombili izinhlangothi zizibophezela khona ohlelweni lwentuthuko oluyonika amandla ikhasimende ukuze lifinyelele ezingeni elifunwa yilo lesimo sempilo. Ngakho, ikhasimende alitholi nje usizo lihlezi phansi kodwa libamba iqhaza elibonakalayo futhi libe yingxenye yokusungulwa kwezinhloso nezixazululo zokubhekana nenselelo eqhamukayo.
Imisebenzi yezenhlalakahle igxile ekuhlangabezeni izidingo nokwakha okumiselwe ebantwini ngabanye, emindenini, emiphakathini nasemaqoqweni ngokwethula izinhlobo ezehlukene nezibanzi zemisebenzi kanye nezinhlelo ezenabe zedlula emandleni abantu ngabanye kuhlangene nezinsiza zokweseka. Uhlelo Lokwethula izidingo zomphakathi kufanele luchaze kabanzi imisebenzi ehlukene lapho amakhasimende engakwazi ukufinyelela kuyo, phakathi emiphakathini nakwezinye izindawo nokuthi leyo misebenzi ingabasiza kanjani ukuhlomulisa ngokugcwele abantu nokuguqula izimpilo zabo maqondana nokwakha imindeni nomphakathi onempilo.
Imisebenzi yokuphila kwengqondo nokulwa nokusetshenziswa kwemikhuba ethile (njengezidakamizwa) engayekeki.
Esigabeni esilandelayo, kuzovezwa isithombe esifushane salokhu okuphawulwe ngenhla. Imisebenzi yangempela ehlinzekwa eqoqweni ngalinye ichazwa ngokulandisa kwalezi zigaba.
Izinhlelo zokukhuthaza nokunqanda zihlose ukwenza ngcono inqubo yokusebenza lapho abantu benikwa khona izindlela namacebo okulawula amaphuzu anomthelela ezimpilweni zabo. Lezi yizenzo ezilindwe ekwehliseni amathuba ezimo ezingathandeki. Imisebenzi yokunqanda ibandakanya amaphuzu athinta umuntu ngamunye, ezemvelo nenhlalo okuyizinto ezinomthelela ekuqhamukeni kwenkinga.
Imisebenzi yokukhuthaza nokunqanda isebenza ukutakula bonke abantu nemiphakathi ngokukhuthaza ukuzimela, igqugquzela abantu ukuthatha izinqumo ezinempilo nokubeseka ngezinqumo abaziqokile.
Eminye imisebenzi yokukhuthaza nokunqanda ivela uma imisebenzi yezenhlalakahle ixhumana nemisebenzi yokuthuthukisa umphakathi ebhekene nezidingo zamaqoqo akhethiwe abanezinkinga ezigajwe wubumpofu nezinye izinkinga (ezomnotho nenhlalo).
Imisebenzi yokuvikela ihlose ukuphephisa izimpilo zabantu ngabanye nemindeni yabo. Imisebenzi yokuvikela ivame ukwethulwa ngokugxila ohlakeni lwenqubomgono nakwinkambo yomthetho wesishayamthetho kanti ixube umthetho oshayiwe. Le misebenzi inika amandla abantu abahlonziwe noma izikhungo lapho zikwazi khona ukuthatha izinyathelo ezithile ezithathwa njengezifanele zokuvikela isithunzi nempilo yomuntu empilweni yakhe njengelunga lomndeni nomphakathi.
Imisebenzi yokuvikela isebenzela ukwenza imindeni, izingane nabantu ngabanye baphile ngokuphepha nokuhlala endaweni efanele ekhuthaza amalungelo esintu nokuqinisekisa ngempilo enhle.
Imisebenzi yokuhlumisa izimpilo iphokophele ukwenza ngcono nokugcina kahle isimo senhlalo yamakhasimende. Laba ngabantu abahlukunyezwe wukulimala, ukukhubazeka noma wubuthakathaka bempilo obungapheli. Ngaphezulu kokwenza ngcono iqophelo lempilo yomuntu, imisebenzi yokuhlumisa impilo iyindlela enamandla yokwehlisa ingcindezi ezinhlelweni zomphakathi eziseka ngemali imindeni nezinye zosizo. Imisebenzi yethulwa ngezindlela eziningi, singabala izikhungo zasemakhaya, izikhungo ezithula izidingo nezindawo zokuhlala.
Umbono wemisebenzi yokuhlumisa impilo uhlose ukunika amakhasimende ithuba lokufeza kabanzi lokho omiselwe khona, ukunciphisa umthelela odalwa wukukhubazeka nokuzigcina unempilo futhi ulandela imikhuba emihle yokuziphatha.
Imisebenzi yokunakekela okuqhubekayo yileyo egcina noma eyenza ngcono isimo somzimba, umqondo nenhlalo yomuntu ngamunye ongakwazi ukuzimela ngenxa yezizathu ezithile. Inhloso yokunakekela okuqhubekayo wukupha abantu amandla okuzenzela nempilo engcono. Ukunakekela okuqhubekayo kudinga uhlelo olwamukela uguquko noluya phambili ngendlela evumela abantu ukuba bafinyelele kuyo yonke izidingo abazifunayo.
Imisebenzi yokunakekela okuqhubekayo ihlose ukuhlangabezana nezidingo ngendlela ephazamisa kancane isimo nokuhlinzeka ngamathuba amaningi empilo engcono nokuzimela.
Lemisebenzi ibandakanya impilo yengqondo, imikhuba engayekeki nodlame lwasekhaya lapho isebenzisa khona icebo lokunqanda, ukwelapha nokunakekela ngemuva kwesikhathi ethulwa njengehlelo oludidiyele olusiza ngokunakekela nokweseka labo abafuna impilo engcono.
Lemisebenzi iqondene nokusiza abantu ekuphileni impilo exube kahle. Lokhu kwenzeka ngokukhuthaza, ngokuvikela nokuvuselela isimo esihle somqondo wabo.
Lesi sigaba siyohlinzeka ngomthamo wemisebenzi elandiswe ngokohlelo lwezigaba ezichazwe ngenhla kanjalo namathimba ahlosiwe.
Imisebenzi eqondiswe ezinganeni yethulwa ngaphansi koMthetho wokuNakekelwa kweZingane ka 1983. Njengamanje, Umthethosivivinywa weZingane uyabuyekezwa ePhalamende kanti lengxenye yomthetho inomthelela ohamba ibanga elide ngokwethulwa kwezidingo eziphathelene. Inqubomgomo yoGuquko Ohlelweni nokuNakekelwa kweZingane Nentsha yazisa nokwethulwa kwezidingo ezinganeni. Kunemibuthano eminingi eyenzeka ezingeni lomhlaba ehlomulisa inqubomgomo ephathelene nezidingo ezinikwa izingane.
Inqubo yeZizwe Ezibumbene yokuNqanda Ukuhweba ngabantu.
Imisebenzi yokuthuthukisa ingane isencane ixuba isakhiwo nokubhaliswa kwezikhungo zezingane ezineminyaka engaphansi kwesithupha nokulandelela kanye nokuhlolwa kwale misebenzi. Intuthuko yezenhlalakahle iyasebenza nakwizimo ezilethwa phambi kwabameli bemindeni.
Imisebenzi yokuvikela ingane ihlose ukunqanda ukuhlukunyezwa, ukuyekwa ngobudedengu nokulahlwa kwezingane. Izinhlelo eziqonde ukuvikela nokukhuthaza impilo enhle yezingane, ikakhulu lezo ezingaphansi kwesimo esinzima. Lokhu kubandakanya usizo olunikwa izingane ezincane ezisetshenziswayo nokuxhashazwa kwezingane ngokocansi; imisebenzi eqondene nezingane eziphethwe yigciwane leNgculazi neSandulela-Ngculazi; imisebenzi yezenhlalakahle ezingeni lomhlaba ehlangene nokuthola ingane okuhlanganisa amazwe amabili nemisebenzi evamile eqhubeka ezinkantolo zamacala.
Lokhu kubandakanya imisebenzi eqondiswe ezinganeni eziphila emgwaqeni nezisebenza khona. Lemisebenzi ifana nokubhalisa nokwethula imisebenzi ezikhungweni zokufihla ikhanda, ezikhungweni zokushiya okwesikhashana izingane ezihlala emgwaqeni.
Lemisebenzi ihlanganisa leyo yokubheka izingane, imisebenzi yokugcina izingane ezitholiwe, izindawo zokuhlalisa izingane (kuhlangene nokusungula, ukubhalisa nokusingatha amakhaya ezingane nezindawo zokuphepha) imisebenzi yokuhlanganisa izihlobo nokunakekelwa okwenziwa kamuva.
Izinhlelo zosizo lwempilo, izinhlelo zamakhono obuzali nemisebenzi eqondene noMthetho weSondlo yizo zonke izimo ezingaphansi kwalesi sigaba.
Lokhu kuhlanganisa imisebenzi yokongiwa nokwakha kabusha imindeni (izimo ezihlobene noMbuthano wokwakhiwa kabusha kwesiko lobuntu), imisebenzi yezomshado nezeluleko eziqondiswe emindenini nokweluleka abashadikazi mayelana nezehlukaniso zemishado nokungenelela izimo.
Imisebenzi eqondene nezingane neziboshwa ezindala yethulwa ngaphansi kohlelo loMthetho weziboshwa zikashwele ezikhishwe singakapheli isigwebo ka-1991 uhambisana noMthetho weNqubo yaMacala ka -1977. Umthethosivivinywa woBulungiswa obuqondiswe eZinganeni uyoba nomthelela obanzi endleleni yemisebenzi yeziboshwa zikashwele maqondana nezingane ezingaphansi kweminyaka engama-18.
Ibandakanya imisebenzi enqanda ubugebengu.
Ukugcinwa esikoleni sokuphepha nokulungisa isimo sophuzo oludakayo njengenye yezindlela zokujezisa.
Ukusungulwa nokusingathwa kwezindawo zokuphepha nezikhungo eziphephile zokunakekela izingane ezilindele ukuthethwa kwamacala.
Kule ndima, sifaka izinhlelo zemfundo nokuqwashisa ngeSandulela-ngculazi neNgculazi. Phakathi kwezinhlelo, kungabalwa ulwazi ngempilo nokusetshenziswa kwezidakamizwa. Ukwakha amandla okuzenzela ngokuthola ulwazi nezinhlelo zamakhono (izinhlelo zixube ukuthuthukisa amakhono omqondo) yinto ebucayi kakhulu.
Kunezinhlelo ezididiyelayo zentsha ethintekayo ekusetshenzisweni kwezidakamizwa nezinye izinhlobo zemikhuba engayekeki. Lokhu kuhlanganisa nemikhuba yokugembula nokuzibandakanya emikhubeni yocansi. Imisebenzi ebanzi ethulwa ezinganeni zamantombazane, ikakhulu lezo ezixhashaziwe noma ezihlukumezekile kanjalo nosizo lwezeluleko.
Lokhu kuhlanganisa izinhlelo zentsha ekhubazekile, ikakhulu empofu nentulayo, intsha enezidingo ezihlukile, ephambana nomthetho naleyo ehlala emgwaqeni.
Imisebenzi yezenhlalakahle yethulwa ngaphansi koMthetho Onqanda noWelapha Umkhuba wokuSebenzisa Izidakamizwa ka -1992, osebenza ezinganeni nabadala abanenkinga yokusebenzisa izidakamizwa. LoMthetho ubuyekezwa ngenhloso yokwandisa amandla okusebenza kwawo. Nomthetho wokuNakekelwa kweMpilo yeNgqondo ka -2002 uyasebenza kanjalo neNhlabamkhosi yeshumi leminyaka yeZizwe Ezibumbene elwa nokusetshenziswa kwezidakamizwa (1991-2000).
Lezi zinhlelo zokunqanda nokwelapha umkhuba wokusebenzisa izidakamizwa, izinhlelo zokuqwashisa nokuqhuba uHlelo lukaZwelonke lokulwa neZidakamizwa.
Lena yimisebenzi efana nokusungula, ukubhalisa nokulandelela izikhungo zokwelapha, imisebenzi yokunakekela kamuva abantu abathinteka ezinkingeni zezidakamizwa nokweluleka abantu abangenwe yinkinga yezidakamizwa kanye nemindeni yabo.
Ukusingatha izikhungo zokwelapha zikahulumeni.
Lemisebenzi ihlanganisa ukunqanda udlame olugxile ebulilini, ukuhweba ngemizimba yabantu nokuhlukunyezwa kwabantu abadala; ukukhuthaza izinhloso ze-CEDAW nezinhlelo zezingane; izinhlelo eziqondiswe emantombazaneni; ukuthuthukisa abesifazane; imfundo noqeqesho kanye nezinhlelo ezithuthukisa imidlalo nokuphumuza ingqondo.
Imisebenzi efana naleyo eqondiswe kubantu abahlukunyezwa wudlame lwasekhaya nolugxile ebulilini, ukusungula (ngokubambisana neminye iminyango) izikhungo zokweseka abantu abahlukunyeziwe, ukwedlulisela ezikhungweni eziapha umzimba nengqondo nosizo lwasekhaya.
Le misebenzi ixuba ukusungula nokusingatha izindawo zokugcina okwesikhashana izingane nabesifazane abahlukunyeziwe.
Imisebenzi ebhekiswe ebantwini abadala ihlinzekwe wuMthetho Olawula Abantu abadala ka-1967. Umthethosivivinywa Wabantu Abadala usengaphansi kwenkulumo-mpikiswano ePhalamende.
Uhlaka lwenqubomgomo ye-AU neQhinga leZinyathelo eziqondene Nabantu Abadala.
Lemisebenzi ixube ukusebenza kwezinqumo zemibuthano, ukusabalalisa ulwazi, ukwenyusa izinga lokuqwashisa ngobudala njengengxenye yempilo, ukufundisa umphakathi nolwazi mayelana nokuxhashazwa kwabantu abadala, ukukhuthaza izinhlelo ezixube izizukulwane ezihlose ukugcina abantu abadala isikhathi eside emphakathini nezinhlelo zokungenela isimo esiyoholela empilweni enhle ebantwini abadala.
Lemisebenzi ibandakanya izinyathelo nemingenela eqondene nokuhlukunyezwa kwabantu abadala, izinhlelo zokuqwashisa nokulwela amalungelo abantu abadala kanjalo nosizo oluqondiswe emakhaya abo.
Ukwethula imisebenzi emphakathini wabantu abadala kuhlangene nokubagada emini, imicimbi yezidlo, ukusungula izikhungo zosizo nemisebenzi yokweluleka yizinto ezingena ngaphansi kwalesi sigaba.
Imisebenzi ihlanganisa ukucutshungula izicelo zokwemukela abantu abangena ezikhungweni zokuhlala, ukubhalisa nokusingatha umsebenzi wokunakekela, usizo lokweseka, ukunakekela emakhaya nasemphakathini.
Isimemezelo seZizwe eZibumbene ngamaLungelo Abantu abakhubazekile.
Lemisebenzi ibandakanya ukukhuthaza, ukufaka nokwenza abantu abakhubazekile, amalungelo abantu abakhubazekile, ukuqwashisa ngezimo zokukhubazeka nokufinyelela ezidingweni, emphakathini nasezinsizeni zomphakathi; ukunqanda ubandlululo ebantwini abakhubazekile; izinhlelo zokuqagula ngesikhathi izinkomba zokukhubazeka nokuqwashisa okuqondiswe ekunqandeni ukwedlulela esizukulwaneni esilandelayo kwemithelela yofuzo lokukhubazeka; amakhono empilo nezinhlelo zokwakha amandla okuzenzela nemisebenzi eqondiswe ekuthuthukiseni amakhono.
Imisebenzi eqondene nabantu abaguliswa yizifo ezingelapheki ezifana neSandulela-ngculazi, iNgculazi, imisebenzi yomphakathi efana nezikhungo zokukhuthaza nemibuthano yokucobelelana ngolwazi kanjalo nemisebenzi yokweluleka yizinto ezingena ngaphansi kwalesi sigaba.
Ibandakanya ukunakekela abantu ezindaweni ezihlala abakhubazekile; ukugcina okwesikhashana nosizo lokweseka noma lokuhlalisa abantu.
Lemisebenzi incela elwazini lweQhinga laseNingizimu Afrika lika-2004-2007 leSandulela-Ngculazi neNgculazi neQhinga leZifo ezithathelwana ngocansi, Iqhinga leNtuthuko yezeNhlalakahle eliqondene neSandulela-Ngculazi neNgculazi lika-2004 -2007 elimukelwe yikomidi loNgqongqoshe bakaZwelonke nabeziFundazwe.
Ixube izinhlelo zokuqwashisa nokunqanda, ukuqeqesha abeluleki okusetshenzwa nabo, ukukhuthaza izinhlelo eziqwashisa ngeSandulela-Ngculazi neNgculazi nokubheka indlela ezisebenza ngayo izinhlelo ngenhloso yokunciphisa ubungozi bokuthola iSandulela-Ngculazi neNgculazi.
Lesi sigaba sifaka ukusungula nokusingatha izikhungo zokugcina abantu okwesikhashana, nokusungula kanye nokusingatha izigcawu zokunakekela izingane emazingeni omphakathi.
Lokhu kuhlanganisa imisebenzi yokwethula usizo lokuhlola ingqondo nolunye usizo ezintandaneni nasezinganeni ezingenabo abazali kanye nemindeni yazo. Kubandakanya usizo lwabantu abazinikelayo nabasiza umphakathi ekwesekeni izintandane nezingane ezintulayo kanjalo nabantu abaguliswa yiSandulela-Ngculazi neNgculazi, imfundo, ukunakekela nezinhlelo zokweseka ezindaweni okusebenza kuzo abasebenzi nemindeni yabo.
Ukunakekela abantu emakhaya nasemphakathini kungena ngaphansi kwalesi sigaba.
Ukukleliswa ngezigaba kwemisebenzi akufanele kubukwe njengento eqonde njengomugqa kodwa njengesikhali sokukhuthaza ulwazi nokuqonda umthamo wemisebenzi ethulwa yizinhlobonhlobo zabasebenzi nabasizi bezenhlalakahle.
Eminye imisebenzi ivamile futhi ivulelekile lapho ibhekene khona nazo zonke izinhlobo ezikhona empilweni, kusukela ezimweni ezivuna kuphela indlela eyodwa nefuna ulwazi namakhono aqinisa wulwazi nokuhamba kwesikhathi. Eminye imisebenzi ngeyongoti lapho ingqikithi isendaweni yesidingo esithile nefuna ikhono eliqondene. Noma kunjalo, yinto esemqoka kakhulu ukwazi ukuthi ulwazi namakhono atholwayo kufanele ngaso sonke isikhathi edluliselwe emikhakheni evamile nakwinqubo yokuthuthukisa inqubomgomo, ngokunjalo adidiyelwe ngokuphelele nohlelo olubanzi lokwethula izidingo zomphakathi.
Amathimba ahloswe kakhulu wuMnyango yilabo abampofu nemikhakha yomphakathi entulayo. Abantu abanegciwane leSandulela-Ngculazi neNgculazi, abakhubazekile nalabo abanezidingo ezihlukile yibona abathathwa njengamathimba ahloswe kakhulu.
Izingane ezineminyaka engaphansi kwe-18 ezihlukunyeziwe, ezilahliwe, izintandane, ezinganakiwe noma eziphila impilo enzima.
Intsha ephakathi kweminyaka eyi-14 nama-28 esengozini, ephula umthetho, ebaleka ezikoleni futhi engaqashiwe.
Imindeni entulayo, ihlanganisa umzali wengane oyedwa, imindeni esingethwe yizingane, izintandane nemindeni ebhacile.
Ukukhuthaza imisebenzi ethuthukisa umphakathi ngokusebenzisa amasu amiselwe esintwini, agxile futhi aqhakambisa iqhaza elibanjwa ngabantu, ukunika abantu ubunini bezinyathelo zentuthuko lapho belwa noma benqanda indlala nobunzima bokufinyelela ezinsizeni (izidingo zomzimba nomqondo, isimo esinzima sokufinyelela ezinsizeni, njalo njalo.).
Ukwethula imisebenzi yokuthuthukisa umphakathi ngokuqagula nokuqhuba izinyathelo ezifunekayo zomngenela ngokubambisana nomuntu osebenzela intuthuko yomphakathi, umphakathi uqobo nabathinteka ezenzweni zentuthuko.
Udaba lokukhuthaza ubulili.
Nabanye ababambe iqhaza, ukukhuthaza inqubo yokusingatha inhlekelele.
Ukugcina umqulu wemininingwane yalabo abethula usizo.
Ukwenza imikhawulo emphakathini, ukuzakhela igama lokwethembeka nokwazi imisebenzi yamanje yemiphakathi, umlando, izinsiza nesimo somphakathi.
Ukuhlola izakhiwo zomphakathi, imvelaphi yomphakathi, izinsiza ezifunekayo, amandla nezidingo; ukuqagula ubuholi bomphakathi nokuqinisa izakhiwo ezingasiza kulezi zinto.
Ukuhlela nokuklelisa phambili izinto ezidingekayo zokuthuthukisa umphakathi ngokubumba izinhloso nezinjongo, ukuhlola izinsiza ezikhona, ukubeka izikhathi zempumelelo nokudweba izabelo-mali.
Ukugqugquzela umsebenzi oqhubekayo wezinto eziqaguliwe zentuthuko ezihambisana namasu asungulwe wumphakathi, ukuqoka abaholi emphakathini; ukuhlanganisa izinsiza, ukulandelela umsebenzi ngesikhathi usuqalile; ukusungula nokuqinisa izinhlangano zomphakathi nobuholi ngaphakathi komphakathi.
Ukulandela izinto ezenziwe ngokuhlanganyela, ukwethula imibiko emphakathini nokuhlela kabusha ezinye izinyathelo, uma kunesidingo.
Ukubhala zonke izindlela zokuxhumana nemingenela yabagqugquzeli nabasebenzi ngenhloso yokwakha umlando wangomuso ngezinto ezenzekile.
Ukulandelela indlela ezisetshenziswa ngayo izimali nokubika ngalokhu ngezikhathi zonke.
Ukuhlala ufunda uhlaka lomthetho nenqubomgomo ngenhloso yokuba nekhono lokweluleka/ukuthekela labo ababambe iqhaza ulwazi lokuqinisekisa ukuthi zonke izinyathelo zihambisana nezidingo zaleyo nqubomgomo neMithetho.
Ukuxhumana neminye iminyango nezikhungo ukuze ziqwashe ngezinto ezintsha ezenzeka emkhakheni wokuthuthukisa umphakathi.
Ukubamba iqhaza ezenzweni eziqhubekayo zokuthuthukisa umphakathi ngobungoti ngendlela enqunyiwe.
Ukwethula imisebenzi yentuthuko yezenhlalakahle yisibopho esibumbene sabantu abehlukene ababambe iqhaza, behlangene nohulumeni, izinhlangano ezingasebenzeli inzuzo nemboni ezimele. Uhlobo lwangempela nomthamo weqhaza lokwethula izidingo zomphakathi kwehluka ngezifundazwe futhi ezinye izinto eziwumthelela kungaba wumlando, yikhono, imibandela yomthetho nezindleko. Uma ubheka uhide lwezikhungo ezibhekwe nguhulumeni ngaphezulu kokusungula inqubomgomo nokwethula izidingo emphakathini, uhulumeni ubhekene nenselelo yokulandelela nokuhlola okubheke ekuletheni izidingo eziseqophelweni eliphezulu nokuvikela izifiso zomphakathi kanjalo nokukhuthaza impilo enhle nefanele.
Umnyango weNtuthuko yezeNhlalakahle unezinye izindawo oboshezelwe kuzo ezingeni likazwelonke nezifundazwe. Lokhu kuchaza ukuthi ezingeni lesifundazwe, Umnyango unganquma futhi usungule inqubomgomo kanjalo nemihlahlandlela yenqubo, inqobo uma uhambisana nenkambiso yokubusa ngendlela yokubambisana futhi leyo nkambiso ingashayisani nemiswe wuhulumeni ezingeni likazwelonke.
nezikhungo zezimboni ezizimele.
Laba abethula usizo baphinde basebenzisane neminye iminyango kahulumeni, izingosi ezifana neyezeNhlalakahle noBulungiswa, Ingosi yokuNqanda amacala Nezokuphepha, iminyango encike kuhulumeni nezikhungo zemboni ezizimele ezethula izidingo zomphakathi ngomqondo wosizo oludidiyelayo olwethulwa ebantwini.
Ukubika ngendlela efanele ezakhiweni ezehlukene zephalamende ngemisebenzi yezenhlalo.
Ukuzibophezela, ukugqugquzela nokuxhumanisa ucwaningo olufanele.
Ukugcina nokusingatha uhlelo lolwazi lwayo yonke imisebenzi nezinhlelo.
Ukusingatha nokuhlela izinhlelo zokuthuthukisa izinsiza ezingabantu.
Ukudayisa noma ukusabalalisa ulwazi ngezinhlelo zemisebenzi yezenhlalakahle.
Ukukhuthaza inqubo yephalamende lesifundazwe mayelana nemisebenzi yezenhlalakahle.
Ukukhuthaza ubudlelwane phakathi kwezifundazwe nokusungula nokugcina izivumelwane zokusebenzisana phakathi kwezimboni.
Izinhlelo zemali nokunakekela imisebenzi yezenhlalakahle ngokulandela inqubomgomo Yokwaba Izimali.
Hlinzeka amakhasimende ngemisebenzi nezidingo.
Usungula futhi aqalise ngezinhlelo zokusingatha inhlekelele.
Ziyalandelela futhi zihlole umsebenzi.
Zibambisana nezinhlangano ezintsha ngosizo lokwedlulisa amakhono.
Zikhuthaza iqhaza emazingeni aphansi ekuthathweni kwezinqumo nasekwethulweni kwezidingo.
Bonke laba abethula imisebenzi abachazwe ngenhla kufanele baqiniseke ukuthi imisebenzi ibumbene, ihlangene futhi isingathwa ngendlela ehlomulisa kakhulu imiphakathi.
Ngenhloso yokuqhuba kahle Uhlelo Lokwethula Izidingo zoMphakathi, kudingeka uhlu lwezinsiza ezingabantu, imali nengqalasizinda. Umthamo nezibonelo ziyonqunywa yinkambo namaqophelo abekiwe.
Labo abahumusha ngezimpawu.
Ongoti bokusingatha ulwazi.
Akuqondwe ukuthi uhlu oluvezwe ngenhla alusho isibalo esiphelele.
Leli yiphuzu elibucayi ekwethuleni imfundo noqeqesho ngendlela ebanzi nedidiyele nokuthuthukisa amakhono abantu ngenhloso yokwethula izidingo zomphakathi ngendlela enelisayo.
Uqeqesho lokufunda ube usebenza.
Ubumbano kufanele luqiniswe ngeqhaza labaqeqeshi ngenhloso yokuqinisekisa ngentuthuko nokuhlinzeka ngohlelo olufanele olubhekele izidingo zentuthuko yongoti bezenhlalakahle emazingeni ehlukene ukuze lubhekane nenselelo yemisebenzi.
Lokhu kuhlanganisa ucwaningo okufanele lusize inkulumo-mpikiswano ngokusungula inqubomgomo, intuthuko yezinhlelo zentuthuko ezimiselwe uqeqesho nezidingo zomphakathi eNingizimu Afrika kanjalo nokulandela nokuhlola umthelela wenqubo yamanje.
Ongoti bezenhlalakahle babuswa wumgomo wokuziphatha osemthethweni. Ukwephula lomgomo kungaholela ezinyathelweni zokuqondiswa izigwegwe. Umgomo wokuziphatha wenabela emisebenzini yonke yongoti futhi uxuba isibopho sokugcina isifuba, izikhawu zokuxhumana namakhasimende ngokuvumelana nawo, ukugcina imibhalo emukelekile yezikhawu zokuxhumana namakhasimende njalonjalo. Lokhu kuyophinde kunqume uhlobo lwezidingo zengqalasizinda yabasebenzi abawongoti.
Ingqalasizinda nemishini ibalulekile emisebenzini yabasebenzi bezenhlalakahle ukuze imisebenzi yenzeke kahle, ikakhulu osonhlalakahle abaphoqwe wumthetho wokwethula izidingo ngendlela eqokiwe. Ukwehluleka kubabeka engcupheni yokuthathelwa izinyathelo zokuqondiswa izigwegwe.
Amakhabethe okugcina ngokuphephile imininingwane yamakhasimende.
Uhlu olungenhla aluphelele futhi aluxubile ingqalasizinda efuneka ezikhungweni eziningi neminye imisebenzi egxile emphakathini engase idinge izinhlobo ezahlukene zemishini nengqalasizinda efanele izidingo zamakhasimende, isibonelo, abantu abadala, abantu abakhubazekile, njalo njalo.
Umthetho ulindele osonhlalakahle nabanye abasebenzi bagcine imininingwane yokuxhumana kwabo namakhasimende nosizo lokwelapha abalwedlulisile. Lokhu kubalulekile ekuqinisekiseni ukuzibophezela nokugcina izinga eliphezulu lokunakekela ohlangothini longoti bezenhlalakahle. Futhi imininingwane egcinwayo ihlose ukuqinisekisa ukuthi izifiso zamakhasimende zivikelwe futhi nongoti balandela isimo sekhasimende bese behlela nezinhlelo zomngenela okufanele wenziwe esikhathini esizayo.
Ukusingatha ulwazi kusemqoka ukukala igalelo lokufeza izinhloso nokuqinisekisa ukuthi izinjongo zihambisana nemigomo emiselwe isikhathi eside esizayo senhlangano. Lomsebenzi wokubhala inqubo usiza ngesikhathi socwaningo nezifundo, ukulandelela nokuhlola imisebenzi ethulwe ngabasebenzi nokuletha uqeqesho nokuhola abantu abasha abaqalayo kulo mkhakha. Ngaphandle kolwazi olusebenza ngendlela efanele, kuyinto engeke yaphumelela ukwethula izidingo zomphakathi ezihlangabezana nezidingo zabantu.
Amaqhinga okuphatha amiselwe endabukweni awile ngenxa yengcindezi yokwethula izidingo zomphakathi - ayikho indlela eyodwa emisiwe noma ephuthumayo nelula yokufinyelela elwazini. Imiqulu elondoloze ulwazi iphelelwe yisikhathi kanti abaphathi bazizwe becindezelekile ngesizathu sokuthi ulwazi abanalo lusalele ngemuva futhi aluqhathaniseki kahle nolwazi lwesikhathi samanje. Imiphumela enqala ikhomba ukuthi kuncane ukuzibophezela, izibalo ezincane zokweseka amaqhinga okuhlela nokuthatha izinqumo kanti nolwazi alusingatheki ngendlela efanele.
Osonhlalakahle kufanele babe nohlelo lokusingatha nokugcina imibhalo olukhuthaza inhlonipho yamaqophelo amiselwe ukwethula izidingo zomphakathi. Isimo esinjena siqubula imibuzo emibili ebucayi; isidingo sokusebenza ngokucophelela namakhasimende okubandakanya ukusingatha imibhalo nemininingwane nodaba lwenkambo elungile mayelana nokusebenzisa ubuchwepheshe bokulondoloza imininingwane ngekhompuyutha kulo mkhakha.
Lokhu kudinga ukuhlangabezana nemigomo ethile, njengokuqonda izidingo zalabo abasebenzisa ulwazi nokuqinisekisa ngokwaba izinsiza ezenele nokuba khona kwenqubo esingatha uguquko. Osonhlalakahle nabaphathi kufanele baveze amacebo amasha aqinisekisa impatho efanele nenamandla. Kufanele kube khona uqeqesho nokubunjwa kwamandla okuzenzela okunzulu okwenza ubuchwepheshe bolwazi ingxenye yomkhuba wezenhlalakahle.
Ukweseka umsebenzi wokwethula izidingo kuyedlula ezinsizeni ezifana nabantu, izimali nengqalasizinda. Kufanele kube khona nokuzimisela ebuchwephesheni obusha nobuguqukayo ukuze izidingo zisuke emkhakheni ogxile ekubhaleni ephepheni ziye ezingeni lobuchwepheshe bekhompuyutha.
Umthethosivivinywa wezeNhlalakahle, Isaziso No. 1108 ka 1997 uchaza ukuthi uhulumeni unesibophezelo sokunquma nokubuyekeza njalo imihlahlandlela yenkambo namaqophelo. Inkambo namaqophelo ifunelwa ukuqinisekisa inhlonipho yamalungelo esintu, ubulungiswa, ukubhekana nokudala amathuba okuthuthukisa izinkomba ezisetshenziswa njengalokho okuhlosiwe noma izibonelo ezinhle kosonhlalakahle.
Ngaphansi koMthethosisekelo, uhulumeni kazwelonke ushiyelana isibopho sakhe sokwethula imisebenzi yezenhlalo nohulumeni bezifundazwe. Uhulumeni kazwelonke unganquma amazinga afanele, abalulekile namaqophelo emisebenzi. Umthethosisekelo uhlinzekela ukumisa inkambo namaqophelo okuqinisekisa amandla afanayo okufinyelela emisebenzini kahulumeni. Ngaphezulu kwalokhu, izikhali zamalungelo esintu ezifana noMbuthano weZizwe eZibumbene namaLungelo Esintu Ezingane akhomba amaqophelo alindelwe mayelana nezidingo zomphakathi emathimbeni ehlukene.
Ukubeka isikali esimile seqophelo lomsebenzi ezakhamizini zonke ezingeni likazwelonke, lezifundazwe, komaziphathe nasezifundeni.
Kufanele zivezwe izikhali zokulandelela nokuvivinya impatho, inkambo namaqophelo.
Uma ibunjiwe inkambo namaqophelo, umphumela kufanele ube yizidingo zomphakathi ezibikezelekayo nobungcono bomhlomulo. Ngenhloso yalesi sifundo, sizogxila kabanzi kwinkambo namaqophelo avamile. Lezi zigaba zihlose ukunquma imibandela esobala yokwethula izidingo zomphakathi emiselwe osonhlalakahle, ngale kwemisebenzi ethile nehlukile.
Isibalo sezinhlelo ezihlukene/zokunqanda.
Amaphuzu amaningi noma wonke kufanele acutshungulwe ngesikhathi izinkambo namaqophelo ebunjwa. Noma kunjalo, lolu Hlelo Lokwethula iZidingo zoMphakathi luyonquma inkambo namaqophelo ngokubheka ubukhulu bomphakathi futhi luzame ukuveza izidingonqangi zomphakathi wasedolobheni nasemakhaya.
Ngaphezulu kwalokhu, kufanele kwaziwe ukuthi yonke indawo yosizo, isibonelo isimo sabantu abadala, kufanele kube nenkambo namaqophelo engeziwe okubhekana nohlobo oluthile lwesimo njengezindawo abahlala kuzo, izimo ezifana nalesi esingenhla ziyonqunywa emazingeni aphansi eMnyangweni kaZwelonke.
Inkambo kazwelonke nomhlaba eqondene nesibalo esilindelwe ukubhekwa ngusonhlalakahle ngamunye 1: 5 000. Lomthamo usebenza emazweni athuthukile kodwa ngenxa yezinga eliphezulu lobuphofu nokuncishwa amathuba eNingizimu Afrika, lesi sibalo sithe ukubuyekezwa ukukhombisa izimo ezehlukile nezidingo.
Isibalo sabantu akusona sodwa isici sokunquma inkambo yezibalo. Noma kunjalo, kudingeka uphenyo olubanzi oluxube ezinye izinkomba ezifana namazinga obumpofu nebanga (bona 15.2 ngenhla), lezi yizinto eziyofuneka esikhathini eside esizayo ngenhloso yokuqinisekisa ukwaba ngendlela elinganayo abasebenzi.
Inkambo emiselwe ukunakekela okugxile emphakathini nasezikhungweni ingehlukaniswa izigaba ezine.
Lokhu kufanele kuphinde kuhleshulwe ngokweminyaka, ubuthaka nokukhubazeka.
Izifundazwe ziyonquma inkambo yazo ngokubhekela amaphuzu angenhla kanjalo nezidingo ezihlukile emiphakathini yazo.
Le mikhakha yemisebenzi imele izidingo kanjalo nosizo oludingekayo ekwesekeni abasebenzi bezenhlalakahle ekuletheni lemisebenzi. Izigaba zemisebenzi zihlukene ngezifundazwe kuye ngesidingo, izinsiza, yimingcele yemisebenzi ezifundeni njalonjalo. Noma kunjalo, kubalulekile ukulumbanisa izakhiwo zeminyango kazwelonke nezifundazwe ngoba lokho kuyokhuthaza isimo sokuxhumana nokudidiyeleka kwemisebenzi bese kwenza ngcono izindlela zokuxhumana nokuhlela ndawonye.
Impumelelo yoHlelo lweZidingo zeNtuthuko yezeNhlalakahle incike kakhulu ekubuyekezeni njalo nohlelo olubunjwe lwahambisana nesimo somphakathi kanjalo olwemukelwe nomphakathi oziqhenyayo ngobunini balo. Lapho siphawula ngohlelo lwemboni lapho Umnyango weNtuthuko yezeNhlalakahle uyingxenye ephambili ekukhuthazeni inqubo yokuqalisa nokuqhuba ngempela loluhlelo.
Uhlelo lukhomba uguquko noma ukushenxa embonini, ngakho ukuqhutshwa kwalo ngeke kwayekelwa kodwa. Kufanele luhlelwe, luholwe futhi lukhuthazwe.
Ukwemukeleka ebuholini nokwabiwa kwezinsiza yizinyathelo ezisemqoka uma uhlelo luyoba yimpumelelo.
Uhlelo kufanele lumelwe yiMINMEC eyolwemukela.
Uhlelo kufanele lwethulwe ezakhiweni eziphezulu ezithatha izinqumo ezifundazweni, komasipala nasezinhlanganweni zomphakathi eziyomukela uhlelo.
Uma selwemukelwe ngabaholi uhlelo, kufanele kuqaliswe masinyane inqubo yokumisa Ithimba loKweluleka Indlela yokuSebenza kohlelo (MIAT), eliyosebenza emazingeni ehlukene ngendlela echazwe ngezansi.
Ngokubonisana nobuholi nemigudu efanele yangaphakathi, iMIAT kufanele idalule izindleko zokuqhuba uhlelo nokuthola imvume yesabelo-mali. Noma ngabe yingxenye encane yemali etholakele kodwa kubalulekile ukuba luqalwe. Uhlelo lungaqaliswa ngezigamu.
Izinsiza ezabiwe kufanele zingapheleli emalini kodwa zenabele ebantwini, isikhathi nendawo.
Uma uhlelo lungabusisiwe ngabaholi ngokuphelele futhi zingabiwe izinsiza ezifanele, uhlelo alukwazi ukuqhubeka futhi luyofeke. Ukwehluleka kuyochaza uhlelo olulala izintuli nokubuyela emuva kwemboni ngeshumi leminyaka kube khona nokusalela kakhulu emuva.
Umnyango weNtuthuko yezeNhlalakahle ulindelwe ukuhamba phambili ekuqaleni nasekuqhubeni ngempela uhlelo. Noma kunjalo, kufanele wesekwe yithimba leMIAT.
iMIAT kufanele isungulwe emazingeni kazwelonke, ezifundazweni nasemakhaya ngaphakathi eMnyangweni ukuze ihole uhlelo lomsebenzi nokugada izinguquko ezidalwe wubukhona bohlelo.
Kufanele kube yithimba elincane labantu abangekho ngaphansi kwesihlanu futhi bangedluli eshumini ezingeni ngalinye. Isibalo sincike ezinsizeni ezabiwe ukushayela lolu hlelo.
Abantu abaqokelwe ethimbeni kufanele babe nesikhathi esenele sokuhola uhlelo okungenani izinyanga eziyi-12 besebenza.
Abantu abaqokelwe ethimbeni kufanele kokunye babe namakhono olwazi lwemboni nokuthuthukiswa komphakathi, ulwazi olucacile lohlelo, ulwazi loguquko nekhono eliphezulu kwezokuxhumana nokugqugquzela kanjalo nokusebenza emazingeni onke enhlangano.
Noma kuyinto enhle ukuba nethimba elithile elimele imboni futhi likhuthaza kodwa akufanele libe ngaphezu kwamandla okwenza futhi lingabi namakhono afanele.
Ithimba lethula imibiko eMnyangweni futhi lingaphansi kwemboni.
iMIAT ayisona isikhungo esiqhuba umsebenzi kodwa iqhaza layo limiselwe ukweluleka, ukuhola, ukubonisa, ukushiyelana nokwazisa. iMIAT iyingosi elawula uguquko nokukhuthaza imisebenzi.
iMIAT ayisona isikhungo sokuphoqelela imisebenzi noma unogada kodwa iyisikhali esihlose ukukhuthaza indlela efanayo yokusebenza embonini yonke nokuqagula imikhuba emihle yokusebenza.
iMIAT ihlinzeka ngobuholi nezinkomba zokuklama amaqhinga okuqhutshwa kohlelo.
Ikhuthaza futhi iveze ngamandla isiqu, ubunini nokuqhutshwa kohlelo yibo bonke abantu abathintekayo embonini ezingeni lenhlangano nomuntu ngamunye.
Iyalandelela, ivivinye futhi yethule imibiko yokwenziwe ngohlelo embonini.
Ezinye izifundazwe noma omasipala bengaqoka ukuzibumbela izinhlelo zabo ezithathelwe kulolu.
Abanye bengaguqula lolu hlelo ngendlela ehambisana kangcono nezifiso zabo ezihlukile.
Abanye ababambe iqhaza abafana nezikhungo nezinhlangano zomphakathi bengaqagula izici ezithile zohlelo bese zilunjaniswa namaqhinga abo ahleliwe.
Noma kungaqokwa ini kodwa iMIAT kufanele itholakale kalula ukusiza uma icelwa.
Isigaba ll: Ukuhlola isimo samanje uma siqhathaniswa nohlelo olucatshangwayo nesimo esiyovela.
Izikhathi ezimisiwe nezinkomba zegalelo lomsebenzi zingamiswa.
Ukulumbanisa neqhinga lesikhathi esizayo enhlanganweni: Ukuzikhethela ukulumbanisa uhlelo neqhinga lokusebenza kuletha isiqiniseko sokuthi uhlelo luhambisane futhi lwaziswe yisimo esilindelwe sangomuso semisebenzi yalabo ababambe iqhaza nesizathu sokuba khona kwayo.
Ukulumbanisa nenqubomgomo yenhlangano: Uma uhlelo seluqalile ukusebenzisana nenqubomgomo yenhlangano, imboni iyoba nesiqiniseko sokuthi uhlelo luyoqala ukusebenza.
Ukulumbanisa neqhinga lebhizinisi: uma uhlelo seluqalile ukusebenzisana namaqhinga ebhizinisi labantu ababambe iqhaza, imboni iyobe seyisendleleni yokuqhuba uhlelo ngempumelelo.
Ukulumbanisa nesiko lenhlangano: Uma uhlelo selukwazi ukusebenzisana nendlela izifundazwe, omasipala, izikhungo nezinhlangano zomphakathi eziqhuba ngayo imisebenzi, imboni iyobe seyimukele kahle futhi ihambisana ngokweqiniso nohlelo.
Ubukhona bohlelo bumele izinguquko okufanele zisingathwe emazingeni onke emboni.
Amazinga acacile ezinguquko kufanele asingathwe emazingeni enhlangano nabantu ngabanye.
Isigaba V: Ukulandelela okuqhubekayo nokuvivinya.
Ukulandela inqubekela-phambili ezuziwe nokugubha impumelelo edlule kanye nokwemukela imikhuba emisha kufanele kube yingxenye yokuqhuba umsebenzi.
Ukuqagula nokubungaza impumelelo yesikhashana ezingeni lenhlangano nomuntu ngamunye kuyoba yindlela ekhuthazayo neyenza umsebenzi wezinguquko uhehe futhi ubukeke ungenzima kakhulu.
Ukuhlola njalo uhlelo oluqhubekayo ngenhloso yokuthola ukuthi lusaqhubeka ngendlela ehlosiwe nokuhlola umthelela walo yimizamo esiza ukukala inzuzo nokwenza ngcono imisebenzi yokuqhubeka kohlelo.
Ukungeniswa ngezikhawu uhlelo oluchazwe lapha akwenzeki ngendlela eqondile. Lesi yisimo esibandakanya uguquko nokwazisa ukubaluleka kwezici ezihlobene ezifuneka ngesikhathi sokuqala nokuqhuba imisebenzi. Asikho isigaba esibaluleke kakhulu kunesinye. Zonke zibandakanya ukuxoxisana nokuxoxisana futhi kuze kutholakale ikhambi lempumelelo yohlelo - impumelelo ichaza impilo engcono kithi sonke.
Sizobheka kabanzi imihlahlandlela esingethe izinguquko ngesikhathi sokungeniswa kohlelo ngezikhawu. Kuzocutshungulwa amazinga amabili oguquko, yinhlangano kanye nabantu ngabanye. iMIAT ilindelwe ukuba ihole lenqubo.
Qinisekisa ngokuthi uhlelo ludidiyelwe neqhinga lesikhathi eside enhlanganweni, nenqubomgomo, uhlelo lwebhizinisi futhi luhlomulisa isiko lenhlangano.
Yenza amaqhinga okufunda embonini, entuthuko noqeqesho afinyelele kwiSETA yeZempilo neNhlalakahle nakulabo abethula izifundo.
Sungula uhlelo lokusingatha igalelo lokusebenza oluhlobene neqhinga lezemfundo, intuthuko noqeqesho, usizo lokuthuthukisa umkhakha osetshenzwa ngumuntu, iqhinga lokwazisa ukulingana emsebenzini nokugcina abasebenzi bengashiyi enhlanganweni.
Buyekeza futhi ulumbanise inqubo yokuhlelwa komsebenzi, izinhlelo nenqubo ngendlela ehambisana nohlelo.
Awulona iqiniso umbono wokuthi izinguquko zamaqhinga enhlanganweni, inqubomgomo, izinhlelo nenqubo kuyonika isiqiniseko sempumelelo yohlelo. Kukho konke okuchaziwe, kukhona abantu okufanele babe yingxenye yohlelo kusukela ekuqaleni futhi basizwe ekwenzeni izinguquko ezisemqoka emazingeni onke, akukhathalekile ukuthi wusizo lomqondo noma lwemizwa. Kungaba yiphutha ukucabanga ukuthi ngenxa yegalelo labo njengabethuli boguquko, laba bantu bayokwenza umlingo woshintsho. Nabo bangabantu futhi kunezimo ezihlukene abayohlangana nazo njengokwenqatshwa kwezinguquko, ukwethuka, ukudonsela emuva nokwenqaba kuze kufinyelela ezingeni eliphansi lokwemukela isimo nokuzibophezela. Njengoshintsho olwenzeka enhlanganweni, abantu kufanele basizwe ngokusebenzisa inqubo ehleliwe elandelela futhi ifukamele lolu hambo.
Abantu bemboni kufanele babe yingxenye yohlelo kusukela ekuqaleni kwalo luze lusebenze ngempela kanye nasezigabeni zokulandela nokuhlola. Kufanele babe nobunini benqubo nohlelo futhi balubone njengomkhiqizo wabo, kungabi ngeloMnyango.
Kufanele kwenyuswe izinga lokuqwashisa, ukufundisa nokwazisa abantu ngohlelo, izinhloso zalo nomthelela wezinguquko ezingeni lenhlangano nomuntu ngamunye. Ukubamba iqhaza ngesikhathi sokucabanga uhlelo akufanele kulinganiswe nokuluqonda.
Kufanele isikhathi esibekelwe ukuqeda inqubo yoguquko ichazwe ngokucacile. Ushintsho luvamile ukwenza abantu bangakhululeki kodwa okubi kakhulu yilapho lubekwa khona njengento eqhubeka ngaphandle komkhawulo.
Umphumela woguquko kufanele wedluliswe ngokucacile phakathi kwabadala nentsha, izindleko nenzuzo, okulindelwe manje nasesikhathini esizayo. Konke makubekwe ngendlela egcwele necacile.
Imizwa nezimpendulo ezitholakala ezigabeni ezihlukene zoguquko kufanele zemukelwe njengesimo esijwayelekile kanti nabantu kufanele basizwe ukuze baqhubeke, bangathathwa njengabantu abalwa noshintsho. Umqondo wokufanisa umuntu oyedwa neningi kufanele uphele ngoba ngeke usebenze.
Abasebenzi kufanele batshelwe ngezinto ezintsha ezenzekayo mayelana nenqubo yoguquko. Inqubekela-phambili nokusalela ngemuva kufanele kukhonjiswe ngokucacile.
Wonke umuntu unamandla okufaka isandla ezinguqukweni. Into edingekayo wukusiza abantu ekuboneni ukuthi ushintsho luyobalethela isimo esingcono ngaphezulu kobunzima obungacatshangwa.
Kunzima ukugcizelela ngendlela efanele ukubaluleka kokuxhumana kuyo yonke inqubo yezinguquko. Amaqhinga ezokuxhumana ahlongozwe lapha akleliswe ngezigaba ezintathu: imboni, inhlangano naphakathi kwezimboni.
Isigcawu sokubonisana: Imihlangano yesigcawu sokubonisana ezingeni likazwelonke nesifundazwe kufanele ibizwe njalo ngemuva kwezinyanga eziyisithupha noma kuye ngesidingo. I-MIAT kufanele ixhumanise lemihlangano ngenhloso yokuqikelela ukuthi ihlelwa ngendlela ehlanganise imibiko yokuqhubekayo, ukubuyekeza amaqhinga, ukuqagula inselelo nezifundo nokugubha izigameko zempumelelo.
Ukubuyekeza njalo okwenzeka embonini: i-MIAT kufanele ikhiqize njalo ngemuva kwezinyanga eziyisithupha umbiko wesimo sakamuva. Lombiko uyovezwa esigcemeni sekhompuyutha, (web) yoMnyango ezingeni likaZwelonke ukuze imboni ikwazi ukufinyelela kalula.
Imibiko yabezindaba: Imibiko ephuma njalo ephathelene nezinto ezibalulekile nezifeziwe ohlelweni ziyovezwa ephepheni nangohlelo olusebenzisa ikhompuyutha, lomsebenzi uyokwenziwa yiNgosi yokuXhumanisa eMnyangweni kanye noSomlomo kaNgqongqoshe.
Ukwethula uhlelo: Mhlawumbe lokhu kufanele kube yicebo lokuqala lokuxhumanisa okufanele lisebenze uma uhlelo selwemukelwe yiKomidi loNgqongqoshe bakaZwelonke behlangene nabeziFundazwe (MINMEC).
Amaqhinga okuxhumana ahlongozwayo asebenza ezifundazweni, komasipala nasezingeni lenhlangano ngayinye.
Iziwombe zokubonisana nabasebenzi: kuye ngobukhulu benhlangano nesidingo sokuxhumana, lezi ziwombe zingaqhubeka njalo, ikakhulu njalo emuva kwezinyanga ezintathu.
Ukusebenzisa izikhali ezikhona zokuxhumana: Izifundazwe, omasipala nezinhlangano zinezindlela zazo zokuxhumana ezifana nokusebenzisa ubuchwepheshe bekhompuyutha-internet, izincwadi ezijikeleza ngaphakathi, amabhuku namaphephabhuku. Lokhu kufanele kusetshenziswe ekwedluliseni inqubekela-phambili ezuziwe.
Imibuthano yokucobelana ngolwazi nezifundo: Singaba khona isidingo sokubamba imibuthano yokucobelana ngolwazi noma izifundo eziqondene nokuphawula ngezimo ezithile zokusebenza kohlelo. Ukuxhumana kanjena nabasebenzi kungasetshenziswa ekuchazeni isimo samanje ngenqubeko eyenzekile namaqhinga okuqhuba uhlelo.
Ukwedlulisa ulwazi ngohlelo nokuluqhuba ngempela phakathi kwezimboni yisimo esibucayi nesibalulekile ekusebenzeni ngempumelelo kohlelo. Lolu hlobo lokuxhumana kufanele lusebenzise izakhiwo ezikhona njengomgudu wokufinyelela kwezinye izimboni. Asikho isidingo sokubumba indlela ezimele yokuxhumanisa.
Ukulandelela nokuvivinya ngamandla uMnyango, izinhlelo zemboni nemisebenzi yinto ebalulekile ekukaleni impumelelo yokwethulwa kwemisebenzi yokuthuthukisa ezenhlalakahle. Lemisebenzi isiza abethula imisebenzi emazingeni onke ukusingatha kangcono izinhlelo nemisebenzi ngokwethula ngesikhathi imibiko nokunika isiqiniseko sokuthi ngabe izinhlelo ziyahambisana yini nezidingo zamakhasimende. Ngaphezulu kwalokhu, ukuhlola ukuthi izinhlelo zihambisana nokufezeka ngokubanzi kwezinjongo zoMnyango. Imibiko ethulwayo ingasetshenziswa ekwenzeni ngcono imisebenzi ekhona nokuhlinzeka ngesisekelo sokuhlelela isikhathi eside esizayo.
Isiqiniseko sezinga lomsebenzi.
Imikhakha yemisebenzi ebhekele ukwethula izidingo zenhlalakahle iyoba wumgogodla wokubika ngamazinga ezidingo zomphakathi okufanele zethulwe, imiphumela yokufeza uhlelo nokuzuza izinhloso ezimisiwe. Kuyosungulwa imihlahlandlela yokubika eyonikwa labo abethula imisebenzi. Le mihlahlandlela iyosebenza njengohlaka lokuzibophezela emkhakheni ngamunye womsebenzi futhi ikhombise umuntu obikelwayo nenhloso yokwenza njalo.
Imibiko yezivivinyo ephuma njalo emuva kwezinyanga ezintathu, njalonjalo.
Umnyango uyoqondana namakhasimende angaphakathi (lalo abaqashelwe ukwethula usizo) nangaphandle (abanikwa usizo) ngesikhathi uhlola izinga lokweneliseka ngeqophelo lemisebenzi yomphakathi. Ulwazi oluqondene nokweneliseka kwamakhasimende kanjalo negalelo labantu abethula imisebenzi luyohlahla indlela yokuqhubeka nokwethula kangcono izidingo zomphakathi.
Ukufinyelela ezidingweni zemisebenzi.
Ukushenxa "ohlelweni lwakudala" lokwethula izidingo zomphakathi okuqonde ohlelweni lwentuthuko yemisebenzi yezenhlalakahle edidiyele kudinga izinguquko zenhlangano nenqubo yokwenza izinto. Umnyango uzibophezele ekushintsheni inqubo ekhona, imithetho, imigomo nomqondo kuze kufike isikhathi lapho abethula izidingo bekwazi khona ukuhambisana nokufeza izidingo zamakhasimende.
Labo abanikwa izidingo zomphakathi banelungelo lokwazi izinto abangazilindela eMnyangweni. Uhlelo lweZidingo zoMphakathi lusebenza njengomgogodla wokunquma inkambo namaqophelo alindelwe. Lokhu kuyophinde kusebenze njengomsuka wokunquma iqophelo elilindelwe lezidingo.
Ingosi ebhekele iQophelo loMsebenzi engaphakathi komkhakha woKweseka Imisebenzi yoNgoti iyosiza imikhakha ehlukene ethula izidingo zomphakathi. Lengosi iyothuthukisa uhlaka lukazwelonke lwesiqiniseko samaqophelo oluyonquma ngokucacile izinkomba eziyosebenza ekukaleni iqophelo lemisebenzi yezenhlalakahle ethuliwe. Abaphathi bemisebenzi balindelwe ukulandelela ukuthi imigudu ebekiwe iyalandelwa ngaso sonke isikhathi futhi ibhekana nezinto ezinomthelela omkhulu eqophelweni lezidingo zemisebenzi.
Lomqulu uhlinzeka ngohlaka lwemisebenzi yentuthuko yezenhlalakahle ezweni. Uphinde uhlinzeke ngemihlahlandlela eqondene nemisebenzi ehlukene okufanele ihlinzekelwe ekuthuthukiseni umphakathi nenhlalakahle. Indlela eqonde ekwethuleni izidingo zomphakathi kufanele ixube, ididiyele futhi ibuke ngeso elibanzi ukuze isize umnyango ekufezeni izinhloso zokwakha impilo engcono emphakathini.
Njengoba kuphawuliwe ekuqaleni, lomqulu kufanele ufundwe ngokubambisana neminye efana noHlaka lokuThuthukisa uMphakathi, Umgomo Wokuhlomulisa ngeziMali, Umthetho-sivivinywa wezeNhlalakahle njalonjalo neminye imigomo esebenza emnyangweni.
Uhlelo lokwethula izidingo zomphakathi luyoba yisisekelo sokudweba nokwaba izimali zemikhuba namaqophelo emisebenzi yentuthuko yezenhlalakahle oludinga ulwazi lochwepheshe abehlukene. Uma imikhuba namaqophelo esebunjiwe futhi nezinhlelo zicutshunguliwe, umsebenzi uyolandelelwa emazingeni kazwelonke nasezifundazweni.
Lo mqulu awuzishayi sengathi wenabele kuyo yonke imikhakha yokwethula izidingo zomphakathi ngoba kukhona eminye imisebenzi esabunjwa. Lomqulu uyobuyekezwa ngokuhamba kwesikhathi ukuqinisekisa ukuthi uhambisana nentuthuko entsha.
Kuyinto ebucayi ukuba uhlelo lokwethula izidingo zomphakathi lusetshenziswe ukubeka endaweni entsha umnyango ukuze imisebenzi ethulwayo iqondwe yizwe lonke futhi isebenze njengesikhali sokukala inqubekela-phambili yomnyango nalabo obambisene nabo ekwethuleni izidingo zomphakathi.
Uhlelo lweZidingo zoMphakathi kufanele lucazwe kuwo wonke amazinga kahulumeni ngendlela elandela izibophezelo ezichaziwe zezinhlaka ezehlukene ezibambe iqhaza ukuze izinhloso-nqangi, imiphumela nokuhlosiwe kubunjwe ngendlela evumela ukusebenza kohlelo.
<fn>zul_Article_National Language Services_UHLELO OLUDIDIYELE LWESIQINISEKO SOKUDLA NOMSOCO NILWETHULELWA NGUHULUMENI.txt</fn>
Uhulumeni uqalise ngohlelo lokusabalalisa izishuqulu zokudla emindenini empofu kakhulu.
Malini echithwa nguHulumeni ngohlelo lokudla?
Kunemali elinganiselwa ezigidini ezingama-R230 kulo nyaka eseyabiwe nguHulumeni ukuze isize imindeni engama-200 000 eyehlulekayo ukuthola ukudla okunempilo nephila ngaphansi kwesimo sobuphofu obuxakile. Lokhu kubandakanya imindeni esingethwe yizingane.
Kunamuhla, sekunemindeni eyi-12 000 esihlomulile kulolu hlelo. Eminye imindeni izohlomula ohlelweni oluzoqala ngo-Mashi we-2003.
Ukuqinisekisa ukuthi imiphakathi iyakwazi ukufinyelela ekudleni okunomsoco okuthakwe ngamavithamini nezakhamzimba (ukuqinisa ukudla).
Iminyango yeNtuthuko yeNhlalonhle, eyezoLimo, eyezeMpilo, eyezeMfundo, Uhlelo lukaHulumeni Lokulondoloza Ulwazi nokuXhumana (GCIS), Isikhungo seNtuthuko kaZwelonke, Ingosi yeNtuthuko Ezimmele ihlanganyele nezinhlangano zenkolo, izinyunyana zabasebenzi, imboni yamabhizinisi, Izinhlangano Ezingaxhumene noHulumeni ukuqinisekisa ukuthi imindeni empofu inakho ukudla.
Simunye - Masinikele ngokudla!
<fn>zul_Article_National Language Services_UHLU LWEMIBUZO EHLELIWE LOKUHLAZIYA IZIDINGO.txt</fn>
Kunoma iyiphi inhlangano enkulu, kungenzeka ukuba abasebenzi bahlangabezane nezinkinga zangasese izikhathi ngezikhathi kanti lokhu kungaba nomthelela omubi ekusebenzeni kwabo kanye nakwimpilonhle jikelele. Loluhlu lwemibuzo ehleliwe luqonde ukuhlaziya ngezidingo zabasebenzi boMnyango wezaManzi I-DWAF nokuthola indlela okungahlangatshezwa ngayo lezi zidingo.
Loluhlu lwemibuzo ehleliwe luyimfihlo. Ukhethwe ngendlela evulelekile nengachemile njengengxenye yokweshumi noma amaphesenti ayishumi kubasebenzi bebonke boMnyango wezaManzi, iDWAF esifundazweni saseNyakatho. Akudingekile ukuthi ufake igama lakho kuloluhlu lwemibuzo ehleliwe.
Esikuphokophelele wukuthola uvo nemicabango yedlanzana labasebenzi boMnyango wezaManzi iDWAF ngezidingo zabo, hhayi ukuthola izinkinga zabantu ngabanye.
Uyacelwa ukuba ufunde ngokucophelela lemibuzo, ufake uphawu ebhokisini elingaphansi kwempendulo oyibone ifanele kakhulu kuwena. Uyacelwa ukuthi uzame ukuphendula yonke imibuzo. Siyabonga ngokubamba kwakho iqhaza kulolucwaningo. Siyethemba ukuthi imiphumela nokuyotholakala kuyoba wusizo kuwe nakozakwenu emsebenzini.
Mingaki iminyaka yakho?
Ungowesilisa noma owesifazane?
Isimo sakho ngokomshado?
Qaphela: " Ukushada" kubandakanya umshado wesintu, isonto kanye nangenkantolo.
Yiluphi ulimi lwakho lwasekhaya?
Yiliphi iqophelo noma isigaba sakho somsebenzi Uyacelwa ukuba wenze uphawu olulodwa?
Unesikhathi esingakanani usebenzela uMnyango wezaManzi i-DWAF?
Yiliphi iqophelo eliphezulu lemfundo ofinyelele kulo?
Uma kuwu-Yebo, uyacelwa ukuba ubhale igama lalesi sikhwama sensiza-mpilo.
Esikhathini samanje, uma wena noma amalunga omndeni wakho ehlangabezana nezinkinga ezinqala, Kungabe ukhona yini umuntu noma usizo kulaba abalandelayo owethula kuye lezi zinkinga?
Akukho muntu; ngiyazixazululela izinkinga zami.
Unaso isifiso sokuhambela umbuthano wezinye zalezi zihloko ezilandelayo Ungafaka uphawu ebhokisini elilodwa noma ngaphezulu lapho uphendula lombuzo?
Ikhono lokuphatha noma ukugcina imali yakho, isabelo semali, imali-mboleko, njalonjalo.
Ukwedluliselwa komunye umnyango, ukudilizwa emsebenzini noma ukuthatha umhlalaphansi.
Isandulela ngculazi/ Ingculazi, uphuzo olunamandla, njalo njalo.
Anginaso isifiso sokuhambela omunye walemibuthano.
Ucabanga ukuthi yikuphi okungaba ngcono phakathi kokwelulekwa ngabasebenzi abangochwepheshe boMnyango wezaManzi iDWAF noma labo beluleki abaqashwe okwesikhashana, abazimele nabazinze emahovisi aseduze nalapho usebenza khona?
Ochwepheshe bokweluleka bakaDWAF noma boMnyango wezaManzi.
Ucabanga ukuthi lokhu kungenza ngcono impilonhle yabantu baseMnyangweni WezaManzi , iDWAF, uma bethola usizo lokwelulekwa ngezinkinga zabo noluyokhokhelwa wuDWAF. (Lokhu kuqondiswe ohlotsheni lokwelulekwa oluqokwe eMbuzweni 12 ngenhla).
Yiluphi ulimi noma izilimi ozikhethayo ukuthi zisetshenziswe lapho welulekwa (Ungafaka uphawu ebhokisini elilodwa noma ngaphezulu ekuphenduleni lombuzo)?
Uma uMnyango wezaManzi, iDWAF unganika usizo lokweluleka umuntu ngasese ngendlela eyimfihlo (ngokusebenzisa lolo hlobo lomeluleki oqokwe nguwe), ungalusebenzisela bani lolusizo?
Amalunga omndeni wakho.
Angeke ngilusebenzise sampela.
Uma uMnyango wezaManzi, uDWAF unikela ngenombolo yocingo etholakala ngazo zonke izikhathi, engafuni ukuthi umuntu adalule igama lakhe, engasetshenziswa ngabantu lapho bezizwa bephatheke kabi khona, lolusizo ungalusebenzisela bani?
Amalunga omndeni wakho.
Angeke ngilusebenzise sampela.
Kuvame kangakanani ukuba uzizwe unenkinga yempilo noma ubuthaka (hhayi isandulela-ngculazi noma ingculazi)?
Kuvame kangakanani ukuba ube nenkinga nomkhwenyana, unkosikazi noma ozwana naye?
Kuvame kangakanani ukuba nezinkinga nezingane zakho?
Kuvame kanganani ukuba ube nezinye izinkinga zomndeni?
Kuvame kangakanani ukuba uzizwe umzimba wakho uphansi udikibele?
Kuvame kangakanani ukuba uzwe unovalo ngokuba nalo noma ukuthola igciwane lesandulela ngculazi noma ingculazi uqobo.
Ungaludinga ulwazi mayelana nesandulela ngculazi/ingculazi noluqondene nesinye salezi zihloko ezilandelayo?
Amakhambi nokwelashwa okutholakalayo ebantwini abanegciwane lesandulela-ngculazi noma ingculazi uqobo.
Ukuphila impilo ephelele uma unegciwane lesandulela-ngculazi noma umphumela wesivivinyo uchaza kanjalo.
Ukuphila neminjunju yokwazi ngomphumela ophawula ukuthi unegciwane lesandulela-ngculazi.
Iminjunju yomphumela ophawula ukuthi unegciwane kulowo ozwana naye, kubangane nasemndenini wakho.
Isithunzi sakho emsebenzini kanye namalungelo akho njengesisebenzi esinegciwane.
Angidinge lwazi kunoma yisiphi kulezi zihloko.
Unovalo ngokuthatha umhlalaphansi?
Kuyenzeka ube novalo ngokudilizwa emsebenzini?
Uyaba nezinkinga zophuzo noma izidakwamizwa eziqondene nawe ngqo noma ilunga lomndeni elisondelene nawe?
Uyaba nezinkinga eziphathelene nomthetho?
Uyaba nezinkinga eziphathelene nezimali noma ezomnotho?
Kungabe wena noma ilunga lomndeni osondelene nalo wake wahlukumezeka esigamekweni sobugebengu obunendluzula?
Kuyenzeka ngesinye isikhathi uzwe igazi liphansi noma ukhathele ngenxa yasemsebenzini ngembangela yokunye kwalokhu okulandelayo (Ungakhetha ibhokisi elilodwa noma ngaphezulu ekuphenduleni lombuzo)?
Uvalo lokwenyuselwa esikhundleni noma ukwesabela isiqiniseko ngekusasa lomsebenzi kulandela uMthetho olawula ngokuqashwa kwabantu ngendlela ehambisana nesibalo ngokobuhlanga ezweni.
Inkokhelo, ukwenyuselwa esikhundleni noma izinkinga ezihambisana nohlelo olusingethe ukuvivinywa emsebenzini.
Uyaphatheka kabi ngokwedluliselwa kwenye indawo (Isibonelo, kuMasipala, eMkhandlwini wezaManzi noma EsiKhungweni sokuSingatha Amanzi)?
Lukhona yini olunye uvo noma umbono ofisa ukuwubeka ngosizo olungase ludingwe ngabasebenzi boMnyango wezaManzi, iDWAF?
Siyabonga ukuba ugcwalise loluhlu lwemibuzo ehleliwe. Ukubamba kwakho iqhaza kubongeka kakhulu!
290 1245 -Ngezikhathi zomsebenzi.
<fn>zul_Article_National Language Services_UKUBEKWA KWABANTU ABAZOSEBENZA KUBANDLA LEMNYUZIYAMU YASE ROBBEN ISLAND.txt</fn>
Amalungu omphakathi wamagugu esizwe kanye nomphakathi jikelele ayamenywa ukuba abeke amalungu eBandla lemNyuziyamu yase-Robben Island. IBandla lizawube liqukethe amalungu ayisikhombisa, azawumiswa nguNgqongqoshe wezoBuciko namaSiko. Okungenani ilunga elilodwa kumele libe nolwazi ezindabeni zezimali.
Uma ukhetha othile, kumele ukhumbule ukuthi kudingeka okhethiwe abe nokuqonda okubanzi kwamafa esizwe, ubungcweti obubanzi bezimali nokuphatha, ulwazi lwezomthetho kanye nolwazi lokuthengisa nokuhlanganisa abasebenzisanayo, ukutholela inhlangano imali ukucwaninga kwezesayensi, kanye futhi nokuzimisela ukunikeza izinsiza emphakathini kanye nobungcweti obukhethekile kumkhakha womsebenzi wemNyuziyamu yase-Robben Island.
Iqembu labahloli lizawumiswa nguNgqongqoshe ukwakha uhlu lwezimfunda / lwamakhandidethi olufanele ukubekwa olutholiwe. Okuzokwenziwa iqembu labahloli kuzawuba ukuqinisekisa ukuthi ukubekwa kokugcina kufakelela abantu abanolwazi oluphakeme noma abanolwazi olungajwayelekile noma uthando kumkhakha ofanele, nokuthi bamele abantu abaningi, ngempumelelo eyanele, kuwo wonke umphakathi kanye nakubo bobubili ubulili, nokuthi ukukhetha jikelele okutholakalayo kube ngokwezinga eliphezulu elingatholakala.
c Isitatimende esifushane esisayinwe ngophakanyisiwe, lapho evuma ukhetho; kanye d Namagama nemininingwane yokuxhumana yabantu abathathu abamaziyo.
Ukubekwa akusoze kwabhekwa uma konke okungenhla kungafakiwe.
<fn>zul_Article_National Language Services_UKUBEKWA OKUSEMTHETHWENI KWEZISHICILELO.txt</fn>
Ukubekwa okusemthethweni kwezishicilelo yigama elamukelwe emhlabeni wonke jikelele.
Kuyini "ukubekwa okusemthethweni"?
Ukubekwa okusemthethweni kuyisibopho somthetho sabashicileli bazo zonke izinhlobo zemiqulu ukuba babeke inani elithile lekhophi ngalinye yaleyo miqulu abayishicilele ezindaweni ezithile okubekwa kuzo lezo zishicilelo ngokusemthethweni.
Imiqulu kumele ithunyelwe ezindaweni ebekwa kuzo ngokusemthethweni ngezindleko ezithwalwa ngumshicileli, futhi lokhu kumele kwenziwe zingakapheli izinsuku eziyi-14 zesishicelelo.
Inhloso yokubekwa okusemthethweni kwezishicilelo kuwukuqoqa, ukugcina kanye nokwenza kutholakale kuzizukulwane zamanje nezizayo ubuhlakani kanye nendabuko yamasiko elizwe, ngaphezulu kwalokho ukuqinisekisa ukufinyeleleka ngokukhululeka kuyo yonke imiqulu etholakele.
Umthetho mayelana nalokhu waqhutshekiselwa phambili ngoMthetho wamaLungelo okuShicilela ka 1965 kanye noMthetho wokuBekwa okuseMthethweni kweziShicilelo ngo 1982, kuze kube ngumthetho okhona manje, uMthetho wokuBekwa okuseMthethweni waphasiswa ngo 1997, ukuba ufake phakathi ukubekwa kwemiqulu ye-elekthroniki kanye naleyo miqulu eyizimviwa-kubukelwa.
Umqulu uyinoma yini ehloswe ukugcinwa noma ukudlulisa umlayezo oyitheksthi, umdwebo, okubonwayo, okuzwakalayo noma yinoma iyiphi indlela yokuxhumana okunobuhlakani.
Yini okumele ibekwe?
Izimali zasemabhange noma amasheke.
Kuqinisekisa ukufinyeleleka kuyo yonke imiqulu eshicilelwe eNingizimu Afrika.
Kungenye yezinsika zolwazi olukhululekile.
Kuyirekhodi lazo zonke izishicilelo ezikhiqizwa yizwe.
Kuqinisekisa ukuthi okungenani ikhophi elilodwa layo yonke imiqulu eshicilelwe liyalondolozwa bese litholakala ngokubolekwa.
Kulondoloza umsebenzi wababhali kanye nabashicileli ukuze usetshenziswe ngabacwaningi besikhathi esizayo.
Kwakha isisekelo sokuhlanganisa ndawonye Umlando kaZwelonke weNingizimu Afrika, owazisa abasebenzisi bawo ezweni lonke ngezishicilelo ezikhona ngalokho-ke kuthuthukise ukusatshalaliswa kanye nokuthengiswa kwawo.
Inombolo yocingo ongathola kuyo usizo iyatholakala esikhungweni somtapo wezincwadi sikaZwelonke saseNingizimu Afrika ukuze kuchazeke kahle izindaba ezithintana nokubekwa okusemthethweni.
<fn>zul_Article_National Language Services_UKUBIZWA KOKUKHETHWA KWAMAKHANDIDETHI AZOSEBENZA EKOMITINI LOKUDIPHOSITHA LOMTHETHO.txt</fn>
Injongo yekomiti ukuhlanganisa kanye nokuqhubekisa ukusetshenziswa Komthetho Wokudiphositha Womthetho, ka-1997. Umsebenzi ongumongo wekomiti ukweluleka uNgqongqoshe nganoma yiyiphi indaba okubhekenwe nayo kulo Mthetho, ukwenza iziphakamiso kuNgqongqoshe ngokuphathelene nemiyalo uNgqongqoshe angayenza ngaphansi kwalo Mthetho, ukuhlanganisa imisebenzi eyenziwa yizindawo zokudiphositha komthetho, ukweluleka izindawo zokudiphositha komthetho ngokuphathelene nanoma yiyiphi indaba okubhekenwe nayo kulo mthetho, kanye nokumisa amakomiti angaphansi noma amaqembu okusebenza lapho kudingeka khona ukuphenya noma yiyiphi imisebenzi ephathelene nokusetshenziswa kwalo Mthetho.
Abakhethiwe kumele bamelele ababambi qhaza abanamakhono esigabeni somtapo wamabhuku kanye nokusizakala ngolwazi; isigaba sokushicilela; ukuphatha, ezezimali kanye nezezimakethe; kanye/noma ulwazi kanye/noma uthando kokushicilelwe kokudiphositha komthetho.
Noma ngubani ofisa ukukhetha umuntu ukuthi azosebenza kuKomiti Lokudiphositha Lomthetho kumele agcwalise futhi athumele ifomu lokukhetha elisemthethweni kuMnyango Wezobuciko Namasiko.
A: Incwadi enikeza amagama aphelele kanye nemininingwane yokuxhumana yomuntu okhethayo, echaza ukufaneleka kwakhe ukuthi aqashwe ngokulandela izici ezishiwo ngenhla, kanye namagama nemininingwane yamareferensi amathathu omuntu okhethwayo.
B: Incwadi yokuvuma ukukhethwa ebhalwe ngokhethiwe.
a Isihloko kanye namagama aphelele g Ulwazi olufanele ngezempilo b Inombolo yomazisi h Imikhakha yamakhono c Ubuzwe i Ubulungu kuzinhlangano, d Imininingwane ephelele yokuxhumana amabhodi njll.
Uyacelwa ukuba uqaphele ukuthi loku akukona ukukhangisa komsebenzi. Iholo yamalungu Ekomiti Lokudiphositha Lomthetho izawukhawuliswa ekukhokhelweni kwezindleko zokuhamba nokulala uma beya emihlanganweni kabili ngonyaka (ePitoli noma kwezinye izikhungo).
<fn>zul_Article_National Language Services_UKUGCINA NOKUGADA INGANE NGAPHANSI KOMTHETHO WENDABUKO.txt</fn>
Umthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama 38 ka 1927, isigaba 11 (b): Wonke umuntu wesifazane oshade ngosiko lwesintu (ngaphandle komuntu wesifazane KwaZulu-Natal) uyohlale njalo ethathwa njengengane.
Isithunzi sowesifazane silingana nengane engenawo amalungelo omuntu omdala (ongedlule eminyakeni engu-21).
Owesifazane akanalo ilungelo lokugcina ingane ngenxa yokuthi kwasayena ugadwe ngowesilisa.
Owesifazane akakwazi ukusayina isivumelwane esisemthethweni ngaphandle kosizo lomyeni wakhe noma lukayise.
Owesifazane akakwazi ukukhomuza amalungelo kodwa uyisithombe okufanele sibe ngumenziwa walowo onelungelo.
Isimo seNdabuko siliphazamise kanjani leligunya lokugada ingane?
Ngaphansi koMthetho weNdabuko, ukugcina ingane yilungelo elichemile elinikwa indoda kanye nomndeni wayo yisimo somshado.
Lokhu kuchaza ukuthi uma indoda seyikhokhe ilobolo/bogadi ngenkosikazi , yona nomndeni bathola amalungelo agcwele obuzali ngezingane ezizalwe emshadweni.
Ukugcina izingane emshadweni kusemahlombe endoda, kuye kunina nasemndenini wayo.
Ukugcina izingane zomuntu wesifazane ongashadile kusemahlombe kamkhulu wezingane nomndeni wakhe.
Uma ishada intombazane ethole ingane ekhaya, igunya lokugcina leyo ntombazane nezingane zayo ledluliselwa endodeni elobolile kanye nomndeni omusha.
Ngakho, ukugcina ingane ngokwesiko lendabuko kushintsha izandla ngomugqa wesilisa kuphela (emshadweni) kanti izingane ziba ngezethimba lomndeni wendoda.
Ukugcina ingane kwenziwa yindoda egameni lethimba lomndeni wayo.
Umlanjwana noma ingane ezalelwe ekhaya ayaziwa eMthethweni weNdabuko ngenxa yokuthi ingane yayihlale inekhaya, ngesinye isikhathi yayihlala kubo kanina (ngaphambi komshado) noma ihlale nomndeni omusha wozalo lwalapho eshade khona unina, okuthathelwe kwesinye sezisho esithi "inkomo ithengwa nethole layo".
Kunesidingo sokucacisa uhlobo lomshado umuntu wesifazane angina kuwo.
Izingane ezizalwe ngaphakathi emshadweni: Lezi yizingane zendoda nomndeni wayo, akukhathalekile ukuthi ngubani ngempela uyise wesende.
Kulindelekile ukuba indoda kanina wezingane imukele lezo zingane njengezayo nokufeza zonke izibophezelo zobuzali nemisebenzi eqondene nazo.
Ukufa kwendoda akusho ukuphela kobudlelwane bomshado.
Izingane zomfelokazi zehlukaniswe kanjena: (i) izingane zendoda engene inkosikazi.
Ngaphansi kwesiko lokungena, umshado okhona uqhutshwa ngumfelokazi nendoda engena esikhundleni seshonile bese iqhubeka ezithendeni zayo.
Umfelokazi nezingane zakhe bagadwa yindoda engene umfelokazi. Indoda engene umfelokazi kuvame ukuba ngomunye wamalunga omndeni wendoda eshonile.
Umndeni wendoda eshonile uyazibophezela ekunakekeleni umfelokazi impilo yakhe yonke nokuzinikela ekuzaleni izingane ayozitholiswa yindoda emngenile neyabelwe yena.
Izingane ezizalwe ngumfelokazi nendoda engene umfelokazi ziyohlale zithathwa njengozalo lwendoda eshonile.
Noma emasikweni lapho indoda engene inkosikazi imisiwe, uma umfelokazi ezala izingane, akukhathalekile ukuthi ngubani ngempela umzali noma uqobo lwazo, ziyohlale zithathwe njengozalo lwendoda eyashona kanye namalunga omndeni wakhe.
Ngemuva kwesehlukaniso, izingane zivame ukushiywa nomndeni wendoda.
Imithetho eminingi yendabuko ayivumeli owesifazane aphinde ashade ngesikhathi esaphila ngaphansi komndeni wendoda yakhe. Kufanele aphindele emndenini wakubo uma efuna ukuphinde ashade.
Uma eshada kabusha, ingane ezalwa ngowesifazane ohlukanisile eyizala endodeni yesibili ithathwa njengengane yabashadile, ngakho ngeyomndeni wendoda yesibili. Indoda yomshado wesibili ingumqaphi noma umgcini walezo zingane.
Emshadweni wesibili, owesifazane ohlukanisile engamenywa yindoda yomshado wesibili ukuletha izingane zakhe emshadweni wabo. (okusho izingane azizale ngesikhathi enakekelwe nguyise ngemuva kokuphindela kubo ngemuva kwesehlukaniso), ngaphansi kwalesi simo, indoda yomshado omusha imngenisa namankonyane akhe emshadweni.
Izihlinzeko zesigaba 11 (b) zoMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama zazimiselwe ukubusa isimo lapho owesifazane eyohlala khona eyingane kanti indoda ibe wumgadi wakhe. Umphumela walesi sigaba yilona: abantu besifazane abangashadile bathathwa njengabantu abakhulile (ngaphezu kweminyaka engu-21) kanti abesifazane abamnyama abaneminyaka engaphansi kweminyaka engu-21 nabashade ngokwesiko lesintu bathathwa njengezingane.
Owesifazane omnyama oshade ngaphansi komthetho wendabuko uncishwe amalungelo obudala ngenxa yomshado noma bengaba neminyaka enga-21, ngokulandisa koMthetho Olawula Ubudala nokuZimela.
Isimo sabo sibancisha amandla okungenela izivumelwane ezisemthethweni, uma bebodwa noma befuna ukumela izingane zabo.
Ngakho, Umthetho weNdabuko wase-Afrika uyehluleka ukunika isiqiniseko abesifazane base-Afrika isithunzi esilinganayo nokuphathwa ngendlela efanayo ngaphansi komthetho ngendlela emiswe wuMthethosisekelo wezwe.
Ngakho, lesi sigaba sikhuthaza ubandlululo oluqondiswe kwabesifazane olugxile ebulilini, ngaleyo ndlela kushayisana noMthethosisekelo.
Lesi sigaba siqinise inkambiso yokulawula enika wonke amandla abantu besilisa nokulawula izimpilo nempahla yamakhosikazi.
Umthetho wokuGcina izingane onika abazali bobabili amandla obugcina izingane.
Indoda ithathwa njengoyise wezingane futhi ayikwazi ukuziphika. Ngenxa yesimo sokukhulelwa nokuzalwa kwazo, aziqaguleki futhi azehlukaniseki kwezinye izingane ezitholwe emshadweni.
Indoda ingumgadi nomgcini wezingane, inesibophezelo sokuzemukela njengezinye izingane ezitholwe ngemuva kokuboshwa kwefindo lomshado. Lezi zingane zingamalunga omndeni wendoda. Ubaba wangempela akanazwi nalungelo kuzo.
Ngaphansi kwesigaba esifanayo, kungena nezingane ezitholwe ngemuva kokungenwa kwenkosikazi.
Ngale ndlela, umthetho wendabuko uyahambisana nesigaba 8 soMthethosisekelo futhi awubandlululi izingane ngemvelaphi nokuzalwa kwazo.
Zingezomndeni wozalo lukanina.
Uma kwenzeka eshada unina, unina kanye nendoda yakhe bayozigcina lezo zingane. Indoda ithola igunya lobuzali bezingane ezitholile ngokuhambisana nesisho esithi "inkomo ihamba nethole layo". Ngeke ube khona umehluko phakathi kwalezi zingane nezingane zomshado. Ngakho, alukho futhi ubandlululo phakathi kwezingane ngendlela engase ishayisane noMthethosisekelo.
Uma unina eshiya emndenini wendoda, uyazishiya izingane.
Uma efuna ukuphonsa inselelo ngalesi simo, yena nomgadi wakhe kwakufanele bathathele indoda izinyathelo zokuthi indoda ayikulungele futhi ingumuntu ongafanele ukuhlala nezingane. Lokhu kuchaza ukuthi ngaso sonke isikhathi kunenkomba ekhetha indoda nomndeni wayo njengabantu okufanele bagade izingane. Banikwe igunya elingagudluki lokugcina izingane.
Ezinye iziwombe lapho izingane zingashiywa khona ekulondweni ngonina yilapho zisancela (ibele). Lesi yisibonelo esisodwa lapho izidingo zengane zihamba phambili ngaphambi kwegunya elingagudluki lokuba ubaba agcine izingane.
Ngakho, izinkantolo zendabuko zinike ubaba wengane ilungelo lemvelo ekugcineni izingane ngemuva kokwehlukanisa futhi kungaba semandleni anoma ngubani ophikisana nalokhu ukuveza ukufakazi bokuthi isinqumo sokunika ubaba izingane ngeke sifeza kangcono izidingo zezingane. (isibopho sokuveza ubufakazi).
Izingane ezincane ezincelayo zinganikwa onina, kuye ngokuthi uma sezikhulile zibuyiselwe koyise. Izingane ngokwazo azinalo ilungelo lokuzikhethela umzali ezifisa ukuhlala naye.
Nokho, ezinye iziwombe zibhekile ukuthi umzali ngamunye unamandla futhi ufanele kangakanani ukunakekela nokubhekela izidingo zengane.
Inkambiso yokukhetha ngobulili isahamba phambili ekubhekeleni izidingo zezingane.
Akukho ukuphatha ngendlela efanayo amathimba ngesikhathi sokwehlukanisa.
Izingane ziyathuliswa ngamalungelo azo kanti kuthathwa izinqumo eziphoqelela lokho okucatshangwa ukuthi kuyofeza kangcono izidingo zazo.
Ngakho, umthetho wendabuko unayo imihlinzeko ethile ehambisanayo noMthethosisekelo kanye noMthetho Omukela Imishado yeNdabuko. Nokho eminye yemihlinzeko iyaphambana nokuhlinzekwa wuMthethosisekelo, ngakho ukungqubuzana kusekhona. Lemihlinzeko yiyona okufanele iphonselwe inselelo ngesinyathelo sezinkantolo. Isizathu esinqala ngesokuthi isigaba 11 (b) sesicinyiwe, ngakho noma yiluphi uhlobo lokungalingani ngesikhundla phakathi kwabesilisa nesifazane akukwazi ukuqhubeka ngenxa yokuthi asikho isisekelo.
<fn>zul_Article_National Language Services_UKUHLANGANYELA OKUSHA KWENTUTHUKO YE-AFRIKA (2001).txt</fn>
Lokhu kuHlanganyela Okusha kweNtuthuko yeAfrika (NEPAD) kuyisithembiso esenziwa ngabaholi baseAfrika, esisuselwa embonweni wabo bonke nenkolelo egxilile yabo bonke yokuthi banomsebenzi wokuqeda ubumpofu nokubeka amazwe abo ngalinye noma wonke ngokuhlanganyela endleleni yokukhula nentuthuko nokubamba iqhaza kwezomnotho emhlabeni nasebandleni lezombuswazwe. Loluhlelo lususelwa ekuzinikeleni kwabantu baseAfrika ekuzikhipheni bona kanye nezwekazi labo enkingeni yokungathuthuki nokushiywa ngaphandle kulokhu kubumbana komhlaba wonke.
Ubumpofu nokusala ngemuva kweAfrika kuyaphikisana nempumelelo yamazwe asethuthukile. Ukuqhubeka kokushiywa ngaphandle kweAfrika kulenqubo yobumbano lomhlaba nokushiywa ngaphandle kwenhlalo nobudlelwane koquqaba lwabantu bayo kuletha ukwesaba nokungazinzi komhlaba.
Umlando wokwanda wezikhungo zemiphakathi yomhlaba, ukubolekwa izimali nosizo phakathi kwamazwe amabili (olumbaxambili) yikhona okube yisisekelo somcabango wokuthuthukisa I-Afrika. Ukubolekwa izimali sekuholele ekumeni ngqi kwezikweletu, okusaqhubeka nokukhokhwa ngamacozucozu noma kuhlehliselwe esinye isikhathi kusekhona namanje futhi yikhona qinamba evimbela ukukhula kwamazwe aseAfrika. Sekufinyelelwe ekugcineni kokuzikhethela. Mayelana nezinye izigxenye zosizo olumbaxambili - sibona kunokuncipha kosizo lwangasese nokuncishiswa kakhulu kosizo luka wonke wonke, olungaphansi kwezinga elalimiswe ngeminyaka yawo 1970.
EAfrika abantu abalinganiselwa ezingidini ezingama-340 noma ingxenye yabantu abakhona emhlabeni iphila ngemali engaphansi kwe US $1 ngosuku. Ukufa kwezingane ezingaphansi kweminyaka emi-5 kungalinganiselwa ezinganeni eziyi-140 esibalweni sezingane eziyi-1000, kanti ukuphila kwabantu kusukela ekuzalweni kuyiminyaka engama-54 kuphela. Ingxenye yabantu elinganisela ema-58 kuphela ekwazi ukuthola amanzi aphephile. Abantu abangafundile abaneminyaka engaphezulu kwe-15 bangalinganisela emaphesentin-41 . Kunezicingo zikathelefonu eziyi-18 kuphela ezisetshenziswa ngabantu abayi-1000 eAfrika, uma kuqathaniswa neziyi-146 emhlabeni wonke jikelele nezingama- 567 emazweni anemali eningi engenayo.
Ukuhlanganyela Okusha kweNtuthuko yeAfrika (NEPAD) kunxusa umhlaba ukuba uphendule lesi simo esethusayo, ngokushintsha ubudlelwano okuyibona buyisisekelo salokhu. Abantu baseAfrika abanxusi ukuba kuqhutshekwe nokuba bakhangezwe usizo noma ukwehliswela imali.
Sanelisekile ukuthi ithuba eliyinqophamlando lizilethe lona lizoqeda lenhlupheko yokungathuthuki ekhungethe iAfrika. Umcebo, okubalwa kuwo imali, ubuchwepheshe, amakhono abantu, odingekayo ukuze kuphakwe impi ezolwa nobumpofu nokungathuthuki, zikhona manje ngobuningi futhi zitholakala kalula. Okudingekayo manje ukuze kuhlanganiswe lemicebo bese zisetshenziswa ngendlela efanele, ngabaholi abanesibindi nokuzinikela okusuka ezinhliziyweni emizanweni yokuthuthuka kwabantu nokuqeda ubumpofu, nokuhlanganyela nomhlaba okusha okusekelwe ekuzibopheleni kuka wonke wonke nokuzozuzisa bonke.
Kulo lonke lelizwekazi abantu baseAfrika bayafunga ukuthi ngeke besaphinda bavumele ukuba yizigqila ngenxa yesimo. Sizozibumbela ikusasa lethu futhi sicela umhlaba wonke ukuba uselekelele emizamweni yethu. Sezikhona vele izimpawu zempumelelo nethemba. Iyanda imibuso yentandoyeningi ezinikele ekuvikeleni amalungelo esintu, intuthuko egxile kubantu neminotho eveza amathuba okuthengisa. Abantu baseAfrika sebeqalile ukukhombisa ukuthi ngeke bavumele abaholi bezomnotho nezombusaze obuyize.
Ukuhlanganyela Okusha kweNtuthuko yeAfrika (NEPAD) kumayelana nokuqinisa nokuphuthumisa lezi nzuzo. Kuwubizo lobudlelwane obusha bokuhlanganyela phakathi kweAfrika namazwe omhlaba, ikakhulukazi lawo mazwe anezimboni, ukuze kunqotshwe lenhlewuka yentuthuko esiqhubeke iminyakakhulu eminingi yobudlelwane obungalingani noma obubandlululayo.
Indawo yeAfrika emphakathini yomhlaba wonkana ichazwa ukuthi umhlaba wonke unengcebo edingekayo impela esisize wonke umuntu iminyaka eminingi.
Izindawo zezilwane nezithombo zasendulo eziwubufakazi beguquko yasemhlabeni, impilo nomndeni wesintu.
Ingxenye yoku-I yiyona umhlaba oyijwale kakhulu. Ingxenye ye-II yona isanda kuvela nje, njengoba abantu beqala ukuqonda ukubaluleka kwezindaba zezemvelo, Ingxenye yesi-III nayo ivela ngokwayo, ivela njengefanele ukunakwa hayi emkhakheni wezesayensi noma yilabo abathanda izindawo zokugcinwa kwamagugu (museums) nababheki bayo. Lena ye-4, Ingxenye 4, imele ikhono labantu baseAfrika, elingasentshenziswa noma elingathuthukiswa ngokupheleleyo ngezindlela eziningi.
Kusobala ukuthi, ngaphandle kokuthi imiphakathi eyakhelene namahlathi anokushisa okukhulu ingacetshiswa ezinye izindlela zokuphila iyobamba iqhaza ekucekelweni phansi kwamahlathi. Njengoba ukugcinwa kwalemvelo kuyozuzisa isintu sonke, kubalulekile ukuthi I-Afrika libekwe endleleni yentuthuko nokuthi lingabeki lengcebo engozini.
Isayensi yamanje iyakwamukela ukuthi I-Afrika iyinzalo yoluntu. Njengengxenye yokwakha nokubuyisela ububona nokuzethemba kwabantu baseAfrika, kubalulekile ukuthi lomnikelo wobukhona boluntu uqondwe noma waziwe futhi uthathwe njengegugu ngabantu baseAfrika bonke. Isikhundla seAfrika sokuba inzalabantu kufanele sithokozelwe umhlaba wonke njengendabuko yabo bonke abantu bawo. Ngakho-ke uKuhlanganyela Okusha kweNtuthuko yeAfrika kufanele kulondoloze lelifa futhi kusebenzise lona ukwakha ukwaziwa kwalenqophamlandu yesidingo sokuqeda ukungathuthukiswa ngokuphelele nokushiywa ngaphandle kwaleli zwekazi.
IAfrika inendima ebalulekile engayidlala ekuqiniseni ukuxhumana phakathi kwabantu nendalo emhlabeni. Ukuthuthuka kobuchwephehe kuyaligcizelela iqhaza elibanjwa abantu emkhiqizweni, belwela indawo yabo kwinqubo yomkhiqizo besebenzisa amathuluzi abo angaleso sikhathi noma enkathi ezayo. Izindawo ezingamahlane, izihlahla nezilwanyana, izinhlobonhlobo zezilwane ezitholakala eAfrika kuphela kunikeza abantu ithuba lokugcina ukuxhumana kwabo nendalo.
IAfrika vele seyidlale indima ebonakalayo ngamasiko emhlabeni izincwadi zesizwe, umculo, imidwebo nezinye izinhlobo zamasiko, kodwa ikhono lakho alikathintwa namanje ngenxa yokungambandakanywa ngokuphelele emnothweni womhlaba. Ukuhlanganyelwa okusha kweNtuthuko yeAfrika kuyokwenza iAfrika ikwazi ukwandisa iqhaza layo kwezesayensi, amasiko nobuchwepheshe.
Kulenyakankulungwane entsha, uma abantu befuna indlela enstha yokwakha umhlaba ongcono, kubalulekile ukuthi silethe inhlanganisela yokwehlukana nentando yabantu ukuze kubekwe lelizwekazi ezingeni elilinganayo lokuhlanganyela ekuthuthukiseni impucuko yabantu.
Ukwenziwa mpofu kwaleli zwekazi laseAfrika kwagcizelelwa ukubuswa kwalelizwekazi ngamanye amazwe, Impi engenazikhali, ukusentshenzisa kwendlela yezomnotho yomhlaba nokungapheleli noma ukungaphumeleli kwemigomo eyalandelwa ngamanye amazwe emuva kokuthola inkululeko.
Eminyakeni eminingi iAfrika ibihlanganyela kwezomnotho zomhlaba njengesizinda sokukhiqiza abasebenzi abakhokhelwa kancane nezinto zokwakha. Lokhu kuholele ekumuncekeni kwengcebo yaseAfrika esikhundleni sokuba ngabe ibisentshenziselwa ukuthuthukisa leli zwekazi. Umfutho wangaleso sikhathi wokusebenzisa amatshe ambiwayo , nezinto zokwakha ukuze kuthuthukise izimboni zemikhiqizo kanye nabasebenzi abanamakhono aphezulu ukuze kuzuziswe umnotho nentuthuko kwaba ukulahlekelwa. Ngakho-ke I-Afrika iseyizwekazi elimpofu ngale kokuthi belingelinye lezifundazwe ezinengcebo emhlabeni.
Kwamanye amazwe nakwamanye amazwekazi kwenzeka okwehlukile kulokhu. Kwaba nokuhlanganiswa kwemicebo ngendlela yokuyilondoloza, okwadala izindimbane zomcebo ngokuthekelanisa kwemikhiqizo. Manje sekuyisikhathi sokuhlanganisa wonke umngcebo waseAfrika ukuze kwakhiwe incebo ukuze kusizakale bonke abantu balo.
Ukubuswa ngamanye amazwe kwaphendukezela isimo zendabuko, izikhungo namamagugu ethu noma baweza athobela noma akhonza phansi kwezidingo zomnotho nezombusazwe zalabo ababenamandla obukhosi basemazwe amaningi. Lokhu kwakhubaza nentuthuko yabahwebi kanye namakhono okuphatha.
Ngesikhathi senkululeko, cishe yonke imibuso yayibhekene nenkinga yokungabi nabantu abanamakhono nalabo ababenomcebo wawutengatenga okwaholela enqubeni yokwakha umnotho entengayo. Emva kokubuswa ngamanye amazwe iAfrika yathatha umbuso otengayo nezinqubo zomnotho ezingasebenzi ezabuye zaqedelwa ngabuholi obungebuhle, inkohlakalo, nokubusa ngokungeyikho emazweni amaningi. Lezinto zombili kanye nokwehlukahlukana okwandala yimpi engenazikhali yikhona okwakhinyabeza intuthuko kulo lonke lelozwekazi.
Ohulumeni abaningi baseAfrika abazange babafundise noma bakhuthaze abantu babo ukuba baziqalisele bona imisebenzi yentuthuko ezazizofezekisa amakhono abo. Namhlanje, lemibuso entengayo yiyona ngqinamba enkulu evimbela intuthuko ezinzile emazweni amaningi. Kuyiqiniso ukuthi enye yezinselelo ezinkulu ebhekene nazo iAfrika ngukuqinisa amakhono okubusa nothuthukisa izinqubomgomo zesikhathi eside. Ngesikhathi esifanayo, kunesidingo esiphuthumayo sokudala inguquko futhi kumiswe indlela okuzonqutshwa ngayo emazweni amaningi aseAfrika.
Ukuguqulwa kwezinhlelo okwenziwa ngeminyaka yawo-1980 kwaba nemiphumela engaphelele. Kwakhuthazwa izinguquko ezasusa amanani ezimphahla ayehlanekezelwe/ephendukezelwe, kodwa azinakekelanga ngokwanele usizo ngezenhlalo nobudlelwane babantu. Ngenxa yalokhu, mancane amazwe aphumelela ukhulisa iminotho yawo ngaphansi kwalezinhelo.
Kuyiqiniso ukuthi, okufundwe iAfrika kukhombisa ukuthi izinga lokwakha umnotho emuva kokubuswa ngamazwe bekunganele ukuphinda kwakhe imiphakathi ngenxa yokungathuthuki komnotho ngesikhathi sokubuswa ngamanye amazwe, noma ukuthuthukisa amazinga empilo. Lokhu kube nemiphumela elimazayo kwezombusazwe futhi kuholele enkohlakalweni.
Umphumela ophelele walezinqubo kube ngukuqiniswa nokusekelana kokuhamba ndlelanye kungaqhutshekelwa phambili, ukwehla komnotho, ukuncipha kwamakhono, nokubusa ngendlela okungeyiyo, lokhu kuqinisekise iAfrika njengezwekazi elisemnceleni futhi kwakhinyabeza iqhaza layo emnothweni womhlaba, ngakho-ke iAfrika ibe yizwekazi elishiywe ngaphandle , iminyaka eminingi.
Ukuhlanganyela Okusha kweNtuthuko yeAfrika yimizamo yokukwakha nokunjabulela impumelelo yesikhathi esedlule nokuthola isifundo esifundwe kubuhlungu elidlule kubona ukuze kusungulwe ukuhlanganyela okwethembekile nokuzosebenza. Ngokwenza njalo, inselelo ezobhekana nabantu noHulumeni baseAfrika ukuqonda ukuthi intuthuko iyinqubo yokufundisa ukuzenzela nokuzethemba. Ngakho-ke, Abantu baseAfrika akufanele babe izingane ezibheke umngadi:kodwa bona kumele bazakhele iqhubekelaphambili yabo.
Umhlaba ungene onyakeninkulungwane omusha usembidlangweni weguquko kwezomnotho. Lenguquko inganikeza kokubili ingqikithi kanye nesu lokuvuselela iAfrika. Nakuba ukubumbana nomhlaba sekwandise izindleko zokuba iAfrika engenele, sithemba ukuthi izunzo yokuhlanganyela ngokuyikho inganika ithuba elihle lokuchuma komnotho wekusasa nokunciphisa ubumba.
Izinguquko kwezomnotho ezikhona njengamanje zibe khona ngenxa yokwanda kobuchwepheshe bolwazi nokuxhumana (ICT) okunciphise izindleko kwangezelela ijubane lokuxhumana emhlabeni wonke, zaqeda izingqinamba ebezikhona zesikhathi nendawo, futhi buthinte zonke izindawo zempilo ezobudlelwane nokuhlalisana nezomnotho. Sebenze kwahlanganiswa izindlela zamazwe zokukhiqiza nezezimali, futhi bubonakala ekukhuleni kwezinga lokushintshiselana ngempahla eminceleni , usizo nemali eqongelelweyo.
Ukuhlanganiswa kwezindlela zamazwe zomkhiqizo kwenze kwaphumelela ukusikelana ucezwana emkhiqizweni yokwakha izinto nasemkhakheni onikeza usizo. Nesikhathi esifanayo ukuhamba kalula kwemali kanye namacebo ababoleki bezimali, okunguhulmini noma imikhakha engekho phansi kukahulumeni kufanele baqudelane ngemali nabanye emhlabeni wonke hayi ezweni labo. Zombili lezi zinqubo zizandisile izindleko emazweni angakwazi ukuqhudelana nokuphelele. Lezi zindleko zithwale yiAfrika ikakhulukazi.
Nakuba kungekho ngxenye yomhlaba engathintekanga ngenxa yobumbano lomhlaba, iqhaza lezinye izifunda namanye amazwe lehluke kakhulu. Umfutho wokuya phambili bekungamazwe anezimboni eziningi. Ngaphandle kwalamazwe mancane amanye amazwe asathuthukayo akwazi ukubamba iqhaza elibonakalayo emnothweni womhlaba wonkana. Amazwe amaningi asathuthuka ikakhulukazi eAfrika abamba iqhaza ngokuthulileyo, futhi ikakhulukazi ngeziphiwo zabo zemvelo namacebo.
Kusekwabiweni kwezunzo lapho ukungalingani emhlabeni wokana kubonakala khona kahle hle. Ngakolunye uhlangothi, ayanda amathuba okwakha nokwandisa umcebo, ukuthola ulwazi namakhono, nokwenza ngcono ukutholakala kwezimphahla nosizo - kafushane nje ukwenza ngcono izinga lempilo. Kwezinye izingxenye zomhlaba, ukuqhubeka kokuvuleleka komnotho womhlaba wonkana kwakhe amathuba okutakula izinkulungwane zabantu ebumbeni.
Ngakolunye uhlangothi , ukuhlanganyela kuholele ekusaleni ngaphandle kwamanye amazwe angakazi ukuqophisana ngokuyikho. Ukungabi bikho kwemiyalo elungileyo kwenze ukuba ingqoqamhlaba yandise amakhono alabo abaneminotho eqinileyo ukuba baqhube izizunzo zabo kube kulimala labo abaneminotho entengayo ikakhulukazi emkhakheni, wezokuhwebelana, ezezimali nezobuchwepheshe. Kunciphisa amathuba amazwe asathuthukayo ukuba azilawulele wona intuthuko yawo, ngoba lenqubo ayinakho ukunxeshezelwa kwalabo abatengatengayo. Isimo salabo abasale ngaphandle siye saqhubeka nokuba sibi kakhulu. Isikhala phakathi kokumbandakanywa ngokushiywa ngaphandle sivelile emazweni amaningi.
Ingxenye yokwahluleka kweAfrika ukuhambisana nenqubo yeqoqamhlaba kube wumphumela wezingqinamba ekukhuleni nasekuthuthukeni ngenxa yokuphuma komcebo nemibandela yohwebo ebingemihle. Ngokufanayo, siyavuma ukuthi ukwehluleka kobuholi kwezombusazwe nezomnotho emazweni amaningi aseAfrika yikhona okuvimbele ukusetshenziswa ngokuyikho kwaleyo ngcebo encane yomkhiqizo ukuze kuhehwe ukutshalwa kwezimali phakathi kwamazwe aseAfrika ewodwa namazwe omhlaba.
Izinga eliphansi lezomnotho lisho ukuthi izinto ezidingekayo ekukhuliseni izimali zabantu azikho, kanti umphumela walokhu ukuqhubeka nokuwa komnotho. Ekuqhubekeni kwalesiyingi ikhono leAfrika lokubamba iqhaza enqubeni yeqoqamhlaba liya ngokuya liba libi kakhulu , okuholelwa ekuqhubekeni kokushiywa ngaphandle. Ukwanda kwengeba phakathi kwengcebo nobumba ngenye yezinqubo ebezihambisana neqoqamhlaba, okuyikhona okudala ukuthi kungabi nonzuzo.
Eminyakeni yokugcina yonyakakhulu odlule kubonakale kunokwehla okukhulu kwezimali emazweni asathuthuka, lokhu akulethi ukwesaba nokungazinzi kwenqubo yezezimali yomhlaba wonkana kodwa futhi kuletha ukwesaba ngezomotho zomhlaba wonkana. Eminye imiphumela yokwentuleka kwezimali kube ngukubhebhetheka kobumba lapho ingxenye yabantu abasemhlabeni bephila ngemali engaphansi kwa-US $2 ngosuku, kanti ingxenye yokuhlanu iphila ngemali engaphansi kwe- US $1 ngosuku.
Kunamanye futhi amaphuzu aletha ukwesaba okukhulu. Lokhu kumbandakanya isibalo sabantu abasele ngaphandle kwezobudlelwane nenhlalo yabantu ezingxenyeni ezahlukene zomhlaba, lokhu kunomthelela ekungazinzini kwezombusazwe, izimpi zobukhaya, nezinye nje izingxabano kanye nokwanda kokufuduka koquqaba luya kwamanye amazwe, ngakolunye uhlangothi. Ukwanda kwemikhiqizo ezimbonini kanye nokwanda kobumba kunomthelela ekonakaleni kwemvelo ezilwandle zethu, emoyeni nezimilo zemvelo. Uma lokhu kungalungiswa manje kuyoqanda ukwanda komonakalo uhulumeni ayohluleka ukuwulungisa, kuwo wonke amazwe asethuthukile nalawo asathuthuka.
Amasu okuphendula lesi simo awakabi kude nathi. Ukuthuthukiswa kwamazinga empilo kwalabo abashiywe ngaphandle kungaveza amathuba amningi okukhula komnotho emhlabeni wonke, ngokwakha amathuba masha okuthengisa, nokwandisa amakhono kwezomnotho. Lokhu kungaletha izunzo emhlabeni wonke, kuhambisana nokunakekelwa kwezomnotho nobudlelwane nenhlalo yabantu.
Ukubaluleka kwentuthuko, akusiyona nje inselelo kunembeza ; eqinisweni kubalulekile ukuze kuzinziswe inqubo yokuqoqwa komhlaba. Sivuma kalula ukuthi ingqoqamhlaba ingumphumela wokuthuthuka kwezesayensi nobuchwepheshe, okuningi kwalokhu bekuhambisana nezimakethe. Kodwa oHulumeni - ikakhulukazi labo basemazweni asethuthukile , ngokuhlanganyela nomkhakha ongekho phansi kuka hulumeni badlale indima ebonakalayo ekwakheni isimo, ingqikithi nendlela.
Iqhaza leziphathimandla kuzwelonke nezikhungo ezizimele lokuhola uhlelo lweqoqamhlaba endleleni ezinzile, nenezunzo ezokwabiwa ngokulinganayo, selilokhu libalulekile. Ulwazi lukhombisa ukuthi nakuba leqoqamahlaba inikeza amathuba angahambisani okulawo mazwe abekhungethwe ubumba ngaphambilini, akukho lutho olukhona kulenqubo olunganciphisa ubumba nokungalingani.
Okudingekayo nje ukuzinikela kukahulumeni, umkhakha ozimele nezinye izizinda zomphakathi ekuhlanganyeleni kwezizwe zonke kulomnotho womhlaba wonkana nomgwamanda. Lokhu kudinga kwamukelwe ukucikana komhlaza wonkana kwezomkhiqizo, imvelo okuyiyona yondla umhlaba, ukuthuthela kwamanye amazwe, nesakhiwo sezimali zomhlaba wonkana esizoba nezithelo ezinhle kwezokuphatha ubudlelwano nokuhlalisana kwabantu nezomnotho, kanye nokubusa umhlaba okwamukela ukuhlanganyela kwabantu bonke. Sithi kusemandleni emiphakathi yomhlaba ukumisa imibandela efanele lapho iAfrika ingabamba iqhaza ngokuyikho emnothweni womhlaba nomgwamanda.
Ukuhlanganyela Okusha KweNtuthuko yeAfrika kuyakwamukela ukuthi sekuke kwaba nezinhlelo ngaphambili obekuzanywa ngazo ukuthuthukisa lelizwekazi lonkana. Nezizathu ezithile zangaphakathi nezangaphandle okubalwa kuzo, ubuholi obushiya imibuzo, nothathwa kwalezinhlelo ngabantu baseAfrika bazenze ezabo, lezinhlelo azingabanga nempumelelo. Kodwa-ke sisesimweni esisha manje abazinikele kuso ukuhlanganyela ekusebenzisaneni.
Loluhlobo olusha lwengqoqamhlaba luqondene luhambisana nokwakha kabusha ubudlelwane emhlabeni wonke emuva kwempi engasebenzisi zikhali. Lokhu kuhambisana nokuvela kohlobo olusha lokuphepha nobugovu, okumbandakanya ilungelo lentuthuko nokuqedwa kobumba. Intandoyeningi nokuvunywa kombuso sekuchazwe kabusha, manje kumbandakanya uhulumeni onesibopho sokuphendula, isiko lamalungelo esintu nokubamba iqhaza njengazona zimpawu ezingumongo.
Okuqhamileyo, ukuthi isibalo sabaholi abakhethwe ngokwentandoyeningi siyanda. Ngezenzo zabo bayafunga ukuthi amathemba abantu baseAfrika empilo engcono ngeke esaba semuseni wabanye abantu.
Imibuso yentandoyeningi iyanda kulo lonke izwekazi leli, isekelwa iNyunyana yeAfrika, esikhombise isinyathelo esisha sokubhekana nezixhushuxhushu nokungangudluki enkambisweni. Lemizamo igcizelela amazwi emiphakathi, okubalwa kuyo ososiyeshini bomame, intsha nokuzimela kwabezindaba. Ngaphezu kalokhu, oHulumeni baseAfrika sebenesibindi ngezinhloso zezifundazwe nezezwekazi zokubumbana nokuhlanganyela kwezomnotho. Lokhu kuyasiza ekuqokothiseni imbuyiselo kwezomnotho nokugxilisa izunzo yokuncikisana.
Ushintsho lwesimo eAfrika selwamukelwe ngohulumeni emhlabeni wonke. Isimemezelo soNyakankulungane seNhlangano yoBumbano lweZizwe esenziwa ngo Sephthemba onyakeni ka 2000, siyakuqinisa ukuzimisela kwemiphakathi yomhlaba wonkana ukusiza iAfrika emizamweni yayo yokubhekana nokungathuthuki nokushiywa ngaphandle kwalelizwekazi. Lesi Simemezelo sigcizelela usizo ekugwemeni izingxabano nokusungulwa kwemibandela yokuzinza nentandoyeningi kuleli zwekazi, kanye nokubhekana nenselelo yokuqedwa kobumba nezifo. Isimemezelo sibuye sikhombise ukuzinikela kwemiphakathi yomhlaba wonkana ekwandiseni ukungena komcebo eAfrika nakwezinye izingxenye zomhlaba nokwandisa ukuza kwezimali zangasese kulezizwekazi. Kubalulekile- ke manje ukuthi baphendule lokhu kuzinikela kwabo kube izenzo noma kwenzakale.
Ukuhlanganyela Okusha KweNtuthuko YeAfrika kuzinze ekuphathweni nasekwenganyelweni ngabantu baseAfrika ngokwabo. Ngaloluhlelo, abaholi baseAfrika bamisa uhlelo lokuvuselelwa kabusha kwalelizwekazi. Uhlelo luthathelwa kulokho okufunwa kuqala amazwe nezifundazwe namasu entuthuko okufanele alungiswe ngokumbakanya abantu. Sikholelwa ekutheni nakuba abaholi baseAfrika bethunywe ngabantu babo, kuyindima yabo ukwakha lamasu kanye nezinqubo ezizolandelwa bekwenzela abantu babo.
Loluhlelo lungumhlahlandlela omusha wokuhlanganyela namanye amazwe omhlaba, kumbandakanywa lawo mazwe anezimboni nezinhlangano ezinezinhloso eziningi. Loluhlelo lususelwa kulolo olwenziwe ngabantu baseAfrika ngokuzenzela bona nokuzikhethela kwabo ekuzakheleni ikusasa labo.
Ukwakha amakhono emibuso yaseAfrika ukuze bamise futhi bagcizelele ukulalelwa komthetho nokugcina ukuhlonishwa komthetho nokuthula.
Ukukhuthaza ukuthuthukiswa kwezingqalasizinda, ezolimo nokushintshwa kwazo kube ngezolimo-zimboni nomkhiqizo ukuze kudayiswe ezimakhethe zasekhaya nezangaphandle.
Icebo lokuVuselela iAfrika okufanele livumele lelizwekazi eseligcwelezwe iminyaka eminingi ukuba likwazi ukuthatha indawo yalo emhlabeni lincike ekwakheni umnotho oqinile nokwazi ukuqophisana neminye njengoba umhlaba usondela ekuvumeleni amalungelo kubantu bonke nokuqophisana.
iAfrika eyabangelwa ubumba ukwenziwa izigqila, inkohliso, ukungaphathwa kahle komnotho iqalisa esimweni esinzima. Kodwa-ke uma ngabe imvelo yayo namandla abantu kusentshenziswa ngokuyikho, kungaholela ekukhuleni nokuzinza komnotho walelizwekazi futhi kungakhuthaza nokuhlanganiswa kwalo emnothweni womhlaba.
Yingalesi sizathu kufanele abantu babuyise ukuzethemba enhlakaniphweni yabo namakhono okumelana nezinkinga ukuze bakwazi ukwakha kabusha iAfrika entsha nakuba kunezinqginamba ezikhona njengamanje. Lokhu osekuqaliwe njengamanje kuyinkomba yokuzinikela kwabaholi baseAfrika ekwenzeni izifiso zibe izenzo.
Kodwa umzabalazo ababhekene nawo bayophumelela kuphela uma abantu babo bezakhela ikusasa labo.
Yongakho abaholi baseAfrika benxusa bonke abantu baseAfrika , ngokwehlukana kwabo, ukuba bazi ngobunzima besimo kanye nesidingo sokuba bavive ukuze baqede ukushiywa ngaphandle kwalelizwekazi nokuqiniseka ukuthi kunentuthuko ngokuvala igeba eliphakathi kwalelizwekazi namazwe asethuthukile.
Ngakho-ke sinxusa abantu baseAfrika ukuba bayamukele inselelo yokuviva ukuze balekelele ekusebenzeni kwalokhu osekuqalisiwe ngokwakha kuwo wonke amazinga izikhungo izinhlangano, ukhukhulelangoqo nokuthatha izinyathelo.
Abaholi balelizwekazi bayazi ukuthi inhlakanipho yabantu inkalwa ngamakhono abo emicabango ekhaliphile neyakhayo nokuzinikela kwabo ekusekeleni intuthuko yabo.
Ukuhlanganyela okusha kweNtuthuko yeAfrika kwehlukile kwezinye izinhlelo ezake zenziwa ngaphambilini kusekela intuthuko yaseAfrika, nakuba izinkinga okufanele zigxazululwe zisafana.
Uhlelo lokuzokwenziwa lumbandakanya okuzoqalwa ngakho okwakhiwe ngendlela nomgomo omisiwe futhi lokhu okuzoqalwa ngakho kungabukezwa ngezikhathi ezithile kubukezwe yikomidi leziNhloko zeMibuso lokusentshenziswa. Loluhlelo lumbandakanya lokho okufanele kwenziwe esikhathini esifushane, nakuba kunezinto eziningi okufanele zenziwe.
Nakuba kukhona okunye okuphuthumayo okumele kuqale ngakho lokhu olubalulwe lapha kuyakuba nomthelela wokungenelela kokunye okufanele kwenziwe esikhathini esizayo.
Nakuba amazinga okukhula ebalulekile, awanele wona ewodwa ukwenza amazwe aseAfrika akwazi ukufeza inhloso yawo yokuqeda ubumba. Inselelo ebhekene nayo iAfrika, ngukusungula amakhono azoqinisa ukukhula kuze kufike ezingeni elidingekayo ukuze kufezwe isifiso zokunciphisa ubumpofu nokuzinzisa intuthuko. Lokhu, nakho kuncike kwamanye amaphuzu njengezingqalasizinda, ukuqongelelwa kwezimali, izikhungo, ukwehlukana kwezizinda, ukuqophisana, impilo nokuba izinceku ezinhle zezemvelo.
Okuphokophelwe ngokuHlanganyela Okusha kweNtuthuko yeAfrika, ngukunika intuthuko yaseAfrika umfutho noma uqhozi lokuqhubekela phambili ngokuvala isikhala esikhona njengamanje ukuze lelizwekazi likwazi ukufica lezo zingxenye zomhlaba esezithuthukile.
Umbono wesikhathi eside udinga ukuqongelela kwezimali okunzima ukuze kuvalwe isikhala. Inselelo ebhekene nayo iAfrika manje ukwazi ukuqongelela izimali ezidingekayo ngaphansi kwezimo ezinokwenzeka. Ngakho-ke sibiza bonke abalingani bethu kwezentuthuko ukuba basisize kulemizamo yethu.
Ukukhuthaza imizamo yabantu besimame kukho konke okwenziwayo.
Abaholi baseAfrika bafunde elwazini abanalo ukuthi ukuthula, ukuvikeleka, intandoyeningi, ukubusa ngokuyikho, amalungelo abantu nokuphathwa kwezomnotho okuyikho yiyona mibandela yentuthuko ezinzile. Benza isithembiso sokusebenza ngayedwa noma ngokubambisana, ukuze bakhuthaze lemigomo emazweni abo, ezifundazweni nakulo lonke izwekazi.
Ukwenza izinhlangano zizinikele kumongo wamagugu okuHlanganyela Okusha kweNtuthuko yeAfrika ngobuholi.
Imibandela yesikhathi eside yokuqinisekisa ukuthula nokuvikeleka eAfrika idinga ukuba kumiswe inqubomgomo okuyiyona ezobhekela ukungalimazeki kwezobudlelwane nokuhlalisana kwabantu nezombusazwe okuyikhona kuqala izingxabano. Lokhu kuzobhekelwa yiNhloko yezoMbusazwe nokuPhathwa koMnotho, ukungena kwezimali, yiNhloko yokuvumeleka ukusebenzisa Imakethe neNhloko yeNtuthuko yaBantu.
Abaholi bokuHlanganyela Okusha kweNtuthuko yeAfrika kuyothi zingakapheli izinyanga eziyisithupha isunguliwe bamise izinyathelo ezidingekayo kulowo nalowo msebenzi obalwe ngenhla nokuthi uzodla imali engakanani. Lomsebenzi uyombandakanya nokubheka lokho okufanele kwenziwe abalingani, nemithombo yezimali ezizodingeka ukwenza lemisebenzi.
Inhloko yesigungu seMibuso yiyona eyoba isithangami sabaholi bokuHlanganyela Okusha kweNtuthuko yeAfrika lapho beyozama ukwandisa amandla ezikhungo zaseAfrika okukhuthaza ukuthula nokuvikeleka kulelizwekazi ukwabelana ngolwazi nokuvivisa abantu ukuba benze izinto ngokuhlanganyela. Lesi sithangami siyoqiniseka ngokuthi imigomo nokuzimisela okumisiwe kuyafezeka.
Besazi lesidingo, abantu baseAfrika kufanele bazame konke okusemandleni abo ukuthola isixazululo salezi zingxabano izinkinga ezikhona ezizoqhuba isikhathi eside: baqinise ezokuvikeleka zasekhaya futhi bakhuthaze ukuthula phakathi kwamazwe.
Embuthwanweni owawuseLusaka Inyunyana yaseAfrika yanquma ukuthatha izinyathelo eziqala ukuvusa uphiko olwalubhekene nokuvimba nokuxazululwa kwezingxabano.
Sekuyavunywa manje ukuthi intuthuko ingeze yenzeka ngaphandle kwentandoyeningi yangempela, ukuhlonishwa kwamalungelo esintu, uxolo nobusa ngokuyikho. Ngalokhu kuHlanganyela Okusha kweNtuthuko yeAfrika, iAfrika yenza isithembiso sokuhlonipha intandoyeningi yomhlaba wonkana, emongo wayo umbandakanya ukwahlukana kwezombusazwe, ukuvumela ukuba khona kwamaqembu ezombusazwe amaningi, nezinyunyana zabasebenzi, ukhetho olukhululekile noluvulelekile olubanjwa ngezikhathi ezithile ukuze abaholi bakhethwe iningi ngokukhululeka.
Inhloso yenhloko yeNtandoyeningi nokuBusa ngukubamba iqhaza ekuqiniseni imihlahlandlela yezombusazwe nokuphatha emazweni abambe iqhaza, ngokuhambisana nemigomo yentandoyeningi, ukungafihli, ukuba nomthwalo wokubika, isithunzi, ukuhlonishwa kwamalungelo esintu nokukhuthaza ukuhlonishwa komthetho. Izoqinisa futhi isekele iNhloko yezokuPhathwa kwezoMnotho okuyiyona yabelana nayo imigomo ebalulekile, futhi uma zithatha zonke ndawonye ziyofaka isandla ekulolongeni amandla ezwekazi abhekiswe eNtuthukweni nokuqedwa kobumba.
Ukumiswa kwezikhungo zokuzinikela kwabaholi bokuHlanganyela Okusha kweNtuthuko yeAfrika ukuze kuqinisekiswe ukuthi umongo wamagugu alomsebenzi ayahlonishwa.
Imibuso yokuhlanganyela Okusha kweNtuthuko yeAfrika iyokwenza futhi isithembiso sokuzinikela ekuhlangabezeni imibandela yokubusa ngendlela eyiyo nokuziphatha ngentandoyeningi, ngesikhathi esifanayo isekela noma ngokusizana. Imibuso ebambe iqhaza iyokusiza ekwenzeni lezithembiso zeguquko ezidingekayo. Zingakapheli izinyanga eziyisithupha beqalile ukusebenza abaholi bokuHlanganyela Okusha kweNtuthuko yeAfrika bayokwenza izincomo mayelana nezindlela ezizosentshenziswa ekusizeni ukulandelwa kwezinhloso zokuphatha ngendlela eyiyo nokubheka ukuthi yikuphi lapho kuntengantenga khona nokufuna izimfanelo namakhono okubhekana nalokho kuntengantenga.
Ukuze kuqiniswe ukulawulwa kwezombusazwe nokwakhiwa kwamandla okuzinikela, abaholi bokuHlanganyela Okusha kweNtuthuko yeAfrika bayomisa inqubo yokwakha amakhono adingekayo.
Ukuthatha izinyathelo zokuguqula ezobulungiswa.
Amazwe abambe iqhaza kulemisebenzi yiwona okufanele ahole ekusizeni nasekwakheni izikhungo ezizivikela lokhu kuzinikela. Bayonikela yonke imizamo yabo ekwakheni nasekuqiniseni ezifundweni zezwekazi izikhungo ezisekela ukubusa ngendlela efanele.
Izinhloko zeMibuso yesithangami sokuHlanganyela Okusha kweNtuthuko yeAfrika ziyosebenza ngendlela okuyothi ngayo abaholi bokuHlanganyela Okusha kweNtuthuko yeAfrika basingathe ngezikhathi ezithile futhi babheke ukuqhubeka kwamazwe aseAfrika ekuhlangabezaneni nokuzinikela ekufezeni iziguquko zokubusa ngendlela eyiyo nezobudlelwane. Lesi sithangami siyoba futhi yinkundla lapho amazwe eyokwabelana ngolwazi ngenhloso yokuqinisa ukubusa ngendlela eyiyo nenqubo yentandoyeningi.
Ukwakhiwa kwamandla ombuso ingxenye ebalekile yokwakha imibandela yentuthuko. Ubuso uneqhaza elibalulekile okufanele ulibambe ekukhuthazeni ukukhula komnotho nentuthuko, nokuqamba izinhlelo zokuncishiswa kobumba. Kodwa-ke, eqinisweni ohulumeni abaningi abanawo amandla okufeza leliqhaza. Ngenxa yalokhu amazwe amaningi awanazo izinqubomgomo ezidingekayo nemihlahlandela yemithethonkambiso yokukhulisa izimboni zangasese. Baswela amandla okulandela izinhlelo nakuba izimali zikhona.
Kungenxa yalesi sizathu ukwakhiwa kwamandla okuhlosiwe kufanele kuhambe phambili. Izinhlelo kuzo zonke izindawo kufanele zandulelwe ukuhlola isimo okufanele kulandelwe ngukunikezela ngosizo olufanele.
Ukukhuthaza izinhlelo eziqhunyelwe isikhathi kuwo wonke amazwe abambe iqhaza okuhloswe ngazo ukukhulisa izinga lezomnotho nokuphathwa kwezimali zomphakathi kanye nokuphatha ngokuhlanganyela.
Kuyomiswa ithimba kwabavela emahhovisini oNgqongqoshe bezimali namabhangengodla elizobukeza inqubo yezomnotho nokuphathwa kwezinkampani emazweni ahlukene nezifunda, bese lenza izincomo mayelana nezinga afanele nemiyalo yokuziphatha ukuze kubhekisiswe yikomidi lezinhloko zeMibuso lokusebenza zingakapheli izinyanga eziyisithupha.
Ikomidi lokusebenza liyodlulisa lezi zincomo lizidlulisele emibusweni yaseAfrika ukuze zisentshenziswe.
Ikomidi lokusebenzisa kufanele lihambise phambili undaba lokuphatha izimali zikahulumeni. Amazwe ayomisa izinhlelo zokuthuthukiswa ukuphathwa kwezimali zikahulumeni nokuthi ahloseni amise nezindlela zokuholo.
Ikomidi leziNhloko zeMibuso lokusebenza liyoqoqa izimali zokwakha amakhono ukuze lisize wonke amazwe ukuba akwazi ukufeza indlela yokuziphatha namazinga okuvunyelwene ngawo.
Amazwe amaningi aseAfrika mancane, ngokwesibalo sabantu nangokwemali engenayo. Ngenxa yokuthi izimakethe aziziningi awahehi abatshali bezimali bakwamanye amazwe , lokhu kukhinyabeza inqubo yokwehlukanisa umkhiqizo nokuthengiswa kwempahla ngaphandle kwezwe. Lokhu kubuye kunciphise ukutshalwa kwezimali ezingqalasizindeni ezibalulekile ezincike emnothweni ukuze kuqhubeke nobukhona.
Lezi zimo zezomnotho zikhombisa amazwe aseAfrika ukuthi kufanele bahlanganise ndawonye lokho abanakho futhi bandise intuthuko yesiFunda nokuhlanganiswa komnotho wezwekazi, ukuze likwazi ukuqophisana nomhlaba . Izifunda ezinhlanu ezingamaqembu ezomnotho kulelizwekazi kufanele ziqiniswe.
Ukuhlanganyela Okusha kweNtuthuko yeAfrika kugxile ekuletheni izimpahla ezibalulekile ezidingwa ngumphakathi (njengezokuthutha, amandla, amanzi, ubuchwepheshe bezolwazi nokuxhumna, ukuqedwa kwezifo, ukungiwa kwemvelo, amakhono okucwaninga ezifunda), kanye nokukhuthazwa kokuhwebelana nokutshalwa kwezimali ngaphakathi eAfrika. Kuyogxilwa ekuhlanganisweni ndawonye kwezikhungo ukuze kuhlanganiswe ezomnotho, nokubheka imigomo efanayo engahlanganiswa nezinhlelo zentuthuko zamazwe nezifunda, kanye nobudlelwane bezinqubo nezinqubomgomo zezomnotho. Kufanele kube nokuqondiswa kwenqubomgomo kazwelonke kanye nokusingathwa kwezinqumo zezifunda okusebenzayo.
Ukuhlanganyela Okusha kweNtuthuko yeAfrika kuyoqala ngokwakha amakhono ukuze kukhuliswe ukusebenza kwezikhungo zezifunda ezivele zikhona nokuhlanganisa ndawonye izinhlangano zezifunda ezikhona. Ibhange leNtuthuko leAfrika kufanele kube yilona elihola ukusizwa ngezimali izifundo, izinhlelo nemisebenzi.
v Ukufinyelela ezimakethe zamazwe asethuthukile ukuze kuthengiswe impahla yaseAfrica.
Kulowo nalowo mkhakha, injongo ngukuqeda isikhala esikhona phakathi kweAfrika namazwe asethuthukile ukuze kukhuthazwe ukuqhudelana kwaleli zwekazi namanye amazwe omhlaba nokuthi likwazi ukubamba iqhaza kulenqubo yokuhwebelana komhlaba wonkana. Izimo ezikhethekile zeziqhingi zaseAfrika nemibuso enamazwe angafinyeleleki kuyobhekwana nazo kulengqikithi.
Izingqalasizinda ezizobhekwa zimbakanya imigwaqo, imigwaqo enguthelawayeka, izikhumulo zezindiza, izikhulumo zemikhumbi, uloliwe, imizila yamanzi nezicingo zokuxhumana. Kodwa-ke izingqalasizinda zezifunda nezezwekazi lonke kuzogxilwa kuzo kuloluHlelo.
Izingqalasizinda ngenye yezimpawu zokukhula komnotho, futhi kufanele kutholakale isixazululo esizovumela iAfrika ukuba ikhuphuke libe sezingeni elifanayo namazwe athuthukile ekuqongelelweni kwemphala nemali.
Uma ngabe iAfrika ingaba nezingqalasizinda ezifanayo nezamazwe asethuthukile, ingaba sesimweni esihle sokugxila emkhiqizweni nasekukhuthazeni umkhiqizo nokuqophisana namanye amazwe emhlabeni. Igeba elikhona lezingqalasizinga yilona elikhinyabeza ukukhula komnotho nokuqedwa kobumba. Ukuthuthukiswa kwezingqalasizinda, kumbandakanywa nemali ezobizwa nokuthembeka kosizo olutholakayo, kungazuzisa kokubili iAfrika namazwe omhlaba, ayobe esekwazi ukuthola impahla nosizo olungabizi imali eningi.
Emazweni amaningi aseAfrika izingqalasizinda zakhiwa imibuso yamazwe aphesheya ngenhloso yokuthi kube lula ukuthumela izinto zokwakha kwamanye amazwe nokuthunyelwa kwempahla yakwamanye amazwe eAfrika.
Siyakwamukela ukuthi ukuze sithuthukise izingqalasizinda eAfrika, siyodinga ukuxhaswa ngezimali ngamazwe angaphandle ukuze lezindlela ezimbili zokuthola izimali zilekelelane, okuyimali yokwebolekwa nemali yokusizwa.
Uhlelo lwezingqalasizinda lunezimpawu ezejwayelekile kuyo yonke imikhakha yezingqalasizinda. Inezimpawu ezikhethekile zalowomkhakha.
Ukwakha ulwazi olwanele namakhono kwezobuchwepheshe nobunjiniyela, ngenhloso yokwakha ukusebenzisa nokugcina izingqalasizinda "ezilukhuni" eAfrika.
Ngokusizwa izithunywa ezikhethekile kulomkhakha, kuyomiswa imihlahlandela yenqubomgomo nemithetho ukuze kukhuthazwe ukuqhudelana.
Ukusebenzisana nebhange leNtuthuko leAfrika nezinye izikhungo zezimali ezikhona kulelizwekazi ukuze kukhuthazwe ukuzinza kwezezimali ikakhulukazi ngokulandela izinqubo ezinhlosoningi, izikhungo zezimali zokuphiwa, ngenhloso yokuthola imixhaso nezimali eziyisabelo ukuze banciphise izingozi.
ngaphezu kwalezi zindaba ezijwayelekile, lokhu okulandelayo amasu akhethekile kulomkhakha ezinhlobo ezahlukene zezingqalasizinda.
Ubuchwepheshe boLwazi nezokuXhumana (ICTs), buqhutshwa ukusondelana ngamakhompuyutha, ukuxhumana ngezicingo, inqubo yezindaba yendabuko, kubaluleke kakhulu emnothweni wolwazi wakusasa. Ukukhula ngokushesha kwezobuchwepheshe nokwehla kwamanani okuthola amathuluzo alobu buchwepheshe, kuvule amathuba amasha emazweni aseAfrika okuphuthumiswa ukukhula komnotho nentuthuko. Izinhloso zokufinyelela eMakethe kawonke wonke, neNyunyana yeAfrika kungazuza kakhulu enguqukweni yobuchwepheshe bolwazi. Ngaphezu kokuphoqelela ukuhwebelana phakathi kwezifunda, ukusentshenziswa kobuChwepheshe bolwazi nokuXhumana kungaphuthumisa ukuhlanganyela kweAfrika emnothweni womhlaba wonkana.
Ukusentshenziswa okunzulu kobuChwepheshe boLawzi nokuXhumana kungaletha izunzo namathuba amahle angakaze enzeke ngaphambilini kuleli zwekazi.
Ukulawulwa kwezingxabano nokulawula izifo, ama-ICT angasiza ngokwenza izindlela zokwexwayisa kusekude ngokunikezela ngamathuluzi okuhlola ukuphatheka kabi nokushaqeka.
Amandla kagesi anendima ebaluleke kakhulu enqubeni yezentuthuko, okukuqala njengesidingo sasekhaya kodwa futhi njengesisekelo somkhiqizo ozindleko zawo zithinta ezinye ezimpahla nosizo kanye nokuqophisana kwamakhono. Ngenxa yokwabiwa kwamandla kagesi okungalinani kulelizwekazi, kuphakanyiswa ukuba kubhekisiswe amandla kagesi amaningi nangabizi imali enkulu ukuze kugxilwe ekwabiweni kwamandla kagesi akhona ngokulinganayo. Ngaphezu kwalokho, iAfrika kufanele izame konke okusemandleni ayo ukuthuthukisa awayo amandla kagesi ngelanga ngoba lona litholakala ngobuningi.
Ukuguqula nokudala ubudlelwano bemithethonkambiso nemithetho kuleli zwekazi.
Ukwenabisa uhlelo lokongiwa kwamandla kagesi lwemiPhakathi yeNtuthuko yasemazansi neAfrika lwenabele kulo lonke lelizwekazi.
Ukwandisa ukuhamba ngezindiza kuzo zonke izifunda zaseAfrika.
Ukusungula amathimba ezokuthelelwa kwempahla nokuthuthela kwamanye amazwe azobhekana nokudala ubudlelwane phakathi kwenqubo yokuwela imincele nemvume yokuphatha imali.
Ukukhuthaza ukuhlanganyela phakathi kukaHulumeni nezinkampani zangasese ukuze kulungiswe imboni yezindiza nokwakha amakhono okulawula imigwaqo yasemakhathini.
ukuqinisekisa ngokwandisa ukucelela ezolimo nalezo ezikhula ngemvula ukuze kwande umkhiqizo wezolimo nokutholakala kokudla.
Ukusekela uhlelo loBumbano Lomhlaba lokoNgiwa kwamanzi emaDolobheni aseAfrika.
Ukusungula ithimba elibhekela ukusheshiswa kwenqubo yokwamukelwa nokwehliswa kwamandla yokulethwa kwezingqalasizinda nosizo kwezenhlalo nobudlelwano babantu.
Ukukhuthaza ukuxhumana kocwaningo olukhethekile nezikhungo zemfundo ephakeme.
Ukumisa ithimba elizobukeza futhi lenze iziphakamiso ngamakhono ocwaningo oludingekayo kuleso naleso sifunda salelizwekazi.
Inkinga ephambili yeMfundo eAfrika ukungabi nazo izinto zokufundisa nokungapheleli kwamasu okuqeqeshwa kwabantu abaningi baseAfrika. Abantu baseAfrika abathole ithuba lokuqeqeshwa kwamanye amazwe emhlabeni bakhombise amakhono abo okuqophisana ngempumelelo.
Uhlelo lusekela ukuqiniswa ngokushesha kwamasu amaNyuvesi onke aseAfrika, kubala nokuvulwa kwamaNyuvesi akhethekile uma kudingekile, ukwenezezela kulabo thisha abakhona eAfrika. Isidingo sokusungula nokuqinisa izikhungo zobuchwepheshe sigcizelelwa kakhulu.
Ukwakha isimo sezoMbusazwe, ubudlelwano okuhlalisana kwabantu nezomnotho ezidingekayo eAfrika ukuze kuvinjelwe ukulahlekela ngabantu abanamakhono futhi kuhehwe nabatshali bezimali okuyiyonanto edingeka kakhulu.
Ukuthuthukisa ukuxhumana kwezesayensi nobuchwepheshe ukuze kuvulwe umgudu wokubuyisela ulwazi lwesayensi emazweni akubo, nokusungula ukubambisana phakathi kwalabo abangaphesheya kwezilwandle nalabo abasemazweni abo.
Ukukhuthaza ukubambisana phakathi kodokotela nezinyanga.
Ukuqinisa ukubambisana kweAfrika enqubeni okuhloswe ngayo ukuthola amakhambi okwelapha ngamanani aphansi, kubandakanywa nalezo zinkampani zokuthakwa kwamakhambi zomhlaba nemiphakathi emhlabeni nokubheka ezinye izindlela zokuthuthwa kwamakhambi abalulekile.
Ngokuhlanganyele baqoqe okungadingekayo ukwakha amakhono ukuze amazwe aseAfrika ezokwazi ukuthuthukisa izingqalasizinda nokuphathwa kwezempilo.
IAfrika liyikhaya ezifweni ezinkulu. Amagciwane athwala izinambuzane, ukuhamba kwabantu nokunye okuthwala izifo, kuvunyelwa izinqubomgomo zezemvelo ezintengayo, nezimo zokuphila ezimbi. Enye yezingqinamba ezinkulu ebhekene nayo iAfrika emizamweni yayo yentuthuko ukubhebhetheka kwezifo ezithathelwanayo , ikakhulukazi ingculazi negciwane layo, isifo sofuba nomalaleveva. Ngaphandle kokuba lezi zifo ziqotshwe, intuthuko iyohlala iyiphupho.
Ngasemkhakheni wezempilo iAfrica isezingeni elibi kakhulu uma iqathaniswa namanye amazwe omhlaba. Ngonyaka ka 1997 amazinga okufa kwezingane nentsha beku- 105 kuya ku 169 ezinganeni eziyi-1000 uma kuqathanisea ne- 6 kuya esi- 7 ezinganeni eziyi 1000 ngokulandelana emazweni asethuthukile. Impilo yomuntu ilinganisela eminyakeni enga-48.9 , uma kuqathaniswa neminyaka engama- 77.7 emazweni asethuthukile. Kukhona odokotela abayi-16 ababhekene nabantu abayi 100 000 uma kuqathaniswa nabantu abangama- 253 emazweni athuthukile. Ubumba obubonakala ngamaholo aphansi, bungenye yezinqginamba ezikhinyabeza amakhona ebantu okulwa nezinkinga zempilo.
Ukudla okunomsoco yikhona ngxenye ebalulekile yokudla okunomsoco. Isilinganiso samandla okudla okufudumeza umzimba siyehluka kusukela ezi-2384 emazweni enemali encame kuya ezi-2846 amazweni anemali elingene bese kuba izi-3390 emazweni eNhlangano yokubambisana kweziMnotho nezeNtuthuko (OECD).
Ezempilo, ezichazwe iNhlangano yezeMpilo yoMhlaba (WHO) njengesimo sokuphila komzimba nengqondo okuphelele, zinomthelelela emkhiqizweni nasekukhuleni komnotho welizwe. Umthelela osobala wezempilo kubantu abasebenzayo izinsuku ezilahlekayo uma bengekho emsebenzini begula , ukukhula komkhiqizo kanye namathuba okuthola imisebenzi ekhokhela kangcono. Ekugcineni ukwenza ngcono ezempilo nokudla okunomsoco kunomthelela oqonde ngqo empilweni enhle, ngoba izifo ziyathikamezeka, amazinga okufa kwabantwana ayehla, nobude bokuphila buyanda. Ukuxhumana nokuncishiswa kobumba kubonakala kalula.
Iningi labantu baseAfrika lihlala emaphandleni. Kodwa-ke ukwabiwa kwemali kuyantenga futhi akunamkhiqizo. Uma kuhlanganiswa nezinkinga zangaphandle, ukungaqondakali kwesimo sezulu , izinqubomgomo zomnotho ezivuna abanye, ukungazinzi kwamanani ezinto emhlabeni, konke lokhu kwenze kungabi nokusabaleliswa kwezolimo emaphandleni, okuholele endlaleni nobuphofu.
Lesidingo esiphuthumayo sokwenza kutholakale ukudla emazweni aseAfrika sidinga ukuthi kuxazulelulwe izinkinga zezolimo ukuze kwandiswe umkhiqizo nokudla okunosmoco.
Ukwenziwa ngcono kwezolimo yisona sinyathelo sokuqala ekuthuthukiseni umnotho kulelizwekazi. Ukukhula kwamandla okuthenga kwabantu basemaphandleni kuyoholela ekufunweni kwempahla yaseAfrika kakhulu. Ukuheha okwahlukahlukane kuyodala umthombo wezokukhula komnotho.
Ukwenza ngcono umkhiqizo wezolimo kuncike ekususweni kwezingqinamba ezikhinyabeza lomkhakha. Ingqinamba ephambili ukungaqondakali kwesimo sezulu okuyingozi enkulu kwezolimo ngenxa yezimali ezitshalwayo kulemboni. Ngenxa yalesi sizathu, uhulumeni kufanele akwesekele ukuthengwa kwezinto zokunisela nokuthuthukisa izindawo ezilinywayo uma izithunywa zangasese zingazimisele ukusiza. Ukwenziwa ngcono kwezinye izingqalasizinda zasemaphandleni (njengemigwaqo, ukufakelwa kukagesi) kubalulekile.
Nesimo noma isakhiwo sezolimo naso ngokwaso siyakuthikameza umkhiqizo nokusebenza kwalemboni. Ukwesekelwa kwalemboni ngocwaningo nezikhungo, ukumiswa kwezizinda zosizo nokuhweba ngezolimo kungawandisa umkhiqizo ongathengiseka. Kufanele kubhekisiswe nomhlahlandlela wemithethonkambiso, kumbandakanywa nokukhuthazwa kwabazohola imiphakathi emaphandleni nokumbandakanya kwemiphakathi ekumisweni kwezinqubomgomo nosizo.
Abaxhasi ngezimali nezikhungo ezinhlosonhloso aziwunakanga lomkhakha wezolimo nentuthuko yasemphandleni, lapho kuhlala khona abantu abadla imbuya ngothi abangaphezulu kwamaphesenti anga-70. Isibonelo, Ikomidi elibolekayo lebhange lomhlaba laboleka umkhakha wezolimo imali engamaphesenti anga-39 ngonyaka 1978, kodwa lemali yehla yaze yafika emaphesentini angu 12 ngonyaka ka 1996, yaphinda yehla futhi kakhulu yaze yaba ngamaphesenti ayi-7 ngonyaka ka -2000. Yonke imiphakathi exhasa ngezimali kufanele iyinguqule lejwayelo.
Kwemukelwe ukuthi ezemvelo ezinempilo nezinomkhiqizo yikhona okumele kwenzeke kuqala kolukhu kuHlanganyela Okusha KweNtuthuko yeAfrika. Kuyamukelwa futhi ukuthi kunezinto eziningi ezidingeka ukuze kunakekelwe imvelo, nokuthi kufanele kumiswe izindlela noma amasu ahlelwe kahle ukuze kuthuthukiswe uhlelo lwezemvelo olulandelanayo kahle. Lokhu kuzodinga ukuba kukhethwe okuthile, nokuthi izinto ezithile kuqalwe ngazo.
Kuyamukelwa futhi ukuthi umongo wokuphokophelwe yilesi siqaliso kwezolimo kufanele kube ukulwa nobumba nokubamba iqhaza ekuthuthukiseni ezenhlalo nezomnotho eAfrika. Kubonakale kwezinye izingxenye zomhlaba ukuthi izinyathelo ezithathiwe ukwakha ezemvelo ezinempilo ziye zaba nomthelela kwezemisebenzi, ukufundiswa kwezenhlalo nezomnotho nokuncishiswa kobumba.
Kufanele kushiwo lapha, ukuthi iAfrika yiyona ezobamba Ingqungquthela Yomhlaba yeNtuthuko eZinzile ezoba ngo Sephthemba ngonyaka ka 2002 nokuthi ukuphathwa kwemvelo yiyona ngqikithi noma isisekelo salengqungquthela. Ngaleyondlela, siphakamisa ukuthi leyo nqubo igcizelele ekuxoxisaneni ngalesiqubulo kulokhu kuHlanganyela oKusha kweNtuthuko YeAfrika.
Ukulwa nokwahlukahluka: Isinyathelo sokuqala kuyakuba ukulungiswa komhlaba osuwonakalisiwe nokubheka ukuthi yini eholele kulokho konakala. Abantu kuyakudingeka bathathe izinyathelo iziningi, kubhekelwa "eZinhlelweni zemiphakathi" okuyoba nomthelela kwezentuthuko yenhlalo nobudlelwnane yaleli zwekazi.
Ukuhlasela kwezilwane ezingezona ezakuleyindawo: Ukuhlanganyela kuyadingeka ukuze kuliwe futhi kuthiywe izilwane ezibulalayo. Lokhu kuhlanganyela kubalulekile ukuze kongiwe nokuthi kugcinwe ukuphila kahle indlela yobudlelwano kwendalo nezomnotho.
Ukufudumala eMhlabeni. Kuyogxilwa kuqala ekusingatheni nokulawula ukushintsha kwesimo sezulu.
Ukongiwa kwezindawo sazeMinceleni. Lesi siqubulo sizokwakhiwa phezu kwalezi eseziqaliwe, kuyofanele sihlanganyelwe phakathi kwamanzi ukuthi kuxhaswe ezokongiwa, nezokuvakasha, bese kudalwa imisebenzi.
Ukuphathwa Kwezemvelo. Lokhu kumayelana nezidingo zezikhungo, ezomthetho, ezokuhlela, uqeqesho nokwakha amakhono okuyikhona kuyisesekelo sakho konke okukhulunywa ngakho ngenhla.
Ezezimali. Kudingeka uhlelo lwezimali oluhlelwekanhe ngokunakekela.
Ezemvelo zinenhlanhla enkulu ngoba imisebenzi eminingi ingaba sesikhathini esifushane kanti futhi ingaba nemiphumela emihle ngakwezokutshalwa kwezimali nokwakha isisekelo okungaqalwa phezu kwaso.
Amasiko ayingxenye ebalulekile yemizamo yentuthuko kuleli zwekazi. Ngaleso sizathu kubalulekile ukuvikela nokusebenzisa ngokunenzuzo ulwazi lwendabuko olumele ubunzulu bamasiko alelizwekazi nokwabelana ngololo lwazi ukuze kuzuze abantu. Ukuhlanganyela Okusha kweNtuthuko yeAfrika kuzogxila ekuvikeleni nasekondleni ulwazi lwendabuko, olumbandakanya ulwazi lokufunda nokubhala kwendabuko, ukudweba, nemisebenzi yesayensi, ukuqamba, ukutholakala kwesayensi, ukuhlobisa, umaka, amagama nezimpawu, ulwazi olungadaluliwe naminye imikhuba yendabuko nezakhiwo ezivela ezenzweni zenhlakanipho emkhakheni yezimboni, isayensi ukufunda nobuciko. Lokhu kumbandakanya izinto zomdabu nolwazi oluhambisana nazo.
Ukwamukela nokujwayela ubuchwepheshe obukhona ukuze kwahlukaniswe ukwakhiwa kwemikhiqizo.
Ukusungula nokuthuthukisa amakhono omkhiqizo kwezobunjiniyela nokwesekela ukwahlukahlukana kwezokwenziwa kwezinto.
Ukufinyelela kumaphesenti ayi-7 okukhula komnotho okukhulunywa ngakho ku IDG - ikakhulukazi, inhloso yokunciphisa ngengxenye ubungako babantu abakhungethwe ubumba eAfrika ngonyaka ka 2005 - iAfrika kudingeka igcwalise isikhala semcebo ongenayo ngonyaka esingamaphesenti ayi-12 omkhiqizo wayo wasekhaya noma izigidi ezingama-64 zamadola aseMelika. Lokhu kudingeka ukuba kwandiswe ukongiwa kwasekhaya kanye nokwenziwa ngcono kwezindlela zokuqoqwa kwemali yombuso. Kodwa-ke iqwaba yomcebo odingekayo kuyofanele utholakale ngaphandle kwallelizwekazi. Ukuhlanganyela Okusha kweNtuthuko yeAfrika kugxile ekuncishisweni kwesikwletu ne ODA njengawona mcebo odingekayo okwesikhashana kusalungiswa ukuqongelelwa kwemali ngasese. Umgomo oyisisekelo sokuQongelelwa kwemali ukwenziwa ngcono kwezokuphatha , ngakho-ke ukubamba iqhaza ekuSungulweni kwezokuPhatha ezomnotho nezombusazwe yikhon okuphambili ekuQongelelweni kwezimali.
Ukuze ifinyelele ekukhuleni komnotho okuphezulu nokuncishiswa kobumba iAfrika idinga ukuqwanda omunye umcebo ngaphakathi nangaphandle kweAfrika. Umcebo wangaphakathi umbandakanya ukongiwa kwemali ngamafemu nemindeni okufanele kukhuliswe kakhulu. Ngaphezu kwalokho kufanele kutholakale indlela yokuqoqa intela esebenzayo kanye nokufinyezwa kwezindleko zikaHulumeni. Ingxenye enkulu yezimali ezongiwe zamazwe aseAfrika ziyalahleka ngenxa yokwemuka kwemali. Lokhu kungaguqulwa kuphela uma iminotho yamazwe aseAfrika iba indalo enhle yezakhamuzi yokugcina imali. Ngakho-ke kunesidingo sokwenza isimo esingcono sokutshalwa kwezimali ngabatshali bezimali bangasese abangaphakathi kulelizwe nabakwamanye amazwe. Ngaphezu kwalokhu, kukhona eminye imicebo engaqoqwa eAfrika, kube, ngaleso sikhathi kucelwa amazwe asethuthukile ukuba athembise ukwelekelela ngezimali loluhlelo. Ngokwenza njalo bayobe bengabophezeli impahla yabo. Ekugcineni siphakamisa ukuba kusungulwe I -Special Drawing Rights yase Africa.
Ukuhlanganyela oKusha kweNtuthuko yeAfrika kufuna kwandiswe ukuwesulwa kwesikweletu ngaphezu kwezinga okukukulo manje (okusekelwe ekondlekeni kwesikweletu), okusadingeka ukuba kukhokhwe isamba esithile somcebo. Okuphokophelwe Ukuhlanganyelo Okusha kweNtuthuko yeAfrika kwesikhathi eside ukuxhumanisa ukwesulwa kwesikweletu nezindleko zokuncishiswa kobumba. Njengamanje, ukukhokhwa kwesikweletu okuphezulu kufanele kuqhunye njengegxenye yemali yombuso, nengxenye eyahlukile yamazwe e-IDA nalowo angenayo I-IDA. Ukuze iqiniseke ngokuzinikela ekuncishisweni kwesikweletu I-ODA iAfrika idinga abaholi bokuHlanganyela Okusha kweNtuthuko yeAfrika abazoxoxisana ngamalungeselelo nawohulumeni abakwelwetayo. Amazwe azosebenzisa nezindlela zokwesulwa kwezikweletu okukhona njengamanje - yi HIPC ne Qembu laseParis - ngaphambi kokuba kubuzwe indlela UkuHlanganyela Okusha kweNtuthuko yeAfrika. Ukusungula kwesigungu sesikweletu kuyodinga ukuba kumiswe uhlelo lokunciphiswa kwesikweletu. Uhlelo lwesikweletu luyodinga amacebo okuncishiswa kobumba okuvunyelwene ngawo, amacebo esikweletu nokubamba iqhaza ekuSungulweni kokuPhathwa kwezoMnotho ukuze kuqiniswekiswe ukuthi amazwe ayakwazi ukuthola eminye imithombo. Ngaphezu kokufuna ukwesulelwa isikweletu ngokwaleli cebo okukhulunywa ngalo lapha ngenhla, abaholi bayosungula isithangami lapho wonke amazwe aseAfrika eyokwabelana ulwazi nokwenziwa ngcono kwamacebo okusulwa kwesikweletu.
Izinhloko zoMbuso zokuHlanganyela oKusha kweNtuthuko yeAfrika ziyokwenza isivumelwano, zixoxisane nemiphakathi yomhlaba ukuba yehlise isikweletu kulawo mazwe abambe iqhaza kulokhu kuHlanganyela oKusha kweNtuthuko yeAfrika okuyosuselwa kulemigomo okukhulunywa ngayo ngenhla.
Abaholi bokuHlanganyela Okusha kweNtuthuko yeAfrika bayosungula isithangami lapho wonke amazwe aseAfrika ayokwabelana khona ngolwazi nokuvivela ukwenza ngcono amacebo okuncishiswa kwesikweletu. Bayoshitshisana ngemibono okungaholela okupheleni kwenqubo yenguquko nezinqu zayo nenqubo yeHIPC.
Ukusungula indlela ezimele yokuhlola ukusebenza kwamazwe axhaswe ngezimali nalawo anikele ngezimali.
Ukuhlanganyela oKusha kweNtuthuko yeAfrika kufuna ukwandisa ukungena kwemali e-Afrika, njengokuyikhona okuyimizamo yesikhathi eside yokubhekana nezinkinga zokuthola izimali.
Okuqala okufanele kubhekwane nakho ukubonwa kwe-Afrika ngabatshali bezimali njengezwe elinobungozi obukhulu mayelana nokuvikeleka kwamalungelo empahla, umhlahlandlela wemithethonkambiso kanye nemakethe. Izingxenye zokuHlanganyela Okusha kweNtuthuko yeAfrika eziningi ziyosiza ukunciphisa lobungozi kancane kancane, futhi zimbandakanya izinhlelo ezimayelana nokuthula, ukuvikeleka, ezombusazwe nekuphathwa kwezomnotho, izingqalasizinda kanye nokuncishiswa kobumba. Kuyozanywa nezindlela zesikhashana zokuncishiswa kwezingozi, okumbandakanya izibambiso zokutshelekwa kwezimali nomhlanhlandlela wemithethonkambiso nemithetho. Okwesibili okubalulekile ukusebenza ngokuhlanganyela phakathi kukahulumeni nabangasese (PPP), izinhlelo zokwakha amakhono ngokusizwa yiBhange leNtuthuko leAfrika nezinye izikhungo zezimali zaleso sifunda, ukwesekela ohulumeni bakazwelonke nabezifundazwe ukuba bamise kabusha futhi balawule inqubo yokufakelwa kwezingqalasizinda nosizo olumayelana nezenhlalo nobudlelwane babantu. Okwesithathu okubalulekile ukukhuthaza ukuzinza kwezimakethe zezimali emazweni, nasebudlelwaneni bemincele nokuhlanganyela, ngokulandela ithimba lokuhlanganyela kweziMakethe zeziMali. Ekuqaleni lokhu kuyogxila ekumiseni izindlela zokushaya imithetho, nesimo sokushaya imithetho mayelana nesimo sezimali..
Ukusungula inqubo ezokwandisa amakhono amazwe aseAfrika ukuze akwazi ukusebenzisa I-PPP.
Ukusungula iThimba lokuHlanganyela Imakethe yeziMali elizophuthumisa ukuhlanganyela kweziMakethe zeMali ngokusungulwa kwemithetho nemithethonkambiso; ngokusungula kwemithetho esezingeni lomhlaba nemithethonkambiso eyimhlahlandlela nokwakhiwa kwenkundla eyodwa yokuhweba yeAfrika yonke.
Okunye okubalulekile, okumayelana nesikhathi esifushane, yisidingo sokwengenza kwama ODA angaphezulu nokuncishiswa kwesikweletu. I-ODA eyengeziwe iyadingakala ukuze ukuze lawo mazwe athuthuke kancane asizwe ukuba afeze izinhloso zamazwe omhlaba kwezentuthuko ikakhulukazi emkhakheni wezemfundo, ezempilo nokuncishiwa kwesikweletu. Ngaphezu kwalokhu okunye ukuncishiswa kwezikweletu ngaphezu kwalokho okukhulunywe ngakho kubalulekile kakhulu. Amazwe akhungethwe ubumba nayizikweletu imizamo yokunciphisa izikweletu kuwashiya esathwele umthwalo onzima wezikweletu, yingakho kubalulekile ukuhambise konke okukhona ekuncishisweni kwesikweletu. Ngaphezu kwalokhu kukhona amazwe angazange afakwe kuloluhlelo, akudingayo kodwa ukuncishiselwa izikweletu ukuze kukhululwe ezinye izimali ezizotshenziselwa ukunciphisa izikweletu.
Umnotho waseAfrika uyalimala ngoba ucike emkhiqizweni omkhulu nokuthengisela impahla kwamanye amazwe akwandile. Kunesidingo esiphuthumayo sokuba imikhiqizo yahlukane kanti kufanelwe kuqalwe ngokulungisa umcebo wemvelo waseAfrika. Igugu elibekwe enqubeni yezolimo nenzuzo kwezokumbiwa kufanele kwandiswe, kuthuthukiswe futhi, nomkhakha wezempahla ngokwakha icebo lokwahlukahlukanisa umnotho ngokwakha ubudlelwane emikhakheni eyahlukene. Kufanele kukhuthazwe zozimbili izinhlobo zamabhizimisi, amabhizimisi amakhulu kanye namabhizimisi amancane naphakathi emkhakheni wezimboni, okuyiwona eyizinjini zokukhula komnotho nentuthuko. Uhulumeni kufanele asuse izingqinamba kwezamabhizimisi futhi akhuthaze abantu baseAfrika ukuba basebenzise amathalente abo kwezokuhweba.
Ukuphoqelela ukuvikelwa kokudla ezingeni likazwelonke nasemakhaya ngamakhaya ngokuthuthukisa nokuphatha umkhiqizo , ezokuthutha, nokugcinwa kwempahla nokuthengiswa kwezitshalo ezidliwayo imfuyo nofishi.
Ukwesekela ukutshalwa kwezimali kwezocwaningo kuyo yonke imikhakha yezitshalo ezinenzuzo ephezulu, ukulondolozwa nezindlela zokugcina impahla.
Ukwesekela ukwakhiwa kwamakhono ahlukahlukene kwezokuxoxisana ngezohwebo ezifundeni nakuzwelonke, kubandakanya nokuhlanzeka kokudla neminye imithethonkambiso kwezolimo.
Ukusungula izindlela zokwenza ezihamba phambili ukuze kuqinisekwe ukuthi kumbiwa umcebo wemvelo namatshe ambiwayo asezingeni eliphezulu.
Ukusungula isikole seAfrika seziNdlela zokuMba (ukuze kuthuthukiswe kukhiqizwe imfundo, amakhono nokuqeqeshwa kuwo wonke amazinga) . Lokhu kungaphumelela ngokubambisana kwezikole esezivele zikhona.
Ukuba ngamalunga ezinhlangano ezisemazingeni omhlaba. Ubulunga bunganika iAfrika ithuba lokuzwakalisa izwi layo kulezo zinhlangano futhi kuyokwenza ukuthi izimboni zaseAfrika zikwazi ukubamba iqhaza ekuthuthukisweni kwamazinga omhlaba.
Ukusungula izikhungo zaleli zwekazi ezizoqiniseka ngokulungiswa kwezindlela zekomkhulu lamazwe emhlabeni.
Ukuqinisekisa ukuthi izindawo zokuhlola nezinhlangano zokuqinisekisa ziyasungulwa ukuze kwesekelwe imithethinkambiso yezobuchwepheshe efanele yaleso sifunda.
ukunquba ngendlela okuvunyelwene ngayo yokuhlola nokuqinisekisa nabanye abalingani baseAfrika okuhwebelwana nabo. Ngokujwayelekile, lokhu kuyophumelela kuphela uma umhlahlandlea wamazinga, imithethonkambiso yobuchwepheshe, izindlela nokunikwa igunya sekukhona futhi kuhambisana nezidingo zomhlaba.
Ukusungulwa kwehhovisi lokwazisa (Standard Bureaux) elizonikeza izimboni nohulumeni izindaba ezifanele mayelana namazinga omhlaba, ezifunda nakazwelonke ukuze kufinyeleleke kalula ezimakethe.
Ukuqinisekiswa ukusungulwa kwamazinga afanele eZifunda nakaZwelonke ngokusungulwa kwamakomiti ezobuchwepheshe afanele azomela abathintekayo emazweni kanye nokulawula lawo makomidi ngokuhambisana nezinkambiso ze-ISO/IEC nezesivumelwano seWTO/TBT.
ukukhulisa amabhizimisi amakhulu, namancane naphakathi, kumbandakanywa nomkhakha ongahleliwe.
Ukuqinisa nokukhuthaza izimboni ezinkulu, ezincane neziphakathi ngokuzisiza ngobuchwepheshe oluvela ezizindeni zosizo kanye nomphakathi, nokwenza ngcono ukutholakala kwezimali noma ukwebolekwa izimali ezinkulu, ikakhulukazi osomabhizimisi besifazane.
Ukunikeza usizo lwezobuchwepheshe ukuze kuthuthiswe imithethenkambiso efanele kwezemvelo, ukwenziwa ngcono kwezamabhizimisi amancane, aphakathi, ukusungula izimali mboleko ukuze kusizwe umkhakha wosomabhizimisi ongekho ngaphansi kukahulumeni eAfrika.
Ukubhekana ngokwesikhashana nezinkinga zokwentuleka kwamakhono ngokuqeqesha nokujabulisa abasebenzi ezimbonini.
Ukwazisa bonke abantu nezinkampnani zaseAfrika ezithengisa imikhiqizo yazo nalezo ezithengisela amanye amazwe imikhiqizo yawo.
Ukunciphisa izintela ezikhokhela impahla ethengwe kwamanye amazwe.
Izinhloko zemibuso zaseAfrika kufanele ziqiniseke ngokubamba iqhaza elibonakalayo kwezohwebo, obekuphethwe ngaphansi kophiko lwe-WTO kusukela ngonyaka ka 1995.
Usizo lwezobuchwepheshe kanye nosizo ukuze kwandiswe amakhono ezizinda zemibuso yaseAfrika okusebenzisa I-WTO nokungenela izingxoxo zohwebo.
Ngaphezu kosizo olwenabele yonke indawo iWTO, nezinhloko zemibuso yaseAfrika kufanele babheke lapho kudingeka bangenelele khona, kanye nemiphakathi yomhlaba, ukuqinisa iqhaza lapho kufanele kube nokungenelela, ndawonye nemphikakathi yamazwe omhlaba.
Ukuvuselela izenzo zezombusazwe emazweni aseAfrika kuyoqinisa futhi kugxilise izinyathelo zokuhlanganyela kulelizwekazi. Ngalokhu ke, kufanele kunakisiswe : indlela yokuhweba yaseAfrika kuphela; ukuhambisana phakathi kwezimpokophelo zohwebo zasekhaya, kanye nezinqubomgomo zezimboni, okuyokwandisa ukuhwebelana kwezifunda okubalulekile ekuzinziseni amalungiselelo ezomnotho zesifunda.
Abaholi baseAfrika bakholelwa ekutheni kubalukele ukwenziwa ngcono kokufinyeleleka kwezimakethe zomhlaba, zamazwe anezimboni ukuze kuthengiswe imikhiqizo, lapho IAfrika ikwazi ukuqophisana. Nakuba sekwenziwe ngcono ngokwehlisa intela ethelelwa impahla eminyakeni edlule, kusasele okuningi kwezentela kanti nalezompahla ezingakhokhelwa zinezaze izingqinamba. Inqubeko kulolundaba ingandisa ukukhula komnotho , Ukuthembela kweODA kungahlela nemisebenzi yezingqalasizinda kungaphumelela ngenxa yokukhula komnotho.
IAfrika iyawamukela umlando omdala wokungaqubi ngobulungiswa nesidingo sokuba kulungiswe lokhu. Umyalo walokhu kuhlanganyela okusha , kungahlanganisa imizamo ukuze kwenziwe ngcono izinga lempilo yabanta baseAfrika ngokushesha. Kulokhu, kunemithwalo okufanele kwabelwane ngayo, kufanele kuzuze iAfrika kanye nabalingani balo.
Izinguquko zobuchwepheshe emhlabeni zidinga ukwandiswa komcebo, ukwandiswa kwezimakethe, imizamo emisha kwezesayensi, ukuhlanganiswa kwamakhono enhlakanipho yabantu kanye nohlelo olukhethwe kahle lwezempilo nenhlalo. Siyazi ukuthi okumbiwayo kwaseAfrika neminye imicebo kubamba iqhaza elibonakalayo emkhiqizweni yamazwe asethuthukile.
Ngaphezu komcebo wayo ongenakuphikiswa iAfrika inikeza imakethe enkulu nekhulayo yomkhiqizo emhlabeni wonke. IAfrika ethuthukayo nokukhula kwesibalo sabantu abasebenzayo nabasebenzi abanamakhono kungakha imakethe ekhulayo yokuthengisa imikhiqizo yomhlaba, impahla nosizo lwezimfundamakhwela.
Ngesikhathi esifanayo, iAfrika izobe inika amathuba amahle okutshala imali. Ukuhlanganyela okusha kweNtuthuko yeAfrika kudala amathuba emizamo yomhlaba yokubambisa ekuthuthukiseni izingqalasizinda , ikakhulukazi I-ICT nezokuthutha.
IAfrika yakha futhi amathuba okubamisana phakathi komkhakha kahulumeni nalowo ongekho kuhulumeni ngokwenzuzo, izimboni zezolimo, ezokuvakasha , ukuthuthukisa namakhono abantu, kanye nokubhekana nenselelo yokuvuselela amadolobha nokuthuthukisa amaphandle.
Ngaphezu kwalokhu, ukwahlukahlukana kokudaliwe, kumbandakanywa nezilwane nezihlahla namahlathi - kuwumcebo obalulekile womhlaba wonkana ekulweni nokupheliswa kwemvelo okudala ukushintsha kwesimo sezulu, kanye nokunakaliswa komoya namanzi okuchithwa izimboni nomoya odakayo.
Ukwanda kwemfundo namanye amathuba eAfrika kuyokwenabisa iqhaza laleli zwekazi kwezesayensi ubuchwepheshe, amasiko komhlaba kanye nezunzo kuwo wonke umuntu. Empeleni, isayensi yamanje iyayamukela iAfrika njengenzalo yoluntu. oKwasendulo, okubaziwe, okudwetshiwe kanye nezinkomba zokwakha kwabantu basendulo kutholakala eAfrika, okuletha ubufakazi ngama Homo sapiens nengqubekela phambili yabantu.
Ingxenye yenqubo yokwakhiwa kabusha kobuntu nokuthemba kwabantu baseAfrika kubalulekile ukuthi kuqondwe nokuthi kuthathwe njengegugu ngabantu baseAfrika ngokwabo. Ngokufanayo, ukuthathwa kweAfrika njengendawo eyinzalo yoluntu kufanele kuthokozelwe wumhlaba wonke.
Ifa eliyingcebo yaseAfrika lamasiko liyabonakala ezintweni zabo ezibaziwe zakudala, imibhalo, imicabango/inqubo nezinkolelo, imidwebo kanye nomculo. Lokhu kufanele kuthethwe njengendlela yokuqakambisa ukuziqayisa kwabantu baseAfrika ngobuntu babo nokuqinisekisa nokuhambisana nokufanana kobuntu babantu emhlabeni wonke.
Esinye sezisekelo zokuhlanganyela okusha kweNtuthuko yeAfrika ukwandisa imibuso yentandoyeningi, nokugxilisa isiko lamalungelo esintu nokubekezelelana. I-Afrika lombuso yentandoyeningi liyoba ngenye yezinsika zomhlaba wombuso wentandoyeningi. Wonke umcebo okhona njengamanje emhlabeni unikelwe ekuxazululeni izingxabano zangaphakathi nezingxabano phakathi kwamazwe ingakhululwa ukuze isentshenziselwe eminye imizamo enezunzo.
iAfrika iyazinikela ekuthuthukiseni nasekuqinisweni kwamazwe aseNingizimu yomhlaba.
Ukushintsha/Ingqikithi kweAfrika ekuzithatheleni umthwalo wokuzibumbela ikusasa lalelizwekazi kuyisidingo sokwakha ubuhlobo nabalingani bayo kwezentuthuko. Indlela elethwa ngayo intuthuko emazweni asathuthukayo iletha izinkinga ezinzima nayo ngokwayo. Isidingo sokubika nokuxoxisana ngokuhlukana kubaxhasi ngezimali abaxhase umkhakha owodwa kuyinkinga futhi akusebenzi. Ukumbaqa usizo lwezentuthuko nakho kuletha izinkinga. Kunesicelo sokuba kudalwe kabusha obuhlobo obuzothatha izinhlelo zentuthuko zezwe njengesiqalo. Lobu buhlobo obusha kufanele bucacise indlela okuvunyelwene nokuzosentshenzwa ngayo phakathi komxhasi nomxhaswa. Kunezigigaba eziningi ezikhombisa ukuthi ukungaphumeleli kwemisebenzi akubangelwa ukungasebenzi kahle kwabaxhaswa kuphela kodwa kwesinye isikhathi kubangelwa izaluleko ezinikezwa ngabaxhasi.
Ukuphendulelela ukwehla kosizo lwaphesheya eAfrica kanye nokufinyelela ezingeni loSizo lwaphesheya olulinganiselwa emaphesentini angu-0.7 womkhiqizo walelo nalelo zwe elikulelo nalelozwe ngesikhathi esithile.
Ukumisa izindlela ezizolwa nenkohliso, nokuzinikela ekubuyiseleni izimali ezitholakale ngalezi zenzo eAfrika.
Umsebenzi sewenziwe vele ezinhlelweni eziningi ngokuhlanganyela nabo emhlabeni kanye nezikhungo. Kodwa-ke kudingekile ukuba kuqiniswe iqhaza labaseAfrika nabaholi ukuze kutholakale imiphumela engcono. Sikholwa ukuthi ukubhekana nalezi zinhlelo kungasheshisa ukuvuselelwa kaleli zwekazi.
Abaqguqguzeli abaningi bokuHlanganyela oKusha kweNtuthuko yeAfrika bayayibona ingozi yokuhlasela intuthuko ngemisebenzi, bahlongoza ukuthi kube nemisebenzi eminingi ebalulekile ekuhlanganyeleni intuthuko yezifunda, njengoba kusho Ukuhlanganyela okusha kweNtuthuko yeAfrika.. Lezizinhlelo aziyikuqinisa intuthuko yamazwe nezifunda nje kuphela, kodwa iyohamba ibanga elide ekuvuseleleni lelizwekazi.
Imisebenzi ethulwe lapha ngezansi ngeyokukhombisa kuphela. Uhla oluphelele lwemisebenzi lungatholakala egosini yokuHlanganyela Okusha kweNtuthuko yeAfrika kulelukheli (www.mapstrategy.com).
Isifundo esitholakale emhlabeni wonkana siveza ukuthi enye yezenzo zokukhuthaza amabhizimisi ngukusungula izidleke zamabhizimisi. Lelohlelo luyosungula imihlahlandlela edingekayo kanye nenqubomgomo yokwakhiwa kwezidleke ezingeni likazwelonke, kususelwa kulokho okube yisifundo emhlabeni okuhambisana nezidingo nemibandela yeAfrika.
Inqubo yekuHlanganyela oKusha kweNtuthuko YeAfrika ikhombe imisebenzi eminingi yezamandla, ezokuthuthua ukuxhumana namanzi ebalulekile ekuhlanganyeleni intuthuko yeAfrika. Yonke lemisebenzi isemazingeni ehlukene entuthuko futhi idinga ukuxhaswa ngezimali. Okufanele kwenziwe kuqala ngukuphuthumisa intuthuko ngokubambisana neBhange lezeNtuthuko laseAfrika , Ibhange loMhlaba nezinye izikhungo ezinezinhlozo eziningi.
Ungqongqoshe wokuqala uthi, ngaphandle kokuba kubhekwane nezinqgalasizinda zentuthuko ngohlelo oluhambisana nokuhlanganyela nentuthuko yezifunda - ukuvuselelwa kabusha kwaleli zwekazi kungeke kwasukuma. Ngakho-ke imiphakathi yamazwe omhlaba iyanxusa ukuba isekele iAfrika ekuphuthumiseni izingqalasizinda zentuthuko. Imininingwane ngemisebenzi yezingqalasizinda egosini yokuHlanganyela Okusha kweNtuthuko yeAfika kulelikheli (www.mapstrategy.com).
Njengengxenye yezinyathelo okufanele zihambe phambili, kuyohlolwa izidingo, kususelwa ezingeni likazwelonke , kuya ezifundeni nasezingeni lezifunda. Inhloso ngukuhlola izidingo kulemikhakha emihlanu ephambili ngokwesakhiwo nabasebenzi.
Ukuhlolwa kwezidingo zezifunda kuyoqala ngokuhlolwa kwezidingo zikazwelonke. Kuhlongozwa ukuba ongoti nongqoongqoshe balowo mkhakha bahlangane kwenye yezinhlokodolobha zezifunda. Kulowo nalowo mkhakha kuyosentshenziswa imininingwane kazwelonke ukuchaza uhlelo lwalowo mkhakha. Uma ngabe sekuhlolwe izidingo zemikhakha emihlanu ziyohlanganiswe ndawonye ukuze kwakhiwe uhlelo lwesifunda.
Izidingo ezikhethekile yesifundazwe njengendawo eyodwa yayo yonke imibuso.
Izidingo okufanele zilungiswe ezingeni lezifundazwe ziyohlanganiswa. Njengokuthi anaNyuvesi kufanele ahlukaniswe ngokwezifunda.
Ekugcineni , izidingo zaleli zwekazi ziyobhekwa ngemikhakha emihlanu okuyiyona ethathwa njengephambili ngokubambisana nezinhlelo zomhlaba. Njengokuthi akufanele ukuba kuhlanganiswe nje. Imininingwane ingatholakala esizindeni so kuhlanganyela oKusha weNtuthuko yaseAfrika kuleli kheli (www.mapstrategy.com).
Kuyakuba nesidingo sosizo lobuchwepheshe ekusentshenzisweni kwalezi ndlela emkhakheni wezocwaningo nokumiswa kwenqubomgomo.
Ikomidi lokusebenza leziNhloko zeMibuso liyokuba namalunga amahlanu ayizinhloko zeMibuso, abangabakhuthazi bokuHlanganyela okusha kweNtuthuko YeAfrika , (nabanye ababili abavela kuleso naleso siFunda) bayoqashelwa ukusebenzisa.
Okuphokophelwe yiNhlanganyelo eNtsha yeNtuthuko yeAfrika ngukuqokothisa intandoyeningi nokuphathwa kwezomnotho okuzwakalayo kuleli zwekazi. Ngaloluhlelo, abaholi beAfrika bayazinikela kubantu baseAfrika nasemhlabeni wonke ukuthi bazosebenza ndawonye ekwakheni lelizwekazi kabusha. Bayathembisa ukuthi bazokhuthaza uxolo nokuzinza, ukuphathwa komnotho okuzwakalayo nentuthuko egxile kubantu nokuthi babhekana ngokwesivumelwano okukhulunywa ngaso kuloluhlelo.
Kulokhu kuhlanganyela okuhlongozwayo, iAfrika iyakwamukela ukuthi iyona ephethe izihluthulelo zentuthuko yayo. Siyafunga ukuthi lenhlanganyelo entsha yeNtuthuko yeAfrika iveza ithuba eliwumlando kumazwe asethuthukile ukuba ahlanganyele neAfrika, okusekelwe phezu kwezunzo yabo bonke, ukuzinikela nezivumelwano ezibophezelayo.
Ukwamukelwa kohlelo lwentuthuko njengoba lubekiwe lapha ngenhla, ndawonye nemgomo kuyakuba wuphawu lokuqala lwendima entsha yokuhlanganyela nokubambisana phakathi kweAfrika namazwe athuthukileyo.
Ukuze sigcwalise isethembiso salolu hlelo kufanele sinike ithemba enganeni yaseAfrika elambile lokuthi lonyakakhulu wama-21 ungunyaka-khulu weAfrika ngempela.
<fn>zul_Article_National Language Services_UKUHLELEKA KWEZIGABA.txt</fn>
Ukuze kulawulwe ngendlela ehlelekile nehambisana nemithetho uHlelo lukaZwelonke lwezeMpilo lweRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika nangokuhambisana nezibopho ngokomthetho nangokomthethosisekelo kohulumeni kazwelonke, bezifundazwe, nabasekhaya malungana nosizo lwezempilo; ukuze kwenekwe kahle amalungelo nemisebenzi yabasebenzisi boHlelo lukaZwelonke lwezeMpilo kanye nalabo abahlinzeka ngosizo lwezempilo abasebenza ngaphansi kwalolu hlelo; ukuze kubhekelwe imvume enokwaziseka yabasebenzisi bohlelo kanye nokugcinwa kwemfihlo yemininingwane yabasebenzisi bohlelo; ukusungula izinhlaka ezingeni likazwelonke ukuthuthukisa nokwenza lula umsebenzi nokuqinisekisa izinga eliphakeme lezinhlelo ezibhekela usizo lwezempilo kanye nokweluleka uNgqongqoshe ngokuphathelene nemigomo yezempilo nangamasu ezempilo kazwelonke; ukubhekela ukwethulwa kwamasu ezempilo kazwelonke ukuze uMnyango wezeMpilo kaZwelonke uyenze ngemfanelo imisebenzi yawo; ukusungula izinhlaka zasesifundazweni ezizokusiza zithuthukise ukulethwa kwezinsizakalo zezempilo ezifundazweni nokweluleka UNgqongqoshe wezeMpilo wesiFunda ngokuphathelene nemigomo yezempilo namasu kazwelonke ezempilo; ukubhekela ukwethulwa kwamasu ezempilo esifunda ukuze ambandakanywe nesu lezempilo likazwelonke; ukusungula Uhlelo LwezeMpilo LwesiFunda okuzothi ngalo indawo yaseRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika yahlukaniswe ngeziFunda zezeMpilo; ukuhlinzekela ukuphathwa nokwengamelwa kwezifunda zezempilo kanye nezifunda ezingaphansi kwazo kubuye kuhlinzekwe nosizo lwezempilo lwesifunda ngomasipala; ukuze kubhekelwe ukulungiswa kwamasu ezempilo zesifunda; ukulawula izizinda zezempilo ngokuhambisana nohlelo lokuhlunga nezitifiketi zesidingo nokwenza amasu okuhambisa nokulandelwa komthetho; ukubhekela nokulawula ukwethula kwezinsazakalo kuzizinda zezempilo zikahulumeni nezangasese, emitholampilo nasezingosini zezempilo zomphakathi nasezindaweni ezingesizona izizinda zezempilo; ukubhekela izibopho ezithize kuzizinda zezempilo zangasese; ukwakha amasu nezindlela zokumisa izimfuno namazinga aphezulu; ukubhekela intuthuko nokusatshalaliswa kwemithombo yabasebenzi ngaphakathi koHlelo lukaZwelonke lwezeMpilo; ukwakha isigcawu semikhandlu esemthethweni yawochwepheshe bezempilo kanye nokumiswa kwezizinda zokwelapha nokuqeqesha, amakomidi azo okudidiyela nomkhandlu kazwelonke wezizinda ezihlanganyele zokwelapha nokuqeqesha; ukuhlinzekela uhlelo lukaZwelonke lokwethekela ngegazi; ukulawula ukutholakala, ukugcinwa, nokusetshenziswa kwezicubu, igazi, umkhiqizo wegazi, nezakha bulili kubantu, kanye nokunikelwa nokufakelwa kwezitho nezicubu; ukuvimbela ukudalwa kwabantu ngobuchwepheshe nokulawula ucwaningo oluphathelene nezakhamuntu nemibungu; ukubhekela ukuhlolwa kwezidumbu nokulawulwa kwakho konke okuphathelene nezicubu, izitho, igazi, umkhiqizo wegazi, kanye nezakhabulili; ukwakha ikomidi likaZwelonke lokucwaninga ngezeMpilo kanye nezindlela zokunquma ngamaphuzu amqoka ocwaningo; ukwakha UMkhandlu kaZwelonke obhekele iqophelo eliphezulu kanye nehhovisi elibhekele ukuhambisana namazinga abekiwe; ukusungula UMkhandlu kaZwelonke obhekele ukulunga kocwaningo lwezeMpilo nokubhekela uhlelo lukaZwelonke lokwazisa ngezeMpilo; ukuyalela ngemisebenzi nezibopho zabaphathiswa bezempilo kanye nezinkambiso zokuhlola; ukubhekela izimiso migomo eziqondene nezempilo; nokubhekela okuxhumene nalokhu.
b ukulondolozwa, ukuhlolwa, ukusetshenzwa, ukuhlakazwa, ukuhlukaniswa kumbe ukuhlinzekwa kumbe ukuchithwa kwanoma iluphi uhlobo, kwegazi elidonswe ngokwesiqephu a kumbe igazi elitholakale emazweni angaphandle, ukuze lisetshenziswe, linjengoba linjalo, ingxenye yalo kumbe ngesimo sumkhiqizo wegazi kodwa lokho kungambandakanyi izakhi ezitholakala kuzizalani.
c Ukukhiqiza, ukupakisha, ukuvala ngci, nokubhala noma imuphi umkhiqizo wegazi noma ukuwuhlinzeka, kumbe ukuwulahla nganoma iluphi uhlobo, kodwa lokho kube kungambandakanyi izakhi ezingama.
d Ukuthatha kumbe ukugcina igazi elidonswe kunoma imuphi umuntu ukuze libuye lisetshenziswe kuye lowo muntu.
Okuzoya ngomqondo nangodaba okusetshenziselwa khona.
j Ukulawulwa komsindo, kodwa lokhu akubali ezempilo zasechwebeni, ukulawulwa komalaleveva kanye nokulawulwa kweziqa eziyingozi.
izayigothi kuchaza okungumphumela wokuhlangana kweqanda lesifazane nelesilisa (igamethi).
Ngokwesigaba -146 soMthetho-Sisekelo, lapho kukhona ukushayisana phakathi kokushiwo yiloMthetho nalokho okushiwo eminye imithetho yezempilo, ngaphandle kwemithetho echibiyela loMthetho ngqo, kuzokusebenza okushiwo yiloMthetho.
ezingane okuthola izinhlelo eziqondile ezibhekela usizo lwezempilo; kanye d nokubhekela okunye okuhlobene nalokhu.
e Sokuthatha izinsizakalo zezempilo uMbuso ongazihlinzeka njengento esemqoka futhi kubhekelwe nezidingo zezempilo ziqhathaniswe nemithombo ekhona.
a umnyango kahulumeni kaZwelonke kanye nawo wonke umnyango wesifunda kanye nomasipala kufanele bamise izinsizakalo zezempilo ezifanelekile kanye nosizo lwezempilo lukamasipala ngokulandelana njengokuhambisana naloMthetho, kanti yilowo nayilowo masipala, zonke izizinda zezempilo zikahulumeni nabahlinzeka ngosizo lwezempilo kuhulumeni kufanele bahlinzeke izinsizakalo zezempilo ngangobukhona bamandla nemithombo.
b uMnyango kaZwelonke, umnyango kahulumeni wesifunda, omasipala, izizinda zezempilo kanye nalabo abahlinzeka ngosizo lwezempilo kufanele benze njengokuha, bisana naloMthetho lapho besebenzisa amandla athile, nemisebenzi ethile ephathelene nezempilo.
UNgqongqoshe unakho ukubuye alayeze, ngemibandela evuna ukuba abantu abathize kumbe amaqembu athize abantu bathole izinsizakalo zezempilo ezinhlobo-nhlobo mahala kuzizinda zezempilo zikahulumeni.
c yimithelela yalezo zimo ekutholakaleni kosizo lwabahlinzeka usizo lwezempilo.
Iminyango kazwelonke neyezifundazwe, imikhandlu yezempilo yezifundazwe kanye nomasipala kumele kuqinisekise ukuthi imininingwane eyanele nephelele iyadluliselwa kwizinsizakalo zezempilo ezingumsebenzi wazo.
Abahlinzeki bonakekelo lwezempilo kanye nokumiswa kweze mpilo bangekwazi ukwenqabela umuntu ukuthi athole ukwelashwa okuphuthumayo.
Wonke umsebenzusi unelungelo lokubamba iqhaza kunoma yisiphi isinqumo esithinta impilo nonyango lwakhe.
Lapho umsebenzisi engakwazi ukubamba iqhaza kunoma yisiphi isinqumo esithinta impilo nokwelashwa kwakhe, noma ngubani omunye umuntu ogunyazwe ngumthetho noma isilayelo senkantolo ukuthi amele umsebenzisi, unelungelo lokubamba iqhaza kunoma yisiphi isinqumo esithinta impilo nonyango lomsebenzisi.
Ukubamba iqhaza ko muntu, ngaphandle ko msebenzisi, ngokwesi gatshana 3 esinqumeni esithinta impilo nonyango lo msebenzisi, kumele kube ngokuvunyelwa ngolwazi oluphelele lwalowo muntu, njengokusho kwesigaba 112, ngokusebenza kokungenelela okuthile kwezempilo noma unyango noma ukulethelwa insizakalo yezempilo ethile komsebenzisi.
Abahlinzeki bonakekelo lwezempilo kumele bahlinzeke ngombiko wokuphuma kunoma yimuphi umsebenzisi othole unyango ngemuva kokulaliswa njengesiguli esikhungweni sezempilo.
a Umsebenzisi engakwazi ukunikeza ngemvume enolwazi oluphelele futhi lemvume inikezwe ngumuntu ogunyazwe ngumsebenzisi ngombhalo ukuthi amnikezele imvume noma inikwe ngumuntu ogunyazwe yinoma yimuphi umthetho ukuthi anikeze imvume; noma b Unyango ngaphandle kwemvume enolwazi oluphelele lugunyazwe ngokwanoma yimuphi umthetho noma isinqumo senkantolo; noma c Ukwehluleka ukunyanga umsebenzisi, noma iququ labasebenzisi, luzophetha ngokubeka impilo yomphakathi engozini; noma d Noma yikuphi ukubambezeleka ekunyangeni umsebenzisi kungase kuholele ekufeni noma ekulimaleni kwempilo yakhe futhi umsebenzisi engazange abonise, akhombe noma ngokutshengisa anqabe unyango.
Ngenhloso yalesi sigaba "imvume enolwazi oluphelele" isho imvume enikezwe ngumuntu onokukwazii ngokomthetho ukuthi anikeze imvume, ngemuva kuphela kokuthi echazeliwe ngokwesigaba-91, yokusetshenziswa kongenelelo oluthile lwezempilo noma ukulethelwa insizakalo ethile yezempilo kumsebenzisi othile.
Lapho umsebenzisi engakwazi ukunikeza imvume ngenxa yezimo ezikhonjwe kwisigaba-83, umuntu okhonjwe kwisigaba- 83 anganikeza imvume yokusetshenziswa ngongenelelo oluthile lwezempilo noma ukulethelwa insizakalo ethile yezempilo kulethelwa umsebenzisi othile ngemuva kuphela kokuthi lowo muntu esenikwe imininingwane ekhonjwe kwisigaba- 91.
Uma isikhathi esingama hora ngama -48 esikhonjwe kwisigatshana- 1 siphela ngo Mgqibelo, ISonto noma iholide lomphakathi, isikhungo sezempilo singamazisa unhloko womnyango wesifundazwe noma yinini ngaphambi kwasemini isithunzi singaphansi komnikazi ngosuku olulandelayo olungewona uMgqibelo, iSonto noma iholide lomphakathi.
Isikhungo sezempilo kumele, ngendlela efanele, sazise umsebenzisi onyangwayo kuleso sikhungo sezempilo uma izindlela zonyango ezisetshenziswa ku msebenzisi, ngesikhathi sokunyangwa, zingokwenhloso yokuhlola noma ucwaningo noma kuhloswe ukuthi zibe yingxenye yomkhankaso wokuhlola noma wocwaningo.
b umhlinzeki wonakekelo lwezempilo okunguyena okungumsebenzi wakhe ukunyanga umsebenzisi; futhi c unhloko wesikhungo sezempilo kanye nekomidi yocwaningo ngokuziphatha kwezempilo efanele, nanoma yimuphi omunye umuntu noma ithimba eledluliselwe lawomandla.
Ngokuhambisana nemithetho yanoma yimuphi omunye umthetho ka zwelonke ohlobene nokugcinwa kwezishicilelo, umuntu noma ithimba elengamele inkundla yomphakathi noma ezimele yezempilo kumele baqiniseke ukuthi, isishicilelo sezempilo siyaqaliswa futhi sihlala sikhona kuleyo nkundla yezempilo noma wonke umsebenzisi noma izinsizakalo zezempilo ngendlela ebekiwe.
Wonke umsebenzisi unelungelo lokuba nemfihlakalo eqondene nayo yonke imininingwane ephathelene no msebenzisi, sekuhlangene nemi niningwane ephathelene nesimo sempilo yakhe, ukunyangwa, noma ukuhlala kwi nkundla yomphakathi noma ezimele yezempilo.
a Kokuthi umsebenzisi enika imvume yokuthi ikhishwe ngokubhala phansi ukunaka ; noma b Lo Mthetho, isinqumo senkantolo, noma yimuphi omunye umthetho, udinga loko kukhishwa; noma c Ukungakhishwa kwemininingwane kubeka impilo yomphakathi engozini embi.
a ekubeni khona kwemvume ebhalwe hngumhlinzeki wonakekelo lwezempilo noma umuntu owengamele inkundla yezempilo engumnikazi wesishicilelo; noma b ngokwe mithetho yoMthetho wokuPhakanyiswa kokuFinyelela kwimi Niningwane, we- 2000 u Mthetho- 2 we- 2000.
Inhloko yenkundla yezempilo, ngemuva kokuxhumana nomhlinzeki wonakekelo lwezempilo okunguyena okungumsebenzi wakhe ukunakekela nokunyanga umsebenzisi noma omunye umhlinzeki wonakekelo lwezempilo obekwe unhloko wenkundla yezempilo ofanele, angamenqabela umsebenzisi ukufinyelela kwi mininingwane equkethwe kwisishicilelo sempilo yakhe uma ukukhipha leyo mininingwane kungase kubandlulule impilo yomzimba neyengqondo komsebenzisi.
Abantu abasenbenzela noma iyiphi inkundla yomphakathi noma ezimele yezempilo noma ngubani omunye umhlinzeki wonakekelo lwezempilo angafinyelela kwizishicilelo zempilo kanye nemininingwane yalowo ongumsebenzisi, futhi angayikhipha lemininingwane yomuntu, noma yonke noma ingxenye yokuqukethwe kwisishicilelo sempilo, ayikhiphele noma ngubani omunye umuntu, umhlinzeki wonakekelo lwezempilo noma inkundla yezempilo, ngenhloso enomqonqo ngesikhathi esejwayelekile sokusebenza kwabo lapho loku kufinyelela noma ukukhipha kunguku bhekelela intshiseko yomsebenzisi.
a yonyango, ngokugunyazwa ngu msebenzisi, futhi b yokufunda, ukufundisa noma ukwenza ucwaningo ngokugunyazwa ngu msebenzisi, inhloko yenkundla yezempilo efanele kanye nekomidi locwaningo ngokuziphatha kwezempilo.
U muntu owengamele inkundla ezimele noma yomphakathi yezempilo lapho kushicilelwe khona imininingwane yomsebenzisi, kumele enze izindlela zokugwema ukufinyeleleka okunga gunyaziwe kuleyo mininingwane kanye nezinto zokugcinwa kwayo, noma indlela, yokuqgcinaa izishicilelo ezinemi niningwane.
Owenza icala futhi uyofanela, lapho etholwa enecala, ukuthi akhokhe inhlawulo engeqile kwinani elibekiwe noma aboshwe isikhathi esingeqile kuleso esibekiwe noma kokubili lenhlawulo nalokhu kuboshwa.
Noma ngubani noma umsebenzisi unelungelo lokufaka isikhalo ngendlela aphathwe ngayo inkundla yezempilo nokuthi kwenziwe uphenyo ngesikhalo.
Ekufakeni isikhalo, umuntu noma umsebenzisi abakhinjwe kwisigatshana- 1 kumele balandele inqubo yezikhalo emiswe yLungu elifanele lom Khandlu oPhakeme noma umkhandlu kamasipala ofanele, njengoba kungenzeka.
f Ukugwema ukusebenzisa ugwayi, izinto ezinotshwala ezingabekwanga, nakho konke okunye okuyingozi, lapho besezinkundleni zezempilo; futhi g Bagweme ukuphatha izibhamu kanye noma yiziphi izikhali kwizinkundla zezempilo.
Imisebenzi yomnyango ka zwelonke ibalwe kusheduli -1.
b uNgqongqoshe aneliseka ukuthi umnyango wesifundazwe uyakwazi ukwenza umsebenzi; futhi c imali kanye neminye imithombo edingekayo kykhona ukuze kwenziwe lowo msebenzi.
UNgqongqoshe angabeka noma yimiphi imigomo ayibona ifanele lapho enza ukwedlulisela okukhonjwe ngokwe sigatshana 1, futhi kungathi noma nini ashintshe noma ahoxise lokho kwedlulisela.
U Mkhandlu weZempilo kaZwelonke iyamiswa.
c ikhansela eyodwa ya masipala, elimele uhulumeni wasekhaya ohlelekile okhethwe yinhlangano ka zwelonke ekhonjwe kwi sigaba- 163a so mthethosisekelo; kanye d noMqondisi-Jikelele, iSekela loMqondisi-JikeleleGeneral lo mnyango ka zwelonke, izinhloko zeminyango yesifundazwe, umuntu oyedwa oqashiwe futhi okhethwe yinhlangano ka zwelonke ekhonjwe kwisigaba-163a so Mthethosisekelo kanye nenhloko yeZensizakalo yeZempilo kwezokuphepha e-Ningizimu Afrika bayosebenza njengabanelungelo.
UMkhandlu w Zempilo kaZwelonke kumele usebenze njengabeluleki ba Ngqongqoshe.
ix ukubhekisisa ukusabalala kwezifo kanye nokulandelela izindlela zikazwelonke nezesifundazwe ngokwezifo ezinkulu kanye nezinto eziyingozi zesifo; kanye x nokuthola, ukuqhuba kanye nokusebenzisa izibalo.
h indlela ehlangene ya zwelonke yophando lwa zwelonke; kanye i nokwenziwa kwanoma yimuphi umsebenzi oyobekwa ngu Ngqongqoshe.
a ulwele ukufinyelela kwisinqumo ngokuvumelana kweningi;futhi b lapho isinqumo singekwazi ukufinyeleleka ngobuningi, isinqumo seningi lamalungu oMkhandlu weZempilo ka Zwelonke sithathwa njengesinqumo soMkhandlu weZempilo kaZwelonke.
Ngenhloso yokwnza imisebenzi yawo, UMkhandlu weZempilo kaZwelonke ungathintana noma wamukele isivumelwano kunoma yimuphi umuntu, ithimba noma isiphathimandla.
UMkhandlu weZempilo ka Zwelonke ungasungula ikomidi eyodwa noma amabili ukuthi ayeluleke nganoma yiluphi udaba.
UMkhandlu weZempilo ka Zwelonke kumele uholwe nguNgqongqoshe noma lowo amkhethile, futhi uyobe sowubeka izinqubo ezidingekayo ukuqhuba umsebenzi wawo.
I komidi yokwaluleka ngezempilo ku Zwelonke iyamiswa.
Ubuningi babantu abakhonjwe kwisigatshana - 2d buyobekwa ngu Mkhandlu weZempilo ka Zwelonke ngokubonisana nenhlangano ka zwelonke ekhonjwe kwisigaba- 163a soMthethosisekelo.
e Lenze imisebenzi eyejwayelekile ebonwa yi komidi yokwaluleka ngezempilo ku zwelonke njengebalulekile ukuqinisekisa ukuthi izinhloso zalo Mthetho ziyaphumelela.
Ikomidi yokwaluleka ngezempilo kuzwelonke ingase iqalise ikomidi encane eyodwa noma amabili ukuthi ibuze, futhi ibike kwi Komidi nganoma yini ewela kwimisebenzi ye Komidi.
Ikomidi yokwaluleka ngezempilo k zwelonke kumele libeke ukuthi ngobani abazoba kwi komidi encane bese libeka ilungu elizoba ngusihlalo we komidi encane.
Ikomidi yokwaluleka ngezempilo kuzwelonke ingase kuthi noma nini iliqede noma ilibumbe kabusha ikomidi encane ebunjwe ngokwe sigatshana -2.
a Ukwaba konyaka njengoba kufunwa ngumnyango ka zwelonke obhekele ezezimali nochithomali lo mbuso; kanye b Nanoma yikuphi ukuhlela kwa hulumeni njengoba kungase kufunwe yinoma yimuphi umthetho.
U Mqondisi-Jikelele kumele ahlanganise minyaka yonke izinhlelo zezempilo zomnyango kazwelonke kanye nezomnyango wesifundazwe bese ezibeka phambi koMkhandlu weZempilo kaZwelonke ukuthi unike izincomo.
Uhlelo lukazwelonke lweze mpilo kumele luhambelane nnanoma yimuphi umthethomgomo kazwelonke wezempilo obekwe ngokwa lo Mthetho.
UMkhandlu weZempilo kaZwelonke ungabeka isikhathi, iziboniso kanye nendlela yokulungisa izinhlelo zezempilo zika zwelonke kanye nezesi fundazwe.
Umkhandlu wokuxoxisana ngezempilo kuzwelonke uyosungulwa nguNgqongqoshe.
Inhloso yo Mkhandlu woKuxoxisana ngezeMpilo kuZwelonke kuyoba ngukuphakamisa kanye noku gqugquzelela ukuxhumana, ukuxoxisana kanye nokwabelana imininingwane ngezempilo kuzwelonke phakathi kwabameli bo mnyango kazwelonke, amathimba okuxoxisana ezifundazwe akhonjwe kwisigaba- 37 kanye nezinhlangano zika zwelonke ezimisiwe.
Umhlangano wo Mkhandlu wokuXoxisana ngezeMpilo kuZwelonke uyoba khona okungenani kanye eminyakeni emibili.
ngokuhambisana nesigatshana -3, uNgqongqoshe kumele acabange izikhathi nabazokwethamela imihlangano yomKhandlu wokuXoxisana ngeze Mpilo kuZwelonke.
Imisebenzi yomnyango wesifundazwe ibhaliwe ku-Sheduli 2.
Yonke iminyango yesifundazwe ifanele ukusebenza ukuya ngomgomo wezempilo kazwelonke onqunywe ukuya ngalomthetho uma besungula noma besebenza ngezinsiza zezempilo uma umgomo onjalo udingeka ekulinganeni nase kubambisaneni kwezifundazwe noma ubuqotho bohlelo lezempilo lika zwelonke noma ukuhlinzeka izinsiza ngendlela esebenzayo.
e abameli, onelungelo lesikhundla, abathintekayo ekuphatheni uhulumeni wendawo; futhi f nannoma yimuphi umuntu iLungu elifanele loMkhandlu oMkhulu libona alungele, njelungelo lakhe lesikhundla.
Umuntu oshiwo kusigatdshana 2d ufanele aqoke yinhlangano kazwelonke njengoba kushiwo kumibandela yesigaba 163a soMthethosisekelo.
Inani labantu abashiwo kusigatshana 2f lizonqunywa yiKhansela leZempiloleSifundazwe ngokubonisana nenhlangano kazwelonke elotshiwe kusigaba 163a soMthethesisekelo.
IKhansela leSifundazwe LeZempilo lifanele ukusebenza ukweluleka iLungu elifanele leSigungu eSikhulu.
f ukusetshenziswa komgomo kazwelonke wezempilo; futhi g u kwenziwa komsebenzi nanoma yimuphi ozonqunywa yiLungu elifanele leSigungu.
Ngenhloso yokwenza imisebenzi yalo, i-Khansela leSifundazwe leZempilo linga xhumana noma lithole imiqulu kunoma umuphi umuntu, inhlangano kanye nabase magunyeni.
iLungu elifanele loMkhandlu oMkhulu, noma yimuphi umuntu okhethwe nguye, uzoba ngusihlalo ku-Khansela leSifundazwe leZempilo.
Ikhansela leSifundazwe linganquma inqubo efanele ukwenza umsebenzi walo.
I-Komidi leSifundazwe eLeluleka ngeZempilo lizosungulwa.
c abameli, abane gunya lesikhundla, abaneqhaza ekuphatheni uhulumeni wendawo.
Inani labantu abashiwo kusigatshana- 2c lizonqunywa yikomidi leSifundazwe leZempilo ngokubonisana nenhlangano kazwelonke kusigaba-163a soMthethosisekelo.
a ngesivumelwano salo, noma ngokucelwa yi-Khansela leSifundazwe leZempilo, ukuphenya kanye nokubukisisa nanoma yiluphi udaba okumaqondana nezempilo, futhi libike imiphumela yalo kwiKhansela leSifunda leZempilo.
b uma licelwa ukwenza njalo, lenze izincomo kwiKhansela leSifundazwe leZempilo maqondana nanoma yiluphi udaba ngezempilo.
e phecelezi lenze imisebenzi edingekayo ukuya nge-Komidi leSifundazwe eLeluleka ngeZempilo noma amasu ayenzelwe ukusiza ukuqinisekisa ukuthi izinhloso zalomthetho ziyafinyelelwa.
Inhloko yomnyango wesifundazwe ifanele, ngokuvumelana neKhansela leSifundazwe leZempilo banikeze, unyaka nonyaka, uMqondisi oMkhulu amasu, izinhlelo zengcebo yabasebenzi kanye nezempilo zesikhathi esisemtkhathini ukuze kusetshenziswe amandla, ukwenziwa kwemisebenzi we, nokwabiwa kwezinsiza zezempilo kusifundazwe umnyango wesifundazwe.
Amapulani wesifundazwe wezempilo afanele ukuhambelana nanoma yimuphi umgomo kanye nemihlahlandlela ecindezelwe ukuya ngalo Mthetho.
IKhansela leSifundazwe leZempilo linga nquma isikhathi nemihlahlandlela ekulungisweni kwamapulani wesigodi ezempilo abandakanya nendlela abunjwe ngayo.
Inhloko yomnyango weSifundazwe ifanele inikeze amapulani okukhulunywa ngawo kusigatshana-1 ngesikhathi esinqunywe yiKhansela leSifundazwe leZempilo njengoba kubhaliwe kulo Mthetho.
ILungu elifanele leSigungu eSiphakeme kusifundazwe ngasinye liza sungula inhlangano yesifundazwe yokubonisana.
Inhlangano yeSifundazwe yokuBonisana olukhulunywe ngayo kusigatshana -1 izohlangana kungenani kabili eminyakeni emibili.
Ukuya ngesigatshana- 3 iLungu elifanele loMkhandlu oMkhulu lifanele linqume izikhathi zokuhlangana nokwakkhiwa kwenhlangano yesifundazwe yokubonisana.
uhlelo lesigodi lezempilo luyasungulwa ukunikela ngezinsiza zezempilo kusigodi ezisekwe kunollelala yezempilo zomphakathi.
Imingcele yazo zonke izifunda zezempilo kufanele zihambisane nemingcele kamasipala.
iLungu elifanele loMkhandlu oMkhulu, ngokuvumelana nelungu lesingungu esikhulu eliphethe izindaba zika hulumeni wendawo, ngemuva kokubukisisa imibandela ekusigaba-382 nangoku vumelana nelungu lesigungu esikhulu esiphethe izindaba hulumeni wendawo nomasipala abathintekayo angahlukanisa imingcele yezigodi zezempilo: kuphela uma leyo mininingwane yokuhlukaniswa ifanele ukushicilelwa ku-gezethi lesifundiswe.
iLungu elifanele loMkhandlu oMkhulu lingahlukanisa imingcele yezempilo kanye nezigodi ngemuva koku bukisisa imibandela eku sigaba-382 kanye nango kuvemelana kwelungu loMkhandlu oMkhulu eliphethe izindaba zika hulumeni bendawo nomasipala abathintekayo: kuphela uma lokho kuhlukaniswa kufanele kushicilelwe ku-gazethi lesifundazwe.
a Ikhansela likamasipala nomkhadlu dolobha noma umasipala wesifunda uzoba negunya lokuphatha kanye nelomthetho kuzinsiza zikamasipala zezempilo kanti iLungu elifanele loMkhandlu oMkhulu lizoba namagunya okuphatha nawomthetho kuzo zonke ezinye izinsiza.
b iLungu elifanele loMkhandlu oMkhulu ngemuva kokubonisana nelingu lesigungu esikhulu esiphethe izindaba zika hulumani bendawo kanye nekhansela lika masipala womkhandlu dolobha ofanele noma umasipala wesifunda uzosungulwa yi-Khansela leSifunda leZempilo.
Imisebenzi yeKhansela leSifunda leZempilo kuzoba ukuqhubekisa ukubusa ngokubambisene, ukuqinisekisa ukusiza ukuhlela, ukwenza isebelomali, ukuhlinzeka kanye nokuqashwa kwazo zonke izinsiza zezempilo ezithinta izakhamuzi zaleso sigodi sezempilo, kanye nokweluleka iLungu elifanele loMkhandlu oMkhulu, nge-Khansela leSifunda leZempilo, kanye nekhansela lika masipala lomkhandlu dolobha ofanele noma umasipala wesigodi, kunoma yiluphi udaba olumaqondana nezempilo noma izinsiza zezempilo kuleso sigodi sezempilo.
Umthetho weSifundazwe ufanele uhlinzekele noma yimiphi eminye imisebenzi kanye nezinye izindaba ezimaqondana nokusebenza kwamaKhansela weSifundazwe asungulwe ukuya ngesigatshana-1 b.
Umthetho weSifundazwe ufanele uhlinzekele ukuvunyelwa, ngemuva kokubonisana neKhansela leSigodi leZempilo, yiLungu elifanele loMkhandlu oMkhulu kanye nekhansela lika masipala lomkhandlu dolobha noma umasipala wesifunda wezingxenye zesifundazwe kanye nomasipala ngemininingwane yesabelomali kanye nezimpokophelo zemisebenzi zezinsiza zezempilo kuzigodi zezempilo lapho imikhakha kahulumeni womasipala kanye nowesifundazwe izobambisana.
Umthetho weSifundazwe ufanele uhlinzekele izindlela zokuxazulula ukungazwisisani uma isivumelwano phakathi kweLungu elifanele loMkhandlu oMkhulu kanye nekhansela lika masipala kusabelomali kanye naku zimpokophelo zemisebenzi ezilotshwe ku-sigatshana-2 singafinyelelwa esikhathini esibekiwe kanye nokuthatha izinyathelo zokulungisa uma isivumelwano singathobelwa.
ILungu elifanele loMkhandlu oMkhulu kufanele liqinisekise ukuthi isifunda ngasinye sezempilo kanye nesigodi ziphethwe ngendlela ephumelelayo.
Izinsiza zezempilo zikamasipala ezilotshiwe kuMthethosisekelo lapha zichazwa ngokuthi izinsiza zezempilo zendawo.
ILungu elifanele loMkhandlu oMkhulu linga dlulisa noma linikeze umsebenzi wezinye izinsiza zezempilo kumasipala ngesivumelwano kanye nengcebo edingekanyo ukuya ngezigaba se- 156 nama- 238 zoMthethosisekelo.
Isivumelwano esilotshiwe kusigatshana-2 sizo kwaziwa ngokuthi yisivumelwano sensebenzo kanti kufanele sihlinzekele izinsiza ezizonikwezwa ngumasipala, ingcebo leyo ezonikezwa yiLungu elifanele loMkhandlu oMkhulu , amazinga okusebenza azosetshenziswa ukuqapha izinsiza ezinikwezwa ngumasipala kanye nemibandela okuzonqunywa ngayo isivumelwano.
Isifunda nomasipala womkhandlu dolobha ngamunye kufanele, ngomhlaka- 31 Mashi unyaka nonyaka, babhale baphinde bathule kuLungu elifanele loMkhandlu oMkhulu uhlelo lesifunda lezempilo elibhalwe ukuya ngemihlahlandlela kazwelonke.
Umthetho wesifundazwe wezempilo ufanele unikeze imininingwane equkethe kanye nokubonisana futhi nemigudu yokuthola amagunya kwalawo mapulani alotshiwe kusigatshana -1.
Amapulani alotshiwe kusigatshana- 1 kufanele athuthukiswe ukuya ngemigomo kazwelonke kanye neye sifundazwe yezempilo kanti izidingongqangi zohlelo lentuthuko oluhlanganyelwe olwenziwe ukuya ngoMthetho weZimiso zika Masipala, we- 2000 UMthetho wenoyama-32 we- 2000.
Ukufika ngaleso sikhathi isigatshana- 41 sishicilelwa ngokomthetho kugazethi noma isivumelwano sezinga lomsebenzi njengoba silotshiwe kusigatshana - siqedwa, omasipala bazo qhubeka ukuhlinzeka, ngengcebo abanayo, izinsiza zezempilo lezo ababe zihlinzeka kunyaka ongaphambi kwaloyo wokuqala ukusebenza kwaloMthetho.
a hlukanisa zonke izindawo zezempilo kuzigaba ezifanele; futhi b kuzindaba zezibhedlela ezinkulu anqume, ukusungulwa kwamabhodi wezibhedlela kanye nezindlela zokuphatha kwalezo zibhedlela ezinkulu.
UMqondisi oMkhulu uzoba namandla okuphenya nanoma yiluphi udaba maqondana nesicelo sesitifikethi sesidingo futhi acele olunye ulwazi ngendlela abona kudingeka ngayo ukuze enze isinqumo kusicele esithile.
UMqondisi oMkhulu angadlulisela amandla okuthatha izinqumo nokuphenya izicelo maqondana nezitifiketi zesidingo kubantu abona bafanele.
Umuntu ongaphathekanga kahle ngesinqumo sika Mqondisi oMkhulu ukuya ngesigaba- 45, ngaphambi kwezinsuku eziyisikhombisa emuva kokuthi aziswe ngesinqumo esinjalo, faka isikhalo ngokubhala kuNgqongqoshe ngesinqumo ngendlela enqunyiwe.
Isikhathi sokusebenza kwesitifiketi sesidingo sizoba isikhathi esinqunyiwe esifushane neside, nje uma isikhathi eside singadluli iminyaka eyi-10.
d noma yiluphi olunye udaba olumaqondana nokunikezwa kwesitifiketi sesidingo, kanye nokuhlolwa nokuphathwa kwezindawo zezempilo.
Ihhovisi lokuZibandakanya naMazinga lizo hlola zonke izindawo zezempilo kungenani kanye ngonyaka ukuqinisekisa ukuzibandakanya naloMthetho, kodwa ungenza ukuhlolwa okwazisiwe noma okungaziswanga kundawo yezempilo nanganoma isiphi isikhathi.
Ihhovisi lokuZibandakanya naMazinga linga layela ukuvalwa ngokuphelele noma ingxenye yendawo yezempilo uma isitifiketi sesidingo singa nikezwanga leyo ndawo yezempilo ngaphambi kokuthi imisebenzi ekhona kusigaba-45 yenziwe.
imithetho yokwakha; noma iv imibandela yanoma imuphi umthetho; noma b ohlinzeka unakekelo lezempilo ozibandakanya nendawo yezempilo abamba iqhaza kubhizinisi elinqunyiwe kanye nemisebenzi yezinsiza zezempilo athole ukukhokhelwa okngamukeleki njengoba kunqunyiwe.
zindlela ezihlukile zokwelashwa; futhi iii zigaba ezahlukile zezibhedlela; futhi d ngokubonisana noSikhwama ofaanele, nquma ingxenye yoqoqomali olwenziwe yisibhedlela esithile olufanele lusale kuleso sibhedlela; nokuthi lezo zimali kufanele zisetshenziswe kanjani.
Uma kunqunywa isheduli yezimali ezikhokhwanyo, imali yensiza ethile angeke ihluke kulabo basebenzisi abangahlali kuleso sifundazwe.
Kunganakiwe imibandela ekusigatshana-2, leso sifundazwe umhlali waso asebenzisa izinsiza zesinye isifundazwe kufanele sikhokhele leso sifundazwe ngezinsiza zezempilo ezinikezwe abahlali abanjalo ngendlela enqunywe nguNgqongqoshe ngokubonisana noSikhwama ofanele.
UNgqongqoshe ufanele aqoke ibhodi lesibhedlela kusibhedlela ngasinye esikhulu noma iqembu lezibhedlela ezinkulu.
Imisebenzi yamabhodi ezibhedlela azoba ngendlela enqunyiwe.
Ilungu elifanele loMkhandlu oMkhulu afanele ukuqoka amabhodi wezibhedlela kusibhedlela ngasinye noma iqembu lezibhedlela kuleso sifundazwe, ngaphandle kwezibhedlela ezinkulu.
d ummeli oqhamuka emphakathini ohlinzekwa yisibhedlela, kufakelelwa namaqembu amela abasebenzisi; futhi e abameli babasebenzi nabaphathi kuphela nje uma bengenawo amandla wokuvota.
Amabhodi njengoba kulotshiwe kuzigatshana- 4 ne- 6 anga fakelela abantu abanobungcwethi obufana nokuPhathwa kwamabuku, ukuphathwa kwezimali, ukuphathwa kwabasebenzi, ukuphathwa kolwazi kanye nezindaba zomthetho.
Amalungu webhodi lesibhedlela azoqokwa isikhathi seminyaka emithathu, kanti uNgqongqoshe, kuzibhedlela ezinkulu, noma iLungu elifanele loMkhandlu oMkhulu, kwezinye izibhedlela, angabasusa afake abanye ngesizathu esizwakalayo.
Umthetho wesifundazwe uzohlinzekela ukusungulwa kwekomidi lomtholampilo noma ikomidi leqembu lemitholampilo kanye namasenta ezempilo omphakathi ngendlela kungakhona, kusifundazwe.
c inhloko yomtholampilo noma isikhungo sezempilo; kanye d nanoma yimuphi omunye umuntu oqokwe yiLungu elifanele loMkhandlu oMkhulu.
Imisebenzi yamakomidi izonqunywa.
a amazinga kanye nezidingongqangi zokunikeza izinsiza zezempilo kwezinye izindawo ngaphandle kwezindawo zezempilo, kufakelelwa izikole kane nezinye izindawo zomphakathi; futhi b ukuhlwayiswa ngokuhluleka ukuzibandakanya namazinga kanye nezidingongqangi ezinjalo.
Umthetho wesifundazwe wezempilo ufanele uhlinzekele izinsiza zezempilo ekufanele zinikezwe kuzindawo zezempilo ngaphandle kwezibhedlela kuleso sifundazwe.
UNgqongqoshe anga, ukuya ngemibandela yanoma yimuphi umthetho, nquma imibandela ekungenziwa ngayo ukusoka yizikole zamasiko zokuthwasisa ukuya ngezidingo zempilo kanye nempilo yabantu abaya kulezo zikole.
UNgqongqoshe, ukuya ngemibandela yanoma yimuphi umthetho, anganquma imibandela emaqondana nezindlela zezempilo ngokwamasiko ukubekelela ezempilo kanye nempilo yabantu absebenzisa lezo zindlela.
Ukuya ngoloMthetho, umsebenzisi uzoba nelungelo lokuya kundawo yezempilo yakahulumeni ngenhloso yokuthola izinsiza zezempilo ukuya ngemibandela ezonqunywa nguNgqongqoshe noma iLungu elifanele loMkhandlu oMkhulu.
Uma indawo yezempilo yaka hulumeni ingakwazi ukuhlinzeka ukwelashwa okudingekayo noma unakekelo, umsebenzisi ufanele ukuthi amukiswe kundawo efanele yezempilo yaka hulumeni ngendlela nangemibandela ezonqunywa nguNgqongqoshe noma iLungu elifanele loMkhandlu oMkhulu.
UNgqongqoshe ufanele anqume izindlela ezizokwazi ukusiza ubudlelwane phakathi kwezindawo zezempilo ezizimele kanye nezika hulumeni ekuhlinzekeni izinsiza zezempilo.
Umnyango kazwelonke kanye neminyango yezifundazwe, izifunda kanye nomasipala bangenza isivumelwano sekontilaki noma amanye amalungiselelo nalabo abazimele, izindawo zezempilo ezizimele kanye nezinhlangano okungezona zika hulumeni ukuze kufinyelelwe izinhloso zaloMthetho.
Amalungiselelo aqukethwe kusigatshana-2 angavumela ukusetshenziswa kwezindawo zezempilo zika hulumeni wumkhakha wezempilo ozimele ukuya ngemibandela yoMthetho wokuPhatha Izimali zikaHulumeni PFMA Umthetho weno- 1 we- 1999, kanye nomthetho ofanele kamasipala wokuphatha izimali, ukuya ngesimo.
Zonke izindawo zezempilo zifanele zizibandakanye nezidingongqangi zesimo sobuhle namzinga njengoba anqunywe nguNgqongqoshe ngokubonisana neKhansela leZempilo lika Zwelonke.
Izidingongqangi zesimo sobuhle kanye namazinga aqukethwe kusigatshana -1 angaqondisa ku, kodwa angagcini lapho, abssebenzi, izinto zokusebenza, impilo, ukuphepha kanye nezinsiza ezikhokhelekayo.
Ihhovisi lokuZibandakanya naMazinga kanye neHhovisi lokuHlola Izindawo zeZempilokufanele ziqaphe futhi ziphoqelele ukuzibandakanya nezidingongqangi kanye namazinga aqukethwe kusigatshana- 1.
Ikhansela lezeMpilo likaZwelonke kufanele lisungule umthethomgomo, nezindlela ezizolandelwa, zokuqapha, ukunikezela, ukusabalalisa, ukuthuthukisa nokusetshenziswa kwezidingongqangi zabasebenzi kuhlelo lukazwelonke lwezempilo.
Ungqongqoshe kanye neKhansela lezeMpilo likaZwelonke, kufanele banqume izindlela ezizolandelwa ukuze iminyango yezifunda namakhansela ezempilo ezifunda akwazi ukuqalisa izinhlelo zokulinganiswa kokusatshalaliswa kwabethuli bosizo lwezempilo.
Sekusungulwe Inkundla yoMthetho yaMakhansela eProfeshini lezeMpilo lapho amakhansela asemthethweni eprofeshini lezempilo ezomelwa khona.
b omele umphakathi, okhethwe kwelinye lamakhansela emithetho yeprofeshini lezempilo njengoba kuphawulwe kusigatshana-1 ngenhla; kanye c nomuntu ozoba ngusihlalo weNkundla yeMithetho yaMakhansela eProfeshini lezeMpilo.
l ukwenza imisebenzi nayinoma ngeyiphi emiselwe.
b ukusungula ikomidi elizoleluleka kunoma yiluphi udaba.
Amalunga eNkundla yeMithetho yeProfeshini lezeMpilo ayoba ngosihlalo bamakhansela emithetho yeprofeshini lezempilo, kanye nabaphathi hhovisi, onobhala abakhulu noma ngabaphathi hhovisi abakhulu bamakhansela emithetho yeprofeshini lezempilo.
Izinqumo zeNkundla ziyothathwa ngokulandela okubili esithathwini leningi lamalunga okhetho abakhona, uma kwenzeka inani labavoti lilingane nhlangothi zombili, ivoti likasihlalo weNkundla yilona eliyolandelwa.
Inkundla yoMthetho waMakhansela eProfeshini lezeMpilo liyonquma imithetho yenqubo yomhlangano.
Amalunga eNkundla yeMithetho yeProfeshini lezeMpilo angavumelana ngomuntu oyedwa noma abaningi abaqashwe yikhansela lemithetho yeprofeshini lezempilo nomangamaningana amelwe kwiNkindla ukuba abe ngunobhala weNkundla.
Izimali zeNkundla yeMithetho yeProfeshini lezeMpilo ziyovelwa emalini ekhokhwa ngamakhansela eprofeshini lezempilo.
Inkundla yoMthetho waMakhansela eProfeshini lezeMpilo lizohlangana okungenani kathathu ngonyaka.
Ungqongqoshe angasungula izizinda zemfundo yezempilo, nanoma yimaphi amakomidi anokukwenza lokhu, uma yena ekubona kunesidingo ukuba zenze lowo msebenzi omiselwe zona.
e kumiswe izindlela ezingukhuqulelangoqo zokuheha nokugcinwa kwabasebenzi bezempilo kuhlelo lwezempilo lukazwelonke; kuphinde f kumiswe izimo lapho abasebenzi bezempilo, nabethuli bosizo lwezempilo bengahehwa khona emazweni angaphandle ukuze baqeshwe noma bethule izinsiza zezempilo, lapha eRephabhuliki yaseNingizimu Afrika.
Ukusungulwa kohlelo lukazwelonke lokuthathwa kwegazi.
Ubunjalo bohlelo lukazwelonke lokuthathwa kwegazi buyochazwa yimithetho kaNgqongqoshe.
Uhlelo lukazwelonke lokuthathwa kwegazi luyoba ngolungazenzeli inzuzo.
Ukusebenza kohlelo lukazwelonke lokuthathwa kwegazi kuyohambelana nemithethomgomo yezempilo kazwelonke.
Uhlelo lukazwelonke lokuthathwa kwegazi lungasungula izimpiko kwizifunda ezizokwazi ukuziphatha ngokulayelwa yiloluhlelo.
Ngale kokuphawulwe kwisigatshana-4 ngenhla, ukuphathwa okukhulu kohlelo lwesifunda lokuthathwa kwegazi kuyoba sezandleni zohlelo lukazwelonke lokuthathwa kwegazi.
Akukho namunye umuntu ngaphandle kohlelo lokuthathwa kwegazi lukazwelonke ongethula uhlelo lokuthathwa kwegazi noma ukubalwa kwalo lapha kuRepublic yaseNingizimu Afrika.
Uhlelo lokuzwelonke lokuthathwa kwegazi nalabo elisebenzisana nabo yibona abayokwenza umsebenzi wokuthathwa nokubalwa kwegazi ngokusebenzisa ilayisense abayinikwe nguMphathi omkhulu wohlelo lukazwelonke lokuthathwa kwegazi.
Uhlelo lukazwelonke lokuthathwa kwegazi luyokwenza umsebenzi walo njengoba kumiswe nguNgqongqoshe.
Noma yimuphi umuntu oyokwephula umthetho njengoba ibekiwe kwisigatshana 7 ngenhla uyobe enza icala kanti uyobhekana nokuboshwa noma nenhlawulo, noma kokubili, njengoba kumiselwe.
b ukuthola noma ukusebenzisa amathishu avela ngaphandle noma akhishwe emizimbeni yabantu abaphilayo noma abangasekho ukuze kwenziwe noma yikuphi okuphawulwe kwisigaba -75 noma -67 ngokudingakalayo.
Ungqongqoshe angabeka izimo kwizizinda ezigunyaziwe noma ahlule noma ahoxise izimo ezibekiwe.
a kuhambelana nezimo ezimisiwe; kanti b kukhona imvume ebhalwe phansi enikezwe ngendlela emisiweyo.
Umuntu angasebenzisa amathishu, igazi, okuphuma egazini, noma ama-gametes akhishwe noma asuswe kumuntu ophilayo uma kwenzelwa izidingo zezempilo noma ezamazinyo njengoba kubekiwe kulesi Sahluko.
a amathishu, igazi noma ngama-gametes omuntu okhubazeke ngokwenqondo ngokuchazwe uMthetho wokugcinwa kwenqondo we-2002, Umthetho weno-.
d amathishu esizalo, awengane engakazalwa, amaseli omsuka womuntu nawentambo yenkaba, ngaphandle kwalawo enkaba esingaphandle, ngale kokuvunyelwa nguNgqongqoshe noma ngokwezimo ezivunywe nguye.
Ngale kwezinto eziphikisana nalo Mthetho, noma ngomuphi omunye, akukho namunye umuntu ongazisebenzisela izinto ezihambelana nofuzo lomuntu, ama-gametes, amazygotes noma umbungu wesizalo, noma abandakanyeke kwizenzo ezithinta lokhu ngenhloso yokuphindaphinda ufuzo lwabantu.
UNgqongqoshe ngaphansi kwezinye izimo, angavumela ukusetshenziswa ngokwelapha ukuphindaphinda ufuzo kusetshenziswa amaseli omuntu omdala noma intambo yenkaba, uma nje kukhona imvume ebhaliwe.
Akukho muntu ongathatha kwamanye amazwe noma ahwebele amazwe angaphandle amagametes, ama-zygotes noma umbungu wesizalo somuntu ngaphandle kokuthola imvume kuNgqongqoshe.
Ungqongqoshe angavumela ucwaningo lwamaseli nama-zygotes angevile emalangeni angu-14 ayishumi nane ngokunika imvume ebhaliwe, uma ngabe lolo cwaningo luzobhalwa kumarekhodi kanti nemvume yokwenza lokhu itholakele kulowo oyobe enikela ngaleso sitho somzimba ukuze kutholwe lawo maseli noma ama-zygotes.
Noma yimuphi umuntu ophula okushiwo lapha kulesi sigaba uyobe enza icala kanti kuyofanele ahlawule noma avalelwe, noma kokubili njengoba kubekiwe.
a kwasesibhedlela, noma kwisizinda esigunyazwe ukwenza lokho; kanti b nangokuthola imvume ebhaliwe ngudokotela ophethe lolophiko lwekliniki kuleso sibhedlela, noma isizinda esigunyaziwe noma yimuphi udokotela ovunyelwe ngumphathi lowo, noma lapho ophethe engekho, udokotela ogunyazwe ngumuntu ophethe kuleso sibhedlela noma kuleso sizinda.
Udokotela chazwe kwisigatshana- 1 b ngenhla akanakho ukwenza lokhu kufakelwa uma kunguye ogunyaze lowo msebenzi ngokulandela okushiwo kuleso -sigatshana.
Ngudokotela obhalisiwe kuphela ongakhipha amathishu, noma asebenzise, Noma aawafakele kumuntu ophilayo, ngokulandela okushiwo kulesi Sahluko.
Ngokomthetho wezemithi obekiwe emthethweni wemithi nokuphatha ukudetshenziswa kwezidakamizwa, we-1965 umthetho weno-101 we-1965, ngudokotela, noma ngumuntu osebenza ngaphansi kwakhe noma ngothunywe nguyena, ongaphatha igazi noma okuphuma kulo noma alawule ukunikwa kwegazi nokuphuma kulo kumuntu ophilayo, ngokulandela okushiwo kulesi Sahluko.
b ngumuntu noma yisizinda esiphawulwe kwizigaba - 74 no-75, noma isizinda noma ngumuntu ogunyaziwe ongamukela imali yokuthengiswa nokutholakala kwegazi kumazwe angaphandle.
Imali ekhokhwayo ngokwesigatshana- 1 akufanele yedlule leyo eyanele izindleko ukuthenga nokuthengiswa noma nokutholakala kwamathishu noma ama-gametes adingakalayo.
Lokho okushiwo kulesi sigaba akuvimbeli umethuli wosizo lwezempilo obhaliswe nekhansela leprofeshini lezempilo elisemthethweni ukuba akhokhelwe ngomsebenzi awenzile kunoma yimuphi umuntu.
Kuyicala ukuba umuntu othe wanikela ngamathishu, ama-gamethi noma ngegazi ukwamukela imali noma ngoluphi uhlobo lesiphiwo ngalokho kunikela kwakhe, ngaphandle kokunxeshezelwa ngezindleko azithole ekuzo ukuze anikezele ngegazi.
Izitho zomzimba ezitholakale kumuntu ongasekho ukuze zifakelwe komunye umuntu, kwelashwe ngazo noma kufundiswe ngazo noma kwenziwe ucwaningo ngazo zingasetshenziswa kuphela njengoba kubekiwe.
Kuyicala ukukhokhisa imali ngokunikezela izitho zomzimba.
a anganikela ngomzimba wakhe noma ngamathishu athile, ukuba asetshenziswe lapho engasekho ngokulandela lokho okubekiwe kulo Mthetho; noma b anike imvume yokuhlolwa kwesidumbu sakhe kulandelwa okubekiwe kulo mthetho; kanti futhi c akhethe isizinda noma umuntu okuzoba nguyena ozozuza ngezitho anikele ngazo njengoba kubekiwe kusigaba- 751.
a Uma engekho oqokelwe ukuba anikezelwe izitho zomzimba ngokulandela isigatshana 1 c , lokho kunikezelwa akunakusetshenziswa.
b Isigatshana- 1 c asisebenzi lapho ukunikezelwa kwesitho Kulandelwa isigaba -73 1 kanti nozozuza ngaleso sitho kufanele kube kulandelwe isigaba -742.
Lapho kungekho ukunikezelwa kwesitho ngokulandela isigatshana -1a noma kukhona ozwakalise ukuphikisa leso senzo, owakwakhe, umlingani, ingane engumondli, umzali, omele umzali, ngumnakwabo noma ngudade walowo muntu, njengoba kubekiwe, ngemuva kokushona kwalowo muntu.
a akukho namunye wabantu abaphawulwe kusigatshana-3 ongatholakala; kanti b Umphathi omkhulu, noma ngomunye umuntu ogunyazwe nguyena, noma umphathi wehhovisi elithe lagunyazwa, egculisekile ngokuthi zonke izinyathelo okufanele zithathwe zenziwe ukuze kutholakale labo bantu.
Umuntu angakhipha noma abe izitho ngokulandela isigaba- 721 njengoba uNgqongqoshe ebekile.
Isitho singeze safakelwa umuntu ongesona isakhamuzi noma umhlali osemthethweni lapha eRephabhuliki yaseNingizimu Afrika ngaphandle kwemvume evela kuNgqongqoshe.
a izinto ezingabhekwa, ukuze kwamukeleke iznto zokukhipha izitho kanti b izindlela ezizolandelwa ukuze kusetshenziswe leyo mvume.
Okushiwo yilo Mthetho akwenzi, ukulungiswa kwesidumbu, ukuze songiwe noma ngabe lokho kubandakanya ukudonswa kwegazi nokubuyiselwa kwalo nngokugcinwa, noma ngokuvuselela ukukhubazeka nokuhlinzwa kabi kwesidumbu ngaphambi kokungcwatshwa ukuba kube semthethweni.
Umnikeli angavimbela ukunikela, noma ukukhishwa kwesitho ngendlela efanayo naleyo okwenziwa ngayo ukufaka isivumelwano sokunikela ngesitho, noma kwenziwe ngencwadi yefa omunye umqulu obhaliwe, noma ukumoshwa kwencwadi yefa ngenhloso.
c udokotela ophethe esaibhedlela noma waleso sizinda esigunyaziwe emakhazeni noma ngomuphi udokotela osemthethweni ebhala incwadi egunyaza lokho kuhlolwa, noma e lapho kungekho dokotela ophethe, lowo okhethwe ukuba aphathe leso sibhedlela, noma isizinda leso, anganika imvume ngokubhala incwadi.
a Lapho isizinda noma umuntu efake isicelo samathishu ukuze kufezeke izinjongo zokubhalwe kusigaba -751, uNgqongqoshe angavumela lokho ngokubhala ncwadi emngunyaza ukuthola lawo mathishu kudokotela ochazwe kusigatsgana- 3 noma kwisizinda 74.
b Akhukho nokukodwa kokubhalwe kulo Mthetho okuvimbela umuntu noma isizinda esithile kuba sithole amathishu ngokoMthetho kaZwelonke waMagugu we--1999 uMthetho weno- 25 we- 1999 ukuze kufezeke izinjongo zawo lo Mthetho.
Lapho uNgqongqoshe enikeza isigunyazo salokhu ngokulandela isigatshana -1a, anganakho ukuthi abeke imibandela okungasetshenziswa phansi kwayo lawo mathishu.
Udokotela ophethe esibhedlela noma isizinda noma amakhaza noma nayinoma Ngomuphi udokotela ounyazwe nguye noma lapho kungekho dokotela ophethe, umuntu ogunyazwe ngopethe isibhedlela noma isizinda leso anganikeza imvume ebhalwe phansi elandela isigaba -75 noma isizindaleso esifaka isicelo sokuba sisuse amathishu athile esidunjini esithintekayo ngaphambi kokuba sincwatshwe.
angakhipha noma avumele ukukhishwa kwamathishu emzimbeni njengoha kubekiwe kumthetho okusigatshana- kanti awanikezele kulowo muntu onegunya.
a akagculisekile ngokuthi ukukhishwa kwamathishu kunganomthelela kwimiphumela yokuhlolwa; noma b uma ngesikhathi sokuhlolwa, kuba khona isizathu esimenza akholwe ukuthi leso sidumbu noma amathishu kunikelwe ngawo noma ukukhishwa kwawo kuzophikisana nemilayelo enikwe ngongasekho esaphila.
Isigatshana -4 asivimbeli ukukhishwa kwamehlo noma amathishu amehlo esidunjini yisikhungo sokongiwa kwamehlo.
UNgqongqoshe nelunga lekhabhinethi elimele izimali, bangashaya imithetho mayelana nokukhokhwa kwemali yomphakathi kubantu noma izizinda eziqokelela, zigcine, zisapulaye, zithenge noma zithengise amathishu omuntu, igazi, okuphuma egazini namagametes kwamanye amazwe.
UNgqongqoshe angathi lapho ebona kufanelekile noma ngokwezimo afake inothisi kwiGazethi noma ngokuthumela incwadi ngeposi noma ngomuntu, ekhulula lowo muntu kunanoma yimiphi imithetho ebekwe ngaphansi kwalesi sigaba kanti anganakho futhi ukubuyisela emuva leyo nothisi yokukhulula ngendlela efanayo.
Unngqongqoshe uyosungula Ikomidi likaZwelonke loCwaningo lweZempilo ngemuva kokubonisana neKhansela likaZwelonke lezeMpilo.
Ikomidi likaZwelonke loCwaningo lwezeMpilo liyoba nabantu abakhethwe nguNgqongqoshe esebonisene neKhansela likaZwelonke lezeMpilo.
c ukusungulwa nokuqaliswa kwamasu angukhuqulelangoqo ocwaningo lwezempilo; kanye d ukukhokhelwa kwezenzeko zocwaningo lwabaphathi bezempilo yomphakathi.
b inqubo yokubekwa nokuphelelwa ngumsebenzi kwabantu abaphawulwe kwisigatshana- 2 kanye nukulindeleke kubo, izimo zomsebenzi, amaholo, nemali yezibonelelo.
c ukuba khona kwezidingongqangizabantu nezizinda zokuqalisa ukungenelela, eziseduze nalowo mphakathi othintekile; kanye d nezidingo zezempilo zomphakathi.
Ngale kwezinto eziphawulwe kweminye imithetho, ucwaningo ngabantu lungenziwa kuphela kulandelwa ukunquma kukaNgqongqoshe, nencwadi ebonisa ukuvuma kwalowo ozocwaningwa, esetsheliwe ngezinto ezizosetshenziswa kanye nemithelela ezinganakho empilweni yakhe, kanti nalapho ucwaningo lubandakanya umuntu esengaphansi kwabazali, kulandelwe umthetho ofanele.
IKhansela likaZwelonke loCwaningo lwezeMpilo lokuZiphatha lisungulwe.
UNgqongqoshe esebenzisana neKhansela likaZwelonke lezeMpilo, uzobeka amalunga eKhansela likaZwelonke loCwaningo lwezeMpilo lokuZiphatha kulolohlu labakhethiwe ashicilele uhla lwababekiwe kwiGazethi.
g ukunika izeluleko kwiminyango kazwelonke neyezifunda ngokuziphatha; kanye h nezinye izinhlelo ezingadingeka ukugcina nokuthuthukisa ukuziphatha okuyikho ngesikhathi socwaningo.
Izizinda zocwaningo, ngabameli bezempilo kanye nezikhungo zezempilo lapho ucwaningo lwenziwa khona, zizosungula noma zikwazi ukusebenzisa lama komidi ocwanigo lwezempilo ngokuziphatha, ezizobhaliswa neKhansela likaZwelonke loCwaningo lwezeMpilo ngokuZiphatha.
a ukubuyekeza iziphakamiso nokufanele kulandelwe ukuqinisekisa ukuthi ucwaningo olwenziwayo luzothuthukisa impilo, lubenegalelo ekuvimbeleni kokwanda kwezifo ezithathelanayo nezingathathelani noma ukukhubazeka noma ukutholakala kwamakhambi okwelapha zona lezi zifo; kanye b nokunikezelwa kwemvume lapho iziphakamiso nokufanele kulandelwe ngesikhathi socwaningo kuhambisana nomthetho wokulinganisa wokuziphatha wekomidi locwaningo lwezempilo ngokuziphatha.
Ilunga elifanele leKhansela eliKhulu lesifunda ngasinye lizosungula ikomidi lesifunda sakhe imisebenzi yalo ezobandakanya ukusungula, ukugcina, ukugqugquzela nokuqaliswa kwesistimu yolwazi yezempilo ephawulwe kusigaba -85 kwisifunda ukuze kusungulwe isistimu yolwazi lwezempilo kazwelonke olunzulu noluqoqelwe ndawonye.
Amakhansela ezempilo esifunda, nomasipala abethula izinhlelo zezempilo kufanele zisungule zigcine isistimu yolwazi njengengxenye yesistimu yolwazi kazwelonke ephawulwe kusigaba - 85 mayelana nezindaba ababhekane nazo.
Kusifunda ngasinye ilunga leKhansela eliphethe kufanele lisungule abahloli bezizinda zezempilo, umsebenzi wabo kungukuqapha ubheke ukuthi leso sizinda siyayilandela yini imithetho njengoba kulindelekile kuwo lo Mthetho.
Laba Bahloli bezizinda zezempilo kufanele bethule mbiko kane ngonyaka ngokwenzekayo kulelo lunga elifanele leKhansela elikhulu, nalo okumele lethule umbiko wonyaka kuNgqongqoshe.
m ukuhlola isizinda sezempilo noma abameli ukuze kubhekwe izinga lokulandelwa izitandathi ezimisiwe nezimo ngokwezetifiketi.
n ukuthuma abahloli bezempilo noma bathunywa ukuba bahlole izizinda zezempilo, ukuze kuphenywe izikhalazo, ukusolwa maqondana nokubhekwa kwezitandathi zezempilo nokwenza umbiko oya kuMphathi omkhulu ngokutholakale ngesikhathi sokuhlolwa.
a UNgqongqoshe angabeka umuntu okhona kumnyango kazwelonke ukuba ngummeli wezempilo maqondana nemisebenzi kazwelonke.
b ilunga elifanele leKhansela elikhulu linganakho ukubeka noma ngubani okhona kumnyango wesifunda,.noma kuKhansela lesifunda likazwelonke ukuba abesehhovisi lezempilo elibhekene nemisebenzi yesifunda.
Ukubekwa ngokulandela isigatshana - 1a noma b kunga ngokwejwayelekile noma okuqondene nokuthile.
Ilunga elifanele leKhansela elikhulu lingacela kuKhomishani kaZwelonke wezokuphepha ukuba likhethe omunye wamaphoyisa ukuba aphathe umsebenzi wommeli wezempilo.
Umqulu okhishwe nguNgqongqoshe noma ilunga elifanele leKhansela elikhulu eliqinisekisa ukuthi lowo muntu ngempela uqokiwe njengomele ezempilo ingubufakazi balokho kukhethwa.
Omele ezempilo obekwe ngokulandela isigaba- 91 kufanele aqaphe futhi aqinisekise ukuthotshelwa kwalo Mthetho.
Lowo omele ezempilo kufanele enze umsebenzi wokuhlola ngenjongo yokwenza imisebenzi ekusigaba - 92 ngokwenqubo echazwe kuzigaba- 94, 95, 96, kanye nesigaba- 97.
c ukuhlolwa kwayinoma yimaphi amadokyumenti okudingeka umuntu awagcine ngokomthetho noma ahambelana nokugcinwa nokuthuthukisa impilo yompakathi noma isimo semvelo noma izinto ezinobungozi empilweni yomphakathi nesimo semvelo; kanye d nokuthatha amasampula ayinoma yiluphi uketshezi olungasiza ngesikhathi kuhlolwa.
b kanti abuyisele lokho akususile ngemva nje kokuqeda kwakhe ukukusebenzisa lokho athe wakususa.
Lapho omele ezempilo ebona ngokungangabazi ukuthi kukhona izimo ezibonakalisa ukwephulwa kwelungelo elikusigaba - 24a soMthethosisekelo noma esenza kubekhona ukukhinyabezeka komoya okuyingozi empilweni noma usinakho ukuthi siphathe kabi impilo, omele ezempilo kufanele aphenye leso simo, uma uphenyo luveza ukuba khona kwaleso simo, kufanele athole ukuthi umuntu noma abantu abathintekayo kulokhu bangobani.
Omele ezempilo anganakho ukuthi abhale isexwayiso sokulandela okushiwo esigunyaza lowo muntu ochazwe kusigaba- 1 ukuba alungise leso simo.
Umuntu onikwe incwadi emgunyaza ukuba alungise isimo sendawo ahlala kuyo ngokwesigatshana -1 noma- 2, anganakho ukufaka isikhalo ezinsukwini ezingu-14 ethole incwadi, emyangweni wesifunda.
Omele ezempilo ophethe iwaranti ephuma kumantshi angangena ahlole ibhizinisi noma indawo yokuhlala ukuze athole ukuthi kuyalandelwa okushiwo yilo Mthetho.
Omele ezempilo kufanele lapho engena endaweni azoyihlola azazise ngokuveza isitifiketi esikhishwe ngaphansi kwesigaba - 91 ngenhla, kanye newaranti ngaphansi kwesigatshana - 1 ngenhla.
b noma eekukhathaleleni impilo yomphakathi, kubalulekile ukuthola ulwazi obelungetholakale ngaphandle kokungena kuleyo ndawo.
Omele ezempilo obekwe ngaphansi kwalo Mthetho unegunya lokungena ibhizinisi noma indawo ukuba ahlole ngokulandela lo Mthetho ngaphandle kwewaranti lapho kunesizathu esingephikiswe sokuthi indawo leyo inobungozi empilweni yomphakathi kanti idinga ukulungiswa noma kuthathwe amanyathelo okuvimbela lebo bungozi.
Omele ezempilo ongenayo iwaranti angangena ahlole ibhizinisi, noma indawo yokuhlala, ngokuvunyelwa ngumnini ndawo noma ngumnini bhizinisi.
Omele ezempilo kufanele lapho engena akhiphe isitifiketi esikhishwe ngokwesigaba 91 ngenhla noma ngesigunyaziso sokuhlola.
Ngale kokuvunyelwa ukungena ngokwesigatshana- 2, omele ezempilo angangena endaweni ngaphandle kwewaranti lapho kunenothisi yokuthotshelwa esikhishwe ngaphansi kwalo Mthetho, ngenjongo yokubona ukuthi leyonothisi ilandelwe na.
Ngesikhathi sokuhlolwa kwendawo omele ezempilo angaphelezelwa ngutolika noma ngomunye umuntu ongadingeka ukuba asize ngesikhathi sokuhlolwa, noma kokubili.
Omele ezempilo othola ukuthi kukhona okushiwo kulomthetho okungazange kulandelwe angakhipha inothisi lokuthotshelwa kwalo Mthetho linikezwe umnini ndawo noma ophethe.
Omele ezempilo othe wagculiseka ngokuthi umnini ndawo ulandele okushiwo ngamanothisi angakhipha isitifiketi esibonisa ukuthi umthetho uthotshelwe.
Inothisi lokuthobela umthetho lihlala limile kuze kube yisikhathi sokukhishwa kwesitifiketi.
i enokwenza nokushiwo yilo Mthetho; noma ii esebenzisa amandla anikezwe wona yilo Mthetho.
i uma ukuveza lololwazi ludingwa yinkantolo; noma ii ukuvezwa kuhambelana nokushiwo yinayimuphi umthetho.
a khetha noma yiluphi uhlelo olushicilelwe, ingqubo, indlela yokwenza noma izinga elithathwa line gunya kumsebenzi othile; futhi b Acele yinoma yimuphi umuntu noma iyiphi inhlangano ukuhambisana nalelohlelo olukhethiwe, ingqubo, indlela yokwenza noma izinga.
UNgqongqoshe ofanele enze isaziso sokuphawula ku-Gazette kunoma yimuphi umthetho ophakanyisiwe kungenani izinyanga izithathu ngaphambi kokuthi usetshenziswe.
Ukusungulwa kwamakomidi nokweluleka kanye namakomidi omsebenzi othile noma iyiphi inhlangano esungulwa ngaphansi kwamibandela yalomthetho.
UNgqongqoshe, ngokuvumelana neKhansela leZempilo likaZwelonke, bangaqoka amakomidi wokweluleka noma wemisebenzi ethile ngenhloso yokufinyelela izimpokophelo zaloMthetho.
c nanoma yiluphi udaba maqondana nekomidi lokweluleka noma lemisebenzi ethile.
Ukuya ngoMthetho wokuPhatha iZimali zika Hulumeni (PFMA) (uMthetho weno-.
i noma yimuphi umuntu osebenzela uHulumeni; futhi ii noma yimuphi umuntu ibhodi noma umkkhandlu osungulwe ukuya ngalomthetho; futhi b Ilungu elifanele leSigungu esiPhakene, ngokubhala, angadlulisela noma yiliphi igunya elithwese lelo lungu yiloMthetho, uNgqongqoshe, noma yimuphi omunye umthetho, kunoma yimuphi umuntu noma umkhandlu olotshiwe kusigatshana- 1ai noma ii; noma c Inhloko yomnyango wesifundazwe anganikeza, ngokubhala, noma yiliphi igunya elethweswe yena ukuya ngalomthetho, kusiphathimandla esisebenza kuloyo mnyango wesifundazwe.
UMthetho weCala lika Hulumeni we-1957 UMthetho weno-. 20 we-1957 uyasebenza, ngoshintsho oludingwa yilokho okuqukethwe, kumkhandlu ngamunye osunguliwe ukuya ngolomthetho, yize kuloyo Mthetho kuqondiswa ku-"Ngqongqoshe woMnyango ofanele" kufanele uhunyushwe njengokuthi usihlalo noma inhloko yomkhandlu ofanele.
Alikho ilungu labasebenzi, noma usokontilaki womkhandlu obhaliwe kusigatshana- 1, elizoba necala ngenxa yombiko, umphumela, umbono noma isincomo esinikezwe ngobuqotho sanikwa uNgqongqoshe, iPhalamende noma esishicilelwe phecelezi ukuya ngalomthetho.
Noma yimuphi umuntu otholwa anecala ukuya ngolomthetho uzohlawuliswa ngokukhokha isamba esibekiwe noma aye ejele isikhathi esibekiwe, noma ukuhlawuliswa ngokukhokha aphinde futhi aye ejele.
Lo Mthetho ubizwa ngokuthi uMthetho kaZwelonke weZempilo, we-2002, kanti uzoqala ukusebenza ngosuku oluzobekwa nguMongameli ngokwazisa ngokusemthethweni ku-Gazette.
Noma yisiphi isinyathelo esithethwe, noma yini eyenziwe noma noma iyiphi ilayisense noma ukugunyazwa okunikeziwe noma ukuqashwa okwenziwe ukuya ngemibandela yanoma yimiphi imithetho elotshiwe ku-Sheduli ye-3 kuzoqhubeka ukusebenza futhi kube semthethweni futhi kubophe ukufikela isikhathi sokuqala ukusebenza kwezigaba ezifanele zalomthetho ngosuku oluzo kwaziswa ngokusemthethweni ngu-Mongameli ku-Gazethi.
Izinsuku ezehlukile zingabekelwa ukuqala ukusebenza kwezigaba ezehlukile zaloMthetho.
UNgqongqoshe angabeka izimiso zoshintsho zesikhashana njenoba kudingeka ukwenza ushintsho olungenazo izinqinamba phakathi kwemibandela yemithotho okukhulnywa ngayo ku-Sheduli ye- 4 kanye naleyo ekulomthetho.
Noma yini eyenziwe ngaphasi kwemibandela yomthetho osuliwe ngesigatshana 1 futhi okufanele kwenziwe ngaphansi kwaloMthetho kuzothathwa kwenziwe ngaphansi kwaloMthetho.
Ukwenziwa komgomo wezempilo kazwelonke kanye nomthetho.
Ukuxhumana neminye iminyango yezempilo kwamanye amazwe kanye nemibutho yamazwe ngamazwe.
Ukwenziwa komgomo wezindawo zokufundisa ngezempilo.
g insebenzo eziphathelene nozofuzo nokuzalana; kanye h nanoma yiluphi udaba oluthintha isimo sempilo yabantu kusifundazwe esingaphezu kwesisodwa.
Ukuqhubekisa ukuhambisana nenkambiso kanye namazinga emfundo nokuqeqeshwa kwabasebenzi bezempilo.
Ukubeka izimpokophelo zezempilo kanye nalokho okubalulekile nokuqinisekisa ukuqapha ingqubekelaphambili kanye nokusetshenziswa kwalokho.
Ukubamba iqhaza ekwabeni izimali ngokuthuthukisa kwezindlela zokwenza.
Ukuhlela, ukuthuthukisa kanye nokulawula ingcebo yabasebenzi aabanekekela ngezempilo kanye nabasebenzi abanakekela ngezempilo.
Ukuhlela intuthuko yazo zonke izibhedlela zikahulumeni kanye nalezo ezizimele nezikhungu ezihambelana nazo.
Nquma okusemqoka kucwaningo lezempilo olwenziwa yizikhungu zocwaningo zika zwelonke ezisungulwe ukuya ngoMthetho wePhalanende noma ngaphakathi komnyango kazwelonke futhi uxhaswa ngokuphelele noma ngokwengxenye nguHulumeni.
Ukulawula kanye nokubeka imithetho izindleko kanye nokuxhaswa ngezimali izinsiza zezempilo.
Lawula izikimu zokwelashwa noma umshwalense ofanayo, kufakelelwa isimiso sokukhokha.
Hlaziya, lawula, ukubhaliswa kanye nokulawula imithi kanye nokunye okuhambisana nakho.
Hlaziya, lawula kanye nokubhalisa ukuthola nokusebenzisa ubucwepheshe bezempilo.
Ukusiza ngokwenza amathenda kazwelonke noma amakontilaki wokunikezwa kwemisebenzi enikezwa izinkampani zangaphandle ukuhlinzeka izinsiza zezempilo kanye nokwaba izisetshenziswa.
Siza ukuhlela izinsiza zosizo oluphuthumayo kumikhosi kazwelonke nangezinhlekelele.
Ukwenza, ukusiza ukuhlela kanye nokuqapha uhlaka lezinsiza zelebhu yezempilo kazwelonke.
Ukusiza ukuhlela ngokwaba ngolwazi lokufunda ngezifo ngokujulile, imithi kanye nensebezo zase lebhu ezihambelanayo.
Ukusiza ukunikeza ngeZinsiza zeZempilo eMsebenzini.
Ukusungula izinhlelo zika zwelonke kanye nezinhlelo zokwenza ngobuphathi obuqotho.
Ukusiza ngokunikeza izinsiza eziyisipesheli ezingakwazi ukunikezwa ngokomnotho nangendlela esebenzekayo kusifundazwe.
Ukulawula ngomthetho, ukunikeza amalayisense kanye nokuqapha insebenzo kazwelonke yokunikeza ngegazi kanye nakwezinye izikhungu ezikhethiwe lapho kufakwa khona izitho ezithile.
Ukusiza ukubambisana kwemikhakha kanye neminyango ehlukene.
Ukulawula ngokomthetho ukudla, imithi yokugcobisa ubuso, izihlanzisisi kanye nemithi onobungozi.
Ukulawula ngomthetho, ukunikeza amalayisense kanye nokulawula kokushisa kwama-ion, ukushisa okungekona kwama-ion kanye nezisetshenziswa zokwelapha ezisebenza ngogesi.
Ukuqhubekisa ezempilo kanye nezindlela zokuphila.
Ukuqinisekisa ukuqhutshekiswa kokubamba iqhaza komphakathi ekuhleleni, ukunikeza nokuhlaziya izinsiza zezempilo.
Ukuqinisekisa ukusetshenziswa kwezinhlelo zokucwaninga ezempilo ekuhleleni, ukuhlaziya kanye nokuphathwa kwezinsiza zezempilo.
Ukulawula ngokomthetho, ukunikeza amalayisense kanye nokuqapha izibhedlela zika hulumeni nezizimele kanye nezinye izakhiwo zezempilo.
Ukusiza ngokunikeza izinsiza zokuphatha, ukunqanda kanye nokulawulwa kwezifo ezithelelanayo.
Ukusiza ngokunikeza kwezinsiza zokuphatha ukunqanda kanye nokulawulwa kwezifo zingathelelani.
Ukwenza nokusebenzisa umgomo wesifundazwe wezempilo, inkambiso, amazinga kanye nomthetho.
Ukuqinisekisa izinsiza zokwelashwa ngokujulile esibhedlela.
Ukuqinisekisa izinsiza eziyisipesheli zase sibhedlela.
Ukuqinisekisa ukuhlinzeka izinsiza zezempilo kuzikhungo ezifundisa ngezempilo.
Ukuhlela kanye nokuphathwa kohlelo lesifundazwe lezempilo.
Ukuqinisekisa ukuhlaziywa kwezicelo zamalayisense kanye nokuhlolwa kwezindawo ezizimele zezempilo.
Ukuqinisekisa ukubambisana nokusebenzisana kuzifandazwe kanye nemikhakha ehlukene.
Ukuqinisekisa ukuqondiswa kwemixhaso kanye nokuphathwa kwezimali zamaKhansela eSigodi eZempilo.
Ukuqinisekisa ukunikeza ukweseka ngolwazi oluthile kanye nokwesekwa ngohlelo lemisebenzi kumaKhansela eSigodi eZempilo.
Ukuqinisekisa ucwaningo, ukuhlela, ukusiza, ukuqapha nokuhlaziya ezempilo, kanye nezinsiza zezempilo ezitholakalayo kusifunda.
Ukuqinisekisa ukuthi imisebenzi ebuya kuzwelonke iyenziwa.
Ukuhlela nokuthuthukisa ingcebo yabasebenzi bonakekelo lezempilo nokuqinisekisa ukulawulwa kwemisebenzi yezempilo.
Ukuhlela inthuthuko yazo zonke izibhedlela zika hulumeni kanye nezizimele nezinye izikhungo ezifanayo.
Ukuqinisekisa ukuqhubekiswa kokubamba iqhaza komphakathi ekuhleleni, ekuhlinzekeni kanye nokuhlaziya izinsiza zezempilo.
Ukuqinisekisa ukusetshenziswa kwezinhlelo zezempilo zokucwaninga ekuhleleni, ekuhlaziyeni kanye nase kuphathweni kwezinsiza zezempilo.
Ukuqinisekisa ukunikezwa kwezinsiza zokulawula ukuncoliswa kwendawo ngaphakathi nangaphandle.
Ukuqinisekisa ukunikezwa kwezinsiza ngokuphatha, ukunqanda nokulawulwa kwezifo ezithelelanayo.
Ukuqinisekisa ukunikezwa kwezinsiza ngokuphatha, ukunqanda nokulawulwa kwezifo ezingathelelani.
<fn>zul_Article_National Language Services_UKUHUMUSHA N0KUHLELA.txt</fn>
Uhlangothi lokuHumusha nokuHlela lweNgosi kaZwelonke yeziLimi (uNLS) luhlukaniseke ngalezizigatshana zezilimi ezilandelayo: isiBhunu, isiNgisi, Izilimi zangaPhandle, IsiZulu, IsiXhosa, IsiNdebele, iSepedi, iSesotho, iSetswana, iSiSwati, iTshivenda, iXitsonga. Umbuso omusha ohambisana nokusetshenziswa kwezilimi ezehluka-hlukene eNingizimu Afrika, njengokuhambisana nesigaba 6 soMthetho-sisekelo, ubhekela ukuthi "uHulumeni kaZwelonke nawoHulumeni beziFunda, basebenzise noma iluphi ulimi olusemthethweni ngokwezinhloso zikahulumeni, konke lokho kubhekelela ukusetshenziswa, ukusebenziseka, izindleko, kanye nesimo sasezifundazweni kanye nokunye okukhethwa abahlali bonkana" Ngakho-ke kusemqoka kakhulu ukuthi kudaleke isimo sokuba iminyango kahulumeni ixhumane ngempumelelo, phakathi kokunye, namalungu omphakathi wonkana ngezilimi zawo eziyizilimi ezisemthethweni zaseNingizimu Afrika.
INgosi kaZwelonke yeziLimi (uNLS) isebenza njengohlaka olusekele ngokobuchwepheshe bezilimi kuhulumeni.
Nohlelo lokuthola ulwazi ngocingo.
Izinhlobo zemibhalo ehunyushwayo ikakhulukazi kuba yilezo ezibhekiswe kumphakathi, njengemibhalo emhlophe, imibhalo eluhlaza, imithetho-sivivinywa esahlongozwayo eshicilelwe umphakathi, izaziso zikahulumeni, izimiso-migomo, imibiko yonyaka yeminyango kahulumeni nezinye izinhlaka ezisemthethweni, imibiko yamakhomishani namakomidi ophenyo, izivumelwano zomhlaba, izinkulumo zikaMongameli, oNgqongqoshe, neziphathimandla ezisezikhundleni eziphakeme zikahulumeni, imibhalo yezinkontileka, amapheshana okwazisa nayizikhangisi, imininingwane yabezindaba, etc.
Uma ngabe umbhalo uzokuhunyushelwa ezilimini ezingaphezu kolulodwa, kuye kube yinto encomekayo ukuthi uhlelwe ungakahunyushwa ukuze kugcineke ingqikithi nomyalezo wawo. Kuye kube sekuqhathaniswa umbhalo ohunyushiwe nalo womdabu ukubhekisisa ukusetshenziswa nokubekeka kolimi kanye nokucophelela ekubhaleni nokuphelela kombhalo, kanjalo nokubhaleka ngokufanelekile kwemibhalo yomthetho, kanye nezaziso zikahulumeni, etc.
ImiNyango esebenza ngokuxhumana nohulumeni, izinhlangano, nabantu bakwamanye amazwe banikezwa insizakalo yeNgosi yeziLimi zangaPhandle, kanti isebenza ngemibhalo efana nezivumelwano zomhlaba, imibiko yophenyo loPhiko loMhlaba lwezamaPhoyisa uInterpol, izincwadi ezibhalwe ababaleki, etc.
Kuhlinzekwe uhlelo lwezingcingo ukuze kuxazululwe ngokushesha ubulukhuni bokusebenzisa ulimi, bokupela, nokulusebenzisa kulezo zilimi ezisemthethweni okunabasebenzi bomnyango abangongoti balezi zilimi ababhekana naleyo mibuzo. Lapho kunesidingo, kuyawukwenziwa ucwaningo. Kodwa ke, akukho uhumusho oluyokwenziwa ngocingo.
Uma kubonakala ukuthi umsebenzi okhona, ngenxa yokuthi uyaphuthuma futhi unomthamo omkhulu kanti nesikhathi ofuneka ngaso sesiseduze, ngeke ulinde ukwenziwa ongoti abasebenzela uMnyango weziLimi, uye udluliselwe ngaphandle ukuze wenzeke ngokushesha. Umthamo omningi womsebenzi woPhiko lweziLimi zangaPhandle uye udluliselwe kongoti bangaphandle njengoba amaxhama eNingizimu Afrika nezinye izizwe nje eya ngokwanda ngesivinini.
Ngokuhambisana nezingxenye zesigaba 3, 6 no 31 zoMthetho-Sisekelo, iziNgosi zokuhumusha nokuHlela zika NLS, zisiza uHulumeni ukuba agcine izibopho zakhe kubantu ngokoMthetho-sisekelo. Okuyiwona makhasimende amakhulu alomnyango wokuHumusha nokuHlela yiminyango kahulumeni nezinye izinhlaka ezisemthethweni ezinobudlelwano neminyango kahulumeni kazwelonke.
Ikhona ke iminyango kahulumeni enezingosi zayo zezilimi, futhi iyazihumushela, njengoMnyango wezokuQondiswa kweziGwegwe, owezokuVikela, kanye nowamaPhoyisa. Kodwa ke, u-NLS uyayisiza leminyango uma isisindwa umsebenzi, noma uma kudingakala ubuchwepheshe obuthize, kanjengoba uma kukhona imibhalo edinga ukuhunyushelwa kuzilimi zangaphandle noma isuswa ezilimini zangaphandle.
Ezinye izifundazwe zinezingosi zazo zezilimi, kodwa ziyasizwa nazo lapho kunesidingo sosizo luka NLS. U-NLS unokweluleka izifunda ngabahumushi abethembekile bezilimi ezithile ezingabasebenzisa.
Ukuze kusetshenzwe ngendlela ezokuba nomkhiqizo osezingeni noyimpumelelo, ihhovisi lezilimi kufanele libhekelwe izidingo zalo ukuze abahumushi nabahleli bagxile emisebenzini yabo ngesikhathi abasebenzi basehhovisi besiza ngokuyimisebenzi yasehhovisi lezilimi.
Umbhalo nombhalo ofikayo, ulandela umgudu futhi uhambe ngezigaba ezithize okungaba ezasehhovisi kanti ezinye kube eziphathelene nokuhumusha nokuhlela.
a. Umbhalo uyemukelwa eRegistry ebese ufakwa isigxivizo ekhasini elingaphandle esishoyo ukuthi wemukelwe ngaluphi usuku bese uyiswa kumqondisi waloloPhiko ukuze awucubungule athathe nesinqumo sokuthi kufanele yini usetshenzwe.
b. Uma umbhalo uzokuhunyushelwa ezilimini ezisemthethweni ezingaphezulu kolulodwa, laba ababhekele umsebenzi wasehhovisi benza amakhophi olimi ngolimi okucelwe ukuba uhunyushelwa kulo umbhalo.
c. Amakhophi ke abe eseyiswa kuzinhloko zalezo zingxenye zezilimi ezidingekayo kuhumusho lombhalo lowo.
d. Oyinhloko yalolo lulimi, uye awucubungule umbhalo, abhunge nabanye bese enquma noma umsebenzi uzokwenziwa ngaphakathi noma ngaphandle.
e. Umbhalo lona ube usuyiswa kumabhalane kumbe kulowo osebenza ngolimi oye agcine ibhuku lokuqopha imidanti/irejista lapho ezobhala khona ke yonke imidanti edingakalayo njengosuku owemukelwe ngalo umbhalo, inani lamakhasi, igama lomnyango oqhamuka kuwo kumbe elekhasimende, nanokuthi ubani ozokwenza umsebenzi wokuhumusha kumbe wokuhlela.
f. Umbhalo ube usuthathwa umgcini bhuku lemidanti/irejista ewudlulisela kulowo okufanele awusebenze, kanti uma uzokudluliselwa ngaphandle, uyiswa kumqondisi ukuze agunyaze ukuthi umbhalo udluliselwe ngaphandle g. Emveni kokuba kutholakale leso sigunyazo umbhalo uyiswa ehhovisi lokuphatha ukuze unikezwa inombolo efanelekile bese uthunyelwa kumhumushi wangaphandle, okuzobe sekwenziwe naye amalungiselelo phambilini njengokusephuzwini (d) ngenhla.
Osebenza ehhovisi lezokuphatha wenza amakhophi omsebenzi osuhunyushiwe bese ethumela eyodwa kukhasimende kanti enye iya kwingxenye lapho kugcinwa khona imisebenzi esiyenziwe, bese kubhekanwa nencwadi ecela inkokhelo yomhumushi ukuze alungiselwe okungokwakhe.
Ngokulandela lenqubo kungaphambukwa, umsebenzi wehhovisi lezilimi wenzeka ngendlela emnandi kabi ngoba inyathelo nenyathelo elihanjwe umbhalo liyaziwa ngoba liqoshiwe. Ukuhlala ngaso sonke isikhathi kuqashwe izikhathi ezehluka-hlukene okufuneka kube kuphele ngazo ukuhunyushwa kwemibhalo kuminyango eyevile ku 20 ngezilimi zonke ezisemthethweni kanye nezilimi ezehluka-hlukene zangaphandle kungumsebenzi ophithene, kodwa owenziwa lula uxhaso nosizo lwehhovisi lezilimi.
Phezu kwezinkinga eziningi eziba khona, amalungu ka-NLS azinikele ekukhiqizeni umsebenzi oseqophelweni eliphezulu. Kuvamile ukuthi basebenze isikhathi esingaphezulu kwaleso esejwayelekile noma ngabe bayacelwa ukuthi benze njalo noma ngabe kunesidingo sokuthi benze njalo. Amakhasimende aloluphiko bawathatha njengasona sizathu sobukhona behhovisi labo lezilimi. Njengoba lamakhasimende kungozakwethu nje empeleni, njengalo sonke sisebenzela uhulumeni, umsebenzi owenziwa u-NLS uyingxenye esemqoka kakhulu yenxanxathela ewuhide, uyingxenye yohlelo lokuxhumana phakathi kukahulumeni nezakha muzi zaseNingizimu Afrika.
<fn>zul_Article_National Language Services_UKUJAHA NOTSHWALA.txt</fn>
Ukushayela ngesivinini esingaphezulu kwaleso esibekwe ebhodini lomgwaqo kuyisizathu sokushayisana kwezimoto okungaphezu kwama phesenti angu 50 okuphetha ekulimaleni kakhulu noma ukufa e Ningizimu AfrikaDriving.
Ukujaha kuyingozi ngoba kwenza konke ukushayela kube yingozi ngokwedlulele. Uma ujaha, kwenza kube nzima ukumisa imoto yakho noma ukuyithiba. Uba nesikhathi esincane ukwenza okuthile lapho uhlangabezana nesimo esibucayi.
Imikhawulo yesivinini yenziwe ngokwe sakhiwo nesiminyaminya somgwaqo. Imigwaqo yasemadolobheni, lapho kunesiminyaminya esikhulu, inezikhawulo ezincane kunemigwaqo yasemaphandleni enesiminyaminya esincane. Imigwaqo eseduze nasezikoleni nakwezinye izindawo lapho kunabantu abaningi abahamba ngezinyawo nayo kuyenzeka ibe nemikhawulo emincane yesivinini efakwe emigwaqweni.
Abahamba ngezinyawo: Hlala uqaphe abahamba ngezinyawo.
Izikhathi zesi minyaminya: Yehlisa isivinini futhi uqaphele. Iphutha lobuntu yiyona ngqikithi yokushayisana kwezimoto okuningi.
Izulu elinayo: Uma umgwaqo umanzi, ibanga lokuma liyakhula. Isivinini kumele sehliswe kakhulu.
Isimo sezulu esinenkungu nokushayela ebesuku: Yehlisa isivinini uma kungabonakali kahle. Khumbula ukukhanyisa amalambu akusihlwa, hhayi amalambu okumisa imoto kuphela.
Isimo esibi semgwaqo: Ukwakhwa komgwaqo nemigwaqo emibi kunciphisa izinga lokuphepha. Bhekela izindawo eziyingozi emgaqweni.
Ukujaha kuyingozi ngisho nasemigwaqweni emihle futhi ephephe ngokuphelele. Umshayeli ojahayo uphazamisa ukuhamba kwezimoto futhi angase abeke ezinye izimoto engozini. UMTHETHO AWUVUMELI NOMA YIKUPHI UKUBEKEZELELA ISI VININI ESINGAPHEZU KWALESO ESIFAKIWE.
Umkhawulo wotshwala egazini lo mshayeli ngu 0,05 g/100 ml. Noma ngabe uhloleka ngaphansi komkhawulo, kepha, Ungase wethweswe icala lokushayela uphuzile uma kungaba nobufakazi bokuthi utshwala obuphuzile buyakwehlula. Ngakho ke, kungcono ukuzithathela umthetho omuhle: Umgalinge ushayele uphuzile!!
Utshwala buthikameza konke ukusebenza okudingekayo ukuze ushayele ngokuphepha.
Kuthikameza ukuqaphela, ukuhlola, ukubona, ukuzinda, ukuzwa, ukucophelela kwakho nesikhathi sokwenza okuthile. Angeke ukwazi ukubamba imoto yakho kahle.
Utshwala lukwenza uzizwe ungenza noma yini futi ungaqapheli.
Ungalahlekelwa yimpilo yakho, noma ubulale okanye ulimaze abanye abasebenzisi bemigwaqo.
Ungahlawuliswa imali engase ibe ngu R24 000 NOMA ubhekane neminyaka eyisi shiyagalombili ejele.
Ilayisense yakho ingamiswa izinyanga ezintathu uma uphula umthetho okokuqala, Unyaka ngokwesibili bese kuba iminyaka emihlanu ngokwesithathu.
Sekuhlangene, isivinini notshwala yinhlanganisela ebulalayo. Musa ukushayela uphuzile.
<fn>zul_Article_National Language Services_UKUKHETHWA KWABANTU ABAZOBA SEMKHANDLWINI WELUTHULI MNYUZIYAMU.txt</fn>
Amalungu omphakathi wamagugu esizwe kanye nomphakathi jikelele ayamenywa ukuthi akhethe abantu abazoba ngamalungu oMkhandlu weLuthuli Mnyuziyamu. Okungenani uMkhandlu uzoba namalungu ayisikhombisa azoqokwa nguNgqongqoshe wezobuCiko, amaSiko, iSayensi kanye nobuChwepheshe. Oyedwa wamalungu kufanele okungenani abe nolwazi ngezezimali.
Ulwazi olunzulu ngamagugu esizwe, ulwazi olunzulu ngezokuphatha nezezimali, ulwazi lomthetho kanye nolwazi lokumaketha nokuxhumanisa, ulwazi lokuqoqa izimali, lwezemfundo kanye nolocwaningo lobusayensi, kanjalo nokuthanda ukwenza imisebenzi yomphakathi kanye nolwazi oluthile ngomsebenzi weLuthuli Mnyuziyamu.
UNgqongqoshe uzoqoka ithimba elizokwenza uhlu lwamagama abantu abafanele kulawo magama aphakanyisiwe atholakele. Imiyalelo yethimba izoba ngeyokuqinisekisa ukuthi unyulo lokugcina lubandakanya abantu abanamazinga okufunda afanele noma ulwazi oluyikhethelo noma abanothando ezingxenyeni ezithize ezifanele, oluzolungela ukuthi umuntu abe ngomunye wamalungu, kangangoba kungenzeka. Imiyalelo yethimba ngeyokuqinisekisa futhi ukuthi unyulo lokugcina lubandakanya abantu bayo yonke imiphakathi kanye nobabo bobubili ubulili, nokuthi ukhetho jikelele lungolusezingeni eliphezulu elingatholakala.
c isitatimende esifushane esisayinwe umuntu ophakanyisiwe, lapho evuma khona ukuthi igama lakhe liphakanyiswe; kanye d namagama abantu abathathu abangatholakala uma bethintwa abamaziyo umuntu okhethiwe nabanganikeza ubufakazi ngaye.
Angeke anakwe amagama abantu abakhethiwe kodwa kungekho konke lokhu okubalwe ngenhla.
<fn>zul_Article_National Language Services_UKULONDOLOZA ISIGCEME LAPHO OKWENZEKE KHONA UBUGEBENGU.txt</fn>
Isigceme sobugebengu sihlanganisa nendawo esemaphethelweni naleyonkundla kanti singenabela endaweni ebanzi.
Kulendawo engcwele, abaphenyi baqoqa ubufakazi ngenhloso yokukhombisa ukuthi icala lenzeke ngempela, ukufuna izigelekeqe nokuzihlanganisa nalesosigceme.
Uma kwenzeke icala, izigebengu zibandanyeka esigcemeni ngokungena noma ngokuphuma ngendlela ethile. Lomgudu uba yingxenye yesigcawu sobugebengu kanti yiyona ndlela ezixhumana ngayo ngqo nesigceme sobugebengu.
Ngesikhathi amaphoyisa efika esigcemeni, asuke engenaqiniso eliphelele ngalokho okwenzekile. Ungasiza ekukhombeni indawo engcwele ngokuqaphela yonke imigudu esetshenziswe yizigelekeqe.
Ukuphenya icala kuchaza ukuqoqa ubufakazi bolwazi nezimpawu eziphathekayo. Ubufakazi obuphathekayo kungaba yimpahla noma yinto ethile engasetshenziswa ngamaphoyisa ekuxazululeni icala.
Amaphoyisa asebenzisa umzekelo wokuthi uma kuhlangana izinto ezimbili, kuba nezinsalela ezingejwayelekile njengezinwele, iswidi, amathe, uthuli kanye nomaka beminwe.
Yibo lobufakazi okufanele buphenywe ngamaphoyisa.
Ubufakazi bungaba sobala njengomaka wesicathulo noma lobo obubonakala kahle ngaphansi kwesibonakhulu, njengemicwana noma izinsalela zegazi.
Ubuchwepheshe banamuhla benza kube lula ukuba amaphoyisa ahlanganise abantu nendawo kanye nezinto.
Ngenhloso yokusebenzisa ubuchwepheshe, izigceme zobugebengu kumele zilondolozwe futhi zivikelwe ekungenweni okungadingeki nokungaphazamisa ubufakazi.
Uma ulondoloza isigceme secala, amaphoyisa ayokwazi ukuqoqa ubufakazi obuqondile.
Isimo sokuphazamisa isigceme secala sidala ukuthi bunciphe ubufakazi obutholwayo nobuwusizo.
Ukulondoloza isigceme secala, "indawo engcwele" ngenye yesibophezelo sakho esibalulekile.
Ungathinti noma ususe impahla esesigcemeni, njengefenisha, izingubo noma ukudla. Ungasebenzisi ngisho ucingo, okungenani cela olukamakhelwane wakho.
Sebenzisa enye indlela, hhayi leyo esetshenziswe yizigebengu.
Uma kunokwenzeka, khiya ekhaya.
Cela ukusebenzisa ucingo lwakamakhelwane noma enye indawo ukubika isigameko. Lindela amaphoyisa.
Ngesikhathi sokubika ubugebengu, nika imininingwane egcwele yalapho ungatholwa khona, uma amaphoyisa efuna olunye ulwazi ngaphambi kokufika esigcemeni.
Khomba indlela noma umgudu owusebenzisile.
Wonke umuntu osesigcemeni noma osondelene naso angaba wufakazi.
Tshela amaphoyisa konke okwaziyo, akukhathalekile ukuthi wena ukubona kungasho lutho.
Bhala phansi konke lokhu ngaphambi kokuba ukuxoxe nabanye ngoba ungasuke ukhohlwe noma bakuphazamise.
<fn>zul_Article_National Language Services_UKUNCELISA USANA NGENKOTHO YODEBE.txt</fn>
UChristopher, osekhasini langaphandle, wazalwa enenkotho yodebe kanye nolwanga. Udebe lwakhe lwalungiswa ngenkathi enezinyanga ezinhlanu zobudala kusukela lapho walulama kahle kakhulu. Ulwanga lwakhe luzolungiswa esikhathini esithi asibe wunyaka.
Amasana azalwa anenkothe yolwanga avame ukuba nezinkinga lapho enceliswa ngoba umlomo usuke ungahlukanisiwe nezimpumulo. Ngalokho-ke usana alukwazi ukumunca emlonyeni, ngalokho luba nenkinga yokumunya ibele noma ibhodlela.
Ukungenelela kanye nohlobo lwenkotho, okuyinto eyehlukayo kumasana, yikona okuyizinkomba zokuthi usana lunganceliswa kanjani. Uma usana lunenkotho yodebe kuphela, kuvame ukuba nomthelela omncane kakhulu lapho inceliswa. Ukuba khona kolwanga oluhlangene okubalulekile ohlelweni lokumunya.
Uhlelo lokuncelisa lufaka phakathi ubisi oluputshuzwe engonweni (kungaba yibhodlela noma ibele), usala olwenza izigaxa zobisi (izigaxa ezincane eziyizindilinga) nomnyakazo walezi zigaxa ukusukela ngaphambili komlomo ukuya ngemuva kwawo, lapho zingathuthelwa khona esiswini. Ngokomdalo ingane kumele ikwazi ukuphefumula ngempumulo ngesikhathi inceliswa ngomlomo.
Ngenkathi ingono ifakwa emlonyeni, izingono ziyayivalela bese ulimi luyaphakama ukuze ludonse ngamandla ingono esuke icindezeleke olwangeni lwangaphezulu oluqinile. Ulimi lubese ludonseleka emuva, lwenza indawo enkulu phakathi kwezindebe bese ulimi/ulwanga luvala lungavuleli umoya ukuba ungene esikhaleni. Ngaleyo ndlela kwakheka isikhala bese ubisi ludonseleka emlonyeni.
Isikhala sivimbela ukuba ingono ingaphumi emlonyeni sibuye sisize usana lulokhu lubambelele engonweni. Imihlathi, ulimi, izihlathi kanye nezinsini kudonsa ubisi ebeleni.
Uhlelo lokuncelisa luyefana akukhathalekile indlela yokuncelisa (ngebele noma ngebhodlela). Nakuba kunjalo, isenzo esibandakanyeka ekudonseni ubisi ebeleni sehlukile kuleso sokudonsa ubisi ebhodleleni. Ingono yebhodlela ayisebenzisi ngamandla umhlathi, imisipha esebusweni, ulimi, izinsini kanye nezihlathi zengane.
Ngokuvamile ukwehla kobisi ebhodleleni kuyashesha kunalokho kwebele, nakhona kunjalo, lokhu kubangwa yizinto eziningi ezithinta umzimba isib. uhlobo lwebhodlela nengono kanye nobukhulu bengono. Ukwehla kobisi ngesikhathi sokuncelisa ngebele kulawulwa yikhono lomlomo lokukhiqiza ubisi, kanti ngakolunye uhlangothi ukukhiza ubisi wumama kuyanda ngesikhathi ukumunca kwengane kuya ngokuphakama..
a Ubisi lwebele luwuketshezi lwasemzimbeni, olungasoze lwaba nokucasula emzimbeni njengokunye ukudla kwezingane. Ulwebu lwempumulo yosana enenkothi luvulekile kanti ubisi lwebele alusoze lwaba yinto ecasula kulo.
b Ukuncelisa ngebele kubukeka kungabangi ingcindezi yezinga elifanayo phakathi nendlebe njengoba kwenza ukuncelisa ngebhodlela okuhle, njengoba amasana anenkothe yodebe asengcupheni enkulu yokwesuleleka phakathi nendlebe. Ukuncelisa ngobukhuphe kudala isimo esikahle phakathi nendlebe, okuyinto enciphisa amathuba okuthola ukwesuleleka phakathi endlebeni.
c Ubisi lwebele lunezivikeli ezilwa namabhakthiriya. Luqukethe I-lactoferrin ne-immunoglobins okusiza ekuvimbeleni ukwesuleleka. Izingane ezinenkotho zibe zinceliswa ngebele zinezigameko ezimbalwa kakhulu ezibikiwe zokwesuleleka.
Akukhathalekile noma usana lunceliswa ngebele noma ngebhodlela, kumele lunikezwe ukudla okunomsoco ngokwanele. Ukumunya kuyasiza njengoba kukhuthaza ukusetshenziswa kwemisipha edingeka ekuphimiseleni amagama ngokujwayelekile (ukuthuthuka komsindo). Ngaphezulu kwalokho, izindlela zokuncelisa ingane encane zibaluleke kakhulu. Usana oluphile kahle luthatha imizuzu engama-20-30 ukunceliswa ngokwenelisayo, okuyinto evumela ukukhula nokudla ngokufanele.
Osaneni olunenkotho yolwanga, uhlelo luvamile lokuncelisa luyaphazamiseka ngenxa yezinga lokumunya elintegayo kanye nobunzima oluhlangabezana nabo lapho izama ukucindezela ingono. Amasana anenkotho yolwanga kuphela awavamanga ukuba nenkinga yokuncela. Nakuba kunjalo, inkotho yodebe iphazamisana nokwakheka kwesivalo esemboza ingono. Lokhu kwenaniswa usana olusebenzisa ingxenye esekugcineni yolimi kanye nengxenye yamalaka (ingxenye ephakeme yezinsini ebambe amazinyo) eyenza isivalo engonweni. Ukungabikho kwaleso sivalo kungaholela ekutheni ubisi luchitheke enkothweni. Ukubamba uhlangothi lwenkotho yengane ngenkathi inceliswa lubheke phezulu kumabele omabele kuyasiza ekutheni ubisi lungachithekeli ngaphandle.
Nakuba kunjalo, usana olunenkotho yolwanga alukwazi ukwakha isivalo ngemuva komlomo ngoba umlomo nempumulo akuhlukanisiwe. Lokhu kuyinkinga ngoba isivalo sangemuva esidingeka lapho kumunywa, asikwazi ukwenzeka. Ukuze kwenzeke isivalo sangemuva, kumele kwakhele ingcindezi engeyinhle emlonyeni ukuze kwakhekhe ukudonseka. Osaneni olunenkotho yolwanga, ukuzama ukwakha kufana nokuzama ukufaka umoya ibhaluni ephelelwe ngumoya. Ngale kwalokho, ngaphandle kokudonsa ingane ayisoze yakwazi ukuthola ubisi ebeleni. Nakuba ihluleka ukwakha ingcindezi engeyiyo, uma ingono ifakwe emlonyeni wosana ukudonsa ngokugwengukela emuva kuzokwenza ingane iphakamise ulimi lwayo ukuze ikwazi ukuligcindezela engonweni ukuze idonse ubisi. Ukungabiko kolwanga lwangaphezulu oluqinile kusho ukuthi ingono izosunduzelwa enkothweni. Lokhu kuholela ezinkingeni ezimbili. Eyokuqala, ingono ayicindezelwa ngokuphelele ishayaniswe nolwanga, uma lukhona, bese kudonseka ulimi, kanti eyesibili uma ingono isenkothweni bese kudonswa ubisi, luzodluliswa ngqo luhamba ngempumulo kunokwedlula emlonyeni bese ubisi luhamba ngomgudu wempumulo. Ukuhamba kobisi ngempumulo kuholela ekutheni kungabi nobisi olwanele olugwinywayo ngaleyo ndlela uhlelo lonke lokuncelisa lungathatha isikhathi eside.
Ukuncela kuyakhathaza enganeni enenkotho yodebe, engathuka igcine isilele ngesikhathi sokuncela bese ingasaluphuzi lonke ubisi lwayo. Uma ingane ingaphuzi ubisi olwanele ngesikhathi sokuncela ayizukuba besisindo esanele kokunye ingehla ngesisindo. Lokhu kubangwa wukuthi uma ingane ithatha isikhathi eside ukuncela, ishisa amakhalori ngenkathi incela kunalawo okumele ngabe iyawathola.
Emva kokuncela kuvamile ukuba ingane ifikelwe ubuthongo. Ngesikhathi sokulala, ukugayeka kokudla enganeni kuvame ukwehla, lokho okuholela ekukhuleni kwesisindo. Ngakho-ke, uma ingane enenkotho yodebe ivuke isikhathi eside ngoba ithatha isikhathi eside ukuba incele, lokhu kungenye yezimbangela ezivimbela ukuba ingane ikhuphuke ngokufanele ngesisindo. Ngakho-ke kubalulekile ukuthi ukuncelisa kungathathi ngaphezulu kwesikhathi esijwayelekile (okungaba yimizuzu engama-20 ukuya kwengama-30).
Uma uhlelo lokuncelisa lubonisa luthatha isikhathi, kusho ukuthi nabazali babambeka isikhathi eside. Izikhathi ezinde ezichithwa ekunceliseni, nokungabikho kwempumelelo nakho kuholela ekwandeni kokukhathazeka kubazali.
Uhlobo lwenkotho yodebe luzoba nomthelela empumelelweni yokuncelisa ngebele. Ukuncelisa ingane ngebele ngenkotho eyodwa kungenziwa lula uma ingono ime yabhekiswa ohlangothini lomlomo olungathintekanga. Ingane kumele futhi ibekwe ngendlela yokuthi inkotho yodebe ibheke phezulu. Lokhu kuvimbela ukuba ubisi lungaphumiemlonyeni okunokwenzeka uma inkotho yodebe ibheke phansi.
Ukwehlisa izinga lokubamba nelokumunca, unina wengane angabamba ingono esemlonyeni kuze kuphele ukuncelisa. Kokunye kungasetshenziswa isembozo sengono nesebele.
Omama kumele bagqugquzelwe ukuzama ukuncelisa besebenzisa izinhlangothi ezahlukene ukuze bathola ukuthi iyiphi indlela engcono kubo, isib. ukubamba ingane uyibhekise phezulu engonweni. Lokhu kwehlisa amathuba okuklinyeka bese ubisi lubalekela empumulweni. Uma ubisi lwebele luchithekela empumulweni, ngoba liwuketshezi lwemvelo lomzimba, lokhu akuphazamisi izingcwecwe zamamfinyila.
Ngokuyikho ukuncelisa akumele kuthathe ngaphezulu kwemizuzu engama-30 kanti nenqubo yokuncelisa isungulwe ngokushesha emva kokuba usana selubelethiwe. Ingane inganceliswa njalo emva kwamahora athi awabe mathathu kunaleyo engenankothe yodebe.
I-obthureyitha nayo ingasiza. Lokhu kuyinto e-orthodontic, noma isitsha esisetshenziselwa ukwemboza inkotho yodebe olwangeni olungaphezulu. Lokhu kwenza ukuba ukuncelisa kube yimpumelelo ngezimo eziningi. Omama bangabuye bazame ukwenza ibele isigaxa phakathi kweminwe kanye nesithupha bese becindezela ibele ukuze kusize ekugeleziseni ubisi. Ukubeka ingxenye esekugcineni yomunwe ishayisaniswa nenkothe yodebe ngenhloso yokwakha indawo evaleke kangcono ekumunceni.
a Ingabe ingaba nezinga eliphansi lamakhono okubamba nokumunya, okunye okusondelene nalokhu amakhono amancane okwakha amandla angewona akahle okufaka emlonyeni.
b Ukukhathazeka kungatholwa yibo bobabili umama kanye nengane njengomphumela wesikhathi esithathwa ekunceliseni lapho ingane ithola ubunzima ekumunyeni.
c Izinga lokugeleza kobisi lihamba ngesivinini esiphansi, okuholela ekukhuleni kwengane kancane. Yingakho-ke ukukhula kancane kwesisindo sengane kuba yinto ekhathaza kakhulu.
d Ngesikhathi sokuncelisa ngebele kulukhuni ukusho ukuthi wubisi olungakanani oludonsiwe lwagwinywa. Ukusebenzisa ubisi lwebele olufakwe ebhodleleni elithambile kungaxazulula le nkinga. Qinisekisa ukuthi ingane ichamela anabukeni layo kaningi. Lokhu kufakazela ukuthi ayilahlekelwa ngamanzi amaningi.
e Omama bangagcwalelana ngegazi emabeleni uma ingane ingadonsi ubisi olwanele.
Ukukhama ubisi lwebele kanye nokuncelisa ngebhodlela elithambile kwenza ingane izuze ekuphuzeni ubisi lwebele, kodwa ngaphanle kwezinkinga zenqubo yokuncela ngebele.
Uma ukuncelisa ngebele kuyimpumelelo, kuyathokozisa, nakuba kunjalo, uma kungasebenzi, umama angakhetha ukukhama ubisi lwebele bese encelisa ngenye yalezi zindlela ezinye. Nakuba kunjalo, umama kufanele akhuthazwe ngaso sonke isikhathi ukuzama ukuncelisa ngebele, esikhathini esiningi akuvamile ukuba yimpumelelo.
Bukuncelisa ngebhodlela yikona okungcono kunokusebenzisa isipuni noma ishubhu yenasogastriki, njengoba kunikeza ingane ulwazi lokumunya, okuyinto ebalulekile ekukhuleni kokukhuluma kanye nemihlathi. Njengoba ukuncelisa ngebele kuvame ukuba nzima, ukuncelisa ngebhodlela yiyona ndlela evame ukusetshenziswa. Uma kunokwenzeka, ubisi lwebele kumele lukhanywe bese ingane inceliswa lona lisebhodleleni.
Ingane kumele ibekwe ingathi ibheka phezulu. Lena yindlela ejwayelekile, evumela isisindo ukuba sisize ekugelezeni kobisi luya phansi. Kubuye kusize ukuvimbela ubisi ukuba lugcwale kumashubhu e-Eustechian ukuya maphakathi nezindlebe.
Idami kumele ibe yinto ethambile kunesilikhoni. Idami ingabiliswa kaningi ukuze ithanjiswe. Idami enabile eyisicaba njenge"Nuk" nezinye ezinesimo esifana naleso ziyasiza ezinganeni ezinenkothe yodebe, futhi zingafakazelwa ngama -orthodontists. Enye idami esizayo yingono ye Pigeon, isekiswe ngokusanxantathu. Ibhodlela elicindezelwayo nalo liyasiza, kunalezo eliqinile njengoba unokwazi ukufaka ubisi emlonyeni wengane ngokucindezela ibhodlela.
Idami elinembobo evulavulekile kunaleyo ejwayelekile noma idami elisikwe phakathi ingasiza ekugeleziseni ubisi. Lokhu kudalwa wukuthi ukumunya kunzima, kanti futhi izingane zikhathala ngokushesha. Nakuba kunjalo, imbobo akumele ibe yinkulu kakhulu ngendlela yokuthi ubisi luze luputshukele ngaphandle uma ibhodlela liphedukezelwe, njengoba ingabe izoze ivimbelane. Okungenani ubisi kumele luphume kancane. Ukwenza umgodi ube mkhudlwana, sebenzisa inalithi eshisisiwe. Ukusika imbobo izimbobo ezine, libhekise phansi bese usika okungaba ngamamilimitha ama-5 usebenzisa ireza ehlanzwe yasuswa amagciwane. Emva kwalokho bhekisa idami esimeni esifanele.
Ukumunca kunzima enganeni enenkothe yodebe ngakho-ke ingane ikhathala ngokushesha. Ukwenza ukuncela kusheshe, idami elinembobo enkulu kunaleyo ejwayelekile noma esikwe izimbobo ezine ingasetshenziswa njengoba isiza ekugeleziseni ubisi kalula kakhulu.
Nanoma iyiphi inhlanganisela yedami neyebhodlela eyenziwe ngokuyimpumelelo ingefanele ukuthi isetshenziswe! Ukuthola ukuthola ingabe inhlanganisela ibe yimpumelelo yini, ingane kumele imunce kahle, ikhule ngesisindo futhi kumele uzizwe ukhululekile ngokumunca kwayo. Uma ingane ikwazi ngedami nebhodlela elijwayelekile, ngakho-ke sebenzisa lokho njalo. Nanoma yikuphi ukukhetha okwenziwayo, kumele kube ngokutholakalayo nokungabizi kakhulu. Nakuba kunjalo, amadami amaningi ayisepesheli enzelwe izingane ezinonkothe yodebe. Lawo atholakale enosizo yilawa alandelayo.
Ibhodlela lenziwa ngepulastiki elithambile nelicindezelekayo, futhi linesimo 'esindlalekile' noma esingumhubhe. Lokhu kwenza obheke ingane ukuba akwazi ukuputshuza ibhodlela ngokwanele ukuze kusizakale ingane ukuba ithole ubisi olufanele.
Idami aliselincane kunalawo wangaphambili, futhi liyabhotshozwa ekugcineni. Ukuvulwa kwezimbobo kwenza ubisi lungageleziuma ingane ingalilumi noma imunca idami. Ngakho ubisi lugeleza kuphela uma ingane izama ukuzincelisa. Kubekwe ukulinganisa phakathi kokuncela kwengane kanye nokuputshuzwa kwebhodlela yilowo obheke ingane.
Cishe wonke amadami akuqala ayalingana ebhodleleni i Mead-Johnson bottle, nakuba kunokwenzeka kuphume amathonsi kwesinye isikhathi ngelinye idami, kodwa lokhu akuyona into enkulu kangako kuphela nje kudingeka ibhibhi.
Idami elide elithambile eliphatha uketshezi olungama-29 ml.
Ivelufu elinomqhewu edamini engabekwa ngendlela yokuthi ukugeleza kobisi kancane noma kakhulu kwehliswe impela ukuthi kungabibikho sanhlobo.
Idami elithambile lingaputshuzwa kancane bese lidedelwa ukuze lisize emizamweni yengane yokuncela.
(Bheka ikhasi 13). Okokuncelisa kuza kuyinhlanganisela, kufaka phakathi ibhodlela, isivalo, idiski, ivalufu kanye nedami.
I-Haberman Feeder yona ayizilungelanga izingane ezinezinkinga zokugwinya, okuyilezo ezinenkinga yokwedlulisa ubisi ukusukela emlonyeni luye emphinjeni.
Idami kumele libanjwe emlonyeni wengane ukuze libe ngaphansi kweshalovu yethambo lomalaka noma lithintane nepuleti lokuncela. Lokhu kwenza ukuba ingane ikwazi ukucindezela ulimi kanye nedami kuthintane nethambo kanti futhi ngokwenza njalo bese ikhipha ubisi. Uma idami libanjwe laqonda emlonyeni wengane, lizocindezeleka enkotheni bese ubisi luya empumulweni lungayi emlonyeni njengoba kudingeka.
Njengoba ingane isenokugwinya umoya omningi ngenkathi incela, kumele iibhodliswe njalo, njalo emva kwemizuzu embalwa. Uma ingane inokucinana, kumele ukuncelisa kumiswe, kumele iqethulelelwe phezu kwedolo lakho bese isiphetho sesandla sakho sincindezela kakhulu phakathu kwamahlombe engane. Bese wesula ubisi olusempumulweni yengane. Uma ingane inokucinana, kumele inceliswe kancane, kanti ubisi akumele lufike ngemuva komphimbo. Idami elinembobo encane, elikhiphela ubisi oluncane emlonyeni ngesikhathi esisodwa, nalkho kungasiza ekugwemeni ukucinana enganeni.
Kungaba uhlelo oluhamba kancane, ngakho kudingekile ukuba umzali abe nokubekezela futhi akhululeke futhi athathe isikhathi esanele ekunceliseni ingane. Ngokuyikho ukuncelisa akumele kuthathe ngaphezulu kwemizuzu engama-30-45 njalo emva kwamahora ama3-4. ingane kumele ngaso sonke isikhathi ihlale iphathwa, ithandwa, iigonwa futhi kukhulunywa nayo. Lesi yisikhathi esibaluleke kakhulu sokusungula ubudlelwane obuyinyanda phakathi komama kanye nengane.
Ukubaluleka kokumunya kuyagcizelelwa, kodwa uma ukuncelisa ngebele noma ngebhodlela kungenampumelelo, noma uma udokotela ohlinza inkothe ephakamisa ukumiswa okwesikhashana kwalezi zindlela ezimbili ngesikhathi ingane isalulama, kungazanywa ezinye izindlela. Lokhu kufaka phakathi ukuncelisa ngenkomishi, isirinji, into ekhipha amathonsi noma ukhezo oluncane.
Ukuncelisa ngenkomishi ngenye indlela ekahle enokusetshenziswa, njengoba iphephile, inempilo, ilula futhi ayibizi futhi ingasetshenziselwa ukuncelisa ubisi lwebele. Sebenzisa inkomishi encane eyiNkomishi Yokuncelisa ingane engama-40ml etholakala kulabo abahambisa imikhiqizo yakwa Medela*. Hlanza ubuye ugeze amagciwane enkomishini bese uthela ubisi olungaba nguhhafu. Beka ingane ethangeni lakho wesekele ikhanda layo. Kokunye kungadingeka ukuba usonge izandla zayo ukuze zingashayisi enkomishini. Sondeza inkomishi ezindebeni ngenkathi ivula umlomo wayo ketula inkomishi. Izobese iphuza ubusi olusenkomishini. Ungatheli ubisi emlonyeni wengane. Vumela ukuba ingane iphumule emva kwamaconsi ambalwa. Izophuza ngokuthatha isikhathi sayo futhi ilawulwe ukungena kobisi emlonyeni. Uma isincele ngokwanele, izovala umlomo bese yenqaba ukuqhubeka nokuphuza. Qaphela ukuthi iphuza kangakanani ngosuku kungabi ukuncelisa kwesikhathi esisodwa.
Isirinji noma okuthela ngamaconsi kungatholakala ekhemisi futhi kungasetshenziselwa ukuchathazela ubisi kancane ngasohlangothini lomhlathi wengane kunokuba luthelwe ngqo emphinjeni. Ukusiza ngokuncelisa ngesirinji, isirinji ingahlanganiswa ne-silicone finger feeder yakwa Medela*. Onakekela ingane angabeka umunwe wakhe omncane ku-silicone finger feeder, bese evumela ukuba ingane ukuba incele emunweni ngenkathi iphampu yesirinji icindezelwa kancane. Le ndlela ingabuye isetshenziswe ekuphuzeni imithi.
Ukuncelisa ubisi ngokhezo kuthatha kancane, kodwa kungasetshenziswa njengendlela ehlukile uma ezinye izindlela sezehlulekile.
Le ndlela isetshenziswa njengesu lokugcina lapho kunceliswa ingane enenkothe yodebe. Leli shubhu lifakwa empumulweni yengane bese liqondiswa kumminzo, ngalokho lidlule emguwnini womoya bese ubisi luthelwa lwehle ngeshubhu. Kuyindlela enobuvila njengoba ingane akunalizamo eyenzayo, nakuba kunjalo kuyindlela ethembekile yokwenza ingane ikhule futhi ikhule nangesisindo. Kunconywa kakhulu ukuba ingane igqugquzelwe ukumunya idami isib. idami I NUK Orthodontic ikakhulukazi ngezikhathi zokuncela. Lokhu kuzokwenza ngcono ukugwengukisacela, okuyinto ebalulekile ekukhuleni kwemihlathi kanye nasekhulumeni. Kuzobuye kufundise ingane ukuthi ngesikhathi imunya isisu sayo siyagcwala! Ngaphezulu kwalokho, ingane kumele ihlaliswe ngendlela efanele lapho inceliswa. Ngokuyikho ukuncelisa ngenaso-gastric kumele kupheliswe ngokushesha.
Nanoma iyiphi indlela yokuncelisa esetshenziswayo, kubalulekile ukugcina zonke izindawo ezizungeze inkothe yodebe zihlanzekile. Emva kokuba ingane isincelisiwe, yinikeze amanzi amancane abilisiwe ase epholiswa ebhodleleni ukuze ehlise ukudla okuningi okusenkotheni. Kokunye kungasetshenziswa into engukotini eswakeme ukuhlanza inkothe. Uma ukudla kuyekwe kwatakelana, kuzohlangana namafinyila akhishiwe emlonyeninasemakhaleni bese kwakha ucwecwe oluqinile, okungabese kudala ukutholawe izifo kule ndawo.
Izwi lokugcina lokugqugquzela: Ngokukhula ngesisindo okwandayo, ingane ingane izokhula futhi ibe namandla, ekugcineni izokwazi ukusebenzisa noma iyiphi idami kanye nebhodlela, noma bese iyoncela ngenkomishi. Akudingekile ukusilelisa emuva ukwephusisa okusuka ebeleni enganeni enenkothe futhi kumele iphathwe njengengane efana nezinye.
Imikhiqizo yakwa-Medela iyatholakala kwezinye izitolo zezingane eziyisipesheli, kumakhemisi ambalwa kanye nakonesi abenza imisebenzi eyisipesheli. Kokunye inga-odwa kulabo abahambisa imikhiqizo ye-Medela: Jane Pitt kule nombolo yocingo +27 11-788-9102/72. Imikhiqizo ingahanjiswa ngeposi ebusuku kulo lonke izwe.
<fn>zul_Article_National Language Services_UKUPHILA KAHLE IMPILO YAKHO YONKE 1.txt</fn>
Ziningi izifo esizithola ngokofuzo kubazali bethu kanye nakogogo nomkhulu bethu. Kuncane noma akukho esingakwenza ukugwema lezi zifo.
Uma singadli ukudla okunomsoco nalapho singayinakekeli imizimba yethu zingasingena lezi zifo.
Lezi zifo kuthiwa yizifo ezibangwa yindlela esiphila ngayo.
Leli bhukwana liqukethe ulwazi ngezinto ongazenza ukugwema lezi zifo.
Khumbula umzimba ungowakho. Impilo yakho isezandleni zakho. Ngakho zinakekele.
Leli bhukwana elithi Ukuhlala ngokuzivocavoca ukuze uphile kahle lingelinye kumabhukwana awuchungechunge.
Uma sihlala ngokuzinakekela, sizohlala siphile kahle engqondweni nasemzimbeni. Ukugcina umzimba nengqondo yethu iphilile sidinga ukuhlala ngokuzivocavoca.
Iningi lethu liphila impilo enzima neyokuba matasatasa okwenza sibe nesikhathi esincane sokuphumula. Le mpilo esiyiphilayo yenza ukuthi sibe ngabantu abakhathele nabahlala bekhathazekile nokwenza ukuthi imizimba yethu izwele.
Kuleli bhukwana: Ukuhlala ngokuzivocavoca ukuze uphile kahle, sibheka ukuthi ukuzilolonga nokuzivocavoca umzimba kungasisiza kanjani ukuba sibe ngabantu abaphile kangcono.
Le ngubo ikwenela kahle Fezile futhi ikwenza ubukeke unomfutho. Pic.
Okusempeleni angizizwa neze nginomfutho kulezi nsuku bengisebenza kanzima. Ngifisa engathi ngabe bengingezanga kulephathi kusihlwa nje. Pic.
Kodwa uma ususephathini uzozizwa ngendlela ehlukile kakhulu. Ungaze uzitholele owesilisa ozomthanda nozuhlala uphupha ngaye. Pic.
Yebo Fezile, unenhlanhla yokungabi nenkinga yomzimba omkhulu njengami, njengoba ngisebenza ehhovisi ngiyahlala nje usuku lonke, ngizibona ngilokhu ngikhuluphala ngiya phambili. Pic.
Yebo, yiyona ndlela wonke umuntu angazigcina ngayo ephilile futhi ebukeka kahle. Ngemuva kwamasonto ambalwa okuzivocavoca ngizizwa ngiphile kahle futhi sengizizwa nginomfutho othe xaxa. Pic.
Anenze nina nobabili asifuni thina ukufika sekwedlule isikhathi ephathini. Pic.
Ngiyakuthokozela kakhulu lokhu okwenzekayo futhi kuyindlela yokuzivocavoca sengizizwa ngingcono kakhulu! Pic.
Ukuvocavoca umzimba kusiza abantu ekutheni bakwazi ukwedlulisa lezo zinto ezibaphethe kabi emoyeni. Senginqume ukuthi impilo yami isingathwe yimi qobo. Ngihamba ibanga elingamakhilomitha amahlanu nsuku zonke, kokunye ngiyaye ngihambe ngisheshe ngenzele ukuthi umzimba uthole ukunyakaziseka kangcono. Pic.
Ukudansa nakho kuyindlela enhle yokuzivocavoca kanti ngiyaye ngizwe umzimba wami engathi uncipha ngemizuzu Kumele ngihlale ngikwenza njalo. Pic.
Ngike ngaya kudokotela eyongihlola wangitshela ukuthi ukuzivocavoca kuyasiza ekutheni umuntu agweme izifo eziningi. Pic.
Yingani sonke singazivocavoci ndawonye. Singakhetha ukuzivocavoca ngezindlela ezehlukene kulelo nalelo sonto, njengokuhamba, ukubhukuda, ukugijima kanye nokudansa. Pic.
Uma sizivocavoca ndawonye lokho kuzosiza ekutheni sikhuthazane ngabanye. Pic.
Ngizoqala ngokuchaza ukuthi kwenzekani emzimbeni wakho uma uzivocavoca nokuthi ukuzivocavoca kungakusiza kanjani. Uma uzivocavoca njalo uzoqala ukubona umehluko emzimbeni wakho ngemuva kwamasonto ambalwa.
Umzimba womuntu wakhiwe ngendlela okungelula ukuyiqonda kalula. Wakhiwe ngamathambo, izicubu, ubuchopho, umgudu wemizwa, umgudu wokugaya ukudla kanye nokunye okuningi. Ukuze imizimba yethu isebenze kahle idinga ukuthi siyinakekele.
Ukuzivocavoca ngenye indlela yokunakekela umzimba. Uma sizivocavoca imizuzu engamashumi amathathu njalo seqise usuku, asizugula njalo kanti sizohlala sibukeka futhi sizizwa siphilile. Asithole ukuthi yingani kunjalo.
Igazi lithwala i-oksijini namandla likuse ezicutshini zomzimba.
Izicubu zidinga i-oksijini kanye namandla ukuze zisebenze kahle.
Kwenzeka izinto ezehlukene emizimbeni yethu lapho sizivocavoca. Igazi limpompeka masisha okwenza ukuthi i-oksijini namandla kufinyelele masisha ezicutshini. Izinga lokusebenza kwenhliziyo namaphaphu nalo liyenyuka kanti lezi zithumela i-oksijini ngokushesha. Umzimba wakho udinga i-oksijini ukuze usebenze kahle.
Ukuzivocavoca kuqinisa izicubu kwenze kube lula ukuthi ziphindaphinde ukunyakaza okuyindlela ethile. Izicubu eziqinile ziyisebenzisa kangcono i-oksijini.
Uma sizivocavoca, ubuchopho bukhipha amahomoni adambisa izinhlungu naqeda ixhala abizwa ngama-endorphins. La mahloni asebenza njengezakhi zemvelo eziqeda ingcindezi. Akwenza uzizwe uphilile futhi unomdlandla. Umzimba ophile kahle wenza nengqondo iphile kahle!
Zivocavoce ukwenza ngcono impilo yakho!
Ukuzivocavoca nokuhlala ngokunyakazisa umzimba kuzokwenza impilo yakho ibe ngcono.
nokukhathala nokucasuka kalula ingcindezi engqondweni nokungazethembi ukuphakama kwegazi emithanjeni/isifo sikashukela/isifo samaphaphu ukuba nomzimba omkhulu ngokweqile ezithinta ukuya esikhathini eziphathelene nokukhula eziphathelene nokuphazamiseka ekusebenzeni kwengqondo nasekuphathekeni kabi emoyeni.
Ngizizwa ngiphile kahle ngoba ngiwumuntu obehlala ngokuzivocavoca impilo yami yonke.
Abantu abadala bavama ukukuthola kunzima ukuhamba amabanga amade nokuphakamisa izinto ezincane. Lokhu yingoba imizimba yabo seyaqina (akulula ukuba bagobe). Ukuhlala njalo ngokuzivocavoca kungasiza ukwenza ngcono impilo yabantu abadala. Labo ababehlala ngokunyakazisa umzimba besakhula, bavama kuphila kangcono lapho sebekhulile. Lokhu kuchaza ukuthi ziningi izinto abakwazi ukuzenza. Kanti kulabo ababekunqena ukuzivocavoca besebancane akusho ukuthi sebeshiywe yisikhathi, basangaqala ukuzivocavoca ngokuhamba, bagibele nezitebhisi, njll.
I-osteoporosis ("isifo sokuthamba kwamathambo") yenzeka lapho amathambo emzimbeni wakho eba ntekenteke, ephuka kalula bese ethatha isikhathi eside ukuphola. Kuba nzima ukuhamba uma uvelelwa yile nkinga.
Ukuhlala ngokuzivocavoca nokudla ukudla okunempilo yizona ndlela ezimbili ezingakusiza ekugwemeni inkinga ye-osteoporosis.
Ukuphakama kwezinga legazi emithanjeni noma i-BP iyinto evamile kakhulu ukuphatha abantu eNingizimu Afrika. Uma uphile kahle inhliziyo yakho ipompa igazi emithanjeni ngesivinini esifanele namandla egazi afanele emzimbeni. Uma imithambo yakho iqina noma ivaleka, kuba nzima ukupompa igazi kuyona. Lokhu sikubiza ngokuphakama kwezinga legazi emithanjeni noma i-BP.
Ukuzivocavoca, ukudla ukudla okunempilo, ulawule isisindo somzimba wakho kanye nokuphuza imithi njengoba uyalelwe ngudokotela kungakusiza ekutheni ulawule i-BP yakho.
Uke wezwa ngesisho esithi: "Umzimba ophile kahle uhambisana nengqondo ephilile" Udinga ukudla ukudla okunempilo, unyakazise umzimba, uxoxe nabantu bese uzinika isikhathi esanele sokuphumula uma ufuna ukuba nengqondo ephile kahle?
Bambalwa abantu abakhuluma ngokuphila kahle kwengqondo ngoba kuyinto enzima ukuyiqonda kahle. Akekho umuntu othanda kuthiwe "uyahlanya", "udidekile" noma "usangene".
Sewuke wezwa kakhulu ngesimo sokuxineka. Kokunye sewuke waba naso lesi simo ngokwakho. Usuke unokuxineka uma uzithola kunesimo esikubangela ukuxineka.
Lokhu kungabangwa yisimo sasemsebenzini noma sasekhaya. Kungenzeka ube nenkinga yokwenza umsebenzi wakho ngendlela efanele noma mhlawumbe awunamali yokondla abantwana bakho. Lokhu kwenza kube nokuxineka empilweni yakho.
Ingcindezi iphazamisa umzimba, ingqondo kanye nomphefumulo wakho. Ungazithola uphathwa yikhanda, uhlale ukhathele, uphathwe wubuhlungu bomgogodla futhi uzithole ucasulwa wubala. Ukuzikhulula nokugwema le nkinga udinga ukudla ngendlela enempilo, uhlale ngokuzivocavoca, uxoxe nalabo abasondelene nawe bese uzinika isikhathi esanele sokuphumula.
Abantu abaningi bahlala bekhathele ngaso sonke isikhathi ngoba basebenza kanzima. Ungathola besemsebenzini emini bese begada abantwana kusihlwa.
Kodwa, uma ukukhathala kungapheli kusuke, kunenkinga. Kuyenzeka ukhathale ngoba unezinkinga eziningi obona ukuthi angeke zixazululeke.
Ukukhathala kungaba wuphawu nokudana. Uma umuntu enokudana, uvama ukulahlekelwa yithemba. Lokhu kuyayiphazamisa impilo nomsebenzi wakho. Abantu laba nokudana ngesinye isikhathi bafisa ukuzibulala.
Qala ukwengamela impilo yakho. Vama ukuzivocavoca futhi uzinike isikhathi esanele sokuphumula! Ngisho noma ngabe kudinga uthathe abantwana uhambe nabo ngezinyawo ebusuku noma udlale nabo bephuze ukugeza kulungile. Mhlawumbe uzozizwa usungcono! Ungazizwa kuwuwena ophethe impilo yakho! Xoxa nabanye abantu ngezinkinga zakho ukuze kunciphe umthwalo owuthwele.
Ukuhlala usesimeni esihle impilo yakho yonke!
Ukuzivocavoca nokunyakazisa umzimba kubalulekile ukuze ube nomzimba nengqondo ephile kahle. Kodwa nokujabulela ukuzivocavoca nakho kubalulekile ngokufanayo. Ziningi izinto ozithokozelayo eziyingxenye yokunyakazisa umzimba. Wothi ngikwazise ngezinye zalezo zinto.
Ukuzivocavoca akumele kukwenze uze ukhiphe imali! Akusho ukuthi kumele uye ejimini, asikho futhi isidingo sokuthenga izimpahla ezikhethekile zokugqoka. Odinga ukukwazi wukuthi izindlela ezihlukene zokuzivocavoca ozikhethayo zizowusiza kanjani umzimba wakho. Lapho-ke usukulungele ukuthi ungaqala.
Lolu hlobo lokunyakazisa umzimba lusiza kakhulu ekusimamiseni inhliziyo namaphaphu. Ukuhamba, ukugijima, ukubhukuda, ukugxumagxuma weqa intambo, kanye nokudansa, konke kungena kuma-erobhikhi. Ukuhamba usheshe, ukugijima, ukubhukuda noma ukudansa, kwenza ukuthi uphefumule masisha negazi lakho lipompeke ngokushesha.
Uma lokhu kwenzeka umzimba wonke usebenza kangcono.
Uyadinga ukuthi uhlale unyakazise umzimba ngendlela yama-erobhikhi uma ufuna ukuhlala uphile kahle. Kumele uzivocavoce okungenani weqise usuku uchithe isikhathi esiyimizuzu engama-30. Qala kancane.
Ukuphakamisa izinto ezisindayo kwakha izicubu zakho. Ungasebenzisa nanoma yini enesisindo ekhaya - okungaba yithini lopende noma isitina. Ezikhungweni eziqeqeshela isisindo banempahla yokuzivocavoca esindayo emi ngezindlela ezihlukene futhi eshiyanayo ngobukhulu.
Abantu abaningi banyakazisa imizimba ngokuthi baphakamise izinsimbi bazivocavoce nangendlela yama-erobhikhi ukuze bahlale bephile kahle. Kumele uqikelele lapho uphakamisa izinsimbi ungazikhandli umgogodla. Lokho kungabangela ukuthi ulimale kunokuthi usizakale.
Uma useneminyaka yobudala engaphansi kwe-16, akumele uphakamise izinsimbi. Lokhu kungenxa yokuthi kulesi sigaba umzimba wakho usuke usakhula, kanti ukuphakamisa izinsimbi kungaphazamisa ukukhula kwakho. Dlala imidlalo yamabhola, ugxume, uzithokozise. Lezi yizona zindlela ezikufanele zokuzivocavoca.
lapho uqeda ukudla - umzimba usagaya ukudla kanti usebenzisa amandla ukwenza lokho.
lapho ugula - umzimba wakho uzama ukulwa kanzima nokugula. Kanti ukuzivocavoca kungasho ukukhandleka kwenhliziyo namaphaphu akho.
uma unesifo sikashukela, ukuphakama kwegazi emithanjeni i-BP, noma ukhuluphele ngokweqile, unezinkinga zenhliziyo, noma uzivocavoca okokuqala - udokotela / umelaphi / umhlengikazi wakho kumele akweluleke ngokuthi yiziphi izindlela onganyakazisa ngazo umzimba wakho.
kancane nangokuqikelela uma ukade wagcina ukunyakazisa umzimba - kumele uwunike isikhathi umzimba wakho wokujwayela lezo ndlela zokuzivocavoca ozithokozelayo!
dlala nabantwana bakho, geza imoto, sebenza engadini! Nalokhu kuyasiza kakhulu!
Kubalulekile ukufudumeza umzimba wakho ngaphambi kokuthi uzivocavoce. Lokhu ukwenza ngokuthi uzelule. Ukuzelula kukunikeza amandla, kwenza umzimba wakho uthambe ungaqini kuvimbela nobuhlungu bomgogodla. Kumele upholise umzimba ngokuzelula ngesineke lapho sewuqedile ukuwunyakazisa.
Abantu abakuqeqeshelwe ukuvocavoca umzimba bangakweluleka bakusize nasekukhetheni uhlelo olulungile lokuzivocavoca. Uma ungenayo imali yokukhokhela indawo yokujima, hlela nabangani bakho nibe yiqembu. Ukuzivocavoca kuthokozeleka kangcono uma nibaningi.
Ukudla kukunika amandla owadingayo ukuze uhlale unomdlandla futhi uphilile. Ngakho kunzima ukuthi umuntu angakhuluma ngokuzivocavoca nokunyakazisa umzimba kodwa angasho lutho ngokudla okumele ukudle.
Ukuphila ngendlela enempilo kusho ukuhlala ngokunyakazisa umzimba nokudla ukudla okunempilo. Kodwa kusho ukuthini ukudla ngendlela enempilo?
Ukudla kubalulekile ngoba kusinika amandla nezakhamzimba esizidingayo ukuze sihlale sinomdlandla futhi siphila.
Ukudla kwesintu kunempilo. Uma sikhuluma ngokudla kwesintu sibala ukudla okufana namabele, umbila, ubhontshisi owomile, imifino, izithelo zasendle, inkukhu, ubisi, inyama ebomvu kanye nesilinganiso esincane sikasawoti noma sikashukela.
Ukubambelela ekudleni kwesintu kungaba yindlela encomekayo yokuphila impilo enhle. Kodwa-ke isikhathi sesashintsha. Ezinsukwini zanamuhla abantu bathenga ukudla okulungiswa ngaleso sikhathi - okufana nenkukhu ethosiwe, amabhega kanye namazambane agazingiwe. Lokhu kudla kunamafutha kanti akuwulungele umzimba.
Yidla izilinganiso ezincane ezimbili noma ezintathu zokudla ngosuku.
Yidla isidlo sasekuseni. Lesi sidlo sizokunika amandla owadingayo ukuqala usuku lwakho.
Yidla izithelo eziluhlaza ezifana neziqathi, iklabishi, utamatisi kanye nezithelo. Zinikeza izakhamzimba eziningi uma zingaphekiwe.
Phuza amanzi usuku lonke.
Ungasisiza yini Dudu?
Ngisanda kuqala ukuzivocavoca. Mina nabangani bami sigijima sichithe imizuzu ephakathi kwe-10 ukuya kweyi-15 sizungeza indawo esihlala kuyo. Bonke bathi sebeqale ukuzizwa bengcono. Mina angingcono neze. Imilenze yami ihlala ibuhlungu. Ngiyaqhubeka nokugijima ngoba ngethemba ukuthi kuzoba ngcono uma sengijwayele. Kungabe kunjalo?
Uma usaqala ukuzivocavoca izicubu zingaba buhlungu. Lokhu kudalwa wukuthi umzimba wakho awejwayele ukunyakaziswa kanti usuke usazama ukwejwayela isimo esisha. Uma imilenze yakho ihlala ibuhlungu kube sekunamahlandla ambalwa okuzivocavoca osuwenzile kusho ukuthi kunokwenzeka ukuthi kukhona okungahambi kahle. Bonana nodokotela wakho ngaphambi kokuthi uqhubeke nokugijima nabangani bakho.
Uma nigijima emgwaqeni onetiyela, kwalokho kungawukhinyabeza umzimba wakho.
Umgwaqo onetiyela ulukhuni kanti umzimba uyakhandleka uma ugijima kuwo. Ngokuhamba kwesikhathi lokhu kungabanga izinkinga zemilenze nomgogodla ikakhulu uma ungafakile izicathulo ezifanele ezinyaweni.
Okungangcono wukuthola indawo enotshani noma enesihlabathi esithambile ongakwazi ukuhamba noma ugijime kuyona. Ukuzivocavoca kuhloswe ngakho ukusiza umzimba hhayi ukuwuhlukumeza.
Sekuphele iminyaka ngagcina ukuzivocavoca kanti ngifuna ukuqala manje. Nginqume ukuzivocavoca ngoba ngifuna ukunciphisa isisu sami esinonile. Zikhona yini izindlela zokuzivocavoca ezingangisiza?
Ungakwazi ukunciphisa isisu sakho ngokuzivocavoca ngendlela yama-erobhikhi nangokudla idayethi efanele. Le ndlela ibandakanya ukuhamba okukhombisa ukuzimisela, ukubhukuda nokudansa.
Uma uzwa impilo yakho isingcono, usungaqala izindlela zokuthowuna ezizokwenza isisu singene phakathi. Ukuthowuna ungakwenza ngezindlela zokuziqeqesha ezifuna amandla.
Ukuhlala njalo ngokuzivocavoca kuzokunika imiphumela emihle.
Manje sekumele ngabe kuningi osukwazi ngokuzivocavoca nokuthi kukusiza ngani! Asibone ukuthi ufunde kangakanani! Phendula imibuzo bese uqhathanisa izimpendulo zakho nezibhalwe esigabeni esingezansi.
Izicubu zidinga i-oksijini kuze zisebenze kahle.
Ukuhlala ngokuzivocavoca kanye nokudla ukudla okunempilo kunganciphisa amathuba esifo sokuthamba kwamathambo esiphinde saziwe nge-...
Ukuhamba, ukugijima nokubhukuduka yizindlela zokuzivocavoca okwaziwa ngama-...
Ukuzivocavoca ngokuphakamisa izinto ezisindayo kwakha...
Ukuzivocavoca ngendlela yama-erobhikhi kuqeda...
Ukuzifudumeza nokuzipholisa ngemuva kokuzivocavoca kuthiwa...
Ukudla esiningi kuyasuthisa kukunika namandla owadingayo lapho uzivocavoca.
<fn>zul_Article_National Language Services_UKUPHILA KAHLE IMPILO YAKHO YONKE 2.txt</fn>
Ziningi izifo esizithola ngokofuzo kubazali bethu kanye nakogogo nomkhulu bethu. Kuncane noma akukho esingakwenza ukugwema lezi zifo.
Nalapho singayinakekeli imizimba yethu zingasingena lezi zifo.
Lezi zifo kuthiwa yizifo ezibangwa yindlela esiphila ngayo.
Leli bhukwana liqukethe ulwazi ngezinto ongazenza ukugwema lezi zifo.
Khumbula umzimba ungowakho. Impilo yakho isezandleni zakho. Ngakho zinakekele.
Uma ungabhemi, awubi nazo izinkinga zempilo. Abantu abaningi balapha eNingizimu Afrika bayakwazi lokho. Ngakho abezukuwubhema ugwayi noma ipipi, angeke futhi bahlafune ugwayi noma babheme isinemfu (ugwayi wamakhala).
Leli bhukwana liqukethe amaphuzu abalulekile ngokuphila ngendlela enempilo. Into engcono umuntu angayenza wukuthi angaqali kwakuqala ukubhema noma akuyeke uma ekwenza. Sethemba ukuthi uzokhetha ukuhlala uphile kahle ngokuthi ungasondelani nje nogwayi kumbe ukubhema.
Funda leli bhukwana ukuthola ukuthi ungakwenza kanjani lokho.
Funda udaba lukaDudu...
Umyeni wakho ukhwehlela kabi, Gugu. (Pic.1).
Kungangcono uma engayeka ukubhema! (Pic.1).
Uyazi sengibheme iminyaka eminingi kabi kanti akukho lutho oluke lwenzeka kimi! (Pic.2).
Uyabona Dudu impilo yami lena ngakho nginelungelo lokubhema ngendlela engifisa ngayo! (Pic.3).
Kulungile, uyakhumbula yini kodwa ukuthi uDokotela Zondi, nongudokotela ohlonishwayo, uthi iningi labantu abeza esibhedlela bezokwelashwa ngabantu abasuke benezifo ezidalwa wukubhema. (Pic.3).
Umonakalo odalwa yintuthu yogwayi wenzeka ngaphakathi emzimbeni wakho usuku nosuku uya ngokuya ulimaza inhliziyo, amaphaphu, imithambo yegazi kanye nezinye izingxenye zomzimba wakho. Ekugcineni impilo yakho yonke iyakhinyabezeka. Intuthu yogwayi ibulala izigidi zabantu emhlabeni jikelele unyaka nonyaka! (Pic.3).
Akusho lutho ngoba vele sonke siyogcina ngokufa. Angiyiboni inkinga uma ngibulawa yinto engithokozisayo. (Pic.4).
Ungakhohlwa ukuthi intuthu yogwayi iphinde ihogelwe ngabantu abaseduze kwakho kanti yenza nabo bangenwe yizifo ezifanayo nalezo eziphatha umuntu obhemayo. (Pic.5).
Kanti futhi ukhumbule njalo lapho wokhela usikilidi ukuthi kungenzeka ungasheshi ufeugwayi ungahle wenze uphathwe yisifo sohlangothi okuholela ekutheni uchithe iminyaka eminingi uhlupheka usuhamba ngesihlalo, okunye okungenzeka wukuthi ufe kabuhlungu ngesifo samaphaphu... cabanga ngalokhu ithuba lisekhona uyeke kwamanje ugwayi! (Pic.6).
Igama lami nguDudu. Ngithanda ukuba sixoxe ngokubhenywa kogwayi. Asiqale ngokubheka amaphuzu athinta ukubhenywa kogwayi.
Minyaka yonke bangu 12 000-abantu baseNingizimu Afrika ababulawa yisifo senhliziyo, umdlavuza wamaphaphu nezinye izinhlobo zomdlavuza kanye ne-bronchitis engelapheki. Ukubhema ugwayi kunomthelela ekutheni umuntu angenwe yilezi zifo.
Kwamanye amazwe ukubhema ugwayi kubulala abantu abaningi kunesibalo esihlanganisiwe sabantu ababulawa yingculaza, utshwala nezidakamizwa ezifana ne-heroine ne-cocaine kanye nezingozi zomgwaqo.
Umuntu obhemayo angakwazi ukuthi abuyele esimeni esijwayelekile sempilo yakhe uma eyeka ukubhema kuye ngokuthi ungakanani ngobudala, isisindo somzimba, ezinye izimo zempilo nokuthi ubesebheme isikhathi esingakanani.
Esikhathini esiwunyaka ngemuva kokuba eyekile ukubhema mancane amathuba okuthi angaphathwa yizifo ezifana ne-bronchitis. Ngemuva kweminyaka eyishumi usuke esefana nje nomuntu ongakaze abheme.
Usikilidi nogwayi kuyinhlanganisela yezakhi eziyingozi ezifana ne-carbon monoxide, inikhothini netiyela. Lezi zinto yizo ezigulisa abantu ababhemayo.
Intuthu yogwayi iyabagulisa nalabo abayihogelayo. Uma usondele eduze komuntu obhemayo yazi ukuthi lowo muntu ucekela phansi impilo yakho ngendlela efanayo nacekela ngayo phansi impilo yakhe.
Ugwayi uyingozi empilweni yakho ngoba unobuthi obuhlukene obevile ema-200. Lobuthi bulimaza amaphaphu. Uma ulokhu ubhema nomonakalo uya phambili. Lobu buthi bungadala ukwehluleka kokusebenza kwenhliziyo kanye nomdlavuza.
Inikhothini iyisidakamizwa. Ungazithola usunenkinga yehuha/noma ukungenwa yinto egazini. Uma usungenwe yihuha kusho ukuthi umzimba wakho nengqondo yakho kufuna inikhothini ngaso sonke isikhathi. Uba nomuzwa wukuthi uyidinga nsuku zonke. Uma usungenwe yinto ethile egazini kuba nzima ukuyiyeka. Yingakho abantu abaningi bekuthola kunzima ukuyeka ugwayi.
Isinemfu sinjani sona (ugwayi wamakhala)?
Isinemfu sinabo bonke ubuthi obutholakala ogwayini. Abantu ababhema isinemfu bangangenwa yizifo ezithile, njengesifo sekhala, esomlomo nesomgudu wokuhogela.
Insangu injani yona?
Odokotela bathole ukuthi insangu ilimaza umzimba wakho ngendlela efanayo nokwenza ngayo ugwayi. Uma ungenwa yihuha lokubhema insangu uzogcina ungakwazi ukusebenza, ukufunda, ukudlala noma ukuzithokozisa.
Dokotela zikhona yini izinhlobo zogwayi ezingeyona ingozi?
Cha azikho. Usikilidi, usigazi, inqawe kanye nesinemfu konke kuyingozi empilweni yakho.
Uma umuntu ebhema osikilidi abambalwa ngosuku, kungamenza yini lokho ukuba agule?
Ngisho ukubhema usikilidi owodwa ngosuku kungaba yingozi! Musa nje ukuqala ukubhema! Umonakalo emzimbeni wakho uqala lapho uqala ukubhema. Ungabukeka uphilile iminyaka eminingi ngaphambi kokuba ziqale zibonakale izimpawu zokugula.
Kuyingozi yini ukuhogela intuthu yogwayi obhenywa ngabanye abantu?
Yebo, ungazithola izifo eziningi uma uhlala noma usebenza nomuntu obhemayo. Lokhu kungabe kudalwa wukuthi uhogela intuthu yogwayi wakhe zonke izinsuku.
Izingane ezizalwa ngabazali ababhemayo zivama ukuhlushwa yizifo zesifuba ezifana ne-bronchitis nenyumoniya kanti lokhu akuvami ezinganeni ezinabazali abangabhemi.
Kuyilungelo lakho ukuphefumulo umoya ohlanzekile! Abantu ababhemayo kumele balihloniphe leli lungelo.
Iningi labantu ababhemayo liyenqaba ukuyeka ukubhema ngoba alazi ukuthi ukubhema kukhinyabeza kanjani impilo yabo. Ake sikhulume ngezinye zalezi zifo.
Ukubhema kudala izifo eziningi ezihlukene. Eziyingozi kakhulu yizifo zamaphaphu, umdlavuza, ezenhliziyo kanye nezifo zohlangothi.
Abantu abanezifo zamaphaphu bangagula iminyaka eminingi benenkinga yokukhwehlela kanye nokuphelelwa wumoya.
Izinhlobo eziningi zomdlavuza ezifana nomdlavuza wamaphaphu zidalwa wugwayi.
Akukho khambi lokwelapha umdlavuza wamaphaphu.
Ukubhema kungaphinde kudale umdlavuza kwezinye izingxenye zomzimba ezifana negilo, umminzo, isinye, ulimi nezinye.
Igazi elisemzimbeni yethu lapho lijikeleza lihamba ngamashubhu amancane esiwabiza ngemithambo.
Ukubhema kwenza le mithambo inciphe. Lokho kugcina kwenze ukuthi igazi lingahambi, okuyinto eyingozi enkulu. Uma igazi lingafiki engxenyeni ethila yomzimba leyo ngxenye iyafa. Yilokho okwenzekayo uma umuntu ehlatshwa yisifo sohlangothi noma yinkinga yokwehluleka kwenhliziyo.
Abantu abaningi bayafa ngenxa yalezi zifo. Uma besindile bavama ukukhubazeka (uthole umuntu engasakwazi ukunyakazisa izitho zomzimba) ngemuva kokuhlatshwa yisifo sohlangothi. Abanye kuyenzeka kudingeke bayonqunywa umlenze ngemuva kokuba kube nokuvimbeka kwegazi emlenzeni.
Abantu ababhemayo bayavama ukugula lapho ubaqhathanisa nabantu abangabhemi. Isikhathi esiningi badinga ukukhululwa bangabikhona emsebenzini kanti ziningi izifo ezibakhathazayo lapho uqhathanisa nabantu abangabhemi.
Izingane eziningi ziyaye zizwe noma zibone izikhangiso zogwayi bese zifuna ukuwuzama. Ngesinye isikhathi abangani abasuke vele bona sebebhema bayaye bakhuthaze labo abangakabhemi ukuba baqale nabo babheme. Ngokuvamile abantwana abancane ababhemayo banenkolelo yokuthi bazoba badala futhi badume uma bebhema.
Kungenzekani enganeni yakho uma ubhema lapho ukhulelwe?
Iningi lobuthi obuqukethwe wugwayi bungena emntwaneni ongakazalwa buhamba ngegazi likamama. Okunye wukuthi kulelo gazi umntwana angeke athole i-oksiyini eyanele nezakhamzimba azidingayo ukuze akhule kahle. Yingakho ubhema ugwayi kuyingozi emntwaneni ongakazalwa.
Kuphinde kube khona ezinye izinkinga...
Izingane ezizalwa ngomama abebebhema ngesikhathi bekhulelwe zizalwa zincane kunezinye izingane. Lezi ngane makhulu futhi amathuba okuthi zihlale ngokugula noma zikhubazeke.
Makhulu amathuba okuthi umntwana wakho angashona lapho ubeletha uma ubhema ngesikhathi ukhulelwe.
uzophefumula kalula angeke ube namazinyo anamabala noma neminwe enamabala isikhumba sakho sizoba bushelelezi futhi sibe nempilo uzoba nomoya ohlanzekile uzoba nezingane eziphile kangcono kunezabantu besifazane ababhemayo angeke uchithe imali emkhubeni ongasile uzokwenza ukuba izingane zakho zihlale ziphile kahle ngoba ungazenzi ukuba ziphefumule umoya omdala futhi onentuthu yogwayi.
Ufuna ukugcina izingane zakho ziphephile engozini ebangwa wugwayi. Kunemibono ethile ongasiza ngayo abantwana bakho ukuze bathathe izinqumo ezifanele ngempilo yabo.
Lezi yizinto ongazenza nomntanakho ekhaya. Uthisha wasenkulisa naye angawusebenzisa lo msebenzi neqembu labantwana.
Lo msebenzi usiza abantwana ekutheni bazi ngezinto ezilungile empilweni yabo kanjalo nangezinto ezingacekela phansi impilo yabo. Abantwana bafunda kangcono uma bekhululekile futhi bezithokozisa, ngakho ungabanika ulwazi olubalulekile lapho nenza lo msebenzi.
Cela ingane yakho icabange ngezinto eziyilungele nangezinto ezingayilungele. Ungasebenzisa lesi sithombe ukuqala ingxoxo yakho.
Uma unamaphephabhuku amadala, cela ingane yakho isike izithombe zezinto ecabanga ukuthi ziyilungele kanjalo nalezo ecabanga ukuthi aziyilungele. Namathelisa lezi zithombe ephepheni elikhulu bese ulibeka odongeni ukuze umndeni wonke ubone ukuthi ingane yakho yenzeni.
Lesi sifundo kumele ukuba izosithokozela ingane yakho. Musa ukukhala lapho ikhetha izinto ocabanga ukuthi aziyilungele. Uma ekhetha loko okucabanga kuthi akulungile xoxisana naye ukuze afunde kuwena lezo zinto ezizokwenza aphile kanjalo nalezo zinto ezingamgulisa. Buza ukuthi yingani ekhethe lokho akukhethile?
Lo msebenzi othisha bangawenza nezingane ezisesigabeni 1,2 noma 3. Qiniseka ukuthi abantwana banomuntu obagadile lapho benza lo msebenzi. Ningabashiyi bodwa namakhandlela avuthayo nomentshisi.
izigqwembe ezimbili zekhadi ubukhulu bazo obungacishe bube ngu-20 x 15 cm lulunye.
Oqwembeni olulodwa lwekhadi, vula imbobo phakathi nendawo elingana no-R2. Kwelinye ikhadi vula imbobo encane ngenaliti.
Tshela abantwana beze bakuzungeze.
Batshele badonse umoya kakhulu, bese kancane kancane benyuse izingalo zabo uma benza lokhu.
Phinda lokhu kuze kube kathathu. Manje xoxani ngokuthi bekunjani ngesikhathi abantwana bedonsa umoya ungena emaphashini abo. Bacele baphinde benze lokhu bazame ukuwuzwa umoya lapho ungena emizimbeni yabo. Khuluma nabo ngokuthi umoya usisiza kanjani emizimbeni yethu nokuthi amaphaphu asisiza kanjani ekuphefumuleni. Manje tshela izingane zigxume kayishumi, bese zigxuma kahlanu ngomlenze owodwa ziphinde zigxume kahlanu ngalona omunye umlenze. Zitshele zikhawule bese uzibuza ukuthi ziphefumula kanjani - ngabe ukuphefumula kwazo kuyashesha kunangesikhathi zimi ndawonye.
Xoxa ngokuthi ukuvocavoca umzimba kungayiguqula kanjani indlela esiphefumula ngayo. Ukuzivocavoca kuyinto enhle futhi kusigcina siphile kahle.
Chazela izingane ukuthi kuba naguquko luni ekuphefumuleni komuntu obhema ugwayi ngenxa yokuthi njalo lapho ebhema intuthu yogwayi ingena emaphashini iphinde iphume, enye njalo iyasala ngaphakathi emaphashini. Le ntuthu esele ngaphakathi kuhamba kuhambe ivimbe amaphaphu bese engabe esasebenza kahle njengoba ayesebenza ngaphambi kokuthi angenwe yintuthu kuwona.
Khuluma usho ukuthi ukubhema kuyiguqula kanjani indlela abantu abaphefumula ngayo, nokuthi yingani ukubheka kungalungile nokuthi yingani kusigulisa.
Zitshele izingane ukuthi ziphazamiseka kanjani empilweni ngenxa yentuthu eziyihogela isuka ogwayini obhenywa ngabanye abantu.
Manje usungababonisa lokhu obukhuluma ngako. Kumele kuqale kube nguwena owenzayo bese ubasiza abantwana lapho sebenza. Ungabashiyi bodwa nekhandlela elivuthayo noma nomentshisi. Beka ikhadi elinembobo encane phambi kwekhandlela elisethinini.
Phephetha embotsheni encane esekhadini uzobona ukuthi kunzima kanjani ukucisha ikhandlela. Lokhu kuyefana nesimo lapho uthola khona amaphaphu evalwe yintuthu endala.
Manje beka ikhadi elinembobo enkulu phambi kwekhandlela.
Manje phephetha kule mbobo uzobona ukuthi kulula ukucisha ikhandlela.
Lokhu kuyefana nokuba namaphaphu aphile kahle futhi asebenza ngendlela efanele.
Funa isikhangiso esingamakhasi amabili esitolo sangakini noma usebenzise amaphephandaba amadala kanye namaphephabhuku. Sika izithombe zezinto ezifana nephakethe logwayi ibhokisi lometshisi kanjalo nezinye ezinjengamaswidi, amapeni, amasokisi, izincwadi nokunye noma usebenzise izithombe ozidwebile.
Namathisela lezi thombe ephepheni elikhulu bese ubhala amanani entengo eduze kwazo.
Buza izingane ukuthi esimeni lapho bezinemali engu-R15 yini ebezizoyithenga. Bacele basho ukuthi bebengathengani Yini kulezi zinto ezisesithombeni izingane ezicabanga ukuthi kubaluleke kakhulu ukuba nayo?
Lapho zonke izingane seziphendulile, zicele ukuba zixoxe ngalokho ezikukhethile.
Khumbula azikho izimpendulo eziyizo nezishaya eceleni. KODWA esimeni lapho abantwana bekhethe ugwayi nomentshisi, ungaxoxa nabo ubatshele ukuthi lezi zinto zibiza kanjani. Ungabakhombisa futhi abantwana ukuthi zingaki ezinye izinto abangazithenga nezizohlala isikhathi eside futhi zibasize kangcono.
Lo msebenzi uyindlela yokwenza abantwana bacabange ngezinto abazifunayo nangezinto abazidinga ngempela. Uphinde ube yindlela yokuxoxa ngengozi yokubhema ngaphandle kokuthi ubafundise - kunalokho le ngxoxo izoba sakuxoxa. Uzokwazi ukwedlulisa kalula lokho ofuna ukukutshela abantwana uma kuwukuthi banethezekile futhi bayazijabulisa kunokuthi ubenze bathukuthele noma bazizwe bedinwa yinto oyishoyo.
Lezi yizibonelo zezinto ongazisika kumaphephanda nakumaphephabhuku kokunye uzidwebe.
Ungasisiza yini Dudu?
Ngitshele izingane zami ngengozi yokubhema usikilidi. Kodwa kulawa masonto ambalwa edlule ngiqaphela ukuthi indodana yami encane inuka intuthu yogwayi. Ingitshele ukuthi bonke abangani bayo bayabhema ngakho ayifuni ukusala kube yiyo yodwa engabhemi.
Ngicela usizo lwakho, angifuni umntwana wami agule.
Kufanele ukhathazeke ngendodana yakho uma ibhema ugwayi. Uma esheshe eqala ugwayi esemncane, kunokwenzeka athi eba neminyaka yobudala engamashumi amathathu ebe esenesinye sezifo ezidalwa wugwayi, ezifana nesifo samaphaphu, isifo senhliziyo noma umdlavuza.
Uma nje ekutheni akwazi ukuhlukana nogwayi ngisho kuthiwa abangani bakhe bayabhema. Lokhu ungakwenza ngokuthi umenze aqonde kabanzi ngengozi yogwayi ngokuthi uxoxe naye uphinde umkhombise leli bhukwana.
Tshela indodana yakho ukuthi kuyinto enhle ukwehluka kwabanye. Uma abangani bakhe befundekela ngogwayi, indodana yakho kumele ibe nesivumelwano nabo sokuthi wonke umuntu unelungelo lokubambelela kulezo zimiso azibekele zona nazisusela olwazini analo kanti lokho kumele kumele kuhlonishwe.
Kuwukwephula umthetho ukuthengisela ingane eneminyaka yobudala engaphansi kwe-16 ugwayi. Qiniseka ukuthi abanikazi bezitolo zangakini kanye nabasebenzi babo abathengiseli izingane ezincane ugwayi.
Nginomngani osekuphele isikhathi eside ebhema. Uke wakhwehlela kabi wase udokotela emeluleka ngokuthi akayeke ukubhema, ngale kwalokho uzogula kabi noma kokunye abulawe ngumdlavuza. Umngani wami ukhathezekile nokuthi angeke akwazi ukuyeka ugwayi. Ngithanda ukumsiza ukuze ehlukane nogwayi. Unazo mhlawumbe izeluleko onganginikeza zona mayelana nokumele ngikwenze.
Umngani wakho wazi kahle ukuthi yingani kumele ayeke ukubhema. Udokotela wakhe umexwayise ngengozi yogwayi kanti lesi sixwayiso kuzomele asihloniphe. Lokhu kubalulekile ngoba asikho isidingo sokuthi aboniswe nguwe ukuthi akayeke ugwayi kunalokho, uzithathele yena isinqumo kanti futhi unesifiso sokuyeka ukubhema. Noma kunjalo uzoludinga usizo lwakho ekuqinisekiseni ukuthi akabuyeli futhi ogwayini.
Ukuba avuleleke asho ukuthi ufuna ukuyeka ukubhema futhi acele usizo lozakwabo emsebenzini, amalungu omndeni kanye nabangani abazomsiza bamkhuthaze.
Uma eseyeke nya ukubhema, akumele kube nogwayi owuvanzi eduze kwakhe ngoba lokho kungaze kumfake esilingweni sokuphinde abheme.
Kumele azitholele into ethile azoyidla efana nesithelo kumbe kube nento ethile azoyenza noma azilibazise ngayo ikakhulu uma ezwa elangazela ugwayi. Mcele axoxe nothile, abuke uhlelo oluthile lwethelevishini noma afunde incwadi emnandi, ukuze ingqondo yakhe isuke kulo mkhutshana asewujwayele.
Njengomngani hlala njalo ngokumncoma lapho ekwazile ukuzibamba akangabhema.
Ukuhlola ukuthi lungakanani ulwazi olutholile kuleli bhukwana, gcwalisa isiphicwaphicwano samagama bese uqhathanisa izimpendulo zakho nezibhalwe ezansi nekhasi.
Uma ubhema amazinyo aba namabala.
Ukubhema ugwayi kubulala abantu abaningi ukwedlula isibalo sengculazi, utshwala, izidakamizwa kanye nezingozi zomgwaqo.
Abanye abantu ababhemayo kungaba nesidingo sokuthi banqunywe imilenze uma igazi lingasahambi.
Ezinye izifo zamaphaphu zibangwa wugwayi.
Abantu abayeka ukubhema eminyakeni eyishumi eyedlule baphile kuhle komuntu ongakaze abheme.
EZIVUNDLAYO: 1. insangu; 6. namabala; 7. ukubhema ugwayi; 8. itiyela; 9. cha; 11.
EZEHLAYO: 2. Ukungenwa yihuha; 3. nengqondo; 4. zamaphaphu; 5. inikhothini; 6. baphile; 10.
<fn>zul_Article_National Language Services_UKUPHILA KAHLE IMPILO YONKE 1.txt</fn>
Ziningi izifo esizithola ngokofuzo kubazali bethu kanye nakogogo nomkhulu bethu. Kuncane noma akukho esingakwenza ukugwema lezi zifo.
Kodwa-ke zikhona nezifo ezisingena ngenxa yendlela esiphila ngayo.
singadli ukudla okunomsoco nalapho singayinakekeli imizimba yethu zingasingena lezi zifo.
Lezi zifo kuthiwa yizifo ezibangwa yindlela esiphila ngayo.
Leli bhukwana liqukethe ulwazi ngezinto ongazenza ukugwema lezi zifo.
Khumbula umzimba ungowakho. Impilo yakho isezandleni zakho. Ngakho zinakekele.
Ukuzinakekela thina ngokwethu.
Iningi lezakhamuzi zaseNingizimu Afrika liphuza utshwala obuningi kunotshwala obuphuzwa ngumuntu ophuza ngokusendimeni emazweni ahlukene emhlabeni. Abantu abaningi babuphuza ngendlela engafanele utshwala. Abanye baphuza kakhulu abanye babuphuze njalo. Lokhu kudala izinkinga eziningi. Abanye abantu bayaxoshwa emsebenzini ngenxa yokuzinikela otshwaleni. Abanye bathi bangadakwa babe nodlame balwe namalungu omndeni, izihlobo nabangani. Abanye utshwala buyabagulisa kanti ukuqhubeka nokuphuza kungenza bashone.
Kungcono ukungabuphuzi nhlobo utshwala ngoba bunobuthi obuyingozi obungacekela phansi impilo yakho. Ukuphuza utshwala kungaba nemiphumela engemihle emndenini wakho. Ngakho kubalulekile ukuthi uma ungumuntu ophuzayo uphuze ngendlela enobuqotho.
Funda leli bhukwana uthole ulwazi ngokuthi uphuza kanjani ngendlela enobuqotho.
Awubheke nje Dudu, laba bantu sebekhona bazofuna utshwala obusale izolo emshadweni. Pic.
UBongi uthatha lonke isenti analo athenge ngalo utshwala kanti umndeni wakhe uyahlupheka ngoba leyo mali kumele ngabe uthenga ukudla nezingubo kukhokhelwe nabantwana esikoleni. Uyazi ngiphelelwe nawukumhlonipha. Pic.
Kungenzeka ukuthi usezinikele etshwaleni. Ngendlela engibona ngayo kungathi udinga usizo kunokuthi agxekwe. Pic.
Inkinga yokuphuza utshwala ngokweqile iyinkinga ekhungethe iNingizimu Afrika yonke. Sidinga ukufunda sifundise nabantwana bethu ukuthi utshwala buyilimaza kanjani imizimba nengqondo yethu. Kumele sikwazi ukuzilinganisela lapho siphuza futhi sifunde ukuphuza ngendlela enobuqotho. Pic.
Empeleni uBongi ubukeka njengomuntu ogulayo kanti uvama ukuhlala edangele.
Uyazi abantu bayalenza iphutha lokucabanga ukuthi utshwala buyamjabulisa umuntu, okusempeleni bukwenza ukhathazeke kakhulu ngemuva kwesikhashana futhi budale nokukhathazeka okweqile engqondweni. (Pic. 5).
Abantu abafana noBongi banenkinga yokuzinikela ngokweqile etshwaleni, le nkinga abakwazi ukuyilawula kanti badinga ukuthola usizo ngokushesha ngale kwalokho utshwala buzobabulala. (Pic. 6).
Ngenhlanhla zikhona izinhlangano esezisize abantu abaningi ababenenkinga yokuphuza utshwala ngokweqile, zabasiza ekutheni impilo yabo ibuyele kweyejwayelekile. (Pic. 7).
Ngakho umndeni nabangani bakaBongi kumele bazame ukumtholela usizo olufana nalolo ukuze baphephise impilo yakhe bambuyisele nasesimeni sokuba wubaba oqotho. (Pic. 7).
Bongi woza sikuphelezele sikuse ekhaya. (Pic. 8).
INingizimu Afrika kumele iyisukumele kusemanje inkinga yotshwala, mhlawumbe ulwazi ngokuphuza utshwala kumele lwethulwe nasezikoleni. (Pic. 8).
Igama lami nginguDudu. Sizokhuluma ngokuphuzwa kotshwala. Ukukusiza ukuthatha isinqumo ekutheni utshwala ngabe bulungile yini noma abulungile, ake sikhulume ngemiphumela yabo kumuntu.
Utshwala bungayikhinyabeza kakhulu impilo yakho. Ukuphuza kakhulu isikhathi eside kungawulimaza umzimba wakho ungaphinde ubuyele esimeni sawo.
Ukungondleki kahle: Zimbalwa izakhamzimba ezitholakala otshwaleni. Ngakho-ke kungakugulisa ukuphuza kakhulu utshwala ungabe usazinaka ngokuthola ukudla. Lokhu kwenza ukuthi ugule futhi uzizwe untekenteke.
Ukulimala kwengqondo: Utshwala benza ingqondo ithathe kancane. Ngemuva kwesikhathi eside utshwala bugcine sebuphazamisa nokusebenza kwengqondo yakho.
Isifo senhliziyo: Ukuphuza kungenza ukuthi inhliziyo yakho isebenze kanzima bese uthola ubulawa yisifo senhliziyo.
Umdlavuza: Utshwala buyawubanga umdlavuza womlomo.
Ukulimala kwesibindi: Uma uhlala njalo uphuzile, lokho kubanga ukulimala kwesibindi. Utshwala bungalimaza nobende bese uma nenkinga yesifo soshukela.
Ukungavuki kwenduku: Isitho sowesilisa sobulili asisebenzi ngendlela efanele kanti uba nobunzima ekutheni induku yakhe ime ithi mpo.
Izehlakalo eziningi zobulelesi nodlame zenzeka ngoba abantu baphuza ngokweqile. Abantu abakwazi ukuzithiba lapho bephuza.
Ezingozini eziningi zomgwaqo okufa kuzo abantu, kutholakala ukuthi ngokuvamile abashayeli abaningi basuke bephuze beqisa esilinganisweni sotshwala esivunywe ngumthetho kubashayeli.
Iningi labantu abahamba ngezinyawo elishona ezingozini lisuke liphuzile.
Ukufa nokugula okubangwa wutshwala kudla uhulumeni enkulu imali minyaka yonke. Le mali ibingasetshenziswa ngcono kwezemfundo, ezempilo nakwezezindlu.
Khumbula ukuthi iziphuzo ezehlukene zinezinga elingafani le-alkhoholi.
Ungazikhethela ukuthi yikuphi ofuna ukukuphuza kulezi phuzo.
Akumele nangelilodwa ilanga uphuze nanoma yini ongazi ukuthi inesilinganiso esingakanani se-alkhoholi kuyona. Lokho kungaba yingozi enkulu!
ukuphuza nje ngoba uzijabulisa futhi uphuze ungeqi esilinganisweni samayunithi amabili e-alkhoholi ukungaphuzi zonke izinsuku, ngamanye amazwi akungabi wumkhuba wakho ukuphuza ungazixubi iziphuzo zakho. Phuza uhlobo olulodwa lotshwala ngesikhathi ungaphuzi bese ushayela noma uhambe egwaqeni.
Ngemuva kweyunithi eyodwa ukuya kwamabili: Ukhuluma kakhulu ungathuli, ukushaya kwenhliziyo kuyakhuphuka.
Ngemuva kwamayunithi amathathu: Indlela oshayela ngayo yimbi kakhulu, awukwazi ukwenza izinqumo ngokushesha kanti kokunye ungazizwa unenzululwane.
Ngemuva kwamayunithi amahlanu: Kungenzeka ungaboni kahle; uma ukhuluma uyanensa; awukwazi ukwenza utho ngokushesha.
Ngemuva kwamayunithi angu-8: Awusakwazi ukuhamba uqonde futhi kuba sengathi uyawa; izinto uzibona zimbili ibe iyodwa.
Ngemuva kwamayunithi ayi-15 ukuya kwanga-20: Uyajuluka kakhulu kanti kokunye ungaze uquleke.
Lokhu kukhombisa ngokusobala ukuthi akumele uphuze weqise kumayunithi amabili. Amayunithi amathathu enza kube noguquko ekuziphatheni kwakho wehluleke nokuthatha izinqumo ngokushesha.
Ungalokothi uphuze utshwala uma...
Ungavumi abantu bagcwalise ingilazi yakho ngaphambi kokuba uyiqede. Uzogcina ungazi ukuthi usuphuze kangakanani.
Musa ukuxuba utshwala obuphuzayo.
Phuza kancane. Ngaphambi kokuba uphuze ingilazi elandelayo yotshwala phuza ingilazi yamanzi. Lokhu kuzokwenza ukuthi linciphe izinga lokuphuza kwakho.
Qiniseka ukuthi udlile ngaphambi kokuphuza. Ungaphuzi utshwala uma ungakaze udle lutho.
Musa ukushayela kumbe uhambe ngezinyawo. Zama ukuthola into yokuhamba ezokubeka ekhaya.
Ungavumi kube nomuntu okuphoqa ukuba uphuze uma ungathandi.
Impilo yabantu abasha ingaguquka ibe nezinkinga ngenxa yokuphuzwa ngendlela engafanele kotshwala. Abanye ungabathola benabazali abazinikele otshwaleni. Abantu abasha ungathola ukuthi kokunye kwabona bayaphuza. Lokhu akuwakhi umndeni othokozile. Siyadinga ukuvikela abantwana bethu eziphuzweni ezidakayo.
Umzali ophuzayo angawudalela izinkinga umndeni wakhe. Angabuya ekhaya edakiwe afike alwe namalungu omndeni wakhe. Umzali ohlala ephuzile angasebenzisa yonke imali yomuzi wakhe ethenga utshwala. Lokhu kushiya umndeni ungenayo imali yokuthenga ukudla, izingubo zokugqoka, kwenze isimo sasekhaya singabi sihle nomndeni ungaphili impilo ejabulisayo.
Indlela yabantu abasha yokuziphatha iyaguquka uma behlala nabazali abazinikele otshwaleni.
Bafunda ukungabethembi abantu abadala.
Abayivezi imizwa yabo futhi bayazifihla izinkinga zabo bangazitsheli muntu.
Bangaqala ukuphuza utshwala basebenzise nezidakamizwa ukuzama ukuqhelisa ingcindezi.
Bahlala ngokubesaba abazali babo.
Bayaye bacabange ukuthi bayimbangela yokuziphatha kwabazali ngalokho bahlale njalo bezibona benecala.
Uma uhlala nomuntu ophuza kakhulu bheka lezi mpawu emndenini wakho.
ukuthi akubona bodwa abanalenkinga - bakhona abanye abaningi abanezinkinga ezifanayo.
bona bebodwa angeke bakwazi ukusiza abazali babo.
akubona abenze ukuthi abazali bazifakeni enkingeni yotshwala.
bakhona abantu abangaxoxa nabo ngale nkinga!.
Uma abantu abasha bengafuni ukuxoxa nomunye oyilungu lomndeni, bangakhuluma nodokotela, umhlengikazi, uthisha noma umngani bonke okungabantu abangabanikeza usizo.
Abantu abasha umkhuba wokuphuza bafunda ngawo kumalungu omndeni nakubangani. Uma ungumzali uyadinga ukuthi uxoxe nezingane zakho ngobubi botshwala nemiphumela yabo. Abantu abasha bazofuna ukuzizwela ukuthi benzana njani, ngakho wena njengomzali uyadinga ukwakha leso simo esibanika ithuba lokuxoxa nawe ngokuphuza utshwala..
Fundisa izingane zakho ukuthi zingaze nje ziqale kwakuphuza utshwala. Uma ziphuza iziphuzo ezidakayo, zifundise ukuphuza ngendlela ephephile nenobuqotho. Lokhu kuzobasiza ekutheni bathathe izinqumo ezilungile nezifanele.
Wazi kanjani ukuthi umuntu unenkinga yotshwala?
Ziningi izindlela ongabona ngazo. Ngizokusiza ekutheni uthole ukuthi umuntu ngabe unayo yini inkinga yotshwala. Lokhu sizokwenza ngokusebenzisa ishadi elingezansi. Bheka imibuzo eseshadini. Beka uphawu kuzimpendulo ezifanele. Kungenzeka ungazazi izimpendulo zeminye yemibuzo, kodwa zama ukuthola ukuthi uyafisa yini ukumsiza.
Mhlawumbe bakhona abantu ocabanga ukuthi banenkinga yotshwala. Ngaphandle uma unesiqiniseko sokuthi banenkinga yokulawula umkhutshana wokuphuza, angeke ukwazi ukubasiza. Umbuzo uthi Wazi kanjani ukuthi umuntu uphuza ngendlela engenabuqotho?
Ngabe lowo muntu usephuza kakhulu kunakuqala futhi uphuza nsuku zonke?
Ngabe uyalwa lapho esephuzile?
Ngabe uphuza ngoba enesizungu, ekhathazekile noma ngoba enegcindezi engqondweni?
Ngabe uke wavelelwa yingozi yemoto ngoba ayedakiwe?
Ngabe usevame ukulova emsebenzini ngenxa yebhabhalazi?
Ngabe uchitha isikhathi esiningi otshwaleni kunesikhathi asichitha nomndeni wakhe?
Ngabe kukhona umuntu ake wamshaya ngesikhathi edakiwe?
Ngabe uphuza eqise esilinganisweni afisa ukusiphuza?
Uma enye yezimpendulo zale mibuzo kuwu "Yebo", yazi ukuthi lowo muntu unenkinga yotshwala. Musa ukulinda inkinga ize ibe nkulu kakhulu.
Kusemshadweni kaZinhle. Bonke abangani bakhe bakhona. Kuyaculwa, kuyadanswa futhi kuyaphuzwa. Bheka isithombe esingezansi. Kunezibonelo eziyi-10 eziveza abantu abenza izinto ezingakhombisi ubuqotho lapho umuntu ephuza. Shono lezo zinto. Chaza ukuthi yini okumele bayenze ukukhombisa ukuphuza ngendlela enobuqotho.
Umuntu oyendayo; umuntu oqulekile olele phansi; umuntu ohleli nebhodlela eliwuhhafu phambi kwakhe; umuntu olwayo; umuntu obukeka egula; owesifazane okhulelwe; umuntu oyendela emotweni ephethe ibhodlela ngesandla; umuntu obukeka ekhathazeke kakhulu engqondweni; umuntu ophuzisa omunye utshwala ngenkani; umuntu ophuzisa ingane utshwala.
Uma ufisa ukuthola ulwazi ngokuphuza ngendlela enobuqotho, bheka ikhasi 5 ukuya ekhasini 7.
Ngabe ungumuntu okhombisa ubuqotho nokusebenzisa ingqondo lapho ephuza Phendula le mibuzo engezansi ukuze uthole impendulo. Kungakumangaza okungaphuma kuyona?
Kulowo nalowo mbuzo kwelandelayo, khetha impendulo eyodwa ocabanga ukuthi ichaza kangcono ngawe.
Umenywe ephathini. Uma ufika ephathini uthola ukuthi kuyaphuzwa futhi kuyadanswa.
a Ungabajoyina ube yingxenye yesixuku esibhiyozayo.
b Ungaphuza obhiya ababili kuphela, kwazise usazoshayela uma usuya ekhaya.
c Uzophuza uze uphathwe yinzululwane ngaphambi kokuthi uyeke.
d Awuzuphuza nhlobo.
Bonke abangani bakho sebeqale ukuphuza kanti bayavama ukudakwa. Baphuza phakathi nesonto, emaphathini, ngaphambi komsebenzi kanye nasesikoleni.
a Uyayeka ukubabona. Ukhathele yingcindezi kanti futhi awuzimisele ngokuphuza utshwala.
b Unombono wokuthi kumele uzizwele ngokwakho ukuthi kunjani ukuphuza. Uzoyeka uma usubona ukuthi ukuhlala udakiwe akuyona into oyithandayo.
c Uzophuza udakwe, kwazise umuntu uphila kanye kulo mhlaba.
Usuku lwakho belumatasa kakhulu awangathola sikhathi sokudla. Uzizwa ukhathele kakhulu. Ngabe a Ungaya ekhaya uthole okuya ngasethunjini bese uphuza isilinganiso esisodwa sotshwala ukuze uphumelele kahle.
b Ungaya eshibhini noma endaweni yokuthengisa utshwala eseduze nawe. Uzokwazi ukuphumula masisha uma unento yokuphuza. Ukudla kwakusihlwa uzokuthola sekulungile uma ufika ekhaya kamuva.
c Ungaya ekhaya ufike udle bese usheshe uyalala. Uzitshele ukuthi izinto zizoba ngcono kusasa.
Usemcimbini lapho kuphuzwa khona. Izimenywa zedluliselana amabhodlela kagologo. Wonke umuntu uphuza ngebhodlela.
a Ungathatha ingilazi ngoba ufuna ukwazi ukuthi uphuza kangakanani.
b Ujoyina iphathi uphuze ngalo ibhodlela. Uzitshela ukuthi ibhodlela lingase liphele khona maduze.
c Ungaphuza ebhodleleni bese uzitshela ukuthi ithamo lokugcina.
Uvakashele umngani. Uma ufika uvula ibhodlela likagologo bese ekhipha nobhiya abambalwa.
a Ukuphuza iziphuzo ezimbalwa. Kade vele ulilindele ithuba lokuphuza. Ngemuva kokuphuza uyaye uzizwe ungcono.
b Uzophuza iziphuzo ezimbalwa. Uzoyeka uma usuzwa unenzululwane kanye nengqondo sekungathi iyazula.
c Uzophuza isilinganiso esisodwa noma ezimbili. Awufuni ukuthi ungabe usakwazi ukulawula umzimba nengqondo yakho.
Manje hlanganisa izinombolo ezikubakaki ekugcineni kwezimpendulo ozinikezile bese ubheka ukuthi uthole amaphuzu amangaki.
Ungumuntu ophuza ngendlela enobuqotho. Uyacabanga lapho uphuza kanti futhi uyayazi imiphumela yotshwala. Awuvumi ukuphoqwa ukuba uphuze utshwala.
Kwesinye isikhathi uba nabo ubuqotho lapho uphuza. Ngezinye izikhathi uvele wenze nje ngaphandle kokucabanga. Uyadinga ukuphuza ngendlela enobuqotho futhi ubambelele kuyona. Ungavumeli abangani bakho bakuphoqe ukuba uphuze! Lokho akusoze kukwenze isilomo.
Ungumuntu ophuza budlabha ongazinakekeli. Uphuza kweqe kanti uyathanda ukuba yingxenye yesixuku. Uma uqhubeka nokuphuza kanje, ungazithola uvelelwa zingozi kokunye uzithole ulwa nabantu. Okubi kakhulu wukuthi ukuphuza kwakho utshwala kuzokhinyabeza kabi impilo yakho, kulimaze nengqondo yakho, inhliziyo nesibindi. Kumele uqale ukuphuza ngendlela enobuqotho uma kungenjalo uzame ukubuyeka nje ngokuphelele utshwala!
Ungasisiza yini Dudu?
Sonke sihlala nabantu abanezinkinga zotshwala. Singasiguqula kanjani isimo Siyadinga ukwenza isimo sibe ngcono. Asifuni lo mkhuba wenabele kubantwana bethu?
Luyatholakala usizo kubantu abanenkinga yotshwala. Uma kunomuntu onenkinga yotshwala, cela udokotela noma umhlengikazi emtholampilo wangakini ukuba akunike igama lenhlangano engakusiza. Lolu daba ungaluxoxa futhi nomfundisi. Khetha ukuthi yikuphi okubona kungcono kodwa le nkinga ungayigcini kuwena. Uma uyigcina kuwe angeke ixazululeke!
Asikho isidingo sokuxoxa ngenkinga yotshwala nomuntu ovele odakiwe. Linda kuze kube usesimeni sakhe esejwayelekile. Mtshele lowo muntu ngento ayenzayo nokuthi ibaphazamisa kanjani abanye abantu.
Uma ungaboni mehluko wesimo, kusho ukuthi kumele ucele usizo enhlanganweni esiza abantu abanezinkinga ezinjalo. Ziningi izinhlangano ezikhona.
Biza amaphoyisa uma kunomuntu okushayayo ebe edakiwe. Yazisa umakhelwane ngokwenzekayo ukuze ube nendawo ephephile ozobalekela kuyo uma lokhu kwenzeka. Uma isimo singabi ngcono noma siba sibi ngokwedlulele kungenzeka kudingeke uthole elinye ikhaya ozohlala kulo ngokuphepha wena nomndeni wakho.
UThulani nabangani bakhe basesigabeni sobubhungu kodwa banenkinga yokuphuza. Bakuthola kunzima ukuhlala bengaphuzile. Abangani babo babafakela ingcindezi yokuthi abaphuze. Bayabacwasa ezintweni uma bengaphuzi. Bazithola bengakwazi ukuthi bangenqaba. Singabasiza kanjani?
Ziningi izindlela zokusiza abantu abasha. Indlela engcono ngeyokuqiniseka ukuthi bayayiqonda imiphumela edalwa wukuphuza utshwala. Kumele futhi ubafundise ukuthi bathi "Cha" futhi bangagudluki kulokho.
Lokhu bangakwenza ngezindlela eziningi. Bangahamba babashiye abangani uma bebona bebafakela ingcindezi. Bangaphindaphinda betshela lowo ofuna baphuze ukuthi abafuni ukuphuza utshwala. Udinga ukubekezela kakhulu ngalesi sikhathi. Uma usesigabeni sobubhungu nobutshitshi izinto zinzima kakhulu. Qiniseka ngokuthi bakhululekile ukuthi bangaxoxa nawe ngezinkinga zabo.
Ukuhlola ukuthi lungakanani ulwazi olutholile kuleli bhukwana, gcwalisa isiphicwaphicwano samagama bese uqhathanisa izimpendulo zakho nezibhalwe ezansi nekhasi.
Ngemuva kweyunithi eyodwa inhliziyo yakho ishaya ngokushesha.
Ezingozini eziningi zomgwaqo kwatholakala ukuthi abashayeli basuke bephuze beqa isilinganiso esivunywe ngumthetho.
Utshwala obushisa kakhulu bungakudalela umdlavuza womlomo.
Ngemuva kokuphuza amayunithi amabili uqala ukukhuluma ungathuli.
Musa ukuphuza uma ungadlile.
EZIVUNDLAYO: 1. ngokushesha; 3. indlela oshayela ngayo iba yimbi kakhulu; 6. ukuqhubekela; 8. ezingozini; 10. umdlavuza; 11. ukukhuluma.
EZEHLAYO: 2. ukhulelwe; 3. ababulawa; 4. zodlame; 5. phuza; 7. thothi; 8.
<fn>zul_Article_National Language Services_UKUPHILA KAHLE IMPILO YONKE 2.txt</fn>
Ziningi izifo esizithola ngokofuzo kubazali bethu kanye nakogogo nomkhulu bethu. Kuncane noma akukho esingakwenza ukugwema lezi zifo.
singadli ukudla okunomsoco nalapho singayinakekeli imizimba yethu zingasingena lezi zifo.
Lezi zifo kuthiwa yizifo ezibangwa yindlela esiphila ngayo.
Leli bhukwana liqukethe ulwazi ngezinto ongazenza ukugwema lezi zifo.
Khumbula umzimba ungowakho. Impilo yakho isezandleni zakho. Ngakho zinakekele.
Ukuzinakekela thina ngokwethu.
Ukudla kuyisidingo esibalulekile empilweni. Ukudla kwenza sikuthokozele ukuphila. Awucabange nje ukuthi sikuthokozela kanjani ukudla okumnandi nemindeni yethu nokuthi kuba kubi kanjani emaphathini uma kungekho ukudla okumnandi.
Ngesikhathi sithokozela ukudla okumnandi, kubalulekile ukudla ngendlela enobuhlakani. Funda leli bhukwana ukuze uthole ulwazi lokuthi yingani ukudla kubalulekile nokuthi kumele sidle kangakanani.
Funda udaba lukaDudu...
Qedani idokwe lenu elinobisi bantwana sekuyisikhathi sokuthi niye esikoleni. Pic.
Ukudla okunomsoco kunisiza ukuba nifunde kahle. Pic.
Imizimba nemiqondo yabantwana esakhula idinga isilinganiso esifanele sokudla nsukuzonke ukuze ikhule kahle. Pic.
Dudu awusho, isilwane esikhulu njengelasi kwenzeka kanjani ukuba sithole zonke izidingo zaso otshanini Pic?
Rachel umzimba womuntu usebenza ngendlela ehlukile. Sidinga ukudla okunempilo okwakhiwe yizinhlobo ezihlukene zokudla ukuze sihlale siphile kahle futhi sinamandla. Pic.
Ngena uzophuza itiye Dudu, kukhona nekhekhe elimnandi esiliphathelwe ngudadewethu edolobheni asebenza kulo. Pic.
Ngizocela ungiphe ucezwana nje lwekhekhe, ngiyabonga. Pic.
Kodwa ukuba nolwazi lokuthi kumele sidleni kungasisiza ekutheni sigweme ingozi yokukhulaphala, sihlale sinesisindo esifanele ngokudla ukudla okufanele futhi okuyisilinganiso esenele. Pic.
Lezi yizithombe zebhola zendodana yami. Ingumlandeli omkhulu weBafana Bafana. Pic.
Lapha-ke uyawubona umehluko wokuthi laba bantu badinga ukudla okwehlukile ngoba ukudlala kwenza ukuthi bahlale benyakaza kungafani nodadewenu osebenza umsebenzi wasehhovisi. Pic.
Kuleli bhukwana sikhuluma ngokudla ngendlela enempilo. Ukudla yilokho esikudlayo noma esikuphuzayo ukuze sihlale siphila. Kumele udle ukudla okufanele ukuze uhlale uphilile, usebenze kahle futhi uphile isikhathi eside.
Konke ukudla kunezinto ezimbili ezisenza siphile: amandla kanye nezakhamzimba.
Imoto kumele ibe nophethroli ukuze ikwazi ukuhamba. Ngendlela efanayo ukudla kunika umzimba wakho amandla okuhamba nokwenza izinto ofuna ukuzenza.
Izakhamzimba yizondlo ezitholakala ekudleni. Lezi zondlo zinamagama ehlukene kanti futhi zenza imisebenzi engafani emizimbeni yethu. Izakhamzimba ezakha umzimba wakho zikugcine unamandla zibizwa ngamaphrotheni. Kuthi izakhamzimba ezikuvikela ekuguleni zibizwe ngamavithamini namaminerali.
Lokhu kudla kuqukethe kakhulu izakhamzimba ezisivikelayo, amavithamini namaminerali.
Khumbula njalo ukugeza izithelo nemifino ngaphambi kokuthi ukudle.
Lokhu kudla kusinikeza amandla. Okunye ukudla okungena kulo mkhakha ngamantongomane namalentela.
Idayethi isho ukudla okudla nzuku zonke. Ukuze uthole zonke izakhamzimba namandla owadingayo kumele udle ukudla okwehlukene zonke izinsuku. Ukuze idayethi yakho kube ngenempilo, kumele ufake ukudla okukodwa noma ngaphezulu okuyizondlamzimba kanye nokunye okubili noma ngaphezulu okunezivikela mzimba kuleso naleso sidlo osidlayo. Zama ukukhetha ukudla okwehlukile zonke izikhathi.
Okunye udinga ukudla kabili noma kathathu ngosuku. Okunye kwalokhu kudla kumele ukudle ekuseni. Izingane kumele zithole ezizokudla ngaphambi kokuba ziye esikoleni. Khumbula ukuthi abantwana kumele bade bethola abazokudla phakathi nezikhathi zokudla ngoba izisu zabo zincane ngakho abakwazi ukudla kakhulu ngasikhathi sinye.
Ukudla kwezwe lethu kuyilungele idayethi enempilo. Okusempeleni idayethi yendabuko yokhokho bakho (nesalandelwa ngabantu abaningi) iyidayethi enempilo.
Ukudla okunomsoco okudla nsuku zonke okufana nombila, irayisi, amabele, isinkwa, amazambane kubizwa ngokuthi wukudla okusemqoka. Lokhu kudla kukunikeza amandla, kwakhe umzimba kuphinde kuwuvikele. Lokhu kudla kuyasuthisa. Ngenxa yokuthi akucolisakele zikunika lokho kuhhadlazela okudingwa ngumzimba.
Okubi wukuthi abanye abantu bayakukhohlwa ukudla okusemqoka. Banele bathi bangaba nemali yokuthenga ukudla okubizayo.
Abantu bavama ukufaka izinongo kanye nokokunikeza ukudla umbala (njekhari, usawoti, uphepha noshukela) ukuze ukudla kambitheke kamnandi.
Iningi lalezi nongo nokokunika umbala akunazondlo okuzinika umzimba. Yize umzimba wakho uwudinga usawoti, kumele ube yisilinganiso esincane kakhulu nsuku zonke; isigamu sethisipuni ngosuku. Vama ukugwema ukudla okunosawoti okufana nophayi namazambane agazingiwe.
Izidlo zokuthiba indlala ziwukudla okulula okudliwa phakathi kwezikhathi zokudla. Ukuthiba indlala phakathi kwezikhathi zokudla kuyasiza ngokugcina umzimba wakho usesimeni esifanele usuku lonke. Izingane ziyadinga ukuthola okokuthiba indlala phakathi kwezikhathi zokudla. Ukuthiba indlala kubalulekile kodwa uyadinga ukuqikelela izinhlobo zokudla ozisebenzisela lokhu. Abantu abaningi indlala bayithiba ngokudla okufana namazambane agazingiwe, amaswidi, oshokolethi, iziphuzo ezibandayo, amakhekhe, amabhisikidi, itiye kanye nekhofi. Okubi wukuthi zonke lezi nhlobo zokudla azikona ukudla okunempilo. Futhi ziyabiza kakhulu.
Khuthaza ingane yakho ukuba ithenge izithelo kuphela kubathengisi.
Ukhumbula ukuthi izidlo zokuthiba indla akumele zithathe indawo yokunye ukudla okunempilo.
Cishe izingxenye ezimbili kwezintathu zomzimba womuntu zakhiwe ngamanzi kanti zonke izicubu zomzimba zinamanzi.
Amanzi awanazo izakhamzimba ezitholakala ezinhlotsheni ezihlukene zokudla kodwa ayadingeka emzimbeni.
Okusempeleni zonke izinto eziphilayo okuhlanganisa izilwane nezitshalo ziyawadinga amanzi.
ukusiza umzimba ukuba ukhiphe ukungcola okungaphakathi kuwo.
Kudingeka umuntu aphuze okunganeni izingilzi eziyisithupha zamanzi ngosuku ukuqiniseka ukuthi umzimba unamanzi enele. Umzimba wakho ulahlekelwa ngamanzi amaningi lapho kushisa, ngokuthi ujuluke nalapho uchama. Uma kushisa uzizwa womele amanzi, lokhu kusuke kudalwa wukuthi umzimba wakho usuke udinga amanzi.
Impilo yethu incika kulokho esikudlayo. Idayethi enempilo izokunika amandla enele bese kuthi lezi ezinye izakhamzimba zisize ekukhuleni, ukugcina umzimba wakho uphilile ukuze ukwazi ukusebenza, ukudlala nokwenza ezinye izinto ofisa ukuzenza.
Laba bantu bawadinga kakhulu amandla.
Yisilinganiso esingakanani sokudla okunika "amandla" umuntu okumele asidle?
Asibheke isilinganiso sokudla okumele ukudle. Ukuthi (ikakhulu ukudla okunikeza amandla) udla ukudla okungakanani kuzoya ngokuthi wena udingani. Abantu abehlukene banezidingo ezehlukene zamandla.
Ingane isuke idla isilinganiso esenele sokudla okunikeza amandla uma ikhula kahle. Khuluma nomhlengikazi wasemtholampilo ukuzwa ukuthi ngabe ingane yakho ikhula kahle yini.
Umuntu omdala usuke edla isilinganiso esilungile sokudla okunikeza amandla uma ehlala enesisindo esifanele somzimba. Khuluma nomhlengikazi wasemtholampilo ukuze akusize ngesisindo esifanele somzimba wakho.
Uma umuntu edla ukudla okuningi okunika amandla kunesilinganiso esidingwa ngumzimba, lokho kudla okungasebenzanga kugcinwa ngumzimba kuphenduke amafutha. Bese umuntu ebonakala ekhuluphala. Umuntu okhuluphele ngumuntu onamafutha amaningi emzimbeni. Umuntu odla kancane ukudla okunikeza amandla kunalokho okudingwa umzimba ubonakala ngokuzaca ngoba umzimba usebenzisa lonke ifutha olitholayo ekwakheni amandla.
Idayethi yakho kumele ibe nempilo kanti kumele udle ukudla okwenele ukufeza izidingo zomzimba wakho.
Ukungadli izinhlobo ezehlukene zokudla zonke izinsuku.
Ukudla ukudla okucolisakele esikhundleni sokudla okusha kwendalo.
Ezinsukwini zanamuhla baningi kakhulu abantu abakhuluphele ngokweqile kunasesikhathini saphambilini ngenxa yokuthi sebeshintshe indlela abaphila ngayo nabadla ngayo.
Abantu badla ukudla okunamafutha okufana namazambane agazingiwe esikhundleni sokudla uphuthu.
Abantu bavama ukuthosa ukudla emafutheni kunokuthi bakubilise lokhu yingoba kulula futhi kuyashesha ukuthosa.
Abantu bavama ukuthenga ukudla okunothe ngamafutha okufana nenkukhu ethosiwe, upholoni kanye nophayi.
Abanye abantu baphuza kakhulu iziphuzo ezidakayo nobhiya.
Abantu abasenzi imisebenzi eyenza banyakazise umzimba njengoba kwenzeka phambilini.
Abanye abantu badla isilinganiso esikhulu sokudla ngasikhathi sinye noma badle okokuthiba indlala okungalungile phakathi kwezikhathi zokudla.
Yingani kungalungile ukuba mkhulu ngokweqile emzimbeni?
Abantu abakhuluphele ngokweqile banamafutha amaningi emzimbeni. Lokhu kuvama ukubadalela izinkinga kunabantu abangakhuluphele.
Lezi nkinga zingenza ukuthi abantu bakhubazeke kokunye bafe besebancane. Njengoba ubona akuyona neze into elungile ukukhuluphala ngokweqile.
Yidla ukudla okungqakazekile okufana nesinkwa sikakolo, i-othi, ubhontshisi, ama-lethilisi izithelo kanye nemifino. Lokhu kudla kuzokusiza ekunqandeni indlala.
Yidla kathathu izilinganiso ezincane zokudla ngosuku. Qala lonke usuku ngesidlo sasekuseni. Uma kuba nesikhathi sokudla esikweqayo, uyalamba bese ufuna ukudla ngokweqile lapho uthola ukudla.
Abanye abantu bayancipha emzimbeni ngokwehlisa nje isilinganiso sokudla.
Yidla kancane ukuhlafunisise ukudla kwakho.
Yidla isilinganiso esincane sokudla ngesikhathi bese uyema lapho uzwa ukuthi usuthi.
Uma uphuza amanzi amaningi phakathi kwezikhathi zokudla awuzukuyizwela kakhulu indlala.
Ukuphuza iziphuzo ezidakayo kwenza ukhuluphale. Musa ukuphuza utshwala.
Lezi yizinhlobo zokudla okunika amandla okumele uzame kakhulu ukuzigwema.
Ushukela: Gwema ushukela omningi ekhofini, etiyeni, edokweni, kumaswidi, eziphuzweni ezibandayo, ku-ayisikhrimu, kujamu, uju, amakhekhe nophudingi.
Ukudla okucolisakele: Nciphisa ekudleni okufana nesinkwa esimhlophe, irayisi elimhlophe, uflawa omhlophe, ukudla okusemathinini kanye nezinye izinyama ezenziwe zathamba njengopholoni. Lokhu kudla kuyakunika amandla kodwa zimbalwa izakhamzimba kukona futhi akugqakazekile.
Owoyela namafutha: Owoyela namafutha banika amandla kanti kumele isilinganiso sabo sincishiswe kakhulu. Izibonelo zalokhu kudla yibhotela, amafutha engulube, ushizi onolaza, imajarini, ukhrimu, owoyela, inyama enonile, amazambane agazingiwe athoswe ngamazambane namasoseji. Sebebenzisa isilinganiso esincane sowoyela lwezitshalo lapho upheka, futhi, ugweme ukukuthosa ukudla. Sika ususe amafutha enyameni kanjalo nesikhumba senkukhu ngaphambi kokuba uyipheke (amafutha amaningi atholakala ngaphansi kwesikhumba). Sebenzisa ubisi olunganamafutha amancane kunokusebenzisa ubisi olwejwayelekile.
Iziphuzo ezidakayo nobhiya: Qhela impela eziphuzweni ezifana nalezi. Uma kuwukuthi uyafuna impela ukuziphuza, nciphisa isilinganiso osiphuzayo otshwaleni nasobhiyeni.
Ungasisiza yini Dudu?
Nginenkinga ngesisindo sami. Ngikhuluphele kakhulu kanti udokotela ungeluleke ngokuthi kuzomele nginciphise umzimba.
Umngani ungeluleke ngokuthi uma njalo ekuseni ngingaphuza ingilazi lamanzi afudumele nejusi yelamula lokho kungangisiza ekutheni kunciphe isisindo somzimba wami. Ngiyakwenza lokhu kodwa angiboni mphumela.
Into engakusiza ekunciphiseni isisindo somzimba wakho wukunciphisa isilinganiso sokudla okudlayo, ikakhulu lokho kudla okunika umzimba amandla, futhi uvocavoce umzimba. Qiniseka ukugwema ukudla okufana noshukela, ukudla okucolisakele, utshwala, owoyela namafutha. Khumbala ukuthi imbangela yokukhulupha wukudla ukudla okungaphezulu kwesilinganiso esidingwa ngumzimba wakho, futhi uma lokho kudla kuyinhlobo enika amandla. Ingilazi lejusi yelamula uma lilodwa angeke likusize.
Henry, into engakusiza wukudla ukudla okunomsoco. Ugweme ukudla okunikeza umzimba amandla, udla kakhulu izithelo nemifino, ungadli lutho phakathi kwezikhathi zokudla futhi uvame ukuzivocavoca. Ngaleyo ndlela nakanjani uzoncipha emzimbeni.
Ngelinye ilanga ngaya kudokotela. Wathi kunokuphakama kwezinga legazi emithanjeni yami (high blood pressure). Wangitshela ukuthi le nkinga ingaba ngcono uma nginciphisa isisindo somzimba.
Yini okumele ngeyidle ukuxazulula le nkinga yokuphakama kwezinga legazi?
wukuba nomzimba omkhulu ngokweqile ngenxa yokudla ukudla okunika amandla okungaphezulu kwesilinganiso esidingwa ngumzimba wakho.
Kuzomele uqiniseke ngokuthi uyanciphisa kulokho kudla okunika amandla. Uqiniseke ukuthi udla idayethi enempilo. Ngamanye amazwi kumele udle ukudla okunezondlo ezakha umzimba, okufana nenhlanzi nobhontshisi kanye nokudla okuyizikela mzimba okufana nezithelo nemifino. Yidla zilinganiso ezincane zalokhu kudla.
Gwema ukudla okunika kakhulu amandla okufana noshukela, ukudla okucolisakele, amafutha nowoyela, ubhiya kanye notshwala.
Qiniseka ukuthi usebenzisa usawoti omncane ekudleni kwakho ngoba usawoti omningi awulungile. Kubalulekile nokuzivocavoca umzimba ngakuthola izindlela zokwenza lokhu. Akuthi njalo osukwini lwesibili uzinikeze isikhathi sokuhamba isikhathi esiyisigamu sehora.
Kulesi sithombe kekelezela izinhlobo eziyi- 6 zokudla okunikeza umzimba amandla.
Yikuphi ukudla okunezakhamzimba eziqinisa umzimba (amaphrotheni) Nokunezakhamzimba ezivikelayo (amavithamini namaminerali)?
Faka isiyingi kulokho kudla okugqakazekile.
Bheka ukuthi lona wesifazane udlani. Yini engalungile ngedayethi yakhe?
Dwebela lona wesifazane isithombe sokudla okunempilo okungamsiza ekutheni anciphe emzimbeni.
Hlangana nabangani bakho. Hlelani izidlo ezimnandi nezinempilo. Xoxani ngemibono yenu.
Izithelo nemifino kubaluleke kakhulu kwidayethi yakho, yingani ungazilimeli esakho isivande Isiqinti sesivande esingangomnyango kangalula kakhulu ukuthi usinakekele. Landela imiyalo ekuleli khasi uzame ukuzilimela esakho isivande. Uma unenkinga cela usizo esikoleni sasendaweni yakini?
Isiqinti sesivande sakho senze sibe ngangomnyango. Lokhu ungakukala ngehalavu; ububanzi bube yihalavu elilodwa kuthi ubude bube ngamahalavu amabili.
Kuleyo ndawo oyibekisile, gubha umgodi ofika edolweni (45cm). Yehlukanisa inhlabathi emnyama etholakala ngaphezulu kuleyo eyehlukile oyithola lapho ujula ushona phansi.
Faka izibi oziqoqile zibe yingxenye emgodini. Zonke izibi kumele uziqobe zibe yizicucu ezincane ngaphambi kokuba uzifake.
Manzisa izibi ngoba uma zimanzi ziyashesha ukwakha ukudla kwenhlabathi kunanoma zomile.
Vala umgodi lowo onezibi ezimanzisiwe usebenzisa inhlabathi engu-15cm wenhlabathi ebingaphansi ulandelise ngenhlabathi ebiphezulu. Inhlabathi engaphezulu kumele ingabi namatshe namagade kanti umsele osuvaliwe kumele uphakame ngo-15cm ebangeni lenhlabathi.
Manje usungakwazi ukutshala imbewu yakho wenze imigqa evundlayo.
Itshale ngokuqikelela imbewu. Akumele iminyane kakhulu. Yemboze ngenhlabathi encane ecolisakele futhi eyomile bese uyicindezela leyo nhlabathi ngokucophelela.
Okokugcina, mboza indawo otshale kuyo ngotshani obomile obuwugqinsi olungu-5cm, amahlamvu omile noma ngoqwango.
Chelela isivande sakho nsuku zonke ezinsukwini zokuqala eziyishumi.
Hlukanisa izitshalo zakho lapho ubude bazo sebungama-10 cm.
Vuselela lobu tshani bokwemboza okungenani kanye ngenyanga.
Imifino yakho emilayo izosebenzisa izondlo zenhlabathi ezisemseleni owenzile ngakho kubalulekile ukuthi ufake imvundiso engadini yakho ngaphambi kokuba utshale imbewu entsha kuleyo nhlabathi.
<fn>zul_Article_National Language Services_UKUQEQESHELWA INGQIKITHI YEZENHLALONHLE.txt</fn>
Imfundo Yengqikithi yezenhlalonhle ihlose ukunikeza wonke ama-ofisa asenkantolo ulwazi oludingekayo kanye nokuqonda ukujabulela imibono yabanye kanye nezimo zabo ezehlukile ukuze izinqubo zabo zibe ngezilungile futhi zifanele umphakathi esihlala kuwo.
Izinkolelo ezithile zifaka ukulinganiswa kwesici esithile umuntu anaso ngokusiqhathanisa nokufunekayo noma okungafuneki kweqembu elithile.
Angiphakamisi ukuthi abantu benza ngabomu ukusebenzisa izinkolelo ezithile ezingafanele Kodwa ngokuyiqiniso, izinkolelo ezithile zobuhlanga nobulili zikhona, ezingqondweni zethu, zizaliswe izimo zenhlalonhle futhi zigqugquzelwa ngamasiko kanye nezinsiza kuxhumana ezidumile. Kwesinye isikhathi zigxiliswe kuzikhungo zethu. Sithanda ukuzamukela njengeziyiqiniso. Uma sibhekene nenkinga, sisebenzisa loku ngokuzenzakalelayo ngoba kuyimvelo futhi kulula - kulula kakhulu kunokuhlolisisa inkinga ngokwempela ukuze sifinyelele esiphethweni esinomqondo ngenqubo yomqondo kanye nokulalela kanye nokuhlola.
Ukufana ngaphakathi kweqembu nokwehluka ngaphakathi kwamaqembu kwenziwa ihaba noma kuyagcizelelwa.
Isenzo sokubheka amalungu weqembu langaphandle njengelifana kakhulu noma njengelifanayo kunamalungu eqebu langaphakathi.
Izingcwaningo zeSayensi zibonise "isimo esijwayelekile sokugcwala yonke indawo sokuthatha abesilisa njengabakholekayo kunabesifazane".
Enkantolo, ukukholeka kuyimpahla esemqoka kakhulu okungabakhona emuntwini, noma umuntu enegunya loku ngummeli, ufakazi, obangayo, ofake isikhalazo noma onecala, kanye nanjengomphumela, lolu hlobo lokubandlulula lungaba ngokuchithakalayo kumphumela wabo neqiniso.
Ngokufanayo amajaji bangaba nokungaqapheli ububanzi obukholekayo obungabhekelwa phansi isenzo esingekho semqoka sokubiza (abantu abathile) ngamagama abo, noma esebenzisa amagama aqukethe uthando.
Ukubandlulula kungasebenza ngokuphathelene nanoma yiliphi iqembu, kodwa ngokuhambisana nomqondo wesifanekiso " ukwehluka" kakhulu kodaba noma umuntu kuselwazini ngempilo kowenza isinqumo, kulapho kuzokwenzeka khona ukuthi ezinye izinhlobo zisetshenziswe.
Nalu uhlu lwezindlela zokulalela ezisezingeni eliphansi kanye neziphakamiso ezithile zokuthi lezi zindlela zingalungiswa kanjani.
Ukulalela Okubakhona kuphinde kungabikhona: Le ndlela engakwazeki ivela ephuzwini lokuthi abantu abaningi bacabange kuze kube kane ukwedlula ukukhuluma komuntu ojwayelekile. Ngakho-ke olalele unamakwata amathathu eminithi esikhathini kuminithi ngalinye lokulalela. Kwesinye isikhathi olalele usebenzisa lesi sikhathi esengeziwe ukucabanga ngezindaba zakhe, iminako nezinkinga kunokuthi alalele, ukuhambisana kanye nokufingqa okumele kushiwo ngokhulumayo.
Ukulalela Kwefulegi Ebomvu: Kwabanye abantu amagama afana nesaga sefulegi elibomvu lenkunzi. Uma sikuzwa loku siyathukuthela siyeke ukulalela. Lawa magama ayehluka kunhlangano ngayinye. Kwabanye abantu amagama afana namaphekula zikhuni, ukuvuleleka, intsha yamanje njll yizimpawu esiphendulela kuzo ngokuzenzakalelayo. Uma kuvela izimpawu, senza ukuthi okhulumayo. Silahlekelwa ukuxhumana naye bese sehluleka ukuthuthukisa nokuqonda akushoyo.
Ukulalela ngokuvula izindlebe nokuvala umqondo: Kwesinye isikhathi sithatha isinqumo ngokushesha ukuthi umlaleli noma okhulumayo unikeza isithukuthezi, nokuthi okushiwoyo akwenzi mqondo. Esikhathini esiningi sithatha isinqumo sokuthi singaphakamisa esikwaziyo noma azokusho - nokuthi athathe isinqumo sokuthi asikho isizathu sokulalela ngoba akukho okusha okuzoshiwo. Kungcono ukulalela nokuthola ngokweqiniso ukuthi loku kuyiqiniso noma cha.
Ukulalela ngamehlo asangilazi: Kwesinye isikhathi sibheka umuntu ngokuqondile kube ngathi silalele nanoma izingqondo zethu zikwezinye izinto noma ezindaweni ezikude. Siwela endaweni esiphatha kahle yemicabango yethu. Imibono yamehlo asangilazi (uma kungeyona eyamaphupho) ibonakala ebusweni bethu. Singakwazi ukusho uma abantu besibheka ngale ndlela. Ngokufanayo nabo bangabona okufanayo kithi - asenze noma yimuphi umuntu isilima. Dlulisela ukuphupha emini kuye kwesinye isikhathi.
Ukulalela okujule kakhulu kimina: Uma silalele imiqondo edidayo nenzima kakhulu kumele siziphoqelele ukuba silandele ingxoxo sense umzamo wangempela ukuthi siqonde. Kungenzeka ukuthi sithole okhulumayo kanye nokukhulunywa ngako kujabulisa uma silalela siqonda ukuthi uthini.
Ukulalela okumaqondana nendaba engaphezu komqondo: Abaningi bethu abafuni ukuba imibono yezilwane ezingabangane, ukubandlulula kanye nemiqondo nezahlulelelo zethu zifakwe inselele. Ngalokho-ke uma okhulumayo esho into ephikisana naloku esikucabangayo, esikholelwa kuko kanye nesikugcinayo - ngaloku sivele siyeke ukulalela noma sizame ukuzivikela ngokuthi siqale ukulungiselela ukuhlasela okuphikisayo. Noma ngabe sifuna ukwenza loku, kungcono ukuthola ukuthi ucabangani, sithole elinye icala lombuzo ukuze senze umsebenzi ongcono wokuqonda nokuphendula.
uma bekhuluma ngazo sifuna bazame ukubona izimbangela nezizathu zezinkinga zabo bese bezama ukubona ukuthi yini engenziwa ngazo.
sibonise ukunaka simqondisise omunye umuntu sibonise ukukhathalela kanye nokuqonda sikhiphe inkinga uma ngabe ikhona, silalele ukuthola izimbangela zenkinga sisize okhulumayo ukuthi ahambise inkinga nembangela ukugqugquzela okhulumayo ukuthi athuthukise ukwazi ukwenza kanye nokumgqugquzela ukuxazulula izinkinga zakhe sifunde ukuthula uma ukuthula kudingeka. Abantu abanempumelelo kwesinye isikhathi bayazi ukuthi kumele bathule nini bese begcina ukweleulekwa kwabo.
ukuphikisa ukuthikameza ukunikeza isehlulelo ngokushesha nangaphambi kwesikhathi ukunikeza iseluleko.
Siphila nezinkinga ezinzima eziningi ezibandakanya abantu nezimo. Isidingo sokulalela ukuze uqonde sisemqoka kakhulu.
Sicabanga ukuthi siyabaqonda abantu uma singabalaleli.
Sicabanga ukuthi siqonda isimo uma sibona kuphela ingxenye yesimo sisizwe kancane kuphela.
Sicabanga ukuthi siyaziqonda izinkinga zabantu uma nje sinolwazi oluphezulu nezimpawu zalo nokufaneleka, kanti empeleni sizawube sibhekene nezimpawu hhayi izimbangela.
Kumele sibone ukuthi ukulalela into esemqoka olwazini nasekuqondeni.
LONA OMUNYE UMUNTU UBEKA ISINYATHELO. Ubavumela ukuthi bakuhole engxoxweni, Awubasunduzi ngokushesha okweqa abafuna ukuhamba ngako. Loku kuxhumanisa inhlonipho kwakhe nokwethembana.
LONA OMUNYE UMUNTU UKHULULEKILE UKUBA NGOWEMVELO. Leli yithuba elingajwayelekile kubantu abaningi futhi bazakuthatha ithuba layo ngokuzithoba nokuziphatha ngezindlela ezijwayeleke ngempela kanye naloliwe kubo. Uma ubonisa ukuthi ungathenjwa, abanye bazizwa bekhululekile ukutshela ngezinhlungu zabo, izimfihlo kanye nokuzimisela. Umphumela ukuthi - ukwazi ukubazi kangcono.
ABANYE ABANTU BAHLAZIYA INKINGA. Ukulalela okusebenzayo kusiza abantu ukuthi babhekana nabakukhathalelayo kanye nezinkinga. Bangaletha isimo ukuthi sibhekwe ngqo, siqondakale kangcono, bese bechaza inkinga ngokucacile nangokufanele.
OMUNYE UMUNTU UHLAZIYA INKINGA. Uma ubhekana nemizwa yabo bese ubasiza ukucacisa leyo mizwa, kubasiza ukuba bathole leyo mizwa iphume kuhlelo lwabo. Bazizwa bephungule izinkinga ezibasindayo 'ngokukhuluma ngazo kalula nje.
OMUNYE UMUNTU UTHOLA UKUZIQONDA OKWENGEZIWE. Esibukweni ubona izinto eziphathelene nesethi yakho yobuntu okungenzeka zingabonakali. Ngokufanayo, ukulalela okusebenzayo kusebenza njengesibuko lapho abantu bangakwazi ukubona ukuziphatha kanye nezimo ngokuphelela okukhulu. Loku kubasiza ukuthi baziqonde kangcono futhi kubaphoqelela ukuthi bathathe izinqumo zokuthi bayazithanda noma cha ngendlela abangayo, noma bafuna ukushintshana.
IKUGCINA UNGEKHO ENKINGENI. Ukulalela okusebenzayo kukuvikela ukuba uphoqelele umbono wakho noma ukuqonda izinkinga noma ukwenza okuthile okubuhlungu. Okuzwisa ubuhlungu noma okumshayo komunye umuntu.
UKULALELA NGOKUSEBENZAYO UKUNIKEZA OKUTHILE UKUBA YIGUGU. Ukulalela okusebenzayo ngumsebenzi onzima futhi omunye umuntu uyakwazi loku. Uma ulalela ngokusebenzayo, wenza ubufakazi komunye umuntu ukuthi uyanaka.
Ukusuka ocwaningweni lwezinkolelo ezithile kucacile ukuthi sonke sithola futhi sisebenzise izinkolelo ezithile. Izinkolelo ezithile zibandakanya ukuxhumanisa nesici esithile somuntu othile esinokufunekayo noma (kwesinye isikhathi) izinhlangano ezingafuneki noma ukwahlulelwa kokuyigugu okuphathelene neqembu. Wuhlobo lokuhlukaniswa ngezenhlalonhle, indlela esheshayo, evilaphayo noma indlela yesandla esifushane yokuhlela imibono ngabantu. Kulula kakhulu ukuseebnzisa ngokungabi namqondo kumaqembu kunokwenza inkinga yokubonisa nokulwa nokuqondene nokusaba abezizwe nokuziphatha ngaphakathi komuntu, Kulula ukufuna isiqinisekiso sokumisa izimo zengqondo kanye nokwenza imizamo yokuqondana ngokuphambanayo kunokuba khona kwamandla ezinkolelo ezithile. Njengejaji u-B.
Angisho ukuthi abantu bathatha izinqumo ngokuzenzakalayo zezinkolelo ezithile ngokungafanele Izinkolelo ezithile zobuhlanga nezocansi zikhona, emiqondweni yethu, ezizalwe yizimo zenhlalonhle futhi zigqugquzelwa wusikompilo kanye nezinsiza. Kwesinye isikhathi zifakelwe kuzikhungo zethu. Siyaye sethembe ukuyivuma njengeyiqiniso.
Kunikezwa izinhlobo zokwehluka eNingizimu Afrika, uma kunikezwa okushiyelwe ngomunye umbuso ayephoqelelwa ukubandlulula ngokohlanga kanye nobulili, kunikezwe amaqembu amaningi avinjelwe ukwazi bese ahlale nomunye njengokwehluleka esicabanga ngayo, akumangazi ukuthi imiqondo ehlukile ijwayelekile.
Isimiso sokwazisa nokujwayelekile kokubili kuyincazelo yokuningi kokuziphatha kanye nokwandisa kwenqubo ebandakanya ngokuphathelene nomqondo owehlukile. Ngokuphathelene nomqondo wesayikholoji, osesiqwini somqondo owehlukile ukubonisa amaqembu okungena nokuphuma emphakathini. Ngokushesha nje amazinga amaqembu inikezwe noma yabelwe kumithetho ethi yezengqondo nezenhlalonhle ezisebenzayo ukubusa inqubo yezinhlobo zenhlalonhle.
Iyisimiso sokugcizelela, lapho ukufana ngaphakathi kweqembu kanye nokwehluka ngaphakathi kwamaqembu kwenziwe ihaba isib.
Ukubandlulula okufanayo kweqembu langaphandle, noma indlela yokubheka amalungu amaqembu angaphandle ngokufanayo kakhulu nomangokufanayo kunamaqembu angaphakathiisib.
Iqembu langaphakathi / nelangaphandle ukubandlulula okunzima, noma nokwehlukile kuneqembu langaphandle isib.
Iqembu langaphakathi / nelangaphandle elibandlulula kakhulu, noma ukwenza ukwahlulela okukhulu ngokuphathelene namalungu eqembu langaphandle isib.
Umthetho wezinombolo ezincane noma isimo sokwenza iziphetho ngeqembu kwesekwa ngamasampula amancane omuntu (isib. Iphuzu lokuthi inani elincane labasebenzi basezindlini bayabantshontshela abasebenza kubo ekutheni abasebenzi abaningi basemakhishini bayatshontsha).
Engqikithini yaseNingizimu Afrika, lapho iqembu lokuhlela okwesekwe eqenjini bafakwe emthethweni baba nemiphumela emibi ngokuphathelene nokufinyelela imithombo kanye nezimo, ukuziphatha okujwayelekile kokucabanga ngokuphathelene namaqembu angaphakathi nawangaphandle ifakwe kakhulu. Akunamqondo ukulindela ukuthi noma yimuphi wethu okhulile waba mdala ngaphansi kobandlululo uzakwehla ngesithunzi, nanoma loku kungenzeka kuzingane zethu. Kodwa inselele ukuthi ninake kakhulu ukuziphatha kokubandlulula bese wenza ngokubhekela ukugcinwa kwazo.
Nanoma ukuzimisela kokulwisana nalesi simo kukhona ukubona nokujwayelekile kuyinselele kithi, ngumsebenzi ongcwelisiwe kulabo abasesikhundleni sokuphatha. Lapho isinqumo sakho singathelela impilo yakho yonke somuntu oza ngaphambi kwakho, kusemqoka kakhulu ukuthi uqaphe izehlakalo zokubandlulula kanye nokuzimisela kumisebenzi elwisana nokubandlulula. Ulwazi lwezindlela lapho ukwenza kokubonisa noma kwenziwa ngosizo olukhulu ngalo mzamo.
Ingqikithi yezomthetho ephambana ngokwesiko azilona iqiniso nezinkinga ezivela kusikompilo kanye nokungenalutho kwemisho echazwa njengekho olimini olulodwa lwegama elilodwa elifana nelikhethiwe elitholwa kwelinye' (uDagut, ucashunwe ku-Kashula, 1995: 92) Okungenalutho okunje kwenzeka ngokuhambisana netheminoloji yomthetho, nezenzo ezithile zosiko kanye nokwehluka kokushiwo ngaphakathi kwezinhlelo zolimi ezifanayo. Inkinga ebhangqwayo eyomlando kanye nokwenzekayo okuqhubekayo kokusebenza ngolimi olulodwa kanye nesiko elilodwa njengokujwayelekile kunoma yisiphi isimo sezomthetho. Ngakho-ke , ngesibonelo, i-ofisa yomthetho ingafuna amagama afanayo esiXhosa 'okugcina' noma 'ukuthola' ngoba loku kuyaqondwa esiNgisini kanye nakumasiko e-Anglo-Saxon. Ngokuyiqiniso okuyiyona ndlela eya kumagama aqhathaniswayo azakuba ukufunwa ngaphakathi kwesiXhosa kanye nemindeni yama-Anglo-Saxon akuzinhlelo kanye nezibopho ezihlobene ezijwayelekile.
Ezokhwakhiwa kolimi zikhombisa ekwakhiweni kolimi kanye nasekwehlukeni kwezesiko kusizinda sezomthetho, isibonelo, ubuhlobo, umbala wetheminoloji, okubi nenkulumo ephezulu, izinhlelo zokubiza, iziboniso zezikhathi, ubulili, izehlakalo nezenzo zenhlalonhle. Ukuzimisela kuzenzo ezingabandlulile kudinga izinyathelo ezisebenzayo ezinhle ukuthola okungenani izinga lolowazi kanye nokuqonda ukwehluka okunje. Ukusetshenziswa 'kwamaciko' ngaphakathi ngaphandle kwenkantolo kuzosiza kuloku bkodwa kunamandla kakhulu kanye nokuphumelelisa ukwazi ukuzimela ukuthola izici 'sezinye' ngokuhambisana nokusebenza ngqo. Loku kusebenza kungenzeka ukuthi kube yingxenye yokuba sekholishi kweprofeshini yethu.
Kusobala nje ukuthi ukubandlulula kweyeme kukunganaki. Uma abantu sebaziwa yithi, balahlekelwa ngamandla okudubula ulwazi lokuzonda abezizwe. Ukungazi okwesabekayo kuyazeka kancane, okujwayelekile ekugcineni okuba ngokwaziwayo - esingahambisana nako. Ukuya ezingeni elinomqondo kakhulu, ukungazi okunikeza ubandlululo kusho kuphela ukufa kolwazi lobuntu kodwa nokungabi nalo ulwazi (noma ukunikezwa ulwazi olungafanele) ngokuphathelene nezimo'zabanye'. Lapho kungekho khona ulwazi oluqondile kanye nakusizinda sezomthetho esingagqugquzeli indlela eyingqikithi noma enozwelo, izinqumo zomthetho zingaqhubekisa ubulungisa obungalingani besakhiwo nezinhlelo.
Kungenzeka ukuthi ubulungisa bube nomphumela wesinqumo sezomthetho esithelelwa amandla okuthelela okwezomnotho nezemnhlalonhle. Umantshi wezinga eliphakathi nendawo wesilisa njengesibonel;o, kuzomele enze umzamo wokuthola umqondo othile wokuthi I-oda yemali yesodlo ephunguliwe ezawuba nomthelela ekhaya lapho umama eyinhloko emaphandleni lapho kungekho zinsiza eziyisisekelo. Ukucwaninga ngokuphathelene nobudlova maqondana nabesifazane emphakathini, amazinga okutheleleka nge-HIV noma amazinga okuntuleka kwemisebenzi angezinye zezibonelo zolwazi ezingaba semqoka ekuthatheni izinqumo sezomthetho. Ngokuphathelene nokuthatha isinqumo kumacala obuningi bokumosa, kukhona ukungabi nolwazi ngokuphathelene nokumele kukhokhelelwe umama ekhaya, njengesibonelo. Kukhona nokungazi ngokuphathel;ene nezindaba ezicacile zobulili ezibulalayo ezifana nokuhlukunyezwa ngokocansi. Kukhona futhi ukunganaki ngokuphathelene Nesifo Sokushaya Abesifazane, Isifo Sokuhlukumeza Ngokocansi, ukwethembeka kobufakazi kwabahlushiwe bokuhlukunyezwa ngokocansi kwezingane, namaphrofayili abahlukumeza izingane ngokocansi. Amajaji angakwazi ukusebenza maqondana nokubandlululwa ngokwazisa okusebenzayo kanye nokulungisa izikhala zolwazi ezifanele.
Ngokomseebnzi waseMelika wamandla atholakele ngokuphathelene nokubandlulula kwezomthetho, izingcwaningo zesayensi zibonise' ukwenza okuphikisayo okuphathelene nokuthi abesilisa bathembeke ukwedlula abesifazane'. Loku kwenza okungamisiwe kwenziwe kwacaca ku-Sharian, umthetho osetshenziswa kuzizwe zama-Islam, lapho ubufakazi obunikezwa ngamadoda bubanamandla ngokuphindwe kabili kunaloko kwabesifazane. U-Wiklet ubona: 'Izingcwaningo zibonisa njalo ukuthi ubulungu bomuntu kumaqembu ezimo ezithile, ezifana neminyaka yobudala, ubuhlanga noma ubulili, zithelele ukuthi lowo muntu othenjwayo ahlolwe ngabanye' Ucwaningo olubanzi lwenziwe 'ngesikhala sokwethembeka sobulili' kweminye imikhawulo. ENingizimu Afrika kufakwe ukungathembeki kwanatu abanSundu ikakhulukazi abesifazane abaNsundu, kuvunywe kakhulu kwaze kwafika kusaziso sezomthetho. Ukwethembeka kweyeme kuzimpawu ezinzima ezehlukene, ezifaka ezomnotho, ezenhlalonhle, amandla omzimba nokwakhaphakathi, ezesayikholoji nezesosiyoloji; izindlela zokukhuluma namaphimbo; ulimi lomzimba kanye nokucacile kosikompilo okufana nokuphendulela ukuphendula okuphambanayo noma okunzima ekukhulumeni ngezindaba zocansi ngaphambi kwabesilisa singabazi, noma ukwenza okuyihaba ngokuphathelene nezindaba zokufa nabafayo. Kukhona futhi 'ukusebenzisana okuhlangene' kokwethembeka okuhambisana nokuhlbana phakathi kwabantu ababili lapho kunokuthembeka. Ngokuphathelene naloku uWikler (1987:234) uthi' amajaji kungenzeka bangabi nalwazi ngokwethembeka okungenzeka kucekelwe phansi ngenxa yokuthi umuntu ebizwa ngegama noma ngegama lothando.
Abesifazane bavumela ukudlwengulwa ngokushesha kunabesifazane abamhlophe S v M 1965 4 SA 577NDP; R v A 1952 30 SA 212: ' Manje nina manene akulenkantolo anolwazi niyazi ukuthi kuyenzeka uma okhalazayo ecaleni elinje kungowesifazane Omnyama, ukuthi uma nje bembamab uyazinikela.
Abamnyama bakwazi ukubona abantu kangcono ebumnyameni kunabelungu (R v Tusini 1953 SA 406 (A): ' Kuyazeka kule Nkantolo ukuthi Abamnyama bayakwazi futhi babonisa abantu ababziyo ebumnyameni lobo Abamhlophe abazohluleka ukubona kubo'.
Ukubandlulula komthetho kungasebenza kunoma yiliphi iqembu kodwa uma 'kunokwehluka' kwendaba noma umuntu ngokuphathelene nolwazi lwezempilo kowenza isinqumo, kungenzeka ukuthi loko kubandlulula kusetshenziswe. 'Ukwehluka' okusemqoka kwamandla (kanye nokubandlulula) wubulili, ubuhlanga, imiyaka yobudala, okuhambisana nezobulili, ikilasi - kanye nakakhulukazi, ukuhangana kwalesi sinhlobo, isibonelo, igeyi emnyama yowesifazane ehlala endaweni yabahluphekayo.
Kubonakala sengathi ukwengeza kuloku kukhona 'ukuphakama kokucindezelwa' akukho. Ukuya ngo-Johnson kanye no-Knapp (1971:692), 'amajaji aye njengeqembu aba nokuqhubekayo ekuzikhululeni kukubandlulula kobuhlanga kanye nokubandlulula kwezobulili'. Baye bqaphela ukuthi 'kusizukulwane samanje samajaji kungaba lula ukuqalisa okucatshwangwayo kwezimpo zengqondo zabesilisa abamnyama, kwanoma yisiphi isiteshi sempilo, okungakwazi ukucatshangwa njengokunempumelelo kunokukodwa okungowesifazane (nemhlophe ekukilasi eliphakathi)' (kucashunwe ngu Wikler, 1987).
U-Wikler uphakamisa isizathui saloku: ' Sifunda ukuzicabangela njengabesilisa noma besifazane ngaphambi kokuba sifunde ukuzazi njengabamhlophe noma abamnyama, kanye nenqubo yojufunda ukususa amakhasi ethu obandlululo kulandela ngendlela ayebekwe ngayo phansi.
Kuzakuba yinto eyize nokwenza okungenamphumela ukubheka ukuthi ukubandlulula ngokohlanga nangokobulili kujwayelekile yini emphakathini wethu kanye nakuzinkantolo zethu. Kulingene nje ukusho ukuthi kunesidingo sokuthi izinhlono zokubandlulula ezakhe ingalo yokusebenza yobulungisa obugxiliswe kumthetho wethu osabizo ovela ezikhathini zabaseRoma kuze kube manje, besi sifune nokuzengamela. Ukwazisa kwezithathi zinqumo ezinje kwezomthetho zamanje ezingabakhona yingxenye engumnyombo yokubuyekeza ezokuthengisa umthetho wesikhathi esizayo kanye nesizwe oyeme kuwo.
Leli phepha lemibuzo lizokusiza ukuthi ubone amakhono akho okulalela.
Phendula umbuzo osezansi ngokuyiqiniso ngokuphelele, uqalisa ngojwayele ukukwenza.
Uma usuqedile ukuphendula iphepha lakho le mibuzo hlolisisa imithombo yakho.
Ukubuza imibuzo uma ngingaqondi okushiwoyo.
Ngenze ukwahlulela kokushiwo ngokhulumayo, hhayi ukuthi bangobani nokuthi babonakala benjani.
Ukulalela ukuthi umuntu uthini kanye nethoni yephimbo abalisebenzisayo ukuyisho.
Cabanga ngokuxhumana obe nako nomunye ongazange akulalele noma azame ukuqonda ukuthi yini okwakumqoka kuwe. Wazizwa unjani?
Leli cala lalethwa enkantolo ngomhla ka-14 kuJuni ka-2004 (ngokade ekhalaza) u-Sylvia wama-41. Waqala wathi uze enkantolo ukuzobambisa 'motho o ke dulang le yena (umuntu engihlala naye). Umgcinisihlalo wambuza ukuthi ukuthi loyo muntu kungabe kwakungu 'Mokgalabja' (umyeni). Wavuma. Okhalazayo waqhubeka wathi uzobambisa le ndaoda ngoba ayifuni ukuhamba emzini wakhe. Umgcinisihlalo wangenela kulesi sikhathi ukuchaza ukuthi inkantolo yayingabhekana naleli cala ngalesi sikhathi ngakho-ke kwakungadingeki mininingwane. Umgcinisihlalo wabuza nokuthi le nkinga seyike yabhekwa yini ekhaya ngabomndeni kanye nomakhelwane, okhalazayo wavuma kuloku wengeza nokuthi (izihlobo nomakhelwane) batshela omangalelwayo (indoda) ukuthi ashiye ikhaya.
Umphathibandla Oyinhloko wangenela wabuza ukuthi: "Yini ngempela inkinga lapho" Ummangali wachaza ukuthi inkinga iqale ngoba ummangalelwa ethole isiza esisha sakhe manje usefuna ukuhamba. Kodwa ummangalelwa ufuna ukuthatha izinto zokwakha emkhukhwini akade behlala kuwo bobili. Ngaleso sikhathi wayesethethe amazenke ayisikhombisa. Loku kwakumele inkantolo izwele ummangali kuko?
Omunye weziphathi bandla wabuza umbuzo olandelayo: "Nishadile yini" Ummangali wachaza ukuthi abashadanga kodwa babehlalisana. Kuloku kwaba nokuhlokoma kokungavumi kumalungu enkantolo nomgcinisihlalo wenkantolo owachaza ukuthi ababhekani nama " vat en sit"(ukukipita - abantu abahlala bobabili bengashadile). Emva kokusho lokhu umgcinisihlalo wathanda ukwazi ukuthi isiza esikabani ummangali wachaza ukuthi ngesakhe. Umgcinisihlalo wathanda ukwazi ukuthi amazenke athathwe mgumangalelwa ngakabani. Ummangali wachaza ukuthi amazenke ngawommangalelwa. Umbuzo wokulandelisa kuloku wawuthi: " Uma ngabe athatha amzenke okungowakhe, yini inkinga yakho" Ummangali wachaza ukuthi akezanga ukuzobika ukuthatha kwakhe amazenke kodwa uzobika ukuthi ummangalelwa uma ethatha amazenke wamthuka naye. Inkantolo yathatha isinqumo sokuthi ummangalelwa abizwe ukuze azophendula imibuzo ngokuthukana. Incwadi yakhishwa, ibiza ummangalelwa ukuthi eze enkantolo?
Leli cala lalibandakanya umnumzane nenkosikazi, u-James no-Winnie, futhi leza ngqo enkantolo yenduna ngoba lalingaweli ngaphansi kwanoma yisiphi isiphathimandla esiyinduna. lama-42.
Lenzeka ekuseni ngomhla ka-17 kuJuni ka-2004 Kusiphathimandla Sesintu sase-Mokopane ngaphambi kwenkantolo yesintu equkethe ibandla lobukhosi. Laba ababili yibo kuphela abantu ababekhona ehholweni bebhekene nebandla, ngaphandle kwabacwaningi ababili.
Isiphathi bandla Esiyinhlokop sababuza ukuthi ngobani ofakazi babo. Ummangali (unkosikazi) ukuthi udadewabo kanye nobabekazi wommangalelwa(umyeni) kwakuyibona ofakazi. Waqhubeka wachaza ukuthi usisi kumele ukuba wayesefikile kodwa wayemangala ukuthi kungani engakafiki enkantolo. Ubabekazi wommangalelwa wachaza ukuthi uyagula, futhi akalindelekile ukuthi abe khona. Isiphathi bandla esiyinhloko sachaza ukuthi kuzokuba nzima ukuqhubeka ngecala elingenabo ofakazi.
Umgcinisihlalo webandla kanye nabanye abangamabandla baqala ukuxoxisana. Umgcini sihlalo webandla wabonisa ukuthi icala kumele liqhubeke noma ofakazi bengekho, kuzokuthi uma kubonakala ukuthi ofakazi bayadingeka le ndaba izakubekelwa isikhathi esizayo. Umgcinisihlalo webandla wkhuluma ngokungabi namdlandla ekubhekaneni naleli cala elinabammangali ababili okungekho fakazi kubo ngoba " Bona bobabili babengeke bazwane ngalutho. Bazophikisana" Emva kokusho loku, kodwa wabuza abantu ababili ummangali nommangalelwa ukuthi bayafuna yini ukuqhubeka necala noma ofakazi bengekho. Bobabili bathi bafuma ukuqhubeka. Umphathi bandla oyinhloko wanikeza umyalelo wokuthi asukume. Wasukuma nesiphathi bandla esikhulu sathi akasho inkinga yakhe.
Ngingumuntu ogulayo. Ukugula kwami kuhambisana namadlozi. Ngakho-ke ngahamba ngaya kumthandazeli loyo ongelaphayo. Kunesidingo manje sokuthi ngihlabe imbuzi ukuze ngilalise abaphansi. Ngakho-ke ngeciki eledlule ngahlela umsebenzi loyo okwakuzohlatshwa kuwo imbuzi. Ngangiphise utshwala balowo msebenzi. Ngasulubezana thile lobu tshwala babungalungile ngeSonto ngenkathi kumele kwenziwe lo msebenzi. Lo mseebnzi wawozokwenziwa kithi hhayi kwami. Umyeni wami wayengekho ngenkathi siyokhuluma nabaphansi. Wafika emini ngase ngimtshela ukuthi naye aye lapho sasiphahlele khona ayokhuluma nabo wathi uzokuya esikhathini esizayo. Loku akuzange kwenzeke kodwa angizange ngikhathazeke. Wahlala nathi isikhashana wase uyahamba. Ngosuku olulandelayo wafika nomyeni kadadewethu. Ngenkathi efika kwakusele indoda eyodwa ihleli nathi iphuza utshwala. Ngenkathi efika wsibingelela wase efuna ukwazi ukuthi ngubani le ndoda. Mina ngathi: "Ushiye abantu bephuza lapha izolo manje usubuya namahlanje uzobuza ukuthi bangobani. Laba yibo laba Bantu esibamemele ukuthi bazokuba nathi edilini lethu." Umyeni wami wathukuthela. Waqala qangibamba ngezimpahla wangisa phambili nasemuva. Ngamsunduzela ekamelweni likadadewethu ngase ngibaleka. Ngaya endlini yami lapho ngangizimiosele ukutshela ingane yethu endala ngokuziphatha kukayise. Okubi ukuthi umfana wami wayengekho elele entombini yakhe lapho ayejwayele ukulala khona. Kodwa ngatshela amanye madodana ami amabili ngalolu daba. Ngalal ekhaya kwaze kwaba ngakusasa, ngase ngihamba ukuyofuna indodana yami ngamxoxela ngokuziphatha kukayise kwangayizolo. Umfana wami waphakamisa ukuthi siyobona ukuthi uyise usele kanjani nokuthi kwenzaleni emva kokuhamba kwami. Saphindela emuva. Sathi uma sigfika lapho samyhola eshise zonke izimpahla zami ezazisewodilophini wase ethatha notshwala ebugcobisa lonke ibonda. Yingakho ngilapha ukuzokhalaza.
Ngalesi sikhathi umphathi mabandla wazisa okhalazayo ukuthi uzobhekana naleli cala wambuza nokuthi uqinisekile ukuthi ukusho konke akade efuna ukusho. Ummangali waphendula ngo-yebo. Umgcinishlalo Webandla oyinhloko ukuthi akasoze avunyelwa ukuba afake ezinye izindaba. Ummangali wavuma ukuthi kunjalo. Umphathi bandla oyinhloko wayalela ummangalelwa ukuba asukume. Wambuza ukuthi uyakuqonda ukukhalaza okufakwe ngaye. Ummangalelwa wavuma ukuthi uyezwa. Umphathibandla wokuqala waqhubeka necala. Umphathi bandla wamcela ukuba aphendule kuloku okushiwo ngumkakhe.
Ngiyavuma ukuthi wayenomsebenzi ophathelene nokugula kwakhe lapho okwahlatshwa khona imbuzi. Inkinga yami ukuthi usehlala kubo lapho etshela abantu ukuthi yena useyinyanga nangaphambi kokuthi aqede ukwelashwa. Indlela efanele ukuthi yena aqede ukwelashwa kuqala bese mina ngizokuza lapha ebukhosini naye ukuthi ngizonazisa ukuthi ukuthi manje useyinyanga. Kunokuthi alandela indlela efanele, useqala ukusebenza ngezobunyanga ngokwakhe, loku ukwenzela kubo ukuze kuthi noma yini akutholayo kuzuzwe ngumndeni wakhe. Yiko kuphela engingakusho.
Umphathi bandla wokuqala waphazamisa ngokuthi akusiko loko kuphela afuna ukukusho ngoba ummangali ukhulume ngokushiswa kwezimpahla zakhe nezinye izinto.
Leyo ngxenye sixoxisane ngayo ekhaya futhi ngase ngilucelile uxolo. Futhi ngethembisile futhi ngisethembisa ukuthi ngizakumthengela zonke izimpahla engizishisile noma ngizikhokhele. Uma sikhuluma ngokulwa ngaloluya suku nguyena owashaya umsibali wakhe ngesandla esivulekile kabili. Uyabona wamshaya nakaqeda wasebaleka. Kungenkathi ehambile wabuya ngosuku olulandelayo.
Kuleli phuzu umphathi bandla wokuqala wazisa abantu ukuthi ufakazi (usisi wommangali) uzawubizwa ukuzotshela inkantolo ukuthi wabonani ngosuku oluphathekayo ngaphambi kokuba inkantolo ibuze abathintekayo imibuzo. Ufakazi wayesenyamalele nemizamo yokumfuna ngaphandle kwendlu yenkantolo ayaba yimpumelelo. Kulesi sigaba umphathi bandla wavuma ukuqhubeka necala, isinyathelo esilandelayo kwakuyithuba lamalungu ebandla lokubuza imibuzo.
Umb: Wena nomyeni wakho niyavuma ukuthi naninomsebenzi futhi imbuzi yahlatshwa ngaleyo nhloso. Yayivelaphi leyo mbuzi?
Imp: Mina nendodana yami encane sayithenga.
Umb: Wayekuphi umyeni wakho ngoba kuyamangaza ukuthi kwaba yindodana yakho encane eyafanele ukuthenga imbuzi yomsebenzi?
Umgcinisihlalo webandla watshela ummangali ukuthi angahlala phansi. Wase ecela ummangalelwa ukuthi asukume wamtshela ukuthi achazele inkantolo ukuthi kungani kwafanela ukuthi indodana yakhe bathenge imbuzi. Ummangalelwa waphendula loku ngokuthi wayazi ukuthi indodana yakhe yiyona ethenge imbuzi kodwa loku kungenxa yokuthi ngenkathi unkosikazi wakhe (ummangali) emcela ukuthi athenge imbuzi wayengenamali. Njengoba unkosikazi wakhe nendodana babenemali ngaleso sikhathi bathatha isinqumo sokuyithenga. Kodwa wagcizelela ukuthi loku kwenziwa ngezibusiso ayebanikeze zona. Umgcinisihlalo walayela ukuthi ummangalelwa ahlale phansi wase ecela ukuthi ummangali asukume.
Umb: Uyazi yini ukuthi uma kukhona ukuxabana komndeni kumele uyobika kubantu abahlala eduzane nawe?
Umb: Kungani ungayanga ukuyobikela omunye umuntu ngokwenziwa ngumyeni wakho?
Umb: Azange yini u-Sinah aphindele nawe emuva ukuthi niyobona ukuthi kwenzekani kumyeni wakho Ukuzama ukuyothola ukuthi inkinga yakhe yini?
Imp: Cha. Bonke bakhathele nguye akusiko okokuqala engishaya. Noyisekazi sewukhathele nguye ngaba ngihlala njalo ngikhalaza ngaye. Nezingane zethu zikhathele ngale ndoda. Nale nkantolo iyazi ukuthi akusiko okokuqala siza lapha. Ubaba ohleli laphaya uyazi naye ngaoba ezikhathini ezingi wayemtshela umyeni wami ukuthi angangihluphi. Manje ngikhathele futhi uma ngifuna ukukhuluma iqiniso ukuthi isizathu sangempela esingilethe lapha ukuthi ngifuna inkantolo isehlukanise ukuze ngiphile ngokukhululeka. Senginezingane ezikhulile nezizukulwane. Angikwazi ukuvumela umyeni wami aqhubeke angihlukumeze ngale ndlela.
Umgcinisihlalo weziphathi bandla wabonisa ukuthi uzonikeza amanye amalungu ebandla ithuba lokuqhubeka abuze imibuzo. Umphathi bandla oyinhloko wangenela wathi ucabanga ukluthi lengxoxo iyazungeza ngoba manje ummangali usesishilo isifiso sakhe. " Uma ukhamba seluphukile awukwazi ukulubumba futhi uphumelele". Kwaba khona ukuvumelana kulo mbono ngaphakathi kwamalungu ebandla. Emva kokuqinisekisa nommangali ukuthi ulucabangisise kahle lolu daba nokuthi uqinisekile ukuthi ufuna umshado wabo upheliswe, umphathi bandla oyinhloko - ngokuthunyezelwa ngumgcinisihlalo - wabuza ummangalelwa ukuthi uzwile yini ukuthi ummangali uthini nokuthio uma kunjalo yena uthini. Ummangalelwa wathi yena akanankinga yokuthi bahlukane. Umphumela waleli cala ukuthi inkantolo yathumela umuntu ngamunye ukuthi aye emndenini wakhe owawuvumelene ngomnshado ekuqaleni, ukuthi ubhekane nalolu daba. Laba abntu belulekwa ukuba babuye enkantolo yesintu uma ngabe lolu daba lwalungaxazululiwe ukuthi baneliseke.
<fn>zul_Article_National Language Services_UKUSEBENZA KWENYUNYANA YE-AFRIKA NESIKUFEZILE KUZE KUBE MANJE.txt</fn>
IPhalamende le-Afrika Yonke libambe umhlangano wokugcotshwa kwalo e-Addis Ababa ngoNdasa ngo-2004 kanti ngoNtulikazi kulowo nyaka labe selinquma ukuthi i-PAP izozinza eNingizimu Afrika. IPhalamende selibambe imihlangano yayo owesibili nowesithathu ngokulandelana e-Midrand, eNingizimu Afrika. Umhlangano wesibili usetshenziselwe ikakhulu ukwamukela kwemithethonqubo nezinqubo ze-PAP namakomiti ayo nokuxoxisana ngomgomo nenkulumomgomo nezindlela zeNyunyana ye-Afrika.
IPhalamende le-Afrika Yonke okwamanje lisagobe amadlangala noma lisakhoseliswe okwesikhashana, isikhathi esiyiminyaka emihlanu e-Gallagher Estate ese-Midrand. INingizimu Afrika, ngesandla soMnyango wezaNgaphandle, iSishayamthetho sesiFundazwe, ibe nesandla kakhulu ekuphumeleleni kwemihlangano owesibili nowesithathu wePhalamende. INingizimu Afrika isigcinile isibopho sayo ngokweSivumelwano sokuba yizwe okuHlanganelwe/okubanjelwe kulo yabuye yelekelela ngokwengeziwe, isibonelo, abasebenzi, iPhalamende le-Afrika Yonke belingakasebenzi ngokuphelele, njengokuqasha abasebenzi. IPhalamende le-Afrika Yonke lingene emahhovisini alo amasha ngomhlangano wesithathu.
Imithetho yoMkhandlu wezoMnotho, ezeNhlalo nezaMasiko (ECOSOCC) yamukelwe uMbuthano we-AU ngenyanga kaNtulikazi ngo 2004, ngemuva kwenqubo ende yokubonisana yamalunga emibuso nemiphakathi. Abamele imiphakathi yase-Afrika bahlangana ekomkhulu leNyunyana ye-Afrika elise-Addis Ababa, eTopiya, kusukela zingama-27 kuya zingama-30 enyangeni kaNdasa ngo-2005 kuyokwethulwa uMkhandlu wezoMnotho, ezeNhlalo nezaMasiko weNyunyana ye-Afrika (ECOSOCC). Lomcimbi oyinqophamlando waba yisiqalo sesigamu esisha semisebenzi yeNyunyana mayelana nokumiswa kwezindlela zokuqhuba imisebenzi ye- ECOSOCC; nokusungula inqubo yokukhetha amalunga eSigungu-Jikelele se-ECOSOCC. Ikomiti yesikhashana yeminyaka emibili lakhethwa ukuze liqhube lenqubo.
Ukuze kufaniswe ingqalasizinda yezokwahlulela zeNyunyana ye-Afrika, uMbuthano we-AU ngenyanga kaNtulikazi unqume ukuba Inkantolo yase-Afrika yamalungelo esintu kanye neNkantolo yezobulungiswa yeNyunyane ye-Afrika kudidiyelwe ndawonye kube inkantolo eyodwa. Umbhalo ngokomthetho osewuhlaka ophathelene nokusungulwa kwenkantolo ehlanganisiwe kufanele uphothulwe ukuze ubhekwe nguMbuthano kanye noMkhandlu Ophethe ngenyanga kaMasingana ngo-2006. Kodwa lokhu ngeke kulimaze ukuqalisa ngokushesha ukusetshenziswa kweNkantolo ye-Afrika yamaLungelo eSintu, esikhona kumanje kulandela ukuqala ukusebenza kweSivumelwano mayelana noMqulu we-Afrika wamalungelo eSintu ngokuSungulwa kweNkantolo ye-Afrika yamaLungelo eSintu eqale ukusebenza ngomhlaka 25 kuMasingana ngo-2004.
Ikhomishani ye-AU yathunywa yiKomiti Eliphethe ukuba yenze ucwaningo okuhloswe ngalo ukuba kwenziwe-lula ukuqalisa ukusebenza kwama- STC. Ukuthandabuza kweKhomishani ye-AU ukukhipha umbiko walolucwaningo kuphoqelele oNgqongqoshe balomkhakha ukuba babambe imihlangano ngokwabo. INingizimu Afrika yiyona obekubanjelwe kuyo imihlangano yoNgqongqoshe bomkhakha wezeMisebenzi, ezeNhlalakahle, ezeZindlu, ezaBasebenzi boMbuso nokuPhatha, ezeziMboni nezokuThutha ngoMoya. Kodwa-ke, iKhomishani ye-AU kulindeleke ukuba yethule umbiko wocwaningo okukhulunywa ngalo kuMbuthano we-AU ngenyanga kaMasingana ngo-2006.
Izinhlaka zenqubomgomo ye-AU ziwamukele uMbono neNkulumomgomo yeNyunyana ye-Arika kanye noHlelo lokuZokwenziwa lweKhomishani ye- AU okuhloswe ngalo ukuba ihole ukuhlanganiswa kwe-Afrika nokusetshenziswa kwe-NEPAD. Ngenxa yalokhu imali eyabelwe izinhlelo eziphambili ze-AU yabhekisiswa eMhlanganeni Ongavamile weKomiti Eliphethe, owabanjwa ngomhlaka 6-7 kuZibandlela ngo-2004. Lomhlangano wamukela isamba semali eyisabelo kunyakamali ka-2005/2006, okuyimali eyizigidi ezingama-US$158,384. Isamba sesabelo sesiphelele sakhiwe isabelo semali yeMisebenzi eyizigidi ezingama-US$ 63, nesabelo seziNHlelo esiyizigidi ezingama-US$ 95,384. INingizimu Afrika isikhokhile umnikelo wayo ongamaphesenti ayi-8.25% emali eyabelwe uMsebenzi ngokwesikali sokuhlolwa.
INingizimu Afrika njengosihlalo weKomiti loNgqongqoshe ibambe iqhaza elibalulekile kulenqubo yokubhalwa kweSikali sokuHlolwa esihlongozwayo. Isikali sokuHlolwa esisha samukelwa uMbuthano we-AU ngoNtulikazi ku-2005 kwavunyelwana ukuthi iyogcina kumaphesenti ayi-15% ngaphandle kwalapho kuzoqalwa khona. Lesi sikalo esisha siyoqala ukusebenza ngenyanga kaMasingana ngo-2006.
INingizimu Afrika ngokuxhasa ngezimali ucwaningo olwenziwe yinkampani ye-Ernest & Young okuhloswe ngalo ukuba kuqiniswe izindlela zezimali nokuphendula ngomsebenzi we-AU. Umbiko wocwaningo usukhishiwe kanti iNingizimu Afrika iyakwesekela ukusetshenziswa ngokugcwele nangempumelelo kwezincomo ezenziwe abakwa-Ernest & Young ukuze kuqinisekiswe ukuthi iKhomishani ye-AU isebenzisa izindlela ezizwakalayo zezimali nezokuphendula ngomsebenzi nokuthi izakhiwo zoLwazi nobuChwepheshe bokuXhumana (ICT) zeKhomishani zingezesimanje. Uma sezamukelwe lezi zincomo kulindeleke ukuba zisetshenziswe ngokuqhutshwa kancane kancane kuqalwe ngalezo ezinokuthinta ezezimali noma ukusebenza kwabantu.
Ukusetshenziswa kwesinqumo mayelana nezinhlaka esathathwa ngo-2003 kuMbuthano we-AU eMaputo, ukuqashwa kwezisebenzi kuyaqhubeka. INingizimu Afrika isazosebenzisa isabelo eyabelwe sona sabasebenzi. Kuze kuba manje, babili kuphela abaseNingizimu Afrika asebeqashwe yiKhomishani okungu Dkt. B Tema (ovela eMnyangweni wezeSayensi nobuChwepheshe) njengoMqondisi: Imithombo Yabasebenzi, Isayensi noBuciko, noNksz F Lortan (ovela emphakathini) njengesikhulu senqubomgomo eNgxenyeni yoMphakathi nezinhlangano ze-Diaspora - ebiyaziwa nge-CSSDCA ngaphambilini.
Isimemezelo esifungelwe sinikela yonke imibuso angamalunga ukuba kube nokulingana ekubambeni iqhaza kobulili obahlukene. Imibuso engamalunga kudingeka ukuba ihlanganise umbiko okhombisa okufeziwe noma ukwehluleka ukukhuthaza ukulingana ngokobulili nokulingana. Umbiko wezwe kufanele wethulwe kuMbuthano we-AU ngenyanga kaNtulikazi yiKhomishani ye-AU. INingizimu Afrika iphothule yethula umbiko wayo ngonyaka ka 2005 kwiKhomishani kusenesikhathi soMbuthano we-AU obubanjelwe e-Sirte, eseLibya ngenyanga kaNtulikazi ngo-2005..
Kwabuye kwalungiswa nemibhalo ngesimo mayelana nezikweletu ezikweletwa amazwe ase-Afrika kumazwe athuthukile nezikhungo ezinhlobonhlobo, nakwezohwebo lwamazwe omhlaba, imali yentuthuko, ulwazi nobuChwepheshe bezokuXhumana (ICT) neNgculazi zesandulalela -ngculazi (HIV/AIDS). I-NEPAD ibuye yahlela izingxoxo nezingqungquthela ezinkulu nemiphakathi nomkhakha ongekho phansi kukahulumeni.
Imigomo nemiyalezo ephambili ye-NEPAD: i-Afrika engeyethu nomthwalo wokuthuthukiswa izwekazi; ukukhuthazwa nokuqhubela-phambili intandoyeningi, amalungelo abantu, ukuphatha ngendlela efanele nobuholi obunokuphendula, nentuthuko enokuzethemba ukuze kunciphe ukwethembela osizweni; amakhono okwakha ezikhungweni zeAfrika; ukukhuthaza ukuhwebelana nokutshala imali phakathi kwamazwe aseAfrika ngokwawo; ukukhawulezisa ukuhlanganyelwa komnotho wezifunda; ukunqubekela-phambili yabesifazane; ukuqinisa izwi le-Afrika ezinkundleni zamazwe omhlaba; ukuzama ukuhlanganyela nemiphakathi yase-Afrika, nomkhakha ongekho kuhulumeni, amanye amazwe ase-Afrika nemiphakathi yamazwe omhlaba.
Lena imigomo nemiyalezo yababumbi noma abaqophi be- NEPAD abelokhu beyigcizelela kusukela lwaqala loluhlelo ngo-2000. Bakuqhamisile ukuthi abantu baseAfrika sebenqume ukuthi sekuyisikhathi sokuzibambela mathupha ikusasa lezwe labo futhi sebemise indlela yokuthuthukisa izwe labo kulonyaka-khulu wama-21. Ukuzibambela mathupha kusho ukwamukela umthwalo wokubhekana nezinselelo elibhekene nazo izwekazi. Lokhu kubandakanya ukuxazululwa kwezingxabano, ukuncishiswa kobubha, ukulwa nenkohlakalo, ukunciphisa imithwalo yezifo nokuqinisa amakhono emibuso yaseAfrika.
Yini etholakele kuleminyaka emine Ngabe kukhona ushintsho endleleni eyenza ngayo izinto I-AU, Imiphakathi yezoMnotho yeZifunda (RECs) nohulumeni bamazwe Ukusebenza kwezinhlelo ze-NEPAD khona Iminotho yase-Afrika yona iqhuba kanjani Ngabe isimo nengqikithi yobudlelwano nokuxoxisana namazwe anezimboni nezikhungo ezinhlobonhlobo kuguqukile yini?
Ekuhlaziyeni iqhubeko noma igxatha le-NEPAD kusukela yethulwa ngo 2001, kufanele sikhumbule ukuthi ukuguqula izwe nezwekazi kuyinqubo yesikhathi eside ngeke kwafezwa eminyakeni emine nje. Ubufakazi obuvela kwezinye izingxenye zomhlaba bukhombisa ukuthi izinqubo zalulohlobo zingathatha amashumi ngamashumi eminyaka noma izizukulwane ngezizukulwane. Lapha e-Afrika lomsebenzi unzima kakhulu uma ubheka ukuthi lelizwekazi linamazwe angama-53 okufanele aguqulwe. Asigcine lokhu ezingqondweni zethu njengoba zihlola inqubeko noma igxatha elithathwe yi-Afrika kuleminyaka emine edlule.
Sikholwa ukuthi igxatha elikhuthazayo nelisheshayo libonakele kuleminyaka emibalwa eyedlule. I-AU yenza izinto ngendlela eyehlukile kuleyo ye-OAU eyelamayo. Igunya nemithwalo enikwe khona ikusebenzisa ngobuqotho futhi abaholi abaningi baseAfrika bayasiza ukuyenza ibe inhlangano ephumelelayo, hayi nje kuphela ngokwengeza izinsiza kodwa nokuqinisekisa ukuthi yenza umsebenzi wayo ngekhono, ngokulandela inqubo emisiwe nangokubeka izinto obala kungabi namfihlo.
Okwesibili, izinhlangano eziphambili ze-AU seziqinisiwe ngokwamagunya azo, izabelo zemali, nobuholi. Kuyimigomo ye-NEPAD nokuzinikela kwayo okunikeza amandla nekhomba indlela kulezi ziguquko. Ngenxa yalokhu, iKhomishani ye-AU isinegunya eliqinile nekhono elingcono kuneNhlangano eyelamayo, iHhovisi lobuBhalane le-OAU. Futhi, uMkhandlu woXolo nokuVikela unezinhlaka zobuholi ezingcono nezindlela zokuqhuba umsebenzi eziqondile kunomlingani wayo ngaphansi kwe-OAU, imithelela yalokhu isivele isiyabonakala ezimweni eziningi.
Okwesithathu, nge-NEPAD, abaholi base-Afrika abathathelanga kubona nje kuphela ubunini nobuholi bohlelo lokuvuselela ezenhlalo nomnotho kwezwekazi nje kuphela, babuye futhi baguqula ingqikithi yalolo hlelo futhi benza inqubekela phambili ekuguquleni umongo wamazwe omhlaba.
Abaholi baseAfrika abaningi ngokuzinikela kwabo okucacile ekubhekaneni nenkohlakalo, ukuphatha kabi ngokungafanele nokungabi namakhono nokwehluleka ukulethela izakhamizi izidingo nezinsiza basebenzisa izinqubo zokuhlolana phakathi kwamazwe. Ngaphansi kweminyaka emibili kusukela amukeliwe amaqophelo, imikhombandlela nezinqubo, amazwe angama-23 aselwamukele loluhlelo kanti ukuhlolwa kwamazwe amabili - okuyi-Ghana ne Rwanda -sekuphothuliwe.
Enye intuthuko ejabulisayo ukuqokothiswa kwentandoyeningi nokwenziwa- ngcono ukuphathwa komnotho kulo lonke izwekazi. Sibona ukhetho olunempumelelo nokushintsha kwabaholi ngokuthula iminyaka yonke. Sisanda kubona ukushintsha kwabaholi ngokuthula e-Mozambique naseNamibia, kwamanye, kanti i-Tanzania nayo izoba noshintsho olufanayo maduze nje. Abaholi base-Afrika bangenelele ngempumelelo eTogo ukuqinisekisa iguquko kwezombusazwe ngokuthula kulelozwe.
Izinga elilingene lokukhula komnotho wezwekazi ngo 2004 belingamaphesenti ama- 5.1 (okuyikhona okuphezulu eminyakeni eyisishiyangalolunye) kanti ukuntuleka kwezimali zomphakathi kulelizwekazi okulingene kwehle kwancishe kwaba ngu-zero. Izinga lokukhula komnotho ngamaphesenti ama-5.1 kulandela ukukhula ngamaphesenti ama-3.7 ngo 2003 kanye nokukhula ngamaphesenti ama-2.9 ngo 2002.
Kunokuqhubeka okuhle futhi ekusetshenzisweni kwezinye izinhlelo ze-NEPAD kumbandakanya ezempilo, ICT, ezemfundo, ezemvelo kanye nezesayensi nezobuchwepheshe.
Kusukela ngo-2001, okuphambili nokuphezulu ohlwini lwentuthuko ukulwa nomthwalo wezifo ezivikelekayo nezelaphekayo. Ngo-2001, sibize amazinga angakaze enzakale okutshala kwezempilo ukuze kuqhutshelwe phambili intuthuko kwezenhlalo nezomnotho nokwelapha ngama-antiretroviral. Kusukela lapho sesibone ukuvumbuka kweSikhwama sokuLwa neNgculazi, isifo sofuba, nomalaleveva kanye nohlelo lokwelashwa kwe-AIDS olwaziwa nge- 3 x 5 AIDS Treatment Strategy, phakathi kokunye. Isu le-NEPAD 'lokuLwa nengculazi' lineka uhlelo lokubhekana ne- HIV ne AIDS nomthelela wayo kulelizwekazi futhi selididiyelwe kuzo zonke izinhlelo ze-NEPAD. Ukugcizelela kwethu ukuba kwandiswe ukwelekelelwa kwezindlela zezempilo ezihlanganisiwe njengeqola ezoletha nezindlela ezintsha zokuqeqesha nokugcinwa kwabafundele ezempilo nomthelela endleleni okwenziwa ngayo eAfrika nasemhlabeni wonke. Amazwe aseqale ukusebenzisa izinhlelo zezempilo ze-NEPAD kanti ukubambisana kwethu neNhlangano yoMhlaba yezeMpilo, ikakhulukazi ihhovisi lezifunda ze-Afrika iyaqhubeka nokuba nemiphumela emihle. Ukwesekelwa kwemisebenzi yokuphuthunyiswa kwentuthuko eyelekelela ezempilo sekumisiwe. Ikhomishani ye-Afrika nayo seyenze izincomo eziqhamile yelekelela indima ye- NEPAD's kwezempilo.
Ngaphezulu kwalokhu, sikhuthaza ukuthuthukiswa komhlahlandlela wokuphatha kusetshenziswa amakhompuyutha (e-governance), okumbandakanya umkhakha wombuso, amakhomishani okhetho kanye nohulumeni basekhaya. Ingxenye yokuqala yalomsebenzi igxile kwiphalamende ngekhompuyutha, elizokwenza amaphalamende ase-Afrika akwazi ukuthola nokwabelana ngolwazi nabashayimthetho abaqondene nezindima zokuphatha.
Ukuthuthukiswa kwezingqalasizinda kuthole ukwelekelela kukho kokubili I-United Nations Millennium Project nemibiko yeKhomishani ye-Africa, kokubili kuphakamise ukwandisa ukwelekelela ekuthuthukisweni kwezingqalasizinda. Sikholwa ukuthi ukuhlanganyela kwalemisebenzi yentuthuko kuzoholela ekwandiseni ukutshala kwezimali kulomkhakha. Ngakho-ke, sinethemba ukuthi uma ubheka iqhaza intuthuko yezingqalasizinda enalo ekukhuleni komnotho e-Afrika kuzogcineka kusezingeni eliphezulu kunangesikhathi esedlule.
I-NEPAD ikhuthele futhi ekuthuthukisweni komhlahlandlela wokuqinisa ikhono lokuphatha emazweni ase-AfriKa. Lokhu kuholwa ngoNgqongqoshe baseAfrika bezokuSebenzela uHulumeni nokuPhatha. Icebo lokuqala selilungisiwe kanti iKhomishani yase-Europe inikele ngemali yokuqaliswa kweNgxenye yokuQala yaloluhlelo.
Siyaqhubeka ukuxhumana nomphakathi emazingeni ahlukene. Ezingeni eliphathelene nezinhlobo zonke kusungulwe isithangami sokuxhumana somphakathi ehovisini likaNobhala we-NEPAD ngenhloso yokuba nesizinda esisodwa sokuxhumana nomphakathi. Ezingeni lomkhakha, zonke izinhlelo ziqaliswa ukusetshenziswa ngokubonisana nemibuthano yomphakathi. Isibonelo, ukubamba iqhaza komphakathi kuyingxenye ebalulekile yenqubo yokuhlolana kwamazwe aseAfrika (African peer review). Kodwa-ke , kufanele kuqashelwe ukuthi izinga nobungako bokubamba iqhaza komphakathi lincike kakhulu kumakhono aleyo mibuthano yomphakathi. I-NEPAD, ikakhulukazi ngokusebenzisa izinhla zamazwe iyokwelekelela ukuthuthukiswa kwalawo makhono emazweni amaningi lapho lokhu kusasilele emuva.
Kulokhu okungenhla, kuyacaca ukuthi i-NEPAD isikhuthaze intuthuko kulelizwekazi. Isikhiphe amandla nokwenza. Ngaphezu kwakho konke isiyenze isisekelo sokuguqulwa kwezolimo e-Afrika nokuqalisa ukusebenza kweziguquko kwezenhlalo nomnotho kulo lonke izwekazi.
Abamabhizimisi bayabandakanyeka futhi ekulungisweni nokuxhasa ngezimali imisebenzi eminingi ye-NEPAD, okubalwa kuyo amakhebula ahamba ngaphansi kwamanzi nokuxhumana kwama-cellular.
Ukutshala izimali komkhakha ongekho kuhulumei kwezezimayini sekwande kakhulu kuleminyaka emincane eyedlule futhi kubonakale itshisekelo ezinhlotsheni ezahlukene zezokumbiwa. Kokubili izimayini esebenza kumazwe amaningi nezinkampani ezisencane sezibuyile eAfrika ngobuningi, ziqala imisebenzi yokuhlola emazweni amaningi okubalwa kuwo I-Botswana, DRC, Tanzania kanye ne-Mali.
Okuhambisana nalentuthuko inqubomgomo yokuphuthunyiswa nokulawulwa kweziguquko nokwenza-ngcono ukubambisana koNqgongqoshe beziMayini baseAfrika. Sebesungule nesithangami esizokhuthaza ukufanana noma ukuvumelana kwezinqubomgomo, ukwandisa ukutshalwa kwezimali nokukhulisa amakhono adingekayo ukuze kuthuthukiswe lomkhakha.
Yebo, amazwe aseAfrika kufanele enze okunye okuningi futhi ukwenza isimo okungathuthukiswa kuso amabhizinisi kwandisa ukutshalwa kwezimali ngamanye amazwe. Lokhu kufanele kuqashelwe kakhulu ukuze I-Africa ikwazi ukuzithuthukisa yona ngokwayo.
Bonke okubanjiswene nabo kwentuthuko nabo bakukhuthalele ukukhuthaza umkhakha ongaphandle kukahulumeni, ikakhulukazi uhulumeni waseJalimani, obekusingathelwe kuyo izithangami ezibalulekile zomkhakha ongekho kuhulumeni kuleminyaka emibili eyedlule.
Omunye umhlokolozo we-NEPAD kube ngukuzama ukwakha ukubambisana namazwe anezimboni eziningi, ukubambisana okwesekelwe phezu kokwethembana, inhlonipho, ukwethemba nezibopho. Lenqubo iqale ngo-2001 ngesimemo sababumbi be-NEPAD esasibhekiswe kubaholi bamazwe e-G8 sokuba babambisane nabo ekusetshenzisweni kwe-NEPAD.
Ukwandiswa kokubambisana namazwe e-G8 nabaholi be-OECD ngabaqambi be-NEPAD nakho kusizile ekuhlehliseni ukuncipha kosizo lwezentuthuko e-Africa. Yebo, Abaholi baseAfrika angeke bazincoma bona bodwa ngalokho osekufeziwe, kodwa ngeke kwaphikwa ukuthi umhlahlandlela wenqubomgomo ye-NEPAD ube yisisusa sakho konke futhi wacacisa ngokuthi yini efunwa yi-Afrika. Ngaphezu kwalokhu uhlelo lomsebenzi lwe-NEPAD nezinkulumo zabaholi be-NEPAD sekubeke i-Afrika nezinhlelo zayo eziphambili ohlelweni lomsebenzi lomhlaba wonke nakuba kunezinkinga ezinzima ezivumbuka kwezinye izingxenye zomhlaba. Ngaphandle kwe- NEPAD, Afrika beyingeke yaba phezulu ohlelweni lomsebenzi, futhi ibingeke ibe nalo ithuba lokuhlala lapho.
Lezi zimpawu zikhombisa ukubambisana ekuletheleni. Kodwa-ke izilinganiso zamanje zamazwe omhlaba ukuthi I-US$50-$75 billion wemali yosizo engena e-Afrika ngonyaka ziyadingeka ukuze kufezwe ama- MDG. Lokhu kudinga ukuphindwaphindwa kosizo njengesisombululo sesikhashana bese kwandiswa ngemuva kwalokho. Inselelo ngukuya ezingeni elilandelayo nokuthi abaholi be-Afrika banyakaze ngokushesha ezindabeni eziyidida noma ezikhathaza labo okubanjiswene nabo kwezentuthuko. Lokhu kumbandakanya ukulwa nenkohlakalo, ukulwa neNgculazi nesandulela -ngculazi, ukuphuthunyiswa kokwakhiwa kwamakhono, kanye nokuqiniswa kwekhono lokugwinqa/ukuhlaba umxhwele.
Ngokufingqiwe, NEPAD iyiguqulile futhi indikimba yohlelo lomsebenzi weNtuthuko eAfrika yasheshiswa ukusetshenziswa, ibuye futhi yaguqula ubunjalo bokuxoxisana namazwe anezimboni.
Lokhu kuyimpumelelo enkulu eminyakeni emine nje kuphela.
Inselelo yesibili ngukwakha amakhono ezikhungo zaseAfrika - Ohulumeni bakaZwelonke, ama-RECs kanye ne-AU. Ngale kokuba kwandiswe ukubhekisiswa kwalokhu amazwe aseAfrika ngeke akwazi ukusebenzisa ukutholakala kangcono kwezinsiza, ngeke ikwazi futhi ukwandisa ukulethwa kosizo lwezenhlalo ukuze ihlangabezane nama-DG. Ukwenziwa-ngcono kokuphatha nakho kuyoba sengozini.
Okufanele kwenziwe kuqala ukuze kuqiniswe ukusebenza ngempumelelo kwama -REC njengabashayela noma abaqhuba ukuhlanganiswa kweminotho yezifunda ngukunciphisa inani lamaqoqo nokuqeda ubulunga obunhlobonhlobo. Lokhu kudinga kuthathelwe isinyathelo ngokushesha.
Inselelo yesithathu ngukubhekana nomthwalo osindayo izifo ezifana nengculazi, isifo sofuba nomalaleveva eziwuthwese intuthuko yalelizwekazi yezomnotho nezenhlalo. Siyakwamukela ukuthi ezempilo ngenye yezingozi ezimbi zobumba, ukucwaswa ngezenhlalo, ukukhishwa inyumbazane nokungabi bikho kwentuthuko eAfrika. Kodwa-ke ukuhlanekezelwa kwalokhu nakho kuyiqiniso. Ngale kokufa nokuzwa ubuhlungu okungadingekile, umthwalo wezifo uvimbela kanzima intuthuko yezomnotho futhi sonakalisa inhlalo yelelizwekazi. Ukuze kubhekwane nalomonakalo wezempilo kulelizwekazi, akufanele sandise izinhlelo zokulwa nalezi zifo nje kuphela, kodwa kufanele futhi siqinise izindlela zezempilo okufanele kube yizona eziletha usizo futhi sibhekane nondaba lwabantu abasesebenza kulomkhakha. Uma iAfrika iqhubeka nokulahlekelwa ngabasebenzi bezempilo ngesivinini okwenzeka ngaso manje, inhloso yokwenza-ngcono ezempilo ngeke ifezeke.
Inselelo yesine ngukusheshisa ukuhlanganisa amacebo akhombisa i-NEPAD nezinhlelo zentuthuko kuzwelonke kanye/noma nama-PRSP ukuze kufezeke i-MDGPs nokugcina intuthuko. Izinhlelo eziningi zentuthuko kuzwelonke ezikhona njengamanje nama/noma ama-PRSPs aziklanyiwe ngendlela ezokwenza amazwe akwazi ukuphumelelisa iMDGs ngo 2015. Ukuze kulungiswe lokhu, amazwe kufanele ahlanganise ezolimo, ezempilo, ezemfundo ze-NEPAD kanye namakhono entuthuko, amanzi nenhlanzeko yomuzi, nezinhlelo zezesayensi nobuchwepheshe kanye nezinhlelo zamabhizinisi amancane, amakhulu, naphakathi kumacebo entuthuko kazwelonke.
Inselelo yesihlanu ukuguqula indlela izikhungo zemali zentuthuko enhlobonhlobo, ikakhulukazi I-AfDB, Ibhange loMhlaba neKhomishani ye-EU ezelekelela ngayo izingqalasizinda zezentuthuko emazweni aseAfrika. Kufanele zakhe izindlela ezikhethekile zemisebenzi eyenzeka noma eyeqela kwamanye amazwe futhi ilekelele amalungiselelo emisebenzi. Kunesidingo esiphuthumayo sokuba kube nokungenela kwabezombusazwe ukuze kwenziwe lezi zikhungo zibe yiziqola ezingasetshenziswa ukubhekana nokuxhumana kwe-Africa, ngoba lokhu kuyisithiyo esikhulu esivimbela ukukhula nokuqophisana.
Inselelo yesithupa ukuqinisa umkhakha ongaphandle kukahulumeni nokuheha nokutshala kwezimali ngqo ngamanye amazwe. Ngesikhathi esifanayo amazwe aseAfrika kufanele asheshise ukwebolekana izimali ngokwayo nokwenza okulungile kwezezimakethe. Lokhu kudinga ukuba kuphuthunyiswe inqubomgomo neziguquko kwezokulawulwa kanye nokwelekelela kakhulu amabhizinisi amancane naphakathi. Ithimba lezeBhizinisi le-NEPAD kufanele lihole lenqubo kanti ihovisi likaNobhala le-NEPAD kufanele liqinise amakhono kulokhu.
Inselelo yesikhombisa ngukuphuthumisa ukusetshenziswa kwe- APRM. Lokhu kungaba isu elihle lokuzama ukuphatha kahle, ezombusazwe, ezomnotho, nokwenza-ngcono ukusebenza kahle nangempumelelo kohulumeni ekuletheni impahla nosizo kuzakhamuzi nokudala ukwethembela kwamazwe ahlosiwe ukuba ahehe ukwesekelwa nokutshalwa kwezimali. Umbiko we-APRM ngezwe uzoba isisekelo seziguquko eziphelele kwezokuphatha nokwakhiwa kwamakhono futhi kuyoqhuba nokubhekana nokukhathazeka ngenkohlakalo.
Insalelo yesishiyangalolunye ukuphendula izethembiso zamazwe anezimboni zibe izenzo khona kuzongena usizo lwezentuthuko, ukuvumelana kahle nokwenziwa-lula kwezinqubo zosizo, ukwesulwa nya kwezikweletu (okubandakanya izikweletu ezikweletwa izikhungo zentuthuko ezinhlobonhlobo) kanye nokupheliswa kwezokuhwebelana eziphendukezela ukwelekelelwa ngezimali kwezolimo. Sekuyaziwa manje ukuthi nakuba usizo lwezentuthuko lusebenza, amazwe ase-Africa ngeke akwazi ukufeza ama-MDG ngezinga elikhona njengamanje lwalolo sizo. Kuyaziwa futhi ukuthi i-Afrika inamandla amafishane emithombeni yayo okwandisa ezenhlalo nokutshalwa kwezinye izimali nakuba kungancishiswa amandla emali futhi kwandiswe ukukhula komnotho.
Iminyakazo yakamuva nje yokwesulwa kwezikweletu, ngemuva kokunxenxa okukhulu yi-Africa nabangani bayo, kungashayelwa ihlombe futhi sethemba ukuthi kuzosetshenziswa ngokushesha. I-NEPAD izoqapha ukusetshenziswa kwalokhu futhi izocela ukuba kunwetshelwe kuwo wonke amazwe aseAfrika Asathuthuke kancane kanye nezinye izinkambo ezifanayo kwezohwebo ezihlanekezela izinsiza zezolimo emazweni e- OECD. Yebo amazwe aseAfrika kufanele aphendule ngokufanele ngokutshala izinsiza ezitholakele ekunciphiseni ubumba, ukuthuthukiswa kwabantu (ikakhulukazi ngezempilo nezemfundo) kanye nezingqalasizinda.
Insalelo yesishiyagalolunye ngukubhekana nezingqinamba ekusebenzeni ngempumelelo kosizo lwezentuthuko. Sekunokuvumelana kabanzi, ngisho nakuyona i-OECD neKomiti layo loSizo lwezeNtuthuko ukuthi impumelelo ngosizo lwezentuthuko ithunazekile yizinto eziningi nokuthi lokhu sekubhebhethekise okushiwoyo nge-Afrika ukuthi ayinalo ikhono lokumunya nokusebenzisa ngempumelelo imali. Ezibilini zalenkinga ukuthi imali itholakala noma ifika ngamancozuncozu ivela kubaxhasi ngabanye yezinhlelo zesikhathi esifushane ezinomthwalo onzima wezindleko okuvame ukuthi zidinge ukuba kumiswe izingqalasizinda. Kodwa i-Africa kufanele izinikele yona ngokwayo ukuba ingagudluli imithombo yayo iyisuse kuleyo mikhakha ethola usizo ngezentuthuko okwengeziwe.
Iziguquko eziphambili ekubunjweni kwezimali ngukugudlukela ekuthumeleni izicelo ezihluzekile ezesekelwe kumacebo kazwelonke ukuze kube nomthombo munye wemali nokuvumelana kahle kwemithombo/izinsiza. I-NEPAD inxusa ukuba ingxenye enkulu yosiso lwezentuthuko luye kumongo wesabelo sokuxhasa ngezimali ukwakhiwa kwamakhono okuncike kuwo ukulethwa kwemisebenzi yomphakathi nokukhula komnotho. Lokhu kufanele kusekelwe ekubhekeleni ikusasa okukhulu, nesikhathi eside sokuxhaswa nokuthi iAfrika ithathele kuyo ubunini obukhulu. Ikhono lamaAfrika lokwelekelela ukusetshenziswa kufanele lilolongwe.
I-NEPAD inxusa ukuba kube nezindlela ezinganxenxa ukuba kutholakale usizo olwengeziwe ngokushesha nezindlela zokubuyiselwa kwezimali ezisetshenzisiwe ngokushesha ukuze kwelekelelwe uhulumeni kazwelonke okunguyena oveze ukuhlanganiswa kwezinhlelo zikahulumeni kazwelonke ezididiyela ukunwetshwa kwezempilo, ezemfundo, ezolimo, amanzi nenhlanzeko yekhaya nezimpawu zokwakhiwa kwamakhono. Isikhwama siyobuye futhi selekelele ukulungiswa imisebenzi yezingqalazisinda ezingama kwimincele kanye nokunxaswa kweminsebenzi ngqo.
Umbiko we-Millennium Project uqinisa ukuba kwandiswe izinhlelo zentuthuko kuzwelonke nokwakhiwa kwamakhono. Ikhomishani ye-Africa ikubeka kucace ukuthi i-Africa Action Plan okuwuhlelo lwamazwe aziwa nge-G8 alukakwandisi ukutholakala kwentuthuko edingekayo e-Afrika ukuze kufezwe ama-MDGs ngo-2015. Iphakamise ukuba kuthathwe izinyathelo ezibonakalayo nokuba kulinganiswe imali ezokwabelwa nezindlela zokwelekelela ngezimali.
Njenge-NEPAD, sizoyidlala indima yethu. Sinxusa zonke izinhlangano ezinenqubekela-phambili kuwo wonke umhlaba ukuba ziqinise isikhalo sokwandiswa kokwesekelwa kokuvuselelwa kweAfrika.
Ukuzinikela ekwandiseni isabelo sokwelekelela uhlelo loXolo nokuVikela lwe-AU okuzolindeleka minyaka yonke.
Ukuphindwa kabili kosizo lwezentuthuko eminyakeni emithathu kanye nokukhuliswa futhi ngemuva kwalokho ukuze kuqinisekiswa ukuthi i-Afrika iyakwazi ukuhlangabezana nama-MDG ngo-2015.
Isivumelwano ekusulweni kwezikweletu zawo eonke amazwe amazwe athuthuka kancane.
Isivumelwano ngezikhathi ngokuchithwa koxhaso kuhweba ngezolimo okuhlanekezelwe.
I-Afrika iqale kahle kakhulu, okufanele kubongwe nokukhombisa ukuzinikela kweziNhloko zemibuso ekwenzeni-ngcono izwekazi futhi kuwubufakazi bokungefezeka uma abaholi bezinikele, nokusekelwa ihovisi lezazi zonobhala abazinikelayo, basebenze ngokubambisana neKhomishana ye-AU. Ukukhula kwamazwe asebenzisa izinqubomgomo zezombusazwe nezokuphathwa komnotho ezinenqubekela-pambili nemihlahlandlela ngokulawula kungubufakazi bobuholi beziNhloko zemibuso. Ngezisebenzi ye-NEPAD kanye nabobonke okusetshenziswana nabo, i-Afrika ngokokuqala emlandweni wayo, isinesigcawu okuthuthukiswa kwelelizwekazi. Inselelo ukuqhubeka nokwakhwa kulesi sisekelo ngokuqinisa ukubambisana nabantu base-Afrika nemiphakathi yamazwe omhlaba, ikakhulu lawo mazwe anezimboni.
<fn>zul_Article_National Language Services_UKUTHENGISA KWEZOLIMO (2003).txt</fn>
Umkhiqizo kufanele uncike kumakethe. Lokhu kusho ukuthi kufanele uthole ukuthi abathengi bafunani, (izimfuno), bese ukhiqiza (unikeza) lowo mkhiqizo uwuthengisele ukuthola inzuzo.
Uma inani lentengo likhuphuka, abathengi bazothenga kancane, kodwa uma inani lentengo lehla, bazothenga kakhudlwana noma izinhlobo zemikhiqizo ezahlukene kakhudlwana.
Khomba izimfuno zabathengi kanye nabakukhethayo ngokwenza ucwaningo lokuthengisa.
Iqophelo libaluleke kakhulu. Kufanele unambitheke futhi ubukeke kahle! Inani libaluleke kakhulu. Kufanele ube nokuningi kokuthengisa.
Ukunikezwa kubaluleke kakhulu. Kufanele ngiwuthole ngokuvamile futhi ngesikhathi.
Khomba ukuthi yiziphi kulezi zimpahla ezifanelekile ukuthi uzikhiqize.
Hlela ukukhiqizwa komkhiqizo.
Tshala isitshalo bese usivuna uma sesikulungele ukuvunwa.
Khetha umgudu wokumaketha okufanele kahle kakhulu futhi lapho ongenza khona inzuzo kakhulu.
Uchungechunge lokuthengisa lunohide lwemisebenzi yokuthola umkhiqizo kumlimi uwuse kumthengi.
Ungasizakala ngokufaka inani emikhiqizweni ukuze wandise eyakho inzalo ngokuthi uzibandakanye ekuwasheni, ekupakisheni, ekulondolozeni, ekwenzeni kanye nasekuhwebeni.
Izindleko zokukhiqiza zibandakanya imbewu, umanyolo, izibulali zinambuzane, izinto zokusebenza, ogandaganda, amafutha, umsebenzi, njll.
Izindleko zokuhweba zibandakanya izithuthi, ukukhangisa kanye nokulondoloza.
Izindleko zokupakisha zibandakanya ukubeka ngamazinga, izinto zokupakisha, umsebenzi, ukulondoloza, umshwalense, njll.
Izindleko zokwenza zibandakanya izinto zokusebenza, izithuthi, ukupakisha, okuhlanganisiwe, umsebenzi, ugesi, njll..
Ukunciphisa izindleko ohideni lokuthengisa ungasebenzisa umgudu omfishane ngokuthengisela umthengi ngqo.
Ukwengeza inani ngokupakisha kanye nokulondoloza amanani entengo aze abe mahle kwenza imali engenayo eningi.
Ukwengeza inani ngokwenza kwenza inani elikhudlwana ngomkhiqizo ngamunye bese kukhuphula imali engenayo...
Abalimi imikhiqizo bayithengisela abathengi ngqo.
Abalimi bathengisela abathengi noma abantu abathenga bazithengisele.
Ukuthengisa kwenziwa abaphethe izimakethe abathengisela umlimi bese bethola imali yokuthunywa. Iqophelo, ukupakisha kanye nokubukeka kubaluleke kakhulu futhi umkhiqizo kufanele uhambisane nokuhlela ngamazinga okwamukelekile kanye namazinga okupakisha.
Izindawo ezivalekile zokwenzela indali yemfuyo zihlinzeka ngomsebenzi wokuthengisa imfuyo kubalimi.
Umlimi uthengisela umhwebi ngqo ngesivumelwano senkontileka. Iqophelo, inani kanye nokuletha kubaluleke kakhulu.
Inhlangano yabalimi ithengisa isitshalo ngokuhlanganyela emakethe esemthethweni.
Ubudlelwane phakathi kwezindleko kanye nenai lentengo = inzuzo noma ukulahlekelwa.
<fn>zul_Article_National Language Services_UKWETHULWA KWENHLANGANO YOKUVUSELELA IZIMILO.txt</fn>
Umlando: Lengqungquthela inikeza ithuba elihlukile kithina sonke ukuthi siphinde sichaze futhi siziqinisekise njengabantu abanezimilo, futhi sonke sikwazi ukwenza izinto ezibambekayo, ezibonakalayo futhi sakhe amaqhinga kanye nezinhlelo ezizokwenza ukuthi sikwazi ukuvumela imiqhathango yokuphila ehambisanayo neNingizimu Afrika entsha enentando yeningi (Isekela likaMongameli Wezwe Jacob Zuma).
I-MRM yinhlangano yomphakathi engaqondile ukuthi isetshenziswe yizikhulu eziphezulu kodwa umphakathi uqobo. Inhloso yawo ukuhlanganisa zonke izinto ezithinta umphakathi mayelana nezimilo. Ukuziphatha kahle okuphezulu kuyavezwa kuwowonke amasiko futhi nabantu bafisa ukuguqula zonke izinto ezingamukelekile emiphakathini kanye nezenzo eziphazamisa izwe lethu.
I MRM iyothinta umgomo wokuthi umuntu ngamunye kumelwe enakekele izimpilo zabanye, kusukela ekwazini ukuthi sazikhulula thina kwingcindezi yobandlululo namanje futhi kumele ukuthi sizikhulule kwimithelela yobandlululo - uMongameli Thabo Mbeki.
I MRM iwuhlaka lokugqugquzela, ilekelele, yazise futhi ixhumanise yonke imibono evela emiphakathini eyahlukene. Ibhekele umphakathi ozithembayo futhi onezimilo ezinhle. Inhloso yalenhlangano ukuvuselela umoya woBuntu/Botho, ngokusebenzisa zonke izinsiza ezikhona kuhulumeni nasemphakathini. I MRM izibophezele ekusungulweni ezimilweni ezinhle ezincike kumthetho sisekelo wezwe, "okuyiwona oyisisekelo esichaza ngezimilo esizibophezela kuzo futhi esifisa ukuthi zonke izizwe zomhlaba zisibone ngazo."
Ukunikeza amathuba ukuze kuxilongwe isikhathi esedlule, esamanje mayelana nezimilo eNingizimu Afrika.
Ukuveza amaqhinga kanye nemizamo yokukhanda kabusha izimilo zomphakathi eNingizimu Entsha Yentando Yeningi.
Ukulekelela ekusungulweni kwenhlangano yeningi ukusiza ukuxhasa uhulumeni, umphakathi ngemizamo yokuhlela izinhlelo ezingenziwa ukuze kuvuselelwe imiphakathi ngokwezimilo.
Ukwenza izinhlelo ezingeke ziphele zokuvuselelwa kwezimilo.
Ukuthuthukisa imizamo kazwelonke yokwazisa ngokusungulwa komphakathi onezimilo ezinhle, onakekelayo futhi ongenakho ukungcola.
Ukuqinisa isizinda zenkululeko yethu etholakale kanzima kanye nentando yeningi ngokwakha umphakathi onezimilo ezinhle ngokugxile kusomqulu wokuziphatha kanye nenhlonipho.
Ukwethula uhlelo lukazwelonke oluzolandelwa okuzoqalwa ngalo ezinhlelweni zikazwelonke kanye nezesifundazwe ngokubhekela isilinganiso esiphakathi nendawo.
Ukusebenzisa iqhinga elingenza ukuthi abamaphepha nemisakazo bebambe iqhaza ekudluliseni imibiko mayelana neNhlangano Yokuvuselelwa Kwezimilo (MRM) ezweni lonke.
Ukusungulwa kohlelo lokubambisana oluhlanganisa umphakathi wonkana, osomabhizinisi kanye nohulumeni.
Ukusungula amaqhinga ajulile asebenzisa izindlela ezahlukene ezingenza ukuthi kutholakale izixazululo ukuze kususwe ukungcola emiphakathini.
Ukwethulwa kwe MRM kwaba ukuhlangana okwehlukile ngoba wahlanganisa abantu abawu 1 300 besuka ezindaweni ezahlukahlukene zaleli izwe, bagfika ngamabhanoyi, amabhasi, izimoto, befuna ukuthola izindlela zokwakha umphakathi onobuntu. Kwakukhona ongqongqoshe, ondunankulu, amalungu ephalamende, abaholi bamaqembu ombusazwe, yintsha, abaholi benkolo, izinhlangano ezizimele, osomabhizinisi kanye nezinhlangano zabasebenzi. Bakhombisa ukuzinuikela kwabantu base Ningizimu Afrika ukuba babambe iqhaza kulombhidlango wokwakha isizinda kwenhlangano wokuvuselelwa kwezimilo kulelizwe. Ukwethulwa kwanikeza ithuba izakhamuzi zalelizwe lokuma hlangothi lunye ekuholeni kanye nokukhuluma ngezwi linye ngezinto eziphathelene nokuvuselelwa kwezimilo.
Usihlalo we MRM usobaba Smangaliswa Mkhatshwa wamukela zonke izihambeli, okwalandelwa yinkulumo eyathulwa isekela likaMongameli u Mnu Jacob Zuma, okuwuyena owavula ukwethulwa futhi wabe esexolisela uMnu Thabo Mbeki owuMongameli Wezwe owathathwa wuhambo. Umnumzane Cedric Mayson wanikeza isithombe sezinkinga izwe elibhekene nazo ngaphansi kwesihloko esithi: Iyini inkinga?
Ukubulala!, ukweba!, ukudlwengula!, izidakamizwa, ukuntshontsha, ubandlululo, ukuqola, ukuduna, ukuhlukumeza abesimame nezingane, isikhala phakathi kwabacebile nabampofu, ukubandlulela ngokwenkolo, ukuhlebana, umgolo, ukungcola kuhulumeni kanye nasemphakathini. Kungani konke lokhu kwenzeka kithi?
Kumele siqale ngokucubungula isisusa senkinga. Siye sahlomula ukwehluleka kwesikhathi esedlule, umthelela wokuphathwa ngamazwe aphesheya kanye nobandlululo, okuye kwagobisa ukucabanga kwentu kanye nendlela esicabanga ngayo, safundiswa kabi konke lokhu kwasishiyela izinkinga ezinkulu. Futhi kuningi ukwehluleka kwamanje. Inkululeko ikwenze kwabalula ukubhekana nenselelo yezinguquko kusukela ekucindezelweni kwamazwe aphesheya kuza esikweni lentando yeningi okuhambisana nokuzibophezela. Kusho ukuthi kumelwe kube nendlela entsha yokubhekana nempilo kusukela ngo 1994.
Abaningi bagxeka abezindaba, isikhathi esiningi baveza lokho esingafisi ukukuthuthukisa: ukuhluleka kwamaphoyisa ukubopha abephula umthetho, izinkantolo, kanye nababhekene nokuqondisa izimilo, noma bagxeka uhulumeni.
Kodwa kumelwe sizibuze thina. Ukuba nempahla kanye namandla kugudluza umbono womhlaba omusha kuye ebugovini bokufuna amandla amaningi nobugovu kulomhlaba.
Singakubuyisa kanjani ukugxila kwethu ebuntwini - uma kungukuthi imali iphenduka isithixo abaningi bayayikhonza, uma kungukuthi inqubo yethu yenza abantu abaningi bahlupheke, futhi uma umoya wesintu nezimilo ezinhle uya ngokuya ushabalala?
Ithemba lethu lokuphendula lezizinkinga ligxile ngokwanele. Ezinye izizwe zinezinkinga ezifanayo, kodwa izindlela esizibophezela ngayo ukuphendula lezizinkinga ihlukile.
Amandla esinawo wukuthi amasiko ethu azibophezela empilweni enhle kithi sonke.
Izimpande zethu zikomakhelwane bethu lapho abantu behlala khona, besebenza khona futhi bedlala ndawonye. Singasikhanda isizwe esisha ngenxa yokubambisana kwabo bonke abantu balelizwe.
Inhloso yethu ukuvuselela izinhlangano zethu kanye nezinhlaka, hhayi ukuqala entsha. Ukuvuselelwa kwezimilo yilapho esikhona.
Lapho sikhona kanye nasezinhlanganweni, futhi ngamunye, singaziphendula lezizinkinga ngokubhekana nenselelo yokuvuselelwa kwezimilo.
Ukhukhulela ngoqo wasekuseni, othulwe uMnumzane Tim Modise, uye wayihlaba esikhonkosini, lokhu kuye kwenziwa ngokucula, kwadanswa kanye namagama agxile empumelelweni nokunye esingakwenza. Lokhu kuqinisekisa izimila esinazo ngaphakathi, isithunzi kanye nobuhle bomoyua wesintu. Lowa owayedla izidakamizwa, ophile nengculazi, ikwaya yasejele, iqembu labadansi lentsha - bonke bakhombise ngolimi lokwenza kanye nobuciko umoya wethemba lapho kwande ukuphelelwa yithemba, ukukhuthala lapho kunenselelo, ukuzibophezela lapho sibhekene nokwehla kwezimilo.
Umbiko ofanayo udluliselwe ngezinkulumo, lapho izihambeli zizwa ngokucabanga kanye nezinto ezenziwayo ukuze kuthuthukiswe ukuthuthukiswa kwezimilo kusukela jkosomabhizinisi abalwa nobugebengu, inhlangano kazwelonke elwa nokungcola, umkhandlu wabefundisi bamaRoma, amaHindu, abaholi bamakhomanisi, othisha, abenhlangano yokuvuselelwa kabusha kwe Afrika kanye nabanye.
Ntambama, izihambeli zahlukana phakathi zaba amaqembu ayi 10 (elilodwa likazwelonke kanye nawu 9 ezifundazwe) ukuze kuboniswane ngamatulo okuqhubekela phambili nezinhlelo ze MRM. Iqembu ngalinye laba nomuntu ngamunye ovela ezinhlelweni ezahlukene zomphakathi, kanye nabathathu okuyibona abehola umhlangano - kube nochwepheshe oyedwa kulomkhakha. Ufasilithetha oyedwa omele izinhlaka zesifundazwe, ufasilithetha oyedwa owaba unobhala ukuze alungiselele umbiko obhaliwe.
Wonke umuntu wanikwa uqwembe ukuze abhale into edingekayo ukuze kuvuselelwe izimilo eNingizimu Afrika. Babonisana ngokwakudingeka ukuze kulethwe ushintsho, futhi yini eyenziwe kumanje ukuze kuhlanganiswe nokusha, yimiphi imiphumela elandelekile emkhakheni ngamunye, nanokuthi lokhu kungenziwa kanjani.
Uhlelo lokubonisana lwaluhlelwa ngezidingo zeqembu ngalinye. Amanye ahlukana aba ngamaqembu babe sebebika lapha sekuboniswana. Abanye bazikhethela bona izihloko ezisemqoka base bebonisana bonke. Konke okwenzeka kanye nokubonisana kwaqophwa kwakuqoqwa (summarised).
Ekupheleni komhlangano, ilunga ngalinye lacelwa ukuba lizibophezele futhi lanikwa ikhadi ukuba libhale zonke izinto umuntu azozenza ukuze axhase ukuvuselelwa kwezimilo eNingizimu Afrika. Ilungu labe selidlulisela ikhadi kwelinye ilungu, lelo akade angasebenzi nalo futhi kade bengazani ngaphambili kokuqala komhlangano, base becelwa ukuba ukuxhaswa ngamanye amalungu ngokuba bashayelane izingcingo esikhathini esingange nyanga.
Iphuzu elisemqoka kwaba yizinhlelo zomphakathi ezahlukene ezasebenza ndawonye esifundazweni ngasinye, amadolobha amakhulu kanye nomasipala, bathatha imiphumela yalomhlangano bawufaka ezinhlelweni zabo.
Ngabe bathini abantu abeqe enkulungwaneni ngokubonisana okwathatha amahora amabili ngokuphela kwezimilo kulelizwe Ngkusizwa ochwepheshe kanye nababebhala eqenjini ngalinye, okuningi kwaqoshwa, okusele ukuhlanganiswa kwamaphuzu asemqoka ngalezizinkinga ezikhonjiwe, iziphakamiso ngokumelwe kwenziwe kanye nezinguquko?
Zonke izifundazwe zaqopha ukungeneliseki kwazo ngokuhlakazeka kwemindeni kanye nokuphela kwamandla kohlaka lomndeni. Umkhaya yingxenye yokuqala yomphakathi, umndeni wabonwa ngabanye ababamba iqhaza njengethuluzi elisemqoka ekufundiseni nasekukhuliseni izimilo, ukuziphatha kahle kanye nasekuthuthukiseni, nasekuqinisekeni kwazo ukuze umndeni ube nendawo yayo esemqoka emphakathini.
Ukungabi bikho kobaba, noma ukulahleka kwesithunzi sobaba ngenxa yokuhlukumeza kuyinkinga enkulu. Abanye babantwana ababazi onina. Abanye abababoni nhlobo ngenxa yokuxineka yimisebenzi. Ukungabibikho ukuqondiswa abazali, ukungabibikho kwezibonelo kanye nokuqondiswa, lokhu kushiya abantwana abaningi bengavikelekile. Ngenxa yalokho abaningi bayehluleka ukuzibona ukuthi bangobani kanye nobumqoka bempilo.
Abantwana abaningi baba yizisulu sokuhlukunyezwa ngokwengqondo, ngokomzimba noma ngokocansi ngabazali noma yizihlobo, okubashiya belimele impilo yonke, futhi bengakwazi ukubona izinto ezinhle kanye nobumqoka bezinto ezinhle emndenini yabo. Abaningi babo bayizintandane ngenxa yengculaza.
Abadala baya ngokuya benganakwa emiphakathini yethu. Ukuhlakanipha kwabo nolwazi akusathathwa njengento eyigugu sebebukeka bewumthwalo ngokwezimali kunokuba babe abaqondisi nabakhuthazi.
Abaganene bayehluleka ukugxilisa nokugcina ukuzwana kwabo, ngokuvamile kuhlukanisile futhi lokhu kugcina kudale izinkinga emphakathini nakwezomnotho.
Amanye amaqembu akholelwa wukuthi isisusa sakho konke lokhu kusuka ohlelweni lokuthi ubaba nguyena omkhulu emndenini ngakho lokhu kumnikeza ilungelo lokuhlukumeza ngokomzimba ngokwengqondo nangokomoya abesimame. Alukho uhlelo olusha lokuvuselela ngaphandle kokuvuselela ngokugcwele kwesithunzi nezinga lokuphila labesimame.
Iziphakamiso eziningi zavela. Uhulumeni kanye nabaholi bezenkolo bacela ukuthi befake isiko lokuphilisana ndawonye ngokomoya okubizwa ngokuthi "letsema". Kunesidingo sokuhlala kunokuthula empilweni yomshado, nokunakekelwa kwemindeni enabazali ngabanye. Uhlelo oluphezulu lokukhulisa abantwana okungebona abakho kunanikeza izintandane, abantwana abalahliwe ithuba lokuphila impilo yasekhaya.
Ukubonisana okuningi kwakubheke ekuthenini yini eyenziwayo ukuze kuqiniswe futhi kuxhaswe impilo yomndeni. Amanye amaqembu ahalalisela uhulumeni ngokushaya umthetho othuthukisa amalungelo ezingane nabesimame, futhi azuzisa nabesilisa ngokufanayo. Izinhlangano zendawo kanye name NGO kade befundise ngalemithetho, futhi kweminye imiphakathi izigungu zasungulwa ukuze zithuthukise impilo yomndeni kanye nezimilo zomphakathi.
Okuningi kudinga ukwenziwa ukuze kuguqulwe umndeni. Lokhu kumele kuhlanganise ukukhuluma ngezinto ezisemqoka ukuvuselelwa kweAfrika ngokuthi kuvuselelwe kabusha ngokomoya kanye nezimilo empilweni yomndeni, ukugcizelela kakhulu "ukuthi ingane yami ingane yakho, futhi umzali wakho umzali wami" futhi nokuthuthukisa ubumqoka bothando, ukubekezelelana, ukuthula kanye nokuthembana. izinhlelo zokuxhasa umndeni kumele kube ezibonakalayo.
Umndeni ubonakala njengohlelo lokuthuthukisa izimilo yinhlangano ebizwa ngokuthi MRM ngoba yisona sithunywa esisemqoka ukuze sikhulise izimilo, imicabango kanye nokuziphatha.
Amaqenjana omhlangano abheka ubugebengu kanye nokungcola. Isisusa sobugebengu sisukela ekungahlonipheni kwempilo kanye nokucindezelwa kontanga, ukungaziqhenyi ngobuzwe bakho kanye nokungazibophezeli kwamanye amalunga amaphoyisa. Kwaba nesicelo sokubambisana phakathi kukahulumeni kanye nabamabhizinisi, amaphoyisa kanye nomhpakathi kwagxilwa kukho. Wonke amaqembu agcizelela isidingo semikhankaso kuzo zonke izifundazwe yokulwa nobugebengu kanye nokungcola.
Konke ukubonisana kwaphakamisa ukuthi abashayi bendweba kumele baklonyeliswe, omunye waphakamisa ukuthi kuhlale kunenombolo evulekile yabashayi bezindweba. Ukuhlanganiswa komphakathi ukuthi ubambe iqhaza ekuphulweni komkhankaso wobugebengu kanye nokungcola kuyadingeka, futhi nesidingo sokuqinisa izikhungo zokuvikela mphakathi kwaphakanyiswa.
Ngokungangabazaki, ubuphofu kubonakala njengento enobungozi kakhulu ekuvuseleleni izimilo. Kodwa lokhu akusho ukuthi abampofu yibona ababi, ngoba abampofu yibona abajwayele ukukhombisa ubuntu. Ukuvuleka kwesikhala phakathi kwabampofu nabacebile yikhona okungamukelekile. Kudala yonke into embi ephathelene nezezimali kanye nezinkinga ezikhona emphakathini, njengokungasebenzi ubuphofu, okugcina sekulekelela ekulimaleni kwezimilo emphakathini kanye nakomakhelwane. Kungani uhlelo lwezomnotho lwalelizwe kusenzele abantu abaningi kangaka babe mpofu?
Ukwehla kwezimilo kufana nendwangu engenamphetho. Zonke izinto ezibamba iqhaza enhlekeleleni yezimilo zihlangene. Ubugovu kanye nokuzibhekela komuntu uqobo okwenza ukuthi enganaki abanye, umzamo kanye nokuhluleka kosomabhizinisi abancane ukuze bakwazi ukuphila, ukunyuka kwezinto - konke lokhu kuya thinta izinga lokuphila kwabantu, kubaphoqelela ukuthi bagcine benze noma yini ukuze bekwazi ukubeka ukudla etafuleni.
Kube nesicelo kuwo wonke umuntu ukuthi akudalwe amathuba emisebenzi ikakhulukazi entuthukweni ekulezo zindawo. Abanye baphakamisa ukuthi akudalwe amathuba emisebenzi elokishini kanye nasemakhaya ukuze kuvinjwe intsha ukuthi itheleke emadolobheni. Abanye baphakamisa ukuthi imindeni ayigqugquzelwe ukuthi itshale ukudla. Ezinye iziphakamiso zokudala imisebenzi zaphakamisa ukubambisana okwahlukahlukene, kungasetshenziswa imishini, kuqeqeshelwe amakhono, ukuzethemba, amathuba alinganayo imigomo kanye nokwenza. Amathuba afanayo kulabo ababolekisa ngemali, amathuba okubolekwa kwemali kwabahluphekayo, kanye nokuthola izinga lemfundo eliphakeme, kanye namathuba emifundaze abhekele abantu basemakhaya. Umthwalo obhekene nezakhamizi ezinemali zalelizwe ukuze kusizakale lezi ezinenamali nakho kwaphakanyiswa.
Uhlelo lwemfundo esalutholayo kulelizwe alinabo ubuntu, luhlelelwe ukuthi imfundo yolunye uhlanga ibe ngcono bese kunciphisa amathuba kulezi ezinye izizwe. Lokhu kuthatha futhi kuyoqhubeka kuthatha mizamo emikhulu ukulungisa lesisimo.
Okunakeka kakhulu ukuthi azikho ezemidlalo ezikoleni. Amaqembu amaningi athinta lokhu njengesinye sezisusa sokuthi abantu babe nobuntu, okudingekayo ukuthi intsha iqeqesheke kahle emakhonweni okusebenzisana, ukunakekela abanye kanye nokuzibophezela. Ezemidlalo zifuna ukuvuselelwa njengohlelo lokuthokozisa umphakathi hhayi ukuncintisana. Lokhu kohlanganisa ukubuyisa yabomdabu ukuze bekwazi ukubamba iqhaza ekuhlanganiseni ezemidlalo nesiko. Ezemidlalo imvamisa zikunikeza abantu obambisana nabo okungenzeka bengabi bikho ekhaya.
Kusemqoka ukuthi iNingizimu Afrika ikhumbule okwenzeka ngesikhathi esedlule, umoya wokulwa nobandlululo kanye neqhaza elabanjwa yintsha, ikakhulukazi ekunqabeni ukuthi benikwe imfundo ephansi, lokhu kwaholela ezidubedubeni zase Soweto zika 1976. Uhlelo lwethu lwezomlando kumele luzifake lezizigigaba ukuze abantwana bethu bazi ukuthi basuka kuphi, futhi bekujabulela kuba yintsha yaseNingizimu Afrika.
Imfundo kumele ibukwe ngehlo elivulekile ingagcini nje kuphela emfundweni yamazinga aphansi, ephakeme kanye namanyuvesi. Uma kungukuthi imfundo izobamba iqhaza ekuvuseleleni izimilo zomphakathi wethu kumele ingabheki nje kuphela emfundweni yasezikoleni noma izikhungo ezithile, futhi kumele ikhulise umoya wokufuna ukwazi kanye nokwenza izinto ezithile ezithuthukisa isiko lokufunda. Kwaba nokuvumelana ukuthi abazali kumele babambe iqhaza kanye nabaholi bomphakathi emfundweni. Okwasithokozisa kakhulu kwaba ukuphakanyiswa kokuthi akufakwe imigomo eqonde ekuguquleni umuntu ngaphakathi njengendlela ekahle yokulwa nobugebengu emphakathini. Omunye umnyombo okwakhulunywa ngawo kwaba ukwethula kwemfundiso yomphakathi ezikoleni, ikakhulukazi amalungelo abantu kanye nomthetho sisekelo wezwe. Amanye amaqembu aphakamisa ukuvuselelwa kwezimilo ukuthi kumelwe kufakwe ohlelweni lwezikole njengomzamo wokugcina loluhlelo luhlale lukhona.
Imiphakathi yanamuhla ayiyigqugquzeli intsha ngezindlela ezahlukahlukene. Lokhu kudalwa ukungabibikho kwabazali abayizibonelo, ukwehla kokuzimisela kothisha, ukuncipha kwamathuba emisebenzi uma beqeda. Lokhu kuphinde kubangelwe phambili ingcindezi yontanga ekuthatheni izidakamizwa kanye notshwala, ukubhebhetheka kokukhulelwa kwentsha, okuyiyonanto kakhulu ethusayo. Kungaba ukutholakala kwe HIV kanye nengculaza futhi nokungabibikho kokuhlonishwa kwempilo nje.
Amaqenjana aphakamisa ukusungulwa kwemisebenzi ebhekene nokuthuthukiswa kwentsha, ilapho abezenkolo kanye nezinhlangano ezizimele (NGO) banconywa. Izinhlelo zentsha kanye noqeqesho oluvuselela ezezimilo zaphakanyiswa. Kwaba nemibiko ephathelene nezinhlelo ezifundisa amakhono zikoleni, imizamo yentsha ekufinyeleleni emiphakathini ikakhulukazi abadala kanye nalabo abaphila negciwane lengulaza, kanye nezemidlalo.
Ngaphandle kokubheka lokho osekwenziwe, kwabonakala ukuthi kuningi okudinga ukwenziwa, kuhlanganise ukwakhiwa kwezindawo zokuqeqesha intsha nokuhlanganisa izinhlangano zamasiko kanye nezemidlalo ukuthi zifake kakhulu, esinye isiphakamiso kwaba ukuthi akubekhona izikhungo zentsha lapho abafundisi asebathatha umhlalaphansi bezozinikela ukusiza intsha.
Abezindaba abekho ngaphandle. Bangomakhelwane bethu, bangamalunga emindeni yethu futhi bangabangani, futhi banonembeza. kubukeka kungezwanwa phakathi kwabezindaba, umphakathi, kanye nohulumeni kuyinkinga futhi kudinga ukuxazululwa.
Enye into eyinkinga kuye kwaba ukuthwetshulwa abezindaba ngabenhlangano ebizwa ngokuthi yi North American Cultural Imperialism. Umuntu kufanele akubuke lokhu ngokuduna kwemidlalo kamabonakude. Okuphinde kubangele phambili ukunyuka kokukhonjiswa kwezinhlelo kumabonakude zodlame kanye nezocansi. Isexwayiso esithi imidlalo ayibukwe ngaphansi kwesiqondiso sabazali asanele, ngoba abantwana abaningi bahlala ngaphandle kwabazali.
Abezindaba basemqoka kakhulu ekudluliseni imiyalezo yokuvuselelwa kwezimilo. Bengaba neqhaza ekudluliseleni imicabango emihle kanye nezimilo ngendlela efanelekile. Ngalesisizathu ubumnini babezindaba kanye nendlela kudinga ukuthi kuvuleleke futhi kwazeke ukuthi kothintwa ubani uma kunenkinga, izintatheli kumele ukuthi zizibophezele ekuthembekeni kanye nokuvikela umsebenzi wabo. Kumele ukuthi kuqinisekiswe ukuthi kukhonjiswa izinhlelo zakuleli kumabonakude. Abezindaba kumele baqinisekise ukuthi bafaka izindaba eziletha izinguquko kanye nokuqedwa kobuphofu kanye nokuveza umlando walabo abaye bathembeka futhi baba yizibonelo entsheni.
Akuwona wonke amaqembu akhuluma ngeqhaza inkolo engayibamba ekuguquleni izimilo zomphakathi, kodwa kwabakhona ukuphakamisa okukhulu ekuthenini akubanjiswane futhi kuhlonishwane phakathi kwezenkolo emzameni yazo yokukhulisa lesisizwe ngokwezimilo. Amaqembu ezenkolo kufuneka ehlise ukuziphakamisa wona kanye nezinhlelo zawo kodwa ebhekele kakhulu izidingo zokukhulisa abantu ngokomoya. Lokhu kokwenza umphakathi wamasonto ubambe iqhaza kwi RDP yomphefumulo.
Esinye isiphakamiso kwaba ukuphakamisa ukubambisana phakathi kukahulumeni kanye nabamasonto kuwo wonke amazinga, ukuze kuxhunyanwe futhi kunikezelwane ngosizo. Umthetho sisekelo wezwe ukholelwa ekuhlukaniseni kwabezenkolo kanye nohulumeni, kodwa lokhu akusho ukuthi akungabanjiswana, kodwa kusho ukuthi izinhlaka azibekhona ukuze kube khona ukubambisana phakathi kukahulumeni nabezenkoso, ikakhulukazi emazngeni aphansi.
Abaholi babukeka beyizibonelo futhi kumele ukuba bathembeke, kumele kubeyibona abakhomisa izimilo ezinhle. Umholi okahle uyokwazi kuhlanganisa ulwazi lwaseAfrika kanye nalolo lwasentshonalanga. Kumele ukuthi bamukele abantu benjengoba benjalo futhi bekwazi ukwemukela mibono eyahlukahlukene, bekwazi ukuhlonipha ngokukhombisa uBuntu botho. isikhala phakathi kwabaholi kanye nomphakathi kumele sihlonishwe.
Esinye isifundazwe saphakamisa ukuthi kuqeqeshwe abaholi ngezinselelo ezivela kwi MRM okungaholela ekwakhiweni komgomo wokuziphatha kubaholi oncike kwi MRM. Izifundazwe zidinga ukuthi zikwazi ukubala izinga lezimilo zabaholi, isibonelo: uma kungukuthi ikhansela libanemali eningi lisesehovisi.
Konke lokhu kuzama ukuhlanganisa umoya kanye nelaka lababehambele ukwethulwa kwe MRM, futhi bezwakalisa izwi labantu. Lelizwi kumele lizwakale kakhulu futhi licace. Lenhlangano ye MRM inomsebenzi omningi okumele wenziwe njengoba kunjalo nezinhloso zayo.
Ukulalela intando yabantu ngokuvuselelwa kwezimilo kungacishe kufane nalokho okwenzeka ngonyaka ka 1995-6 lapho kwamukelwa khona iziphakamiso ezingaphezu kwesigidi lapho kwaphakanyiswa ukuxhumana okwahlukahlukene okwagcina kuholele ekwakhiweni komthetho sisekelo kanye nosomqulu wamalungelo. ekubambeni iqhaza okuvulelekile kwawo wonke umuntu kanye nezinhlangano zomphakathi ohlelweni olufuna ukwenziwa kokwenza I MRM isebenze.
Ukuthatha kwalezozingane kanye nezimilo.
Ukusungula izinhlelo zokusiza umphakathi.
Ukuqinisekisa izikhungo nomoya wobuntu. zomphakathi ezibhekene nokuthuthukiswa komndeni kanye nezimilo.
Kunxenxwe umuzwa wokuthi osomabhizinisi nabo banomsebenzi okumele bawenze.
Kukhuthazwe inkulumo mpikiswano mayelana nezimilo ezikoleni kugqugquzelwe imibono ehlukene ezikhungweni eziphezulu zemfundo ngokuba nemihlangano ehlukahlukene.
Ukuhlanganisa izinhlangano zemidlalo ukuze kuvuselelwe ezemidlalo ezikoleni nasemiphakathini.
Ukusebenzisa laba abagqamile njengezibonelo bezemidlalo ukuze intsha ibukele kubo futhi isizakale ekubeni nezimilo ezinhle.
Ukugcizelela izindaba ezithuthukisa izinguquko nokuqedwa kwendlala.
Kuthuthukiswa izinto zakulelizwe ezinhlelweni zikamabonwakude.
Kuqokwe abangaba yizibonelo entsheni kulaba abagqamile emiphakathini.
Ukusebenza imisakazo yemiphakathi ukwazisa nge MRM.
Ubuholi emaqenjini ezombusazwe kukhulunywe ngokuziphatha kahle ngomoya we MRM.
Kwenziwe uhlelo olusakubala somphakathi. ngokuziphatha kubaholi abasanda kukhethwa, ikakhulukazi amakhansela ezindawo.
Ukwethulwa kwe MRM kwaba yinqophamlando, kwaqondisa kokubili uhlelo kanye nohla lokubambisana phakathi kukahulumeni nomphakathi ekuphokopheleni ukwakha inhlangano I MRM enenqubekela phambili kulelizwe. Lokhu kwasiza ukukhomba izinto okumele kuqalwe ngazo, iminyakazo okumelwe yenziwe ezifundazweni nakweminye imikhakha. Yaphinda yasiza labo ababamba iqhaza ukuthi bechaze isimo senkinga futhi babonisane indlela okubonakala ngayo ukufa kwezimilo, futhi banikeza ithuba kulabo ukuba kukhulunywe ngamaqhinga nemizamo ukuze kwakhiwe kabusha ukuziphatha emphakathini kulelizwe elisha lentando yeningi.
Ukwethulwa kwalenhlangano kwayifeza inhloso yakho yokuhlanganisa ubuchule kanye nokuhlanganisa zonke izinhlelo ezikhona, ulwazi kanye namathuluzi akhona okwakha uhlaka lokwakhiwa komphakathi onezimilo ezinhle, onakekelayo futhi ognenakungcola. Ukwethulwa ngokusemthethweni kwe MRM kwanika lelizwe ithuluzi lawowonke umuntu lokuvuselela futhi nokuqinisekisa kwezimilo futhi kubuyiselwe ukuziqhenya, isithunzi kanye nenhlonipho ngezwe lethu.
Ngeke kube khona ukuvuselelwa kwezimilo uma izakhamuzi zakulelizwe zingabambi iqhaza. Lenhlangano I MRM kumelwe ihlanganise bonke abantu bakulelizwe, abesilisa, abesimame, kanye nezingane kuwo wonke amazinga omphakathi ohlelweni oluzothatha iminyaka emine.
Kumelwe kusetshenziswe laba abayizibonelo ezinhle esinabo kuyoyonke imikhakha ukuze kube yibo abagqugquzela intsha njengohlelo oluphambili ukuze sikwazi ukulwa nezinhliziyo, izingqondo kanye nemiphefumulo yabantu bakithi.
Ukuze inhlangano ye MRM iphumelele koncika kakhulu ekuthini abantu basizana kangakanani kuwo wonke amazinga omphakathi.
Izinhlelo ezikhona kumelwe zixhunywe nohlaka lwemiphumela elindelekile kuhambisane nesikhathi esinqunyiwe, futhi kumele siqashelwe.
Abantu abaningi babuza ngezixazululo zokwethulwa kwalenhlangano, kodwa akukhona lokho okwakulindeke kulomhlangano. Izindlela eziningi zokuziphatha kanye nezixazululo zaphakanyiswa kusuka ngo 1998 kuqala lenhlangano, kodwa inkinga ayikaxazululwa. Ukuvuselwa kwezimilo akuxazululwa ukukhuluma okuphezulu, kodwa ngokwenza kwabantu abaphansi, kodwa ukwethulwa kwalenhlangano kwaba nesixazululo esisodwa esilula: Buyela ekhaya wenze okuthile mayelana nokuvuselelwa kwezimilo.
Kusukela lapho, abaningi ababekhona sebeke bahlangana, baphinda bamema abanye ukuthi babajoyine, base beqala ikomidi lesifundazwe (provincial MRM committee). Iningi labo laxhaswa ngokwanele ohulumeni besifundazwe kanye nabasekhaya futhi kuye kwaba nokukhula kwababambe iqhaza bezinhlaka ezahlukene emphakathini. Iningi labo benza amalungiselelo okwethula I-MRM esifundazweni ezinyangeni ezimbalwa ezizayo.
Ukwethulwa kuye kwagqugquzela nabazimele ukuthi bebambe iqhaza, futhi imizamo yezingxoxo iyaqhubeka ukuze kuhlanganiswe futhi kubanjiswane kulemzamo.
Abaningi sebeye babona ukuthi kulula ukubiza abantu, kodwa akulula ukwenza izinhlangano ezahlukene ukuba zibambisane ekutheni isizwe sishintshe ukwenza nokuziphatha. Umzamo wokushintsha umphakathi kusho ukwakha umuzwa wobunye nokubumbana lokhu ukwakhulula lelizwe.
Ezingeni likaZwelonke, ikomidi le MRM okuyilona elahlela ukwethulwa kwalenhlangano selakhuliswa ukuze bebebaningi ababamba iqhaza, base bekhetha ikomidi elincane elingunobhala ukuze libhekane nezindaba zansuku zonke. Kunabasebenzi abayimbijane abasebenza ehhovisi likaZwelonke. Umxhumanisi kaZwelonke okuwuyena odudula inqola, umxhumanisi walomsebenzi usiza izifundazwe kanye nabazimele uma bedinga usizo ekuhleleni izinhlelo ezithile kanye nokubambisana bese kuthi onobhala bekuhlanganise ndawonye.
Ukuxhumana kuyinto esemqoka, futhi sekusungulwe iqembu elizokwethula iweb-site ukuze wonke umuntu ahlale azi ukuthi yini ezayo, kanye nokuhlelwa kwebhuku le-MRM nalo elokwenza okufanayo futhi libe nezihloko ngezilimi zabomdabu.
Umhlangano wonyaka we MRM uhlelelwa ukuba ube ngo April ka 2003 lapha imibiko iyokwethulwa khona, kulekelelwane bese kuthi iqembu le MRM elizokwenza izinto likhethwe.
Uhlu lwamalungu onke lutholakala ekomkhulu le MRM.
Uma ufuna ukuba sohlweni lweposi kwelinye lamakomidi, sicela usibhalele ekomkhulu noma lelokomidi ufuna ukuxhumana nalo.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMBHALO OMUSHA.txt</fn>
Zonke izivakashi zizibeka engozini zona ngokwazo ngokungena emahlathini kaHulumeni.
Wonke umuntu ongena ehlathini likaHulumeni kumele aziphathe ngendlela ephephile nenenhlonipho acabangele abanye abantu abasebenzisa lomhlaba.
Kungakhokhwa imali ethize uma ufuna ukwenza izinto ezithize noma uma ufuna ukungena nje, kulokho-ke uzonikwezwa ivawusha eyehlukile.
Ukungena kuvumeleke phakathi kuka 06: 00 no 18:00 ngezinsuku ezibekiwe, ngaphandle uma uvunyelwe ukugoba amadlangala, ukuhamba ngezinyawo ebusuku nokunye.
Imicimbi ephathelene nokungcebeleka, ezemfundo, amasiko noma ukufeza izidingo zomphefumulo ingenziwa kulezondawo ezibekelwe lokho. Amabhodi ezaziso kanye nezimpawu kumele zithotshelwe emahlathini kahulumeni.
Umphakathi ungevunyelwe ukungena emahlathini kahulumeni noma izinxenye zawo kanti ukubasa umlilo ezindaweni ezibekelwe lokho kungevunyelwe ngezikhathi ezibekiwe.
Umsindo noma owahlobo luni nokunye okungaphazamisa abanye abasebenzisa ihlathi likaHulumeni noma izilwane akuvunyelwe.
Ukubasa umlilo akuvunyelwe, ngaphandle kwakulezondawo ezibekelwe lokho. Umlilo awungashiywa unganakiwe, kanti futhi kumelwe ucishwe lapho ususetshenzisiwe.
Akungalahlelwa zibi phansi, noma amathini okuphatha emahlathini kaHulumeni , ngaphandle uma elahlelwa emigqonyeni ebekelwe lokho.
Akekho ovunyelwe ukulimaza, ukususa isigxobo, umngcele, ucingo, amabhodi ezaziso noma okunye emahlathini kaHulumeni ngaphandle kwemvume.
Akekho ovunyelwe ukuphazamisa imisebenzi yokuphatha ehlathini likaHululumeni, kanti akekho ovunyelwe ukungena kunoma ngabe iyiphi indawo lapho abasebenzi besebenza khona kanye nalapho impahla yehlathi isebenza khona ngaphandle kwemvume.
Akuvunyelwe muntu ukulimaza, ukususa noma ukwenza uphawu oluthize edwaleni, esihlahleni noma kusiphi isimila ehlathini likaHulumeni.
Noma ngabe ngubani, otholakala ezingela noma edoba izinhlanzi, ebulala, noma eqokelela izilwane, izinyoni, izinambuzane, izinhlanzi noma ezinye izilwanyana ngaphandle kwelayisense noma okunye okumgunyazayo, unecala.
Ukupha izilwane ukudla ehlathini likaHulumeni akuvunyelwe.
Izibhamu, izimbazo, imicibisholo kanye nezinye izikhali zokuzingela azivunyelwe ehlathini likaHulumeni ngaphandle kwelayisense yokuzingela.
Izinja, izilwanyana zasekhaya kanye nezinye nje izilwane azivunyelwe ehlathini likaHulumeni, ngaphandle kwamahhashi uma egunyazelwe ukuhamba emigudwini wamahhashi.
Ukubhukuda kanye nokudoba kuvunyelwe kuphela kulezondawo ezenzelwe lokho.
Ukugoba amadlangala, uma ngabe kuvunyelwe, kungenziwa kuphela kulezondawo ezenzelwe lokho uma ngabe sekukhokhwe imali efanelekile.
Ukusuka noma ukuhlala ngenzindiza, izindiza ezinophephela emhlane, ukuntweza emoyeni, izindizamshini, amabhaluni kanye namaphalashuthi akuvunyelwe ehlathini likaHulumeni.
Ukusebenzisa noma ukuphatha iziqhumane akuvunyelwe ehlathini likaHulumeni.
Alikho icala noma izindleko eziyothweswa uHulumeni ngenxa yokulimala kwempahla yabavakashele ihlathi likaHulumeni kulandela imisebenzi eyenziwa nguHulumeni noma eyenziwa egameni likaHulumeni noma ngenxa yanoma ngabe iyiphi inbangela, ngaphandle uma lokho kulimala kudalwe ubudedengu babasebeni bakaHulumeni lapho benza umsebenzi wabo wangemihlangemihla.
Abavakashele ihlathi likaHulumeni bazobhekana nezindleko zomonakalo oyodaleka kwisivuno sehlathi nenye impahla kaHulumeni okungadalwa izenzo zabo.
Eminye imibandela, izimali noma amalayisense kungalindeleka kweminye yemicimbi, kwezinye izindawo, nakwezinye izinkathi (bheka isixhumo kanye nezigaba zemicimbi).
<fn>zul_Article_National Language Services_UMBHALO WOKUGCINA.txt</fn>
Inhloso wukusungula umhlahlandlela kazwelonke wokwenganyelwa kwamaphayiphi athwala iphethroliyamu, ukusungula uMkhandlu wokwengamela amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu nokuyiwona ozosingatha futhi ubheke ukusebenza komhlahlandlela kazwelonke kanye nezindaba eziphathelene nawo.
isikhungo sokugcina kushiwo nanoma yisiphi isikhungo sokugcina iphethroliyamu noma okuhloswe ukuba sisetshenziswe ukugcina iphethroliyamu.
lo Mthetho" ubandakanya iziqondiso ezikhishiwe kanye nezaziso ezikhishwe ngaphansi kwazo; kanti ungazibophezeli" kusho izinga elinqunywe uMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu, hhayi njengoba lidingeka ngokwezibopho zenkontileka.
i ukukhuthaza ukuba kube lula ukuthola imikhiqizo kawoyela engabizi kakhulu.
UMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu uyasungulwa njengsakhiwo esizoba namalungelo omthetho.
m ukwenza nanoma yini ephathelene nokwenziwa komsebenzi wawo; kanye n nokusebenzisa igunya noma ukwenza nanoma yimuphi umsebenzi okuyalelwe ukuba wenziwe ngumkhandlu ngaphansi kwanoma yimuphi omunye umthetho.
UMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu uyokwakhiwa ngamalungu amahlanu ayoqokwa nguNgqongqoshe.
UNgqongqoshe kumele aqoke ilungu elilodwa kumalungu aqokwe ngokwesigatshana 1 libe ngusihlalo woMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu.
Uma nganoma yisiphi isizathu usihlalo engaphumeleli ukwenza umsebenzi wakhe, lana amanye amalungu ayoqoka omunye umuntu phakathi kwawo ozoba yibamba likasihlalo kuze kube usihlalo usengakwazi ukuqhubeka nomsebenzi wakhe, noma kuze kube sekunomunye umuntu oqokwe nguNgqongqoshe.
a Ilungu loMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu liyoba sesikhundleni isikhathi esiyiminyaka emine.
b UNgqongqoshe unako ukuphinda aqoke umuntu oseke waqokwa.
c Uma ilungu loMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu lishiya esikhundleni, uNgqongqoshe angaqoka omunye umuntu ozongena esikhundleni salo kuze kuphele isikhathi ebelizosihlala libambe isikhundleni.
Amalungu oMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu kumele akhokhelwe ngomsebenzi awenzayo, kanti iholo lawo nezibonelelo kuyovunywa nguNgqongqoshe ngokubonisana noNgqongqoshe wezeziMali.
Akukho muntu oyoqokelwa ukuba yilungu loMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu uma lowo muntu a engesona isakhamuzi salapha eNingizimu Afrika futhi engahlali lapha eRiphabhliki yaseNingizimu Afrika b wehlulwe yisikweletu futhi engakasizwa ekutheni abuyele esimeni esifanele c elahlwe yicala elithinta ukungethembeki d uma kungahle kube khona ukushayisana kulokho okuyizifiso zomuntu njengelungu lebhodi nalokho okuyizifiso zakhe njengomuntu, ezithinta umsebenzi wakhe noma amabhizinisi.
a okuthi lapho behlangene babe nolwazi olwenele lwezomthetho, olwezindlela zokwenziwa komsebenzi, olwebhizinisi, olwezomnotho noma olunye nje ulwazi oluphathelene nokwengamela amaphayiphi athwala iphethroliyamu b okuthi lapho behlangene bawumele ngokufanele umphakathi waseNingizimu Afrika uwonke futhi c bangachemi kanjalo babe qotho.
Ngaphambi kokuqoka amalungu oMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu, uNgqongqoshe uyokhipha isaziso kusoMqulu kahulumeni, enxusa umphakathi ukuba wenze iziphakamiso zamagama abantu.
Wonke amalungu kuyothi lapho eqokelwa eMkhandlwini owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu azise uNgqongqoshe ngalezo zinto eziwathintayo wona siqu, ezithinta umsebenzi wawo, ezithinta amabhizini abandakanyeka kuwo kanti futhi ayomazisa uNgqongqoshe lapho kuba noguquko.
noma e uma likhishwa ekubeni yilungu ngesinye sesizathu esivezwe esigabeni 61.
UNgqongqoshe angakuhoxisa ukuqokelwa kwelungu eMkhandlwini owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu, uma lelo lungu liziphatha ngendlela ephambene nezimiso zesigaba 9.
UMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu kumele uhlangane ngezikhathi nasendaweni eyonqunywa ngusihlalo.
b Usihlalo kumele abize leyo mihlangano yoMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu njengalokhu idingakalela ukusebenza kwawo ngendlela efanele.
Usihlalo kuyothi ngokucelwa ngencwadi yisiKhulu esiyiNhloko noma ngamanye amalungu amabili abize umhlangano ophuthumayo oyobanjwa engakapheli amasonto amabili ngemuva kosuku okutholwe ngalo leso sicelo.
Usihlalo wanoma yimuphi umhlangano woMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu kumele anqume inqubo ezolandelwa kulowo mhlangano, ngaphandle uma kunenye inqubo ebekiwe okumele ilandelwe.
Inani elinelunglelo lokubamba umhlangano woMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu yilelo eliyiningi enanini lamalungu.
a Isinqumo esithathwe yiningi lamalungu akhona emhlanganweni siyoba yisinqumo soMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu.
b Uma kuba nokulingana kwamavoti kunanoma yiluphi udaba olunqunywayo umuntu owengamele umhlangano uyoba nelungelo levoti lesinqumo ngaphezu kwevoti asuke elifake ngesikhathi kusavota wonke umuntu.
Akukho sinqumo soMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu esiyothathwa ngokuthi asisebenzi ngenxa yesikhala eMkhandlwini owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu noma ngoba umuntu othile obengafanele ukuthathwa njengelungu ubekhona ngesikhathi kuthathwa isinqumo uma wonke amanye amalungu ekhona emhlanganweni futhi enelungelo lokuhlangana njengamalungu esibalo esivumelekile ukubamba umhlangano futhi isinqumo sibe sithathwe yiningi lamalungu akhona emhlanganweni futhi enelungelo lokuvota.
Isikhulu esiyiNhloko noma uma singekho umsebenzi woMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu othunywe yisiKhulu esiyiNhloko, uyokwethamela yonke imihlangano yoMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu, abe nelungelo lokukhuluma kuyona kodwa angabi nalungelo lokuvota kuleyo mihlangano.
a Nanoma yimuphi umhlangano woMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu uvulelekile ekutheni ungethanyelwa wumphakathi ngaphandle uma kunolwazi olubucayi noluyimfihlo oluthinta ubunikazi noma uhwebo okumele kuxoxwe ngalo, kanti kuleso simo lowo muntu othintekayo kumele abeke izizathu ezizwakalayo eMkhandlwini owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu zokuthi yingani lolo lwazi lungenako ukuthi ludalulelwe umphakathi.
b Uma uMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu uthatha isinqumo nganoma yiyiphi indlela ngaphandle kokuba semhlanganweni ohleliwe, leso sinqumo siqala ukusebenza ngaleso sikhathi kanti kumele sibhalwe phansi sisayinwe yiningi lamalungu futhi sethulwe emhlanganweni wokuqala ohleliwe woMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu ngemuva sithathiwe ukuze sifakwe emibhalweni.
c UMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu kumele uqiniseke ngokuthi wonke amarekhodi okusebenza kwawo ayagcinwa.
e acele uxolo futhi angazibandakanyi ekuvoteni nasekuxoxeni nganoma yiluphi udaba olubhungwa wuMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu, aziyo ukuthi luyawathinta ngqo noma ngezinye izindlela ezicashile; futhi f asebenze ngendlela okudingeka nokulindeleke ukuba umuntu osebenzela umphakathi asebenze ngayo.
f kumele sibhalwe phansi; futhi g sichazwe ngokucacile ngokwamaphuzu aso nangokomthetho kuchazwe nezizathu zaso.
Nanoma yisiphi isinqumo soMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu nezizathu zaso kumele umphakathi ukwazi ukusithola.
Nanoma yimuphi umuntu ophazamiseke ngandlela thize ngesinqumo esithathwe nguMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu, kumele udaba lolo alufake eNkantolo ePhakeme ukuze kubuyekezwe isinqumo leso.
UMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu kumele uqoke isiKhulu esiyiNhloko soMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu.
a wokwengamela imisebenzi yansuku zonke yoMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu; futhi b sengamele ezokuphatha ezithinta abasebenzi abaqokwe ngaphansi kwesigatshana 3.
Isikhulu esiyiNhloko singaqoka abasebenzi noma senze isivumelwano esinqunyelwe isikhathi nanoma yimuphi umuntu ukuba asize uMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu ekwenzeni umsebenzi wawo.
Isikhulu esiyiNhloko kanye nabanye abasebenzi boMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu kumele bakhokhelwe iholo, bathole izibonelelo nezimali zoxhaso eziyonqunywa nguMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu bese zivunywa nguNgqongqoshe noNgqongqoshe weziMali.
Ngaphandle kwalokho okushiwo esigatshaneni 1 no 3, uNgqongqoshe anganquma ukuthi uMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu uqoka noma usebenzise abantu abaqashwe noma abanesivumelwano nomunye umkhandlu wamalayisensi noma owengamele ongaphansi kukaNgqongqoshe.
Isigaba 9 sisebenza kunoma yimuphi umsebenzi woMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu kube nezinguquko ezihambelana nokuqukethwe.
a yimali ethathwe esiKhwameni sikaZwelonke seziMali b intela eqoqwe ngokulandela omunye umthetho c izimali ezikhokhelwa ukulamula, ukuxazulula kanye neminye imisebenzi eyenziwe d iminikelo nezimali ezitholakale ngokuqoqwa ngabantu, izikhungo, ohulumeni, amahhovisi okuphatha zase zivunywa nguNgqongqoshe.
UMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu kumele wenze umsebenzi ngokulandela uMthetho ka 1999 wokweNganyelwa kweziMali zoMphakathi (UMthetho onguNombolo 1 ka 1999).
UMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu kumele uvule i-akhawunti eyodwa noma ngaphezulu nesinye sezikhungo ezigunyazwe ngokomthetho bese ufaka kuyo zonke izimali ezitholakale emithonjeni ecatshangwa esigabeni 12.
Amarekhodi ezimali oMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu kumele acutshungulwe nguMcubungulu mabhuku oMkhulu.
Amarekhodi ezimali ayoveza amagama abantu noma ezinkampani ezifake iminikelo aveze futhi nokuthi lowo nalowo onikele ukhiphe malini.
Ngaphandle kwanoma yimuphi umbiko oyodingeka ngokoMthetho ka 1999 wokwenganyelwa kweziMali zoMphakathi (UMthetho onguNombolo 1 ka 1999), uMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu uyokwethula umbiko wonyaka kuNgqongqoshe zingapheli izinyanga ezintathu ngemuva kokuphela konyaka wezimali.
f amanye amaphuzu uMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu ongabona kunesidingo sokuthi afakwe; kanye g kanye nanoma yiziphi ezinye izihloko uNgqongqoshe angahle adinge ukuba zifakwe.
a akhe iphayiphi lokuthwala iphethroliyamu, isikhungo sokulayisha noma isikhungo sokuyigcina; noma b aqhube umsebenzi wephayiphi lokuthwala iphethroliyamu, isikhungo sokulayisha noma isikhungo sokuyigcina.
b ungakhipha umyalo wokuthi nanoma yimuphi umuntu obambe iqhaza kunanoma yimuphi umsebenzi odinga ilayisensi ngokwesigatshana 1, ebe lowo muntu engenayo ilayisensi akayeke ukwenza lowo msebenzi.
a Akukho lutho kulo Mthetho olunqabela lowo ofisa ukufaka isicelo selayisensi ekutheni axoxe noMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu ngalokho akucabangayo mayelana nokwakhiwa noma ukusebenza kwephayiphi elithwala iphethroliyamu, isikhungo sokulayisha noma sokugcina iphethroliyamu, lokho ekwenza ngaphambi kokufaka isicelo sakhe b UMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu uyonika lowo ofisa ukufaka isicelo nokukhulunywa ngaye epharagrafini a lonke ulwazi olubona ludingeka nolungaba wusilo lapho efaka isicelo selayisensi ngokulandela lo Mthetho.
Akukho sicelo solwazi oluthe xaxa, isaziso noma ukuxoxisana okukhulunywe ngako esigatshaneni sesi-3 okuyothathwa ngokuthi kunika nanoma yiliphi igunya noma ithemba kulowo ofake isicelo.
Nanoma yimuphi umuntu odinga ukufaka isicelo selayisensi ngokwesigaba 15, kumele agcwalise ifomu eyenzelwe lokho futhi alandele inqubo ebekiwe, kanti isicelo sakhe kumele siphelezelwe yimali enqunyiwe yokufaka isicelo.
f izinhlelo zekhono lalowo ofake isicelo lokukwazi ukuhlonipha imithetho ephathelene nezabasebenzi, ezempilo, ezokuphepha, ezokuvikeleka, ezemvelo, umthetho othinta ukusebenza ngaphansi komunye kanye neminye imibandela engahle isebenze; kanye g neminye imininingwane okungahle idingeke.
Umuntu ofake isicelo angacela ukuthi ulwazi olubucayi oluthinta ezohwebo lugcinwe luyimfihlo kanti uma ukuvuma lokho uMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu lolo lwazi lungagodlwa, okuwukuthi lungafakwa kumakhophi esicelo azotholwa wumphakathi.
f iziphakamiso zokuphikisa ukukhishwa kwelayisensi kumele ziphelezelwe yisitatimende ezifungelwe ngokomthetho noma ngokwenkolo.
c kumele unikeze umuntu ofake isicelo ngobufakazi beziphakamiso eziphikisayo nokukhulunywa ngazo esigabeni 17 2 ukuze lowo ofake isicelo ezokwazi ukuziphendula; kanye d ungacela olunye ulwazi oluthe xaxa njengoba lungahle ludingeke ukuze ukwazi ukubheka isicelo ngendlela efanele.
a ngemuva kokuphela kwesikhathi esivezwe esigabeni 172 d, uma kungekho ziphakamiso zokuphikisa ezitholakele; noma b ngemuva kokuba uthole impendulo yalowo ofake isicelo okukhulunywa ngayo esigabeni 18c.
UMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu kumele unike umuntu ofake isicelo ikhophi yesinqumo sawo kanjalo nohla lwamaphuzu okuthathelwe kuwo isinqumo.
a kwakhiwe iphayiphi lephethroliyamu, izinhlelo zamaphayiphi, isikhungo sokulayisha noma sokugcina iphethroliyamu; kanye b nokusebenza kwamaphayiphi ephethroliyamu, izinhlelo zamaphayiphi, isikhungo sokulayisha nokugcina iphethroliyamu.
d iphayiphi lephethroliyamu liyonikwa igunya lokuthwala uwoyela ongahluziwe kuphela noma lithwale imikhiqizo yephethroliyamu kuphela, aliyukukuthwala kokubili.
i kuzoba nokwabelana kwawo wonke amakhasimende ekusetshenzisweni kwephayiphi elinganyelwe yinkampani kaHulumeni futhi lokho kwenziwe ngokubhekela izidingo zawo.
amakhasimende okumanje anezinkontileka ezingahambisani nalesi sigatshana lapho kuqala ukusebenza kwalo Mthetho, bazoqhubeka nezinkontileka zabo kuze kufike lokho okuyokwenzeka kuqala phakathi kokuthi zesulwe noma kuphele iminyaka emihlanu kuqale ukusebenza kwalo Mthetho.
ngaphandle kwalokho okubhalwe esigatshaneni ii abantu abanenkontileka emaphayiphini ephethroliyamu abangalisebenzisi ilungelo labo kuze kuphele izinsuku eziyi-180 zilandelana noma ngaphezulu, bayobalahlekela lelo lungelo uma kuba abantu abanesifiso futhi abasesimeni sokuthi bangenza umsebenzi.
y izidingo zokubhekela ubuhlakani bezokuphepha okubandakanya ukufakwa kwanoma yimaphi amanye amazinga akhona ngokomunye umthetho noma umthetho ongaphansi.
Nanoma yimuphi umuntu onokuphazamiseka ngesimo esibekwe nguMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu ngokulandela isigatshana kungathi ngokulandela indlela ebekiwe afake isicelo eMkhandlwini owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu ukuba leso simo sibuyekezwe.
b Uma umuntu ophazamisekile engeyena umnikazi welayisensi uMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu kumele wazise umnikazi welayisensi ukuthi kunesicelo sokubuyekeza.
c Nanoma yinini lapho kunesicelo sokubuyekeza esifakwe ngokukapharagrafu a uMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu kumele wenze uphenyo kanti ngalokho kunokwenzeka ubize ofakazi ukuba bazovela kuwo.
Abanikazi bamalayisensi abeyubandlulula abathengi noma izigaba zabathengi ngokuphathelene nokusebenzisa intela, amanani, izimo kanye nomsebenzi ngaphandle uma lokho kwenziwa ngokusebenzisa umehluko obonakalayo novunywe nguMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu.
Ukwenqatshwa kokubandlulula okukhulunywa ngakho esigatshaneni 1 kubhekiswe ezenzweni zabanikazi bamalayisensi ezivuna leyo misebenzi ebathintayo ikakhulukazi.
Nanoma yiyiphi ilayisensi ekhishwe ngokulandela izimiso zalo Mthetho izosebenza iminyaka engamashumi amabili nanhlanu noma isikhathi ubude baso obuyonqunywa nguMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu.
Igunya lokuvuselelwa kwelayisensi linganikwa yinqobo uma uMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu uzonquma imibandela emisha neyehlukile yelayisensi.
Umnikazi welayisensi angeke akwazi ukuthi angedlulisela ilayisensi yakhe komunye umuntu.
f lapho kunesimo esiphuthumayo.
Indlela eyolandelwa lapho kwenziwa uguquko, kumiswa ukusebenza okukanye kususwa noma kwengezwa nanoma yimuphi umbandela welayisensi injengoba ichaziwe.
b isikhungo esinikwe ilayisensi noma umsebenzi esiwenzayo ungenamthelela emnothweni; noma c kunomunye umuntu ozimisele futhi osesimeni sokuthatha amalungelo nezibopho zomnikazi welayisensi ngaphansi kwemibandela nezinhloso zalo Mthetho, bese kukhishwa ilayisensi entsha enikwa lowo muntu.
Abanikazi belayisensi kumele banike uMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu isaziso sezinyanga eziyishumi nambili lapho behlongoza ukuyeka umsebenzi.
Indlela nenqubo eyolandelwa lapho kwesulwa ilayisensi ngaphansi kwesigatshana 1 injengoba ibhaliwe.
Uma umnikazi welayisensi ephula kumbe ehluleka ukuhlonipha umbandela welayisensi noma esinye sezimiso zalo Mthetho, uMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu ungakhipha incwadi yesexwayiso eya kulo mnikazi welayisensi emyalela ukuba ahloniphe umbandela noma isimiso soMthetho kungakapheli isikhathi esiyobe sibekwe kuleyo ncwadi yesixwayiso.
Uma umnikazi welayisensi ehluleka ukwenza lokho akuyalelwa yincwadi yesexwayiso okukhulunywa ngayo esigatshaneni 1, uMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu ungabiza isigcawu, ngokulandela isigaba 10, bese uthatha isinqumo ngalolu daba kanti ungahlawulisa umnikazi welayisensi imali ewu-R2 000 000,00 ngosuku, kulolo nalolo suku okube nokuqhubeka nokwehluleka ukuhlonipha umbandela welayisensi.
Noma yimuphi umuntu othintekayo esinqumeni esithathwe yisigcawu okukhulunywa ngaso esigatshaneni 2 angedlulisela leso sinqumo eNkantolo ePhakeme.
UMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu uyobheka ukuthi kube kukhulu kangakanani ukwephula umthetho lapho unquma inani lenhlawulo.
UNgqongqoshe kungathi ngokufaka isaziso kusoMqulu kaHulumeni aguqule inani lemali elivezwe esigatshaneni sesi-2 ngenhloso yokubhekana nesimo sokwehla kwamandla emali.
UMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu ungafaka isicelo eNkantolo ePhakeme sokuba inkantolo ikhiphe umyalo omisa ukusebenza noma owesula ilayisensi uma kunezizathu ezanele zokuba kumiswe ukusebenza kumbe yesulwe, nokubandakanya ukwehluleka komnikazi welayisensi ukhwakha nokwenza umsebenzi anikwe aliyisensi yawo, nokho lokhu kungebe ngukuphela kwesizathu.
Inkantolo okufakwe kuyo isicelo ngokwesigatshana 1 ingasamukela kumbe isichithe isicelo kanti ingakhipha umyalo kuye ngokubona kwayo ngokuphathelene nezindleko nokuqhutshwa komsebenzi owenziwa ngumnikazi welayisensi.
Mkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu udinga ukuba umnikazi welayisensi ethule isiqiniseko noma enze amalungiselelo azokwamukeleka eMkhandlwini owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu, ukuqinisekisa ukuthi uzowuhlonipha umbandela ophathelene nezempilo, ezokuphepha, ukuvikeleka kanye nezemvelo ngaphambi kokusebenza, ngesikhathi sokusebenza nangemuva kokuphela kwesikhathi sokusebenza kwelayisensi.
UMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu uyobheka ukunqunywa kwamanani ayobizwa ngumnikazi welayisensi lapho eqhuba umsebenzi wephayiphi lephethroliyamu njengomunye wemibandela yelayisensi.
d lingaguqulwa nguMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu lapho ubuyekeza.
b inani elisebenzayo liyohlala lisebenza kube sekuqala inani elisha noma lapho inani elisha lingavunywanga.
Umnikazi welayisensi akanako ukuthi angashintsha amanani omsebenzi anikwe ilayisensi yawo, ngaphandle kokuthi evunywe uMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu ngaphansi kwesigatshana 2 noma 3.
a kungathi njalo ngezikhathi ezifanele angene kunoma yisiphi isakhiwo okuqhutshwa kuso umsebenzi okhishelwe ilayisensi afike ahlole nanoma yisiphi isikhungo, impahla yokusebenza, imishini, amabhuku, i-akhawunti noma eminye imibhalo etholakale lapho; futhi b angafuna ukuba noma wubani alethe eMkhandlwini owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu ulwazi, amafomu entela kanye neminye imininingwane engadingakalela ukusebenza ngendlela efanele kwalo Mthetho.
UMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu ungadinga ukuthi ulwazi, amafomu entela kanye neminye imininingwane elethwe ngokwesigatshana 1 iqinisekiswe ngesifungo sasenkantolo noma sangokwenkolo.
Umuntu onikwe igunya nguMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu njengoba kucatshangwa esigatshaneni 1 kuyothi lapho ecelwa avezele nanoma yimuphi muntu omcelayo incwadi emgunyazayo.
Akukho lwazi olungekho banzi, oluyimfihlo, nolubucayi kwezohwebo, noma oluthinta ibhizinisi olutholwe nguMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu okuyovumeleka ukuba lwaziswe umphakathi noma oluyodalulelwa nanoma yimuphi umuntu ngaphandle kwemvume yalowo muntu olumthintayo, ngaphandle uma lokho kudalulwa kwalo kukhishwa ngumyalo weNkantolo ePhakeme.
UMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu kungathi ngokuvumelana kwazo zonke izinhlangano ezixabene, ube ngumlamuli noma umxazululi kunanoma yiluphi udaba olungena kulo Mthetho.
b Lapho usebenza njengomxazululi, uMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu kumele uthathe isinqumo odabeni osuke uluxazulula.
a UMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu kungathi ngokucelwa yilabo abathintekayo odabeni, uqoke umuntu ofanele ozowumela ekubeni ngumxazululi noma umlamuli kunanoma yiluphi udaba olucatshangwa esigatshaneni 1.
b Nanoma yisiphi isinqumo somlamuli okhethwe ngalendlela kumele sithathwe ngokuthi siyisinqumo soMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu.
Nanoma yisiphi isinqumo esithathwe nguMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu lapho ulamula kumbe uxazulula njengoba kucatshangwa esigatshaneni sesi-2, siyoba yisibopho kubona bonke lapho abathinteka engxabanweni.
a zokubandlulula mayelana namanani noma izimo zokusebenzisa; kanye b nokwehluleka ukuthola ilungelo lokusebenzisa amaphayiphi ephethroliyamu, isikhungo sokulayisha kanye nesikhungo sokugcina iphethroliyamu.
b incazelo yemizamo eyenziwe ukuxazulula leyo ngxabano ngaphambi kokuba yethulwe eMkhandlwini owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu.
Ngenhloso yokufeza izinhloso zalo Mthetho, uMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu ungathatha umhlaba noma nanoma yiliphi ilungelo elikhona, lokho ukwenzela umnikazi welayisensi ngokulandela isigaba 25 soMthethosisekelo.
Inqubo ezolandelwa ukunika amandla isigatshana 1 kumele ishiwo.
b umhlaba noma nanoma yiliphi ilungelo lawo uyalidinga umnikazi welayisensi ngenhloso yokuba nezikhungo ezizosimamisa ingqalasizinda yamaphayiphi ephethroliyamu eRiphabhliki.
g indlela yokufukula abantu baseNingizimu Afrika ababencishwe amathuba; kanye h nanoma yiluphi olunye udaba olunganqunywa kumbe okuhlinzekelwe ukuba lubhekelwe ngokweziqondiso zalo Mthetho.
b acele umphakathi ukuba unike uvo lwawo ngalezo ziqondiso; futhi c ayibhekisise imibono eyethuliwe.
j ukuhlola nokuthola imininingwane ngokwakhiwa kanye nokusebenza kwesikhungo sephethroliyamu; kanye k nokuxhumana nabo bonke labo abathintekayo.
d nesiqondiso kumbe umyalo okhishwe ngokwalo Mthetho.
Nanoma yisiphi isivumelwano esiphikisana isigatshana 1 asiyusebenza kulabo abathintekayo ngalokho sedluliselwe enkantolo.
Nanoma yimuphi umuntu ongumnikazi kumbe osebenzisa amaphayiphi ephethroliyamu, isikhungo sokulayisha noma sokugcina iphethroliyamu ngaphambi kokuqala kokusebenza kwalo Mthetho, kumele afake isicelo selayisensi eMkhandlwini owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu zingakapheli izinyanga eziyisithupha.
UMkhandlu owengamele amaPhayiphi athwala iPhethroliyamu kumele ukhiphe ilayisensi okukhulunywa ngayo esigatshaneni , ngaphandle uma uthola ukuthi lowo ofake isicelo selayisensi angeke akwazi ukuphatha kumbe ukusebenzisa amaphayiphi ephethroliyamu, isikhungo sokulayisha kanye nesikhungo sokugcina iphethroliyamu ngendlela ehambisana nezinhloso nezimiso zalo Mthetho.
b Noma yiyiphi ilayisensi ekhishwe ngokulandela upharagrafu a kumele ngazo zonke izikhathi ithathwe njengelayisensi ekhishwe ngokwezimiso zesigaba se-19.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMBIKO WOMQASHI MAQONDANA NENGOZI.txt</fn>
Noma yinini uma umsebenzi evelelwe yingozi ephathelene nomsebenzi awuqashelwe, leyongozi iba nomphumela wokulimala noma ukufa kwakhe.
Noma yinini uma umsebenzi ebika ukulimala kwakhe kumqashi, uma ngesikhathi ebika esho ukuthi leyongozi ibangwe wumsebenzi awenzayo awuqashelwe.
Uma ingozi idala ukufa, ukulahlekelwa wumqondo noma ukunqanyulwa kwesitho esithize somzimba nalapho olimele esethathwa njengongeke akwazi ukusebenza okungenani izinsuku ezingu 14, Imenenja Yesifunda Yezemisebenzi kufuneka nayo yaziswe ngokuphuthuma ngefeksi noma ngocingo.
Gcwalisa "Ingxenye A" yekhasi lokuqala lefomu ngokunika imininingwane yakho ephelele, usayine ufake nosuku lapho kukhonjiswe khona.
Susa "Ingxenye B" efana ncamashi "neNgxenye A" kwikhasi 1 ngokuyidabula lapho inezimbotshana khona, nika umsebenzi "Ingxenye B" bese umcela ukuba ayinike udokotela noma isibhedlela elashwa kuso. Ezimeni ezibucayi, "Ingxenye B" kufanele ithunyelwe kudokotela noma esibhedlela ngokushesha.
Gcwalisa "Ingxenye A", esekhasini lesibili lefomu ufake imininingwane yakho ephelele kulo.
Thumela umbiko ophelele wengozi uhlangene noMbiko Wokuqala Wezokwelashwa W.CI.
Gcwalisa ifomu elisha maqondana nalowo nalowo msebenzi olimele.
Lelifomu akufanele libanjezelwe ngoba kulindelwe ukuba umsebenzi aqale ukusebenza noma kulindelwe imibiko yodokotela.
Umqashi okuze kuphele izinsuku ezingu 7 engayibikanga ingozi kuKhomishina weziNxephezelo ngalelifomu, uyobekwa icala ngokoMthetho ka 1933 wokuNxeshezelwa Kokulimala neZifo Ezivela Emsebenzini, futhi angazithola ebhekene nezindleko eziphelele zokunxeshezelwa okuphathelene naleyongozi.
Umqashi owehluleka ukubikela Imenenja Yesifunda Yezemisebenzi ngocingo noma ngefeksi ngengozi edale ukufa, ukulahlekelwa wumqondo noma ukunqanyulwa isitho esithize somzimba noma isimo lapho umsebenzi engakwazi khona ukwenza umsebenzi wakhe izinsuku ezingu 14, uyotholakala enecala ngokoMthetho ka 1993 Wezempilo Nokuphepha.
Kufanele usebenzise ifomu elifanele lokubika izifo ezitholakele ngenxa yomsebenzi owenziwayo W.CL.1.
Uma umsebenzi olimele eyeka emsebenzini, gcina irekhodi lekheli angatholakala kulo ukuze ukwazi ukusiza ukuba izimali eziphuma eSikhwameni seziNxephezelo okufanele azikhokhelwe zithunyelwe kuye.
Gcwalisa ifomu elibhalwe ngamagama amakhulu ufake uphawu (X) ezindaweni ezifanele.
walombiko walokulimala okuthiwa kwenzeke emsebenzini, ngokwazi kwami iyiqiniso.
Kusayinwe ngalolusukulonyaka... Ukusayina...
Igama elibhaliswe noKhomishina weziNxephezelo...
Umuntu okuthintwana naye...
Inombolo yocingo ()...9. Inombolo yeFeksi.(...)...
Indawo elikuyo ibhizinisi noma ipulazi...
Inombolo yepasi16. Usuku lokuzalwa...
Inombolo yocingo ()...
Isikhathi osusihlale emsebenzini iminyaka/izinyanga/...
Usuku eyenzeka ngalo ingozi30. Isikhathi...
Indawo eyenzeka kuyo ingozi32. Isifunda...
Usuku umsebenzi abika ngalo ingozi34. Isikhathi...
Wayenza msebenzi muni umsebeni ngesikhathi kwenzeka ingozi...
Wayenesikhathi esingakanani ewenza lowomsebenzi iminyaka/nezinyanga...
Ayekwenza ngesikhathi elimala kwakuhlangene nomsebenzi noma nebhizinisi lakho...
Incazelo emfishane yokuthi yenzeka kanjani ingozi.
Ngabe ingozi kwakungeyomgwaqo emgaqweni kahulumeni...
Uhlobo lokulimala okwenzeka isibonelo ucikicane wesandla sokudla wadlavazeka...
Wenelisekile ngokuthi umsebenzi walimala ngendlela ayishoyo...
Umqashi: Usuku lwengozi...
Ngokwesigaba 47 soMthetho, umqashi uphoqelekile ukukhokhela umsebenzi isinxephezelo esiphelele sezinyangeni zokuqala ezintathu ngesikhathi engekho ngenxa yokugula noma ukulimala.
Uzimisele ukuqhubeka nokumnxephezela emva kwezinyanga ezintathu zokuqala emva kwengozi?
Uma usumkhokhele imali engukheshi lowomsebenzi, bhala isamba sayo R...
Inombolo yezinsuku/amahora ngesonto abewasebenza...
Usuku umsebenzi agcina ngalo ukusebenza...
Wayiqeda ishift ayesisebenza umsebenzi ngosuku agcina ngalo ukusebenza..?
Usuku abuyela ngalo emsebenzini umsebenzi...
Uma umsebenzi ezokwelulelwa izinsuku zokungezi emsebenzini, kufanele kwethulwe umbiko ophathelene naloko nyanga zonke kwifomu W.CI.
Uma umsebenzi afa kuleyongozi, bhala igama nekheli lababondliwa nguye.
Uma umsebenzi enokukhubazeka noma aba nokufa okuthize ngaphambi kwengozi noma esake wasithola esinye isinxephezelo ngokukhubazeka unomphelo, sinike imininingwane ephelele...
Waluthola usizo lokuqala..?
Uma umsebenzi elashwa esibhedlela, sinike igama laso...
Ngabe ingozi yadalwa ngumsebenzi: (a) ngokungalandeli indlela okufanele kwenziwe ngayo ngamabomu?
Cha b Ngenxa yokuba enganakekeli wangayilandeli imithetho eyakhelwe ukuqikelela ukuphepha kwabasebenzi noma ukuvinjwa kwezingozi?
Cha c Wayesebenza ephuzile noma edle izidakamizwa?
Qaphela: Uma enye yezimpendulo zalemibuzo zinguyebo, kufuneka umsebenzi akhiphe isitatimende esichazayo okufuneka sifakwe lapha kanye nemibandela yakho.
Igama nekheli lanoma wubani: a owayibona ingozi...
b Owayazi ukuthi kunengozi eyenzekayo ngalesosikhathi...
Bangaki abanye abasebenzi abalimala kuleyongozi...
Uma yaphenywa ngamaphoyisa akuleli leyongozi, sinike igama lesiteshi samaPhoyisa nenombolo yedokhethi...
Uma kunemoto eyathinteka kulesosehlakalo, sinike izinombolo zayo zokurejistwa...
Umsebenzi: Usuku lwengozi...
Ukuqhubekela phambili nephuzu 35 elisekhasini elingemva kwaleli. Okunye okwafaka isandla kulengozi. (Faka uphawu ezindaweni ezifanele ku A no B).
Uma kunenye inhlobo yomshini, chaza...
walombiko wokulimala okuthiwa kwenzeka emsebenzini, ngokwazi kwami iyiqiniso eliphelele.
Loku kusayinwe ngalolusukulwenyanga...kunyaka... Ukusayina...
Inombolo yocingo ()...
Indawo elikuyo ibhizinisi noma ipulazi i...
Inombolo yepasi16. Usuku lokuzalwa...
Inombolo yocingo ()...
Isikhathi osusihlale emsebenzini iminyaka/izinyanga/...
Indawo eyenzeka kuyo ingozi...
Wayenzani umsebenzi ngesikhathi elimala..?
Wayesenesikhathi esingakanani enza lowomsebenzi.. Iminyaka Izinyanga...
Ayekwenza ngalesosikhathi kuhlangene nomsebenzi noma nebhizinisi lakho?
Uma kwakungahlangene nebhizinisi noma nomsebenzi wakho, bhala izizathu zakho emva kwekhasi 3 lengxenye A.
Incazelo emfushane yokuthi yenzekakanjani ingozi.
Maka neindawo ezifanele emva kwekhasi 3 iNgxenye A, wenzenjalo nalapho unika khona incazelo...
Lengozi yayingeyomgwaqo emgaqweni kahulumeni?
Uhlobo lokulimala okwavela.
A NguKhomishina weziNxephezelo kuphela oyonquma ukuthi izindleko eziphathelene nokwelashwa zamukelwe yini ngokoMthetho noma cha.
B Uma izindleko zingemukelwa nguKhomishina weziNxephezelo, ngeke isiKhwama seziNxephezelo sizikhokhe.
C UMBIKO WOKUQALA WEZOKWELASHWA W.CL.4 kufuneka ugcwaliswe kabili kuqikelelwe ukuba imininingwane yomqashi nomsebenzi engamagama aphelele, inombolo yepasi njengoba kukhonjiswe kulelifomu, kubhaliwe. Kufuneka umbhalo oyi-orijinali ongeyona ikhophi uthunyelwe kumqashi ngokushesha bese ikhophi igcinwa ngudokotela noma yi-chiropractor noma yisibhedlela kanye nalelifomu.
D Udokotela, ichiropractor noma isibhedlela kufuneka bathumele i-akhawunti kumqashi. Uma i-akhawunti iloku ingakhokhelwe emva kwezinyanga ezimbili, lelifomu kanye nekhophi YOMBIKO WOKUQALA WOKWELASHWA w.cl.4 kanye naleyo-akhawunti kufanele kuthunyelwe nencwadi ephenya ngokungakhokhwa kwe-akhawunti w.cl.
Inombolo yepasi Inombolo yomsebenzi...
Ikheli lendawo ahlala kuyo...
usuku lokuzalwaubulili... Ukushada nokungashadi...
I Igama lomqashi ingozi eyenzeke kusetshenzelwa yena...
II Ikheli Ikhodi leposi...
i Yenzeka kuphi ingoziusuku...isikhathi...indawo..?
Wayenzani umsebenzi ngalesosikhathi futhi yenzeka kanjani ingozi...
Chaza kabanzi isimo sengozi nokuthi walimala kangakanani...
Ukhona owayibona ngesikhathi yenzeka lengozi Uma kunjalo chaza: Igama..?
Imali ayeyihola sekuhlangne nama-ova noma umsebenzi ojwayelekile. Ngesonto Ngenyanga...
Imali yokumeseka ayeyithola ngesonto Ngenyanga...
a Amabhonasi isibonelo isheke lesi 13 ngesonto Ngenyanga...
b Ezinye izimali ayezithola ngesonto Ngenyanga...
c Imali ephathelene nendawo yokuhlala ngesonto Ngenyanga...
d Imali yokudla ngesonto Ngenyanga...
Yenzeka kanjani lengozi okukhulunywa ngayo...
Imininingwane yokulimala (hhayi izimpawu noma okusolakala sengathi kwenzeka)...
Chaza kafushane izifo noma ukukhubazeka abevele enako...
Ama-X-Rays: Usuku Enziwa ngubani...
Faka umbiko uma ukhona.
Ukuhlinzwa okwenziwe: Usuku Kwenziwa ngubani...
Bhala incazelo emfishane...
Ukulaliswa uma uzohlinzwa: Okomzimba wonke: Ubude besikhathi...
Okwendawo ethize emzimbeni Kwenziwa ngubani...
Ukubonana nodokotela Yebo/Cha Uwubani... Usuku...
Ngabe umsebenzi akasekho esimeni sokusebenza Yebo/Cha..?
b Usuku angase abe uselungile ngalo ukwenza umsebenzi olula...
Nginika isiqiniseko sokuthi ngenelisekile ngokuhlola umsebenzi nangokuthi ukulimala anako kungenxa yengozi echazwe ngenhla.
Igama (Elibhalwe ngokungahlanganisi)...
Inombolo yokusebenza njengomelaphi...
QAPHELA: Lombiko kufanele unikwe umsebenzi olimele noma uthunyelwe kumqashi wakhe zingakapheli izinsuku ezingu 14 kusukela osukwini aqala ngalo ukubonana nomelaphi.
Uqale ngaluphi usuku umsebeni ukuba sesimeni esifanele sokwenza umsebenzi wakhe abewenza..?
noma b Yiluphi usuku ayobe esesesimeni esifanele ngalo ukwenza umsebenzi wakhe ojwayelekile..?
Ngabe isimo somsebenzi sesisimeme..?
Uma kunjalo chaza kabanzi izimo zokukhubazeka noma ukungakwazi ukusebenza ngendlela efanele kwezitho ezithize zomzimba wakhe ngenxa yengozi. (ukungakwazi ukunyakaza uma kukhona kufanele kubikwe ngesimo okukuso kulelo nalelo lungu)...
Nginika isiqiniseko sokuthi ngenelisekile ngokuhlola umsebenzi nangokuthi ukulimala anako kungenxa yengozi echazwe ngenhla.
Igama (Elibhalwe ngokungahlanganisi)...
Inombolo yokusebenza njengomelaphi...
Qaphela: Imibiko eveza ukuthi uqhuba kanjani umsebenzi kufanele ithunyelwe kuKhomishina weziNxephezelo njalo ngenyanga, noma iyiswe kwi-Mutual Association noma umqashi obhekene nokukhokhwa kwezimali maqondana naloludaba, aze asimame umsebenzi lapho-ke sekuyokhishwa khona umbiko wokugcina.
Lelifomu kufanele ligcwaliswe libuyiswe ngokushesha emva kokuba umsebenzi esebuyele emsebenzini noma uma esetholakala ephilile.
Wabuyela emsebenzini emva kwengozi ngaphambi kosuku ayelindeleke ukuba abuyele ngalo njengoba kubhalwe kwiphuzu 3 Uma kunjalo, sinike imali ayiholayo uchaze nesimo sonke somsebenzi wakhe a Umsebenzi olula b b Umsebenzi owejwayelekile c IZIKHATHI ABUYELE NGAZO EMSEBENZINI?
Wabuyela nini umsebenzi emsebenzini esezosebenza unomphelo emva kwengozi?
Umsebenzi wagcina ukusebenza ngomhlaka...
Ikheli lomsebenzi njengamanje lithi...
Ngokubona kwakho wabuyela emsebenzini ngosuku lokuqala ayengase aqale ngalo ukusebenza..?
Ikhona inkokhelo osumnike yona njengomholo wesikhathi esichazwe kwisigaba 1 ngenhla Uma ikhona, YISHO ISAMBA SAYO. R..?
Ngiyazibopha ngokuthi imininingwane ebhalwe kulombiko iyiqiniso.
Ikheli lendawo ahlala kuyo...
Usuku lokuzalwa Ubulili... Ukushada nokungashadi...
Igama lomqashi owagcina ungaphansi kwakhe noma umqashi osengaphansi kwakhe...
Chaza indlela umsebenzi akuthole ngayo ukugula, chaza ngzinto ezakudalayo noma indlela aqala ngayo ukugula.
Usuku ukufa okwabikwa ngalo kumqashi...
Usuku aqala ngalo umsebenzi ukubonana nodokotela...
Igama nekheli likadokotela...
Usuku ukufa okwatholakala ngalo...
Imali okusafanele ikhokhwe...
Usuku usizo olwatholakala ngalo...
Igama likadokotela okwedlulisele phambili...
Inombolo ye-N.I. noma kanye neye. Col...
Ikheli lendawo yokuhlala...
I-akhawunti yakho ayikhokhiwe ngoba kusalindwe ukuba kutholakale i...
Ayitholakali I-akhawunti yakho kulelihhovisi. Uyacelwa ukuba uthumele ikhophi yayo ufake inombolo yekileyimu ebhalwe ngenhla kuyo. Kuyodingeka ukuba ufake namakhophi okuqala nawokugcina ombiko wakho wokwelashwa nama Xray uma ekhona.
Asamukelwanga isicelo somsebenzi sokukhokhelwa yisiKhwama seziNxephezelo, ngakho-ke ne-akhawunti ngeke ikhokhwe.
Uma kwenzeka kuba neminye imibhalo ephathelene naloku ezokwenziwa, uyacelwa ukuba ubhale inombolo engenhla.
W.CL.31 Inombolo yekileyimu...
Umsebenzi Usuku lwengozi...
Chaza ukuthi yisandla sokudla yini noma esokunxele...
W.CL.32 Inombolo yekileyimu...
Umsebenzi Usuku lwengozi... Usuku lokufa...
Inombolo yepasi Inombolo yomsebenzi...
Mina Yisho amagama aphelele omfelwa noma umfelokazi...
a sasishadile - Faka isitifiketi somshado.
b Sasishade ngomshado namasiko esintu - Faka isitifiketi.
c Sasihlala ndawonye njengendoda nomfazi.
Ngingumphathi wabantwana ababhalwe lapha ngenzansi, bangaphansi kwesandla sami.
Ngingumzali noma umphathi wabantwana ababhalwe ngenzansi bakamufi abazalwa wuye uqobo noma abasiswa.
Faka izitifiketi zokuzalwa, zokubhabhadiswa nobufakazi bosuku lokuzalwa noma isitatimende esiphathelene nokuzalwa kwabo.
Ngikhulelwe/angikhulelwe umntwana otholelwe emshadweni nomsebenzi ongasekho.
Ngokwazi nangenkolelo yami, umufi wayengenabo abanye abantwana noma abondliwa nguye. Wayenabo abanye abantwana nabondliwa nguye ababhalwe ngenzansi.
Ngithole kumqashi obhalwe ngenhla isamba semali engu R...
Isibongo sami ngaphambi kokuba ngishade nomufi kwakungu...
Usuku lwami lokuzalwa ngu...
Lolulwazi ludingeka kumfelwa nomfelokazi kuphela.
Ukusayina komfelokazi noma umfelwa noma umphathi...
Nginika isiqiniseko sokuthi ngaphambi kokumfungisa ophathelene naloku, ngimbuze imibuzo elandelayo ngazibhala phansi phambi kwakhe izimpendulo zakhe.
a Uyakwazi futhi uyakuqonda okuqukethwe yilombhalo?
b Unenkinga ukuthatha isifungo Impendulo..?
Isifungo usithatha njengento ebopha unembeza wakho?
Nginika isiqiniseko sokuthi othathe isifungo uvumile ukuthi uyakwazi futhi uyakuqonda okuqukethwe ngumbiko awufungele phambi kwami, kanti usayine noma ufake isithupha kulombhalo phambi kwami.
Igama Eliphelele Indawo... Usuku...
a Chaza ukuthi isifuba sakheke kahle yini...
b Chaza ukuthi bukhona yini ubufakazi besifo esidala noma esiqalayo...
Ngabe isimo senhliziyo siyagculisa nokushaya kwayo kuhamba kahle, nemithambo isesimeni esifanele ngayo yonke indlela..?
a Chaza ukuthi ngabe sikhona yini isifo esikhona noma ukungalungi kahle kwezinso, isinye noma enye ingxenye yohlelo lwezokuchama nezitho zangaphansi...
b Ngabe kukhona izinto ezingafanele ukubakhona emchameni njenge-albumen, ushukela, ubomvu, igazi noma okunye..?
Ngabe ofake isicelo ukhubazekile ngandlelathize..?
Ubona sengathi isimo sempilo yofake isicelo sihle kangangokuba ulindeleke ukuba aphile isikhathi esejwayelekile kumuntu ongangaye nowenza umsebenzi awenzayo "Yebo""Cha"..?
Uma impendulo yakho kungu "Cha", bhala izizathu ezikwenza usho njalo...
Umsebenzi Usuku lwengozi...
Ikheli: Ikhodi yekheli...
Izindleko zebhokisi R...
Izindleko zengcwaba R...
Izindleko zokugcinwa kwesidumbu emakhazeni R...
Isamba esiphelele sezindleko R...
Ngabe isikhokhiwe le-akhawunti?
Uma impendulo kungu YEBO, uyacelwa ukuba ubhale igama nekheli lokhokhelwe namarisidi nobunye ubufakazi bokukhokha.
Ukulahlekelwa wukusebenza kwamehlo noma iliso kufanele kubikwe ngokugcwalisa umdwebo 7, 8 no 9.
Ngombono wakho, ngabe sekunesidingo sokuba umsebenzi afake izibuko ngenxa yengozi eyavela..?
Uma ukubona kwakhe sekungcono ngenxa yokwelashwa, kepha uthi angazifaki izibuko, sitshele izizathu zaloko...
Ngabe wahlinzwa Uma kunjalo sazise uhlobo lokuhlinzwa nemiphumela yako..?
a. Yiluphi usuku umsebenzi aqala ngalo ukuba sesimeni sokubuyela emsebenzini ayewenza..?
b. Yiluphi usuku abonakala sengathi uyobe esengcono ngalo ukuze abuyele emsebenzini wakhe...
Ungasetshenziswa ngudokotela wesikhumba maqondana nombiko wokuqala wokwelashwa W.CL.
Usuku lokuqala ukubonana nodokotela (noma uma loku sekuphinda futhi kukwehlela)...
Umsebenzi owenziwa ngumsebenzi (ubesesebenze isikhathi esingakanani)...
Umlando wakhe uma kubhekw isimo akuso...
Isimo akuso njengamanje...
usuku alungele ngalo ukubuyela emsebenzini...
Izimo zokumvikela ezibonakala zingasiza (kuhlangene nokunconywa ukuba akusebenzise okuhlanza isikhumba emsebenzini)...
Inombolo yempesheni(uma uyithola impesheni)...
Uma wasifaka isicelo sempesheni kepha sachithwa, sinike ubufakazi obubhaliwe baloko...
Igama lomqashi ingozi eyavela umsebenzela...
Imali oyihola njengamanje: Rngenyanga R...
Njengoba imali engayikhokhelwa ngokoMthetho ka 1941 wokuNxeshezelwa kwaBasebenzi seyakhokhwa yaphelela kepha sengibulawa yinhlupheko njengoba ngingasasebenzi, ngicela imali yesondlo.
Wake wayithola imali yesondlo..?
Ngiyafunga ngokuthi ngaphambi kokumthathisa isifungo, ngambuza imibuzo elandelayo ofungayo, ngazibhala phansi phambi kwakhe izimpendulo zakhe.
a Ngabe uyakwazi futhi uyakuqonda okuqukethwe kulombhalo YEBO/CHA..?
Ngabe unenkinga ngokuthatha isifungo ngokuqukethwe kulombhalo YEBO/CHA..?
c Ukufunga ukuthatha njengento ebopha unembeza wakho YEBO/CHA..?
Nginika isiqiniseko sokuthi ofungayo ubenolwazi oluphelele ngalombhalo awufungele phambi kwami, kanti usayine noma ucindezele isithupha sakhe sakwesokudla phambi kwami.
Ulwazi luthe xaxa oludingeka uma kunezifo ezitholakele ngenxa yomsebenzi owenziwayo.
Chaza izinhlobo zomsebenzi, izindlela zokusebenza ezisetshenziswayo nezinto okusetshenzwa ngazo okungenzeka ukuba umsebenzi wavuleleka kuzona.
Unyaka aqala ngawo ukuvuleleka engozini yesifo...
Isikhathi/iminyaka avuleleka ngayo engozini yesifo okungenzeka ingalingani naleyo ayisebenza eqashwe kuleyonkampani...
Izikhathi abevuleleka ngazo engozini yesifo (kanye ngesonto isikhathi esingangehora noma amahora angu 8 zonke izinsuku)...
Mina engisayine lapha...
Inombolo yami yepasi ngu...
Ngisebenzela u: (Igama nekheli lomqashi)...
b Chaza ingozi...
Ngomhlakangengozi eyase ivelile.
b Angizange ngimtshele umqashi wami ngengozi ngoba...
(a)Umqashi wami wangixosha ngomhlaka...
b Angisebenzi futhi angitholanga nkokhelo ngesikhathi engisifakele ikileyimu kwisigaba 5.
Ngiyafunga ngokuthi ngaphambi kokumthathisa isifungo, ngambuza imibuzo elandelayo ofungayo ngazibhala phansi phambi kwakhe izimpendulo zakhe.
a Ngabe uyakwazi futhi uyakuqonda okuqukethwe kulombhalo YEBO/CHA..?
Ngabe unenkinga ngokuthatha isifungo ngokuqukethwe kulombhaloYEBO/CHA..?
Ukufunga ukuthatha njengento ebopha unembeza wakho (YEBO/CHA)..?
Nginika isiqiniseko sokuthi ofungayo ubenolwazi oluphelele ngalombhalo awufungele phambi kwami, kanti usayine noma ucindezele isithupha sakhe sakwesokudla phambi kwami.
Chaza ukuthi WUNYAWO LWESOKUDLA yini noma LWESOKUNXELE...
W.CL.258(a) Inombolo yekileyimu...
Ngalemvume engiyinikayo ngithi ngiyawazi amalungelo ami ngokwesigaba 102 soMthetho esikhuluma ngawo kanti ukuze kuqhubekeke ngiyawamisa amalungelo ami esnixephezelo.
Ngisifundile lesitatimende ngaphambi kokuba ngisisayine.
Ngiyafunga ngokuthi ngaphambi kokumthathisa isifungo, ngambuza imibuzo elandelayo ofungayo ngazibhala phansi phambi kwakhe izimpendulo zakhe.
a Ngabe uyakwazi futhi uyakuqonda okuqukethwe kulombhalo YEBO/CHA..?
Ngabe unenkinga ngokuthatha isifungo ngokuqukethwe kulombhaloYEBO/CHA..?
Ukufunga ukuthatha njengento ebopha unembeza wakho (YEBO/CHA)..?
Nginika isiqiniseko sokuthi ofungayo ubenolwazi oluphelele ngalombhalo awufungele phambi kwami, kanti usayine noma ucindezele isithupha sakhe sakwesokudla phambi kwami.
QAPHELA: Ukufaka ukwenqaba zingakapheli izinsuku ezingu 180 kusho ukuthi lokokwenqaba kufanele kwenziwe zingakapheli izinsuku ezingu 180 lesosinqumo sathathwa.
a ungumsebenzinoma b ungumqashi...noma c yinhlangano yabaqashi noma inyunyana ilungu layo okwathathwa isinqumo ngalo liseyilungu...
Qaphela: Uma isikhala esikulelifomu singenele ukuba uphendule imibuzo, ungawafaka amagama athi "kunesitatimende esixhunyiwe" ngaphansi kwalesosihloko oshoda ngesikhala kuso, bese ugcwalisa konke okufunayo kulesositatimende. Leso naleso sitatimende osixhumayo kufanele sibe nemininingwane ephelele ukuze kwazeke ukuthi ngesikabani siphathelene nani.
(okufanele kugcwaliswe kuphela uma ingozi yasemsebenzini noma ukugula okwatholakala khona kwaba nomphumela wokufa). Chaza ngobuhlobo bomfakisicelo nomsebenzi owashona...
Usuku lwengozi noma ukufa okwatholakala emsebenzini...
Uma kunjalo, sinike imininingwane...
Kuthiwa ingozi noma ukugula kwadalwa wukunganaki kwalowo okukhulunywa ngaye kwisigaba 56 (Yebo noma Cha)...
Uma kunjalo sinike imininingwane maqondana nomuntu noma abantu ukunganaki kwabo okuthiwa kwadala ingozi noma ukugula okuphathelene nomsebenzi.
Chaza ukuthi lomuntu ungaphansi kwesigaba (a), (b), (c), (d) noma (e) weSigaba 56 soMthetho.
Uma kunjalo a) Ngabe lokokwephuka kwakulapho kusetshenzelwa khona, kuma-works, kuma-plant, ezintweni ezisetshenziswayo noma emishinini yomqashi (Chaza ukuthi yikuphi unike nemininingwane..?
Amandla enjini, isibonelo: 1400, 1600, 1800, 2L kanjalo...
c Inhloso yohambo...
Yimoto yakho kanjalo...
Chaza ezinye izindleko ngenzansi ongena kuzo ngokusuka nokubuyela ekhaya, isibonelo; Ibhasi noma imali yetekisi edolobheni obuye kulona:...
Ukusayina kofake isicelo...
Inombolo yempesheni P...
Inombolo yocingo ngamahora okusetshenzwa ngawo...
Ngiyacela futhi ngiyanigunyaza ukuba nikhokhe impesheni yami kwi-akhawunti engiyibhale ngenhla. Ngiyazi ukuthi ukuthunyelw kwezimali ngekhompyutha kuyokwenziw ngohlelo okuthiwa yi EFT Magnetic Tape Service, futhi ngiyazi ukuthi akukho pheshana eliyokhishwa yibhange elingazisa ukuthi sekukhokhiwe, kepha yonke imininingwane yokufakwa kwemali kule-akhawunti iyotholakala kwisitatimende sasebhange noma kwisigqebhezana esiyotholakala sihamba nesitatimende. (Loku akwenzeki emabhange angasikhiphi isitatimende sasebhange kuma-akhawunti anjengama-savings nama-transmission).
Ngiyazi futhi ukuthi imali yempesheni ikhokhwa ngomhlaka 25 waleyo naleyo nyanga kanti kuthi uma umhlaka 25 uba ngoMgqibelo noma ngeSonto noma ngeholide, itholakale ngosuku oluphakathi nesonto olungaphambi kwalezi esikhuluma ngazo okungaholwa ngazo. Akukho bufakazi obuyotholakala bokuthi isifakiwe imali yempesheni.
Leligunya lingakhanselwa yimi ngokuninika isaziso esibhaliwe sezinsuku ezingu 30 maqondana naloko esiyothunyelwa ngeposi elirejistiwe. Ngiyanazisa nokuthi lonke lolulwazi olungenhla luyiqiniso futhi luphelele ngayo yonke indlela, noKhomishina weziNxephezelo ngeke angene enkingeni yokukhipha imali engafanele ngenxa yolwazi olungelona alunikwe yimi.
Usuku umsebenzi aqala ngalo ukusebenza: Kufuneka kugcwaliswe u 1.
Igama/Amagama nezinombolo zamapasi zomnikazi noma abanikazi noma ophathina bamabhizinisi noma bepulazi...
Ikhophi ye CK1/2 noma incwadi yokurejistwa kweNkampani kufuneka nayo ifakwe lapha.
Chaza isimo sokukhiqizwayo/okuthengiswayo noma imisebenzi eyenziwayo...
Okusetshenziswa ekukhiqizeni imikhiqizo yenu...
Uhlobo lokwakha okwenziwayo nobukhulu bezinto ezakhiwayo...
Inombolo yocingo: Ikhodi...
Inombolo yefeksi Ikhodi...
Igama lomnikazi, iNkampani, i-CC...
Inombolo ye-CC noma iNkampani...
Inombolo yepasi lomqashi...
Ikheli lendawo okuhlalwa kuyo...
Inombolo yocingo Ikhodi...
Inombolo yeFeksi Ikhodi...
Imininingwane yendlela okusetshenzwa ngayo a Chaza ngohlobo lwempahla ethengiswayo/ekhiqizwayo noma imisebenzi eyenziwayo...
c Chaza uhlobo lokwakha okwenziwayo nobukhulu bako...
Isimo sebhizinisi a Alisekho Usuku... Inyanga... Unyaka...
b Lathengiswa.. Usuku Inyanga... Unyaka...
Nayo yonke impahla Yebo... Cha...
Nazo zonke izikweleti Yebo... Cha...
Igama nekheli lomnikazi omusha...
Laqedwa ngokomthetho Usuku... Inyanga... Unyaka...
d Umnikazi washonausuku... Inyanga...
Igama lomnikazi akhawunti...
Maqondana nemiholo yabaqondisi namalungu, bheka u2.2.
Isamba sikakheshi esasetshenziselwa ukudla kwamahhala kanye noma nendawo yokuhlala yamahhala uma singafakiwe ku 2.2.1 no 2.2.2 ngenhla...
QAPHELA: Uma inani labasebenzi kanye noma nesamba esiphelele semali abayiholelwa siba nomehluko omkhulu eminyakeni edlule, sinike izizathu kafushane zalowo mehluko...
Ukungayigcwalisi lengxenye kuyodala ukuba umholo wabasebenzi ubalwe yilelihhovisi. Inani okuyofinyelelwa kulo liyoya ngesamba semali engumholo ebhalwe ku 2.2.4 kanye no 10% ngaphezulu.
Rumuntu ngamunye esikhathini esibhalwe ngenhla. Bheka u 3.22.
Isamba esiphelele okulindeleke ukuba sisetshenziselwe ukuthengela abasebenzi ukudla abangakukhokheli banikwe nendawo yokuhlala yamahhala uma kungafakiwe ku 3.2.1 noma 3.2.2...
Qaphela: Uma isibalo sabasebenzi kanye noma isamba semali okufanele bayikhokhelwe sehluka kakhulu kweseminyaka edlule, sinike incazelo kafushane ngezizathu ezenza umehluko.
Nginika isiqiniseko sokuthi konke okubhalwe lapha kuyiqiniso.
QAPHELA: Abaphenyi noma abaphathi mabhuku ezimali bangase bazicele izitatimende zezimali.
UMA WEHLULEKA UKULIGCWALISA ULILETHE LELIFOMU LEMIHOLO ELINGU W. As.8 SINGAKADLULI ISIKHATHI ESIBEKIWE, ISIGABA 83 SOMTHETHO SINIKA UKHOMISHINA WEZINXEPHEZELO AMANDLA OKUBA AZIKALELE UKUTHI IMIHOLO IBA YINANI ELINGAKANANI. KUNGASE KUFAKWE NESIJEZISO ESINGENGAPHEZULU KWAMAPHESENTI ANGU 10 EMALI UKHOMISHINA AZIBALELE YONA.
Ngubani ongumsebenzi njengoba kuchazwe kwingxenye 2.2.1?
Umsebenzi usho umuntu ongene esivumelwaneni noma osebenzela umqashi ngaphansi kwesivumelwano noma ubuprentisi noma i-learnership.
b umqondisi wenkampani osebenzayo noma ilungu lenhlangano elingene esivumelwaneni sokusebenza noma ubuprentisi noma i-learnership nenhlangano, oziphethe ngendlela elindelekile njengomsebenzi ngokwesivumelwano ngaphandle kwabanini masheya noma ophathina abazifihlile abavela kuphela ngokwamukela inzuzo ngamasheya abo.
Umuntu owenzela umuntu wesithathu umsebenzi, ebe etholwe ngumuntu wesibili ukuba enze lowomsebenzi futhi eholelwa wumuntu wesibili, kufana nokuthi uqashwe ngumuntu wesibili wase nje emedlulisela kumuntu wesithathu. Umholo walowomuntu akufanele ufakwe oluhleni lwemiholo ekhishwa ngumuntu wesithathu.
Qaphela: Umnikazi bhizinisi elingelakhe yedwa noma abanikazi bhizinisi abangophathina ebhizinisini noma kwezolimo abathathwa "njengabasebenzi" njengoba kuchazwe eMthethweni kanti nomholo wabo akufanele ubhalwe.
Umholo uyiyo yonke inkokhelo umsebenzi ahlalahlale ayithole, okusuke sekudonswe izimali ezithize kuwo, ungaba wukheshi noma ube ngesinye isimo.
Loluluhlu olungenzansi nanxa lungaphelele kahlehle, lwenzelwe ukukhombisa izinto umuntu aziholelwayo okuvame ukungaqondakali kahle ukuthi kufuneka zifakwe yini noma cha uma kubalwa imiholo engena kulelifomu.
Ukudla nendawo yokuhlala enikwa abasebenzi njengengxenye yenkokhelo.
Umholo nemali enikwa abaqondisi benkamapni abasebenzayo noma amalungu e-Close Corporation. (Loko kufuneka kubekwe ngokwehlukana njengoba kuchazwe ku 9.2). Faka noluhlu lwabo bonke olunamagama, izinombolo zabo zepasi namakheli.
Uma umqondisi noma ilungu lihlomula kwinzuzo yenkampani noma ye-close corporation, alithathwa njengomsebenzi ngokoMthetho.
Uma usuyekile ukwenza ibhizinisi obukulo, bhala usuku owagcina ngalo ekhasini lokuqala bese usho nokuthi wakhokha malini ngalolosuku.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMBIKO WONYAKA (2000).txt</fn>
Izigameko ezokuphepha kanye nemisebenzi yamahovisi...
Ukucutshungulwa kwangaphakathi kwezimali.
Ukuphathwa kwezizinda zobuciko.
Ihhovisi elengamele ukwakhiwa kwezimpawu.
Ukuqondisisa ngokugcwele okungeziwa , amasiko, isayensi kanye nobuchwepheshe kwi-ntuthuko, kwezenhlalakahle ekukhuliseni ubunyoninco kanye nasekugqugquzeleni amagugu anhlobonhlobo esizwe sethu.
Ezemaciko, amasiko ezamafa kanye namagugu, ngohlonipha ukwehlukahlukana, nangokwesekela izinhlelo zomnotho.
Ukwehlukana kwezilimi ezweni lethu njengomthombe wokudlulisela amandla kuwowonke umuntu waseNingizimu Afrika, ukuze babambe iqhaza kwezenhlalakahle, kwezepolitiki kanye nakwezomnotho wezwe labo.
intuthuko elinganayo ukulondoloza, ukonga, ukuvikela kanye nokukuqinisekisa ukuthi umlando wethu , izimpawu zikazwelonke, amafa namagugu kuyaziwa.
Uma sibheka kunyaka odlule, kubenempumelelo ebonakalayo ezinhlelweni ezahlelwa kulomnyango we-DACST . Zisukela ekubonakaleni/ ekutholakaleni kwezizinda zamasiko eziholele ekudalekeni kwemisebenzi, kuya ekusungulweni kwezizinda zocwaningo olujulileyo ezisezingeni lomhlaba.
i Ukuthi kungabunjwa kanjani emphakathini noma emkhakheni wezobuciko futhi ii Singalelelela kanjani ezinhlelweni eziholwa nguhulumeni ngendlela enokubambisana nengena khaxa kulokhu esikubiza ngokuthi phecelezi cluster-systems.
Engxenyeni yezobuchwepheshe kukhona izinkomba ezisemqoka esidinga ukuba sibhunge ngazo kwingxenye emaphakathi njengezwe.
Isilinganiso esikhulu semali yezobuchwepheshe okumele ikhokhwe ngonyaka eshoda ngo-R1,5 wamabhiliyoni.
Emkhakheni wobuciko kanye namasiko kunezinto ezingumyombo nokudingeka ukuba uhulumeni asihole kuzo.
Ukufuna umfanekiso omusha kazwelonke wezobuciko, nosuselwe ekuxhumaneni kezizinda ezingaguqukiyo.
Ukuguqula imicabango ibe izenzo ngokuthi zibambe iqhaz ekutheni izimboni zamasiko zidale amathuba emisebenzi.
Mayelana nezilimi udaba olusemqoka ukuthi inganikezwa kanjani inkomba ephathekayo ngokomthetho yokulinganisw kwezilimi, nokwehlukana kwazo, esikhathini lapho umhlaba uyinto eyodwa futhi nesimo sezimali. Sishoda.
Unyaka odlule ubone ushintsho olubalulekile, ekutheni I-DACST izibheka kanjani?
Singumyango osebenzisa okungenani u 90 wamaphesenti esikhw esingu (R 1billion), ezinhlelweni zangapandle kunezangaphakathi izizinda ezingaphandle kanye nalezo ezithola ukuxhaswa yi-DACST zithola ukuxhaswa kuwona lo 90%, zisukela kwinhlangano eyenza ucwaningo kwezesayensi, ibhodi eliphathelene nezilimi zaseNingizimu Afrikha, amamuziyemu kanye nezingxenye eziphathelene nokukhonjiswa kobuciko. Ukwakha ukuthelelana emyangweni enezinhlelo eziningi ehlukahlukene ekutheni ziqale ukuthuthukisa inqubo efanayo yokuphatha nokubusa.
Kwikhabhinethi I-Lekgotla yenyanga ka-January 2001 kuqinisekisiwe ukuthi esikhathini esizayo izizinda zamasiko njengemisebenzi wezandla, umculo kanye noomboniso kanye namaFilimungokuzayo zizombandakanywa nezinhlelo zomnotho ngezindlela ezimbili, intuthuko/ ukukhuliswa kanye nokudala amathuba emisebenzi. Sekumane kwazicacela ukuthi izizinda zamasiko zingadlala indima ebaluleke kakhulu kwezomnotho ezisafufusayo ngokufanayo nezizinda zemvelo ezinjenge zimayini kanye nezolimo. Amazwe ahlukene njenge Sweden, neMexico asinikeza isiqiniseko esingangabazisi salokhu.
Ukuqhubekisela phambili kocwaningo kanye nezizinda zentuthuko.
LoMnyango udinga ukunakekelwa ekuwubhekeleni kanye kanye nasekuwubhekeleni, ngokwezidingo zasekhaya nangokwezidingo zenkambiso yomhlaba ekuyibhekeleni/ekuyigadeni kanye nasekuyikhuliseni, ngokwezidingo zasekhaya nangokwezidingo zenkambiso yomhlaba. Ukuze kusizwe loluhlelo kumele kwenziwe imbuyekezo efanele kanye nokuhlola /noncwaningo, (isibonelo ukubhekela ngaphambili) ukubambisana ne National Advisory Council kwezokuthuthukiswa. Isiqiniseko ukuthi imali yonyaka elinganiselwa ku R2,5 bhiliyoni wamarandi, kudingeka ukuba iphidwe okungenani kabili esikhathini esilinganiselwa eminyakeni eyishumi ezayo. (iyobe isithi ayilingane naleyo yezimboni zangasese). Okwamanje silondoloza imali kuzwelonke ye- GDP engamaphesenti angu- 0,7% nokuyingxenye eyodwa kokuthathu ye- OECD kanti futhi yincane uma iqhathaniswa nesamba esilinganayo samazwe anezimboni ezinstha afana ne- SouthKorea kanye ne-Finland.
Ukusesthenziswa ngendlela ubuchwepheshe obuvelele, kungumthelela obalulekile ekwehliseni izindleko emnothweni. Ngakhoke kubalulekile ukudala izindlela ezingasesthenziswa ekudluliseleni ulwazi kanye nobuchwepheshe emabhizinisini (ikakhulukazi ku- SMMEs).
Ukuthuthukiswa kwezimboni zamasiko.
Izinhlelo zoMnyango onyakeni wezimali ka - 2000/ 2001 zifake izinhlobonhlobo zemicimbi ezindaweni zomphakathi. Singabalula ukucacisela umphakathi ngesayensi, ukusungulwa kohlelo ukujovela ingculazi kuya ekuthuthukiseni kwenqubomgomo yezilimi kazwelonke kanye nokusungulwa kohlelo lwe-Oral History.
Ukonga kanye nokuthuthukiswa kwamagugu.
Amagugu yingxenye ebalulekile yobuzwe. IningiZimu Afrika inezakhiwo zamagugu ezithuthukiswe ngokwanele nanxa zitshekile (njenga- mamyuziyemu, imikhakha elawulayo) Ukuguqulwa kwalezizakhiwo kubaluleke kakhulu emnothweni kanye nasemasikweni.
Ukuhlanganiswa kanye nokuqiniswa kwemuziyemu emihlanu eKapa eyomlando wezemvelo kanye namagalari amathathu. amathathu e-Gauteng: eyomlando wezemvelo, eyomlando wamasiko, kanye neyomlando wezempi, sekwenze kwabonakala inzuzo enomehluko omkhulu.
Isithuthukisiwe futhi yethulwa kwikhabinethi Lendlela itshelwe ngendlela yokulinganiswa phakathi kwezilimi ezingu 11 zase Ningizimu Afrika njengoba kuqinisekisa umthetho sisekelo. Le ndlela inikezelwe indlela elingene yokujikeleza phakathi kwezilimi. Ohlelweni, isigaba ngesigaba kulindeleke ukuba siqale ukukhuphula ukugcwalisa ukungafani kolimi.
Ulwazi lwemvelo/ lwasekhaya ngakwelinye icala lungaba umyombo wokukhula kanye nentuthuko. Ngakwelinye icala lusengozini yokuthi luxhashazwe ngamazwe angaphandle angenaluzwelo ngokulusebenzisa okunganikinzuzo emphakathi olwazi lungolwawo. I-Ethnomedicine kanye ne-enthopharmacology, kuqiniseka ukusebenziswa kwezitshalo, izilwane kanye nomcebo wezamasiko kanye nokuhlonipheka kwezinkampani, imvelo yokudla izitshalo, indlela amasiko aphathwa ngayo kanye nokudalwa/ ukwakhiwa kwezinto ezithile. Kunesikhwama sokothuthukisa ucwaningo lolwazi lwezemvelo kanye nemithetho ebekiwe ngaphansi komthetho we- Human Research Council ukuze kuthuthukiswe kuphinde kuvikelwe ulwazi lwemvelo/lwasekhaya.
Ubudlelwane namazwe omhlaba ukuthula kanye namaqoqo ezokuvikela.
Lemibono yashitsha kanjani yaba yizenzo ngonyaka odlule?
Umnyango ususungule indlela yezokuphatha eqinile eholwa ngungqongqoshe, nesekela likangqongqoshe kanye nomQondisi Jikelelele. Indlela yemihlangano yabaphathi kanye nendlela yokwethula izethulo kanye nokuphathwa kwezamakhono abantu sekuthole ukunakekelwa okukhulu ngenxa yomsebenzi weqembu elisha lezokuphatha i-HR. Njengoba kusho umbiko we- Human Resource zonke izinhloso zokumelwa kwabaphathi sezifeziwe.
Sikholwa ukuthi inhloso ebalulekile yazo zonke izingxenye ezixhaswe yi-DACST (isayensi, ubuciko, amagugu, izilimi) ukuba zihlanganise indlela yokuphatha nesuselwe kumbono ofanayo nentshisekelo ukuhloniphnana kanye nokuthembeka.
Ulwazi kanye noMnyango.
Lezi zizinda kumele zakhe inqubomgomo ezokwamukela futhi yonge zonke izimpahla noma ngabe ezinhlobeni ezingaphansi kwesandla sabo, ngisho amaspeciments, ukuqoqwa noma iziphi ezinye izimpahla kufanele bengamele yonke impahla ka-hulumeni enokuthatheka noma enikezwe abantu base Ningizimu Afrika.
Lezi zindawo zomiphakathi ezilandelayo isabelo sazo sezimali noma ukuxhaswa okufakwe kubakaki zethula imibiko yazo kungqongqoshe wezobuciko, amasiko, isayensi kanye nobuchwepheshe.
Ezinye izikhungo eziyishumi nanye nezibusa ngemithetho nazo zethula imbiko yazo kungqongqoshe.
Ngokwe Section 21 ye Companies Act, ka- 1973 izizinda zobuciko zisiza ukwakha izimboni zobuciko zibheke ukuthi zitholakala kalula, iqophelo eliphezulu, ukuhlukahlukana kanye nokulungisa isimo / ukubuyisela isimo endaweni. Zigqugquzela intuthuko kwizizinda zobuciko ezinhlobonhlobo.
Isigungu sikazwelonke sezobuciko.
Ngokomthetho we- National Arts Council ka- 1997, umkhandlu ulungiselela amathuba ukuze abantu bekwazi ukwenza futhi bajabulele ubuciko. Umkhandlu uphinde futhi uthuthukise ezobuciko emphakathini, uphinde ugcizelele ukuqhama ngobuzwe ngokusebenzisa ubuciko, uphinde uthuthukise ukukhululeka kobuciko, uphinde unike amathuba abantu ababengenawo ngaphambili ukuthi bekwazi ukufinyelela kwezobuciko. Omunye umsebenzi uhlanganisa ukulungisa amadala ngokunika ingqalasizinda futhi uphinde uthuthukise ubuzwe kanye nokuxhumana nomhlaba.
Amalibrary aqwashisa futhi alondoloze amagugu kazwelonke abuye anikeze usizo ezindabeni/ ezintweni ezifuze lezo. Zifaka iLibrari kazwelonke yabangaboni, enikezela ngemisebenzi ephathelene nolwazi kanye nelibrary.
Ungqongqoshe wethula imithetho sivivinywa emithathu kwi-Sishayamthetho ngesikhathi sokwethula umbiko.
Wamhlangana nabanentshisekelo kwezobuciko kanye namasiko begcizelela ukubaluleka kolwazi lwesintu kanye namafilimu.
Umthetho kazwelonke wama wezinqolobane zaseNingizimu Afrika.
Umthetho wokwakhiwa kwezimpawu.
Umthetho wesichaza mazwi solimi lwesibhunu.
Umthetho webhodi ephethe izilimi zaseNingizimu Afrika.
Umthetho wokugqugquzelwa kwamasiko.
Umthetho wezikhungo zamasiko.
Umthetho wokuthuthukisa amasiko.
Umthetho kazwelonke wezigcina zincwadi zabangaboni.
Umthetho wesigungu samagugu kazwelonke.
Ziyisithupha izingxenye ezisemqoka uma kuchazwa isu eliwumkhombandlela woPhiko. Lezizingxenye zimi kanje : Izikhungo zokuPhathwa kweZobuciko, ezokuThuthukiswa kwaMasiko, aMagugu, ezokuXhumana kwamazwe Omhlaba, Inhlangano kaZwelonke yoKusetshenziswa Kolimi kanye neziNqolobane ziKazwelonke. Izinto ezesemqoka ukulethwa kwezinto ezisiza umphakathi futhi zenziwe zihambisane nemizamo yokuphathwa kahle kwesabelo sezimali zezikhungo emkhakheni wobuciko kanye namasiko. Ngaphezu kwalokho, i-DACST ithuthukisa izinhlelo zezenzo ezihambisanayo zokuthuthukisa futhi ziqguqguzele ezokuvakasha ezicike emasikweni akuleli. Ezokuthuthukiswa kwaMakhono Abantu (Human Resources Development), ikakhulukazi ekuqeqeshweni kwezokungamelwa kwezobuciko kanye nasekuphathweni kwezikhungo ezihambisana nezamaciko, ziyaqhubeka ukuthola ukunakekelwa okuthe thuthu.
Ngenxa yokuthi izimboni zamasiko ziyingqikithi yamasu kaHulumeni kwezokuthuthuka, i-DACST izoke igxile kulomkhakha. Lokhu kusho ukuthuthukiswa kokubambisana phakathi komphakathi kanye nezimboni ezizimele, ngokukhandwa kohlaka lokuthuthukisa imikhandlu yokudayisela amanye amazwe, kuphinde futhi kulethelwe izimboni zomculo kanye nezamafilimu, izinto ezimbili ezithuthukisa ezomnotho ukuze kuzuze izimboni zamasiko.
Ukongiwa kanye nokuthuthukiswa kwezamagugu kunikeza inkundla yezamasiko emelele wonke umuntu waseNingizimu Afrika. Ukuthuthukiswa kwecebo likazwelonke ukuze kuvuselelwe iminyuziyemu ezindaweni zokuhlelwa, imibukiso ukwethulwa kwezinto ezisiza umphakathi kanye nezinhlelo zemfundo enye indawo ebhekiwe ngenxa yokuthi ingaba namandla yokuba nezinhlelo eziphapheme ekuvezweni kwesithombe mayelana nezamagugu aseNingizimu Afrika.
Ukuthuthukiswa kwamandla ezomnotho ezobuciko kanye nezamasiko, ngalokhoke kunciphisa ubuphofu.
Ukuthuthukisa amandla obuciko kwezokufundiswa kanye nokuqeqeshwa kanye nokuxhasa imicimbi ebanzi yezobuciko.
Ukwakha imboni engeke iphele yobuciko esamdlalo egxile ekutholakaleni kalula, yezinga eliphezulu, ehlukahlukene kanye nelinganisayo kuleyomiphakathi eyayingenawo amathuba, ukuze kuqguqguzeleke inqubekela phambili kanye nokugujwa kwawowonke amagugu asamdlalo aseNingizimu Afrika.
Ukudala amathuba kwezobuciko ikakhulukazi emiphakathini ebingenawo amathuba ngaphambili, ukulingana ngobulili, intsha kanye nabakhubazekile.
Ukuzama ukuqhakambisa izinto esiziqhenya ngazo kanye nokuvikela amalungelo ngokugcina izinqolobane kanye namagugu esikwazi ukuwabona siphinde siwalalele ukuze asetshenziswe ngabantu kanye noHulumeni waseNIngizimu Afrika ezingeni likazwelonke.
Ukuthuthukisa izinga eliphezulu, ukuzibophezela kanye noHulumeni ophethe ngokungenamfihlo ngokusebenzisa izindlela eziphezulu zokuphatha kanye nokugcina amabhuku.
Ukuthuthukiswa kwezilimi zonke kanye nokuthuthuka kolimi kanye nokuphathwa ngendlela kokuhlukana kwezilimi ngokusebenzisa umgomo wolimi kanye nezenzo zokuhlela.
Ukuqinisekisa ukuthuthuka ngokulinganayo kanye nokugcina, ukongiwa, ukuvikeleka, ukuthuthukisa kanye nokwenza waziwe umlando wethu sonke, izimpawu zikazwelonke kanye namagugu.
Ukuthuthukisa uhlaka lokusebenza olufanayo lwenzelwe amaBhodi ezikhungo zobuciko okusamdlalo.
Ukuqinisekisa ubukhona beNingizimu Afrika ezingeni lomhlaba lobuciko kanye namasiko, futhi kuphinde kunakekeklwe izivumelwano nezwe ngalinye kanye nezamazwe onke, kanye nokushinsthwana ngubuciko namasiko okuvela ezivumelwaneni.
I-Cultural Industries Growth Strategy (CIGS) yaqala ngonyaka ka-1997 ukuze iphenye futhi izame ukusebenzisa amandla emisebenzi yezandla, umculo, amafilimu kanye nomabonwakude (tv), kanye nezimboni zokwazisa ukuze zibambe iqhaza ekuthuthukeni komnotho waseNingizimu Afrika.
Ukuthuthukiswa kokubambisana phakathi komphakathi kanye nabazimele.
Ukuthuthukisa kwezindawo zokudayisela.
Izinhlelo eziqgamile zemisebenzi zezimboni ezine.
Ukusetshenziswa kwesiko njengethuluzi lokuvuselela impilo yesemadolobheni.
Ukusungulwa komkhandlu wezimboni zokubhala eziwuxhaxha.
Ukusungulwa kwesonto lonke lezomculo wakuleli.
Ukukhanda isisekelo sokuthuthukiswa kwemikhandlu yezokuhwebelana namanye amazwe ezimbonini ezithintana namasiko.
Ukuxhasa inhlangano kazwelonke ebhekene nokuthuthukiswa nemisebenzi yezandla.
Ukwenza ucwaningo oluhlanganisa ukushicilelwa kwencwajana yabantu abenza imisebenzi yezandla, ukwenza ucwaningo ekwakheni ubuhlalu obuyingilazi kanye nomthelela obekhona ngenxa yesonto lezomculo waseNingizimu Afrika.
Umnyango uye wanweba umbono we-CIGS ukuze kuhlanganise amaqhinga okubambisana ezweni lonke ukuze kukwazi ukusebenzisana neminyango ehlukene kaHulumeni njengalezizinhlelo ezilandelyo.
Ukuvuselelwa kwamadolobha ngezobuciko.
ukwaluleka kunomangabe isiphi isinyathelo esingathathwa ekuthuthukiseni imboni yomculo.
Ngonyaka ka-2000 I-DACST yabelwa imali okokuqala neyayiphuma ohlelweni lokuqedwa kobuphofu/ kwendlala ngumphathi sikhwama kazwelonke. Kunomqondo ohlumayo eNingizimu Africa kanye nakuwo wonke umhlaba, wokuthi amasiko angadlala indima ebucayi /ebalulekile entuthukweni ekwakheni amagugu ayohlala njalo, ayogqugquzela izimboni zamasiko noma ebheke iqhaza isiko elinalo ekuchazeni ubuthina futhi kusinikeze amandla.
Isiko linamadla okuthuthukisa izinto umphakathi oziqhayisayo ngazo futhi ithuthukise nokubambisana emphakathini waseNingizimu Afrika.
Isiko liyimboni ehlanzekile.
Ukwaka amathuba emisebenzi eyandisa imali futhi ayipheli.
Isiko linamadla okuthuthukisa imiphakathi enempilo.
Izihlelo eziqhakambisa ubuciko bendabuko obunhlobonhlobo.
Izinhlelo ezinikeza ukuqeqeshwa kwamabhizinisi kulabo abenza umsebenzi wamasiko.
Loluhlelo lwalubhekiswe eqophelweni eliphakeme / eliphezulu lokukhiqizwa kabusha komsebenzi wezandla wendabuko (Traditional Zulu Craft) njengokunitha, ukuqoshwa/ ukubazwa kokhuni, umsebenzi wensimbi, ukusentshenziswa komlilo, ukwenza obhasikidi, ukukwenza amahawu, ukubazwa / ukuqoshwa kwamathambo, kanye nokubunjwa kwezinkamba.
I-CSIR yaqokwa ukuba yenze ukukhiqizwa komsebenzi wezandla ube sezingeni lamabhizinisi futhi unikeze ingosi yokuthuthukisa umsebenzi wezandla emiphakathini.
Imishini yokuqopha esezingeni elephezulu yaxhunwya e-Playhouse ukuze igqugquzele abaculi basekhaya ukuba baqophele ekhaya kunokuba baye Egoli. Kanye nokunikeza abaculi abangadumile ithuba lokuqopha umculo wabo ukuze bathuthukise amakhono abo.
Kwahlelwa imibukiso kanye nemigidi yamasiko.
Kunobufakazi obuningi ukuthi amagugu kanye nokuthuthukiswa kweminyuziyemu kungabamba iqhaza ezinhlelweni zokuthuthuka komnotho, kungaba uhlelo lwezokuvakasha noma ukuvuselelwa kwezindawo ebesezithanda ukuwa futhi zishintsha.
Ababamba iqhaza bathola ukuqeqeshwa ngolwazi lwamabhizinisi kanye nokumaketha kwa- IMM. Equgcineni labo abaqeqeshwa bakhokhelwa ukuthi badlulisele abakufundile kwamanye amalunga omphakathi.
Ngo-December 2000 i-DACST yabelwa enye imali neyayizoyisebenzisa iminyaka emithathu ezinhlelweni ezithembisa ukuthi zingawakha amathuba emisebenzi futhi zinciphise indlala / ubuphofu.
Isigungu Sokuthunyelwa komsebenzi wezandla emazweni angaphandle.
efana nokuthuthukiswa komkhiqizo kanye nokuqinisekisa izinga lomkhhiqizo eliphezulu, ukuphathwa kwamabhizinisi, ukwandiswa kwezimakethe kanye nokudayisa.
I- DACST yaqoka iSigungu siKazwelonke semisebenzi yezandla ngenjongo yokuthuthukisa incwadi yolwazi ngemisebenzi yezandla engasetsshenziswa kalula kanye nencwadi enamakheli ezindawo ezinababazi. Ngalencwajana kuqondwe ukuba kuxazululwe izinkinga zokutholaka kwezinto kalula kanye nobunzima bokungatholakali kolwazi ngababazi.
Umbukiso wesikhombisa wamazwe ngamazwe wezobuciko kanye nemisebenzi yezandla e-Ouagadougou (SIAO 2000).
Indawo okwakukhangisa kuyo i-Ningizimu Afrika yazuza umklomelo wesibili yaba enhle kunanazozonke ezazimele amazwe. umbumbi wesitolo I-Potter esiseKapa wazuza umklomelo wesibili ohleni/ emkhakheni wezitsha ezibunjiweyo. Kanti ubhasikidi wesiZulu owenziwa umndeni wakwaNdwandwe kwaZulu Natali wazuza umhlomelo wokuqala emkhakheni wokwalukwa kwezimbenge embukiwseni oyisipesheli wamakhono.
Ngaphezu kwalokhu, uhulumeni wesifundazwe wakwazi ukuthola inkontileka nabadwebi bokuxhakaxhaka bezindlu ukuze kwakhiwe izakhiwo ezintsha zikahulumeni wesifundazwe saseMpumalanga. Abesimame abangamashimi ayisithupha baqeqeshwa emisibenzini wobuhlal, ukuthunga, ukuhlanganisa imibala kanye nokwenza umsebenzi ophezulu ekukhiqizeni izindwangu ezinemibala ngomlando wesefundazwe saseMpumalanga . Lendwangu manje izoshintsha ifane nesahkiwo sesishayamthetho sesifundazwe.
Umsebenzi wezandla kanye nobuchwepheshe. Lombungazwe wakwazi ukuqhakambisa leli futhi kwakhandeka isithombe esihle ngaleli emazweni omhlala.
I-Dacst yanikela ngemali ewu R500 000 ekusizeni ekuthuthukiseni amakhono kulabo abenza imisebenzi yezandla kanye nemigubho ehlukene egxile emasikweni. Abangamashumi amathathu abenza imisebenzi yezandla baqeqeshwa ekuphatheni amabhizinisi, amakhono kanye nasekuthuthukiseni imikhiqizo yabo, loluhlelo lokuqeqesha lwathatha izinsuku ezilishumi (10 days). Abezomdlalo weshashalazi bona baqeqeshwa azinsulu ezingamashumi amabili ekufundisweni ukuhlanganisa imisebenzi yabo ngokwenza amaqembuqembu.
Abenza imisebenzi yezandla bakhethwa ukuze baqeqeshwe futhi benzelwe nohlelo lokubathuthukisa olwathatha izinyanga eziwu-12. Okungqamile ngaloluhlelo kwaba ngomhlaka 6 kanye no 7 ku-April lapho okwaba khona ingqungquthela yabenza imisebenzi yezandla. Abathengi abaningi bempahla eyenziwe ngezandla nabadayisi babekhona. Abenzi bomsebenzi wezandla badayisa impahla yabo, bathola ama-order kanye nokunye. Lomhlangano kuzoba owaminyaka yonke uzobheka ikakhulukazi labo abakade beqeqeshwa.
NgoDecember 2000 uhulumeni wathola ukuthi ingxenye ethile yezimboni eziphathelene namasiko zibaluleke kakhulu ekukhuliseni umnotho kanye nasekudaleni amathuba emisebenzi, Izimboni zokubaza , ezamafilimu kanye nezomculo sezizothola ukunakekelwa.
Izinhlelo kanye namasu okuthuthukisa izimboni eziphathelene namasiko.
Isithombe esilethwe iViki Lomculo Waseningizimu Afrika sikhombise ngokusobala ukuthi liyindlela enempumelelo okungahlanganiswa ngayo bonke abanentshisekelo ukuba basebenze ngokubambisana ezinhlelweni zokuthuthukisa imboni yezomculo. I-DACST izoqhubeka nokukweseka / nokuxhasa I- South African Music Week inqobo -nje uma izohlanganisa lemboni ukuba isebenze inenhloso efanayo futhi yenyuse ukudayisa komculo waseNingizimu Afrika.
Umgomo wezokuxhumana kwamazwe omhlaba kwezamasiko.
i- INCP uhlelo longqongqoshe bezamasilko abavela kuwo wonke umhlaba. Ukwehlukana ngamasiko yikhona okubonakala kuyingqinamba enkulu ebhekene nokuthuthukiswa kwesiko kumazwe omhlaba kanye nasezingeni likazwelonke. INingizimu Afrika ibambe iqhaza eqenjini leziphathimandla elasungulelwa ukuba liqhubeke nokuthuthukiswa kwenqubomgomo yamazwe omhlaba ephathelene nokuhlukana kwamasiko. I-DACST iyona ezoba usokhaya womhlangano we-INCP ngo-September 2002.
Ezemfundo yobuciko kanye nokuqeqeshwa.
Abasebenzi kanye nabaqashi.
Abazoletha izidingo zophiko ukwengamela izinhlelo zokuthuthukisa uphiko.
Ukwenza izipahkamiso zalokho okumele kufundwe kanye nezinhlelo zokuthuthukiswa kwamakhono.
Ukwenza iziphakamiso nakwezinye izinto ezingakhulisa imizamo yentuthuko.
Ukwenza iziphakamiso nezinye izinhlelo zentuthuko ezingathathwa.
Ukwethula izikhalo kanye neziphakamiso.
Ukwenza izivumelwano kanye nelungelo lokushicilela.
Ukunikeza izeluleko kanye nokuqeqesha.
Ukwakha / ukuveza amathuba emisebenzi.
Ithemba lokuthi umkhiqizo uzodayiseka kanjani emazweni angaphandle ukuze kungene izimali zangaphandle.
Lokhu okulandelayo kwavela ophenyweni.
Ukunikezwa kwamandla ezomnotho.
Ukutholakala kolwazi jikelele.
Ezemfundo kanye nokuqeqeshwa.
Lokhu kukhomba ngokusobala ukuthi kunesidingo sokuba izakhiwo ezindala kumelwe zithuthukiswe ukuze zikwazi ukusetshenziswa yiwo wonke umuntu.
Inkulumo-mpikiswano ngesihloko Access-ability yamukelwa futhi yandisa nokuxhumana kubantu abangezwa ababeyithamele. Inkulumo mpikiswano yaveza ukuthi ukuze kuxhumaneke kahle kumphakathi okhubazekile kanye nalowo ongakhubazekile kumele kubekhona ukubhekelana ngezindlela ezahlukene: ukufinyeleleka kalula ezakhiweni, olwazini, nakuzozonke izinto ezibhekene nenhlalakahle yabakhubazekile.
Lelikhonsathi laba isicongo sokuveza amakhono abantu abahlukahlukene, abakhubazekile beqhamuka kuwowonke amasiko kanye nezifundazwe. I-Playhouse okwakubanjelwe kuyo umcimbi yakwazi ukubhekelaizidingo zalabo abahamba ngezihlalo.
Ezinhlelweni zayo zokuthuthukiswa kwenquboMgomo I-Subdirectorate yagxila ekuthuthukisweni kwezinhlelo ezihlanganisa amasiko ahlukene. Lezinhlelo zimbandakanya ukuqwashisa ngendlela abantu abaphila ngayo nevezwa izinto ezingamagugu kubo, izakhiwo zabo, kanye nemikhuba yabo. Isibonelo ubuchwepheshe kanye namagugu. Ukuthuthukiswa kwenqubomgomo kufaka ukuhlela ukusetshenziswa kohlelo kanye nokulawula. i.e ukuthuthukiswa kokuhlaziywa kwamasiko ngokuxhumana ukuxilonga kanye negalelo lohlelo.
Ngonyaka wezimali ka-2000/ 2001 kwaxhaswa izinhleloeziningi ngesamba esingu R650 000, ezindaweni ezibaluleke kakhulu njenge HIV/AIDS, ukudluliselwa kwamadla kwabesifazane, ukuqiniswa kwentsha ukuthuthukiswa kwamakhono abantu kanye nokunqandwa kobugebengu.
Ukwakhiwa kabusha nokuhuthukiswa kwezindlela zobuciko.
Amathuba emisebenzi kanye nomnotho.
Ukuqiniswa kwamandla okusebenzisana phakathi kwamabhisinisi nobuciko.
Ukusungula ukubambisana okuzodonsa isikhathi phakathi kwamabhisinisi nobuciko.
Ukwakha inkundla yababhali abangabafundi besifazane.
Ukuthola uvo lomhlaba ngendawo yabesifaszne ekubhaleni.
Ukubamba iqhaza osukwini lukazwelonke lwabesimame.
Ukushicilelwa kwezinkulumo ezithuliwe.
Ukucubungula iqhaza labesifazane basemaphandleni.
Ukubheka amathuba okwenzeka.
Ukusungula isizinda sokushicilela abesimame.
Ukuhlela kanye nokufaka izinhlelo ezizodonsa isikhathi ngoba ziyingxenye yesiko elingusingaye.
ukusebenzisa amathuba amasiko ekwengameleni kohlelo , ukuxhumana kanye nokudayiswa kwezinto.
Ukwethula komcimbi oyimpumelelo onombiko wokulwa nobugebengu.
Ukusebenzisa izindawo ezintsha ukuheha ababukeli abasha abaningi.
Ukwenza bonke abaneqhaza ukuthi balwemukele loluhlelo.
Ukuhlanganisa amazinga ehlukene ukkuze kuthuthukiswe iqhaza abanalo kwezobuciko.
Ukuhlela kanye nokufaka izinhlelo ezizodonsa isikhathi ngoba ziyingxenye yesiko elingusingaye ingqungquthela yamazwe omhlaba yengculazi imihlangano ehlukahlukene yokuvulwa kwemilomo imithandazo ebhaliwe emaphepheni kanye izizingqwembe zabadwebi bamalungelo esintu.
Abantu abaphila nengculazi.
Ukukhiqizwa kwemidlalo yeshashalazi.
Ukubheka igalelo lezomnotho ezobuciko ezinalo ekubhekeleni inhlalakahle.
Ukuqinisekisa ukuthi wonke amasiko athola indawo ayifanela emphakathini.
Ukusungula ukuxhumana nokwandisa ukusebenzisana.
Ukukhiqizwa kwemiqangala yangaphakathi ezweni.
Ukuveza izikinga zomphakathi ngokucula , ukudansa, izikondlo, ukuxoxwa kwezindaba kanye nokunandisa.
Ukubheka izingqinamba esikweni mayelana nokufakwa kohlelo nokuqhamuka nezindlela zokubona ukushayisana okungavela nezokwazi ukukulawula.
Uhlelo lokuqeqeshwa nokuphathwa kwababukisa ngamaciko.
Ukuthuthukiswa kwesu lokwandisa amakhono okuphathwa kwababukisa ngobuciko ngama-NGOs kanye nezizinda zobuciko kuzwelonke.
Ukulawula kanye nokuqinisekisa.
Ukulandelela kanye nokubhekela intuthuko engavela.
Ukuhlela kanye nokufaka izinhlelo ezizodonsa isikhathi ngoba ziyingxenye yesiko elingusingaye.
Ukuvula izimakethe zemikhiqizo emisha ezoba nomthelela emnothweni.
Ukubuyisela ubunjalo bomphakathi ngezinto ozenzayo.
ukuvuselelwa komphakathi kwezomnotho, imvelo, nenhlalo.
Ukuvuselela nokufukula ubunjalo bomphakathi ngokusebenzisa izinto ozenzayo njengethuluzi loguquko oluletha ukwelapheka nokuvuseleleka.
Ukusungula ukusebenzisa ubuciko njengonto ebalulekile ekubhekeleni izindaba zomphakathi.
Ukuhlonza futhi kwandiswe ukubambisana ekwandiseni izinhlelo kanye nezimpahla ezidingakalayo.
Ucwaningo ngomthelela wemidlalo yeshashalazi ekuxhumaniseni abasengozini ngokomqondo kanye nokuveza amakhono empilo.
Ukusungula indawo yentsha ebikade incintshwe amathuba ngesikhathi yakha namathuba okubheka abazibukela phansi kanye namandla angenanhloso.
Ukucubungula okungenziwa abakhombisa ngobuciko njenge-thuluzi elingavimbela izingane ebungozini bokuguqukela ebugebengwini.
Ukuthuthukiswa kobuciko kanye namasiko.
Ukucwaninga kanye nokushicilelwa.
Ukugqugquzela ukushintshisana ngamasiko.
Itshe lesikhumbuzo labesifazane.
Ngo-April 2000 uNgqongqoshe uNgubane wajuba ithimba longoti ukuba laluleke ngesu likazwelonke ngokuqoqwa, ngokulondolozwa, ngokuvikela, ngokuthuthukiswa kanye nangokugqugquzelwa komculo waseNingizimu Afrika. Lelithimba lathintana nezifundazwe kanye nabanye abanentsisekelo / abathintekayo.
UNgqongqoshe ungubane waleseka isu elalibekiwe. Okubalulekile okwavela kulezizincomo ukuba kubenohlelo lokucwaninga ngenhloso yokuthola nokuqoqa umculo weiNtu.
Ziyishumi nambili izilimi esisemthethweni ngokomthetho sisekelo waseNingizimu Afrika. Ingqikithi yosuku lwamagugu esizwe ngo-2000 yayithi "Celebrate Our Multilingualism" lomcimbi wabanjelwa enkundleni yebhola lombhoxo eSifundazweni saseNyakatho. Njengokuba ukuhlukahlukana kwezilimi kubonakala emasikweni ethu anhlobonhlobo, ngalolusuku kwenziwa izinhlelo ezazixube imidlalo ephathelene namasiko asendaweni kanye namaqembu amasiko ayevela kwezinye izifundazwe esebenzisa zonke izilimi zaseAfrika. Ikhomishana yezemidlalo kazwelonke yabonisa imidlalo emibili eyimsinsi yokuzimilela.: U-Marabaraba kanye ne-Dibeke.
Inqubekela phambili eya oguqukweni kumkhakha wamagugu, ngezinhlelo zokulinganisa noshintsho olubonakalayo ezakhiweni ezikhona, inesilinganiso. I-DACST ibe seyibamba Ingqungquthela kazwelonke yezamagugu (National Heritage Indaba) ngomhlaka 16 - 17 ku-March 2001 eyayigxile kulezizinto ezibalulekile kumkhakha wamagugu: abantu, izinto eziqoqiwe kanye nemibukiso, ukuxhumaniseka , ukusetshenziswa ngokuphelele kwemithombo ekhona kanye nokuheha izethameli. Izincomo zalengqungquthela njengamanje zenziwa uhlelo oluphelele lokuthuthukisa, nokuguqula umkhakha wezamagugu eminyakeni emithathu kuya kwemihlanu ezayo.
Lezikhungo zethula imibiko egcwele minyaka yonke; etholakala khona ezikhungweni futhi. I-DACST ixhasa lezizikhungungo unya nonyaka.
Ukuhlanganisa kanye nokubeka imigomo yokwakha ikomidi lokuqanjwa kwamagama kwisifundazwe ngasinye.
Ukwamukela, ukuphenya kanye nokwenza izincomo ngokuqanjwa kwamagama amasha nangezinguquko emagameni akhona okulethwe ama- PGNC kanye namanye amaqembu ukuze agunyazwe nguNgqongqoshe.
Ukuqoqa nokushicilelwe uhla olosemthethweni lwamagama agunyaziwe.
Emhlanganweni ngamunye umkhandlu ucwaninga amagama alethwe kuwo ukuze agunyazwe, elethwa iposi, ohulumeni basekhaya , abathuthukisi bezindawo kanye nabanye abanentshisekelo. Angu -142 amagama asegunyazwe nguNgqongqoshe futhi aseshicilelwe kosomqulu bakahulumeni elandelayo.
Isigungu sesiqalise uhlelo lokubuyekeza amagama ayengalethwanga ngaphambilini ukuzogunyazwa. Amagama atholakala evusa uhlevane futhi enokucwasa ngokobuhlanga adluliselwe kubantu abaqondene nasemiphakathini ukuthola uvo lwabo nokubheka angangena ezikhundleni zawo.
Izinkomba zemisebenzi edluliselwa kubantu.
Ingqungquthela yokugqamisa iqhaza elabanjwa abantu abamyama empini.
Ukubekwa kwamasu okuvikela , okuqhakambisa kanye nokuthuthukiswa komculo wasekhaya.
ukuqokwa kwethimba elinegunya lokwakha isu likazwelonke.
Kwabakhona i-Nationl Heritage Indaba eyayigqugquzela izindaba zoguquko ukulinganisa kanye nokulungisa.
Ukugunyazwa nokushicilelwa kusomquluu kahulumeni amagama angu 142.
Izinkambo ezimbili ezithathiweyo ukuqiniseka ukuthi I- ASGNP iyahambisana nokuphambili okwenziwa kumazwe omhlaba.
Emzanyweni yokudayisa ubuciko namasiko aseNingizimu Afrika emazweni aphesheya umnyango walekelela amanxusa aseNingizimu Afrika kwamanye amazwe ukugubha usuku lwenkululeko.
Venezuela: Abenzi bezithombe ezenziwe odongeni, uMnumzane Maqashela kanye noNkosazane Florence Nzimande, babenywa ukuba baqophe isithombe esifanekisa / esilandisa ngomlando wezithombe ezenziwe odongeni kanye nokuthi zisetshenziswa kanjaniekuvezeni ububi bobandlululo eNingizimu Afrika.
Umthwalo wokuqala woMnyango ukufaka futhi uhlanganise imikhakha eminingi NGOs, izizinda zokucwaninga kanye nemiMnyango yezifundazwe yamaCiko kanye namaSiko kulemigubho.
Lelithimba leziphathimandla lasungulelwa ukuba liqinisekise ukuthi uguquko lwenzeka ngendlela efanele, nangokomgudu wezinhloso zikaHulumeni, nokuthi futhi liqinisekise ukuthi izizinda zobuciko zohlala zinomthwalo wokubheka ngendlela izimali zomphakathi. Izizinda zisungulwe wuMnyango ukuba zibe izithunywa zokuletha izinguquko, intuthuko kanye nokuthuthukisa ubuciko. Seziphinde futhi zengezelwa umthwalo wokuba zabe izimali zikaHulumeni kwezobuciko, ukudayisa izwe emazweni omhlaba kanye nokudala ukutholakala kwamathuba kwezobuciko kwayo yonke imiphakathi yaseNingizimu Afrika.
Uhlaka lukazwelonke lwezokuboniswa kwamaciko asamdlalo.
Ingqikithi yomgomo wobuciko ukuqinisekisa ukuthi izinguquko eziyisibopho/ eziphoqayo ziyafezeka futhi zihlala zikhona njalo. Okwamanje uMnyango uthintana nababonke abathintekayo ukuqinisekisa ukuthi imibono iyatholakala ukuze kuphothulwe inqubo mgomo.
Isigungu Sikazwelonke saMaciko (National Arts Council) yenze indlela entsha yokuxhasa ngezimali neyibeka ohleni lokuxhasa imisebenzi kazwelonke enohlonze. AmaWorkshop ayechaza futhi ecacisa ngalendlela enziwa kuzozonke izifundazwe eziyisishiyagalolunye.
Ezinye izingcezu zokuxhumamanisa komthethosisekelo zisebenza ndawonye nomthetho wokudweba/ wokufanekisa kanye nokuchaza ngomgudu wezinqolobane zomphakathi zezwe . Ngonyaka ka 2000 kwamenyezelwa umthetho omaqondana nofakwa kwezimali okusemthethweni, inqolobane kazwelonke kanye nokubusa ngentando yabantu evulelekile.
Izindawo zokubeka kanye namasenta okuqopha / okushicilela.
Ukudlulisela kwemininingwane yomphakathi.
Ngezizathu ezibikwe ngenhla izinqolobane zomlando zihlangabezana nobunzima ekuphatheni ngokukhalima ukudluliselwa kwemininingwane yomphakathi okuhlelekileyo. Ngezizathu esizithinte ngenhla.
Ukudluliselwa okuningi kuze kwahlehliswa ngenxa yenkinga yendawo.
UMthetho waseNingizimu Afrika wezinqolobane ufuna ukuthii zinqolobane zigcizelele inzuzo ekuqoqeni izinto okungezona ezompakathi omphakathi ngoba lokhu kuyogcwalisa izikhala ekubambeni kwabo imininingwane yomphakathi. izinqolobane seziseqalise izinhlelo ezinhlobonhlobo zomlando oxoxwayo, ukuqinisekisa ukuthi ingxoxo njengesiko lemvelo kanye nomtapo wamagugu, ingalahleki. ngo-2000 uhlelo lukazwelonke lomlando oxoxwayo (National Oral History) luholwa uMnyango futhi luxhunyaniswa izinqolobane lwasungulwa. Lokhu kwakungukupheleliswa kohlelo lokuqala lomlando oxoxwayo nolwabikwa ngo-1999.
Kusenezithiyo ezikhona ekutholakaleni kwemininingwane, neyadalwa ngokomlando wubandlululo. Ngakhoke umthetho uphoqa izinqolobane ukuba zithole izindlela zokuxazulula lenkinga ngokugcizelela amalinge alungisayo nahlose ekutheni afinyelele kumalunga omphakathi anamathuba amancane. Zonke izinqolobane / izindawo zokugcina imininingwane ezakha izinqolobane zangena ezinhlelweni zokwandisa ulwazi eziningi ngonyaka ka-2000. lezinhlelo zazifaka amahora engeziwe ukulungiselela abantu abasebenzayo, ukuvakashela amaqembu, imibukiso, izifundo ezikhungweni zemfundo ephakeme, ukwethula amapepha (Conference Papers) ama-workshops.
Izinqolobane zenza izinsiza ezisiza ekwethuleni abafundi basezikoleni ezinqolobaneni zesizwe. Ngonyaka ka-2000 Isinsiza zokufundisa zanikwa isivivinyo ezikoleni ezahlukene ezifundazweni ezimbili. Okwamanje loluhlelo lwenziwa ngokubambisana noMnyango weZemfundo. Kucatshangwa ukuthi lomgodla izoqaliswa ekupheleni konyaka ka-2001.
Umthetho ufuna ukuba izinqolobane zigcine amaregista kazwelonke. Ngo- 2000 kwaphethwa izaluleko eziyisishiyagalombili, kwi-rejista kazwelonke, amatshe aqoshiwe amane , kanye nohla lwezincwadi eziyisishiyagalolunye . Lokhukukhiswa kwezincwadi kwenza ngcono umsebenzi wokuqhathanisa kanye nokotholakala kwemininingwane.
Izinkinga ezatholakala ekuqaliseni igunya elisemthethweni lokubuyiselwa kwezinqolobane zolwazi olungumlando yizona zingqinamba ezinkulu/ ezibalulekile. IziNqolobane zikazwelonke zintula amandla okusebenzisa ukuphathwa kwemininingwane aemazingeni esifundazwe kanye nasemakhaya. Ngakhoke Ukwakhiwa/ ukunikezwa kwamandla, kolwazi ezifundazweni kubalulekile.
Ukuqeqesha abasebenzi abaqhamuka ezinqolobaneni zaseMpumalanga kanye nasezifundazwei eziseNingizimu Afrika, isibonelo ezisuka Ebotswana.
Umsebenzi wokuqala: ukusatshalaliswa kwemisebenzi yokuphathwa kwemininingwane / yamarekhodi ukuze kuxhaswe ukusebenza kwekhomishana yamaqiniso nokubuyisana.
Ubunyoninco bokwakha izimpawu nobuhlukile baseNingizimu kuhlanganisa / izimpawu eziningi ezithaththwe emasikweni ahlukahlukene omphakathi, sekuze kwaba uphawu emazweni omhlaba entuthukweni yokwakha izimpawu.
Ngo-2000 lengosi yaba nempendulo ohideni lwemibuzo mayelana nefulegi kanye nezinto ezithinta ukuhlangana kwezizukulwane ngaphakathi eNingizimu Africa kanye naPhesheya.
Ukuxhumana namazwe omhlaba.
Ukuxhumana namanye amazwe kuhlale kukhona mayelana nezimpawu , ifulegi kanye nezinye izikhulu emhlabeni ezibhekene nezimpawu. Ngakho ukunikezwa kwezeluleko ezimpawini nokuhambisana nakho ezinhlanganweni eziphesheya kuwumsebenzi walengosi. Umsizi womgcini wezwe wathamela umhlangano womhlaba kwelase-France, yilapha ethula khona iphepha mayelana nohlelo olusha lwezifundazwe kanye nezwe lonke kweze- Coat of Arm.
Ngombiko wonyaka usozimpawu wezwe wathatha umhlalaphansi, kodwa wacelwa ukuba aqhubeke kulelozinga ngasese kuze kuqokwe owayezomlandela.
Umgomo wolimi kanye nohlelo lweNingizimuAfrika kanye nomthetho sivivinywa wezilimi zaseNingizimu Afrika.
Inhloso yenqubomgomo yolimi kanye nohlaka lweNingizimu Afrika ukulekelela ukuhlomisa umuntu ngamunye nezwelonke, ngokuthi ithuthukise ukusetshenziswa kwazozonke izilimi ezisemthethweni, nokuqiniseka ukuthi abantu baseNingizimu Afrika banenkululeko yokusebenzisa ulimi abazikhethele lona.
Ungqongqoshe waketha abeluleki ukuba balungise uhleka lwenqubomgomo yolimi kanye nohlelo lweNingizimu Afrika olwethulwa , kanyekanye nomthethosivivinywa, kubobonke abathintekayo emhlanganweni owabizwa ngokuthi I-Second Language Indaba owawuseThekwini ngo- March 2000. Emva kokufakwa / kokungeniswa kwemibono yabo iNqubo mgomo yezilimi kanye nohlaka lwaseNingizimu Afrika (Language Policy) lwethulwa kwi -Khabhinethi yophiko lwezenhlalakahle ngo-13 September 2000. Ikomidi lenza iziphakamiso zokuba kuqhutshwe izingxoxo ezintweni ezazilethiwe kanye, beqikelele ubumqoka bezwe kanye nomthelela obanzi ezimalini.
Emva kwaleziziphakamiso kwenziwa ukuhlola okunohlonze/ okugcwele eminyangweni kahulumeni kazwelonke kanye nasezifundazweni ukuze kubonakale isimo sezakhiwo/ sezingqalasizinda zolimi ezikhona.
Isilinganiso sezindleko zenqubo ehlongoziwe/ ephakanyisiwe senziwe ngokuhlanganyela noMgcini zimali kazwelonke (National Treasury). Ibhuku elibukeziwe lizokwethulwa kwi-Khabhinethi ngo- September 2001.
Ekuvumelaneni nenqubomgomo yolimi kanye nohlaka / nesu / labasebenza ngezilimi zaseNingizimu Afrika kwalungiswa umthetho-sivivinywa ngokuhlanganyela yezilimi zomdabu/ zemvelo/ zesintu zaseNingizimu Afrika (PANSALB) futhi kwabanenkulumo mpikiswano kwi- Indaba yezilimi yesibili ngo-March 2000. Inxosongqangi yomthetho sivivnywa - ohlongoziwe ukusungula isigungu esizo hambisa ngomthetho iprofeshini ngokuthi yengamele/ iphathe ukukethwa kanye nokubhaliswa kwabasebenza ngolimi njengabalobi, abahleli, otolika kanye nabahleli mamagama asetshenziswa ezindaweni ezithile.
Ukuqwashiswa kwabantu ngokubaluleka kwezilimi.
Ungqongqoshe ngokuhlanganela nongoti bezilimi.bajuba/ baqalisa uhlelo lokuthuthukisa ababheka ukuthi amagama abhaleke ngokuyikho yini kwizilimi zesintu eziyishumi.
I-Subdiractorate yajuba ukuhlolwa okwakuqhekeza umhlabathi kuqoqwa ulwazi kuzo zonke izilimi ezisemthethweni njenge-Khoe, San kanye nezilimi ze-Nama zaseNingizimu Afrika, kwenzelwa Umbiko Wamazwe Wezilimi (UNESCO) nozoshicilelwa ngo-2001. Inhloso yombiko we- UNESCO World Languages ukuchacisa ukuhlukahlukana ngokwezilimi kwamazwe kanye nokusungula kokwengamela / kokuphathwa kwamagugu ezilimi zomhlaba okufaneleyo. Ukuhlola nokubhekana neninto ezibanzi nezinhlobonhlobo eziphathelene nezilimi eziseshenziswa eNingizimu Afrika, njengolwazi lwejiyogilafu, izingxubevange kanye nezinombolo zabakhuluma ulimi.ngalunye, Ukusetshenziswa emnothweni yimiphakathi kanye nesiko lokufunda. Lolulwazi selufakiwe kwi-Database ephathelene nezilimi zaseNingizimu Afrika.
Lengosi encane yagcina futhi yabuye yaphucula I-Database ecomprehensive ezintweni eziphathelene nezilimi eNingizimu Afrika. I-Database ifaka uhla lwezilimi kanye nomthetho ophathelene nezilimi eNingizimu Afrika, ukuhumusha, kanye nemisebenzi yokutolika/ bureaux, abasebenza ngezilimi abazimele, izizinda zokuqeqesha abahumushi, amaqembu anentshisekelo yezilimi, bonke abathintekayo kanye namakomidi ezilimi.
Inhloso ngqangi ye-Subdiractorate ukuxhumanisa ukukhishwa /ukukhiqizwa kwamatemu kanye ukunakekela usizo oluvela ngaphandle, ukwakha ubuhlobo nabazimbandakanyayo kanye nabathintekayo kanye nokusabalalisa uhla lwamatemu kwabawasebenzisayo, kubathengi kanye nakumacollaborators.
Umqondo ophambili wengosi encane ukushicilela kanye nokuthuthukisa kwamagama / kwamatemu ezindaweni ezithile zokufundwa kweZibalo., iSayensi uBuchwephesha ukuze zisebenze njegezinsiza kufundisa kwezemfundo, lapho abafundi bakha unqondo kanye nezenzo zothisha zokuletha ulwazi kubafundi kungathola ukusizakala.
Isichazamazwi esakha izilimi ezahlukene.
Ukuqaphela kunikwezwa ama-Subfields ezokuphepha kwemboni, ukulunyiswa kwendawo yezakhiwo kanye nokuphathwa, ukwakha imithetho kanye nokunakekelwa kwabasebenzi, ukwakhiwa kwamatshe emvelo, ochwepheshe akubonakala luyo.
Izinguquko emisebenzini yomphakathi emkhakheni yezokuphathwa komphakathi (Human Resource Management) kukhiqiza ometemu amaningi amasha. Le-Databose iqukethe amatemu angaphezu kwezinkulungwane ezimbili anolwazi olucebitshisiwe njengo kuphethwe umqodo noma ingqikithi yenkulumo, izincazelo, kanye nezibonelo zemisho. Izilinganiso zezinye izilimi nazo zengeziwe kwenzelwa amarekhodi amanye amatemu.
I-Data yamagama abakhuluma izilimi ezimbili seyiphothulwe izingxenye ezengeziwe eziyisingeniso sezichazamazwi nezenze into ephambili yesichazamazwi seziphothuliwe. Imizamo yokunikeza abasebenzi I-electronic access kulwazi olukukwi-Database isacutshungulwa.
i-Data yamatemu ezilimi ezimbili seyiphothuliwe. Nezingxenye ezengeziwe nezenza iizingxenye eziyisingeniso sezichazamazwi nazo seziphothuliwe. Okwamanje kusacutshungulwa imizamo yokunikeza umphakathi indlela yokuthola lolulwazi olulukwi-Data base ngendlela e- Electronic.
i-Workshop ngokuphepha engwaqeni lapho imnyango wezokuphepha owabamba khona iqhaza. Izikhulu ezingongothi ziqhamuka kwiminyango yezokulawulwa kwezimoto ngohulumeni basekhaya babamba iqhaza ekunikeni izincazelo zezimpawu zemingwaqo kanye nemiqondo yezokuphepha engwaqeni.
I-Workshop ephathelene namatemu asetshenziswa ephalamende.
Otolika / abahumushi ababephuma eHovisi I-Hansard kanye nasemahovisi olimi ezifunda athola / anikwa ithuba lokuxoxisana nongoti bezihloko ezithile ngomqondo okuyiwonawona wamatemu kanye nokuthatha izinqumo ngalawo anomqondo ovumelanayo futhi avumelekile.
Inxoso yoMqondisi omcane ukunikeza imisebenzi yokuhumusha kanye nokuhlela ezilimini eziyisishiyagalolunye ezisemthethweni kanye nezilimi zangaphandle eminyangweni kahulumeni kuzwelonke.
Njengakuqala ingxenye yagxila kumabhuku/ ezinhlangothi ezibanzi zezihloko, kusukela emithethweni ekhishwayo kuya ezincwajaneni ezinikeza ulwazi /. Lokhu kusubalala kukhonjiswe yizibonekeliso ezilandelayo zemisebenzi eyenziwe kulonyaka.
Umthetho sivivinywa kazwelonke wabaqeqeshelwe eze-Sayensi.
Umthetho sivivinywa kazwelonke wokuchitshiyelwa kwemithetho yamahlathi kanye nemmihlaba kuzwelonke.
Ukulungisa umthetho wokusokwa eMpumalanga Kapa.
Ukulungisa komthetho wokufakwa kwezinto ezinobungozi obukhulu.
Incwadi yokuxoxisana nabaholi bendabuko kanye nezikhungo.
Isu likazwelonke lamafilimu, amaVideo, kanye nezinqolobane zemisindo.
Incwadi yokubusa/ yokuphetha nokuqhutshwa nokubambisana kwezeSayensi kanye noBuchwepheshe.
Itebula 2: Inombolo yamakhasi eyahungushwa kanye neyahlelwa ngaphakathi kanye nengxenye eyahunyushwa ngesingisi/ nesibhunu.
Uphiko lwezilimi zangaphandle lwathola imibiko izikhashana esiningana izincwadi zokubheka, ukuxhumana okwejwayelekile, izivumelwano ezimbaxambili, ukulawula. Ukushaya lomthetho, ama (Artiches) imibuzo, amarekhodi noma imininingwane yokuqhubeka enkantolo kanye nokubeyeliswa komuntu ezweni ezekulo icala, amaphoyisa omhlaba. Ucedo lwamajaji/ lokuhlulela. Inombolo enkulu yezivumelwano ezithulwa iyinkomba yokudlondlobala / yokukhula kweningizimu Afrika ebudlelwaneni namazwe omhlaba. Izivumelwano ezimbaxambili zatholwa nasemikhakheni yezentela, ezindabeni zezempilo, yezokwandisa emoyeni, ezindabeni zamaphoyisa, ezokuhwebelana / ezohwebo kanye futhi nezilwane kanye nezitshalo /nezihlahla ezilimini ezinjenge Lithanian, Spenish, French, Chinese, Arabic kanye neForsi.
Uphiko kweSayensi kanye nobuciko nobuChwephesha lulwela ukufaka / ukuqalisa izindlela zokuqala ezizobeka ukuthi isayensi kanye nobuchwephesha kusebenza ngendlela ezodala umehluko ekukhuleni nasekuthuthukiseni ngendlela eqhubekayo izindawo ezibalulekile kubantu baseNingizimu Afrika.
Lokhu kufaka ukungenelela okujongiswe, ekuxhumaneni kanye nasekusebenzeni njengesibhebhethekiso (Catalyst) soshintsho ngezindlela ezimbili : ngokomkhiqizo womnotho, ukuwenza ukwazi ukuncintisane ezimweni ezivumelena namaluingelo abantu, kanjalo nangokubhekelwa igebe elikhulu lentuthuko ekhona phakathi kwezingxenye ezimpofu zomphakathi wethu. Inhloso yokubona lombono igxile entuthukisweni kanye nasekusekweni kwamasu okusungulwa kwesayensi, ubunjiniyela kanye nesiqonqo sobuchwephesha besintu, ukubuswa kwezwe ngabantu kanye nomphakathi, ukuthuthukiswa komphakathi onolwazi kanye nokuqinesekisa inqubekela phambili ezinhlelweni eziphathelene nokuthuthukiswa kwezemvelo.
Kungenxa yalokhu kuhlehlela emuva okwadala ukuthi ngo-November 2000 uphiko luhlale lubuyekeze igalelo lokwenza (performance) kanye nesu elingumbono wabaQondisi ngabanye abakhona ngaphakathi kophiko ukuze kuhlangatshezwane nalezizinhloso ezichazwe ngezansi. Indima okucatshangwa ukuba idlalw yibo bonke abasebenzi abasebenzi bophiko yahlolwa ngeso elibukhali, ikakhulukazi ekutholeni ukuthi ibithathwa "njengomgibelo noma umshayeli" ngokwe NSI. Kwaba umsebenzi owafanelwa isikhathi owenziwa ngaso. Lomsebenzi wasiza ekutholeni isiqiniseko sokuthi lingakanani igalelo lomsebenzi owenzekayo, izindawo lapho abaQondisi bengenza kona ngcono kanjalo nasekutholeni izikhala lapho kudingeka khona izikhundla ezintsha ezihlukahlukene ukuze zihlangabezane nemithwalo ekhulayo yomnyango ngokwe-Agenda ebanzi yentuthuko kazwelonke.
Ukugqugquzela ukuqwashiswa komphakathi, ukuncoma / ukuhlola ngeso elijulile. Kanye nokuqonda i-SET ngemisebenzi ehlelekile, (Systemetic) enokuzwana ehlobeneyo, futhi ehlelwe noma edidiyelwe kahle.
Ubuqinisa ubungako kanye nesimo sokushiwo uphiko oluzimele ngaphakathi kwi-NSL.
Ukukhuphula izinga kanye nokuqinisa izinga lokuhlanganyela phakathi komphakathi obanzi wezokucwaninga.
Ukwenza ngcono izinga kanye nokujula kolwazi lwe-statistics lwe-SET ukuze kusekelwe/ kuxhashwe intuthuko kanye nokuthatha izinqumo ngezindlela zokonga kanjalo nokwenza ngcono izinga lezinhlelo/ lemisebenzi ye-SET ngokukhiphisana nokubekwa emuva ngamazwe omhlaba.
ukungqungquzela ukutholakala kanye nokusetshenziswa kolwazi njengesizinda/ njengomthombo wamasu.
Ukuthuthukisa ulwazi lokufunda nokubhalwa ukuze kugqugquzeleke ukufundwa kwe-Sayensi.
Ukuqalisa izinhlelo zokubekwa kwezinto zokusebenza zesigungu sesayensi.
Imisebenzi eyayihlelelwe ukunyusa izinga lenkulumo mpikiswano ngaphansi kokukalwa kwe-Sayensi, ubunginiyela.
Isikhuwama se-Innovation Fund sibekelwe ukuba sinikeze umhlahlandlela wamasu ohlelweni futhi kuyabonakala / kucatshangwa ukuthi ukuphathwa kuzodluliselwa eqenjini elinjenge NRF yona enengqalazinda eyiyo/ efanele yophiko lokunikeza izimali. Eminye imisebenzi ehlelelwe iminyaka emithathu yilena.
ukusetshenziswa kobuchwepheshe be-Probiotic ukwenza ngcono ukudla okukhona kwezingane ukuvikela (I-diarhoea) uhudo oluyimbangela ephambili ekufeni kwezingane ezineminyaka engaphansi kweyisihlanu eningizimu Afrika.
Umuthi wokunciphisa umdlavunza wesifo ovame kwabesifazane bemiphakathi ekade incintshwe amathuba.
Biotechnology- isomiso kanye nezifo ezinenkani ezitshalweni.
ukusebenzisa uhlaza lwethu lwemvelo ukwenza izidakamizwa ezinamandla ukubhekela izinkinga eziningi ezingalapheki kalula.
kunezindlela zamachemikheli ekuzikeleni izinambuzane ukhula kanye nezifo ezitshalweni.
Ukusungulwa kobuchwepheshe ukuze kuthuthukiswe imboni yasekhaya yensimbi-i-Titanium. Ukuzuzisa enye yezingcebo yendalo enohlonze olukhulu lwezwe.
Uhlelo lokubekwa kwamathuluzi.
Ocwaningeni \ ekuhlolweni ngalokho -ke iqinisekise ukuthi I-DATA ilingiselelwe ngokusezingeni eliphakeme yini yizinhlangano.
Ukuthuthukisa indlela yokuqoqwa kwedata ehlelekile nedidiyelwe kuzona zonke izingxenye zikahulumeni ezihlobeneyo.
Ukuzindla ngokuthuthukiswa kocwaningo lwezinto eziqanjwe kabusha esifundeni.
kunesidingo socwaningo oluqhubekayo ekuchazeni izinto eziqanjiwe noma ezisunguliwe ngenxa okuthi ezinye izinto ezisunguliwe zinencazelo ejulile komqondo ngasohlangothini lwentuthuko yezomnotho.
Isidingo sokuqhubeka kwezikhungo ukuqinisekisa izinga eliphezulu le-data yokuhlola.
Isidingo socwaningo oluxhaswe kangcono futhi oluhlelwe ukuba lwandise inkokhelo engcono.
Izimboni zokukhiqiza zase niNgizimu Afrka, zophiko lokusebenza (ezokuxhumana, ezezimali, izimboni ezobukungiswa njalonjalo) kanye nolwazi lwemboni (ezemfundo ephakeme , izikhungo zocwango njalonjalo)ziqhubeka zizithola ukuthi zisebenza ngaphakathi kwemvelo enobuchwepheshe esheshayo futhi enokuncintisana olukhulu.
Umsebenzi walengosi ukuhola umphakathi we-Sayensi, uBunjiniyela kanye noBuchwepheshe (SET), owangasese kanye nowomphakathi, iwuse ezindaweni zobuchwepheshe ezisafufusayo nezingumyombo wobuchwepheshe bekusasa.
Ukuvezwa kwemingenelelo yokudlulisela ubuchwephesha obuyikho ukwenyusa isivinini sentuthuko yezemnotho, ukukhula kanye nezinga eliphezulu lempilo eyenziwe emiphakathi yasemakhaya.
amabalazwe omgwaqo obuchwepheshe.
Yize ucwaningo lwe- National Research kanye ne-Technology Foresight (URTF) lwalozothatha iminyaka eyishumi nanhlanu kuya emashumini amabili, futhi lwethula inqwaba yobuchwepheshe obuthembisa ukuthi kungaba nomthelela omuhle ezidingweni zomnotho kwezenhlalakahle yezwe lethu, kwaba nesidingo sokugxila esikhathini esifushane, kanye nokuthuthukisa amabalazwe omgwaqo okumele alandelwe ukuze kubonakale masinshane umthelela wobuchwepheshe ongabamuhle.
Lezizindawo ezintathu zakhethelwa amabalazwe emigwaqo, ulwazi kanye nobuchwepheshe bezokuxhumana : Information & Communication Technologies (ITC) izimpahla eziphambili (Advanced Materials), i-BioTechnology kanye ne- Bionformatics. Lezizindawo zakhethwa ngenxa yokubaluleka kwentuthuko yobuchwepheshe kulezizindawo kanye nangenxa yomthelela omkhulu kakhulu ezinawo obanzi nakokunye ubuchwepheshe obafakwa ocwaningeni lwe-ForeSight. Inhloso ukuqula, kuzona zontathu izingxenye ukuxhumana phakathi kwezizinda zobuchwepheshe ezidinga ukuthuthukiswa, kanye nokubhekela izimakethe zakusasa amathula. Ubuchwepheshe bebalazwe lomgwaqo kuqondwa ngalezizizathu , buyithuluzi elilungiselela futhi lifune ukuthola , likhethe futhi lithuthukise obunye ubuchwepheshengokusebenzisa izinjini zoubuchwepheshe kanye nabazisebenzisayo, kufaka nezimboni izazi kanye nohulumeni, abadonsa izimali zabo ukuhola intuthuko ezindaweni okuvunyelwane ngazo. Imiphumela elindekile ekwenzeni ibalazwe lemigqwaqo ngobuchwepheshe kufaka amasu okucwaninga kazwelonke, ukuthuthukiswa kwamakhono abantu okubukeziwe kwe-SET kanye namasu ezingqalasizinda zokonga ze- SET. Ikomidi elizobheka lomsebenzi selisunguliwe futhi sekuvunyelwene ngendlela engasetshenziswa ukuze kufezwe izinhloso. Ukuqhubeka komsebenzi kuzolandela ngesikhathi esizayo sokwethulwa umbiko.
Iqembu eliholwa I-Mintek laqokelwa ukusungula isikhungo sokubonisa ngezobuchwepheshe. Lesisikhungo sizobhekela izimayini ezincane: kanye neminye imikhakha ethuthukisa zona. Inhloso ngqangi wukukhombisa / ukubonisa futhi igqugquzele ukusetshenziswa koubuchwepheshe okusha nokufanelekile uma kumbiwa ngaphakathi kwalengxenye.
Kunezifanekiso eziningi zokudluliswa / nokusatshalaliswa kobuchwepheshe ezeseka umphakathi we-SMME, zigxile ekukhonjisweni kanye nasekuqeqeshelweni imikhakha emisha yobuchwepheshe kubekugxilwe kakhulu ekulawulweni kanye nasekudayisweni kahle kwamabhizinisi.
Nokwesekwa kokuhlolwa kobuchwepheshe.
Ukuxhumana nezikhungo ezifundisa ngobuchwepheshe njengama Nyuvesi namaTechnikon.
Ukulwa nobubha, ukuqiniswa kwengqalasisinda kanye nengqunquthela yemisebenzi.
Loluhlelo lwakhelwe ukuthuthukisa imithombo yemikhakha yezolimo, yingakho izinhlelo eziningi zibhekene nemikhiqizo evela ezilwaneni ezitshalweni kanye nasekudleni okukhiqizwa ngaphakathi ezweni. Imikhiqizo ezovezwa yilezinhlelo kulindeleke ukuba ibe eyohlonze oluphezulu futhi seyabelwe izimakethe engadayiseka kuzo kalula. Zonke lezizinhlelo zibheka umkhiqizo ngendlela edidiyela yonke into kusukela ekuqaleni kuze kube sekudayisweni komkhiqizo. Ngaphezu kwalokho izinhlaka zaloluhlelo zakhiwe ngendlela yokuthi zingambi eqolo futhi zilethe inzuzo.
Loluhlelo lomsebenzi lubhekene nokusetshenziswa nokuthuthukisa ubuchwepheshe ukuze kushintshwe izinto ezikhona zokuzalana kwenziwe umshini wephepha, okusuka lapho kushintshwe kube imikhiqizo yephepha eyahlukahlukene (the Biological resourses Depend on the Region). Loluhlelo luhlanganisa nokuqeqeshwa kwabantu abangasebenzi abaphuma emphakathini eqokiwe ukuze bakwazi ukusebenzisa lobubuchwepheshe kanye nokwakhiwa kwezindawo zokukhiqiza (njengezimboni zemisebenzi yezandla) luphinde luhlomise abantu abafanayo ngamakhono okusebenzisa ulwazi abalutholile lobuchwepheshe ekuthuthukiseni uhwebo lwabo.
Inhloso yalomqondisi ukweseka izinhloso kanye nezidingo zokuqala zikazwelonke ngokuzimbandakanya ezinhlelweni kanye nasezingxoxweni ezahlukahlukene emkhakheni ye-Sayensi nezobuchwepheshe. (S&T).
ukunxenxa ukwesekwa ngamazwe omhlaba ekuthuthukisweni kwamakhono kwezeSayensi nobuChwepheshe kanye neminye imizamo kazwelonke ye-Sayensi kanye nobuChwephshe.
Ukuqhathaniswa kwezinga eliphezulu oocwaningo kanye nentuthuko kuzwelonke.
Ukwenza umkhakha weSayensi kanye nobuchwepheshe baseningiZimu afrika ube sezingeni lamazwe omhlaba.
ukusungulwa kohlaka lukazwelonke obudlelwane obuthe xaxa namazwe omhlaba lwezeSayensi kanye nobuchwepheshe.
Okwamanje iNgosi yezokuphatha isalungisa / isacubungula okumele kwenziwe ohulumeni bezifundazwe kwi-R&D kazwelonke kanye nokuthi kumele ahlanganyele kangakanani emazweni omhlaba.
Izivumelwano ezintsha zamazwe omhlaba.
Ukuthutukisa ukuxhumana kanye nokubambisana kumazwe omhlaba.
Uhlelo lwezifunda lweSayensi kanye nobuchwepheshe.
Lolu uhlelo lwasungulelwa ukugqugquzela ukuxhumana kwezesayensi nobuchwepheshe phakathi kweNingizimu Afrika namazwe aseAfrika eseNingizimu(SADC) luphinde lwandise ukusebenzisana phakathi kwezikhungo zaseNingizimu Afrika nalezo zamazwe e -SADC ne-Afrika jikelele. Lokhu kwenzelwa ukuthuthukisa ingqalasizinda yocwaningo nentuthuko kanye nokuthuthukiswa kwamakhono. Izidingongqangi ezibhekelwe uhlelo lwezifunda lweSayensi kanye nobuchwepheshe (Regional S&T Programme) phakathi kokunye zifaka lokhu; ukulawulwa kwamanzi, izindaba zokungcola okuvela kwamanye amazwe, ubuchwepheshe mayelana nezokudla, ulwazi ngezinto ezenzeka ngaphakathi ezweni, ubuchwepheshe kwezokuxhumana, ukulawulwa kokusetshenziswa kwenhlabathi nesifo sengculazi njalonjalo. Phakathi kuka 2000 no 2003 i-DACST isithole izicelo ezingaphezulu kwamashumiayisishi yagalombili zokuqhuba loluhlelo, yakwazi ukuxhasa eziyisishagalolunye.
Umnyango weSayensi Nomphakathi uzibeka lapho kuhlangana khona weSayensi ubunjiniya kanye nobuchwepheshe kanye nomphakathi. Inhlosongqangi ukwenza umphakathi wazi, uthande, uqonde futhi ubuke ngeso elijulile isayensi nobunjiniya, nobuchwepheshe lokhu kwenziwa ngezinhlelo ezibekwe futhi zahlelwa kahle ukufeza lenjongo. Umnyango uibambisene nezifundazwe eziyisishiyagalolunye nezinhlangano ze-SET kanye nabanye, isungule izinhlelo eziningi ezenza umphakathi ubambe iqhaza ngqo kwezeSayensi kanye nezinye izinhlangano zobusayensi, ubunjiniyela kanye nobuchwepheshe kuhlanganisa nabanothando.
Unyombo walomsebenzi uku " thatha iSayensi, ezobunjiniyela kanye nobuchwepheshe kuye kubantu bakithi". Ingqikithi lwezinhlelo zolwazi lwesintu ezweni, ukuletha I-SET kubantu nokwakha ukubambisana emiphakatini kusetshenziswa I-SET. Lokhu kwakubhekiswe ikakhulukazi kubafundi, kubafundisi, abesifazane, imiphakathi yasemakhaya kanye nomphakathi.
LeCamp yenzelwe ukukhuthaza nokugqugquzela amantombazana kwezeSayensi nobuchwephesha ukuze akwazi ukukhetha imisebenzi ngendlela eyiyo. Ngo-2000 I-Camp yabanjelwa ezindaweni ezintathu ezahlukene ngesikhathi esifanayo. Izifundazwe eziyisishagalolunye zahlanganiswa zase zihlukaniswa izigaba ezintathu (izifundazwe ezintathu esigabeni ngasinye). Esisodwa kwezintathu isona eyayizobanjelwa kuso. Ngo-2000 kwaba I- Freestae , Eastern Cape kanye neMpumalanga. I-Camp yayiqondiswe emantombazaneni enza ibanga lesithupha (Grade 6) kuya kweleshumi(grade 10). Amantombazane akwazi ukuhambela le-Camp aba amakhulu amabili namashumi ayisikhombisa. (270). Isifundazwe ngasinye sasithumele abafundi abangamashumi amathathu . Kwakukhona nabafundisi abayishumi nesishiyagalombili isifundazwe ngasinye sinabafundisi ngababili, owesifazaze nowesilisa.
Umnyango usungule izindlela eziningi zokubhekela ukubanenani elincane kwabesimame kwimisebenzi ephathelene neSayensi kanye nobuchwepheshe. Kuneqembu elijutshiwe yi-DACST ukuba liqalise Iqembu labesifazane kwezesayensi nakwezobuchepheshe. Leliqembu lizobhekela izidingongqangi zocwaningo liphinde lingenelele ekunciphiseni ukushiywa ngaphandle kwabesifazane kwezesayensi nobuchwepheshe. Lokhu kuzoba nomthelela ngqo kumgomo kahulumeni wokuthuthukiswa kwamakhono kubantu. Leliqembu lizokhulumela futhi limele ekuqinisekiseni ukuthi kunemithombo eyanele yokuqhuba ucwaningo nentuthuko okuyinto ezoba nomthelela omkhulu ekuthuthukiseni izinga lempilo kubantu besifazane. Njengamanje kunemizamo yokuthi ucwaningo lubhekela izinto ezisemqoka futhi futhi lwakha umthetho sisekelo lelithimba elizosebenza ngawo.
Ucwaningo lwezeSayensi kudingeka ukuba kuxoxiswane ngalo ngezindlela ezinomthelela ozwakalayo nemiphakathi ehlukahlukene kanye nabanye abathintekayo, Lokhu kungenzeka ngezindlela eziningi; -ukwazisa, ukucela ukusebenzisana, ukubambisana, ukuwesekwa, isidingo sokucaciseleka, ukuqwashisa, nokubuza imibuzo, njalonjalo.
Inhloso yaloluhlelo ukugqugqzela ukuxhumana ngokomsebenzi wesayensi phakathi kosoSayensi nalabo ababhekene nokwaziswa komphakathi, ngendlela ehlelwe futhi yalawulwa kahle, ukuze kudluliswelwe ulwazi ngedlela eyiyonayona kulabo olubhekiswe kubo. Kunama Workshop osuku olulodwa ahlelwe I- PUSET amayelana nokuhlelwa kwezokuxhumana kwi-Sayensi kanye namakhono amayelana nezindlela zokuxhumana.
Lama-Workshops aqondaniswe nezidingo ngqo zaseNingizimu Afrika futhi afike ngesikhathi lapho edingeka khona kakhulu ; ngesikhathi isayensi nobuchwepheshe kusiwa ebantwini. Kunama-Workshop ayisithupha abeqondaniswe nezigungu zesayensi amanyuvesi , izimboni eziphethwe nguhulumeni ngokuhlanganyela nosozimboni abazimele eNingizimu Afrika.
Imiklomelo ybuntatheli kwi-Sayensi kanye nobuchwepheshe.
Uhlelo lokunikezwa kwemiklomelo yobuntatheli lwaqala ngonyaka wezesayensi nobuchwepheshe okungu 1998. Lwaqalwa I- DACST ibambisene nezigungu eziyisishiyagalombili zesayensi.
Ukugqugquzela izintatheli ukuthi zibike ngokwenzeka kwi-Sayensi kanye nezoBuchwepheshe kanye nokuncoma igalelo lalezo zintatheli ezivelele ekwenzeni lokhu.
Ukwenza izintatheli kanye nomphakathi bazi ukuthi umkhakha wesayensi uhlale unezinguquko ezithintana nezimpilo zethu nsukuzonke.
Ukuqhakambiswa kokubika ngesayensi nobuchwepheshe ngabezindaba.
Kusukela ngo1998 iyisikhombisa imikhakha yezindaba, ihlanganisa : iphephandaba elivelele likazwelonke, iphephandaba lomphakathi, umqingo ovelele wochwepheshe, indaba evelele kwabezindaba jikelele, uhlelo oluvelele emsakazweni noma igalelo ohlelweni oluvelele, uhlelo oluvelele kumabonwakude noma igalelo ohlelweni oluvelele kanye negalelo elivelele ezindabeni zomphakathi. Kubesekufakwa neminye imiklomelo emibili kamuva-nje; igalelo elivelele olimini lwesintu kanye nalowo onconywe kakhulu.
Kunomklomelo oyiehawu owakhishwa uMnyango omayelane nezinga eliphezulu lokuxhumana ngesayensi elaklonyeliswa kwelamanqamu kazwelonke kwezososayensi abancane ngo-1999. Lomklomelo waminyakayonke ugqugquzela ukugxiliswa kwemiqondo kwi-Sayensi entsheni kanye nokwabelana ngolwazi oluyilo kwiSayensi. Loluhlelo luzoqhubeka iminyaka eyishumi. Abokuqala abazuza lomklomelo babephuma ezifundeni zase-Mpumalanga nase-North West Province ngokufanayo.
Ngonyaka ka-2000 izenzo eziningi zoMnyango zazibheke ekushayeni umthetho kanye nokuqondisa ukuze kufezeke izinhloso zemeta kanye nokuphathwa kwayo.
UMnyango wokuxhumaniswa kweSayensi nobuchwepheshe wasungulelwa ukuxhumanisa imisebenzi enhlobonhlobo yophiko lwezeSayensi.
Umsebenzi wayo ukuxhumanisa iziphakamiso ezenziwe yiDacst nemisebenzi yeminyango ehlukahlukene, imibiko kanye namakomidi amakhulu afana nekomidi labaphathi bezigungu zesayensi. Iphinde ibe onobhala balamakomidi. Onobhala bomkhandlu wokweluleka kwezoshintsho babekwe ngaphansi kwalonyango.
Umthetho wocwaningo lweSayensi yesintu ka 1968.
Umthetho kazwelonke wemitapo yolwazi ka 1998.
Umthetho wezemisebenzi yesayensi-1993.
Umthetho wokulawulwa kwezimali zomphakathi-1999.
Ukubhekwa kwemisebenzi nokuthuthukiswa kwezinhlelo zenqubomgomo yeSayensi nobuchwepheshe kulawulwe uMnyango ngalezinhlelo: Imihlangano ye Pulse Rate; ama workshop omhlahlandlela; imiklomelo kazwelonke yeSayensi nobuchwepheshe; nezidlo ezinkulu (gala dinners) kanye nokulawula kosizo lwezimali olusiza ukuqhubezela phambili ukuthuthukisa kwezinhlelo zaSayensi nobuchwepheshe.
Ukwandisa kwevoti leSayensi ngokuvakashela izigungu zeSayensi, ukuhlaziya imibiko yonyaka kanye nokufezwa kwezinjongo zikazwelonke kwiSayensi.
Ukuhlanganisa ukufunda nokususa izinto phansi nengqubekela phambili; kwenziwa ndawonye ne NSTF. Lokukufunda/ucwaningo kwakugxile kakhulu emkhakheni wokusebenzisa nokuxhumana kwimikhakha yokukhuliswa komnotho; iSayensi; ubuchwepheshe namakhono abantu.
Ezokuphathwa kwabasebenzi ziye zabhekana nezinselelo kanye nezinguquko ezenziwe ukushintsha kwabaphathi kwase kushintsha nokucabanga kusukela endleleni endala ukubheka kwentsha, yona ebheke kakhulu ukuletha imisebenzi. Lemisebenzi ibheke kakhulu emiphumeleni, izithelo kanye nokwenza ubuhle ngokusebenzisa I-Public Service regulations kanye nomthethosivivinywa obhekene nabasebenzi.
ukusungula isu lokucacisa.
Ukuthuthukisa ezokuqeqeshwa kanye nokuthuthukisa uhlelo okunikeza amakhono ukufeza izinjongo zoMnyango.
ukuletha izinguquko ukuhlela izinhlelo zabasebenzi uukuthi zihambisane nezinguquko.
Ukwakha ezabasebenzi kanye nemigomo yokubaxhasa.
Ukuqashwa kwabasebenzi abasha kanye nokuchitha imali eningi kufundiswa lababasebenzi.
Kwenziwa intuthuko enkulu ephathelene nokuqaliswa komsebenzi ngendlela engenazihibe kanye nencwadi yokuphathwa kwawo umsebenzi. Ukuqhubeka koshintsho nakho kuye kwafakwa ohlelweni lokuqhubaimisebenzi ngendlela engazihibe.
Ukuphepha kanye namahovisi okwethula imisebenzi.
Ukufakwa kwendlela entsha yokuphepha nesebenza ngomshini.
Tble 1: Imisebenzi kanye Nezikhala zemisebenzi.
Tble 1.2 Imisebenzi kanye Nezikhala zemisebenzi.
Abasebenzi abakhubazekile babaliwe ngenhla.
Ingosi enkulu ihlose ukudayisa, ukuqhubezela phambili kanye nokushicilela nokwazisa imisebenzi, yoMnyango, kaNgqongqoshe, kanye nesekela likaNgqongqoshe kuzwelonke nasemhlabeni-jikelele.
Ukukhipha umkhiqizo wezokuxhumana othembekile ongashayiphansi (accurate) onesidingo futhi osezingeni eliphezulu.
Ukuxhumana njalo nezinhlelo ezahlukene ezincike emagastheni amabili oMnyango.
Ukuhlanganisa imisebenzi yezokuxhumana ebikwe ngenhla kanye nokwenziwa komqondo, ukuhlela ukuxhumanisa kanye nokuphathwa kwemicimbi.
Ukusungulwa kwengosi yezokuxhumana (Corporate Communication Unit) kodwa ube ubhekekele izidingo zoMnyango ngokohlelo lokwenza oludidiyelwe ube futhi ubeke emqondweni isicelo se-COMTASK sokwakha kabusha umsebenzi wezokuxhumana kahulumeni. I-COMTASK iqembu elijutshiwe elakhiwa owayeyisekela likaMongameli ngo-1995 ukuthi licubungule futhi lenze izincomo ngokuxhuma nomphakathi.
Uhlaka lunikeza Ingosi enkulu yezokuphatha kanye nengosi encane: ukuphatha kwemicinmbi, yomibili ethula imimiko kuMqondisi oMkhulu: wengosi yezokuxhumana, njenge nhloko yophiko.
Nokukhipha imikhiqizo yokuxhasa umsebenzi wezokuxhunmana.
Kulesisikhathi sokubuyekeza uMnyango wawengamele imisebenzi ebanzi enhlobonhlobo, iyona lengosi eyaasiza ngokuhlela kwabezindaba kanye nagokuphathwa kwemicimbi.
ezokuxhumana imisebenzi yeNgosi ifaka ukukhishwa kwezitatimende, ukumena abezindaba, ukuhlela ama-Intaviyuzi emsakazweni kanye nakumabonwakude, ukufaka izindatshana emaphephandabeni kanye nokuqoqela ndawonye amaqoqo abezindaba.
Imgubho ephathelene noSuku lwabesifazane, olwamaGugu, kanye noSuku lweNkululeko yaba negalelo elikhulu kwabezindaba, futhi yayivezwa ngalesosikhathi yenzeka ngabezindaba zamaphepha kanye nomabonwakude. UMqondisi Omkhulu waba nokubambisana okuhle nabezindaba ngesikhathi salemicimbi.
Kunemizamo yokuqhubela phambili ubuhlobo nabezindaba ngokuthintana okuhleliwe kanye nangalokho okungahleliwe.
Ingosi encane yaphatha noma yanceda ngemicimbi eminingi ezindaweni ezisemadolobheni kanye nakwezisemaphandleni.
Ingqungquthela yezamaFilimu ye-EU / SA.
Ukukhubazeka ekhonsathini lezoBuciko, eThekwini.
Usuku lweNkululeko enkundleni yezemidlalo e-Kwaggafontein eMpumalanga.
Iqhaza elalizobamja uMnyango kwakungukuxhaswa ngezimali umcimbi wokwethulwa kwe-SALT. Ingosi encane yezokulawulwa kwemicimbi iyona eyayibhekene nokuhlela okumayelana nezinto ezifana: nokubhekela ukudluliswa kwezimali, izimemo , ukudla inqubo, ezokuthutha, kanye nohlelo lomcimbi.
I- Kopano (okusho ukuhlangana) yasungulwa yingosi enkulu yezokuphathwa kobuciko, namasiko emazweni omhlaba ophikweni lwezamaciko namasiko ukwandisa ukuxhumana phakathi kwezwekazi lonke eliseNingizimu neAfrika. Kwakungokokuqala ukuthi amazwe nezifundazwe bakhulume ngezinto ezifanayo kubona lapha babengakwazi ukubonisana futhi ngokokuqala ngqa bakwazi ukubuka izinto ngasolinye okuzoletha ukuxhumana nobudlelwano phakathi kwamazwe nezifundazwe zaseningizimu afrika nomakhelwane bazo.
Umsebenzi weNgosi encane ukwazisa abaphathi bezinhlelo nesikhulu sokulawulwa kwezimali ngakho konke okuphathelene nezimali, ukuhlelelwa nokusetshenziswa kwemali kubaphathi emazingeni aphansi naphezulu, nakumgcinimafa nephalamende. Ngaphezu kwalokho ingosi encane yokulawula iphinde ilawule ukusetshenziswa kwezimali nguMnyango iqaphe nokuphuma kwazo futhi emyangweni nakwizakhiwo ezisondelene nawo bese ibika kwi-Khabhinethi ngohlelo olubizwa nge-Early Warning System. Ngonyaka ka 2000 ingosi encane yenze konke okusemandleni ukuqinisekisa ukufakwa ngendlela ebonalalayo umthetho we-PFMA.
INhloso yengosi encane ukunikeza izindlela eziphusile zokuphathwa kwezimali kubobonke abasebenzi bomnyango. Iphinde ibhekele nokuqeqeshwa kwabo ekuphathweni kwezimali. Iphinde futhi iqinisekise ukunikwa kwezimali ezingenayo kanye neziphumayo bese kubikwa ngokuphela konyaka wezimali ngokuhambisana nomgomo wesabelo sezimali salowo nyaka. Ngonyaka ka 2000 ingosi encane yenze konke okusemandleni ukuqinisekisa ukufakwa ngendlela ebonalalayo umthetho we-PFMA.
Inhloso yengosi encane yezokuhlelelwa ukuthengaimpahla nokusiza abasebenzi, ukuze bekwazi ukwenza imisebenzi yabo ngendlela efanele.
Lengosi iphinde futhi isize abasebenzi, ibaluleke ngokuthengwa kwempahla kanye nosizo, iphinde ithole amathenda ezimpahla kanye nosizo ngokusebenzisa ikomidi lethenda, iphinde futhi yemukele ukuchithwa noma ukuphnda kusetshenziswe kwempahla kahulumeni (ifenisha imishini nezinye izinto zokonga) ngokusebenzisa ikomidilezokulahlwa kwempahla.
Umthethosivivinywa womkhandlu kazwelonke wezomtapo kanye nolwazi.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMELULEKI.txt</fn>
Ukusingatha impahla yengane engakakwazi ukuzimela nabanye abangakwazi ukuphatha izindaba zabo.
Umeluleki ngumuntu oqokwe wuMphathi weNkantolo noma yiNkantolo ukuba asingathe impahla yengane engakakwazi ukuzimela.
Izingane zithathwa njengabantu abanokukhubazeka ngenxa yokuthi umthetho uthatha ngokuthi abakwazi ukuziphathela izindaba zabo. Uma benempahla laba bantu, kubalulekile ukuba othile abagcinele ifa. Ngokuvamile, ingane inabazali abagada impahla yayo nezindaba ezithinta yona, ngakho asikho isidingo sokubaqoka ngoba bayigazi layo. Kodwa kuyenzeka izingane zingabi nabantu abazigadile noma abazali bese kuba nesidingo sokuqoka umeluleki wengane ozoyigadela ifa noma impahla. Noma ingane inaye umgadi wemvelo, inkantolo isenganquma ngenye indlela. Uma impahla yengane ibandakanya imali efakwe esikhwameni somqaphi, asikho isidingo sokuqoka umeluleki wokugada impahla nakuba kungenzeka aqokwe umeluleki. Ukuqokwa komeluleki ezindabeni zengane kudlala izindima ezimbili ngaphansi kwalesi simo.
Ukunakekela isimo nempilo yengane engakakwazi ukuzimela.
Isimo saseNingizimu Afrika siqonda ukuthi umntwana ongakakwazi ukuzimela wumuntu oneminyaka engaphansi kwengama-21 nongakhululiwe yisimo somshado noma wumyalelo wenkantolo.
Isikhalo esifakwa eNkantolo.
Ifomu le-J243 echaza izimpahla zomntwana ongakakwazi ukuzimela.
Ukuqokwa komuntu ofanele ukuba wumeluleki, eqokwa yisihlobo sengane (imvama abaqokiwe bethulwa emhlanganweni obizwe wuMphathi weNkantolo ngenhloso yokudingida lolu daba).
Isicelo sokuqokwa njengomeluleki ngefomu-le- J197.
Lowo osekhona obheke ingane (umzali osaphila) ongephuciwe yinkantolo ilungelo lokubheka ingane.
Umama wengane ezalelwe ekhaya ongephuciwe yinkantolo ilungelo lokubheka leyongane engakakwazi ukuzimela.
Umzali onikwe yinkantolo ilungelo lokubheka ingane engakakwazi ukuzimela.
Iwili lapho eqokwa khona umeluleki kufanele ibhaliswe ngendlela efanele futhi yemukelwe wuMphathi weNkantolo.
Kufanele kwethulwe inani lesikhashana lezimpahla zengane kufomu le-J243.
Umbiko ochaza ukuthi umeluleki oqokiwe wakhethwa ngumuntu onegunya embhalweni oqukethwe yiwili nokuthi lowo muntu owabhala iwili wayenelungelo lokwenza njalo.
Isibophezelo nesibambiso sesiqiniseko someluleki oqokiwe esiqukethwe yifomu- J262 ngaphandle uma umeluleki exolelwe yiwili ukuba angethuli isibambiso.
Inkantolo njengombheki wezingane onamandla amaningi, engaqoka umuntu njengomeluleki oyonakekela isimo nempilo yengane nokusingatha impahla namafa ayo.
Kuvame ukuba ngumuntu onentshisekelo ofaka isicelo enkantolo. Ngemuva kokuthola isicelo, inkantolo iqoka umgadi--mafa ngenhloso yokuvikela amalungelo engane engakakwazi ukuzimela ukuze aphenye isimo nokuthi sifanele kanganani isicelo. Umgadimafa noMphathi weNkantolo kufanele bethule imibiko enkantolo.
Uma inkantolo isicubungule isicelo yase iqoka umeluleki, Umphathi weNkantolo kufanele aqalise isinqumo senkantolo ngokukhipha Izincwadi Zomeluleki nokumgunyaza ukuba aqale njengomeluleki.
Umbhalo ofanayo wesicelo sasenkantolo ohambisana nemibiko ekhishwe wumgadimafa nokaMphathi weNkantolo.
Isinqumo senkantolo sokuqoka umeluleki.
Ifomu le- J242 equkethe inani lezimpahla namafa engane.
Isibophezelo nesibambiso sesiqiniseko someluleki oqokiwe esiqukethwe yifomu le- J262 ngaphandle uma exolelwe yinkantolo ekwethuleni leso sibambiso.
Ukusingatha amafa abantu abashonile abangakwazi ukuziphathela izindaba zabo.
Abantu abachazwe yinkantolo njengabasaphaza impahla.
Ukusingatha amafa abantu nempahla esemthethweni edliwe wuPhiko oluXhwitha Impahla ngomyalelo wenkantolo.
Ukusingatha amafa omuntu ongekho (umuntu ongaziwa ukuthi ukuphi nongenaye ummeli wakhe eNingizimu Afrika).
Akuyona inkundla yoMphathi weNkantolo ukuqoka umuntu obheka ingane noma lowo ogade isimo nempilo yengane.
Inkantolo Ephakeme ingaqoka umuntu ngaphandle kwesihlobo sengane njengomuntu oyosiza ingane. Ngokufanayo, inkantolo ePhakeme ingephuca lowo muntu osiza ingane ilungelo lokuba wumsizi waleyo ngane.
Maqondana nokulondolozwa kwengane ethintekayo, uMthetho wokuNakekelwa kweZingane WeNo- 74 ka- 1983 uhlinzeka ukuthi Ukhomishani weNhlalakahle yeZingane esifundeni esihlala ingane aqoke umuntu oyogcina ingane engakakwazi ukuzimela, uma kutholakala ngemuva kophenyo ukuthi leyo ngane idinga ukunakekelwa.
Isigaba- 14 soMthetho wokuNakekelwa kweZingane uneka isimo lapho ingane ithathwa khona ngokuthi idinga ukunakekelwa kanti sibandakanya isimo sengane enganabo abazali noma oyibhekile noma isimo lapho abazali bayo bengatholakali.
Lowo oqokwe yiKhomishani yezeNhlalakahle ngumuntu onakekela ingane zonke izinsuku. Noma kunjalo, ogada ingane akanalo ilungelo lokusingatha amafa engane engakabi nawo amandla okuzimela.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMHLAHLANDLELA KAZWELONKE NGOKUVIKELWA KWAMAPULAZI.txt</fn>
Enye yezinto ezisemqoka eNingizimu Afrika ukuthola inxazululo enkingeni yezigameko eziningi zokuhlaselwa kwamapulazi okunomthelela omubi emphakathi wezolimo. Sizama konke okusemandleni ukwenza umehluko obonakalayo mayelana nokuphepha ezindaweni zasemaphandleni. Ngokuqinisekisa ukuphepha kwabalimi kungavuleka ithuba lokuba bagxile ekukhiqhiza imikhiqizo yezolimo ngokuncintisana.
Umnikelo wemali owenziwe yisikhwama sezimali i-Agri Securitas kulelibhukwana ungubufakazi bokuzinikela kwethu ekuziseni umphakathi wezolimo ukuba uzibhekele ezokuphepha ngokwawo.
Kuyintokozo eNhlanganweni yezabalimi eNingizimu Afrika ukuzibandakanya noMbutho wezokuVikela waseNingizimu Afrika kuleligxatha elibaluleke kangaka lokuletha ulwazi kuwo wonke umphakathi wabalimi. Khumbula : impilo yakho isemqoka kithina; ngokubambisana singenza umehluko.
Leli bhukwana lenziwe ngenhloso yokwenza ngcono ezokuphepha emaphandleni, ikakhulukazi ukuphepha komphakathi wabalimi. Ikomiti leZifundazwe lokuXhumana leMpumakoloni neNtshonakoloni (POCOC) lithathe leligxatha lokwenza umhlahlandlela wezokuphepha nokuwuqoqela kulelibhukwana. Ikomiti likaZwelonke lezokuXhumana (NOCOC) lona lithathe isinqumo sokusabalalisa leli bhukwana kuzwelonke nokulesekela ngeminikezo evela kwabanye abathintekayo.
Leli bhukwana liqukethe ulwazi ngoMbutho wamaPhoyisa weNingizimu Afrika (SAPS), uMbutho wezokuVikela kuZwelonke waseNingizimu Afrika (SANDF) kanye nezinyunyana zabalimi. Lichaza ukuthi lezi zinhlangano zakhiwe futhi zihlelwe kanjani ukuze zikwazi ukulwa nokuhlaselwa kwamapulazi. Libuye futhi likhulume ngohlelo lokuVikela izindawo zaseMaphandleni (RPP) nokuthi loluhlelo luxhumene kanjani ne-Operation Akantus II, umkhankaso wokubambisana phakathi koMbutho wezamaphoyisa nombutho wezokuVikela okuhloswe ngakho ukwenza ngcono ezokuphepha ezindaweni zasemaphandleni.
Okunye okubalulekile ngaleli bhukwana amacebo okuphepha akulo noma eliwaqukethe. Amacebo okuphepha ayadingeka ngoba imibutho yezokuphepha (I-SAPS ne-SANDF) ibale ukuphepha kwabantu emiphakathini yabalimi njengenye yezihloko ebezinganakiwe ohlelweni lwezokuphepha emaphandleni (RPP). Uma esetshenziswe ngokuyikho amacebo okuphepha, ayoba nomthelela ekuphepheni komphakathi wabalimi.
Uhlelo lweMpi luwuhlelo ongena kulo ngokuzikhethela, oluyingxenye yoMbutho wezeMpi waseNingizimu Afrika olusebenza ngokungagcwele. Lowo nalowo Khomanda ubhekene nomthwalo wokuphephisa nokuvikela umphakathi othile (emaphandleni noma emadolobheni). Usizo abalunikezayo luvamise ukubizwa ngosizo lwendawo. Usizo lwendawo lumbandakanya wonke umphakathi wendawo, ngaleyo ndlela ngisho nelunga lomphakathi elingesilona ilunga lohlelo lweMpi nalo liyokuthola ukuvikela ngaphansi kwalolu hlelo nakuba lingeke lathola zonke izinzuzo ezihambisana nokuba ilunga lohlelo.
Labo ababambe iqhaza kulolu hlelo lweMpi abanaso isibopho sokuvikela ngaphandle kwemincele yezindawo abasebenza kuzo, banesibopho sokuvikela nokuphephisa imiphakathi yabo kuphela.
Lolu hlelo singathi lumi kanje kafushane, lumbandakanya ukwehlukaniswa kwezindawo zibe izindawana ezincane, izingxenye ezilawulekayo. Leyo naleyo ndawo encane iba nesibalo esithile samapulazi/noma imizi, kuya ngokuthi leyo ndawo ingakanani nokwahlukana kwezindawo okuhlalwa kuzo. Amalunga endawo ayaxhumana ngocingo noma imisakazo esebenza njengohlelo lokwesekela izindlela zokuxhumana uma ngabe kwenzeka izicingo zingasebenzi. Ezinye izinhlelo zokuxhumana ziyingxenye esemqoka yohlelo lokuvikela ezindaweni. Amalunga endawo ayaxhumana nomholi wawo (okhethwa yiwoma amalunga) yena unendlela yokuxhumana nesiteshi samaphoyisa. Lokhu kuqinisekisa ukusukumela phezulu kwamaphoyiswa uma kwenzeka kuba nokuhlaselwa. Umholi woHlelo angazisa uKhomanda waleyo ndawo uma kudingeka umbutho oqinileyo.
Inqubo yokuxhumana ingachitha isikhathi eside ngakho-ke, amalunga aleyo ndawo kufanele akwazi ukuzivikela wona nokuthi athembe usizo lomakhelwane namanye amalunga endawo ukuqinisekisa ukusukumela phezulu uma kunesimo esiphuthumayo. Ngalesi sizathu indawo kufanele ihlele ukubhekana nezehlakalo ngaphambi kokuba zenzeke. UKhomanda weNdawo uyosiza loluhlelo lwendawo uma lwakha uhlelo lokubhekana nezehlakalo.
Okusemqoka ngokusebenza ngokuyikho kwalolu nhlelo ukubambisana ngokulinganayo kwalelo nalelo lunga lendawo. Zimbandakanye - kuyosiza wena!
Kukhona izinkundla zamaphoyisa (CPF) nemiphakathi ezingeni leziteshi, izindawo nezifundazwe. Ngaphezu kwalokhu umphakathi wabalimi uyakhuthazwa ukuba ujoyine uMbutho wabaPhoyisa oNgodliwe waseNingizimu Afrika (SARPF) lapho bangafunda izindlela zokuzivikela nokwenza ngcono izindlela zokuxhumana uma kunengozi.
Uma ngabe usungenele I-CPF noma I-SARPS, umphakathi wabalimi uyatshelwa ngamalungelo awo, njengelungelo lelunga lomphakathi lokubopha nokusebenzisa isibhamu.
UMbutho wamaPhoyisa oNgodliwe waseNingizimu Afrika i-SARPS, umbutho ongena kuwo ngokuzikhethela, futhi usebenza ngokungagcwele. Amalunga alombutho ahlukaniswe izinhlobo ezine, okungamaphoyisa okusebenza, amaphoyisa anikeza usizo, amaphoyisa ohlobo olukhethekile kanye namaphoyisa asemaphandleni nasemadolobheni. Lawo maphoyisa awela ngaphansi kohlobo lwamaphoyisa asemaphandleni nasemadolobheni yiwona asondelene kakhulu nokuvikela kwamapulazi.
Abafisa ukuzinikela bangafaka izicelo esiteshini samaphoyisa esiseduze ukuze bafakwe ohlwini lwabazinikele.
Abazinikele bakhethwa ngendlela efanayo nalabo abafaka izicelo zokuqashwa ngokugcwele, kodwa incwadi yokushayela ayidingekile. Izidingo ezijwayekile ezifana nezincwadi zokushayela, izincwadi zemfundo nokuhlolwa kokukhalipha kwengqondo akusebenzi kulabo abafaka isicelo sokufakwa ohlwini lwabazinikele emkhakheni walabo ababhekene nezindawo zasemaphandleni nezasemadolobheni.
ngokuhambisana nomthethonkambiso 5 wemithetho nkambiso eyenziwe nguKhomishani kaZwelonke noma uKhomishani weziFundazwe, angabizwa ukuba azosebenza noma kuyiphi indawo ngosuku nesikhathi esimiswe nguKhomishani kaZwelonke noma uKhomishani wesiFundazwe nokuthi enze umsebenzi ophathelene nobuphoyisa edolobheni noma endaweni yasemaphandleni ngesikhathi noma endaweni eyomiswa ngoKhomishani kaZwelonke noma uKhomishani wesiFundazwe esithintekayo.
angadluliselwa komunye umkhakha uma ngabe ehambisana nazo zonke izidingo zalowo mkhakha futhi eseqeqeshiwe noma efisa ukungenela uqeqesho lwalowo mkhakha; futhi ngaphandle kwemvume ebhaliwe nguKhomishani kazwelonke angeze enza umsebenzi woMbutho okhethiwe, uSizo lwezokuVikela, kazwelonke, isikhumulo sezindiza noma iluphi olunye uphiko.
Lowo nalowo Khomando kufanele anqume ngokufakwa emsebenzini kwamaphoyisa angodliwe esiteshini sakhe, ingxenye noma amanye amahhovisi oMbutho ngokuhambisana nezidingo kanye nezinhlelo eziphambili zaleso siteshi, ingxenye noma amanye anahhovisi.
Ososiyeshini bezolimo kulo lonke izwe babambe iqhaza kuloluhlelo lokuvikelwa kwezindawo zasemaphandleni (I-RPP). Labo ososiyeshini baxhumene nezinyunyana zabezolimo zezifundazwe. Kanti izinyunyana zabezolimo zezifundazwe zona zixhumene nezikhungo ezingukhukhulelangoqo njenge-Agri SA ne TAU SA ezimele abalimi ezingeni likazwelonke.
Izinhlangothi zontathu zimelwe kulamakomiti ezingeni eliphansi labantu kanti zisingethwe ngokubambisana namawodi esiteshi samaphoyisa. Lokhu kuyisisekelo sayo yonke lenqubo.
Leli yizinga elilandelayo lapho lezi zinhlangothi zontathu zimelwe kanti zisingethwe ezingeni lendawo.
Leli yizinga elilandelayo lapho lezi zinhlangothi zontathu zimelwe kanti zisingethwe ezingeni lesifundazwe.
Leli yizinga eliphezulu lapho lezi nhlangothi zontathu zimelwe futhi zisingethwe ezingeni likazwelonke.
Ukusebenzisa izindlela zokuvikela kudinga ukulungiselelwa kusekude. Ngamanye amazwi, umphakathi kufanele uzilungiselele ukubhekana noma isiphi isehlakalo. Nakuba umuntu nomuntu engazivikela yena ngokwakhe uma umphakathi wonke uphapheme ungaba yisithikamezo esesabekayo.
Uma ujoyina Iqembu lokuqashwa kwamaPulazi, ezikaKhomanda noma uMbutho wamaPhoyisa oNgodliwe, uyofundiswa izindlela zokuvimbela ubugebengu ezisizayo kanye nokuthuthukisa izindlela zokuxhumana ngaphansi kwezimo eziphuthumayo.
Qiniseka ukuthi umelwe yilowo omele abezolimo eSikhungweni somphakathi sokuqapha nokuthi uhambisane nezinto ezenzekayo endaweni yakho.
Zimbandakanye ne-RPP (Akuntu-II). Qiniseka ukuthi kunolunye uhlelo olungasetshenziswa uma olunye lwehluleka, nokuthi luyaphindwaphindwa ngokujwayelejile, nokuthi yilowo nayilowo muntu uyazi ukuthi uyini umsebenzi wakhe.
Zijwayeze ukwethamela imihlangano yeKomiti lezokuPhepha emaPhandleni.
Qamba futhi wenze imibhalo mfihlo yamapulazi yokuxhumana, ukuxoxisana nokuvikela kusenesikhathi.
Ungazivuleli amathuba izigebengu. Ungabuvimbela ukugebengu. Zimbandakanye nezenzo zokuvimbela ubugebengu. Yenza nabasebenzi bakho babambe iqhaza. Bamba iqhaza emabhizimisini okuhlanganyela.
Izinyathelo zokuphepha ngeke zithiye ukuhlaselwa kwamapulazi. Kodwa-ke zingeza ukuhlaselwa kuhambe kancane futhi zenze kube lukhuni ukuqhuba uhlaselo.
Umuzi obiyelwe ngocingo onesango elikhiyekayo ungcono kakhulu kunomuzi obiyelwe ngodonga olude ngoba umuntu ongaphandle uyakwazi ukubona okwenzekayo ngaphakathi. Ucingo olude lukagesi alubalulekile kodwa lungenza kube lukhuni ukungena. Inhloso esemqoka yocingo eyokuqala ukwenza ukuhlaselwa kungasheshi, kanti eyesibili ukugcina izinja ngaphakathi. Ucingo olusikayo, nocingo oluhlabayo, amathini angenalutho noma izinsimbi ezikhalayo kungananyathiselwa ocingweni ukuze kunikeze isexwayiso kusenesikhathi esanele. Amasango kufanele akhiywe ngaso sonke isikhathi.
Yonke iminyango yangaphandle kufanele ifakelwe isango lensimbi kanye nokhiye oyisigadlaba. Lelisango lensimbi kufanele lihlale likhiyiwe ngaso sonke isikhathi. Wonke amafasitela kufanele afakwe izinsimbi zokuvikela.
Isango lensimbi eliphakathi endlini elehlukanisa izindawo zokulala nenye ingxenye yendlu lingaba usizo olukhulu. Indlela yokuxhumana ngaphansi kwezimo eziphuthumayo nezicimamlilo kufanele kufakwe eduze kwezindawo zokulala.
Indlela yokukhuluma phakathi komuntu osesangweni nosendlini, umnyango wangaphambili noma igalaji.
Izibhamu kufanele zitholakale kalula ngaso sonke isikhathi kanti futhi kufanele, uma kungenzeka umuntu asithwale kuyena emzimbeni. Qiniseka ukuthi izibhamu ziyalungiswa. Umuntu ophethe isibhamu kufanele akwazi ukuthi siphathwa kanjani futhi azimisele ukusisebenzisa.
I-alamu efakwe ophahleni lwendlu noma amaswishi amaningana e-alamu endlini angeza I-alamu izwakala endaweni ekude. Ingasetshenziswa uma ezinye izindlela zehluleka. I-alamu kufanele ihlolwe ukuthi iyasebenza njalo ukuze kuqinisekwe ukuthi ingezwakala endaweni ekude. I-alamu kufanele ikwazi ukwexwayisa abasendlini ukuthi kukhona osendlini uma bengekho endlini lokhu kungavimbela ukugetshengwa kwabo uma sebebuyela endlini. Isibani esifakwe ophahleni lwendlu noma ngesinye isithikamezo ezixhunywe kumakhalekhukhwini kungaba iukulondoloza okuhle.
Amathini afakwe amatshe axhunywe ndawonye.
Ukhethe olwendlalwe ngaphansi kwamafasitela, endleleni yokuhamba ngezinyawo noma olwendlalwe lwazungeza indlu.
Izithiyo ezibanga umsindo uma zingudluzwa.
Izibani zokuphepha ezixhunywe kuswishi ezwela ukukhanya ngaphandle kwendlu yindlela enhle yokwenza ngcono ukuphepha epulazini. Lezi zibani kufanele zibhekiswe kude nendlu kodwa abahlala endlini kufanele bakwazi ukulunguza ngamafasitela bangabonakali kumuntu ongaphandle. Izithunzi nezindawo ezisithele kufanele ziqashelwe.
Indawo ebukhulu bayo bungamitha angama-20 X 80 eseduze kwesango, imigwaqo yasemapulazini, izimpambano lapho imigwaqo yasepulazini ihlangana khona nomigwaqo emikhulu kufanele zicentwe ukuze kuvinjelwe ukulalelwa/ ukuvunjukelwa izigebengu.
Wamele amalungelo akho njengomnikazi wepulazi. Abantu abangaziwa nababambe itoho kufanele bathole imvume kuqala uma bengena epulazini. Buza esiteshini samaphoyisa sangakini ukuthi umthetho uthi yini ongayenza nokuthi ungawasebenzisa kanjani amalungelo akho.
yakha ubuhlobo obuhle nabasebenzi basepulazini.
khuthaza abasebenzi ukuba bakuqaphele ukuphepha nokuthi babike uma kunobugebengu.
khuthaza abasebenzi ukuba babaqaphele abantu abangabaziyo endaweni nokuthi bakwazise ngabo.
klomelisa abasebenzi uma bekunike amacebo noma ulwazi olunosizo.
Vikela ngokwanele imizi noma izindlu zabasebenzi nemindeni yabo.
Ungavumeli muntu angene epulazini noma endlini, ikakhulukazi ebusuku ngaphambi kokuba esezichazile ukuthi ungubani.
Kufanele ulalise ngaphakathi endlini okungenani inja eyodwa.
Qiniseka ukuthi amathuluzi okusebenza asindayo njengezimbazo, amapiki, amalele, amahalavo nokunye uyakukhiyela uma kungasetshenziswa.
Sebenzisa imibhalomfihlo kunoma ubhale amalebula kokhiye.
Zama ukuthi ungahlali uphethe isixhaka sokhiye. Sebenzisa okhiye abasebenza ngemibhalomfihlo. Imibhalomfihlo kufanele ihlale ishintshwa njalo.
Bakhiphe okhiye emotweni uma bengadingeki.
Bashintshe okhiye bakho uma ngabe okhiye bokuvula benyamalele.
Qiniseka ukuthi zonke izivalo (kumbandakanywa nesivalo segalaji) amafasitela namasango kuhlala kukhiyiwe uma kungasetshenziswa.
Ngaphambi kokuba uvule noma yini, qiniseka ukuthi uphethe ukhiye ongowakhona.
Ungalingi ufihle ukhiye endaweni eqangeleka kalula njengaphansi komata noma imbiza yezitshalo.
Uma ngabe ushiye ukhiye ebhotsheni kakhiye ngaphakathi kwesivalo, kufanele uwuphendule ukhiye ukuze ungafuduleki.
Ngaso sonke isikhathi uma uhamba yazisa umndeni wakho ukuthi uyaphi, uzohamba ngayiphi indlela nokuthi uzobuya nini.
Hlola ucingo lwakho njalo ukuze uqiniseke ukuthi luyasebenza. Beka ucingo endaweni lapho luzofinyeleleka khona kalula okufanele kube yindawo engaqondene nefasitela lapho lungadubuleka khona kalula.
Ngaso sonke isikhathi hlala unethoshi eduze kwakho ebusuku, uma ngabe usebenzisa ithoshi lisebenzise ngendlela yokuthi lingakhombisi ukuthi wena ukuphi.
Zama ukwenza izithiyo zokuthi kungantshotshwa uphethilomu neminye imikhiqizo.
Ungenzi umsebenzi ofanayo noma owodwa zonke izinsuku.
Kwenze kuba umkhuba wakho ungalali ngokushesha ngemuva kokucima izibani ebusuku. Hlala usabhekile isikhashana eside. Ungalali endaweni lapho ungabonakala khona ngumuntu ongaphandle kwendlu.
Ungami phambi kwefasitela uma ngabe uvala noma uvula amakhethini. Hlehlisa amakhethini ngendlela yokuthi ungazivezi kalula kumuntu ongaphandle. Amakhethini akufanele abe ngabonakalisayo okungaphakathi. Ukunyakaza kwabantu noma izithunzi zabantu akufanele zibonakale ngaphandle endaweni engamamitha ayi- 10 ukuba kude nendlu.
Thatha izithombe nezithupha zabo bonke abasebenzi ukuze besabe ukwenza noma ukuzimbandakanya nobubugebengu.
Ukuzijwayeza ukuqhumisa isibhamu epulazini (endaweni ephephile) nakho kungabathunaza labo abafisa ukwenza ubugebengu.
Izingane zakho kufanele zikwazi ukuphendula ucingo ngendlela enenhlonipho. Akufanele zikhulume nabantu ezingabazi noma zamukele izipho kubantu ezingabazi. Wonke umuntu okhone ekhaya kufanele akungenele ukuviliyela kokuzivikela.
Hlala unomshini wokuthwebula izithombe omdala emotweni. Thwebula izithombe zabo bonke abantu ongabazi abasendaweni noma abavakashele ipulazi lakho.
Uma ngabe ungaqinisekile ukuthi uzofika kuphephe kanjani endlini yakho ngemuva kokuba kade uthathe uhambo, thinta umakhelwane wakho ukuze akusize ukuhlola ikhaya lakho. Lokhu kungavimbela ukulalelwa izigebengu.
Qamba izindawo ezijwayele ukuba ngeziphephile njengezindlu zangasese, ezokugezela noma ezigcina impahla. Kungcono ukuba neminyango namafasitela amancane.
Ungagcini izinto ezinokugqamuka amalangabi endlini.
Yazi kahle indawo ukuze ukwazi ukubaleka , ikakhulukazi ebusuku.
Fika ekhaya kusakhanya noma kusesemini njalo nje.
Zijwayeze noma yazi inqubo ephathelene nokuvakashelwa ngamaphoyisa, uKhomanda noma omakhelwane.
Ukuxhumana ngokuyikho yingxenye enkulu yokuzivikela yasemaphandleni. Ngakho-ke, lelo nalelo pulazi kufanele libe nendlela yokuxhumana namanye amapulazi akuleyo ndawo, noMbutho wamaphoyisa kanye noMbutho wezokuVikela.
Kufanele kube khona izindlela ezimbili zikwesekela noma esizosiza esimweni esiphuthumayo njengocingo noma umsakazo weviyo lezakhamuzi. Umakhalekhukhwini uyasiza kakhulu ngoba ayixhunywa kulayini okungenzeka unqanyulwe.
Kufanele kusungulwe indlela yokuxhumana ngemisakazo ezobhekwa futhi ilungiswe njalo. Kufanele kuqokwe umuntu oqotho ozobhekana nalomsebenzi.
Abasebenzi basepulazini nabo bayingxenye yaleliqembu kanti kufanele nabo bazimbandakanye namacebo okuphepha.
Abasebenzi basepulazini kufanele bambandakanywe ngokulinganayo ekugcineni ukuphepha epulazini.
Abasebenzi kufanele bajwayezwe ukusebenzisa amagama ayimfihlo ukuze bakwazi ukwenza izimpawu ezithile uma kunengozi noma isimo esiphuthumayo.
Khombisa futhi wazise wonke umuntu okhona epulazini izindawo nezintuba zokubaleka.
Izindlela zokuxhumana (kumbandakanywa nezinye izindlela zokuxhumana ezahlukile) kufanele kujwayelwe ukuba zihlolwe ukuthi ziyasebenza.
Uma ngabe kukhona izixhushuxhushu zabasebenzi ukuphepha kufanele kuqiniswe.
Ubuhlobo bokusebenzisana obuhle bubaluleke kakhulu.
Ukuhlaselwa kungavinjelwe ngokuqaphela izimpawu zokwexwayisa ngokuhlaselwa kwepulazi kanti umphakathi ungahlonyiswa ukuze ukwazi ukubhekana naleyo ngozi. Ngakho-ke kubalulekile ukuhlala uqaphele lezo zimpawu zokwexwayisa nokubikela abezobuhloli bakuleyo ndawo noma ngelinye ilunga loMbutho wezokuPhepha.
Abantu abangaziwa abahamba ngezimoto emgwaqeni wepulazi noma bagxumeke amathende endaweni. Qaphela izindlela ezingajwayelekile.
Ukufa kwenja egadile okungachazeki.
Bheka ubufakazi bokuba khona kwabangene bengenamvume, njengamabhodlela angenalutho noma amathini; amagobolodo ezinhlamvu; izicuncu zamaphepha, izikinombo; izicibi zendwangu; izinyawo noma imilobo yezicathulo; imilotha ekhombisa ukuthi bekubaswe umlilo endaweni obekugxunyekwe intende kuyo; imisele yamazi; izinsalela zokudla; izinqamu zikagwayi, amabhokisi angenalutho; indle; intambo; ukwephuka kwamagatsha kanye nezikhwama zamaplastikhi. Lobu bufakazi bungakha umfanekiso othile.
Uma ngabe inezinsolo, dlana indlebe nomakhelwane wakho.
Qaphela ukuwebiwa kokudla, uphethilomu, imfuyo noma izilwane zasendle, nokunye.
Abantu abangaziwa abangena epulazini ngezizathu ezizwakalayo noma abangenabungozi bese bezama ukuhlola indawo benganakiwe.
Qaphela izenzo ezingajwayelekile ezenziwa izinyoni noma izilwane - zingakhombisa ukuthi kukhona umuntu okhona.
Qaphela ukuthi akunazimpawu phansi ezingakhombisa ukuthi abantu bachithe isikhathi behlola indlu besengosini ethile. Izindawo zokulala noma zokuphumula umndeni zijwayele ukuqashelwa kulezingosi.
Qaphela abantu abangaziwa abagqoke kahle abamile ezindaweni lapho kwethulwa noma kuthathwa khona izinqola ekuseni noma abahambahamba eduze kwendawo yokungena epulazini. Laba bantu ngokuvamile abawagibeli amatekisi ajwayelekile kodwa balandwa ngezinye izimoto.
Abantu abashayela izimoto badlule epulazini ezintathakusa futhi bakhalise amahutha ukuze bathuse izinja.
Abantu abangaziwa abazama ukuthenga impahla noma imfuyo noma abacela usizo ekuseni kakhulu, noma ntambama kakhulu noma sekuqala ubusuku.
Qaphela izenzo ezingajwayelekile uzibike emaphoyiseni noma umholi waleyo ndawo.
Cabanga ngokuthi ungenzenjani uma uhlaselwa ezindaweni ezahlukene epulazini noma eduze kwendlu. Lokhu kungakusiza ukucabanga ngokushesha ngokucacile uma uhlaselwa. Cela ilunga lomndeni likhombise ukuthi lingenzenjani ezimweni ezahlukene.
Cabanga - ungethuki. Ingqondo yakho yiyonanto yokuzivikela yokuqala.
Hlolisisa isimo: Kungabe kukhona omunye umuntu eduzane Ungakwazi ukuphunyula?
Ungamthuki lowo/labo abakuhlasele . Ucwaningo lukhombisa ukuthi ukwethuka kwenza umhlaseli abe nolaka noma ngabe ubesekutholile lokho abekufuna(njengezikhali noma imali). Abahlaseli bayamlimaza umuntu obethukayo uma behlasela.
Uma ngabe abahlaseli becela isikhiye zesisefo, banike ukhiye ungalwi. Ucwaningo lukhombisa ukuthi abahlaseli bangasebenzisa idlunzula ukuze bathole ukhiye, kanti bangabulala noma balimaze umuntu lowo ngenxa yokuthukuthela.
Uma kungenzeka yazisa noma utshele abahlaseli ngemizamo yomphakathi noma yoMbutho wezokuVikela kanye noma uMbutho waMaphoyisa, njengokuthi ubenze balalele umsakazo weviyo lezakhamuzi noma ubakhombise umyalezo othunyelwe ngomakhalekhukhwini noma umyalezo oyizwi. Ucwaningo lukhombisa ukuthi abahlaseli bayethuka kakhulu futhi bayesaba ukubanjwa, ikakhulukazi uma bezobanjwa umphakathi. Uma ngabe abehlaseli benokungabaza kungaba lula ukuphunyuka. Bayabaleka bengakaluqedeli lonke uhlaselo.
Ukuphepha kubalulekile kakhulu kumhlaseli. Ngakho-ke uma kwenzeka, ngale kokubacasula bazise ukuthi uyabazi kanti bazotholakala ukuhamba kwesikhathi. Lokhu kuvamise ukubathusa abahlaseli bayesaba ukubanjwa kanti bangabaleka bengakaqedi ukuhlasela.
Ungalwi noma uzabalaze nomhlaseli ngaphandle uma ukusetshenziswa kwamandla ngaleso sikhathi kungaholela ekutheni uphunyuke.
Uma ngabe igazi lakho likutshela ukuthi yilwa, ungaphikisani nalo. Kufanele UMLIMAZE lowo okuhlaselayo. Cindezela amehlo akhe ngezithupha zakho. Ukukhahlela umuntu imbilapho nakho kuyalimaza. Kubalulekile ukuthi umkhubaze umhlaseli angakwazi ukubaleka uze uthole usizo noma ubaleke.
Uma ngabe ukulwa kungasebenzi zama ukubhekisisa izinto ezithile kumhlaseli njengeminyaka yobudala, ubude, umbala wezinwele, izibazi, imidwebo esemzimbeni, izingubo, indlela akhuluma ngayo.
Zama ukushiya iminwe yakho noma kuphi lapho ungase uyishiye khona. Zama futhi ukushiya izinto zakho ezithile njengecici, okokumpeda umlomo, induku noma umgexo.
Umuntu omdala okufanele aphendule uma kukhona ongqongqozayo emnyango.
Bheka kuqala ukuthi ngubani osemnyango (ngaphambi kokuba uvule) ngokulunguza ngebhobo yomnyango noma ngefasitela noma ngokulalela izwi.
Ungavumeli muntu angene endlini ngaphambi kokuba umazi ukuthi ungubani.
Ungami phambi komnyango. Yima eceleni.
Yakha indlela ethile ozokwemukela ngayo izincwadi olethelwe zona ngale kukovula umnyango (kungaba isikhwanyana sokwamukela izincwadi noma ushiye ibhobo phansi komnyango).
Qiniseka ukuthi iketango elingemuva kwesivalo luxhunyelwe kahle ngesikhathi usazama ukuthola ukuthi ngubani lowo muntu osemnyango.
Uma ngabe ungakholwa kahle ngemuva kokulalela undaba oluyengayo, UNGAWUVULI UMNYANGO UVULELE UMUNTU ONGAMAZI!
Uma kwenzeka, biza abazokusiza.
Zithibe ekwenzeni izinto ezingase zimthukuthelise. Yima endaweni ethile ungamvumeli umhlaseli adlule kuleyo ndawo. Njengokuthi uhlale phansi.
Ungaphikisani noma ubambe umhlaseli ngaphandle uma wazi ukuthi uzokwazi ukulawula leso simo.
ungazithatheli umthetho ngokwakho.
Uma umbambile umhlaseli munikezele emaphoyiseni ngokushesha.
Uma ngabe indoda nenkosikazi befika ekhaya ebusuku, inkosikazi kufanele yona ishayele imoto ize ifike esangweni. Umsakazo wokuxhumana osemotweni kufanele uvulwe, izibani zemoto zaphambili zicishwe. Uma kwenzeka, bangahlola indawo leyo ngokusebenzisa isibani esiphathwa ngesandla ngaphambi kokuba indoda iphume emotweni.
Indoda ingavula isango ngemuva kokuba isihlole yonke indawo eseduze.
Izibani zemoto kufanele zigcinwe zicinyiwe uma imoto isingena esangweni.
Indoda kufanele ihlole indlu negceke elizungeze indlu ibheke ukuthi azikho izinto ezingajwayelike uma besondela endlini.
Imoto kufanele imiswe endaweni lapho kuzoba lula khona ukubaleka.
Uma ngabe sebephumile emotweni kufanele bangene endlini ngokuqaphela.
Kufanele bayishiye isaduma imoto. Indoda kufanele iqiniseke ukuthi indlu nezindawo ezizungeze indlu ziphephile.
Kufanele baqiniseke ukuthi indlu nezindawo ezizungezile ziphephile kuqala ngaphambi kokuba bangene endlini.
Uma ngabe sebenelisekile ukuthi indlu iphephile, wonke umndeni ungangena endlini, bese imoto iyopakwa egalaji.
Uma ngabe ubona into engajwayelekile, akufanele amalungu omndeni ayihlole wona ngokwawo leyonto. Kufanele athole usizo noma abaleke.
Yazisa omakhelwane, amaphoyisa noma ukhomanda ngeminingwane yakho neminyakazo yakho.
Khalisa I-alamu ubize omakhelwane bazosiza.
Izingane zigcine endaweni ephephile endlini.
Yima ngasodongweni , ungafulatheli umnyango ovaliwe noma ifasitela.
Dubula nawe uma kunokwenzeka.
Zama ukuthola ukuthi yini engalungile emotweni.
Zama ukulungisa imoto uma kwenzeka.
Ungahlali phakathi emotweni uma usalinde usizo, kodwa yima endaweni ebuqamamana lapho ibonakala khona imoto.
Thola indawo lapho ungacasha khona budebuduze nemoto kodwa ukwazi ukubona imoto.
Yonke imoto kufanele ihlale inamathuluzi anjengojeke, isikudilayiva nodlawu.
Uma ngabe uhlaselwa emzini wakho ebusuku, cisha zonke izibani zangaphakathi ngokushesha, bese ukhanyisa zonke ezangaphandle. Iswishi eyodwa elawula zonke izibani zangaphakathi ingasiza. Khalisa wonke ama-alamu.
Thintana nomakhelwane oseduze ngomsakazo wokuxhumana wezakhamuzi. Uma ngabe lomsakazo uxhumene nesiteshi samaphoyisa athinte nawo futhi.
Uma kwenzeka, thinta isiteshi samaphoyisa esiseduze, ngocingo, noma ngomakhalekhukhwini noma umsakazo wokuxhumana wezakhamuzi.
Kufanele kuhlelwe futhi kuthathwe izinyathelo ezibahambela phambili, lokhu akufanele kwenziwe imindeni ethile kuphela kodwa yonke imindeni eyakhele leyo nhlangano yokuzivikela endaweni. Ukuhlanganyela ndawonye kuyasiza kakhulu ekuphephiseni umphakathi noma leyo rijini.
Amalunga eqembu kufanele kube yiwoma alinda igumbi lokuhlola.
Abalimi kufanele bagcine izinombolo ezibalulekile nezinombolo ezivamise ukusetshenziswa ngocingo kanye nomasakazo wokuxhumana wezakhamuzi.
Kufanele kube nolunye uhlelo olulindile noma olungodliwe futhi kufanele lubukezwe njalo.
Lowo nalowo mlimi noma umuzi kufanele wazi ukuthi yiliphi iqhaza lawo uma umthwalo wabo uma kunengozi.
Kufanele kwaziswe uMbutho wamaphoyisa ngokuvamile kanye nokhomanda ukuze kuhlelwe isinyathelo sokuphindisela ezizothathwa.
Kubalulekile ukukhombisa nokwazi ukuthi zikuphi izintuba zokubaleka abantu abahamba ngezinyawo noma izimoto.
Lelo nalelo lunga leqembu kufanele libe nomfanekiso wesithombe sokwakhiwa kweminye imizi yamanye amalunga.
Thola ukuthi abantu abangaziwa benzani endaweni.
Qaphela ukuhambahamba kwabantu endaweni, noma ngabe bahamba engwaqeni nona ngezinyawo.
UMbutho wamaPhoyisa, uMbutho wezikuVikela kanye noKhomanda kufanele bavamise ukuvimba imigwaqo.
Lapha ngezansi kunemibuzo okufanele azibuze yona zonke izinsuku umuntu ohlala epulazini. Uma ngabe izimpendulo zakho kuyo yonke imibuzo zingu "yebo" amathuba okuthi uhlaselwe ayancipha.
Ngabe izivalo zensimbi, amasango nezinsimbi zamafasitela zisasebenza ngokuyikho emzini wakho?
Ngabe ucingo lokuphepha lusasebenza kahle ukuze luvimbele ukungena kwabangafuneki?
Ngabe izinja eziqaphile zisawenza umsebenzi ngokuyikho?
Ngabe ezinye izindlela zokuxhumana ngale kocingo (njengokuthintana nomakhelwane, uKhomanda noma amaphoyisa) kusesimweni esisebenzayo?
Ngabe ikhona indlela yokuxwayisa kusekude epulazini lakho, ngabe iyasebenza ngokuyikho Ngabe abasebenzi bakho bazokubikela ngabantu abangabazi noma izimoto abangazazi ezisepulazini lakho?
Ngabe banjani abasebenzi bakho bangabantu abangawuvikela umndeni wakho uma wena ungekho.
Ngabe abasebenzi bakho bangakwazi ukuzivikela bona ngokwabo?
Ngabe abasebenzi baqeqeshiwe ngokwanele futhi batshelwa ukuthi bakusize noma bafune usizo uma uhlaselwa.
Ngabe usebenzisa izindlela ezahlekene ezizokugcina uphephile ungahlasela uma uphuma edolobheni noma esontweni?
Ngabe uwagcina ekhiyiwe amasango ezinsimbi emini.
Ngabe uyaqaphela uma uvula isango?
Ngabe uyakwazi ukufinyelela kalula ezikhalini zakho?
Uyazi ukuthi kufanele wenzeni uma ukhonjwe ngesikhali sakho?
Ngabe umndeni wakho uyokwazi ukukusiza uma uhlaselwa Ngabe bayokwazi ukulwa nomhlaseli ngempumelelo?
Ngabe uyakwazi ukunikeza usizo lokuqala futhi ngabe ibhokisi lakho losizo lokuqala linazo zonke izimfanelo?
Ngabe uvamile ukubheka izintambo zocingo ukuze ubheke ukuthi azinqanyuliwe?
Ngabe wonke umuntu okulindelekile ukuba athinte isibhamu uqeqeshiwe ukusebenzisa isibhamu?
Ngabe omakhelwane bakho bayazi uma ungekho nokuthi uzohamba isikhathi esingakanani, kanti ngabe bayokubhekela umndeni wakho nempahla yakho.
Ngabe wena nomakhelwane bakho nivamile ukuthintana ukuze nihlole ukuthi omunye uphephile na?
Ngabe unayo imoto elungile ongakwazi ukugijimisa noma ukulandela ngayo izigebengu ngemuva kokuba sezonile?
Ngabe nguwena olawula noma ophethe izikhiye zemoto yakho?
Ngabe uphethilomu ugcinwe endaweni ekhiyiwe?
Ngabe uhlala ungadile abantu ongabazi epulazini lakho?
Ngabe indlela eyenziwe ngayo ingadi yakho iphephile?
Ngabe uma uqonda/ubhekana nabantu ongabazi, okungenzeka ukuba bahlomile, uthatha izinyathelo zokuphepha ezidingekayo?
Ngabe unalo icebo lokuvimbela ukuhlaselwa ngabantu ongabazi abangena emzini wakho bezothenga okuthile noma befuna umsebenzi?
Ngabe uyalisebenzisa ithuba lokusizwa ngaboMbutho wezokuvikela ukuvikela umndeni wakho kanye nempahla yakho.
Umgomo wokusebenzisa indlunzula kancane ngenye yezinto ezibaluleke kakhulu zemigomo yoMbutho wezokuVikela (I-SANDF). Ngale komsebenzi owenziwayo kufanele kuhambisane nomgomo wokusebenzisa indlunzula kancane. Indlunzula elingene yiwona mthetho obalulekile okufanele ubhekisiswe ngaso sonke isikhathi.
Indlunzula elingene, uma ibhekwa ngumuntu ongathintekile ingachazwa njengokusebenzisa indlunzula edingekile ukuze kufezeke inhloso ethile.
Isivivinyo sokuhlola ukuthi kusetshenziswe indlunzula elingene noma qha senziwa ngumuntu ongathintekile, kufanele kubhekwe ukuthi indlunzula, ekalwa ngokusebenzisa isivivinyo sokulinganisa ngomuntu onengqondo ngokwamukelekile, ukuthi yena ubengayithatha njengelingene. Isivivinyo ukuzibuza ukuthi lomuntu, uma ebezithola esesimweni esifanayo naye ubengasebenzisa indlunzula efanayo.
Indlela esizayo engasetshenziswa uma kubhekwa undaba lokusetshenziswa kwendlunzula ngokulingene, ukubuza lemibuzo: "Ngabe ibikhona enye indlela yokubhekana nesimo Uma lokho okuhlosiwe kungeze kwafezeka ngaphandle ngokusebenzisa indlunzulu, kusho ukuthi indlunzula okufanele isetshenziswe kufanele kube ngelingene". "Ngabe ikhona enye indlela", kufanele kubhekisiswe wonke amanye amaphuzu nesimo umuntu abekuso?
Ngokuhambisa nomgomo wokusetshenziswa kwendlunzula ngokulingene, kuvela lemibuzo elandelayo: Kungadutshulwa nini, ngaphansi kwayiphi imibandela futhi ngandlelani?
Leso naleso simo sehlukile kwesinye kanti ubunjalo besimo yibona obudlala indima enkulu uma kubhekwa ukusetshenziswa kwendlunzulu ukuthi ngabe isetshenziswe ngokulingene noma qha. Ngakho-ke ngeze kwaba lula ukusho manje ukuthi isibhamu kufanele sisetshenziswe esimweni ezinjena noma qha. Okungenani kungamiswa imigomo ezoba yisisekelo okuyobhekelwa phezu kwayo ukuthi bekufanele yini kudutshulwe noma qha.
Nalapha umthetho osemqoka ngukuthi kufanele kusetshenziswe indlunzula elingene. Kuleso naleso simo kufanele kubhekwe ukuthi alikho yini elinye icebo ngale kokudubula.
Kubalulekile ukuthi kufanele kube nokulingana phakathi kwecala ebelenziwa nendlunzulwa esetshenzisiwe.
Uma ngabe umuntu enqaba ukuboshwa, kufanele aqotshwe ngokusebenzisa amandla kunokuba adutshulwe.
Umuntu onqaba ukuboshwa angadedelwa abaleke engadutshulwanga uma ngabe kungeke kube lukhuni ukumthola futhi.
Kungcono noma kuphephile ukudubula emoyeni njengesexwayiso. (Kodwa-ke ukudubula emoyeni ezindaweni zasemadolobheni akulungile).
Ezikhathini eziningi kungcono noma kuphephile ukumlimaza umuntu kunokuba ubudubulele ukubulala.
Ukubaluleka komgomo womthetho okufanele ufezwe mayelana nempilo nokuhlonishwa komzimba womuntu oboshwayo.
Ukuhlaselwa noma ingozi kufanele kuqondiswe ngqo kumuntu (akukhathaleki ukuthi ungubani), ukusetshenziswa kwesibhamu lapha kungaxolelwa uma bekungekho enye indlela obekungavikelwa ngayo leyo ngozi noma ukuhlaselwa.
Ungasebenzisa isibhamu kuphela uma ngabe ukuhlaselwa kuyingozi manje noma sekuvele kwenzeka (lokhu kusho ukuthi ukuhlaselwa akufanele kube yinto okungase yenzeke).
Ungeze wasebenzisa indlunzula engaphezu kokudingekile uma uqoba ukuhlaselwa. Uma usebenzise indlunzula ngokweqile, kusho ukuthi uwephulile umgomo wendlunzula elingene, kantu umuntu ozivikelayo uphenduka abe ngomhlaseli.
Indlunzula esetshenziswa ukunqoba umhlaseli kufanele ibhekiswe kuyena ngqo umhlaseli yena kuphela.
Isigaba -49 sithi uma umsolwa esolwa ngecala elibalwe kusheduli 1 angabulawa ngale kwesijeziso, ukuze angabaleki.
a Ukudubula umsolwa uma eboshwa kwamukelekile ezimweni ezithile kuphela. Ngaphandle, kwamacala abalwe esigabeni- 19.6.1.4 nesigaba -19.6.1.
uma ngabe umsolwa eyingozi kulowo muntu obophayo noma omunye umuntu; noma uma umsolwa esolwa ukuthi wenze icala lokulimaza noma ukwethusa ngokulimaza kanti kungekho enye indlela yokumbopha ngaleso sikhathi noma esikhathini esizayo.
b Uma ngabe kufanele kuboshwe, indlunzula ingasetshenziswa kuphela uma idingekile ukuze kuboshwe. Uma ukusetshenziswa kwedlunzula kudingekile, kufanele kusetshenziswe indlunzula elingene ukuze kuboshwe. Uma kubhekwa ukuthi indlunzula ilingene noma yamukelekile kuyobhekwa sonke isimo okumbandakanya nokuthi umsolwa ubeyingozi kangakanani kulowo abophayo, uhlobo lwecala asolakala ukuthi ulenzile. Ubungako bendlunzula esetshenzisiwe kufanele buhambisane noma bulingane nazo zonke lezi zimo. Ukudubula umsolwa kuvumelekile kuphela ngaphansi kwezimo ezithile eziyingcosana. Akufanele neze neze ukuthi umuntu ozama ukubopha adubule abulale umsolwa ukuze angabaleki lokhu kusho ukuthi umuntu ozama ukubopha angadubula umsolwa emlenzeni . Lezi zithiyo aziphambuki kumalungelo alowo ozama ukubopha okuba abulale umsolwa uma ezivikela yena noma evikela omunye umuntu.
Lowo nalowo mnini wesibhamu unomthwalo wokugcina isibhamu sakhe ngokuphepha. Noma imuphi umuntu olahlekelwe noma otshotshewe isibhamu ngenxa yobudedengu uyoshushiswa kanti angamenyezelwa njengomuntu ongakufanele ukuba nesibhamu.
UMthethonkambiso -28 woMthetho weZikhali neziNhlamvu ka- 1969, (uMthetho ongunombolo -75 ka- 1960) unquma izidingo zokugcinwa ngokuphephile kwezisefo zezibhamu nezindlu zezikhali.
Isisefo kufanele sibe ngesakhiwe ngensimbi yohlobo oluphezulu.
Uphahla, iphansi kanye nodonga lwesisefo kufanele okungenani sibe nohlonzo olungama amamilimitha ama-2 kanti isivalo sona kufanele uhlonzo lube ngama-3mm. (Ithilaki lensimbi alihlangabezani nalezi zidingo).
Uma ngabe sikhiyiwe izivalo zesisefo kufanele zinganyakazi noma ngabe zinyakaziswa ngendlunzula.
Izivalo zesisefo ezibude bazo bungaphezulu kwamamilimitha angama-500 kufanele zifakelwe amabhawodi amathathu.
Uma isivalo sivaliwe, umfantu phakathi kwesivalo nefulemu akufanele ube ngaphezu kumilimitha eli-1.
ukhiye onezihibe iziyisikhombisa okungenani, ezintathu zalezi zihibe kufanele zinikwe amafindombumbulu; noma ukhiye osebenza ngezinombolo onamagiya amathathu; noma ukhiye osebenza ngogesi ohambisana nezinga le-SABS.
Isisefo kufanele siboshelwe odongeni noma yiphansi lendlu noma isakhiwo esinganyakazi. Kungcono ukuxhumela isisefo kukho kokubili udonga nephansi. Kungcono futhi ukusebenzisa iziqobosho ezincomekayo njenge- Rowls bolts noma ngezinye iziqobosho esifanayo. Akufanele kusetshenziswe iziqobosho zeplasitikhi.
Uma ngabe isisefo sifakwe emotweni, kufanele sixhunyelwe emzimbeni wemoto lapho singeke sibonakale khona ngumuntu ongaphandle.
Igama nekheli lomuntu ofake isisefo.
Inombolo yokubhaliswa, inombolo yinjini kanye nenombolo yeshesi nohlobo lwemoto.
Isigaba- 8 soMthetho weZikhali neZinhlamvu ka- 1969, (uMthetho ongunombolo -75 ka- 1969), ulawula ukusetshenziswa kwesibhamu somunye umuntu.
Kufanele abe nemvume ebhaliwe yokusebenzia isibhamu somunye umuntu onelayisensi.
Kufanele abe semagcekeni omuzi noma indawo avunyelwe ngokomthetho ukuhlala kuyo lomuntu omnike imvume yokusebenzisa isibhamu sakhe.
Imvume leyo ebhaliwe kufanele ichaze isikhathi esingasetshenziswa ngaso isibhamu futhi kufanele ikhombise imininingwane eyanele yesibhamu.
Umuntu osebenzisa isibhamu angeze athutha leso sibhamu ngemoto esisusa noma esisa endaweni lapho kufanele iisetshenziswe khona.
Isigaba- 8 soMthetho weZikhali neZinhlamvu ka- 1969, (uMthetho ongunombolo- 75 ka -1969), ulawula ukusetshenziswa kwesibhamu somunye umuntu.
Ngumuntu onelayisensi lokuba nesibhamu kuphela ongagcina isibhamu somunye umuntu.
Ikheli lapho isibhamu szogcinwa khona.
Igama, inombolo kamazisi, nekheli lomnikazi wesibhamu.
Isikhathi esizogcinwa ngaso isibhamu.
Isaziso esisayidwe yilunga loMbutho wamaPhoyisa.
Umnikazi wezibhamu kuphela ongasithutha esisa noma esesibuyisa kulowo muntu ezosigcina. Kodwa-ke singathunyelwa futhi ngabe- courier abanemvume eyamukelekile yokuthutha izibhamu ngaphansi koMthethonkambiso-3.
Ezinye izindawo ezithengisa ngezibhamu ziyalunikeza nosizo lokugcinwa kwezibhamu kodwa kukhokhwa imali.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMHLAHLANDLELA OSIZA.txt</fn>
Yini egodlwe yiNEMA?
Wubani ongafaka isikhalo ngaphansi kweNEMA?
Kungabe isenzo noma isinyathelo okukhalwa ngaso sephula amalungelo lakho ezemvelo agodlwe yiNEMA?
Likhona yini ikhambi lezikhalo ngaphansi kweNEMA?
Yini eyenzekayo ngemuva kokuthatha izinyathelo zokuvikela amalungelo akho ezemvelo ngaphansi kweNEMA?
Funda lapha kuqala.
Ukusebenzisa Umthetho kaZwelonke Wezemvelo (NEMA) kungaba lula. Akudingekile ukuthi uze ube nommeli ukufaka isikhalo ngomuntu olimaza imvelo njengamanje noma lowo osola sengathi angayilimaza esikhathini esizayo. Awumdingi futhi uma ufisa ukubamba iqhaza njengelunga lomphakathi ngezinqumo ezimayelana nemvelo. Kuyiqhinga elihle ukuxhumana nomuntu onolwazi ngeNEMA ngaphambi kokuthatha isinyathelo. Umthetho ungaba nzima futhi udide. Inkinga yakho ingajula. Zingaba ngaphezulu kweyodwa izindlela zokuyixazulula. Ungadinga nokubuza omunye umuntu onesipiliyoni ngalezo zinto noma izinkinga ezingabalulwanga kulomhlahlandlela. Kungenzeka ufune isiqiniseko sokuthi okwenzayo kusendleleni efanele. Uhlu lwezingosi zikahulumeni nemithombo yabomthetho neminye ewusizo iyatholakala ngasekugcineni kwalomhlahlandlela. Bangakunika usizo mahhala ngokuvikela imvelo yakho. Uma inkinga onayo ibandakanya ezinye izinto, bangakwedlulisela endaweni efanele ukuze uthole usizo.
Yini amalungelo ezemvelo?
Ngonyaka ka1994, umthethosisekelo omusha wabeka ilungelo lemvelo njengelungelo-nqangi ebantwini. Uma umthetho uthi into iyilungelo-nqangi kuchaza ukuthi konke okwenziwa wuhulumeni kumele kuhambisane nalokho okubalulwa yilelo lungelo. Lokhu kuhlanganisa umthetho imithetho eshaywayo nezinyathelo ezithathwayo. Abantu ngabanye, kuhlangene nezakhamuzi, izinkampani kanye nososeshini kumele benze ngokulandela ilungelo. Inkantolo yoMthethosisekelo ingabeka eceleni umthetho oshayisana nalelilungelo kanti nezinkantolo zingabeka eceleni izenzo zikahulumeni noma zomphakathi lapho kwephulwa lomthetho. Ukubeka eceleni kuchaza ukungashayi ndiva noma ukuguqula.
Ilungelo-nqangi emvelweni lithi wonke umuntu unelungelo kuleyomvelo engeyona ingozi empilweni noma kwinhlalonhle. Libuye lithi uhulumeni kufanele enze izinto ezinomqondo nezilindelekile ukuvikela imvelo njengokuvimbela ukunukubezeka komoya, ukugqugquzela ukongiwa kwemvelo, intuthuko eqhubekayo kube kwakhiwa umphakathi nomnotho. Ngaphandle komthethosisekelo, kuneminye imithetho eminingi evikela imvelo njengalowo wokonga imvelo, umthetho wamanzi, umthetho wokunukubezwa komoya. Lemithetho isivikela ezintweni eziningi ezingalimaza imvelo. Noma ngabe awukho umthetho ovikela ingxenye ethile yezemvelo, kodwa kuhlale kukhona ilungelo elisemthethweni-sisekelo ongalisebenzisa ukuvikela impilo yakho nenhlalonhle nokuqikelela ukuthi uhulumeni nabantu baziphatha ngendlela efanele ukuvikela imvelo. INEMA wumthetho osemusha nokusiza ukuba ukwazi ukuvikela kangcono amalungelo akho ezemvelo. Lokhu kwenzeka ngokudalwa kwemigomo yemvelo ebonisa uhulumeni ukuthi kufanele enzeni. Isibonelo, ukutshela uhulumeni ngalokho okubizwa "ngentuthuko emile", nechazwa ngokuthi wena njengomphakathi noma ilunga lawo kumele ubambe iqhaza lapho kuthathwa izinqumo ezithinta imvelo.
Usiza ukuvikela imvelo ngokwenza ukuthi uhulumeni abhekele yonke imithelela (umthelela emvelweni) engadalwa yintuthuko ngaphambi kokuyigunyaza ukuba iqhubeke. Ukuvikela labo basebenzi abenqaba ukusebenza ngaphansi kwezimo ezingalimaza imvelo, nabantu abashaya ikhwela (abanika ulwazi) ngabanye abalimaza imvelo.
Wenza kubelula kithina ukuxazulula izinkinga nokungaboni ngeso elilodwa (ukuxazulula ukushayisana kwemibono nokulamula). Okokugcina, kunciphisa izinga lobungozi lokuzithola usuvela phambi kwenkantolo ukuyovikela amalungelo akho uma ezinye izindlela zokuxazulula izinkinga zehlulekile.
INEMA ichaza imvelo njengento yendalo kanye nezinkomba ezibonakalayo, ezesiko, ukuheha okuthile okunomthelela empilweni yomuntu noma kwinhlalonhle.
Usetshenziswa kanjani lomhlahlandlela?
Indlela yokufaka isikhalo, ukufuna umxazululi noma ukuthatha izinyathelo zomthetho ngokuthile okuzokwenzeka noma osekwenzekile nokulimaza imvelo.
Indlela ongabamba ngayo iqhaza emzamweni wokufinyelela kwizinqumo eziyoba nomthelela emvelweni namaqhinga okuvikela imvelo ngezivumelwane nohulumeni.
Uma ufuna ukwazi kabanzi ngeNEMA, funda lemihlahlandlela. Uma ufuna ukufaka isikhalo ngomonakalo owenzeke emvelweni noma okungase kwenzeke esikhathi esizayo, kunezinyathelo ezinhlanu kulomhlahlandlela. Lezinyathelo zizokubonisa ukuthi ungayisebenzisa kanjani iNEMA.
Uma ungayazi impendulo yombuzo noma udinga olunye ulwazi, guqukela engxenyeni ekulomhlahlandlela lapho kunenombolo efanayo nalowombuzo bese uyafunda. Buyela emuva futhi embuzweni.
Uma ukwazi ukuphendula uthi yebo, embuzweni, qhubekela phambili kolandelayo.
Uma uqhubeka nokungayiqondi impendulo ngombuzo, noma sewuyifundile lencwadi, noma ufuna olunye ulwazi, thintana noMnyango Wezemvelo nokuVakasha, phenya eSahlukweni 10 lapho uzothola khona ikheli.
Uma uphendule wathi Yebo kuyo yonke imibuzo, funda Isahluko 8 no 9 ukuze uthole kabanzi ngalokho okwenzekayo ngesikhathi uthatha izinyathelo.
Ukuthatha izinyathelo zomthetho.
Uma ungayazi impendulo yombuzo noma ucabanga ukuthi impendulo inguCha, ungalahli ithemba. Funda lesigaba somhlahlandlela futhi noma uxhumane noMnyango wezeMvelo nokuVakasha wesifundazwe sakho noma kazwelonke.
Umbuzo 1: Kungabe isikhalo simayelana nento ezokwenzeka noma yinto eseyenzekile noma eqhutshwe ngemuva kuka 29 Januwari 1999?
Yebo, bona umbuzo 2.
Umbuzo 2: Ungasifaka isikhalo ngaphansi kweNEMA?
Yebo, bona umbuzo 3.
Umbuzo 3: Kungabe isikhalo esifakiwe sibandakanya ukwephulwa kwamalungelo ezemvelo angaphansi kweNEMA yini?
Yebo, bona umbuzo 4.
Umbuzo 4: Usuke wacabanga ngeminye imigudu ngaphandle kokusebenzisa iNEMA?
Yebo, bona umbuzo 5.
Umbuzo 5: Unolwazi olwenele lokuthi ungathatha izinqumo?
Yebo, bona umbuzo 6.
Umbuzo 6: Likhona ikhambi lokuhlangabezana nesikhalo sakho ngaphansi kweNEMA?
Yebo, bona umbuzo 7.
Umbuzo 7: Ususithathile isinqumo sokuthatha izinyathelo?
Yebo, bona iNgxenye 8.
Umbuzo 8: Kwenzekani uma uthatha izinyathelo?
INGXENYE 1: Yini egodlwe yiNEMA?
I-NEMA yasungulwa ngomhlaka 29 Januwari 1999. ingasetshenziselwa izinkinga ezizokwenzeka noma lezo ezenzeke ngemuva komhlaka 29 Januwari 1999. Akusizi ukuxazulula izinkinga ezenzeka ngaphambi kwalolusuku ngaphandle kwezinkinga ezisaqhubeka.
I-NEMA yenza kube lula ukuvikela amalungelo akho ezemvelo kunasesikhathini esedlule. Ngaleso sikhathi kwakumele uye enkantolo kuphela uma impilo yakho noma impahla ilinyazwa. I-NEMA ithi ungaya enkantolo ngisho noma impilo okanye impahla kungathintekile.
Izenzo ezithile ngentshisekelo yokuvikela imvelo.
Noma kunjalo, ukuze ukwazi ukusebenzisa iNEMA, kumele uqiniseke ngokuthi isikhalo sakho siyabhekeleka. Ingxenye 3, 4 no 5 izokusiza ukwenza lokhu. Uma unesiqiniseko sokuthi inkinga yakho iyingxenye neNEMA, izingxenye 7 no 8 zizokuchazela kabanzi ngemigudu elula uNEMA ayikhombisayo ekuthatheni izinyathelo zomthetho nezinye nje. Izinhlobo zezinyathelo zomthetho ongazithatha zenekwe eNgxenyeni 6.
INEMA ayigodlile nje kuphela izinyathelo zikahulumeni kodwa nezezifundazwe, ezikahulumeni wendawo kanjalo nezimboni zikahulumeni njengo Eskom. Ezinye izingxenye zikaNEMA zisebenza kuphela kuhulumeni bese kuba nalezo ezisebenza kubantu ngabanye, ezesithathu yilezo ezisebenza ndawo zombili. Qiniseka ukuthi uyavunyelwa ukuthatha izinyathelo zomthetho kwezinye zalezi zigaba ezibaliwe. Buza ummeli uma udinga usizo ngalokhu.
Isibonelo: ungamshushisa umuntu ngamunye ngenxa yokwephula umthetho wezemvelo kodwa kuvame ukuba lukhuni ukushushisa uhulumeni ngasese. Ukushushisa ngasese noma ngokuzimela kuzoxoxwa ngakho kabanzi eNdimeni 3.7, 6.7, 7.11 kuyo lencwajana.
INGXENYE 2: Wubani ongafaka isikhalo (afune usizo lwabaxazululi, afake isikhalo noma athathe izinyathelo zomthetho) ngaphansi kweNEMA?
Umuntu kuhlangene nohulumeni bephula umthetho wezemvelo.
Uhulumeni ehlulekile ukushushisa umuntu ophula umthetho wezemvelo, nalapho unenkolelo khona yokuthi lowomuntu unecala.
Ukuxazulula wuhlelo lapho kuthathwa umuntu ongachemile asize abantu ababili ukuze basombulule impikiswano.
Lapho ufake khona isicelo sokwedlulisa udaba ngokuphikisa lokho okwenziwe noma isinqumo esithathwe wuhulumeni.
Kulomhlahlandlela sizokhuluma kabanzi ngezinyathelo ezinqala ezinomthelela emvelweni. Akuzona zonke izenzo eziyingozi emvelweni ezifukanyelwe yiNEMA. Isigaba esilandelayo sizoveza imininingwane eminingi ngalezo zenzo ezihlaziywe kuNEMA.
INGXENYE 3: Kungabe isenzo noma isinyathelo okukhalwa ngaso sephula amalungelo akho ezemvelo agodlwe yiNEMA?
Engxenyeni 2, sichaze izimo ezingu 7 lapho ongakwazi khona ukuthatha izinyathelo ezithile (ukukhononda, umxazululi noma izinyathelo zomthetho) ukuze uvikele amalungelo akho ezemvelo.
ukushushisa ngasese lapho uhulumeni ehlulekile ukubopha noma ukushushisa othile owephule umthetho wezemvelo.
Yonke lemisebenzi esishiwo ingagamanxelana. Isibonelo, umuntu odala umonakalo omkhulu ngokunukubeza umoya kungenzeka abe necala lokwephula umthetho ovikela imvelo. Kodwa kulencwajana, sizozama ukwenza izinto zibe lula ngokuhlale njalo sikhuluma ngalezizimo ezingu 7 esizisho ngasenhla, futhi zizohlaziywa ngokwehluka kwazo.
Wazi kanjani ukuthi ungazithatha nini izinyathelo zomthetho noma ucele usizo lomxazululi ngokulandisa kweNEMA LesiSahluko kanye neSahluko 4 sizokutshela kabanzi?
Yini imithetho evikela imvelo?
Yini ukwephula imigomo yezemvelo?
I-NEMA inika imigomo engu 20 ewumhlahlandlela kahulumeni noma yinini lapho enza okuthile okungaba nomthelela omkhulu kwimvelo.
Uhulumeni kumele ahloniphe futhi agcine umthetho. Imigomo ikhombisa uhulumeni ukuthi kumele ayisebenzise kanjani imithetho ukuze kuvikeleke ngokugcwele imvelo. Imkhombisa indlela okufanele adwebe ngayo izinhlelo namaqhinga, ikhomba indlela abaxazululi abangabalamuli uma izinhlangothi ezimbili zinengxabano.
Okunye futhi, uma uhulumeni engalandeli lemigomo esimweni esivumelekile lapho kunento entsha ehlongozwayo noma ezokwenzeka nengaba nomthelela omkhulu emvelweni, lesi simo nesenzo siyoba wukwephula umthetho kanjalo ungathatha izinyathelo zomthetho noma uqalise isinyathelo sokumisa lolohlelo.
Intuthuko kufanele igamanxe emkhakheni wenhlaliswano, ezemvelo kanye nomnotho, ivelele nasesikhathini esizayo. Lokhu kuchaza ukuthi lezinto ezilandelayo kumele zicatshangwe ngaphambi kokuba kuqaliswe intuthuko;.
Impatho yezemvelo kufanele iditshaniswe.
Makube namathuba alinganayo okufinyelela ezinsizeni nasemthonjeni yezemvelo, imihlomulo nasemisebenzini lapho kuhlangatshezwana nezidingo zabantu.
Kumele kukhuthazwe umphakathi ukubamba iqhaza ngezinqumo ezithathwayo ngezemvelo. Iqhaza lamathimba azwela kakhulu nakade encishwe amathuba kumele kuqinisekiswe,.
Izinqumo kumele zicabangele izifiso, izidingo, isiko lalabo abathintekayo nabanentshisekelo.
Makuhlonishwe ilungelo labasebenzi abenqaba ukusebenza ngaphansi kwezimo zomsebenzi oyingozi empilweni yabantu noma yemvelo.
Izinhlelo zemvelo nendalo ezizwelayo noma eziqhakambisiwe kumele zinakekelwe kakhulu ngesikhathi kuhlelwa. Lokhu kudingekile ikakhulu uma kungenzeka zingene ngaphansi kwengcindezi yokusetshenziswa kakhulu noma kube nesidingo sentuthuko esungulwayo.
Uhlelo lokuHlaziya Umthelela kwimvelo wumsebenzi wokuthola ukuthi monakalo muni ongenziwa yintuthuko emvelweni. Uhlobo ngalunye lomonakalo lubizwa "umthelela". Izindlela zokunciphisa izinga lomonakalo ziyatholakala. Uma zikhona ezinye izindlela zokuletha intuthuko 'ezinye izindlela', nazo ziyacwaningwa. Ucwaningo luvame ukwenziwa wuchwepheshe ongahlangene nomsebenzi owenziwayo noma ohlongozwayo, kanti ubizwa ngo "meluleki ozimele. Umphakathi uyatshelwa ngomsebenzi bese uvunyelwa ukwethula imibono yawo. Bangabeka imibono ngezindlela nemigudu eyehlukene yokunciphisa umonakalo ongadaleka emvelweni. Ngemuva kophenyo lohlaziyo lomthelela, uhulumeni ubuyekeza konke okushiwo wumphakathi bese enquma noma intuthuko ingaqhutshwa yini noma imiswe. Kungabekwa imibandela ethile yokuvikela imvelo uma siqhutshwa isenzo.
Uma kungaba nomthelela omkhulu emvelweni.
i-NEMA ibuye ithi uma kwenziwa uhlaziyo lomthelela akumele kubhekwe kuphela umthelela oyokwenzeka emvelweni kodwa makubhekwe nendlela umphakathi nezinto zamasiko ezingathinteka ngayo.
Akavunyelwe uhulumeni ukushaya indiva izincomo ezenzwe ophenyweni lokuhlaziya umthelela emvelweni. Okunye futhi, akavunyelwe ukunganaki imigomo yeNEMA, lapho inquma okumele kwenziwe. Uma kwephulwa lemigomo, ungathatha izinyathelo zomthetho. Ungacela inkantolo ibeke eceleni imvume ekhishwe wuhulumeni.
Kuchaza ukuthini "ukunukubeza umoya okunqala"?
i-NEMA ithi ukunukubeza kungenzeka ngezindlela eziningi.
Ukulethwa kwezidingo zomphakathi.
Ukunukubeza kungadalwa ngabantu noma wuhulumeni. Ukuze kubizwe ngokunukubeza, kufanele kushintshe imvelo njengamanje noma esikhathini esizayo ngendlela ephazamisa impilo yakho noma inhlalonhle, noma kulimaze imvelo uqobo. I-NEMA ayikusizi kuzo zonke izimo lapho kwenzeka khona ukunukubezeka. Yilezo zimo ezinkulu kuphela ongathola usizo kuzo. Incazelo yokunukubeza okunqala yencike ebungozini bamakhemikhali noma oketshezini okukhulunywa ngalo, enani lamakhemikhali/loketshezi nomthamo wobungozi obungadaleka manje noma esikhathini esizayo.
Kuchaza ukuthini " umsebenzi oyingozi emvelweni" noku "shaya ikhwela"?
iNEMA ivikela abasebenzi abenqaba ukwenza leyomisebenzi elimaza imvelo. Umsebenzi uthathwa njengoyingozi emvelweni uma umuntu osebenza ngokwethembeka nokuthe ngokubona kwakhe ngesikhathi enqaba ukwenza lowomsebenzi wabona ingozi enkulu noma umthelela ongaba mubi emvelweni uma engaqhubeka nawo lomsebenzi. Kungenzeka ngaleso sikhathi ungabi namthelela omubi kodwa kube nezinkomba zobungozi esikhathini esizayo.
Wethenjiswa umhlomulo ongakusiza uma ungaqhubeka nokusebenza.
Kubalulekile ukuba wazi ukuthi kukhona okuthile olindelwe ukukwenza ngaphambi kokuba iNEMA ikuvikele. Lemibandela ichazwa kabanzi endimeni 7.
Ukushaya ikhwelo, noma ukuhlaba umkhosi wukunikezela ngolwazi ngento ethile ebucayi noma ewubugebengu eqhubekayo. I-NEMA ikuvikela uma uhlaba umkhosi ngomuntu othile owenza umonakalo emvelweni.
Kumele wethembeke futhi kube yinto enomqondo ebantwini bomphakathi ekuholele enkolelweni yokuthi lolulwazi lungobungozi noma lungomonakalo emvelweni. Kumele unike lolulwazi ngendlela efanele. Ngendlela efanele, kuchazwa ukuthi malwedluliswe ngemigudu efanele njengokulandisa kweNEMA. Eminye imininingwane ngalokhu iyochazwa kangcono endimeni 7.
Ekuxoshweni, isijeziso, inkolelo engenaqiniso noma ukuhlukunyezwa.
Yini "isehlakalo sengozi ephuthumayo"?
Isehlakalo sengozi ephuthumayo ngaphansi kweNEMA, yinto eyenzeka ngokushesha nengalindelekile. Kungaba yiqubula lomlilo omkhulu, ukuqhuma noma intuthu enkulu eyingozi emphakathini noma engadala ukunukubezeka okunqala noma umonakalo emvelweni njengamanje noma esikhathini esizayo.
Ukuvuza kobuthi lapho kuphehlwa khona amandla kagesi nokudala ingozi emphakathini owakhele lendawo.
Isehlakalo sezingozi eziphuthumayo zingaba yingozi enkulu empilweni yomphakathi neyemvelo. Kwezinye iziqubu, abantu baphoqeka ukushiya indawo ngesidumo ukuze bagweme lengozi. Kuthi kwesinye isikhathi, kube nabantu abaningi abadinga ukwelashwa ngokusheshayo, isibonelo abantu abagulayo, abadala kanye nezingane. Kungenzeka futhi kubaluleke ukuzokanisa imishini eminingi yokunqanda ukunukubezeka ukuze inhlekelele ingakhuli ngamandla. Yingakho kusemqoka ukuthola ulwazi ngesigameko ngokushesha ngemuva kokuba senzekile.
Ukuvikela umphakathi nemvelo, abahlali, abasebenzi bezempilo kanye nohulumeni kufanele baziswe ngokushesha ngezinto noma ngoketshezi oluchithekile. Kungenzeka kube nobungozi bobuthi obukhiqizwa yisisi esiyingozi, okumele selashwe ngendlela eyisipesheli noma kususwe abantu.
Maduzane ngemuva kwesehlakalo, atshele umphakathi neziphathimandla ngohlobo lwekhemikhali echithekile, indlela engaba yingozi ngayo empilweni nasempahleni nokuthi umthelela walokhu ungancishiswa kanjani?
Isibonelo: ukuqhuma kungadala intuthu noma amafu egesi enobuthi. Abahlali banxuswa emisakazweni ukuba bazivalele ezindlini bashude namafasitela. Labo abanesifo sofuba bexwayiswa ngokuthola ukwelashwa emitholampilo noma kodokotela. Bayatshelwa nokuthi nhloboni yegesi echithekile. UMnyango wezempilo nengosi yesimo sezingozi eziphuthumayo kumasipala itshelwa ukwelapha abantu abaguliswa yilesimo.
Imizamo eyenziwe ukunqanda ukuthi singaphindi isehlakalo.
Uma lombiko noma uphenyo lungenziwa, ungathatha izinyathelo zokuvikela imvelo noma umphakathi nganoma yisiphi sesinye salezigaba. Eminye imininingwane iyokwethulwa endimeni 7.
Yini ukushushisa okuzimele noma kwangasese?
Emithethweni eminingi yezemvelo, kuyicala ukwephula umthetho. Lokhu kuchaza ukuthi umuntu owephula umthetho angayiswa enkantolo ukuyoshushiselwa lelocala, kuthi lapho etholakala enalo agwetshwe ukukhokha inhlawulo noma abhadle ejele. Kwesinye isikhathi uhulumeni uyawashushisa lamacala, kodwa kuyenzeka aqoke ukuyekela. Isibonelo, uma ebona bungekho ubufakazi obenele ukumthola enecala umuntu. Wena ungazikhethela ukuqhuba icala ngoba ubona kusemqoka ukumshushisa lowomuntu. INEMA iyakusiza ke lapha ukwenza lento. Kube sekuthiwa lelicala ngelishushiswa ngasese noma ngokuzimela. Uyoludinga usizo lommeli ukulungiselela icala.
Icala lifakwe ngokubhekela izifiso nentshisekelo yomphakathi noma ngenhloso yokuvikela imvelo.
Ngeke wakwazi ukubeka icala ingxenye ewuphiko lukahulumeni, ngaphandle kweziwombe ezimbalwa kakhulu. Ungacela ummeli wakho ukwenza lokhu.
Lapho likulahlile icala, ummangalelwa angacela inkantolo ukuba wena umkhokhele zonke izindleko zecala.
Udaba lokukhokha izindleko zecala zingagwemeka lapho isenzo sakho sihlomulisa noma sihlose ukuvikela imvelo noma umphakathi. Eminye imininingwane ngokuzishushisela izokwethulwa endimeni 7.10.
Ngemuva kokufunda lokho osekushiwo ngasenhla, uma ucabanga ukuthi kunokwephulwa komthetho wezemvelo, kungenzeka ukuthole kuyimfanelo ukuthatha isinyathelo sokunqanda umonakalo emvelweni, kungavela kuwe noma emphakathini. Ziningi izinto ongazenza ukuvimbela umonakalo ongase wenzeke noma uqhubeke. Ezinye zazo zingabandakanya ukuqasha ummeli ukuze akusize. Ungakwazi nokubhalela uhulumeni izincwadi ukuqiniseka ukuthi kwenziwa uphenyo bese kuthathwa nezinyathelo zokumisa umonakalo owenzekayo.
Zingaba khona nezinye izindlela ongakwazi ukuzisebenzisa. Kubalulekile ukucabanga ngayo yonke imigudu ekhona kuhlangene nebhalwe phansi nengaqoshiwe.
Izinhlangano eziningi zinemigudu yazo eziyilandelayo ukufaka izikhalo. Amabhizinisi amaningi ethembele kakhulu ekuzixhumaniseni kahle nomphakathi. Ukukhulumisana nezinhlangano, ukubhalela abamaphephandaba endawo, ukweseka lawo mabhizinisi akhombisa ukunakekela imvelo ngenye yezinto engakunika umphumela owufunayo.
Kumele uthathe isinqumo ngalokho ofuna kwenzeke ngaphambi kokuthatha ezinye izinyathelo.
Ingxube yalokhu okuchazwe ngenhla.
Kubalulekile ukuqiniseka ngokuthi ohlose kufezeke akubukeki njengephupho, akumele uzikhohlise ngento oyibonayo ukuthi iphezulu kakhulu, ayinakwenzeka.
Alikho ikhambi lokuthola okufunwayo.
Kuyothatha isikhathi esingakanani?
Kungenzeka ngikuthole engikufunayo?
Yiluphi olunye usizo engingaluthola ngaphandle kolwemali, sikhuluma ngolufana nokunikwa ulwazi lokuqiniseka ngomphumela oyiwo?
Kuvame ukuba wusizo ukubuza abanye abantu ngezinye izindlela ezitholakalayo zokusombulula inkinga. Kungenzeka ukuthi abanye abantu sebeke bahlangabezane nesimo esifuze lesi futhi banemibono emihle. Buza amammeli bezemvelo noma abantu abasebenza endaweni yokuvikela imvelo. Ummeli wezemvelo angakusiza ukuqoka umgudu omuhle kakhulu ohambisana neNEMA. Abammeli bangakusiza futhi uma ufuna ukuya enkantolo.
Uma unquma ukuthatha izinyathelo, kungaba ngezomthetho noma olunye uhlobo, ngokwakho noma ngokusizwa wubungoti babathize, kubalulekile ukukhumbula ukuthi yisikhalo sakho lesi futhi nguwe okumele uthathe izinqumo ngenqubo. Ukuthola ulwazi nemininingwane eminingi kukubeka esimweni esilula sokuthatha izinqumo.
Kubalulekile ukuthola ulwazi olufanele ngoba lukusiza ekwenzeni izinqumo eziyizo ngokumele ukwenze ngaphambi kokuthatha isinyathelo. Lokhu kungasheshisa, kunciphise izindleko nomonakalo. Umthethosisekelo omusha ukunika ilungelo lolwazi olugcinwe wuhulumeni noludingela ukuvikela elinye lamalungelo akho. iNEMA isitshela ngokugcwele ngolwazi esingaluthola kuhulumeni noma kubantu abazimele maqondana nezemvelo.
Ulwazi ngokudaleka kukadoti oyingozi, ukugcinwa nokulahlwa kwawo.
Uhulumeni angathola ulwazi ngezemvelo kunoma yimuphi umuntu ozimele. Lokhu kungahlanganisa isisi noma udoti ochithekele emoyeni, emhlabathini nasemanzini nokuphathwa kwawo. Wena uyobe usuthola lolulwazi kuye uhulumeni. Akavunyelwe uhulumeni ukwenqaba nolwazi ngaphandle kwalapho ufuna into angakwazi ukuyithola noma enganamqondo noma ulwazi olufunwayo lunobungozi kwezokuphepha ezweni, emvelweni noma luyimfihlo.
Isibonelo: Ufuna ukwazi ngendawo ongaya kuyo ukuyobona izihlahla ezisengcupheni yokushabalala kanye nemidwebo yaBathwa esematsheni. Isicelo sakho solwazi siyenqatshwa ngokwesabela ukuthi ukuveza lolulwazi kungaholela esimweni lapho umphakathi ungantshontsha khona lemvelo, noma ekulinyazweni kwemidwebo. Isicelo solwazi ngenhloso yokuhweba singenqatshwa uma ulwazi luyimfihlo ngempela ngangokuba ukudalula lololwazi kungabeka esimweni esibi lowo ongumnini nonentshisekelo ngalo. Akavunyelwe umuntu ukwenqaba nolwazi lwamazinga okukhiqizwa kwentuthu neminye imikhiqizo kanye nodoti.
Isibonelo: Ukudalula imfihlo yokuhweba, okuyisithako noma "ifomula" eyimfihlo ngenhloso yokuhweba ngomkhiqizo kungenqatshwa.
Kubalulekile ukuthola ulwazi ngaphambi kokuthatha isinyathelo.
Umthelela ongaba mkhulu wokunukubeza imvelo, isigameko esisobala sengozi ephuthumayo noma isimo esicacile sokukholelwa wukuthi umsebenzi olayelwa ukuwenza ungaholela ekulimaleni kwemvelo.
Ukusukumela phezulu ulwazi olutholiwe kungaholela ezinyathelweni eziphuthumayo. Lokhu kungenziwa wuhulumeni noma izinhlangothi ezithintekayo ekunqandeni umonakalo emvelweni. I-NEMA ikusiza ezikhathini lapho kungaba lukhuni futhi kuthathe isikhathi ukuqongelela ulwazi olufanele. Eziwombeni ezifana nalezi, iNEMA ithi uhulumeni noma lowo olimaza imvelo kumele aphenye noma aveze ulwazi. Kulesi simo, okufanele ukwenze wukufaka isikhalo. Enye ingqikithi izochazwa kabanzi esigabeni 7.5.
INGXENYE 6: Likhona yini ikhambi lezikhalo ngaphansi kweNEMA?
Lomqulu wehlukanise izehlakalo zokuthatha izinyathelo eziqondene nokulinyazwa kwemvelo noma ukwesabisa ngokuyilimaza izigaba ezingu 7 (Bona ingxenye 2). Kuyenzeka kube nokugamanxelana kulezigaba. Nanka amanye amakhambi ezinye zezikhalo ongazithola ezigabeni ezehlukene. Engxenyeni 1 no 2 sikutshele ukuthi ngubani ongathatha izinyathelo ngokulawula kweNEMA. Lengxenye izochaza kafushane ngemigudu ongayiqoka. Engxenyeni 7 no 8, sizokunika imininingwane eminingi ngesikhathi nokuthi ungayilandela kanjani lemigudu yokuthatha izinyathelo. Kulomhlahlandlela, uma sikhuluma ngoMqondisi-Jikelele noma iNhloko yoMnyango wesiFundazwe, siqonde uMqondisi-Jikelele woMnyango wezeMvelo nokuVakasha noma iNhloko yoMnyango wezeMvelo esifundazweni.
i-NEMA ayikusizi nje kuphela lapho umuntu ephule umthetho, kodwa nalapho umuntu enesibophezelo sento ehluleka ukuyenza. Isibonelo, uma uhulumeni onesibophezelo sokumisa abantu banganukubezi umfula bese ehluleka ukwenza umsebenzi wakhe, uhulumeni wephula umthetho, ungamthathela izinyathelo ezimphoqa ukuba ayivikele imvelo.
Ungacela uMqondisi-Jikelele ukwenza uphenyo.
Uma othile enomsebenzi wokwenza into, njengokuhlanza isimo sokunukubeza imvelo, ungaya enkantolo umphoqelele kuleso senzao.
Isibonelo: Umakhelwane wakho, unebhizinisi lokukhanda izimoto, uchitha uwoyela nopende osekusebenzile emfuleni ongasekupheleni kwesitaladi sakho. Wephula isiGaba 151 soMthetho kaZwelonke waManzi, futhi lokhu kuyicala. Ukukhetha umgudu ofanele, Bona isifundo 1 eNgxenyeni 9.
Ungacela uMqondisi-Jikelele enze uphenyo.
Ibeke eceleni isinqumo esithathwe wuhulumeni nesingekho emthethweni.
Isibonelo: uhulumeni uhlela ukwakha umgwaqo onqamula endaweni esogwini lolwandle nebucayi. Uhlongoza nokuthuthukisa isiza sezimboni kwenye ingxenye yalendawo. Akayicabanganga imigomo yentuthuko evelele neyohlala isikhathi eside ngesikhathi edweba loluhlelo. Lokhu kungaba wukwephula umgomo weNEMA. Bona isifundo sesigameko esingu 2 eNgxenyeni 9.
Ukungenzi uphenyo olwenele ngohlaziyo lomthelela emvelweni lapho kuthuthukiswa indawo noma kuqaliswa umsebenzi othile nokungaba nomthelela omkhulu kwimvelo.
Bona isifundo ngesigameko, esingu 2 eNgxenyeni 9.
Kungacelwa uMqondisi-Jikelele enze uphenyo.
Uma kunothile onesibophezelo sokwenza into, njengokuhlanza umonakalo wokunukubeza, ungaya enkantolo uthole imvume yokumphoqelela ukufeza isibophezelo sakhe. Bona isifundo ngesigameko, esingu 1, eNgxenyeni 9.
Ungacela uMqondisi-Jikelele enze uphenyo.
Isibonelo: Umqashi wakho ucela uyolahla esigangeni udoti odaleke ngenxa yokudilizwa kwesakhiwo. Uyenqaba ukuwulahla kwenye indawo ngaphandle kwasesigangeni esibekelwe lokhu nesiqhele ngamakhilomitha angu 15. Usekwesabisa ngokukuxosha uma ungalaleli umlayelo.
Isinyathelo sokuphoqa ukuba kwethulwe umbiko noma kuhlanzwe isimo ngemuva kwesehlakalo sengozi ephuthumayo.
Ngemuva kwesehlakalo sengozi ephuthumayo, kumele kwethulelwe umphakathi umbiko ngezingozi ezingadalwa yilesi sehlakalo. Kumele sihlanzwe isimo. Ngemuva kwezinsuku ezingu 14 senzekile isehlakalo, kumele kwethulwe umbiko ngembangela yesigameko nokuthi yini eyenziwe ukusihlanza. Uhulumeni kufanele aqikelele ukuthi lezi zinto zenziwe ukuvikela umphakathi nokusihlanza isimo sokunukubeza imvelo. Imbiko ngezingozi nokuhlanza kubalulekile empilweni nasekuphepheni komphakathi nasekuvikeleni imvelo.
Uma isehlakalo sinobugebengu, ungavula icala.
Ungacela uMqondisi-Jikelele enze uphenyo.
Phoqa uhulumeni ukuba ahlanze umonakalo bese ezifuna kulowomuntu othintekayo izindleko zomsebenzi asewenzile.
Uma umthetho ophuliwe uhambisana nenhlawulo okumele ikhokhwe, ungenza imizamo yokuthi umuntu ashushiswe noma uzishushisela ngokwakho. Kodwa awukwazi ukushushisa uhulumeni. Eminye imininingwane itholakala endimeni 7.11 ngezansi.
Isibonelo: utshele amaphoyisa ngesenzo sikamakhelwane wakho ochitha ebusuku, ngesinyenyela amakhemikhali anobuthi emfuleni. Ubabonisa isithombe osithwebulile "sevidiyo" (isithombe esibonakala kumabonwakude). Ubufakazi obukhona abubenelisi ukuthi bangathatha izinyathelo zokumshushisa. Ummeli wakho ucabanga ukuthi benele lobufakazi. Sewuthatha isinqumo sokuzishushisela ngokwakho loludaba.
I-NEMA ikusiza ngokwenza kube lula ukuya enkantolo ukuze uvikele amalungelo akho ezemvelo. Lokhu kuchazwe kabanzi endimeni 8 ngezansi.
Isaziso esibalulekile: esikhathini esedlule, abantu bebesaba ukuya enkantolo ukuyolwela amalungelo abo ezemvelo ngenxa yokuthi bekuthi lapho belahlwe noma behlulwa yicala bazithole sebebhekene nenkinga yokukhokhela ummangalelwa izindleko zecala. Ukwenza izinto zibe nobungozi obuncane, iNEMA ithi inkantolo inganquma ukuba ungazikhokhi izindleko zalowo obemangalelwe noma likwehlulile icala. Kodwa kumele uqale ngokuzama ngawo wonke amandla ukuvikela amalungelo akho ngaphambi kokuphambukela kulomgudu, okuyisinyathelo sasenkantolo. Akuphoqelekile ukuba inkantolo ikusize, kodwa ingakucabangela uma uthathe izinyathelo ezifanele nezinezinkomba zomqondo. Kungakho nje kulesiSahluko sizokuchazela kabanzi ngezindlela ongakwazi ngazo ukusombulula ingxabano nokushayisana kwemibono ngaphambi kokuthi uye enkantolo. Sifunde sonke lesisigaba.
Ngesinye isikhathi kuneziwombe eziphoqa ukuba uye enkantolo ngenxa yento ethile ephuthumayo edinga ukumiswa noma eyodala umonakalo onzima ongeke walungiseka esikhathini esizayo. Esimweni esifana nalesi, akumele ulinde. Kodwa uma kungadingekile uthathe izinyathelo eziphuthumayo, kumele uqale ngokwethula isikhalo kuhulumeni uma othile elimaza noma esabisa ngokulimaza imvelo. Bacele bamise umonakalo owenziwayo noma ongenzeka.
Emnyangweni kahulumeni oqondene, ezingeni lesifundazwe nakuzwelonke.
Isibonelo: imboni encane eseduze nalapho uhlala khona ikhiqiza okuthile okudala intuthu nesisi esikugulisayo. Bika isigameko kumasipala wakho.
isikhungo sokuhlanza amanzi asebenzile avame ukugcwala aphuphume aze agelezele emifuleni okudlala kuyo izingane. Umasipala wendawo wuyena onesibophezelo sokugcina isizinda sokuhlanza amanzi. Bikela uMnyango wezaManzi namaHlathi ngaloludaba. Kuyiqhinga elihle ukubhala incwadi yesikhalo ngoba iwubufakazi bokuthi uyenzile imizamo. Uma ungatholi mpendulo ngencwadi oyibhalile, thumela enye futhi uzame ukwengezela ngokushaya ucingo noma ubone lowo ophethe. Gcina amakhophi ezincwadi ozibhalile ukuze uma ungaphumeleli ukwazi ukuqhubeka nesinye isinyathelo.
Eminye imithetho ikuvumela ukuba ufake isicelo sokwedlulisa isikhalo ngesinqumo sikahulumeni esigamekweni esibandakanye ukuvikela imvelo.
Yisho uma ucabanga ukuthi isinqumo esithathiwe kasifanele. Khumbula, umthetho-sisekelo uthi, thatha izinyathelo ezifanele, nezinomqondo ukuvikela imvelo ngokugwema ukunukubeza. Uqhuba ngokuthi kumele ukhuthaze ukongiwa kwemvelo nokugqugquzela intuthuko evelele nokwakha umnotho kanye nenhlalonhle ezweni.
Kungenzeka siguquleke isinqumo ngenxa yesicelo osifakile sokwedlulisa udaba. Ngokuvamile, umthetho uyokutshela indawo okumele wedlulisele kuyo isikhalo.
Isibonelo, kweminye imithetho kumele wedlulisele isicelo kuNdunankulu wesiFundazwe. Ungase uludinge usizo lomeluleki ongummeli ukuze akutshele ngalowo okumele uxhumane naye, kungenjalo buza igatsha likamaziphathe noma likahulumeni wesifundazwe elithathe isinqumo ofuna ukusiphikisa.
Imithetho yokuHlaziya uMthelela emvelweni engaphansi koMthetho wokonga imvelo uthi; kumele kwenziwa loluphenyo lokuhlaziya umthelela ngaphambi kokukhipha imvume yedlanzana lemisebenzi noma izenzo. Ngemuva kokukhishwa noma kwenqatshwe imvume, unegunya lokufaka isicelo sokuphikisana nesinqumo.
Esigamekweni sokunukubezeka kwemvelo okwedlulele noma imvelo edicilelwa phansi, ungabhala noma ushayele ucingo uMqondisi-Jikelele noma iNhloko yoMnyango esiFundazweni, ubacele ukuba benze uphenyo futhi balungise lesisimo. Ezinye izinyathelo abangazenza wukumisa isenzo sokunukubeza, ukudicilelwa phansi kwemvelo nokukhipha umlayelo wokuhlanza. Bangaphoqa umnikazi wesakhiwo noma impahla, lowo ogade isakhiwo/impahla ukwenza izinguquko ezifanele. Uhulumeni ngokwakhe angathatha isinyathelo sokulungisa isimo bese efuna izindleko zakhe kodale umonakalo, umnikazi noma kosebenzisa umhlaba.
Isibonelo: Iqulu labantu belishisa ingqwaba yamathayi endaweni esiyiganga ukuze bathole izinsimbi ezitholakala emathayeni ngenhloso yokuyozidayisa. Umasipala wendawo uthi akakwazi ukubamba labantu noma ukunqanda lesi senzo sokushiswa kwamathayi. Umnikazi wendawo naye uthi uyehluleka ukunqanda ukushiswa kwamathayi. Faka isikhalo kuMqondisi-Jikelele nongakwazi ukulayela umnikazi womhlaba ukumisa yonke imililo, ukukhuculula umlotha wamathayi noma yinini uma kubikwa umlilo. Umqondisi-Jikelele angalayela nomasipala ukuba akhuculule ukungcola bese ekhokhisa umnikazi wendawo zonke izindleko zokwenza lokhu. Uma ungenelisiwe yizinyathelo ezithathwe ngumasipala noma umnyango wesifundazwe ofake kuwo kuqala isikhalo, nalapho kumbandanyeka khona ukunukubezeka okukhulu nokudicilelwa phansi kwemvelo, kumele ubhalele uMqondisi-Jikelele noma iNhloko yoMnyango wesifundazwe.
Uma wethula isikhalo ngokunukubeza okukhulu, uMqondisi-Jikele noma Inhloko yoMnyango wesifundazwe kumele yenze uphenyo bese ilayela lowo odala umonakalo ukuba athathe izinyathelo ezifanele lungakedluli usuku olunqunyiwe. Abakwazise ngokubhaliwe ukuthi sekwenziwe konke lokhu okulayelwe yiziphathimandla. Uma bengakwenzi kusenesikhathi, ungacela inkantolo ibaphoqe. Kodwa kubalulekile ukubazisa ngezinyathelo zokubayisa enkantolo kusasele isikhathi esiyizinsuku ezingu30.
Ungafaka isikhalo kuMqondisi-Jikelele noma eNhlokweni yomnyango wesifundazwe ngaphansi kwezimo eziningi eziseNgxenyeni, inqobo nje uma isikhalo sibandakanya ukunukubeza okukhulu noma ukudicilelwa phansi kwemvelo.
Ngamanye amazwi, lokhu kungenzeka ngaphansi kwezimo eziningi ezichazwe kulomhlahlandlela. Singabala kokunye isehlakalo sengozi ephuthumayo, emsebenzini lapho wenqabe khona ukwenza umsebenzi oyingozi noma ongadala umonakalo kwimvelo nakunoma yisiphi isimo lapho kwephulwa khona umthetho wezemvelo.
Isicelo sokusingatha ukusombulula ingxabano, Isibonelo umxazululi/ukugqugquzela ukuxazulula inkinga/ukwahlulela noma ukuphenya.
Ukusingatha inqubo yokuxazulula ingxabano kwenzeka lapho umuntu ongachemile ezama khona ukusombulula ukungezwani phakathi kwabantu ababili noma ngaphezulu abenze bavumelane ngento ethile. iNEMA ivumela uhulumeni ukwedlulisa ingxabano ethize isiwe kubaxazululi, kubagqugquzeli bokusombulula izinkinga, kubehluleli kuthi kwezinye izikhathi kuqokwe abaphenyi abayisipesheli abangathola imininingwane egcwele ngodaba. Okwenzeka kulenqubo kuzochazwa kabanzi eziNgxenyeni ezilandelayo u8 no 9.
Inqubo yokugqugquzela ukusonjululwa kwenkinga wuhlelo lweNEMA lapho uhulumeni ebiza khona umuntu okhuthaza izingxoxo phakathi kwabantu ababili noma ngaphezulu abangaboni ngeso elilodwa ngesimo noma into ethile engaba yingozi kwimvelo.
Inhloso yokukhuthaza lezingxoxo wukuzama ukufinyelela esivumelwaneni lapho zombili izinhlangothi zizwana ngokuya kumxazululi.
Isibonelo: Uhulumeni usenqume ukwakha ichweba elikhulu ngokugubha isizalo somfula. Lesisenzo sinomthelela omkhulu kubantu abehlukene ngezindlela eziningi, isibonelo; amabhishi, izindawo eziyizimfuma, ukufa kwezilimo nezilwane, ukungcola kwemvelo esemanzini okuholela ekuphazamisekeni kwendawo yokudweba, ukulahleka komhlaba ikakhulu owabalimi oyontanta amanzi. Okunye futhi ngamafemu ayokaniswa kulendawo nayoholela ekunukubezekeni komoya nomthelela omubi ezitshalweni zabalimi bendawo. Baningi abantu asebezwakalise ukukhathazeka ngalesi sinqumo sokuqhubeka nechweba ngemuva komphumela wokuhlaziya umthelela wesakhiwo. Laba bantu sebecela uhulumeni ukuqoka umxazululi ozosombulula lengxabano. Sekubizwa lowo ozokhuthaza izingxoxo asize izinhlangothi zombili ngodaba okufanele lwedluliselwe kubaxazululi.
Inqubo yokuxazulula yenzeka uma izinhlangothi ezimbili ezingezwani ziqonda kumxazululi owenza umzamo wokuletha isisombululo nokuthi kufinyelelwe esivumelwaneni.
Njengoba iNEMA imvumela uhulumeni ukwedlulisa ingxabano iye kumxazululi noma kumgqugquzeli wezingxoxo, ungaya kuhulumeni ucele aqoke umxazululi noma umkhuthazi-ngxoxo ngezingxabano ezithile.
Isibonelo: Uhulumeni uvuma isinqumo sokwakhiwa kwedamu eliyolimaza indawo lapho kuhlala khona abantu kanye nemvelo esendaweni. Uhlaziyo lomthelela kwimvelo alizange libhekele udaba oluphathelene namasiko, njengokuthi uma idamu ligcwala amanzi angagobhoza avale amathuna kanye nezindawo zokukhonza ezisondelene nalo.
Umphakathi ufuna isiqiniseko sokuthi izindawo ezibalulekile zokukhonza ziyovikeleka futhi ucabanga ukuthi uhulumeni akazange abonisane nawo ngokwenele ekutholeni izindlela ezikahle zokuvikela lezizakhiwo. Indima yomxazululi kungaba wukuthola indlela lapho uhulumeni engakhipha khona imvume yokwakhiwa kwedamu ngaphansi kwemibandela ethile, engagcina futhi ivikele lezizakhiwo. Imiphakathi ingamsiza uhulumeni ukuqhamuka nezisombululo okuyomele zicaciswe kulemibandela.
uma kunempikiswano ngokuvikela imvelo ngemuva kokufakwa kwesicelo sokwedlulisa udaba.
Isibonelo: Kukhishwa imvume yokwakha imboni yamafemu endaweni ebucayi esogwini lolwandle nalapho kunomthelela wokunukubezeka komfula oseduze nosetshenziselwa ukunisela. Abalimi bakhononda ngokuthi uhlaziyo ngomthelela ezitshalweni nasekudwebeni awuzange wenziwe ngokugcwele. Bafaka isicelo sokwedlulisa udaba ngemuva kokuqedwa kophenyo lokuhlaziya. Isicelo sabaxazululi singenziwa ngemuva kokufakwa kwesicelo sokwedlulisa udaba.
Isinyathelo sokwehlulela senzeka lapho umuntu ongachemile nozimele ethatha isinqumo ngengxabano phakathi kwabantu ababili. Uma sesenziwe isinqumo, kumele silandelwe.
Ngokulandisa kweNEMA, uma zehluleka izinhlangothi zombili ukufinyelela esivumelwaneni, umxazululi angizibuza izinhlangothi ukuthi zifuna udaba lwedluliselwe kumehluleli yini. Isinqumo esikhishwa ngumehluleli singujuqu.
Uphenyo iNEMA inika uhulumeni amandla amakhulu okuphenya ngomonakalo owenzeka kwimvelo. Uphenyo kungaba ngolwekhomishana yokuthola imininingwane. Uma uphenyo lukhomba ukwephulwa komthetho wezemvelo, uhulumeni unomsebenzi wokumisa lesenzo nokulungisa umonakalo.
Isibonelo: Unolwazi ngobugebengu obuhleliwe bokunyenyisa izimpondo zikabhejane obenzeka ezifundazweni ezimbalwa nangaphandle kwezwe. Uzwile futhi ngokubandanyeka kwamaphoyisa kulesisenzo. Ngakho awuthandi ukubika loludaba emaphoyiseni. Ungethula lombiko kuNgqongqoshe uqobo. Uma ukhathazekile ngomonokalo emvelweni kodwa ungenawo amandla okukhokhela izindleko zophenyo lwalenkinga, ungaqonda kuNgqongqoshe umcele aqoke umphenyi. Zama ukuqoqa ubufakazi obenele ngaphambi kokubika ukuze nohulumeni abone ukuthi kunezizathu ezinqala zokuqalisa ngophenyo.
Ukuvikela abasebenzi abenqaba ukwenza umsebenzi oyingozi emvelweni.
Ungenqaba ukwenza umsebenzi othile okholwa wukuthi uyingozi noma ungadala umonakalo omkhulu emvelweni.
Isibonelo: Usebenzela udokotela kanti umsebenzi wakho ubandakanya ukuhlanza nokulahla udoti. Ngolunye usuku udokotela ukushiyela isaziso sokuthatha umthamo omkhulu wokungcola uyowulahla esigangeni esiseduze nalapho kungavunyelwe khona ukulahla lodoti. Wena sewuyenqaba ukwenza lokhu. Ngosuku olulandelayo udokotela ufika emsebenzini akwesabise ngokukuxosha. Ubuyekeza isiGaba 29 seNEMA usumtshela ukuthi akanalo ilungelo lokukuxosha.
Umqashi wakho noma omunye umuntu akavunyelwe ukwethembisa noma yini ewusizo ngenhloso yokukuncenga ukuthi wenza lowomsebenzi.
Uma uthathelwa izinyathelo, njengokuxoshwa, unelungelo lokuthatha izinyathelo zomthetho.
Ukushaya ikhwela/ukuhlaba umkhosi ngezenzo ezingadala umonakalo emvelweni.
Uma ubika noma ukhipha ulwazi ngokuthile okholelwa futhi okubona kungaba yingozi emvelweni, angeke wabophezelwa kukho yinkantolo noma uxoshwe, ujeziswe noma uhlukunyezwe. Kodwa qiniseka ngokuveza ulwazi ngendlela efanele ukuze uvikelwe.
Kwakulusizo kakhulu emphakathini ukuveza ulwazi kunokuthula.
Uma ukhiphe ulwazi oluvele selwaziwa wumphakathi.
Akekho umuntu ongakwethembisa okuthile okuwusizo ukuvala umlomo wakho ukuze ungahlabi umkhosi.
Isibonelo: Usebenzela inkampani elima izitshalo. Omunye wabaphathi bakho usebenzisa ngokungafanele isikhuthaza-khaba emasimini akhe esingavunyelwe enzela ukuthi izitshalo zande. Kunomthetho kulenkampani othi uma ungezwa ngaloluhlobo lwesenzo kumele utshele osingethe ezabasebenzi enkampanini. Kodwa wesaba ukuthi uma wenza njalo, ungahlukunyezwa nobufakazi bugqibeke. Unquma ukuyobikela uMshushisi-Jikelele. Ngenxa yokungaqondi kahle noma lokhu koyixazulula yini inkinga, ubikele neKomidi lasePhalamende eliqondene nezoLimo.
Izigameko zengozi ephuthumayo zingadala ingozi enkulu emphakathini noma emvelweni esikhathini samanje nakwesizayo. Ungafuna ukuthatha izinyathelo zokunqanda umonakalo esikhathini esizayo noma uthole ulwazi ngomonakalo owenzeke empahleni noma empilweni yakho ngenxa yesehlakalo esifana nalesi.
Ngemuva kwesehlakalo esifana nalesi, lowo othintekayo kuso unesibophezelo sokutshela umphakathi neziphathimandla zikahulumeni ngokushesha achaze ngokwenzekile nangemikhiqizo eyingozi echitheke emoyeni, emanzini noma emhlabathini. Kumele bazise uMqondisi-Jikelele ngokwenzekile zingakapheli izinsuku ezingu14, ngomkhiqizo ochithekile nezinyathelo ezithathiwe ukunciphisa umonakalo nokwethula umbiko ophawula ngembangela yengozi.
Ukwaziswa ngomkhiqizo okungenzeka uchithekele emoyeni noma emhlabathini kubalulekile uma ufuna ukuvikela impahla yakho, ukuthola indlela yokwelashwa noma ukuthatha isinqumo sokuthi ungashiya nini endaweni. Uma lowo ofanele engalungisi ngokushesha ngemuva kwesehlakalo, ungaya enkantolo umphoqe ukuthi akwenze. Uma bengathathi izinyathelo ezifanele ungaya enkantolo ubaphoqe. Kodwa kumele uqale ngokufaka isikhalo sakho kuhulumeni, ucele usizo.
Umthetho-sisekelo uhlinzekela indawo kaMvikeli-Mphakathi. Umsebenzi kaMvikeli-woMphakathi wukuphenya ukuthi uhulumeni ngabe wenze kahle noma udale ukubandlululeka ngandlela thize. Izibonelo zokungaqhubi kahle wukukhwabanisa, ukwenza into ngesizathu esingafanele noma ukuchema. Ukwenza ngokubandlulula wuhlobo lomonakalo olungavunyelwe noma olungemukelekile emthethweni. Uma uthola okunye kwalokhu kwenzekile kuwe, ungalubikela uMvikeli-woMphakathi loludaba noma ushayela ihovisi lakhe ucingo.
Isibonelo: Uthola ukuthi kukhishwe imvume yendawo yokulahla udoti ngemuva kophenyo lokuhlaziya umthelela. Kutholakala ukuthi ambalwa amalunga omphakathi abeyingxenye noma amenywa ukubamba iqhaza ngalenqubo.
Unolwazi lokuthi kwaphuma umvuzo omkhulu wokugqiba isiphathimandla sikahulumeni ngesikhathi kukhishwa imvume. Uthola nokuthi amanye amakhansela kahulumeni wendawo ayeyingxenye yekomidi lokuhlela atshale izimali ezinkulu enkampanini eqashelwe ukusingatha indawo yokulahla udoti. Wethula umbiko ngaloludaba kuMvikeli-woMphakathi.
Umthetho-sisekelo uhlinzekela ukubunjwa kweKhomishani yamaLungelo eSintu. Umsebenzi wekhomishani wukukhuthaza inhlonipho yamalungelo esintu. Elinye lamalungelo ngelezemvelo nelichazwe kulomthetho-sisekelo.
Ikhomishani inamandla okuphenya lapho iqhuba umsebenzi wayo. Uma unesikhalo ngomonakalo owenziwa kwimvelo nohambisana nokwephula ilungelo lesintu, ungabhala noma ushayele leKhomishani ucingo uyicele yenze uphenyo ngodaba.
Uvule icala ngomuntu owephule umthetho wezemvelo kanti umthetho uyakuvuna uthi lesosenzo siyicala. Usuwabikele futhi amaphoyisa ngalesenzo. Ungaxhumana namaphoyisa izikhathi ngezikhathi ukuzwa noma icala liyaqhubeka yini. Ungaxhumana namaphoyisa lapho uvule khona icala, iphoyisa noma umseshi ophenya ngecala. Uma kunezinkomba zokuthi umshushisi ngeke eqhubeke necala, thatha isinqumo sokuziqhubekela wena necala noma uyekela kuye.
Bhalela uMvikeli-woMphakathi umazise ukuthi ufuna ukushushisa othile ngokwakho.
INGXENYE 8: Yini eyenzekayo ngemuva kokuthatha izinyathelo zokuvikela amalungelo akho ezemvelo ngaphansi kweNEMA?
Kulesi sigaba sizokuthatha sikukhombise ezinye zezinhlobo zezinyathelo ongazithatha uma uvikela amalungelo akho ezemvelo. Isinyathelo ngasinye ngokulandelana zimi kanje.
Izinqumo eziningi ezithinta imvelo zenziwa ngomasipala. Izindawo zikamasipala zimelwe yimikhandlu ekhethwe ngentando yeningi kanti imelwe ngamakhansela ezigcemeni ezehlukene. Umsebenzi wokuphatha umasipala nsuku zonke wenziwa ngabasebenzi abenza lomsebenzi ngokugcwele kanti bathola amandla negunya kuye umaziphathe. Amanye alamandla awedluliselwa kubo, lawa yilapho ezenzela ngokwakhe umaziphathe ngokusizwa ngamakomidi avame ukubunjwa ngamakhansela aqokiwe.
Amakomidi amaningi akhethiwe adingida izinto ezithinta imvelo, njengekomidi lokuhlela nje. Lamakomidi enza izincomo ekomidini eliphakeme nokuyilo elithatha izinqumo ezingujuqu.
Uma ufuna ukufaka isikhalo ngomonakalo kwimvelo emakomidini abhekele lenkinga, okokuqala kumele uthole ukuthi yimaphi Ungathola ngokubuza kubasebenzi bakamasipala noma ekhanseleni lesigceme. Ikomidi ephakeme ivame ukulandela izincomo zamakomidi, ngakho kubalulekile ukukhuluma ngqo namakomidi ngokushesha. Esilandelayo yisibonelo sokusebenzisa iNEMA lapho uyokhuluma nomasipala?
Isibonelo: Umasipala noma umkhandlu ulungiselela ukuthatha isinqumo ngentuthuko ehlongozwayo neyoba nomthelela omkhulu kwimvelo endaweni yangakini. Imigomo nemibandela Yokusingatha okuBumbene kweMvelo njengoba kulandiswa eSahlukweni 5 seNEMA asikalandelwa ngokugcwele ezinhlelweni zokuhlela futhi wesabela ukuthi intuthuko izovunyelwa iqhubeke. Ufuna isiqiniseko sokuthi imvelo iyophepha.
Okokuqala, kumele uye kubasebenzi bomkhandlu abasebenza ngokugcwele, njengaseMnyangweni Wokuhlela iDolobha bese uyabachazela ngenkinga yakho. Bacele ulwazi lwentuthuko nokuthola kabanzi ngamakomidi ayobhekana nokuthatha isinqumo ngohlelo. Yiya emakomidini. Kungenzeka kube yikomidi eliqondene nokuhlela noma elezemvelo. Bhala futhi wenze uhlelo lokubonana nekomidi eliphakeme uma ikomidi eliqondene lehluleka ukuphendula izincomo zakho. Baqwashise uma ukholwa wukuthi abalandelanga inqubo ebekiwe noma bephula izimiso zeNEMA, batshele ukuthi ungase uye enkantolo uyophikisa isinqumo sabo. Lindela isinqumo, kuthi uma singahambisani nawe bese ucabanga ukusiphikisa. Ungafaka isicelo somxazululi kuthi ekugcineni unqume ukuya enkantolo ukuze kubuyekezwe noma kumiswe leso sinqumo.
Ngemuva kokufaka isicelo sokuphikisa isinqumo esibandakanya ukuvikela imvelo, uyokwaziswa ngomphumela wesimangalo. Ngokulandisa komthetho-sisekelo, ungazifuna izizathu zomphumela wesinqumo. Umthetho-sisekelo kanye neNEMA bakupha ilungelo lokunikwa ulwazi ongadinga ukulusebenzisa ukuthola eminye imininingwane kuhulumeni nekhombisa ukuthi kufinyelelwe kanjani esinqunyweni. Uma ungenelisiwe wumphumela wesimangalo, unegunya lokucela uhulumeni ukuba athole futhi akhokhele umxazululi ongakusombululela lenkinga. Uma ucabanga ukuthi isinqumo sephula umgomo weNEMA noma kulandelwe inqubo echemile noma engekho emthethweni ngesizathu esithile, unethuba lokwedlulisela udaba enkantolo ngenhloso yokubuyekeza noma ukumisa isinqumo.
Ngemuva kokwethula isikhalo ngokunukubezeka okunqala noma ukuguguleka kwemvelo kwesinye salezikhulu ezimbili, kumele bakunike ithuba lokubachazela ngonenkinga ngakho. Uma sebesizwile isikhalo, bayolandisa onukubezayo/olimazayo ukuba athathe izinyathelo ezifanele njengoba kuchazwe endimeni 7.4.
Kumele babheke izinto ezimbalwa uma benza lokhu, Isibonelo imigomo yezemvelo neNEMA, izindleko zokukhuculula nokuthi inkinga ibucayi kangakanani. Bangakwazi nokwaba umhlaba noma bawulungise bese befuna inkokhelo kwabaqondene.
Ngemuva kokukhuluma nawe ngenkinga, uhulumeni uyokwazisa ngokubhalwe phansi ngoyokwenza ukuxazulula inkinga yakho. Uma ungenelisiwe yilezi zinyathelo, ungacela uhulumeni ukuba kuqokwe umehluleli noma kuyiwe enkantolo ngenhloso yokuphoqa Umqondisi Jikelele noma iNhloko yoMnyango wesiFundazwe ukuphenya ngenkinga noma afake umdlandla owedlulele ngenkinga.
Isibonelo: Uhlala eduze kwendawo okwakunemayini kuyo newugwadule engenatshani. Umoya onamandla ususa izintuli zingene endlini yakho nsuku zonke. Ngezikhathi zasehlobo, uma selina, amanzi awudaka avela ezimayini nahlangene nenhlabathi adabule egcekeni ayovala amapayipi bese entanta egcekeni. Usubhale izincwadi eziningi ukhala eMnyangweni Wezokumbiwa phansi Namandla kodwa impendulo oyitholayo ngethi abakwazi ukukusiza ngoba abanikazi bemayini basafuna ukuvuselela lemayini, bakhiphe nomunye umkhiqizo. Usufake nesicelo kumasipala ngalenkinga kodwa ukuphendula ngokuthi akakwazi ukukusiza ngoba ukuntanta nokuvaleka kwamapayipi kudalwa wudaka oluvela ezindundumeni zemayini endala. Njengoba ungenelisiwe yilempendulo, thumela isikhalo kuMqondisi-Jikelele noma eNhlokweni yoMnyango Wezemvelo nokuVakasha.
Bhala isitatimende sawo wonke amaqiniso ngesikhalo.
Uma ukwazile ukuthola obunye ubufakazi njengobukadokotela, ukulimala noma obokulimala kwempahla, nabo abufakwe.
Ukuxazulula ingxabano kwenzeka lapho abantu ababili bengaboni ngokufana, nesimo sokuxoxisana ngesikhalo nomuntu obizwa ngomxazululi. Umxazululi ubasiza ekusombululeni inkinga noma ukungaboni ngeso elilodwa. Inhloso yakho wukufinyelela esivumelwaneni ngokufanele kwenziwe ukuze kuxazululwe inkinga. Umsebenzi womxazululi wukuqiniseka ukuthi zonke izinhlangothi zithola ithuba elenele lokuzikhulumela nokuzwa ukuthi omunye uthini ngaleyonkinga. Umsebenzi womxazululi akusikho ukuba lijaji ngenkinga, ukuba wummeli wothile noma ukuchema kodwa okubalulekile wukubagqugquzela ukufinyelela esivumelwaneni. Ukufeza lento, umxazululi angaqongelela ulwazi bese enza izincomo kulabo abaxabene. Uma ufuna usizo lomxazululi, ungabhalela uNgqongqoshe, uMhlonishwa owengamele umnyango esifundazweni (MEC) noma uMkhandlu kamasipala oqondene.
Uma uhulumeni evuma ukukhokhela umxazululi, uyozama ukuthola umuntu oyokwemukeleka emaqenjini womabili. Umxazululi angagcina ilekhodi lokuxazulula udaba bese ethula umbiko kuMqondisi-Jikelele nasemaqenjini ngemuva kokuphothula umsebenzi. Uma udaba okuxatshenwe ngalo lungaxazululeki, angazibuza izinhlangothi ukuthi lungadluliselwa yini udaba kumehluleli. Buza uhulumeni ukuthi uzimisele yini ukukhokha izindleko zodaba oluyiswa kumehluleli. Lesinqumo singaba ngesingcono kunokuya enkantolo nokungabiza kakhulu.
Isibonelo: Endabeni ebandakanya imayini, nechazwe endimeni 8.3 ngenhla, uMnyango Wezokumbiwa Phansi naMandla uyakuphendula. Impendulo ithi; awukwazi ukuphoqa umnikazi wemayini ukuthi atshale utshani ogwadule lwezimayini ezindala nezidala izintuli ngenxa yokuthi usafuna ukumba umkhiqizo kuyo. Awuhambisani nalesi sinqumo. Ngokwakho, ubona engakwazi ukuwuvala ngotshani lomhlabathi kuze kufike isikhathi lapho eseyisebenzisa khona imayini. Ngaphezu kwalokhu, ucabanga ukuthi ingxenye eseduze kwalapho uhlala khona ingavalwa wutshani ukuze kugwemeke udaka olugobhozela emphakathini wendawo ngesikhathi imayini seyimba umkhiqizo.
Ucabanga ukuthi lemigomo ayizange icatshangwe ngesikhathi uMnyango wezokuMbiwa phansi naMandla uqalisa ngoMthetho wezokuMbiwa phansi nowengamele ukuvuswa kabusha kwezimayini ezindala. Uhulumeni uyavuma ukuqoka umxazululi.
Uma isikhalo sakho siya kumehluleli noma enkantolo, uyodinga ukuthola iseluleko somthetho ukuze ulungiselele lelicala, nokuthola ukumelwa.
Ukuphikisana ngecala elibekiwe.
Icala liyolalelwa esidlangaleni (emphakathini) kodwa isinqumo somehluleli asivamile ukuba yinto eqonde kanje neyenziwa esidlangaleni. Ekupheleni kwecala, kuyokhishwa isinqumo esingujuqu. Uma ufuna ukwedlulisa icala, kuyomele uthole iseluleko somthetho ukuze ucwaninge ukuthi lingedluliseka yini.
Ngaphansi kweNEMA, ungavula icala noma ngabe intshisekelo yakho ayiphazamisekanga. Amazinga abantu abangafaka icala ngaphansi kweNEMA bavezwe eNgxenyeni 1, bahlanganisa nalabo abafaka amacala ngenxa yezifiso zomphakathi noma ngentshisekelo yemvelo.
Isibonelo: Esiwombeni noma ecaleni lezintaba zemayini ezingasasebenzi, umxazululi akatholi isinqumo ngombango. Umnikazi wemayini uthi ngeke babenayo imali eyanele ukutshala utshani kulendawo kuze kufike isikhathi lapho sebegubhe khona okungenani uhhafu womnotho ombiwayo kulentaba. Isikhalo sakho wukuthi impilo yakho neyabahlala kulendawo ngokunjalo nezakhiwo zilimala nsuku zonke. Okufunekayo wukuthi kwenziwe okuthile ngokushesha okuhlangabezana nesimo. Izinhlangothi zombili ziyavumelana ngokwedlulisela kubehluleli loludaba.
i-NEMA ikusiza ekuzivikeleni emalungelweni akho emvelo ngokwehlisa ubungozi bezindleko lapho uya enkantolo ukuyovikela lelilungelo. Ngakolunye uhlangothi kulindeleke ukuba nawe wenze ngokusemandleni ukufeza izinjongo zomphakathi nokwenza eminye imizama kuqala yokusombulula inkinga ngaphambi kokuya enkantolo. Uma likwehlula icala, inkantolo inganquma ukuba ungazikhokhi izindleko zikammangalelwa. Uma ulinqoba icala, inkantolo ingaqoka ukuba ummangalelwa akhokhe zonke izindleko zommeli wakho uma ebekunike usizo mahhala ngokukumela kulelicala. Inkantolo ingabuye iphoqe ummangelelwa ukuba akukhokhele zonke izindleko ohlangabezane nazo ngesikhathi uphenya noma uhlelela lelicala.
KuleSahluko, sizokukhombisa indlela yokusebenzisa ezinye zezinhlobo eziphawulwe eNgxenyeni 6.
Isibonelo: Umakhelwane wakho onebhizinisi lokukhanda izimoto ezishayisile, opendayo nolungisa izimoto uchitha uwoyela omdala nopende emfuleni ogeleza ekugcineni komgwaqo. Ufuna ukuyiqeda lento.
Isinyathelo 1: Bheka ukuthi ngabe umakhelwane wakho wephula umthetho yini. Uma owephula umthetho kunguhulumeni, bheka ukuthi kungabe ukhona yini umgomo kulena enikezwe endimeni 3.
Uma kunjena, isiGaba 15 soMthetho waManzi sephuliwe. Lesigaba sithi awuvunyelwe ukunukubeza isizinda samanzi. Kuneminye futhi imithetho naleyo kamasipala okungenzeka ukuthi yephuliwe. Biza umasipala wakho noma uMnyango wezokuMbiwa phansi namaHlathi uthole ukuthi yimiphi eminye imithetho engase ithinteke.
Isinyathelo 2: Bheka ukuthi umthetho ophuliwe uthi yini ongayenza wena.
Esimweni esifana nalesi, ukwephula umthetho yicala ongaliboshelwa. Lowo otholakala enecala lokwenza lokhu angaboshwa iminyaka engaze ifike kwengu5 noma akhokhe inhlawulo. Ungawabikela amaphoyisa ngalenkinga.
Isinyathelo 3: Bika isigameko ngokubhalwe phansi kumasipala wakho, eMnyangweni wezaManzi noma emaphoyiseni. Gcina amakhophi ezincwadi ozibhalile.
Isinyathelo 4: Uma ukunukubezeka komoya kungapheli noma kuhlanzwe ngabasebenzi bakahulumeni, kumele ubhalele uMqondisi-Jikelele noma iNhloko yoMnyango ubacele baphenye loludaba, bathathe izinyathelo zokuqeda ukunukubeza. Yenza lokhu kuphela lapho kunokunukubeza okukhulu noma ukudicilelwa phansi kwemvelo. Thumela amakhophi azo zonke izincwadi ozithumele abasebenzi bakahulumeni kuxubene nemininingwane echaza isimo senkinga. Balinde ukuthi bakuphendule ukuze ubachazele kabanzi ngenkinga yakho noma bakubhalele bekwazisa ngezinyathelo abazithathile ukulungisa umonakalo wokunukubezeka kwemvelo.
Isinyathelo 5: Uma ungenelisiwe yizinyathelo ezithathwe yizisebenzi eziphethe, ungacela uhulumeni ukuba aqoke umxazululi azokusombululela inkinga. Isibonelo, uma onukubezayo enikwe izinyanga ezingu6 zokuhlanza umonakalo, ngakolunye uhlangothi wena ubona besifanele isikhathi esiyinyanga eyodwa ukwenza lomsebenzi, kuyinto engenzima futhi, ungacela umxazululi ukuzosombulula lengxabano. Kwenze lokhu ngokubhalela uNgqongqoshe, Inhloko yoMnyango esiFundazweni noma eMkhandlwini ofanele.
Isinyathelo 6: Uma uhulumeni ememukela umxazululi kodwa ingxabano ingaxazululeki, ungabuzwa noma ufuna lwedluliselwe kubehluleli yini loludaba nalapho sekuyophuma khona isinqumo esingujuqu. Enye indlela kungaba wukuya enkantolo.
Ingaphoqa lowo onukubeza imvelo ukuba akhokhe izindleko zomonakalo owenzeke endlini noma esakhiweni ngenxa yokunubezeka kwemvelo.
Ungazisungulela uphenyo lwangasese olubhekiswe kulowo onukubeza imvelo uma engashushiswanga. Lokhu kungenziwa lapho kunobufakazi bokuthi ukunukubeza imvelo kwenziwa ngokulahlwa kokungcola ngokungekho emthethweni. Khumbula, uma uqikelele ukuthi wenze yonke imizamo ebonakala ifanele ngaphambi kokwedlulisela udaba enkantolo, ungaxolelwa ekukhokheni izindleko zecala zikammangalelwa, noma likwehlulile icala.
Isibonelo: Uhulumeni uhlongoza ukwakha umgwaqo odabula endaweni ezwelayo egudle ugu lolwandle kanti futhi kunohlelo lokuthuthukisa indawo ngokwakha indawo yezimboni. Akukacutshungulwa lutho mayelana nemithelela ebhaliswe ngaphansi "komgomo wentuthuko evelele" ngokulandisa komgomo (Principle 4(a) weNEMA) ngesikhathi kusahlelwa kuhlaziywa nomthelela wesiphakamiso. Unokwesaba ukuthi kuzoba khona umonakalo ongeke walungiseka endaweni, emanzini agelezayo, eqophelweni lamanzi kanye namanzi asemfuleni.
Isinyathelo 1: Thola ukuthi uhlelo seluhambe lwagcinaphi. Kungabe uhlelo lokuhlaziya umthelela emvelweni lusaqhubeka noma isikhishiwe imvume yokuqhubeka nentuthuko (isibonelo, ukuhlelwa kabusha komhlaba, imvume yokwakha umgwaqo endaweni) Uma imvume yomsebenzi ocabanga ukuthi unobungozi kwimvelo seyikhishiwe, faka isicelo sesikhalo sokuphikisa. Uma imvume ingakakhishwa, cela uhulumeni ezwe umbono wakho ngezinkomba nemithelela okumele ibhekisiswe ngenhloso yokuqikelela ukuthi intuthuko iyochuma ihlale isikhathi eside?
Isinyathelo 2: Lindela umphumela wesicelo sokwedlulisa udaba. Uma unezinsolo zokuthi isinqumo secala eledlulisiwe asihlaziywanga kahle noma kwaba nephutha, cela uhulumeni aqoke umxazululi ozosombulula lempikiswano. Kwenze lokhu ngokubhalela Ungqongqoshe, Inhloko yoMnyango kahulumeni wesiFundazwe noma eMkhandlwini kaMasipala oqondene.
Isinyathelo 3: Uma intuthuko ingaholela ekunukubezekeni kwemvelo okukhulu, ungafuna ukwedlulisela kuMqondisi-Jikelele udaba noma eNhlokweni yoMnyango wesiFundazwe, ikakhulu uma uhulumeni engavumelani nokuqokwa komxazululi.
Isinyathelo 4: Uma ungenelisiwe yisenzo esithathwe wuMqondisi-Jikelele noma yiNhloko yoMnyango esiFundazweni nalapho umsebenzi wokuxazulula ungasebenzanga khona, ungathatha izinyathelo zomthetho ufake inselelo ngemvume ekhishiwe. Kungenzeka kungabi semthethweni ngenxa yokuthi ngesikhathi uhulumeni egunyaza imisebenzi ethile engaba yingozi emvelweni, uhulumeni kumele abhekele imigomo yeNEMA. Kulesifundo akwenzekanga lokhu.
Ukuxazulula: uma umuntu ongachemile nozimele ezama ukuthi abantu ababili abangaboni ngokufana baxazulule ingxabano.
Ukunukubeza: uguquko emvelweni oludalwa wumkhiqizo, uketshezi, umsindo, iphunga, izintuli noma ukushisa okuvela esenzweni esithile kuhlangene ukugcina nokwelapha udoti nezinye imikhiqizo, ukwakha nokuletha izidingo noma imisebenzi. Loluguquko kumele lube nemithelela emibi empilweni yabantu, nakwinhlalonhle, ekubekezeleni kwemvelo nasezingeni layo lokukhiqiza noma empahleni esetshenziswa ngabantu.
Ukubeka eceleni: inkantolo ibeka eceleni isinqumo uma isiguqula, noma isho ukuthi lesosinqumo asikho emthethweni noma sifana nesingasebenzi.
Ukwephula umthetho: ukungahambisani nomthetho, noma ukungalandeli umgomo oqukethwe wumthetho.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMKHANDLU WAMAGAMA EMIMO YEZWE WASENINGIZIMU AFRIKA.txt</fn>
Sanibonani zinsizwa, niyangaphi?
Hhayi bo, nathi siya ePolokwane !
Ayi suka. Lo hulumeni ulibele ukushintsha amagama ezindawo ngaphandle kwesizathu. Madoda! Sengicishe ngalahlekelwa yithuba le lifti ngenxa yalokho. Angikuthandi neze.
Leli zwe lidinga imali yokwakha izindlu nokulwa neNgculazi, kodwa kunalokho sixosha izivakashi ezweni lethu. Asazi kwathina ukuthi siyaphi! Ngobani vele laba bantu abashintsha amagama ezwe lethu?
Phaphama ndoda, ukuguqulwa kwamagama akuyona into nje emayelana nokuthola ilifti yokuya ndawana thizeni. Kumayelana nokunikwa igama elihle kwezwe lethu, umlando wethu kanye namafa ethu. Singalithandekisa kanjani izwe lethu emphakathini wamazwe angaphandle uma sisasebenzisa amagama athathwa kwamanye amazwe.
Sidinga ukugqugquzela ihuha ngezwe lethu, ukukhombisa ubuthina bangempela. Sidinga ukwazisa umphakathi wakwamanye amazwe ukuthi singobani ngempela!
Lokhu kuvanyiswa kwamagama omumo wezwe wudaba oluvusa uhlevane kakhulu!
Bheka lapha kule ncwajana, uma usukwenzile lokho, sizobe-ke sesiludingida loludaba. Kusekude lapho siya khona, ngakho-ke sikhona nesikhathi sokuluxoxa.
Ngamagama ezinto ezisemhlabeni okungezemvelo, ezenziwe noma eziguqulwe ngabantu kanti zingaba nabahlali noma zingabi nalutho.
ISAGNC yamiselwa nguMthetho wamaGama eMimo yeZwe waseNingizimu Afrika (unombolo 111 ka-1998) njengohlaka olubhekele ukumiselwa kabusha kwamagama emimo eNingizimu Afrika. Lumiselwe nguNgqongqoshe wezobuCiko namaSiko.
ISAGNC ihlanganise ochwepheshe ngamagama ezindawo, izilimi ezisemthethweni, umlando wamasiko, isithunywa esisodwa esivela kuleso naleso sifundazwe, abamele zonke izifundazwe kanye nabamele uPhiko Olukhulu Lwezokuhlonzwa Kwezindawo Nokwedwetshwa, iPosi, iBhodi Yezilimi Zonke zaseNingizimu Afrika kanye nezinye izinhlaka ezithintekayo.
Uhlaka oluphethe lweSAGNC lusebenza ngamaKomiti Ezifundazwe Amagama Emimo Yezwe kanti ezingeni likahulumeni wasekhaya lisebenza ngamaKomiti Endawo Nawezifunda.
Kumele engabe uyakwazi ukufinyelela kulezi zinhlaka endaweni yangakini.
Ukukubeka kalula nje, ngamagama emimo yezindawo azo zonke izinto ezweni.
Ngamagama abhaliswe ngomthetho.
Ngokwesibonelo, igama lezwe, amagama ezifundazwe kanye namagama omasipala bezindawo kanjalo nalezi zinto eziphethwe ngabaphathi bezindawo zasemakhaya njengemigwaqo, izakhiwo zomasipala, izikwele, amapaki namathuna.
Bese kuba khona izakhiwo namapulazi okunabanikazi bangasese.
Kanjalo futhi namagama ezindawo zemimo asetshenziselwa ukubhalisela ubunikazi bomhlaba naziwa ngamagama eCadastral.
Nokho-ke wonke amagama angomthetho kufanele ahambisane nemigomo yokuqamba ye-SAGNC.
Abantu bavame ukunikezela igama elilodwa izindawo ezahlukene noma amagama kuyenzeka ezwakale efana noma ukubhalwa kwawo ufane kakhulu nalokho kwenye indawo.
Kanti-ke ezweni elinezilimi eziningi njengeNingizimu Afrika nje, izindawo esikhathini esiningi ziye zibe namagama angaphezu kwelilodwa.
Lezi zimo ziholela ekungaqondini kahle kanye nasekudidekeni. Ukuze kuvikwe lokho, emhlabeni wonke amagama emimo ayavanyiswa ngabaphathi.
Kubalulekile ukuvanyisa amagama ngenjongo yokuqinisekisa umlando wezwe kanye nokuzazi ngobuzwe kanye nangezohwebo nokuhwebelana, ezokuthutha, ezokuxhumana, ukuhlelela izifunda nezemvelo, imisebenzi yomphakathi, isayensi nobuchwepheshe, ukhetho kanye nokubalwa kwabantu, ezokuvakasha, ukulawulwa kwezimo eziphuthumayo kanye nemisebenzi yokuhlonza nokutakula.
I-SAGNC ithatha isinqumo sokugcina mayelana nendlela noma nezindlela zamagama bese uwancoma kuNgqongqoshe.
Uma igama selivunyiwe nguNgqongqoshe, lelo gama liye libe selivanyisiwe.
Liyaye libe selishicilelwa kuMqulu kaHulumeni ukuze libe semthethweni futhi laziswe.
Umkhandlu uhlangana kane ngonyaka. Ngenxa yokuthi ukubambezeleka kujwayeleke ukwenzeka ngenxa yolwazi olungaphelele noma olungeyilo efomini yesicelo, abafaki zicelo kufanele bazi ukuthi ukuvanyiswa kwegama kungenzeka kube nguhlelo oluthatha isikhathi eside.
Kufanele kubhekelelwe ngesikhathi kuhlelwa ukuthi isikhathi sokulinda singathatha okungenani izinyanga ezintathu futhi kufanele kuqikelelwe uma kugcwaliswa ifomu ukuba ligcwaliswa ngendlela ukuvimbela ukubambezeleka kwesikhathi eside.
Noma ngubani angalithola ifomu lesicelo kuwebhusayithi yoMnyango Wezobuciko Namasiko i- www.dac.gov.za., emahhovisini kazwelonke, awezifunda kanye nawendawo asebenza ngamagama emimo yezwe noma ungasifaka isicelo kwa- www.sagns.gov.za.
Ngaphambi kokuba uligcwalise ifomu lesicelo, kufanele ulifunde ngesineke bese uyakugwema lokhu...
Amagama abantu abaphilayo nawo kufanele agwenywe.
Izindawo zomumo wezwe ezethiwe ngabantu kufanele zihambisane nesithunzi salowo muntu. Ngokubonisa nje, ukwetha into nje engagqamile ngomuntu osemqoka ezweni lonke.
Hhayi-ke, sengiyajika lapha mina. IPolokwane isingamakhilomitha ayishumi nanhlanu nje ukuqhubekela phambili. Ndlelanhle, nikuthokozele ukuvakasha kwenu!
Hhiya siyabonga ngokusigibelisa.
Impela siyabonga uhambe kahle.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMKHANDLU WASENINGIZIMU AFRIKA WAMAGAMA EZINDAWO (2001).txt</fn>
Inkululeko seyitholakele, manje sekuyisikhathi sokuba abantu baseNingizimu Afrika babambe iqhaza ekuguquleni lelizwe lethu libe yilokho esakulwela. Okokuqala ngqa emlandweni kanjalo nasezweni lethu ukuthi abantu bakithi banikwe ithuba lokuba nezwi ekuqanjweni kwezindawo. Ngalendlela kumele sikhombisa ukuthi izinto sezishintshile, sesedlule esikhathini sobandlululo. Sekufanele siguqule isithombe ngezwe lakithi singabonakali njengengxenye yaseYurophu sibe siseAfrika. Kumele sithathe igxathu eliyoholela ekushintsheni lawo magama ayelulaza futhi eyinhlamba, amagama ezizwe atholakala kwamanye amazwe nalawo abhalwe ngokungeyikho.
Lona wumgomo ojutshelwe uNgqongqoshe wethu wezamaKhono, amaSiko, iSayense nobuChwepheshe ukubhekela ukuthi lokhu kwenzeka ngempela. Kuwumthwalo wethu sonke thina bantu baseNingizimu Afrika ukuqikelela ukuthi lokhu kuyenzeka. Impumelelo yalokhu iyoba wuphawu loguquko lwangempela ezweni lakithi elisesimweni soshintsho. INingizimu Afrika inohulumeni wentando yeningi futhi kumeleilubonakalise lolushintsho kulabo abawuvotela nabawuzungezile. Kumele enze izinto ngokushesha njengamazwe angomakhelwane ashesha ayibonakalisa lentshisekelo ngokususa yonke into eyayibakhumbuza iminyaka yencindezelo nobandlululo.
Bonke abantu baseNingizimu Afrika namaqembu akhona akhululukile ukufaka imibono ngokusebenzisa amafomu atholakala eNhlokweni, Geographical Names Unit, ezinze eMnyangweni wamaKhono, amaSiko, iSayense nobuChwepheshe, P/Bag X894, Pretoria, 0001. Kulawo mafomu abantu banelungelo lokuphakamisa amagama amasha kanjalo nezinguquko kulawo avele ekhona, inqobo nje uma iziphakamiso ziphelezelwa yizizathu.
Lombiko wenabe kusukela esikhathini sokusungulwa koMkhandlu kuze kube sekupheleni konyaka wokuqala wesabelo sezimali.
Ukwesekwa komsebenzi wasehhovisi emKhandlwini kuvela eMnyangweni wamaKhono, amaSiko, iSayense nobuChwepheshe (DACTS). Ekuqaleni, wawungaphansi kweNgosi kaZwelonke yeziLimi kuwo loMnyango. Kuthe ekuhambeni kwesikhathi wadluliselwa eNgosini yaMagugu esizwe kuwo futhi loMnyango.
Izinqumo zoMkhandlu zenanelwa futhi ziphasiswe wuNgqongqoshe. Abantu kanye nezikhungo ezingalandeli izinqumo ezithathwe wuMkhandlu zingathathelwa izinyathelo zokushushiswa.
UNgqongqoshe wezamaKhono, amaSiko, iSayense nobuChwepheshe wazemukela izincomo zokuqokwa kwalaba bantu abalandelayo, nabakhethwa yiKomidi lokuQoka. Abaqokwa bayosebenza eMkhandlwini waseNingizimu Afrika wokuQamba iziNdawo amaGama.
Umkhandlu wathatha indawo yeKomidi likaZwelonke lamaGama elaleluleka uhulumeni ngokuphasisa amagama athile ezindawo kusukela ngonyaka ka1940.
Kwezinye zezinto ezehluke kakhulu phakathi koMkhandlu nophiko olwalusebenza esikhathini esiphambili, wukuthi loMkhandlu unikwe amandla amaningi axuba lonke uhlobo lwendawo kubandakanya; ukuzifunela ngokwawo lezozindawo ezidinga ukuqanjwa kabusha noma zethiwe okokuqala nokuthi izinqumo zawo ziyophoqelela, uma nje zamukelwe wuNgqongqoshe.
UMkhandlu ususungule inkambiso nenqubo-mgomo, ngokulandela izinqumo nenqubo yeZizwe eziBumbene zoMhlaba.
UMkhandlu unegunya kuwo wonke amagama ezindawo nezinto kanye nezakhiwo ezingaphansi kwemingcele yezwe laseNingizimu Afrika nalapho lelizwe libusa khona, noma lezo zindawo ezitholakale ngokuxoxisana okuthile.
Ezinye izizathu ezifanele nezingatholwa.
o amagama abantu abasaphila.
Ukunquma igama noma amagama ngendawo kudinga ukuqhathanisa okuphusile phakathi komlando nesidingo solimi, ubulula bokuxhumana, intando yomphakathi neyesizwe sonkana.
ukugqugquzela ulwazi ngomhlomulo otholwa wumnotho kanjalo nenhlaliswano ngenxa yomfaniswano ngamagama ezindawo.
ukuveza iqhinga lokukhipha, kufakwe amanye amagama ezindaweni ezaqanjwa ngaphansi kwencindezi.
ukwenza lula, ukufafaza ulwazi nokwedlulisa ulwazi ngenqubo yohlelo lomfaniswano lapho kuqanjwa amagama ezindawo, kungasakazwa emaphephandabeni noma ngemibiko yekhompuyutha.
ukusungula amakomidi amagama ezindawo ezifundazweni (PGNC's), ngokulawula kwemibandela yoMthetho waseNingizimu Afrika wamaGama eziNdawo neMithetho ephathelene noMfaniswano emaGameni eziNdawo.
Umkhandlu waqoka lamakomidi amancane alandelayo. Ngaphezulu kwalabo abaqokwa ekuqaleni, kunamanye futhi amalunga anokusetshenziswa ngezikhathi ezithile.
Umsebenzi walo wukuqondisa nokwenza umfaniswano ezinhlamvini zamagama: ukubuyekeza amagama amaningi; yilawo avele ekhona kodwa angemukelekile ngokomthetho, nezinye izindaba ezencikile nezinganqunywa wuMkhandlu.
Libunjelwe ukuqopha uhlelo lokwakha nokugcina ulwazi nemininingwane; ukuqoqa ulwazi; ukunquma iqhinga lokuvuselela ulwazi, kuhlale kunolwazi olusha; ukuxhumana nezinye izinhlaka zokugcina ulwazi; nokunquma izidingo zabasebenzisi balomtapo.
Umsebenzi walo: ukubumba isizinda sababambe iqhaza; ukubamba imibuthano yokufundisa nokuvuselelana (workshops) kubafundi; ukuqopha umbhalo wokuqeqesha nokubumba ithimba emazingeni kazwelonke nasezifundazweni.
Emhlanganweni owawungomhlaka-7 April 2000, kwanqunywa ukuhlanganisa ikomidi lokuxhumana nabezindaba, elokushicilela kanye nelokwazisa umphakathi. Isizathu salokhu wukusebenzisana nokushiyelana umsebenzi phakathi kwalamakomidi. Ekuqaleni konyaka ka2001, ikomidi elisha elincane labunjelwa lenhloso elandelayo, kanti kwaqokwa uMs Dichabe ukuba ngumgqugquzeli walo.
Ukusebenzela iqhinga-nqangi lomkhandlu; ukuhambela umcimbi wokuvulwa koSuku lwaMagama eziNdawo kaZwelonke; ukuthola imikhakha namaxhama okuxhumana nezinhlangano ezingasebenzeli nzuzo namathimba akhethiwe.
Ukuqopha inqubo yokuziphatha; ukuphakamisa indlela yokusebenzisana koMkhandlu nezinye izinhlaka, ezingeni lezifundazwe nezifunda; ukubuyekeza imithetho nenqubo-mgomo ngomfaniswano wokuqamba izindawo.
Lena yincwadi ewumgogodla neyisiqalo ekhomba umgudu nezinto uMkhandlu oqonde ukuzenza. Ilawula izindaba ezifana nenhloso yokusungulwa koMkhandlu, yilokho ojutshelwe khona, imisebenzi elindelwe, indawo onegunya kuyo, inqubo-mgomo nenkambiso, iqhinga-nqangi elikhulu lomkhandlu kanye nesabelo sezimali.
NgokoMthetho, omunye umsebenzi woMkhandlu wukugqugquzela kusungulwe amaKomidi amaGama eziNdawo eziFundazweni. Lamakomidi kufanele asungulwe wuMnyango wesiFundazwe obhekele ezamaKhono namaSiko, ngemuva kokubonisana noMkhandlu. Umkhandlu udwebele lamakomidi uhlu lwemihlahlandlela.
Lemihlahlandlela iveza izinhlaka ezincomekayo nokuthi nesibonelo sokuthi ingxube yobulungu ingabumbeka kanjani, izincomo ngemisebenzi yamalunga nokulindelwe neziphakamiso zokuba kwakhiwe ezifundazweni iziMpiko zokuqamba amagama ezindawo neziyosekelwa ngabasebenzi balamakomidi.
Lemihlahlandlela iyobusa umsebenzi woMkhandlu ngokubuyekeza amagama asaphasa nalawo amadala kodwa angakaphasiswa wuMkhandlu.
Kuyo yonke imihlangano, uMkhandlu uhlaziya uhlu lwamagama ethulelwe ukuphasiswa avela emaposini, komaziphathe nomasipala, kubathuthukisi bemihlaba nakwamanye amaqembu anentshisekelo.
Kubhekwa kakhulu indlela okubhalwa ngayo igama ngokulandela imvelaphi yalolo limi okususelwe kulo igama kanjalo nokucabangela izinto ezifana nomlando wokuqamba leyonto, indawo noma isakhiwo, ukuphindeka kwamagama, ukungacaci kwegama, ukunganambitheki kwalo nobude ngokweqile.
Umkhandlu uqikelela ukuthi uthola ulwazi namalekhodi ngaleyonto eqanjwayo, kuhlangene nokuxhumana kwayo nezindawo eziseduze, umsuka nencazelo yegama nokwazi ngalowo owethula imininingwane.
Amanye amagama aphindiselwa emuva ngenhloso yokuthi kwenziwe olunye ucwaningo noma kuguqulwe izincomo.
Uma uMkhandlu usuliphasisile igama, lethulwa kuNgqongqoshe ukuze ashaye isigxivizo sokugcina, ngemuva kwalokho lishicilelwe kwiGazethe kaHulumeni.
UMnyango wezamaKhono, amaSiko, iSayense nobuChwepheshe udingeke ukuba usungule umtapo wolwazi nemininingwane ngamagama ezindawo eziphasisiwe. Lolwazi kumele lugcinwe ngobunyoninso bekhompuyutha ukuze luhambisane nojutshelwe khona uMkhandlu. Akugcini nje ngokusungula lomtapo, kodwa kulindelwe umphumela obonakalayo.
Embikweni weKomidi elincane loMtapo wolwazi lwamagama ezindawo kwenziwa izincomo zokuthi lemitapo kumele isetshenziswe njengesiqaliso nalapho kungade kuthathiswa khona ekusunguleni umtapo kazwelonke omusha wamagama ezindawo eziphasisiwe.
Imihlahlandlela, inqubo nezidingo ezibalulekile seziqoshiwe kanti futhi ziyahlangabezana nezidingo zoMkhandlu, amaqophelo ezinga lomhlaba, kanye neminye imicikilisho esemqoka ngohlobo lolwazi njengoba lwanqunywa yiNhlangano eBumbene Yezizwe engqungqutheleni okwakudingidwa kuyo udaba loMfaniswano ngamaGama eziNdawo. Sekufinyelelwe esivumelwaneni ngezihloko okumele zibe kumakholomu nohlobo lolwazi olufunekayo lapho kudwetshwa khona umtapo wolwazi lwamagama olugcinwe kukhompuyutha. Loluhlobo lusebenzisa ukuloba kwe "MS access" nokuwulimi lwekhompuyutha.
Ukuze kusungulwe umtapo wolwazi nemininingwane yamagama ezindawo eMkhandlwini ezweni lonke, imitapo ehlukene kuyomele iqashelwe ukuze kuhambe kahle ucwaningo nokushiyelana kahle ulwazi. Lenqubo iyobandakanya uhlaziyo oluqhubekayo lokuhlola iqophelo lomkhiqizo ngoba ulwazi olutholakala elekhodini ngalinye lwalungaphelele, lushintshashintsha noma lungazange luvuselelwe.
Ukulungisa amaphutha, ucwaningo, umsebenzi wokulandela nenqubo yokuthola isiqiniseko kuyomele kwenziwe wumcwaningi kanye nethimba labasebenzi bakhe. Kungenzeka akwenze ngokuhlanganyela nabanye abacwaningi nongoti emagameni ezindawo.
Ngomhlaka-6 Disemba 2000, amalunga amathathu ethimba lonobhala bathola uqeqesho ngendlela yokusungula nokugcina umtapo wolwazi nemininingwane kuMkhandlu.
UMkhandlu usuqalile ukubuyekeza lawo magama ayengazange ethulwe ukuze agunyazwe. Lawo ngamagama anokucwasa noma abandlululayo nadluliselwe komaziphathe nemiphakathi efanele ukuze kutholakale imibono nokwenza izinguquko ezifanele.
Njengesigungu sikaZwelonke, uMkhandlu waseNingizimu Afrika wamaGama eziNdawo ugidlabezwe ngomsebenzi wokugqugquzela ukuthi kusungulwe amakomidi okuqamba izindawo amagama nasezifundazweni (PGNC). Ngokulawula koMthetho No. 118 ka 1998, ngaphansi kwesigatshana 9 , uMkhandlu kumele unqume imihlahlandlela yokusebenza kwamaKomidi eziFundazwe namiselwe amaGama eziNdawo kanjalo nomaziphathe/omasipala ezindaweni abazilawulayo.
Emhlanganweni woNgqongqoshe kanye nemiKhandlu yabaHlonishwa abengamele imiNyango eziFundazweni owabanjwa ngomhlaka-21 Novemba 2000, abaHlonishwa abengamele imiNyango bavumelana ngokuthi kumele kubunjwe izinhlaka zezifundazwe ngokushesha. Ngomhlaka- 16 Januwari 2001, kwakhishwa izincwadi mayelana nalokhu zaqondiswa kubo bonke abahlonishwa abazicelela ukuqhuba loluhlelo. Loluhlelo lulindelwe ukuphothulwa ngoJuni 2001.
Umkhandlu ulungisa amaqhinga okusabalalisa lombono noyobandakanya amaKomidi okuQamba amaGama ahlongozwa eziFundazweni.
UMkhandlu usuxhumene neNgosi yokuXhumana engaphansi kweDACTS ngenjongo yokusungula icebo lokushicilela yonke imikhiqizo yoMkhandlu. Okunye kuyoba wukusabalalisa ulwazi ngemisebenzi exhumanisa abantu ngabanye, amaphephandaba kanye nokusebenzisa amakhompuyutha.
Umkhandlu uthola imibuzo nezicelo ngezihloko ezehlukene, kungaba ezivela kuhulumeni, amathimba anentshisekelo kanye nabathile. Lolugqozi luyemukeleka kanti noMkhandlu uyiphendula ngokusemandleni awo lemibuzo. Okuphawulekile kodwa, lemibuzo akusiyo ngempela eqondene nemisebenzi ejutshelwe loMkhandlu noma isuke ibekwe ngendlela elukhuni ukuthi umkhandlu ube nekhono lokuyihlaziya. Likhona ithemba lokuthi uma umkhankaso wokufundisa umphakathi usuqalile, kuyodaleka izingxoxo ezingcono phakathi koMkhandlu namathimba anogqozi.
Usihlalo nePhini lakhe bayoba ngabameli boMkhandlu abasemthethweni ezingeni likazwelonke nelomhlaba, bayokwethula imibiko eMkhandlwini.
NgoJanuwari 2000, uSihlalo woMkhandlu kanye nommeli woMnyango wezamaKhono, amaSiko, iSayense nobuChwepheshe bahambela ingqungquthela yoNgoti bamaGama eziNdawo yeNhlangano eBumbene yeZizwe (UNGEGN). Lengqungquthela yadonsa amasonto amabili.
Loluhambo lwaba yimpumelelo futhi lwavula amehlo ikakhulu emalungeni amasha oMkhandlu. Okwadala lokhu kakhulu wukuthi kwakuyisiwombe sokuqala lapho babembulelwa amazinga aphekeme omhlaba mayelana nohlelo lokwethiwa kwezindawo. Kuwo lomhlangano, bafunda ngezibophezelo zamakomidi okuqamba izindawo amagama nokulindelwe ezingeni lomhlaba. I-UNGEGN yisigungu somhlaba esinquma umhlahlandlela nenqubo okumele ilandelwe, cishe yizo zonke izigungu zamagama ezindawo emhlabeni jikelele. Kwagcizelelwa kakhulu ukuthi akufanele amagama okufika kube yiwona aqonela lawo endabuko. Lokhu kwavezwa njengenkinga umhlaba wonke obhekene nayo ngenxa yezizathu zombusazwe nomlando. Yinto eyahlaba umxhwele ukubona ukuthi amazwe amaningi asezamile ukulwisana nokulungisa lesisimo. Akumangalisi-ke ukuthi lokhu kuyinselelo enkulu kuleli lakithi njengoba igcwele amagama ezindawo okufika nokwenza kubenzima ukuzigqaja ngemvelaphi yethu , singamaAfrika noma ngabaseYurophu.
Leliphepha liqhakambisa amagama avele ekhona kwamanye amazwe nafakwe kithi ngencindezi ngokuhlukumeza awoselwa. Amagama oselwa ayenencazelo ngokomlando futhi eyigugu kubantu bokudabuka eNingizimu Afrika; ngakho ukuwasusa kuchaza ukuqeda isiko kanye negugu labantu.
Inqubo yokuphatha eMkhandlwini isimi ngomumo. Imigomo nenqubo yoMkhandlu sekusunguliwe kanti indlela yokunquma ukuphasisa amagama amasha nokubuyekeza amadala sekuphothuliwe. Sewuqalile umsebenzi wokubuyekeza amagama amadala nangakaphasiswa. Umhlahlandlela wokusungula amaKomidi eziFundazwe usudwetshiwe kanti nenqubo yokusungula lamaKomidi isiqalile. Kuneqhinga elinqala elizosakazwa kanye nelokufundisa umphakathi.
Umtapo wolwazi nemininingwane okuyobunjwa ngawo umtapo onobuchwepheshe bekhompuyutha nesimiso sawo sekunqunyiwe. Imitapo yolwazi isitholakele namalunga oPhiko lwamaGama eziNdawo eDACTS aseqeqeshiwe.
Amalunga oMkhandlu abengazejwayele izindaba nobunzima bomfaniswano ekuqambeni izindawo babe nonyaka omuhle kakhulu, bavumelana babuye baqondisisa kahle umsebenzi woMkhandlu neqhaza lawo ezinguqukweni zalapha eNingizimu Afrika.
Ukusalela ngemuva kwamagama alindele ukuphasiswa kukhule ngamandla ngesikhathi kusabunjwa uMkhandlu omusha. UMkhandlu ukwazile kodwa ukulivala leligebe ebeselivulekile, kumanje sewuphasise isibalo esiningi impela samagama amasha. Ngenxa yokuthi iningi lezicelo kwakungezamaposi, uMkhandlu uweseke ngamandla umkhankaso wamaPosi wokukhula.
Inkokhelo yezimoto zangasese R 9 269.
Yomphakathi R 92 598.
Mina, Baldwin Sipho Ngubane, uNgqongqoshe wezamaKhono, amaSiko, iSayense nobuChwepheshe, ngigunyaza ngokusemthethweni lamagama ezindawo alandelayo ngemuva kokwelulekwa yiKomidi likaZwelonke lamaGama eziNdawo, zingu 9 Juni 2000.
Mina, Baldwin Sipho Ngubane, uNgqongqoshe wezamaKhono, amaSiko, iSayense nobuChwepheshe, ngigunyaza ngokusemthethweni lamagama ezindawo alandelayo ngemuva kokwelulekwa yiKomidi likaZwelonke lamaGama eziNdawo, zingu 14 Mashi 2000.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMLAWULI KAGESI OSEZINGENI LIKA ZWELONKE (2001).txt</fn>
Ekusungulweni kwe-NER(Umlawuli kagesi ezingeni lika Zwelonke) ngoMbasa enyakeni ka-1995, I-NER yazibophezela ekwenyuseni izinga lokwethula umsebenzi eMbonini yokuPhakela uGesi (ESI). Kwabe sekusungulwa amaqophelo okwethula lo msebenzi futhi aphasiswa nguMlawuli ukuze bonke abaphakeli bogesi baqinisekise ukuthi abathengi bathola izinga elemukelekile lamaqophelo osizo. Elinye iqhaza elidlalwa yi-NER njengamanje wukuqaphela igalelo labaphakeli bogesi ngokuliqhathanisa nala maqophelo anqunyiwe.
Umlawuli uyakubona futhi ukuthi abathengi banendima okufanele bayidlale emkhakheni wokulawula. Kukholakala ukuthi uma abathengi beqonda kahle amaqophelo omsebenzi othulwayo njengamanje, bayokwazi ukuphonsa inselelo kubaphakeli bogesi futhi babe nezwi lokwenza ngcono isimo sokuphakelwa kogesi. Ngakho-ke, abathengi kufanele bazi amazinga omsebenzi abanegunya lawo. Kuze kube yimanje, I-NER isisungule umqulu ofundeka kalula nohehayo kubathengi. Lomqulu uthathelwe kulowo okhona ngaphandle kokuguqula ingqikithi yawo.
Umlawuli kagesi osezingeni likaZwelonke (NER) wasiphawula kudala isidingo sokwethula amaqophelo ezinga lokwethula umsebenzi embonini yokuphakela ugesi; amaqophelo okwethula izidingo zogesi angalindelwa ngabathengi bezinhlaka ezehlukene zalabo abasebenzisa ugesi kanjalo nezinga okufanele lifezwe ngabaphakeli bogesi.
Abaphakeli bogesi kufanele bethule umbiko ku-NER ngeqophelo lomsebenzi wabo lapho liqhathaniswa namazinga abekiwe. Lokhu kwenziwa ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi abaphakeli bagcine lamaqophelo.
Leli bhukwana lihlose ukwazisa abathengi bogesi abawukhokhela kuqala ngeqophelo lezinga lomsebenzi abangawulindela kubaphakeli bogesi nokunika abathengi umqondo ongcono ngesigaba-NRS 047 ngendlela esibathinta ngayo.
Ukukala ugesi okhokhelwa kuqala kuvumela abathengi ithuba lokuthenga amandla ogesi kuqala ngamanani abakwazi ukuwammela. Ngaphezulu kwalokho, abathengi abahlangabezani nezikweletu zogesi ekupheleni kwenyanga nokungenzeka behluleke ukuzikhokhela.
Leli bhukwana lichaza nemigudu engasetshenziswa ngumthengi lapho kuqhamuka ingxabano phakathi komphakeli kagesi nabo mayelana neqophelo lomsebenzi.
Kubalulekile nokho ukugcizelela ukuthi i-NER ilindele abathengi kanye nomphakeli ofanele ukuba bazame ukuzixazululela ingxabano yabo ngaphambi kokufaka isikhalo kwi-NER.
Ngokuvamile, I-NER angeke ibandanyeke ngaphandle uma leyo ngxabano ingakwazi ukuxazululeka ezingeni lendawo.
Amagama athile asetshenziswa kakhulu embonini yokuphakela ugesi kanti kubathengi bogesi kuwusizo ukubaqwashisa ngencazelo yala magama.
Ukunqamula ugesi okuhleliwe: ukunqamula ukuphakelwa kogesi okuhleliwe kwenziwa wumphakeli kagesi lapho eqhuba umsebenzi wokulungisa noma exhuma izintambo zogesi.
Ukunqamula ugesi okuphoqiwe: ukunqamula ugesi okwenzeka ngenxa yephutha elithile ezintanjengi zogesi noma ngesizathu sempahla esebenza ngogesi engasebenzi kahle.
Izintambo zogesi ezisemaphandleni: izintambo zogesi eziphakela ugesi ezindaweni ezigqagqene, njengemiphakathi yamakhosi kanye nasemapulazini, nengavamile ukuba nengqalasizinda enhle njengemigwaqo.
Izintambo zogesi ezisemadolobheni: izintambo zogesi eziphakela izindawo zokuhlala eziminyene ezivame ingqalasizinda eyakheke kahle.
Ukuphakela ugesi okwesikhashana: ukuphakela ugesi kumthengi ngaphansi kwesimo esinomehluko. Ukuphakela ugesi kungenzeka kungahambisani neqophelo elivamile lomsebenzi.
Amandla aphansi kagesi: avame ukusetshenziswa ekuphakeleni abathengi basezindlini noma abahwebi abancane.
Amandla ogesi aphakathi nendawo: Avame ukusetshenziswa ekusabalaliseni ugesi nokuphakela izimboni noma abathengi abangabahhwebi.
Isigqebhezi sogesi: Leli yipheshana lobufakazi (irisidi) elitholakala ngemuva kokukhokhela ugesi nelivumela umthengi ukuba asebenzise inani elithile logesi. Lisebenza ngokufakwa esigujini sogesi okhokhelwa kuqala.
Isigubhu sokukala ugesi okhokhelwa kuqala: isikhali sokukala ugesi odlekayo. Inani elehlukene logesi othengwayo lifakwa kuso lesi sigubhu.
Isikhungo sokuhhweba nokuthenga ugesi: Umshini oxhunywe emagcekeni ebhizinisi osetshenziswa ekukhiqizeni amanani ogesi othengwa ngabathengi bogesi okhokhelwa kuqala.
Iqophelo lokuPhakela ugesi: izinga elilindelwe lokuphakela ugesi, njengamazinga amandla ogesi, ukuphazamiseka, ukwehla nokwenyuka kwamandla, njalonjalo njengoba kuchazwe eNgxenyeni- 2 ka-NRS 048.
Isikweletu/Abathengi abasebenzisa izigubhu zogesi wesikweletu: laba ngabathengi abasebenzisa ugesi ngesikweletu bese kufika umphakeli kagesi ezofunda inani logesi osetshenzisiwe.
Amazinga omsebenzi anqunywe ngaphansi kuka-NRS 047 eNgxenyeni- 1 yilawo okungenani umphakeli kagesi okufanele azame ukuhlangabezana nawo, kodwa abaphakeli bakagesi bakhuthazwa ukwenyusa izinga eliwedlulayo lamazinga aphansi abekiwe.
Ezigamekweni lapho umphakeli kagesi ehluleka ukuhlangabezana nezinga elilindelwe ngenxa yezizathu ezingaphezulu kwamandla akhe, angeke babekwe icala lokwehluleka ukusebenza bafinyelele emazingeni anqunyiwe. Lezo zimo zifana nesimo sempi, ukweba nokucekela phansi, isiteleka embonini, izingozi zemoto nezimo zezulu ezixakile. Izimo ezisohlwini olungenhla aziphelele kodwa kuqondwe ngazo ukwenza umzekelo ngomqondo okufanele ubuse isigameko.
Uma kwenzeka kuqubuka ingxabano nomthengi ngezinga lomsebenzi owethuliwe, kusemahlombe omphakeli kagesi ukuzama ukuxazulula inkinga ekhona ngokusebenzisa imigudu efanele yokubonisana. Ngalendlela, uma sekufakwe isikhalo, umphakeli kagesi kumele azise inkundla, isikhathi nendawo lapho kuyokwenziwa khona amalinge okuxazulula udaba.
Kufanele kugcizelelwe ukuthi i-NER iyobandanyeka kuphela uma izingxoxo zokuxazulula sezehlulekile.
Kusemqoka kubathengi ukulandela imigomo ebekwe phansi ngabaphakeli bogesi, ukunika ulwazi nokugcwalisa yonke imibhalo nezincwadi ezidingekayo nokukhokha zonke izindleko ezinqunyiwe.
Uma kuqubuka ingxabano ngamazinga omsebenzi, isibonelo ubuqiniso besigubhu sogesi somthengi, kubalulekile kumthengi ukukhokha kuqala inkokhelo enqunyiwe ngaphambi kokuba udaba luphenywe. Lemali iyobuyiswa uma ubuqiniso bokubala kwesigubhu butholakala ukuthi abulungile.
Umthengi kufanele aqale ngokunika umphakeli kagesi ithuba lokuxazulula noma yiluphi udaba. Kufanele edlulisele udaba kwi-NER esigamekweni sokwehluleka ukufinyelela esivumelwaneni.
Izinsuku eziyi-10 uma zingasetshenziswa izintambo ezivele zikhona noma umucu oxhuma entanjeni engena ngaphakathi egcekeni.
Inyanga e-1 uma kudingeka ugesi onamandla amancane (amandla kagesi aphakela izindlu zasekhaya namabhizinisi amancane) noma onamandla aphakathi nendawo (amandla kagesi asetshenziswa asatshalaliswa nendawo) nalapho kunesidingo sokuxhuma kwingqalasizinda evele ikhona.
Uma kufanele kuhlelwe ingqalasizinda entsha yamandla kagesi aphakathi nendawo, umthengi nomphakeli kagesi kumele baxoxisane ngesikhathi sokulungisa isilinganiso sentengo.
Izinsuku ezinga-30 uma kuyosetshenziswa izintambo ezivele zikhona.
Izinyanga ezi-2 uma kudingeka izintambo zokuxhuma ugesi onamandla amancane noma aphakathi nendawo nezidonswa ezintanjeni ezivele sezikhona.
Ngaphansi kwesimo sokwakha ingqalasizinda entsha yamandla kagesi aphakathi nendawo, umthengi nomphakeli kagesi kufanele baxoxisane ngesikhathi esiyothathwa kuze kuphele ukwakhiwa kwengqalasizinda.
Umphakeli kagesi kufanele aqikelele ukuthi bonke abathengi abawukhokhela kuqala ugesi banikwa ulwazi oluthile olubalulekile ngesikhathi sokuxhunywa kogesi. Lokhu kumele kwenziwe ngokusabalalisa amapheshana olwazi afanele ngaso lesi sikhathi.
Imithetho egcwele yokusebenzisa isigubhu sogesi okhokhelwa kuqala...
Uhlobo lwekhadi eliyosetshenziswa nokuthi lithengwa futhi lisetshenziswa kanjani.
Inkokhelo ngesigamu (iyunithi) ngasinye samandla ogesi, leso sigamu kufanele sikhonjiswe ezikhungweni ezidayisa amakhadi.
Indawo okutholakala kuyo izindawo zokudayisa ugesi nezikhathi zokusebenza.
Izinombolo zocingo zokuxhumana namakheli lapho abathengi bengathola khona ulwazi nalapho bengakwazi khona ukuthola usizo lokuxazulula izinkinga zabo.
Inqubo okufanele ilandelwe uma umthengi esola ukuthi kunenkinga ngobuqiniso besibalo sesigubhu sogesi okhokhelwa kuqala kanjalo nenkokhelo ebizwa wumphakeli kagesi lapho ehlola ubuqiniso bezibalo zesigubhu.
Inqubo eyolandelwa wumphakeli kagesi uma ehluleka ukungena ngaphakathi kwegceke ukuze ahlole isigubhu sikagesi okhokhelwa kuqala.
Inqubo eyolandelwa ngumphakeli kagesi uma kutholakala ukuthi umthengi uye waphazamisa noma waganga nganoma iyiphi indlela ngokusebenza kogesi kanye nenhlawulo eyokwethweswa yena.
Inqubo yokunqamula ugesi ngemuva kwesicelo esifakwe ngumthengi.
Uma kwenzeka, inqubo yokuqoqa isikweletu okungenzeka sidalwe ngumthengi.
Kufanele kuqashelwe ukuthi isikweletu noma ukusalela ngemuva ngenkokhelo kungenzeka kusukele kumthengi wesikhathi sakudala noma kube wumphumela wophenyo lokusetshenziswa kogesi ngemuva kwesikhathi esithile nokuholela ekutholeni ukuthi umthengi wake waphazamisa ukuphakelwa kogesi ngenhloso yokuntshontsha umbani.
Izinguquko emananini ogesi kulabo bathengi abakhokha kuqala kufanele zikhonjiswe ngokubhalwa ezikhungweni zokuthengisa amakhadi kagesi kanjalo nangezinye izindlela ezifanele.
Izindawo okuzinze kuzo izikhungo zokudayisa ugesi kanye nesibalo esikhishwa ngumphakeli kagesi sincike kakhulu esibalweni nasekuminyaneni kwabathengi kuleyo ndawo. Ngokucacile, uma indawo igqagqene kuyiqiniso ukuthi angeke kwaba yisu elinokonga kumphakeli kagesi ukuxhuma isikhungo sokudayisa ugesi kuleyo ndawo. Inqubo evamile wukuthi umphakeli kagesi ukanisa isikhungo sokudayisa ugesi endaweni eqhele kubathengi ngaphansi kobubanzi besiyingi esingamakhilomitha amahlanu ukusuka ekhaya lomuntu osebenzisa ugesi wekhadi.
Uma indawo iminyene kakhulu, umphakeli kagesi angakanisa izikhungo zokudayisa ezingaphezulu kwesisodwa. Kanjalo, njengenkomba, umphakeli kagesi uyokwakha isikhungo esisodwa sokudayisa ugesi njalo ngabathengi abayizinkulungwane ezimbili endaweni.
Ngenxa yohlobo loluchwepheshe bezigubhu zogesi okhokhelwa kuqala, kubalulekile ukuba abathengi bakwazi ukufinyelela esikhungweni sokuthenga amakhadi afanele kagesi. Abanye abaphakeli bogesi bethula imishini yokudayisa ugesi esebenza ngaphandle komuntu lapho abathengi bengazithengela amakhadi nganoma yisiphi isikhathi, ebusuku noma emini.
I-NRS 047 ilawula ukuthi uma zingekho lezo zikhungo eziyimishini ezishintshayo, kumele kube nezinye izikhungo ezivulelwa ukudayisa amakhadi ngezikhathi ezejwayelekile zokuthenga phakathi nesonto bese kuvulwa ngehora lesi-8 kuya kwe-l2 njalo ngezimpelasonto nangamaholide. Lezi yizikhathi ezimisiwe zokuvula kanti osomabhizinisi bayakhuthazwa ukuzenza ngcono lezi zikhathi.
Ezinye izikhungo zokudayisa ugesi zingaguqula kancane izikhathi zokuvula kanti bangavala ezinsukwini ezithile, inqobo uma zikhona ezinye izikhungo ezisebenzayo eduze naleyo ndawo.
Umthengi kagesi okhokhelwa kuqala angacela umphakeli ukuba ahlole ubuqiniso besibalo sesigubhu. Uma efuna lolo sizo, uyokhokha inkokhelo ebekiwe.
Lenkokhelo iyobuyiswa uma kutholakala ukuthi isigubhu asibali ngobuqiniso. Abathengi kufanele baqaphele ukuthi izindleko zesigamu ngasinye samandla ogesi esisetshenziswe esigujini sogesi okhokhelwa kuqala sivame ukuba phezulu kancane kunaleso esisetshenziswa ogesini wesikweletu. Umphakeli kagesi ukwenza lokhu ngenhloso yokubuyisa izindleko zengqalasizinda elahleka ngesikhathi sokuxhuma izigubhu zogesi endaweni yasemaphandleni lapho abathengi bekhokha khona imadlana engatheni ukuze baxhunyelwe ugesi.
Umphakeli kagesi kufanele aqede ukuhlola ubuqiniso bokubala kwesigubhu zingakapheli izinsuku eziyishumi nanhlanu ngemuva kokuthola inkokhelo ebekiwe. Umphakeli kumele athathe inani lezigamu zombani ngaphambi kokuqala umsebenzi wokuhlola bese eqikelela ukuthi umthengi uyabuyiselwa lezo zigamu ekade zikhona esigujini ngaphambi komsebenzi.
Isigubhu sogesi okhokhelwa kuqala nemishini yokuphakela ugesi ehambisana naso yifa lomphakeli kagesi, ngakho umphakeli kagesi unelungelo nesibophezelo sokuhlola lowo mshini ongaphakathi kwamagceke omthengi ngezikhathi ezinomqondo. Ngakho abathengi kufanele bavumele umphakeli kagesi noma lowo oqokwe ngumphakeli ukuba anikwe ilungelo lokungena ngenhloso yokuhlola.
Umphakeli kagesi noma lowo oqokiwe kufanele ahlale egqoke isigqebhezana esimenza abonakale kanti abathengi banegunya lokufuna isibonakaliso sokuthi ngoqokiwe ngempela ngaphambi kokumvumela ukuba angene. Uma kwenzeka lowo onegunya lokungena ezama izikhashana ukufinyelela esigujini kodwa ehlangabezana nengqinamba yokungena, umphakeli kagesi angakunqamula ukuphakela ugesi ngemuva kokunika umthengi isaziso esifanele eseyisexwayiso.
Njengoba sekuphawuliwe ngaphambilini, umthengi angacela ukunqanyulelwa ugesi okhokhelwa kuqala ngenxa yezizathu ezehlukene. Izizathu ezifana nalezi zingaxuba ukuxhuma noma izinguquko ezenzeka egcekeni lomthengi noma uguquko endaweni okumiswe kuyo isigubhu sogesi okhokhelwa kuqala ngaphakathi egcekeni.
Ngemuva kokuthola isicelo sokuxhuma kabusha ugesi, umphakeli unezinsuku ezimbili zokuqeda umsebenzi. Umthengi kumele aqaphele ukuthi lombandela awusebenzi lapho ugesi unqanyulwe ngesizathu somthengi oke waganga ngawo ngenhloso yokuntshontsha amandla ogesi.
Ukuphazamiseka kogesi okungahlelwanga okukhomba ugesi olahleka ngenxa yamaphutha ezintanjeni zogesi kulandela isiphepho, umonakalo odalwa yimpahla esebenzisa amandla ogesi, njalonjalo kuvamile izikhathi ngezikhathi. Ngaphansi kwalezi zimo, umphakeli kagesi akanacala lezindleko ezidaleka ngokulahleka kwamandla ogesi ngaphandle uma kunobufakazi bokuthi umphakeli kagesi ube nobudedengu ngandlela thize. Ubudedengu obunjena bungadalwa wukwehluleka ukulonda ngendlela efanele izintambo zokuxhuma ugesi. Kubaluleke kakhulu ukubhala usuku, isikhathi sokwenzeka nobude besikhathi iphutha lingakalungiswa nokuthinta umphakeli kagesi ngokushesha, ikakhulu uma umthengi elahlekelwe yimpahla eyonakalayo noma umonakalo empahleni esebenza ngogesi ngesizathu esidalwe ngqo wukunqamuka kogesi.
Izikhawu zempinda yalokhu kunqamuka nezikhathi zakhona zokubuya kogesi kuyoncika ohlotsheni lwezintambo zokuphakela ugesi. Isibonelo, umthengi ophakelwa ugesi ovela ezintanjeni zasedolobheni ezixhunywe kahle angalindela ukunqamuka kogesi okumbalwa nokulungiswa kwawo okuphuthumayo kunomthengi ophakelwa ezintanjeni zasemaphandleni lapho kungaba nezintambo ezimbalwa noma ezingekho nhlobo.
Iziwombe zamaphutha nobude besikhathi sokulungiswa kogesi kuyoshiyana ezindaweni ezisemadolobheni kuye ngokuthi izintambo zigqitshiwe noma zihamba phezulu. Izintambo eziningi emaphandleni zihamba phezulu.
Uma umthengi evame ukuhlukumezeka ngokunqamuka kogesi okungahleliwe, usuku, isikhathi nobude besigameko kufanele bubhalwe phansi bese kwaziswa umphakeli kagesi. Uma ungekho umehluko owenzekayo, umthengi angedlulisela kwi-NER udaba lwakhe. (Bona imininingwane yokuxhumana ekhasini elingemuva).
Umphakeli kagesi kufanele ethule uhlelo lokwemukela imibiko yezincingo lwamahora angama-24 ukuze abathengi bakwazi ukubika amaphutha enzekayo. Iphutha ngalinye elibikwayo malinikwe inombolo ehlukile. Inhloso yenombolo ukuba umthengi akwazi ukulandela iphutha elinikiwe lapho kuvela isidingo.
Uhlobo lwamaphutha lwehluke kakhulu kanti akulula ukunika abathengi isilinganiso esiqondile sesikhathi esidingekayo sokubuyisa amandla kagesi. Abathengi bangathola isiqiniseko sokuthi cishe wonke amaphutha ayolungiswa namandla ogesi abuye engakapheli amahora angamashumi amabili nane, ngaphandle kwasesimweni esingavamile.
Izinkomba ezilandelayo zibonisa izikhawu zokunqamuka kogesi okuyimpoqo nokungalindelwa ngabathengi bogesi abawukhokhela kuqala ngaphansi kwezimo ezehlukene zezintambo zogesi.
Abathengi abaphakelwa ngezintambo ezihamba phezulu akumele bahlangabezane nezigameko zokunqamuka kogesi okuphoqiwe okungaphezulu kwamahlandla ayisithupha ngonyaka. Lesi yisikhathi esilinganiselwa ekunqamukeni okuphelele kogesi okungevile emahoreni ayi-12 kulowo nyaka.
Abathengi abaphekelwa ugesi ngezintambo ezigqitshiwe akufanele bahlangabezane nokuphazamiseka kogesi okuyimpoqo okungaphezulu kwamahlandla ama-4 ngonyaka. Lesi yisikhathi esilinganiselwa ekunqamukeni okuphelele kogesi okungevile emahoreni ayi-12 kulowo nyaka.
Abathengi abaphakelwa ugesi ezintanjeni ezihamba phezulu akufanele bahlangabezane nokunqamuka kogesi okungaphezulu kwamahlandla ayi-10 ngonyaka. Lesi yisikhathi esilinganiselwa ekunqamukeni okuphelele kogesi okungevile emahoreni angama-20 kulowo nyaka.
Abathengi abaphakelwa ugesi ngezintambo ezigqitshiwe akufanele bahlangabezane nokuphazamiseka kogesi okuyimpoqo okungaphezulu kwamahlandla ama-4 ngonyaka. Lesi yisikhathi esilinganiselwa ekunqamukeni okuphelele kogesi okungevile emahoreni angama-30 kulowo nyaka.
Laba bathengi akufanele bahlangabezane nokuphazamiseka kogesi okuyimpoqo okungaphezulu kwamahlandla angama-60 ngonyaka. Lesi yisikhathi esilinganiselwa ekunqamukeni okuphelele kogesi okungevile emahoreni angama-200.
Kufanele kuphawuleke ukuthi iziwombe zokunqamuka kogesi kulesi sigaba sokugcina ziphezulu kakhulu kunezinye izigaba ngesizathu sokuthi izintambo zasemaphandleni ezihamba phezulu zihlukunyezwa yizimo ezixakile zezulu. Akuvamile ukuthola eminye imisuka nemixhantela lapho kungatholwa khona amandla ogesi.
Abaphakeli bogesi bejwayele ukuba nohlu lwabathengi abasengcupheni uma kuvela isidingo sokulungisa ugesi ngemuva kokunqamuka okuyimpoqo. Izibhedlela, imitholampilo nezindlu zokuhlinzela zikleliswe phambili ekubuyiseni amandla ogesi.
Abathengi abanempahla kagesi yokuxhasa impilo esesimweni esibucayi emakhaya kufanele baxhumane nabaphakeli babo ukuze kwenziwe amalungiselelo afanele.
Ngenhloso yokulonda noma ukunweba umgamu wezintambo zogesi, umphakeli kagesi angabona isidingo sokucisha amandla ogesi egcekeni lomthengi. Ezigamekweni eziningi, umphakeli kagesi kufanele anike umthengi isaziso samahora okungenani angamashumi amane nesishagalombili senhloso yokucisha ukuphakelwa kogesi. Umphakeli uyosebenzisa uhlobo olufanele lwabezindaba ukwazisa abathengi ngosuku, isikhathi nobude besikhathi sokunqamula ugesi ngempoqo. Uma lokhu kungenziwa, umthengi kumele edlulise udaba kumphakeli lapho eyokhononda khona ngeqophelo lomsebenzi. Lesi simo asisebenzi lapho kudingeka umsebenzi omkhulu nophuthumayo wokulungisa. Isibonelo, isimo esingaholela ekulimaleni noma ekufeni kwelunga lomphakathi noma isimo lapho izintambo zingalimala kakhulu uma kuchitheka isikhathi.
Abathengi abaphila ngempahla esebenza ngogesi exhasa impilo emakhaya abo kufanele baxhumane nomphakeli kagesi ukuze benze amalungiselelo afanele.
Izinkomba ezilandelayo zibonisa izikhawu zokunqamuka kogesi okuyimpoqo nokungalindelwa ngabathengi bogesi abawukhokhela kuqala ngaphansi kwezimo ezehlukene zezintambo zogesi.
Abathengi abaphakelwa yizintambo ezihamba phezulu akufanele bahlangabezane nokunqamuka kogesi okuhleliwe okungaphezulu kwamahlandla ama-2 ngonyaka. Lesi yisikhathi esilinganiselwa ekunqamukeni kogesi okuphelele okungevile emahoreni ayisithupha kulowo nyaka.
Abathengi abaphakelwa yizintambo ezigqitshiwe akufanele bahlangabezane nokunqamuka kogesi okuhleliwe okungaphezulu ko-1 esikhathini esiyiminyaka emibili. Lesi yisikhathi esilinganiselwa ekunqamukeni kogesi okuphelele okungevile emahoreni ayi-6 kulowo nyaka.
Abathengi abaphakelwa yizintambo ezihamba phezulu akufanele bahlangabezane nokunqamuka kogesi okuhleliwe okungaphezulu kwamahlandla ama-3 ngonyaka. Lesi yisikhathi esilinganiselwa ekunqamukeni kogesi okuphelele okungevile emahoreni ayi-6 kulowo nyaka.
Abathengi abaphakelwa yizintambo ezigqitshiwe akufanele bahlangabezane nokunqamuka kogesi okuhleliwe okungaphezulu ko-1 ngonyaka. Lesi yisikhathi esilinganiselwa ekunqamukeni kogesi okuphelele okungevile emahoreni ayi-6 kulowo nyaka.
Abathengi abaningi bayahlupheka uma bezama ukuxazululelwa isikhalo noma befuna ukuthola ulwazi ngodaba oluthile.
Abaphakeli bogesi kufanele bazame ukuxazulula izinkinga eziningi ezethulwa ngocingo noma baxhumane ngqo ubuso nobuso nomuntu ngokushesha ngaphandle kokuchitha isikhathi.
Uma sikhona isidingo sophenyo, ofake isikhalo kufanele aziswe ngalokhu ngendlela ebhalwe phansi zingakapheli izinsuku ezimbili kanti inkinga kumele isonjululwe zingakapheli izinsuku ezimbili.
Nalapha, abaphakeli bogesi bayozama ukuxazulula ngokushesha iningi lemibuzo yabathengi eqondene nolwazi nezeluleko. Lokhu kuyokwenziwa ngokuhlangana ubuso nobuso nomthengi ngaphandle kokuchitha isikhathi.
Ngemuva kokuthola umbuzo ngocingo noma kumthengi ozifikele yena nalapho kubonakala isidingo sokwenza uphenyo, umphakeli kagesi kufanele aphendule umthengi zingakapheli izinsuku ezinhlanu.
Imibuzo ebhaliwe yohlobo olufanayo ephuma kubathengi kumele ixazululwe engakapheli amasonto amathathu.
Ngemuva kokuthola isicelo esibhaliwe nesiphathelene nomsebenzi ovame ukwethulwa ngumphakeli kagesi, umphakeli kufanele aphendule ngokubhalwe phansi engakapheli amasonto amabili.
Impendulo kummele ixube lonke ulwazi olufanele ukufeza leso sicelo.
Esikhathini esiningi, abathengi bogesi okhokhelwa kuqala babheke kakhulu izinto ezifana namandla aphezulu ogesi noma aphansi, izinga eliphakeme lokuphazamiseka kogesi okuphoqiwe noma okuhleliwe. Isikhathi esithathwayo ekulungiseni lezi zikhalo sibuswa yisigaba -NRS 047.
Ukugcizelela, abathengi kufanele banike abaphakeli isikhathi eside ngokwemukelekayo ukuze baxazulule izinkinga ezikhona. Izinkinga ezithile zingadinga ukuba abaphakeli bogesi benze izivivinyo, ukuhlela nomsebenzi wokwakha ngaphambi kokusombulula isimo. Noma kunjalo, abaphakeli bogesi kummele baqikelele uma besebenza ngabathengi. Udaba lungedluliselwa kwi-NER kuphela ngaphansi kweziwombe lapho umthengi engatholi khona ukweneliseka kumphakeli kagesi.
Njengoba kuchaziwe phambilini, abathengi abaningi bogesi okhokhelwa kuqala badinga imfundiso yendlela yokusebenzisa ugesi ngokuphephile nangendlela eyongayo. I-NER isikubonile lokhu, ngakho imihlahlandlela yemfundiso izokwenziwa ingxenye ye-NRS 047 esikhathini esizayo. Kunezinto ezithile zemfundo nolwazi esezenekiwe ezigabeni ezandulele. Noma kunjalo, bonke abaphakeli bogesi banesibophezelo sokufundisa abathengi ngezinto ezithinta ukuphepha nokusebenzisa ngendlela efanele ugesi. Kufanele abaphakeli basize nabathengi ngokukhiqiza amapheshana afanele emibhalo yolwazi nokuvakashela izikole nemiphakathi.
Ukuphinda, i-NER iyaqonda ukuthi abathengi abaningi abakhokhela ugesi kuqala abanazo izinsiza noma isibindi sokuxhumana ngqo nabaphakeli mayelana nezinkinga abahlangabezana nazo. I-NER ikhuthaza ukusungulwa kwezinkundla zabathengi lapha abathengi bengazwakalisa khona uvo nezinkinga zabo. Imihlahlandlela yalokhu itholakala kwi-NER (Bona imininingwane yokuxhumana).
<fn>zul_Article_National Language Services_UMLAWULI KAGESI WEZINGA LIKAZWELONKE.txt</fn>
Kubalulekile ukukhokhela ngokugcwele izindleko zikagesi wakho. Ukwenza njalo kuqinisekisa ukuthi ungasaleli emuva. Esikhathini esiningi amakhasimende akhokha ingxenye yesikweletu okumele asikhokhe ngoba ecabanga ukuthi lokhu kuyogwema ukucinyelwa ugesi. Uma ingxenye osalele ngayo emuva ingakhokhwa nangenyanga ezayo, isikweletu sakho senyuka kakhulu ungabe usakwazi ukusikhona.
Qaphela ukuthi ukukhokha izingxenye njalo zemali okufanele ngabe uyayikhipha kungaholela ekucinyelweni ugesi. Uma ubona ukuthi ususele emuva kakhulu ngesikweletu, xhumana nomphakeli kagesi wakho nixoxisane ngendlela yokulungisa lesi simo.
Kuyoba nenzalo ekhokhwayo enanini lelo olikweletayo uma ikhasimende lingakhokhi kwanhlobo noma likhokha amancozu noma likhokha sekwedlule isikhathi. Lesi simo sokungakhokhi kahle siholela ekwenyukeni kwenani elikhokhwayo njalo ngenyanga.
Uma kade usayinde isivumelwane sokukhokha isikweletu nomphakeli wakho kagesi, sigcine leso sivumelwane. Uma wehluleka, ugesi wakho uyocinywa. Kodwa uma isimo sakho sesiguquke saba sibi kakhulu ngemuva kokusayinda isivumelwane, kumele wazise ngokushesha umphakeli wakho kagesi. Kungenzeka kudingeke uveze ubufakazi besimo sakho esiguqukile.
Uma unohlobo logesi wesikweletu, qaphela inani likagesi olisebenzisayo, Kuleyo naleyo ncwadi yesikweletu, kumele kube nenani ovule ngalo lesibalo (ekuqaleni kwenyanga) bese kuba yisibalo okuvalwe ngaso (ekupheleni kwenyanga). Lokhu kukunika ithuba lokwazi inani selilonke olisebenzisile kuleyo nyanga. Kumele ubhekisise ukuthi inani lesibalo ekuqaleni kwenyanga liyefana nelokugcina enyangeni edlule. Uma lelinani lingahambisani, funa incazelo kumphakeli wakho kagesi. Ngesinye isikhathi abafunda inani logesi benza iphutha.
Bhekisisa intengo yesibalo ngasinye.
Kubalulekile ukwazi ukuthi umphakeli kagesi kufanele akukhokhise malini Isibalo senani ngalinye (Kwh) sogesi osisebenzisayo. Uma ungazi, kufanele ubuze kulowo okuphakela ugesi noma uMlawuli kaGesi wezinga likaZwelonke. Ukuze uqonde kahle ukuthi ukhokhiswe kanjani kuleyo nyanga, kudingeka uthathe imali yonke okuthiwa yikhokhe (amarandi) uyihlukanise ngenani lesibalo osisebenzise kuleyo nyanga. Umphumela kuyoba yintengo yesigamu ngasinye senani (I-unithi).
Uma unegunya lokuzikhethela, ungaguqukela emitheni esebenzisa ikhadi lapho uzithengela khona inani elithile logesi.
Khumbula ukuthi uyokhokhiswa imali ethile ukwenza lolu hlelo. Intengo yalokhu iya ngamandla kagesi osetshenziswayo.
Ulwazi lokulawula inani likagesi elisetshenziswayo.
Uma isikweletu sakho sisalele ngemuva, kungadingeka ukhokhe ngokugcwele leyo ngxenye ngaphambi kokuguqukela ohlelweni lwekhadi. Ubuhle balolu hlelo oluchazwe ngenhla lwedlula izingqinamba zokuqala okumele uhlangabezane nazo ngaphambi kokuguquka (njengentengo yokuqala okumele uyikhokhe). Thola kumphakeli wakho kagesi ukuthi yimiphi imigomo nenkambiso asebenza ngayo. Ngokuvamile, abanye abaphakeli bakagesi bafuna amakhasimende asayinde isivumelwane sokuqeda isikweletu ngesikhathi esithile.
Ukusebenzisa ugesi ngokunakekela kuyokusiza ekwehliseni izinga lokuwusebenzisa nezindleko zanyanga zonke. Ungakwenza kanjani lokhu Izitofu, izishisisi-manzi (amagiza) kanye nezinsiza-kotha (amahitha) yizona zinto ezidla kakhulu ugesi nezenyusa isikweletu sakho sogesi?
Uma unesishisisa-manzi, qiniseka ukuthi isilawuli zinga lokushisa awusibeki ezingeni eliphezulu. Isilawuli zinga ungasibeka ezingeni elicishe libe wu-60. Ungaya kumphakeli kagesi uthole iseluleko ngalokhu.
Ukwehlisa amandla kagesi esishisisini-manzi: uma unawo amandla, ungehlisa izinga lamandla kagesi aya esishisisini-manzi kanjalo lokhu kwenziwa nasemapayipini ahamba amanzi. Lolu hlelo lwehlisa kakhulu izindleko zogesi kodwa kuhambisana nokukhokha imadlana ethile lapho ufuna ukukwenza.
Isitofu: qiniseka ukuthi awuvuleli phezulu wonke amapuleti esitofu ngasikhathi sinye. Iseluleko wukuba unciphise umlilo epuletini uma selibila ibhodwe lakho. Ungasebenzisi uhhavini njengendlela yokotha ngoba uhhavini usebenzisa ugesi omningi.
Isiza-kotha: izinsiza-kotha zogesi zidla ugesi omningi. Uma unayo insiza-kotha yegesi, welulekwa ukuba uvule umucu owodwa wensiza-kotha yakho. Kodwa phela uzoqonda ukuthi lokhu kuyokwelula isikhathi ngaphambi kokuba kufudumale indlu.
Ukuvala thaqa usilinga: enye indlela yokunciphisa ukulahleka kokufudumala wukuvala usilinga endlini yakho.
Ukukhanyisa: isibani esivalekile esinengilazi siletha ukukhanya okubanzi kanti ugesi omningi awudleki.
Ungakwazi ukuxhumana nomphakeli wakho kagesi ukuze uthole eminye imininingwane.
Uthini umthetho ngokucinyelwa ugesi?
Umthetho woGesi ka1987 ochitshiyelwe unika igunya umphakeli kagesi ukuba awucime uma singakhokhwa isikweletu noma ikhasimende lingahambisani nemibandela yokuphakelwa kogesi. Kodwa umthetho udinga ukuthi umphakeli kagesi anike ikhasimende isaziso sezinsuku ezingu 14 ngaphambi kokunqamula ukuphakela lelo khasimende ugesi. Lesi sikhathi siqala ngosuku olubhalwe encwadini. Isaziso esisencwadini yesikweletu sanyanga zonke semukelekile naso. Amakhasimende ayacelwa ukuba abheke umbhalo osencwadini yesikweletu.
Khumbula ukuthi umuntu wokuqala okumele ukhale kuye wumphakeli wakho kagesi oseduze.
Ikhasimende linegunya lokufaka isikhalo ngezinga lomsebenzi owenziwa wumphakeli kagesi oseduze nalo.
Umphakeli kagesi osendaweni yakho uphoqelekile ukulalela, nokubhekane nesikhalo.
Uma wena njengekhasimende ungenelisekile wumphumela noma indlela okuphathwe ngayo isikhalo, udaba lungedluliselwa kuMlawuli kaGesi wezinga likaZwelonke (NER) ukuze kutholakale isixazululo.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMNYANGO WENGOSI EZIMELE YEZIKHALO.txt</fn>
Isigaba -14 soMthetho wokuKhuthaza Ukufinyelela ulwazi sihlinzekela, kokunye ukuba ilunga lezolwazi enhlanganweni yomphakathi kufanele liqophe ibhuku eliqondene nenhlangano yomphakathi elikuwo zingakapheli izinyanga eziyisithupha ngemuva kokuqala kwesigaba. Lokhu kuhlinzeka kuncike emvumeni yokunweba isikhathi evela kuNgqongqoshe wezoBulungiswa neNtuthuko yoMthethosisekelo ngenhloso yokuqoqa nokushicilela leli bhuku kwiGazethe kaHulumeni.
Ukushicilelwa kwaleli bhuku eNgosini eziMmele yeziKhalo kunika amandla iziphakamiso eziqukethwe yisiGaba -14 kanjalo nokunika umuntu ilungelo elikumthethosisekelo lokufinyelela uLwazi olugcinwe yiNgosi eziMele yeziKhalo edingekayo ukuze kufezwe noma kuvikelwe elinye lamalungelo akhe.
I-ICD yiNgxenye yeNhlangano engaphansi kweMboni kaHulumeni.
I-ICD wumnyango kahulumeni osezingeni likazwelonke kanti ibunjwe ezingeni likazwelonke nesifundazwe. Ezingeni likazwelonke, inhloko yawo nguMphathi oPhakeme bese kuba yiNhloko yesiFundazwe ezingeni lesifundazwe. Izinhloko zeziFunda zama-ICD zethula imibiko futhi zilawulwa nguMphathi oPhakeme.
Umphathi oPhakeme uqashwa nguNgqongqoshe wezokuPhepha ngokulandela inqubo enqunywe nguNgqongqoshe ngokubonisana neKomidi lesiShayamthetho. Ingxenye enye yabasebenzi be-ICD ibunjwe ngamalunga aqashwe wuMphathi oPhakeme ngokubonisana noNgqongqoshe wezokuPhepha. Lokhu kwenzeka ngokulandela imithetho ebusa umsebenzi womphakathi nabantu abathile abedluliselwe kweminye iminyango ngenhloso yokusiza noma ngokusebenza ngokuphelele eNgosini ye-ICD.
Umsebenzi onqala nalokho okujutshwe ngumthetho (ngokulandisa koMthetho woMbutho wamaPhoyisa aseNingizimu Afrika, uNombolo 68 ka 1965) we-ICD, wukuqinisekisa ukuthi izikhalo eziphathelene nokwephula umthetho nokungaziphathi okwenziwa ngamalunga oMbutho wamaPhoyisa aseNingizimu Afrika (SAPS) noMbutho wamaPhoyisa kaMasipala (Metropolitan/MPS) kuphenywa ngendlela efanele nenobungoti.
Lapha isishayamthetho sasiqonde ngokucacile ukugixabeza I-ICD ngesibophezelo nomsebenzi wokugadela umphakathi mayelana noMbutho we-SAPS ophawulwe esiGabeni -222 soMthethosisekelo wesiKhashana ka- 1993. Lesi sigaba sihlinzeka kanje "Kuyoba khona ikhambi elizimele, elisungulwe futhi lalawulwa wuMthetho weSishayamthetho elihlose ukuqinisekisa ukuthi izikhalo eziphathelene nokwephula umthetho nokungaziphathi kahle okunezinsolo zokuthi zenziwe ngamalunga oMbutho wamaPhoyisa aseNingizimu Afrika (SAPS) kuphenywa ngendlela efanele nenobungoti."
a ngokuthanda kwayo noma ngemuva kokuthola isikhalo, iphenye noma yikuphi ukungaziphathi kahle noma ukwephula umthetho okwenziwa yilunga loMbutho wamaPhoyisa aseNingizimu Afrika noma I-MPS.
c ingaphenya noma yiluphi udaba oluqondiswe kuyo nguNgqongqoshe wezokuPhepha noma elungeni lomkhandlu wesifundazwe.
Ngaphezulu kwalokho okushiwo ngenhla, imisebenzi nezibophezelo ze-ICD zaphinde zanwetshwa wuMthetho woDlame lwaseKhaya (DVA), ka-1998 (umThetho we-112 we-1998). Lomthetho uhlinzekela ukuthi uma ilunga loMbutho wamaPhoyisa aseNingizimu Afrika lehluleka ukuhambisana nesibophezelo esibekiwe ngokulandisa komthetho wodlame lwasekhaya (DVA) noma uMlayelo kaZwelonke okhishwe ngokomthetho (DVA), leso senzo sithathwa njengokungaziphathi kahle ngokuhumusha koMthetho wombutho we-SAPS. Ngokunjalo, I-ICD kufanele yaziswe ngalokhu kwehluleka okubikwe eMbuthweni we-SAPS. Umthelela ocacile walo mbandela wukuthi I-ICD kumele isebenzise amandla nomsebenzi wokubhekela umphakathi ngenhloso yokuqiniseka ukuthi lezi zindlela zokungaziphathi kahle ziphenywa ngendlela efanele nenobungoti ngumbutho we-SAPS.
I-DVA ibuye ihlinzekele ukuthi uMbutho we-SAPS kufanele uthathe izinyathelo zokuqondisa izigwegwe noma yiliphi ilunga loMbutho we-SAPS okunezinsolo zokuthi lehluleka ukuhambisana nesibophezelo esilawulwa yi-DVA, ngaphandle uma I-ICD inquma ngenye indlela ngaphansi kwesimo esithile. Umthelela walo mbandela wukuthi I-ICD kufanele yenze umsebenzi ongeziwe wokucubungula izicelo zikashwela ezicela ukuba zingathathwa izinyathelo zokuqondisa izigwegwe eziphuma embuthweni we-SAPS. Ngokwenza kanjena, I-ICD iqhuba umsebenzi wokuqinisekisa ukuthi izinyathelo zokuqondisa izigwegwe azichilizelwa eceleni ngumbutho we-SAPS esimweni lapho isimo sidinga kuthathwe lezo zinyathelo ezifanele zokuqondisa izigwegwe.
a I-ICD ayisiyo ingxenye futhi ayingeni ngaphansi koMnyango wezokuPhepha ihlala izimele, icacile iyingxenye eziMmele yeNhlangano yemiSebenzi yoMphakathi nakuba ishiyelana uNgqongqoshe oyedwa - Ungqongqoshe wezokuPhepha - nombutho we-SAPS.
b I-ICD inoMlondolozi-zimali wayo Umphathi oPhakeme kanye nesabelo sezimali sonyaka esiqondene ngqo nayo. Lesi sabelo sezimali sinesikhwama esehlukile esabiwe yisiShayamthetho.
Isisebenzi sowazi engosini ye-ICD lichaza futhi lihlanganisa wonke umuntu oyibamba esikhundleni esichazwe ngenhla.
Isicelo sokufinyelela embhalweni ogcinwe yi-ICD kufanele sibhalwe phansi lapho ofaka isicelo egcwalisa khona iphepha A, elaziwa kanjena: "Isicelo sokufinyelela eMbhalweni weNhlangano yoMphakathi".
a ehhovisi lePhini lesisebenzi soLwazi elinemininingwane yokuxhumana echazwe endimeni 2.2 ngenhla; noma b kunoma yiliphi iHhovisi lesiFundazwe le-ICD eliqagulwe endimeni 1.1 yaleli bhuku.
f Uma isicelo senzelwa omunye, makwethulwe ubufakazi begunya lalowo ofaka isicelo ngendlela eyokwenelisa iPhini leLunga loLwazi.
a Aqondise noma edlulisele isicelo esibhaliwe kwiPhini leLunga leLwazi njengoba kulandisa indima -2.2 yaleli bhuku. Isicelo masiqondiswe ekhelini lePhini noma enombolweni yesikhahlamezi, kungenjalo ekhelini lombiko-mbani; noma b Ethule ngesandla isicelo ehhovisi le-ICD lesifundazwe eliseduzane imininingwane ichaziwe endimeni -1.1 yaleli bhuku. Ngaphansi kwesimo esinjena, ihhovisi lesifundazwe eliseduze le-ICD liyonika ofake isicelo iphepha lobufakazi bokuthi isicelo sitholiwe.
Lowo ofisa ukufaka isicelo sokufinyelela embhalweni we-ICD njengoba ilandisa indima- 4.1.2 no -4.1.2 kuleli bhuku kodwa ongakwazi ukusifaka ngenxa yokungafundi noma ngokukhubazeka, unelungelo lokufaka isicelo somlomo.
a Ephinini leLunga leLwazi eliqokiwe; noma b KwiNhloko yesiFundazwe noma kulowo oqokiwe ehhovisi lesifundazwe lapho kwenziwe khona isicelo somlomo.
Iphini leLunga loLwazi liyobhala phansi isicelo somlomo bese linika omunye umbhalo ofanayo lowo muntu ofake isicelo. Uma ofake isicelo esethule kwiNhloko yesiFundazwe ephawulwe endimeni -4.1.4(b) yaleli bhuku, iNhloko yesiFundazwe eqondene iyobhala phansi isicelo somlomo bese inika ofake isicelo umbhalo ofanayo waleso sicelo.
Uma ofaka isicelo azisa iPhini leLunga loLwazi noma iNhloko yesiFundazwe/oqokelwe lomsebenzi ngenhloso yokufaka isicelo sokufinyelela embhalweni we-ICD, lelo Lunga loLwazi liyokwethula lolo sizo ngaphandle kwenkokhelo ngoba kubalulekile ukuthi ocelayo ahambisane ngokugcwele nendima -4.1.1 kanye no- 4.1.2 yaleli bhuku.
Nanoma yiliphi ilunga ngendlela eyokwenza ukuba isicelo sidingidwe ngokushesha.
Uma isicelo esifakiwe kungesokucela ukufinyelela embhalweni okungahambisani nendima- 4.1.1. no -4.1.
d Ukunika ofake isicelo ithuba elenele lokuqinisekisa isicelo noma ukusiguqula ukuze sihambisane nendima- 4.1.1 no -4.1.2 waleli bhuku.
h Amarekhodi aqondene noHlelo lokuqopha amaholo yabasebenzi i Amarekhodi amafayela angasese abasebenzi.
b Umnyango wemisebenzi yokweLekelela.
c Amarekhodi aqondene nezithuthi ezisemthethweni.
b Amarekhodi ezincwadi ezingenayo neziphumayo.
d Umnyango wemisebenzi yokweLekelela: Ukuphepha a Amarekhodi aqondene nezinhlelo zokuphepha kwe-ICD, b Amarekhodi aqondene nokuqokwa kwabasebenzi.
c Amarekhodi eqondene nokulondolozwa kwesizinda solwazi lwe-ICD.
d Imibiko yoMnyango oBhekele Isimo sobuLungiswa bamabhuku eNhlangano.
e Amarekhodi aqondene nolwazi oluthinta abezindaba.
f Amarekhodi aqondene noMnyango weziMali kuZwelonke kanye noNgqayinyanga wabaKhokhi-ntela kuZwelonke.
n Amarekhodi aqondene nokuphatha nokusingatha ikoMkhulu loMtapo woLwazi o Amarekhodi aqondene nokudweba kabusha uMthetho woMbutho wamaPhoyisa aseNingizimu Afrika.
e Amarekhodi aqondene nemisebenzi yokulinda ukubizwa emsebenzini neNqubomgomo yokusebenza ngaphansi kwesimo sokuhlala ulinde ukubizelwa umsebenzi.
ekusebenzeni koMthetho woDlame lwaseKhaya kanye d nemiBhalo aqondene nokuqeqeshwa kwabaqaphi.
c Amarekhodi aqondene nokuqeqeshwa kwabaphenyi d Amarekhodi aqondene nokuxhumana noMbutho we-SAPS namaPhoyisa kaMasipala.
i Amarekhodi aphathelene nezincwadi eziphumayo ezisayinwa nguMphathi oPhakeme.
d Amarekhodi aqondene noHlelo lokuSiza abaSebenzi.
Njengoba iLunga le-ICD loLwazi belingakayethuli incazelo yezigaba zemibhalo ye-ICD kuNgqongqoshe wezoBulungiswa neNtuthuko yoMthethosisekelo ngokulandela isigaba- 15 , ngaleyo ndlela noNgqongqoshe ubengakasishicileli isaziso sencazelo kwiGazethe. Lena yincazelo yezigaba zemibhalo ye-ICD etholakala ngokushesha ngaphandle kwesidingo sesicelo esivame ukufunwa ngaphansi kwesigaba- 15 . Imininingwane eqondene nalesi saziso esifunwa yisigaba- 15 siyoshicilelwa ebhukwini le-ICD elibuyekeziwe ngoNhlolanja ka 2004.
Ukuphenya izikhalo ezitholwe emalungeni omphakathi maqondana nokungaziphathi kahle noma ukwephula umthetho okunezinsolo zokuthi kwenziwe yilunga loMbutho we-SAPS noma le-MPS: Inqobo nje uma lezo zinsolo ziphatheka.
Ukwazisa ngezikhathi ezinqunyiwe labo abafake izikhalo ngenqubekelaphambili yophenyo oluchazwe ngenhla.
Ukwethulwa kosizo lokuxazulula, uma lucelwa nalapho lufanele khona kulawo malunga omphakathi ahlangabezana nezinkinga ezihlobene nomsebenzi obandakanya ilunga noma amalunga e-SAPS noma iMPS.
Ukuklelisa phambili uphenyo lwezikhalo ezitholwe kubantu abahlukunyezwe wudlame lwasekhaya (noma abathile abafake izikhalo ezifanele) lapho kunezinsolo zokuthi ilunga (amalunga) lombutho we-SAPS noma I-MPS alihambisananga nesibophezelo se-DVA.
Ukuqhuba umsebenzi wezinhlelo zokuqwashisa, ikakhulu esikhathini seviki elibhekene ngqo neMbizo , isikhathi esaziwa ngezinsuku ezingu-16 zeMpokophelelo yokuziThiba oDlameni oluqondiswe kwabesiFazane, usuku lokugqoka ngokukhululeka nosuku lwabaKhubazekile olugujwa nguMhlaba wonke, emalungeni omphakathi.
Ukusabalalisa emalungeni omphakathi izincwajana eziphawula imisebenzi ye-ICD.
Ukubamba iqhaza emikhankasweni eqonde ukukhuthaza ulwazi nokuqwashisa ngesifo seSandulela-ngculazi/neNgculazi, izindaba zentsha, amalungelo ezingane nabakhubazekile, uhlelo lokunqanda ubugebengu obubhekiswe kwabesifazane nezingane olushayelwa nguhulumeni. Lamalinge ahlose ukuhlwanyela ulwazi ngezindaba ezithinta ukulingana ngobulili, amalungelo abesifazane kanjalo nokushabalalisa lonke uhlobo lokuhlukumeza, kuhlanganisa ucansi nobuhlanga.
Noma yiliphi ilunga kuhlangene neloMbutho we-SAPS noma amaPhoyisa kaMasipala likhululekile ukubikela ihhovisi eliseduze le-ICD noma yisiphi isigameko sokufa komuntu esihlanganisa iphoyisa nezinsolo zobugebengu noma ukungaziphathi kahle kwelunga loMbutho we-SAPS noma I-MPS. Leli gxathu lokubika lihambisana nendima -1.1 yaleli bhuku.
Namalunga omphakathi akhululekile ukwethula izikhalo ezithinta izinga eliphansi lomsebenzi nosizo lwamalunga oMbutho we-SAPS noma I-MPS emahhovisi aseduze e-ICD okuyiwona achazwe endimeni -1.1 yaleli bhuku.
Labo abahlukunyezwe wudlame lwasekhaya nababike izigameko zodlame lwasekhaya eMbuthweni wamaPhoyisa aseNingizimu Afrika kodwa ababona noma basole sengathi ilunga noma amalunga okubikwe kuwo awahambisananga nezibophezelo eziqukethwe wuMthetho woDlame lwaseKhaya, bangabikela I-ICD eseduzane lezo zenzo, njengoba ilawula indima- 1.1 yaleli bhuku.
Abahlukunyezwe wudlame lwasekhaya bakhululekile ukubikela ngqo I-ICD izenzo zodlame eziqondiswe kubo.
INCAZELO YANOMA YIMAPHI AMALUNGISELELO NOMA UMBANDELA OVUMELA UKUPHAWULA/UKUMELWA NOMA UKUBAMBA IQHAZA NOMA UKUBA NEZWI EKUSUNGULENI INQUBOMGOMO NOMA UKUSEBENZISA AMANDLA NOMA UKWENZIWA KWEMISEBENZI YI-ICD ISIGABA 141g.
I-ICD ayinamalungiselelo namuntu futhi awukho umbandela okhona lapho umuntu engaphawula noma abambe iqhaza noma abe nezwi ekusungulweni kwenqubomgomo noma asebenzise amandla okufaka umoya emisebenzini ye-ICD. Inqubomgomo ye-ICD isungulwa yi-ICD ngaphakathi ngokwayo nalapho kushiywa khona ngaphandle nanoma yiliphi iqhaza noma izwi lomunye umuntu.
INCAZELO YAMAKHAMBI AKHONA MAYELANA NOMTHETHO NOMA UKWEHLULEKA KWE-ICD UKUSEBENZA ISIGABA 141h.
Oqondene nesicelo sokufinyelela kuNgqongqoshe wezokuPhepha.
Ngokwesigaba -74 , umuntu wesithathu angafaka isikhalo sangaphakathi sokuphikisana nesinqumo seLunga lezoLwazi le-ICD sokunika othile imvume yokufinyelela kuNgqongqoshe wezokuPhepha..
Ofake isicelo noma umuntu wesithathu okukhulunywa ngaye esigabeni sama- 74 (bona indima- 8.1.1 no- 8.1.2 yaleli bhuku) angafaka kuphela isicelo sokuba inkantolo ingenele udaba ngemuva kokuba ofake isicelo noma owesithathu eseqede yonke imigudu yangaphakathi ephikisana nesinqumo seLunga loLwazi le-ICD.
Esiwombeni sesenzo noma sokwehluleka kwe-ICD ekuqhubeni imisebenzi equkethwe yindima -1.
Lowo ofake isikhalo angavula icala lobugebengu emaPhoyiseni oMbutho we-SAPS ngelunga le-ICD elizenzele ngokwalo noma ngamandla omthetho womsebenzi noma avulele uPhiko lwe-ICD icala lomonakalo. Lamacala ayovuleka ngokuncika kwisimo I-ICD ethathe ngaso noma ehluleke ngaso ukwenza, kanjalo nokuncika emtheleleni wesenzo noma ngomonakalo ohlukumeze ummangali ngenxa yesenzo noma ngokwehluleka ukwenza.
Umuntu onesifiso sokunqanda I-ICD ekwenzeni ngandlela thize noma ukunqanda I-ICD ekwehlulekeni ukuqhuba umsebenzi wayo, angafaka isimangalo sokuvimbela I-ICD eNkantolo ePhakeme yaseNingizimu Afrika. Lesi kungaba yisimangalo sokuvimbela noma ukuphoqelela I-ICD esenzweni esithile.
Umuntu ofisa ukukhononda ngezinsolo zokungaziphathi kahle kwelunga elithile le-ICD, angafaka leso sikhalo kuMphathi oPhakeme we-ICD.
Umuntu ofisa ukukhononda ngesenzo noma ngezenzo ze-ICD noma ukwehluleka kwayo ukuthatha izinyathelo, angafaka isicelo sakhe ehhovisi loMvikeli woMphakathi.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMNYANGO WESAYENSI NEZOBUCHWEPHESHE (2004).txt</fn>
Ukunikezwa kolwazi lomdabu Kwezomnotho.
Ukusebenzisa nezinye izinhlelo zolwazi, isibonelo ulwazi lwezomdabu luyasetshenziswa ngokuhlanganyela nobuchwepheshe bokuphilayo kwamanje kuzigaba zezemithi kanye nezinye ukwandisa izinga lokuqamba.
Isikhwama se-IKS Sikazwelonke, ukusebenza njengomgcini wempahla yobuhlakani lapho kufaneleke khona, kanye nanjengomhambisi nomnikezeli wezinsiza zomthetho okungezokugcina zemiphakathi yomdabu kanye namanye amaqembu aphethe ulwazi.
Uhulumeni waseRiphabhulikini yaseNingizimu Afrika ubeka ukuzimisela kwakhe ekuboneni, ekuqhubekiseni, ekuthuthukiseni, ekuvikeleni kanye nasekuqinisekiseni i-IKS. Le nqubomgomo iwumkhiqizo wokuxhumana okubanzi, ukubhekwa kwezongcwaningo, ukuxoxisana kanye nokubamba iqhaza kwababambi qhaza abahlukahlukene. Ukubamba iqhaza kochwepheshe kanye nabaphathi Bolwazi Lomdabu (i-IK) okusemqoka kakhulu. Igqugquzelwa yizimiso jikelele zamalungelo esintu futhi ifaka okuyigugu kwase-Afrika koqobo okufana nobuntu kanye ne-batho-pele. Loku okuyigugu kufaka ukulwa nobandlululo futhi kumele ukuqhubeka wazise ukukhululeka ngezinhlelo zolwazi ezivela ekunyezweni nasekufihlweni.
Izinhlelo zolwazi lomdabu ezithuthukiswe zagcinwa ngabantu bomdabu baseningizimu afrika zibonisa izinhlelo zempilo nezenkolo zengxenye enkulu yomphakathi. Ulwazi lomdabu olunje luzibonisa ezindaweni ezisuka kumigubho yamasiko nezenkolo ukuya ekusetshenzisweni kwezolimo kanye nokungena kwezempilo. " ulwazi lwezomdabu" (i-IK) isetshenziswa ngokufanayo jikelele nolwazi "lwamasiko" kanye "nelendawo" ukwehlukanisa ulwazi oluthuthukisayo kanye nemiphakathi yomdabu ebonakalayo ukuvela kuzinhlelo zolwazi "zamazwe ngamazwe" okuvela kumanyuvesi, izikhungo zocwaningo zikahulumeni kanye nezimboni zangasese, kwesinye isikhathi ebizwa ngokungafanele njengohlelo lolwazi " LwaseNtshonalanga".
Ngaphansi kobandlululo, Izinhlelo Zolwazi (IKS) eNingizimu Afrika kanye nobvuchwepheshe ngaphakathi kwezinhlelo ezinje, ezivinjwayo bese zigconwa. Loku kunomphumela muphi ekuthuthukiseni ezomnotho kanye nezomphakathi waseNingizimu Afrika, onemiphumela yokupholisa ezokuthuthukisa ezenhlalonhle, zamasiko kanye nezomnotho kubantu babo abaningi. Kukulinganiswa ngakunye kwamazinga ezenhlalonhle nezomnotho kanye kanye nezempilo enhle, kumaqembu ayo yonke iminyaka, izimo zezezwe kanye nobulili nobulili, abantu bomdabu basesimweni esibucayi. Ububi ababhekene nabo bunamandla okwandisa aqhubeke afake ukungalingani ngaphakathi kwezomdabu nezinye izingxenye zomphakathi eminyakeni eyinkulungwane ezayo, ngaphandle kokuthi umzamo omkhulu wenziwe manje ukulungisa ukungalingani okuqhubekayo, okungenzeki ukuthi nokukodwa okungukuhlonipha izinhlelo zolwazi zemiphakathi yomdabu kanye nolwazi lwamasiko olucacile ngaphakathi kwalezi, ezifana nezinhlaka zezinyamga kanye nolwazi lwamasiko olucacile njengoluphethwe ngabafazi emphakathini.
Ukuhlanganisa nokugubha imibono yase-Afrika ezinhlelweni zolwazi zase-Ningizimu Afrika akulona kuphela udaba oluphathelene nokulungisa. Lungasiza ukwakha imithetho yocwaningo olusha kanye namabalazwe omqondo, kanye nokunikeza ulwazi kwesezikhona. Ukubekwa maqondana nokwehla kweminyaka eyinkulungwane yokucindezelwa, ekhona emnothweni ongepphikiswe we-IK oye walondwa wasinda kwamanye amacala, aye anda ngaphakathi kwemiphakathi nezakhamuzi. Okuningi kwe-IK okunye kwaphikelela ukuba khona kwakhe kwaphinda kwanikeza ulwazi ekucabangeni kwesi-Afrika ngokuphathelene nezindaba ezifana nobuciko, umculo, inkolo kanye nezobufundisi, ukubusa, ubulungisa, ezempilo kanye nezolimo. Ukuzazi ngokwakho nokwamasiko, okufaka izinhlelo zenkolo yezenhlalonhle, ziye zahlala zinamandla ziphinde zidlidlizele ngokusebenzisa okuqhubekayo kokubhekwa kwabaqashi be-IK, ngaphandle kwendawo ngayinye ewubutha yezenhlalonhle nezepolitiki nezimpawu zobukholoni kanye nobandlululo. Ngokujwayelekile abesifazane yibona abayizingqalabutho zalawa mabandla olwazi.
Impumelelo yentando yeningi ngaphezu kwezinselele zobandlululo ezifuna sakhe uhl;aka lukazwelonke lokuthuthukisa okwangaphambilini okusebenzayo kwezinhlelo zolwazi lomdabu. Lolu hlaka oluvumelayo luzawuqinisekisa ukuthi abantu bayakwazi ukubona amandla abo ngokuphelele emphakathini, futhi lwakha ibhuloki yokwakha esemqoka ukuze kufinyelele ngempumelelo kuzo zonke izinhloso nothando lukazwelonke.
Ukusebenzisa nezinye izinhlelo zolwazi, isibonelo ulwazi lwezomdabu luyasetshenziswa ngokuhlanganyela nobuchwepheshe bokuphilayo kwamanje kuzigaba zezemithi kanye nezinye ukwandisa izinga lokuqamba.
Le nqubomgomo ifaka Iminyango KaHulumeni ehlukahlukene okuye kwaxhunywana nayo ngezibopho zokusebenza ezinomqondo ukunikeza ukwethulwa okunempumelelo kuzinqubomgomo kanye nezinhlelo ezigabeni ezahlukile. Inani lemisebenzi yokusungula emihle yesigaba (Emnyangweni wezempilo, ngokwesibonelo, noma ngokuhlonipha ucwaningo nge-IKS, ngokusebenzisa I-NRF) sekwenZiwe. Isidingo sohlaka lwenqubomgomo ebanzi enguikhukhulela ngoqo iye yabonwa okwenziwayo okusebenzayo osekukhona ngokusebenzisa Ikomiti Iminyango Ehlanganyele kulo omgcinisihlalo walo kuyi-DST.
Ngakho-ke le nqubomgomo iqhubeke ngesisekelo sokuthi izinhlelo zolwazi lomdabu, ngohlobo lwazo zidinga indlela " ehlanganisayo". Okuhambisayo kanye nemisebenzi yokuqalisa efakelayo kwezinye izigaba ezingaphansi kokuthuthuka okusebenzayo futhi kumele zimele umqondo ophelele wendawo ye-IKS eNingizimu Afrika.
Inqubomgomo yolimi kazwelonke isikhona futhi umthetho owuhlaka wenziwe. Ukuqhubekiswa kanye nokunikezwa kwamalungelo okushicilela komculo wezomdabu kanye nohlobo lobuciko obethula umsebenzi osenziwa. Umthetho sivivinywa Wochwepheshe Bezempilo Wamasiko wakhiwe futhi uphakamisa ukumiswa kwebandla lokulunganisa elizokwaziwa njengebandla Lobuchwepheshe Bezempilo Lamasiko, elizokwengamela imisebenzi yezinyanga ecishe ibe ngama- 200 000 eNingizimu Afrika.
Ngokucacile akusoze kwazeke kungqikithi yalolu hlaka lwenqubomgomo ukukhethela ngokugcwele kubenzi zinqubomgomo ezigabeni ezinezici ezingajwayelekile zazo ngokwazo. Noma kunjalo kuzokuba nesidingo sokwakha imisebenzi embalwa emisha ukweseka ukusebenza ngokuphelele kwe-IKS eNingizimu Afrika.
Le ngxenye esemqoka yohlaka lwenqubomgomo idinga ukumiswa kwamaplatifomu eningizimu Afrika ukuqinisa, ukuthuthukisa kanye nokuxoxisana nge-IKS, kanye nokwakha umqondo womphakathi ukuhlanganisa izinhlobo ezahlukene zochwepheshe.
Isikhungo esinegunya lokweseka, okungaba uhlobo lokwethemba, ukusiza imiphakathi ekutholeni, ekuvikeleni nasekunikezeleni imivuzo etholakala emphakathini ephethe impahla yobuhlakani kanye namanye amalungelo omphakathi ngaphezu kolwazi Lomdabu. Kwamanye amacala, imiphakathi noma izinhlangano zingakhetha ukumisa izikhwama sayo ngale nhloso, lapho umnako ocacile noma imbuyiselo idinga loku.
Uphawu olusemqoka lwenqubomgomo kuzakuba ngukwakhiwa kohlelo lokurekhoda olusemthethweni lwe-IK. Uma ngabe iNingizimu Afrika ikhetha ukubeka i-IK emphakathini omkhulu noma uzama ukulondoloza uhlobo lokuvikela, uhlelo lokurekhoda lungolumqoka kakhulu.
Kukhona isidingo esicacile sokubona kanye nokuvikela ulwazi lomdabu kanye ne-IKS eNingizimu Afrika ngezizathu zosikompilo. Izimo ezimbili nezigcwele yonke indawo ziyakwazi ukuvikela ukukhunjulwa okunje. Isimo sokuqala esijwayelekile emlandweni wezepolitiki waseNingizimu Afrika bese ivela ekucindezelweni kwamalungelo esintu asekwe kubuhlanga kanye namasiko. Izikhungo zolwazi ezakhiwe ngaleso sikhathi nangaphambi kwaloko zisenqubeni yokuguqulwa ukunikeza incazelo/imishwana yobuhlakani bobuntu besi-Afrika. Isimo sesibili sitholwa ekusheshisweni kokwembulunga futhi kuthelela zonke izinhlelo zolwazi lomdabu emhlabeni wonkana.
Umnyango Wezobuciko Namasiko uzodinga ukunikeza ngokucacile ubuholi bobuhlakani ngokuphathelene nalezo zimo zombili.
Iningizimu Afrika iyayithanda inkululeko yayo eyinqobe kakhulu kanye nokukhululeka eminyakeni yokucindezelwa eyesekwe ekuphangeni ngokomthetho imithombo yokwenza yabantu bomdabu. Kungaphakathi kwale ngqikithi, lapho inqubo yokukhululeka kuka zwelonke yaqhutshwa ngemibono eyesekwe kumigomo yomthetho engumnyombo kanye nokuyigugu kwentando yeningi. Ngaphakathi kwalesi sithunzi sobuntu, ukufinyelela ukulingana, ukuqonda amalungelo esintu kanye nenkululeko, kanye nokulingana kwelungelo lobulungisa, ukungabandlululi ngobuhlanga nangobulili. Imibono yobulungisa bezenhlalonhle kanye nokulingana ngaphakathi kwengqikithi yomthetho yaseNingizimu Afrika, akuwona kuphela umnyombo wobugugu kanye nemiqondo; sihambisana nokuphokophela ukwenza ukulungisa kabusha kokwenziwayo okuhle okulinganisayo jikelele nokucacile. Kuyadingeka ukwazisa nokuvumela izikhali zenqubomgomo ukuthi zimnikeze okwenzekayo kumibandela yomthethosisekelo ngokuphathelene namalungelo anje.
Isigaba se-185 Somthethosisekelo sidinga ukumiswa kwekhomishana Yokuthuthukisa kanye Nokuvikela kwamalungelo Emiphakathi yamasiko, Inkolo Nezilimi. Umthetho ofanele ogunyaza Ikhomishana wasayinwa njengomthetho ngo-2002. Eyodwa yezinhloso ezisemqoka zeKhomishana "ukuthuthukisa ukuhlonishwa kwamalungelo emiphakathi yesiko, yezenkolo kanye neyolimi." Ikhomishani inawo futhi amandla "okuhlola, ukuphenya, ukucwaninga, ukufundisa, ukucela amavoti, ukweluleka kanye nokubika ngezindaba eziphathelene namalungelo emiphakathi yesiko, yezenkolo neyolimi." Ngokucacile inhlangano ethuthukisa noma eyeluleka nge-IKS izodinga ukusebenzisana ngokusondelene neKhomishana. Le nqubomgomo ifuna ukuqondana ngokwakhayo ukusebenza kwe-IKS ngaphakathi kwengqikithi yale nkululeko namalungelo ezomnotho, ezenhlalonhle nezamasiko.
Ngenxa yokuthi i-Ningizimu Afrika isiphinde yangenela imicimbi yomhlaba oyimbulunga, kukhona kokubili amathuba kanye nezinselele zokuthi kuphathwe I-IKS ngokuhlakanipha. Ukukhuphuka kweNingizimu Afrika ngaphakathi kohlelo lwamanje lwezepolotiki nezomhlaba ngesilinganiso somhlaba oyimbulunga akusho ukuthi akunazo izinkinga ngoba umqondo wembulunga yomhlaba ngokwawo uyinkundla enokuncintisana.
Ngokomqondo wezomnotho, umhlaba oyimbulunga usho ukuba banzi nokudepha kokugeleza kwezezimali zemisebenzi kanye nolwazi ngaphakathi kwemakethi eyodwa yembulunga yomhlaba ohlangene. Umphumela wale nqubo ukwehla kanye nokuphungulwa kwezihibe ezitholakele kuzwelonke, ukwandiswa kokugelelza kwemali eqongelelweyo kanye nokukhuphuka kokudluliswa kwezobuchwepheshe. Ukushaya kwamandla kwembulunga yomhlaba kumazwe kazwelonke kunomphumela ngokuphathelene nokuzimela kanye namandla okwenza izinqubomgomo. Umbono othelela ngokhulayo ukuthi "izimfuno zokukhulula, ukwehlisa ukuphathwa ngumbuso kwezomnotho kanye "nokunikeza kwabangasese" kuholela ekuncipheni ngokuzibandakanya kuka hulumeni empilweni kazwelonke.
Ukuxabhelela kwesiko kuhlobene nenhlanganisela kanti nasesikhathini esingingi ukuphoqelela kwemiqondo eyehlukile kanye nokuyigugu ukwakha isiko elifanayo lomhlaba wonke "esigodini sembulunga". Izindlela ezisemqoka kule nqubo ukuhlanganyela kwezomnotho, ezokuxhumana eziningi kanye nezinye izinhlobo zamapulatifomu ezobuchwepheshe bolwazi obusha, okungenzeka ngokwesibonelo, zivamise ukwenza kusheshe ukumiswa kokwenziwa kwamasiko afanayo ethulwa ekudleni, ekuculeni, ekudanseni, ekukhulumeni, ekubhaleni njll, okuqukethe ukufaniswa "kwesigodi sembulunga".
Isiboniso semiphumela enzima yokwembulunga ukudleka okusheshayo kokwehluka kwezilimi ngokuphambana komhlaba. Kulinganiswe ukuthi kukhona izilimi ezikhulunywayo ezingama-5000 ukuya ku-7000, okwenzekayo ukuthi okungenani zilimi ezicishe zibe yi-100 ezinyamalalayo ngonyaka ngamunye. Cishe ezilimini ezikhulunywayo ezingama-2500 ezisele ezisengozini kumanje, amaphesenti angama-32 alezi okuyizili zase-Afrika/Zomdabu. Okwembulunga yikona kodwa okusolwayo njengomtheleli omkhulu ekunyamaleni kwazo.
Ukugcizelelwa kuzakubekwa eluqhubekisweni kokuxhumana kwamazwe ngamazwe ku-IKS ukusuka emqondweni wokuhlukaniselana ukwenza nokuzimisela okuhle kakhulu kuzinhloso ezifanayo nabahlanganyeli abanothando oluhlangana nolwethu.
Ngokuhambisana Nesu Lamakhambi Esintu Enhlangano Yezempilo Yomhlaba (i-WHO), "Amakhambi esintu asetshenziswa kabanzi, kuzinhlelo ezikhula ngokushesha zezempilo ngobumqoka bezomnotho". E-Afrika, ukufika kuma-80% ezakhamuzi ezisebenzisa amakhambi esintu ukuze bafinyelele izidingo zabo zokunakekela ezempilo. E-Asia nase-Latin America, izakhamuzi ziyaqhubeka zisebenzise amakhambi esintu ngenxa yezimo zezomlando kanye nezinkolelo zamasiko. EShayina, amakhambi esintu angabalwa ukuthi angama-40% azo zonke izinsiza zokunakekela ezempilo.
Emazweni asathuthuka, ukusetshenziswa okubanzi kwamakhambi esintu kuye kuhlotshaniswe ekufinyelelweni kwako nokukwazi ukuthengeka. E-Uganda, ngokwazekayo, isilinganiso sabasebenzi abelapha ngamakhamba esintu uma siqhathaniswa nezakhamuzi siphakathi kwe- 1:200 kanue ne- 1:400. Loku kwehluka kakhulu nokuba khona kwabasebenzi aba-allopathic, labo isilinganiso sabo singu-1:20 000 ngokujwayelekile noma ngaphansi. Ngaphezu kwaloko, ukuhlukaniswa kwabasebenzi abanje kungaba ngokungalingani, ngoba abaningi babo batholakala emadolobheni noma kwezinye izindawo ezingamadolobha, ngakho-ke kunzima ukuthi imiphakathi yasemaphandleni ifinyelele kuyo. Amakhambi esintu kwesinye isikhathi yiwo kuphela awumthombo othengekayo wokunakekela ezempilo - ikakhulukazi ezigulini ezihlupheka kakhulu zomhlaba.
Ukusetshenziswa ngemfanelo - ukuqinisekisa ukufaneleka kanye nokuba nempumelelo kuzindleko.
Ukubona ngokokuqinisa igunya elisemqoka lamakhambi esintu eNingizimu Afrika, Umnyango Wezempilo wenze uhlaka Lomthetho Sivivinywa Wabasebenzi Bezempilo Zosiko. Lo mthethisivivinywa ubhekana nezinhlobo ezenziwe uhlu ngenhla uphinde uphakamise ukumiswa kwenhlangano yokulinganisa.
Kukhona isidingo sokuqinisa umsebenzi Wocwaningo Nokuthuthukisa kulo mkhakha, ikakhulukazi njengoba ihambisana nokurekhoda kanye nokweseka izinyanga ngokuphepha nokufinyelela, ngaphakathi kokunye okubaliwe.
Kodwa, ngaphandle kokungabikhona kwemihahiso okuhleliwe, ikakhulukazi ngokuphathelene nemithi nezolimo zomdabu, okwethula imisebenzi esemqoka yezomnotho eNingizimu Afrika, ulwazi lwezomdabu nalo lusethula igunya elisemqoka ekuxhaseni izimpilo zomphakathi eziningi zaseNingizimu Afrika. Kukhona umbono oyaye uphikiswe wokuthi ezolimo zomdabu ziwuhlelo lokukhiqiza izinhlamvu nokungamelwa yi-ikholoji okunye kwaboniswa ukuxhaswa esikhathini eside. Ikhulisa ukukhiqizwa okulondekile ngokusebenzisa ukuzijwayeza kumvelo yendawo. Ukulondeka kwezinhlamvu kuqinisekiswe ngokuthuthukisa uhlelo olunzima oluphatha izimpawu ezinje ezifana nokwehluka kwezinhlamvu, izitshalo ezisakazwe kahle, imithombo yamajini ehlukile, ukulima okuncane, kanye nokwehlukile okungatshaliwe, kanye nokwahlukaniselana ukudla nemisebenzi. Lezi zehlakalo zivamise ukuba ukuphendulela okunomqondo kuzimo zendawo futhi kuyizimo zokuzijwayeza okunomqondo kuzingozi ezinje.
ENingizimu Afrika, Izinhlelo Zolwazi Lomdabu "abanikazi bazo" yibona futhi abanikeza izinsiza kwabakade bebandlululwa okungenzeka ukuthi babe sekuntulekeni kwemisebenzi. Ngakho-ke ukubhekela kudinga ukunikezwa kugunya lokuthi i-IKS ingasebenza ekwakheni amathuba emisebenzi. Uhlelo lokuqashwa oluphakanyisiwe olwesekwe ku-IKS luzawuhambisana noma luhlale ngaphakathi Kohlelo lwemisebenzi Yomphakathi Eyesekwe Kumiphakathi ethuthukiswa nguHulumeni. Loku kuzokuba ngeyodwa yamaphrojekthi amaningi ahlose ukusebenzisa i-IKS ukuqeda ubuphofu.
Nokuqhubekisa I-IKS njengokokwakha amathuba emisebenzi.
Ukuqondanisa nezinye izinhlelo zolwazi kunikeza amanye amathuba asemqoka wemikhiqizo nezinsiza ezintsha ezingasoze zabhekelwa phansi. Imisebenzi yamazwe ngamazwe kumithombo ejwayelekile iphathelene imisebenzi ephezulu yezomnotho namhlanje. Ukuthengiswa kwezidakamizwa okwesekwa kumakhambi omdabu wodwa kuphela kuyisamba ezingamabhiliyoni angama-32 ama-US$ ngonyaka. Kuye kwalinganiselwa ukuthi ngokuxhumana nabantu bomdabu, abakopoli bempilo bangakhuphula isilinganiso sempumelelo ohlolweni kusampuli eyodwa yayi-10,000 ukuya kweyodwa kwamabili, kanye nokuthi ulwazi "lwezomdabu" lukhuphula ukuqeqesheka kwezitshalo zesikrini ukuze zisetshenziselwe ukwelashwa ngabantu abangaphezu kwamaphesenti angama-400.3 Ngaphandle kokufakwa wulwazi lomdabu, imikhiqizo eminingi yezokwelashwa eyigugu esetshenziswa namhlanje, yayingasoze yaba khona. Ngaphambi kuka-1992, Ulwazi Lomdabo kanye nemithombo yabonwa njengokufanayo kwamafa kwempilo yomuntu. Bekungekho imithetho yamazwe ngamazwe (futhi nakumanye amazwe kazwelonke) elunganisa ukufinyelela imithombo ejwayelekile. Ukusuka kumbono wokuncintisana kukazwelonke, emhlabeni osebenza kakhulu ngolwazi, izinhlelo zolwazi ezifinyeleleka kancane kunezinye zinikeza ithuba lamandla okuncintisana. Njengezwe asikwazi ukunganaki i-IKS ngokuphathelene naloku.
Amabutho empahla yobuhlakani awuhlobo lokuzimela akha ubunzima obumbalwa, uma esetshenziswa kumiphakathi yendawo. Bayehluleka ukunaka iphuzu lokuthi le miphakathi banendlela yokuphelele yokubhekana nendawo abakuyo futhi abehlukanisi imithombo okuvela kuyo impilo enhle yabo kokuqongelelwe komnotho nezenhlalonhle. Ngokuqhubekayo, umuntu ukuchaza kanjani ukuqamba kanye nokuba ngabazuzayo emphakathini wendawo, uma kunikezwe isidingo sokufakaza ubugugu nokungabi sobala nje Kwezinye izehlakalo kukhona amaqenjana ngaphakathi komphakathi, afana nezinyanga kanye nabantu bezamaciko abahlukanisa baphinde bathuthukise i-IK ngaphakathi kwabo, kunomphakathi ngobubanzi. Inkinga iphinde yenziwe nzima ezehlakalweni lapho okufanayo noma okuhambisanayo kolwazi lomdabu kusetshenziswa yimiphakathi ehlukile emhlabeni wonke?
Lezi zindaba zingahlanganiswa ngokusebenza ngaphakathi kohlaka lwe-TRIPS ngokuseebnzisa izinhlobo ezahlukile zamalungelo empahla yobuhlakani. Loku kufaka iziboniso zezezwe, nezamalungelo esekwe kumiphakathi kanye nezinhlobo zama-sui generis zokuvikela okuzohambisana nohlelo lwamanje Lwempahla Yobuhlakani.
Indaba ephathelene nalolu hlelo lwamanje Lwempahla Yobuhlakani yomdabu nokusetshenziswa kube nesidingo sokuzibhala phansi. Ukuze kuvikelwe Ulwazi Lwezomdabu osekukhona emphakathini omkhulu ukuthi unganikezwa iphethenti njengokuveziwe okusha kwelinye ilizwe, kusemqoka ukunikeza umbhalo obhaliwe wokwenziwa okunje. Ngale ndlela, imiphakathi yomdabu ingacela inselele Empahleni Yobuhlakani enikezwa abanye ukuze isetshenziswe ngokungeyabo ngokosiko. Ayibhulari yedijithali Yolwazi Lomdabu (i-TKDL) (ENdiya) yase-Ayurveda yamiswa ukuvikela ukunikezwa kwamaphethenti kokuqalisiwe okwakungenawo amaphethenti kuma-TK aseNdiya, ukwaphula ulimi kanye nokwakha izihibe, kanye nokumisa ukuhlelwa kwendlela entsha, ukufuna kanye nezisetshenziswa zokufuna ulwazi nge-TK. Ukwengeza, ukwakhiwa kwendawo yokubhaliswa kolwazi Lwezomdabu yesifunda , kazwelonke neyamazwe ngamzwe kungaseka ukuhlukaniselwana kwezinzuzo ngaphakathi kwezimboni nemiphakathi yendawo njengoba kuye kwaqala ukwenziwa eNdiya. Kungekudala eNingizimu Afrika, i-CSIR yafinyelela isivumelwano sezomlando nomphakathi wama-San ngokuhlukaniselwa kwezinzuzo ezingabakhona ezitholakala ekhambini lokwehlisa isimo sokuthanda ukudla elizokwenziwa ngokusebenzisa isitshalo se-Hoodia. Sizokwakha uhlaka lomthetho elizohambisa ukufinyelelwa kwezivumelwano ezinje ngendlela enokuvumelana okunenzuzo kunokuyeka lolu daba kuxolo nenhlanhla yokungalindelwe.
Umthetho Wamaphethenti waseNingizimu Afrika kumele uguqulwe ukuze kube semthethweni ukufuna isivumelwano sokusebenzisa I-IK noma ukudluliswa kokokwenza okuvela ekusetshenzisweni kwezivumelwano zokomdabu zobuciko bangaphambilini ngokuphathelene namaphethenti nezifanekiso. Ukwehluleka ukwenza izivumelwano ezinje ezizokuba nomphumela wokulahlekelwa ukuvikelwa kwephethenti. Ngopmbono we-DST, izivumelwano ezinje kungenziwa ngokuhambisanayo ngesikhathi esivunyelwe sokuhlonipha. Ukwengeza, ukusetshenziswa Kwezivumelwano Zolwazi Nokudluliswa Kokokwenza (ama-ITA kanye nama-MTA) ahlonipha amazinga aphansi kakhulu kumele afunwe kubo bonke abacwaningi emkhakheni we-IK ukuqinisekisa isisekelo ukuhlukaniselwano kwezinzuzo ezizayo kukungabi khona kohlelo lokurekhoda.
Umnyango Wesayensi Nezobuchwepheshe kuzakuba nesibopho se-IKS njengoba ihambisana nokuqamba nokuhambisana nezinye izinhlelo zomdabu kufakwa nokucwaninga, kanye NoMnyango Wemisebenzi Nezimboni izakubhekana nezindaba zempahla yobuhlakani kanye nokuthuthukiswa kwe-SMME ye-IK.
Ukuhlobana ngaphakathi kwe-IKS, kanye Nohlelo Lokuqamba Lukazwelonke (i-NSI) kanye Nohlelo Lwemfundo Lukazwelonke yinto enkulu nehambisanayo. I-IKS ingakhula iqhakaze ekuxoxisaneni kanye nasekusetshenziswaneni nezinye izinhlelo zolwazi. Ngokuguquliwe, akukho luhlelo kulezi ezimbili ezingaqhakaza ziphumelele ngaphandle kokuthi zesekwe ekuvikelweni nasekuqhutshekisweni kwe-IKS.
Izimiso zentando yeningi, ubulungisa bezenhlalonhle nokulinganisa, ukulingana, ukungabandlululi ngobuhlanga nangobulili, amalungelo esintu kanye nokuhloniswa kobuntu Komthethosisekelo kweseka okuyigugu okumiswe kuko uhlelo lwemfundo lukazwelonke. Okuyigugu Kwebika Likazwelonke Kwemfundo kuqinisa okuyigugu okungenhla ngokumisa okuyigugu kokuba negunya, umyalo womthetho, ukuhlonipha, umphakathi ovulekile nokusebenzisana njengensika eyengeziwe okwesekwe kuyo uhlelo lwemfundo lukazwelonke.
Umthethosivivinywa Wemfundo Nokuqeqeshwa (ka-1995) uchaza inhloso yokusemqoka kwemfundo kazwelonke nenqubomgomo yemfundo nokuqeqesha kazwelonke njengesemqoka "ukuvumela bonke abantu ukuba babe nothando, bafinyelele bese baphumelela ekufundeni nasekuqeqeshweni kwemfundo yempilonde yezinga elihle." Okusemqoka kubukhulu obuxhasiwe kuboniswa njengokufuna uhlelo lwemfundo oluguquliwe, olusebenzayo nolunempumelelo. Lo mbono wakhiwe Kumthethosivivinywa Wesayensi Nezobuchwepheshe (ka-1996). Mthethosivivinywa Wezobuciko, Amasiko kanye Namagugu Esizwe (ka-1997) ubheka imfundo njengengxenye yezamasiko, futhi uvuma ukuthi isiko ngokwalo lidluliswa ngokusebenzisa imfundo.
Kukhona ukuhambisana okusemqoka ngaphakathi kokuyigugu okushiwo ngenhla kanye naloko okubusa izinhlelo zolwazi lomdabu, oluqukethe abantu, imiphakathi yolwazi kanye nezindlela zokwenza nobuchwepheshe obuhambisa ulwazi. Kusemqoka -ke ukuqinisekisa ukuthi isu lemfundo likazwelonke luyahambisana nokukhuliswa kwe-IK. Ekuthuthukisweni Kwezitatimende Zohlelo Lwezifundo Olusha, kuye kwaba khona umbono onzima ekuboneni nasekuqiniseni igunya elisemqoka le-IK, ikakhulukazi ngokuhlonipha imfundo yesayensi nobuchwepheshe.
Kulokhu, umbono wokunikeza iziqu kanye nokuqinisekiswa okusemthethweni kwe-IK akuzange kuthuthukiswe ngaphakathi kohlelo lolwazi lwaseNtshonalanga. Kuyingxenye esemqoka yokuphinde kulungiswe nokulamula okunje kuyavunywa, okuye kwabhekwa kwaguqulwa ngokuphelele. Le nqubomgomo ifuna ukumisa ukuqhubekisa nokwesekwa kweziqalo ukuqinisekisa ukuqiniswa kanye nokunikezwa iziqu kwe-IK ngokuhlanganisa lomsebenzi nemisebenzi yezikhungo esikhona ukuqinisekisa nokunikeza ulwazi iziqu, ikakhulukazi Uhlaka Lweziqu lukazwelonke.
I-IK iyaqhakamba ngokwemvelo, futhi iguqula izimo zayo ngokuguquka kwezidingo zabantu. Iphinde futhi ithole amandla okusebenza ngokuthi ifakwe ngokudephile ezimpilweni zabantu. Ukuguqulwa kohlelo lwezifundo lwemfundo ukusuka eswini lokuhanjiswa yingqikithi ukuya koloku xazulula izinkinga luphoqelela futhi ukukhunjulwa okuwumnyombo kwe-IK. Loku kuzodinga futhi izindlela ezifanele nezindlela zokwenza zokwazisa ngolwazi lomdabu kuzingqikithi ezehlukile zokufunda ezingaboniswa zisetshenziswe.
Uhlaka Lweziqu Lukazwelonke (i-NQF) lwamukela isimiso sempilo ende yokufunda, bese lukhumbula futhi nokuthi loku akwenzeki kuphela ezikoleni, emakholiji kanye nasezikhungwini lapho ungafunda khona uthole iziqu. Ukunikezwa iziqu yi-NQF nezakhiwo ezihlobene zingangezwa kuzinhlobo eziningi ezahlukene zokufunda, futhi kumele zifake ukuqinisekiswa kolwazi olufundiwe lwasetshenziswa ngokusebenzayo emiphakathini yezomdabu; ulwazi esikhathini esiningi oludluliswa ngomlomo. Loku kuzokwakha ngakwelinye icala isikhali senqubomgomo ekulondolozweni nasekugcinweni kolwazi lwezomnotho (ikakhulukazi emkhakheni wokwehluka kwezempilo) lwemiphakathi ebukwa ngokwamasiko njengokobuphofu kwezomnotho nasemaphandleni.
Umbono wezesayensi nobuchwepheshe eNingizimu afrika yilowo ovumela ukuthuthuka wezenhlalonhle nezomnotho "ngokufakela amasu e-S&T ngaphakathi kokuqhuba ngamandla ekufinyeleleniUhlelo Lokuqalisa Lukazwelonke" futhi kuchazwa kumthethosivivinywaWesayensi Nobuchwepheshe owashicilelwa ngo- 1996. I-NSI ibona ukuthi ukuqamba kungenzeka kuphela kubantu kanye nemiphakathi eqambayo ngaphakathi kwendawo ekuvumelayo egqugquzela ukwazi ukwakha ekuxazululeni izinkinga. Ngaloko-ke izikhungo, izinhlangano kanye nezinqubomgomo ziphoqelekile ukusebenzisana ngokwakhayo ukuze zikwazi ukukhiqiza ulwazi olusha kanye nokudluliswa kwezobuchwepheshe. Mphumela wasekugcineni waezi zinhlelo zokuqamba ufaka ukukhuphula amazinga empilo, ukuqhubekisa ukuncintisana kanye nokuthuthukisa izindaba zabasebenzi.
Lolu hlobo lwezinhlelo ze-IKS ziphakamisa ukuthi zizawuba yindawo evundile yokuxhas, okusho ukuthi izinhlelo ze-IK ngokwenziwa kwazo zibhekene nabantu, zinokwehluka okukhulu, zisebenzisa ubuchwepheshe ezinomsuka wendawo ezinokuxhumana okuphambanayo. Inani lamazwe embulunga ayizibonelo akhona lapho i-IK inikezele ngempumelelo kuzinhlelo zokuxhasa, isib. e-Japani, eNdiya, e-Singapore, e-Malaysia naseNingizimu Koriya. Cishe kuzo zonke lezi zehlakalo, i-IK iye yasebenza njengohlelo lolwazi oluhambisanayo kodwa olwehlukile okumele lihlanganiswe olwazini oluqondisiwe olusemqoka. Kuzakuba yinto yangempela ukuthi i-IKS ibe ngehlanganiswe ngokuphelele ngaphakathi Kwezinhlelo Zokuxhaswa Zikazwelonke.
Ukuxhaswa ngaphakathi kwe-IKS yaseNingizimu Afrika yinqubo eqhubekayo ngokuphendulela kuzidingo nezimo zemiphakathi eziguqukayo. Ukwenza kolwazi loku noma ukudluliswa kwezobuchwepheshe ezikhathini eziguquka ngokushesha kungaba isenzao sokuqamba ngokwaso. Ukungenela kombuso okunzima kusemqoka ekuxhaseni amandla okwenza okuthuthukisa i-IKS kazwelonke. Ukuhanjiswa okunakiwe kokubamba iqhaza kwesigaba sangasese ekuletheni izinzuzo zomnotho ukusuka ku-IK kusemqoka kungqikithi yomlando waseNingizimu Afrika yokungqubuzana kanye nokuxhashazwa ngaphakathi kwemiphakathi yomdabu Nombuso wobandlululo.
Isu le-R&D likaZwelonke elivunywe yiKhabhinethi ngoJuni ka-2002. Ngaphakathi kwaleli lisu kukhona isidingo sokuthuthukisa i-ajenda ucwaningo oluchazwe ngokucacile ye-IK, eyesekwe ekuchazweni kocwaningo oludingekayo okuphambili nokufakwayo. Kukhona futhi isidingo sokuthuthukisa ulwazi olucacile lohlaka oluqinisiwe olufaka okuthile ohlelweni lwemfundo.
Isamba sesisonke socwaningo lukazwelonke nezamba zezindleko zokuthuthukisa zilingana ncamashi nama-0,7% e-GDP, okucishe kube yingxenye yaloku kuzaliswa okutholakala esikhwameni semali sonphakathi. Ukuxhasa ngezimali ucwaningo lwe-IK lumele amathuba akhethekile ezifundo ezihambisanayo, ezinokusebenzisa kwabaningi kanye nocwaningo okubanjwa iqhaza kulo ukwenza ngcono uhlelo lokuqamba lukazwelonke. Kumanje sekukhona izinhlelo ezisemqoka Kumabandla ehlukile Esayensi, ikakhulukazi Ibandla Locwaningo Lwezolimo, Ibandla Locwaningo LweSayensi Nezimboni, Ibandla Locwaningo Lwamasayensi Abantu kanye Nebandla Locwaningo Lwezemithi. Isikhungo Socwaningo Sikazwelonke sesiqale ukuqhubezela ucwaningo ohlelweni lwemfundo ephakeme ngokusebenzisa uhlelo lwe-R10 ngonyaka olufanekiselwe lenhloso.
Izinyanga zingaba ngabagcina ngokusemthethweni okuyigugu kwemiphakathi, okunikezwe kubona ngokomlando nomthethosisekelo. Ngakho-ke ukuba khona Kobuholi Bendabuko kunqubo yokuthuthukisa i-IK kusemqoka. Ngaphandle kokuthi akukho isu lokuthuthukisa I-IKS elizosebenza uma ngabe imiphakathi yomdabu neyendawo kanye nabaholi bayo bangazibandakanyi ngokuqondile nokusebenzayo. Kwamanye amazwe amaningi ase-Afrika, kuye kwabonakala emva kokwehluleka okuziphinda kohlolo lokuthuthukisa lwendawo, ukuthi abaholi bomdabu kanye neziphathimandla zomdabu ziqukethe impahla eyigugu kunqubo yokuthuthukisa.
Ukwenza okuvunyelenwe ngakho okufaka izinyanga kanye Nehhovisi Likazwelonke le-IKS lizakumiswa ukuqinisekisa ukuthi abacwaningi bafinyelela imiphakathi yendawo neyomdabu ngokweseka okuzwakalayo nokuxhasekayo. Ukufinyelela umphakathi ngokuphathelene ne-IK kuzomele kufake izingxoxo nezinhlangano zabaholi bendabuko.
Eminyakeni yamanje, kuye kwaba nothando olukhulayo lwe-IKS kanye negunya abesifazane abalibambile ekuthuthukiseni kanye nasekugcineni kolwazi. Kuya kukhunjulwa ngabacwaningi kanye nabaseebnzi basezindaweni eziphansi ngokufanayo, ukuthi emiphakathini eminingi abesifazane yibona amamenenja emithombo yemvelo, nokuthi baqukethe ulwazi lwendawo olusemqoka. Izifundo eziningi ezihlobene ziye zabonisa ukuthi ukuthi izimo zokuguquka okusheshayo okufana nezingozi zendawo, imisebenzi eguqukayo yezomnotho, kanye nokungenelela kombuso, abesifazane babamba igunya elisemqoka ekugcineni impilo enhle, ukuqhubeka kwamasiko kanye nokubumbana komphakathi.
Ukuvumela ulwazi lwabesifazane oluzoholela ekutheni abesifazane kumele babambe igunya elisemqoka njengabathathi zinqumo ekumiseni inkombandlela yezinhlelo zocwaningo. Ukubamba iqhaza kwabesifazane ukusukela ekuqaleni kuwo wonke amazinga kusemqoka. Ukubamba iqhaza kuqondwa ngokuthi kufaka isibopho, ukwethembeka kanye nokusebenzisana, okungahambisani nokuxhumana kuphela kokusiza ukusebenzisa ukuqamba ngempumelelo enkulu. Loku kusho ukunikezwa amandla kwabesifazane, ukubanikeza ukuzimela namandla okuthatha izinqumo kuzimo nempilo yabo.
Ukunikela okwenziwa ngabesifazane njengezindawo zokubeka zengxentye enkulu ye-IK izawukhunjulwa. Kusemqoka futhi ukuthi igunya elisemqoka eliphethwe ngabesifazane ekusetshenzisweni kokukhiqizwa kokudla, ukunakekela kwezempilo, ukugcinas ukubumbana komndeni kanye nezinye izindawo ze-IKS kuyakhunjulwa ngokuphelele futhi imizamo iyenziwa ukuqinisa ukuqonda kwabo kulezo zindawo.
I-IK yindawo esemqoka yokuthi ubhekane nayo ngqo kuani elithile leminyango kahulumeni. Eminye Yeminyango yilena: Wezolimo; Wobuciko Namasiko; Wesayensi Nobuchwepheshe; Wemfundo; Wezindaba Zemvelo Nezokuvakasha; Wemisebenzi Nezimboni; Kahulumeni Wendawo Nowesifunda; Wezindaba Zomhlaba; Wezamanzi Namahlathi kanye Nowezindaba zamazwe Angaphandle. Igunya le-DST iye yaziswa nguminyango ehlukile ukuqinisekisa ukuthi kuba khona isu elibumbanayo lezindaba ezipahthelene ne-IKS. Loku sekwenziwe ngokumiswa kwekomiti elihlanganisa iminyango le-IKS. Kuphakanyiswe ukuthi lawa makomiti abike ngokusebenzisa u-DG we-DST Kunhlangano Yezomnotho ye-FOSAD. Uhlu lweminyango kaHulumeni eshiwo ngenhla ayiphelele; eminye iminyango ingafakwa ekomitini njengegunya labo ku-IK iba ngechazwe ngokucacile kakhulu.
Ukumiswa kwehhovisi Likazwelonke nge-IKS kanye Nemisebenzi yalo ngaphakathi kwe-DST (Isigaba-4.2).
Ukumiswa Kwebandla Lokweluleka Likazwelonke nge-IKS, elizokweluleka uNgqongqoshe Isigaba-4.
Ukumiswa Kwesikhwama Semali se-IKS sikaZwelonke esizokweluleka UNgqongqoshe ngezindaba eziphathelene Nezikhwama Nezimali ze-IKS. Isigaba-4.
Ihhovisi likazwelonke le-IKS kumele limiswe ngaphakathi kwe-DST. Izindawo zokusebenza eziwumnyombo zezinhlangano ezinje kumele zifake ukukhunjulwa kanye nokuqhutshekiswa kwe-IK kanye nolwazi lwezinhlelo: Leli hhovisi luzokunikeza isikhungo sonobhala seKomiti Leminyango Esebenzisanayo.
Ibandla Lokweluleka Likazwelonke le-IKS linegunya lokweluleka Uhulumeni ngazo zonke izindaba eziphathelene nokukhumbula, ukuqhubekisa, ukuthuthukisa, ukuvikela kanye nokuqinisekisa i-IK kanye nezinhlelo zolwazi; zibike Kungqongqoshe we-ACST futhi ihanjiswe yi-DST.
Kukhona isidingo sokumisa Ihhovisi LikaZwelonke le-IKS.
Nokuphenya nokubonisa ngokuxhumana nemiphakathi yomdabu izinhlobo ezahlukile zobunikazi be-IK, indlela ekhona yokuvikela I-IK ne-IKS ngokuphathelene nezehlakalo zamasiko nemithetho yemiphakathi enje; kanye nezinhlelo zokufanekisa nezinqubo ezidingekayo ukukhumbula nokuvikela uhlobo ngalunye lobunikazi kanye nezimiso nemihlahlandlela yokwahlukaniselwana izinzuzo.
Umsebenzi Webandla Lokweluleka kuzakuba ukusebenza njenmgenhlangano nokweluleka enothando labameli abangabahlanganyeli bezikhungo, imiphakathi, abaphathi be-IKS nezingcweti. Abantu ngabanye abaqashwe kwiBandla kumele babe ngabaholi kumikhakha yabo ababhekane nayo abafisayo ukulula izeluleko kuHulumeni ngezindaba eziqondene ne-IKS. Ibandla lizakunikezwa ithuba lokubhekana nemibuzo, izifundo kanye nokuxhumana ngokuphathelene nokusebenza kwe-IKS kazwelonke.
Nokunikeza ukweluleka kuNgqongqoshe yezobuciko, Amasiko, Isayensi kanye Nobuchwepheshe ozokwazi ukusakaza ulwazi olunje ngaphakathi kontanga yakhe abanomnako ku-IKS.
Isikhwama Sezimali se-IKS kumele siomiswe njengendlela yokwandisa imali engenayo ngezivumelwano zokwahlukaniselana ngezinzuzo emisebenzini yezomnotho etholakala ku-IK ngokumela imiphkathi yomdabu yaseNingizimu Afrika lapho kudingeka khona. Zonke izimali ezikhokhwa Esikhwameni Semali se-IK yimali yesikhwama ngaphakathi kokuchazwa yisigaba se-13 (f) (ii) Somthetho Wokuhambisa Ezezimali Zomphakathi. Inhloso Yesikhwama ukuxoxisana kanye nokuphatha izimali zemivuzo etholakala olwazini lomdabu oluphethwe yimiphakathi yaseNingizimu Afrika, uma le miphakathi idinga insiza enje. Lapho kuba khona izinzuzo ngokuphathelene nemiphakathi ethile, imiphakathi enje izakumisa esazo Isikhwama sendawo. Izakuba nawo futhi amandla okuzifunela imali ngokweseka imisebenzi ethuthukayo ye-IKS.
Kucatshangwa ukuthi Isikhwama sizakuhambisa ukuxhumana kanye nokufinyelela kuzinhlelo ezikhona ezizokwengeza ekuqanjweni okuphansi ngokunikeza amathuba okwenza uhlolo, ukukhuphula izilinganiso, ukuthuthukisa kokufanayo kokuqala kanye nokumisa izingqalasizinda ezifanele, ezifana nezinhlelo ze-GODISA, i-Tshumisano, i-NAMAC, kanye ne-DTI.
Akusoze kwaba nemibandela yezezimali okumiswa Yesikhwama, kodwa lapho abasebenzi abengeziwe kudingeka baphathe futhi bahambise Isikhwama, loku nkuzakuhanjiswa NguMnyango WeSayensi Nobuchwepheshe.
Abaphathi Bolwazi Lwezomdabu kanye nabanye abahlanganyeli kumele bakwazi ukumisa ngokuzimelayo, izinhlangano ezizobhekana ngokucacile nezidingo zabahlanganyeli abathile (isibonelo Isikhwama se-IKS sase-SA kanye nesikhwama Sokwahlukaniselana Ngezinzuzo se-San Hoodia). Lezi zinhlangano zingakwazi ukufaka isicelo kulezi Zikhwama ukuze zithole izimali noma Ihhovisi Likazwelonke le-IKS ukuze lithole ukwesekwa.
Kumele kube khona indlela ecahazayo yokuhambisa nokuba negunya ngaphakathi Kwehhovisi Likazwelonke le-IKS, Ibandla Lokweluleka Likazwelonke le-IK, Ibandla Likazwelonke Lokuqamba kanye ne-CIPRO (ese-Pta), ngaphakathi kwezinye. [T2]Ukuqhubeka kucatshangwa ukuthi ingqalasizinda ephakanyisiwe izakuhlukaniselana ngobuhlobo bokusebenza ngokusondelana nezinye izakhiwo ezimisiwe.
Izakhiwo ze-IKS zizawusebenzisana nezakhiwo ezifanele zikazwelonke, ama-NGO, izikhungo, amaziko kanye namaciko ngokwesekwe nokusebenzisana, ukuhlanganyela noma ukuvumelana ngenhloso yokwenza imisebenzi yabo ewumnyombo.
Nanoma ezinye izinyathelo ziye zathathwa ukukhusela ucwaningo lwe-IK ngobubanzi obukhulu ekumisweni kwezikhungo zocwaningo ezifana Namabandla Esayensi, nokwehluka okubonakalayo okuthile kwahlala kunokuzibuza okuphathelene nokungabikhona kobumqoka be-IK kumabhizinisini awumnyombo. Ucwaningo lwe-IKS lusebenza ngaphansi kophiko lweNhlangano Yocwaningo Kazwelonke (i-NRF). Ukubuyekezwa kwempumelelo yezinhlelo ze-NRF izokwenziwa esikhathini esifushane.
Ngokufana nazo zonke izinhlelo zolwazi, i-IKS idinga ukuxhaswa ngezimali ngokuzimisela komphakathi. Kuphindwe futhi kubonakale ukuthi okuphumayo kohlelo lwe-IK kanye nezinhloso zenqubomgomo ze-IK zihanjiswa ngamandla amakhulu ngezikhali ezifanele zokuxhasa ngezimali.
Abahambisi abasemqoka be-IKS njengopba bechazwe ESAHLUKWENI soku-1 isho ukuthi kumele kube nokuhanjiswa ngokuphelele kanye nokusebenzisana nabo bonke abahlanganyeli nemithombo kuhlelo lwe-IK.
Kulindeleke ukuthi uhulumeni kanye nezikhungo zakhe kuzakuba yisizalo esihle sokuxhasa ngezimali kwemisebenzi engenhla, ikakhulukazi emazingeni okuqala okuqhubekisa nokuqinisa uhlelo lwe-IK. Kodwa ezinye izisusa zokuxhasa ngezimali zizokuba yinto esemqoka kokubili isisusa sesiqalo sikazwelonke nesamazqwe ngamazwe.
INingizimu Afrika idinga ukuqinisekisa ukuthi izinzuzo zokuqamba okuqhubekayo ezihambisana ne-IK zikhulela abaphathi nezingcweti zibe futhi zikhulise ukuthuthuka kwezenhlalonhle nezomnotho.
Le nqubomgomo ye-IKS isizwa ngezinye izinqubomgomo, okungukuthi, izinqubomgomo eziphathelene nobuhlakani bempahla, ukudluliswa kobuchwepheshe, ezempilo nobuchwepheshe, imithombo yezempilo namajini, ukuphepha kokudla, isiko, amafa esizwe, imfundo njll. Ngokwengezela isikhathi, yonke imithetho ye-IKS izokwaziswa ngaolku, ngemithetho yamalungelo empahla yobuhlakani, impilo yezobuchwepheshe, ukwehluka ngempilo imithombo yezempilo namajini.
Zonke izikhungo zomthetho ezifanelekile ezikhona.
Izinhlelo eziyinani elithile zomthetho ziyathinteka ngokuphathelene ne-IKS futhi zizokuhanjiswa Yiminyango embalwa. I-DEAT ikunqubo yokwenza Umthetho sivivinywa Yokwehluka Kwempilo ukuthi usebenze. Umthethosivivinywa Wokwehluka Kwezempilo unikeza Iziphathimandla Zikazwelonke ezizoniokeza ukuvunywa kokufinyelela kanye nasekuqoqweni nasekusebenziseni imithombo yezempilo. Umnyango Wezemisebenzi Nezimboni (i-DTI) izakuthi ekwenzeni uhlaka lomthetho (bheka isigaba se-4.5) ubheke zonke izinhlobo zokuvikela amalungelo abaphathio be-IK kufakwa namabutho okuvikela i-sui generis lapho kufanele khona. Umnyango Wezempilo (i-DoH) wenze uhlaka Lo mthethosivivinywa Wezingcweti Zempilo Yamasiko kanye Nowokuphatha Imithi enikeza ukumiswa Kwebandla Lesikhashana lezingcweti zempilo laseRephabhuliki yaseNingizimu Afrika, uhlaka lokulunganisa oluqinisekisa amandla okuqeda, ukuphepha kanye nezinga lezinsiza zokunakekela zezempilo; ukunikeza ukuphatha ngaphezu kokurejistwa, ukuqeqeshwa nokusebenza Zezingcweti Zempulo Yamasiko. Ngokusebenzisa Umthetho Wemithombo Yamafa Ezwe Kazwelonke Umnyango Wezobuciko Namasiko (i-DAC) ingahambisa ukuthuthukiswa kwe-IK njengengxenye yamafa esizwe angabambeki kanye nezinto zamafa esizwe lezo usiko lokwethula ngomlomo lihanjiswa namafa esizwe aphilayo. I-DST izakuhambisa ukusebenza komthetho Wehhovisi likaZwelonke le-IKS, Ibandla Lokweluleka le-IK likazwelonke kanye Nezikhwama Zezimali ze-IK futhi izokuba nesibopho zokulunganisa kanye nokukhulemea i-IKS.
Ukuvikelwa kwezimpawu zokuthengisa, okuyimfihlo yokuthengisa, imithombo yezempilo namajini, izindaba zamafa esizwe namasiko kunokwenzeka ngaphansi komthetho weziboniso zezezwe. Izindaba zemingcele ephambanayo zingalibaziswa ngokulotshiwe okunhlangothi mbili noma okunhlangothi ningi ukulinganisa lezi zimpawu.
I-Ndiya imise inqolobane yolwazi Yolwazi lomdabu olubhekene nemithi ye- Ayurvedic ye-Sanskrit, ngokubeka lolulwazi ngokusebenzayo endaweni yomphakathi. Lona ngumzamo wokuvikela izinkampani zakwamanye amazwe ukuthi zinikeze amaphethenti kukudla nemithi yemvelo ekade isetshenziswa yimiphakathi YamaNdiya ngokwesiko. Leli rekhodi Ledijithali Laselayibhulari linemininingwane engafika cishe ku-4,500 yezitshalo zokwenza imithi, kunqolobane yolwazi okwazi ukufuna kuyo ngokushesha ukuvumela lezo esisebenzisa amaphethenti ukuhlola ukuthi 'ukuqanjwa' kwawo kungenzeka kube 'ngokobuciko banagaphambilini' okungenawo amaphethenti. Leli lisu lenza umkhawulo wezinzuzo eziqondile zabaphathi be-IK nanoma inqolobane yolwazi ngokwayo ingaba nawo amandla okufaka imali.
Kungekudala, Ibandla Lesayensi kanye Nocwaningo Lwezimboni (i-CSIR) eNingizimu Afrika kanye Nomphakathi we-SAN wase-Kalahari baphumelelisa Isivumelwano Sesikhwama (Isikhwama Sokwabelana Ngezinzuzo se-San Hoodia) ukwabelana ngezinzuzo okucatshangwa ukuthi zingaba khona kumpumelelo yokuthengisa yamaphathenti alandela ucwaningo nokuthuthukisa ubuchwepheshe obusha obuhambisana nesitshalo sokwenza imithi. Kulesi sehlakalo ulwazi luthathwa njengempahla yomphakathi ofanele, elidluliselwa kusikhungo bese lithuthukiswa ngokuqhubekayo.
Umzila wenqolobane yolwazi inganikeza indlela yokweseka wokuhanjiswa kukazwelonke ukusebenzisa i-IK ekuthuthukisweni kwezimboni zendawo zemithi ezihlose ukukhiqiza amakhambi angabizi kakhulu. Kodwa ayikwazi ukunikeza imiphakathi amandla njengoba ulwazi lwawo lubekwe ngokuchaziwe endaweni yomphakathi. Indiya ngokuba khon " kombhalo" we-Sanskrit ophathelene ne-IK yenza umphakathi wenqolobane enje ukuthi uqonde ngokukwazekayo. Kodwa iNingizimu Afrika ayinako ukufinyelelwa kwalolu hlobo lwendlela yokuqinisekisa.
Indlela esemqoka yembulunga yempahla ewubuhlakani Yinhlangano Yempahla Yobuhlakani Yomhlaba (i-WIPO). Izinhloso ezisemqoka ze-WIPO kumele zivikele ziqhubekisa impahla yobuhlakani (i-IP), kanye nokwakha amandla okuba yilungu lombuso ukuthola izinzuzo zezomnotho ezivela empahleni yobuhlakani.
Ekugcineni, iNingizimu Afrika, ngokuhlanganyela namanye amazwe ase-Afrika, idinga ukuphenya ukwenzeka kokumisa amakhontinethi abumbayo noma amabandla ezifunda angabhekani kuphela nokuvikela namalungelo Ohlelo Lwempahla Yobuhlakani, kodwa enza ngokweqile aye ekuthuthukisweni ezinye izikhali ezifanele zokuvikela i-IK.
I-IKS ibhekwa njengomthombo osemqoka kazwelonke, ngakho-ke kumele uhlanganiswe Nesu Lokuthuthukiswa Kwezindaba Zabasebenzi Likazwelonke,(i-HRD) Nesu Lokuthuthukisa Amakhono Likazwelonke, kanye Nesu Lokuthuthukisa Ezasemaphandleni Elihlanganisiwe. Ukuhlanganisa okunje kuzakusiza ngapjhalathi kokunye ukulungisa ukungalingani kwesikhathi esedlule.
Uhulumeni uzakuthuthukisa isu lokwengeza ukuqapha komphakathi kanye nokuqonda okuyigugu kwe-IKS.
I-IKS iqukethe ulwazi olubanzi olwehlukene olwaluhleli lufihlakele kakhulu emfundweni eqondisiwe, ekuqanjweni, kuzimboni kanye nakwezokuthengisa. Abaphathi be-IK njengabagcini baloku banamandla amakhulu okuqamba kanye nokuthengiswa kolwazi lomdabu.
Ngokuhambisa Nesu le-HRD nezimiso ze-RDP, ukuthuthukiswa kwezindaba zabasebenzi ze-IKS kuzakwenziwa ukuthi kuxhaswe ngokusebenzisa izinqubo ezihanjiswa ngabantu kanye namasu asetshenziswe kumazinga endawo, esifunda kanye nakazwelonke useebnzisa uphinda wakha ingqalasizinda ekhona.
Umphathi we-IK - Isu Elingumnyombo Wokuthuthukisa: Abaphathi be-IK kumele bazibandakanye ngokunomqondo ohlelweni kuwo wonke amazinga kanye nakakhulkazi kunqubo yokuthatha izinqumo. Kumele babe bezilungiselele ngokuphelele ngokusebenzisa imfundo nokuqeqesha kumagunya avelayo ayizinhlobonhlobo, ukuhlela, ukwenza izinqumo, ukusebenzisa, ukuthuthukisa amakhono, ukuphendulela kumathuba amasha emisebenzini kanye nokuphatha nokubusa i-IKS. Imfundo nokuqeqesha kumele ibe khona kuzinhlobo ezahlukene zezikhungo zemfundo kanye nasendaweni yokusebenzela.
Ukwanelisa izidingo zemfundo nokuqeqesha: Inqubomgomo ye-IKS iyabubona ubumqoka bokunikeza abaphathi nezingcweti ze-IKS iziqu. Umnyangon weSayensi Nobuchwepheshe izakudinga ukuthuthukisa ngokuhlanganyela NoMnyango Wemfundo kanye Nowabasebenzi ngokunikeza abaphathi be-IK ngendlela yokuthola imfundo nokuqeqesha okucacile. Uhlu lonke lolwazi kumele lwenganyelwe ngokubhekwa kwesu eliqondile ngokuphathelene nokuthuthukiswa Kwesayensi Yezindaba Zabasebenzi, Ubunjiniyela kanye Nobuchwepheshe, AmaSayensi Ezomnotho Nokuphatha.
Eningizimu Afrika, ukufunwa kwemithi nezinsiza zomdabu kuphezulu kakhulu uma kuqhathaniswa nokufunwa kwezinziza zokunakekela ezempilo kwabasentshonalanga, futhi kuyakhula ngenxa yokwanda komphakathi, ubuphofu kanye nezinkolelo.
NjengeShayina NeNdiya, ucwaningo oluningi nokweseka ukuthuthuka okuvela kuhulumeni kanye namabhiozinisi aseNingizimu Afrika okuye kwabhekiswa ekuphenyweni kwezempilo eziyisibonakalo kanye nezemithi, kwase kuthi ukuthuthukiswa komkhiqizo kwaqhutshekiswa yizinkampani ezinkulu zezemithi. Kukhona imizamo embalwa eqondiswe ekuthuthukiseni izimakethe ezikhona, imikhiqizo ehambisana nazo, ingqalazisinda kanye nabadlali bezimakethe. Kukhona ukungalingani ekwesekweni kwemithi yomdabu, ngokuthi ukuzalisa okuningi okubhekiswe ekufuneni amakhemikhali asizayo okuthengiswa ngaphakathi kwezitshalo zokwenza imithi, ngaleso sikhathi akukho noma kuncane kakhulu ukuzaliswa okubhekiswe ekugcineni noma ekukhuphuleni izinzuzo, okumanje imakethe ekhona isizethula emphakathini. Imakethe yemithi yomdabu yaseNingizimu Afrika ingaqhakaza kuzingcingo ezifanayo njengalezi zase-Shayina naseNdiya, ezinikezwe ukudingeka okusabalilisiwe ukuze kusetshenziswe ngumphakathi jikelele. Ukwengeza kuloko futhi kukhona amathuba emikhiqizo esezingeni elingcono ngaphakathi kokukhanya okubanzi kwe-IKS kanye nezobuchwepheshe ezihambisana nazo ezixhumene nokudla nemithi njengokuyimpilo emphakathini wendawo e-Afrika.
Ukunaka okucacile kumele kunikezwe ekuzimbandakanyeni kwabaphathi be-IK, abesifazane nentsha ekuzinhlelo ezifaka ukuthuthukiswa kwabathengisi kanye nebhizinisi, ukwengeza, inqubo kumele imbandakanye ukuthuthukisa kwabacwaningi abanamakhon aphezulu okugelezayo kanye namamanenja e-IKS abaqonda ucwaningo nokuthuthukiswa kwe-IK kanye nokuqanjwa, ukudluliswa kobuchwepheshe kanye nokuhlakazeka kwemibono yezimboni, uhulumeni kanye nezikhungo zemfundo ephakeme. Uphawu olusemqoka lokwazisa lokuthuthukisa Izindaba Zabasebenzi ze-IKS yinjongo yokunikeza imfundo nokuqeqesha ephelele; kanye nolwazi lokuthengisa olunocwaningo oluhlanganisayo, ukuqamba okuthuthukisayo kanye nezindaba zokuthengisa. Lolu lwazi luzakubonwa ngokusebenzisa imizamo yokusebenzisana yezikhungo ezikhethekile-izimboni-uhulumeni kanye nama-NGO.
Ubandlululo lwasebenza ukwehlisa ukuthuthukiswa lwaphinde lwadla i-IKS, okumanje isasongwe ngalezo zinhlungu futhi isathathwa njengeyona evunyelwe ngumthetho ngabase-Afrika nabangewona ama-Afrika ngokufanayo. Izinkinga ezisemqoka ngokuphathelene naloku zidinga izehlakalo ezihleliwe ukulungisa ububi besikhathi esedlule sako.
Ukuqanjwa nokuhlakazeka kobuchwepheshe, amathuluzi nolwazi, ikakhulukazi ngesilinganiso esincane, kunikeza amandla amakhulu okubhekana nezinkinga zombili zokuthuthukisa amaphandla nezindawo sasemadolobheni, kanye nokwehlisa ubuphofu. Ezindaweni zasemaphandleni, ubuchwepheshe obufanele kungafaka kuko kokubili ukukhushulwa kwemali engenayo engeyona eyabalimi, amabhizinisi amncane kanye nokukhiqiza ezolimi okwengeziwe. Kodwa kukhona izingozi kulezi zindawo. Ukuqanjwa kobuchwepheshe kwemabhizinisi amancane asemaphandleni angaba nomphumela omubi ekulimazeni indalo, ekukhishweni okunzima kwemithombo yemvelo kanye nemibandela engaziwa yokuqeda ukungalingangani kwasemaphandleni nobuphofu.
Ukuqhubekisa izenzo zokuthuthukisa ukuxhaswa, ukuxhaswa kokusetshenziswa nokuphathwa kwemithombo yemvelo (amanzi, umhlaba, amandla okwenza, ulwandle, njll.), ukuvikela izingozi zemvelo kanye nokumosakala okungabakhona, ukuvikela iziqhuingi ezibuthakathaka kanye nezinhlelo zogu nezezwe, ukubulala ukuba yiziqhingi, ukuvikelaukwehluka ngokwempilo, njll. Njengokufakela ngqo ekwehliseni ubuphofu nokukhuphula indlela yokuphila yasemaphandleni nasemadolobheni; ukuqhubekisa imfundo yesayensi nezobuchwepheshe, ubuchwepheshe obunobungane bezemvelo kanye nokusetshenziswa kwe-IK okwesekwe ekwazini ukuthi kwenziwa kanjani okufanele ingqikithi yezidingo yabantu abahluphekayo basemaphandleni nasemadolobheni; ukuqhubekisa ucwaningo olusetshenziswayo, ukudluliswa nokuqedwa kokuqanjwa ngobuchwepheshe obufanele; ukuthuthukiswa kwezingxoxo ezinolwazi nezinesisekelo zembulunga ngobuhle obungabakhona nezingozi ezilethwa wukubhekana neminye imikhakha yesayensi nobuchwepheshe isibonelo ubuchwepheshe bokuphilayo.
Qhubekisa ucwaningo lokwakha ubukhulu emanyuvesi. Loku kuzokwakha olwazini olutholiwe Ekucwaningweni Kwezobuchwepheshe KweKomiti LePhothifoliyo Lezomdabu i-ACST eyenziwe ngaphakathi konyaka ka-1990.
Nokweseka imisebenzi eqalwayo eyesekwa yizikole nemfundo yabadala eyisisekelo eziqondiswe ekuvivisweni kolwazi lwendabuko ngaphakathi kwengqikithi yokufunda emasiko ningi.
Amafa Ezwe kanye nokuziqhenya ngamasiko wumnako osemqoka kahulumeni emhlabeni wonke jikelele. Isikhathi esedlule saseNingizimu Afrika esibi kanye nokuthelela okubi kwamasiko yimiphumela edlayo yokwembulunga kwenza kube nesidingo sokugqugquzela i-IK enziwe ngcono kanye nokuqapha i-IKS ngaphakathi komphakathi wonkana. Loku kuzosiza izakhamuzi ukuthi ziqonde ngokuphelele bese ziba nothando kumandla okuthelela namandla angabakhona athelela i-IKS ezimpilweni zabo zansuku zonke.
Iningizimu Afrika kumele imise izindlela zokulinganisa ezifanele, ezingakwazi ukwakha izivumelwano kanye namakhodi okuziphatha embhalweni kanye nokusetshenziswa kwemithombo ye-IKS. I-IK ingabhalwa, igcinwe ngokwekhompyutha bese ibekwa ohlelweni olufanele ngaphakathi Kwenqolobane Yolwazi Yohlelo LwamaPhethenti Lwamazwe Ngamazwe (i-IPC), ukuze ikwazi ukucwaningwa kalula, ikhishwe iphinde ivikelwe.
Izindlela namazinga asetshenzisiwe ekwakheni izinqolobane zolwazi ze-IK kumele zihlanganiswe nezinye izinhlelo zamazwe ngamazwe ukuze ukufunwa kolwazi okuhambisanayo kube khona. Ekugcineni ukwakhiwa kwenqolobane yolwazi lwe-IK kuzokusetshenziselwa inhloso ebanzi ngokunikeza kanye nokukhuphula amandla okuqanjwa, kucatshangwa futhi nangezindlela zokuvikelwa kwe-IK njengoba kuchazwe Esigabeni sika-6.2. Amazinga afanayo azakuvumela ukuhlanganiswa kwamareferensi athe chithi saka kanye namareferensi anikezwe abantu nge-IKS ngefomu angatholakala ngalo. Loku kuzakusebenza njengebhuloho phakathi kwezinhlelo zolwazi ezinye nezomdabu.
Amalayibhulari adlala igunya elisemqoka ku-IKS. Amalayibhulari ezobuchwepheshe awumthombo osemqoka wabasebenzi bocwaningo kanye nosochwepheshe, futhi kumele agcinwe njalo anolwazi olufanele. Ngokokunye uma ugcina ngokubona okuzayo okusebenzayo ngokuthuthukisa imiboniso, imibukiso kanye nohambo, ngokuba nokwamukela okukhona kwamasiko omdabu, kanye nangokufuna ngokusebenzayo okokwenza okukhiqizwe kwakhiqizelwa abantu bomdabu, amalayibhulari amanyuvesi azokunikeza izinsiza ezisemqoka eziqhubekisa ukuqonda izindaba zomdabu.
Nokusebenzisa ubuchwepheshe obusha ngokobuciko ukweseka ukuthuthukiswa komphakathi Wezomdabu.
Okunye ukuthi amasu kumele akhiwe ukuze kwabelwane ngemithombo enje ngokwezifunda kanye nasekwesekweni izingcweti zokweseka ikakhulukazi kulezo zifundo, okwesekwe kuzikhungo zokuhle kakhulu kulezo zifundo. Amalayibhulari jikelele angabamba igunya elisemqoka emfundweni yabadala jikelele kanye nasekuqondeni komphakathi ngokucacile nge-IKS. Kunesidingo sokuqinisekisa ukuthi abasebenzisi kulesi sehlakalo bayesekwa ukunikeza ingqalasizinda efanele ngenhloso yokuletha ulwazi kanye nemibhalo ehambisana nayo.
Kukhona amamnyuziyemu angaphezu kwayi-400 athola imali yomphakathi eNingizimu Afrika. Omasipala kuzifunda beseka amaningi alawa. Kodwa amanye ikakhulukazi lawa amakhulu, axhaswa ngezimali kuzwelonke. Amamnyuziyemu aseNingizimu Afrika enza imisebenzi ekhethekile yocwaningo nezinsiza, ikakhulukazi kumasayensi e-taxonomic kanye futhi nawasemthethweni.
Amamnyuziyemu ngokwamazwe ngamazwe angababambi qhaza abasemqoka ocwaningweni lwe-IKS. ENingizimu Afrika, igunya lokucwaninga lamamnyuziyemu kumele lichazwe liphuinde ligqugquzelwe. Amamnyuziyemu angabamba igunya elihle nelibonakalayo ekuletheni ukuqapha komphakathi nge-IKS. Ngokuphathelene naloku ukumiswa kwemnyuziyemu ye-IKS okungabakhona enokuqapha okuphezulu komphakathi kumele iphenywe.
Izinhlobo zokomlomo ze-IK ezidluliswa kusizukulwane ukuya kusizukulwane zisengozini yokuthi zingaphela ngenxa yokulandela amasiko abamhlophe kanye nokuthuthuka kwezobuchwepheshe. Kumele kwenziwe indlela yokubiza nokulondoloza izinhlobo zokomlomo ze-IK ukufakela kokokwenza kwendawo yokugcina okwakudala kuzwelonke. Loko kuzokwenziwa ngokuxhumana Nephrojekthi Yomlando Wezomlomo kanye Nendawo Yokugcina Okwakudala Kuzwelonke.
Eyodwa yemisebenzi esemqoka Yomnyango Wesayensi Nobuchwepheshe kuye kwaba ukubonisa nokuqhubekisa umugqa ophambili nezindawo ezisemqoka Zokuthuthukisa Nocwaningo (i-R & D) kumikhakha ehlukile yesayensi nobuchwepheshe. Ukuvuma igunya elisemqoka elenziwa ezobuchwepheshe ekuthuthukiseni umphakathi, amalabhorothri kumele amiswe ngezinhloso eziyizinhlobo ezimbili, okuwukuthi inhloso esemqoka yokuthuthukisa ubuchwepheshe bomdabu kanye nokuqinisekisa ukumuncwa okusebenzayo kabnye nokuzijwayeza kobuchwepheshe obuvela kwamanye amazwe ngokusebenzisa ukulinganisa, ukuxhumana kanye nokukhaxaza kubaphathi bolwazi.
Amalabhorothri akhethekile kumele amiswe ukuthuthukisa i-IK, ngaphezu kokuhlanganisa ucwaningo lwe-Ik ngaphakathi kwezikhungo ezikhona zocwaningo. Amalabhorothri omdabu angasebenza njengezindawo zokungena ekufuneni ukhetho lwendawo kanye namasu asekwe kububanzi ekuqanjweni kobuchwepheshe kanye nokuphatha imithombo yemvelo. Amalabhorothri e-IK kumele aseke imisebenzi yabantu bomdabu esiza ukulondoloza nokuvikela ulwazi lwendawo, lufune ukwaziwa kanye nokukukhokhelelwa ukuqamba kwabantu bomdabu kanye neminikelo yobuhlakani. Lawa malabhorothri azokufakela emisebenzini ethintekayo ezingeni lomphakathi eliqhubekisa ukuthuthuka okuxhaswayo kwemiphakathi yomdabu, ucwaningo lwabantu ngabantu bomdabu, kanye nokwakha amandla ukumisa izihloko kanye nokuqondisa imisebenzi yocwaningo.
Kuphakanyiswa ukuthi ukumiswa kwezikhungo ze-IKS ngaphakathi kwezakhiwo ezikhona ezifana namanyuvesi, isikhungo zemiphakathi njll. Zizawusebenza njengezindlela zokuhambisa nokusiza ukwenza, kanye nezinsiza zazo, izinhlelo, kanye namaphrojekthi okumele zifake ukubamba iqhaza okubanzi kanye nokusebenzisana namalungu omphakathi wendabuko wendawo. Izikhungo Zolwazi Lwezomdabu zizawubhekana nemisebenzi yazo yokulondoloza kanye nokusebenzisa ulwazi lwendawo lwabantu bomdabu ngaphakathi kwemingcele yaseNingizimu Afrika. Izikhungo ze-IKS ezisebenza ngokusondelana nomphakathi wendawo zizawunikezwa ukuhambisa ukuhlanganyela phakathi kwezikhungo zefundo ephakeme, ama-NGO kanye Nabaphathi be-IKS nezingcweti ezisebenza ngokuqhubekisa nokuthuthukisa i-IKS.
Nokusiza ukwakhiwa kwezinqubomgomo nokufanekisa izinhlelo zokusiza zobuchwepheshe ezesekwe olwazini lomdabu.
Le nqubomgomo ye-IKS iwumlando ngoba iqinisekisa okuyigugu kwesiko kwase-Afrika ebusweni bembulunga yomhlaba. Imibandela yenzelwe ukuqinisekisa, ukukhumbula, ukuvikela, ukuqhubekisa kanye nokuthuthukisa ulwazi lwezomdabu ophethwe yimiphakathi yezomdabu kanye nendawo ngenhloso yokukhulisa ezomnotho nokuthuthukisa ezenhlalonhle. Yesekelwe yizehlakalo ezisemqoka ezifana nomnikelo wolwazi lwezomdabu kwezomnotho kanye nokuhambisana ne-IKS nezinhlelo zolwazi.
Lo mbhalo wenqubomgomo uthuthukiswe ngaphakathi kwengqikithi Yokuqanjwa Kohlelo Likazwelonke. Iphakamisa ukumiswa kwezakhiwo zezikhungo ezihlukile ukuze kuqiniswe, kukhunjulwe, kuthuthukiswe, kuvikelwe kanye nezinhlelo zolwazi lomdabu. Okusho ukuthi, Ihhovisi Likazwelonke le-IKS lizawuhambisa ukusebenzisana ngaphakathi kwabahlanganyeli kanye nemali yokulinganisa yomsebenzi wokucwaninga nokuqhubekisa I-IKS. Isikhwama Sokuthuthukisa sikaZwelonke sizawuba nesibopho sokweseka ukuvikelwa, ukuqhubekisa kanye nokuthuthukisa i-IKS, nokwazisa ngamaphrojekthi afanele. Ibandla Lokweluleka lizakusebenza ngenhlangana okungaxhunyanwa nayo kanye nokugcina ukuhlanganiswa kwezikhungo ezehlukile, imiphakathi kanye nabaphathi nezingcweti ze-IKS.
Uma unikezwa ukumiswa kwezakhiwo ezingenhla kanye nohlobo lokuhlanganisa kwe-IKS, le nqubomgomo icacisa amagunya ahlukene azokwazi ukwenziwa yiminyango kazwelonke esebenza nge-IKS. Isibonelo, i-DTI (ama-IPR), i-DoH (izimpawu zokulunganisa ngokuphathelene nezingcweti zezempilo yendabuko), I-DEAT (ukwehluka kwezempilo, ukufinyelela, ukuhlukaniselana izinzuzo), Ezemfundo (ukuhlanganisa ngaphakathi kohlelo lwezifundo), kanye ne-DAC (izimpawu zamafa esizwe namasiko ahambisana ne-IKS), kanye ne-DST (ukuqamba nokuhlanganisa nezinye izinhlelo zolwazi), kanye neminye iminyango kahulumeni esebenza endaweni yezinhlelo zolwazi lomdabu.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMNYANGO WEZANGAPHANDLE.txt</fn>
Umthethosisekelo weRiphablikhi yaseNingizimu Afrika, Umthetho 8 ka-1996 uthi wonke umuntu unelungelo lokuthola ulwazi olugcinwe nguHulumeni kanye nanoma yiluphi ulwazi olugcinwe ngomunye umuntu oludingekayo ukuze asebenzise noma avikele nanoma yiliphi ilungelo lakhe nokuthi kufanele kushaywe umthetho kazwelonke ozofezekisa leli lungelo.
Umthetho wokuKhuthaza ukuTholakala koLwazi ka-2000 (uMthetho 2 ka-2000), ofezekisa leli lungelo uqale ukusebenza ngomhla ka-9 Mashi 2001. Inhlosongqangi yalo Mthetho ngukuphoqelela isiko lokungafihli nokubika ezikhungweni zomphakathi nomkhakha wangasese kanye nokukhuthaza umphakathi lapho abantu baseNingizimu Afrika bethola ulwazi olubasiza ukuba bakwazi ukusebenzisa amalungelo abo ngokugcwele.
Ngokwalo Mthetho, uMqondisi Jikelelele woMnyango wezaNgaphandle nguyena oyiSikhulu soLwazi salo Mnyango. UMqondisi Jikelele yena uqoka amaPhini eSikhulu soLwazi kulelo nalelo Gatsha lalo Mnyango.
Ihhovisi loMqondisi Jikelele yilona elizoba yisizinda sokwamukela izicelo zolwazi.
Inhloso yale ncwanjana ukwenza ukuthi amalungu omphakathi azejwayeze nezinqubo okufanele zilandelwe ukuze kutholakale imibhalo egcinwe uMnyango wezaNgaphandle.
Umbono woMnyango wezaNgaphandle, ukwakha izwekazi laseAfrika elinenqubekela phambili, ukuthula, intando yeningi , ukungabandlululi ngokwebala, ukubumbana kanye nokubamba iqhaza ekwakheni umhlaba onobulungiswa nokulingana.
UMnyango wezaNgaphandle uzinikele ekukhuthazeni inzuzo namagugu ezwe laseNingizimu Afrika, ukuvuselelwa kweAfrika kanye nokwakha umhlaba ongcono wabantu bonke.
Ukwakha nokulawula ubudlelwane beNingizimu Afrika namazwe omhlaba kanye nokukhuthaza izinhloso zenqubo mgomo yamanye amazwe.
Ukuqapha intuthuko yamazwe omhlaba nokwaluleka uhulumeni ngezinqubomgomo zamanye amazwe nezindaba zalapha ekhaya ezihambisana nazo.
Kungacelwa noma yiluphi ulwazi olubhaliwe lwagcinwa nguMnyango wezaNgaphandle.
gcwalisa ifomu enqunyiwe enguFomu A elikhishwe kuGazethi kaHulumeni engunombolo R187 yomhla ka-15 Febhruwari 2002 (bheka isheduli 2); kanye khokha imali enqunyiwe ebhalwe kusheduli 1 wale ncwanjana. Kodwa-ke lowo ofaka isicelo ofuna ukukhonjiswa imibhalo ephethe imininingwane yakhe qobo akudingekile ukuba akhokhe imali yokufaka isicelo.
Lo mfakisicelo kufanele akhombise ukuthi isicelo simayelana nemifanekiso yemibhalo egciniwe noma ufisa ukuzozibonela yena ngokwakhe imibhalo emahhovisi oMnyango wezaNgaphandle.
Ukutholakala kwalolu lwazi kuyothunyelwa kulowo Mfakisicelo ngendlela acele ukuba akhonjiswe ngayo, ngaphandle uma ngabe leyo ndlela eceliwe izothikameza ngokungamukelekile ukuqhutshwa komsebenzi nokusebenza koMnyango wezaNgaphandle noma ezolimaza noma emibhalo noma yephule ilungelo lombhalo.
Uma ngabe ngezizathu eziphathekayo, imibhalo ingeze yatholakala ngendlela ecelwe ngayo kodwa ngenye indlela, imali yokutholakala kwemibhalo iyobalwa ngokuhambisana nendlela umfakisicelo acele ukuba akhonjiswe ngayo.
Uma ngabe umfakisicelo engakwazi ukufunda nokubhala, noma ekhubazekile, angenza isicelo ngomlomo, uma kwenzeka lokhu iSikhulu soLwazi siyomgcwalisela ifomu bese simnikeza leyo fomu esigcwalisiwe.
Uma efisa ukwaziswa ngokuphumelela kwesicelo ngocingo noma ngenye indlela.
Isikhundla esisetshenzisiwe ukufaka isicelo, uma ngabe isicelo senzelwa omunye umuntu.
Umfakisicelo kufanele athumele isicelo sakhe esizindeni sokwamukelwa kwezicelo njengoba sikhonjisiwe ngenhla, sona esiyobe seseqhuba isicelo leso.
Ngemuva kokuba iSikhulu soLwazi sesithathe isinqumo ngesicelo, kufanele kwaziswe lowo ofake isicelo ngaleso sinqumo ngendlela anqume ukwaziswa ngayo.
Uma ngabe ngemuva kokulandela zonke izidingo zenqubo okukhulunywa ngazo esigabeni 4.
Uma ngabe umfakisicelo edlulisa isikhalo ngaphakathi, kufanele kugcwaliswe ifomu elinqunyiwe lokwedluliswa kwezikhalo elikhishwe ngeSaziso kuGazethi kaHulumeni engunombolo R187 yomhla ka-15 Febhruwari 2002.
Uma ngabe umfakiseclo enganelisiwe yisinqumo seSikhulu soLwazi okukhulunywa ngaso esigabeni 4.3.1 ngenhla, isikhalo singadluliselwa kuNgqongqoshe woMnyango wezaNgaphandle.
Umfakisicelo angakafa isicelo enkantolo uma ngabe engenelisiwe isinqumo sikaNgqongqoshe woMnyango wezaNgaphandle.
Bheka iSheduli 1.
NgokoMthetho, amarekhodi athile angatholakala ngaphandle kokufaka isicelo ngokoMthetho.
Le mibhalo ingatholakala kuwebhsayithi yoMnyango wezaNgaphandle kuleli kheli : www.dfa.gov.
UMnyango wezaNgaphandle ugcine ulwazi mayelana nalezi zihloko ezilandelayo okufanele lucelwe ngokusemthethweni ngokwesigaba 4.2.
Udumo, ibizo, izindondo nokunye.
Le Ncwajana iyovuselelwa ngokulandisa kwesigaba 14 soMthetho, okungenani ngezikhawu ezingangaphezulu konyaka.
Nakuwebhsayithi yesikhungo somphakathi, lapha kushiwo kuleli kheli: www.dfa.gov.
Imali yesicelo R 35.
noma ingxenye yalo 0.60 amasenti b Lelo nalelo khasi eligayiwe elibukhulu balo bungu-A4 noma ingxenye egcinwe kukhompyutha noma ngokwe-elekthronikhi noma ngesimo esifundekayo ngomshini 0.
d i isithombe esiqoshiwe esibonakalayo, ekhasini elingu -A4 ububanzi noma ingxenye yalo: R 22.
umfanekiso wesithombe esibonakalayo R60.
e i Ukuqoshwa komsindo, ikhasi elibubanzi bungu-A4 noma ingxenye yalo: R 12.
Umfanekiso womsindo oqoshiwe: R17.
Imali yokutholakala a Lowo nalowo mfanekiso ekhasini elibubanzi bungu A4 noma ingxenye yalo 0.
Ngokusagesi noma ngomshini ngesimo esifundekayo ekhasini elibubanzi balo bungu -A4 noma ingxenye yalo 0.
d i Isithombe esiqoshiwe esibonakalayo ekhasini elibubanzi balo bungu A4 noma ingxenye yalo : R 22.
Umfanekiso wesithombe esibonakalayo : R 60.
e i Ukuqoshwa komsindo ozwakalayo ekhasini elibubanzi balo bungu-A noma ingxenye yalo: R 12.
Umfanekiso womsindo oqoshiwe: R 17.
f Ukufuna imibhalo ukuze idalulwe, lelo nalelo hora noma ingxenye yehora, ngaphandle kwehora lokuqala elidingekayo ngokwanele kulolu cwaningo nokulungiselela R15.
Imali okuyiyona okuposwe ngayo ikhokhwa uma sekufanele kuposelwe umfakisicelo ikhophi yerekhodi.
Akukhokhwa mali uma yokwedluliswa isikhalo.
Imali yesicelo (uma ikhona):...
Idiphozi (uma ikhona) R...
Imali yokutholakala R...
B. Imininingwane yomuntu ofaka isicelo sokukhonjiswa amarekhodi a Imininingwane yomuntu ocela ukukhonjiswa amarekhodi kufanele ibhalwe lapha ngezansi.
b Nikeza ikheli noma inombolo yefeksi lapha eRiphablikhi lapho kuzothunyelwa khona ulwazi.
c Kufanele kuxhunyelwe ubufakazi besikhundla okucelwa ngaso uma ngabe kufanele.
Inombolo yefeksi Inombolo yocingo : i-e-mail:...
Le ngxenye ingagcwaliswa kuphela uma isicelo solwazi senziwa esikhundleni somunye umuntu.
Amagama aphelele nesibongo:...
D. Imininingwane yamarekhodi a Nikeza imininingwane egcwele yerekhodi okuecelwe ukuthi litholakale, kubandakanya nenombolo yereferensi uma uyazi ukuze irekhodi litholakale kalula.
b Uma ngabe isikhala esinikeziwe singenele, qhubeka nokubhala kwelinye ikhasi bese ulixhumela kuleli fomu.
E. Imali a Isicelo sokuthola irekhodi,, ngaphandle kwerekhodi equkethe imininingwane yalowo ofaka isicelo ngokwakhe , siyoqhutshwa kuphela ngemuva kokukhokhwa kwemali yesicelo.
b Uyokwaziswa ukuthi malini edingekayo okufanele ikhokhwe njengemali yesicelo..
c Imali ekhokhela ukuthola irekhodi incike endleleni okufunwa ngayo irekhodi kanye nesikhathi esikahle esidingekayo sokubheka nokulungisa irekhodi.
d Uma ukulungele ukuxolelwa ekukhokhweni kwemali, sicela usho iisizathu salokhu.
Isizathu sokuxolelwa ekukhokheni imali:...
Uma ngabe ngenxa yokukhubazela ungeke wakwazi ukufunda noma ukulalela irekhodi efomini elibalwe lapha ngezansi kusuka ku-1 kuya ku-4 , chaza indlela okhubazeke ngayo nokuthi irekhodi lidingeka likusiphi isimo.
a Isimo ofuna ngaso irekhodi siyoncika esimeni elitholakala ngaso.
b Ukutholakala ngesimo elicelwe ngaso kungenqatshwa ezimeni ezithile . Uma lokhu kwenzeka uyokwaziswa ukuthi irekhodi uzolniikezwa ngenye indlela.
c Imali ekhokhelwa ukutholakala kwerekhodi, iyonqunywa ngokulandela indlela irekhodi elicelwe ngayo.
Lokhu kubandakanya izithombe esithwetshuliwe, ama-slides, izithombe ezenziwe, imidwebo nokunye.
Uma ngabe ucele umfanekiso okhiqiziwe werekhodi (elingenhla) , ngabe ufisa ukuthi uposelwe umfanekiso?
Kukhokhwa imali yokuposwa.
Qaphela ukuthi uma ngabe irekhodi lingatholakali ngolimi oluqokile , uynikwa ngolimi elitholakala ngalo.
Yiluphi ulimi ofisa ukuthola ngalo irekhodi?
Uyobhalelwa waziswe ukuthi isicelo sakho sivunyiwe noma sichithiwe. Uma ufisa ukwaziswa ngenye indlela, uyacelwa ukuba usho indlela ofisa ukwaziswa ngayo unikeze nemininingwane ukuze kufezwe isicelo sakho.
Ufisa ukwaziswa kanjani ngesinqumo mayelana nesicelo sakho sokutholakala kwerekhodi?
QAPHELA: Umuntu odlulisa isikhalo ngaphakathi kungadingeka akhokhe imali yokudlulisa isikhalo.
Uma kudingeka ukuthi kukhokhwe imali yesikhalo, isinqumo singabanjwa kuze kukhokhwe imali yokudluliswa kwesikhalo.
B. Imininingwane yomfakisicelo/umuntu oseceleni odlulisa isikhalo a Imininingwane yomuntu odlulisa isikhalo kufanele ibhalwe lapha ngezansi.
b Kufanele kufakwe nobufakazi besikhundla okudluliswa ngalo isikhalo, uma sidingeka.
c Uma ngabe lowo odlulisa udaba kuwumutu oseceleni, kungesiye lo muntu obecele ulwazi ekuqaleni, imininingwane yomfakisicelo njengoba ichaziwe esigabeni C lapha ngezansi.
Amagama aphelele nesibongo : Inombolo kaMazisi:...
Ikheli: Inombolo yefeksi:...
Isikhundla okufakwa ngaso isicelo, uma isicelo sifakelwa omunye umuntu:...
Amagama aphelele nesibongo: Inombolo kamazisi :...
Ukuchithwa kwesicelo sokuthola ulwazi.
Isinqumo mayelana nemali emiswe ngokwesigaba 22 soMthetho.
Isinqumo mayelana nokwelulwa kwesikhathi okufanele kusentshenzwe ngaso isicelo okufanele sibhekwe ngokwesigaba 26 soMthetho.
Isinqumo ngokwesigaba 29 soMthetho sokuchithwa kwesicelo sokunikeza irekhodi ngendlela elicelwe ngayo ngumfakisicelo.
Isinqumo sokwamukela isicelo sokuthola ulwazi.
Uma ngabe indawo enikeziwe ingenele, uyanxuswa ukuba ubhale kwelinye ikhasi bese ulixhumela kuleli fomu . Kufanele usayine wonke amakhasi angezelelwe.
Uyobhalela waziswe ngesinqumo mayelana nokwedluliswa kwesikhalo ngaphakathi . Uma ufisa ukwaziswa ngenye indlela , uyanxuswa ukuba usho indlela ofisa ukwaziswa ngayo nemininingwane edingekayo ukuze kufezwe isicelo sakho.
Lesi sikhalo sitholakale ngomhla ka- (usuku) ngu (yisho isikhundla , igama nesibongo sesikhulu solwazi /iphini lesikhulu solwazi).
Isikhalo esiphelezela izizathu ukuze isikhulu solwazi noma iphini lesikhulu solwazi sikwazi ukuthatha isinqumo, uma kudingekile , kufanele siphelezelwe futhi imininingwane yanoma imuphi umuntu oseceleni okufanele kuthunyelwe kuye imibhalo yisikhulu solwazi/iphini lesikhulu solwazi ngomhla ka- (usuku) kusiphathimandla esifanele.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMNYANGO WEZEMPILO (2004).txt</fn>
uMthetho" kushiwo uMthetho weziNyanga ka, 2004 (uMthetho ongunombolo 35 ka 2004); kanye inyanga" kushiwo umuntu okumanje usebenza ngemithi yesintu njengoba kuncazwe uMthetho.
Ngenhloso yokuqoka amalunga okukhulunywa ngawo ezindimeni c, e, h no i zesigaba 7 soMthetho, uNgqongqoshe kufanele akhiphe isaziso ePhephabhukwini loMbuso nasemaphephandabeni okungenani amabili asakazwa kuzwelonke nasezifundazweni emema abantu ukuba baphakamise amagama abantu abafisa ukuqokwa ukuba ngamalunga oMkhandlu.
Isaziso okukhulunywa ngaso kuloMthethonkambiso 2 kufanele sisho imininingwane ezobhekwa uma uzobhekelwa ukuqokwa njengelunga kanye nesikhathi okufanele athunyelwe ngaso amagama aphakanyisiwe.
a kwesigaba 7c soMthetho kufanele kuthunyelwe kuNgqongqoshe wesifundazwe noma ilunga lomkhandlu ophethe elibhekele ezempilo lapho inyanga eqokiwe isebenzela khona; futhi b izindima e, h no i zesigaba 7 soMthetho kufanele kuthunyelwe kuNgqongqoshe kaZwelonke.
Ilunga loMkhandlu oPhethe noma uNgqongqoshe wesiFundazwe kufanele athumele amagama ezinyanga ezintathu kuNgqongqoshe ukuze abhekwe mayelana nokuqokwa ngaphansi kwesigaba 7c soMthetho.
Uma uNgqongqoshe engatholi amagama aphakanyisiwe ngaphansi kwalomkhakha noma kuphakanyiswa amagama angenele njengoba kushiwo kulesi simemo, uNgqongqoshe angaqoka isibalo esanele sabantu abakulungele ukuqokwa ngaphansi kwesigaba 7 soMthetho noma acele ukuba kuphakanyiswe amanye amagama ukuze kufezwe lenhloso.
Umuntu ogama lakhe lithunyelwe ngaphansi koMthethonkambiso 5 ukuze aqokwe ngokwesigaba 7i soMthetho kufanele kube usesebenze kulowo mkhakha isikhathi esingekho ngaphansi kweminyaka emihlanu ngaphambi kosuku okulindeleke ukuba angase aqokwe njengelunga.
uNgqongqoshe kufanele akhiphe ePhephabhikwini loMbuso iGazethi amagama abantu abaqokwe njengamalunga oMkhandlu kanye nesikhathi abazoqala ngaso umsebenzi wabo njengamalunga oMkhandlu.
Ngiyafunga ukuthi ngiyafisa ukuwamukela ukuphakanyiswa kwegama lami nokuthi ngikhululekile ukusebenzela uMkhandlu weziNyanga weSikhasahana uma kwenzeka uNgqongqoshe engiqoka kulesi sikhundla.
Mina(amagama aphelele omuntu ophakanyisiwe nomsebenzi wakhe) ngiyafunga ukuthi ulwazi olunikwe lapha luyiqiniso , nokuthi kusemandleni akhe uNgqongqoshe ukuba angiqoke njengelunga loMkhandlu weziNyanga weSikhashana.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMNYANGO WEZEMPILO (2005).txt</fn>
Kukhishwa isaziso ngaphansi kwesigaba 7(c), (e),(h) and (i) soMthetho weziNyanga (uMthetho ongunombolo 35 ka 2004) ("lapha uzobizwa ngoMthetho"), sokuthi uNgqongqoshe wezempilo umema abantu ukuba baphakamiswe amagama abantu abangaqokwa ukuba babe ngamalunga oMkhandlu weziNyanga weSikhashana (lapha uzobizwa ngo"Mkhandlu ").
Isigaba 7 soMthetho sithi makusungulwe uMkhandlu ozoba namalunga angama-22 aqokwe nguNgqongqoshe.
c Indima h yesigaba 7 soMthetho ithi makuqokwe abantu abathathu abazomela umphakathi babe ngamalunga omkhandlu; kanti d Indima i yesigaba 7 ithi makuqokwe inyanga eyodwa kulowo nalowo mkhakha wezinyanga , kanje. isangoma, inyanga elaphayo ngemithi, uhlaka lwenyanga inyanga enezindlu zokwelapha.
Umuntu oqokwe njengelunga loMkhandlu ngokwesigaba 7(c) no (i) soMthetho kufanele kube usesebenze njengenyanga isikhathi esingekho ngaphansi kweminyaka emi-5 kulowo mkhakha wobunyanga awumeleyo.
Amagama aphakanyisiwe abantu abangaqokwa ngokwesigaba 7(c) soMthetho kumele athunyelwe kuNgqongqoshe wesifundazwe noma ilunga loMkhandlu ophethe elibhekele ezeMpilo kuleso sifundazwe lapho inyanga isebenzela khona, kakhulukazi.
Amagama aphakanyisiwe abantu abazoqokwa ngokwesigaba 7(e), (h) no (i) soMthetho kufanele athunyelwe kuNgqongqoshe wezeMpilo.
Amagama aphakanyisiwe kufanele athunyelwe ngendlela emiswe kuleli pheshana elixhunyelwe kumthethonkambiso ophathelene nokuqokwa kwamalunga omkhandlu ngaphansi kwaloMthetho.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMNYANGO WEZEMVELO NEZOKUVAKASHA (2006).txt</fn>
UNgqongqoshe wezeMvelo nezokuVakasha wenze imithetho ebekwe kuleli sheduli ngokwesigaba 24 sifundwa nesigaba 44 soMthetho kaZwelonke wezokuPhathwa kweMvelo, 1998 (Umthetho No. 107 ka 1998).
a eSazisweni sikaHulumeni No. R. 386 no No. R.
Uma ngokuya kwale mithetho kumele kubalwe izinsuku ukusukela noma emva kosuku oluthile kulandela usuku oluthile kuze kufike ekugcineni kosuku lokugcina lwesikhathi, kodwa uma usuku lokugcina lwesikhathi lungoMgqibelo, iSonto noma iholidi, leso sikhathi kumele selulelwe ekupheleni kosuku olulandelayookungelona uMgqibelo, iSonto noma iholidi.
Inhloso yale mithetho ukuhambisa izinqubo nezindlela njengoba kuphawulwe eSahlukweni 5 soMthetho wokufakwa, ukuhanjiswa nezinqumo zezicelo zemvume yemisebenzi yezemvelo kanye nodaba oluphathelene nako.
Zonke izicelo ngokwale mithetho kumele zinqunywe yisiphathimandla esifanele.
Isiphathimandla esifanele okumele sibheke futhi senze isinqumo ngesicelo mayelana nomsebenzi othile kumele silawulwe ngokuhambisana neSaziso sikaHulumeni No. R. 386 no No. R. 387 ka 2006, kufaka phakathi nezinye izaziso ezinokukhishwa ngokwesigaba 24D somthetho.
Noma yikuphi ukushayisana noma ukungavumelani ngokuthi kumele kube yisiphi isiphathimandla esifanele ukuhambisana nanoma yisiphi isicelo esithile kumele kuxazululwe nguNgqongqoshe kanye nomphathi womnyango kahulumeni wesifunda waleso sifunda noma nguNgqongqoshe kanye nelungu likahulumeni elinikezelwe ukubhekana nalokho, okuyikhona okufanele.
Uma uNgqongqoshe kunguye isiphathimandla esifanele ngokwesicelo esithile, isicelo kumele sifakwe eMnyangweni wezeMvelo nezokuVakasha.
Uma umphathi womnyango kahulumeni wesifunda kunguye isiphathimandla esifanele, isicelo kumele sifakwe emnyangweni wesifunda obhekene nezemvelo kuleso sifunda.
Uma uNgqongqoshe noma umphathi womnyango kahulumeni enikeze noma yimaphi amandla noma imisebenzi yesiphathimandla esifanele ngokwesigaba 42 somthetho ngokuhambisana nomsebenzi ophawulwe esicelweni ubhekiswe elungwini lombuso, isicelo kumele sifakwe kulelo lungu lombuso elinikezwe amandla.
a singanikeza ofaka isicelo noma I-EAP ukufinyelela kunoma yimiphi imihlahlandlela nolwazi ngezinqubo ezisunguliwe noma nganoma yiluphi ulwazi oluphethwe yisiphathimandla esifanele esihambisana nesicelo ; noma b singeluleka ofaka isicelo noma I-EAP, ngokubhala noma ngokuxoxa, ngobunjalo nobungako bezinqubo okumele zilandelwe ukuze kuhanjisanwe nomThetho wale miThetho.
Lapho isicelo nganoma yimuphi umsebenziodinga imvume yezemvelo ngokwale mithetho kumele senziwe ngokweminye imithetho nokuthi eminye imithetho idinga ukuthi ulwazi kumele lungeniswe noma izinhlelo kumele zilandelwe ezifana ngokugcwele nolwazi noma izinhlelo ezidingekayo ngokwale mithetho, uNgqongqoshe noma umphathi womnyango kahulumeni wesifunda, ngokunikezela ngeSahluko 3 somthethosisekelo kanye nesigaba 24 (g) somthetho, kumele athathe izinyathelo zokwenza isivumelwano esibhaliwe nesiphathimandla esibhekene nokuphathwa komthetho ophathelene nokuhanjiswa kwezidingo zomgomo nale mithetho ukuze kugwemeke ukuphindaphindeka ekufakweni kwalolo lwazi noma ekwenziweni kwalezo zinhlelo.
Isiphathimandla esifanele kumele sithole lonke ulwazi olufanele noma olungaba nethonya kunoma yisiphi isinqumo mayelana nesicelo.
Ngaphandle uma lolo lwazi luvikelwe ngumthetho, ofaka isicelo noma I-EAP noma omunye umuntu ophethe lolo lwazi, ngokucelwa yisiphathimandla esifanele, aveze lolo lwazi kusiphathimandla esifanele, nakuba lolo lwazi lubeka ofaka isicelo ethubeni elihle noma elibi.
viii noma yikuphi ukuphawula okuvela kwilungu lombuso elinamandla omkhawulo womthetho engxenyeni ethile yomsebenzi okuyisihloko sesicelo; kanye ix nanoma yimiphi imihlahlandlela ehambisana nesicelo.
Isiphathimandla esifanele kumele sizame ukuhlangabezana nezikhathi ezibekelwe iziphathimandla ezifanele ngokwale mithetho.
Uma isiphathimandla esifanele kuyilungu lombuso eliphethe ngamandla eligunyazwe ngawo kanye nemisebenzi ngokwesigaba 42 noma 42A somthetho nokuthi lelo lungu lombuso alikwazi ukuhlangabezana nezikhathi ezibekwe ngokuphawula kwale mithetho, lelo lunga lombuso elinikwe amandla kumele lazise uNgqongqoshe noma umphathi womnyango kahulumeni wesifunda.
b sinikeze ofake isicelo izizathu zesinqumo; kanye c nokuthi sasize ofake isicelo ngephuzu lokuthi kungafakwa isicelo sokudluliselwa kwesinqumo ngokweSahluko 7 sale mithetho, uma ngabe leso sicelo sokudluliselwa isinqumo sikhona ngokwesimo sesinqumo leso.
i ngesinqumo sesicelo; kanye ii nangezizathu zesinqumo; kanye b abazise ngephuzu lokuthi isinqumo esithethwe singadluliselwa phambili ngokweSahluko 7 sale mithetho, uma ngabe leso sicelo sokudluliselwa isinqumo sikhona ngokwesimo sesinqumo leso.
a sigcine uhlu lwazo zonke izicelo ezitholwe yisiphathimandla esifanele ngokwale mithetho; kanye b sibhale phansi zonke izinqumo ngokuya ngokwezimvume zezemvelo.
Isiphathimandla esifanele asitheswa cala lanoma yiziphi izindleko ofake isicelo angene kuzo ngokuhambisana nale mithetho.
Isicelo semvume yezemvelo somsebenzi kumele senziwe kusiphathimandla esifanele okubhekiswe kuso emthethweni 3.
i nemvume ebhalwe phansi okubhekiswe kuyo emthethweni 161 noma ubufakazi bokuthi umthetho 163 ulandelwe, uma ofaka isicelo kungeyena umnini wendawo lapho umsebenzi kumele wenziwe khona; kanye ii nemali yesicelo ebekiwe, uma ikhona.
b sihambisana nanoma yimiphi imibiko, eminye imiqulu kanye nezimali ezidingekayo ngokwale mithetho; kanye c nokuqaphela noma yimiphi imihlahlandlela esebenza ekufakweni kwezicelo.
a sivume ukuba sisitholile isicelo, uma isicelo sihamba ngendlela efanele, noma b senqabe isicelo, uma singahambi ngendlela efanele.
I-EAP ephethe isinqumo esinqantshiwe ngokomtheshwana singalungisa leso sicelo bese sisifaka futhi kusiphathimandla esifanele.
Umtheshwana no usebenza ngokusha esicelweni esilungisiwe safakwa kusiphathimandla esifanele ngokomtheshwana.
Uma ofaka isicelo ehlose ukwenza imisebenzi emibili noma ngaphezulu njengengxenye yomsebenzi ofanayo, kumele kufakwe ifomu lesicelo elilodwa layo yonke leyo misebenzi.
Uma ofaka isicelo ehlose ukwenza umsebenzi ongaphezulu kowodwa wohlobo olufanayo ezindaweni ezahlukahlukene, kumele kufakwe izicelo ezahlukene ezindaweni ezahlukene esifundeni esisodwa, kodwa isiphathimandla esifanele singanikeza imvume ngenxa yesicelo esibhalwe phansi esenziwe ngofake isicelo, yokuba kufakwe isicelo esisodwa sayo yonke leyo misebenzi, nanoma ngabe isicelo sifakwe efomini lesicelo elilodwa noma kumafomu amaningi.
Uma isiphathimadla esifanele sinikeza imvume ngokomtheshwana 2, isicelo kumele kubhekanwe naso njengohlelo oluhlanganisiwe ngokwayo yonke imisebenzi egcwaliswa yisicelo, kodwa okungaba ngumthelela wezemvelo komsebenzi ngamunye kumele kubhekwe ngokwendawo lapho umsebenzi uzokwenziwa khona.
Uma ofaka isicelo kungeyena umnini womhlaba okumele kwenziwe kuwo umsebenzi, ofaka isicelo kumele, ngaphansi kokufaka isicelo semvume yokwenza lowo msebenzi, athole imvume ebhalwe phansi kulowo ongumnini womhlaba evumela ukuba enze umsebenzi ohlongozwayo kulowo mhlaba.
Imvume ebhalwe phansi ephawulwe kumtheshwana 1 kumele ibe sefomini elivunyiwe noma elinqunywe yisiphathimandla esifanele.
Umtheshwana 1 awusebenzi emsebenzini olandelanayo, ngaphandle uma ofaka isicelo anikeze isaziso sommsebenzi ohlongozwayo kubanini bomhlaba okuzokwenziwa kuyo umsebenzi emva kokuba sekukhonjwe indawo ehlongozwayo noma ezinye izindawo ezikhonjiwe.
Ngaphambi kokufaka isicelo kwezemvelo sokwenza umsebenzi, ofaka isicelo kumele aqoke I-EAP ngezindleko zakhe ukuze azophatha isicelo sakhe.
a sithathe zonke izinyathelo ezizwakalayo ukuqinisekisa ukuthi ingabe I-EAP ezokhethwa iyahambisana yini nomthetho 18a no b; nokuthi b anikeze I-EAP lonke ulwazi olukuye mayelana nesicelo, noma ngabe lolo lwazi lubeka ofaka isicelo ethubeni elihle noma qha.
i kunoma yisiphi isinqumo esizothathwa yisiphathimandla esifanele mayelana nesicelo ngokwale Mithetho; noma ii ekungachemini kwanoma yimuphi umbiko, uhlelo noma umqulu okumele ulungiswe yi-EAP ngokwale Mithetho ukuze unikezwe isiphathimandla esifanele.
a sazise I-EAP ngezizathu zenkolelo yaso; sibuye b sinikeze I-EAP ithuba lokwenza isethuklo ngalokho kusiphathimandla esifanele mayelana nokuzimela kwayo, ngokubhala phansi.
i singaphinda sense izingxenye ezithile esezenziwe yi-EAP yangaphambili mayelana nesicelo; futhi ii siqedele noma yimuphi umsebenzi ongaqedelwanga mayelana nesicelo; noma d sicele ofake isicelo ukuba athathe izinyathelo ezinjalo njengoba kudinga isiphathimandla esifanele ukuze kulungiswe umthelela wokungabi nokuzimela kwe-EAP esicelweni.
Uma isicelo sesifike ezingeni lapho sekuvulwe uhlu lwabanentshisekelo nabathintekayo ngokwemithetho 57, ofaka isicelo kumele azise bonke abanentshisekelo nabathintekayo ngazo zonke izinqumo ezithethwe yisiphathimandla esifanele ngokomtheshwana 2.
a noma yimiphi imihlahlandlela esebenza emsebenzini ohlongozwe esicelweni; kanye b nanoma yiziphi izeluleko ezinikezwe yisiphathimandla esifanele ngokomthetho 5 b.
a Ingxenye 2 yalesi Sahluko uma kumele kusetshenziswe uhlolo ngqangi esicelweni; noma b Ingxenye 3 yalesi Sahluko uma kumele kusetshenziswe ububanzi esicelweni.
soMthetho okhomba eminye imisebenzi okudingeka kuyo imvume yezemvelo futhi ebeka ukuthi inqubo echazwe engxenyeni 2 yalesi Sahluko okumele isebenze ezicelweni zemvume yezemvelo mayelana naleyo misebenzi.
b imvume inikeziwe ngokomtheshwana 3 wobubanzi kunowohlolo ngqangi kumele isetshenziswe esicelweni; noma c isicelo singesemisebenzi emibili noma ngaphezulu njengengxenye yomsebenzi owodwa owenziwayo kanti kumele kusetshenziswe ububanzi ngokwendima a noma b mayelana nanoma yimiphi imisebenzi.
Uma ofaka isicelo efuna ukwenza umsebenzi okumele wenzelwe isicelo sohlolo ngqangi ngokomtheshwana 1 lowo ofaka isicelo, ngokwelulekwa yi-EAP ephethe isicelo, ecabanga ukuthi isiphathimandla esifanele asisoze sakwazi ukufinyelela esinumweni ngenxa yolwazi olunikezwe embikweni wohlolo ngqangi, ofaka isicelo, ngokuba abhale phansi, enze isicelo kusiphathimandla esifanele semvume yokusebenzisa ububanzi kunohlolo ngqangi esicelweni.
e ilungise umbiko wohlolo ngqangi ngokuhambisana nomthetho 23; ibuye f inikeze bonke abanentshisekelo nabathintekayo ithuba lokuphawula ngombiko wohlolo ngqangi ngokulandela umthetho 58.
I-EAP ephethe isicelo okusebenza kuyo le Ngxenye kumele ilungise umbiko wohlolo ngqangi ngendlela eshicilelwe, noma etholakala kusiphathimandla esifanele.
j noma yikuphi ukusizaokwenziwe ungoti ngendlela ekudingeka ngayo; kanye k nanoma yimuphi umsebenzi odingwa yisiphathimandla esifanele.
a noma yimiphi imihlahlandlela efanele; kanye b nanoma yiziphi izinqubo ezisungulwe yisiphathimandla esifanele ngokohlobo lomsebenzi okuwumongo womsebenzi.
v ukwenekwa kwezifiso yi-EAP efomini elinikezwe yisiphathimandla esifanele; kanye vi nemali ebekiwe, uma ikhona, nanoma yimiphi imiqulu okubhekiswe kuyo emthethweni 132b.
Isiphathimandla esifanele kumele sivume ukuthola isicelo ngaphambi kwezinsuku ezingama-30 ngokomthetho 14 (a), sivume isicelo kanye nombiko wohlolongqangi.
c ukwenza isiphakamiso, ukwamukela noma ukuphawula ngokunye okunokwenzeka nokuzwakalayo; noma d ukubhekisa isicelo ebubanzini nasohlolweni lomthelela wemvelo.
a ungahambisani nomthetho 23 ngokubhalwa kwawo; noma b uncike ohlelweni lokubamba iqhaza komphakathi olunganele.
b Ukuphawula okwenziwa ngabanetshisekelo nabathintekayo ngokombiko wohlolongqangi ochitshiyelwe, kumele uhlanganiswe nombiko, kodwa I-EAP akumele yenze ezinye izinguquko ekuphenduleni loko kuphawula.
Ekutholeni noma yiluphi ulwazi, imibiko, iphakamiso noma ukuphawula okucelwe ngokomtheshwana 2a, b noma c noma yimuphi umbiko wohlolongqangi ofakwe ngokomtheshwana 4, isiphathimandla esifanele kumele siphinde sibheke isicelo.
a sinikeze imvume ngokwayo yonke noma ingxenye yomsebenziofakelwe isicelo; noma b senqabe ngemvume ngokwayo yonke noma ingxenye yomsebenzi.
Ngokuthi imvume inikezelwe ngokunye kangakanani, lokho okunye kumele ngokwezinhloso zomtheshwana 1 kuthathwe njengokufakelwe isicelo.
Ekufinyeleleni esinqumweni, isiphathimandla esifanele kumele sihambisane nomthetho 101.
i nokudalula okufunwayo yi-EAP efomini elinikezwe yisiphathimandla esifanele; kanye ii nemali ebekiwe, uma ikhona kanye nanoma yimiphi imiqulu okubhekiswe kuyo emthethweni 132b.
f ilungise umbiko wobubanzi nokuhambisana nomthetho 29; kanye g nokunikeza bonke abanentshisekelo nabathintekayo ithuba lokuphawula ngombiko wobubanzi ngokuhambisana nomthetho 58.
j nanoma yiluphi ulwazi oludingwa yisiphathimandla esifanele.
Ngaphezulu kwalokhu, umbiko wobubanzi kumele ubhekele noma yimiphi imihlahlandlela esebenza ohlotsheni lomsebenzi okubhekiswe kuwo esicelweni.
Ekutholeni umbiko wobubanzi ochitshiyelwe noma uhlelo lwesifundo sohlolo lomthelela wemvelo, isiphathimandla esifanele kumele siphinde sibheke umbiko wobubanzi wohlolo lomthelela wemvelo ngokulandela umtheshwana 1.
Uma isiphathimandla esifanele semukela umbiko wobubanzi bese seluleka I-EAP ngokomthetho 31 (a) ukuba iqhubeke nemisebenzi ebalwe ohlelweni lwesifundo sohlolo lomthelela wemvelo, I-EAP kumele iqhubeke naleyo misebenzi, kufaka phakathi uhlelo lokubamba iqhaza komphakathi kuhlolo lomthelela wemvelo okubhekiswe kulo emthethweni 29 (i)(iv) bese ilungisa umbiko wohlolo lomthelela wemvelo mayelana nomsebenzi ohlongozwayo.
p amakhophi ayo yonke imibiko eyisipesheli kanye nemibiko ngezinhlelo eziyisipesheli ehambisana nomthetho 33; kanye q nanoma yiluphi ulwazi oluqondile olungadingwa yisiphathimandla esifanele.
Ofaka isicelo noma I-EAP ephethe isicelo ingakhetha umuntu ozimele ukuba enze isifundo esiyisipesheli noma uhlelo oluyisipesheli.
i iqoqo namakhophi ako konke ukuphawula okwatholakala ngesikhathi sokuxhumana; kanye j nalo lonke ulwazi olucelwe yisiphathimandla esifanele.
ukulungiswa kwemvelo; kanye v nokuvalwa, lapho kufanele khona.
nezindlela ezihlongoziwe zokuqapha ukulandelwa kohlelo lokuphathwa kwemvelo kanye nokubika ngalokho.
c siceke ofake isicelo ukuba enze lezo zichibiyelo embikweni njengoba kudingwa yisiphathimandla esifanele ukuze umbiko wohlolo lomthelela wemvelo umukelwe; noma d senqabe umbiko uma ungahambisani ngokugcwele nomthetho 322.
b Ekutholeni umbiko ochitshiyelwe, isiphathimandla esifanele kumele siphinde sibheke umbiko ngokuhambisana nomtheshwana 1.
a sinikeze imvume ngokwazo zonke noma ingxenye yomsebenzi ofakelwe izicelo; noma b senqabe ngokwazo zonke noma ingxenye yomsebenzi.
Ngokufinyelela ezingeni lapho imvume inikezelwe ngokunye, lokho okunye kumele kuthathwe njengokuthi kufakelwe isicelo ngenhloso yomtheshwana 1.
Ngokufinyelela esinqumweni, isiphathimandla esifanele kumele sihambisane nomthetho 101.
Uma isiphathimandla esifanele sinquma ukunikeza imvume, isiphathimandla leso kumele sikhiphe imvume yezemvelo ehambisana nomthetho 38 iye futhi ikhishwe egameni lalowo ofake isicelo.
Uma ngokwesicelo okubhekiswe kuso emthethweni 15, isiphathimandla esifanele sinquma ukunikeza imvume ngomsebenzi ongaphezulu kowodwa, isiphathimandla leso singanikeza imvume eyodwa yezemvelo efaka phakathi yonke imisebenzi imvume enikezelwe yona.
c ingadinga ophethe imvume ukuba anikeze isiphathimandla esifanele ngemibiko omphenyimabhuku wezemvelo ngemithelela yomsebenzi ovunyelwe emvelweni, ngesikhathi ezidaluliwe noma ngezikhewu ezithile noma uma icelwa yisiphathimandla esifanele; nokuthi d ingafaka phakathi ezinye izimo isiphathimandla esifanele ezizibona zifanele ukuze kuvikeleke imvelo.
Isiphathimandla esifanele okubhekiswe kuso emthethweni 3 esikhiphe imvume yezemvelosinomkhawulo wamandla omthethokuzo zonke izindaba ezithinta ukuchitshiyelwa noma ukuhoxiswa kwaleyo mvume.
ngokufuna kwesiphathimandla esifanele ngokuhambisana neNgxenye 2 yalesi Sahluko.
ngokulungisa iphutha lobuchwepheshe noma lokushicilela.
Imvume yezemvelo ingahoxiswa yisiphathimandla esifanele ngokuhambisana neNgxenye 3 yalesi Sahluko.
Ophethe imvume yezemvelo ngesinye nesinye isikhathi angacela kusiphathimandla esifanele ukuba kuchitshiyelwe imvume.
a sibe sefomini lesicelo elisemthethweni elishicilelwe noma elitholakala kusiphathimandla esifanele; futhi b sihambisane nemali ebekiwe, uma ikhona.
Isiphathimandla esifanele kumele, ngaphambi kwezinsuku eziyi-14 zokutholwa kwesicelo, sivume ukuthi sisitholile isicelo, ngokubhala phansi.
a kumele sibheke ukuthi ingabe ukuvunyelwa kwesicelo ingabe kuzoba nomthelela ongemuhle emvelweni noma kumalungelo abanye abanentshisekelo; futhi b singacela ofake isicelo ngaleyo nhloso ukuba asinike ulwazi olwengeziwe.
a isicelo singesokuchibiyela okungekhona okuningi kwimvume yezemvelo; noma b imvelo noma amalungelo alabo abanentshisekelo bengasoze bathinteka ngendlela engeyinhle.
sicele ofake isicelo ngokweSahluko 3 sale mithetho njengokuthi kwenziwa isicelo esisha semvume yezemvelo.
Ekufinyeleleni esinqumweni sokuthi ingabe imvume iyanikezwa noma qha, isiphathimandla kumele sihambisane nomthetho 10.
ukuhlangabezana nezidingo ezilethwe umthelela esimweni sezenhlalo nezomnotho noma futhi uma lokho kusekuthandeni komphakathi ukuhlangabezana nalezo zimfuno.
uma kunesidingo, senze uhlelo lokubamba iqhaza komphakathi njengoba kubhekiwswe emthethweni 56 noma yinoma yikuphi ukubamba iqhaza komphakathi okufanele esimweni ukuze kulethwe emehlweni abanentshisekelo nabathintekayo ukuchibiyela okuhlongozwayo, kufaka phakathiamalungu ombuso anamandla omkhawulo womthetho mayelana nanoma iyiphi ingxenye yomsebenzi ofanele.
a kulabo abangaba nentshisekelo nabathintekayo lokufaka izethulo ezibhaliwe kusiphathimandla ngokuchibiyela okuhlongozwayo; kanye b nakulowo ophethe imvume yezemvelo ukuba aphawule nganoma yisiphi isethulo esitholakele ngokwendima a ngokubhala.
Umtheshwana 1c no 2 akudingekile ukuba kuhlangatshezanwe nayo uma ngabe isichibiyelo esihlongozwayo singeyona indlela enaba kakhulu.
Ekufinyeleleni esinqumweni sokuthi ingabe kuchitshiyelwe imvume yezemvelo noma qha, isiphathimandla kumele sazise ophethe imvume ngaleso sinqumo.
b silethe olwazini lphethe imvume iphuzu lokuthi kungafakwa isicelo sokudlulisela isinqumo ngokweSahluko 7 sale mithetho, uma leso sicelo sokudlulisela sitholakala esimweni sesinqumo; sibuye futhi c sinikezele imvume yezemvelo echitshiyelwe kulowo ophethe imvume.
kungaqhutshekwa nomsebenzi ngokugcwele noma isikhathi esingaziwa.
senze nanoma yiluphi uhlelo lokubandakanya umphakathi olufanele ukuletha olwazini lwabanentshisekelo nabathintekayo ukuhoxisa okuhlongozwayo, kufaka phakathi amalungu ombuso anamandla omkhawulo womthetho anoma iyiphi ingxenye yomsebenzi ofanele, uma indawo, amalungelo noma izifiso zabanye zingathelelwa ngokungekuhle yilokhu kuhoxiswa.
a kulabo abanentshisekelo nabathintekayo ukuba banikeze isiphathimandla izethuo ezibhaliwe ngkuhoxiswa okuhlongozwayo; nokuthi b kophethe imvume yezemvelo ukuphawula nganoma yiziphi izethulo ezitholakele ngokwendima a.
a kunezizathu eziwakalayo zokukholwa ukuthi ukwephulwa noma ukungahambisani nesimo semvume kudala ingozi emvelweni; nokuthi b ukumiswa kwemvume kudingeka ukuvimbela ingozi noma okungaqhubeka kube yingozi kwimvelo.
Umthetho 481b, c no 2 ungalandelwa ngaphambili noma emva kokumiswa.
Ekufinyeleleni esinqumweni sokuhoxisa noma ukungahoxisi imvume yezemvelo, isiphathimandla kumele sazise ophethe imvume ngesinqumo ngokuba abhale phansi.
a sinikeze umphathi wemvume izizathu zesinqumo; sibuye b silethe olwazini lophethe imvume iphuzu lokuthi kungadlulisela isinqumo ngokweSahluko 7 sale mithetho, uma lokho kudluliselwa kwesinqumo kukhona esimweni saleso sinqumo.
Ukuhlinzekelwa kwale Ngxenye akuphazamisi ukubakwa kwezinqubo zobugebengu ezibhekiswe kophethe imvume yezemvelo ngokwesigaba 24F2 somthetho.
Noma yimuphi umuntu okusebenza kuye ukuhlinzekelwa kwale mithetho angfaka isicelo sokukhishwa ngokomthetho kulokho kuhlinzekelwa mayelana nomsebenzi othile kusiphathimandla esifanele okubhekiswe kukho kumthetho 3 okufunwa kuso isiphathimandla ukukhishwa ngokomthetho mayelana nomsebenzi.
Umuntu angakhishwa ngokomthetho ekuhlinzekelweni kwale mithetho edinga noma ehambisa uhlelo lokubandakanywa komphakathi, kuphela uma amalungelo nokufunwa ngabanentshisekelo nabanye angeke athinteke ngokungekuhle wukukhishwa ngokomthetho ngokwenza uhlelo lokubandakanya umphakathi.
b nayo yonke imiqulu esesekelayo; kanye c nemali ebekiwe, uma ikhona.
Isiphathimandla kumele, ngaphambi kwezinsuku eziyi-14 zokutholwa kwesicelo, ivume ukuthola isicelo ngokubhala phansi.
a kumele sibheke ukuthi ingabe ukuvunyelwa kwesicelo ingabe kuzoba nomthelela ongemuhle emvelweni noma kumalungelo abanye abanentshisekelo; futhi b singacela ofake isicelo ngaleyo nhloso ukuba asinike ulwazi olwengeziwe.
Ngaphezulu kokuhambisana nomtheshwana 1, isiphathimandla singaluleka ofake isicelo nganoma yiluphi udaba olungaphazamisa impumelelo yesicelo.
Isiphathimandla kumele sinqume ngokushesha ngesicelo uma amalungelo noma okufunwa ngabanye abathintekayo ngukeze kwatheinteka ukukhishwa ngokomthetho okuhlongozwayo.
b ukuvula nokugcina uhlu lwabo bonke abanentshisekelo nabathintekayo mayelana nesicelo ngokuhambisana nomthetho 57; kanye c nokungenisa kusiphathimandla noma imiphi imibiko evela kulabo abanentshisekelo nabathintekayoto kulandela lolo hlelo lokubandakanya umphakathi.
i ngomphumela wesinqumo; kanye ii nangezizathu zesinqumo; sibuye e sicele ofake isicelo silethe olwazini lwabanokuthinteka noma abanentshisekelo nabathintekayo, okungaba yikho, iphuzu lokhu isinqumo singadluliselwa phambili ngokweSahluko sale mithetho, uma lokho kudluliselwa kwesinqumo kukhona esimweni saleso sinqumo.
nesikhathi esinikezelwe ukukhishwa ngokomthetho, uma ukukhishwa ngokomthetho kunikezwe isikhathi.
a ngaso sonke isikhathi singabuyekeza yinoma yikuphi ukukhishwa ngokomthetho okukhishwe ngokomthetho 54; sibuye b ngokukahle, sihoxise noma sichibiyele isaziso sokukhishwa ngokomthetho, ngokubha senze isaziso esibhaliwe sisibhekise kulowo onikezwe ukukhishwa ngokomthetho.
Isiphathimandla kumele ngaphambi kokuhoxisa noma ukuchibiyela isaziso sokuhoxisa noma sokukhishwa ngokomthetho sinikeze lowo onikezwe ukuhoxiswa ngokomthetho ithuba lokuphawula ngezizathu zokuhoxiswa noma zokucitshiyelwa ngokuba sibhale phansi.
Lo mthetho usebenza kuphela uma kudingeka kuphela ngokwale mithetho.
i ephephandabeni lendawo elilodwa; noma ii nanoma yimuphi uSomqulu osemthethweni oshicilelelwe kuphela izinhloso zokunikeza izaziso zomphakathi ngezicelo noma okunye okungeniswayo ngokwale mithetho; kanye d nokubeka isikhangiso okungenani ephephandabeni elilodwa lesifunda noma ephephandabeni likazwelonke, uma umsebenzi unomthelela noma ungaba nomthelela ngale kwemingcele kamasipala omkhulu noma umasipala wendawo lapho ozokwenziwa khona: Kuphela uma le ndima kungadingeki ukuba kuhlangatshezanwe nayo kusikhangiso esikhishwe kuSomqulu osemthethweni okubhekiswe kuwo kumtheshwana (c)(ii).
lapho kungatholakala khona olunye ulwazi ngesicelo noma ngomsebenzi; kanye v nendlela kanye nomuntu okungenziwa kuye izethulo mayelana nesicelo.
a nobukhulu okungenani obungu 60cm kuphindaphindwa ngo 42cm; futhi b ikhombise ulwazi oludingekayo ngezinhlamvu nangendlela ezonqunywa yisiphathimandla.
Uma isicelo simayelana nomsebenzi olandelanayo noma wasolwandle futhi sihambisana ncamashi nomtheshwana 2 kungafanele, umuntu owenza uhlelo lokubandakanya umphakathi angagudluka kuzidingozalowo mtheshwana ngendlela ethile nangendlela enokuvunywa yisiphathimandla.
a ulwazi oluqukethe wonke amaphuzu afanele mayelana nesicelo luyatholakala kulabo abanentshisekelo nabathintekayo; nokuthi b ukubamba iqhaza kwabanentshisekelo nabathintekayo kuhanjiswa ngendlela yokuthi bonke abanentshisekelo nabathintekayo banikezwa isikhathi esanele ukuphawula ngesicelo.
b abo bonke abantu, emva kokuphela kohlelo lokubandakanya umphakathi okubhekisw kubo endimeni a, sebecele ofake isicelo noma i-EAP ephethe isicelo, ngokubhala phansi, ukuba amagama abo afakwe ohlwini; nokuthi c wonke amalungu ombuso anamandla omkhawulo womthetho mayelana nomsebenzi isicelo esibhekise kuwo.
Ofaka isicelo noma i-EAP ephethe isicelo kumele enze kufinyeleleke ohlwini kuwo wonke umuntu ofaka isicelo sokuthola uhlu ngokubhala phansi.
b ikhophi yokuphawula iqondiswe kusiphathimandla inikezwa ofaka isicelo noma i-EAP; nokuthi c onentshisekelo nothintekayo uveza ngqo isifiso sebhizinisi, ezezimali, okuphathelene naye uqobo noma ezinye izifiso angaba nazo ekufunyweni noma ekwenqatshweni kwesicelo.
Ngaphambi kokuba i-EAP ephethe isicelo semvume yezemvelo ifake umbiko ohlelwe ngokwale mithetho, i-EAP kumele yenze kufinyeleleke kulabo abanentshisekelo nabathintekayo, kanye nethuba lokuphawula embikweni ngokubhala phansi.
f imibiko yohlolo lomthelela wemvelo efakwe ngokomgomo 32; kanye g nohlaka olungakapheleli lohlelo lokuphathwa kwemvelo oluhlelwe ngokomthetho 34.
Noma yikuphi ukuphawula okutholwe yi-EAP kwababhalisile abanentshisekelo nabathintekayo kumele kuhambisane nombiko ngenkathi unikezwa isiphathimandla.
onentshisekelo nothintekayo obhalisiwe angaphawula kunoma yimuphi umbiko wokugcina ofakwe ongungoti ekubuyekezeni ngenhloso yale mithetho lapho umbiko uqukethe ulwazi olunzulu olungadalulwanga ngaphambili konentshisekelo nothintekayo.
I-EAP ephethe isicelo semvume yezemvelo kumele iqinisekise ukuthi ukuphawula kwabanentshisekelo nabathintekayo ifakwa emibikweni enikezwa isiphathimandla ngokwale mithetho: Ngaphandle uma yinoma yikuphi ukuphawula okwenziwa abanentshisekelo nabathintekayo embikweni enikezwe isiphathimandla inokuhlanganiswa nombiko ngaphandle kokubhala loko kuphawula embikweni uqobo lwawo.
a ezingokwesicelo esidluliselwe kuNgqongqoshe noma umphathi womnyango kahulumeni wesifunda ngokwesigaba 43 1, 2 noma 3 somthetho; nokuthi b zathathwa ilungu lombuso esisebenza ngaphansi kwesithunywa ngokwesigaba 42 noma 42A somthetho ekusetshenzisweni kwamandla noma umsebenzi onikezwe ngumthetho noma le mithetho kusiphathimandla esifanele.
Akunasicelo esidlulisiwe salesi Sahluko esiphambana nezinqumo ezithethwe nguNgqongqoshe noma umphathi womnyango kahulumeni wesifunda ngokwabo ngokwezikhundla zabo njengesiphathimandla esifanele emsebenzini ohambisana nesinqumo esithethwe.
b umphathi womnyango kahulumeni wesifunda, uma umphathi lowo eyisiphathimandla somsebenzi omayelana nesinqumo esathathwa noma c ilungu lombuso lithunyiwe, uma kufanele.
Umuntu ophazanyiswe yisinqumo okubhekiswe kuso emthethweni 60 ofisa ukwedlulisa isinqumo, kumele enze isaziso sesifiso sokudlulisa isinqumo kuNgqongqoshe, Umphathi womnyango kahulumeni wesifunda, noma ilungu lombuso elithunyiwe, noma yikuphi kulokhu, ngaphambi kwezinsuku eziyi-10 ngemuva kokuba lowo muntu asazisiwe ngesinqumo ngokwale mithetho.
a ikhophi yesaziso okubhekiswe kuyo kumtheshwana 1; kanye b nesaziso esibeka ukuthi isicelo esidluliswayo sizotholakala ukuba sihlolwe yilowo muntu noma ilungu lombuso kuphi futhi ngayiphi inhloso.
a ikhophi yesaziso okubhekiswe kuso kumtheshwana 1; kanye b nesaziso esikhomba ukuthi ukufakwa kwesicelo esidluliswayo kuzotholwa ngofaka isicelo kuphi futhi sasiphi isikhathi.
uNgqongqoshe, umphathi womnyango kahulumeni wesifunda noma ilungu lombuso elithunyiwe, lingandisa isikhathi okumele kufakwe ngaso isaziso sokudlulisela isinqumo, okungaba yikho, lokhu kwenziwe ngokubhala phansi.
b kumphathi womnyango kahulumeni wesifunda kumele sifakwe emnyangweni wesifunda obhekene nezindaba zezemvelo esifundeni esifanele noma c elungwini lombuso elithunyiwe, uma kufanele, kumele sifakwe kulelo lungu lombuso elithunyiwe.
isitatimende sivela kodlulisayo sokuthi umthetho 62 noma ulandelwe kanye namakhophi ezaziso okubhekiswe kuwo kulowo mthetho; kanye iv nemali ebekiwe, uma ikhona.
Uma kufakwa isidluliselo, odlulisayo kumele abheke nanoma yimiphi imihlahlandlela esebenza esidlulisweni.
Isidluliselo kumele sifakwe emnyangweni ofanele ngaphambi kwezinsuku ezingama-30 okukhishwa kwesaziso senhloso yokudlulisela okubhekiswe kuyo emthethweni 62.
uNgqongqoshe, umphathi womnyango kahulumeni wesifunda noma ilungu lombuso elithunyiwe, okungaba yikho, ngesizathu esihle, lingandisa isikhathi okumele kufakwe ngaso isaziso sokudlulisela isinqumo, okungaba yikho, lokhu kwenziwe ngokubhala phansi.
Umuntu noma ilungu lombuso elithola isaziso ngokomthetho 62 , noma ofake isicelo othola isaziso ngokomthetho 62 , angafakwa kuNgqongqoshe, umphathi womnyango kahulumeni wesifunda noma ilungu lombuso elithunyiwe, okungaba yikho, isitatimende esiphendulayo ngaphambi kwezinsuku ezingama-30 ukusukela ngosuku okwatholakala ngalo isidluliselo esifakiwe ukuze sibhekwe ngokwaleso sigaba.
a Umuntu, ilungu lombuso noma ofaka isicelo ofaka isitatimende esiphendulayo ngokomtheshwana 1, lapha obizwa ngophendulayo, kumele anikeze ikhophi yesitatimende kulowo odlulisayo.
b Uma ophendulayo ethula yinoma yiluphi ulwazi olusha okungadingidangwa ngalo esidlulisweni sodlulisile, odlulisayo unelungelo lokufaka isitatimende esiphendula lolo lwazi olusha kuNgqongqoshe, umphathi womnyango kahulumeni wesifunda noma ilungu lombuso elithunyiwe, lokho okukhona, ngaphambi kwezinsuku ezingama-30 zokutholwa kwesitatimende esiphendulayo.
c Odlulisayo kumele anikezele ngekhophi lesitatimende esiphundulayo kulowo ophendulayo owethule ulwazi olusha.
uNgqongqoshe, umphathi womnyango kahulumeni wesifunda, noma ilungu lombuso elithunyiwe, lokho okukhona, ngesizathu esihle, lingandisa isikhathi sokufaka izitatimende zokuphendula ngokomtheshwana 1 noma isitatimende esiphendulayo sodlulisayo ngokomtheshwana 2b zifakwe.
Ukutholwa nguNgqongqoshe, umphathi womnyango kahulumeni wesifunda noma ilungu lombuso elithunyiwe, lokho okukhona, ngesidluliselo, isitatimende esiphendulayo noma esinikeza impendulo kumele kuvunywe ngaphambi kwezinsuku eziyi-10 zokutholwa kwesidluliselo, isitatimende esiphendulayo noma esinika impendulo.
a ngomzila ngokwesigaba 437 somthetho, uma uNgqongqoshe, umphathi womnyango kahulumeni wesifunda noma ilungu lombuso elithunyiwe, lokho okukhona, likhipha inkomba enjalo; kanye b nangokukhethwa kwesigungu sesidluliselo ngokwesigaba 435 somthetho, uma uNgqongqoshe, umphathi womnyango kahulumeni wesifunda noma ilungu lombuso elithunyiwe, lokho okukhona, bekhetha isigungu sesidluliselo ngenhloso yesedluliselo leso.
UNgqongqoshe, umphathi womnyango kahulumeni wesifunda noma ilungu lombuso elithunyiwe, lokho okukhona, bangacela odlulisayo noma ophendulayo ukuba lolo lwazi olwengeziwe mayelana nesidluliselo njengoba kufuna uNgqongqoshe, umphathi womnyango kahulumeni wesifunda.
a nodaba olumayelana nezincomo kumele zenziwe yisigungu; kanye b nesikhathi okumele kungeniswe ngaso lezo zincomo kuNgqongqoshe, umphathi womnyango kahulumeni wesifunda noma kwilungu lombuso elithunyiwe.
Ilungu lesigungu sokudluliselwa kwesinqumo kumele libe ngelizimele.
Uma isigungu okudluliselwa kuso sethula ulwazi olusha olungadingidwanga ekufakweni kwesidluliselo salowo odlulisayo noma esitatimendeni sophendulayo, bobabili odlulisayo nophendulayo ngamunye unelungelo lokungenisa kusigungu, ngaphambi kwesikhathi esibekwe yisigungu, noma yiziphi izitatimende eziphika noma ezeseka lolo lwazi olusha.
Isigungu sezidluliselo kumele sifake izincomo zaso kuNgqongqoshe, umphathi womnyango kahulumeni wesifunda noma ilungu lombuso elithunyiwe, lokho okukhona, ngokubhala phansi.
Uma uNgqongqoshe, umphathi womnyango kahulumeni wesifunda noma ilungu lombuso elithunyiwe, lokho okukhona, befinyelele esinqumweni sokugcina ngesidluliselo, odlulisayo nophendulayo ngamunye kumele baziswe ngesinqumo kanye nangokugodlwa noma ukuchithwa kwesinqumo esidlulisiwe nokuba babhale phansi.
Izizathu zesinqumo kumele ngesiceloe esibhaliwe sodlulisayo noma sophendulayo banikezwe ngokubhalelwa.
a uNgqongqoshe, umphathi womnyango kahulumeni wesifunda ngokuvuma kukaNgqongqoshe ekusunguleni ukuqoqwa kolwazi namabalazwe okubhekiswe kukho esigabeni 243 somthetho ophawula ngezinto zemvelo ikhakhulukazi ezimweni zezezwe; nokuthi b ngalolo lwazi namabalazwe okumele asetshenziswe njengezinhlaka zokuphathwa kwemvelo ngokubhekisa isigaba 24 4i somthetho wezicelo zemvume yezemvelo noma ezithinta izindawo lapho kusebenza khona lolo hlaka.
Ukuhlinzekelwa kwale Ngxenye akunakufundwa njengokuqondisa ukuphazamisa amandla kaNgqongqoshe noma omphathi womnyango kahulumeni wesifunda ngokwesigaba 243 somthetho ukuqoqa ulwazi namabalazwe achaza ubunjalo bemvelo ezindaweni ezithile.
uNgqongqoshe noma umphathi womnyango kahulumeni wesifunda ngokuvumelana noNgqongqoshe angasungula uhlaka lokuphathwa kwemvelo yendawo.
i ngokwenza uhlaka olungakapheleli lutholakale ukuba luhlolwe ngumphakathi endaweni efinyelelekayo; kanye ii nangokumema abangaba nentshisekelo nabathintekayo ngokukhangisa kumaphephandaba endawo nangenye indlela efanele ukuhlola uhlaka olungakapheleli nokufakwa kwezethulo, iziphikiso kanye nokuphawula mayelana nalowo muntu noma ilungu lombuso; kanye c nokubuyekeza uhlaka olungaphelele ngokubhekwa kwanoma yiziphi izethulo, iziphikiso nokuphawula okutholakele.
g lusho uhlobo lwemisebenzi olungeze lwathandeka endaweni noma ezingxenyeni ezithile zendawo; nokuthi h lufake phakathi nanoma yiluphi udaba olunokubalwa.
Uma uNgqongqoshe noma umphathi womnyango kahulumeni wesifunda bevuma ngezichibiyelo noma kungabi ngazo uhlaka lokuphathwa kwemvelo olusungulwe ngokomthetho 70, uhlaka lokuphathwa kwemvelo kumele lubheke ekubhekweni kwezicelo zemvume yezemvelo noma indawo ethintwayo uhlaka olusebenza kuyo.
a ngokuvunywa kohlala lokuphathwa kwemvelo; kanye b nangokubeka indawo lapho uhlaka lokuphathwa kwemvelo lukhona ukuze lubhekwe ngumphakathi.
c nanoma yimuphi umsebenzi othile noma izinhlobo zomsebenzi, noma imisebenzi jikelele; kanye d nanoma yiluphi uhlelo oluphawulwe kule mithetho.
Ilungu lombuso elithunyiwe, ngokuthintana noNgqongqoshe, ngesaziso kuSomqulu kaHulumeni lingakhipha imihlahlandlela, okumele ihambisane nanoma yimiphi imihlahlandlela kazwelonke ekhishwe ngokomthetho 73, ngokusetshenziswa kwale mithetho, kufaka phakathi imihlahlandlela emayelana nodaba oluphawulwe ku 731b, c, d noma yinoma yiliphi udaba oluvel kungalindelwe, oluhambisana nemisebenzi lapho iulungu lombuso liyisiphathimandla esifanele.
Umphathi womnyango kahulumeni wesifunda ngesaziso kuSomqulu osemthethweni wesifunda angakhipha imihlahlandlela yesifunda mayelana nokusebenza kwale mithetho, kufaka phakathi imihlahlandlela emayelana nodaba oluphawulwe kumthetho 73(a), (b), (c) noma (d), ngokuhambisana nesicelo lapho Umphathi womnyango kahulumeni wesifunda kusiyiphathimandla esifanele.
Imihlahlandlela yesifunda ekhishwe ngokomtheshwana 1 kumele ihambisane nanoma iyiphi imihlahlandlela kazwelonke ekhishwe ngokomthetho 73.
Imihlahlandlela ekhishwe ngokomthetho 73 noma 74 ayibophezeli kodwa kumele ibhekwe lapho kulungiswa, kungeniswa, kuhlelwa noma kubhekwa yinoma yisiphi isicelo ngokwale mithetho.
Ngaphambi kokukhipha noma imiphi imihlahlandlela ngokomthetho 73 noma 74, uNgqongqoshe noma umphathi womnyango kahulumeni wesifunda kumele ashicilele imihlahlandlela ewuhlaka kuSomqulu ofanele ukuze umphakathi uphawule ngayo.
Isicelo noma isidluliselo ngokwale mithetho iyaphela uma ofake isicelo noma odlulisayo emva kokufaka isicelo noma isicelo singaphumeleli esikhathini esiyizinyanga eziyi-6 ukuhambisana nezidingo zale mithetho emayelana nokubhekwa kwesicelo noma isidluliselo.
a isicelo esisha siqukethe ulwazi olusha nolugcwele loungafakwanga ngaphambili kusiphathimandla esifanele; noma b kuphele iminyaka emithathu selokhu senqatshwa.
Uma isiphathimandla sicabanga ngokuzwakalayo ukuthi lowo ophethe imvume yezemvelo noma onikezwe ukukhishwa ngokomthetho ngokweSahluko 5 sale mithetho uphule noma wehlulekile ukuhambisana nomgomo wemvume noma yokukhishwa ngokomthetho, idiphathimandla singacela lowo muntu, ngokuba sibhale phansi, ukuba anikeze incazelo ngalezo zinsolo zokwephula noma zokungahambisani.
Uma isiphathimandla sicabanga ngokuzwakalayo ukuthi ukwephula noma ukungahambisani okusolwayo kudale, noma kungadala ingozi emvelweni, isiphathimandla singacela lowo othintekayo, ngokubjala, ukuba anikeze umbiko womphenyimabhuku ezemvelo mayelana nobungozi noma ubungozi obusolekayo emvelweni noma nganoma yiluphi udaba oluqondile olunganqunywa yisiphathimandla.
Incazelo kanye nombiko womphenyimabhuku wezemvelo ecelwe ngokomtheshwana 1 kumele ungeniswe ngefomu nangesikhathi esibekwe yisiphathimandla.
Isiphathimandla singadinga ukuba umunto njengokuphawula komtheshwana 1 ukuba aqoke umuntu ozimele ovunywe yisiphathimandla kuba enze umsebenzi wokuphenya amabhuku kwezemvelo.
Umuntu obalulwe kumtheshwana 1 ubhekana nazo zonke izindleko ezimayelana nokuphenywa kwamaabhuku ezemvelo, kufaka phakathi ukulungiswa kanye nokungeniswa kombiko wokuphenywa kwamabhuku.
a singakhetha umuntu ozimele ukuba enze uphenyo lwamabhuku; futhi b singafuna zonke izindleko kulowo muntu.
a yokungabi namakhono okufunda nokubhala; noma b yokukhubazeka; noma c yinoma yini okumbeka ethubeni elingelihle.
ephula noma ehluleka ukuhambisana nombandela okunikezelwe ngaphansi kwawo ukukhishwa ngokomthetho ngokweSahluko 5 sale mithetho noma eqhubeka ngomsebenzi lapho imvume yezemvelo ihoxiswe ngokomthetho 50 noma imiswe ngokomthetho 49.
Umuntu ubhekene ngokutholwa enecala ngokomtheshwana 1 nokuya ejele isikhathi esingadluli iminyaka emibili noma nokukhokha inhlawulo engadluli emalini ebekwe ngokokoMthetho wokuxegisa inhlawulo, 1991 Umthetho No. 101 ka 1991.
Noma yikuphi okwenziwa ngokomthetho wangaphambili okungabuye kwenziwe ngokwale mithetho kumele kuthathwe njengosekwenziwe ngokwale mithetho.
Noma iyiphi imvume enikezwe ngokwemithetho yangaphambili futhi ephoqelelwayo uma kusebenza le mithetho, kumele ithathwe njengemvume yezemvelo ekhishwe ngokwale mithetho.
Noma iyiphi imvume ekhishwe ngokulandela isicelo ngokomtheshwana 2 kumele ithathwe njengemvume ekhishwe ngokwale mithetho.
Imihlahlandlela evunywe nguNgqongqoshe noma umphathi womnyango kahulumeni wesifunda ngaphambi kokuqala ukusebenza kwale mithetho ngenhloso yokubheka ukwenziwa kwemithetho yangaphambili, kumele ngokuhambisana nomthetho kanye nale mithetho ithathwe njengemihlahlandlela kazwelonke noma yezifunda enkhishwe ngokweNgxenye 2 yeSahluko 8 sale mithetho.
Le mithetho ingabalwa njengeMithetho yoHlolo loMthelela wezeMvelo, 2006 futhi iqala ukusebenza ngosuku olunqunywe nguNgqongqoshe ngesaziso kusoMqulu kaHulumeni.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMNYANGO WEZEMVELO NEZOKUVAKASHA 1.txt</fn>
Isinqumo somnyango sivezwe encwadini yokugunyaza noma yokwenqaba. Imibandela yokugunyaza isembhalweni werekhodi lesinqumo (ROD), ofakwe encwadini yokugunyaza.
Isikhalo kufanele sihambisane nayo yonke imibhalo efanele noma amakhophi ale mibhalo afakaziswe njengayiqiniso ukhomishani ofungisayo.
Isikhalo kufanele siwabeke onke amaqiniso kanye nezizathu zokufaka isikhalo.
Ufaka lesi sikhalo njengomuntu oyedwa noma usifaka egameni lomphakathi/lenhlangano?
Uma usifaka egameni lomphakathi noma lenhlangano, sicela unikeze ubufakazi obukugunyaza ukuthi ukwenze lokhu.
Isikhalo sakho ngabe sincike emaphuzwini ahambisana nohlelo olwalulandelwe owayefake isicelo sokuthola ukugunyazwa?
Ingabe isikhalo sakho sincike emaphuzwini ahambisana nemithelela engemukelekile kwezemvelo umnyango ongayibhekanga ekwenqabeni noma ekugunyazeni isicelo?
Ungavumelana nokuqhubeka kwalo msebenzi uma ukukhathazeka kwakho kungabhekelwa ngokulungisa uhlelo noma ngokuchaza noma ngokususa lokho okuwumphumela womsebenzi?
Ngabe uphikisana ngempela nokwenziwa kwalo msebenzi kule ndawo owenziwa kuwo?
Ngabe isikhalo sakho sinolwazi olusha olwalunganikezelwanga kumeluleki wezemvelo noma emnyangweni ngaphambi kokuba umnyango ucabange ngesicelo sakho?
Uma impendulo yakho engenhla kunguyebo, sicela uchaze ukuthi kungani kufanele ungqongqoshe alubhekisise futhi kungani lwalunganikezelwanga kumeluleki wezemvelo noma emnyangweni ngesikhathi sohlelo lokufaka izicelo.
Angiphikisani nokuthi lesi sikhalo sinikezwe noma iyiphi ingxenye yomuntu wesithathu ethandayo nethintekayo kanye/noma ilungu lomphakathi, njengoba ngikuqonda ukuthi uhlelo lwe-EIA lwenzela izinto obala.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMNYANGO WEZEMVELO NEZOKUVAKASHA 2.txt</fn>
Lo mthetho uqala ukusebenza ngosuku lokuqala kwemigomo yokuhlolwa komthelela wezemvelo, ka 2006 owakhelwe ngaphansi kwesigaba 24 somthetho wase ushicilelwa kuSaziso sikaHulumeni No R. 385 ka 2006.
imayini uma lisetshenziswe njengebizo noma isenzo njengoba kuchazwe esigabeni 1 soMthetho wezokuthuthukiswa kweziMbiwa kanye neziBasi, 2002 Umthetho No.
indawo yemayini lisho indawo njengoba kuchazwe esigabeni 1 soMthetho wezokuthuthukiswa kweziMbiwa kanye neziBasi, 2002 Umthetho No.
imvume yokwenza umsebenzi wemayini lisho imvume njengoba kuchazwe esigabeni 1 soMthetho wezokuthuthukiswa kweziMbiwa kanye neziBasi, 2002 Umthetho No.
ukuthuthukisa ngokwezigaba lisho umsebenzi owenziwa esigabeni ngokuhamba kwesikhathi ezindaweni ezifanayo noma ezakhelene ngenhloso yokwakha indawo eyodwa noma ezixhumene kusetshenziswa izithuthi ezinokuxhumana ukujikeleza kwabahamba ngezinyawo, ukwabelana ngengqalasizinda, noma ukuqhubeka kohlobo, indlela indlela yokwenza noma umqondo wesithuthi esifanayo noma esiza emva kwaso.
indawo ehlongozwayo lisho indawo njengoba kuchazwe esigabeni 1 soMthetho wezokuthuthukiswa kweziMbiwa kanye neziBasi, 2002 Umthetho No.
ilungelo lokuhlongoza lisho ilungelo njengoba kuchazwe esigabeni 1 soMthetho wezokuthuthukiswa kweziMbiwa kanye neziBasi, 2002 Umthetho No.
imvume yokuthola ulwazi ngokuthile lisho imvume njengoba kuchazwe esigabeni 1 soMthetho wezokuthuthukiswa kweziMbiwa kanye neziBasi, 2002 Umthetho No.
imvume yokugodla lisho imvume njengoba kuchazwe esigabeni 1 soMthetho wezokuthuthukiswa kweziMbiwa kanye neziBasi, 2002 Umthetho No.
Umthetho lisho Umthetho kaZwelonke wezokuPhathwa kwezemvelo,1998 Umthetho No.
Umgomo lisho Imigomo yokuHlolwa komThelela wezeMvelo, 2006.
d izindawo zokungcebeleka, izindawo zokulala, amahhotela noma ezinye izindawo zezokuvakasha nezokuphumula endaweni evikelekile eziphawulwe eMthethweni wezokuPhathwa kwezeNdalo kuZwelonke ophatelene nezindawo ezivikelekile, 2003 Umthetho No.
n ukugcinwa kwamanzi omfudlana othelela kwenye indawo, kufaka phakathi amadamu nezindawo ezigcina amanzi anesisindo esingamakhubiki mitha ayizi-50 000 noma ngaphezulu, ngaphandle uma leyo ndawo okugcinwe kuyo ingaphansi kwemisebenzi ekleliswe ngokwengxenye 6 yeSaziso sikaHulumeni No. R.
Isiphathimandla esifanele ngokwemisebenzi ebalwe kule ngxenye yesheduli yisiphathimandla sezemvelo esifundeni lapho umsebenzi ozokwenziwa khona ngaphandle uma kuyisicelo somsebenzi njengoba kucatshangwa esigabeni 24C somthetho, lapho isiphathimandla kunguNgqongqoshe noma ilungu likahulumeni elinikezwe alamdnla ngokwesigaba 42 somthetho njengoba uchitshiyelwe.
Ukuvinjelwa komnyakazo okhululekile wesihlabathi, kufaka phakathi ukuguguleka nehlumelelo, ngokuhlanyela izitshalo, ukubeka impahla eyakhelwe endundumeni yesihlabathi kanye nesihlabathi esindlalekile ebudeni obungamamitha ayi-100 phakathi kwamanzi asezingeni eliphezulu lolwandle.
Ukugujwa, ukwembiwa, ukuqgutshwa noma ukususwa komhlabathi, isihlabathi noma ilitshe elidlula amakhubikimitha ama-5 elivela emfuleni, echwebeni lendobela, emfuleni wendobela, echibini emfudlaneni othelela idamu, ezikhukhuleni zamanzi ezilula noma endaweni enemvula eningi.
Ukususwa noma ukushatshalaliswa kwezitshalo ezisendaweni eznobukhulu obungamamitha ayi-10 endaweni enobude obungamamitha ayi-100 phakathi kwezinga eliphezulu lamanzi olwandle.
Ukwembiwa, ukuqheliswa, ukususwa, ukuthelwa noma ukuminyaniswa komhlabathi, isihlabathi, ilitshe noma imvithimvithi egcwala indawo edlula ubukhulu bendawo obungamamitha ayi-10 olwandle noma endaweni enobude obungamamitha ayi-100 phakathi kwezinga eliphezulu lamanzi olwandle.
Ukugcinwa emhlabeni ongaphezulu kwempahla eyingozi, kufaka phakathi uphethololi, idizili, egazi kaphethiloli ewuketshezi noma uphalafini, ezintweni zokuphatha ezinesisindo esinamakhubikimitha angaphezulu kwangama-30 kodwa zibe ngaphansi ngaphansi kwamakhubikimitha ayi-1 000 kunoma iyiphi indawo kumbe isiza.
Ukuhlola, ukubikezela, umsebenzi wasemayini noma ukugodlwa kwemisebenzi njengoba kuhlinzekelwe eMthethweni wokuthuthukiswa kweziMbiwa kanye nezisetshenziswa zezibasi, 2002 (Umthetho No. 28 ka 2002), mayelana nalezo zimvume, amalungelo, izimvume kanye nokuvuselelwa kwazo.
Isiphathimandla esifanele sale ngxenye yesheduli nguNgqongqoshe noma ilungu likahulumeni elinikezwe amandla ngokwesigaba 42 somthetho njengoba uchitshiyelwe.
Mayelana nezimvume, amalungelo, nezimvume kanye nokuvuselelwa kwazo okunikezwe ngokuka-8 ngenhla, noma yinoma yiliphi ilungelo elifanayo elinikezwe ngokwemigomo yezimbiwa noma ezezimayini zangaphambili, ukwenziwa kwanoma yimuphi umsebenzi ohlongozwayo noma ohambisana nezezimayini noma ukusebenza endaweni ehlongozwayo, egodliwe noma eyimayini, njengoba kuchazwe ngokwesigaba 1 soMthetho wokuthuthukiswa kweziMbiwa kanye nezisetshenziswa zezibasi, 2002 (Umthetho No. 28 ka 2002).
Isiphathimandla esifanele ngokwemisebenzi ebalwe kule ngxenye yesheduli yisiphathimandla sezemvelo esifundeni lapho umsebenzi ozokwenziwa khona ngaphandle uma kuyisicelo somsebenzi njengoba kucatshangwa esigabeni 24C somthetho, lapho isiphathimandla kunguNgqongqoshe noma ilungu likahulumeni elinikezwe alamdnla ngokwesigaba 42 somthetho njengoba uchitshiyelwe.
Ukususwa kwedamu lapho ingxenye ephezulu yobonda lwedamu, njengoba kwenziwe isilinganiso sangaphandle ukusukela phansi ukuya phezulu kungamamitha ayi-5 noma ngaphezulu noma lapho izinga eliphezulu lamanzi edamu ligcwala indawo engaphezulu kwamahektha ayi-10.
Ukuguqulwa noma ukususwa kwezitshalo zemvelo kwamahektha ama-3 noma ngaphezulu noma kwanoma yibuphi ubukhulu lapho inguquko noma ukususwa kuzokwenzeka ngokohlelo lwemvelo esengozini enkulu noma eyelisela engozini olukleliswe ohlwini ngokwesigaba 52 soMthetho kaZwelonke wezokuPhathwa kweBhayodayivesithi, 2004 (Umthetho No. 10 ka 2004).
Ukuvinjelwa kwamanzi ahamba emhlabathini ngomthamo lapho okuyinoma iyiphi imvume inikezwe ngokoMthetho kaZwelonke wezaManzi, 1998 (Umthetho No. 36 ka 1998) kuzodluliswa.
a izinsika ezingamamitha ayi-15 nezinsetshenziselwa izinga eliphansi kuphela i yizimfundamakhwela zokusakaza; noma ii izinhloso zokukhanyisa b izigxobo zamafulegi; kanye c nezigxobo zokhondathi bokukhanyisa.
Ukwakhiwa komgwaqo obanzi kunamamitha amane noma onendawo egodliwe engaphezulu kobubanzi obungamamitha ayisi-6, kungafaki phakathi imigwaqo engaphansi komsebenzi okleliswe ohlwini noma okuyimigwaqo esondezayo enobude obungamamitha angama-30.
a ngokusungula uhlelo lokuyigcwalisa ngowakha indawo egcwala amahektha amahlanu noma ngaphezulu, kodwa engaphansi kwamahektha angama-20; noma b ngendawo yokuhlala, exubile, yokuthengisa, yezebhizinisi noma esetshenziselwa ezezimboni noma izikhungo lapho lokho kwakhiwa kungekona kokugcwalisa nalapho indawo yonke ezoguqulwa ingaphezulu kwehektha elilodwa.
Imisebenzi eyenziwa ngezigaba lapho yinoma yisiphi isigaba somsebenzi singaba ngaphansi komgulugulu obekwe kule Sheduli kodwa lapho inhlanganisela yezigaba, kufaka phakathi ukwandiswa noma ukwelulwa, kuzokwedlula umgulugulu obekiwe.
Ukwakhiwa kwendawo entsha noma ukuguqulwa kwendawo evele ikhona ukuze kwenziwe izinhlelo zokwakha, ukugcina impahla enkulu, ukufaka emabhodleleni, ukupaka, noma ukulondoloza, okuthatha indawo ewubukhulu obungamamitha ayi-1 000 noma ngaphezulu ngale kwendawo ekhona ebekelwe izinhloso zezohwebo okuhambisana nezakhiwo noma ingqalasizinda.
Ukuguqulwa kwendawo ebekelwe eceleni ukusetshenziswa njengendawo evulelwe umphakathi noma yendawo eyenzelwe ukonga bese isetshenziselwa okunye.
Ukukhishwa kwezicubu eziphilayo eziguqulwe ngokofuzo ukuyiswa endaweni yesimo lapho ukuhlola kudingekile ngokoMthetho wokuGuqulwa kwezicubu eziphilayo ngokofuzo, 1997 (Umthetho No. 15 ka 1997) noma Umthetho kaZwelonke wezokuPhathwa kweBhayodayivesithi, 2004 (Umthetho No. ka 2004).
Ukususwa kwanoma yisiphi isicubu esiphilayo esingaphandle kwendawo yemvelo yokusabalalisa ezosetshenziselwa ukulawulwa kwezilwanyana ezikhona ngokwebhayoloji.
Ukususwa kwezindawo ezikhona noma kwengqalasizinda, kunezindawo noma ingqalasizinda eyaqala ngaphansi kwemvume ekhishwe ngomkwemigomo yokuHlola umThelela kwezeMvelo, 2006 eyenziwe ngaphansi kwesigaba 24 soMthetho yashicilelwa kuSaziso sikaHulumeni No. R.
Ukwenza futhi noma ukusetshenziswa kwanoma iyiphi indawo noma ingqalasizinda, kungafaki phakathi noma iyiphi indawo noma ingqalasizinda eyaqala ngaphansi kwemvume ekhishwe ngomkwemigomo yokuHlola umThelela kwezeMvelo, 2006 eyenziwe ngaphansi kwesigaba 24 soMthetho yashicilelwa kuSaziso sikaHulumeni No. R.
b ngokushayisana kwenyukliya kanye nokugcinwa kwezibasi zenyukliya; noma c izindawo zanoma yiluphi uhlelo noma umsebenzi, ezidinga imvume, ukuvunyelwa noma ukuvunyelwa okungaphezulu ngokomthetho olawula ukukhishwa kwalokho okuphumayo, ukungcoliswa, okugobhozayo noma okulahliwengaphambi kokuba indawo isetshenziswe futhi.
Ukwandiswa noma ukwenziwa kwezinguquko ezindaweni ezikhona okwenzelwa yiluphi uhlelo noma umsebenzi, okudinga ukucitshiyelwa kwemvume ekhona noma imvume noma imvume entsha noma imvume ngokomthetho olawula ukukhishwa kwalokho okuphumayo, ukungcoliswa, okugobhozayo.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMNYANGO WEZEMVELO NEZOKUVAKASHA 3.txt</fn>
Lo mthetho uqala ukusebenza ngosuku lokuqala kwemigomo yokuhlolwa komthelela wezemvelo, ka 2006 owakhelwe ngaphansi kwesigaba 24 somthetho wase ushicilelwa kuSaziso sikaHulumeni No R. 385 ka 2006.
indawo yemayini lisho indawo njengoba kuchazwe esigabeni 1 soMthetho wezokuthuthukiswa kweziMbiwa kanye neziBasi, 2002 Umthetho No.
umsebenzi wemayini lisho umsebenzi njengoba kuchazwe esigabeni 1 soMthetho wezokuthuthukiswa kweziMbiwa kanye neziBasi, 2002 Umthetho No.
ilungelo lokwenza umsebenzi wemayini lisho ilungelo njengoba kuchazwe esigabeni 1 soMthetho wezokuthuthukiswa kweziMbiwa kanye neziBasi, 2002 Umthetho No.
Umthetho lisho Umthetho kaZwelonke wezokuPhathwa kwezemvelo, 1998 Umthetho No.
Imigomo lisho Imigomo yokuHlolwa komThelela wezeMvelo, 2006.
d noma yiluphi uhlelo noma umsebenzi, odinga imvume noma imvume ngokomthetho olawula ukukhishwa kwalokho okuphumayo, ukungcoliswa, okugobhozayo noma okulahliwe futhi ongadalulwanga kuSaziso sikaHulumeni No. R.
Isiphathimandla esifanele ngokwemisebenzi ebalwe kule ngxenye yesheduli yisiphathimandla sezemvelo esifundeni lapho umsebenzi ozokwenziwa khona ngaphandle uma kuyisicelo somsebenzi njengoba kucatshangwa esigabeni 24C somthetho, lapho isiphathimandla kunguNgqongqoshe noma ilungu likahulumeni elinikezwe alamdnla ngokwesigaba 42 somthetho njengoba uchitshiyelwe.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMNYANGO WEZIMPAWU.txt</fn>
Ukwenza eminye imisebenzi enjalo njengoba ijutshwa uNgqongqoshe, uMkhandlu Wezimpawu, iKomiti leziMpawu ngokuhambisana nalo Mthetho.
Ngaphezu kwaleli qhaza lalo Mnyango Wezimpawu, lo Mnyango ngohlelo lokusiza umphakathi unesibopho sokukhangisa ngezimpawu zezwe, ukwenza izimpawu zibe ezase-Afrika ngokwenza ucwaningo, nokuvikela iziMpawu zikaZwelonke njengempahla esungulwe uMbuso. Impumelelo yalo Mnyango Wezimpawu iyacaca entuthukweni nasekukhishweni kwezindondo zikaZwelonke; ngeFulegi likaZwelonke elisha, uPhawu lwesiZwe kanye neCulo lesizwe.
Inhloso yokulondoloza nokugcina izigcina-mlandu ukuqinisekisa ukuthi umphakathi uyafinyelela kumarekhodi angaphezulu kweminyaka engamashumi amabili. Iqolobane Ymaggu Kazelonke ivulelwe umphakathi ngoMsombuluko kuya kuLwesihlanu ukusukela ngo-8:00-16:00, nangoMgqibelo wesithathu nyanga zonke kusukela ngo-9:00 - 13:00.
INqolobane Yesizwe isebenza ukuhlwaya; ukulondoloza nokukhuthaza ukusetshenziswa kwamarekhodi omphakathi kanye nalawo angesiwona omphakathi ayigugu elingapheli; ukugcina kusesimweni sohlelo lwamakhompyutha olugcina ulwazi lomlandu namagugu ezwe; ukwakha amazinga okwesekela izinsizakalo zokugcinwa komlando namagugu ezifundazweni. Iqoqo lolwazi ngamagugu nomlando wezwe liyingxenye esemqoka yamagugu esizwe, kanti ayindlela yokusiza uhlelo lokuzazi njengesizwe, yokwakhiwa kwesizwe kanye nokukhushulwa kwezinga lempilo esizweni.
Iqoqo lemibhalo yamagugu nomlando liyindlela esemqoka ohulumeni abangagcina ngayo isibopho sabo kumiphakathi. Ngokuya ngokuya kuphuculwa ukufinyelela komphakathi kulolu lwazi, iya ivela obala imisebenzi kahulumeni. Ngaleyo ndlela-ke, inqolobane yamagugu esizwe iqukethe bonke ubufakazi obubhaliwe baqoshwa obudingekayo ukuvikela izakhamuzi namaqembu.
Ingxenye enkulu yeNqolobane Yamagugu Kazwelonke ayivezi izehlo iningi labantu baseNingizimu Afrika aseke bahlangabezana nazo.
Isib. labo bahlali baseNingizimu Afrika ababekhishwe inyumbazana ubandlululo, abantu besimame, njalo njalo. INqolobane Kazwelonke ingene kumshikashika wokuqoqwa komlando ngokuhamba kukhulunywa nabantu okukholelwa ukuthi banolwazi lwawo ukuze bawuqophe futhi bawulondoloze, ngaleyo ndlela babambe iqhaza lokuhlanganyela ohlelweni lokwakha inkumbulo yabahlali baseNingizimu Afrika abehlukahlukene.
INqolobane Kazwelonke Yamagugu Esizwe, igcina amarejista kazwelonke amarekhodi omphakathi nangesiwona awomphakathi angahle abe yigugu elidinga ukulondolozwa. Ngaphezu kwalokho igqugquzela ubambiswano nokusebenzisana phakathi kwezikhungo eziqoqa futhi zilondoloze amarekhodi angesiwona awomphakathi.
Ngohlelo lokusiza umphakathi, iNqolobane Kazwelonke Yamagugu Nomlando Wesizwe, ihlose ukufinyelela kumalungu omphakathi angazi ngokuba khona kwale nqolobane nemisebenzi yayo. Lolu hlelo lugxile ekwandiseni ukusetshenziswa kwalawa maqoqo "ngokuwayisa kubantu" ngokubavakashela ezikhungweni zemfundo nasemiphakathini yaseNingizimu Afrika nangemibukiso, ngezinsuku zokwazisa kanye nangokusebenza okuseqophelweni.
INqolobane kaZwelonke idala futhi igcine uhlelo lolwazi oluseqophelweni oluzokhuthaza ukufinyelela olwazini ukuhlinzekela izidingo ezehluka hlukene ukuze kwelekelelwe intuthuko yomphakathi wonkana.
UMthetho Wokuqoqwa Nokulondolozwa Okusemthethweni i- Legal Deposit Act uqinisekisa ukuthi okungenani ikhophi eyodwa yomsebenzi ngamunye oshicilelwe eNingizimu Afrika ithunyelwa mahhala kulezo zizinda ezibalulwe uMthetho ezweni lonke jikelele. Ngalo Mthetho, amagugu abhaliwe aseNingizimu Afrika ayalondolozeka futhi atholwe umphakathi lapho uwadinga.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMNYANGO WEZINDABA ZAMANZI KANYE NAMAHLATHI (2004).txt</fn>
Yini umehluko phakathi Komthetho Wamanzi Kazwelonke kanye Nomthetho Wezinsizakalo Zamanzi?
Kungani Kusetshenziswe igama Umthetho Wamanzi Kazwelonke, ka-1998?
Ngubani onesibopho emithonjeni yamanzi esizwe?
Lo mhlahlandlela uphathelene Nomthetho Wamanzi Kazwelonke (Umthetho Weno. 36 we-1998). Njenganoma yimuphi umthetho, Umthetho Wamanzi Kazwelonke ubhalwe ngolimi olusemthethweni olungelula ukuthi uluqonde. Lo mhlahlandlela uchaza ukuthi Umthetho uthini nokuthi usho ukuthini.
Isimiso esisemqoka Somthetho Wamanzi Kazwelonke ukuthi bonke AbaseNingizimu Afrika kumele bakwazi ukubamba iqhaza ekuphatheni amanzi. Inhloso yalo Mhlahlandlela ukusiza abasebenzisi bemithombo yamanzi (imifula, imifudlana, amanzi edamini, amanzi angaphansi komhlaba, njalo njalo) ukuqonda Umthetho ukuze babambe iqhaza ngokunencazelo kuzinqumo eziphathelene nezindaba zamanzi ezihambisana nabo.
Ngubani okumele afunde lo Mhlahlandlela?
Noma ngubani ofuna ukuzibandakanya ekuphatheni kwamanzi.
Ukuze uthole ulwazi oluningi olwengeziwe ngesihloko esicacile kumele uxhumane nehhovisi Lesifunda eliseduzane loMnyango Wezindaba zamanzi kanye Namahlathi. Imininingwane yokuxhumana yenziwe uhlu ekhasini lokugcina langemuva. Ikhophi Yomthetho Wamanzi Kazwelonke ingatholakala kuwebhu lapha www.dwaf.gov.
Yini okuqukethwe yilo Mhlahlandlela?
Lo mhlahlandlela awubandakanyi noma yiyiphi into engaphakathi Komthetho Wamanzi Kazwelonke. Inikeza umhlahlandlela jikelele Womthetho kanye nolwazi olucacile ngezingxenye ezisemqoka zoMthetho, emiselwe ukusiza abasebenzisi bamanzi ukubamba iqhaza kuzindaba zemithombo yamanzi.
izikhungo zokuphatha imithombo yamanzi ziyamiswa.
Kungani Umthetho Wamanzi Kazwelonke Usemqoka?
Umthetho Wamanzi Kazwelonke usemqoka ngoba uzawubeka endaweni efanele izinto ezikumthethosisekelo eziphathelene namanzi.
Yini okusemqoka empilweni yonke. Ngaphandle kwamanzi akukho muntu, similo, silwane noma okuthile okuphilayo okungaphila. Anisela amasimu abalimi, anisela izinhlamvu kanye nemihlambi yemiphakathi yasemaphandleni; anikeza ukungcebeleka, eseka indawo yokuhlala; eseka amadolobha namadolobha amakhulu, izimayini, izimboni kanye nokuveza amandla kagesi. Abantu badinga amanzi ukuphuza, ukumilisa izinto kanye nokupheka ukudla, ukugeza, kanye nezempilo.
INingizimu Afrika yizwe elomile, elinemvula encane. Imithombo eminingi yethu yamanzi isisetshenziswe ngokweqile. Nsuku zonke abantu namabhizinisi athelela ngamandla ngezinga lemifula nemifudlana yethu, amanzi ethu angaphansi komhlaba kanye nezindawo ezinamanzi. Izindawo eziningi ezweni zibhekene nokuntuleka kwamanzi, lapho sidinga amanzi amaningi kunalawa esinawo. Kulezi zindawo indawo esihlala kuzo zingaphansi kokusindwa/kokukhathazeka futhi abantu abathile abakwazi ukufinyelela emanzini ahlanzekile (aphuzwayo) noma abatholi ishezi labo elifanelekile lamanzi.
Umthetho Wamanzi Kazwelonke usemqoka ngoba unikeza indlela yokuvikela imithombo yamanzi ukuze angasetshenziswa ngokweqile futhi ukuze kube namanzi okuthuthukisa ezenhlalakahle nezomnotho kanye namanzi esikhathini esizayo. Kusemqoka futhi ngoba iyasho ukuthi amanzi angawaso sonke isizwe ukuze kuzuze wonke umuntu.
Yini imithombo yamanzi?
Imithombo yamanzi yimizimba yamanzi efana nemifula, imifudlana, izindawo zamanzi, izizalo kanye namanzi angaphansi komhlaba. 'Amanzi angaphezulu' ngamanzi angaphezu komhlaba. 'Amanzi angaphansi' ngamanzi angaphansi komhlaba (isibonelo ama-aquifers).
Yini umehluko phakathi Komthetho Wamanzi Kazwelonke kanye Nomthetho Wezinsizakalo Zamanzi?
Kungani unikezwa igama Umthetho wamanzi Kazwelonke, ka-1998?
Kazwelonke' kusho ukuthi Umthetho wenzelwe ilizwe lonke. 'Umthetho' umthetho ophasiswe ePhalamende. Umthetho Wamanzi Kazwelonke ngaloko kusho ukuthi ungumthetho ngamanzi, owenzelwe iNingizimu Afrika yonke. Uvunywe yiPhalamende ngo-1998.
Umthetho Wamanzi Kazwelonke usho ukuthi amanzi angumthombo wemvelo ongowabantu bonke baseNingizimu Afrika. Uthi amanzi kumele ahlukaniselwane ngemfanelo kanye nangendlela elinganayo. Uthi amanzi adingeka njengesisekelo esiyizidingo zobuntu (afana namanzi okuphuza, okulungisa ukudla/ okupheka kanye nokokuphuzela ezempilo) kanye namanzi endawo esihlala kuyo kumele abekelwe eceleni ngaphambi kokuba anikezelwe okunye ukusetshenziswa.
Ngoba amanzi asemqoka kakhulu kubantu, Umthetho Wamanzi Kazwelonke uthi abantu kumele babambe iqhaza ekuphatheni imithombo yamanzi. Uthuthukisa ukuphathwa kwemithombo yamanzi. Uthuthukisa ukuphathwa kwemithombo yabantu ngokusondele ebantwini ngokuphumeleka kakhulu. Wenza loku ngokumisa izikhungo zesifunda nezendawo ezintsha, ezifana Nezikhungo Zezindawo Zemvula(ama-Catchment Management Agencies). Lezi zikhungo ezintsha zizawuba nabameli abavela emphakathini futhi bazosiza umphakathi ukuthi uzibandakanye kuzinqumo eziphathelene namanzi.
Umthetho Wamanzi Kazwelonke ususa yonke imiqondo yobandlululo yokufinyelela kwabathile. Uthuthukisa ukusetshenziswa kwamanzi ngothando lwabo bonke baseNingizimu Afrika. Ikhuphula amanzi ukuze kube nokuthuthuka okwesekekayo.
Yini inhloso Yomthetho Wamanzi Kazwelonke?
ivikelekile iyasetshenziswa iyathuthukiswa iyalondwa iyaphathwa futhi iyahlolwa ngendlela eyigcinayo nelinganisayo (ngokufanele) ukuze kuzuze wonke umuntu.
Ngubani onesibopho emithonjeni yamanzi yesizwe?
Uhulumeni kazwelonke (Umnyango Wezindaba Zamanzi kanye Nezamahlathi) osebenza ngokuzwa Ungqongqoshe Wezindaba Zamanzi kanye Namahlathi ngumphatheli womphakathi wemithombo yamanzi yesizwe.
UNgqongqoshe Wezindaba Zamanzi kanye Namahlathi unesibopho sokuqinisekisa ukuthi Inqubo Yemithombo Yamanzi Kazwelonke iyamiswa. Ukufingqwa kwenqubo kumele kwethulwe Emqulwini Kahulumeni. Inqubo Yemithombo Yamanzi Kazwelonke ibophezela zonke izikhungo zamanzi kanye nabasebenzisi bamanzi. UNgqongqoshe kumele abuyekeze ngokwandisa ulwazi Inqubo Yemithombo Yamanzi Kazwelonke njalo eminyakeni ecishe ibe mi-5.
Yini inhloso Yesu Lomthombo Wamanzi Kazwelonke?
Inhloso Yenqubo Yomthombo Wamanzi Kazwelonke ukuqinisekisa ukuthi imithombo yamanzi esizwe aphathwa ngendlela efanele ezwe lonke jikelele. Uphinda futhi unikeze uhlahlo ngokuthi amanzi kumele aphathwe kanjani ezindaweni zokuphatha amanzi ezichaziwe.
Usho ukuthi ngamanzi angakanani okumele 'alondolozwe' kuzidingo zobuntu eziyisisekelo kanye nendawo yokuhlala. Inqubo Yomthombo Wamanzi Kazwelonke kumele iqinisekise ukuthi kukhona amanzi esikhathi esizayo kanye nokusetshenziswa okukhethekile okufana namandla okwenza amanzi kazwelonke. Ibeka amagabelo amazinga amanzi. Uyasho futhi ukuthi izikhungo zokuphatha imithombo yamanzi (ezifana Nezikhungo Zokuphatha Izigodi Zemvula) kumele zimiswe kanjani.
Uhulumeni kazwelonke uhlukanise izwe lonke laba yizindawo eziyi-19 zokuphatha amanzi. Umthetho Wamanzi Kazwelonke uthi inqubo ithuthukiselwa indawo yokuphatha amanzi ngayinye. Le nqubo ibizwa inqubo yokuphatha izigodi zemvula(i-catchment management strategy) (i-CMS).
Ngubani othuthukisa isu lokuphatha izigodi semvula?
Umthetho Wamanzi Kazwelonke uthi inqubo yokuphatha izigodi zemvula i-catchment management agency i-CMA kumele imiselwe indawo yokuphatha amanzi ngayinye. I-CMA inesibopho sokuthuthukisa inqubo yokuphatha izigodi zemvula zezindawo zayo zokuphatha amanzi.
Kuzothatha isikhathi ngaphambi kokuba wonke woyi-19 ama-CMA amiswe. Njengoba kungekho i-CMA emisiwe endaweni yokuphatha amanzi, Umnyango Wezindaba Zamanzi kanye Namahlathi isebenza njenge-CMA.
Yini inhloso yesu lokuphatha isigodi semvula?
Inhloso yenqubo yokuphatha izigodi zemvula okusho ukuthi amanzi azonikezelwa kanjani (azohlukaniswa kanjani) ngaphakathi kwabasebenzisi bamanzi. I-CMA ibhekene nabasebenzisi bamanzi abaningi, isibonelo ukusetshenziswa ngomasipalati, ezezimboni, ezolimo, ezezimayini njalo njalo. Indlela i-CMA inikezela okumele athuthukise yonke imiphakathi esesimweni esibi. Inqubo yokuphatha izigodi zemvula kumele isho ukuthi imithombo yamanzi izophathwa kanjani ngaphakathi kwezindawo zokuphatha amanzi nokuthi umphakathi ungabamba iqhaza kanjani ekuphatheni imithombo yamanzi. Kumele futhi ifanelane nenqubo Yemithombo Yamanzi Kazwelonke.
Uhulumeni kumele aqinisekise ukuthi amanzi avikelekile, kodwa udinga futhi ukuqinisekisa ukuthi kukhona amanzi wokuthuthukisa ezenhlalakahle nezomnotho.
Enye yezindlela uhulumeni enza ngayo loku ukwenza isizinda Sokulondoloza.
Indawo yokulondoloza kunegunya nangaphezu kwakho konke. Ngamanye amazwi isamba samanzi sendawo Yokulondoloza kumele ibekelwe eceleni ngaphambi kokuba imithombo yamanzi inganikezelwa abasebenzisi bamanzi.
Kuzowuba yinkinga enkulu (kanye nezingqubuzana Nomthethosisekelo) uma ngabe ezolimo, izimboni, izimayini njll. Zisebenzisa amanzi amaningi kakhulu ukuthi kunamanzi angalingene nezidingo zabantu eziyisisekelo okufana nokuphuza, ukupheka kanye nezinhloso zempilo kanye nezempilo.
Umthetho Wamanzi Kazwelonke uqinisekisa ukuthi wonke umuntu ufinyelela emanzini alingene ngokubekela eceleni isamba esithile samanzi ukuthi afinyelele izidingo eziyisisekelo zawo wonke umuntu. Lesi samba samanzi abekelwe eceleni kuzidingo eziyisisekelo zobuntu. Lesi samba samanzi sibekelwe eceleni kuzidingo zobuntu eziyisisekelo ezibizwa Indawo yokulondoloza yezidingo zobuntu eziyisisekelo.
Ukuqinisekisa ukuthi kunamanzi anele ezinga elivumelekile lokusetshenziswa kwasmanzi okuzayo, Umthetho Wamanzi Kazwelonke uthi amanzi kumele abekelwe eceleni Endaweni Yokulondoloza ye-Ekholoji. Indawo Yokulondoloza ye-Ekholoji ngamanzi adingekayo ukuvikela nohlelo lwe-ekholoji yomthombo yamanzi. Kumele iqashelwe ngokuphepha bese ingasetshenziselwa ezinye izinhloso.
Ngubani ohlela Indawo Yokulondoloza?
Ungqongqoshe Wezindaba Zamanzi kanye Namahlathi kumele kuhlele Indawo Yokulondoloza Amanzi . UNgqongqoshe kumele abeke isamba samanzi kanye nezinga lamanzi okumele asale emithonjeni yamanzi yezidingo eziyisisekelo zabantu kanye nezidingo ze-ikholoji.
Kusho ukuthini ukusetshenziswa kwamanzi?
a isamba samanzi emithonjeni yamanzi b izinga lamanzi emthonjeni wamanzi c indawo ezungeze umthombo wamanzi.
Umasipalati owakha idamu emfuleni, noma ompompa amanzi ukusuka emfuleni, noma embotsheni embiwayo, noma okhipha amanzi anokungcola uwaphindisele emfuleni ngokusebenzisa ukusetshenziswa kwamanzi. Ngokunjalo nomlimi noma u-ESKOM noma ibhodi yamanzi noma yimuphi omumye umuntu othatha amanzi ngqo ukusuka emthonjeni.
Noma ngabe amanzi awasuswa, kodwa udonga lwedamu luyakhiwa emfuleni ukufama ngezinhlanzi, noma ibhuloho elisha liyakhiwa elithikameza ukugeleza kwamanzi, kukhona ukushaya ngamandla kumithombo yamanzi. Imisebenzi efana nalena ibonakala njengokusetshenziswa kwamanzi. Ukusebenzisa amanzi ngezinhloso zokungcebeleka, okufana nokuhamba ngezikebhe, nako kuwukusetshenziswa kwamanzi.
Yikuphi okuphambili ekusetshenzisweni kwamanzi?
Indawo yokulondoloza yiyona yokuqala. Kodwa kukhona okusemqoka kokuqala okumele kufinyelelwe kuko ngaphambi kokuba amanzi anikezelwe ezindaweni zokuphatha amanzi. Ukuze kufinyelelwe kuloku okusemqoka ingxenye yamanzi endaweni ngayinye yokuphatha amanzi ibekwa ngaphansi kokuphathwa ngqo okuqondene noNgqongqoshe.
amanzi esivumelene ukwehlukaniselana ngawo namazwe angomakhelwane ngesivumelwano samazawe ngamazwe amanzi asetshenziselwa ukukhanyisa ugesi amanzi okumele adluliswe ukusuka endaweni eyodwa yokuphatha amanzi ukuya kwenye indawo yokuphatha amanzi. Ezinye izindawo zokuphatha amanzi azinawo amanzi alingene kuthi ezinye izindawo zokuphatha amanzi zibe namanzi amaningi(ongeziwe). Ungqongqoshe angagunyaza ukudluliselwa kokunikezelwa kwamanzi phakathi kwezindawo zokuphatha amanzi.
Okunye okusemqoka ukulondoloza amanzi ukuqinisekisa ukuba khona kwamanzi esikhathini esizayo.
Inqubo Yomthombo Wamanzi Kazwelonke kumele inikezele kuko konke loku okusemqoka. Umdwebo ongezansi ubonisa ukuthi ngamanzi angakanani anikezwayo aphindwa abekwa njengokusemqoka Kunqubo Yemithombo Yamanzi Kazwelonke.
Ngobani abasebenzisi bamanzi ethu?
Kuphathwa kanjani ukusetshenziswa kwamanzi?
Amanzi asetshenziswayo aphathwa ngokulinganisa ukuthi amanzi kumele asetshenziswa kanjani. Umthetho Wamanzi Kazwelonke ulinganisa amanzi asetshenziswa ngokuwabhalisa ezinhlotsheni ezehlukene zezinhlangano.
Ukuze kuphathwe ukusetshenziswa kwamanzi, Umnyango Wezindaba Zamanzi kanye Namahlathi kumele wazi ukuthi yikuphi ukusetshenziswa kwamanzi okwenziwayo nokuthi ngamanzi angakanani asetshenziswayo ukusuka emithonjeni yamanzi ehlukile. Ukuthola lolu lwazi , abasebenzisi bamanzi abakhona kumele babhalise ukusebenzisa kwabo amanzi uma bethatha begcina amanzi, noma uma bebanga ukwehliswa kokugeleza kwamanzi emifudlaneni (ezamabhizinisi amahlathi). Ukusetshenziswa kwamanzi kwamanje kubhaliswa Ehhovisi Lesifunda loMnyango Wamanzi Nezamahlathi. Abasebenzisi bamanzi abangakubhalisi ukusebenzisa kwabo amanzi bazifaka ukulahlekelweni ngamalungelo abo amanzi abanawo.
Ukusetshenziswa kubizwa ukusetshenziswa Kwesheduli yoku-1. Okwamanje ukusetshenziswa kwesheduli yoku-1 akumele kubhaliswe.
Awuyidingi futhi ilayisense uma ukusetshenziswa kwamanzi kwengamela ukunikezwa kwegunya jikelele. Ukunikezwa kwegunya jikelele kuyimvume enikezwa nguNgqongqoshe kokunye ukunikeza igunya Jikelele okuncane kushicilelwa Emqulwini Kahulumeni. Izibonelo zokunikezwa igunya jikelele zifaka ukugcina amanzi ayisamba esilingene edamini, noma ukukhipha amanzi ayisamba esilingene emifuleni ethile, noma kumithombo yangaphansi(izimbobo ezimbiwe zamanzi).
Umsebenzisi kumele afake isicelo selayisense sanoma yikuphi ukusetshenziswa kwamanzi okusha okungenziwanga uhlu kuSheduli yoku-1 noma okungengamelwa ukunikeza igunya jikelele. Amalayisense amanzi asetshenziswa ukuphatha ukusetshenziswa kwamanzi okungaphezu kwemikhawulo ebekwe kusheduli yoku-1 futhi kwavunywa njengokungena ngaphansi kokunikeza igunya jikelele.
Umnyango Wezindaba Zamanzi kanye namahlathi noma isikhungo sokuphatha izigodi zemvula unganikeza ilayisense yokusebenzisa amanzi.
bafaka izicelo ezifanele Ehhovisi Yesifunda Yomnyango Wezindaba Zamanzi Nezamahlathi ukuze bathole ilayisense; noma babhalise ukusebenzisa kwabo amanzi Ehhovisi Lesifunda.
Wonke amalayisense azakunikezwa ngemithetho yamalayisense. Le mithetho kuzawuvunyelwana ngayo nabasebenzisi bamanzi lapho kufanele khona. Enye yezimo ezisemqoka kakhulu zelayisense isikhathi esiphathelene nokusebenza kwelayisense. Bonke abasebenzisi bamanzi kumele balalele lemithetho ebekwe kulayisense yabo yokuba ngumsebenzisi wamanzi uma kungenjalo bangalahlekelwa ngamalayisense abo.
Kukhona izindleko ekuthuthukiseni nasekuphatheni imithombo yamanzi ukuze ivikeleke futhi yalondolozwa ukuze isetshenziswe ukuze kube nezinzuzo. Lezi zindleko zizawutholwa kuba sebenzisi ngokusebenzisa izinkokhelo zokusebenzisa amanzi.
Umthetho Wamanzi Kazwelonke uvumela uNgqongqoshe Wezindaba zamanzi, ngemvume yoNgqongqoshe Wezezimali, ukuthuthukisa inqubo(uhlelo) lokubala izinkokhelo zokusetshenziswa kwamanzi.
UNgqongqoshe useyazisile inqubo yakhe yamanani Emqulwini Kahulumeni. Umthetho Wamanzi Kazwelonke uyamvumela ukuba awaguqule emva kwesikhathi esithile.
Inqubo yamanje yokufakela amanani ivumela izinhlobo ezintathu zezinkokhelo zamanzi.
Okokuqala, inkokhelo yokunikeza imali yokuphatha imithombo yamanzi okuyizinkokhelo zokuphatha imithombo yamanzi. Loku kuzofakela izindleko zabasebenzisi ababhalisiwe, ukunikezwa kwamalayisense, ukwenza indawo yokulondoloza. Ukulinganisa ukugeleza emifuleni, ukuvivinya izinga lamanzi, ukuphatha ukungcoliswa kwamanzi nokuphatha ukulondolozwa kwamanzi njll.
Bonke abasebenzisi bamanzi ababhalisiwe bazokunikezwa ama-akhawunti amanzi ezindleko zokuphatha imithombo yamanzi. Izindleko zingehluka phakathi kwezinhlobo ezahlukene zabasebenzisi kanye nangaphakathi kwezindawo ezahlukile zokuphatha amanzi. Okwamanje, izinkokhelo ziphansi emanzini ekuholweni kwamanzi kunokusetshenziswa kwamanzi wasezindlini/nawezimboni.
Okwesibili, inkokhelo yokuthuthukisa imithombo yamanzi yizinkokhelo zezindleko zokwakha nokusebenzisa izikimu zokunikeza amanzi, ezifana namadamu, amakhanali, amathaneli njll asetshenziswa ukugcina amanzi noma ukunikeza amanzi.
Izindleko zokuthuthukisa imithombo yamanzi ifaka izindleko zokwakha isikimu samanzi kanye nezindleko zokusebenzisa isikimu.
Okwesithathu, inkokhelo yokukhipha ukungcola yizinkokhelo zokukhipha amanzi anokungcola noma okugobhozela emfuleni futhi kuyizindleko " zokokukhokhela ukungcolisa".
Umthetho Wamanzi Kazwelonke unikezela ukumiswa kwezikhungo zokuphatha izigodi zemvula zezindawo zokuphatha amanzi.
Inhloso yokumiswa kwe-CMA ukubandakanya imiphakathi yendawo ekuphatheni imithombo yamanzi. I-CMA iphatha imithombo yamanzi ngaphakathi endaweni yayo yokuphatha imithombo yamanzi ebekelwe yona ngokulandela inqubo yayo yokuphatha indawo eyizigodi zemvula.
Izikhungo zokuphatha izigodi zemvula kumele ziqinisekise ukuthi bonke ababambi qhaza abanothando kufakwa nemiphakathi ehluphekayo eye yabandlululwa iyakwazi ukubamba iqhaza kuzinqubo zokuxoxisana kanye nezinqumo ze-CMA.
Ungqongqoshe Wezindaba Zamanzi kanye Nezamahlathi angakwazi ukuthuma (ukuphathisa) imisebenzi eyengeziwe ku-CMA efana nokuphatha jikelele kwezindawo zemithombo yamanzi.
Inhlangano yabasebenzisi bamanzi ukubekwa ngamaqembu kwabasebenzisi bamanzi abazimisele ukusebenza bebonke. Abasebenzisi bamanzi 'bayasebenzisana' ekwenzeni imisebenzi ephathelene namanzi ezingeni lendawo ukuze bazuze ngokuvumelana. Isibonelo inhlangano yabasebenzisi bamanzi izokwakhiwa uma iqembu labalimi befuna ukwakha ikhanali efanayo noma idamu ukuze bazuze ngokuvumelana, noma iqembu labalimi abasafufusa abafisa ukuisebenzisana.
Amabhodi enkasa akhona, amabhodi amanzi ezinhloso zokunisela impahla kanye namabhodi okuphatha amanzi abhekela ukusetshenziswa kwamanzi angaphansi(amabhodi okuphatha amanzi angaphansi komhlaba) azawuguqulwa wonke abe yizinhlangano zokusetshenziswa kwamanzi. Loku kungafakela ukwandisa indawo ekhethelwe/ebekiwe yalezi zikhungo ukufaka abanye abasebenzisi noma eminye imithombo yamanzi.
Inhlangano yokusetshenziswa kwamanzi kungaba yisigaba esisodwa noma inhlangano yezigaba eziningi. Inhlangano yesigaba esisodwa iqukethe iqembu labasebenzisi abafanayo, isibonelo abalimi abasafufusa, futhi lenza ngothando lwalabo balimi. Inhlangano yezigaba eziningi equkethe iqembu labasebenzisi abahlukene, isibonelo izimboni, abalimi, izimayini njalo njalo, futhi benza ngothando lwabasebenzisi abahlukene.
Inhloso ye-WUA ukwenza abasebenzisa bamanzi bakwazi ukusebenzisana bese behlanganisa imithombo yabo (yezimali, yokuphathelene nezindaba zezisebenzi kanye nobuciko) ukuze bakwazi ukwenza imisebenzi ephathelene namanzi ngemfanelo. Ama-WUA anegunya elisemqoka okumele aliphathe ngokuphathelene nokuphelisa ubuphofu kanye nokunikeza ukuphepha ekudleni.
Umthetho uhlomisa uNgqongqoshe ukumisa amakomiti okweluleka. Lawa makomiti angamiswa ngezinhloso ezehlukile kanye nokwenza imisebenzi ehlukile. Lawa makomiti angawohlobo lokweluleka ngokwemvelo, kodwa uNgqongqoshe anganikeza amandla athile emakomitini okweluleka.
Umthetho Wamanzi Kazwelonke unikeza ukumiswa kwamabandla azosebenzisa izivumelwano zamazwe ngamazwe. Lezi zivumelwano ziphathelene nokuthi kuphathwa kanjani nokuthuthukisa imithombo yamanzi ahlukaniselwana namazwe angomakhelwane.
Umthetho Wamanzi Kazwelonke uvumela Uhulumeni ukuba akhe, abe ngumnikazi noma athenge amadamu kanye neminye imisebenzi yamanzi(ingqalasizinda), uma ngabe ibhekene nokuthanda komphakathi. Uhulumeni anganikeza amanzi ukusuka emadamini akhe kanye nakumisebenzi yamanzi ngokufanayo nokunikeza amanzi avela emthonjeni.
Umthetho Wamanzi Kazwelonke uqukethe izinhlobo zezindlela zokuphatha ukwenza ngcono ukuphepha kwamadamu amasha namadamu akhona. Loku ukuqinisekisa ukuthi anengozi enokuphepha.
Amadamu amakhulu angaba nengozi enkulu kubantu nasendaweni abakuyo. Amadamu angahlelwanga ngemfanelo noma avunyelwayo ukuba amosakale ngokunganakekelwa ngemfanelo ayingozi ethile.
Umthetho Wamanzi Kazwelonke unikezwa ukumiswa kweBandla Lamanzi ukulalela izikhalazo eziphikisa izinqumo noma iziyalo ezinikezwa yiziphathimandla ezinesibopho noma izikhungo eziphatha amanzi, ezifana nama-Catchment Management Agencies. Ibandla lamanzi liyinhlangano ezimele.
Umsebenzisi wamanzi angaphikisa isinqumo Ebandleni Lamanzi ngokuphathelene nezinqumo eziyizinhlobo ezahlukene ezenziwe yizikhungo eziphatha amanzi, isibonelo izibizo zezindleko; amasheduli okunikeza amanzi; izinqumo zamalayisense; kanye nokunye.
Ibandla Lamanzi lamiswa ngo-Okthoba ka-1998. Lingabamba ukuthethwa kwamacala ezindaweni lapho imbangela yokwenzekayo iqalise khona. Ukusebenza Kwebandla kukhokhelwa Umgcini zimali Kazwelonke.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMNYANGO WEZOBULUNGISA NEZOKUTHUTHUKISA.txt</fn>
Thina kulo Mnyango siyazinikela ukubeka imigomo elandelayo ye " People First " ekusetshenzisweni ngaphandle kokuchitha isikhathi . Sizawuphakamisa ukwenziwa komsebenzi okufinyelela emazingeni aphezulu okusebenza amukelwayo nesimo esifanele ngokushesha.
Kumele uqiniseke ukuthi ukuBonisana kuyenziwa njalo nangendlela ehleliwe ukuze iHhovisi lakho likwazi ukubhekana nezidingo zama khasimende akho.
Izakhamuzi kumele zitshelwe ngezinga nesimo esifanele sezinsiza zikahulumeni abazitholayo ukuze bazi ukuthi kumele balindeleni.
Kumele ubeke obala ubeke nezimiso zokwandisa ukufinyelela okuqhubekayo kulabo abangazange bakuthole ngaphambilini, isib. Abantu abakhubazekile.
Kumele uqinisekise ukuthi zonke izithikamezo ekufinyeleleni ziyasuswa.
Izakhamuzi kumele zihlonishwe futhi zinakwe.
Udinga ukuqiniseka ukuthi indlela yokuziphatha yomNyango ifakela amazinga endlela amakhasimende okumele aphathwe ngayo.
Izakhamuzi kufanele zinikezwe ulwazi olugcwele noluqondile ngezinsiza zikaHulumeni abanelungelo lokuzithola.
Ekusebenziseni ilungelo lalo lokuthola izinsiza ezifanele. Emahhovisi kumele anikeze ulwazi olugcwele noluqondile, futhi kube ulwazi olusha ngezinsiza abazinikezayo.
Izakhamuzi kumele zaziswe ukuthi kusetshenzwa njani emaHhovisi kaZwelonke noweziGodi, nokuthi abiza kangakanani futhi aphethwe ngubani.
Amakhasimende angaphandle akuwona wodwa okumele afinyelele lolu lwazi kodwa nabasebenzi bangaphakathi kufanele baluthole . Umsebenzi wokuphatha kumele ungabi yimfihlo. Udinga ukunikeza ulwazi ngomsebenzi wakho ngokulinganisa namazinga abekiwe okusebenza okuthuthukisiwe, ukugcinwa kwezimali nokusetshenziswa ngendlela efanele. Imininingwane yamalungu abasebenzi kanye nabakhulu akumele ube yimfihlo.
Uma amazinga athenjisiwe ezinsika anganikeziwe, kufanele kuxoliswe kuzakhamuzi, zinikezwe nencazelo ephelele kuphinde kunikezwe nekhambi elisheshisayo nelisebenzayo futhi uma kufakwa izikhalazo, izakhamuzi kufanele zinikezwe impendulo enesihawu futhi eyakhayo.
Amandla nokufisa ukwenza okuthile uma izinto zingahambi ngendlela efanele awukusebenzisana okubalulekile kwenqubo yokubekwa kwamazinga . Udinga ukugqugquzela ukunikezwa impendulo ehhovisi lakho.
Izinsiza zikaHulumeni kufanele zinikezwe ngokonga nangendlela efanele ukuze kunikezwe izakhamuzi ukusebenza kwemali.
Udinga ukuthola izindawo lapho ukonga kudingeka khona kanye nokuthuthukisa ukunikezwa kwezinsika okuzawuholela ekongeni.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMNYANGO WEZOKUTHUTHA (2006).txt</fn>
Kule mithethonkambiso, ngaphandle uma ingqikithi iqonde okunye, "Imithethonkambiso" kushiwo Imithethonkambiso yeZithuthi zoMoya ka 1997 eshicilelwe kwiSaziso sikaHulumeni esingunombolo R.1219 soMhlaka 26 ku-Mandulo ku 1997 kanye no R.1255 soMhlaka 17 ku-Mfumfu 1997 njengoba sichitshiyelwe yiSaziso sikaHulumeni R.1735 soMhlaka 24 ku-Zibandlela 1997, Isaziso esinguNombolo R.1041 soMhlaka 14 ku-Ncwaba 1998, Isaziso sikaHulumeni, Isaziso sikaHulumeni R.1148 soMhlaka 18 ku-Mandulo 1998, Isaziso sikaHulumeni esinguNombolo R.1664 soMhlaka 14 ku-Zibandlela 1998 neSaziso R.1701 soMhlaka 31 ku-Zibandlela 1998, Isaziso sikaHulumeni R.1702 soMhlaka 31 ku-Zibandlela 1998, Isaziso sikaHulumeni esinguNombolo R.639 soMhlaka 21 kuNhlaba 1999, Isaziso sikaHulumeni esinguNombolo R.170 soMhlaka 17 ku-Nholanja 2000, Isaziso sikaHulumeni esinguNombolo R.171 soMhlaka 18 ku-Nhlolanja 2000, Isaziso sikaHulumeni esingunombolo R.171 soMhlaka 18 Nhlolanja 2000, Isaziso sikaHulumeni esinguNombolo R.558 sikaHulumeni soMhlaka 22 kuNhlangulana 2001, Isaziso sikaHulumeni esinguNombolo R.559 soMhlaka 30 ku-Ncwaba 2002, Isaziso sikaHulumeni esinguNombolo R.1367 soMhlaka 15 ku-Lwezi 2002, Isaziso sikaHulumeni soMhlaka esinguNombolo R.1368 soMhlaka 15 Novemba 2002, Isaziso sikaHulumeni soMhlaka 1369 soMhlaka 15 ku-Lwezi 2002, Isaziso sikaHulumeni esinguNombolo R.1370 soMhlaka 15 ku-Lwezi 2002, Isaziso sikaHulumeni esinguNombolo R.1371 soMhlaka 15 ku-Lwezi 2002, Isaziso sikaHulumeni esingunombolo R.1372 soMhlaka 15 ku-Lwezi 2002, Isaziso sikaHulumeni esingunombolo R.434 soMhlaka 28 ku-ku-Ndasa 2003, Isaziso sikaHulumeni esinguNombolo 435 soMhlaka 28 ku-Ndasa, Iphephabhuku likaHulumeni unombolo R. 1375 soMhlaka 1 ku-Mfumfu 2003 kanye nePhephabhuku likaHulumeni uNombolo 1340 soMhlaka 31 ku-Ndasa 2004.
Ukuchibiyelwa soMthethonkambiso 1.00.
umbhalo ngenkokhelo yendiza [DVT1]kushiwo umbhalo ohlonzwe kumthethosisekelo weMithethosisekelo yoSizo lweZindiza zaNgaphakathi ezweni oshaywe ngaphansi kwesigaba 29 soMthetho wokuVunyelwa koSizo lweZindiza onguNombolo 115 ka 1990.
d ukufaka lencazelo elandelayo ngemuva kwencazelo "usizo lokuqwashisa".
osolwa ngokwephula umthetho kushiwo umuntu noma inhlangano esolwa ngesenzo sokungahambisani noma ukungagcini umthetho obalwe ohlwini olukuMthethonkambiso 185.00.
isinqumo esingujuqu kushiwo isinqumo esibhalwe nguKhomishani ngaphansi komthethonkambiso 185.00.
'umqinisekisi womthumeli-mpahla owaziwayo ' kushiwo umuntu noma inhlangano eqokwe nguKhomishani ukwenza imisebenzi emiswe yiNgxenye 108.02.
isaziso sokungaqhubeki nezinyathelo kushiwo isaziso esifakwe ngaphansi komthethonkambiso 185.00.
isikhulu kushiwo isikhulu esigunyaziwe, umhloli noma umuntu onegunya elihlonzwe kuMthethonkambiso 185.00.
inhlawulo yecala elinqunyiwe" kushiwo inhlawulo yemali ngaphansi koMthethonkambiso 185.00.3 " kanye isaziso senhlawulo" kushiwo isaziso esikhishwe ngaphansi komthethonkambiso 185.00.3 (a) no (c) ngenhloso yesaziso sokuthatha izinyathelo zokuphoqelela".
UKuchibiyelwa koMthethonkambiso 13.
engahlola futhi aphoqe Inhlawulo yeMali enqunywe yiNgxenye 185.00.
Ukuchibiyelwa koMthethonkambiso 13.00.
b Ukufaka indima elandelayo ngemuva f komthethonkambiso ngaphambi kombandela: engahlola futhi aphoqe Inhlawulo yeMali enqunywe yiNgxenye 85.00.3 " kanye c nokufaka igama "futhi" ngemuva kwesinga-khefu ekupheleni kwendima f yomthethonkambiso.
c izidingo zokuqeqeshwa kwabasebenzi abathintekayo ekuphatheni impahla ethuthwa ngendiza; kanye d nezinye izinto eziphathelene nezokuphepha kwempahla ethuthwa ngendiza.
Noma ngubani ohlangene nokwemukela/ukugcina/ukwedlulisa nokuphatha impahla ezothwalwa ngomoya ngosizo lokuthutha nomoya uyohambisana nemigomo yezokuphepha emiswe kule- Ngxenye.
Akekho umuntu ongaba ngumsebenzi wezokuthutha ngomoya oyothwala impahla engaziwa.
Noma yisiphi isithunywa esilawulwayo esisebenza ukwemukela/ukulondoloza/ukwedlulisa nokuthinta impahla okufanele ithwalwe ngomoya/ngendiza uyoba nesitifiketi semvume ekhishwe nguKhomishani. Iqobo nje ukuthi noma imuphi umuntu oqashwe yisithunywa esilawulwayo futhi othintekayo ekuphatheni impahla eyaziwayo, kuyodingeka aphothula uqeqesho olunqunywe wumthethonkambiso 108.06.1 futhi abe nesitifiketi solwazi olufanele ukuba athole lolo luqeqesho.
Isithunywa esilawulwayo siyosungula ibhukwana lezokuphepha eliqukethe lonke ulwazi nempahla ethwalwa ngendiza equkethe lonke ulwazi olunqunywe nguMqulu I-SA-CATS-aCS nalapho eneka khona indlela ayosebenza ngayo. Lelo bhukwana liyonikwa uKhomishani ngenhloso yokulamukela.
Noma imuphi umuntu ofaka isicelo sokuba isithunywa esigunyaziwe noma esiqinisekisiwe njengomthumeli-mpahla owaziwayo, uyovumela umuntu ogunyaziwe, umhloli noma isikhulu esigunyazwe yiKhomishani ukuba aqhube uphenyo nocwaningo olufanele ngenhloso yokuhlola ukuthi imiyalelo yezokuphepha eqondene nokuphatha, ukuthutha nokulondoloza impahla eyaziwayo ihambisana ngemfanelo yezidingo zale Ngxenye.
Lowo onesitifiketi semvume noma isitifiketi sokugunyazwa uyovumela isisebenzi esigunyaziwe, umhloli noma umuntu onemvume noqokwe nguKhomishani ukwenza uphenyo nocwaningo olufanele ngenhloso yokuhlola ukuthi izidingo zilandela izimiso ezihlonzwe ngaphansi kwale Ngxenye.
Lowo onesitifiketi semvume noma isitifiketi sokugunyazwa uyovumela isikhulu esigunyaziwe, umhloli noma umuntu ogunyazwe nguKhomishani ukuba ahlole noma iyiphi impahla ethuthwayo esuka noma edlule kusithunywa osilawulwayo noma esinegunya ngenhloso yokuhlola yokuqinisekisa ukulandelwa noma ukugcinwa kwaleNgxenye.
Ukhomishani engakhipha imiyalelo yezokuphepha emayelana nokukhishwa nempahla ezithwalwa ngomoya lapho kukhona isidingo sokwenza-ngcono izinga lezokuphepha kwezindiza.
a ngokushesha enze izichibiyelo ebhukwaneni lezokuphepha ngendlela ehambisana nomyalelo wezokuphepha futhi ethule lezo zichibiyelo kuKhomishani ukuze azimukele; futhi b Ngemuva kokwamukelwa kwezichibiyelwa zebhukwana lezokuphepha, enze lezo zichibiyelo zitholakale kubo bonke abantu abaqhuba umsebenzi wokwamukela ukwedlulisa noma ukuthinta impahla ethwalwa ngomoya.
b Aqinisekise ukuthi ngemuva kokuthola impahla eyaziwayo nangesikhathi impahla isezandleni zakhe igcinwe iphephile ekuthintweni okungekho emthethweni ngokuhambisana nezinyathelo zokuphepha ezimiswe ebhukwini lezokuphepha nelihlonzwe ngumthethonkambiso 108.01.
f Aqhube uphenyo oluthinta umlando wabo bonke abasebenzi abaqashelwe ukwemukela impahla, ukuyigcina, ukuyedlulisa nokusebenza ngempahla eyaziwayo ehlose ukuthuthwa ngendiza.
Imithwalo nokuqukethwe yinoma iyiphi impahla kufanele kwedlule ngaphansi kwezokulawula ezokuphepha njengoba kunqunyiwe kuMqulu SA-CATS-ACS.
d Ahlole ngokukhululeka amagceke nempahla yabantu abaziwa ngokuthumela impahla ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi balandela imithethonkambiso yale Ngxenye.
Noma yimuphi umuntu onobudlelwane nomthumeli owaziwayo nesithunywa esilawulwayo futhi ofisa ukuqinisekiswa bese efakwa ohlwni lweziPhathimandla zokuThutha ngoMoya njengoMthumeli-mpahla owaziwayo.
e Lonke ibhizinisi liqhutshwa ngokulandela izidingo zebhukwana lezokuphepha lomthumeli-mpahla ngamunye ogunyaziwe nokusetshenzwa nalo.
f Impahla eyaziwayo ivalwa kahle ngeziciko futhi kube yiziciko ezamukelwe nguKhomishani nehlala inamathele njalo ingaxebuki.
Akekho umuntu ongaletha impahla ukuba ithuthwe ngendiza ngaphandle kokuba iphelezelwa wumbhalo oqondene nayo.
b Incwadi esuka kwisikhulu esengamele izindlu zenxusa lapho kusuka khona isikhwama, egunyaza ukuba umsebenzi aphelezele leso sikhwama senxusa esithintekayo.
Akekho umuntu ongaletha impahla engaziwa ukuba ithuthwe ngendiza noma ithwalwe isithuthi somoya sokuhweba.
Ngaphandle kokuba ipakishwe futhi yaqinisekiswa ngumthumeli- mpahla owaziwayo yase inikezwa isithunywa esilawulwayo esisendizeni ngokulandela umthethonkambiso 108.2.2 kanye no 108.2.3;.
Ngemuva kokuba impahla eyaziwayo seyamukelwe yisithunywa esinegunya iyogcinwa endaweni ephephile ukuze ifakwe endizeni futhi ivikelwe ekugxambukeleni okungekho emthethweni ngesikhathi isagcinwe yisithunywa esilawulwayo.
Uma impahla yedluliswa ngumuntu owaziwayo iqondiswe kumthumeli-mpahla owaziwayo noma isithunywa esilawulwayo noma isuka kwesinye isithunywa esilawulwayo iqondiswe kwesinye isithunywa esilawulwayo futhi igcinwe iphephile, leyo mpahla iyoqhubeka nokuthathwa njengempahla eyaziwayo.
Umnqubi wendiza noma isithunywa sakhe esiphansi uyoqikelela ukuthi ngaso sonke isikhathi impahla iphephile ngaphambi kokuba ilayishwa endizeni.
Ngaphambi kokulayishwa endizeni yohwebo, umnqubi wendiza noma isithunywa sakhe esiphansi uyoqikelela ukuthi yonke impahla ethunyelwayo ihlolwa ngamehlo ukuze kuqinisekwe ukuthi ayizange iphazanyiswe.
Yonke Impahla evela kumuntu ongaziwa futhi ongahlolwanga ngokulandela imithethonkambiso yale Ngxenye kanye noMqulu SA-CATS-ACS, iyothathwa njengempahla engaziwa.
Impahla engaziwayo okuthe ngemuva kokwemukelwa yisithunywa esilawulwayo endaweni ephephile njengoba kushiwo ebhukwini lezokuphepha iyothathwa njengempahla engaziwa.
Impahla eyaziwayo enesivalo noma lapho iboshwe kwephukile noma kunobufakazi bokuthi isiciko noma impahla yona qobo iphazamisekile iyothathwa njengempahla engaziwa.
Impahla ethwelwe ngomoya eyethulwe njengompahla engaziwa iyofakwa ngaphansi kohlelo lwezokuphepha olunqunywe kule Ngxenye ngaphambi kokuba ilayishwe endizeni.
Iziphathimandla zePosi kufanele zifake isicelo semvume yokwemukelwa njengesithunywa esinegunya lokuthumela impahla ngokusho koMthethonkambiso 108.06.1.
a zihlolwe ukuthi ziyahambisana nezokuphepha bese zivalisiswa kahle, futhi b ziphelezelwe wumbhalo weposi osemthethweni ochaza isibalo sezikhwama ezihlolelwe ukuphepha.
Iziphathimandla zePosi kungumthwalo wazo ukuhlola ukuphepha nokuvalisisa izincwadi ngaphambi kokuzithumela endizeni ukuze zithwale ngomoya.
b Uma kunokungabaza ngezokuphepha kwezincwadi, Iziphathimandla zePosi ngeke zinikele noma zemukele izincwadi ukuba zithwale ngomoya noma ngendiza.
Izithunywa ezilawulwayo noma iziPhathimandla yePosi eziletha impahla nezincwadi eziphuthunyiswayo ukuba zithwale ngezithuthi zomoya ezihwebayo ziyoqinisekisa ukuthi leyo mpahla noma izincwadi eziphuthunyiswayo zihloliwe ngokufanele njengoba kusho nguMqulu SA-CATS- ACS.
Impahla nezincwadi ezithwele ngendiza okufanele zidluliselwe kwenye noma kwezinye izindiza akudingeki ukuba zihlolisiswe, iqobo nje uma ilawulwa ngokulandela imithethonkambiso yezokuphepha ngesikhathi isuka endaweni yokuqala futhi ivikelwe kahle emikhubeni engekho emthethweni nalapho ishintsha khona indiza.
Impahla ethuthwa ngendiza noma izincwadi ezifika ngendiza, ngesitimela noma ngomkhumbi edlulela phambili engazange ihlolelwe ezokuphepha ngesikhathi isuka noma idluliswa kufanele ithathwe njengempahla engaziwa bese iyahlolwa ukuthi iphephile.
a nempahla eshintsha izandla njengoba kusho umthethonkambiso 108.03.
Isithunywa esilawulwayo esiletha impahla ukuze ithwalwe ngendiza sixolelwe ekulawulweni noma ekubophezelekeni isimo sezokuphepha ngaphansi komthethonkambiso 108.03.
c kuhlolwe amaphepha ayo ukuze kutholakale ukuthi ulwazi kunoma imaphi amaphepha luyiqiniso futhi lwanele d ivikelwe ekuphazamisekeni okungagunyaziwe.
a lokuhlola, noma ayalele isithunywa ukuba sihlole impahla eboshelwe noma equkethwe wumthwalo othwelwe ngendiza nokwenza uphenyo ngokuqonda nolwazi nemibhalo efanele ithulwe maqondana nomthwalo; futhi b ngaphandle kokuzibophezela angenqaba, alibazise noma aphindisele emuva impahla uma enezinsolo ezinesisekelo sokuthi impahla ineziqhumane noma izinto eziyingozi.
Noma iyiphi into estshenziswa ngumnikazi noma ngosebenzisa indiza noma ogunyaziwe, ukuhlola izimpahla kufanele ikwazi ukunuka izikhali, iziqhumane noma impahla engavunyiwe noma enobungozi njengoba kuchaziwe wuHlelo lwezokuPhepha lweZithuthi Zomoya lukaZwelonke ka 2004, ezingasetshenziswa ezenzweni ezingekho emthethweni.
Lezi zinto kufanele zihambisane nezidingo ezimiswe wuMqulu SA-CATS-ACS.
Into okukhulunywa ngayo ngumthethonkambiso 1 iyogcinwa ngendlela emiswe umkhiqizo wawo futhi uhambisane nezinye izidingo ezingakhishwa ngaphansi koMthetho.
b siphelezelwe imifanekiso yamabhukwana eNqubo yezokuPhepja kwempahla ezindizeni okukhulunywa ngayo kumthethonkambiso 108.01.025; futhi c siphelezelwe yimali efanele noma inkokhelo enqunywe yiNgxenye 187 yalo mthethonkambiso.
Ukhomishani angaqhuba uphenyo oluyohamba ngendlela emiswe yiNgxenye 187 yalomthethonkambiso ngokusebenza komuntu ofake isicelo nofuna ukunikwa imvume yokuba isithunywa esilawulwayo ukuze aqinisekise ukuthi uyakwazi yini ukuhlangabezana nokushiwo yile Ngxenye.
b phindisela umfanekiso owodwa webhukwana lezokuphepha kulowo ofake isicelo; futhi c nika ofake isicelo isitifiketi semvume yokuba yisithunywa esilawulwayo ngendlela enqunywe kuMqulu SA-CATS-ACS.
Uma uKhomishani eneliswa wukuthi izichibiyelo ngeke ziphazamise okushiwo kule ngxenye, uKhomishani uyoqinisekisa ngokubhaliwe imifanekiso yomibili yezichibiyelo zebhukwana lezokuphepha eziveza ukuthi izinguquko zimukelwe bese ephindisela umfanekiso owodwa kulowo onikwe igunya.
Isithunywa esilawulwayo ngazo zonke izikhathi sisebenza ngendlela ehambisana nebhukwana lezokuphepha noma izichibiyelo zalo ezamukelekile.
Isitifiketi semvume siyoqhubeka nokusebenza isikhathi esiyizinyanga eziyishumi nambili kusuka ngosuku esikhishwe ngalo.
Lowo onikwe isitifiketi semvume uyofaka isicelo kuKhomishani sokuvuselela isitifiketi semvume zingakapheli izinyanga ezimbili ngaphambi kosuku lokuphelelwa yisikhathi kwemvume.
Ekucubungula isicelo sokuvuselela isitifiketi semvume, uKhomishani engenza uphenyo abona lufanele ngenjongo yokuqinisekisa ukuthi ofake isicelo uyaqhubeka yini nokuhlonipha izidingo zale Ngxenye.
Isicelo siyokwamukelwa futhi kukhishwe isitifiketi uma uKhomishani enelisekile ukuthi lowo ofake isicelo uzoqhubeka nokulandela izidingo zale Ngxenye.
Uma uKhomishani enganelisekile, uyokwazisa lowo onquba umsebenzi ngalokho, asho izizathu kuleso saziso bese emnika ithuba lokulungisa amaphutha noma izici ezingalungile singakapheli isikhathi esinqunywe nguKhomishani, ekupheleni kwaleso sikhathi uKhomishani uyomnika noma achithe isicelo esithintekayo.
Isicelo sokuvuselela isitifiketi semvume siyokwenziwa ngokugcwalisa ifomu enqunywe uMqulu SA-CATS-ACS futhi siphelezelwe yimali efanele njengoba inqunyiwe yiNgxenye 187.
Okushiwo umthethonkambiso 108.05.01 kuyosebenza nalapha.
Ngaso sonke isikhathi Isithunywa esilawulwayo siyoqhuba umsebenzi ngokulandela ibhukwana lezokuphepha elamukelwe.
b phelezelwa yimali eqaguliwe noma inkokhelo enqunywe yiNgxenye 187 yale mithethonkambiso.
b nika ofake isicelo sokuqinisekiswa isitifiketi sokugunyazwa njengomthumeli mpahla owaziwayo ngendlela enqunywe wuMqulu SA-CATS-ACS.
Isitifiketi sokuqinisekiswa sisebenza izinyanga eziyishumi nambili kusuka ngosuku esikhishwe ngalo.
Ngokuhambisana nokushiwo yisigaba 4 no soMthetho, uKhomishani angaqoka abaqiniseki babathumeli-mpahla abaziwayo abazohlola impahla ngenhloso yokukhipha izitifiketi zokugunyazwa ukuzivuselela nokukhipha ezinye futhi ngokwesibili.
Amalungelo okukhulunywa ngawo kumthethonkambiso 1 ayosetshenziswa futhi asebenze nemibandela, izidingo, imiyalo, nezinqubo noma ngamaqophelo anqunywe wuMqulu SA-CATS-ACS.
a lowo mqinisekisi uqokwe ngokmthethonkambiso 1; kanye bnencazelo yokunikwa kwalowo mqinisekisi amandla okusebenzisa amalungelo okukhulunywa ngawo kumthethonkambiso 1.
Isicelo sokuqokwa njengoMqinisekisi okukhulunywa ngaso kumthethonkambiso 1 siyophelezelwa yimali efanele enqunywe yiNgxenye 187.
Lowo onesitifiketi sokugunyazwa uyofaka isicelo kuKhomishani sokuvuselela leso sitifiketi zingakapheli izinyanga ezimbili ngaphambi kokuphelelwa yisikhathi kwesitifiketi esikhona.
Ekubhekisiseni isicelo sokuvuselela isitifiketi sokugunyazwa, Ukhomishani engenza uphenyo abona ludingeka ukuze aqiniseke ukuthi lowo onegunya usaqhubeka yini nokuhambisana nezidingo zale Ngxenye.
Isicelo siyovunywa kukhishwe nesitifiketi uma Ukhomishani eneliswa wukuthi ofake isicelo uyohambisana nezimiso zale Ngxenye.
Uma uKhomishani engeneliswa, uyoveza izizathu zesinqumo bese enika lowo ofake isicelo ithuba lokulungisa amaphutha noma izici ezingalungile ngaphambi kokuphela kwesikhathi esinqunywe nguKhomishani, ngemuva kwalokho akhiphe noma achithe isicelo esithintekayo.
Lokho okushiwo ngumthethonkambiso 108.05.01 kuyosebenza nalapha.
Uma kutholakala ukuthi ukungalandelwa kwemithethonkambiso, okuholela ekutheni kuhlolwe futhi, lokho kuhlolwa kuyokhokhelwa ngehora njengoba kubekiwe kumthethonkambiso 187.00.29.
a ukuthi isitifiketi sitholwe enhlanganweni yokuqeqesha eyamukelekile kwelinye izwe;nokuthi b Lowo onesitifiketi uphothule ngempumelelo uqeqesho lokuvuselelwa ulwazi lwezokuphepha kokuthutha impahla ngendiza oluhlonzwe wumthethonkambiso 108.06.15.
Isicelo okukhulunywa ngaso kumthethonkambiso 1 siyophelezelwa yimali efanele enqunywe yiNgxenye 187.
Lokho okushiwo uMthethonkambiso 108.06.1 no 2 kuyosebenza kulowo onesitifiketi okukhulunywa ngaso kumthethonkambiso 1.
a ngemuva kokuhlolwa nocwaningo olwenziwe ngaphansi kwale Ngxenye, kubonakala ukuthi lowo onemvume noma isitifiketi sokugunyazwa akahambisani nezidingo ezinqunywe kule ngxenye futhi lowo onesitifiketi uyehluleka ukulungisa iphutha noma ukulandela okushiwo yile Ngxenye zingakapheli izinsuku ezingamashumi amathathu ngemuva kokuthola isaziso esibhaliwe esivela kumhloli noma kulowo ogunyazelwe lomsebenzi; noma b isikhulu esigunyaziwe, umhloli noma isisebenzi esifanele sivinjelwe ngumuntu onemvume noma isitifiketi sokugunyazwa ukuba siqhube uphenyo noma ucwaningo ngaphansi kwale ngxenye; noma c ukumiswa kudingekile ukuze kuphephiswe noma kufezwe ezokuphepha.
Isisebenzi esinegunya, umhloli noma umuntu ogunyaziwe omise imvume noma isitifiketi sokugunyazwa ngaphansi komthethonkambiso 1 uyothula umbiko obhaliwe kuKhomishani lapho echaza khona izizathu zokuthi kungani ngokubona kwakhe kufanele kwesulwe ukumiswa kwemvume noma isitifiketi sokugunyazwa kufanele kwesulwe.
Isisebenzi esigunyaziwe, umhloli noma umuntu ogunyaziwe othintekayo uyothula noma anike umfanekiso wombiko okukhulunywa ngawo kumthethonkambiso 2 kulowo onemvume noma onesitifiketi sokugunyazwa esimisiwe kanye nobufakazi bokwedlulisa umbiko kuKhomishani.
Lowo onemvume noma onesitifiketi sokugunyazwa ozizwa ehlukumezekile ngokumiswa kwemvume noma kwesitifiketi sakhe sokugunyazwa angadlulisa udaba kuKhomishani zingakapheli izinsuku ezingamashumi amathathu ngemuva kokuba ethole ulwazi lokumiswa kwemvume noma kwesitifiketi.
Lowo odlulisa isikhalo/udaba uyothumela isikhalo esibhaliwe ebeka izizathu zokukhononda nokuthi kungani ecabanga ukuthi isinqumo kufanele siguqulwe noma sichithwe.
Lowo odlulisa isikhalo uyothula umfanekiso wesikhalo kanye neminye imibhalo eyesekela udaba kusiphathimandla esigunyaziwe, kumhloli noma kumuntu onegunya eliqondene futhi athumele kuKhomishani ubufakazi bokuthi ngempela uthumele imifanekiso ochaziwe.
Isikhulu esinegunya, umhloli noma umuntu ogunyaziwe ngaphambi kokuphela kwezinsuku ezingamashumi amathathu ethole umfanekiso wesikhalo okukhulunywa ngaso kumthethonkambiso 6, uyothumela umbiko noma impendulo yakhe ebhaliwe mayelana nesikhalo esidluliswayo kuKhomishani.
a Ukwahlulela isikhalo ngokubheka imibhalo ethulwe kuye; noma b Ukujuba odlulisa isikhalo kanye nesikhulu esigunyaziwe, umhloli noma umuntu onegunya ukuba bavele phambi kwakhe ziqu zabo noma bamelwe, ngesikhathi nendawo eyonqunywa nguKhomishani lapho beyothula khona ubufakazi.
Ukhomishani angaqinisekisa, aguqule noma achithe ukumiswa okukhulunywa ngakho kumthethonkambiso 1.
a Uma eqinisekisa ukumiswa ngokusho komthethonkambiso 9 noma b Uma imvume noma isitifiketi sokugunyazwa simiswe ngokusho komthethonkambiso 1 kanti lowo onaso angadlulisa isikhalo ngokulandisa komthethonkambiso 4, uyokwesula imvume noma isitifiketi sokwemukelwa esithintekayo.
UKhomishani uyogcina ilejista yazo zonke izimvume nezitifiketi zokugunyazwa ngaphansi kwale Ngxenye.
Ukhomishani anganikeza noma imuphi umuntu okucashunwe kulejista uma ekhokha imali efanele enqunywe kwiNgxenye 187, aongaveza isizathu esizwakalayo nesanele sokuthi yingani kufanele anikwe lokho okucashuniwe.
Ingqikithi yoqeqesho lokuqala lwabasebenzi mayelana nokuphepha kwempahla ethuthwa ngendiza kanye nokuvuselela ezokuphepha kwempahla nokuvuselelwa koqeqesho kuyoqhutshwa ngendlela echazwe yibhukwana lezokuphepha njengoba inqunywe kuMqulu SA-CATS-ACS.
Noma imuphi umuntu okukhulunywa ngaye kumthethonkambiso uyophothula izifundo zokuvuselela uqeqesho lwezokuphepha kwempahla ethuthwa ngendiza njalo ezinyangeni ezingamashumi amabili nane, kusukela ephothule ngempumelelo olunye uqeqesho lokuzijwayeza ezokuphepha noma uqeqesho olwandulela lolo, kuyoya ngaleso naleso simo.
Noma yiliphi izinga loqeqesho oluvamile lezokuphepha kwempahla ethuthwa ngendiza okukhulunywa ngalo kumthethonkambiso 1 wale Ngxenye luyoqhutshwa yinhlangano emukelwe ngaphansi kweNgxenye 141.
Udaba lwezinga lokuqukethwe wuqeqesho lokuphepha kwempahla ethuthwa ngendiza luyonqunywa nguMqulu SA-CATS-ACS.
Noma ngubani okukhulunywa ngaye kumthethonkambiso 1 uyophothula izifundo zokuvuselela zokuphepha kwempahla ethwelwe ngendiza ngezikhawu ezimiswe wuMqulu SA-CATS-ACS.
Ngemuva kokuphothula ngempumelelo izifundo zokuqala zoqeqesho lwempahla ethwalwa yizindiza okukhulunywa ngalo kumthethonkambiso 2, inhlangano eqeqeshayo ethintekayo iyonika umfundi isitifiketi sekhono nolwazi ngezidingo nolwazi lwempahla ethuthwa ngendiza.
Ukuchibiyelwa koMthethonkambiso 185.00.
Ingxenye 185 yeMithethonkambiso izochitshiyelwa ngokufaka umthethonkambiso olandelayo ngemuva komthethonkambiso 185.00.
Le Ngxenye inquma noma iqagula inhlawulo yokwephula, noma ukwehluleka ukulandela leMithethonkambiso eyenziwe ngaphansi koMthetho weZithuthi Zomoya (uMthetho onguNombolo 74 ka 1962) inquma indlela yokuphoqelela inhlawulo nokwedlulisa izikhalo mayelana naleyo nhlawulo
Ukuchibiyelwa koMthethonkambiso 185.00.1 weNgxenye 185.00.
Ukuchibiyelwa koMthethonkambiso 185.00.
d Ubufakazi obethulwa yisikhulu sokugcinwa komthetho esiqinisekiswe nguKhomishani, obutholakale ngokusebenzisa izinto ezikhethekile ezinjenge zikali, imiboniso, imishini yokuthwebula, imishini yokuthwebula emincane ephathwa ngezandla, imishini yokulalela inkulumo neminye imishini yobuchwepheshe, buyomukelwa njengobufakazi obubonakala bufakazela okushiwo lapho.
Ukufaka Umthethonkambiso 185.00.
a yisikhulu esigunyaziwe, okuyisiPhathimandla esigunyaziwe noma umuntu oqokwe ngokwesigaba 54 soMthetho weZithuthi zoMoya ka 1962, singahlola futhi sigagule inhlawulo eyimali ngecala lokwephula umthetho okukhulunywa ngalo kumthethonkambiso 185.00.11, okungukuthi; 1 imali ekhokhwa ngaso leso sikhathi ngecala okukhulunywa ngalo kumthethonkambiso 185.00.31ai noma inhlawulo elandela ngemuva kophenyo okukhulunywa ngalo kumthethonkambiso 185.00.
noma ii uma kuhlolwe, kwacwaningwa ezokuphepha, ukuhlola okungahleliwe noma uphenyo ngenhloso yokuqapha ukulandelwa noma ukuhlonishwa kweMithethonkambiso noma ngolwazi olwethembekile kutholakala ubufakazi obuqinile.
Inhlawulo elandelayo maqondana namacala achazwe kulelithebula elingezansi iyokhokhwa ngabantu uma kwenzeka bengashushiswa noma bengamangalelwa.
Uma umuntu elahlwe yicala ngemuva kokushushiswa ngendlela echazwe yithebula elingenhla, uyokhokha inhlawulo okukhulunywa ngayo kumthethonkambiso 185.00.
Uma kwenzeka elahlwa yicala lapho kade kumangalelwe umuntu ngokusho kwethebula elingenhla, kuyokhokhwa inhlawulo okukhulunywa ngayo kumthethonkambiso 185.00.344.
a Isaziso seNhlawulo esikhishwe yisikhulu esinegunya ngokusho komthethonkambiso 185.00.
v mema lowo osolwa ngecala ukuba akhokhe imali yokuvuma icala eyonqunywa yisikhulu kuSaziso seNhlawulo zingakapheli izinsuku ezingamashumi amathathu sikhishiwe nokwethulwa kweSaziso seNhlawulo.
nika umsolwa ithuba lokuba athole usizo lokummelwa; kanye viii nencazelo yezinyathelo ezingalandela.
b Isikhulu esikhiphe Isaziso seNhlawulo ngokusho komthethonkambiso 185.00.
mbandakanya umfanekiso weSaziso seNhlawulo enikwe lowo osolwa ngecala/ umsolwa v balule isizathu ngezinyathelo ezithathiwe; kanye v nobufakazi bokuthunyelwa kwesaziso seNhlawulo kumsolwa.
a Isikhulu esiphoqelela ukugcinwa komthetho siyonika umuntu ngqo isaziso noma ngencwadi ebhaliswe eposini ngefomu emiswe wuMqulu SA-CATS-OFF&PEN, Isaziso soPhenyo oluhlosiwe kumsolwa ngaphambi kokukhipha nokwethula kuye Isaziso seNhlawulo yemali ngemuva kophenyo okukhulunywa ngalo kumthethonkambiso 185.00.
nika umsolwa ithuba lokuba athole azommela ngesikhathi uma kulalelwe udaba; kanye v nencazelo yezinyathelo okungenzeka ezingathathwa.
b Iziphakamiso zingabhalwa phansi noma zethulwe ngomlomo emhlanganweni ohleliwe ngaphambi kwesikhulu esiqondene.
a Isikhulu esiphoqelela ukugcinwa komthetho siyohlola ubufakazi obuqondene bese sazisa umsolwa ngesinqumo nezizathu zesinqumo sakhe ngokubhaliwe ngokukhipha Isaziso seNhlawulo kulandela Isinqumo Sokugcina noma Isinqumo sokungaqhubeki nodaba, kuye ngesimo ngasinye, lokhu kuyobhalwa ngefomu enqunywe wuMqulu SA-CATS-OFF&PEN.
b Isikhulu esiphoqelela ukugcinwa komthetho esikhiphe Isaziso seNhlawulo ngaphansi komthethonkambiso 185.
balula izizathu zesinyathelo esithathiwe; kanye v nobufakazi bokuthi ngempela umsolwa unikiwe isaziso.
c Isikhulu esiphoqelela ukugcinwa komthetho nesikhiphe Isaziso sokungaqhubeki nodaba ngokusho komthethonkambiso 185.
balule isizathu sokungaqhubeki nodaba; kanye v nobufakazi bokuthi isaziso sinikwe umuntu noma inhlangano ethintekayo.
Umfanekiso weSaziso seNhlawulo nobufakazi bokukhokha inhlawulo kuyogcinwa efayeleni loMkhandlu maqondana nomuntu noma inhlangano ethintekayo, kuye ngesimo ngasinye.
Uma isheke likhishwa ngenhloso yokukhokha ingxenye noma yonke inhlawulo echazwe yiSaziso seNhlawulo, inkokhelo iyothathwa njengokuqedwa kwesikweletu nesibopho kuphela ngesikhathi imali seyiphuma kuleyo akhawunti yesheke ngempela.
Umsolwa onganelisiwe yiSinqumo Sokugcina engadlulisa isikhalo kuKhomishani lapho ephikisana khona neSinqumo zingakapheli izinsuku eziyishumi nane ngemuva kweSinqumo sokugcina.
Isikhulu esiphoqelela ukugcinwa komthetho siyothula impendulo ebhaliwe kuKhomishani zingakapheli izinsuku eziyishumi nane ngemuva kokuthola umfanekiso wesikhalo okukhulunywa ngaso kumthethonkambiso 12.
Ukhomishani uyohlulela udaba bese ekhipha isinqumo sokugcina ngesikhalo ngefomu enqunywe wuMqulu SA-CATS-OFF&PEN, nalapho Isinqumo Sokugcina singaxuba khona Isaziso sokuhoxisa Inhlawulo noma Isaziso sokungaqhubeki nodaba, kuye ngesimo ngasinye.
Uma uKhomishani ehoxisa Isaziso seNhlawulo ngemuva kokuba umsolwa ekhokhe imali yenhlawulo, uKhomishani uyophindisela emuva leyo nhlawulo ekhokhwe ngokulandela umthethonkambiso 9.
c okunciphisa noma imaphi amandla anikwe uKhomishani noma ikuphi kule Mithethonkambiso.
b nokuthi inhlawulo ayikhokhwanga ngokusho kweSaziso seNhlawulo, Isinqumo Sokugcina noma Isinqumo esingujuqu esikhishiwe; futhi c nokuthi kwengezwe noma kwelulwe isikhathi sokukhokha inhlawulo echazwe yiSaziso seNhlawulo, Isinqumo Sokugcina noma Esingujuqu siluliwe kanjalo nenhlawulo ayikhokhiwe ngesikhathi , d nobufakazi obusobala bamaqiniso achazwe ngenhla.
Odabeni oluqhubekayo oluqondene nomuntu noma nenhlangano maqondana nodaba oluchazwe kwiSaziso seNhlawulo, Isitifiketi sokuHoxisa ngefomu efanele enqunywe wuMqulu SA-CATS-OFF&PEN, esayinwe nguKhomishani lapho ichaza khona ukuthi isaziso sahoxiswa ngosuku oluchazwe esitifiketini, ngubufakazi obusobala balakho.
Isitifiketi esizishaya sengathi sisayinwe nguKhomishani ngubufakazi obusobala bokuthi ngempela sisayinwe nguye.
i ngokuthumela ngeposi elibhalisiwe enhloko-hovisi, ehovisi elibhalisiwe noma ekhelini leposi enhlangano; noma ii ngokunika umuntu okukholelwa ukuthi uyisisebenzi noma uqashwe yinhlangano kanti futhi uneminyaka engaphezulu kwe-16 ohlala noma otholakale enhloko-hovisi, ehovisi elikhulu noma endaweni yokusebenza yaleyo nhlangano.
Umkhandlu weziPhathimandla zeZithuthi Zomoya waseNingizimu Afrika uyogcina amarekhodi afanele azo zonke izinyathelo zokuphoqelela ukugcinwa komthetho ezithathwe ngaphansi kwalo Mthethonkambiso futhi ulondoloze imifanekiso yamafayela abantu nezinhlangano ezikhishelwe izaziso, imibiko nezinqumo ezithathwe mayelana nezinsolo nophenyo kulandela uMthethonkambiso 183.00.38a.
Lomthethonkambiso olandelayo uzofakwa ngemuva koMthethonkambiso 187.00.
Lemithethonkambiso iyobizwa ngokuthi Isichibiyelo saMashumi Amabili Nanhlanu seMithethonkambiso yeZithuthi zoMoya ka 1997, kanti iyoqala ukusebenza ngosuku oluyoshicilelwa.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMNYANGO WEZOKUTHUTHA 1 (2002).txt</fn>
U Ngqongqoshe we Zokuthutha, ngaphansi kwesigaba 22 so Mthetho wokushayela izindiza mshini, wa 1962 (u Mthetho 74 wa 1962) usenze inqubomigomo ngokwe sheduli yawo.
Kulesheduli ngaphandle kokuthi ingqikithi ichaza ngokunye "izinqubomigomo" isho izinqubomigomo zokushayela izindiza mshini zomphakathi, 1997, ezakhishwa ngu Hulumeni ngesaziso esingu nombolo R.1219 somhlaka 26 ku September 1997 no R.1255 somhlaka 17 ku October 1997, njengoba zashintshwa ngesaziso sa Hulumeni esingunombolo R. 1735 somhlaka 24 December 1997, isaziso sa Hulumeni esingunombolo R. 1041 somhlaka 14 August 1998, isaziso sa Hulumeni esingunombolo R. 1148 somhlaka 18 September 1998, isaziso sa Hulumeni esingunombolo R. 1664 somhlaka 14 December 1998, isaziso sa Hulumeni esingunombolo R. 1701 somhlaka 31 December 1998, isaziso sa Hulumeni esingunombolo R.639 somhlaka 21 May 1999, isaziso sa Hulumeni esingunombolo R. 170 somhlaka 17 February 2000, isaziso sa Hulumeni esingunombolo R. 171 somhlaka 18 February 2000, isaziso sa Hulumeni esingunombolo R. 558 somhlaka 22 June 2001 kanye nesaziso sa Hulumeni esingunombolo R. 559 somhlaka 22 June 2001.
Se siyekelelo ekumele siphume zingakapheli izinsuku ezingu 3 zokusebenza kufakwe isicelo inqubomgomo 11.04.
Sohlobo lwesitifiketi sokwamukelwa ngokuhlolwa ngokohlobo ne zinga 1 lomphumela inqubomgomo 21.
Sokukhishwa kohlobo lwesitifiketi sezinga lesi 1 lomphumela noma ukushintshwa kwakho inqubomgomo 21.02.
Sohlobo lwesitifiketi sokwamukeleka sokwamukelwa ngokuhlolwa ngokohlobo nezinga 1 lemiphumela inqubomgomo 21.04.
Sokukhishwa kohlobo lwesiifiketi sokuchibiyela inqubomgomo 21.05.
Sokukhishwa kwesitifiketi sokuveza umphumela, noma ukushintshwa kwakho inqubomgomo 21.07.
Sokukhishwa kwesitifiketi esejwayelekile noma esinemigomo sokufaneleka ukuba semkhathini inqubomgomo 21.08.22bi, Isitifiketi sokudayisela amazwe angaphandle sokufaneleka ukuba semkhathini inqubomgomo 21.11.2biii, kanye nokukhishwa kabusha kwesitifiketi esejwayelekile noma esinemigomo sokufaneleka ukuba semkhathini ngemuva kwe ngozi inqubomgomo 21.08.
Sokuchibiyelwa kwesitifiketi esejwayelekile noma esinemigomo sokufaneleka ukuba semkhathini inqubomgomo 21.08.
Sokuchibiyelwa kwesitifiketi sokuhlola inqubomgomo 21.08.
Sokukhishwa kwe mvume yokushayela indizamshini inqubomgomo 21.08.
Sokuchibiyelwa kwemvume yokushayela indizamshini inqubomgomo 21.08.
Sokukhishwa kwesamukelo sokudayisela amazwe angaphandle nokufaneleka ukuba semkhathini inqubomgomo 21.11.
Sokukhishwa kwokwethweswa amandla e ZA-TSO inqubomgomo 21.12.
Sokukhishwa kwesitifiketi sokukhiqiza isikhiqizi mandlafuel inqubomgomo 34.00.
Sesi shicilelo sombhaliso wesitifiketi sesikhiqizi mandla inqubomgomo 34.00.
Sokukhishwa kwesitifiketi sokukhipha izinjini inqubomgomo 34.00.
Sokukhishwa kwesitifiketi somsindo inqubomgomo 36.00.
Sokushintsha kancane, ukukhanda nokufaka okuthile kwindizamshini (kumaminithi okuqala angu 30) (inqubomgomo 43.02.
Sokushintsha kancane, ukukhanda nokufaka okuthile kwindizamshini ngehora inqubomgomo 43.02.
Sokukhishwa kwempindakabili yesitifiketi sokubhalisa inqubomgomo 47.00.
Sokuphakamisa ulwazi inqubomgomo 47.00.
Sokwesula isitifiketi sokubhalisa inqubomgomo 47.00.
Sokwesula isitifiketi sokubhalisa inqubomgomo 47.
Sokuyekelelwa ngokwesigaba 92.00.
Sokukhishwa kwesitifiketi sokusebenza esikhishwa ngokwe nqubomgomo 121.06.
Igama noma ukuguqula indlela yokufaka izinombolo R11.00 ikhasi kungeqi ku R220.
Lapho isicelo sesitifiketi sokusebenza noma isicelo sokusivuselela siphathelene namabhanoyi angaphezu kwelilodwa, imali ekhokhwayo iyoba ngephathelene nebhanoyi elisezingeni elingaphezu kwawo wonke esigabeni sokuya phezulu konke okunikwe isitifiketi sesesindo okuhambisana nengxenye 121.
Sokukhishwa kwesitifiketi sokusebenza ngokwe nqubomgomo 127.06.
Ingqikithi noma okuqukethwe: R110.00 ikhasi kungeqi ku R2 200.
Igama noma noma ukuguqula indlela yokufaka izinombolo: R11.
Lapho isicelo sesitifiketi sokusebenza noma isicelo sokusivuselela siphathelene nezindiza ezinophephela emhlane ezingaphezu kwelilodwa, imali ekhokhwayo iyoba ngephathelene nendiza enophephela emhlane esezingeni elingaphezu kwazo zonke esigabeni sokuya phezulu konke okunikwe isitifiketi sesesindo okuhambisana nengxenye 127.
Sokukhishwa kwesitifiketi sokusebenza esikhishwa ngokwe nqubomgomo 135.06.
Igama noma ukuguqula indlela yokufaka izinombolo: R11.00 ikhasi kungeqi ku R220.
Sesitifiketi sokusebenza esibekwe yi nqubomgomo 137.01.3 esizokhishelwa ingxenye yesi 121, ingxenye yesi 127 noma ingxenye yesi 135, njengoba kungenzeka, imali iyoba njengoba ibekwe ingxenye efanele.
Sesitifiketi sokusebenza njengoba kubekwe inqubomgomo 138.01.2 siyokhishelwa ingxenye yesi 121, ingxenye yesi 127 noma ingxenye yesi 135, njengoba kungenzeka, imali iyoba njengoba ibekwe yingxenye efanele.
Ukuhlola: R 550.
ukukala: R1 100.
Isishicilelo sombhaliso wamalayisensi ezikhumulo ezincane zezindiza, ukwamukelwa kwezindiza ezinophephela emhlane kanye namalayisensi ezindiza ezinophephela emhlane inqubomgomo 139 01.65 R1.10 ikhasi kungeqi ku R110.
Ukukhishwa kwelayisensi yenhloso inqubomgomo 139.02.
Ukukhishwa kwelayisensi yendiza enophephela emhlane inqubomgomo 139.03.
Ukuvuselelwa kwelayisensi yendiza enophephela emhlane inqubomgomo 139.03.
Sesishicilelo sombhaliso wesamukelo senhlangano yokugcinwa kwezindiza mshini inqubomgomo 145.01.10 5 R1.10 kuze kufike kubukhulu obungu R110.
Sesishicilelo sombhaliso wesamukelo senhlangano yokudweba izimo zezinto inqubomgomo 147.01.65 R1.
Sokukhishwa kwesamukelo senhlangano yokudweba izimozezinto ukuze idwebe izinto noma yenze ushintsho kuzo inqubomgomo 147.02.6bi inqubomgomo 145.03.
Noma yenze ushintsho kuzo inqubomgomo 147.02.
Sokuvuselela isamukelo senhlangano yokudweba izimo zezinto ukuze idwebe izinto noma ushintsho kuzo inqubomgomo 147.02.
Sokukhishwa kwesamukelo senhlangano yokudweba izimo zezinto ukuze idwebe izingxenye namathuluzi, noma ushintsho kuko inqubomgomo 147.03.
Sokuchibiyela isamukelo senhlangano yokudweba izimo zezinto ukuze idwebe izingxenye namathuluzi, noma ushintsho kuko inqubomgomo 147.03.
Sokuvuselela isamukelo senhlangano yokudweba izimo zezinto ukuze idwebe izingxenye namathuluzi, noma ushintsho kuko inqubomgomo 147.03.
Sesishicilelo sombhaliso wesamukelo senhlangano yokukhiqiza inqubomgomo 148.01.
Sesishicilelo sesamukelo senhlangano yokungcebeleka ngokushayela indiza mshini inqubomgomo 149.01.75 R1.
Sokukhishwa kwesamukelo senhlangano yokungcebeleka ngokushayela izindiza mshini inqubomgomo 149.02.
Sokuchibiyela isamukelo senhlangano yokungcebeleka ngokushayela indiza mshini inqubomgomo 149.02.
Sokuvuselela isamukelo senhlangano yokungcebeleka ngokushayela indiza mshini inqubomgomo 149.02.
Sesishicilelo sesamukelo sombhaliso wophiko lwensizakalo yesiminyaminya sasemkhathini inqubomgomo 172.01.75 R1.
Sesishicilelo sombhalo wemininingwane yezezindiza mshini e Ningizimu Afrika inqubomgomo 175.00.
Sokungenela insizakalo yesichibiyelo sonyaka sombhalo wemininingwane yezezindiza mshini e Ningizimu Afrika inqubomgomo 175.00.
Lapho kwenzeka ukuthi kukhishwe noma yisiphi isitifiketi ngokwale zinqubomigomo noma sivuselelwe ngesikhathi esifushane kunaleso esibekwe kwi nqubomgomo efanele, imali ebekiwe iyokhokhwa ngangokufaneleka.
Lezi Nqubomigomo zibizwa ngokuthi yizi Chibiyelo ngokwa Mashumi Amabili e Zinqubomigomo Zokushayela izi Ndizamshini Zomphakathi 1997, futhi ziyoqala ukusebenza ngosuku eziyomemezelwa ngalo.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMNYANGO WEZOKUTHUTHA 2 (2002).txt</fn>
A.1 Ukuze kugcwaliseke futhi kusebenziseke ngempumelelo imithetho-mgomo kanye nokushiwo uMthetho-sisekelo mayelana nokusebenza kombuso, bonke abasebenzi balindeleke ukuthi bathobele bahambisane naloMgomo wokuziPhatha,.
A.2 Umgomo uzokusebenza njengomhlahlandlela kubasebenzi malungana nokulindeleke kubona ngendlela yokuziphatha ngobuqotho kanye nobudlelwano ababa nabo nabanye abasebenzi. Ukuhambisana naloMgomo kungalindelwa ukuba kukhuphule izinga lobungcweti emsebenzini futhi kusize ekuqinisekiseni ukwethenjwa nokuba neqholo ngoMnyango wezokuThutha.
A.3 Yilowo nayilowo mqashwa unesibopho sokuzithiba kanye nokulandela imithetho ebekwe yilo Mgomo. Kanjalo iziMenenja nezinduna zinejoka lokuqinisekisa ukuthi loMgomo uyalandelwa kanti kufanele lokho kwenzeke ngaphandle kokukhetha iphela emasini.
A.4 UMgomo wokuziPhatha awumiselwe ukuba wenze lukhuni ukuthuthuka komqashwa, kepha ukuba kuvikeleke amalungelo oMnyango kanye nawomqashwa.
B.1 Lo Mgomo uyisengezo kuMgomo wokuziPhatha okukhulunywa ngawo eSahlukweni 2 semiThetho-migomo yeMinyango kaHulumeni ka 2001, embandakanya bonke abasebenzi bakaHulumeni. Wengezelwe ukuthi ubhekane ngqo nezidingo zoMnyango wezokuThutha. Uma kukhona ukuphambana phakathi koMgomo wokuziPhatha weMinyango kaHulumeni, njengalo utholakala kuMithetho-mgomo yeMinyango kaHulumeni ka 2001, kanye noMgomo wokuziPhatha woMnyango , kuzolandelwa lo weMinyango kaHulumeni.
B.2 Kunesidingo sokufundisa abaqashwa malungana nobudlelwano phakathi kwabo nesishaya-mthetho, kanye neziphathi mandla zepolitiki nezikhulu, abanye abaqashwa kanye nomphakathi, futhi bafundiswe nangomoya okufanele abaqashwa basebenze ngawo, nanokuthi yini okufanele bayenze ukugwema ukungezwani nokushayisana kwezidingo, nanokuthi yini elindeleke kubona malungana nokuziphatha kwabo emphakathini nasezimpilweni zabo zangasese kanye nasemsebenzini.
B.3 Yize UMgomo wokuziPhatha ubhalwe ukuthi ubhekele konke, awusilona iqoqo eliphelele lemithetho elawula amazinga okuziphatha. Yize kunjalo, uMqondisi-Jikelele, ngokuhambisana nokushiwo yisigaba 7 (b) soMthetho weMinyango kaHulumeni, ka 1994, ukuze kuphatheke kulawuleke kahle uMnyango kanye nokugcineka komthetho, phakathi kokunye, unesibopho sokuqinisekisa ukuthi ukuziphatha kwabaqashwa bakhe kuyahambisana nobuqotho nezimiso okwengamele iminyango kahulumeni kanye nemigomo nezinkambiso ezifanelekile njengokusho kwaloMthetho.
B.4 Inhloso enkulu yaloMgomo ukukhuthaza ukuziphatha okuyisibonelo. Ngalokho ke, umqashwa uyokutholwa enecala lokungaziphathi kahle futhi abhekane nohlelo lokuqondiswa kwezigwegwe njengokwenqubo kahulumeni uma ukwenza kwakhe kuphambana noMgomo wokuziPhatha kumbe etholakale ehluleka ukufeza ezinye zezidingo zalomgomo.
C.1.7 angephuli nowodwa UMgomo wokuziPhatha omiselwe abasebenzi bakaHulumeni.
C.2.11 akhulume namalungu omphakathi nganoma iluphi ulimi olusemthethweni inqobo uma lukhethwe ngumphakathi.
C.2.14 angabeki izimpilo zabanye kumbe eyakhe engozini ngokungalandeli imithetho yokuphepha kumbe ayishaye indiva.
C3.17 angabambi iqhaza kumibhikisho engahambisani nezinkambiso zasemsebenzini futhi nengekho emthethweni.
C.4.6 acele ukungabambi iqhaza kuzinqumo kumbe kuzenzo emsebenzini ezisemthethweni uma lokho kungase kumlethele inzuzo ngendlela elukeke, enokukhetha nenobandlululo.
C 4.16 enze imisebenzi ephuthumayo angahle acelwe nguMphathi woMnyango ukuba ayenze ngaphandle kokuchitha isikhathi, noma kungesisona isikhathi esejwayelekile somsebenzi kodwa kuyisimo esingaphezu kwamandla oMphathi futhi esinesididngo sokuba siphuthunywe ngaleso sikhathi buka uMthetho-mgomo weminyango kaHulumeni V1.C.
C4.31 angawephuli umthetho esemagcekeni esakhiwo soMbuso.
C.5.3 angasebenzisi isikhundla sakhe sasemsebenzini ukuthola izipho nokugwazisa umphakathi nezinye izinzuzo futhi angemukeli lutho uma lokho kubonakala njengokugwaza. Zonke izipho kufanele zethulwe zibhaliswe encwadini yokuqopha izipho.
C.6.1 ngokwezizathu zokuxhumana kwangaphakathi, asebenzise ulimi lesiNgisi njengolimi lokuxhumana futhi lokhu kufanele kubonakale kukhona konke ukwenza kwangaphakathi komsebenzi (i.e., imibhalo, imihlangano, nokunye).
C 6.5 ahambisane nemigomo yobuchwepheshe bokuxhumana ngamacomputer njengalo yazisiwe.
C.7.11 akhuthaze umoya wokwethembana ngokuhlala azisa nangokuhlala azisekile.
D.1. Zonke iziMenenja kanye nabasebenzi kufanele baqinisekise ukuthi bayayazi ngokugcwele ImiThetho-migomo yeMinyango kaHulumeni 2001, Isahluko II, uMthetho 108 ka 1994, wemigomo nezinkambiso zokuqondiswa kwezigwegwe kuMinyango kahulumeni. UMkhakha wokusetshenziswa kwemithombo yabasebenzi uzokusiza iziMenenja nabasebenzi ngezinhlelo zemikhankaso yokwazisa nangezincwadi ezisatshalaliselwa abasebenzi.
E.1 IziMenenja kufanele zizame ngaso sonke isikhathi ukuthi zivimbele ukudaleka kwezimo zokungagculiseki nokukhononda ngokuphatha kahle nangezindlela zokuqasha ezinobuqotho. Zonke iziMenenja nabasebenzi kufanele baqinisekise ukuthi bayalwazi uhlelo olulandelwayo uma kukhona inkinga efuna ukuxazululwa. Ingosi yokuphathwa kwemithombo yabasebenzi izoba neqhaza lokwesekela ngokwazisa iziMenenja nabasebenzi ngamalungelo abo nezibopho zabo.
F.1 Yonke imibhalo ephathelene nezinqubo zokuqondiswa kwezigwegwe kufanele ibekwe kwiNxenye eyengamele imiThombo yabasebenzi, ezobhekela ukugcinwa kwayo ngokuphepha.
F .2 Ingosi yokuphathwa kwemithombo yabasebenzi izobhekela ukugcinwa kwamanani-zibalo kanye nokubhalwa kwemibiko njengokusho kwemiThetho-migomo yeMinyango kaHulumeni.
F.3 UMnyango, abasebenzi bawo kanye nezinyunyana kufanele bazinikele ekugcinweni nasekuhlonishweni kokuqukethwe yiloMgomo wokuziPhatha.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMNYANGO WEZOKUTHUTHA 3 (2002).txt</fn>
Imithethonkambiso ngeke yasebenza emikhunjini ethile nokunye.
Isahluko 1 - Ababambe iqhaza embonini yezasolwandle kudingeka babe nezinhlelo zokuvikela olwandle.
Imikhumbi elawulwa eNingizimu Afrika akufanele ivimbele noma ithikameze ukulandelwa kwezinhlelo zokuvikela zasolwandle.
UMqondisi-Jikelele angayala ukuba ababambe iqhaza babukeze izinhlelo zokuvikela olwandle.
Ukwesulwa kwezinhlelo zokuvikela olwandle ngoba kuceliwe.
Abasebenzi bemikhumbi bangabukeza izinhlelo zokuvikela zemikhumbi.
IsiPhathimandla singayala abasebenzi bemikhumbi ukuba babukeze izinhlelo zokuvikela zemikhumbi.
Lemithethonkambiso izobizwa ngeMithethonkambiso yeMikhumbi yeMpahla yokuThengisa (ezokuVikela oLwandle) ka 2004.
Lena eminye imithethonkambiso esele iyoqala ukusebenza ngosuku lemithethonkambisa eyokhishwa ngalo ePhephabhukwini loMbuso iGazethi.
Ukuze kufezwe lenhloso, lemithethonkambiso isungula umhlahlandlela ozinze ekuthuthukiseni izinhlelo zokuvikela zemikhumbi kanye nezinye ezokuthutha olwandle.
Ukusetshenziswa kwalomhlahlandlela kuzokwenza ukuba iRiphablikhi ikwazi ukuhlangabezana nezibopho zayo ngaphansi kweSahluko IX - 2 wesiVumelwano sezokuVikela kanye noMgomo we-ISPS.
umkhumbi wempahla kushiwo noma imuphi umkhumbi okungesiwona umkhumbi othwala abantu , kanti kumbandakanywa...
umsebenzi wempahla yasechwebeni kushiwo umuntu osebenza ngempahla esetshenziswa echwebeni...
I-ISSC esemthethweni uma kukhulunywa ngemikhumbi ngesikhathi esithile, kushiwo I-ISSC yomkhumbi osebenzayo ngaleso sikhathi.
Ngenhloso yaleMthethonkambiso, umkhumbi wohlobo okukhulunywa ngalo kumthethonkambiso-10 1 uthathwa njengosetshenziselwa ezokuthutha zasolwandle uma usetshenziswa njengomkhumbi walolo hlobo.
h ichweba elilawulwa ngokuvikela, noma ingxenye yaleli chweba noma ingasiphi isikhathi lapho lelo chweba , noma ingxenye yalelo chweba lingaphansi noma lilawulwa kuphela nguMbutho wezokuVikela kaZwelonke waseNingizimu Afrika.
h ukubeka ukuphepha komkhumbi engozini ngokwedlulisa ulwazi olungamanga.
Ichweba yindawo yamanzi, umhlaba namanzi (kumbandakanya nezakhiwo, okuxhunyiwe nezinto zokusebenza ezitholakala kulawo manzi noma umhlaba) okuhloswe ukuthi ezisetshenziselwe yonke noma ingxenye yayo okuphathelene nokunyakaziswa, ukulayishwa, ukwethulwa, ukugcina noma ukunikezelwa kwemikhumbi.
b indawo evulekile yamanzi okuhloswe ukuba isekele noma ibambe imikhumbi ngaphambi kokuba ingene endaweni yamanzi okukhulunywa ngayo kusigatshana a; futhi c indawo yamanzi evulekile phakathi kwendawo yamanzi echazwe kusigatshana a no b.
a okuhloswe ukuba isetshenziselwe yonke noma ingxenye yayo mayelana nokuhamba, ukulayishwa noma ukwethulwa , ukulungisa noma ukunikezela ngemikhumbi elawula ngezokuVikela; futhi b echazwe kusixhumelo 1.
UMqondisi-Jikelele ngokukhipha isaziso ePhephabhukwini loMbuso, angakhetha umuntu ozosebenza echwebeni elilawulwa ngezokuvikela.
c imibono yomuntu, abantu ababhekene nokuphathwa komsebenzi wechweba.
b umkhumbi olawulwa kwelinye izwe.
c indawo yokuwela emile noma etata emanzini aseNingizimu Afrika.
ukuze kungabi bikho ukudideka, indawo yokuwela emile okukhulunywa ngayo kumthethosisekelo- 1 c ithathwa njengomkhumbi ngokwenhloso yalemithethonkambiso.
Umkhumbi ungumkhumbi olawulwa kwelinye izwe uma lowo mkhumbi...
omunye umkhumbi; noma v ichweba, okusetshenziswa echwebeni noma ngokunye okuxhunyelwe echwebeni; kanye d isenzo besamulekile kuleso simo.
a umuntu kudingeka ukuba alandele imiyalo yokuvikela; futhi b ukulandelwa komyalo kusho ukuthi lowo muntu wenze icala ngokwephula leso sidingo noma ukwephula uMthetho noma lemithethonkambiso, lowo muntu , uma elandela imiyalo yokuvikela , uthathwa ngokuthi akenzanga cala noma kaphulanga okudingekayo.
Umuntu, ekulandeleni umyalo wokulawula, uthathwa ngokuthi akenzanga icala noma akephulanga okudingekayo.
Ngokwenhloso yalemithethonkambiso umuntu anganikeza isaziso noma umyalo noma akhulumisane nomsebenzi womkhumbi ngokumnikeza isaziso noma umyalo noma ukuxoxisana nesithunywa salowo mkhumbi.
c indawo echwebeni elilawulwa ngezokuvikela; kanye d lowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle.
e Imisebenzi eyenziwa yilabo ababambe iqhaza embonini yezasolwandle mayelana noma ngokuhambisana namachweba alawulwa ngezokuvikela.
UMqondisi-Jikelele ngokubhaliwe angamemezela futhi ezokuvikela olwandle izinga- 2 noma ezokuvikela olwandle izinga- 3 elisebenzayo emikhunjini elawulwa kwamanye amazwe.
a eseke waxoxisana ne-NICOC; futhi b anelisiwe ukuthi kukulungele yini ukwakhiwa kwezokuvikela ezisezingeni eliphezulu kulelo chweba, mkhumbi, indawo noma umuntu obambe iqhaza ngoba ubungozi buphezulu bokugxambukela okungekho emthethweni kwezokuthutha zasolwandle okungakhonjwa.
b uma isimemezelo sichitha ngokubhaliwe uMqondisi-Jikelele.
b noma imuphi umsebenzi owenziwe yilowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle.
Uhlelo lokuvikela lwalowo mkhumbi kungalandelangwa ngaphandle uma izinyathelo okukhulunywa ngazo kulolo hlelo lwezokuvikela olwandle zisetshenziswa.
Umyalo wezokuvikela unikezwa mayelana nechweba, umkhumbi, indawo, obambe iqhaza noma umsebenzi, amazinga ezokuvikela akhona kuyaqhubeka nokusetshenziswa.
Uma ngabe uMqondisi-jikelele ememezela ukuthi ezokuvikela olwandle izinga elisetshenziswayo lechweba elithile, uMqondisi-Jikelele ngokushesha angazisa...
i olawula indawo ngaphakathi kwemincele yechweba lwezokuvikela olwandle ii osebenza ngaphakathi kwemincele yechweba lezokuvikela olwandle.
i lawula indawo engaphakathi komncele wechweba wezokuvikela; noma ii osebenza ngaphakathi kwemincele yechweba elilawulwa ngezokuvikela; futhi b induna yomkhumbi olawulwa ngezokuvikela kulelo chweba noma mayelana nokungena kulelo chweba.
Uma umsebenzi womkhumbi ehluleka ukulandela umthethonkambiso- 3, uyobe esenze icala okuyothi uma elahlwe icala ahlawuliswe imali noma avalelwe ejele isikhathi esengevile ezinyangeni eziyi-12.
Umthethonkambiso 3 awusebenzi uma umsebenzi womkhumbi enesizathu esizwakalayo.
a umsebenzi walowo mkhumbi; noma b induna yomkhumbi.
Uma uMqondisiJikelele azisa umsebenzi womkhumbi njengoba kushiwo kumthethonkambiso 1 ngenhla, umsebenzi womkhumbi kufanele ngokushesha adlulisele leso saziso kwinduna yomkhumbi othintekayo.
Uma umsebenzi womkhumbi ehluleka ukulandela lokho okushiwo kumthethonkambiso 2 ngenhla, uyobe esenze icala, okuyothi uma elahlwa yicala ahlawuliswe inhlawulo noma avalelwe ejele isikhathi esingevile ezinyangeni eziyi-12.
Umthethonkambiso 3 awusebenzi uma umsebenzi womkhumbi enesizathu esizwakalayo.
a lowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle ophethe leyo ndawo; futhi b Uma lowo obambe iqhaza kungesiyena umsebenzi womkhumbi, azise naye umsebenzi womkhumbi.
a lowo obambe iqhaza; kanti b uma lowo obambe iqhaza eqhuba umsebenzi othintwa isimemezelo ngaphakathi kwechweba elilawulwa ngezokuvikela futhi engeyena umsebenzi womkhumbi, kanye nomsebenzi womkhumbi.
a UMqondisi-Jikelele azise umuntu okukhulunywa ngaye kumthethonkambiso- 22, 23,24 noma- 25 ukuthi kusetshenziswa izinga lezokuvikela olwandle; futhi b UMqondisi-Jikelele echitha leso simemezelo, uMqondisi-Jikelele kufanele ngokushesha, azise lowo muntu ngokuchithwa lokho.
a umsebenzi wechweba azise omunye umuntu ngokusho komthethonkambiso- 22 2 ukuthi kusebenza izinga lezokuvikela olwandle; futhi b uMqondisi-Jikelele echitha leso simemezelo, umsebenzi wechweba kufanele ngokushesha azise lowo muntu ngokuchithwa lokho.
a umsebenzi womkhumbi azise induna yomkhumbi ngokusho komthethonkambiso- 23 2 ukuthi kusebenza izinga lezokuvikela olwandle; bese b uMqondisi-Jikelele echitha isimemezelo leso, umsebenzi womkhumbi kufanele azise induna yomkhumbi ngokuchithwa kwesimemezelo leso ngokushesha.
a umsebenzi wechweba ehluleka ukulandela lokho okushiwo umthethonkambiso 2; noma b umsebenzi womkhumbi ehluleka ukulandela lokho okushiwo umthethonkambiso 2 ; noma umsebenzi wechweba noma umsebenzi womkhumbi , noma imuphi othintekayo uyobe esenze icala okuyothi uma elahlwa yicala ahlawuliswe imali noma evalelwe ejele isikhathi esingevile ezinyangeni eziyi-12.
Umthethonkambiso 4 awuyukusebenza uma umsebenzi wechweba noma umsebenzi womkhumbi noma imuphi othintekayo enesizathu esizwakalayo.
UMqondisi-Jikelele angakhipha umyalo obhaliwe wokuba kuthathwe futhi kulandelwe ezinye izinyathelo zezokuvikela.
Umyalo okhishwe ngaphansi komthethonkambiso 1 ungumyalo wezokuvikela.
a bonisane ne-Nicoc; futhi b anelisiwe ukuthi kufanele ukuba kukhishwe umyalo ngoba kungahle kube nokugxambukela okungekho emthethweni kwezokuthutha zasolwandle maduze.
Umyalo ngezokuvikela ungamisa izithiyo mayelana nokudalulwa komyalo.
Lezo zithiyo ziyizidingo zokugcina imfihlo.
c abantu, ngaphandle kwabantu ababalulwe esigabeni a no b , abangaphakathi komncele wechweba elilawulwa ngezokuvikela.
Ngenhloso yokunikeza imiyalo yokuvikela kubantu ababalwe kumthethonkambiso 1 b no c ngenhla, uMqondisi-Jikelele uthathwa ngokuthi unike umyalo kubantu uma umyalo ubekwe noma wenekwe ngokucacile endaweni lapho kufanele ulandelwe noma ugcinwe yilabo bantu.
KuloMyalo wezokuVikela onikwe umsebenzi wechweba, wechweba elilawulwa ngezokuvikela, uMqondisi-Jikelele angayala umsebenzi wechweba ukuba abikele labo ababambe iqhaza embonini yezasolwandle abasebenza ngaphakathi nomncele wechweba ngomyalo wokuvikela.
Uma ngabe uMqondisi-Jikelele enika umsebenzi wechweba umyalo ngaphansi komthethonkambiso 1 edinga umsebenzi wechweba ukuba azise noma abikele abathile ababambe iqhaza embonini yezolwandle abasebenza ngaphakathi komncele wechweba ngawo wonke noma ngengxenye yalowo myalo, umsebenzi wechweba kufanele ngokushesha abikele noma zise abathile ababambe iqhaza embonini yezasolwandle ngowo wonke noma ngengxenye yoloeo myalo.
Uma umsebenzi wechweba ehluleka ukwenza lokho okushiwo kumthethonkambiso 4 wenza icala okuyothi uma elahlwa yicala ahlawuliswe imali noma avalelwe ejele isikhathi esingevile ezinyangeni eziyi-12.
Umthethonkambiso 5 ngeke usebenze uma umsebenzi wechweba enesizathu esizwakalayo.
Uma lowo obambe iqhaza embonini yezolwandle enikwa umyalo ngumsebenzi wechweba njengoba kushiwo kumthethonkambiso 3, lomyalo uthathwa njengokhishwe nguMqondisi -Jikelele.
a msebenzi womkhumbi walowo mkhumbi; noma b induna yomkhumbi yalowo mkhumbi.
Uma uMqondisi-Jikelele enika umsebenzi womkhumbi umyalo ngokomthethonkambiso 1 umsebenzi womkhumbi kufanele ngokushesha azise noma abikele induna yomkhumbi ethintekayo ngalowo myalo.
Uma umsebenzi womkhumbi ehluleka ukwenza lokho okushiwo umthethonkambiso 2 wenza icala okuyothi uma elahlwa yicala ahlawulise imali noma avalelwe ejele isikhathi esingevile izinyanga eziyi-12.
Umthethonkambiso 3 ngeke usebenze uma umsebenzi wechweba enesizathu esizwakalayo.
Umyalo wezokuvikela uqala ukusebenza ngesikhathi esinqunywe kulowo myalo.
Kodwa-ke a Uma i isikhathi singanqunywanga; noma ii isikhathi esinqunyiwe singaphambi kokuba umyalo onikiwe uqale ukusebenza, uqala ukusebenza emahoreni angama-24 ngemuva kokuba ukhishiwe; noma b uma isikhathi esinqunyiwe singemuva kosuku lwesikhombisa ngemuva kokuba umyalo ukhishiwe, umyalo uqala ukusebenza ekuqaleni kwalolo suku.
b umyalo ususebenze isikhathi esiyizinyanga ezintathu.
UMqondisi-Jikelele kufanele achithe umyalo wezokuvikela uma ngabe lokho kugxambukela okungekho emthethweni kwezokuthutha zasolwandle kungasekho noma kungasenakwenzeka maduze.
UMqondisi-Jikelele kufanele azise noma abikele lowo muntu ngokuchithwa.
Uma uMqondisi-Jikelele ekhombise noma ekhangisi ngomyalo wezokuvikela ngokusho komthethonkambiso- 29 2 futhi uMqondisi-Jikelele echitha lowo myalo , uMqondisi-Jikelele kufanele asuse lowo myalo obukhangisiwe.
a umsebenzi wechweba azisa noma ebikele umuntu ngokomthethonkambiso- 292 ngengxenye noma ngawo wonke umyalo; futhi b UMqondisi-Jikelele echitha lowo myalo.
a umsebenzi womkhumbi azise noma abikele induna yomkhumbi ngokomthethonkambiso- 30 2 ; futhi b uMqondisi-Jikelele echitha umyalo, umsebenzi womkhumbi kufanele ngokushesha azise noma abikele induna yomkhumbi ngokuchithwa komyalo.
c umsebenzi wechweba noma umsebenzi womkhumbi, lowo othintekayo, uyakuba esenze icala okuyothi uma elahlwa yicala akhokhe inhlawulo noma avalelwe ejele isikhathi esingevile ezinyangeni eziyi-12.
Umthethonkambiso 6 ngeke wasebenza uma umsebenzi wechweba noma umsebenzi womkhubi, lowo othintekayo, enesizathu esizwakalayo.
b b kusetshenziswa umyalo ; futhi c umuntu ehluleka ukugcina umyalo; futhi d ukwahluleka kungekhona ukwahluleka ukugcina izidingo eziyimfihlo.
Umthethonkambiso 1 awusebenzi uma lowo muntu enesizathu esizwakalayo.
a lowo muntu enikwe umyalo wezokuvikela; futhi b umuntu ehluleka ukugcina izidingo eziyimfihlo ezikulowo myalo; futhi c ukwahluleka lokho kungenzekanga ngenxa yokudalulwa okwenziwe enkantolo noma komunye umgwamanda noma umuntu onamandla okuyala ukuba kuvezwe amabhuku noma kuphendulwe imibuzo.
Icala okukhulunywa ngalo kumthethonkambiso 1 uma likulahlile uyojeziswa ngokukhokha imali noma ukuvalelwa ejele isikhathi esingevile esinyangeni eziyi-12.
a umsebenzi wechweba b umsebenzi wezinto ezisetshenziswa echwebweni.
a lowo obambe iqhaza kudingeka ngokomthethonkambiso -35 uma abe nohlelo lwezokuvikela olwandle; futhi b lowo obambe iqhaza esebenza njengobambe iqhaza; futhi c kungekho hlelo lwezokuvikela olwandle okusetshenziswa yilowo obambe iqhaza.
Icala okukhulunywa ngalo kumthethonkambiso 1 linesijeziso uma likulahlile uhlawuliswa imali noma uvalelwe ejele isikhathi esingevile ezinyangeni eziyi -12.
a lowo obambe iqhaza kudingeka ngokomthethonkambiso- 35 ukuba abe nohlelo lokuvikela olwandle; futhi b kukhona uhlelo lwezokuvikela zasolwandle olusetshenziswa yilowo obambe iqhaza ; futhi c lowo obambe iqhaza ehluleka ukulandela lolo hlelo.
Umthethonkambiso 1 awusebenzi uma lowo obambe iqhaza enesizathu esizwakalayo.
Lowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle akufanele enze isenzo ezingathikameza noma sivimbele uhlelo lwezokuvikela olwandle lomunye umuntu naye obambe iqhaza kulemboni yezasolwandle.
i akudingekile ukuba abe nohlelo lwezokuvikela lwasolwandle; futhi ii esenikezwe izingxenye ezifanele zohlelo oluchithekela komunye.
Lona omunye obambe iqhaza embonini yezasolwandle kufanele athathe izinyathelo ezithile ukuze alandele uhlelo.
a uhlelo lwezokuvikela lwasolwandle uhlelo lwalowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle elekela kumsebenzini womunye obambe iqhaza embonini yezasolwandle ; futhi i kufanele abe nohlelo lwezokuvikela olwandle; futhi ii usenikezwe ingxenye efanele yalolo hlelo; futhi iii esevumile ngokubhaliwe lowo msebenzi owelekela kulolo hlelo olwelekayo.
Lona omunye obambe iqhaza embonini wephula umthethonkambiso , no , omunye obambe iqhaza akenzi icala kodwa anganikwa umyalo wokuphoqwa.
Umsebenzi wemikhumbi elawulwa eNingizimu Afrika akufanele uthikameze noma uvimbele ukulandelwa kohlelo lwezokuvikela lwasolwandle.
e ukubhekana nezinye izidingo ezidingeka engxenyeni- A yomgomo we-ISPS okufanele kubhekwane nazo ohlelweni lokuzosetshenziswa uma kuhlolwa ezokuvikela; kanye f ukukhombisa ukuthi ukusetshenziswa kohlelo kuyoba nomthelela ekuncishisweni kwengozi yokugxambukela ngokungekho emthethweni kwezokuthutha olwandle.
a kubhekane nezidingo ezidingeka engxenyeni A yomgomo we-ISPS okufanele kukhulunywe ngazo ekuhlolweni kwezokuvikela; futhi b noma zenziwe ngokuhambisana nezinye izidingo ezimiswe ngokubhaliwe nguMqondisi-Jikelele.
Uma kumiswa izidingo ngaphansi komthethonkambiso 2 b, uMqondisi-Jikelele kufanele akhumbule izibopho ezibekwe kuSahluko IX-2 seSivumelwano sokuVikela nomgomo we-ISPS.
c lolo nalolo hlelo lwezokuvikela lwebanga elithile lwalowo obambe iqhaza embonini yezokuvikela yasolwandle.
Ekubhekiseni izindaba okufanele uMqondisi-Jikelele azibhekele ngokwesibopho esibekwe kuSahluko IX-2 seSivumelwano sokuVikela noMgomo we-ISPS.
a lubhalwe; futhi b luhambisane nezidingo ezimiswe nguMqondisi-Jikelele ngokubhaliwe kulelo fomu.
Lowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle anganika uMqondisi-Jikelele uhlelo lwakho bese ecela uMqondisi-jikelele ukuba amukele lolo hlelo.
a mukela uhlelo; futhi b anike lowo obambe iqhaza isaziso esibhaliwe ngokwamukelwa kohlelo.
a chitha leso sicelo; futhi b anganika lowo obambe iqhaza isaziso esibhaliwe ngezizathu ezenze kuchithwe isicelo leso.
Uma ebhekisisa ukuthi uhlelo luyabhekana yini ngokwanele nezidingo ngokwesahluko- 3, uMqondisi-Jikelele angabheka isimo esikhona esihambisana nezokuvikela kwezokuthutha zasolwandle.
kuyothathwa ngokuthi usichithile isicelo sokwamukelwa kohlelo.
Uma uMqondisi-Jikelele amukela uhlelo lwezokuvikela olwandle, lolo hlelo luqala ukusebenza ngosuku olumiswe kusaziso sokwamukelwa.
uhlelo luyoqala ukusebenza ngosuku okunikwe ngalo isaziso.
a kufike isikhathi lapho kungena olunye esikhundleni salo ngokomthethonkambiso- 47 2; noma b ukwamukelwa kohlelo kwesulwa ngokusho kwalomthethonkambiso.
UMqondisi-Jikelele ngokukhipha isaziso esibhaliwe angayala lowo obambe iqhaza ukuba aguqule uhlelo.
Kodwa-ke uMqondisi-Jikelele angeke anika isaziso ngaphansi komthethonkambiso 1 ngaphambi kokuba esenelisekile ukuthi uma seluguquliwe uhlelo luzokwazi ukubhekana ngokwanele nezidingo ezifanele ngokwesahluko- 3.
a asho ukuthi yikuphi okuzoguqulwa; futhi b asho isikhathi okufanele lowo obambe iqhaza anike ngaso uMqondisi-Jikelele uhlelo oseluguquliwe.
a oseluguquliwe njengokusho komyalo; futhi b ngesikhathi esinqunyiwe, noma ngesinye isikhathi esengezwe nguMqondisi-Jikelele, uMqondisi-Jikelele kufanele asule ukwamukelwa kohlelo lolo ngokubhalela lowo obambe iqhaza isaziso.
a lowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle enike uMqondisi-Jikelele uhlelo lwezokuvikela olwandle; futhi b lowo obambe iqhaza enika uMqondisi-Jikelele olunye uhlelo lwezokuvikela olwandle uhlelo olubukeziwe, umthethonkambiso- 44 no -45 kuyosebenza kulolo hlelo olubukeziwe.
a Uma uhlelo olubukeziwe lwalowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle luqala ukusebenza lungena esikhundleni sanoma iluphi olunye uhlelo lwalowo obambe iqhaza olusebenzayo ngaleso sikhathi.
i ngenxa yokuthi kunoshintsho esimweni esihambisana nezokuvikela ezokuthutha zasolwandle; noma ii ngenxa yokuthi kunoshintsho olungaba nomthelela kwezokuvikela ezokuthutha zasolwandle;noma iii nezinye izizathu, uMqondisi-Jikelele angabhala isaziso ayale lowo obambe iqhaza ukuba anike uMqondisi-Jikelele uhlelo olubukeziwe ngokomthethonkambiso- 47.
Isaziso kufanele sisho isikhathi okufanele lulethwe ngaso uhlelo oselubukeziwe.
Uma ngabe lowo obambe iqhaza enganiki uMqondisi-Jikelele uhlelo olubukeziwe esikhathini esiqhunyiwe, noma ngesinye isikhathi eselulwe nguMqondisi-Jikelele, uMqondisi-Jikelele kufanele abhalele obambe iqhaza isaziso emazisa ngokwesulwa kohlelo olukhona.
a uhlelo lwezokuvikela lwasolwandle lwalowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle uhlelo olukhona selusebenze iminyaka emihlanu ; futhi b uMqondisi-Jikelele engakaze amukele uhlelo olubukeziwe lwalowo obambe iqhaza ngokomthethonkambiso- 47 ngaleso sikhathi, ukwamukela kohlelo olukhona kuyesulwa ngokwalomthethonkambiso.
i aguqule uhlelo ngaphansi komthethonkambiso- 46; noma ii abukeze uhlelo ngokomthethonkambiso -48, uMqondisi-Jikelele kufanele abhale isaziso asinike lowo obambe iqhaza asule ukwamukelwa kohlelo.
a uhlelo lwezokuvikela olwandle lwalowo obambe iqhaza embonini yezokuvikela olwandle lusebenza; futhi b lowo obambe iqhaza ehluleka ukulandela uhlelo, uMqondisi-Jikelele angabhala isaziso asinike lowo obambe iqhaza emazisa ngokwesulwa kokwamukela kohlelo.
a uhlelo lwezokuvikela olwandle lwalowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle lusebenza; futhi b lowo obambe iqhaza enikeza uMqondisi-Jikelele isicelo esibhaliwe ecela ukuba uhlelo olwamukelwe lwesulwe, uMqondisi-Jikelele kufanele abhale isaziso ezise lowo obambe iqhaza ngokwesulwa kohlelo olwamukelwe.
b ukwamukela izinto ezisetshenziswayo eziphathelene nezokuvikela ukuze zisetshenziswe emachwebeni alawulwa ngezokuvikela.
Ekwamukeleni lokho uMqondisi-Jikelele kufanele akhumbule izibopho njengoba zibekiwe eSahlukweni IX-2 seSivumelwano sezokuPhepha noMgomo we-ISPS.
b kufanele kusho isikhathi okuzosebenza ngaso kanye noma iyiphi imibandela enikezwe ; futhi c kungaguqulwa ngemuva kokunika isaziso esamukelekile.
a umkhumbi usetshenziselwa ukuthutha olwandle ; futhi b engenalo uhlelo lwezokuvikela lomkhumbi olusebenzayo kulowo mkhumbi.
Umthethonkambiso 1 awusebenzi uma umsebenzi womkhumbi enesizathu esizwakalayo.
Icala okukhulunywa ngalo kumthethonkambiso 1 linesijeziso uma likulahlile uyojeziswe ngokukhokhiswa inhlawulo noma ukuvalelwa ejele isikhathi esingevile ezinyangeni eziyi-12.
a umkhumbi usetshenziselwa ukuthutha lwandle ; futhi b kukhona uhlelo lwezokuvikela lomkhumbi olusebenzayo; futhi c umkhumbi ungasetshenziswa ngokuhambisana nohlelo.
Umthethonkambiso 1 awusebenzi uma umsebenzi womkhumbi enesizathu esizwakalayo.
Icala okukhulunywa ngalo ngaphansi komthethonkambiso 1 kuyothi uma likulahlile ujeziswe ngokukhokhiswa imali noma ukuvalelwa ejele isikhathi esingevile ezinyangeni eziyi-12.
Ukusebenza komkhumbi olawulwa eNingizimu Afrika akufanele kuthikameze noma kuvimbele ukulandelwa kohlelo lwezokuvikela lomkhumbi lweminye imikhumbi.
b Induna yomkhumbi olawulwa ngokokuqala.
Lowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle akufanele enze isenzo esingathikameza noma sivimbele ukulandelwa kohlelo lwezokuvikela lomkhumbi lwalowo mkhumbi.
Uma lowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle ephula umthethonkambiso 1 akenzi icala kodwa angakhishelwa umyalo wokuphoqwa.
b lubeke izinyathelo zezokuvikela okufanele zisetshenziswe noma mayelana nomkhumbi wezokuvikela izinga- 1, 2 no 3.
a Kubhekane nezidingo ezidingeka eNgxenyeni- A yoMgomo we-ISPS okufanele ubhekelwe ukuhlolwa kwezokuvikela zomkhumbi; futhi b Uma kungenjalo lungaqhutshwa ngokulandela noma iziphi izidingo njengoba zimiswe ngokubhaliwe isiPhathimandla.
Ekumiseni izidingo ngaphansi komthethonkambiso 2 b isiPhathimandla kufanele sibheke izibopho ezimiswe eSahlukweni IX-2 seSivumelwano sezokuPhepha nomgomo we-ISPS.
Ekumiseni undaba, IsiPhathimandla kufanele sibheke izibopho ezimiswe eSahlukeni IX-2 weSivumelwano sezokuPhepha noMgomo we-ISPS.
a lubhalwe phansi; futhi b luhambisane nanoma isiphi isidingo sesimo emiswe ngokubhaliwe IsiPhathimandla.
Umsebenzi womkhumbi womkhumbi olawulwa eNingizimu Afrika anganika IsiPhathimandla uhlelo lwezokuvikela lomkhumbi lomkhumbi bese ecela IsiPhathimandla ukuba samukele uhlelo.
a samukele uhlelo lolo; futhi b sinikeze umsebenzi womkhumbi isaziso esibhaliwe esimazisa ngokwamukela.
Uma ngabe IsiPhathimandla singanelisiwe ukuthi uhlelo lubhekana ngokwanele nezidingo ezifanele ngokwesahluko -3, kufanele a sichithe ukwamukelwa kohlelo; futhi b sibhale isaziso sazise umsebenzi womkhumbi ngokuchithwa kumbandakanya nezizathu ezenze ukuba luchithwe uhlelo lolo.
Uma sifisa ukubona ukuthi uhlelo lubhekana ngokwanele nezidingo ezifanele ngokwesahluko- 3, isiPhathimandla kufanele sibhekisise isimo esikhona mayelana nezokuVikela kwezokuthutha olwandle.
a umsebenzi womkhumbi womkhumbi olawulwa eNingizimu Afrika enika isiPhathimandla uhlelo lokuvikela lomkhumbi lwalowo mkhumbi; futhi b isiPhathimandla singalwamukeli, noma sinqaba ukwamukela uhlelo esikhathini esiyizinsuku ezinga-90 kusukela ngosuku anikwe ngalo uhlelo, kuyothathwa ngokuthi siPhathimandla sikuchithile ukwamukelwa kwalolo hlelo.
Uma isiPhathimandla samukela uhlelo lokuvikela lomkhumbi, lolo hlelo luqala ukusebenza ngesikhathi esibalulwe kuleso saziso sokwamukelwa kohlelo.
a isikhathi esibalulwe kusaziso singaphambi kwesikhathi esinikwe ngaso isaziso; noma b isikhathi sokuqala ukusebenza kohlelo singabalulwangwa kusaziso, uhlelo luqala ukusebenza ngesikhathi kunikezwa isaziso.
a kungena olunye uhlelo esikhundlenni salo ngokusho komthehonkambiso-662; noma b kuyesulwa ukwamukela kohlelo ngaphansi kwalesi sahluko.
IsiPhathimandla singabhala isaziso sinike umsebenzi womkhumbi simyala ukuba aguqule uhlelo.
Kodwa-ke, akufanele isiPhathimandla sikhiphe isaziso ngaphansi komthethonkambiso 1 ngaphandle uma sesanelisiwe ukuthi uma seluguquliwe uhlelo luzobhekana ngokanele nezidingo ezifanele ngokwesahluko-3.
a sibeke izinguquko ; futhi b sibeke isikhathi okufanele umsebenzi womkhumbi alethe ngaso kuso isiPhathimandla uhlelo oseluguquliwe.
a oseluguquliwe ngokusho komyalo; futhi b ngesikhathi esinqunyiwe noma ngesinye isikhathi esingengezwa isiPhathimandla, isiPhathimandla kuyofanele sibhale isaziso sisinike umsebenzi womkhumbi simazise ngokusulwa kohlelo.
a umsebenzi womkhumbi olawulwa eNingizimu Afrika esenike iSiphathimanda uhlelo lokuvikela loMkhumbi; futhi b umsebenzi womkhumbi womkhumbi enika IsiPhathimandla olunye uhlelo lwalowo mkhumbi uhlelo olubukeziwe , umthethonkambiso- 63 no- 64 kuyosebenza kulolo hlelo oselubukeziwe.
Uma uhlelo olubuyekeziwe loMkhumbi olawulwa eNingizimu Afrika luqala ukusebenza lungena esikhundleni sanoma iluphi olunye uhlelo obelusebenza ngaleso sikhathi.
IsiPhathimandla singabhala isaziso sisibhekise kumsebenzi womkhumbi, simyala ukuba asinike sona isiPhathimandla uhlelo oselubukeziwe ngokusho komthethonkambiso- 66.
Isaziso kufanele sisho isikhathi okufanele kulethwe ngaso uhlelo olubukeziwe.
Uma umsebenzi womkhumbi engasiniki isiPhathimandla uhlelo olubukeziwe singakapheli isikhathi esiqhunyiwe noma esinye isikhathi esingengezwa, isiPhathimandla kufanele sibhale isaziso sinike umsebenzi womkhumbi simazisa ngokwesulwa kokwamukela kohlelo.
a uhlelo lwezokuvikela lomkhumbi, loMkhumbi olawulwa eNingizimu Afrika uhlelo olukhona njengamanje selusebenze iminyaka emihlanu; futhi b IsiPhathimandla singakaze samukele uhlelo olubukeziwe lwalowo mkhumbi ngaphansi komthethonkambiso-66 ngalesi sikhathi.
ukwamukelwa kohlelo olukhona kuyokwesulwa ngokwalomthethonkambiso.
isiPhathimandla singabhala isaziso sisibhekise kumsebenzi womkhumbi sisule ukwamukelwa kohlelo.
a uhlelo lokuvikela lomkhumbi , lomkhumbi olawulwa eNingizimu Afrika lusebenza; futhi b umsebenzi womkhumbi ehlulekile ukulandela uhlelo, isiPhathimandla singabhala isaziso sinike umsebenzi womkhumbi simazise ngokwesulwa kohlelo.
Isiphathimandla kufanele naso sibhale isaziso sazise umsebenzi womkhumbi ngokwesulwa kokwamukelwa kohlelo.
a umkhumbi usetshenziselwa ezokuthutha olwandle; futhi b ungenaso i-ISSC noma i-ISSC yesikhashana esebenzayo yalowo mkhumbi.
Umthethonkambiso 1 awusebenzi uma umsebenzi womkhumbi enesizathu esizwakalayo.
Icala ngaphansi komthethonkambiso 1 linesijeziso uma likulahlile uyojeziswa ngokukhokhiswa imali noma ukuvalelwa ejele isikhathi esingevile ezinyangeni eziy-12.
Isicelo kufanele sihambisane nezidingo ezimiswe yIsiPhathimandla ngokubhaliwe.
a umsebenzi womkhumbi efake isicelo se-iSSC yomkhumbi; futhi b kunohlelo lokuvikela lomkhumbi olusebenzayo lwalowo mkhumbi; futhi c umkhumbi uqinisekisisiwe nge-ISSC.
i ufakwe indlela yokuvikela ehambisana nomthethonkambiso IX - 2/6 weSivumelwano sokuVikela ; futhi ii uhlangabezana nezidingo njengoba zimiswe ngokubhaliwe iSiphathimandla; futhi c Isikhathi esimiswe ngokubhaliwe isiPhathimandla , okufanele umkhumbi ubuye uhlolwe naso sesiphelile.
Uma siphakamisa izimiso ngaphansi koMthethonkambiso 1, isiPhathimandlala kufanele sikhumbule izibopho njengoba zibekiwe eSahlukweni IX - 2 seSivumelwano sokuVikela noMgomo we- ISPS.
c sekuphele iminyaka emihlanu ngemuva kokuba sinikiwe I-ISSC.
a kungasekho uhlelo lokuvikela lomkhumbi olusebenzayo lwalowo mkhumbi.
IsiPhathimandla singanika umsebenzi womkhumbi I-ISSC yesikhashana yalowo mkhumbi.
a IsiPhathimandla sinike umsebenzi womkhumbi I-ISSC yomkhumbi olawula eNingizimu Afrika; futhi b Ngesikhathi kusasebenza I-ISSC omunye umsebenzi womkhumbi eba ngusebenzi womkhumbi walowo mkhumbi, isiPhathimandla singanika omunye umsebenzi womkhumbi I-ISSC yesikhashana yalowo mkhumbi.
isitatimende senziwe kumuntu ogunyaziswe yiSivumelwano soMbuso ukuba acele ulwazi mayelana noma oluhambisana nokuthi I-ISSC noma I-ISSC yesikhashana iyasebenza kulowo mkhumbi.
Icala okukhulunywa ngalo kumthethonkambiso 1 uma likulahlile uyojeziswa ngokukhokhiswa inhlawulo noma uvalelwe ejele isikhathi esingevile ezinyangeni eziyi-12.
b ukwamukela izinto zokuletha ukuvikeleka ukuze zisetshenziswe ngaphakathi emkhunjini olawulwa eNingizimu Afrika.
Uma sinika usizo, IsiPhathimandla kufanele sibhekisise izibopho njengoba zibekiwe kuSahluko Xi-2 sesiVumelwano sezokuvikela kanye noMgomo we-ISPS.
c kungasulwa noma kuguqulwe ngemuva kokunikeza isaziso esifanele.
a ube ne-ISSC esemthethweni noma I-ISSC eyamukelekile yalowo mkhumbi; futhi b aqiniseke ukuthi umkhumbi unamarekhodi omkhumbi ezokuvikela adingekayo.
Uma umsebenzi womkhumbi olawula kwelinye izwe ephula umthethonkambiso 1 umsebenzi womkhumbi noma induna yomkhumbi inganikwa umyalo ngaphansi kweSahluko 2.
Induna yoMkhumbi olawulwa kwelinye izwe, noma umkhumbi ofisa ukungena emanzini aseNingizimu Afrika okuyothi uma sewungenile ube ngumkhumbi olawula kwelinye izwe kufanele unikezele ulwazi ngaphambi kokufika ngokuhambisana nezidingo ezimiswe ngokubhaliwe IsiPhathimandla.
ichweba elingalawulwa ngezokuVikela; futhi b ungowohlobo olungacelwa ngaphansi komthethonkambiso XI-2/9 weSivumelwano sezokuVikela yichweba lomkhumbi olawulwa kwelinye izwe lefulege.
Uma induna yomkhumbi iphula umthethonkambiso 1, induna noma umsebenzi womkhumbi anganikezwa umyalo ngokwesahluko- 2.
Induna yomkhumbi olawulwa kwelinye izwe kufanele ivumele isikhulu esigunyaziwe ukuba singene sihlole umkhumbi ngokwengxenye- 6.
Induna yomkhumbi olawulwa kwelinye izwe kufanele uma icelwa isikhulu esigunyaziwe inikezele amarekhodi ezokuvikela alowo mkhumbi agcinwe emkhunjini.
Uma Induna yomkhumbi yephula umthethonkambiso 1 , induna noma umsebenzi womkhumbi walowo mkhumbi anganikwa umyalo ngokwesahluko -2.
Lomthethonkambiso ubeka izinyathelo zokuphepha okufanele zisetshenziswe yimikhumbi elawulwa kwamanye amazwe.
Ngaphandle uma kushiwo okunye, umthethonkambiso 3 no 7 kufanele ngaso sonke isikhathi imikhumbi isebenzise izinyathelo ze-ISPS izinga- 1.
Uma kusebenza ezokuvikela olwandle izinga- 2 ngoba umkhumbi usechwebeni elilawulwa ngezokuvikela lapho kusebenza khona ezokuvikela olwandle izinga -2, umkhumbi kufanele usebenzise izinyathelo ze-ISPS izinga- 2.
Uma kusebenza ezokuvikela izinga -3 kulowo mkhumbi ngoba umkhumbi usechwebeni elilawulwa ngezokuvikela lapho kusebenza khona ezokuvikela olwandle izinga- 3, umkhumbi kufanele usebenzise izinyathelo ze-ISPS izinga -3.
Uma uMqondisi-Jikelele ememezela ngaphansi komthethonkambiso 17 2 ukuthi kusebenza ezokuvikela olwandle izinga- 2 kulowo mkhumbi, lowo mkhumbi kufanele usebenzise izinyathelo se-ISPS izinga- 2.
Uma uMqondisi-Jikelele ememezela ngaphansi komthethonkambiso 17 2 ukuthi kusebenza ezokuvikela zaselwandle izinga -3 kulowo mkhumbi, lowo mkhumbi kufanele usebenzise izinyathelo ze-ISPS izinga -3.
a umkhumbi ubhaliswe kwelinye izwe ifulege lombuso; futhi b umkhumbi uyalwa yilowo mbuso ukuba usebenzise ezokuvikela ezisezingeni eliphezulu kunalelo ezisebenza ngaphansi kwalemithethonkambiso , lowo mkhumbi kufanele ulandele lowo myalo.
Uma umkhumbi olawulwa kwelinye izwe ungazisebenzisi izinyathelo zokuvikela ngokuhambisana nesigaba 2 noma 7 umsebenzi womkhumbi noma induna yomkhumbi yalowo mkhumbi inganikwa umyalo ngaphansi kwesahluko -2.
Izinyathelo ze-ISPS izinga -1 yizinyathelo okufanele zisetshenziswe ngaphansi koMgomo weISPS uma kusebenza ezokuvikela izinga- 1.
Izinyathelo ze-ISPS izinga -2 yizinyathelo okufanele zisetshenziswe ngaphansi koMgomo we ISPS uma kusebenza ezokuvikela izinga -2.
Izinyathelo ze-ISPS izinga -3 yizinyathelo okufanele zisetshenziswe ngaphansi koMgomo we ISPS uma kusebenza ezokuvikela izinga- 3.
Uma uMqondisi-Jikelele enika umkhumbi olawulwa kwelinye izwe umyalo wezokuvikela ngaphansi komthethonkambiso- 30, lowo mkhumbi kufanele ugcine lowo myalo.
Uma umkhumbi olawulwa kwelinye izwe wehluleka ukulandela lowo myalo , umsebenzi womkhumbi noma induna yomkhumbi yalowo mkhumbi inganikwa umyalo ngaphansi kwesahluko- 2.
Ukusebenza komkhumbi olawula kwelinye izwe akufanele kuthikameze noma kuphazamise ukulandelwa kohlelo lwezokuvikela lwasolwandle lwalowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle ngendlela engaxengisa ezokuvikela zalowo obambe iqhaza.
Ukusebenza komkhumbi olawulwa kwelinye izwe akufanele kuthikameze noma kuvimbele ukugcinwa kohlelo lwezokuvikela lomkhumbi olawulwa eNingizimu Afrika ngendlela engaxengisa ezokuvikela zomkhumbi olawulwa eNingizimu Afrika.
a msebenzi walowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle; noma b umkhumbi, njengoba kushiwo kumthethonkambiso no , umsebenzi womkhubmi, noma induna yomkhumbi, yomkhumbi olawulwa kwelinye izwe anganikwa umyalo ngaphansi kwesahluko- 2.
a induna leyo yaziswa nguMqondisi-Jikelele noma umsebenzi wechweba ukuthi kusebenza ezokuvikela olwandle izinga- 2 no -3 kulowo mkhumbi; futhi b induna yomkhumbi yehluleka ukuvuma ukuthi ithole isaziso kuMqondisi-Jikelele.
i umyalo wezokuvikela nguMqondisi-Jikelele ophathelene nokusetshenziswa komkhumbi ; noma ii inikwe umyalo wokulawulwa yisiPhathimandla ophathelene nomkhumbi; futhi b induna yehluleka ukwamukela umyalo i uma ngabe beyinikwe umyalo wezokuvikela , kuMqondisi-Jikelele; noma ii uma ngabe beyinikwe umyalo wokulawulwa isiPhathimandla.
a uyokwaziswa nguMqondisi-Jikelele ukuthi kusebenza ezokuvikela olwandle izinga- 2 no- 3 kulowo mkhumbi; futhi b umsebenzi womkhumbi ehluleka ukwamukela isaziso esivela kuMqondisi-Jikelele.
i uma bekungumyalo wezokuvikela, uMqondisi-Jikelele; noma ii uma bekungumyalo wokulawulwa yisiPhathimandla.
Icala okukhulunywa ngalo kumthethonkambiso -1, 2, 3 noma 4 uma likulahlile uyojeziswa ngokukhokhiswa inhlawulo noma ukuvalelwa ejele isikhathi esingevile ezinyangeni eziyi-12.
a msebenzi womkhumbi, womkhumbi olawulwa kwelinye izwe ; noma b induna yomkhumbi, oyala ukuba umsebenzi womkhumbi noma induna yomkhumbi ukuba enze okuthile noma ayeke ukwenza okuthile okuphathelene nomkhumbi.
a dingekile ukuze kuqinisekise ukulandelwa kweSahluko -1 salengxenye; noma b izinyathelo ezingathathwa, ngaphansi komthethonkambiso IX-2/9 weSivumelwano sokuVikela, ngumbuso wechweba onefulegi lakwelinye izwe.
f ukuvumela isikhulu esigunyaziwe ukuba singene emkhunjini kuze sihlole umkhumbi noma amarekhodi ezokuvikela zomkhumbi athwelwe kulowo mkhumbi.
Uma umsebenzi womkhumbi noma induna yomkhumbi eyalwa ukuba athathe isinyathelo okukhulunywa ngaso kumthethonkambiso 4 d, umkhumbi othintekayo kuthathwa ngokuthi uboshiwe ngokwaloMthetho.
a kusebenza umyalo ophathelene nomkhumbi olawula kwelinye izwe; futhi b umsebenzi womkhumbi ehluleka ukugcina umyalo.
a kusebenza umyalo wokulawulwa ophathelene nomkhumbi; futhi b induna yomkhumbi yehluleka ukulandela umyalo.
Icala okukhulunywa ngalo kumthethonkambiso 1 no 2 linesijeziso uma likulahlile uyojeziswa ngokukhokhiswa inhlawulo noma ukuvalelwa ejele isikhathi esiyizinyanga ezingevile kweziyi-12.
d ilunga leziNhloli kuZwelonke.
a umkhumbi olawulwa eNingizimu Afrika ; kanye b namarekhodi ezokuvikela omkhumbi; kanye c noma imuphi umbhalo ophathelene nezokuvikela zomkhumbi, ngokwenhloso yokubhekisisa ukuthi umkhumbi uyahlangabezana nezidingo ezifunekayo zokufakazelwa kwe-ISSC.
uma kungumkhumbi olawulwa eNingizimu Afrika , noma imuphi umbhalo f sivule izinto zokusebenza emkhunjini olawulwa eNingizimu Afrika ngenhloso yokuthola imibhalo noma amarekhodi akulowo mkhumbi.
Kodwa-ke, isikhulu esigunyaziwe akufanele sisebenzise amandla ngaphansi komthethonkambiso 2 mayelana nomkhumbi olawulwa kwelinye izwe ofulege lawo liyilunga lesivimelwano, ngaphandle uma amandla awuhlobo lwamandla olungasetshenziswa ngaphansi kweSahluko XI-2 seSivumelwano sokuVikela kanye noMgomo we-ISPS, yichweba mayelana nomkhumbi onefulegi lakwelinye izwe.
a uma amandla esetshenziswa ngaphakathi kwemincele yechweba elilawulwa ngezokuvikela noma ingasiphi isikhathi nangaphandle kwesaziso; noma b ngale kwalokho, ngemuva kokunika umsebenzi womkhumbi noma induna yomkhumbi yalowo mkhumbi othintekayo isaziso esamukelekile.
a uma ngabe amandla esetshenziswa ngaphakathi kwemincele yechweba elilawulwa ngezokuvikela, noma ingasiphi isikhathi, ngaphandle kwesaziso; noma b kungenjalo, ngemuva kokunika lowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle isaziso esamukelekile.
Ulwazi oluphathelene nokulandelwa, ukwahluleka ukulandela lemithethonkambiso ngulwazi oluphathelene nokulandelwa kwezokuvikela.
Uma ngabe uMqondisi-Jikelele ekholwa ngokunezizathu ezizwakalayo ukuthi lowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle unolwazi oluphathelene nezokuvikela , angabhala isaziso asibhekise kulowo obambe iqhaza emxhusa ukuba anike yena uMqondisi-Jikelele ulwazi noma alunikeze omunye umuntu oyoshiwo.
Ulwazi lolo kufanele lunikwe singakapheli isikhathi nangendlela eyomiswa kusaziso leso. Isikhathi singeke saba ngaphansi kwezinsuku eziyi-14.
c luthunyelwe ngemishini esebenza ngogesi.
uma umuntu ehluleka ukwenza lokho okushiwo isaziso ngekomthethonkambiso 2, lowo muntu wenza icala elingajeziswa ngokukhokhiswa inhlawulo noma ukuvalelwa ejele isikhathi esingevile ezinyangeni eziyi-12.
Umthethonkambiso 5 ngeke usebenze uma umuntu enesizathu esizwakalayo sokwahluleka.
Umuntu angeke axolelwa ukuba anganiki ulwazi oluphathelene nokulandelwa kwezokuvikela ngaphansi kwesigaba- 98 ngesizathu sokuthi ulwazi lungamthwesa icala noma lungaholela ekutheni ahlawuliswe.
a ulwazi; kanye b nokunikwa kolwazi; kanye c noma iluphi ulwazi, umbhalo noma into etholwe ngenxa yalolo lwazi, ngeke kwamukelwa njengobufakazi obuzosetshenziswa kumuntu othwese icala lobugebengu, noma ngenye inkundla ephathelene nokukhokhiswa inhlawulo, ngaphandle kwenkundla okukhulunywa ngayo kumthethonkambiso- 100.
ulwazi lunikwe ngokulandela noma ngenhloso yokulandela umthetho waseRiphablikhi.
a ulwazi lokuhambisana nezokuvikela olunikwe ngumuntu esikhundleni somgwamanda kuthathwa ngokuthi lunikwe ngumgwamanda; futhi b ulwazi noma isimo sengqondo noma imuphi umuntu osebenzela noma othintekayo ekuphathweni komgwamanda kuthathwa ngokuthi ulwazi noma isimo sengqondo somgwamanda.
Icala okukhulunywa ngalo kumthethonkambiso 1 linesijeziso uma likulahlile ungahlawuliswa imali noma uvalelwe ejele isikhathi esingevile ezinyangeni eziyi-12.
a ukuvimbela noma ukuthiya izenzo ezithile ezingenziwa yilowo obambe iqhaza embonini yezolwandle oshiwo umyalo wokuphoqwa; noma b oyala lowo obambe iqhaza obizwe umyalo wokuphoqwa kuba ayeke ukwenza okuthile.
a Lowo obambe iqhaza embonini yasolwandle obhalwe kumyalo wokuphoqwa ephule lemithethonkambiso; futhi b kubalulekile ukuba kukhishwe umyalo ukuze kuvikelwe ukugxambukela okungekho emthethweni kwezokuthutha.
a ucace futhi ube nobundlelwane ngqo nokwephulwa; futhi b uhambisane nokwephulwa.
a uma isikhathi sokuqala ukusebenza esingemuva kosuku okunikwe ngalo lowo obambe iqhaza embonini yasolwandle othintekayo umyalo sibhaliwe kulowo myalo, ngaleso sikhathi; noma b ngale kwalokho, ekuqaleni kosuku lwesikhombisa ngemuva kokunikwa kwalowo obambe iqhaza embonini othintekayo.
a isikhathi esibhalwe kuleso sinqumo uma sibhaliwe; noma b kuze kube sichithwa ngokubhaliwe ngoMqondisi-Jikelele.
a ngezikhawu ezingadluli izinyanga ezi-3, abukeze umyalo wokuphoqwa; futhi b ngemuva kokubukeza, aqinisekise, aguqule noma achithe noma esule lowo myalo ngokubhaliwe.
UMqondisi-Jikelele kufanele asule umyalo kuphela uma anelisekile ukuthi umyalo usadingeka ukuze kuvikelwe ukugxambukela okungekho emthethweni kwezokuthutha zasolwandle.
a kuzoba nokubhekelwa nokuvikeleka kwezokugxambukela okungekho emthethweni kwezokuthutha olwandle.
ukuhlangabezana nezidingo njengoba zibekiwe umthethonkambiso- 101 no.
Uma ngabe umyalo uguqulwa, leso myalo uyaqhubeka nokusebenza njengoba uguquliwe.
Ngokushesha ngemuva kokwenza noma kokubukeza umyalo, uMqondisi-Jikelele kufanele aqiniseke ukuba lowo obambe iqhaza oshiwo umyalo uyaziswa ngomyalo, noma ukubukezwa komyalo, noma ikuphi okwenzekayo.
Ukwahluleka ukwenza lokho okushiwo yilomthethonkambiso akuphazamisi ukusebenza komyalo.
a enikezwe umyalo wokuphoqwa; futhi b ehluleka ukugcina noma ukwenza lokho okushiwo umyalo.
Icala okukhulunywa ngalo kumthethonkambiso- 1 linesijeziso uma likulahla ungakhokhiswa inhlawulo noma uvalelwe ejele isikhathi esingevile ezinyangeni eziyi-12.
a umsebenzi womkhumbi, womkhumbi olawulwa eNingizimu Afrika; noma b induna yomkhumbi, siyala umsebenzi womkhumbi noma induna yomkhumbi ukuba athathe izinyathelo ezithile, noma ayeke ukwenza okuthile okuphathelene nomkhumbi.
Umyalo owenziwe ngaphansi komthethonkambiso 1 ngomyalo wokuphoqwa womkhumbi.
a Umkhumbi olawulwa eNingizimu Afrika oshiwo kulowo myalo wokuphoqwa ubusebenza ngokwephula lemithethonkambiso; futhi b Umyalo wokuphoqwa siyadingeka ukuze kuvinjelwe ukugxambukela okungekho emthethweni kwezokuthutha olwandle.
a ukhombise ngokucacile ubudlelwane bokwephulwa; futhi b uhambisane noma ulingane nokwephulwa.
Uma ngabe umsebenzi womkhumbi noma induna yomkhumbi eyalwe ukuba athathe izinyathelo okukhulunywa ngazo kumthethonkambiso- 5 d lowo mkhumbi othintekayo kuthathwa ngokuthi uboshiwe ngokwaloMthetho.
a uma umyalo wokuphoqwa usebenza mayelana nomkhumbi; futhi b umsebenzi womkhumbi ehluleka ukulandela lowo myalo.
a umyalo wokuphoqwa usebenza mayelana nomkhumbi; futhi b induna yomkhumbi yehluleka ukulandela umyalo.
Icala okukhulunywa ngalo kumthethonkambiso 1 noma 2 linesijeziso uma likulahlile ungahlawuliswa imali noma uvalelwe ejele isikhathi esingevile ezinyangeni eziyi-12.
Uma iRiphablikhi yenze esinye isivumelwano sezokuvikela ngokuhambisana nomthethonkambiso XI-2/11 weSivumelwano sezokuVikela, uMqondisi-Jikelele kufanele engamele ukusebenza kwalesi esinye isivumelwano.
Ukuvimbela ukungabaza, lesi esinye isivumelwano kufanele siguqule noma singene esikhundleni salemithethonkambiso mayelana nezihloko ezithintwe yileso sivumelwano.
i ngezikhawu ezingamiswa ngokubhaliwe uNgqongqoshe; noma ii uma uNgqongqoshe engamisanga isikhathi leso, ngezikhawu ezingamiswa kuso isivumelwano esibukezwayo; noma b Uma uNgqonqgoshe noma isivumelwano singasisho isikhathi, eminyakeni emihlanu.
b ukushintsha kwezinto okuphathelene nezokuthutha olwandle; kanye c noma ikuphi ukushintsha okungaba nomthelela kwezokuvikela ezokuthutha olwandle.
IsiPhathimandla singagunyaza umkhumbi olawulwa eNingizimu Afrika, noma umkhumbi olawulwa eNingizimu Afrika wohlobo oluthile, ukuba usebenzise ezinye izindlela zezokuvikela okungesizo lezo ezinqunywe ngokweSivumelwano sezokuVikela noma iNgxenye A yoMgomo we-ISPS uma lezo zinyathelo zokuVikela zisebenza ngempumelelo njengazo lezi ezinqunyiwe.
UMqondisi-Jikelele angagunyaza ichweba elilawulwa eNingizimu Afrika noma ithimba lamachweba alawulwa eNingizimu Afrika ukuba asebenzise ezinye izindlela zezokuvikela okungesizo lezo ezinqunyiwe kuSahluko IX-2 seSivumelwano sezokuVikela noma Ingxenye A yoMgomo uma izindlela zezokuvikela zisebenza ngempumelelo njengazo lezi ezinqunyiwe.
UMqondisi-Jikelele angabhala noma agunyaze umsebenzi osezingeni lokuphatha, noma ibambela lakhe, woMnyango wezokuThutha ukuba asebenzise amandla noma enze umsebenzi kaMqondisi -Jikelele ngaphansi kwalemithethonkambiso.
UMqondisi-Jikelele angabhala aguqule noma achithe ukugunyazwa noma ingasiphi isikhathi.
Ukuze kungabi bikho ukungabaza ukunikwa kwegunya ngaphansi komthethonkambiso 1 akuvimbeli uMqondisi-Jikelele ukuba azisebenzisele yena amandla noma azenzele yena ngokwakhe umsebenzi.
a sungula noma isiphi isigungu esizoxhumanisa abona sifanele; futhi b amise umsebenzi nobulungu baleso sigungu esisunguliwe.
a noNgqongqoshe b ne-Nicoc c nesiPhathimandla d noma iluphi olunye uphiko lukahulumeni noma umuntu uNgqongqoshe asho ngokubhaliwe ukuthi kuboniswane naye.
a yonke imali ekhokhelwa uMqondisi-Jikelele; kanye b nesimo nendlela okuyokhokhwa ngayo imali.
a kokuba kukhokhwe leyo mali; noma b kwenziwe amalungiselelo anelisayo noMqondisi-Jikelele ngokukhokhwa kwaleyo mali.
Lomthethonkambiso yenziwe ngokwesigaba- 356 soMthetho weMikhumbi weMpahla yokuThengisa ka 1951.
ukuqiniseka ukuthi amachweba aqokiwe aseNingizimu Afrika kanye nezinto ezingaphakathi kwawo kusebenza ngokulandela uhlelo lwezokuvikela olwamukelweyo.
Ukukhipha izitifiketi zezokuVikela zeMikhumbi kwamanye amazwe (ISSC) emikhunjini yaseNingizimu Afrika neminye nje imikhumbi ehlukaniswe njengezokuVikela ukuze leyo mikhumbi ikwazi ukungena emachwebeni kwamanye amazwe e-SOLAS.
Ingxenye 1 Isingeniso: Lengxenye imbandakanya inhlosongqangi yaleMithethonkambiso, ukusebenza kwayo kanye nezincazelo. Kunikezwe nencazelo epheleleyo yencazelo yokugxambukela okungekho emthethwni kwezokuthutha zasolwandle ukuze kucaciswe ukusebenza kwalemithethonkambiso. Ezinye izincazelo eziphelelyo yilezo amachweba alawula ngezokuvikela, abasebenzi bechweba kanye nemikhumbi elawulwa ngezokuvikela. Lemithethonkambiso ngeke isebenze emikhunjini kahulumeni, imikhumbi, izikebhe zokudoba neminye imikhumbi okungajwayelekile ukuba inganyelwe yi-SOLAS.
Ingxenye 2-Amazinga ezokuvikela olwandle neMiyalo ngezokuVikela: Lengxenye ihlahla ngokusebenza kwamazinga ezokuvikela olwandle, imiyalo ngezokuvikela kanye nendlela yokwaziswa. Ezokuvikela olwandle izinga- 1 liyakuba izinga elingekho. EzokuVikela zasolwandle izinga- 2 nezokuvikela olwandle izinga -3 ziyakumenyezelwa ngoMqondisi-Jikelele uma sekufanele ukuba kusetshenziswa izinga eliphezulu lezokuvikela. Ngaphezu kwalokhu kumyalo wezokuvikela ongakhishwa emazingeni- 1, 2 no 3 ezokuvikela, uMqondisi-Jikelele angayala lowo obambe iqhaza kwezokuvikela olwandle ukuba agcine izinyathelo zezokuvikela ezengeziwe uma kubonakala ukuthi kungaba nokugxambukela okungekho emthethweni kwezokuvikela zasoLwandle. Indlela yokwazisa iqinisekisa ukuthi labo ababambe iqhaza embonini yezokuvikela olwandle nabanye abantu abadinga ukwazi ngezokuvikela ezibalulekile nemininingwane ngemiyalo yezokuvikela bayathinteka.
Ingxenye 3 Izinhlelo zezokuvikela olwandle: Lengxenye idinga ukuba abathile kulabo ababambe iqhaza embonini yezasolwandle babe nezinhlelo zezokuvikela olwandle ezisebenzayo okufanele futhi zimbandakanye izinyathelo zezokuvikela nezokuvikela kanye nemisebenzi okufanele yenziwe kwezokuvikela izinga- 1, 2 no-3. UMqondisi-Jikele uyonika imininingwane eyanele ngendlela nesimo sohlelo lwezokuvikela olwandle. Izinhlelo kufanele zamukelwe uMnqondisi-Jikelele uma zanele, kanti futhi zingesulwa ezimweni ezithile nguyena uMqondisi-Jikelele zingabukezwa ngezikhathi ezithile ukuze zigcinwe zisafanele.
Ingxenye 4-Izinhlelo zokuvikela zoMkhumbi ne-ISSC: Lengxenye idinga imikhumbi ethile yaseNingizimu Afrika neminye imikhumbi ukuba ibe nezinhlelo zezokuvikela zemikhumbi ezisebenzayo okufanele zimbandakanye izinyathelo zezokuvikela nezenzo okufanele izinyathelo zokuvikela kanye nemisebenzi okufanele yenziwe kwezokuvikela izinga- 1, 2 no 3. IziPhathimanda zezokuvikela zeMikhumbi zasolwandle eNingizimu Afrika (SAMSA) ziyokwengeza ngemininingwane eyengeziwe mayelana nokuqukethwe nendlela yezinhlelo zemikhumbi zokuvikela. Lezinhlelo ziyokwamukelwa yi-SAMSA uma zenele, kanti zingachithwa futhi yoyina u-SAMSA ezimweni ezithile kanti ziyobukezwa ngezikhathi ezithile ukuze zigcinwe zisafanele. Imikhumbi kuyodingeka ibe nama-ISSC ayokhishwa ngemuva kokuqinisekiswa kwe- ISSC. Ingxenye 4 ibeka izidingo eziphathelene nokuthola lezi zitifiketi.
Ingxenye 5 Imikhumbi elawulwa kwamanye amazwe: Lengxenye kudingeka imikhumbi ethile yakwamanye amazwe inikeze imininingwane nezitifiketi I-ISSC ngaphambi kokuba ifike ukuze ikhombise ukuhambisana nemithethonkambiso. Imikhumbi yakwamanye emazwe iphoqelekile futhi ukuba ilandele amazinga ezokuvikela ezikhona. Abasebenzi bemikhumbi yakwamanye amazwe nezinduna zemikhumbi kudingeka ukuba bamukele ukuxoxisana mayelana nezokuvikela kanye nemiyalo ngezokuvikela. Ingxenye- 5 imbandakanya imiyalo yokubhekisisa nokulawula ebhekene nakho imikhumbi yakwamanye amazwe uma kwenzeka kuba khona ukungalandelwa kwemithethonkambiso.
Ingxenye 6 Amandla ezikhulu: Lengxenye ibhekana nezikhulu ezigunyaziwe ezingasebenzisa amandla ngenhloso yoqinisekisa ukulandelwa kwemithethonkambiso noma ukugxambukela okungekho emthethweni kwezokuthutha zasolwandle.
Ingxenye 7-Ukuqoqwa kolwazi: Lengxenye ivumela uMqondisi-Jikelele ukuba akwazi ukuqoqa ulwazi ngokulandelwa noma ukulandelwa kwezokuvikela kulabo ababambe iqhaza embonini yezasolwandle. Ukuqoqwa kolwazi kubalulekile kuMqondisi-Jikelele ukuze abhekane futhi asombulule izinkinga zokulandelwa kwemithethonkambiso ngaphambi kokuba zibe zimbi kakhulu futhi zingaze zibeke ebucayini ezokuvikela.
Ingxenye 8 - Imiyalo yokuphoqwa: Lengxenye inikeza izindlela zokuphoqelela ezimweni lapho kukhona ukwephulwa kwemithethonkambiso noma kusolakala ukwephulwa kwemithethonkambiso.
Nomyalo wokuphoqwa kwemikhumbi.
Lengxenye inika umlawuli oqondene amasu okuphoqa ukulandelwa kwemithethonkambiso. Esikhundleni sokuba noma angaphezulu nokwedlulisela undaba ezikhulwini ezishushisayo. Ukushushiswa kunezidingo eziningi kanti nakuba ukushushiswa kuyikhambi uma kunokwephulwa kwezokuvikela olwandle okubi kakhulu, isisekelo senhloso yomthethonkambiso wezokuvikela olwandle ngukukhuthaza nokugcizelela ukulandelwa kwayo.
Lengxenye iyakwamukela ukuthi kungase kube khona isivumelwano sezokuvikela ezinye okungenzeka senziwe ngaphansi kwe-SOLAS nokubeka ukuphathwa kwalamalungiselelo kuMqondisi-Jikelele. Lengxenye ibuye ivumele amanye amalungiselelo kwezinye izimo.
Ingxenye 10-Okunhlobonhlobo: Lengxenye ibhekane nezindaba ezinhlobonhlobo okumbandakanya amandla kaMqondisi-Jikelele kanye nemali ekhokhwayo.
Lemithethonkambiso ithi uma seyenziwe lemithethonkambiso iyakwaziwa ngeMithethonkambiso yeMikhumbi yeMpahla yokuThengisa (ezokuvikela olwandle) ka- 2004.
ngosuku leMithethonkambiso eyokhishwa ngalo ePhephabhukwini loMbuso iGazethi.
Izigaba eziqala ukusebenza ngosuku eyokhishwa ngalo imithethonkambiso ePhephabhukwini loMbuso iGazethi yilezo ezisungula izincazelo, izinqubo ezahlukene (isibonelo, ukumenyezelwa kwamachweba alawulwa ngezokuvikela ukwamukelwa nokwesulwa kwezinhlelo, ukwamukelwa kwezinto zokuqeqesha, ukuqinisekiswa kwe-ISSC nokufakazelwa), futhi zichaza amandla ezikhulu ezigunyaziwe.
Lokhu kuqala ukusebenza ngezigamu ezimbili kunikeza labo ababambe iqhaza embonini yezasolwandle ithuba lokuba bazejwayele izibopho futhi balungise izinhlelo zabo ukuze zamukelwe zibe khona ngaphambi kukoba kuqale izibopho nezijeziso ezihambisana nazo.
Lemithethonkambiso ichaza inhloso yaleMithethonkambiso. Inhloso ephambili yaleMithethonkambiso ngukusungula umhlahlandlela wokulawula ozobhekela ezokuthutha zasolwandle ekugxambukeleni okungekho emthethweni. Ikakhulukazi, ngalomhlahlandlela kuhloswe ukuvikela imikhumbi, amachweba nezinto ezisetshenziswa echwebeni ngaphakathi kwemincele yeNingizimu Afrika, nemikhumbi yaseNingizimu Afrika esebenzela kwamanye amazwe ngaphandle kweNingizimu Afrika. Le mithethonkambiso isungula izidingo zokuvikela ezithile zokuqhuba imisebenzi yasolwandle, okudingeka labo bantu abambandakanyekayo kuleyo misebenzi bazigcine lezo zibopho. Isibonelo, umthwalo othile oyisidingo salowo obambe iqhaza embonini yasolwandle ngukulungisa nokulandela uhlelo lwezokuvikela.
Lomthethonkambiso uchaza amagama athile asetshenziswe kuleMithethonkambiso ngaphezu kwalawo achazwe esigabeni 2 soMthetho weMikhumbi yeMpahla yokuThengisa ka 1951. Izincazelo zilandelana ngokulandela uhla lwezinhlamvu kuleMithethonkambiso. Izincazelo zifundeka kahle uma zifundwa nezingxenye ezifanele zemithethonkambiso. Kunezincazelo ezisemqoka ezifakiwe lapha.
Ukumenyezelwa kwezokuvikela kusho isivumelwano phakathi komkhumbi nolunye uhlangothi (umkhumbi noma umuntu) ezikhomba izinyathelo zokuvikela okufanele zisetshenziswe yileyo naleyo ngxenye ezimweni ezibaluliwe.
thwala abantu; noma umkhumbi wempahla esisindo sawo singamathani angama-500 noma ngaphezulu; noma umshini wokubhola ngaphandle kolwandle ohambayo.
Kodwa-ke umkhumbi ungumkhumbi olawulwa kwelinye izwe kuphela uma usemanzini aseNingizimu Afrika futhi usechwebeni noma ususondele echwebeni laseNingizimu Afrika.
i-ISSC kushiwo isitifiketi sezokuVikela soMkhumbi samazwe oMhlaba, lena yincwadi enikwe umsebenzi womkhumbi ngemuva kokuba sekuqinisekisiwe ukuthi umkhumbi uyahlangabezana nezidingo zokuvikela. Abasebenzi bemikhumbi, bemikhumbi elawula kwamanye amazwe bayofaka izicelo ze-ISSC kuSiphathimandla.
Labo ababambe iqhaza embonini yezasolwandle bachazwe njengabambandakanya abantu okufanele bagcine ezokuphepha zasolwandle njengengxenye yomsebenzi.
Amazinga ezokuvikela olwandle kushiwo amazinga ezokuvikela ngokusho kukaMqondisi-Jikelele ezokwazisa lowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle ukuthi iziphi izinyathelo ezinhlelweni zabo zezokuvikela okufanele zisetshenziswe ngesikhathi ezithile. Ezokuvikela zasoLwandle izinga 1 kuyosebenza zona ngaphandle uma uMqondisi-Jikelele eyale ngenye indlela.
Uhlelo lwezokuvikela olwandle luchazwe njengohlelo olulungiswe ngenhloso yengxenye- 3. Uhlelo lumbandakanya ukuhlolwa kwezokuvikela kanye nemininingwane yezinyathelo okufanele zisetshenziswe kuwona omathathu amazinga ezokuvikela. Uhlelo lwezokuvikela olwandle yiyona ndlela lowo obambe iqhaza embonini yasolwandle azoyisebenzisa ukuhlahla indlela yokuphathwa kwezingozi nokusetshenziswa kwezinyathelo ezindaweni ababhekene nazo.
Umsebenzi wezinto ezisetshenziswa echwebeni kusho umuntu osebenza izinto ezisetshenziswa echwebeni, okuyindawo engaphakathi kwechweba elilawulwa ngezokuvikela elisetshenziswa lonke noma ingxenye ukulayisha noma ukuthulula umkhumbi.
Umsebenzi wechweba uchazwe njengomuntu oqokwe nguMqondisi -Jikelele ngePhephabhuku loMbuso ukuba abe ngumsebenzi wechweba elilawulwa ngezokuvikela.
uhlelo lwezokuvikela lwalowo obambe iqhaza; noma uhlelo lwezokuvikela lomkhumbi lomkhumbi osetshenziswa umuntu obambe iqhaza.
Ichweba elilawulwa ngezokuvikela lichazwe njengendawo yamanzi noma umhlaba echazwe kuSixhumelo A okuqondwe ukuba isetshenziswe yonke noma ingxenye mayelana nokuhamba, ukulayishwa ukwethulwa , ukugcinwa noma ukuvikelwa kwemikhumbi elawulwa ngezokuvikela.
Umkhumbi olawulwa ngezokuvikela kumbandakanywa nomkhumbi olawulwa eNingizimu Afrika nemkhumbi olawulwa kwamanye amazwe angaphansi komhlahlandlela wezokuvikela okukhulunywa ngawo kuleMithethonkambiso.
Umsebenzi womkhumbi kushiwo umnikazi womkhumbi olawulwa ngezokuvikela, noma umuntu onesivumelwano nomnikazi womkhubi olawulwa ngezokuvikela sokuba abe ngumsebenzi womkhumbi ngenhloso yalemithethinkambiso, njengesibonelo inkampani ephethe umkhumbi noma umsebenzi wezikebhe.
imininingwane yokubizwa komkhumbi kwesikhathi esedlule okuyishumi kanye namazinga ezokuvikela.
umshini wokubhola ohambayo osemanzini aseNingizimu Afrika isikebhe esimile noma esitatayo esisemanzini aseNingizimu Afrika.
Lemithethonkambiso iyasho ukuthi leMithethonkambiso ayisebenzi emikhunjini yezempi, nezinsiza zomkhumbi wezempi, neminye imikhumbi okungekaHulumeni noma esetshenziswa nguHulumeni noma uMbuso welinye izwe futhi engasetshenziselwa ezohwebo noma umkhumbi ongancikile ku-SOLAS.
LeMithethonkambiso ayisebenzi futhi emachwebeni noma izinto ezisetshenziswa echwebeni ezisetshenziswa kuphela nguMbutho wezokuVikela kaZwelonke waseNingizimu Afrika.
Isahluko 5: Incazelo ngokugxambukela okungekho emthethweni kwezokuthutha solwandle.
LeMithethonkambiso ichaza igama ukugxambukela okungekho emthethweni kwezokuthutha zasolwandle. Leligama liyisisekelo sokusetshenziswa nokuqondwa kwalemithethonkambiso kanye nenhloso yawo. Ichaza uhlobo lwezenzo ezingukugxambukela okungekho emthethweni kwezokuthutha zasolwandle kanye nohlobo lwezenzo ezibhekelwe/ eziqashwe yilomthethonkambiso.
Lemithethonkambiso ichaza igama ichweba njengendawo yamanzi, noma umhlaba namanzi (kumbandakanywa noma yisiphi isakhiwo, okufakiwe noma impahla etholakala noma ekulowo mhlaba noma amanzi) okuqondwe ukuba isetshenziselwe yonke noma ingxenye yayo ukuhambisa, ukulayisha noma ukwethula, ukunakekela noma ukulungiselela imikhumbi.
indawo yamanzi etholakala phakathi komhlaba wechweba namanzi avulekile angaphandle kwechweba okuhloswe ukuba asetshenziswe imikhumbi uma ilayisha, ithulula noma ngeminye imisebenzi okufanele yenziwe emhlabeni, lokhu kumbandakanye imihume nezinye izindlela zokufinyelela ezingasetshenziswa imikhumbi ukuze isondele osebeni lwamanzi.
Indawo yamanzi evikelekile phakathi nendawo yamanzi echazwe esigabeni (a) no (b) izibonelo, indawo efana nomgwaqo lapho imikhumbi ilayisha noma ithula impahla noma abagibeli abalethwe.
Lencazelo isetshenziswe ukuze icacise ngokugcwele incazelo kanye nenhloso yegama izinto ezisetshenziswa echwebeni njengoba isetshenzisiwe esahlukweni IX- 2 se-SOLAS. Esahlukweni IX-2 incazelo yezinto ezisetshenziswa olwandle ikhuluma ngendawo lapho umkhumbi nechweba kuhlangana khona kunesikhungo esilawula noma esinomthwalo wokuhlanganisa. Lencazelo ikhuluma ngendawo lapho kuhlangana khona nqgo umkhumbi nechweba kanye nokunye ukuhlangana, izindawo zokulinda emkhunjini nangasolwandle.
Lomthethonkambiso ulungiselela ukumenyezelwa kwendawo yechweba ezokhwakha ichweba elilawulwa ngezokuvikela. Amachweba alawulwa ngezokuvikela yilawo machweba ahlangana nqgo noma ngokungaqondene nemikhumbi elawulwa ngezokuvikela. Imincele yechweba elilawulwa ngezokuvikela liyochazwa kusiXhumelo- 1. Lemincele ichaza indawo lapho izibopho zalabo ababambe iqhaza embonini yezasolwandle ngaphansi kwaleMithethonkambiso ukuqala nokugcina.
Ichweba elilawulwa ngezokuvikela limbandakanya imisebenzi yomsebenzi wegcweba, umsebenzi wechweba oyedwa noma abaningi nalabo abanikeza usizo echwebeni. Ngokwenhloso yaloMthethonkambiso , izinto zasechwebeni azinayo incazelo efanayo naleyo enikezwe kuSahluko IX - 2 se-SOLAS . Kule Mithethonkambiso, izinto zasechwebeni kuyoba yilezo ndawo lapho imikhumbi ihlangana khona ngqo noma ngenye indlela, kumbandakanywa isikhumulo sezinto zokuphatha, isikhumulo sezinto eziyisamba, isikhumulo sabagibeli, izinto ezivame ukusetshenziswa kanye nabanye abanikeza usizo echwebeni abangena ngaphansi kwencazelo yalabo ababambe iqhaza embonini yezasolwandle abalawulwa ngaphansi kwalemithethonkambiso.
Le mithethonkambiso ithi uMqondisi-Jikelele angaqoka umuntu ozoba ngumsebenzi wechweba wechweba elilawulwa ngezokuvikela. Umsebenzi wechweba kufanele akwazi ukuthi kungumthwalo waleyo ndawo yamanzi ethintekayo noma indawo ehlongozwa noma ichweba elulawulwa ngezokuvikela elisunguliwe, isibonelo ukuhamba kwemikhumbi nokuphathwa kwezingqalasizinda zechweba.
Umuntu oqokwe njengomsebenzi wechweba uyakuba yilowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle onomthwalo wokuqiniseka ukuthi kuyahlangatshezwana nezibopho eziqondene zaloMthethonkambiso.
UMqondisi-Jikelele kudingeka alandele inqubo ethile uma eqoka umuntu ozoba ngumsebenzi wechweba , isibonelo ikhono lomuntu lokwenza imisebenzi ethile yomsebenzi wechweba ubunjalo nokusebenza kwechweba, kanye nemibono yomuntu noma abantu ezabhekene nokuphathwa nokusebenza kwechweba.
Lemithethonkambiso uchaza igama umkhumbi olawulwa eNingizimu Afrika futhi icacisa izinhlobo zemikhumbi ezimbandakanywe kumhlahlandlela wokulawulwa osungulwe yiloMthethonkambiso. Imikhumbi elawulwa ngezokuvikela imbandakanya imikhumbi elawulwa eNingizimu Afrika kanye nemikhumbi elawulwa kwamanye amazwe.
c izindawo zokuwela ezakhelwe noma ezitatayo ezitholakala emanzini ezwekazi leNginizimu Afrika.
Imikhumbi kahulumeni esohambeni lokuthengiselana nayo iyambandakanyeka uma ingena kuloluhlobo lwemikhumbi olubhalwe ngenhla.
Qaphela ukuthi izinhlobo (b) no (c) zimbandakanya "nemikhumbi" engangeni ngaphansi kwesahluko IX-2 ye SOLAS. "Lemikhumbi" imbandakanywe ukuze kwandise futhi kwenziwe ngcono ezokuphepha zemikhumbi kwezokusebenza kwasolwandle endaweni yeNingizimu Afrika.
futhi esemanzini aseNingizimu Afrika noma ehlose ukungena echwebeni laseNingizimu Afrika.
Imikhumbi kahulumeni wakwelinye izwe esohambweni lwezokuthengisela iyambandakanyeka nayo uma ingena kulezi zinhlobo ezibalwe ngenhla.
Lesi sahluko sivumela umuntu ukuba axolelwe uma enze icala uma lowo muntu enza isenzo esingamenza athokalake enze icala.
Lomthethonkambiso uthi ukuxolelwa kungasebenza uma bekudingekile futhi kubalulekile ukuba induna yomkhumbi ithathe izinyathelo zokuvikela noma ukuphepha komkhumbi noma umthwalo wawo, noma umuntu ongaphandle noma ophakathi emkhunjini, komunye umkhumbi noma ichweba noma izinto ezakhiwe khona echwebeni.
Lomthethonkambisa uvumela ukuba ukuxolelwa kusebenza lapho kudingeka ukuba umuntu enze okuthile mayelana nomyalo wezokuvikela obekungathathwa njenecala noma ukwephula komthethonkambiso noma uMthetho wezokuThengiselana wezeMikhumbi ka -1951. Isibonelo, kunganikezwa umyalo wezokuvikela odinga umsebenzi wechweba ukuba enze okuthile okuphikisana nezinyathelo ezithile ezimiswe ohlakeni lwezokuphepha komunye wemikhumbi yabo, uma umsebenzi wemkhumbi ekugcina lokho okushiwo yilowo myalo, kuyothathwa ngokuthi akezanga icala lokulandela lokho okushiwo uhlaka.
LoMthethonkambiso uthi, uma umuntu kudingeka anikeze isaziso noma umyalo kumsebeni womkhumbi, lowo muntu anganika leso saziso noma umyalo kusithunywa somkhumbi. Lokhu okushiwo lapha kuyayamukela inqubo yale mboni yokuxoxisana nabasebenzi bomkhumbi noma izinduna zomkhumbi ngomlomo wezithunywa zomkhumbi.
Kuyosebenza uhlobo lwamazinga amathathu ezokuvikela olwandle ngokuhambisana nesivumelwano sezemvelo esijwayelekile, ekhombisa indlela kulabo ababambe iqhaza kwezasolwandle ngezinyathelo zezokuvikela okufanele zisetshenziswe. Labo ababambe iqhaza kwezokuvikela kuyodingeka ukuba ezinhlelweni zabo zokuvikela (izinhlelo okukhulunywa ngazo engxenyeni -3 yale mithethonkambiso) ukuba bafake ulwazi ngezinyathelo ezingasetshenziswa kulelo nalelo zinga futhi kufanele basebenzise lezo zinyathelo. UMqondisi-Jikelele naye ngezinye isikhathi angamisa imiyalo yezokuvikela okufanele isetshenziswe.
Lo mthethonkambiso uthi ezokuvikela olwandle izinga elingekho ngezokuvikela olwandle izinga 1.
ichweba elilawulwa ngezokuvikela umkhumbi olawulwa eNingizimu Afrika indawo esechwebeni elilawulwa ngezokuvikela; kanye nalowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle.
Lomthethonkambiso uthi uma kunezizathu zokuba kukhushulwe ezokuvikela amazinga 2 no 3, uMqondisi-Jikelele uyomemezela lokhu ngokubhaliwe. Lesi simemezelo singasebenza kwelilodwa noma amachweba alawulwa ngezokuvikela amaningi, imikhumbi elawulwa ngezokuvikela yaseNingizimu Afrika, izindawo ezingaphakathi kwechweba elilawulwa ngezokuvikela, lowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle, noma imisebenzi ephathelene namachweba alawulwa ngezokuvikela noma amachweba.
UMqondisi-Jikelele angakhipha isimemezelo esibhaliwe futhi sokuthi kusebenze ezokuvikela olwandle izinga 2 no 3 emkhunjini olawulwa kwelinye izwe. Ukuze kucaciswe lokhu akusho ukuthi uma umkhumbi wezokuvikela olawulwa kwelinye izwe usebenzisa ezokuvikela ezisezingeni eliphezulu kunalelo lomsebenzi wechweba noma osebenzisa izinto zasechwebeni, noma imuphi kulabo ababambe iqhaza embonini yezasolwandle uyophoqeleka ukuhlangabezana nalelo zinga lezokuvikela lomkhumbi olawulwa kwelinye izwe. Isimemezelo sezokuvikela siyodingeka ezimweni ezinjalo.
Umthethonkambiso uyakubeka ukuthi uMqondisi-Jikelele kufanele akhiphe isimemezelo sezokuvikela olwandle izinga 2 no 3 kuphela uma ngabe kukhona ubungozi noma ubucayi obukhulu futhi kufanele kwandiswe ukusetshenziswa kwezokuvikela kulelo chweba, umkhumbi, indawo (engaphakathi kwechweba elilawulwa ngezokuvikela) izinto ezisetshenziswa echwebeni noma lowo obambe iqhaza othintekayo.
Lomthethonkambiso uyasho ukuthi isimemezelo sezinga lezokuvikela siyohlala sisebenza kulelo chweba, umkhumbi, indawo noma lowo obambe iqhaza othintekayo kuze kuphele leso sikhathi esiyomiswa nguMqondisi-Jikelele, noma kuze isimemezelo sichithwe ngokubhalwe nguyena uMqondisi-Jikelele.
Lomthethonkambiso uthi uma uMqondisi-Jikelele ekhipha isimemezelo sechweba elilawulwa ngezokuvikela, leso simemezelo sisebenza kuleyo naleyo ndawo noma umkhumbi olawulwa ngezokuvikela noma imuphi umsebenzi owenziwa yilowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle ngaphakathi kwemincele yechweba elilawulwa ngezokuvikela.
Lomthethonkambiso uyasho ukuthi, uma kusebenza ezokuvikela olwandle izinga- 2 noma- 3, noma ngumuphi obambe iqhaza embonini yezasolwandle, indawo, ichweba, izinto ezisetshenziswa echwebeni nokusebenza kwalowo obambe iqhaza okuthintekayo kufanele kugcinwe izinyathelo ezibekwe kullo hlelo lwezokuvikela lwalowo othintekayo, indawo noma umsebenzi. Umthethonkambiso- 37 uthi kuyicala uma lowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle ehluleka ukulandela uhlelo lwakhe lwezokuvikela.
Lomthethonkambiso uthi, uma kukhishwe umyalo wezokuvikela, leso sikhungo okubhekiswe kuso umyalo kufanele silandele lokho okushiwo ngumayalo, kodwa zonke ezinye izinyathelo ezikhona zezinga lezokuvikela zihlala zisebenza . Isibonelo, uma kusebenza ezokuvikela olwandle izinga 2 izinyathelo zihlala zisebenza kanti futhi kufanele kulandelwe imiyalo yezokuvikela ethile. Uma kukhona ukuqgubuzana phakathi kwezokuvikela zasolwandle izinga 2 nomyalo wezokuvikela , umyalo wezokuvikela yiwona oyohamba phambili.
Lomthethonkambiso uchaza indlela okudingeka ngayo ukuba uMqondisi-Jikelele axoxisana nabasebenzi bechweba abathintekayo nalabo ababambe iqhaza ngokuthi sekukhishwe isimemezelo sezokuvikela olwandle izinga -2 no- 3.
UMqondisi-Jikelele kufanele azise abasebenzi bechweba kanye nalabo ababambe iqhaza embonini yezasolwandle ngohlelo lwezokuvikela olwandle olusebenzisa umyalo ngokushesha.
lowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle okusebenza kuyo uhlelo lomsebenzi wechweba, noma osebenza ngaphakathi kwemincele yechweba isibonelo umsebenzi wedophi noma umshayeli; kanye nenduna yalowo nalowo mkhumbi olawulwa ngezokuvikela ongaphakathi kulelo chweba noma osuzongena kulelo chweba. Lokhu kuyokwenzeka uma umkhumbi olawula ngezokuvikela eqinisekisa kumsebenzi wechweba ukuthi efisa ukungena echwebeni.
Ukwahluleka ukudlulisa isaziso ngezinga kuyicala okuyothi uma likulahliwe ukhokhiswe inhlawulo (eyi-R20 000) noma ukuvalela ejele izikhathi esingevile ezinyangeni eziyi-12 noma kokubili. Lelicala ngke lenzeka uma umsebenzi wechweba enesizathu esizwakalayo.
Ukuxoxisana noma ukwalulekana ngezinga lezokuvikela kubalulekile kakhulu ekuqinisekiseni ukuthi bonke labo ababambe iqhaza kulemboni yezasolwandle abasebenza echwebeni kanye nemokhumbi engena noma esizongena echwebeni iyayisebenzisa noma iyazithatha isinyathelo ezihambisana nezinga lezokuvikela. Izinga lokuvikela elisetshenziswayo liyokhombisa ubungozi obubhekene nalowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle njengoba kubekiwe ohlelweni lwalowo nalowo obambe iqhaza. Uma oyedwa noma abaningi ababambe iqhaza bengaziswanga ngokushintsha kwezinga lezokuvikela, ichweba ngeze lavikeleka ngokwanele.
Lomthethonkambiso uthi uma kwenziwa isimemezelo sezinga lezokuvikela olwandle somkhumbi olawulwa ngezokuvikela, uMqondisi-Jikelele kufanele azise umsebenzi womkhumbi walowo mkhumbi okufanele adlulisele leso saziso kwinduna noma kwinduna yomkhumbi ngqo. Ukwahluleka ukudlulisa isaziso ngezinga kuyicala okungathi uma likulahla uhlawulise imali enga-R20 000 noma ukuvalelwa ejele isikhathi esingevile ezinyangeni eziyi-12 noma kokubili . Lelicala alisebenzi uma umsebenzi womkhumbi enesizathu esizwakalayo.
Lomthethonkambiso uthi, uma uMqondisi -Jikele aluleka umuntu ukuthi kusebenza ezokuvikela olwandle izinga- 2 no -3 nokuthi isimemezelo sichithiwe, kufanele ngokushesha azise lowo muntu ngokuchithwa.
Ngokufanayo, uma umsebenzi womkhumbi noma wechweba azise umuntu ukuthi kusebenza ezokuvikela ingxenye- 2 no -3 bese uMqondisi-jikelele echitha leso simemezelo, umsebenzi wechweba noma womkhumbi kufanele ngokushesha aluleke lowo muntu ngokuchithwa. Ukwahluleka ukudlulisa isaziso ngezinga kuyicala okungathi uma likulahla uhlawulise imali enga-R20 000 noma ukuvalelwa ejele isikhathi esingevile ezinyangeni eziyi-12 noma kokubili . Lelicala alisebenzi uma umsebenzi womkhumbi enesizathu esizwakalayo.
Uma ngabe kuchithwa isimemezelo sezinga lezokuvikela sazolwandle, imigudu yokuxoxisana eyanele ibalulekile ngoba lowo obambe iqhaza kwezokuvikela akufanele asebenzise uhlelo lwezokuvikela olungahambisani nobungozi okubhekwene nabo ngaleso sikhathi.
LoMthethonkambiso uthi uMqondisi-Jikelele angakhipha umyalo ukuba kwengezwe ezokuvikela noma zigcinwe. Leyo miyalo yaziwa njengemiyalo yezokuvikela kanti kufanele ibhalwe phansi ngaphambi kokuba iqale ukusebenza. UMqondisi-Jikelele angakhipha imiyalo yokuvikela kuphela uma kunesizathu esenza akholwe ukuthi kuzokuba nokugxambukela okungekho emthethweni kwezokuthutha zasolwandle okungenzeka noma okuhlongozwayo nokuthi kuthathwe isinyathelo esithile ukuze kuvinjelwe lokho kugxambukela okungekho emthethweni kwezokuthutha zasolwandle kungenzeki. Imiyalo yezokuvikela yengeza phezu kwezinyathelo okufanele lowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle azigcine ngokuhambisana nohlelo olwamukelwe.
Lomthethonkambiso uthi imiyalo yezokuvikela ingambandakanya nezidingo zokuba kugcinwe izimfihlo. Ngalokhu kuqondwe ukuba kugcinwe ukusebenza ngempumelelo kwezinyathelo zokuvikela ezingahle zibe sebucayini uma labo abahlose ukugxambukela kwezokuvikela zasolwandle beyazi imininingwane yazo. Uma umuntu azisiwe noma elulekiwe ngezidingo zokugcina izimfihlo uba nomthwalo wokuvikela okuqukethwe imiyalo yezokuvikela ukuba kungadalulwa ngaphandle kokugunywazwa.
Lomthethonkambiso ubala abantu abanganikwa imiyalo yezokuvikela. Lapha kumbandakanywa labo ababambe iqhaza embonini yezasolwandle kanye nabasebenzi babo, abagibeli, abantu abatholakala ngaphakathi kwemincele yechweba elilawulwa ngezokuvikela. Uma uMqondisi-Jikelele ekhipha imiyalo yezokuvikela kubagibeli nabantu ngaphandle kwalabo ababambe iqhaza embonini umyalo kufanele ubekwe endaweni lapho uzogcinwa khona.
Umyalo wezokuvikela onikwe umsebenzi wechweba ungayala lowo msebenzi wechweba ukuba azise noma axoxisane nabanye ngomyalo nalabo ababambe iqhaza embonini yezasolwandle abasebenza ngaphakathi kwechweba elilawulwa ngezokuvikela. Ukwahluleka ukudlulisa isaziso ngezinga kuyicala okungathi uma likulahla uhlawulise imali enga-R20 000 noma ukuvalelwa ejele isikhathi esingevile ezinyangeni eziyi-12 noma kokubili. Lelicala alisebenzi uma umsebenzi womkhumbi enesizathu esizwakalayo.
Lomthethonkambiso uthi umyalo wezokuvikela unganikwa umkhumbi olawulwa ngezokuvikela , ngokunikezwa umsebenzi womkhumbi osebenza kulowo mkhumbi noma ongadlulisela kwinduna ngqo. Ukwahluleka ukudlulisa isaziso ngezinga kuyicala okungathi uma likulahla uhlawulise imali enga-R20 000 noma ukuvalelwe ejele isikhathi esingevile ezinyangeni eziyi-12 noma kokubili . Lelicala alisebenzi uma umsebenzi womkhumbi enesizathu esizwakalayo.
Ngokujwayelekile, kulindelekile ukuthi ngoba imiyalo yezokuvikela iyindlela yokubhekana nesimo esiyingozi kuyodingeka ibe khona ngokushesha. Kwamukelekile ukuthi imboni yezokuthutha zasolwandle kungadingeka ngokuvamile ukuba ibe nezinyathelo. Lomthethonkambiso uthi umyalo wezokuvikela uqala ukusebenza ngesikhathi esibalulwe kulowo myalo, nakuba uma singabalulwanga isikhathi, isikhathi esishiwoyo kuyakuba isikhathi esingaphambi kukokhishwa komyalo, umyalo uyoqala ukusebenza amahoreni anga-24 ngemuva kokuba ukhisiwe. Ngaphezulu, kwalokhu uma isikhathi esibaluliwe kuyizinsuku eziyi-7 noma ngaphezulu ngemuva kokukhishwa komyalo, umyalo uyoqala ukusebenza ekuqaleni kwalolo suku.
Imiyalo yezokuvikela ihlala isebenza kuze kube iyasulwa nguMqondisi-Jikelele noma uma ngabe imiyalo isebenze kwaze kwaphela izinyanga ezintathu. Lokhu kuqinisekisa ukuthi imiyalo yezokuvikela isebenza ngesikhathi nasesimweni edingeka kuso. Noma iyiphi ingozi kwezokuthutha zasolwandle edinga ukuba kwengezwe ezokuvikela eba khona isikhathi esingaphezulu kwezinyanga ezintathu kuyodingeka ukuba kubhekwane nayo ngokushitsha izinhlelo zezokuvikela olwandle.
Lomthethonkambiso uthi umyalo wezokuvikela kufanele uchithwe uma ukugxambukela ngokungekho emthethweni okwakuholele ekumisweni kwalowo myalo kungasekho noma kungeke kusenzeka. uMqondisi-Jikelele kufanele azise lowo muntu okwakubhekiswe kuyena umyalo lowo ngokuchithwa noma ukwesulwa. Lapho umyalo ububekwe endaweni ethile ukuze ubonakale, isibonelo ubekelwe abagibeli noma abanye abantu, lowo myalo obubekiwe kufanele ususwe.
Lomthethonkambiso uthi kuyicala ukungalandeli umyalo wezokuvikela osebenzayo nonikwe umuntu.
Lomthethonkambiso uthi kuyicala ukwahluleka ukugcina izidingo zokugcina izimfihlo ezimiswe ngumyalo wezokuvikela.
Isijeziso: Inhlawulo (R20 000) noma izinyanga eziyi-12, noma kokubili.
umsebenzi wechweba; kanye nomsebenzi wezinto ezisetshenziswa echwebeni.
Isahluko- 6 seNgxenye -1 sikhuluma ngokukhonjwa kwabasebenzi bechweba bamachweba alawulwa ngezokuvikela. Abasebenzisa izinto ezisetshenziswa echwbeni okudingeka babe nohlelo lwezokuvikela olwandle yilabo basebenzi bezinto ezisetshenziswa olwandle abatholakala echwebeni elilawulwa ngezokuvikela.
Lomthethonkambiso uthi kuyicala ukuba lowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle asebenze ngaphandle kohlelo lwezokuvikela olwandle oludingekayo.
Isijeziso: Inhlawulo (R20 000) noma izinyanga eziyi-12, noma kokubili.
Inhloso yohlelo lwezokuvikela olwandle kuyokuba ngokubeka kabanzi ngezinyathelo okufanele lowo obambe iqhaza embonini yasolwandle azisebenzise kunoma iliphi izinga lezokuvikela. Ukuze avimbele ukugxambukela okungekho emthethweni kwezokuthutha zasolwandle , lowo obambe iqhaza kufanele aqiniseke ukuthi zonke izinyathelo ezibekwe kulolohlelo ziyasetshenziswa. Ukwahluleka ukulandlea uhlelo lwezokuvikela lwasolwandle kungaveza ithuba lokugxambukela okungekho emthethweni.
Ngakho-ke, lomthethonkambiso ukwenza kube yicala kulowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle ukwahluleka ukulandlea uhlelo olusebenzayo.
Umthethonambiso -38 Ukulandela izinhlelo zokuvikela olwandle zabanye abambe iqhaza.
Lomthethonkambiso uthi lowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle akufanele aphazamise noma avimbele ukulandelwa kohlelo lwezokuvikela lomunye obambe iqhaza embonini yezasolwandle. Isibonelo, obambe iqhaza embonini (okungadingekile ukuba abe nehlelo lwezokuvikela olwamukulwe) kufanele athathe izinyathelo ezilindelekile ukuba alandele inqubo yezokuvikela yomsebenzi wezinto zasechwebeni uma esebenza emagcekeni echweba.
Obambe iqhaza embonini yezasolwandle onohlelo lwezokuvikela olusebenzayo kufanele anikwe ingxenye efanele yohlelo lomunye obambe iqhaza embonini yezokuvikela okudingeka ayilandele, kudingeka ukuba avume , ngokubhaliwe, ukuthi imisebenzi yakhe izokwenziwa yilona omunye obambe iqhaza embonini yezasolwandle. Lokhu kuhloswe ngakho ukuba kwakhiwe amarekhodi olwazi ngamalungiselelo kanye nezibopho ezihambisana nayo kulowo nalowo obambe iqhaza.
Uma lowo obambe iqhaza kwezokuvikela onohlelo lwezokuvikela olusebenzayo evimbela ukulandelwa kohlelo lomunye obambe iqhaza , akenzi icala kodwa angaphoqwa ukuba ayeke ukuvimbela . Inhloso ukuba lowo obambe iqhaza ayeke ukwenza leyonto ephazamisa lona omunye ukuba alandele uhlelo.
Lomthethonkambiso uthi ukusebenza komkhumbi waseNingizimu Afrika akufanele kugxambukele noma kuvimbele ukulandelwa kohlelo lwezokuvikela lwasolwandle. Uma umsebenzi ukuvimbela ukulandela umsebenzi womkhumbi noma induna anganikwa umyalo wokuphoqwa.
Lomthethonkambiso uthi ingxenye ephambili yohlelo lwezokuvikela lwasolwandle lungukuhlola ezokuvikela zomsebenzi walowo obambe iqhaza. Inhloso yokuhlolwa kwezokuvikela ngukuqinisekisa ukuthi indlela yobungozi nenqubo yokuhlaziya zenziwe ngendlela yokungase kube imiphumela yokungase kube ukugxambukela okungekho emthethweni kwezokuthutha zasolwandle.
Uhlelo lwezokuvikela okufanele luthuthukiswe esisekelweni sokuhlolwa luyobeka izinyathelo zezokuvikela ezizosetshenziswa emazingeni -1, 2 no -3 ezokuvikela olwandle . Lezi zinyathelo zizokwesekelwa ngokuhlolwa kwezokuvikela futhi zizobhekana nesimo somuntu ngamunye nezidingo zomsebenzi walabo ababambe iqhaza embonini yezasolwandle.
Uhlelo kufanele lukhombise ukuthi ukusetshenziswa kuyoba nomthelela ekuncishisweni kobungozi bokugxambukela okungekho emthethweni kwezokuthutha zasolwandle. Ikakhulukazi, uhlelo lwezokuvikela kufanele lunikeze nemniningwane yesikhulu sezokuvikela salowo obambe iqhaza futhi senze namalungiselelo esimemezelo sokuvikela. Isimemezelo sokuvikela singadingeka ezimweni ezithile, njengokufika komkhumbi olwandle uma umkhumbi usebenzisa ezinga eliphezulu lezokuvikela olwandle.
Ukuhlolwa kwezokuvikela kufanele kubheke izibopho okukhulunywa ngazo kuMgomo we-ISPS. Ngaphezu kwalokho, uMqondisi -Jikelele angayala lowo obambe iqhaza embonini yezasolwnadle ukuba abheke izincwadi ezithile uma egcwalisa ukuhlolwa kwezokuvikela, isibonelo, ukwesatshiswa, kanye nemininingwane yezokuvikela. UMqondisi-Jikelele angayala ukuba ukuhlolwa kwezokuvikela kubheke nezinye izindaba, isibonelo, izidingo eziyisisekele kanye nezindaba ezisemqoka okufanele zithintwe ekuhlolweni kwezokuvikela.
UMqondisi-Jikelele uyokhipha amabhuku angumhlahlandlela ukuze asize lowo obambe iqhaza embonini ekulungiseni uhlelo lwezokuvikela lwasolwandle okufanele zibhekisiswe uma kulungiswa uhlelo.
Lomthethonkambiso uthi uMqondisi Jikelele angayala ngezindaba ezithile okufanele zibhekisiswe ohlelweni lwezokuvikela lwasolwandle, kuzo zonke izinhlelo noma izinhlelo zohlobo oluthile zalowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle, noma izinhlelo zohlobo oluthile lwalabo ababambe iqhaza embonini yezasolwandle. Isibonelo, kungamiswa izidingo zezokuvikela ezahlukene zabasebenzi bezinto zasolwandle zokulusaketshezi okuyisamba kanye nezikhumulo zezikotshela.
UMqondisi-Jikelele kudingeka abheke izibopho okukhulunywa ngazo kuSahluko IX-2 we- SOLAS kanye noMgomo we-ISPS uma emisa izindaba ezithile okufanele zibhekwe kuhlelo lwezokuvikela lwasolwandle.
Lomthethonkambiso uthi uhlelo lwezokuvikela lwasolwandle lubhalwe futhi lulungiswe ngokulandela izidingo ezimiswe nguMqondisi-Jikelele.
Isigabe 4- Ukwamukela, ukubukeza nokwesula kohlelo lwezokuvikela olwandle.
Lomthethonkambiso uthi lowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle ofisa ukusebenzisa uhlelo lwezokuvikela lwasolwandle angathumela uhlelo kuMqondisi-Jikelele ukuze luyokwamukela. Lesi sigaba sikhombisa inqubo okufanele ilandelwe yilowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle osebenza ngaphakathi kwechweba elilawulwa ngezokuvikela futhi okudingeka asebenzise uhlelo lwezokuvikela.
Lomthethonkambiso uthi uMqondisi-Jikelele uyokwamukela uhlelo ngokubhaliwe uma anelisiwe ukuthi uhlelo luyabhekana nezidingo ezifanele okukhulunywa ngazo esigabeni- 3. Uma uMqondisi-Jikelele enganelisiwe kufanele anqabe noma achithe lolo hlelo futhi abhale anike izizathu zokuchithwa kwalolo hlelo.
UMqondisi-Jikelele kuyothathwa ngokuthi walile ukwamukela uhlelo uma lowo obambe iqhaza enike uMqondisi-Jikelele uhlelo bese kuthi uMqondisi-Jikelele anganikezi isaziso esibhaliwe sokwamukelwa, noma ukwenqatshwa zingakapheli izinsuku ezingama-90 ngemuva kokuthunyelwa kohlelo. Lowo obambe iqhaza angacela ukuba kubukezwe leso sinqumo sokwenqatshwa kohlelo.
LoMthethonkambiso uthi uhlelo luqala ukusebenza (umsebenzi uqala ukusebenzisa uhlelo nokuphoqelela ukulandelwa) ngesikhathi esibalulwe kusaziso sokukwamukelwa. Uma isikhathi esibalulwe kusaziso singaphambi kwesikhathi okunikwe ngaso isaziso noma uma isaziso singabeki isikhathi, uhlelo luthathwa ngokuthi luqala ukusebenza ngaleso sikhathi okukhishwe ngaso isaziso.
Uhlelo luhlala lusebenza kuze kube uMqondisi-Jikelele ufaka olunye esikhundleni salo noma ukwamukelwa nohlelo kuchithwa.
Lo mthethonkambiso ukhombisa ukuthi ezimweni ezishitshayo, uMqondisi-Jikelele angayala lowo obambe iqhaza ukuba aguqule okuthile ohlelweni. uMqondisi-Jikelele anganika isaziso esibhaliwe eyala ukuba kuguqulwe lapho enganelisekile ukuthi uhlelo lwanele ukufeza inhloso yesigaba -3. Lokho kuguqulwa kufanele kubhekane nezidingo ngaphansi kwesigaba- 3. Isaziso kufanele sisho lokho okufanele kuguqulwe nesikhathi okuyofanele lowo obambe iqhaza anike uMqondisi-Jikelele uhlelo oseluguquliwe. Uma lowo obambe iqhaza enganiki uMqondisi-Jikelele uhlelo oseluguquliwe singakapheli isikhathi esinqunyiwe, noma singakapheli isikhathi esengeziwe, uMqondisi-Jikelele kufanele asule ukwamukelwa kwalolo hlelo.
Lomthethonkambiso uthi lowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle anganikeza futhi uhlelo olubukeziwe kuMqondisi-Jikelele ukuze lwamukelwe ngokuzenzela. Uma lowo obambe iqhaza efisa ukubukeza uhlelo, inqubo yokwamukelwa kuyakusebenza inqubo echazwe kumthethonkambiso -44. Uma selwamukeliwe uhlelo olubukeziwe lungena esikhundleni sazo zonke ezinye izinhlelo zalowo obambe iqhaza.
Lomthethonkambiso uthi uMqondisi-Jikelele angayala ngokubhaliwe labo ababambe iqhaza ukuba babukeze uhlelo (bese bethumela uhlelo olubukeziwe ukuba lwamukelwe) uma ekholwa ukuthi uhlelo alusabhekeli ngokwanele izidingo ngokwesigaba -3. Umyalo wokubukeza kufanele usho nesikhathi okufanele lowo obambe iqhaza anikeze ngaso uMqondisi-Jikelele uhlelo oselubukeziwe. Uma lowo obambe iqhaza ehluleka ukunika uMqondisi-Jikelele uhlelo olubuyekeziswe singapheli isikhathi esinqunyiwe, noma esinye isikhathi esingengezwa nguMqondisi-Jikelele, uMqondisi-Jikelele kufanele asule ukwamukela kohlelo ngokubhaliwe. Lesi sigaba sikhombisa izidingo sokuba nohlelo lezokuvikela oluhlangabezana nezidingo zezokuvikela ngesikhathi sokusebenza kohlelo.
Lomthethonkambiso udinga ukuba uhlelo lubukezwe njalo eminyakeni emihlanu, ngaphandle uma uMqondisi-Jikelele amukele uhlelo olubukeziwe lwalowo obambe iqhaza kuleso sikhathi. Uma lowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle engathumeli uhlelo olubuyekeziwe ukuze luzokwamukelwa (ngokulandela inqubo esunguliwe) uma uhlelo olusebenzayo selube khona iminyaka emihlanu, ukwamukelwa kwalolo hlelo olusebenzayo kuyazisulekela ngokwakho.
Lomthethonkambiso uthi lungasulwa uhlelo uma uMqondisi-Jikelele ekholwa ukuthi lolo hlelo alusabhekani ngokwanele nezidingo ngokusho kwesigaba- 3 nokuthi ngeke kwanele ukuyal ukuba luguqulwe nom alubuyekezwe lolohlelo. UMqondisi-Jikelele kufanele asule lolo hlelo ngokubhaliwe.
Lo mthethonkambiso uthi uMqondisi-Jikelele angasula ukwamukelwa kohlelo uma lowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle ehluleka ukulandela uhlelo.
Kulindelekile ukuthi lamandla angasetshenziswa kuphela lapho izinyathelo esithambile njengokunika umyalo wokuphoqwa ukulungisa ukungalandelwa zingakalandelwanga.
Lo mthethonkambiso uthi lowo obambe iqhaza embonini yezosolwandle angacela uMqondisi-Jikelele ngokubhaliwe ukuba asule ukwamukelwa kohlelo lwakhe.
Lomthethonkambiso uthi uMqondisi-Jikelele angamukela ukuqeqeshwa kwezikhulu zokuvikela nabanye abasebenzi abaqokwe ukuba benze umsebenzi wezokuvikela. UMqondisi-Jikelele angamukela futhi ukusetshenziswa kwezinto ezithile emachwebeni alawulwa ngezokuvikela.
UMqondisi-Jikelele kufanele abheke isibopho okukhulunywa ngazo eSahlukweni X-2 noMgomo we-ISOS uma amukela.
Ukudinga ukuba kube noqeqesho oluthile nokuthi kwamukelwe izinto zokusebenza kuyoqinisekisa ukugcinwa amazinga afanayo mayelana nomsebenzi wezokuvikela.
Lengxenye ikhuluma ngezidingo zemikhumbi elawulwa eNingizimu Afrika ukuba ibe nezinhlelo zokuvikela zemikhumbi kanye nezitifiketi zezokuvikela zemikhumbi yakwamanye amazwe (ISSC). Izibopho zemikhumbi yakwamanye amazwe kukhulunywa ngayo eNgxenyeni -5.
Lomthethonkambiso wenza kube yicala uma umsebenzi womkhumbi esebenzisa umkhumbi ngaphandle kohlelo lomkhumbi wezokuvikela olawulwa eNingizimu Afrika , ngaphandle uma lowo msebenzi enesizathu esizwakalayo.
Lomthethonkambiso wenza kube yicala ukuba umsebenzi womkhumbi osebenza echwebeni elilawulwa eNingizimu Afrika asebenze ngokungalandeli uhlelo , ngaphandle uma lowo msebenzi enesizathu esizwakalayo.
Isijeziso: Inhlawulo (R20 000), noma izinyanga eziyi-12 noma kokubili.
Lomthethonkambiso kuqondwe ngawo ukuvimbela abasebenzi bemikhumbi elawulwa eNingizimu Afrika ukuba bangagxambukeli ekulandelweni kohlelo lwezokuvikela lomkhumbi lomunye umkhumbi. Uma lokhu kuvimbeleka kwenzeka, kungafunwa umyalo wokuphoqwa ukuze kuphoqwe umsebenzi walona omunye umkhumbi noma induna yomkhumbi ovimbelayo.
Lomthethonkambiso kuqondwe ngawo ukuvimbela umsebenzi walowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle ukuba angagxambukeli ekulandelweni uhlelo lwezokuvikela lomkhumbi. Uma lokhu kuvimbeleka kwenzeka lowo obambe iqhaza anganikwa umyalo wokuphoqwa.
Lomthethonkambiso uthi uhlelo lwezokuvikela lomkhumbi lungambandakanya ukuhlolwa kwezokuvikela. Inhloso yokuhlolwa kwezokuvikela ngukuqinisekisa ubungozi nenqubo yokuhlaziywa kwesenzo ngemiphumela yokugxambukela okungekho emthethweni kwezokuthutha zasolwandle.
Uhlelo luyabeka imisebenzi yezokuvikela noma izinyathelo okufanele zithathwe noma zisetshenziswe kwezokuvikela zasolwandle amazinga- 1,2 no- 3. Lemisebenzi noma izinyathelo ziyokwesekelwa ekuhlolweni kwezokuvikela futhi ziyobhekana nezimo zomuntu ngamunye kanye nezidingo zokusebenza komkhumbi. Loluhlelo kufanele lukhombise ukuthi ukusetshenziswa kwalo kuzoba nomthelela ekunciphiseni ubungozi bokugxambukela okungekho emthethweni kwezokuthutha zasolwandle.
Ikakhulukazi, uhlelo lwezokuvikela kufanele lunikeze imininingwane yokuxhumana nezikhulu zokuvikela zomkhumbi futhi kufanele lwenze amalungiselelo okusetshenziswa kwesimemezelo sezokuvikela. Isimemezelo sezokuvikela singadingeka ezimweni ezithile njengokuvakasha komkhumbi echwebeni elingalawulwa ngezokuvikela noma ukufika komkhumbi echwebeni ube lomkhumbi usebenza ngezinga eliphezulu lezokuvikela echwebeni.
I-SAMSA ingadinga izincwadi ezithile okufanele zibhekisiswe uma kugcwaliswa ukuhlolwa kwezokuvikela , isibonelo, ubungozi nemininingwane ngenhlalo yezokuvikela. I-SAMSA ingadinga futhi ukuba kubhekisiswe nezinye izindaba uma kuhlolwa ezokuvikela, isibonelo, isisekelo sokuhlolwa kwezokuvikela kanye nondaba olusemqoka okufanele luthintwe uma kuthunyelwa ukuhlolwa kwezokuvikela.
I-SAMSA iyokhipha umhlahlandlela ozosiza ekulungisweni kohlelo lwezokuvikela lomkhumbi okufanele lubhekwe uma kwenziwa uhlelo.
Lomthethonkambiso uthi I-SAMSA ingamisa izindaba ezithile okufanele zidingadwe ohlakeni lwezokuvikela lwasolwandle, kuzo zonke izinhlelo, izinhlelo zalabo abasebenza ngohlobo oluthile lomkhumbi, noma uhlelo lomsebenzi webanga elithile lomkhumbi wohlobo oluthile. Isibonelo, kungamiswa izidingo ezahlukene zezokuvikela zalabo abasebenza ngemikhumbi ethwala okusaluketshenzi ngomthamo kanye nemikhumbi ethwala izitsha zokuphatha.
I-SAMSA kufanele inake isibopho esibekwe kuSahluko IX-2 noMgomo we-ISPS uma imisa izindaba ezithile okufanele zidingadwe noma zithintwe uhlelo lwezokuvikela lomkhumbi.
Lomthethonkambiso uthi uhlelo lwezokuvikela lomkhumbi kufanele lubhalwe futhi lulungiswe ngokuhambisana nemiyalo emiswe IsiPhathimandla.
Lomthethonkambiso ukhombisa inqubo eyolandelwa ngabasebenzi bemikhumbi elawulwa eNingizimu Afrika abafisa ukusebenza ngemikhumbi kuyodingeka balungise uhlelo lwezokuvikela futhi baluthumele kuSAMSA ukuze lwamukelwe.
LoMthethonkambiso uthi iSAMSA iyokwamukela uhlelo lwezokuvikela olubhaliwe uma yaneliseka ukuthi lolo hlelo luyabhekena nezidingo ezifanele ngokusho kwesigaba- 3. Uma I-SAMSA inganelisiwe , kufanele ichithe ingalwemukeli lolo hlelo bese ibhala yaluleka lowo obambe iqhaza ngokuchithwa inike nezizathu zokuchithwa kwalolo hlelo.
I-SAMSA kuyothathwa ngokuthi iluchithile uhlelo uma umsebenzi womkhumbi ethumele uhlelo kwi-SAMSA kwathi I-SAMSA yanganikeza isaziso esibhaliwe sokwamukelwa noma ukuchithwa kuhlelo zingakapheli izinsuku ezingama-90 kusukela ngosuku oluthunyelwe ngalo uhlelo.
Lomthethonkambiso uthi uma uhlelo selwamukelwe luyaqala ukusebenza (okusho ukuthi ukusetshenziswa nokuphoqwa ukuba lugcine sekuyasebenza) ngesikhathi esibalulwe kusaziso sokwamukelwa. Uma isaziso sokwamukelwa singasisho isikhathi noma isikhathi eshiwo singaphambi kokunikwa kwesaziso, uhlelo kuyothathwa ngokuthi luqale ukusebenza ngesikhathi okunikezwe ngaso isaziso.
Uhlelo luhlala lusebenza kuze kube kungena olunye esikhundleni salo noma ukwamukelwa kohlelo kwesulwa.
Lomthethonkambiso ukhombisa ukuthi kungahle kushitshwe isimo kanye nesidingo sokuba I-SAMSA ikwazi ukuyala ukuba kuguqulwe okuthile ohlelweni. I-SAMSA ingabhala isaziso iyale umsebenzi womkhumbi ukuba aguqule uhlelo uma I-SAMSA ingasanelisiwe ukuthi uhlelo lolo lubhekana ngokwanele nezidingo ezibekwe esigabeni- 3. Isaziso kufanele sibeke ngokucacile uguquko okufanele lwenziwe futhi lubalule nesikhathi okuyodingeka ngaso ukuba umsebenzi wokhumbi athumele uhlelo olusha. Uma umsebenzi ahluleka ukunikezela ngohlelo olusha ngokusho kwesaziso singakapheli isikhathi ezimisiwe, noma esinye isikhathi esivunywe yi-SAMSA, i-SAMSA ingasula ukukwamukelwa kohlelo.
Lomthethonkambiso uthi umsebenzi womkhumbi anganika futhi uhlelo olubukeziwe ku-SAMSA ukuze lwamukelwe ngokuzenzela yena. Lapho umsebenzi efisa ukubukezwa kohlelo, inqubo yokwamukelwa kohlelo olubukeziwe okukhulunywa ngayo kumthethonkambiso- 64 no- 65 iyokusetshenziswa. Uhlelo olubukeziwe uma selwamukelwe lungena esikhundleni sanoma iluphi olunye uhlelo lwalowo mkhumbi obelusebenza ngaleso sikhathi.
Lomthethonkambiso uthi I-SAMSA, ngokubhala isaziso ungayala umsebenzi womkhumbi olawulwa eNingizimu Afrika ukuba abuyekeze uhlelo lwezokuvikela lomkhumbi uma i-SAMSA ikholwa ukuthi uhlelo alusabhekeli ngokwanele izidingo ezibekwe esigabeni- 3. Lapho umsebenzi anganikezeli ngohlelo olubukeziwe singakapheli isikhathi esinqunyiwe , noma esinye isikhathi esivunywe yi-SAMSA, I-SAMSA kufanele yesule ukwamukelwa kohlelo.
Lomthethonkambiso udinga ukuba uhlelo lwezokuvikela lomkhumbi lubukezwe njalo eminyakeni emihlanu, ngaphandle uma I-SAMSA seyamukele uhlelo olubukeziwe lalowo obambe iqhaza kuleso sikhathi. Uma umsebenzi womkhumbi engathumeli uhlelo olubukeziwe ukuze lwamukelwe (ngokuhambisana nenqubo yokwamukelwa esunguliwe) uma uhlelo olukhona selukhona iminyaka emihlanu, ukwamukelwa kwalolo hlelo kuyasuleka ngokuzenzela.
Lomthethonkambiso uthi uhlelo lwezokuvikela lomkhumbi lungasulwa uma iSAMSA ihlolwa ukuthi lolo hlelo alusabhekani ngokwanele nezidingo ngokwesigaba -3 nokuthi ngeze kwalunga ukuba iyale ukuba kuguqulwe noma kubuyekezwe lolo hlelo.
Lomthethonkambiso uthi I-SAMSA ingesulwa ukwamukelwa kohlelo lwezokuvikela lomkhumbi uma umsebenzi womkhumbi ehluleka ukulandela uhlelo.
Kulindeleke ukuthi lawa mandla asetshenziswe kuphela kulezo zimo lapho izinyathelo ezingenzima njengokuphoqwa ukuba ulandele noma ulungise ukungalandelwa nakho kungalandelwangwa.
Lomthethonkambiso uthi umsebenzi womkhumbi angacela I-SAMSA ngokubhaliwe ukuba yesule ukwamukelwa kohlelo lokuvikela lomkhumbi.
Lomthethonkambiso uthi imikhumbi elawulwa eNingizimu Afrika kufanele ibe nezitifiketi zokuvikela zamanye amazwe (ISSC).
Lomthethonkambiso wenza kube yicala ukuba umsebenzi womkhumbi olawulwa eNingizimu Afrika ukuba asebenzise umkhumbi ngaphandle kwe-ISSC noma ukusebenzisa I-ISSC yesikhashana, ngaphandle uma kunesizathu esizwakalayo.
Lomthethonkambiso uthi I-SAMSA kufanele ikhiphe- ISSC yomsebenzi womkhumbi olawulwa eNingizimu Afrika uma lowo ofake isicelo enohlelo lokuvikela lomkhumbi olusebenzayo (olwamukelwe ngokusho kwezigaba ezingaphansi kwesahluko 4) kanti nomkhumbi kufanele ube sewehlukanisiwe nge-ISSC.
Umthethonkambiso- 76 uthi uma I-ISSC isebenza futhi isikhulu esigunyaziwe sithola ukuthi umkhumbi awuhlangabezani nezidingo ze-SAMSA zokwahlukanisa, umkhumbi awusahlukanisiwe ngokwe-ISSC. Isikhulu singanika umkhumbi isikhathi esithile sokuba ulungise noma ulandele izidingo zokwehlukaniswa.
usulwe yIsiPhathimandla ; noma umsebenzi womkhumbi kungesenguyena osebenza lowo mkhumbi; noma sekuphele iminyaka emihlanu kusukela I-ISSC yakhishwa.
Ukuze kwenziwe lula ukudluliswa komkhumbi usuka komunye umsebenzi womkhumbi kuya komunye, kungakhishwa I-ISSC yesikhashana kulowo msebenzi womkhumbi osezoba umsebenzi womkhumbi olawulwa eNingizimu Afrika oke waba ne-ISSC ngaphambi kokuba kwedluliswe umsebenzi.
I-ISSC yesikhashana iyohlala isebenza kuze kuphele isikhathi esinqunyiwe kuyona I-ISSC yesikhashana kodwa esingeze sadlula izinyanga eziyisithupha.
Lomthethonkambiso ukwenza kube yicala uma induna yomkhumbi olawulwa eNingizimu Afrika wenza isenzo esikhombisa ukuthi I-ISSC noma I-ISSC yesikhashana esebenzayo yomkhumbi uma lokhu kungesilo iqiniso. Icala liyasebenza uma isenzo siyiphutha noma singesedukisayo senziwe komunye u-SOLAS kaHulumeni.
Isijeziso: Inhlawulo (R20 000) noma izinyanga eziyu-12 zokuvalela noma kokubili.
Lomthethonkambiso uthi I-SAMSA ingavumela ukuba kuqeqeshwe izikhulu zokuvikela nabanye abasebenzi abaqokwe ukuba benze umsebenzi wezokuvikela. I-SAMSA ingavumela futhi ukuba kusetshenziswe izinto zokuvikela emikhunjini elawulwa eNingizimu Afrika.
I-SAMSA kudingeka ikhumbule isibopho esibekwe eSahlukweni XI-2 kanye noMgomo we-ISPS uma ivumela uqeqesho noma ukusetshenziswa kwezinto zokuvikela. Isibonelo, uMgomo we-ISPS ubeka izidingo zoqeqesho lwezikhulu zokuvikela zemikhumbi, izikhulu zokuvikela zenkampani nezinye izisebenzi eziqokwe ukuba zenze umsebenzi wezokuvikela ngokohlelo lwezokuvikela lwemikhumbi.
Lomthethonkambiso udinga ukuba umsebenzi womkhumbi olawulwa kwamanye amazwe ube nesitifiketi sokuVikela seMikhumbi yakwaManye Amazwe esisemthethweni (ISSC) noma okwamukelwe okufana nayo I-ISSC yomkhumbi. Umkhumbi kufanele futhi uphathe amarekhodi ezokuvikela omkhumbi adingekayo.
Induna yomkhumbi wakwelinye izwe kufanele akwazi ukukhombisa noma ukuveza I-ISSC noma okufanayo ne- ISSC namanye amarekhodi ezokuvikela omkhumbi kuziphathimandla zaseNingizimu Afrika. Lokhu kuyokwenzeka ngesikhathi sokuhlolwa komkhumbi noma ingasiphi isikhathi umkhumbi usemanzini aseNingizimu Afrika.
Uma umsebenzi womkhumbi ehluleka ukuveza amarekhodi omkhumbi adingekayo emkhunjini, induna noma umsebenzi womkhumbi anganikezwa umyalo wokuphatha yi-SAMSA.
Lomthethonkambiso uphoqa induna yomkhumbi wakwelinye izwe ukuba inikeze ulwazi lwezokuvikela oluthile ngaphambi kokuba ifike emanzini aseNingizimu Afrika noma ungene echwebeni njengengxenye yenqubo yokubika ungakafiki.
I-SAMSA iyonquma izidingo zokunikezelwa kolwazi ungakafiki okumbandakanya ulwazi okufanele lunikezwe nokuthi kubani, nini esimweni esinjani, indlela okufanele lolu lwazi linikezwe ngayo. I-SAMSA inganquma ukuba kunikezwe olunye ulwazi ngaphambi okufika noma ngaphanbi kokungena ezindaweni ezithile eNingizimu Afrika.
Uma induna yomkhumbi yehluleka ukugcina lokhu, I-SAMSA inganika induna noma umsebenzi womkhumbi umyalo.
Lomthethonkambiso uthi induna yomkhumbi wakwelinye izwe kufanele ivumele isikhulu esigunyaziwe ukuba singene emkhunjini ukuze siwuhlole ngokuhambisana namandla aleso sikhulu esigunyaziwe abekwe engxenyeni -6. Ukuze kucaciswe umthethonkambiso uthi induna yomkhumbi kufanele inikeze isikhulu amarekhodi ezokuvikela omkhumbi uma icelwa ukuba yenze njalo. Uma induna yomkhumbi ingavumeli isikhulu ukuba sihlole umkhumbi, induna inganikezwa umyalo yi-SAMSA.
Lomthethonkambiso ubeka izinyathelo zezokuvikela okufanele zilandelwe ngumkhumbi olawulwa kwelinye izwe uma usemanzini aseNingizimu Afrika. Umkhumbi kufanele ube sezingeni -1 lezokuvikela ngaphandle uma uMqondisi-Jikelele ememezele okunye. Uma uMqondisi-Jikelele ememezele ukuthi kusebenze izinga- 2 lezokuvikela egcwebeni elilawulwa ngezokuvikela, umkhumbi olawulwa kwelinye izwe okulelo chweba kufanele usebenzise izinyathelo zezinga -2 le-ISPS. Izinyathelo ze-ISPS izinga- 2 yilezo zinyathelo okufanele ngokoMgomo we-ISPS zisetshenziswe uma ezokuvikela olwandle zisebenzisa izinga- 2. Izinyathelo zomkhumbi okufanele zisetshenziswe ngumkhumbi ezingeni- 2 le-ISPS lyikutholakala ohlelweni lwezokuvikela lomkhumbi, njengoba wamukelwe Mbuso. Kusebenza lesi zidingo ezifanayo uma uMqondisi-Jikelele ememezela ukuthi ichweba lisebenzise ezokuvikela izinga- 3.
Lesi sigaba siyavuma ukuthi umkhumbi ungayalwa nguMbuso wawo ukuba usebenzise ezokuvikela ezisezingeni eliphezulu kunalelo elingasebenza ngokwalomthethonkambiso. Kulezi zimo umkhumbi kufanele ulandele umyalo owunikwe nguMbuso wawo.
Uma umkhumbi olawulwa kwelinye izwe ungazisebenzisi izinyathelo zezokuvikela ezihambisana nezinga elimenyezelwe nguMqondisi-Jikelele, umsebenzi womkhumbi anganikwa umyalo wokulawula yi-SAMSA.
Lomthethonkambiso uchaza izinyathelo zamazinga 1, 2 no 3 ze-ISPS ezisebenzayo kwezokuvikela amazinga- 1,2 no- 3 ngokulandelana nalezo okufanele zisetshenziswe njengoba kushiwo kuMgomo we -ISPS. Izinhlobo zezinyathelo okufanele zithathwe zichazwe ngokujwayelekile kuMgomo we-ISPS. Imikhumbi elawulwa kwamanye amazwe enama-ISSC iyakuba nemininingwane yezinyathelo ezibaluliwe ezizosetshenziswa kulamazinga ezokuvikela ezinhlelweni zezokuvikela zomkhumbi ngamunye.
Lomthethonkambiso uthi uma uMqondisi-Jikelele enika umyalo wezokuvikela emkhunjini olawulwa ngaphandle noma kwelinye izwe lowo mkhumbi kufanele ulandele lowo myalo. Uma umkhumbi ungawulandeli umyalo umsebenzi womkhumbi noma induna iyakunikezwa umyalo wokwenza yi-SAMSA.
Ngaphezu komyalo wokolawula, induna yomkhumbi nomsebenzi womkhumbi bangakhokhiswa inhlawulo ngokwehluleka kwabo ukulandela imiyalo yezokuvikela ngokomthethonkambiso- 33, ngaphandle uma umsebenzi womkhumbi enesizathu esizwakalayo.
Lomthethonkambiso uthi umkhumbi olawulwa kwelinye izwe akufanele usebenze ukuxengisa ukulandela kohlelo lwezokuvikela lwasolwandle lwalowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle noma uhlelo lomkhumbi wezokuvikela lomkhumbi olawulwa ngezokuvikela. Uma ukusebenza kuxengisa ukulandela, umsebenzi womkhumbi noma induna yomkhumbi wakwelinye izwe inganikwa umyalo wokwenza yi-SAMSA.
Lomthethonkambiso uthi uma induna yomkhumbi olawulwa kwelinye izwe ithole isaziso sokuthi kusezebenza izinga lezokuvikela -2 noma- 3 lomkhumbi noma kunikwe umyalo wokwenza womkhumbi, futhi induna ingavumi ukuthi ithole isaziso noma umyalo leyo nduna yenza icala.
Amacala afanayo angasetshenziswa kumsebenzi womkhumbi olawulwa kwelinye izwe.
Isijeziso: Inhlawulo (R20 000) noma ukuvalelwa izinyanga eziyi-12 noma kokubili.
Lomthethonkambiso unika amandla amakhulu phezu kwemikhumbi elawulwa kwamanye amazwe. Ngaphansi kwaloMthethonkambiso I-SAMSA inganika umyalo wokulawula umsebenzi womkhumbi noma induna yomkhumbi olawulwa kwelinye izwe wokuba kulawulwe ukuhamba komkhumbi noma ukuyala induna noma umsebenzi wokhumbi ukuba athathe izinyathelo ezithile noma ayeke ukwenza okuthile. I-SAMSA inganika umyalo wokwenza kuphela ifuna ukuqinisekisa ukulandela kwesibopho esinikwe umkhumbi olawulwa kwelinye izwe ngaphansi kwalemithethonkambiso noma mayelana nezinyathelo ezithile ezenza ngcono ezokuvikela olwandle njengoba kubekiwe eSahlukweni IX-2 seSOLAS. Isibonelo, uma induna yomkhumbi yehluleka ukuveza I-ISSC esemthethweni yalowo mkhumbi umkhumbi lowo unganqatshelwa ukuba ungene echwebeni laseNingizimu Afrika.
ukuvumela isikhulu esigunyaziwe ukuba singene emkhunjini sihlole umkhumbi noma amarekhodi ezokuvikela akhona kulowo mkhumbi.
Lomthethonkambiso wenza kube yicala uma induna noma umsebenzi womkhumbi womkhumbi olawulwa kwelinye izwe ehluleka ukulandela umyalo wokulawula.
Le ngxenye ikhuluma ngamandla, umsebenzi nemithwalo yezikhulu ngaphansi kwalemithethonkambiso ekuvimbeleni ukugxambukela okungekho emthethweni kwezokuthutha olwandle. Ukhombisa ukuthi yiziphi izikhulu ezigunyaziwe, amandla azo , kanye nekuncishiswa kamandla azo. Indima esempqoka yezikhulu ezigunyanziwe yokuhlola izitifiketi ze-ISSC kanye nokuhlola ngokuphenya ukulandelwa kwalemithethonkambiso yilabo ababambe iqhaza embonini yezasolwandle. Ukuze lokhu kwenzeke ngempumelelo, badinga amandla , okumbandakanya namandla okungena emagcekeni nasemkhunjini nokuthi bahlole izincwadi.
Lo mthethonkambiso ukhombisa izinhlobo ezahlukene zabantu abayizikhulu ezigunyaziwe ngokwenhloso yaleMithethonkkambiso.
Lomthethonkambiso uthi isikhulu esigunyaziwe singahlola umkhumbi olawulwa eNingizimu Afrika (ukufakazela I-ISSC) kumbandakanya nokuhlola amarekhodi ezokuvikela omkhumbi nazinye izincwadi eziphathelene nezokuvikela ezikhona phakathi emkhunjini. Inhloso yokuhlola ngukubheka ukuthi umkhumbi uyazisebenzisa yini izinyathelo zezokuvikela ukuze uhlangabezane nezidingo zokufakazela I-ISSC. Lezo zidingo zibekiwe kuMthethonkambiso 76.
Lomthethonkambiso uthi isikhulu esigunyaziwe esinamandla esingawasebenziswa ekubhekeni ukuthi umkhumbi uyayilandela yini lemthethonkambiso, uma kusolwa ukuthi awuyilandeli, ukuphenya ukuthi yimuphi ophuliwe. Lawa mandla abalulekile ukuze uMqondisi-Jikelele ne-SAMSA baqaphele ukuthi baphenye ukulandela kwalemithethonkambiso ukuze bafeze indima yalo njengomLawuli . Lomthethonkambiso unika izikhulu ezigunyaziwe ikhono lokubheka nokuhlola inqubo yokusebenza (okumbandakanya nokubhola), ukuxoxisana ngenqubo yokusebenza nethimba noma abanye ababambe iqhaza embonini yezasolwandle (isibonelo abanikeza usizo) nokuhlola nokwenza imifanekiso yezincwadi eziphathelene nezokuvikela.
Lomthethonkmabiso unciphisa ukuthi isikhulu esigunyaziwe singawasebenzisa nini amandla ngaphakathi emkhunjini. Isikhulu esigunyaziwe singasebenzisa amandla noma ingasiphi isikhathi ngaphandle kwesaziso uma umkhumbi ungaphakathi kwemincele yechweba elilawulwa ngezokuvikela. Kodwa-ke uma amandla kufanele asetshenziswe ngaphandle kwaleyo mincele, kufanele kunikwe isaziso esamukelekile kumsebenzi womkhumbi noma induna yomkhumbi.
Lomthethonkambiso unika isikhulu ezigunyaziwe amandla amaningi esingawasebenzisa uma sibheka ukuthi umuntu noma umkhumbi uyayilandela yini lemithethonkambiso nokuthi uma kusolakala ukuthi ayilandelwa kuphenywe lokho kwephulwa. Lawa mandla abalulekile ukuze uMqondisi-Jikelele ne-SAMSA babheke futhi baphenye ukulandelwa kwaleMithethonkambiso kanye nokufeza indima yabo njengabalawuli. Lemithethonkambiso inika isikhulu esigunyaziwe amandla okungena nokuhlola noma iyiphi indawo, isakhiwo, inqola noma umkhumbi ongaphansi kolawulo lwalowo obambe iqhaza. Uma lowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle esebenzela endaweni yakhe yokuhlala amandla esikhulu okungena lapho afinyeziwe kuleyongxenye yendawo esetshenziselwa lowo msebenzi. Lezi zikhulu zingahlola futhi futhi zenze umfanekiso wezinto ezisetshenziswayo , babheke inqubo yokusebenza (okumbandakanya nezimbola zokuqeqesha), baxoxisane ngenqubo yokusebenza nabasebenzi noma lowo obambe iqhaza emonini yezasolwandle (isibonelo labo abanikeza usizo), bahlole futhi benze imifanekiso basebenzise noma bavule izinto ezistshenziswayo ukuze bathole izincwadi namarekhodi noma amrekhodi agcinwe yilowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle.
Lomthethonkambiso uthi isikhulu esigunyaziwe singasebenzisa amandla ngaphakathi kwemincele yechweba elilawulwa ngezokuvikela noma ingasiphi isikhathi futhi ngaphandle kwesaziso. Kodwa-ke uma lamandla esetshenziswa ngaphandle kwemincele yechweba, kufanele kunikezwe isaziso esamukelekile kulowo obambe iqhaza embonini.
Lengxenye ivumela uMqondisi-Jikelele ukuba athole ulwazi ngokulandelwa kwezokuvikela kulowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle. Ukuqoqwa kolwazi ngokulandelwa kwezokuvikela kubalulekile ukuze kuqinisekiswe ukuthi kusetshenziswa izinyathelo ezifanele zezokuvikela futhi kuvikelwa ukugxambukela okungekho emthethweni kwezokuthutha zasolwandle futhi iNingizimu Afrika ihlangabezene nesibopho sayo samazwe omhlaba.
Lemithethonkambiso ivumela uMqondisi-Jikelele ukuba afune ulwazi kulowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle olungasentshenziswa ukuze kutholakale ukulandela kwalobo obambe iqhaza noma ukungalandelwa kwezinhelo zabo zezokuvikela olwandle, izinhlelo zokuvikela zemikkhumbi noma ngezinye izibopho eziphathelene nezokuvikela ngaphansi kwalemithethonkambiso. Lolo lwazi lungulwazi lokulandelwa kwezokuvikela. Uma uMqondisi-Jikelele enezinsolo ezinesisekelo ukuthi lowo obambe iqhaza unolwazi lokulandelwa kwezokuvikela angacela lololwazi kulowo obambe iqhaza. Lolulwazi kufanele lunikezwe singakapheli isikhathi futhi nangendlela ebalulwe ngoMqondisi-Jikelele kusaziso esibhaliwe. Isikhathi okufanele kulethwe ngaso ulwazi kufanel singabi ngaphansi kwezinsuku ezinga14. uMqondisi-Jikelele angasho ukuthi lowo obambe iqhaza alethe ulwazi ngokubhaliwe noma aluthumele ngemishini kagesi.
Ukwahluleka ukugcina isaziso sikaMqondisi-Jikelele kuyicala ngaphandle uma lowo obambe iqhaza enesizathu esizwakalayo.
Isijeziso: Inhlawulo (R20 000) noma ukuvalelwa izinyanga eziyi-12 noma kokubili.
Lemithethokambiso ezovumelauMqondisi-Jikelele ukuba ahlole ezempilo kwezokuvikela zemboni yasolwandle futhi luyovumela ukuba abone ukutengatenga endleleni yezokuvikela olwandle futhi alungise leyo nkinga ngaphambi kokuba ukuphepha kwemboni kuxenge.
Umthethonkambiso -99 ucacisa ukuthi uma umuntu kudingeka ukuba anike ulwazi lokulandelwa kwezokuvikela lowo muntu angeze axolelwa ekubeni anike ulwazi ngezizathu zokuthi lokhu kungase kumthwese icala noma kwenze ukuba athole isijeziso.
Ukwamukela ukuthi amandla okuphoqa ukuqoqwa kolwazi ayengamandla ngokomthetho owaziwayo ongabhaliwe kususiwe, kufanele kuphelekezelwe ngukuvikelwa kwalowo oletha ulwazi, umthethonkambiso- 99 uthi umuntu onika ulwazi noma iluphi ulwazi noma incwadi etholakale ngqo noma ngokungaqondile ngemiphumela yokunikwa kolwazi luyakwamukelwa ngengobufakazi ecaleni lobugebengu noma ngenye nje inkundla yokuqoqwa kwenhlawulo kulowo muntu. Lokhu kuvikelwa akumvikeli umuntu onike ulwazi noma izincwadi okungamanga noma okudukisayo njengoba kushiwo kumthethonkambiso -100. Lomthethonkmabiso uqinisekisa umgomo wokuthi izinqubo zokuqoqwa kolwazi lokulandelwa kwezokuvikela zenze ngcono ezokuvikela olwandle nalezo eziphathelene nenqubo yezinkantolo, ikakhulukazi inqubo yecala lobugebengu, kufanele yehlukaniswe ukuze kuqinisekise ukusabalala ngenkululeko kolwazi lokulandelwa kwezokuvikela. Ukunikeza ulwazi lokulandelwa kwezokuvikela kufanele kukhuthazwe ukuze izinto eziphathelene nokulandelwa zilungiswe ngaphambi kokuba kuxenge ezokuvikela kwezokuthutha olwandle nokubeka engozini umphakathi jikelele.
Lomthethonkambiso wenza kube yicala ukunikeza ulwazi lokulandelwa kwezokuvikela olungamanga noma oludukisayo.
Umyalo wokuphoqwa yisikhali sokulawula esikhishwa nguMqondisi-Jikelele noma I-SAMSA uma icabanga ukuthi kunokwephulwa kweMithethonkambiso okwenzekayo nokuthi kwenziwe okuthile (ukuze kuvinjelwe noma kuthiywe) ukugxambukela okungekho emthethweni kwezokuthutha zasolwandle. Ukusetshenziswa komyalo kukhombisa ukuthi inqubomgomo yokuthi ukulungiswa kwenkinga yikhona okungcono kunokushushisa.
Lo mthethonkambiso uvumela uMqondisi-Jikelele ukuba akhiphe wokuphoqa ovimbela noma othiya ukwenziwa kwezenzo ezithile noma ezidinga ukuba lowo obambe iqhaza embonini yasolwandle oshiwo umyalo wokuphoqwa. Amandla oMqondisi-Jikelele okukhipha umyalo kufanele kwesekelwe inkolelo yokuthi lowo obambe iqhaza uphule isigaba kulemithethonkambiso nokuthi umyalo udingekile ukuze kuqashelwe ukugxambukela okungekho emthethweni kwezokuthutha zasemanzini.
Lomthethonkambiso uthi umyalo wokuphoqwa uqala ukusebenza ngesikhathi esibalulwe kuso umyalo, isibonelo 1:00 ngosuku oluthile noma uma isikhathi singanqunywanga, ekuqaleni kosuku lwesikhombisa kusukela ngosuku isinqumo esikhishwe ngalo. Ukunqunywa kwesikhathi esiseduze kuyokwenza ukuba kunikwe isinqumo ezimweni eziphuthumayo. Umyalo wokuphoqwa uhlala usebenza isikhathi esinqunywe kuwo umyalo noma uma isikhathi singanqunywanga kuze kube uMqondisi-Jikelele uyasichitha.
Ukuze kuqinisekiswe ukuthi umyalo uhlala ukhona, lomthethonkambiso uthi kufanele ulokhu ubuyekezwe. Ngaphansi kwaleMithethonkambiso uMqondisi-Jikelele kufanele abukeze umyalo wokuphoqwa okungenani njalo ezinyangeni ezintathu, bese kuthi njalo ngemuva kokubukezwa , aqinisekise, aguqule noma achithe isinqumo esibhaliwe. Lokhu kukhombisa ukuthi umyalo wokuphoqa kuhloswe ngawo ukuba kulungisiswe izinkinga ezithile futhi kufanele kuqashelwe ukuze kuqinisekiswe ukuthi izenzo noma imisebenzi ebalwe kuwo umyalo iyaqubeka nokubhekana nokwephula.
Umyalo kufanele uchithwe ngaphandle uma uMqondisi-Jikelele anelisekile ukuthi umyalo usadingeka ukuze ubhekana nokugxambukela okungekho emthethweni kwezokuthutha zasolwandle.
UMqondisi-Jikelele akufanele aguqule umyalo ngaphandle uma anelisekile ukuthi umyalo osuguquliwe uzobhekana ngokwanele nokugxmbukela okungekho emthethweni kwezokuthutha zasolwandle nokuthi umyalo osuguquliwe unobudlelwane obucacile nobuqonde ngqo ekwephulweni futhi uhlala uhambisana nokwephulwa.
Umthethonkambiso- 4 ucacisa ukuthi umyalo uyaqhubeka njengoba usuguquliwe futhi kuzodingeka okunye ukubukeza ngemuva kwezinyanga ezi-3.
Umthethonkambiso uthi ukwahluleka koMqondisi-Jikelele ukuba alandele umthethonkambiso akuthinti ukuba semthethweni komyalo.
Lomthethonkambiso wenza kube yicala ukuba lowo obambe iqhaza embonini yezasolwandle ahluleke ukulandela umyalo wokuphoqwa.
Lesi sahluko sibeka umbandela wokukhishwa komyalo wokuphoqa umsebenzi womkhumbi noma induna omkhumbi olawulwa eNingizimu Afrika. Lemibandela iyefana nomyalo ingakhishwa kwabanye ababambe iqhaza embonini yezasolwandle kuleso simo okufanele aneliswe nokuthi isimo okwenziwe phansi kwaso umyalo ungakhishwa uyefana nomyalo ofinyeziwe ukuthatha nokumisa umyalo othile mayelana nomkhumbi.
Lomthethokambiso uvumela iSAMSA ukuba ikhiphe umyalo wokuphoqa kumsebenzi womkhumbi, womkhumbi olawulwa eNingizimu Afrika noma induna yomkhumbi edinga umsebenzi womkhumbi noma induna yomkhumbi ukuba enze isenzo esithile noma ukwenza okuthile mayelana nomkhumbi.
Amandla e-SAMSA ukuba ikhiphe isinqumo sokuphoqa afinyeziwe kulezo zimo lapho I-SAMSA ikholelwa ukuthi umkhumbi wephule isigaba kuleMithethonkambiso futhi kudingekile ukuba enze isinqumo ukuze sivimbele ukugxambukela okungekho emthethweni kwezokuthutha zasolwandle.
Umyalo wokuphoqa womkhumbi kufanele ube nobudlelwane obucacile nobuqonde ngqo nokwephula nokuhambisana nokwephulwa. Ezinye izenzo ezingadingeka zimbandakanya ukususwa komkhumbi emanzini athile noma ichweba noma ukususwa noma ukuboshwa komkhumbi echwebeni.
Lomyalo uyefana nomyalo wolawula onganikwa yi-SAMSA kumkhumbi olawulwa kwelinye izwe ezimweni ezithile ngaphansi kwesahluko -2 sengxenye- 5.
Lomthethonkambiso wenza kube icala ukuba umsebenzi womkhumbi noma induna yomkhumbi ehluleke ukulandela umyalo wokuphoqa.
Lomthethonkambiso uthi kungenzeka ukuba uHulumeni angenela izivumelwane zokuvikela ngaphansi kwe-SOLAS. Umthethonkambiso uthi uMqondisi-Jikelele kufanele abheka amanye amalungiselelo nokubukeza ngezikhathi ezithile ngezikhathi ezithile ukusebenza kwesivumelwano.
Lemithethonkambiso iyavuma ukuthi isivumelwano salolu hlobo esiguqula noma singene esikhundleni salemithethonkambiso mayelana nezindaba ezithintwa yilesi sivumelwano.
Lomthethonkambiso uthi uMqondisi-Jikelele angagunyaza umsebenzi osesikhundleni sokuphatha eMnyangweni wezokuThutha ukuba asebenzise amanye noma onke amandla nomsebenzi woMqondisi-Jikelele ngaphansi kwalemithethonmabiso.
Lomthethonkambiso uthi uMqondisi-Jikelele angasungula izikhungo ezizokwenza -lula ukusebenza ngempumelelo kwaleMithethinkambiso.
Lemithethonkambiso nesixhumelo- 2 zisungula imali okufanele ikhokhelwe umsebenzi owenziwa nguMqondisi-Jikelele.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMNYANGO WEZOLIMO 1 (2004).txt</fn>
Inombolo yereferensi: 4.3.2.4-...
Amagama aphelele omyeni/enkosikazi:...
Inani neminyaka yazo zonke izikhonzi:...
Umsebenzi Owenza Manje:...
Izizathu zokusilela Uyacelwa ukuba ubone isiqephu- 8.
Lapho ubunikazi bempahla buye badluliselwa kumbuso ayikwazi ukuthengiswa, ukushintshiselana ngayo, noma ukulahlwa nganoma yiyiphi indlela ngaphambi kwemvume ebhaliwe kaNgqongqoshe Wezolimo noma umbambeli wakhe kanye nanoma yikuphi ukulahlekelwa ngokuphathelene naloku, ukutshontshwa noma ukufa kwemfuyo noma nganoma yiyiphi indlela kumele kubikwe ngokushesha kuBandla Leziphathimandla: Ukuphathwa Kwezikweletu kanye Nokukhokhwa kanti okuphathelene nokutshontshwa kumele kubikwe ngokushesha KuMkhandlu Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika. Ngokuqhubekayo, uma kwenzeka kuba nokulahlekelwa noma ukungafinyeleli, okweletwa imali kudingeka afake noma abeke endaweni yaloku kulahlekelwa noma ukungafinyeleli ngesinye isibambiso esingasindisiwe senani elifanayo, isimo kanye neminyaka noma ngenye indlela, uzawuphoqelelwa ukuba akhokhele uMbuso ngokheshi ngokulahlekelwa noma ukungafinyeleli. Noma yimuphi umuntu okuthi ngaphandle kwemvume alahle, noma abulale noma adle/asebenzise noma yiyiphi impahla Yombuso uzakuba necala futhi angavalelwa. Uma kudingeka, ubufakazi kumele bunikezwe isibonelo ukubikwa kokutshotshwa Kumkhandlu Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika kanye nencwadi yobufakazi (i-affidavit) okumele ijotshelelwe kulo mbiko.
Ngiyaqinisa ukuthi ulwazi oluphakathi kwalo mbhalo, ngokwazi nokukholwa kwami luphelele, luyiqiniso futhi lufanele.
Ngiqinisa ukuthi ufakazi uqinisekisile ukuthi uyavuma futhi uyakuqonda okuqukethwe kulesi sifungo.
Siqinisiwe futhi sasayinwa ngikhona e-lolu suku lomhla ka...
<fn>zul_Article_National Language Services_UMNYANGO WEZOLIMO 2 (2004).txt</fn>
Ukwelapha impahla engalungile, njalonjalo.
m "isici esingavunyelwe" sichaza into eyingozi ngokwencazelo yemithetho ngaphansi koMthetho woMkhiqizo Osemathinini, Imikhiqizo Yezimonyo Nemithi Ebulala izinambuzane, Umthetho No.
w "umbandela wendawo yokudla ngaphansi koMthetho wezeMpilo" uchaza imibandela evamile yezindawo ezimiselwe ukudla nokuthuthwa kwakho njengoba ishicilelwe kwiSaziso seGazethe No.
izimvu noma izimbuzi eziyisithupha; noma iv izingulube ezine ezincane noma izingulube ezimbili zenyama kabhekeni noma ingulube eyodwa yamasoseshi.
Ngaphambi kokuba amadela akhiwe, kufanele umfanekiso wesakhiwo esihlongozwayo sethulwe kwisiphathimandla sesifundazwe ukuze asihlole bese esemukela.
b yimidwebo ephelele yemifanekiso yesakhiwo sesikhungo, uma kungesona isakhiwo esifana naleso esihlonzwe ku- 21 ngenhla.
b ukuyiposela ekhelini lomnini; noma c ukuyithumela ngesikhahlamezi, i-i-meyili noma ngenye indlela ephuthumayo kumnini, inqobo uma umbhalo wokuqala wethulwe kumnini zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa ethunyelwe isaziso.
q uma zingekho izikhungo zokuqandisa kakhulu esimweni sesilwane esilindelwe ukuhlolwa emadeleni, kufanele lezo zikhungo zitholwe kwenye indawo, ngemvume yesiphathimandla sesifundazwe.
zokuhlanza nokubilisa imishini okusetshenzwa ngayo z kufanele kube nendawo yokuhlanza izimoto ezithwala inyama.
gg akuhlinzekwe ngesikhungo sokuhlanza izimoto ezithutha inyama.
k akuhlinzekwe ngezinsiza zokumunca ukulawula umhwamuko.
ivikelwe ngamaqhinga aphambili ekungenweni wubuthi noma ekonakaleni, ubuthi begesi, umhwamuko, yiphunga, intuthu, insizi, izintuli, umswakama, izinambuzane nezinye izinto noma ukuphazamiseka kwesiqu senyama, amakhemikhali noma ngenye indlela ebandakanya ukunukubezeka.
Zonke izindawo ezisegcekeni kufanele zingabi nothuli nodaka.
Akuhlinzekelwe unqenqema lokuhambisa amanzi nezikhukhula.
Amadela kufanele afakwe uhlelo oluvalelekile lokuhambisa amanzi nodoti ukuze ayongena endaweni efanele yamapayipi amanzi angcolile.
Izindawo zezimoto zokulayisha nokwethula endaweni yokuphuma nokungena izimoto kufanele ivikelwe, igcakwe kahle phansi bese ifulelwa ngophahla.
d ukugcineka kwenyama ebanjiwe nokuhlolwa kwayo ngaphandle kokuthelela leyo nyama ephasisiwe.
n yonke imishini, izakhiwo namathuluzi ananyekwe odongeni kufanele aqhele okungenani ngama-50mm.
c akufanele igcotshwe ngamafutha inyama.
iziqabetho ezilondoloza inyama kufanele zihambisane nomgonywana 1, uma iphansi nephezulu lakhiwe laba nezimbobo kufanele lidwetshwe ngendlela yokuthi inyama ayiveli ngezikhala noma ithinte phansi.
Izindlu zangasese nendawo yokuchama kufanele yakhiwe endaweni ehlukile ehlinzekela iminyango engafani evela ezindlini zokushintsha.
zonke izindlu zangasese kufanele zifakwe izitsha zokubeka amaphepha asendlini yangasese, obheseni bokugeza izandla, isitsha esifakwe insipho esaketshezi ebulala amagciwane nezinsiza zokwesula izandla.
izindlu zokushintshela nezangasese akumele zingenele ngqo endaweni noma endlini okugcina kuyo inyama.
abasebenzi kufanele banikwe indawo yokukhiyela izimpahla zabo lapho begcina khona izimpahla zangasese ezingafani nezomsebenzi, lokhu kwenzelwa ukuqinisekisa ukuthi izimpahla zangasese nezihlanzekile zomsebenzi azihlangani.
Abasebenzi kufanele bahlinzekwe ngempahla eseceleni evikela izimpukane lapho begcina khona ukudla.
b zigweme ukungenwa wukugqwala namandla okuhlanza ngokubilisa imishini namathuluzi esandla, okungabalwa kuwo amasahha nemimese, kuyohlanzwa ngamanzi ashisa ngama-82Ã‚Â°C esikhathini sokuhlinza.
c zibe nembobo engenisayo nechithayo futhi imuncele epayipini elehlisa amanzi ayongena emgodini noma emgudwini ovulekile, amanzi adonswa wumgudu akufanele achithekele phansi endaweni ehanjwa yizimoto.
Noma iyiphi enye indlela yokuhlanza ngokubilisa kufanele ivunywe yisiphathimandla sesifundazwe.
f bafakwe nesitsha esigcina insipho eluketshezi ebulala amagciwane kanjalo nezinsiza zokwesula izandla ngaphandle uma singekho isidingo sokwesula izandla endaweni lapho ukhona ubheseni wokuhlamba izandla.
Amakhabethe okugezela afuneka emadeleni akhiqiza kancane nawomkhiqizo omkhulu kufanele afakwe eduze nezindawo zokusebenzela ukuze akwazi ukuvikela amanzi achitheka ngesikhathi abasebenzi begeza amaphinifa abasebenza ngawo esemzimbeni yabo futhi lamakhabethe kufanele avumele ukugobhoza kwamanzi okungena ngqo emgudwini noma emseleni ofanele wamanzi angcolile.
Amanzi kufanele abe namandla futhi ahambisane okungenani neSigaba II esimiswe kwiQophelo SANS 241 lamanzi afanele ukuphuzwa.
c isondo elilondoloza amapayipi angahlali phansi ngaphandle kwamapayipi asodongeni.
Izinqolobane ezivikela ukweba nezingavuzi eziphelezelwa yizivalo ezivala thaqa nezihambisana nomgomo-14 kufanele zihlinzekelwe ukugcina nokuthutha impahla elahliwe futhi zibhalwe ngokugqamile "AYILUNGILE".
Kufanele kube nezitsha zokulanda nokugcina impahla engalungile nokufanele ilahlwe.
Kufanele kube nesikhungo sokuqoqa nokugcina igazi ngaphambi kokuba lilahlwe.
Isitsha sodoti kufanele sikwazi ukuqoqa udoti ezikhungweni ezehlukene ngaphakathi kwamagceke.
Izindawo okugcinwa kuzo udoti nezitsha zodoti ngaphambi kokuba ususwe kufanele zihlanzeke, zihonqelwe futhi zingabi namanzi bese zivalwe noma zifakwa izivalo ezivaleka thaqa.
g kufanele ikhanyiswe ngokwenele uma izilwane zehliswa ebusuku.
d kufanele ibe namacala angekho ngaphansi ko-1.
m esetsenziselwa ukubeka izilwane ezisolwayo kufanele yakhelwe udonga nesango eliqinile futhi zingamunci zigamanxe kwesinye isibaya noma zidale ingozi yokuthelela ezinye izilwane.
c ukudlwa kwezilwane kufanele kugcinwe endlini yezimpahla evikelwe ezinambuzaneni nemiselwe inhloso yalokhu, uma ukudla kuzogcinwa ngaphakathi emagcekeni.
c 0.50mÃ‚Â² ingulube encane, iwundlu noma izinyane.
Izibaya kufanele zifakwe izaziso ezingasuki ezichaza isibalo sohlobo ngalunye olungangena esibayeni noma emkhombeni.
c akufanele ube ngaphansi ko-1.
d kufanele igcinwe kahle ingabi nezinto ezilengayo.
izindawo zokudlela kufanele zigcinwe kahle futhi zingabi nezinto ezilengayo.
kufanele ngendlela egcina indawo ephansi nezivalo zemigodi yamanzi zingasheleli.
indawo edlela izinkomo phakati kwesibaya nalapho zihlatshwa khona kufanele ibe nobubanzi obungekho ngaphezulu ka -0.9 m.
indawo yokudlela kufanele ihlelwe ngendlela efihlekile endaweni yokuhlaba izilwane.
Ingxenye yendawo yokudlela eholela ebhokisini lokuhlaba kufanele ibe nezinhlangothi eziqinile.
d noma iyiphi enye indlela yokunqanda emukelwe yisiphathimandla sesifundazwe.
c esinye isikhali esivunywe yisiphathimandla sezinga likazwelonke.
Imigamu emiselwe indlela yokuhlaba isilwane kufanele ikhonjiswe ezikhalini zokunquma isilwane noma endaweni okunqunyelwa kuyo.
Imishini kumele ihlinzekele ukubopha nokuphakamisa izilwane ezinqunyiwe zilenge kahle ngesikhathi ziconsa igazi.
Kufanele kube nezinto zokuqoqa nokugcina igazi ezitsheni ezivalekile ngaphambi kokuba lisuswe.
a maqondana nokuconsisa igazi ezinkomeni, ukusuka emgibeni uya phansi, ngamamitha angu4.8 kanti umgibe onanyathiselwe ngamamitha angu -4.
b maqondana nezimvu, kusuka emgibeni kuya phansi ngamamitha angu -2.3.
a ukuhlinza izinkomo, ngamamitha angu -3.
b ekuhlinzeni izimvu ngamamitha angu-2.2 usuka emgibeni uya phansi.
Isikhala phakathi komshini nezinsika zomgibe kufanele ngaso sonke isikhathi singavumeli inyama engasikiwe ithinte umshini futhi okungenani siqhele ngemitha elilodwa kusuka odongeni.
Imigibe enamahuka ananyekwe odongeni kufanele iqhele ngo-400mm odongeni kanti inyama echonywe emahukeni akufanele ithinte udonga noma phansi.
Imigibe kufanele okungenani ishiye isikhala esingu-700mm ukuqhela ensikeni, odongeni noma ecaleni lendawo okuhanjwa kuyo lapho kukhishwa khona inyama.
Akuhlinzekwe ngezindawo ezahlukene zokuconsisela igazi nokuhlinza emadeleni uma kunezinhlobo eziningi zezilwane ezihlinzwa ngesikhathi esisodwa.
Ukukalabha izingulube kuhlangene nokuzigeza okwenziwa ngaphambi kokuhlaba kungenziwa kuphela endaweni edalelwe ukukalabha izingulube.
Iziqabetho, indawo yokugaxa nephezulu kanye neminye imishini edingeka ekuhloleni inyama kufanele ifakwe emadeleni.
Kufanele kube neziqabetho ezishaywe uphawu, ezingavuzi nezikhiyekayo noma olunye uhlobo lokulondoloza noma lokugcina impahla engalungile noma engafanele ukudliwa kodwa engakasuswa.
Iziqandisi kufanele zifakelwe ukugcina okungenani umkhiqizo wosuku olulodwa.
b isikhala esingu-330mm kusukela odongeni ezimvini, ezimbuzini nasezingulubeni uma kulengiswe ngokwehlukana ngokunjalo nesikhala esiphakathi kwemigibe emibili elengise inyama engasikiwe.
Izikhala zenyama elengisiwe kufanele zimiswe ngendlela eqikelelisa ukushaya komoya phakathi kwenyama engasikiwe noma emaceleni, okungenani isibalo ngasinye esiphanyekiwe asihlinzekelwe ubude bomgibe obungu-660mm.
c ukuhlanza ngokubilisa amasaha nezinye izikhali zokusika.
Inyama ebomvu yangaphakathi kufanele igezwe ngamanzi ahlanzekile agelezayo, ziphanyekwe emahukeni noma zibekwe ezitsheni bese ziqandiswa esiqandisini sezangaphakathi noma lapho kuhlala khona inyama engakasikwa enokubanda okungekho ngaphansi kwezinga-kubanda elingu-7o C engakapheli amahora angu-16 kodwa asikho isidingo sokuqandisa ngalendlela emadeleni uma ikhishwa ngaso sonke isikhathi ihanjiswa endaweni yokuqandisa. Leyondawo yokuqandisa akufanele iqhele ngendlela eshaya indiva amaqophelo enhlanzeko futhi leyondawo iyomukelwa yisiphathimandla sesifundazwe ngaphansi kombandela wokusetshenziswa komgudu ohlukile ohlinzekelwe ukukhishwa kwenyama.
Inyama ebomvu yangaphakathi akufanele igcinwe noma ithintane nezangaphakathi ezingcolile.
Okunye ukubeka ngokwehlukana, ukusika nokupakisha inyama ebomvu yangaphakathi kumele kwenziwe kwenye indawo noma indlu.
c akuhlinzekwe ngendawo yokugcina impahla enkulu yempahla yokupakisha.
Inyama ebomvu yangaphakathi efakwe emakhathonini akufanele igcinwe esiqandisini esifanayo njengenyama engasikiwe noma engafakiwe ekhathonini.
c ukuphanyeka emahukeni ukuze yome futhi ivuze igazi ngaphambi kokufakwa eziqandisini.
Kufanele kube nemishini ebekelwe ukugeqa nokuhlanza ezangaphakathi kanti umswani kufanele ukhishwe njalo emathunjini nasezithweni ezithintekayo.
kufanele kube nendawo yokulondoloza amasaka ahlanzekile noma izitsha zempahla yosuku uma ezangaphakathi noma amathumbu epakishwe ezitsheni oma emasakeni okulayisha, okufakwa endlini ebandayo noma esiqandisini.
Ezangaphakathi ezigeziwe kufanele zigcinwe esiqandisini esinezinga lokubanda elingekho ngaphansi kuka - 2 o C kodwa asikho isidingo sokuziqandisa ngaphakathi emadeleni uma lenyama ihanjiswa njalo iqonde esikhungweni esineziqandisi ezingaqhelile ngendlela ebeka engcupheni izinga lenhlanzeko futhi lokhu kufanele kwemukelwe yisiphathimandla sesifundazwe.
Inqubo kanjalo nemishini esetshenziswa ekuhlanzeni inyama yangaphakathi kufanele ivunywe yisiphathimandla sesifundazwe.
Kufanele kube nendlu enkulu ehlelwe ngendlela evumela isiqiniseko senhlanzeko nalapho inyama yangaphakathi ingahlanzelwa khona.
kumele kube nezitsha ezehlukile ezisetshenziswa enyameni engakaphalwa naleyo esigeziwe.
Inyama yangaphakathi kufanele isuswe ngemuva kokuhlanzwa.
a zokuphala amanqina ezinkomo, izinhloko namanqina ezimvu; kanjalo b zokukhipha izikhumba, ukususa izinsalela zenyama ezikhumbeni nokuhlahlela izinhloko kanye nokupakisha ngendlela efanele ubuchopho.
b isikhungo sokulondoloza amasaka noma izitsha ezihlanzekile ezilindele ukusebenza ngosuku.
b indawo yokulondoloza amasaka nezitsha ezihlanzekile ezisetshenziswa ngosuku.
Inyama yangaphakathi nenyama egeziwe yenhloko kufanele igcinwe endaweni ebandayo engedluli ku -2 oC kodwa asikho isidingo sokuyiqandisa uma ikhishwa ngaso sonke isikhathi iqonde endaweni yokuqandisa engaqhelile ngendlela ebeka engcupheni izinga lenhlanzeko kanti lokhu kudinga imvume yesiphathimandla sesifundazwe.
Yinyama engasikiwe, ehloliwe nemukelwe engadluliswa ukuba iyosikwa.
c inyama ayizange ihlale endaweni eshisayo kanjalo nokuthi izinga lokubanda lingu-7 kC noma ngaphansi.
Yonke inyama ethulwe ukuba isikwe kufanele iphephe ekonakaleni.
Ayikho inyama enezimpawu zokonakala evunyelwe ukusikwa.
Umpopoli osemthethweni angacela noma ngasiphi isikhathi inyama epakiwe ukuba ivulwe ukuze ayihlole futhi anqume ukuvalwa kabusha kwesitsha esivuliwe noma ikhathoni lenyama.
Konke ukusika, ukusika isingcezu noma ukugaya inyama kufanele kuhlelwe ngendlela eqinisekisa inhlanzeko ngesikhathi sokuqhuba umsebenzi.
Amathambo atholakale ngesikhathi sokusika kufanele asuswe njalo edluliselwe endlini efanele noma esitsheni esihlinzekelwe lomsebenzi.
Inyama etholwe ngokusikwa netholwe ingafanele ukudliwa ngabantu noma yizilwane kufanele iqoqwe ngezitsha noma ngezinsiza ezinophawu olufanele bese zisuswa emagcekeni ngendlela ehambisana neNgxenye-VIII.
d lenqubo yenziwa ngokuhambisana nomkhuba omukelwe yisiphathimandla sesifundazwe.
Impahla yokugoqa akufanele igcinwe endlini yokusikela inyama ngenani elidlula isidingo sosuku futhi kufanele igcinwe noma iphathwe ngendlela ehambisana nesimo sokuyigcina ihlanzekile kuze kufike isikhathi sokusetshenziswa.
Inyama ehleli obala akufanele ihlangane namakhathoni ngaphandle kwesimo lapho kusetshenziswa khona amakhathoni agcotshiwe.
Izinga lomoya wendlu elondoloze inyama esikiwe noma epakiwe kufanele libe ngu-12 oC noma ngaphansi.
Ngesikhathi sokusika, sokugoqa, sokubeka ngezigaba nokupakisha, izinga lokushisa lenyama engelona iqhwa kufanele ligcinwe lingu- 7 oC noma ngaphansi.
Inyama epakishelwe ukugcinwa isaqhwa kufanele igcinwe esiqandisini lingakapheli ihora ipakishiwe. Isiqandisi kufanele sibe namandla okwehlisa izinga lokubanda kwenyama lifinyelele ku -12 oC engakapheli amahora angu-24 bese sikwazi ukugcina lelo zinga noma sehlele ngaphansi kanti inyama esaqhwa akufanele ihanjiswe emazingeni angaphezulu kuka oC.
Inqubo yokuhlanza nokubilisa imishini ephathwayo neminye kufanele ihambisane neNgxenye- II C..
Ukuhlanza nokubiliswa kwezandla neminye imishini kufanele kwenziwe ngesikhathi somsebenzi.
Eminye imisebenzi yenyama kufanele ihambisane nemibandela emiswe yiMibandela yaMagceke Ezokudla ngaphansi koMthetho wezeMpilo.
Zonke izinsiza zokuqandisa, zokwenza saqhwa namakhaza ezithinta inyama kufanele zihambisane nemibandela yezakhiwo zawo wonke amadela eziqukethwe yiNgxenye- II B.
Iziqandisi namakhaza kufanele zifakwe izinkinobho zokulawula ukubanda noma ngesidingo sesiphathimandla sesifundazwe izinkinobho zokulawula amakhaza ezibhala njalo amazinga okubanda ngenhloso yokuveza ngendlela ecacile isimo sokubanda ngaphakathi endlini.
Isiqandisi esisetshenziswa enyameni engasikiwe, ezinhlangothini, ezicutshini ezinkulu kufanele sibe namandla okuletha amakhaza ngendlela engaphazamiseki nekwazi ukubeka inyama kwizinga-qhwa elingu- 7 oC ngaphambi kokuba leyo nyama ihanjiswe.
Inyama esikiwe, inyama engasikiwe, izitho ezithile neyangaphakathi esaqhwa akufanele ikhishwe esiqandisini ngaphambi kokuba ifinyelele kwizinga elingu -12 oC.
a umshini wokudambisa iqhwa eziqandisini nasemakhazeni kufanele ukwazi ukunqanda umthelela wokwakheleka kweqhwa esipilingini sokwakhwa iqhwa nokungaholela ekungalawulekeni kwezinga elifanele lokubanda.
b uma isiqandisi noma amakhaza egcine okwesikhashana inyama ngesikhathi sokudambisa iqhwa, ukudanjiswa kweqhwa esipilingini ngasinye kufanele kuqedwe ngaphambi kwemizuzu engu-30.
c izinsinza zokumunca amanzi aphuma emakhazeni kufanele zihlinzekwe ngokufaka izitsha futhi zichithele endaweni ephansi engaphandle kwendlu noma zithele emgodini wamanzi ngaphandle.
e izinga lokubanda elivamile nelivumelekile ukuba iqalwe ngalo ukufakwa inyama esiqandisini noma emakhazeni.
Inyama kufanele iqandiswe ngokuphanyekwa phezulu ukuze ithole kahle umoya kanti uma ipakishwe ezitsheni, itakwe ngendlela evumela ukungena komoya.
Ayikho inyama eyotakwa ngokubekwa ngqo phansi.
inyama engasikiwe eshisayo akufanele ifakwe emakhazeni anenyama esaqhwa.
a Inyama esikiwe noma engasikiwe engafanele ukudliwa ngabantu noma yizilwane noma engaba nomthelela omubi evunyelwe ukugcinwa esiqandisini noma emakhazeni agcine imikhiqizo edliwayo.
b Inyama engasikiwe noma esikiwe kufanele isuswe ngokushesha uma yonakala ngendlela enqunywe wumpopoli osemthethweni.
Ayikho inyama engasongiwe eyogcinwa esiqandisini noma emakhazeni alondoloze inyama efakwe emakhathonini.
Ezangaphakathi ezingcolile zingagcinwa esiqandisini sesikhashana esinyama engasikiwe, ebombu noma ezangaphakathi ezibomvu ngaphandle uma lemikhiqizo ihlangene nezangaphakathi ezingcolile zigoqiwe futhi zipakishiwe.
Awukho umkhiqizo ongesikho ukudla ngaphandle kwenyama ovunyelwe ukugcinwa esiqandisini noma emakhazeni ngaphandle kwasesiqandisini sesikhashana lapho umpopoli osemthethweni ekhiphe khona imvume yokwenza njalo.
Ukusebenzisa amaqhwa njengesu lokuqandisa emadeleni kuncike ekutholeni imvume yalolu hlelo ekhishwe yisiphathimandla sesifundazwe.
Amaqhwa afakwe emshinini noma ngaphansi kohlelo noma emshinini osetshenziswa ukuqandisa inyama kufanele enziwe ngamanzi ahambayo.
Umshini noma izinhlelo ezithinta ukusetshenziswa kwamaqhwa njengeqhinga lokubandisa inyama kufanele zibunjwe futhi ziqhutshwe ngendlela engaholeli ekuncibilikeni kweqhwa okungaphazamisa kabi umkhiqizo noma izindawo ezakhele.
Imishini esetshenziswa eziqandisini, emakhazeni noma ezindaweni zokubanda ezithintana nenyama kufanele zigcinwe endaweni ehlanzekile nakwisimo esihlanzekile kanti kumele kuhlinzekelwe ukuhlanza nokubilisa imishini nezitsha ngemuva komsebenzi.
Iziqandisi namakhaza kufanele angahlalwa yizinambuzane, ulwembu nezimila ezingamagciwane.
Iziqandisi, amakhaza nendawo yamakhaza kufanele ingasondelwa yiphunga elinganamathela enyameni.
Iziqandisi ezisetshenziswa njalo kufanele zigezwe njalo ngemuva kokukhishwa kwenyama.
Imibhalo yokulawula ukubanda kufanele itholakale uma isiphathimandla sesifundazwe noma sikazwelonke siyicela.
Imoto esetshenziswa ekuthwaleni inyama kufanele ihlangabezane nezidingo ezimiswe kuMbandela wamaGceke Okudla ngaphansi koMthetho Wezempilo.
Ezangaphakathi ezingcolile azifanele ukulayishwa endaweni eyodwa nenyama engasikiwe, nenyama yangaphakathi ebomvu ngaphandle kokuba lezo zitho zihlanziwe, zigcinwe ezitsheni ezivikelwe ezinezivalo ezivale thaqa nezihambisana nemibandela yemishini emiswe kwiNgxenye-II B1.
Ayikho imikhiqizo esemakhathonini eyolayishwa endaweni eyodwa nenyama engafakiwe emakhathonini.
Inyama ebomvu engasikiwe eqandayo, izinto ezithile kufanele ziphanyekwe ukuze zingathini enhlabathini.
Ayikho inyama engasongiwe eyolayishwa ngokubekwa phansi.
Uma efunwa yisiphathimandla sesifundazwe, umshayeli wemoto elayishe inyama kufanele akhiphe igama lakhe, ikheli nemininingwane lapho engathintwa khona umshayeli.
Inyama ebuyiselwa emadeleni noma esikhungweni sasemakhazeni ingemukelwa kuphela ngemuva kokuhlolwa wumpopoli osemthethweni futhi ingahlinzekelwa kuphela ukudliwa ngabantu ngaphansi kwezimo ezihlonzwe ngumpopoli osemthethweni.
Ukulayishwa kwenyama ngabadayisi abangabhalisiwe kufanele kulawulwe ngaphansi kwemigomo emukelwe yisiphathimandla sesifundazwe ngaphandle kokubeka engcupheni amazinga amiselwe ezokuphepha nenhlanzeko.
d amanzi ashisa ngezinga elingama-40Ã‚Â°C enzelwe ukugeza izinto ezehlukene.
Umnini wamadela kufanele ahlinzeke ngayo yonke imishini efanele edinga ukugcina inhlanzeko.
f incazelo ephelele ngomsebenzi nohlelo lokuqeqesha abasebenzi abahlanza indawo.
c nezikhathi zokuguquka kwamashifu.
Inhlanzeko kufanele iqale masinyane ngemuva komkhiqizo wosuku noma weshifu kodwa akufanele ukuhlanza kuqale noma yikuphi ngaphambi kokuba yonke inyama nemikhiqizo edliwayo ingakasuswa ukuyivikela ukuba ingonakali.
Ayikho ishifu eyoqala ngaphambi kokuba zonke izindawo, izindlu nemishini ihlanziwe futhi yesulwe ngezibulali-magciwane kanti kudingeka uhlelo olunamandla lokuqaphela isimo ngaphambi kokuqala komkhiqizo ngenhloso yokuqinisekisa inhlanzeko yesikhungo sonke ngaphambi kokuqala komkhiqizo.
Iziqandisi azidingi ukuhlanzwa uma zisagcwele inyama.
Iziqandisi kufanele zikhishwe iqhwa bese zihlanzwa ngokugcwele okungenani kanye ngonyaka noma kuye ngesidingo esibonwe wumpopoli osemthethweni.
e ahlaziye isimo esikhona senhlanzeko yasemadeleni ngendlela ehambisana noHlelo Lokuhlaziywa kweNhlanzeko HMS nokwethula imiphumela esiphathimandleni sesifundazwe ukuze siqinisekise ngendlela nangeziwombe ezifunwa yiso.
c inqubo ebhalwe phansi yokulandelela emukelwe yisiphathimandla sesifundazwe.
g imingcele ekhomba iminyango nendawo yokuphuma emagcekeni.
b imininingwane nolwazi lomsebenzi oluhlangene nokukleliswa kwemishini, isimo sayo, ukulandelana kwezinyathelo, imidati ephathelene nomsebenzi, ukuhanjiswa komkhiqizo, ukwehlukaniswa kwezindawo ezihlanzekile nezingcolile, isimo senhlanzeko endaweni engamadela, imigudu yabasebenzi nemikhuba yenhlanzeko, ukugcinwa komkhiqizo nenqubo yokusabalalisa umkhiqizo.
c isimo esingemukelekile somkhiqizo noma isisi esiyingozi noma umkhiqizo ongathandeki.
ukuthi izinyathelo ezibhaliwe kufanele zilandelwe.
umphathi wenhlanzeko kufanele akhombise ngokusayina zonke izinsuku ebhukwini lomlando efakazela ukuthi isimo silawulekile.
Bonke abantu abangena emadeleni kuhlangene nabaphathi, izivakashi nabasebenzi abagadile kufanele banikwe ngumnini wamadela izimpahla zokuvikela ezihlanzekile ezihambisana nomgonywana 59.
b akathwele igciwane noma akaguliswa yisifo esithathelwanayo.
yonke imibiko yezempilo eqondene nokuhlolwa ngodokotela nesimo sempilo yomzimba kufanele sikwazi ukuyithola isiphathimandla sikazwelonke noma sesifundazwe noma umpopoli osemthethweni.
b abanezinsuku ezintathu noma ngaphezulu begula baletha izitifiketi zikadokotela ezikhomba ukuthi sebelungele ukuthinta ukudla.
Izimpahla zokuvikela kufanele zibe nombala okhanyayo, zihlanzeke, zingadabuki futhi zibe nezigqoko zokuphepha, inethi yokuvikela izinwele nentshebe, izigqoko zokumboza ikhanda namahlombe, amabhuzi amhlophe okuphepha ahambisana nezidingo zenhlanzeko nesivatho samahlombe esingangeni amanzi esivumelana nesimo.
Ekuqaleni kosuku ngalunye noma ishifu, umnini kufanele anike abasebenzi izingubo zokuvikela.
Umnini kufanele aqiniseke ukuthi izingubo zokuvikela zigcinwa futhi ziphathwa ngendlela engavumeli ukuthintana nezimpahla zangasese.
Izimpahla zangasese kufanele zigcinwe ekhabetheni elikhiyekayo elakhelwe izimpahla kuphela.
Izingubo zokuvikela kufanele zishintshwe noma zihlanzwe uma sezingenwe yizinto ezingafanele noma sezingcolile.
Abasebenzi bezindawo ezihlanzekile nezingcolile kufanele bagqoke izimpahla zokuvikela ezicacile ngokwehlukana kwalezi zindawo.
Izimpahla zokuvikela kufanele zivale ngokuphelele yonke impahla yangasese.
Abasebenzi bengashintshela ezingubeni zokuvikela kuphela ezindlini zokushintshela ezifanele kanti izingubo zokuvikela ezisale ezindaweni zokusebenza emadeleni zingabekwa kuphela emgibeni noma ziphanyekwe ezindaweni ezibekelwe lezi zimpahla.
Abasebenzi abavunyelwe ukuhlala noma balale phansi ngezingubo zokuvikela ngesikhathi sekhefu futhi akufanele bagqoke izimpahla zomsebenzi ngaphandle kwamagceke.
Umnini wamadela kufanele ahlinzeke ngendawo yokuwasha izimpahla noma asebenzise esinye futhi abasebenzi akufanele bavunyelwe ukuya emakhaya nezimpahla zomsebenzi.
Konke ukusikeka nokulimala kufanele kuvalwe ngebhandishi elingangeni amanzi, amagilavu epulasitiki noma izivikeli-minwe zenjoloba.
Abasebenzi kufanele babike ngokushesha noma yikuphi ukulimala kumnikazi wamadela.
b bahlambe izandla nezingalo ngoketshezi oluyinsipho ebulala amagciwane namanzi agelezayo uma zingcola noma bephuma endlini yangasese noma bengena endaweni yokusebenza.
Ubucwebe buhlangene nezinto zendabuko akufanele zigqokwe endaweni ephatha imikhiqizo yokudla.
Izinzipho kufanele zigcinwe zincane, zihlanzekile futhi zingenayo ivanishi yezinzipho.
Ukudla, ukuphuza noma ukusebenzisa noma ukubhema akuvunyelwe endaweni okusetshenzwa kuyo ngenyama.
Izidakamizwa, utshwala noma okunye okudakayo akuvunyelwe emagcekeni kanti umuntu odakiwe noma odle izidakamizwa akavunyelwe ukungena esikhungweni esikhiqiza noma esisebenza ngenyama.
Abasebenzi kufanele bagweme izenzo ezingaba nomthelela wokonakalisa noma eziholela ekunukubezeni inyama.
Umnini wamadela kufanele aqeqeshe bonke abasebenzi ngenqubo yenhlanzeko nezindaba zenhlanzeko yomuntu kanjalo agcine umqulu wokuqeqeshwa kwabasebenzi.
i luqine futhi lungabi nemisele phakathi kogqoko oluphezulu noluphansi okungadala ukuchaphazeleka kwesilwane esigcinwe ogqokweni olungaphansi emotweni ethwala phansi naphezulu.
izinto ezihlakazekile ezigcinwe phakathi kwezilwane.
c ngu- 0.4 sq.
d ngu -0.3 sq.
e ngu- 0.4 sq.
f ngu -0.8 sq. m ezingulubeni zolunye uhlobo.
e izilwane ezilimele noma ezingaboni nezijwayelekile.
Umnikazi wemoto kufanele aqikelele ukuthi imoto ethwala izilwane ziya emadeleni igcinwa igeziwe futhi inesimo senhlanzeko.
Izilwane ezifika emadeleni kufanele zethulwe ngokushesha ngabasebenzi abaqeqeshwe ngokufanele.
Izilwane kufanele zethulwe ngendlela engabangi umsindo ukugwema uvalo, ukuphakama kwamaphathu, ukulimala nokwethuka.
Akuvunyelwe ukugqula amankonyane nezingulube ngenduku enogesi.
Akufanele izilwane zibanjwe ngamakhanda, ngesikhumba, ngoboya, ngamadlebe, ngomsila, ngezimpondo noma ngemilenze futhi akufanele izilwane ziphushwe ngenkani ukuba zigxumele phansi lapho zethulwa.
Izilwane kufanele ziphumule emkhombeni wazo ebusuku ngaphambi kokuba zihlatshwe kodwa uma umpopoli osemthethweni eneliswa wukuthi ziphumule ngokwenele, zingahlatshwa ngalo lolosuku, inqobo uma zithole isikhathi esenele sokuphumula esingekho ngaphansi kwehora elilodwa.
Izilwane ezilindele ukuhlatshwa kufanele zigcinwe emikhombeni nasezibayeni.
Imikhombe kufanele ihlanzwe ngemuva kokukhishwa kweqoqo ngalinye lezilwane.
Kufanele kube namanzi ahlanzekile ngaso sonke isikhathi aphuzwa yizilwane ezilindele ukuhlatshwa.
Akufanele izilwane zigcinwe emkhombeni noma esibayeni isikhathi esingaphezulu kwamahora angu 72 kodwa amankonyane nezingulube akwedluli emahoreni angu- 48.
c imijovo nokuhlenga uma kunesidingo.
Izimbuzi amaJudas nezichazwe ngenhla azivunyelwe ukuba zincelise kanti isiphakamiso sithi akusebenze kuqala izilwane ezitheniwe.
Ukunika ukudla izilwane ezigcinwe emikhombeni noma ezibayeni engakapheli amahora angu-24 kulezo ezingetshisi noma engakapheli amahora angama- 48 kulezo ezetshisayo.
Izingulube namankonyane ephusile angaphansi kwezinyanga ezintathu namawundlu angakephusi angaphansi kwezinyanga ezimbili ayohlatshwa emahoreni amabili noma ngaphezulu kufanele anikwe okusanhlamvu uma kuyizingulube, kanti amankonyane ayonikwa ubisi, amawundlu afunzwe ubisi ngebhodlela elifanele noma enye indlela elungele izilwane.
Uma izilwane zinikwa ukudla emkhombeni noma esibayeni, ukudla kungabekwa kuphela esitsheni sesibaya noma esitsheni esifanele.
e izilwane ezinezimpondo ezinde nalezo ezinezimfishane.
Izilwane ezizala emotweni noma esibayeni kufanele zihlaliswe zodwa namankonyane azo ngesikhathi kulindelwe isinqumo sikadokotela esingabandakanya ukususwa kwenkonyane emadeleni noma ukubulawa kwalo ngokulandela indlela emisiwe yokubulala nokuqonda ukuthi izilwane ezizelwe akufanele zibulawe ngaphambi kwezinsuku ezintathu.
Izilwane ezihlezi emikhombeni, ezibayeni nasemihumeni kufanele ziphathwe kahle nangobuntu ngaphandle kokuzishaya noma ukuzithethisa.
Izinduku zokugqula izilwane kufanele zisebenzise ngamabhethiri kanti azivunyelwe uma izilwane sezithatha amagxathu okuhambela.
Izilwane ezilimale ngesikhathi sokuthuthwa, sokwehlisa noma zifakwe esibayeni kufanele zihlatshwe masinyane ukugwema izinhlungu esilwaneni.
Izilwane ezilimele noma ezingakwazi ukuzihambela kufanele zidutshulwe khona lapho, emotweni noma esibayeni bese zihanjiswa endaweni yokuhlinza izilwane ezibulawe ngaphansi kwesimo esiphuthumayo.
Izilwane ezisolwa ngokuguliswa yisifo esiholela enyameni engaphephile ukudliwa ngabantu nezilwane kufanele zigcinwe endaweni yazo zodwa bese kuba nendawo lapho ziyohlolwa khona ngudokotela wezilwane noma umpopoli osemthethweni ukuze akhiphe imvume yokuba zihlatshwe.
Emadeleni, izilwane kufanele ziqulekiswe ngeqhinga lokuqulekisa elichazwe emgomeni-73 ngaphambi kokuba zibulawe ngokudutshulwa.
kuhlinzekwe ngezikali zokuqopha isikhathi namandla ogesi osetshenziswe ngesikhathi sokubulala ukuqinisekisa ukuthi imigomo emiswe ngabakhiqizi besikhali iyalandelwa; noma c elinye iqhinga elivunywe yisiphathimandla sesifundazwe.
Isivinini sokubulala izilwane kufanele silawulwe futhi sinqunywe yizinga lokuhlinza nokuvuziswa kwegazi ezilwaneni.
b umzimba ulaliswe, uma isilwane silethwe silenga ngemuva kokuvuziswa igazi.
Isilwane kufanele sivuziswe igazi ngokunquma isijungu nemithambo yomibili yentamo ngokusebenzisa ummese obukhali kanti ezingulubeni noma ezinkomeni kuyofakwa futhi kulinyazwe umthambo wenhliziyo emsukeni wayo.
kufanele kusebenze ummese ohlanzekile nobilisiwe ekuvuziseni igazi lesilwane ngasinye.
Izilwane zingahlinzwa kuphela ngemuva kokuvuza igazi imizuzu eyisishagalombili ezinkomeni nasemahashini kanti emankonyaneni, ezingulubeni nasezimvini imizuzu eyisithupha.
c bese kubhotshozwa isikhumba ngommese ohlanzekile kodwa akufanele usebenzise ummese kagesi wokuhlinza lapho uqhuba lomsebenzi.
Izitho zesizalo noma enye ingxenye engamiselwe ukudayisa kufanele ithathwe njengempahla yokulahlwa bese ibekwa ezitsheni ezifanele.
Yonke imishini yokuhlinza edibana nenyama kufanele ihlanzwe ngokubiliswa ngemuva kokusetshenziswa esilwaneni ngasinye.
Ngesikhathi sokuhlinzwa kwesikhumba, kufanele kugwenywe ngayo yonke indlela ukuthintana kwenyama nezindonga, iphansi, uboya nemishini engasasebenzi noma impahla.
Ukuphala, ukugeza nomsebenzi owenziwa ngaphambi kokuhlinzwa kwengulube kufanele kuqedwe endaweni yokususa uboya ngaphambi kokwedlulela endaweni yokuhlinzela.
Ukonakala kwesikhumba, inyama noma izitho ezinamathumbu noma umswane noma ubisi ngesikhathi sokuhlinza kufanele kugwenywe, uma kwenzeka kufanele isikwe leyondawo ngaphansi kweso lompopoli osemthethweni kanti akwenele ukuba kususwe ngamanzi kuphela.
Umpopoli wenyama kufanele athole zonke izitho futhi zifane nalapho zidabuka khona.
Asikho isidingo sokuhlanza, sokwesula noma ukomisa isikhumba ngebhulashi, ngendwangu noma ngesinye isikhali.
Amathumbu akufanele akhishwe esiswini ngesikhathi sokuhlinza.
Isisu, amathumbu, upopopo noma inyongo akufanele ivulwe endaweni yokuhlaba kanti inyongo ingasuswa ngaphambi kokuchitheka endaweni yokuhlinza noma endaweni ngemuva kokuhlolwa kwenyama nokwemukelwa kwesibindi ngumpopoli wenyama.
izikhumba zezinkomo noma amahashi amadala edlule ezinyangeni ezintathu nezingulube ezinesisindo esingaphezulu kwamakhilogilemu angu-92 kufanele zihlukaniswe emgogodleni kuphume izinhlangothi ezimbili ngaphambi kokuhlolwa ngumpopoli wenyama.
Isikhumba singagezwa ngamazi agelezayo ngaphansi kompompi ukuze insalelo yamathambo omgogodla ikhuculuke nokugeza igazi ngemuva kokuhlolwa kwenyama.
Akekho umuntu ovunyelwe ukugcoba isikhumba, inyama noma umkhiqizo wenyama ngesibulali-nambuzane noma isibulali-magciwane oqonde ukunqanda ukonakala kwesikhumba, inyama noma umkhiqizo wenyama okuholela ekunqandeni izinambuzane noma yokunqanda ukuqala kwesikhutha noma amagciwane noma enye inhloso. Lokhu kuyosebenza, inqobo uma kungaqondene nento ehambisana nezidingo zoMthetho weZibulali-nambuzane neZimonyo kanye Nemikhiqizo yokudla ka-1972 Umthetho No. 54 ka-1972 futhi ivunywe ngokulandela izinhlelo ezimiswe yisiphathimandla sesifundazwe.
Inyama engasikiwe ephasiswe wumpopoli osemthethweni ingasikwa emadeleni ngemuva noma ngaphambi kokuqandiswa, kodwa ukusikwa okulandelayo kufanele kwenziwe endlini eyakhelwe ukusika.
b emadeleni akhiqiza kancane noma kakhulu kufanele okungenani abe ngumhloli wenyama.
e imithi nokwelapha, uma kwenziwe kanjalo nezikhathi zokukhishwa kwempahla.
Isilwane kufanele sihlolwe ngosuku esifike ngalo emadeleni kanti ukuhlolwa kufanele kuphindwe ngosuku lokuhlaba uma sihlatshwe sekwedlule amahora angu 24 sifikile.
Kufanele kube nenqubo emile yasemadeleni yokwedlulisa ulwazi olutholwe enkanjini lunikwe umpopoli osemthethweni endaweni yokuhlola inyama kanjalo nendlela yokushaya uphawu uhlobo oluthile lwezilwane okuqondene nompopoli obhalisiwe.
Zonke izilwane ezitholwe ngumpopoli osemthethweni ohlola isilwane siphila ngaphansi komgomo-79 kodwa ongesiye udokotela wezilwane nothole isilwane singafanele ukuhlatshwa kufanele zixilongwe ngudokotela wezilwane obhalisiwe.
Uma udokotela wezilwane enquma ukuthi isilwane esichazwe emgonyaneni -1a sibulawe noma sibulawe ngaphansi kwesimo esiphuthumayo, umzimba wesilwane kufanele uhlolwe futhi ngumpopoli wenyama ngaphansi komgomo-107.
d sidle ubuthi.
Akekho umuntu ovunyelwe ukuhlaba isilwane esisondele ekuzaleni noma esizale kade sithuthwa noma enkanjini.
Zonke "izilwane ezifike sezifile" noma "ezifela esibayeni" kufanele zithathwe njengemfuyo engalungile ngokulandela Ingxenye VIII.
Ngaphambi kokuhlahla isilwane ngenhloso yokusilahla noma ukusihlola, kufanele kuthathwe igazi noma amanembe egazi ukuhlola ukuthi asikho yini isifo sombendeni.
Asikho isilwane esifile noma esigulela ukufa esiyofakwa emagcekeni amadela ngaphandle uma siyingxenye yeqoqo lezilwane ezinempilo noma esingakhishwa emagcekeni amadela.
Asikho isidumbu noma ingxenye yaso ethathwa njengefanele ukulahlwa engafakwa engxenyeni ethile yamadela egcine imikhiqizo edliwayo.
Yintando yomnini wamadela ukuhlola isilwane esiphilayo ngaphandle uma umpopoli osemthethweni edinga kanjalo noma kunezinsolo zesifo esilawulwa ngaphansi koMthetho weMpilo Yezilwane ka-2002 Umthetho No. 7 ka-2002 lapho kofanele kwaziswe khona udokotela wezilwane kahulumeni.
Indawo neqhinga lokuhlahla izilwane ezifile ngenhloso yokubeka izikhumba kufanele kwenziwe ngokulandela inqubo evunywe yisiphathimandla sesifundazwe.
Zonke izilwane eziguliswa yisifo esilawulwayo esihlonzwe ngaphansi koMthetho weMpilo Yezilwane ka-2002 (Umthetho No. 7 ka-2002) kufanele zihanjiswe emadeleni ngaphansi kwesembatho "semvume yesiphambano esibomvu" esikhishwe wudokotela wezilwane kahulumeni epulazini ezisuka kulo kanti uma zifika kufanele zemukelwe futhi ngudokotela wezilwane kahulumeni.
Uma isilwane siguliswa noma sisolwa ngesifo esilawulwayo esihlonzwe kuMthetho weMpilo Yezilwane ka-2002 Umthetho No. 7 ka-2002 noma isilwane sihlolwe satholwa nesifo sikambendeni noma se-TB futhi sinophawu C noma T singenayo imvume yesiphambano esibomvu, kufanele kwaziswe ngokushesha udokotela wezilwane eZiko lesiFundazwe: leMisebenzi Yezilwane endaweni eyakhelwe ngamadela.
Uma kwenzeka amadela edalulwa noma echazwa njengendawo engangenwa noma engavunyelwe ngaphansi koMthetho weMpilo Yezilwane ka -2002 Umthetho No. 7 ka- 2002, isiphathimandla sesifundazwe singayalela umnikazi wamadela ahlabe isilwane ngaphansi kwesimo esimiswe yileso sisebenzi.
Izimoto ezithutha izilwane eziguliswa yisifo kufanele zigezwe futhi zikhishwe amagciwane ngendlela enqunywe ngudokotela wezilwane kahulumeni ngaphambi kokushiya emadeleni.
Umpopoli osemthethweni kufanele azijwayeze nezinye izinkombandlela ezikhishwe yisiphathimandla sikazwelonke mayelana nokuhlola izilwane zisaphila.
Isiphathimandla sesifundazwe singanquma isibalo sabapopoli nabahloli benyama abadingeka emadeleni ngemuva kokucubungula uhlobo lwamadela, isibalo sezikhungo zokuhlola, isivinini somugqa izinhlobo ezehlukene nezici eziphathelene nesakhiwo nokuphatha.
Asikho isidumbu, ingxenye yaso, ezangaphakathi ezingcolile noma ezibomvu ezingathengisa noma zihanjiswe emadeleni ngaphandle kokuhlolwa noma ngemvume yompopoli obhalisiwe futhi zishaywe uphawu "IPHASILE" njengoba luhlonzwe kwingxenye- VII.
Lonke ulwazi olufanele oluhlanganisa umlando wesilwane siphila nempilo yaso kufanele kucatshangwe ngesikhathi sokuhlola inyama.
Umuntu akavunyelwe ukususa, ukusika noma ukukhipha amathambo emzimbeni noma enyameni ngaphambi kokuba ihlolwe.
Umuntu akavunyelwe ukususa noma iyiphi inkomba noma ubufakazi begciwane, isimo, ukonakala noma ukungcola ngokugeza, asuse noma aphazamise nganoma iyiphi indlela ingakahlolwa inyama ngaphandle uma lokho kwenziwa ngaphansi kweso lompopoli obhalisiwe wenyama.
Akufanele umantshu noma iqhubu lisuswe esilwaneni ngaphambi kokuhlolwa kwenyama.
Izinhloko, amanqina, ezangaphakathi ezingcolile nenyama ebomvu kufanele ihlale eduzane nomzimba walapho ziphuma khona ize ihlolwe inyama.
Noma yisiphi isidumbu noma inyama engafanele ukudliwa ngabantu noma yizilwane ngokubona kompopoli obhalisiwe, kufanele siboshwe ukuze sihlolwe okwesibili ngumpopoli.
l ubudala nobulili besilwane.
e izinso ngokuzibuka noma ngokuzigcaba, uma sikhona isidingo agcabe i-Lnn. renalis.
Izimbambo nomgogodla kufanele kuhlolwe esidunjini esihlahlwe phakathi nendawo.
b i-M. masseter, ngokushaya izingcabo ezimbili eziqondene nomhlathi, kanti ngaphakathi engashaya uhlanga olulodwa olujulile.
Umpopoli osemthethweni kufanele aqaphe isikhumba esikhumbeni senhloko yenkomo, izindevu, ngaphakathi emhlathini, amehlo namakhala.
Ngemuva kokuhlola, amathansela kufanele akhishwe njengengxenye yenqubo yokuhlaba isilwane bese eyalahlwa.
Amanqina kufanele ahlolwe ngokubukwa.
m ngokubuka isizalo.
c ngokubuka isisu namapatshaza asemzimbeni noma awagcabe kaningana.
l ubudala nobulili besilwane lapho kuthathwe khona isitho.
e ngokuhlola izicubu zomminzo.
Umpopoli osemthethweni kufanele axilonge inhloko, uma kudingekile, ahlole umphimbo, umlomo, ulimi nemihlathi futhi agcabe ngendlela efanele.
Amanqina kufanele ahlolwe ngokubukwa.
i ngokubuka izitho zangasese.
c okuphathelene nesisu namaqhubu abonakalayo.
l ubudala nobulili besilwane lapho kuthathwe khona isitho.
f umsila, uma kukhona izimpawu zokulunywa komsila, umzimba kufanele udatshulwe phakathi ukuze ahlole umgogodla.
b ngokugcaba imisipha avundle nesicubu somsipha. Noma zingegcatshwe izingulube ezinamakhilogilemu aphakathi ku- 54 no- 92, inqobo uma zihlolwe inhliziyo.
Uma umzimba wesilwane uhlahlwe phakathi, engahlola izimbambo nomgogodla.
b ngokugcaba ingaphandle lemihlathi, ayigcabe ngokujulile ehle nayo.
Umpopoli osemthethweni kufanele axilonge ulimi, isikhumba, izindevu, uqwanga, amehlo nempumulo.
l ngokubuka isizalo.
c okuphathelene nesisu noma amaqhubu abonakalayo.
Umzimba kufanele uhlahlwe phakathi bese uhlolwa izimbambo, iqolo nomgogodla.
c abheke isikhumba, izindebe, ulwanga, amehlo nempumulo.
Amanqina kufanele ahlolwe ngokuxilongwa.
b ingaphakathi lesisu namathumbu kanjalo nomhlwehlwe.
Umzimba wesilwane, inhloko noma inyama ebomvu yangaphakathi etholakale ingenwa ngamagciwane, aphilayo noma asaqubile kufanele igcinwe yodwa kanti ezinkomeni nasengulubeni kufanele inyama iphinde igcatshwe emsipheni eduzane nendawo egcatshwe kuyo phambilini.
Uma isigaba esisodwa noma ngaphezulu sokungenisa kwegciwane sitholwa kaningi endaweni egcatshiwe, kufanele lowo mzimba wesilwane ulahlwe.
Uma amagciwane noma izilwane ziningi kakhulu, umzimba nezitho zingaphasiswa kuphela uma zilashwa ngendlela echazwe ngezansi.
Umzimba wesilwane ophasiswe ngaphansi komgomo kufanele waziwe ngophawu loyinki obomvu oshaywe kulo lonke uhlangothi nombhalo othi "M" ogqame ngobude obungu 2 cm noma ngaphezulu.
Zonke izingxenye zomzimba okufanele zilashwe kufanele ziqagulwe ngesigqebhezi esithi "M".
izinga lokubanda lenyama engaphakathi emakhazeni kufanele libe ngaphansi kuka-6 -C ngaphambi kokuba idedelwe ngumpopoli osemthethweni.
e lapho izingxenye ziyofakwa khona emashalofini amakhaza ngendlela enqunywe yinqubo yesiphathimandla sesifundazwe.
Izigaba ezibonakalayo zokungena kwamagciwane kufanele zisuswe enyameni ephasiswe okwesikhashana bese yelashwa ngendlela echazwe ngenhla.
Imibhalo yamazinga amisiwe okubanda, amazinga okubanda kweziqandisi nenqwaba yezitsha zokuphatha, imizimba nezitho ezifakwe eziqandisini ngenhloso yokuba ziqandiswe kufanele igcinwe ngumnikazi wamadela okungenani izinyanga eziyisithupha futhi akwazi ukuzithola umpopoli lapho ezifuna.
Imizimba yezilwane esolekayo etholwe ngesikhathi sokuhlola okokuqala ngokulandisa kweNgxenyana B kufanele ishaywe uphawu oluthi "igcinwa yodwa" futhi kufanele ihlolwe okwesibili ngumpopoli osemthethweni ongudokotela wezilwane.
e isinqumo nesizathu sokukhuthaza, uma sikhona.
d ingalahlwa yonke.
Uma ungaphasiswanga umzimba, umnini wamadela engacela isitifiketi esibhaliwe.
c isimo samajaqaba noma iphunga elingajwayelekile nombala womzimba.
Uma efuna udokotela wezilwane, umzimba noma inyama kufanele ifakwe elabholethi ukuze ihlolwe okokugcina.
Umphumela wokuhlola okwenziwa ngesikhathi siphila isilwane, ukuhlola inyama okokuqala nokulandelayo kufanele kubhalwe, uma kutholakala isifo sezilwane noma esilawulwayo esihlonzwe ngaphansi koMthetho Wezifo Zezilwane ka-1984 (Umthetho No. 35 ka-1984), kufanele udokotela wezilwane aziswe ngosuku okuhlatshwe ngalo isilwane.
Umpopoli osemthethweni ongudokotela wezilwane kufanele ejwayele zonke izinkombandlela ezikhishwe yisiphathimandla sikazwelonke mayelana nokuhlola inyama okulandelayo.
b uma efunwa yisiphathimandla sikazwelonke, Isitifiketi Senyama Ebomvu esemukelwe yisiphathimandla sikazwelonke futhi esihlonishwa wuMkhandlu Wamazinga Emfundo waseNingizimu Afrika SAQA.
Abantu abahlonzwe yisigaba-11(l)(c) soMthetho abafuna ukuphakela ngomsebenzi wokuhlola inyama kufanele babhalise nesiphathimandla sesifundazwe ukuze benze lemisebenzi emadeleni athile.
Zonke izigxivizo noma izigxivizo ezinamasondo ezisetshenziswa ekushayeni uphawu emzimbeni noma enyameni kufanele zakhiwe ngempahla engenabo ubuthi noma egqwalayo futhi kufanele zakhelwe ukugezeka kalula.
b umbhalo okhonjiswe wumgonyana-2 okufanele ubhalwe okungenani ngezilimi ezimbili ezisemthethweni, olunye lwazo kufanele lube yisiNgisi.
Isigxivizo akufanele sibe ngaphansi kuka-60 mm kulezo eziyindilinga ezikhonjiswe emgonyaneni 2.
Amagama asesigxivizweni kufanele afundeke kalula futhi engabi ngaphansi kuka 8mm ukuphakama.
Izimpawu ezibhalwe empahleni yokugoqa zingaba ngaphansi kobukhulu obuchazwe wumgonyana 4 noma 5 ukuhlangabezana nesimo esithile, inqobo uma sivunywe yisiphathimandla sesifundazwe.
Uyinki obubende ufuneka ezigxivizweni ezishaywe enyameni futhi kufanele sakhiwe ngengxube edliwayo emukelwe ngaphansi koMthetho Wokudla, Izimonyo Nezibulala-magciwane ka-1972 Umthetho No. 54 ka-1972.
b enhloko yenkonyana, yenkomo nehhashi, uma sisusiwe isikhumba.
Ngaphezulu komgomo-112, umnini wamadela engasebenzisa uphawu lwesondo enyameni ebomvu uma lolo phawu luqukethe amagama nenombolo echazwe wumgomo-112 , inqobo uma lolo phawu lwesondo lusetshenziswa kuphela emadeleni adinga ukwehlukanisa inyama ngezigaba.
b zixube ulwazi olufunwa wumgomo-1123 kanjalo nolunye ulwazi olufunwa yisiphathimandla sesifundazwe.
Uma umkhiqizo ugoqwa ngamunye, impahla egunyaziwe yokugoqa ukudla enanyathiselwe uphawu lwemvume noma isigqebhezi kufanele isetshenziswe kanti iphepha noma ipulasitiki elinophawu lwemvume ayivunyelwe ukuphinda isetshenziswe ngemuva kokuxetshulwa.
Esiwombeni sokugoqa impahla enkulu, izitsha noma amakhathoni kufanele ashaywe ngophawu olucacile lwemvume ebonakala ngokusobala futhi ebhalwe ngokugqamile.
Isitsha kufanele sibe nezimpawu ezicacile nhlangothi zombili zolwazi olufunwa wuMthetho Wamaqophelo Emikhiqizo Yezolimo ka-1990 Umthetho No.
e imiyalelo ekhomba izinga lokubanda okuyogcinwa ngalo umkhiqizo.
isigxivizo semvume akufanele nakancane sisetshenziswe emadeleni uma inombolo yamadela ihlukile enombolweni yesigxivizo.
Izigxivizo nomshini onesondo oshaya uphawu kufanele ugezwe futhi ubiliswe njalo ngemuva kokusebenza.
Yonke imishini yokushaya uphawu kufanele igcinwe ihlanzekile, ingabekwa phansi noma endaweni engcolile.
Izimpawu kufanele zishaywe ngendlela ebonakalayo esikhumbeni noma enyameni.
Akekho ovunyelwe ukubeka isigxivizo semvume noma ukususa lolo phawu esikhumbeni, engxenyeni noma empahleni yokusonga, yokupakisha noma esitsheni ngaphandle uma egadwe wumpopoli osemthethweni.
Umpopoli osemthethweni engahlola kabusha umzimba noma inyama esemadeleni noma ngasiphi isikhathi, akukhathalekile ukuthi umzimba noma inyama kade iphasisiwe, uma ethola noma enombono wokuthi ayisalungele ukudliwa ngabantu noma yizilwane, umpopoli engasusa isigxivizo semvume ngokuxebula noma ngokusika umbhalo bese inyama ithathwa njengento engalungile.
c isuswe emadeleni ekupheleni kosuku lomsebenzi noma ilondolozwe emakhazeni noma esiqandisini salokhu esibanda ngo- 2 C noma ngaphansi kwalokhu.
Akekho umuntu ongasusa umzimba, ingxenye yawo noma umkhiqizo odliwayo okade ugodliwe noma olahlwe emadeleni ngaphandle kwemvume yompopoli osemthethweni ongudokotela wezilwane, naphansi kwesimo esilawulwe nguye.
Umnini wamadela unesibophezelo sokulandela imibandela yomthetho noma izimo eziphathelene nokuphepha nokulahlwa komzimba, ingxenye yawo noma umkhiqizo odliwayo ongafanele ukudliwa ngabantu noma yizilwane.
c esikhungweni esibhaliselwe lokhu.
Imboni yokuhlanza impahla ngokuyibilisa kufanele ihambisane nemibandela evamile yamagceke, yesakhiwo nemishini emiswe emigomeni-8 kuya-18 esebenza nezinguquko ezifanele.
b nezindawo ezihlanzekile ezihlanganisa izindlu zokomisa, ukuhlanza noma ukupakisha, ukulondoloza noma ukukhipha impahla esibilisiwe.
Kufanele kube nodonga oluqinile lokwehlukanisa izindawo ezihlanzekile nezingcolile futhi akufanele kube nokuxhumana phakathi kwalezi zindawo ezimbili.
Impahla ephuma esilwaneni ingemukelwa kuphela endaweni engcolile embonini yokuhlanza impahla ngokuyibilisa kanti ayikho impahla enjena eyosuswa kulendawo ngaphandle kokulandela inqubo yokuhlanzwa ngomshini obilisa impahla.
Obhavu bezinyawo abafakwe izibulala-magciwane kufanele babe khona endaweni yokuphuma kanjalo nobhavu owenzelwe ukugeza amasondo ezimoto, lokhu kufanele kwenziwe endaweni engcolile yokwemukela impahla.
Indawo ephansi, izindonga nemishini esendaweni engcolile ngaphakathi embonini yokubilisa kufanele ihlanzwe zonke izinsuku ngemuva kokuphela komsebenzi.
c bashintshe izingubo ezingcolile zomsebenzi nezicathulo bese begeza ngamanzi anensipho ngaphambi kokuphuma emagcekeni.
Umuntu ongena endaweni engcolile akufanele angene kwehlanzekile noma kwenye indawo okuphathwa kuyo imikhiqizo edliwayo emadeleni ngaphambi kokuba ageze futhi ashintshe ngendlela ehlonzwe wumgonyana 4 c.
Akekho ovunyelwe ukudayisa imikhiqizo yemboni ebilisa impahla ngaphandle kokuhambisana nemigomo emiswe nguNobhala ngendlela elandela Umthetho Wemithi yeZolimo neMfuyo, Umanyolo noKudla Kwemfuyo ka-1947 (Umthetho No. 36 ka 1947).
Impahla ekhiqizwe ngokwelapha ngaphansi kwemigomo yaleNgxenye futhi eqonde ukudliwa yizilwane noma yenziwe umanyolo kufanele ihlolwe futhi ivivinywe ngendlela enqunywa nguNobhala.
Imoto esetshenziswa ekuthutheni impahla engalungile akufanele isetshenziselwe okunye kodwa ngemuva kokugezwa nokufuthwa ngezibulala-magciwane, imoto ingasetshenziswa ukuthutha impahla engadliwa.
c iphansi lakhelwe umgudu wokumunca noma wokukhipha amanzi nesivalo noma nompompi ovalekayo.
Isikhala sokulayisha emotweni esetshenziswa ekuthutheni impahla iqonde esikhungweni sokubilisa impahla namathuluzi kufanele sihlanzwe futhi sifuthwe ngesibulala-magciwane ngendlela enelisa umpopoli osemthethweni ngemuva komthwalo ngamunye endaweni eyakhelwe lokhu.
d inhloso yokuqoqa ulwazi; kanye e nendlela impahla eyolahlwa ngayo ngemuva kokusebenza, uma sikhona isidingo.
Imvume yomnini wesikhungo ifunelwa amalungiselelo okuqoqa izibonelo.
Inyama ingathunyelwa ngamadela noma yisikhungo esikhiqizayo kwelinye izwe kuphela uma lawo madela ekleliswe njengakhiqiza kakhulu uthi ebhaliswe ngengesikhungo sokuthumela kwamanye amazwe.
Umnini ofuna ukuthumela inyama kwamanye amazwe kufanele afake isicelo sokubhalisa amadela noma isikhungo sakhe njengendawo ethumela kwamanye amazwe, imvume iyokhishwa yisiphathimandla sikazwelonke.
Inyama ehlose ukuthunyelwa kwamanye amazwe kufanele ishaywe uphawu oluhambisana nemibandela yezwe elithunyelwa inyama.
Izitsha ezithwala inyama ethunyelwa kwamanye amazwe kufanele zivalwe ngengcina enombhalo ohlukile ngesikhathi ilayishwa inyama.
Indlela okufanele isicelo semvume yokuthenga kwamanye amazwe okufanele sidwetshwe ngayo yilowo ofaka isicelo ifana nokugcwalisa ifomu esemthethweni etholakala kwisiphathimandla sikazwelonke nokubuyisela kuso leso sicelo uma sesigcwalisiwe.
b Noma ngubani othula ngamabomu ulwazi olungamanga efomini yesicelo semvume yokuthenga inyama kwelinye izwe uyoba necala futhi engathola isijezo senhlawulo ephawulwe esigabeni- 223 soMthetho.
c yonke imibhalo eqondene nomthwalo kufanele igcinwe ngumnini wamakhaza lapho iyohlolwa khona yisiphathimandla sikazwelonke.
g ukuqhuba ezinye izenzo ezisemqoka zokuqinisekisa ukuthi inyama iphephile futhi ifanele ukudliwa ngabantu futhi ayinabungozi bokwedlulisa isifo sezilwane esithathelwanayo.
c enelungelo lokulawula, lokuphatha noma lokusebenzisa indawo.
Eminye imibandela elawula ukugcina nokuhlaba izilwane okuqondwe emgonyaneni 2 kufanele ilandelwe ngaphezulu kwemibandela yoMthetho nale Migomo.
Yizilwane ezinempilo kuphela ezingahlatshwa.
Izitho zezilwane ezihlatshiwe nezingasetshenziswa kufanele zithathwe njengempahla yokulahlwa, zibhujiswe ngokulandela izimiso zeNgxenye-VIII yalemigomo noma imibandela yezempilo yomkhandlu wendawo othintekayo.
b onolwazi olufanele, umzimba nemishini efanele yokukhipha igazi esilwaneni ngendlela enobuntu.
c aqinisekise ukuthi yizilwane ezinempilo kuphela ezihlatshwayo.
Izitho zezilwane ezihlatshiwe ezingasebenzi kufanele zithathwe njengempahla yokulahlwa okufanele ibhujiswe ngokuhambisana nezimiso zeNgxenye-VIII yalemigomo noma ngokulandela imibandela yezempilo yomkhandlu wendawo othintekayo.
Inyama etholwe esilwaneni esihlatshwe ngaphansi kwalo mgomo ingasatshalaliswa kuphela ngendlela elandiswe kuMthetho wamaSulumani.
Eminye imigomo elawula ukugcina nokuhlaba izilwane emhlabeni ochazwe kumgonyana- 2b kufanele ilandelwe ngaphezulu kwemibandela yoMthetho naleMigomo.
c aqikelele ukuthi yizilwane ezinempilo kuphela ezihlatshwayo.
Izitho zezilwane ezingasebenzi kufanele zithathwe njengempahla yokulahlwa futhi zibhujiswe ngokulandela izimiso zeNgxenye VIII noma ngokulandela imibandela yezempilo yomkhandlu wendawo othintekayo.
Noma yimiphi eminye imibandela yomthetho elawula ukugcina nokuhlaba izilwane emhlabeni oqondwe kumgonyana 1b kufanele ilandelwe ngaphezulu kwemibandela yoMthetho naleMigomo.
b enolwazi nekhono lokusebenzisa isikhungo esifunwayo nesemukelwe ukuqhuba umcimbi wokubulala isilwane ngendlela enobuntu.
b afake isicelo sokwedlulisa udaba kuNgqongqoshe kazwelonke noma wesiFundazwe zingakapheli izinsuku ezingu -30 azisiwe ngesinqumo.
c afake imali ehambisana nesicelo echazwe kuThebula-1.
Lemigomo ibizwa ngeMigomo Yenyama Ebomvu ka -2004.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMTHELELA WE-HIV.txt</fn>
ukuba nomqondo omuhle, osebenza kahle kanye nobheke entuthukweni ngokukhula ungaba ngumphumela wezenzo zabantu abadala bona ngokwabo, ngamandla nje okukhula kwesibalo sabo kanye nethonya labo. Ukwazi okuqoqelwe ndawonye kokuba mdala, njengomqondo ohlanganisayo ngokwenhlalo yomphakathi, ngaleyo ndlela kungaba into enhle (International Plan of Action on Ageing 1/para. 32).
Ukwanda kwenombolo yemindeni ethintwe ubhubhane lwe-HIV/AIDS kuthinta impilo yabantu abadala. Imiphumela yenkathazo ye-HIV/AIDS iphazamisa imindeni. Inani elikhulayo lezingane eziyizintandane ngenxa yokushona kwabazali bebulawa izifo ezihambisana ne-HIV/AIDS. Lokhu kwenza ukuthi kusale kube ngabantu abadala kuphela ababanakelelayo. Abantu abadala emindenini ehlaselwe ubhubhane lwe-HIV/Ngculazi bazithola bebhekene nomsebenzi omkhulu wokunakekela abagulayo noma ilungu lomndeni elishonayo kanjalo nomsebenzi wokubheka abazukulu babo asebeyizintandane.
Kujwayeleke ukuthi kuthathwe sengathi imindeni engenwe/ethintwe yinkathazo ye-HIV/AIDS iyakwazi ukunakekela amalungu ayo agulayo. Abantu abane-HIV/AIDS badinga impilo, amandla, imithombo yemali kanye nokuzinikela okuqinisile kokuzama kakhudlwana ukuzithola lezi zinto.
Izitifiketi zokuzalwa zabazukulu babo. (Lena yinkinga ejwayelekile kubantu abadala basemakhaya, ikakhulukazi kulabo lapho izingane bezihlala khona emadolobheni noma emazweni angomakhelwane).
Isihlamba umphakathi osiyamanisa nabantu abashone nge-HIV/AIDS senza ukuthi abantu abadala bakhathazeke kakhulu ngesikhathi bezama ukubhekana nokushona kwamalungu emindeni yabo. Njengokuthi nje abantu abadala kufanele babhekane nokusiza izingane ukuthi zijwayele indawo entsha ngaphandle kwabazali bazo.
Abantu abadala bangabanakekeli bemvelo futhi kufanele banikezwe usizo oluyisisekelo abaludingayo ukuze bakwazi ukubhekana nomsebenzi owengeziwe wokunakekela amalungu emindeni yabo agulayo kanye nabazukulu babo abayizintandane, ikakhulukazi ngenxa ye-HIV/AIDS.
Kubalulekile ukuthi sibazise abantu abadala ngeqhaza labo abalibamba emnothweni wezwe ngezandla zabo futhi banakekele nabazukulu babo uma abazali babo beye emsebenzini noma bebulawe ubhubhane lwe-HIV/AIDS.
Imisebenzi yokweluleka ngokwengqondo imindeni ethintwe ubhubhane lwe-HIV/AIDS. Lokhu futhi kwenziwa nayizinhlangano ezisemphakathini ezisizayo, ezibhekana namalungu omndeni ahlukumezekile engqondweni nasemizweni.
Ulwazi olusatshalaliswa ngezincwajana zolwazi olunezeleluko ezisebenzayo zokuthi itholakala kanjani imali yokusiza umphakathi kanye nokwazi amalungelo akho njengomuntu othola ifa.
Ingxenye yezamabhizinisi, isizwe, izinhlangano zenkolo kanye neziNhlangano ezingekho ngaphansi kukaHulumeni nazo zisizile ngokwelula isandla ukuqinisekisa ukuthi izakhamuzi ezidinga usizo ziyaluthola.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMTHELELA WESINQUMO SIKA BHE (2005).txt</fn>
Isinqumo seNkantolo yoMthethosisekelo mayelana necala ' Bhe and Others v Magistrate Khayelitsha and Others iNombolo yecala No 49/03 isinqumo esakhishwa ngoMhlaka 15 Mfumfu 2004 sanquma ukuthi isigaba 23 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama 38 ka 1927 noMgomo R200 wemigomo eshicilelwe kwiSaziso sikaHulumeni 10601 soMhlaka 6 Nhlolanja 1987 asihambisani nomthethosisekelo. Ukuhambisana nesimo sesinqumo sikaBhe, Umnyango wezoBulungiswa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo kufanele uthuthukise futhi usebenzise uhlelo olubumbene lokuqapha indlela okuphathwa ngayo amafa abantu abashonile ngendlela yezinga elifanayo lezidingo zomphakathi kubo bonke abantu baseNingizimu Afrika ngaphandle kokubandlulula ngobuhlanga, ngobulili, ngobudala noma ngokuzalwa.
Umphathi weNkantolo Ephakeme kufanele athathe izintambo zamandla ekuqapheni wonke amafa abantu abashonile.
Wonke amafa kufanele asingathwe ngendlela ehambisana noMthetho Olawula Ukusingathwa kwaMafa abantu Abashonile 66 ka 1965 njengoba uchitshiyelwe.
Wonke amafa abantu abashone bengaziqokelanga ukuthi bafuna acazwe kanjani kufanele asingathwe ngendlela elawulwa wuMthetho waMafa Abantu Abangaqokanga ziNdlalifa 81 ka 1987, njengoba uchitshiyelwe.
Umthetho waMafa Abantu Abangaqokanga ziNdlalifa usizwa yisinqumo sikaBhe ukuze uhlinzekele izimo lapho oshonile kade eshade ngohlelo lomshado wendabuko.
Izimantshi zilahlekelwa ngamandla azo okusingatha nokuqapha amafa abantu abashonile. Noma kunjalo, ziyofunelwa ukuqedela izindaba ezibikwe kuzo ngomhlaka 15 Mfumfu 2004 noma ngaphambili kwalolu suku. Kufanele ziphothule wonke la mafa ngokulandela Umthetho waMafa Abantu Abangaqokanga ziNdlalifa.
Nesikhathi esilandela isinqumo sikaBhe.
Esikhathini sokuqala ngaphambi komhlaka 6 Zibandlela 2002, ngosuku esaqala ngalo ukusebenza isinqumo sikaMoseneke, isibophezelo sokuqapha indlela yokusingatha amafa abantu abashonile sasigxile kakhulu ebuhlangeni. Umphathi weNkantolo ePhakeme wayegada indlela yokuphatha amafa abeLungu, amaKhalathi, amaNdiya naBantu abaMnyama abaziqokele izindlalifa. Igunya loMphathi namandla akhe (namanje kunjalo) ayechazwe eMthethweni wokuSingatha Amafa 66 ka 1965 njengoba uchitshiyelwe.
Imantshi esendaweni obekuhlala kuyo umufi yayinomsebenzi wokuqapha indlela okusingathwa ngayo ifa lomuntu omnyama oshone engazange waqoka izindlalifa nokucazwa kwefa lakhe. Imantshi yayithola amandla esigabeni 23 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama 38 ka 1927 nemigomo eshicilelwe kwiSaziso sikaHulumeni R200 kusoMqulu kaHulumeni 10601 womhlaka 6 Nhlolanja 1987.
Ifa lomuntu oMnyama ngemuva kokufa kwakhe lalingabiwa ngaphansi koMthetho weziNdlalifa ezingaqokwanga nguMufi 81 ka 1987. Lokhu kwenzeka eziwombeni ezimbili. Esiwombeni sokuqala lapho oshonile evezile ngesikhathi esaphila ukuthi akafisi ukuphila ngaphansi kohlelo lomthetho wendabuko. NgokweSaziso sikaHulumeni R200, lesi sifiso savezwa ngezindlela ezimbili: ngesikhathi umufi efaka isicelo sesitifiketi esimhoxisa ukuba ungasebenzi kuye umthetho wesiZulu, ngaphansi kwesigaba 31 soMthetho wokuPhathwa kwaBantu abaMnyama nalapho eziqokela khona ukushadiswa ngaphansi komthetho wesilungu ngaphandle kokuboshwa yinhlanganiso yendabuko. Okwesibili, ifa likamufi lingabiwa ngaphansi koMthetho WeziNdlalifa ezingaqokwanga nguMufi uma uNgqongqoshe wezoBulungiswa wayenombono wokuthi kungaba kubi esiwombeni esithile ukusabalalisa ifa ngaphansi kohlelo lomthetho wendabuko. Abantu abanentshisekelo babeqonda kuNgqongqoshe ukuze bathole isinqumo ngalokhu.
Esikhathini sesibili, phakathi komhlaka 6 Zibandlela 2002 no 15 Mfumfu 2004, Umphathi weNkantolo ePhakeme wayenamandla okusingatha wonke amafa abafile ngokulandela izimiso zomthetho wesilungu kanti Imantshi yayinamandla okusingatha amafa abafile ngokulandela umthetho wendabuko.
Umphathi wayesebenzisa amandla akhe ngaphansi koMthetho wokuSingatha Amafa Abashonile kanti Izimantshi zazisebenzisa amandla ngaphansi koMthetho Wokuphatha Abantu abaMnyama nemigomo eshaywe ngaphansi koMthetho.
Esikhathini sesithathu, ngemuva komhlaka 15 Mfumfu 2004, Umphathi weNkantolo ePhakeme uyongamela ukusingathwa kwawo wonke amafa abantu abashonile ngokulandela Umthetho Wokuphatha Amafa abantu abashonile. Wonke amafa ashiywe ngabantu ngaphandle kokubhala izifiso zabo ayosingathwa ngokulandisa koMthetho weziNdlalifa ezingaqokwanga nguMufi ohambisana nezinguquko ezifanele zokuhlinzeka imishado engaphansi komthetho wendabuko.
Kubalulekile ukuqaphela ukuthi izinguquko ezilethwe yisinqumo sikaBhe zibe nomthelela wokubuyisela isimo emuva sifinyelela ngomhlaka 27 Mbasa 1994 mayelana namafa ayengakaphothulwa.
Impumelelo yohlelo olusha iyoqinisekisa ukuthi bonke abantu baseNingizimu Afrika baphathwa ngendlela efanayo futhi nokuhlonipha isithunzi sabo.
Ngokubhekela isimo sempela mayelana nabantu abashone ngaphambi komhlaka 27 Mbasa 1994 neziwombe ezingabikwanga phambilini, la mafa kufanele aqondiswe kuMphathi.
Umphathi (Amahhovisi oMphathi neZikhungo zoMphathi) kufanele asingathe wonke amafa lapho umufi eshone khona ngemuva koMhlaka 27 Mbasa 1994. Ifa lisingathwa futhi liqashwe ngokulandisa koMthetho wokuSingatha Amafa abantu abashonile.
Uma umufi eshone engaqokanga ndlalifa noma achaze izifiso zakhe, ifa kufanele lihlukaniswe ngokulandela Umthetho weziNdlalifa ezingaqokwanga nguMufi.
Lezi yizindaba okufanele ziphothulwe yiMantshi ngendlela ehambisana nesinqumo sikaBhe.
Isimo lapho oshonile ebhale khona izifiso zokwabiwa kwefa lakhe (iwili).
Inani lefa (noma isilinganiso senani) elingaphezulu kuka R50 000.
Ifa liyigobongo elingenalutho (izikweletu zedlula ifa).
Oyedwa noma ngaphezulu kubantu okufanele bahlomule eneminyaka engaphansi kwamashumi amabili nanye futhi engasizwa ngummeli wakhe.
Oyedwa noma ngaphezulu kubantu okufanele bahlomule eneminyaka engaphansi kwamashumi amabili nanye futhi ifa linemali egcwele noma ingxenye yayo engaphezulu kuka R20 000.
Uma kukhona esinye sezizathu ezibalwe ngenhla, ifa kufanele ledluliselwe eHhovisi loMphathi ophethe endaweni eyakhele umufi.
Bonke okufanele bahlomule badala ngokwenele ukuzimela noma oyedwa noma ngaphezulu kulabo okufanele bahlomule useyingane futhi usizwa ngummeli wakhe kanti ifa eliyimali lilinganiselwa kuR20 000 noma ngaphansi.
Isikhungo sosizo siyoba namandla efeni lomuntu okuthe ngesikhathi eshona wabe eyisakhamuzi esijwayelekile ngaphakathi komngcele weHhovisi likaMantshi lapho iSikhungo sikanise khona.
Ngesikhathi isicelo sesigcwaliswe ngokuphelele futhi kungasadingeki nezinye izidingo zokukhipha isitifiketi sokuqoka umuntu.
Ngesikhathi isicelo singakwazi ukuphothulwa ngenxa yezinye izidingo okufanele zifezwe futhi kukhona Isikhungo soSizo esisondelene kakhulu nalowo ofake isicelo kuneHhovisi loMphathi, uMphathi weHhovisi kufanele azise ofake isicelo ngalokhu. Amandla okuziqokela iHhovisi loMphathi ngalolusizo asezandleni zomuntu onolwazi ofake isicelo.
Uma eqoka Umsizi wakhe ngaphansi kwesigaba 18 , uMphathi weHhovisi kufanele azise Isikhungo soSizo esinamandla afanayo okusebenza ngalolu daba.
Ezigamekweni lapho umufi eshone khona esibhalile isifiso sokucazwa kwefa kodwa uMphathi engasemukelanga leso sifiso noma iwili, kunesincomo sokuthi uMphathi kufanele akhiphe isitifiketi sokuqoka umuntu kodwa angedluliseli udaba eSikhungweni soSizo.
Akufanele nakancane Isikhungo soSizo sigamanxe emandleni noma endaweni esijutshelwe yona.
Ukwazisa umuntu obike udaba ngokwedluliswa kwalo. Faka esazisweni nemininingwane yokuxhumana yeHhovisi loMphathi.
Uma othile wabashadile eqinisa ukuthi uyingxenye yomshado wendabuko, kufanele kwethulwe ubufakazi besitifiketi sokubhalisa. bheka isigaba 45b soMthetho Omukela Imishado yeNdabuko 120 ka 1998 ngendlela ochitshiyelwe ngayo.. Uma ingekho indlela yokuletha isitifiketi sokubhalisa, lowo oyingxenye yomshado kufanele elulekwe ukuba aqonde enkantolo efanele ukuze athole usizo bheka isigaba 47 soMthetho Omukela Imishado yeNdabuko 120 ka 1998 ngendlela ochitshiyelwe ngayo.
Uma umshadi noma umshadikazi osaphila ehluleka ukwethula ubufakazi bokubhaliswa komshado wendabuko ngenxa yokuthi umshado awukabhaliswa, kufanele abhalise lowo mshado emahhovisi oMnyango wezaseKhaya ngendlela ehambisana noMthetho Omukela Imishado yeNdabuko 120 ka 1998.
b Uma isivumelwane nomshado saphothulwa endaweni esemakhaya, kufanele kube nesiqiniseko esibhaliwe seNkosi noma Ingonyama yaleyo ndawo echaza ukuthi umshado wenzeka ngempela.
c Isitifiketi sokufa noma ikhophi yaso eqondene nomufi okubikwa ngaye ifa lakhe.
d Kufanele kube khona oyedwa omele umndeni kamakoti nomkhwenyana abaphelezela umshadi noma umshadikazi osele baye naye eMnyangweni oseduze weziNdaba zaseKhaya. Kufanele wonke amathimba akhiphe omazisi ngesikhathi sokubhalisa.
e Kunemali engama-R10.00 ekhokhwayo maqondena nesicelo sokubhalisa umshado wendabuko.
Ubudlelwane phakathi kwemishado yesilungu nendabuko nomthelela wayo emafeni omuntu oshonile.
Umkhuba wokuhlanganisa imicimbi yomshado wendabuko nowesilungu yinto ejwayelekile eNingizimu Afrika futhi lokhu kwenziwa ngezindlela ezehlukene. Abashadayo bangabungaza umshado wendabuko kuthi ngosuku olufanayo noma ngemuva kwesikhashana baluphothule ehhovisi lokubhalisa ngokwesilungu. Lo mkhuba ungathatha igxathu eliphendukezelwe lapho umshado wokubhalisa enkantolo ulandelwa wumgcagco. Imishado emibili eyenziwa ngabashadile ephothulwe ngaphambi koMthetho Omukela Imishado yeNdabuko 120 ka 1998, yadala izinkinga zomthetho ezimbalwa ngenxa yokuthi inhlanganiso yomshado yayingemukelwe ngokusemthethweni ngokunjalo umshado wendabuko bekuyinto ebivinywa nje kodwa ingenamandla atheni.
Kodwa lapho oshadile (ikakhulu owesilisa) eshada omunye wesithathu ngaphansi kwamalungelo ehlukene, yilapho besiqala khona ukushuba isimo. Isibonelo ngumuntu oshiye ikhaya wayosebenza esilungwini, othathe unkosikazi oyedwa ngokwesiko lesintu waphinde washada owasedolobheni ngesiko lasentshonalanga. Ngokucabanga ngamalungelo endabuko, indoda beyazi ukuthi kuyilungelo layo ukuthatha isithembu kodwa ingawuqondi umthelela womthetho wezenzo zayo noma enye indoda ezicabangelayo ivele iwafihlele amakhosikazi ayo noma iwashiye ebumnyameni.
Ngenxa yokuthi Umthetho Omukela Imishado yeNdabuko inomthelela wokungabuyeli emuva, imishado ephothulwe ngaphambi kwalo Mthetho isabuswa yimithetho eyayisebenza ngaphambi kokuqala kwawo ngomhlaka 15 Lwezi 2000. Le mithetho yehlukaniswe izigaba ezine.
Imithetho eyayithathwa ngokuthi isemthethweni yileyo ehlanganiswe ngosiko lwasentshonalanga, ngakho lapho indoda yayihlanganisa khona umshado ngokuthatha isithembu, umshado wokuqala ohlanganiswe ngokwesilungu wawuba namandla angaphezulu kowesintu futhi ushabalalisa omunye okhona wendabuko. Umthelela walokhu udale izinkinga ezinkulu ezinganeni nonkosikazi olahliwe.
Isigaba 22 soMthetho Wokuphathwa kwaBantu abaMnyama 38 ka 1927 wahlinzeka indlela yokuvikela umndeni olahliwe ngesikhathi ishona indoda. Ngenhloso yokubhekela izindlalifa, isikhundla somfelokazi nezingane zalowo oshade ngesilungu sathathwa njengaleso esifanayo nozakwabo oshade ngosiko lwendabuko. Ngokucacile, inkosikazi eshade ngosiko lwasentshona nezingane zalahlekelwa yisikhundla esingcono zakleliswa ngokulinganayo nonkosikazi nezingane ezilahlwe ngenxa yomshado wesintu.
Uma Ihhovisi loMphathi noma Isikhungo soSizo sihlangabezana nesimo esichazwe ngenhla ngemuva kwesinqumo sikaBhe, kufanele kucace ukuthi inkosikazi elahliwe nonkosikazi oshade ngesilungu bayothathwa njengamakhosikazi omufi, ngokwenhloso yezindlalifa zomuntu oshone engazibhalanga izifiso zakhe noma iwili.
Ngo 1988, Umthetho Womshado Nesichibiyelo eMafeni Abantu Abashadile 3 ka 1988 oqale ukusebenza ngomhlaka 2 Zibandlela 1988 wahlinzeka ukuthi nakuba abashade ngenhlanganiso yendabuko bengaphinde bazishadise futhi ngokwesintu, oshadile akakwazi ukuthatha isithembu ngesikhathi umshado wakhe wendabuko usekhona. Uma kwenzeka omunye wabashade ngenhlanganiso yesintu engena emshadweni wesilungu ngaphambi kokuqala ngokubhidliza inhlanganiso yesintu, lowo mshado wesilungu uyothathwa njengento eyize. Lesi simo saqiniswa ecaleni Thembisile and Another v Thembisile and Another 2002 SA 209 (T).
Uma ebhekene nesimo esifana nesichazwe ngenhla, Umphathi noma Isikhungo soSizo kufanele sinqume ukuthi yimuphi phakathi kwemishado yomibili (wesilungu noma wendabuko) osemthethweni ngosuku lokushona komufi. Uma oshonile engena enhlanganisweni yendabuko (umshado wokuqala) nenkosikazi A wase eshada ngokwesilungu inkosikazi B, ngaphandle kokubhidliza umshado wendabuko kusho ukuthi umshado wesilungu uyize kanti umshado wenhlanganiso yendabuko yiwona kuphela osemthethweni. Uma umshado wendabuko wabhidlizwa ngaphambi komshado wesilungu, kuchaza ukuthi umshado wesilungu yiwona kuphela osemthethweni.
Umthetho weMishado yaseTranskei ngo 1978 No 21 ka 1978 wawuvumela amadoda ashade ngaphansi kwesilungu ukuba athathe isithembu, inqobo uma umshado wesilungu wawungahlanganisile amafa. Ngokunjalo, indoda ephansi kwenhlanganiso yendabuko, yayikwazi ukuphinda ishade ngokwesiko lesilungu noma ukuthatha inkosikazi elandelayo, inqobo uma umshado wesilungu ungahlanganisi amafa.
Ngakho, Umphathi noma Isikhungo soSizo sibhekene nemishado emibili eyaphothulwa ngaphansi koMthetho weMishado yaseTranskei. Bobabili abashadi ngaphansi kwesilungu nendabuko bathathwa njengamakhosikazi ngenhloso yokuqokwa kwezindlalifa ezingaqokwanga ngumufi.
Umthetho Omukela Imishado yeNdabuko 120 ka 1998 waqala ukusebenza ngomhlaka 15 Lwezi 2002 wachitha isigaba 22 kuya ku soMthetho Wokuphathwa kwaBantu abaMnyama nezihlinzeko zoMthetho weMishado yaseTranskei evumela imishado emibili.
Isigaba 2 soMthetho Omukela Imishado yeNdabuko sinquma ukuthi umshado wendabuko osemthethweni futhi owawukhona ngokuqala koMthetho ungumshado osemthethweni ngokwayo yonke inhloso ekhona.
Isigaba 10 sihlinzeka ukuthi indoda nenkosikazi ehlanganiswe wumshado wendabuko banamalungelo okuhlanganisa umshado wabo ngokwenqubo yesilungu uma engekho phakathi kwabo ovele eshade ngokwesiko lendabuko nomunye umuntu.
Isigaba 10 sihlinzeka ukuthi nakuba isigatshana sikhona, kodwa akekho omunye wabashade ngomshado wesilungu okuyothi esashadile aphinda ashade futhi, akukhathalekile ukuthi ngumshado wendabuko noma ngowesilungu.
Ngakho, umthetho uqinisa ukuthi abashade ngaphansi kwenhlanganiso yendabuko akufanele babhalise umshado wesilungu uma oyedwa wabo evele eseshadile nomunye umuntu. Lokhu kuyefana nabantu abashade ngaphansi kwemikhuba yasentshonalanga. Abakwazi ukuphinde bashade ngenhlanganiso yendabuko.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMTHETHISIVIVINYO WOHLELO OLWESEKWE KABANZI LOKUHLOMULISA ABAMNYAMA KWEZOMNOTHO (2003).txt</fn>
Kusungulwa umhlahlandlela wokukhuthaza ukuhlomula kwabamnyama kwezomnotho; ukunikeza uNgqongqoshe amandla okukhipha imigomo yokwenza kanye nokusakaza umqulu woguquko; ukusungula umkhandlu woHlelo lokuHlomulisa abaMnyana kwezoMnotho; nokulungiselela izindaba eziphathelene nalokhu.
KANTI UKUZE kukhuthazwe ukufezekiswa kwelungelo lomthethosisekelo lokulingana, ukwandisa ukubamba iqhaza okubanzi kwabantu abamnyama kwezomnotho nokukhuthaza ukukhula komnotho okuphezulu, ukwandisa amathuba emisebenzi nokwabiwa kwamaholo ngokulinganayo.
okunqunyiwe" kushiwo okunqunywe yimithetho nkambiso; kanye loMthetho" kumbandakanywa nemigomo yokwenza noma imithethonkambiso ekhishwe ngaphansi kwaloMthetho.
d khuthaza izinhlelo zokulondoza okuzoholelela ekwandiseni ukubamba iqhaza emnothweni ngabantu abamnyama ukuze kuphumelele intuthuko nengqubekela phambili; nokuthi e kuthuthukiswe imiphakathi yasemaphandleni nokuhlomisa imiphakathi yasekhaya ukuze ikwazi ukufinyelela emisebenzini yezomnotho, umhlaba, izingqalasizinda, ubunini namakhono.
a ngendlela ehambisana nenhloso ngqangi yawo; kanye b nokuhambisana noMthethosisekelo.
Kusungulwa uMkhandlu wokweLuleka woHlelo lokuHlomulisa abaMnyama kwezoMnotho.
UMkhandlu kufanele waluleke uNgqongqoshe ngezokuhlomisa abamnyama kwezomnotho.
Umkhandlu uyakuba noMongameli namanye amalunga ngokusho koMthethosisekelo woMkhandlu.
UMongameli uyakuba ngusihlalo woMkhandlu.
UMkhandlu nawo ngokwayo ungamisa kumthethosisekelo wawo imibandela yezikhundla zamalunga awo, inani lamalunga emhlanganweni, inqubo nezinye ezinto ezithinta ukunqutshwa komsebenzi wawo.
UNgqongqoshe ngokuvumelana noNgqongqoshe wezimali anganquma imali ezikhokhela izindleko angene kuzo amalunga oMkhandlu.
e imihlahlandlela yabo bonke abathintekayo nemikhakha eqondene ukuze babhale imiqulu yoguquko yalowo mkhakha.
a limisa inqubo yokukhetha uma kukhishwa amalayisensi, noma ikuphi okunye ukugunyazwa okwenziwa ngaphansi kwanoma yimuphi umthetho; nokuthi b uthuthukise futhi usebenzise imigomo yokukhetha uma uqoka.
UMnyango wezoHwebo neziMboni kufanele unike uMkhandlu usizo oludingekayo noxhaso ngezimali ezikhishwe yiPhalamende zikhishelwa lenhloso.
a ukusungula nezindleko zokusebenza koMkhandlu; kanye b nokuthuthukiswa nokusebenza kohlelo lokwazisa umphakathi.
UNgqongqoshe kufanele akhiphe imithetho nkambiso mayelana nanoma yiluphi udaba okufanele anqume ngalo ukuze kuqinisekiswe ukusebenza kwalo Mthetho ngokuyikho.
Lo Mthetho uzakubizwa ngoMthetho woHlelo oluseKelwe kaBanzi lokuHlomulisa abaMnyama kwezoMnotho ka 2003, kanti uyoqala ukusebenza nosuku oluyakumiswa nguMongameli ngokukhipha isimemezelo eGazethini.
UMnotho waseNingizimu Afrika awukwazi ukusebenza ngokuphelele ngenxa yokuthi iningi labantu baseNingizimu Afrika lihola imiholo emincane futhi lisashiywe ngaphandle ekubeni ngabanini bempahla engaphatheki namakhono. Lokhu kulimaza wonke umuntu waseNingizimu ngakho-ke kubalulekile ukuthi kuthathwe izinyathelo ukuze kwandiswe ukubamba ikweqhaza emnothweni yiningi labantu baseNingizimu Afrika.
Umthethosivivinyo woHlelo koluHlomulisa abaMnyama (ozobizwa ngo"Mthethosivivinyo" lapha) ngomunye wezinyathelo ezingunqaphambili esithathwe nguHulumeni ukue axazulule lenkinga.
Umkhandlu wokwaLuleka uHlelo lokuHlomulisa abaMnyama kwezoMnotho (lapha ozobozwa ngu"mkhandlu") yisigungu ezizokwaluleka esihlongozwayo. Usizo nokuxhaswa kuzonikezwa nguMnyango wezoHwebo neziMboni (lapha uzobizwa nge"DTI").
ukukhuthaza ukulondoloza emabhizimisini angawabantu abamnyama futhi aphethwe ngabantu abamnyama.
ukuhlomisa imiphakathi yasemaphandleni nayasemakhaya.
Kulindeleke ukuba amalunga oMkhandlu angaholelwa ngaphandle kokuwakhokhela izindleko nokuthi ukusungulwa nokusebenza koMkhandlu kuzothwalwa ngemali eyabelwe uMnyango wezoHwebo neziMboni (DTI).
Kuphakanyiswa ukuthi I-GCIS (Abezolwazi nokukwazisa kuHulumeni) kanye ne-DTI bathuthukise uhlelo olunzulu mayelana nokuhlomisa kwabamnyana kwezomnotho ngokujwayelekile kanye naloMthethosivivinyo ikakhulukazi.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMTHETHO OKHUTHAZA UKUFINYELELA ELWAZINI (2000).txt</fn>
Ukufika kombuso wentando yeningi kweza nemithetho eminingi emphakathini wethu, imithetho efana nokuvezwa kwayo yonke into, ukuba negunya kanye nokuba yisakhamuzi. Ukuze loku kube nomqondo nokuthi umbuso wethu wentando yeningi osemusha ukhule, ukufinyelela olwazini kusemqoka. Ukufinyelela olwazini kuyilungelo eligxilisiwe elivumela izakhamuzi ukuthi zenze izinqumo ezinolwazi futhi ezibavumela ukuthi bafinyelele izinsizikalo ezinikezwa yiminyango kahulumeni.
UmNyango wezokuThuthukisa ezeNhlalakahle unesibopho sokukhuphula amalungelo esintu. Kungenxa yalesi sizathu esenza ukuthi senze siphinde sigcine imanyule, esebenza njengesikhali sokugqugquzela ukufinyeleleka kolwazi oluphethwe ngumNyango. " Ukusunduzela emuva amaphethelo obuphofu": yindikimba ebekwe nguMongameli u-Thabo Mbeki, kunguwukuzibophezela kwethu njengomNyango wezokuThuthukisa ezeNhlalakahle futhi sikholelwa ekutheni ayikwazi ukwenzeka ngaphandle kokufinyelelwa kolwazi yizakhamuzi esizimisele ukuzisiza ngenkuthalo.
Inhloso yethu ukuthi lemanyule ifinyelelwe yiwo wonke amaqembu ahlelwe ngombala, ngobuzwe nangezilimi ngokusebenzisa zonke izilimi eziyishumi nanye zifake ibreyili kanye nezinye izinhlobo zokuxhumana ukubhekana nazo zonke izinhlobo zokukhubazeka. Kodwa ngoba le manyule kungeyokuqala izoshicilelwa ngesiZulu, isiTswana, isiVenda kanye neSePedi. Sethemba ukuthi ukushicilelwa kwesibili kuzofaka izilimi ezinye kuze kube yilapho zonke izingxenye zomphakathi zifakwa ngokufanele. Kuyithemba nelungelo kimi ukuthi ngethule kini imanyule ye-2002/2003 yomNyango wezokuThuthukisa ezeNhlalakahle, ezonazisa ngezinsizakalo esizinikezayo.
Kuyithemba nelungelo kimi ukwethula lemanyule kini- izakhamuzi zaseNingizimu Afrika. Inhloso yale manyule ukugqugquzela ukufinyeleleka kwakho kalula olwazini oluphethwe ngumNyango wezokuThuthukisa ezeNhlalakahle ngokulandela okuthulwe ngumthethosisekelo, ikakhulukazi u- (s) 32 , odinga ukuthi " Wonke umuntu abe nelungelo lokufinyelela olwazini oluphethwe ngumBuso". Le manyule yakhiwe ngokulandela umThetho wokuThuthukisa ukuFinyelela oLwazini, (umThetho weNo.-2 we-2000).
Ngokuqhubekisa futhi, umgomo wesi-3 nowe-4 we-Batho-Pele okuvumela ukuthi ube nokufinyelela okulinganayo kuzinsizakalo , kanye nokunikezwa ulwazi olufanele ngezinsizakalo zomphakathi okuyilungelo lakho ukuthi uzithole. Ngethemba ukuthi uzothola le manyule inosizo futhi ikunikeza ulwazi.
UmNyango wezokuThuthukisa ezeNhlalakahle kaZwelonke- UmThetho we-3 wokuThuthukisa ukuFinyelela uLwazi.
Imininingwane engaphansi kwesigaba 14 soMthetho Okhuthaza Ukufinyelela Olwazini, uNo.
Umnyango Wentuthuko Yezenhlalakahle unesibophezelo sokuthuthukisa inqubomgomo nemithetho kazwelonke, intuthuko yenkambo namazinga kazwelonke, ukwesekela umsebenzi oqhubekayo eminyangweni yeNtuthuko Yezenhlalakahle kwizifundazwe, ukuqaphela nokuvivinya izinhlobo ezahlukene zezinhlelo zentuthuko. Intuthuko yezenhlalakahle wumsebenzi oqhubeka ngokuhambisana nesibophezelo sezinhlelo eziningi zokwethula imisebenzi emphakathini okuyinto esemahlombe eminyango yezifundazwe.
Ukubuyisa ubuntu bokunakekela nokuthuthukisa abantu ezinhlelweni zonke zentuthuko yenhlalakahle. Lokhu kuhlanganisa ukwakha kabusha imindeni nemiphakathi.
Ukuthuthukisa nokusebenzisa amaqhinga adidiyele okuqeda ubuphofu ahlinzekela imihlomulo eqondile kulabo abentulayo, ngokwamandla negalelo lentuthuko emileyo.
Ukuthuthukisa uhlelo olunqala lokuphepha komphakathi oluhlanganisa imizamo yokunikela nokunganikeli nokuklelisa phambili imindeni ehlukumezeke kakhulu.
Ukubhekana nemithelela eyisihluku yazo zonke izinhlobo zodlame oluqondiswe kwabesifazane nezingane, kuhlangene namaqhinga okubhekana nabaphehli bodlame.
Ukunika usizo lokweseka uthando nokunakekelwa kwabantu abaphila nesifo seSandulela-Ngculazi noma Ingculazi uqobo kanjalo nalabo abathintekile, isibonelo izintandane zesifo sengculazi.
Ukuthuthukisa iqhinga likazwelonke lokunciphisa ubugebengu entsheni nokungasebenzi ngaphansi kohlaka lukaZwelonke Lweqhinga Lokunqanda.
Ukwenza imisebenzi yentuthuko yezenhlalakahle ifinyeleleke futhi itholwe ngabantu abahlala emaphandleni, ezindaweni ezingaphandle kwamadolobha nasezakhiweni ezingahlelikile kanjalo nokuqinisekisa ngokulingana ekutholeni usizo.
Ukweseka umsebenzi wentuthuko yezenhlalakahle ngokuzibophezela ekubuseni ngokubambisana okuxuba ukusebenza nezinhlaka ezehlukene zikahulumeni nemiphakathi.
Ukuqeqesha, ukufundisa, ukutshala kabusha nokuqasha isigaba esisha sabasebenzi.
Umnyango Wentuthuko Yezenhlalakahle igcine imibhalo enezihloko eziningi ezehlukene.
Lonke ulwazi olufanele ukudalulwa lwehlukaniswe ngezakhiwo zenhlangano njengoba ibekwe ethebulini elingezansi. Imibhalo imiswe ngohlelo lwethebula.
Eminye imibhalo iqondiswe ohlelweni uqobo, kanti eminye kwiziko eliphakeme, eminye eziko. "Imibhalo" iqondiswe emithonjeni yezindaba ehlukene, isibonelo. Imibhalo egxile noma ethathelwe emiqulwini, imibhalo egcinwe kwizinsiza zemishini noma ezigcemeni zokukhangisa zamakhompyutha.
Isakhiwo: Njengoba kuchaziwe ngenhla embhalweni, kunezinguquko ezenzekile esakhiweni senhlangano. Uyacelwa ukuba uxhumane no-Jaco Victor ngencazelo yezinguquko zakamuva ukuze zivele ngokucacile nangendlela efanele ngezansi.
Imibhalo yocwaningo eshicilelwe ngesibalo sabantu nezindaba zentuthuko, ekhiqizwe yiHSRC, MRC, DBSA, Izikhungo Zemfundo Ephakeme, njalo njalo.
Lemibhalo egciniwe yehlukaniswa ngalezi zigaba ezilandelayo, isibonelo: ezomthetho, ezezimali, inhlangano nokulawula, izindaba zabasebenzi nokunye.
Imihlangano Amaminithi njalo njalo.
Imibhalo yokuphatha, imibhalo elondolozwe ezifundazweni, njalo njalo.
Ukwenza izicelo zolwazi, gcwalisa ifomu enanyathiselwe kwiFomu-C bese uyethula kumuntu okuxhunyanwa naye eMnyangweni Wezenhlalakahle Yomphakathi. Umdwebo wesicelo nenqubo elandelwayo uma ufaka isikhalo ilandela iFomu-C. Qaphela: Isifingqo "S" esikulo mdwebo siqonde Isigaba esiqondene noMthetho Wokukhuthaza Ukufinyelela Elwazini.
Ofaka isicelo ofuna ukufinyelela embhalweni ogciniwe oqukethe ulwazi oluyimfihlo ngaye akadingekile ukusikhokhela leso sicelo. Noma ngubani omunye ofaka isicelo ongaziceleli ulwazi oluvele luthinta yena kufanele akhokhe imali enqunyiwe yesicelo ukuhlola inkokhelo, bheka Isaziso sikaHulumeni R. 187 kwiGazethe kaHulumeni yomhlaka-15 Nhlolanja we- 2002.
Ukuveza ubufakazi begunya lakhe lokufaka isicelo, uma efaka isicelo egameni lomunye umuntu.
Uma ofaka isicelo engenaso isiqiniseko ngendawo noma ngencazelo eqondile yombhalo ocelwayo, uyamenywa ukuba axhumane noMqondisi: Ukuphathwa Kolwazi, oyomsiza ekuqaguleni umbhalo ofanele.
B. Imininingwane yabantu abacela ukufinyelela embhalweni ogciniwe a Imininingwane yomuntu ocela ukufinyelela embhalweni ogciniwe kufanele inikwe ngezansi.
b Ikheli nenombolo yesikhahlamezi eNingizimu Afrika lapho kufanele kuthunyelwe khona ulwazi olunikiwe.
c Uma kufanele, makunanyathiselwe ubufakazi begunya okwenziwe ngalo isicelo.
Lesi sigaba kufanele sigcwaliswe KUPHELA uma isicelo solwazi senziwe ngegama lomunye umuntu.
D. Imininingwane yemibhalo egciniwe a Nikeza imininingwane egcwele yombhalo ogciniwe ofuna ukufinyelela elwazini lwawo, kuhlangane nenombolo oyaziyo obhaliswe noma owaziwa ngayo umbhalo ukuze kutholakale lapho umbhalo ugcinwe khona.
b Uma isikhala singenele kahle, ungaqhubeka ngokubhala kwelinye iphepha bese ulinamathisela kule fomu. Ofake isicelo kufanele asayine wonke lawo maphepha engezelwe noma ayingxenye yesicelo esifakiwe.
E. Inkokhelo a Isicelo sokufinyelela embhalweni ngaphandle kwalowo oqukethe ulwazi lomuntu ofake isicelo uyocutshungulwa wenziwe kuphela ngemuva kokuba inkokhelo yomsebenzi enqunyiwe isikhokhiwe..
b Uyokwaziswa ngesamba esidingekayo sokufaka isicelo.
c Imali ekhokhelwa ukufinyelela embhalweni ogciniwe incike ohlotsheni oludingwayo lokufinyelela embhalweni kanjalo nobude besikhathi sokufuna nokwenza amalungiselelo okuthola lowo mbhalo.
d Uma usethubeni lokuxolelwa ukuba ungakhokhi lutho ngesicelo, kummele uchaze izizathu zesimo sakho.
Uma wehluleka ukufunda, ukubona noma ukulalela umbhalo ogcinwe ngohlobo oluhlinzekwe ku1 kuya ku-4 ngezansi ngenxa yokukhubazeka , chaza isimo sakho sokukhubazeka bese usho uhlobo odinga ngalo umbhalo..
Shaya uphawu X ebhokisini elifanele.
a Ukuhlangabezana nesicelo sakho ngohlobo oluchazile kungancika ohlotsheni okutholakala ngalo umbhalo ogciniwe.
b Ukufinyelela ohlotsheni olucelayo kungenqatshwa kwezinye izimo. Uma kwenzeka senqatshwa isicelo, uyokwaziswa uma ikhona enye indlela onganikwa ngayo noma uthole umbhalo owudingayo.
c Uma sikhona Isamba senkokhelo yokuthola umbhalo, siyonqunywa ngokuhlanganyela nokubheka uhlobo okufunwa ngalo ukuthola umbhalo.
Uma umbhalo ogciniwe unengxube yemidwebo ebonakalayo lokhu kuhlanganisa izithombe, imidwebo esezingqwembeni, okuqoshwe emshinini yomabonakude, imidwebo eqoshwe yikhompyutha, imifanekiso, njalo njalo.
Uma ucele ikhophi noma umbhalo oqoshiwe (ngenhla), ufuna ikhophi noma umbhalo oqoshiwe uthunyelwe kuwe ngeposi Izindleko zokuposa ziyokhokhwa?
Uma isikhalo esihlinzekiwe singenele kahle, ungaqhubeka nokugcwalisa elinye iphepha bese ulinamathelisa kuleli fomu. Ofake isicelo kufanele asayine wonke amaphepha engeziwe ahambisana nesicelo.
Uyokwaziswa ngendlela ebhaliwe ukuthi isicelo sakho semukelwe yini noma sichithiwe. Uma unesifiso sokwaziswa ngenye indlela, ungachaza leyo ndlela, unike imininingwane efanele ukuze sihlangabezana nesicelo sakho.
Ufisa ukwaziswa ngayiphi indlela ngesinqumo esiqondene nesicelo sakho sokufinyelela embhalweni ogciniwe?
<fn>zul_Article_National Language Services_UMTHETHO SIVIVINYWA WOKUSANSIMBI OKUYIGUGU (2005).txt</fn>
Njengoba ungeniswe Kumbuthano Kazwelonke njengomthethosivivinywa wesigaba sama-75; incazelo efingqiwe Yomthethosivivinywa ishicilelwe KuGazethi KaHulumeni yeNo.
Ukunikeza ukutholakala , ubunini, ukuncibilikisa, ukucolisa, ukunikeza aabafanele, ukusetshenziswa kanye nokulahlwa kokusansimbi okuyigugu; kanye nokunikeza amasu abhekebe naloku.
umkhiqizi usho noma yimuphi umuntu onemvume noma ilungelo lokuphumelelisa noma ukumayina okusansimbi okuyigugu ngokulandela Umthetho Wokuthuthukisa Imithombo KaPhalafini Wamalambu kanye namaMinerali, ka-2002 Umthetho WeNo.
a okusansimbi okuyigugu i okungacwengiwe ii okuyigolide ecwengiwe ukuthi icwebe kuze kufinyelelwe kuma-99,95% noma ngokusansimbi kweqembu lepulathinamu okuye kwacwengwa kwafinyelela kuma-99,90% futhi akuzange kungenele enye inqubo yokukhiqizwa ngaphandle kokucwengwa nokwakhiwa kwenziwa ibha kodwa hhayi ibha emintiwe, isigaxa sensimbi/segolide, inkinobhu, ucingo, ipuleti, isiponji, izinhlamvu, okujiyile, okulula, uketshezi' okuncibilikisiwe nanoma yisiphi isimo esifanayo; noma b nanoma yiyiphi I-athikili noma okokwenza okuqukethe noma okwakhiwe ngokwenzimbi okuyigugu okucatshangwe esigabeni- a kodwa kungafaki nanoma yiyiphi i-athikili enothando ngezifundo zezonto zakudala noma eye yenziwa noma yakhiqizelwa ukusetshenziselwa okukodwa noma okuningi okucacile kwezimboni, ezobungcweti noma ukusetshenziselwa ubuciko.
d ethole isitifiketi Kumlunganisi omnikeze imvume yokuthola noma ukulahla okusansimbi okuyigugu okungasetshenzisiwe; noma e okuyigugu okungasetshenzisiwe okunje kungedluli isisindo esibekiwe futhi kutholakale ngemvumeekhethekile enikezwe ngyumlunganisi ngezinloso zesayensi noma ukunikeza ubunini noma ukwenza ijuwelari.
Umlunganisi anganikeza kuphela isitifiketi esicatshangwe kusigatshana 1 d kumuntu oxhumana Nomnyango Wezimali Kahulumeni, ngokuphathelene negolide, kanye Nokhomishina kazwelonke wamaPhoyisa AseNingizimu Afrika noma umuntu ogunyazwe yilowo Khomishina.
Ngumuntu kuphela ocatshangwe esigatshaneni 1 a, c, noma u-e ongakwazi ukwenza, ukuncibilikisa noma ukuguqula uhlobo lwanoma yikuphi okusansimbi okuyigugu okungasesthenzisiwe anako ngokulandela leso sigatshana.
e okuyigugu okungabunjiwe ngokuphelele okunje kungedluli isisindo esibekiwe futhi kutholakale ngemvumeekhethekile enikezwe ngyumlunganisi ngezinloso zesayensi noma ukunikeza ubunini noma ukwenza ijuwelari.
f Uma enelayisense yokuba ngumnini wokusansimbi okuyigugu;noma g Enemvume yokuba yijuwela.
a ocatshangiwe esigatshaneni esiku 1; noma b ephethe okusansimbi okuyigugu okunje ngokugcwalisa ikontileka yokuqashwa nanoma yimuphi umuntu ocatshangwe esigatshaneni soku-1.
Akekho umuntu ongethula okusansimbi okuyigugu okungabunjiwe ngokuphelele ukukhokhela isikweletu sakhe, noma sanoma yimuphi omunye umuntu noma ngokubhekela insiza enikeziwe noma okumele inikezwe nguye noma nanoma yimuphi omunye umuntu.
akumele abhekele ukwenza kufinyelelwe ngokulinganayo kanye nobunini babantu bendawo bokusansimbi okuyigugu; kanye bnokuba nokunaka kwezidingo ze-Charter ezesekwe kububanzi bokunikeza amandla kwezenhlalonhle nezomnotho okuthuthukiswe ngokulandela isigaba se-100 Somthetho Wokuthuthukisa Imithombo Yamaminerali Nophethiloli wezibani, ka-2002 Umthetho WeNo.-28 ka-2002.
Noma yiyiphi inqubo yokuphatha eyenziwe noma isinqumo esithathwe ngokulandela Umthetho kumele kwenziwe noma kuthathwe ngokulandela Umthetho Wokuthuthukisa ukuphathwa Kwezobulungisa, ka-2000 Umthetho WeNo.3 ka-2000, ngaphandle kokuthi kunikeziwe kulo Mthetho.
i ngokulandela izimo zelayisense yakhe nemibandela yalo Mthetho kuMinti yaseNingizimu Afrika noma yinoma yimuphi umthengisis onikezwe imvume; noma ii ohlotsheni lokubunjwe ngokungaphelele kumphathi onelayisensi yonikeza ubunini yokusansimbi okuyigugu noma ophethe imvume yokuba yijuwela.
c khipha okusansimbi okuyigugu kunoma yikuphi kokwenza, okokwenza noma okuncibilikiswayo akuphethe ngokusenmthethweni bese elakulahla ngokulandela izimo zelayisense nemibandela yoMthetho; noma d ukuthenga noma ukuthola kophethe ilayisense yokucwenga, umthengisi onikezwe imvume noma umkhiqizi nanoma yikuphi kokwenza, okwenziwe noma okuncibilikiswayo okusansimbi okuyigugu noma ukukhipha kuloku kokwenza, okwenziwe noma okuncibilikiswayo okusansimbi okuyigugu okuphethe bese ulahla okusansimbi okuyigugu okungasetshenzisiwe ngokulandela lo Mthetho.
b ukutshela uMlunganisi ukuthi anikeze ilayisense enjalo kuloyo muntu, uma kuphumelela imibandela yalesi sigaba; noma c enza noma yiyiphi i-oda ayibona ifanele.
Ngaphambi kokuba umlunganisi anikeze ilayisense yokucwenga ofake isicelo selayisense kumele akhokhe izindleko ezibekiwe.
ilayisense yokucwenga iyaphela ngokulandela izimo eyayinikezwe ngaphansi kwazo.
Umphathi welayisense yokucwenga akakwazi ukwenz yinoma yimuphi umsebenzi onikezwe imvume yilayisense kunoma yiyiphi indawo noma endaweni yokusebenzela echazwe yilayisense noma echazwe yimvume yelayisense ngokulandela isigatshana se-6, futhi oyiphethe akakwazi ukuphatha okusansimbi okuyigugu kunoma yiyiphi indawo ngaphandle kwasendaweni yakhe yokusebenzela noma endaweni echaziwe ngaphandle uma ethutha okusansimbi okuyigugu okungasetshenzisiwe ngokulandela isigaba se-11.
a Uma nganoma yisiphi isikhathi kuba nesidingo sokuthi ophethe ilayisense yokucwenga yokudlulisa noma ukwandisa imisebenzi ecatshangiwe esigatshaneni sesi-5 kunoma yiyiphi indawo yokusebenzela noma indawo engachaziwe kulayisense yakhe Umlunganisi emva kokuxhumana njengokucatshangiwe esigatshaneni soku-1, angakwazi ukuvuma phezu kwelayisense isimo sendawo noma indawo yokusebenzela eyengeziwe futhi kumele ukusuka lapho azise Umnyango Wezimali ZikaHulumeni kanye NoKhomishina Kazwelonke Wombutho Wamaphoyisa AseNingizimu Afrika ngemvume ngokubabhalele, njengoba kufanelekile.
bImvume ecatshangiwe esigabeni aayinikeze ophethe ilayisensi yokucwenga ukube enze omunye umsebenzi kwenye indawo enegama elehlukile kuleli laleyo ndawo ekhona yokusebenzela.
c Uma ophethe ilayisense yokucwenga efisa ukwenza umsebenzi kunoma yiyiphi enye indawo ngaphansi kwegama elehlukile kulelo elisetshenizwa endaweni akuyo, kumele afake isicelo selayisense entsha ngokuhambisana nendawo noma indawo yokusebenzela eyengeziwe.
a Umlunganisi , emva kokuxhumana njengoba kucatshangwe esigatshananeni soku-1, angakwazi ukunikeza kabusha ilayisense ukufika ezikhathi eziqhubekayo okungafinyelelwa eminyakeni engama-25, unyaka ngamunye uma nje kukhokhwa izindleko ezifanele uma isicelo sokunikeza kabusha esifana nalesi senziwa ezinsukwini ezingama-30 ngaphambi kokuphela kwelayisense.
Uma a yinoma yisiphi isicelo ngaphansi kwesigatshana se-7 sokuthopla kabusha ilayisense yokucwenga senqatshelwa Ngumlunganisi bese kungabi nokubuyekeza noma isikhalo esifakiwe maqondana naloku kunqatshelwa noma yinoma yikuphi ukubuyekezwa noma isikhalo ezinjalo sizochithwa.
c noma yiyiphi ilayisesnse ecishiwe ngaphansi koMthetho; noma d imisebenzi ephathelene nale layisense imiswa ngokungaguquki, umphathi welayisense kumele azise Umlunganisi ngesisisndo sanoma yikuphi okusansimbi okuyigugu akuphethe ngenkathi ilayisesne iphelelwa yisikhathi noma yenqatshelwa noma yacishwa noma imisebenzi enjena yamiswa, futhi kumele alahle okusansimbi okuyigugu okunje ngokulandela umthetho ezinsukwini ezingama-30 emva kokwazisa oku noma ngaphakathi nezikhathi ezinde njengoba kungavunyelwa Ngumlunganisi.
a ukuthenga noma ukuthola okusansimbi okuyigugu okubunjwe ngokungaphelele nganoma yisiphi isimo kunoma yimuphi umuntu onikezwe amandla nguMthetho ukuthengisa, ukusebenzisana noma ukul;ahla okusansimbi okuyigugu okubunjwe ngokungaphelele; kanye b nokuguqula isimo nokufaka ionani nganoma yiyiphi indlela kokusansimbi okuyigugu okubunjwe ngokungaphelele akuphethe ngokusemthethweni.
b ukutshela uMlunganisi ukuthi anikeze ilayisense enjalo kuloyo muntu, uma kuphumelela imibandela yalesi sigaba; noma c enza noma yiyiphi i-oda ayibona ifanele.
Ngaphambi kokuba umlunganisi anikeze ilayisense yokucwenga ofake isicelo selayisense kumele akhokhe izindleko ezibekiwe.
Ilayisense yokunikeza ubunikazi ayinikezi umphathi ilungelo lokuyofuna okusansimbi okuyigugu okungasetshenzisiwe ngaphandle kokunikezwa imvume excatshangiwe esigabeni se-21 e.
ophethe ilayisense yokunikeza ubunini kumele agcine izincwadi ezifanele zama-akhawunti ngokulandela imithetho esetsheniswayo jikelele futhi kumele alethe ulwazi olunje njengoba kubekwe ngumlunganisi njalo ngonyaka ngaphambi kokuphela kwezinsuku eziyi-90 emva kokuphela konyaka wezimali webhizinisi yakhe.
Ilayisense yokusansimbi okubunjwe ngokungaphelele iphela ngokulandela izimo nezehlakalo enikezwe ngaphansi kwazo.
Ophethe ilayisense yokunikeza ubunikazi yokusansimbi okuyigugu akakwazi ukuqhubeka nokwenza umsebenzi onikezwe imvume yilayisense kwenye indawo noma indawo yokusebenzela ekulayisense noma echazwe yinoma yiyiphi imvume yaleyo layisense ngokulandela isigatshana se-8, futhi oyiphethe akumele abe ephethe okusansimbi okuyigugu okubunjwe ngokungaphelele kunoma yiyiphi enye indawo kunaleyo echaziwe uma kuphela ethutha loku okusansimbi okuyigugu ngokulandela isigaba se-11.
aUma nganoma yisiphi isikhathi kuba nesidingo sokuthi ophethe ilayisense yokunikeza ubunini bokusansimbi okuyigugu njengoba kuchazwe ngaphansi kwesigatshana se-7 kunoma yiyiphi indawo noma indawo yokusebenzela echazweyilayisense yakhe Umlunganisi angavumela kulayisense isimo sendawo yokusebenzela entsha noma engeziwe futhi kumele azise uKhomishina Kazwelonke Wombutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika ngokumbhalela amazise ngemvume.
b Ukuvuma okucatshangwe esigabeni a akuvumeli ophethe ilayisense yobunini bokusansimbi okuyigugu ukuthi enze umsebenzi ukusuka endaweni noma endaweni yokusebenzela eyengeziwe ngaphansi kwegama elehlukile kulelo alisebenzisa endaweni noma endaweni yokusebenzela yamanje.
c Uma ophethe ilayisense yokunikeza ubunini efisa ukwenza umsebenzi kunoma yiyiphi enye indawo ngaphansi kwegama elehlukile kulelo elisetshenizwa endaweni akuyo, kumele afake isicelo selayisensi entsha ngokuhambisana nendawo noma indawo yokusebenzela eyengeziwe.
a Umlunganisi angakwazi ukunikeza kabusha ilayisense yokunikeza ubunini ngokuqhubekayo esikhathini esingedluli iminyaka eyi-10, unyaka ngamunye uma nje kukhokhwa izindleko ezifanele uma isicelo sokunikeza kabusha esifana nalesi senziwa ezinsukwini ezingama-30 ngaphambi kokuphela kwelayisense.
a ukuthenga noma ukuthola okusansimbi okuyigugu okubunjwe ngokungaphelele nganoma yisiphi isimo kunoma yimuphi umuntu onikezwe amandla nguMthetho ukuthengisa, ukusebenzisana noma ukul;ahla okusansimbi okuyigugu okubunjwe ngokungaphelele; kanye b nokuguqula isimo nokufaka inani nganoma yiyiphi indlela kokusansimbi okuyigugu okubunjwe ngokungaphelele akuphethe ngokusemthethweni.
b ukutshela uMlunganisi ukuthi anikeze imvume enjalo kuloyo muntu, uma kuphumelela imibandela yalesi sigaba; noma c enze noma yiyiphi i-oda ayibona ifanele.
Ngaphambi kokuba umlunganisi anikeze imvume yobujuwela ofake isicelo semvume kumele akhokhe izindleko ezibekiwe.
Imvume yobujuwela ayinikezi umphathi ilungelo lokuyofuna okusansimbi okuyigugu okungasetshenzisiwe ngaphandle kokunikezwa imvume ekhethekile ecatshangwe esigabeni se-21 e.
aUmlunganisi angenza kabusha imvume yejuwela esikhathini esiqhubekayo ezingedluli eminyakeni emihlanu emva kokukhokhwa kwezindleko ezifanele uma isicelo sokwenza kabusha sifakwe okungenani ezinsukwini ezingama-30 ngaphambi kokuphelelwa yisikhathi kwemvume.
b Isigatshana sesi-2 sihambisana nezinguquko ezidingekayo ngokuphathelene nokwenqatshelwa NguMlunganisi nganoma yisiphi isicelo ngokuhambisana nesigaba a.
a yinoma yisiphi isicelo ngaphansi kwesigatshana se-6 sokuthola kabusha imvume yobujuwela senqatshelwa Ngumlunganisi bese kungabi nokubuyekeza noma isikhalo esifakiwe maqondana naloku kunqatshelwa noma yinoma yikuphi ukubuyekezwa noma isikhalo ezinjalo sizochithwa.
c noma yiyiphi imvume yobujuwela ecishiwe ngaphansi koMthetho; noma d imisebenzi ephathelene nale mvume imiswa ngokungaguquki, umphathi wemvume kumele azise Umlunganisi ngokufunga ngesisisndo sanoma yikuphi okusansimbi okuyigugu okungabunjiwe ngokuphelele ayekuphethe ngenkathi imvume yakhe iphelelwa yisikhathi noma yenqatshelwa noma yacishwa noma imisebenzi enjena yamiswa, futhi kumele alahle okusansimbi okuyigugu okunje ngokulandela uMthetho ezinsukwini ezingama-30 emva kokwazisa oku noma ngaphakathi nezikhathi ezinde njengoba kungavunyelwa Ngumlunganisi.
Ophethe imvume yobujuweli kumele agcine izincwadi ezifanele zama-akhawunti ngokulandela imithetho esetsheniswayo jikelele futhi kumele alethe ulwazi olunje njengoba kubekwe ngumlunganisi njalo ngonyaka ngaphambi kokuphela kwezinsuku eziyi-90 emva kokuphela konyaka wezimali webhizinisi yophethe.
Ophethe imvume yobujuwela yokusansimbi okuyigugu akakwazi ukuqhubeka nokwenza umsebenzi onikezwe imvume yilayisense kwenye indawo noma indawo yokusebenzela ekumvume noma echazwe yinoma yiyiphi imvume yaleyo mvume ngokulandela isigatshana se-10, futhi oyiphethe akumele abe ephethe okusansimbi okuyigugu okubunjwe ngokungaphelele kunoma yiyiphi enye indawo kunaleyo echaziwe uma kuphela ethutha loku okusansimbi okuyigugu ngokulandela isigaba se-11.
aUma nganoma yisiphi isikhathi kuba nesidingo sokuthi ophethe imvume yobujuwela bokusansimbi okuyigugu njengoba kuchazwe ngaphansi kwesigatshana se-9 kunoma yiyiphi indawo noma indawo yokusebenzela echazwe yimvume yakhe Umlunganisi angavumela kulayisense isimo sendawo yokusebenzela entsha noma engeziwe futhi kumele azise uKhomishina Kazwelonke Wombutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika ngokumbhalela amazise ngemvume.
b Ukuvuma okucatshangwe esigabeni a akuvumeli ophethe imvume yobujuweli bokusansimbi okuyigugu ukuthi enze umsebenzi ukusuka endaweni noma endaweni yokusebenzela eyengeziwe ngaphansi kwegama elehlukile kulelo alisebenzisa endaweni noma endaweni yokusebenzela yamanje.
c Uma ophethe imvume yobujuwela efisa ukwenza umsebenzi kunoma yiyiphi enye indawo ngaphansi kwegama elehlukile kulelo elisetshenizwa endaweni akuyo, kumele afake isicelo selayisensi entsha ngokuhambisana nendawo noma indawo yokusebenzela eyengeziwe.
Ukuya ngokushiwo esigatshaneni sesi- , akekho umuntu ongangenisa kuRiphabhuliki noma yikuphi okusansimbi okuyigugu okungasetshenziswanga noma okubunjwe ngokungaphelele.
a Umlunganisa angakwazi, ngokubhekana nezimo ezinje njengoba kubekiwe nangemuva kokuxhumana NioMnyango Wezezimali Kahulumeni, anikeze umthengisi osemthethweni noma ophethe ilayisense yokucwenga efomini elibekiwe imvume evumela umcwengi onjena noma umthengisi osemthethweni ukungenisa kuRiphabhuliki noma yikuphi okusansimbi okuyigugu okungasetshenzisiwe noma okubunjwe ngokungaphelele.
b Umthengisi onikezwe imvume noma ophethe ucabange esigabenisika-a kume azise, futhi kumele afake imibhalo ewubufakazi, yokubonisa indawo lapho kuvela khona okusansimbi okuyigugu Kumlunganisi kusicelo semvume.
Umlunganisi noma elinye ilungu Lombutho Wamaphoyisa AseNingizimu Afrika angakwazi ukuthi nganoma yisiphi isikhathi ukuhlola noma yikuphi okusansimbi okuyigugu okucatshangwe esigabeni se-2 bese uthatha isampula enje njengoba kujwayelekile ukumisa noma aqinisekise ukuqalisa kanye negqikithi yokusansimbi okuyigugu.
Imvume enikeziwe ngokulandela isigatshana se-2 kumele isho ukuthi okusansimbi okuyigugu okuphathekayo kuvelaphi, inloso yokukungenisa ezweni kanye neminye imininingwane enjalo njengoba kubekiwe.
c iphikisana noma yehluleka ukulandela imibandela yalo Mthetho; noma d eboshelwe icala elithile ngokuphathelene nalo Mthetho.
Akekho umuntu ongakhipha ezweni igolide engasesthenzisiwe noma engabunjiwe ngokuphelele ngaphandle uma ethole imvume Yomnyango Wezimali Kahulumeni ngokulandela Imiyalelo Yokuhambisa Ukushintshiselana okwenziwa ngaphansi koMthetho Wezimali kanye Nokushintshiselana, kuka-1933 (Umthetho WeNo.9 ka-1933), okunikezwa ngokuvumelana noNgqongqoshe.
Akekho umuntu ongaklhipha ezweni kwanoma yikuphi okusansimbi okuyigugu noma okubunjwe ngokungaphelele kweqembu lwamaplathinamu ngaphandle kwemvume ebhalwe phansi evela kuNgqongqoshe enikezwe emuva kokuxhumana NoMphathi weBhangi i-Reserve.
Umthengisi osemthethweni angathenga okusansimbi okuyigugu nganoma yisiphi isimo nakunoma yimuphi umuntu ukulahla okusansimbi okuyigugu okungasetshenzisiwe noma okubunjwe ngokungaphelele ngokulandela lo Mthetho emva kokuthi umuntu onje ubonise umthengisi ilayisense, imvume noma isitifiketi esinikeza umuntu imvume yokulahla okusansimbi okuyigugu.
Lapho umsebenzi wokuthengisa wenziwa ngaphakathi komthengisi osemthethweni kanye nophethe isitifiketi esiphathekayo esigabeni se-21d noma 31d noma imvume ekhethekile ephathekayo esigabeni se-2 1e noma 31e efana nesitifiketi noma imvume kumele inikezwe futhi igcinwe ngumthengisi osemthethweni ngesikhathi esizobe sibekiwe.
Nanoma yimuphi umphathi welayisense yokucwenga, umthengisi osemthethweni noma umkhiqizi odiphosithelwa ukugcinwa, ethola, ikhipha noma okungenani alahle okusansimbi okuyigugu nokubunjwe ngokungaphelele kumele agcine irejista eyiqiniso nefanele ukubhaliswa efomini eklibekiwe nangesikhathi esibekiwe sako konke okusansimbi okuyigugu okudiphozithiwe, kwatholakala, kwahanjiswa noma kwalahlwa nguye.
Intengo, uma ngabe ikhona, etholiwe noma ekhokhiwe.
a ngamakwata kumele unikeze Umlunganisi amakhophi eyiqiniso angamabili okubhaliswa okunje ekwateni eledlule, ngokuhlangene nokuqinisekiswa noma ukwazisa okusemthethweni kokulungile kwaloko; kanye b nokukhiqizwa nokubonakala kokubhaliswa okunje uma kuceliwe ukuba kwenziwe yinoma yiluphi ilungu Lombutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika ephethe isikhundla esingaphezu kwesikasajeni.
e Ukufuna ukukhiqizwa kokuhlola noma yiyiphi ilayisense, imvume, isitifiketi noma umbhalo ofanele ukuhlola;kanye f Nokuthatha amasampula anomayikuphi kokwenza okufanele ukuhlola.
c anikeze ukusiza okunje njengoba kuzodingwa yilungu ukuze likwazi ukwenza umseebnzi walo ngokulandela uMthetho ngempumelelo.
Ngaphambi kokubuza noma yimuphi umuntu endaweni yokusebenzela ephathekayo, ilungu Lombutho wamaphoyisa aseNingizimu Afrika kumele leluleke loyo muntu ngamalungelo akhe kusizwa ngalesi sikhathi ngummeli noma ugcwetha, avumele loyo muntu ukuthi asebenzise ilungelo lakhe.
Incwadi yokuboshwa ingabekwa ukuvinjelwa kwamandla elungu Lombutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika.
b kumele yenziwe ngosuku ngaphandle kokuthi umuntu oyinikezile enikeza ukususwa kwayo ngobusuku.
Ngenhloso yalesi sigaba "indawo yokusebenzela" isho noma yisiphi isakhiwo noma ibhilidi nomaitende ngokuhlangene nomhlaba okubekwe kuwo loku kanye nomhlaba osondelene nawo owenza loku osesthenziswa ngokuhambisana ofaka noma yimuphi umhlaba ngaphandle kwanoma yiyiphi ibhilidi, isakhiwo noma itende nanoma yiyiphi enye imoto, indiza, umkhumbi noma yinoma yisiphi isithuthi sokuhambisa.
a asakazwe ngokuzwakalayo ukuthi unemvume yokungena endaweni yokusebenzela afune aphoqelele ukuvunyelwa ukungena b azise umuntu ophethe indawo yokusebenzela ngenhloso yokungena, ngaphandle uma kukhona ubufakazi obusekelwe bokukholela ekutheni ukumemeza okunjalo kungafaka inhloso yaloku kucinga esimweni esibucayi.
Ilungu Lombutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika lingakwazi ukulwa nokuzabalaza ekungeneni nasekucingeni lisebenzisa amandla adingekayo, kufakwa nokuphulwa komnyango noma amafasitela endawo yokusebenzela.
a uma umuntu okwaziyo ukwenza njalo enikeza imvume yomseebnzi onje; noma b kukhona ubufakazi obunesisekelo bokukholela ukuthi incwadi yokuboshwa izonikezwa ngokulandela isigaba se-145 kanye nokuthi ukumosa isikhathi ekutholeni incwadi yokubopha kuzakufaka inhloso ebucayini.
c ngobubi abeke noma yikuphi okusansimbi okuyigugu okungasetshenzisiwe endaweni yokusebenzela yanoma yimuphi umuntu ngamabomu ukuze loyo muntu abanjwe ngaphansi koMthetho, unecala futhi angaboshwa akhokhiswe inhlawulo engedluli isigidi esisodwa amarandi noma afakwe ejele iminyaka engedluli kwengama-20 noma kokubili inhlawulo kanye nokuboshwa.
c engumthengisi osemthethweni ngokucatshangwe kusigaba 122 kodwa owehluleka ukuthola nokugcina isitifiketi noma imvume okucatshangwe ngayo kulesiya sigaba; noma d ehluleka ukulandela noma yisiphi isicelo esisemthethweni sokukhipha nokuveza irejista noma izincwadi ezifanele ze-akhawunti okumele zigcinwe nguye ngokulandela uMthetho, unecala futhi angaboshwa akhokhiswe inhlawulo engedluli izinkulungwane ezingamakhulu amahlanu amarandi noma afakwe ejele iminyaka engedluli kweyi-10 noma kokubili inhlawulo kanye nokuboshwa.
Uma yinoma yimuphi umuntu eboshiwe ngokulandela isigatshana soku 1 noma sesi-2 ngenkathi eboshwa engophethe ilayisense, imvume noma isitifiketi esicatshangwe nguMthetho, uzakulahlekelwa yilungelo laleyolayisense , imvume noma isitifiketi kanye nanoma yiliphi ilungelo laloko isikhathi esilingana nasinikezwe yinkantolo embophile noma ngokusho kwayo.
Ukulahlwa kokusansimbi okuyigugu a Ngokubanjwa kwanoma yimuphi umuntu ngecala noma ubugebengu obuphathelene nokusansimbi okuyigugu inkantolo ngokunikeza isigwebo ingabeka umthetho wokuthi okusansimbi okuyigugu kunikezwe umnini uma kunobufakazi obugculisa inkantolo ukuthi ngokwakhe.
Uma ngabe umnikazi wanoma yiyiphi imayini angagculisa inkantolo noma iphoyisa ngokuphathelene nokungenzeka kokuthi okusansimbi okuyigugu okungasetshenzisiwe kunikezwe noma kunganikezwa umbuso ngokuhambisana nalesi sigaba, Umthetho Wezinqubo Zobugebengu ka-1977 Umthetho WeNo.51 ka-1997 noma yinoma yimuphi umthetho owamayinwa kuleyo mayini futhi wangalahla ngumnini mayini okusansimbi okuyigugu kumele kuphindiselwe kuloyo mnikazi.
Ngaphambi kokubuyisela nanoma yikuphi okusansimbo okuyigugu kunoma yimuphi umnini mayini ngokulandela isigatshana sesi-2 inkantolo noma iphoyisa lomthetho eliphathekayo lingadinga ukuthi loyo mnikazi ukuba akhiphe umbuso ngokuphathelene nezibizo zokusansimbo okuyigugu noma anikeze amagaranti ngokuphathelene naloku ngokufuna kwenkantolo noma iphoyisa elithintekayo.
Ukulahlekelwa ngokuphathelene nesigaba se-1 asitheleli ilungelo lomnikazi wokusansimbi okuyigugu noma omunye umuntu ngaphandle kwalowo oboshiwe angaba nako kuleyondawo elahlekayo, uma yena enelisekile inkantolo ephathekayo izofumna ukwazi ngokuthi yena wayengazi ukuthi indawo leyo yaysetshenziswa noma yayizosetshenziswa ngenhloso ephathelene nokwenziwa kobugebengu obuphathekayo nokuthi wayengakwazi ukuvikela ukusesthenziswa okunje.
Noma yimuphi umkhiqizi ongenisa okusansimbi okuyigugu kumele alethe Ku-Forensic Science Laboratory Yombutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika izibonelo zanoma yikuphi okusansimbi akukhiqizile noma okungeniswe nguye ezweni njengoba kubekiwe.
Inhloko ye- Forensic Science Laboratory noma umuntu ogunyazwe yiyo kumele akhe agcine inqolobane yemininingwane equkethe ulwazi ngokuphathelene nokusansimbi okucatshangiwe esigatshaneni soku- njengoba kubekiwe.
i okuqukethwe okusansimbi okuyigugu ii ububanzi nobukhulu iii isisindo iv abakhiqizi abavunyelwe namanani v izimpawu ezidingekayo zokwazisa vi izinombolo zokurejista vii okokuvala okuvimbela ukuhlushwa nezetifiketi; kanye viii nokubonakala jikelele nokuqedwa.
i noma yini okumle kuchazwe ngokuphathelene nalo Mthetho; kanye j nanoma yiyiphi indaba encane noma eyisehlakalo yokuphatha inqubo edingekayo ukubekelwa ukusesthenziswa ngemfanelo noma ukuhanjiswa kwalo Mthetho.
Noma yimuphi umyalelo ocatshanwe kulesi sigatshana 1e, f kanye nog ngokuphathelene negolide, ungenziwa kuphela ngokuvumelana noNgqongqoshe Wezimali.
Noma yikuphi ukufaka isicelo sesitifiketi noma imvume okuthintekayo esigabeni se-143 Somthetho Wamalungelo Ezimayini ka-1967 ukuze kuvuswe ilayisense ngokulandela isigaba se-144 salowo Mthetho noma semvume yamajuwela ngokulandela isigana se-145 salowo mthetho ongaqediwe ngaphambi kokuba lesi sigaba sense okuthile, kumele uqedelwe njengokuthi waphakanyiswa ngokulandela imibandele eqondene yalo Mthetho.
Noma yisiphi isitifiketi, imvume noma ilayisense enikeziwe ngokulandela Umthetho Wamalungelo Ezimayini, ka-1967, futhi ibe isasebenza ngokushesha ngaphambi kosuku lokuqalisa kwalesi sigaba iyaqhubeka isebenze esikhathini enikezwe ngaso kanye naseminyakeni emibili emva kosuku lokuqalisa olunje, yinoma yikuphi okufishane kakhulu.
nOma yimuphi umuntu opfisa ukuqhubeka nanoma yimuphi umsebenzi ngokuphathelene nesitifiketi, imvume noma ilayisense ecatshanwe esigatshananeni se3 emva kokuphela kwesikhathi saleso sigatshana kumele afake isicelo esifanele sesetifiketi , imvume noma ilayisense ngokulandela umthetho lona ngaphambi kokuba uphelelwe yisikhathi.
Uma ngabe umuntu efake isicelo ngokuphathelene nesigatshana sesi-4 isitifiketi, imvume noma ilayisense okufakwe isicelo sayo ihlala isebenza kuze kube yisikhathi isicelo sibhekwa ngokulandela lo Mthetho.
Ngaphandle kokuba kuthulwe ngenye indlela kulesi sigaba, noma yini eyenziwa ngaphansi kwanoma yiyiphi imibandela echithwa yilo mthetho kumele ithathwe njengeseyenziwe ngaphansi kwemibandela eqondene neyalo Mthetho.
Lo Mthetho ubizwa Umthetho Wokusansimbi Okuyigugu, ka-2005, futhi uqalisa ukusebenza ngosuku oluzobekwa NguMongameli ngesimemezelo KuGazethi.
Umthethosivivinywa uhlose ukuchitha imibandela esele Yomthetho wamalungelo Ezimayini, ka-1991, kanye nokunikeza ukuthola, ubunikazi, ukuncibilikisa, ukucwenga, ukinikeza ubunini, ukusebenzisa nokulahla kokusanzimbi okuyigugu.
a Incazelo entsha " yokusansimbi okuyigugu okungasetshenzisiwe" kuyaphakanyiswa. Ngokulandela incazelo ephakanyisiwe, okusansimbi okuyigugu okungasesthenzisiwe" kusho igolide ecwebile ukufika kuma-99,95% kanye neqembu lephulatinamu elicwebiswe laba ngaphezu kwama-99,90%. Amabha angamaminti awafakiwe encazelweni yokusansimbi okuyigugu okungasesthenzisiwe futhi kuphakanyisiwe kumthethosivivinywa ukuthi UNgqongqoshe Wamaminerali Namandla Kagesi, ngokuvumelana noNgqongqoshe Wezimali, bangenza imiyalelo ngokuphathelene nokukhiqizwa, izinga kanyenenani lamabha angamaminti.
b Incazelo " yokusansimbi okuyigugu okungabunjiwe ngokuphelele" kuyangeniswa. Ngokulandela incazelo ephakanyisiwe, okusansimbi okuyigugu okungabunjiwe ngokuphelele" kusho igolide ecwebile ukufika kuma-99,95% kanye neqembu lephulatuinamu elicwebiswe laba ngama-99,90%. Kuphakanyiswa ukuthi okusansimbi okuyigugu okubunjwe ngokungaphelele kulinganiswe ezingeni eliphansi kunokusansimbi okuyigugu okungasetshenzisiwe. Kuzkuba ngokuphikisana nezomnotho ukuncibilikisa okusansimbi okuyigugu kuphindele kube yisigaxa njengephesenti yegolide ukufika kuma-10% okungalahleka ngenkathi kuncibilikiswa.
d Umthethosivivnywa ufuna ukungenis ilayisense ewuhlobo olusha, ikakhulukazi ilayisense yobunini bokusansimbi okuyigugu. Le layisense izakutholakla esigabeni okunoma yisiphi sezimboni zokukhiqiza, ezifana nezimboni se-IT, izimboni ze-avionics, noma izimboni zezimoto ezisebenzisa okusansimbi okuyigugu okungasesthenzisiwe ukukhiqiza okwabathengi. Ilayisense yobunini bokusansimbi okuyigugu inganikwezwa kuze kube yisikhathi esiyiminyaka eyishumi. Abaphathi belayisense enjena bazovunyelwa kuphela ukuba babe nokusansimbi okuyigugu okungabunjwe ngokuphelele futhi akumele bagcine amarejista. Kodwa kuzomele bakhe izitatimende ezibonisa konke okusansimbi okuyigugu abakutholile nabakuthengisile. Umthethosivivnywa ufuna futhi ukuguqula igama lelayisensi yomsebenzi twokutholakala futhi libe yilayisense yokucwenga.
e Ngokuphathelene nokuhambisa okusansimbi okuyigugu, Umthethosivivinywa udinga kuphela ukuthi umuntu okuthuthayo loku okusansimbi okuyigugu abe nesitifiketi sokuqashwa ngomthumile sokusansimbi okuyigugu kanye nekhophi eqinisekisiwe yelayisense, imvume noma isitifiketi sothunyiwe.
Abeluleki Bezomthetho Bombuso kanye Nomnyango Wamaminerali Namandla Kagesui anombono wokuthi lo Mthethosivivinywa kumele kubhekanwe nawo ngokulandela inqubo emiswe yisigaba sama-75 Somthethosisekelo ngoba ayiqukethe mibandela elandela yinqubo ebekwe esigabeni sama-74 noma sama-76 esisetshenziswa Ngumthethosisekelo.
Abeluleki Bezomthetho Bombuso banombono wokuthi akudingekile ukuba kubhekise kulo mthethosivivinywa Embuthweni kaZwelonke Wamakhosi Endabuko ngokulandela isigaba se-18 (a) soMthetho Owuhlaka Lokubusa Lamakhosi Endabuko, ka-2003 (umthetho WeNo.41 ka-2003), ngoba awuqukethe imibandela ephathelene nemithetho yamasiko noma ukwenza ngokwesiko kwemiphakathi yamasiko.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMTHETHO WEZITHUTHI ZOMOYA (2006).txt</fn>
Kule mithethonkambiso, ngaphandle uma ingqikithi isho okwehlukile, "Imithethonkambiso" isho Imithethonkambiso yeZithuthi Zomoya Zomphakathi, 1997, eshicilelwe eZazisweni zikaHulumeni esinguNo. R.1219 samhla zi-26 kuMandulo 1997 nesinguNo. R.1255 samhla zi-17 kuMfumfu 1997 njengoba zichitshiyelwe eSazisweni sikaHulumeni esinguNo. R.1735 samhla zi-24 Zibandlela 1997, Isaziso sikaHulumeni esinguNo. R.1041 samhla zi-14 kuNcwaba 1998, Isaziso sikaHulumeni esinguNo. R.1148 samhla zi-18 kuMandulo 1998, Isaziso sikaHulumeni esinguNo. R.1664 samhla zi-14 kuZibandlela 1998, Isaziso sikaHulumeni esinguNo. R.1701 samhla zi-31 kuZibandlela 1998, Isaziso sikaHulumeni esinguNo. R.639 samhla zi-21 kuNhlaba 1999, Isaziso sikaHulumeni esinguNo. R.170 samhla zi-17 kuNhlolanja 2000, Isaziso sikaHulumeni esinguNo. R.171 samhla zi-18 kuNhlolanja 2000, Isaziso sikaHulumeni esinguNo. R.558 samhla zi-22 kuNhlangulana 2001, Isaziso sikaHulumeni esinguNo. R.559 samhla zi-22 kuNhlangulana 2001, Isaziso sikaHulumeni esinguNo. R. 559 samhla zi-30 kuNcwaba 2002, Isaziso sikaHulumeni esinguNo. R.1367 samhla zi-15 kuLwezi 2002, Isaziso sikaHulumeni esinguNo. R.1368 samhla zi-15 kuLwezi 2002, Isaziso sikaHulumeni esinguNo. R.1369 samhla zi-15 kuLwezi 2002, Isaziso sikaHulumeni esinguNo. R.1370 samhla zi-15 kuLwezi 2002, Isaziso sikaHulumeni esinguNo. R.1371 samhla zi-15 kuLwezi 2002, Isaziso sikaHulumeni esinguNo. R.1372 samhla zi-15 kuLwezi 2002, Isaziso sikaHulumeni esinguNo. R.434 samhla zi-28 kuNdasa 2003, iGazethi kaHulumeni enguNo. R.435 yamhla zi-28 kuNdasa 2003, iGazethi kaHulumeni enguNo. R.1375 yamhla lu-1 kuMfumfu 2003 kanye neGazethi kaHulumeni enguNo. 1340 yamhla zi-31 kuNdasa 2004.
okuyikho ngqo mayelana ne-GNSS kushiwo izinga lokuhambisana kwesilinganiso esikaliwe, noma indawo efiswayo noma isivinini saleyo ndlela ngesikhathi esithile noma indawo, nesivinini sangempela esivame ukwethulwa njengesilinganiso sezibalo esiyiphutha lomshini, futhi sivezwe njengesiqaguliwe esiphindaphindekile futhi esiqhathanisekayo.
a Uhlobo A1 - ukukwazi ukuthola umkhondo endleleni, esikhumulweni, endleleni engashayi ngqo emhloleni ngaphandle kwaleyo yokuthola ukuthi indiza ilaphi.
a Uhlobo B1 - ukukwazi ukuthola umkhondo endleleni, esikhumulweni, endleleni engashayi ngqo emhloleni, ngaphandle kwaleyo yokuthola ukuthi indiza ikuphi.
b Uhlobo B2 - ukukwazi ukuthola umkhondo endleleni, nasesikhumulweni kuphela, ukuhlinzeka i-RAIM.
"Umshini we-GNSS uhlobo C" kusho umshini we-GNSS onezinzwa zokuhogela umkhondo we-GNSS onika ulwazi lwendlela edidiyelwe yokuhamba kwezindiza ephinde isize ngokukhombisa indlela yokundiza uma inidiza izishayela yona noma kumqondisi wezindiza ukuze kuncishiswe amaphutha obuchwepheshe ezindizeni FTE.
a Uhlobo C1 - ukukwazi ukuthola umkhondo endleleni, esikhumulweni, endleleni engashayi ngqo emhloleni, ngaphandle kwaleyo yokuthola ukuthi indiza ikuphi, ukuhlinzeka i-RAIM.
b Uhlobo C2 - ukukwazi ukuthola umkhondo endleleni, nasesikhumulweni kuphela, ukuhlinzeka i-RAIM.
Qaphela: Umshini we-GNSS wohlobo C uyofakwa kuphela ezindizeni ezivunyelwe ukusebenza ngaphakathi ezweni kanye nasezithuthini zomoya zohwebo ezihamba umhlaba wonke jikelele.
inqubo yokuhamba emafini kusho amasu ahleliwe okusebenzisa amathuluzi athile endiza avikela indiza kokungase kube yizithiyo ekuhlaleni kwayo kokuqala kuze kufinyelele lapho kungenziwa khona izinhlelo zokuthintana nomhlabathi nokungasiza ekutheni indiza ime noma izungeze bese kuthi uma, emva kwalokho, ingami, ime endaweni okusebenza kuyo uhlelo lezithiyo zendawo yokuma noma zasendleleni.
GNSS kusho Uhlelo Olusetshenziswa Emhlabeni Wonke Jikelele lokuQagula Indiza Emkhathini (GNSS). Indawo eyaziwa emhlabeni wonke kanye nohlelo lokusho isikhathi okubandakanye iso lubuchwepheshe bokubona kude noma amaqoqo awo, izamukeli zezindiza, kanye nohlelo lokulandelela olusiza ngokweseka umsebenzi wokuhlola nokubheka izithuthi ezihamba emkhathini.
Isigameko se-GNSS kushiwo isigameko nezimo ezifuze ukungasebenzi kahle komshini, izinkomba noma iphutha lomuntu ngaphansi kohlelo lwe-GNSS.
ubuqotho mayelana ne-GNSS, kushiwo ikhono lomshini lokukwazi ukukhipha isexwayiso kulabo abawusebenzisayo uma ukusebenza kwawo kweqa imikhawulo ebekiwe yezokuphepha nokungafanele usetshenziselwe ukuthola imikhondo.
ukuhamba ngecele/ngohlangothi kushiwo izinsiza zokuhambisa indiza ngaphandle kwezinkomba eziqonde phezulu ezihambisana nezinqubo zofuna indiza ngendlela engashayi ngqo emhloleni noma zokuyifuna lapho idlule khona.
uhlelo lokuqala lokuhambisa indiza kushiwo uhlelo lokuhambisa indiza emoyeni olwemukelwe nguKhomishani ekusebenzeni kwendiza noma esikhawini sokundiza esithile, okuhlangabezana nezidingo zokushaya ngqo emhloleni nezobuqotho, kodwa okungasho ukuthi kuhlangabezana ngokugcwele nezidingo zokutholakala noma zokuqhubeka kwayo.
Ukuqashwa Kobuqotho Bolwazi Olutholakala ngoBuchwepheshe boMkhathi (RAIM) kushiwo iqhinga lapho uhlelo lwe-GNSS lunquma khona ubuqotho bezimpawu zokulawula indiza nge-GNSS ngokusebenzisa kuphela izimpawu ze-GNSS zisizwa yibanga lokuya emkhathini.
i "I-RVSM" kusho umehluko okhona phakathi kwebanga lokundiza ngaphezu kwamagxatha angama-290 kuya kwayi-1000 uma kubhekwe kwelinye icala kanye namagxatha ayi-2000 kubhekwe lapho kuya ngakhona indiza".
"umkhathi we-RVSM" kusho umkhathi phakathi kwebanga lendiza elingama- 290 nelingama- 410".
"Isitifiketi semvume ye-RVSM" kusho isitifiketi esikhombisa ukuthi indiza nethimba labasizi liyahambisana nokusebenza kwe-RVSM".
ukuqondisa noma ukubhekisa phezulu indiza kushiwo iqhinga lokulawula indiza ngendlela evumela ukuba iqonde phezulu ngokusebenzisa izinsiza zesilinganiso sokusuka phansi emhlabathini, ukubuka imigudu engaphandle kwendiza noma ingxube yalokhu.
ukubona ngamehlo kusho iqhinga lokundiza le-IFR lapho ingxenye ethile noma ingxenye yonke yezinsiza zenqubo yokuhlalisa indiza ingaqhubeki kahle lapho umshayeli esebenzisa umzila lapho kuhlala khona indiza.
b UPhiko Lwemisebenzi Yezithuthi Zomoya; noma c ISiteshi samaPhoyisa esiseduze, ngaleyo ngozi.
b UPhiko Lwemisebenzi Yezithuthi Zomoya; noma c Isiteshi samaPhoyisa esiseduze, mayelana naleso sigameko.
Ukufakwa koMthethonkambiso 21.08.
UMthethonkambiso olandelayo ufakwa ngemuva komthethonkambiso 21.08.
A Endizeni okufanele iqhutshwe emkhathini okulindelwe kuwo ukwamukelwa kwe-RVSM, kudingeka isitifiketi semvume yokulungela ukundiza emkhathini.
Ukufakwa koMthethonkambiso 43.02.
UMthethonkambiso olandelayo uzofakwa ngemuva komthethonkambiso 43.02.
izidingo ezilindelekile maqondana nokugcinwa kwebanga lokuphakama nezinhlelo zokuqaphelisa zifakiwe futhi ziyahlolwa njalo ukuthi zisebenza ngendlela yini.
awukho umzimba noma igobolodo lendiza noma izihibe zokusebenza ezingavimbela ukusebenza ikakhulukazi emkhathini we-RVSM.
Umlawuli wendiza enesivalo segumbi labashayeli bendiza uyoqinisekisa ukuthi ngaso sonke isikhathi, kusukela ngesikhathi iminyango engena abagibeli ivalwa lapho kulungiselelwa ukusuka kwendiza kuze kube wukuba iyavulwa ngenkathi isifikile, umnyango wegumbi labashayeli uvaliwe wakhiywa ngaphakathi egumbini.
x ibhukwana lemiyalelo yezindiza okukhulunywa ngalo kuMthethonkambiso 91.03.2, noma elinye ibhukwana elifanayo nalo, liyoba nezitatimende okukhulunywa ngazo endimeni 5 yeSigaba 5 seQophelo Lobuchwepheshe 91.07.
Umshayeli wendiza uyoqhuba indiza ngemuva kwe-IFR kuphela ngokusebenzisa imishini ye-GNSS njengohlelo lokuqala lokuhola indiza ohambeni lwayo uma uhlamvu "G" lugcwalisiwe esikhaleni 10 sefomu yohlelo lwendiza i-ICAO.
Akekho umuntu oyogcwalisa uhlamvu "G" esikhaleni 10 sefomu yohlelo lokundiza i-ICAO ngaphandle kokuhambisana nezidingo ezinqunywe kulo mthethonkambiso."
a ukulungiswa kwenombolo yalo mthethonkambiso ibe nguMthethonkambiso 91.04.
e izimpawu ezisetshenziswa ngumshayeli lapho eqoka ibanga lokuphakama kwendiza ngenhloso yokuba izilawule futhi iqwashise; njengoba kusho iSigaba 5 seQophelo loBuchwepheshe 91.07.31 sikaSomqulu SA-CATS-OPS 91.
Noma inini uma umshini we-GNSS usetshenziswa ngenhloso yokuhamba kwendiza emkhathini, leyo mishini noma lezo zinto kuyofanele zihambisane nezimiso ezinqunyiwe kuSomqulu SA-CATS-OPS 91.
a uma imibandela yoMthethonkambiso 91.06.
b uma indiza ishayelwa ngokuhambisana nenqubo yokuhlala kwendiza noma ukusuka kwayo okugunyazwe nguKhomishani esikhumulweni esithile futhi kulandelwe nohlelo okufanele lwenziwe; nangaphandle c uma kulandelwe izidingo zezindiza eziqhutshwa ngaphansi kwe-IMC ezigunyazwe nguKhomishani.
Akekho umshayeli wendiza ongaqoka isikhumulo sezindiza esahlukile ngaphandle uma kusetshenziswe inqubo yokuzihlalela kwendiza okugunyazwe nguKhomishani futhi indiza yahambisana nezidingo zoMthethonkambiso 91.06.25, nalapho kumele kube nesiqiniseko esithile sokuthi izimiso zezindiza ezingaphansi kwe-IMC ezigunyazwe nguKhomishani zilandeliwe
Ukwengezwa koMthethonkambiso 91.07.
Umthethonkambiso olandelayo wengezwe kwiMithethonkambiso ngemuva komthethonkambiso 91.07.
b uma imishini esezingeni emiselwe ukuba isetshenziswe ilungiseka; nangaphandle c uma ithimba labashayeli bendiza liphothule ngempumelelo uqeqesho lwe-RVSM olunqunywe nguMthethonkambiso.
Izidingo zokukhipha isitifiketi semvume ye-RVSM, ezibandakanya imishini edingekayo, ukunakekelwa kwayo kanye nezidingongqangi zokuqeqeshwa kwethimba labasizi, ziyilezo ezibalulwe kuSomqulu SA-CATS-OPS 91.
i imifanekiso emibili yezichibiyelo ezihlongozwayo ebhukwaneni lendiza kanye nohlu lwemishini ekhipha isiqiniseko sokusebenza kwe-RVSM; kanye ii nenkokhelo efanele njengoba inqunyiwe eNgxenyeni 187 kanye nemali efanele yezichibiyelo emabhukwini emiyalelo njengoba inqunyiwe kwimithethonkambiso 187.00.161g, 127.00.171g no 135.00.18g ngokulandelana.
Lapho kucutshungulwa isicelo okukhulunywa ngaso kumthethonkambisonyana 3, uKhomishani angenza uphenyo alubona ludingekile ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi ngabe lowo ofake isicelo uhambisanile yini nezidingo ezimiswe kuSomqulu SA-CATS-OPS 91 mayelana nokundiza okuthinta I-RVSM.
Uma uKhomishani engeneliswa, uyonikeza ofake isicelo izizathu bese emnika ithuba lokulungisa iphutha singakapheli isikhathi esinqunywe nguye, ngemuva kwalokho, uKhomishani uyokwamukela noma achithe leso sicelo.
a uKhomishani uyogcina irejista yazo zonke iZitifiketi zemvume yama-RVSM ezikhishwe ngaphansi kwalo mthethonkambiso.
Ikheli leposi lomnikazi wesitifiketi; kanye iv nosuku lokuphelelwa yisikhathi kwesitifiketi.
c Imininingwane okukhulunywe ngayo kumthethonkambisonyana b iyoqoshwa erejisteni zingakapheli izinsuku ezingama-30 kusukela ngosuku uKhomishani akhiphe ngalo isitifiketi.
d Irejista iyogcinwa endaweni ephephile ehhovisi likaKhomishani noma endaweni egunyazwe nguye.
e Ikhophi yerejista ingakhishwa nguKhomishani ngemuva kokukhokha imali enqunywe eNgxenyeni 187 kunoma ngubani ofaka isicelo sayo.
a Uma Isitifiketi semvume ye-RVSM silahleka, sintshontshwa, silimala noma sibhubha, umnikazi noma inhlangano yokunakekelwa kwezindiza egunyazwe ngaphansi kweNgxenye 145 futhi enomthwalo wokulungisa nokunakekela indiza ingafaka isicelo sokunikwa iwele leSitifiketi se-RVSM kuKhomishani.
Ukusuka, ukufika kwendiza, izinqubo zokufika nokusuka.
i uhlelo lwe-GNSS lumiswe lwaqondana nenkomba yokuqagula isimo uma indiza ichezuka emzileni CDI: nokuthi ii imizila okuzohanjwa kuyo emoyeni ikhona esizindeni esigcine imininingwane yezindiza.
imininingwane equkethwe esizindeni semininingwane yezindiza ingeyangaleso sikhathi.
b Umlawuli wendiza uyondizisa okususa indiza ngoHlelo Lokusingatha Ukundiza FMS ngaphandle kolwazi lokulawula ngesandla I-CDI ngokusizwa ngumqondisi olawula izindiza.
c Inqubo yokususa indiza enophephela emhlane ngohlelo lwe-GNSS luyokwenziwa ngomjikelezo wamahlandla angama-70 noma ngaphansi.
d Ngemuva kwemvume yokuhlala egunyazwe wuPhiko Lokulawula Izindiza ATSU, umshayeli wendiza uyoqoka isikhumulo sezindiza esifanele, inqubo efanele yokuhlala emzileni kanye nokuhlela ngemfanelo umsakazo we-GNSS ngenhloso yokuthola indlela efanele yokuhlala elindelwe.
a uhlelo lokundiza emoyeni luqinisekisiwe ngokusebenza kwe-RNAV elingana noma engaphansi kwesilinganiso esingama-0.
c indiza nezinhlelo zendiza ziqinisekiswa ngokufanele imisebenzi yama-RNAV/BARO VNAV yokuhlala kanye nendiza exhunywe izinsiza eziyingxubevange zokuhambisa indiza LNAV ezinekhono lokukhomba ngokucacile izinga lokuphakama kwendiza; kanye d namazinga okuphakama emhlabathini e-VNAV kanye nayo yonke inqubo efanele enolwazi lokundiza oluqoqwa yisizinda semininingwane obuqotho baso busekwa yi-ICAO eqinisekiswe ngamathuluzi nezinhlelo zeqophelo eliphezulu.
d amanye amaphutha ezinhlelo - amaphutha afana nesimo esiguqukayo sezulu nephutha lokudalwa; kanye e nephutha lokusebenza - amaphutha afana nokusebenzisa ithuluzi eliphelelwe yisikhathi, kungaba yithimba noma ngumshayeli wendiza.
Umshayeli uyoba nomthwalo wokwenza nokuhlolisisa amazinga esimo sezulu ahambisana nawo wonke amazinga okuphakama kwendiza, ngokunjalo izinguquko ezikhona ngaphambi kokusuka naphakathi nendawo, Izinqumo eziqondene nesimo sokuphakama DA/H kanye nesimo esiphuthiwe sebanga lokuphakama ngesikhathi sokuhlala.
Akekho umshayeli ongalandela inqubo ye-BAR VNAV IAP uma izinga lokushisa esikhumulweni lingaphansi kwezinga elimisiwe lenqubo yokuhlala.
a igunyazwe yinqubo ye-RNAV kanye nezinga lokuphakama elihlonzwe yimithethonkambiso ye-RNAV/LNAV evumela ukuhlala kwendiza; noma b umlawuli wendiza elandela amazinga afanele alindelwe ekuphakameni kwendiza ngaphambi kokuhlala.
Umlawuli wendiza uyokuba nolwazi oluhambisana nesikhathi lokusebenza kwemishini ye-RNAV/BARO VNAV ukuze athole izinga elifanele lokulawula indiza ngendlela eqonde kahle.
Lowo osebenza ngendiza egunyazwe njengesithuthi somoya sohwebo, phezu kwezidingongqangi ezibekiwe kulo mthethonkambiso, uyohambisana nezimiso ezifanele zemigomo ebekelwe ukusebenza kwendiza.
Ukufakwa koMthethonkambiso 121.03.
UMthethonkambiso olandelayo uzofakwa ngemuva komthethonkambiso 121.03.
A Lowo oqhuba umsebenzi omkhulu wokuthutha ngomoya okuhlangene nohwebo nohlose ukuqhuba lo msebenzi emkhathini we-RVSM, uyoqinisekisa ukuthi ithimba labasizi bendiza baphothule uqeqesho olumisiwe kuSomqulu SA-CATS-OPS 121.
a ukulungiswa kwenombolo yalo mthethonkambiso ibe nguMthethonkambiso 121.06.
a uyobikela uKhomishani ngesigameko esibandakanya isimo sokuphakama esingaphephile endaweni ye-RVSM engakapheli amahora angama-24 ngendlela eshiwo kuSomqulu SA-CATS-OPS 121; futhi b uyobhekana masinyane nangendlela efanele nephutha ngalinye ekuphakameni kwendiza
Qaphela: Izinga lokubekezelela ubungozi bokushayisana emkhathini liyeqeka uma lowo olawula indiza ehlangana namaphutha njalo.
a Ukulungiswa kwenombolo yomthethonkambiso 121.07.2 ibe nguMthethonkambiso 121.07.21.
Ukufakwa koMthethonkambiso 135.03.
Umthethonkambiso olandelayo uzofakwa ngemuva komthethonkambiso 135.03.
A Lowo oqhuba umsebenzi omncane wokuthutha ngomoya nofisa ukusebenza ngaleyo ndiza ngaphakathi kwemingcele ye-RVSM uyoqinisekisa ukuthi ithimba labasizi elisiza kuleyo ndiza liphothule uqeqesho ngendlela echazwe kuSomqulu SA-CATS-OPS 135.
ibhukwana lemiyalelo yezindiza lendiza enikwe igunya lokusebenza emkhathini we-RVSM liyokuba nemininingwane ebekwe kuSomqulu OPS 135.
a abikele uKhomishani ngesigameko sokwehluleka ukuphakama okufanele endaweni ye-RVSM ngendlela echazwe kuSomqulu SA-CATS-OPS 135; futhi b alungise ngokuphelele, nangesikhathi iphutha eliqondene nokuphakama okungalungile endaweni yezindiza.
Qaphela: Izinga lokubekezelela ubungozi bokushayisa emkhathini liyeqeka uma lowo olawula indiza ehlangana namaphutha njalo
a ukulungiswa kwenombolo yomthethonkambiso 135.07.2 ibe ngumthethonkambiso 135.07.
Ukufakwa koMthethonkambiso 145.01.
Umthethonkambiso olandelayo ufakwa ngemuva komthethonkambiso 145.01.
Lowo onemvume yokwenza umsebenzi wokunakekela indiza ekhishwe ngaphansi kwale Ngxenye, uyosungula futhi agcine uhlelo lokuqeqesha oluqondene nabasebenzi abanakekela izindiza abaqashiwe.
a bathola noma banikwe uqeqesho olufanele maqondana nendiza noma izingxenye zayo inhlangano enemvume efanele yokuzinakekela.
b bathola uqeqesho njalo ngemuva kwesikhathi esithile oluqondene nobuchwepheshe obusha namaqhinga okulungisa indiza; ngendlela echazwe kuSomqulu SA-CATS-AMO.
Uhlelo lokuqeqesha olushiwo kuMthethonkambiso 1 luyoba yingxenye yebhukwana lenqubo yenhlangano.
Uqeqesho lokuqala nolulandelayo lungethulwa yilowo onekhono noma iNhlangano yokuqeqesha ngezokundiza ngemvume ekhishwe ngokwemigomo yeNgxenye 141 noma ngomunye egameni labakhiqizi bezinto zokusebenza okuyezangempela
Le ngxenye iyosebenza ekwethuleni inqubo yezinsiza zokundiza kanye namashadi eziphuphutheki ze-ICAO.
ukukhishwa noma ukukhishwa kabusha kweSitifiketi semvume ye-RVSM umthethonkambiso 21.08.8A 620,00.
Lesi Sichibiyelo siyobizwa ngeSichibiyelo SamaShumi Amabili Nane seMithethonkambiso yeZithuthi Zomoya, 1997 kanti siyoqala ukusebenza mhla lu-1 kuMfumfu 2006.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMTHETHO WOKUGQUGQUZELA UKUTHOLAKALA KOLWAZI (2005).txt</fn>
UMthetho wokuGqugquzela ukuTholakala koLwazi, Unombolo-2 ka-2000 ("uMthetho") waqala ukusebenza ngomhla ka-9 Mashi ka-2001, unikezela ilungelo lomthethosisekelo wokuthola noma yiluphi ulwazi olugcinwe yinoma yiluphi uhlaka lomphakathi noma oluzimele oludingeka ukusebenzisa noma ukuvikela noma yimaphi amalungelo. Lapho kwenziwa isicelo ngokuhambisana noMthetho, uhlaka okwenziwa kulo isicelo, lucindezelekile ukukhipha lolo lwazi, ngaphandle kwalapho uMthetho usho ngokusobala ukuthi lolo lwazi lungakhishwa noma lungekhishwe.
UMthetho uveza imibandela mayelana nezinqubo ezidingekile mayelana naleso sicelo. Lo mqulu uhlose ukuggqugquzela isikothi lokusebenza ngokusobala kanye nokuvuleleka eMnyangweni wezoHwebo neziMboni (i-DTI) ngokunikezela ilungelo lolwazi oludingekela ukusebenzisa nokuvikela amalungelo omuntu noma inhlangano. Ukuze kugqugquzelwe ukuphatha ngokuyikho izinhlaka zomphakathi, kubalulekile ukuqinisekisa ukuthi wonke umuntu uyazi futhi ufundisiwe ukuqonda amalungelo abo mayelana noMthetho.
Nangendlela elinganisa lelo lungelo kanye nanoma yimaphi amanye amalungelo, kuhlanganisa nalawo malungelo aqukethwe eMqulwini wamaLungelo kuMthethosisekelo.
Isigaba-14 soMthetho silayela izinhlaka zomphakathi ukuba zihlanganise umqulu ozosiza ukuthola ukufinyelela ulwazi olugcinwe wuhlaka lomphakathi futhi lumisela izidingo eziphansi okufanele umqulu lowo uhambisane nazo.
I-dti izinikele, nokho, ukusebenza ngokuvulelekile, ngazikhathi zonke futhi inikezele ngolwazi lwamahhala emphakathini wezamabhizinisi, amakhasimende kanye nomphakathi ngemibhalo, izaziso, i-iWebhusayidi kanye nesikhungo solwazi.
Lo mqulu wenzelwe ukuhlinzeka lowo ocelayo, ngokusebenzisa uMthetho, ngemininingwane yokuxhumana edingekile, kanye nezinqubo zokuthola ulwazi okuthile kwi-dti.
Umqulu uphinde uzinikele ekuhlinzekeni lowo ocelayo ngesithombe esiphelele mayenala nokwakheka, imisebenzi, izinsiza kanye nokuhleleka kolwazi nge-dti ukusiza lowo ocelayo ukuhlonza indawo lapho lungatholakala khona ulwazi.
Umqulu uphinde uhlinzeke ngamafomu adingekayo kanye nezinkokhelo ezikhokhwayo ngesicelo solwazi.
Okungenani amaphesenti angu-40 esabelo sezimali ze-dti sedluliselwa kwinxanxathela yezikhungo ezisemthethweni ezakha ithimba le-dti. Umkhandlu wezoKhungo zoHwebo kanye neziMboni (i-COTII) wasungulwa, uhlanganisa iBhodi yokuPhatha ye-dti, iziKhulu eziPhethe kanye noSihlalo bezikhungo ngasinye ukuqinisekisa ukuhleleka ngendlela kwemisebenzi yethimba le-dti kanye nezinjongo zoMnyango.
Lomqulu uhlinzeka kuphela ngamarekhodi e-dti, hhayi awethimba lezikhungo ze-dti (i-COTII) Noma yiziphi izicelo zokuthola ulwazi, kunoma yiziphi izikhungo ze-dti kufanele ziqondiswe esikhulwini solwazi saleyo nhlangano.
Ikhomishani yezokuncintisana kanye nesigungu sokulamula imibango yezokuncintisana kugqugguzela isimo sokuncintisana, iphenye futhi ibhekane nezenzo ezingahambisani nokuncintisana, futhi yandise ukugxiliswa kwezomnotho ezimakethe ezihambisanayo ngokoMthetho wezokuNcintisana ka-1998.
Yasungulwa ngo-1945 kanti njengamanje ilawulwa ngokoMthetho woMkhandlu wezokuCwaninga ngezeSayensi nezeziMboni ka-1998, uMkhandlu wezokuCwaninga ngezeSayensi nezeziMboni uzinikele ngokuhlinzeka ngezithombululo zobuchwepheshe kanye nolwazi ukunikelela ekuhlangabezaneni nezidingongqangi zenhlalo nezomnotho zikazwelonke. Injongo yenhlangano ngukwakha ulwazi olufanele oluzohlinzeka iNingizimu Afrika ngamakhono ezobuchwepheshe adingekile, kanye nokugqugquzela nokuthuthukisa isikompilo lezesayensi nobuchwepheshe namakhono. Umkhandlu uzinikelele ekuholeni ukwaziwa kobuchwepheshe kanye nokwakha ukuxhumana okuqinile phakathi kwabasebenzi kanye nezobuchwepheshe.
Isikhungo sokuThuthukisa iziMboni nesiphethwe nguHulumeni ngesokubolekisa ngezimali ezigqugquzela ukwakhiwa kwamabhizinisi ngokwakhiwa kwezimboni nezinkampani ezisebenza ngokuncintisana ezimiselwe emigomweni ephusile yezamabhizinisi. Isikhungo silawulwa yizimiselo zoMthetho weSikhungo sokuThuthukiswa kweziMboni ka-1940 njengoba uchitshiyelwe kanye nezingxenye ezithile zoMthetho weziNkampani.
IKhula yasungulwa ngo-1996 futhi igxile ekuqinisekiseni ukutholakala kalula kwezimalimboleko kanye nezimali zokusungula izinkampani ezincane kanye nezimaphakathi nezinkudlwana.
Ngokunikezelwa ngqo kweziqinisekiso kanye nezimali zokusebenza ezinkampanini ezincane, ezimaphakathi nezinkudlwana.
IKhula ibhaliswe njengomshwalense ngaphansi koMthetho wemiShwalense futhi ilawulwa yiziqondiso zeBhodi yemiSebenzi yezeziMali. Uphiko lwesiqinisekiso sayo sokubolekisa ngezimali luhlale lucwaningwa minyaka yonke ngokwezimali njengoba kumiselwe yiiBhodi yemiSebenzi yezeziMali ukuze kuhlonzwe izinga eliphakeme lemali engabolekisa ngalo.
UHlaka lukaZwelonke lokuHlanganisa iziKhungo zokwaluleka ngemiKhiqizo luhlinzeka izimboni ezikhiqizayo, ngolwazi kanye nemisebenzi yokuthuthukiswa kwamabhizinisi ahambelanayo ngokwezinhlelo eziningi zokwesekela izinkampani ezincane, ezimaphakathi nezinkudlwana.
IBhodi yasungulwa ngokoMthetho kaZwelonke wokuGembula ka-1996 ukuze ilawule ukugembula, ihlinzeke ngezeluleko kuzwelonke.
Umthethosivivivnyo omusha wezotshwala ka-1998 waphasiswa yisiShayamthetho sikaZwelonke ngo-1998, nokho wedluliselwa kunKantolo yoMthethosisekelo nguMongameli ngenxa yemibuzo mayelana nokuvumeka kwawo ngokomthethosisekelo. Umthethosivivinyo uhlose ukumisa kabusha imboni yezotshwala ngokwethula uhlaka lwama layisensi oluzigaba zintathu; ngokusungula iKomiti likaZwelonke lokweluleka ngezoTshwala, Inhlangano kaZwelonke yokuLawula ezoTshwala, isiGungu sokwaDlulisa sikaZwelonke, izinhlangano zokulawula ezetshwala eziyisishiyagalolunye zezifunda kanye namaqoqo okwedlulisa izikhalo ayisishiyagalolunye ezifundazwe; kanye nokuhlinzeka ngomhlahlandlela wokulawula ukwenza lula ukufinyelela kanye nokuhlomula kanjalo nobhekelela amaphuzu enhlalo, omnotho kanye nezempilo.
INtsika yamiselwa ngaphansi koMthetho kaZwelonke wezamaBhizinisi amaNcane ka 1996 njengenkampani yesigaba-21 yokuhlinzeka ngemisebenzi yokwesekela okungeyona eyemali kumabhizinisi amancane aphakathi namakhudlwana. INtsika ihlinzeka ngokutholakala kokuqeqeshwa, ulwazi, ukwazi ukwenza umsebenzi, ukwaluleka, izimakethe kanye nobuchwepheshe.
INhlangano yamaZinga ilawula uMthetho wamaZinga, Unombolo-29 ka-1993, ogqugquzela ukufaniswa kanye nokulawula ikhwalithi embonini nakwezohwebo futhi iphinde iqaphele ukukala kwezimboni kanye namazinga.
hlinzeka ngobuholi emnothwni waseNingizimu Afrika ngokuqonda kwayo umnotho, ngolwazi lwayo lwamathuba omnotho nokungenzeka, kanye nokubhekelela ikusasa.
ba ngumgqugquzeli woguquko kanye nokuthuthuka komnotho kanye nokusukumela izinselele namathuba ezakhamuzi ezibambe iqhaza emnothweni, ukuze kwesekelwe izinjongo zikahulumeni zokuthuthukisa umnotho, ukwakha amathuba emisebenzi kanye nokulingana.
sukumela izinselele kanye namathuba emnothweni kanye nasemphakathini.
hlinzeka ngesimo esingaqagula esinokuncintisana, esinokulingana kanye nesiyiso ngokwenhlalo yomphakathi ukuze kube nokutshalwa kwezimali, imisebenzi kanye nohwebo.
Ngukwandisa umnikelo wezinkampani ezincane kwiGDP.
Ukwandisa izinga lokutshalwa kwezimali ngqo emnothweni kanye nasemikhakheni ebekwe phambili.
Ukwandisa amathuba ezinkampanini zaseNingizimu Afrika okuthengisa imikhiqizo nemisebenzi ngaphandle kwaleli.
Ukubamba iqhaza ekwakhiweni kwamakhono, ezobuchwepheshe kanye nezikhungo zengqalasizinda izinkampani ezingahlomula kuzo.
Ukumisa kabusha umnotho ezigabeni ezinembuyiselo enkulu emikhiqizweni kanye nasemisebenzini edinga ulwazi.
Ukunikelela ngokuhlinzeka nokutholakala kwamathuba okusobala kanye nokulula ukubhekelela izakhamuzi ezibambe iqhaza emnothweni.
Ukufukula umnotho wesibili ngokwandisa amathuba emisebenzi kanye nokuhlomuliswa kwabantu abamnyama ababencishwe amathuba phambilini ukunqoba izinkinga ezihambisana nobubha kanye namathuba ancishisiwe.
Izigaba ezesekelayo, ezihlinzeka ngemisebenzi yokwesekela ezingxenyeni ezenza imisebenzi ethize.
Izigaba ezakha inqubomgomo, zigxila ekwakheni izimo eziyizo emnothweni.
Izigaba zokuhlinzeka ngezinsiza, zithintana ngqo nezinkampani kanye namakhasimende ngemikhiqizo kanye nemisebenzi.
Isigaba sokukhangisa, okumsebenzi waso ngukukhangisa nokwazisa ngemikhiqizo ye-dti (izinhlelo nezinsizo) neqinisekisa ukuthi osomabhizinisi namakhasimende bayazi ngamalungelo abo ezomnotho.
Izinhlelo zemiSebenzi kanye nokwesekela iThimba.
Ukumisela isimo sokulawulwa kwamabhizinisi nesigqugquzela izimakethe ezincintisanayo, ezingenzeleli, ezisebenza ngokuyikho nokusobala kubobonke ababambe iqhaza emnothweni ngokuhlale kubuyekezwa inqubomgomo kanye nomthetho, kanjalo nokugqugquzela ukuthotshelwa komthetho olawulayo ngokufundisa kanye nokuphoqelelwa okusebenzayo.
Ukugqugquzela ukumiselwa kwabusha komnotho waseNingizimu Afrika ngokufaka ugqozi ekutshalweni kwingqalasizinda, ukuthuthukiswa kwamakhono abasebenzi, ukwakha okuhlanganisiwe kanye nemisebenzi encikile, ukuthuthukiswa kwamabhizinisi amancane, izifunda ezithizeni, ubuchwepheshe nokusungula.
Leso naleso sigaba se-dti selizisungulele isu lesikhashana nelimisela umnikelo waleso sigaba ekuzuzeni izinjongongqangi eziphusile ze-dti. Le miqulu enemininingwane eminingi iyatholakala uma uyicela, nokho-ke akunakwenzeka ukuthi unikwe okuningi ngaphandle kwembuyekezo eqaphuzayo ngeqhaza lesigaba ngasinye kulomqulu.
Injongo ye-ERPC ngukumisela i-dti njengezwi eliqinile emnothweni wangempela ngokuhlinzeka ngohlaka olulodwa lobuhlakani bepolitiki yomnotho, ukucubungula futhi ngokuphatha ngokubambisana, ixoxisana ngokwakhayo nohulumeni wonke kanye nabanezabelo ukuqinisekisa ukuthi inqubomgomo ihlangene futhi iyesekelana ekusebenzeni okuphusile.
Ngokwenza ngcono ukuhlangana kwenqubomgomo nokuqinisekisa ngaphakathi kwi-dti ngokuhlinzeka ngokuhlaziya nokwaluleka kwezinga eliphezulu ukubhekela amaphuzu aphusile enqubomgomo ethinta imikhakha eyehlukene.
Ngokuqinisa ukusebenzisana kwezokuphatha ngokuhlanganyela nezinhlaka ezifanele mayelana nezindaba zentuthuko.
Ngokunikela ngokwakha ubudlelwano bokuvumelana emphakathini ngezinqubomgomo zezohwebo nezimboni kulabo abaneqhaza.
Ukuhlaziywa kwenqubomgomo, uphenyo kanye nezibalo.
Isigaba sokusebenza sokuhlelwa kwenqubomgomo (Ubudlelwano nezangaphandle) sihlose ukusebenzisa ozakwethu abaphusile ekwesekeleni izinjongo ze-dti. Ngokusebenzisa izinhlelo zobudlelwano phakathi kukahulumeni kanye nobudlelwano nabanamaqhaza, Isigaba sibheke ukusebenzisa izinhlelo ezihlelekile zokubonisana ukuze kwenziwe ngcono uhlelo lokuthathwa kwezinqumo ngokuhlinzeka ngolwazi lwezinga eliphezulu. Lokhu kunganikelela ekuphuculweni kwenqubomgomo phakathi kozakwabo bomnyango kanye nabaneqhaza.
Isigaba sokuhlaziywa kwenqubomgomo, uphenyo, izibalo kanye namamodeli amabhizinisi sihlanganisa ukuhlolwa kanye nokutolikwa kolwazi olungahlungiwe kanye nolunye ulwazi, lolubili oluyikhwalithi kanye nolungumthamo, ukuhlinzeka ngokuqonda ukuze kuphuculwe ukwakhiwa kwenqubomgomo kanye nokuphakelwa kwemisebenzi. Umsebenzi walesi sigaba ngukuhlinzeka indawo eyodwa ngokumayelana, okokuqala, ngokuhlinzekwa kophenyo nokuhlaziya okunomfutho nokujulile; okwesibili, ukuhlinzekwa kolwazi olungahluziwe lwezibalo olwethembekile nolungathenjwa.
Umsebenzi we-EIDD ngukuhlinzeka ngobuholi ekwenziweni kwezinqubomgomo namasu akha isimo sokusebenza esivumela ukuncintisana, ukulingana kanye nokwakhiwa kwamabhizinisi.
Ukuba nethonya ekwakhiweni kwamakhono, ubuchwepheshe nengqalasizinda.
Ukukhomba indlela kwinqubomgomo yemikhakha esafufusa kanye nokumiselwa komnotho ezingxenyeni ezimandla ukuze kube nokuncintisana.
Isigaba sokuncintisana kwamabhizinisi sibhekele ukwenza ngcono ukuhlangana kwenqubomgomo yokuncintisana ngokuphusile kanye nesu lokuvula amathuba asenzansi kwizinxanxathela zokusebenza ukugqugquzela ukuncintisana embonini.
Isigaba sokwakhiwa kwamabhizinisi sibhekele ukwakha isimo esivumela amabhizinisi amancane, afufusayo, aphakathi nendawo kanye namalima ukuba anikelele eSwini lokuGqugquzela ukuKhula (i-GDP) likazwelonke. Lesi sibopho sisho ukwenziwa kwemihlahlandlela yezomthetho, izinqubomgomo, amasu kanye nezinhlelo okuqondwe ngazo ukwehlisa izithiyo ekungeneni kanye nasekufakeni ugqozi lokubamba iqhaza kwalamabhizinisi kuyo yonke imikhakha yomnotho.
Isigaba sokulinganisa nokuhlomulisa singumvuli mathuba okuhlomulisa ngokubanzi ngamathuba ezomnotho, ngokuhlinzeka ngomhlahlandlela, amasu kanye namamodeli okumisela. Lesi sigaba sokusebenza sizogxila ekwakhiweni kwezinqubomgomo kanye nasemaswini kuba bambi beqhaza abangajwayelekile kwezomnotho futhi sizozinikela ekubhekeleleni kakhulu nasekusizeni ngokobulili, ubuhlanga kanye nasezindaweni lapho lezo zinhlangano zikhona kanye nasemiphakathini.
Injongo ye-ITED ngukuqinisa amaxhama ezohwebo notshalo zimali neminotho eqavile emhlabeni kanye nokuthuthukisa ukuthuthukiswa komnotho ngokuxoxa izivumelwano ezivunayo zezomnotho, ukwesekela uhlelo lwezohwebo oluqinile, olulingene futhi olunhlobonhlobo kanye nokuqinisa ukuxhumana komnotho ezwenikazi ngaphansi komhlahlandlela we-NEPAD.
Isigaba sokuPhatha uHwebo namaBhizinisi angaphandle sibhekene nokuphatha izivumelwano zezohwebo osekuvunyelwene ngazo nozakwethu abehlukene bezohwebo. Kubhekeke ukuba uMqondisi oMkhulu, oyobe esekelwe ngabasebenzi bokwengezelela, ahole lesi sigaba. Umsebenzi wokuqala walesi sigaba ngukuba sihlahle imisebenzi nezinhlaka zaso, kulandele ukukhangisa nokuvalwa kwezikhala zemisebenzi, uma uhlaka seluvunyiwe. Ngokushesha emva kokuba izikhundla ezimqoka sezivaliwe, isu lokusebenza eliphusile kofanele ukuba lakhiwe. Ngakho-ke, nangenxa yokuthi lesi yIsigaba esisha esisadinga ukumiselwa, akulula ukunikezela ngesabelo zimali esicacile noma ukusho ukuhlola kobungozi okwamanje.
Isigaba sokuThuthukisa uHwebo namaBhizinisi angaphandle, njengengxenye ye-ITED, sizama ukuqinisa amaxhama ezohwebo nezomnotho namazwe aqinile kwezomnotho, emhlabeni wonke kanye nasekugqugquzeleni intuthuko yezomnotho, ukuxoxa ngezivumelwano ezivuna leli kwezohwebo, ukwesekela uhlelo oluqinile, olulingene olusebenza ezinhlakeni eziningi.
Nguthuthukisa nokugqugquzela uhwebo phakathi kwamazwe ase-Afrika kanye nokuphucula amandla okukhiqiza nokuncintisana emazweni ase-Afrika, ngokugxila ekwandiseni ubumqoka kanye namakhono, imisebenzi yezobuchwepheshe kanye namazinga.
Ukusiza ekuhlonzeni izingqinamba zokuhlinzeka izimakethe zase-Afrika, kanye namasu okubhekana nazo, kuhlanganisa nokwakhiwa kokukwazi ukuzenzela.
Ukwandisa ozakwabo bezokuhwebelana kanye nezimakethe.
Ukunikelela kanye nokugqugquzela ukubonisana ohlelweni lwentuthuko yezwekazi ngokubhekelela ukuhlinzekwa kokukwazi ukuzenzela kuzo zonke izindawo.
Ukuhlinzeka ngobuholi, umkhombandlela wenqubomgomo kanye nokuhlanganisa ukusebenza kwabaneqhaza eNingizimu Afrika ekumiseleni izinhlelo ngqangi zezohwebo nezomnotho ze-NEPAD, ikakhulukazi izinhlelo ezifana nalezi: ukuFinyeleleka kweziMakethe, ukuHwebelana kwe-Afrika kanye nokusatshalaliswa kokuKhiqizwa kweziMpahla nemiSebenzi.
Inhloso ye-CCRD ngukwakha nokumisela iziqondiso zokulawula ezihlangene, ezazekayo kanye nezicacile ezihlinzeka ukutholakala kwezingcaciso kubatshali zimali, abatshali zimali namakhasimende futhi lokhu kuhlinzeka ngokuhlangana kanye nokucaca kwenqubomgomo, kanye nemisebenzi yokulawula esebenza ngokuyikho kwabamabhizinisi.
Isigaba sokuhambisana nomthetho nokuphoqelela umsebenzi waso ngukumisela inqubomgomo esuke yakhiwe yIsigaba senqubomgomo kanye nomthetho, kanye nokuhlinzeka umhlahlandlela olawula ukuphenya ngezamabhizinisi nokugqugquzela izimakethe ezinokuncintisana, ezingenzeleli futhi nezisebenza ngokuyikho futhi nokugqugquzela ukwethemba kubatshali zimali kanye namakhasimende.
Isigaba senqubomgomo kanye nomthetho sibhekene nokwakha kanye nokubuyekeza izindlela zokulawula ezindaweni zokuncintisana, zamakhasimende, izinkampani kanye nokukulawulwa kwamalungelo obuhlakani ezinkampani kanjalo nolawulwa kweminako yomphakathi.
Isigaba semisebenzi yokulawula sibhekene nokwakhiwa kokusebenza ngendlela kwezikhungo kanye nokuqapha nokuhlola ukusebenza ngendlela okukhona njengamanje. Lesi sigaba siphethe inxanxathela yezikhungo zokulawula, kubandakanya iKhomishani kanye neSigungu sokulamula ngemibango yokuNcintisana, iBhodi kaZwelonke yezokuGembula, iBhodi kaZwelonke yamaLothari kanye noMkhandlu oLawula ukuBolekiswa kweziMali.
Inhloso ye-TEO ngukugqugquzela nokwenza lula intuthuko yezinkampani ukuba zincintisane ngokuqhubekayo ngokuhlinzeka ngokuyikho amaphuzu okunxenxa asebenzayo ngasecaleni lokuhlinzeka ngemisebenzi.
Isigaba sokwakhiwa kwezinxenxo ezintsha sibhekene nokubuyekeza okuqhubekayo kwezinxenxo ezikhona kanye nokwakhiwa kwezinxenxo ezintsha ezifanele ezeseka isu le-dti.
Isigaba sokwakhiwa nokunakekelwa kwamabhizinisi senza lula ukutholakala kwezinxenxo ezinikelelwa yi-dti ngokusungula kanye nokunakekela isizinda sezinkampani ezisizakale ngenxa yezinxenxo ze-dti, kanye nokukhulisa isibalo sezinkampani ezizuza ngazo lezi zinxenxo, ngokuthengisa ngqo ezinkampanini ezincane okanye ezinkampanini ezingancedwa ngosolwazi, kanye nokugcwaliswa kwezicelo kanye namafomu ezibizo. Iphinde isebenzisane futhi iyale izinkampani ezincane ngentuthuko yamabhizinisi azo mayelana nokutholakala kwezinxenxo.
Inhloso ye-TISA ngukuhlinzeka ngombono ophusile kanye nomkhombandlela emikhakheni ebalulekile yokhulisa umnotho, ukwandisa amazinga okungena ngqo kotshalo zimali, kanye nokwakha amandla eNingizimu Afrika okuthengisa izimpahla ezimakethe ezahlukene.
Ngokuhlinzeka abatshali zimali bakuleli nabangaphandle ngemisebenzi ephelele neyiyo yokwenza lula ukutshalwa kwezimali.
Ngokuhlonza, ukuphenya kanye nokugqugquzela amathuba okutholakala kwezimakethe zabathengisi baseNingizimu Afrika abathengisa izimpahla kwamanye amazwe.
Ngokwenza lula ukuthengiswa kwezimpahla ngokuhlanganisa abathengisi bakuleli kanye nabathengi bezimpahla bakwamanye amazwe.
Ngokuthuthukisa osomabhizinisi abathengisa izimpahla ngaphandle ngokubahlinzeka ngosizo lwezimali nalolo olungelona olwezimali.
Ngokuhola intuthuko nokusungulwa kwezinhlelo ezibhekele imikhakha emikhakheni ebekwe phambili yi-dti.
Isigaba seziNhlelo eziBhekele imiKhakha siqukethe izinhlelo zokuthuthukisa imikhakha ebekwe phambili ukwesekela isu le-dti elihlangene lokuKhiqiza kanye nesu likahulumeni lokuguqula umnotho ezingeni eliphansi. Ukuthuthukiswa kwemikhakha kuhlangene nokuhlonzwa kanye nokususwa kwezithiyo ekuthuthukiseni izimboni. Kulesi simo, lokhu kungenziwa nganoma yiyiphi indlela ngaphakathi kwempatho kahulumeni, njengomthetho, ukulawulwa kanye nokukhomba indlela ephusile. Ngakho-ke iqhaza eliphezulu lalesi sigaba ngukuhola nokumisela izinhlelo ezibhekele imikhakha kuyoyoke imikhakha ebekwe phambili yi-dti.
Isigaba sokuThuthukisa nokuGqugquzela ukuthengiswa kwezimPahla ngaPhandle sibhekene nokuthuthukisa nokugqugquzela nokuthengiswa kwezimpahla kanye nemisebenzi yaseNingizimu Afrika kubandakanya ukungenelela ngokubuchwepheshe obuthize mayelana nezeluleko ngokuthengisa ngezimpahla ngaphandle, ukuhlanganisa abathengi nabathengisi kanye nobuhlakani ngezimakethe. Lesi sigaba sihlose ukwandisa ukuncintisana kanye namandla okuthengiswa kwezimpahla emazweni angaphandle kwezinkampani zaseNingizimu Afrika ukuze zikwazi ukuthengisa ezimakethe ezahlukahlukene. Usizo oluhlinzekwayo lungolwemali kanye nolungeyona.
Isigaba sokuGqugquzela kanye nokwenza lula utshalo zimali sibhekene nokuheha utshalo zimali lwasemazweni angaphandle kanye nokugqugquzela utshalo zimali ngabatshali zimali bakuleli nabangaphandle, ngokusebenzisana nabatshali zimali abahlonziwe kanye nokuphucula izinqubomgomo zikahulumeni kanye nezinkambiso zikahulumeni ezinomthelela ohehayo kubatshali zimali ngeNingizimu Afrika.
Inhloso yalolu phiko ngukugqugquzela ukwemukeleka kwemikhiqizo nemisebenzi ye-dti yizakhamuzi ezibambe iqhaza emnothweni ngokwakha isithombe, ngokuhlobisa kanye nokufakelela le mikhiqizo kuthi ngaleyondlela kubekeke i-dti emqondweni wezakhamuzi ezibambe iqhaza emnothweni njengomlingani wazo emnothweni.
Ngokubeka i-dti kanye nethimba le-dti emiqondweni yezakhamuzi ezibambe iqhaza emnothweni njengomlingani wazo entuthukweni yomnotho.
Isigaba sokuphathwa kwesithombe somnyango sibhekene nokubeka kahle inhlangano nemikhiqizo kanye nemisebenzi yayo, sihlinzeka ngesigcawu sokuxoxisana nezakhamuzi ezibambe iqhaza emnothweni, amakhasimende kanye nababambe iqhaza noma labo abanethonya elikhulu (kwezokukhangisa, imisebenzi eyisipesheli, imicimbi kanye nezinkangiso); kanye nokwandisa ukwemukeleka kanye nokutholakala kwemikhiqizo nemisebenzi (izinhlelo zokuhlangana, okungukuthi i-dti Business Express).
Isigaba sokukhangisa ngendlela yokuxhumana sibhekene nokusungula, ukuqondisa, ukuphatha kanye nokuphendula ngezinhlelo zokukhangisa nokuxhumana ezinhlobonhlobo, ezinemixhantela eminingi futhi ezisebenzisa ezokuxhumana ezehlukene ngokuhambisana nesu le-dti elihlangene lezokukhangisa nokuxhumana; ukuphatha amasu asebenzayo okukhangisa nezokuxhumana ukuqinisekisa indlela yokusebenza ebambisene, ukuphucula isithombe somphakathi nge-dti ngokusungula amasu abhekene ngqo nezinhlelo zokuxhumana; ukusungula nokumisela ubudlelwano phakathi kwabaneqhaza abathintekayo, futhi lusungule ezokushicilela ezinhlobonhlobo, futhi luphathe ezokuxhumana ngaphakathi nangaphandle; futhi lusungulue lumisele isu lokukhangisa nokuxhumana nabangaphandle; siqoqele ndawonye, sicubungule futhi sazise ngobuhlakani bokukhangisa.
Isigaba sokuphathwa kokufakelela sibhekene nokusungula iminikelo yokwahlukaniseka kwamabhrendi kanye nokuthengisa imikhiqizo ye-dti, sakhe imizila eqonde ngqo nengaqondile yokulawula izinhlelo nezinkambiso zokuphatha; siphucule izindawo, sakhe isu lokunakekela amakhasimende necebo lokusebenza ukwenza ukuba inhlangano igxile kakhulu ezimfunweni zamakhasimende futhi iphathe ulwazi kanye nohlelo.
Inhloso ye-GSSSD ngukwakha, ngukwenza lula kanye nokumisela izinhlelo zokusebenza kwi-dti yonkana; ukwenza ukuba ithimba le-dti likwazi ukufezekisa izinhlosongqangi zenhlangano kanye nokuphumelelisa ukuhambisana nokulawula nomthetho.
Ukukhangisa okunamandla imisebenzi nezimpumelelo ze-GSSSD.
Isigaba sokuthuthukiswa kwabasebenzi kanye nesikhungo sokufunda sibhekene ngokuhlinzeka ngezinqubomgomo ezisebenza ngokuyikho nokuphusile kanjalo kanye nemisebenzi yokwesekela kwezomphakathi nokukhokhela bonke abasebenzi be-dti siphinde siqinisekise ukuthi indawo yokusebenza iyakuvumela ukulingana kanye nendlela yokuziphatha eyiyo, ngale kwalokho, lesi sigaba sibhekene nokuqinisekisa ukuthi amakhono adingekayo ayahlonzwa, asetshenziswe, athuthukiswe futhi andiswe ukuze kwazeke ukuba kuhlinzekwe ngemisebenzi ngokwesu.
Ihhovisi lesiKhulu esiPhakeme sezoKwazisa libhekene nokuhlinzeka i-dti ngemisebenzi yobuchwepheshe yezokwazisa nokuxhumana, ukuphucula ukusebenza okuyikho nokuphusile kwenhlangano, kanye nokwesekela isu lokusebenza le-dti.
Isigaba sokulawulwa okuhambisana nomthetho kanye nokuphatha ngendlela sibhekene nokuhlinzeka ngemisebenzi yezomthetho kwi-dti kanye nemisebenzi yokulawula izinkontileka nokuphathwa kobungozi.
Ihhovisi elikhulu lesikhulu sokusebenza leseka iphini loMqondisi Jikelele: we-GSSSD ekuhlinzekeni ngokuphathwa kwezimali kanye nokwesekwa kwemisebezi; ukuhambisana nokuphatha ngendlela ezigabeni ze-dti, ukwazeka nokulawulwa kwezinqubomgomo zokusebenza ze-dti, izinhlaka zokuphatha kanye nokuphepha kwe-dti.
IWebhusayidi www.the-dti. gov.
Isigaba-10 soMthetho sibophezela iKhomishani yamaLungelo eSintu ukuba yakhe isiqondiso esiqukethe lolu ulwazi ngazozonke izilimi ezisemthethweni, ngendlela elula futhi ezwakalayo, njengoba kungadingwa ngumuntu ofisa ukusebenzisa yinoma yiliphi ilungelo elibhekelwe nguMthetho. Lesi siqondiso sasifanele ukuba sishicilelwa ngomhla ka-15 Mashi ka-2003. Ngokweziqondiso, uNgqongqoshe wezobuLungiswa nokho usandisile isikhathi kuze kube ngumhla ka-31 ku-Agasti ka-2004 okumele iKhomishani ibe isisiphothule lesi siqondiso.
Lokhu kubandakanya ulwazi olumayelana nezimo zemakethe nezomkhiqizo kanye nezikali eziyinkomba zobukhona balowo mkhiqizo. Leli qoqo lolwazi lihlanganisa imininingwane yezinkampani ezikhiqiza okanye ezithenga ngaphandle imikhiqizo, izinga lokungasatshalaliswa kwaleyo mikhiqizo, inkomba yezimakethe mayelana nemikhiqizo kuzwelonke, esifundeni kanye nasemazweni angaphandle, kanye namaphuzu abalulekile abangela lezo zinkomba.
Lokhu kuqukethe ulwazi mayelana nezivumelwano zohwebo phakathi kwe Ningizumu Afrika namazwe omhlaba kanye nezinye izinhlangano. Ulwazi olubalulekile oluhambisana naleli iqoqo luphathelene nezivumelwano phakathi kwe Ningizimu Afrika namanye amazwe kanye nezifunda zomnotho zangaphandle, imininingwane yesivumelwano ephathelene nemikhiqizo, izinkomba zomnotho kanye nezinkomba zezimakethe kanye namaphuzu abalulekile abangela lezo zimo.
Lolu ngulwazi oluphelele mayelana nezinxenxo ezihlinzekwa yi-dti ezinhlanganweni ngokudluliselwa kobuchwepheshe, ukuthuthukiswa kwezimboni, kanye nokunye. Ulwazi olubalulekile kuleliqoqo luhlanganisa uhlobo lwemboni kanye nemikhiqizo lapho izinxenxo zinikezelwa khona, lapho kutholakala khona izicelo, imininingwane ngezinkampani ezihlomula ngezinxenxo, izimo zezinxenxo kanye nokusebenza kokunikezelwa kwezinxenxo ezinkampanini kulokhu.
Lokhu kubandakanya ulwazi oluhambisana nezimvume ezikhishwa yi-dti izinikeza izinhlangano. Izinhlobo zalezi zimvume ezikhishwayo yizimvume ezinekezwa uma kuthengwa noma kudayiswa izimpahla emazweni angaphandle, izimvume zokuthengisa utshwala kunye nezimvume ezimayelana nemikhiqizo elawulwa ngaphansi komthetho ovimbela ukusabalala kwemikhiqizo. Ulwazi olubalulekile ezimweni zezimvume ngulwazi lwenkampani, ulwazi ngomkhiqizo kanye nomkhawulo omiselwe izimpahla ezingenayo neziphumayo emazweni angaphandle okuhambelana nemikhiqizo evumelekile.
Lokhu kubandakanya izintela ezikhona nezakudala zakho kokubili ukuthenga nokudayiswa kemikhiqizo emazweni angaphandle. Ulwazi lumayelana nezivumelwano zohwebo phakathi kweNingizimu Afrika namanye amazwe, kanye naphakathi kwamazwe angaphandle.
Lolu lwazi lumayelana nokusethenzwa kwezimali kanye nemibiko phakathi kwe-SARS, SARB kanye ne-dti. Lokhu kubandakanya ukusetshenzwa kwezimali yizinkampani, imali yangaphandle etholwa yizinhlangano ukuthenga izimpahla emazweni angaphandle kanye nentela i-VAT nezibalo zenzuzo zezinhlangano ezibhalisile.
Leli qoqo ligxile kulwazi olumayelana nokuphathwa kanye namabhuku angaphakathhi e-dti nezigaba zayo. Lolu hlobo lolwazi olufakwe kuleli qoqo ngamasu ebhizinisi kanye nemali esetshenziswa nguphiko kanye nombiko ngenqubekela phambili, inkambiso, izinqubo kanye nolwazi lwenqubomgomo yangaphakathi ye-dti.
Ulwazi lokuphathwa kwezokuxhumana lubandakanya ulwazi ngabo bonke abanezabelo kanye namakhasimende kanjalo nobudlelwano i-dti enabo nalabo. Izicelo, isimo sezicelo kunye nezikhalazo eziphakanyiswa yikhasimende kanye nabanezabelo kuzogcinwa njenge ngxenye yolwazi lokuxhumana.
Lokhu kubandakanya ulwazi ngezimali ze-dti olunjengesabelo sezimali, ukusetshenziswa kwemali uma kuqhathaniswa nesabelo, kanye nesimo sezinxenxo ezabelwe imali uma kuqhathaniswa nezinxenxo uqobo noma iminikelo ekhishwa yi-dti. Lolu lwazi luhambelana ngqo nakho kokubili amaholo kanye nemisebenzi yokuthola izinsiza nemisebenzi. Ulwazi lokuthuthukisa abasebenzi lumayelana namaholo, ilivu, amakhono, kanye namasu okuthuthukisa abantu, kanjalo nezinhloso zabantu kanye nokusebenza kwabo uma kuqhathaniswa nazo.
Leli qoqo libandakanya ulwazi mayelana nabahlinzeka ngamakhono kanye nemisebenzi ye-dti kanye nemumo ngokwe-BEE walezo zinhlangano okanye labo bantu. Lolu lwazi lwenza ingxenye lolwazi lokutholakala kwemisebenzi nezinsiza.
Lolu lwazi lumayelana nezinqumo ezenziwe kanye nemiphumela elandelayo emva kwalokho ngaphakathi kwezigaba kanye nezingxenye ze-dti. Uhlobo lolwazi olufakwayo kuleli qoqo luba yizethulo ezitholakele, umuntu lapho okutholakale kuye isethulo, Isigaba noma abantu izethulo ezanikezelwa kubo, usuku ukunikezelwa okwenziwe ngalo, impendulo kanye nosuku lokhu okwenzeka ngalo.
Lolu ngulwazi olumayelana nezinhlelo nemisebenzi yentuthuko eyehlukahlukayo ekhokhelwa ngabanikeli zimali, izinhlelo ze-dti zemicimbi ehlelwa yi-dti. Lokhu kubandakanya ukuhlela, ukwaba izimali, ukuqapha, okulindelwe ukutholwa kanye nemininingwane yemiphumela.
I-dti iphethe uxhaxha lwemithetho ephathelene nezohwebo nezezimboni, ezokulawula nezinqubomgomo. Ukwengezelela lapho, i-dti inamarekhodi amacala asemthethweni aphathelene namaphuzu ezohwebo nezezimboni ezehlakalo esifundeni nasemazweni angaphandle.
I-dti yenza uphenyo nokuhlola ngenxa yamaphuzu ocwaningo lwenqubomgomo, izikhalazo zamakhasimende kanye nezicelo zabezimboni. Ulwazi olwenza ingxenye yaleli qoqo lubandakanya uhlobo lophenyo/lokuhlola, inqubo ngohlobo lophenyo/lokuhlola, umphenyi obekiwe kanye nokutholakele.
Ziningi izinqubomgomo eziphathelene nohwebo, ezezimboni, umnotho kanye nezingxenye zenhlala kahle nomnotho eziphoqelela izenzo kanye nokugxambukela kwe-dti.
Zonke izinkampani zihlukaniswa phakathi kwamathimba ezimboni kanye nemikhakha ukumunya ubuhlakani bezomnotho. Izinkampani zethula imibiko yonyaka emayelana nezimali kanye nezintela nezisetsenziswa ukuhlanganisa izibalo zomnotho.
Njengoba kulayelwe ngokoMthetho, isamba semali esingu-R35.00 kumele ihambisane nesicelo ngolwazi uma ingaphumi kulowo ocelayo siqu.
Isikhulu solwazi se-dti samukela futhi siqinisekise isicelo ukubona ukuthi ngabe ulwazi olucelwayo lukhona yini e-dti. Emva kwalokhu isicelo siyamukelwa, sichithwe noma sindluliselwe kubagcini bolwazi olusuke lufuneka kubo. Isiqiniseko sokutholakala kwesicelo sibe sesithunyelwa kulowo ocelayo ukuze azi ngesiqiniseko ngesimo sesicelo.
Uma isicelo sivunyiwe, i-dti izohlanganisa futhi ilungise ulwazi bese ibala izindleko ezifanele. (Bheka isigamu-8.2).
Lowo ocelayo uzobe eseyatshelwa ngokuphothulwa kwesicelo kanye nenkokhelo eyofanelwe ukukhokhwa e-dti.
Uma inkokhelo njengokusho kwesinyathelo sesine, (kulandelwa indlela yokukhokha eshiwo kwisinyathelo sokuqala), ulwazi lube selukhishelwa lowo ocelayo.
Umuntu ofisa ukuthola imvume yamarekhodi agcinwe yi-dti kumele agcwalise ifomu yesicelo equkethwe kwiFomu-A yesiJobelelo-B elawulwa yiziqondiso ngaphansi koMthetho, futhi nequkethwe yisiJobelelo-A salomqulu.
Noma ngabe yisiphi isicelo, siyocutshungulwa ezinsukwini ezingu-30 emva kokutholakala kwaso, ngaphandle-ke uma lowo ocelayo eshi izizathu ezithizeni ezizokwenelisa isikhulu solwazi ukuthi isimo siphoqelela ukuthi lezizikhathi ezingaphezulu kungahanjiswa ngazo. Isikhathi esiyizinsuku ezingu-30 lapha i-dti kumele inqume ukuthi inganiki noma inqabele isicelo, singandiselwa ikhashana esithe xaxa esingandluli izinsuku ezingu-30 uma isicelo singosolwazi oluningi, okanye isicelo sifuna ukucingwa kolwazi olugcinwe ngelinye ihhovisi lesikhungo futhi ulwazi lungeke lwatholakala kalula ngaphakathi kwesikhathi sokuqala sezinsuku ezingu-30. I-dti izokwazisa lowo ocelayo ngencwadi uma kudingeka ukuba isikhathi sandiswe.
Uma isicelo senziwe esikhundleni somunye umuntu, lowo ocelayo kumele athumele ubufakazi besikhundla lowo ocelayo asenza ngaphansi kwaso ukuze kwaneliseke isikhulu solwazi.
Uma umuntu engakwazi ukugcwalisa lefomu ebekiwe ngenxa yokuthi akafundile noma ukuthi ukhubazekile, lomuntu engenza isicelo ngomlomo. Isikhulu solwazi se-dti sizobe sesinciphisa leso sicelo somlomo ngokubhala efomini eliyilo, ebese sinikezela ikhophi kulowo ocelayo.
Inkokhelo yesicelo, okuyinkokhelo ekhokhwa nguwonkewonke, hhayi eyalabo abazicelelayo; kanye.
Inkokhelo yemvume, ebalwa ngokuhlanganisa ukubhekelela izindleko zokukhiqiza, ukucinga kanye nesikhathi sokuhlela, kanjalo nezindleko zokuposa.
Sicela ukuba lowo ocelayo akhokhe inkokhelo ebekiwe ngaphambi kokuba kucwaningwe isicelo sakhe.
Uma ukufunwa kwerekhodi sekuphothuliwe futhi nokulungiswa kwerekhodi ukuba lingavezwa, kuhlanganisa amalungiselelo okuliveza ngendlela efunwa ngayo, kudinga amahora angaphezulu kwalawo abekiwe eziqondisweni ngalomsebenzi, isiKhulu soLwazi siyokwazisa lowo ocelayo ukuba akhokhe njengediphozithi ingxenye yenkokhelo yemvume ebekiwe neyokhokhwa uma isicelo sivunywa.
IsiKhulu soLwazi siyogcina irekhodi kuze kube lowo ofake isicelo useyikhokhile inkokhelo njengoba kushiwo kwisiGaba-8.2.1.
Lowo ofake isicelo, osicelo sakhe sokutholakala kwamarekhodi sesivunyelwe, kufanele akhokhe inkokhelo yokuvunyelwa ukuba abone amarekhodi ukuze akopishwe, acingwe aphinde ahlelwe, nanoma ngasiphi isikhathi esisetshenziwe ngaphezu kwaleso esibekelwe ukucinga kanye nokuhlela irekhodi ukuze livezwe, kubandakanya namalungiselelo okuba litholakale efomini yesicelo.
Uma isicelo senqatshelwa emva kokuba idiphozithi seyikhokhiwe mayelana nesicelo semvume kumarekhodi, leso siKhulu soLwazi siyoyibuyisela idiphozithi kulowo obefake isicelo.
Ukuposa kwempela kunga khokhwa uma ikhophi yerekhodi kumele iposelwe lowo ocelayo.
Izindleko zokuposa zincike kwintela ehambisana nalapho ithunyelwa khona.
Ukuvikela okuphoqelekile kwesithunzi sowesithathu okungaba ngumuntu, okungabandakanya ukuvezwa ngokunganaki ulwazi ngomuntu yena qobo.
Ulwazi oluvezwe njenge mfihlo esikhungweni ngowesithathu, uma ukuvezwa kwaloko kungabeka lowo wesithathu ebubini ezingxoxweni noma ekuncintisaneni kwezomnotho.
Ukuvikela okuphoqelekile kolwazi oluyisifuba kwabesithathu uma luvikelekile nganoma yisiphi isivumelwano.
Ukuvikela okuphoqelekile kokuphepha kwabantu kanye nokuvikeleka kwempahla.
Ukuvikela okuphoqelekile kwamadokodo amaphoyisa uma kwenziwa inqubo yebheyili, kanye nokuvikela ukugcinwa komthetho nezinqubo zomthetho.
Ezokuvikela, ezokuqapha kanye nobuhlobo namazwe omhlaba neRiphabhuliki.
Uhlelo lwekhompuyutha oluphethwe yisikhungo, noluvikelwe ngamalungelo okushicilela.
Ukuvikela okuphoqelekile kolwazi mayelana nocwaningo lwesikhungo noma lowesithathu, futhi uma ukuvezwa kwalo kungaveza ukuthi yisiphi isikhungo, umcwaningi okanye udaba olucwaningwayo, futhi kungabeka ucwaningo ebubini obukhulu.
Ukusebenza kohlaka lomphakathi.
Umnako womphakathi ekuvezweni kwerekhodi uyakwedlula ukulimazeka kwalokho okungalindelwa ngokukhipha lelo rekhodi.
Izicelo zolwazi ezingenasidingo noma ezidala uchuku noma ezibangela ukusaphazwa kwezinsiza ngokungenasidingo.
Owesithathu angadlulisela isikhalazo sakhe ngesinqumo sesiKhulu soLwazi sokwenqabela ukunikeza imvume.
Uma kwenzeka, kumele kuhambisane nenkokhelo emiselwe futhi anikezele ngekheli leposi okanye inombolo yefeksi.
Uma ukudluliselwa kwesikhalazo kwenziwa emva kwesikhathi esibekiwe, isikhulu esiyiso kufanele, ngezizathu ezizwakalayo, sikuvumele ukufakwa kwesikhalazo esesedlulelwe yisikhathi.
Uma leso sikhulu esifanele sikunqabela ukudluselwa kwesikhalazo osokwendlulelwe yisikhathi, kumele sazise ngaleso sinqumo kulowo obenza isikhalazo.
Ocelayo uma edlulisela isikhalazo kumele akhokhe inkokhelo ekhokhwa makwedluliselwa isikhalazo (uma ikhona).
Uma inkokhelo leyo efanele ikhokheka mayelana nokwedluliselwa kwesikhalazo, isinqumo ngokwedluliselwa kwesikhalazo singahlehliswa noma sigcinwe kuze kukhokhwe leyo nkokhelo.
Uma isikhalazo siphathelene nokwenqatshelwa okanye ukunikezwa kwemvume, igama, ikheli leposi, ucingo kanye nenombolo yefeksi noma ikheli le-email, noma ngabe yikuphi okukhona, kulowo wesithathu angaziswa ngakho ngesicelo.
B. Imininingwane yomuntu ocela imvume yokuthola irekhodi a Imininingwane yomuntu ocela imvume yokuthola irekhodi kumele inikezwe ngaphansi.
b Ikheli noma inombolo yefeksi kuRiphabhuliki lapho ulwazi kumele luthunyelwe khona, kufanele kunikezwe.
c Ubufakazi besikhundla, uma kukhona, kumele kufakwe.
Amagama nesibongo okuphelele:...
Lesi sigaba kufanele sigcwaliswe KUPHELA uma isicelo solwazi senziwa esikhundleni somunye umuntu.
Amagama nesibongo okuphelele:...
D. Imininingwane yerekhodi a Hlinzeka ngemininingwane ephelele yerekhodi isicelo semvume esenziwe ngalo, kubandakanya nenombolo yenkomba uma uyazi, ukwenza ukuba irekhodi itholakale.
b Uma isikhala esihlinzekiwe singenele, uyacelwa ukuba uqhubekele ekhasini elihlukile bese ulifaka kule fomu. Ocelayo kumele asayine wonke amaphepha okunezelela.
Incazelo yerekhodi okanye yengxenye efanele yerekhodi:...
Inombolo yenkomba, uma ikhona:...
Noma yimiphi eminye imininingwane yokwenezelela yerekhodi:...
E. Izinkokhelo a Isicelo semvume sokutholakala kwerekhodi, ngaphandle kwerekhodi eliqukethe ulwazi lomuntu ngezinkampani, siyocutshungulwa kuphela uma inkokhelo ekhokhwayo seyikhokhiwe.
b Uyokwaziswa ngesamba okufanele usikhokhe njengenkokhelo yesicelo.
c Inkokhelo engakhokhwa ukuthola imvume kumarekhodi yencike endleleni lelo rekhodi elifuneka lingayo futhi nesikhathi esikahle esidingekayo uma kucingwa futhi kulungiswa irekhodi.
d Uma ukulungela ukuthi ungakhokhi, noma ngabe yiyiphi inkokhelo, uyacelwa ukuba usho izizathu ezenza kungadingakali ukuba ukhokhe.
Uma unqatshelwa ngukukhubazeka kokungakwazi ukufunda, ukubona okanye ukulalela irekhodi efomini yemvume yokutholakala kolwazi ehlinzekwe ku-1 kuya ku-4 ngaphansi, shono ukukhubazeka kwakho futhi ukhombise ukuthi kungayiphi indlela ofuna irekhodi libe ngayo.
Khombisa ibhokisi elifanele ngesiphambano (X).
a Ukuhambisana nesicelo sakho semvume kwencike endleleni irekhodi elitholakala ngayo.
b Imvume endleleni eceliwe kungenzeka yenqatshelwa ngezizathu ezithize. Esimweni esinjalo uzobikelwa uma imvume izonikezwa ngenye indlela c Inkokhelo ekhokhwayo ukuthola imvume ngerekhodi, uma ikhona, izoncika ekuthini imvume leyo itholakala ngandlela yiphi.
Uma ucele ikhophi okanye isihumusho serekhodi (ngaphezulu), kungabe uyafisa ukuba ikhophi okanye isihumusho siposelwe kuwe na?
Yiluphi ulimi irekhodi ongafisa ukuba ibe ngalo?
Uzokwaziswa ngokuthi ubhalelwe ukuthi isicelo sakho sivunyiwe / sinqatshiwe. Uma ufisa ukubikelwa ngenye indlela, uyacelwa ukuba usho indlela oyifisayo futhi uhlinzeke imininingwane efanele ukuze kwazeke ukuhambisana nesicelo sakho.
Ungathanda ukubikelwa kanjani ngesinqumo esimayelana nesicelo sakho semvume ngokutholakala kwerekhodi na?
B. Imininingwane yocelayo / umuntu wesithathu ofaka isikhalazo ngaphakathi a Imininingwane yomuntu ofaka isikhalazo kumele inikezwe ngaphansi.
b Ubufakazi besikhundla salapho lapho isikhalazo sifakwe khona, uma bukhona, kumele kufakwe.
c Uma lowo ofaka isikhalazo kungumuntu wesithathu okungeyena umuntu owayefake isicelo phambilini, imininingwane yalowo owakade ecelile kumele inikezwe ngaphansi ku-C.
Amagama nesibongo okuphelele:...
Isikhundla lapho ukudluliselwa kwesikhalazo ngaphakathi sifakwa ngomunye umuntu:...
Lesi sigaba kumele sigcwaliswe KUPHELA ngumuntu wesithathu (ngaphandle kwaloyo ocelayo) efaka ukwendlulisela isikhalazo.
Amagama nesibongo okuphelele:...
Uma isikhala esihlinzekiwe singenele, uyacelwa ukuba uqhubeke ekhasini elihlukene bese uyalihlanganisa nefomu. Kumele uwasayine wonke lamakhasi anjena.
Yisho izizathu zokwedluliselwa kwesikhalazo.
Uzokwaziswa ngokuthi ubhalelwe ngesinqumo sangaphakathi sokudlulisela isikhalazo. Uma ufisa ukubikelwa ngandlela thize, uyacelwa ukuba uyisho indlela bese uhlinzeka ngemininingwano ukuze kwazeke ukuhambisana nesicelo sakho.
Ukudlulisela isikhalazo kutholwe ngo (usuku) ngu... (yisho isikhundla, igama kanye nesibongo sesikhulu solwazi).
Ukudlulisela isikhalazo okuhambisana nezizathu zesinqumo sesikhulu solwazi / iphini lesikhulu solwazi futhi, uma zikhona, imininingwane yowesithathu othintekayo mayelana nerekhodi, sinikezelwe yisikhulu solwazi / iphini lesikhulu solwazi ngo(usuku) sakwedlulisela esikhulwini esifanele.
Ngokusayina leli phepha lokuphatha, ngiyaqinisekisa ukuthi ngiyavumelana nokuhunyushwa u-0.
Kwandiswe ngesigaba-3 (Okungabalwanga); Isigaba- 4.4 esilungisiwe (imisebenzi ehlinzekwe yi-dti). Igama elishintshile leSikhulu soLwazi.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMTHETHO WOKUPHEPHA KWENYAMA (2000).txt</fn>
Umbhalo wesiNgisi osayinwe nguMongameli.
Ukuhlinzekela izinyathelo zokukhuthaza ukuphepha kwenyama nemikhiqizo yezilwane; ukubumba nokugcina amaqophelo kazwelonke abalulekile aqondene namadela; ukulawula ukuthenga nokuthumela inyama kwamanye amazwe; ukubumba izinhlelo zokuphepha kwenyama nokuhlinzekela izindaba ezithintene nalokhu.
isisebenzi somnyango sichaza lowo osebenzayo ochazwe ngaphansi kwesigaba 1l soMthetho Wemisebenzi Yomphakathi ka -1994 Umthetho No.
enganquma ukuba izigaba ezithile zalo Mthetho zingasebenzi ezinhlotsheni noma ezigabeni ezithile zezilwane ezichazwe kuSheduli -1.
UNgqongqoshe kufanele aqoke isisebenzi soMnyango esifundele umsebenzi wobudokotela bezilwane sibe yisiphathimandla sikazwelonke.
Isiphathimandla sikaZwelonke siyoqhuba umsebenzi olingana namandla esinikwe wona bese siqhuba umsebenzi omiswe ngaphansi kwalo Mthetho, kuye ngemiyalelo nokulawula okukhishwe wuNgqongqoshe.
Sichithe, sedlulisele kolunye usuku noma semukele isicelo kuye ngendlela esibona ilungele leso simo ngasinye.
Uma kukhona isicelo, isiphathimandla sikazwelonke singanquma ukwelula ngokubhaliwe isikhathi esihlonzwe esigatshaneni - (a).
Isicelo sokwelulwa kwesikhathi kufanele sibhalwe futhi sibeke izizathu zesicelo.
Isiphathimandla sikazwelonke kufanele sazise ngokubhaliwe lowo ofake isicelo ngesinqumo okufinyelelwe kuso kanjalo isizathu sokuchithwa kwesicelo uma senqatshiwe..
Uma ngemuva kokwemukelwa kwesicelo isiphathimandla sithola imininingwane ethile eyayingaguqula isimo sesinqumo sayo uma yayivele ngesikhathi sicubungula isicelo noma okwakungaholela ekwenqabeni isicelo noma ekubekeni imigomo ethile ehambisana nemvume, isiphathimandla singakhipha isaziso esibhalelwe ofake isicelo simazise ngokubuyekezwa kwesicelo lapho sichithwa khona noma sibekwa eceleni noma ngemibandela emisha, kuye ngesimo ngasinye.
Isiphathimandla sikazwelonke kufanele sikhiphe isizathu sanoma yisiphi isinqumo sokubuyisela eceleni isinqumo saphambili noma izinguquko ezenziwe.
ngemvume kaNgqongqoshe wesiFundazwe oqondene ebhekiswe kwisiphathimandla sesifundazwe.
Ukwedluliswa kwamandla noma komsebenzi ngaphansi kwendima (a)(ii) kungenziwa kuphela ngemvume kaNgqongqoshe.
Amandla noma umsebenzi odluliswe noma ojutshwe yisiphathimandla sesifundazwe angedluliselwa phambili yileso siphathimandla sesifundazwe kwesinye isisebenzi esilawulwa yiso noma kumuntu ogunyaziwe.
Isiphathimandla sikazwelonke kufanele sinike isisebenzi, umuntu ogunyaziwe neziphathimandla zesifundazwe ezihlonzwe esigatshaneni igunya elibhaliwe elichaza ukuthi umuntu ochazwe phakathi unikwe amandla okuqhuba imisebenzi echazwe phakathi.
liqondane nendawo ethile.
Uma esebenzisa amandla noma eqhuba umsebenzi abelwe wona ngaphansi kwalesi sigaba, isisebenzi, ogunyaziwe noma isiphathimandla sesifundazwe kufanele siveze igunya elihlonzwe esigatshaneni (a), uma sicelwa kanjalo ngomunye umuntu.
Isiphathimandla sikazwelonke asephuciwe amandla noma umsebenzi esiwabele noma esiwedlulisele komunye umuntu, esisebenzini noma esiphathimandleni sesifundazwe ngesizathu sokwedlulisa lamandla noma umsebenzi, ngaphandle uma isizathu esiqondene nalowo muntu sesidluliselwe kuyena nalapho isinqumo singaququlwa khona noma sihoxiswe kuphela uma uguquko noma isihoxiso sihlomulisa lowo muntu noma uma lowo muntu evumelana noguquko noma nesihoxiso.
Ungqongqoshe engaqokela ukusebenza kwaloMthetho noma izigaba ezithile zawo kuyo yonke iNingizimu Afrika noma ezindaweni ezithile kuphela ukuba ziqondane nomuntu othile onogqozi noma onolwazi oluthile ngenyama noma ngokuphepha kwaleyo nyama.
Umsebenzi ohlonzwe ngaphansi kwesigatshana kufanele udalule amandla nemisebenzi yomuntu okufanele aqhube umsebenzi ngendlela ehambisana nemiyalelo yesiphathimandla sikazwelonke.
Ngaphandle kokuba Ungqongqoshe anqume ngenye indlela esigamekweni esithile, lowo onikwe umsebenzi akakwazi ukuqophisana noMbuso mayelana nanoma yiziphi izindleko ezitholwe maqondana nokuqhutshwa kwamandla noma nokuqhutshwa komsebenzi ophawulwayo.
Ngokubhaliwe kufanele edlulise amandla noma edlulisele kwesinye isisebenzi esinikwe igunya noma yimaphi amandla okufanele onikiwe awasebenzise noma umsebenzi okufanele uqhutshwe ngaphansi kwalo Mthetho noma ngokubhaliwe agunyaze noma alayele noma yisiphi leso sisebenzi ukusebenzisa lawo mandla noma ukwenza lowo msebenzi.
Amandla asetshenzisiwe noma umsebenzi owenziwe yisisebenzi esihlonzwe esigatshaneni kufanele uthathwe njengowenziwe noma oqhutshwe yisiphathimandla esiyinhloko, usihlalo noma ngomunye umuntu ophethe, kuye ngesimo ngasinye.
Isiphathimandla esiyinhloko, usihlalo noma omunye umuntu ophethe engaguqula noma ahoxise noma yinini isinqumo esithathiwe noma umyalelo okhishwe yileso sisebenzi ngaphandle uma isinqumo sesidluliselwe kumuntu othinteka esinqumeni, nalapho isinqumo singaguqulwa noma sihoxiswe khona kuphela uma ushintsho noma isihoxiso sihlomulisa lowo muntu noma isihoxiso siyohlomulisa lowo muntu noma lowo muntu evumela ushintsho noma isihoxiso.
Ngokuhambisana nesigatshana , ojutshwe ngomsebenzi ngokubonisana nesiphathimandla sikazwelonke enganquma inkokhelo okufanele ihlawulwe ngumnini wamadela ukuqhuba amandla nemisebenzi aqokelwe yona ngaphansi kwalo Mthetho.
Uma ojutshelwe umsebenzi engahambisani nemibandela yalo Mthetho noma nomyalelo wesiphathimandla sikazwelonke, isiphathimandla sikazwelonke singanqamula noma simise umsebenzi walowo muntu.
Ngokuhambisana nezigatshana , no nesigaba 6, imisebenzi ebekwe ezigabeni- 7, 8, 9, 10, 15 no 16 idluliselwa kwisiphathimandla sesifundazwe ngasinye.
Bonke oNgqongqoshe beziFundazwe abaqondene kufanele baqoke isisebenzi esifanele esifundazweni ngasinye esiwudokotela wezilwane esiyoba yisiphathimandla sesifundazwe.
Isiphathimandla sesifundazwe kufanele sisebenzise amandla nokuqhuba imisebenzi eyabelwe isiphathimandla sesifundazwe ngaphansi kwesigatshana.
Kufanele sinike isiphathimandla sikazwelonke leyo mibiko ephathelene nokulandelwa kwemibandela ephawulwe esigatshaneni ngendlela efunwwa yisiphathimandla sikazwelonke.
Isiphathimandla sikazwelonke kufanele sibhekele ukwenziwa kwemisebenzi ejutshwe yilesi sigaba kuzo zonke izifundazwe ngenhloso yokuqinisekisa amaqophelo afanayo asetshenziswa yonke iNingizimu Afrika.
Ngezikhawu ezithile, isiphathimandla sikazwelonke kufanele sihlanganise imibiko yemisebenzi eqashwe ngendlela ehlonzwe endimeni (a) bese sinika umbiko ofanayo isiphathimandla sesifundazwe.
Ngokubhaliwe, isiphathimandla singacela kwisiphathimandla sesifundazwe noma komunye umuntu onolwazi oludingwa yisiphathimandla sikazwelonke imininingwane ethile efunwa yisiphathimandla sikazwelonke ngenhloso yokulandelela imisebenzi emiswe ngaphansi kwalesi sigaba, lolo lwazi luyothulwa esiphathimandleni sikazwelonke singakapheli isikhathi esichazwe kwisaziso.
Uma kwenzeka ngesinye isikhathi ukuthi isiphathimandla sikazwelonke sibe nombono wokuthi isenzo noma ukwehluleka okuthile kunomthelela wokwephulwa kweqophelo lomsebenzi, kufanele sazise isiphathimandla esiqondene sesifundazwe asicele ukuba sithathe izinyathelo ezifanele zokulungisa isimo esonakele.
Isikhathi noma ngaphansi kwesimo esinqunywe nguNgqongqoshe.
Uma kunokumiswa, isiphathimandla sikazwelonke kufanele silandele amaqophelo afanele kazwelonke neminye imibandela eqondene engaphansi kwalo Mthetho endaweni ethintekayo kuze kuphele isikhathi esimiselwe ukuhambisana nalesi sigaba.
Ngenhloso yesigatshana , isiphathimandla sesifundazwe esithintekayo kufanele sisebenzisane nesiphathimandla sikazwelonke futhi sivumele ukusetshenziswa kwesikhungo sesifundazwe yisiphathimandla sikazwelonke.
Uma kunezindleko ezithwalwe ngonyaka othile yisifundazwe noma zithwalelwa sona ngenhloso ehlonzwe kulesi sigaba futhi lezondleko zedlula isabelo esimiswe yisishayamthetho sesifundazwe, umehluko noma izindleko kufanele zikhishwe yiPhalamende.
Uma isizathu sokumiswa sesiphelile, uNgqongqoshe kufanele ahoxise lokho kumiswa.
Oyodayisa noma ahlinzeke ngenyama yokudliwa ngabantu noma yizilwane ngaphandle kokuba ihlatshwe emadeleni.
Isigatshana asisebenzi uma isilwane sihlatshelwa ukuzidlela noma ngenhloso yokufeza isiko noma inkolo.
Ayikho inyama noma umkhiqizo wesilwane otholwe enyameni ehlatshwe ngokulandisa kwendima (a) efanele ukudayiselwa noma ngubani.
Isicelo semvume yesikhungo sokuhlabela kufanele sethulwe esiphathimandleni sikazwelonke ngendlela enqunyiwe futhi siphelezelwe yinkokhelo efanele.
Uma isikhungo esihlonzwe endimeni (a) sihambisana nalo Mthetho, isiphathimandla sikazwelonke kufanele sinikeze ofake isicelo isitifiketi sokubhaliswa njengamadela, ngokubhekela izimo ezithile ezingabaluleka.
Isitifiketi sokubhaliswa siyohlala isikhathi esinqunywe nesichazwe yisiphathimandla sikazwelonke okungafanele sedlule eminyakeni emihlanu.
Ezinye izinto ezisemqoka zokuqikelela ukuthi amadela akhiqiza inyama nemikhiqizo yezilwane ephephile ukuba idliwe ngabantu nezilwane.
Ngesikhathi ekhipha isitifiketi sokubhaliswa kwamadela, isiphathimandla sikazwelonke kufanele sinqume bese siveza esitifiketini izinga elihambisana namaqophelo kazwelonke abalulekile okuyiwona ayolawula ukusebenza kwalawo madela.
Isitifiketi semvume esikhishwe noma esithathwa ngokuthi sikhishwe maqondana namadela ngaphansi kwesigaba 5 soMthetho weNhlanzeko yamaDela ka 1992 (Umthetho No. 121 ka 1992) esasisebenza maduzane ngaphambi kokuqala kwalesi sigaba, sithathwa njengesitifiketi sokubhalisa esikhishwe ngaphansi kwesigatshana.
engaqhutshwa ngendlela ehambisana namaqophelo kazwelonke abalulekile; noma engasetshenziswa.
Sinike umnini wamadela ithuba lokuveza ilaka lakhe noma ukulungisa isimo esithinta amadela singakapheli isikhathi esinqunywe yisiphathimandla sikazwelonke.
Isitifiketi sokubhaliswa esikhishwe mayelana namadela siphelelwa yisikhathi uma umuntu onikwe sona eyeka ukuba ngumnini wamadela.
Amise imisebenzi yamadela kuze kufike isikhathi lapho imibandela ekhishwe ngaphansi kwalo Mthetho ilandelwa khona.
Ibophezele umnini wamadela, akukhathalekile ukuthi lowo muntu wayengumnini ngesikhathi kukhishwa umyalelo.
Umyalelo ungaguqulwa noma uhoxiswe uma isiphathimandla sikazwelonke seneliswa wukuthi imibandela yomyalelo isilandelwe ngokugcwele noma ingxenye yayo ngemuva kophenyo noma kocwaningo olusemqoka.
Izinguquko noma isihoxiso esihlonzwe endimeni (a) asiniki ushwele umnini wamadela ukuba angahambisani nemibandela yalo Mthetho ebophezela yena noma amadela anobunini kuwo.
Izinguquko noma isihoxiso esihlonzwe endimeni (a) kufanele zaziswe ngendlela ebekwe esigatshaneni (b).
Umyalelo okhishwe ngaphansi kwesigaba 17 soMthetho weNhlanzeko yamaDela ka 1992 (Umthetho No. 121 ka 1992) nobusebenza maduze ngaphambi kokuqala kwalesi sigaba uthathwa njengomyalelo osebenza ngaphansi kwalesi sigaba.
Isilwane esilethwe ngenhloso yokuhlatshwa emadeleni kufanele siphathwe ngendlela enobuntu ngesikhathi silayishwa, sihanjiswa, sehliswa, sigcinwa, siboshwa futhi sibulawe ngendlela elandela imibandela yoMthetho wokuVikelwa Kwezilwane ka-1962 Umthetho No.
Isilwane esilethwe ukuzohlatshwa ngendlela ehambisana nohlelo lwempilo yezilwane ngaphansi koMthetho Wezifo Zezilwane ka-1984 Umthetho No.
Noma ngubani osola ukuthi isilwane siguliswa yisifo esilawulwa ngendlela echazwe kuMthetho Wezifo Zezilwane ka-1984 Umthetho No.
Izilwane akufanele zihlatshelwe ukwenza ucwaningo lwezifundo ngaphandle kokulandela inqubo emisiwe yocwaningo nethulwe futhi yemukelwa yisiphathimandla sikazwelonke.
Isiphathimandla sikazwelonke singenza noma yimuphi umsebenzi obonakala ufanele futhi uhambisana nokufezwa kwamaqophelo kazwelonke abalulekile.
Ngesaziso seGazethe, uNgqongqoshe engabumba uhlelo lokuthuthukisa ukuphepha kwenyama nemikhiqizo yezilwane.
Ngaphansi kwesigatshana uNgqongqoshe engabumba izinhlelo ezehlukene eziqondene nezinhlobo ezehlukene zezilwane nezigaba ezehlukene zabantu.
UNgqongqoshe engenza noma yiluphi uhlelo lusebenze kuyo yonke iNingizimu Afrika noma ezindaweni ezehlukene zezwe noma esifundazweni esithile noma engxenyeni yaso.
Olunye udaba olubalulekile noma okufanele luphuthunywe ukufeza nokukhuthaza izinjongo zalo Mthetho.
Ukuhlinzekela noma yini ebalulekile noma ephuthumayo ukukhuthaza izinhloso zohlelo.
Ngesaziso seGazethe, ngemuva kokubonisana noNgqongqoshe wesiFundazwe, uNgqongqoshe kazwelonke uyodalula ukuthi iqhaza elibanjwa ohlelweni oluthile luyophoqelelwa esifundazweni esithintekayo noma engxenyeni ethile yesifundazwe.
Uhlelo oluhambisana nosizo lwezimali ezivela kuHulumeni omkhulu eziqonde kulabo ababambe iqhaza ohlelweni luyosungulwa kuphela ngemuva kwemvume kaNgqongqoshe weziMali.
Akekho umuntu ovunyelwe ukungenisa inyama ezweni laseNingizimu Afrika ngaphandle kwegunya lemvume ekhishwe yisiphathimandla sikazwelonke.
Indima (a) ayisebenzi enyameni ephuma kwamanye amazwe ngenhloso ethile echaziwe noma elindele ukuhlangabezana nesisindo esinqunyiwe.
Isicelo semvume yokuthenga inyama kwamanye amazwe kufanele senziwe ngendlela enqunyiwe futhi siphelezelwe yimali eqokiwe.
Imvume yokuthenga inyama kwamanye amazwe ingakhishwa ngaphansi kwesimo esiqokwe yisiphathimandla sikazwelonke bese sichazwa kuleyo mvume.
Ngokubhekela izidingo zomphakathi, isiphathimandla sikazwelonke singamisa noma sihoxise noma iyiphi imvume ekhishwe ngaphansi kwesigatshana (a) noma sibeke imibandela emisha noma sengezele ngeminye.
Yenzelwe ukuqondana kuphela nomthamo owodwa wangaleso sikhathi ngaphandle uma incazelo yehlukile.
Kufanele itholakale ukuze ihlolwe, kuthathwe isampula bese icwaningwa yisiphathimandla sikazwelonke.
Uma isiphathimandla sikazwelonke sinolwazi lwenyama elethwe eNingizimu Afrika olungafani nemigomo yalo Mthetho noma nemvume ekhishiwe, singakhipha umyalelo othi inyama noma ingxenye ethile yayo ingehliswa ngaphandle kwemvume yaso ebhaliwe noma yehliswe kuphela ngaphansi kwezimo ezithile ezingachazwa.
Akekho umuntu ovunyelwe ukususa inyama egcinwe esikhungweni esihlonzwe esigatshaneni (d) ngaphandle kwemvume ekhishwe yisiphathimandla sikazwelonke.
Isitifiketi sokuthenga inyama kwelinye izwe ngokulandisa kwesigaba 14 (a) soMthetho weNhlanzeko yamaDela ka 1992 (Umthetho No. 121 ka 1992) ebesisebenza maduze ngaphambi kokuqala kwalesi sigaba sithathwa njengesitifiketi esikhishwe ngaphansi kwesigatshana (a).
Izitsha okufanele zithwale inyama ethunyelwa kwelinye izwe zivalwe futhi zananyathiselwa ngengcina efanele yisiphathimandla sikazwelonke ngendlela esemthethweni kanjalo ingcina ishaywe inombolo ebhalwe esitifiketini esihlonzwe endimeni (e).
Izigaba 8 no 9 zisebenza nezinguquko ezifanele ezihambisana nesicelo semvume esihlonzwe esigatshaneni (a).
Isiphathimandla sikazwelonke singahlola ukusika, ukukhishwa kwamathambo, isakhiwo, ukusebenza isikhungo somkhiqizo wamadela athumela inyama kwelinye izwe.
Isicelo sesitifiketi esihlonzwe esigatshaneni (e) kufanele sethulwe esiphathimandleni sikazwelonke ngaphambi kokuba inyama ethintekayo isuke eNingizimu Afrika noma uma umkhandlu oqondene ezweni elithengayo ufuna ukuhlola izilwane eziphilayo eziwumsuka wenyama, ngaphambi kokuba zihlatshwe izilwane.
Uma umkhandlu ofanele ohlonzwe esigatshaneni (e) ufuna isitifiketi sokuhambisana nemigomo yawo, kufanele isicelo sesitifiketi esihlonzwe kuleso sigaba siphelezelwe wumqulu ogunyaza ukuthengwa kwenyama engena kulelo lizwe.
Isigatshana (a), (b), (c), (e) no (I) asisebenzi enyameni ethunyelwa kwelinye izwe elingenayo imigoqo yenyama engena ezweni.
Kunzima ukunika isiqiniseko sokuthi imibandela ehlonzwe esigatshaneni ilandeliwe.
Yokufuna ukuba umnini wamadela akhiphe noma yimuphi umbhalo, umqulu noma umlando ophathelene namadela ngenhloso yokuhlola noma ukuthola amakhasi ombhalo noma izingxenye zawo.
Yokuxilonga, ukuthatha isampula nokuvivinya noma yisiphi isilwane, inyama noma umkhiqizo wesilwane.
Isiphathimandla sikazwelonke noma oqokwe yiso noma odluliselwe amandla kufanele aveze umazisi wakhe negunya lokusebenza kumnikazi wamadela, uma ecelwa kanjalo.
Singasusa noma yini edliwe kulamagceke noma sishiye leyo mpahla emagcekeni kuthi lapho sibona kufanele sifake ingcina enophawu esitsheni esigcine impahla kodwa uma othathelwa umqulu, umbhalo noma imiqulu ethanda engazigayela imibhalo efanayo (amakhophi) inqobo uma ekhokhela izindleko zokwenza njalo, ukugaywa kwamaphepha uyokwenza ngaphansi kweso lesiphathimandla sikazwelonke.
Igunya lenkantolo eqondwe esigatshaneni (I) kufanele likhishwe yiJaji leNkantolo Ephakeme noma yimantshi eneguya endaweni ekanise amagceke athintekayo, igunya liyokhishwa kuphela uma kucaca elwazini olufungelwe noma esiqinisekweni ukuthi zinkulu izinsolo nezinkomba zokuthi umbhalo noma into echazwe esigatshaneni ingaphakathi noma isegcekeni futhi kufanele kube nencazelo zokuthi yiziphi izenzo kwezichazwe kulesi sigatshana ezingenziwa ngumuntu onikwe imvume.
Isiphathimandla sikazwelonke esilandela igunya lenkantolo ngaphansi kwalesi sigaba kufanele sizazise kulowo osegcekeni maduze ngaphambi kokuqala umsebenzi uma lowo muntu ekhona futhi sedlulise umbhalo ofanayo wegunya kuyena, uma engekho lowo muntu sinamathisele umbhalo ofanayo endaweni esobala emagcekeni akhe.
Akufanele isiphathimandla sikazwelonke singene noma sicinge noma yimaphi amagceke ngaphambi kokuzethula ngendlela ezwakalayo nokuchaza ukuthi sifuna ukungena emagcekeni futhi sichaze inhloso yokungena, ngaphandle uma sinombono oqinile nezizathu zokuthi kunempahla noma into engalinyazwa uma siqala ngokucela imvume futhi abangaphakathi baziswa ngenhloso.
Uma isiphathimandla sikazwelonke singena emagcekeni ngokuthola igunya lenkantolo elikhishwe esigatshaneni , singasebenzisa indluzula uma sithola inkinga yokwenqatshelwa noma singavulelwa ukuba singene emagcekeni.
Ukungena nokucinga okugunyazwe yilesi sigaba kungenziwa kuphela emini ngaphandle uma kunesizathu sokuba kwenziwe ebusuku.
ngemuva kwenyanga lakhishwa igunya; noma ekupheleni kwenhloso eyakhishelwa igunya lenkantolo, kuye ngokuthi yikuphi okufike kuqala.
Kunezizathu eziqinile zenkolelo yokuthi igunya lenkantolo lingakhishwa ngaphansi kwesigatshana futhi ukuchitha isikhathi sokuthola igunya lenkantolo kungaphazamisa izifiso nenjongo yegunya lenkantolo.
Uma kwenzeka ukuthi ngesikhathi sokuqhutshwa komsebenzi wegunya lenkantolo ngaphansi kwalesi sigaba, umuntu ekhala ngokuthi impahla noma umqulu otholwe emagcekeni athintekayo uqukethe ulwazi olukhethekile futhi enqaba ukuba leyo mpahla noma umbhalo uhlolwe, isiphathimandla sikazwelonke singacela Unobhala weNkantolo Ephakeme enamandla endaweni noma oqokwe nguNobhala ukuba agodle futhi athathe leyo mpahla noma umbhalo ngenhloso yokuba ugcinwe inkantolo efanele ize ikhiphe isinqumo esifanele mayelana nombuzo wokuthi ulwazi oluthintekayo luyimfihlo noma akunjalo.
Ngokuhambisana nesigatshana , isiphathimandla sikazwelonke kufanele sihambise noma yini ebanjwe ngaphansi kwesigatshana no ngaphandle kokuchitha isikhathi emaphoyiseni ngendlela ehlonzwe yisigaba 30 soMthetho weNqubo yoBugebengu ka 1977 (Umthetho No. 51 ka 1977) okufanele udingide futhi wedlulise impahla ebanjiwe njengoba sichaza iSahluko 2 saloMthetho.
Uma iphoyisa lithatha izinyathelo ngaphansi kwesigaba 30(a) noma (b) soMthetho weNqubo yoBugebengu ka 1977 (Umthetho No. 51 ka 1977) mayelana nempahla ehlonzwe endimeni (a), kufanele liqale ngokubonisana nesiphathimandla sikazwelonke.
Isiphathimandla sikazwelonke siyolawula futhi sigcine noma iyiphi inyama esolwa ngokuthi ayinayo imvume yokudliwa ngabantu noma yizilwane noma umkhiqizo wesilwane okunezinsolo eziqinile zokuthi ayiphasiswanga.
Isiphathimandla sikazwelonke singalahla noma iyiphi inyama noma umkhiqizo wesilwane oqondwe endimeni (a).
Ngaphambi kokuba inyama noma umkhiqizo wesilwane ulahlwe ngokulandisa kwendima (a), isiphathimandla sikazwelonke kufanele sivezele iphoyisa leyo mpahla ngenhloso yokwenziwa kophenyo olufanele.
Uma lokho kudingelwa ukuhambisana nomthetho oqondene nokufinyelela elwazini.
Noma ngubani ongajabule ngesinqumo sesiphathimandla sikazwelonke, oqokiwe, isiphathimandla sesifundazwe noma ogunyaziwe engafaka isicelo sokwedlulisa udaba maqondana nesinqumo, udaba luyodluliselwa kuNgqongqoshe kazwelonke noma wesiFundazwe oqondene, kuye ngesimo ngasinye.
Isicelo sokwedlulisa esiqondwe esigatshaneni kufanele sifakwe ngendlela echaziwe singakapheli isikhathi esinqunyiwe futhi ikhokhwe inhlawulo yesicelo.
Ungqongqoshe kazwelonke noma wesiFundazwe engaqoka isisebenzi esizimele esisodwa noma ngaphezulu ukuba ziphenye futhi zethule umbiko ngesigqi sokwedluliswa kodaba.
Isiphathimandla sikazwelonke, oqokiwe, isiphathimandla sesifundazwe noma umuntu ogunyaziwe othathe isinqumo nalowo ofake isicelo bengavela noma bacelwe ukuba bavele ophenyweni oluchazwe endimeni (a) ngenhloso yokulalelwa noma ukuphonswa imibuzo futhi banelungelo lokumelwa enkundleni.
Ngemuva kokucubungula umbiko neminye imiqulu ephathelene nesikhalo, Ungqongqoshe kazwelonke noma wesiFundazwe uyochitha noma aguqule isinqumo noma akhiphe umyalelo ofanele mayelana nodaba.
Kuye ngesimo ngasinye, uma uNgqongqoshe kazwelonke noma wesiFundazwe echitha isinqumo esiholele kwisicelo sokwedluliswa kodaba noma okufanele siguqulwe, imali yokwedlulisa udaba ekhokhwe ngofake isicelo eqondwe esigatshaneni kufanele ibuyiselwe kumnikazi.
Obumba umqulu noma oyalela ukwenziwa komqulu ozishaye sengathi kodwa ube ungeyona imvume, isitifiketi, igunya noma omunye umqulu okhishwe ngaphansi kwalo Mthetho.
Uma elahlwa yicala okwesibili noma ngaphezulu akukhathalekile ukuthi ulahlwe ngecala elifanayo noma amanye aqondwe esigatshanei , uyohlawuliswa noma aboshwe isikhathi esingedluli eminyakeni emine noma ahlawuliswe futhi aboshwe.
Ngaphandle kokunye okuphikisayo okuqukethwe komunye wemithetho, inkantolo kamantshi inamandla okugweba nokuhlawulisa okuhlonzwe ngaphansi kwalo Mthetho.
Inkantolo ethola umuntu enecala ngaphansi kwalo Mthetho, uma icelwa wumshishisi wasenkantolo ngaphezulu kwesigwebo esikhishiwe mayelana nokwephula umthetho, ingacela ukuba inyama, umkhiqizo wesilwane, umbhalo, umqulu noma amanye amadokodo ayingxenye yodaba olusezithebeni zenkantolo idliwe wuMbuso.
Noma yimuphi umbhalo ozishaya sengathi unesiqiniseko sesiphathimandla sikazwelonke noma somuntu onegunya owumbhalo ofanayo nowangempela othinteka ecaleni, wemukelekile njengobufakazi enkantolo.
Ngomgomo oshayiwe, uNgqongqoshe engakhipha ushwele ekusebenzeni komgomo othile walo Mthetho mayelana nendawo ethile eNingizimu Afrika, uhlobo oluthile lwesikhungo noma amadela noma izinga elithile lamadela, isigaba esithile noma iqoqo elithile labantu noma isigaba esithile noma iqoqo labanikazi noma uhlobo oluthile noma ithimba lezilwane.
Uma kuyisigameko sesibili noma esilandelayo, isikhathi esingedluli eminyakeni emibili.
Ngokuhambisana nalezo zimo abona zifanele, Ungqongqoshe enganquma, adlulise amandla noma anike isiphathimandla sikazwelonke, noma yisiphi isisebenzi soMnyango noma umuntu ogunyaziwe amandla noma umsebenzi othile omiswe ngaphansi kwalo Mthetho ngaphandle kwamandla okushaya imithetho ngaphansi kwesigaba 22.
Ngokuhambisana nalezo zimo abona zifanele, Ungqongqoshe wesiFundazwe oqondene enganquma, adlulise amandla noma anike isisebenzi somnyango umsebenzi onikwe uNgqongqoshe wesiFundazwe noma omiswe ngaphansi kwalo Mthetho.
Ungqongqoshe kazwelonke noma wesiFundazwe akephuciwe amandla noma igunya anikwe lona ngendlela ehlonzwe esigatshaneni noma futhi engaguqula noma abeke eceleni noma yisiphi isinqumo esithathwe ekuqhubeni amandla noma umsebenzi odlulisiwe noma owabiwe.
Ingqinamba ekhona yanoma yimuphi umqulu okufanele iqhutshwe ngandlela thize ngokombandela walo mthetho noma ngokomqulu okhishwe ngokwalo Mthetho ayenzi noma yisiphi isenzo sokuphatha umsebenzi esilandelwe ngaphansi kwalo Mthetho sibe wukwephula umthetho mayelana nodaba oluthintene nalowo mqulu kanjalo futhi asiphenduki isizathu sokungaboshezelwa kwinqubo noma ezinyathelweni zomthetho ezingathathwa mayelana nalolo daba uma umqulu uhambisana kabanzi nemibandela elindelekile yezomthetho.
Ngokuhambisana nesigatshana , imithetho echazwe kusheduli- 2 iyaguqulwa lapha noma icinywa ngendlela echazwe kwikholomu yesithathu yaleyo Sheduli.
Umthetho oshaywe noma othathwa njengalowo ongaphansi kwesigaba- 24 soMthetho weNhlanzeko yamaDela ka 1992 (Umthetho No. 121 ka 1992) nobusebenza maduzane ngaphambi kokuqala kwalesi sigaba kufanele uthathwe njengoshaywe ngaphansi kwalo Mthetho- 40, uma kungenzeka ukuthi wawushaywe ngaphansi kombandela ofanayo walo Mthetho.
LoMthetho waziwa ngokuthi wuMthetho Wokuphepha Kwenyama ka -2000.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMTHETHO WOKUVIKELA IZILWANE EZENZA IMIDLALO.txt</fn>
Imikhawulo ekubukiseni nasekuqeqesheni izilwane ezenza imidlalo nezinja ezisetshenziselwa ukuqapha.
Isigaba 1 soMthetho onguNombolo 7 ka -1991 singene esikhundleni sesigaba 1.
UMantshi angakhipha ilayisensi yokubukisa nokuqeqesha izilwane ezigila imikhuba noma lokusetshenziswa kwezinja ukuba ziqaphe. - Noma imuphi umuntu ohlose ukubukisa noma ukuqeqesha isilwane ukuze siye embukisweni, noma osebenzisa inja ukuba iqaphe, angafaka isicelo ngokubhala kuleli fomu elinqunyiwe asibhekise kumantshi wesifunda lapho lowo muntu ehlala khona, edlala noma eqhuba khona ibhizinisi, acele ilayisensi yokwenza lokhu, umantshi yena uyakukhipha ilayisensi.
c umantshi ebona kufanele kunesizathu esihle nesilindelekile angachitha isicelo sokuvuselela ilayisensi; futhi d uNgqongqoshe ngokukhipha imithethonkambiso anganquma ifomu okufanele isetshenziselwe ukufaka isicelo selayisensi, nemibandela engahambisana nayo leyo layisensi kanye nemali engakhokhelwa ilayisensi noma ukuvuselelwa kwalo.
Isitifiketi mayelana nezilwane ezinelayisensi. - Umuntu onelayisensi okukhulunywa ngayo esigabeni 2 angeke abukise noma aqeqeshe noma isiphi isilwane noma enze ukuba kubukiswe ngaso noma siqeqeshelwe umbukiso noma asebenzise inja ukuba iqaphe ngaphandle uma enesitifiketi esimgunyaza ukuba abukise, aqeqeshe noma asebenzise isilwane anelayisensi laso.
Isitifiketi okukhulunywa ngaso kusigatshana 1 siyokhishwa ngumantshi ngefomu elinqunyiwe ngemuva kokuba lowo onelayisensi ethumele imininingwane kuye.
Kuleso sitifiketi kuyoshiwo indlela okuzoqhutshwa ngayo uqeqesho, umbukiso nokusetshenziswa kwesilwane noma izilwane esikhishelwe zona isitifiketi.
UMantshi uyoba namandla futhi okuchibiyela isitifiketi leso uma lowo onikwe ilayisensi efaka isicelo sokuchibiyela isitifiketi ngoku...
Ilungelo lokungena.- Ngaphezu kwamandla anikwe iphoyisa ngaphansi kwanoma imuphi omunye uMthetho iphoyisa linga...
b hlola lezo zilwane, izinja noma amagceke, indawo noma imoto kanti lingaphenya ngokugcwele ngezinyathelo nezindlela ezisetshenziswayo ukulawula, ukuthiya, ukuqeqesha lezo zilwane noma izinja kanye nendlela yokuzinha ukudla lezo zilwane nezinja; futhi c ngesikhathi sombukiso wezilwane eziqeqeshiwe noma ngesikhathi kusetshenziswa izinja ukuba ziqaphe noma nje ingasiphi esinye isikhathi, lingangena emagcekeni, endaweni noma emotweni noma ingxenye yalokhu mayelana nalowo mbukiso noma ukusetshenziswa ukuze lihlole lawo magceke, indawo noma imoto noma izilwane noma izinja ezikhona kuleyo ndawo kanye nesimo ezigcinwe, ezilawulwa noma ezondliwa phansi kwaso ngesikhathi sombukiso noma ukusetshenziswa noma ingasiphi isikhathi.
Ukuthikameza iphoyisa. - Noma imuphi umuntu othikameza, alibazise noma agxambukele ngamabomu emsebenzini wephoyisa liqhuba umsebenzi walo noma lisebenzisa amandla elinikwe wona lapha noma afihle isilwane ngenhloso yokukhubaza ukusetshenziswa kwalawo mandla, noma ophazamisa noma akhinyabeze ukusetshenziswa kwalawo mandla uyakuba esenze icala kanti uma elahlwa yicala uyakuhlawuliswa imali engevile ezi-R4000 noma ukuvalelwa ejele isikhathi esingeqile ezinyangeni eziyishumi nambili ngaphezu kwanoma isiphi esinye isigwebo esikhishelwe ukwephulwa kwalo Mthetho noma imithethonkambiso eyenziwe ngokwalo Mthetho.
kanye nokuqhutshwa kangcono kwezinjongo nezinhloso zalo Mthetho jikelele.
Inhlawulo. - Noma imuphi umuntu ophula umbandela walo Mthetho noma yimuphi umthethonkambiso omiswe ngaphansi kwalo Mthetho okunqunyelwe inhlawulo noma imuphi umbandela welayisensi noma isitifiketi uyakuba necala kanti uma elahlwa yicala uyakukhokha inhlawulo engevile ezi-R4000 noma ukuvalelwa ejele isikhathi esingedlule ezinyangeni eziyishumi nambili.
Ukulondoloza. - Akukho lutho kulo Mthetho oluyosebenza ekuvalelweni noma ekuqeqeshweni kwezilwane ngenhloso yezempi, yezamaphoyisa noma yezemidlalo noma ngenhloso yombukiso wezolimo, umbukiso wamahhashi, umbukiso wezinja, umbukiso wezinyoni ezifuyiwe noma imuphi umbukiso womphakathi ngempilo yezilwane, emjahweni noma emncintiswaneni wezempi noma wamaphoyisa noma imuphi umbukiso ofana nalona noma umbukiso wezilwane noma ukusetshenziswa kwezilwane eziqaphayo nguMbutho wezokuVikela waseNingizimu Afrika, noma uMbutho wamaPhoyisa waseNingizimu Afrika noma uMsebenzi wezamaJele.
Umthetho okufanele ufundwe noMthetho onguNombolo 71 ka-1962. - Lo Mthetho uyakufundwa njengoMthetho owodwa noMthetho wokuVikela Izilwane ka-1962 (uMthetho ongunombolo 71 ka-1962), kanti amandla anikwe ngaphansi kwalo Mthetho ayakwengezela amandla anikwe yilowo Mthetho ngaphandle uma inhloso iphikisana nalokhu.
Ukuhunyushwa kwamagama asetshenzisiwe.
ukusebenzisela ukuqapha kushiwo ukuqeqesha, ukusebenzisa noma ukunikela ukuze kuzuzwe noma ukuqashisa ngenja ngenhloso yokuvikela abantu noma impahla.
Isihloko esifushane. - Lo Mthetho uyobizwa ngoMthetho wokuVikela iZilwane Ezidlala Imidlalo ka-1935.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMTHETHO WOKWENZA KANGCONO IZILWANE WAMA 62 KA 1998 1.txt</fn>
Ukuhlinzeka ukufuya, ukubonisa kanye nokusebenzisa okofuzo kwezilwane ezingaphezu kwezinye ukuze kwenziwe ngcono ukukhiqizwa nokwenza kwezilwane ngothando lweRiphabhuliki; kanye nokuhlinzeka ngezindaba ezihlangene nakho.
lo Mthetho' ufaka imiyalelo; kanye nesigaba udokotela wezilwane' usho umuntu ozibhalisile ngokulandela umthetho Wobungcweti bodokotela bezilwane kanye Nabokulinganisa Nodokotela bezilwane, ka-1982 (Umthetho we-19 ka-1982), ukulungiselela Nodokotela bezilwane njengoba kuchazwe esigabeni so-1 Somthetho.
Lo mthetho uzakusetshenziswa ngokuphathelene nanoma yiluphi uhlobo lwesilwane, noma isilwane sozalo olucacile salolo hlobo lwesilwane njengoba uNgqongqoshe ngokubeka isaziso kuGazethi angamemezela ukuthi isilwane ngenhloso yalo Mthetho.
Ngokuphathelene nohlobo olusha lwesilwane noma inzalo entsha yalolu hlobo lwesilwane okumele singeniswe ezweni noma sifuywe kuRiphabhuliki, uNgqongqoshe uzakwenza isimemezelo emuva kokubheka isicelo, aphinde anake umthetho wamazwe ngamazwe bese kuthi emuva kokuphawula okutholiwe ukuphendula isimemo sobhalisayo kubantu abanothando ukuthi baphawule ngesimemezelo esiphakanyisiwe esishicilelwe ku-Gazethi okungenani izinsuku eziyi-30 ngaphambi kwesimemezelo esinjalo.
Izinhlobo ezihlukile zezilwane noma zozalo lwalolu hlobo lwezilwane zingamemezelwa kanje ngazo ngokuphathelene nemibandela yalo Mthetho: Uma nje isilwane noma okokwenza kwamajini njengoba kuphatheka esigabeni se-17 kuzakumemezelwa kuphela emva kwesicelo esibhalelwe uNgqongqoshe yinhlangano yemfuyo yezilwane efanele.
a kundawo eyodwa noma eziningi zeRiphabhuliki; noma b kulizwe elilodwa noma amaningi acacisiwe.
Ungqongqoshe uzawukhetha i-ofisa kuMnyango, oneziqu zemfundo ephakeme ezifanele kumklhakah wokwenza kangcono izilwane, Njengobhaliusayo Wokwenza Kangcono Izilwane, ozawusebenzisa amandla bese enza nemisebenzi akhethelwe yona noma ethwaliswa obhalisayo ngaphansi kwalo Mthetho.
a Obhalisayo anganikezela amandla noma imisebenzi ephathekayo esigabeni esingaphansi kweso-1 ngokubhalela i-ofisa oneziqu ezifanele kanye namakhono, noma anganikeza amandla noma alayeze I-ofisa enje ngokuyibhalela ukuthi isebenzise amandla anjena noma yenze imisebenzi enjena.
c Noma yisiphi isinqumo esenziwe noma umyalo onikezwe yi-ofisa ephathekayo esiqephini- a singahoxiswa noma siguqulwe ngobhalisayo, kanti futhi njengokunikezwe ngobhalisiwayo kuze kuhoxiswe noma kuguqulwe ngaphandle kwezinhloso zalesi siqephu.
Amandla okusebenzisa ukubona kobhalisayo a Noma yimaphi amandla obuhlakani anikezwa obhalisayo ngokulandela lo Mthetho, ngaphandle kwalezo ezinikezwe yisigaba se-16 noma-17, azisozwe zasetshenziswa nguye ukubandlulula noma yimuphi ofake isicelo noma omunye nje umuntu obonakala kobhalisayo njengonothando, ngaphandle kokunikeza ofaka isicelo onjalo noma lowo muntu ithuba lokuba alalelwe ngaphakathi kwesikhathi esinje njengoba kungabekwa noma, uma ngabe isikhathi asibekiwe, ngaphakathi kwesikhathi esifanelekile njengoba kuzoboniswa ngobhalisayo.
b Ofaka isicelo noma omunye umuntu ophathekayo esiqephini-a angayeka leli lungelo lokuba alalelwe.
Uma nje ngokulandela lo Mthetho isikhathi sicacisiwe ngaphakathi kwaso okuzokwenziwa yinoma yimuphi umthetho noma yinoma yikuphi okumele kwenziwe, obhalisayo angakwazi, kuye ngokombandela wesigaba se-16, ukwelula isikhathi esinje ngaphambi noma ngemuva kokuphela kwaso.
Obhalisayo uzawugcina irejista yabaqoqi besidoda, abamithisayo, abaqoqi bemibungu, abadlulisi bemibungu, abaphatheli bokungenisa ezweni, izikhungo, izilwane ezingabaphi, imiphakathi yabafuyi bezilwane kanye neziphathimandla ezibhalisayo ezibhalisiwe noma ezivunyiwe kanye nokuthi imininingwane ebekiwe mayelana nalaba baqoqi sidoda, abamithisayo, abaqoqi bemibungu, abadlulisi bemibungu, abaphatheli bokungenisa ezweni, izikhungo, izilwane ezingabaphi, imiphakathi yabafuyi bezilwane kanye neziphathimandla ezibhalisayo zizawubhaliswa.
Irejista kuzawuthi emva kokukhokha izindleko ezibekiwe, ivulwe ukuze ihlolwe ehhovisi lobhalisayo ngezikhathi zokusebenza kwehhovisi.
Obhalisayo uzawunikeza yinoma yimuphi umuntu, uma ecela kanye nangemuva kokukhokha izinkokhelo ezibekiwe, ngekhophi yanoma yimiphi imininingwane ebhaliswe kurejista noma isitifiketi esiphathelene naloko.
Irejista izawuba wubufakazi obuyiqiniso prima facie kwazo zonke izindaba eziqondiswe noma ezinikezwa amandla yilo Mthetho okumele zibhaliswe ngaphakathi kwayo.
Isitifiketi esishoyo ukuthi sisayinwe ngobhalisayo kuze kube nomphumela wokuthi ukungeniswa kurejista akukenziwa noma ukuthi noma yiyiphi enye into enikezwe amandla yilo Mthetho ukuthi yenziwe, yenziwe noma ayikenziwa izawuba wubufakazi obungaba yiqiniso prima facie bezindaba ezicacisiwe kusitifiketi esinjena.
Ikhophi yokufakwe ngaphakathi kwerejista noma isiqeshana esivela kurejista, esishoyo ukuthi siqinisekiswe ngobhalisayo, sizawuthathwa njengobufakazi kunoma yiyiphi inkantolo yomthetho ngaphandle kobufakazi obuqhubekayo noma ukukhiqizwa kokwasekuqaleni.
b engumfuyi okethwe ngobhalisayo ngaleyo nhloso uye waqiniskisa efomini elibekwa ngobhalisayo ukuthi umqoqi wesidoda, omithisayo, oqoqa imibungu kanye nodlulisa imibungu kuye ngesehlakalo ngasinye, unako ukuya ngombono wakhe, ulwazi olwanele olusetshenziswayo nolukhulunywayo lwendlela ngokuphathelene nokuqoqa isidoda, isidoda noma ngokuphathelene nokuqoqa imibungu, imibungu noma imbewu yesifazane eqoqiwe, yahlolwa, yasetshenziswa, yapakishwa noma yagcinwa ngokulandela umthetho, kanye nokuthi ezilwaneni, ngokuphathelene nomqoqi wesidoda, omithisa imibungu noma oqoqa imibungu, kungenzeka ukuthi imithiswe ngokwenziwa noma, ngokuphathelene nomqoqi wemibungu noma odlulisa imibungu, ingeniswe ngembewu yesifazane noma umbungu; kanye c nokuhambisana nezidingo ezinye ezinje okungenzeka ukuthi zibekiwe.
umphatheli wokungenisa ezweni kumele abhaliswe ngokunjalo uma ethatha isinqumo ngokubhalela obhalisayo ukuthi uzosebenzisa amalabhorothri kanye namalungelo okususa intelo ngokulandela izidingo ezibekiwe zako konke kokwenza kwamajini okungeniswa nguye ezweni noma akungenisela omunye umuntu.
b abasebenzisi bezobuchwepheshe endaweni enjena, ngokuphathelene nokunakekelwa kwezilwane ezigcinwa lapho, kaye nokuqoqa, ukuhlola, ukusebenzisa, ukupakisha, ukulebhula kanye nokugcinwa kokokwenza kwamajini, kubhekwa kuphinde kuphathwe ngumuntu olandela izidingo ezibekiwe; kanye c nokuthi indawo enjena kumele ilandele izidingo ezinje njengoba kungenzeka ukuthi zibekiwe.
b isilwane ezinje silandela ezinye izidingo ezibekiwe ezinje.
i indawo ibhaliswe njengesikhungo; noma ii isilwane sivunywe njengesilwane esiwumuphi wezokwenza kwamajini, kumele afake isicelo efomini azolinikezwa ngobhalisayo kanye nangendlela ebekiwe, bese kuthi isicelo esinjalo kumele sihambisane inkokhelo ebekiwe yokufaka isicelo yohlobo lokuzibhalisa noma ukuvunyelwa okuphathekayo.
Iqembu labantu abafisa ukuzibhalisa njengomphakathi wokufuya isilwane kumele bafake isicelo kobhalisayo ngefomu abazolinikezwa ngobhalisayo kanye nangendlela ebekiwe, futhi isicelo esinje kumele size nomthethosisekelo womphakathi wokufuya izilwane, kanye nenkokhelo yokufaka isicelo.
Umphakathi wabafuyi bezilwane noma iqembu lomphakathi wokufuya izilwane elifuna ukuzibhalisa njengesiphathimandla esibhalisiwe kumele lifake isicelo kobhalisayo ngefomu elinikezwa ngobhalisayo ngendlela efanele, futhi isicelo esinje sizawuhambisana nomthethosisekelo weziphathimandla esirejistayo, kanye nenkokhelo yesicelo ebekiwe.
Obhalisayo kumele abheke isicelo esenziwe ngokulandela isigaba esingaphansi kuka- 1, 2 noma 3, futhi angenza noma yikuphi ukufunisisa ngokuphathelene naloku akubona yena kunesidingo.
Uma obhalisayo enqaba ukukunikeza isicelo esenziwe ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-1, 2 noma 3, uzakwazisa ofake isicelo ngokumbhalela ngesinqumo sakhe kanye nezizathu okusekelwe ngazo.
a bhalisa ocelayo njengomqoqi wesidoda, omithisayo, oqoqa umbungu, odlulisa umbungu noma umphatheli ongenisa ezweni. Kuye ngesehlakalo ngasinye, bese enikeza isitifiketi sokurejista kuye; noma b bhalisa indawo njengesikhungo bese enikeza ocelayo isitifiketi sokurejista; noma c ezonikeza isicelo ukuba sivunyelwe ngokuphathelene nesilwane esithile esingumuphi bese enikeza isitifiketi sokuvunyelwa kofake isicelo ngokuphathelene nokuvunyelwa okunjalo, bese erekhoda imininingwane efanele ebekiwe kurejista.
c kuzawuba yisehlakalo sokurejista kokuqala kuphela lapho kwethula isaziso ngaphakathi kweGazethi yokurejista yomphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla sokurejista, kuye ngesehlakalo ngasinye, nangosuku ukurejista okuphathekayo okuzokube kuqinisiwe futhi uzakwazisa Obhalisa Izinkampani ngaloko, okuzakuthi ngokushesha okukhulu emva kwalolu suku arekhode igama lomphakathi wabafuyi bezilwane noma isiphathimandla esirejistayo, ngokuhambisana nesehlakalo ngasinye, kurejista yezinkampani ephathwa ngokulandela uMthetho Wezinkampani ka-1973Umthetho wama-61 ka-1973.
Ukubhaliswa komuntu njengomqoqi wesidoda, omithisayo, oqoqa umbungu, odlulisa umbungu noma umphatheli ongenisa ezweni, noma kwendawo njengesikhungo, noma umphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla esirejistisayo, noma ukuvunyelwa kwesilwane njengesilwane esingumuphi kuhambisana nemibandela yalo Mthetho kanye nezimo ezibekiwe.
b Ngokulandela isiqephu - c, imibandela Yomthetho wezinkampani, ka-1973Umthetho 61 ka-1973, awuhambisani nomphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla esirejistayo.
c UNgqongqoshe ngesaziso kuGazethi wazisa nom, a yimiphi imibandela Yomthetho Wezinkampani, ka-973, ohambisana nemibandela yoMthetho ngokungaguquki, efanela imiphakathi efuya izilwane noma isiphathimandla esirejistayo, nezinguquko ezinjalo okungenzeka zibekwe kusaziso, nezingahoxiswa noma isaziso esinjalo siguqulwe.
Ukurejista noma ukuvunyelwa ngokulandela isigaba se-8 6 ngaphandle kwezehlakalo lapho kupheliswe ngaphambilini, ngokulandela isigaba se-10, kuzawuqiniswa ukusukela ngosuku lokunikezwa isitifiketi kuze kube usuku esiphela ngalo olucacisiwe ngaphezu kwaso, bese kuthi emva kwaloko sikwazi ukuvuselelwa ngezinkathi ezithile.
a Umuntu onikezwe isitifiketi ngokulandela isigaba se-8 6, angafaka isicelo kobhalisayo ukuvuselela ukurejista noma ukuvunyelwa okuphathekayo ngaphakathi kwesikhathi esibekiwe kanye nangendlela ebekiwe, futhi ukufaka isicelo okunje kuzawuhambisana nenkokhelo yokuvuselela yokurejista noma ukuvunyelwa okuphathekayo, kanye futhi nolwazi noma imibhalo ebekiwe noma edingwa ngobhalisayo.
c Imvuselelo enikezwe ngokulandela isigaba b ngokulandela ukupheliswa kwangaphambilini ngokulandela lo mthetho, izawuqiniswa ngesikhathi esibekiwe, futhi isicelo sokuthi kuphinde kuvuselelwe sizakwenziwa ngaphakathi kwesikhathi esibekiwe ngokulandela imibandela yesiqephu a, esifundwa nesiqephu b.
d Obhalisayo akasoze abheka isicelo sokuvuselela ukurejistwa noma ukuvunyelwa okutholakele emva kosuku lako loku kuphelelwa yisikhathi ngaphandle kokuthi isicelo esinje sitholwe ngaphakathi kwezinsuku ezingama-90 emva kosuku lokuphela futhi izindleko ezengeziwe ezibekiwe zikhokhiwe.
Uma obhalisayo ephelisa ukuzibhalisa njengomqoqi wesidoda, omithisayo, oqoqa umbungu, odlulisa umbungu noma umphatheli ongenisa ezweni noma wendawo njengesikhungo, noma ehoxisa ukuvunyelwa kwezilwane, yena ngokubhalela uzakwazisa umuntu ngesitifiketi esiphathekayo asinikezwa ngokweseka ngezimo okusekelwe kuzo.
Uma obhalisayo enesesekelo sokuphelisa ukubhaliswa kweqembu labantu njengomphakathi wokufuya izilwane, noma womphakathi ofuya izilwane noma weqembu lemiphakathi efuya izilwane njengesiphathimandla esirejistiwayo, uzawu faka isikhalazo kuNgqongqoshe ngokulandela imibandela yesigaba sama-22.
a uhlobo lwesilwane noma imfuyo ecacisiwe yalolu hlobo lwesilwane iqembu labantu elinje elinokunaka kwalo yaziswe ngokulandela isigaba se-2 sokuba yisilwane ngenhloso yalo Mthetho.
ngendlela umthethosisekelo ongaguqulwa ngayo; kanye d neqembu elinjena labantu abalandela lezi zidingo njengoba kungenzeka ukuthi zibekiwe.
futhi c imiphakathi yokufuya izilwane enje noma iqembu lemiphakathi yokufuya izilwane ilandela izidingo ezinje njengoba kungenzeka ukuthi zibekiwe.
Umphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla esizibhalisile sizakwenza umbandela kumthethosisekelo wayo ngendlela umthethosisekelo ozawuguqulwa ngayo: Uma nje izinguquko ezinjena zingeke zibe nokuphambene nemibandela yalo Mthetho noma nomthethosiseskelo wesiphathimandla esibhalisayo esifanele.
Inani lamakhophi njengoba lizobekwa kukuguqulwa ngakunye noma kokuguqulwa kumele kunikezelwe kobhalisayo ngaphakathi kwezinsuku ezingama-30 emva kokuthi ukuguqula kuvunywe ngumhlangano jikelele wonyaka ngonyaka.
Uma obhalisayo enombono wokuthi loku kuguqulwa kuphambene nemibandela yalo Mthetho, uzakwazisa umphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla esibhalisayo, ngesehlakalo ngasinye, ngaphakathi kwezinsuku ezingama-30 ngokuwubhalela kanye nezizathu isinqumo esekwe phezu kwaso okuyothi lapho ukuguqulwa kufane nokungeziwanga.
b okokwenza kwamajini okungeniswa ezweni kwenzelwa omunye umuntu ngaphandle kokuthi lowo muntu ebhaliswe njengomphatheli wokungenisa ezweni ngokulandela isigaba se-8.
Uma umuntu ebhaliswe njengomqoqi wesidoda, omithisayo, oqoqa umbungu noma odlulisa umbungu ngokulandela isigaba se-8, amithise ngokwenziwayo isilwane noma adlulise imbewu yesensikazi noma imibungu esilwaneni sensikazi, yena uzawunikeza umnikazi wesilwane esinje isitifiketi esiqukethe imininingwane ebekiwe.
Akekho umuntu ozawuthengisa okokwenza kwamajini okungeniswa KuRiphabhuliki ngaphandle kokuthi okokwenza kwamajini kuhambisana nobufakazi obubhaliwe obubekiwe.
Akekho umuntu ophathekayo esigabeni esingaphansi kwe-1 ozawukhangisa ukuthi uzalo oluzoba khona ekusetshenzisweni kokokwenza kwamajini okunje ozakurekhoda noma ababhalise ngokuphathelene nanoma yimaphi amazinga emfuyo, ngaphandle kokuthi umphakathi wabafuyi bezilwane ophathelene nezilwane lezi inzalo etholakele ingeyawo, inikeza imvume yangaphambilini ngokubhala ukuthi okokwenza kwamajini okunje kuqokelelwe encwadini yezilwane yamasitadi yemfuyo ecacile kanti futhi inzalo etholakalayo enjena ingafaneleka ukurekhodwa noma ukubhaliswa encwadini yomhlambi egcinwa isiphathimandla esibhalisayo yalolo hlobo lwesilwane noma imfuyo ecacisiwe yohlobo olunje lwesilwane.
b khangisa ukuthi yena uqhubekisa, ukufuya, ukurekhoda noma ukurejista, ukwenza ngcono okwamajini kanye nokusebenzisa uhlobo lwesilwane noma isilwane semfuyo ecacile yohlobo lwesilwane olunjalo; noma c ukuthola nokusebenzisa amazinga okufuya noma aphakamise ukurekhodwa noma ukubhalisa kwesilwane semfuyo ecacile yesilwane esifuyiwe noma esingeniswe kuRiphabhuliki kanye nesiphathimandla sokubhalisa, ngaphandle kokuthi yena urejistile njengomphakathi wabafuyi besilwane ngokulandela isigaba se-8.
b ukunikeza isitifiketi sokurekhoda isilwane esifuyiwe noma esingeniswe ngaphakathi kuRephabhuliki; noma c ukunikezwa kwesitifiketi ngokuphathelene nemininingwane yohlobo lwesilwane esifuyiwe eRephabhulikini noma esingeniswe ezweni, ngaphandle kokuthi ebhaliswe njengesiphathimandla sokubhalisa ngokulandela isigaba se-8.
a Isitifiketi esiphathekayo esigabeni esingaphansi kwese-2 a noma b esizawunikezwa kuphela uma isiphathimandla esibhalisayo esiphathekayo sizibhalisile sibhalisela ofuya isilwane esiphathekayo kusiqalo noma isijobelelo ukubopnisa izilwane ezifuywe nguye, nenhlangano efakwe kunkontileka nguMnyango ukusebenza ukubhalisa okuhlanganisayo kanye nohlelo lolwazi lwamajini.
b Isiqalo noma isijobelelo esifana nalesi sizawubhaliswa ngaphansi kwezimo kanye nangasemuva kokukhokhelwa kwezindleko njengoba zibekwe yinhlangano ephathekayo esigabeni a, bese ukubhaliswa kwesiqalo nesijobelelo kuzawugcinwa esikhathini sokukhokha izindleko nangaphansi kwezimo ezitholiwe futhi inhlangano enje izakunikeza isitifiketi ngokuphathelene nokubhalisa ngakunye okunje.
c Isiqalo noma isijobelelo esibhalisiwe ngokuthanda umuntu akusoze kwasetshenziswa ngomunye umuntu njengesiqalo noma isijobelelo noma nganoma yiyiphi enye indlela ukubonisa isilwane esifuywe ngomunye umuntu onje.
a vimbela umfuyi wesilwane esingabhalisiwe noma esingarekhodiwe yisiphathimandla esibhalisayo ukunikeza imininingwane yohlobo lwesilwane esinje ngokubhala noma ngenye indlela; noma b ukuvimbela noma yimuphi omunye umuntu ukunikeza imininingwane yohlobo lwesilwane esichazwe yisitifiketi sokubhalisa noma ukurekhodwa kwaso ngokubhala noma ngenye indlela.
a isilwane ngenhloso yokurekhoda noma ukubhalisa isilwane esinje ngokulandela noma yimaphi amazinga okufuya; noma b okokwenza kwamajini ngenhloso yokukurekhoda noma ukubhalisa inzalo ezotholwa kokokwenza kwamajini ngokuphathelene nanoma yimaphi amazinga okufuya, ngaphandle kokuthi ukungenisa ezweni okunje kuvunyelwe ngobhalisayo ngokubhala.
Noma yimuphi umuntu ofisa ukuthola ubuphathimandla obushiwo esigabeni esingaphansi ku-1, uzawufaka isicelo kobhalisayo ngendlela ebekiwe kanye nangendlela ebekwe ngobhalisayo futhi akhokhe izindleko zokucela ezibekiwe nangendlela ebekiwe.
a Obhalisayo uzawuthatha isicelo esinje ngokweseka ngamazinga okufuya anawo abekwe ngokulandela umthethosisekelo womphakathi wabafuyo bezilwane ophathekayo ngokuhambisana nohlobo lwesilwane okuwukuthi isilwane esinjalo noma okokwenza kwamajini okumiselwe ukungeniswa ezweni, kube ngokusakhona.
b Umphakathi wokufuya izilwane ophathekayo uzakunikeza obhalisayo ngokumbhalela ngamazinga okufuya aphathekayo esiqephini-a, ngokuguqulwa okwenziwa kaningana, kanye futhi nangolwazi oluphathelene nokuba khona kokwazi ukwenza okusezingeni eliphansi noma ukukhubazeka okuvela kubazali besilwane esingaphandle kweRiphabhuliki lapho okokwenza kwamajini okuvela khona.
c Uma obhalisayo enombono wokuthi amazinga okufuya awaphambani nombandela walo Mthetho noma nokuthi awafanelanga ngezizathu ezinye noma ezithile, yena angabhekisa kumazinga anjena kumphakathi wokufuya izilwane ophathelene nesicelo esibhaliwe ukwenza isiphakamiso ngokuphathelene naloku ngokweseka ngokubekwe ngaphakathi kwesicelo.
a Yena uzawunikeza imvume yokungenisa okuphathekayo ngokubhala bese ethumela ikhophi lemvume eliphathekayo esigabeni esingaphansi ku-1 kumphakathi wokufuya izilwane kanye nesiphathimandla esibhalisayo esiphathekayo; noma b Imvume ephathekayo esiqephini - a izawubhekana nezimo ezibekiwe noma, kuye ngokuthi loku akuphikisani nezimo noma imibandela yalo mthetho, izimo ezinje zingabekwa ngobhalisayo.
Isimo esiphathekayo esigabeni esingaphansi kwe- 4 b singafaka isidingo ngokuphathelene nezinga laloko.
Uma obhalisayo enqaba isicelo esinje, yena kumele azise ofake isicelo ngokumbhalela ngesinqumo sakhe kanye nezizathu esisekelwe phezu kwaso.
Imvume ngokuphathelene nalesi sigaba ayisoze yaxolela umuntu onikezwe imvume kumibandela yanoma yimiphi imithetho ngokuphathelene nokungenisa noma yini ngaphakathi kuRiphabhuliki.
bb enikeze ulwazi ngokuphathelene noma ngokuhambisana nesicelo sakhe sokungenisa ezweni isilwane esinje noma okokwenza kwamajini kobhalisayo okungelona iqiniso ngokuphathelene nanoma yikuphi kokwenza; noma cc eqe noma wehluleka ukulandela isimo esithile ngokuphathelene naye ngaphansi kwalesi sigaba esinikeza imvume yokungenisa noma yisiphi isilwane esinje noma okokwenza kwamajini; noma ii obhalisayo unombono nganoma yisiphi isikhathi wokuthi isilwane noma okokwenza kwamajini, umuntu anemvume yokukungenisa ezweni ngaphansi kwalesi sigaba, kunokulimaza ukwenza kangcono izilwane kuRiphabhuliki, obhalisayo angakwazi, noma ngabe esebekwe icala noma cha ngokulandela lo Mthetho maqondana nomuntu onjena, amyalele ngesaziso esibhaliwe ukuthi abulale noma asuse kuRiphabhuliki isilwane noma okokwenza kwamajini okunje ngaphambi kosuku olucacisiwe ngezindleko ezizokhokhelwa nguye.
b Uma isilwane noma okokwenza kwamajini okunjena kungabulalwanga noma kwasuswa kuRiphabhuliki ngaphambi kosuku oluphathekayo esiqephini-a, isilwane esinje noma okokwenza kwamajini kuzawunikezwa Umbuso futhi kuzawubulalwa noma kubhekanwe nako ngenye indlela ezakubekwa ngobhalisayo.
c Izindleko Umbuso ozobhekana nazo ekubulaleni noma ekulahleni isilwane noma okokwenza kwamajini ngokulandela isiqephu-b, zingafunwa kumuntu ophathekayo esiqephini- a.
Akekho umuntu ozawukhipha kuRiphabhuliki isilwane noma okokwenza kwamajini kokobuhlanga bomhlaba ngaphandle kokuthi ukukhipha ezweni okunje kunikezwe imvume ngobhalisayo ngokubhala.
b ukuthengiswa kwesilwane noma okokwenza kwamajini; noma c ukwethulwa kokuqoqa kwesidoda, ukuqoqwa kombungu, ukubelethisa ngokwenziwa, noma ukudlulisa imbewu yensikazi noma imibungu kuzilwane zensikazi ezamukelayo, noma ukubanga noma ukuvumela isikhangisi esinje ukuba sishicilelwe noma sisabalaliswe.
Uma umuntu, ngaphandle komuntu okhangisa ngemininingwane yohlobo noma yokwenza ngemfanelo kwesilwane, ethengisa isilwane noma okokwenza kwamajini kwaso noma eqokelela isidoda, eqoqa umbungu, ukubelethisa okwenziwayo noma edlulisa imbewu yowesifazane noma imibungu kusilwane noma izilwane zezinsikazi ezamukelayo, isikhangis esingamanga esiphathelene nazo, uzawubekwa icala lokweqa umthetho osesigabeni esingaphansi kwe-1, kuzawuba ukuzivikela okwanele uma enobufakazi bokuthi wayengazi noma akalindelekile ukuthi kungenzeka ukuthi uyazi ukuthi isikhangisi sasingamanga noma sasiholela ophathe ngandlela thize, ngaphandle kokuthi kufakazelwe ukuthi obekwa icala wehluleka ngenkathi ephoqelelwa ngobhalisayo noma iphoyisa lomthetho ukunikeza igama kanye nekheli laloyo muntu okwakukhangiselwa noma kusabaliselwa yena.
Akekho umuntu ozawuvezela omunye ulwazi olutholwe nguye ngenkathi enza imisebenzi ngokulandela lo Mthetho, noma umthethosisekelo womphakathi wokufuya izilwane, noma umthethosisekelo wesiphathimandla esibhalisayo futhi esiphathelene nebhizinisi noma izindaba zomunye umuntu, ngaphandle kwemvume ebhaliwe yomuntu onjalo, ngaphandle nje uma loku kudingwa yinoma yiyiphi inkantolo yomthetho noma ngaphansi kwanoma yimuphi umthetho.
UNgqongqoshe angakwazi ngesaziso kuGazethi, ukumisa isikimu sokuhlola nokunikeza izitifiketi zokwenza ngemfanelo kwezilwane noma uhlobo kwemfuyo olucacisiwe kusaziso, ngenjongo yokwenza ngcono amandla okukhiqiza kwamajini ezilwane ezinje: Uma nje ukuhlaziywa kwezinzuzo zezindleko zesikimu esinje kungathwaleka.
Izikimu ezehlukile zingamiselwa izilwane eziyizinhlobo ezehlukile noma izinhlobo zemfuyo yezilwane, futhi izidingo kusikimu sezilwane ezehlukile, zingahluka.
a esikhetha umuntu noma inhlangano ezawusebenzisa amandla ayo bese yenza imisebenzi ebekelwe yona noma ebekwe emahlombe ayo ngokulandela isaziso esishiwo; kanye b nokunikeza umuntu onjena noma inhlangano amandla okwenza imithetho ngokuxoxisana nezinhlangano ezikukontileka noMnyango ukwenza ukubhalisa okuhlanganisayo kanye nohlelo lolwazi lwamajini, ngaphansi kwalezi zimo njengoba kungabekwa nguNgqongqoshe kusaziso esishiwo.
Obhalisayo uzawunikeza i-ofisa ephathekayo esigabeni se-3 2 a, isitifiketi sokuthi ivunyelwe ukuba isebenze njengomhloli ngokulandela lo Mthetho.
g ukubamba noma yiliphi inani lezilwane, noma inani lonke, noma ingxenye yokokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile, noma kwanoma yiyiphi incwadi noma umbhalo.
a Iphepha lokubopha eliphathekayo esigabeni esingaphansi kwe- 3 lizawunikezwa yijaji Lenkantolo Ephezulu noma ngumantshi onelungelo lo mthetho kuleyo ndawo amagceke aphathekayo akuyo, futhi izakunikezwa kuphela uma ivela kulwazi olungaphansi kwesifungo ukuthi kunezizathu ezizwakalayo zokukholela ukuthi isilwane, okokwenza kwamajini, isisetshenziswa, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile ephathekayo esigabeni esingaphansi kwe- 3 b or c kungaphezu noma kukhona kulawo magceke, futhi kuzocacisa ukuthi yiziphi zezenzo ezishiwo kuleso sigaba esingaphansi ezingenziwa lapho ngaphansi ngumuntu enikezwe yena.
b Incwadi yokuboshwa enikezwe ngokulandela lesi sigaba izawugcinwa usuku ngosuku futhi izokwenziwa ngomthetho oqinile ngokuphathelene nokuzithoba kanye nokuhlonipha.
b ngesicelo saloyo muntu abonise isitifiketi esiphathekayo esigabeni esingaphansi kwe-2 kuloyo muntu.
a Isampuli ethethwe ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-3 e izawuthi nje ngokushesha emva kokuba ithethwe, inikezwe umuntu okwazi ukuvivinya, ahlole aphinde ahlaziye leyo sampula.
b Umhloli uzawuthi ngokuhlonipha isampula ngayinye ethethwe, anikeze irasidi yesampula kumuntu onamalungelo okugcina isilwane esinje noma okokwenza kwamajini, ngesicelo saloyo muntu.
a Umhloli ophathekayo angasusa noma yiliphi inani lezilwane, okokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile, noma incwadi ethile noma umbhalo obanjwe endaweni, emagcekeni noma ngenkathi uthuthwa lapho ewubambe khona, noma awuyeke lapho, futhi uma ebona kunesidingo, axhume uphawu lokuwazisa noma isili uma ebona kunesidingo phezu kwesilwane, okokwenza kwamajini, okwenziwayo noma into ethile noma isiphatho sayo, noma phezu kwencwadi noma umbhalo onjalo.
uma yena enelisekile ukuthi imbangela yokuphathelene nokubamba loko isusiwe ngokwelapha noma ukwenza, aphindisele isilwane leso, okokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile kuloyo muntu okwakuthathwe kuye.
c Uma kungekho ukubekwa icala okuqhubekisiwe ngokuphathelene nesilwane, okokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-3 g, noma ngabe kubonakala ukuthi isilwane esinje, okokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile akudingeki ekuthethweni kwecala ngenhloso yobufakazi noma i-oda yasenkantolo, leso silwane, okokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile kuzawubuyiselwa kumuntu okuthathwe kuye.
Uma kufakwa isikhalazo kuNgqongqoshe ukuthi imiphakathi yokufuya izilwane kanye nesiphathimandla esibhalisayo asikutholanga ngemfanelo noma asizukwazi ukuthola ngemfanelo izinjongo zokunikeza isitifiketi sokuzibhalisa, yena angathumela isikhalazo esinjena ukuze sibhekwe kukomiti elinamalungu amathathu, ukuya ngombono kaNgqongqoshe elinolwazi lobuciko ngokuphathelene nezikhalazo futhi elimiswe nguNgqongqoshe, elinye lawo azomkhetha njengomgcinisihlalo wekomiti elinjalo.
UNgqongqoshe uzakwazisa umphakathi wokufuya isilwane noma isiphathimandla esibhalisayo cishe inyanga eyodwa ngaphambi kokuqalisa kwecala elinjena ngowubhalela ngesenzo noma ukweqiwa okuzokuba yindaba yokucutshungulwa kanye nosuku ukucubungula okuzoqala ngalo, futhi umphakathi wokufuya isilwane onjena noma isiphathimandla sokubhalisa esizakuba nelungelo lokumelwa ekucubungulweni okunjena wummeli womthetho.
Uma ikomiti eliphathekayo esigabeni esingaphansi kwe-1 lithola ukuthi umphakathi wabafuyi bezilwane noma isiphathimandla esibhalisayo esiphathekayo asitholanga ngokufanele noma kungenzeka ukuthi singatholi ngokufanele izinjongo ezicaciswe kusigaba esingaphansi kwe-1, uNgqongqoshe angakusula ukubhaliswa komphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla esibhalisayo noma akulengise isikhathi esibekwa nguye, lapho amandla omphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla esibhalisayo azawulengiswa noma, uma kumiswa ukuzibhalisa, ngokuhambisanayo anikeze amandla okwesikhashana kusiphathimandla esizibhalisayo esiphathekayo noma ngokungaguquki kwesinye isiphathimandla esizibhalisayo nguNgqongqoshe, kuye ngesehlakalo ngasinye.
Uma umphakathi wokufuya izilwane noma iziphathimandla ezibhalisayo zithatha isinqumo sokuziphelisa ngokuthanda ngokulandela umthethosisekelo wawo noma uma umphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla sokubhalisa sicishwa ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-4, umphakathi onjalo wokufuya izilwane noma iziphathimandla ezibhalisayo uzawupheliswa, bese kuthi ukusukela ngosuku laloku kusulwa yonke impahla, amacala ezimali, amalungelo kanye nezibopho zomphakathi wokufuya izilwaner onjena noma iziphathimandla ezibhalisayo zipheliswe njengoba kuzotholakala ngaphakathi komthethosisekelo womphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla esiphathekayo.
a Obhalisayo uzokunikeza isaziso kuGazethi ngokuphathelene nokucishwa ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-4 sokubhalisa umphakathi wokufuya izilwane noma iziphathimandla ezibhalisayo.
b Obhalisayo uzawusula igama lomphakathi wokufuya izilwane onjena noma isiphathimandla esibhalisayo.
c Obhalisayo uzokwazisa Obhalisa Izinkampani ngaloku kusulwa ngaphezu kwaloko Obhalisa Izinkampani uzosula igama lomphakathi wokufuya izilwane onjena noma isiphathimandla esibhalisayo Kurejista Yezinkampani.
Noma yiliphi ilungu lekomiti ephathekayo esigabeni so-1 elingaqashiwe ngokuphelele Ngumbuso, lingakhokhelwa iholo elizovunywa nguNgqongqoshe ngokuvumelana noNgqongqoshe Wezezimali.
Noma yimuphi umuntu uthando lwakhe oluthelelwa yinoma yisiphi isinqumo noma inkomba yobhalisayo ngaphansi kwalo Mthetho, angadlulisa icala ngokuphathelene nalesi sinqumo noma inkomba kwibhodi lokudlulisa icala elimiswe nguMqondisi Jikelele ngenhloso yokudlulisa icala okuphathekayo.
Ukudlulisa icala okuphathekayo esigabeni esingaphansi kwe-1, kuzawufakwa ngendlela ebekiwe esikhathini esibekiwe, kanye nangezindleko ezibekiwe ezizokhokhelwa ukudlulisa icala okunje.
a umuntu omiswe ngolwazi lwakhe lwezomthetho futhi ozawubamba njengomgcinisihlalo webhodi lokudlulisa icala; kanye b nabantu ababili, abanolwazi lobuciko ngombono ngokuphathelene nokudlulisa amacala ngokombono Womqondisi Jikelele.
Noma yimuphi umuntu onothando oluqondile nolugwegwesayo kumphumela wokudlulisa icala, akasoze amiswa ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-1.
Wonke amalungu ebhodi lokudlulisa icala azakwakha ikhoramu emhlanganweni webhodi yokudlulisa icala.
Ukudlulisa icala kuzokulalelwa ngosuku kanye nendawo nesikhathi esizokhethwa ngumgcinisihlalo webhodi lokudlulisa amacala, yena uzokwazisa odlulisa icala nobhalisayo ngokubabhalela ngaloko.
b ukuphatha isifungo sokuvuma nokuqinisekiswa kunoma yimuphi umuntu obizwe njengofakazi ekuthethweni kwecala, kanye c nokubiza noma yimuphi umuntu okhona ekulalelweni kwecala njengofakazi bese embuza imibuzo adinge nokuthi akhiphe umbhalo awuphethe noma awugcinile noma ongaphansi kokuphatha kwakhe.
Inqubo ekulalelweni kokudluliswa kwecala izawubekwa ngumgcinisihlalo.
Odlulisa icala, uma ebonakala ngaphambi kwebhodi lokudlulisa icala ekuthethweni kokudluliswa kwecala, kanye nobhalisayo bangasebenzisa abameleli abasemthethweni.
b lingaqinisekisa, libeke eceleni noma liguqule isinqumo noma inkomba ngokuphathelene nendaba yokudlulisa icala; kanye c nokwenza i-oda enjena ngokuphathelene naloku ngokubona kwabo ukuthi kufanelekile.
Isinqumo sebhodi lokudlulisa amacala kanye nezizathu zaloko zizawubhalwa phansi bese amakhophi aloko azakunikezwa odlulisa icala kanye nobhalisayo.
Uma ibhodi lokudlulisa icala libekela eceleni noma yisiphi isinqumo noma ukwenza, izindleko ezikhokhwa ngodlulisa icala ngokuphathelene nokudlulisa icala eliphathekayo sizawubuyiselwa kuye noma uma ibhodi lokudlulisa icala lihlukanisa isinqumo esinje noma ukwenza, lingakwazi ngokubona kwalo ukusho ukuthi inkokhelo yonke noma ingxenye yenkokhelo enjena ngombono walo inikezwe odlulisa icala.
Ilungu lebhodi lokudlulisa icala kanye nanoma yimuphi omunye umuntu obizelwe enkantolo ngaphansi kwesigaba esingaphansi kwese-7 c ongekho ngaphansi kokuqashwa okuphelele Kombuso, lingakhokhelwa iholo elincane kuye ngombono kaNgqongqoshe ngokuvumelana noNgqongqoshe Wezezimali.
Umbuso awusoze waxolelwa ekukhokheni noma yiziphi izindleko ezikhokhwa ngokulandela lo Mthetho.
aa nokuboshwa kokuqala kwecala eliphathekayo esiqephini- a, b, p, q, noma r, kunhlawulo, noma ekuboshweni isikhathi esingedluli unyaka owodwa; noma bb ukuboshwa kwesibili noma okulandelayo kwecala eliphathekayo kuphuzu-(aa), okungaba yicala elifanayo noma elinye icala eliphathekayo kuphuzu-(aa), kunhlawulo noma ekuboshweni isikhathi esiyiminyaka engeqi kwemibili.
aa nokuboshwa kokuqala kwecala eliphathekayo esiqephini- e, g, i, j, k, I, m, n noma o, kunhlawulo, noma ekuboshweni isikhathi esingedluli iminyaka emibili; noma bb ukuboshwa kwesibili noma okulandelayo kwecala eliphathekayo kuphuzu-aa, okungaba yicala elifanayo noma elinye icala eliphathekayo kuphuzu-aa, kunhlawulo noma ekuboshweni isikhathi esiyiminyaka engeqi kwemine.
Inkantolo ebopha noma yimuphi umuntu ngecala ngaphansi kwalo Mthetho ingakwazi emva kokufaka isicelo komshushisi ivume ukuthi noma yisiphi isilwane noma okokwenza kwamajini ngokuphathelene nokwenziwa kwecala kanye nazo zonke izilwane noma okokwenza kwamajini kwesimo esifanayo okungukuthi umuntu onjalo ungumnikazi noma okuphethwe nguye, kungalahlekelwa ngokukunikeza Umbuso.
Noma yikuphi okukulahlekelayo ngaphansi kwesigaba esingaphansi kwese-2 kuzawulahlwa ngendlela ezawube ibekwe NguMqondisi Jikelele, izindleko ezizotholakala ngokuphathelene nanoma yikuphi ukwenza ngaphansi kwesigaba esingaphansi kwe-3, zingafunwa kumuntu oboshiwe.
Inkantolo yemantshi izawuba namandla omthetho obeka noma yiyiphi inhlawulo enikezwe yilesi sigaba.
b noma yisiphi isitatimende noma ukungeniswa okuqukethwe kunoma yiyiphi incwadi noma umbhalo ogcinwe yinoma yimuphi umuntu, noma imenenja, umphatheli noma umqashwa womuntu onjena, noma otholwa ngaphezu noma kunoma yiliphi igceke elisetshenziswayo, noma yiyiphi imoto noma iveseli elisetshenziselwa ibhizinisi yanoma yimuphi umuntu, lizawuvunywa njengobufakazi maqondana nomuntu onjena njengokuvunywa kwamaphuzu abekwe phambili kuleso sitatimende noma ukufakwa, ngaphandle kokuthi kufakazelwe ukuthi isitatimende esinje noma ukungeniswa akuzange kwenziwe ngumuntu onjalo, noma umenenja, umphatheli noma umqashwa womuntu onjena ngenkathi esebenza njengemenenja noma ngenkathi yakhe esesikhungwini noma ngenkathi eqashiwe.
UNgqongqoshe angakhetha ngokujwayelekile noma ngokuphathelene nanoma yiluphi udaba olucacile ukukhetha noma ukunikeza kunoma yiyiphi i-ofisa Yomnyango noma yimaphi amandla anikeziwe noma umsebenzi obekwe emahlombe ayo ngaphansi kwalo Mthetho, ngaphandle kwamandla anikezwe yisigaba sama-29.
h ngokuphathelene nanoma yiyiphi enye indaba ngokuphathelene nalo Mthetho kudingeka noma kuvunyelwe ukuba ibekwe umyalelo, kanye, nangokujwayelekile, ngokuphathelene nanoma yiyiphi indaba uNgqongqoshe angayibona idingeka noma azimisele ukuyinikeza noma ukuyilinganisa ukuze athole noma aqhubekisa izinjongo zalo Mthetho, kanye nokujwayeleka kwalo mbandela akusoze kwakhawuliswa yiziqephu ezandulelayo zalesi sigaba esingaphansi.
Imiyalelo ehlukile ingenziwa ngokulandela lesi sigaba ngokuphathelene nezilwane ezehlukile noma ngokuphathelene nezinhobo ezahlukile zabaqoqi besidoda, abamithisayo, abaqoqa umbungu, abadlulisa umbungu, abanikeli bokungenisa ezweni, izikhungo, imiphakathi yokufuya izilwane noma imiphakathi ebhalisayo.
Imiyalelo ingabeka izihlawulo noma amafayini noma ukuboshwa okungeqi izinyanga eziyisithupha ekweqiweni kwanoma yimuphi umthetho noma ukwehluleka ukuhlonipha imibandela.
Ayikho imiyalelo ebeka noma yiziphi izinkokhelo ezokwenziwa ngaphandle kokuvumelana NoNgqongqoshe Wezimali.
Lo Mthetho uzawusetshenziswa kuyo yonke imingcele kazwelonke yeRiphabhuliki.
a Imithetho eshiwo kukholomu yokuqala kanye neyesibili yeSheduli kuze kufinyelelwe ezingeni elibekwe kukholomu yesithathu yeSheduli; kanye nanoma yimuphi umthetho ophathelene nokwenza kangcono izilwane osebenza kumingcele yanoma yiyiphi inhlangano okwathi ngaphambi kokuqalisa KoMthethosisekelo waseRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, ka-1993 (Umthetho wama-2000 ka-1993), owawuqukethe imvume yomthetho ngokuphathelene nokwenza kangcono izilwane.
a Incwadi Yesitadi YaseNingizimu Afrika kanye Nenhlangano Yokwenza Ngcono Imfuyo ephathekayo esigabeni sama-22 yoMthetho Wokwenza Ngcono Imfuyo, ka- 1977 Umthetho wama- 25 ka-1977, uzawuthi ekuqaleni kwesigaba se- 8 salo Mthetho ithathwe njengesiphathimandla esibhalisiwe esibhaliswe ngokulandela isigaba se-8 7 aii salo Mthetho futhi esinamandla esiphathimandla sokubhalisa ngokuphathelene nanoma yiluphi uhlobo lwesilwane noma imfuyo ethile yalolu hlobo lwesilwane lapho kungekho isiphathimandla esibhalisayo esikhona.
b Umphakathi wokufuya imfuyo onikezwe isitifiketi sokufakelelwa noma oqhubekayo ngokulandela isigaba se-18 soMthetho Wokwenza Ngcono Imfuyo, ka-1997, futhi osetshenziswa ngokushesha ngaphambi kokuqalisa kwesigaba se-8 salo Mthetho uzawuthathwa ukuthi ungumphakathi ofuya izilwane obhaliswe ngokulandela isigaba se-8 7 a i salo Mthetho.
c Obhalisayo uzawuthi ngokushesha emva kokuqalisa kwesigaba se-8 salo Mthetho, anikeze mahhala isitifiketi sokubhalisa njengesiphathimandla esibhalisayo ngokwalo Mthetho ngokulandela isigaba se-8 7 Kuncwadi Yestadi yaseNingizimu Afrika kanye nenhlangano Yokwenza Ngcono Imfuyo ephathekayo esiqephini- a, kanye nakumiphakathi yokufuya izilwane ngayinye ephathekayo kusiqephu- b, isitifiketi sokubhalisa njengomphakathi wokufuya izilwane.
d Incwadi Yesitadi yaseNingizimu Afrika kanye Nenhlangano Yokwenza Ngcono Imfuyo ephathekayo esiqephini a izawuthi ekuqaleni kwesigaba se-15 salo Mthetho ibe namandla omphakathi wokufuya izilwane ocaciswe kuleso sigaba ngokuphathelene nanoma yiluphi uhlobo lwesilwane olucaciswe kuleso sigaba ngokuphathelene nanoma yiluphi uhlobo lwesilwane noma imfuyo ecacisiwe yohlobo olunje lwesilwane olungenayo umphakathi wokufuya izilwane okhona.
e Obhalisayo kuzawuthi ngokushesha asho ukuqalisa kwesigaba se-8 salo Mthetho ukunikeza mahhala izitifiketi zokuzibhalisa ngokulandela isigaba se-8 6 salo Mthetho kuwo wonke umuntu ophathekayo kuzigaba- a, b kanye no-c.
Lo mthetho uzakubizwa Umthetho Wokwenza Ngcono Izilwane, ka-1998, futhi uzakusetshenziswa ngosuku oluzobekwa nguMongameli ngesaziso kuGazethi.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMTHETHO WOKWENZA KANGCONO IZILWANE WAMA 62 KA 1998 2.txt</fn>
Ukuhlinzeka ukufuya, ukubonisa kanye nokusebenzisa okofuzo kwezilwane ezingaphezu kwezinye ukuze kwenziwe ngcono ukukhiqizwa nokwenza kwezilwane ngothando lweRiphabhuliki; kanye nokuhlinzela ngezindaba ezihlangene kanye nakho.
lo Mthetho' ufaka imiyalelo; kanye nesigaba udokotela wezilwane' usho umuntu ozibhalisile ngokulandela umthetho Wobungcweti bodokotela bezilwane kanye Nabokulinganisa Nodokotela bezilwane, ka-1982 (Umthetho we-19 ka-1982), ukulungiselela Nodokotela bezilwane njengoba kuchazwe esigabeni so-1 Somthetho.
Lo mthetho uzakusetshenziswa ngokuphathelene nanoma yiluphi uhlobo lwesilwane, noma isilwane sozalo olucacile salolo hlobo lwesilwane njengoba Ungqongqoshe ngokubeka isaziso kuGazethi angamemezela ukuthi isilwane ngenhloso yalo Mthetho.
Ngokuphathelene nohlobo olusha lwesilwane noma inzalo entsha yalolu hlobo lwesilwane okumele singeniswe ezweni noma sifuywe kuRiphabhuliki, Ungqongqoshe uzakwenza isimemezelo emuva kokubheka isicelo, aphinde anake umthetho wamazwe ngamazwe bese kuthi emuva kokuphawula okutholiwe ukuphendula isimemo sobhalisayo kubantu abanothando ukuthi baphawule ngesimemezelo esiphakanyisiwe esishicilelwe ku-Gazethi okungenani izinsuku eziyi-30 ngaphambi kwesimemezelo esinjalo.
Izinhlobo ezihlukile zezilwane noma zozalo lwalolu hlobo lwezilwane kungamemezelwa kanje ngazo ngokuphathelene nemibandela yalo Mthetho: Uma nje isilwane noma okokwenza kwamajini njengoba kuphatheka esigabeni se-17 kuzakumemezelwa kuphela emva kwesicelo esibhalelwe UNgqongqoshe yinhlangano yemfuyo yezilwane efanele.
a kundawo eyodwa noma eziningi zeRiphabhuliki; noma b kulizwe elilodwa noma amaningi acacisiwe.
Ungqongqoshe uzawukhetha i-ofisa kuMnyango, oneziqu zemfundo ephakeme ezifanele kumklhakah wokwenza kangcono izilwane, Njengobhaliusayo Wokwenza Kangcono Izilwane, ozawusebenzisa amandla bese enza nemisebenzi akhethelwe yona noma ethwaliswa obhalisayo ngaphansi kwalo Mthetho.
a Obhalisayo anganikezela amandla noma imisebenzi ephathekayo esigabeni esingaphansi kweso-1 ngokubhalela i-ofisa oneziqu ezifanele kanye namakhono, noma anganikeza amandla noma alayeze I-ofisa enje ngokuyibhalela ukuthi isebenzise amandla anjena noma yenze imisebenzi enjena.
c Noma yisiphi isinqumo esenziwe noma umyalo onikezwe yi-ofisa ephathekayo esiqephini- a singahoxiswa noma siguqulwe ngobhalisayo, kanti futhi njengokunikezwe ngobhalisiwayo kuze kuhoxiswe noma kuguqulwe ngaphandle kwezinhloso zalesi siqephu.
Amandla okusebenzisa ukubona kobhalisayo a Noma yimaphi amandla obuhlakani anikezwa obhalisayo ngokulandela lo Mthetho, ngaphandle kwalezo ezinikezwe yisigaba se-16 noma-17, azisozwe zasetshenziswa nguye ukubandlulula noma yimuphi ofake isicelo noma omunye nje umuntu obonakala kobhalisayo njengonothando, ngaphandle kokunikeza ofaka isicelo onjalo noma loyo muntu ithuba lokuba alalelwe ngaphakathi kwesikhathi esinje njengoba kungabekwa noma, uma ngabe isikhathi asibekiwe, ngaphakathi kwesikhathi esifanelekile njengoba kuzoboniswa ngobhalisayo.
b Ofaka isicelo noma omunye umuntu ophathekayo esiqephini-a angayeka leli lungelo lokuba alalelwe.
Uma nje ngokulandela lo Mthetho isikhathi sicacisiwe ngaphakathi kwaso okuzokwenziwa yinoma yimuphi umthetho noma yinoma yikuphi kumele kwenziwe, obhalisayo angakwazi, kuye ngokombandela wesigaba se-16, ukwelula isikhathi esinje ngaphambi noma ngemuva kokuphela kwaso.
Obhalisayo uzawugcina irejista yabaqoqi besidoda, abamithisayo, abaqoqi bemibungu, abadlulisi bemibungu, abaphatheli bokungenisa ezweni, izikhungo, izilwane ezingabaphi, imiphakathi yabafuyi bezilwane kanye neziphathimandla ezibhalisayo ezibhalisiwe noma ezivunyiwe kanye nokuthi imininingwane ebekiwe mayelana nalaba baqoqi sidoda, abamithisayo, abaqoqi bemibungu, abadlulisi bemibungu, abaphatheli bokungenisa ezweni, izikhungo, izilwane ezingabaphi, imiphakathi yabafuyi bezilwane kanye neziphathimandla ezibhalisayo zizawubhaliswa.
Irejista kuzawuthi emva kokukhokha izindleko ezibekiwe, ivulwe ukuze ihlolwe ehhovisi lobhalisayo ngezikhathi zokusebenza kwehhovisi.
Obhalisayo uzawunikeza yinoma yimuphi umuntu, uma ecela kanye nangemva kokukhokha izinkokhelo ezibekiwe, ngekhophi yanoma yimiphi imininingwane ebhaliswe kurejista noma isitifiketi esiphathelene naloko.
Irejista izawuba wubufakazi obuyiqiniso prima facie kwazo zonke izindaba eziqondiswe noma ezinikezwa amandla yilo Mthetho okumele zibhaliswe ngaphakathi kwayo.
Isitifiketi esishoyo ukuthi sisayinwe ngobhalisayo kuze kube nomphumela wokuthi ukungeniswa kurejista akukenziwa noma ukuthi noma yiyiphi enye into enikezwe amandla yilo Mthetho ukuthi yenziwe, yenziwe noma ayikenziwa izawuba wubufakazi obungaba yiqiniso prima facie bezindaba ezicacisiwe kusitifiketi esinjena.
Ikhophi yokufakwe ngaphakathi kwerejista noma isiqeshana esivela kurejista, esishoyo ukuthi siqinisekiswe ngobhalisayo, sizawuthathwa njengobufakazi kunoma yiyiphi inkantolo yomthetho ngaphandle kobufakazi obuqhubekayo noma ukukhiqizwa kokwasekuqaleni.
b engumfuyi okethwe ngobhalisayo ngaleyo nhloso uye waqiniskisa efomini elibekwa ngobhalisayo ukuthi umqoqi wesidoda, omithisayo, oqoqa imibungu kanye nodlulisa imibungu kuye ngesehlakalo ngasinye, unako ukuya ngombono wakhe, ulwazi olwanele olusetshenziswayo nolukhulunywayo lwendlela ngokuphathelene nokuqoqa isidoda, isidoda noma ngokuphathelene nokuqoqa imibungu, imibungu noma imbewu yesifazane eqoqiwe, yahlolwa, yasetshenziswa, yapakishwa noma yagcinwa ngokulandela umthetho, kanye nokuthi ezilwaneni, ngokuphathelene nomqoqi wesidoda, omithisa imibungu noma oqoqa imibungu, kungenzeka ukuthi imithiswe ngokwenziwa noma, ngokuphathelene nomqoqi wemibungu noma odlulisa imibungu, ingeniswe ngembewu yesifazane noma umbungu; kanye c nokuhambisana nezidingo ezinye ezinje okungenzeka ukuthi zibekiwe.
umphatheli wokungenisa ezweni kumele abhaliswe ngokunjalo uma ethatha isinqumo ngokubhalela obhalisayo ukuthi uzosebenzisa amalabhorothri kanye namalungelo okususa intelo ngokulandela izidingo ezibekiwe zako konke kokwenza kwamajini okungeniswa nguye ezweni noma akungenisela omunye umuntu.
b abasebenzisi bezobuchwepheshe endaweni enjena, ngokuphathelene nokunakekelwa kwezilwane ezigcinwa lapho, kaye nokuqoqa, ukuhlola, ukusebenzisa, ukupakisha, ukulebhula kanye nokugcinwa kokokwenza kwamajini, kubhekwa kuphinde kuphathwe ngumuntu olandela izidingo ezibekiwe; kanye c nokuthi indawo enjena kumele ilandele izidingo ezinje njengoba kungenzeka ukuthi zibekiwe.
b isilwane ezinje silandela ezinye izidingo ezibekiwe ezinje.
i indawo ibhaliswe njengesikhungo; noma ii isilwane sivunywe njengesilwane esiwumuphi wezokwenza kwamajini, kumele afake isicelo efomini azolinikezwa ngobhalisayo kanye nangendlela ebekiwe, bese kuthi isicelo esinjalo kumele sihambisane inkokhelo ebekiwe yokufaka isicelo yohlobo lokuzibhalisa noma ukuvunyelwa okuphathekayo.
Iqembu labantu abafisa ukuzibhalisa njengomphakathi wokufuya isilwane kumele bafake isicelo kobhalisayo ngefomu abazolinikezwa ngobhalisayo kanye nangendlela ebekiwe, futhi isicelo esinje kumele size nomthethosisekelo womphakathi wokufuya izilwane, kanye nenkokhelo yokufaka isicelo.
Umphakathi wabafuyi bezilwane noma iqembu lomphakathi wokufuya izilwane elifuna ukuzibhalisa njengesiphathimandla esibhalisiwe kumele lifake isicelo kobhalisayo ngefomu elinikezwa ngobhalisayo ngendlela efanele, futhi isicelo esinje sizawuhambisana nomthethosisekelo weziphathimandla esirejistayo, kanye nenkokhelo yesicelo ebekiwe.
Obhalisayo kumele abheke isicelo esenziwe ngokulandela isigaba esingaphansi kuka- 1, 2 noma 3, futhi angenza noma yikuphi ukufunisisa ngokuphathelene naloku akubona yena kunesidingo.
Uma obhalisayo enqaba ukukunikeza isicelo esenziwe ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-1, 2 noma 3, uzakwazisa ofake isicelo ngokumbhalela ngesinqumo sakhe kanye nezizathu okusekelwe ngazo.
a bhalisa ocelayo njengomqoqi wesidoda, omithisayo, oqoqa umbungu, odlulisa umbungu noma umphatheli ongenisa ezweni. Kuye ngesehlakalo ngasinye, bese enikeza isitifiketi sokurejista kuye; noma b bhalisa indawo njengesikhungo bese enikeza ocelayo isitifiketi sokurejista; noma c nikeza isicelo ukuba sivunyelwe ngokuphathelene nesilwane esithile esingumuphi bese enikeza isitifiketi sokuvunyelwa kofake isicelo ngokuphathelene nokuvunyelwa okunjalo, bese erekhoda imininingwane efanele ebekiwe kurejista.
c kungesehlakalo sokurejista kokuqala kuphela lapho wethula isaziso ngaphakathi kweGazethi yokurejista yomphakathi wokufuiya izilwane noma isiphathimandla sokurejista, kuye ngesehlakalo ngasinye, nangosuku ukurejista okuphathekayo okuzokube kuqinisiwe futhi uzakwazisa Ubhalisa Izinkampani ngaloko, okuzakuthi ngokushesha okukhulu emva kwalolu suku arekhode igama lomphakathi wabafuyi bezilwane noma isiphathimandla esirejistayo, ngokuhambisana nesehlakalo ngasinye, kurejista yezinkampani ephathwa ngokulandela uMthetho Wezinkampani ka-1973Umthetho wama-61 ka-1973.
Ukubhaliswa komuntu njengomqoqi wesidoda, omithisayo, oqoqa umbungu, odlulisa umbungu noma umphatheli ongenisa ezweni, noma kwendawo njengesikhungo, noma umphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla esirejistisayo, noma ukuvunyelwa kwesilwane njengesilwane esingumuphi kuhambisana nemibandela yalo Mthetho kanye nezimo ezibekiwe.
b Ngokulandela isiqephu - c, imibandela Yomthetho wezinkampani, ka-1973Umthetho 61 ka-1973, awuhambisani nomphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla esirejistayo.
c UNgqongqoshe ngesaziso kuGazethi wazisa nom, a yimiphi imibandela Yomthetho Wezinkampani, ka-973, ohambisana nemibandela yoMthetho ngokungaguquki, efanela imiphakathi efuya izilwane noma isiphathimandla esirejistayo, nezinguquko ezinjalo okungenzeka zibekwe kusaziso, nezingahoxiswa noma isaziso esinjalo siguqulwe.
Ukurejista noma ukuvunyelwa ngokulandela isigaba se-8 6 ngaphandle kwezehlakalo lapho kupheliswe ngaphambilini, ngokulandela isigaba se-10, kuzawuqiniswa ukusukela ngosuku lokunikezwa isitifiketi kuze kube usuku esiphela ngalo olucacisiwe ngaphezu kwaso, bese kuthi emva kwaloko sikwazi ukuvuselelwa ngezinkathi ezithile.
a Umuntu onikezwe isitifiketi ngokulandela isigaba se-8 6, angafaka isicelo kobhalisayo ukuvuselela ukurejista noma ukuvunyelwa okuphathekayo ngaphakathi kwesikhathi esibekiwe kanye nangendlela ebekiwe, futhi ukufaka isicelo okunje kuzawuhambisana nenkokhelo yokuvuselela yokurejisat noma ukuvunyelwa okuphathekayo, kanye futhi nolwazi nopma imibhalo ebekiwe noma edingwa ngobhalisayo.
c Imvuselelo enikeze ngokulandela isigaba b ngokulandela ukupheliswa kwangaphambilini ngokulandela lomthetho, kuzawuqiniswa ngesikhathi esibekiwe, futhi isicelo sokuthi kuphinde kuvuselelwe sizakwenziwa ngaphakathi kwesikhathi esibekiwe ngokulandela imibandela yesiqephu a, esifundwa nesiqephu b.
d Obhalisayo akasoze abheka isicelo sokuvuselela ukurejistwa noma ukuvunyelwa okutholakele emva kosuku lako lokuphelelwa yisikhathi ngaphandle kokuthi isicelo esinje sitholwe ngaphakathi kwezinsuku ezingama-90 emva kosuku lokuphela futhi izindleko ezengeziwe ezibekiwe zikhokhiwe.
Uma obhalisayo ephelisa ukuzibhalisa njengomqoqi wesidoda, omithisayo, oqoqa umbungu, odlulisa umbungu noma umphatheli ongenisa ezweni noma wendawo njengesikhungo, noma ehoxisa ukuvunyelwa kwezilwane, yena ngokubhalela uzakwazisa umuntu ngesitifiketi esiphathekayo asinikezwa ngokweseka ngezimo okusekelwe kuzo.
Uma obhalisayo enesesekelo sokuphelisa ukubhaliswa kweqembu labantu njengomphakathi wokufuya izilwane, noma womphakathi ofuya izilwane noma weqembu lemiphakathi efuya izilwane njengesiphathimandla esirejistiwayo, uzawu faka isikhalazo kuNgqongqoshe ngokulandela imibandela yesigaba sama-22.
a uhlobo lwesilwane noma imfuyo ecacisiwe yalolu hlobo lwesilwane iqembu labantu elinje elinokunaka kwalo yaziswe ngokulandela isigaba se-2 sokuba yisilwane ngenhloso yalo Mthetho.
ngendlela umthethosisekelo ongaguqulwa ngayo; kanye d iqembu elinjena labantu abalandela lezi zidingo njengoba kungenzeka ukuthi zibekiwe.
futhi c imiphakathi yokufuya izilwane enje noma iqembu lemiphakathi yokufuya izilwane ilandela izidingo ezinje njengoba kungenzeka ukuthi zibekiwe.
Umphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla esizibhalisile sizakwenza umbandela kumthethosisekelo wayo ngendlela umthethosisekelo ozawuguqulwa ngayo: Uma nje izinguquko ezinjena zingeke zibe nokuphambene nemibandela yalo Mthetho noma nomthethosiseskelo wesiphathimandla esibhalisayo esifanele.
Inani lamakhophi njengoba lizobekwa kukuguqulwa ngakunye noma kokuguqulwa kumele kunikezelwe kobhalisayo ngaphakathi kwezinsuku ezingama-30 emva kokuthi ukuguqula kuvunywe ngumhlangano jikelele wonyaka ngonyaka.
Uma obhalisayo enombono wokuthi loku kuguqulwa kuphambene nemibandela yalo Mythetho, uzakwazisa umphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla esibhalisayo, ngesehlakalo ngasinye, ngaphakathi kwezinsuku ezingama-30 ngokuwubhalela kanye nezizathu isinqumo esekwe phezu kwaso okuyothi lapho ukuguqulwa kufane nokungeziwanga.
b okokwenza kwamajini okungeniswa ezweni kwenzelwa omunye umuntu ngaphandle kokuthi lowo muntu ebhaliswe njengomphatheli wokungenisa ezweni ngokulandela isigaba se-8.
Uma umuntu ebhaliswe njengomqoqi wesidoda, omithisayo, oqoqa umbungu noma odlulisa umbungu ngokulandela isigaba se-8, amithise ngokwenziwayo isilwane noma adlulise imbewu yowesifazane noma imibungu esilwaneni sensikazi, yena uzawunikeza umnikazi wesilwane esinje issitifiketi esiqukethe imininingwane ebekiwe.
Akekho umuntu ozawuthengisa okokwenza kwamajini okungeniswa KuRiphabhuliki ngaphandle kokuthi okokwenza kwamajini kuhambisana nobufakazi obubhaliwe obubekiwe.
Akekho umuntu ophathekayo esigabeni esingaphansi kwe-1 ozawukhangisa ukuthi uzalo oluzoba khona ekusetshenzisweni kokokwenza kwamajini okunje ozakurekhoda noma abahalise ngokuphathelene nanoma yimaphi amazinga emfuyo, ngaphandle kokuthi umphakathi wabafuyi bezilwane ophathelene nezilwane lezi inzalo etholakele ingeyawo, inikeza imvume yanmgaphambilini ngokbhala ukuthi okokwenza kwamajini okunje kuqokelelwe encwadini yezilwane yamasitadi yemfuyo ecacile kanti futhi inzalo etholakalayo enjena ingafaneleka ukurekhodwa noma ukubhaliswa encwadini yomhlambi egcinwa isiphathimandla esibhalisayo yalolo hlobo lwesilwane noma imfuyo ecacisiwe yohlobo olunje lwesilwane.
b akhangise ukuthi yena uqhubekisa, ukufuya, ukurekhoda noma ukurejista, ukwenza ngcono okwamajini kanye nokusebenzisa uhlobo lwesilwane noma isilwane semfuyo ecacile yohlobo lwesilwane olunjalo; noma c ukuthola nokusebenzisa amazinga okufuya noma aphakamise ukurekhodwa noma ukubhalisa kwesilwane lwemfuyo ecacile yesilwaneefuyiwe noma engeniswe kuRiphabhuliki kanye nesiphathimandla sokubhalisa, ngaphandle kokuthi yena urejistile njenomphakathi wabafuyi besilwane ngokulandela isigaba se-8.
b ukunikeza isitifiketi sokurekhoda isilwane esifuyiwe noma esingeniswe ngaphakathi kuRephabhuliki; noma c Ukunikezwa kwesitifiketi ngokuphathelene nemininingwane yohlobo lwesilwane olufuyiwe eRephabhulikini noma olungeniswe ezweni, ngaphandle kokuthi ebhaliswe njengesiphathimandla sokubhalisa ngokulandela isigaba se-8.
a Isitifiketi esiphathekayo esigabeni esingaphansi kwese-2 a noma b esizawunikezwa kuphela uma isiphathimandla esibhalisayo esiphathekayo sizibhalisile sibhalisela ofuya isilwane esiphathekayo kusiqalo nopma isijobelelo ukubopnisa izilwane ezifuywe nguye, nenhlangano efakwe kunkontileka nguMnyango ukusebenza ukubhalisa oikuhlanganisayo kanye nohlelo lolwazi lwamajini.
b Isiqalo noma isijobelelo esifana nalesi sizawubhaliswa ngaphansi kwezimo kanye nangasemuva kokukhokhelwa kwezindleko njengoba zibekwe yionhlangano ephathekayo esigabeni a, bese ukubhaliswa kwesiqalo nesijobelelo kuzawugcinwa esikhathini sokukhokha izindleko nangaphansi kwezimo ezitholiwe futhi inhlangano enje izakunikeza isitifiketi ngokuphathelene nokubhalisa ngakunye okunje.
c Isiqalo noma isijobelelo esibhalisiwe ngokuthanda umuntu akusoze kwasetshenziswa ngomunye umuntu njengesiqalo noma isijobelelo noma nganoma yiyiphi enye indlela ukubonisa isilwane esifuywe ngomunye umuntu onje.
a vimbela umfuyi wesilwane esingabhalisiwe noma esingarekhodiwe yisiphathimandla esibhalisayo ukunikeza imininingwane yohlobo lwesilwane esinje ngokubhala noma ngenye indlela; noma b kuvimbele noma yimuphi omunye umuntu ukunikeza imininingwane yohlobo lwesilwane esichazwe yisitifiketi sokubhalisa noma ukurekhodwa kwaso ngokubhala noma ngenye indlela.
a isilwane ngenhloso yokurekhoda noma ukubhalisa isilwane esinje ngokulandela noma yimaphi amazinga okufuya; noma b okokwenza kwamajini ngenhloso yokukurekhoda noma ukubhalisa inzalo ezotholwa kokokwenza kwamajini ngokuphathelene nanoma yimaphi amazinga okufuya, ngaphandle kokuthi ukungenisa ezweni okunje kuvunyelwe ngobhalisayo ngokubhala.
Noma yimuphi umuntu ofisa ukuthola ubuphathimandla obushiwo esigabeni esingaphansi ku-1, uzawufaka isicelo kobhalisayo ngendlela ebekiwe kanye nangendlela ebekwe ngobhalisayo futhi akhokhe izindleko zokucela ezibekiwe nangendlela ebekliwe.
a Obhalisayo uzawuthatha isicelo esinje ngokweseka ngamazinga okufuya anawo abekwe ngokulandela umthethosisekelo womphakathi wabafuyo bezilwane ophathekayo ngokuhambisana nohlobo lwesilwane okuwukuthi isilwane esinjalo noma okokwenza kwamajini emiselwe ukungeniswa ezweni, ibe ngeyakhona.
b Umphakathi wokufuya izilwane ophathekayo uzakunikeza obhalisayo ngokumbhalela ngamazinga okufuya aphathekayo esiqephini-a, ngokuguqulwa okwenziwa kaningana, kanye futhi nangolwazi oluphathelene nokuba klhona kokwazi ukwenza okusezingeni eliphansi noma ukukhubazeka okuvela kubazali besilwane esingaphandle kweRiphabhuliki lapho okokwenza kwamajini okuvela khona.
c Uma obhalisayo enombono wokuthi amazinga okufuya awaphambani nombandela walo Mthetho noma nokuthi ayifanelanga ngezizathu ezinye noma ezithile, yena angabhekisa kumazinga anjena kumphakathio wokufuya izilwane ephathelene nesicelo esibhaliwe ukwenza isiphakamiso ngokuphathelene naloku ngokweseka ngokubekwe ngaphakathi kwesicelo.
a Yena uzawunikeza imvume yokungenisa okuphathekayo ngokubhala bese ethumela ikhophi lemvume eliphathekayo esigabeni esingaphansi ku-1 kumphakathi wokufuya izilwane kanye nesiphathimandla esibhalisayo esiphathekayo; noma b Imvume ephathekayo esiqephini - a izawubhekana nezimo ezibekiwe noma, kuye ngokuthi loku akuphikisani nezimo noma imibandela yalo mthetho, izimo ezinje zingabekwa ngobhalisayo.
Isimo esiphathekayo esigabeni esingaphansi kwe- 4 b singafaka isidingo ngokuphathelene nezinga laloko.
Uma obhalisayo enqaba isicelo esinje, yena kumele azise ofake isicelo ngokumbhalela ngesinqumo sakhe kanye nezizathu esisekelwe phezu kwaso.
Imvume ngokuphgathelene nalesi sigaba ayisoze yaxolela umutu onikezwe imvume kumibandela yanoma yimiphi imithetho ngokuphathelene nokungenisa noma yini ngaphakathi kuRiphabhuliki.
bb enikeze ulwazi ngokuphathelene noma ngokuhambisana nesicelo sakhe sokungenisa ezweni isilwane esinje noma okokwenza kwamajini kobhalisayo okungelona iqiniso ngokuphathelene nanoma yikuphi kokwenza; noma cc eqe noma wehluleka ukulandela isimo esithile ngokuphathelene naye ngaphansi kwalesi sigaba esinikeza imvume yokungenisa noma yisiphi isilwane esinje noma okokwenza kwamajini; noma ii obhalisayo unombono nganoma yisiphi isikhathi wokuthi isilwane noma okokwenza kwamajini, umuntu anemvume yokukungenisa ezweni ngaphansi kwalesi sigaba, kunokulimaza ukwenza kangcono izilwane kuRiphabhuliki, obhalisayo angakwazi, noma ngabe esebekwe icala noma cha ngokulandela lo Mthetho maqondana nomuntu onjena, amyalele ngesaziso esibhaliwe ukuthi abulale noma asuse kuRiphabhuliki isilwane noma okokwenza kwamajini okunje ngaphambi kosuku olucacisiwe ngezindleko ezizokhokhelwa nguye.
b Uma isilwane noma okokwenza kwamajini okunjena kungabulalwanga noma kwasuswa kuRiphabhuliki ngaphambi kosuku oluphathekayo esiqephini-a, isilwane esinje noma okokwenza kwamajini kuzawunikezwa Umbuso futhi kuzawubulalwa noma kubhekanwe nako ngenye indlela ezakubekwa ngobhalisayo.
c Izindleko Umbuso ozobhekana nazo ekubulaleni noma ekulahleni isilwane noma okokwenza kwamajini ngokulandela isqephu-b, kungafunwa kumuntu ophathekayo esiqephini- a.
Akekho umuntu ozawukhipha kuRiphabhuliki isilwane noma okokwenza kwamajini kokobuhlanga bomhlaba ngaphandle kokuthi ukukhipha ezweni okunje kunikezwe imvume ngobhalisayo ngokubhala.
b ukuthengiswa kwesilwane noma okokwenza kwamajini; noma c ukwethulwa kokuqoqa kwesidoda, ukuqoqwa kombungu, ukubelethisa ngokwenziwa, noma ukudlulisa imbewu yowesifazane noma imibungu kuzilwane zensikazi ezamukelayo, noma ukubanga noma ukuvumela isiklhangisi esinje ukuba sishicilelwe noma sisabalaliswe.
Uma umuntu, ngaphandle komuntu okhangisa ngemininingwane yohlobo noma yokwenza ngemfanelo kwesilwane, ethengisa isilwane noma okokwenza kwamajini kwaso noma eqokelela isidoda, eqoqa umbungu, ukubelethisa okwenziwayo noma edlulisa imbewu yowesifazane noma imibungu kusilwane noma izilwane zezinsikazi ezamukelayo, isikhangis esingamanga esiphathelene nazo, uzawubekwa icala lokweqa umthetho osesigabeni esingaphansi kwe-1, kuzawuba ukuzivikela okwanele uma enobufakazi bokuthi wayengazi noma akalindelekile ukuthi kungenzeka ukuthi uyazi ukuthi isikhangisi sasingamanga noma sasiholela ophathe ngandlela thize, ngaphandle kokuthi kufakazelwe ukuthi obekwa icala wehluleka ngenkathi ephoqelelwa ngobhalisayo noma iphoyisa lomthetho ukunikeza igama kanye nekheli laloyo muntu okwakukhingiselwa noma kusabaliselwa yena.
Akekho umuntu ozawuvezela omunye ulwazi olutholwe nguye ngenklathi enza imisebenzi ngokulandela lo Mthetho, noma umthethosisekelo womphakathi wokufuya izilwane, noma umthethosisekelo wesiphathimandla esibhalisayo futhi esiphathelene nebhizinisi noma izindaba zomunye umuntu, ngaphandle kwemvume ebhaliwe yomuntu onjalo, ngaphandle nje uma loku kudingwa yinoma yiyiphi inkantolo yomthetho noma ngaphansi kwanoma yimuphi umthetho.
UNgqongqoshe angakwazi ngesaziso kuGazethi, ukumisa isikimu sokuhlola nokunikeza izitifiketi zokwenza ngemfanelo kwezilwane noma uhlobo klwemfuyo olucacisiwe kusaziso, ngenjongo yokwenza ngcono amandla okukhiqiza kwamajini ezilwane ezinje: Uma nje ukuhlaziywa kwezinzuzo zezindleko zesikimu esinje kungathwaleka.
Izikimu ezehlukile zingamiselwa izilwane eziyizinhlobo ezehlukile noma izinhlobo zemfuyo yezilwane, futhi izidingo kusikimu sezilwane ezehlukile, zingahluka.
a esikhetha umuntu noma inhlangano ezawusebenzisa amandla ayo bese yenza imisebenzi ebekelwe yona noma ebekwe emahlombe ayo ngokulandela isaziso esishiwo; kanye b nikeza umuntu onjena noma inhlangano amandla okwenza imithetho ngokuxoxisana nezinhlangano ezikukontileka noMnyango ukwenza ukubhalisa okuhlanganisayo kanye nohlelo lolwazi lwamajini, ngaphansi kwalezi zimo njengoba kungabekwa nguNgqongqoshe kusaziso esishiwo.
Obhalisayo uzawunikeza i-ofisa ephathekayo esigabeni se-3 2 a, isitifiketi sokuthi uvunyelwe ukuba asebenze njengomhloli ngokulandela lo Mthetho.
g abamba noma yiliphi inani lezilwane, noma inani lonke, noma ingxenye yokokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile, nopmakwanoma yiyiphi incwadi noma umbhalo.
a Iphepha lokubopha eliphathekayo esigabeni esingaphansi kwe- 3 lizawunikezwa yijaji Lenkantolo Ephezulu noma ngumantshi onelungelo lo mthetho kuleyo ndawo amagceke aphathekayo akuyo, futhi izakunikezwa kuphela uma ivela kulwazi olungaphansi kwesifungo ukuthi kunezizathu ezizwakalayo zokukholela ukuthi isilwane, okokwenza kwamajini, isisetshenziswa, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile ephathekayo esigabeni esingaphansi kwe- 3 b or c kungaphezu noma kukhona kulawo magceke, futhi kuzocacisa ukuthi yiziphi zezenzo ezishiwo kuleso sigaba esingaphansi ezingenziwa lapho ngaphansi ngumuntu enikezwe yena.
b Incwadi yokuboshwa enikezwe ngokulandela lesi sigaba izawugcinwa usuku ngosuku futhi izokwenziwa ngomthetho oqinile ngokuphathelene nokuzithoba kanye nokuhlonipha.
b ngesicelo saloyo muntu abonise isitifiketi esiphathekayo esigabeni esingaphansi kwe-2 kuloyo muntu.
a Isampuli ethethwe ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-3 e izawuthi nje ngokushesha emva kokuba ithethwe, inikezwe umuntu okwazi ukuvivinya, ahlole aphinde ahlaziye leyo sampula.
b Umhloli uzawuthi ngokuhlonipha isampula ngayinye ethethwe, anikeze irasidi yesampula kumuntu onamalungelo okugcina isilwane esinje noma okokwenza kwamajini, ngesicelo saloyo muntu.
a Umhloli ophathekayo angasusa noma yiliphi inani lezilwane, okokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile, noma incwadi ethile noma umbhalo obanjwe endaweni, emagcekeni noma ngenkathi uthuthwa lapho ewubambe khona, noma awuyeke lapho, futhi uma ebona kunesidingo, axhume uphawu lokuwazisa noma isili uma ebona kunesidingo phezu kwesilwane, okokwenza kwamajini, okwenziwayo noma into ethile noma isiphathosayo, noma phezu kwencwadi noma umbhalo onjalo.
uma yena enelisekile ukuthi imbangela yokuphathelene nokubamba loko isusiwe ngokwelapha noma ukwenza, phindisela isilwane leso, okokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile kuloyo muntu okwakuthathwe kuye.
c Uma kungekho ukubekwa icala okuqhubekisiwe ngokuphathelene nesilwane, okokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-3 g, noma ngabe kubonakala ukuthi isilwane esinje, okokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile akudingeki ekuthethweni kwecala ngenhloso yobufakazi noma i-oda yasenkantolo, leso silwane, okokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile kuzawubuyiselwa kumuntu okuthathwe kuye.
Uma kufakwa isikhalazo kuNgqongqoshe ukuthi imiphakathi yokufuya izilwane kanye nesiphathimandla esibhalisayo ayikutholanga ngemfanelo noma ayizukwazi ukuthola ngemfanelo izinjongo zokunikeza isitifiketi sokuzibhalisa, yena angathumela isikhalazo esinjena ukuze sibhekwe kukomiti elinamalungu amathathu, ukuya ngombono kaNgqongqoshe elinolwazi lobuciko ngokuphathelene nezikhalazo futhi abamiswe nguNgqongqoshe, omunye wabo azomkhetha njengomgcinisihlalo wekomiti elinjalo.
UNgqongqoshe uzakwazisa umphakathi wokufuya isilwane noma isiphathimandla esibhalisayo cishe inyanga eyodwa ngaphambi kokuqalisa kwecala elinjena ngowubhalela ngesenzo noma ukweqiwa okuzokuba yindaba yokucutshungulwa kanye nosuku ukucubungula okuzoqala ngalo, futhi umphakathi wokufuya isilwane onjena noma isiphathimandla sokubhalisa esizakuba nelungelo lokumelwa ekucubungulweni okunjena wummeli womthetho.
Uma ikomiti eliphathekayo esigabeni esingaphansi kwe-1 lithjola ukuthi umphakathi wabafuyi bezilwane noma isiphathimandla esibhalisayo esiphathekayo asitholanga ngokufanele noma kungenzea ukuthi singatholi ngokufanele izinjongo ezicaciswe kusigaba esingaphansi kwe-1, uNgqongqoshe angakusula ukubhaliswa komphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla esibhalisayo noma ayilengise isikhathi esibekwa nguye, lapho amandla omphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla esibhalisayo azawulengiswa noma, uma kumiswa ukuzibhalisa, ngokuhambisanayo anikeze amandla okwesikhashana kusiphathimandla esizibhalisayo esiphathekayo noma ngokungsaguquki kwesinye isiphathimandla esizibhalisayo nguNgqongqoshe, kuye ngesehlakalo ngasinye.
Uma umphakathu wokufuya izilwane noma iziphathimandla ezibhalisayozithatha isinqumo sokuziphelisa ngokuthanda ngokulandela umthethosisekelo wawo noma uma umphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla sokubhalisa sicishwa ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-4, umphakathi onjalo wokufuya izilwane noma iziphathimandla ezibhalisayo zizawupheliswa, bese kuthi ukusukela ngosuku laloku kusulwa yonke impahla, amacala ezimali, amalungelo kanye nezibopho zomphakathi wokufuya izilwaner onjena noma iziphathimandla ezibhalisayo izawupheliswa njengoba kuzotholakala ngaphakathi komthethosisekelo womphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla esiphathekayo.
a Obhalisayo uzokunikeza isaziso kuGazethi ngokuphathelene nokucishwa ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-4 sokubhalisa umphakathi wokufuya izilwane noma iziphathimandla ezibhalisayo.
b Obhalisayo uzawusula igama lomphakathi wokufuya izilwane onjena noma isiphathimandla esibhalisayo.
c Obhalisayo uzaokwazi Obhalisa Izinkampani ngaloku kusulwa ngaphezu kwaloko Obhalisa Izinkampani uzosula igama lomphakathi wokufuya izilwane onjena noma isiphathimandla esibhalisayo Kurejista Yezinkampani.
Noma yiliphi ilungu lekomiti ephathekayo esigabeni so-1 ongaqashiwe ngokuphelele Ngumbuso, angakhokhelwa iholo elizovunywa nguNgqongqoshe ngokuvumelana noNgqongqoshe Wezezimali.
Noma yimuphi umuntu uthando lwakhe oluthelelwa yinoma yisiphi isinqumo noma inkomba yobhalisayo ngaphansi kwalo Mthetho, angadlulisa icala ngokuphathelene nalesi sinqumo noma inkomba kwibhodi lokudlulisa icala elimiswe nguMqondisi Jikelele ngenhloso yokudlulisa icala okuphathekayo.
Ukudlulisa icala okuphathekayo esigabeni esingaphansi kwe-1, kuzawufakwa ngendlela ebekiwe esikhathini esibekiwe, kanye nangezindleko ezibekiwe ezizokhokhelwa ukudlulisa icala okunje.
a umuntu omiswe ngolwazi lwakhe lwezomthetho futhi ozawubamba njengomgcinisihlalo webhodi lokudlulisa icala; kanye b nabantu ababili, abanolwazi lobucikogombono ngokuphathelene nokudlulisa amacala ngokombono Womqondisi Jikelele.
Noma yimuphi umuntu onothando oluqondile nolugwegwesayo kumphumela wokudlulisa icala, akasoze amiswa ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-1.
Wonke amalungu ebhodi lokudlulisa icala azakwakha ikhoramu emhlanganweni webhodi yokudlulisa icala.
Ukudlulisa icala kuzokulalelwa ngosuku kanye nendawo nesikhathi ezokhethwa ngumgcinisihlalo webhodi lokudlulisa amacala, yena uzokwazisa odlulisa icala nobhalisayo ngokubabhalela ngaloko.
b ukuphatha isifungo sokuvuma nokuqinisekiswa kunoma yimuphi umuntu obizwe njengofakazi ekuthethweni kwecala, kanye c nokubiza noma yimuphi umuntu okhona ekulalelweni kwecala njengofakazi bese embuza imibuzo adinge nokuthi akhiphe umbhalo awuophethe noma awugcinile noma ongaphansi kokuphatha kwakhe.
Inqubo ekulalelweni kokudluliswa kwecala izawubekwa ngumgcinisihlalo.
Odlulisa icala, uma ebonakala ngaphambi kwebhodi lokudlulisa icala ekuthethweni kokudluliswa kwecala, kanye nobhalisayo bangasebenzisa abammelki abasmthethweni.
b lingaqinisekisa, lbeke eceleni noma liguqule isinqumo noma inkomba ngokuphathelene nendaba yokudlulisa icala; kanye c mokwenza I-oda enjena ngokuphathelene naloku ngokubona kwabo ukuthi kufanelekile.
Isinqumo sebhodi lokudlulisa amacala kanye nezizathu zaloko zizawubhalwa phansi bese amakhophi aloko azakinikezwa odlulisa icala kanye nobhalisayo.
Uma ibhodi lokudlulisa icala libekela eceleni noma yisiphi isinqumo noma ukwenza, izindleko ezikhokhwa ngodlulisa icala ngokuphathelene nokudlulisa icala eliphathekayo kuzawubuyiselwa kuye noma uma ibhodi lokudlulisa icala lihlukahisa isinqumo esinje noma ukwenza, lingakwazi ngokubona kwalo ukusho ukuthi inkokhelo yonke noma ingxenye yenkokhelo enjena ngombono walo inikezwe odlulisa icala.
Ilungu lebhodi yokudlulisa icala kanye nanoma yiomuphi omunye umuntu obizelwe enkantolo ngaphansi kwesigaba esingaphansi kwese-7 c ongekho ngaphansi kokuqashwa okuphelele Kombuso, angakhokhelwa iholo elincane kuye ngombono kaNgqongqoshe ngokuvumelana noNgqongqoshe Wezimali.
Umbuso awusoze waxolelwa ekukhokheni noma yiziphio izindleko ezikhokhwa ngokulandela lo Mthetho.
b ukuthengiswa kwesilwane noma okokwenza kwamajini; noma c ukwethulwa kokuqoqa kwesidoda, ukuqoqwa kombungu, ukubelethisa ngokwenziwa, noma ukudlulisa imbewu yowesifazane noma imibungu kuzilwane zensikazi ezamukelayo, noma ukubanga noma ukuvumela isiklhangisi esinje ukuba sishicilelwe noma sisabalaliswe.
Uma umuntu, ngaphandle komuntu okhangisa ngemininingwane yohlobo noma yokwenza ngemfanelo kwesilwane, ethengisa isilwane noma okokwenza kwamajini kwaso noma eqokelela isidoda, eqoqa umbungu, ukubelethisa okwenziwayo noma edlulisa imbewu yowesifazane noma imibungu kusilwane noma izilwane zezinsikazi ezamukelayo, isikhangis esingamanga esiphathelene nazo, uzawubekwa icala lokweqa umthetho osesigabeni esingaphansi kwe-1, kuzawuba ukuzivikela okwanele uma enobufakazi bokuthi wayengazi noma akalindelekile ukuthi kungenzeka ukuthi uyazi ukuthi isikhangisi sasingamanga noma sasiholela ophathe ngandlela thize, ngaphandle kokuthi kufakazelwe ukuthi obekwa icala wehluleka ngenkathi ephoqelelwa ngobhalisayo noma iphoyisa lomthetho ukunikeza igama kanye nekheli laloyo muntu okwakukhingiselwa noma kusabaliselwa yena.
Akekho umuntu ozawuvezela omunye ulwazi olutholwe nguye ngenklathi enza imisebenzi ngokulandela lo Mthetho, noma umthethosisekelo womphakathi wokufuya izilwane, noma umthethosisekelo wesiphathimandla esibhalisayo futhi esiphathelene nebhizinisi noma izindaba zomunye umuntu, ngaphandle kwemvume ebhaliwe yomuntu onjalo, ngaphandle nje uma loku kudingwa yinoma yiyiphi inkantolo yomthetho noma ngaphansi kwanoma yimuphi umthetho.
UNgqongqoshe angakwazi ngesaziso kuGazethi, ukumisa isikimu sokuhlola nokunikeza izitifiketi zokwenza ngemfanelo kwezilwane noma uhlobo klwemfuyo olucacisiwe kusaziso, ngenjongo yokwenza ngcono amandla okukhiqiza kwamajini ezilwane ezinje: Uma nje ukuhlaziywa kwezinzuzo zezindleko zesikimu esinje kungathwaleka.
Izikimu ezehlukile zingamiselwa izilwane eziyizinhlobo ezehlukile noma izinhlobo zemfuyo yezilwane, futhi izidingo kusikimu sezilwane ezehlukile, zingahluka.
a esikhetha umuntu noma inhlangano ezawusebenzisa amandla ayo bese yenza imisebenzi ebekelwe yona noma ebekwe emahlombe ayo ngokulandela isaziso esishiwo; kanye b nikeza umuntu onjena noma inhlangano amandla okwenza imithetho ngokuxoxisana nezinhlangano ezikukontileka noMnyango ukwenza ukubhalisa okuhlanganisayo kanye nohlelo lolwazi lwamajini, ngaphansi kwalezi zimo njengoba kungabekwa nguNgqongqoshe kusaziso esishiwo.
Obhalisayo uzawunikeza i-ofisa ephathekayo esigabeni se-3 2 a, isitifiketi sokuthi uvunyelwe ukuba asebenze njengomhloli ngokulandela lo Mthetho.
m abamba noma yiliphi inani lezilwane, noma inani lonke, noma ingxenye yokokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile, nopmakwanoma yiyiphi incwadi noma umbhalo.
a Iphepha lokubopha eliphathekayo esigabeni esingaphansi kwe- 3 lizawunikezwa yijaji Lenkantolo Ephezulu noma ngumantshi onelungelo lo mthetho kuleyo ndawo amagceke aphathekayo akuyo, futhi izakunikezwa kuphela uma ivela kulwazi olungaphansi kwesifungo ukuthi kunezizathu ezizwakalayo zokukholela ukuthi isilwane, okokwenza kwamajini, isisetshenziswa, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile ephathekayo esigabeni esingaphansi kwe- 3 b or c kungaphezu noma kukhona kulawo magceke, futhi kuzocacisa ukuthi yiziphi zezenzo ezishiwo kuleso sigaba esingaphansi ezingenziwa lapho ngaphansi ngumuntu enikezwe yena.
b Incwadi yokuboshwa enikezwe ngokulandela lesi sigaba izawugcinwa usuku ngosuku futhi izokwenziwa ngomthetho oqinile ngokuphathelene nokuzithoba kanye nokuhlonipha.
b ngesicelo saloyo muntu abonise isitifiketi esiphathekayo esigabeni esingaphansi kwe-2 kuloyo muntu.
a Isampuli ethethwe ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-3 e izawuthi nje ngokushesha emva kokuba ithethwe, inikezwe umuntu okwazi ukuvivinya, ahlole aphinde ahlaziye leyo sampula.
b Umhloli uzawuthi ngokuhlonipha isampula ngayinye ethethwe, anikeze irasidi yesampula kumuntu onamalungelo okugcina isilwane esinje noma okokwenza kwamajini, ngesicelo saloyo muntu.
a Umhloli ophathekayo angasusa noma yiliphi inani lezilwane, okokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile, noma incwadi ethile noma umbhalo obanjwe endaweni, emagcekeni noma ngenkathi uthuthwa lapho ewubambe khona, noma awuyeke lapho, futhi uma ebona kunesidingo, axhume uphawu lokuwazisa noma isili uma ebona kunesidingo phezu kwesilwane, okokwenza kwamajini, okwenziwayo noma into ethile noma isiphathosayo, noma phezu kwencwadi noma umbhalo onjalo.
uma yena enelisekile ukuthi imbangela yokuphathelene nokubamba loko isusiwe ngokwelapha noma ukwenza, phindisela isilwane leso, okokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile kuloyo muntu okwakuthathwe kuye.
c Uma kungekho ukubekwa icala okuqhubekisiwe ngokuphathelene nesilwane, okokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-3 g, noma ngabe kubonakala ukuthi isilwane esinje, okokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile akudingeki ekuthethweni kwecala ngenhloso yobufakazi noma i-oda yasenkantolo, leso silwane, okokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile kuzawubuyiselwa kumuntu okuthathwe kuye.
Uma kufakwa isikhalazo kuNgqongqoshe ukuthi imiphakathi yokufuya izilwane kanye nesiphathimandla esibhalisayo ayikutholanga ngemfanelo noma ayizukwazi ukuthola ngemfanelo izinjongo zokunikeza isitifiketi sokuzibhalisa, yena angathumela isikhalazo esinjena ukuze sibhekwe kukomiti elinamalungu amathathu, ukuya ngombono kaNgqongqoshe elinolwazi lobuciko ngokuphathelene nezikhalazo futhi abamiswe nguNgqongqoshe, omunye wabo azomkhetha njengomgcinisihlalo wekomiti elinjalo.
UNgqongqoshe uzakwazisa umphakathi wokufuya isilwane noma isiphathimandla esibhalisayo cishe inyanga eyodwa ngaphambi kokuqalisa kwecala elinjena ngowubhalela ngesenzo noma ukweqiwa okuzokuba yindaba yokucutshungulwa kanye nosuku ukucubungula okuzoqala ngalo, futhi umphakathi wokufuya isilwane onjena noma isiphathimandla sokubhalisa esizakuba nelungelo lokumelwa ekucubungulweni okunjena wummeli womthetho.
Uma ikomiti eliphathekayo esigabeni esingaphansi kwe-1 lithjola ukuthi umphakathi wabafuyi bezilwane noma isiphathimandla esibhalisayo esiphathekayo asitholanga ngokufanele noma kungenzea ukuthi singatholi ngokufanele izinjongo ezicaciswe kusigaba esingaphansi kwe-1, uNgqongqoshe angakusula ukubhaliswa komphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla esibhalisayo noma ayilengise isikhathi esibekwa nguye, lapho amandla omphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla esibhalisayo azawulengiswa noma, uma kumiswa ukuzibhalisa, ngokuhambisanayo anikeze amandla okwesikhashana kusiphathimandla esizibhalisayo esiphathekayo noma ngokungsaguquki kwesinye isiphathimandla esizibhalisayo nguNgqongqoshe, kuye ngesehlakalo ngasinye.
Uma umphakathu wokufuya izilwane noma iziphathimandla ezibhalisayozithatha isinqumo sokuziphelisa ngokuthanda ngokulandela umthethosisekelo wawo noma uma umphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla sokubhalisa sicishwa ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-4, umphakathi onjalo wokufuya izilwane noma iziphathimandla ezibhalisayo zizawupheliswa, bese kuthi ukusukela ngosuku laloku kusulwa yonke impahla, amacala ezimali, amalungelo kanye nezibopho zomphakathi wokufuya izilwaner onjena noma iziphathimandla ezibhalisayo izawupheliswa njengoba kuzotholakala ngaphakathi komthethosisekelo womphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla esiphathekayo.
a Obhalisayo uzokunikeza isaziso kuGazethi ngokuphathelene nokucishwa ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-4 sokubhalisa umphakathi wokufuya izilwane noma iziphathimandla ezibhalisayo.
b Obhalisayo uzawusula igama lomphakathi wokufuya izilwane onjena noma isiphathimandla esibhalisayo.
c Obhalisayo uzaokwazi Obhalisa Izinkampani ngaloku kusulwa ngaphezu kwaloko Obhalisa Izinkampani uzosula igama lomphakathi wokufuya izilwane onjena noma isiphathimandla esibhalisayo Kurejista Yezinkampani.
Noma yiliphi ilungu lekomiti ephathekayo esigabeni so-1 ongaqashiwe ngokuphelele Ngumbuso, angakhokhelwa iholo elizovunywa nguNgqongqoshe ngokuvumelana noNgqongqoshe Wezezimali.
Noma yimuphi umuntu uthando lwakhe oluthelelwa yinoma yisiphi isinqumo noma inkomba yobhalisayo ngaphansi kwalo Mthetho, angadlulisa icala ngokuphathelene nalesi sinqumo noma inkomba kwibhodi lokudlulisa icala elimiswe nguMqondisi Jikelele ngenhloso yokudlulisa icala okuphathekayo.
Ukudlulisa icala okuphathekayo esigabeni esingaphansi kwe-1, kuzawufakwa ngendlela ebekiwe esikhathini esibekiwe, kanye nangezindleko ezibekiwe ezizokhokhelwa ukudlulisa icala okunje.
a umuntu omiswe ngolwazi lwakhe lwezomthetho futhi ozawubamba njengomgcinisihlalo webhodi lokudlulisa icala; kanye b nabantu ababili, abanolwazi lobucikogombono ngokuphathelene nokudlulisa amacala ngokombono Womqondisi Jikelele.
Noma yimuphi umuntu onothando oluqondile nolugwegwesayo kumphumela wokudlulisa icala, akasoze amiswa ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-1.
Wonke amalungu ebhodi lokudlulisa icala azakwakha ikhoramu emhlanganweni webhodi yokudlulisa icala.
Ukudlulisa icala kuzokulalelwa ngosuku kanye nendawo nesikhathi ezokhethwa ngumgcinisihlalo webhodi lokudlulisa amacala, yena uzokwazisa odlulisa icala nobhalisayo ngokubabhalela ngaloko.
b ukuphatha isifungo sokuvuma nokuqinisekiswa kunoma yimuphi umuntu obizwe njengofakazi ekuthethweni kwecala, kanye c nokubiza noma yimuphi umuntu okhona ekulalelweni kwecala njengofakazi bese embuza imibuzo adinge nokuthi akhiphe umbhalo awuophethe noma awugcinile noma ongaphansi kokuphatha kwakhe.
Inqubo ekulalelweni kokudluliswa kwecala izawubekwa ngumgcinisihlalo.
Odlulisa icala, uma ebonakala ngaphambi kwebhodi lokudlulisa icala ekuthethweni kokudluliswa kwecala, kanye nobhalisayo bangasebenzisa abammelki abasmthethweni.
b lingaqinisekisa, lbeke eceleni noma liguqule isinqumo noma inkomba ngokuphathelene nendaba yokudlulisa icala; kanye c mokwenza I-oda enjena ngokuphathelene naloku ngokubona kwabo ukuthi kufanelekile.
Isinqumo sebhodi lokudlulisa amacala kanye nezizathu zaloko zizawubhalwa phansi bese amakhophi aloko azakinikezwa odlulisa icala kanye nobhalisayo.
Uma ibhodi lokudlulisa icala libekela eceleni noma yisiphi isinqumo noma ukwenza, izindleko ezikhokhwa ngodlulisa icala ngokuphathelene nokudlulisa icala eliphathekayo kuzawubuyiselwa kuye noma uma ibhodi lokudlulisa icala lihlukahisa isinqumo esinje noma ukwenza, lingakwazi ngokubona kwalo ukusho ukuthi inkokhelo yonke noma ingxenye yenkokhelo enjena ngombono walo inikezwe odlulisa icala.
Ilungu lebhodi yokudlulisa icala kanye nanoma yiomuphi omunye umuntu obizelwe enkantolo ngaphansi kwesigaba esingaphansi kwese-7 c ongekho ngaphansi kokuqashwa okuphelele Kombuso, angakhokhelwa iholo elincane kuye ngombono kaNgqongqoshe ngokuvumelana noNgqongqoshe Wezimali.
Umbuso awusoze waxolelwa ekukhokheni noma yiziphio izindleko ezikhokhwa ngokulandela lo Mthetho.
Lo mthetho uzakubizwa Umthetho Wokwenza Ngcono Izilwane, ka-1998, futhi uzakusetshenziswa ngosuku oluzobekwa nguMongameli ngesaziso kuGazeth.
Ukuhlinzeka ukufuya, ukubonisa kanye nokusebenzisa okofuzo kwezilwane ezingaphezu kwezinye ukuze kwenziwe ngcono ukukhiqizwa nokwenza kwezilwane ngothando lweRiphabhuliki; kanye nokuhlinzela ngezindaba ezihlangene kanye nakho.
lo Mthetho' ufaka imiyalelo; kanye nesigaba udokotela wezilwane' usho umuntu ozibhalisile ngokulandela umthetho Wobungcweti bodokotela bezilwane kanye Nabokulinganisa Nodokotela bezilwane, ka-1982 (Umthetho we-19 ka-1982), ukulungiselela Nodokotela bezilwane njengoba kuchazwe esigabeni so-1 Somthetho.
Lo mthetho uzakusetshenziswa ngokuphathelene nanoma yiluphi uhlobo lwesilwane, noma isilwane sozalo olucacile salolo hlobo lwesilwane njengoba Ungqongqoshe ngokubeka isaziso kuGazethi angamemezela ukuthi isilwane ngenhloso yalo Mthetho.
Ngokuphathelene nohlobo olusha lwesilwane noma inzalo entsha yalolu hlobo lwesilwane okumele singeniswe ezweni noma sifuywe kuRiphabhuliki, Ungqongqoshe uzakwenza isimemezelo emuva kokubheka isicelo, aphinde anake umthetho wamazwe ngamazwe bese kuthi emuva kokuphawula okutholiwe ukuphendula isimemo sobhalisayo kubantu abanothando ukuthi baphawule ngesimemezelo esiphakanyisiwe esishicilelwe ku-Gazethi okungenani izinsuku eziyi-30 ngaphambi kwesimemezelo esinjalo.
Izinhlobo ezihlukile zezilwane noma zozalo lwalolu hlobo lwezilwane kungamemezelwa kanje ngazo ngokuphathelene nemibandela yalo Mthetho: Uma nje isilwane noma okokwenza kwamajini njengoba kuphatheka esigabeni se-17 kuzakumemezelwa kuphela emva kwesicelo esibhalelwe UNgqongqoshe yinhlangano yemfuyo yezilwane efanele.
a kundawo eyodwa noma eziningi zeRiphabhuliki; noma b kulizwe elilodwa noma amaningi acacisiwe.
Ungqongqoshe uzawukhetha i-ofisa kuMnyango, oneziqu zemfundo ephakeme ezifanele kumklhakah wokwenza kangcono izilwane, Njengobhaliusayo Wokwenza Kangcono Izilwane, ozawusebenzisa amandla bese enza nemisebenzi akhethelwe yona noma ethwaliswa obhalisayo ngaphansi kwalo Mthetho.
a Obhalisayo anganikezela amandla noma imisebenzi ephathekayo esigabeni esingaphansi kweso-1 ngokubhalela i-ofisa oneziqu ezifanele kanye namakhono, noma anganikeza amandla noma alayeze I-ofisa enje ngokuyibhalela ukuthi isebenzise amandla anjena noma yenze imisebenzi enjena.
c Noma yisiphi isinqumo esenziwe noma umyalo onikezwe yi-ofisa ephathekayo esiqephini- a singahoxiswa noma siguqulwe ngobhalisayo, kanti futhi njengokunikezwe ngobhalisiwayo kuze kuhoxiswe noma kuguqulwe ngaphandle kwezinhloso zalesi siqephu.
Amandla okusebenzisa ukubona kobhalisayo a Noma yimaphi amandla obuhlakani anikezwa obhalisayo ngokulandela lo Mthetho, ngaphandle kwalezo ezinikezwe yisigaba se-16 noma-17, azisozwe zasetshenziswa nguye ukubandlulula noma yimuphi ofake isicelo noma omunye nje umuntu obonakala kobhalisayo njengonothando, ngaphandle kokunikeza ofaka isicelo onjalo noma loyo muntu ithuba lokuba alalelwe ngaphakathi kwesikhathi esinje njengoba kungabekwa noma, uma ngabe isikhathi asibekiwe, ngaphakathi kwesikhathi esifanelekile njengoba kuzoboniswa ngobhalisayo.
b Ofaka isicelo noma omunye umuntu ophathekayo esiqephini-a angayeka leli lungelo lokuba alalelwe.
Uma nje ngokulandela lo Mthetho isikhathi sicacisiwe ngaphakathi kwaso okuzokwenziwa yinoma yimuphi umthetho noma yinoma yikuphi kumele kwenziwe, obhalisayo angakwazi, kuye ngokombandela wesigaba se-16, ukwelula isikhathi esinje ngaphambi noma ngemuva kokuphela kwaso.
Obhalisayo uzawugcina irejista yabaqoqi besidoda, abamithisayo, abaqoqi bemibungu, abadlulisi bemibungu, abaphatheli bokungenisa ezweni, izikhungo, izilwane ezingabaphi, imiphakathi yabafuyi bezilwane kanye neziphathimandla ezibhalisayo ezibhalisiwe noma ezivunyiwe kanye nokuthi imininingwane ebekiwe mayelana nalaba baqoqi sidoda, abamithisayo, abaqoqi bemibungu, abadlulisi bemibungu, abaphatheli bokungenisa ezweni, izikhungo, izilwane ezingabaphi, imiphakathi yabafuyi bezilwane kanye neziphathimandla ezibhalisayo zizawubhaliswa.
Irejista kuzawuthi emva kokukhokha izindleko ezibekiwe, ivulwe ukuze ihlolwe ehhovisi lobhalisayo ngezikhathi zokusebenza kwehhovisi.
Obhalisayo uzawunikeza yinoma yimuphi umuntu, uma ecela kanye nangemva kokukhokha izinkokhelo ezibekiwe, ngekhophi yanoma yimiphi imininingwane ebhaliswe kurejista noma isitifiketi esiphathelene naloko.
Irejista izawuba wubufakazi obuyiqiniso prima facie kwazo zonke izindaba eziqondiswe noma ezinikezwa amandla yilo Mthetho okumele zibhaliswe ngaphakathi kwayo.
Isitifiketi esishoyo ukuthi sisayinwe ngobhalisayo kuze kube nomphumela wokuthi ukungeniswa kurejista akukenziwa noma ukuthi noma yiyiphi enye into enikezwe amandla yilo Mthetho ukuthi yenziwe, yenziwe noma ayikenziwa izawuba wubufakazi obungaba yiqiniso prima facie bezindaba ezicacisiwe kusitifiketi esinjena.
Ikhophi yokufakwe ngaphakathi kwerejista noma isiqeshana esivela kurejista, esishoyo ukuthi siqinisekiswe ngobhalisayo, sizawuthathwa njengobufakazi kunoma yiyiphi inkantolo yomthetho ngaphandle kobufakazi obuqhubekayo noma ukukhiqizwa kokwasekuqaleni.
b engumfuyi okethwe ngobhalisayo ngaleyo nhloso uye waqiniskisa efomini elibekwa ngobhalisayo ukuthi umqoqi wesidoda, omithisayo, oqoqa imibungu kanye nodlulisa imibungu kuye ngesehlakalo ngasinye, unako ukuya ngombono wakhe, ulwazi olwanele olusetshenziswayo nolukhulunywayo lwendlela ngokuphathelene nokuqoqa isidoda, isidoda noma ngokuphathelene nokuqoqa imibungu, imibungu noma imbewu yesifazane eqoqiwe, yahlolwa, yasetshenziswa, yapakishwa noma yagcinwa ngokulandela umthetho, kanye nokuthi ezilwaneni, ngokuphathelene nomqoqi wesidoda, omithisa imibungu noma oqoqa imibungu, kungenzeka ukuthi imithiswe ngokwenziwa noma, ngokuphathelene nomqoqi wemibungu noma odlulisa imibungu, ingeniswe ngembewu yesifazane noma umbungu; kanye c nokuhambisana nezidingo ezinye ezinje okungenzeka ukuthi zibekiwe.
umphatheli wokungenisa ezweni kumele abhaliswe ngokunjalo uma ethatha isinqumo ngokubhalela obhalisayo ukuthi uzosebenzisa amalabhorothri kanye namalungelo okususa intelo ngokulandela izidingo ezibekiwe zako konke kokwenza kwamajini okungeniswa nguye ezweni noma akungenisela omunye umuntu.
b abasebenzisi bezobuchwepheshe endaweni enjena, ngokuphathelene nokunakekelwa kwezilwane ezigcinwa lapho, kaye nokuqoqa, ukuhlola, ukusebenzisa, ukupakisha, ukulebhula kanye nokugcinwa kokokwenza kwamajini, kubhekwa kuphinde kuphathwe ngumuntu olandela izidingo ezibekiwe; kanye c nokuthi indawo enjena kumele ilandele izidingo ezinje njengoba kungenzeka ukuthi zibekiwe.
b isilwane ezinje silandela ezinye izidingo ezibekiwe ezinje.
v indawo ibhaliswe njengesikhungo; noma ii isilwane sivunywe njengesilwane esiwumuphi wezokwenza kwamajini, kumele afake isicelo efomini azolinikezwa ngobhalisayo kanye nangendlela ebekiwe, bese kuthi isicelo esinjalo kumele sihambisane inkokhelo ebekiwe yokufaka isicelo yohlobo lokuzibhalisa noma ukuvunyelwa okuphathekayo.
Iqembu labantu abafisa ukuzibhalisa njengomphakathi wokufuya isilwane kumele bafake isicelo kobhalisayo ngefomu abazolinikezwa ngobhalisayo kanye nangendlela ebekiwe, futhi isicelo esinje kumele size nomthethosisekelo womphakathi wokufuya izilwane, kanye nenkokhelo yokufaka isicelo.
Umphakathi wabafuyi bezilwane noma iqembu lomphakathi wokufuya izilwane elifuna ukuzibhalisa njengesiphathimandla esibhalisiwe kumele lifake isicelo kobhalisayo ngefomu elinikezwa ngobhalisayo ngendlela efanele, futhi isicelo esinje sizawuhambisana nomthethosisekelo weziphathimandla esirejistayo, kanye nenkokhelo yesicelo ebekiwe.
Obhalisayo kumele abheke isicelo esenziwe ngokulandela isigaba esingaphansi kuka- 1, 2 noma 3, futhi angenza noma yikuphi ukufunisisa ngokuphathelene naloku akubona yena kunesidingo.
Uma obhalisayo enqaba ukukunikeza isicelo esenziwe ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-1, 2 noma 3, uzakwazisa ofake isicelo ngokumbhalela ngesinqumo sakhe kanye nezizathu okusekelwe ngazo.
a bhalisa ocelayo njengomqoqi wesidoda, omithisayo, oqoqa umbungu, odlulisa umbungu noma umphatheli ongenisa ezweni. Kuye ngesehlakalo ngasinye, bese enikeza isitifiketi sokurejista kuye; noma b bhalisa indawo njengesikhungo bese enikeza ocelayo isitifiketi sokurejista; noma c nikeza isicelo ukuba sivunyelwe ngokuphathelene nesilwane esithile esingumuphi bese enikeza isitifiketi sokuvunyelwa kofake isicelo ngokuphathelene nokuvunyelwa okunjalo, bese erekhoda imininingwane efanele ebekiwe kurejista.
c kungesehlakalo sokurejista kokuqala kuphela lapho wethula isaziso ngaphakathi kweGazethi yokurejista yomphakathi wokufuiya izilwane noma isiphathimandla sokurejista, kuye ngesehlakalo ngasinye, nangosuku ukurejista okuphathekayo okuzokube kuqinisiwe futhi uzakwazisa Ubhalisa Izinkampani ngaloko, okuzakuthi ngokushesha okukhulu emva kwalolu suku arekhode igama lomphakathi wabafuyi bezilwane noma isiphathimandla esirejistayo, ngokuhambisana nesehlakalo ngasinye, kurejista yezinkampani ephathwa ngokulandela uMthetho Wezinkampani ka-1973Umthetho wama-61 ka-1973.
Ukubhaliswa komuntu njengomqoqi wesidoda, omithisayo, oqoqa umbungu, odlulisa umbungu noma umphatheli ongenisa ezweni, noma kwendawo njengesikhungo, noma umphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla esirejistisayo, noma ukuvunyelwa kwesilwane njengesilwane esingumuphi kuhambisana nemibandela yalo Mthetho kanye nezimo ezibekiwe.
b Ngokulandela isiqephu - c, imibandela Yomthetho wezinkampani, ka-1973Umthetho 61 ka-1973, awuhambisani nomphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla esirejistayo.
c UNgqongqoshe ngesaziso kuGazethi wazisa nom, a yimiphi imibandela Yomthetho Wezinkampani, ka-973, ohambisana nemibandela yoMthetho ngokungaguquki, efanela imiphakathi efuya izilwane noma isiphathimandla esirejistayo, nezinguquko ezinjalo okungenzeka zibekwe kusaziso, nezingahoxiswa noma isaziso esinjalo siguqulwe.
Ukurejista noma ukuvunyelwa ngokulandela isigaba se-8 6 ngaphandle kwezehlakalo lapho kupheliswe ngaphambilini, ngokulandela isigaba se-10, kuzawuqiniswa ukusukela ngosuku lokunikezwa isitifiketi kuze kube usuku esiphela ngalo olucacisiwe ngaphezu kwaso, bese kuthi emva kwaloko sikwazi ukuvuselelwa ngezinkathi ezithile.
a Umuntu onikezwe isitifiketi ngokulandela isigaba se-8 6, angafaka isicelo kobhalisayo ukuvuselela ukurejista noma ukuvunyelwa okuphathekayo ngaphakathi kwesikhathi esibekiwe kanye nangendlela ebekiwe, futhi ukufaka isicelo okunje kuzawuhambisana nenkokhelo yokuvuselela yokurejisat noma ukuvunyelwa okuphathekayo, kanye futhi nolwazi nopma imibhalo ebekiwe noma edingwa ngobhalisayo.
c Imvuselelo enikeze ngokulandela isigaba b ngokulandela ukupheliswa kwangaphambilini ngokulandela lomthetho, kuzawuqiniswa ngesikhathi esibekiwe, futhi isicelo sokuthi kuphinde kuvuselelwe sizakwenziwa ngaphakathi kwesikhathi esibekiwe ngokulandela imibandela yesiqephu a, esifundwa nesiqephu b.
d Obhalisayo akasoze abheka isicelo sokuvuselela ukurejistwa noma ukuvunyelwa okutholakele emva kosuku lako lokuphelelwa yisikhathi ngaphandle kokuthi isicelo esinje sitholwe ngaphakathi kwezinsuku ezingama-90 emva kosuku lokuphela futhi izindleko ezengeziwe ezibekiwe zikhokhiwe.
Uma obhalisayo ephelisa ukuzibhalisa njengomqoqi wesidoda, omithisayo, oqoqa umbungu, odlulisa umbungu noma umphatheli ongenisa ezweni noma wendawo njengesikhungo, noma ehoxisa ukuvunyelwa kwezilwane, yena ngokubhalela uzakwazisa umuntu ngesitifiketi esiphathekayo asinikezwa ngokweseka ngezimo okusekelwe kuzo.
Uma obhalisayo enesesekelo sokuphelisa ukubhaliswa kweqembu labantu njengomphakathi wokufuya izilwane, noma womphakathi ofuya izilwane noma weqembu lemiphakathi efuya izilwane njengesiphathimandla esirejistiwayo, uzawu faka isikhalazo kuNgqongqoshe ngokulandela imibandela yesigaba sama-22.
c uhlobo lwesilwane noma imfuyo ecacisiwe yalolu hlobo lwesilwane iqembu labantu elinje elinokunaka kwalo yaziswe ngokulandela isigaba se-2 sokuba yisilwane ngenhloso yalo Mthetho.
viii ngendlela umthethosisekelo ongaguqulwa ngayo; kanye d iqembu elinjena labantu abalandela lezi zidingo njengoba kungenzeka ukuthi zibekiwe.
futhi c imiphakathi yokufuya izilwane enje noma iqembu lemiphakathi yokufuya izilwane ilandela izidingo ezinje njengoba kungenzeka ukuthi zibekiwe.
Umphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla esizibhalisile sizakwenza umbandela kumthethosisekelo wayo ngendlela umthethosisekelo ozawuguqulwa ngayo: Uma nje izinguquko ezinjena zingeke zibe nokuphambene nemibandela yalo Mthetho noma nomthethosiseskelo wesiphathimandla esibhalisayo esifanele.
Inani lamakhophi njengoba lizobekwa kukuguqulwa ngakunye noma kokuguqulwa kumele kunikezelwe kobhalisayo ngaphakathi kwezinsuku ezingama-30 emva kokuthi ukuguqula kuvunywe ngumhlangano jikelele wonyaka ngonyaka.
Uma obhalisayo enombono wokuthi loku kuguqulwa kuphambene nemibandela yalo Mythetho, uzakwazisa umphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla esibhalisayo, ngesehlakalo ngasinye, ngaphakathi kwezinsuku ezingama-30 ngokuwubhalela kanye nezizathu isinqumo esekwe phezu kwaso okuyothi lapho ukuguqulwa kufane nokungeziwanga.
b okokwenza kwamajini okungeniswa ezweni kwenzelwa omunye umuntu ngaphandle kokuthi lowo muntu ebhaliswe njengomphatheli wokungenisa ezweni ngokulandela isigaba se-8.
Uma umuntu ebhaliswe njengomqoqi wesidoda, omithisayo, oqoqa umbungu noma odlulisa umbungu ngokulandela isigaba se-8, amithise ngokwenziwayo isilwane noma adlulise imbewu yowesifazane noma imibungu esilwaneni sensikazi, yena uzawunikeza umnikazi wesilwane esinje issitifiketi esiqukethe imininingwane ebekiwe.
Akekho umuntu ozawuthengisa okokwenza kwamajini okungeniswa KuRiphabhuliki ngaphandle kokuthi okokwenza kwamajini kuhambisana nobufakazi obubhaliwe obubekiwe.
Akekho umuntu ophathekayo esigabeni esingaphansi kwe-1 ozawukhangisa ukuthi uzalo oluzoba khona ekusetshenzisweni kokokwenza kwamajini okunje ozakurekhoda noma abahalise ngokuphathelene nanoma yimaphi amazinga emfuyo, ngaphandle kokuthi umphakathi wabafuyi bezilwane ophathelene nezilwane lezi inzalo etholakele ingeyawo, inikeza imvume yanmgaphambilini ngokbhala ukuthi okokwenza kwamajini okunje kuqokelelwe encwadini yezilwane yamasitadi yemfuyo ecacile kanti futhi inzalo etholakalayo enjena ingafaneleka ukurekhodwa noma ukubhaliswa encwadini yomhlambi egcinwa isiphathimandla esibhalisayo yalolo hlobo lwesilwane noma imfuyo ecacisiwe yohlobo olunje lwesilwane.
b akhangise ukuthi yena uqhubekisa, ukufuya, ukurekhoda noma ukurejista, ukwenza ngcono okwamajini kanye nokusebenzisa uhlobo lwesilwane noma isilwane semfuyo ecacile yohlobo lwesilwane olunjalo; noma c ukuthola nokusebenzisa amazinga okufuya noma aphakamise ukurekhodwa noma ukubhalisa kwesilwane lwemfuyo ecacile yesilwaneefuyiwe noma engeniswe kuRiphabhuliki kanye nesiphathimandla sokubhalisa, ngaphandle kokuthi yena urejistile njenomphakathi wabafuyi besilwane ngokulandela isigaba se-8.
b ukunikeza isitifiketi sokurekhoda isilwane esifuyiwe noma esingeniswe ngaphakathi kuRephabhuliki; noma c Ukunikezwa kwesitifiketi ngokuphathelene nemininingwane yohlobo lwesilwane olufuyiwe eRephabhulikini noma olungeniswe ezweni, ngaphandle kokuthi ebhaliswe njengesiphathimandla sokubhalisa ngokulandela isigaba se-8.
a Isitifiketi esiphathekayo esigabeni esingaphansi kwese-2 a noma b esizawunikezwa kuphela uma isiphathimandla esibhalisayo esiphathekayo sizibhalisile sibhalisela ofuya isilwane esiphathekayo kusiqalo nopma isijobelelo ukubopnisa izilwane ezifuywe nguye, nenhlangano efakwe kunkontileka nguMnyango ukusebenza ukubhalisa oikuhlanganisayo kanye nohlelo lolwazi lwamajini.
b Isiqalo noma isijobelelo esifana nalesi sizawubhaliswa ngaphansi kwezimo kanye nangasemuva kokukhokhelwa kwezindleko njengoba zibekwe yionhlangano ephathekayo esigabeni a, bese ukubhaliswa kwesiqalo nesijobelelo kuzawugcinwa esikhathini sokukhokha izindleko nangaphansi kwezimo ezitholiwe futhi inhlangano enje izakunikeza isitifiketi ngokuphathelene nokubhalisa ngakunye okunje.
c Isiqalo noma isijobelelo esibhalisiwe ngokuthanda umuntu akusoze kwasetshenziswa ngomunye umuntu njengesiqalo noma isijobelelo noma nganoma yiyiphi enye indlela ukubonisa isilwane esifuywe ngomunye umuntu onje.
a vimbela umfuyi wesilwane esingabhalisiwe noma esingarekhodiwe yisiphathimandla esibhalisayo ukunikeza imininingwane yohlobo lwesilwane esinje ngokubhala noma ngenye indlela; noma b kuvimbele noma yimuphi omunye umuntu ukunikeza imininingwane yohlobo lwesilwane esichazwe yisitifiketi sokubhalisa noma ukurekhodwa kwaso ngokubhala noma ngenye indlela.
a isilwane ngenhloso yokurekhoda noma ukubhalisa isilwane esinje ngokulandela noma yimaphi amazinga okufuya; noma b okokwenza kwamajini ngenhloso yokukurekhoda noma ukubhalisa inzalo ezotholwa kokokwenza kwamajini ngokuphathelene nanoma yimaphi amazinga okufuya, ngaphandle kokuthi ukungenisa ezweni okunje kuvunyelwe ngobhalisayo ngokubhala.
Noma yimuphi umuntu ofisa ukuthola ubuphathimandla obushiwo esigabeni esingaphansi ku-1, uzawufaka isicelo kobhalisayo ngendlela ebekiwe kanye nangendlela ebekwe ngobhalisayo futhi akhokhe izindleko zokucela ezibekiwe nangendlela ebekliwe.
a Obhalisayo uzawuthatha isicelo esinje ngokweseka ngamazinga okufuya anawo abekwe ngokulandela umthethosisekelo womphakathi wabafuyo bezilwane ophathekayo ngokuhambisana nohlobo lwesilwane okuwukuthi isilwane esinjalo noma okokwenza kwamajini emiselwe ukungeniswa ezweni, ibe ngeyakhona.
b Umphakathi wokufuya izilwane ophathekayo uzakunikeza obhalisayo ngokumbhalela ngamazinga okufuya aphathekayo esiqephini-a, ngokuguqulwa okwenziwa kaningana, kanye futhi nangolwazi oluphathelene nokuba klhona kokwazi ukwenza okusezingeni eliphansi noma ukukhubazeka okuvela kubazali besilwane esingaphandle kweRiphabhuliki lapho okokwenza kwamajini okuvela khona.
c Uma obhalisayo enombono wokuthi amazinga okufuya awaphambani nombandela walo Mthetho noma nokuthi ayifanelanga ngezizathu ezinye noma ezithile, yena angabhekisa kumazinga anjena kumphakathio wokufuya izilwane ephathelene nesicelo esibhaliwe ukwenza isiphakamiso ngokuphathelene naloku ngokweseka ngokubekwe ngaphakathi kwesicelo.
a Yena uzawunikeza imvume yokungenisa okuphathekayo ngokubhala bese ethumela ikhophi lemvume eliphathekayo esigabeni esingaphansi ku-1 kumphakathi wokufuya izilwane kanye nesiphathimandla esibhalisayo esiphathekayo; noma b Imvume ephathekayo esiqephini - a izawubhekana nezimo ezibekiwe noma, kuye ngokuthi loku akuphikisani nezimo noma imibandela yalo mthetho, izimo ezinje zingabekwa ngobhalisayo.
Isimo esiphathekayo esigabeni esingaphansi kwe- 4 b singafaka isidingo ngokuphathelene nezinga laloko.
Uma obhalisayo enqaba isicelo esinje, yena kumele azise ofake isicelo ngokumbhalela ngesinqumo sakhe kanye nezizathu esisekelwe phezu kwaso.
Imvume ngokuphgathelene nalesi sigaba ayisoze yaxolela umutu onikezwe imvume kumibandela yanoma yimiphi imithetho ngokuphathelene nokungenisa noma yini ngaphakathi kuRiphabhuliki.
bb enikeze ulwazi ngokuphathelene noma ngokuhambisana nesicelo sakhe sokungenisa ezweni isilwane esinje noma okokwenza kwamajini kobhalisayo okungelona iqiniso ngokuphathelene nanoma yikuphi kokwenza; noma cc eqe noma wehluleka ukulandela isimo esithile ngokuphathelene naye ngaphansi kwalesi sigaba esinikeza imvume yokungenisa noma yisiphi isilwane esinje noma okokwenza kwamajini; noma ii obhalisayo unombono nganoma yisiphi isikhathi wokuthi isilwane noma okokwenza kwamajini, umuntu anemvume yokukungenisa ezweni ngaphansi kwalesi sigaba, kunokulimaza ukwenza kangcono izilwane kuRiphabhuliki, obhalisayo angakwazi, noma ngabe esebekwe icala noma cha ngokulandela lo Mthetho maqondana nomuntu onjena, amyalele ngesaziso esibhaliwe ukuthi abulale noma asuse kuRiphabhuliki isilwane noma okokwenza kwamajini okunje ngaphambi kosuku olucacisiwe ngezindleko ezizokhokhelwa nguye.
b Uma isilwane noma okokwenza kwamajini okunjena kungabulalwanga noma kwasuswa kuRiphabhuliki ngaphambi kosuku oluphathekayo esiqephini-a, isilwane esinje noma okokwenza kwamajini kuzawunikezwa Umbuso futhi kuzawubulalwa noma kubhekanwe nako ngenye indlela ezakubekwa ngobhalisayo.
c Izindleko Umbuso ozobhekana nazo ekubulaleni noma ekulahleni isilwane noma okokwenza kwamajini ngokulandela isqephu-b, kungafunwa kumuntu ophathekayo esiqephini- a.
Akekho umuntu ozawukhipha kuRiphabhuliki isilwane noma okokwenza kwamajini kokobuhlanga bomhlaba ngaphandle kokuthi ukukhipha ezweni okunje kunikezwe imvume ngobhalisayo ngokubhala.
b ukuthengiswa kwesilwane noma okokwenza kwamajini; noma c ukwethulwa kokuqoqa kwesidoda, ukuqoqwa kombungu, ukubelethisa ngokwenziwa, noma ukudlulisa imbewu yowesifazane noma imibungu kuzilwane zensikazi ezamukelayo, noma ukubanga noma ukuvumela isiklhangisi esinje ukuba sishicilelwe noma sisabalaliswe.
Uma umuntu, ngaphandle komuntu okhangisa ngemininingwane yohlobo noma yokwenza ngemfanelo kwesilwane, ethengisa isilwane noma okokwenza kwamajini kwaso noma eqokelela isidoda, eqoqa umbungu, ukubelethisa okwenziwayo noma edlulisa imbewu yowesifazane noma imibungu kusilwane noma izilwane zezinsikazi ezamukelayo, isikhangis esingamanga esiphathelene nazo, uzawubekwa icala lokweqa umthetho osesigabeni esingaphansi kwe-1, kuzawuba ukuzivikela okwanele uma enobufakazi bokuthi wayengazi noma akalindelekile ukuthi kungenzeka ukuthi uyazi ukuthi isikhangisi sasingamanga noma sasiholela ophathe ngandlela thize, ngaphandle kokuthi kufakazelwe ukuthi obekwa icala wehluleka ngenkathi ephoqelelwa ngobhalisayo noma iphoyisa lomthetho ukunikeza igama kanye nekheli laloyo muntu okwakukhingiselwa noma kusabaliselwa yena.
Akekho umuntu ozawuvezela omunye ulwazi olutholwe nguye ngenklathi enza imisebenzi ngokulandela lo Mthetho, noma umthethosisekelo womphakathi wokufuya izilwane, noma umthethosisekelo wesiphathimandla esibhalisayo futhi esiphathelene nebhizinisi noma izindaba zomunye umuntu, ngaphandle kwemvume ebhaliwe yomuntu onjalo, ngaphandle nje uma loku kudingwa yinoma yiyiphi inkantolo yomthetho noma ngaphansi kwanoma yimuphi umthetho.
UNgqongqoshe angakwazi ngesaziso kuGazethi, ukumisa isikimu sokuhlola nokunikeza izitifiketi zokwenza ngemfanelo kwezilwane noma uhlobo klwemfuyo olucacisiwe kusaziso, ngenjongo yokwenza ngcono amandla okukhiqiza kwamajini ezilwane ezinje: Uma nje ukuhlaziywa kwezinzuzo zezindleko zesikimu esinje kungathwaleka.
Izikimu ezehlukile zingamiselwa izilwane eziyizinhlobo ezehlukile noma izinhlobo zemfuyo yezilwane, futhi izidingo kusikimu sezilwane ezehlukile, zingahluka.
a esikhetha umuntu noma inhlangano ezawusebenzisa amandla ayo bese yenza imisebenzi ebekelwe yona noma ebekwe emahlombe ayo ngokulandela isaziso esishiwo; kanye b nikeza umuntu onjena noma inhlangano amandla okwenza imithetho ngokuxoxisana nezinhlangano ezikukontileka noMnyango ukwenza ukubhalisa okuhlanganisayo kanye nohlelo lolwazi lwamajini, ngaphansi kwalezi zimo njengoba kungabekwa nguNgqongqoshe kusaziso esishiwo.
Obhalisayo uzawunikeza i-ofisa ephathekayo esigabeni se-3 2 a, isitifiketi sokuthi uvunyelwe ukuba asebenze njengomhloli ngokulandela lo Mthetho.
t abamba noma yiliphi inani lezilwane, noma inani lonke, noma ingxenye yokokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile, nopmakwanoma yiyiphi incwadi noma umbhalo.
a Iphepha lokubopha eliphathekayo esigabeni esingaphansi kwe- 3 lizawunikezwa yijaji Lenkantolo Ephezulu noma ngumantshi onelungelo lo mthetho kuleyo ndawo amagceke aphathekayo akuyo, futhi izakunikezwa kuphela uma ivela kulwazi olungaphansi kwesifungo ukuthi kunezizathu ezizwakalayo zokukholela ukuthi isilwane, okokwenza kwamajini, isisetshenziswa, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile ephathekayo esigabeni esingaphansi kwe- 3 b or c kungaphezu noma kukhona kulawo magceke, futhi kuzocacisa ukuthi yiziphi zezenzo ezishiwo kuleso sigaba esingaphansi ezingenziwa lapho ngaphansi ngumuntu enikezwe yena.
b Incwadi yokuboshwa enikezwe ngokulandela lesi sigaba izawugcinwa usuku ngosuku futhi izokwenziwa ngomthetho oqinile ngokuphathelene nokuzithoba kanye nokuhlonipha.
b ngesicelo saloyo muntu abonise isitifiketi esiphathekayo esigabeni esingaphansi kwe-2 kuloyo muntu.
a Isampuli ethethwe ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-3 e izawuthi nje ngokushesha emva kokuba ithethwe, inikezwe umuntu okwazi ukuvivinya, ahlole aphinde ahlaziye leyo sampula.
b Umhloli uzawuthi ngokuhlonipha isampula ngayinye ethethwe, anikeze irasidi yesampula kumuntu onamalungelo okugcina isilwane esinje noma okokwenza kwamajini, ngesicelo saloyo muntu.
a Umhloli ophathekayo angasusa noma yiliphi inani lezilwane, okokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile, noma incwadi ethile noma umbhalo obanjwe endaweni, emagcekeni noma ngenkathi uthuthwa lapho ewubambe khona, noma awuyeke lapho, futhi uma ebona kunesidingo, axhume uphawu lokuwazisa noma isili uma ebona kunesidingo phezu kwesilwane, okokwenza kwamajini, okwenziwayo noma into ethile noma isiphathosayo, noma phezu kwencwadi noma umbhalo onjalo.
uma yena enelisekile ukuthi imbangela yokuphathelene nokubamba loko isusiwe ngokwelapha noma ukwenza, phindisela isilwane leso, okokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile kuloyo muntu okwakuthathwe kuye.
c Uma kungekho ukubekwa icala okuqhubekisiwe ngokuphathelene nesilwane, okokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-3 g, noma ngabe kubonakala ukuthi isilwane esinje, okokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile akudingeki ekuthethweni kwecala ngenhloso yobufakazi noma i-oda yasenkantolo, leso silwane, okokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile kuzawubuyiselwa kumuntu okuthathwe kuye.
Uma kufakwa isikhalazo kuNgqongqoshe ukuthi imiphakathi yokufuya izilwane kanye nesiphathimandla esibhalisayo ayikutholanga ngemfanelo noma ayizukwazi ukuthola ngemfanelo izinjongo zokunikeza isitifiketi sokuzibhalisa, yena angathumela isikhalazo esinjena ukuze sibhekwe kukomiti elinamalungu amathathu, ukuya ngombono kaNgqongqoshe elinolwazi lobuciko ngokuphathelene nezikhalazo futhi abamiswe nguNgqongqoshe, omunye wabo azomkhetha njengomgcinisihlalo wekomiti elinjalo.
UNgqongqoshe uzakwazisa umphakathi wokufuya isilwane noma isiphathimandla esibhalisayo cishe inyanga eyodwa ngaphambi kokuqalisa kwecala elinjena ngowubhalela ngesenzo noma ukweqiwa okuzokuba yindaba yokucutshungulwa kanye nosuku ukucubungula okuzoqala ngalo, futhi umphakathi wokufuya isilwane onjena noma isiphathimandla sokubhalisa esizakuba nelungelo lokumelwa ekucubungulweni okunjena wummeli womthetho.
Uma ikomiti eliphathekayo esigabeni esingaphansi kwe-1 lithjola ukuthi umphakathi wabafuyi bezilwane noma isiphathimandla esibhalisayo esiphathekayo asitholanga ngokufanele noma kungenzea ukuthi singatholi ngokufanele izinjongo ezicaciswe kusigaba esingaphansi kwe-1, uNgqongqoshe angakusula ukubhaliswa komphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla esibhalisayo noma ayilengise isikhathi esibekwa nguye, lapho amandla omphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla esibhalisayo azawulengiswa noma, uma kumiswa ukuzibhalisa, ngokuhambisanayo anikeze amandla okwesikhashana kusiphathimandla esizibhalisayo esiphathekayo noma ngokungsaguquki kwesinye isiphathimandla esizibhalisayo nguNgqongqoshe, kuye ngesehlakalo ngasinye.
Uma umphakathu wokufuya izilwane noma iziphathimandla ezibhalisayozithatha isinqumo sokuziphelisa ngokuthanda ngokulandela umthethosisekelo wawo noma uma umphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla sokubhalisa sicishwa ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-4, umphakathi onjalo wokufuya izilwane noma iziphathimandla ezibhalisayo zizawupheliswa, bese kuthi ukusukela ngosuku laloku kusulwa yonke impahla, amacala ezimali, amalungelo kanye nezibopho zomphakathi wokufuya izilwaner onjena noma iziphathimandla ezibhalisayo izawupheliswa njengoba kuzotholakala ngaphakathi komthethosisekelo womphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla esiphathekayo.
a Obhalisayo uzokunikeza isaziso kuGazethi ngokuphathelene nokucishwa ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-4 sokubhalisa umphakathi wokufuya izilwane noma iziphathimandla ezibhalisayo.
b Obhalisayo uzawusula igama lomphakathi wokufuya izilwane onjena noma isiphathimandla esibhalisayo.
c Obhalisayo uzaokwazi Obhalisa Izinkampani ngaloku kusulwa ngaphezu kwaloko Obhalisa Izinkampani uzosula igama lomphakathi wokufuya izilwane onjena noma isiphathimandla esibhalisayo Kurejista Yezinkampani.
Noma yiliphi ilungu lekomiti ephathekayo esigabeni so-1 ongaqashiwe ngokuphelele Ngumbuso, angakhokhelwa iholo elizovunywa nguNgqongqoshe ngokuvumelana noNgqongqoshe Wezezimali.
Noma yimuphi umuntu uthando lwakhe oluthelelwa yinoma yisiphi isinqumo noma inkomba yobhalisayo ngaphansi kwalo Mthetho, angadlulisa icala ngokuphathelene nalesi sinqumo noma inkomba kwibhodi lokudlulisa icala elimiswe nguMqondisi Jikelele ngenhloso yokudlulisa icala okuphathekayo.
Ukudlulisa icala okuphathekayo esigabeni esingaphansi kwe-1, kuzawufakwa ngendlela ebekiwe esikhathini esibekiwe, kanye nangezindleko ezibekiwe ezizokhokhelwa ukudlulisa icala okunje.
a umuntu omiswe ngolwazi lwakhe lwezomthetho futhi ozawubamba njengomgcinisihlalo webhodi lokudlulisa icala; kanye b nabantu ababili, abanolwazi lobucikogombono ngokuphathelene nokudlulisa amacala ngokombono Womqondisi Jikelele.
Noma yimuphi umuntu onothando oluqondile nolugwegwesayo kumphumela wokudlulisa icala, akasoze amiswa ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-1.
Wonke amalungu ebhodi lokudlulisa icala azakwakha ikhoramu emhlanganweni webhodi yokudlulisa icala.
Ukudlulisa icala kuzokulalelwa ngosuku kanye nendawo nesikhathi ezokhethwa ngumgcinisihlalo webhodi lokudlulisa amacala, yena uzokwazisa odlulisa icala nobhalisayo ngokubabhalela ngaloko.
b ukuphatha isifungo sokuvuma nokuqinisekiswa kunoma yimuphi umuntu obizwe njengofakazi ekuthethweni kwecala, kanye c nokubiza noma yimuphi umuntu okhona ekulalelweni kwecala njengofakazi bese embuza imibuzo adinge nokuthi akhiphe umbhalo awuophethe noma awugcinile noma ongaphansi kokuphatha kwakhe.
Inqubo ekulalelweni kokudluliswa kwecala izawubekwa ngumgcinisihlalo.
Odlulisa icala, uma ebonakala ngaphambi kwebhodi lokudlulisa icala ekuthethweni kokudluliswa kwecala, kanye nobhalisayo bangasebenzisa abammelki abasmthethweni.
b lingaqinisekisa, lbeke eceleni noma liguqule isinqumo noma inkomba ngokuphathelene nendaba yokudlulisa icala; kanye c mokwenza I-oda enjena ngokuphathelene naloku ngokubona kwabo ukuthi kufanelekile.
Isinqumo sebhodi lokudlulisa amacala kanye nezizathu zaloko zizawubhalwa phansi bese amakhophi aloko azakinikezwa odlulisa icala kanye nobhalisayo.
Uma ibhodi lokudlulisa icala libekela eceleni noma yisiphi isinqumo noma ukwenza, izindleko ezikhokhwa ngodlulisa icala ngokuphathelene nokudlulisa icala eliphathekayo kuzawubuyiselwa kuye noma uma ibhodi lokudlulisa icala lihlukahisa isinqumo esinje noma ukwenza, lingakwazi ngokubona kwalo ukusho ukuthi inkokhelo yonke noma ingxenye yenkokhelo enjena ngombono walo inikezwe odlulisa icala.
Ilungu lebhodi yokudlulisa icala kanye nanoma yiomuphi omunye umuntu obizelwe enkantolo ngaphansi kwesigaba esingaphansi kwese-7 c ongekho ngaphansi kokuqashwa okuphelele Kombuso, angakhokhelwa iholo elincane kuye ngombono kaNgqongqoshe ngokuvumelana noNgqongqoshe Wezimali.
Umbuso awusoze waxolelwa ekukhokheni noma yiziphio izindleko ezikhokhwa ngokulandela lo Mthetho.
b ukuthengiswa kwesilwane noma okokwenza kwamajini; noma c ukwethulwa kokuqoqa kwesidoda, ukuqoqwa kombungu, ukubelethisa ngokwenziwa, noma ukudlulisa imbewu yowesifazane noma imibungu kuzilwane zensikazi ezamukelayo, noma ukubanga noma ukuvumela isiklhangisi esinje ukuba sishicilelwe noma sisabalaliswe.
Uma umuntu, ngaphandle komuntu okhangisa ngemininingwane yohlobo noma yokwenza ngemfanelo kwesilwane, ethengisa isilwane noma okokwenza kwamajini kwaso noma eqokelela isidoda, eqoqa umbungu, ukubelethisa okwenziwayo noma edlulisa imbewu yowesifazane noma imibungu kusilwane noma izilwane zezinsikazi ezamukelayo, isikhangis esingamanga esiphathelene nazo, uzawubekwa icala lokweqa umthetho osesigabeni esingaphansi kwe-1, kuzawuba ukuzivikela okwanele uma enobufakazi bokuthi wayengazi noma akalindelekile ukuthi kungenzeka ukuthi uyazi ukuthi isikhangisi sasingamanga noma sasiholela ophathe ngandlela thize, ngaphandle kokuthi kufakazelwe ukuthi obekwa icala wehluleka ngenkathi ephoqelelwa ngobhalisayo noma iphoyisa lomthetho ukunikeza igama kanye nekheli laloyo muntu okwakukhingiselwa noma kusabaliselwa yena.
Akekho umuntu ozawuvezela omunye ulwazi olutholwe nguye ngenklathi enza imisebenzi ngokulandela lo Mthetho, noma umthethosisekelo womphakathi wokufuya izilwane, noma umthethosisekelo wesiphathimandla esibhalisayo futhi esiphathelene nebhizinisi noma izindaba zomunye umuntu, ngaphandle kwemvume ebhaliwe yomuntu onjalo, ngaphandle nje uma loku kudingwa yinoma yiyiphi inkantolo yomthetho noma ngaphansi kwanoma yimuphi umthetho.
UNgqongqoshe angakwazi ngesaziso kuGazethi, ukumisa isikimu sokuhlola nokunikeza izitifiketi zokwenza ngemfanelo kwezilwane noma uhlobo klwemfuyo olucacisiwe kusaziso, ngenjongo yokwenza ngcono amandla okukhiqiza kwamajini ezilwane ezinje: Uma nje ukuhlaziywa kwezinzuzo zezindleko zesikimu esinje kungathwaleka.
Izikimu ezehlukile zingamiselwa izilwane eziyizinhlobo ezehlukile noma izinhlobo zemfuyo yezilwane, futhi izidingo kusikimu sezilwane ezehlukile, zingahluka.
a esikhetha umuntu noma inhlangano ezawusebenzisa amandla ayo bese yenza imisebenzi ebekelwe yona noma ebekwe emahlombe ayo ngokulandela isaziso esishiwo; kanye b nikeza umuntu onjena noma inhlangano amandla okwenza imithetho ngokuxoxisana nezinhlangano ezikukontileka noMnyango ukwenza ukubhalisa okuhlanganisayo kanye nohlelo lolwazi lwamajini, ngaphansi kwalezi zimo njengoba kungabekwa nguNgqongqoshe kusaziso esishiwo.
Obhalisayo uzawunikeza i-ofisa ephathekayo esigabeni se-3 2 a, isitifiketi sokuthi uvunyelwe ukuba asebenze njengomhloli ngokulandela lo Mthetho.
z abamba noma yiliphi inani lezilwane, noma inani lonke, noma ingxenye yokokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile, nopmakwanoma yiyiphi incwadi noma umbhalo.
a Iphepha lokubopha eliphathekayo esigabeni esingaphansi kwe- 3 lizawunikezwa yijaji Lenkantolo Ephezulu noma ngumantshi onelungelo lo mthetho kuleyo ndawo amagceke aphathekayo akuyo, futhi izakunikezwa kuphela uma ivela kulwazi olungaphansi kwesifungo ukuthi kunezizathu ezizwakalayo zokukholela ukuthi isilwane, okokwenza kwamajini, isisetshenziswa, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile ephathekayo esigabeni esingaphansi kwe- 3 b or c kungaphezu noma kukhona kulawo magceke, futhi kuzocacisa ukuthi yiziphi zezenzo ezishiwo kuleso sigaba esingaphansi ezingenziwa lapho ngaphansi ngumuntu enikezwe yena.
b Incwadi yokuboshwa enikezwe ngokulandela lesi sigaba izawugcinwa usuku ngosuku futhi izokwenziwa ngomthetho oqinile ngokuphathelene nokuzithoba kanye nokuhlonipha.
b ngesicelo saloyo muntu abonise isitifiketi esiphathekayo esigabeni esingaphansi kwe-2 kuloyo muntu.
a Isampuli ethethwe ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-3 e izawuthi nje ngokushesha emva kokuba ithethwe, inikezwe umuntu okwazi ukuvivinya, ahlole aphinde ahlaziye leyo sampula.
b Umhloli uzawuthi ngokuhlonipha isampula ngayinye ethethwe, anikeze irasidi yesampula kumuntu onamalungelo okugcina isilwane esinje noma okokwenza kwamajini, ngesicelo saloyo muntu.
a Umhloli ophathekayo angasusa noma yiliphi inani lezilwane, okokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile, noma incwadi ethile noma umbhalo obanjwe endaweni, emagcekeni noma ngenkathi uthuthwa lapho ewubambe khona, noma awuyeke lapho, futhi uma ebona kunesidingo, axhume uphawu lokuwazisa noma isili uma ebona kunesidingo phezu kwesilwane, okokwenza kwamajini, okwenziwayo noma into ethile noma isiphathosayo, noma phezu kwencwadi noma umbhalo onjalo.
uma yena enelisekile ukuthi imbangela yokuphathelene nokubamba loko isusiwe ngokwelapha noma ukwenza, phindisela isilwane leso, okokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile kuloyo muntu okwakuthathwe kuye.
c Uma kungekho ukubekwa icala okuqhubekisiwe ngokuphathelene nesilwane, okokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-3 g, noma ngabe kubonakala ukuthi isilwane esinje, okokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile akudingeki ekuthethweni kwecala ngenhloso yobufakazi noma i-oda yasenkantolo, leso silwane, okokwenza kwamajini, okokwenza, okwenziwayo noma into ethile kuzawubuyiselwa kumuntu okuthathwe kuye.
Uma kufakwa isikhalazo kuNgqongqoshe ukuthi imiphakathi yokufuya izilwane kanye nesiphathimandla esibhalisayo ayikutholanga ngemfanelo noma ayizukwazi ukuthola ngemfanelo izinjongo zokunikeza isitifiketi sokuzibhalisa, yena angathumela isikhalazo esinjena ukuze sibhekwe kukomiti elinamalungu amathathu, ukuya ngombono kaNgqongqoshe elinolwazi lobuciko ngokuphathelene nezikhalazo futhi abamiswe nguNgqongqoshe, omunye wabo azomkhetha njengomgcinisihlalo wekomiti elinjalo.
UNgqongqoshe uzakwazisa umphakathi wokufuya isilwane noma isiphathimandla esibhalisayo cishe inyanga eyodwa ngaphambi kokuqalisa kwecala elinjena ngowubhalela ngesenzo noma ukweqiwa okuzokuba yindaba yokucutshungulwa kanye nosuku ukucubungula okuzoqala ngalo, futhi umphakathi wokufuya isilwane onjena noma isiphathimandla sokubhalisa esizakuba nelungelo lokumelwa ekucubungulweni okunjena wummeli womthetho.
Uma ikomiti eliphathekayo esigabeni esingaphansi kwe-1 lithjola ukuthi umphakathi wabafuyi bezilwane noma isiphathimandla esibhalisayo esiphathekayo asitholanga ngokufanele noma kungenzea ukuthi singatholi ngokufanele izinjongo ezicaciswe kusigaba esingaphansi kwe-1, uNgqongqoshe angakusula ukubhaliswa komphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla esibhalisayo noma ayilengise isikhathi esibekwa nguye, lapho amandla omphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla esibhalisayo azawulengiswa noma, uma kumiswa ukuzibhalisa, ngokuhambisanayo anikeze amandla okwesikhashana kusiphathimandla esizibhalisayo esiphathekayo noma ngokungsaguquki kwesinye isiphathimandla esizibhalisayo nguNgqongqoshe, kuye ngesehlakalo ngasinye.
Uma umphakathu wokufuya izilwane noma iziphathimandla ezibhalisayozithatha isinqumo sokuziphelisa ngokuthanda ngokulandela umthethosisekelo wawo noma uma umphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla sokubhalisa sicishwa ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-4, umphakathi onjalo wokufuya izilwane noma iziphathimandla ezibhalisayo zizawupheliswa, bese kuthi ukusukela ngosuku laloku kusulwa yonke impahla, amacala ezimali, amalungelo kanye nezibopho zomphakathi wokufuya izilwaner onjena noma iziphathimandla ezibhalisayo izawupheliswa njengoba kuzotholakala ngaphakathi komthethosisekelo womphakathi wokufuya izilwane noma isiphathimandla esiphathekayo.
a Obhalisayo uzokunikeza isaziso kuGazethi ngokuphathelene nokucishwa ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-4 sokubhalisa umphakathi wokufuya izilwane noma iziphathimandla ezibhalisayo.
b Obhalisayo uzawusula igama lomphakathi wokufuya izilwane onjena noma isiphathimandla esibhalisayo.
c Obhalisayo uzaokwazi Obhalisa Izinkampani ngaloku kusulwa ngaphezu kwaloko Obhalisa Izinkampani uzosula igama lomphakathi wokufuya izilwane onjena noma isiphathimandla esibhalisayo Kurejista Yezinkampani.
Noma yiliphi ilungu lekomiti ephathekayo esigabeni so-1 ongaqashiwe ngokuphelele Ngumbuso, angakhokhelwa iholo elizovunywa nguNgqongqoshe ngokuvumelana noNgqongqoshe Wezezimali.
Noma yimuphi umuntu uthando lwakhe oluthelelwa yinoma yisiphi isinqumo noma inkomba yobhalisayo ngaphansi kwalo Mthetho, angadlulisa icala ngokuphathelene nalesi sinqumo noma inkomba kwibhodi lokudlulisa icala elimiswe nguMqondisi Jikelele ngenhloso yokudlulisa icala okuphathekayo.
Ukudlulisa icala okuphathekayo esigabeni esingaphansi kwe-1, kuzawufakwa ngendlela ebekiwe esikhathini esibekiwe, kanye nangezindleko ezibekiwe ezizokhokhelwa ukudlulisa icala okunje.
a umuntu omiswe ngolwazi lwakhe lwezomthetho futhi ozawubamba njengomgcinisihlalo webhodi lokudlulisa icala; kanye b nabantu ababili, abanolwazi lobucikogombono ngokuphathelene nokudlulisa amacala ngokombono Womqondisi Jikelele.
Noma yimuphi umuntu onothando oluqondile nolugwegwesayo kumphumela wokudlulisa icala, akasoze amiswa ngokulandela isigaba esingaphansi kwe-1.
Wonke amalungu ebhodi lokudlulisa icala azakwakha ikhoramu emhlanganweni webhodi yokudlulisa icala.
Ukudlulisa icala kuzokulalelwa ngosuku kanye nendawo nesikhathi ezokhethwa ngumgcinisihlalo webhodi lokudlulisa amacala, yena uzokwazisa odlulisa icala nobhalisayo ngokubabhalela ngaloko.
Isigaba 28 (dA) ukubizela enkantolo noma yimuphi umuntu, ngokombono wakhe, onganikeza ulwazi olungasetshenziswa ngokuphathelene nendaba yecala noma ophethe noma ogcine noma ngaphansi kokuphatha kwakhe noma yimuphi umbhalo onokuthile ngendaba yecala, ukuthi azovela ngaphambi kwakhe ngesikhathi esithile endaweni ecacisiwe kukubizelwa enkantolo, ukuze azobuzwa noma akhiphe lowo mbhalo, futhi umgcinisihlalo angagcina noma yimuphi umbhalo okhiqiziwe ukuthi awuhlole; ukuphatha isifungo sokuvuma nokuqinisekiswa kunoma yimuphi umuntu obizwe njengofakazi ekuthethweni kwecala, kanye nokubiza noma yimuphi umuntu okhona ekulalelweni kwecala njengofakazi bese embuza imibuzo adinge nokuthi akhiphe umbhalo awuophethe noma awugcinile noma ongaphansi kokuphatha kwakhe. Inqubo ekulalelweni kokudluliswa kwecala izawubekwa ngumgcinisihlalo. Odlulisa icala, uma ebonakala ngaphambi kwebhodi lokudlulisa icala ekuthethweni kokudluliswa kwecala, kanye nobhalisayo bangasebenzisa abammelki abasmthethweni.
lbeke eceleni noma liguqule isinqumo noma inkomba ngokuphathelene nendaba yokudlulisa icala; kanyemokwenza I-oda enjena ngokuphathelene naloku ngokubona kwabo ukuthi kufanelekile.
Isinqumo sebhodi lokudlulisa amacala kanye nezizathu zaloko zizawubhalwa phansi kusiqephu (a),(b),(c),(d), (e),(f),(h),(i),(j), noma (k),bese amakhophi aloko azakinikezwa odlulisa icala kanye nobhalisayo.
Uma ibhodi lokudlulisa icala libekela eceleni noma yisiphi isinqumo noma ukwenza, izindleko ezikhokhwa ngodlulisa icala ngokuphathelene nokudlulisa icala eliphathekayo kuzawubuyiselwa kuye noma uma ibhodi lokudlulisa icala lihlukahisa isinqumo esinje noma ukwenza, lingakwazi ngokubona kwalo ukusho ukuthi inkokhelo yonke noma ingxenye yenkokhelo enjena ngombono walo inikezwe odlulisa icala.
Ilungu lebhodi yokudlulisa icala kanye nanoma yiomuphi omunye umuntu obizelwe enkantolo ngaphansi kwesigaba esingaphansi kwese- (c) ongekho ngaphansi kokuqashwa okuphelele Kombuso, angakhokhelwa iholo elincane kuye ngombono kaNgqongqoshe ngokuvumelana noNgqongqoshe Wezimali.
Umbuso awusoze waxolelwa ekukhokheni noma yiziphio izindleko ezikhokhwa ngokulandela lo Mthetho.
Amagama 'yena', wakhe ngokuhambisana abekwe endaweni yamagama 'yena' lapho atholakala khona.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMTHETHOSIVINYO NGOPHUZO ELUDAKAYO.txt</fn>
i Obukhiqizwayo, noma obuthengiswa njengotshwala uma nje buqukethe ngaphezulu kwephesenti elilodwa lomthamo wotshwala; noma ii Obumenyezelwe njengotshwala ngaphansi kwesigaba 5 2.
ukwabiwa kushiwo ukuthengisa noma ukulethwa kweziphuzo ezidakayo kumabeli noma umthengisi othengisa ngamacozucozu.
ingane '' kushiwo umuntu ongakayihlanganisi iminyaka eyi- 18, noma iminyaka engaphezulu kwalena emiswe ngumthetho wesifundazwe oqondene.
b noma isiphi isenzo noma isenzo esiphazamisa ukuthula noma udlame emphakathini.
loMthetho kumbandakanywa noma iyiphi isheduli, nemithethonkambiso ekhishwe ngaphansi kwaloMthetho.
ukwehlukahlukana kobunini embonini; kanye iii nomoya wokuzibophezela kwabantu kulemboni.
a Kumuntu obhalisiwe noma ifemu ethenga kwamanye amazwe noma ekhiqiza noma efaka emabhodleleni noma ithengise, iziphuzo ezidakayo ngaphezu komthamo onqunyiwe, noma b Umuntu noma ifemu efisa ukubhaliswa, futhi ebona ukuthi ngemuva kokubhaliswa, izothenga kwamanye amazwe noma ekhiqiza noma efaka emabhodleleni noma ithengise, iziphuzo ezidakayo ngaphezu komthamo onqunyiwe.
UNgqongqoshe, angakhipha isaziso epbhephabhukwini loMbuso , enquma umthamo wophuzo oludakayo ngokwenhloso yesigatshana 2.
UNgqongqoshe kufanele alawule ukukhiqizwa nokwabiwa kweziphuzo ezidakayo ngokusho kwaloMthetho.
Uma ngabe isifundazwe sishaye umthetho ohlangabezana nezidingo zesigaba 5, isigungu esilawulayo sesifundazwe esisungulwe ngokwalowo mthetho kufanele silawule abakhiqizi abasafufusayo, abathengisa ngamacozucozu kanye nokuphuzwa kophuzo oludakayo kulesi sifundazwe ngokuhambisana nalomthetho kanye nomthetho wesifundazwe oqondene.
zivumele abantu abafisayo ukuba bahlole ibhuku lokubhaliswa futhi benze nomfanekiso noma ingxenye yalelo bhuku ngemuva kokukhokha imali enqunyiwe ; nokuthi iii zibikele uNgqongqoshe ngemininingwane okukhulunywa ngayo kusigatshana i okungenani kanye ngonyaka ; nokuthi i zisungule izindlela ezanele zokuqinisekisa ukuqaphwa nokugcinwa kwaloMthetho nemithethi yezifundazwe.
Ngokwenhloso yaloMthetho, umthetho wesifundazwe ngeze wamisa imnyaka yobudala engaphansi kwama 18.
Umuntu kufanele akhiqize, abele , athengise ngamacozucozu, noma alethele noma abe nesipiliti esixutshiwe ngokuhambisana nemithethonkambiso.
Ngaphandle uma lokho okusamanzi kuyisithako esinqunyiwe esivumelekile ukuba singengezwa uma kwenziwa noma kukhiqizwa leso siphuzo esidakayo.
Umuntu angeze akhiqiza, abele noma athengise ngamacozucozu, noma alethele noma isiphi isithako esibizwa ngesiphuzo esidakayo uma ngabe lesi sithako singazange sincazwe kuloMthetho.
Ukwephula lokhu okushiwo yilesi sigaba kuyicala.
Lokhu okushiwo yilesi sigaba akusebenzi kubakhiqizi botshwala bamabele.
Umuntu obhalisiwe ngeze amukela ukulethelwa iziphuzo ezidakayo ezingabizwanga yilowo muntu obhalisiwe.
Umkhiqizi obhaliswe noma umkhiqizi osafufusa kufanele agcine iziphuzo ezidakayo endaweni yabo eceleni noma ingxenye yendawo yokukhiqiza eqokelwe leyo nhloso yithethonkambiso noma imibandela yokubhaliswa.
Umabi obhalisiwe kufanele agcine iziphuzo ezidakayo kuphela endaweni eqokelwe lokho kumithethonkambiso noma imibandela yokubhaliswa.
Ukwephula lokhu okushiwo yilesi sigaba kuyicala.
Nakuba eminye imithetho ingathini noma isivumelwano esiphikisana nalokhu , umuntu obhalisiwe angeze aqasha umuntu ongakabi neminyaka eyi-16 ukuba asebenze endweni lapho kuthengiswa khona utshwala ngaphandle uma lowo muntu oqashiwe ezoqeqeshwa njengoba kushiwo esigabeni 16 soMthetho wokuThuthukiswa kwamaKhono ka 1998 uMthetho ongunombolo 97 ka 1998.
ezithengwe yilowo msebenzi noma ngomunye umuntu ethengela lowo msebenzi.
Ukwephula lokhu okushiwo kulesi sigaba yicala.
Ukwephula lokho okushiwo yilesi sigaba kuyicala.
b ezithengisayo ngendlela engahambisani nokushiwo yiloMthetho noma umthetho wesifundazwe oqondene; noma c ngendlela okuhloswe ngayo ukuba kuheheke izingane.
Umuntu angeze akhangisa isithako esithile njengesiphuzo esidakayo uma leso sithako singesona isiphuzo esidakayo.
Ukwephula okushiwo kulesi sigaba kuyicala.
Umthengisi othengisa ngamacozucozu akufanele athengisele noma alethele izingane iziphuzo ezidakayo.
Umuntu akufanele alethele ingane iziphuzo ezidakayo, ngaphandle uma lowo muntu engumzali noma umbheki/umqaphi waleyo ngane.
Umuntu kufanele athathe izinyathelo ezilindelekile ukuze abhekisise ukuthi umuntu othile uyingane noma qha, ngaphambi kokuba amthengisele noma anikeze lowo muntu iziphuzo ezidakayo.
Ingane akufanele ikhuluma amanga ngeminyaka yayo ngenhloso yokuheha umuntu ukuba ayithengisele noma ayinikeze iziphuzo ezidakayo.
Umuntu akufanele akhulume amanga ngeminyaka yengane ngenhloso yokuheha omunye umuntu ukuba athengisele noma anikeze leyo ngane iziphuzo ezidakayo.
Ukwephula lokhu okushiwo yilesi sigaba kuyicala.
c noma iyiphi enye indawo ekhethiwe okuvinjelwe ukuthengiswa nima ukunikezela ngeziphuzo ezidakayo ngaphansi komthetho wesifundawe oqondene.
Ukwephula lokho okushiwo kulesi sigaba kuyicala.
Umuntu akufanele adakwe bese eba nobudlovungela endaweni ebhalisiwe.
Umhloli angayala umuntu obhalisiwe noma othengisa iziphuzo ezidakayo ngamacozucozu kuba avale leyo ndawo ebhalisiwe noma isikhathi esingakanani uma umhloli ekholelwa ukuthi kungase kube nokuphazamiseka kokuthula eduze naleyo ndawo.
Umuntu kufanele alandele isiyalo esikhiswe ngokwesigatshana 1 ngenhla ngokushesha.
Noma isiphi isyalo esikhishwe ngaphansi kwesigatshana 1, kufanele sihoxiswe ngokushesha ngemuva kokuphela kwaleso simo ebesiholele ekukhishweni kwaleso siyalo.
Ukwephula lokho okushiwo isigatshana 2 kuyicala.
Umuntu akufanele akhiqize noma abe ngumabi weziphuzo ezidakayo uma ngabe lowo muntu engabhalisiwe ukuba enze njalo ngaphansi kwaloMthetho.
Ukuphula lokhu okushiwo yilesi sigaba kuyicala.
b njengomabi weziphuzo ezidakayo.
Umuntu angeze abhaliswa ukuba ebe ngumkhiqizi noma umabi weziphuzo ezidakayo emagcekeni noma endaweni eyodwa.
Umuntu ongavinjelwe ngokwesigaba 16 ngafaka isicelo sokubhaliswa ngokuthumela isicelo sakhe kuNgqongqoshe ngendlela nangefomu elinqunyiwe.
a dinga eminye imininingwane yokwesekela isicelo; futhi b chitha isicelo uma ngabe lowo ofake isicelo engayilethi imininingwane okukhulunywa ngayo kusigatshana a.
a ukuthi lowo ofake isicelo; nokuthi b Iyiphi imibandela uma ikhona engayibeka kulokho kubhaliswa.
a ukuthi lowo ofake isicelo unalo yini ikhono noma izidingo ezifanele zokunquba ibhizimisi ehlongozwayo ozobhaliselwa.
b ubunjalo nesimilo salowo ofake isicelo.
v ukuthengisela amanye amazwe angaphandle; noma vi ukuqophisana kulemboni yeziphuzo ezidakayo.
Ngaphezu kwalokho okushiwo kusigatshana 3, uma ngabe lowo ofake isicelo kuyifemu enomqondisi, amalunga, ababambeli, abalingani, noma amalunga eBhodi noma umgwamanda ophethe abangena ngaphansi kohlobo lwabantu okukhulunywa ngalo esigabeni 16 a kuya ku c, uNgqongqoshe angaphakamisa imibandela eyenzelwe ukuba lowo muntu angasebenzisi amandla okuthatha izinqumo mayelana nemisebenzi yokubhlaiswa okuhlongozwayo.
b avume isicelo ngaphansi kwemibandela elindelekile nefanele uma kubhekisiswa inhlosonqangi yaloMthetho, isimo okufakwe ngaphansi kwasi isicelo kanye nalokho okushiwo esigabeni 19; noma c achithe isicelo leso.
Uma uNgqongqoshe echitha isicelo, kufanele anikeze lowo obefake isicelo izizathu ezibhaliwe ngesinqumo sakhe.
Uma ngabe uNgqongqoshe ephakamisa ukuba kubekwe imibandela kulokho kubhaliswa, kufanele ezise lowo ofake isicelo ngaleyo mibandela ehlongozwayo kanye nezizathu zokuhlongozwa kwayo.
b esinye isikhathi eside esingavunywa nguNgqongqoshe uma kunezizathu ezizwakalayo.
Akhiphe isinqumo sokugcina ngemibandela okufanele abhaliswe ngaphansi kwayo lowo ofake isicelo.
i ngabe uNgqongqoshe ekuchithile ukubhaliswa kwalowo obefake isicelo, noma ii UNgqongqoshe ecibiyele imibandela ebihlongoziwe.
Isitifiketi sokubhaliswa esamukelekile ngokomthetho, noma umfanekiso waso oqinisekisisiwe, singubufakazi obanele bokuthi lowo muntu ubhaliswe ngaphansi kwaloMthetho.
uma kade kuyifemu, uma iwa noma ichitheka ; noma iii ukubhaliswa kwesulwa ngaphansi kwaloMthetho.
Umuntu obhalisiwe kufanele akhombise ukuthi ubhalisiwe kanye nenombolo yokubhaliswa kuwo wonke emaphepha noma izincwadi zebhizimisi.
a Lowo muntu obhalisiwe noma ifemi okuzodluliselwa kuyo ukubhaliswa lokho ifaka isicelo ngendlela nangefomu elinqunyiwe sokuba kuvunye noma kuphasiswe ukwedluliswa lokho.
b Umuntu noma ifemu okuzodluliselwa kuyo ukubhaliswa ingavinjelwe ngaphansi kwesigaba 16; futhi c UNgqongqoshe esebhekisise futhi wavuma isicelo sokudluliswa kokubhaliswa.
Izigaba 182, 19 no 20, leso naleso sifunda ngokwenza ushihtsho olufanele, ziyakusebenza ekufakweni kwesicelo ngaphansi kwesigatshana 1.
Uma ngabe umuntu obhalisiwe noma ifemu ithola noma ichitha inzuzo yayo komunye umuntu obhalisiwe noma ifemu ebhalisiwe ngaphansi kolunye uhlelo, noma uma ngabe abantu ababhalisiwe ababili noma ngaphezulu besungula ibhizimisi ngokubambisana ngokubhaliswa okwehlukile kulokho kubhaliswa abanakho ngamunye, umuntu obhalisiwe noma aifemu kufanele yazise uNgqongqoshe ngendlela nangefomu elinqunyiwe.
UNgqongqoshe kufanele abhekisise leso saziso esenziwe ngokwesigatshana 3, ngokulandela inqubo emiswe esigabeni 193d, kanti angavumela, amise imibandela noma achithe lokho obekuhlongozwa.
Isigaba 20, ngokufundwa noshintsho oludingekayo ngokwengqikithi, siyakusebenza kusinqumo sikaNgqongqoshe esithathe ngokwesigatshana 4.
Umuntu obhalisiwe ofaka isicelo sokubhaliswa noma selayisensi yokuba ngumthengisi wamacozucozu ngaphansi komthetho wesifundazwe oqondene kufanele azise uNGqongqoshe ngalesi sicelo ngendlela nangefomu enqunyiwe.
i bukeze ukubhaliswa ngenxa yoshintsho oluhlongozwayo , futhi wabe esevumela noma ephasisa isicelo leso ngaphansi noma ngale kwemibandela emisha; noma ii ukubeka eceleni/ukuyeka isidingo sokubuyekeza kokubhaliswa.
Zingakapheli izinsuku ezingama- 30 ngemuva kokuthola isaziso okukhulunywa ngaso kusigatshana 2, uNgqongqoshe kufanele azise lowo muntu ofake isicelo ukuthi uzokubuyekeza yini ukubhalisiwa noma uzosibeka eceleni isidingo sokubuyekezwa.
Isigaba 182, 19 no 20, yileso nayileso sifundwa ngokufaka ushintsho oludingekayo ukuze kuhambisane nengqikithi, siyakusebenza kulesi saziso esiyokwenziwa ngokwalesi sigaba.
b umphathi noma uMcozululi wefa lowile; kanye c nombheki wefa lomuntu othikamezeke ingqondo.
a angaqhubeka nokusetshenziswa kwebhizimisi egameni lalelo fa; noma b enze iziphakamiso kuNgqongqoshe ngokwesigaba 22, sokuba kudluliselwe komunye umuntu ofanele ukubhaliswa.
Noma imuphi omunye umuntu angafaka isicelo kuNgqongqoshe ngendlela enqunyiwe sokuba kuqashwe umuntu ozoqhuba umsebenzi webhizimisi lomuntu obhalisiwe, kusalindelwe ukuqokwa komphathi wefa okukhulunywa ngaye kusigatshana 2.
b engakaqokwa umphathi; futhi c kunezizathu ezizwakalayo okukholelwa kuzo ukuthi umphathi uzoqashwa.
Umuntu oqashwe ngokwesigatshana 3, ngenhloso yokuqhubeka nokuphatha ifa, angaqhubeka nomsebenzi webhizimisi elibhalisiwe egameni lefa kuze kufike isikhathi lapho kuqokwa khona umphathi okukhulunywa ngaye kusigatshana 2.
UNgqongqoshe anganquma imali yokubhliswa ekhokhwa ngonyaka, engahluka hluka ngokwenqubo emiswe nguNgqongqoshe.
b Engahlangabezananga nokufanele akwenze ngokohlelo lokuhlomulisa abansundu kwezomnotho, futhi ehluleka ukunikeza izizathu ezizwakalayo zokwehluleka kwakhe ukwenza lokho.
c Uhlulekile ukuhlangabezana noma ukufeza izinhlelo ezimayelana nokuqedwa kokusetshenziswa kweziphuzo ezidakayo ngokweqile noma ephule umgomo wokuziphatha futhi ehluleka ukunika izizathu ezizwakalayo zokwehluleka ukwenza lokho.
Ngaphambi kokuba uNgqongqoshe abeke imibandela ngokwesigatshana 1 b no c, uNgqongqoshe kufanele anikeze lowo muntu obhalisiwe isikhathi esanele sokuba alungise lokho okungalungile ezenzweni zakhe.
Isigaba 20 3-6, leso nayileso sifundwa ngokwenza ushintsho olungadingwa yingqikithi, siyakusebenza eziphakamisweni zikaNgqongqoshe ebeka imibandela ngaphansi kwalesi sigaba.
b ngokuzikhethela yilowo muntu obhalisiwe ngokwesigaba 28; noma c ngenxa yokucozululwa kwefa, ukuqoqwa noma ukuchithwa ngokwesigaba 29.
c ephula umthetho ngokuphindaphinda noma ehluleka ngokuphindaphindiwe ukuhlangabezana nezibopho ezibekwe esigabeni 193b noma c; noma d Engahambisani nalokho okushiwo yiloMthetho.
a enikwe isinqumo ehambisana nezasizo esinikwe ngokwesigaba 38, futhi i ehlulekile ukwenza okushiwo yileso saziso; noma ii engasiphikisanga isaziso ngokwesigaba 39; noma b Uma esiphikisile i ehlulekile ukulandela isinqumo sikaNgqongqoshe esikhishwe ngokwesigaba 39 4; noma ii engaphumelelanga ekwadluliseni undaba lwakhe lokuphikisa isinqumo ngaphansi kwesigaba 40.
b izizathu zokwesulwa; kanye c nosuku asulwe ngalo.
a Asule isitifiketi sokubhaliswa; futhi b Acibiyele ibhuku lokubhaliswa ngokufanele.
Ukubhaliswa kuthathwa njengokwesuliwe kusukela ngosuku uNgqongqoshe asule ngalo isitifiketi sokubhaliswa, okuyisona nokufanele sisho usuku olunqunywe yolowo muntu obhalisiwe uma ukwesulwa kwenziwa ngokuzikhethela ngokwesigaba 28.
a esho inhloso yakhe yokukhetha ukwesula kanye nezizathu ezenza afune ukusulwa; futhi b abeke usuku okufanle lungabi ngaphansi kwezinsuku ezinga-60 kusukela osukwini lwesaziso , afuna ukwesulwa ngalo.
Uma ngabe ifa lomuntu obhalisiwe liqoqwa noma lichithwa ngale kokwedluliswa kokubhaliswa njengoba kubekiwe esigabeni 22, umphathi wefa kufanele azise uNgqongqoshe ngendlela ngangefomu elinqunyiwe ngalokhu, zingakapheli izinsuku ezingama-30 kusukela kucozululwe , kuqoqwe noma kuchithwe ifa.
Ngemuva kokuthola isaziso ngokwalesi sigaba, uNgqongqoshe kufanele asule ukubhaliswa lokho.
Noma imuphi umuntu angafaka isicelo eNkantolo ePhakeme ukuze kubuyekezwe isinqumo sikaNgqongqoshe esenziwe ngokwalesi Sahluko.
Umuntu angafaka isicelo sokubuyekezwa kwesinqumo kuphela uma zingakapheli izinsuku ezingama-60 ngemuva kokuthathwa kwesinqumo.
Inkantolo ePhakeme ingakuvumela ukufaka kwesicelo sekwedlule isikhathi uma kunezizathu ezizwakalayo.
Ngaphezu kwanoma yiziphi izinqumo ezingenziwa yinkantolo ebhekene nokubuyekezwa, iNkantolo ePhakeme ingenza isinqumo sokuchitha noma imuphi umbandela wokubhaliswa, uma ngabe inganelisekile ukuthi umbandela lowo ufanele nokuthi ulungile uma kubhekisiswa inhlosonqangi nezinjongo zaloMthetho, isimo sokufaka kwesicelo kanye nalokho okushiwo isigaba 19.
b abacibiyele noma bashintsha ukubhaliswa kwabo; noma c ukubhaliswa kwabo okwesuliwe.
b okubhaliswa kwabo kwesuliwe ngalowo nyakamali; kanye c nalabo abesulwe ngokuzikhethela noma labo amafa abo aqoqiwe noma ehlukanisiwe ngalowo nyakamali.
a hlola umfanekiso wesitifiketi sokubhaliswa esikhishwe ngaphansi kaoMthetho; futhi b angazitholela umfanekiso waso uma nje ekhokha imali enqunyiwe.
a angaqoka umuntu njengomhloli, ozoba negunya ngokujwayelekile noma elithile lokusebenzisa amandla ngaphansi kwaloMthetho; futhi b kufanele anikeze lowo nalowo mhloli isitifiketi ngendlela enqunyiwe esishoyo ukuthi lowo muntu uqokwe njengomhloli futhi unegunya lokusebenzisa amandla okukhulunywa ngawo esigabeni a.
Isitifiketi esamukelekile esikhishwe ngaphansi kwesigatshana 1 b singubufakazi obanele begunya lomhloli obhalwe kuleso sitifiketi.
Uma ngabe esebenzisa amandla anikezwe wona ngokwalesi sahluko, umhloli unesikhundla esithi asifane naleso sesiphathimandla sokuthula esichazwe esigabeni 1 soMthetho weNqubo yoBugebengu ka 1977, uMthetho ongunombolo 51 ka 1977.
c ahlole noma imaphi amaphepha...
f ngokwenhloso yokuhlola, angathatha izithombe, noma aqophe umsindo wanom yini, noma ubani , noma inqubo noma isimo esithintekayo ekuhlolweni mayelana nendawo noma amagceke athile; futhi g enze noma yini edingekayo ukuze kuqhutshwe lokho kuhlolwa.
a ikhiphe irisidi yalokho akususile anikeze umnini wendawo noma lowo ohlala khona ; futhi b ngaphandle uma kuyisampula okukhulunywa ngayo kusigatshana 2 e, ayibuyisele ngokushesha ngemuva kokuba esekwenzile abefisa ukukwenza ngayo.
Umhloli angaphelezelwa yilunga loMbutho wamaPhoyisa waseNingizimu Afrika ngesikhathi enza ukuhlolwa noma ngumuphi omunye umuntu okungadingeka ukuba asize ekuqhubeni uphenyo noma ukuhlolwa.
Umhloli angangena kunoma iyiphi indawo noma amagceke uma ngabe imantshi ekhiphe iwaranti yokwenza njalo ngokusho kwesigatshana 2.
a indawo noma amagceke lapho kuzongenwa khona kuhlolwe; futhi b igunyaze umhloli ukuba angene ahlole kuleyondawo nokuthi enze noma yini okukhulunywa ngayo esigabeni 32.
c Inhloso ebikhishelwe yona ingasekho; noma d sekuphele izinsuku ezingama-90 kusukela ngosuku eyakhishwa ngalo.
a ngena ahlole noma iyiphi indawo/amagceke uma umnini wendawo noma umuntu ophethe evuma; noma b njenqubo ejwayelekile, angangena ahlole noma iyiphi indawo ebhalisiwe i singakapheli isikhathi esiyizinyanga eziyisithupha esikhathini esiwunyaka.
ngokuvamile uma umthetho umvumela ngenhloso yokuba azhlole.
Ngaphezu kokungena endaweni/emagcekeni okuvunyelwe yisigatshana 1, umhloli angangena ngaphandle kwewaranti a uma umthetho umgunyaza ukuba angene; noma c kunoma yimuphi umhlaba noma isakhiwo ekhishelwe isaziso sokugcina umthetho ngaphansi kwesigaba 38 esingakafezwa noma, ngenhloso yokuyobona ukuthi isaziso leso sesilandelwe yini.
b achazele lowo muntu ngegunya okuzohlolwa ngalo; futhi c akhombise lowo muntu isitifiketi sakhe sokuqokwa njengomhloli.
Ukungena nokuhlola ngaphandle kwewaranti kungenziwa kuphela ngezikhathi zokusebenza ezijwayelekile.
Umhloli osebenzisa iwaranti ngaphansi kwesigaba 34 anganqoba ukuvinjelwa ukuba angene endaweni noma emagcekeni ngokusebenzisa idlunzula eyamukelekile nedingekayo , okumbandakanya, ukwephula ukhiye, isivalo, iwindi kwaleso sakhiwo okuzongenwa kuso.
Ngaphambi kokusebenzisa idlunzula, lowo muntu ozohlola ngewaranti kufanele amemeze ecela ukuvulelwa futhi asho ukuthi iyini inhloso yakhe yokungena noma ukuzohloli, ngaphandle uma lowo muntu ekholelwa ukuthi ukwenza njalo kungaholela ekutheni othile ongaphakathi afihle, onakalise noma athikameze noma yini noma ngamaphepha okuyikhona okuzohlolwa.
UNgqongqoshe kufanele anxephezele noma ngubani owonakalelwe ngenxa yokusetshenziswa kwendluzula ngesikhathi kuzohlolwa uma ngabe bekungekhomuntu kuleyo ndawo ngesikhathi luzohlolwa.
Ngaphandle uma kunesimo esiphuthumayo, kungeze kwasetshenziswa idlunzula uma kuzongenwa noma kuzohlolwa ngaphansi kwesigaba 35.
Noma imuphi umuntu onamaphepha adingekayo ekuhlolweni kufanele aveze lawo maphepha uma ecelwa ngumhloli.
Umnikazi noma umuntu ohlala endaweni noma emagcekeni kufanele asize noma ngani okungadingwa umhloli ukuze anqube umsebenzi wokuhlola kahle.
Ngaphambi kokuphonsa abantu imibuzo ngaphansi kwalesi sahluko, umhloli kufanele abatshele ngamalungelo abo omthethosisekelo.
Abantu abaphonswa imibuzo ngumhloli ngokwalesi sahluko kufanele baphendule lowo nalowo mbuzo ngeqiniso nangekhono labo.
Impendulo noma incazelo enikwe umhloli ngeze yasetshenzisa noma yamukelwe ecaleni lobugebengu kulowo muntu oyinikile, ngaphandle kwenkundla lapho lowo muntu ebekwe icala eliphathelene...
b Ukwenza isitatimende esingelona iqiniso noma ukuqamba amanga; noma c ukwehluleka ukuphendula imibuzo ngokuphelele nangokwenelisayo.
a kulowo muntu obhalisiwe, noma b uma lowo muntu obhalisiwe engekho , sibhekise kumuntu ophethe leyo ndawo ebhalisiwe.
c izinyathelo okudingeka zithathwe nesikhathi okufanele zithathwe ngaso; kanye d nenhlawulo noma imali okufanele ikhokhwe enqunywe ngaphansi kwaloMthetho uma ngabe izinyathelo zingathathwanga.
Uma ngabe izidingo zesaziso sokwenza sezanelisiwe, umhloli kufanele akhiphe isitifiketi sokwenza.
Noma imuphi umuntu onikwe isaziso sokwenza angasiphikisa ngokwenza iziphakamiso ezibhekiswe kuNgqongqoshe zingakapheli...
a izinsuku ezingama-21 kusukela ngosuku lwesaziso; noma b esinye isikhathi eside esingavunywa nguNgqongqoshe uma kunezizathu ezizwakalayo.
Ngemuva kokucubungula iziphakamiso ezenziwe yilowo ophikisa isaziso neminye imininingwane efanele, uNgqongqoshe angaqinisekisa, aguqule noma asule noma isiphi isazizo zokwenza noma iyiphi ingxenye yaso.
) uNgqongqoshe kufanele athumele umfanekiso wesinqumo sakhe esenziwe ngaphansi kwesigatshana (20 kulowo ophikisa isaziso, kuthi, uma lowo ophikisa isaziso engumuntu ongabhalisiwe, asithumele kunoma imuphi umuntu obhalisiwe othintekayo yileso saziso.
Uma ngabe uNgqongqoshe eqinisekisa noma eguqula isaziso noma ingxenye yasaziso, lowo ophikisa isaziso kufanele akwenze/akugcine lokho okushiwo isaziso singakapheli isikhathi esinqunye kuleso saziso.
Lowo ophikisa isaziso angadlulisela undaba lwakhe eNkantolo ePhakeme mayelana nesinqumo sikaNgqongqoshe esikhishwe ngaphansi kwesigaba 39 3 zingakapheli izinsuku ezinga-21 kusukela ngosuku athole ngalo isinqumo.
Isinqumo esenziwe ngaphansi kwesigaba 39 3 siyamiswa kuze kuphume isinqumo sokwedluliswa kondaba.
Ngale kokuphikisana nesigatshana 1, iNkantolo ePhakeme ingakuxolelela ukudluliswa kondaba sesidlulile isikhathi esinqunyiwe uma kunezizathu ezizwakalayo.
uma ngabe ukudalulwa kwalolo lwazi kuyisinqumo senkantolo; noma iii uma ukudalulwa lokho kwenziwa ngokulandela okushiwo yoloMthetho noma iyiphi eminye imithetho.
Ukwephula lokhu okushiwo yilesi sigaba kuyicala.
a izigaba 6,7, 9,10, 11, 12, 14 2 kanye nesigaba 15 uma elahlwa yicala uyokhokha inkokhelo noma aphonswe ejele isikhathi esingekho ngaphansi kweminyaka emihlanu; noma a izigaba 8, 13, nesigaba 41 uma elahlwa yicala uyikhokha inkokhelo noma aphonswe ejeli isikhathi esingevile onyakeni owodwa.
Ngokwenhloso yesigatshana 1, ukuthi lowo muntu obhalisiwe ukhiphe isixwayiso ngesenzo noma ukungenziwa angeke kube ubufakazi obanele bokuthi kuthathwe zonke izinyathelo ezifanele ukuvimbela leso senzo noma ukungeziwa ngokuthile.
UNgqongqoshe anganquma inhlawulo uma kwephulwe loMthetho, okumbandakanya ukwandiswa kwalezo nhlawulonkokhelo zokwephula osekuphindwa.
Ukwenziwa kwecala ngaphansi kwaloMthetho lenziwa ngumuntu obhalisiwe kungukuphula imibandela yokubhaliswa.
Isigaba 43 siyakusebenza, neziguquko ezifanele mayelana nenhlawulo eyakubizwa phansi kwalesi sigaba.
Uma ngabe uNgqongqoshe esebize inhlawulo kumuntu othile ngaphansi kwesigatshana 3 eyibizela noma iliphi icala ngaphansi kwaloMthetho, ngeke kusaba nokushushiswa okungenziwa mayelana nalelo cala.
Noma imuphi umuntu obizwe inhlawulo ngaphansi kwalesi sigaba angadlulisela undaba eNkantolo ePhakeme ephikisa isinqumo sikaNgqongqoshe zingakapheli izinsuku ezingama-60 kusukela osukwini lwesinqumo.
Inkantolo ePhakeme ingakuxolela ukufakwa kondaba sekwedlule isikhathi okukhulunywa ngakho kusigatshana 5 uma kunezizathu esizwakalayo.
Ukwedluliswa kondaba ngaphansi kwalesi sigaba kungambandakanya ukulalelwa kondaba kabusha nobufakazi obusha noma ngaphandle kobufakazi obengeziwe noma ulwazi.
Inkantolo ephakeme ingaqinisekisa inhlawulo enqunywe ngoNgqongqoshe noma ikhiphe esinye isinqumo ebona sifanele.
Uma ngabe umuntu edlulisa undaba ephikisa isinqumo sikaNgqongqoshe ngaphansi kwesigatshana 5, lokho kudluliswa kumisa izibopho sokukhokha leyo nhlawuloo kuze kuphethwe endaba olwedlulisiwe.
Noma imuphi umuntu ophoqelekile ukuba akhokhe inhlawulo ngaphansi kwalesi sigaba kufanele enze njalo singakapheli isikhathi esinqunyiwe, uma ehluleka uNgqongqoshe angafaka isicelo eNkantolo ePhakeme acele ukuba leso sinqumo senhlawulo senziwe isinqumo senkantolo.
Imali yenhlawulo eseyenziwe isinqumo senkantolo ingabizwa noma ikhokhwa njengemali eyisigwebo senkantolo ecaleni lombango.
c uMqondisi-jikelele, noma umsebenzi woMnyango oqokwe nguMqondisi-jikelele; kanye d nelunga leziPhathimandla zoPhuzo oludakayo kuleso naleso sifundazwe.
UNgqongqoshe nguyena uyakuba ngusihlalo woMkhandlu.
Umkhandlu uyinkundla yokubambisana phakathi kwemingangoo kahulumeni okukhulunywa ngakho esigabeni 41 1 h soMthethosisekelo.
noma iluphi olunye undaba olungadluliselwa kuwona ngamalunga oMkhandlu.
b ukuthuthukisa nokwenza lula ubudlelwano phakathi kohulumeni mayelana nemboni yotshwala; kanye c nokwenza- lula ukuxazulula kwezinkinga phakathi kohulumeni eziphathelene nemboni yezophuzo oludakayo.
UNgqongqoshe angabiza umhlangano woMkhandlu noma ingasiphi isikhathi, kodwa kufanlele abize okungenani imihlanago emibili kulowo nalowo ngonyakamali.
UNgqongqoshe angaqoka noma imuphi umhlangano womkhandlu ukuba kube umhlangano wawo wonke amalunga, noma kube ngowamalunga anelungelo lokuvota.
Ilunga elingenalo ilungelo lokuvota lingakhomba umbambeli kuziphathimandla eziqondene ozolimela emhlanganweni wamalunga.
Umkhandlu ungamema amalunga angenalungelo lokuvota ukuba athamele umhlangano woMkhandlu.
Njenkundla lapho imikhakha kahulumeni kazwelonke nezifundazwe bebmbisana khona omunye nomunye ngokwethembeka nobuhle, uMkhandlu kufanele uzame ukwenza izinqumo ngokuvumelana.
Uma ngabe uMkhandlu uhluleka ukufinyelela esivumelwaneni, ungaxaxulula lolo ndaba ngokuvota.
a nguNgqongqoshe; kanye b Okungenani amalunga amahlanu oMkhandlu anelungelo lokuvota.
Ngokuhambisana nesigatshana 1 nesigatshana 7, umkhandlu ungazimisela imigomo yawo yokunquba imihlangano yawo.
Ngokubonisana nelunga leKhabhinethi elibhekele ezempilo uNgqongqoshe anganquma indlela nokufanele kubhalwe kuzaziso zoMphakathi ngezempilo okufanele zikhangiswe ezindaweni...
a ezibhaliswe ngaphansi kwaloMthetho; kanye b n ezinikwe amalayisensi noma ezibhaliswe ngaphansi komthetho wesifundazwe.
abantu abanamalayisensi noma ababhaliswe ngaphansi komthetho wesifundazwe; kanye iii nalabo abanezitifiketi zokuthenga iziphuzo ezidakayo kwamanye amazwe ngaphansi kwesigaba 16 soMthetho weMikhiqizo yoPhuzo oludakayo ka-1989.
i amemezele ukuthi noma isiphi isithako noma isiphuzo esivutshelwe singutswala noma utshwala bamabele ; noma ii amemezele ukuthi isipiliti esithakwe njengomuthi noma ngamakha noma esithakwe yinoma kanjani ukuthi siyisipiliti esixutshiwe.
i edingekayo noma evunyelwe yiloMthetho; noma ii edingekayo noma efanele ukuze kufezeke inhlosonqangi yaloMthetho.
a athathe izinyathelo ezidingekayo ukuze azise noma yibaphi abantu okungenzeka bathinteke noma baphazamiswe yilowo mthethonkambiso futhi abanxuse ukuba bebeke imibono yabo.
b akhiphe lowo mthethonkambiso noma isaziso ePhephabhukwni loMbuso futhi ameme umphakathi ukuba uveze imibono; futhi c acubungule yonke imibono ayitholile noma izincomo ezenziwe nguMkhandlu.
Uma ngabe omunye umthethonkambiso, ngale kwalowo okukhulunywa ngawo kusigaba 50 1 uthinta isifundazwe, lowo mthethonkambiso kufanele wenekwe phambi komkhandlu ukuze uwucubungule.
Ngokuhambisana nesigaba 36 , uhulumeni noma uphiko lukahulumeni noma umuntu osebenzisa amandla noma owenza umsebenzi wakhe ngokwaloMthetho , ngeke aphoqeleka ngokomthetho ukukhokhela ukulahlekelwa noma amademeshe avele ngenxa yokwenza noma ukungezi lutho owenzeka ekusebenziseni amandla lawo noma ukwenza umsebenzi.
UNgqongqoshe angadlulisa noma imaphi amandla, ngaphandle kwamandla okwenza imithethonkambiso, ewadlulisela kuMqondisi-Jikelele noma isikhulu soMnyango kaZwelonke esibhekele izindaba zophuzo oludakayo esiqokwe nguMqondisi-Jikelele.
Ukwedluliswa kwamandla ngaphansi kwesigatshana 1, ngeke kwamvimbela uNgqongqoshe ukuba akwesule lokho kwedluliswa bese ewasebenzisa yena lawo mandla.
Uma ngabe uNgqongqoshe edlulisa amandla ngaphansi kwesigatshana 1 , umuntu ophazanyiwe yisinqumo somuntu okwedluliselwe kuye amandla angafaka isikhalo ngaleso sinqumo kuNgqongqoshe.
Ukwedluliswa kondaba okukhulunywa ngakho kusigatshana 3 kufanele kufakwe kuNgqongqoshe zingakapheli izinsuku ezingama-30 kusukela lowo muntu azisiwe ngesinqumo leso.
uNgqongqoshe kufanele acubungule lolo ndaba ngokulandela inqubo emiswe kanti angakhipha isinqumo kuphela ngemuva kokuba esevumele futhi wanika ithuba bonke abathintekayo ukuba benze iziphakamiso.
Imithetho okukhulunywa ngayo kuSheduli 2 iyasulwa njengoba kukhonjisiwe ohleni lwesithathu lwaleyo Sheduli.
i leso sifundazwe esiyokhipha ngalo umthetho okukhulunywa ngawo esigabeni 56 1.
Ngokuhambisana nesigaba 55, lokho okushiwo kuSheduli 1 kuyosebenza okwesikhashana phakathi kwesikhathi kusulwe imithetho kube kusalindelwe kuqala kokusebenza kwaloMthetho.
a igunyaza ukukhiqizwa noma ukwabiwa kophuzo oludakayo; futhi b ibisebenza ngaphambi kokuqala ukusebenza kwaloMthetho.
a mkhiqizi; noma b umabi.
Ungakapheli unyaka uqalile ukusebenza lomthetho, umuntu olayisensi lakhe liguqukile ngokwesigatshana 2 kufanele ecele uNgqonqgoshe ukuba abuyekeze ilayisensi, ngefomu nangendlela enqunyiwe lokubhaliswa kwalowo muntu ngaphansi kwaloMthetho.
Uma kuqhutshwa ukubuyekezwa okukhulunywa ngakho kusigatshana 4, uNgqongqoshe kufanele abhekisise ukuthi lowo muntu obhalisiwe unebhizimisi eliphelele futhi kufanele asebenzise lokho okushiwo isahluko 3, uma sifundwa ngoshinstho oludingwa yingqikithi.
LoMthetho uyakubizwa ngoMthetho weziPhuzo ezidakayo ka-2003, kanti uyoqala ukusebenza ngosuku oluyakunqunywa nguMongameli ngokukhipha isimemezelo ePhephabhukwini loMbuso.
a angamisa izinsuku ezahlukene mayelana nezifundazwe zokwesulwa kwemithetho okukhulunywa ngayo esigabeni 542a; futhi b angamisa lezo zinsuku mayelana nesifundazwe esithile uma umkhandlu wenqubomgomo yophuzo oludakayo kuzwelonke imaluleka ukuthi leso sifundazwe sesikhiphe umthetho ohlangabezana nezidingo zesigaba 5.
Uma esikhathini esithile ngaphambi kokusulwa kwemithetho okukhulunywa ngayo esigabeni 54 (a) mayelana nesifundazwe esithile, lokhu okushiwo yilomthetho kuphambana noMthetho obalulwe kuSheduli 2, lokhu okushiwo yiloMtheto yikhona okuyosebenza.
Noma isiphi isiyalo esenziwe ngokwesigaba 51 soMthetho woPhuzo oludakayo ka 1989, siyakuphela eminyakeni emithathu kusukela ngosuku lokuqala ukusebenza kwaloMthetho.
Noma ukuphi ukuvunyelwa okwenziwe ngaphansi kwesigaba 158 soMthetho wezoPhuzo oludakayo ka-1989, siyakuphela ngomhlaka 31 kuDisemba onyakeni olandela unyaka okuqale ngawo ukusebenza kwaloMthetho kanti futhi kusukela ngalolo suku ngeke kusasebenza.
Ngokuhambisana nesigatshana , noma isiphi isicelo noma undaba olutholwe iziphathimandla zasekhaya ngaphansi koMthetho woPhuzo oludakayo 1989, ngaphambi kokuqala ukusebenza kwaloMthetho, kufanele ziqhutshwe ngokwalowo Mthetho.
Uma ngabe umthetho wesifundazwe oqondene okukhulunywa ngawo esigaben 5 usungula izindawo noma amagceke lapho abantu noma amafemu engeke aqhuba ukuthengisa kweziphuzo ezidakayo ngamacozucozu, lowo mthetho kufanele wenze amalungiselelo esikhashana, njengokuthi lowo mthengisi ngamacozucozu othole ilayisenesi yokuthengisa iziphuzo ezidakayo kuleyo ndawo noma kulawo magceke ngaphambi kokuqala ukusebenza kwalowo mthetho angaqhubeka okungenani unyaka owodwa.
IPHEPHABHUKU LOMBUSO USUKU/INYANGA UNYAKA No.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMTHETHOSIVIVINYO WOBUHLENGIKAZI (2005).txt</fn>
Isigwebo sokuthumela imininingwane engesilo iqiniso ukuze ubhaliswe nokufakwa kwemininingwane engesilo iqiniso kulejista noma ukuzenza omunye umuntu.
Umqulu wokuziphatha kushiwo umqulu wokuziphatha, ukwenza ngendlela eyiyo kanye noma enye inqubo yokuziphatha emiswe ngaphansi kwaloMthetho.
i kuphakamisa nokugcina izinga eliphezulu lobuchwepheshe nokuziphatha kwabahlengikazi; kanye j nokukhuthaza izinjongo ezihleliwe zoMkhandlu.
q ukuqinisekisa ukuthi kwenziwa usabelo sezimali ngokwesigaba 23 no 24 nokuthi uMkhandlu awugudluki kuleso sabelo; kanye r ukwenza eminye imisebenzi enganqunywa.
n wenze iziphakamiso kuNqgongqoshe ngemithethonkambiso mayelana noma iluphi undaba olunganqunywa ngaphansi kwaloMthetho; futhi o jikelele, wenze zonke izinto ongabona zifanele noma zibalulekile ukuze ufeze izinjongo zaloMthetho.
(a)UMkhandlu uyakuba namalunga angeqile kwangama-25, ayi-14 kulawo kufanele kube ngabhaliswe ngaphansi kwesigaba 31 (a) no (b), aqokwe nguNgqongqoshe ngokubheka ulwazi lawo kwezokufundisa abahlengikazi, ubuhlengikazi, ezempilo emphakathini, usizo lwezempilo lokuqala, ezempilo emsebenzini nezempilo ngokwengqondo.
Amalunga kufanele aqokwe nguNgqongqoshe ngemuva kokuba amagama aphakanyiswe yilabo bantu abathintekayo, nangemuva kokukhipha isaziso ephephabhukwini lombuso simema ukuba kuphakanyiswe amagama amalunga amasha.
b Uma kwenzeka uNgqongqoshe engatholi magama noma kuphakanyiswe amagama angenele esikhathini esinqunyelwe isimemo sokuphakanyiswa kwamagama, uNgqongqoshe angaqoka isamba esidingekayo samalunga afanele ukuqokwa njengamalunga ngokwesigatshana 1.
Ilunga liyophatha leso sokhundla isikhathi esingqile eminyakeni emihlanu kusukela ngosuku eliqokwe ngalo.
Amagama amalunga oMkhandlu, usuku aqale ngalo esikhundleni nesikhathi aqokwe ukuba asihlale esikhundleni kufanele kukhishwe nguNgqongqoshe ngesaziso ephephabhukwini loMbuso ngokushesha ngemuva kokuba beqokiwe.
UNgqongqoshe angaphinda aqoke umuntu osephelelwe isikhathi sakhe, aqokelwe esinye isikhathi esingeqile eminyakeni emihlanu.
Lelo nalelo lunga kufanele uma lingena esikhundleni lisayide isethembiso sokuthi lizolandela okushiwo yiloMthetho kanye noMqulu wokuziphatha a UNgqongqoshe angachitha uMkhandlu uma uhluleka ukulandela noma ikuphi okushiwo yiloMthetho.
b Yonke imisebenzi yoMkhandlu iyakuba semahlombe kaNgqongqoshe kuze kuqokwe uMkhandlu omusha.
UNgqongqoshe angaqoka umuntu oyedwa noma abaningi ukuba aphenye uMkhandlu nokuba enze umbiko ngemuva kwalolo phenyo uma kukhona ukusola ukuthi uMkhandlu uyehluleka ukulandela okushiwo yiloMthetho nomqulu wokuziphatha.
i belilunga loMkhandlu kaMasipala , isishayamthetho sesifundazwe noma iPhalamende likazwelonke; noma ii onesikhundla kusifundazwe noma kuzwelonke noma engumsebenzi wanoma iyiphi inhlangano noma umgwamanda wezepolitiki.
d likhubazeka ngendlela yokuthi engasakwazi ukunquba umsebenzi wakhe njengelunga loMkhandlu; noma e lingasenazo iziqu esidingekayo zokuba aqokwa njenlunga loMkhandlu.
f ilunga livumela noma lingena ezindlekweni ezingagunyaziwe noma ezingafanele noma ezingenambuyiselo noma eziyincithakalo; noma g ukupheliswa kobulunga lobo kuzoba izunzo noma kuzosiza umphakathi.
Noma isiphi isikhundla esivelayo eMkhandlwini sivezwa yilokho okushiwo esigabeni 7 noma isigaba 8 noma isikhundla esivezwe ngukufa kwelunga kufanele sigcwaliswe nguNgqongqoshe ngokwesigaba 5 , futhi ilunga eliqokiwe kufanele liqedele leso sikhathi ebesingakapheli lelo lunga elishiyile ebelikhethelwe sona.
UNgqongqoshe, ngemuva kokubonisana noMkhandlu, kufanele aqoke elinye lamalunga oMkhandlu eliqokwe ngokwesigaba 5 (a) njengoSihlalo woMkhandlu.
b Emhlanganweni wokuqala woMkhandlu amalunga kufanele akhethe isekela likaSihlalo kulolohlobo okukhulunywa ngalo esigabeni 31 1 a no b.
c UNgqongqoshe angahoxisa ukuqokwa kwelunga njengosihlalo noma isekela likasihlalo uma lokho kuzosiza umphakathi noma uma ilunga lingakwazi noma lehluleka ukunquba umsebenzi walo njengosihlalo izinyanga ezingaphezulu kwezintathu.
Usihlalo nesekela likasihlalo kufanele baphathe isikhundla leso isikhathi esilingana naleso abaqokelwe sona njengamalunga omkhandlu ngaphandle uma usihlalo noma isekela lakhe esulwa noma engaseyilo ilunga loMkhandlu ngaphambi kokuphela kwesikhathi sokuba sesikhundleni sobulunga noma esuswa esukhundleni nguNgqongqoshe ngokwesigaba 8.
Uma engekho uSihlalo noma ngezizathu ezithile engakwazi ukuqhuba umsebenzi njengosihlalo, isekela likasihlalo, ngokuhambisana nokushiwo kusigatshana 1, unegunya lokwenza yonke imisebenzi futhi asebenzise amandla kasihlalo.
Uma usihlalo nesekela lakhe bengekho emhlanganweni, amalunga akhona emhlanganweni angakhetha elinye ilunga ukuba lengamele umhlangano lenze wonke umsebenzi kasihlalo futhi lisebenzise amandla kasihlalo kuze kube usihlalo noma isekela lakhe liqhuba umsebenzi walo.
Uma isikhundla sikasihlalo singenamuntu, uNgqongqoshe kufanele aqoke njengosihlalo, ngokubona kwakhe, noma imuphi umuntu kulawo malunga oMkhandlu asele, noma ngomunye umuntu ngokwesigaba 5 1 no 2, futhi lowo muntu oqokiwe kufanele aphathe isikhundla isikhathi esisale kulowo muntu amlandelayo.
Uma isikhundla sesekela likasihlalo singenamuntu, amalunga kufanele emhlanganweni wawo wokuqala ngemuva kokuvela kwesikhala leso noma ngokushesha ngemuva kokuvela kwesikhathi akhethe omunye wawo njengesekela likasihlalo kanti lelo lunga elikhethiwe liyokuba kuleso sikhundla isikhathi esisale kulowo owayeqokelwe leso sikhundla.
d jikelele, aqinisekise ukuthi uMkhandlu wenza umsebenzi wawo futhi ufeza izinjongo zawo ngokwaloMthetho nokuthi ulandela noma ikuphi okushiwo yiloMthetho; futhi e aqinisekise ukuthi imali eyabelwe uMkhandlu yenziwe ngendlela enqunyiwe nokuthi uMkhandlu uwugudluki kuleso sabelo.
UNobhala kufanele ngemuva kokubonisana nosihlalo abize umhlangano woMkhandlu oyoba sendaweni nangesikhathi nosuku olumiswe uMkhandlu futhi kufanele enze uhla lokuzoxoxwa ngakho alungise nemibhalo ezosetshenziswa kulowo mhlangano.
UMkhandlu kufanele ubambe imihlangano engekho ngaphansi kwemine ngonyaka ngenhloso yokuqhuba umsebenzi wawo, kodwa uMkhandlu ungabamba eminye imihlangano ngaphezu kwalena ngokubona kwawo.
a ungabizwa usihlalo noma ingasiphi isikhathi; noma b kufanele ubizwe ngusihlalo ubanjwe endaweni nangesikhathi nosuku oluyomiswa nguyena usihlalo ezinsukwini ezingama-30 kusukela osukwini uNgqongqoshe axhuse ngalo ukuba ubanjwe noma ngemuva kwesicelo esibhaliwe esisayidwe okungenani yingxenye yokuthathu yamalunga.
Isicelo esibhaliwe okukhulunywa ngaso kusigatshana 3 b, kufanele sibeke kucace inhloso yokubizwa komhlangano.
Isibalo samalunga emhlanganweni yisigamu samalunga esephelele wonke nelunga elilodwa ngaphezulu.
Noma isiphi isinqumo esithathwe uMkhandlu kufanele sibe ngesithathwe yiningi labavoti emhlanganweni woMkhandlu kukhona isibalo esanele samalunga, uma kwenzeka amavoti elingana ondabeni, ilunga elengamele yilona eliyoba nevoti elingumqamulajuqu ngaphezu kwevoti lakhe.
Ngokwenhloso yaloMthetho, iningi lamavoti emhlanganweni woMkhandlu noma umhlangano wanoma iliphi ikomiti liyakuba yisigamu yamalunga akhona nelunga elilodwa ngaphezulu.
Ngamalunga kuphela anelungelo lokuvota nganoma iluphi undaba lapho uMkhandlu kudingeka uthathe isinqumo.
a kunesikhala esingagcwalisiwe eMkhandlwini noma b umuntu obekungafanele ahlale njengelunga emhlanganweni, uhlale njengelunga ngesikhathi kuthathwa isinqumo, uma ngabe isenzo besingagunyazwanga yiningi lamalunga akhona emhlanganweni ngaleso sikhathi navumelekile ukuhlala njengamalunga oMkhandlu.
e umuntu oqokwe ngokwesigaba 5 1 b iii; kanye f nomuntu oqokwe ngokwesigaba 5 b vii.
Ilunga lekomiti eliphethe okukhulunywa ngalo kusigatshana 1 c no f kufanele likhethwe amalunga oMkhandlu.
Uma kwenzeka ukuthi amavoti awalingani mayelana nondaba lapho ikomiti eliphethe kufanele lithathe isinqumo , usihlalo uyakuba nevoti elingumqamulajuqu ngaphezu kwevoti lakhe.
Isikhathi sokuphatha isikhundla samalunga ekomiti eliphethe kuyakuba izinyanga ezingama-20.
Ikomiti eliphethe lingasebenzisa amandla ngale kwamandla okukhulunywa ngawo esihlukweni 3 futhi lingenza noma imuphi umsebenzi woMkhandlu esikhathini esiphakathi kwemihlangano yoMkhandlu kodwa alinawo amandla okuchitha noma ukuchibiyela isinqumo somkhandlu, ngaphandle uma uMkhandlu uyala nokunye, nangokuhambisana neziyalo zoMkhandlu.
Noma isiphi isenzo esenziwe noma isinqumo esithathwe ikomiti eliphethe isibopho ngaphandle uma sichithwe noma sichitshiyelwe uMkhandlu emhlanganweni wawo olandelayo.
UMkhandlu ungasungula amanye amakomiti, okubalwa ikomiti lokuziphatha ngobuchwepheshe nekomiti lezemfundo, uma ubona kufanele ukuze lenze uphenyo futhi lenzele uMkhandlu umbiko nganoma iluphi undaba olusendimeni yomsebenzi wawo.
Lelo nalelo komiti eliqokwe ngokwesigatshana 1 liyakuba namalunga amaningi akhethwe uMkhandlu ngokubona kwawo, ngaphandle kwekomiti lokwedluliswa kwezokuqondiswa izigwegwe okukhulunywa ngaso kusigatshana 4, kumbandakanywa nelunga elilodwa lomkhandlu, okufanele libe ngusihlalo walelo komiti.
a UMkhandlu , ngokuhambisana nokushiwo kusigatshana 4, ungadlulisela ekomitini elisingulwe ngokwesigaba 1 noma kunoma imuphi umuntu amandla awo ongabona efanele.
b UMkhandlu ngeze wephucwa lawo mandla adlulisiwe futhi ungachibiyela noma uchithe isinqumo saleyo komiti esithathwe kusetshenziswa lawo mandla adlulisiwe.
Ikomiti lokwedlulisa undaba lokuqondiswa izigwegwe okukhulunywa ngalo kusigatshana 4 linamandla okuguqula, ukuqinisekisa noma ukuchitha isinqumo sekomiti elisingulwe ngokwesigatshana 1 noma ukuphindisela emuva undaba ekomitini neziyalo elingabona zifanele.
Isinqumo sekomiti lokuqondiswa izigwegwe, ngaphandle uma lwedlulisiwe, siyisibopho esisebenzayo kusukela ngosuku olumiswe ikomiti kodwa uma kwedluliswe isikhalo ngenhlawulo yokusulwa noma ukumiswa kokusebenza, leyo nhlawulo iyasebenza kuze kube usuku okuphethwa ngalo ukwedluliswa kondaba.
Amalunga oMkhandlu namalunga amakomiti oMkhandlu kufanele aholelwe iholo noma inkokhelo emiswe nguNgqongqoshe ngokubonisana noNgqongqoshe weziMali.
aNoma imuphi umuntu ongekho ngaphansi kwemithetho elawula abasebenzi bombuso kuyofanele aholelwe iholo kumbandakanya nezimfanelo zokuhamba nokudla angene kuzo uma esebenzisa amandla , noma enza umsebenzi noma efeza izibopho abelwe zona noma azithweswe nguMqondisi-Jikelele, ezimiswe uNgqongqoshe ngokubonisana neNgqongqoshe weziMali.
bNoma yiliphi elinye iholo okungakhulunywa ngalo noma elingabaliwe endimeni a kufanele likhokhwe uMkhandlu.
c Noma iliphi ilunga elingaphansi kwemithetho elawula abasebenzi bombuso kufanele lithole isikhathi sokuphumula esikhethekile noma ilivu ukuze lenze umsebenzi woMkhandlu.
Uma kukhona noma yini eyenziwe ngaphansi kwaloMthetho okumayelana nokuqokwa kwanoma iliphi ilunga noma okungenziwanga ngesikhathi noma ngendlela yaloMthetho, uNgqongqoshe angayala ukuba kuthathwe izinyathelo ezidingekayo ukulungisa lokho okungenziwanga noma iphutha noma alungise noma yini eyenziwe ngendlela engalungile ukuze kufezwe injongo yaloMthetho.
UNgqongqoshe kufanele, ngemuva kokubonisana noMkhandlu, aqoke uNobhala woMkhandlu ukuba enze umsebenzi ngaphansi kwaloMthetho kanti futhi uNgqongqoshe ngemuva kokubonisana noMkhandlu angaxhosha uNobhala.
Ukuqokwa kukaNobhala kuyoncika ekusayidweni kwesivumelwano phakathi koMkhandlu naye uNobhala, okuyofanele samukelwe nguNgqongqoshe.
Isikhathi sokuphatha isikhundla sikaNobhala kuyakuba iminyaka emihlanu, kodwa uNgqongqoshe ngemuva kokubonisana nomkhandlu, angabuye asibukeze asandise isikhathi ngokubona kwakhe.
Unobhala angaqoka abanye abantu, ngokuhambisana nezinqubomgomo nemihlahlandelala yoMkhandlu angabona kufanele ukuze kwenziwe umsebenzi obalulwe kuloMthetho, uNobhala angaxhosha futhi labo bantu.
Abasebenzi kufanele babe namalunga nabaphathi abakhulu ngokumisa abaphathi boMkhandlu ngemuva kokubonisana noNgqongqoshe.
b agcine amalejista alabo ababhalisele ukusebenza futhi kufanele ngokuyalwa uMkhandlu afake kulejista igama nekheli lendawo yokuhlala, neziqu, usuku lokuqala ukubhalisa neminye imininingwane, okumbandakanya, uma kudingeka, imininingwane ngomkhakha walowo obhalisela ukusebenza, umbelethisi osafunda, umhlengikazi osafunda, ngokunquma koMkhandlu, yawo wonke umuntu ofake isicelo sokubhalisa ngokwaloMthetho samukelwa.
c alungise ilejista ngokufaka imininingwane emisha kahle ngokusho kwaloMthetho noma asuse kuleyo lejista amagama abo bonke abasebenzayo asebesusuwe ngokwaloMthethi futhi kufanele ngokuhamba kwesikhathi alungise ukushintsho lwamakheli noma iziqu zalabo bantu ababhalisiwe.
g adalulele uMkhandlu wonke amaqiniso nolwazi olungasiza ukuthathwa kwesinqumo noma isenzo soMkhandlu noma usihlalo; kanye h ukuvimbela ukuthikamezeka kwezezimali noma ukuphathwa koMkhandlu.
a enza ngendlela engahambisani nezibopho abelwe zona ngokwalomthetho; noma b asebenzise isikhundla sakhe noma amagunya noma oulwazi oluyimfihlo aluthole njengoNobhala ukuze azuze yena ngokwakhe noma kuzuze omunye umuntu.
g izimalimboleko, nokweboleka emholweni; kanye h noma iluphi uhlobo lwezunzo noma izimfanelo zabasebenzi.
a asize uMkhandlu ekwenzeni umsebenzi ophathelene nokwabiwa kwezimali anikwe wona ngokwaloMthetho; futhi b anike usihlalo usizo lokuphatha , izinsiza kanye nolwazi oludingekile ukuze aqhube lowo msebenzi.
a ukusetshenziswa kwemali kuyancishishwa uma kudingekile uma kulindeleke ukuthi isabelo singancishiswa kulokho obekubaliwe; nokuthi b ukusebenza nezindleko kuhlala kuqashiwe.
Uma kudingekile, uNobhala kufanele alungise isabelo asithumele kusihlalo ukuze asibhekisise bese esithula eMkhandlwini.
a uhlelo olusewuhlaka lokulethwa kosizo nokusetshenziswa kwesabelo salowo nyaka owabelwe ; kanye b nesivumelwano sokusebenza esiwuhlaka njengoba kudingekile kuNobhala nezimenenja ezinkulu.
UNobhala kufanele kuthi zingakapheli izinsuku eziyi-10 ngemuva kokuphela kwenyanga athumele kusihlalo isitatimende ngendlela enqunyiwe ngesimo sesabelo.
UNobhala kufanele athumele eMkhandlwni nakuMqondisi-Jikelele ulwazi, imibhalo nencazelo, izincomo kanye bezizathu.
Uma uNobhala ehluleka ukuhambisana nanoma imuphi umthwalo ngokwaloMthetho kufanele ngokushesha abike ngalokho kwehluleka kwakhe nezizathu eMkhandlwini nakuMqondisi-jikelele.
Noma isiphi isinyathelo esithathwa uMkhandlu noma ilunga loMkhandlu ngoNobhala ngenxa yokuthi uNobhala wehlulekile ukulandela lokho okushiwo yiloMthetho kuyisenzo esingalungile ngokwezemisebenzi ngokwenhloso yoMthetho wezaBasebenzi ka 1995, uMthetho ongunombolo 66 ka 1995.
a amandla noma isibopho esithweswe uNobhala ngokwaloMthetho; noma b amandla noma isibopho esidingekayo ukusiza uNobhala ukuba alandele isibopho esidinga ukuba uNobhala athathe izinyathelo ukuqinisekisa ukufezwa kwezinhloso zokuthile okushiwo kuloMthetho.
uNobhala ngeze adlulisa amandla noma izibopho anikwe zona ngokwaloMthetho kunoba yiliphi ilunga loMkhandlu.
Unobhala angaqinisekisa, ashitshe noma achithe noma isiphi isinqumo esithathwe ngokusetshenziswa kwamandla adlulisiwe noma adlulisiwe futhi okwesibili ngokwaloMthetho, kodwa lokho kuguqulwa noma ukushitshwa kwesinqumo ngeke kwaphuca umuntu ilungelo elitholakale ngenxa yaleso sinqumo.
a kwemali elindelekile ezoqoqwa; kanye b nezimali ezitholakala kwezisale onyakeni odlule noma ebezabelwe okunye.
UMkhandlu kufanele uvule futhi ugcine okungenani I-akhawunti eyodwa ebhange ngegama lawo uMkhandlu.
Imali ingakhishwa ebhange ngendlela enqunyiwe kuphela.
UNobhala kufanele athumele igama lebhange lapho kuvulwe khona I-akhawunti, nehlobo lwaleyo akhawunti nenombolo yayo, kuMncwaningi-mabhuku-Jikelele kanye nakuMqondisi-Jikelele zingakhapheli izinsuku ezingama-60 kusukela ivuliwe leyo akhawunti.
UNobhala angadlulisa izibopho zakhe okukhulunywa ngazo kusigatshana 5 kumenenja noma umphathi ophethe ezezimali noma Isikhulu esengamele ezimali kuphela.
Ngaphandle uma kushiwo okunye kuloMthetho, uMkhandlu ungangena ezindlekweni kuphela uma...
a ngokuhambisana nesabelo esamukelwe; futhi b ngokungeqi ezithiyweni noma ukungadlulisi kusamba esabelwe izinhlelo ezahlukene esabelweni esamukelwe.
Ukuze uMkhandlu ukwazi ukulandela lokho okushiwo isigatshana 2, usihlalo kufanele aneke noma ethule isabelo sonyaka emhlanganweni woMkhandlu okunganani kusasele izinsuku ezingama -90 ngaphambi kokuqala konyaka wesabelo leso.
Usihlalo kungumthwalo wakhe ukulungisa isabelo futhi kufanele aqinisekise ukuthi uhlaka lwesabelo luyaxhumana nohlelo lomkhandlu nokuthi isabelo siyamukelwa njengoba kunqunyiwe.
UNobhala kufanele athumele isabelo esamukelwe kuMqondisi-Jikelele zingakapheli izinsuku ezingama 30 ngemuva kokwamukelwa nguMkhandlu.
Isabelo sonyaka soMkhandlu kufanele sehlukaniswe kabili imali egciniwe nemali ezosetshenziswa ngokuhambisana nenqubo yomhlaba nangendlela okunqunywe ngayo.
abaphathi abakhulu, okumbandakanya isikhulu esiyinhloko nabanye abantu abaqokwe uNobhala kanye g neminye imibhalo enqunyiwe.
Ezimweni eziphuthumayo noma kwezinye nje izimo ezingajwayelekile uSihlalo angagunyaza izindleko ezingalindelekile noma ezingenakugwemeka ebezingahlinzekwanga esabelweni esamukelwe.
c kufanele usihlalo abikele uMkhandlu ngazo emhlanganweni ozayo; futhi d kufanele zikhokhelwe ngemali yesabelo elungiselwe leso simo.
Uma imali elungiselwe leso simo ingedluliswa zingakapheli izinsuku ezingama-60 ngemuva kokungena kulezo zindleko, izindleko lezo ziba ngezingagunyaziwe.
d Noma iliphi ilunga noma isikhulu soMkhandlu ogunyaza izindleko ezingafanele noma noma eziiyncithakalo noma ngokunganakeleli unesibopho sokukhokha lezo ndleko.
a kuyizindleko ezingagunyaziwe , i zigunyazwa uma selukungiswa isabelo; noma ii ziqinisekiswa uMkhandlu, ngemuva kuphenyo olwenziwe yikomiti loMkhandlu njengenakubuyiseleka nokufanele isulwe emabhukwini nguMkhandlu; futhi b kuyizindleko ezingafanele nezingenazithelo noma eziyincithakalo, ngemuva kophenyo yikomiti loMkhandlu, eqinisekiswe yikomiti loMkhandlu njengezingenakubuyiseleka zisulwe emabhukwin inguMkhandlu.
Uma uNobhala enolwazi lokuthi uMkhandlu, usihlalo noma ikomiti eliphethe, uthathe isinqumo okuzothi uma sisebenza sibe nomphumela wezindleko ezingagunyaziwe, ezingalungile, ezingenazithelo neziyincithakalo, uNobhala angeke abobephezeleka ngezindleko ezingagunyaziwe, ezingalungile, noma ezingenazithelo noma ezyincithakalo, iqobo nje uma uNobhala ezise uMkhandlu, usihlalo noma ikomiti eliphethe ukuthi lezi zindleko ngezingagunyaziwe, ezingalungile noma ezingenazithelo nezyincithakalo.
i ukubuyisa noma ukulungisa lezo zindleko; kanye ii nokuvimbela ukungena ezindlekweni ezifana nalezi futhi.
Kuyovulwa icala lobugebengu noma kuthathwe izinyathelo zokuqondiswa izigwengwe kulowo muntu omangalelwe icala lokungena ezindlekweni ezingagunyaziwe, ezingaqondile noma ezingenazithelo neziyincithakalo ngale kokuthi zesuliwe noma ezengesulwanga ngokwesigatshana 2.
a izindleko ezingaqondile ezingavulelwa icala lobugebengu; kanye b nokweba nokukhwabanisa okwenzekayo eMkhandlwini.
UMkhandlu kufanele ubhale umhlahlandlela wenqubomgomo okufanele uMkhandlu uwulandele noma usebenze phansi kwawo uma uphethe izimali ezisezandleni nezitshaliwe, futhi utshale izimali ezingakadingeki ngaleso sikhathi.
a uma kunezizathu ezizwakalayo zokuthi leyo mpahla ayisadingeki ekuqhubeni umsebenzi woMkhandlu ; nokuthi b kuzotholakala imali efanele leyo mpahla.
Ukudluliswa kobunini noma ukuchithwa kwempahla okukhulunywa ngakho kusigatshana 1 kufanele kube ngokufanele, okulinganayo okuvulelekile nokunokuqophisana okuhambisana nemihlahlandlela wenqubomgomo yoMkhandlu okukhulunywa ngawo esigabeni 27.
i zindlela ezisebenzayo nezinekhono nokuvulelela zokuphathwa kwemali nobucayi nezokulawula ngaphakathi.
indlela yokuhlola zonke izinhlelo ezimbandakanya ukusetshenziswa kwemali ngaphambi kokuthathwa kwesinqumo ngalolo hlelo.
UMkhandlu kufanele uqinisekise ukuthi kuyahlangatshezwana nezidingo zesigatshana 2 futhi ziyaphumeleliswa ngendlela.
Noma imuphi umuntu othikameza uNobhala noma uMkhandlu ekufezeni izidingo zesigatshana 2 no 3 uyakuba necala kanti uma elahlwa yicala uyakukhokha inhlawulo noma ahlale ejele isikhathi esingeqile eminyakeni emibili noma kokubili inhlawulo nokubhadla ejele.
Umhlengikazi ongungoti ngumuntu owufundele umsebenzi onekhono lokunquba umsebenzi ngokuzimela ngokugcwele ngendlela nangeqophelo elinqunyiwe okwaziyo futhi ukuthwala umthwalo nokubika kulowo msebenzi.
Umbelethisi ngumuntu okufundele lokhu nonekhono lokubelethisa ngokuzimela ngokugcwele ngendlela nangeqophelo elinqunyiwe okwaziyo futhi ukuthwala umthwalo nokubika kulowo msebenzi.
Umhlengikazi ongusitafu ngumuntu ofundele ukuqhuba umsebenzi oyisisekelo sobuhlengikazi ngendlela nangeqophelo elinqunyiwe.
Umsizi womhlengikazi noma umsizi wombelethisi ngumuntu ofundele ukunikeza usizo lokuqala lokunakekela kobuhlengikazo ngendlela nangeqophelo elinqunyiwe.
UNgqongqoshe anganquma indima yomsebenzi wobuhlengikazi abangongoti nenqubo yeminye imikhakha yobuhlengikazi okukhulunywa ngayo esigabeni 31 2.
e umsizi mbelethisi.
UNgqongqoshe, ngemuva kokubonisana noMkhandlu, angakhipha isaziso ePhephabhukwini loMbuso iGazethi akhe noma amise eminye imikhakha yabantu abangabhalisela ukusebenza njengabahlengikazi uma ebona kufanele ukuze kuzisakale umphakathi.
Umqashi angeze aqasha noma agcine emsebenzini wakhe umuntu owenza umsebenzi ophathelene nomsebenzi wobuhlengikazi, ngaphandle komuntu onezifundo ezifanele zobuhlengikazi nobhalisile ngaphansi kwezigatshana 1 no 2.
Akekho umuntu ungasebenzisa noma iliphi igama kulawo abalwe kusigatshana 1 noma 2 ngaphandle uma ebhalise kanjalo ngokwalesi sigaba.
e nezinye izincwadi noma imibhalo nolwazi oluphathelene nesicelo sakhe olufunwa nguNobhala ngokuthunywa uMkhandlu.
Uma uNobhala anelisiwe ukuthi ulwazi nezincwadi ezithunyelwe ezisekela isicelo sokubhaliswa ziyahlangabezana nezidingo zaloMthetho futhi esethole nemali enqunyiwe yokubhalisa, uNobhala angakhipha isitifiketi sokubhaliswa esigunyaza lowo ofake isicelo, ngokuhambisana nalokho okushiwo kusigatshana 1, ukuba asebenze noma anqube umsebenzi wanoma yiluphi uhlobo okukhulunywa ngalo kusigatshana 1 ngaphakathi eRiphablikhi.
UNobhala angabhalisa umuntu ngokwesigatshana 1 kuphela uma anelisekile ukuthi lowo muntu ofake isicelo sokubhaliswa ufunde ngokufanele noma uMkhandlu nawo wanelisekile.
b umuntu okusulwe igama lakhe kufanele abhalelwe aziswe nguNobhala; futhi c noma isiphi isitifiketi sokubhaliswe esikhishwe kulezi zimo siyothathwa njengesisuliwe kusukela ngosuku okukhishwe ngalo isaziso.
UNobhala kufanele asule kulejista igama lomuntu osebenza ubuhlengikazi noma akhombise ngophawu kulegista igama lomuntu osuliwe noma omisiwe ukuba asebenze bese ebhalela lowo muntu amazise.
Umuntu ophula lokho okushiwo izigatshana 1, 3 no 4 uyakubekwa icala kanti uma elahlwa icala uyakuhlawuliswa noma aphonswe ejele isikhathii esinqile ezinyangeni eziyi-12 noma okukubili inhlawulo nokubhadla ejele.
Umuntu oseqede uhlelo olwenza akwazi ukubhalisela omunye umkhakha kufanele afake isicelo sokuba kulungiswe ukubhaliswe kwakhe kuhambisane nezifundo zakhe.
Umuntu oqede uhlelo oluholela ekutheni abhalise emkhakheni ophezulu, kufanele kuthi ngemuva kokufaka isicelo nokuhlolisiswa uMkhandlu kuguqulwe ukubhaliswa kwakhe kulejista.
Umsebenzi kufanele abhalele azise uNobhala ngokushintsha kwemininingwane yakhe zingakapheli izinsuku ezingama-30 kusukela lwenzekile lolo shintsho.
Noma imuphi umuntu osafunda noma oqeqeshelwa ubuhlengikazi kufanele afake isicelo eMkhandlwini sokubhaliswa njengomhlengikazi osafunda noma umbelethisi osafunda.
UMkhandlu kufanele ubhalise njengomhlengikazi osafunda noma umbelethisi osafunda noma imuphi umuntu osehlangabezene noma oseyifezile imibandela enqunyiwe nosenikeze imininingwane efanele yohlelo loqeqesho esikhungweni sokufundela ubuhlengikazi.
Umuntu ophethe isikhungo sokufundela ubuhlengikazi kufanele kuthi esikhathini esiyizinsuku ezingama-30 azise futhi athumele eMkhandlwini imininingwane enqunywe uMkhandlu mayelana nabahlengikazi abasafunda asebeqale, asebeqede, nabadluliselwe noma abashiye uhlelo lokufundela ubuhlengikazi nokufundiselwa ubuhlengikazi.
Umuntu ohluleka ukunikeza uMkhandlu imininingwane edingekayo yokubhalisa, esikhathini esiyizinsuku ezingama-90, umhlengikazi osafunda noma umbelethisi osafunda okukhulunywa ngaye kusigatshana 3 noma owephula lokho okushiwo yisigatshana 5 uyakuba necala uma elahlwa yicala uyokhokha inhlawulo noma aphonswe ejele isikhathi esingeqile ezinyangeni eziyi-12 noma kokubili inhlawulo nokubhadla ejele.
Amaziko ezempilo kufanele avumele ukutholakala kwezinto zokuqeqeshwa kunoma ubani obhaliswe ngaphansi kwaloMthetho.
UNobhala kufanele asuse kulejista igama lomhlengikazi osafunda, noma enze uphawu elegisteni egameni lanoma imuphi umuntu, omisiwe ukunquba izifundo zakhe futhi abhalele azise lowo mhlengikazi osafunda noma umuntu ngalokho.
c enalo lonke ulwazi lomsebenzi, amakhono nobuciko; noma d ekulelizwe laseRiphablikhi okwesikhashana esincane ukuzosebenza, ezocwaninga noma ezofunda.
a leso sikhathi esimiswe uMkhandlu, esingeqile eminyakeni emithathu; futhi b ngaphansi kwemibandela emiswe uMkhandlu.
Umuntu obhaliswe ngokwalesi sigaba osebenza ngendlela eyaphula lokho okushiwe kusigatshana 2 uyakuba necala kanti uma elahlwa icala uyakuhlawuliswa noma aphonswe ejele isikhathi esingeqile eminyakeni emibili noma kokubili inhlawulo nokubhadla ejele.
Ngokuhambisana nalokho okushiwo yisigatshana nokukhokhwa kwemali enqunyiwe, uMkhandlu ungabhalisa iziqu ezengeziwe zomuntu obhaliswe ngokwesigaba 31 nofake isicelo esibhaliwe sokubhaliswa, uma ehambisana nemibandela enqunyiwe nokunikezela ngemininingwane enqunyiwe.
Yiziqu ezinqunyiwe kuphela ezingabhaliswa ngokwalesi sigaba.
Ilejista kufanele igcinwe ehhovisini likaNobhala, futhi uMkhandlu ungayala ukuba kweziwe imifanekiso yelejista noma uhlu olwengeziwe olukhombisa okwengeziwe, okusuliwe, isichibiyelo noma ukubukezwa okwenziwe kusukela kukhonjiswe imifanekiso welejista ephelele, kwenziwe, kubhalwe noma kusakazwe noma kukhonjiswe kumakhompuyutha ngesikhathi ezingamiswa yiwona uMkhandlu ngokubona kwawo.
a aliveli kulowo mfanekiso, noma ogama lakhe lengeziwe kulejista ngemuva kosuku lokugcina lokukhishwa kwalowo mfanekiso, umfanekiso oqinisekisiwe ngesandla sikaNobhala wokufakwa kwegama lalowo muntu kulejista kungubufakazi bokuthi lowo muntu ubhalisiwe ngokusho kwaloMthetho; noma b lisisiwe kulejista, kusukela ngosuku lokugcina lokukhishwa kwaleyo legista futhi elingabuyiselwanga kulejista, isitifiketi esisayidwe ngesandla sikaNobhala sokuthi igama lalowo muntu lisuliwe kulejista siyoba ubufakazi bokuthi lowo muntu akabhalisile ngokwaloMthetho.
Isitifiketi sokubhaliswa siwubufakazi bokubhaliswa isikhathi esiwunyaka kusukela ngosuku okubhalwe ngalo ngemuva kwalokho kuyokuba isitifiketi sokusebenza sonyaka esiyokhishwa ngemuva kokukhokhwa kwemali enqunyiwe yonyaka nokuthunyelwa kwemininingwane engadingwa uMkhandlu ukuze ugcine amanani aliqiniso ngabantu abasebenza kwezobuhlengikazi kuwubufakazi bokubhaliswa ngaphandle uma kunobufakazi obunqada ikhanda obuphikisana nalokhu.
Amarisidi akhishwe ngegama loMkhandlu mayelana nezimali ezikhokhelwa ukubhalisa, ayakuba ubufakazi emacaleni ngokomthetho ukuthi lowo muntu ubhaliswe ngokwalo Mthetho, kodwa uma lapho noma imuphi umuntu ogama lakhe...
a livela kulejista nowehlulekayo ukuveza irisidi, irisidi ngesandla sikaNobhala ingubufakazi bokuthi lowo muntu obhalisiwe ngokwaloMthetho; noma b lisuliwe kulejista kusukela ngosuku okukhishwe ngalo irisidi futhi ingazange libuye libhalwe kulejista, isitifiketi esikhishe ngesandla sikaNobhala sokuthi lelo gama lesusiwe kulejista ngubufakazi bokuthi lowo muntu akabhalisiwe ngokwaloMthetho.
UNgqongqoshe, ngezincomo ezenziwe uMkhandlu anganquma iziqu ezitholakale ngokuhlolwa okwenziwe isikhungo sokufundisa ubuhlengikazi esiseRiphablikhi, okuyothi uma enazo zodwa noma nezinye iziqu zivumele lowo muntu onazo ukuba abhalise ngokwaloMthetho uma ngemuva kokuthola lezi ziqu okukhulunywa ngazo ehambisane nemibandela noma izidingo ezinganqunywa.
b uhlobo nobungako bokuqhubeka nokuthuthuka ngomsebenzi okufanele kwenziwe yilabo abanquba umsebenzi; kanye c nenqubo yokwamukelwa nguMkhandlu kwezenzo noma izinhlelo zokuqhubeka ukuthuthuka ngokomsebenzi nezikhungo ezigunyazwe ukuba zinikeze lezo zinhlelo.
Umuntu oyisakhamuzi saseNingizimu Afrika ofisa ukubhalisa okokuqala ukuba enze umsebenzi kulemikhakha enqunyiwe kufanele enze umsebenzi wokusiza umphakathi okhokhelwayo isikhathi esingunyaka owodwa ezikweni likahulumeni elinika usizo lwezinto zempilo.
Umuntu okukhulunywa ngaye kusigatshana 1 kufanele abhalise emkhakheni wokusiza umphakathi.
b imibandela yokusebenza ephathelene nomuntu owenza lomsebenzi; kanye c nemikhakha yokubhaliswa okungadingeki kuyo ukwenziwa kwalomsebenzi.
UMkhandlu kufanele uqinisekise ukuthi indlela yokuziphatha enqunyiwe ephathelene nocwaningo oluphathelene nomsebenzi wobuhlengikazi iyalandelwa futhi ungathatha izinyathelo zokuqondisa izigwewge ezifanele kumuntu owephula leyo nkambiso noma imuphi umthetho.
b sinike uMkhandlu olunye ulwazi olwengeziwe oludingwa uMkhandu ngenhloso yokugunyaza noma ukwamukela izinhlelo zemfundo noqeqesho; kanye c nokukhokha imali enqunyiswe.
UMkhandlu ungenqaba noma isiphi isicelo esenziwe ngokwesigatshana 1 noma unike igunya lesikhashana noma imibandela.
Ngokuhambisana nesigatshana 1 no 2 uMkhandlu ungakhipha isitifiketi esinika igunya noma sokugunyazwa sesikhungo sokufundisa ngobuhlengikazi kanye nalolo nalolo hlelo lokufundisa ngobuhlengikazi olunikwa yileso sikhungo zokufundisa ngobuhlengikazi.
Umuntu owephula lokho okushiwo kulesi sigaba uyakubekwa icala kanti uma elahlwa yicala uyokhokhiswa inhlawulo noma ukuphonswa ejele isikhathi esingeqile eminyakeni emibili noma kokubili inhlawulo nokubhadla ejele.
Umuntu osohlelweni lokufunda esikhungwini sokufundisa nokuqeqeshela ubuhlengikazi angasebenzisa leligama " umhlengikazi osafunda", Umbelethisi osafunda", Umbelethisi oyindoda osafunda", noma ngokufingqiwe kanje "LN", noma "LM", ngokulandelana.
j otholakale engaphilile ngokwenqgondo ngemuva kophenyo oluyokwenziwa ngaphansi kwesigaba 51.
UNobhala kufanele anikeze lowo muntu okuzosulwa igama lakhe isaziso ngokusulwa kwegama lakhe ngokwendima b noma k yesigatshana 1 ngencwadi eposwe ngeposi elibhalisiwe eqondiswe kulowo muntu ekhelini lalowo muntu elivela kulejista.
a noma isiphi isitifiketi sokubhaliswa esikhishwe ngokwaloMthetho kulowo muntu sithathwa njengesesuliwe; futhi b umuntu ogama lakhe lisuliwe kulejista kufanele ayeke ukusebenza noma ukunquba umsebenzi futhi akavumelekile ukwenza izenzo ezenziwa umuntu obhalisiwe.
b ekhokha imali enqunyiwe c ehambisana nazo zonke izidingo ezingamiswa uMkhandlu; futhi d ekulungele ukubhaliswa.
b ezikeza umbhalosifungo lapho eqinisekisa khona ukuthi isitifiketi sokubhaliswa silahlekile noma sonakele; futhi c ekhokha imali emiswe nguMkhandlu.
UNobhala angakhipha okucashunwe kulejista okuqinisekisiwe noma isitifiketi okukhulunywa ngaso kusigatshana 2 ngesandla sakhe kunoma imuphi umuntu ngemuva kokukhokha imali enqunyiwe.
Isitifiketi singakhishwa ngaphansi kwemibandela engakhishwa uMkhandlu futhi leyo mibandela iyovezwa kusona isitifiketi.
UMkhandlu ungenza uphenyo uma kunesikhalo noma izinsolo sokungaziphathi kahle komuntu onquba umsebenzi noma umqondisi, imenenja noma umnini wesikhungo esibhaliswe ngokwaloMthetho, ungathola lowo muntu enecala lokwenza lokho, angakhokhiswa inhlawulo okukhulunywa ngayo esigabeni 47, kodwa uma kunezikhalo, icala noma izinsolo okungase kuholele ecaleni lobugebengu enkantolo, uMkhandlu ungahlehlisa uphenyo kuze kuphothulwe noma kuphele icala lobugebengu.
Uma kungekho isikhalazo, icala noma izinsolo, uMkhandlu ungaqalisa uphenyo uma kufika kuwo izinsolo zokungaziphathi kahle.
Uma uMkhandlu unokungabaza ngokwenziwa kophenyo mayelana nesikhalo, icala noma izinsolo, ungabonisana noma ufune olunye ulwazi kubantu, okumbandakanya nalowo muntu okunezikhalo, icala noma izinsolo ngaye ukuze ubheke ukuthi uphenyo ludingekile yini.
d inhlawulo eqhunyiwe;kanye e nokukhokha izindleko zophenyo.
UMkhandlu kufanele uqoke umphenyi ukuze enze uphenyo egameni loMkhandlu ngokwalesi sahluko.
UNobhala angabe esekhipha isamaniso ngefomu elinqunyiwe kulowo omangalelwe eligxivizwe yikomiti lophenyo olwandulelayo lapho ummangalelwa engavuma ukuthi unecala lokungaziphathi kahle nokuthi uyavuma ukukhokha inhlawulo enqunywe kumasamaniso ngale kokuba avele phambi kophenyo njengoba kushiwo esigabeni 46.
Uma amasamaniso okukhulunywa ngawo kusigatshana 4 ekhishilwe ummangalelwa engavelanga phambi kophenyo engavuma ukuthi unecala lokungaziphathi kahle ngokomsebenzi ngokukhokha imali enqunyiwe eMkhandlwini ngaphambi noma ngosuku olunqunywe kumasamaniso.
a Inhlawulo emiswe ngokwalesi sigaba , ngaphandle kokuvuma icala ivulekile izinsuku eziyi-14 kusukela ngosuku lwesaziso.
b Ukukhishwa kwenhlawulo ngokwalesi sigaba kufana nesinqumo senkantolo ecaleni lombango enkantolo kamantshi yalapho uphenyo lwenziwe khona ngaphansi kwesigaba 46 noma esifundankantolo lapho ummangalelwa ehlala khona.
Inhlawulo okukhulunywa ngayo kusigatshana 1 enqunywe yikomiti lokuziphatha noma uphenyo lokwandulela okukhulunywa ngalo kusigatshana 3 ngale kokukhuzwa, ngeke kusebenze ngaphambi kokuba kuqinisekiswe uMkhandlu, kodwa inhlawulo okukhulunywa ngayo kusigatshana 1 enqunywe yikomiti lokuziphatha noma isiphi isinqumo esikhishwe yikomiti ngaphansi kwesigaba 10 kufanele lelo komiti likhiphe leso sinqume uma lokhu kuzoba nenzuzo emphakathini, siyoqala ukusebenza ngokushesha, futhi kufanele kuphele izinyanga eziyisithupha ngaphandle uma siqiniswe nguMkhandlu isikhathi singakapheli.
a Ngesikhathi kwenziwa uphenyo ngaphansi kwalesi sigaba, ummangalelwa kufanele anikwe ithuba lokuvuma noma ukuphika icala nokuba kulalelwe ukuthi ulivika noma uliphika kanjani icala.
b Noma yimuphi umuntu oyingxenye yophenyo ngokuziphatha emsebenzini unelungelo lokuzikhethela umuntu ozommela, kodwa lowo muntu ongummeli kufanele alandele izinqumo ezimisiwe eziphathelene nophenyo.
c Ngale kokuthi uliphikile noma ulivumile icala lowo obekwe icala, uMkhandlu noma ikomiti lokuziphatha eMsebenzini angadinga ummangali noma ummangalelwa ukuba athule ubufakazi.
Noma iyiphi inhlawulo ekhishwe ngaphansi kwesigaba 1 kufanele ibhawe phansi isayidwe ngusihlalo woMkhandlu futhi kufanele iqhutshwe ngendlela enqunyiwe.
enzisa isifungo noma imuphi ufakazi ; futhi iii cubungula noma iyiphi incwadi, irekhodi, umbhalo noma yini acelwe ukuba ayiveze ufakazi.
b Incwadi ebiza ufakazi ukuba avele phambi koMkhandlu noma phambi kwekomiti lokuziphatha emsebenzini njengofakazi noma ukuletha incwadi, irekhodi noma umbhalo noma yintoni kufanele kwenziwe ngefomu elinqunyiwe futhi kufanele ithunyelwe ngeposi ibhaliswe noma ngendlela efanayo nencwadi ebiza umuntu ukuba avele phambi kwenkantolo kamantshi.
edukisa uMkhandlu noma ikomiti eqondile noma ngenhloso; noma v enqaba ukuphendula imibuzo engazifaki ecaleni noma ngolwazi lwakhe lonke , unecala uma elahlwa yicala uyakukhokha inhlawulo enqunyiwe.
d Umuntu obizwe ukuba avele ophenyweni unamalungelo afanayo nawofakazi obizwe ukuba avele phambi kwenkantolo kaMantshi.
USihlalo wekomiti lokuziphatha emsebenzini angaqoka abasizi ukuba baluleke uMkhandlu noma ikomiti ezindabeni eziphathelene nomthetho, inqubo, ubufakazi uma enquba uphenyo.
a hlehlisa ukukhishwa kwesigwebo okwesikhathi esithile futhi limise nemibandela ; noma b khipha noma isiphi isigwebo esimiswe esigabeni 47 1 b kodwa linganquma ukuba ukusebenza kwesigwebo kumiswe okwesikhathi esithile futhi limise nemibandela.
Uma, ekupheleni kwesikhathi obekuhlehliswe ngaso ukukhishwa kwesigwebo ngokwesigatshana 1 a, uMkhandlu wanelisekile ukuthi umuntu obhaliswe ulandele yonke imibandela ekhishwe nesigwebo, uMkhandlu kufanele wazise lowo muntu obhalisiwe ukuthi isigwebo okukhulunywa ngaso esigabeni 47 ngeke esikhishelwe sona.
Uma ukusebenza kwesigwebo noma ingxenye yaso imisiwe ngokwesigatshana 1 b futhi uMkhandlu wanelisekile ukuthi lomuntu okukhulunywa ngaye uselandele yonke imibandela kuso sonke leso sikhathi esimisiwe, uMkhandlu kufanele wazise lowo muntu ukuthi isigwebo ekukhulunywa ngaso esigabeni 47 ngeke sisasebenza.
Uma ukusebenza kwesigwebo noma ingxenye yaso imisiwe ngokwesigatshana 1 b futhi lowo muntu onquba umsebenzi okukhulunywa ngaye ehluleka ukuhambisana nowodwa noma eminingi imibandela yokumiswa, uMkhandlu kufanele uqale ukusebenzisa isigwebo noma ingxenye yaso ngaphandle uma lowo onquba umsebenzi anelisa uMkhandlu ukuthi ukwehluleka ukuhambisana nemibandela emisiwe bekungaphezu kwamandla akhe.
Onquba umsebenzi omisiwe noma ogama lakhe lisusiwe kulejista ngokwesigaba 47 akavumelekile ukuba anqube umsebenzi nesitifiketi sakhe siyohoxiswa kuze kuphele isikhathi noma kuze kube igama lakhe liyabuyiselwa kulejista.
Igama lomuntu osuswe kulejista ngokwesigaba 47 1 c noma ogama lakhe libuyiselwe kulejista ngokwesigatshana 3 b kufanele likhishwe ephephabhukwini loMbuso iGazethi.
a uqede ukumiswa okukhulunywa ngakho kusigatshana 1 singakapheli isikhathi esinqunyiwe; noma b ubuyisele kulejista igama ebelisuliwe, kodwa lokho kubuyiselwa kungenziwa kuphela emuva kwezinyanga eziyi-12 ngemuva kokwesulwa.
Lowo msebenzi uMkhandlu uyakuphatha undaba lwakhe ngokwalesi sahluko uma elahlwa yicala uyakugwetshwa isigwebo esisodwa noma esingaphezulu kwaleso okukhulunywa ngaso esigabeni 47 kodwa ngaphambi kokukhishwa kwaleso sigwebo, lowo msebenzi kufanele anikwe ithuba lokuzikhalela phambi koMkhandlu ngalokho akwenzile ukuze axengiselwe isigwebo.
Noma ingasiphi isikhathi kusaqhubeka undaba phambi kwenkantolo yomthetho, uma kuvela phambi kwenkantolo ukuthi kucace bha ukuthi kunesenzo sokungaziphathi kahle emsebenzini ohlangathini lwalowo muntu obhalisiwe ngaphansi kwaloMthetho, inkantolo kufanele iqiniseke ukuthi imifanekiso yaleyo nqubo yecala noma ingxenye yayo ebalulekile ithunyelwa eMkhandlwini.
b akasakwazi ukuqhuba umsebenzi ngekhono elamukelekile nangokuphepha; noma c uma kungumhlengikazi osafunda, ongasakwazi ukuqhubeka nehlelo lwezifundo, uMkhandlu kufanele uqoke ikomiti elizokwenza uphenyo ngendlela enqunyiwe.
a vumela ukuba lowo muntu ukuba aqhubeke ukusebenza noma uma bekungumfundi aqhubeke nezifundo zakhe ngaphansi kwemibandela ethile uMkhandlu ongabona ifanele; noma b umise lowo muntu isikhathi esithile noma uyekise lowo muntu ukusebenza, uma bekungumfundi ukuba aqhubeke ukufunda noma aqhubeke nohlelo lwezifundo.
Uma umuntu okukhulunywa ngaye kusigatshana 2 efaka isicelo sokubuyiselwa, uMkhandlu kufanele ucubungule ukuthi lowo muntu angakwazi ukuqhubeka nomsebenzi ungahoxisa noma welule isikhathi sokumiswa.
Isigaba 49 kufanele sisetshenziswe kulowo msebenzi umisiwe ngokwesigatshana 2, kungashitshwa uma kudingekile.
Ikomiti okukhulunywa ngayo kusigatshana 1 lingaqoka umuntu onolwazi olufanele ukuba abe umsizi aluleke ikomiti.
Ngokwenhloso yalesi sigaba, "ukukhubazeka" kusho isimo esenza umsebenzi angakwazi ukuqhubeka nomsebenzi wobuhlengikazi ngekhono nangokuphepha.
a yokuhlola leso sikhungo noma indawo ngezinga losizo lobuhlengikazi mayelana nokuziphatha ngokomsebenzi emsebenzini; noma b ukuphenya noma iluphi undaba oluphathelene nokufunda nokuqeqesha abafundi ukuba bathole iziqu zokunquba umsebenzi wobuhlengikazi ngobuchwepheshwe ngokwaloMthetho.
Noma imuphi umuntu ovimbela noma othikameza umuntu ogunyaziwe okukhulunywa ngaye kulesisigatshana uyakubekwa icala.
Umuntu obhaliswe ngaphansi kwaloMthetho okhuluma okungesilo iqiniso ngokuthi uyawazi umsebenzi noma ubhalisiwe njengomhlengikazi noma anqube umsebenzi emkhakheni angawubhalisiwe uyakubekwa icala.
b umhlengikazi osafunda noma umbelethisi osafunda osebhale izivivinyo zakhe zokugcina noma osesethubeni lokubhala izivivinyo zakhe zokugcina zokuthola iziqu okuyothi uma ezithola, abe nelungelo lokubhalisa kuze kube isikhathi labo aziswa ngemiphumela yakhe yalezi zivivinyo.
c umsebenzi onika usizo ezimweni eziphuthumayo; noma d noma imuphi umkhakha wabantu abangamiswa uMkhandlu.
c owonakalisa ngabomu , noma enze kungafundeki okubhalwe kulejista noma ngale kwemvume yomini wesitifiketi esikhishwe ngaphansi kwaloMthetho.
e enza isitifiketi mbumbulu, azi ukuthi ngumbhalombumbulu , noma ekhipha noma imuphi umbhalo mbumbulu okufanele ukhishwe ngaphansi kwaloMthetho.
Umuntu otholakale enecala okukhulunywa ngalo kusigatshana 1 uyakugwetshwa inhlawulo noma ukuboshwa noma kokubili inhlawulo nokuphoswa ejele.
Umuntu obhalise ngaphansi kwaloMthetho ethatha, esebenzisa noma esakaza , igama noma incazelo noma uphawu elikhombisa noma elithathwa njengeliholela umuntu ukuthi acabange ukuthi uneziqu zokunquba lomsebenzi ezibhaliswe kodwa ezingekho kulejista uyakubekwa icala uma elahlwa yicala uyakuhlawuliswa imali noma aboshwe isikhathi esingedluli iminyaka emibili noma kokubili inhlawulo nokuboshwa.
Umuntu owephula noma owehluleka ukugcina lokho okushiwo yiloMthetho uyakubekwa icala, ngaphandle uma inhlawulo emisiwe, uma elahlwa yicala angagwetshwa akhokhiswe inhlawulo noma aboshwe isikhathi esingedluli iminyaka emithathu noma kokubili inhlawulo nokuboshwa.
a enikeza ubufakazi ngokuphothulwa kweziqu noqeqesho; b ekhokha imali yokubhaliswa enqunyiwe;kanye c nokuhambisana nesigatshana 6.
Isitifiketi sokubhalisa okukhulunywa ngas okusigatshana 2 sisebenza iminyaka emithathu.
UMkhandlu ungasivuselela isitifiketi okukhulunywa ngaso kusigatshana 2 ngaphansi kwemibandela engamiswa yiwona uMkhandlu.
noma isiphi isenzo esenziwe uMqondisi-jikelele, inhloko yoMnyango wesifundazwe, umsebenzi wezempilo, noma osebenza ngezempilo ngemuva kokubonisana noMkhandlu anganquma ukuthi usizo lomsebenzi wezempilo noma usokhemisi luyadingeka yini.
Umuntu okukhulunywa ngaye kusigatshana 1 akufanele agcina isitolo semithi noma ikhemisi.
Ngokwenhloso yesigatshana 7 "isitolo" kusho indawo lapho kukhishwa khona imithi namakhambi ebhalwe ohlwini emphakathini kwenziwe ngokukhishwa umuntu ogunyaziwe okuba ngaphansi kwendima yokusebenza ethintekayo ukuba akhiphe imithi.
Umuntu onesikhalo ngesinqumo soMkhandlu angadlulisa leso sikhalo sakhe ngesi nqumo ngendlela enqunyiwe kwikomiti okukhulunywa ngalo kusigatshana eliqokwe nguNgqongqoshe singakapheli isikhathi esinqunyiwe.
a ijaji noma imantshi esithathe umhlalaphansi noma ummeli wesenkantolo ePhakeme yaseNingizimi Afrika osesebenze lomsebenzi okungenani isikhathi esiyiminyaka emihlanu, okufanele abe ngusihlalo walelikomiti; kanye b nomhlengikazi.
Ukudluliswa kwesikhalo okukhulunywa ngakho kusigatshana 1 kufanele kulalelwe ngosuku, endaweni nangesikhathi esimiswe yikomiti lokwedluliswa kwezikhalo.
Ikomiti lokwedluliswa kwezikhalo kufanele liqiniseke ukuthi lowo odlulise isikhalo kanye noMkhandlu bazisiwe ngosuku, indawo kanye nesikhathi okukhulunywa ngaso kusigatshana 3 okungenani zingakapheli izinsuku eziyi-14 ngaphambi kokulalelwa kwesikhalo.
a biza noma imuphi umuntu elicabanga ukuthi angaba nolwazi olubalulekile mayelana nalolo ndaba olwedlulisiwe, noma elikholwa ukuthi unombhalo noma uphethe umbhalo othintekayo kulolo ndaba olwedlulisiwe ukuba avele phambi kwalo ngesikhathi nasendaweni eyoshiwo kulelo samaniso, ukuze azophonswa imibuzo noma alethe imibhalo nokuthi agcine ukuze kuhlolwe umbhalo awulethele; futhi b fungisa futhi lamukele isifungo kumuntu obizwe njengofakazi kulokho kwedluliswa kwecala.
Usihlalo wekomiti lokwedluliswa kwesikhalo kufanele amise inqubo ezolandelwa ngesikhathi kulalelwe lokho kudluliswa kwesikhalo bese azisa lowo odlulise isikhalo ngaleyo nqubo emisiwe.
a vumelana, lichithe, noma liguqule isinqumo soMkhandlu; futhi b yalela uMkhandlu ukuba ulandele leso sinqumo sekomiti lokwedluliswa kwesikhalo kulolo ndaba.
a Isinqumo sekomiti lokwedluliswa kwezikhalo kufanele sibhalwe phansi, bese kuthi umfanekiso walowo mbhalo unikezwe lowo odlulise isikhalo kanye noMkhandlu.
b Isinqumo sekomiti lokwedluliswa kwezikhalo okukhulunywa ngalo esigabeni a kufanele kwazise ngaso lowo odlulise isikhalo kanye noMkhandlu zingakapheli izinsuku eziyi-14 kusukela ngosuku okuthathwe ngalo leso sinqumo.
Amalunga ekomiti lokwedluliswa kwezikhalo angesizo izisebenzi zoMbuso ngokugcwele angakhokhelwa amaholo noma izimfanelo ezingamiswa uNgqongqoshe ngokuvumelana noNgqongqoshe wezeziMali.
r imali nezinhlawulo ezikhokhwayo ngaphansi kwaloMthetho; kanye s jikelele, noma ikuphi okudingekayo ngaphansi kwaloMthetho, noma okungenziwa uNgqongqoshe akubona kudingekile noma kubalulekile ukuba kunqunywe ukuze kufeze lokho okuphokophelwe ngaloMthetho.
d uphenyo olungenziwa ekusebenzeni koMkhandlu mayelana nokuqhutshwa kwemihlangano yoMkhandlu nemihlangano yekomiti eliphethe loMkhandlu, ukugcinwa kwamarekhodi emihlangano nezinqumo zoMkhandlu, indlela uMkhandlu owenza ngayo umsebenzi wawo ngokwaloMthetho noma iluphi undaba olungaphothuliwe ngokubona kukaNgqongqoshe;kanye e nemibiko, amalejista, amarekhodi, imibhalo namafomu angagcwaliswa agcinwe uMkhandlu noma angathunyelwa nguMkhandlu kuNgqongqoshe noma uMqondisi-Jikelele.
Isaziso esikhishwe noma umthethonkambiso noma yisinqumo esenziwe ngokwaloMthetho singachitshiyelwa noma ichithwe yileso siphathimandla esisikhiphile noma esisenzile.
a ememezela ngenhloso yakhe yokwenza leyo mithethonkambiso; futhi b emema abantu abathintekayo ukuba benze iziphakamiso mayelana nalokho.
b noma iyiphi imithethonkambiso uMkhandlu oluleke uNgqongqoshe ukuthi kufanele yenziwe ngokushesha ukuze kuzuze umphakathi.
c Inqubo yokwamukelwa kwemisebenzi noma izifundo zokuqhubeka nokuzithuthukisa ngolwazi lomsebenzi nguMkhandlu nokwamukela kwalabo abanikeza lezo zifundo; kanye d noma yini enye okufanele imenyezelwe njengemithethonqubo ngokwaloMthetho.
a ukhiphe leyo mithethonqubo ephephabhukwini loMbuso iGazethi kanye nesaziso umemezela inhloso yoMkhandlu yokwenza leyo mithethonqubo; futhi b umeme abantu abathintekayo ukuba balethe imibono yabo noma benze iziphakamiso ngaleyo mithethonqubo.
Imithetho ebhalwe engxenyeni yokuqala neyesibili yeSheduli iyasulwa kangangoba kukhonjisiwe engxenyeni yesithathu yeSheduli.
Ukwesulwa kwemithetho akuwaphazamisi amalungiselelo esikhashana aqukethwe esigabeni 61.
Noma isiphi isimemezelo, isaziso , umthethonkambiso, ukugunyazwa noma izinqumo esikhishiwe noma esenziwe, noma ikuphi ukubhaliswa noma ukufakwa ohlwini, noma ikuphi ukususwa elejisteni noma uhlu noma ukuqashwa noma yini nje eyenziwe ngokusho kwanoma imuphi umthetho osusuliwe ngokwesigaba 60 , kuthathwa njengokukhishwe noma okwenziwe ngaphansi kwezigaba ezihambisanayo zaloMthetho ngaphandle uma kuphikisana nokushiwo yiloMthetho.
Amalunga oMkhandlu ohlanganiswe noma obunjwe ngaphanbi nje nokuqala ukusebenza kwaloMthetho kufanele aqhubeke nokuba ngamalunga oMkhandlu futhi uMkhandlu uyothathwa njengobunjwe ngokulungile ngokwaloMthetho kuze kube usuku olumiswe nguNgqongqoshe lakhishwa ephephabhukwini lombuso iGazethi.
Uma noma iliphi ilunga okukhulunywa ngalo kusigatshana 2 lishiya isikhundla, uMkhandlu kufanele usale unalawo malunga asele kuze kufike lolo suku okukhulunywa ngalo kuleso sigatshana.
Ngale kwalokho okushiwo yisigatshana 1 nangokuhambisana nokushiwo kusigatshana 5, uMkhandlu unamandla okuqalisa futhi uphothule isinyathelo zokuqondisa izigwegwe ngokusho kwemithethonkambiso eyenziwe ngaphansi kwemithetho esisuliwe, kunoma imuphi umuntu okusolwa ukuthi ngapphambi nje komhlangano wokuqala woMkhandlu ngemuva kokuqala ukusebenza kwalomthetho wenze isenzo esingathathwa njengesingafanele nesiphoxayo ngokusho kwemithetho esisuliwe noma imithethonkambiso eyenziwe ngaphansi kwalleyo mithetho.
UMkhandlu ungeze wathathela noma imuphi umuntu izinyathelo okukhulunywa ngazo kusigatshana 4 ngaphandle uma okusolwa ukuthi ukwenzile noma ukwephulile ngokwemithetho esuliwe noma imithethonkambiso eyenziwe ngokwaleyo mithetho kuncishe kufane ncimishi nokwephula okushiwo esigabeni esihambisana naso esikuloMthetho noma imithethinkambiso eyenziwe ngaphansi kwaloMthetho.
LoMthetho uzakubizwa ngoMthetho woBuhlengikazi ka 2005 futhi uyoqala ukusebenza ngosuku oluyomiswa nguNgqongqoshe ngesimemezelo ephephabhukwini lombuso iGazethi.
UMkhandlu woBuhlengikazi ngomunye weMikhandlu emiswe ngokoMthetho engaphansi koMnyango wezeMpilo nokumanje nje ulawulwa uMthetho wobuHlengikazi ka 1978 (uMthetho onguNombolo 50 ka 1978) (lapha uzobizwa "ngoMthetho"). LoMthetho njengamanje ulawula umsebenzi wobuhlengikazi nokufunda nokuqeqeshwa kwabahlengikazi.
UNgqongqoshe wezeMpilo wasungula ithimba elizobhekana phakathi kokunye nokuguqulwa kwemikhandlu emiswe ngokomthetho engaphansi kwakhe ukuze kube nokuvikeleka okwanele komphakathi. Umthetho njengamanje usekelwe phezu komgomo othi imikhandlu ikhona ukuze ivikele umsebenzi hayi ukuvikela umphakathi.
Ngakho-ke inhloso ephambili yaloMthethosivivinyo ngukuguqula uMkhandlu woBuhlengikazi ukuze kwandiswe ukuvikeleka komphakatho nokuthuthukisa ukubika kwamalunga oMkhandlu kuNobhala. UMthethosivivinyo kuhloswe ngawo ukuba uxhume noma uqhubeke kulokho okushiwo uMthetho wezeMpilo kuzwelonke (uMthetho onguNombolo 61 ka 2003) neminye imithetho ethintekayo.
LoMthethosivivinyo ubuye futhi uzame ukukhuthaza okushiwo nguMthethosisekelo ngokutholakala kosizo lwezempilo nelungelo lokunakekelwa kwezempilo ngokuthi usizo luzonikezwa ngomoya wokuvikela ilungelo lekuhlonishwa kwesithunzi salabo abasebenzisa ezempilo.
Futhi, loMthethosivivinyo ufuna ukwenza izichibiyelo kweminye imithetho ukuze kulungiswe imithetho esilele emuva noma imithetho engahambisani nemithetho yamanje.
Kube nezingxoxo eziningi nabathintekayo ukuze kuboniswane ngenqubomgomo ezolandelwa kuloMthethosivivinyo. LoMnyango usebenzele phezu kwalezo zingxoxo ekubhaleni loMthethosivivinyo.
g ukuqinisekisa ukuthi uMkhandlu weluleka uNgqongqoshe ngezindaba ezithinta umsebenzi; kanye h nokubhalisa abahlengikazi nokugcina ilejista.
Ezinye izikhungo ezithintekayo njengeZiphathimandla zeziQu eNingizimu Afrika.
Akukho ngoba uMkhandlu uzoqhubeka ukuqoqa imali yawo ngezimali ezinqunywe ngaphansi kwaloMthethosivivinyo.
Abaluleki bezoMthetho boMbuso noMnyango wezeMpilo babona ukuthi loMthethosivivinyo kufanele ulandele inqubo esungulwe ngokwesigaba 76 soMthethosisekelo okungu "Sizo lezeMpilo".
Abaluleki bezoMthetho boMbuso babona ukuthi akudingekile ukuba kwedluliselwe loMthethosivivinyo eNdlini yabaHoli beNdabuko kaZwelonke ngokwesigaba 18 (a) soMthetho wabaHoli beNdabuko noMhlahlandlela wokuBusa ka 2003 (uMthetho onguNombolo 41 of 2003) ngoba awusho lutho oluthinta imithetho yendabuko noma imikhuba noma amasiko emiphakathi yendabuko.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMTHETHOSIVIVINYO WOKUSANSIMBI EYIGUGU (2005).txt</fn>
Kulungiselelwa ukutholakala, ukuba nakho, ukuncibilikisa, ukucolisa, ukunikeza abafanele, ukusetshenziswa kanye nokuchithwa kokusansimbi eyigugu; kanye nokubhekela okunye okuhambisana nalokhu.
a Okusansimbi eyigugu i okungacwengiwe kumbandakanywa ukuqoqana nokubumbana, noma okucwengiwe kwaba sezingeni elingaphansi kwama-99,9% futhi kungakafakwa enqubeni yokwakhiwa noma ukukhiqizwa ngaphandle kokucwengwa noma kwenziwe insimbi kodwa hayi insimbi egxotshiwe, isigaxa sensimbi/segolide, inkinobhu, ucingo, ipuleti, isiponji, okusampushana , izinhlamvu, ngaphandle kwezinhlamvu ezenziwe ngokusansimbi okuhluziwe kwaba sezingeni elingama-99,9% noma ngaphezulu, nesilinganiso segolide okuxutshiwe; noma ii okumiswe njengesithako, into ebonakalayo noma umkhiqizo walolohlobo, into ebonakalayo noma umkhiqizo obalwe ohlwini lwendima a ii; noma b nanoma iyiphi into noma isithako esiqukethe noma esinokusansimbi eyigugu okukhulunywa ngakho endimeni a kodwa lokhu akumbandakanyi nanoma iyiphi into enokwenza ngokufunda ngezinto zakudabuka noma eyenziwe noma yakhiqizelwa ukusetshenziselwa okukodwa noma okuningi kwezimboni, ezobungcweti noma ukusetshenziselwa ubuciko.
c ukukhuthaza ukuthuthuka ngendlela eyiyo kwamabhizimisi okusansimbi eyigugu eRiphabhulikhi; kanye d ukunquba izinhloso zokufukulwa ngokwezomnotho nenhlalo okubanzi njengoba kunqunyiwe.
b ukwaluleka uNgqongqoshe nganoma yiluphi undaba oluphathelene noma okukhulunywa ngalo kuloMthetho oludluliselwe kuye nguNgqongqoshe; kanye c jikelele, ukwenza yonke imisebenzi edingekayo noma ebalulekile ukuze kufezeke izimpokophelo zakhe.
b ngezikhathi ezithile ukuphakamisa izincomo kuNgqongqoshe mayelana nanoma iluphi undaba oluphathelene naloMthetho; kanye c ukuqoka noma imuphi umuntu osebenzela yena uMlawuli ukuba abe nguMhloli enze umsebenzi onqunywe ukuba wenziwe ngumhloli.
e lokho okusansimbi eyigugu engabunjiwe kungadluli isisindo esinqunyiwe futhi kutholakale ngokulandela imvume ekhishwe nguMlawuli ngenhloso yokuzuzisa noma yezesayensi noma ukwenza ubucwebecwebe; noma f ephethe noma enelayisensi yokunikwa okusansimbi eyigugu futhi enza noma elandela izimiso nemibandela yelayisensi yakhe.
UMlawuli anganikeza kuphela isitifiketi okukhulunywa ngaso kusigatshana 1 d kumuntu ngokuxhumana noSikhwama kaZwelonke, kanti uma kuphathelene negolide, kanye noKhomishani kaZwelonke.
a eyilowo muntu okukhulunywa ngaye esigabeni 1; noma b abe enalokho okusansimbi eyigugu ngokugcwalisa noma ngokuhambisana nesivumelwano sokusebenzela omunye umuntu okukhulunywa ngaye esigabeni 1.
Akekho umuntu ongethula noma alethe okusansimbi eyigugu engabunjiwe ukuze akhokhe isikweletu sakhe, noma sanoma yimuphi omunye umuntu noma ngokubhekela insiza ayinikeziwe noma okumele kwenziwe nguye noma nanoma yimuphi omunye umuntu.
Ngumuntu okukhulunywa ngaye kulezi zigatshana 1 a, c, e noma f kuphela ongakwazi ukwenza, ukuncibilikisa noma ukuguqula uhlobo lwanoma yikuphi okusansimbi eyigugu engabunjiwe anakho ngokulandela okushiwe kulezo zigatshana.
f enelayisense yokuzuza kokusansimbi eyigugu;noma g enemvume yokuba ngumenzi wobucwebecwebe.
a okukhulunywa ngaye esigatshaneni 1; noma b ephethe lokho okusansimbi eyigugu ngokugcwalisekisa isivumelwano sokusebenzela noma yimuphi umuntu okukhulunywa ngaye esigatshaneni 1.
b kufanele akhumbule izidingo zoMqulu wokufukulwa ngokwezomnotho nenhlalo okubanzi okumiswe ngokulandela okushiwo isigaba 100 soMthetho wokuThuthukisa Imithombo yezokuMbiwa nePhetholiyamu ka-2002 uMthetho onguNombolo 28 ka-2002; futhi c angenza uphenyo mayelana nesicelo uma ebona kufanele.
Noma iyiphi inqubo yokuphatha eyenziwe noma isinqumo esithathwe ngokulandisa kwaloMthetho kumele kwenziwe noma kuthathwe ngokulandela uMthetho WokuKhuthaza ukuPhatha ngoBulungiswa ka-2000 uMthetho onguNombolo 3 ka-2000, ngaphandle uma loMthetho usho okunye.
i ngokulandela izimo nemibandela yelayisensi yakhe nokushiwo yiloMthetho kuMkhiqizi wensimbi eNingizimu Afrika noma yinoma yimuphi umuntu okukhulunywa ngaye esigabeni 4 1 a, b, d, e noma f; noma ii ohlotsheni lokubunjwe ngokungaphelele kumuntu okukhulunywa ngaye esigabeni 5 1 a, b, d, e, f noma g.
e ukuthenga noma ukuthola kulowo onelayisensi yokucwenga noma onelayisensi yokuzuza ngokusansimbi eyigugu , umthengisi onegunya noma umkhiqizi noma iyiphi into noma okuxutshiwe anakho ngokusemthethweni , umthengisi ogunyaziwe, noma umkhiqizi onokusansimbi eyigugu futhi akhiphe kuleyonto noma okuxutshiwe okusansimbi eyigugu bese echitha noma athengise lokho okusansimbi eyigugu ngokuhambisana nezimiso nemibandela yelasensi yakhe nokushiwo yiloMthetho; noma f ukuthenga kwamanye amazwe okusansimbi eyigugu okungabunjiwe noma okungalungisiwe ngokuphelele akulethe lapha eRiphablikhi ngaphansi kwezimiso nemibandela yelayisensi yakhe.
b angayalela uMlawuli ukuthi anikeze lowo muntu ilayisensi, ngokuhambisana nokushiwo lapha ngezansi kulesi sigaba; noma c enze noma yisiphi isinqumo angabona sifanele.
Ngaphambi kokuba uMlawuli anikeze ilayisensi yokucwenga ofake isicelo selayisensi kumele akhokhe izindleko ezinqunyiwe.
Ilayisensi yokucwenga iyaphela ngokulandela izimo nemibandela eyakhishwa phansi kwazo.
Lowo onelayisense yokucwenga angakwazi ukwenza yinoma yimuphi umsebenzi ogunyazwe yilayisensi kunoma iyiphi enye indawo noma endaweni yokusebenzela echazwe elayisensini noma echazwe yimvume eyengezelwe elayisensini ngokusho kwesigatshana 6, futhi lowo onelayisensi angeze atholakala ephethe noma enokusansimbi eyigugu kunoma yiyiphi indawo ngaphandle kwasendaweni yakhe yokusebenzela noma endaweni echaziwe ngaphandle uma ethutha okusansimbi eyigugu engabunjiwe ngokuhambisana nokushiwo isigaba se-11.
a Uma kwenzeka noma ngasiphi isikhathi kuba nesidingo sokuthi lowo onelayisensi yokucwenga yokudlulisa noma ukwandisa imisebenzi okukhulunywa ngayo esigatshaneni 5 kunoma iyiphi indawo yokusebenzela noma indawo engachaziwe kulayisensi yakhe uMlawuli, ngemuva kokuxhumana okukhulunywa ngakho esigabeni 1, angabhala kulayisensi yalowo muntu leyo ndawo entsha eyengeziwe kanti kufanele abhale ngokushesha azise uSikhwama kaZwelonke noKhomishani kwaZwelonke ngaleyo ngawo entsha eyengezelwe.
bUkwengezelelwa kwemvume okukhulunywa ngakho endimeni a akuvumeli lowo onelayisensi lokucwenga ukuba aqhube umsebenzi wakhe kulendawo entsha eyengeziwe noma ngegama elehlukile kuleli laleyo ndawo ekhona yokusebenzela.
c Uma lowo onelayisensi yokucwenga efisa ukwenza umsebenzi kunoma iyiphi enye indawo ngaphansi kwegama elehlukile kulelo elisetshenizwa endaweni akuyo, kufanele afake isicelo selayisensi entsha ngokuhambisana nendawo noma indawo yokusebenzela eyengeziwe.
a Ngemuva kokuxhumana okukhulunywa ngakho esigatshananeni 1, uMlawuli angavuselela ilayisensi yokucwenga esinye isikhathi esingafika eminyakeni engama-30, ngokukhokha imali enqunyiwe unyaka nonyaka uma kufakwe isicelo sokuvuselela lokho kusasele okungenani izinsuku ezingama-30 ngaphambi kokuba ilayisensi iphelelwe isikhathi.
b Isigatshana 2 siyosebenza, kuyokwenziwa izinguquko ezidingekayo, ondabeni oluphathelene nokwenqatshwa noma ukuchithwa nguMlawuli kwanoma isiphi isicelo selayisensi njengoba kushiwo endimeni a.
a UMlawuli enqaba noma echithwa noma isiphi isicelo sokuvuselela ilayisensi yokucwenga esenziwe ngokwesigatshana 7 futhi kungabi nokubuyekeza noma isikhalo esifakiwe maqondana nalokhu kwenqatshwa, noma, yinoma yikuphi ukubuyekezwa noma isikhalo ezinjalo sizochithwa.
c noma iyiphi ilayisensi esuliwe ngaphansi kwaloMthetho; noma d imisebenzi egunyazwe yileyo layisensi imiswa ngqi noma ingasaqhutshwa lowo muntu obenelayisensi kufanele ngokushesha athumele kuMlawuli isimemezelo esifungelwe sesisindo sokusansimbi eyigugu engabunjiwe anayo ngosuku okuphele ngaso isikhathi selayisensi noma yenqatshelwa noma isulwa noma imisebenzi enjena yamiswa, futhi kumele alahle noma achithe lokho okusansimbi eyigugu ngokuhambisana noMthetho zingakapheli izinsuku ezingama-30 ngemuva kwesimemezelo leso noma esinye isikhathi eside esingamiswa uMlawuli.
Lowo ophethe ilayisensi yokucwenga ekhishwe ngaphansi kwalesi sigaba kufanele ngokushesha abhale azise uMlawuli ngokuziphatha okungekho emthethweni okuphathelene nokusansimbi eyigugu anxuswe noma acelwe ukuba abambe kukho iqhaza noma anxuswe ukuba akwenze lula.
a thenga noma ukuthola okusansimbi eyigugu engalungisiwe ngokuphelele nganoma yisiphi isimo kunoma yimuphi umuntu onikezwe igunya ngaphansi kwaloMthetho lokuthengisa, ukusebenzisana noma ukulahla noma ukuchitha okusansimbi eyigugu ebunjwe ngokungaphelele; kanye b nokulungisa, ukuguqula isimo nokwengezelela ubugugu nganoma iyiphi indlela kokusansimbi eyigugu engabunjiwe anakho ngokusemthethweni.
b ukutshela uMlawuli ukuthi anikeze lowo muntu ilayisensi, iqobo nje uma kuphumelela imibandela yalesi sigaba; noma c enze noma yisiphi isinqumo abona sifanele.
Ngaphambi kokuba uMlawuli anikeze ilayisensi yokucwenga ofake isicelo selayisense kumele akhokhe imali enqunyiwe.
Lowo onelayisensi yokunikeza ubunikazi kufanele agcine izincwadi noma amabhuku ezimali ngokuhambisana nezijwayelo sokugcinwa kwamabhuku ezamukelekile futhi kufanele athumele lolo lwazi olunganqunywa kuMlawuli njalo ngonyaka zingakapheli izinsuku ezingama-90 ngemuva kokuphela konyakamali. 5 Ilayisensi yokunikwa inzuzo yokusansimbi eyigugu iphela ngokuhambisana noma ngokusho kwemibandela eyakhishwa ngaphansi kwayo.
Lowo onelayisensi yokunikeza ubunikazi yokusansimbi eyigugu akakwazi ukuqhubeka nokwenza umsebenzi ogunyazwe yilayisensi kwenye indawo noma indawo yokusebenzela ekulayisensi noma echazwe yinoma yiyiphi imvume yaleyo layisensi ngokulandela isigatshana 7, futhi oyiphethe akumele abe ephethe okusansimbi eyigugu okubunjwe ngokungaphelele kunoma iyiphi enye indawo kunaleyo echaziwe uma kuphela ethutha lokhu okusansimbi eyigugu ngokuhambisana nesigaba 11.
aUma nganoma yisiphi isikhathi kuba nesidingo sokuthi ophethe ilayisensi yokunikeza ubunini bokusansimbi eyigugu adlulise, noma andise/engezelele imisebenzi okukhulunywa ngayo kusigatshana 6 kunoma iyiphi enye indawo noma indawo yokusebenzela echazwe kulayisensi yakhe, uMlawuli angavumela abhale kulayisensi isimo sendawo yokusebenzela entsha noma eyengeziwe futhi kufanele abhale azise ngokushesha uKhomishani kaZwelonke ngemvume.
b Ukubhalwa kokwengezelela okukhulunywa ngakho endimeni a akuvumeli ophethe ilayisensi yobunini bokusansimbi eyigugu ukuthi enze umsebenzi ukusuka endaweni noma endaweni yokusebenzela eyengeziwe ngaphansi kwegama elehlukile kulelo alisebenzisa endaweni noma endaweni yokusebenzela yamanje.
c Uma lowo ophethe ilayisensi yokunikeza ubunini efisa ukwenza umsebenzi kunoma iyiphi enye indawo ngaphansi kwegama elehlukile kulelo elisetshenizwa endaweni akuyo, kumele afake isicelo selayisensi entsha ngokuhambisana nendawo noma indawo yokusebenzela eyengeziwe.
a UMlawuli angavuselela kabusha ilayisensi yokunikeza ubunini ngokuqhubekayo esikhathini esingedluli iminyaka eyi-10, ngokukhokha imali enqunyiwe unyaka nonyaka uma isicelo sokuvuselela kabusha esifana nalesi esenziwa ezinsukwini ezingama-30 ngaphambi kokuphela kwelayisensi.
a UMlawuli enqaba noma echithwa noma yisiphi isicelo sokuvuselela ilayisensi yokucwenga esenziwe ngokwesigatshana 7 futhi kungabi nokubuyekeza noma isikhalo esifakiwe maqondana nalokhu kwenqatshwa, noma, yinoma yikuphi ukubuyekezwa noma isikhalo ezinjalo sizochithwa.
c noma iyiphi ilayisensi esuliwe ngaphansi kwaloMthetho; noma d imisebenzi egunyazwe yileyo layisensi imiswa ngqi noma ingasaqhutshwa lowo muntu obenelayisensi kufanele ngokushesha athumele kuMlawuli isimemezelo esifungelwe sesisindo sokusansimbi eyigugu engabunjiwe anayo ngosuku okuphele ngaso isikhathi selayisensi noma yenqatshelwa noma isulwa noma imisebenzi enjena yamiswa, futhi kumele alahle noma achithe lokho okusansimbi eyigugu ngokuhambisana noMthetho zingakapheli izinsuku ezingama-30 ngemuva kwesimemezelo leso noma esinye isikhathi eside esingamiswa uMlawuli.
Lowo ophethe ilayisensi yokunikwa inzuzo ngokusansimbi okuyigugu ekhishwe ngaphansi kwalesi sigaba kufanele ngokushesha abhale azise uMlawuli ngokuziphatha okungekho emthethweni okuphathelene nokusansimbi eyigugu anxuswe noma acelwe ukuba abambe kukho iqhaza noma anxuswe ukuba akwenze lula.
c ukuchitha noma yikuphi okusansimbi eyigugu engalungisiwe ngokuphelele anakho.
b ukutshela uMlawuli ukuthi anikeze imvume leyo kuloyo muntu, iqobo nje uma kuphumelela imibandela yalesi sigaba; noma c enze noma isiphi isinqumo asibona sifanele.
Ngaphambi kokuba uMlawuli anikeze imvume yobucwebecwebe ofake isicelo semvume kumele akhokhe imali enqunyiwe.
Imvume yobucwebecwebe iphela ngokulandela izimo nemibandela ekhishwe ngaphansi kwayo.
Imvume yobucwebecwebe ayinikezi lowo onemvume ilungelo lokuyofuna okusansimbi eyigugu okungasetshenzisiwe ngaphandle kokunikezwa imvume ekhethekile okukhulunywa ngayo esigabeni 41 e.
aUMlawuli angavuselela kabusha imvume yobucwebecwebe isikhathi esingedluli eminyakeni emihlanu ngemuva kokukhokhwa kwemali enqunyiwe uma isicelo sokuvuselelwa kabusha sifakwe okungenani ezinsukwini ezingama-30 ngaphambi kokuphelelwa yisikhathi kwemvume.
b Isigatshana 2 siyosebenza, kuyokwenziwa izinguquko ezidingekayo, ngokuphathelene nokwenqatshwa nguMlawuli kwanoma yisiphi isicelo ngaphansi kwesigaba a.
a UMlawuli enqaba noma echithwa noma yisiphi isicelo sokuvuselela imvume yobucwebecwebe esenziwe ngokwesigatshana 6 futhi kungabi nokubuyekeza noma isikhalo esifakiwe maqondana nalokhu wenqatshwa, noma, yinoma yikuphi ukubuyekezwa noma isikhalo sichithwa.
noma yiyiphi imvume yobucwebecwebe esuliwe ngaphansi koMthetho; noma c imisebenzi ephathelene nale mvume imiswa ngokungaguquki, yilowo onemvume kumele azise uMlawuli ngesimemezelo esifungelwe ngesisindo sanoma yikuphi okusansimbi eyigugu engalungisiwe ngokuphelele abenakho ngenkathi imvume yakhe iphelelwa yisikhathi noma yenqatshelwa noma yesuliwe noma imisebenzi leyo imisiwe, futhi kumele alahle okusansimbi eyigugu okunje ngokulandela uMthetho ezinsukwini ezingama-30 ngemuva kwesimemezelo noma esinye eikhathi esengeziwe esingavunyelwa nguMlawuli.
Ophethe imvume yobucwebecwebe kumele agcine izincwadi ezifanele zamabhuku ezimali ngokuhambisana nezijwayelo zokugcinwa kwamabhuku ezamukelekile futhi kufanele athumele lolo lwazi kuMlawuli njengoba kunqunyiwe njalo ngonyaka ngaphambi kokuphela kwezinsuku ezingama-90 ngemuva kokuphela konyaka wezimali webhizimisi yophethe.
Ophethe imvume yobucwebecwebe angeke akwazi ukuqhubeka nokwenza umsebenzi onikezwe imvume yilayisensi kwenye indawo noma indawo yokusebenzela ekumvume noma echazwe yinoma iyiphi imvume yaleyo mvume ngokulandela isigatshana 10, futhi lowo ophethe imvume akumele aphethe noma abe nokusansimbi eyigugu enabunjiwe ngokungaphelele kunoma yiphi enye indawo kunaleyo echaziwe, ngaphandle uma ethutha lokhu okusansimbi eyigugu ngokuhambisana nesigaba1.
aUma nganoma yisiphi isikhathi kuba nesidingo sokuthi onemvume yobucwebecwebe bokusansimbi eyigugu njengoba kuchazwe ngaphansi kwesigatshana 9 kunoma iyiphi indawo noma indawo yokusebenzela echazwe yimvume yakhe uMlawuli angavumela kulayisense isimo sendawo yokusebenzela entsha noma engeziwe futhi kumele abhale azise uKhomishina kaZwelonke ngemvume.
b Ukuvuma okukhulunywa ngakho endimeni a akuvumeli ophethe imvume yobucwebecwebe bokusansimbi eyigugu ukuthi enze umsebenzi ukusuka endaweni noma endaweni yokusebenzela eyengeziwe ngaphansi kwegama elehlukile kulelo alisebenzisa endaweni noma endaweni yokusebenzela yamanje.
c Uma ophethe imvume yobucwebecwebe efisa ukwenza umsebenzi kunoma iyiphi enye indawo ngaphansi kwegama elehlukile kulelo elisetshenizwa endaweni akuyo, kumele afake isicelo selayisensi entsha ngokuhambisana nendawo noma indawo yokusebenzela eyengeziwe.
Ngokuhambisana nokushiwo esigatshaneni , akekho umuntu ongangenisa eRiphabhuliki noma yikuphi okusansimbi eyigugu okungalungisiwe noma okubunjwe ngokungaphelele.
i noma imuphi umuntu okukhulunywa ngaye esigabeni 4 1a, b, c, d, e noma f ngefomu enqunyiwe imvume evumela lowo muntu ukuba athenge kamanye amazwe angenise lapha eRiphabhulikhi okusansimbi eyigugu engabunjiwe noma engalungisiwe ngokuphelele; noma ii noma imuphi umuntu okukhulunywa ngaye esigabeni 5 1 a, b, d, e, f noma g ngefomu elinqunyiwe imvume evumela lowo muntu ukuba athenge kwamanye amazwe angenise eRiphabhulikhi okusansimbi eyigugu okungalungisiwe ngokuphelele.
b Umuntu okukhulunywa ngaye endimeni a kufanele enze izifungo futhi athumele kuMlawuli ubufakazi ngombhalo onqunyiwe ngemvelaphi yalokho okusansimbi eyigugu c Imvume yokuthenga impahla kwamanye amazwe okukhulunywa ngayo endimeni a iyosebenza isikhathi esingeke saba ngaphezulu konyaka owodwa..
UMlawuli noma elinye ilunga loMbutho wamaPhoyisa aseNingizimu Afrika, noma yisiphi isikhathi angakuhlola noma yikuphi okusansimbi eyigugu okukhulunywa ngakho esigabeni 2 futhi lithatha isampula noma ingxenye elingene ukuze liyobheka noma liqinisekise imvelaphi nokuqukethwe yilokho okusansimbi eyigugu.
Imvume ekhishwe ngokulandela okushiwo isigatshana 2 kufanele iveze noma likhombise yalokho okusansimbi eyigugu okukhulunywa ngakho, inhloso yokuthengwa kwakho kwelinye izwe kanye neminye imininingwane enqunyiwe.
c ephula noma ehluleka ukulandela okushiwo yilo Mthetho; noma d eboshelwe icala ngaphansi kwaloMthetho noma elinye ecala elimbandakanya ukukhwabanisa, ukweba, inkohlakalo nokuguqula imbhalo.
Akekho umuntu ongathengisela elinye izwe noma akhiphe kulelizwe igolide engabunjiwe noma engalungisiwe ngokuphelele ngaphandle uma ethole imvume kuSikhwama kaZwelonke ngokoMthethonkambiso wokuLawula Ukushintshisana owenziwe ngophansi koMthetho Wezimali kanye Nokushintshiselana, ka-1933 (uMthetho ongunombolo 9 ka-1933), imvume iyonikezwa ngokuvumelana noNgqongqoshe.
Akekho umuntu ongathengisela elinye izwe noma akhiphe kulelizwe noma yikuphi okusansimbi eyigugu okungabunjiwe noma okungalungisiwe ngokuphelele komndeni noma umhlambi weplathinamu ngaphandle kwemvume ebhaliwe enikwe nguNgqongqoshe, eyonikezwe ngokulandela inqubo yokutholakala ngokulinganayo nokuthula nokuzuza kwabantu bendawo lapho okusansimbi kumbiwa khona.
Ukuthuthwa Nokuhanjiswa kokusansimbi eyigugu a 13. Umuntu angeze athutha noma ngayiphi indlela noma yikuphi okusansimbi eyigugu engalungisiwe ngokuphelele noma engabunjiwe ngaphandle kwemingcele yanoma iyiphi imayini, indawo yokusebenza noma enye impahla noma indawo lapho lokho okusansimbi kumbiwa khona, kucwengwe noma kusetshenzwe ngakho ngaphandle kokuthi lowo muntu abe ephethe izincwadi ezinqunyiwe.
Umthengisi osemthethweni angathenga okusansimbi eyigugu noma okunhloboni ukuze achithe okusansimbi eyigugu engalungisiwe ngokuphelele noma engabunjiwe ngokwaloMthetho ngemuva kokuthi lowo umuntu ekhombise umthengisi ilayisensi, imvume noma isitifiketi esimnikeza imvume yokuchitha okusansimbi eyigugu.
Lapho kunokuthengiselana phakathi komthengisi osemthethweni kanye nophethe isitifiketi ekukhulunywa ngaso esigabeni 41d noma 51d umthengisi ogunyaziwe isikhathi esinqunyiwe.
Nanoma yimuphi umuntu onelayisense yokucwenga, noma onelayisensi yokuzuza kokusansimbi eyigugu noma umthengisi ogunyaziwe noma umkhiqizi ogcina ngokuphepha, athole, akhipha noma achithe ngenye indlela okusansimbi eyigugu okungabunjiwe kufanele agcine irejista noma umqulu ngendlela enqunyiwe futhi awugcine isikhathi esinqunyiwe okhombisa konke okusansimbi akugcinile, akutholalile, akukhiphile noma akuchithe noma ngayiphi indlela.
Intengo, uma ikhona, etholiwe noma ekhokhiwe.
a athumele kuMlawuli, njalo ezinyangeni ezine, amakhophi noma umfanekiso oyiqiniso ngamibili alowo mqulu noma ilegista okubhaliswa kuyo lokho okunziwe ezinyangeni ezine ezedlule kanye nesifungo esiqinisekisa ubuqiniso balowo mbhalo; kanye b aveze futhi abeke obala lowo mqulu noma ilegista uma eceliwe ukuba enze njalo ngokwesigaba 3 2 c noma iLunga loMbutho wamaPhoyisa waseNingizimu Afrika elisezingeni likaSayitsheni noma ngaphezulu.
a Izigatshana 1 kanye no-2 zihambisana nezinguquko ezidingekayo futhi ngokuhambisana nendima b ziyosebenza kulowo ophethe ilayisensi okukhulunywa ngaye endimeni 2 1 a.
b UNgqongqoshe angaxolela noma imuphi umuntu okukhulunywa ngaye endimeni a ukuba kungasebenzi kuye izigatshana 1 no 2.
Akukho lwazi noma imininingwane ethunyelwe ngokwesigatshana 2 a olungadalulwa kunoma imuphi umuntu uma luqukethe ulwazi noma imininingwane olunikwe ngokwethembeka yilowo onikele ngolwazi noma imininingwane.
e yalela ukuba likhonjiswe futhi lihlole noma iyiphi ilayisensi, imvume, isitifiketi noma umbhalo ofanele ukuhlolwa; futhi f lingathatha amasampula anoma iyiphi into efanele ukuhlolwa.
a likhiphe futhi linikeze irisidi yalokho okuthathiwe noma okususiwe kumnikazi noma umuntu ophethe kuleyondawo; futhi b ngaphandle uma into leyo umnikazi noma umuntu lowo engavunyelwe ukuyiphatha noma ukuba nayo ngokwaloMthetho, liyiphindisele ngokushesha okulindelekile ngemuva kokwenza umsebenzi ebeliyithathele wona.
b anikeze ulwazi analo oluphathelene nendaba oluphenywayo; futhi c anikeze usizo olulindelekile olungadingwa yilunga ukuze likwazi ukwenza umsebenzi walo ngokwaloMthetho ngempumelelo.
Ngaphambi kokuphonsa imibuzo kunoma imuphi umuntu okuleyo ndawo, ilunga loMbutho wamaPhoyisa aseNingizimu Afrika kufanele leluleke lowo muntu ngelungelo lakhe lokusizwa ummeli ngaleso sikhathi, futhi livumele lowo muntu ukuthi asebenzise lelo lungelo.
a ngokuphathelene nendawo lapho okukholelwa ukuthi kwephulwe loMthetho noma kwephulwa lo Mthetho; futhi b uma kuvela olwazini olunikwe ngaphansi kwesifungo ukuthi kunobufakazi obesekelwe obeza kukholakale ukuthi kuleyo nawo kwephulwe loMthetho.
Incwadi yokugunyaza ingabeka imibandela efinyeza noma inciphise amandla elunga loMbutho wamaPhoyisa aseNingizimu Afrika.
sekuphele inyanga eyodwa kusukela ngosuku eyakhishwa ngalo; noma iv inhloso ebikhishelwe yona ayisekho noma isiphelelwe isikhathi noma ikuphi okwenzeka kuqala; futhi b kufanele isetshenziwe emini ngaphandle uma umuntu oyikhiphile egunyaze ukuthi ingasetshenziswa ebusuku.
Ngenhloso yalesi sigaba "indawo " isho noma yisiphi isakhiwo noma ibhilidi noma ithende kanye nomhlaba okwakhiwe kuwo kanye nomhlaba oncikene nawo osetshenziswa ngokufanayo futhi kumbandakanywa noma yimuphi umhlaba okungakhiwe sakhiwo noma ithende kuwo noma iyiphi imoto, indiza, umkhumbi noma yinoma iyiphi enye indlela yokuthutha.
a limemeze kuzwakale ukuthi ugunyaziwe ukuba angene kuleyo ndawo bese ephoqelele ukuvunyelwa ukungena kuleyo ndawo; futhi b lazise umuntu ophethe kuleyo ndawo ngenhloso yokungena, ngaphandle uma enesizathu sokukholelwa ukuthi ukumemeza noma ukwazisa okunjalo kungayibulala noma kungathikameza inhloso yophenyo.
Ilunga loMbutho wamaPhoyisa aseNingizimu Afrika lingakwazi ukulwa nokwenqatshelwa ukungena nokusesha ngokusebenzisa amandla noma undluzula elingene, okungambandakanya ukwephula umnyango noma amafasitela kuleyo ndawo.
a umuntu onelungelo lokuvumela evuma ukuba kusetshenziswe lawo mandla, ebe ephelekezelwa uMhloli oqashwe ngokusho kwesigaba 3 2 c ; noma b kunenkolelo enesisekelo ukuthi incwadi egunyazayo izokhishwa ngokwesigaba 165 kanye nokuthi ukuphuza ukuthola incwadi egunyazayo kungabulala noma kuthikameze inhloso yencwadi egunyazayo.
Ilunga loMbutho wamaPhoyisa aseNingizimu Afrika kufanele libhekane futhi lichithe noma iyiphi into ethathwe ngendlela emiswe kuSahluko 2 soMthetho weNqubo yoBugebengu, ka-1977(uMthetho ongunombolo 51 ka-1977).
b othenga okusansimbi eyigugu engabunjiwe noma engalungisiwe ngokuphelele engazange azenelise ukuthi umthengisi ugunyaziwe umthetho ukuba athengise noma achithe lokho okusansimbi; noma c ngenhloso embi abeke noma yikuphi okusansimbi eyigugu engabunjiwe noma engalungisiwe ngokuphelele ezandleni zomuntu noma endaweni yanoma imuphi umuntu ngamabomu ukuze lowo muntu alahlwe icala ngaphansi kwaloMthetho, ukubekwa icala uma elahlwa icala uyohlawuliswa imali engeze yeqa esigidini samarandi noma ukubhadla ejele isikhathi esingeke saba ngaphezulu kweminyaka engama-20 noma kokubili inhlawulo yemali nokuboshwa.
c othi engumthengisi osemthethweni okukhulunywa ngaye esigabeni 141, ahluleke ukuthola nokugcina isitifiketi okukhulunywa ngaso esigabeni 14 2; noma d ehluleka ukulandela noma yisiphi isicelo esisemthethweni sokukhipha nokuveza irejista noma izincwadi ezifanele okudingeka azigcine ngokusho kwaloMthetho, unecala futhi uma elahlwa icala angakhokhiswe inhlawulo engevile ezinkulungwaneni ezingamakhulu amahlanu amarandi noma afakwe ejele iminyaka engedluli kweyi-10 noma kokubili inhlawulo kanye nokuboshwa.
Uma yinoma yimuphi umuntu eboshiwe ngokusho kwesigatshana 1 noma 2 ngenkathi eboshwa enelayisense, imvume noma isitifiketi okukhulunywa ngaso kuloMthetho, uzakulahlekelwa yilungelo laleyo layisense, imvume noma isitifiketi kanye nanoma yiliphi ilungelo lokuvuselelwa kwalokhu isikhathi esiyonqunywa yinkantolo emlahle ngecala.
Ukuchithwa kokusansimbi eyigugu a Ekulahlweni yicala kwanoma yimuphi umuntu ngecala noma ubugebengu obuphathelene nokusansimbi eyigugu, uma inikeza isigwebo inkantolo inganquma ukuthi lokho okusansimbi eyigugu alahlwe yicala ngakho kubuyiselwe kumninikho, uma inkantolo igculisekile ngobunini.
b Uma inkantolo ingagculisekile ngobunini balokho okusansimbi eyigugu kuyonikezwa noma kuyothathwa umbuso.
Uma umnikazi wanoma iyiphi imayini engagculisa inkantolo noma iphoyisa elithintekayo ngokulingana kokungenzeka ukuthi okusansimbi eyigugu okungabunjiwe noma okungalungisiwe ngokuphelele osekunikezwe noma okuzonikezwa umbuso ngokwalesi sigaba, uMthetho weNqubo yobugebengu ka-1977 uMthetho ongunombolo 51 ka-1997 noma, yinoma yimuphi omunye umthetho okwakumbiwa kuleyo mayini futhi okungachithwanga ngumnini wemayini, lokho okusansimbi eyigugu kufanele kubuyiselwe kulowo mnikazi.
Ngaphambi kokubuyisela kwanoma yikuphi okusansimbo okuyigugu kunoma yimuphi umnini mayini ngokusho kwesigatshana 2, inkantolo noma iphoyisa elithintekayo lingayalela lowo mnikazi ukuba avikele umbuso ukuba ungaboshwa noma ungabhekani nezimangalo eziphathelene nalokho okusansimbi eyigugu noma anikeze igaranti ngokuphathelene nalokhu ngokuyala kwenkantolo noma iphoyisa elithintekayo.
Ukunikeza umbuso okukhulunywa ngakho kusigatshana 1 akuthikamezi ilungelo angaba nalo umnini noma imuphi omunye umuntu ngale kwalowo olahlwe icala, kulakho okusansimbi eyigugu, uma lowo muntu egculisa inkantolo ephathekayo ukuthi yena ubengazi ukuthi leyo mpahla ibisetshenziswa noma izosetshenziswa ngenhloso noma ngokuphathelene nokwenziwa kwecala okukhulunywa ngalo noma ayengeke akuvimbele lokho kusetshenziswa.
Noma yimuphi umkhiqizi noma othenga okusansimbi eyigugu kwamanye amazwe kufanele athumele engosini yezocwaningo (Forensic Science Laboratory) yoMbutho wamaPhoyisa aseNingizimu Afrika izifanekiso noma izilinganiso zanoma yikuphi okusansimbi okukhiqiziwe noma okuthengwe kwelinye izwe njengoba kunqunyiwe.
Inhloko yeNgosi yezocwaningo noma umuntu ogunyazwe yiyo kufanele akhe futhi agcine inqolobane yemininingwane equkethe ulwazi ngokuphathelene nokusansimbi okukhulunywa ngakho esigatshaneni 1 njengoba kunqunyiwe.
okokuvala okuvimbela ukuthiinteka noma ukuvula nezitifiketi; kanye viii nokubukeka nobunjalo.
l noma iyiphi enye into enganqunywa noma okufanele inqunywe ngokusho kwaloMthetho; kanye m noma yikuphi okunye okuxhumene noma okuphathelene nokuphatha noma inqubo okufanele ukuba inqunywe ukuze kuphathwe noma kusetshenziswe ngokuyikho loMthetho.
Noma yimuphi umthethonkambiso okukhulunywa ngawo kuzigatshana 1e, f kanye nog ngokuphathelene negolide, ungenziwa kuphela ngokuvumelana noNgqongqoshe wezimali.
Noma yikuphi ukufaka isicelo sesitifiketi noma imvume okukhulunywa ngakho esigabeni 143 soMthetho wamaLungelo eziMayini ka-1967 ukuze kuvuselelwe ilayisensi ngokusho kwesigaba 144 salowo Mthetho noma semvume yobucwebecwebe ngokusho kwesigaba 145 salowo Mthetho ebesingakaphothulwa ngesikhathi lesi sigaba siqala ukusebenza, kufanele siphothulwe sengathi besifakwe ngokwesigaba esihambisana naso kulo Mthetho.
Noma isiphi isitifiketi, imvume noma ilayisensi ekhishwe ngokulandisa koMthetho wamaLungelo eziMayini, ka-1967, futhi ibe isasebenza ngaphambi kosuku lokuqala ukusebenza kwalesi sigaba iyaqhubeka isebenze isikhathi esiyiminyaka emibili kusuka ngosuku okuqale ukusebenza kwalesisi sigaba.
Noma yimuphi umuntu ofisa ukuqhubeka nanoma yimuphi umsebenzi ngokuphathelene nesitifiketi, imvume noma ilayisensi okukhulunywa ngayo esigatshananeni 3 ngemuva kokuphela kwesikhathi ngokwaleso sigatshana kufanele afake isicelo sesitifiketi leso, imvume noma ilayisensi ngokulandisa kwalo Mthetho ngaphambi kokuphelelwa isikhathi.
Uma ngabe umuntu efake isicelo ngokwesigatshana 4 isitifiketi, imvume noma ilayisensi okufakwe isicelo sayo ihlala isebenza kuze kube yisikhathi isicelo sibhekwa ngokwalo Mthetho.
Ngaphandle uma kushiwo okunye kulesi sigaba, noma yini eyenziwa ngaphansi kwanoma imuphi umthetho nomaisigaba esesulwe yilo Mthetho kufanele ithathwe njengeseyenziwe ngaphansi kwesigaba esiqondene noma esihambisanayo saloMthetho.
Lo Mthetho uyakubizwa ngo Mthetho wokusaNsimbi eyiGugu, ka-2005, futhi uyoqala ukusebenza ngosuku oluyomiswa nguMongameli ngesimemezelo ePhephabhukwini loMbuso iGazethi.
UMthetho wamaLungelo eziMayini, ka-1967 (uMthetho ongunombolo 20 ka-1967) wasulwa yisigaba 68 soMthetho wezokuMbiwa, ka-1991 (uMthetho ongunombolo ka-1991) ngaphandle kwezincazelo " zokusanzimbi okuyigugu" kanye " nokusansimbi eyigugu engabunjiwe" esigabeni 1, kanye nasesahlukweni se-XVI (esiphathelene nokusansimbi eyigugu engabunjiwe) uMthetho wezokuMbiwa, ka-1991, wesulwa yisigaba 110 soMthetho wokuThuthukisa Imithombo kaPhethiloli Izibani nezokuMbiwa, ka-2002 (uMthetho ongunombolo 28 ka-2002) ngaphandle kwemibandela yoMthetho wamaLungelo eziMayini, ka-1967 obekwe ngenhla. Isigaba 26 soMthetho wokuThuthukisa Imithombo kaPhethiloli Izibani nezokuMbiwa, ka-2002 unikeza uNgqongqoshe amandla okuthuthukisa ukunikeza ubunini kwanoma iziphi ezokumbiwa uma ezokumbiwa lezo zingakwazi ukuzuzisa ngokomnotho iRiphabhuliki.
Imibandela yoMthetho wezokuMbiwa, ka-1991 uthwalisa abanikazi bokusansimbi eyigugu engabunjiwe ngezinqubo zokuphatha ezinzima futhi unciphisa ukusetshenziswa noma ukuba nokusansimbi eyigugu engabunjiwe ngokungadingekile. Imboni yokusansimbi eyigugu ilawulwa ngokweqile ngenxa yokuzibandakanya kweminyango kahulumeni nezikhungo, okubalwa I-South African Revenue Services ephathelene nekuqoqwa kwentela, Ibhange ngodla (Reserve Bank), uMbutho wamaPhoyisa eNingizimu Afrika, uSikhwama kaZwelonke (National Treasury), kanye noMnyango wezokuMbiwa naMandla. Ukuzuza ngokusanzimbi okuyigugu eRiphabhuliki kukhinyabezwa ukuthi ukukhishwa noma ukuthengisela amanye amazwe akuvimbelekile ngokoMthetho wamaLungelo eziMayini, ka-1991.
UMthethosivivinyo uhlose ukuchitha imibandela esele yoMmthetho wamaLungelo eziMayini, ka-1991, kanye nokunikeza ukuthola, ubunikazi, ukuncibilikisa, ukucwenga, ukunikeza ubunini, ukusebenzisa nokuchithwa kokusanzimbi eyigugu.
a Kuyaphakanyiswa incazelo entsha " yokusansimbi eyigugu engabunjiwe". Ngokulandela incazelo ephakanyisiwe, okusansimbi eyigugu engabunjiwe" kusho igolide ecwengiwe ukufika kuma-99,95% kanye nomhlambi wephulatinamu elicwengiwe laba ngaphezu kwama-99,90%. Okusansimbi engagxotshiwe okufakiwe encazelweni yokusansimbi eyigugu engabunjiwe futhi kuphakanyisiwe kumthethosivivinyo ukuthi uNgqongqoshe wezokuMbiwa naMandla , ngokuvumelana noNgqongqoshe weziMali, bangenza imithethonqubo ngokuphathelene nokukhiqizwa, izinga kanye nenani lensimbi engagxotshiwe.
b Kuyangeniswa incazelo"yokusansimbi eyigugu engalungisiwe ngokuphelele". Ngokulandela incazelo ephakanyisiwe, okusansimbi eyigugu okungalungisiwe ngokuphelele" kusho igolide ecwengiwe ukufika kuma-99,95% kanye nomhlambi wephulathinamu elicwengiwe laba ngama-99,90%. Kuphakanyiswa ukuthi okusansimbi eyigugu okubunjwe ngokungaphelele kulinganiswe ezingeni eliphansi kunokusansimbi eyigugu engalungisiwe. Ngeke kube nenzuzo kwezomnotho ukuncibilikisa okusansimbi eyigugu kuphindele kube yisigaxa njengephesenti yegolide ukufika kuma-10% okungalahleka ngenkathi kuncibilikiswa.
c Kuphakanyiswa ukuthi umsebenzi wokuphatha onikeziwe kulomthethosivivinyo unikezwe uMlawuli wokusansimbi eyigugu kanye nedayimani eNingizimu Afrika osungulwe ngokwesigaba 31 soMthetho wamaDayimani, ka-1986 uMthetho onguNombolo 56 ka-1986. Ukubekwa endaweni eyodwa kwalokhu kuphatha ngaphakathi koMlawuli kuzakuqeda ukulawulwa ngokweqile kwemboni yokusansimbi eyigugu njengoba kuchazwe esigabeni 1.2.
d UMthethosivivinyo ufuna ukungenisa ilayisensi ewuhlobo olusha, ikakhulukazi ilayisensi yobunini bokusansimbi eyigugu. Le layisensi izakutholakala esigabeni kunoma yisiphi sezimboni zokukhiqiza, ezifana nezimboni zobuchwepheshe bolwazi IT, izimboni ze-avionics, noma izimboni zezimoto ezisebenzisa okusansimbi eyigugu okungalungisiwe ukukhiqiza okwabathengi. Ilayisensi yobunini bokusansimbi eyigugu inganikwezwa kuze kube yisikhathi esiyiminyaka eyishumi. Abaphathi belayisense leyo bazovunyelwa kuphela ukuba babe nokusansimbi eyigugu okungabunjwe ngokuphelele futhi akudingekile bagcine amarejista. Kodwa kuzofanele bakhe izitatimende ezibonisa konke okusansimbi eyigugu abakutholile nabakuthengisile. UMthethosivivinyo ufuna futhi ukuguqula igama lelayisensi yomsebenzi wokutholakala futhi libe yilayisensi yokucwenga.
e Ngokuphathelene nokuthuthwa kokusansimbi eyigugu, uMthethosivivinyo udinga kuphela ukuthi umuntu othutha lokhu okusansimbi eyigugu abe nesitifiketi sokuqashwa ngomthumile sokusansimbi eyigugu kanye nekhophi eqinisekisiwe yelayisensi, imvume noma isitifiketi sothunyiwe.
Abeluleki bezomthetho bombuso kanye noMnyango wezokuMbiwa naMandla ubona ukuthi lo Mthethosivivinyo kufanele kubhekanwe nawo ngokulandela inqubo emiswe yisigaba 75 soMthethosisekelo ngoba ayiqukethe mibandela elandela inqubo emiswe esigabeni 74 noma 76 soMthethosisekelo.
Abeluleki bezomthetho boMbuso banombono wokuthi akudingekile ukuba kudluliselwe loMthethosivivinyo eNdlini yobuKhosi beNdabuko kaZwelonke ngokusho kwesigaba 18 (a) soMthetho wobuHoli noMhlahlandlela wokuPhatha ka-2003 (uMthetho onguNombolo 41 ka-2003), ngoba awuqukethe imibandela ephathelene nemithetho yamasiko noma ukwenza ngokwesiko kwemiphakathi yendabuko.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMTHETHOSIVIVINYWA (2001).txt</fn>
Ukuchibiyela uMthethosivivinywa waseGauteng weNgqalasizinda yezokuThutha, ka-2001, ukuze kuchitshiyelwe futhi kufakwe nezincazelo ezithize; ukuhlinzeka ngamalungelo okusetshenziswa komhlaba adingekile maqondana neziteshi kanye namandla adingekayo ka-MEC ukuze akwazi ukwenza izivumelwano zamaphrojekthi yemigwaqo nemizila kaloliwe; ukuchibiyela inqubo maqondana nokushiwo kwendlela; ukwenza ucwaningo lwesibili ngendawo esigabeni sokwenziwa kohlelo lokuqala lomgwaqo noma lomzila wesitimela okungadingekile lapho isiphathimandla esikwazi umsebenzi waso ngezendawo sinquma ukuthi ucwaningo ngendawo kulesi sigaba sokushiwo kwendlela kubalulekile; kanye nokuhlinzeka ngezindaba ezincane.
umzila kaloliwe' uchaza izinsiza zomzila ezisetshenziselwa khona umzila onesisindo kumbe olula, nalapho isimo sikhombisa khona kanjalo, ilungelo lokudlula, [lapho kusetshenziswa umzila onesisindo kumbe olula, njengalokhu kwazisiwe kumbe kubekiwe ngaphansi kwalo Mthetho] noma kungaphezulu kumbe kungaphansi komhlaba futhi kubandakanya umzila kalolilwe kanye nokuphanjukiswa kwawo kwesikhashana.
Ekunqumeni indlela yomgwaqo wesifundazwe noma umzila kaloliwe, ukuchitshiyelwa kwendlela okushicilelwe ngokwesigatshana noma okucatshangwa ukuthi yashicilelwa ngokwesigatshana , noma ukuchitshiyelwa kwendlela yomgwaqo noma umzila kaloliwe wesifunda osukhona, u-MEC kufanele enze ukuthi kwenziwe amalungiselelo endlela yokuqala, ngokombiko obhaliwe njengoba kushiwo futhi kube nezincomo eziphathelene nendlela futhi u-MEC emva kwalokho kumele alandele inqubo ebekwe kulesi sigaba.
Ngaphambi kokunquma indlela noma indlela echitshiyelwe, u-MEC kufanele enze ukuthi lolo phenyo lwendawo kanye nombiko kwenziwe njengoba bekucabangela isiphathimandla esiwaziyo umsebenzi esigabeni 22 se-ECA, noma isiphathimandla esicabangele ezigabeni ezihambisana nalesi ezifanele ze-NEMA uma lezo zigaba sezisebenza, singanquma.
futhi d ukushiwo kwezindlela zokulawula ezaqala ukusebenza ngokwesigaba 7 ekushicilelweni kwendlela ngokwesigatshana 11.
U-MEC kufanele axoxisane nabo bonke omasipala lapho indlela ezoba khona bese ebacela, esikhathini esishiwo, ukuthi balethe imibono ebhaliwe ngombiko wokuqala wendlela nowendawo basho nomphumela ozobangwa indlela ehlongozwayo kunanoma yisiphi isimo sohlaka noma olunye uhlelo lwentuthuko lukamasipala oluhlelwe kahle lwaloyo masipala othintekayo.
a esho indlela yomgwaqo wesifunda noma umzila kaloliwe; noma b ngokucindezelwa isigatshana 6 kuya ku-9, adlulisele udaba noma izindaba ezivuka emibikweni eshiwo noma emibonweni kukhomishani ukuthi enze uhlolo lomphakathi olweluleka ngalezo zindaba ngqo ngesikhathi esishiwo u-MEC futhi, emva kokuba esecabange ngalezo zeluleko, asho indlela yesifundazwe noma umzila kaloliwe.
h oyedwa kungaba usihlalo onezinga lemfundo elifanele ongaba oyedwa walaba bantu abashiwo ezindimeni a kuya ku-g; futhi i usihlalo kanye namanye amalungu amane kufanele babe ikhoramu ngenhloso yemisebenzi yekhomishini.
e usuku kanye nendawo yalokho kuhlolwa komphakathi; futhi f ukushiwo kwezindlela zokulawula eziqala ukusebenza ngokwesigaba 7 ekushicilelweni kwendlela ngokwesigatshana 12.
futhi b iphathe uhlolo ngokwenqubo eshiwo.
Emva kokwenza uhlolo, ikhomishini kufanele ihlanganise umbiko obhaliwe ngohlolo, ibhekise, uma kwenzeka, ezinqubeni mgomo ezibekwe esigabeni 3 soMthetho Wokusiza Kwezentuthuko, 1995 uMthetho No. 67 ka-1995 kanye nasekuhlelweni kwesifundazwe nomthetho wokuhlela.
U-MEC , ngokubonisana neLungu loMkhandlu Ophethe obhekele ukuhlelwa kwentuthuko, kufanele aqiniseke ukuthi ukushiwo kwendlela ngokwesigatshana 5a noma b, kuqondaniswe kangangoba kungakwazeka nanoma ngabe uhlaka olungakanani noma okunye ukuhlelwa kwentuthuko yesifundazwe okuhlelwe kahle olwenziwa ngokomthetho wokuhlela intuthuko yeSifundazwe.
isaziso sokuthi izizathu zesinqumo sika-MEC maqondana nokunquma indlela, zingacelwa izingxenye ezithandayo nezithintekayo ezinsukwini ezingama-30 kusukela osukwini lokushicilelwa kwesaziso.
Ngokwesigaba 82, indlela noma isigaba kungachitshiyelwa ngu-MEC emva kwalokho kuphela emva kokuhlanganisa izinqubo ezibekwe ezigabeni 81 ku ku-8 futhi izichibiyelo zendlela kufanele zishicilelwe esigatshaneni 11.
Isagaba 7 soMthetho ngqangi siyachitshiyelwa lapha ngokufaka esikhundleni samazwi "isigaba 6 " njalo lapho evela khona ngamazwi "isigaba 6 ".
a ngokufaka esikhundleni samazwi "isigaba 69 esigatshaneni 1 noma ikuphi lapho kwenzeka khona ngamazwi "isigaba 611".
b ngokufaka esikhundleni samazwi "isigaba 69 esigatsheneni 2 njalo lapho kwenzeka amazwi "isigaba 611 kanye nasesikhundleni samazwi "isigaba 61 kube u-9" wamazwi 61 kube u-11".
a umbiko wendawo ocatshangwe esigatshaneni 4b noma isigaba 63a, njengoba kungenzeka; futhi f ngokufaka esikhundleni esigatshaneni 8 samazwi "isigaba 61 kuya ku-9" amazwi "isigaba 611."
Isigaba 10 soMthetho ngqangi siyachitshiyelwa lapha ngokufakwa esikhundleni samazwi "isigaba 6 " esigatshaneni noma ikuphi lapho okwenzeka khona emazwini "isigaba 6 ".
f ukudidiyelwa kohlelo lukaloliwe, umzila kaloliwe kanye nezinye izinsizakalo ezihambisana nalokho kuhlanganiswa nezinsizakalo zasezikhumulweni zamabhanoyi, nezendawo eyidolobha ezungezile kanye nenye ingqalasizinda yezokuthutha.
U-MEC unakho ukuthi, lokho kungabekeli eminye imithetho eceleni, edlulise kumbe ahlinzekele ukuthi kusetshenziswe, lokho ekwenza egameni lenye ingxenye kumbe ngaphezulu yalabo abazibandakanye esivumelwaneni abashiwo kusigatshana 1, noma iliphi ilungelo lokudabula kumhlaba womunye kumbe elinye ilungelo, elibhalisiwe kumbe elingabhaliswanga, kodwa elisezandleni zika-MEC kumbe isiFundazwe, ngokwezinhloso kumbe ngokuphathelene nanoma isiphi isivumelwano njengokusho kwesigatshana 1 nangokuhambisana nesikhathi saleso sivumelwano.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMTHETHOSIVIVINYWA KAGESI (2005).txt</fn>
Amazwi abhalwe ngokugqamile akhombisa okukhishiwe kumthetho omisiwe okhona.
Amazwi adwetshelwe ngomugqa ogqamile akhombisa okufakiwe kumthetho omisiwe okhona.
Ukwakha uhlaka lukaZwelonke lokulawula imboni enikezela ngogesi, ukwakha Umlawuli Wamandla Kazwelonke, umgcini nomqhubi wohlaka lokulawula ugesi kuzwelonke; ukunikeza amalayisense nokubhalisa njengendlela yokuthi isizukulwane, ukuthumela, ukusakaza, ukuhweba nokwamukela nokuthumela ugesi kulawulwe; kanye nokunikeza izinto ezithintene nakho.
ukudlulisa kusho ukuhanjiswa kukagesi ngokusebenzisa uhlelo lokuhambisa, kanye nokuhambisa nokuhanjisiwe n okunemiqondo ehambisanayo.
NoMthetho ofaka imitheshwana noma imiyalo eyenziwe noma enikezwa ngokuphathelene nawo.
e ukuqhubekisa ukusetshenziswa kwemithombo nokusebenza ngokusebenzayo kukagesi f ukuqhubekisa ukuncintisana kanye nokhetho lwamakhasimende; kanye g nokuhambisa ukulinganiswa okuhle ngaphakathi kothando lwamakhasimende, abanini malayisense, abazalisi ezimbonini zokunikeza ugesi kanye nomphakathi.
Umlinganisi Wamandla Kagesi emiswe yisigaba se-3 Somthetho Wokulinganisa Amandla kagesi ngumgcini kanye nomphoqeleli wohlaka olunikezwe kulo Mthetho.
ukuthola noma ukuqasha impahla egxilisiwe nesuswa noma ilahlwe ukuze yenze imisebenzi yayo; kanye iv ukwenza noma yisiphi isenzo enobungozi kumisebenzi yabo.
Umlinganisi angamisa amakomiti aqukethe amalungu amaningi Omlinganisi, abaqashwa Bomlinganuisi kanye nabanye abantu njengoba kudingeka ukuthi beluleke jikelele Umlinganisi noma ngodaba oluthile.
Umlinganisi angamisa amaforamu abathengi nabathengisi aqukethe amalungu amaningi kakhulu Omlinganisi, abaqashwa Bomlinganisi kanye nezingxeye zamakhasimende nabathengi njengoba kudingeka ukweluleka Umlinganisi ngezindaba eziphathelene namakhasimende noma abathengi jikelele, noma ingxenye yamakhasimende noma abathengi ngokucacile.
Umlinganisi kumele adinge ilayisense lokumisa nokunikeza imali kukhasimende noma iforamu yabathengi ngendlela ebekwe ngayo kulayisense ephethwe ngumuntu onjalo.
Ngaphandle kokunaka isigaba esingaphansi 1, umuntu ozibandakanya emsebenzini ocacile kuSheduli ye-II odinga ukufaka izicelo noma zinelayisense enikezwe nguMlinganisi a Akukho okuthile kulo Mthetho okungafaki ongaba ngumnini layisense ekuxoxeni ukwakhiwa nokusesthenziswa kwemisebenzi yokuveza, ukudlulisa kanye nokunikezela okucatshangiwe, ukungeniswa nokukhishwa kukagesi, ukuthengisa, noma yimuphi umsebenzi ophathelene nako, ngaphambi kokugcwalisa isicelo selayisense kuMlinganisi.
bUmlinganisi kumele anikeze ofake isicelo ocatshangwe esigabeni sikaa ngalo lonke ulwazi oludingekayo ukuhambisa ukufakwa kwezicelo zelayisense.
Asikho isicelo solwazi oluqhubekayo, ukwazisa noma izingxoxo ezithintekayo esigatshaneni sesi-3 okungenzeka ukuthi ziguqulwe njengezifaka noma yiliphi ilungelo noma okulindelwe kofaka isicelo.
UNgqongqoshe angakwazi emuva kokuxhumana noMlinganisa, okutholwa ngolwazi kuGazethi kunoma yimuphi umsebenzi esigabeni se-8 okungamela ube nelayisense ukusuka ngosuku olubekwe kulesi saziso.
Ungqongqoshe angakwazi emuva kokuxhumana noMlinganisi, ukuthola ngesaziso kuGazethi kunoma yimuphi umuntu obandakanyekayo kulo msebenzi wokuthengisa noma ukuveza, ukudlulisa noma ukunikeza ugesi okungadingi ilayisense ngokulandela isigaba se-8 kumele kubhaliswe kuMlinganisi.
Noma yimuphi umuntu okumele azibhalise kuMlinganisi kumele enze njalo ngohlobo kanye nangokulandela izinqubo ezibekiwe, kanye nesicelo esibekiwe okumele sihambisane nezinkokhelo zokuzibhalisa ezibekiwe: uma nje noma yimuphi umuntu onelayisense ngosuku lokubeka olucatshangiwe esigabeni se-9 okumele inikezwe nesitifiketi sokubhalisa ngaphandle kokulandela izinqubo ezibekiwe a Emva kokuthola isicelo ngokulandela umthetho wesigatshana se-2 Umlinganisi kumele ukusuka lapho abhalise ocelayo ambhalisele imisebenzi ebekwe kusitifiketi sokuzibhalisa esizokunikezwa umuntu onje.
i uma isicelo singenziwanga ngesikhathi esibekiwe noma singahambi nenkokhelo yokuzibhalisa ebekiwe; noma ii uma isicelo siphikisana nesinhloso zalo mthetho.
g ubufakazi bokulandele uhlelo lokuhlanganisa amandla afanele kulelo phuzo ngaleso sikhathi; kanye h neminye iminingwane yoNgqongqoshe njengoba kubekiwe.
a UNgqongqoshe kumele achaze izidingo okumele zilandelwe ngabacelayo ngaphambi kokuba uMlinganisi abheke isicelo selayisense.
Uma ilayisense icelwa kumlinganisi kumele idinge ukuthi ocelayio azise isicelo ephephandabeni elifanele noma ezokuxhumana ezifanele ezihamba endaweni yokumiswa kwemiseebnzi kokungenani izilimi ezimbili ezisemthethweni.
a kumele anikeze ocelayo konke ukweseka ukuze avumele ocelayo ukuthi aphendule kuloku; kanye b angafaka isicelo ulwazi olwengeziwe njengoba kungadingeka ukuthi ubheke isicelo ngemfanelo.
a ukusestenziswa kokuveza, ukudlulisa kanye nemisebenzi yokunikezela b ukungenisa nokukhipha ezweni ugesi; noma c ukuthengisa.
Umlinganisi akaphoqelekile ukusebenzisa ilayisense futhi kumele akhiphe ilayisense eyodwa kuphela kofake isicelo oyedwa kumisebenzi ecatshangwe esigatshaneni se-3.
y isikhathi okuphakathi kwaso kumele kube nokusesthenziswa; kanye z nanoma yisiphi esinye isimo esichaziwe.
Umlinganisi angakwazi njengengxenye yesimo selayisesne esiphoqelelwe ngaphansi kwesigatshana - 1 avimbela ophethe ilayisense ekwenzeni noma aphoqelele ophethe ilayisense kunoma yisisphi isenzo esibekwe kwilayisense enje.
Ophethe ilayisenese akakwazi ukubiza noma yiyiphi itherifu kukhasimende nokusebenzisa imibandela kuzivumelwano eziholwa noma ezibekwa nguMlinganisi njengengxenye yezimo zamalayisense.
UNgqongqoshe kumele achaze inqubo okumele ilandelwe ekwehlukeni, ekuhoxiseni okwesikhashana, ekususeni noma ekufakeni noma yisiphi isimo selayisense.
c omunye umuntu efisa ngokubonisa ukuthi uyakwazi ukuthatha amalungelo kanye namagunya alowo mphathi layiosense ngokuhambisana nezidingo zalo Mthetho, futhi ilayisense entsha inikezwa umuntu onjena; noma d isimo selayisense singalandelwanga.
Ophethe ilayisense kumele kuzimo ezicatshangwe esigatshaneni so-1a kanye no-b, anikeze uMlinganisi isaziso okungenani sezinyanga eziyi-12 ngokubhala ngokuzimisela kwakhe ukumisa imisebenzi, ngaphandle kokuthi uMlinganisi abeke ngenye indlela.
Uma kukhona izinsolo zokuthi ophethe ilayisense akalandeli noma wehlulekile ukulandela umthetho, izimo nanoma yiyiphi imibandela yalo Mthetho, uMlinganisi angahlala ebandleni ukuthatha isinqumo salezo zinsolo.
Uma kunezinsolo zokuthi ophethe ilayisense akalandelanga nesaziso ngokubhekene nesigatshana se-2 uMlinganisi angahlala nebandla ukuthatha isinqumo salezo zinsolo.
Uma ibandla lithola ukuthi izinsolo eziphathekayio ngaphansi kwesigatshana se-3 ziyiqiniso angamhlawulisa inhlawulo engedluli ku-R2 000 000,00 ngosuku ngalunye uma kuqhubeka loku kungalandeli umthetho.
Umlinganisi kumele anake ukungalandeli ukuthatha isinqumo senhlawulo noma yiyiphi.
UNgqongqoshe angazisa ngezikhathi ezithile ngesaziso kuGazethi aguqule isamba esithintekayo esigatshananeni esiku 2 ukuze aphikisane ne-inflesheni.
Umlinganisi angakwazi ukufaka isicelo Enkantolo Ephezulu ngesicelo nomangokudlulisa amazwi acele umyalelo wokuhoxisa okwesikhashana noma ukumiosa ilayisense uma oyiphethe ehluleka ukwenza imisebenzi anikezwe ilayisense yokuyenza.
Inkantolo okwenziwe kuyo isicelo yenziwe ngaphansi kwesigatshana so-1 inganikeza noma yenqatshelwe futhi ingenza umyalelo onje njengezindleko kanye nokokugcina izinsiza zelayisense njengoba ingathathwa njengefanele.
Isimo esiphathelene nesikhathi sesiqiso selayisense asikwazi ukuguqulwa futhi onelayisense ofisa ukuqhubeka noma ukuzibandakanya kunoma yimuphi imsebenzi ochazwe kulayisense kumele afake isicelo selayisense entsha ngaphambi kokuba kleyo layisense iphelelwe yisikhathi.
Umlinganisis angakwazi, uma ngabe ukwenziwa kabusha akusoze kwathelela amalungelo akhona anoma yimuphi umuntu ngaleso sikhathi, anikeze imvume yokwehluka okunje kusicelo selayisense esibekiwe nenqubo njengoba ingafunyanwa.
Ilayisense enikezwe ngokulandela uMthetho inikeza onelayisense amandla ukuthi awasebenzise enze imisebenzi ekulayisense kanye nakulo Mthetho, ngakhke akekho onelayisense ongadlulisa noma enzise abanye nanoma yimaph amandla noma umsebenzi kunoma yimuphi umuntu ngaphambi kwemvume yoMlinganisi.
d amalungelo namagunya abasebsenzisi abakhona nabasha ngokuphathelene nokusetshenziswa kwezinhlelo zamandla ezinje e ukulandela noma yimuphi umyalelo, ikhodi noma ukwenza nguMlinganisi; noma f izinkokhelo ezingabizwa ngonelayisense ngokusebenzisa uhlelo lwamandla olunje.
a ikhasimende idliwe amafa b ikhasimende yehlulekile ukuhlonipha, noma yenqaba ukungena kusivumelwano sokunikeza ugesi; noma c ikhasimende lephule isivunelwano sokukhokha kwaloyo onelayisense.
Onelayisense kumele alandele imibandela YoMthetho Wamanzi Kazwelonke, ka-1998(Umthetho WeNo.36 ka-1998) ngokusebenzisa imithombo yamanzi ekusebeniseni amandla ako enza imisebenzi kunoma yiyiphi ilayisense enikezwe ngokulandela lo Mthetho.
Noma yiyiphi impahla yonelayisense yakhiwa ngokusemthethweni, yamiswa, yasesthenziswa, yafakwa noma yagxiliswa kunoma yimuphi umhlaba noma indawo yokusebenzela engeyona yonelayisense, iba yimpahla yonelayisense kungabhekwa iphuzu lokuthi impahla enjalo kungaba ngewuhlobo olugxiliswe unomphelo.
Onelayisense angazena lezi zinto futhi ngokuhambisana nezindlela nezitaladi nangokuhambisana nengqalasizinda ngokuhambisana nokuqhutshwayo kumisebenzi enelayisense b noma yimuphi umsebenzi ocatshangiwe kusigaba a kumele yenzi we ngokuhambisana namalungelo okuhlola ngokwezihlelo, izndlela noma ukuchaza kwesiphathimandla noma umuntu ophethe leso sitiladi, ngaphandle uma kunesimo esisheshayo noma isiphathimandla esiphathekayo sehluleka nomasenqaba ukusebenzisana nonelayisense.
b iqede imisebenzi yayo ngesikhathi esifanelekile; kanye c nokulungisa noma yikuphi ukumosakala okwenzekile nokukhokhela umuntu loyo noma isiphathimandla esiphethe lowo mgwaqo noma isitaladi kunoma yikuphi ukumosakala okwenzekile.
Akukho lutho kulesi sigaba okungathathwa njengokunikeza onelayisense amalungelo angenawo ngaleso sikhathi ngokuhambisana nelayisense, noma ukuchithwa kwelayisense m kunoma yiliphi icala ngokulahlekelwa, ukumosakalelwa okubangwa ukwenza budedengu.
Ngenhloso yalesi sigaba 'isitaladi' sifaka noma yisiphi iikwele noma indwe evalekile yomphkakathi ebekwa ngaphansi kokuphatha noma ukunakekela okubhekiswe kunoma yimuphi umuntu noma isiphathimandla.
Kunoma yiliphi icala ngokuphathelene nonelayisense elivela ngenxa yokumosakala nokulimala okubangwa ukufakwa noma I-elekhrolayisisi noma nganoma yiyipghi indlela ngogesi oveziwe, odlulisiwe noma onikezelwe ngonelayisense, ukulimala okunje noma ukumosakala kuthathwa ukuthi kubangelwe ukwenza budedengu konelayisense, ngaphandle kokuba uma kunobufakazi obuphikisana naloku.
Umbuso ungakwazi, ukuze uhambise ukufinyelelwa kwezinhloso kwalo Mthetho, uphange ngokomthetho umhlaba, noma yinoma yiliphi ilungelo elingaphakathi, ngaphezu noma ekuhlonipheni umhlaba, ngokwenzela onelayisense ngokulandela isigana se-25 Somthethosisekelo kanye nesigaba se-2 somthetho Wokuphanga Ngokomthetho, ka-1975 (Umthetho WeNo.63 ka-1975).
UNgqongqoshe kumele azise inqubo okumele ilandelwe ekunikezeni imbangela kusigatshana so-1.
a onelayisense engakwazi ukuthola umhlaba noma ilungelo lokungena, ngaphezu noma ngokuphathelene nomhlaba onje ngesivumelwano nomnikazi; kanye b nomhlaba noma yinoma yiliphi ilungelo lokungena, ngaphezu noma ngokuphathelene nomhlaba onjena ngokufanelekile okudingwa ngonelayisense kumisebenzi ezokukhuphula ingqalasizinda kagesi kuthando lukazwelonke.
Umlinganis kumele ngokucela kwabantu kukuxabana, enze njengomlamuli noma alungise izingxabano ngaphakathi kwabanamalayisense, noma ngaphakathi kophethe ilayisense noma umuntu ozibhalisile nekhasimende lakhe, noma ngaphakathi kwanoma yimuphi umuntu ovezayo, odlulisayo, nonikezela noma othengisayo futhi eyikhasimende(kungabhekwa ukuthi umuntu onje kungenzeka angabi ngonelayisense), ngokuphathelene nanoma yiluphi udaba olucatshangwe kulo mthetho.
Umlinganisi angakhetha umuntu ofanele ukuthi aseebnze njengolamuli noma olungisa izingxabano ngokokwayo bese kuthi noma yisiphi isehlakalo noma isinqumo somuntu omiswe njalo kuthathwa njengesenzo noma isinwumo soMlinganisi.
Unqgongqoshe kumele abonise inqubo okumele ilandelwe ekulamuleni nasekuqedeni izingxabano kanye nezinkokhelo okumele zikhokhwe.
ukulanyulwa kwengxabano ngokulandela lesi sigaba kwenziwa emuva kokucela kwabantu kukulwa kanye nokungabi nesinqumo soMlinganisi noma umunto ocatshangwe esigatshananeni se2 esithathwe kukhosi yenqubo kumele kuthathwe njengesinqumo esicatshangwe esigatshananeni se-!03 noma 4 Somthetho Wokulinganisa Amandla Kazwelonke.
Isigaba se-10 Somthetho Wokulinganisa Amandla Kazwelonke sisho noma yisiphi isinqumo soMlinganisi ezithethwe ngokulandela lo Mthetho, ngaphandle kwalapho lo mthetho unikeza ngenye indlela noma lapho uMlinganisi ehlala nebandla, ngaloko isigana se-10 somthetho sizawusebenza.
Ekutholeni umbiko ngaphansi kwesigatshana so-1, uMlinganisi angenza uphenyo olusemthethweni.
b Umuntu omiswe kusigaba a kanye nomuntu omsizayo angabiza ofakazi bese enza ukuphenya ngendlela ebekiwe.
Ekupheleni kophenyo ngaphansi kwesigaba se-3 umuntu ozobe engusihlalo kumele afake umbiko wakhe obhaliwe ngokuphathelene naloku kuMlinganisi.
a ngazo zonke izikhathi ukungena kunoma yiyiphi indawo lapho kwenziwa khona noma yimuphi umsebenzi ophathelene nogesi ukuhlola lo mseebnzi, izisestehnziswa, imishini, izincwadi, ama-akhawunti nanoma yimiphi eminye imibhalo ephathelene nogesi etholakala lapho; kanye b nokudinga yinoma yimuphi umuntu okudingeka yukuba anikeze uMlinganisi ulwazi olunje, ukubuyiselwa noma eminye imininingwane njengoba kungadingeka ukuze kusetshenziswe uMthetho ngemfanelo.
Umlinganisi angadinga ukuthi ulwazi olulungile noma yiluphi, okubuyiswayo noma umniningwane onikezwe ngaphansi kwesigatshana so-1 kuqiniswe ngokufungelwa noma ngokunikeza imvume ngokusemthethweni.
Umuntui onikezwe amandla nguMlinganisi kumele ngokucela abonise ubuphathimandla bakhe.
ukunikezela ukubamba iqhaza kwesigaba sangasese.
b angahambisa isiphetho sesivumelwano sokuthenga nokuthengisa amandla ngaphakathi komenzi kanye nomthengi walowo gesi.
a nabanamalayisense b abantu abanje abanothando njengoba kudingeka, enze mihlahlandlela kanye namakhodi okushicilela, noma enze imithetho ngesaziso kuGazethi.
f noma yikuphi okunye okuncane noma indaba yokuphatha okudingeka ukuthi kwenziwe umthetho wokusebenzisa lo Mtheho ngemfanelo.
a axhumane noMlinganisi; kanye b nokumema imibono yomphakathi ngezimiso eziphakanyisiwe.
Noma yini okwenziwe NguMthetho Wokulinganisi Ugesi Kazwelonke ka-1987, ngaphambi kokuqalisa kwalo Mthetho kwenziwe ngokulandela lo Mthetho.
c Izimo ezibekwe ngokunikeza amanye amalayisesne anikezwe ngaphansi kwesigaba bokungeke kuhlonishwe kuzicelo zabo kunalezo zelayisense abayifunayo.
UNgqongqoshe angakwazi emva kokuxhumana noMlinganisi nanoma yimuphi umuntu ongatheleleka, aguqule iSheduli ye-2 ngesaziso ku-Gazethi.
Lo mthetho ubizwa Umthetho Wokulinganis Ugesi ka-2005, futhi uqalisa ukusebenza ngosuku olugxiliswe nguMongameli ngokumememzela kuGazethi.
Umthetho wokuqala ngamandla wavunywa yiPhalamende ngo-1998, ubonisa izidingo nezinzuzo zokuhanjswa ngemfanelo kwezimboni zamandla kubo bonke baseNingizimu Afrika. Ugesi ngowokuthathu kwamandla futhi kunesidingo somthetho wokulungisa loku namagunya abahlanganyeli kumboni. Uhulumeni uzimisele ukubeka phambili ukusebenza kwezimboni ukukhulisa amandla okwenza ukuthola ugesi owanele, othembekayo nonentengo ephansi ukusiza Bantu nezimboni eNingizimu Afrika.
inhlosongqangi yomthethosivivnywaukumisa igunya le-NER ngokuphathelene nezimboni zikagesi, okwamalayisense, ukubekwa kwamatherifu, amazinga nemithetho kubasebenzisi kuzimboni zikagesi.
Umthethosivivinywa unikeza okucacile kohlaka lomthetho wokuveza, ukudlulisa nokunikezela ugesi kubantu , imiphakathi nesigaba samabhizinisi.
Umthethosivivinywa unikeza ukuniswa ukuvezwa kukagesi wabantu bangasese.
Unikeza izinqubo nezinhlawulo zokungalandeli umthetho namazinga. Nezindaba zamalayisense, nendlea yokulamula izingxabano inikeza noNgqongqoshe ithuba lokungenekla uma kunesidingo.
Umthethosivivinywa washicilelwa kuGazethi kaHulumeni kanye nakuwebhusayidi yoMnyago Wamandla Nezimbiwa ukuze abahlanganyeli banikeze imibono. Imihlangano yokuxhumana yenziwa neminyango kahulumeni ehlukile kuzwelonke kanyenabahlanganyeli abafanele.
Ayikho. INER isimisiwe umthethosivivinywa ubeka obala nje imisebenzi yayo ngokuphathelene nezimboni zikagesi.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMTHETHOSIVIVINYWA OGUQULIWE WESIKHASHANA WEZITHUTHI EZIHAMBA EMHLABENI ZIKAZWELONKE (2005).txt</fn>
Ukuguqula Umthetho Wesikhashana Wezithuthi Ezihamba Phansi Kazwelonke ukuze kuchazwe imishwana kanye nokuguqula izincazelo ezithile ukwandisa ulwazi okungenzeka ukuthi lufakwe ezazisweni eziqukethwe yinqubomgomo yezithuthi Ezihamba Phansi Kazwelonke; ukunikeza kabusha ukulunganiswa kwenqubo yokuhlelaYiziphathimandla zokuhlela yiziphathimandla; ukwehlisa inani lezinhlelo ezidingwa nguMthetho; ukunikeza uNgqongqoshe Amandla okukhetha iziphathimandla zokuhlela okumele zinikeze izinhlelo zezithuthi ebhodini lezifundazwe elifanele; ukunikeza kabusha ukulungiselelwa kohlaka oluyisu lwezithuthi ezihamba phansi lukazwelonke kanye nezinhlaka eziyisu zezithuthi ezihamba phansi zezifundazwe; ukuchitha imibandela ngokuphathelene namarekhodi amanje ezithuthi zomphakathi; amasu amalayisense asebenzayo, izinhlelo zokunikeza umqondo othile kanye nezinhlelo zezithuthi zomphakathi; mukunikeza kabusha ukulungiselela izinhlelo zezithuthi zomphakathi; ukunikeza kabusha ukulungiselela izinhlelo zezithuthi ezihlanganisiwe; ukwengeza imikhawulo ethile yesikhathi; ukunikeza kabusha ezinhlotsheni ezintsha zezimoto ezingasetshenziselwa izinsiza zokuba yizithuthi zomphakathi; ukwengeza ukukhishwa kokuphathwa kwamalayisense asetshenziswayo, ukwengeza imisebenzi yabaphathi bamalayisense okusebenzisa amaphemithi; ukucacisa izimoto ezingasetshenziswa ekwenziweni kohambo oluya kude; ukunikezwa kabusha ukuguqulwa kwamalayisense okusebenzisa; ukunikeza uNgqongqoshe amandla okubeka amazinga amamitha avaliwe kumatekisi asebenzisa amamitha avaliwe kumatekisi asebenzisa amamitha kanye nokunikeza ama-MEC amandla okuthola izakhiwo zenkokhelo zamatekisi asebenzisa amamitha, ukwenza imibandela yokunikeza amalayisense okusebenza ezinsiza zezivakashi; ukunikeza kabusha ukubeka endaweni yokuthile okwesikhashana kwezimoto ezicacile; ukwakha amacala amasha; kanye nokwenza izilingiso zemibhalo; ukunikeza izindaba ezihlangene nako loku.
ibhasi' lisho imoto eyakhelwe, noma eyenziwe ngokomthetho ukuthi ibe ngefanele, ngumenzi ozibhalisile ngokulandela Umthetho Wethilefiki Yomgwaqo, ka-1989 Umthetho weNo.
Ongenisa ezweni ozibhalisile' usho umuntu ozibhalisele ukungenisa ezweni ngaphansi kwesigaba se-5 Somthetho Wethilefiki Yomgwaqo Kazwelonke, ka-1996Umthetho weNo.
umenzi ozibhalisile usho umenzi[ongenisa ezweni noma owakha izimoto] obhaliswe ngaphansi kwesigaba se-5 Somthetho Wethilefiki Yomgwaqo Kazwelonke, ka-1996Umthetho weNo.
d izinsuku ezingamathagethi zokuguqulwa kwesigaba sezithuthi zomphakathi ezihamba phansi.
f ukuhlanganiswa kwezithuthi nokusesthenziswa kwezwe ngaphakathi kwengqikithi Yomthetho Wokuhambisa Ukuthuthukisa ka-1995 Umthetho weNo. Yama-67 ka-1995 noma nanoma yimuphi umthetho wesifundazwe ofana nalona.
b Usuku lwezinhlelo zezithuthi ezihlanganisiwe ngazinye ezithintekayo esigatshaneni so-1c ukuya ku-g okumele kuxhunyaniswe ohlakeni lwezithuthi ezihamba phansi zesifundazwe futhi kufanele zivunywe ngama-MEC.
) Okuqukethwe kwezinhlaka kanye nezinhlelo okuthintekayo esigatshaneni so- (c)ukuya kanye no-(g) ngokuhambisanayo, kufanele njengoba kudingwa yilo Mthetho, kodwa uNgqongqoshe angakwazi, ngokuxhumana ne-MEC noma ama-MEC afanele, ukufanelisa izidingo zalezi zinhlelo, ngendlela ebekiwe, ngokuphathelene nezindawo zasemaphandleni kuzifundazwe ezithile.
Isiphathimandla ngasinye sokuhlela esimiswe yi-MEC ukuthi senze njalo kumele sinikezele izinhlelo ezifanele zezithuthi kubhodi bese benza iziphakamiso kuleyo bhodi ngokuguqulwa kwamaphemithi amalayisense asebenzayo, kanye nokuphathelene namalayisense amasha, njengoba kudingwa Yingxenye yesi-9.; kanye c nokususwa kwesigatshana sesi-6.
)(a) UNgqongqoshe kumele, njalo ngonyaka ngosuku oluzobekwa nguNgqongqoshe emva kokuxhumana ne-MEC lwase lwaziswa ngesaziso Ku-Gazethi kaHulumeni, alungise uhlaka oluyisu lweminyaka emihlanu lezithuthi zomphakathi lukazwelonke esikhathini esiyiminyaka emihlanu esiqondene neminyaka emihlanu yezezimali yoMnyango, ngokubhekisa ngokufanele esigatshaneni se-.
b UNgqongqoshe kumele afake ulwazi olusha ohlakeni oluyisu lwezithuthi zomphakathi ezihamba phansi njalo emva kweminyaka emibili.
a I-MEC ngayinye kumele [njalo ngonyaka] ilungise uhlaka oluyisu lweminyaka emihlanu lezithuthi zomphakathi zesifundazwe ezihamba phansi esikhathini esiyiminyaka emihlanu ngokuhambisana nezidingo ezibekwe nguNgqongqoshe emuva kokuxhumana nawo wonke ama-MEC futhi kumele sifakwe njengesaziso kuGazethi kaHulumeni ngosuku olubekwe nguNgqongqoshe.
b I-MEC ecatshangwe esigabeni -a kumele ngokuhambisana nesigaba sama-211b, alungiswe ulwazi ohlakeni lwezithuthi ezihamba phansi lukazwelonke okungenani kanye eminyakeni emibili.
c Uma ilungisa uhlaka lwezithuthi ezihamba phansi lwesifunda lwesifundazwe, i-MEC kumele ihlahlwe wuhlaka oluyisu lwezithuthi ezihamba phansi lukazwelonke."; kanye b nokufakwa kwesigatshana sesi-3 emva kwesigaba g esigabeni esilandelayo: "gA kwabeka isu lokuphatha izimfuno zokuhamba esifundazweni;".
ukubekwa endaweni yesigatshana soku- sesigaba esilandelayo: " Iziphathimandla zezithuthi, zamadolobha amakhulu kanye nabanye omasipala abadingwa yi-MEC ukuthi benze njalo, kumele balungise bese bengenisa ku-MEC njalo ngomyaka ngosuku olubekwe yi-MEC, izinhlelo ezihlanganisiwe zezithuthi ezihambisana nesigatshana se- ngokuphathelene nezindawo zabo esikhathini esiyiminyaka emihlanu eqalisa ngosuku lokuqala lonyaka wezimali."
b izimiso nezinqubomgomo zesifundazwe ngokuphathelene nezithuthi ngokuphambanisa imingcele yezindawo zeziphathimandla zokuhlela, c izithuthi ezixhume izifundazwe d nanoma yiluphi udaba olubekelwe imibandela ngaphakathi kwemithetho yesifundazwe efanele.
Umuntu akakwazi ukuthutha izinto eziyingozi ezicatshangwe esigabeni se-21 Somthetho Wezinto Eziyingozi, ka-1973 Umthetho weNo.15 ka-1973, endaweni yeziphathimandla zokuhlela, ngaphandle [kwasemzileni otholakele ngaphansi kwesigaba h sesigatshana 2, lapho umzila onje uye watholakala washicilelwa ngaphansi kwesigaba sama-291 kanye nanoma yimuphi umuntu owenza njalo unecala] umzila omisiwe oboniswe ohlelweni lwezithuthi oluhlanganisiwe olucatshangwe esigabeni sama-291, olungokulandela isu noma uhlelo jikelele olucatshangwe esigabeni sama-223l.
Noma yimuphi umuntu oweqayo noma owehluleka ukulandela isigaba se-5 unecala.
Kuze kube yisikhathi lapho izithuthi zikajantshi zibuyiswe ukusuka kuzwelonke ukuyiswa kwesinye isigaba sikahulumeni, uhlaka kanye nezinhlelo zezithuthi ezicatshangiwe esigabeni se-19 (b) [ukuya] kanye no-(g), ngokuhambisanayo, kumele kungeniswe kuNgqongqoshe ukuze avumele uhlaka kanye nezinhlelo ezinje zengxenye yezithuthi zikajantshi, esikhathini nangendlela ebekiwe.
) Emva kokuvunyelwa kohlaka oluyisu lwezithuthi ezihamba phansi, uhlaka lwezithuthi zesifundazwe, uhlelo lwezithuthi zomphakathi noma uhlelo lwezithuthi oluhlanganisayo, uNgqongqoshe noma isiphathimandla esihlelayo, njengoba kungenzeka, kumele ashicilele ngaphakathi kweGazethi Yesifundazwe, noma ngokuphathelene nohlaka oluyisu lwezithuthi ezihamba phansi lukazwelonke, kuGazethi kaHulumeni imininingwane ebekiwe yezinhlelo ezinje, okumele zifake imininingwane yemizila ukuthola emiswe ngaphansi kwesigaba 27 (h) 27 .
b ukubekwa endaweni yesigatshana se-2 ngesigaba d sesigaba esilandelayo: "d akukho okungenziwa okuzokuba nomphumela wokwehlisa inani ngobukhulu noma ukutholakala kwengqalasizinda noma izinsiza zezithuthi ezihamba phansi, ngaphandle kokuthi umnikazi womhlaba okwakhiwe kuwo ingqalasizinda, noma ophethe ilayisense yokusebenza, [njengoba kungenzeka] iye yazisa isiphathimandla esifanele ngokusibhalela ngaphambi kwezinsuku ezingekho ngaphansi kwezingama-[30] 90 ngaphambi kokuba kwenziwe okuthile."
a ngaphambi kokudlulelwa yisikhathi kwesikhathi esiyizinsuku ezingama [28] nezingama 90 ezithintekayo esigatshaneni se-4; noma
ukubekwa endaweni yesigatshana so- isigatshana esilandelayo: Ngaphandle kwalo Mthetho nanoma yimuphi omunye umthetho, ukusukela ngosuku oluzobekwa nguNgqongqoshe ngesaziso kuGazethi kaHulumeni, okungeke kube ngaphambi komhlaka 1 ku-Oktobha ka-2004 amalayisense okusetshenziswa anganikezwa kuphela izimoto ezakhiwe noma ezifanekiselwe ngokomthetho zalungiswa ngumenzi ozibhalisile, umakhi ozibhalisile noma okhipha ezweni ozibhalisile ngokuhambisana Nomthetho Wethilefiki Yezindlela Kazwelonke, 1989 (UmthethoweNo.29 ka-1989) 1996(Umthetho weNo.
a abantu abangaphansi kwabayisishiyagalolunye, ngaphandle komshayeli; noma b abantu abahleli abayi-11 ukuya kwabayi-16, kufakwa nomshayeli; noma c abantu abahleli abayi-[18] 17 ukuya kuma-23, [kungafakwa] kufakwa umshayeli; noma d abantu abahleli abangama-[35] 24 ukuya kuma-34, [kungafakwa] kufakwa umshayeli; noma e abantu abangama-[46 noma] ngaphezu kwabangama-34, [kungafakwa] kufakwa umshayeli; ngaphandle kokuthi uNgqongqoshe, ngokuxhumana nama-MEC enikeza ngenye indlela ngokuphathelene nezingxenye esiyisipesheli zezimoto ngesaziso kuGazethi kaHulumeni, ukuthi kubhekelwe izehlakalo ezikhethekile ezindaweni zasemaphandleni, noma izehlakalo ezikhethekile ngokuphathelene nezivakashi noma izinsiza zobuntu.
i kungekho zithuthi zomphakathi ezifanele ezikhona kuleyo ndawo; kanye ii nalapho izinsiza zinikezwa ngaphansi kwezimo ezinjena njengoba zitholwe yi-MEC ephathekayo.
b Ngenhloso yalesi sigatshana, "imoto encane efanekiselwe ukwethutha" isho imoto encane yokwethutha eyenziwe noma elungiselelwe ngumenzi ozibhalisile, umakhi ozibhalisile noma ongenisa ezwqeni ozibhalisile ngokulandela Umthetho Wethilefiki Yomgwaqo Kazwelonke, ka-1996 Umthetho weNo.93 ka-1996, wokuthutha abantu.".
c ukwazisa ibhodi ngokuyibhalela ngokuthengisa noma ukuguqula ubunikazi emotwenilapho ilayisense noma iphemithi ihambisana nezinsuku eziyi-14 ngaphambi kokuthengisa okunje noma ukwenziwa kwenguquko.
Umuntu othola imoto ethintekayo esigatshaneni 1c kumele athole ilayisense yokuyisebenzisa ngaphambi kokuthola imoto uma ezimisele ukusebenzisa leyo moto njengesithuthi somphakathi.
d ikontileka okumele kuxoxiswane ngayo ilandela zonke izidingo ezibekwe ngaphansi kwesigatshana se-4a, ngokufanelekile ngesimo sesifanekiso semibhalo yekontileka ecatshangwe esigatshaneni se-4b futhi sinesikhathi esiqinisiwe esiphezulu kakhulu esiyiminyaka [emihlanu] eyisikhombisa.; kanye b nokususwa kwesigatshana sesi-3 sesigaba- f.
b ube nemininingwane ebekiwe yelayisense ngayinye, efaka, ngenhloso yalesi sigaba, ilayisense esetshenziswayo eyenziwe kabusha, eguquliwe noma edlulisiwe ukusuka esikhathini ukuya kwesinye, yomnikazi kanye nemoto ehambisana nayo, engeniswe [Kuphemithi Yezithuthi Ezihamba Phansi] Izinhlelo Zolwazi olunje njengoba ingabekwa nguNgqongqoshe.
Lapho ophethe ilayisense esetshenziswayo ukuze enze noma yizinsiza zokusebenzisa noma yiyiphi isithuthi somphakathi efisa ukubeka endaweni yemoto ecacisiwe ngokuthi ilayisense esetshenziswayo yensiza leyo yesithuthi somphakathi ngenye imoto [enenani lokuthwala abagibeli labo], ophethe ilayisense kumele afake isicelo sokubuyisela, ngendlela ebekwe yi-MEC, elungwini noma esikhulwini sebhodi okuyisona ibhodi elisinikeze amandla ngokusibhalela ukuthi sibhekane nalolu daba, uma nje uhlobo lokunikeza enye imoto kanye namazinga namabanga ezinsiza angathelelwa ukubeka endaweni yebuyiselwe.
a [imoto ebuyiswayo] inenani elilingene labagibeli abafanayo[ noma ngaphansi futhi injengokufanayo] njengemoto ebuyiselelwa yona, kanye [nokuthi] amazinga nezigaba zezinsiza enikezwa amandla yilayisense esetshenziswayo [izakukwazi] ayisoze yakwazi nakanjani ukuthelelwa ukubuyiswa; kanye b imoto ebuyiswayo ifanele ngandlela thize ukusebenza kwezinsiza zezithuthi zomphakathi ezinikezwe amandla yilayisense esetshenziswayo, zinenombolo yohlelo yesifanekiso yolwazi kazwelonke enikezwe yona, futhi iqinisekisiwe ukuthi ifanele ukuhamba endleleni ngokulandela imithetho yethilefiki yomgwaqo futhi inelayisense enikezwe ngemfanelo; kanye c ofake isicelo kukubuyiswa uye wanikeza ulwazi oludingekayo lokumisa izidingo zalesi sigaba.
A Inombolo yohlelo yesifanekiso yolwazi lukazwelonke ecatshangwe esigatshaneni sesi- kumele ixhunywe kumakhi obhalisiwe oyakhile noma oyilungise imoto okukhulunywa ngayo.
Lapho kusebenza onikezwe ikontileka noma yiyiphi ingxenye yezinsiza zezithuthi zomphakathi ezihlobene nelayisense esetshenziswayo, eyenzelwe umnikazi welayisense esetshenziswayo, usokontileka angathembela kumibandela yalesi sigaba ukubuyisa noma yiyiphi imoto okungenzeka ukuthi owesibili ngumnikazi wayo futhi ecacisiwe kuleyo layisense esetshenziswayo, kuzo zonke izimo kube sengathi usokontileka nguyena mnikazi welayisense esetshenziswayo.
Ngenhloso yalesi sigaba 'uhlelo lolwazi lukazwelonke' lusho uhlelo lolwazi lukazwelonke olucatshangwe esigabeni se-6 .
c ibhodi kumele linake ukunikezwa nezimfuno zezinsizakalo zokuvakasha ukuze imboni ingagcwaliswa kakhulu wukunikezwa kwamalayisense amaningi kakhulu.
Ibhodi lezivakashi noma iziphathimandla ezifanayo ezicatshangwe esigatshaneni sama 1a kumele ufake iziphakamiso ebhodini elifanele ezinsukwini ezingama-90 emva kokuthola isicelo salezo ziphakamiso.
I-MEC ingakwazi, ngokwengeza kumibandela yalo Mthetho, ukubeka izimo ngaphansi kwazio ilayisense yokusebenzisa enganikezwa kuzinsiza zezivakashi.
b Imoto ebuyiswayo kumele ifanele ukusetshenziswa kuzinsiza ze3zithuthi zomphakathikanye, ngaphandle kokuthi lesi sigaba sichaze ngenye indlela, kumele ilandele zonke ezinye izimo nezidingo kanye nezimo ezifanelekileyo futhi ezisebenzayo ngokulandela loMthetho kanye Nomthetho Wethilefiki Yomgwaqo Kazwelonke, ka-1996 Umthetho weNo.-93 ka-1996, ngokuphathelene nemoto ecacisiwe kulayisense esetshenziswayo.
s uma ngabe umsebenzisi wetekisi lemitha, umuntu ephikisana noma ehluleka ukulandela isakhiwo esifanele esicatshange esigabeni sama-91 .
Umthetho weNo.-22 ka-2000 "Umthetho", wamenyezelwa ngo-Juni ka-2000 kwathi emva kwaloko zonke izingxenye zikahulumeni zaqala ukuwusebenzisa. Ngo-Meyi ka-2002, kwenziwa uhlolo lwesimo sokusetshenziswa koMthetho kwase kuvezwa izindaba ezimbalwa njengezenza ukuthi lo Mthetho ungasebenzi ngemfanelo. Umnyango Wezokuthutha waxhumana nababambi qhaza wase wenza inqubo yokubuyekeza. Kwenziwa amashabhu okuhlola izindaba eziphakanyisiwe.
Ezinye zezindaba eziphakanyisiwe ziyashesha futhi zidinga ukuguqulwa kwalo Mthetho ukuze kusesthenziswe ngemfanelo lo Mthetho. Ikhabhinethi nayo yavumela uhlu lweziphakamiso ngokuphathelene Nohlelo Lokusebenza Kabusha Kwamatekisi ukuze kulunganiswe ngemfanelo imboni yamatekisi.
Umthethosivivinywa ufuna ukuguqula incazelo " yebandla" ukuze kufakwe amabhasi kanye nezinye izinhlobo zezithuthi. Incazelo ekhona kumanje ibhekene kuphela nama kelisi angama-minibus futhi ayibhekeli kubo bonke abasebenzisi bezithuthi zomphakathi.
Umthethosivivinywa uzimisele ukuguqula uMthetho ngokuphathelene nezinhlobo zezimoto ezingasesthenziswa njengezithuthi zomphakathi ngokunikeza inani lokuhlala lama-NVT kanye nokubheka izindaba eziphathelene nemiyalo yamatekisi nokuguquka kokusesthenziswa. Kule ngqikithi, igunya le Bandla Lamatekisi Likazwelonke eNingizimu Afrika (i-SANTACO) izawuguqulwa ukuze iqhubeklise yenze kusheshe inqubo yokuhlanganisa imboni yamatekisi kuhlelo lwezithuthi zomphakathi olusemthethweni kanye nokuhanjiswa kwayo ngempumelelo. I-SANTACO ngakho-ke izokuhlanganisa imboni yamatekisi, osomaciko bezithuthi zomphakathi abaqashwe nguNgqongqoshe kanye nama-MEC Wezokuthutha.
Umthethosivivinywa uzimisele ukubuyekeza izimiso zokuhlela izithuthi ngendlela yokuthi kuphela ukuqedelwa Kohlelo Oluhlanganisiwe Lwezithuthi(I-ITP) kuzakuba yisidingo somthetho kuziphathimandla ezihlelayo. Iziphakamiso zezinguquko zizawubhekana nemibono evela ePhalamende kanye nakuzingxenye zendawo zikahulumeni ezihambisana noMthetho futhi ezidinga amandla ukwedlula amandla endawo akhona. Umthethosisekelo uzimisele ukungenisa uhlaka olulula lokuhlela lomasipalati besifunda nebendawo.
Amancane , Aphakathi nendawo Namakhulu (ama-SMME) ezimiso zokuthuthukisa.
Umthethosivivinywa uzimisele futhi ukwengeza izinsuku ezibekiwe zezinhlelo ezithile ukuze unikeze iziphathimandla ezihl;elayo isikhathio esanele sokufaka ulwazi nokusebenzisa izinhlelo zazo njengoba kudingwa nguMthetho.
Yamalayisense Asetshenziswayo. Loku kuzovikela isimo lapho kuzokuba khona amalayisense okusetshenziswa angaphezu kweyodwa emotweni eyodwa.
Umthethosivivinywa uzimisele ukuguqula nokwengeza imisebenzi kaNgqongqoshe ukuthi ifake ukubekwa kwamathagethi okuguqulwa kwezithuthi ezihamba phansi kanye nokubekwa kwamazinga amatekisi anamamitha. Umthethosivivinywa uzimisele ukuguqula imisebenzi yama-MEC ngokuphathelene nokushehs kokulungiselelwa nokubuyekezwa kwezinhlelo zezithuthi. Imisebenzi yebhodi nayo iyengezwa ukufaka ukubonelwa kanye nokuvunyelwa kwezicelo kuzehlakalo eziyisipesheli.
Umthethosivivinywa uzimisele ukulunganisa izinsiza zezivakashi ezidinga amalayisense okusetshenziswa.
Umthethosivivinywa uphakamisa izinguquko ezidinga ukulinganisa inkinga ephathelene nokuhanjiswa kwabantu ngama-LDV, ikakhulukazi ezindaweni ezikude nezisemaphandleni.
Umthethosivivinywa uzimisele ukwenza izilungiso ezithile embhalweni ngaphakathi koMthetho, bese wenza izinguquko ezidingekayo ezinemiphumela ethile.
Abeluleki Bezomthetho Bombuso kanye NoMnyango Wezokuthutha banombono wokuthi lo Mthethosivviinywa kumele kubhekanwe nawo ngokulandela inqubo ebekwe yimibandela yesigaba sama-76 noma Somthethosisekelo ngoba ungena ngaphakathi kwendawo yokusebenza eyenziwe muhlu kusheduli ye- Yomthethosisekelo, obizwa "Izithuthi zomphakathi".
Abeluleki Bezomthetho Bombuso banombono wokuthi asikho isidingo sokuthi lo mthethosivivinywa ufaneliswe Nomthetho Owuhlaka Wokuphatha Kwabaholi Bezamasiko Engosini kuZwelonke, ka-2003 (Umthetho weNo.-41 ka-2003), ngoba awuqukethe imibandela ephathelene nomthetho wosikompilo noma usikompilo lwemiphakathi yamasiko.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMTHETHOSIVIVINYWA OPHATHELENE NEZINGANE (2003).txt</fn>
Ukuchaza amalungelo nezibophezelo zezingane; ukuchaza izibophezelo namalungelo abazali; ukunquma inkambiso nemihlahlandlela yokuvikelwa kwezingane nokukhuthaza izingampilo; ukulawula izindaba ezithinta ukuvikelwa nezingampilo lezingane, ikakhulu lezo ezisengcupheni kakhulu; ukudidiyela imithetho ephathelene nenhlalakahle nokuvikelwa kwezingane nokuhlinzekela iziwombe ezincikile.
Amakhaya akhona kahulumeni agcina izingane, izindawo eziphephile, izinsiza zokunakekela, izikole zasembonini nalezo zokulungisa izimilo.
i onguchwepheshe emisebenzini yokuthola izingane ezitholiwe obhaliswe ngaphansi koMthetho Wochwepheshe bezeNhlalakahle, 1978 Umthetho No.
isivumelwane sokusebenza ngezingane ezitholiwe, ngokwenhloso yesahluko 17, sisho isivumelwane esibhaliwe esisayinwe yinhlangano ebhalisiwe yokuvikela izingane eNingizimu Afrika nenye elinganayo yakwelinye izwe ngenhloso yokugqugquzela umsebenzi wokugcina izingane ezitholiwe phakathi kwezwe laseNingizimu Afrika nelinye elithintekayo.
b iNkantolo ePhakeme, ngokwenhloso yeSahluko 20.
d ukuphoqelela emsebenzini noma e uhlobo olunzima lokusebenzisa ingane olwenqatshiwe ngokulandisa kwesigaba 141.
Umthetho Wabaxazululi Ezindabeni Ezithile Zokwehlukanisa umshado uchaza Umthetho olawula ngokuxazulula izindaba ezithintana nokwehlukanisa abantu abashadile ka 1987 Umthetho No.
udokotela, uchaza usolwazi wezempilo obhalisiwe noma othathwe njengalowo obhaliselwe ukwenza umsebenzi wokwelapha ngaphansi koMthetho Wongoti Bezempilo, Amazinyo Nosolwazi bemisebenzi yezempilo ka 1974 Umthetho No.
umasipala, uchaza umkhandlu wedolobha, wesifunda noma wasekhaya osungulwe ngaphansi kwesigaba 12 soHulumeni baseKhaya: Umthetho Wezinhlaka zoMasipala ka 1996 Umthetho No.
usolwazi wengqondo uchaza umuntu obhalisiwe osebenza ngomqondo wabantu noma othathwe njengalowo obhaliselwe lo msebenzi ngokulandisa koMthetho Wodokotela bemithi, Bamazinyo Nemisebenzi exhantile Yezempilo ka 1974 Umthetho No.
ukwazisa mayelana nanoma yisiphi isaziso, incwadi noma enye inqubo ngokulandisa kwalo Mthetho, kuchaza ukwethula leso saziso, incwadi noma enye inqubo ngokuhambisana nenqubo ehlinzekelwe ukwethula inqubo ngokulandisa koMthetho Wenkantolo yeziMantshi ka 1944 Umthetho No.
Isisekelo seSivumelwane seNhlangano Yezizwe Siyonqanda Ukuhweba Ngabantu kuchaza ukuthi Inqubo yeNhlangano Yezizwe iyoNqanda, Icindezele futhi Ijezise Ukuhweba Ngabantu, ikakhulu besifazane nezingane, Iyosekela Isivumelwane sika 2000 seNhlangano Yezizwe esilwisana Nobugebenzu Obuhleliwe Obuxhante emazweni , umbhalo ofanayo wesiNgisi uyatholakala kuSheduli 4.
Kulo Mthetho, igama noma isisho esithathelwe egameni noma esishweni esichazwe esigatshaneni 1 sihamba nencazelo efanayo ngaphandle uma ingqikithi ibonisa ngenye indlela.
e ukubona izithelo zezibophezelo zaseNingizimu Afrika eziqondene nenhlalonhle yezingane ngokulandisa kwezikhali ezimiswe emhlabeni jikelele nezibophezela iNingizimu Afrika; kanjalo f ngokuvamile, ukukhuthaza izinga lokuvikela, intuthuko nenhlalonhle yezingane.
c nomthetho kamasipala ophathelene nokuvikelwa nenhlalonhle yezingane, ukungqubuzana kufanele kuxazululwe ngokulandela isigaba 156 soMthethosisekelo.
c nomthetho kamasipala, ukungqubuzana kufanele kuxazululwe ngokulandela isigaba 156 soMthethosisekelo.
Ngenhloso yokuqhuba ngendlela efanele isigatshana 2, ngokwesigaba 1466 soMthethosisekelo, Ungqongqoshe kufanele ethule yonke imigomo eshaywe ngaphansi kwalo Mthetho nethinta isifundazwe eMkhandlwini kaZwelonke weziFundazwe ukuze uphasiswe.
b umthetho obusa inqubo eyenzeka ezinkantolo zezingane ngokulandisa kwesigaba 521.
Lo Mthetho kufanele uqaliswe ukusebenza yizinhlaka zikahulumeni emazingeni kazwelonke, ezifundazwe, uma kwenzeka ezinhleni zohulumeni basekhaya kuye ngesigaba esiqondene salo Mthetho nemigomo eyaba iqhaza ngokwehlukana kanye nezibophezelo.
Ngokubheka ukuthi kunezidingo zenhlalonhle nezomnotho ezikhona ezincintisanayo, ngesikhathi sokusebenza kwalo Mthetho, uhulumeni kufanele athathe izinyathelo ezifanele ezihambisana nezinsiza ezikhona ukuthola indlela yokufinyelela nokufeza izinhloso zalo Mthetho.
c yonke inqubo, izenzo nezinqumo ezithathwe yizinhlaka zikahulumeni ngalo lonke udaba oluthinta ingane noma izingane jikelele.
Kulo lonke udaba oluthinta ingane , iqophelo eliphawulwe esigabeni 282 soMthethosisekelo elithi ilungelo nesidingo sengane sibaluleke kakhulu kufanele lilandelwe. Izinto ezisemqoka enganeni kufanele zinqunywe ngokubhekela isigaba 6 salo Mthetho.
d evikela ingane ekubandlululweni nganoma yisiphi isizathu kuhlangene nesimo sayo sempilo noma selunga lomndeni wengane.
Uma udaba oluthinta ingane lubandakanya ukukhetho phakathi komzali othile nomunye, noma phakathi kombheki wayo noma umuntu nomunye, kufanele kungabi nokwenzelelwa emzalini, kumbheki wayo noma emuntwini ngenxa yobulili bakhe.
Uma isenzo esithile siyohlomulisa ingane kakhulu, umndeni wengane kufanele unikwe ithuba lokuzwakalisa uvo lwawo nganoma yiluphi udaba oluthinta ingane.
b kufanele imibono nokuziqokela okwenziwa yingane kucatshangelwe ngokuhambisana neminyaka yayo, ukuvuthwa komqondo nesigaba sentuthuko.
b ukulibala ngesenzo noma ngesinqumo okufanele sithathwe kufanele kugwenywe ngakho konke okusemandleni.
Umuntu onesibophezelo namalungelo obuzali ngengane nalapho sekubhekelwe ubudala, ukuvuthwa komqondo nesigaba sentuthuko yengane nengane uma kufanele, kummele aziswe ngaleso senzo noma ngesinqumo esithathwe ngodaba oluthinta kakhulu ingane.
Kulesi sigaba "umzali" uhlanganisa noma ngubani onezibophezelo namalungelo athinta ingane.
Amalungelo ingane enawo ngokulandisa kwalesi Sahluko engezelela kulawo ingane ewathole kuMthethosivivinywa Wamalungelo Esintu.
Zonke izinhlaka zikahulumeni kuyo yonke imikhakha yakhe kanjalo izisebenzi, izikhulu nabammele leyo mikhakha kufanele bahloniphe, bavikele futhi bakhuthaze amalungelo ezingane aqukethwe yilesi Sahluko.
Umbandela ongaphansi kwalesi Sahluko ubophezela umuntu ngempela kanjalo nesakhiwo esimiswe ngumthetho, kuye ngesimo ngasinye lapho kubhekelwa khona uhlobo lwelungelo nomsebenzi ogixabezwe yilelo lungelo.
a uma lowo mthetho wenza noma ungahunyushwa njengonciphisa igalelo lokusebenza kwalowo mbandela ofunekayo futhi osekwayo emphakathini wentando yeningi, kusukela esigqini, ebulungisweni nasenkululekweni lapho sekubhekelwe wonke amaphuzu, kuhlangene nalawo abhalwe esigabeni 36 1 a kuya ku esoMthethosisekelo; noma b uma ehlinzekwe ngenye indlela esigabeni 3.
Uhlaka lukahulumeni, isiphathimandla, isisebenzi noma ommele uhulumeni noma omunye ophethe ongamele ngokomthetho ingane, uma ebambile odabeni oluthinta ingane, kufanele aqhube ngeqophelo eliphawulwe esigabeni 28 soMthethosisekelo nesigaba 6 salo Mthetho nokwazi ukuthi isifiso sengane sibaluleke kakhulu.
Yonke ingane enamandla okubamba iqhaza elibonakalayo kwinqubo yobulungiswa noma emthethweni odabeni oluyithintayo inelungelo lokubamba iqhaza elifanele. Imibono ezwakaliswa yingane kufanele ilalelwe.
i lokungasetshenziswa ngqo ezigamekweni zempi nokuvikelwa ngezikhathi zenxushunxushu noma zempi.
Isidingo sengane sibaluleke kakhulu kulo lonke udaba oluthinta ingane.
Yonke ingane inelungelo lokungenziswa imikhuba yenhlalonhle namasiko eyingozi empilweni, esithunzini nakwinhlalo yayo.
Ukulimaza izitho zangasese zowesifazane noma ukusoka komuntu wesifazane njengesiko akuvunyelwe.
b lokungahlolwa ngenkani ubuntombi noma ubunsizwa ngaphansi kwezimo ezingenampilo.
b lemfihlo eqondene nesimo sayo sempilo kanjalo nesomzali, oyinakekelayo noma ilunga lomndeni ngaphandle uma leyo mfihlo ingafezi kahle izidingo noma ihlomulise ingane.
Yonke ingane inelungelo lokuletha nokusizwa ekuletheni udaba phambi kwenkantolo yezingane, inqobo uma udaba lungaphansi komngcele namandla aleyo nkantolo.
Noma ngubani obhalwe kulesi sigaba, unelungelo lokuya enkantolo enamandla lapho engazwakalisa khona isikhalo sokuthi ilungelo eliqukethwe kuMthethosivivinywa Wamalungelo Esintu noma lesi Sahluko soMthetho Wezingane lephuliwe noma lisengcupheni, kanjalo inkantolo ingakhipha isinqumo esingahlanganisa ukunikwa kwamalungelo.
e inhlangano egameni lamalunga athile anentshisekelo.
Yonke ingane inesibophezelo esifanele esihambisana nobudala bengane namandla ayo ngomndeni, ngomphakathi, ngohulumeni nemiphakathi emukelwe ngokomthetho ngokunjalo nomphakathi wamazwe omhlaba.
Ingane, akukhathalekile ukuthi ngeyesilisa noma ngeyesifazane ingena ezingeni lobudala bese iphenduka umuntu okwazi ukuzithathela izinqumo lapho seyifike eminyakeni engu 18.
Umuntu angaba nezibophezelo noma amalungelo agcwele noma athile mayelana nengane.
Umama wengane, akukhathalekile ukuthi uganile noma akaganile unezibophezelo namalungelo agcwele ngengane.
Uma umama wengane engashadile futhi ubaba wengane engenazo izibophezelo namalungelo agcwele noma engenazibophezelo namalungelo obuzali athinta ingane, ogada unina wengane unalezo zibophezelo namalungelo engane asukela ekugadeni kwakhe unina wengane.
Lesi sigaba asisebenzi enganeni ezalwe ngaphansi kwesivumelwane sokuzalelana ingane.
nganoma yisiphi isikhathi phakathi kokukhulelwa nokuzalwa kwengane.
c ngemuva kwesiqiniseko senkantolo ngesivumelwane sezibophezelo namalungelo obuzali ngengane ngaphansi kwesigaba 22 noma d uma futhi kuye ngokuthi izibophezelo namalungelo obuzali akhishwe yisinqumo seNkantolo ePhakeme.
Lesi sigaba asithinti isibophezelo soyise wengane lapho kufanele ondle khona ingane.
Ngokuhambisana nesigatshana , ubaba wangempela wengane ongenazo izibophezelo namalungelo maqondana nengane ngokulandisa kwesigaba 20 no 21 angenza isivumelwane nonina wengane noma nomunye umuntu onezibophezelo namalungelo engane lapho efuna khona ukuthola lezo zibophezelo namalungelo aqondene nengane ngendlela eyobekwa kuleso sivumelwane.
Umama wengane noma omunye umuntu onezibophezelo namalungelo ngengane angedlulisela kubaba wangempela amandla ezibophezelo namalungelo engane kuphela abanazo nabanawo ngengane ngesikhathi kusayinwa leso sivumelwane.
Isivumelwane sezibophezelo namalungelo kufanele sibe nesakhiwo futhi siqukathe imininingwane echazwe ngumgomo.
somuntu othile ecabangele intshisekelo yengane, lapho enikwe igunya yinkantolo.
Noma ngubani onentshisekelo ekunakekeleni, empilweni noma entuthukweni yengane angafaka isicelo eNkantolo ePhakeme, enkantolo yokwehlukanisa uma kunodaba lokwehlukanisa noma enkantolo yezingane ngenhloso yokuthola isinqumo esinika ummangali izibophezelo namalungelo agcwele ngengane.
d noma yimaphi amanye amaqiniso akhona, ngokombono wenkantolo okufanele abhekelwe.
b ingammisa leso sicelo esiphawulwe ekuqaleni ngezizathu ezinganqunywa yiyona.
Ukwabiwa kwezibophezelo namalungelo kumuntu ngaphansi kwalesi sigaba akunamthelela ezibophezelweni nasemalungelweni omunye umuntu angaba nawo ngengane efanayo.
Uma isicelo senziwa ngaphansi kwesigaba 23 yisakhamizi saseNingizimu Afrika ngenhloso yokunika izibophezelo namalungelo aqondene nengane noma ukuzishaya samqaphi wengane, isicelo kufanele sithathwe njengaleso sokuthola ingane esixhantele kwelinye izwe ngokwenhloso yeSivumelwane saseHague Sokutholwa Kwezingane phakathi kwamazwe neSahluko 17 salo Mthetho.
b kumuntu ohlobene nengane kuphela ngesizathu sokuthi wanikela ngesitho sakhe sokumithisa ngesikhathi ingane yakhiwe ngokujova unina noma lowo owayibeletha.
Umzali onesibophezelo namalungelo mayelana nengane angaqoka umuntu ofanele njengomzali ongumfakela bese enika lowo muntu izibophezelo namalungelo obuzali aqondene nengane uma kwenzeka kufa umzali wangempela.
b lapho umzali ongumfakela evuma ngokusobala noma ngezenzo ukwemukela ukuqokwa.
uma umuntu oyedwa noma ababili beqokwa njengabazali abawumfakela, oyedwa noma bobabili bengemukela ukuqokwa ngaphandle uma ukuqokwa kuhlinzeka ngenye indlela.
ukwaba izibophezelo namalungelo kumzali ongumfakela akuphazamisi izibophezelo namalungelo omuntu avele enawo ngengane.
Kulesi sigaba "umzali" uhlanganisa umuntu othole izibophezelo namalungelo aqondene nengane.
b sokwelula noma sokunqinda amandla omuntu othile ezibophezelo namalungelo obuzali lowo muntu othile anawo ngengane.
Isicelo esifakwe ngokulandisa kwesigatshana 1 singahlanganiswa nesicelo esenziwe ngaphansi kwesigaba 23 sokwaba izibophezelo namalungelo aqondene nengane ebhekiswe kulowo ofake isicelo, ngencazelo yalesi sigaba.
c amanye amaqiniso ngokubona kwenkantolo okufanele abhekelwe.
Ngemuva kokuthola isicelo somuntu esiphawulwe esigatshaneni , Inkantolo ePhakeme inganquma ukwelula izibophezelo namalungelo omuntu mayelana nengane, isikhathi eseluliwe ngeke sedlule eminyakeni emithathu ngemuva kokuba ingane ifike eminyakeni engu 18, uma kukhona izimo ezehlukile eziqondene nokuvikelwa nempilonhle yaleyo ngane ezizwakalisa isidingo sokwelula isikhathi.
Umqondisi-Jikelele noma inhloko yentuthuko yezenhlalakahle esifundazweni.
Isicelo esenziwe ngaphansi kwesigaba 22 (a)(ii) noma (b), 23 , 25 (b), 27 noma 28 singethulwa phambi kweNkantolo ePhakeme, enkantolo eqhuba udaba lokwehlukanisa umshado noma enkantolo yezingane endaweni lapho kuhlala noma kuvame ukuhlala khona ingane noma etholakala khona ngaleso sikhathi.
Isicelo esenziwe ngaphansi kwesigaba 23 1 sokwaba amalungelo nezibophezelo ezigcwele zobuzali noma isinyathelo sokubheka ingane kufanele siqukathe izizathu zokuthi kungani ofaka isicelo engaceli ukuthatha ingane ngokuphelele.
Inkantolo elalela isicelo ingakhipha imvume ngaphandle kombandela noma ngaphansi kwemibandela ethile ebona ifanele noma ichithe isicelo kodwa isicelo singavunywa kuphela uma lokho kuyosiza futhi kufeza izifiso ezinhle zengane.
Uma kucutshungulwa isicelo, inkantolo kufanele iholwe yinkambiso ebekwe eSahlukweni 2 no 3, kuye ngokuthi leyo nkambiso iyahambisana nodaba olusezithebeni.
a kwethulwe phambi kwayo umbiko nezincomo zommeli womndeni wasemajajini, usonhlalakahle, usolwazi wengqondo noma uchwepheshe ofanele.
d Ukuba ofake isicelo noma iqembu eliphikisa isicelo likhokhe izindleko zophenyo noma zenkantolo.
b inganquma ukuba amaqembu athintekayo noma elinye lawo noma uhulumeni akhokhe izindleko zokummelwa lapho ibona ukuthi ukwehluleka ukwenza njalo kuyoba nomthelela wokwephulwa kobulungiswa.
Ngesikhathi sokuqhubeka kodaba enkantolo, uma kuhlaluka enkantolo ukuthi leyo ngane ethintekayo noma ebandanyekayo odabeni idinga ukunakekelwa nokuvikelwa, inkantolo inganquma ukwedlulisa umbuzo wesidingo sokuvikelwa nokunakekelwa kwengane enkantolo yezingane ukuze ithathe isinqumo.
Abantu abangaphezulu koyedwa bangaba nezibophezelo namalungelo obuzali ngengane eyodwa.
Uma abantu ababili noma ngaphezulu benamalungelo nezibophezelo ezifanayo zobuzali ngengane, omunye nomunye angathatha isinyathelo ngaphandle kwemvume yomunye lapho beqhuba izibophezelo namalungelo ngaphandle kwesimo lapho lo Mthetho noma isinqumo senkantolo sihlinzeka ngenye indlela.
Umuntu obambisene nomunye ngezibophezelo namalungelo ngeke ehlukane noma edlulise lezo zibophezelo namalungelo komunye onawo noma komunye umuntu kodwa ngesivumelwane nalowo abambisene naye emalungelweni nasezibophezelweni engamvumela ukuba asebenzise egameni lakhe elinye noma wonke lawo malungelo nezibophezelo.
Isivumelwane esenziwe ngaphansi kwesigatshana 3 asigudluzi amalungelo nezibophezelo zobuzali zomuntu okubanjiswene naye kanti futhi lowo muntu okubanjiswene naye uhlala enamandla nesibophezelo sokuwasebenzisa amalungelo nezibophezelo zakhe.
e ukudla noma ukuthatha impahla yengane enganyakazi, kuhlangene nelungelo noma ubunini bempahla enganyakazi.
b ngobambisene naye ezibophezelweni nasemalungelweni engane.
b isigatshana 1b sichaza noma yisiphi isinqumo esingaholela oguqukweni olukhulu noma esingaba nomthelela onqala eqhazeni lezibophezelo namalungelo obuzali abantu ababambisene ngengane ethintekayo.
b avikele ingane ekuphathweni kabi, ekulaxazweni, ekwehlisweni isithunzi, ekubandlululweni, ekuxhashazweni, ekulinyazweni kwenyama noma komqondo noma ezingozini.
Umuntu ophawulwe esigatshaneni 1 angasebenzisa izibophezelo namalungelo obuzali ngendlela enomqondo nefanele ukuhambisana nalesi sigatshana, kuhlangene nelungelo lokuvumela ukuhlolwa isimo sempilo noma ukwelashwa kwengane uma leyo mvume ingeke itholakale kumzali noma kumbheki wengane.
a azijube njengomzali wegazi noma umzali othole ingane; noma b akhohlise ingane noma omunye umuntu ngokuthi lowo muntu ungumzali woqobo noma wumzali ozikhethele ukuthola ingane.
Uma ababambisene ngezibophezelo namalungelo obuzali ngengane behlangabezana nobunzima ekuqhubeni izibophezelo namalungelo, ngaphambi kokufuna umngenela wenkantolo, labo bantu kufanele baqale ngokuvumelana ngeqhinga lobuzali elinquma ukusetshenziswa kwezibophezelo namalungelo afanele athinta ingane.
e nokufunda, inkolo nokukhuliswa kwengane.
Iqhinga lobuzali kufanele lihambisane nesifiso esikhulu seqophelo lengane njengoba libekwe esigabeni 6.
b umxazululi ngosizo luka sonhlalakahle noma omunye umuntu ofanele.
b lingabhaliswa nommeli womndeni wasemajajini noma lenziwe isinqumo senkantolo uma iqhinga lihambisana nesigaba 33 nesigatshana 2 salesi sigaba.
bb kasonhlalakahle noma omunye umuntu ofanele ohlonzwe endimeni b yesigaba 334 ochazayo ukuthi iqhinga labunjwa ngemuva kokugxambukela kwalowo sonhlalakahle noma lowo muntu, lapho sisebenza khona isigaba 33 4b.
c ngomunye umuntu lapho ebona isidingo sentshisekelo yengane, ethole imvume yenkantolo.
Isigaba 29 sisebenza kunoma yisiphi isicelo esenziwe ngaphansi kwesigatshana.
Uma kwenzeka odabeni olusezithebeni zomthetho okudingidwa kulo udaba lomuntu othile ongubaba wengane eyazalwa ngaphandle komshado, umthetho uveza ubufakazi obuvunayo noma obuphikayo bokuthi lowo muntu wahlangana ngokocansi nonina wengane ngesikhathi okwamithwa ngaso ingane, uma bungekho ubufakazi obuphikisayo lowo muntu kufanele athathwe njengobaba woqobo wengane.
Uma kwenzeka odabeni olusezithebeni zomthetho lapho kudingidwa khona udaba lobuzali, kuvela ubufakazi obuvunayo noma obuphikisayo bokuthi iqembu elithile elithintekayo odabeni lenqabile ukuzethula ekuthatheni isampula legazi ngenhloso yokwenza izivivinyo zobuchwepheshe obuphathelene nengane, inkantolo ingafinyelela esinqumweni esifanele, ibhekele isidingo esikhulu sengane.
Ngokwayo yonke inhloso, ingane ezalwe ngabazali abashade ngemuva kokuzalwa kwayo kufanele ithathwe njengezalwe sebeshadile.
Isigatshana 1 sisebenza nakuba abazali bengeke bathathwe njengabantu ababeshade ngokusemthethweni ngesikhathi ikhulelwa ingane.
Amalungelo engane ekhulelwe noma ezalwe ngaphansi komshado ongekho emthethweni ngeke zithinteke ngokuchithwa komshado.
Awukho umshado ongekho emthethweni ongachithwa kuze kufike isikhathi lapho inkantolo efanele yenze uphenyo nokucubungula indlela yokuphephisa amalungelo nezifiso zengane etholwe kulowo mshado.
Isigaba 6 soMthetho Wokwehlukanisa Umshado nesigaba 4 soMthetho Wokuxazulula Izindaba Ezithile Zokwehlukanisa Umshado sihambisana nezinguquko ezifanele ngokwengqikithi sisebenza ngengane kube sengathi udaba olusematheni lwalwenzeka ngaphansi kwesimo sokwehlukanisa umshado nokunikwa nokuchithwa komshado kwakhishwa ngesinqumo sesehlukaniso somshado.
Isigaba 8 1 no 2 soMthetho Wokwehlukanisa Umshado sihambisana nezinguquko ezifanele ezidingwa yingqikithi yesimo, siyasebenza esinqumweni sokummiswa noma sokuguqulwa kwesinqumo sesondlo noma esinqumweni esiphathelene nokunakekela noma sokuqapha, ukufinyelela enganeni noma ukummiswa kwesinqumo sokondla noma esinqumweni esiphathelene nokufinyelela enganeni esithathwe ngaphansi kwesigatshana 3.
mayelana nokummisa, ukuphendula noma ukuguqula isinqumo ngokulandisa koMthetho Wokwehlukanisa Umshado kufanele kuthathwe njengokuqondwe ekummiseni, ekuphenduleni noma ekuguquleni leso sinqumo ngaphansi kwalowo Mthetho njengoba usetshenziswe esigatshaneni 40.
Ngokwenhloso yalo Mthetho, ubaba wengane ekhulelwe emshadweni ongekho emthethweni napho lowo mshado uchithwe khona, lowo baba ubekwa kwisimo esifanayo nobaba wengane ohlukanisile nomama womntwana.
Esiwombeni lapho umkhiqizo wokuzalisa womuntu othile ngaphandle komuntu oshadile noma ubambo lwakhe lusetshenziswe ngemvume yabo bobabili abashadikazi ngenhloso yokumithisa omunye wabo, ingane etholwe ngaphansi kohlelo lokwakhiwa kwengane ngomjovo, ngokwazo zonke izinhloso, leyo ngane kufanele ithathwe njengengane yabashadikazi uma umkhiqizo wokuzalisa wabashadikazi usetshenziselwe ukwakha ingane ngendlela echezile kwejwayelekile yokulalana kodwa kusetshenziswe lokufakwa koketshezi ngendlela yobuciko.
b Ngokwenhloso yendima a, kufanele kuthathwe ngokuthi abashadikazi bavumelene ngesenzo sokuthola ingane ngobuciko, kuze kube khona ubufakazi obuphikisayo.
Uma umkhiqizo wokuzalisa womuntu othile usetshenziswe ekumithiseni ngobuciko umuntu wesifazane lapho lowo muntu evume khona ngokubhaliwe, ingane ezalwe yilowo muntu wesifazane ngenxa yobuciko kufanele ngokwayo yonke inhloso ithathwe njengengane yalowo muntu wesifazane.
b lowo muntu kungumkhwenyana womuntu wesifazane ngesikhathi efakwa umkhiqizo wokukhulelwa.
b noma yiluphi ulwazi oluthinta imvelaphi yabazali bayo, inqobo uma ingane seyineminyaka evile ku 18.
Ulwazi oludalulwe ngaphansi kwesigatshana 1a no b akufanele luqagule isiqu somuntu okwasetshenziswa umkhiqizo wakhe wokumithisa ngobuciko noma isiqu somama owateta ngempela ingane.
Umqondisi-Jikelele weZempilo noma omunye umuntu ochazwe ngumgomo angafuna umuntu athole iseluleko ngaphambi kokudalula ulwazi oluchazwe ngaphansi kwesigatshana 1a no b.
Ngokwenhloso yalo Mthetho, zonke izinkantolo zezimantshi njengoba zichazwe kuMthetho Wezinkantolo Zomantshi ka 1944 (Umthetho No. 32 ka 1944) ziyoba yizinkantolo zezingane futhi ziyoba namandla okuqula noma yiluphi udaba oluqubuke ekusetshenzisweni kwalo Mthetho lapho yengamele khona.
Zonke izimantshi ziyoba namandla okwengamela inkantolo yezingane futhi imantshi yokwengezela iyoba yiphini lesiphathimandla senkantolo yezingane kumaziphathe lapho iyimantshi, ingeyokwengezela noma yiphini lemantshi.
Isiphathimandla esengamele inkantolo yezingane siyosebenza ngaphansi kwemigomo yenhloko ephethe isifunda njengoba ichazwe esigabeni 1 soMthetho Wenkantolo Yezimantshi ka 1944 Umthetho No. 32 ka 1944.
Isiphathimandla esengamele inkantolo yezingane siyoqhuba leyo misebenzi esijutshwe yona yilo Mthetho noma yimuphi omunye umthetho.
Ngenhloso yokunika amandla anegalelo loMthetho, izimantshi noma ezengezelwe zingaqokwa njengeziphathimandla ezengamele enkantolo yezingane eyodwa noma ngaphezulu.
Ngemuva kokubonisana neNhloko yokuphatha isifunda ephawulwe esigatshaneni 3, ngemuva kokukhipha isaziso kwiGazethe, Ungqongqoshe Wezobulungiswa Nentuthuko Yomthethosisekelo angachaza indawo yamandla endawo ngayinye yezinkantolo zezingane futhi enyuse noma anciphise leyo ndawo yenkantolo ngayinye yezingane.
Isiphathimandla esengamele inkantolo yezingane kufanele senze imisebenzi futhi sisebenzise amandla esinikwe wona ngaphansi kwalo Mthetho noma omunye wayo.
Inkantolo yezingane ihlala endaweni engaphakathi komaziphathe noma esifundazweni esiqokwe nguNgqongqoshe Wezobulungiswa Nentuthuko Yomthethosisekelo njengenkantolo yezingane.
Ukushicilelwa kwesaziso esiqondiswe esigatshaneni 6 asiphazamisi inqubo eqaliwe noma engakaphothulwa ngesikhathi sokukhishwa kwesaziso.
Inkantolo yezingane yinkantolo yemibhalo egciniwe futhi inegunya elifanayo nenkantolo kamantshi yezinga lesifunda.
b nazo zonke izindaba lapho kwenziwa khona isicelo sesinqumo esichazwe esigabeni 46.
Uma kungacaci kahle ukuthi iyiphi inkantolo enamandla odabeni oluthile, inkantolo yezingane okwethulwa kuyo udaba lwengane inamandla ekudingideni udaba.
k Noma yiluphi olunye udaba oluphathelene nokunakekela, ukuvikela nenhlalonhle yengane ehlinzekwe kulo Mthetho.
a ingaqulisa noma ibeke icala umuntu ngokwehluleka ukuhambisana nesinqumo senkantolo yezingane noma ngokwephula umyalelo wenkantolo.
Kuze kubunjwe inkantolo yomndeni wuMthetho wesiShayamthetho, Inkantolo ePhakeme Nezinkantolo Zokwehlukanisa Umshado zinamandla ehlukile okwengamela lezi zindaba ezilandelayo ezihlonzwe kulo Mthetho.
h ukuphephisa amafa nentshisekelo yengane empahleni.
Kulo Mthetho, akukho okuyothathwa njengokunciphisa amandla eziNkantolo eziPhakeme njengabaqaphi abaphezulu bazo zonke izingane.
Inkantolo yezingane ingahoxisa, immise noma ichibiyele noma yimuphi umyalelo ngokulandisa kwesigatshana 1 noma ifake umyalelo omusha esikhundleni somdala.
Uma kuvela enkantolo ethile ngesikhathi sokuqulwa kodaba ukuthi ingane ebandanyekayo odabeni idinga ukunakekelwa nokuvikelwa okuphawulwe esigabeni 50, inkantolo inganquma ukuba umbuzo wokuthi ingane idinga usizo nokuvikelwa lwedluliselwe enkantolo yezingane ukuze kukhishwe isinqumo ngalo.
Inkantolo ekhipha isinqumo ngokulandisa kwesigatshana 1 noma 2 ingakhipha umyalelo wokuthi ingane igcinwe endaweni ephephile okwesikhashana uma kuvela ukuthi enkantolo ukuthi ukuphepha nenhlalonhle yengane kusemqoka.
Ngokwenhloso yalo Mthetho, inkantolo yezingane ingalinganisa ngendlela enqunyiwe iminyaka yomuntu obonwa eyingane.
d nohlobo lwamahlebezi enziwe ngamaqembu athintekayo odabeni.
b ethule enkantolo umbiko ohambisana nezincomo.
b ngokulandela imiyalelo nemibandela ekhishwe esinqumweni senkantolo.
d angafeza umyalelo othile okhishwe yinkantolo.
Ngaphezulu kwamandla anikwe iphoyisa loMbutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika ka 1995 Umthetho No.
e lingaqhuba noma yimuphi umyalelo wenkantolo.
iphoyisa eliphawulwe esigatshaneni 4 lingasebenzisa indluzula engase idinge ekunqobeni isimo sokulenqabela lingene emagcekeni noma lifune ubufakazi obuhlonzwe esigatshaneni 4 a, kuhlanganisa ukwephula umnyango noma ifasitela laleyo ndawo: Inqobo uma lelo phoyisa liqale ngokuzethula ngendlela ezwakala kahle ngenhloso yalo yokungena ngaphakathi nokwexwayisa ngokuthi lifuna ukungena ngaphakathi emagcekeni.
Noma yiliphi iqembu elithintekayo odabeni oluphambi kwenkantolo yezingane lingafaka isicelo sokwedlulisa isikhalo esiphikisana nomyalelo noma ngokwenqatshwa komyalelo, noma esiphikisa ukuguqula, ukummiswa noma ukubuyekezwa kwalowo myalelo wenkantolo yiNkantolo ePhakeme enamandla okulawula.
Isikhalo esedluliswayo esiphawulwe esigatshaneni 1 kufanele sibhalwe bese sishushiswa sengathi yisikhalo esiphikisana nesigwebo selungelo esikhishwe yinkantolo kamantshi, ngokuhambisana nesigaba 45 2c.
Ngaphandle kwalapho kuhlinzekwe khona kulo Mthetho, imibandela yoMthetho Wezinkantolo zeziMantshi ka 1944 (Umthetho No. 32 ka 1944) neminye imithetho eshaywe ngaphansi kwawo kanjalo nemithetho engaphansi koMthetho weMigomo Yezigungu Zezinkantolo Zomthetho ka 1985 (Umthetho No.
b ukusetshenziswa kwabahumushi abafanele nabaqeqeshelwe lo msebenzi.
Ngaphandle uma kuhlinzekwe ngenye indlela kulo Mthetho, noma ngubani obhalwe kulesi sigaba, kuhlangene nengane angabikela umabhalane wenkantolo yezingane udaba olusemandleni enkantolo yezingane ngenhloso yokuba lwedluliselwe enkantolo yezingane.
Umuntu oyingxenye yodaba oluphambi kwenkantolo yezingane unelungelo lokuqoka ummeli wakhe okufanele amkhokhele ngokwakhe.
Ngaphandle kombandela wesigaba 54, ingane ebandanyekayo odabeni oluphambi kwenkantolo inelungelo lokummelwa ngabomthetho.
a Ingane ingacela inkantolo iqoke ummeli oyoyisiza kulolo daba.
b Uma ummeli oqokwe ngaphansi kwendinyana a engayifezi intshisekelo yengane ngodaba, inkantolo inganqamula ukuqokwa kwakhe.
uma engekho ummeli oqokiwe njengoba isigatshana 2a silawula, inkantolo kufanele yazise umzali noma umbheki wengane noma umuntu onezibophezelo namalungelo aqondene nengane, uma ekhona ngesikhathi sokuqhubeka kodaba kanjalo nengane uma iqonda yaziswe ngelungelo layo lokummelwa enkantolo.
Uma engekho ummeli oqokiwe ngokusho kwesigatshana 2a ngemuva kokuba inkantolo seyifeze konke okudingwa yisigatshana 3 noma uma inkantolo inqamule ukuqokwa kommeli ngokwencazelo yesigatshana 2b, inkantolo ingayalela ukuba uhulumeni abe futhi akhokhe izindleko zommeli, uma ukungahambisani nalesi sidingo kuyobeka engcupheni ubulungiswa benqubo.
Uma inkantolo yenqaba ukukhipha umyalelo ophawulwe esigatshaneni 4, kufanele ibhale izizathu zokwenqaba.
Uma inkantolo ikhipha umyalelo ophawulwe esigatshaneni 4, umabhalane wenkantolo yezingane kufanele acele Isigungu Sosizo Lwezomthetho sijube usolwazi womthetho ammele ingane.
f usonhlalakahle oqokelwe ukusingatha udaba.
Ngemvume ebhalwe ngendlela echaziwe, umabhalane wenkantolo yezingane engacela iqembu elithintekayo odabeni oluphambi kwenkantolo, ilunga lomndeni wengane ebandanyekayo odabeni noma umuntu onenye intshisekelo odabeni ethamele udaba oluqhubekayo enkantolo yezingane.
Umuntu ohlala nolawula ingane kufanele aqiniseke ukuthi ingane iyaluhambela udaba ngaphandle uma umabhalane wenkantolo yezingane noma inkantolo uqobo enqume ngenye indlela.
Laba bantu abalandelayo banelungelo lokwethula ubufakazi phambi kwenkantolo yezingane futhi uma bethola imvume yesiphathimandla esengamele inkantolo yezingane, bangaphonsa imibuzo ofakazi noma baphendule inkantolo lapho kunempikiswano.
incwadi yokubizela enkantolo ephawulwe esigatshaneni 1 kufanele inikwe ufakazi kube sengathi yincwadi embizela enkantolo ngenhloso yokwethula ubufakazi noma yokuletha incwadi, umbhalo noma esinye isikhali esibhaliwe esidingwa ecaleni lobugebengu enkantolo yemantshi.
Izigaba 188 no 189 zoMthetho Wenqubo Yobugebengu ka 1977 Umthetho No. 51 ka 1977 ufundwa nezinguquko ezidingwa yingqikithi, ziyasebenza kumuntu obizelwe enkantolo ngaphansi kwesigatshana 1 noma ezidingwa yisiphathimandla esengamele ukwethula ubufakazi.
Umuntu obizelwe enkantolo ngokulandisa kwesigatshana 1a noma b nohambisene nencwadi yokuvela enkantolo unelungelo lokuthola umhlomulo emalini kahulumeni, lowo mhlomulo ulingana nenani elinqunyelwe ofakazi ababizelwe ukuvela enkantolo ngesikhathi sokuqula icala lobugebengu enkantolo yemantshi.
Umuntu obizelwe phambi kwenkantolo ngokulandisa kwesigatshana 1b noma c akanalungelo lokuthola umhlomulo emalini kahulumeni, ngaphandle kokuba isiphathimandla esengamele sinqume kanjalo.
Uma ingane ikhona enkundleni, inkantolo ingajuba noma ngubani okhona endlini lapho kuthethwa khona udaba aphumele phandle uma leso sinyathelo siyofeza intshisekelo yaleyo ngane.
Odabeni oluthethwa enkantolo kufanele kuzanywe ukuthi inqubo ingabi nemicikilisho eminingi, lwenziwe ngendlela enokukhululeka nesimo esingashubile esingakwazi ukuzuza ukubambisana kwawo wonke umuntu obandanyekayo odabeni.
c angenelele ekubuzweni kwengane uma inkantolo ithola ukuthi ukwenza njalo kuyosiza ingane.
Ingane eyingxenye noma engufakazi odabeni oluphambi kwenkantolo ingabuzwa ngokusebenzisa umuntu ophakathi nendawo ngendlela ehlinzekwe esigabeni 170A soMthetho Wenqubo Yobugebengu ka 1977 Umthetho No. 51 ka 1977 uma inkantolo ithola ukuthi lokhu kuyosiza kakhulu ingane.
a zisuka phansi noma ngesinye isikhathi sekuqhubeka udaba, inganquma ukuba udaba noma into ethile odabeni iphothulwe ngokwehluka nalapho ingane ingekho khona uma lokho kuyosiza kakhulu ingane.
b Kufanele ibhale izizathu zomyalelo okhishwe ngaphansi kwendima a.
f noma yimuphi omunye umuntu ofanele.
Umbiko obhaliwe oveza ukuthi uqoqwe wasayinwa ngudokotela, usolwazi wengqondo, ummeli womndeni wasemajajini, usonhlalakahle oqokiwe noma uchwepheshe ovelayo embikweni nokubonakala ukuthi unombono onzulu ngengane noma ngesimo sengane ebandanyekayo odabeni oluphambi kwenkantolo noma mayelana nomuntu obandanyekayo odabeni noma isimo salowo muntu ungemukelwa njengobufakazi bamaqiniso enekwe embikweni, bese kuya ngokuthi isiphathimandla esengamele sinquma kanjani kulandela ukwethulwa kwawo enkantolo ngenhloso yokulalelwa.
ukuphikisa noma umbiko oqukethwe.
b isikhathi eside esingedluli ezinsukwini ezingu 30.
isiphathimandla esengamele inkantolo yezingane singacela noma ngubani ahoxe ngesikhathi lusahlehlisiwe udaba.
b izimo zengane kulandela isinqumo esikhishwe yiyo.
b Noma yinini ngemuva kokukhishwa komyalelo noma kombiko wokwehluleka ukuhambisana nomyalelo oqagulwe esigatshaneni 4, inkantolo ingabizela kuyo noma ngubani obandanyekayo odabeni.
c iphoqelele ukulandelwa komyalelo, uma kudingekile ngokulandela umgudu wokushushisa isimo ngaphansi kwenqubo yobugebengu enkantolo kamantshi noma ilandela isigaba 45 2.
Noma ngubani angabika ukungalandelwa komyalelo wenkantolo yezingane noma amahlebezi esimo esibi sengane kulandela umyalelo wenkantolo, umbiko ungethulwa kumabhalane wenkantolo yezingane okufanele edlulisele esiphathimandleni esengamele udaba ukuze kuthathwe isinqumo ngesinyathelo okufanele sithathwe.
Ngokulandela imibandela yoMthetho Wokukhuthaza Ukufinyelela Elwazini ka 2000 Umthetho No.
c kwalapho kwenzelwa inhloso yokubuyekeza noma kwedluliswa isikhalo; noma d kwalapho kwenzelwa inhloso yokucwaninga ngokweqiniso noma ukubika izigameko emibikweni yezomthetho, inqobo uma kulandelwe imibandela yesigaba 74.
Ngokuhambisana nemithetho ebusa abasebenzi bomphakathi, Umqondisi-Jikelele: eMnyangweni Wezobulungiswa neNtuthuko Yomthethosisekelo, enkantolo ngayinye angaqoka noma ajube isisebenzi esisodwa noma ngaphezulu eMnyangweni noma aqoke oyedwa noma ababili abantu ngendlela nesimo esinqunyiwe babe ngomabhalane basenkantolo yezingane, laba abaqokiwe kufanele basize inkantolo abatshalwe kuyo ekwenzeni umsebenzi wenkantolo nechazwe kahle kulo Mthetho noma benze okubhalwe emigomweni eshaywe kweminye yemithetho.
Uma kwenzeka ngasizathu simbe, umabhalane wenkantolo yezingane engakwazi ukuthatha isinyathelo esifanele noma engaqokwanga umabhalane ngokulandisa kwesigatshana 1, isiphathimandla esengamele inkantolo yezingane singaqoka noma sijube isisebenzi esinekhono eMnyangweni njengebamba lomabhalane wenkantolo yezingane isikhathi eside kuze kuvalwe isikhala noma lowo oqokelwe isikhundla sokuba ngumabhalane esekwazi ukwenza lo msebenzi ohlonzwe esigatshaneni 1, kuye ngesimo ngasinye.
Ngenhloso yokuba lo Mthetho usebenza ngokuphelele, umuntu angaqokelwa umsebenzi wokuba ngumabhalane wenkantolo yezingane enkantolo eyodwa noma ngaphezulu.
Uma umabhalane wenkantolo enombono wokuthi ingane idinga ukunakekelwa nokuvikelwa, ngendlela emisiwe engancoma ukuba ingane ihanjiswe yiphoyisa, usonhlalakahle okhethiwe, uchwepheshe wezenhlalakahle, ngumuntu ogunyaziwe noma ngumzali, umbheki noma omunye umuntu ogade ingane enkantolo yezingane kumaziphathe lapho ingane ihlala noma ikhona njengamanje.
Ingqungquthela yokulalela udaba ngaphambi kokungena enkantolo akufanele ibanjwe odabeni olubandakanya ukuxhashazwa noma ukuhlukunyezwa ngokocansi kwengane.
Ingane ethintekayo odabeni ingahambela futhi ibambe iqhaza engqungqutheleni ngaphandle uma inkantolo yezingane inquma ngenye indlela.
b inganquma indlela yokugcina imibhalo yanoma yisiphi isivumelwane amaqembu afinyelele kuso kanjalo amaqiniso avele engqungqutheleni okufanele aziswe yinkantolo.
c Ingacubungula umbiko ngengqungquthela ngesikhathi sokulalelwe kodaba.
Inkantolo yezingane ingadala ukuba ingqungquthela yethimba lomndeni ibunjwe neqembu elithintekayo odabeni olulethwe noma okufanele lwedluliselwe enkantolo yezingane, kuhlangene nelinye ilunga lomndeni wengane, ukuze kutholakale izisombululo zenkinga ebandakanya umntwana.
c icubungule umbiko ngengqungquthela ngesikhathi sokulalelwe kodaba.
Uma sivuma isimo, inkantolo ingedlulisa udaba olulethiwe noma oluqondiswe enkantolo yezingane esigungwini esifanele esingabandakanya umkhandlu wendabuko, lokho kwenziwa njengomzamo wokuxazulula udaba ngaphandle komngenela wenkantolo.
Izigungu zangaphandle kwenkantolo akufanele zibanjwe odabeni oluthinta ukuxhashazwa nokuhlukunyezwa ngokocansi kwengane.
a inganquma indlela yokugcina imibhalo yesivumelane amaqembu afinyelele kuso namaqiniso avele kuleyo ngqungquthela okufanele aziswe inkantolo.
b Acubungule umbiko ngokuqhubeke esigungwini sangaphandle kwenkantolo ngesikhathi kulalelwe udaba.
Uma amaqembu exoxa udaba futhi efinyelela esivumelwaneni ngaphandle kwenkantolo, umabhalane wenkantolo yezingane angethula isivumelwane noma uphoqelekile ukwethula isivumelwane enkantolo yezingane ukuze siqinisekiswe noma sichithwe lapho usonhlalakahle ecela kanjalo.
b ngaphambi kokunquma udaba, angaphindisela emuva emaqenjini athintekayo isivumelwane ngenhloso yokuba sibuyekezwe ngesici esithile odabeni; noma c asichithe isivumelwane.
e angasiza iqembu elingammelwe odabeni oluphambi kwenkantolo ngokuthola ozolimmela odabeni.
Ngaphandle kwemvume yenkantolo, akekho umuntu ongashicilela nganoma iyiphi indlela ulwazi oluthinta inqubo yodaba olusenkantolo yezingane, udaba oludalula noma olungadalula igama noma liqagule ingane ethintekayo noma engufakazi odabeni.
c ukwenziwa noma ukuqashelwa kophenyo ngokulandisa kwesigaba 50 2, inqubo elawula lolo phenyo nokuqoqa ubufakazi.
k noma yiluphi olunye udaba olufunekayo noma oluvunyelwe ukumiswa yimigomo engaphansi kwalo Mthetho.
Isigaba 299 2 no 3 sifundwa nezinguquko ezidingwa yingqikithi, sisebenza ekubunjweni kwemigomo ngokulandisa kwesigatshana 1 salesi sigaba.
c yisibhedlela noma indawo yomtholampilo njengengxenye yokwelapha ingane.
b ukuxhasa izikhungo nohlelo oluqhutshwa yizinhlangano ezingasebenzeli nzuzo nezinye izinhlaka zikahulumeni ngenhloso yokusiza ngokunakekela ingane ngezikhathi ezithile.
Imisebenzi ethuliwe kufanele ihambisane nenkambo namaqophelo aleyo misebenzi njengoba enqunywe nguNgqongqoshe esebonisene noNgqongqoshe wesifundazwe Wentuthuko Yezenhlalakahle, Ukhomishani Wezezimali Nentela kanye noNgqongqoshe kaZwelonle Wezimali.
c sihambisana nenkambo namaqophelo aphawulwe esigabeni 83.
Ngomgomo othile, uNgqongqoshe engaxolela noma ngubani noma inhlangano noma isigaba esithile somuntu noma senhlangano emibandeleni yokubhalisa ngaphansi kwalezo zimo ezingase zinqunywe.
Kusukela osukwini okuqale ngalo ukusebenza kwesigaba 78, indawo ekhona yokunakekela ebhalisiwe noma ethathwa njengebhaliswe ngaphansi koMthetho Wokunakekela Ingane kufanele ithathwe njengebhaliswe ngaphansi kwesigaba 78 njengesikhungo sokunakekela izikhashana.
b ophoqa umuntu osebenza ngesikhungo esigcina izingane izikhathi ezithile esibhalisiwe kodwa esiphambene nemibandela yalo Mthetho noma izimo okwakhishwa ngaso imvume yokubhalisa silandele imibandela nezimo ezibekiwe.
Umuntu osebenza ngesikhungo sokunakekela esingabhalisiwe onikwe umyalelo wesigatshana 1aii sokufaka isicelo sokubhalisa singakapheli isikhathi esibekiwe, nakuba ephambene nemibandela yesigaba 78, angaqhubeka nokusebenzisa isikhungo singakapheli isikhathi, uma lowo muntu efaka isicelo sokubhalisa, kuze kufike isikhathi sokucutshungulwa kwesicelo.
ofake isicelo kufanele ethule olunye ulwazi olufanele isicelo olungadingwa yinhloko yesifundazwe engamele ezenhlalakahle.
Isicelo sokuvuselela ukubhalisa noma ukubhalisa okwesikhashana kufanele sethulwe okungenani kusasele izinsuku ezingu 90 ngaphambi kokuphelelwa yisikhathi kwemvume kodwa inhloko yesifundazwe engamele ezenhlalakahleingavumela isicelo esifakwe sekwedlule isikhathi uma kunesizathu esinqala salokho.
a icubungule isicelo sokubhalisa noma sokubhalisa okwesikhashana noma sokuvuselela ukubhalisa, ithathe isinqumo sokwemukela noma sokuchitha isicelo lapho ibhekele kahle isigatshana 2, ivume kubhaliswe noma kuvuselelwe ngaphansi kwemibandela ethile noma ngaphandle kwayo; futhi b inike ofake isicelo isitifiketi sokubhalisa noma sokubhalisa okwesikhashana noma sokubhalisa okunombandela noma sokuvuselela ukubhalisa ngohlelo olumiswe emgomweni, uma isicelo semukelwe.
d umuntu ngamunye oqashwe noma osetshenziswayo esikhungweni ukulungele futhi ufanele ukusiza esikhungweni sokunakekela izingane ngezikhathi ezithile.
Umuntu ongawufanele umsebenzi wokusebenza ngezingane akakulungele ukusebenza nokusiza esikhungweni sokubheka izingane.
Inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle kufanele icubungule umbiko wesisebenzi sezenhlalakahle ngaphambi kokuthatha isinqumo sokubhalisa, sokubhalisa okunombandela noma sokuvuselela ukubhalisa.
f kube yindawo enempilo elungele ukupheka ukudla izingane.
c ezihlinzekela noma yiluphi udaba olunganqunya wumgomo.
e umuntu ongakulungele futhi ongenamandla okusiza ekuqhubeni umsebenzi wesikhungo sokunakekela eqashwe noma esiza esikhungweni.
b ingabhalisa kabusha umnini wemvume uma eselungise imbangela yokunqanyulwa kokubhaliswa kwakhe, inqobo lapho elungise isimo ngesikhathi esibekiwe.
Inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingasiza umuntu obhalisiwe ekuhambisaneni nenkambo namaqophelo alindelwe aphawulwe esigabeni 83 noma eminye imibandela yalo Mthetho lapho ukunqanyulwa kwemvume kwakudalwa khona wukungahambisani naleyo nkambo namaqophelo, izimo, izidingo noma imibandela.
a angedlulisa isikhalo esiphikisa isinqumo kuNgqongqoshe wesiFundazwe Ongamele Intuthuko Yezenhlalakahle; noma b afake isicelo enkantolo yendawo enamandla ukuze ibuyekeze leso sinqumo.
c ukukhuthaza isenzo sokuqagula nokuhlinzeka ngezindawo ezifanele.
Ngesivumelwane nomasipala, Inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingaba imisebenzi ethile noma yonke ehlonzwe ezigabeni 78, 80, 81, 82, 84, 85 no 87 eziphathimandleni ezibhekele imisebenzi yezenhlalakahle kumasipala uma inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle yeneliswa wukuthi umasipala unamandla okwenza leyo misebenzi ethintekayo.
Isiphathimandla esiphawulwe esigatshaneni 1 singedlulisa noma yiliphi igunya noma umsebenzi esinikwe wona ngaphansi kwalesi sigaba kwesinye isisebenzi esiqashwe ngumasipala.
c akwephuci isiphathimandla esedlulise amandla isibophezelo esithinta amandla aso noma ukwenziwa komsebenzi.
b noma yinini singahoxisa amandla edlulisiwe.
a engedlulisa isikhalo sokuphikisa isinqumo emkhandlwini wedolobha; noma b afake isicelo eziko elifanele leNkantolo ePhakeme ecela ukuba kubuyekezwe leso sinqumo.
Uma ingane ishonela esikhungweni esigcina ngezikhathi ezithile izingane noma ngemuva kwesigameko esithile kule ndawo, osebenza njengalesi sikhungo kufanele abikele ngokushesha amaphoyisa noMqondisi-Jikelele ngalesi simo ngemuva kokushona kwengane.
e Noma yiluphi udaba olungabaluleka ekukhuthazeni ukusebenza kwalesi Sahluko.
Ngokwenhloso yalo Mthetho, ukuthuthukisa ingane isencane kusho inqubo yokukhuthaza isimo, umqondo, umphefumulo, isimilo, umzimba nentuthuko yempilo yengane kusukela izalwa ize ifinyelele amabangeni esikole.
b ethulwa ngumuntu ongafani nomzali wengane noma ngumuntu ogade ingane izikhawu ize ifike ebangeni lokungena esikoleni.
Izinhlelo zokuthuthukisa izingane zisencane zisho izinhlelo ezihlelwe ngendlela yokunika usizo enganeni esencane.
Ngemuva kokubonisana noNgqongqoshe Wezemfundo, Ungqongqoshe kufanele axube eqhingeni lakhe lomnyango iqhinga elibanzi likazwelonke eliqonde ukuthola isiqiniseko ngohlelo olunezinsiza ezenele, oluhlanganiswe kahle nentuthuko yengane ngesikhathi isencane nesingethwe ngendlela efanele.
b Ukuxhasa izinsiza nemisebenzi eyenziwa yizinhlangano ezingasebenzeli nzuzo nezinye izinhlaka zikahulumeni ezibhekele imisebenzi yokuthuthukisa ingane isencane.
Imisebenzi ethuliwe kufanele ihambisane nenkambo namaqophelo alindelwe kuleyo misebenzi njengoba enqunywe nguNgqongqoshe ngemuva kokubonisana noNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele uMnyango wezeNtuthuko Yezenhlalakahle, Ukhomishani Wezimali neNtela, Ungqongqoshe Wezimali noNgqongqoshe Wezemfundo.
Noma ngubani noma inhlangano engamisiwe ngaphansi kwesigaba 963 ingethula imisebenzi yokuthuthukisa izingane zisakhula, inqobo uma leyo misebenzi ihambisana nezidingo ezimiswe emgomweni.
Noma yimuphi umsebenzi wokuthuthukisa ingane isencane ngaphansi kwalesi sigaba kufanele ilungele izidingo zezingane ezisizwa ngaleyo misebenzi.
Umuntu osebenza noma ongamele isikhungo sokugcina izingane ngezikhathi ezithile noma isikhungo sezingane noma sentsha, lapho kwenziwa khona umsebenzi wokuthuthukisa ingane esencane kufanele sibhalisele lolu hlelo nalapho leyo misebenzi iyokwazisa khona inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle.
a sethulwe enhlokweni yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle esifundazweni lapho kwakhiwe khona isikhungo sokunakekela izingane nentsha ngemuva kokulandela leyo nqubo emiswe emgomweni.
Ofake isicelo kufanele ethule ulwazi lokwengezela olufanele lwesicelo olungafunwa yinhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle.
Isicelo sokuvuselela ukubhalisa noma sokubhalisa okunombandela kufanele sifakwe kusasele okungenani izinsuku ezingu 90 ngaphambi kokuphela kwesikhathi sokubhalisa, kodwa inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingemukela isicelo esiphelelwe yisikhathi uma kunesizathu esiqinile esethuliwe.
Ngomgomo, Ungqongqoshe engaxolela umuntu noma inhlangano emigomweni noma embandeleni wokubhalisa noma kwizimo ezingabonwa nguNgqongqoshe zifanelekile.
b inike isitifiketi sokubhalisa umuntu ofake isicelo noma sokubhalisa okunombandela noma ivuselele ukubhalisa ngendlela enqunywe ngumgomo, uma sivunyiwe isicelo.
d Uhlelo lwezinkulisa luyahlangabezana nezidingo zengane eziqondene nesimilo, nomqondo, nomphefumulo, nempilo, nomzimba kanye nentuthuko esikhungweni sokunakekela ingane isikhathi esifushane noma isikhungo sezingane noma intsha.
Umuntu ongafanele ukusebenza ngezingane akakulungele ukwenza umsebenzi noma ukusiza endaweni yokuthuthukisa izingane ezincane noma ukubamba iqhaza ezinhlelweni zalolu hlobo.
Inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle kufanele icubungule umbiko kasonhlalakahle ngaphambi kokunquma ngesicelo sokubhalisa, sokubhalisa okunombandela noma sokuvuselela ukubhalisa.
c ukuhlinzekela noma yiluphi udaba olunganqunywa wumgomo.
b ingabhalisa kabusha umuntu uma umnini wenkulisa eselungise iphutha eliholele ekwesulweni, inqobo uma enze njalo singakapheli isikhathi esibekiwe.
Inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingasiza umnini-nkulisa obhalisiwe ekuhambisaneni nemibandela elindelwe nenqunywe wumgomo noma imibandela yalo Mthetho lapho ukwesula kwenzeke ngenxa yokungahambisani nemigomo elindelwe, izimo noma imibandela.
Ukwesulwa kokubhalisa noma ukubhalisa okunombandela kohlelo lwenkulisa ngaphansi kwesigatshana 1 akuphazamisi ukubhalisa noma ukubhalisa okunombandela isikhungo sokugcina ingane okwesikhashana noma isikhungo sokunakekela ingane noma intsha.
ahambisane nezidingo ezilindelwe singakapheli isikhathi esinqunywe esazisweni.
Inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingasiza isikhungo esinakekela izingane isikhashana noma isikhungo sokunakekela ingane noma intsha esilindelwe ngaphansi kwesigaba 93 ekuhlinzekeni ngemisebenzi yenkulisa sikwazi ukuhambisana nezidingo ezilindelwe neziphawulwe kuleso sigaba.
Inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingagunyaza umuntu ayohlola isikhungo senkulisa noma ingqikithi yohlelo lwenkulisa ngenhloso yokuthola ukuthi igalelo noma okuqukethwe wuhlelo lwayo kuyahambisana yini nezidingo ezilindiwe nezihlonzwe esigabeni 93 no.
Isigaba 297 2 no 3, sifundwa ngokuhlanganyela nezinguquko ezingadingwa yingqikithi, sisebenza kukho konke ukuhlolwa okwenziwa ngaphansi kwesigatshana 1 salesi sigaba.
Ngesivumelwane nomasipala, Inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingaba imisebenzi ethile noma yonke ehlonzwe ngaphansi kwezigaba 95, 96, 97, 98, 99, 100, no 101 eziphathimandleni ezibhekele imisebenzi yentuthuko yezenhlalakahle kumasipala uma inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle yeneliswa wukuthi umasipala unamandla okuqhuba lowo msebenzi othintekayo.
Ngokwalesi sigaba, isiphathimandla esiphawulwe esigatshaneni 1 singedlulisa amandla noma umsebenzi kwesinye isisebenzi esiqashwe ngumasipala.
c awephuci isiphathimandla esedlulise amandla isibophezelo esiqondene nokusebenzisa amandla noma umsebenzi esijutshelwe wona ekuqaleni.
b noma yinini singahoxisa amandla edlulisiwe.
a angethula emkhandlwini wedolobha isikhalo esiphikisa leso sinqumo; noma b afake isicelo eziko elinamandla afanele eNkantolo ePhakeme ngenhloso yokubuyekeza leso sinqumo.
d Nezinye izindaba ezibalulekile zokukhuthaza ukusebenza kwalesi Sahluko.
Eqhingeni lomnyango, uNgqongqoshe kufanele axube isu elibanzi likazwelonke elihlose ukuqinisekisa ngohlelo olunezinsiza ezenele, olubumbeni noluvikela ingane.
Noma yimuphi uthishela, udokotela wezempilo, udokotela wamazinyo, umhlengikazi, usonhlalakahle, uchwepheshe wezenhlalakahle, umfundisi, umholi wezenkolo, ilunga labasebenzi elisesikhungweni sokunakekela, indawo yokukhosela, isikhungo sokubeka noma isikhungo sengane noma sentsha noma umhloli wemisebenzi ngokwakhe ofinyelela kwisinqumo sokuthi ingane ixhashaziwe, ihlukunyezwe ngokocansi noma ilahlwe ngamabomu kufanele ethule leso siphetho enhlanganweni eqokelwe ukuvikela leyo ngane, emaphoyiseni noma kumabhalane wasenkantolo yezingane.
Noma ngubani okholelwa ekuthini ingane idinga usizo lokunakekelwa nokuvikelwa ngenxa yokuxhashazwa, yokuhlukunyezwa ngokocansi, ilahlwe ngamabomu angabika leyo nkolela yakhe enhlanganweni eqokelwe ukuvikela ingane, emaphoyiseni noma kumabhalane wasenkantolo yezingane.
Umuntu ophawulwe esigatshaneni 1 no 2 kufanele achazele kabanzi abeka amaqiniso ngesiphetho noma ngenkolelo anayo enhlanganweni eqokelwe ukuvikela ingane, ephoyiseni noma kumabhalane wasenkantolo yezingane.
Ngaphandle kwemibandela yoMthetho Wokuzikhethela Ngokukhipha Isisu ka 1996 Umthetho No. 92 ka 1996 edinga imfihlo, udokotela wempilo noma umhlengikazi obelethisayo osebenza ngokuhushula izisu kufanele ahambisane nesigatshana 1 uma ukukhulelwa kwadaleka ngenxa yokuhlukunyezwa ngokocansi kwengane.
bb enhlokweni yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle.
Iphoyisa okwethulwe kulo umbiko ngaphansi kwesigatshana 1 noma 2 kufanele liqinisekisa ukuthi ingane iphephile kanjalo nempilonhle yayo uma ukuphepha nempilonhle yengane isengozini kanjalo lazise inhlangano eqokelwe ukuvikela ingane ngombiko nezinye izinyathelo ezithathiwe ngengane.
Inhlangano eqokelwe ukuvikela ingane noma inkantolo yezingane eyenza uphenyo oluhlonzwe esigatshaneni 5 ingancoma ukuba ingane ingasuswa lapho ihlala khona ngesizathu sokufeza kangcono isimo nempilonhle yengane, esikhundleni salokho kususwe umuntu oyihluphayo ekhaya noma endaweni ngenhloso yokuphepha nempilonhle yengane, inhlangano iyobe seyicela iphoyisa lithathe izinyathelo okuqondiswe kuzo esigabeni 153.
c yinhlangano emukelwe yokuvikela ingane.
f omunye wemisebenzi yezenhlalakahle ongase unqunywe wumgomo.
Umqondisi-Jikelele noma inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingaqoka noma iyiphi inhlangano efanele ivikele ingane lapho iyoqhuba khona ingxenye noma wonke umsebenzi oqondene nokuvikela esifundazweni esifanele.
b kungenziwa ngaphansi kwezimo ezinganqunywa nguMqondisi-Jikelele noma yinhloko yesifundazwe.
Noma iyiphi inhlangano okuyothi lapho isigaba 107 siqala ukusebenza ebivele iyinhlangano eqokiwe ngokwencazelo yoMthetho Wokunakekela Izingane kufanele ithathwe njengeqokwe njengenhlangano yokuvikela izingane ngokulandisa kwesigaba 107 ebeyenza umsebenzi wokuvikela maduzane ngaphambi kokuqala kokusebenza kwalesi sigaba.
Inhlangano eqondwe esigatshaneni 1 ithathwa njengeqokwe njengenhlangano yokuvikela izingane isikhathi esiyiminyaka emihlanu kusuka ngosuku okuqale ngalo ukusebenza isigaba 107, ngaphandle uma ukuqokwa kwayo kuhoxiswe ngokulandisa kwesigaba 110 ngaphambi kokuphelelwa yileso sikhathi.
Umqondisi-Jikelele noma inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingedlulisa amandla nemisebenzi enhlanganweni eqokelwe ukuvikela izingane ngokulandisa kwalo Mthetho esikhathini lapho kubalulekile ukuba inhlangano yethule umsebenzi wokuvikela ingane.
Izigaba 303 no 304 zifundwa ngokuhlanganyela nezinguquko eziqukethwe yingqikithi zisebenza ngokufanayo ekwedlulisweni okuphawulwe esigatshaneni 1.
i yephula noma yehluleka ukuhambisana nemibandela okukhishwe ngayo igunya ii yephula noma yehluleka ukuhambisana nemibandela yalo Mthetho; noma b uma kusentandweni futhi kufeza kakhulu izidingo zengane evikelwayo.
Umqondisi-Jikelele kufanele agcine futhi alondoloze usomqulu oyobizwa ngoSomqulu kaZwelonke Wokuvikelwa Kwezingane.
Zonke izingxenye zikaSomqulu kufanele zigcinwe ziyimfihlo nolwazi oluqukethwe kuwo luyokhishwa noma ludalulwe kuphela ngendlela enhlinzekwe kulo Mthetho.
b uma Usomqulu egcinwe ngendlela elondolozwe ngombhalo okwikhompuyutha, kufanele aqinisekise ukuthi uphephile kubantu abangafanele.
g wukusebenzisa ulwazi loSomqulu ekuhleleni nasekudwebeni isabelo sezimali ngenjongo yokunqanda ukuhlukunyezwa nokulahlwa kwezingane kanjalo nokuvikela izingane ezingeni likazwelonke, lesifundazwe nomasipala.
c yonke imiphumela etholwe yinkantolo yezingane echaza ukuthi ingane idinga ukunakekelwa ngenxa yokuhlukunyezwa noma yokulahlwa ngamabomu.
d noma yiluphi olunye ulwazi olunganqunywa wumgomo.
c ilunga lethimba lamaPhoyisa Ombutho waseNingizimu Afrika elijutshelwe ukuvikela ingane; noma d omunye umuntu ngenhloso yokuqhuba ucwaningo ngokuhlukunyezwa kwengane noma ukulahlwa kwengane ngamabomu noma udaba oluqondene.
d komuntu ophawulwe esigabeni 117 lapho umuntu enze khona isicelo esibhaliwe; noma e komuntu oyalelwe yinkantolo ngokwenza njalo.
Umthetho ovamile ngokudalula ulwazi eNgxenyeni A yoSomqulu ngothi kufanele kwenziwe kanjalo uma kuyohlomula kakhulu isimo sengane ngaphandle uma ulwazi ludalulwa ngemuva kwemibuzo evezwe ngokulandisa kwesigaba 117.
Ngemuva kokwethula ubufakazi obenele bomazisi, noma ngubani unelungelo lokuthola ukuthi igama lakhe lifakiwe yini noma chabo kuSomqulu, uma kunjalo, athole izizathu zokufakwa kwegama lakhe kuSomqulu.
imibuzo ephonswa ngokwesigatshana 1, akukhathalekile ukuthi igama lomuntu likhona eNgxenyeni A kaSomqulu kufanele iqondiswe kuMqondisi-Jikelele ngendlela ehlelwe ngokufanele futhi eyimfihlo.
Umqondisi-Jikelele kufanele aphendule imibuzo bese ekhombisa ukuthi likhona yini igama lomuntu kwiNgxenye A kaSomqulu zingakapheli izinsuku ezingu 21.
Inhloso yeNgxenye B kaSomqulu kaZwelonke Wokuvikelwa Kwezingane wukugcina ulwazi lwabantu abangafanele ukusebenza ngezingane nokusebenzisa ulwazi kuSomqulu ngenhloso yokuvikela izingane ekuhlukunyezweni yilabo bantu.
e lonke ulwazi olunganqunywa wumgomo.
b yinoma iyiphi inkantolo odabeni lwecala lobugebengu noma lokuhlukunyezwa komuntu lapho lowo muntu ethinteka njengeqembu noma njengofakazi; noma c yinkundla esunguliwe noma emukelwe wumthetho odabeni oluqhubekayo lokuqondisa izigwegwe ngokuziphatha kwalowo muntu maqondana nengane.
b somshushisi, uma umphumela ufunwa odabeni lobugebengu; noma c somuntu onentshisekelo enkulu yokuvikela ingane.
Umbuzo wokuthi umuntu akakulungele ukusebenza ngezingane ungalalelwa enkantolo noma yinkundla yesishayamthetho ohlelweni lokuqondisa izigwegwe, lokhu kungenziwa ngesikhathi udaba lusaqhubeka noma emaphethelweni alo.
Odabeni lwecala lobugebengu, umuntu kufanele atholwe engafanele ukusebenza ngezingane uma etholwe enecala lokubulala, lokuzama ukubulala, lokudlwengula, lokuhlukumeza ngokocansi noma lokuhlasela ngenhloso yokudala umonakalo emzimbeni okuqondiswe enganeni.
Umphumela otholwe ngokulandisa kwesigatshana 1 b othi umuntu akakulungele ukusebenza ngezingane awuncikile emphumeleni wokutholwa necala noma ngobumsulwa bomuntu oquliswa icala lobugebengu.
a angedlulisa isikhalo sokuphikisa eNkantolo ephakeme, uma umphumela wenziwe yinkantolo, noma b acele inkantolo ibuyekeze umphumela, uma lowo mphumela wenziwe yinkundla ehlonzwe esigabeni 120 3.
b ngesikhalo noma ngesicelo sokubuyekeza esifakwe ngumuntu othintekayo.
b uma isikhalo noma imbuyekezo seyemukelwe kuze kuphothulwe udaba lwesikhalo noma lodaba.
b ongasebenza nezingane esikhungweni sezingane noma sentsha, endaweni yokunakekela izingane isikhashana, esikhungweni sokukhoselisa noma sokuquba izingane, isikole, iqembu noma inhlangano ethula imisebenzi yezingane noma ekuqhubeni uhlelo olubumbene lokunakekela izingane, akukhathalekile ukuthi lokhu kwenziwa yisisebenzi, ngumuntu ozinikelayo noma ngayiphi enye indlela.
d Ongasebenza ethimbeni loMbutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika elibhekele ukuvikelwa kwezingane; noma e Ongasebenza nganoma yiluphi uhlobo lomsebenzi noma isenzo esichaziwe.
Akekho umuntu osingethe noma oqhuba isikhungo sengane noma sentsha, isikhungo sokunakekela okwesikhashana, isikhungo sokukhoselisa noma sokuqubisa ingane noma isikole esingavumela umuntu onegama elivela kwiNgxenye B kaSomqulu ukusebenza noma axhumane nezingane esikhungweni, endaweni yokukhoselisa noma esikoleni, akukhathalekile ukuthi uyisisebenzi, umuntu ozinikelayo noma ngandlela thize.
Ayikho inhlangano eqokwelwe ukuvikela izingane engavumela umuntu onegama elivela kwiNgxenye B kaSomqulu ukuba asebenze nezingane noma axhumane nazo egameni lenhlangano, akukhathalekile ukuthi uyisisebenzi, ngumuntu ozinikelayo noma ngandlela thize.
Akufanele Umbutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika uvumele umuntu onegama elivela kwiNgxenye B kaSomqulu asebenze ethimbeni elethula imisebenzi yokuvikela izingane.
b esebenza noma exhumana nezingane egameni lenhlangano eqokelwe ukuvikela izingane, njengesisebenzi, umuntu ozinikeleyo noma ngenye indlela, lowo muntu kufanele adalulele inhlangano lelo qiniso; noma c esebenza ethimbeni loMbutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika abhekele ukuvikelwa kwezingane, lowo muntu kufanele adalulele uMbutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika leloqiniso.
d Abasebenzi bomnyango wesifundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle eqokwe yinhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle.
Ngemibandela ethile enganqunywa nguMqondisi-Jikelele, Umqondisi-Jikelele engavumela abasebenzi bomnyango wemfundo esifundazweni abaqokwe yinhloko yalowo mnyango bafinyelele kwiNgxenye B kaSomqulu ngenhloso yokufeza isigaba 123 mayelana nezikole ezenganyelwe yilowo mnyango.
b nezingane egamene lenhlangano eqokelwe ukuvikela izingane, inhlangano kufanele ithole ukuthi igama lomuntu alikho yini kwiNgxinye B kaSomqulu; noma c ethimbeni loMbutho wamaPhoyisa aseNingizimu Afrika obhekele ukuvikelwa kwezingane, Umbutho kufanele uthole ukuthi igama lomuntu alikho yini kwiNgxenye B kaSomqulu.
Ngemuva kokwethula ubufakazi bomazisi, noma ngubani unelungelo lokuthola ukuthi igama lakhe aliveli kwiNgxenye B kaSomqulu, uma kunjalo, athole izizathu zokufakwa kwalo.
Imibuzo ngaphansi kwesigatshana 1 no 2 eqondene nokwazi ngokuvela nokungaveli kwegama lomuntu kwiNgxenye B kaSomqulu kufanele yedluliswe ngendlela eyimfihlo, ngokubhaliwe kuMqondisi-Jikelele.
Umqondisi-Jikelele kufanele aphendule leyo mibuzo bese echaza ukuthi ngabe igama lomuntu likhona yini kwiNgxenye B kaSomqulu zingakapheli izinsuku ezingu 21.
c komyalelo wenkantolo; noma d uma ukudalula kwenziwa ngumuntu onegama elivelayo kwiNgxenye B kaSomqulu.
Umthetho ovamile ngokudalula ulwazi olukwiNgxenye B kaSomqulu wukuthi kufanele isenzo sihlomulisa kakhulu noma sifeze intshisekelo yengane ngaphandle uma ulwazi ludalulwe ngemuva kophenyo oluthile ngokulandisa kwesigaba 126.
Ngokulandisa kwesigatshana , umuntu onegama elivela kwiNgxenye B kaSomqulu kaZwelonke Wokuvikelwa Kwezingane angafaka isicelo sokususwa kuSomqulu kwegama lakhe nolunye ulwazi ngaye oluthinta yena.
b kuMqondisi-Jikelele, uma igama lafakwe ngephutha; noma c eNkantolo ePhakeme uma Umqondisi-Jikelele echitha isicelo ngaphansi kwendima b.
Ngokulandisa kwesigatshana 1 a, isicelo sokususa igama lomuntu kanye nemininingwane kwiNgxenye B kaSomqulu esenziwe ngezizathu zokuthi umuntu othintekayo useguqukile, singenziwa kuphela ngemuva kweminyaka emihlanu kusukela ngosuku okwafakwa ngalo igama lakhe kuSomqulu, nalapho kuyobe sekucutshungulwe kahle khona isicelo ngemigomo ebekiwe.
Ngokuhambisana nesigaba 5 soMthetho Wokuziqokela Ngokukhipha Isisu (Umthetho No. 92 ka 1996), ingane ingelashwa noma ihlinzwe kuphela uma leyo mvume yokwelashwa noma yokuhlinzwa inikwe ngaphansi kwesigatshana , , noma.
inomqondo ovuthwe ngokwenele futhi inengqondo ephelele yokuqonda imihlomulo, ubungozi, umthelela wenhlalonhle nokunye ngokwelashwa noma ngokuhlinzwa.
lombheki ophambili wayo.
a ineminyaka engaphansi kwengu 12; noma b ineminyaka engaphezulu kwaleyo kodwa umqondo wayo ungavuthiwe ngokwenele noma ingakwazi ukuqonda umhlomulo nomthelela wobungozi nenhlalonhle yokwelashwa noma yokuhlinzwa.
b isidingo sokwelapha noma sokuhlinza siphuthuma ngendlela yokuthi ngeke kwachithwa isikhathi ngokulinda imvume okufanele iqale ngokutholwa.
eshonile; noma iv engatholakali.
Akekho umzali noma umbheki ophambili wengane ongenqaba ukusiza ingane ngaphansi kwesigatshana 2 b noma agodle imvume engaphansi kwesigatshana 3 kuphela ngesizathu senkolo noma enye inkolelo ngaphandle uma lowo mzali noma umbheki ophambili wengane eveza ukuthi ikhona enye indlela evumelekile yokwelapha noma yokuhlinza okukhulunywa ngakho.
i usompilo akatholanga yini isandulela-ngculazi ngenxa yokuthintana nengane ngesikhathi sokwelapha okubandakanya ukuthintana nesici esingedlulisa igciwane esiphume emzimbeni wengane; noma ii omunye umuntu okungenzeka ukuthi uthole igciwane lesandule-ngculazi ngenxa yokuthintana nesici esithile somzimba wengane esingedlulisa igciwane lesandulela-ngculazi, inqobo uma lokho kuhlola sekugunyazwe yinkantolo.
i imvume ephawulwe endimeni a, b, c no d igodlwe ngokungenamqondo; noma ii ingane noma umzali noma umbheki wengane engakwazi ukukhipha imvume.
Uma isivivinyo sokuhlola isandulela-ngculazi enganeni senziwa ngenhloso yokuyithatha noma uyenze eyakho, uhulumeni kufanele akhokhe izindleko zaleso sivivinyo uma sivuma isimo.
b kumzali wengane noma kumbheki wengane, uma umzali noma umbheki wengane enolwazi ngesivivinyo.
a enganeni, uma ingane inomqondo ovuthwe ngokwenele ukuqonda umthelela womphumela; futhi b kumzali noma kumbheki wengane, uma umzali noma umbheki wengane enolwazi lwesivivinyo.
c kwenhloso yokufeza inqubo yomthetho; noma d ngomyalelo wenkantolo.
i ineminyaka engu 12 noma ngaphezulu; noma ii ineminyaka engaphansi kwengu 12 ngenxa yomqondo wayo ovuthiwe wokuqonda imihlomulo, ubungozi nomthelela kwinhlalonhle yokudalula.
i imvume ephawulwe endimeni a, b, c no d igodlwe ngokungenamqondo kanti ukudalula kufeza kangcono izidingo zengane; noma ii ingane noma umbheki wengane engakwazi ukukhipha imvume.
b ingane inikwa iseluleko sezempilo esiqondile; futhi c ukuhlolelwa impilo kwenziwa enganeni ngenhloso yokuthola ukuthi zikhona yini izizathu zokwenqabela uhlobo oluthile lwesikhali sokuzivikela ekumitheni ukuba lungasetshenziswa yingane.
Ingane ethola amajazi omkhwenyana, izikhali zokuzivikela ekumitheni noma iseluleko ngalokhu ngokulandisa kwalo Mthetho inelungelo lemfihlo ngalokhu, ngokuhambisana nesigaba 105.
a wokummisa isikhashana, wokunqamula noma wokwedlulisa izibophezelo namalungelo athile noma wonke umuntu anawo ngengane; noma b wokunqinda noma wokugwema ukuba lowo muntu aqhube izibophezelo namalungelo athile anawo ngengane.
b ineminyaka engaphezulu kwemithathu kodwa ingedlulile kweyisikhombisa futhi inesikhathi esingaphezulu konyaka igcinwe kwenye indawo yokuhlala; noma c ineminyaka emithathu noma ngaphansi kade igcinwe endaweni ethile yokunakekelwa isikhathi esingaphezulu kwezinyanga eziyisithupha.
iqophelo lokuzimisela elikhonjiswe ngumuntu ngengane; kanye v amathuba okuhlelela ingane okufanele itholwe noma igcinwe enye indawo lapho inganakekelwa khona.
Isigaba 29 sifundwa nalezo zinguquko ezidingwa yingqikithi ziyasebenza ngenqubo , ngokulandisa kwesigaba.
a enqunywe yinhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle; noma b eqokwe yinkantolo yezingane.
b sinesibophezelo sokubika emnyangweni wesifundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle noma inkantolo yezingane mayelana nezimali ezitholwe egameni lomndeni.
b lapho sekubhekelwe khona iminyaka, ukuvuthwa komqondo nesigaba sentuthuko enganeni, ngokunjalo nezinye izingane.
Ingane ephethe ikhaya ingathatha zonke izinqumo zalokho okwenzeka nsuku zonke eziqondene nekhaya nezingane zalo, kube sengathi leyo ngane ingumuntu omdala olawula ikhaya.
Ikhaya eliphethwe yingane akufanele libekwe eceleni osizweni, ekunxeshezelweni noma ohlelweni lwemindeni empofu, inqobo uma lethulwe yisakhiwo sikahulumeni emkhakheni kazwelonke, esifundazweni noma kuhulumeni wasekhaya ngesizathu kuphela sokuthi ikhaya liphethwe yingane.
a ongasusa ingane ekulawulweni ngumuntu oqaphe ingane ngokusemthethweni; noma b ongabopha ingane kube nomphumela wokuthi leyo ngane isuswe ekulawulweni ngumuntu onelungelo lokugcina leyo ngane.
b enxenxa ingane ukuba ihlale naye noma omunye umuntu.
i etholwe ngokulandisa kwesigaba 305 kubantu abanezibophezelo namalungelo afanele obuzali ngaleyo ngane; noma ii yenkantolo.
i evumela ingane ithathwe noma esiza ekukhishweni kwayo ngaphandle kweNingizimu Afrika; noma ii edala noma enxenxa ingane ukuba iphelezele noma ihambisane naye noma nomunye umuntu ophumela ngaphandle kwaseNingizimu Afrika; noma b njengosusa ingane eNingizimu Afrika, uma lowo muntu edala ukuba ingane ihanjiswe noma esiza ekukhishweni kwayo eNingizimu Afrika.
Umuntu olawula ingane kuhlangene nomuntu onezibophezelo namalungelo obuzali kufanele azame ngamandla onke ukuhlonipha ilungelo lengane lokugcinwa kwesithunzi sayo, esithole naphansi kwesigaba 12 (c), (d) no (e) soMthethosisekelo.
Noma yimuphi umthetho nomgomo ongaphansi komthetho ovamile noma wesiko ovumela ukushaywa kwengane kuhlangene nenkantolo yendabuko uyacishwa, inqobo uma uvumela lokho kushaya.
Akekho umuntu ongajezisa ingane ngokushaya kunoma yisiphi isikhungo sokunakekela intsha noma ingane, lapho kugcinwa khona izingane okwesikhashana, emphemeni wokukhoselisa noma sokubeka ingane.
b izinhlelo ezikhuthaza inhlonipho ekhaya nasesikoleni ziyatholakala ezweni lonke.
c isibalo sabantu kuhlangene nezingane ezihambela indawo zedlule ku 50.
d athathe zonke izinyathelo ezifanele zokuqinisekisa ngokuphepha kwezingane nabanye abantu abahambele indawo yokuzithokozisa.
Utshwala neminye imikhiqizo yogwayi ayivunyelwe ukudayiselwa izingane endaweni yokuzithokozisa.
Uma umuntu oletha intokozo engeyena umnini wegceke noma indawo evalekile lapho kuthokozwa khona, umnini noma oqokwe ngumnini kufanele athathe izinyathelo ezifanele zokuqinisekisa ukuthi izigatshana 2 no 3 ziyalandelwa.
a Umuntu ogunyazwe ngumasipala wendawo okwakhiwe kuwo indawo yokungcebeleka echazwe esigatshaneni 1 kufanele aziswe noma uma kukhona izinsolo eziqinile zokungahambi kahle emagcekeni noma kuleyo ndawo angangena kulawo magceke ngenhloso yokuhlola ukulandelwa kwesigatshana 2 noma 3.
b Isigaba 297 2 no 3 sifundwa ngokuhlanganyela nezinguquko ezidingwa yingqikithi sisebenza kunoma yikuphi ukuhlola okuphawulwe endimeni a yalesi sigatshana.
i wohlobo noma wesimo esingalimaza impilo, ukuphepha nesimilo sengane; noma ii ongabeka engozini impilonhle, imfundo, umzimba noma umqondo wengane, umphefumulo, isimo nentuthuko yengane.
a ngaphansi kwemigomo yoMthetho Wezimo Ezimiselwe Ukusebenza ka 1997 Umthetho No. 75 ka 1997, esikhangisini, emdlalweni noma emcimbini wokukhangisa ngobuciko noma ngesiko, inqobo uma lelo qhaza lingabeki engozini impilonhle, imfundo, isimo sempilo nomzimba, umphefumulo, isimilo nentuthuko yengane; noma b emsebenzini oqhutshwa ngaphansi kohlaka lohlelo olubhaliswe kuMthetho Wezinhlangano Ezingasebenzeli nzuzo ka 1997 Umthetho No. 71 ka 1997 oluqoshelwe ukugqugquzela intuthuko yomuntu nokuqeqeshelwa ikhono.
Ungqongqoshe kufanele athathe izinyathelo ezifanele zokusiza ekuqinisekiseni ukuvinjelwa kwezinhlobo ezimbi zokusebenzisa izingane, kuhlangene nezinyathelo ezihlinzeka ngokudla amafa atholwe ngenxa yokusebenzisa amandla alezo zingane ngokulandisa koMthetho Onqanda Ubugebengu Obuhleliwe ka 1998 Umthetho No. 121 ka 1998.
i enquma noma yiluphi olunya udaba olubalulekile ekukhuthazeni ukusebenza kwalesi Sahluko.
b ehlinzekelwe imindeni enezingane ngenhloso yokuqinisa nokwakha amandla angaphakathi nokuzimela ngenjongo yokuxazulula izinkinga ezingavela noma eziyovela emndenini okungathi lapho zingalungiswa ziholele emngeneleni womthetho.
h ekugwemeni ukususa ingane emndenini wayo.
Imisebenzi noma uhlelo lokunqanda nokungenelela ngesikhathi kufanele lubandakanye futhi lukhuthaze iqhaza lemindeni, labazali nabagadi bezingane ekuqaguleni nokuxazulula izinkinga zabo.
Ungqongqoshe kufanele axube eswini lomnyango iqhinga elibanzi likazwelonke eliqonde ekuqinisekiseni ukuthi imisebenzi yokunqanda nokungenelela isimo ngesikhathi iyenzeka emindenini, kubazali, kubanakekeli nasezinganeni ezweni lonke.
Inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingasabalalisa imisebenzi echazwe esigabeni 145 komasipala abangene esivumelwaneni, uma inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle yeneliswa wukuthi umasipala unamandla afanele okuhlinzeka ngemisebenzi eyabiwe.
b ukuba umndeni wengane nayo uqobo babambe iqhaza ohlelweni olwemukelekile lwemindeni.
Umyalelo oshaywe ngaphansi kwesigatshana 1 kufanele uhlale isikhathi esingeqile ezinyangeni ezingu 6.
Uma seluqala udaba ngemuva kokuphela kwesikhathi esinqunyiwe, umbiko kasonhlalakahle oqokiwe oveza inqubekela-phambili nemisebenzi yokungenelela isimo ngesikhathi okwenziwe enganeni nasemndenini, kumzali noma kumbheki wayo kufanele wethulwe enkantolo.
a ingathatha isinqumo ngombuzo wokuthi ingane kufanele isuswe yini; noma b inqume ukuba umsebenzi wokungenelela isimo ngesikhathi welulwe esinye isikhathi esinqunyiwe esingedluli ezinyangeni ezingu 6.
Isigatshana 1 asisebenzi lapho ukuphepha nenhlalonhle yengane kusengcupheni noma engozini.
Uma umbiko kasonhlalakahle wethulwa phambi kwenkantolo ngenhloso yokusiza inkantolo ekunqumeni udaba oluthinta ingane, umbiko kufanele uqukathe isifingqo semisebenzi eyenziwe yokunqanda nokungenelela isimo ngesikhathi ngengane kanye nomndeni, nomzali noma nomgadi wengane.
i iphethwe kabi, ihlushwa, ilahlwe ngabomu noma yehliswe isithunzi ngumzali, ngumuntu oyigadile, yilowo onezibophezelo namalungelo obuzali noma ilunga lomndeni wengane noma ngumuntu ogcine ingane; noma j isebucayini bokusetshenziswa kabi.
Uma kucaca ebufakazini obufungelwe obethulwa ngumuntu phambi kwesiphathimandla senkantolo yezingane ukuthi ingane ehlala noma okwenzekile yaba sendaweni okusebenzela kuyo isiphathimandla esengamele inkantolo idinga ngempela ukunakekelwa nokuvikelwa, leso siphathimandla esengamele inkantolo yezingane singakhipha umyalelo onquma ukuba udaba lwesidingo sokunakekelwa nokuvikelwa kwengane lwedluliselwe enkantolo yezingane ngenhloso yesinqumo.
Isiphathimandla esengamele esikhiphe umyalelo ochazwe esigatshaneni 1 singaphinde siyalele ukuba ingane igcinwe endaweni ephephile yesikhashana uma kuyicacela inkantolo ukuthi kubalulekile ekuphepheni nakwinhlalonhle yengane.
Ekunqumeni ukuthi ingane iyadinga yini ukunakekelwa nokuvikelwa ngokulandisa kwesigatshana 1 noma lapho kukhishwa umyalelo ngokulandisa kwesigatshana 2, inkantolo yezingane ingasebenzisa noma yimaphi amandla enikwe wona esigabeni 501 kuya ku 3.
Umyalelo okhishwe ngaphansi kwesigatshana 2 kufanele uqagule ingane ngokugcwele ngenhloso yokufeza umyalelo.
c engasebenzisa amandla aphawulwe esigabeni 503 a kuya ku d.
Iphoyisa elichazwe esigatshaneni 5, lingasebenzisa indluzula edingekile ekunqobeni isimo sokwenqatshelwa ukungena emagcekeni ahlonzwe esigatshaneni 5a, kuhlangene nokwephula umnyango noma ifasitela laleyo ndawo: Inqobo uma iphoyisa liqale ngokuzibika ngephimbo lapho licela khona ukungena ngaphakathi emagcekeni nokwazisa isizathu sokungena kwalo ngaphakathi.
b ukwazisa umabhalane wenkantolo yezingane ngodaba ukuze lwedluliselwe enkantolo yezingane ngokulandisa kwesigaba 68.
Izifiso ezinhle ngengane kufanele kube yiphuzu elinqala lwesinqumo ngasinye esiqondene nokuthi ingane kufanele yini isuswe endaweni yokuyinakekela nokuyivikela ibekwe endaweni ephephile yesikhashana kanjalo ngokwale nhloso, wonke amaqiniso kufanele acutshungulwe kuhlangene nokubeka phambili ukuphepha nenhlalonhle yengane.
c yokuthi ukususwa kwengane ekhaya layo yindlela engcono yokugcina ukuphepha nenhlalonhle yengane.
c ethule udaba phambi kwenkantolo yezingane.
c yazise umabhalane ofanele wenkantolo yezingane ngokususwa kwengane kanjalo nenhlangano eqokelwe ukuvikela ingane njengoba ilandisa indima b.
Intshisekelo yengane kufanele kube yilona phuzu elingujuqu ekufinyeleleni kwisinqumo sokuthi ingane enakekelwe nevikelwe isuswe bese ibekwa endaweni ephephile okwesikhashana, kanjalo nawo wonke amaqiniso aqondene kufanele acutshungulwe ngokwale nhloso, kuhlangene nokuhlola amathuba okususa ekhaya noma endaweni lapho kuhlala khona ingane umuntu osolwa ngokuhlupha ochazwe esigabeni 153 ngokunjalo nokubeka phambili ukuphepha nenhlalonhle yengane.
Ukusebenzisa budedengu amandla aqondwe esigatshaneni 1 okwenziwa yiphoyisa kunomthelela wokuqala izinyathelo zokuqondisa izigwegwe iphoyisa njengoba zihlonzwe esigabeni 40 soMthetho Wombutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika ka 1995 Umthetho No. 68 ka 1995.
d siqukathe isitifiketi esithunyelwe ngesandla sephoyisa esichaza ukuthi isaziso sokuqala esibhaliwe sanikwa umsolwa nokuthi umsolwa wachazelwa ngokubaluleka kwesaziso.
Iphoyisa liyoba seledlulisa ikhophi yombhalo wokuqala wesaziso esibhaliwe kumabhalane wenkantolo yezingane.
Ukuveza enkantolo ikhophi yombhalo ephawulwe esigatshaneni 2 iwubufakazi obusobala bokukhishwa kwesaziso sangempela kumsolwa nokuthi leso saziso sanikwa umsolwa.
Imibandela yesigaba 55 soMthetho Wenqubo Yobugebengu ka 1977 Umthetho No. 51 ka 1977 iyosebenza nezinguquko ezidingekile esazisweni esibhaliwe sanikwa umsolwa ngokulandisa kwesigatshana 1.
Inkantolo okubekwe phambi kwayo isaziso esibhaliwe ngomsolwa ngokulandisa kwesigatshana 1 ingenza uphenyo olusheshayo ngezimo ezaholela ekukhishweni kwesaziso.
d ingakhipha lowo myalelo ewubona ufanele.
Ukusebenzisa budedengu amandla aphawulwe esigatshaneni 1 yiphoyisa yisenzo esihambisana nokuqondiswa kwezigwegwe okuqondiswe kulelo phoyisa ngendlela echazwe esigabeni 40 soMthetho Wombutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika ka 1995 Umthetho No. 68 ka 1995.
b umuntu ogcine okwesikhashana ingane; noma c inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle.
Inkantolo yezingane kufanele inqume ngombuzo wokuthi ingane iyadinga yini ukunakekelwa nokuvikelwa, le nqubo eholela esinqumweni ilandela imibandela yezigaba 47, 151, 152 noma 154 ngokunakekelwa nokuvikelwa kwengane.
Ingane ethintekayo kufanele ivele enkantolo elalela udaba ngaphandle uma umabhalane wenkantolo yezingane noma inkantolo uqobo inquma ngenye indlela.
ingane igcinwe yilunga lomndeni noma isihlobo sengane; noma v ingane ibekwe endaweni ephephile yesikhashana.
Uma inkantolo ithola ukuthi ingane idinga ukunakekelwa nokuvikelwa, ingakhipha umyalelo ngaphansi kwesigaba 156, ibhekele amathuba okungenelela omsebenzi wokungenelela isimo ngesikhathi njengoba kuhlonzwe esigabeni 148.
b ingakhipha umyalelo wokungenelela udaba ngesikhathi ngokulandisa kwesigaba 148; noma c kufanele yenqabe ukukhipha umyalelo uma ingane ingagciniwe endaweni ephephile yesikhashana.
Uma inquma ngombuzo wokuthi ingane iyadinga ukunakekelwa nokuvikelwa ngokulandisa kwesigatshana 1, inkantolo kufanele icabange ngombiko kasonhlalakahle oqokiwe okuwumbiko obhalwe ngohlelo oluthile olumisiwe.
ubudlelwane phakathi kwengane nalowo muntu buyingozi enhlalweni nasekuphepheni kwengane; noma iii ingane isengcupheni yokulimala noma yokwehlelwa yingozi.
Inkantolo ekhiphe umyalelo ohlonzwe esigatshaneni 1 inganquma ukuba ingane ethintekayo igcinwe endaweni ephephile yesikhashana kuze kufike isikhathi sokusebenza ngempela komyalelo wenkantolo.
b singacutshungulwa kabusha yinkantolo yezingane efanele noma yinini, futhi siqinisekiswe, sihoxiswe noma sichitshiyelwe ngendlela efanele.
Uma inkantolo ithola ukuthi ingane ayidingi ukunakekelwa nokuvikelwa, ingaqhubeka nokukhipha umyalelo oqondiswe esigatshaneni 1 mayelana nengane ngaphandle kwesinqumo sokubeka ingane.
v ngokukhipha imiyalelo ngokuhlola ngezikhathi ezithile inqubekelaphambili eyenziwe ngokusebenza kweqhinga elimile.
c ahlinzeke ngosizo lokweluleka ingane nomndeni ngaphambili nangemuva kokuhlanganiswa kwezinhlangothi zombili.
Ingane encane kakhulu eyintandane noma eshiywe ngabazali bayo kufanele ibe sethubeni lokutholwa ngabanye abantu ngendlela nangesikhathi esinqunyiwe, ngaphandle uma lokho kungafezi kahle izifiso ezinhle zengane.
Lapho kukhishwa umyalelo othinta ukususwa kwengane ekunakekelweni ngabazali noma ngumbheki wayo, inkantolo ingethula emiyalelweni yayo indlela yokuqhuba iqhinga lokuhlala ngokugcwele lengane.
Inkantolo yezingane ingakhipha umyalelo wokubeka ingane esikhungweni sokunakekela ingane noma intsha kuphela uma ingekho enye indlela efanele.
b inqume ukuba ingane igcinwe esikhungweni sokunakekela izingane nentsha esinohlelo noma izinhlelo zokunakekela ezindaweni okuhlalwa kuzo.
f amanye amaphuzu abalulekile.
Ngokomthetho ovamile, inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle kufanele iqoke isikhungo esinohlelo olunqunywe yinkantolo esisondelene nomndeni noma nomphakathi wengane.
b singelulwa yinkantolo yezingane iminyaka engedlule kwemibili ngesikhathi esisodwa.
d omunye umuntu ongumbheki waleyo ngane.
Ngokuhambisana nesigaba 176, awukho umyalelo wenkantolo oqondiswe esigatshaneni 1 ongadlula osukwini lapho ingane ekhishelwe lowo myalelo seyifike eminyakeni engu 18 ubudala.
d nolunye udaba olungadingeka ekugqugquzeleni ukusebenza ngempela kwalesi Sahluko.
ethathwe ngomyalelo wenkantolo emndenini wengane ukuze iyolashwa, ilungiswe isimilo, yelulekwe noma esinye isizathu; noma b njengoxhaso lwesikhathi esifushane esiphuthumayo lokondla nokwelapha ingane, noma lwezindleko eziwumphumela wezidingo ezehlukile zengane.
Isinqumo sokuxhasa siqala ukusebenza ngosuku esenziwe ngalo ngaphandle uma inkantolo inquma ukuba siqale maduzane noma ngosuku olungemuva kwalokho.
Inkantolo yezingane ingaguqula, immise noma ishaye indiva umyalelo wokuphonsa esivivaneni noma ivuselele umyalelo ngemuva kokuba uchithiwe.
Uma inkantolo ngaphandle kwaleyo ekhiphe umyalelo wokuxhasa iguqula, immisa, ishaya indiva noma ivuselela umyalelo ngokulandisa kwesigatshana 3, umabhalane wenkantolo yokuqala ephawuliwe kufanele azise umabhalane wenkantolo echazwe kamuva ngoguquko, ngokummiswa, ngokuchithwa nokubuyekezwa kwesinqumo.
a oziphendulelayo ehlala khona, eqhuba khona ibhizinisi noma eqashiwe; noma b ingane ethinteka odabeni ivame ukuhlala khona noma kwenzekile yaba ngakhona.
Umyalelo wokuxhasa noma wokuphonsa esivivaneni kanye nomyalelo wesikhashana wokuxhasa unomthelela wesinqumo sesondlo nomyalelo wesikhashana wesondlo ngaphansi koMthetho Wemiyalelo Yokusebenzisana Ngokuphoqelelwa Kwesondlo ka 1963 (Umthetho No. 80 ka 1963) ngendlela eyobe ifanele.
Izigaba 31 no 40 zoMthetho Wesondlo ufundwa ngokuhlanganyela nezinguquko ezidingekile zisebenza kumuntu onqaba noma ohluleka ukuhambisana nomyalelo wokuxhasa.
Umyalelo wokuxhasa kufanele utshele oziphendulelayo akhokhe isamba esichaziwe kumabhalane wenkantolo yezingane noma komunye umuntu oqokwe yinkantolo.
akhokhe leyo mali ehleshiliwe kumabhalane wenkantolo noma komunye umuntu ochazwe emyalelweni; noma b iguqule, immise noma ichithe noma ivuselele lowo myalelo ngemuva kokuba uchithiwe.
Umqashi kufanele akhokhe ngokushesha imali ehleshulwe ngokomyalelo ophawulwe esigatshaneni 1 kumabhalane wenkantolo yezingane noma kulowo muntu ochazwe emyalelweni.
b achaze kuleso saziso ikheli lakhe elisha lokuhlala noma igama nekheli lomqashi omusha.
c esikhungweni sokunakekela ingane nentsha kulandela umyalelo wenkantolo ngokulandisa kwalo Mthetho noma Umthetho Wenqubo Yobugebengu ka 1977 Umthetho No. 51 ka 1977; noma d endaweni ephephile yesikhashana.
c yinhloko engamele intuthuko yezenhlalakahle esifundazweni esiqondene lapho ingane igcinwe khona endaweni ephephile yesikhashana.
b kufanele inqamule lelo gunya lokuhamba uma uNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle enquma ngaleyo ndlela.
Esiwombeni sengane egcinwe ngumzali ongesiyena owegazi, usonhlalakahle oqokelwe ukupha iso anganqamula noma yinini igunya lokuhamba elitholakala esigatshaneni 1.
Lapho selinqanyuliwe igunya lokuhamba lengane, abaphathi, umuntu okuqondiswe kuye esigatshaneni 1, usonhlalakahle oqokiwe noma inhloko yentuthuko yezenhlalakahle kufanele icele ingane ibuyele esikhungweni sezingane nentsha noma kumuntu, noma endaweni lapho ingane igcinwe khona okwesikhashana.
Ingane egcinwe kwenye indawo yokuhlala ayikwazi ukuphumela ngaphandle kweNingizimu Afrika ngaphandle kwemvume ebhaliwe yoMqondisi-Jikelele.
Ekukhipheni imvume elandiswe esigatshaneni 1, uMqondisi-Jikelele enganquma noma yimiphi imigomo nemibandela yokuvikela ingane egcinwe kwenye indawo yokuhlala.
a ebaleke esikhungweni sokunakekela izingane nentsha noma kumuntu ogcine ingane njengomzali ongesiye owegazi noma ekunakekelweni okumiswe yinkantolo noma esikhungweni sesikhashana okubekwe kuso ingane; noma b enikwe yisikhungo sokunakekela ingane nentsha igunya lokuvakashelwa yingane noma ngumzali ongesiye owegazi noma ukunakekela okugunyazwe wumyalelo wenkantolo noma indawo ephephile yesikhashana okubekwe kuyo ingane nokuthe ngesinqumo sakhe sokunqamula noma sokuphela kwesikhathi salelo gunya lokuhamba yehluleka ukubuyela kuso noma kulowo muntu.
Uma iphoyisa, usonhlalakahle noma isiphathimandla esihlonzwe esigatshanini 1 sinezizathu ezinqala zenkolelo yokuthi ingane isendaweni noma emagcekeni athile, lelo phoyisa, sonhlalakahle noma siphathimandla esinegunya singangena, sicinge kulawo magceke ngenhloso yokubamba ingane, ngaphandle kwemvume yomthetho emnika igunya.
Iphoyisa eliqondwe esigatshaneni 1 lingasebenzisa leyo ndluzula efanele ngenhloso yokunqoba inkani yokwenqaba ukungena noma ukucinga emagcekeni ngendlela ehlonzwe esigatshaneni 1, kuhlangene nokwephula umnyango noma ifasitela lalelo gceke: Inqobo uma iphoyisa liqale ngokuzazisa ngendlela ezwakalayo lapho lisho khona ukuthi lifuna ukungena ngaphakathi nencazelo yenhloso eliyingenela emagcekeni.
Ngemuva kokubamba ingane ehlala endaweni yezingane ekade yeqile noma ehluleke ukubuya ngesikhathi ngokwencazelo yesigatshana 1, iphoyisa kufanele liqinisekise ngokuphepha nenhlalonhle yengane ethintekayo, uma ukuphepha nenhlalonhle yengane isengozini, kumele lazise inhlangano eqokelwe ukuvikela ingane ngamaqiniso okuthi ingane ibanjiwe nezinye izinyathelo ezithathiwe ngengane.
b kuze kufike isikhathi sokulethwa kwisiphathimandla esengamele inkantolo yezingane, leyo ngane ingagcinwa endaweni yokunakekela ephephile yesikhashana echazwe esigatshaneni 152.
a sinqume ingane igcinwe okwesikhashana esikhungweni sezingane nentsha noma kwenye indawo noma kumuntu oqokwe yisiphathimandla esengamele inkantolo yezingane, igcinwe kuze kuphothulwe lonke uhlelo lwangaphansi kwalesi sigaba nesinqumo esenziwe noma izinyathelo zalesi sigaba ziqala khona ukusebenza.
ingabuyiselwa esikhungweni noma kumuntu kuze kuphothulwe izinyathelo zikaNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle esifundazweni esiqondene ngokulandisa kwesigatshana 6, uma isiphathimandla esengamele inkantolo sinombono wokuthi kunezizathu eziqinile zokuthi akufanele ingane ibuyiselwe esikhungweni noma kumuntu; noma iii ibekwe endaweni ehlukile yokunakekela ingane.
b azise uNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle nganoma yimuphi umyalelo olawulwa yisigatshana 4 c.
c akhiphe ingane endaweni egcinwe khona ngokulandisa kwesigaba 175; noma d ajube ingane ibuyiselwe esikhungweni sokunakekela ingane nentsha noma kumuntu obevele enakekela leyo ngane.
Ngokuhambisana nesigatshana , uNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle ngomyalelo obhaliwe angedlulisa ingane kwenye indawo yokuyinakekela isuswa esikhungweni sokugcina izingane nentsha noma kumuntu okade egcine ingane noma esikhungweni sokugcina ingane okwesikhashana ayise kunoma yisiphi esinye isikhungo sokunakekela izingane nentsha noma komunye umuntu.
Ungqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle akakwazi ukwedlulisa ingane esikhungweni sokunakekela ingane nentsha esizinze kwesinye isifundazwe ngaphandle kwemvume kaNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle kuleso sifundazwe nangaphandle kwamalungiselelo amisiwe ezimali mayelana nokwedlulisa okwenziwayo.
a Uma uNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle edlulisa ingane ngokulandisa kwesigatshana 1 ekunakekelweni ngumzali, ngumbheki wengane noma umuntu owake wayigada ngaphansi kweso losonhlalakahle oqokiwe, umyalelo kufanele uchaze izidingo okufanele ingane nomzali, umbheki wayo noma owayeyigada kuqala bahlangabezane nazo.
b Uma kukhona isidingo esithile esiqondwe endimeni a esephuliwe noma esingalandelwanga, usonhlalakahle oqokiwe mayelana nengane uyoletha ingane enkantolo yezingane, okungathi ngemuva kophenyo, iguqule umyalelo okhishwe nguNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle noma akhiphe omunye umyalelo ngokulandisa kwesigaba 156.
d nesikhungo sengane nentsha noma nomuntu okwedluliselwa kuye ingane.
Uma Ungqongqoshe edlulisa ingane isuka esikhungweni esiphephile sokunakekela ingane nentsha iya kwesingaqinile kakhulu noma iyonakekelwa ngumuntu, uNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle kufanele eneliseke ngokuthi ukwedlulisa ngeke kubeke ingane esimweni esibi.
a isuswa ekunakekelweni ngumuntu iya esikhungweni sengane nentsha; noma b isuswa ekunakekelweni yisikhungo sengane nentsha iya endaweni ephephile noma esikhungweni esingcono.
Umyalelo okhishwe ngaphansi kwesigatshana kungenzeka ungabi nomthelela wokwelula umyalelo wokuqala wokugcina ingane okhishwe yinkantolo esigabeni 156 ngaphandle uma umyalelo welulwe ngokulandisa kwesigaba 159 (b).
b ukuhlela olunye uhlelo lokunakekela olungasetshenziswa enganeni; noma c uhlelo lokwengezela oluyosetshenziswa kuleyo ngane.
Ukuqalisa umsebenzi wesigatshana 1, uNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle angedlulisa ingane kwesinye isikhungo sokunakekela ingane nentsha noma komunye umuntu ngokulandisa kwesigaba 171.
a oluhlanganisa indawo ephephile enganeni; noma b olunemibandela eminingi kunohlelo olukhona lwengane.
Isinqumo esihambisana nesigatshana 1 kungenzeka singabi nomthelela wokwelula umyalelo wokuqala wokwethulwa kwengane okhishwe yinkantolo ngokulandisa kwesigaba 156 ngaphandle kokuba umyalelo welulwe ngegunya lesigaba 159 1b.
b igcinwe endaweni ephephile yokunakekela okwesikhashana okuchazwe esazisweni.
isiphathimandla esengamele inkantolo yezingane ekhiphe isaziso sokususa ingane ngaphansi kwesigatshana 1 kufanele sijube umabhalane wenkantolo yezingane ethule umbiko kuNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle esifundazweni esiqondene ngezizathu zesaziso.
a ukwedlulisa ingane ngokulandisa kwesigaba 171; noma b ukukhipha ingane endaweni egcinwe kuyo ngokulandisa kwesigaba 175; noma c ukukhipha umyalelo wokubuyiswa kwengane esikhungweni sengane nentsha noma kumuntu owayevele enakekela ingane ngokugcwele noma okwesikhashana ngaphambi kokukhishwa kwesaziso sesigatshana 1.
Uma kuyofezeka kangcono izifiso nesimo sengane, ngesikhathi ingane igcinwe endaweni yokuhlala, inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingakhipha isaziso esiyalela ukuba ingane yedluliswe okwesikhashana iyobekwa kolunye uhlobo lwesikhungo esingehlukile kakhulu, kusuka osukwini oluchazwe esazisweni, ukugcinwa kwengane kuyothathwa njengesivivinyo esingedluli ezinyangeni eziyisithupha.
b lapho umbiko wohlaziyo nokuhlanganisa sewethulwe futhi wacutshungulwa nguNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle.
c Uma ingane nosonhlalakahle oqokiwe ecela, uNgqongqoshe engaguqula isinqumo sokwedluliswa kwengane.
Ekugcineni noma ngasiphi isikhathi sokuqhubeka kodaba, uNgqongqoshe enganika isiqiniseko sokubekwa kwengane noma sokukhishwa kwayo unomphela endaweni enakekelwa kuyo ngokulandisa kwesigaba 175.
Isaziso sokwedlulisa okwesikhashana siyocutshungulwa njengobufakazi bokwemukeleka kwanoma yiluphi uhlobo lokwesekwa nguhulumeni obelungakhokhwa uma ukwedlulisa ingane bekwenziwa unomphela.
Ungqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle esifundazweni esiqondene, ngokucabangela kakhulu izidingo zengane, nangasiphi isikhathi lapho ingane igcinwe endaweni yokunakekelwa engakhipha isaziso esijuba ukuba ingane ikhishwe endaweni yokunakekela ingane kusukela osukwini oluchazwe kwisaziso.
b umbiko wokuhlaziya nokuhlanganisa okwenziwa ngusonhlalakahle oqokiwe sewuthuliwe futhi wacutshungulwa nguNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle.
isaziso sokukhipha ingane sikhulula isikhungo sengane nentsha ezibophezelweni nasemalungelweni aqondene nengane.
Ngemuva kokufinyelela eminyakeni engu 18 yobudala, ingane egcinwe esikhungweni sokunakekela inelungelo lokuqhubeka nokuhlala kuleso sikhungo kuze kuphele unyaka lowo muntu efinyelela kuwo eminyakeni eyishumi nesishagalombili.
b ukuqhubeka nokuhlala endaweni kubalulekile ekwenzeni lowo muntu aqedele imfundo noma uqeqesho lwakhe.
a angethula kuNgqongqoshe isikhalo esiphikisa isinqumo; noma b afake isicelo sokubuyekezwa kwesinqumo Enkantolo Ephakeme enamandla.
Uma ingane egciniwe ishona, abaphathi besikhungo sengane nentsha lapho bekuhlala khona leyo ngane kufanele babikele amaphoyisa ngokushesha ngesehlakalo sokufa kanjalo bazise Umqondisi-Jikelele.
Iphoyisa kufanele liphenye isimo sokufa kwengane ngokuhambisana nesigaba 3 soMthetho Wokuphenya ngeMbangele Yokufa ka 1959 Umthetho No. 58 ka 1959.
e noma yiluphi olunye udaba olubalulekile ekugqugquzeleni ukusebenza ngempela kwalesi Sahluko.
b endaweni ephephile yesikhashana; noma c esikhungweni sokunakekela ingane nentsha.
Ingane igadwe ngaphansi komyalelo wenkantolo uma inakekelwa yilunga lomndeni elingeyena umzali wegazi noma umbheki wayo kodwa lendlela yokugcina ingane eyalelwe yinkantolo ayihlangene nesenzo sokubeka ingane endaweni ephephile okwesikhashana esandleni selunga lomndeni.
d ukuhlonipha umuntu ngamunye nomndeni ngokukhombisa inhlonipho yamasiko, yobuzwe nokwehlukana emphakathini.
Ngaphambi kokuba inkantolo igcine ingane endaweni yokunakekelwa ngumuntu ongesiyena umzali, noma ojutshwe yinkantolo, inkantolo kufanele ilandele uhlelo lwasenkantolo yezingane olumiswe kwiNgxenye 2 yeSahluko 10 ngendlela efanele nelawulwa yimibandela yaleyo Ngxenye esebenza esehlakalweni ngasinye.
Umuntu ongafanele ukusebenza ngezingane akalungele ukunikwa umsebenzi wokunakekela njengomzali noma ukujutshelwa lo msebenzi wumyalelo wenkantolo.
b ngokuba nesikhathi komuntu othathwa njengofanele ukugcina ingane nokufana kwemvelaphi yakhe nengane, ozimisele futhi okwaziyo ukunakekela ingane.
Esiwombeni sengane ebalekele kulelizwe noma eyisifiki kodwa engabhalisiwe, usonhlalakahle kufanele enze uphenyo noKhomishana Wababaleki eNhlanganweni yeZizwe Ezibumbene, isikhungo esisebenza emphakathini wababaleki noma emnyangweni ofanele ngenhloso yokuthola umuntu oqondene onesifiso namandla okusiza ingane ngokuyinakekela njengomzali.
a kunobudlelwane phakathi kwakhe nengane; noma b engekho umuntu ofanele nozimisele ngokunjalo onemuva elifanayo nelengane ezotholwa.
a lapho ingane iyiwele noma zihlobene; noma b inkantolo ibona lokhu njengento efeza kangcono izifiso zazo zonke izingane.
Izingane ezingaphezulu kwesithupha zingagcinwa emzalini ongesiye owegazi ngokohlelo olubumbene lokunakekelwa kwezingane oluhlinzekela izingane ukuba zihlaliswe ngamaqoqo ezindlini ezimumatha izingane ezingedluli kweziyisithupha noma leso sibalo sezingane esinganqunywa yinkantolo endlini ngayinye.
d kufezeka kangcono izifiso nenhlalonhle yengane.
c ingane ibekwe kumuntu ongesiyena umzali wegazi ize ifinyelele eminyakeni engu- 18, ngaphandle uma kunomyalelo obalula ngenye indlela.
Inkantolo yezingane ebeka ingane endaweni yokunakekelwa ngumzali ongesiyena owegazi inombono wokuthi likhona ithuba lokuhlanganisa ingane nabazali begazi, futhi ukufeza kangcono isifiso sengane, inkantolo kufanele ikhiphe umyalelo wokubeka ingane ohambisana nezimo ezihlinzekelwe usonhlalakahle oqokiwe lapho eyokhuthaza khona lokho kudibana okuhlonzwe esigabeni 156 (a).
b ingajuba ukunqamula imisebenzi yokuhlanganisa, uma lingekho ithemba lokuhlangana kwengane nabazali; noma c inganqamula imisebenzi kasonhlalakahle oqokelwe ingane.
d eqhingeni lobuzali phakathi komzali noma umbheki wengane nomzali okungesiyena owegazi ngokulandisa kweNgxenye 3 yeSahluko 4; noma e kweminye yemibandela yalo Mthetho.
b ingane iyintandane; noma c ukuhlanganisa umndeni kungafezi kangcono izidingo nezifiso zengane.
Ngokwesigaba 65, inkantolo yezingane ilandelela imfanelo yesimo sokubekwa kwengane endaweni yokunakekela.
Ukunakekelwa ngaphansi kwesandla somzali ongesiyena owegazi noma ngesinqumo senkantolo kungaqedwa yinkantolo yezingane kuphela uma kufeza kangcono izidingo zengane.
ngokubeka ingane kwenye indawo yokuyinakekela; noma iv ukuthola ingane okungesiyona eyegazi.
c enquma noma yiluphi udaba oludingekile ekukhuthazeni ukusebenza ngempela kwalesi Sahluko.
d ihositela yesikole noma isikhungo sokuhlala esixhumene nesikole; noma e esinye isakhiwo esakhelwe kakhulu ukufundisa noma ukuqeqesha izingane ngaphandle kwaleso esakhelwe izingane inkantolo ezijubele ukuqeqeshwa noma ukufundiswa.
ngaphansi kwesigaba 156 1 h esibeka ingane esikhungweni sengane nentsha lapho kunohlelo lokunakekela izingane; noma iii ngaphansi kwesigaba 171 sokwedluliswa kwezingane ziye kwenye indawo yokuhlala; noma k ukwemukela nokunakekela izingane ngenhloso engamiswa emgomweni.
b ukwelapha izingane ezinenkinga yezidakamizwa; noma c omunye umsebenzi ongamiswa ngumgomo.
Ngemuva kokubonisana noNgqongqoshe Wezemfundo noweZempilo, uNgqongqoshe kufanele axube eqhingeni lakho lomnyango isu elihlose ukuletha isiqiniseko ngokusungulwa kwezikhungo zezingane nentsha ezisabalele ngokwenele neNingizimu Afrika lapho ziyothula khona izinhlelo ezidingekayo zokunakekela izingane ezihlala kuzo, lokhu kufanele kwenzeke ezifundeni ezehlukene.
b ahlele amaqhinga okusungulwa kwezikhungo zokunakekela izingane nentsha esifundazweni neziyohlinzeka ngezinhlelo ezinhlobonhlobo zokunakekelwa kwezingane ezihlala kulezi zindawo.
b uxhaso lwezinsiza nemisebenzi yezinhlangano ezingaxhumene nohulumeni kanye nezinye izakhiwo zikahulumeni ngenhloso yokusiza izikhungo zezingane nentsha.
Imisebenzi ehlinzekiwe kufanele ihambisane nenkambo namaqophelo kazwelonke alindelwe kuleyo misebenzi njengoba enqunywe nguNgqongqoshe ngemuva kokubonisana noNgqongqoshe wesifundazwe ongamele Intuthuko Yezenhlalakahle, uKhomishana weZimali Nentela kanye noNgqongqoshe Wezimali.
Ngemali eyabiwe yisishayamthetho sesifundazwe, uNgqongqoshe wesifundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle kufanele asungule futhi aqhube izikhungo zezingane nentsha zaleso sifundazwe.
imibandela yesakhiwo, ukuphepha, impilo neminye kamasipala wendawo okwakhiwe kuyo isikhungo sengane nentsha noma lapho siyokwakhiwa khona.
f Izinsiza eziphawulwe ezindimeni d no e zingabelwa uNgqongqoshe wesifundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle nguNdunankulu ofanele wesifundazwe.
c sihambisana nenkambo namaqophelo alindelwe ezikhungweni zezingane nentsha ahlonzwe esigabeni 209.
Isigatshana 1 siyasebenza esikhungweni sezingane nentsha esisungulwe ngokulandisa kwesigaba 194, uma isikhungo senganyelwe yinhlangano emukelwe.
Kusuka ngosuku okuqale ngalo ukusebenza kwesigaba 196, ikhaya elikhona lezingane eliphethwe ngasese elibhalisiwe noma elithathwa njengelibhaliswe ngaphansi koMthetho Wokunakekela Izingane kufanele lemukelwe njengelibhaliswe ngaphansi kwesigaba 196 njengesikhungo sezingane nentsha esihlinzeka ngohlelo lokuhlala izingane oluphawulwe esigabeni 191 (a).
ifake isicelo sokubhalisa ngaphansi kwesigaba 199 singakapheli isikhathi esinqunywe esazisweni; noma b umuntu noma inhlangano esebenza ngesikhungo sezingane nentsha esibhalisiwe ngendlela engahambisani nemibandela yalo Mthetho noma ezinye izimo okwabhaliswa ngaphansi kwazo, ukuba ahambisane nemibandela noma nezimo.
Ngale kwemibandela yesigaba 196 mayelana nokusungulwa kwesikhungo sokunakekelwa kwezingane nentsha yinhlangano emukelwe, umuntu noma inhlangano esebenza ngesikhungo sokunakekela ingane nentsha esingabhalisiwe oyalelwa ngokulandisa kwesigatshana 1 a ii ukufaka isicelo ngaphambi kwesikhathi anqunyelwe sona, lowo muntu noma inhlangano inganikwa yinhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle imvume yokuqhubeka nesikhungo ngaleso sikhathi, uma lowo muntu esefake isicelo sokubhalisa size siphothulwe isicelo.
Ofake isicelo kufanele ahlinzeke ngalo lonke ulwazi lokwengezela olufanele isicelo engase ilufune inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle.
Isicelo sokuvuselela ukubhalisa kufanele senziwe okungenani kusasele izinsuku ezingu 90 ngaphambi kokuphela kwesikhathi sokubhalisa kodwa inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingavuma isicelo esifakwe sekwedlule isikhathi.
b inike ofake isicelo isitifiketi sokubhalisa noma sokuvuselela ukubhalisa ngohlobo olunqunywe emgomweni, uma ofake isicelo ephumelele.
d umuntu ngamunye oqashwe esikhungweni sokunakekelwa izingane nentsha ufanele futhi ukulungele ukusebenza kule ndawo.
Umuntu ongakulungele ukusebenza ngezingane akufanele asize noma azibandakanye nesikhungo esinakekela izingane nentsha.
Inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle kufanele icubungule umbiko kasonhlalakahle ngaphambi kwesinqumo ngesicelo sokubhalisa noma sokuvuselela ukubhalisa.
c ezihlinzekela olunye udaba olungamiswa ngumgomo.
Ngesicelo somuntu obhaliswe njengomnini wesikhungo sokunakekela izingane nentsha, inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingachibiyela ukubhaliswa ngesaziso esiqondiswe kulowo muntu.
d umnikazi obhalisiwe engasakwazi noma engasafanele ukuqhuba umsebenzi wesikhungo sokunakekela izingane nentsha; noma e umuntu ongakufanele nongalungele ukusiza esikhungweni sezingane eqashwe noma ezibandakanya nemisebenzi yesikhungo.
Umuntu ongakulungele ukusebenza ngezingane akufanele asebenze noma asize ngemisebenzi ethile esikhungweni sezingane.
b engabhalisa kabusha umnikazi welungelo lokubhaliswa uma lowo muntu elungisa imbangela yokuhoxiswa kwemvume yokumbhalisa, inqobo uma enze njalo singakapheli isikhathi esibekiwe.
a inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle nomnikazi obhalisiwe evumela usuku olunganeno; noma b ukuphepha nokuvikeleka kwengane kudinga usuku olunganeno.
b ngokubuyisela emuva isitifiketi sokubhalisa enhlokweni yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ngenhloso yokuhoxa.
Uma isikhungo sezingane nentsha sivalwa ngenxa yokuhoxiswa kokubhalisa ngaphansi kwesigaba 203 noma sivalwa ngokuziqokela ngokulandisa kwesigaba 204, yonke ingane ehlezi kulesi sikhungo kufanele yedluliselwe kwesinye ngaphansi kwesigaba 171.
Ohlukumezekile ngesinqumo senhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle maqondana nendlela okucutshungulwe ngayo isicelo sokubhalisa noma sokuvuselela ukubhalisa ngencazelo yesigaba 200 noma ngezimo okubhaliswe ngazo ngokulandisa kwesigaba 201 noma umuntu obhalisiwe ohlukunyezwe yisinqumo senhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle lapho inqamule khona ukubhalisa isikhungo sokunakekela ingane nentsha ngokulandisa kwesigaba 203, angafaka isicelo sokubuyekezwa kwesinqumo kuNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle noma eNkantolo ePhakeme.
Isikhungo ngasinye sokunakekela izingane nentsha kufanele sibe nesigungu sokuphatha esixube okungenani amalunga ayisithupha kodwa angevile kwayisishagalolunye.
b ngumuntu obhalisiwe ngokuhambisana nenqubo emiswe wumgomo, esiwombeni sesikhungo sokunakekela izingane nentsha esizimele.
Uma kuqokwa amalunga esigungu sokuphatha, kummele kwenziwe ngendlela emela bonke ababambe iqhaza kuhlangene nomphakathi okwakhiwe kuwo isikhungo.
Akekho umuntu ongalungele ukusebenza ngezingane ongaqokelwa noma ongaqhubeka nokusebenza njengelunga lesigungu sokuphatha.
Isigungu sokuphatha sisebenza ngokulandisa kwemigomo kanti sinamandla futhi sijutshelwe imisebenzi ethile ngaphansi kwalo Mthetho.
Isigungu sokuphatha kufanele sibumbe inkundla yezingane njengengxenye yesigungu sokuphatha ukuze siqinisekise ukuthi izingane ezihlala ngaphakathi zibamba iqhaza ekusebenzeni kwesikhungo.
b isibalo esenele sabasebenzi noma abantu abafanele bokusiza esikhungweni.
Umuntu angaqokwa noma abekwe ngokulandisa kwesigatshana 1 kuphela ngemuva kwenqubo yokufakwa imibuzo enqunywe ngumgomo.
Akekho umuntu ongakulungele ukusebenza ngezingane ongaqokwa noma abekwe ngaphansi kwesigatshana 1 noma aqhubeke nokusiza esikhungweni sezingane nentsha.
a ingammiswa ngumgomo; noma b ifunwe yizimo zokubhaliswa kwesikhungo.
Ukuphathwa kwesikhungo sokunakekela izingane nentsha kufanele kwenziwe ngokuthatha zonke izinyathelo ezifanele ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi isikhungo siyahambisana nenkambo namaqophelo alindelwe anqunyelwe izikhungo zokunakekela izingane nentsha.
b ngendlela elungele ukusebenza ngempela kohlelo lokunakekela endaweni okuhlalwa kuyo noma kwezinhlelo ezethulwa esikhungweni.
Inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle kufanele iqinisekise ukuthi inqubo yeqophelo elifanele ngesikhungo sokunakekela izingane nentsha iqhubeka ngendlela nangezikhawu ezinqunyiwe.
Ngaphandle kokuchitha isikhathi, isigungu sokuphatha esikhungweni sokunakekela izingane nentsha uma sesiqede inqubo yeqophelo, kufanele sethule kuNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle ikhophi yeqhinga lenhlangano elisungulelwe isikhungo ngokwale nqubo yeqophelo.
w olunye udaba olungagqugquzela ukusebenza ngempela kwalesi Sahluko.
Umpheme yindawo emiswe endaweni ethile ephethwe ngenhloso yokuhlinzeka ngezidingo ezibalulekile, njengendawo yokulala nokudla enganeni, kuhlangene nengane yasemgwaqeni ezifikela ibuye izihambele ngokuthanda kwayo.
Isikhungo sokuquba yindawo emiswe endaweni ethile ephethwe ngenhloso yokuhlinzeka ngezidingo ezibalulekile ngaphandle kokulala ebusuku ezinganeni kuhlangene nezihlala emgwaqeni, kodwa izingane zingafika zibuye zizihambele ngokuthanda kwazo.
b uxhaso lwezinsiza nezidingo zezinhlangano ezingaxhumene nohulumeni kanye nezakhiwo zikahulumeni ngenhloso yokwethula imipheme yokukhosela nezikhungo zokuquba.
Izidingo ezihlinzekwayo kufanele zihambisane nenkambo namaqophelo amiselwe lezo zidingo ngendlela enqunywe nguNgqongqoshe ngemuva kokubonisana noNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle, Ukhomishani Wezimali Nentela kanye noNgqongqoshe Wezezimali.
nesakhiwo, ukuphepha, isimo sezempilo nezinye izidingo zomasipala.
Kusukela osukwini okuqale ngalo ukusebenza isigaba 215, umpheme ovele ukhona obhaliswe ngaphansi koMthetho Wokunakekelwa Kwezingane kufanele wemukelwe njengobhaliswe njengompheme ngokulandisa kwesigaba 215.
i iyeke lowo mpheme noma isikhungo sokuqubisa izingane; noma ii ifake isicelo sokubhalisa ngokulandisa kwesigaba 215 singakapheli isikhathi esinqunywe esazisweni; noma b umuntu noma inhlangano eqhuba noma ebhaliswe njengompheme noma isikhungo sokuquba kodwa ehlulekile ukuhambisana nemibandela okwakhishwa ngayo imvume yokubhalisa, ukuba ihlangabezane naleyo mibandela.
Ngaphandle kombandela wesigaba 215, umuntu noma inhlangano eqhuba umpheme noma isikhungo sokuquba esingabhalisiwe eyalelwa yisigatshana 1 a ii ukufaka isicelo sokubhalisa ngesikhathi esithile engathola imvume yenhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ukuba aqhubeke nompheme noma isikhungo sokuquba uma lowo muntu esesifakile isicelo sokubhalisa, kuze kuphothulwe isicelo sakhe.
ofake isicelo kufanele ethule enhlokweni yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ulwazi lokwengezelela olufanele.
isicelo sokuvuselelwa kokubhalisa kufanele senziwe okungenani kusasele izinsuku ezingu 90 ngaphambi kokuphelelwa yisikhathi kodwa inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingavumela isicelo esifakwe sekwedlule isikhathi.
b ikhiphe isitifiketi sokubhalisa, sokubhalisa okunombandela noma sokuvuselela ukubhalisa ngohlobo olumiwe wumgomo, uma semukelwe isicelo.
Umuntu ongakulungele ukusebenza ngezingane akufanele asebenze noma asize emphemeni wokukhoselisa noma esikhungweni sokuquba izingane.
Inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle kufanele icubungule umbiko kasonhlalakahle oqokiwe ngaphambi kokukhipha isinqumo ngokubhalisa, ngokubhalisa ngaphansi kombandela noma sokuvuselelwa kokubhalisa.
b abe nabasebenzi abahlala bekhona amahora angu 24 ngosuku.
c ukuhlinzekela noma yini enye enganqunywa ngumgomo.
d umnini obhalisiwe ephenduka umuntu ongakulungele ukusebenza ngompheme noma ngesikhungo sokuqubisa izingane; noma e umuntu ongakulungele ukusiza emphemeni wokukhoselisa noma esikhungweni sokuqubisa izingane eqashwa noma ebamba iqhaza emphemeni noma esikhungweni.
Umuntu ongakulungele ukusebenza ngezingane akafanele ukuba nompheme noma nesikhungo sokuqubisa izingane.
b ingabuyisela ukubhaliswa komnini, uma lowo muntu eselungise iphutha eliholele ekunqanyulweni kokubhalisa, inqobo uma elungise isimo ngesikhathi esibekiwe.
Inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingasiza umnini obhalisiwe ukuba ahambisane nenkambo namaqophelo alindelwe emphemeni wokukhoselisa noma esikhungweni sokuqubisa izingane, ngendlela ehlonzwe esigabeni 220.
a ukwedlulisa isikhalo sokuphikisa leso sinqumo kuNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle ; noma b ukufaka isicelo eNkantolo ePhakeme ngenhloso yokuba ibuyekeze leso sinqumo.
b ahlole ngezikhawu imipheme yokukhosela nezikhungo zokuqubisa izingane esifundazweni ngokubambisana nomasipala okwakhiwe kuwo umpheme noma isikhungo sokuqubisa izingane ngenhloso yokuphoqelela imibandela yalo Mthetho.
c yokukhuthaza ukuqagula nokuhlinzeka amagceke alungele lomsebenzi.
Ngesivumelwane nomasipala, inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingaba ukwenziwa kwemisebenzi ethile noma yonke ehlonzwe ezigabeni 215, 217, 218, 219, 221 no 222 eziphathimandleni ezengamele imisebenzi yentuthuko yezenhlalakahle kumasipala uma inhloko yeneliswa wukuthi umasipala unamandla okuqhuba leyo misebenzi ethintekayo.
Isiphathimandla esiphawulwe esigatshaneni 1 singedlulisa amandla nomsebenzi esinikwe wona ngokwalesi sigaba kwesinye isisebenzi esiqashwe ngumasipala.
c akwephuci isiphathimandla esedlulisa amandla, izibophezelo eziqondene nokusebenzisa amandla noma ukwenza umsebenzi.
b singahoxisa amandla noma yinini.
a ukwedlulisa isikhalo esiphikisana naleso sinqumo emkhandlwini wedolobha b ukufaka isicelo sokubuyekezwa kwaleso sinqumo eNkantolo ePhakeme.
Uma ingane ishonele emagcekeni ompheme wokukhosela noma esikhungweni sokuquba noma kulandela isehlo esithile emphemeni noma esikhungweni, umnikazi wompheme noma wesikhungo sokuquba kufanele abike ngokushesha isehlo sokufa emaphoyiseni nakuMqondisi-Jikelele.
Iphoyisa kufanele liphenye izimo okushone ngaphansi kwazo leyo ngane ngendlela elandela isigaba 3 soMthetho Wokuphenya Ngembangela yokufa ka 1959 Umthetho No. 58 ka 1959.
e nolunye udaba olungabaluleka ekukhuthazeni ukusebenza ngempela kwalesi Sahluko.
Ingane ithathwa njengetholiwe uma leyo ngane igcinwe unomphela ngumuntu ongesiyena umzali wegazi noma umbheki wayo ngamandla esinqumo senkantolo esinomthelela ohlonzwe esigabeni 240.
c ukuhlonipha umuntu ngamunye nomndeni ngokukhombisa inhlonipho yesiko, yobuzwe nokwehlukana emphakathini.
b ilandelwa imibandela yalesi Sahluko.
e ngumzali ongumfakela noma ngabazali bengane; noma f umbheki wengane oyisihlobo sengane.
d bahlolwe kahle ngusonhlalakahle oqokiwe ukuthi bayahambisana yini nendinyana a no b.
Ngeke umuntu enqatshelwe ukuthola ingane kuphela ngenxa yesimo sakhe sezimali.
Noma ngubani othola ingane angafaka isicelo soxhaso uma sikhona isidingo.
Umuntu ongakulungele ukusebenza ngezingane akalungele ukuthola ingane.
a Umzali wesithathu noma isihlobo esigade ingane sinelungelo lokucatshangwa njengomuntu ongaba ngumzali othola ingane ngesikhathi ingane ibekwa ohlwini lwabantu abangatholwa.
b Umzali wesithathu noma isihlobo esigabe ingane kufanele sithathwe njengomuntu ongacelanga ukuthola ingane uma lowo mzali ehlulekile ukufaka isicelo sokuthola ingane zingakapheli izinsuku ezingu 30 ngemuva kokuba isaziso sikamabhalane wenkantolo yezingane noma isikhonzi senkantolo sethulwe kulowo mzali wesithathu noma esihlotsheni sengane.
Ilunga lomndeni wengane ngaphandle komuntu ozwakalisa uthando lokuthola ingane kumabhalane wenkantolo yezingane linelungelo lokucatshangwa njengomuntu ongaba ngumzali othola ingane uma sekuvulelekile ukuba ingane itholwe.
Isigatshana 1 asihlanganisi umzali noma umuntu oqondwe esigabeni 234 kanti ingane ingatholwa ngaphandle kwemvume yalowo mzali noma umuntu.
Uma umzali wengane efisa ukuba ingane itholwe ngumuntu othile noma ngabantu, umzali kufanele achaze igama lalowo muntu noma abantu emvumeni.
Ukufaneleka komuntu noma abantu abathile abahlonzwe esigatshaneni 3 njengomzali noma ngabazali abathole ingane kufanele inqunywe yinkantolo ngokwesigaba 231 2.
yethulwe bese igcinwa ngumabhalane wenkantolo ngesikhathi sokucutshungulwa kwesicelo sokuthola ingane.
a ingasayinywanga phambi komuntu onqunywe emgomweni; noma b ingenasiqiniseko esenziwe ngendlela noma ngumuntu onqunywe emgomweni.
Umzali wengane nomuntu ophawulwe esigatshaneni 1 b ovumele ingane itholwe noma ingane eqondwe esigatshaneni 1 c ingahoxisa imvume zingakapheli izinsuku ezingu 60 ngemuva kokusayinwa kwemvume, ngemuva kwalokho imvume iyoba ngujuqu.
Ngesicelo soMnyango, senhlangano eqokelwe ukuvikela ingane noma sikasonhlalakahle wengane etholiwe, inkantolo ingakhipha umyalelo wokukhulula umzali noma umuntu okudingwa imvume yakhe yokuvumela ukuba ingane itholwe ngokulandisa kwesigaba 232 ezibophezelweni nasemalungelweni obuzali maqondana nengane kuze kuphothulwe uhlelo lokutholwa kwengane.
Umzali noma umuntu okufuneka imvume yakhe ngokuthola ingane ngokulandisa kwesigaba 232 kufanele esekele isicelo somyalelo wokukhulula ngokwesigatshana 1.
Umyalelo wokukhulula olandiswe esigatshana 1 kufanele ugunyaze inhlangano eqokiwe yokuvikela ingane noma umuntu aqhube izibophezelo namalungelo obuzali ngengane kuze kuphele uhlelo lokutholwa kwengane.
b umyalelo unqanyulwa yinkantolo ngezizathu zokuthi awusafezi izifiso nekusasa lengane; noma c ingane, umzali noma umuntu ovumile esehoxisa imvume yokutholwa kwengane, ngaphansi kwesigaba 232 6.
Umyalelo wokukhulula ususa emahlombe omzali noma omuntu umsebenzi wokuxhasa ngokondla ingane ngesikhathi kusamelwe uhlelo lokuthola ingane, ngaphandle uma inkantolo ichaza ngenye indlela.
e ehlulekile ukuphendula isaziso esihlongoza ukuthola ingane, nokuqondiswe kuso esigabeni 236 zingakapheli izinsuku ezingu-30 ethole isaziso.
c ukukhokha umonakalo ngokulandisa komthetho wesiko; noma d ngokuhambisa imininingwane yakhe ifakwe embhalweni wokubhalisa ingane ngokulandisa kwesigaba 10 1 b noma isigaba 114 soMthetho Wokubhalisa Abazelwe Nabashonile ka 1992 Umthetho No. 51 ka 1992.
Ngokubheka izimo ezithile nobufakazi obuphambi kwayo, inkantolo ingacubungula ubukhona bezizathu zokwenqabela umzali noma umuntu ekuvumeleni ingane itholwe ngokulandisa kwalesi sigaba.
b igama nekheli lomuntu ngamunye obekungafunwa imvume yakhe ukuba isigaba 234 besingekho nezizathu okungafunwa ngazo imvume yalowo muntu.
Umuntu ovume ukuthola ingane ngencazelo yesigaba 232 nofuna inkantolo iyekele isidingo sokuthola imvume yomunye umuntu echazwe esigabeni 234 kufanele ethule lowo mbiko kumabhalane wenkantolo yezingane.
umabhalane wenkantolo yezingane engacela uMqondisi-Jikelele: eMnyangweni Wezasekhaya adalule olunye ulwazi oluqukethwe ekubhalisweni kwengane ngesikhathi izalwa kuhlangene nomazisi kanye nemininingwane yomuntu ovume ukuba ngubaba noma ngumama wengane.
Uma usonhlalakahle othintekayo ekutholeni ingane okuhlongozwayo ethola ulwazi ngengane nalapho kuhlala khona umuntu odingelwa imvume echazwe esigabeni 232 noma obekuyodingeka imvume yakhe ukuthola ingane ukuba besingekho isigaba 234, ngaphandle kokuchitha isikhathi, usonhlalakahle kufanele ethulele umabhalane wenkantolo yezingane umbiko oqukethe lolo lwazi.
Uma ingane ikwazi ukutholwa, umabhalane wenkantolo yezingane kufanele afake isaziso kumuntu ngamunye okudingeka imvume yakhe yokutholwa kwengane elandiswe esigabeni 232 ngaphandle kokuchitha isikhathi.
b sicele lowo muntu avume noma agodle imvume yokuthola ingane noma uma lowo muntu enguyise woqobo wengane ongashadile nonina, acelwe imvume noma ayigodle noma afake isicelo sokuthola ingane ngokulandisa kwesigaba 237.
Uma umuntu onikwe isaziso ngaphansi kwesigatshana 1 ehluleka ukuhambisana nesicelo esiqukethwe yisaziso zingakapheli izinsuku ezingu-30, lowo muntu kufanele athathwe njengovumele ukutholwa kwengane.
b siphelezelwe yisivivinyo esiphawulwe esigabeni 231 2 d c siqukathe imininingwane efanele enganqunywa wumgomo.
e ulwazi olungasiza inkantolo noma olunqunywe yimigomo.
Ofake isicelo akakwazi ukufinyelela emibhalweni enikwe inkantolo ngamanye amaqembu ngaphandle kokuthola imvume yenkantolo.
e isigaba 231 6 silandelwe, esiwombeni sesicelo sokuthola ingane ehlala nomzali wesithathu noma ogunyazwe yinkantolo, oyohambisana nesigaba ngumuntu noma ngabantu abangeyena umzali wesithathu noma umbheki wengane ogunyazwe yinkantolo.
b amathuba okwakheka kobuhlobo obuhle esikhathini esizayo phakathi kwengane nomuntu ogodle imvume.
d imiyalelo edlule eshaywe ngokugcinwa kwengane.
c asivumeli umshado noma ukulalana phakathi kwengane nomuntu okungavunyiwe ngisho ngabe ingane ibingatholwanga.
d Akuphazamisi amalungelo ingane enawo empahleni eyithole ngaphambi kokutholwa.
Ngokwazo zonke izinhloso, ingane etholiwe kufanele ithathwe njengengane yomzali omusha kanti ngaso sonke isikhathi lomzali uthathwa njengomzali wengane etholiwe.
b ngumzali wengane etholiwe noma ngomunye umuntu onezibophezelo namalungelo obuzali ngengane, ngokushesha ngaphambi kokuthathwa kwengane; noma c ngumzali noma ngabazali abasha abafuna ukuthola ingane.
Noma yisiphi isicelo esenziwa ngaphansi kwesigatshana 1 kufanele sethulwe ngesikhathi esifanele ngaphambi kweminyaka emibili kusukela osukwini okutholwe ngalo ingane.
a ofake isicelo engumzali wengane okwafuneka imvume yakhe yokuthola ingane kodwa engazange itholakale; noma b ngesikhathi sokuphetha umyalelo wokuthola ingane, umzali noma abazali abathola ingane bengakulungele ngokulandisa kwesigaba 231.
e Omunye umuntu inkantolo emthole enesifiso odabeni.
b zonke izibophezelo, amalungelo nolunye udaba oluqedwe yisigaba 240 1 ngengane ziyabuyiselwa.
a ingamisa umyalelo wokubeka ingane ethintekayo; noma b inganquma ukuba ingane igcinwe endaweni ephephile yesikhashana kuze kuphume isinqumo esifanele sokuyigcina.
Ngemuva kwesinqumo sokuthola ingane esikhishwa yinkantolo yezingane mayelana nokubhaliswa kokuzalwa kwengane eNingizimu Afrika, umzali noma abazali abayitholile kufanele bafake isicelo sokubhalisa ukutholwa kwengane nokuguqula isibongo sengane kusomqulu ngaphansi komthetho ofanele kuMqondisi-Jikelele: eMnyangweni Wezasekhaya.
d imali emiswe ngaphansi komthetho osebenzayo; uma ikhona.
Ngemuva kokuba inkantolo yezingane seyikhiphe umyalelo wokuthola ingane ezalwe ngaphandle komngcele waseNingizimu Afrika, umzali noma abazali abayitholile kufanele bacele kuMqondisi-Jikelele: Izindaba Zangaphandle ukubhalisa ukuzalwa kwengane nokuloba kusomqulu wabazelwe isimo sengane etholiwe.
d Imali enqunywe ngokulandisa komthetho osebenzayo, uma ukhona.
d lonke ulwazi oluqondene nokuthola ingane olungase lumiswe ngumgomo.
c esigamekweni sengane etholwe kwelinye izwe, edlulise amakhophi ayo yonke imibhalo eqondiswe endimeni b eMkhandlwini Ophezulu.
d komcwaningi noma ngenhloso yokusebenza, kuye ngezimo ezinqunywe nguMqondisi-Jikelele; noma e kwesinqumo senkantolo, uma inkantolo ithola ukuthi isinqumo sifeza kangcono isifiso nekusasa lengane.
Umqondisi-Jikelele engajuba umuntu ethole iseluleko ngaphambi kokudalulelwa ulwazi oluqukethwe kusomqulu wengane etholiwe ngokulandisa kwesigatshana 1 a, b, c no e.
a onganika noma athole, avume ukunika noma athole umhlomulo, akukhathalekile ukuthi yimali noma yisipho ngenhloso yokuthola ingane, ezweni noma ngaphandle kweNingizimu Afrika; noma b ongadoba umuntu anikele ngengane itholwe ngaphakathi noma ngaphandle kwezwe laseNingizimu Afrika.
e Esakhiweni sikaHulumeni; noma f kwabanye abantu abanganqunywa wumgomo.
c koMkhandlu Ophakeme esigamekweni sokuthola ingane yakwelinye izwe; noma d inhlangano eqokelwe ukuvikela ingane emukelwe ngaphansi kwesigaba 258 lapho inikela khona ngomsebenzi wokuthola ingane.
Ngale kwemibandela yesigatshana 1, iNhlangano yezenhlalakahle okuqondiswe kuyo esigabeni 108 esebenza ngokusemthethweni ngokuthola ingane ngesikhathi sokuqala kwalesi sigaba iyoqhubeka naleyo misebenzi isikhathi esiyiminyaka emibili ngaphandle kokwemukelwa njengokulandisa kwesigaba 251 kodwa singakapheli leso sikhathi kufanele ifake isicelo sokwemukelwa ngokwesigaba 251.
b inhlangano eqokelwe ukuvikela ingane ukuba ethule umsebenzi wokuthola ingane.
Umqondisi-Jikelele kufanele agcine usomqulu wabo bonke osonhlalakahle bokuthola izingane kanjalo nezinhlangano zokuvikela izingane ezamukelwe njengezikhungo zokuqothola izingane.
Akekho umuntu ongashicilela noma adale kushicilelwe nganoma iyiphi indlela noma umzamo isikhangisi esihlangene nokubekwa noma ukutholwa kwengane ethile.
d nokumemezela kokubekwa kwengane etholiwe noma ukutholwa kwengane; noma e nolunye uhlobo lwezikhangiso ezichazwe wumgomo.
f enquma noma yiluphi udaba olubalulekile ekukhuthazeni ukusebenza ngempela kwalesi Sahluko.
d ukulawula indlela yokuthola ingane kwelinye izwe.
Isivumelwane saseHague Sokutholwa Kwezingane Phakathi kwamazwe ehlukene kuyasebenza eNingizimu Afrika kanti imibandela yaso ingumthetho lapha ezweni.
Umthetho ovamile waseNingizimu Afrika usebenza ekutholeni ingane ehlobene nesivumelwane kodwa uma kunokushayisana phakathi komthetho ovamile waseNingizimu Afrika Nesivumelwane, Isivumelwane siyomiswa phambili.
Umqondisi-Jikelele Ngumlawuli Ophakeme waseNingizimu Afrika ofeza izinhloso zeSivumelwane saseHague Ngokutholwa Kwezingane phakathi kwamazwe.
Ngokulandisa kwesigaba 303, uMkhandlu Olawulayo waseNingizimu Afrika angedlulisa amandla noma imisebenzi yoMkhandlu Olawulayo ngaphansi kweSivumelwane saseHague Ngokutholwa Kwezingane phakathi kwamazwe aqondiswe esisebenzini soMnyango.
a ngesinye isakhiwo sikahulumeni; noma b yinhlangano eqokelwe ukuvikela ingane emukelwe ngaphansi kwesigaba 258 ukwenza imisebenzi yokuthola izingane kwelinye izwe.
b ungemukela amalungiselelo okuthola ingane ngendlela ehlonzwe esigabeni 259, inqobo uma kulandelwe yonke imibandela ebekiwe.
Umlawuli Ophakeme engemukela inhlangano eqokelwe ukuvikela ingane ukuba yenze umsebenzi wokuthola ingane ngesikhathi nangemigomo ethile.
b kufanele njalo ngonyaka wethule amabhuku ezimali acwaningiwe kuMkhandlu Olawulayo ngezimali ezitholiwe nezikhokhiwe.
Inhlangano eqokelwe ukuvikela ingane emukelwe yesigaba 258 lapho yethula khona imisebenzi yokuthola ingane ingashicilela isivumelwane sokuthola ingane nengosi emukelwe ukuthola ingane kwelinye izwe.
b akufanele ithathe izinyathelo ngalezo zivumelwane ngaphambi kokuba ziphasiswe nguMkhandlu Olawulayo.
Umuntu ovame ukuhlala ezweni elinobudlelwane ofisa ukuthola ingane echitha isikhathi esiningi eNingizimu Afrika kufanele afake isicelo kuMkhandlu Olawulayo ezweni elithintekayo okunobudlelwane nalo.
Uma umkhandlu olawulayo wamazwe anobudlelwane weneliswa wukuthi ofake isicelo ukulungele ukuthola ingane, umkhandlu olawulayo uyobhala umbiko ngalowo muntu ohambisanayo nezidingo zeSivumelwane saseHague Ngokutholwa Kwengane phakathi kwamazwe nezinye izidingo ezinganqunywa, lapho eseqedile uyothumela umbiko eMkhandlwini Olawulayo waseNingizimu Afrika.
Uma ikhona ingane efanele ukutholwa, Umkhandlu Olawulayo uyobhala umbiko ngengane ngendlela ehambisana yezidingo zeSivumelwane saseHague Ngokutholwa Kwezingane phakathi kwamazwe kanjalo nezinye izidingo ezinganqunywa, lapho eseqedile uyothumela umbiko emkhandlwini olawulayo ezweni elithintekayo okunesivumelwane sobudlelwane nalo.
Uma Umkhandlu Olawulayo wangaphakathi nomkhandlu ophakeme wezwe okunobudlelwane nalo bevumelana ngokuthola ingane, Umkhandlu Olawulayo wangaphakathi uyodlulisa isicelo sokuthola ingane kuhlangene nezinye izincwadi nemibiko ehlonzwe ezigatshaneni 2 no 3 enkantolo yezingane ukuze sicutshungulwe ngendlela yesigaba 238.
c amalungiselelo okuthola ingane ahambisana nezidingo zeSivumelwane saseHague Ngokutholwa Kwezingane phakathi kwamazwe neminye imibandela engase imiswe.
e Umkhandlu Olawulayo waseNingizimu Afrika uvumile ukuthola ingane.
Lesi sigaba asisebenzi enganeni evame ukuhlala eNingizimu Afrika ezotholwa bese ihlala ngaphandle kwaseNingizimu Afrika nelunga lomndeni waleyo ngane noma nomuntu oyophenduka omunye wabazali bengane ngokuhlanganyela nomzali wangempela wengane.
Umuntu ovame ukuhlala ezweni elingenasivumelwane sobudlelwane naleli ofisa ukuthola ingane yaseNingizimu Afrika kufanele afake isicelo kumlawuli onegunya kulelo lizwe elithintekayo.
Uma umkhandlu onegunya kulelozwe elingenasivumelwane sobudlelwane eneliswa ukuthi lowo muntu ufanele ukuthola ingane uyobhala umbiko ngalowo muntu ngendlela ehambisanayo nezidingo ezimisiwe bese ethumela umbiko eMkhandlwini Olawulayo waseNingizimu Afrika.
Uma ikhona ingane engatholwa, Umkhandlu Olawulayo uyolungisa umbiko ohambisana nezidingo ezimisiwe bese ewuthumela emkhandlwini ofanele ezweni elithintekayo okungenasivumelwane sobudlelwane nalo.
Umkhandlu Olawulayo nesigungu esinamandla kulelozwe elithintekayo bevumelana ngokutholwa kwengane, Umkhandlu Olawulayo wakuleli uyodlulisela isicelo sokuthola ingane kanjalo namaphepha afanele nemibiko ehlonzwe esigatshaneni 2 no 3 enkantolo yezingane ngenhloso yokucutshungulwa ngokulandisa kwesigaba 238.
d Umkhandlu Olawulayo waseNingizimu Afrika uvuma ukuba ingane itholwe.
Lesi sigaba asisebenzi enganeni evame ukuhlala eNingizimu Afrika nefisa ukutholwa ngaphandle kwaleli nelunga lomndeni noma umuntu oyoba ngumunye wabazali bayo ehlangene nomzali wegazi.
Uma inkantolo yezingane yemukela isicelo sokuthola ingane ngaphansi kwesigaba 260 noma 261, Umkhandlu Olawulayo ungakhipha isitifiketi sokuhambisana nezidingo zokuthola ingane.
Umuntu ovame ukuhlala eNingizimu Afrika ofisa ukuthola ingane evamel ukuhlala ezweni elinesivumelwane naleli kufanele afake isicelo eMkhandlwini Olawulayo.
Uma Umkhandlu Olawulayo weneliswa yisimo salowo muntu, uyolungisa umbiko ngaye ngendlela ehambisana nezidingo zeSivumelwane saseHague Ngokutholwa Kwezingane kwamanye amazwe nezinye izidingo ezinganqunywa bese ethumela lowo mbiko emkhandlwini walelo lizwe okusetshenziswayo nalo ngesivumelwane.
Uma itholakala ingane efanele, umkhandlu olawulayo wezwe okusetshenziswana nalo uyolungisa umbiko ngendlela ehambisana nezidingo zeSivumelwane saseHague Ngokutholwa Kwezingane kwamanye amazwe bese ethumela umbiko emkhandlwini olawulayo walelozwe.
Uma Umkhandlu Olawulayo wezwe kanjalo nomkhandlu olawulayo welinye okunesivumelane sobudlelwane nalo ivumelana ngokutholwa kwengane, umkhandlu olawulayo welinye izwe uyodlulisa isicelo sokuthola ingane ngaphakathi ezwe ngenhloso yokuphothula imvume efanele.
Umuntu ovame ukuhlala eNingizimu Afrika ofisa ukuthola ingane ehlala ezweni elingenasivumelwane sobudlelwane kufanele acele eMkhandlwini Olawulayo waleli.
Uma Umkhandlu Olawulayo waleli weneliswa ngumuntu ofake isicelo sokuthola ingane, uyolungisa umbiko ngalowo muntu ngendlela ehambisana nezidingo zezwe okungenasivumelwane sobudlelwane nalo bese ethumela umbiko kumaziphathe ofanele walelozwe.
Uma ikhona ingane okufanele itholwe, umaziphathe onamandla afanele ezweni okungenasivumelwane sobudlelwane uyolungisa umbiko ngengane ngendlela ehambisana nezidingo ezifanele bese uwuthumela eMkhandlwini Olawulayo wakuleli.
Uma Umkhandlu Olawulayo wakuleli nomkhandlu wangaphandle othintekayo ezweni okungenasivumelwane sobudlelwane bevumelana ngokutholwa kwengane, umkhandlu ofanele walelozwe uyodlulisela kumaziphathe ofanele isicelo ngenhloso yokuphothula isicelo sokuthola ingane.
Ukuthola ingane ezweni okunesivumelwane sobudlelwane lapho ingane ivame ukuhlala khona wumuntu ovame ukuhlala kwelinye izwe elinesivumelwane sobudlelwane neNingizimu, kuyomukelwa yileli uma sikhona isitifiketi sokuhambisana nemibandela yokuthola ingane esikhishwe yizwe elinobudlelwane neNingizimu Afrika.
Uma singekho isitifiketi sokuhambisana nemibandela yokuthola ingane ezweni elithintekayo okunesivumelwane sobudlelwane nalo, Umkhandlu Olawulayo unganquma ukwemukela isimo sokuthola ingane.
Ukuthola ingane okuqondiswe ezigatshaneni 1 no 2 ngeke kwemukelwe, uma isinqumo senziwe ngokulandisa kwesigaba 269 esiphawula ukuthi ukuthola ingane noma isinqumo okufinyelelwe kuso ngaphansi koMbhalo 27 weSivumelwane saseHague Ngokutholwa Kwezingane phakathi kwamazwe asemukeleki eNingizimu Afrika.
b sakhiwe ngokuhambisana neSivumelwane saseHague Ngokutholwa Kwezingane phakathi kwamazwe nemithetho yamazwe achazwe esitifiketini.
b ukuthola ingane kulelo lizwe kunomthelela ofanayo nobungenzeka ukuba umyalelo bewukhishwe eNingizimu Afrika.
Uma ukutholwa kwengane kwemukelwa esigabeni 265 no 267, isinqumo sokuthola ingane eNingizimu sinomthelela obekwe esigabeni 240.
Umkhandlu Olawulayo unganquma ukungemukeli uhlelo lokuthola ingane okusebenza ngaphansi kwalo isigaba 265 noma 267 noma isinqumo esenziwe ngaphansi kombhalo 27 weSivumelwane saseHague Ngokutholwa Kwezingane phakathi kwamazwe, uma ukuthola ingane noma isinqumo siphambene kakhulu nenqubomgomo yaseNingizimu Afrika, ekubhekeleni izidingo nekusasa lengane.
Uma Umkhandlu Olawulayo wezwe unquma ukuthi ukuthola ingane noma isinqumo esiphawulwe esigatshaneni 1 asemukelekile, ukuthola ingane noma isinqumo asinamthelela eNingizimu Afrika.
Umuntu okwenqatshwe isicelo sakhe sokuthola ingane ngaphansi kwesigaba 260 no 261 angedlulisa isikhalo eNkantolo Ephakeme ngenhloso yokuthola umyalelo wokuthola ingane.
e Umkhandlu Olawulayo waseNingizimu Afrika uvumile ukutholwa kwengane.
Ngokuhambisana nesigaba 248 ngokufinyelela kusomqulu wezingane ezitholiwe ufundwa ngokuhlanganyela nezinguquko ezidingwa yingqikithi, Umkhandlu Olawulayo ungadalulela umuntu oneminyaka engaphezulu kuka-18, okwathi ngesikhathi eyingane watholwa ngendlela ehambisana neSivumelwane saseHague Ngokutholwa Kwezingane, ulwazi olusembhalweni woMkhandlu Olawulayo ngomlando walowo muntu.
Akekho umuntu ongaqhuba noma agqugquzele ukuthola izingane phakathi kwamazwe ngendlela ehlukile kuleyo ehlonzwe kulesi Sahlulo.
b ukulwa nokuthunjwa kwezingane ngabazali.
Isivumelwane saseHague Ngokuthunjwa Kwezingane Emhlabeni jikelele siyasebenza eNingizimu Afrika nemibandela yaso ingumthetho eNingizimu Afrika, bese kuya ngokuthi loMthetho uthini wona.
Ummeli Omkhulu Wasemajajini wezindaba zomndeni oqokwe nguNgqongqoshe Wezobulungiswa, ngaphansi koMthetho Wokuxazulula Izindaba Ezithile Zomshado uyisigungu Esiphakeme saseNingizimu Afrika ekufezeni inhloso yeSivumelwane saseHague Ngokuthunjwa Kwezingane Emhlabeni jikelele.
Ummeli Omkhulu Wasemajajini wezindaba zomndeni kufanele aqhube imisebenzi anikwe yona yiSivumelwane seMikhandlu Elawulayo.
Ngokuhambisana nalezo zimo ezingabekwa, Umkhandlu Olawulayo waseNingizimu Afrika ungedlulisa noma wabe amandla owathole ngaphansi kweSivumelwane saseHague Ngokuthunjwa Kwezingane Emhlabeni jikelele kuMmeli Omkhulu Wasemajajini wezindaba zemindeni oqokwe ngaphansi koMthetho Wokuxazulula Ezindabeni Ezithile Zomshado.
Ukwedlulisa, ukwaba nezimo ezingaphoqwa kufanele zibhalwe.
Ekutholeni ukuthi sikhona yini isimo sokuthatha nokugcina ngendlela engafanele ingane ngencazelo yeSihloko 3 seSivumelwane saseHague Ngokuthunjwa Kwezingane Emhlabeni jikelele, ngaphambi kokukhipha umyalelo wokubuyiswa kwengane, Inkantolo Ephakeme ingacela Umkhandlu Ophekeme wethule umbiko ngesimo sasekhaya sengane ngaphambi kokuba ithunjwe.
Ngaphambi kokukhipha umyalelo wokubuyiswa kwengane, inkantolo inganquma uhlelo lokukhulula okwesikhashana ingane, ofake isicelo noma ummangalelwa.
Ngesikhathi icubungula isicelo ngokulandisa kwalesi Sahluko ngokubuyiswa kwengane, inkantolo kufanele inike ingane ithuba lokwenqaba ukuphindiselwa emuva, ngokwenza njalo iveze isisindo sempikiswano lapho kuyobhekelwa iminyaka nobudala bengane.
Ummeli kufanele ammele ingane ngendlela ehambisana nesigaba 55 kuzo zonke izicelo ezenziwe ngaphansi kweSivumelwane saseHague Ngokuthunjwa Kwezingane phakathi kwamazwe.
b enquma izimali nokuqoqa izindleko eziqondene nesicelo seSivumelwane.
Umgomo oshaywe ngaphansi kwesigatshana 1 unganquma inkokhelo yenhlawulo noma isigwebo sejele esingedluli ezinyangeni ezingu-12 ngokwephula umthetho noma ngokwehluleka ukuwulandela.
c ukulawula izinga lokuhweba ngezingane.
Isigungu seNhlangano Yezizwe Esinqanda Ukuhweba Ngabantu siyasebenza eNingizimu. Afrika kanti imibandela yaso ingumthetho kulelizwe, kuye ngemibandela ekhona yalo Mthetho.
c akhiphe izincwadi zokuvakasha ezifanele noma igunya elidingekayo lokuvumela ingane ingene noma ibuye ezweni laseNingizimu Afrika.
Isigatshana 1 sisebenze kuyo yonke ingane okuthe ngesikhathi ingena ezweni ebithengiswe kulo yabe iyisakhamuzi esiphelele saseNingizimu Afrika.
a yokuyixhaphaza; noma b ukuyisika izitho ezithile zomzimba.
Ukuthi ingane ivumile ukudayiswa ngenhloso yokuhlukunyezwa akusho lutho uma ingane idayiswe ngendlela yokwesatshiswa noma ngokusebenzisa amandla noma olunye uhlobo lwempoqo, lokuthumba, lokukhwabanisa, lwenkohliso, lokusebenzisa budlabha amandla noma isikhundla noma lokunika noma ngokuthola inkokhelo noma umhlomulo ukuze kutholakale imvume yengane noma yomuntu olawula ingane.
b ingagcina leyo ngane endaweni ephephile yesikhashana ize itholelwe enye indawo yokuhlala.
Noma iyiphi ingane ekwaziyo ukukhoseliswa ngaphansi koMthetho Wokukhoselisa Ababaleki ka 1998 Umthetho No.
b kusammelwe ukulalela udaba, ingane ingagcinwa endaweni ephephile yesikhashana.
Inkantolo Yezingane ingakhipha umyalelo wokuthi ingane ehlonzwe esigatshaneni 1 isizwe ekufakeni isicelo sendawo yokukhoseliswa ngokulandisa koMthetho Wokukhoselisa Ababaleki ka 1998 Umthetho No. 130 ka 1998.
e kwesivumelwane esiqinisekiswe yiNkantolo ePhakeme lapho kuhlala khona umzali ojube omunye umuntu noma endaweni okuhlala kuyo abazali noma bevame khona.
Ngokuveza izizathu ezinhle, inkantolo ingabeka eceleni izidingo ezibekwe esigatshaneni 1d ngenhla.
Lapho umzali ojube omunye ukumzalela noma onobudlelwane, umkhwenyana noma inkosikazi noma umasihlalisane wakhe ekhipha imvume ebhaliwe ngesivumelwane ngokunjalo lowo mkhwenyana, inkosikazi noma umasihlalisane wakhe uyothathwa njengxenye yesivumelwane esisayiniwe.
Lapho umama ongumfakela eshadile noma enobudlelwane, umkhwenyana noma umasihlalisane wakhe kufanele akhiphe imvume ebhaliwe ngesivumelwane ngokunjalo lowo mkhwenyana noma umasihlalisane uthathwa njengengxenye yaleso sivumelwane.
Lapho umkhwenyana noma umasihlalisane kanina ongumfakela ozale ingane ongahlobene nayo egodla imvume ngaphandle kwesizathu, inkantolo ingaqinisekisa isivumelwane.
Asikho isivumelwane sobumama esiyosebenza ngaphandle kokuba ukuzalwa kwengane okuhlonzwe esivumelwaneni sisekelwe wukusetshenziswa kwezitho zokuzalisa zabo bobabili abazali abazibophezele noma uma kungeke kwenzeke ngenxa yesimo segazi, sempilo noma esinye esemukelekile, okungenani isitho soyedwa wabazali abajube ukuzalwa kwengane ngalolu hlobo noma uma umzali ojube isinqumo ehlala yedwa, isitho salowo mzali.
baqonda futhi bemukela umthelela wezomthetho ngesivumelwane kanye nalo Mthetho kanjalo amalungelo nezibophezelo namalungelo ezibekiwe.
uqonda futhi wemukela umthelela wezomthetho ngesivumelwane ngokunjalo nalo Mthetho, amalungelo nezibophezelo ezibekiwe.
v akasebenzisi isimo sobumama bomfakela njengendlela yokuthola imali.
enengane noma izingane zakhe.
e ngokuvamile isivumelwane kufanele siqinisekiswe ngemuva kokubhekela zonke izimo zomuntu nomndeni wamaqembu athintekayo kodwa ngaphezu kwakho konke yizidingo nekusasa lengane ezozalwa okubalulekile.
e amanye amaphuzu inkantolo ewabona edingeka.
Isivumelwane sobumama bomfakela kufanele sethulwe enkantolo.
b ngemuva kwezinyanga ezingu-18 kusuka osukwini okuqinisekiswe ngalo isivumelwane esiphambi kwenkantolo.
Ukumithisa ngobuciko unina wengane ongumfakela esivumelwaneni esihlonzwe kulo Mthetho kuyokwenziwa ngokuhambisana nemibandela yoMthetho Wezitho Zomzimba womuntu ka 1983 Umthetho No. 65 ka 1983.
f ingane ayikwazi ukufuna isondlo noma ubundlalifa kumama ongumfakela, kumkhwenyana noma kumasihlalisane wakhe noma kwesinye sezihlobo zakhe.
Noma yisiphi isivumelwane sobumama bomfakela esingahambisani nemibandela yalo Mthetho siyize leze kanti ingane ezalwe ngesizathu salezi zinyathelo zokufeza lesi sivumelwane, ngokwayo yonke inhloso, iyothathwa njengengane yowesifazane oyizalile.
Umama wengane ongumfakela nophinde abe ngowozalo noma ngasiphi isikhathi ngaphambi kokuphela kwezinsuku ezingu-60 izelwe ingane, anganqamula isivumelwane sobuzali bomfakela ngokwethula enkantolo isaziso esibhaliwe.
inkantolo inganqamula umyalelo okufinyelelwe kuwo ngaphansi kwesigaba 285 ngemuva kwesaziso esiqondiswe emaqenjini asayine isivumelwane nalapho kuvela ukuthi umama ongumfakela usinqamule ngentando yakhe isivumelwane nokuthi uqonda kahle umthelela wesenzo sokunqamula isivumelwane, inkantolo ingakhipha noma yimuphi umyalelo ofanele, inqobo uma ufeza kangcono izidingo nekusasa lengane.
Umama ongumfakela ngeke athwale izindleko kubazali abamjubile ngenxa yesinqumo sakhe sokuqoka ukunqamula ukukhulelwa ngendlela yalesi sigaba, ngaphandle kwenkokhelo yezindleko ezithwalwe ngabazali abamjubile ngendlela echazwe esigabeni 294.
a uma isivumelwane sinqanyulwe ngemuva kokuzalwa kwengane, wonke amalungelo nezibophezelo ezisungulwe ngaphansi kwesigaba 290 ayoqedwa bese egidlabezwa umama wengane ongumfakela, kumkhwenyana noma kumasihlalisane wakhe, uma ekhona, uma engekho ubaba ojube ukuzalelwa ingane.
e ngokuhambisana nezigatshana a no b ngenhla, ingane ayikwazi ukufuna isondlo noma ukudla ifa ebazalini abajube ukuba izalwe noma izihlobo zabo.
Isivumelwane sobumama bomfakela siyoqedwa ngokukhipha isisu okungenziwa ngaphansi koMthetho Wokuzikhethela Ukukhipha Isisu ka 1996 (Umthetho No. 92 ka 1996).
Ngokwenhloso yoMthetho Wokuzikhethela Ukukhipha Isisu ka 1996 Umthetho No. 92 ka 1996, isinqumo sokuhushula isisu sisemahlombe kamama wengane ongumfakela kodwa abazali abamjubile bayohlala baziswa ngokushintsha kwesimo futhi bavunyelwe ukubonisana nomama ongumfakela ngaphambi kokuhushulwa kwaso.
Umama ongumfakela ngeke abhekane nezindleko kubazali abamjubile ngenxa yokusebenzisa kwakhe ilungelo lokukhipha isisu ngokulandisa kwalesi sigaba ngaphandle kwemali yezindleko ezithwalwe ngabazali abamjubile, ngencazelo yesigaba 294 lapho isinqumo sokuhushula isisu sithathwe khona ngezinye izizathu ezingahlangene nesimo sempilo yomuntu.
Ngokuhambisana nemibandela yezigatshana no , maqondana nesivumelwane sobumama bomfakela, akekho umuntu onganika noma ethembise omunye noma oyothola komunye umuntu inkokhelo noma umhlomulo wemali noma wolunye uhlobo.
c kwezindleko zomshuwalense onake umama ongumfakela ngayo yonke into engaholela ekufeni kwakhe noma ekukhubazekeni okudalwa wukukhulelwa.
Noma ngubani osiza ngokweluleka ngezomthetho noma ngesimo sempilo ngenhloso yokuqinisekisa isivumelwane sobumama bomfakela, ngokwesigaba 288 ekuqhubeni leso sivumelwane uyoba nelungelo lokuthola inkokhelo efanele.
Amagama amathimba athintekayo odabeni oluphambi kwenkantolo ngesivumelwane sobumama bomfakela ngeke ashicilelwe ngaphandle kwemvume yabo ebhaliwe.
Akekho umuntu ongashicilela amaqiniso aveza igama lomuntu ngenxa yesivumelwane sobumama bomfakela.
Akekho umuntu ongamithisa ngobuciko umuntu wesifazane ngesikhathi sokuqhuba isivumelwane sobumama bomfakela noma anike usizo lokumithisa ngale ndlela ngaphandle kokuba uhlelo lugunyazwe yinkantolo ngokulandisa kwemibandela yalo Mthetho.
Akekho umuntu ongazama nganoma iyiphi indlela yokuhuba ngemali umuntu ngenhloso yokumzalela ingane noma yokungena esivumelwaneni sohlobo lomama ongumfakela.
a yokuhlola leso sikhungo, mpheme noma indawo yokuquba kanjalo nabaphathi bayo; noma b yokubuka noma ukuphonsa imibuzo noma iyiphi ingane noma enze ingane ihlolwe noma ivivinywe ngudokotela olaphaya, usonhlalakahle noma usolwazi wengqondo.
a Kufanele isisebenzi ngasinye sithole isigqebhezana sokuzazisa esichazwe esigabatshana 1.
b Ngesikhathi sokuhlola isikhungo, indawo yokuhlala isikhashana, umpheme noma indawo, umuntu ogunyazwe ngaphansi kwesigatshana 1 kufanele lapho efunwa isigqebhezana asiveze.
b udinga ukuba umuntu adalule ulwazi, kungabe yindlela yomlomo noma ebhaliwe, ngayedwa noma kukhona ufakazi ngezenzo nokukhohlwa ukwenza okufanele, izinsolo ezithile zingakhomba ukwephulwa kwalo Mthetho noma umbandela othile walo Mthetho noma sombandela wokubhaliswa ngakho kungaba nesidingo sokudalula ulwazi ngendlela efungelwe.
g Ukubhala ulwazi noma ngayiphi indlela kuhlangene nokuthatha izithombe noma aqophe imifanekiso yesithombe sikamabonakude; noma h Ukusebenzisa amandla noma aqhube umsebenzi ongagunyazwa wumgomo.
b Abuyisele emuva yonke into ekade ithathiwe maduzane eqeda ukuyisebenzisa ngaphandle uma ithathwe ngenhloso yokusetshenziswa njengobufakazi.
Umuntu ogunyazwe yisigatshana 1 kufanele ethule umbiko kuMqondisi-Jikelele, enhlokweni yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle noma kumasipala ngendlela efanele ngazo zonke izigameko zokuhlola okwenziwe yilowo muntu ngokulandisa kwalesi sigaba.
i enqaba ukushiya ikhaya noma indawo okuhlala kuyo ingane; noma ii exhumana nengane ngendlela ephambene nesaziso esibhaliwe; noma q ephambana noma ehluleka ukuhambisana nesinqumo seNkantolo ePhakeme, Inkantolo Yokwehlukanisa Umshado nenkantolo yezingane ngokulandisa kwalo Mthetho kuhlangene nesigaba 1536 noma ephambana noma ehluleka ukuhambisana nesinye isimo esiqukethwe yilowo myalelo.
b eqhuba isibophezelo sobuzali, sokunakekela ingane eyisihlobo noma egcina okwesikhashana ingane; noma c efaka isicelo sobuzali, sokunakekela ingane eyisihlobo, sokuyigcina isikhashana noma ukuthola ingane.
a ehlukumeza noma engayinaki ingane; noma b elahla ingane.
Umuntu onesibophezelo somthetho sokondla ingane unecala lokwephula umthetho uma lowo muntu ehluleka ukuhlinzeka ingane ngokudla, ngezimpahla zokugqoka, indawo yokuhlala nosizo lwemithi yokwelashwa ekubeni enamandla okwenza njalo.
Umuntu ongumnikazi, oqashisayo, umphathi, isiqashi noma ohlala emagcekeni okuqhutshwa ngaphakathi kwawo isenzo sokuhwebisa ingane ngocansi unecala lokwephula umthetho uma lowo muntu enesikhathi esiqonda isenzo kodwa wehluleka ukubikela Umbutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika ngalolu daba.
Umuntu otholwe ephula umthetho ngaphansi kwesigatshana 1, 2, 3 no 5 unesibophezelo sokukhokha inhlawulo enganqunywa wumthetho obusayo noma athole isijezo sokuboshwa iminyaka engevile eshumini noma aboshwe futhi ahlawuliswe.
e olunye udaba olungakhuthaza ukusebenza ngempela kwalo Mthetho.
ngokuvamile kubo bonke abantu noma kuphela ezigabeni ezithile zabantu; noma iii ngokuvamile kuzo zonke izikhungo zezingane nentsha, endaweni yokugcina izingane okwesikhashana, emiphemeni nasezikhungweni zokuquba noma ezigabeni zalezo zikhungo, izindawo, imipheme noma izikhungo zokuquba.
b inhlawulo efanele; noma c athole inhlawulo nokuboshwa ngesikhathi esisodwa.
b kuNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle, ngokuvumelana naye; noma c eziko likahulumeni, ngokuvumelana nalelo ziko.
d akwephuci uNgqongqoshe izibophezelo zakhe eziqondene nokusebenzisa amandla noma zokwenza umsebenzi.
Ungqongqoshe engaqinisekisa, aguqule noma achithe isinqumo esithathwe ngomphumela wamandla edluliswe ngokulandisa kwalesi sigaba, inqobo uma amalungelo asetholwe ngumuntu ngenxa yesinqumo engathathwanga.
b engahoxisa amandla edlulisiwe noma yinini.
Ungqongqoshe angaba amandla noma umsebenzi anikwe wona ngokulandisa kwalo Mthetho kuNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle ngokuvumelana nalowo Ngqongqoshe.
d awephuci Ungqongqoshe isibophezelo sokusebenzisa amandla nokwenza umsebenzi wakhe.
Ungqongqoshe enganika isiqiniseko, aguqule noma achithe isinqumo esithathwe ngomphumela wokwabiwa noma wokwedlulisa okwenzeke ngaphansi kwalesi sigaba, inqobo uma amalungelo asetholwe ngumuntu ngenxa yegunya engathathwanga.
b engahoxisa amandla noma yinini.
d awephuci uNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle isibophezelo sokusebenzisa amandla nokwenza umsebenzi wakhe.
Ungqongqoshe enganika isiqiniseko, aguqule noma achithe isinqumo esithathwe ngomphumela wokwedlulisa amandla ngaphansi kwalesi sigaba, inqoba uma amalungelo asetholwe yilowo muntu ngenxa yesinqumo engathathwanga.
b angahoxisa amandla noma yinini.
d akwephuci uMqondisi-Jikelele isibophezelo sokusebenzisa amandla nokwenza umsebenzi ajutshwe wona.
b engahoxisa amandla noma yinini.
d akwephuci inhloko yesifundazwe isibophezelo sokusebenzisa amandla noma ukwenza umsebenzi ajutshwe wona.
b ingahoxisa amandla noma yinini.
Ungqongqoshe kaZwelonke noma Ungqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle, ngokucabangela iqhinga elinqala lomnyango futhi evumelene nenhlangano eqokelwe ukuvikela ingane noma omunye umuntu ofanele, engaqoka inhlangano noma umuntu othile wangaphandle ethule noma yimuphi umsebenzi okufanele uhlinzekwe ngokwalo Mthetho.
Ungqongqoshe kaZwelonke noma Ungqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle angedlulisa amandla enhlanganweni noma kumuntu othile amandla nomsebenzi olawulwa kulo Mthetho ngendlela edingekayo yokwenza kahle umsebenzi.
Isigaba 300 noma 302, zifundwa ngokuhlanganyela nalezo zinguquko ezifanele siyasebenza ekwedlulisweni kwamandla okumiswe esigatshaneni 2.
Umthetho ophawulwe ensikeni yesibili kaSheduli 4 ichitshiyelwa ngendlela echazwe ensikeni yesithathu yeSheduli.
Konke okwenziwe ngokulandela umthetho ocinywe ngaphansi kwesigaba 306 okungenziwa ngaphansi kombandela walo Mthetho, kufanele kuthathwe njengokwenziwe ngokulandisa kombandela walo Mthetho.
Lo Mthetho uyobizwa ngoMthetho Ophathelene Nezingane ka 2002, kanti uyoqala ukusebenza ngosuku oluyonqunywa lukhishwe ngesaziso nguMongameli.
c ukuqinisekisa ngokwemukelwa Kwamazwe Azibophezele ngokuthola izingane okwenziwe ngokuhambisana neSivumelwane.
Isivumelwane siyosebenza lapho ingane ivame ukuhlala khona kwelinye Izwe Elizibophezele Izwe evela kulo, ikhona noma izothuthelwa kulo Izwe elithola ingane kungaba emuva kokutholwa kwengane ngabazali noma ngumuntu ovame ukuhlala ezweni eliyemukelayo noma ngokwenhloso yalokho kuthola ingane, ezweni elithola ingane noma izwe evela kulo.
Isivumelwane senabela ezinganeni ezitholiwe okudaleka khona ubudlelwane obuphelele phakathi komzali nengane.
Isivumelwane siphela ukusebenza uma izivumelwane eziphawulwe eSihlokweni 17, endinyaneni c, ingakhishwanga ngaphambi kokuba ingane ifinyelele eminyakeni engu -18 yobudala.
c uqinisekisile ukuthi abantu, izikhungo nemikhandlu okufunwa imvume yayo ukuze ingane itholwe yelulekwe ngendlela efanele futhi yazisiwe ngomthelela wokuvuma kwabo, ikakhulu umthelela wokuthi ukutholisa ngengane noma ukungatholisa ngayo kuyoholela ekunqumukeni kobuhlobo phakathi kwengane nomndeni evela kuwo, labo bantu, izikhungo nemikhandlu izivumele ngohlobo oludingekayo lomthetho futhi yazwakalisa ukwenze njalo ngendlela ebhaliwe, ayiphoqwanga imvume ngenkokhelo noma ngokunxenxa okuthile futhi ayihoxiswanga imvume, lapho kudingekile, imvume kanina wengane ikhishwe kuphela ngemuva kokuzalwa kwengane, d sekuqinisekisiwe, kwahlolwa iminyaka yengane nezinga lomqondo wayo, uyosizwa ngokwelulekwa aziswe ngokwenele ngomthelela wokuthola ingane nangemvume yakhe yokutholisa ngengane, uma idingeke imvume, izifiso nombono wengane sewucutshunguliwe imvume yengane ngokuyitholisa seyitholiwe, uma idingeka leyo mvume, futhi kufanele ikhishwe ngokuzithandela, ngohlobo lomthetho olufunekayo futhi ibe nobufakazi obubhaliwe, leyo mvume inganxenxwanga ngemali noma ngenkokhelo yolunye uhlobo.
c inqume ukuthi ingane inelungelo noma iyogunyazwa ukungena nokuhlala ngokugcwele Ezweni.
Izwe Elizibophezele liyobumba Umkhandlu Olawulayo wokuqhuba imisebenzi emiselwe leyo mikhandlu yeSivumelwane.
Izifunda ezizimele, Amazwe anohlelo lomthetho olungaphezulu kolulodwa noma oHulumeni abanezifunda ezizimele bakhululekile ukuqoka ngaphezulu koMkhandlu owodwa Olawulayo nokuchaza ukuthi umsebenzi wabo uhamba ugcine kuphi nomngcele. Lapho uHulumeni eqoke Imikhandlu Elawulayo engaphezulu kowodwa, uyoqoka lowo Mkhandlu Olawulayo okuyoxhunyanwa nawo ngenhloso yokwedlulisa yonke into ngaphakathi kwezwe.
Imikhandlu Elawulayo iyobambisana futhi ikhuthaze ukuxhumana phakathi kwemikhandlu enamandla afanele kulawo mazwe ngenhloso yokuvikela izingane nokuzuza izinhloso zeSivumelwane.
b ukwazisana ngokusebenza kweSivumelwane nokuzama ukunciphisa izihibe zokusebenza kwawo.
Imikhandlu Elawulayo iyothatha zonke izinyathelo ezifanele zokunqanda umkhuba wokuthola izimali noma olunye uhlobo lomhlomulo oqondene nokuthola ingane nokuthena amandla yonke imikhuba ephikisana nezinhloso zeSivumelwane.
e ukuphendula ngendlela evunywe wumthetho wezwe ngenhloso yokwenelisa izicelo ezivela kweminye Imikhandlu Elawulayo noma imikhandlu yomphakathi mayelana nolwazi oluthile lwesimo sokuthola ingane.
Ukwemukelwa kuyonikwa futhi kusingathwe yizigungu ezikhombise igalelo elifanele lokuqhuba ngendlela efanele imisebenzi ezinikwe wona.
c siyoba ngaphansi kweso lemikhandlu efanele yalowo Hulumeni ngendlela exube, esebenza nesimo sayo sezimali.
Isigungu esemukelwe kwelinye lamazwe azibophezele singammela elinye kuphela uma imikhandlu efanele yamazwe omabili iligunyaze kanjalo.
Ukwemukelwa kweMikhandlu Elawulayo nalapho kufanele igalelo lemisebenzi yayo kanjalo amagama namakheli ezigungu ezemukelwe, kuyodluliswa Yizwe ngalinye Elizibophezele Eziko Elimile leNgqungquthela yaseHague Engamele Umthetho Wangasese Wamazwe omhlaba.
Abantu abavame ukuhlala Ezweni Elizibophezele abafuna ukuthola ingane ehlala kwelinye Izwe Elizibophezele bayofaka isicelo Emkhandlwini Olawulayo wezwe abavame ukuhlala kulo.
Uma Umkhandlu Olawulayo wezwe Elizibophezele weneliswa wukuthi umuntu ofake isicelo ufanele ukuthola ingane, uyolungisa umbiko oxuba imininingwane ngomazisi, isimo sokufanela ukuthola ingane, imvelaphi, umlando womndeni nempilo, isimo senhlalonhle esiholela ekutholeni ingane, amandla okuthola ingane yakwelinye izwe kanjalo nezimpawu zengane abangakwazi ukuyinakekela.
Umkhandlu walelozwe uyothumela umbiko eMkhandlwini Olawulayo okuvela kuyo ingane.
d ngokubheka imibiko yemininingwane eqondene nengane nabazali abahlongozwayo, uyonquma ukuthi ukubekwa kwengane kuyozifeza kangcono yini izidingo zayo.
Umkhandlu Olawulayo wezwe okuvela kuyo ingane uyodlulisela ezweni elemukela ingane imibiko ngengane, ubufakazi bokuthi itholakele imvume yokuthola ingane nezizathu zokuthatha isinqumo sokuthola ingane, uyoqikelela ukungadaluli igama likanina noyise uma izwe evela kulo lingathandi ukudalula lolu lwazi.
d Kunqunywe ngokulandisa kweSihloko 5 ukuthi abazali abasha bengane bakulungele ukuthola ingane nokuthi ingane inelungelo noma iyogunyazwa ukungena nokuhlala ngokugcwele ezweni etholwa kulo.
Imikhandlu ePhakeme yamazwe omabili iyothatha izinyathelo ezifanele zokuthola imvume yengane ukuze iphume ezweni lendabuko nokungena bese ihlala ngokugcwele kwelinye izwe.
Ukwedlulisa ingane kwelinye izwe kungenziwa kuphela uma sezenelisiwe izidingo zeSihloko 17.
a Uma ukwedlulisa ingane kungenzeki, imibiko eqondiswe eSihlokweni 15 no 16 iyobuyiselwa emuva emikhandlwini eyedlulisile.
Imikhandlu Elawulayo iyokwazisana ngenqubo yokutholwa kwengane nezinyathelo ezithathiwe zokuyiqeda kanjalo nenqubekelaphambili yokubekwa kwengane uma igcinwe isikhathi esithile ngaphambi kokugcinwe ngokuphelele.
c njengomzamo wokugcina, wokuhlela ukuphindisela emuva kwengane, uma lesi sinqumo sifeza kangcono izidingo zengane.
Ngokucabangela imininingwane efana neminyaka nezinga lokuvuthwa komqondo wengane, kuyoboniswana nengane, uma kufanele imvume yayo itholakale ngemizamo okufanele yenziwe ngaphansi kwalesi Sihloko.
Imisebenzi yoMkhandlu Olawulayo engaphansi kwalesi Sihloko ingenziwa yimikhandlu yomphakathi noma yizinhlangano ezemukelwe ngaphansi kweSahluko III kuye ngendlela evunywe yimithetho kahulumeni.
b abagunyaziwe ngokuhambisana neqophelo lokuziphatha elilindelwe nokuqeqeshwa noma ulwazi lomsebenzi ekusebenzeni emkhakheni wokuthola ingane phakathi kwamazwe.
Izwe Elizibophezele elikhipha incazelo ehlinzekwe endimeni 2 liyokwazisa ngaso sonke isikhathi Iziko Laphakade leNgqungquthela yaseHague loMthetho Wangasese Wamazwe Omhlaba ngamagama namakheli ezinhlangano nabantu.
Izwe Elizibophezele lingachazela Amazwe Azibophezele athole izingane ezivame ukuhlala ezweni kwenzeke kuphela uma imisebenzi yeMikhandlu Elawulayo iqhutshwe ngokufanele ngendlela ehambisana nendima 1.
Ngaphandle kwencazelo ebekwe endimeni 2, imibiko ehlinzekelwe Izihloko 15 no 16 iyobhalwa ngaphansi kweso loMkhandlu Olawulayo noma eminye noma izinhlangano ngokwendima 1, lenqubo iyosebenza kuzo zonke izigameko.
Ukuthola ingane okuqinisekiswe wumkhandlu onamandla ofanele kahulumeni ngokutholwa kwengane ngendlela ehambisana neSivumelwane kuyokwemukelwa emthethweni Yizwe Elizibophezele. Isitifiketi siyochaza isikhathi nokuthi ngubani osayine ezivumelwaneni ngencazelo yeSihloko 17, indinyana c.
Izwe ngalinye ezilibophezele ngesikhathi lishicilela, lemukela, liguqula, liphasisa noma libuyekeza liyokwazisa isigungu samazwe anobudlelwane ngegama nemisebenzi yomkhandlu noma imikhandlu enamandla afanele okukhipha izitifiketi kulelozwe. Liyophinde lazise isigungu ngazo zonke izinguquko ngezikhundla zaleyo mikhandlu.
Ukwemukela isimo sengane etholiwe kungenqatshwa Ngamazwe Azibophezele kuphela uma ukutholwa kwengane kuphambene kakhulu nenqubomgomo yomphakathi, lapho kubhekelwa khona intshisekelo nezidingo zengane.
Noma yiliphi izwe elizibophezele lingadululela isigungu ukuthi ngeke libophezeleke Esivumelwaneni ngenhloso yokwemukela ukutholwa kwengane okwenziwe ngokulandela isivumelwane esisayinwe ngokusebenzisa Isihloko 39, indima 2.
c ukuqeda ubuhlobo okade bukhona phakathi kwengane nonina noyise, uma ukutholwa kwengane kunomthelela Ezweni Elizibophezele lapho senziwa khona isivumelwane.
Esigamekweni sokuthola ingane okunomthelela wokuqeda ubuhlobo bengane nomzali, Ezweni etholwa kulo nalelo elamukela isimo sokutholwa, ingane iyogunyazeka ukuthola amalungelo afanayo nalawo awumphumela wokutholwa anomthelela ofanayo ezweni ngalinye.
Indima edlule ngeke ibeke engcupheni ukusebenza kombandela ovuna kangcono ingane osebenzayo Ezweni Elizibophezele elemukela ukutholwa kwengane.
b uma imvume ephawulwe Esihlokweni 4, endinyaneni c no d inikwe ngenhloso yokuthola ingane.
Isihloko 23 sisebenza ezinqumeni eziguqula ukutholwa kwengane.
Isivumelwane asiphazamisi umthetho wezwe okuvela kulo ingane elidinga ukuba ingane etholiwe evame ukuhlala kulelozwe ihlale lapho noma ovimbela ukubekwa kwengane noma ukwedluliswa kwayo ezweni eliyitholayo ngaphambi kokuyithatha.
Ngeke kube nesivumelwane phakathi kwabazali abafuna ingane nabazali boqobo bengane noma nomunye umuntu onakekela ingane ngaphambi kokuba zonke izidingo zeSihloko 4, indinyana a kuya ku c neSihloko 5, indinyana a zilandelwe ngokuphelele, ngaphandle uma ukutholwa kwengane kwenzeka ngaphakathi emndenini noma isivumelwane sihambisane nezimo ezisungulwe wumkhandlu ofanele ezweni okuvela kulo ingane.
Imikhandlu enamandla afanele Ezweni Elizibophezele iyoqinisekisa ukuthi ulwazi olugcinwe ngabazali lomlando wengane, ikakhulu ulwazi oluthinta imininingwane yabazali kanjalo nomlando wezempilo luyalondolozwa.
Imikhandlu iyoqinisekisa ukuthi ingane noma oyimele uyafinyelela elwazini avunyelwe ukuluthola ngaphansi komthetho walelozwe lapho eyoholwa khona ngendlela efanele.
Ngaphandle kokubeka engcupheni Isihloko 30, ulwazi oluqondene nomuntu oluqoqwe noma lwathunyelwa ngokulandisa kwesivumelwane, ikakhulu imininingwane eqondwe eSihlokweni 15 no 16 luyosetshenziswa kuphela inhloso oluqoqelwe noma oluthunyelwe yona.
Akekho umuntu oyothola ulwazi lwezimali noma olunye uhlobo ngesenzo esincike ekutholeni ingane okwenzeka phakathi kwamazwe.
Imali eyohlawuliswa yileyo kuphela yezindleko ezihlanganisa imali yochwepheshe efanele yabantu ababambe iqhaza ekutholeni ingane.
Abaqondisi, abaphathi nabasebenzi bezigungu ezibandanyekayo ekutholeni ingane ngeke zihole imali enkulu engenamqondo ngemisebenzi abayenzile.
Umkhandlu onamandla afanele othola ukuthi kunemibandela yeSivumelwane engahlonishwanga noma okunengozi yokungahlonishwa uyokwazisa Umkhandlu Olawulayo wezwe lawo ngokushesha. Lo Mkhandlu Olawulayo uyoba nesibophezelo sokuqinisekisa ngokuthatha izinyathelo ezifanele.
Uma umkhandlu onamandla wezwe okuthunyelwa kulo umqulu ucela, kufanele unikwe umqulu ohunyushiwe onesiqiniseko sokuthi uyahambisana nowokuqala ongahunyushiwe. Ngaphandle uma kuhlinzekwe ngenye indlela, izindleko zokuhumusha ziyothwalwa ngabazali abafuna ukuthola ingane.
Imikhandlu enamandla afanele Yamazwe Azibophezele iyothatha izinyathelo ngokushesha ngenqubo yokuthola ingane.
d isimo esiqondiswe ezigungwini ezemukelwe kulelozwe siyothathwa njengesiqonde izigungu ezemukelwe kuleso sifunda.
Mayelana nezwe elisebenzisa izinhlelo zomthetho ezimbili noma ngaphezulu ezisebenza emikhakheni ehlukene yabantu, okuqondiswe emthethweni walelozwe kuyothathwa njengokuqonde uhlolo lomthetho ochazwe emthethweni walelozwe.
Izwe lapho izifunda ezehlukene zinemithetho eqondene nokuthola ingane ngeke ziboshezelwe ekusebenziseni Isivumelwane lapho izwe elinohlelo olulodwa lomthetho lingaboshezelwe khona.
Isivumelwane asiphazamisi isikhali esisetsheniswa emhlabeni lapho Amazwe Azibophezele eyingxenye yesivumelwane esiqukethe imibandela ezindabeni ezilawulwa yiSivumelwane ngaphandle uma kunesinqumo esiphikisayo esenziwe Ngamaqembu Amazwe athintekayo kuleso sikhali.
Amazwe Azibophezele angasayina izivumelwane neZwe noma ngaphezulu Elizibophezele ngenhloso yokuthuthukisa ukusebenza kweSivumelwane ngobudlelwane obukhona. Lezi zivumelwane zingasuka kuphela emibandeleni yeSihloko 14 kuya ku 16 no 18 kuya ku 21. Amazwe asayine leso sivumelwane ayothumela ikhophi esigungwini seSivumelwane.
Isivumelwane siyosebenza kuzo zonke iziwombe lapho isicelo esilandela Isihloko 14 sitholwe ngemuva kokuqala kweSivumelwane ezweni elithola nokuvela kulo ingane.
Unobhala-Jikelele weNgqungquthela yaseHague ngoMthetho Wangasese Wamazwe Omhlaba uyobiza ngezikhawu ezithile Ikhomishani Ehlukile ngenhloso yokubuyekeza indlela okungasebenza kahle ngayo Isivumelwane.
Isivumelwane siyovuleleka ekusayinwemo Ngamazwe Angamalunga Engqungquthela yaseHague Ngomthetho Ozimele Wamazwe Omhlaba ngesikhathi ehlangene Okweshumi nesikhombisa namanye amazwe abambe iqhaza kuleyo Ngqungquthela.
Imishwana yokugcina iyomukelwa, ivunywe noma iphasiswe kanjalo nezikhali zokwemukela, zokuvuma nokuphasisa ziyonikwa Iziko Lezindaba Zangaphandle eMbusweni waseNetherlands obhekele Amazwe alombuthano.
Elinye izwe lingemukela Isivumelwane ngemuva kokuqala kokusebenza kwaso ngendlela ehambisana neSihloko 46, indima 1.
Isikhali sokufinyelela siyobekwa engosini yokulondoloza.
Lokho kufinyelela kuyoba nomthelela kuphela oqondene nobudlelwane phakathi nezwe elifinyelela kubo namazwe azibophezele angazange aphikisane nesinqumo ezinyangeni eziyisithupha ngemuva kokuthola isinqumo sokwemukela esiqondiswe endinyaneni b yeSihloko 48. Ukuphikisa kungaphakanyiswa Ngamazwe ngesikhathi emukela, evuma noma ephasisa Isivumelwane. Ukuphikisa okuvelayo kuyokwaziswa umgcini zivumelwane.
Uma Izwe linezifunda ezimbili noma ngaphezulu okusebenza kuzo izinhlelo ezehlukene zomthetho ngodaba oludingidwa Esivumelwaneni, kungaba yisikhathi sokusayina, sokwemukela, sokuvuma noma sokuphasisa inquma ukwelula Isivumelwane kwezinye izifunda zalo noma kwesisodwa noma ngaphezulu futhi lingakwazi ukuchibiyela isinqumo ngokwethula esinye noma yinini.
Leso sinqumo siyokwaziswa umgcini zivumelwane futhi siyochaza ngokucacile lezo zifunda okuyosebenza kuzo Isivumelwane.
Uma Izwe lingenzi sinqumo ngaphansi kwalesi Sihloko, Isivumelwane siyonabela kuzo zonke ezinye izifunda zalelozwe.
Isivumelwane siyoqala ukusebenza ngosuku lokuqala lwenyanga elandela ukuphela kwezinyanga ezintathu ngemuva kokwethulwa kwesikhali sesithathu sokwemukela, sokuvuma noma sokuphasiswa okuphawulwe eSihlokweni 43.
b Esifundeni okwelulwe kuso isivumelwane ngendlela ehambisana neSihloko 45 ngosuku lokuqala enyangeni elandela ukuphela kwezinyanga ezintathu ngemuva kwesaziso esiphawulwe kuleso Sihloko.
Izwe elibandanyekayo Esivumelwaneni lingasichitha ngokwazisa ngendlela ebhaliwe umgcini zivumelwane.
Ukuchitha isivumelwane kuqala ukusebenza ngosuku lokuqala enyangeni elandela ukuphela kwezinyanga eziyishumi nambili ngemuva kokuba umgcini zivumelwane ethole isaziso salolu hlobo. Uma kunesikhathi esidlula lesi okungachithwa ngaso isivumelwane esichazwe esazisweni, ukuchitha isivumelwane kuyoqala ukusebenza ngemuva kokuphela kwaleso sikhathi esinqunyiwe ngemuva kokuba umgcini zivumelwane enikwe isaziso.
Ukuchithwa kwezivumelwane eziqondwe eSihlokweni 47.
Ubufakazi bokusayina isivumelwane, igunya lokusayina isivumelwane.
Sisayinwe eHague, ngomhlakaenyangeni ka...19...ngezilimi zesiNgisi nesiFulentshi, yomibili imibhalo okuyiyona ngqo, ibhalwe ngombhalo owodwa oyolondolozwa eMtapweni woMbuso waseNetherlands, kanjalo kuyothunyelwa ikhophi eqinisekisiwe, ngemigudu efanele yosomaqhinga eLungeni ngalinye leZwe Eliyingxenye yeNgqungquthela yaseHague Ngomthetho Wangasese Wamazwe Omhlaba ngosuku Lombuthano Wesikhombisa nakwamanye amazwe ngamanye abambe iqhaza kulowo Mbuthano.
B. ukuqinisekisa ukuthi amalungelo okugcina nokungena kwelinye izwe ngaphansi komthetho wezwe elizibophezele ayahlonishwa kwelinye izwe elizibophezele.
Amazwe Azibophezele ayothatha izinyathelo ezifanele zokuqinisekisa ukuthi ngaphakathi kwemikhandlu izinjongo zeSivumelwane ziyalandelwa. Ngale nhloso, ayosebenzisa leyo nqubo ephuthumayo nehamba phambili.
b. ngesikhathi sokususwa noma sokugcinwa kwengane, lawo malungelo ayesetshenziswa, ngokuhlanganyela noma ngamunye noma ayengasetshenziswa ukuba ingane ayisuswanga noma ayigcinwanga.
Amalungelo okugcina ingane aphawulwe endinyaneni a ngenhla, angaqhamuka ikakhulu ngokusebenza komthetho noma ngesizathu sesinyathelo somthetho noma sokuphatha noma ngesizathu sesivumelwane esinomthelela womthetho ngokulandisa komthetho wezwe.
Isivumelwane siyosebenza enganeni ebivame ukuhlala eZweni Elizibophezele esikhathini esiphambi kokwephula ilungelo lokugcina noma lokuvumela ingane ingene ezweni.
Isivumelwane siyoma ukusebenza ngesikhathi ingane ifinyelela eminyakeni engu-16 yobudala.
b. 'amalungelo okungena ezweni', ayoxuba ilungelo lokuthatha ingane iyiswe isikhathi esithile endaweni engafani nevame ukuhlala ingane.
Izwe Elizibophezele liyoqoka Umkhandlu Olawulayo uqhube imisebenzi enqunywe yiSivumelwane kuleyo mikhandlu.
Izifundazwe ezizimele, amazwe anohlelo olungaphezulu kolulodwa lomthetho noma amazwe anezinhlangano zezifunda ezizimele zikhululekile ukuqoka ngaphezulu koMkhandlu owodwa Olawulayo nomkhawulo wamandla azo ezifundeni. Ngesikhathi izwe liqoke Umkhandlu ongaphezulu kowodwa, liyoqoka Umkhandlu Olawulayo oyonikwa izicelo ngenhloso yokuzedlulisela eMkhandlwini Olawulayo oqondene kulelozwe.
Imikhandlu Elawulayo iyobambisana futhi ikhuthaze ukusebenzisana neminye imikhandlu enamandla afanele emazweni ehlukene ukuze izingane zibuyiswe kalula nokuzuza ezinye izinhloso zalesi Sivumelwane.
zokwazisana ngokusebenza kwalesi Sivumelwane nalapho kwenzeka khona, ukuqeda izingqinamba zokusebenza kwaso.
Noma ngubani, isikhungo noma enye inhlangano echaza ukuthi ingane isusiwe noma igcinwe ngendlela ephula amalungelo okugcina izingane ingafaka isicelo eMkhandlwini Olawulayo wendawo okuvame ukuhlala ingane noma Emkhandlwini Olawulayo welinye Izwe Elizibophezele ngenhloso yokuthola usizo lokubuyiswa kwengane.
d. lonke ulwazi olukhona maqondana nalapho ingane ikhona nemininingwane yomuntu okufanele ngabe uhleli nengane.
Isitifiketi noma umbiko ofungelwe osuka eMkhandlwini Olawulayo noma emkhandlwini ofanele wezwe elivame ingane noma kumuntu ogunyaziwe ngomthetho ofanele walelozwe.
g. omunye umbhalo ofanele.
Uma Umkhandlu Olawulayo othola isicelo esiphawulwe eSihlokweni 8 unenkolelo yokuthi ingane ikwelinye Izwe Elizibophezele, ngaphandle kokuchitha isikhathi iyothumela isicelo kulowo Mkhandlu Olawulayo wezwe Elizibophezele bese lazisa Umkhandlu Olawulayo noma umuntu ofake isicelo, kuye ngesimo ngasinye.
Umkhandlu Olawulayo wezwe lapho ingane ikhona uyothatha noma uyosiza ngezinyathelo eziyoholela ekubuyisweni kwengane ngaphandle kwempoqo.
Imikhandlu yobulungiswa nokuphatha Ezweni Elizibophezele liyothatha izinyathelo ngokushesha emcimbini wokubuyiswa izingane.
Uma umkhandlu wobulungiswa oqondene ungafinyelelanga esinqumeni ngaphambi kwamasonto ayisithupha kusukela osukwini okuqalwe ngalo udaba, ofake isicelo noma Umkhandlu Ophakeme Wezwe elizibophezele, ngokwalo noma ngokucelwa nguMkhandlu Ophakeme Wezwe elicelayo uyoba nelungelo lokucela Emkhandlwini Ophakeme wezwe elicelayo ukuba Umkhandlu wedlulisele eMkhandlwini wezwe elicelayo impendulo noma kulowo ofake isicelo, kuye ngesimo ngasinye.
Uma ingane isuswe noma igcinwe ngephutha ngokulandisa kweSihloko 13, kanti ngosuku lokuqala kodaba olwethulwe enkundleni yobulungiswa noma emkhandlwini wokuphatha wezwe elizibophezele okuhlala kulo ingane, futhi ungakapheli unyaka kusukela osukwini lokuthathwa noma lokususwa ngephutha kwengane, umkhandlu oqondene uyoyalela ukuba ingane ibuyiswe ngokushesha.
Umkhandlu wobulungiswa noma wokuphatha noma ngabe udaba luqalwe ngemuva konyaka okuphawulwe endimeni engenhla uyoyalela ukubuyiswa kwengane ngphandle uma kunobufakazi bokuthi ingane seyihleli ngokuzotha endaweni yayo entsha.
Lapho umkhandlu wobulungiswa noma wokuphatha ezweni elifake isicelo unenkolelo yokuthi ingane yedluliselwe kwelinye izwe, kufanele uchaze uhlelo okwenzeke ngalo nokuchitha isicelo sokubuyisa ingane.
a. umuntu, isikhungo noma isigungu esinakekele ingane asisebenzisanga ilungelo elinaso sokugcina ingane ngesikhathi kususwa noma kugcinwa ingane noma sasivumile noma savumela isimo kamuva sokususwa nokugcinwa kwengane; noma b. kunengozi enkulu yokuthi uma ingabuyiswa ingane lokho kuyoyibeka engozini yokulimala umzimba noma umphefumulo noma kubeke ingane esimweni esingabekezeleki.
Umkhandlu wobulungiswa noma wokuphatha ungaphinde wenqabe ukukhipha umyalelo wokubuyisa ingane uma uthola ukuthi ingane iyaphikisana nokubuyiswa futhi seyifinyelele eminyakeni nasezingeni lokuvuthwa ngomqondo lapho ikwazi khona ukuveza umbono ofanele.
Ekucubunguleni zonke izimo eziphawulwe kulesi Sihloko, imikhandlu yobulungiswa nokuphatha iyobhekela ulwazi oluthinta imuva lenhlalonhle yengane olwethulwe nguMkhandlu Olawulayo noma esinye isikhungo esifanele sendawo okuhlala kuyo ingane.
Ekutholeni ukuthi ingane isuswe noma igcinwe ngephutha ngokwencazelo yeSihloko 3, imikhandlu yobulungiswa noma yokuphatha yezwe elicelayo lingaqaphela lokho okuhlinzekwe wumthetho kanjalo nezinqumo zobulungiswa noma zokuphatha ezemukelwe ngokusemthethweni noma ngenye indlela ezweni okuhlala kulo ingane ngaphandle kokwethembela enqubeni ethile ngenhloso yokuthola ubufakazi balowo mthetho noma yokwethembela kwezinye izinqumo zakwamanye amazwe ezingase zisetshenziswe.
Ngaphambi kokukhipha umyalelo wokubuyisa ingane, Imikhandlu yezobulungiswa noma yokuphatha ezweni Elizibophezele ingacela ofake isicelo athole emikhandlwini yezwe okuhlala kulo ingane isinqumo noma umhlahlandlela ochaza ukuthi ukususwa noma ukugcinwa kwengane bekuphambene nomyalelo weSivumelwane, lapho leso sinqumo sitholwa kulelozwe. Imikhandlu Elawulayo Yamazwe Azibophezele iyozama ngawo wonke amandla ukusiza ofake isicelo ngokuthola leso sinqumo.
Ngemuva kokuthola isaziso sokususa noma sokugcina ngokungemthetho ingane ngendlela elandiswa eSihlokweni 3, Imikhandlu yobulungiswa noma yokuphatha yezwe elizibophezele okuyiswe noma okugcinwe kulo ingane ngeke ithathe isinqumo ngobuqiniso bamalungelo okugcina ingane ngaphambi kokunquma ukuthi ingane ngeke ibuyiselwe emuva ngaphansi kwalesi Sivumelwane noma ngaphandle kokuba isicelo esifakwe ngokweSivumelwane singenziwanga ngesikhathi ngemuva kokuthola isaziso.
Ukuthi isinqumo esithinta ukugcina ingane senziwe noma sinelungelo lokwemukelwa ezweni elifake isicelo akusona isizathu esenele sokwenqaba ukuphindisela emuva ingane ngokweSivumelwane kodwa imikhandlu yobulungiswa noma yokuphatha ezweni elifake isicelo lingabhekela izizathu zaleso sinqumo ekusebenziseni Isivumelwane.
Imibandela yalesi Sahluko ayinciphisi amandla omkhandlu wobulungiswa noma wokuphatha olawula ukubuyiselwa emuva kwengane noma ngasiphi isikhathi.
Isinqumo esithathwe ngaphansi kwalesi Sivumelwane ngokubuyiswa kwengane ngeke sithathiswe okwesinqumo ngokubheka nje isimo sokugcinwa kwengane.
Ukubuyiswa kwengane ngaphansi kweSihloko 12 kungenqatshwa uma isenzo singemukelwe yizinkambiso ezinqala zezwe elicelwayo ngokuvikela amalungelo esintu nenkululeko jikelele.
Isicelo sokwenza amalungiselelo okuhlela nokuthola isiqiniseko samalungelo okungena ezweni singethulwa Emikhandlwini Elawulayo Yamazwe Azibophezele ngendlela efanayo nesicelo sokubuyisa ingane.
Imikhandlu Elawulayo inezibophezelo zokubambisana nemigomo ebekwe eSihlokweni 7 yokukhuthaza igunya lokusebenzisa ngokukhululeka ilungelo lokungena ezweni nokufeza zonke izimo ezihambisana nalelo gunya. Imikhandlu Elawulayo iyothatha izinyathelo ezifanele zokususa zonke izingqinamba eziphazamisa ukusetshenziswa kwalawo malungelo. Ngendlela eqondile noma ehlukile ngesikhathi sokuqala kodaba, imikhandlu yokulawula iyoqala noma isize ngenhloso yokuhlela noma yokuvikela lamalungelo nokuqinisekisa indlela yokuhlonishwa kwezimo okusetshenziswa ngaphansi kwazo lamalungelo.
Asikho isibambiso, inkokhelo ehamba phambili noma ngabe ichazwe kanjani eyofuneka ngenhloso yesiqiniseko sokukhokhwa kwezindleko eziyodaleka ngomcimbi wobulungiswa noma wokuphatha othinteka ngaphansi kwalesi Sivumelwane.
Awukho umdati wezomthetho noma isimo esifanayo esiyofuneka ngokwendikimba yalesi Sivumelwane.
Noma yisiphi isicelo noma umbhalo othunyelwe eMkhandlwini Olawulayo wezwe elicelwayo uyothulwa ngolimi obhalwe ngalo okokuqala bese uphelezelwa ngumbhalo ohunyushelwe kolunye lwezilimi ezisemthethweni ezweni elicelwayo noma uma kwenzeka ube ngesiNgisi noma ngesiFulentshi.
Ngakolunye uhlangothi, ngokweSihloko 42, izwe elinesibophezelo lingahoxisa olunye lwalezi zilimi zesiFulentshi noma isiNgisi kodwa hhayi zombili esicelweni, endleleni yokuxhumana noma komunye umbhalo othunyelwe eMkhandlwini Olawulayo.
Izakhamizi Zamazwe Azibophezele nabantu abavame ukuhlala kuwo bayoba nelungelo lokuxhumana nabomthetho nezeluleko ngezindaba ezithinta ukusebenza kwalesi Sivumelwane kwelinye izwe elizibophezele ngezimo ezifanayo kube sengathi ngokwabo bayizakhamizi futhi bahlala kulelozwe.
Umkhandlu ngamunye uyothwala izindleko zayo zokusebenzisa Isivumelwane.
Imikhandlu Elawulayo neminye imisebenzi yomphakathi emazweni azibophezele ngeke ifake ingcindezi yokukhokha ngezicelo ezethulwe ngaphansi kwalesi Sivumelwane. Ikakhulu ngeke zidinge inkokhelo yomuntu ofake isicelo ngezindleko zodaba oluqhubekayo, uma kwenzeka lezo ezidaleke ngeqhaza lommeli noma labeluleki. Kubalulekile kodwa ukuthi umkhandlu ungafuna inkokhelo ethile yezindleko zokuthuthwa kwengane lapho seyibuyiswa.
Ngakolunye uhlangothi, izwe elizibophezele ngesicelo sokuhoxisa ulimi oluthile ngokulandisa Isihloko 42, lingachaza ukuthi alizibophezeli ekuthwaleni izindleko eziqondwe endimeni edlulile ezidalwe yiqhaza labammeli nabeluleki noma uhlelo lwenkantolo ngaphandle uma lezo zindleko zingaqoqwa wuhlelo lwayo lwezobulungiswa nokukhishwa kwezeluleko.
Emyalelweni wokubuyisela emuva ingane noma emyalelweni othinta amalungelo okungena ezweni ngaphansi kwalesi Sivumelwane, imikhandlu yobulungiswa noma yokuphatha ingajuba umuntu osuse noma ogcine ingane noma oyenqabele amalungelo okungena akhokhe izindleko ezifanele ezithwalwe ngofake isicelo kuhlangene nezindleko zohambo, ezinye ezithwaliwe noma inkokhelo yokufuna ingane, izindleko zabammeli bofake isicelo nalezo zokubuyisa ingane.
Uma kucaca ukuthi izidingo zalesi Sivumelwane azifezeki noma isicelo asinasisekele esigculisayo, Umkhandlu Olawulayo awubophezelekile ekwemukeleni isicelo. Kuleso simo, Umkhandlu Olawulayo uyokwazi ngokushesha ofake isicelo noma Umkhandlu Olawulayo okwethulwe kuwo isicelo, kuye ngesimo ngasinye sezizathu ezibekiwe.
Umkhandlu Olawulayo ungafuna isicelo siphelezelwe yigunya elibhaliwe elinika amandla okufaka isicelo ngegama lomunye umunt noma ukuqoka oyokwenza lomsebenzi.
Lesi Sivumelwane ngeke sivimbele muntu, sikhungo noma isigungu esibika ukwephulwa kwenqubo yokugcina nelungelo lokungena ezweni ngendlela engahambisani neSihloko 3 noma 21 ekufakeni ngqo isicelo emikhandlwini yobulungiswa noma yokuphatha emazweni azibophezele, akukhathalekile ngendlela ehlinzekiwe noma engahlinzekwanga yilesi Sivumelwane.
Sonke isicelo esethulwe eMikhandlwini Yokulawula noma esiqondwe emkhandlwini wobulungiswa noma wokuphatha Wezwe Elizibophezele ngendlela ehambisana nemigomo yalesi Sivumelwane kuhlangene nezincwadi nolunye ulwazi olwengeziwe noma olwethulwe nguMkhandlu Olawulayo siyothathwa njengobufakazi obemukelekile yizinkantolo noma yimikhandlu yokuphatha ezweni elizibophezele.
b. isimo somthetho wezwe okuvame ukuhlala kulo ingane siyothathwa njengesimo somthetho wesifunda salelozwe elivame ukuhlala ingane.
Maqondana nezwe elinezinhlelo ezimbili noma ngaphezulu zomthetho wokugcina izingane osebenza ezigabeni ezehlukene zabantu, okubhekiswe emthethweni walelozwe kuyothathwa ngokuqonde uhlelo lomthetho oluchazwe emthethweni walelozwe.
Izwe elinezifunda ezinemithetho eqondene nokugcina ingane ngeke liboshezelwe yilesi Sivumelwane lapho izwe elinohlelo olubumbene lomthetho belingeke laboshezelwa.
Lesi Sivumelwane siyolawula izindaba ezihlonzwe eSivumelwaneni somhlaka 5 ku Mandulo 1961 ngamandla emikhandlu nomthetho osebenza ekuvikelweni kwezingane ezingaphansi kweminyaka engu-18, phakathi kwamathimba athintekayo ezivumelwaneni zombili. Kungenjalo, isivumelwane samanje ngeke sinqinde ukusetshenziswa kwesikhali esibusayo emhlabeni phakathi kwamazwe omabili noma omunye umthetho wezwe okuxhunyanwa nalo ngenhloso yokubuyisa ingane ethathwe noma egcinwe ngendlela engafanele noma ehlelelwa amalungelo ayo.
Lesi Sivumelwane siyoqala ukusebenza emazweni Azibophezele kuphela uma ingane isuswe noma igcinwe ngendlela engafanele nokwenzeke ekungenini kwayo kulelozwe.
Esiwombeni sesinqumo esithathwe ngokweSihloko 39 noma 40, okuqondiswe endimeni eyandulele ezweni elizibophezele kuyothathwa ngokuqonde esifundeni noma ezifundeni okusebenza kuzo lesi Sivumelwane.
Isivumelwane siyovuleleka ukushicilelwa Ngamazwe angamalunga Engqungquthela yaseHague Ngomthetho Wangasese Wamazwe Omhlaba ngesikhathi soMbuthano Weshumi nane.
Ingqungquthela iyomukela, ivume noma iphasise isivumelwane kanti lesi sinyathelo siyonikwa Umnyango Wezindaba Zangaphandle eMbusweni waseNetherlands.
Elinye izwe lingavumelana nesivumelwane. Isikhali senkomba yokwemukela isivumelwane iyonikwa Umnyango Wezindaba Zangaphandle eMbusweni waseNetherlands.
Isivumelwane siyoqala ukusebenza ezweni elivumile ngosuku lokuqala lwenyanga yesithathu ngemuva kokuba inkomba yemvume yethuliwe.
Imvume iyoba nomthelela oqonde kuphela ebudlelwaneni phakathi kwezwe elivumayo nalelo elizibophezele ngendlela eyokhomba ukwemukela kwalo isivumelwane. Leyo mvume kufanele yenziwe ngamanye amalunga ohulumeni abavumile, abemukele noma abaphasisa isivumelwane ngemuva kokuvunywa yizwe elithile. Ukuthobela isivumelwane kuyonikwa Umnyango Wezindaba Zangaphandle eMbusweni waseNetherlands; loMnyango uyosedlulisa ngemigudu efanele yosomaqhinga nekhophi eyodwa efungelwe inikwe izwe ngalinye elizibophezele.
Isivumelwane siyoqala ukusebenza phakathi kwezwe elithobele isivumelwane nalelo elemukele ukusebenzisana nelinye ngosuku lokuqala enyangeni yesithathu ngemuva kokwemukelwa kwesinqumo.
Noma yiliphi izwe ngesikhathi lishicilela isivumelwane, lemukela, liphasisa isivumelwane lingachaza ukuthi isivumelwane siyonabela kuzo zonke izifunda ngezimo ezithinta amaxhama okuxhumana nomhlaba noma sibalule esisodwa noma zonke. Leyo ncazelo iyoqala ukubusa ngesikhathi sokuqala kwesivumelwane kulelozwe.
Leyo ncazelo kanjalo nokwelula isikhathi kwakamuva kuyothulwa eMnyangweni Wezindaba Zangaphandle eMbusweni waseNetherlands.
Uma izwe elizibophezele linezifunda ezimbili noma ngaphezulu okusebenza kuzo izinhlelo ezahlukene zomthetho ngezindaba ezidingidwa eSivumelwaneni, ngesikhathi sokusayina, sokwemukela noma sokuphasisa lingakuveza ukuthi lesi Sivumelwane siyonabela kwezinye izifunda, kwesisodwa noma ezingaphezulu futhi lingakwazi ukwenza isichibiyelo ngokwethula enye incazelo esikhathini esizayo.
Noma yikuphi ukudalula okuphawuliwe kuyokwaziswa Umnyango Wezindaba Zangaphandle eMbusweni waseNetherlands, kuchaze ngokucacile izifunda okuyosebenza kuzo Isivumelwane.
Lapho Izwe Elizibophezele linohlelo lokubusa olunezinhlaka zendlu yezigele, yobulungiswa nesishayamthetho ezisabalele emkhandlwini kazwelonke neminye embusweni, ukusayina, ukwemukela noma ukuphasisa lesi Sivumelwane noma ukudalula okuchazwe eSihlokweni 40 ngeke kube namthelela ngokusatshalaliswa kwamandla angaphakathi ezweni.
Ngaphambi kokwemukelwa, kokuphasiswa noma ukuvuma isivumelwane noma ngesikhathi sokudalula okwenziwa ngaphansi kweSihloko 39 noma 40, noma yiliphi izwe lingathatha izinyathelo ezihlinzekwe eSihlokweni 24 no 26, endimeni yesithathu. Ayikho enye indlela yokuzihlinzeka eyovunyelwa.
Noma yiliphi izwe lingahoxisa ukuhlinzeka isimo esithile noma ngasiphi isikhathi. Ukuhoxa kuyokwaziswa Umnyango Wezindaba Zangaphandle eMbusweni waseNetherlands. Ukuhlinzeka kuyophelelwa ngamandla ngosuku lokuqala enyangeni yesithathu ngemuva kwesaziso esiphawulwe endimeni endulelayo.
Isivumelwane siyoqala ukusebenza ngosuku lokuqala enyangeni yesithathu ngemuva kokwethulwa komqulu wokugunyaza ukwemukela, ukuvuma nokuphasisa isivumelwane okuchazwe eSihlokweni 37 no 38.
Esifundeni noma engxenyeni yaso efakwe esivumelwaneni ngendlela ehambisana neSihloko 39 noma 40, ngosuku lokuqala enyangeni yesithathu ngemuva kwesaziso esiqondwe kuleso Sihloko.
Isivumelwane siyoqhubeka nokusebenza iminyaka emihlanu kusukela osukwini esiqale ngalo ngendlela ehambisana neSihloko 43 nasemazweni asemukele kamuva isivumelwane.
Uma ingekho impikiswano nokuchithwa kwesivumelwane, siyovele sivuselelwe futhi eminye iminyaka emihlanu.
Impikiswano iyothulwa eMnyangweni Wezindaba Zangaphandle eMbusweni waseNetherlands okungenani kusasele izinyanga eziyisithupha ngaphambi kokuphela kwesikhathi esibekiwe seminyaka emihlanu. Kungenzeka isivumelwane esichithwayo sibophezele kuphela izifunda ezithile noma izingxenyana zazo.
Ukuchithwa kwesivumelwane kuyoba nomthelela kuphela ezweni elikhiphe isaziso ngesimo. Isivumelwane siyoqhubeka nokusebenza nakwamanye amazwe azibophezele.
nokuchitha isivumelwane esichazwe eSihlokweni 44. Ubufakazi bokusayina, igunya lomuntu osayina Isivumelwane.
Konke kusayinwe eHague, ngomhlaka 25 Mandulo 1980 ngolimi lwesiNgisi nesiFulentshi ngemibhalo yomibili engahunyushiwe, ikhophi eyodwa yombhalo yethulwe emtapweni kaHulumeni woMbuso waseNetherlands kanjalo nekhophi efungelwe ithunyelwe ngemigudu efanele yosomaqhinga ezweni ngalinye eliyilunga lamazwe eNgqungquthela yaseHague Ngomthetho Wangasese Wamazwe Omhlaba ngelanga loMbuthano Weshumi nane.
Edalula ukuthi izinyathelo ezinqala zokunqanda nokulwa nokuhweba ngabantu, ikakhulu abesifazane nezingane, zidinga iqhinga elibanzi emazweni okuqala, okwedluliswa nokuhanjiswa kulo abantu futhi kufanele lihlanganise imizamo yokunqanda lowo mkhuba wokuhweba, ukujezisa izikhohlakali nokuvikela abahlukunyezwayo ngesenzo esixuba ukuvikela ilungelo lesintu elihlonishwa emhlabeni wonke.
Ukubhekela amaqiniso okuthi nakuba kunamatulo amaningi aqukethe imithetho nemizamo ebonakalayo yokulwa nokuxhashazwa kwabantu, ikakhulu abesifazane nezingane, kunetulo elaziwa emhlabeni wonke eliqondene nazo zonke izici eziqondene nokuhweba ngabantu.
Kunozwelo lokuthi ukwentuleka kwamatulo afanele, abantu abasengcupheni yokudayiswa ngeke bavikeleke ngendlela efanele.
Uma kubhekwa emuva kwiSinqumo Somkhandlu Omkhulu u- 53/111 esathathwa ngomhla ka 9 Zibandlela lapho Umkhandlu wanquma khona ukusungula ikomidi elivulelekile elixube ohulumeni ngenhloso yokuqhamuka nesivumelwane esibanzi esibandakanya amazwe ehlukene nokulwa nobugebengu obuhleliwe nokuxoxa nje ngokusungula icebo lomhlaba elibhekene nesimo sokuhweba ngabesifazane nezingane.
Lesi Sisekelo Sesivumelwane sengezela Isivumelwane seNhlangano Yezizwe esilwa Nobugebengu Obuhleliwe. Siyohunyushwa ngokuhlanganyela neSivumelwane.
Sesivumelwane, ngaphandle uma kuhlelwe ngenye indlela.
Sisekelo Sesivumelwane kuyothathwa njengokwephula iSisekelo Sesivumelwane esisungulwe ngenkambo yalesi Sivumelwane.
c Ukukhuthaza indlela yokubambisana phakathi kwamazwe ngenjongo yokuhlangabezana nezinhloso ezimisiwe.
a "Ukuhweba ngabantu" kuchaza ukuqasha, ukuthutha, ukwedlulisa, ukucashisa noma ukwemukela abantu ngokwesabisa noma ngokusebenzisa indluzula noma olunye uhlobo lokwesabisa, lokuthumba, lomkhonyovu, lwenkohliso, lokusebenzisa amandla budedengu noma isikhundla noma ukunika noma ukuthola inkokhelo noma umhlomulo ngenhloso yokuthola imvume yomuntu onamandla komunye ngenjongo yokumxhaphaza.
d "ingane" iyochaza noma yimuphi umuntu oneminyaka yobudala engaphansi kuka-18.
Lenqubo iyosebenza njalo ngaphandle uma kunolunye uhlelo olwehlukile ekunqandeni, ekuphenyeni nasekushushiseni izenzo eziphambene ezisungulwe eSihlokweni 5 sale Sisekelo Sesivumelwane lapho lezo zenzo zixhantele kwamanye amazwe futhi zibandakanya ithimba elihleliwe lobugebengu kanjalo nokuvikela abahlukunyezwe ngezenzo zobubi.
Izwe ngalinye eliyingxenye yesivumelwane liyomisa umthetho lithathe izinyathelo ezidingekile zokunquma izenzo ezithile njengobugebengu ngendlela ehlonzwe esihlokweni 3 saleSisekelo Sesivumelwane, inqobo uma zenziwa ngenhloso.
c ukuhlela noma ukujuba abanye ekwenzeni icala elihlonzwe endimeni 1 yalesi sihloko.
Eziwombeni ezifanele nalapho ikhona indlela emthethweni wasekhaya, izwe ngalinye eliyingxenye yesivumelwane liyovikela ukudalulwa kwegama nomuntu ohlukunyezwe ngokudayiswa kubandakanya kokunye indlela yokufihla ulwazi lwecala lokudayiswa komuntu.
b usizo lokuvumela imibono nokucutshungulwa kwayo ngezikhathi ezithile zokuqhubeka kwecala lezephula-mthetho, lokhu kuyokwenziwa ngendlela engabeki engcupheni amalungelo abamangalelwa.
d amathuba omsebenzi, emfundo noqeqesho.
Ngesikhathi sokusebenzisa imibandela yalesi sihloko, izwe ngalinye liyobhekela iminyaka, ubulili nezidingo ezehlukile zengane ehlukunyezwe ngokudayiswa, ikakhulu izidingo ezihlangene nezindlu, imfundo nokunakekelwa.
Izwe ngalinye liyozama ukuhlinzeke abahlukunyezwe ngokudayiswa ngendawo ephephile ngesikhathi besezifundeni zawo.
Izwe ngalinye liyoqikelela ukuthi uhlelo lomthetho wasekhaya uqukethe izinyathelo ezinika abantu abahlukunyezwe ngokudayiswa ithuba lokuthola isinxephezelo ngomonakalo odalekile.
Ngaphezulu kwezinyathelo ezihlangabezana nesihloko 6 zaleSisekelo Sesivumelwane, izwe ngalinye liyocabanga ngokumisa umthetho nezinye izinyathelo ezifanele ezivumela abantu abahlukunyezwe ngokudayiswa bahlale ezweni layo, okwesikhashana noma ngokugcwele, kuye ngesimo ngasinye.
Ekusebenzeni kombandela oqukethwe endimeni 1 yalesi sihloko, izwe ngalinye liyobhekela kahle amaphuzu aqondene nobuntu nozwelo.
Izwe ngalinye lomuntu ohlukunyezwe ngokudayiswa noma lapho umuntu enelungelo lokuhlala khona ngokugcwele liyohamba phambili ekuqinisekiseni ngokuphepha kwakhe kanjalo limemukele ekubuyisweni kwakhe ngaphandle kokuchitha isikhathi.
Uma izwe libuyisa umuntu ohlukunyezwe ngokudayiswa kwelinye lapho lowo muntu eyisakhamuzi khona noma ebenelungelo lokuhlala ngokugcwele ngaphambi kokuthunjwa, ukubuyiswa kuyothathwa njengokuziqokela mayelana nokuphepha kwakhe nesimo nje sengalo yomthetho esithinta ukuthi lowo muntu uhlukunyezwe ngokudayiswa.
Ngesicelo sezwe elemukela umuntu, ngaphandle kokuchitha isikhathi, izwe elicelwayo liyokhipha isiqiniseko sokuthi ngempela lowo muntu ohlukunyezwe ngokudayiswa uyisakhamuzi salelozwe noma ubenelungelo lokuhlala lapho ngokugcwele ngesikhathi engena ezweni elimtholayo.
Ukuphuthumisa isimo sokuphindisela emuva umuntu ohlukunyezwe ngokudayiswa ongenazo izincwadi eziqondile, izwe eliyingxenye yesivumelwane lapho umuntu eyisakhamuzi khona noma ayenelungelo lokuhlala khona ngokugcwele ngesikhathi engena ezweni atholwe kulo, uma licelwa, liyovuma ukudweba izincwadi zokuvakasha noma elinye igunya elifanele lokwenza umuntu ahambele noma angene kulo.
Lesi sihloko asibeki engcupheni ilungelo elinikwe abantu abahlukunyezwe ngokudayiswa ngomunye wemithetho yasekhaya ezweni elemukela umuntu.
Lesi sihloko asibeki engcupheni isivumelwane esisayinwe ngamazwe amabili noma ngaphezulu esibusa ingxenye noma ngokuphelele ukuphindiselwa emuva kwabantu abebedayisiwe.
b zokuvikela ekuhlukunyezweni abantu abadayisiwe, ikakhulu abesifazane nezingane.
Amazwe abambisene ayozama ukuthatha izinyathelo ezifana nocwaningo, imikhankaso yokwazisa nabezindaba kanjalo nemizamo yezenhlalakahle nezomnotho yokunqanda nokulwa nokuhweba ngabantu.
Inqubomgomo, izinhlelo nezinye izinyathelo ezisungulwe esihlokweni ziyobandakanya ukubambisana nezinhlangano ezingaxhumene nohulumeni nezinye izinhlangano eziqondene kanjalo nemikhakha yomphakathi.
Amazwe abambisene ayothatha futhi aqinise izinyathelo zokugwema izinto ezenza abantu, ikakhulu abesifazane nezingane babe sengcupheni yokudayiswa njengobuphofu, izinga eliphansi lentuthuko nokwentuleka kwamathuba afanayo, amazwe ayozama lokhu ngokubambisana ngamabili noma ngaphezulu.
Amazwe abambisene ayoshaya noma aqinise umthetho noma ezinye izinyathelo ezifana nezemfundo, ezenhlalakahle noma ezamasiko ezixube ukuthena amandla izimo eziholela ezinhlotsheni zokuxhaphaza abantu, ikakhulu abesifazane nezingane nokuholela ekuhwebeni ngabantu, lokhu kuyokwenziwa ngokubambisana phakathi kwamazwe amabili noma ngaphezulu.
c izindlela namaqhinga asetshenziswe ngamathimba obugebengu obuhleliwe ngenhloso yokuhweba ngabantu kuhlangene nokuqasha nokushushumbisa abantu abahlukunyeziwe, izindlela ezisetshenzisiwe nokuxhumana phakathi kwabantu ngabanye namaqembu enze lomsebenzi wenkohlakalo yokuhweba ngabanye nokwenza imizamo yokuthola amaqhinga abawasebenzisayo.
Amazwe abambisene ayothula noma aqinise uqeqesho lokuphoqelela isimo somthetho, ukungena kwabantu ezweni nesibalo sabasebenzi balomkhakha ngenhloso yokunqanda uhwebo ngabantu. Uqeqesho kufanele lubhekane kakhulu namaqhinga asetshenziswayo ekunqandeni lolo hwebo, ukushushisa izephulamthetho nokuvikela amalungelo abantu abahlukunyeziwe kanjalo nokubavikela kulabo abahweba ngabantu. Uqeqesho kufanele futhi lubhekele isidingo sokuhlonipha amalungelo esintu nezinto ezithinta ingane nobulili bese lukhuthaza ukubambisana nezinhlangano ezingaxhumene nohulumeni, ezinye izinhlangano eziqondene neminye imikhakha yomphakathi.
Amazwe abambisene athola ulwazi ayohambisana nesicelo esenziwe ngelinye eledlulise ulwazi olunemibandela yokusetshenziswa.
Ngaphandle kokubeka engcupheni izibophezelo zamazwe omhlaba ngokuhamba kwabantu, amazwe abambisene ayozama ngokusemandleni awo ukuqinisa ingalo yomthetho emingceleni yezwe ngendlela efanele yokunqanda nokuthola abantu abahweba ngabanye.
Izwe ngalinye elibambisene nelinye liyoshaya umthetho noma lithathe izinyathelo zokunqanda izenzo zezithuthi zempahla ukuba zingasetshenziswa njengesikhali sokubhebhezela inkohlakalo yokuhweba ngabantu esungulwe ngokulandisa kweSihloko 5 saleSisekelo Sesivumelwane.
Lapho kungenzeka nangaphandle kokubeka engcupheni izivumelwane ezikhona zomhlaba, izinyathelo nemizamo iyoxuba ukusungulwa kwezibophezelo kwabemboni yokuthutha okuyinto ethinta amabhizinisi okuthutha nabanikazi bomsebenzi noma abashayeli bayo yonke inhlobo yezithuthi ukuthola ukuthi abagibeli banezincwadi ezifanele zokuhambela kwelinye izwe.
Izwe ngalinye liyothatha izinyathelo ezibalulekile ngendlela ehambisana nomthetho wezwe ukusebenzisa untshwinyo ezigamekweni zokwephulwa kwesibophezelo esiphawulwe endimeni 3 yalesi Sihloko.
Izwe ngalinye liyocabanga ngokuthatha izinyathelo ezigunyaza ukwenqaba isicelo sencwadi yokungena ezweni noma ukuchitha imvume ekhona yokungena ezweni kubantu abathintekayo ebugebengwini obuchazwe kule Sisekelo Sesivumelwane.
Ngaphandle kokubeka engcupheni Isihloko 27 seSivumelwane, Amazwe abambisene ayocabanga ukuqinisa ubambiswano phakathi kwezikhungo ezigade emingceleni ngezinyathelo zokusungula nokugcina amaxhama okuxhumana ngqo njengelinye lamakhambi.
b ukuqinisekisa ngokwethembeka nokuphepha kwezincwadi zokuvakasha noma omazisi abakhishwe wuhulumeni noma abenzelwe izwe ngomunye umuntu nokunqanda ukwenziwa kwezincwadi zomgunyathi.
Ngokuhambisana nomthetho wezwe, ngemuva kwesicelo esifanele, elinye lamazwe abambisene lingaqinisekisa ngokwemukeleka nokusho ukuthi izincwadi ziyiqiniso futhi zakhishwa noma kuneqiniso lokuthi zakhishwa yilelozwe noma zisolwa ngokukhishwa egameni lezwe ngenhloso yokusetshenziswa ekuhwebeni ngabantu.
Akukho kule Sisekelo Sesivumelwane okuyoba nomthelela, izibophezelo nempoqo emazweni nakubantu ngabanye ngaphansi komthetho wamazwe omhlaba kuhlangene nomthetho wamalungelo esintu emhlabeni wonke nomthetho wozwelo, ikakhulu osebenza Esivumelwaneni sango 1951 neSisekelo Sesivumelwane sika 1967 maqondana Nesimo Sababaleki nenkambiso yokungaxhaphazi esiqukethwe lapho.
Imizamo ebekwe kwiSisekelo Sesivumelwane iyohunyushwa futhi isetshenziswe ngendlela engabandlululi muntu ngesizathu sokuhlukunyezwa kwabo ngokushushumbiswa ngabanye. Ukuhunyushwa nokusebenza kwale mizamo kuyohambisana nenkambiso yamazwe omhlaba eyazisa ukungabandlululi.
Amazwe abambisene ayozama ukuxazulula impikiswano ethinta ukuhunyushwa nokusetshenziswa kwaleSisekelo Sesivumelwane ngokuxoxisana.
Yonke impikiswano ekhona phakathi kwamazwe amabili noma ngaphezulu ethinta ukuhunyushwa nokusetshenziswa kwale Sisekelo Sesivumelwane okungaxazululeki ngokubonisana ngokushesha kuyodluliselwa kumxazululi ozimele oyokhipha isinqumo esingujuqu, uma elinye lamazwe licela kanjalo.
Ngesikhathi sokusayina, sokwemukela noma sokuphasisa noma sokwemukela kamuva leSisekelo Sesivumelwane, izwe elibambisene nelinye lingadalula ukuthi aliziboni libophezelekile yindima 2 yalesi Sihloko. Amanye amazwe abambisene ngeke aboshezelwe yindima 2 yalesi sihloko kunoma yiliphi izwe elizenzele leso sinqumo.
Noma yiliphi izwe elizenzele lesi sinqumo ngendlela ehambisana nendima 3 yalesi sihloko lingahoxisa isinyathelo salo noma yinini ngokwazisa Unobhala-Jikelele weNhlangano Yezizwe.
Lesi Sisekelo Sesivumelwane siyovuleleka kuwo wonke amazwe ukuze asayine kusuka ngomhlaka 12 kuya ku 15 Zibandlela 2000 ezweni laseNtaliyane, endaweni I-Palermo bese kuthi ngemuva kwalokho eKomkhulu leNhlangano Yezizwe e-New York kuze kube ngu Zibandlela ka 2002.
Lesi Sisekelo Sesivumelwane siyovuleleka ukusayinwa yizinhlangano zezomnotho ezibumbene ezifundeni inqobo uma okungenani ilunga elilodwa lamazwe alezo zinhlangano esayine leSisekelo Sesivumelwane ngendlela ehambisana nendima 1 yalesi sihloko.
Lesi nqubo iyosebenza uma seyemukelwe, ivunyiwe noma iphasisiwe. Amatulo okwemukela, okuvuma noma okuphasisa ayothulwa kuNobhala-Jikelele weNhlangano Yezizwe. Inhlangano ebumbeni yezomnotho esifundeni ingethula izincwadi zayo zokwemukela, zokuvuma noma zokuphasisa uma okungenani elinye lamalunga ezwe lenze njalo nalo. Kuleso siphakamiso sokwemukela, sokuvuma noma sokuphasisa, leyo nhlangano iyodalula igalelo lamandla ayo ngezindaba ezibuswa yileSisekelo Sesivumelwane. Lezo zinhlangano ziyobuye zazise umgcini mibhalo ngezinguquko ezithile ezithinta igalelo namandla azo.
LeSisekelo Sesivumelwane sivuleleke kunoma yiliphi izwe noma inhlangano ebumbeni yezomnotho esifundeni lapho elinye lamalunga ezwe liyingxenye khona yaleSisekelo Sesivumelwane. Izincwadi zokungena kuleSisekelo Sesivumelwane ziyonikwa Unobhala-Jikelele weNhlangano Yezizwe. Ekungeneni kwiSisekelo Sesivumelwane, inhlangano ebumbene yezomnotho esifundeni iyodalula igalelo namandla ayo ngezindaba ezibuswa yileSisekelo Sesivumelwane. Lezo zinhlangano ziyokwazisa nomgcini mibhalo ngezinguquko ezenziwe emandleni nasegalelweni lazo.
LeSisekelo Sesivumelwane siyoqala ukusebenza ngosuku lwamashumi ayisishagalolunye ngemuva kokwethulwa kwezincwadi ezifanele zokwemukela, zokuvuma noma eziphasisa iSisekelo Sesivumelwane ngaphandle kokuthi ngeke siqale ngaphambi kokwemukelwa kwaso. Ngenhloso yalendima, wonke amatulo noma izincwadi ezethulwe yinhlanganweni ebumbene yezomnotho esifundeni ngeke ibalwe njengesengezelo esethulwe yilunga lezwe elimele leyonhlangano.
Izwe ngalinye noma inhlangano ebumbene yezomnotho esifundeni emukela, evuma noma ephasisa iSisekelo Sesivumelwane ngemuva kwetulo lamashumi amane , leSisekelo Sesivumelwane siyoqala ukusebenza ngosuku lwamashumi amathathu ngemuva kokwethulwa kwaso yizwe noma yinhlangano ethintekayo noma ngosuku okuqala ngalo ukusebenza iSisekelo Sesivumelwane ngendlela elandela indima 1 yalesi sihloko, kuye ngokuthi yikuphi okwenzeka kamuva.
Ngemuva kweminyaka emihlanu kusukela siqalile leSisekelo Sesivumelwane, Izwe eliyingxenye yeSisekelo Sesivumelwane lingaphakamisa isichibiyelo esiyothulwa kuNobhala-Jikelele weNhlangano Yezizwe, uNobhala uyodlulisa isiphakamiso emazweni abambisene naseNgqungqutheleni Yamazwe Abambisene Ngesivumelwane ngenhloso yokucubungula nokunquma ngesiphakamiso. Amazwe abumbene ngaleSisekelo Sesivumelwane ahlangana eNgqungqutheleni Yamazwe ayozama ukufinyelela esivumelwaneni ngesichibiyelo ngasinye. Uma yonke imizamo yokufinyelela esivumelwaneni yehluleka, sekuyothathwa isinqumo ngokusebenzisa isixazululo sokuthatha isinqumo sokuvota lapho kudingeka khona ingxenye yokubili kokuthatha yamazwe akhona emhlanganweni weNgqungquthela Yamazwe.
Enamandla engazenza, lenhlangano ingasebenzisa ilungelo lokuvota elitholakala kulesi sihloko ngokuphonsa isibalo samavoti esilingana nesibalo samalunga amazwe ayo ayingxenye yeSivumelwane. Lezo zinhlangano ngeke zikwazi ukusebenzisa ilungelo lokuvota uma amazwe angamalunga esebenzise ilungelo lawo lokuvota.
Isichibiyelo esemukelwe ngokulandisa kwendima 1 yalesi sihloko sencike ekwemukelweni, ekuvunyweni noma ekuphasisweni kwaso ngamazwe abambisene.
Isichibiyelo esemukelwe ngokulandisa kwendima 1 yalesi sihloko siyoqala ukusebenza ezweni ezinsukwini ezingamashumi ayisishagalolunye ngemuva kosuku okwethulwe ngalo kuNobhala-Jikelele weNhlangano Yezizwe incwadi yokwemukela, yokuvuma noma yokuphasisa izinguquko.
Uma siqala ukusebenza isichibiyelo, siyobophezela lawo mazwe avume ukuboshezelwa. Amanye amazwe ayoqhubeka nokuboshezelwa yileSisekelo Sesivumelwane nezinye izichibiyelo ezenziwe zemukelwa, zaphasiswa esikhathini esedlule.
Izwe eliyingxenye yeSisekelo Sesivumelwane lingaqoka ukungahloniphi iSesivumelwane ngokubhala isaziso esiqondiswe kuNobhala-Jikelele weNhlangano Yezizwe. Ukwenqaba kuyoqala ukusebenza enyakeni owodwa ngemuva kokutholwa kwesaziso nguNobhala-Jikelele.
Inhlangano ebumbene yezomnotho esifundeni iyophelelwa wubulungu bale Sisekelo Sesivumelwane uma wonke amazwe ayo angamalunga ephuma kule Sisekelo Sesivumelwane.
Unobhala-Jikelele weNhlangano Yezizwe unesikhundla sokulondoloza leSisekelo Sesivumelwane.
Umbhalo wokuqala waleSisekelo Sesivumelwane obhalwe ngesi-Arabhu, Isishayina, Isingisi, Isifulentshi, IsiRashiya neSipanishi yimibhalo ebhalwe ngqo engewona amakhophi eyonikwa uNobhala-Jikelele weNhlangano Yezizwe.
NJENGOFAKAZI , amanxusa asayinile, enikwe igunya elifanele Ngamazwe awamele, basayine leSisekelo Sesivumelwane.
f ukukhuthaza isimo sokuvikela, sokuthuthukisa nenhlalanhle yezingane ezweni.
Umthethosivivinywa unezahluko ezingu-23 kanti ezinye zezibalulekile zifingqwe ngezansi.
Izahluko 1 no 2 zidingida ukuhumusha, izinhloso nokusebenza ngempela koMthethosivivinywa kanye nenkambiso evamile equkethwe nguMthethosivivinywa...
Isahluko 3 sihlinzeka ngamalungelo ezingane futhi sidingide izindaba ezifana "nesidingo esikhulu sengane", "imikhuba eyingozi", "ukufinyelela ezinkantolo zezingane", "izibophezelo zezingane" "neminyaka yokufinyelela ebudaleni".
Isahluko 4 sidingida izibophezelo namalungelo obuzali bese zihlinzekela ukuthola nokulahlekelwa yizibophezelo namalungelo obuzali nezindaba ezifana nokwabiwa kwamalungelo obuzali namalungelo ezingane ezizalwe ngokusebenzisa ubuciko.
Isahluko 5 sidingida izinkantolo zezingane bese sihlinzeka ngokusungula, isimo namandla enkantolo nemiyalelo engathathwa yizo.
Isahluko 7 sidingida intuthuko yengane lapho isencane kanti Isahluko 8 sidingida ukuvikelwa kwezingane nezindaba ezifana nohlelo lokuvikela izingane, usomqulu kazwelonke wokuvikelwa kwezingane nemizamo yokuvikela ethinta impilo yezingane.
Isahluko 10 sidingida ngengane edinga ukunakekelwa nokuvikelwa, sihlinzekele nokuqagulwa kwezingane ezidinga usizo lokunakekelwa nokuvikelwa.
Isahluko 13 sidingida ukunakekelwa ngumzali ongesiyena owegazi nokunakekelwa ngamalunga omndeni.
Isahluko 14 sidingida ngokusungulwa nokubhaliswa kwezikhungo zokunakekela ingane nentsha, Isahluko 15 sikhulume ngemipheme yokukhosela kanti Isahluko 16 no 17 ngokuthola ingane okwenzeka phakathi kwamazwe ehlukene.
Isahluko 18 sikhulume ngokuthunjwa kwezingane nomthelela weSivumelwane saseHague Ngokuthunjwa Kwezingane Emhlabeni lapho sichaza khona ukuthi siyoba namandla omthetho.
Isahluko 20 sikhuluma ngodaba lobumama bomfakela.
Umnyango Wentuthuko Yezenhlalakahle uxhumene kakhulu neKhomishana Yomthetho yaseNingizimu Afrika, Iminyango Yezobulungiswa, Ezemfundo, Ezempilo, Ezabasebenzi, Umbutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika, izifundazwe, Izinhlangano ezingaxhumene nohulumeni kuzwelonke abethula imisebenzi neHhovisi likaMongameli elengamele Amalungelo ezingane. Imibuthano yezifundo ngemibandela yoMthethosivivinywa yabanjwa neKomidi Lemisebenzi Yentuthuko Yezenhlalakahle nezigungu kanye nemikhandlu kazwelonke.
Uhlaka loMthethosivivinywa Ophathelene nezingane wasatshalaliswa nezifundazwe, iminyango kazwelonke nezinhlangano ezingaxhumene nohulumeni nabethuli bemisebenzi ngenhloso yokuthola imibono kanti uMthethosivivinywa uyoshicilelwa kwiGazethe ukuthola olunye uvo.
Ukwedlulisa amandla/imisebenzi ezifundazweni nakomasipala.
Ukusungulwa kwezinye Izinkantolo Zezingane eSahlukweni 5, ikakhulu ukuqokwa komabhalane bezinkantolo zezingane.
Ukuhlinzeka nokuxhasa izikhungo Zezinkulisa zabantwana nezinhlelo eSahlukweni 7.
Ngokuhambisana nesenzo sokukala umsebenzi, Umnyango usohlelweni lokudweba phansi zonke izindleko eziqondene noMthethosivivinywa.
Umnyango weNtuthuko Yezenhlalakahle naBeluleki Bomthetho bakaHulumeni banombono wokuthi loMthethosivivinywa kufanele udingidwe yisiShayamthetho ngendlela ehambisana nenqubo esungulwe esigabeni 76 soMthethosisekelo.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMTHETHOSIVIVINYWA WEZINGANE (2003).txt</fn>
Izindawo eziveza uphawu lwezinkanyezi ezinhlanu zisho izihlinzeko ezeqiwe eziyofakwa ngoMthethosivivinywa wokuChibiyela. Lowo Mthethosivivinywa uyodingidwa ngokulandelainqubo enqunywe yisigaba 76 soMthethosisekelo - ngendlela echazwe endimeni 1 yeMemolandamu ethinta Izinhloso zoMthethosivivinywa.
Ukuchaza amalungelo nezibophezelo zeZingane njengoba equkethwe wuMthethosisekelo; ukuchaza inkambiso ephathelene nokunakekelwa nokuvikelwa kweZingane; ukuchaza amalungelo nezibophezelo zabazali; ukwengeza ngeminye imibandela ephathelene nezinkantolo zeZingane; ukuhlinzekela ukukhishwa kwezinqumo zesondlo; ukuhlinzekela uhlelo lweZingane ezitholwayo; ukuhlinzekela iZingane ezitholwa kwamanye amazwe; ukuqalisa Isivumelwane saseHague esiqondene nokuTholwa kweZingane Kwamanye amazwe; ukunqanda ukuthunjwa kweZingane nokuqalisa Isivumelwane saseHague esiqondene nokuHlukunyezwa KweZingane Emazweni omhlaba; ukuhlinzekela isimo somama ongesiye owegazi; ukudala ezinye iziwombe ezikleliswe njengamacala maqondana neZingane kanye nokuhlinzekea izindaba ezincikile.
NALAPHO., Inhlangano yeZizwe imemezele khona ngeSivumelwene saMazwe Omhlaba esithinta Amalungelo Esintu ukuthi iZingane zinelungelo lokunakekelwa nokusizwa ngendlela ehlukile.
d ukuqoqa ulwazi ngesicelo esihlongozwayo sokuthola ingane ngendlela ehlonzwe esigabeni 237; kanjalo e nombiko ohlonzwe esigabeni 2391.
i onguchwepheshe emisebenzini yokuthola iZingane ezitholiwe obhaliswe ngaphansi koMthetho Wochwepheshe bezeNhlalakahle, 1978 Umthetho No.
isivumelwane sokusebenza ngeZingane ezitholiwe, ngokwenhloso yesahluko 16, sisho isivumelwane esibhaliwe esisayinwe yinhlangano ebhalisiwe yokuvikela iZingane ngaphansi kwesigaba 259 soMthethosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika nenye elinganayo yakwelinye izwe ngenhloso yokugqugquzela umsebenzi wokugcina iZingane ezitholiwe phakathi kwezwe laseNingizimu Afrika nelinye elithintekayo.
g ingane ehlala emndenini onganyelwe yingane lapho ingane eyinhloko isebenza njengomuntu oyibhekile.
a eMnyangweni kaZwelonke noma emnyangweni wesifundazwe wentuthuko yezenhlalakahle; noma b enhlanganweni emiselwe ukuvikela iZingane; noma c kumasipala.
e ukusetshenziswa kwengane okungavunyelwe ngaphansi kwesigaba 141; kanye f nokucuya izingxenye ezithile zomzimba.
Umthetho wabaXazululi eziNdabeni Ezithile zokweHlukanisa Umshado uchaza Umthetho olawula ngokuxazulula izindaba ezithintana nokwehlukanisa abantu abashadile ka 1987 Umthetho No.
udokotela, uchaza usolwazi wezempilo obhalisiwe noma othathwe njengalowo obhaliselwe ukwenza umsebenzi wokwelapha ngaphansi koMthetho Wongoti Bezempilo ka 1974 Umthetho No.
ukwazisa mayelana nanoma yisiphi isaziso, incwadi noma enye inqubo ngokulandisa kwalo Mthetho, kuchaza ukwethula leso saziso, incwadi noma enye inqubo ngokuhambisana nenqubo ehlinzekelwe ukwethula inqubo ngokulandisa koMthetho Wenkantolo yeziMantshi ka 1944 Umthetho No.
uchwepheshe womsebenzi wenhlalakahle uhlanganisa izisebenzi ezibhekele umuntu ongakaqashwa ngokuphelele, abasebenzi bezentuthuko, abasebenzi abanakekela iZingane nentsha kanye nabasebenzi bokuphepha kwinhlalakahle ababhaliswe ngale ndlela ngaphansi koMthetho Wochwepheshe beMisebenzi yezeNhlalakahle ka 1978 Umthetho No.
Isisekelo seSivumelwane seNhlangano yeZizwe sokuNqanda ukuHweba ngaBantu sichaza iNqubo yeNhlangano yeZizwe eNqanda, eCindezela neJezisa Ukuhweba Ngabantu, ikakhulu beSifazane neZingane eseka Isivumelwane sika 2000 seNhlangano yeZizwe esilwisana noBugebenzu Obuhleliwe Obuxhante emazweni , umbhalo ofanayo wesiNgisi otholakala kuSheduli 3.
Ngaphezu kwencazelo enikwe amagama "ukulonda", "ukufinyelela" kunoma yimuphi umthetho nomthetho ovamile, amagama "ukulonda nokufinyelela" kunoma yimuphi umthetho kufanele kuthathwe njengencazelo "yokunakekela kanye nokuxhumana ngendlela echazwe kulo Mthetho.
Kulo Mthetho, igama noma isisho esithathelwe egameni noma kwisisho esichazwe esigatshaneni 1, sinencazelo efanayo ngaphandle uma ingqikithi ikhomba ukuthi kunenye incazelo ehlosiwe.
Noma yikuphi okuqhubekayo okuqubuke ngemuva kokusebenza koMthetho wokuChibiyela ezokuPhatha ka 1929 Umthetho 9 ka 1929, Umthetho wokweHlukanisa Umshado, Umthetho weSondlo, Umthetho woDlame lwaseKhaya ka 1998 Umthetho 116 ka 1998 kanye noMthetho weMishado yeNdabuko ka 1998 Umthetho 120 ka 1998, lapho le Mithetho ephathelene neZingane ingeke yadingidwa enkantolo yeZingane.
i okuvamile, ukukhuthaza isimo sokuvikela nokuthuthukisa izingampilo leZingane.
c nomthetho kamasipala, ukungqubuzana kufanele kuxazululwe ngokulandela isigaba 156 soMthethosisekelo.
Ngenhloso yokuqhuba ngendlela efanele isigatshana 2b, ngokwesigaba 1466 soMthethosisekelo, Ungqongqoshe kufanele ethule yonke imigomo eshaywe ngaphansi kwalo Mthetho nethinta isifundazwe eMkhandlwini kaZwelonke weziFundazwe ukuze uphasiswe.
b umthetho obusa inqubo eyenzeka ezinkantolo zeZingane ngokulandisa kwesigaba 52.
Lo Mthetho kufanele uqaliswe ukusebenza yizinhlaka zikahulumeni emazingeni kazwelonke, ezifundazwe, uma kwenzeka ezinhleni zohulumeni basekhaya kuye ngesigaba esiqondene salo Mthetho nemigomo eyaba iqhaza ngokwehlukana kanye nezibophezelo.
Ngokubheka ukuthi kunezidingo zenhlalonhle nezomnotho ezikhona ezincintisanayo, ngesikhathi sokusebenza kwalo Mthetho, uhulumeni kufanele athathe izinyathelo ezifanele ezihambisana nezinsiza ezikhona ukuthola indlela yokufinyelela nokufeza izinhloso zalo Mthetho.
Ukuqhubeka koMthetho ngendlela eqondwe esigabeni 4, zonke izinhlaka zikahulumeni ezingeni likazwelonke, ezifundazweni nakohulumeni basekhaya abazibandakanya nokunakekela, ukuvikela nezingampilo leZingane kufanele babambisane ekuthuthukiseni ngendlela ebumbene nehlose ukuhlanganisa nokudidiyela izinsiza ezithulwa eZinganeni.
b yonke inqubo, izenzo nezinqumo ezithathwe yizinhlaka zikahulumeni ngalo lonke udaba oluthinta ingane noma iZingane jikelele.
f ukwemukela isimo sokukhubazeka kwengane nokubumba isimo esivuna izidingo ezahlukile zomntwana.
Uma kufezeka intshisekelo yengane, umndeni wengane kufanele unikwe ithuba lokuzwakalisa imibono nganoma yiluphi udaba oluqondene nengane.
Ngokubhekela iminyaka, ukuvuthwa komqondo nesigaba sentuthuko nomuntu onezibophezelo zobuzali namalungelo athinta ingane kufanele aziswe ngezinyathelo noma ngesinqumo esithathwe odabeni oluthinta nolungayiphazamisa kanzulu.
Kulesi sigaba "umzali" uhlanganisa noma ngubani onezibophezelo namalungelo athinta ingane.
Amalungelo ingane enawo ngokulandisa kwalesi Sigaba engezelela kulawo ingane ewathole kuMthethosivivinywa Wamalungelo Esintu.
Zonke izinhlaka zikahulumeni kuyo yonke imikhakha yakhe kanjalo izisebenzi, izikhulu nabammele leyo mikhakha kufanele bahloniphe, bavikele futhi bakhuthaze amalungelo eZingane aqukethwe yilesi Sahluko.
Umbandela ongaphansi kwalo Mthetho ubophezela umuntu ngempela kanjalo nesakhiwo esimiswe ngumthetho, kuye ngesimo ngasinye lapho kubhekelwa khona uhlobo lwelungelo nomsebenzi ogixabezwe yilelo lungelo.
Kuzo zonke izindaba eziqondene nokunakekela, ukuvikela nenhlalonhle yengane, iqophelo lentshisekelo yengane kufanele liphakanyiselwe phezulu.
Yonke ingane eneminyaka, enomqondo ovuthiwe nefinyelele ezingeni elifanele lokukhula namandla okubamba iqhaza elibonakalayo kwinqubo yobulungiswa noma emthethweni odabeni oluyithintayo inelungelo lokubamba iqhaza elifanele. Imibono ezwakaliswa yingane kufanele ilalelwe.
d ukuhlinzeka ingane nalowo oyinika uthando ngezinsiza ezifanele zokweseka.
c nokuhlinzeka ingane ngezinsiza ezifanele zokweseka.
Yonke ingane inelungelo lokungenziswa imikhuba yenhlalonhle namasiko eyingozi empilweni, esithunzini nakwinhlalo yayo.
Ukulimaza izitho zangasese zowesifazane noma ukusoka komuntu wesifazane njengesiko akuvunyelwe.
c ngendlela enqunyiwe.
Imiphumela yesivivinyo sokuhlola ubuntombi ayivunyelwe ukudalulwa ngaphandle kwemvume yengane.
Umzimba wengane ekade ihlolelwa ubuntombi akufanele ushaywe uphawu.
a ukusoka kwenziwa ngenhloso yezenkolo ngendlela ehambisana nemikhuba yezenkolo eqondene nangendlela enqunyiwe; noma b ukusoka kwenziwa ngezizathu zempilo ngemuva kwezincomo zikadokotela.
c ngendlela enqunyiwe.
Ngokubhekela iminyaka, ukuvuthwa komqondo nesigaba sengane, yonke ingane inelungelo lowenqaba ukusokwa.
d lemfihlo mayelana nesimo sempilo yayo kanjalo nesomzali, oyinakekelayo noma ilunga lomndeni ngaphandle uma leyo mfihlo ingafezi kahle izidingo noma ihlomulise ingane.
Ulwazi olunikwa iZingane ngaphansi kwalesi sigatshana kufanele luqondane futhi luhlelwe ngendlela elula ukutholwa yiZingane ngemuva kokucabangela izidingo zeZingane ezikhubazekile.
Yonke ingane inelungelo lokuletha nokusizwa ekuletheni udaba phambi kwenkantolo yeZingane, inqobo uma udaba lungaphansi komngcele namandla aleyo nkantolo.
Noma ngubani obhalwe kulesi sigaba, unelungelo lokuya enkantolo enamandla lapho engazwakalisa khona isikhalo sokuthi ilungelo eliqukethwe kuMthethosivivinywa Wamalungelo Esintu noma loMthetho lephuliwe noma lisengcupheni, kanjalo ukudalulwa kwamalungelo.
Yonke ingane inesibophezelo esifanele esihambisana nobudala bengane namandla ayo ngomndeni, ngomphakathi, ngohulumeni nemiphakathi emukelwe ngokomthetho ngokunjalo nomphakathi wamazwe omhlaba.
Ingane, akukhathalekile ukuthi ngeyesilisa noma ngeyesifazane ingena ezingeni lobudala bese iphenduka umuntu okwazi ukuzithathela izinqumo lapho seyifike eminyakeni engu 18.
Umuntu angaba nezibophezelo noma amalungelo agcwele noma athile mayelana nengane.
c ukuzishaya unogada wengane; kanye d nokufaka isandla ekondleni ingane.
v imvume yokugodla igunya nokudla impahla yengane enganyakaziyo.
Uma kukhona umgadi noma ngaphezulu koyedwa abaqondene nengane, omunye nomunye unamandla okwengamela, kuye ngokulandela kwabo isigatshana 5, eminye imithetho noma isinqumo senkantolo enegunya ebeka ngokwehlukile lapho abagadi bengane bengathatha khona isinqumo ngokwabo nangaphandle kwemvume yomunye noma baqhube izibophezelo eziqutshulwe yilawo mandla obugadi bengane.
Ngaphandle uma inkantolo ilawula ngenye indlela, ibalulekile imvume yabo bonke abathintekayo ekulawuleni ingane maqondana nezindaba ezimiswe esigatshaneni 3c.
Umama wengane, akukhathalekile ukuthi uganile noma akaganile unezibophezelo namalungelo agcwele ngengane.
b ubaba wengane engenalo igunya lokugada leyo ngane, lowo osaphethe noma ogade unina wengane uyothathwa njengomgadi wengane.
Lesi sigaba asisebenzi enganeni ezalwe ngaphansi kwesivumelwane sokuzalelana ingane.
nganoma yisiphi isikhathi phakathi kokukhulelwa nokuzalwa kwengane.
efaka isandla noma ezama ngokwethembeka ukusiza ezindlekweni ezixhumana nesondlo sengane isikhathi esibonakalayo.
Lesi sigaba asiphazamisi isibophezelo sikababa ngesikhathi efaka isandla sokondla ingane yakhe.
a Uma kunengxabano phakathi kobaba weqiniso oqondwe esigatshaneni 1 noma wengane mayalana nokufezwa kwemibandela emiswe esigatshaneni 1a noma b, udaba kufanele lwedluliselwe kummeli womndeni, kusonhlalakahle kungoti wezenhlalakahle noma komunye onekhono elifanele ukuze ixazululwe.
b Noma ngubani othintekayo esinyathelweni sokuxazulula engadlulisela umphumela enkantolo ukuze uyobuyekezwa.
Lesi sigaba sisebenza ngaphandle kokukhetha ukuthi ingane izalwe ngaphambili noma ngemva kokuqala kwalo Mthetho.
Ngokuhambisana nesigatshana , umama wangempela wengane noma omunye umuntu onezibophezelo namalungelo maqondana nengane angenza isivumelwane lapho efuna khona ukuthola lezo zibophezelo namalungelo aqondene nengane ngendlela eyobekwa kuleso sivumelwane.
b noma ngubani omunye onentshisekelo yokunakekela, yenhlalonhle nentuthuko yengane.
Umama noma omunye umuntu onesibophezelo namalungelo aqondene nengane angedlulisa kuphela ngesivumelwane kulowo ohlonzwe esigatshaneni 1 izibophezelo namagunya anawo lowo muntu ngesikhathi bephothula leso sivumelwane.
Isivumelwane sesibophezelo namalungelo obuzali kufanele sigcwaliswe efomini eqokiwe futhi sibandakanya imininingwane ethile.
Ngaphambi kokubhalisa isivumelwane sezibophezelo namalungelo obuzali noma ukwenza isivumelwane sezibophezelo namalungelo obuzali sibe yisinqumo senkantolo, ummeli womndeni noma inkantolo eqondene kufanele izenelise ukuthi isivumelwane sezibophezelo namalungelo obuzali sifeza ngempela intshisekelo yengane.
somunye umuntu egameni lentshisekelo yengane ngemuva kokuthola imvume yenkantolo.
somunye umuntu egameni lentshisekelo yengane ngemuva kokuthola imvume yenkantolo.
Yinkantolo ePhakeme kuphela engaqinisekisa, ichibiyele noma iqede isivumelwane sezibophezelo namalungelo obuzali aqondene nesikhundla sokubheka noma sokugada ingane.
lapho eyonakekela khona ingane.
e amanye amaphuzu inkantolo ebona ukuthi kufanele abhekelwe.
b ingamisa isicelo esichazwe ekuqaleni ngaphansi kwemibandela ethile enganqunywa yinkantolo.
Ukuvuna isicelo sokunakekela noma sokuxhumana kumuntu ngaphansi kwalesi sigaba akuphazamisi izibophezelo namalungelo omunye umuntu angaba nakho maqondana naleyo ngane.
Noma ngubani onentshisekelo yokunakekela, yenhlalonhle kanye nokuthuthukisa ingane engafaka isicelo eNkantolo ePhakeme ngenhloso yokuthola isinqumo esivuna ukugada ingane.
c amanye amaphuzu inkantolo ecabanga ukuthi kufanele abhekelwe.
Uma kwenzeka kuvela ukuthi ukhona umuntu osefake isicelo sokugada ingane, lowo ofake isicelo kufanele ethule izizathu zokuthi kungani obheke ingane njengamanje engafanele ukuba ngumgcini wayo.
Uma isicelo senziwa ngaphansi kwesigaba 24 yisakhamizi okungesona esaseNingizimu Afrika ngenhloso yokuba ngumqaphi wengane, isicelo kufanele sithathwe njengaleso sokuthola ingane esixhantele kwelinye izwe ngokwenhloso yeSivumelwane saseHague Sokutholwa KweZingane phakathi kwamazwe neSahluko 16 salo Mthetho.
a kubaba wangempela wengane ezalwe ngokudlwengula noma ngaphandle kwemvume yonina wengane; noma b kumuntu ohlobene nengane kuphela ngesizathu sokuthi wanikela ngesitho sakhe sokumithisa ngesikhathi ingane yakhiwe ngokujova unina noma lowo owayibeletha.
Umzali okunguye kuphela ongumgadi wengane engaqoka umuntu onamandla nofanelekile njengomgadi wengane uma kwenzeka eshona.
b Umzali oyedwa ogunyazwe ukunakekela ingane engaqoka umuntu onamandla nofanelekile ukuba anikwe igunya lokunakekela ingane uma kwenzeka umzali eshona.
Ukuqokwa ngaphansi kwesigatshana 1 kufanele kuqukathwe ku-wili eyenziwe ngumzali.
Umuntu oqokwe ngaphansi kwesigatshana 1 uthola igunya lokugada noma lokunakekela ingane, kuye ngesimo ngasinye maqondana nengane a ngemuva kokufa komzali; kanye b nalapho umuntu evume khona ngokubhaliwe noma ngezenzo.
Uma bebabili noma ngaphezulu abantu abaqokelwe ukugada ingane noma abanikwe igunya lokunakekela ingane, oyedwa noma ngaphezulu bengavuma ukuqokwa njengonogada bengane, ngaphandle uma umbandela wokuvuma uchaza ngenye indlela.
b wokwelula noma wokunqinda amandla omuntu othile ezibophezelo namalungelo obuzali lowo muntu othile anawo ngengane.
Isicelo esifakwe ngokulandisa kwesigatshana 1 singahlanganiswa nesicelo ngokulandisa kwesigaba 23 sokwaba indlela yokuxhumana nokunakekela ingane kulowo ofake isicelo ngaphansi kwalesi sigaba.
d ngentshisekelo yengane ngomunye umuntu ngemuva kokuthola imvume yenkantolo; noma e ngummeli womndeni noma obambele olunye lwezinhlaka zombuso ezinentshisekelo.
d noma yimaphi amanye amaphuzu , inkantolo ewathola efanelekile.
Isicelo esenziwe ngaphansi kwesigaba 22 (b), 23, 24, 26 (b) noma 28 singethulwa phambi kweNkantolo ePhakeme, enkantolo eqhuba udaba lokwehlukanisa umshado noma enkantolo yeZingane endaweni lapho kuhlala noma kuvame ukuhlala khona ingane noma etholakala khona ngaleso sikhathi.
Isicelo esenziwe ngaphansi kwesigaba 24 sokugada ingane kufanele siqukathe izizathu zokuthi kungani ofaka isicelo engaceli ukuthola ingane.
Inkantolo elalela isicelo esihlonzwe ngaphansi kwesigatshana 1, ingakhipha imvume ngaphandle kombandela noma ngaphansi kwemibandela ethile ebona ifanele noma ichithe isicelo kodwa isicelo singavunywa kuphela uma lokho kuyosiza futhi kufeza izifiso ezinhle zengane.
Uma kucutshungulwa isicelo esihlonzwe ngaphansi kwesigatshana 1, inkantolo kufanele iholwe yimigomo ebekwe eSahlukweni 2, kuye ngokuthi leyo migomo iyahambisana nodaba olusezithebeni.
a kwethulwe phambi kwayo umbiko nezincomo zommeli womndeni wasemajajini, usonhlalakahle, usolwazi wengqondo noma uchwepheshe ofanele.
d Ukuba ofake isicelo noma iqembu eliphikisa isicelo likhokhe izindleko zophenyo noma zenkantolo.
b inganquma ukuba amaqembu athintekayo noma elinye lawo noma uhulumeni akhokhe izindleko zokummelwa.
Ngesikhathi sokuqhubeka kodaba enkantolo, uma kuhlaluka enkantolo ukuthi leyo ngane ethintekayo noma ebandanyekayo odabeni idinga ukunakekelwa nokuvikelwa, inkantolo inganquma ukwedlulisa umbuzo wesidingo sokuvikelwa nokunakekelwa kwengane enkantolo yeZingane ukuze ithathe isinqumo ngokulandela isigaba 1552.
Abantu abangaphezulu koyedwa bangaba nezibophezelo namalungelo obuzali bengane eyodwa.
Uma abantu ababili noma ngaphezulu benamalungelo nezibophezelo ezifanayo zobuzali ngengane, omunye nomunye angathatha isinyathelo ngaphandle kwemvume yomunye lapho beqhuba izibophezelo namalungelo ngaphandle kwesimo lapho lo Mthetho noma isinqumo senkantolo sihlinzeka ngenye indlela.
Umuntu obambisene nomunye ngezibophezelo namalungelo ngeke ehlukane noma edlulise lezo zibophezelo namalungelo komunye onawo noma komunye umuntu kodwa ngesivumelwane nalowo abambisene naye emalungelweni nasezibophezelweni engamvumela ukuba asebenzise egameni lakhe elinye noma wonke lawo malungelo nezibophezelo.
Isivumelwane esenziwe ngaphansi kwesigatshana 3 asigudluzi amalungelo nezibophezelo zobuzali zomuntu okubanjiswene naye kanti futhi lowo muntu okubanjiswene naye uhlala enamandla nesibophezelo sokuwasebenzisa amalungelo nezibophezelo zakhe.
a Ngaphambi kokuba umuntu onesibophezelo nelungelo lobuzali eliqondene nengane athathe noma yisiphi isinqumo esihlonzwe endimeni b, lowo muntu kufanele azwelane neminye imibono nezifiso ezizwakaliswa ngumuntu onezibophezelo namalungelo obuzali maqondana nengane.
b Isinqumo esiqondwe endimeni a yinoma yisiphi isinqumo okungenzeka siguqule kakhulu noma sibe nomthelela onzulu kulowo abambisene naye ekuqhubeni izibophezelo nelungelo eliqondene nengane.
b avikele ingane ekuphathweni kabi, ekulaxazweni, ekwehlisweni isithunzi, ekubandlululweni, ekuxhashazweni, ekulinyazweni kwenyama noma komqondo noma ezingozini.
Ngokuhambisana nesigaba 129, umuntu ophawulwe esigatshaneni 1 angasebenzisa izibophezelo namalungelo obuzali ngendlela enomqondo nefanele ukuhambisana nalesi sigatshana, kuhlangene nelungelo lokuvumela ukuhlolwa isimo sempilo noma ukwelashwa kwengane uma leyo mvume ingeke itholakale kumzali noma kumbheki wengane.
a azijube njengomzali wegazi noma umzali othole ingane; noma b akhohlise ingane noma omunye umuntu ngokuthi lowo muntu ungumzali woqobo noma wumzali ozikhethele ukuthola ingane.
Ababambisene ngezibophezelo namalungelo obuzali mayelana nengane bengavumelana ngeqhinga lobuzali elinquma ukusebenzisa izibophezelo namalungelo aqondene nengane.
Uma ababambisene ngezibophezelo namalungelo obuzali ngengane behlangabezana nobunzima ekuqhubeni izibophezelo namalungelo, ngaphambi kokufuna umngenela wenkantolo, labo bantu kufanele baqale ngokuvumelana ngeqhinga lobuzali elinquma ukusetshenziswa kwezibophezelo namalungelo afanele athinta ingane.
d nokufunda, inkolo nokukhuliswa kwengane.
Iqhinga lobuzali kufanele lihambisane nesifiso esikhulu seqophelo lengane njengoba libekwe esigabeni 7.
b umxazululi ngosizo luka sonhlalakahle noma omunye umuntu ofanele.
b ngokuhambisana nesigatshana 2, lingabhaliswa nommeli womndeni wasemajajini noma lenziwe isinqumo senkantolo.
bb kasonhlalakahle noma omunye umuntu ofanele ohlonzwe esigabeni 335b ochazayo ukuthi iqhinga labunjwa ngemuva kokugxambukela kwalowo sonhlalakahle noma lowo muntu.
Iqhinga lobuzali elibhaliswe nommeli womndeni lingachitshiyelwa noma liqedwe ngummeli womndeni ngemuva kwesicelo somunye wababambisene ngezibophezelo namalungelo obuzali futhi oyingxenye yeqhinga.
c somuntu othile obhekele intshisekelo yengane ngemuva kwemvume yenkantolo.
Isigaba 29 sisebenza esicelweni ngaphansi kwesigatshana 2.
Noma ngubani onakekela noma ogcine ingane, ngendlela ephikisana nesinqumo sanoma iyiphi inkantolo noma esiphikisana nesivumelwane sezibophezelo namalungelo obuzali esiqale ngendlela ehlonzwe yisigaba 22 , onqabela omunye umuntu onegunya lokufinyelela enganeni noma ogodle izibophezelo namalungelo aqondene naleyo ngane ngaphansi kwaleso sinqumo noma isivumelwane sokuqhuba igunya lesibophezelo noma lamalungelo, uyotholwa ephula umthetho futhi uma elahlwa yicala uyohlawuliswa noma agwetshwe isikhathi esingedluli enyakeni.
a Umuntu onakekela noma ogcine ingane lapho omunye umuntu ekwazi khona ukufinyelela kuleyo ngane noma egodle igunya lezibophezelo namalungelo aqondene naleyo ngane ngokulandisa kwesinqumo sanoma iyiphi inkantolo noma ngesivumelwane sezibophezelo namalungelo obuzali ngendlela ehlonzwe esigatshaneni 1, kufanele lapho eguqula ikheli lokuhlala azise ngokushesha ngendlela ebhaliwe lowo muntu omunye ngezinguquko ezikhona.
b Umuntu ohluleka ukuhambisana nendima a wephula umthetho futhi engajeziswa ngenhlawulo noma aboshwe isikhathi esingedluli enyakeni owodwa.
Uma kwenzeka odabeni olusezithebeni zomthetho okudingidwa kulo udaba lomuntu othile ongubaba wengane eyazalwa ngaphandle komshado, umthetho uveza ubufakazi bokuthi lowo muntu wahlangana ngokocansi nonina wengane ngesikhathi okwamithwa ngaso ingane, uma bungekho ubufakazi obuphikisayo lowo muntu kufanele athathwe njengobaba woqobo wengane.
Uma kwenzeka odabeni olusezithebeni zomthetho lapho kudingidwa khona udaba lobuzali, kuvela ubufakazi obuvunayo noma obuphikisayo bokuthi iqembu elithile elithintekayo odabeni lenqabile ukuzethula ekuthatheni isampula legazi ngenhloso yokwenza izivivinyo zobuchwepheshe obuphathelene nengane, inkantolo ingafinyelela esinqumweni esifanele, ibhekele isidingo esikhulu sengane.
Ngokwayo yonke inhloso, ingane ezalwe ngabazali abashade ngemuva kokuzalwa kwayo kufanele ithathwe njengezalwe sebeshadile.
Isigatshana 1 sisebenza nakuba abazali bengeke bathathwe njengabantu ababeshade ngokusemthethweni ngesikhathi ikhulelwa noma izelwe ingane.
Amalungelo engane ekhulelwe noma ezalwe ngaphansi komshado ongekho emthethweni ngeke zithinteke ngokuchithwa komshado.
Awukho umshado ongekho emthethweni ongachithwa kuze kufike isikhathi lapho inkantolo efanele yenze uphenyo nokucubungula indlela yokuphephisa amalungelo nezifiso zengane etholwe kulowo mshado.
Isigaba 6 soMthetho Wokwehlukanisa Umshado nesigaba 4 soMthetho Wokuxazulula Izindaba Ezithile Zokwehlukanisa Umshado sihambisana nezinguquko ezifanele ngokwengqikithi sisebenza ngengane kube sengathi udaba olusematheni lwalwenzeka ngaphansi kwesimo sokwehlukanisa umshado nokunikwa nokuchithwa komshado kwakhishwa ngesinqumo sesehlukaniso somshado.
Isigaba 8 1 no 2 soMthetho Wokwehlukanisa Umshado sihambisana nezinguquko ezifanele ezidingwa yingqikithi yesimo, siyasebenza esinqumweni sokummiswa noma sokuguqulwa kwesinqumo sesondlo noma esinqumweni esiphathelene nokunakekela noma sokuqapha, ukufinyelela enganeni noma ukummiswa kwesinqumo sokondla noma esinqumweni esiphathelene nokufinyelela enganeni esithathwe ngaphansi kwesigatshana 3.
b mayelana nokummisa, ukuphendula noma ukuguqula isinqumo ngokulandisa koMthetho Wokwehlukanisa Umshado kufanele kuthathwe njengokuqondwe ekummiseni, ekuphenduleni noma ekuguquleni leso sinqumo ngaphansi kwalowo Mthetho njengoba usetshenziswe esigatshaneni 4.
Ngokwenhloso yalo Mthetho, ubaba wengane ekhulelwe emshadweni ongekho emthethweni nalapho lowo mshado uchithwe khona, lowo baba ubekwa kwisimo esifanayo nobaba wengane ohlukanisile nomama womntwana.
Esiwombeni lapho umkhiqizo wokuzalisa womuntu othile ngaphandle komuntu oshadile noma ubambo lwakhe lusetshenziswe ngemvume yabo bobabili abashadikazi ngenhloso yokumithisa omunye wabo, ingane etholwe ngaphansi kohlelo lokwakhiwa kwengane ngomjovo, ngokwazo zonke izinhloso, leyo ngane kufanele ithathwe njengengane yabashadikazi uma umkhiqizo wokuzalisa wabashadikazi usetshenziselwe ukwakha ingane ngendlela echezile kwejwayelekile yokulalana kodwa kusetshenziswe lokufakwa koketshezi ngendlela yobuciko.
b Ngokwenhloso yendima a, kufanele kuthathwe ngokuthi abashadikazi bavumelene ngesenzo sokuthola ingane ngobuciko, kuze kube khona ubufakazi obuphikisayo.
Ngokuhambisana nesigaba 296, uma umkhiqizo wokuzalisa womuntu othile usetshenziswe ekumithiseni ngobuciko umuntu wesifazane lapho lowo muntu evume khona ngokubhaliwe, ingane ezalwe yilowo muntu wesifazane ngenxa yobuciko kufanele ngokwayo yonke inhloso ithathwe njengengane yalowo muntu wesifazane.
b lowo muntu engumkhwenyana womuntu wesifazane ngesikhathi efakwa umkhiqizo wokukhulelwa.
b noma yiluphi ulwazi oluthinta imvelaphi yabazali bayo, inqobo uma ingane seyineminyaka evile ku 18.
Ulwazi oludalulwe ngaphansi kwesigatshana 1 akufanele luqagule isiqu somuntu okwasetshenziswa umkhiqizo wakhe wokumithisa ngobuciko noma isiqu somama ongayibelethanga ngempela ingane.
Umqondisi-Jikelele weZempilo noma omunye umuntu ochazwe ngumgomo angafuna umuntu athole iseluleko ngaphambi kokudalula ulwazi oluchazwe ngaphansi kwesigatshana 1.
Ngokwenhloso yalo Mthetho, zonke izinkantolo zezimantshi njengoba zichazwe kuMthetho Wezinkantolo Zomantshi ka 1944 (Umthetho No. 32 ka 1944) ziyoba yizinkantolo zeZingane futhi ziyoba namandla okuqula noma yiluphi udaba oluqubuke ekusetshenzisweni kwalo Mthetho lapho yengamele khona.
Zonke izimantshi ziyoba ngabasebenzi bokwengamela izinkantolo zeZingane futhi imantshi yokwengezela iyoba yiphini lesiphathimandla senkantolo yeZingane kumaziphathe lapho iyimantshi, ingeyokwengezela noma yiphini lemantshi.
Ngokwenhloso yalo Mthetho futhi ngemuva kokubonisana nenhloko ephethe isifunda echazwe esigabeni 1 soMthetho weziNkantolo zeziMantshi ka 1944 Umthetho 32 1944, Ungqongqoshe wezoBulungiswa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo engaqoka imantshi noma imantshi yokwengezela njengesiphathimandla sokwengamela inkantolo yeZingane, ngokusebenzisa imithombo evele ikhona.
Isiphathimandla esengamele inkantolo yeZingane siyoqhuba leyo misebenzi ngaphansi kweso leNhloko yezokuphatha esifundeni ngendlela echazwe esigabeni 1 soMthetho weziMantshi ka 1944 Umthetho 32 ka 1944.
Isiphathimandla esingamele inkantolo yeZingane kufanele yeze leyo misebenzi engase yabelwe sona yilo Mthetho noma eminye.
Ngenhloso yokunika amandla agcwele okusebenza kwalo Mthetho, izimantshi noma lezo zokwengezela zingamiswa njengeziphathimandla ezingamele izinkantolo eyodwa noma ngaphezulu.
Ngemuva kokubonisana neNhloko yokuphatha isifunda, Ungqongqoshe wezoBulungiswa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo ngesaziso seGazethe uyoqagula imingcele imingcele yenkantolo ngayinye yeZingane ekanise kuleso sifunda sokuphatha.
b evumela isimo sokukhululeka lapho kuqhutshwa udaba lapho wonke umuntu ekwazi khona ukubamba iqhaza ngokukhululeka, ngaphandle kokululaza isithunzi senkantolo.
Inkantolo yeZingane ihlala endaweni engaphansi kwesifunda noma isifundazwe ngendlela eqokwe ngayo nguNgqongqoshe wezoBulungiswa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo njengenkantolo yeZingane.
Ukushicilelwa kwesaziso esiqondwe esigatshaneni 7 akuphazamisi okuqhubekayo osekuqaliwe noma kungakaphethwa ngesikhathi soshicilelo.
Inkantolo yeZingane yinkantolo yemibhalo egciniwe futhi inegunya elifanayo nenkantolo kamantshi yezinga lesifunda.
Uma kungacaci kahle ukuthi iyiphi inkantolo enamandla odabeni oluthile, inkantolo yeZingane okwethulwa kuyo udaba lwengane inamandla ekudingideni udaba.
k Noma yiluphi olunye udaba oluphathelene nokunakekela, ukuvikela nenhlalonhle yengane ehlinzekwe kulo Mthetho.
a ingaqulisa noma ibeke icala umuntu ngokwehluleka ukuhambisana nesinqumo senkantolo yeZingane noma ngokwephula umyalelo wenkantolo.
Kuze kubunjwe inkantolo yomndeni wuMthetho wesiPhalamende, Inkantolo ePhakeme Nezinkantolo Zokwehlukanisa Umshado zinamandla azimele okwengamela lezi zindaba ezilandelayo ezihlonzwe kulo Mthetho.
Kulo Mthetho, akukho okuyothathwa njengokunciphisa amandla eziNkantolo eziPhakeme njengababheki abaphezulu bazo zonke iZingane.
Inkantolo yeZingane ingahoxisa, immise noma ichibiyele noma yimuphi umyalelo ngokulandisa kwesigatshana 1 noma ifake umyalelo omusha esikhundleni somdala.
Uma kuvela enkantolo ethile ngesikhathi sokuqulwa kodaba ukuthi ingane ebandanyekayo odabeni idinga ukunakekelwa nokuvikelwa okuphawulwe esigabeni 50, inkantolo inganquma ukuba umbuzo wokuthi ingane idinga usizo nokuvikelwa lwedluliselwe enkantolo yeZingane ukuze kukhishwe isinqumo ngalo.
Inkantolo ekhipha isinqumo ngokulandisa kwesigatshana 1 noma 2 ingakhipha umyalelo wokuthi ingane igcinwe endaweni ephephile okwesikhashana uma kuvela enkantolo ukuthi ukuphepha nenhlalonhle yengane kusemqoka.
Ngokwenhloso yalo Mthetho, inkantolo yeZingane ingalinganisa ngendlela eqokiwe iminyaka yomuntu obonakala eyingane.
d nohlobo lwamahlebezi enziwe ngamaqembu athintekayo odabeni.
b ethule enkantolo umbiko ohambisana nezincomo.
b ngokulandela imiyalelo nemibandela ekhishwe yisinqumo senkantolo.
d ukufeza umyalelo othile okhishwe yinkantolo.
Ngaphezulu kwamandla anikwe iphoyisa loMbutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika ka 1995 Umthetho No.
f lingaqhuba noma yimuphi umyalelo wenkantolo.
Iphoyisa eliqondwe esigatshaneni 4 lingasebenzisa indluzula engase idingkee ekunqobeni isimo sokulenqabela lingene emagcekeni noma lifune ubufakazi obuhlonzwe esigatshaneni 4 a, kuhlanganisa ukwephula umnyango noma ifasitela laleyo ndawo: Inqobo uma lelo phoyisa liqale ngokuzethula ngendlela ezwakala kahle ngenhloso yalo yokungena ngaphakathi nokwexwayisa ngokuthi lifuna ukungena ngaphakathi emagcekeni.
Noma yiliphi iqembu elithintekayo odabeni oluphambi kwenkantolo yeZingane lingafaka isicelo sokwedlulisa isikhalo esiphikisana nomyalelo noma ngokwenqatshwa komyalelo, noma esiphikisa ukuguqula, ukummiswa noma ukubuyekezwa kwalowo myalelo wenkantolo yiNkantolo ePhakeme enamandla okulawula.
Isikhalo esedluliswayo esiphawulwe esigatshaneni 1 kufanele sibhalwe bese sishushiswa sengathi yisikhalo esiphikisana nesigwebo selungelo esikhishwe yinkantolo kamantshi, ngokuhambisana nesigaba 45 2c.
Ngaphandle kwalapho kuhlinzekwe khona kulo Mthetho, imibandela yoMthetho Wezinkantolo zeziMantshi ka 1944 (Umthetho No. 32 ka 1944) neminye imithetho eshaywe ngaphansi kwawo kanjalo nemithetho engaphansi koMthetho weMigomo Yezigungu Zezinkantolo Zomthetho ka 1985 (Umthetho No.
b ukusetshenziswa kwabahumushi abafanele nabaqeqeshelwe lo msebenzi.
Ngaphandle uma kuhlinzekwe ngenye indlela kulo Mthetho, noma ngubani obhalwe kulesi sigaba, kuhlangene nengane angabikela umabhalane wenkantolo yeZingane udaba olusemandleni enkantolo yeZingane ngenhloso yokuba lwedluliselwe enkantolo yeZingane.
Umuntu oyingxenye yodaba oluphambi kwenkantolo yeZingane unelungelo lokuqoka ummeli wakhe okufanele amkhokhele ngokwakhe.
1 Lapho ingane ebandanyeka khona odabeni olusezithebeni zenkantolo kodwa engenaye ummeli, futhi inkantolo inombono wokuthi ukumelwa kuyohambisana kahle nentshisekelo yengane, kufanele inkantolo yedlulise udaba eBhodini yaBosizo loMthetho elichazwe yisigaba 2 soMthetho woSizo Lomthetho ka 1969 Umthetho 22 ka 1969.
Ibhodi kufanele idingide udaba oluqondwe esigatshaneni 1 ngendlela ehambisana nesigaba 3B salo Mthetho, sifundwa nezinguquko ezifunwa yingqikithi.
f usonhlalakahle oqokelwe ukusingatha udaba.
Ngemvume ebhalwe ngendlela echaziwe, umabhalane wenkantolo yeZingane engacela iqembu elithintekayo odabeni oluphambi kwenkantolo, ilunga lomndeni wengane ebandanyekayo odabeni noma umuntu onenye intshisekelo odabeni ukuba ethamele udaba oluqhubeka enkantolo yeZingane.
Umuntu ohlala nolawula ingane kufanele aqiniseke ukuthi ingane iyaluhambela udaba ngaphandle uma umabhalane wenkantolo yeZingane noma inkantolo uqobo inqume ngenye indlela.
Laba bantu abalandelayo banelungelo lokwethula ubufakazi phambi kwenkantolo yeZingane futhi uma bethola imvume yesiphathimandla esengamele inkantolo yeZingane kanjalo ukuphonsa imibuzo ofakazi noma baphendule inkantolo ngesikhathi sempikiswano.
Incwadi yokubizela enkantolo ephawulwe esigatshaneni 1 kufanele inikwe ufakazi kube sengathi yincwadi embizela enkantolo ngenhloso yokwethula ubufakazi noma yokuletha incwadi, umbhalo noma esinye isikhali esibhaliwe esidingwa ecaleni lobugebengu enkantolo yemantshi.
Izigaba 188 no 189 zoMthetho Wenqubo Yobugebengu ka 1977 Umthetho No. 51 ka 1977 ufundwa nezinguquko ezidingwa yingqikithi, ziyasebenza kumuntu obizelwe enkantolo ngaphansi kwesigatshana 1 noma ezidingwa yisiphathimandla esengamele ukwethula ubufakazi.
Umuntu obizelwe enkantolo ngokulandisa kwesigatshana 1a nohambisene nencwadi yokuvela enkantolo unelungelo lokuthola umhlomulo emalini kahulumeni, lowo mhlomulo ulingana nenani elinqunyelwe ofakazi ababizelwe ukuvela enkantolo ngesikhathi sokuqula icala lobugebengu enkantolo yemantshi.
Umuntu obizelwe phambi kwenkantolo ngokulandisa kwesigatshana 1b noma c akanalungelo lokuthola umhlomulo emalini kahulumeni, ngaphandle kokuba isiphathimandla esengamele sinqume kanjalo.
Uma ingane ikhona enkundleni, inkantolo ingajuba noma ngubani okhona endlini lapho kuthethwa khona udaba aphumele phandle uma leso sinyathelo siyofeza intshisekelo yaleyo ngane.
Odabeni oluthethwa enkantolo kufanele kuzanywe ukuthi inqubo ingabi nemicikilisho eminingi, lwenziwe ngendlela enokukhululeka nesimo esingashubile futhi esikhuthaza ubambiswano nabo bonke ababambe iqhaza odabeni oluqhubekayo.
c angenelele ekubuzweni kwengane uma inkantolo ithola ukuthi ukwenza njalo kuyosiza ingane.
Ingane eyingxenye noma engufakazi odabeni oluphambi kwenkantolo ingabuzwa ngokusebenzisa umuntu ophakathi nendawo ngendlela ehlinzekwe esigabeni 170A soMthetho Wenqubo Yobugebengu ka 1977 Umthetho No. 51 ka 1977 uma inkantolo ithola ukuthi lokhu kuyosiza kakhulu ingane.
i zisuka phansi noma ngesinye isikhathi sekuqhubeka kodaba, inganquma ukuba udaba noma into ethile odabeni iphothulwe ngokwehluka nalapho ingane ingekho khona uma lokho kuyohlomulisa kakhulu ingane.
i kufanele ibhale izizathu zomyalelo okhishwe ngaphansi kwendima d.
f noma yimuphi omunye umuntu ofanele.
ngokwethula umbiko obhaliwe enkantolo.
Umbiko obhaliwe oveza ukuthi uqoqwe wasayinwa ngudokotela, usolwazi wengqondo, ummeli womndeni wasemajajini, usonhlalakahle oqokiwe noma uchwepheshe ovelayo embikweni nokubonakala ukuthi unombono onzulu ngengane noma ngesimo sengane ebandanyekayo odabeni oluphambi kwenkantolo noma mayelana nomuntu obandanyekayo odabeni noma isimo salowo muntu ungemukelwa njengobufakazi bamaqiniso enekwe embikweni, bese kuya ngokuthi isiphathimandla esengamele sinquma kanjani kulandela ukwethulwa kwawo enkantolo ngenhloso yokulalelwa.
Umbiko obhaliwe ohlonzwe esigatshaneni 1 kufanele wethulwe enkantolo yeZingane singakapheli isikhathi esibekiwe, lungakashayi usuku lokulalelwa kodaba.
i lokubuza noma lokuphonsa imibuzo umbhali wombiko mayelana nodaba oluqutshulwe wumbiko; noma ii lokuphikisana nombiko oqukethwe wumqulu.
b isikhathi eside esingedluli ezinsukwini ezingu 30.
isiphathimandla esengamele inkantolo yeZingane singacela noma ngubani ahoxe ngesikhathi lusahlehlisiwe udaba.
b izimo zengane kulandela isinqumo esikhishwe yiyo.
b Noma yinini ngemuva kokukhishwa komyalelo noma kombiko wokwehluleka ukuhambisana nomyalelo oqagulwe esigatshaneni 4, inkantolo ingabizela kuyo noma ngubani obandanyekayo odabeni.
c iphoqelele ukulandelwa komyalelo, uma kudingekile ngokulandela umgudu wokushushisa isimo ngaphansi kwenqubo yobugebengu enkantolo kamantshi noma ilandela isigaba 45 2.
Noma ngubani angabika ukwephulwa komyalelo wenkantolo yeZingane noma amahlebezi esimo esibi sengane kulandela umyalelo wenkantolo, umbiko ungethulwa kumabhalane wenkantolo yeZingane okufanele edlulisele esiphathimandleni esengamele udaba ukuze kuthathwe isinqumo ngesinyathelo okufanele sithathwe.
Ngokulandela imibandela yoMthetho Wokukhuthaza Ukufinyelela Elwazini ka 2000 Umthetho No.
c kwalapho kwenzelwa inhloso yokubuyekeza noma kwedluliswa isikhalo; noma d kwalapho kwenzelwa inhloso yokucwaninga ngokweqiniso noma ukubika izigameko emibikweni yezomthetho, inqobo uma kulandelwe imibandela yesigaba 74.
Ngokuhambisana nemithetho ebusa abasebenzi bomphakathi, Umqondisi-Jikelele: eMnyangweni wezoBulungiswa neNtuthuko yoMthethosisekelo, enkantolo ngayinye angaqoka noma ajube isisebenzi esisodwa noma ngaphezulu eMnyangweni noma aqoke oyedwa noma ababili abantu ngendlela nesimo esinqunyiwe babe ngomabhalane basenkantolo yeZingane, laba abaqokiwe kufanele basize inkantolo abatshalwe kuyo ekwenzeni umsebenzi wenkantolo nechazwe kahle kulo Mthetho noma benze okubhalwe emigomweni eshaywe kweminye imithetho.
Uma kwenzeka ngasizathu simbe, umabhalane wenkantolo yeZingane engakwazi ukuthatha isinyathelo esifanele noma engaqokwanga umabhalane wenkantolo ngokulandisa kwesigatshana 1, isiphathimandla esengamele inkantolo yeZingane ingaqoka noma ijube isisebenzi esinekhono eMnyangweni sibambe njengomabhalane wenkantolo yeZingane isikhathi eside kuze kuvalwe isikhala noma lowo oqokelwe isikhundla sokuba ngumabhalane esekwazi ukwenza lo msebenzi ohlonzwe esigatshaneni 1, kuye ngesimo ngasinye.
Ngenhloso yokuba lo Mthetho usebenza ngokuphelele, umuntu angaqokelwa umsebenzi wokuba ngumabhalane wenkantolo yeZingane enkantolo eyodwa noma ngaphezulu.
Uma umabhalane wenkantolo enombono wokuthi ingane idinga ukunakekelwa nokuvikelwa, umabhalane wenkantolo kufanele adlulise udaba kusonhlalakahle oqokelwe ukwenza uphenyo ngaphansi kwesigaba 155.
Imbizo yokulalela udaba ngaphambi kokungena enkantolo akufanele ibanjwe odabeni olubandakanya ukuxhashazwa noma ukuhlukunyezwa ngokocansi kwengane.
Ingane ethintekayo odabeni ingaluhambela futhi ibambe iqhaza embizweni ngaphandle uma inkantolo yeZingane inquma ngenye indlela.
b inganquma indlela yokugcina imibhalo yanoma yisiphi isivumelwane amaqembu afinyelele kuso kanjalo amaqiniso avele embizweni okufanele aziswe inkantolo.
c Ingacubungula umbiko ngembizo ngesikhathi sekulalelwe udaba.
Inkantolo yeZingane ingadala ukuba imbizo yethimba lomndeni ibunjwe kanye neqembu elithintekayo odabeni olulethwe noma okufanele lwedluliselwe enkantolo yeZingane, kuhlangene nelinye ilunga lomndeni wengane, ukuze kutholakale izisombululo zenkinga ethinta umntwana.
c icubungule umbiko ngembizo ngesikhathi sekulalelwe udaba.
Uma zivuma izimo, inkantolo ingedlulisa udaba olulethiwe noma oluqondiswe enkantolo yeZingane esigungwini esifanele esingabandakanya umkhandlu wendabuko, lokho kwenziwa njengomzamo wokuxazulula udaba ngaphandle kwesinqumo senkantolo.
Izigungu zangaphandle kwenkantolo akufanele zibanjwe odabeni oluthinta ukuxhashazwa nokuhlukunyezwa ngokocansi kwengane.
a inganquma indlela yokugcina imibhalo yesivumelwane amaqembu afinyelele kuso namaqiniso avele kuleyo ngqungquthela okufanele aziswe inkantolo.
b acubungule umbiko ngokuqhubeke esigungwini sangaphandle kwenkantolo ngesikhathi kulalelwe udaba.
Uma amaqembu exoxa udaba futhi kufinyelelwa esivumelwaneni ngaphandle kwenkantolo, umabhalane wenkantolo yeZingane angethula isivumelwane noma uphoqelekile ukwethula isivumelwane enkantolo yeZingane ukuze siqinisekiswe noma sichithwe.
b ngaphambi kokunquma udaba, ingabuyisela emuva emaqenjini athintekayo isivumelwane ngenhloso yokuba sibuyekezwe ngesici esithile odabeni; noma c ichithe isivumelwane.
Umabhalane wenkantolo yeZingane engethamela zonke iziwombe zokulalelwa kodaba lweZingane.
Ngaphandle kwemvume yenkantolo, akekho umuntu ongashicilela nganoma iyiphi indlela ulwazi oluthinta inqubo yodaba olusenkantolo yeZingane oluveza igama noma isiqu sengane ethintekayo noma engufakazi odabeni oluqhubekayo.
c ukwenziwa noma ukuqashwa kophenyo ngokulandisa kwesigaba 50 2, inqubo elawula lolo phenyo nokuqoqa ubufakazi.
k noma yiluphi olunye udaba olufunekayo noma oluvunyelwe ukuba lumiswe ngaphansi kwalo Mthetho.
Isigaba 3062 no 3 sifundwa nezinguquko ezidingwa yingqikithi, sisebenza ekubunjweni kwemigomo ngokulandisa kwesigatshana 1 salesi sigaba.
Umqondisi-Jikelele kufanele agcine futhi alondoloze usomqulu oyobizwa ngoSomqulu kaZwelonke wokuVikelwa kweZinga.
Zonke izingxenye zikaSomqulu kufanele zigcinwe ziyimfihlo nolwazi oluqukethwe kuwo lungakhishwa noma ludalulwe kuphela ngendlela enhlinzekwe kulo Mthetho.
b uma Usomqulu egcinwe ngendlela elondolozwe ngombhalo wekhompuyutha, kufanele aqinisekise ukuthi uphephile kubantu abangawufanele.
g ukusebenzisa ulwazi loSomqulu ekuhleleni nasekudwebeni isabelo sezimali ngenjongo yokunqanda ukuhlukunyezwa nokulahlwa kweZingane kanjalo nokuvikela iZingane ezingeni likazwelonke, lesifundazwe nomasipala.
c yonke imiphumela etholwe yinkantolo yeZingane echaza ukuthi ingane idinga ukunakekelwa ngenxa yokuhlukunyezwa noma ukulahlwa ngamabomu.
d noma yiluphi olunye ulwazi olunqunyiwe.
c ilunga lethimba lamaPhoyisa Ombutho waseNingizimu Afrika elijutshelwe ukuvikela ingane; noma d omunye umuntu ngenhloso yokuqhuba ucwaningo ngokuhlukunyezwe kwengane noma ukulahlwa kwengane ngamabomu noma udaba oluqondene, inqobo uma amagama aphelele, isibongo, ikheli lokuhlala nenombolo yomazisi wengane kugodliwe.
d komuntu ophawulwe esigabeni 117 lapho lowo muntu enze khona isicelo esibhaliwe; noma e komuntu oyalelwe yinkantolo ukwenza njalo.
Umthetho ovamile mayelana nokudalula ulwazi eNgxenyeni A yoSomqulu ngothi kufanele kwenziwe kanjalo uma kuyohlomula kakhulu isimo sengane ngaphandle uma ulwazi ludalulwa ngemuva kwemibuzo evezwe ngokulandisa kwesigaba 117.
Ngemuva kokwethula ubufakazi obenele bomazisi, noma ngubani unelungelo lokuthola ukuthi igama lakhe lifakiwe yini noma chabo kwiNgxenye A kaSomqulu, uma kunjalo, athole izizathu zokungeniswa kwegama lakhe kuSomqulu.
imibuzo ephonswa ngokwesigatshana 1, akukhathalekile ukuthi igama lomunt liyavela eNgxenyeni A kaSomqulu kufanele iqondiswe kuMqondisi-Jikelele ngendlela ehlelwe ngokufanele futhi eyimfihlo.
Umqondisi-Jikelele kufanele aphendule imibuzo bese ekhombisa ukuthi likhona yini igama lomuntu kwiNgxenye A kaSomqulu zingakapheli izinsuku ezingu 21.
Inhloso yeNgxenye B kaSomqulu kaZwelonke wokuVikelwa kweZingane wukugcina ulwazi lwabantu abangafanele ukusebenza ngeZingane nokusebenzisa ulwazi kuSomqulu ngenhloso yokuvikela iZingane ekuhlukunyezweni yilabo bantu.
e uma kuphatheka umuntu olahlwe ngecala lengane, kube nemininingwane yecala alahlwe ngalo, isigwebo esakhishwa, usuku lwesigwebo kanye nenombolo yecala; kanye f nokuveza ulwazi olunqunyiwe.
g lonke ulwazi olungabekwa wumgomo.
b yinoma iyiphi inkantolo odabeni lwecala lobugebengu noma lokuhlukumezeka komuntu lapho lowo muntu ethinteka khona njengeqembu noma njengofakazi; noma c yinkundla esunguliwe noma emukelwe ngumthetho odabeni oluqhubekayo lokuqondiswa kwezigwegwe mayelana nokuziphatha kwalowo muntu maqondana nengane.
b somshushisi, uma umphumela ufunwa odabeni lobugebengu; noma c somuntu onentshisekelo enkulu yokuvikela ingane.
a uma etholwe enecala lokubulala, lokuzama ukubulala, ukudlwengula, ukuhlukumeza ngokocansi noma ukuhlasela ngenhloso yokudala umonakalo emzimbeni okuqondene nengane; noma b uma inkantolo ithola ubufakazi bese ikhipha umyalelo ngaphansi kwesigaba 776 noma 786 soMthetho weNqubo yoBugebengu ka 1977 Umthetho 51 ka 1977 wokuthi ngenxa yesizathu sokugula ngengqondo, umuntu akanawo amandla okuqonda kahle okwenzekayo ukuze azivikele noma isizathu sokungaphili kahle ngengqondo senza angaboshezelwe esenzweni esithathwa njengecala lokubulala, lokuzama ukubulala, lokudlwengula, lokuhlukumeza ngokocansi noma lokuhlasela ngenhloso yokulimaza umzimba ingane ethintekayo.
Noma ngubani olahlwe ngecala lokubulala, lokuzama ukubulala, ukudlwengula, ukuhlukumeza ngocansi noma lokuhlasela ngenhloso yokwenzakalisa kabi ingane esikhathini esingevile eminyakeni emihlanu ngaphambi kokuqala kwalesi Sahluko, uthathwa njengomuntu ongakufanele ukusebenza ngeZingane.
Umphumela ovela ngaphansi kwesigatshana 1b wokuthi umuntu akakulungele ukusebenza neZingane awuncikile emphumeleni wokutholwa unecala noma ungenalo ngesikhathi sokuqulwa kwecala lobugebengu eliqondene nalowo muntu.
a angedlulisa isikhalo sokuphikisa asiyise eNkantolo ephakeme, uma umphumela wenziwe yinkantolo, noma b acele inkantolo ibuyekeze umphumela, uma lowo mphumela wenziwe yinkundla ehlonzwe esigabeni 120 1c.
b ngesikhalo noma ngesicelo sokubuyekeza esifakwe ngumuntu othintekayo.
Uma kuhlaluka ngemuva kwesicelo sokwedlulisa noma sokubuyekeza isinqumo ukuthi umphumela otholwe ngaphansi kwesigaba 120 ochaza ukuthi umuntu akafanele ukusebenza neZingane, Umqondisi-Jikelele kufanele ngokushesha asuse igama lomuntu kuSomqulu.
b ongasebenza neZingane esikhungweni seZingane noma sentsha, endaweni yokunakekela iZingane isikhashana, esikhungweni sokukhoselisa noma sokushiya iZingane, isikole, ikilabhu noma inhlangano ethula imisebenzi yeZingane noma ekuqhubeni uhlelo olubumbene lokunakekela iZingane, akukhathalekile ukuthi lokhu kwenziwa yisisebenzi, ngumuntu ozinikelayo noma ngayiphi enye indlela.
f ongaqashelwa ngaphansi koMthetho weziNhlelo zoMasipala isikhundla sokusebenza noma ukufinyelela eZinganeni; noma g ongasebenza nanoma yiluphi uhlobo lomsebenzi noma isenzo esingahle sinqunywe.
Akekho umuntu osingethe noma oqhuba isikhungo noma obambe iqhaza noma osiza ekuphatheni noma ekuqhubeni isikhungo esihlinzeka ngokunakekela iZingane, kuhlanganisa isikhungo sokunakekela ingane nentsha, isikhungo sokugcina okwesikhashana, indawo yokukhoselisa ingane noma isikole esiyovumela umuntu onegama elivela kwiNgxenye B yoSomqulu ukuba asebenze noma afinyelele esikhungweni, endaweni, esikoleni, akukhathelekile ukuthi ukwenza lokho njengesisebenzi, ngumuntu osebenza ngokuzinikela noma ngenye indlela.
Ayikho inhlangano eqokwelwe ukuvikela iZingane engavumela umuntu onegama elivela kwiNgxenye B kaSomqulu ukuba asebenze neZingane noma axhumane nazo egameni lenhlangano, akukhathalekile ukuthi uyisisebenzi, ngumuntu ozinikelayo noma ngandlela thize.
Akufanele Umbutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika uvumele umuntu onegama elivela kwiNgxenye B kaSomqulu asebenze ethimbeni elethula imisebenzi yokuvikela iZingane.
Akufanele iNhloko yoMnyango kaHulumeni ivumele umuntu onegama elivela kwiNgxenye B kaSomqulu aqashwe esikhundleni sokusebenza noma sokufinyelela eZinganeni.
Asifanele Isigungu soMkhandlu kaMasipala ukuvumela umuntu onegama elivela kwiNgxenye B kaSomqulu ukuqashelwa isikhundla sokusebenza noma sokufinyelela eZinganeni.
e eqashelwe ngaphansi koMthetho weziNhlelo zoMasipala isikhundla sokusebenza noma sokufinyelela eZinganeni, lowo muntu kufanele adalule iqiniso esigungwini somkhandlu kamasipala oqondene.
Umuntu ohlonzwe ngaphansi kwesigatshana 1 ohluleka ukudalula iqiniso lokuthi igama lakhe livela phansi kweNgxenye B kaSomqulu uyoba necala lokungaziphathi kahle futhi kunganqanyulwa isivumelwane sokusebenza kwakhe ngenxa yalokhu.
d Abasebenzi bomnyango wesifundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle abaqokwe yinhloko yesifundazwe kulo Mnyango.
Ngemibandela ethile enganqunywa nguMqondisi-Jikelele, Umqondisi-Jikelele engavumela abasebenzi bomnyango wezemfundo esifundazweni abaqokwe yinhloko yalowo mnyango ukufinyelela kwiNgxenye B kaSomqulu ngenhloso yokufeza isigaba 123 mayelana nezikole ezenganyelwe yilowo mnyango.
d ukuqashelwa ngaphansi koMthetho waBasebenzi boMphakathi isikhundla sokusebenza noma sokufinyelela eZinganeni, inhloko yomnyango kahulumeni lapho ezoqashwa khona kufanele ihlole ukuthi igama lomuntu aliveli ohlwini lweNgxenye B kaSomqulu; noma e ukuqashelwa ngaphansi koMthetho weziNhlelo zoMasipala isikhundla sokusebenza noma sokufinyelela eZinganeni, isigungu somkhandlu kamasipala kufanele sihlole ukuthi igama lomunt aliveli ohlwini lweNgxenye B kaSomqulu.
e Isigungu soMkhandlu wanoma yimuphi uMasipala kufanele sihlole ukuthi igama lomuntu oqashwe ngaphansi koMthetho weziNhlelo zoMasipala onesikhundla sokusebenza noma ofinyelela eZinganeni aliveli kwiNgxenye B kaSomqulu.
Ngemuva kokwethula ubufakazi bomazisi, noma ngubani unelungelo lokuthola ukuthi igama lakhe aliveli yini kwiNgxenye B kaSomqulu, uma kunjalo, athole izizathu zokuthi kungani lifakiwe.
Imibuzo ngaphansi kwesigatshana 1 no 2 eqondene nokwazi ngokuvela nokungaveli kwegama lomuntu kwiNgxenye B kaSomqulu kufanele luqondiswe ngendlela eyimfihlo, ngokubhaliwe kuMqondisi-Jikelele.
c komuntu ophawulwe esigabeni 1263; noma c komyalelo wenkantolo wokwenza njalo.
Umthetho ovamile mayelana nokudalula ulwazi olukwiNgxenye B kaSomqulu wukuthi kufanele isenzo sihlomulisa kakhulu noma sifeze intshisekelo yengane ngaphandle uma ulwazi ludalulwe ngemuva kophenyo oluthile ngokulandisa kwesigaba 126.
Umqondisi-Jikelele kufanele azise umuntu otholakale engakulungele ukusebenza neZingane ukuthi igama nemininingwane yakhe ifakwe nini kwiNgxenye B kaSomqulu.
Ngokulandisa kwesigatshana , umuntu onegama elivela kwiNgxenye B kaSomqulu kaZwelonke wokuVikelwa kweZingane angafaka isicelo sokususwa kuSomqulu kwegama lakhe nolunye ulwazi oluthinta yena.
b kuMqondisi-Jikelele, uma igama lafakwe ngephutha; noma c eNkantolo ePhakeme uma Umqondisi-Jikelele echitha isicelo ngaphansi kwendima b.
Ngokulandisa kwesigatshana 1, isicelo sokususa igama lomuntu kanye nemininingwane kwiNgxenye B kaSomqulu esenziwe ngezizathu zokuthi umuntu othintekayo useguqukile, singenziwa kuphela ngemuva kweminyaka emihlanu kusukela ngosuku okwafakwa ngalo igama lomuntu kuSomqulu, nalapho kuyobe sekucutshungulwe kahle khona isicelo ngemigomo enqunyiwe.
Ngokuhambisana nesigaba 5 soMthetho Wokuziqokela Ukunqamula Ukukhulelwa (Umthetho No. 92 ka 1996), ingane ingelashwa noma ihlinzwe kuphela uma leyo mvume yokwelashwa noma yokuhlinzwa inikwe ngaphansi kwesigatshana , , , , noma.
inomqondo ovuthwe ngokwenele futhi inengqondo ephelele yokuqonda imihlomulo, ubungozi, umthelela wenhlalonhle nokunye ngokwelashwa noma ngokuhlinzwa.
c isizwa ngokufanele ngumzali noma ngumuntu oyigadile.
b isidingo sokwelapha noma sokuhlinza siphuthuma ngendlela yokuthi angeke kwalitshalwa ngenxa yokulinda imvume okufanele itholakale kuqala.
Ungqongqoshe engakhipha imvume yokwelapha noma yokuhlinza ingane, uma leyo ngane yenqaba ngaphandle kwesizathu esizwakalayo nemvume.
Inkantolo Ephakeme noma inkantolo yeZingane ingakhipha imvume yokuhlenga noma yokuhlinza ingane kuzo zonke izimo lapho omunye umuntu onegunya lokukhipha imvume ngaphansi kwalesi sigaba enqaba noma ehluleka ukuyethula.
Akekho umzali, umgadi wengane noma oyinakekelayo ongenqaba ukusiza ingane ngokulandisa kwesigatshana 3 noma agodle imvume ngaphansi kwesigatshana 4 no 5 ngesizathu esiphathelene nenkolo noma enye inkolelo ngaphandle kokuba lowo mzali noma umbheki wayo aveze ukuthi ikhona enye indlela yokwelapha emukelekile engahlenga noma ehlobene nokuhlinza okuhlosiwe.
i usompilo akatholanga yini isandulela-ngculazi ngenxa yokuthintana nengane ngesikhathi elapha okubandakanya ukuthintana nesici esingedlulisa igciwane esiphume emzimbeni wengane; noma ii omunye umuntu okungenzeka ukuba uthole igciwane lesandule- ngculazi ngenxa yokuthintana nesici esithile somzimba wengane esingedlulisa igciwane lesandulela-ngculazi, inqobo uma lokho kuhlola sekugunyazwe yinkantolo.
i imvume ephawulwe endimeni a, b, c no d igodlwe ngokungenamqondo; noma ii ingane noma umzali noma umbheki wengane engakwazi ukukhipha imvume.
Uma isivivinyo sokuhlola isandulela-ngculazi enganeni senziwa ngenhloso yokuyithatha noma uyenze eyakho, uhulumeni kufanele akhokhe izindleko zaleso sivivinyo uma sivuma isimo.
b womzali wengane noma wombheki wengane, uma umzali noma umbheki wengane enolwazi ngesivivinyo.
a enganeni, uma ingane inomqondo ovuthwe ngokwenele ukuqonda umthelela womphumela; futhi b kumzali noma kumbheki wengane, uma umzali noma umbheki wengane enolwazi lwesivivinyo.
c kwenhloso yokufeza inqubo yomthetho; noma d ngomyalelo wenkantolo.
i ineminyaka engu 12 noma ngaphezulu; noma ii ineminyaka engaphansi kwengu 12 ngenxa yomqondo wayo ovuthiwe wokuqonda imihlomulo, ubungozi nomthelela kwinhlalonhle yokudalula.
i imvume ephawulwe endimeni a, b, c no d igodlwe ngokungenamqondo kanti ukudalula kufeza kangcono izidingo zengane; noma ii ingane noma umbheki wengane engakwazi ukukhipha imvume.
b ingane inikwa iseluleko sezempilo esiqondile; futhi c ukuhlolelwa impilo kwenziwa enganeni ngenhloso yokuthola ukuthi zikhona yini izizathu zokwenqabela uhlobo oluthile lwesikhali sokuzivikela ekumitheni ukuba lungasetshenziswa yingane.
Ingane ethola amajazi omkhwenyana, izikhali zokuzivikela ekumitheni noma iseluleko ngalokhu ngokulandisa kwalo Mthetho inelungelo lemfihlo ngalokhu, ngokuhambisana nesigaba 105.
k enquma noma yiluphi udaba olusemqoka ekugqugquzeleni ukusebenza kwalesi Sahluko.
b ingane ephila emndenini ophethwe ngenye ingane.
Uma kucaca ebufakazini obufungelwe obethulwa ngumuntu phambi kwesiphathimandla senkantolo yeZingane ukuthi ingane ehlala noma okwenzekile yaba sendaweni okusebenzela kuyo isiphathimandla esengamele inkantolo idinga ngempela ukunakekelwa nokuvikelwa, leso siphathimandla esengamele inkantolo yeZingane kufanele sikhiphe umyalelo onquma ukuba udaba lwesidingo sokunakekelwa nokuvikelwa kwengane lwedluliselwe kusonhlalakahle oqokiwe ngenhloso yokwenza uphenyo ngendlela ehlonzwe esigabeni 155.
Isiphathimandla esengamele esikhiphe umyalelo ochazwe esigatshaneni 1 singaphinde siyalele ukuba ingane igcinwe endaweni ephephile yesikhashana uma kucaca ukuthi lokho kubalulekile ukuphephisa nokufeza inhlalonhle yengane.
Ekunqumeni ukuthi ingane iyadinga yini ukunakekelwa nokuvikelwa ngokulandisa kwesigatshana 1 noma lapho kukhishwa umyalelo ngokulandisa kwesigatshana 2, inkantolo yeZingane ingasebenzisa noma yimaphi amandla enikwe wona ngaphansi kwesigaba 501 kuya ku 3.
Isinqumo esikhishwe ngaphansi kwesigatshana 2 kufanele siqagule ingane ngokugcwele ngenhloso yokufeza umyalelo.
c engasebenzisa amandla aphawulwe esigabeni 503 a kuya ku d.
Iphoyisa elichazwe esigatshaneni 5, lingasebenzisa indluzula edingekile ekunqobeni isimo sokwenqatshelwa ukungena emagcekeni ahlonzwe esigatshaneni 5a, kuhlangene nokwephula umnyango noma ifasitela laleyo ndawo: Inqobo uma iphoyisa liqale ngokuzibika ngephimbo lapho licela khona ukungena ngaphakathi emagcekeni nokwazisa isizathu sokungena kwalo ngaphakathi.
c abike udaba emnyangweni ofanele wentuthuko yezenhlalakahle.
Intshisekelo yengane yilona phuzu okufanele lihambe phambili kunoma yisiphi isinqumo sokuthola ukuthi ingane evikelwayo nenakekelwayo kufanele iyogcinwa noma isuswe endaweni yokuphepha okwesikhashana kanjalo nobheka amanye amaphuzu aqondene ukufeza lenhloso kuhlangene nokuphepha nenhlalonhle yengane.
c yokuthi ukususwa kwengane ekhaya layo yindlela engcono yokugcina ukuphepha nenhlalonhle yengane.
c abike udaba emnyangweni oqondene wentuthuko yezenhlalakahle.
d lungakedluli usuku olulandelayo, lazise umabhalane wenkantolo yeZingane ngesinyathelo sokususwa kwengane.
Intshisekelo yengane kufanele kube yilona phuzu elingujuqu ekufinyeleleni kwisinqumo sokuthi ingane enakekelwe nevikelwe isuswe bese igcinwa endaweni ephephile okwesishana, kanjalo nawo wonke amaqiniso aqondene kufanele acutshungulwe ngokwale nhloso, kuhlangene nokuhlola amathuba okususa ekhaya noma endaweni lapho kuhlala khona ingane umuntu osolwa ngokuhlupha ngaphansi kwesigaba 153 ngokunjalo nokubeka phambili ukuphepha nenhlalonhle yengane.
Ukusebenzisa budedengu amandla aqondwe esigatshaneni 1 okwenziwa ngusonhlalakahle oqokiwe ngaphansi koMthetho Wabasebenzi boMphakathi noma Umthetho weziNhlelo zoMasipala yinkomba yokungaziphathi kahle noma ukwehluleka ukulandela inqubo yongoti echazwe esigabeni 271b woMthetho weMisebenzi yoChwepheshe ka 1978 Umthetho 110 ka 1978.
Ukusebenzisa budedengu amandla aqondwe esigatshaneni 1 okwenziwa yiphoyisa kunomthelela wezinyathelo zokuqondisa lelo phoyisa izigwegwe ngendlela ehlonzwe yisigaba 40 soMthetho woMbutho wamaPhoyisa aseNingizimu Afrika ka 1995 Umthetho 68 ka 1995.
Noma ngubani osusa ingane kufanele alandele inqubo emisiwe.
d siqukathe isitifiketi esibhalwe ngesandla sephoyisa esichaza ukuthi isaziso sokuqala esibhaliwe sanikwa umsolwa nokuthi umsolwa wachazelwa ngokubaluleka kwesaziso.
Iphoyisa liyoba seledlulisa ikhophi yombhalo wokuqala wesaziso esibhaliwe kumabhalane wenkantolo yeZingane.
Ukuveza enkantolo ikhophi yombhalo ephawulwe esigatshaneni 2 iwubufakazi obusobala bokukhishwa kwesaziso sangempela kumsolwa nokuthi leso saziso sanikwa umsolwa.
Imibandela yesigaba 55 soMthetho Wenqubo Yobugebengu ka 1977 Umthetho No. 51 ka 1977 iyosebenza nezinguquko ezidingekile esazisweni esibhaliwe sanikwa umsolwa ngokulandisa kwesigatshana 1.
Inkantolo okubekwe phambi kwayo isaziso esibhaliwe ngomsolwa ngokulandisa kwesigatshana 1 ingenza uphenyo olusheshayo ngezimo ezaholela ekukhishweni kwesaziso.
e ikhiphe lowo myalelo inkantolo ewubona ufanele.
Ukusebenzisa budedengu amandla aphawulwe esigatshaneni 1 yiphoyisa yisenzo esihambisana nokuqondiswa kwezigwegwe okuqondiswe kulelo phoyisa njengoba kuhlonzwe esigabeni 40 soMthetho Wombutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika ka 1995 Umthetho No. 68 ka 1995.
b umuntu ogcine okwesikhashana ingane; noma c inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle.
Inkantolo yeZingane kufanele inqume ngombuzo wokuthi ingane iyadinga yini ukunakekelwa nokuvikelwa, le nqubo eholela esinqumweni ilandela imibandela yezigaba 47, 151, 152 noma 154 ngokunakekelwa nokuvikelwa kwengane.
Ngaphambi kokuba ingane ilethwe phambi kwenkantolo yeZingane, kufanele usonhlalakahle oqokiwe aphenye udaba kuthi zingakapheli izinsuku ezingu-90 aqoqe umbiko ngendlela echaziwe wokuthi ngabe ingane iyadinga yini ukunakekelwa nokuvikelwa.
Usonhlalakahle oqokiwe kufanele abike udaba emnyangweni oqondene wentuthuko yezenhlalakahle.
a Uma ngemuva kophenyo oluhlonzwe esigatshaneni 2, usonhlalakahle oqokiwe ethola ukuthi ingane ayidingi ukunakekelwa nokuvikelwa , kufanele aveze izizathu zalokho akutholile bese umbiko wethulwa enkantolo yeZingane ukuze ubuyekezwe.
b Usonhlalakahle oqokiwe kufanele lapho ebona isidingo ethule embikweni izincomo zokusiza umndeni, lokhu kuhlanganisa izeluleko, izixazululo, ukungenelela isimo ngokushesha, ukwakha kabusha nokuhlumisa umndeni, ukuguqula indlela yokuziphatha, ukuxazulula inkinga nokwedlulisa udaba komunye umuntu noma enhlanganweni.
Uma ngemuva kophenyo oluhlonzwe esigatshaneni 2, usonhlalakahle oqokiwe ethola ukuthi ingane idinga ukunakekelwa nokuvikelwa, leyo ngane kufanele ilethwe phambi kwenkantolo yeZingane.
igcinwe yilunga lomndeni noma yisihlobo sengane; noma v ibekwe endaweni ephephile yesikhashana.
b Inkantolo ingakhipha umyalelo wokungenelela isimo ngokushesha ngaphansi kwalo Mthetho; noma c Yenqabe ukukhipha umyalelo uma ingane ingahlezi endaweni ephephile yokunakekelwa.
Uma inquma ngombuzo wokuthi ingane iyadinga ukunakekelwa nokuvikelwa ngaphansi kwesigatshana 1, inkantolo kufanele ibhekele umbiko kasonhlalakahle oqokiwe nochazwe esigatshaneni 2.
endaweni noma ezikhungweni ezishiyelana ngokunakekela iZingane ngezikhathi ezihlukene; noma v esikhungweni sokunakekela iZingane nentsha eqokwe ngaphansi kwesigaba 158 esihlinzeka ngezidingo ezihambisana nentshisekelo yokuhlala ingane.
ingane isengcupheni yokulimala.
Inkantolo ekhiphe umyalelo ohlonzwe esigatshaneni 1 inganquma ukuba ingane ethintekayo igcinwe endaweni ephephile yesikhashana kuze kufike isikhathi sokusebenza ngempela komyalelo wenkantolo.
b singacutshungulwa kabusha yinkantolo yeZingane efanele noma yinini, futhi siqinisekiswe, sihoxiswe noma sichitshiyelwe ngendlela efanele.
Uma inkantolo ithola ukuthi ingane ayidingi ukunakekelwa nokuvikelwa, ingaqhubeka nokukhipha umyalelo oqondiswe esigatshaneni 1 mayelana nengane oshiya ngaphandle isinqumo sokugcina ingane.
v ngokukhipha imiyalelo mayelana nokuhlola ngezikhathi ezithile inqubekelaphambili eyenziwe ngokusebenza kweqhinga elimile.
c ukuhlinzeka ngosizo lokweluleka ingane nomndeni ngaphambili nangemuva kokuhlanganiswa kwezinhlangothi zombili.
Ingane encane kakhulu eyintandane noma eshiywe ngabazali bayo kufanele ibe sethubeni lokutholwa ngabanye abantu ngendlela nangesikhathi esinqunyiwe, ngaphandle uma lokho kungafezi kahle izifiso ezinhle zengane.
Lapho kukhishwa isinqumo esithinta ukususwa kwengane ekunakekelweni ngabazali noma ngumbheki wayo, inkantolo ingethula emiyalelweni yayo indlela yokuqhuba iqhinga lokuhlala ngokugcwele kwengane.
Inkantolo yeZingane ingakhipha umyalelo wokubeka ingane esikhungweni sokunakekela ingane noma intsha kuphela uma ingekho enye indlela efanele.
b inqume ukuba ingane igcinwe esikhungweni sokunakekela iZingane nentsha esinalo uhlelo noma izinhlelo zokunakekela ezindaweni okuhlalwa kuzo.
f amanye amaphuzu abalulekile.
Ngokomthetho ovamile, inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle kufanele iqoke isikhungo esinohlelo olunqunywe yinkantolo esondele kakhulu nomndeni noma nomphakathi wengane.
b ungelulwa yinkantolo yeZingane iminyaka engedlule kwemibili ngasikhathi sinye.
d omunye umuntu ongumbheki waleyo ngane.
Awukho umyalelo wenkantolo oqondiswe esigatshaneni 1 ongadlula osukwini lapho ingane ekhishelwe lowo myalelo seyifike khona eminyakeni engu 18 ubudala.
d nolunye udaba olungadingeka ekugqugquzeleni ukusebenza ngempela kwalesi Sahluko.
ethathwe ngomyalelo wenkantolo emndenini wengane ukuze iyolashwa, ilungiswe isimilo, yelulekwe noma esinye isizathu; noma b njengoxhaso lwesikhathi esifushane esiphuthumayo lokondla nokwelapha ingane, noma lwezindleko eziwumphumela wezidingo ezehlukile zengane.
Isinqumo sokondla siqala ukusebenza ngosuku esenziwe ngalo ngaphandle uma inkantolo inquma ukuba siqale maduzane noma ngosuku olungemuva kwalokho.
Inkantolo yeZingane ingaguqula, immise noma ishaye indiva umyalelo wokuphonsa esivivaneni noma ivuselele umyalelo ngemuva kokuba uchithiwe.
Uma inkantolo ngaphandle kwaleyo ekhiphe umyalelo wokuxhasa iguqula, immisa, ishaya indiva noma ivuselela umyalelo ngokulandisa kwesigatshana 3, umabhalane wenkantolo yokuqala ephawuliwe kufanele yazise umabhalane wenkantolo echazwe kamuva ngoguquko, ngokummiswa, ngokuchithwa nokubuyekezwa kwesinqumo.
a oziphendulelayo ehlala, eqhuba khona ibhizinisi noma eqashiwe; noma b ingane ethinteka odabeni ivame ukuhlala khona noma kwenzekile yaba ngakhona.
Umyalelo wenkantolo wesikhashana wokondla ungakhishwa yinkantolo yeZingane enamandla ngesimiso sesigatshana 1 b uqondiswe kunoma ngubani ohlala ezweni eliqokwe njengedlela-ndawonye ngokwencazelo yoMthetho Wemiyalelo Yokuphoqelela Ubambiswano lweSondlo ka 1963 Umthetho No. 80 ka 1963 noma izwe elamukelwe ngaphansi kwencazelo yoMthetho Wemiyalelo Yokuphoqelela Ubambiswano lweSondlo emazweni ase-Afrika ka 1989 Umthetho No. 6 ka 1989.
Isinqumo sokondla noma sokuphonsa esivivaneni kanye nomyalelo wesikhashana wokondla sinomthelela wesinqumo nomyalelo wesikhashana wesondlo ngaphansi koMthetho Wemiyalelo Yokuphoqelela Ubambiswano Lwesondlo ka 1963 (Umthetho No. 80 ka 1963) ngendlela eyobe ifanele.
Izigaba 31 no 40 soMthetho Wesondlo ufundwa ngokuhlanganyela nezinguquko ezidingekile zisebenza kumuntu onqaba noma ohluleka ukuhambisana nomyalelo wesondloso.
Isinqumo sokondla kufanele sitshele oziphendulelayo akhokhe isamba esichaziwe kumabhalane wenkantolo yeZingane noma komunye umuntu oqokwe yinkantolo.
ukukhokha leyo mali ehleshuliwe kumabhalane wenkantolo noma komunye umuntu ochazwe emyalelweni; noma b iguqule, immise noma ichithe noma ivuselele lowo myalelo ngemuva kokuba uchithiwe.
Umqashi kufanele akhokhe ngokushesha imali ehleshulwe ngokomyalelo ophawulwe esigatshaneni kumabhalane wenkantolo yeZingane noma kulowo muntu ochazwe emyalelweni.
b achaze kuleso saziso ikheli lakhe elisha lokuhlala noma igama nekheli lomqashi omusha.
Ingane ithathwa njengetholiwe uma leyo ngane igcinwe unomphela ngumuntu ongesiyena umzali noma umbheki wayo ngenxa yesinqumo senkantolo esinomthelela ohlonzwe esigabeni 242.
b ilandelwa imibandela yalesi Sahluko.
Usonhlalakahle oqokiwe kufanele ahole uhlaziyo lokunquma ukuthi ingane ingatholiswa yini.
e ingane idinga enye indawo yokuhlala ngokugcwele.
e ngumzali ongumfakela enganeni; noma f umbheki wengane oyisihlobo sengane.
d bahlolwe kahle ngusonhlalakahle oqokiwe ukuthi bayahambisana yini nendinyana a no b.
Ohlaziyweni lomzali ofuna ukuthola ingane, usonhlalakahle oqokiwe engabhekela ukwehlukana kwamasiko nemiphakathi kwengane etholwayo nabazali abafuna ingane.
Umuntu ngeke ancishwe ithuba lokuthola ingane ngenxa yesimo sakhe sezimali.
Umuntu othola ingane engafaka isicelo sesivivinyo sokusizwa kwinhlalonhle, uma sikhona isidingo.
Umuntu ongakulungele ukusebenza neZingane akakufanele futhi akekho esimweni sokuthola ingane.
a Ubaba wangempela wengane ongenalo igunya lokuyibheka ngokulandisa kweSahluko 3 noma umzali oyibhekile unelungelo lokubhekelwa njengomzali ongayithola ingane uma livela ithuba lokuba itholwe ingane.
b Umuntu oqondwe endimeni a kufanele athathwe njengomuntu oziqokele ukungasifaki isicelo sokuthola ingane, uma lowo muntu ehlulekile ukufaka isicelo sokuthola ingane zingakapheli izinsuku ezingu-30 ngemuva kwesaziso esicela abantu ukwenza njalo kusherifu.
Ilunga lomndeni wengane elifake kumabhalane wenkantolo yeZingane isaziso sentshisekelo yokuthola ingane ngaphambi kokuthola ingane linelungelo lokucatshangwa njengomzali onganikwa ingane lapho sesiphumile isinqumo sokuthi ingane ingatholwa.
b yokugcina umlando wabantu abakulungele nabafanele ukuthola iZingane.
Igama neminye imininingwane eqagula ingane ingafakwa kwi-RACAP uma ingane isesimweni sokutholwa ngendlela ehlonzwe yisigaba 2303.
Igama nemininingwane eqagula ingane kufanele isuswe kwiRACAP uma seyitholiwe ingane.
b umuntu eyisakhamuzi noma ehlala ngokugcwele eNingizimu Afrika.
bb engasazimisele futhi ehluleka ukuqhuba, ukufeza lezo zibophezelo namalungelo.
uma umuntu obhalisiwe engasesona isakhamuzi noma umhlali ogcwele waseNingizimu v uma ingane ehlonzwe esigabeni 150 isuswa ekunakekelweni yilowo muntu obhalisiwe; noma vi uma umuntu obhalisiwe elahlwa yicala eliphathelene nodlame.
b enhlanganweni yokuvikela ingane enikwe igunya ngaphansi kwesigaba 251 ukuba yethule usizo lokutholisa ngengane; noma c enhlanganweni yokuvikela ingane enikwe igunya ngaphansi kwesigaba 259 ukuba yethule usizo lokutholisa ngengane okuxuba amazwe ehlukene.
i ineminyaka eyishumi noma ngaphezulu; noma ii ineminyaka engaphansi kweshumi kodwa ubudala, ukuvuthwa komqondo nesigaba sayo siyenza iqonde umthelela waleyo mvume.
Isigatshana 1 asihlanganisi umzali noma umuntu oqondwe esigabeni 236 kanti ingane ingatholwa ngaphandle kwemvume yalowo mzali noma umuntu.
Uma umzali wengane efisa ukuba ingane itholwe ngumuntu othile noma ngabantu, umzali kufanele achaze igama lalowo muntu noma abantu emvumeni.
Ngaphambi kokukhipha imvume yokutholisa ngengane ngokulandisa kwesigatshana 1, usonhlalakahle oqokelwe ukugqugquzela ukutholwa kwengane kufanele eluleke abazali bengane, uma kwenzeka naleyo ngane ngesinqumo sokuyedlulisa ukuze itholwe ngabanye abantu.
Amaphuzu okwamukeleka komuntu ohlonzwe esigatshaneni 3 njengomzali ongathola ingane kufanele anqunywe yinkantolo yeZingane ngokulandisa kwesigaba 2312.
yethulwe bese igcinwa ngumabhalane wenkantolo ngesikhathi sokucutshungulwa kwesicelo sokuthola ingane.
a ingasayinywanga phambi komuntu ojutshiwe; noma b ingenasiqiniseko esenziwe ngendlela emisiwe noma ngumuntu ojutshiwe.
Umzali wengane nomuntu ophawulwe esigatshaneni 1 ovumele ingane itholwe noma ingane engahoxisa imvume zingakapheli izinsuku ezingu 60 ngemuva kokusayina imvume, ngemuva kwalokho imvume iyoba ngujuqu.
b ukucobela ulwazi oluhlanganisa olwemithi yokuhlenga ingane ngemuva kokuba isicelo sokutholisa ngengane semukelwe.
Isivumelwane esihlonzwe esigatshaneni 1 ngeke sivunyelwe ngaphandle kwemvume yengane, uma ingane ineminyaka yobudala, inomqondo ovuthiwe kanye nesigaba sentuthuko lapho iqonda khona umthelela waleso sivumelwane.
Usonhlalakahle wokutholisa ingane okhuthaza udaba lwengane kufanele asize amathimba ngamalungiselelo esivumelwane esilandela ukuthola ingane bese ebeluleka ngomthelela wesivumelwane.
Ngesikhathi ikhipha imvume ngokulandisa kwesigaba 239, inkantolo ingaqinisekisa isivumelwane esilandela esokuthola ingane uma lokho kufeza kangcono intshisekelo yengane.
Isivumelwane esilandela esokuthola ingane kufanele sibhalwe ngendlela emisiwe.
i sethimba eliyingxenye yesivumelwane; noma ii sengane etholwayo.
Ngesicelo soMnyango, somnyango wentuthuko yezenhlalakahle esifundazweni, senhlangano evikela iZingane ekleliswe ngaphansi kwesigaba 251 ukuhlinzeka ngosizo lokutholisa ngengane noma usonhlalakahle, inkantolo ingakhipha umyalelo wokukhulula umzali noma umuntu odingelwa ukukhipha imvume yokutholisa ngengane efunwa yisigaba 233 ezibophezelweni nasemalungelweni obuzali maqondana nengane efakelwe isicelo sokutholwa.
Umzali noma umuntu ofunelwa imvume yokuthola ingane ngokulandisa kwesigaba 233 kufanele asekele isicelo sokumkhulula.
Umyalelo wokukhulula kufanele ugunyaze inhlangano evikela iZingane emukelwe ngaphansi kwesigaba 251 ngokusiza ngemisebenzi yokutholisa ngengane noma unike umuntu izibophezelo namalungelo obuzali mayelana nengane elindele ukutholwa.
c ingane, umzali noma umbheki owavuma ukutholisa ngengane ehoxisa leyo mvume ngokulandisa kwesigaba 2338.
Umyalelo wokukhulula wehlisa umthwalo kumzali noma kumuntu ojutshwe ukondla ingane ngesikhathi ilindele ukutholwa ngaphandle uma umyalelo wenkantolo uchaza ngenye indlela.
f ehlulekile ukuphendula isaziso esihlongoza ukuthola ingane, esiqondwe esigabeni 238 zingakapheli izinsuku ezingu-30 ethole isaziso.
b inkantolo inikwe amakhophi aqinisekisiwe ezitifiketi zokushona kwabazali noma ababheki bayo noma eminye imibhalo engafunwa yinkantolo.
c ngemuva kwesikhalo sokudlwengula esivezwe ngunina, inkantolo ithola izinhlansi zobufakazi bokuthi ingane yaba wumphumela wokudlwengulwa konina; Inqobo uma lowo mphumela ungathathwa njengokulahlwa yicala lokudlwengula noma lobugebengu.
c ngokukhokha umonakalo ngokulandisa komthetho wendabuko; noma d ngokuhambisa imininingwane yakhe ifakwe embhalweni wokubhalisa ingane ngokulandisa kwesigaba 10 1 b noma isigaba 114 soMthetho Wokubhalisa Abazelwe Nabashonile ka 1992 Umthetho No. 51 ka 1992.
Ngokubheka izimo ezithile nobufakazi obuphambi kwayo, inkantolo ingacubungula ubukhona bezizathu zokwenqabela umzali noma umuntu ekuvumeleni ingane itholwe ngokulandisa kwalesi sigaba.
b izinyathelo ezifanele zokuthola igama nekheli lomuntu ngamunye okungafuneka imvume yakhe ngaphansi kwesigaba 236 kanjalo nezizathu zokungafuneki kwemvume yakhe.
Umuntu ovume ukuthola ingane ngencazelo yesigaba 233 nofuna inkantolo iyekele isidingo sokuthola imvume yomunye umuntu njengoba kuchazwe esigabeni 236 kufanele ethule lowo mbiko kumabhalane wenkantolo yeZingane.
Umabhalane wenkantolo yeZingane engacela uMqondisi-Jikelele: eMnyangweni Wezasekhaya adalule olunye ulwazi oluqukethwe ekubhalisweni kwengane ngesikhathi izalwa kuhlangene nomazisi kanye nemininingwane yomuntu ovume ukuba ngubaba noma ngumama wengane.
Uma usonhlalakahle othintekayo ekutholeni ingane okuhlongozwayo ethola ulwazi maqondana nengane nalapho kuhlala khona umuntu odingelwa ukukhipha imvume njengoba sichaza isigatshana 1, ngaphandle kokuchitha isikhathi, usonhlalakahle kufanele ethule kumabhalane wenkantolo yeZingane umbiko oqukethe lolo lwazi.
Uma ingane ikwazi ukutholwa, isiphathimandla senkantolo yeZingane kufanele siyalele ngokushesha usherifu ukuba anike isaziso umuntu odingelwa imvume yokuthola ingane, ngendlela elandiswa yisigaba 233.
b sicele lowo muntu avume noma agodle imvume yokuthla ingane noma uma lowo muntu enguyise woqobo wengane ongashadile nonina, acelwe imvume noma ayigodle noma afake isicelo ukuthola ingane ngokulandisa kwesigaba 239.
Uma umuntu onikwe isaziso ngokulandisa kwesigatshana 1 ehluleka ukuhambisana nesicelo esiqukethwe yisaziso zingakapheli izinsuku ezingu-30, lowo muntu kufanele athathwe njengovumele ukutholwa kwengane.
ulwazi olumisiwe lwemithi yokwelapha mayelana nengane.
e siqukathe leyo mininingwane emisiwe.
e noma yiluphi olunye ulwazi olungasiza inkantolo noma olungase lunqunywe.
Ofake isicelo akakwazi ukufinyelela emibhalweni enikwe inkantolo ngamanye amaqembu ngaphandle kokuthola imvume yenkantolo.
c umbiko ohlonzwe yisigaba 2391b.
e isigaba 2317 silandelwe, esiwombeni sesicelo sokuthola ingane ehlala nomzali wesithathu noma ogunyazwe yinkantolo, oyohambisana nesigaba ngumuntu noma ngabantu abangesiyena umzali wesithathu noma umbheki wengane ogunyazwe yinkantolo.
b amathuba okwakheka kobuhlobo obuhle esikhathini esizayo phakathi kwengane nomuntu ogodle imvume.
d imiyalelo edlule eshaywe ngokugcinwa kwengane.
c asivumeli umshado noma ukulalana phakathi kwengane nomuntu umuntu okungavunyiwe ngisho ngabe ingane yayingatholwanga.
d Akuphazamisi amalungelo ingane inawo empahleni eyithole ngaphambi kokutholwa.
Ngokwazo zonke izinhloso, ingane etholiwe kufanele ithathwe njengengane yomzali omusha kanti ngaso sonke isikhathi lomzali uthathwa njengomzali wengane etholiwe.
b ngumzali wengane etholiwe noma ngomunye umuntu onezibophezelo namalungelo obuzali ngengane, ngokushesha ngaphambi kokuthathwa kwengane; noma c ngumzali noma ngabazali abasha abafuna ukuthola ingane.
Noma yisiphi isicelo esenziwa ngaphansi kwesigatshana 1 kufanele sethulwe maduzane ngaphambi kweminyaka emibili kusukela osukwini okutholwe ngalo ingane.
b ofake isicelo engumzali wengane odingelwa imvume lapho kukhishwa umyalelo kodwa engazange itholakale leyo mvume; noma c ngesikhathi sokukhipha umyalelo wokutholisa ngengane kutholakala ukuthi abazali abasha abakulungele ukuba ngabazali, ngokulandisa kwesigaba 232.
d Omunye umuntu oqokwe yinkantolo njengomuntu onentshisekelo elungile odabeni lwengane.
b zonke izibophezelo, amalungelo nolunye udaba oluqedwe yisigaba 242 1 ngengane ziyabuyiselwa.
a ingamisa umyalelo ofanele wokugcina ingane ethintekayo; noma b inqume ukuba ingane igcinwe endaweni ephephile okwesikhashana kuze kutholakale indawo efanele yokuyilondoloza.
Ngemuva kwesinqumo sokuthola ingane esikhishwa yinkantolo yeZingane mayelana nokubhaliswa kokuzalwa kwengane eNingizimu Afrika, umzali noma abazali abayitholile kufanele bafake isicelo sokubhalisa ukutholwa kwengane nokuguqula isibongo sengane kusomqulu ngaphansi komthetho ofanele kuMqondisi-Jikelele: eMnyangweni Wezasekhaya.
d imali emiswe ngaphansi kwemithetho esebenzayo; uma ikhona.
Ngemuva kokuba inkantolo yeZingane seyikhiphe umyalelo wokuthola ingane ezalwe ngaphandle komngcele waseNingizimu Afrika, umzali noma abazali abayitholile kufanele bacele kuMqondisi-Jikelele woMnyango wezaseKhaya ukubhalisa ingane ezelwe nokuloba isinyathelo sokuthola ingane emqulwini wabazelwe.
d Imali enqunywe ngokulandisa komthetho osebenzayo, uma ukhona.
d lonke ulwazi oluqondene nokuthola ingane olungase lumiswe ngumgomo.
c esigamekweni sengane etholwe kwelinye izwe, edlulise amakhophi ayo yonke imibhalo eqondiswe endimeni b eMkhandlwini Omkhulu.
f Ngenhloso yocwaningo, inqobo uma lungekho ulwazi oluyoveza isiqu sengane etholiwe, abazali bayo begazi noma abayitholile.
Umqondisi-Jikelele engajuba umuntu athole iseluleko ngaphambi kokudalulelwa lowo muntu ulwazi oluqukethwe kusomqulu wengane etholiwe ngokulandisa kwesigatshana (a), (b), (c) no (e).
b abazali begazi bengane etholiwe, uma lolo lwazi luhlobene ngqo nempilo yengane etholiwe.
Ngale kwesigatshana 1, amathimba athinteka esivumelwaneni esilandela ukuthola ingane ngendlela ehlonzwe esigabeni 234 anelungelo lokufinyelela kulolo lwazi ngengane ngendlela echazwe esivumelwaneni.
a onganika noma athole, avume ukunika noma ukuthola umhlomulo, akukhathalekile ukuthi yimali noma yisipho ukuze athole ingane, ngokulandisa kweSahluko 15 noma Isahluko 16; noma b ongadoba umuntu anikele ngengane ukuba itholwe ngendlela emiswe yiSahluko 15 noma Isahluko 16.
e Esakhiweni sikaHulumeni; noma f kwabanye abantu abachaziwe.
c koMkhandlu Omkhulu esigamekweni sokuthola ingane yakwelinye izwe; noma d inhlangano eqokelwe ukuvikela ingane emukelwe ngaphansi kwesigaba 259 lapho inikela khona ngomsebenzi wokuthola ingane.
Isigatshana 1 asivimbeli ukwethulwa kwemisebenzi yochwepheshe eqondene nokuthola ingane, okubalwa abammeli, osongqondo noma ilunga lomunye umkhakha wenhlangano yochwepheshe.
b inhlangano eqokelwe ukuvikela ingane ukuba yethule umsebenzi wokuthola ingane.
Umqondisi-Jikelele kufanele agcine usomqulu wabo bonke osonhlalakahle bokuthola iZingane kanjalo nezinhlangano zokuvikela iZingane ezamukelwe njengezikhungo ezigunyazwe ukuthola iZingane.
Akekho umuntu ongashicilela noma adale kushicilelwe nganoma iyiphi indlela noma umzamo isikhangisi esihlangene nokubekwa noma ukutholwa kwengane ethile.
b esikhangisini senhlangano evikela iZingane lapho inxenxa khona noma igcwalisa izikhala zomsebenzi ngokulandela imihlahlandlela efanele; noma c kwezinye izinhlobo zokukhangisa ezichazwe wumgomo.
h mayelana nenye inqubo, yokuphatha noma esondelene okukhona isidingo sokuba ichazwe ngenhloso yokuqhubela phambili impatho nomsebenzi walesi Sahluko.
d ukuhlahla indlela yokulawula ukutholwa kweZingane okuxube amazwe.
a engasayina isivumelwane nombuso welinye izwe elingeyona ingxenye yeSivumelwane saseHague sokuTholwa kweZingane phakathi kwamazwe mayelana nodaba lokuthola ingane okuxube amazwe; kanjalo b engasayina isivumelwane nombuso welinye izwe eliyingxenye yeSivumelwane saseHague sokuTholwa kweZingane phakathi kwamazwe ngenhloso yokwengezela imihlinzeko yeSivumelwane noma ngenhloso yokuqhubela phambili ukusebenza kwenkambiso equkethwe yiso.
Isivumelwane esihlonzwe esigatshaneni 1 akufanele sishayisane nemihlinzeko yeSivumelwane saseHague esithinta ukutholwa kweZingane.
Umongameli engavumela isichibiyelo noma ukuchithwa kwesivumelwane esihlonzwe esigatshaneni 1.
Isivumelwane esihlonzwe esigatshaneni 1 noma isichibiyelo noma ukuchithwa kwaso ngeke kube namandla okusebenza kuze kufike isikhathi lapho isivumelwane simukelwe khona yiPhalamende.
Isivumelwane saseHague Sokutholwa KweZingane Phakathi kwamazwe ehlukene siyasebenza eNingizimu Afrika kanti imibandela yaso ingumthetho ezweni.
Umthetho ovamile waseNingizimu Afrika usebenza ekutholeni ingane ehlobene nesivumelwane kodwa uma kunokushayisana phakathi komthetho ovamile waseNingizimu Afrika Nesivumelwane, Isivumelwane siyomiswa phambili.
b phakathi kwamazwe adlelanayo, uchaza umuntu noma ihhovisi eliqokwe yilelo lizwe ngaphansi kweSihloko 6 seSivumelwane saseHague sokuTholwa kweZingane phakathi kwamazwe.
Ngemuva kokubonisana noMqondisi-Jikelele eMnyangweni wezoBulungiswa neNtuthuko yoMthethosisekelo, Umqondisi-Jikelele kufanele aqhube imisebenzi eyabiwe yiSivumelwane eMikhandlwini Emikhulu yokulawula.
Ngokulandisa kwesigaba 310, uMkhandlu Omkhulu waseNingizimu Afrika ungedlulisa amandla noma imisebenzi yeSivumelwane saseHague kumuntu osebenza eMnyangweni.
a ngesinye isakhiwo sikahulumeni; noma b yinhlangano eqokelwe ukuvikela iZingane emukelwe ngaphansi kwesigaba 259 ukwenza imisebenzi yokuthola iZingane phakathi kwamazwe.
b ungemukela amalungiselelo okuthola ingane ngendlela ehlonzwe esigabeni 260, inqobo uma kulandelwe yonke imibandela ebekiwe.
Umkhandlu Omkhulu ungemukela inhlangano eqokelwe ukuvikela ingane ukuba yenze umsebenzi wokuthola ingane ngesikhathi nangemigomo ethile.
b kufanele njalo ngonyaka yethule amabhuku ezimali acwaningiwe kuMkhandlu Omkhulu ngezimali ezitholiwe nezikhokhiwe.
Isigatshana 1 asivimbeli ukwethulwa kwemisebenzi yochwepheshe eqondene nokutholwa kwengane, singabala abameli, osongqondo noma ilunga lomunye umkhakha wochwepheshe.
Inhlangano evikela iZingane emukelwe ngokwesigaba 259 lapho yethula khona imisebenzi yokuthola iZingane ingasayina isivumelwane sokusebenza ngale ndlela nesikhungo esigunyaziwe sokuthola iZingane sakwelinye izwe..
b akufanele ithathe izinyathelo ngalezo zivumelwane ngaphambi kokuba ziphasiswe nguMkhandlu Omkhulu.
Umuntu ovame ukuhlala ezweni elinobudlelwane ofisa ukuthola ingane echitha isikhathi sayo esiningi eNingizimu Afrika kufanele afake isicelo kuMkhandlu Omkhulu ezweni elithintekayo okunobudlelwane nalo.
Uma umkhandlu omkhulu wezwe okunobudlelwane nalo weneliswa wukuthi ofake isicelo ukufanele ukuthola ingane, umkhandlu omkhulu uyobhala umbiko ngalowo muntu ohambisanayo nezidingo zeSivumelwane saseHague NgokuTholwa Kwengane phakathi kwamazwe nezinye izidingo ezinganqunywa, lapho eseqedile uyothumela umbiko kuMkhandlu Omkhulu waseNingizimu Afrika.
Uma ikhona ingane efanele ukutholwa, Umkhandlu Omkhulu uyobhala umbiko ngengane ngendlela ehambisana yezidingo zeSivumelwane saseHague ngokuTholwa KweZingane phakathi kwamazwe kanjalo nezinye izidingo ezinganqunywa, lapho eseqedile uyothumela umbiko kumkhandlu omkhulu ezweni elithintekayo okunesivumelwane sobudlelwane nalo.
Uma Umkhandlu Omkhulu wangaphakathi nomkhandlu omkhulu wezwe okunobudlelwane nalo bevumelana ngokuthola ingane, Umkhandlu Omkhulu wangaphakathi uyodlulisa isicelo sokuthola ingane kuhlangene nezinye izincwadi nemibiko ehlonzwe ezigatshaneni 2 no 3 enkantolo yeZingane ukuze sicutshungulwe ngokulandisa kwesigaba 240.
d amalungiselelo okuthola ingane ahambisana nezidingo zeSivumelwane saseHague sokuTholwa KweZingane phakathi kwamazwe neminye imibandela emisiwe.
g Igama lengane selihlale okungenani izinsuku ezingu-60 kwi-RACAP futhi engatholakalanga umzali waseNingizimu Afrika ofuna ukuthola ingane.
a Umkhandlu Omkhulu waseNingizimu Afrika ungahoxisa imvume yokuthola ingane zingakapheli izinsuku ezingu-140 kusukela osukwini lwemvume yokuthola ingane, uma isinqumo sihambisana nentshisekelo ephambili yengane.
b Uma kwenzeka Umkhandlu Omkhulu waseNingizimu Afrika uhoxisa imvume, ingane kufanele iphindiselwe eNingizimu Afrika ngokushesha ngendlela echaziwe.
Umyalelo wenkantolo ohlonzwe esigatshaneni 5 uqala ukusebenza kuphela ngemuva kwesikhathi esichazwe esigatshaneni 6 lapho Umkhandlu Omkhulu ungakasihoxisi khona imvume ngesikhathi esimisiwe.
Lesi sigaba asisebenzi enganeni evame ukuhlala eNingizimu Afrika efakwe ohlwini lokutholwa kwelinye izwe yilunga lomndeni wayo noma nomuntu oyophenduka omunye wabazali bengane ngokuhlanganyela nomzali wangempela.
Imibandela yeSahluko 15 isebenza ekutholeni ingane eqondwe esigatshaneni 8.
Umuntu ovame ukuhlala ezweni elingenaso isivumelwane sobudlelwane naleli ofisa ukuthola ingane yaseNingizimu Afrika kufanele afake isicelo kumkhandlu onegunya kulelo lizwe elithintekayo.
Uma umkhandlu onegunya kulelo lizwe elingenaso isivumelwane sobudlelwane weneliswa ukuthi lowo muntu ufanele ukuthola ingane uyobhala umbiko ngalowo muntu ngendlela ehambisanayo nezidingo ezimisiwe bese ethumela umbiko kuMkhandlu Omkhulu waseNingizimu Afrika.
Uma ikhona ingane engatholwa, Umkhandlu Omkhulu uyolungisa umbiko ohambisana nezidingo ezimisiwe bese ewuthumela emkhandlwini ofanele ezweni elithintekayo okungenasivumelwane sobudlelwane nalo.
Umkhandlu Omkhulu nesigungu esinamandla kulelozwe elithintekayo bevumelana ngokutholwa kwengane, Umkhandlu Omkhulu wakuleli uyodlulisela isicelo sokuthola ingane kanjalo namaphepha afanele nemibiko ehlonzwe esigatshaneni 2 no 3 enkantolo yeZingane ngenhloso yokucutshungulwa ngokulandisa kwesigaba 240.
g Igama lengane selihlale okungenani izinsuku ezingu-60 kwiRACAP futhi engekho eNingizimu Afrika umuntu ofuna ukuthola ingane.
a Umkhandlu Omkhulu waseNingizimu Afrika ungahoxisa imvume yokuthola ingane zingakapheli izinsuku ezingu-140 kusukela osukwini ovume ngalo ukutholisa ngengane, uma isinqumo sifeza kangcono intshisekelo yengane.
b Uma kwenzeka Umkhandlu Omkhulu waseNingizimu Afrika uhoxisa imvume, ingane kufanele iphindisele eNingizimu Afrika ngokushesha ngendlela emisiwe.
Umyalelo wenkantolo ohlonzwe esigatshaneni 5 uqala ukusebenza kuphela ngemuva kwesikhathi esiqondwe esigatshaneni 6 nalapho Umkhandlu Omkhulu ungakayihoxisi khona imvume ngesikhathi esiqokiwe.
Lesi sigaba asisebenzi enganeni evame ukuhlala eNingizimu Afrika efakwe ohlwini lokutholwa ngovela ngaphandle kwezwe noma yilunga lomndeni wayo noma umuntu oyoba ngumzali othola ingane ngokubambisana nomzali wegazi.
Imibandela yeSahluko 15 isebenza ekutholeni ingane eqondwe esigatshaneni 8.
Uma inkantolo yeZingane yemukela isicelo sokuthola ingane ngaphansi kwesigaba 261 noma 262, Umkhandlu Omkhulu ungakhipha isitifiketi sokuhambisana nezidingo zokuthola ingane.
Umuntu ovame ukuhlala eNingizimu Afrika ofisa ukuthola ingane evame ukuhlala ezweni elinesivumelwane naleli kufanele afake isicelo eMkhandlwini Omkhulu.
Uma Umkhandlu Omkhulu weneliswa yisimo salowo muntu, uyolungisa umbiko ngaye ngendlela ehambisana nezidingo zeSivumelwane saseHague ngokuTholwa KweZingane kwamanye amazwe nezinye izidingo ezinganqunywa bese ethumela lowo mbiko emkhandlwini walelo lizwe okusetshenziswayo nalo ngesivumelwane.
Uma itholakala ingane efanele, umkhandlu omkhulu wezwe okusetshenziswana nalo uyolungisa umbiko ngendlela ehambisana nezidingo zeSivumelwane saseHague ngokuTholwa KweZingane kwamanye amazwe bese ethumela umbiko eMkhandlwini Omkhulu walelozwe.
Uma Umkhandlu Omkhulu wezwe kanjalo nomkhandlu omkhulu welinye okunesivumelane sobudlelwane nalo ivumelana ngokutholwa kwengane, umkhandlu ophekeme welinye izwe uyodlulisa isicelo sokuthola ingane ngaphakathi ezwe ngenhloso yokuphothula imvume efanele.
Umuntu ovame ukuhlala eNingizimu Afrika ofisa ukuthola ingane ehlala ezweni elingenaso isivumelwane sobudlelwane kufanele acele eMkhandlwini Omkhulu waleli.
Uma Umkhandlu Omkhulu waleli weneliswa ngumuntu ofake isicelo sokuthola ingane, uyolungisa umbiko ngalowo muntu ngendlela ehambisana nezidingo zezwe okungenasivumelwane sokudlelwane nalo bese ethumela umbiko kumaziphathe ofanele walelozwe.
Uma ikhona ingane okufanele itholwe, umkhandlu onamandla afanele ezweni okungenasivumelwane sobudlelwane uyolungisa umbiko ngengane ngendlela ehambisana nezidingo ezifanele bese uwuthumela eMkhandlwini Omkhulu wakuleli.
Uma Umkhandlu Omkhulu wakuleli nomkhandlu wangaphandle othintekayo ezweni okungenasivumelwane sobudlelwane bevumelana ngokutholwa kwengane, umkhandlu ofanele walelozwe uyodlulisela kumaziphathe ofanele isicelo ngenhloso yokuphothula isicelo sokuthola ingane.
Ukuthola ingane ezweni okunesivumelwane sobudlelwane lapho ingane ivame ukuhlala khona ngumuntu ovame ukuhlala kwelinye izwe elinesivumelwane sobudlelwane neNingizimu, kuyomukelwa yileli uma sikhona isitifiketi sokuhambisana nemibandela yokuthola ingane esikhishwe yizwe elinobudlelwane neNingizimu Afrika.
Uma singakhishwanga isitifiketi sokuhambisana nemibandela yokuthola ingane ezweni elithintekayo okunesivumelwane sobudlelwane nalo, Umkhandlu Omkhulu ungakhipha isimemezelo sokwemukela kwesinqumo sokuthola ingane.
Ukuthola ingane okuqondiswe ezigatshaneni 1 no 2 ngeke kwemukeleke, uma isinqumo senziwe ngokulandisa kwesigaba 270 esiphawula ukuthi ukuthola ingane noma isinqumo okufinyelelwe kuso ngaphansi kweSihloko 27 seSivumelwane saseHague sokuTholwa KweZingane phakathi kwamazwe asinamthelela eNingizimu Afrika.
b sakhiwe ngokuhambisana neSivumelwane saseHague sokuTholwa KweZingane phakathi kwamazwe nemithetho yamazwe achazwe esitifiketini.
b ukuthola ingane kulelo lizwe kunomthelela ofanayo nobungenzeka ukuba umyalelo bewukhishwe eNingizimu Afrika.
Uma ukutholwa kwengane kwemukelwa ngokulandisa kwesigaba 266 noma 268, isinqumo sokuthola ingane eNingizimu sinomthelela obekwe esigabeni 242.
Umkhandlu Omkhulu ungamemezela ukungemukeli uhlelo lokuthola ingane olusebenza ngaphansi kwesigaba 266 noma 268 noma isinqumo esishaywe ngeSihloko 27 seSivumelwane saseHague, uma ukuthola ingane noma isinqumo siphambene kakhulu nenqubomgomo yaseNingizimu Afrika, uma kubhekelwa izidingo nekusasa lengane.
Uma Umkhandlu Omkhulu wezwe unquma ukuthi ukuthola ingane noma isinqumo esiphawulwe esigatshaneni 1 asemukelekile, ukuthola ingane noma isinqumo asinamthelela eNingizimu Afrika.
Umuntu okunqatshwe isicelo sakhe sokuthola ingane ngaphansi kwesigaba 270 angedlulisa isikhalo eNkantolo yeZingane ngenhloso yokuthola umyalelo ovunayo.
Imibandela yeSahluko 15 ihambisana nezinguquko ezifanele ezifunwa yingqikithi isebenza ekutholeni ingane eqondwe esigatshaneni 1.
Ngokuhambisana nesigaba 248 mayelana nokufinyelela kusomqulu weZingane ezitholiwe ufundwa ngokuhlanganyela nezinguquko ezidingwa yingqikithi, Umkhandlu Omkhulu ungadalulela umuntu oneminyaka engaphezulu kuka-18, okwathi ngesikhathi eyingane watholwa ngendlela ehambisana neSivumelwane saseHague sokuTholwa KweZingane, ulwazi olusembhalweni woMkhandlu Omkhulu maqondana nemvelaphi yalowo muntu.
Akekho umuntu ongaqhuba noma agqugquzele ukuthola iZingane phakathi kwamazwe ngendlela ehlukile kuleyo ehlonzwe kulesi Sahlulo.
b ukulwa nokuthunjwa kweZingane ngabazali.
Isivumelwane saseHague Ngokuthunjwa KweZingane Emhlabeni jikelele siyasebenza eNingizimu Afrika kanti imibandela yaso ingumthetho eNingizimu Afrika, bese kuya ngokuthi loMthetho uthini wona.
Ummeli Omkhulu womndeni kufanele aqhube imisebenzi aqokelwe yona wuMbuthano weMikhandlu Emikhulu.
Ngokuhambisana nalezo zimo ezingabekwa, Umkhandlu Omkhulu waseNingizimu Afrika ungedlulisa noma wabe amandla owathole ngaphansi kweSivumelwane saseHague ngokuThunjwa kweZingane Emhlabeni jikelele kuMmeli Omkhulu wezindaba zemindeni oqokwe ngaphansi koMthetho wokuXazulula Izindaba Ezithile zoKwehlukanisa Imishado.
Ukwedlulisa, ukwaba nezimo ezingaphoqwa kufanele zibhalwe.
Ekutholeni ukuthi sikhona yini isimo sokuthatha nokugcina ngendlela engafanele ingane ngencazelo yeSihloko 3 seSivumelwane saseHague sokuThunjwa KweZingane Emhlabeni jikelele, ngaphambi kokukhipha umyalelo wokubuyiswa kwengane, Inkantolo Ephakeme ingacela Umkhandlu Omkhulu wethule umbiko ngesimo sasekhaya sengane ngaphambi kokuba ithunjwe.
Ngaphambi kokukhipha umyalelo wokubuyiswa kwengane, inkantolo inganquma uhlelo lokukhulula okwesikhashana ingane, ofake isicelo noma ummangalelwa.
Ngesikhathi icubungula isicelo ngokulandisa kwalesi Sahluko ngokubuyiswa kwengane, inkantolo kufanele inike ingane ithuba lokwenqaba ukuphindiselwa emuva, ngokwenza njalo iveze isisindo sempikiswano lapho kuyobhekelwa khona futhi iminyaka nobudala bengane.
Ummeli kufanele ammele ingane ngendlela ehambisana nesigaba 55 kuzo zonke izicelo ezenziwe ngaphansi kweSivumelwane saseHague sokuThunjwa KweZingane phakathi kwamazwe.
b enquma izimali nokuqoqa izindleko eziqondene nesicelo seSivumelwane.
Umgomo oshaywe ngaphansi kwesigatshana 1 unganquma inkokhelo yenhlawulo noma isigwebo sejele esingedluli ezinyangeni ezingu-12 ngokwephula umthetho noma ngokwehluleka ukuwulandela.
b ukulawula izinga lokuhweba ngeZingane.
Isigungu seNhlangano Yezizwe Esinqanda Ukuhweba Ngabantu siyasebenza eNingizimu. Afrika kanti imibandela yaso ingumthetho kulelizwe, kuye ngemibandela ekhona yalo Mthetho.
b engasayina isivumelwane nomunye umbuso oyingxenye yesivumelwane seNhlangano yeZizwe eNqanda Ukuhweba Ngabantu mayelana nodaba lokuhweba ngeZingane ngenhloso yokweseka imibandela yeNqubo noma ukuqhubela phambili ukusebenza kwenkambiso equkethwe lapho.
Isivumelwane esihlonzwe esigatshaneni 1 akufanele lishayisane nemihlinzeko yeNqubo yeZizwe eNqanda Ukuhweba Ngabantu.
Umongameli engavuma isichibiyelo noma ukuchithwa kwesivumelwane esihlonzwe esigatshaneni 1.
Isivumelwane esihlonzwe esigatshaneni 1 noma isichibiyelo noma ukuchithwa kwaso siyoba yize ngaphambi kokuba leso sivumelwane, isichibiyelo noma isivumelwane esichithiwe siphasiswe yiPhalamende.
Akekho umuntu ophilayo noma oyisakhiwo somthetho noma umbimbi olungahweba ngengane noma luvumele lokho.
ukutholisa ngengane okwenziwe ngezindlela ezingalungile noma ezingekho emthethweni; noma b isenzo esihlosiwe sokuxhaphaza noma sokuthola ingane eqondwe endimeni a asenzekanga.
b ngendlela avame ukugunyazwa ngayo ngumqashi; noma c ngokujutshwa ngqo noma ngendlela ekhombisa imvume yomqashi, yelunga noma yomunye wobambisene nomqondisi emsebenzini.
Ubufakazi obutholwe yinkantolo bokuthi umqashi wephule isigatshana 1 siveza isizathu sokunqamula imvume noma ukubhaliswa komqashi ukuba engaqhubeki nokusebenza.
a ongaqasha noma aqashise noma avumele indlu, igumbi, isakhiwo noma indlwana isetshenziswe ngenhloso yokugcina ingane ehlukunyezwa ngokudayiswa.
b oyokhangisa, ashicilele, abhale, asakaze, asabalalise noma adale isikhangisi, ushicilelo, umbhalo, izindaba noma ukusatshalaliswa kolwazi oluveza noma olulinga uhwebo nganoma iyiphi indlela, kuhlangene nokusebenzisa ubuchwepheshe be-internet nobunye obuhlobene.
Bonke abethula izinsiza ze-internet abaqhuba umsebenzi eNingizimu Afrika kufanele babikele Umbutho wamaPhoyisa waseNingizimu Afrika ngesikhungo esiqukethe ulwazi olwephula isigatshana 1.
ngemuva kokungena kwengane eNingizimu Afrika, adlulisele ingane kusonhlalakahle oqokiwe ngenhloso yokwenza uphenyo oluhambisana nesigaba 1552.
a Kubalulekile empilweni yengane ekade idayisiwe ukuba Umqondisi-Jikelele agunyaze umuntu omdala ngezindleko zombuso ukuba aphelezele ingane lapho itholwe khona iphindiselwe lapho yathathwa khona.
b Umqondisi-Jikelele akufanele aqhube ngokulandisa kwendima a ngaphandle kokweneliswa wukuthi umzali, umbheki, umnakekeli noma isihlobo sengane esinezibophezelo namalungelo obuzali bengane abanayo imali yokuhambela lapho ingane ikhona ngenhloso yokuyiphelezela lapho isibuyiswa ekhaya.
b ingabeka leyo ngane endaweni yesikhashana ephephile inkantolo yeZingane ize iphothule uphenyo.
Isiphathimandla esingamele ukuhambela kwamanye amazwe, iphoyisa, usonhlalakahle, uchwepheshe wezenhlalakahle, udokotela noma usompilo obhalisiwe oxhumana nengane ehlukunyezwe ngokudayiswa eNingizimu Afrika kufanele adlulise ingane kusonhlalakahle oqokiwe ukuze aqhube uphenyo ngendlela emiswe esigabeni 289.
b ingagcinwa endaweni ephephile yesikhashana ngesikhathi luqhubeka uphenyo.
Uma sekuphele uphenyo oluhlonzwe esigatshaneni 1, ingane efike ezweni ngaphandle komthetho yalethwa phambi kwenkantolo yeZingane ingasizwa yinkantolo ukuba ifakelwe isicelo ngaphansi koMthetho wabaBaleki ka 1998 (Umthetho 130 ka 1998).
Umphumela otholwe ngaphansi kwesigaba 156 wokuthi ingane efike ngokungemthetho ezweni ehlukunyezwe ngokudayiswa iyingane edinga ukunakekelwa nokuvikelwa uyosebenza njengegunya lokuvumela ingane ihlale eNingizimu Afrika kuze kuphele isikhathi esinqunywe ngumyalelo wenkantolo.
c amathuba okuthi ingane ingabuye idayiswe, ilinyazwe noma ibulawe.
a Uma kusemqoka enganeni ekade idayisiwe, Umqondisi-Jikelele kufanele agunyaze umuntu omdala ngezindleko ezikhokhwa wumbuso ukuba aphelezele ingane ngesikhathi iphindiselwa ezweni noma endaweni eyathunjwa kulo.
b Umqondisi-Jikelele akufanele aqhube ngokulandisa kwendima a ngaphandle kokweneliswa wukuthi umzali, umbheki noma omunye umuntu onezibophezel namalungelo obuzali akanayo imali yokuhambela indawo ngenhloso yokuphelezela ingane.
Isakhamuzi noma umuntu ohlala ngokuphelele eNingizimu Afrika, oyisakhiwo somthetho noma ababambisene naye ngomsebenzi ngaphansi kwemithetho yaseNingizimu Afrika oyokwenza icala ngaphandle kwemingcele yezwe elithathwa njengecala ngokulandisa kwalesi Sahluko uma belenziwe ngaphakathi kwemingcele, uyotholwa enecala lokwenza njalo, kuthathwe sengathi wephule umthetho ezweni kanti uyothola isijeziso senhlawulo enqunyelwe isenzo esifanayo.
e kwesivumelwane esiqinisekiswe yiNkantolo ePhakeme lapho kuhlala khona umzali ojube omunye umuntu noma endaweni okuhlala kuyo abazali noma bevame khona.
Ngokuveza izizathu ezinhle, inkantolo ingabeka eceleni izidingo ezibekwe esigatshaneni 1d.
Lapho umzali ojube omunye ukuba amzalele noma enobudlelwane obuphelele, inkantolo akufanele ikhiphe isiqiniseko sesivumelwane ngaphandle kokuba indoda, inkosikazi noma umasihlalisane wakhe ekhipha imvume ebhaliwe ngesivumelwane kanjalo lowo mkhwenyana, inkosikazi noma umasihlalisane wakhe beyingxenye yesivumelwane.
Lapho umama ongumfakela eshadile noma enobudlelwane obugcwele, inkantolo akufanele iqinisekise isivumelwane ngaphandle kokuba uumkhwenyana noma umasihlalisane wakhe akhiphe imvume ebhaliwe ngesivumelwane kanjalo lowo mkhwenyana noma umasihlalisane abe yingxenye yesivumelwane.
Lapho umkhwenyana noma umasihlalisane kanina ongumfakela ozale ingane ongahlobene nayo egodla imvume ngaphandle kwesizathu, inkantolo ingaqinisekisa isivumelwane.
Asikho isivumelwane sobumama esiyosebenza ngaphandle kokuba ukuzalwa kwengane okuhlonzwe esivumelwaneni sisekelwe wukusetshenziswa kwezitho zokuzalisa zabo bobabili abazali abazibophezele noma uma kungeke kwenzeke ngenxa yesimo segazi, sempilo noma esinye esemukelekile, okungenani isitho soyedwa wabazali abajube ukuzalwa kwengane ngalolu hlobo noma uma umzali ojube isinqumo ehlala yedwa, isitho salowo mzali.
beqonda futhi bemukela umthelela wezomthetho ngesivumelwane kanye nalo Mthetho kanjalo amalungelo nezibophezelo namalungelo abekiwe.
uqonda futhi wemukela umthelela wezomthetho ngesivumelwane ngokunjalo nalo Mthetho, amalungelo nezibophezelo ezibekiwe.
akasebenzisi isimo sobumama obuwumfakela njengeqhinga lokuthola imali.
v enengane noma iZingane zakhe eziphilayo.
e ngokuvamile, isivumelwane kufanele siqinisekiswe ngemuva kokubhekela zonke izimo zomuntu nomndeni wamaqembu athintekayo kodwa ngaphezu kwakho konke yizidingo nekusasa lengane ezozalwa okubalulekile.
b ngemuva kwezinyanga ezingu-18 kusuka osukwini okuqinisekiswe ngalo isivumelwane esiphambi kwenkantolo.
Ukumithisa ngobuciko unina wengane ongumfakela esivumelwaneni esihlonzwe kulo Mthetho kuyokwenziwa ngokuhambisana nemibandela yoMthetho kaZwelonke wezeMpilo ka 2003 Umthetho No. 61 ka 2003.
f ingane ayikwazi ukufuna isondlo noma ubundlalifa kumama ongumfakela, kumkhwenyana noma kumasihlalisane wakhe noma kwesinye sezihlobo zakhe.
Noma yisiphi isivumelwane sobumama bomfakela esingahambisani nemibandela yalo Mthetho siyize leze kanti ingane ezalwe ngesizathu salezi zinyathelo zokufeza lesi sivumelwane, ngokwayo yonke inhloso, iyothathwa njengengane yowesifazane oyizalile.
Umama wengane ongumfakela nophinde abe nofuzo lwayo noma ngasiphi isikhathi ngaphambi kokuphela kwezinsuku ezingu-60 izelwe ingane, anganqamula isivumelwane sobuzali bomfakela ngokwethula enkantolo isaziso esibhaliwe.
inkantolo inganqamula umyalelo okufinyelelwe kuwo ngaphansi kwesigaba 295 ngemuva kwesaziso esiqondiswe emaqenjini asayine isivumelwane nalapho kuvela ukuthi umama ongumfakela usinqamule ngentando yakhe isivumelwane nokuthi uwuqonda kahle umthelela wesenzo sokunqamula isivumelwane, inkantolo ingakhipha noma yimuphi umyalelo ofanele, inqobo uma ufeza kangcono izidingo nekusasa lengane.
Umama ongumfakela ngeke athwale izindleko kubazali abamjubile ngenxa yesinqumo sakhe sokuzikhethela ukunqamula ukumitha ngokulandela lesi sigaba, ngaphandle kwenkokhelo yezindleko ezithwalwe ngabazali abamjubile ngendlela echazwe esigabeni 301.
a uma isivumelwane sinqanyulwe ngemuva kokuzalwa kwengane, wonke amalungelo nezibophezelo ezisungulwe ngaphansi kwesigaba 297 siyoqedwa bese egidlabezwa umama wengane ongumfakela, kumkhwenyana noma kumasihlalisane wakhe, uma ekhona, uma engekho ubaba ojube ukuzalelwa ingane.
e ngokuhambisana nezigatshana a no b, ingane ayikwazi ukufuna isondlo noma ukudla ifa ebazalini abajube ukuba izalwe noma izihlobo zabo.
Isivumelwane sobumama bomfakela siyoqedwa ngokukhipha isisu okungenziwa ngaphansi koMthetho Wokuzikhethela Ukukhipha Isisu ka 1996 (Umthetho No. 92 ka 1996).
Ngokwenhloso yoMthetho Wokuzikhethela Ukukhipha Isisu ka 1996 Umthetho No. 92 ka 1996, isinqumo sokuhushula isisu sisemahlombe kamama wengane ongumfakela kodwa abazali abamjubile bayohlala baziswa ngokushintsha kwesimo futhi bavunyelwe ukubonisana nomama ongumfakela ngaphambi kokuhushulwa kwaso.
Umama ongumfakela ngeke abhekane nezindleko kubazali abamjubile ngenxa yokusebenzisa kwakhe ilungelo lokukhipha isisu ngokulandisa kwalesi sigaba ngaphandle kwemali yezindleko ezithwalwe ngabazali abamjubile, ngencazelo yesigaba 301 lapho isinqumo sokuhushula isisu sithathwe khona ngezinye izizathu ezingahlangene nesimo sempilo yomuntu.
Ngokuhambisana nemibandela yezigatshana no , maqondana nesivumelwane sobumama bomfakela, akekho umuntu onganika noma ethembise ukunika omunye noma oyothola komunye umuntu inkokhelo noma umhlomulo wemali noma olunye uhlobo.
c izindleko zomshuwalense onake umama ongumfakela ngayo yonke into engaholela ekufeni kwakhe noma ekukhubazekeni okudalwa wukukhulelwa.
Noma ngubani osiza ngokweluleka ngezomthetho noma ngezempilo ngenhloso yokuqinisekisa isivumelwane sobumama ongumfakela, ngokwesigaba 295 ekuqhubeni leso sivumelwane uyoba nelungelo lokuthola inkokhelo efanele.
Amagama amathimba athintekayo odabeni oluphambi kwenkantolo maqondana nesivumelwane sobumama bomfakela ngeke ashicilelwe ngaphandle kwemvume ebhaliwe yabo.
Akekho umuntu ongashicilela amaqiniso aveza igama lomuntu ngenxa yesivumelwane sobumama bomfakela.
Akekho umuntu ongamithisa ngobuciko umuntu wesifazane ngesikhathi sokuqhuba isivumelwane sobumama bomfakela noma anike usizo lokumithisa ngale ndlela ngaphandle kokuba uhlelo lugunyazwe yinkantolo ngokulandisa kwemibandela yalo Mthetho.
Akekho umuntu ongazama nganoma iyiphi indlela ongahuha ngemali umuntu ngenhloso yokumzalela ingane noma ukungena esivumelwaneni sohlobo lomama ongumfakela.
a yokuhlola leso sikhungo, mpheme noma indawo yokuquba kanjalo nabaphathi bayo; noma b yokubuka noma ukuphonsa imibuzo noma iyiphi ingane noma enze ingane ihlolwe noma ivivinywe ngudokotela olaphaya, usonhlalakahle noma usolwazi wengqondo.
a Kufanele isisebenzi ngasinye sithole isigqebhezana sokuzazisa ngokwencazelo yesigabatshana 1.
b Ngesikhathi sokuhlola isikhungo, indawo yokuhlala isikhashana, umpheme noma indawo, umuntu ogunyazwe ngaphansi kwesigatshana 1 kufanele lapho efunwa isigqebhezana asiveze.
f uyohlola, aphonse imibuzo umuntu, uma kudingekile asuse isihloko noma impahla ethile anezinsolo eziqinile zokuthi isetshenziswe ekwephuleni loMthetho noma ekwephuleni eminye yemibandela yalo Mthetho noma umbandela wokubhaliswa.
g uyoloba ulwazi ngobunye ubuchule obuhlanganisa ukuthwebula izithombe noma izithombe zomabonakude; noma h asebenzise amanye amandla noma aqhube umsebenzi othile ochaziwe.
a aveze ubufakazi bombiko, umbhalo, isihloko noma impahla ethathwe ngokulandisa kwesigatshana 3d noma f; kanjalo b abuyisele konke okuthathiwe singakapheli isikhathi eside ngaphandle uma lokho kuthathwe njengengxenye yobufakazi.
Umuntu ogunyazwe ngokulandisa kwesigatshana 1 kufanele ethule umbiko kuMqondisi-Jikelele, enhlokweni engamele umnyango wentuthuko yezenhlalakahle noma kumasipala mayelana nokuhlola okwenziwe yilowo muntu ngaphansi kwalesi sigaba.
i enqaba ukushiya ikhaya noma indawo okuhlala kuyo ingane; noma ii exhumana nengane ngendlela ephambene nesaziso esibhaliwe; noma q ephambana noma ehluleka ukuhambisana nesinqumo seNkantolo ePhakeme, Inkantolo Yokwehlukanisa Umshado nenkantolo yeZingane ngokulandisa kwalo Mthetho kuhlangene nesigaba 1536 noma ephambana noma ehluleka ukuhambisana nesinye isimo esiqukethwe yilowo myalelo.
b eqhuba isibophezelo sobuzali, sokunakekela ingane eyisihlobo noma egcina okwesikhashana ingane; noma c efaka isicelo sobuzali, sokunakekela ingane eyisihlobo, sokuyigcina isikhashana noma ukuthola ingane.
a ehlukumeza noma elaxaza ngamabomu ingane; noma b engayinaki ingane.
Umuntu onesibophezelo somthetho sokondla ingane unecala lokwephula umthetho uma lowo muntu ehluleka ukuhlinzeka ingane ngokudla, ngezimpahla zokugqoka, indawo yokuhlala nosizo lwemithi yokwelashwa ekubeni enamandla okwenza njalo.
Umuntu ongumnikazi, oqashisayo, umphathi, isiqashi noma ohlala emagcekeni okuqhutshwa ngaphakathi kwawo isenzo sokuhwebisa ingane ngocansi unecala lokwephula umthetho uma lowo muntu enesikhathi eqonda ngesenzo kodwa wehluleka ukubikela Umbutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika ngalolu daba.
Ngokuhambisana nesigatshana 8, umuntu otholwe ephula umthetho ngaphansi kwesigatshana 1, 2, 3, 4 no 5 unesibophezelo sokukhokha inhlawulo enganqunywa ngaphansi kwemithetho ebusayo noma athole isijezo sokuboshwa iminyaka engevile eshumini noma aboshwe futhi ahlawuliswe.
Umuntu olahlwe ngecala ngaphansi kwesigatshana 1, 2, 3, 4 noma 5 kabili noma ngaphezulu engahlawuliswa noma aboshwe isikhathi esingedluli eminyakeni engu-20 noma athole isigwebo sokuboshwa kanye nenhlawulo.
Umuntu olahlwe ngecala ngaphansi kwesigatshana 1s, ngaphezulu kwesigwebo selinye icala okungenzeka agwetshelwe lona engathola isigwebo sokuboshwa iminyaka engadluli eminyakeni engu-20 noma inhlawulo noma athole isigwebo sokuboshwa kanye nenhlawulo.
e izindaba ezivamile ezihlobene nezithinta ukuphatha kanye nenqubo efanele yokusingatha nokuqhuba lo Mthetho.
ngokuvamile kubo bonke abantu noma kuphela ezigabeni ezithile zabantu; noma iii ngokuvamile kuzo zonke izikhungo zeZingane nentsha, endaweni yokugcina iZingane okwesikhashana, emiphemeni nasezikhungweni zokuquba noma ezigabeni zalezo zikhungo, izindawo, imipheme noma izikhungo zokuquba.
b inhlawulo efanele; noma c athole inhlawulo nokuboshwa ngesikhathi esisodwa.
b kuNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele Umnyango weNtuthuko yezenhlalakahle, ngokuvumelana naye; noma c uhlaka lukahulumeni, ngokuvumelana nalolo hlaka lukahulumeni.
d akwephuci uNgqongqoshe izibophezelo zakhe eziqondene nokusebenzisa amandla noma ukwenza umsebenzi.
Ungqongqoshe engaqinisekisa, aguqule noma achithe isinqumo esithathwe ngomphumela wamandla edluliswe ngokulandisa kwalesi sigaba, inqobo uma amalungelo asetholwe ngumuntu ngenxa yesinqumo engephucwanga.
b engahoxisa amandla edlulisiwe noma ngasiphi isikhathi.
Ungqongqoshe angaba amandla noma umsebenzi anikwe wona ngokulandisa kwalo Mthetho kuNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele uMnyango weNtuthuko yezenhlalakahle ngokuvumelana nalowo Ngqongqoshe.
d awephuci Ungqongqoshe isibophezelo sokusebenzisa amandla nokwenza umsebenzi wakhe.
Ungqongqoshe enganika isiqiniseko, aguqule noma achithe isinqumo esithathwe ngomphumela wokwabiwa noma wokwedlulisa okwenzeke ngaphansi kwalesi sigaba, inqobo uma amalungelo asetholwe ngumuntu ngenxa yegunya engephucwanga.
b engahoxisa amandla adlulisiwe noma yinini.
d awephuci uNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle isibophezelo sokusebenzisa amandla nokwenza umsebenzi wakhe.
Ungqongqoshe enganika isiqiniseko, aguqule noma achithe isinqumo esithathwe ngomphumela wokwedlulisa amandla ngaphandi kwalesi sigaba, inqoba uma amalungelo asetholwe yilowo muntu ngenxa yesinqumo engephucwanga.
b angahoxisa amandla edlulisiwe noma yinini.
d akwephuci uMqondisi-Jikelele isibophezelo sokusebenzisa amandla nokwenza umsebenzi ajutshwe wona.
b engahoxisa amandla edlulisiw1 Inhloko yezifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingedlulisa amandla nomsebenzi wayo ngaphansi kwalo Mthetho-e noma yinini.
d akwephuci inhloko yesifundazwe isibophezelo sokusebenzisa amandla noma ukwenza umsebenzi ajutshwe wona.
b ingahoxisa amandla edlulisiwe noma yinini.
Ngokuhambisana nezinguquko ezibanzi zombono womnyango, Ungqongqoshe Ongamele Intuthuko yezenhlalakahle engasayina isivumelwane nenhlangano evikela iZingane noma nomunye umuntu ukuba ethule imisebenzi engahlinzekwa kulo Mthetho yileyo nhlangano noma isikhungo, izikhathi ngezikhathi.
Ungqongqoshe Ongamele Intuthuko yezenhlalakahle angedlulisa amandla enhlanganweni noma kumuntu othile amandla nomsebenzi olawulwa kulo Mthetho ngendlela edingekayo yokwenza kahle umsebenzi.
Isigaba 307 sifundwa ngokuhlanganyela nalezo zinguquko ezifanele siyasebenza maqondana nokwedluliswa kwamandla okumiswe esigatshaneni 2.
Umthetho ophawulwe ensikeni yesibili kaSheduli 4 ichitshiyelwa ngendlela echazwe ensikeni ysithathu yeSheduli.
Konke okwenziwe ngokulandela umthetho ocinywe ngaphansi kwesigaba 313 okungenziwa ngaphansi kombandela walo Mthetho, kufanele kuthathwe njengokwenziwe ngokulandisa kombandela walo Mthetho.
Lo Mthetho uyobizwa ngoMthetho WeZingane ka 2002, kanti uyoqala ukusebenza ngosuku oluyonqunywa ukhishwe ngesaziso nguMongameli.
c ukuqinisekisa ngokwemukelwa Kwamazwe Azibophezele ngokuthola iZingane okwenziwe ngokuhambisana neSivumelwane.
Isivumelwane siyosebenza lapho ingane ivame khona ukuhlala kwelinye lezwe Elizibophezele Izwe evela kulo lapho ivela khona, ikhona noma izothuthelwa khona Izwe elithola ingane kungaba emuva kokutholwa kwengane ngabazali noma ngumuntu ovame ukuhlala ezweni eliyemukelayo noma ngokwenhloso yalokho kuthola ingane, ezweni elithola ingane noma izwe evela kulo.
Isivumelwane senabela kuphela eZinganeni ezitholiwe okudaleka khona ubudlelwane obuphelele phakathi komzali nengane.
Isivumelwane siphela ukusebenza uma izivumelwane eziphawulwe eSihlokweni 17, indinyana c, ingakhishwanga ngaphambi kokuba ingane ifinyelele eminyakeni engu -18 ubudala.
c uqinisekisile ukuthi abantu, izikhungo nemikhandlu okufunwa imvume yayo ukuze ingane itholwe yelulekwe ngendlela efanele futhi yazisiwe ngomthelela wokuvuma kwabo, ikakhulu umthelela wokuthi ukutholisa ngengane noma ukungatholisa ngayo kuyoholela ekunqumukeni kobuhlobo phakathi kwengane nomndeni evela kuwo, labo bantu, izikhungo nemikhandlu izivumele ngohlobo oludingekayo lomthetho futhi yazwakalisa ukwenze njalo ngendlela ebhaliwe, ayiphoqwanga imvume ngenkokhelo noma ngokunxenxa okuthile futhi ayihoxiswanga imvume, lapho kudingekile, imvume yomama wengane ikhishwe kuphela ngemuva kokuzalwa kwengane, futhi d sekuqinisekisiwe, kwahlolwa iminyaka yengane nezinga lomqondo wayo, uyosizwa ngokwelulekwa aziswe ngokwenele ngomthelela wokuthola ingane nangemvume yakhe yokutholisa ngengane, uma idingeke imvume, izifiso nombono wengane sewucutshunguliwe, imvume yengane ngokuyitholisa seyitholiwe, uma idingeke leyo mvume, futhi kufanele ikhishwe ngokuzithandela, ngohlobo lomthetho olufunekayo futhi ibe nobufakazi obubhaliwe, leyo mvume ingahuhwanga ngemali noma ngenkokhelo yolunye uhlobo.
c inqube ukuthi ingane inelungelo noma iyogunyazwa ukungena nokuhlala ngokugcwele Ezweni.
Izwe Elizibophezele liyobumba Umkhandlu Omkhulu wokuqhuba imisebenzi emiselwe leyo mikhangu yiSivumelwane.
Izifunda ezizimele, Amazwe anohlelo lomthetho olungaphezulu kolulodwa noma oHulumeni abanezifunda ezizimele bakhululekile ukuqoka ngaphezulu koMkhandlu owodwa Omkhulu nokuchaza ukuthi umsebenzi wabo uhamba ugcine kuphi nomngcele. Lapho uHulumeni eqoke khona Imikhandlu Emikhulu engaphezulu kowodwa, uyoqoda lowo Mkhandlu okoxhunyanwa nawo ngenhloso yokwedlulisa yonke into ngaphakathi kwezwe.
Imikhandlu Emikhulu iyobambisana futhi ikhuthaze ukuxhumana phakathi kwemikhandlu enamandla afanele kulawo mazwe ngenhloso yokuvikela iZingane nokuzuza izinhloso zeSivumelwane.
b ukwazisana ngokusebenza kweSivumelwane nokuzama ukunciphisa izihibe zokusebenza kwawo.
Imikhandlu Emikhulu iyothatha zonke izinyathelo ezifanele zokunqanda umkhuba wokuthola izimali noma olunye uhlobo lomhlomulo oqondene nokuthola ingane nokuthena amandla yonke imikhuba ephikisana nezinhloso zeSivumelwane.
e ukuphendula ngendlela evunywe wumthetho wezwe ngenhloso yokwenelisa izicelo ezevela kweminye Imikhandlu Emikhulu noma imikhandlu yomphakathi mayelana nolwazi oluthile lwesimo sokuthola ingane.
Ukwemukelwa kuyonikwa futhi kusingathwe yizigungu ezikhombise igalelo elifanele lokuqhuba ngendlela efanele imisebenzi ezinikwe wona.
c siyoba ngaphansi kweso lemikhandlu efanele yalowo Hulumeni mayelana nendlela exube, esebenza nesimo sayo sezimali.
Isigungu esemukelwe kwelinye lamazwe azibophezele singammela elinye kuphela uma imikhandlu efanele yamazwe omabili eligunyazile.
Ukuqokwa kweMikhandlu Emikhulu nalapho kufanele igalelo lemisebenzi yayo kanjalo amagama namakheli ezigungu ezemukelwe, kuyodluliswa Yizwe ngalinye Elizibophezele Eziko Elimile leNgqungquthela yaseHague Engamele Umthetho Wangasese Wamazwe omhlaba.
Abantu abavame ukuhlala Ezweni Elizibophezele nabafuna ukuthola ingane ehlala kwelinye Izwe Elizibophezele bayofaka isicelo Emkhandlwini Omkhulu wezwe abavame abahlala kulo.
Uma Umkhandlu Omkhulu wezwe Elizibophezele weneliswa wukuthi umuntu ofake isicelo ufanele ukuthola ingane, uyolungisa umbiko oxuba imininingwane ngomazisi, isimo sokufanela ukuthola ingane, imvelaphi, umlando womndeni nempilo, isimo senhlalonhle esiholela ekutholeni ingane, amandla okuthola ingane yakwelinye izwe kanjalo nezimpawu zengane abangakwazi ukuyinakekela.
Umkhandlu walelozwe uyothumela umbiko eMkhandlwini Omkhulu okuvela kuyo ingane.
d ngokubheka imibiko yemininingwane eqondene nengane nabazali abahlongozwayo, uyonquma ukuthi ukubekwa kwengane kuyozifeza kangcono yini izidingo zayo.
Umkhandlu Omkhulu wezwe okuvela kuyo ingane uyodlulisela ezweni elemukela ingane imibiko ngengane, ubufakazi bokuthi itholakele imvume yokuthola ingane nezizathu zokuthatha isinqumo sokuba ingane itholwe, uyoqikelela ukungadaluli igame likanina noyise uma izwe evela kulo lingathandi ukudalula lolu lwazi.
d Kunqunywe ngokulandisa kweSihloko 5 ukuthi abazali abasha bengane bakulungele ukuthola ingane nokuthi ingane inelungelo noma iyogunyazwa ukungena nokuhlala ngokugcwele ezweni etholwa kulo.
Imikhandlu Emikhulu yamazwe omabili iyothatha izinyathelo ezifanele zokuthola imvume yengane ukuze iphume ezweni lendabuko nokungena bese ihlala ngokugcwele kwelinye izwe.
Ukwedlulisa ingane kwelinye izwe kungenziwa kuphela uma sezenelisiwe izidingo zeSihloko 17.
Imikhandlu Emikhulu yemibuso yomibili iyoqinisekisa ngokuthi ukwedluliswa kwengane kuphephile futhi nezimo zilungile, uma kwenzeka iyophelezelwa ngumzali oyitholayo noma oyifunayo.
Uma ukwedlulisa ingane kungenzeki, imibiko eqondiswe eSihlokweni 15 no 16 iyobuyiselwa emuva emikhandlwini eyedlulisile.
Imikhandlu Emikhulu iyokwazisana ngenqubo yokutholwa kwengane nezinyathelo ezithathiwe ukuyiqeda kanjalo nenqubekelaphambili ngokubekwa kwengane uma igcinwe isikhathi esithile ngaphambi kokugcinwe ngokuphelele.
c njengomzamo wokugcina, ukuhlela ukuphindiselwa emuva kwengane, uma lesi sinqumo sifeza kangcono izidingo zengane.
Ngokucabangela imininingwane efana neminyaka nezinga lokuvuthwa komqondo wengane, kuyoboniswana nengane, uma kufanele imvume yayo itholakale mayelana nemizamo okufanele yenziwe ngaphansi kwalesi Sihloko.
Imisebenzi yoMkhandlu Omkhulu engaphansi kwalesi Sihloko ingenziwa yimikhandlu yomphakathi noma yizinhlangano ezemukelwe ngaphansi kweSahluko III kuye ngendlela evunywe yimithetho kahulumeni.
b abagunyaziwe ngokuhambisana neqophelo lokuziphatha elilindelwe nokuqeqeshwa noma ulwazi lomsebenzi ekusebenzeni emkhakheni wokuthola ingane phakathi kwamazwe.
Izwe Elizibophezele elikhipha incazelo ehlinzekwe endimeni 2 liyokwazisa ngaso sonke isikhathi Iziko Laphakade leNgqungquthela yaseHague loMthetho Wangasese Wamazwe Omhlaba ngamagama namakheli ezinhlangano nabantu.
Izwe Elizibophezele lingachazela Amazwe Azibophezele ukuthi ukutholwa kweZingane ezivame ukuhlala ezweni kwenzeke kuphela uma imisebenzi yeMikhandlu ePhakeme iqhutshwe ngokufanele ngendlela ehambisana nendima 1.
Ngaphandle kwencazelo ebekwe endimeni 2, imibiko ehlinzekelwe Izihloko 15 no 16 iyobhalwa ngaphansi kweso loMkhandlu Omkhulu noma eminye noma izinhlangano ngokulandisa kwendima 1, lenqubo iyosebenza ezigamekweni zonke.
Ukuthola ingane okuqinisekiswe wumkhandlu onamandla afanele kahulumeni ngokutholwa kwengane ngendlela ehambisana neSivumelwane kuyokwemukelwa emthethweni Yizwe Elizibophezele. Isitifiketi siyochaza isikhathi nokuthi ngubani osayine ezivumelwaneni ngencazelo yeSihloko 17, indinyana c.
Izwe ngalinye ezilibophezele ngesikhathi lisayina, lemukela, liguqula, liphasisa noma libuyekeza liyokwazisa isigungu samazwe anobudlelwane ngegama nemisebenzi yomkhandlu noma imikhandlu enamandla afanele okukhipha izitifiketi kulelozwe. Liyophinde lazise isigungu ngazo zonke izinguquko ngezikhundla zaleyo mikhandlu.
Ukwemukela isimo sengane etholiwe kungenqatshwa Ngamazwe Azibophezele kuphela uma ukutholwa kwengane kuphambene kakhulu nenqubomgomo yomphakathi, lapho kubhekelwa khona intshisekelo nezidingo zengane.
Noma yiliphi izwe elizibophezele lingadululela isigungu ukuthi ngeke libophezeleke Esivumelwaneni ngenhloso yokwemukela ukutholwa kwengane okwenziwe ngokulandela isivumelwane esisayinwe ngokusebenzisa Isihloko 39, indima 2.
c ukuqeda ubuhlobo okade bukhona phakathi kwengane nonina noyise, uma ukutholwa kwengane kunomthelela Ezweni Elizibophezele lapho senziwa khona isivumelwane.
Esigamekweni sokuthola ingane okunomthelela wokuqeda ubuhlobo bengane nomzali, Ezweni etholwa kulo nalelo elamukela isimo sokutholwa, ingane iyogunyazeka ukuthola amalungelo afanayo nalawo awumphumela wokutholwa anomthelela ofanayo ezweni ngalinye.
Izindima ezidlule ngeke zibeke engcupheni ukusebenza kombandela ovuna kangcono ingane osebenzayo Ezweni Elizibophezele elemukela ukutholwa kwengane.
b uma imvume ephawulwe Esihlokweni 4, indinyana c no d inikiwe ngokwenhloso yokutholwa kwengane.
Isihloko 23 sisebenza ezinqumeni eziguqula ukutholwa kwengane.
Isivumelwane asiphazamisi umthetho wezwe okuvela kulo ingane elidinga ukuba ingane etholiwe evame ukuhlala kulelozwe ihlala lapho noma ovimbela ukubekwa kwengane noma ukwedluliswa kwayo ezweni eliyitholayo ngaphambi kokuyithatha.
Ngeke kube nokuxhumana phakathi kwabazali abafuna ingane nabazali boqobo bengane noma nomunye umuntu onakekela ingane ngaphambi kokuba zonke izidingo zeSihloko 4, indinyana a kuya ku c neSihloko 5, indinyana a zilandelwe ngokuphelele, ngaphandle uma ukutholwa kwengane kwenzeka ngaphakathi emndenini noma isivumelwane sihambisana nezimo ezisungulwe wumkhandlu ofanele ezweni okuvela kulo ingane.
Imikhandlu enamandla afanele Ezweni Elizibophezele iyoqinisekisa ukuthi ulwazi olugcinwe ngabazali mayelana nemvelaphi yengane, ikakhulu ulwazi oluthinta imininingwane yabazali kanjalo nomlando wezempilo luyalondolozwa.
Imikhandlu iyoqinisekisa ukuthi ingane noma oyimele uyafinyelela elwazini avunyelwe ukuluthola ngaphansi komthetho walelozwe lapho eyoholwa khona ngendlela efanele.
Ngaphandle kokubeka engcupheni Isihloko 30, ulwazi oluqondene nomuntu oluqoqwe noma lwathunyelwa ngokulandisa kwesivumelwane, ikakhulu imininingwane eqondwe eSihlokweni 15 no 16 luyosetshenziswa kuphela inhloso oluqoqelwe noma oluthunyelwe yona.
Akekho umuntu oyothola ulwazi lwezimali noma olunye uhlobo ngesenzo esincike ekutholeni ingane okwenzeka phakathi kwamazwe.
Imali eyohlawuliswa yileyo kuphela yezindleko kuhlangene nemali yochwepheshe efanele yabantu ababambe iqhaza ekutholweni kwengane.
Abaqondisi, abaphathi nabasebenzi bezigungu ezibandanyekayo ekutholeni ingane ngeke zihole imali enkulu engenamqondo ngemisebenzi abayenzile.
Umkhandlu onamandla afanele othola ukuthi kunemibandela yeSivumelwane engahlonishwanga noma okunengozi yokuba ingahlonishwa uyokwazisa Umkhandlu Omkhulu wezwe lawo ngokushesha. Lo Mkhandlu Omkhulu uyoba nesibophezelo sokuqinisekisa ngokuthatha izinyathelo ezifanele.
Uma umkhandlu onamandla wezwe okuthunyelwa kulo umqulu ucela, kufanele unikwe umqulu ohunyushiwe onesiqiniseko sokuthi uyahambisana nowokuqala ongahunyushiwe. Ngaphandle uma kuhlinzekwe ngenye indlela, izindleko zokuhumusha ziyothwalwa ngabazali abafuna ukuthola ingane.
Umkhandlu onamandla wezwe elizibophezele liyoqhuba ngokushesha umsebenzi wengane etholwayo.
d isimo esiqondiswe ezigungwini ezemukelwe kulelozwe ziyothathwa njengeziqonde izigungu ezemukelwe kuleso sifunda.
Mayelana nezwe elisebenzisa izinhlelo zomthetho ezimbili noma ngaphezulu ezisebenza emikhakheni ehlukene yabantu, okuqondiswe emthethweni walelozwe kuyothathwa njengokuqonde uhlolo lomthetho ochazwe emthethweni walelozwe.
Izwe lapho izifunda ezehlukeni zinemithetho yazo eqondene nokuthola ingane ngeke zibophezelwe ukusebenzisa Isivumelwane lapho izwe elinohlelo olulodwa lomthetho lingabophezeleki khona.
Isivumelwane asiphazamisi isikhali esisetsheniswa emhlabeni nalapho Amazwe Azibophezele eyingxenye yesivumelwane esiqukethe imibandela ezindabeni ezilawulwa yiSivumelwane ngaphandle uma kunesinqumo esiphikisayo esenziwe Ngamaqembu Amazwe athintekayo kuleso sikhali.
Isivumelwane siyosebenza kuzo zonke iziwombe lapho isicelo esilandela Isihloko 14 sitholwe ngemuva kokuba Isivumelwane siqalile ukusebenza ezweni elithola nokuvela kulo ingane.
Unobhala-Jikelele weNgqungquthela yaseHague yoMthetho Wangasese Wamazwe Omhlaba uyobizwa ngezikhawu ezithile yiKhomishani Ehlukile ngenhloso yokubuyekeza indlela okungasebenza kahle ngayo Isivumelwane.
Isivumelwane siyovuleleka ukusayinwa Ngamazwe Angamalunga Engqungquthela yaseHague Ngomthetho Ozimele Wamazwe Omhlaba ngesikhathi ehlangene Okweshumi nesikhombisa nangamanye amazwe abambe iqhaza kuleyo Ngqungquthela.
Imishwana yokugcina iyomukelwa, ivunywe noma iphasiswe kanjalo nezikhali zokwemukela, zokuvuma nokuphasisa ziyonikwa Iziko Lezindaba Zangaphandle eMbusweni waseNetherlands obhekele Amazwe alombuthano.
Elinye izwe lingemukela Isivumelwane ngemuva kokuqala kwaso ukusebenza ngendlela ehambisana neSihloko 46, indima 1.
Isikhali sokufinyelela siyobekwa engosini yokulondoloza.
Lokho kufinyelela kuyoba nomthelela kuphela oqondene nobudlelwane phakathi nezwe elifinyelela kubo namazwe azibophezele angazange aphikisane nesinqumo ezinyangeni eziyisithupha ngemuva kokuthola isinqumo sokwemukela esiqondiswe endinyaneni b yeSihloko 48. Ukuphikisa kungaphakanyiswa Ngamazwe ngesikhathi emukela, evuma noma ephasisa Isivumelwane. Ukuphikisa okuvelayo kuyokwaziswa umgcini zivumelwane.
Uma Izwe linezifunda ezimbili noma ngaphezulu okusebenza kuzo izinhlelo ezehlukene zomthetho maqondana nodaba oludingidwa Esivumelwaneni, kungaba yisikhathi sokusayina, sokwemukela, sokuvuma noma sokuphasisa linquma ukuba Isivumelwane selulelwe kuzo zonke ezinye izifunda zalo noma kwesisodwa noma ngaphezulu futhi lingakwazi ukuchibiyela lesi sinqumo ngokwethula esinye noma yinini.
Leso sinqumo siyokwaziswa umgcini zivumelwane futhi siyochaza ngokucacile lezo zifunda okuyosebenza kuzo Isivumelwane.
Uma Izwe lingadaluli lutho ngaphansi kwalesi Sihloko, Isivumelwane siyonabela kuzo zonke ezinye izifunda zalelozwe.
Isivumelwane siyoqala ukusebenza ngosuku lokuqala lwenyanga elandela ukuphela kwezinyanga ezintathu ngemuva kokwethulwa kwesikhali sesithathu sokwemukela, sokuvuma noma sokuphasiswa okuphawulwe eSihlokweni 43.
b Esifundeni okwelulwe kuso isivumelwane ngendlela ehambisana neSihloko 45 ngosuku lokuqala enyangeni elandela ukuphela kwezinyanga ezintathu ngemuva kwesaziso esiphawulwe kuleso Sihloko.
Izwe elibandanyekayo Esivumelwaneni lingasichitha ngokwazisa ngendlela ebhaliwe umgcini zivumelwane.
Ukuchitha isivumelwane kuqala ukusebenza ngosuku lokuqala enyangeni elandela ukuphela kwezinyanga eziyishumi nambili ngemuva kokuba umgcini zivumelwane ethole isaziso salolu hlobo. Uma kunesikhathi esidlula lesi okungachithwa ngaso isivumelwane esichazwe esazisweni, ukuchitha isivumelwane kuyoqala ukusebenza ngemuva kokuphela kwaleso sikhathi esinqunyiwe ngemuva kokuba umgcini zivumelwane enikwe isaziso.
f ukuchithwa kwezivumelwane eziqondwe eSihlokweni 47.
Esisayinwe eHague, ngomhlakaenyangeni ka...19...ngolimi lwesiNgisi nesiFulentshi, yomibili imibhalo okuyiyona ngqo, ibhalwe ngombhalo owodwa oyolondolozwa eMtapweni woMbuso waseNetherlands, kanjalo okuyothunyelwa ikhophi eqinisekisiwe, ngemigudu efanele yosomaqhinga eLungeni ngalinye leZwe Eliyingxenye yeNgqungquthela yaseHague Ngomthetho Wangasese Wamazwe Omhlaba ngosuku Lombuthano Wesikhombisa nakwamanye amazwe ngamanye abambe iqhaza kulowo Mbuthano.
b. ukuqinisekisa ukuthi amalungelo okugcina nokufinyelela kwelinye izwe ngaphansi komthetho wezwe elizibophezele ayahlonishwa kwelinye futhi izwe elizibophezele.
Amazwe Azibophezele ayothatha izinyathelo ezifanele zokuqinisekisa ukuthi ngaphakathi emikhandlwini yawo izinjongo zeSivumelwane ziyalandelwa. Ngale nhloso, ayosebenzisa leyo nqubo ephuthumayo nehamba phambili.
b. ngesikhathi sokususwa noma sokugcinwa kwengane, lawo malungelo ayesetshenziswa, ngokuhlanganyela noma ngamunye noma ayengasetshenzisw ukuba ingane ayisuswanga noma ayigcinwanga.
c. Amalungelo okugcina ingane aphawulwe endinyaneni a ngenhla, angaqhamuka ikakhulu ngokusebenza komthetho noma ngesizathu sesinyathelo somthetho noma sokuphatha noma ngesizathu sesivumelwane esinomthelela womthetho ngokulandisa komthetho wezwe.
Isivumelwane siyosebenza enganeni ebivame ukuhlala eZweni Elizibophezele esikhathini esingaphambili kancane kokwephula ilungelo lokugcina noma lokuvumela ingane ingene ezweni. Isivumelwane siyoma ukusebenza lapho ingane ifinyelela eminyakeni engu-16 yobudala.
b. 'amalungelo okungena ezweni', ayoxuba ilungelo lokuthatha ingane iyiswe ethile okwesikhashana lapho ingane ingavamile khona ukuhlala.
Izwe Elizibophezele liyoqoka Umkhandlu Omkhulu uqhube imisebenzi enqunywe yiSivumelwane kuleyo mikhandlu.
Izifundazwe ezizimele, amazwe anohlelo olungaphezulu kolulodwa lomthetho noma amazwe anezinhlangano zezifunda ezizimele zikhululekile ukuqoka ngaphezulu koMkhandlu Omkhulu owodwa nomkhawulo wamandla azo ezifundeni. Lapho izwe liqoke Umkhandlu ongaphezulu kowodwa, uyoqoka Umkhandlu Omkhulu okuyothunyelwa kuwo izicelo ngenhloso yokuzedlulisela eMkhandlwini Omkhulu oqondene kulelozwe.
Imikhandlu Emikhulu iyobambisana futhi ikhuthaze ukusebenzisana neminye imikhandlu enamandla afanele emazweni ehlukene ukuze iZingane zibuyiswe kalula nokuzuza ezinye izinhloso zalesi Sivumelwane.
zokwazisana ngokusebenza kwalesi Sivumelwane nalapho kwenzeka khona, ukuqeda izingqinamba zokusebenza kwaso.
Noma ngubani, isikhungo noma enye inhlangano ebeka ukuthi ingane isusiwe noma igcinwe ngendlela ephula amalungelo okugcina iZingane ingafaka isicelo eMkhandlwini Omkhulu walapho kuvame khona ukuhlala ingane noma Emkhandlwini Omkhulu welinye Izwe Elizibophezele ngenhloso yokuthola usizo lokubuyiswa kwengane.
d. lonke ulwazi olukhona maqondana nalapho ingane ikhona nemininingwane yomuntu okufanele ngabe uhleli nengane.
f. Isitifiketi noma umbiko ofungelwe osuka eMkhandlwini Omkhulu noma emkhandlwini ofanele wezwe okuvame ukuhlala kulo ingane noma kumuntu ogunyaziwe mayelana nomthetho ofanele walelozwe.
g. omunye umbhalo ofanele.
Uma Umkhandlu Omkhulu othola isicelo esiphawulwe eSihlokweni 8 unenkolelo yokuthi ingane ikwelinye Izwe Elizibophezele, ngaphandle kokuchitha isikhathi iyothumela isicelo kulowo Mkhandlu Omkhulu wezwe Elizibophezele bese lazisa Umkhandlu Omkhulu noma umuntu ofake isicelo, kuye ngesimo ngasinye.
Umkhandlu Omkhulu wezwe lapho ingane ikhona uyothatha noma uyosiza ngezinyathelo eziyoholela ekubuyisweni kwengane ngaphandle kwempoqo.
Imikhandlu yobulungiswa nokuphatha Ezweni Elizibophezele iyothatha izinyathelo ngokushesha emcimbini wokubuyiswa kweZingane.
Uma umkhandlu wobulungiswa oqondene ungafinyelelanga esinqumeni ngaphambi kwamasonto ayisithupha kusukela osukwini okuqalwe ngalo udaba, ofake isicelo noma Umkhandlu Omkhulu Wezwe elizibophezele, ngokwalo noma ngokucelwa nguMkhandlu Omkhulu Wezwe elicelayo uyoba nelungelo lokucela Emkhandlwini Omkhulu wezwe elicelayo ukuba amandla edluliselwe eMkhandlwini wezwe elicelayo impendulo noma kulowo ofake isicelo, kuye ngesimo ngasinye.
Uma ingane isuswe noma igcinwe ngephutha ngokulandisa kweSihloko 13, kanti ngosuku lokuqala kodaba olwethulwe enkundleni yobulungiswa noma emkhandlwini wokuphatha wezwe elizibophezele okuhlala kulo ingane, futhi ungakapheli unyaka kusukela osukwini lokuthathwa noma lokususwa ngephutha kwengane, umkhandlu oqondene uyoyalela ukuba ingane ibuyiswe ngokushesha.
Umkhandlu wobulungiswa noma wokuphatha noma ngabe udaba luqalwe ngemuva konyaka okuphawulwe endimeni engenhla uyoyalela ukubuyiswa kwengane ngphandle uma kunobufakazi bokuthi ingane seyihleli ngokuzotha endaweni yayo entsha.
Lapho umkhandlu wobulungiswa noma wokuphatha ezweni elifake isicelo unenkolelo yokuthi ingane yedluliselwe kwelinye izwe, kufanele uchaze uhlelo okwenzeke ngalo nokuchitha isicelo sokubuyisa ingane.
a. umuntu, isikhungo noma isigungu esinakekele ingane asisebenzisanga ilungelo elinaso sokugcina ingane ngesikhathi kususwa noma kugcinwa ingane noma sasivumile noma savumela isimo kamuva sokususwa nokugcinwa kwengane; noma b. kunengozi enkulu yokuthi uma ingabuyiswa ingane lokho kuyoyibeka engozini yokulimala umzimba noma umphefumulo noma kubeke ingane esimweni esingabekezeleki.
c. uMkhandlu wobulungiswa noma wokuphatha ungaphinde wenqabe ukukhipha umyalelo wokubuyisa ingane uma uthola ukuthi ingane iyaphikisana nokubuyiswa futhi seyifinyelele eminyakeni nasezingeni lokuvuthwa ngomqondo lapho ikwazi khona ukuveza umbono ofanele.
d. ekucubunguleni zonke izimo eziphawulwe kulesi Sihloko, imikhandlu yobulungiswa nokuphatha iyobhekela ulwazi oluthinta imuva lenhlalonhle yengane olwethulwe nguMkhandlu Omkhulu noma esinye isikhungo esifanele sendawo okuhlala kuyo ingane.
Ekutholeni ukuthi ingane isuswe noma igcinwe ngephutha ngokwencazelo yeSihloko 3, imikhandlu yobulungiswa noma yokuphatha yezwe elicelayo ingaqaphela lokho okuhlinzekwe wumthetho kanjalo nezinqumo zobulungiswa noma zokuphatha ezemukelwe ngokusemthethweni noma ngenye indlela ezweni okuhlala kulo ingane ngaphandle kokwethembela enqubeni ethile ngenhloso yokuthola ubufakazi balowo mthetho noma ukwethembela kwezinye izinqumo zakwamanye amazwe ezingase zisetshenziswe.
Ngaphambi kokukhipha umyalelo wokubuyisa ingane, Imikhandlu yobulungiswa noma yokuphatha ezweni Elizibophezele ingacela ofake isicelo athole emikhandlwini yezwe okuhlala kulo ingane isinqumo noma umhlahlandlela ochaza ukuthi ukususwa noma ukugcinwa kwengane kwakuphambene nencazelo yeSihloko 3 seSivumelwane, lapho leso sinqumo singatholakala kulelozwe. Imikhandlu Emikhulu Yamazwe Azibophezele iyozama ngawo wonke amandla ukusiza ofake isicelo ngokuthola leso sinqumo.
Ngemuva kokuthola isaziso sokususa noma sokugcina ngokungemthetho ingane ngendlela elandiswa eSihlokweni 3, Imikhandlu yobulungiswa noma yokuphatha yezwe elizibophezele okuyiswe noma okugcinwe kulo ingane ngeke ithathe isinqumo ngobuqiniso bamalungelo okugcina ingane ngaphambi kokunquma ukuthi ingane ngeke ibuyiselwe emuva ngaphansi kwalesi Sivumelwane noma ngaphandle kokuba isicelo esifakwe ngokweSivumelwane singenziwanga ngesikhathi ngemuva kokuthola isaziso.
Ukuthi isinqumo esithinta ukugcina ingane senziwe noma sinelungelo lokwemukelwa ezweni elifake isicelo akusona isizathu esenele sokwenqaba ukuphindisela emuva ingane ngokweSivumelwane kodwa imikhandlu yobulungiswa noma yokuphatha ezweni elifake isicelo ingabhekela izizathu zaleso sinqumo ekusebenziseni Isivumelwane.
Imibandela yalesi Sahluko ayinciphisi amandla omkhandlu wobulungiswa noma wokuphatha olawula ukubuyiselwa emuva kwengane noma ngasiphi isikhathi.
Isinqumo esithathwe ngaphansi kwalesi Sivumelwane mayelana nokubuyiswa kwengane ngeke sithathiswe okwesinqumo ngokubheka nje isimo sokugcinwa kwengane.
Ukubuyiswa kwengane ngaphansi kweSihloko 12 kungenqatshwa uma isenzo singemukelwe yizinkambiso ezinqala zezwe elicelwayo maqondana nokuvikela amalungelo esintu nenkululeko jikelele.
Isicelo sokwenza amalungiselelo okuhlela nokuthola isiqiniseko samalungelo okungena ezweni singethulwa Emikhandlwini ePhakeme Yamazwe Azibophezele ngendlela efanayo nesicelo sokubuyisa ingane.
Imikhandlu Emikhulu inezibophezelo zokubambisana nemigomo ebekwe eSihlokweni 7 ngenhloso yokukhuthaza igunya lokusebenzisa ngokukhululeka ilungelo lokungena ezweni nokufeza zonke izimo ezihambisana nalelo gunya. Imikhandlu Emikhulu iyothatha izinyathelo ezifanele zokususa zonke izingqinamba eziphazamisa ukusetshenziswa kwalawo malungelo. Ngendlela eqondile noma ehlukile ngesikhathi sokuqala kodaba, Imikhandlu Emikhulu iyoqala noma isize ngenhloso yokuhlela noma yokuvikela lamalungelo nokuqinisekisa indlela yokuhlonishwa kwezimo okusetshenziswa ngaphansi kwazo lamalungelo.
Asikho isibambiso, inkokhelo ehamba phambili noma ngabe ichazwe kanjani eyofuneka ngenhloso yokwenza isiqiniseko sokukhokhwa kwezindleko eziyovela ngenhla yomcimbi wobulungiswa noma wokuphatha othinteka ngaphansi kwalesi Sivumelwane.
Awukho umdati wezomthetho noma isimo esifanayo esiyofuneka ngokwendikimba yalesi Sivumelwane.
Noma yisiphi isicelo noma umbhalo othunyelwe eMkhandlwini Omkhulu wezwe elicelwayo uyothulwa ngolimi obhalwe ngalo okokuqala bese uphelezelwa ngumbhalo ohunyushelwe kolunye lwezilimi ezisemthethweni ezweni elicelwayo noma uma kwenzeka ube ngesiNgisi noma ngesiFulentshi.
Ngakolunye uhlangothi, ngokweSihloko 42, izwe elinesibophezelo lingahoxisa olunye lwalezi zilimi isiFulentshi noma isiNgisi kodwa hhayi zombili esicelweni, endleleni yokuxhumana noma komunye umbhalo othunyelwe eMkhandlwini Omkhulu.
Izakhamizi Zamazwe Azibophezele nabantu abavame ukuhlala kulawo mazwe bayoba nelungelo lokuxhumana nabomthetho nezeluleko ngezindaba ezithinta ukusebenza kwalesi Sivumelwane kwelinye izwe elizibophezele ngezimo ezifanayo kube sengathi ngokwabo bayizakhamizi futhi bahlala kulelozwe.
Umkhandlu ngamunye uyothwala izindleko zawo lapho usebenzisa Isivumelwane.
Imikhandlu Emikhulu neminye imisebenzi yomphakathi emazweni azibophezele ngeke ifake ingcindezi yokukhokha mayelana nezicelo ezethulwe ngaphansi kwalesi Sivumelwane. Ikakhulu ngeke zidinge inkokhelo yomuntu ofake isicelo ngezindleko zodaba oluqhubekayo, uma kwenzeka lezo ezidaleke ngeqhaza lommeli noma labeluleki. Kubalulekile kodwa ukuthi umkhandlu ungafuna inkokhelo ethile yezindleko zokuthuthwa kwengane lapho seyibuyiswa.
Ngakolunye uhlangothi, izwe elizibophezele ngesicelo sokuhoxisa ulimi oluthile njengoba silandisa Isihloko 42, lingachaza ukuthi alizibophezeli ekuthwaleni izindleko eziqondwe endimeni edlulile ezidalwe yiqhaza labammeli nabeluleki noma uhlelo lwenkantolo ngaphandle uma lezo zindleko zingaqoqwa wuhlelo lwayo lwezobulungiswa nokukhishwa kwezeluleko.
Emyalelweni wokubuyisela emuva ingane noma emyalelweni othinta amalungelo okungena ezweni ngaphansi kwalesi Sivumelwane, imikhandlu yobulungiswa noma yokuphatha ingajuba umuntu osuse noma ogcine ingane noma oyenqabele amalungelo okungena akhokhe izindleko ezifanele ezithwalwe ngofake isicelo kuhlangene nezindleko zohambo, ezinye ezithwaliwe noma inkokhelo yokufuna ingane, izindleko zabammeli bofake isicelo nalezo zokubuyisa ingane.
Uma kucaca ukuthi izidingo zalesi Sivumelwane azifezeki noma isicelo asinasisekele esigculisayo, Umkhandlu Omkhulu awubophezelekile ukwemukela isicelo. Kuleso simo, Umkhandlu Omkhulu uyokwazisa ngokushesha ofake isicelo noma Umkhandlu Omkhulu okwethulwe kuwo isicelo, kuye ngesimo ngasinye sezizathu ezibekiwe.
Umkhandlu Omkhulu ungafuna isicelo siphelezelwe yigunya elibhaliwe elinika amandla okufaka isicelo ngegama lomunye umuntu noma ukuqoka oyokwenza lomsebenzi.
Lesi Sivumelwane ngeke sivimbele muntu, sikhungo noma isigungu esibika ukwephulwa kwenqubo yokugcina nelungelo lokungena ezweni okuhambisana neSihloko 3 noma 21 ekufakeni ngqo isicelo emikhandlwini yobulungiswa noma yokuphatha emazweni azibophezele, akukhathalekile ngendlela ehlinzekiwe noma engahlinzekwanga kulesi Sivumelwane.
Sonke isicelo esethulwe eMikhandlwini eMikhulu noma esiqondiswe emkhandlwini wobulungiswa noma wokuphatha Wezwe Elizibophezele ngendlela ehambisana nemigomo yalesi Sivumelwane kuhlangene nezincwadi nolunye ulwazi olwengeziwe noma olwethulwe nguMkhandlu Omkhulu siyothathwa njengobufakazi obemukelekile yizinkantolo noma yimikhandlu yokuphatha ezweni elizibophezele.
b. isimo sokubhekisa emthethweni wezwe lapho ivame ukuhlala khona ingane siyothathwa njengesimo somthetho wesifunda salelozwe elivame ukuhlala ingane.
Maqondana nezwe elinezinhlelo ezimbili noma ngaphezulu zomthetho wokugcina izngane osebenza ezigabeni ezehlukene zabantu, okubhekiswe emthethweni walelozwe kuyothathwa ngokuqonde uhlelo lomthetho oluchazwe emthethweni walelozwe.
Izwe elinezifunda ezinemithetho yazo maqondana nokugcina ingane ngeke liboshezelwe yilesi Sivumelwane lapho izwe elinohlelo olubumbene lomthetho belingeke laboshezelwa.
Lesi Sivumelwane siyolawula izindaba ezihlonzwe eSivumelwaneni somhlaka 5 Okthoba 1961 mayelana namandla emikhandlu nomthetho osebenza ekuvikelweni kweZingane ezingaphansi kweminyaka engu-18, phakathi kwamathimba athintekayo ezivumelwaneni zombili. Kungenjalo, isivumelwane samanje ngeke sinqinde ukusetshenziswa kwesikhali esibusayo emhlabeni phakathi kwamazwe omabili noma omunye umthetho wezwe okuxhunyanwa nalo ngenhloso yokubuyisa ingane ethathwe noma egcinwe ngendlela engafanele noma ehlelelwa amalungelo ayo.
Lesi Sivumelwane siyoqala ukusebenza phakathi Kwamazwe Azibophezele kuphela lapho ingane isuswe noma igcinwe khona ngendlela engafanele nokwenzeke lapho ingene kulelozwe.
Esiwombeni lapho kunesinqumo esithathwe ngaphansi kweSihloko 39 noma 40, okuqondiswe endimeni eyandulele ezweni elizibophezele kuyothathwa njengokuqondiswe esifundeni noma ezifundeni okusebenza kuzo lesi Sivumelwane.
Isivumelwane siyovuleleka ukusayinwa Ngamazwe angamalunga Engqungquthela yaseHague Ngomthetho Wangasese Wamazwe Omhlaba ngesikhathi soMbuthano Weshumi nane.
Ingqungquthela iyomukela, ivume noma iphasise isivumelwane kanti lesi sinyathelo siyonikwa Umnyango Wezindaba Zangaphandle eMbusweni waseNetherlands.
Elinye izwe lingemukela isivumelwane. Isikhali senkomba yokwamukela isivumelwane siyonikwa Umnyango Wezindaba zangaPhandle eMbusweni waseNetherlands.
Isivumelwane siyoqala ukusebenza ezweni elivumile ngosuku lokuqala lwenyanga yesithathu ngemuva kokuba inkomba yemvume yethuliwe.
Imvume iyoba nomthelela oqonde kuphela ebudlelwaneni phakathi kwezwe elivumayo nalelo elizibophezele ngendlela eyokhomba ukwemukela kwalo isivumelwane. Leyo mvume kuyofanele yenziwe ngamanye amalunga ohulumeni abavumile, abemukele noma abaphasisa isivumelwane ngemuva kokuvunywa yizwe elithile. Ukuthobela isivumelwane kuyonikwa Umnyango Wezindaba Zangaphandle eMbusweni waseNetherlands; loMnyango uyosedlulisa ngemigudu efanele yosomaqhinga nekhophi eyodwa efungelwe eyonikwa izwe ngalinye elizibophezele.
Isivumelwane siyoqala ukusebenza phakathi kwezwe elithobele isivumelwane nalelo elemukele ukusebenzisana nelinye ngokusuku lokuqala enyangeni yesithathu ngemuva kokwemukelwa kwesinqumo.
Noma yiliphi izwe ngesikhathi lisayina, lemukela, liphasisa isivumelwane lingachaza ukuthi isivumelwane siyonabela kuzo zonke izifunda maqondana nezimo ezithinta amaxhama okuxhumana nomhlaba noma sibalule esisodwa noma zonke. Leyo ncazelo iyoqala ukubusa ngesikhathi sokuqala kwesivumelwane kulelozwe.
Leso simemezelo kanjalo nokwelula isikhathi kwakamuva kuyothulwa eMnyangweni Wezindaba Zangaphandle eMbusweni waseNetherlands.
Uma izwe elizibophezele linezifunda ezimbili noma ngaphezulu okusebenza kuzo izinhlelo ezahlukene zomthetho mayelana nezindaba ezidingidwa eSivumelwaneni, ngesikhathi sokusayina, sokwemukela noma sokuphasisa lingakuveza ukuthi lesi Sivumelwane siyonabela kwezinye izifunda, kwesisodwa noma ezingaphezulu futhi lingakwazi ukwenza isichibiyelo ngokwethula enye incazelo esikhathini esizayo.
Noma yikuphi ukudalula okuphawuliwe kuyokwaziswa Umnyango Wezindaba Zangaphandle eMbusweni waseNetherlands, kuchaze ngokucacile izifunda okuyosebenza kuzo Isivumelwane.
Lapho Izwe Elizibophezele linohlelo lokubusa olunezinhlaka zendlu yezigele, yobulungiswa nesishayamthetho ezisabalele emkhandlwini kazwelonke neminye embusweni, ukusayina, ukwemukela noma ukuphasisa lesi Sivumelwane noma ukudalula okuchazwe eSihlokweni 40 ngeke kube namthelela ngokusatshalaliswa kwamandla angaphakathi ezweni.
Ngaphambi kokwemukelwa, kokuphasiswa noma ukuvuma isivumelwane noma ngesikhathi sokudalula okwenziwa ngaphansi kweSihloko 39 noma 40, noma yiliphi izwe lingathatha izinyathelo ezihlinzekwe eSihlokweni 24 no 26, endimeni yesithathu. Ayikho enye indlela egodliwe eyovunyelwa.
Noma yiliphi izwe lingahoxisa ukuhlinzeka isimo esithile noma ngasiphi isikhathi. Ukuhoxa kuyokwaziswa Umnyango Wezindaba Zangaphandle eMbusweni waseNetherlands. Ukuhlinzeka kuyophelelwa ngamandla ngosuku lokuqala enyangeni yesithathu ngemuva kwesaziso esiphawulwe endimeni endulelayo.
Isivumelwane siyoqala ukusebenza ngosuku lokuqala enyangeni yesithathu ngemuva kokwethulwa kwesikhali sokugunyaza ukwemukela, ukuvuma nokuphasisa isivumelwane okuphawulwe eSihlokweni 37 no 38.
Esifundeni noma engxenyeni yaso efakwe esivumelwaneni ngendlela ehambisana neSihloko 39 noma 40, ngosuku lokuqala enyangeni yesithathu ngemuva kwesaziso esiqondwe kuleso Sihloko.
Isivumelwane siyoqhubeka nokusebenza iminyaka emihlanu kusukela osukwini eqale ngalo ngendlela ehambisana neSihloko 43 nasemazweni asemukele kamuva isivumelwane.
Uma ingekho impikiswano nokuchithwa kwesivumelwane, siyovele sivuselelwe eminye futhi iminyaka emihlanu.
Impikiswano iyothulwa eMnyangweni Wezindaba Zangaphandle eMbusweni waseNetherlands okungenani kusasele izinyanga eziyisithupha ngaphambi kokuphela kwesikhathi esibekiwe seminyaka emihlanu. Kungenzeka isivumelwane okuchithwayo kuqonde kuphela izifunda ezithile noma izingxenyana zazo.
Ukuchithwa kwesivumelwane kuyoba nomthelela kuphela kulelo lizwe elikhiphe isaziso ngesimo. Isivumelwane siyoqhubeka nokusebenza kwamanya amazwe azibophezele.
Ukuchitha isivumelwane okuphawulwe eSihlokweni 44. Ubufakazi bokusayina, igunya lomuntu osayina Isivumelwane.
Konke kusayinwe eHague, ngomhlaka 25 Oktoba 1980 ngolimi lwesiNgisi nesiFulentshi ngemibhalo yomibili engahunyushiwe, ikhophi eyodwa yombhalo yethulwe emtapweni kaHulumeni woMbuso waseNetherlands kanjalo nekhophi efungelwe ithunyelwe ngemigudu efanele yosomaqhinga ezweni ngalinye eliyilunga lamazwe eNgqungquthela yaseHague Ngomthetho Wangasese Wamazwe Omhlaba ngelanga loMbuthano Weshumi nane.
Edalula ukuthi izinyathelo ezinqala zokunqanda nokulwa nokuhweba ngabantu, ikakhulu abesifazane neZingane, zidinga iqhinga elibanzi emazweni lapho kuqala khona, kwedluliswa nokuhanjiswa kulo abantu futhi kufanele lihlanganise imizamo yokunqanda lolo hwebo, ukujezisa izikhohlakali nokuvikela abahlukunyezwayo ngesenzo kuxuba ukuvikela ilungelo lesintu elihlonishwa emhlabeni wonke.
Ukubhekela amaqiniso okuthi nakuba kunamatulo amaningi aqukethe imithetho nemizamo ebonakalayo yokulwa nokuxhashazwa kwabantu, ikakhulu abesifazane neZingane, kunetulo elaziwa emhlabeni wonke eliqondene nazo zonke izici eziqondene nokuhweba ngabantu.
Kunozwelo lokuthi ukwentuleka kwamatulo afanele, abantu abasengcupheni yokudayiswa ngeke bavikeleke ngendlela efanele.
Uma kubhekwa emuva kwiSinqumo Somkhandlu Omkhulu esingu 53/111 esathathwa ngomhla ka 9 Zibandlela lapho Umkhandlu wanquma khona ukusungula ikomidi elivulelekile elixube ohulumeni ngenhloso yokuqhamuka nesivumelwane esibanzi esibandakanya amazwe ehlukene nokulwa nobugebengu obuhleliwe nokuxoxa nje ngokusungula icebo lomhlaba elibhekene nesimo sokuhweba ngabesifazane neZingane.
LeNqubo yengezela Isivumelwane seNhlangano Yezizwe esilwa Nobugebengu Obuhleliwe. Iyohunyushwa ngokuhlanganyela neSivumelwane.
Imibandela yesivumelwane iyosebenza ngokuhambisana naleNqubo, ngaphandle uma kuhlelwe ngenye indlela.
Ukuphambana nomthetho okutholwe ngendlela ehlonzwe eSihlokweni 5 sale Nqubo kuyothathwa ngokwephula umthetho obunjwe ngaphansi kweSivumelwane.
c Ukukhuthaza indlela yokubambisana phakathi kwamazwe ngenjongo yokuhlangabezana nezinhloso ezimisiwe.
a "Ukuhweba ngabantu" kuchaza ukuqasha, ukuthutha, ukwedlulisa, ukucashisa noma ukuthatha abantu ngokubesabisa noma ngokusebenzisa indluzula noma olunye uhlobo lokwesabisa, lokuthumba, lomkhonyovu, lwenkohliso, lokusebenzisa amandla budedengu noma isikhundla noma ukunika noma ukuthola inkokhelo noma umhlomulo ngenhloso yokuthola imvume yomuntu onamandla komunye ngenjongo yokumxhaphaza.
d "ingane" iyochaza noma yimuphi umuntu oneminyaka yobudala engaphansi kuka-18.
Lenqubo iyosebenza njalo ngaphandle uma kunolunye uhlelo olwehlukile ekunqandeni, ekuphenyeni nasekushushiseni izenzo eziphambene ezisungulwe ngaphansi kweSihloko 5 saleNqubo yeSesivumelwane lapho lezo zenzo zixhantele kwamanye amazwe futhi zibandakanya ithimba elihleliwe lobugebengu kanjalo nokuvikela abahlukunyezwe ngezenzo zobubi.
Izwe ngalinye eliyingxenye yesivumelwane liyomisa umthetho lithathe nezinyathelo ezidingekile zokumisa izenzo ezithile zithathwe njengobugebengu ngendlela ehlonzwe esihlokweni 3 saleNqubo yeSesivumelwane, inqobo uma zenziwa ngenhloso.
c ukuhlela nom ukujuba abanye abantu benze icala elihlonzwe endimeni 1 yalesi sihloko.
Eziwombeni ezifanele nalapho ikhona indlela ngaphansi komthetho wasekhaya, izwe ngalinye eliyingxenye yesivumelwane liyovikela ukwaziswa kwegama nomuntu ohlukunyezwe ngokudayiswa kubandakanya kokunye nokugcina ulwazi lwecala lokudayiswa komuntu luyimfihlo.
b usizo lokuvumela ukwethulwa kwemibono nokucutshungulwa kwayo ngezikhathi ezithile lapho kuqhubeka icala lezephula-mthetho, lokhu kuyokwenziwa ngendlela engabeki engcupheni amalungelo abamangalelwa.
d amathuba omsebenzi, emfundo noqeqesho.
Ngesikhathi sokusetshenziswa kwemibandela yalesi sihloko, izwe ngalinye liyobhekela iminyaka, ubulili nezidingo ezehlukile zengane ehlukunyezwe ngokudayiswa, ikakhulu izidingo zeZingane ezihlangene nezindlu, imfundo nokunakekelwa.
Izwe ngalinye liyozama ukuhlinzeke abahlukunyezwe ngokudayiswa ngendawo ephephile ngesikhathi besezifundeni zawo.
Izwe ngalinye liyoqikelela ukuthi uhlelo lomthetho wasekhaya uqukethe izinyathelo ezinika abantu abahlukunyezwe ngokudayiswa ithuba lokuthola isinxephezelo ngomonakalo odalekile.
Ngaphezulu kwezinyathelo ezihlangabezana nesihloko 6 zaleNqubo yeSivumelwane, izwe ngalinye liyocabanga ngokumisa umthetho nezinye izinyathelo ezifanele ezivumela abantu abahlukunyezwe ngokudayiswa bahlala ezweni layo, okwesikhashana noma ngokugcwele, kuye ngesimo ngasinye.
Ekusebenzeni kombandela oqukethwe endimeni 1 yalesi sihloko, izwe ngalinye liyobhekela kahle amaphuzu aqondene nobuntu nozwelo.
Izwe ngalinye lomuntu ohlukunyezwe ngokudayiswa noma lapho umuntu enelungelo lokuhlala khona ngokugcwele liyohamba phambili ekuqinisekiseni ngokuphepha kwakhe kanjalo limemukele ekubuyisweni kwakhe ngaphandle kokuchitha isikhathi.
Uma izwe libuyisa umuntu ohlukunyezwe ngokudayiswa kwelinye lapho lowo muntu eyisakhamuzi khona noma ebenelungelo lokuhlala ngokugcwele ngaphambi kokuthunjwa, ukubuyiswa kuyothathwa njengokuziqokela mayelana nokuphepha kwakhe nesimo nje sengalo yomthetho esithinta ukuthi lowo muntu uhlukunyezwe ngokudayiswa.
Ngesicelo sezwe elemukela umuntu, ngaphandle kokuchitha isikhathi, izwe elicelwayo liyokhipha isiqiniseko sokuthi ngempela lowo muntu ohlukunyezwe ngokudayiswa uyisakhamuzi salelozwe noma ubenelungelo lokuhlala lapho ngokugcwele ngesikhathi engena ezweni elimtholayo.
Ukuphuthumisa isimo sokuphindisela emuva umuntu ohlukunyezwe ngokudayiswa ongenazo izincwadi eziqondile, izwe eliyingxenye yesivumelwane lapho umuntu eyisakhamuzi khona noma ayenelungelo lokuhlala khona ngokugcwele ngesikhathi engena ezweni atholwe kulo, uma licelwa, liyovuma ukudweba izincwadi zokuvakasha noma elinye igunya elifanele lokwenza umuntu angene kwelinye izwe.
Lesi sihloko asibeki engcupheni ilungelo elinikwe abantu abahlukunyezwe ngokudayiswa ngomunye wemithetho yasekhaya ezweni elemukela umuntu.
Lesi sihloko asibeki engcupheni isivumelwane esisayinwe ngamazwe amabili noma ngaphezulu esibusa ingxenye noma ngokuphelele ukuphindiselwa emuva kwabantu abebedayisiwe.
b zokuvikela ekuhlushweni abantu abahlukunyezwe ngokudayiswa, ikakhulu abesifazane neZingane.
Amazwe abambisene ayozama ukuthatha izinyathelo ezifana nocwaningo, imikhankaso yolwazi nabezindaba kanjalo nemizamo yezenhlalakahle nezomnotho ukunqanda nokulwa kanye nokuhweba ngabantu.
Inqubomgomo, izinhlelo nezinye izinyathelo ezisungulwe ngaphansi kwalesi sihloko ziyobandakanya ukubambisana nezinhlangano ezingaxhumene nohulumeni nezinye izinhlangano eziqondene kanjalo nemikhakha yomphakathi.
Amazwe abambisene ayothatha futhi aqinise izinyathelo zokugwema izinto ezenza abantu, ikakhulu abesifazane neZingane babe sengcupheni yokudayiswa njengobuphofu, izinga eliphansi lentuthuko nokwentuleka kwamathuba afanayo, amazwe ayozama lokhu ngokubambisana ngamabili noma ngaphezulu.
Amazwe abambisene ayoshaya noma aqinise umthetho noma ezinye izinyathelo ezifana nezemfundo, ezenhlalakahle noma ezamasiko ezixube ukuthena amandla izimo eziholela ezinhlotsheni zokuxhaphaza abantu, ikakhulu abesifazane neZingane nokuholela ekuhwebeni ngabantu, lokhu kuyokwenziwa ngokubambisana phakathi kwamazwe amabili noma ngaphezulu.
c izindlela namaqhinga asetshenziswe ngamathimba obugebengu obuhleliwe ngenhloso yokuhweba ngabantu kuhlangene nokuqasha nokuhambisa abantu abahlukunyeziwe, izindlela ezisetshenzisiwe nokuxhumana phakathi kwabantu ngabanye namaqembu enze lomsebenzi wenkohlakalo yokuhweba ngabanye nokwenza imizamo yokuthola amaqhinga abawasebenzisayo.
Amazwe abambisene ayothula noma aqinise uqeqesho lokuphoqelela isimo somthetho, ukungena kwabantu ezweni nesibalo sabasebenzi balomkhakha ngenhloso yokunqanda uhwebo ngabantu. Uqeqesho kufanele lubhekane kakhulu namaqhinga asetshenziswayo ekunqandeni lolo hwebo, ukushushisa izephulamthetho nokuvikela amalungelo abantu abahlukunyeziwe kanjalo nokubavikela ezigebengwini ezihweba ngabo. Uqeqesho kufanele futhi lubhekele isidingo sokuhlonipha amalungelo esintu nezinto ezithinta ingane nobulili bese lukhathaza ukubambisana nezinhlangano ezingaxhumene nohulumeni, ezinye izinhlangano eziqondene neminye imikhakha yomphakathi.
Amazwe abambisene athola ulwazi ayohambisana nesicelo esenziwe ngelinye eledlulise ulwazi olunemibandela yokusetshenziswa kwalo.
Ngaphandle kokubeka engcupheni izibophezelo zamazwe omhlaba ngokuhamba kwabantu, amazwe abambisene ayozama ngokusemandleni awo ukuqinisa ingalo yomthetho emingceleni yezwe ngendlela efanele yokunqanda nokuthola abantu abahweba ngabanye.
Izwe ngalinye elibambisene nelinye liyoshaya umthetho noma ezinye izinyathelo zokunqanda izenzo zezithuthi zempahla ukuba zingasetshenziswa njengesikhali sokubhebhezela inkohlakalo yokuhweba ngabantu esungulwe ngokulandisa kweSihloko 5 saleNqubo yeSivumelwane.
Uma kwenzeka, ngaphandle kokubeka engcupheni izivumelwane ezikhona zomhlaba, lezo zinyathelo nemizamo iyoxuba ukusungulwa kwezibophezelo embonini yokuthutha okuyinto ethinta amabhizinisi okuthutha nabanikazi bomsebenzi noma abashayeli bayo yonke inhlobo yezithuthi ukuthola ukuthi abagibeli banezincwadi ezifanele zokuhambela kwelinye izwe.
Izwe ngalinye liyothatha izinyathelo ezibalulekile ngendlela ehambisana nomthetho wezwe ukusebenzisa unswinyo ezigamekweni zokwephulwa kwesibophezelo esiphawulwe endimeni 3 yalesi Sihloko.
Izwe ngalinye liyocabanga ngokuthatha izinyathelo ezigunyaza ukwenqaba isicelo sencwadi yokungena ezweni noma ukuchitha imvume ekhona yokungena ezweni kubantu abathintekayo ebugebengwini obuchazwe kuleNqubo.
Ngaphandle kokubeka engcupheni Isihloko 27 seSivumelwane, Amazwe abambisene ayocabanga ukuqinisa ubambiswano phakathi kwezikhungo ezigade emingceleni ngezinyathelo zokusungula nokugcina amaxhama okuxhumana ngqo njengelinye lamakhambi. Isihloko 12, Ezokuphepha nokulawula imiqulu.
b ukuqinisekisa ngokwethembeka nokuphepha kwezincwadi zokuvakasha noma omazisi abakhishwe wuhulumeni noma abenzelwe izwe ngomunye umuntu nokunqanda izincwadi zomgunyathi.
Ngokuhambisana nomthetho wezwe, ngemuva kwesicelo esifanele, elinye lamazwe abambisene lingaqinisekisa ngokwemukeleka nokusho ukuthi izincwadi ziyiqiniso futhi zakhishwa noma kuneqiniso lokuthi zakhishwa yilelozwe noma zisolwa ngokukhishwa egameni lezwe ngenhloso yokusetshenziswa ekuhwebeni ngabantu.
Akukho kuleNqubo yeSivumelwane okuyoba nomthelela, izibophezelo nempoqo emazweni nakubantu ngabanye ngaphansi komthetho wamazwe omhlaba kuhlangene nomthetho wamalungelo esintu emhlabeni wonke nomthetho wozwelo, ikakhulu osebenza eSivumelwaneni sango 1951 neNqubo yeSivumelwane ka 1967 maqondana Nesimo Sababaleki nenkambiso yokungaxhaphazi equkethwe lapho.
Imizamo ebekwe kwiSisekelo seSivumelwane iyohunyushwa futhi isetshenziswe ngendlela engabandlululi muntu ngesizathu sokuthi bahlukunyezwe ngokudayiswa ngabanye. Ukuhunyushwa nokusebenza kwale mizamo kuyohambisana nenkambiso yamazwe omhlaba eyazisa ukungabandlululi.
Amazwe abambisene ayozama ukuxazulula impikiswano ethinta ukuhunyushwa nokusetshenziswa kwaleSisekelo Sesivumelwane ngokuxoxisana.
Yonke impikiswano ekhona phakathi kwamazwe amabili noma ngaphezulu ethinta ukuhunyushwa nokusetshenziswa kwale Sisekelo Sesivumelwane okungaxazululeki ngokubonisana ngokushesha kuyodluliselwa kumxazululi ozimele oyokhipha isinqumo esingujuqu, uma elinye lamazwe licela kanjalo.
Ngesikhathi sokusayina, sokwemukela noma sokuphasisa noma ukwemukela kamuva leNqubo yeSivumelwane, izwe elibambisene nelinye lingadalula ukuthi aliziboni libophezelekile yindima 2 yalesi Sihloko. Amanye amazwe abambisene ngeke aboshezelwe yindima 2 yalesi sihloko kunoma yiliphi izwe elizenzele leso sinqumo.
Noma yiliphi izwe elizenzele lesi sinqumo ngendlela ehambisana nendima 3 yalesi sihloko lingahoxisa isinyathelo salo noma yinini ngokwazisa Unobhala-Jikelele weNhlangano Yezizwe.
Lesi Nqubo yeSivumelwane iyovuleleka ukusayinwa yizinhlangano zezomnotho ezibumbene ezifundeni inqobo uma okungenani ilunga elilodwa lamazwe alezo zinhlangano esayine leNqubo yeSivumelwane ngendlela ehambisana nendima 1 yalesi sihloko.
Lesi Nqubo iyosebenza uma seyemukelwe, ivunyiwe noma iphasisiwe. Amatulo okwemukela, okuvuma noma okuphasisa ayothulwa kuNobhala-Jikelele weNhlangano yeZizwe. Inhlangano ebumbeni yezomnotho esifundeni ingethula izincwadi zayo zokwemukela, zokuvuma noma zokuphasisa uma okungenani elinye lamalunga ezwe lenze njalo nalo. Kuleso siphakamiso sokwemukela, sokuvuma noma sokuphasisa leyo nhlangano iyodalula igalelo lamandla ayo maqondana nezindaba ezibuswa yileNqubo yeSivumelwane. Lezo zinhlangano ziyobuye zazise umgcini mibhalo ngezinguquko ezithile ezithinta igalelo namandla azo.
LeNqubo ivuleleke kunoma yiliphi izwe noma inhlangano ebumbeni yezomnotho esifundeni lapho elinye lamalunga ezwe liyingxenye khona yaleNqubo. Izincwadi zokungena kuleNqubo ziyonikwa Unobhala-Jikelele weNhlangano yeZizwe. Ngesikhathi sokungena kwiNqubo yeSivumelwane, inhlangano ebumbene yezomnotho esifundeni iyodalula ngegalelo namandla ayo aqondene nezindaba ezibuswa yileNqubo. Lezo zinhlangano ziyokwazisa nomgcini mibhalo ngezinguquko ezenziwe emandleni nasegalelweni lazo.
LeNqubo iyoqala ukusebenza ngosuku lwamashumi ayisishagalolunye ngemuva kokwethulwa kwezincwadi ezifanele zokwemukela, zokuvuma noma eziphasisa iNqubo yeSivumelwane ngaphandle kokuthi ngeke iqale ukusebenza ngaphambi kokuqala ukusebenza kwesivumelwane. Ngenhloso yalendima, lonke ithuluzi noma incwadi ethulwe enhlanganweni ebumbene yezomnotho esifundeni ngeke ibalwe njengeyengezela kulelo elifakwe yizwe leyo nhlangano eyilunga layo.
Izwe ngalinye noma inhlangano ebumbene yezomnotho esifundeni emukela, evuma noma ephasisa leNqubo ngemuva kokwethulwa kwesiphakamiso sesine ngaleso sinyathelo, leNqubo iyoqala ukusebenza ngosuku lwamashumi amathathu ngemuva kokwethulwa kwaso yizwe noma yinhlangano ethintekayo noma ngosuku okuqala ngalo ukusebenza leNqubo ngendlela elandela indima 1 yalesi sihloko, kuye ngokuthi yikuphi okwenzeka kamuva.
Ngemuva kweminyaka emihlanu kusukela iqalile leNqubo, Izwe eliyingxenye yaleNqubo ingaphakamisa isichibiyelo esiyothulwa kuNobhala-Jikelele weNhlangano Yezizwe, uNobhala uyodlulisa isiphakamiso emazweni abambisene naseNgqungqutheleni Yamazwe Abambisene Ngesivumelwane ngenhloso yokucubungula nokunquma ngesiphakamiso. Amazwe abumbene ngaleNqubo ahlangene eNgqungqutheleni Yamazwe ayozama ukufinyelela esivumelwaneni ngesichibiyelo ngasinye. Uma yonke imizamo yokufinyelela esivumelwaneni yehluleka, sekuyothathwa isinqumo ngokusebenzisa isixazululo sokuthatha isinqumo sokuvota lapho kudingeka khona ingxenye yokubili kokuthatha yamazwe akhona emhlanganweni weNgqungquthela Yamazwe.
Ezindabeni ezigunyaziwe, izinhlangano zesifunda ezididiyele ezomnotho zingasebenzisa ilungelo lokuvota elitholakala kulesi sihloko ngokuphonsa isibalo samavoti esilingana nesibalo samalunga amazwe ayo ayingxenye yaleNqubo. Lezo zinhlangano ngeke zikwazi ukusebenzisa ilungelo lokuvota uma amazwe angamalunga elisebenzisa ilungelo lawo lokuvota.
Isichibiyelo esemukelwe ngokulandisa kwendima 1 yalesi sihloko sincike ekwemukelweni, ekuvunyweni noma ekuphasisweni kwaso ngamazwe abambisene.
Isichibiyelo esemukelwe ngokulandisa kwendima 1 yalesi sihloko siyoqala ukusebenza ezweni ezinsukwini ezingamashumi ayisishagalolunye ngemuva kosuku okwethulwe ngalo kuNobhala-Jikelele weNhlangano yeZizwe incwadi yokwemukela, yokuvuma noma yokuphasisa izinguquko.
Uma siqala ukusebenza isichibiyelo, siyobophezela lawo mazwe avume ukuboshezelwa. Amanye amazwe ayoqhubeka nokuboshezelwa yileNqubo nezinye izichibiyelo ezenziwe zemukelwa, zaphasiswa esikhathini esedlule.
Izwe elibambisene neSisekelo Sesivumelwane lingaqoka ukungahloniphi iNqubo yeSivumelwane ngokubhala isaziso esiqondiswe kuNobhala-Jikelele weNhlangano yeZizwe. Ukwenqaba kuyoqala ukusebenza enyakeni owodwa ngemuva kokutholwa kwesaziso nguNobhala-Jikelele.
Inhlangano ebumbene yezomnotho esifundeni iyophelelwa wubulungu bale Nqubo uma wonke amazwe ayo angamalunga eyishaya indiva.
Unobhala-Jikelele weNhlangano yeZizwe unesikhundla sokulondoloza leNqubo yeSivumelwane.
Umbhalo wokuqala waleNqubo obhalwe ngesi-Arabhu, Isishayina, IsiNgisi, IsiFulentshi, IsiRashiya neSipanishi yimibhalo ebhalwe ngqo engewona amakhophi eyonikwa uNobhala-Jikelele weNhlangano yeZizwe.
UKUFAKAZA LOKHU, amanxusa asayinile, enikwe igunya elifanele Ngamazwe abo, basayine leNqubo yeSivumelwane.
Lomthethosivivinywa ("umthethosivivinywa wamanje") uqukethe ingxenye yoMthetho weZingane ohlongozwayo. Umthethosivivinywa owethulwa kuqala ePhalamende ("Umthethosivivinywa odidiyelwe") wawudingida yonke inhlobo yokuvikela iZingane, ezinhlakeni zikazwelonke nesifundazwe futhi udingidwa ngaphansi kwesigaba 76 soMthethosisekelo (izindawo ezixuba amandla esishayamthetho sikazwelonke nezifundazwe). Kamuva, kwatholakala ukuthi Umthethosivivinywa uyingxube ehlanganisa izici okufanele zihanjiswe ngaphansi kwesigaba 76 soMthethosisekelo. Ngenxa yengxube ephawuliwe, Iphini likaSomlomo eNdlini yeSishayamthetho kuZwelonke lacela Isigungu esiPhezulu ukwehlukanisa Umthethosivivinywa odidiyele, okuyinto eseyenzekile. Imihlinzeko yoMthethosivivinywa odidiyele oyosebenza kohulumeni bezifundazwe sewusuliwe, 72indawo yathathwa wuMthethosivivinywa wamanje noqukethe kuphela izindaba okufanele zidingidwe ngaphansi kwesigaba 75 soMthethosisekelo. Ukuhlelwa kwezinombolo kuMthethosivivinywa odidiyele khona akushintshile, ngakho amagebe kuMthethosivivinywa wamanje akhonjiswe ngophawu*****. Ngemuva kokuphasiswa koMthethosivivinywa, ochitshiyelwe noqukethe izindaba ezithinta kuphela izifundazwe ("Umthethosivivinywa Ochitshiyelwe") uyokwethulwa. Umthethosivivinywa Ochitshiyelwe kufanele udingidwe ngokulandisa kwesigaba 76 soMthethosisekelo. Umthethosivivinywa ochitshiyelwe kufanele udingidwe ngokugaxa imihlinzeko ephathelene nemisebenzi yezenhlalakahle.
Impilo yeZingane ithintwa yizingcezu ezahlukene zemithetho nezivumelwane zamazwe.
Ngemuva kweminyaka embalwa edlule, sekuhlalukile ukuthi imithetho ekhona namuhla ayihambisani nesimo sempilo nezinkinga zenhlalo njengamanje futhi ayisavikeli iZingane ngokwenele. Ngaphezulu kwalokhu, Iningizimu Afrika seyimukele izivumelwane eziningi, ezifana neNqubo yeNhlangano yeZizwe yaMalungelo Ezingane kanye neShadi lase-Afrika laMalungelo Ezingane, lapho kufanele sihlanganise inkambiso yenqubo nemithetho yendawo.
Ngo-1997, Ungqongqoshe woMnyango weNtuthuko yezeNhlalakahle wacela Ikhomishani yeZinguquko zeMithetho yaseNingizimu Afrika ukuba iphenye ngoMthetho wokuNakekelwa kweZingane ka 1983 bese yenza izincomo kuNgqongqoshe ngezinguquko zale ngxenye yomthetho. Ngemuva kwenqubo ende yocwaningo nokubonisana, Ikhomishani yeZinguquko zeMithetho yaphothula umbiko yase iphakamisa Uhlaka loMthethosivivinywa weZingane ngoJanuwari 2003.
Umnyango weNtuthuko yezeNhlalakahle waqhuba uhlelo ngokubonisana kabanzi neMinyango yezoBulungiswa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo, wezeMfundo, wezeMpilo, wezaBasebenzi, Umbutho wamaPhoyisa waseNingizimu Afrika, izifundazwe, izinhlangano ezingaxhumene nohulumeni, abethuli bezinsiza kanjalo neHovisi likaMongameli eliqondene naMalungelo Ezingane. Imibuthano yokubonisana yabanjwa ngokuhlanganyela neKomidi Eliqokiwe loMnyango weNtuthuko yezeNhlalakahle.
f ukukhuthaza isimo sokuvikela, sokuthuthukisa nenhlalanhle yeZingane ezweni.
Iziphakamiso eziqavile ezintsha zokubhekana nesimo esikhona zihlanganisa imihlinzeko ethile lapho izingane zibamba khona iqhaza ezindabeni ezithinta zona, ukwandisa amalungelo obaba abangashadile, ukuhlinzekela inqubo yeNkantolo ePhakeme lapho ivumela khona abantu abangebona abazali ngenhloso yokuthola amalungelo athinta izingane, isidingo sokwemukela ngokusemthethweni isimo semindeni ephethwe yizingane kanye nokuvikela izingane. Umthethosivivinywa uhlongoza ukwehlisa iminyaka yokungena ebudaleni bese uhlinzekela ngezivumelwane zezibophezelo namalungelo obuzali. Kuhlinzekelwe namaqhinga obuzali ezimweni ezithile. Sikhona isahluko sokulawula ubumama bomfakela esihlose ukuphelezela uphenyo oluqalwe yiphalamende mayelana nalolu daba.
Isahluko 1 sidingida ukuhumusha, izinhloso nokusebenza ngempela koMthethosivivinywa.
Inkambiso evamile yoMthethosivivinywa nentshisekelo yengane yethulwe kwiSahluko 2. Isahluko 2 sihlinzekela amalungelo ezingane kanti siphawula ngezinto ezifana nokubekwa phambili kwempilo yengane, iqhaza elibanjwa yingane, imikhuba yenhlalo eyingozi, amasiko nenkolo, ukufinyelela enkantolo yezingane kanye neminyaka yokungena ebudaleni.
Isahluko 3 siphathelene nazo zonke izindaba eziqondene namalungelo kanye nezibophezelo zobuzali, izivumelwane zamalungelo nezibophezelo zobuzali nokwabiwa kwezibophezelo namalungelo obuzali. Lesi Sahluko siphinde sihlinzeke ngamalungelo obaba, ukuveza ubuzali, amaqhinga obuzali kanye namalungelo ezingane ezitholwe ngohlelo lomjovo.
Ukusebenza, amandla nemikhawulo yezinkantolo zezingane, ukuqhutshwa kodaba phambi kwenkantolo yezingane neziphathimandla ezingamele inkantolo kanye nabasebenzi bayo bayingxenye yezinto ezidingidwa kwiSahluko 4 soMthethosivivinywa.
Izahluko 7,9 no 10 ngokulandelana kwazo, ziphathelene nokuvikelwa kwezingane, ikakhulu Usomqulu kaZwelonke Wokuvikelwa kweZingane, ukuqagula izingane ezidinga ukunakekelwa, ukuvikelwa nemiyalelo yesondlo.
Izahluko 15 no 16 ngokulandelana kwazo, zihlinzekela ukuthola ingane ezweni naphakathi kwamazwe ehlukene kanti Isahluko 16 sethula umthelela weSivumelwane saseHague mayelana nokuTholwa kweZingane phakathi kwamazwe ehlukene.
Isahluko 17 sethula umthelela weSivumelwane saseHague ngeZimo zeMpucuko yokuThunjwa kweZingane Emhlabeni kanti Isahluko 18 siphawula ngeNqubo yeNhlangano yeZizwe ngokuHweba ngaBantu.
Isahluko 19 singenisa umthetho omusha ohlelweni lomthetho waseNingizimu Afrika ngokuhlelela ubumama bomfakela.
Isahluko 20 sihlinzekela impoqo yoMthethosivivinywa ngokwakha amandla okuhlola nokuqhakambisa izenzo zokwephula umthetho.
Izahluko 21 no 22 zoMthethosivivinywa ziphawula ngezimo zokuphatha nezinye ezixubile ezifana nemigomo, ukwedlulisa nokwaba amandla, izivumelwane nabathile kanjalo nezindaba zesikhashana.
Umthethosivivinywa wokuchibiyela oqondwe endimeni 1 uyongezela ezifisweni zokwethula izinsiza emnyangweni wezenhlalakahle kanjalo ukuqhubela phambili ilaka lokuvikela imindeni nezingane.
Isahluko 8 sihlinzekela ukunqanda nokungenelela ngokushesha isimo njengesinyathelo sokuqala sosizo olunikwa izingane nemindeni edingayo.
Izahluko 5, 6, 11, 13 no 14 ngokulandelana, ziphawula ngokunakekela okungagcwele, incazelo yokukhulisa ingane esencane nemisebenzi eqondene nokukhuliswa kwengane esencane, izingane ezigcinwe kwezinye izindawo, izikhungo zezingane nentsha, izindawo zokukhosela nokugcina okwesikhashana.
Isahluko 12 siphathelene nengane etholiwe negadwe ngamalunga omndeni.
Umthetho olindelwe uyokwakha umqondo emithethweni ephathelene nezingane eNingizimu Afrika. Ngakho, ucima isidingo sokuba isifundazwe ngasinye sishaye imithetho ehlukene ngezindaba zezingane. Ngalendlela, kulula ukulawula indlela yokusebenza ezifundazweni. Umthethosivivinywa wamanje uyoba nomthelela oqondene ngqo nohulumeni bendawo.
Ngaphandle kwenqubo enzulu yokubonisana elandelwe yiKhomishani yeZinguquko zeMithetho yaseNingizimu Afrika ngesikhathi ibuyekeza Umthetho wokuNakekelwa Kwezingane ka 1983, Umnyango Wentuthuko yezeNhlalakahle usabalalise uhlaka loMthethosivivinywa Wezingane ezifundazweni, eminyangweni kazwelonke, ezinhlanganweni ezingaxhumene nohulumeni, nabethuli bezinsiza ngenhloso yokuthola imibono. Isifingqo sencazelo yoMthethosivivinywa naso sashicilelwa ngefuze lokuthola imibono kwiGazethe ngoMhlaka 13 Agasti 2003..
Umnyango uqalile ngezilinganiso zokuqala eziqondene noMthetho Wezingane olindelwe.
ukwedlulisa amandla/imisebenzi ezifundazweni nakomasipala.
Umnyango weNtuthuko yezeNhlalakahle naBeluleki boMthetho bakaHulumeni banombono wokuthi loMthethosivivinywa kufanele udingidwe yiPhalamende ngendlela ehambisana nenqubo esungulwe esigabeni 75 soMthethosisekelo.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMTHETHOSIVIVINYWA WEZINYUNYANA ZEZAKHAMUZI (2006).txt</fn>
Ukuhlinzekela ukuhlonipha izinqubo zokwakha ubuhlobophakathi kwabantu; umphumela kwezomThetho ngobudlelwano babantu; ukuhlonishwa ngokusemthethweni kobudlelwano basekhaya; ukusebenza komThetho kubudlelwano basekhaya; nokuhlinzekela izinto ezihambisana nako.
NANGOKUQAPHELA ukuthi uhlelo lokusebenza komThetho wezomndeni emva kokuqala kokusebenza komThethosisekelo akuzange kusihlinzekele isimo sobudlelwano bezithandani eziwubulili obubodwa ukuthi zibe nesikhundla nezinzuzo ezihambisana nomthwalo womshado okunikezwa inhlonipho kwizithandani zobulili obungefani.
a ukulawula umcimbi wokuhlangananisa nokurejista ubudlelwano bezakhamuzi; kanye b nokuhlinzeka umphumela womcimbi kwezomthetho kanye nokurejistwa kobudlelwano bezakhamuzi.
Umphathi-hhovisi ongumshadisi angawusingatha umcimbi wokuhlanganis abantu abadala abawubulilil obubodwa ngokuhambisa ngemigomo yale Sahluko.
Ngokuhambisana nale Sahluko, umphathi-hhovisi unawo wonke amandla awanikezwe umthetho woMshado ukusingatha umcimbi ngokwale Sahluko.
Noma yiliphi ibandla kumbe inhlangano bangambhalela uNgqongqoshe bafake isicelo sokubekwa babe yibandla elingasingatha ubudlelwano bezakhamuzi.
UNgqongqoshe angalinikeza amandla ibandla kumbe inhlangano ukuthi bakwazi ukusingatha imicimbi yokuhlanganisa ubudlelwano bezakhamuzi ngaphansi kwalo mThetho, futhi, kufanele kuthi njalo emva kwezikhathi ezithize, ashicilele imininingwane yazo zonke izikhundo ezinikwe laow Mandla kwiGazethi.
Ungqongqoshe angawaqeda amandla okukhulunywa ngawo kwisigatshana 2, uma ibandla kumbe inhlangano icelile ukuthi makasuswe futhi loko kufanele akushicilele kwiGazethi.
UNgqongqoshe kanye nanoma imuphi umphathi-hhovisi wakwahulumeni ogunyazwe nguNgqongqoshe angamnikeza umuntu ongumfundisi wanoma yiluphi ukholo, uma ethole isicelo esibhalwe phansi, ukuthi abe ngumshadisi, inqobo nje uma engumfundisi noma enesikhundla esithize kulelo bandla, amandla okuhlanganisa ubudlelwano bezakhamuzi ngokwaleSahluko nangokosiko-mpilo lwalolo kholo.
Onke amandla omuntu ongumshadisi ngaphansi kwesigatshana 4 kufanele abhalwe kumqulu futhi kufankwe nosuku lokuqala kwalawo Mandla kufakwe nemikhawulo abekelwe yona ifakwe kulowo mqulu.
UNgqongqoshe kanye nomphathi-hhovisi wakwahulumeni ogunyaziwe nguNgqongqoshe, uma ethola isicelo esibhalwe phansi somuntu ogunyaziwe ngaphansi kwesigatshana 4, angawaqeda amandla alowo muntu okushadisa ngokubhala phansi maqondana nokuthi ahlanganise ubudlelwano bezakhamuzi ngaphansi kwale Sahluko.
Le sahluko, inqobo ngokuhambisana nesigatshana , asimphoqi umshadisi ukuthi asingaqhe umcimbi wokuhlanganisa ubudlelwano bezakhamuzi: Inqobo nje uma emazisile uNgqongqoshe ngokubhala phansi ukuthi unembeza wakhe uyaphikisana nokuhlanganisa ophathini ngokwale Sahluko.
Isigatshana 1 asisebenzi kubashadisi ababekwe ngaphansi kwale Sahluko.
a kokuthi lowo nalowo muntu ohlanganiswayo akhiphe umazisi wakhe awuthola ngaphansi kwemigomo yomthetho kaMazisi; noma b lowo nalowo muntu anikeze umshadisi isitatimende esifungelwe ngokubekiwe; noma c omunye wabafuna ukuhlanganiswa akhiphe umazisi okukhulunywa ngawo kwisigaba a awukhombise umshadisi bese lona omunye enikeza umshadisi isitatimende esifungelwe nokukhulunywa ngaso kwisigaba b.
Umuntu angaba uphathini wobuhlobo obubodwa ngesikhathi.
Umuntu oshadile akakwazi ukurejistela ubuhlobo.
Umuntu ozoba uphathini kubuhlobo bezakhamuzi oseke washada ngaphambilini kumbe oseke waba uphathini kobunye ubuhlobo kufanele aqale akhiphe ikhophi efakazelwe yokudivosa kumbe isitifiketi sokufa kwabeshade naye kumbe obengumhlobo wakhe, loko nje okuqondene, anikeze umshadisi njengobufakazi bokuthi lobo budlelwano sebuqediwe.
Umshadisi angeqhubeke nomcimbi nokurejista ubudlelwano ngaphandle kokuthi aqale anikezwe le mmiqulu okukhulunywa ngayo kwisigatshana 3.
Ubudlelwano bezakhamuzi bungarejistwa abafuna ukuhlanganiswa uma, ngaphandle kokuthi bawubulili obubodwa, kungekho okunye okubanqabelayo emthethweni ukuthi bangashada.
Noma ubani ofuna ukuphakamisa isivimbezelo kulabo abafuna ukuhlanganiswa njengabahlobo kufnele asifake ngokubhalela umshadisi ozosingatha umcimbi walobo buhlobo..
Kufanele kuthi lapho umshadisi ethola leso sivimbezelo afune isizathu saloko kuphikisana nenhlanganiso kuze kube uyazidelisa ukuthi asikho isivimbezelo esisemthethweni kulabo abafuna ukuhlanganiswa, ube esekwazi-ke ukusingatha umcimbi wobuhlobo.
Uma naye engenako ukwaneliseka kufanele anqabe ukuhlanganisa ubudlelwano futhi azirekhode ngokuzibhala phansi izizathu zalokko.
Umshadisi angawusingatha umcimbi futhi awurejistenganoma yisikhaathi sini nanganom yiluphi usuku evikini, kepha akaphoqelekile ukusingatha umcimbi ngezinye izikhathi ngaphandle kwaphakthi kwehora le-8 ekuseni nangehora le-4 ntambama.
Umshadisi kufanele umcimbi awusingathe futhi awurejiste kwihhovisi lomphakathi kumbe endlini yasekhaya langasese kumbe kwindawo ebekelwe lowo msebenzi , kube kuvulwe iminyango futhi nabahlanganiswayo bekhona kukhona nofakazi ababili abangafakaza, kepha le migomo edlule kulesigatshana ayimvimbeli umshadisi ukuthi asingathe ubudlelwano bezakhamuzi kunoma iyiphi enye indawo ngaphandle kwakulena ebekiwe lapha, uma ubuhlobo lobo kufanele buhlanganiselwe kwenye indawo ngaphandle kwebekiwe lapha, uma ubuhlobo kufanele buhlanganiselwe kwenye indawo ngenxa yokugula okubi kumbe osekuthathe isikhathi eside, kumbe uma kunokulimala komunye, kumbe kwabo bobalili abafuna ukuhlanganiswa.
akekho umuntu ovumelekile ukwenza isivumelwano sobuhlobo ngokwale Sahluko ngokuthi amelwe omunye umuntu kumcimbi.
Ngobuhlobo noma ngomshado ngesikhathi efunda amazwi okubahlanganisa. Uma abodwendwe bengavumelani, umshadisi kufanele kuthi lapho efunda inqubo, akhulume ngobuhlobo obusemthethweni.
uyafunga, A.B., ukuthi ongokwazi kwakho akukho okusemthethweni okuyisivimbezelo sokuthi ungakwazi ukuba nobuhlobo obusemthethweni/ukushada no C.D. okhona lapha phambi kwakho naphambi kwabo abantu abakhona lapha futhi obamemayo ukuthi babe ofakazi bokuthi uyamthatha u-C.D. abe uphathini wakho osemthethweni/unkosikazi kumbe indoda yakho?
Kepha ubuhlobo obusemthethweni/umshado ube uqhutshwe ngokwemigomo yale sahluko, lobo buhlobo obusemthethweni/mshado uyoba, inqobo nje uma kungekho okuyisivimbezelo emthethweni, ngolungile noyisibophezelo.
Abazoba ophathini kufanele omunye nomunye wabo bafunge futhi bhale phansi ukuthi bayathanda ukwakha ubuhlobo obusemthethweni phakathi kwabo bobabili ngokusayina umqulu obekiwe futhi basayine phambi kofakazi ababili.
Umshadisi kanye nofakazi ababili kufanele nabo basayine umqulu obekiwe ukufakaza ukuthi isifungo esenziwe ngaphansi kwesigaba 112 senziwe phambi kwabo.
Le sitifiketi ukukhishwa kwaso wubufakazi obusho ukuthi kunobuhlobo phakathi kwababili ababhaliwe kusona isitifiketi.
Lowo nalowo mshadisi kufanele agcine amarekhodi ayo yonke imigcagco ayisingathile.
Umshadisi kufanele ngaleso sikhathi irejista kanye namarekhodi lawo akumbise kumphathi-hhovisi wakwahulumeni onikezwe umsebenzi wokurejista abantu kwindawo leyo akuyo.
Kufanele kuthi lapho umgcini-hhovisi eyithola irejista okukhulunywa ngayo kwisigatshana 6 a ngokwemigomo yesigaba 8e yomThetho woKwazisa.
Imiphumela eba khona kumshado iyo esebenzayo, okuwushintsho oluyisidingongqangi lapho kwakhiwe ubuhlobo obusemthethweni.
a ngomshado kunoma yimuphi umthetho, okubandakanya nokumthetho wosiko ongabhaliwe kubandakanya, ngokoshintsho olungadingwa yisimo, ubuhlobo obusemthethweni njengokwencazelo yalo mThetho; futhi b umkhwenyana, unkosikazi kumbe oshadile kunoma yimuphi umthetho, okubala nokomthetho ongabhaliwe, kubandakanya ubuhlobo obusemthethweni njengokwencazelo yalo mThetho.
c vikela okuyintshisekelo yabo bobabili ophathini basekhaya kanye nabanye abathintekayo lapho ubuhlobo bophathini buphela; futhi d kunquma kokugcina ngobudlelwano kwezezimali phakathi kophathini basekhaya naphakathi kophathini nabanye abathintekayo lapho ubuhlobo basekhaya buphela.
Le sahluko sisebenza kubuhlobo obuphakathi kophathini naphakathi komunye wophathini kumbe bobabili kanye nomuntu noma abantu abaseceleni.
Umuntu angaba uphathini wobuhlobo oburejistiwe obubodwa kuphela ngesikhathi.
Njengobufakazi bokuthi umshado odlule sekuqediwe.
UNgngqongqoshe nanoma imuphi umgcini-hhovisi ogunyaziwe wakwahulumeni angawanikeza amandla kunoma yimuphi umggcini-hhovisi kumbe umsebenzi wakwahulumeni kumbe inxusa leRiphabhlikhi abe umphathi-hhovisi orejistayo, kube yinto ayenzela wonke umuntu kumbe endaweni ethize, ngokwamandla ahambisana nesikhundla sakhe inqobo nje uma esahleli kuleso sikhundla.
Wonke umuntu onikezwa amandla njengomgcini-hhovisi orejista ubuhlobo kufanele lawo Mandla abhalwe phansi kufakwe nosuku lokuqala kwalawo Mandla kanjalo nemikhawulo abekelwe yona ifakwe kulowo mqulu.
Makuthi kubhekelelwe isigaba 16, noma ibaphi abantu ababili bavumeleke ukurejista ubuhlobo babo njengobuhlobo basekhaya njengokubekiwe kule sigaba.
Umgcini-hhovisi orejistayo kufanele umcimbi wokurejist awugcine kwisikhungo esibekelwe lokho nangenqubo ebekiwe kule sigaba.
Ozokuba uphathini kufanele yena yedwa futhi abhale phansi afunge ukuthi uyathanda ukuburejista ubuhlobo bakhe bomndeni ngokusayina umqulu obekelwe konaphambi kukamgcini-hhovisi orejistayo.
Umgcini-hhovisi orejistayo kufanele awusayine umqulu obekiwe ukufakaza ukuthi ukufunga okukhulunywa ngako kwisigatshana 3 kwenziwe ngokuzikhethela futhi phambi kwakhe.
Umgcini-hhovisi kufanele enze isaziso sokuthi kunesivumelwano sobuhlobo bomndeni, uma sebakhiwe, kwisitifiketi sokurejista.
Umgcini-hhovisi kufanele akhiphe isitifiketi sokurejista esishoyo ukuthi barejiste ubuhlobo bomndeni, uma sebakhiwe, anamathisele ikhophi esethifayiwe yesivumelwano sobuhlobo oseburejistiwe kwisitifiketi sokurejista.
Isitifiketi sokurejista esikhishwe umgcini-hhovisi ukukhishwa kwaso kuwubufakazi bokuthi kunobuhlobo bomndeni oburejistiwe phakathi kophathini.
Lowo nalowo mgcini-hhovisi kufanele agcine irejista yazo zonke izivumelwano zobudlelwano bemindeni oburejistiwe ezisingathwe uye bese enza isaziso salezo zivumelwano zobuhlobo oburejistiwe, uma kwenziwe, kwirejista.
Umgcini-hhovisi kufanele khona manjalo irejista ayithumele kumgcini-hhovisi wakwahulumeni onikwe umsebenzi wokurejista abantu kwisifunda abekwe kuso.
Kufanele kuthi lapho ifika kuye irejista aqikelele ukuthi imininingwane yobuhlobo bomndeni oburejistiwe iyafakwa kwirejista yabantu ngowkwemigomo yesigaba 8e yomthetho yoKwazisa.
ngaphandle kwaloko okubekiwe kule sigaba, awukho umthetho jikelele omaqondana nempahla phakathi kophathini abawumndeni orejistiwe.
Uma kwenzeka kuba nengxabano maqondana nokwahlukaniswa kwempahla emva kokuphela kobuhlobo oburejistiwe, isigaba 34 yiso esisebenzayo.
uma isaziso sokuthi kunesivumelwano sobuhlobo bomndeni esirejistiwe singekho ngokwesidingongqangi ngokwesigaba 188, le sivumelwano siba yisibophezelo kubahlobo besivumelwano kuphela.
Kwizinyathelo ezimaqondana nokwehlukaniswa kwempahla phakathi kophathini abarejistiwe ngaphansi kwale Sahluko, inhkantolo ingabheka ukuthi ophathini benza isivumelwano sobuhlobo oburejistiwe kanye nokuqukethwe kuso, inqobo uma isivumelwano esirejistiwe sobudlelwano ekhaya besifakiwe futhi sananyathiselwa kwisitifiketi sokurejista.
Uma inkantolo, uma isisibheke sonke isimo, yanelisekile ngokuthi uma ithi makulandelwe isivumelwano sobudlelwano basekhaya kungase kube nesimo esingenalo iqiniso, ingasisusa isivumelwano sobudlelwano basekhaya kumbe issue ingxenye yaso.
f ukufaka kwalowo nalowo phathini kubudlelwano bomndeni oburejistiwe; kanye g nanoma yiluphi udaba inkantolo elubona kufanele ilubheke.
Inkantolo ingasikhipha isinqumo nakuba isivumelwano sobudlelwano bomndeni sichaza ukuthi amandla enkantolo ayekhishiwe ukuze ingasikhiphi leso sinqumo.
Inkantolo kufanele ithathe isinqumo nakunoma iluphi olunye udaba maqondana nesivumelwano sobudlelwano bomndeni ngokwemimiso-migomo yezivumelwano.
Uphathini orejistiwe akafanele ukuthi ngapgandle kwemvume yomunye uphathini athengise, aphisane, abambise, abolekise, aqashise kumbe achithe ngandlela thize impahla yabo bobabili.
Bobabili ophathini banelungelo lokuhlala ekhaya lomndeni ngesikhathi ubudlelwano bomndeni oburejistiwe buqhueka, akunandaba ukuthi ubani ongumnikazi kumbe oyirentile indawo.
Uphathini orejistiwe ongumnikazi kumbe olirentayo ikhaya lomndeni akafanele ukumxosha uphathini orejistiwe ekhaya lomndeni ngesikhathi ubudlelwano babo busarejistiwe ngaphandle kokuthi aqale amtholele enye indawo yokuhlala.
b ophathini bevumelana; noma c inkantolo ikhpha isinqumo esibuqedayo ubuhlobo bomndeni oburejistiwe, njengokuhlinzekiwe kule Sahluko.
Isitifiketi sokushona, isitifiketi sokuqeda esikhishwe ngaphansi kwale Sahluko kumbe isinqumo sokuqeda esikhishwe yinkantolo ngaphansi kwale sahluko ukuvezwa kwaso kuwubufakazi bokuthi ubuhlobo bomndeni buphelile.
Umgcini-hhovisi orejista ubuhlobo bomndeni kwisikhungo esibekelwe lokho nangendlela ehlinzekiwe kule sigaba kufanele inqubo yokubuqeda ubuhlobo ayiqhube kwisikhungo esibekelwe lokho nanfendlela ehlinzekiwe kule sigaba.
Ophathini abarejistiwe abafuna ukubuqeda ubuhlobo bomndeni kufanele banikeze umgcini-hhovisi ikhophi esethifayiwe yesitifiketi sokurejista ewubufakazi bobuhlobo bomndeni oburejistiwe obukhona phakathi kwqabo.
Ophathini abarejistiwe kufanele lowo nalowo wabo babhale phansi bafunge ukuthi bafuna ukubuqeda ubuhlobo babo bomndeni oburejistiwe ngokusayina umqulu phambi kukamgcini-hhovisi.
Umgcini-hhovisi orejistayo kufanele asayine umqulu obekiwe ukufunga ukuthi ukufunga okukhulunywa ngako kwisigatshana 3kwenziwe ngokuzikhethela futhi kwenziwe phambi kwakhe.
Umgcini-hhovisi orejistayo kufanele anikeze ophathini abarejistiwe isitifiketi esishoyo ukuthi ubuhlobo babo sebuqediwe futhi enze nesaziso ngesivumelwano sokubuqeda ubuhlobo, lapho kwenzeke kanjalo, kwisitifiketi.
Lowo nalowo mgcini-hhovisi orejistayo kufanele agcine irejista yabo bonke ubuhlobo oburejistiwe bomndeni abuqedile futhi enze nesaziso ngesivumelwano sokubuqeda ubuhlobo, lapho kwenzeke kanjalo, kwirejista.
Umgcini-hhovisi orejistayo kufanele khona manjalo irejista kanye nemiqulu eqondene ayithumele kumgcini-hhovisi wakwahulumeni onamandla okurejista amandla awanikeziwe kwisifunda sakhe.
Isivumelwano sokuqeda ubuhlobo kufanele kube esibhalwe phansi, sasayinwa yibo bobabili ophathini abarejistiwe futhi bafunge ukuthi senziwe ngokuzikhethela kwabo bobabili ophathini.
c amalungiselelo maqondana nekhaya lomndeni; kanye d nanoma iluphi udaba olumaqondana nomphumela wokuphela kobuhlobo bomndeni oburejistiwe.
Uphathini orejistiwe onezingane ezincane zobuhlobo oburejistiwe futhi abaqonde ukubuqeda ubuhlobo babo kufanele bafake isicelo sokuqeda ubudlelwano enkantolo.
Inkantolo ingesikhiphe isinqumo sokuqedwa kobuhlobo bemndeni oburejistiwe ngaphandle uma yaneliseka ukuthi imigomo eyenziwe kumbe ecatshangiwe maqondana nenhlalakahle yezingane kumbe ingane eyondliwayo yobuhlobo bomndeni oburejistiwe iyazenelisa izidingo zaleyo ngane.
Ngaphambi kokukhipha isinqumo sokuqeda ubuhlobo, inkantolo kufanele iqale icabangisise izincomo okukhulunywa ngazo kwisigaba 41 somThetho wokuLamula kuMacala Athize kwiDivosi.
Ukuze ikwazi ukusithola isimo esibekwe kwisigatshana 1 inkantolo ingase inqume ukuthi kube nomuntu ovela phambi kwayo futhi ingase ikhiphe sinqumo sokuthi omunye wophathini kumbe bobabili mabakhokhe izindleko zophenyo nokuvela phambi kwekantolo.
Inkantolo ekhipha isinqumo esiqeda ubuhlobo bomndeni oburejistiwe, maqondana nesondlo nemfundo yengane esadinga ukondliwa okuyingane yobuhlobo bomndeni oburejistiwe, kumbe maqondana nomphathi wayo, kumbe ingane esencane yobuhlobo bomndeni oburejistiwe, kumbe ukuyibona ingane, inkantolo ingase ikhiphe isinqumo leso esibona sifanele futhi kwesinye isikhathi, uma ibona kuyito efanelekile kumntwana ukukwenza lokho, ikhiphe isinqumo sokuthi omunye wabazali abe umphathi kumbe umgadi wengane, inkantolo inganquma futhi ukuthi uma kwenzeka omunye wabazali onikezwe ubuphathi yedwa eshona, omunye umuntu ngaphandle komzali osaphila okuzofanele abe umphathi womntwana, yena yedwa kumbe ngokubambisana nomzali osaphila.
Ngaphandle uma inkantolo isho okunye, amalungelo nomsebenzi kaphathini orejistiwe ngaphansi iwanoma yimuphi umthetho awashintshi ngenxa yokuqedwa kobudlelwano.
Maqondana nale sigaba inkantolo ingase iqoke ummeli ozoyimela ingane enkantolo futhi ikhiphe isinqumo sokuthi omunye kumbe bobabili abarejistiwe bakhokhe izindleko zommeli.
Uma kunengane ezelwe kubuhlobo oburejistiwe kubantu bobulili obungefani, owesilisa kulobo buhlobo uthathwa njengobaba ozala leyo ngane futhi unamalungelo nemisebenzi emaqondana naleyo ngane ebeyingaba eyakhe ukube ubeshade nomama oyizalayo ingane.
c wakha obunye ubuhlobo nophathini; noma d noma wakha obunye ubuhlobo oburejistiwe, noma yikuphi okwenzeka kuqala.
f izinga lempilo yphathini abarejistiwe ngaphambi kokuqedwa kobuhlobo bomndeni oburejistiwe; kanye g nanoma isiphi esinye isimo inkantolo ebona sifanele ukubhekelelwa.
Maqondana nale Sahluko, "oshadile" kumThetho Wefa kufanele kuthathwe njengokubala uphathini orejistiwe.
Uphathini okubuhlobo bomndeni oburejistiwe akakhishelwa ngaphandle ukuthi angathatha izinyathelo zokufuna isinxephezelo ngokufa kukaphathini wakhe ngendlela eyicala ngoba naku kuthiwa bebengashadile ngokusemthethweni.
Uma kwenzeka kuba nengxabano maqondana nokwehlukaniswa kwempahla yobuhlobo oburejistiwe uma sebuphelile ubuhlobo, omunye kumbe bobabili ophathini bangalufaka enkantolo udaba ukuze kuphume isinqumo senkantolo maqondana nokwehlukaniswa kwemphahla yabo ehlangene kumbe eseceleni, kumbe ingxenye yempahla eseceleni yomunye bophathini abarejistiwe.
Uma udaba lokwehlukaniwa kwempahla yabo bobabili, inkantolo kufanele ikhiphe isinqumo sokwehlukaniswa kwaleyo mpahla okufanele kube yileso esibona sinobuqiniso futhi sifanelekile uma kubhekwa zonke izinto.
e Ukuba khona kwesivumelwano esirejistiwe sobuhlobo oburejistiwe nesiqukethe, uma sikhona; kanye f nanoma yiziphi ezinye izinto ezingafuna ukubhekwa.
Inkantolo ekhipha isinqumo esikhishiwe kwisigatshana 3 kufanele izanelise ngokuthi esinobuqiniso nesifanelekile ngenxa yokuthi uphathini orejistiwe nokhishelwa isinqumo esimvunayo ufakile ngqo nangenyezinye izindlela ukwakha umnotho wempahla yabo kumbe kwingxenye yempahhla kaphathini wobuhlobo oburejistiwe.
Inkantolo ekhipha isinqumo ngokubekiwe kwisigatshana 3 ingaluhlehlisa usuku lokugcinwa kwesinqumo senkantolo, okungahambisana nokukhokhwa kwenzalo, ukukhoka kancane kancane kanye nokuhanjiswa kumbe ukudluliswa kwempahla ethize, ngaleyo ndlela inkantolo eyibona inobuqiniso futhi ifanelekile, uma uphathini obhekene nesinqumo efake isicelo sokuhlehliselwa usuku lokuqala ukugcina isinqumo senkantolo.
Ngaphandle uma kubekiwe kule sigaba, isicelo esifakiwe enkantolo sokuthi kukhishwe isinqumo ngaphansi kwesigaba 34 kufanele senziwe ingakapheli iminyaka emibili kusukela buqediwe ubuhlobo oburejistiwe.
Noma yingasiphi isikhathi, emveni kokudlula kwesikhathi okukhulunwa ngaso kwisigatshana 1, inkantolo ingasivumela isicelo ukuthi sikamkhalazi enkantolo ngaphanssi kwesigaba 33, uma yaneliseka kuzo zonke izinto, ukuthi umkhalazi uzobhekana nobunzima obukhulu kakhulu uma singamukeleki isicelo sakhe kunalobo azobhekana nabo okuwuye isicelo nesinqumo senkantolo esizobe sibhekiswe kuye.
Uma oyedwa kumbe bobabili ophathini befa, uphathini osaphila orejistiwe kumbe umphathi wefanwanoma yimuphi uphathini orejistiwe kufanele akhiphe isaziso esibhaliwe asithumele kubantu abanentshisekelo.
Inkantolo ecubungula isicelo ngaphansi kwale Sahluko kufanele ibhekelele umthengi, kumbe omunye umuntu onentshisekelo kumbe ilungelo kwimpahla edingidwayo.
Inkantolo ingakhipha noma yisiphi isinqumo esifanelekile ukuvikela amalungelo abantu abanentshisekelo.
Oyedwa kumbe bobabili ophathini, emva kokuphela ngokufa kumbe ukwehlukana kobuhlobo obungarejistiwe, bangasifaka isicelo ukuthola isinqumo sesondlo, sokwabiwa kwefa elingayo incwadi kumbe sokwehlukaniswa kwempahla.
h indlela obaziwa ngayo ubuhlobo kumphakathi; kanye i indlela ababubuka ngayo abantu bangaphandle ubuhlobo obungarejistiwe.
Akudingi ukuthi kube nomphumela wezinto okukhulunywa ngazo kwisigatshana 2, kumbe nenhlanganisela yazo, ngaphambi kokuthi inkantolo ithathe isinqumo ngaphansi kwale Sahluko, futhi kungase kudinge ukuthi kubhekwe nezinye izinto ezingase zibonakale zifanelekile ukuthi zibhekwe kwisimo sodaba.
Inkantolo akufanele ikhiphe isinqumo ngaphansi kwale Sahluko maqondana nobuhlobo nomuntu, okuthe ngesikhathi salobo buhlobo, wabe futhi eshade ngokusemthethweni, enobuhlobo bezakhamuzi, kumbe ubuhlobo bomndeni oburejistiwe nomunye umuntu oseceleni.
inkantolo ingakhipha isinqumo kuphela ngaphansi kwale Sahluko maqondana nobuhlobo uma oyedwa okungenani kulobo buhlobo eyisakhamuzi saseNingizimu Afrika kumbe enesitikiketi sokuhlala isikhathi esize samenza waba uwaseNingizimu Afrika.
Inkantolo, emveni kokwehlukana kobathini omunye wabo wafaka isicelo kumbe bobabili bafaka isicelo, ingasikhipha isicelo esinobuqiniso nokufanelekka maqondana nesondlo somunye wophathini abangarejistiwe kube esesikhathi esithize esibekiwe.
e isimo sobunye ubudlelwano obungarejistiwe kumbe umshado ngokosiko womunye wabo kumbe bobabili, nanoma yisiphi esinye isimo inkantolo esibona sifanele ukubhekelelwa.
Uphathini ongarejistiwe ophilayo emveni kokushona komunye uphathini obengarejistiwe, angasifaka isicelo sesondlo enkantolo esizophuma kwifa likamufa kuze kube uphathini ohilayo uyafa, uyashada futhi kumbe urejista obunye ubuhlobo bomndeni, kube ngangokungakwazi kwakhe ukuzondla.
Uphathini osaphila ongarejistiwe akanalo ilungelo lokufuna inkokhelo yesondlo kunoma imuphi umuntu ophethe imali kumbe impahla kamufi ngokwesigaba 3411 noma 3512 somthetho Wolawulo Lwezamafa Administration of Estates Act, kumbe ngokomyalelo kamasta ngokwesigaba 183 noma 251aii salowo mThetho.
d Uma kwenzeka kuba nokushayisana phakathi kwezidingo zikaphathini ophilayo ongarejistiwe njengomuntu ofunela ingane encane yobuhlobo bomndeni obungarejistiwe, inkantolo kufanele ikhiphe isinqumo esibona sifanelekile nesilungile uma kubhekwa isimo sobuhlobo bukamufi nophathini ongarejistiwe; futhi e umphathi wefa likamshadi oseshonile unamandla okwenza isivumelwano nophathini ophilayo ongarejistiwe kanye nezindlalifa zikamufi nabakweletwayo abanentshisekelo kwisivumelwano, okubala nokwakha itrasti, nangokwesivumelwano sokudlulisa impahla kamufi kumbe kwilungelolempahla kaphathini osaphila kumbe ukuphoqa isibopho kwindlalifa kumbe ofuna isikweletu ukuxazulula izimfuno zikaphathini ongarejistiwe ophilayo kumbe ingxenye yayo.
d ukuthi bukhona yini obunye ubuhlobo obuningi phakathi kukamufi nophathini ongarejistiwe, naphakathi kukamufi nomakoti womshado wosiko; kanye e nanoma yisiphi isimo inkantolo esibona sihambisana nalokhu.
Uma uphathini ongarejistiwe efa ngaphandle kwencwadi yefa, uphathini ongarejistiwe ophilayo angasifaka isicelo enkantolo, ngokuhambisana nezigatshana no , afune isinqumo senkantolo esimnika ifa elingenacwadi.
Uma umufi eshiye uphathini ongarejistiwe ophilayo kanye nengane yabo, lowo uphathini ongarejistiwe ophilayo udla ifa elilingana nelengane kumbe kube yinani elingeqile kulelo elihlale lifakwa kwiGazethi ngenothisi yokulawulwa kwamafa nguNgqongqoshe, leyo nje enkulu, njengokuhlinzeka koomThetho Wezamafa.
Uma kwenzeka kuba nengxabano phakathi kukaphathini ongarejistiwe ophilayo nomakoti womshado wosiko kamufi maqondana nefa elikhishiwe, inkantolo ingakhipha isinqumo esibona sifanelekile futhi silungile uma kubhekwa isimo sabo bonke ubuhlobo.
Uma singekho isivumelwano esikhona, oyedwa kumbe bobaili ophathini abangarejistiwe bangasifaka isicelo enkantolo ukuthi makwahlukaniswe impahla ehlanganyele kumbe eseceleni, kumbe ingxenye yempahla eseceleni kaphathini ongarejistiwe.
Uma sekufakwe isicelo sokwahlukaniswa kwempahla, inkantolo kufanele ikhiphe isinqumo esibona sifanelekile futhi silungile uma kubhekwa isimo sonke.
Uma sekufakwe isicelo sokwahlukaniswa kwempahla eseceleni kumbe ingxenye yayo, inkantolo ingase ikhiphe isinqumo esithi impahla eseceleni kumbe ingxenye yayo okungekaphathini ongarejistiwe mayinikwe umfaki wesicelo ngendlela inkantolo eyibona ifanelekile futhi silungile.
d amalungelo akhona abanye abantu bangaphandle abanentshisekelo kwimpahla yabo bobabili nanuleyo eseceleni; kanye e nanoma yisiphi esinye isimo esihambisanauo.
Inkantolo ekhipha isinqumo ngokubekiwe kwisigatshana 3 kufanele yaneliseke ukuthi ikhipha isinqumo esibona sifanelekile nesilungile uma kubhekwa ukuthi uphathini ongarejistiwe wafaka isandla ekwakhiweni komnotho oseceleni kumbe kwingxenye yawo ngesikhathi sobuhlobo bomndeni obungarejistiwe.
Inkantolo ekhipha isinqumo ngokubekiwe kwisigatshana 3 kungathi lapho uphathini ongarejistiwe okuwuye isinqumo sibhekiswe kuye, ikhipe isinqumo sokuthi makuhlehliswe usuku lokugcinwa kwesinqumo senkantolo ngokwemibandela, okungafaka neyokukhipha isibambiso, ukukhokha inzalo, ukukhokha kancane kancane nokuhanjiswa kwempahla ethize echaziwe, inkantolo kufanele ikhiphe isinqumo esibona sifanelekile nesilungile.
Inkantolo ingakhipha noma yisiphi isinqumo esibona sifanelekile ukuvikela amalungelo abantu abanentshisekelo.
Ngaphandle uma kubekiwe kule sigaba, isicelo esifakiwe enkantolo sokuthi kukhishwe isinqumo ngaphansi kwale Sahluko kufanele senziwe ingakapheli iminyaka emibili kusukela ukufa kubuqedile ubuhlobo oburejistiwe.
Noma yingasiphi isikhathi, emveni kokudlula kwesikhathi okukhulunwa ngaso kwisigatshana 1, inkantolo ingasivumela isicelo ngaphansi kwale Sahluko, uma yaneliseka kuzo zonke izinto, ukuthi umkhalazi uzobhekana nobunzima obukhulu kakhulu uma singamukeleki isicelo sakhe kunalobo azobhekana nabo okuwuye isicelo nesinqumo senkantolo esizobe sibhekiswe kuye.
Noma imuphi umgcini-hhovisi osingatha umcimbi wobuhlobo ebe engenalo igunya ngaphansi kwalo mThetho kumbe uma enolwazi lokuthi ophathini abuvumelekile emthethweni ukuhlanganiswa, futhi noma ubani othi engesiyena umgcini-hhovisi ongumshadisi kepha asingathe umcimbi owakha ubuhlobo, uyobekwa icala uma limlahla agwetshwe inhlawulo yemali, uma engayikhokhi, aboshwe isikhathi esingeqile kwizinyanga eziyishumi nambili.
Umgcini-hhovisi ongumshadisi ofuna kumbe owemukela inkokhelo, isipho kumbe umklomelo ngenxa yanoma yini ayenzile njengomgcini-hhovisi ongumshadisi ngokwalo mThetho uyobekwa icala uma limlahla agwetshwe inhlawulo yemali, uma engayikhokhi, aboshwe isikhathi esingeqile kwizinyanga eziyisithupha.
a umgcini-hhovisi ongumshadisi othi enolwazi asingathe umcimbi wokuhlanganisa ubuhlobo; noma b umgcini-hhovisi orejistayo othi enolwazi arejiste ubuhlobo bomndeni, ephule imigomo yalo mthetho, uyobekwa icala uma eboshwa akhokhiswe inhlawulo, uma engakhokhi, aboshwe isikhathi esiyizinyanga eziyisithupha.
Noma ubani oqamba amanga maqondana nalo mThetho, kumbe akhulume into engekho, uyobekwa icala uma limlahla agwetshwe anikezwe inhlawulo yokuqamba amanga ube ufungile.
b izimali eziyinkokhelo yezitifiketi ezikhishiwe kumbe okwenziwe ngokwalo mThetho; kanye c nanoma yini edingekayo nevumelekile ukuthi yenziwe kumbe ayibona ifuneka kube kubalulekile ukuthi yenziwe maqondana nalo mThetho ingenziwa ukuze imigomo yalo mThetho ikwazi ukuthi igcinwe ngempumelelo.
a inhlawulo eyinkokhelo engeqile kwinani, ngokomThetho weZimali Ezimiswayo Adjustment of Fines Act, ka1991 umThetho onguNombolo 101 ka 1991, ingakhishwa esikhundleni sokuthola isigwebo sokudonsa ejele; noma b esikhundleni sokukhokha okukhulunywa ngako kwisigaba a, adonse ejele isikhathi esingeqile kwizinyanga eziyisithupha.
b kobudlelwano phakathi kophathini bobuhlobo banomphelo, noma kungaba obobulili obungefani kumbe obufanayo abangathandi ukuba nobudlelwano bezakhamuzi kumbe umshado, kepha kube nemiphumela emthethweni ehlinzekwe umthethosivivinywa.
Uzoba khona umthelela kwezezimali maqondana nokusingathwa kwemigcagco (i.e. ukubekwa nokuqeqeshwa kwabagcini-hhovisi abazorejista) nokurejista (i.e. ukusungulwa kohlelo namafomu amasha okurejista) izinyunyana zezakhamuzi nobudlelwano bemindeni.
Abameli Abeluleka uHulumeni (State Law Advisers) nomNyango wezaseKhaya banomqondo wokuthi umThethosivivinywa ufanele ukusetshenziswa ngokwenqubo esungulwe yisigaba 75 somThethosisekelo ngoba asinawo umgomo okusebenza kuwo isigaba 74 kumbe 76 somThethosisekelo.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMTHETHOSIVIVINYWA WOKUCHIBIYELA WENGQALASIZINDA YEZOKUTHUTHA WASEGAUTENG (2003).txt</fn>
IMemorandamu ngokoMthetho 136 wemiThetho eMisiwe yesiShayaMthetho sesiFundazwe saseGauteng.
Incazelo entsha "yesiteshi" ifakiwe ukuze ibandakanye indawo esetshenziselwa imisebenzi eqondene ngqo nokusebenza kanye nokuphathwa kohlelo lukaloliwe kanye nemisebenzi yezokuthutha abagibeli abafikayo nabahambayo esiteshini. Isiteshi-ke sizobandakanya izindawo zokupaka izimoto, amagaraji okupaka, izindawo zokwehlisa nokugibelisa abagibeli ngokushesha, izimoto ezithutha umphakathi nokunye okunjalo.
Kuye kwavunyelwana kabanzi neziphathimandla zendawo ezithintekayo ngemuva kokuxoxisana nazo ngokuthi ukusetshenziswa okuthize komhlaba endaweni yasesiteshini akufanele ukuba kulawulwe ngamasu okuhlelela idolobha futhi kungabhekelwa uMthetho, okungavimbela izinqubo ezichitha isikhathi ekuchibiyeleni amasu asetshenziswayo okuhlela idolobha. Lokhu kubandakanya imisebenzi ezithile yokuwheba ehambisana ngqo nokunophatheka kahle kwabagibeli, kubandakanya izikhangisi, ukudayiswa kokudla neziphuzo, amaphephandaba namaphephabhuku, imishini okufakwa kuyo imali ikhiphe lokho okuthengwayo, izingcingo zomphakathi kanye nemishini yasebhange (lena ezishintshayo okufakwa kuyo ikhadi ikhiphe imali).
Yize kunjalo, kuyacatshangelwa ekutheni eziteshini eziningi, kungaba nesidingo sokuba kube nemisebenzi yowhebo endaweni ezinguze isiteshi. Njengeba le misebenzi yowhebo ingahle ibe nomthelela ezindaweni eziseduze kweziteshi futhi kungahle kubuye kuthinteke ingqalasizinda yedolobha, kunesidingo sokuthi amalungelo okusetshenziswa komhlaba ahambisana nokuwusebenzisela izizathu zomnotho alawulwe ngohlelo olusebenzayo ohlelweni lwedolobha. Lokhu kwenzelwa ukubhekela igalelo lomphakathi waleyo ndawo, kanjalo nesinqumo sikamasipala, ngaphambi kokuba kugunyazwe lawo malungelo ngokuhambisana nemithetho yokuhlelela leyo ndawo. Le misebenzi izokwenzelwa esiteshini, kanti kuzofanele yenziwe ngokuhambisana namalungelo okusetshenziswa komhlaba endawo kanye nemithetho yokuhlela efanele.
Maqondana nokushiwo komgudu womgwaqo omusha wesifundazwe kanye nomzila kaloliwe, isigaba 4 soMthetho Wokukhuthaza Ubulungiswa Bokuphatha, 2000 (uMthetho No.3 ka-2000) ubhekela izinqubo ezimbiliezishintshanisekayo lapho kufanele umphathi wehhovisi akhiphe isinqumo esingawaphatha kahle noma kabi amalungelo omphakathi, ukusho nje uhlolo lomphakathi noma isaziso kanye nenqubo yokuphawula. Isigaba 6 esikhona njengamanje sakhetha inqubo yokuhlolwa komphakathi. Le nqubo ingaba yinkinga futhi ichithe nesikhathi futhi iphindaphinde into eyodwalapho imininingwane efanele ekwenziweni kwesinqumo kade ikhankaselwe ngokwanele ngenqubo ehambisana nokuhlolwa kwendawo kanye nombiko ocatshangelwe isigaba 6 (a) woMthetho ngqangi. Ngaphansi kwalezi zimo inqubo yesaziso kanye nokuphawula njengoba icatshangiwe kusigaba 4 soMthetho 3 ka-2000 ziyosebenziseka zombili futhi zisheshe zisebenze nakahle lapho umbiko wendawo sewuvele uhlanganisiwe, kanti inqubo yohlolo lomphakathi ingagcinelwa lezo zimo lapho kuqubuka izindaba eziqonde ngqo enqubeni yesaziso kanye naminye imibiko emibili, okungenzeka idinge okunye ukuhlolwa kanye nokuphawula. Ngakho-ke isigaba 6 sichitshiyelwe ukuze kusetshenziswe inqubo yesaziso kanye nokuphawula ukuze u-MEC enze isinqumo, futhi asebenzise inqubo yohlolo lomphakathi kuphela ezindabeni eziqondene nokuthize. Ngakho-ke ubulungiswa bokuphathwa obube sebutholakala bungobusezingeni eliphezulu kunalobo obudingwa uMthetho 3 ka-2000 ngokuthi zombili izinqubo ziyalandelwa.
UMthetho okhona njengamanje awubhekeli ngokugcwele isivumelwano okufanele senziwe nguNgqongqoshe malungana nokuhlela, sokwakha, sokusebenza, sokugcina impahla, sokulawula nokubheka i-Gautrain Rapid Rail Link ehlongozwayo. Ngakho-ke kwabaluleka ukuthi u-MEC anikezwe amandla, nangokuhambisana nokuhlinzeka okukhona eMthethweni, ukuba aphothule izivumelwano ezinjengesivumelwano esiwuhlaka esesikhona ngokuvumelana no-MEC obhekele ezezimali.
angasetshenziswa yilowo owusonkontileka ophumelele kumbe u-MEC egameni lakhe, lokho kwenziwa kuqashwe ukuvikeleka kwamandla nokusetshenziswa kwawo emazingeni okuzenzela nakwaphezulu. Ukusetshenziswa kwala mandla uma enikezelwe ukuba kuzuze umphakathi, kungeze kwavinjelwa noma kwacekelwa phansi ukuphothulwa kwezivumelwano.
Nangaphezu kwalokho, kuye kwanesidingo sokuba kwakhiwe isigaba esibhekela ukudluliswa kwelungelo phezu komhlaba womunye kumbe amalungelo asezandleni zika-MEC adluliselwe kulowo ongusonkontileka ophumelele. Amalungelo phezu komhlaba womunye kanye namalungelo omuntu nje awakwazi ngokomthetho ojwayelekile ukuthi amane asetshenziswe kumbe edluliselwe kumuntu wesithathu futhi kwakunesidingo samalungiselelo abhekene nalokhu.ngqo.
Enye injongo yoMthethosivivinywa, ukulungisa isimo mayelana nocwaningo olwenziwayo lwendawo.
Ucwaningo olubili lokuqala beluhlinzekelwe ngenxa yokuthi kwenye inkathi kuyenzeka ukuthi kudlule isikhathi eside phakathi kwesigaba sokunquma ngemizila kanye naleso sokudizayina okokuqala. Noma kunjalo-ke, ucwaningo lwesibili alunasidingo uma lokhu kucwaninga okubili kuzokwenzeka ngesikhathi esisodwa noma kulakanyane, njengalokhu kuzokwenzeka ngocwaningo loMzila i-Rapid Rail Link. Ngakho-ke, uMthethosivivinywa uchibiyela isigaba 8 (b) soMthetho ukuze kwenziwe ucwaningo lwesibili lungabi nasidingo lapho isiphathimandla esikwazi ukwenza umsebenzi esishiwo emthethweni wezendawo sisithatha njengesingenasidingo ngenxa yocwaningo lwezendawo olwenziwe ezingeni lokunqunywa kwendlela luzibhekele zonke izinto ezifanele.
Umthelela woMthethosivivinywa endaweni okuhlalwa kuyo unobudlelwano nokuncishiswa kocwaningo lwendawo njengalokhu sekuchaziwe ngenhla. Kanti uMthethosivivinywa awunawo omunye umthelela endaweni.
Akukho ukuxabhelela ezimalini, ngaphandle kokuthi izichibiyelo zingahle zilethe izinqubo ezihlongozwayo ezingahle zingabi nazindleko eziphezulu.
Azikho izindleko ezingaphezulu ezingabhekana nohulumeni basekhaya. Ukonga kungahle kubonakale ngokuthi kugwenywe ukuthutha okungenasidingo ezindaweni zaseziteshini nasezindaweni lapho kuhamba khona imizila yezitimela.
Izinto ezihlinzekwa uMthethosivivnywa sekufundisenwe ngazo neziphathimandla zohulumeni basekhaya eSifundazweni, eziye zanikezela ngemibono malungana nokusetshenziswa kwamagama ezichibiyelweni. UMthethosivivinywa usuyisiwe nakuMnyango wokuHlelwa kweNtuthuko noHulumeni baseKhaya kanye naseMnyangweni wezoLimo, woKongiwa kweMvelo, wezeNdawo kanye nezoMhlaba, futhi sekubanjwe izingxoxo eziqondene nalokhu naleyo minyango. UMnyango ubona kungekho sidingo sokushicilela uMthethosivivinywa ukuba umphakathi uphawule ngenxa yokuthi izinguquko eziphakanyisiwe ezobuchwepheshe futhi azilethi zinguquko ngokomgomo. UMthethosivinywa futhi uyaphuthuma kakhulu.
Malungana nocwaningo lwezindawo-ke, njengalokhu kuchaziwe ngenhla, bekunesichibiyelo esithi asifane kuMthetho-sivinywa owandulela uMthetho ngqangi ngesikhathi ushicilelwa ukuthi kuphawulwe ngawo, kodwa awuzange waphunyeleliswa ukuba ube uMthetho ngenxa yamaphutha enzeka ngesikhathi ubhalwa. Kanti akuzange kube khona ukuphikiswa kwalowo mthetho.
Umshwana 1 woMthethosivivinywa uchibiyela izincazelo zika "rizevu kaloliwe" kanye "nomzila wesitimela" bese ufaka incazelo entsha "yesiteshi" ukuze kubhekelwe izinhloso ezibhalwe ngenhla.
UMshwana 2 woMthethosivivinywa uchibiyela isigaba 6 soMthetho. Isigaba esisha sihlinzeka ngokuthi uma umbiko wendlela yokuqala sewulungisiwe futhi nocwaningo lwendawo selwenziwe, loyo mbiko kanye nombiko wocwaningo lwendawo kuyoba ngaphansi kwenqubo yesaziso kanye nokubekwa kwemibono. Omasipala abafanele bayothintwa ngqo maqondana nemibiko. U-MEC kufanele acabange ngemibiko emibili kanye nemibono etholakele, bese eyanquma ukuthi uyayishicilela indlela noma udlulisela izindaba ezithile kukhomishini ukuze imeluleke. Lezo zindaba ziyoshicilelwa ukuze labo abathandayo nabathintekayo bakwazi ukuphawula, futhi ikhomishini kufanele yenze uhlolo lomphakathi futhi ivumele abantu abaphawulile ukuthi beze bazosekela imibono yabo. Ikhomishini iyobe seyihlanganisa umbiko wokweluleka u-MEC, oyobe-ke esengathatha isinqumo ngomgudu. Le nqubo kucatshangwa ukuthi inezinkinga ezincane, ayisichithi isikhathhi kangako futhi ayiphindaphindi into eyodwa kunenqubo ekhona njengamanje, lapho izinto ebesezenziwe ngesikhathi socwaningo lwendawo kungafanele zibuye zibe ngaphansi kokuhlolwa ngumphakathi. Isigaba esisha sisebenzisa kokubili inqubo yesaziso kanye neyokuphawula kanye nenqubo yokuhlolwa ngumphakathi, ngakho-ke isebenzisana ngokugcwele namalungiselelo ahlinzekwa uMthetho Wokukhuthaza Ubulungiswa Bokuphatha, 2000.
UMshwana 3 woMthethosivivinywa uchibiyela isigaba 7 soMthetho ukuze kulungiswe ukuqhathaniseka nesigaba 6 esisha.
UMshwana 4 woMthethosivivinywa uchibiyela isigaba 8 (b) soMthetho ukuze kubhekeleke ukuthi kungabi khona sidingo sokwenziwa kocwaningo lwendawo esigabeni sokuhlela esisezingeni lokuqala uma isiphathimandla sezendawo esikwazi ukwenza kahle umsebenzi sikuthatha njengokungenasidingo. Nezinye-ke izichibiyelo ezincane ezenziwe yileso sichibiyelo zenziwe kuleso sigaba.
UMshwana 5 woMthethosivivinywa uchibiyela isigaba 10 soMthetho ukuze kulungiswe ukuqhathaniseka nesigaba 6 esisha.
UMshwana 7 woMthethosivivinywa uchibiyela isigaba 51 soMthetho ukuze kulungiswe iphutha elenzeke kubhalwa.
UMshwana 8 woMthethosivivinywa ufaka isigaba esisha u-51A eMthethweni ukuze kubhekeleke izivumelwano ezingahle ziphothulwe zokwakha, zoxhaso lwezimali, zokusebenza, zokuphatha, zokulawula nokubhekwa sakulalwula komgwaqo kanye nezinhlelo zikaloliwe, njengoba kukhonjisiwe ngenhla, ngokuvumelana noNgqongqoshe wesiFundazwe obhekele izindaba zezimali.
UMshwana 9 woMthethosivivinywa unikeza isihloko esifushane.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMTHETHOSIVIVINYWA.txt</fn>
nokwenzela okuhambisana nalokhu.
Inhloso yalo mThetho ukuphakamisa nokwenza ezothutho lwabahamba ngezimoto zomphakathi e-Gauteng zibe nempumelelo.
s ukwenzela ukuthi kube nohlelo lokwephuca amalungelo kulabo abasebenza ngezokuthutha abahamba ngezimoto zomphakathi; futhi t ukuphakamisa ezamabhizinisi amancane, aphakathi nalawo amancinyane kakhulu nabasebenzioperators ababebukeleka phansi ngenxa yobandlululo kulesikhathi esedlule.
Lo Mthetho ume esikhundleni sesahluko 3 soMthetho ka Zwelonke ngokwezinto eziqukethwe kulo Mthetho.
b umsebenzisi ubhekelene nezimali zokugibela ezikhokhwa abagibeli abagibeliswayo futhi, lapho abagibeli bekhokha khona imali eyehlisiwe, nalapho futhi umphathi wesivumelwano evuselela isivumelwano nomsebenzisi; nalapho c osebenza ngezokuthutha engatholi uxhasomali noma ukusizwa ngokwemali kunoma yiliphi ilungu nanoma iyiphi ingxenye kahulumeni ngakho ke ngokwalesisigaba, ukuvuselelwa okwenziwe kosebenza ngezokuthutha ngokwemali yokugibela eyephuliwe angeke ibhekwe njengoxhasomali nanganoma iyiphi enye indlela yokusizwa ngezezimali.
Kumele kuphakamiswe amacebo okuphumelelisa ukuhlangana kwezinndlela, ezokuthutha ezifinyeleleka kalula yilabo abanokukhubazeka, ukushintsha nokuthuthukisa amabhizinisi amancane nabantu ababenamathuba amancane ngenxa yobandlululo olungeluhle.
a Abe nemvume efanele, ilayisense yokusebenza noma amandla esikhashana; futhi b Arejistwe ngokwalo Mthetho maqondana namakhumbi angamatekisi, amatekisi anamamitha, amabhasi kanye nezithuthi zokungcebeleka ngokwesigaba 69, isigaba 77 nesigaba 81.
Inhlangano kungenzeka ingabi nayo ilayisense yokusebenza noma imvume.
Imoto noma iyiphi ifumana ilayisense yokusebenza eyodwa kuphela.
b ukuthuthwa kwabantu abakwi kilabhu yokugibelisana, lapho amalunga eshintshana ngokugibelisana noma ukuhlela ukugibelisa amanye amalunga noma labo abaqokwe yilawo malunga ukuya nokubuya kwizindawo eziqokiwe ngenhloso eqokiwe nalapho kungekho khona uhlelo noma olunjani lokukhokhelana ngokugibelisana.
b bangabhemi; futhi c bayazi kahle indawo abasebenzela kuyo.
Isigatshana 1 angeke sisebenze kubasenzi abasebenzela lapho kucace khona kahle ukuthi asingangeni.
UMEC angashaya umthetho wokuthi bonke abashayeli bezithuthi zabahamba ngezimoto zomphakathi baye kofundiswa ngokuthile.
b noma ummeli wehhovisi angacela lowo ofaka isicelo selayisense ukuthi ahambise imoto iye kohlolwa kabusha uma esola ukuthi ayikho esimweni sokuba semgaqweni, noma ngabe leyomoto ibisinayo ilayisense esemthethweni yokuba semgaqweni; futhi c angenqaba ukuphanisa ngelayisense yokusebenza uma ngokwakhe ebona imoto ingekho esimweni sokuba semgaqweni.
Izimoto ezisetshenziselwa ukuthutha abahamba ngezimoto zomphakathi kumele zisuke esikhungweni sazo zihlanzekile, ngaphakathi nangaphandle, ngokwemigomo yokuqondisa, uma kunesivumelwano, ngokubekwe kwisivumelwano.
Ngokwemigomo yo Mthetho ka Zwelonke wesiminyaminya emgaqweni, izimoto ezisetshenziselwa ukuthutha abahamba ngezimoto zomphakathi kumele zibe sesimweni esihle ngaphakathi nangaphandle.
a Imoto esebenza ukuthutha abahamba ngezimoto zomphakathi kumele ibe nesicishamlilo okungenani esisodwa esisebenza kahle nebhokisi losizo lokuqala elinezimfanelo zalo.
b Isicishamlilo nebhokisi losizo lokuqala kumele kubekwe noma kufakwe ngendlela nasendaweni ebekiwe emotweni, kuthi izicishamlilo zishintshwe ngezikhathi ezifanele.
l ezokungcebeleka ezibekelwe isikhathi njengokuba kukhonjwe kusigaba 16.
Imikhakha yezinsizakalo ebalwe kusigatshana 1 emayelana nemithetho ekhonjwe kusigaba 3 yengomuso zitshengiswe kusheduli B, bese kuthi ezesikhathi soshintsho zitshengiswe kusheduli C.
f imoto kumele ibonise ukuthi iyitekisi ngendlela ebekiwe.
Ibhodi lingabeka ubukhulu noma ubuncane bemali yokugibela amatekisi anamamitha okumele ikhishwe kuSomqulu.
b itekisi ibuya ingathwele muntu; noma c kumele enze kanjalo ngokwesivumelwano esivunywe yiBhodi.
noma ekhona usigatshana 1, itekisi enemitha ingasebenza ngemali yokugibela engatshengisiwe imitha uma imali yohambo oluthile kuvunyelwene ngayo ngaphambi kohambo.
Ezamatekisi angamakhumbi zingasebenzisa kuphela izimoto ezincane, amakhumbi, amabhasi amancane noma izimoto ezincane zokuthutha ezishintshwe isimo.
Ilayisense yokusebenza ekhishelwe itekisi eyikhumbi kumele ibonise ukuthi ukusebenza kwaletekisi kuhamba ngomgudu noma ibalazwe, ngaphandle kwalapho isimo esehlukile sivunywe yilo Mthetho.
ngokwamabhasi alekene noma asasitimela iBhodi linganciphisa ukusebenza kwelayisense likunciphisele kwizindawo noma imigudu ethile.
Ezamabhasi kumele kube ezibekelwe isikhathi ezisebenzela ezindaweni noma kwimigudu ebekiwe ngokukhokhisa imali ebonisiwe nokuhamba ngezikhathi ezibekiwe, okufanele uma kunoxhasomali, ivunyelwe yisiphathimandla esikhokha uxhasomali.
Ezemfondo ezemfundo kumele zimiselwe isikhathi sokuthutha abafundi besikole, abafundi bemfundo ephakeme, abafundi basenkulisa, nezinduna phakathi kwezindawo abahlala kuzo nezokufunda, kodwa zingafaka uhambo olungabekelwe isikhathi ukuya nokubuya ezikhungweni zemfundo uma loluhambo luqondene kuphela nezinto ezihlobene nemfundo.
ezemfundo zingasebenzisa izimoto ezincane, amakhumbi, amabhasi amancane, amabhasi ajwayelekile, amabhasi alekene, izitimela-mabhasi noma izimoto ezincane ezishintshelwe okuthile.
Ngaphambi kokubonelela isicelo sokuphiwa, ukuvuselela, ukushintsha noma ukudlulisela ilayisense yokusebenza ngezemfundo, iBhodi kumele lihambise isicelo kulesosikole esithintekayo noma ezinye izikhungo zemfundo ukuzwa uvo noma izincomo zazo ngendlela ebekiwe, futhi kumele libhekisise lololuvo noma izincomo ezitholile.
Ezokuvakasha kumele zibekiswe ukuze kwenzelwe ukuhamba kahle ngokungcebeleka lapho abavakashi bephelezelwa ngumbonisi-ndlela orejistiwe ngokwesigaba 21 so Mthetho wezoku Vakasha.
Ayikho ilayisense egunyaza ukusebenza ngezokuvakasha engakhishwa ngaphandle uma iBhodi selithole futhi labonelela izincomo eziphuma kwisiphathimandla sezokuthutha ezivumelana no MEC, kodwa ibhodi lingaqhubeka ngaphandle kwalezizincomo lapho isiphathimandla singazange sikhiphe izincomo ngesikhathi esibekiwe ekucelweni yiBhodi.
Ekukhipheni ilayisense lokusebenza ngezokuvakasha iBhodi lingabeka imigomo yokuthi imoto ibe nesipholisi, izipikha zokudlulisela umculo noma umlayezo, izitsha zasekhishini nanoma yiziphi ezinye izinto ezingabekwa yiBhodi, noma izindlu zangasese lapho uhambo lweqa amakhilomitha angu 200, noma yimiphi ke nje eminye imigomo.
Ibhodi lingabeka ubuningi babagibeli abangathwalwa imoto esetshenziselwa ezokuvakasha, ngaphandle kokunaka ukuthi ubukhulu bemoto bungaphezulu kwalesosibalo esibekiwe.
Lapho kufanelekile, iBhodi lingabeka izindawo ezithile noma imigudu yokusebenza ezokuvakasha.
Umshayeli wemoto esetshenziselwa ezokuvakasha kumele ngaso sonke isikhathi lapho lezizokuvakasha zisebenza ahambisane nezinqumo ezibekwe ngumthetho wezokuthutha nanjengoba kunqunyiwe.
Ezokuvakasha akumele zisetshenziselwe ibhasi-sitimela.
Ezokuqashisa kumele zisetshenziswe kuphela lapho abagibeli beyiswa endaweni eyodwa bonke, usuku nesikhathi sokuqala uhambo sibekwe ngumuntu ohlela ukubekisa uhambo.
Ezabasebenzi zingasebenzisa izimoto ezivunywe yi Bhodi, okukhipha kuzo ama taki-taki, uma ilayisense yokusebenza enikeziwe ikhomba ukuthi kusetshenzwe ngomgudu noma ibalazwe noma indawo.
Ezokuphakamela akumele zisetshenziselwe amabhasi alekene noma ibhasi-sitimela.
c izithuthi kumele zisebenze ngesikhathi esibekiwe ngemigudu eseyibekiwe nangemali yokukhokhwa eseyibekiwe.
IBhodi lingazibekela eminye imigomo ezokungcebeleka.
Ezokuthutha ezokuthutha zingasetshenziselwa ilimozini, imoto encane, ikhumbi, ibhasi encane, ibhasi ejwayelekile, ibhasi elekene noma ibhasi enomfonomfo.
Ezokuthutha kumele zisebenzise imali yokukhokhela uhambo lomgudu eseyibekiwe futhi ekhangiswe ngendlela eyamukelwa yi Bhodi.
IBhodi lingamisa ubuningi babagibeli abangathwalwa yimoto esetshenziselwa ezokuthutha, noma ngabe yona ingathwala inani elingaphezulu.
a indawo noma umgudu obekelwe ezokuthutha; futhi b noma ngabe indawo ayibekelwe isikhathi ngokufunwa ngabagibeli noma ibekelwe isikhathi.
ekunikezeleleni ngelayisense yezokuthutha, iBhodi lingabeka imigomo yokuthi imoto ifakelwe isipholisi noma ezinye izinto ezibekwa yi Bhodi.
k izithuthi zokungcebeleka.
Imikhakha yezimoto mayelana nezinhlobo zokusebenza eziboniswe kusheduli A.
Imoto encane eyisithuthi ingasetshenziselwa ezokuthutha abahamba ngezimoto zomphakathi kuphela uma kuyimoto encane eyisithuthi eshintshiwe.
i ukuqhubezela phambili ukuxhumana nokubonisana phakathi kwezindlela zokuthutha abahamba ngezimoto zomphakathi ukuphakamisa ukufinyeleleka nobulula bokutholakala nokwehliseka kwesikhathi sohambo.
jj noma yikuphi okunye okuphakamisa izinhloso zalo Mthetho.
c ukukhishwa kophawu lokwehlukanisa noma iliphi elinye ibhukwana noma impindakabili yalo yiqembu lezobuphathiswa belayisense yokusebenza, nokubeka ubungako bemali ekumele ikhokhwe, izimo lemali ekhokhiwe eyobanjwa noma ibuyiswe ngaphansi kwazo iphelele noma ingxenye, ubungako bemali okubuya ingxenye yayo nezimo ezenza ukuthi lemali ebeyikhokhiwe ibuye iyingxenye noma iphelele ngokuya ngokubona kwe Bhodi noma iBhodi lezikhalo.
b ongelungu orejistile kumele aziphathele amabhizinisi akhe.
imigomo eyehlukene engaphansi kwalesisigaba ingasebenza ezindaweni ezehlukene e-Gauteng nakwizinhlangano ezintsha kunakulezo esezazinda.
izinqubo ezivezwe kulesisigaba noma yikomuphi umThetho zingasho ukuthi umuntu owephula lokho okubekelwe wona noma ohluleka ukuwugcina uyotholwa enecala bese kufanela ukuthi ahlawuliswe noma avalelwe isikhathi esingeqile ezinyangeni eziyisithupha.
noma yimiphi imigomo eyenziwe ngokomthetho ochithwe noma okhishwe yilo Mthetho bese usebenza ngaphambi kokuqala kwalo Mthetho ngokwezinto U MEC angakwazi ukuzibekela imigomo ngokwalesisigaba, ithathwa njengenqubomgomo eyenziwe ngokwalesisigaba, ukwenzela lo Mthetho, kuze kufike isikhathi lapho u MEC enza khona inqubomgomo eyengama inqubomgomo yalesisigaba.
c ukwenqabela ukuthi lemoto Igibelise noma yehlise abagibeli kumagatsha athile ngezikhathi ezithile, bese ebeka izikhathi zokugibelisa nokwehlisa abagibeli.
d ukuziphatha kwabashayeli bezimoto ezisetshenziselwa ukuthutha abahamba ngezimoto zomphakathi, okungaba khona kuko ukuncenga nokuhutha ukuze kuheheke abagibeli.
Umasipala angangena kwisivumelwano nabantu noma izikhungo mayelana nokubeka noma ukusebenzisa izinto zokusebenza ngokuthutha abahamba ngezimoto zomphakathi ezisezindaweni zabantu, ngokuhambisana nenqubo nemigomo eyenziwe nguMEC, uma ukubekwa noma ukusetshenziswa kuhambelana nezinhlelo zezokuthutha.
c angasungula ukuqoqa imininingwane mayelana nezokuthutha abahamba ngezimoto zomphakathi bese eyinika labo abayifunayo bese ekhipha lemininingwane ngezokuthutha kumaphephandaba, imisakazo, omabonakude nanoma yiluphi uhlelo lokusakaza.
U MEC angedlulisela noma anikeze amandla noma umsebenzi onikwe yena awudlulisele kumsebenzi wehhovisi loMnyango, ngaphandle kwamandla okwenza imigomo, futhi angawahoxisa lamandla noma umsebenzi noma nini.
e kumele kube nohlelo olufanele lwezokuthutha olutshengisa izindlela ezizosetshenziswa noma ezisetshenzisiwe ukusiza abagibeli abanezidingo ezehlukile, njengabantu abakhubazekile.
b imigudu esetshenziswa abezokuthutha abathola uxhasomali nabangalutholi.
futhi kumele ifake izinhlobo zezithuthi njengoba zibalwe kusigaba 6 njengoba zingabekwa.
Lezizinhlelo kumele zibe nemininingwane njengoba ibekwe inqubomgomo noma eminye imithetho kazwelonke noma yesifundazwe.
Lezizinhlelo kumele zibe nemininingwane eyanele ukuze izikhulu zezokuthutha zikwazi ukubona okunikezelwayo nezimfuneko kwezithuthi kumgudu ngamunye lapho kuhamba khona izithuthi zabahamba ngezimoto zomphakathi.
ngesikhathi sokulungiselela lezizinhlelo, iziphathimandla zokuthutha kumele zisebenzise ukuxhumana nomphakathi okubekiwe futhi bavumele abantu abathandayo Isikhathi esanele ukuthi baphawule futhi babeke izimvo zabo ngezinto Ezisezinhlelweni ezibathintayo.
Omunye nomunye weziphathimandla zokuthutha kumele athathe isivumelwano nabasebenzi ngezokuthutha abasendaweni yakhe ngezithuthi ezicatshangelwe umthetho wesifundazwe nokazwelonke.
Lapho kunesidingo sokwenezelela izithuthi kwimigudu engenazo futhi engeke inikezelwe ngezithuthi ngokwesivumelwano, isiphathimandla kumele simeme izicelo zelayisense yokusebenza kuleyomigudu ezingafakwa kwi Bhodi ngokuya ngokohlelo lwayo lwezokuthutha ngokwesigaba 38.
Iziphathimandla zokuthutha, izinkaba zamadolobha nomasipala kumele benze isiqiniseko, ngokungangoba kungenzeka, ngezincomo ezifanelekile kwi Bhodi, ukuthi ukukhishwa kwamalayisense okusebenza kwenzeke ngendlela yokuthi abagibeli bemigudu efanele bathole izithuthi, ngokuya ngobukhona bezimali, nokuthi ukunikezela ngezithuthi ezingaphezu kokuba zidingeka kugwenywe,.
b sibhalele iBhodi silicele ukuthi lingakhiphi amalayisense amasha okusebenza, futhi lingashintshi amalayisense okusebenza anikeza amandla okusebenza kulowomgudu; futhi c sithathe izinyathelo ezinqala ngokugcizelela ukusebenza komthetho noma ngokuhoxisa amlayisense okusebenza ngokwesigaba 51 so Mthetho ka Zwelonke kwisifundwa nalo Mthetho, noma ngendlela ebekiwe ukwehlisa inani lezithuthi lifinyelele kulelo elidingekayo.
Ekwenzeni uhlelo lwezesivumelwano, iziphathimandla kumele zibheke imigudu yonke, lokhu kusho ukuthi Zinake izithuthi ezithola uxhasomali nezingalutholi futhi, banikezele ngezivumelwano ezihlanganise ezokuthutha ezinoxhasomali nezingenalo lapho kufaneleke khona.
Noma yimiphi imibhalo eqoshiwe yezokuthutha umphakathi elungiswe ngokwesigaba 3 so Mthetho wesikhashana wokuhlela wezithuthi ka Zwelonke, ka 1998 uMthetho 45 ka 1998 iyothathwa njengombhalo oqoshiwe ofuneka ngokukwesigaba 23 so Mthetho ka Zwelonke.
Ukwenzela ukulungiselela okwenzekayo okuphuma kwisigatshana 1, U MEC, ngokokuvumelana, angazinika iziphathimandla ezithile noma omasipala imisebenzi ngokumemezela ku Somqulu.
Lapho kwenzeka khona ukuthi ekuqaleni kwalo Mthetho isiFundazwe kade kuyisona esenza izinhlelo zezokuthutha umphakathi, ngaphandle kwezokuthutha ezikhonjwe kusigaba 204 so Mthetho ka Zwelonke, okufanele ziphathwe ngumasipala ngokomthethosisekelo, UMEC neziphathimandla zokwakha uhlelo ezithintekayo kumele benze amalungiselelo okudluliselela kwiziphathimandla zokwakha uhlelo ezifanele umsebenzi wokwakha uhlelo.
Igama elithi iBhodi leziMvume zeZithuthi e-Gauteng elamiswa ngaphansi kwesigaba 2 so Mthetho weSikhashana weZithuthi zaPhansi e-Gauteng, ka 1998 u Mthetho 2 ka 1998 ushintshelwe kwi Bhodi laMalayisense Okusebenza nge Zokuthutha e-Gauteng futhi lithathwa njengebhodi elikhonjwe kusigaba 301 so Mthetho ka Zwelonke.
IBhodi kumele libe nomphathisihlalo namalunga ambalwa abekwa ngu MEC okumele kube ngabantu abanezipiliyoni ngezinto ezehlukene, futhi batshengise nekhono kwezokuthutha abahamba ngezimito zomphakathi, ezezimboni, ezomnotho, ezamabhizinisi, ezezimali nezomthetho noma ekuphatheni izindaba zomphakathi.
Amalunga eBhodi leziMvume Zezithuthi e-Gauteng aqashwa ngaphambi kokuqala kwalo Mthetho azoqhubeka ehhovisi kuze kuphele isikhathi sokuqashwa kwawo ngaphandle uma u MEC enqamula ukusebenza kwabo ngaphambi kokufika kwesikhathi.
a Ngaphambi kokuqasha amalunga eBhodi, u MEC kumele akhiphe isaziso ngenhloso yokuqasha, futhi ameme izicelo zomsebenzi wobulunga, okungenani kanye kwiphephandaba lesi Fundazwe, ngolwimi lwesingisi nangolwimi okungenani olulodwa olusemthethweni olusetshenziswa kakhulu kwisi Fundazwe.
b Ngaphambi kokuqasha noma yiliphi ilunga, u MEC kumele akhiphe isaziso, ngendlela efanayo, amagama abantu acabanga ukubaqashela iBhodi, bese emema izimvo nokumelana ngalokhu.
c engowawa futhi engakavuki kwezamabhizinisi; noma d ake atholwa enecala elinokungathembeki noma esake wasuswa ehhovisi ngenxa yokungaziphathi kahle.
Uma kucatshangelwa ukuqashwa kwanoma ngubani njengelunga le Bhodi, lowomuntu kumele abhalele u MEC, ambikele nanganoma iyiphi inzuzo angaba nayo kunoma iyiphi imboni yezokuthutha abahamba ngezimoto zomphakathi, ukwehluleka ukwenza lokhu kuyicala.
Umphathisihlalo we Bhodi kumele aqashwe isikhathi esingevile eminyakeni emithathu, amanye amalunga eBhodi isikhathi esingevile kwiminyaka emibili, futhi, ngokulandela lo Mthetho, aphathe ihhovisi ngokomgomo wokuhola futhi uma u MEC engabeka lapho beqashwa.
Uma kuzoba noma kukhona isikhala somsebenzi ehhovisi lomphathisihlalo we Bhodi noma ilunga le Bhodi, u MEC kumele athathe izinyathelo eziphuthumayo ukugcwalisa lezozikhala ngokuqasha, ngokuya ngokwalesisigaba, umuntu ofanelekile ongeke ehliswe esikhundleni ngalendlela ebalwe kusigaba 5.
Umuntu osephelelwe yisikhathi sokuba yilunga le Bhodi uvumelekile ukuthi aqashwe kabusha.
Inhloko yo Mnyango kumele, ngokulandela umthetho ophethe ezomphakathi, anikezele ngabasebenzi abafanele ukusiza iBhodi ekwenzeni umsebenzi walo.
d eselehluleke ukuhambela imihlangano ye Bhodi kwaze kwa yizihlandla ezintathu zilandelana ngaphandle kwesizathu esicacile.
b lisusiwe ehhovisi ngokwesigatshana 2.
v lenqabe ukuzwa ubufakazi bomuntu owenqaba ukufunga noma ukufungiswa.
Umuntu ophethe umhlangano weBhodi lapho kunomuntu ozokwethula ubufakazi njengoba kukhonjwe kusigatshana 1, angamfungisa lowomuntu owethula ubufakazi.
IBhodi kumele libanike labobantu abafuna izizathu ezibhalwehe phansi ngezinqumo ekufinyelelwe kuzo.
Imihlangano ye Bhodi kumele ibanjwe ngezindlela nangezikhathi nasezindaweni ezibekiwe.
Umphathisihlalo kanye namalunga okungenani amabili banegunya lokubamba umhlangano we Bhodi osemthethweni.
Isinqumo seningi samalunga e Bhodi akhona emhlanganweni siyoba yisinqumo se Bhodi mayelana naloko nalezozenzo nalapho kunamavoti alinganayo, lowo ophethe umhlangano unegunya lokufaka ivoti eliyisinqumo nangaphezu kwevoti alifake kanye nabanye.
Uma usihlalo we Bhodi engakwazi ukuza emhlanganweni we Bhodi, usihlalo we Bhodi angakwazi ukukhetha omunye wamalunga eBhodi ukuthi abe usihlalo kulowomhlangano.
Awukho uMthetho, indlela noma isinqumo se Bhodi esingathathwa njengesingekho emthethweni ngesizathu sokuthi, ngesikhathi lowomthetho wenziwa noma indlela noma isinqumo sithathwa, kwakunesikhala kwi Bhodi noma umuntu owabe elilunga le Bhodi wayehlisiwe esikhundleni sokuba lilunga ngaphansi kwesigaba 295, noma ngabe ukuvumelana namanye amalunga kwalowomuntu bekubalulekile ekwenzeni noma ekuthatheni indlela noma isinqumo.
Uhla lwabeluleki kumele lweluleke iBhodi ngezomthetho futhi kungazibandakanyi ezinqumeni eziqondene ne Bhodi ngaphandle kokuthi licelwe ngqo yi Bhodi futhi uma liceliwe, likhiphe iseluleko esejwayelekile noma esingokomthetho.
abangevile kwabathathu abamele abasebenzi kwezokuthutha, ngamunye emele abasebenzi bezinhlobo ezahlukene zezithuthi.
b Uma kukhona oyedwa ongekho kubameli ababalwe kusigaba a, inhlangano yakhe ingamkhetha ozomumela kodwa hhayi ngokwafuthi.
Umpathisihlalo we Bhodi uyakuba ngumphathisihlalo wohla lwabeluleki.
Uhla lwabeluleki kumele lukhethe oyedwa ukuthi amele usihlalo uma usihlalo engaphumeleli ukuba semhlanganweni wohla lwabeluleki.
Amalunga ohla lwabeluleki ayobizelwa ndawonye okwesikhashana uma ecelwa yi Bhodi, kodwa kumele abambe imihlangano okungenani emibili ngonyaka.
Ilunga lohla lwabeluleki libe futhi liyilunga labasebenza nomphakathi liyoba nesikhundla sehhovisi uma licelwa ngu MEC, amanye amalunga kumele aqashwe isikhathi esingevile eminyakeni emibili futhi kumele, uma kuvunyelwa yilo Mthetho, abe nesikhundla ehhovisi ngokwemigomo nangokweholo elinganqunywa ngu MEC, ngokuvumelana nelunga eliphezulu lekomidi lezezimali, lapho ilunga liqashwa.
Inhloko yo Mnyango kumele ibeke oyedwa noma ngaphezulu emahhovisi wonke esiphathimandla sedolobhakazi ukuthi benze imisebenzi yeqembu labaphathiswa bezimvume zezokuthutha, ngendlela ebekiwe.
Iqembu labaphathiswa bamalayisense okusebenza ngezokuthutha kumele lithole amafomu asegcwalisiwe kunye nemali ehambisana nawo okufaka izicelo zamalayisense okusebenza ngezithuthi eziqala endaweni yedolobhakazi layo, bese lihlola ukuthi amafomu okufaka isicelo agcwaliswe kahle nokuthi zonke izincwajana okumele zihambisane nawo zikhona futhi zisemthethweni, bese lifaka imininingwane ekumafomu kumabhange emininingwane ngendlela ebekiwe.
Iqembu lezobuphathiswa bamalayisense okusebenza kumele bese lihambisa izicelo kusiphathimandla sedolobhakazi, omasipala abafanele kwidolobhakazi, izikhungo ezifanele namakomidi oxhumaniso afanele ukuze athole izincomo ngendlela ebekiwe.
Ekwenzeni izincomo, iziphathimandla zedolobhakazi kumele zenze isiqiniseko sokuthi isicelo siyahambisana nezinhlelo ezikhona zezokuthutha nezinye izinhlelo ezikhona zezokuthua nezomhlaba beze zibhekela nezaba ezifana nezimfuno nezidingo ngokwemigudu, ubukhona bendawo yokupaka nesiminyaminya nokunye okungukubhekela idolobhakazi nendawo.
Uma kungekho sikhungo noma ikomidi loxhumaniso ngokomgudu noma indawo ngalesosikhathi, iqembu lobaphathiswa bamalayisense okusebenza ngezithuthi kumele lihambise isicelo siye kwizinhlangano ezifanele ukuyothola izincomo novo, ngaphandle uma inhlangano seyiphawulile kwifomu yesicelo.
Iqembu lobuphathiswa bamalayisense okusebenza ngezithuthi kumele liqoqe konke okungubumelwana kunye namafomu nezinye izincwajana ezixhasa isicelo likuyise kwi Bhodi ukuze lithathe isinqumo.
Lapho isithuthi esiphakanysiwe sizosebenzela nakwelinye idolobhakazi lelinye iqembu lezobuphathiswa bamalayisense okusebenza ngezithuthi, iqembu lokuqala labaphathiswa bamalayisense okusebenza ngezithuthi kumele lihambise isicelo kwelinye iqembu lobuphathiswa bamalayisense okusebenza ngezithuthi, ekumele lilandele izinyathelo ezikhonjwe kwizigatshana 3 kuya ku 6 bese lisibuyisa isicelo nezincomo ezifanele lisibuyisele kwiqembu lokuqala labaphathiswa bamalayisense okusebenza ngezithuthi.
Lapho iBhodi lakwesinye isifundazwe lihambise isicelo saliyisa kwi Bhodi ukuthola uvo ngesicelo esiphuma kwesinye isifundazwe, iBhodi kumele lithumele lesosicelo kwiqembu labaphathiswa bamalayisense okusebenza ngezithuthi elifanele ukuze iBhodi lithole izincomo noluvo okukhonjwe kusigatshana 3.
Izimvume zihlala zisemthethweni kuze kufike usuku olubekwe ngokukwesigaba 32 2 so Mthetho kaZwelonke.
Izimvume kumele zishintshelwe kumalayisense okusebenza akhishwe ngaphansi komthetho ofanayo ngosuku olukhonjwe kusigatshana 1, okuthi uma kungenzeki iphelelwe yisikhathi.
Izimvume ebezingasebenzi ngesikhathi esibekwe ngu MEC ngokumemezela kuSomqulu angeke zishintshelwe kumalayisense okusebenza futhi ziyophelelwa yisikhathi esiyoshiwo kulesi simemezelo.
Mayelana nemvume ekhishelwe isikhathi esithile, ilayisense yokusebenza iyoba semthethweni ngesikhathi leso imvume iyobe isemthethweni ngaso.
Mayelana nemvume enesikhathi esingapheli, ilayisense yokusebenza nayo iyoba semthethweni isikhathi esingapheli, ngokuhambisana nalo Mthetho mayelana nokuhoxiswa, ukumiswa, ukushintshwa nokuphelelwa yisikhathi kwezimvume namalayisense.
Imvume angeke ishintshelwe kwilayisense yokusebenza ngaphandle kokuthi kuvezwe isitifiketi esisemthethweni sokuphila kahle noma sokufaneleka ukuba semgaqweni saleyomoto ngokwesigaba 54.
Izimvume zezithuthi ezibekelwe isikhathi ezinika amandla okusebenza endaweni echaziwe kumele zishintshelwe kumalayisense okusebenza echaza umgudu ngamunye namathebula alemigudu.
Izimvume zezithuthi ezibekelwe izikhathi ezikhishwe ngokwezivumelwano zesikhashana nezivumelwano ezisebenza ngalesosikhathi kumele zishintshelwe kumalayisense okusebenza ngokubalulwe kulezozivumelwano.
Izimvume zezithuthi ezingabekelwe zikhathi, kungabalwa ezamatekisi amamitha nezamatakitaki ezivumela ukusebenza endaweni echaziwe kumele zishintshelwe kumalayisense okusebenza achaza umgudu noma imigugu ngokusobala, kodwa indawo echaziwe inganikezwa ezimeni ezehlukile, njenganasemikhukhwini lapho kungekho khona imigwaqo ecacile.
Izimvume zezamatekisi amamitha kumele zishintshelwe kumalayisense okusebenza acaciselwe noma abekelwe indawo athatha kuyo abagibeli, ngokukwesigaba 8.
Indlela yokufaka izicelo ngaphasi kwesigatshana 2 izoba njengokuba imisiwe.
Isiphathimandla semvume akumele singenele isivumelwano esixhasiwe ngaphandle kokwamukela ithenda ngokwemigomo ebekwe ngu MEC, ngokuya ngoko Mthetho ka Zwelonke.
isigatshana 1 sizosebenza kanjalo kwizivumelwano zokuthutha ezingaxhasiwe, ngaphandle uma uMEC exolela ezokuthutha ezithile noma izinhlobo zevivumelwano kulezizidingongqangi ngokumemezela ku Somqulu.
Izivumelwano kumele zinikezwe ngu Mnyango noma yisiphathimandla sezokuthutha esifanelekile ngokuhambisana nezinhlelo zezokuthutha, ngokuya ngokwesigaba 39 5 ngoshintsho olufanele.
Uma noma yisiphi isivumelwano siphela, zonke izimvume namalaysense okusebenza ngokwendlela izithuthi ebezisetshenziswa ngayo ngaphansi kwesivumelwano ziyophelelwa ngamandla ngosuku lokupheliswa kwesivumelwano futhi zihaniswe kwi Bhodi zingakaphele izinsuku eziyisikhombisa.
b iBhodi, ngokucelwa yisiphathimandla sesivumelwano, kumele lihoxise noma yiyiphi imvume noma ilayisense yokusebenza enikeza amandla okusebenza kwimigudu ebandakanyeka kulesisivumelwano, uma ngabe umphathi wesivumelwano enxeshezelwa ngokokuboniswa okukhonjwe kusigaba 514 so Mthetho ka Zwelonke.
Asikho isinxephezelo esikhokhwayo uma kukhanselwa ilayisense yokusebenza noma imvume ngaphansi kwendima a yesigatshana 2.
Lapho izinhlelo zezokuthutha zibonisa isidingo sokwenezelela izithuthi kumgudu othile, isiphathimandla sezokuthutha singamemela kwi Bhodi izicelo zamalayisense okusebenza okuletha ezokuthutha abahamba ngezimoto zomphakathi angatholwa ngokwesivumelwano kulowomgudu.
Umuntu noma iqembu elifisa ukusebenza ngezokuthutha abahamba ngezimoto zomphakathi ngaphandle kwezithuthi ezikhonjwe kusiga 521, kumele lifake isicelo kwi Bhodi ukuze lithole ilayisense yokusebenza efanela.
Onelayisense angafaka kwi Bhodi isicelo sokuvuselela noma ukushintsha ilayisense yokusebenza.
Umuntu noma iqembu elifisa ukwedluliselwa ilayisense yokusebenza lingafaka isicelo esihambisana nemvume ebhalwe ngumphathi kwi Bhodi.
e zicacise imoto ezosetshenziselwa ukuba yisithuthi.
g zifake incazelo ehlalusisiwe yomgudu noma imigudu lapho umfaki sicelo esebenzela noma azosebenzela khona nazo zonke izindawo lapho abagibeli begitsheliswa khona noma bezogitsheliswa khona nalapho behliswa noma bezokwehliswa khona; bese h zifakwe kwiqembu labaphathiswa bezamalayisense okusebenza elibekelwe idolobhakazi elethile.
amafomu esicelo ngokwezicelo ezikhonjwe kuzigatshana 1, 2 no 3 ngokwezamatekisi angamakhumbi kumele zicabange ngezincomo eziphuma kwinhlangano yamatekisi asebenzela kulowomgudu, imigudu noma ibalazwe umfaki sicelo ayilunga layo, okumele agcwaliswe yinhlangano ngaphambi kokuhambisa isicelo, noma isitatimende esikhomba ukuthi ayikho enye inhlangano ekhona noma umfaki sicelo ungongelilunga orejistile.
Abafaki zicelo kumele basho ngokufunga kumafomu ezicelo ukuthi bake batholwa yini benamacala obugebengu emvelo emisiwe uma kunjalo, babale amacala futhi basho ukuthi bona noma abashade nabo, abalingani babo noma abalingani ngokwamabhizinisi noma abaqashi bayiziphathimandla zomthetho noma abameli bezomphakathi noma zabaphathiswa besi Fundazwe noma zabaphathiswa bakamasipala.
a IBhodi kumele lihambise izicelo zabezokuthutha abangenazo izivumelwano baziyise kwizikhungo zokuthutha zedolobhakazi elifanele elikhonjwe kusigaba 87 ukuthola izincomo, ngendlela ebekiwe, ngaphambi kokuveza isicelo.
b Lapho ikhansela noma isikhungo, esibonwa ngu MEC, sikhonela uhlobo lwezithuthi ezikhona, isikhungo sezithuthi sedolobhakazi kumele sixhumane nalo ngendlela ebekiwe ngaphambi kokuhanbisa izincomo zaso kwi Bhodi.
Ibhodi lingakhipha, ekutholeni isicelo ngendlela ebekiwe nasekukhokhweni kwemali ebekiwe, ilayisense yokusebenza yesikhashana engevile ezinsukwini ezingu 60 lapho isivumelwano sesinikiwe umfaki sicelo yilungu lombuso nelayisense yokusebenza efanele ekhonjwe kusigaba 391 ingakakhishwa ngosuku lokuqala kwesivumelwa.
IBhodi kumele likhiphe, ekufakeni isicelo ngonelayisense yokusebenza noma imvume ngendlela ebekiwe nasekukhokheni imali ebekiwe, isishicilelo semvume noma ilayisense yokusebenza, esiboniswe njengesisemthethweni ngomele iBhodi, ukusetshenziswa ngumphathi ngaphansi kwesigaba 47b, lapho isicelo sokuyidlulisela noma ukuyishintsha sesifakiwe kwi Bhodi sisalindile.
Ukuveza isicelo selayisense yokusebenza a Ofake ithenda osenikwe isivumelwano uyoba nelungelo lokunikwa ilayisene yokusebenza yemoto ngayinye eyosebenza lapho inikwe khona amandla yisivumelwano bese kumele ifake isicelo selayisense yokusebenza kwi Bhodi ngendlela ebekiwe yaleso sikhathi sesivumelwano.
b Ayikho imali yokufaka isicelo ekhokhelwa lesisicelo.
Omele iBhodi obekelwe lesisizathu unelungelo lokukhipha amlayisense okusebenza ngaphansi kwesigtshana 1, ngaphezu kwezimiso ezikhona kwenye indawo kulo Mthetho.
Lapho uhlelo olufanele lubonisa isidingo sezithuthi ezifakelwe isicelo, Ibhodi kumele lamukele lesosicelo, ngokuhambisana nanoma yimiphi imigomo ebekiwe ngokwohlelo, ngaphandle kokuthi kungumbono, ngokwezimo ezibalwe kwizindinyana a kuya ku d zesigatshana 7, ezithi umfaki sicelo noma imoto ayikho esimweni sokusebenza.
Lapho izinhlelo zingalungiswanga noma zingakaphethwa, iBhodi kumele libhekele izimo ezibalwe kwizindima a kuya ku j zesigatshana 7 ekuthatheni isinqumo sokuthi lichithe noma lamukele isicelo.
Lapho izicelo zamalayisense okusebenza zingaphezu kokuba iBhodi lingawakhipha ngokwezinhlelo ezifanele, kumele kuqalwe ngezicelo zokuvuselela amalayisense bese kuthi uma uhlelo lungakwazi ukufaka ezinye izithuthi, kubhekelwa lezo zimo ezibalwe kwizindimaa a kuya ku j zesigatshana 7 ekuhloleni izicelo.
ix uma iBhodi lithatha lesosinqumo, ilayisense yesitende noma amandla afanayo akhishwe ngaphansi komthetho kamasipala wendawo onika amandla okusethsenziswa kwesitende noma irenki, noma isincomo esiphuma kumasipala ofanele sokuthi indawo yerenki ikhona; noma x ezinye izimo okuthi, ngokombono we Bhodi, zingathinta ukulangaza ukuvuma noma ukuchitha isicelo.
IBhodi alikwazi ukubhekela isicelo selayisense yokusebenza esifakwe ngumqashwa wesiphathimandla sezokuthutha, ummeli wesikhungo sezogcinomthetho noma ifemu yokubhekela ezokuthutha abahamba ngezimoto zomphakathi endaweni.
nokuthi lesisicelo asidingi ukusakazwa ngaphansi kwesigaba 42.
Ibhodi lingenqaba ukubheka isicelo sokukhishwa, ukuvuselelwa, ukushintshwa noma ukwedluliselwa kwelayisense uma selike labheka futhi lachitha isicelo esedlule, esasitholwe phakathi kwezinyanga eziyisithupha ngaphambi kosuku okwatholwa ngalo lesisicelo okokuqala, okungukuthi, ngokubona kwe Bhodi sinezimo ezifanayo noma ezisondelene kakhulu nezesicelo esishiwo ekuqaleni.
IBhodi lingakwazi, ekuvumeni isicelo, ukubeka imigomo engeke ingahambisani nalo Mthethi noma uMthetho ka Zwelonke.
Ukwenzela lesisigaba izithuthi zizothathwa njengezisuka lapho umuntu egibela khona imoto ngenhloso yokuhanjiswa kwenye indawo, futhi agcine lapho.
lapho kunokungabaza ukuthi izithuthi zizoqala kuphi, umfaki sicelo kumele afake isicelo kwisi fundazwe lapho imoto ekukhulunywa ngayo irejistwe khona.
Ibhodi alikwazi ukuvuma isicelo selayisense yokusebenza egunyaza ukusebenza ngezithuthi ezisuka kwesinye isifundazwe, noma ukuvuselela noma ukudlulisela ilayisense yokusebenza, noma sokushintsha ilayisense yokusebenza yokuqhuba ukusebenza kwesinye isifundazwe, ngaphandle uma kuvuma isiphathimandla sezokukhishwa kwama layisense okusebenza esisungulelwe lesosi fundazwe.
Lapho iBhodi lehluleka ukuthola impendulo edingekayo ephuma kwisiphathimandla sezokukhipha amalayisense okusebenza sakwesinye isifundazwe kwinkomba ekhonjwe kusigatshana 4, noma lehluleka ukuthola imvume yeBhodi esikhathini esibekiwe, iBhodi kumele lidlulisele loludaba njengesikhalo kwi Nkundla yokudlulisela izikhalo ngezokuthutha esungulwe ngu Mthetho we Nkundla yokudlulisela izikhalo ngezoku Thutha, ngendlela ebekwe ngokwalo Mthetho.
Izikhalo ezimaqondana nezithuthi phakathi kwezifundazwe kumele zenziwe kwinkundla yezikhalo ngezokuthutha njeboba kusho uMthetho we Nkundla yokudlulisela iziKhalo ngezoku Thutha, njengoba kufuneka ngokwalo Mthetho.
Ngokwezithuthi phakathi kwezifundazwe, abagibeli akumele bagitsheliswe noma behliswe noma yikuphi ngaphandle kwasezindaweni zokugibela noma lapho beya khona, ngaphandle kokuthi zingekho ezinye izithuthi phakathi kwezindawo zokugibela noma lapho beya khona nasezindaweni zokwehla noma zokugibela, noma, ngokwezamatekisi angamakhumbi, izinhlangano ezifanele amalunga azo asebenza kulowo noma kuleyomigudu zivumelene ngokwehlukile.
Ngokuhambisana nesigatshana 2, iBhodi kumele ngaphambi kokubhekela isicelo sokukhishwa, ukuvuselelwa, ukushintshwa noma ukudluliselwa kwelayisense yokusebenza, yenze ukuthi lisakazwe ku Somqulu ka Hulumeni ngendlela ebekiwe, imininingwane yesicelo ngengoba kungabe kubekiwe bese lichoma isaziso ngalesisicelo ebhodini lezaziso emahhovisi alo isikhathi esingangoba sibekiwe.
a sokushintsha imininingwane ethile yemoto chazwe kwilayisense yokusebenza; noma b singokwesivumelwano esikhonjwe kusigaba 391.
a kumele livumele umuntu, okuthe ngesikhathi esibekiwe, waletha izimiso zokuhlolisisa amafomu omfaki sicelo nezincwajana ezihambisana nawo ehhovisi le Bhodi ekukhokheni imali ebekiwe; bese b lingakwazi, ngokucelwa yilowomuntu, ukuthi limunike izishicilelo zamafomu namabhukwana omfaki sicelo ekukhokheni imali ebekiwe.
IBhodi ngokunjalo kumele livumele umfaki sicelo ukuthi ahlolisise, ngaphandle kokhokha, emahhovisi alo, nokwenza izishicilelo ekukhokheni imali ebekiwe, izimiso ezihlaba noma eziphakamisa isicelo sakhe.
Isikhathi nokuvuselela ilayisense yokusebenza a Amalayisense okusebenza ezimoto ukuthi zisebenze ngezithuthi ngokwezimo zezivumelwano kumele akhishelwe isikhathi esingadlulile kwesesivumelwano futhi ahambisane nezimo nemigomo yesivumelwano.
Ekunqanyulweni kwesivumelwano, ilayisense yokusebenza ehambisana naso kumele ibuyiselwe kwi Bhodi zingakedluli izinsuku eziyisikhombisa.
Lapho isivumelwano sesiphelile naleso esizosimela singakaphethwa noma ukulungiselela ukusivuselela kungakapheli ukuze umphathi akwazi ukuqhubeka nokusebenza ngesikhathi, iBhodi lingakwazi, ekucelweni yisiphathimandla sesivumelwano, ukuqhubezela isikhathi sokusebenza saleyo layisense isikhathi esingangokuba sicelwe yisiphathimandla.
d okungenzeka ukuthi ilayisense yokusebenza efakelwe isicelo, singaphela isidingo sayo ngokwesimo sezinhlelo zezokuthutha ezifanele;futhi e okungenzeka ukuthi ezokuthutha ezifakelwe isicelo, zinganikwa ithenda.
Ukuvuselelwa kwelayisense yokusebenza yezithuthi ezingenaso isivumelwano angeke sikhishwe ngaphandle kokuthi isiphathimandla sezokuthutha esifanele siveza ukuthi singakhishwa, ngokuhambisana nesigaba 39 5.
Ngokuhambisana nesigatshana 2, iBhodi kumele linikezele, ngeqembu lobuphathiswa bamalayisense okusebenza ngezokuthutha nangendlela ebekiwe, ilayisense yokusebenza ekhishiwe, evuselelwe, eshintshiwe noma edluliselwe ngokwalo Mthetho, ekumele idluliselwe, lapho kunesicelo selayisense yokusebenza entsha, yemoto echaziwe kumafomu esicelo.
i neminye imininingwane emisiwe.
Wonke amalayisense okusebenza akhishwe yi Bhodi kumele asayinwe ngusihlalo walo noma umuntu obekwe ngusihlalo ngokubhala phansi.
Ilayisense akumele iqashise ngaphandle uma imoto isebenza ngaphansi kwesivumelwano ngokokusebenza okungenalo uxhasomali noma ukusebenza ngesivumelwano.
IBhodi kumele ligcine endaweni yalo yebhizinisi wonke amalayisense okusebenza ewakhilphile noshintsho olwenziwe kuwo, futhi kumele ifake imininingwane ebekiwe yalapho neyomnikazi welayisense yokusebenza nezimoto ezifanele kwimininingwane ebekiwe efakwe kwi khomputha.
Lapho imoto esetshenziswa ngaphansi kwelayisense yokusebenza noma imvume isifile noma ingasetshenziswa ngenxa yokuthi ishayisile, iBhodi noma ilunga lalo elibekwe ngusihlalo, lingakhipha imvume yokuthi enye imoto isebenze esikhundleni sayo, uma kuhambisana nezigatshana 2 no 3.
Ubuningi babagibeli abangathwalwa yimoto emele enye kumele bube kumkhakha ongasetshenziselwa ezokuthutha ebezisetshenzwa yimoto emelwe ngokuka sheduli A.
Imoto emele enye ingasetshenziselwa isikhathi esincane esingevile ezinsukwini ezingu 42 kanjengoba kubeka iBhodi, lesosikhathi singanezelelwa ngokubona kwe Bhodi uma kunesicelo.
Imoto emele enye kumele, ngesikhathi isayimele, ithathwe njenganemoto okuyiyona eyakhishelwa ilayisense yokusebenza noma imvume.
g afake isicelo ngaphambi kwezinsuku ezingu 30 zokuphela kwemvume noma ilayisense yokusebenza, sokuvuselela ilayisense yokusebenza, noma sokushintsha imvume ibe yilayisense yokusebenza, uma efisa ukuvuselela noma ukushintsha.
j Ngokwezithuthi ezihamba izindlela ezikude, agcine emotweni efanele uhla lwabagibeli abagitshelisiwe, ngesimo nangendlela ebekiwe.
b ayixoleli umphathi ukuthi angenzi izidingongqangi ezibekwe ngaphansi kwalomthetho, ilayisense noma imvume ekhishwe esinye isiphathimandla.
Ukuhoxiswa, ukumiswa noma ukwehlukahlukana kwelayisense yokusebenza lapho ilayisense yokusebenza isikhishiwe ngokwesivumelwano, isiphathimandla sesivumelwano kumele sicele iBhodi ukuba lihoxise ilayisense yokusebenza lapho isivumelwano sesiphelisiwe nganoma yiziphi izizathu.
c umphathi welayisense yokusebenza ehlulekile ukuqalisa umsebenzi wezithuthi ogunyazwe yilayisense yokusebenza noma yingxenye yawo ngaphambi kwezinsuku ezingu 90 kukhishwe ilayisense yokusebenza; noma d umphathi welayisense yokusebenza eseyekile ukusebenza ngezithuthi noma iyiphi ingxenye yakho izinsuku ezingu 180 zilandelana.
b umphathi enikwe ithuba, yena uqobo noma ngommeli wakhe, lokuvela ngaphambi kwe Bhodi ukuzoveza ubufakazi noma ukuletha ubumelwana mayelana naloko okuhloswe ukwenziwa; futhi isiphathimandla sezokuthutha, noma lapho kungakabekwa khona isiphathimandla sezokuthutha, umasipala ofanele enikwe ithuba lokuveza ubumelwana bese enza amalungiselo ahlukile.
a engaqalisanga ngokusebenza ngezokuthutha abahamba ngezimoto zomphakathi ezanikezelwa leyo layisense yokusebenza; nokuthi b iBhodi kungani lingamele liyikhansela ilayisense yokusebenza.
Lapho iBhodi laneliswa yizizathu ezibekiwe, umphathi waleyolayisense kumele avunyelwe esinye isikhathi esiyonqunywa yiBhodi, kodwa esingedlulile kwizinsuku ezingu 30, ukuthi aqalise ngalokho kusebenza, futhi umphathi kumele abikelwe lokhu ngokombhalo.
Uma linganelisekile, noma umphathi layisense ehluleka ukubeka izizathu esikhathini esivunyelwe lokho kwisaziso, iBhodi kumele likhansele ilayisense yokusebenza bese ngombhalo lazise umphathi ngalokhu bese limcela ukuthi abuyisele ilayisense yokusebenza kwi Bhodi kunye nezimpawu eziyizinkomba ezihambisana naleyo layisene yokusebenza, zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa kusukela ngosuku lwesaziso.
iBhodi kumele lihoxise imvume noma imvume yelayisense yokusebenza efanele ngokwesigaba 51 soMthetho ka Zwelonke, uma kufinyelelwe kwisivumelwano nomphathii welayisense sokunxephezela umphathi ngokulahlekelwa kwezomnotho ngendlela efanele futhi engenzeka ebhalwe ngokweziboniso ezinikwe ngokwesigaba 51 soMthetho ka Zwelonke.
Akekho okumele asebenze ngezokuthutha abahamba ngezimoto zomphakathi ngokuhambelana nokwenzeka okuthile, njengane zemidlalo, umngcwabo noma umshado, ngaphandle kokunikwa amandla aleso sikhathi anikwe futhi apheleliswa ngaphansi kwalesisigaba.
a ezokuqashisa zizosebenza ngokwelayisense yokusebenza noma imvume efanele; noma b osebenza ngezithuthi ezosebenza ngokwemithetho yelayisense yokusebenza noma imvume eseyivele igunyaza izithuthi ezifanele kulowo mgudu noma kuleyondawo.
Umphathi welayisense angafaka isicelo sokunikwa igunya lalesosikhathi esisodwa, ekukhokheni imali ebekiwe.
IBhodi kumele libhale ngokulandelana amagunya esikhathi esisodwa eliwakhiphile futhi ligcine irejista yezigunyazo enamagama abanikazi abanikwe lezizigunyazi.
Ngaphambi kokuqhubeka nomsebenzi okhonjwe kusigatshana 1, umphathi layisense kumele agcwalise isigunyazi sesikhathi sisodwa salolohambo ngendlela ebekiwe futhi agcine isigunyazi sisemotweni efanele ngasosonke isikhathi uma enza umsebenzi futhi asivezele isiphathimandla esisemthethweni uma sisifuna.
ngokushesha ngangokuba kungenzeka, kodwa kungabi ngale kwamahora angu 72 ngemuva kokuqeda umsebenzi lowo, umphathi kumele ahambise kwi Bhodi isishicilelo esigcwalisiwe sesigunyazo sesikhathi esisodwa kuthi uma kungezamatekisi angamakhumbi, kanjalo nenhlangano ayilunga layo, uma umphathi eyilunga lenhlangano, nakwinhlangano erejistiwe esebenza kulowomgudu noma ibalazwe.
IBhodi lingamnqamula umphathi uma ejwayela ukusebenza ngezokuthutha zesikhashana ngaphandle kokugcwalisa izigunyazi ezifanele, noma ojwayela ukungasebenzisi ngendlela izigunyazi zesikhathi esisodwa.
Izigunyazi zesikhathi esisodwa kumele zibe sesimweni esibekiwe.
c umphathi akumele asebenze ngezamatekisi angamakhumbi endaweni ngesikhathi elindele abagibeli.
Lapho u MEC esenze njengoba kukhonjwe ngaphansi kwesigaba 932 ukuvala imigudu, u MEC angatshela iBhodi ukuthi limeme izicelo zamalayisense okusebenza ngesimo esehlukile okusebenza kuleyo migudu.
Izicelo ezingaphansi kwesigatshana 1 kumele zibe sesimweni esibekiwe futhi ngemali ebekiwe.
IBhodi kumele libhekele isicelo esenziwe ngaphansi kwesigatshana 1 futhi lingamukela ingxenye noma sonke lesisicelo ngokokubona kwalo, noma ngabe yikuphi elikukhethayo kuhambelane nemigomo efunwa yi Bhodi , noma lisenqabe isicelo.
Amalayisense okusebenza ngesimo esehlukile kumele akhishelwe isikhathi esifushane esingevile ezinsukwini ezingu 21.
IBhodi lingawadlulisela amandla alo ngaphansi kwalesisigaba liwadlulisele kwi lunga noma omele iBhodi.
Noma kunini lapho imvume noma ilayisense yokusebenza enikeza amandla okuthuthela inzuzo ikhomba ukuthi umphathi kumele ahambisane nomgomo wokuthi ukuthutha kumele kwenzeke ngendlela evunywe noma ebekwe yi Bhodi, lowomphathi welayisense yokusebenza angakwazi ukuthi kuthi ngemuva kokukhuphuka kwentengo ka phethilomu e kwi Riphabhuliki, akhuphule intela ngenani elithile, kodwa kungabi ngaphezu kwamaphesenti angu 10, uma kuthi kungakapheli izinsuku ezingu 10 ngemuva kokwenyuka kwentela kanjalo, umphathi welayisene afake isicelo kwi Bhodi sokuthi kwenziwe ushintsho olufanele kuleyo mvume noma ilayisense yokusebenza ngaphansi kwalo Mthetho.
a okungenani oyedwa kumele abe nesipiliyoni esifanele ekusebenzeni njengo mmeli, b omunye noma abanye kumele babe nezipiliyoni ezisabalakile noma batshengise ikhono kwezokuthutha abahamba ngezimoto zomphakathi.
Amalunga alekhomishana akhethwe ngaphambi kokuqala kwalo Mthetho ayoqhubeka ehhovisi njengamalunga eBhodi lokudlulisela izikhalo kuze kuphele isikhathi sawo sokuqashwa ngaphandle uma u MEC enqamula ukuqashwa kwawo singakapheli.
a Ngaphambi kokuqasha amalunga e Bhodi lokudlulisela izikhalo u MEC kumele akhiphe isaziso senhloso yokwenza lokhu bese emema izicelo zobulunga, kwiphephandaba okungenani elilodwa elikhona kwi Sifundazwe, ngolwimi lwesingisi nangolwimi okungenani olulodwa olunye . olusemthethweni olukhulunywa kakhulu kwi Sifundazwe.
b Ngaphambi kokuqasha ilunga, u MEC kumele akhiphe isaziso, ngendlela efanayo, amagama abantu acabanga ukubaqasha kwi Bhodi lokudlulisela izikhalo bese emema imibono nezimiso ngalokho.
c U MEC kumele abhekisise noma yimiphi imibono nezimiso azitholayo.
c owawa futhi engakavuki kwezamabhizinisi;noma d wake watholwa enecala eliphathelene nokungethembeki noma wake wasuswa ehhovisi lomphakathi ngenxa yokungaziphathi kahle.
Uma kunokucabangela ukuqasha noma ngubani ukuthi abe lilunga leBhodi lezikhalo, lowomuntu kumele aveze ngokusobala ku MEC, ngokombhalo, noma yiyiphi inzuzo angase ayithole kunoma yiyiphi ingxenye yemboni yezokuthutha abahamba ngezimoto zomphakathi, ukwehluleka ukwenza lokhu kuyoba yicala.
Usihlalo weBhodi lokudlulisela izikhalo akumele aqashwe isikhathi esevile kwimonyaka emithathu, kuthi amanye amalunga ebhodi isikhathi esingedlule kwiminyaka emibili, ngokuhambelana nemigomo yalo Mthetho, abe sehhovisi ngemigomo yokuhola futhi ngale kwalokho njengoba u MEC engabeka ngesikhathi beqashwa.
Uma kuzoba noma kunesikhala somsebenzi ehhovisi lika sihlalo noma ilunga le Bhodi yokudlulisela izikhalo, u MEC kumele, ngokuhambisana nalesisigaba, athathe izinyathelo ngokushesha ukugcwalisa lesosikhala ngokuqasha umuntu ofanele ongeke ehliswe yizimiso ezishiwo kusigatshana 5.
Umuntu osephelewe yisikhathi sokuba sehhovisi njengelunga le Bhodi lezikhalo, uyoba nelungelo lokuphinda aqashwe.
INhloko yo Mnyango kumele, ngokuhanbisana nemithetho ebhekele ezomphakathi, inikezele ngabasebenzi abafanele ukusiza iBhodi lezikhalo ekwenzeni imisebenzi yalo.
Imisebenzi yeBhodi lezikhalo iyoba ngukulalela izikhalo ezihlobene nezicelo zezithuthi ezihamba phakathi kwezifundazwe.
Ilunga leBhodi lokwedlulisela izikhalo lingesula ngokubhalela u MEC isaziso sezinyanga ezimbili.
d eselehluleke ukuhambela imihlangano yaze yaba mithathu ilandelana ngaphandle kwesizathu esezwakalayo.
b lisusiwe ehhovisi ngaphansi kwesigatshana 2.
e lenqabe ukulalela umuntu ovele ngaphambi kwalo kodwa owenqaba ukufunga noma ukufungiswa.
Umuntu ophethe umhlangano weBhodi lezikhalo lapho kukhona ovela njengofakazi njengoba kukhonjwe kusigatshana 1, angahola isifungo noma afungise umuntu ozovela phambi kwe Bhodi.
IBhodi lokudlulisela izikhalo lingamnika umuntu ofunayo uma ecela izizathu zesinqumo esithathiwe.
Imihlangano yeBhodi lezikhalo kumele ibanjwe ngemithetho ebekiwe nangezikhathi nasezindaweni ezibekiwe.
Usihlalo kunye nelunga okungenani elilodwa bayasenza isibalo esingabamba umhlangano osemthethweni.
Uma usihlalo weBhodi lezikhalo engakwazi ukuhambela umhlangano walelo Bhodi, usihlalo uyakwazi ukuqoka elinye ilunga lalelo Bhodi ukuthi limmele njengosihlalo walowo mhlangano.
Isinqumo seningi samalunga eBhodi lezikhalo akhona emhlanganweni siyba yisinqumo salelo Bhodi ngokwalezozinto futhi esimweni samavoti alinganayo, umuntu owengamele umhlangano uyoba nelinye ivoti ngaphezu kwelangesibomu.
Asikho isenzo, indlela noma isinqumo se Bhodi lezikhalo esingathathwa njengesingekho ngesizathu sokuthi, ngesikhathi isenzo senziwa noma indlela noma isinqumo sikhishwa, kwakukhona isikhala somsebenzi kulelo Bhodi noma umuntu owabe elilunga leBhodi wehliswa ekubeni lilunga ngaphansi kwesigaba 555 , nomangabe ukuvuma kwalowomuntu kwakukudingeka ekwenzeni lesosenzo noma ekunikezeni leyondlela noma isinqumo.
IBhodi lezikhalo kumele lilalele izikhalo ngaphambi kwezinsuku ezingu 60 ngemuva kokuthola isaziso ngesikhalo bese lidlulisa isinqumo salapho kubobonke abafanele ngesikhathi esibekiwe.
futhi uyathinteka yisinqumo se Bhodi noma uMbhalisi, angakwazi, ngendlela nangesikhathi esibekiwe, ukukhala ngaphmbi kwebhodi lezikhalo.
Lapho iBhodi lazisa umuntu ngombhalo ngesinqumo esikhonjwe kusigatshana 1, usuku lwaleso saziso esibhaliwe luyothathwa ngokuthi luwusuku okwakhishwa ngalo isinqumo.
i lithathe esinye isinqumo esikhundleni saleso se Bhodi;noma ii libuyisele udaba emuva kwi Bhodi ukuthi liyiphinde liyibheke; noma c libambe ukuzwiwa kwesikhalo ngokungagcwele bese lishintsha isinqumo.
IBhodi lingasivuma noma lisichithe isicelo sokumisa ukusebenza kwesinqumo seBhodi noma uMbhalisi ekukhalwa ngaso, futhi lesisicelo kumele senziwe ngendlela ebekiwe nangesikhathi esibekiwe.
a Ngaphambi kokukhetha ummBhalisi noma umelekeleli, u-MEC kufanele ashicilele isaziso salokho, ameme nezicelo zokuba amalungu, ephepheni okungenani elilodwa okuyilo livamile esiFundazwe, sibe yisingisi kanye nolunye lwezilimi ezisemthethweni nolukhulunywa kabanzi esiFundazwe.
b Ngaphambi kokuqoka umBhalisi noma umelekeleli, u-MEC kufanele ashicilele, ngendlela efanayo, amagama abantu aphakamisa ukubaqoka ameme imibono neziphakamiso ngalokho.
c U-MEC kumele abhekisise imibono neziphakamiso azitholile kulokhu.
a noma ashade naye, ilungu lomndeni wakhe ngqo, abondlayo, umlingani ebhizinisini noma umqashi, enentshisekelo ebhizinisini yokuthwalwa komphakathi emgaqweni noma ekhethwe waba nesikhnundla kusosiyeshini, noma ebambe iqhaza, u-MEC abona lingaba inqinamba ekugcineni kwakhe umsebenzi wakhe.
c enezikweleti ezingaphezulu kwempahla anayo; noma d elahlwe yicala loungathembeki noma exoshiwe kwahulumeni ngenxa yokukhwabanisa.
Uma ukuqokwa kwanoma ubani njengomBhalisi noma umelekeleli kubhekelelwa, lowo muntu kufanele amazise u-MEC, ngokubhalwe phansi, noma yini anentshisekelo kuyo maqondana nemboni yezokuthuthwa kwabagibeli emgaqweni, uma engakwenzi lokho kuyobe wenze icala.
UmBhalisi nabalekeleli kufanele bakhethelwe ukuba sezikhundleni isikhathi esingeqile eminyakeni emithathu futhi, ngokwalo mThetho, babe sesikhundleni ngemibandela ehambisana neholo nangangoba kunqume u-MEC ngesikhathi beqahswa.
Uma kuvela isikhala ehhovisi likamBhalisi, u-MEC kufanele aqashe umBhalisi omusha okade eyijaji noma imantshi, noma ummeli osebenze njengommeli iminyaka okungenani emihlanu, noma, uma ngokubona kuka-MEC, enokuqeqesheka noma isipiliyoni esifanelekile ukuthi agcine imisebenzi kamBhalisi ngaphansi kwalo mThetho.
Uma kuba nesikhala ehhovisi likamlekeleli, u-MEC kufanele aqashe umBhalisi omusha okufanele kube umuntu onesipiliyoni esibanzi nekhono kwezokuthuthwa kwabantu bomphakathi emgaqweni.
Umuntu osephelelwe yisikhathi sokuba sesikhundleni sokuba umBhalisi, usebgaphinda futhi aqashwe.
Inhloko yomNyango kufanele, ngokuhambisa ngomthetho wakwahulumeni, anikele ngabasebenzi abadingekayo ukunceda umBhalisi emsebenzini wakhe.
UmBhalisi noma umelekeleli angayeka emsebenzini ngokunikeza u-MEC isaziso salokho esiyizinyanga ezimbili.
d uma kungumelekeleli, ohlulekile ukwethamela imihlangano yaze yaba mithathu ilandelana ngaphandle kwesizathu esizwakalayo.
b esuswa esikhundleni ngokwesigatshana 2.
i abhekisise futhi anqume ukumisa noma ukukhansela ukurejistwa kukasosiyeshini noma ilungu lwo nanoma iliphi nje ilungu.
f enqabe ukulalela ubufakazi obuqhamuka kumuntu ngaphandle uma lowo muntu ebufungele ubufakazi abethulayo.
UmBhalisi angamfungisa umuntu ovela njengofakazi phambi kwakhe.
UmBhalisi kufanele anikeze lapbo abanentshisekelo, lapho becela, izizathu zesinqumo asithathile.
Imihlangano kamBhalisi nabalekeleli kufanele ibanjwe ngokwenqubo nangokubekiwe nangezikhathi nasezindaweni ezibekiwe.
Izinqumo zaleyo mihlangano kufanele zithathwe ngokuvumelana, umBhalisi abe nezwi lokugcina lapho kungekho ukuvumelana.
Akukho sinqumo esithathwe kulowo mhlangano esiyoba esingekho emthethweni uma, sathathwa kunesikhala esikhona kubalekeleli noma uma umuntu abe engongavumelekile ngokwesigaba 605.
Usosiyeshini, ilungu noma ongesilona ilungu ofisa ukubhaliswa kufanele abhalise kumBhalisi, ngendlela nakwifomu ebekiwe, afake isicelo sokubhaliswa sihambisane nemali yokufaka isicelo, uma ikhona, kanjalo nemininingwane edingwa yilo mThetho nomBhalisi.
Uma ekubhisiseni isicelo nokuthola ukuthi imininingwane enikeziwe iyiyo na, umBhalisi aneliseka ukuthi ofake isicelo uzigcinile izidingongqangi, umBhalisi kufanele amubhalise ofake isicelo.
Uma kuthe lapho esesibhekisisile isicelo umBhalisi wangeneliseka ukuthi ofake isicelo uzigcinile izidingingqangi, umBhalisi kufanele amazise ofake isicelo ngezidingongqangi angazenelisanga futhi angamsiza ofake isicelo ngezaluleko amelekelele ukuze akwazi ukuhambisana nezidingongqangi.
Lapho usosiyeshini, ilungu nongesilona ilungu ebhalisiwe, umBhalisi kufanele afake imininingwane yakhe kwirejista ebekiwe yesifundazwe futhi kufanele anikeze usosiyeshini, ilungu noma ongesilona ilungu, inombolo nesitifikethi sokurejista esikwifomu ebekiwe.
UmBhalisi kufanele aphinde futhi akhiphe, ngokubekiwe, umaka yokwehlukanisa waleyo naleyo moto yelunga elibhalisile noma lowo ongesilona ilungu omoto yakhe esetshenziswa ngokwegunyazo elifanele noma nngokwemvume noma ilayisense yokusebenza.
Lapho usosiyeshini usubhalisile, ilungu noma ongesilona ilungu othutha anqamule izifundazwe, umBhalisi kumele adlulisele kuminyango noma abaBhalisi ababhekene nezokuthutha amakhophi ezitifiketi zokubhalisa nayo yonke imininingwane yokubhalisa wesifundazwe lapho ilungu noma ongesilona ilungu esebenzela khona.
Lapho umBhalisi aziswe umBhalisi wesinye isifundazwe ukuthi usosiyeshini, ilungu nongesilona ilungu ubhalisiswe kwesinye isifundazwe, umBhalisi kufanele akuqophe lokho emabhukwini akhe, kanjalo neminingwane yakhona ayinikezwe omunye umBhalisi.
Usizo oluqhamuka kuHulumeni wesiFundazwe saseGauteng elunikeza ososiyeshini nabasebenzi luyonikezwa kuphela labo ababhaliswe ngokwalo mThetho.
Akukho msebenzi noma mmeleli kasosiyeshini ongakwazi ukwethula inkulumo yakhe kwisikhungo samatekisi noma kumgwamanda ofana nalowo ngokwalo mThetho ngaphandle uma ibhaliwe ngokwawo umThetho.
Emva kosuku oluyonqunywa ngu-MEC ngesaziso kwiGazethi, akukho muntu osebenza ngamatekisi oyoqala umsebenzi, futhi akukho sosiyeshini oyoqhuba ibhizinisi, ngaphandle kokuthi ebhalisiwe ngokwalo mThetho.
UmBhalisi angakumisa noma akukhansele ukubhaliswa kukasosiyeshini ohlulekile ukugcina umyalelo okhishwe ngaphansi kwesigatshana 1.
g yilelo nalelo lungu likasosiyeshini libukhiphile ubufakazi obumenelisile umBhalisi ngokuthi ilungu lelo libhalisile njengomuntu okhokha intela ngaphansi komthetho wokuNgena kweMali, noma, ngokwalo mthetho akadingi ukubhalisa; futhi h yonke imininingwane edingwa ngumBhalisi ngokwalo mThetho noma ebinikeziwe futhi osebutholakele ubufakazi bayo ngendlela leyo ebekiwe.
Lapho usosiyeshni usubhalisiwe, umBhalisi kufanele abhalise lelo nalelo lungu ayitholile imininingwane yalo ayidingayo ebifakwe kwifomu yesicelo futhi onemvume efanele noma ilayisense yokusebenza, njengelungu likasosiyeshini.
Amalungu amasha kasosiyeshini obhalisiwe lapho usosiyeshini omusha amukele amalungu amasha anemvume efanele noma ilayisense yokusebenza emgudwini noma emigudwini efanele, kufanele zithi zingakapheli izinsuku eziyi-14 emva kalokhu kwamukela, ubhale umazise umBhalisi futhi umnikeze imininingwane edingekayo nebekiwe ukuthi iyazise yale lilungu, yilapho-ke kumele umBhalisi alibhalise lelo lungu njengelungu likasosiyeshini.
Lapho usosiyeshini amukele njengelungu okwesikhashana osebenza ngesithuthi ukuthi abe yilungu ebe engenayo imvume noma ilayisense emgunyazayo ukuthi asebenze emgaqweni, kufanele zithi zingakapheli izinsuku eziyi-14 amukeliwe, iBhodi ibhalelwe yaziswe ngalokhu kumamukela ibuye futhi yaziswe iBhodi ngemininingwane ebekiwe nedingekayo.
Osebenza ngesithuthi okukhulunywa ngaye kwisigatshana 2 kufanele afake isicelo selayisense yokusebenza efanele zingakapheli izinsuku eziyi 14 amukeliwe njengelungu okwesikhashana futhi anikeze umBhalisi imininingwane ebekiwe nedingekayo.
Ukuthi kukhona osebenza ngesithuthi owamukelwe okwesikhashana njengokubekiwe kwisigatshana 2, noma ukuthi lomsebenzi ufake isicelo selayisense yokusebenza njengokubekiwe kwisigatshana 3, akusho ukuthi umsebenzi lowo usenelungelo lokusebenza ngezithuthi ezithwala abagibeli emgaqweni.
Uma kwenzeka iBhodi ikhipha ilayisense iyinikeza lelilungu ebelamukelwe okwesikhashana, iBhodi kumele imazise umBhalisi zingakapheli izinsuku eziyi 14 futhi inikeze umBhalisi ikhophi yelayisense yokusebenza kanye nemininingwane eqondene nelungu lelo etholakale kwiBhodi kasosiyeshini oqondene.
Kufanele athi uma eyithola imininingwane umBhalisi, alibhalise ilungu njengelungu likasosiyeshini.
Uma owamukelwe okwesikhashana ahluleka ukufaka isicelo selayisense yokusebenza esikhathini esibekiwe kwisigatshana 3, noma uma kwenzeka iBhodi imazisa ukuthi isicelo sakhe asiphumelelanga, usosiyeshini kumele abumise ubulungu balelo lungu zingakapheli izinsuku eziyisikhombisa emva kwaleso sikhathi esibekiwe kwisigatshana 3, noma emva kwaleso saziso, lokho nje okuyikho.
d ebukhiphile ubufakazi obumanelisayo umBhalisi ukuthi ongesilona ilungu ubhalisiwe njengokhokha intela ngokomThetho weNtela, noma, ngokwalowo mThethotho.
bb uma izidingongqangi zokwamukelwa njengelungu kusosiyeshi kungezingenalo iqiniso cc ngenxa yezizathu ezikhona, kungelindeleke ukuthi ofake isicelo abe yilungu likasosiyeshini; noma dd kunezinsolo zokuthi uma ofake isicelo engamukelwa njengelungo kusosiyeshini, angabhekana nokubandlululwa okungenalo iqiniso.
Lapho ongesilona ilungu efisa ukufaka isicelo selayisense yokusebenza, kufanele aqale afake isicelo kumBhalisi ngendlela nangefomu ebekiwe yokubhaliswa njengongesilopna ilungu.
UmBhalisi kufanele ukuthi ofaka isicelo ngaphansi kwesigatshana 2 uzigcinile na izidingongqangi zesigatshana 1, uma kunjalo, amnikeze ofake isicelo isitifiketi salokho ukuze asinikeze ibhodi.
Umakwenzeka iBhodi iyivumela futhi iyikhipha ilayisense yokusebenza iyinekeza ilungu lelo, iBhodi kumele imazise umBhalisi zingakapheli izinsuku eziyi-14 imnikeze futhi umBhalisi nekhophi yelayisense yokusebenza.
UmBhalisi kufanele kuthi lapho ethola le mininingwane, ambhalise ongesilona ilungu.
UmBhalisi angamisa noma ahoxise ukubhaliswa kukasosyeshini noma osebenza njengomthuthi uma ehlulekile ukugcina izidingo zomthetho noma imithetho yenqubo ebekiwe kumthethosisekelo wamazinga abalulekile noma kmthetho wokuziphatha kwabangesiwona amalungu, lokho nje okuqondene, noma ngokunye nje ukuziphatha okubekwe njengokungesikhona okufanele.
Lapho kutholakala khona isikhalazo, ukubeka icala noma izinsolo ngenxa yemininingwane esifike ezindlebeni zakhe, umBhalisi kufanele avule uphenyo ngokwenqubo leyo ebekiwe.
Ngaphambi kokuvula uphenyo, umBhalisi kufanele aqale abhale isexwayiso asiqondise kusosiyeshini noma kosebenza emgaqweni amtshele ukuthi, makalungise isimo leso sokwahluleka kwakhe singakapheli isikhathi leso esibhalwe kwisixwayiso, okufanele singabi ngapansi kwezinsuku ezi-21.
b thumela isinqumo esisayinwe nguye esimisa okwesikhasha isitifiketi sokubhaliswa; noma c thumela isinqumo esisayinwe nguye esihoxisa isitifiketi sokubhaliswa.
Maduzane nje emva kokukhipha isinqumo sokuthi igama likasosiyeshini noma longesilona ilungu malikhishwe kwirejista, umBhalisi kumele athumele ikhophi efakazelwe ayiqondise kwiBhodi nakwisikhulu esiphezulu emnyangweni wakwahulumeni noma kwisikhungo esinikeza lowo sosiyeshini noma amalungu kumbe umsebenzi izinzuzo noma usizo.
Izigaba 69,73, 74 no 76 yizo ezisebenzayo, kanye noshintsho oludingekayo, ekubhalisweni kososiyeshini bamatekisi amamitha, amalungu nabangesiwona amalungu, ukufunda kulezo zigaba " izinsizakalo zamatekisi amamitha " ukuchaza "izinsizakalo zamabhasana angamatekisi".
g yilelo nalelo lungu likasosiyeshini libukhiphile ubufakazi obumenelisile umBhalisi ngokuthi ilungu lelo libhalisile njengomuntu okhokha intela ngaphansi komthetho wokuNgena kweMali, noma, ngokwalo mthetho akadingi ukubhalisa; futhi h yonke imininingwane edingwa ngumBhalisi ngokwalo mThetho noma ebinikeziwe futhi osebutholakele ubufakazi bayo ngendlela leyo ebekiwe.
e ebukhiphile ubufakazi obumanelisayo umBhalisi ukuthi ongesilona ilungu ubhalisiwe njengokhokha intela ngokomThetho weNtela, noma, ngokwalowo mThethotho. Akadingi ukukubhalisela lokho; futhi f ebukhiphile bonke ubufakazi obudingwa umBhalisi ngokwalomThetho nangokunye futhi leyo miningwane seyifakazisiwe ngokubekiwe.
Lapho ongesilona ilungu efisa ukufaka isicelo selayisense yokusebenza, kufanele aqale afake isicelo kumBhalisi ngendlela nangefomu ebekiwe yokubhaliswa njengongesilopna ilungu.
UmBhalisi kufanele athole ukuthi ofaka isicelo ngaphansi kwesigatshana 2 uzigcinile na izidingongqangi zesigatshana 1, uma kunjalo, amnikeze ofake isicelo isitifiketi salokho ukuze asinikeze ibhodi.
Uma kwenzeka iBhodi iyivumela futhi iyikhipha ilayisense yokusebenza iyinekeza lowo ongesilona ilungu, iBhodi kumele imazise umBhalisi zingakapheli izinsuku eziyi-14 imnikeze futhi umBhalisi nekhophi yelayisense yokusebenza.
UmBhalisi kufanele kuthi lapho ethola le mininingwane, ambhalise ongesilona ilungu.
Kusukela osukwini oluyomiswa ngu-MEC ngesaziso kwiGazethi, akukho muntu ongashayela imoto enkeza izinsizakalo zetekisi yemitha, ngaphandle uma lowo mshayeli ephase ukuhlolwa okuyinqubo emisiwe, futhi u-MEC noma umasipala emnikeze isitifiketi salokho , ngendlela nakwifomu ebekiwe.
Izigaba 69,73, 74 no 76 kufanele zisebenze ekubhalisweni kososiyeshini bezinsizakalo zohlobo lwamabhasi okuthutha nawokungcebeleka, amalungu nabangesiwona amalungu abo, ukufunda kulezo zigaba " izinsizakalo zohlobo lwamabhasi " noma "uhlobo lwamabhasi okungcebeleka" lokho nje okuqondene, ukuchaza "izinsizakalo zamabhasana angamatekisi".
g yilelo nalelo lungu likasosiyeshini libukhiphile ubufakazi obumenelisile umBhalisi ngokuthi ilungu lelo libhalisile njengomuntu okhokha intela ngaphansi komthetho wokuNgena kweMali, noma, ngokwalo mthetho akadingi ukubhalisa; futhi h yonke imininingwane edingwa ngumBhalisi ngokwalo mThetho noma ebinikeziwe futhi osebutholakele ubufakazi bayo ngendlela leyo ebekiwe.
c esebenza ngezinsizakalo eziqondene naleyo mvume noma ilayisense, ngokuhambisanayo nemibandela exhunyelwe kwimvume noma ilayisense yokusebenza; futhi d ebukhiphile ubufakazi obumanelisayo umBhalisi ukuthi ongesilona ilungu ubhalisiwe njengokhokha intela ngokomThetho weNtela, noma, ngokwalowo mThethotho.
Lapho ongesilona ilungu efisa ukufaka isicelo selayisense yokusebenza, kufanele aqale afake isicelo kumBhalisi ngendlela nangefomu ebekiwe yokubhaliswa njengongesilopna ilungu.
UmBhalisi kufanele athole ukuthi ofaka isicelo ngaphansi kwesigatshana 2 uzigcinile na izidingongqangi zesigatshana 1, uma kunjalo, amnikeze ofake isicelo isitifiketi salokho ukuze asinikeze ibhodi.
Uma kwenzeka iBhodi iyivumela futhi iyikhipha ilayisense yokusebenza iyinekeza lowo ongesilona ilungu, iBhodi kumele imazise umBhalisi zingakapheli izinsuku eziyi-14 imnikeze futhi umBhalisi nekhophi yelayisense yokusebenza.
UmBhalisi kufanele kuthi lapho ethola le mininingwane, ambhalise ongesilona ilungu.
U-MEC angawamukela amaqembu abasebenzisi noma abathuthi babagibeli abasebenzisa ezokuthutha umphakathi, noma abashayeli bezimoto ezisetshenziselwa le zinsizakalo, njengemikhandlu yamadolobhakazi, ngenhloso yale Ngxenye, njengabamele abasebenzisi, abasebenza ngezithuthi noma abashayeli.
Ngaphezulu kwezikhungo namakomidi asungulwe yile Ngxenye, u-MEC angayalela ukuthi makumiswe ezinye izakhiwo ezifana nalezo, mhlawumbe ukumela uhlobo oluthile lwabagibeli bezinto zomphakathi, noma iqembu lwalezo zindlela.
k ababili kufanele bamele izinyunyana zabashayeli.
Uma omele engetholakale, u-MEC angafaka omunye kuleso sikhundla kepha kungabi yinto yanomphelo.
Ngaphambi kokukhetha ilungu le-PPPTF, u-MEC kufanele ameme amagama akhethwayo kwimigwamanda noma izinhlangano ngokuthumela noma ukushicilela isaziso ngendlela leyo eyobonwa ngu-MEC.
Uma amagama akhethwayo engatholakalanga ngesikhathi esibekiwe kwisaziso, u-MEC angabakhetha abantu, ngokuhambisanayo nale sigaba, abazoba amalungu e-PPPTF uma ekubona kufanele.
Usihlalo we-PPPTF kufanele kube yisikhulu sehhovisi lomNyango. Amalungu kufanele akhethe omunye wamalungu ayo abe yisekela likasihlalo, kube uye njalo owenza imisebenzi kasihlalo uma engekho.
U-PPPTF kufanele amise inqubo nezikhawu zemihlangano yakhe, inqobo nje uma ehlangana kanye ngekwata.
d liba sesimweni sokungakwazi ukugcina imisebenzi yalo; noma e engasayimele inhlangano noma imboni ayekhethelwe ukuyimela.
i ukuxhumanisa abagibeli namaqembu noma izigceme ezimele abagibeli, nokubhekana nezikhalazonezinkinga zabagibeli.
Leso naleso siphathimandla esiFundazwe kufanele sisungule isikhungo sezokuthutha kwidolobhakazi MTF endaweni engaphansi kwaso.
j kwababili abangonongoti abangasizwayo kwezokuthuthwa kwabagibeli bomphakathi noma kube abantu abanesipiliyoni esibanzi noma abakhombise ikhono kwezokuthutha noma kwezemvelo noma ezezimali.
Uma engekho okhethiwe, isiphathimandla sedolobhakazi singamfaka omunye umuntu esikhundleni sakhe kepha yena akufanele abe unomphelo.
Ngaphambi kokukhetha amalungu e-MTF, isiphathimandla sedolobhakazi kufanele simeme amagama abakhethwayo kwimigwamanda noma izinhlangano eziqondene ngokukhipha isaziso ngendlela ebekiwe.
uma engatholakali amagamaakhethwayo ngesikhathi esibekiwekwisaziso, isiphathimandla sedolobhakazi, ngokuhambisanayo nale sigaba, singawakhetha amalungu e-MTF ewabona efanele.
Isiphathimandla sedolobhakazi kufanele sikhethe oyedwa osimele abe usihlalo. Amalungu kufanele akhethe omunye wawo abe yiphini likasihlalo, okufanele enze imisebenzi kasihlalo uma engekho.
U-MTF kufanele ahlangane ngezikhathi nangendlela nenqubo ebekiwe.
Ilungu le-MTF kufanele liphume esikhundleni uma lisuswa esikhundleni ngokwesigatshana 8 noma uma liyeka ngokufaka inothisi libhalele umasipala nomaisiphathimandla esiqondene.
d liba sesimweni sokungakwazi ukugcina imisebenzi yalo; noma e engasayimele inhlangano noma imboni ayekhethelwe ukuyimela.
ix nezindaba zokuphepha; kanye x nokwabiwa kwezinsizakalo.
e zifake isandla kwizinhlelo zeziphathimandla zezithuthi zabagibeli bomphakathi emgaqweni, iBhodi nezinye iziphathimandla, kanye f nokwenza eminye imisebenzi ebekwe u-MEC noma yimithetho yomasipala, noma enconywe kwimihlahlandlela eshicilelwe nguMEC noma yisiphathimandla sedolobhakazi.
f nabanye abantu nemigwamanda emisiwe.
Uma omunye wabamele okukhulunywa ngabo kwisigatshana 2 engekho, isiphathimandla esiqondene singamfaka omunye umuntu esokhundleni sakhe kepha kungabi okomphelo.
Isikhungo samatekisi edolobhakazi kufanele sikhethe omunye wamalungu aso abe usihlalo.
Izikhungo samatekisi edolobhakazi kufanele ahlangane ngezikhathi nangendlela nenqubo ebekiwe.
viii namarenki, nezinto zokusebenza nokuthuthukiswa kwazo; kanye ix nezindaba zokuphepha.
l Benze neminye imisebenzi ebekiwe kwimithetho yomasipala noma imihlahlandlela enconyiwe.
Bonke omasipala ngaphandle kwesiphathimadnla sedolobhakazi kufanele basungule ikomidi yokuxhumanisa amatekisi endawo maqondana nezindawo ezingaphansi kwabo noma maqondana nezindawo ezithize endaweni.
Imisebenzi yekomidi yokuxhumanisa amatekisi endawo kuzoba ukufaka isandla kwisikhungo esiqondene samatekisi edolobhakazi maqondana nezinto ezibekiwe kwisigaba90.
U-MEC angayakha imithethonqubo ebeka imigomo yobulungu nemisebenzi yamakomidi yalawo makomidi angabaxhumanisi, nenqubo nezikhawu zemihlangano, ngokwesigatshana 4.
Ubulungu bamakomidi okuxhumana kwamatekisi endawo kufanele kuqondaniswe kuphela kososiyeshini ababhalisiwe bendawo nakumalungu abhalisiwe.
Noma yimuphi umasipala angasisungula isikhungo sokuxhumana sedolobhakazi noma sendawo, lokho nje okuqondene, maqondana nabanye abagibeli bezinto zomphakathi emgaqweni noma izindlela zokuhamba endaweni yakhe.
U-MEC angasenza isimemezelo ngesaziso kwi-Gazethi, ukuthi indawo ethize lapho kuthathwe izinyathelo ezehlukile nokukhulunywa ngayo kule sigaba, uma enombono wokuthi lokhu kuyadingeka ukulungisa isimo esishubile ngodlame, inxushunxushu noma isiphithiphithi.
a U-MEC angayimisa inqubomigomo ebeka ukuthi umgugu noma imigudu noma amarenki athize, noma yonke imigudu namarenki, ngaphandle kokuthi achaze, kuvaliwe akusebenzi ukuthwala abagibeli bomphakathi endaweni emenyezelwe kwisigatshana 1 ngesikhathi esibekwe kwisaziso, nokuthi akukho muntu ongaqhuba izinsizakalo kwimigudu ethintekayo noma kwirenki noma amarenki athintekayongesikhathi leso.
b Inqubomigomo ingabeka ukuthi ukwephulwa kwawo kuyoba yicala ibeke futhi nezigwebo ezihanbisana nalo.
g ikheli lapho kufanele kuqondiswe khona izethulo; kanye h nendlela yokwenza izethulo.
U-MEC kufanele abhekisise izethulo azitholile ngokwesigatshana 3 ngaphambi kokubeka inqubomigomo ngokwesigatshana 2.
o uma umuntu engumnikazi welayisense noma imvume yokusebenza noma umshayeli oqondene naleyo layisense noma imvume, ehluleka ukugcina umsebenzi noma isibopho salowo muntu noma umshayeli ngokwalo mthetho.
i ebe nesandla noma evumele isenze noma ukungenziwa kwento; nomar ii engenzanga lutho ukugwema leso senzo noma kungenzi; futhi b isenzo noma ukungenzi kuyinto, noma isemthethweni noma ingalungile, kade ingaphansi komthetho wesandla sakhe noma ingaphansi kwesandla sokuqashwa kukamenenja, isithunywa noma umqashwa.
Umuntu olahlwe yicalangaphansi kwalomThetho angase agwetshwe abhadle ejele isikhathi esingeqile enyakeni noma inhlawulo yemali engeqile ku -R100 000, noma kokubili inhlawulo nokubhadla ejele.
INhloko yomNyango ingabeka isikhulu noma umqashwa womNyango abe umhloli wezithuthi.
Uma isikhulu esiyisiphathimandla saneliseka ngesikubonayo ukuthi imoto esetshenziselwa ukuthwala abantu emgaqweni kutholakala ukuthi imvume, ilayisense yokusebenza, nemvume yayo noma imvume ebhaliwe okukhulunywa ngayo kwisigaba 46 1 akusiyona imito ngokwesidingi sesigaba 47 b noma 52 4, isikhulu kufanele siyibophe leyo moto.
a eseveze imvume, ilayisense yokusebenza, imvume yayo noma imvume ebhalwe phansi wayikhombisa isikhulu esibekiwe, naso safakaza sabhala phansi ukuthi ikhishiwe nanokuthi umsebenzi uyikhokhile inhlawulo yecala ngokwesigaba 94 1 o ngenxa yokwehluleka ukugcina emotweni izincwadi ezidingekayo, uma leyo nhlawulo yayikhishiwe; noma b uma lowo muntu esanelisa isikhulu esiyisiphathimandla ukuthi imoto yayingasetshenziselwe ukuthwala abantu bomphakathi, futhi lokho kwafakazelwa yisikhulu sakubhala phansi; noma c onke amacala abekwe wona maqondana nesithuthi esingekho emthethweni sokuthwalwa kwabagibeli bomphakathi ehoxisiwe noma abantu ababekwe lawo macala bephume phambili.
Uma imoto ingadedelwanga zingakapheli izinsuku ezingama-90 iboshiwe, iyodliwa yisiFundazwe, ngaphandle uma kuvezwa ubufakazi bokuthi ukudedelwa kwayo akubanjwanga ngephutha lomuntu ofuna idedelwe.
Ukudliwa ngokwesigatshana 3 akuwathinti amalungelo umuntu anawo emotweni uma kukhonjiswa ukuthi ubengazi ukuthi imoto yayisetshenziselwa noma yayizosetshenziselwa ukuthwala ngokungemthetho abagibeli bomphakathi emgaqweni noma wayengekwazi ukukugwema ukusetshenziswa kwayo.
U-MEC noma umasipala angabeka indawo ngokwesaziso kwiGazethi indawo echaziwe kwisaziso ukuthi iyisikhumulo ngenhloso yale sigaba, futhi angasichibiyela noma asihoxise ngendlela efanayo leso saziso.
Ukubopha izimoto ngokwale sigaba, izikhulu ezigunyaziwe kufanele zihambise ngenqubo ebekiwe futhi zigcwalise imiqulu ebekiwe.
b umnikazi wemoto okuthwelwle ngayo umuntu uthathwa ngokuthi uye obethwele lowo muntu ngesikhathi athwalwe ngaso, ngaphandle uma kutholakala ukuthi ngaleso sikhathi ubenesiyena umshayeli waleyo moto futhi akazange akuvumele ukusetshenziswa kwaleyo moto ukuthi ihambise umuntu.
Isikhulu esigunyaziwe singayithatha imvume noma ilayisense, ngokwesinqumo seBhodi, uma seyiphelelwe yisikhathi noma isihoxisiwe, ikhanseliwe noma imisiwe ngokwalo mThetho.
i ngesinqumo seBhodi kuboshwe onke amalayisense noma imvume echaziwe kwisinqumo kunikezwe iBhodi.
b ukukhipha isigwebo esithize noma inhlawulo okukhulunywa ngayo kwisigatshana 2b kulabo bantu abephule umthetho uma amaphuzu abawaphuciwe esengaphezulu noma elingana nenombolo ethize ebekiwe.
kuye ngobubi becala, ukuze amacala amabi kakhulu, kube nohlelo olusezingeni eliphezulu ngokwamaphuzu asuswa naqoshwayo.
ukumiswa kwelayisense yokusebenza noma imvume yowephule icala.
ukuhoxiswa kwelayisense noma imvume ; noma iv isigwebo esibhaliwe esiwuswazi oluncane kunalolo olubekwe kwisigatshana ii noma iii.
a abeke kabanzi uhlelo oluphakanyisiwe; futhi b ameme abantu abanentshisekelo babeke uvo ngesiphakamiso futhi, namgemhlawulo nezigwebo eziphakanyisiwe, bacelwe ukuthi izimvo zabo bazifake zingakapheli izinsukuezingama-30 kusukela osukwini okwakhishwa ngalo isaziso.
ukwenziwa kohlelo lokususwa kwamaphuzu kufanele lushicilelwe ngendlela ebekiwe, luyobe seluqala lusetshenziswa lba umthetho oyisibopho emva kwezinsuku ezingama-30 lwashicilelwa.
U-MEC angamisa inqubomigomo ebeka ukuthi abanikazi bezimvume noma amalayisense okusebenza ezinhlobo ezithile zezithuthi zabagibeli bomphakathi kufanele babhekelele umshuwalense wabagibeli nezinye izinhlobo zemishuwalense ebekiwe kwinqubomigomo, kube yimali leyo ebekwe ngu-MEC nayo angayibeka kwinqubomigomo. Inqubomigomo ingabeka futhi nokufunekayo noma izidingongqangi zabanikazi bemishuwalense abakhipha le mishuwalense.
a IBhodi ingayibeka imibandela yamalayisense okusebenza maqondana nezidingongqangi okukhulunywa ngazo kwisigatshana 1 engaphikisani nale nqubomigomo.
b Inqubomigomo ingadinga futhi ukuthi kube nobufakazi bomshuwalense bunikezwe iBHodi noma umuntu obekiwe kwinqubomigomo, lokho kwenzeke ngezikhathi ezibekiwe.
Umshuwalenseokukhulunywa ngawo kwisigatshana 1 kufanele, phakathi kwezinye izinto, ubhekelele ukulahlekelwa nokumoshakala kumuntu ngenxa yokulimala kwempahla noma ukufa nokulimala komuntu ngenxa yobudedengu obuyinhloso noma ukungenzi okuthize kosebenzayo noma isithunywa noma osebenzela umsebenzi maqondana nokunikeza insizakalo yokuthutha abagibeli bezithuthi zomphakathi.
U-MEC kufaneleabeke inqubomigomo ngaphansi kwesigatshana 1 maqondana nezinsizakalo ezinikezwa abavakashi zingakapheli izinsuku ezingama-80 emveni kokuqala kwalo mThetho ukusebenza.
c ukuhlela, ukwakha nokugcina esimweni inqalasizinda ekhuphula izinga lokusebenza nokusizakala kwezinsizakalo zabagibeli bezithuthi zomphakathi.
a umuntu alahlwa yicala, ngokwanoma yimuphi umthetho ochithwe yisigaba 104, okuyicala eliyicala ngokwalo mthetho, umuntu uthathwa njengowenze icala ngokwecala lalo mThetho; futhi b noma yiliphi imaki elikhishwe ngokwanoma yimuphi umthetho wemoto ochithiwe maqondana nemvumeuyasetshenziswa ngokwalo mThetho kuze kube leyo mvume iphelelwa yisikhathi, iyashintshwa ibe yilayisense, noma iyahoxiswa noma ikhanselwe ngokwalo mThetho, njengemaki yokwehlukanisangokwalo mthetho.
Ukuqashwa, ukubekwa, inqubomgomo, isaziso noma umqulu owenziwe, washicillelwa noma wakhishwan nomayini enye eyenziwe, ngokomThetho ochithwe yisigaba 104, kuthathwa njengesimemezelo, ukumiswa, ukwakhiwa, ukushicilela okukhishwa kwenziwa ngokomthetho ohambisanayo walo mthetho.
Ngenhloso yesigatshana 2 isicelo sokukhishwa noma ukunikezwa kwemvume engakaphelelwa yisikhathi ekuqaleni kwalo mThetho, siyothathwa njengesicelo ngokwalo mThetho maqondana nokunikezwa kwelayisense efanelekile eyilayisense yokusebenza.
a Njalo lapho lo mThetho ukuqashelwa kohlelo lwezithuthi, iBhodi, isiphathimandla esenza isivumelwano, isiphathimandla sokuthutha, umnyombo wedolobha noma umasipala angaqhubeka nalolo daba, ngokugunyazwa ngu-, yize noma uhlelo lwesithuthi esiqonde lungalungisiwe noma lungethulwanga ukuze luthole imvume edingekayo, noma lungashicilelwanga ngokwesigaba 29 1 somthetho kaZwelonke.
c Le bhodi, isiphathimandla, umnyombo wedolobho noma umasipala kufanele abhekelele noma yiluphi uhlelo lwezokuthutha noma olunye udaba aluthatha njengoluqindene.
Noma yimaphi amandlaasetshenziswe noma umsebenzi onikeziwe nowokwenziwa ogcinwe ngokusemthethweni yi-Gauteng Transport Permit Board okukhulunywa ngayo kwisigaba 291 ngokomthetho ochithwe yisigaba 104 emva kokuqala kokusebenza komthetho kaZwelonke, uthathwa njengosetshenziswe ngokuyikho noma osetshenziswe ngokomthetho ofana nawo kulo mThetho.
Lo mthetho uyawubophezela uMbuso.
Izingxenye ezahlukene zalo mThetho zingaqaliswa ukusebenza ngezinsuku ezingafani, noma ezindaweni ezahlukahlukene.
M inombolo yabagibeli ingeqi kuleyo yelayisensi isib.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMnyango wezokuXhumana.txt</fn>
Ingabe iyini iMpatho-Lwazi?
IMpatho-Lwazi kungukwenza kwemikhakha eyehlukahlukene okuye kusize iminyango nezinhlangano ukuba zithuthukise ziphucule izindlela ezisebenzisa, zisabalalise, zikhande, ziguquguqule, zigcine ngazo ulwazi ukuze zifinyelele ezinhlosweni zazo ngokushesha nangempumelelo.
Luyini usizo olukhulu lweMpatho-Lwazi?
Izinhlangano ziyasizakala ukuba zisheshe zifeze izifiso nezinhloso zazo, bese kuthuthuka ukukhiqiza, ummongo, ukusungulwa kwamasu amasha, ukuqhudelana.
ukwanda kwamasu amasha kwezeSayensi; kanti abasebenza ngolwazi bayathuthuka ububona nogqozi lwabo luyanda.
Kungabe iMpatho-Lwazi iyisixazululwana nje esingumasheshisa?
IMpatho-Lwazi iyinto eqhubekayo futhi engeyena umasheshisa wesixazululo. Emhlabeni wonke jikelele, imikhankaso nezinhlelo zokuPhathwa koLwazi ziyaqalwa futhi akusekho ndlela mbili. Umkhankaso wokuPhathwa koLwazi iyona ndlela eya kwikusasa elinempumelelo.
Buyini ubudlelwano phakathi kokuPhathwa koLwazi neNkathi yobuChwepheshe boLwazi?
Ikhompyutha encane, i-Internet kanye nokuthuthuka kobuchwepheshe, namagxathu asethathiwe emhlabeni wonke ikakhulukazi eMelika, sekuye kwaholela ekusungulweni kwegama elithi "iNkathi yobuChwepheshe boLwazi" (Information Age) kodwa nakho okubonakalayo ukuthi kuzoya ngokuya kubizwe ngeNkathi yoLwazi "Ulwazi Age". Njengalokhu abantu beqheluka eNkathini yeziMboni (Indusrial Age) beyilokhu besondelela ngasenkathini yolwazi, emazingeni aphansi, iMpatho-Lwazi yona seyithuthuke kakhulu ezingeni elijiyile ukuze kubhekanwe nezinguquko.
Kungabe iMpatho-Lwazi iyinto entsha yini?
Izinqubo nemigomo yokuPhathwa koLwazi akuzona izinto ezintsha neze, njengalokhu kukhonjiswa ukuthuthukiswa nokusetshenziswa kolwazi okwakwenziwa isintu sasemandulo (izibonelo zalokho: izindlela okwakusetshenziswa ngazo umlilo, insimbi nethusi) okwakudluliselwa kuzizukulwane ngezizukulwane bese zanda nomhlaba wonkana. Indlela ehlelekile yokuphathwa kolwazi njengenqolobane kungumkhakha omusha futhi othuthuka ngesikhulu isivinini lesi, lokhu kudalwa izinguquko ezisheshayo nentuthuko kubuchwepheshe nasemkhakheni wezokuxhumana kanye nokubukwa ngeso elisha nokubona ubugugu bolwazi njengenqolobane yokusetshenziswa kwamasu.
ULWAZI luyinqolobane eyigugu njengalezi zemvelo okungezomhlaba, zabasebenzi, nesamba somnotho. Indlela izimboni nezinhlangano ezisebenzisa ngayo ulwazi nezindlela ezisetshenziswayo ukwenelisa isidingo solwazi, kanye nendlela okusabalaliswa ngayo lolo lwazi, konke lokhu kungenzeka ngempumelelo uma kusetshenziswa isikhali esiyimfihlo yempumelelo esiyiMpatho-Lwazi.
Kungabe iMpatho-Lwazi ihlukile yini kubuChwepheshe boLwazi na?
Kungabe iMpatho-Lwazi ingubuchwepheshe kumbe isenzo na?
IMpatho-Lwazi akusibona nje ubuchwepheshe kumbe ukwenza okuthile nje, kodwa kunguhlelo neqoqo lobuchwepheshe okusekele ukucobelelana ngolwazi esikhungweni esithize ukuze kuphumeleliswe amasu nemikhankaso yokuqala izinto ezintsha.
Ixhumana kanjani iMpatho-Lwazi (KM) nesintu na?
Okumqoka kakhulu kumkhakha weMpatho-Lwazi abasebenzi abasebenza ngoLwazi, ababambi-qhaza abasebenza esikhungweni esithize futhi abasimamiswa ngolwazi futhi ababhekeke ukuthi basize amakhasimende alesosikhungo.
IMpatho-Lwazi ke imalungana nabantu nokwengamela kwabo izimpilo zabo, hayi uhlelo olulawula ngendlela yondlovu kayiphikiswa.
Ukuguqula indlela endala yokwenza izinto, okunesidingo sokuba kuguquke indlela abantu abacabanga ngayo nenqubo emsebenzini iguqulelwe kuleyo enesisekelo sokwethembana nokwethembeka.
Ukucobelelana ngolwazi kuzosiza abasebenzi besikhungo ukuba basebenzise ulwazi oluvele lukhona kunokuba bazame ukusungula okusha..
Lokhu kuzokwandisa ukusetshenziswa kwesikhathi ngendlela ebonakalayo nenemiphumela , ukusungulwa kwezinto ezintsha, okuyimiphumela yolwazi olusha.
IMpatho-Lwazi inamuphi umthelela emaswini okusebenza enhlangano na?
Elinye iphuzu elisemqoka leMpatho -Lwazi elokuyixhumanisa nezinqubo namasu okusebenza akulesosikhungo lokho kwenza okuye kubeke inhlangano nesikhungo eqophelweni lokuqhudelana kangcono nezinye.
Ingabe ukuphi umehluko phakathi kwemininingo, ukwazi, nolwazi?
Imininingo imele lokho okungaphawuleka kumbe okungamaqiniso kungaqhathaniswe nalutho, ngalokho ke kungenangqondo nammongo otheni. Ukwazi khona kungumphumela wokubeka imininingo ngendlela ezwakalayo nangendlela ephathelene nokuthile, ngokuvamile ngendlela eba nomyalezo. Ulwazi lona kuyilokho esize sikukholelwe sikunike ubumqoka obuthize emveni kokuba sesihlanganise sahlela imiyalezo ngendlela eqondakalayo ngenxa yesesike sakubona, sahlangabezana nakho ngokuxhumana kumbe okuqondiswayo. Ulwazi lungabukwa njengento engagcinwa bese isethsenziswa njengokwesidingo, nanjengohlelo oluqhubekayo lokwazi okuxutshwe nokwenza - okunguhlelo oluveza lukhombise ubungoti.
Isimo-Lwazi siyiqoqo lemithetho okunenkolelo yokuthi iliqiniso, leyonkolelo ibe ingeyomuntu oyedwa okungenani, ngesimo semiyalezo nolwazi olwenele olungahle luqondwe nangomunye umuntu futhi alusebenzise. Kufanele kube namaphuzu athize abukwayo ukuze kuqinisekiswe isimo-lwazi ngaphambi kokuba semukelwe njengolwazi.
Ikhona yini indlela yokukala nokuhlola iqophelo nezinga lolwazi?
Yebo, ngokuthi lukwazi ukuthi lusize isikhungo kumbe inhlangano kumbe umuntu ukuthi afinyelele la ephokophelele khona kalula.
Sikhona yini isizinda seMpatho-Lwazi kumbe i-website?
Sesiye sasungulwa isizinda seMpatho-Lwazi ukuze sihlinzeke umgudu wokuxhumana gokuhlanganyela oMnyango wezokuXhumana. Lokhu kuzokusebenza njengeyona nqolobane yeMpatho-Lwazi, kuhlinzekwe nolwazi olumayelana neMpatho-Lwazi bese kusetshenziswa njengomgudu wokuthi kuxoxiswane mayelana neMpatho-Lwazi e-ningizimu Afrika.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMthetho oHlongoziwe.txt</fn>
Kuyintokozo kimina ukwethula emphakathini waseNingizimu Afrika uMthetho oHlongoziwe kwezemidlalo nokungcebeleka obukeziwe. LoMthetho Ohlongoziwe umele izinkolelo zezemidlalo nezokungcebeleka eNingizimu Afrika zokuthi ezemidlalo nokungcebeleka zibambe iqhaza kwezenhlalakahle yabo bonke ebantu baseNingizimu Afrika. Kuyindlela enhle kakhulu yokumbandakanya intsha emicimbini ezokwakha imiphakathi.
Eminyakeni emihlanu eyedlule, inqubobomgomo yokuqala kwezemidlalo nokungcebeleka yashicilelwa ngokokuqala eMthethweni Ohlongoziwe lapho izinselelo, izinqubomgomo nezandulelo kwabekwa kwacaca. Kuningi osekwenziwe ukuhlangabezana nalezo zinselelo nezandulelo, kodwa ngenxa yokusweleka kwesikhathi esanele nezinto zokusebenza iseyinde kakhulu indlela eya phambili. Ngokulandela isesekelo sezinqubomgomo namasu kahulumeni kuzwelonke, kuyadingeka ukuba izandulelo kwezemidlalo nokungcebelekwa kubuye kubhekisiswe futhi kushintshwe.
Ukuze kufezwe inqubomgomo kahulumeni yempilo engcono kuwonke wonke, nokwenza isizwe sidlale, ukusungulwa kweKhomishani yezeMidlalo nokuNgcebeleka yaseNingizimu Afrika kuyisinyathelo esibalulekile esizoqinisekisa ukuthi ezemidlalo zifinyelela kuzo zonke izingxenye zeNingizimu Afrika. Iminikelo ephuma kubaxhasi abanjenge, ukuSizwa kwabaMpofu (Poverty Relief), Ukwakhiwa kweziNgqalasizinda (Infrastructure Creation), iminikelo eyaqoqwa eNgqungqutheleni yezemisebenzi (Job summit) kanye nemali etholakala kulothali kaZwelonke (National lottery) yokuthuthukisa izimfanelo zezemidlalo nokungcebeleka ezindaweni ebezinganakiwe nguhulumeni odlule izoba yindlela efanele yokwenza ezemidlalo zitholakale kuzakhamuzi zakuleli eziningi.
AbezeMidlalo nokuNgcebeleka eNingizimu Afrika (SRSA) bazinqumele lezi mpokophelo ezilandelayo, eziyisisekelo somgomo othi "senza isizwe sidlale".
a ukwandisa izinga lokubamba iqhaza emicimbini yezemidlalo nezokungcebeleka b Ukuphakamisa umlando wezemidlalo nakuba kunezinto eziphikisanayo.
c Ukwandisa amathuba empumelelo emicimbini emikhulu.
d Ukubeka phambili ezemidlalo emizamweni yokuhlangabezana nezinto ezibakulekile kuzwelonke.
Zonke izandulelo zithatha umgudu woguquko futhi lelibhukwana liyahlangabezana ngokwanele nalomsebenzi osezandleni, sibe singadluki emisebenzi wethu emgudwini wenqubomgomo kaHulumeni kazwelonke.
Senza isizwe sidlale umongo/indikimba yaloMthetho oHlongoziwe.
Ukufezekisa lenhloso kudinga imizamo nokuzinikela kukahulumeni, izinhlangano ezizimele (NGOs),umkhakha ongekho ngaphansi kukahulumeni, yilowo nayilowo othintekayo unendima okufanele ayidlale ekwakheni isisekelo sesiko lezemidlalo nokungcebeleka. Umthwalo wokwakha izinto nezindawo zokudlala nokungcebeleka usemahlombe abezeMidlalo NokuNgcebeleka eNingizimu Afrika (SRSA) neKhomishani yezeMidlalo eNingizimu Afrika (SASC).
Ukungalingani phakathi kwemiphakathi enanakekelwe kangcono okuvamise ukuba ngeyasemadolobheni nemiphakathi enganakiwe, ikakhulukazi okungeyasemaphandleni.
Ubusha bohlelomgono nenqubomgomo yokuthuthukiswa kwezemidlalo nokungcebeleka.
Isidingo sokuba iNingizimu Afrika ithathe indawo enelungelo layo emphakathini wezemidlalo womhlaba.
Federations (IFs). Nangaphezu kwalokhu, imiphumela yezombusazwe, amandla ezenhlalakahle nezomnotho, njengendima nomthelela wokopeletsheni bezizwe ezahlukene, nokuthengiswa kwezemidlalo nokukhula komkhakha wezezindaba, kungeze kwabhekelwa phansi.
Sekwenziwe imizamo eminingi kuzanywa ukuchaza ngokwanele ezemidlalo nokungcebekela. Kodwa akukaze kutholakale ukuvumelana ngalokhu. Ngokwenhloso yaloMthetho oHlongoziwe, lechazelo elandelayo yanele.
EZEMIDLALO zingachazwa njengokwenza noma yini edinga ukusentshenziswa komzimba futhi labo abadlalayo kufanele balandele indlela emisiwe noma engamisiwe okuqhutshwa ngayo, ngenhloso yokuthola ophume phambili noma owinile, nokuba kungenjalo; noma ngenhloso yokuphumula, ukuzanelisa, umzimba ophilile, ukukhula ngokomoya nentuthuko.
Kodwa, mhlasimbe okubaluleke kunakho konke indima yezemidlalo yokuzama ukwakha ukubumbana kwesizwe.
Umthelela wezemidlalo nokungcebeleka akugcini nje kuphela kulabo abadlalayo noma abambe iqhaza. Uyazwakala kweminye imikhakha yempilo eminingi njengezeMpilo; ezeMfundo; ezoMnotho; ukuziphatha okungahambisani nenhlalakahle; ukwakhiwa kwesizwe nobudlelwane bamazwe.
Kulindeleke ukuba abezeMidlalo nokuNgcebeleka eNingizimu Afrika bahlinzekele izidingo zabo bonke abantu, babe isebenzisa isamba semali esilinganayo naleso esasisentshenziswa ukuhlinzekela ingxenye enga-20 ekhulwini yabantu ngesikhathi sikahulumeni odlule.
Nakuba indlela esibheka ngayo ezemidlalo nezokungcebeleka kufanele isuselwe kumagugu nezinkolelo zaseNingizimu Afrika, ukuma kwezwe, imiphakathi yayo, umlando wayo, ilifa layo, inqubomgomo yezemidlalo nezokungcebeleka kuzwelonke, kufanele ihambisane nokwenzeka emhlabeni.
Kutholakala ukuthi kunokungazi ngendima edlalwa ezemidlalo nokungcebeleka kulelizwe. IziNhloko zethimba loHulumeni be-Commonweath ebelise-Harare ngo lathola lokhu okulandelayo mayelana nomthelela wezemidlalo emphakathini: Isikhathi sesifikile sokuba indima ebalulekile edlalwa ngezemidlalo ekwakheni izizwe yamukelwe ngokugcwele. Ezemidlalo zingukulondoloza. Okukuqala zingululondoloza kwezempilo, ukuphila kade nomkhiqizo walabo bantu noma ukwenza umsebenzi oncomekayo kwabantu. Okwesibili zingukulondolozela ikusasa. Izizunzo ezitholwa yinhlalakahle zimbandakanya ukwenziwa-ngcono kwezempilo nomzimba, ingqondo nokuphila kahle ngokomoya kubo bonke abantu. Ngaphezu kwalokho abadlali abavelele baba yizibonelo ezinhle entsheni yalelozwe, njengabantu abavelele, nanjengezithunywa zalelozwe nakuba zingakhethwangwa nguhulumeni, futhi njengabantu abazimisele ngokuqophisana okulinganayo nokwamukelekile.
i Izifo eziningi ezifana nokukhuphuka kokushaya kwegazi zincike ekulashweni noma/kanye nokuvocavoca umzimba okufanele kulandelwe.
Emazweni asathuthuka kunenkolelo yokuthi lelo nalelo randi elisentshenziswe ezindlekweni zezemidlalo nokungcebelela, kwehliswa izindleko zezempilo ngamarandi ayikhulu.
i Ucwaningo lukhombisa ukuthi ezemidlalo zihlomisa umntwana ngamakhono empilo ngendlela engedlulwa ngenye yezinto ezenziwayo.
Kunobufakazi futhi obukhombisa ukuthi ukukhula kwemfundo ngokomzimba kuholela ekwenzeni kangcono ezifundweni.
i Njengoba zinomthelela omuhle kwezempilo, okwenziwa ngomzimba kunomthelela omuhle ezingeni lomkhiqizo.
Ukwehla kwamazinga okuphutha emsebenzini kuhambisana nokuphila kahle ngokomzimba okuyingxenye enga-23 ekhulwini okuholela ekongeni usuku nengxenye lokusebenza ngonyaka.
Okuphikisana nesisho esithi usathane uyawatholela umsebenzi amavila yileso sisho esithi umntwana okwezemidlalo umntwana ongekho enkantolo.
Ukuziphatha njengeselelesi kuhambisana nokungazithembi, kanti ukuphumelela kwezemidlalo nokungcebeleka kwenza ngcono ukuzethemba.
Labo abayizibonelo ezinhle kwezemidlalo baphakathi kwalabo abavela namasu akhayo emazweni amaningi iv Impumelelo kwezemidlalo njengebhola lombhoxo rugby, ibhola lezinyawo nokushaya isibhakela kuholele ekuncipheni kwezigameko zokuncwasana ngokwebala kulelizwe.
i Impumelelo kwezemidlalo ilethe ukuhlonishwa, ngisho kumazwe amancane.
Amazwe amaningi aya ngokwanda elandela ukubambisana kwezemidlalo nokungcebeleka nasekwakheni izinqubomgomo namanye amazwe.
Ngokwamukela ukwanda komthelela wezemidlalo nokungcebeleka kuyo yonke imikhakha yomphakathi, uNgqongqoshe wezeMidlalo nokuNgcebeleka eNingizimu Afrika neKhomishani yezemidlalo eNingizimu Afrika bavumelene ngalezi zandulelo eziyisishiyangalombili ezilandelayo eziyisisekelo soMthetho oHlongoziwe.
Ukuqinisekisa izindima nokuhlelemba imithwalo yabathintekayo kwezemidlalo nokungcebeleka ukuze kuqinisekiswe ukufezeka kokuqondiswa nokonga.
IPhalamende, ikakhulukazi uNgqongqoshe neKomiti LeNdlu yeziFundazwe, yibona abanomthwalo wokuchaza inqubomgomo kahulumeni; imithetho yephalamende, ukwabiwa kwezimali zezemidlalo nokungcebeleka.
Ukwandisa amazinga okuzimbandakanya kwezemidlalo nokungcebeleka.
Ukuqhakambisa ezemidlalo noma kunezinye izandulelo eziphikisayo.
Ukukhuphulela phezulu amathuba empumelelo emiqhudelwaneni emikhulu namanye amazwe.
Ukubeka ezemidlalo phambili emizamweni yokulungisa izindaba kuzwelonke.
Thuthukisa ezeMidlalo, ngale kokugudluka kwinqubomgomo kazwelonke yezemidlalo nokungcebeleka.
a Ukwengamela amavoti ezemidlalo nokungcebeleka kuhulumeni kazwelonke.
b Ukwelekelela ihhovisi likaNgqongqoshe wezeMidlalo nokuNgcebeleka.
c Ukunikezela ngosizo ngasohlangothini lukahulumeni kubo bonke abathintekayo kwezemidlalo nokungcebeleka.
d Ukuqondisa nokubamba iqhaza ekubhalweni kwayo yonke imithetho yezemidlalo nokungcebeleka.
e Ukutolika kabanzi inqubomgomo kahulumeni, nokuhumusha inqubomgomo kahulumeni ukuze ihambisane nezinqubomgomo zezemidlalo nokungcebeleka eNingizimu Afrika, ukubuyekeza lezo zinqubomgomo uma kudingekile ngaleso sikhathi nokubeka iso ngama-Presidential Sport Awards ezikhishwa njalo ngonyaka.
kUkuzama ukutholela izidingo zokusentshenziswa kwezemidlalo nokungcebeleka kumazwe aphesheya kwezilwandle ngokulandela imigudu efanele kaSikhwama kaZwelonke.
lUkusakaza izindaba eziphathelene nezemidlalo nokungcebeleka ngasohlangothini lukaHulumeni.
mUkuphendula nokuqondisa izimpendulo zemibuzo ebuzwa ephalamende mayelana nezemidlalo nokungcebeleka.
nUkwenza lula nokuqondisa nokubeka iso ekwakhiweni nokulungiswa kwezingqalasizinda zezemidlalo nokungcebeleka ngokulandela uhlelo "Sakhela ezemidlalo nokungcebeleka".
a Ukubeka iso ekulawulweni kwezemidlalo nokungcebeleka kuleso sifundazwe okufanele kuhambisane nenqubomgomo kazwelonke yezemidlalo e Ukuqondisa ukubandakanywa kweminye iminyango kahulumeni wesifundazwe ukuze kuqinisekiswe ukuvumelana kwenqubomgomo yesifundazwe kwezemidlalo nokungcebeleka.
f Ukusebenzisa izivumelwane namanye amazwe ezenziwe iNhlangano yezeMidlalo nokungcebeleka eNingizimu Afrika ngenhloso yokwabelana ngobuchwepheshe, namakhono okuthuthukisa ezemidlalo nokungcebeleka.
Iziphathimandla zasekhaya yizona ezibhekene ngqo nokusondezwa kwezemidlalo nokungcebeleka.
a ukumisa umhlahlandlela wenqubomgomo yokuphathwa kwezemidlalo nokungcebeleka ezingeni lasekhaya ohambisanayo nenqubomgomo kazwelonke neyesiFundazwe yezemidlalo nokungcebeleka.
b Ukwenza ezemidlalo nokungcebeleka kutholakale kubo bonke abantu bakuleyondawo.
c Ukwakha izingqalasizinda ezidingekayo zokusentshenziswa kwezemidlalo nokungcebeleka.
Uma ubheka ukuthi amaqembu yiwona ayisisekelo kwezemidlalo nokungcebeleka, iziphathimandla a ukumisa nokusentshenziswa kohlelo lwezemidlalo lukazwelonke nokuqinisekisa ukuthi izindawo zezemidlalo ziyathokala kubo bonke , nokuthi zikhona izingqalasizinda zokuqhudelana namaqembu, nokuthi ziphathwa ngobungcweti.
Ukuqagula nokuqoqela ndawonye izinto nezindawo zokudlala, amaqembu nezidingo zezingqalasizinda zemiqhudelwano, bese idweba uhlelo lwesikhashana.
Ukuthuthukisa nokunikezela ngamathuluzi noqeqesho ukuze kuqinisekwe ukuthi izinto zokudlala, nezigungu zamaqembu nemiqhudelwano kuphathwa ngobungcweti.
b Ukuthuthukisa amazinga emicimbi yezemidlalo yamazwe ngamazwe ebanjelwa lapha eNingizimu Afrika.
Ukumisa noma ukudweba uhlelo nokuqinisekisa ukusentshenziswa kohlelo lokubhida nokubamba imicimbi yamazwe ngamazwe.
Ukusiza lezo nhlangano ezinikwe imvume yokubamba imicimbi yamazwe ngamazwe.
c Ukuqinisekisa ukuthi kukhona izindlela zokuxazululwa kwezinkinga ezimisiwe ezamukelwe yizinhlangano, okuphepha, nokwesekelwa ngumphakathi.
Ukusungula nokunikela ngezimfanelo zokusebenza izikhungo zezemidlalo ukuze kube yizona ezinikeza lolusizo.
Ukuqagula ezemidlalo ezihamba phambili okuzobhekiswa kuzo izimfanelo/izidingo, ukuqaphela inqubekela-phambili yazo nokungenelela uma kudingeka.
Ukutholwa, ukuphathwa nokusakaza ulwazi ngezemidlalo nokungcebeleka ukuze kakhiwe isizinda solwazi.
Ukwakha ukuhlanganyela ukuze kwenziwa lula ukutholakala kwezimali nezinye izimfanelo kubaxhasi, kuhulumeni nemincintiswana kazwelonke.
Ukunikeza usizo lwezimali ngokumisa izinhlelo zokusiza ama-athilethikhi.
Ukwaluleka uNgqongqoshe wezeMidlalo nokuNgcebeleka. kanye nokusebenza njengesithunywa esiyinhloko yeSikhungo sikwaZwelonke kanye nokulawula iZikhungo zokuqeqesha ama-Olimpikhi.
c Ukuqiniseka ukuthi kukhona izindlela zangaphakathi zokuxazulula izinkinga phakathi kwalo nalabo abahlanganyela nabo.
Ukumisa inqubomgomo engagudlukile kunqubomgomo kazwelonke yezeMidlalo nokungcebeleka, izithunywa okufanele zihole lomsebenzi yizinhlangano zeziFundazwe nemigwamanda emikhulu.
Ukuxhaswa ngezimali kwalezi zithunywa ezingenhla.
Ukulungiswa kwezingqalasizinda ezakhiwe iziphathimandla zasekhaya, ukuze zisentshenziswe uma kunemicimbi kazwelonke neyezifundazwe.
Ukumisa inqubomgomo ezingeni lohulumeni basekhaya.
Ukuxhaswa ngezimali kwezithunywa ezisemqoka, njengamaqembu noma abantu ngabanye.
Ukwakha izingqalasizinda ezizosentshenziswa ezingeni lasekhaya noma izifundazwe.
f Ukwenza izinqubomgomo zeminye iminyango kahulumeni zihambisane nenqubomgomo yezemidlalo nokungcebeleka ngomoya wokuhlela nokusiza umphakathi ngokubambisana.
g Ukunikeza izaluleko zezomthetho ngasohlangothini lukahulumeni kubo bonke abathintekayo kwezemidlalo nokungcebeleka.
h Ukuxhasa ngezimali labo abasizwa ngabezeMidlalo nokuNgcebeleka eNingizimu Afrika ngokuhambisana noMthetho wokuPhathwa kwezimali zoMbuso PFMA, nemithethonkambiso yawo, kanye nenqubomgomo yokuxhasa ngezimali yabezeMidlalo nokuNgcebeleka eNingizimu Afrika, ukubeka iso ekusentshenzisweni kwalezo zimali, ukwaluleka labo abaxhaswayo ngokuphathwa kwezimali.
i Ukwengamela ubudlelwano kuhulumeni okusho ubudlelwano phakathi kweminyango kahulumeni waseNingizimu Afrika naphakathi kwabantu ngokwabo kanye nohulumeni bamanye amazwe ababambisene neNingizimu Afrika kwezemidlalo nokungcebeleka.
j Ukuqhakambisa labo badlali ababambe iqhaza ngokuvelele emphakathini waseNingizimu Afrika ngokubanikeza izidondo ezibizwa ngokulandela inqubomgomo kahulumeni kaZwelonke.
b Ukuqhubela phambili ezemidlalo nokungcebeleka ePhalamende.
d Ukwaluleka ngokwenziwa kwamanye amazwe kwezemidlalo nokungcebeleka.
Ohulumeni bezifundazwe yibona abaseduze nomphakathi mayelana nokuletha usizo lwezemidlalo nokungcebeleka kunohulumeni kazwelonke.
aBenze ezemidlalo nokungcebeleka zitholakale/zifinyeleleke kalula kubo bonke abantu baleso sifundazwe.
a Bakhe izingqalasizinda ezidingekayo zezemidlalo nokungcebeleka, nokunakekelwa kwazo.
c Baqinisekise ukuthi kukhona izinhlelo zokuthuthukisa amakhono abantu kwezemidlalo nokungcebeleka.
dBamise umhlahlandlela wenqubomgomo yokuphathwa kwezemidlalo nokungcebeleka zasekhaya yizona ezingumxhumanisi obalulekile.
d Ukuqinisekisa ukuthi kukhona izinhlelo zokuthuthukisa amakhono abantu kwezemidlalo nokungcebeleka.
e Ukusebenzisa izivumelwano namanye amazwe ezenziwe iNhlangano yezeMidlalo nokungcebeleka eNingizimu Afrika ngenhloso yokwabelana ngobuchwepheshe, namakhono okuthuthukisa ezemidlalo nokungcebeleka.
Nakuba leKhomishani yezeMidlalo (SASC) inesibopho sokwenza lula nokuqaphela ukuqhubekela phambili kwababambe iqhaza ngokuthuthukisa nokuqhubela phambili ezemidlalo, ifanele ibambe iqhaza lokukhuthaza labo abangabambe qhaza kwezemidlalo ngezinhlelo zokungcebeleka. Kulomkhakha iKhomishani yezeMidlali (SASC) idlala indima ebalulekile.
Ukuphathwa, ukuqhubekisa nokuqondiswa kwezemidlalo nokungcebeleka yiKhomishani yezeMidlalo eNingizimu Afrika ngaphambi kokuba ingenelele yona ngokulamula noma ngaphambi kokuba kungenelele uNgqongqoshe.
Ukusungula ukuhlanganyela nokuxhumana nabanye abathintekayo ukuze kuvunjululwe amathalente nokunikeza usizo lwesayensi, uqeqesho, ukuqeqesha nokuthuthukisa amakhono mayelana nokudingeka kwenqubomgomo yezemidlalo.
Ukumisa nokusebenzisa inqubomgomo yokuxhaswa ngezimali kwezemidlalo, iziguquko kwezemidlalo, ukuphathwa kwezemidlalo mayelana nobulunga beKhomishani yezeMidlalo (SASC), kanye nemibala kazwelonke.
Ukumisa ezinye izinqubomgomo ezingadingeka ukwenzangcono, ukuthuthukisa nokuqondisa ezemidlalo nokungcebeleka.
a Ukulandelwa kweNqubomgomo kahulumeni kwezemidlalo nokungcebeleka ezingeni likazwelonke.
b Umongo womsebenzi weKomiti kaZwelonke yama-Olimpiki NOCSA ngokoMqulu wesivumelwano wama-Olimpiki, ngukuqinisekisa ukubamba iqhaza kwama-athilethikhi aseNingizimu Afrika emidlalweni yama-Olimpiki, nokufeza igunya layo lokubeka ezemidlalo eqophelweni eliphezulu.
a Ukulandelwa kwenqubomgomo kaHulumeni kwezemidlalo nokungcebeleka ezingeni likazwelonke.
c Ukumela amagatsha ayo eziKhungweni zamazwe ngamazwe njenge CHOGM Ikomiti lezemidlalo ne CGF.
LeNhlangano iyikomiti elizimele elikhethwe izinhlangano zikazwelonke futhi lixhumene nenhlangano yezemidlalo yeCommonwelath (CGF).
a Ukulandelwa kweNqubomgomo kaHulumeni kwezemidlalo nokungcebeleka ezingeni likazwelonke , neleziFundazwe nasezingeni lasekhaya.
b Ingqikithi yomsebenzi weNhlangano kazwelonke ukuba yisithunywa esiyinhloko sokuletha ezemidlalo ngokulandela izimfihlo zayo, lokhu kungenziwa ngokuqinisekisa ukufinyeleleka kwezemidlalo, izinhlelo zokuvumbulula amathalente, ukusungulwa kwamavolontiya nokwandisa nokuzimbandakanya.
d Ukumisa izindlela zangaphakathi zokuxazulula izinkinga kubalandeli bezemidlalo nokumema imigwamanda emikhulu ukuba izoxazulula uma kudingekile.
e Ukuhamba phambili ekuthuthukisweni kwezemidlalo ukuze kuqiniseke ukumelwa kwazo zonke izinhlanga.
f Ukumela ezemidlalo ezikhungweni ezinkulu, kuhulumeni, kumazwekazi nesezikhungweni zamazwe ngamazwe.
Izinhlangano zeziFundazwe zinomsebenzi ofanayo nalowo weziNhlangano zikaZwelonke, umehluko obalulekile izindawo abasebenza kuzo.
a Ukulandela inqubomgomo kahulumeni yezemidlalo nokungcebeleka ezingeni lezikole.
Ukuqondisa imiqhudelwano yezikole zona zodwa noma nezinye izikole.
Ukusungula izinhlelo zokuqeqesha nokuthuthukisa amathishela.
nomphakathi ngezidingo (kokubili abantu nezingqalasizinda), ukukhuphulela phezulu izinga lokubamba iqhaza kanye nokuqondisa imiqhudelwano yezikhungo nezinye izikhungo.
c ukwenza iziphakamiso kumigwamanda emikhulu naseMinyangweni kahulumeni efanele mayelana nezemidlalo ezikhungweni zemfundo ephakeme.
dUkuxhumana nezinhlangano ezingeni likazwelonke nezifundazwe mayelana nezemidlalo ezikhungweni zemfundo ephakeme.
f Ukwenza lula ukubamba iqhaza kweNingizimu Afrika emicimbini yezemidlalo yezikhungo zemfundo ephakeme zamazwe ngamazwe.
Iqembu yilona eliyisisekelo sezemidlalo nokungcebeleka.
a Ukulandelwa kwenqubomgomo yezemidlalo nokungcebeleka ezingeni lamaviyo nakubantu ngabodwana.
b Ingqikithi yomsebenzi walo ngukwandisa kwabantu ngezinhlelo kube nesikhathi esiningi sokuphumula, okuholela ekhukhuleni komkhakha wezokuphumula emhlabeni wezomnotho. abezeMidlalo nokuNgcebeleka eNingizimu Afrika (SRSA)neKhomishani (SASC) zisaqhubeka nokufuna izindlela ezingaheha abaxhasi kwezezimboni abangaxhasa ngezimali abalandeli bezemidlalo. Lomdwebo olandelayo ukhombisa isilinganiso sezimali ezasentshenziswa nguhulumeni nomkhakha wangasese kwezemidlalo nokungcebeleka ngonyaka ka 1999.
Ukunikeza imibono ohlelweni lwezemfundo yokomzimba.
c Ukwenza iziphakamiso eziKhungweni ezinikele ngezimali nasemiNyangweni kahulumeni ethintekayo mayelana nezemidlalo zezikole.
d Ukuxhumana nezinhlangano zikazwelonke nezeziFundazwe mayelana nezemidlalo yezingane nentsha.
a Ukulandelwa kwenqubomgomo kahulumeni kwezemidlalo nokungcebeleka ezikhungweni zemfundo ephakeme.
b Ingqikithi yomsebenzi wayo imbandakanya ukwabelana zokudoba/ukuheha abantu.
d Ukwenza iziphakamiso ezihlanganweni zesiFundazwe nakuziphathimandla zasekhaya ukuze aqoqe izimfanelo azozisebenzisa ukwenza umsebenzi wawo.
eYiwoma ayinqola ephambili yokuvumbulula, ukuthuthukisa nokondla/ukunonophalisa amathalente.
Angeke kwenzeka ukuthi uhulumeni yedwa ahlangabezana nazo zonke izidingo zezemidlalo nokungcebeleka. Ngalesi sizathu, ukuhlanganyela phakathi kukahulumeni, izinhlangano ezingekho ngaphansi kukahulumeni (NGO) ezibhekele ezemidlalo nokungcebeleka, kanye nosomabhizimisi, kubalulekile kakhulu ukuze kutholakale izimali nezidingo ezizothuthukisa lesi sikhungo. UNgqongqoshe, abezeMidlalo nokuNgcebeleka eNingizimu Afrika (SRSA) kanye neKhomishani (SASC) bayazi ngomthethela wezemidlalo kwezomnotho nokukhula ngesivinini kokuthengiselana ngezemidlalo. Empeleni, ezemidlalo seziyimboni ngokwazo, futhi zibambe iqhaza emkhiqizweni wezwe (GDP).
Ukunikela ngemali ukuze kwakhiwe noma kulungiswe izidingo noma izimfanelo zezemidlalo ezindaweni ezazinganakiwe ngaphambilini.
Inselelo ekhona mayelana nezidingo eNingizimu Afrika akukhona nje ukungabi bikho ngokwanele kwezidingo kodwa ukuthi zikuyiphi indawo lezo zidingo- zikhona ezindaweni lapho kukhona abantu abaningi, Ngaphezu kwalokho, kungumbono kaNgqongqoshe nabezeMidlalo NokuNgcebeleka eNingizimu Afrika (SRSA), neKhomishani (SASC) ukuthi ukumbandakanywa komphakathi kungenza isiqiniseko sokuthi izakhamuzi zizithathe njengabanini balezo zidingo, okungasiza ekunakekelweni nasekuphathweni kwazo. AbezeMidlalo nokuNgcebeleka eNingizimu Afrika nezithunywa zayo iyozama ukusebenzisa amakhono akuleyondawo ukwakha nokwenza-ngcono izidingo zezemidlalo- lokhu kuyodala amathuba emisebenzi. Zonke izidingo zezemidlalo kufanele zifinyeleleke kalula ngabadlali abakhubazekile.
Abahlosiwe: Izikole, amaqembu, izinhlangano zokungcebeleka.
Izidingo zemicimbi yeziFundazwe nekaZwelonke.
Izidingo zokusentshenziswa emicimbini yamazwe ngamazwe nekazwelonke.
Ucwaningo nokucwaninga amabhuku ezimali.
Ukukhombisa umdwebo oyisibonelo sezidingo.
Ukuthuthukisa nokukhuthaza umkhakha wangasese ukuba uzithathele ithuba lokusiza.
Ukuthuthukisa amakhono adingekayo ukuze kuphathwe ngokuyikho ezemidlalo.
Intuba yokungena kuleqhubeko ngumsebenzi kahulumeni omusha sha, umphathi, umqeqeshi noma imenenja yezidingo yilelizinga "eliyisisekelo". Ngesikhathi ethola amakhono laba bantu bazogogotha bekhuphuke baze bafinyelele ezingeni "lokwenza kahle hle".
Uhulumeni wesikhathi esedlule wayengenalo uhlelo lokuthuthukisa abantu kwezemidlalo nokungcebeleka. Imikhuba yamazwe ngamazwe nayo ikhombisa ukuthi kunesimo esiyisibhicongo ngabantu abazinikelayo emazweni asathuthuka.
Okobuchwepheshe, isibonelo ezokwelapha.
Usizo olujwayelekile, isibonelo, abashayeli, abaqaphi.
Kuyokwethulwa izinhlelo ezithile zokudoba amavolontiya emkhakheni eyahlukene ehlosiwe. Bese kwakhiwa isizinda solwazi esinemininingwane yawo wonke amavolontiya.
d Ukwamukelwa kwamavolontiya.
Kuyomiswa uhlelo lokubonga amavolontiya, lapho amavolontiya ayobongwa ngezidondo ezikhethekile ngosizo lwawo kwezemidlalo nokungcebeleka.
Ukukhuthaza umphakathi ukuba usebenzise umzimba ukuze uhlale unempilo nokuthi usebenzise leyo mzimba ephilayo namathalente awo ukungenela imiqhudelwano yezemidlalo.
ukudoba nokukhuthaza intsha nabadala ukuba babambe iqhaza ekuvocavoceni imizimba ukukhuthaza umphakathi ukuba usebenzise imizimba ukuze uhlale unempilo.
Ukushoshozela labo abangabambe qhaza ukuba nabo babambe iqhaza ekuvocavoceni umzimba.
Kunamaphuzu amabili okufanele abekwe phambili kulesi sandulelo, okungezokungcebeleka nokuthuthukisa ezemidlalo.
Umsebenzi wezokungcebeleka uselwazini olutholakala kulowo mdlalo kunomdlalo qobo lwawo. AbezeMidlalo nokuNgcebeleka eNingizimu Afrika (SRSA) neKhomishani (SASC) bazinikele emgomeni "wokunikeza amathuba amahle ezokungcebeleka kubo bonke". Ezokungcebeleka zingacengwa ukuba kukhuthazwe ukungabandlululi ngokwebala, amathuba obuholi nokukhuthaza isizwe esinempilo.
ezombusazwe, ukuzimbandakanya, ukukhubazeka noma isikhundla.
Ukwabiwa kwezimali zezemidlalo ngokulinganayo.
Kubalulekile ukudala ukusebenzisana ngokuxhumana nezinhlangano emkhakheni wangasese ukuze kuqinisekwe ngokuqhutshwa kwemigomo ngokuyikho nangenkuthalo.
Ingxenye yabantu bakulelizwe ababambe iqhaza kwezemidlalo zokuncintisana balinganiselwa engxenyeni yokuyishumi ekhulwini. Lokhu akunambithisiseki uma kuqhathaniswa namanye amazwe, ikakhulukazi lawo mazwe asethuthukile lapho belinganiselwa ngaphezulu kwengxenye enga-50 ekhulwini.
kwamukela usizo lwamavolontiya.
Inqubeko/insebenziswano yezemidlalo nokungcebeleka inika umhlahlandlela wokunikela ngezidingo ezanele kusukela ezingeni labaholi bezemidlalo emphakathini, kuya kubaphathi bezifundazwe, kuzwelonke nezinhlangano zamazwe ngamazwe.
Ukubhekisisa izidingo zoqeqesho, ukuthuthukisa izinhlelo zoqeqesho, ukumisa uhlelo oluzolandelwa ekwenzeni lokhu okungenhla.
Ezemidlalo nezokungcebeleka zixhumene ngophawu lobuhlobo. abezeMidlalo nokuNgcebeleka eNingizimu Afrika neKhomishani (SASC) iyakwamukela ukuthi ezokungcebeleka zinika okungaphezulu kokubamba iqhaza kwezokuvocavoca nokuqinisa umzimba. Zibambe iqhaza elibalulekile ekuzimbandakanyeni kwezemidlalo. Lokhu kuthathelwa ekuthuthukeni ngokupheleleyo nohlelomgomo lwezemidlalo. Ukunikezwa amathuba ezokungcebeleka kuyisidingo esibalulekile emigomweni yentuthuko yezemidlalo nokungcebeleka.
Ezokuthuthukisa ezokungcebeleka kufanele kuhambisane nezimfuno futhi kusekelwe yizimfuno zomphakathi. Imiphakathi kufanele ifundiswe ukubamba iqhaza kwezokuhlela, ukulandela nokulinganisa imigomo yezokungcebeleka, ukuze kumiswe imigomo ngokubona kwalabo ababambe iqhaza. Ngaphezu kwalokho, imiphakathi kufanele izibophezele futhi ikwazi ukubika ngentuthuko yawo.
Ukuzimbandakanya kwezokungcebeleka kuyilungelo. Ukukhoneka nokufinyeleleka kwemigomo nezimfanelo kubo bonke abantu baseNingizimu Afrika kufanele kuqinisekiswe, ngale kokunaka ubulili, ubudala, ibala, ulimi, amasiko, ukulandela kwezemidlalo.
Uhlelo lokuthuthukiswa kwezemidlalo luzungeza ezintweni ezine ezingumongo: Imfundiso nokuvocavoca umzimba, ezemidlalo zentsha nabantwana, ezemidlalo ezikhungweni zemfundo ephakeme nezinhlangano zikazwelonke.
a Ukuqondisa ukuthuthukiswa nokwethulwa kwezokungcebeleka okumbandakanya, ukudlala, ukuvocavoca umzimba ngokuvamile nokuzifunela/nokufuna isikhathi sokuphumula ngokuzijabulisa okunenzuzo, ukukhomba nokwenza imigomo yocwaningo nokubamba/ukwethamela imiboniso nezingqungquthela nezinhlanganiso zolwazi kwezemidlalo.
b Ukumela iNingizimu Afrika kuzwelonke, kumazwekazi kanye namazwe ngamazwe.
c Ukwaluleka uNgqongqoshe ngenqubomgomo kwezokungcebeleka.
Akukho nqubomgomo okuvunyelwene ngayo ngamahora azosentshenziswa kwezemidlalo noma ezokungcebeleka ngesikhathi sesikole.
Akukho malungiselelo ezingane ezisafanele ukuya esikoleni kodwa ezingafundi.
Ukuthuthukisa ezemidlalo zezingane ngokuhambisana nezemidlalo zezikole.
Zigxile kwabacebile kuphela. Zincane kakhulu izimfanelo zokuthuthukisa imigomo.
Ukulungisela imincintiswano yawo wonke amaqembu.
Akukho ukubhekisisa ngokwengqondo ukuvumbulula amathalente - ukuvivisa abazozimbandakanya "kwezemidlalo zabo bonke" kwezemidlalo zokuncintisana.
Ukuvula noma ukusungula isikole kuleso naleso siFundazwe, namagatsha kumarijini.
AbezeMidlalo nokuNgcebeleka eNingizimu Afrika (SRSA) neKhomishaniyezeMidlalo (SASC) iyakwamukela ukubaluleka kweqhaza elingadlalwa abesifazane namantombazane "ekwenzeni isizwe sidlale" ukuze kwenziwe lula imizimba enempilo. Ukulingana kobulili namalungelo abesifazane okubamba iqhaza kwezemidlalo kubaluleke kunako konke.
Izinhlangano zikaZwelonke ziyokhuthazwa ngabezeMidlalo nokuNgcebeleka eNingizimu Afrika (SRSA) neKhomishani yezeMidlalo (SASC) ukuba zisungule izinhlelo zabantu abadala. Ngaphezu kwalokho, amaqhawe kwezemidlalo ayoba imithombo ebalulekile yezinhlelo zamavolontiya.
AbezeMidlalo nokuNgcebeleka eNingizimu Afrika (SRSC) neKhomishani yezeMidlalo (SASC) bayakwamukela ukubaluleka kwezemidlalo empilweni enhle yabantu abakhubazekile futhi bayakukhuthaza izinhlangano nokwethula imisebenzi yezemidlalo nokungcebeleka kulamalunga - kusukela ezingeni lomphakathi kuya ekwenzeni kahle hle. Njengamanje kuneminye imigomo yokuziphatha kwezemidlalo enakekela izidingo ezikhethekile zabantu abakhubazekile, emkhakheni ethile yobudala babantu. Ezinye izidingo zingalungiswa ngezinhlelo ezimbandakanya eminye iminyango kahulumeni ethintekayo, njengowezeNhlalakahle, ezeMpilo, nezeMfundo, nezinye.
Kufanele kulolongwe ezemidlalo ukuze kwengezwe ubugugu ezindaweni zemisebenzi, ngoba phela ingxenye eningi yesikhathi sethu sisichitha emsebenzini. Ezemidlalo zingaba ekuqhubeni izifundo kwezoqeqesho, ukuphatha, ukuqeqesha, nokulawula ezemidlalo nokungcebeleka.
Kuyokwabiwa izidingo eziqondene ukuze kuthuthukiswe amakhono ezemidlalo nezimfanelo zabesifazane namantombazane. Kuyokhonjwa abantu abafanele abayongeniswa kwezokuqeqeshelwa ubuholi, ukuba ngumqeqeshi kwezemidlalo nokungcebeleka . Abavelele kwezemidlalo nokungcebeleka kuyokhuthaza ukumbandakanywa kwabesifazane namantombazaane kwezemidlalo nokungcebeleka.
B. Abantu Abadala nomthelela ekwehliseni ukuphatheka kabi, ukukhathala kanye nokungaphatheki kahle okwehlisa umkhiqizo. Kuhlongozwa ukuba kusungulwe amaqembu abasebenzi ukuze kwenziwe lula ukuzimbandakanya. Izinhlelo zabasebenzi zemidlalo zingasiza futhi ukuba yizizinda zokuvumbulula amathalente, nokuthuthukisa imincintiswano yezemidlalo. Lokhu kuyodinga ukubambisana kwezinhlangano zabasebenzi.
Ukusungula uhlelo lokwenza umsebenzi ovelele okuhloswe ngakho ukuba kulungiselelwe imiqhudelwano yezemidlalo emikhulu yabakhethiweyo.
Izingqalazisinda ezinhle kwezesayensi nolwazi zibonakala njengokuyizona ezisemqoka ekwenzeni umsebenzi ovelele.
Ukuqiniseka ukuthi yonke imigwamanda yezemidlalo nokungcebeleka iyahlangabezana nezimpokophelo zayo zokubhekela labo abenganakiwe ngaphambilini.
Njengamanje amaqembu eziFundazwe nakaZwelonke awakhombisi ukwehlukana kwezinhlanga noma ubulili (lapho kunokwenzeka khona), kwalapha eNingizimu Afrika.
Ngokucacile umongo othi "ezemidlalo zabo bonke" uthathelwe egugwini lokulingana nokufinyeleleka, okungafezeka kuphela ngemizamo yezinhlelo zokuhlanganisa ezizombandakanya abantu abavela emphakathini eyayinganakiwe.
Ukwenza ukusebenza (ukufeza obekuphokophelwe) kube yiyonanto ezosentshenziswa uma kuthathwa izinqumo ngokwabiwa kwezidingo ezifana nezimali.
Uma ngabe impumelelo itholakala ngokuhlinzekela ingxenye engama- 20 ekhulwini yabantu, ngabe ukuhlinzekela wonke umuntu (100%) kungaholela empumelelweni enkulu?
Imigomo yokuziphatha mayelana nokwenzelana ngobuqotho kusemqoka kakhulu kuyo yonke imigwamanda yezemidlalo, ikakhulukazi ukusentshenziswa kwezidakamizwa ezingavunyelwe nokuziphatha.
Ukubamba iqhaza ekwakheni umhlaba onokuthula ngezemidlalo ezingenabandlululo, ezidinga ukuzwana kwezinhlangothi zonke nomoya wobungani. Ubunye nokwenzelana ngobuqotho.
Ukumisa inqubomgomo yobudlelwane namazwe ngamazwe, ngokuvumelana nenqubomgomo kahulumeni kazwelonke.
Ngaphezu kwalokhu, iSASC iyosayida izivumelwano zamazwe ngamazwe eziphathelene nezemidlalo nokungcebeleka ngale kokwehliswa isithunzi sokuzimela seNingizimu Afrika.
b Ukunikeza indlela yokugogodiswa kwabathuka bezimbandakanya bazimbandakanye kwezemidlalo ezikhethekileyo kulabo abanekhono.
c Ukwenza ngcono ukudlala emicimbini yamazwe ngamazwe.
Kwethenjwa ukuthi lelibhukwana liyokhuthaza imicabango kulowo ozolifunda aqambe izinhlelo ezikhethekile ezizokwenza kuzwakale isisho esithi "senza isizwe sidlale", kanye " nokwenza ngcono impilo yabo bonke abantu baseNingizimu Afrika".
Ngaphezu kwalokhu, lelibhukwana kuhloswe ukuba libe ngumhlahlandlela womthetho ozokwenza kube nesiqiniseko sokuthi okuzuziwe akugcini nje kuphela bashiyelane ngolwazi lwabo nalabo abasadinga ukwalulekwa emkhakheni yokuqeqesha, ukuba unompempe noma ukuphatha.
Kusandulelo sesihlanu kuyamukelwa ukuthi impumelelo iyaba khona nakuba kukhona ukungahambi kahle kohlelo, ngokujwayelekile izidondo azitholakali ngengozi. Ukuzilungiselela kubaluleke kakhulu.
Isandulelo sesithupha nakuba singaqonde ukunquma, sithinta unembeza ngesidingo sokuba ezemidlalo zingakushayi indiva ukumelelwa, zingakwenzi kube "yinto okungaba kuhle ukuba nayo", kodwa benze ukumbandakwanya kwama-Afrika" kube yiyonanto eyoholela ekuzinzeni kwezemidlalo isikhathi eside.
Ngokuhlanganiswa kuthuthukiswe kodwa kwenze ukuthi ingqubekelaphambili eseyenziwe ingadonsekeli emuva.
Ukuhlolisiswa kwangempela kwalelibhukwana kukhombisa ukuthi lokho okuhlongozwayo kungafezeka, uma nje kungahlolisiswa amathuba okuhlanganyela.
Esandulelweni sokuqala sinethemba lokuhlambulula umthelela wokungabiki. Kuyochazwa kucaciswe indima noma iqhaza lalowo nayilowo kulomkhakha wezemidlalo.
Ngesandulelelo sesibili nesesithathu sikholwa ukuthi izingqalasizinda kanye nezidingo zabasebenzi bezemidlalo nokungcebeleka ngeke zishiywe emuseni wezinhlangano zikazwelonke, ikakhulukazi ngenxa yokungabi nazo izidingo ezinjengemali ezanele esingazisebenzisa. Esandulelweni sesine sikhuthaza intsha ukuba idlale izijabulise emkhakheni eminingi yezemidlalo eseyenziwe ngcono; ukuvumbulula kuleliqembu labo abanamathalente nokubenza bathuthuke kwezemidlalo.
Esandulelweni sesikhombisa , sibhekana nemgomo wokwenza okulungile kwezemidlalo nokumisa imihlahlandlela yokuziphatha ngemfanelo kulawo maqembu athintekayo.
Ngokubona ukuthi ezemidlalo yinto yamazwe ngamazwe, isandulelo sesishiyangalombili sikhombisa isidingo senqubomgomo ngobudlelwane bamazwe ngamazwe, okungabo ezemidlalo zingathola ukwesekwa nokusimamisa ezomnotho.
Ekugcineni, nakuba inqubomgomo ingafiki lapho kuqondwe khona kodwa iyisiqalo sohambo. Uhambo lapho bonke abantu bayoba nokufinyelela okulinganayo kwezemidlalo nezokungcebeleka kanye namathuba amaningi okuba bafezekise amathalente abo.
Umdlalo wokuqinisa umzimba kwabo bonke wamazwe ngamazwe.
Isithunywa somhlaba esibhekele ukungasentshenziswa kwezidakamizwa ezingavunyelwe.
<fn>zul_Article_National Language Services_UMthetho waMahlathi kuZwelonke, ongunombolo 84 ka 1998.txt</fn>
Lelipheshana libeka ukuthi uMthetho waMahlathi kaZwelonke eNingizimu Afrika ka 1998, uhlose kanjani ukuzimelelisa ukusetshenziswa nokuvikela kwamahlathi aseNingizimu Afrika, ngokuphatha amahlathi ngokonga. Intando yeningi eNingizimu Afrika ivele ngesikhathi sokubusa kwedlanzana labamhlophe ngaphansi kobandlululo kanti inqubo elikhuni yokuqhuba ngentando yeningi neziguquko kuzithintile nezamahlathi, iningi labantu abamnyama bebecishiwe izinzuzo zokusetshenziswa kwawo. Imithetho emisha yamahlathi izama ukuthi bonke abantu bakwazi ukusebenzisa amahlathi ibe futhi ikhuthaza ukusetshenziswa ngokonga nentuthuko kwezomnotho. Isisekelo salokhu nguMthetho waMahlathi kaZwelonke, ubeka imigomo eyisishiyangalolunye okufanele ikhunjulwe njalo uma kuthathwa isinqumo esithinta ezamahlathi. Ukusebenzisa lemigono eyisishiyangalolunye njengomkhombandlela, umthetho wenzelwe ukuba ukhuthaze ukusetshenziswa ngokonga, ukubusa ngokubambisana nokubambisana kwabo bonke abathintekayo. Kodwa-ke izikhungo zomphakathi ezingeni lasekhaya, zona azibanga noguquko olufanayo njengoba kwenzeka kwezombusazwe:njengamanje inselelo ngukutshala lenqubomgomo ebhekele ikusasa nemithetho ezingeni lokuphatha ekhaya.
Ukhetho: Ngonyaka ka 1994, ukhetho lokuqala lwentando yeningi eNingizimu Afrika lwanika uhulumeni omusha amandla.
Ngenyanga kaNdasa (March) 1995 ingqungquthela kazwelonke yabhala isigaba sokuqala soMthetho ohlongozwayo, esetshenziswa ukuxoxisana nabo bonke abathintekayo.
UMthetho osahlongozwa isigaba sokuqala uba yisisekelo senqubomgomo eyamukelekile ngokusemthethweni eyakhishwa ngenyanga kaMandulo ngo-1997, uMthetho Ohlongozwayo isigaba sesibili. Lona wasetshenziswa ukubhala uMthetho waMahlathi kaZwelonke.
Kusukela ngonyaka ka 1998, ngokwelekelelwa nguhulumeni waseUK uMnyango wezokuThuthukisa Amanye aMazwe , uMnyango wezaManzi naMahlathi ungenele umshikashika wokusebenzisa loMthetho.
Isigaba 24 sifundeka kanje," Wonke umuntu unelungelo lokuba kuvikelwe imvelo, ukuze kuzuze isizukulwane sanamuhla nesakusasa, ngokushaya umthetho owamukelekile nezinye izinyathelo ezikhuthaza ukonga neziqinisekisa ukugcinwa kwezinto eziphilayo nokusetshenziswa kwezinto eziyimvelo kube kukhuthazwa ukuthuthuka kwezomnotho nenhlalo".
Amahlathi emvelo kufanele angonakaliswa ngaphandle uma kunezimo ezingavamile, ngokubona kukaNgqongqoshe, ukusetshenziswa kwalowo mhlaba okuhlongozwayo kungcono uma kubhekwa inzuzo kwezomnotho, inhlalo nemvelo.
Kufanele kugcinwe indawo encane yomhlaba wamahlathi.
Ukukhuthaza impili yazo nokuphila kade noma isikhathi eside.
Ukugcina izinto ezingamagugu nokukhuthaza amagugu okuthanda okuhle, amasiko nawezomphefumulo; kanye nokuphakamisa abantu noma izinhlaka zabantu ebezinganakiwe ngesikhathi sobandlululo.
UMthetho ubeka ngqo imigomo yokuphatha amahlathi ngokonga, okufanele isetshenziswa kuzo zonke izinqumo ezithinta amahlathi, kungaba ngaphansi koMthetho waMahlathi kaZwelonke noma eminye imithetho. Lokhu kusho ukuthi ukusetshenziswa kwamahlathi ngokonga kufanele kuhambisane noma kuzimeleliswe nokuvikelwa kwamahlathi nezihlahla. Abaphathi bamahlathi nezikhulu zamahlathi (eziqokwe eMnyangweni wezaMahlathi noma ezinye izinhlangano njengezinhlangano zokugcinwa kwemvelo) yibona okudingeka benze lokhu kuzimelelisa, besebenzisa izinqubomgomo zoMnyango, izindlela nezinqubo.
Akuvunyelwe ukususwa noma ukugawulwa kwezihlahla kuwo wonke amahlathi emvelo ngaphandle kwelayisensi.
Amahlathi athile nomhlaba wamahlathi kungamenyezelwa njengezindawo ezivikelwe.
Isihlahla, noma iqembu lezihlahla, umhlaba wehlathi noma uhlobo lezihlahla lungamenyezelwa njengoluvikelwe.
Ilungelo lokusebenzisa, ukuphatha, ukulawula kwamahlathi kaHulumeni kanye nemikhiqizo yawo kusezandleni zikaNgqongoqshe wezaManzi namaHlathi. Kodwa-ke ngokuhambisana nezidingo zokuthuthukisa inhlalo njengoba kuchaziwe kuMthethosisekelo, angagunyaza ukusetshenziswa ngezindlela ezahlukene ezimiswe kuloMthetho: ngelayisenzi, ukukhululwa, (bheka ebhokisini) ilungelo lokusebenzisa, ukuqashisa, isivumelwano neziVumelwano zoMphakathi zaMahlathi.
Livumela ukuba kwenziwe okuthile njengokuzingela, ukwakha amapulangwe noma ukulima.
Likhishwa ngaphansi kwemibandlela.
UMthetho uyakwamukela ukuthi imiphakathi yasemaphandleni incike ezintweni ezitholakala emahlathini futhi uyazama ukukhuthaza ukubamba iqhaza kwalabo bantu ababenganakiwe ngesikhathi zobandlululo kuzo zonke izinhlelo ezithinta amahlathi. Ungqongoshe usebenzise isigaba 24 ukuthi akhulule amalunga emiphakathi eseduze namahlathi kahulumeni ukuba kungadingeki ithole amalayisenzi uma izotheza izinkuni noma okunye okutholakala ehlathini njengezinyosi, izithelo, utshani bokwakha izindlu, imithi yokwelapha imindeni, ngokwamasiko noma ngokomphefumulo. Akudingekile ukuba kukhokhwe imali.
UNgqongqoshe angavuma ukuba kuthengiswe imikhiqizo yehlathi (njengoju) noma eminye imikhiqizo (njengamampulangwe) ethathwa emahlathini kahulumeni kuthengiselwa abanye abantu.
Imiphakathi ingenza isivumelwano noNgqongqoshe sokuba uphathe noma ubambisane noNgqongqoshe ukuphatha ihlathi lukahulumeni.
UNgqongqoshe angaqashisa ihlathi lukahulumeni noma ingxenye yalo kunoma imuphi umuntu.
UMthetho unika noma ubani ilungelo elamukelekile lokungena ehlathini likahulumeni ngezinhloso ezine zokulisebenzisa okungaliqedi noma okungalishabalalisi: imfundo, ezokuzithokozisa, ngokwamasiko ngokomphefumulo.
Ukushaya umthetho omusha kuyisinyathelo sokuqala senqubo ede. Kufanele kumiswe Imithethonkambiso, izindlela nemigudu ukuze kunganyelwe umthetho.
Misa uhlelo okuzosetshenziswa ngalo inqubomgomo nomthetho.
Abasebenzi bakaHulumeni, nebaphathi bamaHlathi kaHulumeni nabanye abathintekayo kufanele baqeqeshwe ukuze baqonde futhi bakwazi ukusebenzisa umthetho omusha , izindlela nezinqubo futhi basebenzise nezingqondo namandla abo ngendlela elungule nenobulungiswa.
Uma kwenzeka bagcine izindlela zokwenza ezivele sezikhona. Bazame ukulinganisa noma ukuzimelelisa iguquko nalokho okukhona okusebenzayo.
<fn>zul_Article_National Language Services_UPHIKO LWEZILIMI KUZWELONKE.txt</fn>
Uphiko lweziLimi kuZweIonke (NLS) lugqugquzela futhi lwenza lula ukuxoxisana ngezilimi ezahlukene. Ekuzameni ukuhambisana nokushiwo uMthethosisekelo I-NLS ilawula ukwehlukahlukana kwezilimi emphakathini wethu futhi kuwumthwalo wayo ukwakha ubudlelwano kuzo zonke izilimi zabantu bakuleli ngokusebenzisa lokho okushiwo yinqubomgomo okuhloswe ngakho ukuba kugqugquzelwe ukusentshenziswa kwalezilimi, kanye nazo zonke izilimi ebezinganakiwe emlandweni wakuleli.
Umsebenzi ophambili we-NLS ukuhlangabezana nokushiwo/izimfuneko zoMthethosisekelo, ngokwenza lula, ukugqugquzela kanye nokunika usizo lokuhumusha nohlela kuzo zonke izilimi ezamukelekile ngokomthetho kanye nokulawula ukuwehlukahlukana kwezilimi ngokuhlela izilimi namagama asentshenziswayo (terminology) ezinhlelweni ezithile.
I-NLS isebenza njengengxenye kaHulumeni yongoti bezilimi ngokuhumusha imibhalo ebhalwe ngolunye ulimi olwamukelekile iyihumushele kwezinye izilimi ezamukelekile ngokomthetho. Uphiko lwayo lwamagama asentshenziswayo lunikeza usizo lokuthuthukisa nokwenza izilimi ezamukelekile zihambisane nesikhathi samanje ngamagama obuchwepheshe. Umsebenzi wabo wokuhlela ulimi umbandakanya ukwaluleka uhulumeni ngezokuthuthukisa inqubomgomo kwezolimi kanye nezindlela zokwenza lokho kusebenze.
Umsebenzi ophambili wengxenye yoPhiko lweziLimi kuZwelonke (NLS) ebhekene nokuHlelwa koLimi ukugqugquzela ulwazi lwezilimi eziningi kanye nokuhlonishwa kwazo zonke izilimi ezikhona lapha e-Ningizimu Afrika. Njengoba-ke ukuhlelwa kolimi eNingizimu Afrika kwenzeka ngesikhathi senguquko kwezenhlakahle, ukuthuthukiswa kwezilimi ezazinganakiwe ngesikhathi esedlule yikhona okuzokwenziwa kuqala.
ukuthuthukiswa kwenqubomgomo yolimi ngokuqamba izindlela, nenqubo kanye nezikhali okungasentshenziswa ukuze kufezwe lomsebenzi.
ukusentshenziswa kwenqubomgomo yezolimi ngokunikeza (I) ukuvumeleka negunya (ii) nokukhuthaza ukusentshenziswa kwezilimi zaseNingizimu Afrika.
Ukuhlola ukusetshenzisa kwenqubomgomo ukuze kubonakale ukuthi iyakufela lokho okuhlosiwe.
Loluphiko lokuHlelwa koLimi lwasungulwa ngo 1993 ukuze lwaluleke uhulumeni mayelana nokuthuthukiswa nokusetshenziswa kweNqubomgomo ngezindaba zolimi ngokulandela okushiwo isigaba 6 soMthethosisekelo. Ukungafihlakali nokumbadakanywa kwabo bonke abathintekayo kulenqubo bekulokhu kugcizelelwa. Umsebenzi wokuqala nophambili waloluphiko kwakungusingatha inqubo eyathatha isikhathi eside yokusungulwa kweBhodi LeZilimi zaboMdabu eNingizimu Afrika (Pan South African Language Board). Lenqubo yaqala ngo 1994 ngendumezulu yengqungquthela yokubonisana, eyabizwa ngeNgqungquthela yeZilimi zabo bonke, yalandelwa ixhaxhathela yezingxoxo nemiphakathi kulo lonke izwe okwaholela ekubhalweni koMthethosivivinywa weBhodi leZilimi zaboMdabu eNingizimu Afrika ngo 1995. Ibhodi leZilimi zaboMdabu eNingizimu Afrika lasungulwa ngonyaka ka 1996.
Kwenziwa inqubomgomo yezilimi nohlaka lweNingizimu Afrika emva kwezincomo ezaphakanyiswa yi-Langtag nokunye ukuxoxisana nokucwaninga okwenziwayo. Ngo-Disemba ka 1999 uNgqongqoshe waqoka ithimba lokwaluleka ukuba lilungise okokugcina inqubomgomo nohlaka lweNingizimu Afrika okwabe sekwethulwa kubo bonke abathintekayo ku-Indaba ngoLimi eyayibanjwe ngo-Mashi ka 2000. Ngokulandela iziphakamiso ezenziwa yilabo ababethamele I-Indaba, ithimba lokwaluleka labukeza inqubomgomo yezilimi nohlaka kweNingizimu Afrika.
Ukulandela leziphakamiso kwenziwa ucwaningo olunzulu eminyangweni kahulumeni kuzwelonke kanye nezi Fundazwe ukuze kubonakale ukuba khona kwezingqalasizinda kwezolimi. Njengamanje kubhekwa isamba semali esingadingeka ukwenza lenqubomgomo ehlongozwayo, lokhu kwenziwa ngokubambisana nesikhwana seziMali sikaZwelonke (National Treasury).
Loluhlelo lungokunye kokusentshenziswa kwezinqubo ezimisiwe kulenqubomgomo ehlongozwayo. Izingqinamba kwezolimi zisabavimbela abaseNingizimu Afrika, ikakhulukazi labo abakhuluma izilimi zabomdabu, ukuba bakwazi ukuthintana nohulumeni. Usizo olutolika izicingo eNingizimu Afrika lungenza kube lula kuwo wonke umuntu ukuba akhulume neziphathimandla ngolimi lwakhe, isibonelo, ezindaweni ezifana nezibhedlela, isiteshi zamaphoyisa, amahovisi kahulumeni. Kulindeleke ukuba lolu sizo luzanywe ngonyaka ka 2000/2001 ezindaweni ezikhethiwe amahora ayi-12 ngosuku, kusukela ku 07:00 ekuseni kuya ku-19:00, izinsuku eziyisithupha ngesonto.
Lomsebenzi wenziwa ngokubambisana ne-PANSLAB ukuze kwenziwe lula ukuthuthukiswa nokusentshenziswa kwezilimi zaseNingizimu Afrika. Uhlaka oluhlelwe kahle endimeni yobuchwepheshe ngolimi lwesintu luyadingeka ukuze kuhlelwe kahle imizamo yocwaningo kuzwelonke kanye nokwakha ukudingeka noma amandla azo zonke izilimi zaseNingizimu Afrika. Ikomiti lokuqondisa lasungula ukuze libhale umbhalo ozophakamisa inqubo engasetshenziswa ukusungula imboni ye-HLT ezoqhakaza ikhulise izilimi zaseNingizimu Afrika.
kuqinisekiswe ukuthi zonke izakhamuzi ziyazi ngelungelo lazo elishicilelwe kumthethosisekelo mayelana nolimi; nokuthi kukhuthazwe ukukhulunywa kwezilimi eziningi ukuze abantu baseNingizimu Afrika babone ukuthi ukwazi izilimi eziningi kuyingcebo.
Umkhakha wokuqala walomkhankaso wabheka Ukusebenza koMbuso (public service) kanti umkhakha wesibili wabheka umphakathi wonkana. Umphumela walomkhankaso kwaba ngamakhalenda azilimi-limi, izithombe, Amapheshana ezilimi (anezibingelelo ngezilimi eziyi-11) kanye namavidiyo, nokusentshenziswa kolimi lwakho lokuzalwa ezinhlanganisweni.
i-UNESCO njengamanje ilungisa Umbiko ngeZilimi zoMhlaba okuhloswe ngawo ukuchaza ngokuhlukahlukana kwezilimi emhlabeni, ukufunda ngemvelaphi yezilimi kanye nesimo ezikuso njengamanje izilimi, nokuchaza izinkinga ezithinta izifunda ezahlukene emhlabeni. NgaloMbiko I-UNESCO ifisa ukukhombisa isidingo sokuphatha noma ukusingatha ngokuyikho ingcebo yezilimi emhlabeni.
Uphiko leZilimi kuZwelonke (NLS) lwacelwa yi-UNESCO ukuba lubambe iqhaza ocwaningweni lokuqoqa ulwazi ukuze kukhishwe umbiko ngazo zonke izilimi ezamukelekile ngokomthetho eNingizimu Afrika kanye nezilimi zabathwa namaNama. Ngenxa yokuthi kwakudingeka ulwazi olunzulu ngalezi zilimi kulolucwaningo imibuzo yathunyelwa kongoti abaziwayo kwezezilimi ukuze banikeze ulwazi. Kwaqoqwa ulwazi olunothile ngemikhakha eyahlukene ngezilimi eNingizimu Afrika, njengolwazi mayelana nezindawo, ukwahlukahlukana, ubuningi babantu abakhuluma ulimi oluthile, ulwazi mayelana nofuduko (migration), ezomnotho kulowo nalowo mphakathi okhuluma ulumi oluthile, ukuthi luthathwa noma lwamukela kanjani ulimi, izigungu ezibhekele inqubomgomo yezilimi kanye nohlelo mayelana nalolo nalolo limi kanye namasiko okufunda (ukubhala nokufunda).
Umbiko weZilimi Emhlabeni we-UNESCO uyokhiswa ngonyaka ka 2001 futhi uyophakamisa uhidehide lwezincomo mayelana nokuvikela nokukhuthaza ingcebo yezilimi zoluntu.
<fn>zul_Article_National Language Services_USOMQULU KAHULUMENI (1998).txt</fn>
Kwaziswa umphakathi ukuthi uMongameli usewuvumile lomthetho olandelayo oshicilelwe lapha ukuze kwaziswe umphakathi wonkana.
amagama adwetshelwe ngomugqa ogqamile akhombisa izichibiyelo emithethweni ekhona.
Ukubhekela ukukhishwa kwemiyalelo emayelana nokuvikeleka odlameni lomndeni kanye nezindaba eziphathelene naloku.
kulokho okulawulwa yilomthetho, ngaleyondlela ke kudluliselwe umbiko wokuthi umbuso uzibophezele ekuqedweni kodlame lwemindeni.
d bahlobene ngokomndeni okungaba ubuhlobo ngokhokho, ngokomshado noma ngokwamukela ngesihle wumndeni kodwa kungekho buhlobo e basathembisene noma babethembisene, bayavakashelana, baqomene noma basemshadweni, bayahlangana ngokocansi; noma f bahlala ndawonye noma babehlala ndawonye.
xxiii "ukuhlukumeza" kusho ukuhlukumeza ngokuphindelela; i xxiv "lomthetho" kubandakanya imithetho.
b uma kunesidingo, ledluliselwe isaziso esiqukethe ulwazi olumayelana nommangali ngolimi olusemthethweni oluqokwe ngummangali; nokuba c uma kunesidingo, lichazele ummangali okuqukethwe yilesi saziso kubandakanya namakhambi angamsiza ngokulandisa kwalo mthetho kanye nelungelo lokufaka icala lobulelesi uma kunokwenzeka.
Iphoyisa lingabopha ngaphandle kwencwadi eligunyazayo noma yimuphi ummangalelwa endaweni lapho okwehlakale khona udlame lomndeni noma lowo elimsola ngokuthi wenze isenzo noma icala eliphathelene nodlame lomndeni kummangali.
noma yimuphi ummangali angasifaka isicelo enkantolo somyalelo wokuvikeleka ngendlela efanele.
a ngosizo olukhona ngokulandisa kwalomthetho; kanye b nelungelo lokumangala, uma icala lobulelesi lenziwe ngummangali.
Naphezu kwezigaba zanoma yimuphi umthetho, noma yimuphi umuntu ongeke akwazi ukuzimela, noma nanoma yimuphi umuntu onamela lowo ongeke akwazi ukuzimela, angasifaka isicelo somyalelo wokuvikelwa yinkantolo ngaphandle kosizo lomzali, umbheki, nanoma yimuphi omunye umuntu onikwe ilungelo lokuthi abheke lowo ongeke akwazi ukuzimela.
isicelo okukhulunywa ngaso esigatshaneni- 1 singafakwa nanoma isiphi isikhathi, usuku okungahlangene nezikhathi zokusebenza kwenkantolo, uma nje inkantolo yenelisekile ukuthi ummangali angathola ukuhlukumezeka uma isicelo leso singasetshenzwanga ngokushesha.
Izitatimende ezifungelwe ezenziwa abantu abanolwazi ngalolo daba zingananyathiselwa kulesi sicelo.
isicelo kanye nezitatimende ezifungelwe kunganikezwa umabhalane wenkantolo, yena oyobe esethatha konke loku akwedlulisele enkantolo.
inkantolo kufanele icubungule isicelo esithunyelwe kuyo ngokushesha uma ingase ikwazi ukukwenza loko ngokulandisa kwesigaba- 4 futhi ingabucubungula ubufakazi obengeziwe baloluhlobo uma ibona kufanele ukuthi ikwenze loko, kubanda kanye nobufakazi obethulwe ngomlomo noma izitatimende ezifungelwe, eziyoba yingxenye yobukazi obuyosetshenziswa ngenkathi sekuqulwa icala enkantolo.
a ummangalelwa ulenzile icala noma uzibandakanye odlameni lomndeni; nokuthi b kungase kube nokuhlukumezeka kommangali ngenxa yodlame lomndeni lwaloluhlobo uma umyalelo wokuvikelwa yinkantolo ungeze wakhishwa ngokushesha, inkantolo kufanele, naphezu kokuthi ummangalelwa engaziswanga ngezinhlelo ezichazwe esigatshaneni -1, ikhiphe umyalelo wesikhashana wokuvikelwa yinkantolo iwubhekise kummangalelwa ngendlela efanele.
a umyalelo wesikhashana wokuvikeleka okhishwe yinkantolo kudingeka ukuba unikezwe ummangalelwa ngendlela efanele bese kubuzwa kummangalelwa ukuthi yiziphi izizathu ezingenza ukuthi lomyalelo okhishwe yinkantolo kungani angeze awunikwa.
b Ikhophi lesicelo okukhulunywa okukhulunywa ngalo esigabeni- 4 1 kanye nobufakazi obuqoshwe ngokulandisa kwesigatshana- kufanele kunikezwe ummangalelwa kuhambisana nomyalelo wesikhashana wokuvikelwa yinkantolo.
uma inkantolo ingawukhiphi imyaelelo wesikhashana wokuvikeleka ngokulandisa kwesigatshana- inkantolo kufanele ilawule umabhalane wenkantolo ukuba athumele kummangalelwa ngendlela efanele amakhophi agunyaziwe alesi sicelo kanye nanoma yibuphi ubufakazi bezitatimende ezifungelwe obeseka lesi sicelo kubandakanya nesaziso esiphoqa ummangalelwa ukuba anikeze izizathu zokuthi kungani engeke athunyelelwa lomyalelo wenkantolo wokuvikela ummangali.
izinsuku sokubuyisa impendulo okukhulunywa ngazo esigatshaneni- 3 a no- 4 akufanele zibe ngaphansi kwezinsuku eziyishumi emva kokuba ummangalelwa enikezwe umyalelo wenkntolo; ngaphandle uma izinsuku zokuphendula okukhulunywa ngazo esigatshaneni -3 a zingalindelwa ngummangalelwa esikhathini esingengaphansi kwamahora angamashumi amabili nane sesaziso esibhalwe phansi yinkantolo ibhalela ummangalelwa.
a icubungule noma yibuphi ubufakazi obutholakale phambilini ngokulandisa kwesigaba- 5 1; nokuthi b icubungule nezinye izitatimende zobufakazi obufungelwe noma obethulwe ngomlomo obuyoba yingxenye yohlelo lokuqulwa kwecala.
a akafanele ukubuza ngqo noma yimuphi umuntu ohlobene naye ngokomndeni; nokuthi b uyobuza ofakazi baloluhlobo ngokuba imibuzo yakhe ayibhekise enkantolo, bese inkantolo imphindela umbuzo.
inkantolo kufanele, ngemva kokulalela icala njengaloku kuchazwe esigatshaneni- 2, ikhiphe umyalelo wokuvikeleka ngendlela efanele uma ithola ukuthi ummangalelwa ulenzile icala nom isenzo sodlame lomndeni.
a aqikelele ukuthi umyalelo waloluhlobo uthunyelwe kummanglelwa; nokuthi b enze ikhophi egunyaziwe yomyalelo waloluhlobo, kanye nencwadi egunyaza ukuboshwa okukhulunywa ngayo esigabeni -8 1 a, okufanele ithunyelwe kummangali.
umabhalane wenkantolo kufanele athumele amakhophi agunyaziwe anoma yimuphi umyalelo wokuvikeleka kanye nencwadi egunyaza ukuboshwa okukhulunywa ngayo esigabeni -8 1 a esiteshini samaphoyisa esiqokwe ngummangali.
ngokulandisa kwesigaba- 7 7, umyalelo wokuvikeleka okhishwe ngokulandisa kwalesi sigaba uhlale usebenza uze ubekwe eceleni, kanti ukusetshenziswa komyalelo waloluhlobo ngeke kuvele kuhoxiswe nje ngokuzwakala kwesicelo sokudluliswa kwecala.
g ekuvimbeni ummangali ohlala noma obehlala naye endlini eyodwa njengaloku kuchazwe endinyaneni -c ekutheni angene noma ahlale endlini abahlala kuyo bobabili noma engxenyeni yekhaya abahlala kulo; noma h ekwenzeni noma yisiphi esinye isenzo njengaloku kubalulwe emyalelweni wokuvikeleka.
a ukwephuca ummangalelwa noma yisiphi isikhali noma isikhali esiyingozi njengaloku kuchazwe esigabeni 9; nokuthi b iphoyisa kufanele liphelezele ummangali endaweni ethile ukumelekelela mayelana nezinhlelo eziphathelene nokuyolanda izimpahla zakhe.
inkantolo ingalawula ukuthi ummangalelwa akhokhele izidingo, kodwa ikwenze loku ngokuthi ibhekele izidingo nemithombo yezimali kammangali nommangalelwa nokuthi umyalelo walolu hlobo unegalelo lesinqumo secala lombango enkantolo kamantshi.
a ikheli lalapho kuhlala khona ummangali kufanele lenqiwe emyalelweni wokuvikeleka, ngaphandle-ke uma lokho okukhulunywa ngakho emyalelweni kuphoqa ukuthi ikheli likammangali libandakanywe.
b inkantolo ingakhipha noma yimuphi umyalelo ukwenza isiqiniseko sokuthi ikheli lalapho kuhlala khona ummangali alidalulwa nganoma iyiphi indlela engafaka engozini impilo yommangali.
a ingenqabela ummangalelwa ukuba abonane naleyongane; noma b ilawule ukubonana kommangalelwa nengane ukuba kube ngaphansi kwemibandela ethile.
i ukukhipha umyalelo wokuvikeleka; noma ii ukuphoqa noma yisiphi isimo, noma ukulawula noma yimuphi umyalelo okungumthwalo wayo ukuba ikwenze loko ngaphansi kwalesi sigaba, ngenxa yokuthi nje inkantolo isebenzisa ukuthi kukhona ezinye izixazululo angazisebenzisa ummangali b Uma inkantolo ibona ukuthi umyalelo wokuvikeleka uqukethe isigatshana esinodaba okufanele luqhutshwe ezingeni elithe xaxa ngenhloso yokuthi kwenziwe ubulungiswa, kubandakanya umthetho wesondlo ka- 1998, inkantolo kufnele ilawule ukuba isigatshana salolo hlobo sisebenze isikhashana njengokulawula kwenkantolo, ukuze kunikwe lowo othintekayo odabeni isikhathi esanele sokuthola usizo olwanele ngokulandisa komthetho walolu hlobo.
a ukugunyazwa kokukhishwa kwencwadi yokubopha ummangalelwa ngendlela efanele nokuba b kumiswe ukusebenza kwencwadi yalolo hlobo uma nje kuhlonishwe isivimbelo, isimo, isibopho noma umyalelo ophoqelelwe ngokulandisa kwesigaba-7.
incwadi okukhulunywa ngayo esigatshaneni -1 a ihlala isebenza ngaphandle kokuba umyalelo wokuvikeleka usususiwe noma usuhoxisiwe emva kokusebenza kwawo.
a isihoxisiwe; noma b ilahlekile noma icekelwe phansi.
a ummangali angedlulisela incwadi egunyaza ukubopha ihambisana nesitatimende esifungelwe ngendlela esemthethweni, lapho kubalulwa khona ukuthi ummangalelwa wephule isivimbelo, isimo, isibopho noma umyalelo oqukethwe emyalelweni wokuvikeleka, kunoma yiliphi ilungu lombutho wamaphoyisa aseNingizimu Afrika.
nesiqukethe isitifiketi esisayindwe yiphoyisa ligcwalisa ukuthi nempela lisedlulisele isaziso kummangalelwa nokuthi limchazele ummangalelwa ngokubaluleka kwalesi saziso.
d iphoyisa kufanele lithumele ikhophi yesaziso okukhulunywa ngaso endimeni- c kumabhalane wenkantolo esingethe lolu daba, ukwethulwa kwalekhophi ezithebeni zenkantolo kuyoba wubufakazi obugcwele bokuthi ikhophi okwasuselwa kuyo lekhophi okukhulunywa ngayo manje, yathunyelwa kummangalelwa ogamalakhe lishicilelwe kuyo.
b ubucayi besenzo esihambisana nokwephula umyalelo wokuvikeleka; kanye c nobude besikhathi seloku kwaphulwa lomyalelo.
noma yinini lapho kukhishwa incwadi egunyaza ukubopha idluliselwa ephoyiseni, ngokulandisa kwesigatshana -4 a, iphoyisa lelo kufanele litshele ummangali ngelungelo lakhe lokumangalela ummangalelwa ngecala lobulelesi ngaso leso sikhathi, uma kunokwenzeka, limchazele ukuthi angamangala kanjani.
yokunamathela kommangalelwa odlameni; noma iii wokusebenzisa izidakamizwa noma uphuzo oludakayo.
somthetho wezikhali ongunombolo- 75 ka -1969 futhi inkantolo kufanele iyalele umabhalane wenkantolo ukuba edlulisele ikhophi yobufakazi obuqoshwe phansi kukhomishana kazwelonke wamaphoyisa ukuze akucubungule ngaphansi kwesigaba -11 somthetho wezikhali ka -1969.
i ngokubona kwenkantolo inani laleso sikhali esiyingozi esephuceke lingaphansi kwamakhulu amabili amarandi; noma ii ukubuyiselwa kwesikhali esiyingozi kungalawulwanga esikhathini esiyizinyanga eziyishumi nambili emva kokuba sephucwe ngalolu hlobo; noma iii uma inkantolo yeneliseka ukuthi kwenzeka ngaphansi kwesimo sokubhekela ukuphepha kwanoma wubani othintekayo kulolu daba, inkantolo ingalawula ukuthi isikhali esiyingozi sithathwe wumbuso singabe sisabuyiselwa kumnini waso.
ummangali noma ummangalelwa angakwazi, ngokohlelo lwesaziso esibhalelwe omunye wabo kanye nenkantolo eqondene nalolo daba, ukuthi afake isicelo sokuthi kuguqulwe noma kuhoxiswe umyalelo wokivikeleka okukhulunywa ngawo esigabeni- 6 ngendlela esemthethweni.
uma inkantolo yeneliswa yizizathu ezibekiwe zokucela ukuthi kuguqulwe noma kuhoxiswe umyalelo wokuvikeleka, inkantolo ingabe isiwukhipha umyalelo ohambisana nalesi sicelo: Inkantolo angeke imnike ummangali imvume yalesi sicelo ngaphambi kokuthi isizanelise kahle ukuthi loku ummangali uzenzela yena ngenkululeko akekho omphoqile.
Ukuqulwa kwamacala kanye nokuvinjelwa kokushicilelwa kolwazi oluthile.
a kwezikhulu zenkantolo.
Kuphela nje inkantolo, uma yeneliseka ukuthi kungaba nobulingiswa emthethweni, ingenqabela nanoma ubani ekutheni abekhona ngenkathi kuqulwa icala.
b akukho lutho kulesi sigatshana okunciphisa amandla enkantolo ekutheni isebenzise amandla ayo okuthi ilalele ukuqulwa kwecala kusetshenziswa ikhamera noma isebenzise amandla ayo ukwenqabela nanoma ubani ekutheni abekhona ngenkathi kuqulwa icala.
a Akekho namunye umuntu oyoshicilela nanganoma iyiphi indlela nanoma yiluphi ulwazi obekuxoxwa ngalo olungahle lube nomthelela, ngendlela eqondile noma ngendlela ecashile, ekudaluleni ukuthi bangobani labo abebeyingxenye yokuqulwa kwecala.
b uma inkantolo yenelisekile ukuthi kuzokwenzeka ubulungiswa, ingalawula ukuba noma yiluphi ulwazi olumayelana nokuqulwa kwecala, olugodliwe ngokulandisa kwalomthetho, aluyukushicilelwa ngaphandle kokuba kungekho siqondiso esisebenzayo ngokulandisa kwalesisigatshana mayelana nokushicilelwa kombiko womthetho onesiqiniseko ongadaluli amagama noma ongavezi amagama alabo bantu abamangalelene noma ofakazi balelo cala.
b ummangalelwa ehlala khona, enza khona umsebenzi noma lapho eqashwe khona; noma c lapho isisusa sodaba senzeka khona, inamandla okunika umyalelo wokuvikela njengaloku kushiwo kulomthetho.
akunqunywe sikhathi esifushane esidingekayo mayelana nesigatshana esingu- 1a.
ukuthunyelwa kwezaziso ngokulawula kwalomthetho kufanele kwenziwe ngokulandela uhlelo olusemthethweni ngumabhalane wenkantolo, isikhonzi senkantolo noma yiphoyisa, noma kulandelwe uhlelo olulawulwe yinkantolo.
imithetho okukhulunywa ngayo esigabeni- 19 kufanele ibhekele ukuthi uhulumeni acabangele ummangali noma ummangalelwa ngosizo lwezimali uma bengenawo amandla okubhekana nezindleko ngokulandisa kwalo mthetho.
Ukuthola ummeli noma ngubani oyingxenye yokuqulwa kwecala unelungelo lokummelwa ngummeli ngokulandisa kwalomthetho.
Izindleko inkantolo ingalawula ukuthi omunye walaba abamangalelene athwale izindleko zecala uma yeneliswa ukuthi nguye osephutheni.
Ukudlulisa noma ukubuyekeza icala imiyalelo emayelana nokudluliswa nokubuyekeza icala okukhulunywa ngayo emthethweni wezinkantolo zezimantshi ongunombolo- 32 ka- 1944, kanye nomthetho wenkantolo enkulu ongunombolo- 59 ka- 1959, iyona esetshenziswayo kunoma yikuphi ukuqulwa kwecala ngokulandisa kwalomthetho.
c owehluleka ukuhambisana nomyalelo ngokulandisa kwesigaba -11 2b ; noma d owenza esitatimendeni sobufakazi obufungelwe okukhulunywa ngaso esigabeni -8 4 a, izitatimende ezingelona iqiniso, unecala futhi angase kuthi uma elahlwa yicala kukhulunywa ngalo endimeni a, ahlawuliswe nomaagqunywe ejele isikhathi esingeqile eminyakeni emihlanu noma kokubili, akhokhe inhlawulo aphinde agqunywe ejele.
Ukusetshenziswa komthetho yiziphathimandla ezishushisayo kanye namalungu ombutho wamaphoyisa aseNingimu Afrika.
umqondisi kazwelonke wezokushushiswa komphakathi, okukhulunywa ngaye esigabeni- 10 somthetho weziphathimandla zikazwelonke sokushushisa ka- 1998, ngokubonisana nngqongqoshe wezobulungiswa nangemva kokubonisana nabaqondisi bezokushushiswa komphakathi, kufanele acubungule inqubomgomo yokushushisa kanye nezqondiso zenqubo yodaba, ezimayelana nanoma yiliphi icala eiqubuke emva kwesehlakalo sodlame lwemindeni.
ukhomishana kazwelonke wombutho wamaphoyisa ase ningizimu afrika kufanele akhiphe imiyalelo kazwelonke njengalokhu kuchazwe esigabeni -25 somthetho wamaphoyisa ombutho wase ningizimu afrika, oongunombolo- 68 ka -1995, okufanele amaungu alombutho ahambisane nawo ekqhubeni umsebenzi wawo ngokulandisa kwalo mthetho, nokuthi noma yimiphi imiyalelo ekhishwe ngalolu hlobo, kufanele ishicilelwe kusomqulu kahulumeni.
b umbutho wamaphoyisa aseNingizimu Afrika kufanele usebenzise izinyathelo zokuqondisa izigwegwe kunoma yiliphi ilungu lalo mbutho okuthiwa lehluleka ukuhambisana nesibopho okukhulunywa ngaso endimeni a ngaphandle kokuba isigaba esizimele sabaqondisi bezikhalazo belawula ngenye indlela kunoma yiliphi icala.
a umqondisi kazwelonke wokushushiswa komphakathi kufanele athumele ephalamende noma iyiphi inqubomgomo neziqondiso zenqubomgomo ezishicilelwe ngokulandisa kwesigatshana 2 kanjalo futhi nenqubomgomo yokuqala neziqondiso ezishicilelwe ngalolu hlobo kufanele kuthunyelwe ephalamende esikhathini esiyizinyanga eziyisithupha zokuqala kokusebenza kwalomthetho.
b ukhomishana kazwelonke wamaphoyisa aseNingizimu Afrika kufanele athumele ephalamende noma iyiphi imiyalelo kazwelonke eshicilelwe ngokulandisa kwesigatshana -3 kanjalo nemiyalelo yokuqala, eshicilelwe ngalolu hlobo kufanele ithunyelwe ephalamende esikhathini esiyizinyanga eziyisithupha zokuqala kokusebenza kwalomthetho.
c isigaba esizimele sabaqondisi bezikhalazo kufanele njalo ezinyangeni eziyisithupha sithumele umbiko ephalamende omayelana nesibalo kanye nemininingwane yezindaba ezibikwe kuso ngokulandisa kwesigatshana- 4 a, bese sisho iziphakamiso ezenziwe mayelana nalezi zindaba.
uhlelo lokuqondiswa kwezigwegwe olwenziwe ngenxa yaloku kanye nezinqumo ezithathwe kulwa macala; kanye iii nezinyathelo ezithathiwe kulandela iziphakamiso ezenziwe isigaba esizimele sabaqondisi bezikhalazo.
b nanoma yiluphi udaba okufanele lusetshenzwe ngokulandisa kwalomthetho; kanye c nanoma yiluphi olunye udaba ungqongqoshe alubona ludingekile noma luphuthuma ekutheni lusetshenzwe ukuze kufezeke izinhloso zalomthetho.
b noma yiluphi udaba okudingeka ukuba lusetshenzwe ngokulandisa kwalomthetho; kanye c nanoma yiluphi-ke olunye udaba ungqongqoshe abona ludingekile futhi luphuthuma ekuthini lusetshenzwe ukuze kufezeke izinhloso zalomthetho.
b ongaholela ekutheni uhulumeni angene ezindlekweni, kufanele wenziwe ngokubonisana nongqongqoshe wezezimali; kanye c ungalawula ukuba noma yimuphi umuntu owephula umyalelo wawo noma owehluleka ukuhambisana nawo, athweswe icala, kuthi uma limlahla abhekane nenhlawulo noma ukugqunywa ejele isikhathi esingeqile enyakeni owodwa.
q osolelwa ukuthi wenze isenzo sodlame lomndeni njengaloku kuchazwe esigabeni 1 somthetho wodlame lomndeni ka-1998 lapho kwenziwe khona icala elithinta udlame.
izigaba -1,2,3,6 nesigaba-7 zomthetho wokuvinjelwa kodlame lomndeni ongunombolo- 45 nombolo- 133 ka-1993, uyahoxiswa.
noma yisiphi isicelo esenziwe, amacala aquliwe noma izivimbelo zenkantolo ezikhishiwe ngokulandisa komthetho ochazwe esigatshaneni-1 kuyothathwa njengokwenziwe kwavunywa ngokulandisa kwalomthetho.
Isihloko esifushane kanye nokuqala ukusebenza lomthetho uyokwaziwa ngelithi umthetho ka-1998 wodlame lomndeni, uqala ukusebenza ngosuku oluyomenyezelwa ngumongameli kusomqulu kahulumeni.
Lesi saziso sichaza amalungelo awo kanye nezinyathelo ongazithatha ekuzivikeleni wean, izingane zakho noma kanye nabanye abantu ohlala nabo ekhaya elilodwa. Uma, emva kokufunda lesisaziso, kunokuthile ongakuqondi, ngiyozama konke okusemandleni ami ukukuchazela okuqukethwe yilesi saziso. Uma mina noma amanye amalungu ombutho wamaphoyisa aseNingizimu Afrika engakwazi ukuphendula omunye wemibuzo yakho, emayelana nalesisaziso, ungathinta umabhalane wenkantolo kamantshi ukuze uthole olunye ulwazi oluthe xaxa.
uthole uphahla oludingekayo; noma uthole usizo lezokwelapha.
Ungafaka icala lobulelesi mayelana nalowo muntu owenze isezo sodlame lomndeni, ozobizwa ngokuthi ngummangalelwa, uma isenzo sommangalelwa sicaca ukuthi siyicala lobulelesi esizophenywa ngamaphoyisa.
Ngiyokunikeza ifomu lokufaka isicelo uma ufuna ukufaka isicelo somyalelo walolu hlobo. Akudingekile uze ufake icala lobulelesi ukuze uthole umyalelo wokuvikeleka.
emva kokuba usuthunyelwe kummangalelwa (izindleko zaloku ziyokhokhelwa nguwe ngaphandle uma ungenawo amandla okukhokha); futhi uyosebenza isikhathi esithile esinqunyiwe.
Ngemva kwaleso sikhathi esinqunyiwe inkantolo iyocubungula ukukhipha umyalelo ozoqhuba isikhathi eside.
Ekwenzeni noma yisiphi esinye isenzo esingavunyiwe yinkantolo.
Ungacela inkantolo ukuba ingamtsheli ummangalelwa ikheli lalapho uhlala khona.
iphoqe noma yisiphi esinye isimo esibona sidingekile.
Uma inkantolo isikhiphe umyalelo, kuyokhishwa incwadi egunyaza ukuba kuboshwe ummangalelwa. Loku kusho ukuthi ummangalelwa uyoboshwa uma ehluleke ukuhambisana nanoma yimuphi umyalelo wokuvikeleka nangemva kokuba usunikeze amaphoyisa incwadi egunyaza ukuboshwa kwakhe kanye nesitatimende esifungelwe esichaza ukuthi ummangalelwa usephule umyalelo.
ISEXWAYISO: kuyicala elibomvu ukuthi uthi wazi kahle kamhlophe kepha unikeze ulwazi olungamanga ngenkathi ucela isicelo sokuvikeleka noma ngenkathi ufaka icala lobulelesi, uyoshushiswa kanti ungase ulahlwe ngecala.
lizophelezela ummangali limsize ngamalungiselelo amayelana nokulanda izimpahla zommangali njengaloku kuchazwe endimeni 9 ngezansi.
Ngibika ukwephulwa komyalelo wokuvikeleka esiteshini samaphoyisa ----------------------------------------------- shono igama lesitehi samaphoyisa.
a uyakwazi futhi uyakuqonda yini okuqukethwe yilesi sifungo esingenhla?
b Uyaphikisna yini nokwenza isifungo ngokusemthethweni?
c Uyakwamukela yini ukuthi lesi sifungo sakho esisemthethweni siyakubophezela wean kanye nonembeza wakho na?
Lapha ngenza isiqiniseko sokuthi ofake isicelo uyakwemukela ukuthi uyakwazi futhi uyakuqoda konke okuqukethwe yisifungo sakhe asenze phambi kwami. Usayine noma ugingqe isithupha sakhe phambi kwami.
Loku kwenziwe (shono indawo) usuku... unyaka...
Amagama akho aphelele...
Indawo oqokelwe ukuyisingatha...
Ikheli lalapho usebenzela khona...
Ungafaka icala lobulelesi mayelana nalowo muntu owenze isezo sodlame lomndeni, ozobizwa ngokuthi ngummangalelwa, uma isenzo sommangalelwa sicaca ukuthi siyicala lobulelesi esizophenywa ngamaphoyisa.
Ngiyokunikeza ifomu lokufaka isicelo uma ufuna ukufaka isicelo somyalelo walolu hlobo. Akudingekile uze ufake icala lobulelesi ukuze uthole umyalelo wokuvikeleka.
emva kokuba usuthunyelwe kummangalelwa (izindleko zaloku ziyokhokhelwa nguwe ngaphandle uma ungenawo amandla okukhokha); futhi uyosebenza isikhathi esithile esinqunyiwe.
Ngemva kwaleso sikhathi esinqunyiwe inkantolo iyocubungula ukukhipha umyalelo ozoqhuba isikhathi eside.
Ekwenzeni noma yisiphi esinye isenzo esingavunyiwe yinkantolo.
Ungacela inkantolo ukuba ingamtsheli ummangalelwa ikheli lalapho uhlala khona.
ibekele ummangalelwa noma yimuphi omunye umgomo ewubona ubalulekile ukuthi imbekele wona ngokulawulwa yisimo.
Uma inkantolo isikhiphe umyalelo, kuyokhishwa incwadi egunyaza ukuba kuboshwe ummangalelwa. Loku kusho ukuthi ummangalelwa uyoboshwa uma ehluleke ukuhambisana nanoma yimuphi umyalelo wokuvikeleka.
ISEXWAYISO: kuyicala elibomvu ukuthi uqambe amanga ngommangalelwa ngenkathi wenza ubufakazi obufungelwe.
Inombolo kamazisi/usuku lokuzalwa:...
Inombolo kamazisi/usuku lokuzalwa...
UMMANGALI ufake isicelo Somyalelo Wokuvikeleka, ukuba avikelwe kummangalelwa njengaloku kuchaziwe ebufakazini obufungelwe nanjengaloku futhi kunobukazi obuyingxoxo eqoshiwe kammangali (uma kukhona ingxoxo eqoshiwe) obunanyathiselwe obuhambisana nalesi sicelo esicutshungulwe yinkantolo.
angakwenzi loku okulandelayo okuyizenzo zodlame lomnedeni angafuni usizo lomunye umuntu ekutheni amelekelele ekwenzeni izenzo zodlame lomndeni njengaloku kuchaziwe esigabeni -3.1.
Kugunyazwa ukuthi aboshwe ummangalelwa, kodwa kuzolengiswa ukuboshwa kwakhe kuye ngokuthi Ummangalelwa uyayihlonipha yini imiyalelo equkethwe Wumyalelo Wokuvikeleka njengaloku ibhaliwe lapha ngenhla.
Ikhophi yalomyalelo kanye nencwadi egunyaza ukuthi kuboshwe ummangalelwa kufanele kwedluliselwe esiteshini samaphoyisa ase ------------------------------------------------------ (igama lesiteshi samaphoyisa) emva nje kokuba lomyalelo wesikhashana sewedluliselwe ezandleni zikammangalelwa.
Ummangalelwa waziswa ngelungelo lakhe lokuthi avele phambi kweMantshi enkantolo yase --------------------------------------- (imininingwane yenkantolo) usuku (shono ukuthi umhlakabani) okufanele avele ngaso, inyanga okufanele avele ngayo --------------------------- unyaka ---------------- isikhathi: ukugamanxa kwehora lesishiyagalombili ekuseni (8h:30) ukuze azochazela inkantolo ukuba kungani inkantolo ingeze yamphoqa okokucgina ngci ngomyalelo wokuvikela wesikhashana; futhi uyaziswa nangelungelo lakhe lokuthi udaba lwakhe lulalelwe ngosuku olungaqhelile kakhulu emahoreni angamashumi amabili nane emva nje kokuba inkantolo kanye nommangali benikwe isaziso esibhaliwe.
Ummangalelwa uyaziswa futhi ukuthi uma kungenzeka ukuba angaveli enkantolo ngalolu suku kanye nesikhathi njengaloku kubhaliwe lapha ngenhla, futhi inkantolo yeneliswa ukuthi lesi saziso safinyelela kummangalelwa ngendlela efanele futhi yeneliswa ukuthi ummangalelwa wasenza noma uyaqhubeka nokwenza isenzo sodlame lomndeni, ke lomyalelo uyokuba ngosebenzayo futhi ube ngowokugcina ngci.
Inombolo kamazisi/usuku lokuzalwa:...
Inombolo kamazisi/usuku lokuzalwa...
Ngosuku lomhlaka ----------------------------- (imininingwane yosuku) Ummangali wafaka isicelo somyalelo wokuthi avikelwe kuwe. Inkantolo yabe isisicubungula isicelo kodwa ayikawukhiphi lomyalelo wokuvikeleka wesikhashana oqondiswe kuwe, isinqumo sokuthi iwukhiphe noma ingawukhiphi lomyalelo wokuvikeleka wesikhashana, iyosikhipha ngosuku olubhalwe lapha ngezansi.
Lenkantolo ebhalwe lapha ngenhla ikubizela enkantolo ngalolu suku ----------------------------------- ngokugamanxa kwehora lesishiyagalombili ekuseni (8h30) ukuthi uzoyichazela unike izizathu mayelana nokuthi kungani kungafanele ukuba ikukhiphele umyalelo wokuvikeleka (ivikele ummangali kuwe) kulandela isicelo kanye nobufakazi obufungelwe, uma bukhona, okuhambisana namakhophi agunyaziwe nananyathiselwe lapha kulesi sicelo.
Lolu daba, uma unesifiso sokuthi ukwenze loko, lungalalelwa khona maduze nje okungukuthi emva nje kancane kwamahora angamashumi amabili nane inkantolo kanye nommangali benikiwe isaziso mayelana naleso sifiso sakho.
Inkantolo iyokhipha umyalelo wokuthi ummangali avikeleke kuwe uma ungavelanga enkantolo ngalolu suku kanye nangalesi sikhathi njengaloku kushiwo lapha ngenhla, futhi uma inkantolo yeneliswa ukuthi lesi saziso safinyelela kuwe ngendlela efanele futhi yeneliswa ukuthi wena wasenza noma uyaqhubeka nokuthi wenze isenzo sodlame lomndeni.
Inombolo kamazisi/usuku lokuzalwa:...
Inombolo kamazisi/usuku lokuzalwa...
Inombolo kamazisi/usuku lokuzalwa:...
Inombolo kamazisi/usuku lokuzalwa...
angakwenzi loku okulandelayo okuyizenzo (okuyisenzo)zodlame lomnedeni angafuni usizo lomunye umuntu ekutheni amelekelele ekwenzeni izenzo zodlame lomndeni njengaloku kuchaziwe esigabeni- 3.1.
Kugunyazwa ukuthi aboshwe ummangalelwa, kodwa kuzolengiswa ukuboshwa kwakhe kuye ngokuthi Ummangalelwa uyayihlonipha yini imiyalelo equkethwe Wumyalelo Wokuvikeleka njengaloku ibhaliwe lapha ngenhla.
Ikhophi yalomyalelo kanye nencwadi egunyaza ukuthi kuboshwe ummangalelwa kufanele kwedluliselwe esiteshini samaphoyisa ase ------------------------------------------------------ (igama lesiteshi samaphoyisa) emva nje kokuba lomyalelo wesikhashana sewedluliselwe ezandleni zikammangalelwa.
Inombolo kamazisi/usuku lokuzalwa:...
Inombolo kamazisi/usuku lokuzalwa...
Ngakhoke uyagunyazwa futhi uyayalwa ukuba ubophe Ummangalelwa ngokwemiyalelo yomthetho ka -1998 YoDlame Lomndeni, uma kunobufakazi obugcwele obusolisa ukuthi Ummangali angahle ahlukumezeke ngenxa yokuthi Ummangalelwa wephule umyalelo wokuvikeleka.
Ikhishwe ngaphansi kwesandla sami endaweni yase- -------------------------------- (igama lendawo) ngalolu suku -------------------------- inyanga nonyaka--------------------------------------------------*19/20-------.
Inombolo kamazisi/usuku lokuzalwa:...
Inombolo kamazisi/usuku lokuzalwa...
a uyakwazi futhi uyakuqonda yini okuqukethwe yilesi sifungo esingenhla?
b Uyaphikisna yini nokwenza isifungo ngokusemthethweni?
c Uyakwamukela yini ukuthi lesi sifungo sakho esisemthethweni siyakubophezela wean kanye nonembeza wakho na?
Lapha ngenza isiqiniseko sokuthi ofake isicelo uyakwemukela ukuthi uyakwazi futhi uyakuqoda konke okuqukethwe yisifungo sakhe asenze phambi kwami. Usayine noma ugingqe isithupha sakhe phambi kwami.
Loku kwenziwe (shono indawo) usuku... unyaka...
Amagama akho aphelele...
Indawo oqokelwe ukuyisingatha...
Ikheli lalapho usebenzela khona...
Inombolo kamazisi/usuku lokuzalwa:...
Inombolo kamazisi/usuku lokuzalwa...
Ikhophi Yomyalelo Wokuvikeleka (eshoyo ukuthi yimiphi imiyalelo eyayenziwe), kanye nesigunyaso sokubopha esasikhishwe ekuqaleni, konke kunanyathiselwe lapha.
a uyakwazi futhi uyakuqonda yini okuqukethwe yilesi sifungo esingenhla?
b Uyaphikisna yini nokwenza isifungo ngokusemthethweni?
c Uyakwamukela yini ukuthi lesi sifungo sakho esisemthethweni siyakubophezela wena kanye nonembeza wakho na?
Lapha ngenza isiqiniseko sokuthi ofake isicelo uyakwemukela ukuthi uyakwazi futhi uyakuqeda konke okuqukethwe yisifungo sakhe asenze phambi kwami. Usayine noma ugingqe isithupha sakhe phambi kwami.
Loku kwenziwe (shono indawo) usuku... unyaka...
Amagama akho aphelele...
Indawo oqokelwe ukuyisingatha...
Ikheli lalapho usebenzela khona...
Qaphela: uyacelwa ukuba uvezele umabhalane wenkantolo lesi saziso ngosuku lwecala ngokwehluleka kwakho ukuvela enkantolo mhla wosuku lwecala njengaloku wazisiwe, ungazithola ubekwa icala bese ujeziswa ngenhlawulo noma ugqunywe ejele isikhathi esingeqile ezinyangeni eziyisithupha.
Mina ------------------------------------------------- (isikhundla sakho namagama akho), ngokwegunya lami njengelungu lombutho wamaphoyisa aseNingizimu Afrika, ngiyafakaza lapha ukuthi Ummangalelwa obhalwe lapha, ngimnikile lesi saziso esiyisonasona (esingungqo) kulendawo engimthole kuyo -------------------------------(shono igama lendawo lapho umnikele khona lesi saziso) ngalolu suku -----------------------------------------------(shono umuhla wosuku) futhi ngimchazele konke okuqukethwe yilesi saziso Ummangalelwa.
Inombolo kamazisi/usuku lokuzalwa:...
Inombolo kamazisi/usuku lokuzalwa...
a uyakwazi futhi uyakuqonda yini okuqukethwe yilesi sifungo esingenhla?
b Uyaphikisana yini nokwenza isifungo ngokusemthethweni?
c Uyakwamukela yini ukuthi lesi sifungo sakho esisemthethweni siyakubophezela wean kanye nonembeza wakho na?
Lapha ngenza isiqiniseko sokuthi ofake isicelo uyakwemukela ukuthi uyakwazi futhi uyakuqoda konke okuqukethwe yisifungo sakhe asenze phambi kwami. Usayine noma ugingqe isithupha sakhe phambi kwami.
Loku kwenziwe (shono indawo) usuku... unyaka...
Amagama akho aphelele...
Indawo oqokelwe ukuyisingatha...
Ikheli lalapho usebenzela khona...
Inombolo kamazisi/usuku lokuzalwa:...
Inombolo kamazisi/usuku lokuzalwa...
Ikhishwe ngalolusuku -------------------------- inyanga nonyaka--------------------------------------------------*19/20-------.
<fn>zul_Article_National Language Services_Ubulungiswa bokuBuyisana.txt</fn>
Ngokohlelo lobulungiswa olunqanda ubugebengu, izenzo zaloluhlobo zihlangatshezwa ngesiko lobulungiswa bokujezisa. Uma utholwe unecala yinkantolo, abonile bajeziswa ngokufakwa ngaphansi kohlelo lokugadwa eMnyangweni wokuLungisa iziMilo, isigwebo sokubhadla ejele, ukukhokha inhlawulo noma ingxube yalokhu okuphawuliwe.
UMnyango wokuLungisa iziMilo usubuye wanquma ukusungula iqhinga elaziwa ngoBulungiswa bokuBuyisana njengegalelo elinqala. Loluhlelo luncike elwazini lokuthi ubelelesi yisenzo esibhekiswe kulowo ohlukunyezwayo kanye nasemphakathini futhi kuhloswe ngalo ukuhlangabezana nezingqinamba ezikhona njengamanje ohlelweni lobulungiswa. Akuhlosiwe ngalo ukuthi luthathe indawo yobulungiswa obusebenza ngokujezisa lowo owonile kodwa injongo wukunonophalisa uhlelo lobulungiswa jikelele.
Yini uBulungiswa bokuBuyisana?
Ngokomsebenzi wokuLungisa iziMilo, uBulungiswa bokuBuyisana bungachazwa njengesenzo sokuqinisa idolo lowo noma labo abahlukumezeke ngenxa yobelelesi. Loluhlelo lugcizelela ukubaluleka kweqhaza labahlukumezekile, imindeni namalunga omphakathi ngokubenza babe yingxenye yohlelo lobulungiswa. Luhlose ukubophezela labo abenze icala ekubeni babhekana nalabo abahlukunyeziwe nokwenza umzamo wokuthi babuyiselwe esimweni ababekuso phambilini, singabala izindleko nomonakalo owadaleka. Lunika ithuba lokuxazulula, ukukhulumisana, ukubonisana nokusombulula izinkinga nokungaholela ekupholeni, isimo esingcono sokuphepha nokukhuthaza indlela elula yokubuyisela emphakathini labo akade beboshiwe.
Ubulungiswa bokuBuyisana bugcizelela ukubaluleka kokuphakamisela phezulu iqhaza labahlukunyeziwe kanye nomphakathi ngokubenza babe yingxenye yohlelo lobulungiswa, ukwenza izelelesi zibhekane ngqo nabantu aboniwe nokuveza amathuba okubonisana, okukhuluma nokuxazulula izinkinga.
Ubulungiswa Bokubuyisana behluke kakhulu ohlelweni lobulungiswa obuhambisana nokujezisa. Kuwubulungiswa ukufaka igalelo elikhulu nokunika umdlandla ngekusasa hhayi nje kulokho osekwedlule. Lobulungiswa bugcizelela lokho okumele kwelashwe, okudinga ukukhokhwa noma kubuyiswane ngakho nokufanele kube yisifundo uma kwenzeke icala. Okunye futhi, lobulungiswa bubheka lokho okumele kuqiniswe uma sifuna ukuqiniseka ngokuthi ngeke kwaphindeka esikhathini esizayo.
Ukuqinisa umphakathi ngenhloso yokugwema omunye umonakalo ongenzeka.
Ukulungisa izimilo - umthelela wokuncipha kokuminyana nokuphindela kwabantu ebugebengwini, ukwenyuka kwesibalo sabangena ezinhlelweni zokubuyisa kabusha izimilo nokuphakama kwezinga leqhaza elibanjwa wumphakathi.
Isazelo nethemba elidalwa wukuvuma izenzo ezimbi ezidaliwe kanye nezenzo zokubathoba inhliziyo nokubuyisana.
Ukwehla kwezinga lokwesaba.
Ukuthuthuka kwezinga lozwelo nokwemukela lowo obekwe icala.
Zinhlelo zini ezilindelwe ngaphansi koBulungiswa bokuBuyisana?
Njengoba uhlelo loBulungiswa bokuBuyisana lugxiliswe esingathekisweni sokuthi ubelelesi buholela emonakalweni kulabo abahlukunyezwayo, imiphakathi kanye naboni, kuyiqiniso-ke ukuthi zonke izinhlangothi ezithintekayo kumele zihlanganiswe uma kubhekwana nomthelela wecala. Laba abalandelayo bathathwa njengabathintekayo nokumele babambe iqhaza.
Izinhlangano ezingasebenzeli-nzuzo, izinhlangano zomphakathi kanye namavolontiya.
Kunezinkomba zokuthi uBulungiswa bokuBuyisana buya ngokudlondlobala emhlabeni jikelele. Imibutho exubile yohulumeni abahlanganyele ayalwemukela uhlelo loBulungiswa bokuBuyisana. Ngo 1999, iKomidi yoNgqongqoshe boMkhandlu wamazwe aseYurophu yemukela izincomo zokusetshenziswa komxazululi ngezindaba eziphathelene namacala.
Ibhuku loBulungiswa lwabahlukumezekile leZizwe zoMhlaba eziBumbene lakuvuma ukuthi "isakhiwo soBulungiswa bokuBuyisana sibandakanya lowo owonile, ohlukunyeziwe kanye nomphakathi wonkana ngomzamo wokubumba inqubo enozwano eqondiswe kulowo owonile, kuthi ngaso lesosikhathi kubhekelwe ohlukunyeziwe. Inkokhelo yohlukunyeziwe iwumongo wohlelo loBulungiswa bokuBuyisana emazweni amaningi asathuthuka."
Izinyathelo zemithetho eshaywayo seyinciphise izingqinamba zokusetshenziswa kwezinhlelo zokubuyisana. Sezikhuthaze izinyathelo zomthetho zokusebenzisa izinhlelo zokubuyisana, ukuhlahla indlela nokuhlela kahle izinhlelo zokubuyisana nokuvikela amalungelo abonile kanye nabahlukunyeziwe.
Siyenyuka isibalo sezinhlelo zobulungiswa bokubuyisana emhlabeni. Zingaphezulu kuka 500 izinhlelo zokuxazulula eYurophu kanti zingaphezu kuka 300 eMelika. Ucwaningo lwezinhlelo zobulungiswa bokubuyisana nemisebenzi efuze lena eCanada yaholela ekubhalisweni okungu 100.
Iqhinga lobulungiswa bokubuyisana aliyona into entsha lapha eNingizimu Afrika futhi kunezigigaba lapho lemigomo seyivele isebenza ngandlela thize.
Ikomidi eyaziwa kakhulu yaMaqiniso nokuBuyisana ebigxile kabanzi ebubini obenziwa kubantu baseNingizimu Afrika, kwakuyisenzo soBulungiswa Bokubuyisana. Yayiveza isimo sesidingo sokuthi labo abahlukunyezwa bazwakalise uvo nokuthola isisombululo ngesimo sabo njengabantu abahlukumezeka. Lokhu kwenzeka ngohlelo lokwethula ubufakazi ngabahlangabezana nakho empilweni nokuthola ithuba lokulalela okushiwo yilabo ababahlukumeza.
UMnyango wezeNhlalakahle uhola uHlelo lokuHlomulisa labo abaHlukumezeka. Loluhlelo luhlose ukufaka ngaphakathi ohlelweni lobulungiswa abantu abahlukumezeka. Iqhinga likaZwelonke lokuNqanda uBelelesi (National Crime Prevention Strategy) luchaza kanje " yimpendulo ngomthelela wobelelesi obenzeka kwabahlukumezekile. Nakuba leliqhinga linegalelo elingaqondile ngqo ekunciphiseni ubelelesi, injongo enkulu wukulalelisisa lokho okuphawulwa ngabahlukunyezwa. Kuyiqiniso elemukelekayo ukuthi ukuhlomulisa nokuqinisa idolo abahlukunyezwa kunciphisa nomunye umthelela, kugqugquzele ukusebenzisana nohlelo lobulungiswa, kuvuselela indlela yokuziphatha emphakathini, kuthena amandla abafuna ukwenza ubelelesi noma abakucabangayo bese kukhuthaza isenzo sokweseka uhlelo lobulungiswa."
Iqhinga lokuphoqa abantu abatholwe benecala ukuba benze imisebenzi yomphakathi liya ngokwanda lapha eNingizimu Afrika. Ukusebenzela umphakathi kuwusizo kanti kwenziwa emphakathini othintekayo ngamalunga atholwe enecala elithile. Lesisigwebo singagixabezwa abonile nabagwetshelwe ukuthi bagadwe ngabalungisa izimilo.
Kulandela izinguquko eMthethweni wemiSebenzi yokuBuyisa izimilo ngo 1995, ikomidi exube ongqongqoshe yasungulwa ngenhloso yokubheka izinguquko ohlelweni lokwakha kabusha izingane nentsha eNingizimu Afrika.
Ngesikhathi idweba umhlahlandlela wenqubo-mgomo yohlelo lokwakha kabusha izingane nentsha, ikomidi laphakamisa lokhu: "indlela yokubhekana nesimo sengane esecaleni kumele ixube: ukuxazulula ukushayisana okukhona, ukubandakanywa komndeni nomphakathi uma kuthathwa isinqumo, ukwamukela nokubeka eceleni iqhaza lomphakathi".
Ukusombulula indlela yokuziphatha ewubelelesi wudaba olujulile nolungeke lwaphethwa ngokuphelele wuhlelo lobulungiswa bokubuyisana nje kuphela. Ukuthoba amanxeba obelelesi, kumele kube nohlelo olunika amathuba okuxazulula, ukuxoxisana, ukukhuluma nokusombulula izinkinga nalabo abahlukumezeka kanye nemiphakathi eyingxenye yohlelo. UMnyango wokuLungisa iziMilo uzibophezelele ekukhuthazeni loluhlelo kodwa lempumelelo yencike oxhasweni nasekwesekweni ngabantu bakuleli.
Asisebenzisane ekwakheni umphakathi ophephile.
Asisebenzisane senze izwe elingcono.
Yeseka uBulungiswa bokuBuyisana, yandisa lelikhwelo.
Ishicilelwe yasatshalaliswa yiNgosi yokuXhumana eMnyangweni wokuLungisa iziMilo - njengomsebenzi ofanele esizweni.
Siyaziqhenya ngokusebenzela isizwe.
<fn>zul_Article_National Language Services_Uhlaka (2003).txt</fn>
Ukubuyekeza umthetho olawula iqophelo lomoya ngenhloso yokuvikela, yokuvuselela nokwenza ngcono iqophelo lomoya eNingizimu Afrika, ukwenza konke lokhu ngokubhekela isidingo sentuthuko emileyo; ukuhlinzekela inkambo kazwelonke namazinga alawula ukuqashelwa kwamaqophelo omoya, ukuphatha nokulawula okwenzeka kuzo zonke izinhlaka zikahulumeni; inkambo yemizamo ethile yamaqophelo omoya; nokubhekela zonke izinto ezithintekayo ngalolu daba.
Kudingeka izindlela zomthetho ezintsha nezinobuchule obusha zokuvikela, zokuvuselela nokwenza ngcono iqophelo lomoya eNingizimu Afrika.
b noma yimuphi umgomo oshaywe ngaphansi kwesigaba -46 noma- 47; kanye c neminye emincane eshaywe ngaphansi kwalo Mthetho.
Kulo Mthetho, igama noma isisho esithathelwe egameni noma kwisisho esichazwe esigatshaneni -1 linencazelo efanayo ngaphandle kokuba indikimba ikhombe ukuthi kuqondwe incazelo ehlukile.
Inhloso yalo Mthetho wukuvikela, ukuvuselela nokwenza ngcono iqophelo lomoya eNingizimu Afrika, kube kubhekelwa isidingo sentuthuko emileyo.
a ngokusebenzisa izinhlaka zikahulumeni eziqhuba lo Mthetho, uhulumeni kufanele avikele, avuselele futhi enze ngcono iqophelo lomoya eNingizimu Afrika; noma b uhulumeni kufanele aqhube umsebenzi walo Mthetho ukuze azuze impumelelo yalawo malungelo.
b kuzo zonke izenzo ezithinta iqophelo lomoya eNingizimu Afrika.
a emkhakheni kahulumeni kazwelonke nasekhaya; kanye b nasemkhakheni kahulumeni wesifundazwe, ngokulandisa kwesigaba- 146 soMthethosisekelo.
b uhunyushwe futhi usetshenziswe ngokuhambisana nenkambiso enqunywe esigabeni- 2 salo Mthetho.
e okuphatha ulwazi lweqophelo lomoya.
d lungachitshiyelwa izikhathi ngezikhathi.
Ngaphambi kokushicilela uhlaka lukazwelonke noma yiluphi uguquko ohlakeni, Ungqongqoshe kufanele alandele inqubo yokubonisana ehambisana nezigaba- 49 ne- 50.
Isigatshana -4 asidingi ukusetshenziswa lapho kunoguquko oluncane ohlakeni.
i eqophelo lomoya wemvelo, kuhlangene nenani elamukelekile noma amanembe alezo zici noma ingxube yazo etholakala emkhathini; noma ii esisi esikhiqizelwa emoyeni lapho kwazeka khona umsuka waso noma kwisimo lapho umsuka ungaqondakali khona.
maqondana nomsebenzi oqhutshwa ngomasipala mayelana nokulandela lo Mthetho.
v ukuhambisana nezibophezelo zaseNingizimu Afrika ngokulandisa kwezivumelwane zomhlaba jikelele.
i neqophelo lomoya wemvelo, kuhlangene nenani elamukelekile noma amangcozu ayingxenye yezici noma ingxube yezici etholakala emoyeni; noma ii izici ezikhiqizelwa emoyeni ezisuka endaweni eyaziwayo noma engaziwa esifundazweni noma kunoma iyiphi indawo ngaphakathi kwesifundazwe..
Uma amazinga kazwelonke esebunjiwe ngokulandisa kwesigaba- 7 sesici esithile noma ingxube yezici, uNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele lo mnyango ngeke akwazi ukuguqula lelo zinga likazwelonke ngaphandle kokusungula amazinga aqine kakhulu aleso sifundazwe noma indawo ethile eyakhele isifundazwe.
Ngokwalesi sigaba, isaziso singadweba umehluko phakathi kwezindawo ezehlukene ezakhele isifundazwe.
Ngaphambi kokushicilela isaziso ngaphansi kwalesi sigaba, noma yisiphi isichibiyelo esenziwe esazisweni, uNgqongqoshe wesiFundazwe kufanele alandele inqubo yokubonisana ngaso ngokuhambisana nezigaba zama-49 na 50.
Isigatshana- 4 asidingi ukusetshenziswa ezinguqukweni ezincane zesaziso.
b angasungula amazinga asekhaya aqondene nemikhiqizo yesisi esuka endaweni eyaziwayo noma engaziwa kumasipala, ngesici ngasinye noma ngengxube yazo.
Uma amazinga kazwelonke noma esifundazwe esungulwe ngaphansi kwesigaba- 7 noma -9 ngesici esithile noma ngengxube yezici, umasipala ngeke akwazi ukuguqula lawo mazinga kazwelonke noma esifundazwe ngaphandle kokusungula amazinga aqine kakhulu omasipala.
Ngaphambi kokuba umasipala ammise umthetho wangaphakathi kumasipala ophawulwe esigatshaneni 1, kufanele alandele inqubo yokubonisana ehambisana neSahluko 4 soMthetho Wezinhlelo zoMasipala.
a okuyokalwa ngayo iqophelo lomoya ozungezile, b okuyokalwa ngayo isisi esikhiqizwe yindawo ngayinye eqondakalayo noma engaqondakali.
Ngesaziso kwiGazethe, Ungqongqoshe angasungula Ikomidi likaZwelonke Lokweluleka Ngeqophelo Lomoya eliyoluleka Ungqongqoshe ngokusebenza kwalo Mthetho..
e noma yiluphi udaba oluphathelene neKomidi.
Ungqongqoshe kufanele akhethe isiphathimandla eMnyangweni esiyoba yisisebenzi sikazwelonke seqophelo lomoya lapho siyoxhumanisa khona izindaba eziqondene nokuphatha iqophelo lomoya kuhulumeni kazwelonke.
Ungqongqoshe wesiFundazwe ongamele iqophelo lomoya esifundazweni kufanele akhethe isiphathimandla emkhandlwini wesifundazwe esiyoqhuba umsebenzi weqophelo lomoya nesiyoxhumanisa izindaba eziqondene neqophelo lomoya esifundazweni.
Umasipala ngamunye kufanele ukhethe ngaphakathi isiphathimandla seqophelo lomoya esiyoqhuba umsebenzi wokuxhumanisa izindaba eziqondene nokusingatha iqophelo lomoya kumasipala.
Isiphathimandla seqophelo lomoya kufanele siqhube imisebenzi noma sisebenzise amandla agidlabezwe sona ngaphansi kwalo Mthetho.
Isiphathimandla seqophelo lomoya singedlulisa amandla noma umsebenzi ophawulwe esigatshaneni 4 aye kumuntu osebenza ehhovisi laleso siphathimandla, kuphela ngaphansi kwemibandela nezimo ezinqunywe nguNgqongqoshe, ngokulandela isigaba- 46.
Iziphathimandla zeqophelo lomoya kufanele zixhumanise imisebenzi yazo ngendlela enganqunywa wuhlaka lukazwelonke noma nguNgqongqoshe ngomthetho ohambisana nesigaba- 46.
Umnyango ngamunye kazwelonke noma nesifundazwe esinesibophezelo sokulungisa isu lokusebenza komthetho noma isu lokuphatha imvelo ngokulandisa kweSahluko- 3 soMthetho kaZwelonke Wokuphatha Ezemvelo kufanele ufake njengengxenye yesu, iqhinga lokuphatha iqophelo lomoya.
Eqhingeni Lentuthuko Edidiyele elihlonzwe ngaphansi kwesigaba -25 soMthetho Wezinhlaka zoMasipala, umasipala ngamunye kufanele uxube isu lokusingatha iqophelo lomoya.
c lihambisane nanoma yimuphi omunye umbandela ongase unqunywe nguNgqongqoshe ngomthetho ongaphansi kwesigaba -46.
d Imisebenzi yokuqapha iqophelo lomoya.
b indawo idinga isenzo esithile sokuphatha iqophelo lomoya ukulungisa isimo esikhona.
b indawo yenabela ngaphesheya komngcele wesinye isifundazwe; noma c indawo iwela ngaphansi kwesifundazwe lapho leso sifundazwe sicele khona uNgqongqoshe ukuba adalule leyo ndawo njengekleliswe phambili.
Ngokwesigatshana 1, uNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele iqophelo lomoya esifundazweni angadalula indawo esesifundazweni njengendawo ekleliswe phambili. UNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele iqophelo lomoya ezifundazweni ezimbili noma ngaphezulu ezencikene anganquma ngesikhathi esisodwa ukudalula indawo engaphansi kwalezo zifundazwe njengezindawo ezikleliswe phambili.
Ngaphambi kokushicilela isaziso ngaphansi kwesigatshana -1, uNgqongqoshe kaZwelonke noma wesiFundazwe kufanele alandela inqubo yokubonisana ehambisana nezigaba- 49 ne- 50.
Ukunqunywa kwendawo njengekleliswe phambili kufanele kudwetshwe uma indawo ihambisana namazinga eqophelo lomoya endaweni.
a silungise isu lokuphatha laleyo ndawo mayelana neqophelo lomoya ngemuva kokubonisana neziphathimandla zamaqophelo omoya ezifundazweni ezithintekayo nomasipala b zingakapheli izinyanga eziyisithupha idaluliwe indawo noma singakapheli isikhathi esivunywe nguNgqongqoshe, sethule isu kuNgqongqoshe ukuze ligunyazwe.
b zingakapheli izinyanga eziyisithupha leyo ndawo idaluliwe noma singakapheli isikhathi esinganqunywa nguNgqongqoshe wesiFundazwe, ethule isu kuNgqongqoshe ukuze ligunyazwe.
Ngaphambi kokugunyaza isu leqophelo lomoya lendawo ekleliswe phambili, uNgqongqoshe kaZwelonke noma wesiFundazwe angafunda ukuba isiphathimandla seqophelo lomoya sichibiyele isu singakapheli isikhathi esinqunywe nguNgqongqoshe kaZwelonke noma wesiFundazwe.
uNgqongqoshe kaZwelonke noma wesiFundazwe kufanele ashicilele isu kwiGazethe zingakapheli izinsuku ezingu- 90 ligunyaziwe isu. Isu eligunyaziwe liqala ukusebenza ngosuku elishicilelwe ngalo.
Isu lokuphatha iqophelo lomoya endaweni ekleliswe phambili liphelelwa yisikhathi uma isinqumo sokuklelisa indawo sihoxiswa ngaphansi kwesigaba- 17 5.
d ukubuyekeza ngezikhawu ezithile lawo masu.
ngokwenza izinguquko ezithile emininingwaneni yohlu.
Uhlu olushicilelwe nguNgqongqoshe kaZwelonke lusebenza ezweni lonke kanti uhlu olushicilelwe nguNgqongqoshe wesiFundazwe lubusa kuphela esifundazweni.
Ngaphambi kokushicilela isaziso ngokulandisa kwesigatshana- 1, noma yisiphi isichibiyelo esazisweni, Ungqongqoshe kaZwelonke noma wesiFundazwe kufanele alandele inqubo yokubonisana ehambisana nezigaba -49 ne 50. Lesi sigatshana asidingi ukusetshenziswa oguqukweni oluncane lwesaziso.
b singaqukatha amalungiselelo esikhashana nalawo ahlukile mayelana nezenzo eziqhutshwa ngesikhathi zifakwa ohlwini.
b ongaqala umsebenzi wokwakha inqalasizinda yokuqhuba isenzo esisohlwini.
Uma isitsha noma umshini othile osebenza ngogesi noma isenzo siholela emkhiqizweni wesisi onezinhlayiya noma ingxube yazo, ubuthi obudaleka elabholethi noma yini echithekayo enobungozi noma engaletha ubungozi empilweni noma kwimvelo, uNgqongqoshe kaZwelonke noma wesiFundazwe ongamele iqophelo lomoya angadalula esazisweni seGazethe lowo mshini noma isenzo kuleso sigaba esithintekayo njengesikhiqizi-sisi esilawulwayo.
noma yiziphi izinyathelo zokuhlaziya ubungozi; kanye iv nezibophezelo zeNingizimu Afrika ngezivumelwane ezikhona ezisezingeni lomhlaba.
Isigatshana- 2 asidingi ukusetshenziswa ezinguqukweni ezincane zesaziso.
Ungqongqoshe kaZwelonke noma wesiFundazwe kufanele ammise amazinga okukhiqiza isisi anoma yimuphi umshini okhiqizayo noma isenzo esidalulwe njengesikhiqizi-sisi ngokulandisa kwesigaba -22.
b ingxube yalokho okwakha isikhiqizi-sisi esiphawulwe njengento enukubeza umoya.
Ngokubhalisa ngaphansi kwesigaba- 46, uNgqongqoshe kufanele anqume indlela okufanele isisi esikhiqizelwa emoyeni sikalwe ngayo noma kuqhutshwe ngayo lolu hlelo lokukala.
b angafuna labo bantu abawela esigabeni esichazwe esazisweni ukuba balungise futhi balandele amasu okunqanda ukunukubezeka kwemvelo maqondana nesici noma isikhiqizi-sisi esidalulwe sakleliswe phambili ngokulandisa kwesigaba a.
Ngesaziso esibhaliwe nangegunya lesigaba- 20 esibandakanya isici noma umkhiqizo odalulwe njengokleliswe phambili , isiphathimandla seqophelo lomoya singafuna lowo muntu othintekayo ukuba alungise futhi aqhube isu lokunqanda ukunukubezeka kwemvelo, akukhathalekile ukuthi lowo muntu uwela esigabeni esichazwe ngaphansi kwesigatshana- 1 b.
Amasu okunqanda ukunukubezeka kwemvelo kufanele ahambisane nezidingo ezingase zichazwe nguNgqongqoshe ngomthetho obekwe esigabeni- 46.
g noma yiluphi udaba oluphathelene nemvelo.
Isiphathimandla seqophelo lomoya singasungula uhlelo lokuhlonipha umphakathi ngegalelo elibonakalayo lokunqanda ukunukubeza imvelo endaweni.
Ungqongqoshe kaZwelonke nowesiFundazwe ongamele iqophelo lomoya angashaya umthetho ngaphansi kwezigaba -46 no- 47, lapho enganquma khona izinyathelo zokulawula umsindo nokuzamazama.
b amaqophelo aphezulu omsindo nokuzamazama.
Ongumnini noma ohlala egcekeni lapho kwenziwa khona okuthile akavunyelwe ukudala noma ukuvumela umkhiqizo ophazamisayo nonukayo.
Omasipala bamadolobha nezifunda bajutshwe ukuqhuba uhlelo lokukhipha izimvume zokukhiqiza isisi emkhathini oluphawulwe kwiNgxenye- 2 yeSahluko- 4 futhi ngokwale nhloso, kufanele yenze imisebenzi yomkhandlu wokukhipha imvume njengoba ibekiwe kulesi Sahluko.
Umuntu angafaka isicelo semvume yokukhiqiza isisi ngokwethula isicelo emkhandlwini wemvume endaweni lapho isenzo esisohlwini sikhona noma siyoqhutshwa khona, isicelo siyobhalwa kwifomu enqunywe ngumkhandlu wokukhipha imvume ngokuhambisana nemithetho yangaphakathi kumasipala.
b nezinye izincwadi nolwazi oluyonqunywa ngumkhandlu wokukhipha imvume ngokuhambisana nemithetho yangaphakathi kumasipala.
d unganika ofake isicelo ithuba lokummelwa kunoma yimuphi umbiko ongemuhle noma ekuchithweni kwesicelo.
Isigaba -24 soMthetho kaZwelonke Wokusingatha Ezemvelo usebenza kuzo zonke izicelo zemvume yokukhiqiza isisi emoyeni kanti ofake isicelo nomkhandlu okhipha imvume kufanele bahambisane nemibandela yaleso sigaba.
Ofake isicelo kufanele athathe izinyathelo ezifanele zokwazisa zonke izinhlaka ezifanele zikahulumeni, abantu abanentshisekelo kanye nomphakathi ngesicelo sakhe.
siqukathe eminye imininingwane engadingwa ngumkhandlu wemvume.
f noma yimiphi imihlahlandlela ekhishwe nguNgqongqoshe kaZwelonke noma wesiFundazwe ongamele iqophelo lomoya esifundazweni maqondana negalelo lemikhandlu ekhipha izimvume ngemisebenzi yayo.
a ungakhipha isicelo; noma b wenqabe isicelo.
f namazinga eqophelo lomoya noma umkhiqizo wesisi onqunywe ngaphansi kwalo Mthetho.
c unike izizathu ezibhaliwe ngesinqumo noma wazise umphakathi ngezizathu, lapho ucelwa yilowo ophawulwe endimeni a noma b.
Lapho isicelo semvume yokukhiqiza isisi siphumelele ngokwesigaba- 33 (a), umkhandlu wemvume kufanele ukhiphe imvume yesikhashana yokukhiqiza isisi ukuze kuqhutshekwe nokufaka noma ukuqalisa isenzo esibhalwe ohlwini.
b ezingase zinqunywe nguNgqongqoshe kaZwelonke noma wesiFundazwe ongamele iqophelo lomoya esifundazweni esithintekayo ngaphansi kwemigomo yesigaba- 46 no- 47 wezenzo ezisohlwini nokuphawulwe ngazo.
Umninimvume yesikhashana yokukhiqiza isisi emoyeni unelungelo lemvume yokukhiqiza isisi uma isikhungo esigunyaziwe sihambisana ngokugcwele nezimo nemibandela yemvume yesikhashana yokukhiqiza isisi emoyeni.
c ezingase zinqunywe nguNgqongqoshe kaZwelonke noma wesiFundazwe ongamele iqophelo lomoya esifundazweni esithintekayo ngaphansi kwemigomo yesigaba- 46 ne- 47 wezenzo ezisohlwini nokuphawulwa ngazo lapha.
g eminye imibandela ebalulekile ukuvikela iqophelo lomoya.
noma yiziphi izinyathelo ezithathiwe noma ezizothathwa ukunqanda isimo sokuphindeka kwalokho kwehluleka noma amalinge okunciphisa umthelela wokwehluleka.
Imvume yokukhiqiza isisi emoyeni ingedluliselwa komunye umuntu ngumnikazi wayo, ngokuthola imvume yomkhandlu okhipha izimvume.
Umuntu angafaka isicelo semvume yokwedlulisa imvume yomkhiqizo wesisi emoyeni ngokwethula isicelo sakhe kwifomu enqunywe ngumkhandlu ngokuhambisana nemithetho yangaphakathi. Leso sicelo siyokwenziwa emkhandlwini kuleyo ndawo lapho kuqhutshwa khona isenzo esisohlwini.
b yizincwadi noma imibhalo nolwazi olunganqunywa ngumkhandlu wemvume, ngokuhambisana nemithetho yangaphakathi esikhungweni.
Uma ucubungula isicelo semvume yomkhiqizo wesisi emoyeni, umkhandlu wemvume kufanele ubhekele zonke izinhlangothi zodaba, kuhlangene nokuthi umuntu okudluliselwa kuye imvume ukulungele futhi ufanele yini njengoba umhlahlandlela wesigaba- 42 ubika.
d ngesicelo esibhaliwe somnikazi wemvume.
c ukususa isimo noma umbandela; noma d ukuchibiyela isimo noma umbandela.
Imvume ingaguqulwa noma yinini, inqobo uma ingakaphelelwa yisikhathi, kuxuba nalapho idluliselwa komunye umuntu.
b uguquko okuhlongozwayo lungazange lugunyazwe ngaphansi kwanoma yimuphi omunye umthetho nokubonisana nomphakathi, nganoma yisiphi isizathu.
d masiqukathe neminye imininingwane engase idingwe ngumkhandlu wemvume.
Umkhandlu okhipha izimvume kufanele ubuyekeze imvume yomkhiqizo wesisi ngezikhawu ezithile ezimisiwe.
Ngesicelo esifakwe ngumninimvume, imvume yokukhiqiza isisi emoyeni ingavuselelwa ngumkhandlu wemvume.
Ngaphambi kokuphela kwesikhathi semvume yokukhiqiza isisi, umnini wemvume engafaka isicelo sokuyivuselela emkhandlwini wezimvume kuleyo ndawo lapho kuqhutshwa khona isenzo esisohlwini, uyogcwalisa isicelo kwifomu ethile yezicelo enqunywe ngumkhandlu nehambisana nemithetho yangaphakathi.
b yizincwadi noma imibhalo nolwazi olunganqunywa wumkhandlu wemvume ngokulandisa kwemithetho yangaphakathi.
Umnikazi wemvume yesikhashana yokukhiqiza isisi emoyeni akufanele avuselele imvume yesikhashana iziwombe ezevile kwesisodwa.
Izigaba sama-31, 33 nama- 36, zifundwa nezinguquko ezifunwa yindikimba, zisebenza esicelweni sokuvuselela imvume.
Isiphathimandla seqophelo lomoya singadinga umnini wemvume yokukhiqiza isisi ukuba aqoke isisebenzi esilawula ukukhiqizwa kwesisi, kuye ngobukhulu nohlobo lwesenzo esisohlwini nesikhishelwe imvume.
b senze ngakho konke okusemandleni aso ukuhambisana nezimo kanye nemibandela yemvume.
Ngaphansi kwalesi sigaba, akukho okuthambisa izibophezelo nokulindelwe kumnikazi wemvume mayelana nokulandela izimo nemibandela yemvume.
c ukuhlola ukuthi esikhathini esiphambili noma njengamanje umuntu akayena umqondisi noma umphathi wenkampani noma ibhizinisi elithintwa yindima- a no b ; noma d ukuhlola ukuthi ukusingathwa kwesenzo esisohlwini esifakelwe isicelo siyoba sezandleni zomuntu onobuchwepheshe obufanele noma ngeke kube njalo.
a ekunukubezeni umoya okweqa umngcele wezwe; noma ekunukubezeni umoya okuphambene noma okungenzeka kuphambane nesivumelwane esisezingeni lomhlaba esibophezela iNingizimu Afrika mayelana nokunqanda, ukulawula noma ukulungisa isimo sokunukutshezwa komoya okuwumphumela wesici esithile noma izici ezichithwe emoyeni zisuka esikhungweni esithile.
Uma kwenzeka ngemuva kophenya Ungqongqoshe enombono wokuthi ukukhiqizwa kwesici esithile emoyeni okudabuka eNingizimu Afrika kunomthelela omkhulu eqophelweni lomoya, kwimvelo noma empilweni yabantu ezweni elingumakhelwane neNingizimu Afrika, ngokulandisa kwesigaba-46, uNgqongqoshe anganquma imigomo ehlose ukunqanda, ukulawula noma ukulungisa isimo somkhiqizo ngaphakathi ezweni laseNingizimu.
noNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele iqophelo lomoya esifundazweni esithintekayo.
e nezimo, inqubo yesivivinyo nemikhuba yaselabholethi okummele ilandelwe ekuthatheni ingxenyana eyisibonelo seqoqo lento, ukuhlaziya, uhlola, ukalwa noma ukulandelela ingxube yezici zomkhiqizo.
Ngegama lelunga elimmele izindaba zangaphandle, uNgqongqoshe angeluleka uhulumeni welinye izwe elithintekayo noma elihlomulayo ngalokho okuqaguliwe, ngesaziso noma ngomgomo ngaphambi kokuba ushicilelwe.
e ephambana noma ehluleka ukuhambisana nesimo anikwe ngaso igunya lokushwelezelwa ekuhambisaneni nombandela othile walo Mthetho, ngokulandisa kwesigaba- 51.
Umuntu osebenza ngesikhiqizi-sisi esilawulwayo uyoba necala lokwephula umthetho uma abakhiqizi-sisi abachaziwe beqe izinga elithile elimisiwe lengxube yaleyo mikhiqizo yesisi evela esikhungweni sabo esilawulwayo.
Umuntu osebenza ngesenzo esisohlwini uyoba necala lokwephula umthetho uma abakhiqizi-sisi abachaziwe beqe izinga elithile elimiswe kwimvume yokukhiqiza isisi nokuwumkhiqizo odalwa yisenzo esibhalisiwe.
Umuntu otholwe enecala lokwephula umthetho ophawulwe ngaphansi kwesigaba -44 engahlawuliswa noma abhadle ejele isikhathi esingevile eminyakeni eyishumi noma athole isijeziso sakho kokubili.
ubukhulu begalelo ekunukubezeni jikelele ngaphansi kwezimo ezijwayelekile okwenziwe yilowo otholwe enecala.
k nokugwema noma nokunciphisa imithelela eyingozi eqophelweni lomoya ezenzweni ezingalawulwa ngaphansi kwalo Mthetho; noma l olunye udaba olubalulekile ukuqhuba lo Mthetho.
Ungqongqoshe wesiFundazwe angashaya imigomo engashayisani nalo Mthetho mayelana nodaba oluqulwe esigabeni- 46 (c) kuya ku- (n).
d ididiyele ngokuhlela ngenqubo yokuziphatha noma ngamazinga kazwelonke noma ezinga lomhlaba mayelana neqophelo lomoya.
c ngakho kokubili, inhlawulo nokuboshwa.
Ngaphambi kokushicilela noma yimuphi umgomo ngaphansi kwesigaba- 46 na- 47, noma esinye isichibiyelo emigomweni, uNgqongqoshe noma uNgqongqoshe wesiFundazwe kufanele alandele inqubo yokubonisana ehambisana nezigaba sama- 49 ne- 50.
Isigatshana 3 asidingi ukusetshenziswa ezinguqukweni ezincane zomgomo.
Ngaphambi kokusebenzisa amandla agunyazwe ngaphansi kwemibandela yalo Mthetho nokufanele asetshenziswe ngokuhambisana nalesi sigaba kanjalo nesigaba- 50, uNgqongqoshe noma uNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele iqophelo lomoya esifundazweni kufanele alandele inqubo yokubonisana efanele isimo esikhona.
c avumele iqhaza lomphakathi kwinqubo ngokulandela isigaba- 50.
c avumele iqhaza lomphakathi kwinqubo ngokuhambisana nesigaba- 50.
c nasephephandabeni okungenani elilodwa elidayiswa ezweni lonke, uma ukusebenzisa amandla kuthinta indawo ethile kuphela, okungenani sikhishwe ephephandabeni elilodwa elidayisa kuleyo ndawo.
b siqukathe ulwazi olwenele ukunika amalunga omphakathi ithuba elenele lokwethula iziphakamiso nokuphikisana nesinqumo.
Uma sifanele isimo, uNgqongqoshe kazwelonke noma wesiFundazwe engavumela umuntu noma umphakathi ukuba wethule iziphakamiso noma impikiswano ngomlomo kuNgqongqoshe kazwelonke noma wesiFundazwe, noma kulowo ojutshwe nguNgqongqoshe kazwelonke noma wesiFundazwe.
Ungqongqoshe kazwelonke noma wesiFundazwe kufanele acubungule kahle zonke iziphakamiso zokuvuma noma zokuphikisa ezitholiwe noma ezethuliwe ngaphambi kokusebenzisa la mandla.
Ngesicelo esibhaliwe, noma yimuphi umuntu noma uhlaka lukahulumeni lungafaka isicelo sokuxolelwa emibandeleni yalo mthetho kuNgqongqoshe kazwelonke.
c engasenqaba isicelo.
a engahoxisa noma yiliphi igunya lokuxolelwa wumthetho okukhishwe ngaphansi kwalesi sigaba uma kungahanjiswana nombandela okukhishwe ngaphansi kwawo igunya lokuxolelwa; noma d engabuyekeza izikhathi ngezikhathi igunya lokushwelezelwa noma umbandela okukhishwe ngaphansi kwawo igunya lokuxolelwa.
Umthetho Onqanda Ukunukutshezwa Komoya uyashintshwa lapha.
Noma yini eyenziwe noma ethathwa njengaleyo eyenziwe ngaphansi kombandela othathelwe indawo yisigatshana- 1 nengase yenziwe ngaphansi kombandela walo Mthetho, kufanele ithathwe njengeyenziwe ngaphansi kwalo Mthetho.
Ngesikhathi sokuqala kwalo Mthetho, zonke izitifiketi zokubhalisa ezikhishwe maqondana nenqubo eqagulwe kwiSheduli ye- 2 yoMthetho Onqanda Ukunukutshezwa Komoya kufanele uthathwe njengemvume yesikhashana yokukhiqiza isisi emoyeni ngaphansi kwalo Mthetho, isikhathi esiyiminyaka emibili kusukela ekuqaleni kwalo Mthetho.
Isiphathimandla sikazwelonke seqophelo lomoya kufanele sikhiphe isiqiniseko esibhaliwe kubanini balezo zitifiketi zokubhalisa ngezinguquko zesimo segunya labo ngokukhiqiza isisi, lokhu kummele kwenziwe zingakapheli izinsuku ezingama-90 ngemuva kokuqala kwalo Mthetho.
Abanini-siqiniseko esibhaliwe nesichazwe esigatshaneni-2 kufanele bafake isicelo semvume yokukhiqizi isisi ungakapheli unyaka ngemuva kokuqala kwalo Mthetho.
Ukwehluleka ukufaka isicelo esifanele singakapheli isikhathi esihlinzekwe ngaphansi kwesigatshana-3 kuyoholela ekuthathweni kwemvume yesikhashana yokukhiqiza isisi okuqondiswe kuyo esigatshaneni-1 njengento eyize nengasebenzi.
Umnini wemvume yesikhashana yokukhiqiza isisi emoyeni ophawulwe esigatshaneni 1, unelungelo lemvume yokukhiqiza isisi uma isikhungo esikhishelwe imvume sihambisana ngokugcwele nemibandela yemvume yesikhashana yomkhiqizo wesisi emoyeni.
Ngaphandle-nje kwesigatshana-5, umkhandlu wezimvume ungafuna ukubuyekeza imvume yokukhiqiza isisi emoyeni esilawulwa yisigaba-39 noma uguquko oluhlinzekwe yisigaba-38 ngaphambi kokukhipha imvume yokukhiqiza isisi ehlonzwe esigatshaneni sesi-5.
Kusalindwe ukuba kuqagulwe izenzo ezisohlwini ezihlonzwe ngaphansi kwesigaba-20, inqubo etholwe kwiSheduli-2 yoMthetho Onqanda Ukunukutshezwa Komoya kufanele ithathwe njengezenzo ezisohlwini.
Kusalindwe ukunqunywa kwamazinga okuqondiswe kuwo esigabeni-6, imihlahlandlela yeqophelo lomoya wemvelo equkethwe nguMthetho Onqanda Ukunukutshezwa Komoya iyoqhubeka isebenze.
Lo Mthetho ubizwa; Ukuphathwa Kwemvelo kuZwelonke: Umthetho Weqophelo Lomoya we- 2003, uyoqala ukusebenza ngosuku oluyonqunywa nguNgqongqoshe ngesaziso seGazethe.
<fn>zul_Article_National Language Services_Uhlelo Lokuthengisa Imfuyo Endalini.txt</fn>
Nquma ukuthi yiziphi izilwane ozozidayisa futhi uzidayiselani.
Ukuzihlela ngokuzihlukanisa kunqunywa ngeminyaka, ukukhuluphala, ukufaneleka, ukulimala nobulili.
Umuntu okusiza ngokuthengisa angakusiza ukukuhlukanisela lezi zilwane.
Thinta umuntu othengisayo ubuze ngamanani entengo kanye nezindlela zokuthengisa.
Nikeza ulwazi olufanele ngezinga kanye nokuhlukaniswa, isimo sokumitha, isisindo kanye, okubaluleke kakhulu, nenani lentengo eligodliwe lemfuyo yakho.
Qinisekisa ukuthi yonke imfuyo yakho inophawu lokuyikhomba olusemthethweni.
Yenza amalungiselelo okuzithutha.
Thola isitifiketi sokuzithutha Egatsheni Lokwebiwa Kwemfuyo lendawo.
Ngaphandle kwalezi zincwadi, ungahlawuliswa noma imfuyo yakho ithathwe.
Gcwalisa ifomu Yokuvuma Ukwamukela enegama lakho, ikheli, uMazisi kanye nemininingwane yokukhomba imfuyo.
Yazi ukuthi imfuyo yakho kusengeyakho futhi usabhekene nayo.
Indali iphela lapho uthi khona "seyithengisiwe".
Qedela umsebenzi wokuthengiselana.
Yenza isitatimende sokusula imfuyo futhi uqiniseke ukuthi yonke imininingwane ilungile.
Kungenzeka kube ukheshe noma isheke. Qiniseka ukuthi yonke imininingwane eseshekeni ilungile. Indlela ephephile ukuthi uthi imali yakho mayifakwe ku-akhawunti yakho ebhange.
Umthengi udinga incwadi yokumgunyaza etholakala eGatsheni Lokwebiwa Kwemfuyo ukuze ayithuthe imfuyo.
Kuyinto enhle njalo ukuthi uye endalini ngaphambi kokuthi uyothengisa imfuyo yakho okokuqala. Noma hamba nomunye umuntu oseke waya ngaphambilini.
Yisho isisindo esilungile sesilwane ngaphambi kokuba iye endalini.
Indawo yophawu lokukhomba olusemthethweni. Kufakwa ithathu (tattoo) endlebeni yangakwesokunxele noma yesokudla. Ukushisa kwenziwa emlenzeni wangemuva nasesiphangeni.
<fn>zul_Article_National Language Services_Uhlelo lokumaketha abalimi abasesilinganisweni esincane.txt</fn>
Uma uhlela ukufaka imfuyo yakho endalini zibuze umbuzo olandelayo: Kungani ngifuna ukuthengisa imfuyo yami kulesi sikhathi?
Izilwane zilungele ukuya emakethe futhi ziye zakhuluphaliswa ngemfanelo ukuze zihlatshwe.
Zineminyaka efanele ukuthi zingathengwa ngofuna ukuzikhuluphalisa ukuze azikhuluphalisele ukuzihlaba.
Izilwane azikwazi ukwenza inzuzo ikakhulukazi uma kuyizilwane zokuzala zezinsikazi esezizindala futhi zingazali.
Akukho ifoliji elingene efamu ukunikeza izinkomo.
Khetha umhlambi ongama endaweni yowokuzala bese uthengisa osalayo ngaphambi kokuba ube mdala kakhulu noma ubize izindleko eziphezulu ukuwugcina.
Izimpawu zokuhlela zitholwa ngokulandela iminyaka, ukukhuluphala, ukulandela isimo, ukumosakala kanye nobulili. Ungalindela kuphela inani elihle esilwaneni esisesimweni esihle empilweni, ikakhulukazi esiphakathi kwesigaba-A kanye no-B, asingondile kakhulu noma esingakhuluphele kanye nesitheniwe (esiqondisiwe).
U-AB unikeza inani lentengo eliphansi kanti u-C nguyena ophansi kakhulu.
Ukulandela umthetho indlela isidumbu sesilwane esibonakala singayo futhi sichaza ireshiyo phakathi kwenyama namathambo.
Isimo sokunikeza amaphuzu senziwa ngokulinganisela amafutha emfuyweni.
Isigaba sitholakala ngokubheka amazinyo.
Ubulili besilwane busemqoka kakhulu ezilwaneni eziyizinduna kanye nezidumbu zezinqama kumaqembu eminyaka e-AB, B kanye no-C.
Ukulinganisa : Ukulinganisela iminyaka yenkomo ngokubheka amazinyo.
Ibanga B: Ukusuka ko-2Ã‚Â½ ukuya kuminyaka emi-3 ubudala (ebizwa izinyo eliphambili futhi elinamazinyo okusika empela ama-3 ukuya kwayi-6).
Ibanga C : Amazinyo aphelile naphukile esilwane esesidala.
<fn>zul_Article_National Language Services_Uhulumeni uqinisa impi ayiqondise.txt</fn>
Ngohlelo Oludidiyele Lwesiqiniseko Sokudla noMsoco, uHulumeni uzohlinzeka ngamalinge osizo emaqenjini anokulimala angehluleka ukuthola ukudla okunomsoco nokwenele ngenxa yobuphofu nokwenyuka kwentengo yokudla. Uhulumeni usebeke eceleni imali engama-R1.2 bhiliyoni esikhathini esiyiminyaka emithathu ezayo.
Imali eyizigidi ezingama-R400 seyabelwe unyaka ka-2002/3, okuwuthi izigidi ezingu-R170 sezisetshenziswe ekusizeni abantulayo emazweni angomakhelwane. Izigidi ezingama-R230 zibekwe eceleni ukuhlomulisa isibalo semindeni entulayo elinganiselwa ema-200 000 esikhathini sezinyanga ezintathu ezizayo. Izishuqulu zokudla ziyosatshalaliswa emindenini engenamiholo kwanhlobo nengakwazi ukuba nemali yokudla efinyelela ema-R200 ngenyanga. Lokhu okwenzekayo nokuqhubekayo kuhlonzwa ngokubonisana nabanye abehlukene ababambe iqhaza, kuhlanganisa izinhlangano zenkolo, ezabasebenzi, ezingaxhumene nohulumeni kanye nohulumeni uqobo.
Inhlosonqangi yalolu hlelo wukwakha izinga lempilo elingcono labo bonke abantu ngokwenza ngcono amandla angaphakathi emindenini entulayo ngenjongo yokulwa nendlala nobuphofu, ukufinyelela ekudleni okunomsoco nokuthola ukuvikeleka entengweni ephakeme yokudla.
Ukuphakela usizo lokudla ngokusabalalisa izishuqulu zokudla emindenini entulayo esikhathini esiyizinyanga ezintathu.
Ukuphakela izishuqulu zokuqala zembewu yokutshala ngenhloso yokusiza leyo mindeni ekuzikhiqizeleni ukudla nokwenza ngcono impilo yayo.
Ukuphakela usizo lokweseka imisebenzi ekhiqiza ihholo.
Ukuqinisa igalelo loHlelo Lokudla Ezikoleni.
Ukubhalisa oxhasweni lweselekelelo.
Ukuqinisekisa ukuthi imiphakathi iyakwazi ukufinyelela ekudleni okunomsoco okuthakwe ngamavithamini nezakhamzimba.
Izingane, ikakhulu lezo eziyizinhloko zemindeni: izintandane kanjalo nalezo eziphethwe yigciwane lesandulela-ngculazi/ingculazi uqobo nemindeni ethintekayo bayoba ngabahlomula kakhulu.
Kuzwelonke, ezifundazweni nasendaweni, leminyango elandelayo iyasebenzisana; iMinyango yeNtuthuko yeNhlalonhle, eyezeMpilo, eyezoLimo, eyezeMfundo, uMkhandlu wokuCubungula ngobuChwepheshe eziMbonini (CSIR), Umnyango Wezibalo Zabantu Eningizimu Afrika, Isikhungo seNtuthuko kaZwelonke (NDA) neNgosi yeNtuthuko eZimmele (IDT). Izinhlangano ezehlukene zenkolo, izakhiwo zemiphakathi, izinhlangano zabasebenzi namabhizinisi sebebambane ngezandla ukuqinisekisa ukuthi labo abentula kakhulu bathola isiqiniseko sokudla.
Kunemisebenzi eminingi ehlelelwe umkhankaso wokwenyusa izinga lokwaziswa ngoHlelo Oludidiyele Lwesiqiniseko Sokudla noMsoco kuzo zonke izifundazwe.
Ubuphofu yisitha sokuqala ebantwini bonke baseNingizimu Afrika. Kufanele sisebenzisana njengabaholi bezombusazwe, abaholi bendabuko, izinhlangano zenkolo, zabasebenzi, imiphakathi namabhizinisi uma sifuna ukunqoba. Ukuxhumana izikhawu nokubambisana phakathi kwezinhlaka ezehlukene kubaluleke kakhulu uma siqonde ukuphumelela.
Lolu hlelo Oludidiyele Lwesiqiniseko soKudla noMsoco nilwethulelwa NGUHULUMENI.
<fn>zul_Article_National Language Services_Ukubeka uvo lwakho (2005).txt</fn>
Umasipala wendawo waseMatjhabeng kanye namakomiti ewadi angaphansi kwawo unikezele ngolwazi olubaluleke kakhulu kanye nezifundo okwakhelwe kuzo leli bhukwana. Umeluleki wase-Australia, uNksz Pauline Peel, usebenze ngokubambisana nesikhulu esingumxhumanisi womphakathi esivela kumasipala umnu. George Moahloli, kanye nesikhulumi somasipala, umnu. TV Matsepe, amasonto ayishumi ukuthola ukuthi hlobo luni lwezinto ezingandisa ukuzibandakanya komphakathi ngokusebenzisa amakomiti amawadi. Amalungu amakomiti amawadi nawo ngokwawo abambe iqhaza kulokho okuqukethwe kanye nasekwakhiweni kwaleli bhukwana.
Ngenkathi sethula uhlelo olusha lohumlumeni basekhaya ngo-2000, sakubeka lokhu ngokucacile njengento efanele kuhulumeni futhi ebekwe kahle ukuze inikeze incazelo ezwakalayo nenesisindo ekuzinikeleni kusisekelo sezepolitiki, okokuthi Abantu Bayophatha. Sathi kubantu bakithi, sisonke ngohulumeni basekhaya, sizoletha intando yeningi lapho nihlala khona. Emcabangweni wethu ngohulumeni basekhaya sikubeke phezulu ukubhekana nalezi zinselele eziyisisekelo ezinjengokungathuthuki ngokwenele, ukungasebenzi, ukungaqhubekeli phambili kanye nobuphofu.
Amakomiti wamawadi angaphansi komasipala asanda kwakhiwa adlala indima emqoka ekuzuzeni lokhu okuphawulwe ngenhla. Njengoba beyizinhlaka zomphakathi nabahlali, kumele bazise umasipala ngezifiso, amandla okwenza kanye nezinkinga zabantu. Kumele futhi bakhe ibhuloho ngokuhambisa ukuxhumana phakathi komkhandlu kanye nomphakathi abawumele. Umthetho wohulumeni basekhaya ubhekelele ukusungulwa kwamakomiti amawadi lawo azosebenza njengentambo yokuxhumanisa eyethulela abantu uhlelo lwethu lokusebenza kukahulumeni. Amakomiti amawadi anendima ebalulekile ekubambeni iqhaza kanye nasekunqumeni ngohlelo lukamasipala oluyisisekelo, njengoHlelo lokuThuthukisa oluHlanganisile, ukuhanjiswa kwezimali zomasipala kanye nohlelo lokuphathwa kokusebenza komasipala. Ngaphandle kwawo, uhlelo lwethu lukahulumeni wentando yeningi kanye nohulumeni basekhaya abathuthukayo akusoze kwathathwa njengento ezinze ebantwini.
Amakomiti amawadi asungulwe kumawadi angaphezulu kwangama-80%. La makomiti amawadi anamandla okusebenza ahlukehlukeneyo. Ngokubheka ezingeni lokusebenza kwala makomiti amawadi kanye nomsebenzi wokusungula ukulingana kulawo asele, sizokwandisa lokho okutholwa ngabahlali ukuba kufinyelela nasebantwini bakithi abaningi.
Leli bhukwana lihlose ukuhlinzeka ukusikisela okubambekayo, imibono ezwakalayo kanye nosizo lokuhanjiswa kwamakomiti amawadi. Imiphakathi izokwazi ukubamba iqhaza kakhulu kuzinqumo zoMkhandlu uma la makomiti amawadi asebenza ngokuyimpumelelo.
Isinyathelo 17 Luyini uhlelo Lwentuthuko oluhlanganisile?
Isingeniso kumele sibandakanyane ngendlela efanayo ezindabeni ezahlukahlukene ezisemqoka ezinjengokwenziwa ngcono ekwethulweni kwezinhlelo zokusiza kanye nokuqinisa ohulumeni basekhaya kufaka phakathi amakomiti amawadi.
La makomiti omalunga awo kungabasebenzi nje, adlala indima esemqoka ekuqinisekiseni ukuxhumana okufanele phakathi kwabantu kanye nezikhungo zethu zikahulumeni.
Okubalulekile kakhulu mayelana nalokhu kuzoba yisidingo sokuthi siqinisekise ukuthi amakomiti amawadi ahlangana njalo nokuthi asebenza njengoba bekuhlosiwe.
Leli bhukwana lihlinzekela ngokusikisela okubambekayo, imibono ezwakalayo kanye nosizo lokuhanjiswa kwamakomiti amawadi. Imiphakathi izokwazi ukubamba iqhaza kakhulu kuzinqumo zoMkhandlu uma la makomiti amawadi asebenza ngokuyimpumelelo. Ngakho-ke leli bhukwana ekugcineni lizokwandisa ukubamba iqhaza ekuthathweni kwezinqumo okwenziwa ngamakhansela kanye nomasipala. Ibhukwana leli lisungulelwe ukunikeza amakhansela namalungu ekomiti lewadi uchungechunge lwezinyathelo okumele bazithathe lapho besebenza kumawadi abo.
Ibhukwana leli lisungulelwe amakhansela namalungu ekomiti lewadi ukubahlinzekela ngochungechunge lwezinyathelo okumele bazithathe lapho besebenza kumawadi abo.
Ukukhuthaza ukubamba iqhaza kwemiphakathi kanye nezinhlangano zomphakathi ezindabeni zohulumeni basekhaya.
Isexwayiso: Khumbula ngaso sonke isikhathi ukubhekelela izinto izinto eziphathekayo zomasipala kanye newadi lakho lapho usebenzisa imibono kanye nezisikiselo ezinikezwe kuleli bhukwana.
Eminye yemibono echaziwe kungenzeka idinga ukuguqulwa ibuye/noma ibekwe ngenye indlela ukuze ikwazi ukubhekana nesimo esiqondene nesomasipala kanye nesewadi lakho.
Nalu uhlu lokuhlola okumele kwenziwe nosekwenziwe lwezingxenye ezibalulekile zomthetho okhishiwe okumele uziqonde ukuze wazi lokho okumele ukwenze njengelungu lekomiti lewadi. Le mithetho nemihlahlandlela izobuye ikusize ukuqonda izinhlobo zezinto amakomiti amawadi angazenza ukusiza imiphakathi kanye namakhansela wawo.
Ukukusiza ukuzigcina usemzileni walokho okufundile, sebenzisa amabhokisi ukwenza uphawu lapho usuqedile ukufunda.
Umthethosisekelo waseNingizimu Afrika, 1996 - Isahluko 7 Isigaba 152 - Izikhonzi zohulumeni basekhaya.
Isinqumo esithathwe ngumasipala wakho ekuqaliseni ngohlelo lwamakomiti ewadi.
Ihhovisi lesikhulumi kumasipala wakho lingakunikeza amakhophi ayo yonke imithetho kanye nemihlahlandlela ekhishiwe.
Uma usuthole ikhophi yomqulu ngamunye, ungayingeza kuleli bhukwana.
Inhlso yekomiti lewadi ukwandisa ukuzibandakanya kwentando yeningi kuhulumeni wasekhaya.
Amakomidi amawadi angenye yezindlela okwazi ukuphefumula ngazo kuzinqumo zikahulumeni.
ukuveza udaba olukhathazayo mayelana newadi lendawo ukuya kukhansela lewadi ukuba nezwi kuzinqumo, ekuhleleni nasemisebenzini eyenziwa yikhansela noma ngumasipala ezizoba nomthelela kuwadi.
Ikhansela yewadi ingusihlalo wekomiti lewadi, ngokunjalo liyilungu elibalulekile lekomiti. Ikhansela emela ngokwengxenye elingene igunyazwa ngumkhandlu ukudlala indima ekwesekeni ikhansela yewadi ewadini lelo.
Amakomiti ewadi ukwenabisa ukubamba iqhaza kwabahli bendawo ekuthathweni kwezinqumo kumasipala, njengoba kuyibona abanokuxhumana nomkhandlu ngendlela eqondile noma neyehlukile bangabameli bewadi yendawo abeseki qembu kwezepolitiki kumele babambe iqhaza odabeni olunjengohlelo lokuhlelela intithuko ehlanganisayo, ukuphathwa kokusebenza kukamasipala, uhlelo lwezimali lonyaka, imisebenzi yomkhandlu kanye neminye imisebenzi nezinhlelo ezisemqoka njengoba zonke lezi zinto zinomthelela ebantwini bendawo ukubona nokuqalisa imisebenzi ngenhloso yokwenza ngcono izimpilo zabantu ewadini angeseka ikhansela ekusombululweni kwezinkinga, ukunikeza ulwazi ngokusebenza kukamasipala angabheka ukusebenza kukamasipala abuye aphakamise udaba olukhathaza amawadi wendawo angasiza emikhankasweni yokuqhwashisa umphakathi, isib. inkunkuma, amanzi kanye nenyendle, ukukhokhelwa kwezinsiza njengoba amalunga azi imiphakathi yawo kanye nezidingo zawo.
Khumbula ukuthi ikhansela lewadi kumele lenze kulingane lokho okulindelwe yiwadi lakhe kanye nalokho okulindelwe yinhlangano yalo yezepolitiki. Lokhu kwenza indima yalo ibe ngebucayi. Kubalulekile ukuthi ukwazi lokhu, futhi ucaciseleke ngendima yekhansela ukuze uzokwazi ukuza nendlela enhle yokuveza imibono yakho kukomiti. Uma indima yekhansela icacile, uzokwazi ukugwema ukuqhudelana kanye nokuxabana nalowo muntu okuleso sikhundla.
Ikhansela ebekwe ngokwesilinganiso inikezwa iwadi bese inikeza ukweseka kukhansela lewadi ngezindaba ezithinta iwadi noma ikomiti lewadi. Ikhansela ebekwe ngokwesilinganiso ingabhekana nemibuzo nezikhalazo ngokubambisana nekhansela lewadi.
Ikhansela elibekwe ngokwesilinganiso kumele lihambele imihlangano yekomiti lewadi, imihlangano yabalandeli kanye nemihlangano eyisipesheli lingasiza ekuxazululeni kokungezwani kanye nokudlulisela udaba oluthile lingasiza ngokwenziwa kwemisebenzi lesekela ikhansela lewadi, kodwa alimi esikhundleni sekhansela lewadi.
Umbuzo: Ingabe ikhansela lewadi lingakwazi yini ukuthuma ikhansela elikhethwe ngokwesilinganiso ukuba Ukuba nguSihlalo ngesikhathi ikhansela lewadi lingekho?
Impendulo: Yebo - ikhansela lewadi lingathuma ikhansela elikhethwe ngokwesilinganiso ukuba ngusihlalo womhlangano ngesikhathi lona lingekho, lokhu likwenza ngokubam libhale phansi. Akukho kuhlomula okusemthethweni okunikezwa iphini likasihlalo ngokuya ngalo mthetho.
Amalungu ekomiti lewadi akhethwa yiwadi yawo ukuba amele imibono yabantu. Adlala indima ebalulekile emphakathini.
Indima yamalungu ukweluleka ikhansela ekukhombeni izidingo nezikhalazo zewadi, kanye nokuzidlulisela emkhandlwini ukuba ngobamba iqhaza ngokunobukhuphe ekomitini lewadi kanye nokwemukela imisebenzi efana nokuphatha noma leyo ndawo ethandwayo ukusiza ikhansela lewadi ekwaziseni umphakathi ngamalungelo awo kanye nangamalungelo awo okusebenza njengeqembu kanye nokukhuluma ngezwi elilodwa ukubamba izihlalo eziphezulu ekomitini isib.
ukusiza ikhansela lewadi ekuhlanganeni nabantu abanentshisekelo yodaba oluthile, kanye nokusebenza nalabo ababambisene emphakathini ukuze kufezeke umsebenzi wekomidi lewadi ukubamba iqhaza emsebenzini womphakathi isib. imingcwabo kanye nemicimbi yamasiko. Lokhu kubalulekile njengoba kukhombisa ukuthi uyawunakekela umphakathi futhi uyaziqonda izinto ezithinta umphakathi.
Umbuzo: Ingabe kukhona yini ukuqeqeshwa kwamalungu ekomiti lewadi kanye nokwamakhansela ewadi?
Impendulo: Yebo. Umasipala wakho kumele anikezele ngokuqeqeshelwa ukumiswa kuwo wonke amalungu ekomiti lewadi abuye assize ekuhlelweni kokuqeqesha, kufaka phakathi amakhono okuba ngunobhala, ukubhalwa kombiko, ukusonjululwa kokungezwani, ukuphatha, imisebenzi kamasipala kanye nokuhanjiswa kwezimali.
Umbuzo: Ingabe amakomiti amawadi kumele aziphendulele kuzinhlangano zawo zezepolitiki yini?
Impendulo: Cha. Amakomiti amawadi azimele ngokwawo awancikile kuzinhlangano zezepolitiki. Lokhu kunjalo ngokomthetho.
Umbuzo: Ingabe izinqumo ezithathwa yikomiti lewadi zingeziwubophayo umkhandlu?
Impendulo: Cha. Izinqumo ezithathwa ngamakomiti ewadi akuzona ezibopha umkhandlu noma umasipala ngokomthetho. Nakuba kunjalo, ngenxa yokuzinikela ekubambeni iqhaza emphakathini, imibono yamakomiti ewadi izobhekelelwa ngelibukhali iliso.
Umbuzo: Ingabe amalungu ekomiti lewadi ayakhokhelwa umsebenzi awenzayo?
Impendulo: Cha. Akukho nkokhelo ayithola ngenxa yokwenza imisebenzi, kodwa kukhona imali ethile ekhokhelwa izindleko angene kuzo isib.
Impendulo: Cha. Izindaba ezivezwa yikomiti lewadi kumele zidlule kukhansela lewadi okuwuyena ozozidlulisela ehhovisi lesikhulumi.
Umbuzo: Kwenzekani uma ikhansela lewadi lingatsheli ihhovisi lesikhulumi lokho ikomiti lewadi elifuna ukuba ihhovisi lesikhulumi likwazi?
Impendulo: esimweni esinjalo ikomiti lewadi linganquma ukukhuluma ngqo nehhovisi lesikhulumi mayelana nokungabiko kokwesekwa okuvela kukhansela lewadi. Isikhulumi sizobese sikhuluma nekhansela lewadi ngalokhu bese siqinisekisa ukuthi ikhansela liyayiqonda indima yalo ekwaziseni isikhulumi nangezinto ezithintwe yikomiti lewadi.
Umbuzo: Ingabe amakomiti amawadi ayiyona ndlela kuphela yokuba umphakathi uveze uvo lwawo ekuthathweni kwezinqumo okwenziwa ngumkhandlu?
Impendulo: Cha. Kuzobuye kube namanye amathuba isib. izinkulumo zomphakathi ezithinta izindaba ezahlukahlukene, njengohlelo lwezimali lonyaka. Amakomiti ewadi kumele aqinisekise ukuthi abahlali bewadi yawo bayaziswa nabo ngala mathuba.
Umbuzo: Ingabe amakomiti amawadi angazibandakanya emicimbini enjengokuphathwa kwemibuzo kanye nezikhalazo, noma ingxabano phakathi kwamalungu omphakathi?
Impendulo: Yebo. Amakomiti amawadi angadlala indima esemqoka ekusizeni ikhansela lewadi ekuxazululeni ukungezwani, noma ekuphenduleni imibuzo, njengoba amalungu ekomiti lewadi avame ukuba nolwazi olunzulu mayelana nokuqonda izindaba ezibucayi ezithinta umphakathi.
Ihhovisi lesikhulumi kanye nekhansela lendawo badlala indima lapha. Kungumsebenzi wekhansela lewadi ukubiza umhlangano lapho kuzokhethwa khona amalungu ekomiti lewadi. Umhlangano lowo ubizwa 'umhlangano wabalandeli'. Ihhovisi lesikhulumi yilona elizophatha ukhetho ukuqinisekisa ukuthi aluchemi.
Amakomiti ewadi angaba namalungi athi awabe yi-10. Nalu uhlu lokubheka izinto okumele zenziwe lapho kulungiselelwa ukukhethwa kwamalungu ekomiti lewadi.
Ikhansela lewadi kumele lisebenzisane nehhovisi lesikhulumi ukuthola ngosuku olufanele ukuthi kubanjwe umhlangano wokukhetha amalungu ekomiti lewadi ukunquma usuku, isikhathi nendawo lapho kuzobanjelwa khona umhlangano liqinisekise ukuthi amalungu omphakathi azofinyelela kuleyo ndawo isib. kuzodingeka ukuba abanye bahlinzekelwe ngezinto zokuhamba. Kokunye kubekwe indawo ezoba seduze kwabaningi. Kumele kubuye kucatshangelwe labo Bantu abagulayo noma abakhubazekile; ingabe indawo leyo iyafinyeleleka kuwo wonke umuntu?
liqinisekise ukuthi izihlalo zihlelwa kahle endaweni yomhlangano ikakhulukazi kubhekelwe abantu asebekhulile lazise wonke umuntu (abalandeli) ngosuku, isikhathi, indawo nenhloso yomhlangano: libhekelele ukuphanyekwa kwezaziso emtatshweni wezincwadi wendawo, emtholampilo nasezikoleni, ukushicilela isaziso ephephandabeni lendawo kanye nokusebenzisa izindlela zokuthunyelwa kwezaziso ezisetshenziswa ngumphakathi okuyisiteshi somsakazo wendawo. Ihhovisi lesikhulumikumele lihlinzekele ngezimali zokukhishwa kwezaziso liqinisekise ukuthi liyalwazi uhlelo lokuhanjiswa kokhetho olusetshenziswa ngumasipala okethweni. Ihhovisi lesikhulumi lizohambisa ukhetho kodwa ikhansela lendawo kanye namalungu ekomiti lewadi kumele alwazi uhlelo lihlele umhumushi uma kunesidingo.
Manje sekuyisikhathi sehhovisi lesikhulumi, elizokwenza lokhu okulandelayo ukuqinisekisa ukuthi kukhona uhlu lokubhalisa abakhona emhlanganweni wabalandeli nokuthi liyasindwa ukuze kubhekwe uhlelo lokukhetha ukuchaza ngezindima nemisebenzi yamakomiti ewadi kanye namalungu awo emhlanganweni ukuchaza uhlelo lokukhetha kulabo ababamba iqhaza. Umthetho ubhekelela uhlangothi lokukhethwa kwamalungu ngokwendawo noma kwengxenye ngokwenhlalo, isib. amalungu kumele amele iqembu elithanda lokuthile, njengabantu abasebasha, noma izindaba zezempilo. Ikomiti kumele okungenani liqukathe abesifazane abangama-50% abangamalungu. Umasipala ngamunye uzonquma ngenqubomgomo yawo kuye ngokukhetha ngalokho ekukhethile.
ukumemezela abazomela ukhetho lwamalungu ekomiti kanye nalabo abeseka labo abaphakanyisiwe ukubala amavoti kanye nokumemezela umphumela ukuqinisekisa ukuthi abaphakanyiselwe ukhetho kanye nababesekile basayinda amafomu afanele ukuqinisekisa ukuthi amalungu ekomiti lewadi akhethiwe ayaziqonda izindima zawo kanye nemisebenzi yawo bese esayinda amafomu afanele.
Isisikiselo esibambekayo sekhansela lewadi - biza umhlangano wokuqala wekomiti lewadi elikhethiwe ngaphambi kokuba amalungu aphumel emhlanganweni wabalandeli. Kunzima ngaso sonke isikhathi ukubiza umhlangano nabantu abaningi, ikakhulukazi uma kumele uxhumane nomuntu ngamunye. Kungani ungasebenzisi lelo thuba ngenkathi bekhona kulo mhlangano bese ubiza olandelayo?
Umbuzo: Ingabe ikhona imigudu ebekiwe yokugcwalisa izikhala ezikhona kumakomiti ewadi?
Umbuzo: Ingabe zikhona yini izimo lapho ilungu lekomiti lewadi lingasuswa khona?
Impendulo: Yebo. Uma ilungu lingezanga emihlanganweni emithathu noma ngaphezulu ilandelana ngaphandle kokunikwa ilivu, noma ngokunikwa ilivu ukusukela emihlanganweni elandelanayo eyisithupha nangaphezulu, lelo lungu lingasuswa esikhundleni.
Umbuzo: Kwenzekani uma ilungu lekomiti lewadi liya kohlala kwenye indawo?
Impendulo: Ilungu lelo kumele lesule, njengoba kumele libe ngumvoti ewadini ukuze libe sekomitini lewadi.
Uma wonke amalungu ekomiti lewadi asakhethiwe, kumele ahambele uhlelo lokuqeqeshelwa ukubekwa. Njengosihlalo wekomiti lewadi, ikhansela lewadi nalo kumele libe khona.
Nakhu ozokufunda ngesikhathi sokuqeqeshelwa ukubekwa uzofunda ngokushaywa komthetho ohambisana namakomiti ewadi afanele. Uma ungawazi lo mthetho, ungagcina sewenza izinto ezingekho emthethweni uzothola ngemithetho nemibandela ekhona ezokusiza ukwazi kabanzi ngemisebenzi yamakomiti ewadi uzothola ngokuthi umkhandlu usebenza kanjani uzothola ngokuhanjiswa komhlangano, okuyinto ebalulekile ekukwazini ukuzibandakanya ngokuyimpumelelo emhlanganweni uzothola ngendlela yokuziphatha kwamalungu ekomiti lewadi okuzoqondisa ukuziphatha kwakho njengelungu lekomiti lewadi uzothola ngamandla nemisebenzi yamakomiti ewadi. Lokhu kubalulekile ukukusiza ukwazi kahle indima yakho njengelungu lekomiti lewadi nizothola ithuba lokwazana ukuze nikwazi ukwakha iqembu elinempumelelo.
Nalu uhlu lokubheka olwenzelwe ukusiza ikhansela lewadi, njengosihlalo wekomiti lewadi, ekulungiseleleni umhlangano wokuqala. Uma ikomiti selihlangene lakhetha unobhala, lowo muntu uzosiza ikhansela ekuphatheni indima yokuba 'ngusihlalo'. Uma ikhansela lewadi lihlela kahle izinto zalo njengosihlalo, kuzoba lula ukuninikezela ngezibophezelo nemisebenzi kumanye amalungu ekomiti, kanti futhi umhlangano wonke uzohamba ngaphandle kwezihibe.
Ingabe usuyibonile wabuye wafaka isicelo sendawo lapho kuzobanjelwa khona njalo umhlangano wekomiti lewadi Khumbula ukuthi le ndawo kumele kube yindawo yomphakathi kungabi yindawo yangasese njengendawo yokuhlala. Leyo akuyona indawo edingekile ukuya ngokomthetho?
Ingabe usulwenziwe uhlu oluwuhlaka lohlelo lonyaka lomhlangano, okuwuhlu lwayo yonke imihlangano yonyaka oluqukethe izinsuku, izikhathi kanye nezindawo Lolu hlu kumele lufake phakathi imihlangano yekomiti lewadi kanye nemihlangano yabalandeli kanti futhi luyasiza ekwenzeni amalungu ekomiti lewadi ukuba ahlele isikhathi sawo onyakeni wonke?
Ingabe usutholile yonke imininingwane yolwazi oluvela ehhovisi lesikhulumi Lokhu kumele kufake phakathi umthetho kanye nezimiso ezifanele, kuhlanganisa nezidingo kanye nohlu oluwuhlaka, njengencwadi yohlu lwalabo abebekhona?
Ingabe usulwenzile uhlu lwemisebenzi (noma izindawo ezithile zomsebenzi) okumele kuxoxwe ngazo namakomiti ewadi?
Ingabe usulubhekile usuku lomhlangano ukuze kuthuthukiswe uhlelo lwemicimbi yonyaka wonke Bheka isinyathelo 14 esicahza kabanzi ngokuthi lungenziwa kanjani uhlelo lonyaka wonke?
Umbuzo: Hlobo luni lwemihlangano okumele ibizwe noma ibanjwe amakomiti ewadi?
Impendulo: Kuzoba nezinhlobo ezinthathu ezisemqoka zemihlangano okulindeleke ukuba amakomiti ewadi azihlele. Le mihlangano izobekwa ngokuvunyelwa yikhansela lewadi.
Imihlangano yekomiti lewadi - lena yimihlangano evamile yamalungu ekomiti lewadi. Kumele ibanjwe njalo ukusiza ikomiti lewadi lihlele ngokuyimpumelelo. Kumele ibanjwe okungenani izikhathi eziyisithupha onyakeni. Eminye imihlangano evamile, njengemihlangano yenyanga kugqugquzelwa ukuba ibe khona ukuze amakomiti ewadi abe nethuba elanele lokubheka ezintweni ezahlukahlukene abadinga ukuzeznza.
Imihlangano yabalandeli - Lena yimihlangano ephakathi kwekhansela lewadi kanye nabalandeli, okungabahlali. Le mihlangano izosiza ikhansela lewadi ekuqondeni izidingo zomphakathi. Izikhathi zomhlangano wabalandeli kumele zibekwe isikhathi sisesekhona njengohlelo lohlu lokuhlelela unyaka wonke. Lawa ngamathuba wokumema izikhulu zomasipala noma abaholi bezepolitiki ukuze bazokhuluma nabalandeli ngezindaba ezithinta umphakathi, noma ukuhlinzekela ngolwazi olumayelana nokuthi usebenza kanjani umasipala.
Imihlangano eyisipesheli - le mihlangano ingabizwa uma kukhona isidingo, isib. uma kunodaba oluthile olubalulekile umphakathi okhathazekile ngalo futhi ofuna ukuba luxoxwe nekhansela kanye nomasipala.
Ngokubambisana neqembu, xoxani nivumelane ngemithetho yokuziphatha emhlanganweni, kufaka phakathi isidingo sokugcinwa kwemfihlo. Kwesinye isikhathi, kuzodingiswa izindaba ezibucayi kumakomiti ewadi. Wonke amalungu kumele eze abuye avumelane ngezindlela zokudlulisela lezi zindaba kubalandeli.
Beka umhlangano wokwenza uhlu lonyka lokusebenza.
Nikezela ngemisebenzi isib. ezezindlu, ezempilo nezekuhlalisana, ukuthuthukiswa komnotho wendawo. 'Umsebenzi' kusho umsebenzi oyisibophezelo, onikezelwe kumuntu oyedwa, ozobika, aqonde, azise futhi asebenze engxenyeni ethile anikezelwe yona noma ayithandayo.
Unobhala wekomiti lewadi ubhekene nale misebenzi ukusiza ekuhleleni I-ajenda - unobhala kumele acele amalungu ekomiti lewadi ngezindaba amalungu afuna zifakwe ku-ajenda yayo yonke imihlangano ukuxoxa nge-ajenda nosihlalo ukuze kuvunyelwane ngalokho okuqukethwe ngaphambi kokuba idluliselwe kwamanye amalungu. Khumbula, usihlalo wekomiti yikhansela lewadi ngakho-ke uyena onezwi lokugcina ngalokho okumele kube ku-ajenda kulandela ukuvunywa kwe-ajenda, ukunikezela ngayo kumalungu ekomiti lewadi ngaphambi komhlangano ukuthatha amaminithi ayo yonke imihlangano ebizwe ngusihlalo kanye nekomiti lewadi. 'Amaminithi' awumbiko nje kuphela walokho obekwenzeka emhlanganweni; avame ukubandakanya izingxoxo ezithile ezimayelana nodaba oluthile, izinqumo ezithethwe yikomiti kanye nezinto okumele zenziwa ukuqinisekisa ukuthi lokho kuyenziwa ukuqinisekisa ukuthi amaminithi anikezwa amalungu, nokuthi afakwa kufayela bese egcinwa endaweni ephephile. Khumbula, amaminithi awumbiko osemthethweni womhlangano, ngakho-ke kubalulekile ukuthi abekwe endaweni ephephile. Abantu bavame ukubuyela emuva kumaminithi omhlangano ukuze babheke izinqumo ezathathwa.
Hlinzekela unobhala ngolwazi olutholakala kuleli bhukwana mayelana nendima kanobhala, ukuhanjiswa komhlangano kanye nekhophi yohlu lwe-ajenda.
Yazisa ngesikhathi nendawo okuzobanjelwa kuyo umhlangano kusenesikhathi.
Lungisa I-ajenda ngaphambi komhlangano. Lokhu kungumsebenzi kasihlalo nonobhala. Bheka Isinyathelo 10 mayelana nendima kanobhala.
Nikezea amalungu ekomiti I-ajenda ngaphambi komhlangano ukuze bazi ukuthi umhlangano uzobe ungani bese bezilungiselela.
Usihlalo uzovula umhlangano bese elandela amaphuzu aku-ajenda ngokulandelana kwawo.
Bhala phansi abaxolisile ukusukela kulabo abangakwazanga ukuza. Amalungu ekomiti kumele azise yinoma ngubani kumalungu ekomiti uma angezukwazi ukuza emhlanganweni. Lokhu kwaziwa njengokwethula isixoliso.
Ngena emaminithini - bheka ukuthi ayiqiniso lalokho okwakwenzeka emhlanganweni odlule.
Okuvuka kumaminithi omhlangano odlule - le ayithemu ihlanganisa izindaba ezathintwa emhlanganweni odlule okumele amalungu ekomiti ethule umbiko ngazo.
Ukuxhumana - lezi yizincwadi eziya kukomiti noma izincwadi ezithunyelwa yikomiti.
Amanye ama-ayithemu ku-ajenda isib. I-IDP, uhlelo lwezimali zikamasipala, ukuphathwa kokusebenza kukamasipala, imisebenzi okuhloswe ngayo ukuthuthukisa umnotho wendawo. Ilungu elilodwa lekomiti kumele lethule libuye liqale ingxoxo. Umbiko ungabandakanya ukwethula ngodaba (lumayelana nani, ukubamba kwakho iqhaza, kungani ubambe iqhaza) nokuthi yiziphi izinyathelo ezithethwe kanye nokuthi yini okunye okusadinga ukwenziwa.
Khumbula ukuthi kubalulekile ukuthi wonke amalungu abambe iqhaza emhlanganweni. Usihlalo akumele kube nguyena ungqo shishilizi engxoxweni. Indima kasihlalo ukuhola amalungu kuqhuthsekwe ne-ajenda ukuze kufezeke izinhloso zekomiti. Usihlalo uthi akafane nokhondathi weqembu lomculo kunokuba abe ngoculo yedwa.
Emva kwezingxoxo, usihlalo kumele aqinisekise ukuthi kufinyelelwa esinqumweni esithile, uma kunesidingo, bese omunye enikezwa ijokwe lokwenza olkho okuvunyelenwe ngakho emela ikomiti.
Zama ukuqeda ngesikhathi.
Kuzodingeka ukuba uxhumane nehhovisi lesikhulumi kumasipala wakho ukuze uthole ngezidingo zokubika, kufaka phakathi izinsuku ezingumnqamula juqu zemibiko. Lokhu kuvame ukuba njalo ngenyanga, okuyaye kube ngolwesiHlanu wokugcina enyangeni.
Ihhovisi lesikhulumi lingaba nefomu elenzelwe ukubika. Ifomu elenzelwe ukubika liwumhlahlandlela obhaliwe, noma ifomu, ongaligcwalisa kunokuba uze nelakho elobhalwe ngendlela yakho. Lokhu kuyasiza ngoba usuke usuwazi ukuthi usuthinte konke okudingekayo.
Uma kungekho ifomu elihlelelwe ukubika, nail elinye lamakhasi alandelayo ongalisebenzisa.
Akudingeki ukuba unikeze imininingwane eminingi.
Izindaba eziphakanyiswe ekomitini lewadi, imihlangano yabalandeli noma eyisipesheli - yibale ngezinombolo ngokulandelana kwazo.
Okungaba yizisombululo kanye neziphakamiso - zibale ngezinombolo ngokulandelana kwazo.
Izindaba ezixazululiwe - zibalwe ngezinombolo ngokulandelana kwazo.
Imisebenzi esenziwa nesiphothuliwe - yibale ngezinombolo ngokulandelana kwazo.
Uhlelo lwezinyanga ezintathu ezilandelayo - lubale ngezinombolo ngokulandelana kwazo.
Lokhu kungaba ezinye zezinto zokuqala ikomiti elizenza ndawonye. Kungasiza ukwakha iqembu kungabuye kuzise futhi ekuqondeni kabanzi ngewadi yawo.
Ukwenza uhlu lwemininingwane yewadi kungaba yinto ejabulisayo. Nansi indlela yokukwenza uqale. Khumbula ungaqoqa ulwazi olusemqoka ozoqalisa ngalo bese ungezela kulo ngokuhamba konyaka.
Umasipala angakunikeza ngolwazi olunjengolweminyaka yobudala.
Hlobo luni lwezingqalasizinda ezikhona ewadini?
Yini okunye okwenzekayo emphakathini?
Yenza uhlu lwezinhlangano zomphakathi - laba ngabantu ngabathintekayo ababalulekile ekomitini lewadi. 'Abathintekayo' kuchaza abantu, noma abamele iqembu elithile abanentshisekelo ethile, noma abangongoti, noma ababheke ngokucophelisisa lokho okwenzayo ekomitini lewadi.
Ingabe abasebenzi abathuthukisa umphakathi bakhona yini ewadini lakho?
Bheka abasebenzi abathuthukisa umphakathi ewadini yakho bese uhlangana nabo ukuze uqhathanise izindlela abasebenza ngazo, kufaka phakathi ukuthi ingabe abasebenzela umphakathi ingabe kukhona yini okuthile abangasiza ngakho okwenziwayo noma ukwesekelwa kukanobhala ekomitini yewadi lakho.
Ungasebenzisa lolu hlu ukukusiza ekuhleleni izingxoxo zabathintakayo.
izinhlangano noma izingxoxo zezemidlalo izigungu ezingamele izikole izinhlangano ezibhekene nokuphepha komphakathi izinhlangano zezenkolo izinhlangano zentsha izinhlangano zomasingcwabane izinhlangano zezamabhizinisi izinhlangano zezamasiko isib.
Umbuzo: Kungani kusiza ukwenza uhlu lwemininingwane yewadi?
Impendulo: Njengekhansela lekomiti lewadi, ungakwazi ukuba nempumelelo kuphela uma wazi umphakathi wakho kahle. Khumbula, ulapho ukuzomela iwadi yakho. Ungeze wakwazi ukwenza lokho uma ungazi ukuthi ngobani abahlala ewadini yakho, yini izidingo kanye nezinto ezibathintayo, yini abafuna ikomiti libenzele khona nokuthi yiziphi izakhiwo, imigwaqo kanye nezinye izinto ezikhona ewadini yakho. Lokhu kufaka phakathi ukwazi kabanzi ngezinhlangano zomphakathi wakhokanye 'nezisetshenziswa' ezinjengamabhizinisi endawo kanue namaqembu ezemidlalo. Uzomangala ngalokho ongakuthola.
Umbuzo: Ikomiti lewadi lingalusebenzisa kanjani lolu lwazi?
Impendulo: Ikomiti lewadi lingasebenzisa lolu lwazi ekwenzeni uhlelo lwalo lonyaka wonke. Uzokwazi ukuhlela kangcono futhi ubambe iqhaza ngokuyimpumelelo ezingxoxweni eziphathelene nenqubomgomo yomkhandlu kanye nezinhlelo noma imisebenzi ngoba uzoba wazi kabanzi ngomphakathi wakho ukwedlula wonke umuntu.
Ikomiti lewadi kumele libe nohlu lonyaka olubeka ngokucacile lokho okuyizidingo zalo eziphezulu kanye nalokho elihlose ukukuzuza. Lokhu kuzokusiza ukubona ukuthi ingabe ukuzuzile yini kanye nalokho othe uzokwenza. Kuzobuye kukusize ekubikeni kumasipala, njengoba uzobe ukwazi ukubika inyanga nenyanga ngohlelo lwakho lwalokho ohlose ukukwenza.
Kuwumbono omuhle ukuhlela umhlangano oyisipesheli ngokushesha ukwenza uhlu lwakho lokusebenza lonyaka wonke. Qinisekisa ukuthi uhlelo lwakho luyinto enokwenzeka futhi nezuzekayo.
Ekwenzeni uhlelo lwakho lonyaka ungabhekelela lokhu okulandelayo izinsuku lapho umasipala ezobe ebambe ngazo izingxoxo zokubonisana ongathanda ukubamba iqhaza kuzo njengohlelo lokuthuthukisa okuhlanganisayo (IDP) kanye nokuhanjiswa kwezimali izindaba zomphakathi ezisemqoka Yini okungenziwa yikomiti lewadi ukusiza Kumele ukwenze nini lokhu?
iyiphi imisebenzi ikomiti lewadi elifisa ukuyenza Thatha lezo zinto njengemisebenzi ethuthukisa umnotho wendawo, ukuqeqeshwa kwalabo abanakekela abagulela emakhaya Ingabe singayenza yini lemisebenzi ngokuhlanganyela nezinye izinhlangano zomphakathi?
yiziphi izinkundla zomphakathi, isib. izinhlangano zezempilo, noma zomphakathi ekomiti elifuna ukuba limelwe kuzo?
iziphi izinhlangano zomphakathi noma iminyango kamasipala esifuna ukuyimema ukuze ibe nezokwethula ekomitini lewadi noma emhlanganweni wabalandeli?
yimaphi amalungu ekomiti okumele anikezwe umthwalo wokwenza umsebenzi?
yiziphi izinsuku ezingumnqamula juqu yokuqeda imisebenzi leyo?
yimiphi imisebenzi ephuthumayo noma esemqoka esifuna ukuyenza kuqala Yikuphi okungalinda isikhashana esidana?
Uhlelo kumele lube ngoluguquguqukayo futhi kumele likwazi ukuguqulwa kuye ngesidingo.
Yenza isiqiniseko sokuthi imisebenzi ofuna ukuyenza ixhumene nohlelo lokuthuthukisa okuhlanganisayo. Uma imisebenzi yakho ingahambisani nohlelo lokuthuthukisa okuhlanganisayo, ungathola ukuthi umphakathi awuyifuni, noma umasipala akakwesekeli ekuyenzeni.
Khumbula - uhlelo kumele kube yilolo olunokufezeka. Kungcono ukwenza izinto ezimbalwa kahle kunokuba kwenziwe eziningi ngokungasikahle.
Isinyathelo 16: Umasipala unikeza kuphi ukweseka kumakomiti ewadi?
Ukweseka okunikezwa ngumasipala kuzokwehluka kuye ngezinsiza ezikhona kumasipala. Abanye omasipala banemali eningi kunabanye kanti lokhu kungaphazamisa lokho obowuzokwazi ukukuzuza. Ihhovisi lesikhulumi lingakutshela ukuthi yiziphi izinsiza ezikhona kodwa ake ubheke kulolu hlu lokubheka olungezansi.
Bonke omasipala kudingeka ukuba balungise uhlelo lokuthuthukisa okuhlanganisile (IDP). Lubeka lezo zinto eziphezulu okumele zenziwe endaweni. Uhlelo lokuthuthukisa okuhlanganisile lithatha isikhathi esiyiminyaka emi-5 kanti futhi luyabuyekezwa unyaka nonyaka. Lolu hlelo luqinisekisa ukusetshenziswa kahle kwezinsiza zikamasipala eziyindlala, okuhloswe kukho okuphezulu ohlwini (isib. ukusiza izindawo ezintulayo), ukuthola izimali ezivela kwamanye amazinga kahulumeni, lubuye luqinise ukuzibandakanya komphakathi.
Ingabe amakomiti amawadi angabamba kanjani iqhaza ezinhlelweni zokuthuthukisa okuhlanganisile?
Abamele amakomiti amawadi bangaba senhlanganiswe yabamele uhlelo lokuthuthukisa okuhlanganisile. Le nhlanganiso iyithuba labathintekayo ukuba bamele lokho okufunwa ngabalandeli babo. Le nhlanganiso ihlinzekela ukusungulwa kwezingxoxo, ukubonisana nokuthatha izinqumongokuhlanganyela phakathi komphakathi nomasipala, kuphumelelisa ukuxhumana kubuye kunikeze ithuba lokubheka uhlelo lokuhlela nokwenza kwekomiti lewadi ohlelweni lokuthuthukisa okuhlanganisile.
Ngingalithola kanjani ikhophi lohlelo lokuthuthukisa okuhlanganisile?
Ikhansela lewadi lakho lingaba nalo ikhophi - uma kungenjalo ungaxhumana nehhovisi lomphathi womasipala noma ihhovisi lesikhulumi. Umasipala kumele anikezele ngokuqeqesha mayelana nohlelo lokuthuthukisa okuhlanganisile. Ikomiti lewadi lakho lingathola kabanzi ngalokhu ngokusebenzisa ihhovisi lesikhulumi.
Ukwabiwa kwezimali kuwuhlelo lokuhlela izimali. Kubeka imicimbi ezokwenziwa onyakeni wezimali olandelayo ngokwethula amanani ale micimbi kanye nemvelaphi yemali ezokhokhela izindleko.
Unyaka wezimali womasipala baseNingizimu Afrika uqala mhlaka 1 kuJuni unyaka nonyaka kuze kufike mhlaka 30 kuJulayi wonyaka olandelayo. Umkhandlu kumele uvume lokwabiwa kwezimali ngaphambi kokuba kuqale unyaka wezimali, emva kokuhlela okufanele nokuthintana namakomiti ewadi kanye namanye amaqembu abathintekayo endaweni yangakini. Uma amakomiti amawadi ebamba iqhaza ekunqumeni ukuthi yimalini okumele ichithwe ngumasipala nokuthi kumiphi imisebenzi, lokhu kuzosho ukuthi iwadi lakho lizozuza ngqo.
Onyakeni wonke ukwabiwa kwezimali kuyabhekwa ukuze kubonwe imali engenayo kanye nesebenzile kuqhathaniswe nokwabiwa kwezimali. Isibonelo, uma imali engenayo evela ezimalini ezikhokhwayo nalezo thweswa abantu ingaphansi kwaleyo ebikezelwe, ngalokho imali echithwayo kumele ibe ngaphansi.
Amakomiti amawadi kumele athole ukuthi isikhathi sokusetshenziswa kwemali eyabiwe singakanani kanye nokuthi imihlangano ibanjwa nini. Kumele ubuze futhi ukuthi ingabe kukhona yini ukuqeqeshelwa ukwabiwa kwezimali okunikezwayo okuzokusiza ukuthi ubambe iqhaza ezimalini ngokufanele.
Thola ukuthi ingabe umasipala wakho ulusungulile yini uhlelo lokuphatha ukusebenza.
Ukuhlela: Sebenza ngokubambisana nekhansela lakho kanye nezinye izinhlangano zomphakathi, ukuthola ngezidingo eziphezulu ohlwini bese uqinisekisa ukuthi lezi zidingo ziyafakwa eziphakanyisweni nasezinhlelweni zokwabiwa kwezimali.
Ukulandelela kanye nezimpendulo: Qhubeka nokufuna ukuthola imibiko njalo ngemisebenzi kamasipala kanye nemisebenzi yekomiti lewadi kanye nasemihlanganweni yomphakathi ewadini lakho ukuze ukwazi ukugcina abahlali bazi ngenqubekela phambili kanye/noma ngezinkinga. Yenza iziphakamiso ezakhayo zokuthuthukisa ubuye, uma kunesidingo, uhlele umphakathi uzosiza ekwenzeni imisebenzi.
Ukubuyekezwa kokusebenza onyakeni: umkhandlu kumele ubike njalo kumakomiti amawadi kanye nasemiphakathini ngokuhanjiswa kwezimali zawo kanye nokubuyekezwa kokusebenza, njengengxenye yemihlangano yomphakathi. Ngaphezulu kwalokho, uma ikomiti lakho lingatholi njalo umbiko wokusebenza ovela emkhandlwini wakho, yazisa imeya ukuthi ikomiti lewadi lakho lilindele ukusebenza okungcono kuhulumeni wentando yeningi wasekhaya.
Xhumana nehhovisi lomphathi womasipala ukuze uthole uhlu lwezindlela zokuxhumana bese ulwengeza ebhukwaneni.
Xhumana nehhovisi lomphathi womasipala ukuze uthole uhlu lwemisebenzi kanye nalokho okuqalwa ngumasipala ukwengeza ebhukwaneni.
Ama-ayithemu amasha isib.
Ikomiti lewadi kumele lubike ngohlelo olulandelayo njalo ngenyanga. Lokhu kuzokusiza wazi ukuthi ingabe ukuzuzile yini lokho obukufuna ohlweni lwakho. Kuzobuye kusize ukuba isikhulumi sazi uma ngabe kunezinto okumele sizenze.
Sikhetha Umnu/uNksz njengelunga eligaqele ukhetho ukuba likhethwe njengelungu lekomiti lewadi...
Mina osayinde lapha ngaphansi, Inombolo yomazisi (ID no) ... ohlala e... futhi/noma ngingumvoti obhalise ewadini... ngivuma ukuba ngikhethwe njengelungu eligaqele ukuba likhethwe njengelungu lewadi...
<fn>zul_Article_National Language Services_Ukubhalisa kweNtsha.txt</fn>
Ukhetho lokuqala lwentando yeningi ezweni lethu lwenzeka ngomhlaka- 27 ku-Apreli we-1994 futhi sesisondele ukugubha umkhosi wokuqeda iminyaka eyishumi walesi sehlakalo. Ilungelo lokuphila emphakathini wentando yeningi lingathathwa lula kwesinye isikhathi ngoba abaningi benu babebancane kakhulu ngo- 1994 futhi bazi nje okwenzeka kulesi sikhathi samanje. Impi yokulwela intando yeningi kanye nokulingana komphakathi lapho kunendawo ngaphansi kwelanga yakhe wonke umuntu ongowaseNingizimu Afrika kungabhekwa ubuzwe, ubulili, inkolo, ulimi, noma yiluphi uphawu lokwehluka, akuzange kuze nje kalula. Akuthathanga izinyanga, iminyaka noma iminyaka eyishumi ukuthi kufinyelelwe kodwa okuseqinisweni ukuthi kwathatha amakhulu eminyaka aqukethe umlando waseNingizimu Afrika. Ilungelo futhi nenhlanhla yabo bonke baseNingizimu Afrika okumele bayiqaphele ngamandla futhi enokuthi wena njengentsha yaleli lizwe unegunya elisemqoka okumele ulibambe.
Ilungelo elisemqoka emphakathini wentando yeningi ilungelo lokuvota. Ilungelo lokuvota likunikeza imvume yokuthi ube yingxenye yenqubo ethatha isinqumo sokuthi yiliphi iqembu noma amaqembu ezombusazwe aphatha izwe. Ukhetho loHulumeni lunquma ngokuqondile nokungaqondile izinqubomigomo kanye nemithetho ebusa umphakathi wethu okuthi ekugcineni ibhekana nezimpilo zabanye ngabanye benu. Umuntu ngamunye kumele athathe izinqumo ngayedwana lezo zinqumo uzenza ekungqikithi yomphakathi esihlala kuwo - futhi ngabavoti ngokhetho lwabo lukahulumeni ngokuhamba kwesikhathi abakwazi ukuthola uhlobo lomphakathi.
Ukuze ukwazi ukuvota kumele ubhaliswe njengomvoti. Bonke abantu abangaphezu kweminyaka eyi-16 ubudala futhi abanomazisi abanebhakhodi bangafaka isicelo sokuzibhalisa njengabavoti. Ngabantu kuphela abaneminyaka engama-18 ubudala noma ngaphezulu ngosuku lokhetho abazofakwa emqulwini wamagama abavoti. Labo abasesengaphansi kweminyaka eyi-18 ngosuku lokhetho lesifunda nelikazwelonke, bazawufakwa ngokuzenzakalelayo emqulwini wabavoti ngosuku lwabo lokuzalwa lweminyaka eyi-18. Loku -ke kuzobenza bakwazi ukubamba iqhaza okhethweni lwesifunda olulandelayo lwamabandla kamasipalati njengoba ezokwenzeka nangesikhathi ezokwenziwa ngaso kanye nasokhethweni jikelele lukamasipalati lwe-2005/6.
Abanye benu bazimisele ukuvota futhi bayazi ukuthi bazimisele ukuvotela liphi iqembu. Loko yimfihlo yakho. Abaningi benu kodwa kungenzeka ukuthi bazizwa bengenasiqiniseko sokuvota ngempela noma ukuthi bangavotela bani. Loku kuyaqondakala uma nje ukhumbula ukuthi uzokuba kuphela nokhetho kulolu daba uma uzibhalisile njengomvoti. Ukuba ngumvoti ozibhalisile kuzokunikeza ithuba lokubamba iqhaza noma lokungabambi iqhaza okhethweni lukushiyele nokhetho lokuthi weseka liphi iqembu elibamba iqhaza. Futhi kumele njalo ucabange ukuthi nguwena kuphela ozokwazi ukuthi yiliphi iqembu olesekile-ivoti yakho iyimfihlo ngempela.
Abantu abasha bayazibuza ukuthi kungabe ngempela amavoti abo ayadingeka nokuthi ayawenza yini umehluko. Ngaphandle kwamandla akho okuthelela ukuthi ube ngumvoti ozibhalisile okumele nakanjani kwazeka ukuthi uyavota noma cha. INingizimu Afrika inohlelo lokhetho oluyizingxenye zokumela. Lolu hlelo olukhethayo njengakumanye amazwe lapho umnqobi wombango wokhetho ethatha konke. Uhlelo lwethu lunesisekelo esifakelayo lapho amaqembu amancane kanye nabangebaningi bazuza ukumelwa ngokulandela ukwesekwa kwabo. Okumele ukukhumbule ukuthi ohlelweni nokumelwa okuyingxenye ivoti yakho ayikhuphuli kuphela ishezi lenani lokuvota selilonke leqembu olisekelayo, kodwa nokuthi iphinde futhi ngokuhambisana yehlise ishezi lawo wonke amanye amaqembu abamba iqhaza. Leli yiqiniso lemethamethiki ongalivivinya emsebenzini ngomthelela wezigidi eziyi-6 zabantu abasha abangaphansi kweminyaka engama-25 ubudala abangaba nawo emiphumeleni yokhetho.
Konke okungenhla kodwa kweyeme ekuzibhaliseni kwakho njengomvoti. Ukuzibhalisa kwakho kukunikeza ukukwazi ukuthelela futhi kukwenza ufaneleke. Uma ungazibhalisanga njengomvoti kubi ngoba awungeke ukwazi ukucindezela ukuthelela futhi uzobe uzenze ukuthi ungafaneleki ezinqubweni zethu zentando yeningi. Ukuthi uyavota nokuthi uzovota kanjani ungakuthathela isinqumo esikhathini esizayo, kodwa manje ungazinikeza amandla ngokuthi uzibhalise . Izinsuku zokuzibhalisa ngumhlaka- 24 kanye nomhlaka- 25 kuJanuwari we-2004 futhi kumele ubhalise esifundeni ohlala kuso. Uyacelwa ukuba ugqugquzele namalungu omndeni wakho kanye nabangane ukuthi bayozibhalisa ngaphambi kokuba ukhetho lwenziwe.
<fn>zul_Article_National Language Services_Ukuhlanganyela kwamazwe ngamazwe.txt</fn>
Uhlaka lwenqubo yokuguqula ubuciko, amasiko kanye namagugu esizwe luchazwe Emthethweni Ohlongoziwe Wobuciko Amasiko kanye Namagugu Esizwe ka-1996. Isibopho sokusebenzisa lezi zinqubomgomo sigunyaza Umnyango Wezobuciko Namasiko, oqale ukuwusebenzisa ngomhlaka-1 ku-Agasti ka-2002. Inhloso enqala ukuqondisa uphinde ukhulise ibhajethi yobuciko namasiko ukusiza ngezidingo zobuciko namasiko kulo lonke ilizwe. Ukwakha kabusha kwenhlangano nako kube semqoka kanti futhi ekuqaleni kuye kwabhekana ngqo namabandla okwenza ubuciko aphambilini, aye asebenzisa okuningi kokunikezela izimali esikhathini esedlule.
Ubuciko namasiko budlala igunya elisemqoka ekwakheni kabusha, ubumbano kanye nokubuyisana. Ezobuciko Namasiko eyunithini yomphakathi zilungiselela ukweseka amasu kuzikhungo zobuciko kanye nezinhlangano zomphakathi wezakhamuzi. Ziphathelene nokuthuthukisa ubuciko, kodwa ziphinde futhi zidlale igunya elisemqoka ngokuphathelene nenselele yezenhlalonhle. Zizama ukubhekana nezindaba eziphathelene nokufakela nokuhlanganisa kanye nokususa ukungalingani kwesigaba sezobuCiko namaSiko sokunikeza imithombo. Okuphoqelelayo okuyinqubo ukufaka amaqembu abuthakathaka afana nabakhubazekile, intsha, abesifazane kanye nezingane. Ziye futhi zanikeza ukunaka okukhethekile ezindabeni zokuguquka zesigaba ukungenisa ukulingana ekunikezeleni imithombo kanye nokulungiselela ukufinyelela kuzinhlelo. Amakhaya okudlalela, amabandla okunikeza imali kanye nezikhungo zobuciko bomphakathi zithola izamukeliso zonyaka ukuhambisa izinhlelo kanye nokuthuthukisa ubuciko namasiko.
Ukwehluka ngokwezilimi eNingizimu Afrika kwesekwa ngokuzimisela ngokomthetho ukuvikela amalungelo olimi kanye nokuthuthukiswa kwezilimi zomdabu. Ngo-2003, ikhabhinethi yavuma Uhlaka Lwenqubomgomo Lolimi Likazwelonke, oluqukethe isitatimende senqubomgomo, uhlelo lokusebenzisa kanye nekhodi lokuziphatha lolimi lwaseNingizimu Afrika. Uhlaka luthuthukiswa ukusetshenziswa ngokulingana kwezilimi ezisemthethweni eziyi-11, futhi luqinisekisa ukulungisa ezilimini zomdabu ezazibandlululwa esikhathini esedlule. Inqubomgomo ibhekene nazo zonke izakhiwo zikahulumeni, kanti lube lulokhu luqhubekisa inani lezilimi imibhalo esemthethweni yoqobo ezokhiqizwa ngazo, Iuzothuthukisa futhi ukuphatha izinsizakalo zomphakathi okunempumelelo ngokusebenzisa imibhalo efanele yolimi. Izifunda zizozakhela izinqubomgomo ngokulandela izimo zesifunda. Izinqubomgomo zizongeniswa ngamazinga ngokuqhubeka njalo.
Ukumiswa kwesikhungo Semithombo Yamagugu Esizwe saseNingizimu Afrika njengenhlangano yomthetho ngo-2002 kanye Nebandla Lamagugu Esizwe Kazwelonke ngo-2003 kwenza ukuphathwa kwemithombo yamagugu esizwe kanye nokuguqula isigaba esingabakhona kube yimpumelelo. Iphrojekthi ephambili kule ndawo iMunyiziyemu ephakanyisiwe yeNkosi Albert Luthuli KwaDukuza, KwaZulu-Natali.
Ngo-1998, Ikhabhinethi yavuma amaphrojekthi amafa ayisishiyagalolunye okuqala ukulungisa okwakuhlanakezelwe ekwethulweni kwezici ezithile zomlando wezwe, ukugqugquzela ukwakha isizwe, kanye nokufakela ekuthuthukiseni ezokuhambela ezweni.
Kuze kube manje amaphrojekthi ayisithupha asethuliwe, kufaka Netshe Lesikhumbuzo Labesifazane kanye Nesikhumbuzo Sempi YamaBhunu Ye-Anglo YaseNingizimu Afrika . Umnyango uzoxoxisana nePhalamende ukuze linikeze imvume yamanye amaphrojekthi amafa kazwelonke ayisishiyagalombili. Ukukhokhwa okuvela emalini eyahlukanisiwe ekhethekile kuzikhungo ngezinhloso zokuguqula ikhuphule amathuba okuguqula ngokukhuphula ububanzi bokunikeza imali kuzikhungo. UMnyango uqalisa ngohlelo olungolokuqala onyakeni wezimali ka-2002/03 ukwandisa ukufinyelela kuzikhungo ngokulungisa amabhilidi emnyuziyemu kanye nengqalasizinda. Ukugcizelela okukhulu kuzokubekwa futhi ekuphepheni kokuqoqiwe kanye nokwenza ukucwaninga amabhuku kukazwelonke kwako konke okungamagugu esizwe ezweni (amamnyuziyemu kanye nezinye izikhungo) ukuzama ukwehlisa imisebenzi yobugebengu, kufaka nokuhwebisana kwamazwe ngamazwe okuyinkohliso.
Indlu Yokugcina Imilando Kazwelonke kanye Nezinsizakalo Zamarekhodi aseNingizimu Afrika wezinhlelo ezingaphansi yenze inqubekela phambili enkulu ekusebenziseni izinjongo zayo zokuphatha kahle, ukuguqula, ukufinyelela kuzidingo zomphakathi jikelele zolwazi kanye nokuqhubekisa ukubuyisana kukazwelonke ngokusebenzisa ukuguqulwa kwezimpawu zobukhosi/zobuqhawe kanye nezinye. Sekwenziwe inqubekela phambili ngohlelo lwezifundazwe lokuthi zithathe izinsiza eziyizindawo zokukhweza amarekhodi nemilando. INtshonalanga Kapa okwamanje isesigabeni sokudlulisela lezi zindawo esifundazweni. Usizo lokulondoloza imilando ye-Nepad nalo lubekwe ezintweni eziphambili ohlwini lokubalulekile. Ukwengeza kulokhu, kwenziwe imithetho kazwelonke emisha emithathu. ONgqongqoshe basayine Isiqinisekiso Ngezindawo Zokulonda Amarekhodi Omlando, Ukubusa Okuhle kanye Namalungelo Abantu avela emazweni ase-Afrika ayi-10 ayeselethwa ukuthi amukelwe njengephrojekthi ye-Nepad. NgoNovemba 2003 kwenziwa Umkhandlu Kazwelonke Wemitapo Yezincwadi Nezinsiza Zezincwadi The National Council for Library and Information Services NCLIS, umhlangano wokuwumisa wawubanjwe ngoMashi 2004. Kwaqokwa ochwepheshe kwezokwakha nokufanekisa izakhiwo abazobhekela ukwakhiwa kwesakhiwo esisha seNgxenye yasePitoli yoMtapo Wezincwadi Kazwelonke eNingizimu Afrika ngo-Januwari ka-2004.
Isu Lokukhula Kwezimboni Zamasiko ukusebenzisa amandla omnotho obuciko bezandla, omculo, efilimu, okushicilela kanye nezimboni zokwenza amadizayini. Usizo lomnyango lungena ekuthuthukiseni ukubambisana nokuqala izinto ezintsha nomphakathi/nabazimele, kusetshenziswa isiko ngethuluzi lokuvuselela amadolobha kanye nemizamo yokuhlanganisa lezi zimboni. Kunokukhula kokugxila emandleni ezimboni zamafilimu. Isabelo sokusiza ebuphofini ezikhethekile sihlose ukuthi kufinyeleleke emakhonweni nasekuthengiseni njengethuluzi lokuvuselela amadolobha, ukuthuthukisa izindawo zasemakhaya, kane nokwenza amathuba omsebenzi. Amaprojekthi enziwa ngokubambisana noHulumeni bezifundazwe nabasekhaya, kanye nezinhlangano zikahulumeni kanye nalezo ezingekho ngaphansi kukahulumeni. Imizamo yokuthuthukiswa kwendawo i-Wild Coast, Lebombo ne-Maputo Corridor yizindawo okugxilwe kuzo zokuthuthukisa ezokuvakashela amasiko ezixhunywe nalokhu kwabiwa. Lo mzamo uzoqhubeka ngokwaba izimali kuprojekthi ebizwa ngokuthi i-Investing in Culture. I-Investing in Culture izolwela ukuthi inikeze amandla kuzona zonke izinto eziphathelene namasiko ekuphokopheleni ekuzuzeni lezi zinhloso ezishiwo ngenhla.
Ukufaka isandla ekuthuthukiseni imiphakathi "okuhlalwa kuyo".
Umnyango Wezobuciko Namasiko uyakweseka ukuthi imiphakathi eminingi ehlwempu ngokomnotho engaphakathi kwemingcele yethu bangabanikazi bezinsiza sidingo zemvelo nezabantu, impahla yamasiko amakhono kanye nolwazi lwendabuko, izinto zendabuko kanye namasiko okungaba ekuphumeleliseni uguquko lwenhlalo yomphakathi nanye nezomnotho. Imiphakathi yethu icebe kakhulu ngolwazi lwendabuko, amakhono kanye nemiphumela yobuciko obuvela kubantu abanamakhono aphezulu abayithatha emuveni labo lemfundo esemthethweni nengekho emthethweni. Umnyango Wamasiko Nezobuciko usebenzela ekutheni uhlelo lwe-Investing in Culture kufanele luqale ngayo le mpahla futhi lutshale izimali kubantu abanamakhono okwenza izinto, izinto eziphathelene nobuciko, ukukhiqizwa nomculo. Umqondo osetshenziswa uMnyango Wezobuciko Namasiko ohlelweni lwe-Investing in Culture ukuthi njengoba kuhlinzekwa ngosizo olusheshayo emiphakathini empofu ngezinhlelo eziningi zenhlalakahle, impumelelo ekugcineni isekutheni kuqinisekiswe ukusinyanyiswa komnotho.
Emiphakathini yasemakhaya, isigaba somphakathi othintwa yindlala kakhulu abesifazane nezingane. Uhlelo i-Investing in Culture luqonde abantu besifazane, intsha kanye nabakhubazekile ngandlela thize.
Ubuphofu Bempahla: ngokunikeza imali yokuthenga okokwenza okuluhlaza (ubuhlalu, izindwangu/okokwenza njll) kanye nokuthuthukisa ingqalasizinda kuzimo ezidlulele kakhulu.
Ubuphofu beholo/bemali engenayo: ngokunikeza ukweseka amabhizinisi angenisa imali/iholo kanye nokweseka ukumiswa kwama-SMME.
Izimakethe: Indlela ehlanganisayo yokufinyelela ezimakethe ukuthola imikhiqizo kanye nezinsizakalo zaseNingizimu Afrika iye yavunywa.
Amamaki okulinganisa emikhiqizo kanye nezinsizakalo zaseNingizimu Afrika futhi iyithuluzi lokuphawula ukwethula izinsizakalo nokuba sezingeni eliphezulu.
<fn>zul_Article_National Language Services_Ukuphepha Kwabahamba Ngezinyawo.txt</fn>
Hamba kuphevumente. Uma ngabe ingekho iphevumente, sebenzisa inxenye yangakwesokudla yomgwaqo kude nomgwaqo.
Uma uhamba emgwaqeni , qinisekisa ukuthi uhamba enxenyeni yesokudla ekude, ngamanye amagama, ubhekane nezimoto ezizayo.
Izimoto eziningi zihamba ngesivinini esehlukene emigwaqeni eyehlukene ngakho-ke kuyingozi kankhulu ukuthi izingane zidlale kuphevumente/eceleni komgwaqo. Uma ingane idlala phakathi komgwaqo, umshayeli ozayo ngeke akwazi ukumbalekela noma eme ngokushesha. Lokhu kungaholela ekulimaleni noma ukufeni.
Hamba ubhekene nezimoto ophambana nazo njalo ukuze ukwazi ukubona izimoto ezizayo kusasenesikhathi.
Izingane ezingaphansi kweminyaka engu 12 azinalo ikhono lokulinganisa ukuthi kuzothatha isikhathi esingakanani ukuthi imoto ifike kuzona.
Eqa umgwaqo kuphela uma ngabe kuphephile ukwenze njalo. Ungagijimi.
Ungeqi umgwaqo ezindaweni ezifihlekile njengasejikeni nasegqumeni ngoba akulula ukuthi abashayeli bakubone kusasenesikhathi.
Abahamba ngezinyawo abavunyelwe EMIZILENI ENGUTHELAWAYEKA.
Linda ibhasi/itekisi lize lime ngokuphelele ngaphambi kokuba wehle.
Linda ibhasi/itekisi lize lisuke ukuze ukwazi ukubona izimoto ezivela ezinhlangothini zombili zomgwaqo.
Lona lelo bhasi/tekisi owehle kulona lingakushayisa.
Ungashayiswa/ubulawe yimoto edlulayo evela ngalapho kuvele khona itekisi/ibhasi owehle kulona.
Eqa kuphela uma ngabe umuntu oluhlaza ekhanyisile futhi kuphephile ukwenze njalo.
Uma ngabe umuntu oluhlaza eshintsha eba bomvu ngengathi useqa, qhubeka ubheke emuva naphambili ukuze ubone izimoto ezizayo.
Uma ilambhu elibomvu lerobothi lishintsha liba luhlaza, izimoto eziqhamuka ngaphambili neziqhamuka ngasemuva nazo zinelungelo lokuhamba manje. Qinisekisa ukuthi abashayeli bayakubona futhi bamile ngaphambi kokuba weqe.
Indlela/umgwaqo wenzelwe ukusetshenziswa yiwo wonke umuntu; ngakho-ke kubalulekile ukuba weqe ngokushesha ukuze abashayeli bakwazi ukuqhubeka.
Ukweqa umgwaqo kwezinye izindawo ngaphandle kwalezo zindawo ezenzelwe lokhu kuyingozi kanti futhi kungaholela ekulimaleni noma ekufeni.
Abashayeli balindele ukukubona ezindaweni zokweqa ezihleliwe: njengezindawo zokweqa abahamba ngezinyawo ezinamabhuloki, lapho kunezimpawu zokuma khona noma amarobothi, yize kunjalo kufanele uhambe ngokushesha ukwenzela abanye abasebenzisa umgwaqo ukuba baqhubeke. Lokhu, yilokhu okubizwa ngokuthi ukwabelana ukusetshenziswa komgwaqo kanye nokuhlonipha abanye abasebenzisa umgwaqo.
Balekela ukusebenzisa umgwaqo emuva kokuphuza uthswala/izidakamizwa ngoba zithinta ukubona kwakho kanye nokuzimela kwakho, kanti okubaluleke kakhulu, eqa umgwaqo ngokushesha.
Ukuphuza uhambe kuyingozi njengokuphuza ushayele.
Kuyini ukuthwala ngokweqile?
Ukuthwala ngokweqile kungumzamo walowo onebhizinisi lezokuthutha ezisebenzisa umgwaqo, umshayeli noma umgibeli, yokweqa isilinganiso esisemthethweni sokuthwala kwemoto, ngamabomu noma ngephutha.
Ukuthwala ngokweqile kanye namasondo angalungile kuholela ekufeni kanye nasekulimaleni emigwaqeni yethu. Ngale kwalokho, ukuthwala ngokweqile kudala umonakalo obalelwa ezigidini zamarandi emigwaqeni kanye nakulezo zimoto ezithwele ngokweqile.
Imoto ethwele ngokweqile ithatha isikhathi eside ukuma lapho kunesimo esiphuthumayo. Uma ufuna ukujikisa imoto ukuze ubalekele ingozi, isikhathi sokukwenza lokho siba side ngenxa yokuthwala ngokweqile.
Kunzima ukulawula imoto ethwele ngokweqile kanti futhi ungeke wakwazi ukukhuphula isivinini kalula njengoba ubungenza emotweni eyejwayelekile, kwenza ukuthi kube yingozi ukudlula ezinye izimoto.
Amasondo emoto ethwele ngokweqile ayashisa bese aba ntofontofo - lokhu kungadala ukuba amasondo aqhume.
Ukuthwala ngokweqile kudala ukuba imoto yakho isindwe ngasemuva okwenza ukuba ungakwazi ukubona izigodi noma ezinye izinto eziyisiphazamiso endleleni.
Ukuthwala ngokweqile kulimaza ingaphezulu lomgwaqo ngalokho ungakhokhiswa inhlawulo enzima.
Abantu abaningi bahanjiswa ukuya emsebenzini noma ezindaweni ezehlukene behleli ngemuva kwamaloli kanye namaveni avulekile nsukuzonke - behleli phezu kwemithwalo. Abanawo amabhande ezihlalo, abanazo izihlalo ngisho noma ngabe yini okunye. Ngeshwa, lokhu kuchaphazela kakhulu inani eliphezulu lokufa kanye nokulimala kwabantu emigwaqeni yethu.
Umthethosimiso 247 ukhomba ukuthi abantu bangagitshezwa ngemuva kwemoto ethutha izimpahla kuphela nje uma leyo ndawo abeme noma abahleli kuyona ivalwe ngezinto eziqine ngokwanele ukuze bangawi emotweni.
Abashayeli bamabhasi kanye namatekisi angamakhumbi bavamise ukuthwesa izimoto zabo ngokweqile. Kaningi siyaye sizwe ezindabeni "Itekisi noma ibhasi elalithwele ngokweqile lehlelwe yingozi". Kumele kubekwe isaziso ebhasini/etekisini esifakazela inani labagibeli abahleli nabeme ngezinyawo imoto evunyelwe ukuba ibathwale. Umshayeli othutha abantu kanye nezimpahla kumele awuhlolelwe lowomsebenzi abuye afundiswe ukuthi ashayele kanjani. Abashayeli kumele basebenzise lesisaziso ukwenqaba ukuthwesa izimoto zabo ngokweqile.
Uyibona kanjani imoto ethwele ngokweqile?
Ukuhamba kwayo kancane lapho kwenyukela khona.
Yini futhi kungakanani okwazi ukukubona okuthwele emotweni.
Isimo sesisekelo sayo.
Konga isikhathi: Akukho ukubambezeleka, isibonelo, lapho kwehliswa noma kuqinisekiswa imithwalo.
Izinkinga zomshwalense uma ngabe uvelelwa yingozi bese kutholakala ukuthi imoto yayithwele ngokweqile.
Ukugibela ibhayisikili sekungumkhuba omkhulu wokuzilibazisa kanye nendlela yokuhamba eNingizimu Afrika.
Abantu abaningi bathanda indlela yokuphumula elethwa ukugibela ibhayisikili ezimpilweni zabo nsukuzonke.
Kwiningi labantu, ibhayisikili liyindlela eyehlukile kunezimoto yokuhamba yansuku zonke.
Ibhayisikili liyindlela yokuhamba njenganoma iyiphi imoto. Kodwa, ibhayisikili alifani nezinye izinhlobo zezimoto, ibhayisikili lihanjiswa amandla omuntu. Unamalungelo afanayo, ukuziphendulela kanye nomsebenzi ofana nalowo wabanye abashayeli. Khumbula, abagibeli bamabhayisikili abavunyelwe emizileni enguthelawayeka.
Ngaphambi kokuba uhambe ngebhayisikili emgwaqeni womphakathi, kumele uqonde imithetho yomgwaqo eyisisekelo futhi ube nekhono lokugibela ibhayisikili ngokuphephile ohideni lwezimoto.
Uthobele zonke izimpawu zomgwaqo kanye nezimpawu zezimoto.
Umele abahamba ngezinyawo.
Ushiye ibanga eliphephile lapho ulandela ezinye izimoto ukwenzela umshayeli ophambi kwakho uma kungahle kwenzeke eme ngokushesha.
Ungaqhubi ibhayisikili ngokungakhathaleli nangobudedengu.
Ubheke izimoto; ubhekane emehlweni nabashayeli ukuqinisekisa ukuthi bayakubona.
Qaphela izinja ezingahle zikugijimise. Lokhu kuyingozi ngoba izinja zingahle zigxumele endleleni ohamba kuyona bese kudaleka ingozi.
Qaphela izindawo ezishelelayo uma imvula ina noma kade ina.
Qgoka isigqoko esakhelwe ukuvikela ukulimala ikhanda uma kuba nengozi.
Balekela ukubheka izibani ezinkulu zangaphambili zemoto, ngoba lokhu kuzokwenza ukuba ukubona kwakho ebusuku kuphazamiseke okwesikhashana.
Angegibele aphambane nezimoto. Umthetho ulindele ukuba abagibeli bamabhayisikili bahambisane nezimoto.
Akangahambi agcwale nxazonke zomgwaqo.
Angegibeze abagibeli ngaphandle nje uma ibhayisikili lifakelwe esinye isihlalo somgibeli.
Angengene emqhudelwaneni wamabhayisikili emgwaqeni womphakathi ongazange ugunyaziswe nguhulumeni noma abasemagunyeni.
Angegqoke izintambo zomsakazo ezivale izindlebe zombili ngenkathi egibele ibhayisikili emgwaqeni womphakathi.
Okubalulekile: Yize izingozi eziningi zezimoto/amabhayisikili zibangwa izimoto, kunye okucacile: Umgibeli webhayisikili nguyena olahlekelwayo kunoma ngabe nguyiphi ingozi. Kanti futhi, khumbula: izimoto zinezibuko ezenza ukuba umshayeli akwazi ukubona ngisho nalapho ayengeke abone khona; Indawo enkulu enjalo emotweni yisekhoneni lemoto elisemuva ngakwesokudla. Zama-ke ukuba ungahambi kuleyonxenye yemoto ngebhayisikili.
<fn>zul_Article_National Language Services_Ukuyeka ukubhema.txt</fn>
Ngabe ukubhema kuyinto efanele yini ukuba ngiyenze?
Kwadingeka ukuba bangihlinze basuse ibhokisi lephimbo (i-voice box). Manje sengiphefumula ngembobo esemphinjeni wami
Ngangicabanga ukuthi angeke kwenzeke ukuba nami ngiphathwe ngumdlavuzakodwa-ke ngenza iphutha
Hlukana njengamanje nokubhema usakwazi ukuphefumula, ukukhuluma nokuhamba
Kunzima kangakanani ukuyeka ukubhema?
Yingani kumele uyeke ukubhema?
Shono yini-ke ekuvimbayo?
Ngabe ufuna ukuyeka ukubhema, kodwa awazi ukuthi kumele uqalephi Uma kunjalo leli bhukwana lizokusiza?
Sizokusiza uyeke ukubhema unomphelo - ngokuthi sikuchazele ukuthi kwenzekani uma uyeka ukubhema, nokuthi yingani kwenzeka njalo sikuchazele nokuthi ungabhekana nezinkinga ongahle uhlangabezane nazo.
Usebenza ekutheni ungaphinde uwuthinte ugwayi.
Nganginovalo lokuyeka ugwayi. Ngangizitshela ukuthi: "Nginegcindezi enkulu, nginovalo, angiziboni ngizokwazi. Konke kwakubukeka kungumthwalo omkhulu. Ngakuzama ukuyeka, kwenzeka manje sengiyaye ngizibuze ukuthi yini eyayingikhathaza". (Umuntu obebhema osikilidi abangama-30 ngosuku iminyaka eyi-12).
Abanye abantu bakuthola kulula ukuyeka ukubhema. Abambalwa bakuthola kunzima kakhulu. Kodwa kwabaningi, ukuyeka ukubhema akuyona into elula kungeyona futhi into engenakwenzeka.
Ngakhetha usuku ngase ngibambelela kulona. Kwaba lula kunalokho engangicabange ukuthi kuzoba yikona ngemuva kwezinkulumo zokubuyela
Ngazama amahlandla amathathu. Ngagcina kimina iphakethe. Ekugcineni kwaba wukuzitshela kanti ngacishe ngasangana amasonto amathathu
Mina nomngani wami sanquma ukuwuyeka kanye kanye. Ngakho sasizana nokwenza ukuthi kube lula
Ngizizwa ngijabule futhi ngikhululekile. Uma sengicabanga emuva ukuyeka ugwayi akubanga neze yinto enzima
Uma nje usuzitshelile engqondweni ukuthi uyawuyeka ugwayi, ungakwazi ukuwuyeka
Bevile ezigidini ezingama-40 abaseMelika abawuyeka unomphela ugwayi, babe yizigidi eziyi-11 abaseBrithani nezigidi zalapha eNingizimu Afrika. Isenzo salaba bantu sifakazela ukuthi ngempela uma uzitshela ngokuthi ufuna ukuyeka ugwayi, yinto ongayenza.
Bhekana ngqo nale yonto oyesabayo ukuze uqede lolo valo
Ziningi izizathu zokuyeka ukubhema. Cishe kunesiqiniseko sokuthi uzophila isikhathi eside futhi uzobe uzivikela ezinhlungwini nasekungenweni yizifo. Ukwehlukana nomkhuba wokubhema ugwayi kuzokwenza uzizwe ukujabulela ukuba nguwena.
Nazi ezinye izinto ezinhle ngokuyeka ukubhema ugwayi. Beka uphawu kulezo ocabanga ukuthi zibalulekile kuwena.
Awucabange nje ngempilo yakho ungasabhemi futhi usuphila kahle.
Manje qedela lo musho ngokubhala phansi izizathu ezibalulekile zokuyeka ukubhema.
Nginqume ukuyeka ukubhema ngoba...
ENingizimu Afrika izifo ezidalwa wugwayi zibulala abantu abalinganiselwa ku-25 000 njalo ngonyaka. Leli nani lilingana nendiza eyi-Jumbo ezofike ilayishe igcwale bese iphahlazeka ibulale wonke umuntu ogibele njalo EZINSUKWINI EZINHLANU.
Yingani ukubhema kuyingozi enkulu?
Ngaphezu kwalokho abantwana abazalwa ngomama ababhemayo makhulu amathuba okuthi bazalwe bebancane emzimbeni, bazalwe beshonile noma bashone ngaphambi kokuthi baqede unyaka.
Ngaqabula intombi yami yokuqala ngosuku olufanayo nengaqala ngalo ukubhema ugwayi.
Abantu ababahemayo baqala ukuba nezinkinga lapho sebeneminyaka engama-30 nama-40, kodwa noma kunjalo umuntu obhemayo oneminyaka eyi-18 akaphili kahle njengontanga yakhe ongabhemi.
Umndeni nabangani nabo bangazuza ngokuyeka kwakho ugwayi.
Izingane ezikhulela emakhaya anabazali ababhemayo makhulu amathuba okuthi zibe nesifo se-asthma noma uthole zifakwa esibhedlela ziphethwe yinyumoniya ne-bronchitis.
Umvuzo wokuyeka ukubhema kuwena, emndenini wakho nakubangani bakho niqala ukuwubona mhla uyeka ukubhema.
Intuthu yogwayi iyinhlanganisela yamakhemikhali evile ku-4500.
Ngesinye isikhathi ngiyaye ngihlale phambi kwesibuko ngizibuke ngihogela le ntuthu enobuthi. Ngicabange ukuthi ukuba ngangisenkanjini yezempi, kunomuntu ozama ukungenzisa leyonto, ngangifuna ukumbulala
Ngaphambi kokuphela kwamahora amabili kusuke kungasekho inikhothini egazini lakho.
Ngaphambi kokuphela kwamahora ayisithupha ukushaya kwenhliziyo yakho kushona phansi nokuthatha kwehlise izinga legazi emithanjeni yakho. Kungathatha izinsuku ezi-3 ukuya kwezingama-30 ukuba izinga legazi emithanjeni libuyele ezingeni elejwayelekile.
Phakathi kwamahora ayi-12 nangu-24, ubuthi ikhabhoni-monoksayidi buyaphuma emzimbeni wakho. Ukusebenza kwamaphaphu kuya ngokuba ngcono. Awuzukuba nenkinga yokuphelelwa ngumoya lapho wenza umsebenzi onzima kanti ukuzimisela kwakho ukuyeka ugwayi kuzoba ngcono.
Ezinsukwini ezimbalwa uzoqala ukuzizwa umsulwa unuka nakamnandi. Izinzwa zakho zokunambitha zizovuseleleka kanjalo nomuzwa wakho wokuhogela. Ungahle uzizwe ujabule kakhulu ngokukwazi ukwenza into obucabanga ukuthi angeke ukwazi ukuyenza.
Ezinsukwini ezimbalwa isikhwehlela esinqwabelene emaphashini sizoqala sithambe, bese ukhwehlela siphume emasontweni ambalwa alandelayo.
i-cilia, okuwuhlelo lomzimba lokuzihlanza, lukhombisa ukuba ngcono.
Kungathatha izinyanga ezintathu ukuba uhlelo lwe-cilia luvuseleleke ngokugcwele ukuze lukwazi ukuhlanza amashubhu amaphaphu ngendlela efanele. Esikhathini esingamasonto amathathu, amaphaphu akho asesebenza kangcono. Sekulula nokuzivocavoca.
Esikhathini esingaphansi kwezinyanga ezimbili, sekunobungcono ekuhambeni kwegazi eliya ezithweni ezahlukene zomzimba. Uba namandla athe xaxa (uzizwe wenelisekile futhi unokugculiseka).
Ngemuva kwezinyanga ezintathu indlela yokuhlanza amaphaphu akho izobe isisebenza ngokwejwayelekile. Uma ungowesilisa imbewu yakho izobuyela esimweni esijwayelekile kukhuphuke nenani layo.
Kancane kancane ukwakheka kwegazi lakho kuya kubuyela esimeni esijwayelekile kanjalo namaseli onqenqema lwamaphaphu. Lokhu kungahle kuthathe isikhathi eside.
Ngemuva kwezinyanga eziyi-12 ingozi yokuhlaselwa yisifo senhliziyo seyinciphe ngesigamu uma uqhathanisa nalabo bantu abaqhubekayo nokubhema. Esikhathini esingaphansi kweminyaka emihlanu ingozi yomdlavuza wamaphaphu nayo incipha ngesigamu.
Ngemuva kweminyaka eyi-15 ingozi yesifo senhliziyo isicishe ifane nakumuntu ongabhemi nhlobo.
Ake sibhekisise lokhu "kuzithokozisa". Ugwayi ukwenza ukhwehlele, ukhahlameze umphimbo wakho, ushiye amabala eminweni, udala izibi, unukubeza umoya, uyingozi engadala umlilo, kanti ngemuva kokuzithokozisa kwakho awukutholi ukugculiseka kudingeke uphinde futhi.
Ukubhema kuziveza njengomkhutshana omuhle, kodwa kukucekela phansi. Kuthatha isikhathi sakho, amandla akho nemali yakho. Okubi kunakho konke wukuthi kungathatha nempilo yakho. Nhloboni yomngani lowo?
Iqiniso wukuthi ingcindezi eqedwa wusikilidi ngeyokulangazela omunye usikilidi. Zikhona izindlela ezingcono empilweni zokubhekana nengcindezi kunokwethembela ogwayini.
Akukho ukuthi sewephuzile ukuyeka ukubhema. Ngisho ungaba neminyaka emingaki yobudala, ingozi yokuthola izifo ezidalwa wugwayi iyancipha uma uyeka ukubhema. Yebo kona uma usheshe wayeka kuba ngcono. Kanti akukho ukuthi kusemasisha kakhulu ekutheni ungayeka.
Kulokhu kungenzeka kwehluke. Usizo uluthola nje ngokushaya ucingo.
Izeluleko ezikuleli bhukwana sezisize izinkulungwane zabantu esezawuyeka ugwayi. Funda ngamaphutha akho esikhathi esedlule uphumelele kulokhu.
Nquma usuku ozoyeka ngalo ukubhema. (Musa UKUZAMA ukuyeka, kodwa YEKA UKUBHEMA). Khetha usuku olungeke lukunike ingcindezi, kodwa musa ngaloko ukuthola izizathu zokuhlehlisa usuku ozoyeka ngalo ukubhema. Zibekele usuku olusaqhele ngesonto ukuze ukwazi ukuzilungiselela ngokwengqondo.
Amalungu omndeni, abangani, kanye nozakwenu basemsebenzini bangaba wusizo olukhulu kumuntu ofuna ukuyeka ukubhema.
Ngicela ungibekezelela uma ngikhombisa ukusheshe ngicasuke ezinsukwini ezimbalwa emva kokuyeka ukubhema. Kuyinto ezophela khona maduze
Musa ukungilinga. Ukubona nokuhogela iphunga logwayi kuzokwenza ukuba kube nzima ukuthi ngiyeke ukubhema. Ngako musa ukunginika usikilidi, Kanti uma kungenzeka, musa ukubhema phambi kwami
Ngikhuthaze. Hlala njalo ngokungitshela ukuthi kuyakujabulisa ukuthi ngiyeke ugwayi
Ngiklomeliseni futhi ningincome. Nenze izintwana ezincane ezikhombisa ukuthi niyaziqhenya ngami
Ungangibeleseli. Khombisa ukusiqonda isimo sami
Ngikhuthaze uma ubona ngibhekene nobunzima. Ngitshele ukuthi ngibekezele
Zama ukuthola umuntu osawuyeka ugwayi - kube ngumuntu owake wabhema ngokwakhe. Thola umuntu ongamshayela ucingo noma kunini - umuntu ozolalela hhayi ozokwehlulela. Ungaphinde ujoyine iqembu labantu ababebhema ugwayi asebayeka - uma likhona endaweni yangakini.
Uzodinga izinto ezithile ezizothatha isikhala sokubhema. Ungathola ukweneliseka ngokudla ama-snekhi anoshukela omncane, ishungamu noma ngezinti zokukhipha ukudla ezinsinini. Ungagcina izandla zakho zimatasa ngokuphatha ipensela, weluke ubuhlalu noma udlale ngebhola lesikwashi.
Kumele unqume ukuthi uzosebenzisa amapheshi esikhumba(ama-skin patches), ishungamu noma isifutho somlomo esine-nikhothini. Lezi nsiza zingasiza kakhulu ekunciphiseni izimpawu zokuhoxa ngemuva kokuyeka ugwayi. Khuluma nodokotela noma usokhemesi wakho ngokushesha. Ungakwazi futhi ukuyeka ugwayi ngaphandle kokusebenzisa lezi nsiza.
Ngenxa yokuthi wenza izinguquko ezinkulu empilweni, kumele uhlale ngokuzenzela izinto zokuzithokozisa. Hlela izinto ezincane ongaziklomelisa ngazo ngokuqhubeka kwesikhathi.
Le miklomelo akudingi ukuthi kube yizinto ezibizayo. Kanti ungazikhokhela ngemali oyonga ngokuthi ungathengi ugwayi. Ezinye izibonelo kungaba yizincwadi, izimbali, ukuwotwa wotwa emzimbeni kanye nokuthola isikhathi esithe xaxa kulezo zinto ozithandayo. Faka imali oyongayo ebhodleleni zonke izinsuku uyibuke ikhula. Thengela owakwakho nabantwana izipho ukubabonga ngokukweseka kwabo.
Makhulu amathuba okuthi uphumelele ukuyeka ugwayi uma uzovele uyeke nya kunokuthi uyeke kancane kancane. Uma uyeka kancane kancane kwenza ukuthi lowo nalowo sikilidi ubaluleke kuwena bese kuba nzima ukuhlukana nosikilidi abambalwa bokugcina.
Kodwa-ke wonke umuntu wehlukile komunye ngalokho ungabona kungcono ukuwuyeka kancane kancane ugwayi ngaphambi kokuthi wehlukane nawo unomphelo.
Nciphisa izikhathi ozidonsayo kusikilidi ngamunye. Dweba umugqa ozungezayo phakathi nosikilidi. Bhema ufike kulowo mugqa ungedluli. Usuku nosuku wehlise lowo mugqa ukuze kunciphe usikilidi owubhemayo ngosuku.
Indlela engcono yokuyeka ukubhema wukuthi uvele uyeke - ungabi nazaba nazizathu ozibekayo
Faka ibhande lelastiki uvale iphakethe lakho likasikilidi ukuze kuthi uma udinga ukuvula iphakethe kudingeke ukuba ususe lona kuqala. Lokhu kuzokuvimba ekutheni uthathe ugwayi unganakile kunalokho kuzomele ucabange lapho uthatha isinqumo sokubhema.
Ngakho ukusuka namuhla bhema lowo gwayi owudingayo.
Bhema ugwayi wakho kuphela uyeke wonke omunye ugwayi owuphiwa ngabantu.
Ugwayi NOMA impilo.
Lahla bonke osikilidi ngisho nowokugcina.
Isikhala sikasikilidi sivale ngoshingamu ongenawo ushukela, ama-stroyi, izinti zokuvungula noma weluke ubuhlalu ukugcina izandla zenza okuthile kanjalo nomlomo.
Zethembe ukuthi uzophumelela. Ukuyeka ukubhema kuyinselelo. Ungakwazi ukukwenza futhi uphumelele!
Uma usebenzisa izinsiza ezifana noshingamu onenikhothini, ama-pheshi kanye nesifutho, qiniseka ukuthi uyazi ukuthi kusebenza kanjani. Funda ngokucophelela iphepha lemiyalo.
Bhema ugwayi wakho wokugcina uwuvalelise umkhutshana wakho omdala.
Namuhla wusuku olukhulu lokuyeka ukubhema. Wusuku lokuthi uzinake. Phumula nje ungazami mawala kokwenzayo.
Ukuyeka ugwayi ungaphinde uwubheme kubukeka kuyisinyathelo esibaluleke kakhulu. Ngakho bhekana nosuku ngalunye. Ungakucabangi ukuthi awuseyuphinde ubheme empilweni. Bhekana nosuku ngalunye empilweni. Zitshele nje ukuthi: "Angeke ngibheme namuhla", bese futhi ungabhemi. Yenza usuku lokuqala kube ngolukhethekile. Mhlawumbe ungahlala embhedeni uphuze ukuvuka noma usheshe uvuke ngaphambi kwesikhathi ojwayele ukuvuka ngaso. Phuza ijusi yezithelo njengesidlo sakho sasekuseni. I-esidi izosiza ekukhipheni inikhothini. Hlela ukuzijabulisa uma kuphela usuku kube nendlela yokuziklomelisa ngokuthi awuzange ubheme. Yiba nokuziqhenya futhi uzihalalisele ngalolo nalolo suku oluqede ngempumelelo.
Inhloso yakho ukuqeda usuku. Bhekana nentshisekelo eyodwa ngesikhathi uyinqobe.
Zakhele isimo esihlanzekile esinganaphunga logwayi eduze kwakho.
Gwema abantu ababhemayo. Chitha isikhathi esiningi nabantu abangabhemi.
Zigweme izindawo obuvama ukubhema kuzo futhi ungahlali lapho kubhenyelwa khona.
Esontweni lokuqala nelesibili, bugweme utshwala, ikhofi kanye nezinye iziphuzo ozeyamanisa nogwayi.
Zikhumbuze izizathu zokuyeka ukubhema.
Zitshele ukuthi: "Ngikhetha ukungabhemi".
Yenza lezi zinto ezinhlanu ezibhalwe ngezansi.
Sebenzisa ishingamu ene-nikhothini, ama-pheshi noma isifutho uma ukhetha okunye kwalokhu.
Lena yindlela elula kodwa engakusiza kakhulu ekutheni ungawubhemi ugwayi. Okusempeleni kumele uphuze izingilazi eziphakathi eziyi-8 ukuya kwezi-10 amanzi noma ojusi ngosuku. Amanzi azokusiza ekutheni akhiphe inikhothini emzimbeni wakho. Ungaphuzi amanzi amaningi uma usebenzisa ama-pheshi enikhothini, ishingamu noma isifutho.
Uma singashintshi asikhuli. Uma singakhuli kusho ukuthi asiphili. Ukukhula kungasho ukuyeka into ethile eyejwayelekile esenza sibe nemikhawulo
Zigcine ungenaxhala ngokudonsa kakhulu umoya.
Ukuhlala umatasatasa kungakusiza ekutheni ingqondo yakho ikhohlwe wusikilidi. Isibonelo uma uqeda kudla, musa ukuhlala etafuleni ungageza izitsha, uxubhe, uthathe uhambo olufishane ngezinyawo, ugeze imoto noma ugeze inja.
Yenza uhla lwemisebenzi eyenzeka masishane nelula bese wenza omunye wayo uma uzwa ufikelwa yisifiso sokubhema. Zama ukugcwalisa iziphicaphicwano zamagama. Ufunde iphephabhuku . Lalela umculo. Luma luma izaqathi. Ungene ebhavini uphumule emanzini.
Ukuxoxa ngezinye izinto kungakusiza. Ukuxoxa nomuntu owayebhema osewayeka ukubhema kungasiza. Noma ushayele Isikhungo Esinika Ulwazi Ngogwayi kanye Nezempilo.
Inombolo ithi: 720 3145 ukuze uthole ukwelulekwa.
Umuzwa wokulangazela ugwayi uhlala imizuzwana embalwa ngemuva kwalokho unyamalale. Uma lokho kulangazelela kungekukhulu ungakwazi ukuthi ukuzibe. Bala ufike ku-100 noma usho inkondlo emfishane noma uthandaze. Ukulangazelela ugwayi yinto enganqotshwa.
Zinike imiyalo efana nokuthi: "Musa ukubhema!" "Ngiyayeka", "Ukuyeka ukubhema kunganzima kodwa ngingakwenza".
Yenza imicabango yakho ikusebenzele, kungabi yiyona ekuphazamisayo.
Uma kumele ucabange ngobumnandi bokubhema, kungcono ucabange ngamaphaphu amnyama angcoliswe yitiyela. Noma ucabange ngokuthi abantu bazophoxeka kanjani ukuzwa ukuthi sewubuyele ogwayini futhi.
Zikhumbuze ngalezo zinto ezikunciphisela umdlandla usikilidi noma ezikujabulisayo ngokuyeka ugwayi. Zitshele uthi: "Ngikhetha ukungabhemi".
Uma uzizwa unokudangala, zinike umfutho ngokuthi uzicabange uphile kahle, uphefumula kalula futhi uthokozela impilo. Ngubani-ke odinga ukuthi aze aphoqwe?
Ungabi nako ukuzidabukela. Ubunqotshwe yisilingo. Manje sekunguwe umnqobi. Ugwayi unganqotshwa!
Isonto lokuqala ngemva kokuba uyeke ukubhema uzolithola linzima kakhulu. Ngemuva kwalokho izinkinga eziqhamukayo uthola ukwazi ukubhekana nazo.
Abanye abantu ababi nazinkinga ezidalwa wukuthi bayeke ugwayi, yize-ke abanye beba nazo lezo mpawu eziyinkomba yokuthi umuntu uyekile ukubhema. Lezi nkinga zivama ukunyamalala ngemuva cishe kumasonto amabili, kodwa ezinye njengokulangazela ugwayi nokulamba zingakwazi isikhathi esithe xaxa.
Kuthatha cishe izinyanga ezintathu ngaphambi kokuba uzizwe ukhululekile esimeni sempilo yakho entsha yokungabhemi.
Abekho abantu ababili abafana nse - umuntu nomuntu wehlukile. Iningi lezeluleko mayelana nokuyeka ukubhema zizokusebenzela - kanti ezinye njalo angeke zikusebenzele. Kukuwe ukukhetha lezo zeluleko ezizokusebenzela.
Ngincamela ukungabhemi ngibe nesifiso sokubhema ngezikhathi ezithile kunokuthi ngibe wumuntu obhemayo ohlala njalo enesifiso sokuyeka ugwayi
Kungenzeka uqaphele izinguquko ezithile endleleni yakho yokuziphatha ngemuva kokuba uyekile ukubhema. Lokhu kuzokwenzeka izinsuku ezimbalwa kanti kuyinto eyejwayelekile.
Umuzwa wokulangazela ugwayi uhlala umzuzu kuya emizuzwini emi-5 ngaphambi kokuthi unyamalale. Yenza okuthile uze wedlule lo muzwa - njengokuthi uphuze amanzi, noma uzivocavoce ngendlela ezokwenza udonse umoya.
Musa ukuthatha izinto mawala. Ungazikhandli kulezi nsuku ezimbalwa ezizayo. Zinike isikhathi sokuzivocavoca. Sebenza isikhashana esifushane bese uzinikeza isikhathi sekhefu. Qiniseka ukuthi uthola ukudla okufanele.
Qabula amanzi afudumele. Ukukhwehlela kuzoziphelela kona ngokwako.
Yelula izinyawo uthi ukuhamba, noma uhlale ebhavini elinamanzi ashisayo uzame nezinye izindlela zokuphumula. Khuluma nomuntu othile ngemizwa yakho.
Ukuzivocavoca okungatheni (njengokuhamba ibangana okungakuthatha imizuzu emihlanu ukuya kweyishumi) kungasiza ekuqedeni ukudangala. Izinkinga zakho zingaxazuluka. Bhekana nenkinga ngayinye ngayinye noma kancane kancane.
Yidla ama-phophukhoni, izaqathi, ama-phruni kanyenezinye izidlo zokuthiba indlala ezinganiki amandla. Yidla izilinganiso zokudla ezincane eziyisithupha ngosuku. Phuza kakhulu amanzi.
Hlala uzinikeze isikhathi ebhavini bese uphuza ingilazi yobisi olushisayo ngaphambi kokuthi uyolala. Uma kungalaleki, vuka ufunde noma ulalele umsakazo. Ukuzivocavoca ngaphambi kokuba uyolala nako kungasiza.
Ezinye izimpawu ezivamile: umlomo owomile, umphimbo obuhlungu, ikhanda elibuhlungu, izinkinga zokugayeka kokudla, ukukhathala, ukugcwala izinyembezi nezilonda emlonyeni.
Nansi indlela elula yokukusiza ukuthi ukhululeke futhi uzizwe ungenaxhala. Qala ngokunciphisa umsindo endaweni okuyo. Hlala ukhululeke, uvale amehlo bese uphefumula ungabangi umsindo. Gxilisa ingqondo yakho ekuphefumuleni kwakho uphimise amagama athi "ngikhululekile" noma "ngiphumule" ngesikhathi ephefumula. Ngemuva kwemizuzu emi-5 ukuya kweyi-10 uzozizwa unokuqabuleka kabusha.
Ngokwejwayelekile, umuntu obebhema uvama ukukhuluphala ngamakhilogramu amabili lapho eseyekile. Lokhu kudalwa wukuthi umzimba wakho usebenzisa amandla amancane kunaphambilini. Okunye wukuthi abantu abasanda kuyeka ukubhema bayadla esikhundleni sokubhema.
Hlela izidlo zakho.
Musa ukukhathazeka uma ukhuluphala. Isisindo somzimba wakho kuzohamba kuhambe sime ndawonye bese futhi uncipha ngamakhilogramu ambalwa.
Ukubhema akuyona indlela ongalawula ngayo isisindo somzimba wakho. Zikhona izindlela ezingcono zokwenza lokho. Umvuzo wokuyeka ugwayi mkhulu kunengozi engabangwa wukukhuluphala ngamakhilogramu ambalwa. Uma udinga olunye ulwazi ngezindlela zokudla ezinempilo shayela i-Heart Foundation of Southern Africa kule nombolo 0800 223 222.
Kusuke kukhona okungahambanga kahle. Ube nogwayi. Uzizwa unecala kanti usengozini yokuthi ungaphinde ubuyele ogwayini. Akumele uphinde ubheme.
Umehluko phakathi kwento engenzeka naleyo engenzeke kuse ukuzimiseleni komuntu
Funda olwazini olutholayo. Yini eyenze wafikelwa ngumuzwa wokufisa ugwayi Ngabe kube wukubona ugwayi noma kube wukuzwa iphunga lawo Ngabe lokho kukulethele isimo esinengcindezi Yini obungayenza ukugwema ukubhema ugwayi Uyokwenzenjani ngesikhathi esizayo uma uphinda ufikelwa ngumuzwa wokubhema?
Manje phinda ubukeze izizathu zokuyeka kwakho ugwayi bese uzitshela ukuthi: "Angeke ngidlale ngamandla ami, namanje ngisewumuntu ongabhemi!", bese uqhubeka nokuwuyeka ugwayi.
Usuku lwanamuhla luyinselelo enkulu; yingani-ke wena ufune ukuluhlanganisa nolwakusasa Sebenzisa izinsiza zokuyeka ukubhema nomuntu okwesekayo, ukhumbule ukudonsa kakhulu umoya kanye nokuzivocavoca?
Yiba nesibindi. Isimo esinzima sizobe sesedlule esikhathini esiyisonto, kodwa kungathatha izinyanga ezintathu ukuba ujwayele kahle ukuba ngumuntu ongabhemi.
Ukusuka esontweni lesi-2 ukuya kwele-6...
Ngemuva kokuba sezishabalele izimpawu zokuthi uyekile ukubhema kungenzeka uzithole ubhekene nomthwalo wokuthi nengqondo mayemukele. Ngakho qiniseka ukuthi uyaziklomelisa ngokungawuthinti ugwayi. Uma ufikelwa ngumuzwa wokulangazela ugwayi khuluma nengqondo yakho. Zikhumbuze ukuthi: "Ngikhetha ukungabhemi". Yithi "CHA" namuhla, uthi "CHA" kusasa nangezinye izinsuku ezilandelayo.
Wukucabanga ukuthi usikilidi owodwa angeke ukukhinyabeze kanti ungakulimaza. Bambalwa abantu ababhema ngezikhathi ezithile kuphela. Ngokuvamile kuba wukuthi umuntu uyabhema ngokuphelele noma akabhemi.
Ukubhiyoza: Ukuba nabantu ababhemayo endaweni enotshwala kuyinkinga enkulu ngakho kudinga uqaphele kakhulu. Musa ukuzinikeza imvume yokubhema zinikeze imvume yokuphila kahle.
Inkinga: Izinto zibukeka zixakile kanti ukuthi uyabhema noma awubhemi akwenzi mehluko. Kodwa-ke yazi ukuthi nanoma yiyiphi inkinga iyedlula kanti uma seyedlule kuzomele uqale phansi uzame ukuyeka ukubhema ugwayi.
Halala usukuyekile ukubhema. Kodwa-ke kunomehluko ukuyeka ugwayi kunokuhlala umsulwa ungabhemi.
Kulesi sigaba uzothola ukuthi abantu sebeyekile ngokuthi wenze kahle wayeka ugwayi. Ngokwabo konke sekuphelile. Kodwa umuntu owazi kahle nguwena. UNGAVUMI UKUPHELELWA WUGQOZI. Ukuhlala ungabhemi nako kuwumkhuba okumele uwejwayele. Uma uhlezi isikhathi eside ungabhemi lokho kuzohamba kuthatheke njengendlela okumele ilandeleke empilweni.
Kuzothatha isikhathi esingakanani ngaphambi kokuba ukulangazela ugwayi kuphele unomphela?
Kunzima ukunquma isikhathi okuzosithatha. Kwabanye abantu kuthatha izinsuku ezimbalwa. Kwabanye umuzwa wukufisa ugwayi uthatha isikhathi ukuba uphele - yize-ke uya ngokuya wehla.
Indlela engcono yokubulala umuzwa wokufuna ugwayi wukuthi kuthi lapho ukufikela ungabhemi. Uma ubhema uzokwenza ukuthi lomuzwa ube namandla.
Yingani kulukhuni kangaka ukwehlukana nogwayi?
Uma uzitshela ukuthi ugwayi uyawuthokozela noma ubheke ukuba ukunikeze ukukhululeka okuthile - uzohlala unaso isifiso sokulangazela ukubhema.
Uzokhululeka ekubeni yisigqila sogwayi uma ukubhema kungasenaso isikhala empilweni yakho.
Ngicabanga ukuthi usikilidi owodwa angeke udale monakalo uma besengiyekile ukubhema?
Usikilidi owodwa ungenza ukuthi "wokhele omunye ugwayi", kuthi kusenjalo uzithole usubuyele ngokuphelele ekubhemeni ugwayi.
Ngingekwazi nje nokubhema usikilidi owodwa ukuzihlola noma ukuzikhumbuza ukuthi kunjani ukubhema?
Lezi ngezinye zezizathu ezibekwa ngabantu abafuna ukubhema ugwayi. Yinto okumele uyithokozele ukuthi usukhohliwe ukuthi ugwayi uzwakala kanjani. Awudingi ukuthi uzikhumbuze ngokubhema omunye usikilidi. Sewudlule isigaba esibaluleke kakhulu. Usuyekile ukubhema.
Kusho ukuthini ukuqala phansi ubheme?
Ungalahli ithemba lokho akusho ukuthi uyisehluleki. Akuyena wonke umuntu ophumelela ngehlandla lokuqala. Abantu abaningi bazama izikhathi eziningana ngaphambi kokuba bawuyeke impela ugwayi. Kulokho nalokho kuzama kwakho kuba nento ethile oyifundayo eyokusiza ngesikhathi esilandelayo. Ngakho noma ubona engathi wehlulekile emkhankasweni wakho, usenako ukuyinqoba impi yogwayi.
Zilungiselele, ukhethe olunye usuku ozoyeka ngalo bese uqhubeka wenze isiqalo esisha empilweni. Kuyaye KUBE NGCONO kodwa ukuthi umuntu uma EYEKA UKUBHEMA AKWENZE KANYE LOKHO BESE EHLUKANA UNOMPHELA NOGWAYI.
Lezi zinto kutholakale ukuthi ziwusizo olukhulu. Amathuba akho okuphumela ukuyeka ugwayi aphindeka kabili uma uzisebenzisa uhlanganise nezinye izeluleko onikezwe zona kuleli bhukwana.
Ngizokwazi kanjani uma sengiwumuntu osekhululekile enkingeni yogwayi?
Uma ungasacabangi ngosikilidi. Uma ungasabali izinsuku. Uma usuyekile ukuqhosha ngokuthi awusabhemi, kunalokho ujabule nje ukuthi uwuyekile ugwayi.
Uma ukungabhemi usukuthatha ngokuthi yiyona ndlela efanele impilo okumele iqhubeke ngayo.
Ukuthola olunye ulwazi nezeluleko xhumana nodokotela wakho.
Ingaphandle lephaphu eliphile kahle lomuntu ongabhemi oneminyaka yobudala ephakathi kwama-44 nama-55. Amabala amnyama amancane ephashini adalwa wukuphefumula umoya wasedolobheni onukubezwe yikhabhoni.
Leli phaphu elidlavazekile lehlukile ephashini eliphile kahle. Ingxenye emhlophe ephezulu ngumdlavuza. Bese kuthi umonakalo omnyama ongaphandle ephashini udalwe yinkinga yokungasebenzi ngendlela kwephaphu.
Akekho phakathi kwakho nalabo abakuthandayo okumele abhekane nempi yalolu hlobo. Okuvelayo wukuthi ukuyeka ukubhema kungcono kunokulinda imiphumela edalwa wukuqhubeka nokubhema
Isebenza kanjani futhi kungani isetshenziswa?
Izigidi zabantu emhlabeni jikelele zisebenzisa indlela yokususa inikhothini emzimbeni (i-nrt) lapho zifuna ukuyeka ukubhema. Into ebalulekile okumele uyazi uma ufuna ukuyeka ugwayi wukuthi into onehuha kuyo yi-nikhothini hhayi usikilidi. Inikhothini yiyona ekwenza ube nenkinga yokuyeka ugwayi, kodwa-ke umonakalo owenzeka emzimbeni wakho udalwa yizakhi ezinhlobonhlobo eziwubuthi ezitholakala kuwo ugwayi: ikhabhoni-monoksayidi, itiyela, izakhi ezidala umdlavuza, isifo senhliziyo kanye nezifo zamaphaphu nezinye izinkinga ezingakhona empilweni nezidinga ukwelashwa.
Indlela yokususa inikhothini emzimbeni inciphisa ngokushesha zonke lezi zakhi eziyingozi ngokuthi ivale ukulangazela kwakho ngokuthi inike umzimba izilinganiso ezincane ze-nikhothini kuze kube usesimeni sokuthi ungawuyeka ugwayi. Awuzudinga ukuzikhandla uzama ukuyeka ukubhema uma usebenzisa i-nrt kunasesimeni lapho ungayisebenzisi.
Isifutho seNicorette sigcina izandla zakho zimatasatasa, ngakho uma ufuna ukukhohlwa yisejwayezi sokuhamba kwesandla siya emlonyeni lapho ubhema, isifutho seNicorette sizokulungela kahle kakhulu.
Uma ufuna ulwazi oluthe xaxa xhumana neMenenja Yohlanga lwe-Nicorette ku 516 5500.
<fn>zul_Article_National Language Services_Ulwazi Ngenqubo Yokuphathwa noma Kwesikhalo.txt</fn>
Okokuqala, umthengi kufanele afake isikhalo lapho ebenikwa khona usizo. Uma enganelisekile yindlela esiphathwe ngayo isikhalo sakhe noma umphumela, angabe esedlulisela isikhalo sakhe kuMlawuli wezePosi.
Thumela isikhalo sakho eHovisi loMlawuli wezePosi nayo yonke imibhalo.
Abathengi/abasebenzisa usizo lwePosi bangafaka izikhalo zabo ngocingo, isikhahlamezi, incwadi noma ngokusithumela ngekhompuyutha.
Kuliphi iposi noma inkampani ethutha amaphasela?
Ubani okhulume naye eposini?
Uma kuyisikhalo esiphathelene nokufunwa komkhondo nokutholakala kwephasela noma into ebhalisiwe, nikeza inombolo yaleyo phasela noma into ebhalisiwe.
UMlawuli wezePosi uhlose ukwengezelela usizo futhi enze lula ukunikezwa kosizo oluthembekile oluveza obala kubo bonke abathengi.
UMlawuli wezePosi yingxenye yoMnyango wezokuXhumana. UMlawuli wezePosi wasungulwa ngokwesigaba 3 soMthetho wezoSizo lwePosi ongunombolo 124 ka 1998. Inhloso yokulawula imboni yezeposi ngukuqinisekisa ukuthi zonke izakhamuzi zithola usizo lwezeposi olungaduli noluseqophelweni.
UMlawuli wezePosi uzoqinisekisa ukuthi usizo lweposi oluyisisekelo luyatholakala kuzo zonke izakhamuzi eNingizimu Afrika.
bhekana nezikhalo zabathengi mayelana nokusebenza kweposi.
Ukuqinisekisa ukuthi abasebenzi beposi balandela noma bagcina uMthetho, kanye nemigomo nemibandela yelayisensi nesitifiketi sokubhaliswa.
Ukufaka isandla ekufezekisweni kwemigomo yokusebenza kosizo lweposi ngempumelelo nenkuthalo nokubhekela izidingo zabantu kuyo yonke imikhakha.
Ukulawula usizo lweposi olugodliwe nolungagodliwe.
Ukulandela nokugcina okushiwo ilayisensi nemibandela yokubhaliswa.
Ukukhuthaza itshisekelo yokusebenzisa iposi mayelana nemali ekhokhwayo, inqubekela-phambili neqophelo losizo.
Ukukhuthaza usizo lukawonkewonke oluqinisekisa ukutholakala ngokulinganayo kuzo zonke izakhamuzi.
Usizo olungeluhle. Ngokumisa amaqophelo okusiza abantu ngenqubo yokubhekana nezikhalo.
Ukuthutha nokuvala iPosi. Ngokubheka nokuhlela kabusha izinqgalasizinda zePosi ngokususa amanye amaposi ezindaweni ezinamaposi amaningi athuthelwe ezindaweni ezingenawo amaposi ngokwanele noma aqelelene.
Ukulethwa kwezincwadi ezindlini. Ngokuqinisekisa ukuthi zonke izindlu uMasipala azinike izinombolo zilethelwa izincwadi.
Ukukhokhelwa kwamabhokisi eposi. Ngokuqinisekisa ukuthi amabhokisi eposi athathwa njengendawo yokuqala yokuthola izincwadi - awakhokhelwa.
Sifakwa kanjani isikhalo.
Ukuthunyelwa sekwedlule isikhathi. Ukuphuza ukuthumela, ngokumisa ubuningi bezincwadi okufanele zithathwe ngosuku ngaphambi kokuba zifike kulabo okufanele bazithole.
Amaphasela asisindo sawo singaphezulu kwama-30 kg.
Ukuthunyelwa kwencwadi umsebenzi walowo othumela incwadi.
Izincwadi ezithunyelwa umuntu ongasebenzi umsebenzi wokuthunyelwa kwezincwadi.
Yini amalungelo oMthengi?
Ukuthola usizo oluyisisekelo lokuthunyelwa kwezincwadi.
Ilungelo lokuthola usizo oluseqophelweni nolufinyelelekayo.
Ukwethembeka nosizo lweposi olutholakala ngesikhathi.
Ukutholakala kosizo nezindawo ezilungele abantu abakhubazekile.
Ilungelo lokufaka isikhalo.
<fn>zul_Article_National Language Services_Ulwazi lokusiza abashayeli bamaloli (2002).txt</fn>
Futhi bafinyelele emakhaya ngokuphepha.
Lencwajana ingumhlahlandlela wokukusiza ukuba uzigcine usesimweni esihle sempilo ngenkathi usemgwaqeni.
Bazimisele ukuphendula noma imuphi umbuzo ongase ube nawo malungana nempilo yakho.
Uma uqashe abashayeli bamaloli, unesibopho kubona.
Ugcina umgomo wezempilo wabo bonke abaqashwa?
Ubanika ulwazi lwezempilo kanye namakhondomu?
Uvumela abashayeli ukuthi bahambe nabazokubachithisa isizungu uma bezohamba amabanga amade na?
Uyabahlinzeka nje abashayei bakho ngamagilavu enjoloba ukuze bawagqoke lapho besiza olimele na?
Ake uthabathe umzuzwana uphendule lemibuzo elandelayo.
Kungabe nginezinsumpa kumbe izilonda esithweni sami sangasese?
Umlingani wami ke yena?
Kungabe kukhona uketshezi oluphumayo, oluconsayo kumbe umchamo oshisayo?
Umlingani wami yena kungabe unalo uketshezi oluphuma kuyena?
Uma uthi yebo, wenzenjani?
Uma uthi yebo, wena nomlingani wakho (noma abalingani) kufanele nithole izeluleko zezempilo esibhedlela, emtholampilo kumbe kumahamba nendlawana wezempilo.
Ngoba kulula ukwelapha izifo zocansi/ amaSTD.
Ngoba uma unesifo socansi amathuba okuba uthole futhi udlulise igciwane le HIV makhulu kakhulu.
Uyazi yini ngezikhungo zezeMpilo nokwazisa eziseca komgwaqo?
Abashayeli bamaloli bemukelekile!
Ngingaya kuphi no uma ngigula ngisendleleni?
Kumgudu ohamba ngawo ungaya kunoma isiphi isibhedlela sikahulumeni, umtholampilo, kumbe udokotela. Kodwa kulukhuni ukuchezuka endleleni yakho eqondile. Kulukhuni futhi ukumisa iloli lakho emini uma uzokulishiya isikhathi eside.
Ikhona enye indlela!
Zama omunye walemiTholampilo ebuye inikeze ngolwazi eba seceleni koMgwaqo. Kukhona abahlengi abaqeqeshiwe futhi abanomusa, kanti futhi unokuthola iseluleko nolwazi kumuntu onolwazi futhi onguchwepheshe mayelana nanoma iyiphi inkinga yezempilo ongahlangabezana nayo. Ungalimisa iloli lakho emtholampilo kanti ungeza kothola usizo ngisho ngesikhathi sasebusuku.
Imitholampilo eseceleni komgwaqo inikeza luphi usizo na?
Ulwazi lokuthi ungayaphi uma ufuna ukuhlola igazi uhlolelwa iHIV/AIDS.
Konke ke ukwelashwa okuthola kulemitholampilo eseca komgwaqo kugcineka kuyimfihlo akuvezelwa muntu. Inkampani oyisebenzelayo kumbe umqashi wakho angeke atshelwe ukuthi uke wahambela omunye walemitholampilo.
Yonke lemitholampilo yaseca komgwaqo iyavulwa ntambama kuze kube phakathi kwamabili, phakathi nesonto.
Lezi zikhathi zibalungele kakhulu abashayeli bamaloli ngoba kulukhuni kubona ukuma emini ngoba basuke besebenza beshayela besemgwaqeni.
Imitholampilo yasemgwaqweni ebuye ibe izikhungo zokwazisa itholakala kulemigudu ekhonjisiwe kulelibalazwe.
Zama omunye walemiTholampilo ebuye inikeze ngolwazi eba seceleni koMgwaqo. Kukhona abahlengi abaqeqeshiwe futhi abanomusa ngendlea eyisimanga, kanti futhi unokuthola iseluleko nolwazi kumuntu onolwazi futhi onguchwepheshe wezempilo mayelana nanoma iyiphi inkinga yezempilo ongahlangabezana nayo. Ungalimisa iloli lakho emtholampilo kanti ungeza kothola usizo ngisho ebusuku.
Kufanele uyohlolwa amehlo.
Uma kusemini, mana endaweni enokukhanya okuningi bese ubeka lelikhadi phambi kwakho kufasitela eliphambili elivimba umoya. Hlehla uhlalele emuva esihlalweni sakho ibanga elingangemitha elilodwa 1m ukusuka ekhadini.
Wenze kanjani ke?
Uma wehlulekile ukuzifunda zonke izinhlamvu, kufanele ubonane nodokotela wamehlo ukuze akuhlole ngobuchwepheshe.
Uma unesizungu, ukhumbule ekhaya nobathandayo...
Uchitha isikhathi eside ungekho ekhaya futhi kunezikhathi lapho ukhumbula khona ukunethezeka nentokomalo yasekhaya lakho kanye nobathandayo.
Izithelo ezifuleshi kanye nemifino kusiza kuqinise uhlelo lwakho lomzimba lokuzivikela futhi kukunika amandla. Zama ukugwema ukudla okuncinca amafutha.
Ukulala elolini kungenethezeke kakhulu; KODWA ukulala okwenele kusiza ukuba usebenze kahle.
Ukwelula imilenze kanye nokulandela uhlelo lokuzithwishila nokuzivoca-voca kwenza ukuthi uhlale uphapheme. Ukuphuma elolini nakho kwenza umqondo wakho uphaphame futhi kukunika ukuphumula.
Inhlanzeko - ukusuka nokuhlala!
Yize zingeningi izikhumulo zamaloli ezinezindawo zokugeza, zama ukugeza nsuku zonke. Ukuziphatha ngokuhlanzeka akuyilungele impilo yakho nje kuphela; kodwa kukwenza uzizwe uncwaba futhi unentokomalo.
Emgwaqeni lapha ubhekana nezingozi eziningi. Abashayeli bayaqolwa futhi bephucwe nezimoti, njengoba wazi ke.
Ngakho ke qaphela uhlale uvule amehlo ngaso sonke isikhathi uqikelele ugweme inhlekelele.
Ukuthi iHIV ngenye yezinto eziyingozi enkulu kubashayeli. I-HIV phela yileligciwane elidala isifo sengculazi I-AIDS. Siyingozi kakhulu ke lesi sifo ngoba uma uke wasithola, awube uselapheka futhi nempilo yakho iyafingqeka.
Akunjalo Ngeke uthole igciwane le HIV ngoba nakhu ushayela nomuntu onalo emzimbeni wakhe. INgculazi/AIDS ungayithola kuphela uma uya ocansini ungavikelekile kanti lo olele naye usenalo leligciwane noma uma igazi lakho lithintana negazi elinaleligciwane. Kungalesi sizathu ke kufanele ukuthi usebenzise ikhondomu ngaso sonke isikhathi lapho uya ocansini. Kungaleso sizathu ke futhi kufanele ukuthi ugqoke amagilavu uma usiza umuntu olimele.
Akunjalo. Ayelapheki I-AIDS. UDokotela ngeke naye ayelaphe. Ngisho nenyanga mbala ngeke ikwelaphe. Empeleni nje akekho ongase akwelaphe uma selikungene leligciwane. Uma usunalo ke kufanele uthole makhambi thizeni futhi welulekwe abezempilo.
Kuyiqiniso Owesimame okhulelwe one HIV/AIDS angalidlulisela enganeni yakhe leligciwane, lapho izalwa kumbe ngenkathi eyincelisa. Kusemqoka ke ukuthi abesifazane abakhulelwe bahlole igazi ukuze bazi noma likhona leli gciwane emzimbeni wabo noma cha. Bangazithola izeluleko emtholampilo abayivakashelayo lapho bekhulelwe. Lolu sizo lubeka ingane ethubeni lokuba iphile.
Akunjalo Ngeke umbone ebusweni umuntu onegciwane le HIV. Abantu baye babukeke beyimiqemane futhi bebahle njengamampentshiso, kodwa kungenzeka ukuthi sebelithwele leligciwane khona bebahle benjalo. Kanti ngakolunye uhlangothi akuzuthi wonke umuntu ozizacele nje futhi ezigulela bese kuthiwa uphethwe yilesi sifo. Yimiphumela yokuhlolwa kwegazi kuphela enokuveza ubufakazi bokuthi nangempela umuntu ulithwele leligciwane, kumbe kanalo.
Kuyiqiniso Uma utholakale unegciwane leHIV akusho lokho ukuthi usufike kwangqi ngetshe. Usenokuphila eside isikhathi futhi uqhubeke nokushayela. Kuzokufanela nje kuphela ude uvakashela kwadokotela ukuze akweluleke. Kuzokufanela futhi uzijwayeze ukudla ngokufanele futhi uzivoca-voce njalo njalo, futhi kufanele ukuyeke ukuphuza nokubhema.
Uma usulitholile leligciwane unesibopho sokuthi ungalidluliseli kumkakho kumbe omunye umlingani wakho ngokocansi. Ukhumbule ke ukuthi ngaso sonke isikhathi uma uya ocansini usebenzise ijazi likamkhwenyana/ikhondomu.
Kuyiqiniso Abantu abanezifo zocansi (amaSTD) kulula kakhulu ukuba batholwe yigciwane le HIV uma beya ocansini nomuntu onalo leligciwane. Abalingani babo ngokocansi basengcupheni embi yokutholwa yi- HIV/AIDS. Uma unesifo socansi, shesha uthole ukwalulekwa ngabezempilo. Izifo zocansi ziyelapheka ngaphandle kwezindleko nangaphandle kobuhlungu. Khuluma ukhululeke nalowo ongumlingani wakho kwezocansi (kumbe abalingani ke) ngenkinga yakho futhi ubakhuthaze ukuthi nabo bakhulume ngayo.
Uthole kwakungaki ke ngenkathi uhlolwa?
Ulwazi lwakho nge HIV/AIDS luhle kakhulu futhi uyazi ukuthi ungakugwema kanjani ukutholwa yileli gciwane.
Kodwa ke, yenza isiqiniseko sokuthi awuyi ocansini ungavikelekile.
Bukisisa izimpendulo ongazitholanga. Qinisekisa ukuthi awuyi ocansini ungavikelekile ngejazi likamkhwenyana/ikhondomu. Zinike isibopho nangaphezulu. Qinisekisa futhi ukuthi noma yini oyenzayo ayizukukubeka engcupheni nasengozini yokutholwa yileli gciwane.
Kufanele uthole olunye ulwazi. Kanti imithombo yalolo lwazi yilena: abaqashi, imitholampilo, izibhedlela, izikhungo zezempilo eziseca komgwaqo, abeluleki ngocingo beAIDS.
Ngingazivikela kanjani ke mina?
Mazi umlingani wakho ngokocansi. Ingozi yokuthola igciwane lesandulela-ngculazi/ HIV inkulu uma ungamazi kahle lowo oya naye ocansini. Abantu abaningi abanaleli gciwane abazi ukuthi banalo.
Khuluma ukhululeke nomlingani wakho mayelana nengcuphe yeNgculazi. Uma unganalo iqiniso lokuthi umlingani wakho akanalo leligciwane ziphephise uye ocansini uzivikele.
Uma uphuza amponjwana kumbe ubhema umthunzi wezinkuku unokwehluleka ukulawula ukwenza kwakho. Kungalula ke nokuvuma ukuya ocansini ungazivikele futhi kulula nokuthi ukhohlwe ukusebenzisa ijazi likamkhwenyana/ikhondomu. Vele phela, uyakwazi ukuthi akufanele nje uze ushayele uma uke wathi ukuhabula utshwala kumbe wathi ukudonsa insangu.
Hlala uzihlinzeke ngamakhondomu ngaso sonke isikhathi. Angeke wazi ukuthi uyokuhlangani nobani, noma ukuthi uzoba namiphi imizwa. Awazi futhi ukuthi uzogcina wenzeni.
Sebenzisa ikhondomu ngaso sonke isikhathi uma ungamethembi kumbe ungamazi umlingani wakho ngokocansi, futhi ungalokothi uye kwabadayisa ngemizimba ungahlomile ngekhondomu.
Ungawathenga amakhondomu emakhemisi, ezitolo, kumbe ezindaweni ezidayisa uphethiloli. Ungathola awamahhala kuzikhungo zempilo eziseca komgwaqo, emitholampilo nasezibhedlela.
Asebenzise ngendlela yakhona amakhondomu. Bukisisa ulandele umbhalo okukhombisayo ukuthi asetshenziswa kanjani.
Ukuhlolwa kwegazi kwaselaboratory kuphela okunokuveza iqiniso lokuthi unayo noma awunayo I- HIV. Kuhle ulihlole igazi ukuze uhlale usazi isimo sempilo yakho, wazi ukuthi unalo noma cha igciwane elandulela ingculazi kumbe yona ingculazi uqobo. Lokho kwenza ukuthi ungabe usaba nexhala nokungabaza. Futhi lolo lwazi lukusiza ukuba uyihlele kahle impilo yakho.
Ungalihlola igazi lakho emtholampilo kumbe esibhedlela kumbe ungaya kudokotela wangasese ukuba akuhlole.
Abeluleki abongongoti nochwepheshe bayokukhuluma nawe ngasese nangobumfihlo ngaphambi kokuba uhlolwe igazi nasemveni kokuba uthole imiphumela yalokho kuhlolwa. Imiphumela yokuhlolwa kwegazi lakho iyokunikezwa wena kuphela. Akekho ke omunye umuntu ozokwazi ngaleyomiphumela. Ngokuvamile uhlolwa mahhala.
Njengendoda, unezibopho eziningi...
Umelwe ukunakekela unkosikazi wakho, izingane, abangane, nezinye izihlobo zakho.
Kusemqoka ke ukuthi unakekele impilo yomndeni wakho nanokuthi uqikelele ukuthi awumtheleli umkakho ngezifo zocansi nengculazi. Ivikele impilo yakhe bo! Khumbula futhi ukuthi uma ekhulelwa kanti usenegciwane elandulela ingculazi, nengane yakho nayo ingase yesuleleke yilesi sifo. Vikela impilo yengane yakho bo!
Ukuba nesibopho kusho ukuthi unakekela nezimpilo zalabo abesifazane oya nabo ocansini. Qinisekisa ukuthi awudluliseli kugula kubona, futhi uqaphele ukuthi nabo kabakutheleli ngezifo.
Hamba ke uyobonisana ngempilo nokuphepha nosebenza nabo. Mhlasimbe nabo sebelifundile lelipheshana futhi bathanda ukukhuluma ngabakufunde kulona.
Qiniseka ukuthi iloli lakho linakekeleke kahle. Ukuphepha kwakho kusemqoka, kanti ukuphepha kwakho kuncike kusimo esamukelekile seloli lakho ukuthi lingaba semgwaqweni.
<fn>zul_Article_National Language Services_Umkhombandlela ngezimoto.txt</fn>
Izidingo zezimoto ezisebenzisa uphethilomu njengoba uphetholo oxutshwe nomthofu uqedwa zingahlukaniswa ngezindawo njengalezo ezihamba ngasogwini nalezo esisebenza phakathi nezwe.
Izimoto ezakhiwe ngaphambi kuka 1996 - Sebenzisa I-93 RON okunguphetholo onokufakwe esikhundleni somthofu (ULP). Bheka ishadi elikhombisa ukuhambisana noma ukhulume nabalungisi bezimoto ebaseduze nawe ukuze uzwe noma kudingeka usebenzise okwesekela okuvimbela I-VSR uma imoto isebenza ngenjini enesivinini esiphezulu ku-ULP.
Izimoto ezakhiwe ngemuva kuka 1996 - Sebenzisa uphetholo engaxutshiwe nomthofu onezinga elifanele le-RON. Bheka ulwazi lwe-Naamsa ezindaweni zokulungisa izimoto eziseduze nawe ukuze uthole ulwazi olwengeziwe.
Izimoto ezakhiwe ngaphambi kuka 1996 - Sebenzisa uphetholo ongaxutshiwe nomthofu onezinga elifanele le-RON. Bheka ulwazi lwe-NAAMSA ezindaweni zokulungisa izimoto eziseduze nawe ukuze uthole ulwazi ngokuthi kudingekile yini usebenzise okwesekela okuvimbela I-VSR uma imoto isebenza ngenjini enesivinini esiphezulu.
Qaphela. Ezinye izimoto zingadinga ukulungiswa izinjini. Ukuze uthole eminye imininingwane, bheka ulwazi lwe-NAAMSA ezindaweni zokulungiswa kwezimoto eziseduze nawe, uthole nezaluleko.
Izimoto ezakhiwe ngemuva kuka 1996 - Sebenzisa uphethilomu ongaxutshiwe nomthofu onezinga elifanele le-RON.
Izincomo ngesithako i-octane esiqukethwe kulwazi lwe-Naamsa zingezezinjini eziphethwe kahle ezisesimweni sazo esilungile. Izinjini esezike zaguqulwa ngandlela thize zasuka esimweni sazo zingadinga esinye isithako esehlukile se-actane.
Uma injini noma ikhanda lenjini like laguqulwa, kungenzeke kufanele kufakwe ivalufu ezohambisana noma ezovumelana nophetholo ongafakiwe umthofu.
<fn>zul_Article_National Language Services_Umlawuli Kagesi Kazwelonke.txt</fn>
Ukulawula imboni yamandla kagesi ngokwemithetho kaHulumeni, izinqubomgomo, ukusetshenziswa kahle kakhulu okusezingeni nokwamazwe omhlaba jikelele ngokweseka intuthuko egcinekayo.
Ngubani Umlawuli Kagesi Kazwelonke (NER)?
Ukulawula imboni yamandla ngokwemithetho kaHulumeni, izinqubomgomo, ukusetshenziswa kahle kakhulu okusezingeni nokwamazwe omhlaba jikelele ngokweseka intuthuko egcinekayo.
Ukuba ngumholi osezingeni lomhlaba ekulawulweni kwamandla kagesi.
Angakusiza kanjani Umlawuli Kagesi Kazwelonke?
Umthetho Kagesi No. 41 ka-1987 njengoba usuchitshiyelwe ugunyaza Umlawuli Kagesi Kazwelonke, phakathi kwezinye izinto, ukuthi axazulule izimpikiswano phakathi kwabanikezeli bakagesi bese-ke kuba ngabathengi, kanye naphakathi kwabanikezeli bakagesi ngokwabo.
Uma kungukuthi bewungathanda indlela umnikezeli kagesi abephatha ngayo izikhalo zakho, Umlawuli Kagesi Kazwelonke angakusiza.
Hlobo luni lwezikhalazo Umlawuli Kagesi Kazwelonke angakusiza ngazo?
Usinike yonke imininingwane efanele yesikhalo.
Bonke abanikezeli basendaweni kufanele babe nelayisense abayithole ku-NER. Akekho umphakeli kagesi wasekhaya onelungelo lokwenza noma anikezele ngogesi kubathengi ngaphandle kokuthi agunyazwe u-NER.
Umphakeli kagesi wasekhaya angeze adlulisela ilayisense yakhe yokufakela ugesi komunye umphakeli wasekhaya ngaphandle kwemvume ye-NER.
Umphakeli wasekhaya akanalo ilungelo lokukhokhisa amakhasimende inkokhelo engazange igunyazwe u-NER noma aguqule izakhiwo ngaphandle kokugunyazwa u-NER. Amakhasimende kuzobe kuseyilungelo lawo ukuthi aqhubeke nokukhokha inkokhelo egunyaziwe nangale kokuthi umphakeli wasendaweni aqale ukusebenzisa inkokhelo entsha.
Umphakeli wasendaweni unomsebenzi wokunikezela ngogesi kunoma ngubani obhalisiwe noma isitende esisendaweni okufanele sinikezelwe kuyo uma kungukuthi umthengi usesimeni sokuthi angawukhokhela umsebenzi owenziwe nokuthi uyafuna yini ukuwukhokhela.
Umphakeli wasekhaya kufanele ahlinzeke umthengi ngesakhiwo namazinga okukhokha asebenzisekayo lapho umthengi efaka isicelo sokunikezelwa umsebenzi nalapho ecela.
Umphakeli wasendaweni unomsebenzi wokwazisa abathengi bakhe ngokukhuphuka kwamanani okukhokha, inkokhelo eyahlukene yokunikezela ngogesi nokuthi basifaka kanjani isicelo ukuze benze izinqumo ezinolwazi lapho befaka izicelo zokunikezelwa ngogesi. Sicela wazi ukuthi ngakolunye uhlangothi abathengi banelungelo lokubuza ngemali yokukhokha ezohlangabezana kangcono nezidingo zabo.
Kulabo bathengi abasebenzisa ugesi oqala ngokukhokhelwa, umphakeli wasendaweni unomsebenzi wokuthi abahlinzeke ngesiteshi sokuthengisa lapho kungathengwa khona amakhuphoni. Lezi ziteshi zokuthengisa kufanele zibe sezindaweni okufinyeleleka kuzo kalula.
Babhekene nomsebenzi wokuqinisekisa ukuthi isiteshi sokuthengisa sivuliwe ngezikhathi zokuthenga phakathi nesonto, futhi zivulwe kusukela ngehora lesi-8:00 kuya kwele-12:00 ngezimpelasonto nangamaholidi.
Noma umthengi engenamali.
Umphakeli wasendaweni unomsebenzi wokunikezela nokuqhubeka nokunikezela ugesi owethembekile kubathengi bakhe futhi ubhekene nomsebenzi wokulungisa ubuxhakaxhaka ukuze aqinisekise iqophelo lokunikezela elihle.
Lapho kuhlanjekiselwa khona ngokusetshenziswe umthengi, isaziso sesikweletu kufanele sikuveze lokhu, futhi noma iyiphi imali ekhokhwe umthengi ngokweqile ngalesi sikhathi kufanele leyo mali ifakwe ku-akhawunti yomthengi.
Lapho umthengi ephikisa khona, angacela umphakeli ukuthi ahlole ukungabi naphutha kwemitha ngokuthi umthengi akhiphe imali ethile, eyobuyiswa ngumphakeli lapho kutholakala ukuthi imitha linephutha.
Umthengi unomsebenzi wokwazisa umphakeli wasendaweni uma ethutha endlini, noma efuna ukuvala ukunikezelwa ugesi, noma efuna ukuthi udluliselwe endlini entsha.
Umphakeli wasendaweni unomsebenzi wokuthi asebenzise izinhlelo zezemfundo zabathengi ngokusebenzisa ugesi ngokuphepha, kahle nangempumelelo noma ngananoma yini ethintene nokunikezelwa kogesi engakhulisa ukuqonda kumthengi ngokusetshenziswa kogesi.
Umphakeli wasendaweni unomsebenzi wokwazisa abathengi ngemali ekhokhwayo ehlukile, ukuthi bazifaka kanjani izicelo, umthelela wayo kanye nokufaneleka.
Khumbula ukuthi indawo okufanele uye kuyo kuqala kukumphakeli wasendaweni.
Umthengi unelungelo lokukhalaza ngezinga lomsebenzi owenziwa umphakeli wasendaweni.
Uma umthengi wayengenelisekile ngomphumela noma indlela isikhalo esaphathwa ngayo, angalwedlulisela udaba ku-NER ukuze ezothola usizo.
Umthengi ubhekene nomsebenzi wokufaka izintambo zikagesi nogesi endlini yakhe noma endaweni yokuhlala noma empahleni yakhe.
Kuwumsebenzi womthengi ukuthi afune umuntu okuqeqeshelwe ukusebenza ngogesi.
Umthengi unomsebenzi wokuthi aqinisekise izincwadi zokufundela umsebenzi kwalowo muntu ozofaka ugesi kanye nokuba yiqiniso kwesitifiketi esikhishiwe ngomsebenzi owenziwe.
Umthengi ubhekene nakho konke okwenzeka ngaphakathi komuzi wakhe maqondana nokunikezelwa kogesi. Noma yini-ke enye eyenzeka (ngale kwemitha) ngaphandle komngcele womuzi womthengi kuwumsebenzi womphakeli wasendaweni onelayisense. (Umthengi unomsebenzi wokubhekana nayo yonke impahla esemzini wakhe ngaphandle uma ikhishwe kwacaca ngqo esivumelwaneni sokunikezela.
Umthengi kufanele abe neSitifiketi Sokuvuma (Certificate of Compliance) esiyiqiniso esikhishwa umuntu osebenza ngogesi obhalisiwe futhi okufundele owafaka ugesi noma wahlola indlu.
Umthengi unelungelo lokukhalaza ku-NER uma ngabe umphakeli wasendaweni engafuni noma ephuza ngokungenasidingo ukunikezela ngogesi ngaphandle kokuthi anikeze incazelo ezwakalayo.
Umthengi unomsebenzi wokukhokhela ugesi osetshenzisiwe ngesikhathi (ngesikhathi esishiwo).
Umthengi unelungelo lokukhalaza kumnikezeli wasendaweni uma engathokozile ngeqophelo lomsebenzi enzelwe wona.
Uma umthengi engathokozile ngendlela isikhalazo esiphathwe ngayo, umthengi unelungelo lokufaka isikhalazo ku-NER ozobe esephenya udaba eluphenyela umthengi.
Lapho sewenze isivumelwano nomnikezeli wasendaweni onelayisense ukuthi akunikeze, kufanele ukhokhe idiphozi njengoba kusho umnikezeli wasendaweni onelayisense ngaphambi kokuthi uxhunywe ugesi..
Umthengi unomsebenzi wokuthi athintane nomnikezeli wasendaweni uma kungukuthi akazitholi izaziso zesikweletu zanyanga zonke.
Umthengi unomsebenzi wokuthi aqhubeke nokukhokhela ukusebenzisa kwamanje ngisho ngabe kukhona impikiswano nge-akhawunti kagesi/ngesikweletu.
Umthengi unomsebenzi wokuthi avikele imishini, impahla kagesi noma nanoma iyiphi enye impahla ezwelayo ezintweni zokuhambisa amandla kagesi.
Lapho kudingeka khona ukunikezela okuqhubekayo umthengi unomsebenzi wokufaka ukunikezela okuseceleni okuhlala kulindele okungahle kwenzeke.
Uma sibheka ukuthi amandla kagesi ahlale ephazamiseka akunakuvinjelwa, umthengi unomsebenzi wokuthatha izindlela ezifanele ukuze aphikisane nomphumela.
Kuyini ukubuye kuthengiswe ugesi futhi?
Ukubuye kuthengiswe ugesi kusho ukuthi inhlangano ekunikezelweni okuyinxanxathela ithenga ugesi ngobuningi kumnikezeli bese iwuthengisela abanye abantu iwehlisa iwuhambisa ngenxanxathela. Le ncwajana ichaza ngobudlelwane bokuthengisa futhi phakathi komthengi othengisayo futhi/umnikazi wendawo othenga kumnikezeli kagesi wasendaweni bese ewuthengisela lowo owusebenzisa ekugcineni isiqashi/umnikzi wendawo.
Kwenzeka nini ukuthi ugesi uphinde uthengiswe?
Ukuthi ugesi uphinde uthengiswe kwenzeka uma ngabe ugesi unikezelwa ngobuningi, ezindaweni okungezabantu ngabanye bese bona bewuthengisela iziqashi noma abanikazi bezindawo kulezo zindawo.
Okunye okuphawulekayo okubalulekile ngalokhu ukuthi isiqashi/umnikazi wendawo ugesi uwukhokhela ngqo kulowo owudayisayo futhi/kumnikazi wendawo hhayi kumnikezeli wasendaweni.
Yini ehlinzekwa ngumthetho ngokuthi ugesi uphinde uthengiswe?
Okuhlinzekwa ngumthetho kamasipala: Imithetho kamasipala ihlinzeka ngokuthi abantu okuyibona besebenzisa ugesi (iziqashi/abanikazi) akufanele babekwe esimeni esingesihle kunaleso ebebezoba kuso uma ngabe umnikezeli wasendaweni ubezoba ngumnikezeli wabo. Imishwana eminingi emithethweni yomasipala abehlukene ikusho kucace ukuthi yini eseSimisweni Somthetho 11 soMthetho Kagesi ka-1987 njengoba wachitshiyelwa.
Isigaba 11 sithi: Amazinga kanye nezimo ugesi obuye uthengiswe ngaphansi kwazo, akufanele zibe zimbi kunalezo umthengi abezozikhokhela nebezizosebenza ukube umthengi ubenikezelwe ugesi yilowo muntu othengisela umthengisi futhi wonke umthengisi kufanele lapho umthengi ecela amnikeze ngalolo lwazi njengoba kungenzeka kudingeke ukuthi kumenze ukuthi abone ukuthi ama-akhawunti awatholayo alungile yini.
Ekuthengiseni ugesi ngumuntu onelayisense noma yinoma ubani ngokwesigaba soMthetho, oxolelwe kulokho okuhlinzekwe yilesi sigaba.
Ngokwesigaba 11 : Ibhodi ingaxolela noma ngubani umnikezeli ngqo, noma iqembu labanikezeli, ngokwesigaba 6 somthetho, ngokwezinto ezihlinzekwa izimiso ezingaphansi kwezimiso zomthetho no- futhi ibhodi noma nini emva kwalokho kuxolela obekunikiwe ikuhoxise konke noma ingxenye yakho emva kwesaziso sezinyanga eziyisithupha lokho kuhoxisa kwenziwe kumnikezeli noma eqenjini labanikezeli okukhulunywa ngalo.
Iyiphi imali okufanele ngiyikhokhiswe yilowo ongithengiselayo nomuntu ongiqashisile?
Umuntu othenga aphinde athengise ugesi/umnikazi wendawo akufanele akubize imali engaphezu kwale obuzoyikhokhiswa umnikezeli wasendaweni ukuba ubekuthengisela ngqo. Isibonelo, uma ngabe ugesi uwusebenzisela imisebenzi yasekhaya futhi umnikezeli wasendaweni xxx ekhokhisa abc/kwh umuntu ophinde athengise ugesi/umnikazi wendawo nawe kufanele akubize imali engangaleyo nse.
Kufanele iboniswe imali okufanele uyikhokhe esazisweni sesikweletu?
Isaziso sesikweletu sikagesi kufanele sikhombise izindleko zangempela ezibalulekile ekukunikezeleni ugesi.
Ukukhokhelwa komsebenzi - ibandakanya izindleko ezithwalwa umuntu othenga abuye athengise/umnikazi wendawo ekukunikezeleni ngogesi. Le mali yenziwa, ukufundwa kwemitha, ukwenziwa kwesikweletu kanye nezindleko ezibalulekile ekwenzeni/ohlelweni lokwenza isaziso sesikweletu.
Uma kunezinye izimali ezikhokhwayo, kufanele zivele futhi zitholakale kwenye indawo futhi akufanele zifakwe esazisweni sesikweletu.
Incazelo egcwele ngemali ekhokhwayo kufanele inikezwe lowo muntu okunguyena osebenzisa ugesi. (Uma kunganikezwanga ncazelo, udaba kufanele kwaziswe ngalo umnikezeli wasendaweni).
Uma kungakenziwa lutho olubalulekile, bala usizo lomnikezeli wasendaweni ekuqinisekiseni ukuthi umuntu obuye athengise ugesi/umnikazi wendawo uyahambisana yini nomthetho kamasipala.
Uma inkinga ingakaxazululwa, yini-ke okunye?
Ungafuna ukuthi kulungiswe isimo ngokusebenzisa inkantolo yokuqoqa izikweletu ezincane.
Ukuthuthela kwenye indawo nakho kungaba ngenye indlela engakhethwa kodwa ayi ukuthi ivele yamukeleke nje ngenxa yemithelela ekhona.
Yini iqhaza le-NER kule ndawo?
Sicela wazi ukuthi iqhaza le-NER kulolu daba lunomkhawulo njengoba isigatshanyana somthetho kamasipala kuyisona esikhulu ngaphezu kwesigatshanyana seSimiso Somthetho. I-NRE ibe seyisiza ngesixazululo somuntu okhonondayo/sempikiswano phakathi komuntu obuye athengise futhi/umnikazi wendawo, umuntu osebenzisa ugesi kanye nomnikezeli wasendaweni.
Yini iqhaza lomnikezeli wasendaweni?
Kufanele kucatshangwe ukuthi umnikezeli wasendaweni ezimeni ezinjalo ungumnikezeli wokugcina njengoba ugesi ungumsebenzi oyisisekelo.
Ezimeni ezinjalo umuntu othenga athengise unomsebenzi wokungenelela lapho umuntu othenga athengise/umnikazi wendawo angabambeleli kokuhlinzekwa ngumthetho okhona.
Umthetho Kagesi ka-1987 njengoba uchitshiyelwe, uhlinzeka ngokuthi umnikezeli kagesi angawucisha ugesi womthengi uma engakakhokheli i-akhawunti yakhe noma engahambisananga nezimo zokuwunikezela. Kodwa-ke umthetho udinga ukuthi umnikezeli anikeze umthengi inothisi yezinsuku eziyishumi nane ngaphambi kokuthi awunqamule ugesi. Isikhathi siqala lapho umthengi esethole isaziso. Isaziso esinikezwe esazisweni sesikweletu sanyanga zonke naso sisathathwa njengesamukelekile. Ngakho-ke abathengi bayacelwa ukuthi bakuqaphele lokho okubhalwe ezazisweni zabo zezikweletu. Isigaba esilawula lokhu sisezingeni leQophelo Lomsebenzi (NRS 047) futhi sincike esigabeni soMthetho Kagesi oshiwo ngenhla.
Kubalulekile ukuhlala njalo ukhokha izikweletu zakho ngokugcwele. Lokhu kuyokwenza ukuthi i-akhawunti yakho ingabi sezikweletini. Abathengi banokuthi bakhokhe ingxenye yemali ukuze bagweme ukucishelwa ugesi. Uma isikweletu singakhokhiwe sonke ngenyanga elandelayo, kuba nzima ukuthi i-akhawunti ihlale ikahle ikhuphuke. Sicela wazi ukuthi ukukhokha ingxenye yemali ngokuvamile nakho kusangaholela ekucishweni kukagesi. Lapho ubona ukuthi angeke usakwazi ukumelana nezikweletu zakho, bonana nomnikezeli wasendaweni ukuze nixoxisane ngendlela ozokhokha ngayo isikweletu sakho uze usiqede.
Uma ngabe kungukuthi bewusayine isivumelwano sokuqedela isikweletu sakho nomnikezeli wakho, kuyasiza ukuzihlonipha. Uma uhluleka ukwenza njalo, kungenzeka ugesi wakho ucishwe. Kodwa-ke uma ngabe isimo sakho sesibe sibi kakhulu kunangesikhathi usayina isivumelwano kufanele wazise nomnikezeli wakho ngokushesha. Ubufakazi boguquko kungenzeka budingeke.
Uma unemitha lakudala (elaziwa ngokuthi imitha lesikweletu) kufanele ubheke amayunithi owasebenzisayo kanye nokufundwa kwawo ngokuvamile. Kunoma yisiphi isaziso sesikweletu kufanele kube nendawo yokufunda okuvulwe ngakho (ukufunda okwedlule) kanye nokufunda okuvalwe ngakho (ukufunda kwamanje). Kuzofanele ubheke ukuthi ukufunda okuvulwe ngakho kwenyanga kuyefana yini nokufunda okuvalwe ngakho ngenyanga edlule. Uma lokhu kungahambisani, cela incazelo kumnikezeli wasendaweni. Abantu abafunda amamitha kuyenzeka benze amaphutha.
Kubalulekile ukuthi wazi ukuthi umnikezeli wasendaweni kufanele akubize malini ngeyunithi ngayinye (kWh) yogesi owusebenzisayo. Uma ungazi, buza kumnikezeli wakho noma ungathinta Umlawuli Kagesi Kazwelonke ukuze uthole ulwazi. Ukuze uqonde ukuthi ukhokhiswa malini ngaleyo nyanga, kuzofanele ukuthi uhlukanise inombolo ebekwe ngamarandi ngaphansi kwekhalamu kagesi bese uyihlukanisa ngenombolo yamayunithi owanikwe esazisweni sakho sesikweletu. (Amayunithi azoba umehluko phakathi kokufunda kokuvula nokokuvala). Inombolo kuzoba imali oyikhokhiswa ngeyunithi ngayinye.
Uma indlela yokuguqula imitha lesikweletu libe imitha eliqalwa ngokukhokhelwa ikhona, cabanga ngokuguqukela kuyo. Khumbula ukuthi kuzofuneka imali yokuguqulela. Imali izoya ngesibalo okubalwa ngaso amandla kagesi onikezelwa wona.
Ungakwazi ukulawula imali yogesi owusebenzisayo.
Uma i-akhawunti yakho ikweleta, kungenzeka ucelwe ukuthi uqale ngokukhokha yona ngaphambi kokuthi uguqulele emitheni eliqala ngokukhokhelwa. Izinzuzo zesikhathi eside ezishiwo ngenhla, zisedlula le lesi sidingo. Buza kumnikezeli wakho ngenqubomgomo elawula izinto ezinje. Ngokuvamile abanye abanikezeli badinga ukuthi umthengi enze isivumelwano sokuqedela isikweletu sakhe ngesikhathi abavumelane ngaso bobabili.
Ukuntshontshwa kogesi yinselelo edinga ukuthi iqedwe uma kungukuthi imboni yokunikezela ngogesi kufanele ihlale isimeme futhi isebenza.
Iziphazamiso: Ukuxhunywa okungekho emthethweni kaningi kuthwesa uhlelo logesi kanzima, bese ugesi uyawa. Lokhu kuholela ekutheni amandla kagesi aphazamiseke. Ukuthwala kanzima kogesi kungathikameza nezindawo eziseduze. Ukuphazamiseka okukhona akusilo iphutha lomnikezeli wasendaweni.
Ukuthwala kanzima kogesi kungaholela nakumavoltheji eqile okungalimaza impahla kagesi yabathengi abakhokhayo. Laba bathengi angeke bakwazi ukucela usizo kumnikezeli, njengoba lezi zinkinga zizobe zingenzekanga ohlangothini lwakhe noma kungesikho ukunganaki ngakolwakhe uhlangothi.
Kuholela ekulahlekeni kwemali: Abanikezeli kufanele bathole lokho okufanele imali yabo ngogesi abawuthenge kubaphehli bogesi. Imali engena ngokuthengiswa kogesi ixhasa ukwenziwa komsebenzi futhi isiza ukuthi abanikezeli bahlale benomsebenzi. Ukwebiwa kogesi kuyingozi ekuhlinzekelweni kwesizukulwane esizayo ngogesi.
Yenza ukuthi ukufakelwa kogesi kwephuze: Ukulahleka kwemali engenayo kwenza ukuthi ibe ncane imali engena ezinhlelweni zokufakelwa kogesi. Lokhu kusho ukuthi abantu abangenawo ugesi kuzofanele balindele isikhathi eside ukuthi bafakelwe ugesi.
Akuphephile: Ezimeni eziningi ukuxhunywa kogesi ngokungemthetho kuyingozi njengoba amakhebula kaningi ahlale sobala futhi kungaholela ekulahlekeni kwezimpilo.
Kuthinta amanani entengo kagesi: Ukulahleka kwemali engenayo ekulahlekeni kwentengiso kusho ukuthi lokhu kushoda kudingeka kubuye kubuyiswe ngenye indlela. Lokhu kusho ukukhuphuka emalini ekhokhwayo. Ubani othintekayo ekugcineni Abathengi abawukhokhelayo ugesi wabo njengoba lokhu kulahleka kungena ekukhuphukeni kwezimali ezikhokhwayo?
Yazisa umnikezeli uma wazi ukuthi kukhona umuntu ontshontsha ugesi.
Khumbula: Njengomsebenzisi kagesi unesibopho sokukhokhela izinsiza ozitholayo. Uma unezinkinga zokukhokhela ugesi owutholayo, mhlawumbe indlela yokusebenzisa imitha eliqalwa ngokukhokhelwa kungaba indlela engcono kuwe. Ngaleyo ndlela uzokwazi ukulawula ugesi owusebenzisayo. Ukuntshontshwa kogesi kuthinta bonke abantu abasebenzisa ugesi, hhayi nje endaweni yakini kuphela kodwa nakwezinye izindawo njengoba kunomphumela ovela emva kwesikhathi.
Kungani kudingeka Izinhlangano Zokuxhumana Kwabathengi?
Izinhlangano Zokuxhumana Kwabathengi kuhloswe ngazo ukuthi kuqiniswe ubudlelwano phakathi kwabanikezeli nabathengi ngokuhlinzeka ngendawo lapho okungabelwana futhi kushintshiselwane khona ngolwazi futhi kuxoxwe nangokukhathaza abathengi bese kuyaxazululwa.
Ingabe ziyadingeka Izinhlangano Zokuxhumana Kwabathengi?
Bekungekho ndawo lapho bebengaba nomthelela ekwenziweni kwezinqumo nokuthi baxhumane nomnikezeli.
Kuhloswe ukuthi zenzeni lezi Zinhlangano Zokuxhumana Kwabathengi?
Kufanele zithuthukise ubudlelwano obukhona phakathi kwabanikezeli nabathengi, zikhuthaze imigudu yokuxhumana phakathi kwezingxenye ezimbili futhi bakhuphule nolwazi ngokufundisa abathengi. Ngalokho benza indawo yokusebenzisana embonini yokunikezela ngogesi.
ukushintshiselana ngolwazi ngemali ekhokhwayo namanani entengo noma olunye udaba.
Kufanele zenziwe kanjani Izinhlangano Zokuxhumana Kwabathengi?
Izinhlangano Zokuxhumana Kwabathengi zizoxhumana nomnikezeli kagesi emkhakheni othile. Umnikezeli kagesi kufanele azame ukubandakanya zonke izingxenye zomphakathi ukuze athole ukweseka nokuhlanganyela komphakathi.
Abathengi abavela kuzo zonke izigaba zabathengi kufanele bamenywe futhi bavunyelwe ukuthi beze bahlanganyele emihlanganweni yenhlangano.
Lapho kufanele khona, abathengi noma amaqembu abathengi angakhetha abameleli ukuthi bamele lokho obakufunayo emihlanganweni.
Umnikezeli kagesi uyena ozobiza umhlangano futhi uzoba ingxenye yenhlangano. Kufanele agcinwe amaminithi omhlangano.
Inhlangano kufanele ixhumane ne-NER futhi idlulise izindaba ezingaxazululwanga njengento yokugcina engenziwa.
Inhlangano izobamba imihlangano okungenani emibili ngonyaka, ingaba nemihlangano engaphezu kwale uma kunesidingo.
ukuxhumana nabanikezeli bogesi kanye nokuxhumana nomphakathi.
Abameleli abaseNhlanganweni Yokuxhumana Kwabathengi bazodinga ukuqeqeshwa. Lokhu kuzokwenziwa uma ngabe inhlangano seyenziwe.
Indawo ekahle ezokhuthaza ukuhlanganyela kanye nokuzwana phakathi kwabanikezeli nabathengi babo.
<fn>zul_Article_National Language Services_Umnyango Wezabasebenzi eNingizimu Afrika.txt</fn>
Ikhophi yeSinqumo seMboni iyatholakala kubaKhiqizi bakaHulumeni noma eMnyangweni wezaBasebenzi.
Yini inhloso yeSinqumo seMboni?
Isinqumo seMboni sibeka imibandela yokusebenza kubasebenzi basehlathini kanjalo nabanye abasebenzi beMboni yaMahlathi okuyizinto ezifana namahora omsebenzi, isikhathi sekhefu, imininingwane yokuqashwa nokumiswa emsebenzini. Siphinde sinqume amaholo aphansi okufanele akhokhwe ngabaqashi.
Bonke abatshali bezihlahla; osonkontileka abafufusayo; osonkontileka abachitha isikhathi esiningi emisebenzini yamahlathi; zonke ezokuthutha eMbonini yaMahlathi; isisebenzi sasandlini esiqashwe ekhaya lapho kutshalwa khona; unogada oqashwe ehlathini kodwa ongekho ngaphansi kwenkampani ezimele yonogada.
Ngubani ongeyona ingxenye yalokhu?
Abaqashi abaxube imikhakha yokutshala; amahlathi omphakathi; amahlathi okongo imvelo; noma ngubani oqashwe noma obambe iqhaza emisebenzini yehlathi ngaphansi kwesinqumo semboni noma ngesivumelwane somkhandlu wabasebenzi ngokulandisa koMthetho Wobudlelwane baBasebenzi ka 1995, isibonelo umthetho olawula ngaphansi koMkhandlu waBasebenzi bezokuThutha kanjalo nemisebenzi yokugawula nokuguqula izihlahla zibe ngomunye umkhiqizo, kuhlangene nemboni yowatela nephephe, njalo njalo.
Uthini umthetho ngamaholo?
Umthetho uthi bonke abasebenzi behlathi kufanele bakhokhelwe okungenani iholo elifana nencazelo yeThebuli ngezansi.
Ngabe bonke abasebenzi bamahlathi bathola iholo elifanayo?
Bonke abasebenzi behlathi kufanele bathole okungenani iholo elichazwe kuThebula 1. Noma kunjalo, abasebenzi behlathi abahola ngaphezulu kwesilinganiso esimisiwe bayoqhubeka nokuthola amahola aphezulu.
Umqashi kufanele akhokhele isisebenzi esineminyaka engaphansi kwe-15 noma ngaphezulu kodwa ongakafiki eminyakeni eyi-18 nosebenza amahora angama-35 ngesonto noma ngaphansi okungenani inkokhelo yehora echazwe kuThebula 1.
Ngemuva konyaka owodwa siqalile Isinqumo seMboni, amaholo ayonyuka ngesilinganiso samaphesenti amabili eCPI (Isilinganiso saMandla okuthenga).
Umqashi nesisebenzi sehlathi bengavumelana ngokubhaliwe ukuthi isisebenzi sehlathi siphothule umsebenzi wesitokwe ngezikhathi ezibekiwe. Umqashi kufanele akhokhele isisebenzi sehlathi esiqashwe ngaphansi kwalolu hlelo, inkokhelo kumele ingabi ngaphansi kweholo elimisiwe kanye nomgamu osebenza ngaphansi kwalolu hlelo.
Noma yini ebalulekile ukuqikelela izimfanelo zokuphepha nezempilo.
Umqashi engadonsa kuphela imali ngezizathu ezihlinzekwe yiSinqumo seMboni. Abasebenzi behlathi kufanele bavume ngokubhaliwe ukudonselwa imali.
Akufanele imali edonselwa indawo yokuhlala yedlule amaphesenti ayishumi eholo lesisebenzi sehlathi.
Imali edonselwa ukudla akufanele yedlule amaphesenti ayishumi eholo lesisebenzi sehlathi.
Uma bengaphezulu kwababili abasebenzi behlathi abahlala ngaphakathi endaweni yokusebenza, inani eliphelele lemali engadonswa kubo bonke abasebenzi behlathi abahlala ngaphakathi akufanele lidlule amaphesenti angama-25 athathelwa ezingeni eliphansi leholo lomuntu ngayedwa osebenza ehlathini. Ngamanye amazwi, uma bebahlanu abasebenzi behlathi abahlala ngaphakathi enkomponi, imali ephezulu engadonswa kumuntu ngamunye ingaba ngamaphesenti amahlanu.
Indlu ibanzi ngesilinganiso esingekho ngaphansi kwama-skwemitha angama-30.
Abasebenzi behlathi banomthwalo wokuqapha amafa omqashi wabo. Amafa omqashi ahlanganisa imishini noma ezinye izikhali ezisetsenziswa yibo ngesikhathi beqashiwe.
Uma isisebenzi sehlathi sibudedengu ekuqapheni amafa aso, umqashi engadonsa imali ngenxa yokulahlekelwa noma ngomonakalo.
Anike isisebenzi sehlathi ithuba lokukhombisa ukuthi kungani kungafanele idonswe imali eholweni laso.
Aqiniseke ukuthi imali edonswayo ayidluli ingxenye eyodwa kokune yeholo lesisebenzi sehlathi.
Amalungelo nezibophezelo zabaqashi kanye nabasebenzi behlathi eMbonini yeHlathi inqunywe ngendlela yokuthi izama ukubhekela izidingo zamathimba womabili.
Mangaki amahora angasetshenzwa yisisebenzi sehlathi ngesonto?
Amahora ayisishagalolunye ngosuku, uma isisebenzi sehlathi sisebenza izinsuku ezinhlanu noma ngaphansi ngesonto; noma 1.
Amahora ayisishagalombili ngosuku, uma isisebenzi sehlathi sisebenza ngaphezulu kwezinsuku ezinhlanu ngesonto.
Akufanele isisebenzi sisebenze isikhathi esingeziwe esidlula amahora ayi-12 ngosuku.
Ngesizathu sokuthi isisebenzi sehlathi akufanele sisebenze isikhathi esingeziwe esidlula amahora angama-45 ngesonto, isisebenzi sehlathi esisebenza amahora ayishumi ngezinsuku ezine akumele sisebenze amahora ayisishagalombili ngosuku lwesihlanu.
Isikhathi esingeziwe kufanele sikhokhwe ngesamba esijwayelekile sosuku esiphelezelwa yingxenye yeholo elijwayelekile losuku.
Isikhathi esikhokhelwayo sokuphumula kufanele sabiwe ingakapheli inyanga isisebenzi sithole ilungelo lekhefu. Noma kunjalo, isivumelwane esibhaliwe singanyusa isikhathi sifinyelele ezinyangeni eziyishumi nambili.
Isivumelwane esibhaliwe singadinga noma sivumele isisebenzi sehlathi ukuba sisebenze amahora ayishumi nambili ngosuku kuhlangene nezikhawu zekhefu lokudla ngaphandle kwenkokhelo yesikhathi esingeziwe.
Ngaphezulu kwezinsuku ezinhlanu ngesonto elilodwa.
Uma iholide liwela osukwini oluvame ukusetshenzwa ngabasebenzi behlathi, umqashi kufanele akhokhele labo abangasebenzanga, okungenani iholo elijwayelekile elilingana nosuku.
Umqashi kufanele akhokhele isisebenzi sehlathi imali esiyizuze ngokusebenza ngeholide ngosuku oluvamile lwenkokhelo.
Abaqashi kufanele bazise abasebenzi behlathi abavame ukusebenza ebusuku ngezimo zobungozi ezihambisana nesimo somsebenzi nangelungelo lokuba abasebenzi bahlolwe uma becela kanjalo nalapho izindleko zithwalwa khona ngumqashi.
Umqashi kufanele akhokhele isisebenzi sehlathi esilindela ukubizwa umhlomulo wokulinda. Lomhlomulo kufanele okungenani ulingane namaphesenti ayishumi eholo elijwayelekile lesisebenzi.
Isivumelwane singaqeda isikhathi sekhefu lokudla sesisebenzi sehlathi esisebenza ngaphansi kwamahora ayisithupha ngosuku.
Isivumelwane esibhaliwe singahlinzeka ngesikhathi sokuphumula okungenani samahora angama-60 njalo ngesonto lesibili noma ukunciphisa izikhathi zokuphumula ngesonto sifinyelele emahoreni ayisishagalombili ngesonto , uma isikhathi sokuphumula sinwetshwa ngendlela elinganayo esontweni elilandelayo.
Zinhlobo zini zamakhefu ezingatholwa yisisebenzi sehlathi?
Zingaki izinsuku ezingathathwa yisisebenzi sehlathi ngonyaka?
Isisebenzi sehlathi sinelungelo lokuthatha amasonto amathathu njalo ngonyaka.
Yini eyenzekayo uma iholide liqondana nezinsuku zekhefu?
Yini ebalulekile mayelana nekhefu lokugula?
Isekela noma isikhathi okukalwa ngaso umthamo wekhefu yizinyanga ezingama-36 othathelwa esibalweni sezinsuku ezisetshenzwe phakathi kwamasonto ayisithupha.
Isisebenzi sehlathi sisebenza izinsuku ezinhlanu ngesonto.
Izinsuku zekhefu phakathi komthamo wekhefu zilingana no 5 x6 (isibalo samasonto) = izinsuku ezingama-30 phakathi kwezinyanga ezingamashumi amathathu nesithupha.
Umqashi engacela isitifiketi sikadokotela lapho isisebenzi sehlathi siphuthe emsebenzini ngaphezulu kwezinsuku ezimbili noma kabili emasontweni ayisithupha.
Yini ikhefu lokubhekana nesimo somndeni?
Leli yikhefu olithola ukuze ulungise izindaba ezithinta umndeni wakho.
Ngubani ofanele ukuthola lolu hlobo lwekhefu?
Abasebenzi behlathi abaqashwe isikhathi esingaphezulu kwezinyanga ezine; futhi abasebenza okungenani izinsuku ezine ngesonto kulowo mqashi banelungelo lokuthola izinsuku ezintathu zekhefu lesimo somndeni phakathi kwesekela yekhefu ngonyaka.
Lingathathwa nini leli khefu?
Lolu hlobo lwekhefu lithathwa uma kuzelwe ingane, uma ingane igula noma isisebenzi sishonelwe yilunga, yisihlobo, ugogo, umkhulu, udadewabo noma umfowabo.
Yiziphi izinto ezisemqoka mayelana nekhefu lokukhulelwa?
Isisebenzi sesifazane singaqala kuphela emsebenzini ngemuva kwamasonto ayisithupha ngemuva kokuzalwa kwengane ngaphandle udokotela eveza isiqiniseko sokuthi isisebenzi sehlathi singaqala maduze.
Uma kwenzeka, isaziso sekhefu nokuqala emsebenzini kufanele kwethulwe ngaphambi kokuqala ikhefu.
Umqashi kumele agcine iminyaka emithathu umlando wegama, usuku lokuzalwa nekheli lesisebenzi ngasinye sehlathi esineminyaka engaphansi kwe-18 esiqashwe nguye.
Umsebenzi kufanele uqedwe kanjani?
Uma isisebenzi sehlathi sinonyaka noma ngaphezulu, kudingeka isaziso samasonto amane.
Yamukelekile inkokhelo esikhundleni sesaziso, inqobo uma ilingana nesikhathi sezasizo.
Uma umqashi enqamula isivumelwane somsebenzi wasehlathini ngesizathu sokwentuleka komsebenzi, kufanele isisebenzi sithole umthoba-nhliziyo womhlomulo olingana nesonto elilodwa, unyaka ngamunye osetshenziwe njengenye yenkokhelo etholakalayo.
Awukho umthobanhliziyo oyokhokhwa uma isisebenzi sizishiyele ngokwaso.
Umqashi kumele anike isisebenzi sehlathi isitifiketi esikhombisa isikhathi esisetshenziwe ngemuva kokunqamula isivumelwane somsebenzi.
Isizathu sokushiya emsebenzini (uma isisebenzi sehlathi sifuna sifakwe).
Yimuphi umlando nemibhalo okufanele igcinwe?
Wonke umuntu osebenza ehlathini oseMbonini yeHlathi kufanele athole iphepha eliqukethe imininingwane yeholo.
Amakhophi amaphephe eholo kufanele agcinwe iminyaka emithathu njengobufakazi bokuthi umqashi uhambisane nemibandela yenkokhelo elawulwa wumthetho.
Imali yangempela ekhokhwa etholwa yisisebenzi sehlathi.
Ukugcina Isinqumo seMboni.
Sonke isisebenzi esiboshezelwa yilesi Sinqumo seMboni kumele sigcine ikhophi yeSinqumo seMboni noma umbiko ofingqiwe ogunyaziwe otholakala endaweni yomsebenzi lapho sikwazi khona ukufinyelela isisebenzi sehlathi.
<fn>zul_Article_National Language Services_Umnyango Wezindaba Zemvelo.txt</fn>
Le ncwadi Yesekelwe olwazini olunikezwe yizikhungo ezifanele, ngokuqondene ngqo noma ngokusebenzisa amawebhusayidi abo. Abacwaningi bazicabangele ukuthi lonke ulwazi lunikezwe ngenkolelo enhle nokuthi lulungile. Asikwazi ukuba nesibopho ngokulunga kanye nangokuphelela kolwazi olunikezwe kithi.
Uma ufisa ukuthi inhlangano yakho ifakwe ekubuyekezweni kwesikhathini esizayo kwale ncwadi, uyacelwa ukuba uthumele I-emeyili ku: kmosweu@deat.gov.
Imisebenzi yohwebo emincane, ephakathi nendawo kanye nemikhulu ama-SMME ayizinjini zokuthuthuka.
Ifakela okuthile ekwakhiweni kwemisebenzi kanye nomnotho. Ngaloko kusemqoka kakhulu ukuthi ama-SMME ezokuvakasha asekwe ukuze akwazi ukuzimela aphinde ande.
Ukusiza kuloku, Umnyango Wezemvelo Nezokuvakasha ngokusebenzisa Igatsha lawo Lezokuvakasha, uthuthukise iqoqa lezisetshenziswa ezihlose ukusiza abahwebi bezokuvakasha ukuthuthukisa ukuthuthukisa amabhizinisi aqinile nenza inzuzo.
Le ncwadi isemqoka kakhulu uma kubhekwa ukuthi inikeza indawo eyodwa efanele yokufinyelela ulwazi ikakhulukazi kubahwebi bezokuvakasha, ngosizo lwebhizinisi olukhona kubo.
Uma kuqaliswa, le ncwadi izawutholakala nangezinye izilimi ezisemthethweni, okuyisiZulu, isiTswana kanye nesiBhunu. Sizoqhubeka nokuyibuyekeza le ncwadi njalo ngonyaka, bese siyihumushela kwezinye izilimi eziningi.
Anginako ukungabaza ukuthi uzoyithola le ncwadi iyisikhalo esisizayo emizamweni yakho yezebhizinisi, futhi ngikufisela ngokwempela impumelelo ekumiseni ibhizinisi lezokuvakasha elandayo nelinenzuzo.
Nginombono Omuhle kakhulu!
Ngiyitholaphi Imali Yokuqalisa Ibhizinisi Lami?
Imibuzo - Nginako yini okungangenza ngibe Ngumhwebi?
Kumele Ngikhethe Siphi Isakhiwo Sebhizinisi?
Siyakwamukela kulo mhlaba omuhle wezokuvakasha. Sethemba ukuthi uzothola loku kukhishwa kwencwadi kunosizo.
Le ncwadi izokunikeza ulwazi olusizayo ukukusiza kumizamo yakho yokumisa ibhizinisi elihlobene nezokuvakasha. Le ngamela izihloko ezisuka ekubhaleni izinhlelo zebhizinisi ukuya ekufuneni ukuxhaswa ngezimali kanye nasekunikeni imininingwane yokuxhumana esemqoka. Uyacelwa ukuba ukhumbule ukuthi lona ngumqondo jikelele ngakho-ke siphakamisa kakhulu ukuthi ubheke eminye imithombo yolwazi.
Eyodwa yezimpawu zale ncwadi esemqoka, ukuthi inikeza ulwazi kuko konke ukuqalisa okukhona ukukusiza ukumisa ibhizinisi elisha noma ukukhulisa ibhizinisi eselikhona.
Sebenzisa uhlu lokuxhumana ukuthola ukuthi ngubani ozokuba ngcono kakhulu kuwe bese uxhumana nabo ngqo.
Khumbula ukuth eziningi zezikhungo zinikeza izinsizakalo kanye nosizo olwahlukile. Ukuze sikwazi ukulondoloza isikhala kule ncwadi, asyiphindanga imininingwane yabo kodwa sikunikeza ikhasi elifanele ongabheka kulo. Izifundazwe eziningi zinokuqalisiwe kwazo kanye nezincwadi ezikhishiwe ezinhle kakhulu. Xhumana nabo ngqo emininingwaneni yokuxhumana enikezwe Esahlukweni sesi-5.
Ukumisa ibhizinisi lakho akuwona umsebenzi olula futhi kuthatha ukusebenza kanzima kakhulu kanye nokuzinikela. Ezokuvakasha azehlukile nenze kwezinye izimboni ngale ndlela. Sifake imibuzo yokuzijabulisa Esahlukweni sesi-5, ukunikeza umbono wokuthi wazi yini ukuthi unako 'okufunekayo' ukuthi uzingenele ebhizinisini. Kusemqoka kakhulu futhi uthole ulwazi oluningi ngokufanele. Funda ngokusemandleni akho - loku kufaka amaphephandaba, amajenali kanye namawebhusayidi.
Kusemqoka ukuthi ubuke le ncwadi njengokokuqalisa hhayi njengomhlahlandlela obekiwe wokuba nebhizinisi lezokuvakasha elinempumelelo. Sebenzisa izinhlu zokuxhumana ukuthola ulwazi olwengeziwe futhi ungayeki ukuloku ufunda ngebhizinisi lakho kanye nomsebenzi wezokuvakasha.
Business Toolbox. Siphakamisa ukuthi ufinyelele kulezi ukuze uthole ulwazi olubanzi, uma ludingeka.
Sikufisela inhlanhla futhi siyakwamukela kulo mhlaba omuhle wezokuvakasha!
Kuke kwabakhona ukuphikisana ngokuphathelene nencazelo yegama "isihambi" kanye nokuthi yiyiphi ibhizinisi ebhekana nezihambi. Isihambi ngumuntu ovakashayo nohlala ngaphandle endaweni engafani naleyo ayijwayele esikhathini esithile futhi kungenzeka angaba yisikhambi "sasekhaya" - umuntu othile ohlala eNingizimu Afrika kodwa oye wahambela engxenyeni eyehlukile yezwe nomndeni nabangane bakhe ukuzijabulisa ngeholide; isihambi "sebhizinisi" ohamba evela kwelinye ilizwe noma ngaphakathi eNingizimu Afrika ukwenza imisebenzi yebhizinisi noma isihambi "samazwe ngamazwe" esize eNingizimu Afrika sivela kwelinye ilizwe ukuzobheka ukuthi yini esingakunikeza.
Ezokuvakasha eNingizimu Afrika zifaka izigaba zonke ezisebenza ukwenza ulwazi ngempilo lwesihambi ezweni lethu kube ngoluhle nolukhumbulekayo.
Ukupha Izihambi (indawo yokuhlala) kuphathelene nokunikeza indawo yokuhlala, isib. Ukulala kanye nokudla kwasekuseni, indlu yezivakashi, indawo lapho ungaziphekela khona, amahostela entsha, imothela, ihhotela, njll.
I-MICE (Imihlangano, Incentives, Ikhonferensi kanye neZehlakalo) yisigaba inhloso yaso eqavile ukuhlela kanye/noma ukuphatha imihlangano kanye nezinye izehlakalo ezifana nemibukiso futhi ukwazi nokuhlela ukuthi abakhethwa bomhlangano bathole itiye kanye nokudla kwasemini.
Sisonke sizokwakha umkhiqizo wezokuvakasha ongakwazi ukuthengiswa kwamanye amazwe ngemibukiso yamazwe ngamazwe, egqugquzela izivakashi ukuthi zize ukuzobona ukuthi izwe lethu elihle lingabanikezani isib.
Usebe lolwandle oluhle kakhulu, izimpawu zomlando, abantu abanobungane, izindawo zokuthenga kanye nezindawo eziningi nezihehayo eziyingqayizivele yaseNingizimu Afrika.
Ezokuvakasha ziphathelene cishe nenye nenye imisebenzi ezweni ngandlela thize.
Kodwa asebenzisa eyodwa noma eziningi (umuntu ophakathi).
Kanye nendlela ezisebenza ngayo zizonke, ukuletha izihambi ukusuka ezindaweni ezikuzo emhlabeni ukuza eNingizimu Afrika.
Ngakho-ke kusemqoka ukuthi uthole ukuqonda okucacile kokuthi ngubani ozosebenzisa imikhiqizo noma izinsizakalo zakho ekugcineni, odinga ukubhekana naye endleleni yakho yokuthuthukisa ibhizinisi lakho.
Sifake ngezansi umdwebo wokuthi le ndlela ingasebenza kanjani kumnikezeli wezokuhlala, nokuthi ngubani otholani kule nqubo. Uzobona ukuthi abaphakathi bonke bathola izinzuzo eveka kubanikezeli bezokuhlala - ngokwempela, bangabanikezeli bezinsizakalo zokumaketha kumnikazi wendawo yokuhlala.
Khuluma Nenhlangano Yezokuvakasha Yeboifunda sakini ukuze welulekwe ukuthi ungaliqhubekisa kanjani ibhizinisi lakho. Ulwazi olwengeziwe lufakiwe esigabeni Sokumakethe Esahlukweni sesi-4.
Lizokumiswa kanjani isu nokuthi umsebenzisi uzoyithenga kanjani iholide.
Kuye kwabakhona ukwaziswa okuningi esikhathini samanje ngokuphathelene nemboni yezokuvakasha eNingizimu Afrika futhi siyaziqhenya kakhulu ngokwanda kwamanani ezihambi ezivakashela izwe lethu elihle. Izehlakalo ezisemqoka Njengendebe Yomhlaba Yebhola likanobhutshuzwayo ka-2010 nayo ezokuba nomthelela omkhulu embonini yethu, futhi kumele kube namathuba womthengisi okwazi ukuveza imithombo.
Esikhathini esiningi uzokuzwa umuntu othile esho okuthile okugqamisa umbono ekhanda lakho. Kungenzeka uziqhenye ngalo mbono, kodwa into esemqoka ukuthola umuzwa wokuthi lo mbono uzosebenza yini empilweni yangempela, futhi izowuba nomphumela oyibhizinisi elenza inzuzo.
Lesi isigaba lapho isifundo esisheshayo sokungenzeka okumele sikusize ukuba uthathe izinqumo sokuthi uqhubekise lo mqondo ngemininingwane eyengeziwe. "Ukungezeka" kusho nje ukufinyeleleka okungenzeka noma okungenziwa kalula. Ukuthengisela inyanga iqoqa lezokuvakasha lisho okungenzeki (ngalesi sikhathi!!!).
Kulungile, ungalwenza kanjani lolu cwaningo?
Yenza izibalo ezingahleliwe. Okunye ukuthi uma abantu bazimisele kuphela ukukhokha i-R1.00 bekhokhela into ekubize ama-R2.00 ukuyikhiqiza, loku kusho ukuthi lona akuwona umqondo ongenzeka.
Yenza ucwaningo lwemakethe olungahleliwe. Zama ukuthola ukuthi ngobani abakumakethe yakho bese ubabuza ukuthi bangaYeboeke yini ibhizinisi entsha.
Elinye ithuluzi elisebenzayo ukuhlaziya kwe-SWOT . I-SWOT imele Amandla, Ubuthakathaka, Amathuba kanye Nezinsongo, futhi isiza kakhulu enqubweni yokuthatha izinqumo, ikakhulukazi uma uzama ukukhetha phakathi kwemibono embalwa ehlukile.
Uma emva kwako konke loku, ucabanga ukuthi umbono wakho ungomuhle, ngaloko sekuyisikhathi Sohlelo Lwebhizinisi.
Nginombono Omuhle Kakhulu!
Uhlelo Lwebhizinisi lusetshenziselwa ukuthatha imibono yakho yebhizinisi elisha uyibhale phansi, wanda ngemininingwane yakho. Zama ukubhala uhlelo lwakho lebhizinisi ngoba lena yimibono yakho. Kodwa, uma uzwa ukuthi udinga usizo ngalo mbhalo osemqoka, kukhona izinkampani eziningi ezingaphandle esingakusiza. Senze uhlu lwazo ekupheleni kwalesi sigaba.
Uhlelo lwakho lwebhizinisi luqukethe ulwazi olwaziswayo ngokuphathelene nomkhiqizo noma izinsizakalo zakho futhi ayisoze yasebenza kuphela njengombhalo ozokwazi ukuthola ngawo ukuxhaswa ngezimali kodwa ingasetshenziswa njengomhlahlandlela ozowulandela uma usumisa ibhizinisi lakho. Izakucacisa izinto ezifana nokuthi uzosebenzisa hlobo luni lwesakhiwo kubhizinisi, uma uzodinga abasebenzi nokuthi ibhizinisi lakho kumele libe kuyiphi indawo.
Ucwaningo lokungenzeka noma ukuzimela - Uzosebenza kanjani umbono wami?
Ukuhlela Amasu kanye nomhlahlandlela wokubheka - Lizokukhula kanjani ibhizinisi lami kanye nokuthi abantu engizobhekana nabo emakethe yibaphi?
Umhlahlandlela Wokusebenza - Uhlelo lokwenza losuku ngosuku.
lizobonisa abazalisi zimali ukuthi uyazazi zinjhongo kanye nezinhloso zakho kanye nokuthi ibhizinisi lakho ukuzalisa imali okuhle.
Njengo lubekwe lwacaca ngaphansi kwezihloko ezahlukene futhi uma ukuthi halamuzi kumele kukunikeze abaxhasi bezimali kanye nabazalisi zimali ngolwazi olwanele ngesu lebhizinisi yakho.
Proprietor noma Inkampani (Pty) Ltd. Kusemqoka ukukhetha isakhiwo esifanele izinhloso zakho. Incazelo yezakhiwo zamabhizinisi ahlukene zenziwe uhlu Esahlukweni sesi-5.
Olunye ulwazi okumele lufakwe ngaphansi kwalesi sihloko yilolo lokuthi ibhizinisi lisha sha noma lithengwe njengebhizinisi elaselikhona. Kumele ufake futhi izinjongo nezinhloso, umkhiqizo noma izinsizakalo ezinikezwe ikhasimende nokuthi uzibona uncintisana kanjani nezinye izinhlangano ezisebhizinisini elifanayo. Kufanele futhi ufake ubuchwepheshe ozobudinga ukusebenzisa ibhizinisi lakho ngempumelelo, isibonelo: amakhompyutha, izingcingo, ifeksi: imishini njll.
Nokuthi yimaphi amagunya kanye nezibopho ababhekene nawo. Uma kudingeka, dweba uhlu lukuma kwezikhundla(i-organogram) ebonisa ukuthi umuntu ngamunye wenzani nokuthi ubika kubani.
Ukuhlaziya izimboni kanye nezimakethi ulwazi olusemqoka oludingekayo ukuhlola isikhathi esizayo sebhizini lakho.
Ukuhlaziya kwemboni kumele kufake ulwazi jikelele ngemboni yezokuvakasha eNingizimu afrika-Abadlali abasemqoka, inkambiso nezehlakalo kanye nezingxenye ezahlukene zomthetho ezingathelela ibhizinisi lakho. Ukuhlaziywa kwemakethe, ngakwelinye icala, okufaka ulwazi olucacile ngengxenye ethile yemakethe yezokuvakasha ekukhona kutyo ibhizinisi lakho, isibonelo umphatheli wezokuvakasha, indawo yekhonferensi njll.- izimo zemakethe esikhona, ukunikezwa izintengo kwemikhiqizo kanye nezinsizakalo ezinikezwayo, abangaba ngamaklayenti/izivakashi nokuthi uzakuqinisekisa kanjani ukuthi ungakwazi ukuncintisana nabanye.
Uhlelo lwakho lokuthengisa nokumaketha lichaza ukuthi uzoliqhubekisa kanjani ibhizinisi lakho. Isimo sokubeka izintengo(imali engenayo) yomkhiqizo wakho kumele ifakwe lapha kanye namathuba okumaketha azokusiza ukuba ufinyelele emalini engenayo ohlose ukuyithola. Amathuba okumaketha angafaka: Izincwadi ezikhishiwe ezikhonazokukhangisa ngemboni, amapheshana okwazisa, imibukiso noma ukuvakashela ngqo kulabo abangaba ngamakhasimende. Zama ukubeka izinsuku eziyimigomo zaloku ofuna ukukufinyelela. Ngenhlanhla, uhlelo lokumaketha yinto ozoyisebenzisa njalo futhi izokukhula iguquke nebhizinisi lakho. Ngaloko ungesabisi yimizamo yakho yokuqala.
Ukumisa izinhlelo zezezimali kuyethusa, kodwa kuyingxenye esemqoka kakhulu yohlelo lwakho jikelele. Ukuze ibhizinisi lakho libe nempumelelo, udinga ukwazi ukuthi uzothola imali engakanani engenayo nokuthi izindleko zakho zizoba yimalini. Ibhizinisi alikwazi ukuma esikhathini eside esizayo uma izindleko zakho zingaphezu kwemali engenayo. Esikhathini esiningi izitatimende zezimali zifaka amabhajethi okusebenza, izitatimende zokheshi ongenayo kanye namabhalansishiti alinganisiwe iminyaka ewubuncane obuyiminyaka emithathu.
Wonke amabhizinisi kumele alandele imithetho kanye nemiyalo. Eminye yale mithetho kanye nemiyalo iyefana kuzo zonke izinhlobo zamabhizinisi (isibonelo ukuzibhalisela ukukhokha intela e-SARS) bese ezinye kube ngezicacile zohlobo oluthile lwebhizinisi. Isibonelo, umholi wezokuvakasha kudingeka abe nephemithi yokuthutha umphakathi kanye nebhali okumele libe nelayisensi yokuthengisa utshwala. Zama ukuthola kunhlangano efanele yemisebenzi ukuthi yini okudingekayo ukuthi uhambise ibhizinisi lakho ngemfanelo.
Ukuhlaziywa kwe-SWOT kumi njengoba kuchaziwe esigabeni esdlule kodwa manje kumele ibhekwe ngokuphelele (bheka isahluko sesi-5 njengesibonelo).
Noma yimuphi umbhalo owuthintayo emzimbeni wohlelo lwebhizinisi isibonelo: izitatimende zezimali, izingcwaningo zokuthelela imvelo, ama-CV abasebenzi, amabhrosha kanye nezincwadi ezikhishiwe kumele zifakwe ohlelweni lwakho lwebhizinisi.
I-Khula Enterprises, ngokusebenzisa Uhlelo Lokweluleka Le-Thuso, linikeza usizo ekuthuthukiseni izinhlelo zamabhizinisi okumele zethulwe njengengxenye yokufaka isicelo semali mboleko.
Uhlu oluphelele lwezinombolo zokuxhumana, kanye nenqubo yokufaka isicelo sokusizwa kwabakwa-Khula, luyatholakala ekhasini le-19 lale ncwadi.
I-TEP ibonisa, ilungiselele, ilondoloze imisebenzi yokuthengisa esebenzayo yebhizinisi phakathi kwabadlali bezimboni kanye nama-SMME.
Ama-SMME kumele kodwa abonise amandla okukhula nokwakha amathuba emisebenzi ukuze afaneleke ukuthola usizo lwezimali.
Kodwa, siyasiza ukulungiselela inqubo yokuthola imali eqongelelwayo nokulinganisa.
Kuzongibiza malini ukubamba iqhaza?
Ngazi kanjani ukuthi ngifanelekile?
Imishani ye-BRAIN ukunikezela izinsizakalo zolwazi ezisezingeni eliphezulu, nezifakela intengo ephezulu ngokusebenzisa izakhowi zokwethula ezikhona ukuqinisekisa ukwakheka kabusha kuBhizinisi lama-SMME, lapho okuzakube kugcizelelwa amabhizinisi kanye nabantu ngabanye Ababebandlululwa esikhathini esedlule.
Ukuze kulethwe izinsizakalo kuyop yuonke imiphakathi yaseningizimu Afrika, lo hlelo luzixhuma kuzikhungo zokweseka zamabhizinisi asekhona ukuphambanisa izwe. Izisebenzi zesikhungo ziqeqeshwa ngemithombo yolwazi ye-BRAIN bese zinikezwa amandla okwethula izinsizakalo ezengeziwe kumaklayenti emiphakathini yabo.
Iwebhusayidi ye-BRAIN iquketrhe amakhasi angaphezu kwama-300 olwazi olifingqiwe lwebhizinisi. Ulwazi luqhubeka lwandiswa njalo futhi longezwa ngolusha. Lesayidi iheha izihambi ezingaphezu kwama-27000 ngenyanga, abaningio babo bavela kumazwe angaphandle abanezifiso zokwenza ibhizinisi nezinkampani zaseNingizimu Afrika. Le sayidi iyashesha futhi kulula ukungena kuyo noma ukufuna.
Isikhungo sifakelwe amakhonsalthenti olwazi lwezamabhizinisi, akwazi ukufinyelela kumithombo yolwazi eminingi. Lesi sikhungo sithola imibuzo ngocingo, ifeksi, i-emeyili, iposi nezindawo ongaya kuzo. Imibuzo ejwayelekile iphendulwa ngosuku, bese kuthi imibuzo enzima kakhulu iphendulwe esikhathini esiyiviki noma amabili kuye ngohlobo lombuzo kanye nokubakhona kweklayenti ukuze linikezwe impendulo. Yonke imibuzo ifakwa kunqolobane yemininingwane yamaklayenti, bese kwenziwa ukulandela ngokuwashayela ucingo ukuqinisekisa ukuthi iklayente lilutholile ulwazi olufanele.
Imibuzo ingehluka ukusukela kwejwayelekile, isib. 'Ngubani ongangiusiza ngezimali ebhizinisini lami' ukuya kwenzima kakhulu emayelana nezinqubo zokukhipha, izimakethe zamazwe ngamazwe, ukwaphulwa kwemvume, njll?
Isikwama Sentsha soMsobomvu samiswa ngo-2001 nguHulumeni waseNingizimu Afrika ukubhekana nezinselele zokuntuleka kwemisebenzi okuphezulu kwentsha eNingizimu Afrika.
I-Ntsika Yeboeka izikhungo Zezinsizakalo zebhizinisi Lendawo ezingaphezu kweziyi-140 (ama-LBSC). Sebenzisa inombolo engakhokhelwa engezansi ukuthola ukuthi yiyiphi i-LBSC eseduzane nawe.
Emva kokuba usunohlelo lwakho lwebhizinisi, ungalusebenzisa ukuthola ukwesekwa ngezimali ebhizinisini lakho. Qaphela ukuthi noma kukhona izinhlelo ezahlukile ezikhona, zonke zeseka izindawo ezithile zebhizinisi lakho. Qinisekisa ukuthi ufundile waphinde waqonda zonke izici ngaphambi kokuxhumana nabaxhasa ngezimali noma ungamosa isikhathi kanye namandla. Senze uhlu lwezinhlangano ezingakusiza ngokukuxhasa ngezimali, safakela nesici ngokugcwele nokthi yiyiphi ingxenye yebhizinis abayixhaza ngezimali.
Ngiyitholaphi imali yokuqalisa ibhizinisi lami?
Lolu sizo lungezimo eziyizinhlobo ezahlukile zemihahiso, ikakhulukazi ezezimali, ezingakwazi ukufinyelelwa nganmabhiozinisi ezokuvakasha. Zihambisana nezindleko zokwandisa imali eqongelelwayo, ukusiza kwezezimakethe, ukuthuthukiswa nokuqeqesha.
Okwamanje i-dti ibuyekeza inani lalemihahiso ukuze kwandiswe ukufaneleka kwayo kumabhizinisi aphathjelene nezokuvakasha. Lezi zikimu zemihahiso zenziwe uhlu ezahlukweni ezifanele ezahlukile.
Izinhlelo zokuthuithukisa Uhwebo Eziphakathi ezincane (ama-SMEDP) anikeza imihahiso eyizamukeliso eziwukheshi ukusiza uhwebo oluphathelene nezokuvakasha ngaphakathi eningizimu Afrika emva kokuba sezimisiwe, ngokuyibuyisela imali yayo ngezikhathi ezithile. Ukusiza kunikezwa kumabhizinis amasha nalawo asekhona afuna ukwanda.
Isabelo esingakhokhi intela esiwukheshi iminyaka emibili kwesekwa ngezindleko zokuzalisa imali ngamabhilidi, amafenisha, izisesthenziswa kanye nezinqola.
Ungasifaka kanjani isicelo?
Imiphakathi yasemaphandleni esikhathini esiningi iyizindawo ezihlupheka kakhulu ezweni. Loku kuhlanganyela kuqhubekisa ezokuvakasha eziphathelene nemiphakathi yasemaphandleni ekuthuthukiseni, ekuphatheni nasekubeni ngabanikazi bamabhizinisi asekwa yimiphakathi athuthukisa navuselela umnotho wasemaphandleni ngokusebenzisa imithombo yemvelo neyamasiko. Ezokuvakasha ezesekwa ngumphakathi zihlose ukungenisa ulwazi ngezempilo lwamasiko oluyingqayizivele nolukhethekile oluzofaka ukwehluka ekuheheni nasolwazini ngempilo lwemboni.
Iyunithi Yebhizinisi Yezokuvakasha ye-IDC ixhasa ngezimali imali eqongelelweyo enkulu kumabhizinisi ezokuvakasha ngezimo semali mboleko.
Ukufakela komnikazi okungacishe kube ngama- 40% enani selilonke lephrojekthi edingekayo.
Umnyango Wokuthuthukisa Amabhizinisi Amancane wakwa-Eskom unemishani yokumisa Amabhizinisi Amancane, Aphakathi Nendawo kanye Namakhulu (ama-SMMEs) azokwazi ukuthuthukisa Ukunikeza Amandla Ezomnotho Kwabamnyama (i-BEE) bese kukhuphula ukuthengiswa kukagesi ezindaweni i-Eskom enikezela kuzo ugesi.
I-SBD yase-Eskom ayinikezeli izimali kumabhizinisi, kodwa iqinisekisa ingxenye yemalimboleko ezuziwe ngokusebenzisa Isikhwama Sokunikeza Amandla.
Abahlanganyeli Bebhizinisi yinkampani engiwa uhlu yomphakathi elungiselela ukuzalisa imali kanye nezinkinga ezinenani ukufinyelela izidingo ezicacile zamabhizinisi azimele.
ifanekiso sokuhlela sebizinis samahhala, esifinyeleleka ngewebhusayidi Yabahlanganyeli Bebhizinisi ethi www.businesspartners.co.
Abahlanganyeli Bebhizinisi bakholelwa ekutheni ibhizinisi labo langempela ngabantu futhi bazimisele ukuzalisa imali kosomabhizinisi ngencazelo ephelele yale gama..
Wonke amabhangi ekhomesi anikeza imali mboleko kumaklayenti avunyiwe. Xhumana ngqo negatsha lakho noma Iyunithi Yamabhizinisi Amancane eyenziwe uhlu ngezansi.
Khumbula ukuthi awuboshelelwe ukuthi usebenzise ibhangi lakho langemihla, futhi kwesinye isikhathi ungathola usizo olungcono kwelinye ibhangi elizama ukuheha ibhizinisi lakho.
Yini Isikimu Sokuqinisekisa Isikweletu se-Khula?
Ukuthola imisebenzi Yeboikweletu kungabalukhuni kwesinye isikhathi, njengokujwayelekile oxhas ngezimali angafuna impahla efana nendlu ukuqinisekisa imali mboleko. Isikimu Sokuqinisekisa Isikweletu se-Khula samiswa ukunikeza ukufinyelela ezimalini kubantu abafisa ukuqalisa amabhizinisi amancane noma aphakathi nendawo, kodwa babe bengenawo amathuba okuqoqa umnotho noma enye impahla ukuthi bayethule njengokubhanqiweyo (okokuqinisekisa) ebhangi ukuze baqinisekise imali mboleko yebhizinisi. Kulezi zimo amabhangi angakwazi ukufaka izicelo ku-Khula ukuze bathole isiqinisekiso ezizosebenza njengokubhanqiweyo kwama-80% enani selilonke lemali mboleko, (emalini mboleko engama-R1 wezigidi).
Iziqinisekiso sesikweletu sikhopna kuko kokubili imisebenzi yebhizinisi elisha noma ibhizinisi eslelikhona elifisa ukwanda. Izimo ezifanayo nazo zingahambisana nawo womabili amacala. Uyacelwa ukuba uqaphele ukuthi Isikimu Sesiqinisekiso Sesikweletu asikwazi ukusetshenziselwa imisebenzi esongozwayo (isib. Uma usomabhizinisi efuna ukuvula ibhizinisi lesibili bese ebeka umenenja ozolibheka).
Iklayenti liya ehhovisi Lokweluleka Lesifunda le-Khula ukuze lithole usizo mayelana nohlelo Lwebhizinis noma usizo lokwelulekwa.
Umqondisi wesifunda uphakamisa umeluleki emva kokuhlola Uhlelo Lwebhiozinisi noma izicelo sokwelulekwa.
Uyacelwa ukuba uqaphele ukuthi lolu lwazi lunikezwe yi-Khula. Uma ufuna ulwazi olwengeziwe, xhumana nabo ngqo lapha 807 8464.
Igunya kanye nomsebenzi we-RFI ukwenza kusheshe imali mboleko kanye nemali yokuthenga eqongelelweyo kumabhizinisi amancane, aphakathi nendawo kanye namakhulu ngokuwanikeza izinhloboi ezahlukile zemithombo yezimali kanye nolwazi kumphakathi. Imishani ye-Khula ukuqinisekisa ukuba khona okwenziwe ngcono kwemali mboleko nemali ethengayo eqongelelweyo kuma-SMME ngokuwanikeza imalimboleko, izikhwama eziyizitshalo kanye nokuqinisekisa kuma-RFI adinga imali eqongelelweyo kanye nobukhulu.
I-Development Services 336 0047 amabhizinisi ezinyangeni ezingaphezu kweziyi-6 . Akukho imali eqongelelwayo yokusebenza enikezwayo.
Isikhwama Sokunikeza Amandla Sikazwelonke samiswa Umthetho wwe-105 Wesikhwama Sokunikeza Amandla SikaZwelonke ka-1998 ukunikeza amandla ebantwini ababndlululiwe esikhathini esedlule ngemisebenzi yokunikeza nokuzalisa imali.
Isikhwama sizonikeza imali elinganayo kanye nekungathi kuyalingana kuzimali zokunikeza amandla omnotho ngemisebenzi ephathelene Nabantu Ababebandlululwa Esikhathi Esedlule (ama-HDP). Ama-HDP achazwa njengabantu noma izibaya zabantu okwathi ngaphambi kombuso wentando yeningi owaphawulwa ukuqala ukusebenza Komthethosisekelo Womthetho waseRephabhuliki yaseNingizimu Afrika, ka-1996(Umthetho weno. Ye-108 ka-1996), babe bebandlululwa ngokunganakekelwa ngenxa yobuhlanga babo.
Ukuzalisa kusuka kuma-R250 000 ukuya ku-R1 Yeboigidi. Inhloso yomkhiqizo ukwenza kusheshe ukwakhiwa kwamabhizinisi amasha angawabamnyama futhi aphetrhwe yibo anamandla okwazi ukuzimela njengamabhizinisi amancane/aphakathi nendawo. Izimali ezizoba ngohlobo lwesikweletu nemali esetshenziswayo, izawusetshenziswa ukuthola izisetshenziswa, ukunikeza izimali zemali eqongelelwayo esebenzayo, imali ephungulwayo, ukutholwa kwamalayisense noma amfrenshayisi kanye nawokulungiswa ukuziphatha, ukuqasha kanye namabhondi asebenzayo. Ifemu efanela lesi sikhwama kumele ibe yi-Nhlangano Evaliwe(i-Close Corporation), Inhlangano, noma i-(Pty) Ltd futhi kumele ama-75% abe futhi aphathwe ngabamnyama.
Ukuzalisa kusuka ku-R1 yezigidi kuye ku-R3 yezigidi. Inhloso yomkhiqizo ukulungiselela ukukhula kanye nokuthuthukisa amabhizinisi abamnyama naphethwe yibo ngokubanikeza imali eqongelelwayo yokubenza bande. Ukuxhaswa kwezimali okuzokuba ngezimo zombili zokuba yisikweletu kanye nemali yokulinganisa, izokusetshenziselwa ukuthola kanye nokwandisa amabhizinisi.
Ezigidi kanye nama-51% angewabamnyama futhi aphethwe yibo.
Ukuzalisa kusuka ku-R1 yezigidi kuye ku-R3 yezigidi. Inhloso yomkhiqizo ukulungiselela ukuguqula ukuba ngabanikazi bamafemu kanye nokugqugquzela ukuba ngabanikazi babaqashwa ngokubanzi. Ukuxhaswa kwezimali okuzokuba ngezimo zombili zokuba yisikweletu kanye nemali yokulinganisa, izokusetshenziselwa ukuthenga abaphumayo, ukuthenga abaphathi abeza ngaphakathi, ukuthenga abaqashwa abeza ngaphakathi kanye nokuba ngabanikazi bamasheya ngabaqashwa. Ifemu elifanelekile ukuthola lesi sikhwama kumele kube yinkampani engenziwanga uhlu enqunyelwe, abaqondisi kumele bazimbandakanye emisebenzini inani lebhizinisi kumele libe ngaphakathi kwama-R10 ezigidi kanye nama-R50 Ezigidi kanye nama-26% emali yokulinganisa okumele iqondiswe kubunikazi babamnyama.
Izifundazwe eziningi zinezazo izikhwama zokuzithuthukisa. Sebenzisa lolu luhlu ukuxhumana nabo ngqo ukuthola ulwazi olwengeziwe.
Ithala yenza ngokuphambanisa ukuthuthukisa kuyo yonke indawo esifundeni saKwaZulu-Natali futhi umsebenzi osemqoka ukuhambisa ukuzalisa kwezokuvakasha esifundeni.
Manje njengoba ngimile ngiqalise Nokusebenza...
Okubi ukuthi amaningi amabhizinisi amasha ayehluleka eminyakeni emithathu yawo yokuqala yokusebenza. Kusemqoka ukusebenzisa lonke usizo olukhona ukuqinisekisa impumelelo yakho.
I-Khula, Ngohlelo Lokweluleka i-Thuso, isiza ngokukhokhelela izinsizakalo zomeluleki onolwazi ngempilo isikhathi esiyizinyanga ezi-3 ukuzukela ngenkathi unikezwa imali mboleko.
Loku kweyeme ekutheni kwenziwe ikontileka phakathi kwe-Thuso kanye Nomeluleki, esho izinhloso zokweluleka kanye nesikhathi esizothathwa ukwethula loko.
Ukuze uthole ulwazi oluphelele nge-Khula kanye nemininingwane yokuxhumana, iya ekhasini le-19.
Emva kokuba usunebhizinisi elimile elisebenzayo uzodinga ukuheha amakhasimende bese uwagcina. Zonke izinkampani zezokuvakasha - ukusuka kuzindlu zokuvakasha ezincane ukuya kumaqembu amahhotela amakhulu ezineminyango yazo yokuzimaketha- ziyazimaketha ngandlela thize.
Konje usho ukuthini ngokuzimaketha Esikhathini esiningi umuntu ucabanga ngokukhabngisa kanye namabhrosha. Lezi izinto ezibonakalayo zokuzimaketha. Kodwa kukhona okungaphezu kokukhangisa kanye namabhrosha, imisebenzi eyizinhlobo eziningi eyakhelwe ukubonisa kanye nokwenza amakhasimende aneliseke. Ukumaketha akuwona umsebenzi owenziwa kanye kuphela ukuxazulula izinkinga. Kuyinqubo futhi kumele kube ingxenye yemisebenzi yakho yebhizinisi yansuku zonke?
Isici sokuqala sibizwa umkhiqizo. Isibonelo loku kungaba ilawu endlini yakho yezivakashi, uhambo, ukudla kwasendaweni yokudlela.
Elandelayo siyibiza intengo okuyileyo abantu abazimisele ukuyikhokhelela umkhiqizo wakho. Ukuthola intengo efanele kusemqoka. Intengo eqondakalayo yileyo ekunikeza inani lemali yekhasimende (i-VFM).
Isici sesithathu indawo okusho ukuthi umkhiqizo kumele ukwazi ukufinyeleleka nokubakhona kumakhasimende ukuze bakwazi ukuwuthenga.
U-'P' wesine wenhlanganisela ukuqhubekisa. Uma usunomkhiqizo ofanele, ngenani elifanele kanye nasendaweni efanele, kumele uyiqhubekise. Kumele wazise amakhasimende akho ukhona unomkhiqizo osulungelwe ukuthengwa. Njengokupheka ngemfanelo, ukumaketha okunempumelelo kuhlanganisa izithako zizonke ngezilinganiso ezifanele. Akusho ukuthi ukuthi kuhlala kuneresipi engaguquki. Ezikhathini ezahlukile inhlanganisela yokumaketha edingekayo izokwehluka. Kuzomele uthathe izinqumo ngomkhiqizo wakho, indawo, intengo kanye nokuqhubekisa.
Okusemqoka okuphambili ekumaketheni ibhizinisi lakho ukuthi ubone izidingo nezimfuno zamakhasimende akho. Kusemqonda ukubonisa ukuthi ngobani abazothenga imikhiqizo noma izinsizakalo zakho.
Amakhasimende akho kungaba...
Ngokuhlola okungaba ngamakhasimende uzokubona ukuthi bangaqoqelwa endaweni eyodwa. Lezi zibizwa izimakethe eziyimigomo. Imakethe yakho engumgomo ngabantu ozama ukubahehela kubhizinisi lakho. Njengebhizinisi elincane kuzomele ubheke ngqo kuzingxenye ezicacile zemakethi, njengoba ungakwazi ukunikezela yonke into kuwo wonke amakhasimende. Siyini isiphakamiso sokuthengisa esiyingqayizivele (i-USP) Zibuze - ukuthi yini okukwenza wehluke koncintisana nabo I-USP itshela ikhasimende okuthile ngomkhiqizo owenza ube ngaphezulu komncintiswano?
Uma usuwazi ukuthi ngobani amakhasimende akho nokuthi bafunani, kumele usebenzise amathuluzi okuqhubekiswa ahlukile ukubazisa ukuthi ibhizinisi lakho likhona. Kukhona amathuluzi ahlukile ukuqhubekisa ibhizinisi lakho. Amanye afanelekile kunamanye. Imfihlo ukukheta lawo mathuluzi azokwazi ukusebenza ngempumelelo enkulu.
Abantu abasoze bawuthenga umkhiqizo wakho beqala nje ukuzwa ngawo. Kumele uzame ukwenza umlayezo wokuqhubekisa ukuthi uthandeke. Eyodwa yezindlela ezijwayelekile ezisetshenziselwa ukuqinisekisa ukuthi ukuqhubekisa kwakho kuyasebenza yi-fomula eyaziwa njenge-AIDA.
Ukuqapha - ukuthola ukunakwa ngabangaba ngamakhasimende - ukusetshenziswa kwemibala, amahlaya, izithombe njalo njalo.
Ukuba nothando - okuqukethwe yisikhangisi kumele kugcine uthando lwekhasimende.
Ukufisa - isikhangisi kumele sakhe ukufisa kumakhasimende ukuthi athenge imikhiqizo yakho.
Ukwenza - Isigaba sokugcine se-AIDA ukubonisa amakhasimende akho ukuthi bangenza kanjani ukuthenga umkhiqizo wakho - ngamanye amazwi, loku ukwenza.
Ukukhangisela ibhizinisi elincane kungabiza kakhulu njengethuluzi lokuqhubekisa.
Kodwa, kungadingeka ukuthi ukhangise ukufika ezingeni elithile ukukhuphula amandla okwazi ukwazi ngebhizinisi lakho. Ukukhangisa kuvela ngezinhlobo eziningi, ezifana nomabionakude, umsakazo, amaphosta, amaphephandaba kanye namaphephabhuku.
Ukuthola ukwaziswa ephephandabeni kungaba yithuluzi eliyigugu kakhulu lokuqhubekisa.
Imisebenzi ye-PR ayibizi kakhulu uthi ithembeke kakhulu ukwedlula ukukhangisa. Leli thuluzi lisebenza ngokufanele ukwakha ukwenziwa komsindo ukukuzungeza futhi yinhle kakhulu ekuqinisekiseni amakhasimende. Kanye futhi nokuthi ayikho into eyenelisa njengokufunda okubhaliwe ephephandabeni lendawo noma likazwelonke ngebhizinisi okungelakho. Mema umsakazo wendawo noma ababhali bezindaba ze-TV ukuzobazisa ngomkhiqizo wakho.
Uma ungenayo imali yokukhiqiza amabhulosha noma izincwajana zokwazisa ngokobungcweti ngaloko ungasebenzisa okokwenza okuthambile okuqukethwe yikhompyutha uzenzele ngokwakho. Kodwa imali oyisebenzisayo kunesizathu sokuthi uyisebenzise kuleli thuluzi lokuxhumana ukukhiqiza ibhulosha elibukeka liwubungcweti. Uma ufanekisa ibhulosha zama ukuyenza ibe yimfushane futhi ibe lula.
incazelo yenkampani yakho incazelo yendawo okuyo izinkombandlela zokuya lapho - uma isikhala sivuma faka ibalazwe imisebenzi ekhona enkampanini noma yiziphi izindebe/izingomela oke waziwina izithombe zemisebenzi/indawo yakho imininingwane yokuxhumana (ikheli le-meyili, izinombolo zocingo kanye nezefeksi, iwebhusayidi kanye nekheli lendawo).
Ukufaka nezintengo kumabhulosha akho kukngenza umkhawuliso wesikhathi sokusebenzisa lawa mabhulosha. Esikhathini esiningi izinkampani zifaka ikhasi elizimele lodwa, ukuze kuthi uma izintengo zishintsha akubi nesidingo sokuphinda uphrinte ibhulosha yonke.
Kumele ucabangisise ukuthi kungani ufuna ukufaka ibhizinisi lakho ocingweni lwekhompyuitha. Ukwakha iwebhusayidi akusoze kwakha ukuthengisa ebizinisi lakho ngokuzenzakalelayo nje; yakha iwebhusayidi uma ngabe uyalidinga ngempela, bese uma kunjalo ungasebenzisi imali eningi kakhulu kuyo. Ngingasho nje ukuthi I-inthanethi yinhle jkabi ekunikezeni ulwazi ngebhizinisi lakho, noma ingekho yinhle kakhulu ekuthengiseni ngqo komkhiqizo wakho. Ngandlela thize lezi izindaba ezimnbandi kumabhizinisi amancane ezokuvakasha. Kushibhe kakhulu ukuzenzela iwebhusayidi elula yebhizinisi lakho.
Kukhona imibukiso yezokuvakasha kanye nezingqungquthela zemisebenzi umhlaba wonke jikelele, ezifana ne-Indaba, i-ITB kanye ne-WTM. Ungakwazi ukuxhumana Nezokuvakasha ZaseNingizimu Afrika ukuze uthole uhlu lwemibukiso eminye. Ukubonisa embukisweni kunikeza ithuba elihle lokubonisa ibhizinisi lakho bese ukhuphula ukuthengisa. Kodwa kumele uthathe isinqumo zokuthi umbukiso wemisebenzi ufanele yini futhi kuyafuneka yini ukuya kuwo noma ukubukisa kuwo.
I-Networking - noma i-'Notworking' okuyindlela ebizwa ngayo kwesinye isikhathi, ubuciko bokuxuba(ukuhlangana) nalabo abangaba ngamakhasimende kanye nabanikezeli edilini elithile. Qinisekisa ukuthi wenza okuthile emphakathini wakho ngokuhambela yonke imicimbi yokuvuma imikhiqizo ephathelene nezokuvakasha, amakilabhu endawo ezamabhizinisi, amaforamu, izinkulumo kanye namakhonferensi ezimboni zokuvakasha. Kumele ucabangisise nangokuya emihlanganweni yezinhlangano zendawo zezokuvakasha. Khumbula ukwenza ukuthi inkampani yakho ifakwe ohlwini lenqolobane yemininingwane Yeboifunda ukuqinisekisa ukuthi uthole izimemo.
Ukuqhubekisa ukuthengisa yimisebenzi Yeboikhathi esincane ehlose ukugqugquzela uthando emkhiqizweni nakubhizinisi lakho. Kungenzeka ukuba uthathe izinqumo sokunikeza ukuphungulelwa noma izipho ezifana nohanbo olungakhokhelwa, ibhodlela lewayini. Ukwehliswa kwezintengo, ukungenela imincintiswano, 'okubili ngentengo yokukodwa' ngenye yezibonelo zemisebenzi yokuqhubekisa ukuthengisa.
Kusemqoka kakhulu ukuthi ukwazi ukuthengisa ibhizinisi lakho. Ezokuvakasha ziyibhizinisi eliphathelene nabantu futhi udinga ukuba yingxenye yebhizinisi lakho ebonakalayo.
Imisebenzi yokumaketha eqondile ifaka ukuthathwa kwezithombe zeposi, ukuthengiswa kocingo kanye/noma uthengisa ungena umuzi ngomuzana. Kuzomele uthole uhlu lwalabo abangaba ngamakhasimende. Ukuthola lolu luhlu lokuposa kungabiza kubhizinisi eqalisayo. Ukumaketha ngqo kufaka futhi namapheshana okwazisa angakwazi ukuhanjiswa ngesandla, ngeposi noma afakwe kumaphephabhuku noma amaphephandaba endawo. Amapheshana okwazisa ayindlela esizayo yokudlulisela umalayezo wakho kulabo abangaba ngamakhasimende.
Yenza ukuthi kube lula ukuthi amakhasimende axhumane nawe.
Amakhadi ebhizinisi awabizi kakhulu ukuwakhiqiza futhi ayithuluzi elishibhile ukulikhiqiza futhi ayithuluzi lokumaketha elisebenzayo ngoba amakhasimende awanikeza nabangane babo, umndeni nalabo abasebenza nabo. Qinisekisa ukuthi uphethe amakhadi ebhizinisi acishe agcwale isandla lapho ukhona ngaso sonke isikhathi ukuze uwanikeze okungenzeka babe ngamakhasimende ikakhulukazi uma ungenele izingqungquthela kanye nezehlakalo zemisebenzi.
I-EMIA iwumhahiso wokusa kwamanye amazwe okhokhela ingxenye yezindleko zokusa kwamanye amazwe kumabhizinisi (isib.: ukuya emibukisweni, ucwaningo lwezimakethe). I-EMIA iphinde futhi ibe nemihahiso yokubutha ukuzalisa okusha kwamazwe angaphandle eNingizimu Afrika.
Ukuze uthole imininingwane eyengeziwe uyacelwa ukuba ushayele isikhungo sokunakekela amakhasimende se-dti lapha 0861 843 384 noma uvakashele iwebhusayidi ethi www.thedti.gov.za.
I-THETA, Iziphathimandla Zezokuvakasha, Ukuphatheka kahle kanye Nemidlalo yemfundo Nokuqeqeshwa Iyisigabas Seziphathimandla Zemfundo Nokuqeqeshwa (i-SETA) emiswe ngaphansi Komthetho Wokuthuthukisa Amakhono(Weno.- 97 ka-1998) wesigaba Sokuphathwa Kahle Nomnotho Wemidlalo kanye Nokuphathwa kahle.
Umsebenzi osemqoka we-SETA ukunikezela ekukhushulweni kwamakhono - ukuletha amakhono kubaqashwa, noma labo abafuna ukuqashwa, esigabeni sabo. Ama-SETA enza loku ngokuqinisekisa ukuthi abantu bafunda amakhono adingwa ngabaqashi kanye nomphakathi.
Inhloso Yohlelo Lokuthuthukisa Abanikezeli Bamabhizinisi Abamnyama i-BBSDP ukuqhubekisa ukukhula kwamabhizinisi abamnyama ngokusiza ukwakha ukuxhumana kwamabhizinisi phakathi kwama-SMME abamnyama, izinhlangano kanye nesigaba somphakathi.
Ukuxhuman kusemqoka ikakhulukazi kuma-SMME ukuze ancintisane ekutholeni amathenda kuzinhlangano kanye nezinkampani zomphakathi ezingazinye. I-BBSDP izakunikeza okungaba ngamabhizinisi abamnyama isabelo sokuhlukaniselana izindleko ukuze zikwazi ukuthola ukuqeqeshwa nokwelulekwa ukubhekana nesikhala samakhono ababhekene naso. I-BBSDP izawusiza ekunikezeni imali yokuphatha izinhlelo zokuqeqesha, ukulungiswa kwezinhlelo zokuphatha, amakhono acacile ebhizinisi kanye nokuthuthukiswa kwezinhlelo zokumaketha kanye nokokwenza.
Ukunikezwa kwezimali zokukhulisa ibhizinisi noma ukwandisa indawo yakho kungatholakala ngaphansi kolwazi olunikeziwe ngaphansi kwesihloko esithi, "Ngiyitholaphi imali yokuqalisa ibhizinisi lami" (Isahluko sesi-3) kule ncwadi?
I-BBSDP izawunikeza isabelo sokuhlukaniselana izindleko esingama-80 - 20, okusho ukuthi i-BBSDP izawukhokhela ama-80% ezindleko zebhizinisi zokuqeqesha bese ibhizinisi likhipha ama-20% ezindleko.
Isabelo esiphezulu kakhulu esikhishwa yi-BBSDP ngama-R100 000. Ibhizinisi lingafaka isicelo sokwenza amaphrojekthi amaningi uma nje izabelo ezinikezwayo uma sezihlangene zingafinyeleli ngaphezu kwama-R100 000.
Nanoma yimuphi umsebenzi osunikezwe imali ngesinye isikimu sikahulumeni noma isikhungo esiyingxenye kahulumeni noma othola noma yikuphi ukwesekwa ngezimali kunoma yimuphi omunye umuntu ngaphandlke kwebhizinisi.
Ifomu lokufaka isicelo kuNobhala weKomidi Eliphethe le-BBSDP.
I-ASATA igcizelela uhwebo olukhululekile elingenako ukweqiwa kwemithetho nemiyalo. Ngokufanelekile simise Umthethosisekelo Nekhodi Yezimilo elinganisela ngokwayo izimboni zethu bese inikeza umthengi ukuvikeleka nokukhululeka engqondweni.
Inhlangano Ehlanganisiwe Yokuphatha kahle yaseNingizimu Afrika (i-FEDHASA) iyinhlangano engenzi inzuzo futhi iye yamela imboni yezokuphatha kahle iminyaka engama-53 edlule endaweni, ezifundeni kanye nasezingeni likaHulumeni. I-FEDHASA okwamanje inobuciko bokuba yikhonsalithenti yomthetho ngokuqhubekayo icwaninga imithetho ephakanyiswayo nemisha iphinde yeluleke amalungu ukuthelela kwayo. Amalunga e-FEDHASA izindlu zemisebenzi yokuhlala kanye nezindawo zokudla.
Ukusebenza Ngemfanelo Kwezokuvakasha eNingizimu Afrika (i-FTTSA) yiphrojekthi ezimele ye-IUCN (Inyunyana Yokulondoloza Yomhlaba) yaseNingizimu Afrika efuna ukulungiselela ukufinyelela kuzimakethe zokuvakasha zamabhizinisi ezokuvakasha akhiwe aba sesimweni esibi. Amabhizinisi afanelekayo azokwazi ukusebenzisa uphawu lokuthengisa le-FTTSA njengethuluzi lokumaketha. I-FTTSA izakwazi ukukhumbula nokuhahisa ukwenza ngemfanelo ukuqondiswa kwezokuvakasha, ibe ngokuhambisanayo ixhumanisa amabhizinisi ahlumayo kanye/noma ayisilinganiso esincane Ekusebenzeni Ngemfanelo okubhekene nezimakethi zabathengi kanye namabhizinisi angaphansi (isib. Abahloli bohambo).
Inhlangano Yezokuhlala Kazwelonke yaseNingizimu Afrika iyinhlangano kazwelonke, eletha ngokuhlanganisa zonke izinhlangano zezokuhlala zendawo nezesifunda, ibhekela izindlu zomsebenzi ezincane. Amalungu e-NAA-SA aqinisekisa laboabafuna indawo yokuhlala kuzindlu zemisebenzi ezincane ukuthi bangalindela izinsizakalo ezisezingeni eliphezulu kanye nenani lemali yabo- kanye nokuphindiselwa imali uma kungenjalo.
Inhlangano Yase-Afrika eseNingizimu Yezimboni Zekhonferensi (i-SAACI) yamiswa ngo-1987. Le nhlangano izinikele ekugcineni nasekulungiseni amazinga okwazi ukwenza ngemfanelo kanye nobungcweti ezimbonini zamakhonferensi zase-Afrika eseNingizimu.
Sinikeza ulwazi kubafundi, othisha, izitshudeni, izikhugo zemfundo kanye nezimboni.
Ezokuvakasha ZaseNingizimu Afrika (i-SAT) yinhlangano esemthethweni yokumaketha yanmazwe ngamazwe njengendawo yokugcina Yeboihambi. Ezokuvakasha ZaseNingizimu Afrika zibamba iqhaza kumibukiso yokuvakasha, zethula izifundo ezifundisayo kumalungu omsebenzi wokuhamba, zikhiqiza okokwenza kokuqhubekisa okuningi ziqalisa ziphinde ziqondise imibono yokumaketha ukwakha isimo sokumaketha esiphosithivi sokumaketha ngempumelelo imikhiqizo eminingi yezokuvakasha yaseNingizimu Afrika.
Inhlangano Yezinsizakalo Zokuvakasha Zase-Afrika ese-Ningizimu (i-SATSA) iyinhlangano eyilunga elingenzi nzuzo, elimele abadlali abasemqoka kanye nezimiso ezifaka ezomoya, abasebenzisi bamakhoshi, abahloli bezokuhamba, izindlu zemisebenzi yokuhlala, izinkamapni zokuqasha izimoto, abakudonsayo, abahleli bamakhonferensi kanye nezinhlangano ezimaketha okuhlobene naloku.
I-SATSA izimisele ukubeka amazinga embonini yezokuvakasha ukuze labo abangamalunga e-SATSA babonise ukuthembeka, ukungaguquki kanye nobuqotho kanye nokunikeza ukuphumula komqondo kulabo abafuna ukwenza ibhizinisi nezinkampani ezivunyiwe njengamalunga azothwala uphawu (i-logo) ye-SATSA.
Ibandla Lokuhlela laseNingizimu Afrika lamiswa nguNgqongqoshe Wezemvelokanye Nezokuvakasha ngo-Septemba ka-2000 ehlanganyele namalungu ezimboni zezokuvakasha. Inhloso Yebandla Lokuhlela ukwakha uhlelo lokuhlela oluyinkanyezi/oluphuma phambili elizoholela ekulungisweni jikelele kanye nasekugcineni amazinga, izinsizakalo kanye nokuhle ukuphambannisa zonke izindawozezimboni zokuvakasha. Isikimu Sokuhlela Esiyinkanyezi Sikazwelonke sinikeza izivakashi ukwethemba ukuthi bazothola imikhiqizo emihle esezingeni kanye nezinsizakalo ezivela endlini yomsebenzi ehlelwe ngokwenkanyezi.
Iziphathimandla Zezokuvakasha, Ukuphatha kahle kanye Nemfundo Yezemidlalo Nokuqeqeshwa (i-THETA) Iyisigaba Seziphathimandla Zemfundo Nokuqeqesha (i-SETA) emiswe ngaphansi Komthetho Wokuthuthukisa Amakhono (Weno.-97 ka-1998) Wesigaba Sezokuvakasha Ukuphatha kahle kanye Nezomnotho Wezemidlalo.
Isikhungo Samashezi Esikhathi sase-Afrika eseNingizimu (i-TISA) Iyinhlangano Yezemisebenzi eseKapa emele amashezi esikhathi kanye nezimboni zokuthuthukisa izindawo zamaholide ezise-Afrika eseNingizimu. Kuyimishana ye-TISA ukwakha nokuqhubekisa ukukhula kwezimboni e-Afrika eseNingizimu kanye nokusiza kokubili umphakathi kanye namalunga awo ngemfundo, ukulamula, ukwaziswa komphakathi, ukuxhumana, ulwazi lwezomthetho kanye nokuphoqelela Ikhodi Yokuziphatha. Ama-SMME angafuna usizo ngaphakathi kwezifunda zawo ngokusebenzisa Umnyango Wezomnotho kanye Nezokuvakasha noma iziphathimandla zesifunda zezokuvakasha.
Amabhizinisi axhunywe ngokusebenzayo kwezinye izinsizakalo zokweseka kanye nezakhiwo ezikhona esifundeni sonke.
Butterworth 491 4151 491 0443 www.ecdc.co.
Inhlangano Yezimali www.ithala.co.
Mpumalanga 752 2300 752 3496 silulu@icon.co.
Hlobo luni lwebhizinisi engifuna ukuyiqala?
Ngobani abazoba ngamakhasimende ami?
Ngobani ozobe ubanikeza izinsizakalo - izihambi zendawo / zamazwe ngamazwe, abantu bezamabhizinisi?
Lizawuba kuphi ibhizinisi lami?
Izokuba kuphi ibhizinisi yakho E-Soweto, Khayamandi bese uyasho ukuthi kungani lendawo kuyiyo enhle. Umabo oncintisana nabo kule ndawo yakho Yimalini izindleko zerenti/ ukuthenga le ndawo Uzoyithenga kuphi impahla yakho yokuthengisa?
Yimuphi umkhiqizo noma izinsizakalo engizozinikeza?
Uzawube unikeza indawo yokuhlala nokudla noma ukuthutha nokuhola uhambo?
Ibhizinisi lami lizoudinga ziphi izisetshenziswa, izithuthi noma impahla yokuthengisa?
Udingani ukuze usebenze Ibhasi elincane, imibhede, okokundlala, amakhompyutha, izingcingo, njll. Kuzobiza malini loku?
Ngizoyithenga kuphi impahla yokuthengisa?
Egoli - ngihlala e-Soweto ngaloko leli yidolobha eliseduzane ukuthola yonke impahla yami yokuthengisa ngentengo engcono njll. Zizobiza malini zonke izinto zempahla yokuthengisa?
Umbhede (indawo yokuhlala) R100.00 R50.00 R50.
Ukudla kwasekuseni R50.00 R35.00 R15.
Ukudla kwantambama R70.00 R40.00 R30.
Ishadi elingenhla lizokuvumela ukuba ubonele phambili ukuthi okungakanani okumele ukuthengise ukuze ufinyelele izindleko zakho bese wenza inzuzo.
Namakamelo amabili angasebenzi. UThandi ucabanga ukuthi ukuvula indawo Yokulala Nokudla kuzwuba ngumbono omuhle ngoba unesikhala angasisebenzisa. Uke wasebenzela ihhotela e-sandton iminyaka eminingi njengogcina indlu ngaloko unolwazi oluthile.
Uyacelwa ukuba ukhumbule ukuthi isabelo se-SMEDP asikho njengemali eqongelelwayo yokuqalisa noma njengemali mboleko; umuntu udinga ukuzama ukuthola imali mboleko noma ukuxhaswa ngezimali ngaphambi kokufaka isicelo sesabelo se-SMEDP. Udinga ukufaka isicelo ngenkathi umatasatasa umisa ibhizinisi lakho.
Njengoba ibhidi yebhola likanobhutshuzwayo ka-2010 iza eNingizimu Afrika, uMnu Cooper ubone umhlaba lapho afuna ukwakha khona indlu yezivakashi enamakamelo ayi-10. Uzwe kungekudala nge- SMEDP ye-DTI, nokuthi ixhasa inani elithize kumabhizinisi amasha kanye nakhulayo.
Uma ngabe umhloli enelisekile, isicelo sizawuvunyelwa futhi uMnu Cooper uzawufaneleka ukuthola ukuxhaswa iminyaka emithathu kwesekwa ngenani elithile lephesenti yenani selilonke lokulondoloza empahleni efanelekile Qaphela!
Ukufaneleka kulolu kuxhaswa njengephrojekthi entsha, kumele ube sezingeni lokuqalisa noma ususebenze izinyanga esiyisithupha noma ngaphansi. Uma ngabe ususebenzi izinyanga ezingaphezu kweziyisithupha, uzokufaneleka kuphela usizo lokwandisa.
Umnu wakwazi ukuthola imali mboleko Ebhangi lase-ABSA wase ekwazi ukumisa indlu yakhe yezivakashi enamakamelo ayi-10. Eminyakeni emibili wabona ukuthi yincane kakhulu ukungahlalisa iqembu elilodwa lebhola. Ngaloko wathatha isinqumo sokuthi kungakuhle ukwanda. Imsiza kanjani i-SMEDP?
UMnu Cooper angathanda ukuthenga ifenisha yamakamelo ayisithupha engeziwe welulekwa ukuthi axhumane ne-SMEDP ukucela usizo lokuthenga izisetshenziswa. Bangamsiza kanjani?
Uma usesimweni sokuzikhulisa, awukwazi ukwandisa kuqala bese ufaka isicelo emuva.
Iziphathimandla Zezindawo Zamakhaya.
Imibuzo - Nginako yini okungangenza ngibe Ngumhwebi?
Nginako yini okungangenza ngibe ngusomabhizinisi?
Phendula imibuzo elandelayo ukubona ukuthi unazo yini izimpawu ezifanele zokuqalisa ibhizinisi, nokuthi uligcine lihamba ngempumelelo. Esimweni ngasinye, yenza indingiliza ohlamvini oluqondene nokhetho lwakho, bese ubheka ithebhula lemiklomelo kanye nokuhlaziywa ekupheleni kwephepha le mibuzo. Imibuzo yesekwe phezu kokucatshwangayo kokuthi usemsebenzini futhi uninga ngokuqalisa elakho ibhizinisi! Uma ngabe usuebhizinisini lakho, phendula kube sengathi usesemsebenzini wakho wokugcina.
Kungabe umndeni wakho uma nawe kuyo yonke into oyenzayo?
Unako yini ukuziphoqelela ngokwakho ukwenza umsebenzi ongemnadi kunokuthi wenze okunye okuthile?
Usebenza ngendlela ehlelekile nelandelana ngemfanelo?
Kukwenza uphelelwe yithemba uma uhluleka ukuthenga izinto ozifunayo?
Ungathola okuthile okudingayo emsebenzini wakho wamanje ngaphansi kwemizuzu emithathu?
Ujabulela yini emsebenzini wakho wamanje?
Usebenza kangcono uma unomuntu okuphethe noma okuqondisayo?
Kulesi simo sakho samanje emsebenzini, umisa ikhanda uqhubeke nezinto noma uphakamisa izinguquko eqanjwe kabusha emazingeni ahlukile?
Kutheleleka kanjani okufinyelelela ngosuku yizinto ezidinayo ezifana nomsindo ehhovisi, izimo zokusebenza eziminyene kanye nendawo yobukhelwane ephansi?
A Ukhokhelwa kahle?
B Ukhokhelwa inani eliphakathi?
C Ukhokhelwa imali ephansi?
Uyafuna ukuba nelakho ibhizinisi?
A Yebo, Yebo, Yebo!
Uziphatha ngemfanelo ezezimali zakho?
Uyakwazi ukufinyelela kokuthile ezindaweni ezingaphathelene nomsebenzi (isib. Ukuphikisana ngezemidlalo, imisebenzi eqalwayo yomphakathi)?
Uwathatha ngokuqinisa okukhulu kangakanani amaphutha akho emsebenzini (noma ngabe iphutha lakho liyingxenye)?
Uyayihlela impilo yakho (kokubili komsebenzi nokobuntu)?
Unemali ongayisebenzisa njengesizathu sakho esikhulu sokucabanga ukuvula eyakho ibhizinisi?
Unguquguquka kanjani empilweni yomsebenzi, okusho ukuthi uma izinto ziba lukhuni uyazijwayeza uqede umsebenzi?
Uzizwa ungakwazi ukwakha odalelwe kona?
Uyathanda yini ukwenza okungabanga ingozi noma ukugembula okubalekayo?
C Uma ngabe okuyinqaba kungakwelani icala ugcina ikhanda lakho lingekho esikhathini esisengozini?
Uma imisebenzi emihle yayiminingi ubusazofuna elakho ibhizinisi?
Manje bheka amaphuzu alandelayo bese wenza indingilizi ohlamvini oluphawulile ephepheni lemibuzo.
Ngaphezu kwama-72: Ufanelekile emsebenzini wokuhambisa ibhizinisi futhi kungenzeka ukuthi ususebhizinisini lakho(noma uhlela ukungena ngokuyiqiniso). Kodwa, ungayeki ukunaka umsebenzi wamaphepha emfuthweni onawo.
Ama-62 ukuya kuma- 71: Ukuziqasha ukhetho oluhle kuwe, ngalo qhubekela phambili. Impahla yakho enkulu ukuthi umfutho wakho ulwisana nokuzicabangela okujwayelekile.
Ama-52 ukuya kuma-61: Usesimweni sokuba phakathi nendawo. Unako konke okudingekayo ukuhambisa ibhizinisi, kodwa kwesinye isikhathi kukubuyisela emuva. Ukungaba kuhle ukuba welulekwe ukuba ucabangisisie ngaphambi kokungena kubhizinisi ngokwakho. Kodwa uma uthatha isinqumo sokwenza njalo, unamakhono okwenza adingekayo. Wehliselwa phansi yizinto eziningi obhekene nazo?
Ama-42 ukuya kuma- 51: Cabangisisa ngaphambi kokuba uyeke umsebenzi wakho olondekile. Uma ungajabule esikhundleni okuso manje, cabanga ngokushintsha umsebenzi wakho uye lapho uzothola okuzokujabulisa ukuthi usebenze. Cabanga ngokubheka endaweni ekuzungezile ukuthi uzame ukuthola umsebenzi wesikhashana okukhokhelayo bese ucala okuthile okuncane eceleni. Noma uzalise imali yakho ebhizinisini lomunye kodwa uthi lihlolwe kuqala(kanye nabanikazi balo) ngaphambi kokufaka imali yakho.
Ngaphansi kwama-42: Uke wehlelwa okubi ebhizinisini eledlule futhi usalimele/usakuzukile, noma impilo yosomabhizinisi akuyona eyakho. Mhlawumbe kumele ucele umphathi wakho ukuthi akuphuphulelel ihholo.
Kumele Ngikhethe Siphi Isakhiwo Sebhizinisi?
Kukhona izinhlobo ezimbalwa zesimo somthetho zebhizinisi, ngamanye amazwi, ukuthi ibhizinisi lakho lizobhekwa kanjani ngokulandela umthetho. Okunye nokunye kwaloku kunobuhle nobubi bako, hhayi kuphela ngokuphathelene nobunikazi kodwa futhi nangendlela ezikhokhiswa ngayo intela.
Loku kwaziwa njengokuba ngumnini uwedwa noma ukuba ngumsebenzi ongayedwana. Loku kusho ukuthi yonke into ekubhizinisi ngeyakho kanti nomthetho awuboni umehluko phakathi kwakho ezikhundleni sakho sobuntu kanye nebhizinisi. Ibhizinisi lingaba negama elehlukile kunelakho isib. James Peterson osebenza njengo-Mountain Tours. Akumelanga ulibhalise leli bhizinisi, futhi Ihhovisi Lentela lizobona wena kanye nebhizinisi lakho njengobunye obubodwa. Loku kuhle ngoba azikho izinqubo zokurejista, futhi akukho zinkokhelo ezengeziwe. Loku akusho ke ukuthi uzokuba nesiobopho njengoyedwana kuzo zonke izikweletu zebhizinisi, nokuthi awusoze waletha abazalisi zimali kanye nabahlanganyeli ebhizinisini. Uma ufa noma uthatha umhlalaphansi, ibhizinisi lizoyeka ukusebenza.
Ukuhlanganyela kufana nobunikazi bongayedwana, ngaphandle kokuthi kukhona abantu abangaphezu koyedwa abazimbandakanyayo. Ukuhlanganyela nanko akukhokhiswa intela njengebhizinisi eliwubunye, kodwa umninkazi ngamunye ukhokhiswa intela ngokwakhe ngemali engenayo efakwa ngamashezi akhe ebhizinisi, njengengxenye yembuyiso yentela yakhe yobuntu. Kusemqoka ukwenza izivumelwano esisemthethweni sokuhlanganyela, ukuvikela izingxabanio ezingabakhona esikhathini esizayo phakathi kwabahlanganyeli, kodwa ngaphandle kwaloko, azikho izinqubo zokubhalisa noma izinkokhelo ezengeziwe. Kanti futhi loku akusho ukuthi nizawuhlukaniselana ngokulingana kuzibopho zanoma yiziphi izikweletu ezibangwa yibhizinisi.
Inhlangano Evalekile noma i-CC njengoba ijwayelwe ukubizwa, inesakhiwo esilula kakhulu eskhaelwe osomabhizinisi abancane. Umehluko osemqoka kakhulu phakathi kwalezi zinhlobo ezimbili zokuqala ukuthi i-CC iyibhizinisi lomthetho ngamalungelo alo - loku kusho ukuthi i-CC ingabekwa icala kodwa hhayi abanikazi njengabannezikhundla zobuntu. Ngale ndlela, awukho engozini(uma kuqhathaniswa nobunikazi boyedwa) ngesikhundla sakho sobuntu uma izinto zingakhambi ngemfanelo ebhizinisini.
Inhlanago evalekile idinga ukurejistwa kanti ezikhathini eziningi, i-CC ikhokhiswa intela njengenkampani. Amafomu okurejista (ama-CK1 kanye nama-CK7) aaytholakala ezitolo ezithengisa izinto zokubhala, noma ezinkampanini eziningi zezibalo zama-akhawunti kanye nezonobhala ezinikeza izinsizakalo zokukurejistela i-CC.
Izinkampani Zangasese imiswe ngaphansi Komthetho Wezinkampani futhi ngaleso sikhathi futhi kumele zilandele izidingo zokuphatha ezongeziwe, kanye nezinqubo zezibalo zezimali eziqinisiwe. Inkampani inewayo umuntu womthetho, kanye namalungelo akhe nemisebenzi yakhe, eyehlukile kuleyo yamalungu eqembu lakhe. Loku kusho ukuthi ababelwi mashezi abanagunya okungelabo lezikweletu zenkampani.
Ngakwelinye icala, sebenzisa umeluleki wakho webhizinis ukuthi akusize.
<fn>zul_Article_National Language Services_Umnyango wezaBasebenzi 2.txt</fn>
Umnyango wezaBasebenzi ushaye umthetho omusha, ikakhulu weMboni yamaWulisela neZitolo.
Ikhophi yeSinqumo seMboni itholakala kubaGayi bePhepha kwiMboni yabaSebenzi futhi ikhona kwi-webhusayita: www.labour.gov.
Yini inhloso yalesi Sinqumo seMboni?
Isinqumo seMboni siqukethe imibandela yokuqashwa kwabasebenzi beMboni yamaWulisela neZitolo efana namahora omsebenzi, isikhathi sekhefu, imininingwane nokunqanyulwa kwesivumelwane somsebenzi. Siphinde siphawule ngamaholo alindelwe nokufanele akhokhwe ngabaqashi.
Ngubani othintwa yiSinqumo seMboni?
noma yimiphi imisebenzi ethinta lowo mqashi kanti ayigcini nje ngokudayisa, ukugcinwa kwempahla noma ukusatshalaliswa kwayo noma imisebenzi esiza ibhizinisi lomqashi noma yimiphi imisebenzi efezwa emagcekeni alelo bhizinisi eliqhuba ingqikithi yomsebenzi ongena ngaphansi kweSinqumo saleMboni.
Ngubani ongathinteki kulesi Sinqumo seMboni?
Abasebenzi abasebenza amahora angu-24 noma ngaphansi ngenyanga abathinteki.
Uma kunodaba olungadingidwanga kulesi Sinqumo seMboni, imibandela yoMthetho Wezimo Ezivamile zokuQasha (BCEA) iyosebenza kubaqashi nabasebenzi kuleMboni.
Uthini umthetho ngamaholo?
Umthetho uthi bonke abasebenzi kumele bahole okungenani amaholo akhonjiswe kwiThebula 1 kuya ku3.
Ngabe bonke abasebenzi bamaWulisela neZitolo bayothola iholo elifanayo yini?
Abasebenzi baseWulisela neZitolo kufanele bathole okungenani isamba samaholo ahlonzwe emathebulini achazwe ngenhla. Noma kunjalo abasebenzi abathola imiholo ephezulu kunaleyo emisiwe bayoqhubeka nokuyithola ngoba imibandela yokuqashwa ngeke uvele uyishintshe noma kanjani.
noma okungenani isamba ngehora ngendlela enqunywe kumaThebula 1 kuya 3 ihora ngalinye noma ingxenye yalo esetshenzwa yisisebenzi.
Uma leso sisebenzi sikhiqize noma sidayise ngaphansi kwenani elifanele iholo elinqunyiwe ngenxa yezizathu ezidalwe ngumqashi, kufanele sithole iholo elinqunyiwe.
Abalwa ngokusebenzisa amahora asetshenziwe isamba ngosuku/amahora = iholo ngehora isamba ngesonto/amahora ngesonto = iholo ngehora isamba ngesonto/izinsuku ezisetshenziwe = iholo ngosuku isamba ngenyanga/4.
Iholo lesonto lesisebenzi lapho inkokhelo ingabalwa khona ngokuthathela esikhathini noma elithola iholo eliguqukayo libalwa ngesilinganiso sesamba esididiyela amaholo amasonto ayishumi nantathu uma uwehlukanisa izigamu eziyishumi nantathu.
Iphepha eliyinkomba yeholo yifa lesisebenzi.
Iholo liyonyuka ngesilinganiso samandla okuthenga impahla kuhlanganiswa nephesenti elilodwa ngezinyanga zokuqala ezi-12.
Iholo liyonyuka ngesilinganiso samandla okuthenga impahla kuhlanganiswe nephesenti elilodwa ngonyaka wesibili ngemuva kokuqala ukusebenza kwalesi Sinqumo Semboni.
Uma iCPIX ingamaphesenti ayishumi noma ngaphezulu, iholo elinqunyiwe liyokhuphuka ngesilinganiso seCPIX.
Ukunikwa izimfanelo zokuhambisana nesimo sokuphepha nezempilo emsebenzini.
Uthini umthetho ngokudonswa kwemali eholweni?
Umqashi akufanele atshele isisebenzi ukuba sisayinele imali engaphezulu.
Qaphela: Amahora achazwe ngenhla awasebenzi kubaphathi abaphezulu, kubadayisi abahambayo noma abasebenzi abahola ngaphezulu ko-R115 572.
Amahora omsebenzi kubasebenzi ezisebenza ngaphansi kwamahora angu-27.
Ngenxa yokuthi isisebenzi akufanele sisebenze amahora edlule emahoreni angama-45 ngesonto, isisebenzi esisebenze amahora ayishumi ezinsukwini ezine akufanele basebenze ngaphezulu kwamahora ayisishagalombili ngosuku lwesihlanu.
Isivumelwane esibhaliwe akufanele sisebenze isikhathi esidlula izinyanga ezimbili phakathi kwesikhathi esiyizinyanga eziyishumi nambili.
Isikhathi esikhokhelwayo sokuphumula kufanele sinikwe ingakapheli inyanga ngemuva kokuba sithole igunya lesikhathi. Noma kunjalo, isivumelwane esibhaliwe singenyusa lesi sikhathi sifinyelele ezinyangeni eziyishumi nambili.
ngaphezulu kwamahora angama-45 ejwayelekile ngesonto ngaphezuku kwamahora ayishumi esikhathi esingeziwe ngesonto; noma ngaphezulu kwezinsuku ezinhlanu ngesonto.
Isivumelwane siyophela ngemuva kwezinyanga eziyishumi nambili.
Isisebenzi kufanele sikhokhelwe kuphela ingxenye yesikhathi sekhefu, esidlula imizuzu engamashumi ayisikhombisa nanhlanu.
Isikhathi sokuphumula ngesonto okungenani njalo ngemuva kwamahora angamashumi amathathu nesithupha elandelana ngaphandle uma kukhona isivumelwane esihlukile, lokhu kuhlanganisa neSonto.
Isivumelwane esibhaliwe singahlinzeka ngesikhathi sokuphumula okungenani njalo ngemuva kwamahora angamashumi ayisithupha elandelana, njalo ngemuva kwesonto lesibili.
Inkokhelo yokusebenza ngeSonto.
Isivumelwane singavuma ukuba umqashi anike umuntu osebenza ngeSonto ikhefu lokuphumula elikhokhelwayo elilingana nomehluko wenani phakathi kwenkokhelo etholwa yisisebenzi ngokusebenza ngeSonto kanye nenkokhelo egunyaze ukutholwa yileso sisebenzi.
baziswe ngesimo sempilo nokuphepha baziswe ngamalungelo abo okuhlolwa impilo.
Isisebenzi esisebenza ngeHolide elisemthethweni eliwela osukwini oluvame ukusetshenzwa yisisebenzi kufanele sithole imali ephindwe kabili ngokuya kwalo emsebenzini.
Yiziphi izinhlobo zekhefu ezingatholwa yisisebenzi?
Zingaki izinsuku ezitholwa yisisebenzi ngonyaka?
Abasebenzi banegunya lokuthola amasonto amathathu ekhefu njalo ngonyaka.
Yini eyenzekayo uma iholide elisemthethweni liwela esiyingini sekhefu lonyaka?
Yini okufanele iqashelwe mayelana nekhefu lokugula?
Isikhathi sesiyingi sekhefu lokugula yizinyanga ezingamashumi amathathu nesithupha kanti simiselwe esibalweni sezinsuku ezisetshenzwe emasontweni ayisithupha.
Isisebenzi samaWulisela neZitolo sisebenza izinsuku ezinhlanu ngesonto.
Isiyingi sezinsuku zekhefu lokugula sibalwa ngokuthatha izinsuku ezinhlanu ziphindwe kasithupha (5x6) bese kutholakala izinsuku ezingamashumi amathathu esikhathini seminyaka emithathu.
Umqashi engacela isitifiketi sokugula uma isisebenzi siphuthe emsebenzini izinsuku ezidlule ezimbili zilandelana noma kabili emasontweni ayisithupha.
Yini ikhefu lokubhekana nesimo somndeni?
Leli yikhefu elitholakala ngezimo ezithile ezithinta umndeni.
Ngubani onelungelo lokuthola lolu hlobo lwekhefu?
Abasebenzi abaqashwe isikhathi esingaphezulu kwezinyanga ezine futhi abasebenza okungenani izinsuku ezine ngesonto bengathola izinsuku ezine zesimo somndeni esiyingini sonyaka.
Ikhefu elinjena lingathathwa nini?
Leli khefu lingathathwa ngokuzalwa kwengane, uma ingane igula noma kushone oshade, ugogo, umkhulu, ingane, udawewabo noma umfowabo wesisebenzi.
Yiziphi izinto ezithinta ikhefu lokubeletha?
Isisebenzi singaqala kuphela emsebenzini emasontweni ayisithupha ngemuva kokuzalwa kwengane ngaphandle kokuba udokotela noma umelaphi ekhipha isiqiniseko sokuthi isisebenzi singaqala ukusebenza.
Uma kwenzeka, isaziso sosuku lokuyeka nokuphindela emsebenzini kufanele luvezwe ngaphambi kokuthatha ikhefu.
Umqashi kufanele agcine umlando wesisebenzi ngasinye iminyaka emithathu, imininingwane kumele iqukathe igama, usuku lokuzalwa kanye nekheli lesisebenzi esineminyaka engaphansi kweshumi nesishagalombili esiqashwe nguye.
Kufane sinqanyulwe kanjani isivumelwane somsebenzi?
Omunye wethimba elithintekayo engathatha isinqumo sokunqamula isivumelwane.
Uma isisebenzi siqashwe unyaka noma ngaphezulu, kufanele isaziso samasonto amane.
Akufanele isisebenzi sikhiphe isaziso ngesikhathi sithathe isikhathi sekhefu noma sivume ukuba sihambisane nalesi sikhathi sekhefu ngaphandle uma kuyikhefu lokugula. Kungenzeka isisebenzi sithole inkokhelo esikhundleni sesikhathi sesaziso, inqobo uma inkokhelo ilingana nesikhathi sesaziso.
Uma kunqamuka isivumelwane somsebenzi, umqashi kufanele akhokhe zonke izimali zesisebenzi zonke izinsuku ezisele zekhefu sonke isikhathi sokuphumula esinganikwanga isisebenzi isinxephezelo sesonto elilodwa sonyaka ngamunye osetshenziwe, uma umqashi eqede isivumelwane ngenxa yokwentuleka komsebenzi.
intengo ingadluli emalini yangempela ekhokhwe ngokuthenga leyo mpahla yokugqoka umqashi engafuna ukuba isisebenzi siyigqoke emsebenzini impahla yokusebenza imvume yokuba isisebenzi sigqoke impahla noma singekho emsebenzini isisebenzi sikhokhele umfaniswano noma impahla yokusebenza ngezikhawu ezine.
Ibhuku lokubhalisa ukuba semsebenzini kufanele ligcinwe ngaphandle uma kukhona isivumelwane esihlukile.
Othula umsebenzi wesikhashana kanye nekhasimende banesibophezelo esihlangene kanjalo nezindleko ezididiyele uma behluleka ukuhambisana nemibandela yeSinqumo seMboni.
Ubude besikhathi sokuqashwa kwesisebenzi kufanele bucatshangwe ngokubheka umlando nomqashi uma amagebe ezikhawu zokuqashana zingaphansi konyaka owodwa.
Isinqumo seMboni sibopha wonke umqashi osingethwe yisona kanti kufanele agcine ikhophi yeSinqumo seMboni noma umbiko ofingqiwe otholakala endaweni yokusebenza lapho sikwazi khona ukufinyelela isisebenzi.
<fn>zul_Article_National Language Services_Umnyango wezabaSebenzi 1.txt</fn>
Kuyacaca ukuthi lolu bhubhane lwe -HIV/AIDS luzothinta zonke izindawo zokusebenza, abasebenzi bagule isikhathi eside, bangabi khona emsebenzini, abanye bashone, umkhiqizo wehle, nezinzuzo zabasebenzi zithinteke, kanjalo kuthinteke nempilo nokuphepha emsebenzini, izindleko zomkhiqizo kanye nogqozi lokusebenza1[1].
I -HIV ke kayinamingcele, ishaya ibhuqe noma kuliphi izinga lomphakathi, kayikhethe bulili, minyaka yobudala, kumbe ubuzwe; kodwa ke sekuyaziwa ukuthi isimo sabantu kwezomnotho siyaba nomthelela ekudlondlobaleni kwesifo nasekusabalaleni kwaso. i-HIV iba mandla ezindaweni nasemiphakathini ekhungethwe ububha, nalapho kwenzeka izinguquko ngokushesha ezinjengokungeniswa kwezindlela zokuphila nemikhuba yasemadilobheni, nalapho kwande khona ubudlova nokungasimami. Ukuqholeka kwaso lesi sifo kubhebhezelwa ukwehlukana ngemithombo kanye nokuthutheleka kwabantu abasuka emaphandleni bebheke emadilobheni. Abesimame, isikakhulukazi, yibona abasengcupheni yokuthola leli gcwane ngenxa yamasiko kanye nokuncika nkomo ngakwezomnotho okubenza bangabi sesimweni sokuziphathela izimpilo zabo.
Enye yezindlela ezinempumelelo kakhulu zokwehlisa nokwengamela umthelela we-HIV/AIDS emsebenzini, ukuphumelelisa inqubo mgomo nohlelo lwe-HIV/AIDS. Ukubhekela amaphuzu athile e-HIV/AIDS emsebenzini kuzonika abasebenzi, izinyonyana kanye nohulumeni ithuba lokuba babe negalelo elibonakalayo kumizamo yasemakhaya, kazwelonke, neyomhlaba yokuvimbela nokulawula i-HIV/AIDS. Ngalokhu-ke, uMgomo wakhiwe ukuba uhlahlele abaqashi, izinyonyana, kanye nabasebenzi indlela.
zokulinganisa isimo phakathi kwamalungelo nezibopho zabo bonke abathintekayo; kanye nezokuphumelelisa izibopho zeRiphabhuliki ezifundeni, njengalo iyilungu loMphakathi weNtuthuko eAfrika eseNingizimu (SADC).
Injongo enqala yoMgomo ukubekela abaqashi nezinyunyana imihlahlandlela yokuwuphumelelisa ukuqinisekisa ukuthi labo abanegciwane i-HIV abacwaswa ngokungafanele emsebenzini.
nokubhekana nokuxoshwa kwabasebenzi; kanye v nokuphatha izinqubo zokwethula izikhalo.
iNjongo elandelayo yomgomo ukuhlinzeka abaqashi, abasebenzi, nezinyunyana ngemihlahla ndlela ephathelene nokuthi mayiphathwe kanjani i-HIV/AIDS emsebenzini. Njengalo ubhubhane lwe-HIV/AIDS luthinta izindawo zokusebenza kanye nabantu ngabanye kumazinga ehluka hlukene, kudinga ukuba kubhekanwe nawo ngendlela ezokucabangela wonke lawa maphuzu. Ngakho-ke, uMgomo umbandakanya izimiso ezidingidwa kabanzi ngaphansi kwemithetho ebhalwe kuhlamvu- 5.
ukwakha amasu mgomo okuhlola isimo nokwehlisa igalelo lalesi sifo emsebenzini; kanye v nokwesekela labo Bantu abane -HIV/AIDS nalabo ebathintekayo ukuze baqhubeke nokusebenza isikhathi eside ngendlela enenzuzo kumkhiqizo.
i phakathi kwabaqashi, abasebenzi, kanye nezinyunyana emsebenzini; kanye ii naphakathi kwendawo yokusebenzela nabanye ababambi qhaza kumazinga emikhakha, kuzindawo ekuzinzwe kuzo, kuzifundazwe, nakuzwelonke.
Ukudalwa kwendawo yokusebenza eyesekelanayo ukuze abasebenzi abane-HIV bakwazi ukuqhubeka basebenze ngaphansi kwezimo ezijwayelekile emsebenzini abawenzayo uma besazizwa ukuthi basengamelana nawo ngokwesimo sempilo.
i-HIV/AIDS ithinta abasifazane ngokungefani nabesilisa, ngakho-ke lokhu kufanele kucatshangelwe lapho kuthuthukiswa izinqubo mgomo nezinhlelo zasemsebenzini.
Ukubonisana, ukumbandakanya wonke umuntu, kanye nokugqugquzela ukubamba iqhaza ngokugcwele kwabo bonke abathintekayo kuyisisekelo sayo yonke inqubo mgomo nezinhlelo ze-HIV/AIDS.
Bonke abaqashi nabasebenzi, kanye nezinhlangano zabo, bayakhuthazwa ukuthi bawusebenzise lo Mgomo, ukuthuthukisa, ukuphumelelisa nokuhlunga izinqubo migomo nezinhlelo zabo ze-HIV/AIDS ukuze zenelise izidingo zasemisebenzini yabo.
Ngokwezinhloso zalo Mgomo, igama 'indawo yasemsebenzini', kufanele liqondwe kabanzana kunalencazelo enikezwe kuMthetho wobuDlelwano baseMsebenzini, uMthetho-66 ka-1995, isiGaba-213, ukumbandakanya indawo okusetshenzelwa kuyo kungabheki kuphela labo Bantu abangaphansi kobudlelwano obuphakathi komqashi nomsebenzi, kepha nalabo abasebenza nakuleyo mikhakha yamabhizinisi angalandeli luhlelo kanye nalabo abazisebenzayo.
Lo Mgomo ke kodwa, awuthwesi muntu isibopho sezomthetho ngaphezu kwalezo ezikwimiThetho yokuLinganiswa eMsebenzini kanye noMthetho wobuDlelwano baseMsebenzini, nanoma yimuphi omunye umthetho okukhulunywa ngawo kuMgomo. Ukwehluleka ukuwugcina, kona ngokwakho akwenzi ukuthi umqashi azithole esebhekene nezinqubo ezithize zomthetho, ngaphandle uma uMgomo uqondise kuzibopho ezibekwe umthetho.
uMgomo kufanele ufundwe kanye kanye neminye imigomo yokuziphatha okuhle engahle ikhishwe uNgqongqoshe wezabaSebenzi.
Okuqukethwe kwalo mgomo kufanele kubhekwe lapho kuthuthukiswa, kuphunyeleliswa, kumbe kubuyekezwa noma iziphi izinqubo mgomo nezinhlelo ngokuhambisana nohla lwemithetho olungenhla.
Ezilandelayo ke, yizigaba ezikhethiwe, ezifanelekile eziqukethwe kweminye yale mithetho okukhulunywa ngayo ngenhla. Lezi ke kufanele zifundwe kanye neminye imithetho.
UMgomo ukhishwe ngokwesiGaba 54 (a) soMthetho wokuLinganiswa kwabaSebenzi, i- Employment Equity Act, No 55 ka 1998, kanti isisekelo sawo isimiso mgomo sokuthi akungabi khona noyedwa umuntu obandlululwayo ngokungenabulungiswa ngenxa yokuthi une-HIV. Ukuze kwelekeleleke abaqashi nabasebenzi ukuba basisebenzise ngokungaguqukiyo lesi simiso emsebenzini, uMgomo uye ukhombe nezinye iziqeshana zemithetho.
IsiGaba-6 soMthetho wokuLinganiswa kwabaSebenzi, sihlinzekela ukuthi kunoma iyiphi inqubo mgomo nanoma iyiphi inqubo, kungabi khona muntu, okhipha umsebenzi, kumbe ofaka isicelo somsebenzi inyumbazana ngoba nakhu ene-HIV. Uma ke kunoma ikuphi ukudingadwa kodaba oseluthathelwe izinyathelo zomthetho lapho kukhona izinsolo zokuthi umqashi ubandlulule ngokungafanele, umqashi ke sekufanele aveze ubufakazi bokuthi lolo bandlulo kumbe ukuphatha ngokwahlukile bekufanele.
Akukho mqashwa kumbe ofake isicelo somsebenzi, ozodingwa ukuthi aye kohlolelwa igciwane le- HIV ukuthola ukuthi banalo yini. Ukuhlolela i-HIV kwenziwa uyena umqashi kumbe kwenziwa egameni lakhe, kungenziwa kuphela uma iNkantolo yezabaSebenzi ikuvunile lokho kuhlola njengokunobulungiswa nokufanele ngokuhambisana nesigaba-7 soMthetho wokuLinganiswa kwabaSebenzi.
Ngokuhambisana nesigaba-24 (e) soMthetho weziNhlelo zoXhaso lokweLashwa, i- Medical Schemes Act, No 131 ka 1998, uhlelo loxhaso lokwelashwa, kakufanele luqondile kumbe lungaqondile lubandlulule amalungu alo ngenxa yesimo "sempilo yawo". Futhi-ke, ngokwe- s 67 kungakhiwa izinhlaka zemithetho mgomo eziyalela ukuthi zonke izinhlelo ezixhasa ukwelashwa zibekelwe izinga elithile eliphansi kunawo onke ezinzuzo okufanele zitholwe yiwo onke amalungu okungenani.
Akukho noyedwa umqashi ovumeleke ukuthi athi umsebenzi, kumbe ofake isicelo somsebenzi, akaye kohlolelwa igciwane le- -HIV, ukuze athole ukuthi unayo yini noma cha. Njengokuyalela koMthetho wokuLinganiswa kwabaSebenzi, abaqashi bangaya eNkantolo yezaBasebenzi ukuyocela igunya lokuhlola umsebenzi.
Ukuthi isigaba-7 soMthetho wokuLinganiswa kwabaSebenzi, siyakuvimbela yini ukuthi abezempilo abahlinzekwa umqashi ukuthi bamhlole umsebenzi, uma umqashwa ecelile ukuthi ahlolelwe igciwane, kuncike ekuthenini iziNkantolo zezabaSebenzi zingakwemukela yini ukuthi umqashwa angalidedela nje ebhekile ilungelo lakhe lokuvikeleka okuhlinzekwa kulesi sigaba. Lolu daba ke, belingakathathelwa sinqumo yizinkantolo.
njengemibandela yokumbandakanyeka kuzinhlelo zokuqeqeshwa nokuthuthukiswa kwabasebenzi; kanye v nanjengombandela wokwemukela izinzuzo zabasebenzi.
Ngokwezinhloso zokufaka isicelo sesinxephezelo emveni kokuvelelwa yingozi emsebenzini embandakanya ingcuphe yokuthintana negazi kumbe ezinye izinketshezi zomzimba.
Ngemvume eyazisekile, futhi kube sekudlulwe ezelulekweni ezandulela nezilandela ukuhlolwa, njengoba kuchaza inqubo mgomo yokuHlolelwa i-HIV yoMnyango kaZwelonke wezeMpilo; kanye iv Nangokwezinkambiso eziqinile eziphathelene nokugcinwa kwemfihlo ngesimo somsebenzi sokuba ne- -HIV njengalo kuchazwe emushwaneni - 7.2 waloMgomo.
Imvume eyazisekile kuchaza ukuthi umuntu uhlinzekiwe ngolwazi, uyaluqonda, futhi ke ngalokho wasevuma ukuhlolelwa i-HIV. Kuchaza ukuthi ke umuntu uyaqonda ukuthi ukuhlolwa kuphathelene nani, kungani kudingeke ukuba ahlolwe, ziyini izinzuzo zokuhlolwa, kanjalo nobucayi bakho, okunye okungenziwa kanye nomthelela ongabangwa yimiphumela kubudlelwano nomphakathi.
Ukuhlolela i-HIV okungenagama lamuntu, okuqashelwa kungaxhunyaniswe namuntu, nokwenzelwa ukuqhuba ucwaningo ngesifo, kungenziwa uma kuzohambisana nezimiso zobuqotho nezomthetho ezimayelana nalolo lucwaningo 3[3]. Lapho kwenziwa ucwaningo olunjalo, imininingwane etholakele angeke yasetshenziswa ukubandlulula ngokungenabulungiswa abantu kumbe amathimba abantu. Ukuhlolwa akuzuthathwa njengokufihla amagama abantu uma kukhona ithuba lokuthi kuqageleke isimo somuntu sokuba ne--HIV ngokubuya kwemiphumela.
Lapho umsebenzi ezikhethela yena ukuveza isimo sakhe sokuba ne-HIV kumqashi wakhe kumbe ozwakabo, lolu lwazi alufanele bese lusakazwa lutshelwa nabanye ngaphandle kwemvume yomninilo futhi ebhalwe phansi. Lapho kungakwazeki ukuthi umsebenzi anikeze imvume ebhaliwe, kufanele ukuba kuthathwe izinyathelo zokuqinisekisa ukuthi umqashwa lo ngempela uyafisa ukuba asiveze isimo sakhe.
ukukhuthaza ukuthuthukiswa kwamathimba okwesekelana kubasebenzi abaphila ne-HIV kumbe i- AIDS; kanye iii nokuqinisekisa ukuthi abantu abakhuluma bakhululeke ngesimo sabo sokuba ne-HIV kumbe i- AIDS abakhishwa inyumbazana kumbe abafakwa ugcobho.
Umqashi unesibopho sokuhlinzeka futhi agcine ngokungasemandleni akhe, indawo yokusebenza iphephile futhi ingenabucayi ezimpilweni zabasebenzayo.
Ingozi nobucayi bokudlula kwegciwane le-HIV emsebenzini kuncane. Kodwa ke, kuke kwenzeke ukuthi kube nengozi yokuthi umsebenzi athintane negazi kumbe ezinye izinketshezi zomzimba womuntu onegciwane, ikakhulukazi emkhakheni wezempilo.
ukubikwa kwazo zonke izehlo zezingozi emsebenzini; kanye vii nokuqashelwa okufanelekile kokuvuleleka ku-HIV emsebenzini ukuqinisekisa ukuthi izimfuno zesinxephezelo kuyahlangatshezanwa nazo.
uMsebenzi unokunxeshezelwa uma ethole i-HIV kulandela ingozi yasemsebenzini, ngokoMthetho wokuLimala nokuGula eMsebenzini.
i ukuhlinzeka ulwazi kubasebenzi abathintekayo mayelana nezinqubo okuzodinga mazilandelwe ukuze bafanelwe ukunxeshezelwa; kanye ii nokwelekelela ngokuqoqwa kolwazi oluzosiza ukufakazisa ukuthi nangempela umsebenzi wathintana negazi eline-HIV emsebenzini.
Ukuthintana negazi emsebenzi kufanele kubhekanwe nakho ngokoMthetho wokuNxeshezelwa ngokuLimalela nokuGulela eMsebenzini. abaQashi kufanele baqinisekise ukuthi bayahambisana nezihlinzeko zalo Mthetho nanoma yiziphi ke ezinye izinkambiso nemihlahlandlela ekhishiwe ngokwalo Mthetho.
Abasebenzi abane-HIV kumbe i-AIDS kungeke babandlululwa ngokungafanele lapho kufanele bahlomule izinzuzo zabasebenzi.
Abasebenzi abaguliswa yi- AIDS kufanele baphathwe njengabasebenzi abaguliswa yinoma yisiphi esinye isigulo esiqhathanisekayo esibeka impilo ebucayini lapho sekufanele bathole izinzuzo eziqondene nabasebenzi.
iMininingwane eqhamuka kuzinhlelo zoxhaso lokwelashwa yesimo sempilo somsebenzi kufanele igcinwe iyimfihlo, futhi ingasetshenziselwa ukukhipha umsebenzi inyumbazana.
Lapho umqashi ehlinzeka ngezinzuzo zokuxhasa ukwelashwa kwabasebenzi njengengxenye yesixa sezinzuzo zabasebenzi, kufanele aqinisekise ukuthi loluhlelo alubandlululi muntu ngokungafanelekile, ngokusobala kumbe ngokucashile, ngenxa yesimo sakhe sokuba ne-HIV.
Lapho umsebenzi esegula kakhulu ngendlela yokuthi akasakwazi ukusebenza, umqashi wakhe unesibopho sokuthi alandele imihlahla ndlela emisiwe neyamukelekile malungana nokumiswa kwakhe emsebenzini, njengalo kubekiwe kuMgomo wokwenza nokuQhuba kaHle mayelana nokuMiswa kwabasebenzi oqukethwe kusheduli-8 yoMthetho wobuDlelwano baseMsebenzini.
uMqashi kufanele aqinisekise ukuthi kangangokusemandleni, ilungelo lomsebenzi lemfihlo mayelana nesimo sakhe sokuba ne-HIV liyahlonishwa noma ngabe kuqhutshwa ziphi izinkambiso ezimalungana nokuhluleka kwakhe ukusebenza. Umsebenzi angephoqwe ukuthi aye kohlolela i-HIV kumbe ukuveza isimo sakhe sokuba ne-HIV njengenxgenye yalezo zinkambiso, ngaphandle uma lokho kuhlolwa kugunyazwe yiNkantolo yezabaSebenzi.
Abaqashi kufanele baqinisekise ukuthi amalungelo abasebenzi malungana ne-HIV/AIDS, kanye nezinsizakalo abangazithola uma lawo malungelo exhashaziwe, kuyadidiyelwa kuzinhlelo nezinqubo zokukhalaza ezikhona.
Abaqashi kufanele baqwashise futhi benze ukuthi izinkambiso zokwethula izikhalazo ziyaqondwa nanokuthi abasebenzi bayazi ukuthi zisetshenziswa kanjani.
Abaqashi kufanele bakhe amasu athe phecelezi (ayisiphesheli) okuqinisekisa ukungaziwa komkhalazi ngesikhathi sokudingidwa kwesikhalo sakhe, lokho kumbandakanaya ukuqinisekisa ukuthi lolo hlelo luqhutshelwa ngasese.
b Ukuphathwa kwabasebenzi abane-HIV ngendlela yokuthi bakwazi ukuba basebenze ngendlela enenzuzo isikhathi eside; kanye c Namasumgomo okubhekana nezindleko ngqo nalezo ezihambisana nesimo se-HIV/AIDS emsebenzini.
Abaqashi nezinyonyana zabasebenzi kufanele bakhe amasu mgomo afanelekile ukuze bakwazi ukuthi baqonde, bahlole isimo futhi babhekane negalelo le-HIV/AIDS kumkhakha abaqondene nawo emsebenzini. Lokhu kufanele kwenziwe ngokubambisana nemikhankankaso kahulumeni emazingeni ohulumeni basekhaya, kuzifundazwe, nakuzwelonke, nalawo omphakathi kanye nawezinhlangano ezingekho ngaphansi kukahulumeni.
Iqoqo lolwazi nemininingwane ngemiphakathi ezungeze indawo lapho umsebenzi wenhlangano wenzelwa khona; kanye v Nokucutshungulwa kwegalelo le-HIV/AIDS kubantu inhlangano eyenza nabo ibhizinisi ngokubadayisela impahla kumbe amakhono kanye nakumakhasimende ayo.
Yonke indawo yokusebenzela kufanele ithuthukise iNqubo mgomo nge- -HIV/AIDS4[4], ukuze kuqinisekiswe ukuthi abasebenzi abathintwa yi-HIV/AIDS ababandlululwa ngokungafanele kuzinqubo migomo nakuzinkambiso.
imininingwane mayelana nemigomo yokuqasha isib.
viii imininingwane yezibopho zemisebenzi yokuphumelelisa umgomo nokuwuhlanganisa; kanye ix namasu okuqapha nokuhlola.
Zonke izinqubo migomo kufanele zakhiwe ngokubonisana nababambi qhaza abasemqoka emsebenzini, lokho kumbandakanya izinyunyana zabasebenzi, abamele abasebenzi, abasebenza ngezempilo zasemsebenzini, kanye nomnyango wezabasebenzi.
INqubomgomo kufanele iveze uhlobo lwendawo yokusebenza kanye nezidingo zakuleyo ndawo yomsebenzi.
ide ibuyekezwa njengalo nolwazi lwezesayensi nocwaningo ngezifo lude luguquka nalo; futhi iii kuqashelwe ukusetshenziswa kwayo ngempumelelo, bese ihlolelwa impumelelo nomthelela wayo.
Kuyanconywa ke, ukuthi yonke indawo yomsebenzi isebenzele ukuthi ithuthukise futhi isebenzise uhlelo lwe-HIV/AIDS lwasemsebenzini okuqondwe ngalo ukuba kuvinjelwe ukutholakala okusha kwesifo, nokuba kuhlinzekwe unakekelo nokwesekwa kwalabo basebenzi abathintekayo kumbe abagulayo, nokwengamela igalelo lobhubhane enkampanini.
Uhlobo nobubanzi bohlelo lwasemsebenzini kufanele kunqunywe yizidingo kanye namandla aleyo naleyo ndawo yomsebenzi.
ukwakha amasu mgomo okubhekana nezindleko ngqo nalezo ezilandela njengomthelela we-HIV/AIDS emsebenzini, njengalo kuchaza uhlamvu-14.
njalo ngezikhathi ezinqunyiwe, kuhlolwe futhi kubuyekezwe uhlelo.
Abaqashi kufanele bathabathe amanyathelo aqotho ukwelekelela abasebenzi ngokuyothola usizo lwezempilo kuzizinda ezifanele zezempilo, zezenhlalakahle, nezempilo yomqondo nezomphakathi, uma lezo zinsizakalo zingahlinzekiwe emagcekeni asemsebenzini.
Umnyango wezabaSebenzi kufanele uqinisekise ukuthi amakhophi alomgomo ayatholakala futhi kuyafinyeleleka kuwo.
Abaqashi nezinhlangano zabaqashi kufanele befake uMgomo kuzinhlelo zabo zokufikisa, zokufundisa nokuqeqesha abasebenzi.
Izinyunyane zabasebenzi zona kufanele zifake uMgomo kuzinhlelo zazo zokufundisa nokuqeqesha amagosa nabasebenzi.
Ucwaningo ngemigudu elandelwa yisifo, imbangela, ukusabalala, kanye namasu okusilawula emphakathini.
Ukuhlolwa kwezempilo ukuthola ukuthi umuntu unayo yini i- HIV. Lokhu kungambandakanya imibuzo ebhaliwe kumbe eshiwo ngomlomo ebuza ngokunye ukuhlolwa kwaphambilini kokuhlolelwa i- HIV; imibuzo ephathelene nokuhlolwa 'kokuziphatha okubucayi' (njengemibuzo ephathelene nenani labantu umuntu aya nabo ocansini kumbe ubulili aya nabo ocansini); kanye nanoma yiziphi ezinye izindlela ezakhelwe ukugwegwesa zithole ngesimo se-HIV somsebenzi kumbe ofake isicelo somsebenzi.
Uma kutholakale igciwane le-HIV emveni kokuhlolwa.
Uhlelo lokuthola imvume kusiguli eqinisekisa ukuthi siqonda ngokugcwele ngobunjalo bokuhlolelwa igciwane nangase akulindele emva kokuhlolwa, ngaphambi kokuba avume ukuhlolwa.
Umbhalo ochaza ngokuthi inhlangano imi kuphi malungana nodaba oluthize.
Kuchaza ukwenziwa kwanoma iziphi izinguquko emsebenzini kumbe endaweni yokusebenza okukahle okuzokwenza umuntu ophila ne- -HIV kumbe i- AIDS ukuba afinyelele kumbe abambe iqhaza kumbe athuthuke ngokomsebenzi.
Lokhu kuthi kakufane noku 'hlola okungayamaniswe nagama lamuntu', okuye kwenzelwe ukuhlola ukuthi zingakanani izehlo zesifo kumphakathi othize kumbe iqembu ukuze ulwazi olutholakale lapho lusetshenziselwe ukusilawula, ukusivimbela, nokusengamela.
[1] Umgomo uzohambisana neMihlahlandlela yeNsizakalo yokwalulekwa ngokuPhathwa kwe-HIV/AIDS emsebenzini. Kulindeleke ukuba lemibhalo ilungiswe kusigamu sesibili sika-2000 bese ishicilelwa ngo 2001. Imihlahlandlela izokunikeza neminye imininingwane mayelana nokuphunyeleliswa kwemigomo nezinhlelo ezihlongozwayo ukubhekana nale mithelela, kumbandakanya namasu mgomo okubhekela izidingo zamabhizinisi amancane kanye namabhizinisi asemakhaya.
[2] uMthetho wokuLinganiswa kwabaSebenzi awukwenzi kube yicala ukuphambana komqashi nesigaba 7 ngokuhlola kwakhe umqashwa. Yize kunjalo ke, umsebenzi owethula ukuthi ilungelo lakhe lokuhlolwa kumbe ukungahlolwa liye lagqekezwa, angaya kokwethula ukungeneliseki kwakhe kwa CCMA ukuze kuxazululwe, uma lokho kungayixazululi inkinga, angaludlulisela eNkantolo yezabaSebenzi udaba lwakhe ukuze luthathelwe khona isinqumo.
[3] Buka, phakathi kokunye, iNqubo Mgomo yoMnyango wezeMpilo yokuhlolelwa i-HIV kanye nemiThetho Mgomo yeziNhlanganisela nezingxube eziyiNgozi.
[4] Le Nqubo mgomo kungaba eqondene ngqo ne-HIV/AIDS, noma ingadidiyelwa kwenye ephathelene nezifo ezidala ubucayi empilweni.
<fn>zul_Article_National Language Services_Umnyango wezindaba zezamanzi namahlathi.txt</fn>
Nakuba u Mthethosisekelo wo Mthetho we Riphabhulikhi yase Ningizimu, 1996 uMthetho.
Manje ke, u Mqondisi-Jikelele wo Mnyango wezindaba zezamanzi namahlathi, njengomphathi wehhovisi lemininingwane kulo Mnyango, ukhiphela umphakathi ibhukusichazi lokugqugquzela ukufinyeleleka kolwazi oluphethwe ngu Mnyango njengoba kufunwa yilesigaba 14 so Mthetho woku Phakamisa Ukufinyeleleka kolwazi.
Leli yibhukusichazi lo Mnyango Wezindaba Zezamanzi Namahlathi ngokwesigaba 14 so Mthetho wokuPhakamisa ukufinyeleleka kolwazi, ka- 2000 (Umthetho 2 ka 2000) [u Mthetho].
Incazelo yesimo so Mnyango kanye nemisebenzi yawo.
OMnyango, umphathi wehhovisi lolwazi kanye nawo wonke amasekela akhe.
Imininingwane eyenabile yokugqugquzela ukufinyeleleka kwanoma yiluphi ulwazi oluphethwe ngu Mnyango.
Isaziso sakamuva ngokwesigaba 15 so Mthetho, esiphethe yonke imininingwane, ephethwe ngu Mnyango futhi etholakala kalula kuwowonke umuntu ngaphandle kwesidingo sokufaka isicelo ku Mnyango.
Incazelo yezinsizakalo ezingatholwa ngumphakathi nokuthi zifinyeleleka kanjani lezo zinsizakalo.
Ukulandelelwa kwamaqhinga ahlose ukunciphisa ukufuneka kwamanzi, ngenhloso yokukhuthaza ukongiwa kwamanzi ngokulawula ukufuneka kwawo d Ukuphakamisa ukwabiwa ngokulingana, ukusebenzisa ngobuqotho kanye nokusimamisa imithombo yamanzi kanye nokusungula izinhlelo ezihehayo zolawulo.
Izinsizakalo Zezamanzi a Ukungenelela ngokuthatha izinyathelo zokwenza utshalomali ngenhloso yokuhlinzeka ngensizakalo yokuletha amanzi athwalekayo, kanye nokuthuthwa kwendle kulezozindawo ebezingayitholi lensizakalo ngaphambilini b Ukuphakamisa ukudluliswa kohlelo lwezinsizakalo zamanzi oluphethwe ngu Mnyango ukuze kwabelane izizinda zezinsizakalo zamanzi c Ukulawula nokuqondisa izenzo zamabhodi amanzi d Ukwexhasa Iziphathimandla zasekhaya ekuqaliseni indlela yokuthatha umsebenzi wokuhlinzeka ngamanzi, kanye nokulungisa izinhlelo Zokuthuthukisa Izinsizakalo Zezamanzi e Ukumisa nokuthuthukisa ukulawulwa kwezinsizakalo zezamanzi kanye nezinsizakalo zokuthola imininingwane f Ukubuyekeza indlela yokubhekana nokuhlinzeka ngezokuthuthwa kwendle ngenhloso yokuphumelelisa ukusimama, ukugculisa, ukwanelisa kanye nokukwazeka ukukhokheleka kwezinsizakalo kanye nokuqhubezela phambili umkhankaso kazwelonke ukuthi uhlaziye ukuhamba kancane kwezinsizakalo zezokuthuthwa kwendle g Ukumisa Umnyango ube ngothuthukisa umthethomgomo wezinsizakalo zezamanzi, yisizinda sokwexhasa, ukulawula kanye nokuhambisa ngendlela.
Ngoko Mthetho Umqondisi-Jikelele ungumphathi wehhovisi Lolwazi we- DWAF. Umqondisi-Jikelele, ngoko Mthetho, wedlulisele amandla nemisebenzi kumasekela baphathi bamahhovisi Olwazi ukuthi baphakamise u Mthetho wokufinyeleleka Kolwazi. Amagama abo kanye nemininingwane yokuxhumana nabo kukwithebula ngezansi.
Iphini Likamqondisi: Imininingwane Nokuhlelwa Kolawulo.
Ngokwesigatshana 1 sesigaba 10 so Mthetho, ukhomishani wezamalungelo abantu kumele kuthi nganeno kwezinyanga ezingu 18 ngemuva kokuqalisa kwalesisigaba, enze umqulu oqukethe lemininingwane ngazo zonke izilwimi ezisemthethweni, ngendlela elula futhi eqondekayo, njengoba kungadingwa ngumuntu ofisa ukusebenzisa noma yiliphi ilungelo elibekwe yilo Mthetho.
Ocelayo kumele futhi acacise ukuthi ucela isishicilelo copy sombhalo oqoshiwe noma ufuna ukuza azozibhekela umbhalo oqoshiwe emahhovisi ethimba lomphakathi. Okanye uma umbhalo oqoshiwe ungelona ibhukwana ungabhekwa kulona ifomu elifuniwe, lapho kungenzeka isigaba 292.
Uma umuntu ecela ukufinyelela ngendlela ethile lowo ocelile kumele athole ukufinyelela ngendlela ayicelile, ngaphandle uma lokho kwenza njalo kungaphazamisa ngendlela engamukelekile ukusebenza kwethimba elithintekayo, noma konakalise umbhalo oqoshiwe, noma kuthikameze isishicilelo okungesona sombuso. Uma ukufinyelela kungeke kuvunyelwe ngendlela eceliwe ngenxa yezizathu ezinomqondo kodwa kunganikezwa ngenye indlela, inkokhelo kumele ibalwe ngendlela umfaki sicelo afune ngayo ukufinyelela isigaba 29 no.
Uma umfaki sicelo efuna ukuthi ngaphezu kwempendulo yencwadi kwisicelo sombhalo oqoshiwe, aphinde atshelwe ngesinqumo ngenye indlela, isbns, ngocingo, lokhu kumele kuboniswe isigaba 182e.
Uma ofaka isicelo ecelela omunye umuntu imininingwane, isimo ekufakwa isicelo ngaphansi kwaso kumele sicaciswe isigaba 18 2f.
Uma ofaka isicelo engakwazi ukufunda noma ukubhala, noma enokukhubazeka, angakwazi ukusifaka ngomlomo isicelo sombhalo oqoshiwe. Iphini Lomphathi Hhovisi Lolwazi kumele limgcwalisele ifomu lowo ofake isicelo bese limnika isishicilelo isigaba 18 3.
Isekela Lomphathihhovisi Lolwazi kumele lazise umfaki sicelo (ngaphandle kozicelela ngokwakhe) ngezidingongqangi zokukhokha imali emisiwe (uma ikhona) ngaphambi ngokuqhuba isicelo.
Imali yokucela ekhokhwa kwithimba lomphakathi ngu R35. Umfaki sicelo angafaka isikhalo ngaphakathi, lapho kufanelekile, noma afake isicelo enkantolo sokuphikisana nethenda noma ukukhokha imali yokucela.
Ngemuva kokuthi Isekela Lomphathi Wehhovisi Lolwazi selithathe isinqumo ngesicelo kumele kwaziswe umfaki sicelo ngalesisinqumo ngendlela lowomfakisicelo afuna ukwaziswa ngayo.
Uma isicelo samukeliwe kumele kube sekukhokhwa imali yokufinyelela ikhokhelwa lolucwaningo, ukulungisa kanye nokukhiqiza, kanye nanoma yisiphi esikhathi esingaphezu kwamahora abemiselwe ukwenza uphando nokulungisa umbhalo oqoshiwe ukuze ukhishwe.
Ukuqinisekisa ukuthi izimiso zo Mthetho ophethwe Ngumnyango ziyathotshelwa, ngokulandela nokuqoqa imininingwane.
Kungafakwa isikhalo kuNgqongqoshe Wezindaba Zezamanzi Nezamahlathi.
Kungafakwa isicelo enkantolo ngemuva kokuthi lelothimba elingenelisekanga selizilandele zonke izinqubo zokukhalaza ngaphakathi, kodwa kungenzekanga lutho ngesikhalo salo.
Ngokwazi kwethu, leyo mininingwane ecatshangwe kwisigaba 14 (i) ayikabekwa ngu Ngqongqoshe wezobulungisa Nokuthuthukiswa Komthethosisekelo.
Ibhukusichazi lizobuyekezwa futhi likhishwe minyaka yonke ukuze kwaziswe umphakathi nganoma yiluphi ushintsho olungase lwenzeke kwi-DWAF. Izinqubo ezilandeliwe, ukwenza ukuthi ibhukusichazi litholakale zizolandelwa ekubuyekezeni ibhukusichazi.
Uma imisebenzi ye-DWAF isondelene/ixhumene kakhulu nemisebenzi yamanye amathimba, uNgqongqoshe, ngokucelwa noma ngokwakhe, angafuna ukuthi lamathimba enze umqulu owodwa webhukusichazi. I-DWAF kanye nelinye okanye amanye amathimba kumele babelane ngezindleko zokwenza umqulu webhukusichazi kanye nokulenza ukuthi litholakale njengoba u Ngqongqoshe engamisa. Uma imisebenzi ye DWAF ingahlobene nanoma yiliphi ithimba lomphakathi, zonke izindleko ezidalwa ukwenza umqulu webhukusichazi nokulenza litholakale, ziyothwalwa yi -DWAF.
UNgqongqoshe Wezobulungisa Nokuthuthukiswa Komthethosisekelo angayixolela i DWAF ekutheni ihlinzeke ngesigaba 14 so Mthetho, ngenxa yanoma yisiphi isizathu sokhuselo, ubuphathiswa noma sezimali uma nje ebona kufanele ukuthi enze njalo. UNgqongqoshe angakwenza lokhu ngokukhipha isaziso ku Somqulu Kahulumeni ngokucelwa yi DWAF noma ngokwakhe.
Imali yesishicilelo sebhukusichazi njengoba icatshangwe kwisigaba 5(c) ingu R0, 60 isishicilelo ngasinye esingusayizi wekhasi eliyi A4 noma ingxenye yalo.
Imali yokufaka isicelo ekhokhwa yiwo wonke umuntu ocelayo, ngaphandle kwalowo ozicelelayo, ekhonjwe kwinqubomgomo 7 ingu R35, 00.
Ukufuna kanye nokulungisa umbhalo oqoshiwe ukuze ukhishwe, , R15, 00 ihora noma ingxenye yalo, ngaphandle kwehora lokuqala, ngokudingeka ngokunomqondo ngalokhu kufuna nokulungisa.
a amahora ayisithupha akumele adlule ngaphambi kokuthi kukhokhwe imali yediphozithi; futhi b Okukodwa kokuthatha kwimali yokufinyelela kumele kukhokhwe njengediphozithi yilowo ofake isicelo.
Imali yokuposa ikhokhwa uma umfaki sicelo eseposelwa isishicilelo sombhalo oqoshiwe.
Isicelo satholwa (yisho umkhakha, igama nesibongo kukamphathi wehhovisi/iphini lomphathi wehhovisiic) zingu (usuku) (indawo).
Imali yokufaka isicelo (uma ikhona): R...
Idiphozithi (uma ikhona): R...
Imali yokufinyelela: R...
B. Imininingwane yabantu abafaka izicelo zokufinyelela kumbhalo oqoshiwe a Imininingwane yomuntu ocela ukufinyelela kumbhalo oqoshiwe kumele iqoshwe ngezansi.
b Nikeza ikheli kanye/noma inombolo yesikhahlamezi esisemphakathini lapho kumele kuthunyelwe khona imininingwane.
c Ubufakazi besimo okwenziwa isicelo ngaphansi kwaso, uma kufanele, kumele bufakwe.
Lengxeny kumele igcwaliswe kuphela uma isicelo sifakelwa omunye umuntu.
D. Imininingwane yombhalo oqoshiwe a Nikeza ngemininingwane egcwele yombhalo oqoshiwe okucelwa ukufinyelela kuwo, sekuhlangene nenombolo eyinkomba uma uyazi, ukuze kukwazeke ukuthi kutholakale umbhalo oqoshiwe.
b Uma isikhala esihlinzekiwe sisincane sicela uqhubeke kwelinye ikhasi ulixhume kulefomu. Umfakisicelo kumele asayine wonke amakhasi angeziwe.
E. Izimali a Isicelo sokufinyelela kumbhalo oqoshiwe, ngaphanye kombhalo oqoshiwe oqukethe imininingwane eqondene nawe, siyoqhutshwa kuphela ngemuva kokuthi sekukhokhwe imali yokufaka isicelo.
b Uyokwaziswa imali okumele uyikhokhele isicelo.
c Imali ekhokhelwa ukufinyelela kumbhalo oqoshiwe iya ngendlela yokufinyelela efuniwe kanye nesikhathi esinomqondo esidingekela ukuphenya nokulungisa umbhalo oqoshiwe.
d Uma ungofanelwe ukuxolelwa ekukhokheni noma iyiphi imali, uyacelwa ukuthi ubeke isizathu salokho.
Uma ungakwazi ukufunda, ukubuka noma ukulalela umbhalo oqoshiwe ngendlela ehlinzekwe ku 1 kuya ku 4 ngezansi ngenxa yokukhubazeka, balula ukukhubazeka kwakho bese usho indlela ofuna ngayo umbhalo oqoshiwe.
Bonisa ngophawu "X" kwi ibhokisana elifanele.
a Ukubonisa kwakho indlela ofisa ukuthola ngayo ukufinyelela kuyoya nendlela ekukwazeka ukutholakala ngayo umbhalo oqoshiwe.
b Ukufinyelela ngendlela eceliwe kungenzeka kwenqatshwe kwezinye izimo. Uma kunjalo uyokwaziswa uma ukufinyelela kuyonikezwa ngenye indlela.
c Imali ekhokhelwa ukufinyelela kumbhalo oqoshiwe, uma ikhona, iyokhonjwa ngokwengxenye yindlela ukufinyelela okufunwa ngako.
Kukhokhwa imali yokuposa.
Qaphela ukuthi uma umbhalo oqoshiwe ungatholakali ngolwimi olukhethile, ukufinyelela kungakhishwa ngolwimi olukhona.
Ungafisa ukuwuthola ngaluphi ulwimi umbhalo oqoshiwe?
Uyokwaziswa ngencwadi ukuthi isicelo sakho siphumelele yini noma qha. Uma ufisa ukwaziswa ngenye indlela, uyacelwa ukuthi uyibalule bese uhlinzeka ngemininingwane edingekayo ukuze kuthobelwe isicelo sakho.
Ungafisa ukwaziswa kanjani ngesinqumo mayelana nesicelo sakho sokufinyelela kumbhalo oqoshiwe?
UNgqongqoshe wezobulungisa Nokuthuthukiswa Komthethosisekelo, ngaphansi kwesigaba 15 so Mthetho wokuphakamisa ukufinyelela Kulwazi, ka 2000 (UMthetho 2 ka 2000), wamemezela ukuthi imininingwane ekwisheduli (isheduli ekwisaziso sika Hulumeni sika 2001), iyatholakala kwi DWAF.
Ukwedluliselwa kwamandla kanye nemisebenzi ngokwenqubomgomo R.
Isaziso Sikahulumeni esingunombolo 1353, somhlaka 12 Novemba 1999 Umthetho Kazwelonke Wezamanzi (Umthetho 36 ka 1999): Ukumiswa kweqhinga lokubeka inani eliyintengo yokusetshenziswa kwamanzi ngokwesigaba 56 Somthetho Kazwelonke Wezamanzi.
Isaziso Sikahulumeni Esingunombolo 879, 16 Julayi 1999 Umthetho Kazwelonke Wezamanzi (Umthetho 36 ka 1998): Isimemo Sokubeka Imibono Ngezinqubomigomo ezihlongoziwe ezifuna ukuthi Ukusetshenziswa Kwamanzi kubhaliswe.
Umbiko wesikhashana Womhlolimabhuku Jikelele Wokuhlolwa Kwamabhuku Ezemvelo e Transvaal ezinto ezithile Zemithombo Yamanzi Anomsoco kanye Nezinsizakalo Zezamanzi.
Umthethomgomo wokulawulwa kwendawo ekuqoqekela kuyo amanzi emvula.
Uhlaka lweqembu leqhinga lokulawulwa kwendawo ekuqoqekela kuyo amanzi emvula.
Ulwazi olukwikhompiyutha lwamanzi anomsoco olwatholwa kusukela ngo 1960 kusuka ezindaweni zokulandelela ezisemanzini angaphansi noma ngaphezulu komhlaba elizweni lonke. Cishe amaphesenti angama 95 olwazi lwekhompiyutha lungamakhemikhali amakhulu kanye nokuthintekayo. Imiphumela yamanzi anomsoco miningi kangangezinhlotshana ezingu 139. Lungahlinzekelwa uhla lwalezinhlotshana.
Izifunda ezisezingeni eliphansi, eliphakathi neliphezulu (ibalazwe).
Ukubheka ukuphakama kwamanzi ezindaweini zokulinganisela, amathebula okukala kanye nobuningi obubaliwe bokuhamba kwamanzi amaningi kanye nezindawo zokuqoqeleka kwamanzi ezinkulu ENingizimu Afrika cishe kusukela ngo 1908 kuya phambili.
Ulwazi olukwikhompiyutha lokuhwamuka nokuna oluphuma ezindaweni zokulinganisela ezindaweni ezinkulu zokuqoqeleka kwamanzi.
Izinhlelo Zokuthuthukisa Izinsizakalo Zezamanzi Zeziphathimandla Zasekhaya. Izishicilelo ezibambekayo kuphela ezitholakalayo zeziphathimandla zasekhaya ezithile. Imininingwane enobunikazi engengakanani. Umthelela wolwazi ongobuncane.
Izinhlelo Zebhizinisi zomkhankaso omkhulu Wezinsizakalo Zezamanzi. Umthelela wolwazi. Yizishicilelo ezibambekayo kuphela ezitholakalayo.
Imibiko ebalulekile yobungoti kanye neziqondisi.
Imibiko Ephelele ngezindawo zokulawula amanzi angaphansi komhlaba.
Imininingwane ngomkhankaso Wokuhlolwa Kobunzulu bolwazi olukwikhompiyutha.
Iziqondisi zombiko wobuchwepheshe odingwa Ngumnyango Wezindaba Zezamanzi Namahlathi wokuphakamisa izinhlelo zokukhokhelwa kwe- RDP.
RDP: Iziqondisi zezindlela zokusabalaliswa kwamanzi ezindaweni ezingamaphandle, ukukhishwa kokuqala 1997.
Iziqondisi zokwenza isendlalelo nokuhlola uhlelo lwebhizinisi lamabhodi amanzi kanye nezitatimende zomthethomgomo.
Iziqondisi zokuxhumana Namabhodi Amanzi njengocwaningo lwezidingo zokuzihlola ubuqotho kwezinsizakalo Zezamanzi ekuhanjisweni kwezinsizakalo zikamasipala zezamanzi nezokuthuthwa kwendle.
Imenyu yezinsizakalo Amabhodi Amanzi angazenzela Omasipala.
Uphenyo ngesizinda esisha Samanzi eNingizimu Ntshonalanga Yekapa: Ukubuyekezwa kwemibono Yababambe iqhaza ngamaqhinga abhekene nophiko Lwezinsizakalo zezamanzi Eningizimu Ntshonalanga Nekapa. Umbhalo oqoshiwe Ngenqubo.
Isaziso Sikahulumeni Esingunombolo 1854, 10 August 1990 Somthetho Wezamanzi, ka 1956 (Umthetho 54 ka 1956): Imigomo yokunikezela ngoxhaso kubalimi, amabhodi okunisela kanye neziphathimandla zasekhaya ngezindleko eziphathelene nezinyathelo nemisebenzi ekumele yenziwe ngokomthetho othile wezokuphepha kwamadamu.
Izaziso Zosomqulu Kahulumeni ezimayelana nokumiswa kwezinhlangano ezintsha Zabasebenzisa amanzi kanye nokuguqulwa kwamabhodi okunisela abe yizinhlangano zabasebenzisa amanzi.
Ilayisensi yokusetshenziswa kwamanzi ekhishelwe ukuvimba noma ukuqhezula ukugeleza kwamanzi emgudwini wamanzi, njengoba kuchazwe kwisigaba 21(c) so Mthetho Kazwelonke Wezamanzi, ka 1998 (Umthetho 36 ka 1998).
Ilayisensi yokusebenzisa amanzi ngenhloso yokunciphisa ukugeleza kwexhaphozana ngenhloso yokutshala amahlathi ohwebo njengoba kuchazwe kwisigaba 21(d) esifundwa nesigaba 36 (a) so Mthetho Kazwelonke Wezamanzi, ka 1998 (Umthetho 36 ka 1998).
Ilayisensi yokusetshenziswa kwamanzi ekhishelwe ukusetshenziswa ezenzweni ezilawuliwe ezibonakaliswe kanjalo kwisigaba 37 noma ezimemezelwe ngaphansi kwesigaba 38 , njengoba kuchazwe kwisigaba 21(e) so Mthetho Kazwelonke Wezamanzi, ka 1998 (Umthetho 36 ka 1998).
Ilayisensi yokusetshenziswa kwamanzi ekhishelwe ukuhambisa udoti noma amanzi anodoti ahanjiswe ayiswe emthonjeni ngepayipi, ngomgudwana, ngepayipi lokukhipha ukungcola, umgudu ophumela olwandle noma omunye umgudu, njengoba kuchazwe kwisigaba 21(f) so Mthetho Kazwelonke Wezamanzi, ka 1998 (Umthetho 36 ka 1998).
Imvume yokutshala izihlahla ngenhloso yokuhweba ngazo ekhishwe ngokwesigaba 7 so Mthetho Wezamahlathi, ka 1984 (UMthetho 122 ka 1984).
Imvume yokuqalisa indawo yokulahlela udoti ekhishwe ngokwesigaba 20 so Mthetho Wezokuvikela Ezemvelo, ka 1989 (UMthetho 73 ka 1989).
Ukuxolelwa okukhishwe ngokwesigaba 21 so Mthetho Wezamanzi, ka 1956 (Umthetho 54 ka 1956) mayelana nokuhlanzwa noma ukwelashwa kwamanzi asetshenziselwa izinjongo zezimboni, sekuhlangene nanoma yikuphi ukungcola okungamanzi okudalwa yilokhu kusetshenziswa kanye nokuchithwa kwamanzi ahlanziwe noma elashiwe sekuhlangene namanzi atholwe kunoma yikuphi ukungcola okungamanzi.
Ilayisensi yokusetshenziswa kwamanzi ekhishelwe ukugudlula, ukususa noma ukuchitha amanzi atholakala ngaphansi komhlaba uma kudingekela ukuqhubeka ngomfutho nezenzakalo noma ukuphepha kwabantu, njengoba kuchazwe kwisigaba 21(j) so Mthetho Kazwelonke Wezamanzi, ka 1998 (UMthetho 36 ka 1998).
Ilayisensi ekhishelwe ukusetshenziswa kwamanzi ngenhloso yezokungcebeleka, njengoba kuchazwe kwisigaba 21(k) so Mthetho Kazwelonke Wezamanzi, ka 1998 (UMthetho 36 ka 1998).
Imininingwane ephathelene nomhlaba olawulwa Ngumnyango Wezindaba Zezamanzi namahlathi.
Imininingwane ephathelene namalungelo okusetshenzelwa ko Mnyango Wezindaba Zezamanzi namahlathi.
Isiqondisi senqubo Yolawulo Oludidiyele Lwezemvelo (IEM) njengoba lusetshenziswa Ngumnyango Wezindaba Zezamanzi Namahlathi.
Viva manzi amahle ahlanzekile. Viva mahlathi ahlangene aluhlaza.
<fn>zul_Article_National Language Services_Umnyango wezoBuciko namaSiko (2003).txt</fn>
Kuyintokozo enkulu kimi ukwethula Iqhinga Lokuqhuba umsebenzi oqondene neNqubomgomo yeziLimi zikaZwelonke eyethulwe nguNgqongqoshe. Inqubomgomo yeziLimi zikaZwelonke iwumphumela wokubonisana okubanzi okwaqala ngonyaka ka 1995 lapho kwaqokwa khona Ithimba Lokubhekela Ezolimi (LANGTAG). Iqhinga lokuqhuba umsebenzi leneka amaqhinga ayosetshenziswa ekufezeni ngempela Inqubomgomo yeziLimi, ukuphakamisa izinhlaka eziyoba nqala ekusebenzeni kwayo nemizamo eyosetshenziswa ukuqhubela phambili intuthuko nokukhuthaza izilimi zethu zoMdabu zaseAfrika.
Uhulumeni uyayiqonda inselelo ebandakanya ukuphatha ngendlela efanele ukwehlukana ngezilimi. Yiso lesi sizathu esenza Iqhinga Lokuqhuba umsebenzi liphakamise inqubo emukela uguquko nesimo esihlose inqubekela phambili. Ngenxa yokuthi ukukhuthaza nokuthuthukisa izilimi zethu kubonakala njengomgogodla wemibandela yeNqubomgomo yeziLimi, Iqhinga lokuqhuba umsebenzi lifuna kusungulwe inqalasizinda yolimi namalinge afanele okugxilisa ngempela ukusetshenziswa kwezilimi eziningi eMisebenzini yoMphakathi. Ngakho, umbimbi esisebenzisana nalo ezingeni likazwelonke, ezifundazweni nakohulumeni basekhaya luyodlala indima eqavile ekuqiniseni ukuthi Inqubomgomo yeziLimi isebenza ngempumelelo.
Uma sicabanga ukuthi inselelo esibhekene nayo njengoHulumeni ukwenza isiqiniseko sokuthi izakhamizi zithola izinsiza ngokushesha nokuthi ulimi yisikhali sokuxhumana nomphakathi, kuyacaca ukuthi Inqubomgomo yeziLimi kufanele iqale ukusebenza ngokuphuthuma.
Ngaleyo ndlela, ngifisa ukucela bonke esisebenzisana nabo kuhlangene nezakhiwo zikahulumeni neminyango kanjalo neSigungu seziLimi zoMdabu zaseNingizimu Afrika ukuba siqinisekise ukuthi leli Qhinga lokuqhuba umsebenzi liguqula ukusetshenziswa kwezilimi ezehlukene isimo esiyiqiniso ezakhamizini zonke zaseNingizimu Afrika.
Leli Qhinga Lokuqhuba umsebenzi liyingxenye yoHlaka Lwenqubomgomo kaZwelonke yoLimi (NLPF) olunika igunya imibandela yolimi njengoba ibekwe esigabeni 6 soMthethosisekelo ka 1996 (Umthetho uNo. 108 ka 1996). Uma seliphelele, umgodla wonke uyoqukatha Umbiko weNqubomgomo yeziLimi, Iqhinga Lokuqhuba umsebenzi, Umthetho ohlongozwayo weziLimi nemigomo yakhona kanjalo noMthetho ohlongozwayo woMkhandlu woNgcweti beziLimi zaseNingizimu Afrika.
Iqhinga lokuqhuba umsebenzi lethulwa njengesiphakamiso esemukela ukuguqulwa nalapho kungachitshiyelwa khona ngezakhiwo namalinge athile okukhuthaza izilimi ezahlukene.
Umbiko weNqubomgomo yeNLPF wamenyezelwa nguNgqongqoshe wezoBuciko namaSiko, iSayense nobuChwepheshe ngomhla-ka 3 kuZibandlela ngo-2002. Umkhandlu wesiShayamthetho wemukela lombiko ngomhla-ka 12 Nhlolanja 2003. Inqubomgomo iqonde ukukhuthaza ukusebenzisa ngendlela efanayo izilimi eziyishumi nanye ezisemthethweni ngenhloso yokugqugquzela ukufinyelela emisebenzini kahulumeni, ulwazi nemininingwane kanjalo nokuhlonipha amalungelo olimi. Lezi zinhloso zincike empumelelweni yokukhuthaza nokuthuthukiswa kwezilimi zomdabu ezazincishwe ithuba. Ngesizathu sokuthi ulimi yisikhali sokuxhumana ezimpilweni zabantu nomphakathi, kusemqoka ukudala amaqhinga okuqondisa amaphutha okungalingani adaleka ngesikhathi esedlule.
Iqhinga lokuqhuba umsebenzi liveza imininingwane ephathelene nezakhiwo namacebo adingekayo okwenza iNqubomgomo yeziLimi nomthelela wesabelo sezimali eminyangweni kazwelonke nezifundazwe isebenze ngempumelelo.
Inqubomgomo icacile ngobubanzi bokwenza lokhu okunqunyiwe. Zonke izakhiwo zikahulumeni (uzwelonke, isifundazwe nohulumeni wasekhaya) baboshezelwe yimibandela yeNqubomgomo kanjalo nanoma yiziphi izikhungo ezisebenzisa amandla noma eziqhuba umsebenzi womphakathi ngokulandela imigomo yomthetho.
Umnyango ngamunye noma Isifundazwe singaziqokela ulimi lwaso lwasemsebenzini. Kodwa kufanele kuqashelwe ukuthi akekho umuntu onqatshelwa ukusebenzisa olwakhe ulimi. Uma kwenzeka kuba nesidingo sokuhumusha noma sokuguqulela kolunye ulimi umbhalo othile, lokhu kuyokwenziwa.
Maqondana nokuxhumana ngendlela ebhaliwe, kufanele kulandelwe uhlelo lokushicilela oluphawula ngokusetshenziswa kwezilimi ezahlukene (kummele kubhekelwe umsebenzi, abalaleli nomlayezo) kulezo zimo ezingadingi ukushicilela ngazo zonke izilimi eziyishumi nanye. Uma izinga elithile likahulumeni lifuna ukwedlulisa ngendlela enzulu ulwazi, kufanele lishicilele ulwazi ngazo zonke izilimi eziyishumi nanye ezisemthethweni.
Ngaphansi kwezimo lapho imibhalo kahulumeni ingeke itholakale ngezilimi eziyishumi nanye ezisemthethweni, iminyango kahulumeni kazwelonke kuyommele ishicilele umbhalo ngasikhathi sinye, okungenani ngezilimi eziyisithupha.
Inkambiso yokunikana ithuba kufanele isebenze lapho kuqokwa izilimi emaqoqweni abeNguni nabeSuthu. Umbandela ommile okufanele ulandelwe wukuthi okungenani iminyango kahulumeni kazwelonke inqunyelwe ukushicilela imibhalo esemthethweni ngezilimi eziyisithupha noma ngaphezulu.
Inkambiso yokunikana ithuba ayisebenzi ezifundazweni ngenxa yokuthi zinegunya lokusebenzisa izilimi eziqokwe yizo.
Iminyango yohulumeni baseKhaya iyonquma ukusetshenziswa kolimi olufunwa wumphakathi ngokulandela umgudu omiswe wuhlaka lwenqubomgomo yolimi esifundazweni. Ngemuva kokunquma ulimi oluyosetshenziswa nolufunwa ngumphakathi, ohulumeni basekhaya kufanele bathuthukise, bashicilele futhi babone ukuthi inqubomgomo yezilimi ezahlukene iyenzeke, lokhu kummele kwenziwe ngokubonisana kakhulu nomphakathi.
Ezincwadini zomsebenzi ezisemthethweni, ulimi oluqokwe yisakhamuzi yilona okufanele lusetshenziswe. Lonke uhlobo lwenkulumo kufanele lwenziwe ngolimi olusemthethweni oluqokelwe labo bantu noma indawo. Uma kunesidingo, kufanele kwenziwe yonke imizamo yokusebenzisa izinsiza zolimi ezifana nokuhumusha (ukulandela ngemuva ngenkulumo, ngesikhathi esifanayo, ngocingo noma ukuhumusha ngokuhleba.) uma ikhona indlela. Lokhu kusebenza eminyangweni kahulumeni kwizifundazwe nakuzwelonke.
Inqubo yokwenza okunqunyiwe iholwa yizinjongo nezinhloso ezibekwe kwiNqubomgomo. Lezi zindawo ezilandelayo yilezo okuyogxilwa kuzo kakhulu.
a Intuthuko yezilimi zendabuko kuhlangene nokusungula inqalasizinda nokuthuthukisa imikhiqizo efana nezichazimazwi namagama olimi.
b Ukuqinisa isibophezelo sikahulumeni ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi imihlomulo yokwethulwa kwemisebenzi yomphakathi isatshalaliswa ngendlela elinganayo ngokunika zonke izakhamizi ithuba lokufinyelela kuyo, akukhathalekile ukuthi usebenzisa luphi ulimi, inqobo nje ukukhuphula iqhaza labo nokuzwakalisa izwi ezindabeni zikahulumeni.
c Ukuphathwa kwezilimi ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi zonke izilimi ezisemthethweni zithola ithuba lokusebenza nokugqamisa isithunzi sikaHulumeni.
d Ukugqugquzela ukufundwa kolimi, ikakhulu oluqondene nezidingo zeMisebenzi yoMphakathi, ukuthuthukisa ikhono lokwenza imisebenzi yomphakathi negalelo emsebenzini nokuveza obala imihlomulo yokusetshenziswa kwezilimi ezahlukene.
e Ukugqugquzela intshumayelo enamandla ngokwehlukana ngezilimi neqhaza labantu abanentshisekelo ngezilimi nabalo abathintekayo.
a Ukuqalisa ngeNqubomgomo kuyongeniswa ngezikhawu, lokhu kuyokwenzeka ngesikhathi eside ngokwemukelekile.
b Inqubo yokuqalisa iNqubomgomo iyokwenzeka ngesikhathi esinqunyiwe nezinkomba ezilawulekayo.
c Amandla angaphakathi okuzenzela ayobumbeka ngezikhawu ukuze umsebenzi wokuqhubeka kwenqubomgomo ufezeke ngempumelelo nangendlela enegalelo.
d Impumelelo yokusebenza kwenqubomgomo iyodinga ushintsho esikweni lokusebenzisa izilimi ezisemthethweni ezakhiweni zikahulumeni ukuze kube nesiqiniseko sokuthi izilimi zendabuko zisetshenziswa ngendlela enomfutho ezindabeni eziningi.
e Ukuphatha ngendlela efanele izinsiza kuyobaluleka ngoba umthamo wesidingo sokuhumusha nokulungisa amaphutha embhalweni siyokhula, ikakhulu ezilimini zomdabu zase-Afrika.
f Okuyokleliswa eqhulwini kuyoba ukuthuthukisa ikhono lokuguqulela kolunye ulimi imibhalo, ukulungisa amaphutha emibhalweni yolimi, ukuhumusha, ukuchaza amazwi nehlelo lamagama olimi.
g Inqubekela phambili yokusebenza kweNqubomgomo iyohlaziywa ngezikhathi ezithile ngokusebenzisana kakhulu neSigungu seziLimi zoMdabu zaseNingizimu Afrika PanSALB. Imibiko egcwele yalezi zivivinyo iyoshicilelwa embhalweni.
h Ucwaningo ngokusetshenziswa kolimi luyojutshwa uma sikhona isidingo sokucebisa nokusiza izinqumo nomsebenzi wokuqhuba iNqubomgomo.
INingizimu Afrika yikhaya lenqwaba yamasiko nezilimi ezahlukene. Isilinganiso sithi lapha ezweni kunezilimi ezibalelwa emashumini amabili nesihlanu ezikhulunywayo, kulesi sibalo, eziyishumi nanye sezinikwe isithunzi sokuba semthethweni ngokulandisa kwesigaba 6 soMthethosisekelo.
Esinye sezici ezicacile emlandweni wezilimi zaseNingizimu Afrika wukuncishwa amathuba okuqavile kolunye uhlangothi nokuqonela ezinye izilimi okuvelele ngakwenye ingxenye. Inqubomgomo yesikhathi esedlule kwizilimi ezimbili ezazisemthethweni yadala ubudlelwane obungalingani phakathi kolimi lwesiNgisi nesiBhunu (izilimi ezasithathwa kuphela njengalezo ezisemthethweni) nezilimi zoMdabu zaseAfrika. Lokhu kuqonelwa kwalezi zilimi kwaba nomthelela wengcindezi enkulu kubantu abakhuluma izilimi zomdabu uma bexhumana noHulumeni nokufinyelela emisebenzini yakhe, ebulungisweni, emfundweni ngisho nasemathubeni omsebenzi.
Intuthuko yezilimi zase-Afrika ibaluleke kakhulu ekulungiseni isimo sokungalingani. Ifa lengcindezelo yokungathuthuki nokukhishwa inyumbazane kwezilimi esikhathini esedlule maqondana neqophelo elifanaya nokubhalwa kwamagama, ihlelo lamagama olimi nezichazimazwi yinselelo enkulu ebhekene nokusebenza ngempela kweNqubomgomo. Ngaphezulu kwalokhu, umbiko weLANGTAG uphawula ukuthi isimo sentuthuko encane yalezi zilimi yaba nomthelela omubi nosabalale ngisho kubantu abazisebenzisayo lezi zilimi. Ukuqoka isiNgisi nesiBhunu kulandela isithunzi sazo sokusebenzisa nokukhetha amagama olimi.
Inselelo enkulu yokuqhuba umsebenzi wenqubomgomo yimikhuba ekhona njengamanje ehlobene kakhulu nemisebenzi eminingi yesiNgisi kulesi sikhathi sentando yeningi lapha eNingizimu Afrika. IsiNgisi sisetshenziswa kakhulu njengolimi lokuxhumanisa amathimba ehlukene emikhakheni eminingi, isibonelo, ezakhiweni zikahulumeni nasemithonjeni yezindaba (emibhalweni nasohlotsheni lwemibiko yekhompuyutha), endaweni yokusebenza ngokunjalo wulimi olusetshenziswa yikhompuyutha, isayense nobuchwepheshe. Nakuba isiNgisi sihlinzekela ukufinyelela emathubeni omsebenzi nemfundo, ngakolunye uhlangothi luyisikhubekiso ebantwini abangenalo ikhono laso. Nakuba isiNgisi sibonakala njengokhiye ekunyakaziseni ezomnotho nenhlalonhle futhi sithathelwa phezulu, sikhomba ubungozi ekusetshenzisweni nasekugcinweni kwezilimi zendabuko nokwenza umbhidlango wenqubomgomo yokusetshenziswa kwezilimi ezehlukene ube yimpumelelo.
Ubuchule besiNgisi abandile ngendlela elindelwe kanti ukuvumbuka kweqeqebana longcweti baso yinto enokwenzeka. Ucwaningo lukazwelonke lokuhlola ukusetshenziswa kolimi emphakathini olwaqokwa yiPanSALB ngonyaka ka 2000 lukhombisa ukuthi abantu abangaphezulu kwamaphesenti angu 40 eNingizimu Afrika abasiqondisisi kahle isiNgisi. Lolu cwaningo lwaphinde lwathola ukuthi abantu abaningi baseNingizimu Afrika abenelisiwe yindlela izilimi zabo ezisetshenziswa ngayo emkhakheni kahulumeni. Ucwaningo lwathola nokuthi iningi lomphakathi libona kungafinyeleleki kuHulumeni, uma kukhulunywa ngolimi.
Ngaphezulu kwentuthuko yezilimi zoMdabu, kuyobaluleka ukuqinisekisa ukusetshenziswa kwazo zonke izilimi ezisemthethweni. Iqhinga lokuqhuba umsebenzi lisombulula lolu daba ngokuhlongoza ukusungula izakhiwo ezithile nokuqagula amacebo okuxazulula lesi simo.
Ukuzwelana nesimo sokuthi umsebenzi wokuqhuba Inqubomgomo uyodinga ukugudluka kancane emisebenzini evamile, kuyosetshenziswa iqhinga elivumela uguquko nokungenisa ngezikhawu inqubomgomo.
a nakuba iyishumi iminyango eyokleliswa phambili ukuze kusungulwe amathimba olimi, yonke iminyango kahulumeni kufanele isungule amathimba olimi.
b Imibhalo elotshwe ngezilimi ezahlukene kufanele ingeniswe ngezikhawu esikhathini esiyiminyaka emithathu ngokulandisa kwezinhlelo zokushicilela zeminyango. Isibonelo, ngonyaka wokuqala, kube ngamaphesenti angu 30, kowesibili amaphesenti angu 60, kowesithathu kube ngamaphesenti angu 100 emibhalo eshicilelwayo.
Izakhiwo namacebo athile axoxwe esigabeni esilandelayo ahlongozelwe ukukhuthaza umsebenzi osuqaliwe. Izakhiwo ziyobaluleka ukuphatha ukusetshenziswa kwezilimi, ukuxhumanisa intuthuko yemisebenzi yezilimi, ukufaka ubungoti nokuqhakambisa iqhaza lemisebenzi yolimi nokuthuthukisa abasebenzi. Iziko leziLimi zikaZwelonke (NLS) engaphansi koMnyango wezoBuciko namaSiko (DAC) iyokhuthaza ukusungulwa kwezakhiwo bese idlala indima yokuxhumanisa maqondana namacebo aqaguliwe. Impumelelo yalo msebenzi iyoncika kakhulu ekubambisaneni nazo zonke izakhiwo zikahulumeni, ezingeni likazwelonke nezifundazwe.
Ngaphezulu kwePanSALB ekhona nenqalasizinda yolimi yeHansard, kufanele kubunjwe izakhiwo zokuphatha uhlelo lokuqhuba umsebenzi weNqubomgomo yeziLimi, lezo zakhiwo ngamaThimba oLimi, Inkundla yeziLimi zikaZwelonke noMkhandlu woNgweti beziLimi zaseNingizimu Afrika.
Isigungu seziLimi zoMdabu zaseNingizimu Afrika i-PanSALB yingosi ewumbimbi neDAC ezindabeni zolimi. Ngakho, idlala indima ephambili ekuthuthukiseni nasekukhuthazeni izilimi ezisemthethweni eNingizimu Afrika kanjalo nolimi lwesiKhoe nesiSan nolimi olusebenzisa Izimpawu lwaseNingizimu Afrika. Imisebenzi ephathelene nokusungulwa kwezakhiwo nemizamo emisha kuyofanele yenziwe ngokusebenzisana kakhulu nePanSALB.
AmaPLCs kuyommele asebenze ngokusondelana nezifundazwe ngezindaba zolimi ezithinta izifundazwe ezithile.
AmaNLUs ayoqhubeka nokusungula izichazimazwi kuzo zonke izilimi ezisemthethweni. Kuyofanele asebenze ngokuhambisana neSigaba sokuXhumanisa Ihlelo lamagama Olimi esenganyelwe yiNLS. Imigudu yokubika ngalokho ekwenza namaNLB kuyommele ichazwe ngendlela ecacile.
AmaNLBs awabunjiwe kuphela ngamalunga ancele lolo limi oluthintekayo kodwa isikali esimiselwe wona yigalelo lobungcweti ngoba alindelwe ukweluleka iPanSALB ngezinto eziphathelene nokumisa Iqophelo elifanayo, Isayense Yezichazimazwi, Ihlelo lamagama olimi Nolwazi lwemibhalo. Izigungu zinikwe amagunya athile aqondene nokwemukela incazelo yamazwi namaqophelo olimi.
Ngohlobo lwemisebenzi emiswe emthethweni nangelungelo elikhishiwe, Izishayamthetho zeziFundazwe neNdlu Yezigele zifanele zethule imisebenzi ngazo zonke izilimi eziyishumi nanye ezisemthethweni. Izimo ezifundeni zingaba nomthelela wokunquma izilimi okufanele zisetshenziswe. Ngamanye amazwi, akusho ukuthi izifundazwe kufanele ngaso sonke isikhathi zihlinzekele izilimi eziyishumi nanye ezisemthethweni. Amahhovisi kaHansard aseNdlini Yezigele nakwezinye izifundazwe adlala indima eqavile ekwesekeni lesi sibophezelo. Ngakho, kusemqoka ukuba lamahhovisi asebenze ngokusondelana namaThimba Olimi nezakhiwo ezincikile.
Ukusebenza kweNqubomgomo yeziLimi kuyoba nomphumela wokwenyuka kakhulu kwesidingo somsebenzi wezilimi, ikakhulu ukuguqulela kolunye ulimi imibhalo, ukuhumusha, ukulungisa amaphutha emibhalweni nokuthuthukisa ihlelo lamagama olimi. Ngokocwaningo lweDAC lwango 2001, izakhiwo ezingamaphesenti angu 40 zikahulumeni kazwelonke namaphesenti angu 80 ezifundazwe zinamathimba adingida izindaba zokuguqulela kolunye ulimi imibhalo nokulungisa amaphutha emibhalweni. Ubukhulu nomsebenzi wamathimba buyashiyana. Ngokuqala kweNqubomgomo yeziLimi, imibandela ithi yonke iminyango kazwelonke neyohulumeni bezifundazwe kufanele ibe namathimba olimi.
Amathimba olimi aqondene kuphela nokuphatha uhlelo lokusebenza lweNqubomgomo yeziLimi ayosungulwa kuyo yonke iminyango kahulumeni nasezifundazweni zonke.
ngezilimi eziyishumi nanye ezisemthethweni, eminyangweni kahulumeni kazwelonke; noma wolimi oluqokwe yisifundazwe njengolusemthethweni.
Ukwedlulisela kubantu abazimmele umsebenzi wokuguqulela kolunye ulimi umbhalo kuyosingathwa yinqubomgomo yokuguqulela kolunye ulimi umbhalo kanjalo nokulungisa amaphutha kuleyo mibhalo okulindelwe ukuba kuchaze ukukhishwa kwethenda yomsebenzi wokuhumusha nokulungisa amaphutha emibhalweni, okungenani njalo ngemuva kweminyaka emibili.
Amathimba eziLimi ayoba yingxenye ebalulekile yokuqinisekisa ukuthi izilimi ezisemthethweni ezifunwa yiNqubomgomo yeziLimi zihlala njalo zisetshenziswa. Amathimba ayokweseka imizamo yokuqhuba umsebenzi wokusebenzisa izilimi ezahlukene.
Umsebenzi wala mathimba olimi kuyoba ukusingatha umsebenzi wokuqhuba ukwehlukana ngezilimi emnyangweni othile noma esifundazweni nokuxhumana neminye iminyango ngezindaba zolimi.
Ukugxilisa iNqubomgomo yeziLimi emnyangweni noma esifundazweni.
Ukwenyusa izinga lokuqwasha ngeNqubomgomo yeziLimi neNqubo Yokuziphatha Ngolimi emnyangweni noma esifundazweni.
Ukusingatha nokukhuthaza wonke umsebenzi wokuhumusha nokulungisa amaphutha emibhalweni, akukhathalekile ukuthi kwenziwe ngaphakathi noma unikwa abantu bangaphandle.
Ukufundisisa umbhalo ngenhloso yokulungisa amaphutha nokugaya imibhalo ngezilimi ezisemthethweni.
Ukukhuthaza umsebenzi wokusebenzisa ulimi ngezilimi ezisemthethweni.
Ukweluleka umnyango noma isifundazwe ngokusetshenziswa kolimi (ngokubhaliwe noma ngomlomo).
Ukusingatha nokukhuthaza izinhlelo zokuqeqesha abantu abaqashelwe ukuhumusha, ukulungisa amaphutha emibhalweni nokuthuthukisa ihlelo lamagama olimi nezinhlelo zolimi ngezilimi ezisemthethweni kubasebenzi bomnyango noma besifundazwe.
Ukusebenzisana nezigungu zeDAC nePanSALB (isibonelo, amakomidi olimi ezifundazweni, izigungu zolimi kuzwelonke namathimba ezesayense yezichazimazwi kuzwelonke) ngenhloso yokuthuthukisa ihlelo lamagama olimi.
Ukukhuthaza ukusetshenziswa kolimi oluqondile eMisebenzini yoMphakathi.
Wonke amathimba olimi amiswe yiNqubomgomo kufanele asungulwe ungakapheli unyaka ka 2005.
Kuyosungulwa Inkundla yeziLimi zikaZwelonke eyobunjwa yinxanxathela yabaqokiwe abammele uhulumeni nezakhiwo ezingaxhumene nohulumeni. Inkundla iyohlangana njalo emuva kwezinyanga ezintathu. Iyoxuba abaqokwe ezifundazweni nohulumeni bakazwelonke abayoba yingxenye yenqubo yokungeniswa kancane ngezikhawu kanjalo nePanSALB nezakhiwo zayo. Ngenxa yobuchwepheshe obungase budingeke, ommele Umkhandlu weziKhungo zokuFunda kuyofanele abambe iqhaza kule Nkundla.
Inhloso yeNkundla yeziLimi wukukhuthaza intshumayelo yenqubomgomo yolimi nezinto eziphathelene nokusebenza kwayo phakathi kongcweti nabaholi bolimi ngaphansi koMnyango wezoBuciko namaSiko. Okuyogxilwa kakhulu kukho wukuxhumanisa izakhiwo ezahlukene zolimi nemisebenzi wokuqhuba umsebenzi weNLPF ngenhloso yokuqinisa igalelo lokudidiyela nokusebenzisa ngendlela egculisayo izinsiza. Le nkundla iyoba yisigcawu sokushiyelana imiqondo nolwazi ngesifiso sokuhlela imisebenzi nezinto ezincikile.
Umsebenzi omkhulu weNkundla kuyoba ukuqapha inqubo yokuqhubeka komsebenzi, ukuhlolisisa nokuklelisa ngezidingo imisebenzi nokuhola umkhankaso. Omunye wemisebenzi yenkundla kuyoba ukuxhumana nokusebenzisana ngezindaba ezithinta ukusebenza kweNqubomgomo yeziLimi. Ngaleyo ndlela, iyogxila kakhulu ekuthuthukiseni ihlelo lamagama olimi nemisebenzi yolimi ukuvikela izenzo eziphindekayo nomhlomulo ovelele ezinsizeni ezitshalwe emsebenzini.
Kunesiphakamiso sokuba Inkundla yeziLimi zikaZwelonke yemukelwe ngokusemthethweni.
Umkhandlu uyoqokwa nguNgqongqoshe wezoBuciko namaSiko, Isayense nobuChwepheshe futhi uyoba nomuntu oqokwe yiDAC, DoJ, PanSALB, SAQA noMkhandlu weMfundo Ephakeme nabantu abayisithupha abaqokwe yizinhlangano ezingochwepheshe emkhakheni wokuguqulela kolunye ulimi umbhalo, ukuhumusha, isayenze yezichazimazwi, ihlelo lamagama, ukulungisa amaphutha embhalweni nomthetho. Amalunga oMkhandlu ayohlala esikhundleni iminyaka emihlanu kodwa angakwazi ukushintsha izikhundla noma ukuqashwa kabusha lapho kuphela isikhathi esibekiwe. Umkhandlu uyoba yisigungu somthetho esisungulwe ngoMthetho weNdlu yeZigele.
Inhloso yoMkhandlu Wongcweti beziLimi zaseNingizimu Afrika kuyoba ukuphakamisa isithunzi salo mkhakha nokuvikela iqophelo lomkhiqizo wawo. Uyophinde uvikele amalunga omphakathi asebenzisa umsebenzi wolimi.
Umkhandlu Wongcweti beziLimi zaseNingizimu Afrika uyosingatha uqeqesho, ukwemukelwa kongcweti nokubhaliswa kongcweti bezilimi ngomzamo wokukhuphula isithunzi somkhakha wolimi neqophelo lomkhiqizo wolimi. Lokhu kuyokwenziwa ngokumisa amaqophelo athile. Umkhandlu uyobambisana nezinhlelo zoHlaka Lwamaqophelo eMfundo kuZwelonke (NQF) noMkhandlu Wamaqophelo eMfundo eNingizimu Afrika (SAQA).
Imigudu yokuqhuba umsebenzi weNqubomgomo yeziLimi iyogqugquzelwa wukuthuthukisa ihlelo lamagama olimi, ukuguqulela kolunye ulimi imibhalo nokulungisa amaphutha emibhalweni eguquliwe, ubuchwepheshe bolimi, inqubo yokuziphatha ngolimi, umqulu oqukethe imisebenzi yolimi, ucwaningo-mabhuku nenhlolovo yolimi, imikhankaso yokuqwashisa ngolimi, Umsebenzi Wokuhumusha Ngocingo eNingizimu Afrika, ingodla yokulondoloza ulwazi, intuthuko yeziLimi zeziMpawu, ukufunda ulimi nesabelo sezimali.
Ukusebenza kweNqubomgomo yeziLimi kuyoholela esidingweni esiphezulu sokuguqulela kolunye ulimi imibhalo nokulungisa amaphutha emibhalweni eguquliwe. Ngakho, intuthuko yehlelo lamagama olimi kuyo yonke imikhakha iyoba semqoka kakhulu idinge ukusebenzisana kwabo bonke ababambe iqhaza, amathimba olimi nezigungu zolimi (isibonelo, izakhiwo ezincane zePanSALB ezifana namathimba kazwelonke esayense yezichazimazwi, izigungu zikazwelonke zolimi namakomidi olimi kwizifundazwe). Ingosi Yokuxhumanisa Ihlelo lamagama olimi (TCS) engaphansi kweNLS ngenjongo yokweseka ngokungenela kweNkundla kaZwelonke yoLimi. IDAC iyosungula Ingodla kaZwelonke Yamagama egcinwe kukhumpuyutha ukuze ikhuthaza ukufinyelela nokusabalalisa ihlelo lamagama olimi kuzo zonke izilimi ezisemthethweni. Ingodla Yamagama ingatholakala ngokusebenzisa ubunyoninco be-internet futhi lensiza ibuyekezwa okungenani kanye ngenyanga.
Iziko Lezilimi zikaZwelonke limatasatasa nesibalo esithile semisebenzi ngenhloso yokubumba ingodla yehlelo lamagama ezilimi ezahlukene ezihlanganisa imikhakha engafani yolwazi. Lengodla inika ithemba lokuthi kungavela uhlu olusha lwamagama ngokudidiyela izilimi. Ngokwezidingo zabantu abasebenzisa amagama noma izicelo, lolu hlu lwamagama lunganika ulwazi olufana nezincazelo, imisho yezibonelo, ingqikithi nombhalo uma kushicilelwa.
e Umsakazo woMphakathi.
Kuyokhuthazwa ukubambisana namazwe aseMazansi neZwekazi lase-Afrika entuthukweni yezilimi ezigamanxe emingceleni yamanye amazwe.
Njengamanje, kubonakala sengathi isantuleka inqalasizinda yokuguqulela kolunye ulimi umbhalo, ukuhumusha nokulungisa amaphutha embhalweni. Noma amathimba olimi eyodlala indima enqala ekulungiseni lesi simo, kusafanele kuhlolwe igebe phakathi kwezidingo zomsebenzi wolimi namandla okwethula lowo msebenzi.
c Inqubomgomo yokuguqula amagama nokulungisa amaphutha embhalweni.
Imihlahlandlela yokuguqulela kolunye ulimi amagama Nokulungisa amaphutha embhalweni imiselwe ukwethula imihlahlandlela yangaphakathi yokuguqulela kolunye ulimi amagama nokulungisa amaphutha emibhalweni eguquliwe nokuhlola leyo mibhalo enikwe abantu bangaphandle ukuba bayihumushe. Inhlosonqangi wukwenza ngcono iqophelo lomsebenzi ngokwethula umkhiqizo wezinga eliphezulu.
Ukwakha amandla okuzenzela, ikakhulu ekuguquleleni kolunye ulimi amagama, ukuhumusha, izichazimazwi nehlelo lamagama olimi kuyodingeka ekusebenziseni ngempumelelo iNqubomgomo. Uqeqesho maqondana nokusingatha indlela yokusebenzisa ulimi luyolawulwa yizinhlelo zokuqeqesha ezisungulwe yiDAC nePanSALB ngokuhlanganyela nababhaliselwe lo msebenzi.
Ongcweti abavele bebambe iqhaza lokwenza lo msebenzi bangahlelelwa izinhlelo ezihanjelwa ngezikhathu ezithile kanti kungakhishwa nemifundazwe kulabo abasanda kuqashwa nabavele sebewenza lo msebenzi wolimi. Izinhlelo zokuqeqesha ziyoxuba izifundo ezimfushane, ukuqeqeshwa ngesikhathi usebenza nezinhlelo zokufunda ngokugcwele.
Ukusebenzisana neSAQA, DoE nezikhungo zemfundo ngezinye zezinto ezimqoka ekunciphiseni inkinga yokwentuleka kwabasebenzi abafundele umsebenzi wolimi. Imibandela enqunywe wuHlaka lukaZwelonke Lwamaqophelo eMfundo (NQF) iyolandelwa lapho kudwetshwa noma kwethulwa izinhlelo zokuqeqesha.
Ukuthola nokuthuthukisa ubuciko ebasebenzini bomphakathi olimini abangaluncelanga yisimo esithathwa njengesibucayi uma kubhekwa indlela imisebenzi yomphakathi eyethulwa ngayo. IDAC ngokusebenzisana kakhulu nePanSALB, DoE neDPSA iyosungula imihlomulo yokukhuthaza abasebenzi bomphakathi ukwazi izilimi ezahlukene ngokufunda nokusebenzisa izilimi ezengeziwe.
Ubuchwepheshe kufanele busetshenziswe ekukhuthazeni ukubambisana phakathi kwalabo ababambe iqhaza ezilimini kanjalo nokuthuthukisa izilimi zendabuko. Izinhlelo ezimumethwe ngamakhompuyutha ezifana nezinhlelo zamagama, izinhlelo zokusingatha ihlelo lamagama olimi nezokuhumusha kufanele zihambisane ukuze zikhuthaze ukushiyelana ngamagama nolunye ulwazi phakathi kwamathimba ezilimi nabamdibi nolwazi njengeHansard namathimba kazwelonke esayense yezichazimazwi (NLUs).
Impendulo ngesidingo sokudlondlobalisa intuthuko yezilimi zendabuko, wukuthola nokusingatha uhlobo lwamagama angalotshiwe ephepheni natholakala kwinkulumo. iDAC izibophezele ekwakheni amandla okuzenzela nokuhlinzeka ngenqalasizinda yobuchwepheshe bolwazi. Izilimi zendabuko ziyosekwa ngamaqhinga amasha entuthuko ngokusebenzisa ubuchwepheshe, ukuxhumana nezinsiza.
Inqubo Yokuziphatha ngoLimi kubaSebenzi boMphakathi iyochaza indlela yokukhuluma nokuxhumana nomphakathi ngenhloso yokwenza umsebenzi kahulumeni impumelelo. Inqubo yokuziphatha iyohlonipha inkambiso yomgomo weBatho Pele kuzo zonke izimo lapho iMisebenzi yoMphakathi inesibophezelo sokunika amakhasimende ulwazi oluphelele, oluqondile ngolimi abaluqonda kahle. Inqubo igcizelela ukuthi alikho ikhasimende noma isisebenzi somphakathi esiyocindezelwa noma sephucwe igunya ngenxa yokusebenzisa izilimi ezithile.
IDAC ihlangene neDPSA seyibonisene neminye iminyango kahulumeni iyothuthukisa, isabalalise inqubo ngendlela ehlinzekelwe ngayo nguMthetho weziLimi waseNingizimu Afrika. Ungqongqoshe uyoshicilela imigomo eqondene nenqubo kwiGazethe ungakapheli unyaka ka 2005.
Ngaphezulu kombiko oshicilelwe kwiGazethe, kuyosatshalaliswa omunye umbiko obhalwe ngolimi oluqondakala kalula ukuze kuqinisekwe ukuthi abasebenzi bomphakathi bayazi ngale nqubo.
Kuyosungulwa usomqulu oqukethe imisebenzi yolimi (isibonelo, ingodla enamagama ezikhungo/izinkampani/amathimba olimi, imisebenzi yokuguqulela kolunye ulimi imibhalo, ukulungisa amaphutha emibhalweni nehlelo lamagama olimi, ukuhlela ulimi). Imibhalo efanayo yomqulu oqukethe imisebenzi yolimi iyosatshalaliswa nezinhlaka zikazwelonke nohulumeni bezifundazwe nasezinhlanganweni zolimi kanye nezikhungo zemfundo ephakeme. Le misebenzi iyotholakala nasezikhungweni zeDAC ezitholakala kukhompuyutha, izikhungo zeDAC ziyohlala zinemininingwane emisha. Ukuphatha ngobunyoninco umsebenzi oqhubekayo wenqubomgomo kuyoqina ngokukhipha ulwazi ngezinsiza ezikhona nezinhlaka zolimi.
Kunesidingo sesigcawu noma sohlelo olumiselwe kuphela umsebenzi wokuqoqa nokusabalalisa ulwazi lwenqubomgomo yolimi nezindaba eziphathelene nokuqhuba umsebenzi, imizamo yokuqala into entsha nezinkomba (ikakhulu ezingeni likazwelonke, ezingeni lesiFunda saseMazansi neZwekazi lase-Afrika kuze kufike ezingeni lomhlaba).
Izinhloso wukukhuthaza ukushintshisana ngolwazi, ucwaningo nokubambisana phakathi kwezikhungo ezisingethe ulimi namathimba anentshisekelo. Ngaphezulu kwephephandaba eliphuma njalo ngemuva kwezinyanga ezintathu, kuyosungulwa isikhungo esitholakala kukhompuyutha esiyoba ngumthombo wezindaba zemisebenzi.
INLS iyofuna ngamandla ulwazi olufanele neminikelo evela kulabo ababambe iqhaza.
Ukuqhubeka nokusebenza ngendlela enamandla kwenqubomgomo kanye nokubuyekeza kudinga imininingwane eqondile ngezimpawu zokusetshenziswa nemikhuba yolimi ngenhloso yokuqagula amandla nobuthakathaka beNqubomgomo nokulandelela inqubekela phambili. Ucwaningo nokuphenya ngolimi kuyokwenziwa ngokusebenzisana kakhulu nezigungu ezifanele zolimi ezifana nePanSALB nezikhungo zokucwaninga kanye nentuthuko. Imiphumela etholwe kulolu cwaningo iyosiza uhulumeni ekwenzeni izinqumo ezinomqondo ngokusebenza kweNqubomgomo yeziLimi.
Amathimba olimi ayodingeka acubungule amakhono akhona olimi kanjalo namandla okuzenzela eminyangweni yawo noma ezifundazweni. Lolu lwazi lubalulekile maqondana nokuqasha, ukuqhuba Inqubo Yokuziphatha ngoLimi nokunquma izidingo nemibandela yomnyango othile noma isifundazwe.
Imikhankaso yokuqwashisa ngolimi ibalulekile ukuze umphakathi ube nentshisekelo ngezindaba ezithinta ulimi.
i ukuqinisekisa ukuqondisisa nokwazi kabanzi ngenqubomgomo kuwo onke amazinga.
Kuyoba nemikhankaso yokuqwashisa ngolimi ethile eyoqhutshwa ngamathimba ezilimi (kuZwelonke naseziFundazweni), iDAC nePanSALB. Ngokubona ubucayi beqhaza lomsebenzi wenqubomgomo lapho seyiqalile, iminyango kahulumeni/abasebenzi kuyoba yibona okugxilwa kakhulu kubo eminyakeni yokuqala emibili. Imikhankaso eqondiswe emphakathini iyokwenziwa ngesikhathi esifanayo. Kuyosungulwa izikhangiso ezahlukene (isibonelo, izikhangiso ezifakwa emaphephandabeni nezinye izinsiza zezindaba) namaqhinga okusabalalisa ulwazi emkhankasweni ngamunye.
Emphakathini osebenzisa izilimi ezahlukene, ukuhumusha ngocingo kunika uHulumeni isu elongayo nelisebenzayo ukunciphisa ukwehlukana ngolimi nokunika ithuba lokufinyelela emisebenzini yakhe ngendlela elinganayo. Lendlela yokuhumusha ilula futhi iyonga ngoba inciphisa igebe lokwehlukana ngezindawo. Lena yindlela eyenza ohumushayo akwazi ukuletha usizo ngocingo. Ngakho, ukuhumusha ngocingo kulungele kakhulu umphakathi ofana nowase Ningizimu Afrika lapho umsebenzi wokukhuthaza izilimi ufuneka khona ngesikhathi esifushane ngaphansi kwezimo eziphuthumayo nasekusizeni amakhasimende, njengasemitholampilo naseziteshini zamaphoyisa. Lezi yizindawo lapho izilimi ezidingekayo nobude bokusiza ikhasimende bungachazeki kahle ngaphambi kwalowo msebenzi ngamunye.
IDAC imatasatasa nohlelo lwesikhashana loMsebenzi Wokuhumusha Ngocingo eNingizimu Afrika (TISSA) ngenhloso yokuphenya ukuthi ukuhumusha ngocingo eNingizimu Afrika kungaba yimpumelelo yini. Lo msebenzi usahlolwa eziteshini ezingu 70 zamaphoyisa oMbutho wamaPhoyisa aseNingizimu Afrika, emitholampilo engu 11 nasezikhungweni zokusiza umphakathi ezingu 8 ezingeni likahulumeni wasekhaya eMkhandlwini kaMasipala iTshwane.
IPanSALB isiqalile ukumisa amaNLBs azothuthukisa, akhuthaza futhi aqoke izidingonqangi zokuthuthukiswa kwezilimi iKhoe, iSan nolweziMpawu ukuze kwenyuswe isithunzi sazo. Kuyosekwa nezinye izakhiwo ezikhona ezikhuthaza intuthuko yeziLimi zeziMpawu zaseNingizimu Afrika nemisebenzi egamanxe emingceleni yamanye amazwe. Ukubambisana nababambe iqhaza yinto emqoka kakhulu kule ndima.
Imithombo yezindaba iyobamba iqhaza eliwumgogodla wokuqwashisa ngoHlaka lweNqubomgomo yoLimi. Inhloso yokusebenzisa imithombo yezindaba kuyoba wukugxila emphakathini ngenjongo yokuwufundisa ngalokho okuqukethwe yiNqubomgomo. Ulwazi ngenqubomgomo luyokwenza baqondisise amalungelo nezibophezelo zabo. Ukwenaba kwabemithombo yezindaba ezintweni zonke zeNqubomgomo yeziLimi kuyoqiniswa. Ngaphezulu kwemibhalo nezindaba ezisakazwa ngendlela ebhalwe ngokusambani, isikhungo seDAC esitholakala kukhompuyutha siyosetshenziswa ekukhangiseni ngokusebenzisa izilimi ezahlukene. Eminye iminyango kahulumeni iyokhuthazwa ukuqhakambisa izilimi ezahlukene ezikhungweni zayo ezitholakala kumakhompuyutha kanjalo nasemibhalweni eziyishicilelayo.
IDAC iyozibandakanya neSABC neminye imithombo yezindaba efana neziteshi ezizimmele zomsakazo ukuze kukhuthazwe izilimi ezahlukene. Isibonelo, njengamanje iNLS imatasatasa nomsebenzi nesiteshi somsakazo womphakathi ekuthuthukiseni ihlelo lamagama olimi.
Ucwaningo lokuqagula izindleko olwenziwe wuMnyango weZimali kuHulumeni neDAC ngonyaka ka 2001 ukhombisa ukuthi isilinganiso sezindleko zokuqhuba umsebenzi wezilimi ezahlukene yinto engasimama futhi ungahlinzekelwa ngaphandle kwezinguquko ezinkulu kwisabelo sezimali esihleliwe.
Ucwaningo lokuqagula izindleko lwenziwa ngokulandela uhlelo lokunikana ithuba emikhakheni emine yezilimi. Imiphumela ibonisa ukuthi lomsebenzi udinga isabelo sezimali esenyuke ngaphansana kwephesenti elilodwa. Ukusebenzisa izilimi eziyisithupha ngokulandisa kweNLPF kuyoholela ezindlekweni ezingaphezulu kancane kodwa ezingevile emaphesentini amabili.
Zonke izakhiwo zikahulumeni kuyofanele zihlinzeke ngesamba esenele sokweseka ukusebenza kweNqubomgomo yeziLimi ehambisana noHlaka Lokukhokha Izindleko zoNyaka kuya kwemiThathu (MTEF) oluyoqala ukungena ngezikhawu kusukela ekuqaleni konyaka wezimali ka 2003/4.
Amaqoqo ezindleko ezivamile ezifana Nokuphatha ihhovisi (isibonelo, izindleko zokushintshelwa kwenye indawo, ukuhamba, ukulala, ihhovisi nokukhokhela ucingo), impahla ethengwayo (imibhalo eshicilelwe, ukuloba, izincwadi, izinsiza zokubhala, izinsiza zasehhovisi) nemishini (amakhompuyutha, imishini elalelwayo, imishini yocingo) kuyoba nomthelela ezindlekweni.
Isithebe esethulwe ngezansi sikhombisa futhi siqhathanisa isilinganiso sezindleko zethimba lolimi ngokuhleleka ngesikhathi seMTEF.
Ngokubhekela ukuthi iMinyango kuyofanele isebenzise iNLPF ngokwenkambiso yeMTEF, mhlawumbe kungaba wusizo ukuchaza ukuthi yini ebandanyekayo kule nqubo. Inqubo yesabelo sezimali seMTEF iqala ngo-Mbasa ngokuklelisa phambili izinto ezifunekayo nokwenza amalungiselelo ohlaka lwesabelo sezimali. Ukulumbanisa nohlaka olubanzi lwesimo sezomnotho, inqubomgomo yesimo senzalo yezimali neDoR kwenziwa kusukela ngoNtulikazi lapho neKomidi Lokukhokha iziNdleko zoNyaka kuya Kwemithathu (MTEC) liyokwenza khona izincomo zalo. Amalungiselelo esabelo sezimali esigcwele nemibhalo ayokwenzeka ngemuva kokuba uHlaka Lokukhokha iziNdleko zoNyaka kuya Kwemithathu (MTEF) lemukeliwe ngoMfumfu 2003.
Ukuthola imithombo yezimali.
Iminyango nezifundazwe ziyoba nesibophezelo sesabelo sezimali sokuqhuba umsebenzi osuqalile weNLPF ezinhleni zokuphatha.
Abasebenzi bamaThimba eziLimi bayoqashwa yiminyango ebhekene nokuqhuba umsebenzi bese beqeqeshwa ngesikhathi besebenza yiDAC ngokubambisana nabasebenzi bePanSALB. Kuyosungulwa izinhlelo ezihleliwe zokuqeqesha (Bona 2.2.2).
Kuyoba nokwehlukana ngobukhulu bamathimba eminyango ehlukene nezifundazwe. Isibalo songcweti bolimi abafuneka ethimbeni lolimi bayosingathwa ngokulingana nezinhlelo zokushicilela kanye nesabelo sezimali somnyangwo nesifundazwe.
Ubukhulu bethimba lolimi buyonqunywa wuhlelo lomsebenzi kanjalo namakhono adingekayo ukushayela nokuqhuba umsebenzi weNqubomgomo. Isibonelo, ingosi yabasebenzi kufanele ixube abahumushi, abalungisa amaphutha embhalweni oguqulelwe kolunye ulimi, abahleli bolimi, izichazimazwi, nezazi zehlelo lamagama olimi, njalo njalo.
IDAC iyaqonda ukuthi ukuqhuba umsebenzi weNqubomgomo osuqalile kuyophonsa inselelo enkulu. Ngaleyo ndlela, iyothembela kakhulu ekubambisaneni nawo onke amaqembu abandanyekayo ukuze iphendule zonke izinhloso zibe yizenzo eziphumelelayo.
Iqhinga lokuqhuba umsebenzi lithathelwe emcabangweni wokuthi Umthetho weziLimi zaseNingizimu Afrika uyoqala ukusebenza ngoMfumfu 2003.
Hlinzeka isabelo sezimali ngendlela ekhula njalo ngonyaka ngesikhathi inqumomgomo seyiqalile (unyaka wokuqala, amaphesenti angu30, unyaka wesibili, amaphesenti angu 60, owesithathu amaphesenti angu 100).
<fn>zul_Article_National Language Services_Umthetho Ophathelene Namasiko.txt</fn>
Umthetho ophathelene namasiko uthintwe kakhulu yisinqumo esakhishwa ecaleni lika Bhe elashintsha indlela okwabiwa ngayo ifa labantu abafile. Laguqula nendlela Umnyango wezoBulungiswa neNtuthuko yoMthethosisekelo eyoqapha ngayo ukusingathwa kwamafa abantu abashonile.
Yini eyenzeka esinqumeni sikaBhe?
Ngesikhathi esaphila, umufi waphila noNkosazana Bhe kanye nenye yezingane zabo ezimbili eKhayelitsha. Kwaba khona ukungabaza ukuthi umasihlalisane kaBhe nomufi babeshadile noma cha. Indodakazi yabo yesibili yayihlala nobaba kamufi eBerlin okuyindawo eseMpumalanga Kapa.
Umufi washona engenzanga isivumelwane sokucaza ifa, ngakho ifa lakhe lacazwa ngaphansi komthetho ophathelene namasiko. Lokhu kwachaza ukuthi ubaba kamufi kufanele athole lonke ifa ngaphandle kukaNks Bhe kanye nezingane zabo.
Ifa lalibunjwe wumkhukhu wokuhlala nendawo okwakhiwe kuyo umkhukhu. Ubaba wayefuna ukudayisa indawo ukuze akwazi ukukhokhela umngcwabo wendodana yakhe. Uma waqhubeka kanjalo, Nks Bhe nezingane babeyoba yimihambima. Nks Bhe wafaka isimangalo enkantolo ukuba izingane zakhe ezimbili zithathwe njengezindlalifa kuphela ezifanele ukuhlomula kwifa likayise.
Inkantolo yoMthethosisekelo yathatha isinqumo sokuthi indlela yomthetho wokucazwa kwefa ngaphansi komthetho wamasiko iboshezelwe yisigaba -23 soMthetho Olawula Abantu Abamnyama, ngakho wawungakulungele ukuhlangabezana nenselele yezinguquko zesimo esishintshayo emphakathini owawudalelwe zona kwasekuqaleni. Ngakho, wawusuphelelwe yisikhathi futhi ungasaxhumani nesimo ngempela sezidingo zasemadolobheni nobudlelwane obushintshayo bemindeni. Isimo sawo samanje sikhombisa ukuthi awuhambisani nenkambo yeningi ngoba ubandlulula ngobulili nokuzalwa.
Lonke ifa lomuntu oshonile liyokwabiwa ngokulandela Umthetho womuntu oshone engabhalanga ukuthi ufuna labiwe kanjani.
Uma oshonile eshiye kuphela amakhosikazi nezingane, amakhosikazi ayohlephulelana phakathi ifa.
Uma ifa lingakwazi ukufinyelela esambeni sama-R 125 000 ngamunye, amakhosikazi ayothola ifa elilinganayo bese zingatholi lutho izingane.
Ngemuva kwesinqumo sikaBhe, amafa abantu abashonile sesiyolawulwa ngaphansi koMthetho waMafa Abashonile ka-1965 (Umthetho- 66 ka-1965, njengoba uchitshiyelwe).
Izimantshi ngeke zisaqapha indlela okusingathwa ngayo amafa abantu abashonile kodwa loNksebenzi ususezithebeni zoMphathi waseNkantolo Ephakeme.
Umphathi weNkantolo Ephakeme akudingi ukuba azibambele ngokwakhe ekuphatheni izindaba zamafa abantu abashonile. Umphathi uyoqoka umuntu ofanele umsebenzi wokusingatha ifa lomuntu oshonile.
Ngesikhathi sokuhlela ifa, umuntu usengakwazi ukuzihlelela indlela eliyocazwa ngayo ifa ngaphansi komthetho wamasiko. Lokhu kufanele kuqoshwe phansi kwi-Wili.
Umphathi weNkantolo Ephakeme unesibophezelo soMthethosisekelo sokuqinisekisa ukuthi umthetho ophathelene namasiko uyathuthukiswa. Lokhu kufanele kwenziwe ngokuvumela umndeni oshonelwe ukuba uvumelane ngendlela okufanele labiwe ngayo ifa lomuntu oshonile. Akufanele kodwa Umphathi weNkantolo Ephakeme avumele amathimba abuthaka njengezingane nabantu besifazane ukuba bahlukunyezwe ngenxa yesivumelwano somndeni.
Kusemqoka ukuba bonke abantu baseNingizimu Afrika baziqonde lezi zinguquko ukuze bahlele amafa abo ngendlela efanele.
Umphathi oMkhulu weNkantolo Ephakeme usesungule inombolo yocingo lapho kutholakala khona usizo.
<fn>zul_Article_National Language Services_Umthetho wezinkambo zamaphoyisa ase Ningizimu Afrika.txt</fn>
Inkambo yobuphoyisa iphoqa ukuba, njenagbasebenzi bama Phoyisa ase Ningizimu Afrika, siziphathe ngobuqotho nangenhlonipho kubantu nokuhlukana kwabo nokomthetho, ngalokho sikhulise futhi sithuthukise umsebenzi wethu ngendlela ezokwamukeleka emphakathini.
Ukwenza: Abasebenzi bomnyango wezamaphoyisa bathatha iqiniso njengento ebalulekile kunazozonke.
Ukuchaza: Thina, njengabasebenzi abangamaphoyisa , njalo sizohlala silwela ukusekelwa kwenhloso, ukwazisa kwemigomo yenkambo yamaphoyisa. Ukuziphatha kwethi kuzohambisana nalemigomo. Sizoziphatha ngokuthembeka nangokuzibophezela noma ngegunya kuzo zonke izimo. Sizohlala njalo sikhuluma iqiniso, senze umsebenzi wethu ngesithunzi, futhi sibe yisibonelo emiphakathini esisebenza kuyo.
Ukwenza: Abasebenzi bomnyango wezamaphoyisa ayakwamukela ukuhluka kwabantu bezwe lethu, futhi baphatha bonke abantu ngenhlonipho elinganayo.
Ukuchaza: Ekwenzeni umsebenzi wethu sizohlala njalo sikhombisa inhlonipho ngokwazi ukuthi imiphakathi ihlukile, ngamasiko nangokunye. Sizophatha wonke umuntu ngenhlonipho, futhi sihloniphe namalungelo abo njengabantu base Ningizimu Afrika. Asizuku bandlulula ngokungemthetho noma yimuphi umuntu.
Ukwenza: Abasebenzi bomnyango wamaphoyisa bahlale behlonipha futhi bephakamisa umthetho njalo.
Ukuchaza: Umsebenzi wethi uphathelene kakhulu nokugcizelelwa komthetho, futhi ngaloku sithi sizohlala njalo singaphansi komthetho no Mthethosisekelo wezwe lethu. Sizo hlala njalo sigwema ukuziphatha ngendlela ezokwenza siphule umthetho. Sizohlala njalo sivikele abantu abahlala eNingizime Afrika ezenzweni ezephula umthetho.
Ukwenza: Abasebenzi bomnyango wamaphoyisa basebenzela ukuhlala benza umsebenzi omuhle kakhulu.
Ukuchaza: Sizohlala ngaso sonke isikhathi, senza umsebenzi wethi ngawo onke mandla esinawo. Ukuziphatha kwethu kohlala kunomaka bobungcweti bomsebenzi wethu. Ukuziphatha noku bonakala kwethi kozoqinisa ukuzibophezela kwethu ekusebenzeni kahle kakhulu.
Ukwenza: Abasebenzi bomnyango wamaphoyisa basebenzisana kanye nomphakathi, ngoba bafuna ukuvunywa nokuxhaswa ngumphakathi.
Ukuchaza: Sizosebenza ngothando olukhulu lomphakathi, futhi nangayo yonke imizamo yokusekela umthetho, futhi sifuna ukuvunyelwa umphakathi wonkana.
<fn>zul_Article_National Language Services_Umthetho woBulungiswa Emsebenzini 55 ka 1998.txt</fn>
Lefomu iqukethe indlela okudwetshwe ngayo umbiko wobulungiswa emsebenzini othulwa kuMnyango wezaBasebenzi. Lefomu ihlanganisa izidingo zokubika kubaqashi abaqokiwe, abaqashe ngaphansi kwe-150 noma ngaphezulu kwe-150. lefomu iphinde iqukathe umbiko wenqubekela-phambili okufanele ugcwaliswe ngemuva kwesiwombe sombiko wokuqala.
Bonke abaqashi abaqokiwe okufanele bethule umbiko ngendlela emiswe wuMthetho woBulungiswa Emsebenzini 55 ka 1998. Noma yimuphi umqashi ogcwalisa ngokuziqokela umbiko woBulungiswa Emsebenzini.
Ethule umbiko wokuqala ngoMhlaka 1 June 2000, bese elandelisa ngomunye njalo ngonyaka, ngosuku lokuqala luka-Okthoba 2001.
Agcwalise zonke izigaba zefomu ngaphandle kwesigaba G, embikweni wokuqala.
Agcwalise zonke izigaba zalefomu, kanjalo nesigaba G embikweni elandelayo.
Ethule umbiko wokuqala ngoMhlaka 1 Disemba 2000, bese ulandelwa ngeminye ngemuva kokweqisa unyaka owodwa, ngosuku lokuqala lomsebenzi ngo-Okthoba, aqale ngo 2002.
Agcwalise izigaba A, B, F no H embikweni wokuqala.
Agcwalise izigaba A, B, F, G no H emibikweni elandelayo.
Agwalise umbuzo 8.2 (izigaba zokumiswa emsebenzini) kuyo yonke imibiko.
Ngokuziqokela, agcwalise izigaba C, D, no E kuyo yonke imibiko.
<fn>zul_Article_National Language Services_Uphawu Lwesizwe nophawu lweTISSA.txt</fn>
Khuluma ulimi lwakho. Kuyilungelo lakho.
Yimuphi umsebenzi owenziwayo?
I-TISSA yenza umsebenzi wokutolika ngocingo ukuze kube lula ukufinyelela kuyo yonke imisebenzi kaHulumeni kuzona zonke izakhamuzi.
Kungani i-TISSA yenza lo msebenzi?
ITISSA yelula amalungelo okuthuthukisa ulimi nokukhuthaza ukusetshenziswa kwazo zonke izilimi zendabuko ezisemthethweni.
Umphakathi ungakwazi ukucela imisebenzi kahulumeni ngolimi lwawo lwebele?
Yebo, inqobo nje uma kungulimi lwendabuko olusemthethweni.
Ingabe ulimi lokukhuluma ngezandla lwabantu abangezwa lufakiwe?
Yebo, abantu abangezwa bayothola izinga elifanayo lomsebenzi njenganoma yimuphi umuntu ozwayo. Izindawo zokusebenzela zisezikhungweni zikazwelonke ezinkulu.
Usebenza kanjani lo msebenzi?
Umsebenzi uhlinzeka ngotolika ozohumusha isicelo sakho.
Ngizokwazi kanjani ukuthi umnyango kahulumeni ungangisiza yini?
Kuzoba nezimpawu ezizokhombisa ehhovisi likahulumeni ukuthi imisebenzi yokutolika iyatholaka.
Uma ihhovisi likahulumeni lingalukhombisi uphawu lwe-TISSA, ngisangawucela lo msebenzi?
Yebo, ungawucela lo msebenzi, kuphela nje uma abasebenzi bekwazi ukuwusebenzisa.
Uzongisiza kanjani mina lo msebenzi?
Utolika oqeqeshwe kahle uzokusiza kanye nesisebenzi sikahulumeni ukuthi sibe nolwazi olulungile.
Unelungelo lokukhuluma ulimi lwakho. Uhulumeni uyosiza ekuvaleni noma yimaphi amagebe okuxhumana akhona.
Khuluma ulimi lwakho, kuyilungelo lakho.
Umsebenzi wokutolika ngocingo ukhona lapha.
Ukutolika ngocingo kukhona lapha.
<fn>zul_Article_National Language Services_Usizo.txt</fn>
Yingani sizinikela esikweni lokunikeza usizo olungungqaphambili?
ukwaneliseka umuntu akuthola uma eqathanisa ukusebenza noma ukusebenziseka kwaleyonto ayitholile kanye nalokho abekulindele.
Ukunikeza usizo olungungqaphambili ezingeni lomhlaba ukwandisa izinga losizo esilinikeza amakhasimede ethu ngokuguqula ukugxila komngqondo wabasebenzi bethu kusuka kuleyo ngqondo yesikhashana ngokwemvelo siyiguqulele kuleyo yokuzinza kumakhasimede - ngokwenza njalo siyohlangabezana futhi sengeze kulokho obekulindelwe ngamakhasimede kulelibhange nosizo lwalo.
Usizo olungungqaphambili yilona esiluzabalazela sonke isikhathi, ngoba phela siyazi ukuthi wena ulindele usizo olungungqaphambili kuleli bhange lezoMhlaba. Uma ngabe usizo oluthole namhlanje lukuthokozisile, siyakucela ukuthi uxoxele umngani wakho. Uma ngabe ungathokozanga yazisa uMqondisi walelogatsha.
Sekuye kwanda ukubaluleka kokugxila ekugcineni amakhasimede. Ibhange lezoMhlaba liyokwazi ukugcina amakhasimede alo kuphela uma lenza ngcono ekuhlangabezeni nasekwaneliseni izidingo zamakhasimede.
Esikhathini esedlule iBhange lezoMhlaba belingungqoshishilizi, futhi bekungadingeki ukuba lenze imizamo eyisimpesheli ukuze ligcine amakhasimede. Manje, Ibhange lezoMhlaba selincintisana ngamakhasimede namanye amabhange ahwebayo. Labantu manje sebengazikhethela ukuthi bafuna yiphi impahla noma luphi usizo. Amakhasimede amanje asefundile futhi awacengi. Izinga lokulindelwe yilabantu selikhuphukile ngenxa yempahla nosizo oluphambili olutholakalayo. Uma ngabe iBhange lezoMhlaba lizimisele ukugcina amakhasimede alo khanye nesikhundla salo emkhakheni wezezimali, kudingeka imicabango noma imiqondo emisha, ngoba kuyonqoba izinkampani ezibeka phambili (ezizinze)amakhasimede azo, lezo ezinika amakhasimede eziwaqondile usizo olusezingeni eliphezulu. Umsebenzi wokugcina amakhasimede akusiwona umsebenzi woMnyango wezokuKhangisa nesokuThengisa kuphela. Lomnyango wezokuKhangisa ungaba nempumelelo kuphela uma ezinkampanini ezineMinyango nabasebenzi ababumbene ndawonye ngempumelelo ukuze bahlele futhi basebenzise izinhlelo zokuncintisana okusezingeni eliphezulu nosizo olunentengo kumakhasimede.
Lokho okungakaleki noma ongabonakali umphumela wakho kungeze kwalawuleka. Ukuze siklomelise abasebenzi bethu ngokusebenza ngokwemigomo ebekiwe, kufanele sikwazi ukukala usizo nezinga.
Sinxusa bonke abasebenzi ukuba babambe iqhaza kuloluhlelo. Ukubamba kwenu iqhaza kuleMigomo yokuZiphatha kubaluleke kakhulu ekuphumeleliseni iBhange lezoMhlaba.
Luyini usizo Olungungqaphambili?
Kusho ukwenza konke okusemandleni akho nangaphezulu ukuxazulula inkinga yekhasimede. Kumbandakanya ukwenza "okungaphezu kokulindelekile". Ukwenza okungaphezulu kwalokho okushiwo encwadini yohla lomsebenzi wakho (job description), okungaphezulu okungenzeka ukuthi abanye abakwezi. Konke kuyoya NGOBUWENA. Ukuhlala ulindele okuhle, ulangazelela ukusebenza, ushisekele/unoqgozi futhi unamandla. Ukwenza okuhle kakhulu ngaso sonke isikhathi. Kumayelana nokuthanda umsebenzi wakho, nokuziqayisa ngalokho okwenzayo. Kumayelana nokuziqhenya ngokusebenzela iBhange lezoMhlaba.
Yini uHlelo loSizo lweBhange LezoMhlaba?
Loluhlelo luqukethe ukuthi singaluletha kanjani noku silunikezeleni usizo oluvelele kubantu bethu. Ngokulandela lezinkomba uyokwakha ulwazi (experience) olujabulisayo noluyothokozelwa ngabanye abasebenzi kanye namakhasemede ngokufanayo.
Lomfanekiso wohlelo loSizo yiwona mqulu wakho osokusiza ekunikeni usizo kubantu "abaphambi kwakho". Enye yezinjongo ezihleliwe zebhange lezoMhlaba ukuthinta ngokunempumelelo izinga lempilo lawo wonke umuntu. Wena, njengenxusa lebhange usethubeni elihle lokuba ingxenye yokushintsha ikusasa labantu! Uyingxenye yokufezekisa amakhono abantu ngokubanikeza izimali abangazisebenzisa ukufeza amaphupho abo. Asigxilile kuphela ekuthuthukiseni abantu abangaphandle kwebhange kuphela kodwa nasekuthuthukiseni abasebenzi bethu futhi. LoMfanekiso wohlelo luzokusiza nawe ukuba uthuthuke ube ngumuntu onakekela abanye abantu nonakekela usizo alunikezayo.
Sifisa ukukhuthaza bonke abasebenzi beBhange lezoMhlaba ukuba benze noma basebenze ngokulandela lamaphuzu abalwe lapha ngezansi: Asigqugquzelane sikhuthazane zonke isinsuku, ayi kuphela ukuba senze okuhle ngamakhono ethu, kepha sisabalalise injabulo ekubhekaneni nomsebenzi nezimpilo zethu!
Amukela ngokushesha amakhasimede ngokuwabheke emehlweni umoyizele. Uma ungeke ukwazi ukusiza ikhasimede ngokushesha, lazise ukuthi uzolisiza ngokushesha.
Abingelele wonke amakhasimede asendaweni yokulinda, noma ngabe azosizwa nguwena noma engezukusizwa nguwena, abuze ukuthi aselutholile yini usizo nokuthi ungawasiza ngani. Uma ngabe usukulungele ukusiza ikhasimede, moyizela, libingelele, "sawubona", xolisa ngokulilindisa bese uyalazisa ukuthi wena ungubani, linike igama, isibonelo, "Sawubona , ngiyaxolisa ukukulindisa. Mina ngingu-Jane (noma uNksz Smith), ngingakusiza kanjani namhlanje" Nomzimba wakho mawukhombise ukuzithoba kanye nezwi lakho?
thola ukuthi ikhasimede lingubani lona bese usebenzisa igama lalo njalo uma niqubeka nengxoxo. Qiniseka ukuthi ulibiza kahle igama.
Mjwayenze umuntu ngokuba nengxoxwana emfushane naye uma kwenzeka. usuku oluhle, namhlanje, akunjalo?
Yiba nobungane, ungabandlululi, yiba ngolindele okuhle ube nobuntu.
Khombisa ukwenza umsebenzi ngobungoti futhi uhlale ulindele okuhle ngaso sonke isikhathi.
Ungavumeli amakhasimede ezwe ingxoxo yenu yangasese, noma ngabe nixoxa ngocingo noma ingxoxo phakathi kwabasebenzi ababili. Yenza ngokubona kwakho. Ungaphenduli umakhalekhukhwini wakho ungacelanga uxolo kuqala ekhasimedeni futhi uxolise uma uqeda ukukhuluma ngomakhalekhukhwini.
Lazise ikhasimede ulitshele ukuthi uyaphi uma usuka lapho usebenzela khona.
Lalelisisa ngokuqaphela futhi uqiniseke ukuthi ubuza yonke imibuzo ezoholelela ekutholeni lonke ulwazi olufanele. Qiniseka ukuthi ukuzwa kahle konke akushoyo ngisho ngabe lokhu kusho ukuthola umuntu ozokutolikela. Qiniseka ukuthi uyaluzwa undaba olethulwe kuwe ngaphambi kokuba uzame ukuluxazulula.
Baphathe ngenhlonipho enkulu bonke abantu ungabheki ukuthi banjani. Bonke abantu bathathe njengabalethe iGolide.
Zinike isikhathi sokuchazela lowo muntu omsizayo ukuthi yingani isicelo sakhe sokubolekwa imali sachithwa.
Uma ngabe lowo omsizayo engeke akwazi ukunikwa imalimboleko ngokweBhulonzi, iSiliva noma iGolide, yedlulisela lowo muntu kolunye uhlobo lwemalimboleko olungaphansi (ibhulonzi ezomnikwa isinyathelo sokuqala). Zinike isikhathi uzame ukuniza lowo muntu usizo olufanele kanye nocayi ngokwezimali (risk classification) okuzohambisana nezidingo zakhe.
Ungagxeki amaphutha uthi enziwe yibhange lakwenye indawo noma yibhange eliyinhloko. Inkinga yenze ibe ngeyakho futhi ungaliboleka imali okwesikhashana ikhasimede uma isimo sivuma.
Ngwema ukwenza umsebenzi ongaphathelene nokusiza abantu uma bephambi kwakho bekubona.
Phetha inkulumo yakho nekhasimede ngokulibonga ulibize ngegama bese uvalelisa ngokuthi "ube nosuku olumnandi".
Tshela umamukeli wezicingo uma ungenasi isikhathi sokuthatha izicingo ngalolosuku.
Ungakhiphi ucingo lapho luxhunywe khona noma uluyeke lukhale lungaphendulwa.
Xolisa kulowo muntu uma ucingo luke lwakhala isikhathi eside ungakaluphenduli.
Umamukeli wezicingo iBhange LezoMhlaba "Igatsha", Sawubona, Ngingakusiza kanjani." ungakhetha ulimi ofuna ukukhuluma ngalo.
Sawubona, Ngusibanibani okhulumayo, Ngingakusiza kanjani ungazikhethela ukuthi ukhuluma ngaluphi ulimi.
Thola ukuthi lomuntu omsizayo yena ungubani bese uyalisebenzisa njalo engxoxweni yenu igama lakhe. Qiniseka ukuthi ulibiza kahle igama lakhe.
Qiniseka ukuthi ubhale ngokuyikho imininingane yomyalezo.
Dlulisa imiyalezo ingakapheli imizuzu engamashimi amathathu uwutholile lokhu kumbandakanya nonothisi ebhaliwe yabekwa lapho kusebenzela khona omunye.
Yenza izithembiso ezizofezeka uma kunenkinga engeke yaxazululeka ngokushesha. Sebenzisa ulwazi lwakho lokwazi ukuthi inqubo ihamba kanjani uma umisa/ uhlela usuku lokuvala (closure dates). Uma kunesimo esiphuthumayo, phuthumisa undaba ngokuludlulisa kuMqondisi walelogatsha.
Yonke imibuzo nezikhalo kwenze kube noma kuthathe njengokwakho kuze kube kuyaxazululeka. Ungalingi udlulisele kwelinye igatsha ikhasimede ngaphandle uma kudingekile ngempela.
Xazulula izikhalo ngokushesha bese ushayela lowo muntu ucingo umazise ukuthi undaba lwakhe luhamba kanjani.
Bazise abantu obasizayo njalo ukuthi izindaba zabo zikuliphi izinga.
Uma usuqedile ukuxazulula inkinga, ungambuza umuntu ukuthi kukhona okunye engakusiza ngakho, namhlanje?
Thulula ibhokisi leMibono njalo ngesonto.
uMqondisi walelo-Gatsha kufanele abhekisise imibono ngaphambi kokuyithumela eHovisi eliyiNhloko ukuze iyocutshungulwa.
Kufanele ube sewukulungile ukusiza abantu ngesikhathi sokuvula.
Ungashushi abantu uma sekuyisikhathi sokuvala futhi abasebenzi kufanele bazimisele ukusiza abantu noma sekushaye isikhathi sokuvala.
Abantu kufanele bamukelwe basizwe ingakapheli imizuzu eyi-15 bengenile eBhange.
Makube nokuqeqeshwa kozakwenu njalo ngosuku okufanele kumbanbakanye imizuzu eyishumi yoqeqesho oluphathelene nenkulumo yokunika usizo (okufanele yenziwe nguMqondisi weGatsha) futhi kufanele loluqeqesho lwenziwe lingavuli leloGatsha..
Isikhathi esingathathwa ukuphendula umuntu obuze okuthile/ noma ofake isikhalazo.
Ulwazi lomsebenzi ukushesha nokwenza okuyikho.
ukwenza ngaphezu kwalokho okulindelekile.
Yazisa umuntu omsizayo ngomgudu noma isimo sesicelo sakhe njalo ngosuku noma ngesonto.
Bashayele ucingo abantu obasizayo ungababhaleli izincwadi.
Qaphela ukuthi ulimi ulusebenzise kahle nokuthi amagama uwabhale kahle futhi umbhalo wonke kufanele ungabi nelilodwa nje iphutha.
Akufanele kuthunyelwe kumuntu osizwayo umbhalo obhalwe ngesandla.
Bhekisisa ukuthi imininingwane esekupheleni kwephepha ilungile yini nokuthi iyahambisana nosimo sangaleso sikhathi.
Ungasebenzisi izinto sokubhala ezindala, amaphepha anophawu lwebhange, izimvilophi nokunye.
Uyanxuswa ukuba ungalingi uthinte noma uphazamise amathemplethi enkampami futhi kufanele usebenzise uhlobo lokubhala olubizwa nge Gill Sans kuyo yonke imibhalo.
Landelisisa uma kukhona owesule noma okhansele imalimboleko yakhe noma wakhokha imalimboleko wayiqeda.
Umsebenzi owayenza isicelo semalimboleko salowomuntu (uma ekhona) kufanele amvakashele lowo muntu ukuze athole izizathu zokuthi yingani ekhokhe yonke imalimboleko bese emkhuthaza ukuthi abuye futhi azothola usizo.
Lelo nalelo Gatsha kufanele likhombise izimpawu zenkampani ezimvunyiwe ngaphakathi nangaphandle.
Izikhathi zokusebenza nazo kufanele zikhonjiswe ngokuchachile.
Wonke izimpawu esinanyatheliswayo kufanele zibe sesimweni esihle. Izimpawu ezibhalwe ngekhompuyutha nalezo ezibhalwe emaphepheni ngesandla ezinanyathiselwe ezivalweni nasezidongeni kufanele zisuswe kufakwe lezo ezibhalwe kahle zasayidwa.
Ngeze kwasentshenziswe isaluthephu ukunamathelisa izimpawu noma izithombe.
Zonke izimpawu zangaphakathi kufanele zihlanzeke zibe semweni esisebenzayo.
Iziqhano ezinamagama kufanele zigqokwe ngaso sonke isikhathi.
Ukubhema, ukudla noma ukuphuza ngeze kwenziwa phambi komuntu osizwayo kulo lonke iGatsha.
Uyanxuswa ukuba ukuba uqiniseke ukuthi isithunzi segatsha sigcinekile uma kudingeka lungisa noma ushintshe impahla nezinto eziphukile noma ezingasasebenzi ngokuyikho.
Izidonga zezindlu eGatsheni kufanele zihlanzeke zingabi nabala.
Amakhethini noma iziviko kufanele kuhlanzeke, kungabe ngokuphukile futhi kubukeke kunobunono.
Izitshalo kufanele zihlanzeke. Izitshalombumbulu zingeze zabekwa lapho kusizwa khona abantu.
kufanele kube nezitsha zokufaka umlotha kagwayi ezanele kuyo yonke indawo.
Isaziso zabasebenzi zingabekwa endaweni lapho kusizwa khona abantu.
Izindawo zabasebenzi kufanele zihlanzeke futhi zibukeke ngaso sonke isikhathi.
Wonke umsebenzi walelo Gatsha kufanele akugcine kunembeza wakhe ukubukeka kweGatsha futhi asize ukugcina ukubukeka kobungoti ngaso sonke isikhathi. Bonke Abasebenzi bagqoke izimpahla zokusebenza ezamukelekile.
Izincwanjana ezichaza ngenkampani kufanele zibekwe kahle ngobunono ezindaweni lapho kusizwa khona abantu.
Njengoba sikholelwa ukuthi ukunakekela amakhasemede kubalulekile ekuphumeleliseni ibhange, lomfanekiso owakhiwe lapha kufanele usentshenziswe ngaso sonke isikhathi.
Bonke abasebenzi abasiza abantu kufanele bathole uqeqesho lwaloMfanekiso woSizo oluvelele oselutholwe ngabanye abaqeqeshi abangozakwabo. OShampiyoni bendawo yibona abazohola loMfanekiso. Lokhu kuyoqinisekisa ukuthi siyazifeza izinjongo zethu ngosizo.
Uma ngabe ungenasiqiniseko sokuthi ngobani amaShampiyoni okuSiza Abantu eGatsheni lakho, xhumana nathi.
Uyanxuswa ukuba ukhululeke ukuxhuma neMnyango wezokuKhangisa nokuThengisa uma unemibuzo ngalokhu okushiwo ngenhla.
<fn>zul_Article_National Language Services_Usuku lokugcina lokubuyekezwa (2003).txt</fn>
I-NPI yisizinda somphakathi, esithathwa njengesekela lo Mnyango Wezabasebenzi, ngokwenhloso Yokulawulwa Kwezezimali Kuzwelonke.
Ukuba ngumpetha ongadikibali wokuthuthukiswa kwamazinga ezokhiqizo aphelele, anezindlela ezintsha futhi asimeme ukuze "kuzuze wonke umuntu ngokulingana ngendlela efanelekile ngokomphakathi".
Isizinda sikaZwelonke Sezokhiqizo singumkhandlu onxantathu ozinikele ekuthuthukiseni nokugqamisa izinga lezokhiqizo lase Ningizimu Afrika ngokucacisa umoya wobunxantathu ngokocwaningo, ukusabalalisa ulwazi, uqeqesho, ukugqugquzela, ukuxhumana, ukuhlolwa kwamabhuku nokulawula kuzo zonke izindaba zezokhiqizo kanye nenselela yokukhuphula izinga lempilo yabo bonke base Ningizimu Afrika.
Bheka kwi webhu ye- NPI ukuthola eminye imininingwane ngemisebenzi ye- NPI, ikakhulukazi ngamaqhinga ezinhlelo zayo.
I -NPI seyakhe amaqhinga amahlanu ezinhlelo ukuze ibhekane nezinto ezisemqoka, amaqhinga kanye nezenzo. UmPhathi woHlelo wengamele uhlelo ngalunye.
UMthetho Wokuphakamisa Ukufinyeleleka Kolwazi, Umthetho- 2 ka -2000 (Osuzobizwa "Ngo Mthetho" ngemuva kwalokhu) kuhloswe ukuthi unike ukusetshenziswa kwelungelo lomthethosisekelo lokufinyelela kunoma yiluphi ulwazi oluphethwe ngu Mbuso kanye nanoma yiluphi ulwazi oluphethwe ngomunye umuntu oludingekela ukusebenzisa noma ukuvikela noma yimaphi amalungelo, kanye nokuhlinzekela udaba oluphathelene nalokhu.
Ikhomishani Yezamalungelo Abantu eNingizimu Afrika kudingeka ukuthi ngokwesigaba- 10 soMthetho ikhiphe isiqondisi esiqukethe leyomininingwane engase idingwe yinoma imuphi umuntu (osezobizwa "ngofakisicelo" ngemuva kwalokhu) ukuze ofakisicelo athole ulwazi oluphethwe ngu Mbuso kanye/noma ngomunye umuntu, lapho lolwazi ludingekela ukusebenzisa noma ukuvikela noma yimaphi amalungelo omfaki sicelo.
I-NPI, uma kunesidingo, iyobuyekeza bese ikhipha izichibiyelo zalencwadi yokuchasisisa lapho noma uma kufanelekile, ngeziwombe ezingeqile onyakeni owodwa.
Akukho ncazelo yalabo i- NPI enolwazi ngabo noma amarekhodi yemibhalo eqoshiwe etholakalayo ngalabo ukuze isakazwe.
Ngokwalo Mthetho, Umfaki sicelo kumele avunyelwe ukufinyelela kumbhalo oqoshiwe wethimba lomphakathi uma umfaki sicelo ethobela zonke izidingongqangi zenqubo yoMthetho eziphathelene nokucela ukufinyelela kulowo mbhalo oqoshiwe, uma kungukuthi lowombhalo oqoshiwe akwenqatshwanga nawo ngokwanoma yikuphi ukwenqaba okubalulwe kulo Mthetho.
Isicelo sokufinyelela kumbhalo oqoshiwe njengoba kukhonjwe ku Mthetho kumele sibe nobudlelwane obukhulu nefomu A yeselulo B senqubomgomo -187 yomhlaka -15 kuFebruwari we- 2002, esishicilelo sayo siyatholakala kwi webhusayidi ye -NPI, noma kumphathi wehhovisi lemininingwane le -NPI nakunoma yiliphi isekela lomphathi wehhovisi lemininingwane.
Uma umfaki sicelo engakwazi ukufunda nokubhala, noma enanoma yikuphi ukukhubazeka okumvimbela ukuthi asebenzise amalungelo akhe abalulwe ngenhla, isicelo sokufinyelela kumbhalo oqoshiwe singafakwa ngomlomo kumphathi wehhovisi lemininingwane kanye/noma kunoma yiliphi isekela lomphathi wehhovisi lemininingwane.
Uphiko Loxhumano lwe- NPI yilona oludlala indima enqala yokuhlola izenzo zokhiqizo kwimikhakha yezezimboni, yezohwebo kanye neyomphakathi kanye nezinhlangano ezizinze emphakathini, bese yeluleka ngokuthi lokhu kungasetshenzisisiswa kanjani. Iqembu loxhumano le- NPI linikezela ngolwazi olunzulu kanye nobungoti obahlukahlukene elibuthola ngokwenza imisebenzi eminingi yezokhiqizo ezimakethe zangaphakathi ezweni nezangaphandle kwezwe minyaka yonke. Uhlelo lubhekisa izinsizakalo zalo ngezindawo ezine, eziyilezi, Inkundla Yokuhlola, Izinqubo Zokufunda, Ulawulo Lwezokumaketha kanye Nolawulo Lwezokusebenza. Eminye imininingwane emayelana nalezinsizakalo ingatholakala kwiwebhu ye -NPI, noma kuMphathi wehhovisi lemininingwane kanye/noma kunoma yiliphi isekela lomphathi wehhovisi lemininingwane.
Ngokungafani namanye amathimba omphakathi, i -NPI ayinayo inqubo yangaphakathi yokufaka izikhalo. Lapho umfaki sicelo ekholelwa ukuthi i -NPI ayiyinakanga okanye/noma yehlulekile ukuthobela imigomo yayo ngoko Mthetho, udaba kuyomela kubhekwane nalo yilawo maqembu athintekayo, uma kungavunyelwana, noma yiliphi iqembu lingathintana nanoma iyiphi inkantolo eyengamele leyondawo.
<fn>zul_Article_National Language Services_YILWA NEKHOLERA.txt</fn>
Ikholera yisifo umuntu asithola ngokuphuza amanzi nokudla ukudla okunegciwane lekholera.
Igciwane elibangela ikholera litholakala kwindle yabantu.
Isabalala kanjani ikholera?
Ungawusebenzisi umfula njengendlu yangasese, kodwa sebenzisa indlu yangasese.
Geza izandla zakho emanzini abilayo noma elashiwe emva kokusebenzisa indlu yangasese nangaphambi kokuthinta ukudla.
Ungamsiza kanjani umuntu ovele esenekholera?
Mnikeze amanzi amaningi afakwe ushukela/nosawoti ukuthi awaphuze.
Thatha ilitha eyodwa yamanzi abilisiwe, ufake amathespuni agcwele ngokungaqongile ayi-8 kashukela nohafu wethespuni likasawoti bese ugovuza.
Nikeza ogulayo lenhlanganisela aphuze kancane kancane kaningi kangangoba kungenzeka.
Khumbula, qhubeka nokumnikeza lenhlanganisela kashukela/usawoti umuntu onekholera.
Mphuthumise ngokushesha emtholampilo noma kwindawo yokwelapha ngokushesha okukhulu lowo muntu.
Uma ufuna eminye imininingwane, noma uma ucabanga ukuthi kungenzeka ukuthi unekholera, vakashela umtholampilo, isibhedlela, udokotela noma umsebenzi wezempilo eduze nawe.
<fn>zul_Article_National Language Services_YINI ISIKHWAMA SE APEX.txt</fn>
Izindlela zokulondoloza ngokusebenzisa kanye nokwakhiwa komdabu okufana nezinhlangano zokungcwaba nama-stokvels.
Ukwakha imboni yezezimali ezincane esebenzayo eNingizimu Afrika.
Ukuxhasa ngezimali kokwakha amandla omthetho kuzinhlangano ezingabahlanganyeli kanye namaklayenti abo ukuze kuhanjiswe ukubamba iqhaza kwabo kumisebenzi yezomnotho ekhiqiza okuthile.
Ukujwayeza ukulondoloza kanye nokunikezwa kwemali engenayo kuko kokokubili izinhlangano kanye nama-Retail Finance Institutions (ama-RFI) njengendlela yokwenza banzi nokwenza nzulu ukufinyelela kuzinsiza zezezimali kwabaphofu kanye nokwenza ngcono isimo sabo sesezimali ukuze baphile kangcono.
Ukubajwayeza ukulondoloza akukho sifanekiso esikhethwayo, kodwa ukuqalisa kanye nezindlela ezehlukile ezesekwe olwazini ngempilo ziyagqugquzelwa.
Isikhwama Semali Ebolekwayo Yesikweletu Esincane: Lolu hlelo lunikeza imali ebolekiwe efinyelela kuma-R10 000 kumakhaya kanye nosomabhizinisi abayeme kuzinkampani ezincane ukuthi baphile.
Isikweletu esincane sebhizinisi elincane.
Isikhwama sokwehlisa izinga lobuphofu kumaklayenti amakhaya aneholo elingaphansi kwama-R1500. Inhlangano engumhlanganyeli izawusebenzisa ithuluzi lokuthagetha ukuhlola ubuphofu.
Ukwakha amandla ezomthetho: Ngaphansi kwalesi sikhwama sohlelo kunikezelwa ukuqinisa isikhungo nokuqinisekisa ukuxhaswa kwaso kwesikhathi eside.
Ukujwayeza ukulondoloza: Loku kusiza ukuthuthukisa nokugqugquzela ukwakhiwa kwezinhlangano zezezimali kanye nezinye izikhungo zokulondoloza zomdabu ezifana nezinhlangano zomngcwabo nama-stokvels ukuze nkuqokelelwe umcebo ozaliswayo ongowendawo.
I-Apex yenza umsebenzi wayo ngokusebenzisa izinhlangano ezibalwa ezingabahlanganyeli, ngakho-ke ukhetho lwabo lusemqoka kakhulu futhi luyaqhubeka. Ngaphansi kwale nqubo lunikeza amanani kuma-NGO amaningi azibhalisile, izikhungo zamabhizinisi zendawo, izikhungo ezivolontiyayo kanye nemiphakathi efanele esebenzisa izici ezijwayelekile.
Ekunikezeni inani kunhlangano, i-Apex ilandela imihlahlandlela ecacile engakwazi ukuhlukaniswa kumikhakha elandelayo inhlangano, umhleli, ukuphatha, ukubusa, izindaba zabasebenzi, indawo yokusebenza, imisebenzi yemikhakha, ukusebenza ngemfanelo okudlule, izinhlelo zokuphatha ulwazi, izinhlelo ze-zama-akhawunti.
<fn>zul_Article_National Language Services_YINI UKWEBIWA KOGESI.txt</fn>
Ukwebiwa kogesi kuchaza noma luphi uhlobo lokugxambukela okungagunyaziwe amathuluzi, izinto noma izinsiza zokuxhuma ngendlela etshengisa noma engaholela esimweni sokungafundeki noma sokuntshontsheka kwenani logesi noma ekuhlomuleni ugesi ngendlela engafanele.
Ukwebiwa kogesi kuyinselelo edinga kubhekanwe nayo ngenhloso yokusimamisa lemboni yokuphakela ugesi. Kungani kubalulekile?
Akukho emthethweni: ukweba kuthathwa njengesenzo esiyicala nesijeziswayo ngaphansi komthetho. Ukusebenzisa ugesi ngaphandle kwemvume yokuwuxhuma noma ukubhalisa njengekhasimende esikhungweni sendawo yokuphakela ugesi kanjalo nokuphazamisa imitha kagesi yinto eyicala.
Ukugwema lesisimo, kufanele uthintane nomphakeli-gesi wakho wendawo bese ufaka isicelo. Kuyodingeka ukhokhe inani lokuxhuma ugesi ngaphambi kokuphasiswa kwesicelo sakho.
Abukho ubulungiswa kulawo makhasimende awukhokhelayo ugesi.
Ukuphazamiseka kogesi: ukuxhuma ugesi ngokungemthetho kuvame ukuholela ekwesindweni kwengqalasizinda kagesi, ngaleyo ndlela bese ude uwa. Ukwesindwa kungaphazamisa nezindawo ezingomakhelwane. Ukuphazamiseka kogesi kwaloluhlobo akulona iphutha lomphakeli-gesi.
Ukwesindwa kogesi kungaholela nasemandleni kagesi angalawuleki ngokwezinga elejwayelekile nokuyinto engalimaza izinto zasendlini ezisebenza ngogesi, ikakhulu kulawo makhasimende awukhokhelayo ugesi. Okunzima wukuthi lamakhasimende angenacala angeke aba nandlela yokukhononda kumphakeli-gesi, ngenxa yokuthi lenkinga isuke ingadalwanga wumphakeli-gesi noma kungenxa yobudedengu bakhe.
Abaphakeli-gesi badinga ukuthola inzuzo efanele umsebenzi wabo ukuze babhekana nezindleko zogesi abawuthenga kubakhiqizi bogesi. Inzuzo evela ekudayisweni kogesi isiza ukusimamisa umsebenzi wokuphakelwa kogesi nokuthi umphakeli-gesi akwazi ukuqhubeka nebhizinisi lakhe. Ngakho-ke, ukweba ugesi kubeka ebucayini ikusasa lokuphakelwa kogesi esikhathini esizayo.
Ukwehla kwenani lemali engenayo kuchaza imali encane eya ohlelweni lokuphakelwa kogesi. Lokhu kuchaza ukuthi abantu abangakabi nawo ugesi kumele balinde isikhathi eside.
Eziwombeni eziningi zokuxhuma ugesi ngokongemthetho, kudaleka izingozi ngenxa yokuthi amakhebuli awaphephile nokuyinto eholela ekulahlekeni kwezimpilo zabantu.
Ukulahleka kwenzuzo ngenxa yokwehla kwenani elidayisiwe kusho ukuthi kumele itholakale ndawo thize ukugqiba lesisikhala. Lesisimo sichaza ukwenyuka kwentengo yogesi. Wubani-ke ohlukumezekayo ngalokhu Kuhlukumezeka lawo makhasimende awukhokhelayo ugesi ngoba inzuzo elahlekile ihlinzekelwa ngokwenyusa intengo?
Cebisa umakhelwane wakho ngomthelela walesi senzo.
Cebisa umakhelwane wakho ngendlela efanele yokufaka isicelo sokuxhunyelwa ugesi.
Yaziza omakhelwane bakho, kungenzeka babe neqhinga lokuxazulula lenkinga.
Phakamisa loludaba emhlanganweni womphakathi noma ezinhlakeni zendawo.
Dlulisela udaba emkhandlwini wezokuxhumana wamakhasimende.
Yazisa umphakeli-gesi wakho uma unolwazi ngomuntu ontshontsha ugesi.
Njengekhasimende elisebenzisa ugesi, unesibophezelo sokukhokhela umsebenzi owenzelwe wona. Uma unenkinga yokukhokha ngesikhathi isikweletu sakho, mhlawumbe isixazululo kungaba wukusebenzisa uhlelo lukagesi wekhadi. Ngaleyondlela, uyokwazi ukuhlela kahle ugesi owusebenzisayo. Ukweba ugesi kuphazamisa wonke amakhasimende, akugcini nje endaweni yangakini kuphela kodwa kungaba nomthelela wokwenabela nakwezinye izindawo.
Njengesinyathelo sokugcina, ungaqondisa isikhalo kumlawuli kagesi. Ayakhuthazwa amakhasimende ukuba axhumane nomphakeli-gesi oqondeni lapho engafaka khona izikhalo. Uma ungeneliswa, ungedlulisela udaba kuMlawuli kaGesi osezingeni likaZwelonke noyokuphenyela kabanzi ngodaba.
Ukulawula imboni yokuphakela ugesi ngokulandela inqubo-mgomo nomthetho ngenhloso yokuhlangabezana nezidingo ezikhona neziyobakhona zabaneqhaza egesini ngokusebenzisa amasu anqala, afanele nayoholela ekusimameni okuyohlala isikhathi eside.
Umlawuli kagesi ngokuxhumana nomnyango wokubhekela amakhasimende uzibophezele ukwenza ngcono iqophelo lomsebenzi embonini yokuphakela ugesi nokugcina amakhasimende enolwazi ngezindaba ezithinta ukuphakela ugesi.
<fn>zulu (1).txt</fn>
Izimpawu ezintsha zezwe ziwumklomelo ophezulu kakhulu, ngesandla sikaMongameli izwe elingazinikeza izakhamizi, kanye nabanye abantu abahlonipheke kakhulu bamazwe angaphandle. UMongameli ungumsuka (umgcini, insika, kanye nomthombo omkhulu) wenhlonipho ezweni, kungakho uMongameli kunguyena onikeza imiklomelo yenhlonipho kanye nokunikeza iziphandla zemvunulo yenhlonipho.
INingizimu Afrika isihambe uhambo olude lokwehlukana nomlandu wobandllulo ngokobulili, umbala, nenkolelo. Izwe lethu liqhubekela phambili ngokuzinzile endleleni eqonde ekwamukeleni ubuntu nesithunzi sabo bonke abantu. Kulolu hambo lokuhlonipha ubuntu babo bonke abantu, kunosiko olusha lwamalungelo obuntu babo bonke abantu, kanye nokuhlonishwa kwesithunzi somoya wobuntu okuyiyonanto ebonisa ubuthina njengeNingizimu Afrika.
Imithombo yezimpawu zokwehlukana nesikhathi sayizolo, kwaba wukwenyuswa kweflegi entsha ngo-1994. Leso sikhathi saqinisa ukuziqhenya kwethu kanye nesithunzi sezwe elisimamayo neligubha umkhosi wesithunzi sabo bonke abantu. Kanti okunye kwaba wukusungulwa nokuphothulwa kweSiphandla esisha sezwe, esongamele umlando wabo bonke abantu bezwe, mhlaka 27 ku-April ngo-2000. Ngokwenza lokho, lokhu kubonelela bonke ubuhle be-Afrika, kanti futhi nezimpawu zayo ziba yingxenye yosiko olusha oluyisikhokhelo ekuzalweni nasemvuselelweni kabusha kweNingizimu Afrika. Iziphandla ezintsha zeZwe zesekelwe ngomoya waleyo mvuselelo yezwe.
Lesi Siphandla sinikezwa izakhamizi zaseNingizimu Afrika ezinobuciko nobugagu obuphezulu, kanti futhi abafinyelele kumpumelelo yezinga eliphezulu ngokungavamile.
Mapungubwe - UbuKhosi baseMapungubwe babutholakala enyakatho nezwe lethu eminyakeni eyinkulungwane edlule. Lobu buKhosi babunombuso owawunobukhaliphi obumangazayo, kanti futhi buthuthuke kakhulu ngakwezolimo. Kanti lobo bukhosi babuye babanezimayini kanye nemboni yezensimbi. Lobu buKhosi babuhwebelana namazwe akude anjengoShayina. Ngalesi sikhathi lobu buKhosi, babunolwazi beqophelo eliphezulu ngezokucabanga ngokujulile kanye nobuhlakani bokuqamba izinto ezintsha.
Intatshana yaseMapungubwe - Siyisizinda nesendlalelo, intatshana yetshe lenhlaba etsheni elikhafulwe wudaka, endaweni eyomile newugwadule, engatholi kahle izimvula zasehlobo, okubonakale ngesikhathi kumbiwa kubonise ubuciko obukhulu obabutholakala endaweni yemvelo kodwa enezimo ezinzima.
Intonga yobuKhosi baseMapungubwe - nayo itholakale embizeni yokuncibikelisela igolide kuzo zombili izinhlangothi - okungenye yezinto ezazenziwa eyatholakala ethuneni elambiwa kuleyo ndawo okwakumba khona izazi ngokumba izindawo zakudala. (excavation site).
Imbiza ehlotshisiwe yokuncibikalisa igolide - ubume benxa-fanana obubonakala embizeni echichimayo yokuncibikalisa igolide bukhombisa inala yobuciko, isayensi nekhono lokuqamba izinto ezintsha, okuwubufakazi bempumelelo yakudala kwezokukhiqizwa kwensimbi.
Ukuphuma kwelanga - kukhombisa ukusa kabusha e-Afrika.
Iziko lokuncibikalisa insimbi - ukuhlanzekisa kanye nokuthokomalisa impilo komlilo, owawusetshenziswa ukusukela emandulo, kanye nempumelelo eqhubekela phambili kanye nobuciko nobugagu emiphakathini yonkana.
Lesi siphandla sinikezwa izakhamizi zaseNingizimu Afrika ngemisebenzi yabo yezinga eliphezulu. Le misebenzi kumele kungabi nje yimisebenzi evamile kodwa engaphezu kokuvamile, kanti futhi abantu abangayenzi nje ngoba bezokhokhelwa kodwa abayenze nangaphezu kwalokho okuvamile nokulindelwe.
ugqozi kwezetheknoloji, kanye nokusebenzela imiphakathi.
Siyisihlahla esibaluleke kakhulu kwezolimo lwamahlathi. Sisiza ngamaxolo enza indwangu kanye nezintambo, izithelo kanye nomlilo, kanti futhi nezinye izinto eziningi eziwusizo.
IBaobab (iBaobab noma i-Adonsonia Digitata) - saziwa ngezimpande zaso kanye nempilo yaso ende. Sisiza ngomthunzi kanye nangendawo okuhlanganyelwa kuyo, kanti futhi sibaluleke kakhulu ekusekeleni imiphakathi lapho esitholakala khona.
Umumo wezinhlangothi eziyisishagalolunye - umumo wejiyometri wezinhlangothi eziyisishagalolunye uwuphawu lwemikhakha eminingi ehlukene lapho okungenziwa khona imisebenzi eminingi ekwakheni isizwe esisimeme nesiqhubekela phambili. Lolu phawu, lubuye lumele amaprovinsi (izifundazwe) eziyisishagalolunye zezwe lethu.
Lesi Siphandla sinikezwa abantu bamazwe angaphandle (Abaholi boMbuso noHulumeni, nabanye abahlonipheki bangaphandle) ngokubonisa ubudlelwane neNingizimu Afrika. Kungakho siyisiphandla soxolo, insebenziswano, kanye nophawu lokubonisa ukubumbana nokusekelana. Isiphandla siwuphawu olubalulekile lobudlelwane namazwe omhlaba.
Imiklomelo emibili yokuqala ibandakanya izigaba ezine: udondolo, ibheji yasentanyeni, isiphandlana esincane, kanye nesipeledu esifakelwa ezambathweni esimise okwembali (lapel rosette). Isiphandla sokugcina sinezigaba ezintathu: ibheji egaxelwa entanyeni, isiphandlana esincane, kanye nesipeledu esifakelwa esambathweni esimise okwembali.
Umajola (inyoka etholakala endundumeni) - Inyoka evakashela izingane ezisanda kuzalwa. Ayilimazi ingane noma amalunga omndeni, kanti futhi indlela yokuxosha lenyoka wukuthi umama wengane ayiputshuzele ngobisi lwebele. Le nyoka ivakashela ingane ukuyilungiselela ukuba nekusasa elihle neliphephile ebudaleni bayo. Iza njengomngani nomvikeli. Ubungani ebubonisayo, abusekelwe kumusa omuhle kodwa, busekelwe kumdlandla wokubonisa ukusekelana kanye nokufuna ukusekela kanye nokukhuthaza impumelelo yekusasa yabantu abasha kanye namalunga omphakathi asakhulayo. Le nyoka ihlala njalo isemlandweni wabantu ngenxa yendaba eyabhalwa kudala edumile egama layo lithi: The wrath of the Ancestors (Ulaka lwamadlozi/ lwabaphansi), eyabhalwa ngu-AC Jordan. Le ndaba icikela phansi umbono wokuthi inyoka yinto eyingozi nenoshefu, kodwa ikhombisa umbono onabile we-Afrika, oqondisisa inyoka njengomngani kanye nelunga eliyizinto nengxenye yendalo okumele kuphiliswane nayo.
Udondolo - olubazwe lwacijiswa, luvela okhunini olumnyama, lwesihlahla sase-Afrika, esiwuphawu lobuhlobo ekusekeleni kanye nakunsebenziswano ekhonjiswe ngabangani, kanti futhi lubonisa ukuzimisela ukusekela kanye nokuma nalabo abasisekele nathi.
<fn>zulu (2).txt</fn>
Isiqondiso sokukusiza ukuba udle ukudla okunempilo, usebenzisa ukudla ongase ukwazi ukukuthola.
Uma unesifo esingamahlalakhona (njengofuba, umdlavuza noma ingculaza) kubaluleke kakhulu ukuba udle ukudla okunempilo. Ukukhetha indlela yokudla enempilo kungakusiza ukuba ulwisane nezifo futhi kukusize ukuba ubhekane ngokuphumelelayo nokugula. Ukudla ukudla okunempilo akusho ukuthenga ukudla okukhethekile, okumba eqolo! Ukudla ukudla okunempilo kusho ukukukhetha ngokuhlakanipha ukudla okuzokunikeza w onke umsoco umzimba w akho ow udingayo. Leli pheshana lizokusiza ukuba ukhethe ukudla okunempilokulokho ongase ukwazi ukukuthola.
Zama ukudla izinhlobo eziningi zokudla ngangokunokwenzeka. Lokhu kuzokusiza ukuba uthole wonke umsoco odingw a umzimba w akho. Umsoco uyizakhi ezitholakala ekudleni. Kukhona izinhlobonhlobo zomsoco ezitholakala ekudleni, okungukuthi amaprotheni, ama-carbohydrate, amafutha, amavithamini namaminerali. Wonke umsoco odingwa umzimba w akho aw utholakali ohlotsheni olulodwa nje kuphela lokudla, ngakho-keudingaukudla izinhlobo eziningi zokudla. Kuhle ukudla ngezikhathi ezihleliw e. Zama ukudla okungenani kathathu ngosuku. Uma kungenzeka, zama futhi ukudla naphakathinezikhathi ezihleliwe, ikakhulu uma uwumuntu odla kancane.
Ukudla okuyisisekelo makuphakwe kakhulu ukwedlula okunye okuhambisana nakho. Ukudla okuyisisekelo kungaba iphalishi, isinkwa, irayisi, amazambane nanoma yikuphi okunye ukudla okunesitashi ongakuthola. Okuningi kw alokhu kudla kushibhile. Ukuze wenze ukudla okunempilo, yenezela ekudleni okunesitashi noma yikuphi okunye ukudla ongakuthola, njengemifino, ubhontshisi, amaqanda noma izithelo.
Imifino nezithelo kunikeza amavithamini neminye imisoco edingwa umzimba ukuze ugcine isimiso sokuzivikela sinamandla. Zama ukudla izinhlobo eziningana zemifino nezithelo nsuku zonke. Imifino nezithelo okuphuzi ngokujiyile, okunombala osawolintshi noma oluhlaza okotshani njengesipinashi, umbido, ithanga, izaqathe nopopo kunovithamini A omningi. Uvithamini A usiza ekugcineni isimisosokuzivikela sinamandla. Zama ukudla okungenaniuhlobo olulodwa lomfino noma lwesithelo olucebe ngovithamini A nsuku zonke.
Eminye imifino nezithelo ikhiqiza uvithamini C omningi, osiza ukulw isana nezifo. Izibonelo zalokhu izithelo ezinjengamawolintshi, amanantshi, upapamuzi nolamula, kanye notamatisi, umango, ugw ava, iklabishi namazambane. Zama ukudla imifino nezithelo okucebe kakhulu ngovithaminiC nsuku zonke.
Zama ukudla okungenani izinhlobo ezinhlanu zemifino noma zezithelo ngosuku. Ukuze ukwenze kuvumelane namandla akho, qala manje utshale imbewu yemifino nesihlahla esisodwa noma ezimbii zezithelo. Awudingi indawo enkulu ukuze wenze lokhu, futhi ungasebenzisa ngisho nezitsha zokutshala ukuze utshale imifino enempilo neluhlaza. Uma kungenandawo ekhaya, kunganiungangeneliumkhankaso womphakathi wokutshala izingadi, noma usize ekuqaliseni umkhankaso wokutshala izingadi emtholampilo wangakini. Ungaqala futhi ukutshala ingadi yakho encane kanye nabangane bakho.
Uma izithelo zibiza kakhulu, thenga imifino eminingi esikhundleni sazo. Ithanga, amazambane, ubhatata, izaqathe, isipinashi notamatisi ziyibhamama ngoba zinikeza amavithamini namamineraliamaningi ngaphandle kokumba eqolo. Pheka imifino ngamanzi amancane. Khona-ke la manzi angabe esesetshenziselw a ukwenza isobho noma isitshulu - noma uwaphuze ukuze uqiniseke ukuthi umsoco osemanzini awuchithwa. Imithi yasendle ezimilelayo njengembuya noma ucadolo oyikha endle nayo iyindlela enhleyokuqinisekisa ukuthi udla imifino eyanele. Abantu abaningi bathenga imifino nezithelo kubantu abathengisa emgwaqw eni. Ngezinye izikhathibashibhile kunasezitolo kantibafinyeleleka kalula.
Thenga imifino nezithelo okugcinwe emthunzini ngoba ilanga liqeda umsoco omningi obalulekile.
Thengaimifino nezithelo okutholakala ngaleyo nkathi yonyaka, njengoba kusuke kushibhile.
Ukudla okutholakala ezilw aneni njengenkukhu, inhlanzi, inyama, ubisi noma amaqanda kungase kudliw e nsuku zonke. Nokho, okunye kwalokhu kudla, ikakhulukazi inkukhu, inhlanzi nenyama ngokuvamile kubiza kakhulu.
Ukufuya izinkukhu, onogwaja, izimvu, izimbuzi nanoma yiziphi ezinye izilwane ekhaya kungakunika inyama, amaqanda ngisho nobisi.
Ungajabulela nokunye ukudla okunamaprotheni njengesibindi, izinso, inhliziyo, ubuchopho, amanqina, usu, inhlanzi esethinini, amasonja (amacimbi), amadumbe namaqanda..
Thenga ubisi loqobo kunokuthenga imifuziselo yobisi, okhilimu bekhofi nekhondensi. Lokhu kuyabiza ngoba mncane kakhulu umsoco otholakala kuzo.
Lapho ugula futhi inhliziyo imnyama, yenezela amafushana noma ushukela ekudleni kwakho. Lokhu kuzokwenza ukuba ukudla kunambitheke kangconyw ana futhi kukusize uthole amandla engeziw e ngaphandle kokudla kakhulu.
Kujabulele ukuphuza amanzi ahlanzekile nalondekile - Awabizi futhi anempilo ukw edlula itiye nekhofi. Uma ungaqiniseki ukuthi amanzi ahlanzekile noma alondekile yini, mane uwabilise bese uwapholisa ngaphambi kokuba uwaphuze.
Utshwala busaphaza imali futhi bulahlekisela umzimba wakho umsoco. Kunalokho imali yakho yisebenzisele ukuthenga ukudla okunomsoco. Kubaluleke kakhulu ukuba ukugweme ukuphuza utshwala lapho usebenzisa imithi.
Yiba matasa kakhulu ngangokunokwenzeka lapho uzizwa kahle. Lokhu kuzokusiza ekugcineniizicubu zakho ziqinile. Ukunyakazisa umzimba njengokuhamba, ukusebenza engadini noma ukuhlanza indlu ngeke nje kukugcine uqinile, kodwa futhi kuzothuthukisa umuzwawakho wokuba ngumqemane.
Kucabangele ukunikela ngesikhathi sakho noma ukw enza izinkonzo ezithile ukuze uthole ukudla. Ungase usize esikoleni, esontweni, ekhishini noma ebhizinisini lokwenza isobho ukuze uthole ukudla okunempilo noma isikhwama sokudla.
Khetha ukudla okujabulelayo nokutholakalayo endaweni. Izibonelo ezilandelayo zingakusiza ngamacebiso okudla okulungiseleleka kalula nokunomsoco omningi nokho okutholakala ngamanani aphansi.
Pheka isitambu esinobhontshisi bese usixuba nesitshulu sikatamatisi no-anyanisi. Ungase futhi wenezele nodali kulokhu kudla ukuze kucebe.
Uma uzwa ungakuthandisisi kahle ukudla, phekaiphalishi elisuthisayo. Lokhu ungakwenza kanje: Pheka inkomishi eyodwa yempuphu yommbila. Yenezela izipuni ezintathu ezincane ezigcwele zobisi lwempuphu, isipuni esincane esisodwa samafutha noma ubhotela nezipuni ezincane ezimbili zikashukela ephalishini bese ugoqoza.
Ukuzewenzele wonke umkhaya amaqebelengwane enhlanzi ungase ubhuce ithini elilodwa elikhulu lesadini (pilchards)(khumbula ukuba usebenzise namathambo) futhi ulihlanganise nohhafu wenkomishi kafulawawamakhekhe noma wesinkwa. Yenezela amaqanda amathathu achotshoziwe futhiuwagoqozisise. Kwenze kube amaqebelengwane amancanyana bese ukuthosa ngamafutha amancane. Kuphake nepapa elimanzi, amazambane abondiwe noma nesinkwa kanye nanoma yimiphi imifino eluhlaza evunwe engadini yakho.
Thosa u-anyanisi, utamatisi neklabishi okuvunwe engadini yakho, yenezela izingxenye zenyama yenkukhu futhi uyibilise ize ithambe. Yenezela izinongobese ukuphaka nokudla okunesitashiokuthandw a inhliziyo yakho.
Yidla izinhlobonhlobo eziningi zokudla okunempilo ukuze ugcine isimiso sakho sokuzivikela sinamandla okukuvikela ezifweni.
Qiniseka ukuthi uyawabuyisela amanzi nosawoti okulahlekayo ngenxa yohudo nokuhlanza.
Yidla ukudla okuthandayo - khetha ukudla ongase ukw azi ukukubekezelela, ukuze ugw eme ukungondleki.
Yidla ukudla okuncaneizikhawu eziningiuma ungakwazi ukudla ukudla okugcwele ngesikhathi esisodwa.
<fn>zulu (3).txt</fn>
Isiqondiso esiwusizo sokukusiza ukuba ukhethe ukudla okunempilo okuyokugcina unamandla ngesikhathi ugula.
Ukudla ukudla okunempilo kubalulekile kuwo wonke umuntu, kodwa uma unesifo esithile, kubaluleke ngisho nakakhulu ukuba ukhethe izinhlobo zokudla ngokuhlakanipha! Ukudla ukudl a okunempilo kusho ukudl a ukudl a okuzoni keza umzimba wakho wonke umsoco owudingayo ukuze usebenze kahle noyowusiza ekulwisaneni nezifo. Umsoco yizakhi ezibalulekile ezitholakala ekudleni. Kukhona izinhlobonhlobo zomsoco ezitholakala ekudleni, okungukuthi amaprotheni, ama-carbohydrate, amafutha, amavithamini, namaminerali.
Uma unesifo esingamahlalakhona (njengofuba, umdlavuza, noma ingculaza), isimiso sokuzivikela somzimba wakho siba buthaka. Lokhu kusho ukuthi umzimba wakho awube usakwazi ukuzivikela kahle ezifweni ngendlela obuvame ukwenza ngayo ngaphambili. Isimiso sokuzivikela esibuthaka singaholela ekungenweni yizifo emlonyeni, emphinjeni nasesiswini. Ukudla ukudla okunempilo kuyonikeza umzimba wakho umsoco oyoqinisa isimiso sokuzivikela ukuze silwisane nezifo.
ukunikeze umuzwa wokuthi ungumqemane; futhi ukusize ukuba ujabulele ukuphila okungcono.
Ukudla ukudla okunempilo kuyokusiza ukuba ulwisane nezifo futhi kukusize ukubaubhekane kangcono nesifo uma unaso.
Izifo ezinjengofuba, umdlavuza noma ingculaza ngokuvamile ziholela emzimbeni ongondlekile kahle.
Ukungondleki kahle kwenza ukuba isimiso sokuzivikela komzimba sibe buthaka, ngaleyo ndlela kube lula ukungenwa yizifo. Lapho umuntu engenwe yigciwane lesandulela ngculaza, ukungondleki kahle kungasheshe kuholele engculazeni.
Kunezinhlobo eziningi zokudla okunempilo ongazikhetha. Umzimba wakho udinga izinhlobo eziningi zokudla. Kukodwa nje, akukho ukudla okuqukethe wonke umsoco odingwa umzimba wakho. Khetha futhi ujabulele ukudla okutholakala kalula, ongase ukwazi ukukuthenga nokuthandayo.
Qikelela kakhulu ukuthi yini oyidlayo ngokushesha nje lapho sewazi ukuthi unesifo esithile. Ukudla ukudla okunempilo kungakusiza ukuba ulwisane nezifo futhi kuvimbele ukwehla kwesisindo somzimba.
Ukuze uthole konke okudingayo ekudleni kwakho, yidla izinhlobo eziningi zokudla ongase ukwazi ukuzithola. Ukudla izinhlobonhlobo zokudla kuyokusiza ekuqinisekiseni ukuthi uthola wonke umsoco umzimba wakho owudingayo ekudleni kwakho. Uma kukwehlula ukudla ukudla okuningi, zama ukudla kancane izikhathi eziningana phakathi nosuku ukuze uqinisekise ukuthi udla ngokwanele.
Ukudla okunesitashi njengesinkwa, iphalishi, okusanhlamvu (cereals), irayisi, amazambane, isitambu, impuphu, amabel e ne-pasta kufanele kuphakwe kakhulu ukwedlula noma yisiphi isishebo okuhambisana naso. Ukudla okunesitashi kunika umzimba amandla kanye nomunye umsoco ukuze usebenze kahle. Yenezela noma yikuphi okunye ukudla okunjengemifino, ubhontshisi ongafakiwe ethinini, inkukhu noma amaqanda ekudleni okunesitashi ukuze wenze ukudla okumnandi.
Ukudla esikuthola ezilwaneni kunika imizimba yethu izinhlobonhlobo eziningi zomsoco. Omunye wayo iphrotheni, esiza ekuqiniseni isimiso sokuzivikela somzimba wakho nasekwakheni izicubu eziqinile. Lapho ugula, udinga okuningi kwalokhu kudla.
Ushukela, namafutha nakho kuyingxenye yenqubo yokudla okunempilo. Kukunika amandla engeziwe okubhekana nesifofuthi kwenze ukudla kunambitheke.
Sonke kumelwe sizame ukusebenzisa usawoti omncane, njengoba usawoti omningi ungase ubangele umfutho wegazi ophakeme. Nokho, uma unesihudo noma uhlanza, kulahleka usawoti namanzi amaningi.
Ukuphuza amanzi kubalulekile kithi sonke. Phuza amanzi amaningi ukuze uqinisekise ukuthi uyawabuyisela amanzi alahlekÃƒÂ© ngesikhathi sokuhuda, sokuhlanza noma sokujuluka ebusuku. Amanzi aphuma empompini ngokuvamile alondekile, kodwa wabilise amanzi akhiwa emthonjeni, emfuleni noma emgodini ngaphambi kokuba uwaphuze.
Ungaphuzi noma yiluphi uphuzo oludakayo. Uphuzo oludakayo luyingozi esibindini futhi lubangela ukuba umzimba ulahlekelwe amavithamini avikela umzimba ezifweni. Kubaluleke kakhulu futhi ukuba ungalokothi uphuze uphuzo oludakayo lapho usebenzisa imithi ngoba luzolimaza isi bindi sakho.
Yiba matasa ngangokunokwenzeka ukuze ugcine izicubu zakho ziqinile. Ukunyakazisa umzimba njengokuhamba, ukuhlanza indlu nokulungisa ingadi kuyowuthuthukisa umuzwa wakho wokuthi ungumqemane.
Geza njaloizandlazakho ngensipho ngaphambi nangemva kokuthinta ukudla.
Geza zonke izitshafuthi uhlanze nendawo olungisela kuyo ukudla.
Yemboza ukudla ukuze kungathintwa yizimpukane nezilwane.
Bheka "usuku lokuthengwa" kwempahla entweni oyithengayo. Qiniseka ukuthi awukuthengi ukudla uma sekwedlulelwe yisikhathi.
Qiniseka ukuthi awuyidli inyama eluhlaza, inkukhu, inhlanzi noma amaqanda.
Kuphekisise kahle ukudla ukuze kufe amagciwane.
Uma unesiqandisi, faka konke ukudla okusele esiqandisini noma ukugcine kumboziwe endaweni epholile.
Ukudla okuphekiwe akumelwe kugcinwe isikhathi esingaphezu kosuku olulodwa futhi kufanele kuphinde kufudunyezwe ngaphambi kokuba kudliwe.
Gcina ukudla endaweni ephole kakhulu ngangokunokwenzeka. Zama ukungavumeli ukuba ukudla okuphekiwe kuhlale kungafakiwe endaweni efanele [njengesiqandisi] isikhathi esingaphezu kwamahora amabili.
Ukudla ukudla okunempilo kuzuzisa wonke umuntu! Uma ugula, kubaluke ngisho nakakhulu.
Ukululama ngokushesha ezifweni wenze nezilonda ziphole ngokushesha.
Ukubhekana ngokuphumelelayo nokusebenzisa imithi nokwelashwa.
<fn>zulu (4).txt</fn>
Ukukhetha ukudla okufanele kubaluleke kakhulu kithi sonke, ikakhulukazi uma unesifo esingamahlalakhona njengofuba, umdlavuza noma ingculaza. Ukondleka kahle kuyokusiza ekuthuthukiseni isimiso sakho sokuzivikela ukuba silwisane nezifo, sandise amandla omzimba wakho futhi sikwenze uzizwe ungcono isikhathi eside.
Ukungondleki kahle nokwehla kwesisindo somzimba kubantu abanesifo esingamahlalakhona njengomdlavuza, ufuba nengculaza akumelwe kuthathwe kalula. Ezinye izifo kanye nemithi esetshenziswayo ukuze kulwiswane nazo ngokuvamile yikho okuholela ekungondlekini kahle nasekwehleni kwesisindo somzimba. Iziqondiso ezilandelayo ziyomsiza umuntu onesifo esingamahlalakhona ukuba abhekane kangcono nezimpawu zalesi sifofuthi agweme ukungondleki nokwehla kwesisindo somzimba.
Ubisi olungazange lwengulwe ukhilimu kanye nemikhiqizo yalo (ubisi oluyimpuphu, amasi, i-yoghurt) kungase kwenezelwe ekudleni ukuze kukunikeze amandla engeziwe neprotheni.
Yenezela amafutha njenge-margarine, ibhotela nemayonesi ekudleni ukuze uthole amandla athe xÃƒÂ¡xÃƒÂ¡ futhi uthuthukise ukunambitheka kokudla. Uma unesihudo noma ungazizw a kahle ngemva kokufaka amafutha engeziwe ekudleni, zama ukuwanciphisa.
Ake sihlole indlela ongalwisana ngayo nezimpawuzokugula ezingakubangela ukuba udle kancane futhi isisindo somzimba w akho sehle.
Yini engingayenza uma ngizizwa ngingakuthandi ukudla?
Ukugula, ukucindezeleka, nesizungu kungakubangela ukuba ungakuthandi ukudla. Zama lokhu okulandelayo ukuze uqinisekise ukuthi udla ngokw anele ukuze ugcine umzimba wakho unamandla.
Ukudla okunjengoshukela, ubisi oluyimpuphu namafutha kunika amandla amaningi ngisho noma ngabe kudliwe kancane. Lapho kunokwenzeka, kumelwe kwenezelwe kokunye ukudla.
Zama ukudla nomunye umuntu - ukudla nabanye abantu kwenza ukuba ukujabulele ukudla.
Yidla ukudla kwakho endaw eni ethokomele ukuze ukujabulele kakhudlwana (uvulele umculo, ngaphansi komuthi noma epaki).
Unganamatheli ezikhathini zokudla ezimisiwe - yidla noma nini lapho uzizwa unesifiso sokudla.
Ukuvivinya umzimba okungakhandli njengokuhamba kwandisa isifiso sokudla.
Phuza iziphuzo ezinika amandla amaningi phakathi nosuku, njengeziphuzo ezenziwe ngobisi, iziphuzo ezinoshukela ezenziwe ngezithelo nesobho elenziwe ekhaya.
Yidla ukudla okuthanda kakhulu - cishe uyodla ukudla okwengeziwe ngale ndlela.
Kugw eme ukudla okunephunga elinamandla njengeklabishi nekhofi uma kukwenza ungabinaso isifiso sokudla.
Uma umuthi owuphuzayo ukwenza ungabi naso isifiso sokudla, buza isisebenzi sezempilo ukuthi ungawuphuza yini umuthi ngemva kokudla.
Ingabe uphethwe isilungulela noma ukuqunjelwa?
Yidla ukudla okuncane izikhathi eziningana ukuze ugweme ukungazizwa kahle.
Linda okungenani amahora amabili uma usudlile ngaphambi kokuba ulale.
Wugweme ugwayi nokubhema. Ungasenza sibe sibi kakhulu isilungulela futhi uyingozi empilweni yakho.
Zama ukuphuza uketshezi oluningi njengamanzi ahlanzekile netiye. Zama ukuphuza lezi ziphuzo eziwuketshezi ngezikhathi ongadli ngazo ungaziphuzi kanye nokudla noma ngaphambi nje kokuba udle, njengoba lokhu kungase kubangele ukuba uzizwe uqunjelwe.
Ukulwisana nesicanucanu nokuhlanza...
Imithi yokw elashwa ngokuvamile ibangela isicanucanu nokuhlanza.
Yidla ukudla okuncane izikhathi eziningana - isicanucanu siba sibi kakhulu uma kungenalutho esisw ini.
Linda kuze kube yilapho usuzizw a ungcono ngaphambi kokuba udle, kodwa ungalokothi weqiw e ukudla.
Gwema ukudla okunongwe kakhulu nokunamafutha amaningi.
Yenezela kancane isiphuzo sikalamula noma ucezu lukalamula eziphuzweni ezibandayo.
Zama ukukudla sekubanda ukudla ukuze iphunga olizwe kuphekwa lingakubangeli isicanucanu. Ngokuvamile umzimba ukubekezelelakangcono ukudla okubandayo.
Gcina indawoohlala kuyo igeleza umoya.
Hlala uqonde ngemva kokudla - Linda okungenani imizuzu engu-20 ngaphambi kokuba ucambalale, ukuze ugweme ukuhlanza.
Lapho unemfiva, kudingeka ulubuyisele uketshezi olulahleka lapho ujuluka.
Phuza uketshezi oluningi - olungaphezu kwalolo oludinga lapho nje womile. Uma ngempela uzizwa ungakuthandisisi ukudla, ungenza isobho likabhontshisi, amazambane, izaqathe noma olwamiphi eminye imfino onayo. Lokhu kunganika umzimba amandla nomsoco.
Usuke usongelekile uma kulukhuni futhi kunzima ukukhipha indle yakho.
Gw ema ukusebenzisa amaphilisi okuhambisa isisu nanoma yiziphi ezinye "izinto zokugeqa isisu" njengembiza yokuchatha. Amaphilisi okuhambisa isisu kanye nembiza yokuchatha kubangela ukuba umzimba wakho ulahlekelwe izakhi eziningi ezibalulekile futhi kumane kuyikhambi lesikhashana elingayixazululi inkinga yangempela.
Yidla ukudla okungagayisiswanga nokungahlungiwe kakhulu njengemikhiqizo kafulawa omhlophe (amakhekhe, ophayi, nokunye.).
Yiba matasa kakhulu! Ukuhamba njalo kuyokusiza ekudambiseni ukusongeleka.
Usuke unesihudo uma sekuze kwakathathu ngosuku ukhipha indle emanzi.
Isihudo singabangela ukungondleki kahle, ngoba ukudla kudlula ngokushesha kangangokuthiumzimba aw ukw azi ukukusebenzisa. Umuntu futhi udla kancane ngoba usuke engenaso isifiso sokudla. Uma unesihudo, umzimba uyoma ngoba ulahlekelw a uketshezi oluningi - lokhu kubizw a ngokuthi ukuphelelw a amanzi emzimbeni (dehydration). Ukuphelelwa amanzi emzimbeni kuyingozi kakhulu futhi kungambulala umuntu.
Yini okufanele ngiyenze uma nginesihudo?
Phuza amanzi neziphuzo eziningi ukuze ubuyisele uketshezi emzimbeni. Ukuze uzenzele isiphuzo esenziwe ekhaya sokubuyisela amanzi alahlekile, thatha ilitha elilodwa lamanzi abilisiwe abe esepholiswa. Faka izipuni ezincane ezingu-8 zikashukela nengxenye yesipuni esincane elingene kasawoti. Yihabule kaningi ngangokunokwenzeka le ngxube.
Ikhofi nokunye ukudla neziphuzo ze-cola nawoshokoledi kune-caffeine futhi kungasibhebhezela isihudo.
Kunalokho yidla kakhulu...
Ukudla okunjengama-apula noma amaganandoda akhuhluziwe, i-oats noma amazambane; lokhu kudla kune-fiber encibilikayo esiza ekugcineni amanzi esiswini.
Ukudla okunjengamazambane nobhanana kune-potassium eyiminerali, elahlekayo phakathi nesikhathi sokuhuda.
Yidla ukudla kaningi ngangokunokwenzeka ukuze ubuyisele isisindo nomsoco okulahlekile.
Ukuntuleka kwenhlanzeko kungasibangela isihudo.
Ukugeza izandla zakho ngamanzi nensipho ngaphambi kokuba uphathe, ulungiselele, uphakenoma ulondoloze ukudla.
Ukugeza izandla zakho ngamanzi nensipho ngemva kokusebenzisa indlu yangasese noma ngemva kokushintsha inabukeni lomntw ana.
Uma inyama ibaba noma inambitheka njengensimbi, mane udle inkukhu, inhlanzi, imikhiqizo yobisi, ubhontshisi ongafakiwe owomile nophizi ukuze uthole amaprotheni.
Ukudla okubandayo noma ukudla okupholile ngokuvamile kunambitheka kangcono kunokudla okushisayo.
Sebenzisa izinongo, amasobho noma isiphuzo sikalamula ukuze uthuthukise ukuhlwabusa kokudla kw akho.
Yidla ukudla kwakho ukwehlise ngokulokhu uhabula kancane isiphuzo.
Kungase kusize ukusebenzisa amanzi anosaw oti ukuze uyakaze umlomo wakho kaningi. Ukuhabula amanzi afakw e isiphuzo esincane sikalamula ngaphambi kokudla nakho kungasiza ukuthuthukisa ukunambitheka kokudla.
Izilonda emlonyeni nasemphinjeni zivamile ezifweni eziningi. Lezi zilonda ziyakhathaza futhi zibuhlungu kodwa azibulali. Ingozi iwukuthi lezi zilonda zingakwenza kube nzima ukudla noma ukugwinya, kubangele ukuba abantu badle kancane futhi isisindo sabo sehle.
Ukudla okumuncu: amawolintshi, ulamula, uphayinaphu notamatisi.
Ukudla okunamathelayo okuhlafuneka kanzima, njengebhotela lamantongomane.
Ukudla okunezinongo nokunosawoti okungase kuthunuke umlomo nomphimbo.
Yidla ukudla kw akho sekupholile. Ukudla noma isiphuzo okushisa kakhulu noma okubanda kakhulu kungaba yinkinga. Yidla ukudla futhi uphuze iziphuzo okungawulimazi umlomo noma umphimbo.
Habula isiphuzo kancane ngaphambi kokuhlafuna ukudla ngakunye, noma ucobhozise ukudla okuqinile nokomile njengesinkwa esithosiwe, amakhekhe nemiqhathane (rusks) eziphuzweni ezinjengetiye noma isobho ukuze kuthambe ngaphambi kokuba ukudle.
Sebenzisa uthi lokumunca ukuze uphuze iziphuzo.
Zama ukumunca isiphuzo sesithelo esiyiqhwa (isiqeda) noma isigaxa seqhwa ukuze wenze ukuba umlomo wakho ube ndikindikingaphambi kokuba udle.
Ukuhlanzeka komlomo kubaluleke kakhulu!
Gwema izifo ngokugcina amazinyo nezinsini zakho kuhlanzekile.
Uma kuwumzukuzuku ukugwinya ukudla, zama ukushubisa iziphuzo oziphuzayongobisioluyimpuphu, ama-cereal abantwana, okunesitashi okwenziwe ngokusanhlamvu (cornstarch) noma amazambane abondelwe aphekwe kalula ukuze wenze kube lula ukukugwinya.
Ukudla ukudla kohlobo olufanayo kulula ukukugw inya. Yidla isobho elishubile elenziw e ngemifino nezithelo noma ukudla okuyimeshi uma kudingekile.
Mane ukugweme ukudla okunamathelayo njengebhotela lamantongomane, noma ukudla okushelelayo njengojeli, ngoba akuhlafuneki kalula.
Zama ukuhlala uqonde lapho udla ulokhu uphulula umphimbo w akho ukuze kugwinyeke kalula.
Kunzima ukudla ngokwanele uma uzizwa ungaphilile, kodwa nakanjani kufanele wenze umzamo!
<fn>zulu (5).txt</fn>
G. Ukusikisela Okuwusizo Ngendlela Yokubhekana Nezimpawu Zezifo Nokwandisa Umthamo Wokudla Esikudlayo.
Impilo yethu, indlela esizizwa ngayo, esisebenza futhi sidlale ngayo, indlela esikhula futhi sakheke ngayo - konke kuthonywa ukudla esikudlayo. Ukudla kunikeza umzimba umsoco owudingayo ukuze ube nempilo futhi uqine. Umsoco uhlanganisa amaprotheni, ama-carbohydrate, amafutha, amavithamini, amaminerali namanzi.
Le ncwajana yenzelwe ukukunikeza ukwaziswa ngendima ebalulekile efezwa ukudla ekuqiniseni isimiso somzimba sokuzivikela ukuze silwisane nezifo futhi sikusize ekusimameni. Umgomo uwukukushukumisa ukuba usinakekele ngokukhethekile isimo sokondleka ngokomzimba sesiguli ngasinye esisesimweni sokuwohlozwa yisifo esingamahlalakhona futhi usebenzise ukudla okunomsoco njengethuluzi elibalulekile ohlelweni lwakho lokwelapha. Kule ncwadi, abantu abasesimweni sokuwohlozwa yizifo ezingamahlalakhona bahlanganisa zonke iziguli ezinezifo ezingamahlalakhona okudingeka ukuba zithole olunye uxhaso lokudla okunomsoco ukuze kugwenywe ukwehla kwesisindo somzimba nokuwohloka - ikakhulu iziguli ezinegciwane lesandulela-ngculaza, ezinengculaza, ufuba noma umdlavuza.
Enye yezindlela zokunqamula lo mjikelelzo oyingozi iwukudla ukudla okunomsoco. Ukudla okunomsoco kwandisa amandla okulwisana nezifo nokungenwa yizifo, kwandisa amandla futhi kwenze umuntu azizwe eqinile futhi engcono. Lokhu kungasiza ekubambezeleni ukwanda kwesifo.
Ukudla ukudla okunempilo kungasiza ekugcineni isimiso somzimba sokuzivikela sinamandla ngangokunokwenzeka ukuze sikwazi ukulwisana nesifo. Wonke umuntu kudingeka adle ukudla okufanele ukuze ahlale enempilo. Nokho, kubantu abasesimweni sokuwohlozwa yisifo esingamahlalakhona, kubaluleke ngisho nakakhulu ukuba badle ukudla okunempilo, ngoba basengozini enkulu yokuntula umsoco.
o engakwazi ukupheka kahle.
Ukungadli ngokwanele, ukulahlekelwa umsoco ngokwedlulele nokuntuleka komsoco kubantu abagulayo kubangela ukwehla kwesisindo somzimba nokuzaca, kusenze sibe buthaka isimiso sokuzivikela somzimba bese kwandisa nezifo. Ngakho-ke kubaluleke kakhulu ukuqiniseka ukuthi abantu abasesimweni sokuwohlozwa yizifo ezingamahlalakhona badla ngendlela efanele.
Ukuvimbela ukwehla kwesisindo somzimba nokuthuthukisa ukwanda kwesisindo somzimba.
Ukubuyisela wonke umsoco olahlekile ngesikhathi sokuhuda nokuhlanza.
Ukukhuthaza ukudla ukudla okunomsoco omningi (ukudla okucebe ngomsoco namandla ngalowo nalowo mthamo wokudla owudlayo) kube nezishebo eziningana ukuze kugcine isimiso sokuzivikela sinamandla.
Ukwenza ukudla kwesiguli kuvumelane nezimpawu zesifo saso.
Ukweluleka isiguli ngokudla ukudla okufanele ucabangela ukuthi amandla esiguli angakwazi yini ukukufinyelela.
Kala isisindo sesiguli bese ugcina umbhalo wesisindo ekhadini lasemtholampilo.
Sibuze isiguli ukuthi yini ngokuvamile esiyaye siyidle ukuze uthole ukuthi hlobo luni lokudla esikudlayo, izimo zenhlalo engokomnotho nokuthi yikuphi ukudla esingakwazi ukukufinyelela.
Thola ukuthi akhona yini amanzi alondekile nogesi.
Thola umlando wezimpawu zokugula okuphethe isiguli.
Siza isiguli ukuba sihlele ukudla kwaso, ucabangela isimo sezomnotho nokunye ukwaziswa ukuze kufanelane nesimo sesiguli.
Uma isiguli siye salahlekelwa yisisindo zomzimba, sinikeze amacebiso okwandisa isisindo somzimba.
Nikeza isiguli amacebiso okuphatha ukudla ngendlela ephephile.
Hlela ukuba siphinde sibuye ukuze uqinisekise ukuthi siyawalandelela la macebiso.
Ziningi izindlela zokudla ngendlela enempilo. Ngamunye wethu udla ngendlela ehlukile ngenxa yezimo zethu zezomnotho, ukudla esikukhethayo, inkolo, impucuko, njll. Kuyoba okubalulekile ukukucabangela lokhu lapho seluleka iziguli ngokudla okunomsoco.
Ukuze kugwenywe ukungenwa yizifo, ukungondleki nokwehla kwesisindo somzimba okungafunwa, cebisa iziguli ukuba zingazindeli, ziqale manje ukuyinaka kakhudlwana indaba yokudla ukudla okunomsoco. Kunzima kakhulu ukulungisa ukuntuleka komsoco emzimbeni womuntu uma ebengasondlekile kakade futhi esegula kakhulu!
Alukho uhlobo olulodwa lokudla olungasinika konke esikudingayo! Khuthaza abantu ukuba badle izinhlobonhlobo zokudla - ukudla abakwaziyo ukukuthenga nokutholakala kalula. Kutuswa ukuba ngosuku umuntu adle kathathu izinhlobo ezihlukahlukene zokudla. Khuthaza abantu ukuba bahlafuhlafune ukudlana okulula (snacks) phakathi nezikhathi okungezona ezokudla Lokhu kuyasiza kakhulu lapho umuntu eba nezinkinga zokudla ukudla okwanele ngezikhathi zokudla. Lapha ngezansi kukhona umfanekiso ongawusebenzisa ukuze ubonise iziguli ukuthi kulula kanjani ukukhetha ukudla okunempilo ezinhlobonhlobeni zokudla.
Ukudla okunesitashi njengesinkwa, iphalishi, ama-cereal, irayisi, amazambane, isitambu, amabele, ipasta, kufanele kuphakwe kube kuningi kulokho nalokho kudla okudliwayo. Ngokuvamile lokhu kudla akubizi kakhulu futhi kunikeza umsoco omningi ngemadlana. Khuthaza iziguli ukuba zenezele okunye ukudla okutholakalayo ekudleni okunesitashi ukuze zipheke ukudla okuyingxubevange.
Imifino nezithelo kunikeza insada yamavithamini namaminerali ukuze asize ekugcineni isimiso somzimba sokuzivikela siqinile. Khuthaza iziguli ozinakekelayo ukuba zidle izinhlobo eziningi zemifino nezithelo ngangokunokwenzeka. Imifino nezithelo ezinombala ophuzi, osawolintshi, obomvu noma oluhlaza okunsundu kufanele zidliwe nsuku zonke, ngokwesibonelo, isipinashi, ithanga, izaqathe, amabhilikosi, upopo nomango. Izithelo ezinjengamawolintshi, amanantshi nawolamula kanye nawogwava, umango notamatisi zinikeza u-vitamin C osiza ekulwisaneni nezifo. Iziguli kumelwe zizibekele umgomo wokudla izithelo kanye nemifino/noma imifino kahlanu ngosuku.
Inkukhu, inhlanzi, inyama, ubisi namaqanda ungakudla nsuku zonke.
Phakathi kweminye yemisoco etholakalayo, lokhu kudla kunika umzimba amaprotheni. Ngesikhathi sokugula, kubaluleke kakhulu ukuba umuntu abe namaphroteni anele.
Inyama yenkomo, inyama yemvu, ingulube, inkukhu, inhlanzi, isibindi, inso, inhliziyo, ubuchopho, amanqina, amanqondo enkukhu, itwani, amaqanda, ubisi, amasi, i-yoghurt, umqhiki (butermilk), ubisioluyimpuphu (hhayi i-coffee creamer), ushizi, amacimbi nezinambuzane ezithile. Lapho kuthengwa esitolo, lokhu kudla ngokuvamile kuyabiza - khuthaza labo abahlala emaphandleni ukuba bafuye izinkukhu, onogwaja, izimvu, izimbuzi nanoma yiziphi ezinye izilwane ekhaya ukuze bathole inyama, amaqanda ngisho nanobisi.
Lena yimikhiqizo yezitshalo, nayo futhi enikeza amaprotheni neminye imisoco edingekayo ukuze kuqiniswe isimiso sakho somzimba sokuzivikela kanye nezicubu. Khuthaza iziguli ukuba zidle ubhontshisi omningi, uphisi, udali nesoy okungafakiwe emathinini. Kungasetshenziswa esikhundleni senyama ukuze kulungiselelwe ukudla okungabizi kakhulu. Kulabo abangayidli inyama abasesimweni sokuwohlozwa yisifo esingamahlalakhona, lokhu kudla kufanele kube yingxenye ebaluleke kakhulu yesimiso sabo sokudla esinempilo.
Iziguli zingawenezela ushukela namafutha ohlelweni lwazo lokudla okunempilo. Lokhu kudla kwandisa ubungako bamandla atholakala ekudleni futhi kuyasiza ekwenzeni ukudla kunambitheke kamnandi, ngaphezu kokwandisa ukudla. Lokhu kuyasiza ikakhulukazi lapho isiguli singakwazi ukudla ukudla okuningi. Iziguli kufanele zikhunjuzwe ukuthi amafutha amaningi kakhulu angabangela isihudo.
Usawoti omningi ungaba neqhaza ekunyukelweni umfutho wegazi. Khuthaza iziguli ukuba ziwusebenzise kancane kakhulu usawoti, njengoba abantu abaningi eNingizimu Afrika behlushwa umfutho wegazi ophakeme. Njengoba kulahleka usawoti namanzi amaningi ngesikhathi sokuhuda nokuhlanza, qiniseka ukuthi iziguli uyazicebisa ukuba ziwubuyisele usawoti namanzi okulahlekile, ngokuphuza amanzi abilisiwe apholile afakwe ushukela nosawoti (ilitha elilodwa lamanzi + izipuni ezincane ezingu-8 zikashukela + ingxenye yesipuni esincane sikasawoti) lapho zihlanza futhi zihuda.
Ukuphuza amanzi anele kubalulekile kuwo wonke umuntu! Ukuhuda, ukuhlanza nokujuluka ebusuku kubangela ukulahlekelwa ngamanzi namaminerali amaningi emzimbeni. Lokhu kulahlekelwa kufanele kubuyiselwe! Iziguli zizodinga okungenani izinkomishi eziyisishiyagalombili zamanzi usuku ngalunye. Amanzi, iziphuzo ezibandayo, ubisi, iziphuzo zezithelo zingase ziphuzwe usuku lonke. Amanzi atholakala kompompi ngokuvamile alondekile, kodwa zixwayise iziguli zakho ukuthi ziwabilise bese ziwapholisa amanzi eziwakhe emthonjeni, emfuleni noma emgodini ombiwe ngaphambi kokuba ziwaphuze.
Abantu abanezifo abaphila nazo kufanele bangaluphuzi nhlobo uphuzo oludakayo. Uphuzo oludakayo lulimaza isibindi futhi lubangele ukuba umzimba ulahlekelwe amavithamini amaningi, abalulekile ekusekeleni isimiso somzimba sokuzivikela. Ingxube yophuzo oludakayo nemithi kuyingozi kabi esibindini. Uphuzo oludakayo luhlanganisa iwayini, ubhiya (Kuhlanganise nomqombothi notshwala obugaywe ekhaya), utshwala obuvutshelwe ngama-apula, iziqedakoma ezine-alcohol, i-whiskey, i-rum, i-gin, i-vodka, i-cane nezinye iziphuzo ezine-alcohol.
Khuthaza iziguli ukuba zibe matasa ngangokunokwenzeka. Ukusebenza endlini nokuhambahamba njalo kuyasiza ekwandiseni ukunyakaza komzimba futhi kugcina izicubu ziqinile. Ukwehla kwesisindo somzimba ngenxa yesandulela-ngculaza nengculaza kanye nezinye izifo eziwohlozayo ezingamahlalakhona ngokuvamile kubangelwa ukuzaca.
Ukungenwa ushevu odalwa ukudla ngokuvamile kubangelwa ama-bacteria (amagciwane). Emazingeni okushisa asivivi, ama-bacteria angazalana abe yizigidigidi ngamahora ambalwa nje futhi abangele ukungenwa ushevu odalwa ukudla.
Umzimba onempilo uhlonyiselwe ukuba ukwazi ukumelana namagciwane amaningi, kodwa ngesikhathi sokugula, isimiso sokuzivikela komzimba senziwa buthaka futhi umzimba uyashikashikeka uzama ukulwisana nezifo. Abantu abanesifo sofuba, ingculaza noma ezinye izifo yibona abangenwa kakhulu yizifo futhi kumelwe bacophelele kakhulu ukuthi badla ukudla okulondekile. Noma yikuphi ukugula, kuhlanganise nalokho okubangelwa ukudla, kuzosenza buthaka ngokwengeziwe isimiso somzimba sokuzivikela. Ukuze umelane nokungenwa ushevu odalwa ukudla, ukudla kufanele kulondolozwe, kuphathwe futhi kulungiselelwe ngendlela ephephile.
Geza izandla ngensipho nangamanzi (kutuswa ukuba kube ngafudumele) okungenani imizuzwana engu-20 ngaphambi nangemva kokuphatha ukudla, ngemva kokuphulula izilwane zasekhaya nezinye izilwane, ngemva kokuvakashela indlu yangasese nangemva kokuthimula noma ukufinya.
Gwema amaqanda anamagobolondo angcolile noma avavekile - amaqanda ayisikhoselo esihle kakhulu sokukhula kwama-bacteria. Wageze amaqanda ngaphambi kokuwasebenzisa.
Ungakunambithi ukudla ocabanga ukuthi kungenzeka kungenwe ukungcola. Umuntu onempilo angase akwazi ukudla ukudla ngaphandle kokuba kumgulise, kodwa umuntu osesimweni sokuwohlozwa yisifo esingamahlalakhona akanawo amasosha anele okulwisana noshevu odalwa ukudla.
Ngemva kokuthenga ukudla, thatha ukudla okudinga ukufakwa esiqandisini ukufake kuso ngokushesha lapho ufika ekhaya noma ukubeke endaweni epholile. Ungalokothi ushiye ukudla emotweni eshisayo / ibhasi / elangeni.
Qiniseka ukuthi ukudla ukubeka kude nezilwane zasekhaya ezifuyiwe noma ezinye izilwane futhi ukumboze kungangenwa yizimpukane nezinye izinambuzane.
Kuncibilikisele esiqandisini (fridge) ukudla uma sikhona. Emazingeni okushisa avamile, ama-bacteria athola ithuba lokwanda ekudleni futhi angabangela ukungenwa yizifo ezitholakala ekudleni. Uma singekho isiqandisi, kuncibilikisele endaweni ebandayo ukudla kude nelanga.
Vikela amanzi asetshenziselwa ukupheka, ukuphuza, ukugeza noma ukuwasha ukuba angalokothi athintane nendle namanzi angcolile.
Wagcine ehlanzeke ngangokunokwenzeka amabhakede asetshenziselwa ukukha amanzi futhi uwagcine emboziwe. Sebenzisa inkomishi ehlanzekile ukuze ukhe amanzi ebhakedeni.
Wabeke kude nezilwane amanzi okuphuzwa.
Sebenzisa amanzi ahlanzekile ukuze ugeze ukudla nezitsha.
Zonke izithelo ezintsha nemifino kugeze ngamanzi. Uma kungenakwenzeka ukuba uziwashisise, zicwecwe izithelo nemifino. Ingxube yesipuni esisodwa se-bleach esifakwe elitheni elilodwa lamanzi ahlanzekile ingasetshenziswa ekugezeni izithelo nemifino.
Sebenzisa ubisi olufakwe enqubweni yokubulawa kwamagciwane kuphela. Bheka igama elithi "PASTEURISED" elebulini. Kungase kungabi okuphephile ukuphuza ubisi olusengwe ekhaya. Lubilise ubisi olungazange lufakwe enqubweni yokubulawa kwamagciwane ngaphambi kokuba ulusebenzise.
Ungawadli amaqanda aluhlaza noma inyama, inkukhu noma inhlanzi, okuluhlaza. Kuyadingeka ukupheka ukuze kubulawe amagciwane. Qiniseka ukuthi iphekwe yavuthwa ngokwanele.
Ungalungiseleli ukudla okuphekiwe nokuluhlanza endaweni eyodwa. Ama-bacteria asekudleni okuluhlaza angase angene ekudleni okuphekiwe.
Zama ngazo zonke izindlela ukuthi ungakujwayeli ukusebenzisa izandla lapho ulungisa ukudla. Kunalokho sebenzisa izimfoloko nemimese nezipuni nokunye.
Kuyatuseka ukuba izimfoloko nemimese nezipuni nezitsha ukugeze ngamanzi anensipho. Uma amanzi esengcole kakhulu, washintshe bese uqhubeka nokukugeza. Uma kunamanzi anele, kuyisu elihle ukuyakaza izitsha ngamanzi ahlanzekile ngemva kokuzigeza.
Uma nje ukudla sekuphekiwe, kufanele kudliwe ngokushesha ngangokunokwenzeka. Akuphephile ukugcina ukudla okupholile okungafakiwe esiqandisini. Lapho udla ukudla obekusele kokuphekiwe, kufanele kuphinde kufudunyezwe ngezinga lokushisa eliseqophelweni eliphezulu ukuze kufe ama-bacteria.
Ungakugcini ukudla okuphekiwe kungafakiwe esiqandisini kuze kuphele amahora amabili. Emaphathini nasemishadweni ngokuvamile ukudla kugcinwa isikhathi eside kungafakiwe esiqandisini bese kubangela izinkinga zesisu kuleyo micimbi. Abantu abanesifo kufanele baqaphele kakhulu.
Uma ungazi ukuthi ukudla kuvelaphi nokuthi kulungiselelwe kanjani, kuphephile ukungakudli.
Lapho abantu besohambweni bahlangana namagciwane amasha imizimba yabo engajwayelene nawo. Lokhu kuvame ukuholela esihudweni. Lapho isimiso somzimba sokuzivikela senziwa buthaka yisandulela-ngculaza/ingculaza, umuntu uguliswa kalula ukudla namanzi angadali zinkinga kubantu abangenazo lezi zifo. Yala iziguli ukuba zicophelele kakhulu lapho zikhetha ukudla uma zisohambweni.
Izifo ngisho nemithi yokwelapha esetshenziselwa ukwelapha ukungenwa yizifo / izifo ngokuvamile ithonya ikhono lomuntu lokudla ngendlela enempilo. Uma umuntu ekwazi ukubhekana kangcono nalezi zinkinga, uyokwazi kakhulu / kangcono ukudla.
Zama ukugwema ukwehla kwesisindo somzimba okungafuneki!
Ubisi olungazange lwengulwe ukhilimu kanye nemikhiqizo yalo (ubisi oluyimpuphu, amasi, i-yoghurt) kungase kwenezelwe ekudleni ukuze kukunikeze amandla engeziwe neprotheni.
Yenezela amafutha njenge-margarine, ibhotela nemayonesi ekudleni ukuze uthole amandla athe xÃƒÂ¡xÃƒÂ¡ futhi uthuthukise ukunambitheka kokudla. Uma unesihudo noma ungazizwa kahle ngemva kokufaka amafutha engeziwe ekudleni, zama ukuwanciphisa.
Yidla nangezinye izikhathi ngaphandle kwezikhathi ezihleliwe ukuze uqinisekise ukuthi udla ngokwanele.
Ake sihlole indlela ongalwisana ngayo nezimpawu zokugula ezingakubangela ukuba udle kancane futhi isisindo somzimba wakho sehle.
Yini engingayenza uma ngizizwa ngingakuthandi ukudla?
Ukugula, ukucindezeleka, nesizungu kungakubangela ukuba ungakuthandi ukudla. Zama lokhu okulandelayo ukuze uqinisekise ukuthi udla ngokwanele ukuze ugcine umzimba wakho unamandla.
Ukudla okunjengoshukela, ubisi oluyimpuphu namafutha kunika amandla amaningi ngisho noma ngabe kudliwe kancane. Lapho kunokwenzeka, kumelwe kwenezelwe kokunye ukudla.
Zama ukudla nomunye umuntu - ukudla nabanye abantu kwenza ukuba ukujabulele ukudla.
Yidla ukudla kwakho endaweni ethokomele ukuze ukujabulele kakhudlwana (uvulele umculo, ngaphansi komuthi noma epaki).
Unganamatheli ezikhathini zokudla ezimisiwe - yidla noma nini lapho uzizwa unesifiso sokudla.
Ukuvivinya umzimba okungakhandli njengokuhamba kwandisa isifiso sokudla.
Phuza iziphuzo ezinika amandla amaningi phakathi nosuku, njengeziphuzo ezenziwe ngobisi, iziphuzo ezinoshukela ezenziwe ngezithelo nesobho elenziwe ekhaya.
Yidla ukudla okuthanda kakhulu - cishe uyodla ukudla okwengeziwe ngale ndlela.
Kugweme ukudla okunephunga elinamandla njengeklabishi nekhofi uma kukwenza ungabi naso isifiso sokudla.
Uma umuthi owuphuzayo ukwenza ungabi naso isifiso sokudla, buza isisebenzi sezempilo ukuthi ungawuphuza yini umuthi ngemva kokudla.
Ingabe uphethwe isilungulela noma ukuqunjelwa?
Yidla ukudla okuncane izikhathi eziningana ukuze ugweme ukungazizwa kahle.
Ukudla okunezinongo okunokhari omningi, upelepele nezinye izinongo, kanye nokudla okunamafutha amaningi nokuthosiwe kusenza sibe sibi kakhulu isilungulela nokuqunjelwa.
Linda okungenani amahora amabili uma usudlile ngaphambi kokuba ulale.
Utshwala, ikhofi, uphephamente noshokoledi kungase kusenze sibe sibi nakakhulu isilungulela futhi kufanele kugwenywe.
Wugweme ugwayi nokubhema. Ungasenza sibe sibi kakhulu isilungulela futhi uyingozi empilweni yakho.
Zama ukuphuza uketshezi oluningi njengamanzi ahlanzekile netiye. Zama ukuphuza lezi ziphuzo eziwuketshezi ngezikhathi ongadli ngazo ungaziphuzi kanye nokudla noma ngaphambi nje kokuba udle, njengoba lokhu kungase kubangele ukuba uzizwe uqunjelwe.
Ukulwisana nesicanucanu nokuhlanza...
Imithi yokwelashwa ngokuvamile ibangela isicanucanu nokuhlanza.
Yidla ukudla okuncane izikhathi eziningana - isicanucanu siba sibi kakhulu uma kungenalutho esiswini.
Linda kuze kube yilapho usuzizwa ungcono ngaphambi kokuba udle, kodwa ungalokothi weqiwe ukudla.
Gwema ukudla okunongwe kakhulu nokunamafutha amaningi.
Yenezela kancane isiphuzo sikalamula noma ucezu lukalamula eziphuzweni ezibandayo.
Zama ukukudla sekubanda ukudla ukuze iphunga olizwe kuphekwa lingakubangeli isicanucanu. Ngokuvamile umzimba ukubekezelela kangcono ukudla okubandayo.
Gcina indawo ohlala kuyo igeleza umoya.
Hlala uqonde ngemva kokudla - Linda okungenani imizuzu engu-20 ngaphambi kokuba ucambalale, ukuze ugweme ukuhlanza.
Lapho unemfiva, kudingeka ulubuyisele uketshezi olulahleka lapho ujuluka.
Phuza uketshezi oluningi - olungaphezu kwalolo oludinga lapho nje womile. Uma ngempela uzizwa ungakuthandisisi ukudla, ungenza isobho likabhontshisi, amazambane, izaqathe noma olwamiphi eminye imfino onayo. Lokhu kunganika umzimba amandla nomsoco.
Usuke usongelekile uma kulukhuni futhi kunzima ukukhipha indle yakho.
Gwema ukusebenzisa amaphilisi okuhambisa isisu nanoma yiziphi ezinye "izinto zokugeqa isisu" njengembiza yokuchatha. Amaphilisi okuhambisa isisu kanye nembiza yokuchatha kubangela ukuba umzimba wakho ulahlekelwe izakhi eziningi ezibalulekile futhi kumane kuyikhambi lesikhashana elingayixazululi inkinga yangempela.
Yidla ukudla okungagayisiswanga nokungahlungiwe kakhulu njengemikhiqizo kafulawa omhlophe (amakhekhe, ophayi, nokunye.).
Phuza amanzi amaningi nezinye iziphuzo.
Yiba matasa kakhulu! Ukuhamba njalo kuyokusiza ekudambiseni ukusongeleka.
Ingabe ulwisana nokuqeda isihudo?
Usuke unesihudo uma sekuze kwakathathu ngosuku ukhipha indle emanzi.
Isihudo singabangela ukungondleki kahle, ngoba ukudla kudlula ngokushesha kangangokuthi umzimba awukwazi ukukusebenzisa. Umuntu futhi udla kancane ngoba usuke engenaso isifiso sokudla. Uma unesihudo, umzimba uyoma ngoba ulahlekelwa uketshezi oluningi - lokhu kubizwa ngokuthi ukuphelelwa amanzi emzimbeni (dehydration). Ukuphelelwa amanzi emzimbeni kuyingozi kakhulu futhi kungambulala umuntu.
Yini okufanele ngiyenze uma nginesihudo?
Phuza amanzi neziphuzo eziningi ukuze ubuyisele uketshezi emzimbeni. Ukuze uzenzele isiphuzo esenziwe ekhaya sokubuyisela amanzi alahlekile, thatha ilitha elilodwa lamanzi abilisiwe abe esepholiswa. Faka izipuni ezincane ezingu-8 zikashukela nengxenye yesipuni esincane elingene kasawoti. Yihabule kaningi ngangokunokwenzeka le ngxube.
Ukudla okunamafutha amaningi, isinqumela noma ibhotela njengokudla okuthosiwe, amasoseji namagwinya kungasibhebhezela isihudo.
Ikhofi nokunye ukudla neziphuzo ze-cola nawoshokoledi kune-caffeine futhi kungasibhebhezela isihudo.
Kunalokho yidla kakhulu...
Ukudla okunjengama-apula noma amaganandoda akhuhluziwe, i-oats noma amazambane; lokhu kudla kune-fiber encibilikayo esiza ekugcineni amanzi esiswini.
Ukudla okunjengamazambane nobhanana kune-potassium eyiminerali, elahlekayo phakathi nesikhathi sokuhuda.
Yidla ukudla kaningi ngangokunokwenzeka ukuze ubuyisele isisindo nomsoco okulahlekile.
Ukuntuleka kwenhlanzeko kungasibangela isihudo.
Ukugeza izandla zakho ngamanzi nensipho ngaphambi kokuba uphathe, ulungiselele, uphake noma ulondoloze ukudla.
Ukugeza izandla zakho ngamanzi nensipho ngemva kokusebenzisa indlu yangasese noma ngemva kokushintsha inabukeni lomntwana.
Ukushintshashintsha kokunambitheka kokudla kubangelwa imiphumela engathandeki yokusetshenziswa kwemithi, ukungondleki kahle nezifo.
Uma inyama ibaba noma inambitheka njengensimbi, mane udle inkukhu, inhlanzi, imikhiqizo yobisi, ubhontshisi ongafakiwe owomile nophizi ukuze uthole amaprotheni.
Ukudla okubandayo noma ukudla okupholile ngokuvamile kunambitheka kangcono kunokudla okushisayo.
Sebenzisa izinongo, amasobho noma isiphuzo sikalamula ukuze uthuthukise ukuhlwabusa kokudla kwakho.
Yidla ukudla kwakho ukwehlise ngokulokhu uhabula kancane isiphuzo.
Kungase kusize ukusebenzisa amanzi anosawoti ukuze uyakaze umlomo wakho kaningi. Ukuhabula amanzi afakwe isiphuzo esincane sikalamula ngaphambi kokudla nakho kungasiza ukuthuthukisa ukunambitheka kokudla.
Umlomo kumelwe ugcinwe uhlanzekile ngaso sonke isikhathi.
Izilonda emlonyeni nasemphinjeni zivamile ezifweni eziningi. Lezi zilonda ziyakhathaza futhi zibuhlungu kodwa azibulali. Ingozi iwukuthi lezi zilonda zingakwenza kube nzima ukudla noma ukugwinya, kubangele ukuba abantu badle kancane futhi isisindo sabo sehle.
Ukudla okumuncu: amawolintshi, ulamula, uphayinaphu notamatisi.
Ukudla okunamathelayo okuhlafuneka kanzima, njengebhotela lamantongomane.
Ukudla okunezinongo nokunosawoti okungase kuthunuke umlomo nomphimbo.
Yidla ukudla kwakho sekupholile. Ukudla noma isiphuzo okushisa kakhulu noma okubanda kakhulu kungaba yinkinga. Yidla ukudla futhi uphuze iziphuzo okungawulimazi umlomo noma umphimbo.
Habula isiphuzo kancane ngaphambi kokuhlafuna ukudla ngakunye, noma ucobhozise ukudla okuqinile nokomile njengesinkwa esithosiwe, amakhekhe nemiqhathane (rusks) eziphuzweni ezinjengetiye noma isobho ukuze kuthambe ngaphambi kokuba ukudle.
Sebenzisa uthi lokumunca ukuze uphuze iziphuzo.
Hlafuna ushingamu noma udle uswidi ukuze wandise amathe emlonyeni - kwenza kube lula ukuhlafuna ukudla.
Zama ukumunca isiphuzo sesithelo esiyiqhwa (isiqeda) noma isigaxa seqhwa ukuze wenze ukuba umlomo wakho ube ndikindiki ngaphambi kokuba udle.
Ukuhlanzeka komlomo kubaluleke kakhulu!
Gwema izifo ngokugcina amazinyo nezinsini zakho kuhlanzekile.
Uma kuwumzukuzuku ukugwinya ukudla, zama ukushubisa iziphuzo oziphuzayo ngobisi oluyimpuphu, ama-cereal abantwana, okunesitashi okwenziwe ngokusanhlamvu (cornstarch) noma amazambane abondelwe aphekwe kalula ukuze wenze kube lula ukukugwinya.
Ukudla ukudla kohlobo olufanayo kulula ukukugwinya. Yidla isobho elishubile elenziwe ngemifino nezithelo noma ukudla okuyimeshi uma kudingekile.
Mane ukugweme ukudla okunamathelayo njengebhotela lamantongomane, noma ukudla okushelelayo njengojeli, ngoba akuhlafuneki kalula.
Zama ukuhlala uqonde lapho udla ulokhu uphulula umphimbo wakho ukuze kugwinyeke kalula.
Ukudla ukudla okunempilo akusho ukuthenga ukudla okukhethekile okumba eqolo! Kusho ukwenza ukukhetha okungcono ekudleni okutholakalayo.
Inselele enkulu eyokwenza ukuba bonke abantu bakwazi ukuthenga ukudla okunempilo.
Khuthaza ukuba kutshalwe izingadi zemifino - zingenziwa ngisho nasemayadini amancane kakhulu noma imifino ingase itshalwe ezitsheni ukuze kutholakale ukudla ngisho nomholo womkhaya uwonke. Izingadi zemifino zenza indawo ezungezile ibe yinhle futhi ziyayivikela futhi ziba yizindawo zokuziqabula zomkhaya.
Makwenziwe imikhankaso yokutshala izingadi zomphakathi uma ukutshala izingadi emakhaya kungasebenzi kahle.
Khuthaza ukutshalwa kwemithi yezithelo (ngokwesibonelo, izihlahla zamawolintshi) endaweni yomphakathi. Njengesisebenzi sezempilo, ungaqala ngomkhankaso wemithi yezithelo, utshale imithi yezithelo endaweni yomtholampilo.
Uma imikhaya ifuye izinkukhu, zingaba umthombo wenyama namaqanda ngezindleko eziphansi kakhulu. Onogwaja noma ezinye izilwane ezinkudlwana njengezimbuzi nezimvu nazo zingafuywa ukuze umkhaya ukwazi ukuthola inyama.
Khuthaza ukuba kube nendawo ekhiqiza ubisi lomphakathi uma izilwane ezinkulu zivumelekile emphakathini. Umphakathi ungase uklazathe izimali noma uthole uxhaso ukuze uthenge inkomazi eyodwa noma ezimbili ukuze uhlangabezane nezidingo zawo zobisi. Khumbula ukuthi ubisi ludinga ukufakwa enqubweni yokubulala amagciwane noma lubiliswe ngaphambi kokuba lusetshenziswe.
Khuthaza iziguli ukuba zitshale imbewu kajikanelanga emizini yazo kunokuba zitshale ezinye izimbali - azibukeki kahle nje kuphela, kodwa futhi zinikeza imbewu engase yenezelwe ekudleni.
Ukudla okunesitashi: Ummbila, isitambu, irayisi lommbila, amazambane, isinkwa esinsundu.
Khumbuza iziguli ukuthi ukukhetha isimiso sokudla esinempilo akusho ukuthenga ukudla okumba eqolo - kumane nje kusho ukukhetha ngokuhlakanipha!
Ukudla okunomsoco okwanele kubaluleke kakhulu kuzo zonke izingane ezincane ukuze kuqinisekiswe ukuthi zikhula kahle futhi ziyakwazi ukulwisana nezifo. Ingane engondlekile kahle ingenwa kalula yizifo ezihlukahlukene, okukhinyabeza ukukhula kwayo, kunciphise ukwakheka ngokomzimba nangokwengqondo futhi kuyibeke engozini yokufa.
Khumbula lokhu okulandelayo lapho unakekela ngokudla okunomsoco futhi usekela izingane eziphethwe yizifo eziwohlozayo ezingamahlalakhona.
Izingane nazo kufanele zilandele lezi ziqondiso lapho zikhetha ukudla okunempilo njengoba kuchazwe engxenyeni E yale ncwajana.
Qiniseka ukuthi umama noma umnakekeli unempilo eyanele ukuthi angakwazi ukunakekela ingane.
Kala isisindo somntwana njalo ukuze uqinisekise ukuthi ukhula kahle.
Lawula izimpawu zesifo njengohudo nokuhlanza ngokuphumelelayo ukuze uvimbele ukulahleka komsoco emzimbeni.
Nika ogulayo imithi yokwelapha ukungondleki okubi kakhulu. Izingane eziningi eziphethwe yizifo ezingamahlalakhona cishe zisengozini yokungondleki okubi kakhulu.
Khuthaza umama / umnakekeli ukuba ayiphe izikhathi eziningi ingane ukudla okuncane. Ukufunza kufanele kwenziwe ngesineke nangokuphikelela ngokuqondisa nangothando.
Tusa ukuba kwengezwe amandla neminye imisoco ngokwenezela kancane amafutha, ibhotela, ushukela, ibhotela lamakinati noma ubisi oluyimpuphu ekudleni.
Khuthaza ukuba kube khona inhlanzeko namanzi nokudla okulondekile ukuze kuvinjelwe izifo ezidalwa ukudla.
faka ingane ohlelweni lokondliwa uma isimo sokudla somkhaya siyinkinga. Qondisa ingane ukuze ithole ukuhlolwa okuqhubekayo.
Izeleko zokudla zingaba usizo kakhulu, ikakhulukazi ezinganeni ezisencane (ngoba ziwudinga kakhulu umsoco ngesikhathi zikhula) noma abantu abagula kakhulu, abakuthola kuwumzukuzuku ukudla ngendlela efanele.
Lapho utusa iseleko sokudla...
Khumbula ukuthi ukudla okuvamile kungasetshenziswa ukweleka ukudla.
Izinhlobo eziningi ezingena esikhundleni sokudla noma ukudla okulula kuyatholakala ezitolo. Khetha umkhiqizo kumthengisi onokwethenjelwa othengisa ukudla okunomsoco omningi ngemali ephansi.
Qiniseka ukuthi isiguli siyazi ukuthi sisetshenziswa kanjani iseleko futhi sisihlanganise kahle.
Ukusiza abantu ukuba benze ukudla okunomsoco kube ingxenye yenqubo yabo yansuku zonke kudinga ukuzibophezela kwangempela, kodwa kuwufanele ngempela umzamo! Ukukhetha ukudla okusesilinganisweni kunenzuzo kuwo wonke umuntu - ukudla ukudla okunempilo kungasiza ekulwisaneni nokungenwa yizifo, kuvimbele ukulahlekelwa yisisindo somzimba okungafuneki phakathi nesikhathi sokugula, kubambezele ukwanda kwesifo, kusize ukwelashwa ngemithi ukuba kuphumelele kangconywana futhi kuthuthukise izinga lokuphila.
<fn>zuluUO11.2005.txt</fn>
Umphakathi ungathinta lesi sikhungo uthole usizo ngokushayela inombolo yamahhala ethi: 0800 005 133. Lesi sikhungo esisezingeni eliphezulu kwezokuxhumana nobuchwepheshe, sinabasebenzi abakwazi ukunikeza umphakathi izeluleko nolwazi mayelana nezempilo kanye nanoma yiluphi ulwazi nemininingwane edingwa yilowo oshaye ucingo. Uma nje kuphathelene nezempilo uyaluthola usizo.
Lesi sikhungo esisebhilidini iNatalia, okuyiNhloko Hhovisi yomNyango wezeMpilo eMgungundlovu, sinabasebenzi abaqeqeshelwe ukunikeza usizo kunoma ngubani oxhumana naso. Inhloso yokusungulwa kwalesi sikhungo ukunikeza umphakathi wonkana usizo lwezempilo ngaso sonke isikhathi ngokusebenzisa izinsiza zokuxhumana ezifana nemisakazo, isikhahlamezi, i-email, imiyalezo ethunyelwa ngomakhalekhukhwini (sms) kanye nocingo.
Uqhube wathi, Lesi sikhungo siwusiz kithini kwezosizo oluphuthumayo ngoba uma umphakathi uhlaba umkhosi siyakwazi ukusheshe sifike lapho sidingeka khona ngoba lesi sikhungo sinobuxhakaxhaka obusiza abasebenzi bezimo eziphuthumayo bakwazi ukuyalelwa lapho kudingeka usizo khona ngaphandle kokuchitha isikhathi befuna leyo ndawo.
Futhi lesi sikhungo siyakwazi ukuthumela imiyalezo esiqaphisayo uma kungenzeka kuba khona izimo zezinhlekelele sikwazi ukuma ngokumumo, kuchaza uNtsobi.
Ingxenye enkulu yezincingo esezamukelwe kulesi sikhungo ivela kubantu abafuna ulwazi nosizo maqondana ne-HIV nengculazi kanti abanye bafuna ulwazi mayelana nemishanguzo, "Kuyajabulisa ukubona ukuthi lesi sikhungo siyakwazi ukusiza ngokunikeza ulwazi abantu abafuna usizo mayelana ne-HIV ne-AIDS okusho ukuthi nathi siphosa okuthize esivivaneni ekufundiseni umphakathi. Esikubonile wukuthi baningi nabantu abebefuna ukwazi ngesimo sezempilo sakulesi sifundazwe ngoba befisa ukuvakasha nokusho ukuthi siba nomthelela kwezokuvakasha," kuchaza uNtsobi.
Uhlobo lwezincingo ebezifika kulesi sikhungo luhlanganisa lezo zabafuna ukubika izinto ezifana nenkohlakalo, izigameko zokuhlukunyezwa, ezokukhwa-banisa, ababika abadukile, ababika izingozi, abafaka izikhalo mayelana nezabasebenzi kuze kufike kulabo abafaka izikhalo. Zonke izikhalo ziyalandelwa futhi ziphenywe.
Njengoba sesiya emaholidini okuphela konyaka kubonakala sengathi lesi sikhungo sizoba nomkhulu umthelela ekulethweni kosizo lwezempilo emphakathini nasekuletheni usizo lwezokuxhumana uma kwenzeka kuba nezimo zezinhlekelele ngalesi sikhathi.
Khuluma nathi. Silalele. Amahora angu-24 ngosuku.
Akapholisanga maseko uKhuzwayo njengoba wavele walithatha ithuba waba yingxenye yalabo ababa ngabokuqala ngqa kulesi sikhungo ukuthi badle imithi yokudambisa isifo sengculazi eyaziwa njengama-antiretrovirals.
Yize impilo kaKhuzwayo nabanye abangu-abangu-506 abavakashela lesi sikhungo isikhombisa umehluko umkhulu ezimpilweni zabo kusukela baqala ukuthatha imishanguzo, kodwa ubhekene nobunzima obukhulu ekhaya njengoba umyeni wakhe engafuni kuzwa lutho ngesifo sengculazi.
Wake wazama ukuthi akhulume ngaso ngemuva nje kokuthi ethole ukuthi unaso kodwa umyeni wakhe wala waphetha ukuzwa ngaleyo ndaba.
Indlela abantu abesilisa kwekhulu abesilisa.
Ngabe lokhu kubangwa yini?
Ngokusho kukaNzuza lokhu kubangelwa yizinto eziningi okubalwa kuzo indlela azibheka ngayo amadoda emphakathini.
UNzuza uthi kokhona izigameko lapho izithandani ikakhulukazi ezamadoda zingafuni khona ukubonakala zidla imishanguzo ngendlela yokuthi baze baqome ukuthi bantshontshe leyo enikezwe omkabo.
Omunye weziguli zethu weza kithi ekhala ngokuthi imithi yakhe iyanyamala. Ngesikhathi senza uphenyo sathola ukuthi umyeni wakhe kade entshontsha amaphilisi akhe. Sase siyamchazela ke ukuthi kuyingozi kangakanani ukungayilandeli imigomo uma usebenzisa imishanguzo njengoba igcine ingasasebenzi kuchaza uNkk Nzuza.
Umnyango weZempilo usunxusa abesilisa ukuthi nabo balusebenzise uhlelo lukahulumeni lokuthola imishanguzo mahhala.
Ngaphandle kwezinkinga ezikhona ohlelweni lwemishanguzo zokungalandeli kahle indlela yokusebenzisa imithi, uhlelo luhamba kahle kakhulu.
Lezi zikhungo zitholakala kuzo zonke iziyingi ezingu-11 kulesi sifundazwe.
Lezi zikhungo zinezinhlelo ezibhekelela abadala, izingane kanye nabesimame abakhululwe.
UNzuza uthi abantu abanikezwa imishanguzo yilabo abane-CD 4 count engaphansi kuka-200. Inani legciwane lengculazi emzimbeni womuntu libizwa nge-viral load. Odokotela baye babheke inani le-viral load emzimbeni uma belapha isiguli ngoba ukwehla kwayo kusho ukuthi imithi iyasebenza.
Ukwenyuka kwe-viral load emzimbeni womuntu osebenzisa imishanguzo, kungabangelwa ukuthi isiguli sesinekinga yokuthi imithi ayisasebenzi kuso noma ukuthi imithi ayithathwa ngendlela.
Imishanguzo isebenza kahle uma ithathwa njengokomyalelo womhlengikazi noma udokotela. Ukweqa izikhathi zokudla amaphilisi kungabangela igciwane lande futhi nokuthi angcine engasebenzi emzimbeni.
UQALE NINI UKUSEBENZA EMNYANGWENI WEZEMPILO NGIQALE ngo-Januwari nonyaka ngemuva kokuphothula izifundo zami eNyuvesi yaseStellenbosch, eNtshonalanga Kapa. Njengamanje ngisebenza esibhedlela -Osindisweni, lapho ngenza unyaka wami wokusebenzela umphakathi (community service). Ngikuthokozela kakhulu engikwenzayo?
Kwafika uDkt Suraya Naidoo owangazisa ngenhloso yokuqala lolu hlelo wabe esefisa ukuthi ngibe yingxenye yalo njengoba vele ngingumeluleki kwezokudla (dietician). Ngokomsebenzi kumele ngikwazi ukusiza labo abaswele ukudla ngisize nemindeni ikwazi ukuxosha indlala emakhaya. Ngamuva-ke ukuba yingxenye yalolu hlelo kwase kuthi ngoJulayi nonyaka saluqala uhlelo kulesi sibhedlela kanti yimi engibhekelela ukuthi konke kuhamba ngononina. Iziguli engizibonayo yilezo ezisuke zedluliselwe kimi ngudokotela, umhlengikazi noma ngabanye abasebenzi bezempilo uma besibona isiguli ukuthi siyentula.
Sengikwazile ukuzibonela ububha kanye nokuhlupheka okubhekene nabantu bakule ndawo futhi kuyadabukisa. Sengike ngahlangabezana nezingane ezingondlekile ngoba kungekho ezingakudla emakhaya. Ngibona ogogo nomkhulu bebhekene nomthwalo nosizi lokukhulisa bondle izingane zabantababo eseziyizintandane.
Uma ngikwazi ukusiza ngisho noma ngabe ngumuntu oyedwa ngiyazi ukuthi ngizokwazi ukuqhubeka nalolu hlelo. Ngijabula kakhulu uma ngibona umuntu obekade ondile eseqala ukukhuluphala emamatheka ngoba ethole ukudla naye afake okuthize esiswini.
Yebo, ngesinye isikhathi kuba nzima ukubona ngempela ukuthi ngubani oswele nongeswele. Kukhona nje abake bafike benakho ukudla emakhaya kodwa beze bazocela ukudla ngoba ebefuna ukuphiwa mahhala. Yize kunjalo sizama ngakho konke okusemandleni ukufinyelela kulabo abadinga usizo ngempela. Njengoba lolu hlelo luya ngokuthuthuka ngithemba ukuthi sizoletha usizo nempilo engcono kwabaningi.
Ngiyathanda ukuvakashela olwandlela nokuxoxa nabangani bami.
AKUBA umNyango usuzame ngazo zonke izindlela ukunciphisa umalaleveva kulesi sifundazwe, kusabalulekile ukuzivikela uma uzoba nohambo olukuyisa ikakhulukazi enyakatho yeKwaZulu-Natal. Ukuzivikela okugcono kunakho konke yilokho okufanele wena uzisize ngakho ngoba omasikito batinyela kakhulu ngokuhlwa. Akhona amaphilisi ongawasebenzisa ukuzivikela kumalalevela. Uma unokungabaza, buza emtholampilo oseduze nawe, isibhedlela noma udokotela.
Iba nesiqiniseko sokuthi leyo mithi oyitholile uyisebenzisa ngendlela.
Gcobisa isixosha zinambuzane emzimbeni wakho.
Njengoba ihlobo lingena izifo ezifana nesifo sohudo kanye nomalaleveva kulindeleke ukuthi ziphinde ziqubuke. Njengoba kusazoba nezimvula umNyango uthanda ukukhumbuza umphakathi ngendlela okufanele izivikele ngayo lezi zifo.
kusendlini. Vala amafasitela kwesifo se-cholera, ungakwazi kusemqoka kakhulu.nezicabha ebusuku. Futha izifutho ukuhambela izindawo esezike Ungavumeli izingane zidlalezokubulala izinambuzane nomiyane zahaqwa yi-cholera uma uzolandela emaxhaphozini anamanzi angcolile.ebusuku.
ISIFO SOHUDO nokuhlanzeka. sokuphepha ngamanzi endaweni Ukugeza izandla ngaphambi ethile, kungaba ngumqondo omuhle kokuba udle, ukugeza imfino ukuba uwahlanze amanzi Nakuba isifundazwe saKwaZulu-nezithelo kanye nezandla ngemuva ngaphambi kokuba uwasebenzise.
Bilisa amanzi ngaphambi kokuba uwasebenzise.
Hlanza amanzi ngokuthi wengeze i-teaspoon elilodwa lesibulali-magciwane i-bleach, esikalini samanzi angama-litha angamashumi amabili anhlanu. Ngemuva kokwenza lokhu wayeke amanzi ahlale isikhathi esingamahora amabili ngaphambi kokuba uwaphuze.
Ukupheka ukudla kuvuthwe kahle, ukubilisa noma ukufaka i-bleach emanzini okuphuza nokugeza izandla kungasiza ukuvikela ukwanda kwalesi sifo.
Ukuphekisisa kahle ukudla kuyawabulala amagciwane adala i-typhoid. Kumele upheke inyama, inhlanzi nemifino kuvuthwe kahle. Ukudle kusashisa.
Geza izandla ngaphambi kokuthinta ukudla.
Hlanza izitsha ngamanzi anensipho.
Geza isithebe oqobela kuso ngamanzi anensipho.
Ukuhluba amakhasi kuyakuvikela kwi-typhoid.
Yidla izithelo ezisanda kususwa amakhasi njengama orintshi nobhanana.
Ngisho noma ngabe isithelo sibukeka sihlanzeke kanjani, amanzi angaba nayo i-typhoid.
Amanzi ahlanzekile nawo ayaba nayo ityphoid uma engahleli endaweni evikelekile.
Amanzi ahlanzekile wagcine esitsheni esihlanzekile esinesivalo esincane.
Wasebenzise ngaphambi kwamahora amane.
Amanzi kumele uwathululele esitsheni ungafaki isitsha kumbe inkomishi ebhakedeni ofake kulo amanzi.
Amagciwane athwala ityphoid mancane kakhulu.
Ungawathwala ngezandla ngaphandle kokuthi uwabone.
Uma ugeza izandla qiniseka ukuthi usebenzisa amanzi anensipho ebese uhlambulula ngamanzi amaningi.
Geza izandla uze ugeze nezinzipho. Sebenzisa indlu yangasese.
Indle yezingane kumele uyilahle kude noma uyigqibe.
Inhloso yokugubha lolu suku ukuqwashisa abantu emhlabeni wonke mayelana nezimo zokuvikela nokwelapha isimo sokulahlekelwa wukubona.
Njengoba kunezibhedlela ezilishumi nantathu kulesi sifundazwe saKwa-Zulu Natal, ezikwaziyo ukunikeza usizo ngokwelapha nokuxilongwa kwamehlo, wonke umphakathi wakulesi sifundazwe ungathola usizo lokuvikela ukungaboni.
Kwelashwa abantu abathathu kwabahlanu abangaboni ngenxa yongwengwezi olubizwa nge-cataract.
Ukuvikelwa kanye nokwelashwa kwesimo sokungaboni kungezinye zezinto eziyizindleko ezikhokhelwa ngumNyango wezeMpilo, futhi uyaphumelela ekunciphiseni isibalo sabantu abahlaselwa yi-cataract nokungadala ukuthi bagcine bengasaboni emehlweni.
Lokhu kubandakanya ukususa ungwengwezi kanye nokunye okukhubaza amehlo. Kuphinde kubandakanye ukugomela isifo sesimungumungwane kanye nokunikezwa kwamavithamini ebantwaneni ngenhloso yokuvikela ukungaboni ezinganeni kanye nokuhlinzekwa kwezibuko zamehlo.
Imbangela enkulu kulaba bantu eyenza ukuthi bangaboni, ungwengwezi oluvala amehlo luphazamise ukubona.
Babalelwa kumaphesenti angu-60 abantu abangaboni ngenxa yalolu ngwengwezi. Abantu abathathu kwabahlanu abangaboni emehlweni basuke benalolu ngwengwezi.
Uma unalolu ngwengwezi ugcina ubona ngokufifiyela futhi kungaphazamisa impilo yakho nokuzenzela izinto ngaphandle kokusizwa.
Isimo sokungaboni esingelapheka sihlasela kakhulu kubantu abantula kakhulu, ikakhulukazi abesifazne ezindaweni ezisemakhaya ngoba abanye abanalo ulwazi lokuthi bangaluthola usizo.
Ukwehliswa kwezinga lokubhebhetheka kwesimo sokungaboni esingelapheka ngonyaka ka-2020 kwesekwa kakhulu ngumNyango.
Ukuphazamiseka kwesimo sokubona kumuntu kunemithelela eminingi imibi kanti futhi kuthinta yonke imikhakha yezentuthuko, ezomnotho kanye nempilo efanele.
Le nhlekelele yengozi iphuce umNyango amalungu awo njengoba bonke abasebenzi balo mnyango bewumndeni owodwa. SingumNyango wezeMpilo sithanda ukwedlulisa amazwi enduduzo emndenini wakwaChanda nowakwaMbatha kanye nakozakwabo. UNgqongqoshe wezeMpilo, uNkk Peggy Nkonyeni, iNhloko yomNyango uSolwazi Green-Thompson kanye nabo bonke abasebenzi bomNyango wezeMpilo bafisa ukwedlulisa amazwi enduduzo emindenini yaboshonile. "Abasebenzi bethu kwezosizo oluphuthumayo basebenza ubusuku nemini ngakho ukudlula kwabo emhlabeni akusilo nje usizi kuthina emNyangweni nasemndenini yabo kodwa silahlekelwe sonke," kusho uNgqongqoshe uNkonyeni.
SHOKOLEDI, uswidi, amakhekhe, ama-chips ungakubala kube kuningi-sonke sike sifikelwe yisikhathi sokudla izinto ezimndani ezinoshukela omningi namafutha. Kubantu abasha abaningi lezi Kunezinto ezintsha zinhlobo zokudla ziyingxenye yempilo yabo ezisetshenzisayo uma yansuku zonke. Kodwa konke lokhu kwaphela kuhlolwa izinga kuLelethu Gxagxisa oneminyaka yobudala likashukela egazini, engu-20 ngesikhathi ethola ukuthi unesifo futhi kulula sikashukela. Kwavele kwacaca nje ukuthi ukuzisebenzisa njengayo uLelethu ngeke athole ithuba lokuzitika le ntombazanyana ngezibiliboco ezifana no-pudding no-ice cream ngoKhisimusi njengoba athola ngosuku olwandulela uKhisimusi ukuthi unalesi sifo. Kwadingeka ukuthi aqale uhlelo lokudla kusho uLelethu.
ULelethu, owenza izifundo ze-Web Design uthi ngendlela efanele nokudla izinhlobo zokudla Uthi yize ephila nesifo sikashukela kodwa zazikhona izimpawu ezazikhomba ukuthi ezithize futhi kwadingeka ukuthi aqale uphila impilo efanayo neyawo wonke umuntu ungenwa yisifo sikashukela. ukuzijova ngomjovo we-insulin kane ngosuku. osemusha.
Ngangichama njalo, ngoma kakhulu noma "Kwangithatha isikhathi ukuthi ngijwayele, "Ngiphila kahle futhi ngiyayithokozela impilo ngabe ngiphuze isiphuzo esibandayo kakhulu kodwa manje sengijwayele nabangane bami yama nezifundo zami ngiyazinakekela futhi noma amanzi kwakuzifanela nje. Ngangihlala esikoleni bayangikhumbuza ukuthi ngijove. angizikhandli kakhulu," kuchaza uLelethu.
ngikhathele ngozele namehlo ami ezivalekela, Nginohlobo lika-Type 1 lesifo sikashukela Uthathe ithuba lokweluleka abanye kusho le ntokazi.
Ngesikhathi eya esibhedlela ukuyohlola izinga uLelethu. sikashukela ukuba bathole usizo lwezempilo likashukela egazini, uLelethu wathola ukuthi Le ntombazane ijova njalo uma sekusele ngokushesha.
izinga likashukela liphezulu kakhulu.
Ngaba nakho ukwethuka kodwa umndeni phakathi kwamabili. bayiphuze imithi kumbe amaphilisi wami kanye nabangane bami bebengeseka "Manje ngidla ukudla okuthoswe kuhhavini abawanikeziwe futhi balandele uhlelo lokudla futhi bekuqonda okwakwenzeka," kusho (grilled), okubilisiwe, okungenawo amafutha ukudla okunempilo njengoba besuke beyaleliwe uLelethu. futhi akufanele ngidle usawoti noshukela," ngudokotela," kusho uLelethu.
SHOKOLEDI, uswidi, amakhekhe, ama-chips ungakubala kube kuningi-sonke sike sifikelwe yisikhathi sokudla izinto ezimndani ezinoshukela omningi namafutha. Kubantu abasha abaningi lezi Kunezinto ezintsha zinhlobo zokudla ziyingxenye yempilo yabo ezisetshenzisayo uma yansuku zonke. Kodwa konke lokhu kwaphela kuhlolwa izinga kuLelethu Gxagxisa oneminyaka yobudala likashukela egazini, engu-20 ngesikhathi ethola ukuthi unesifo futhi kulula sikashukela. Kwavele kwacaca nje ukuthi ukuzisebenzisa njengayo uLelethu ngeke athole ithuba lokuzitika le ntombazanyana ngezibiliboco ezifana no-pudding no-ice cream ngoKhisimusi njengoba athola ngosuku olwandulela uKhisimusi ukuthi unalesi sifo. Kwadingeka ukuthi aqale uhlelo lokudla kusho uLelethu.
ULelethu, owenza izifundo ze-Web Design uthi ngendlela efanele nokudla izinhlobo zokudla Uthi yize ephila nesifo sikashukela kodwa zazikhona izimpawu ezazikhomba ukuthi ezithize futhi kwadingeka ukuthi aqale uphila impilo efanayo neyawo wonke umuntu ungenwa yisifo sikashukela. ukuzijova ngomjovo we-insulin kane ngosuku. osemusha.
Ngangichama njalo, ngoma kakhulu noma "Kwangithatha isikhathi ukuthi ngijwayele, "Ngiphila kahle futhi ngiyayithokozela impilo ngabe ngiphuze isiphuzo esibandayo kakhulu kodwa manje sengijwayele nabangane bami yama nezifundo zami ngiyazinakekela futhi noma amanzi kwakuzifanela nje. Ngangihlala esikoleni bayangikhumbuza ukuthi ngijove. angizikhandli kakhulu," kuchaza uLelethu.
ngikhathele ngozele namehlo ami ezivalekela, Nginohlobo lika-Type 1 lesifo sikashukela Uthathe ithuba lokweluleka abanye kusho le ntokazi.
Ngesikhathi eya esibhedlela ukuyohlola izinga uLelethu. sikashukela ukuba bathole usizo lwezempilo likashukela egazini, uLelethu wathola ukuthi Le ntombazane ijova njalo uma sekusele ngokushesha.
izinga likashukela liphezulu kakhulu.
Ngaba nakho ukwethuka kodwa umndeni phakathi kwamabili. bayiphuze imithi kumbe amaphilisi wami kanye nabangane bami bebengeseka "Manje ngidla ukudla okuthoswe kuhhavini abawanikeziwe futhi balandele uhlelo lokudla futhi bekuqonda okwakwenzeka," kusho (grilled), okubilisiwe, okungenawo amafutha ukudla okunempilo njengoba besuke beyaleliwe uLelethu. futhi akufanele ngidle usawoti noshukela," ngudokotela," kusho uLelethu.
izikole ezavakashelwa ngesikhathi salo mkhankaso lapho kwakugqugquzelwa ukuthi abafundi ukuthi baphile ngendlela enempilo, lokhu kwenziwa ngokubambisana nabasebenzi ababephuma kweminye imikhakha yezempilo njengababhekele ukondleka, ukuvuselelwa kwezimilo, abakhubazekile, abezengqondo, ezemvelo kanye nabamazinyo.
Abasebenzi ababehlome ngezixhubho, ngezinto zokuhlola amahehlo bahlala phezu komsebenzi ababewezele wokufundisa izingane ngokubaluleka kokuzigcina uphile kakhe. Baphinde babafundisa ngezindlela zokuvikela nokulwa nezifo njengokuvikela amazinyo ukuthi angaboli, lokhu kungavikeleka uma izingane zingafundiswa zihlolwe zisencane.
Isizulu sithi umuthi ugotshwa usemanzi.
Snyman wathi umnyango lusisize kakhulu ekethini siqinise yezemfundo kanye eyamazinyo, ukwenza isibonelo nje, lokugqugquzela ezempilo kuthi usebenzise lesi sikhathi ukuthi olwethu nokuthi siluphucule, nowezenhlalakahle." sizokwazi kahle kamhlophe ukuthi kubonakala sengathi lolu hlelo usekele uphinde uqinise lezo sakwazi ukuluhlanganisa nezinye Lokhu kuhlolwa kuzosiza sibheke lezo zinkinga ezidinga luzodluliselwa nasezikoleni zinhlelo zezempilo esezivele izinhlelo esesikhona,"kuphawula umnyango ukuthi uthumele izinto ukuqaphelisiswa ngokushesha." zamabanga aphezulu.
ZINYANGENI eziyisithupha ezedlule, umNyango wezeMpilo KewaZulu-Natal usungule uhlelo lokuqeqesha abosizo oluphuthumayo ngaphansi kwezimo ezibucayi.
kuphela. Oyedwa waphumelela wadluliselwa ohlelweni lokuqeqeshwa lwezinyanga ezintathu ngo-Agasti, usanda kuthola isitifiketi futhi usekulungele ukubhekana nomphakathi awunike usizo oluphuthumayo. Lokhu kukhishwa kwezitifiketi kwenzeke ngesikhathi esihle.
Njengoba sesifikile isikhathi samaholidi, kubhekwe ukuthi sande isidingo sosizo oluphuthumayo.
baphuma ezindaweni ezehlukene zesifundazwe saKwaZulu-Natal, kanti omunye wemigomo yokwamukelwa kwabo kwakungukuthi kufanele babengabantu abangasebenzi, abanesitifiketi sikamatikuletsheni babe ngabantu abangenawo amandla okuqhubekela phambili nezifundo zabo.
Maharaj ophuma ophikweni lwe-EMRS, kuyaqala ngqa ukuthi uhlelo lokuqasha olunjengalolu lube yimpumelelo emlandweni wakuleli.
Njengengxenye yohlelo loshintsho, umnyango wethule izimpawu ezizosetshenziswa ngabaphethe ukuze bakhombise amazinga okuphatha kwabo.
Care Supervisors, bonke abanikezwe izimpawu neziqhano ezikhombisa izinga lokuphatha kwabo.
Lokho kwenzelwe ukuqinisa ukulawuleka kwezinhlelo nokuqinisekisa ukuthi kuhamba kahle ukunikeza usizo ngaphambi kukophuthuma esibhedlela nangesikhathi umuntu esesibhedlela, ngaphansi kophiko losizo oluphuthumayo.
Inhloso yalolu hlelo i-Alpha Operation, ukwenyusa isibalo sama-ambulense emizileni ebalulekile nokuthi abonakale ngaso sonke isikhathi samaholidi.
<fn>zuluUO2.2006.txt</fn>
Neziguli zinamalungelo belu!
GOMASHI 21 sizobe sigubha usuku lwamalungelo esintu. Yilanga elibaluleke kabi emlandweni weNingizimu Afrika ngoba likhumbuza ngezinhlungu abantu abadlula kuzona belwela amalungelo esintu. Iningi lenu liyakwazi ukubaluleka kwalolu suku kodwa kulabo abancane nanku umlando. NgoMashi 21, 1960, kwaba nombhikisho ezweni lonke kuliwa nomthetho wokuphathwa kwamapasi okwakudingeka ulandelwe yiwo wonke umuntu omnyama osebenza edolobheni ngezikhathi zonke. Owayengakwenzi lokho wayeboshwa. Ngaleli langa, abantu baya eziteshini zamaphoyisa bengawaphethe amapasi futhi babefuna ukuboshwa ngenkani. Inhloso yabo kwakungukuthi kuboshwe abantu abaningi ukuze izinto zingenzeki kahle ezweni ngalelo langa nokwakuzoholela ekuqedweni komthetho wamapasi.
ESharpeville, eGoli lapho izinkulungwane zazihlangene khona esiteshini samaphoyisa, kwaba khona ukungqubuzana nokwenza amaphoyisa avulele ngenhlamvu. Basondela ku-70 abantu abashona kwathi abangu-180 balimala.
Laba bantu babephikisana nemithetho engalungile futhi belwela amalungelo abo. Iningi lala malungelo selufakiwe kusomqulu wamalungelo okhona ku-Chapter 2 woMthethosisekelo wakuleli.
Kodwa lawa malungelo akusiwona nje awabantu abathize kuphela, awakhethi ukuthi wenza msebenzi muni futhi awayi nokuthi ucebile noma uhlwempu.
Kukhona nosomqulu wamalungelo eziguli.
Ukubamba iqhaza uma kuthathwa izinqumo.
Ukuba nolwazi ngesimo sezempilo saso.
Ukuzikhethela uhlobo losizo lwezempilo esilifunayo.
Ukulashwa ngumuntu owaziwayo emkhakheni wezempilo.
Ukuthi isimo sazo sezempilo singasakazelwa umuntu wonke, sibe yimfihlo.
Ukuzikhethela ukwelashwa sinikezwe lonke ulwazi ngalokho okuzokwenziwa kuso.
Ukufuna umbono womunye udokotela noma isibhedlela uma singakwethembi esitshelwa khona.
Njengoba wonke umuntu eba namalungelo esintu kusukela ezelwe, futhi engekho ongamphuca wona, kanjalo neziguli akumele ziwasebenzele noma ziwacele awazo. Khumbula, ukuthi nawe kumele uwahloniphe amalungelo abanye abantu.
UKUSHODA kwabahlengikazi ezibhedlela eziphethwe nguMnyango wezeMpilo KwaZulu-Natasl, ukuzophela, sibonga umshikashika wohlelo lomnyango lokuqeqesha abanye onesi kulo nyaka.
Lokhu kushoda kwabasebenzi kubekwa njengesizathu sokuthi kube neziminyaminya nemigqa emide eminyangweni yezekwamukela abagulayo ezibhedlela.
Iphinde ibekwe njengomsuka wokuthi abagulayo bathole ukunganakwa ngokushesha baze bagcine sebegulela emabhentshini.
Lezi zitshudeni zabahlengikazi zizoqeqeshwa ezikhungweni eziwu-25 ezizosabalala kuso sonke lesi sifundazwe. Kuzomele basayinde isivumelwano nomnyango bezibophezela ekutheni kuyothi uma sebeqedile ukuqeqeshwa bese besebenzela izikhungo zezempilo eziphethwe yilo mnyango. Lesi abahlengikazi abazinikele ukuwenza," kuchaza lo dokotela. ukusebenza ezindaweni ukuhamba kwami, ngiyajabula sikhathi sokuzibophezela nabazimisele ngokusebenzela Umnyango ubona kungcono ezisemaphandleni inkinga ukuthi ukuthi ngishiya ithimba eliqinile ekusebenzeleni umnyango ngeke umphakathi. ukuthi uqinisekise ukuthi basuke bashode ngezindawo kwezokuphatha lapha e-EMRS, sibe ngapgezulu kweminyaka "Abahlengikazi bawumgogodla ubhekelela bonke abasebenzi ukuze zokuhlala. Lokho kuzofakelwa ithimba elizobhekana abazoqeqeshwa ngayo umnyango. wezikhungo zezempilo.
Uqhube wathi unyango wubizo, ngoba kudinga ukuzinikela UNgqongqoshe ukholewa ekutheni zabazimele. umuntu uthola usizo oluphezulu uzoqinisekisa ukuthi uqeqesha nokuzimisela kulabo abafuna izisebenzi zezempilo ziyathanda Yize kungiphatha kabi kuleis sifundazwe.
GIYETHEMBA ukuthi abanye benu bezwa ngefu elimnyama elahlasela emndenini wami lapho engalahlekelwa khona yindodana yami, uMonde.
KwaZulu-Natal, kanjalo naseNingizimu Afrika yonkana, lapho nganginibonga khona ngokungisingatha kwenu ngesikhathi mina nomndeni wami sisemanzini. Ngakho ngithanda ukusebenzisa leli thuba, engilithola kulolu shicilelo, lokuthi nginibonge ngabanye ngabanye ngokungizi mazisa kwenu, ukusebenzisa isikhathi senu nizongibona abanye bathumela izimbali, basithandazisa kanti abanye babesiduduza.
Anginawo amazwi anele okuchaza ukuthi kwangithinta kangakanani enhliziyweni yami enangenzela khona, kusukela kubantu engingabazi, abangani, izihlobo, omakhelwane, abalingani kanye nomphakathi wonkana.
Engingakusho ukuthi nje, uNkulunkulu anibusise ngokuphindiwe.
KwaZulu-Natal sishitshe ukwenza saqala unyaka omusha sinogqozi olumangalisayo ngokuthola iNhloko yoMnyango entsha. Mhlawumbe nginehaba uma ngithi musha, ngoba akayena umafikizolo kulo mnyango, useke wabayingxenye yawo iminyaka eminingi.
UDkt Busi Nyembezi ngumuntu ozikhandlayo, ogogode ngendlela emangalisayo kwezemfundo, unesipiliyoni kwezempilo asithola lapha esifundazweni waze wayofinyelela naphesheya kwezilwandle uqobo.
Ngiyamamukela kulo mNyango ngomoya omnene. Nginethemba elikhulu lokuthi uzohola lo mnyango ngendlela ezokwamukelwa yiziguli nemindeni yazo.
Uzosebenzisana nethimba elibophele izimenenja ezintsha nezindala ezinesipiliyoni ngokwazo, okuyizo ezisihlanganisela umhlahlandlela ozosiza ukuthi lo mNyango ukwazi ukubhekana nezinhlelo zawo ezigunyaziwe.
Lo msebenzi ubalulekile kithina sonke emNyangweni.
Isikhathi seThemba, akhuluma ngumthakathi ngaso ngesikhathi ethula inkulumo yakhe ekuvulweni kwePhalamende.
UmNyango wethu uzibekele izinto ezimbalwa okumele ugxile kuzo ngokushesha.
Ukuqinisa izinhlelo ezibalulekile, ngokugcizelela kakhulu ezinhlelweni zesifo sofuba (TB), ukuvikelwa kwegciwane lesandulela sengculazi kanye nokuphila ngendlela efaneleyo.
Ezingosini zami ezilandelayo ngiyokubeka kucace kahle ukuthi sihlela ukwenzenjani kulezi zindawo ezingibalulile.
Okwamanje kwanele ukuthi ngithi zothola ukunakwa okuyokwenza ukuthi kubenoshintsho ezimpilweni zabantu.
Siyajabula ukuthi sizokwazi ukubhekana nezinhloso zethu zokusiza abantu abangu-30 000 ukuthi basebenzise ama-ARVs kule nyanga esiyiqalayo. Njengoba uNdunankulu wesiFundazwe uDkt Sbu Ndebele waphawula enkulumeni yakhe ayethula kwisiShayamthetho, bangaphezulu kuka-28 000 abantu abathola ukwelashwa kumanje.
Yize kuwumsebenzi wethu ukusingatha nokunakekela abagulayo, kubalukile futhi ukuthi sishumayele ivangeli lokuzivikela, ukuze sithi sisingatha abagulayo sibe sigcina abaphila kahle beyimiqemane. Yingakho kule nyanga siphezu komkhankaso wokushumayela ivangeli lokuthi kumele abantu banekekele izimpilo zabo baphinde bazivikele ezifweni zocansi. Lo myalezo esiwushumayelayo ulula kabi, uthi nje impilo yakho isezandleni zakho. Singazokusiza ngolwazi, sikusize ngokwelapha nangokukusingatha, kodwa ekugcineni nguwena okufanele ugade impilo yakho. Sizoqhubeka nokushumayela leli vangeli ikakhulukazi ngoSuku lweSifo soFuba, ngasekupheleni kukaMashi.
Sengiphetha, ngizothanda ukunxusa labo abakufanele ukuvota ukuthi baphume ngobuningi babo kusasa (Mashi 1) babenezwi ekuphatheni kwabaholi babo. Akulona nje ilungelo lakho ukwenza njalo kodwa ngenye indlela yokuqinisekisa ukuthi ulwela intando yeningi.
Izinsiza kusebenza zezivande zizala izitshalo zakusasa. Abesifazane abazikhandlayo base-Underberg bathola izinsiza kusebenza kuMphathi wesiFunda saseSisonke, uNkk Gcina Hadebe UNkk Thobekile Ndlela noNkk Makhosazane Zulu abangabatshali bezivande bahlomula ngezinsiza zokwenza izivande ziphuma emnyangweni wezempilo emcimbini owawuse-Underberg muva nje.
Uyini lo mkhuhlane wezinyoni obatshazwayo?
Yini umkhuhlane wezinyoni?
Umkhuhlane wezinyoni yisifo esithathelanayo sezilwane nesidalwa yigciwane elithize kanti sivame ukuhlasela izinyoni kanjalo nezingulube nakuba kungajwayelekile. Lo mkhuhlane, owezilwane kuphela kodwa kuke kwenzeke ezikhathini ezimbalwa udlulele kubantu.
U: Izinyoni ziwuthola kanjani?
Ziwuthola egciwaneni okuthiwa yi-Type A influenza virus. Kodwa igciwane elihlasele njengamanje libizwa ngokuthi yi-H5N1 litholakala kakhulu ezinyonini zasemanzini ikakhulukazi amadada. Amadada ayakwazi wona ukumelana naleli gciwane nokwenza kube lula ukuthi sithathelane ngawo.
Kodwa izinkukhu azikwazi ukwenza lokhu, uma inkukhu eyodwa ithelelekile, ingadlulela kwezinye emahoreni ambalwa futhi akuthathi isikhathi eside ukuthi zife.
U: Udlulela kanjani kubantu?
I: Okwamanje kuvela ukuthi labo bantu abawutholayo basuke beke bathintana nezinyoni eziphilayo nezisuke sezinawo lo mkhuhlane. Leli gciwane liyaphuma ngisho nesendleni yezinyoni kanti lokhu kudala amathuba amaningi okuthi abantu batheleleke ngokuphefumulela kuleyo ndle. Ngakho ukuhlangana naleyo nkukhu esuke isinalo igciwane, izinto ezithintana nendle yayo yiyona ndlela eyaziwayo edlulela ngayo kubantu.
Izinyoni esezinawo lo mkhuhlane zikhipha igciwane eliningi uma zikhipha indle nokwenza libhebhetheke kalula. Ukutheleleka kwenzeka kakhulu uma uhlinza noma ulungiselela ukuyipheka. Abukho ubufakazi bokuthi inkukhu ephekisisiwe noma amaqanda ayalidlulisela igciwane.
U: Ukhona umuthi noma umgomo wokuwunqanda?
U: Yini engenziwa abaseNingizimu Afrika ukunciphisa amathuba okuthi kutheleleke izinyoni nabantu bayo?
I: Kufanele bahlale beqaphile. Uma izinyoni nezinkukhu zifa ziba ningi kanyekanye kumele bathintane nodokotela bezilwane ukuze bahlolwe ukuthi abanawo yini lo mkhuhlane. Zonke izinto ezisetshenziswa yilezi zilwane kumele zihlale zihlanzekile. Nigeze izandla kaningi kanti labo abathintana nalezi zilwane bathathe imigomo ejwayelekile yomkhuhlane ukuze banciphise amathuba okuthelelana nokungadala ubhubhane. Niwaphekisise amaqanda nenkukhu ngaphambi kokuyidla. Ningazihlinzi futhi ningazidayisi izinkukhu ezigulayo.
U: Yini esingayenza ukwandisa amathuba ethu okusigwema lesi sifo?
I: Uma uqala, bika ngokushesha ukuze lowo muntu alashwe ngokushesha futhi ahlukaniswe nabanye ukuze kunqandwe ukubhebhetheka kwaso. Ukuhlukanisa abagulayo nalabo abangakatheleleki nokuhlala kuhlanzekile kubalulekile.
UmNyango wezeMpilo kuZwelonke ususheshe wagunyaza ukubhaliswa kwamaphilisi okuthiwa ama-Tamiflu naselivumelekile ukusetshenziswa kuleli. Kukhona nezinhlelo zokusabalalisa ulwazi ngalesi sifo, lukhona kwi-internet futhi luyafakwa nasemaphephandabeni.
UmNyango wezoLimo uhlale uqaphile kanjalo nodokotela bezilwane. Ithimba le-CDC lihlanganisa amasu okubhekana nalesi sifo uma kungukuthi siyaqubuka. Izinhlelo zokuzama ukusibona sisaqala lesi sifo, ukuqwashisa umphakathi kuyaqhubeka.
UKUBA nolwazi kunoma yini kuyasiza kanti ukuba nolwazi lwezempilo khona kungasindisa impilo yakho. Yingenxa yalesi sizathu umNyango wezeMpilo KwaZulu-Natal ubone kunesidingo sokuthi ufake izinsiza-lwazi kuzo zonke izibhedlela nakwezinye izikhungo zezempilo. Inhloso yalokhu ukuthi kusizakale iziguli nezinye izivakashi kulezi zikhungo ngolwazi lwezempilo.
Lezi zikhungo zizotholakala ezindaweni lapho iziguli ezifike zibhalise khona ngaphambi kokuhlolwa futhi zizobe zinolwazi ngayo yonke into ethinta ezempilo. Ulwazi oluzotholakala kulezi zinsiza luzobe luhambisana nokuthi ikhalenda yezempilo kuzwelonke igxile kusiphi isifo ngaleso sikhathi.
Isibonelo nje, uma kuyinyanga eqwashisa ngesifo sofuba, ulwazi nge-TB yilo oluyogqanyiswa. Kuyophinde kubekhona ulwazi ngezinye izinsuku ezihlukene eziqokwe njengezokuqwashisa ngezifo ezithize ekhalendeni lomnyango wezempilo. Sezizonke lezi zinsiza ziwu-90 kanti zizofakwa ezikhungweni zezempilo ezingu-72. Ezibhedlela ezinkulu zizoba mbili.
Lezi zinsiza zizokwenziwa ngendlela yokuthi kube lula ukuzifunda nokuziqonda futhi zizosebenza nsuku zonke kanti azizukuvalwa. Awudingi ulwazi lwekhompuyutha ukuze ukwazi ukuzisebenzisa. Zisetshenziswa ngendlela efanayo nemishini lena okukhishwa kuyo imali, ama-ATM.
Okuhle ukuthi awukhokhi lutho uma uzisebenzisa. Ulwazi lutholakala ngolimi lwesiNgisi nangolwesiZulu kanti luzofundeka futhi kuzoba khona nomuntu okhulumayo. Kuzoba khona nezithombe ezisiza ukuchaza njengokubaluleka kokugeza izandla.
Okwakho nje ukuthi ukhethe ulimi ofuna ukulithola ngalo lolu lwazi ngokucindezela ikinobho yolimi. OyiNhloko yezoLwazi nobuCwepheshe emNyangweni wezeMpilo, uVuma Magaqa uthe lezi zinsiza zenza ulwazi lwezempilo lutholakale kalula kuwo wonke umuntu.
Lezi zinsiza akuzona nje ezabantu abasebenza ezibhedlela kuphela. Zenzelwe umphakathi ukuthi ufunde futhi wazi ngezempilo. Okudinga ukwenza nje ukuthi uye kuzo, bese uyathinta lube seluqhamuka njalo ulwazi, kuchaza uMagaqa.
Ekugcineni, isikhona into umuntu angachitha ngayo isizungu uma esalindile emigqeni yasezibhedlela! Sithemba ukuthi umphakathi uzozisebenzisa lezi zinsiza ukuze uzohlomula ulwazi olungawusiza.
Lo mcimbi ubuwenzelwe ukuhalalisela labo basebenzi abathole izitifiketi ezahlukene emikhakheni eyehlukene ngesikhathi besebenzela wona umnyango wezempilo.
Bangaphezulu kuka-70 abasebenzi abathole imiklomelo nezitifiketi ngoba bebongelwa ngezifundo zabo njengoba abanye bethole iziqu abanye kwaba yizitifiketi.
Kulo mcimbi kumenyezelwe ukuthi umnyango usuzonikezela ngemifundaze kubasebenzi bawo.
Umnyango awugcini nje ngokukhuluma kuphela kodwa uyabonakala nangezenzo ngokusho kukaDkt Lulu Nkonzo-Mthembu oyiMenenja yo obhekelele ukuqashwa kwabasebenzi. Ekhulumela uNgqongqoshe, oyiMeneja enkulu, uDkt Sibongile Zungu uthe umnyango uzimisele ngokugcizelela ukubaluleka kokufunda kubasebenzi bawo.
Uqhube wathi ukuthuthukiswa kolwazi namakhono abasebenzi kungumsebenzi wabo bonke abaqashi.
Umnyango wethu ufuna ukugqugquzela bonke abasebenzi bawo ukuthi balisebenzise leli thuba lokufunda, ukukhula nokuzithuthukisa, kusho uDkt Zungu.
Kufanele ngabe kade kwenzeka kodwa ngigcine ngikwenzile ngokuzimisela, ukuzikhandla nokubekezela. Lokhu kuyakhombisa ukuthi ukufunda akukhulelwa, kusho uNkk Molefe.
06 ubungcono. Phela labo abebesebenza bakwzile ukufinyelela lapho bekwenzeka khona izingozi emizuzwini engu-15 ekubeni eminyakeni edlule bekubathatha imizuzu engu-20 kuya kwengu-30.
Nokho bebengakwazi ukwenza lokhu kuzo zonke izindawo ikakhulukazi lezi ezisemakhaya. Yingakho nje ngamaholidi ePhasika bezozama ukuthi baphuthumise usizo kubo bonke abalimele ezingozini zomgwaqo emizuzwini engu-15 ingozi yenzekile, ngisho ngabe kuthiwa yenzeke kuphi.
ukuthi sikwazi ukwenza lokhu mkhankaso. Kusukela iziguli ezingu-2202 , bahambela nezindiza ezimbili ngisho sisebenzisa izimoto ngoDisemba 1 2005 kuya izindawo abazihambele eziwu-ezinophephela emhlane.
ESIBHEDLELA esenza umsebenzi kuhlehliswe umshado noma ngabe wokubelethisa kuphela esifundazweni kwenzenjani, ngakho-ke umkhwenyana saKwaZulu-Natal, kwenzeke namalungu emindeni kudingeke ukuthi obekungalindelekile. Kube nezigameko babuthane esibhedlela ngakusasa ezimbili ezilethe intokozo ekuqaleni ukuze lezi zithandani zenze izifungo kwale nyanga ngesikhathi umama zazo zomshado.
oyedwa engagcinanga nje ngokuteta Umkhwenyana obefile injabulo, kuphela kodwa ephinde washada kuso uMnuz Justice Mbokazi uthe lesi sibhedlela. akakholwanga ngesikhathi UNksz Siphesihle Ndlovu abasekhweni lakhe bemshayela ucingo waseNdabayakhe, eMpangeni, usikwe bemtshela ukuthi ingoduso yakhe isikhathi singakafiki sekusele usuku iyasikwa.
kube ngumshado wakhe.
lesiZulu akuvumelekile ukuthi Umakoti naye obethokozile udingeke ukuthi ahlale izinsukwana esibhedlela njengoba ingane ibisadinga ukunakekelwa egumbini lezingane. Lo mama uthe: "Yize ngingakwazanga ukubungaza nabantu ebebehambele umshado wami kodwa ngiyajabula ukuthi mina nomntanami siyaphila." Kusobala ukuthi laba bashadikazi bazoke bathi ukukhohlwa kancane ngokuthatha uhambo oluthathwa abasanda kushada ngoba bazobe bematasa noSiyanda!
